Pinge tõusis taas haripunkti: tabelijuht Levadia kaotas Infonetile

Jalgpalli Eesti meistriliiga tabelitippu tõi pinget juurde viiendal tabelireal olev Infonet, kes alistas 34. voorus tabelijuhi Levadia 2:0.

Skoori avas 71. minutil penaltist Manucho, kui Artur Pikk oli karistusalas kukutanud Vladimir Avilovi. Kuus minutit hiljem realiseeris sama mees Infoneti kiirrünnaku, tuues tabloole lõppseisu. Elevandiluuranniku ründaja on sel hooajal löönud meistriliigas juba 25 väravat.

Levadia edu FC Flora ees on viis ja Nõmme Kalju ees kuus punkti, ent nii Flora kui ka Kalju peavad oma 34. vooru mängu homme - Flora sõidab külla Narva Transile ning Kalju mängib võõral väljakul tabeli viimase Tallinna Kaleviga.

«Oleme tagasi seal, kus olime kuu aega tagasi – oleks ju võinud teha endal asja lihtsamaks, aga tuleb jälle hakata üle õla vaatama. Mäng oli 30 minutit meie kontrolli all, aga muutusime lohakaks,» lausus Levadia peatreener Marko Kristal ETVle.

Aavo Aunroos: välivelodroomi asemele tuleks ehitada uus sisehall

Põhjamaades ainulaadne Pirita velodroom, mis sai 45-aasta vanuseks, on olnud Eesti rattaspordi oluliseks osaks, kuid rajatise tulevik paistab tume.

Väärikas eas olev velodroom on pidanud trotsima tuult ja tuisku, kuid on pidanud katsumustele hästi vastu. «Iga aasta kõpitseme teda, nagu vanainimene vajab tohterdamist, vajab ka velodroom,» sõnas Pirita Spordikeskuse direktor Aavo Aunroos.

Aunroos selgitab: «Ega midagi rõõmustavat ei ole. Pole mõtet teda remontida, tuleb uus teha. Sisetrekk on 250 meetrit, meil on 333, sellist mõõtühikut enam trekimaailmas ei tunnistata»

Välitingimustes on velodroomi raske korras hoida ja iga aastaga läheb ülalpidamine kulukamaks. «Selge on see, et tänase seisuga ei saa seal rahvusvahelisi võistlusi korraldada. Isegi Eesti meistrivõistlusi on raske korraldada, kui vihmahoog tuleb on ajagraafik tagurpidi,» kommenteerib velodroomi seisukorda Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson.

Välivelodroomi asemele tuleks ehitada uus sisehall

Aunroosi sõnul tuleks praegune rajatis maha võtta ja ehitada uus sisevelodroom. Koostatud on detailplaneering, mis sai omavalitsusega kooskõlastatud. Kohapeal on olemas vajalik infrastruktuur. «Küsimus on kahes asjas: tahtmises ja rahas. Tänane seis on selline, et valmis suur jäähall ja linnal raha ei ole,» kommenteeris Aunroos edasisi arenguid.

Lähiaja prioriteetideks on Pirita Spordikeskusel ehitada tunnel Lillepi parki, lisaks sellele puhastati eelmine aasta metsaalust, mille tulemusena valmis kahe kilomeetri pikkune matkarada. Valgustamist vajaks ka Lükati parempoolne rajalõik.  

Llulli lõpusekundi vise tõi Madridi Realile Euroliigas teise võidu

Korvpalli Euroliigas sai A-alagrupis teise võidu kirja eelmise hooaja finalist Madridi Real, alistades võõrsil 76:75 Kaasani Uniksi. Võidukorvi viskas sekund enne mängu lõppu Sergio Llull.

Uniks juhtis viimase veerandaja keskpaigast saadik pidevalt paari punktiga ja veel 1.39 enne mängu lõppu oli nende edu viis punkti. Jonas Maciulise vabavise 42 sekundit enne lõpuvilet viis omakorda Reali juhtima ja 13 sekundit enne lõppu kasvatas Llull vabaviskejoonelt edu veel punkti võrra.

7,7 sekundit enne lõppu tabas seni kõik neli kolmepunktiviset mööda visanud James White kaugelt ja Kaasan oli punktiga ees, kuid aja maha võtnud Real mängis Llulli vabaks ning lõpuks kokku seitse punkti visanud ja kuus korvisöötu andnud tagamees otsustaval hetkel ei eksinud. Väga ühtlaselt skoori teinud Reali resultatiivseimad olid võrdselt kümne punktiga Rudy Fernandez ja Gustavo Ayon, Uniksile tõi Keith Langford 23 ja White 13 punkti. Viktor Sanikidze arvele jäi kuus punkti ja kaheksa lauapalli. Realil on tabelis kirjas kaks võitu, Uniks sai teise kaotuse.

Nädalavahetusel ootab ees jäähoki meistriliiga liidrite mäng

Eeloleval nädalavahetusel toimuvad jäähoki Eesti Meistriliigas kaks kohtumist. Keskses mängus lähevad pühapäeval, 26. oktoobril kell 14:30 Narva jäähallis vastakuti seni vaid võite tunnistanud Narva PSK ja Tallinna HC Viking.

Laupäeval, 25. oktoobril kell 19:00 alustab Tartu Lõunakeskuse jääareenil oma liigamänge Tartu Kalev-Välk, võõrustades Kohtla-Järve Viru Sputnikut. Seni on mõlemal klubil punktiarve avamata, seejuures on tartlastel tabelis kaks tehnilist kaotust.

Jäähoki Eesti Meistriliiga tabeliseis: HC Viking 9 (3), Narva PSK 6 (2), HC Panter 3 (3), Viru Sputnik 0 (2), Kalev-Välk 0 (2).

Musta õhtu sünge lõpp: kaks AS Roma fänni hukkus liiklusõnnetuses

AS Roma jalgpalliklubi sai pärast teisipäevast Müncheni Bayerni vastu 1:7 kaotusega lõppenud Meistrite liiga mängu kurva uudise - liiklusõnnetuses hukkusid klubis töötanud mees ja tema seitsmeaastane poeg.

Stefano de Amicis sõitis koos poja Cristianiga mängult koju, kui nende motoroller põrkas kokku autoga. Cristian hukkus sündmuskohal, isa Stefano suri haiglas. «Mul on kohutavalt kurb jätta hüvasti kahe toetajaga, keda enam meie seas pole. Sügavaim kaastunne nende perekonnale,» lausus klubi kapten Francesco Totti ajalehele Gazzetta dello Sport.

Kaastunnet avaldasid ka klubi ametlik kodulehekülg, poolkaitsja Alessandro Florenzi ja kahel eelmisel hooajal Romas mänginud, tänavu laenulepingu alusel Interis viibiv brasiillasest kaitsja Dodô. «Puhake rahus, Roma väikesed inglid,» kirjutas Florenzi Twitteris.

Kruuda jätkab Hispaanias avarii kiuste viiendana, Pärn oma klassi neljas

Hispaanias peetakse sel nädalavahetusel autoralli MM-etapp, kus mängitakse välja DMACK Fiesta Trophy tiitel. Viimati nimetatud sarjas juhib enne Hispaania rallit Sander Pärn 29 punktiga Tom Cave’i ees.

Kuigi edu näib suur, pole veel miski kindel – viimasel rallil on mängus koguni 42 punkti. Ralli võit annab 25 punkti, kuid ühe lisapunkti saab ka iga kiiruskatse võitja, Hispaanias on kiiruskatseid 17. Reedese päeva lõpetas Pärn oma klassis neljandana, kaotades Cave'ile 2.20,5. Katsevõite eestlane ei noppinud, Cave sai neid kirja kaks.

WRC2 klassis enne rallit tiitlivõimalusi omanud Karl Kruuda sõitis neljandal kiiruskatsel rajalt välja ning ehkki eestlase auto sai kõvasti kannatada, tõi Kruuda selle siiski lõpuks katse finišisse. Kaotust liidrile kogunes ühe katsega aga tervelt 20 minutit. Samas tabas ebaõnn ka mitut konkurenti ning päeva lõpetas Kruuda klassi viiendal kohal, kaotades liidrile Nasser Al-Attiyahile 21.44,7. Kuna aga nii Sebastien Chardonnet kui ka Nicholas Fuchs katkestasid päeva viimasel katsel, saavad nad läbimata katse eest kirja kümme minutit trahvi. Eeldusel, et mõlemad mehed tulevad laupäeval superralli-süsteemis taas starti, jäävad nii nemad kui ka ukrainlane Valeri Gorban endiselt Kruuda ette ning eestlane langeb kaheksandaks.

Üldliidrina lõpetas avapäeva Sebastien Ogier Volkswagenil, edestades 10,9 sekundiga tiimikaaslast Jari-Matti Latvalat. Päeva viimase katse eel Ogierile vaid 4,6 sekundiga kaotanud Thierry Neuville sõitis kivi otsa, lõhkus ja rehvi ja kaotas seda vahetades üle kahe minuti, langedes üheksandaks.

Ralli käik:

Lisaks etappide tulemustele ning iga etapi järgsele üldseisule on eraldi välja toodud WRC2 sarja tulemused, kus sõidab Karl Kruuda, ning DMACK Fiesta Trophy tulemused, kus on stardis Sander Pärn.

7. kiiruskatse:

WRC: 1. Ogier, 2. Latvala +10,9, 3. Mikkelsen +16,9, 4. Hirvonen +17,1, 5. Sordo +17,8, 6. Östberg +19,3

Üldseis: 1. Ogier, 2. Latvala +36,6, 3. Östberg +37,2, 4. Mikkelsen +37,3, 5. Hirvonen +41,4, 6. Kubica +57,0

WRC2: 1. Al-Attiyah, 2. Kruuda +20,8, 3. Maurin +36,9

Üldseis: 1. Al-Attiyah, 2. Maurin +2.00,4, 3. Barrable +4.27,5 ... 5. Kruuda +21.44,7

DMACK Fiesta Trophy: 1. Solans, 2. Vatanen +7,8, 3. Cave +15,8, 4. Pärn +30,0

Üldseis: 1. Cave, 2. Solans +1.03,2, 3. Vatanen +1.11,4, 4. Pärn +2.20,5

6. kiiruskatse:

WRC: 1. Neuville, 2. Mikkelsen +2,4, 3. Östberg +2,7, 4. Paddon +3,5, 5. Kubica +4,3, 6. Ogier +5,3

Üldseis: 1. Ogier, 2. Neuville +4,6, 3. Östberg +17,9, 4. Mikkelsen +20,4, 5. Hirvonen +24,3, 6. Latvala +25,7 ja Kubica +25,7

WRC2: 1. Al-Attiyah, 2. Kruuda +12,4, 3. Chardonnet +16,8

Üldseis: 1. Al-Attiyah, 2. Chardonnet +43,9, 3. Fuchs +1.23,1 ... 7. Kruuda +21.23,9

DMACK Fiesta Trophy: 1. Cave, 2. de Mevius +18,9, 3. Pärn +24,2

Üldseis: 1. Cave, 2. Solans +1.19,0, 3. Vatanen +1.19,4, 4. Pärn +2.06,3

5. kiiruskatse:

WRC: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +0,6, 3. Östberg +0,7, 4. Paddon +0,8, 5. Latvala +1,3, 6. Neuville +1,5 ja Sordo +1,5

Üldseis: 1. Ogier, 2. Neuville +9,9, 3. Östberg +20,5, 4. Hirvonen +22,4, 5. Mikkelsen +23,3, 6. Latvala +25,5

WRC2: 1. Al-Attiyah, 2. Chardonnet +2,1, 3. Kruuda +2,3

Üldseis: 1. Al-Attiyah, 2. Chardonnet +27,1, 3. Maurin +1.00,7 ... 8. Kruuda +21.11,5

DMACK Fiesta Trophy: 1. Cave, 2. Pärn +1,1, 3. Solans +6,7

Üldseis: 1. Cave, 2. Solans +39,0, 3. Vatanen +55,1 ... 5. Pärn +1.42,1

4. kiiruskatse:

WRC: 1. Ogier, 2. Neuville +8,5, 3. Östberg +11,9, 4. Hirvonen +12,1, 5. Kubica +13,4, 6. Evans +15,9.

Üldseis: 1. Ogier, 2. Neuville +8,4, 3. Östberg +19,8, 4. Hirvonen +20,1, 5. Mikkelsen +22,7, 6. Kubica +23,5.

WRC2: 1. Al-Attiyah, 2. Chardonnet +8,5, 3. Gorban +14,8... 9. Kruuda +21.14,6.

Üldseis: 1. Al-Attiyah, 2. Chardonnet +25,0, 3. Gorban +31,1... 9. Kruuda +21.09,2.

DMACK Fiesta Trophy: 1. Gilbert, 2. Cave +12,5, 3. Solans +29,8... 5. Pärn +49,4.

Üldseis: 1. Gilbert, 2. Cave +28,3, 3. Solans +1.00,6... 7. Pärn +2.09,3.

3. kiiruskatse:

WRC: 1. Paddon, 2. Ogier +2,1, 3. Neuville +3,6, 4. Latvala +4,1, 5. Hirvonen +5,7, 6. Kubica +6,3.

Üldseis: 1. Neuville, 2. Ogier +0,1, 3. Paddon +2,3, 4. Mikkelsen +3,9, 5. Latvala +5,1, 6. Östberg +8,0.

WRC2: 1. Kruuda, 2. Gorban +12,7, 3. Al-Attiyah +13,2.

Üldseis: 1. Kruuda, 2. Al-Attiyah +5,4, 3. Gorban +21,7.

DMACK Fiesta Trophy: 1. Gilbert, 2. Cave +6,6, 3. Solans +24,0 ... 9. Pärn +1.06,3.

Üldseis: 1. Gilbert, 2. Cave +15,8, 3. Vatanen +24,1... 9. Pärn +1.19,9.

2. kiiruskatse

WRC: 1. Meeke, 2. Östberg +1,5, 3. Neuville +1,6, 4. Paddon +2,0, 5. Evans +2,3, 6. Mikkelsen +2,9.

Üldseis: 1. Mikkelsen, 2. Meeke +1,1, 3. Neuville +1,6, 4. Ogier +3,2, 5. Östberg +3,2, 6. Sordo +6,0.

WRC2: 1. Al-Attiyah, 2. Sousa +1,4, 3. Kruuda +3,9.

Üldseis: 1. Al-Attiyah, 2. Sousa +1,0, 3. Chardonnet +1,5, 4. Kruuda +7,8.

DMACK Fiesta Trophy: 1. Gilbert, 2. Pärn +2,0, 3. Cave +2,0.

Üldseis: 1. Vatanen, 2. Gilbert +11,0, 3. Solans +17,8, 4. Cave +20,2... 7. Pärn +24,6.

1. kiiruskatse

WRC: 1. Mikkelsen, 2. Ogier +1,8, 3. Neuville +2,9, 4. Latvala +3,1, 5. Sordo +3,6, 6. Meeke +4,0.

WRC2: 1. Chardonnet, 2. Sousa +2,1, 3. Al-Attiyah +2,5... 5. Kruuda +6,4.

DMACK Fiesta Trophy: 1. Vatanen, 2. Gilbert +14,5, 3. Solans +15,2... 6. Cave +21,7, 8. Pärn +26,1.

Draama Singapuris: Williams pääses tänu Halepile üle noatera poolfinaali

Singapuris peetava naiste tennise aastalõputurniiri viimane päev pakkus hulgaliselt draamat, mille keskmes oli Serena Williams, kes ise täna väljakul ei käinudki.

Serblanna Ana Ivanovic pidi maailma neljanda reketi Simona Halepi alistama kindlasti kahes setis, et tagada pääs poolfinaali ja jätta Williams sealt välja. Edasipääsu ja grupi esikoha juba kindlustanud Halep asus avasetis 4:1 juhtima, kuid ei suutnud edu hoida ning lubas Ivanovicil viia seti kiiresse lõppmängu. Seal jäi serblanna 2:5 taha, kuid võitis seejärel neli punkti järjest ning kallutas lõpuks kiire lõppmängu 8:6 võiduga seti enda kasuks, päästes seejuures ka ühe Halepi settpalli.

Hoolimata sellest, et Halepi jaoks ei olnud midagi kaalul ning vaid 24 tundi hiljem oli ees ootamas raske poolfinaal Agnieszka Radwanskaga, pingutas rumeenlanna edasi ning asus teist setti taas 4:1 juhtima. Ivanovic murdis veel korra Halepi servi ja tegi seisuks 3:4, kuid lasi siis oma servi murda ja kaotas seti 3:6, langedes ühtlasi sellega kokkuvõttes konkurentsist - Ivanovici 6:3 paremus viimases setis ja matšivõit ei muutnud enam midagi

Kuna Maria Šarapova oskas tänases varasemas kohtumises loovutada kolmelt matšpallilt ja 5:1 eduseisult seti Radwanskale, minetades sellega võimaluse poolfinaali pääseda, lõpetab Williams tänavuse aasta neljandat korda maailma esireketina. Varem on ta seda suutnud 2002. ja 2009. aastal ning mullu. Aastalõputurniiri poolfinaalis kohtub ameeriklanna Caroline Wozniackiga, teises poolfinaalis lähevad vastamisi Radwanska ja Halep.

Kõik eestlannad pääsesid vehklemise MK-etapil alagrupist edasi

Itaalias Legnanos peetaval vehklemishooaja esimesel MK-etapil said kõik eestlannad alagrupist edasi.

64 sekka pääsesid otse kohalolnutest 16 maailma edetabelis kõrgeimal kohal paiknevat naisvehklejat ehk Eesti sportlastest Erika Kirpu (10.), Irina Embrich (13.) ja Julia Beljajeva (16.). 

Alagruppidest pääsesid edasi ka kõik kolm ülejäänud eestlannat, kusjuures vaid ühe matši kaotanud juunioride maailmameister Katrina Lehis sai samuti otse 64 sekka. Homsel põhiturniiril kohtub Lehis Eesti aja järgi kell 10.55 hiinlanna Yixuan Xiangiga, Beljajeva vastaseks on venelanna Tatjana Andrjushina (algus kell 11.45), Kirpu kohtub rumeenlanna Simona Popiga (algus kell 12.10) ja Embrichi vastaseks on itaallanna Francesca Boscarelli (algus kell 11.45). Nelli Paju ja Kristina Kuusk 64 hulka ei jõudnud.

Pildid: uhke Audi rammis bussipaviljoni

Täna kella 13 ajal sõitis sõiduauto Audi Tallinnas Pärnu maanteel vastu bussipeatuse paviljoni. Õnnetuses ükski inimene viga ei saanud. Politsei toimetas juhi ekspertiisi.

Kaks kaitseväkke läinud noorsportlast jäid narkootikumide tarvitamisega vahele

Pärast täiendavaid teste selgus, et kaks spordirühma aega teenima kutsutud noort – jalgrattur Sten Saarnits ja poksija Artur Zarva olid tarvitanud narkootilisi aineid. EOK tippspordijuht Martti Raju ei mõista, kuidas saavad noored mehed olla nii vastutustundetud ja rumalad: «Spordirühmas neil mõistagi enam kohta ei ole ja nad jätkavad teenistust tavalises väeosas.»

Kõik ajateenistusse tulnud peavad läbima esialgse narkotesti ja kui tulemus on positiivne, võetakse uued proovid, mida uuritakse põhjalikumalt. Kuulduste järgi oli lõplikke vahelejääjaid üle kümne, kaks neist noorsportlased.

«Väga halb üllatus,» tõdes Raju, kui lõplikud testitulemused temani jõudsid. «Saadame sportlased spordirühma selleks, et nad saaksid tippupürgimist jätkata ega kaotaks väärtuslikku aega. Eeldame, et tehakse täie rauaga pühendunult trenni, mitte ei tegeleta rumalustega, sest mida muud see narkootikumide tarbimine on.»

Raju on tige alaliitude peale. «Alajuhid ja treenerid peaksid koostöös säärased juhtumid välistama, sõeludes väga hoolikalt välja spordirühma kandidaadid, keda EOK-le esitatakse. Alaliidud ju vastutavad. Spordirühm on kaitseväe vastutulek meile. Aga kui ajateenijatega on jätkuvalt mingi jama, siis varsti seda rühma lihtsalt ei ole.»

Esialgu ei kavatse Raju kedagi trahvima hakata, kuid tulevikus küll: «Loodan, et pragusest juhtumist ja selle avalikustamisest võetakse õppust. Võtavad kõik – alaliidud, treenerid ja sportlased.»

Milliseid narkootilisi aineid kaks sportlast tarvitasid, pole teada ning Raju ei kavatse seda ka politseilt, kes teste tegi, välja uurida: «Seal pole vahet. Narkootikum on narkootikum. Jah, mõni narkootiline aine on spordis keelatud, kuid laboril, kus proove testiti, pole vastavat litsentsi, seega tulemus dopinguna arvesse ei lähe.»

Loe pikemalt homsest Postimehest!

Galerii: kaubavalik ja hinnad Eesti esimeses Sports Direct kaupluses

Spordi- ja vabaajakaupa müüv Sports Direct, mis on eestimaalaste seas hinnatud ennekõike soodsate hindade poolest, avas nüüd oma poe ka uuendatud Ülemiste keskuses.

Valik hindu:

Laste spordijalatsid alates 10 eurost

Täiskasvanute dressipluus: 2 tk 19 eurot

Paksud dressipüksid 19 eurot paar

Meeste jooksujalatsid alates 35 eurost

Naiste jooksujalatsid alates 25 eurost

Maastikuratas 180 eurot

Korvpall, 2 tk 9 eurot

Uksed lukus ja raha otsas: kaks vormel-1 meeskonda on krahhi äärel

Järgmisel nädalavahetusel sõidetaval USA vormel-1 etapil võib halvimal juhul olla stardis vaid 18 autot. Nii Marussia kui ka Caterhami tiimi kimbutavad suured rahamured, viimane neist on juba läinud administreerimise alla.

Neljapäeva hommikul Inglismaal Leafieldis asuvasse tehasesse saabunud töötajad avastasid, et uksed on lukku keeratud ja sissepääsu ees valvavad maksuhalduri palgatud turvamehed. Tiimi praegune juhtkond süüdistab endist omanikku Tony Fernandesi selles, et too pole neile võistkonna aktsiaid üle andnud, mis teeb temast endiselt ametlikult omaniku. Reede hommikul astus 1MRT tiimi poolt ametisse nimetatud juhtkond kollektiivselt tagasi ning Caterhami juhib nüüd Smith&Williamsi nimelise ettevõtte maksuhaldurid. 

Fernandes näeb asju aga teisiti ning sõnastas ta oma seisukoha Twitteri-postituses. «Kui midagi ostad, siis peaksid selle eest ka maksma. Üsna lihtne,» kirjutas Fernandes, andes mõista, et 1MRT süüdistused on kaheldavad.

«Mul polnud mingit seaduslikku kohustust aktsiaid neile üle anda enne, kui on täidetud kindlad tingimused,» lisas Fernandes hilisemas pressiteates. «Muu hulgas pidid nad maksma võlausaldajatele. Meie advokaadid nõudsid Engavestilt korduvalt, et tingimused täidetaks, aga seda pole tehtud.»

Fernandesi kompanii pressiteates lisas firma tegevjuht Graham Macdonald, et Engavesti ja 1MRT nime taha peituvate uute omanike motiivid on erakordselt kahtlased: «Tahaksin küsida, kuidas saab keegi, kes on tiimi tulevikust huvitatud, nimetada Suurbritannias asuva firma ainsaks juhiks ja aktsiate ainuomanikuks ühe oma koristajatest ehk Constantin Cojocari?»

Engavesti väitel pole nemad aga Cojocari ametisse pannud ning tegemist on hoopis endise tippjalgpalluriga, kes mängis 1980ndatel aastatel Bukaresti Steaua ridades. Briti leht Daily Mail uuris välja, et Constantin Cojocari nimeline mees mängis tõesti aastatel 1987-88 Steaua eest kaheksa kohtumist ja lõi kaks väravatki. Caterhamis töötas sama mees puhastusteenuste eest vastutava osakonna juhina. Omamoodi puändina teatas Caterhami tiimi administreeriv Smith&Williamson aga lõpetuseks, et nende valduses olevates paberites seisab tõepoolest firma juhi kohal Cojocari nimi…

Selge on see, et vastavalt vormel-1 sarja korraldajaga sõlmitud kehtivale lepingule peab võistkond hooaja jooksul osalema kõikidel etappidel, muidu jäädakse ilma kommertsõigustelt teenitud tuludest. Kui Caterham USA etapil kaasa ei tee ning ei suuda ka tõestada, et eemalejäämise põhjuseks oli vääramatu jõud, jäädakse miljonitest eurodest ilma ning sellega kahaneb drastiliselt ka firma väärtus.

Marussial oma mured

Ajakirja Auto motor und sport andmetel võib USA etapist eemale jääda ka Marussia tiim, kuna sinna ja järgmisele etapile Brasiiliasse reisimiseks vajatakse lisaraha, seda ei näi aga kuskilt tulevat. Samuti on tiim moraalses madalseisus, sest nende sõitja, Jaapani GPl ränga avarii teinud Jules Bianchi võitleb endiselt haiglas elu eest. Auto motor und sporti sõnul on tiimi venelasest omanikul Andrei Tšeglakovil raha musta auku matmisest kõrini ja ta soovib lahkuda. Marussia on jätkuvalt võlgu ka mootoritarnijale Ferrarile ning kuulduste kohaselt ei anna Ferrari seetõttu Marussiale enam oma mootorite kohta uut tehnilist informatsiooni.

Rajalt väljas käinud Kruuda: ma ei kavatsegi katkestada

Autoralli MM-sarjas WRC2 klassi tiitli nimel võitlev Karl Kruuda sõitis Hispaania ralli neljandal kiiruskatsel teelt välja, kuid keeldus katkestamast ning jätkab, ehkki kaotust liidrile on üle 20 minuti.

Veebilehe wrc.com sõnul jõudis Kruuda auto katse lõpus ajakontrollpunkti kohutavas seisus: tagumised aknad purunenud ja esiots samuti katki. Varasematel aastatel kaks korda Hispaanias juba avapäeval katkestanud Kruuda teatas aga, et ei kavatsegi rallit lõppenuks kuulutada.

«Teel oli sügav lohk ja ilmselt ma ei pidurdanud piisavalt. Auto tabas ninaga maad, juhitavus kadus ja libisesime kraavi. Aga pingutame edasi, sest kurat võtaks, kolm korda järjest ma küll ei kavatse katkestada! Meil on täna veel katseid ees,» lausus Kruuda ralliraadiole.

Rahvaliiga suur finaal: fännid korraldavad väljakule jooksmise võistluse

Eesti suurimal täiskasvanute meeskondlikul jalgpalliturniiril Rahvaliigas igasuguse sportliku loogika vastaselt kahe parema hulka jõudnud Nõmme Kalju fännimeeskond võõrustab laupäevases finaalis Tartu valla meeskonda Äksi JK-d. Kohtumine Hiiu staadionil algab laupäeva õhtul kell 19.15.

Roosad Pantrid võtavad oma elu esimese suurvõistluse korraldamist täie tõsidusega ja seega pakutakse kohale tulnud publikule lisaks muule jalgpalli juurde käivale ka võimalust poolajamängus osalemiseks. Kuid tavapärase penalti- ja lativõistluste asemel tuleb seekordne väljakutse pigem jalgpallihuligaanide pärusmaalt! Nimelt võidab see osaleja, kes jõuab platsil kõige kauem turvamehi vältida! Eriauhind läheb sellele, kel aktsiooni käigus kõige vähem riideid seljas on! Korrakaitsjate vägesid juhib mullusel HJK vastu peetud euromängul tuntust kogunud turvamees Olev!

JK Roosad Pantrid ääretormaja Georg: «Mitu aastat väldanud rasked vastupidavustreeningud Hiiu Pubis, Pööningul ja Nõmme mäel on hakanud lõpuks vilja kandma. Meeskonna keskmine B-vitamiini tase veres on viimaste aastate kõrgeim ning võime kindlusega öelda, et oleme finaaliks valmis!

Ilmselt kehtestame seekord enne mängu erandkorras reegli, et reedene pubiralli kauem kui kella kuueni hommikul ei kestaks, ja kui mõnda meest just mängupäeval raske kõhutõbi ei taba, on lootus Rahvaliiga karikas esmakordselt Nõmmele tuua!»

JK Roosad Pantrid peatreener Romario: «Suvel sai ette võetud sportliku vormi tõstmiseks alpimaja kuur, mis nii mõnegi palluri hemoglobiini näidud lakke tõstis. Sellega saavutasid staarmängijad mängueelsel päeval hädavajaliku seksuaalse aktiivsuse, mis ka Ron Jeremy tema parimatel päevadel häbisse oleks jätnud.

Kui juba legendaarne pantrite staarkahur Tarts on tänu sellele võimeline tegema mängupäevadel kiiremaid liigutusi kui keskmine eestlane kaubanduskettide õlleletis kollaseid silte silmates, siis meis on kvaliteeti, mis on omane meistritele. Omalt poolt soovin tänada kõiki, kes on väiksemal või suuremal määral aidanud kaasa Eesti jalgpalliajaloo ühe suurima sensatsiooni tekkimisele!»

Rahvaliiga A taseme finaal JK Roosad Pantrid - Äksi JK toimub 25. oktoobril kell 19:15 Hiiu staadionil.

Jaanus Samma avab isikunäituse ja pop-up poe «Kampsunipood Hair Sucks»

Kultusdisainer Jaanus Samma avab tuleval nädalal Kunstihoone galeriis isikunäituse «Kampsunipood Hair Sucks». Näitus jääb avatuks 23. novembrini.

Näitus «Kampsunipood Hair Sucks» on pop-up pood, kus vaatamiseks, proovimiseks ja ostmiseks on väljas rikkalik kollektsioon kampsuneid, mille mustrina on kasutatud linnaruumist leitud kritseldusi ja graffiteid.

Tegemist on 2012. aastal alguse saanud piltmustriga kudumite seeriaga. Kampsunitesse kootud kujundid ja tekstid on pärit nii Tallinnast kui ka teistest Euroopa linnadest ning on ühel või teisel moel seotud seksuaalsuse või queer-teemadega. Kõik kampsunid on tähistatud mustri aluseks oleva kujutise asukohaga ja vahendavad seeläbi kunstniku subjektiivset linnaruumikogemust.

Näituse tutvustuses on öeldud, et tahtlikult hübriidne vorm ähmastab piire kujutava kunsti ja disaini vahel. Galeriides tavaliselt eksponeeritav elitaarne kunst on sedapuhku käepärane ja tarbitav. Pood näitusesaalis ei ole kriitika valitsevate tarbimisharjumuste pihta. Vastupidi, tarbimiskeskkond muudab galerii turvaliseks ja avardab seeläbi võimalikku külastajate ringi. Oluline on, et kampsunid jõuaksid galeriiseinte vahelt inimesteni, sest näitus jätkub kõigi nende seljas, kes soetavad endale kampsuni ja kannavad seda avalikus ruumis.

Näitusega käib kaasas kataloog/käsitöövihik, mille annab välja kirjastus Lugemik. Trükise esitlus toimub näituse avamisel.

Kudujad: Anu Schotter, Mare Tralla, Olja Shapovalova, Epp Hõrak, Kitti Einseln, Mari Prekup, Katarina Meister, Raune Kobin, Johanna Rõigas, Inga Prokotjeva, Kirke Kangro, Anna-Magdaleena Kangro, Maret Sirkel, Anu Mulla.

Mida paanikahoogude ajal kogetakse

Ehkki paanikahoogusid kogetakse erinevalt, ütlevad kõik nende käes kannatanud, et see on hirmus kogemus.

Ilmselt kõige hirmutavam on, et paanikahood võivad vallanduda igal ajal, isegi öösel magades, kirjutab Huffington Post. Ehkki need kestavad keskmiselt kümme minutit, võivad piinarikkad füüsilised sümptomid kesta oluliselt kauem.

Korduvad paanikahood on domineerivaks probleemiks paanikahäire puhul. Hooga kaasub nii mõttelis-kujutuslikke sümptomeid kui ka kehalisi sümptomeid, näiteks valud rindkeres, ebareaalsustunne, südamekloppimine, lämbumistunne jne.

Mõistmaks, mis tunne on paanikahoogude käes kannatada, kogus väljaanne kokku inimeste anonüümsed kirjeldused, mida nad on füüsiliselt tundnud.

  • «Ma ei saa püsti tõusta ega rääkida. Tunnen ainult tugevat valu üle terve keha, nagu miski pigistaks mind. Halvemal juhul ei saa ma hingata, hakkan hingeldama ja oksendama.»
  • «Kõige hullemal juhul lööb see pikali, muudab täiesti töövõimetuks. See on tunne, nagu dinosaurused jälitaksid sind. Samal ajal tahad elu juhtimist taas enda kätesse haarata, kuid see ei ole võimalik.»
  • «Mu keha suriseb ja pea käib ringi. Veresoontes voolaks vere asemel justkui jää. Tahan enda kehast eemale joosta, kuid ma ei saa seda muidugi. Hingamisraskused, südamepekslemine. Täielik paanika.»
  • «See on tunne, justkui seinad ja laed ähvardavad minu peale kokku variseda. Nägemine hägustub.»
  • «Nagu tõuseks õhku, ainult et seda tingib hirm ja hirmule ei saa öelda, et ta ära läheks.»
  • «See on tunne, justkui oleksid lämbumas põlevas majas, kust ei ole pääsu. See on hirmuäratav.»
  • «Lämbumistunne. Käed hakkavad surisema, hingan raskelt ja see tekitab loomulikult veelgi suuremat paanikat.»
  • Ma tunnen nagu pean pääsema, kaugele ära jooksma, sest kui ma seda ei tee, võin surra.»
  • «Selline tunne, nagu järsku kõik vaataksid sind ja tahaksid sult maapinna jalge alt ära tõmmata.»
  • «Esimest korda arvasin, et mul on insult, kuna nägu muutus tundetuks.»

Loe siit, kuidas leevendada paanikahoogu.

El Clasico: vaata Reali ja Barcelona homseid eeldatavaid algkoosseise

Homme on kavas maailma klubijalgpalli üks suuremaid vastasseise, kui Hispaania liigas lähevad vastamisi Madridi Real ja FC Barcelona. Seekordne mäng on kavas Reali koduareenil. Homse matši algkoosseise ennustades eeldatakse, et Barcelona ridades võib platsile joosta ka mängukeelu alt vabanev Luis Suarez.

Reali poolel on homseks kohtumiseks vigastusega väljas Gareth Bale ning suure tõenäosusega ei tule väljakule ka keskkaitsja Sergio Ramos, kes on samuti traumaga hädas. Meeskonna treeningutega liitus ta alles eile, kirjutab Eurosport.

Reali homne eeldatav algkoosseis: Iker Casillas, Marcelo, Pepe, Raphael Varane, Daniel Carvajal, Luka Modric, Toni Kroos, James Rodriguez, Isco, Cristiano Ronaldo, Karim Benzema.

Kui Reali algkoosseis on küllaltki ennustatav, siis Barcelona kohal on rohkem küsimärke. Viimatiste teadete kohaselt on kahtlane Sergio Busquetsi osalemine, kuna ka teda on vaevamas vigastus. Tema trauma korral tõuseks keskväljale Javier Mascherano ja keskkaitses saaks siis oma võimaluse Gerard Pique.

Teine suurem küsimus on seotud Suareziga. Kui Barcelona peatreener Luis Enrique kinnitas täna, et Suarez kindlasti mängib, siis ta ei täpsustanud, kas mees sekkub vahetusest või alustab rünnakul koos Lionel Messi ja Neymariga.

Barcelona eeldatav algkoosseis: Claudio Bravo, Jordi Alba, Jeremy Mathieu, Gerard Pique, Dani Alves, Javier Mascherano, Xavi, Ivan Rakitic, Neymar, Andres Iniesta, Lionel Messi.

Kui Suarez peaks aga algkoosseisu kuuluma, siis langeb Xavi arvatavasti pingile ning Iniesta peab tegutsema rohkem keskväljal. Iniesta keskväljal tegutsemise korral on võimalik Messi ja Neymari kõrvale aga nihutada ka Pedro või Munir El Haddadi.

Kohtumine algab homme Eesti aja järgi kell 19.00.

Wozniacki võitis alagrupi, Šarapova langes konkurentsist

Singapuris toimuval naiste tennise aastalõputurniiril alistas Taani esindaja Caroline Wozniacki valge alagrupi viimases kohtumises 6:2, 6:3 tšehhitari Petra Kvitova ja võitis alagrupi.

Teises sama alagrupi kohtumises alistas venelanna Maria Šarapova 7:5, 6:7 (4:7), 6:2 poolatari Agnieszka Radwanska. Kui Wozniacki võitis kõik kolm matši, siis ülejäänud kogusid kõik ühe võidu ja surnud ringist pääses edasi poolfinaali veel Radwanska.

Punases alagrupis on Simona Halepil kirjas kaks võitu, Serena Williamsil kaks võitu ja üks kaotus, Ana Ivanovicil üks võit ja üks kaotus ning Eugenie Bouchard kaotas kõik kolm mängu.

 

Fernando Alonso liitub Porschega?

Praeguse seisuga ei ole Fernando Alonsole vormel-1 sarjas tulevaks aastaks kohta ning Hispaania ajalehe AS andmetel on Alonsole teinud konkreetse pakkumise Le Mansi 24 tunni võistlustel osalev Porsche. Selles tiimis sõidab juba ka endine Red Bulli piloot Mark Webber.

Praegu Ferrariga kihutava Alonso jaoks on vormel-1 sarjas jätkamiseks jäänud sisuliselt üks variant ning selleks on McLaren. «Tal ei ole ju eriti kuhugi minna?» küsis vormel-1 sarja boss Bernie Ecclestone. «McLareni kõrval ei olegi ju rohkem võimalusi.»

Ühe võimalusena on spekuleeritud ka selle üle, et Alonso võtab järgmisena vaheaasta ja ootab seejärel kohta Mercedese tiimis.

Ferrari meeskonnas istub tuleval aastal Red Bullist lahkuv Sebastian Vettel ning jätkamas on ka Kimi Räikkönen.

Fotod: Reebok avas Eestis esimese esinduspoe

Arigato spordiklubis avas uksed spordirõivaste ja -jalatsite tootja Reebok esimene esinduspood Eestis.

Uues kaupluses on müügil Reeboki uus sügis-talvine jooga-, tantsu- ning treeningkollektsioon. Lisaks on saadaval CrossFit treeningjalatsid ja –rõivad, mida maailmas toodab ainult Reebok koostöös CrossFit treeneritega ning mis Tallinnas on saadaval uues esinduskaupluses.

Uue kaupluse avamise puhul allkirjastati koostööleping Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liiduga, mille kohaselt varustab Reebok Eesti koondislased esindusvormiga. Leping allkirjastati sümboolselt äsja Eesti Meistrivõistlustel hõbedale tulnud Oleg Anissimovi esindussärgil.

Uue kaupluse avamisel olid kohal Reeboki treenerid Egle Eller-Nabi, Kaja Tuisk, Kersti Ojalill, Märt Agu ja homme toimuva Reebok Fitness Festivali peaesineja Jessica Exposito Hispaaniast.

Arsenali legend sai Indias mängu ajal vastaste treenerilt peksa

Legendaarne Londoni Arsenali jalgpalliklubi mängumees Robert Pires on karjääri pikendamas Indias, kus ta esindab kohalikus kõrgliigas meeskonda nimega FC Goa. Kõige paremini mehe käsi siiski Indias ei käi, kuna eile kaotas tema tiim 1:2 Atletico de Kolkatale ja lisaks sai prantslane vastaste peatreeneri käest füüsiliselt nahutada.

FC Goa peatreener, kelleks on Brasiilia jalgpallilegend Zico, avaldas pärast kohtumist, et matši vaheajal ründas vastaste peatreener Piresi. Zico sõnul lõi Lopez Habas prantslast muuhulgas ka rusikaga näkku, vahendab Sportsmail.

«Pires ütles mulle, et vastaste peatreener lõi teda näkku ja see on väga kahetsusväärne. Ma ise intsidenti ei näinud, kuid miks peaks mängija mulle valetama?» rääkis Zico pärast matši.

India kõrgliiga poolt teatati täna, et süüdistusi on asutud uurima. Mõlema klubi käest on saadud juba juhtunu kohta ka kirjalik selgitus.

40-aastane Pires veetis oma karjääri parim aastad Arsenalis, kelle ridades ta pallis aastatel 2000 – 2006.

Kristjan Järvi toob Lõuna-Korea kontserdilavale «Gangnam Style’i»

 

 

Kristjan Järvi ja tema nüüdismuusika ansambel Absolute Ensemble on tuntud oma hulljulgete muusikaliste trikkide poolest: Lõuna-Korea tuuril toob noor Eesti päritolu dirigent kontserdilavale miljoneid hullutava «Gangnam Style’i» ja seda koos Pablo de Sarasate kuulsa looga «Zigeunerweisen» viiulile ja orkestrile.

Kontsertkavast leiab veel Järvi heade kaasteeliste, nüüdisheliloojate Charles Colemani, Gene Pritskeri ja Daniel Snyderi loomingu kõrval ka Korea rahvamuusikat, solistiks ei keegi muu kui kuulus viiuldaja Sarah Chang. «Gangnam Style» kihutas Korea popi komeedina maailma poppmuusikasse, meie plaan on laulatada see kontsertkavas «Zigeunerweiseniga» ja topelt lustida,» vahendas Järvi portaalile The Hollywood Reporter antud usutluses.

Egle Eller-Nabi tegi karjääris suure muudatuse

Eesti läbi aegade teiseks professionaalseks fitnessi tegijaks saanud Egle Eller-Nabi usub, et võistlemisega läheb edaspidi lihtsamaks.

«See tähendab põhimõtteliselt seda, et ma võistlen edaspidi eraldi liigas. Alaliiduga ja koondisega neid harjumuspäraseid MM-e ja EM-e ei saa kaasa teha,» ütles Eller-Nabi ETV hommikuprogrammis «Terevisioon», vahendab ERR Sport.

«Eraldi võistlused, liiga, reeglid - väga keerulised, ma ei ole nende kõigiga jõudnud veel tutvuda,» jätkas Eller-Nabi ja lisas, et senisest vähem tuleb dieeti pidada. «Ma arvan, et läheb lihtsamaks.»

Euroopa suurklubidel on seoses Katari MMiga oma nõudmine

Euroopa suurklubid on tegemas Rahvusvahelisele Jalgpalli Liidule FIFA-le ettepanekut seoses 2022. aastal Kataris toimuva MM-finaalturniirga. Klubide arvates peaks 2022. aasta MM toimuma maikuus.

Katar võitis 2010. aastal endale MMi korraldamise õiguse, kuid seejärel on pidevalt räägitud sellest, et finaalturniiri korraldamine suvel ei tule kõne alla, kuna Kataris on sel ajal lihtsalt liiga kuum, teatab BBC Radio 5.

Euroopa Jalgpalliklubide Assotsatsioon (ECA), mille ridadesse kuuluvad teiste seas näiteks Manchester United, Müncheni Bayern, FC Bacelona, Madridi Real, PSG, Liverpool jne, on võimliku toimumisajana arutanud 2022. aasta maikuud. ECA arvates oleks kevadel turniiri korraldamine kõige mõistlikum ja see ei mõjutaks nii palju ka klubide liigahooaega. Maikuus on Kataris keskmine õhutemperatuur 35 kraadi, kuid kuu lõpus temperatuurid aina tõusevad.

Seoses Katari MMiga on arutluse all olnud erinevaid stsenaariumeid ja räägitud on ka sellest, et MM üldse neilt ära võtta. FIFA president Sepp Blatter leidis hiljuti, et 2022. aasta MM tuleks hoopis pidada detsembris, kuna 2022. aasta alguses on kavas olümpiamängud.

 

Postimehe otsepilt: Nabi asub Palusalu mälestusvõistlustel esikohta püüdma

Kristjan Palusalu mälestusvõistlused toovad sel nädalal Tallinna 11 erineva riigi maadlejad ja suurmehe enda olümpiamedalid. Juba sel nädalavahetusel, 25. oktoobril, toimuvad Tallinnas Kalevi Spordihallis 27. korda Kristjan Palusalu mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. Välisriikide esindajatele üha enam huvi pakkuv võistlus toob maadlusmatile 11 erinevat riiki, sealhulgas Eesti paremiku eesotsas Heiki Nabiga. 24. oktoobri õhtul toimub 40. korda ka Eesti-Soome maavõistlus.

Eesti Spordimuuseumi erinäitusega jõuavad võistluspaika kõikidele vaatamiseks Eesti sportlaste olümpiamedalid. 46 ainulaadset medalit eesotsas Kristjan Palusalu omadega ning Baruto isikunäituse ja Eesti maadlejate saavutustega maailmas on tasuta näitusena Tallinnas üleval ainult kahel päeval.

Eesti Maadlusliidu ja Eesti Spordiseltsi Kalev poolt korraldatavad võistlused pakuvad lisaks huvitavatele maadlusmatšidele ka meelelahutuslikku video- ja valgusšõud koos huvitavate esinejatega. Kogu võistluspäeva kommenteerivad Ivar Kotkas ja Tarvi Thomberg Postimees online vahendusel. Võistluspäeva austavad oma kohalolekuga kahekordne maailmameister August Englas ja teised lugupeetud maadlusveteranid.

Eelvoorude ajal on võimalik matše Postimehe vahendusel vaadata kahelt erinevalt matilt, kust kaamera näitab võistluse üldplaani. Alates finaalidest näitab üks kaamera peaväljaku üldplaani ning teine kaarema näitab mati kõrvalt suuri plaane võistlejatest.

Võistluspäeva kava :

25.10

11.00-14.00 eelvõistlused

14.30 Mälestushetk Kristjan Palusalu ausamba juures

15.00-15.15 Võistluste pidulik avamine

15.15-17.00 Finaalid ja autasustamine

Dina Ellermann tuli kõrgetasemel Helsingi Horse Showl kolmandaks

Dina Ellermann ja Landy`s Akvarel lõpetasid Helsingi Horse Show avapäeva koolisõiduvõistluse kolmandal kohal. Kullo Kender ja Pittegaardens Rosita võitsid rahvusliku takistussõidu klassi.

Avapäeva õhtupoolses osas tegid avastardi rahvusvahelised koolisõitjad, kes võtsid CDI3* tasemel võistluse raames mõõtu grand prix programmis. Parimaks hinnati 11 võistleja hulgas Rootsi paari Mads Handeiowitzi ja Weihenstephaeri sooritus, kelle tulemuseks kogunes 67.600 protsenti. Teise ja kolmanda koha vahe oli üsnagi väike, kui 66.780 protsenti kogusid Elisabeth Ehnrooth ja Wizard II Soomest ning neile jäid vaid 0.040 võrra alla Dina Ellermann ja Landy`s Akvarel. Koolisõitjate muusikaline vabakava on plaanis laupäeval algusega kell 12.00.

Takistussõitjate avapäeval olid kavas rahvuslikud klassid, milles osalesid ka mitmed eestlased. Parima tulemuse saavutas Kullo Kender, kes võitis hobusega Pittegaardens Rosita avatud klassi 130 sentimeetri kõrguse parkuuri. Samas kahefaasilises sõidus oli Kender auhinnalisel kuuendal kohal ka hobusega Axel V. Viieaastaste hobuste hinnetele peetud sõidus jõudis Kender hobusega Joli van de Groenendyck kolmandale kohale.

Juuniorite 120 sentimeetri kõrguses parkuuri lõpetasid My Relander ja Backwoodland Rock kaheksa karistuspunktiga esimeses osas. 130 sentimeetri kõrgune sõit peeti lisaks avatud klassile ka U25 vanuseklassis, kus Kullo Kender ja Astrid L ning Meriel Isok ja Diamond 4 Ever lõpetasid mõlemad nelja karistuspunktiga teises osas.

Täna alustavad Helsingis rahvusvahelised takistussõitjad CSI5*-W tasemel turniiriga. Eestlastest on Helsingis starti asumas Tiit Kivisild hobustega Corsica, Sullivan ja Cinnamon, Kertu Klettenberg hobusega Ulrike R ja Gunnar Klettenberg hobusega Lance S. Meie lähinaabritest on stardis veel leedukad Kristupas Petraitis ja Andrius Petrovas, samuti venelased Vladimir Beletsky, Aleksander Belehov ja Olga Chechina ning valgevenelane Maksim Kryna. Maailma tuntumatest leiame stardiprotokollist nimed nagu Christian Ahlmann, Edwina Tops-Alexander, Michael Withaker, Daniel Deusser, Steve Guerdat, Maikel van der Vleuten, Henrik von Eckermann, Jur Vrieling ja teised.

Mässuga lõppenud Serbia-Albaania valikmängus anti serblastele 3:0 võit

Serbia Jalgpalli Liit andis teada, et seoses 14. oktoobril toimunud 2016. aasta EM-valikmänguga on langetatud otsus ning nende kasuks määrati 3:0 võit. Toonane kohtumine jäi rahutuste tõttu mäletatavasti pooleli. Belgradis peetud matši ajal algasid rahutused, kui üle areeni lendas droon, mille külge oli kinnitatud Albaania lipp ning riik oli kujutatud Suur-Albaania piirides, mis sisaldas ka Kosovot.

Siiski ei tasu serblastel eriti rõõmustada, kuna nendele määratud karistusena võetakse neilt tabelis ära kolm punkti ehk kokkuvõttes ei saa kumbi meeskond punktilisa ning kohtumine ka kordamisele ei tule, vahendab BBC Sport.

Lisaks peab Serbia koondis kaks järgmist valikmängu pidama kinnistuse uste taga. Nii Serbia kui ka Albaania alaliitudele määrati mõlemale veel 100 000 euro suurune trahv. Mõlemal alaliidul on aga õigus karistused vaidlustada.

I-alagrupi tabeliseis pärast UEFA otsust: 1. Taani 4 punkti/3 mängu, 2. Albaania 4/3, 3. Portugal 3/2, 4. Serbia 1/2, 5. Armeenia 1/2.

Täna Tartu Postimehes. Jaan Kaplinski: on olemas ka teine või mitu teist Venemaad

Tartu Postimehe reedene intervjuu on seekord kirjanik Jaan Kaplinskiga. Muu hulgas tuli juttu ka Venemaast, sest 16. oktoobril esitleti Moskvas Kaplinski venekeelsete luuletuste kogu.

Kuidas nägi välja teie venekeelse raamatu «Белые бабочки ночи» esitlus Moskvas võrreldes nüüdse plaadi- ja mõtsaraamatu esitlusega meie kirjandusmuuseumis? Ja kus täpsemalt see aset leidis?

Rahvast oli rohkem. Nad nimetavad seda Hõbeajastu muuseumiks. See kunagi luuletajale, tõlkijale ja literaadile Valeri Brjussovile kuulunud maja jäi mingil määral alles, ka vana sisustust ja muud, aga muidugi ta tahtis kõva remonti.

Sääl on siis nüüd eelmise sajandivahetuse vene kirjanduse ühe hiilgeperioodi muuseum, kus on kõikvõimalikke materjale: portreed, käsikirjad, esikväljaanded ja muud.

Vene kuulaja on mingil määral aktiivsem, nii et too esitlus oli ka interaktiivsem. Küsimusi ja huvi oli rohkem.

Venemaa poliitika poolt tuleb praegu väga halbu uudiseid. Kas sealt võib karta midagi veel hullemat sellest, mis viimastel aastatel ja eriti viimastel kuudel on juba olnud?

Moskvas ei puutunud ma sellega üldse kokku. Putini pilti nägin ma ainult üks kord ja see oli kuskil lennujaama kioskis ühe T-särgi peal. Nii et on olemas ka teine või mitu teist Venemaad.

Ma söandan olla mingil määral nõus selliste poliitikavaatlejatega nagu Henry Kissinger või George Kennan või endine Ameerika saadik Moskvas Jack Matlock, kes on näinud praeguse olukorra ühe põhjusena teatavaid läänemaailma, Ameerika samme.

Ja õige mitmeid aastaid tagasi kirjutas George Friedman, kes juhib Stratfori instituuti Texases, et Venemaa ei lepi mingil juhul iialgi sellega, kui Ukraina peaks minema vastasleeri ehk Nato mõjusfääri. Ja seda me näeme. George Kennan on öelnud, et Nato laienemine idasse oli üks 20. sajandi kõige traagilisemaid eksimusi.

Ma arvan, et nende inimeste arvamusi peaks väga tõsiselt võtma. George Kennan oli see mees, kes töötas välja Nõukogude Liidu vaoshoidmise strateegia.

Nii et asi on Venemaaga keerulisem. Muidugi on üks asi põhjused ja teine asi Venemaa praegune käitumine, mis ei mahu nendesse piiridesse, mis on pannud rahvusvaheline õigus.

Aga ka Ameerikast on kostnud hääli, et rahvusvaheline õigus kehtib ainult nii palju, kui ei ole mängus oma riigi äärmiselt elulised ja olulised huvid. See argument on tulnud välja Ameerika interventsioonide puhul muudesse maadesse. Neid on juhtunud viimastel aastakümnetel mõnigi kord.

Täispikka intervjuud loe Postimees Plussist.

Suurhaigla saamatus: mõnekuuline uuendus ei saa aastatega valmis

2012. aasta detsembris suletud ja mullu veebruaris käivituma pidanud patsiendiportaal iPatsient pole siiani valminud, Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ei pea selle arendamist praegu mõistlikuks.

«iPatsiendi portaal on suletud ja jääb suletuks veel pikemaks ajaks, sest vahetasime 2012. aasta lõpus infosüsteemi lootuses, et suudame kiiresti veelgi paremat teenust pakkuda. Kahjuks ei hinnanud me kõiki riske õigesti ja tegeleme täna selle tagajärgedega,» rääkis ITK kvaliteedikeskuse kvaliteedijuht Kelli Podošvilev.

Podošvilev väitis iPatsiendi kogemuse põhjal, et patsiendid kasutasid kõige enam oma terviseandmete vaatamise teenust. «iPatsiendi kaudu broneeriti eriarstidele ja muudele spetsialistidele ainult 2% aegadest ning sellest tulenevalt ei näe me, et lähiajal oleks mõistlik keskenduda aegade broneerimise teenuse väljaarendamisele üleriigilises patsiendiportaalis,» lisas ta.

Vahepeal on aga Postimehe poole pöördunud mitmed lugejad küsimusega, millal ITK lõpuks iPatsiendi tööle saab. 2012. aasta detsembris teatas ITK, et sulgeb iPatsiendi ning loodab uuenenud portaali avada 2013. aasta veebruaris. 2013. aasta mais teatas ITK, et portaal käivitub hiljemalt aasta lõpuks. Mitu kuud hiljem ei olnud ITK veel arendajat leidnud, kuid lubas, et portaal valmib hiljemalt 2014. aastal. Lisaks tõi ITK põhjuseks rahaliste vahendite puudumise.

Viis aastat kasutusel olnud iPatsient oli seotud infosüsteemiga Ester, mis vahetati välja üleminekuga haigla uuele infosüsteemile. iPatsient oli arendatud haiglasiseselt kasutatava infosüsteemi peale - patsientidele kuvati samasugust pilti nagu haigla arstidelegi.

Uus portaal peaks olema aga haiglasisesest süsteemist eraldatud ja sealjuures peaks see ka rohkem patsiendi vajadusi arvestama. See tähendab, et iPatsient luuakse eraldi rakendusena, mitte moodulina haigla infosüsteemist, kuid samas kasutab andmeid haigla andmebaasist.

Vassiljev: on võimalus, et alustan laupäeval algkoosseisus

Pühapäeval täitub kaks kuud päevast, mil Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev siirdus Poola kõrgliigaklubisse Gliwice Piast.

Pärast vigastuspausi on Eesti koondise mängujuht taas platsile naasnud ja loodab klubi 12. kohalt kaheksa hulka tõsta, vahendab ERR Sport.

«Teen kõik trennid koos meeskonnaga ja võib-olla on võimalus, et alustan järgmine mäng algkoosseisus. Siis vaatan, kas piisab jõudu täismänguks või ei,» ütles Vassiljev. Piast peab järgmise mängu laupäeval kodus Bialystoki Jagielloniaga.

Vladimir Klitško on enne suurt tiitlimatši vihale aetud

15. novembril on kavas profipoksi üleraskekaalus kavas järjekordne tiitlimatš, kui WBA, IBFi, WBO ja IBO meistrivööde omanik Vladimir Klitško läheb vastamisi bulgaarlase Kubrat Puleviga. Matš pidi esimalt toimuma juba septembris, kuid Klitško vigastus lükkas selle edasi. Samas on Pulevi leerist tulnud ukrainlase suunas mitmeid süüdistusi, mis on Klitško juba vihale ajanud.

Tavapäraselt on Klitško meheks, kes eriti teiste poksijate suunas tühje sõnu ei loobi, kuid Pulevi kohta oli tal viimati Polsat TV-le antud intervjuus öelda. Pulevi leer ning teda esindav Sauerlandi tiim on võtnud matši eel sõna dopingukontrolli teemal ning leidnud, et seda tuleks teha sarnaselt olümpiamängudele. Antud teema pole aga Klitškole meeltmööda.

«Alati on sellised jutud tulnud Sauerlandi poolt. Sama asi oli ka (Aleksander) Povetkiniga ning nüüd on see alanud ka Puleviga. See on täielik jama. Jälgin alati reegleid. Mul on Saksamaa Poksiliidu litsents ning järgin nende reegleid. Pole mõtet sellest rääkida ja lihtsalt süüdistada,» pahandas Klitško. «Nad tahavad mulle naha alla pugeda. Ma ei teagi, mida nad täpselt plaanivad.»

Viimase matši pidas Klitško Austraaliat esindava Alex Leapaiga ning toona tuli ukrainlasele võit küllaltki kergelt. Nüüd uuriti Klitško käest, kas Pulev võiks olla tõsisem vastane.

«Mis sa siis ütled, kui ma Pulevi esimeses raundis nokauteerin?» vastas Klitško ajakirjanikule. «Ma ei alahinda kedagi. Olen 100 protsenti matšiks valmis.»

Samas avaldas Klitško ka lootust, et peagi õnnestub tal ehk heidelda ka puuduva WBC meistritiitli eest.

33-aastane Pulev on karjääri jooksul pidanud 20 matši ning need kõik ka võitnud. 11 võitu on tulnud nokaudiga. 38-aastase Klitško arvel on 62 võitu ja 3 kaotust. 52 võitu on tulnud nokaudiga.

EKA otsib Signe Kivi asemele uut rektorit

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuulutas täna välja rektori valimised. Signe Kivi, kes on EKA rektor olnud 2005. aastast, ei kavatse kolmandaks ametiajaks kandideerida. 

EKA personalijuht Merje Olm ütles, et kuigi ülikooliseadus lubaks Signe Kivil seda teha, on ta akadeemia liikmeskonnale teatanud, et ei kandideeri. Ühegi kandidaadi nime ei osanud Olm veel välja käia. «Võib tulla nii maja seest kui väljast. Üllatus endalegi,» kommenteeris Olm.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Valimiskomisjonile võivad kandidaate esitada EKA teaduskondade nõukogud, vähemalt 1/5 EKA nõukogu liikmetest ühiselt, EKA korralised professorid (vähemalt viis esitajat ühiselt), EKA üliõpilasesindus, EKA ametisolev rektor ja endised rektorid, teiste Eesti teadus- ja arendusasutuste nõukogud. Iga esitaja saab osaleda ühe kandidaadi esitamisega. 

Eesti Kunstiakadeemia rektor valitakse akadeemia valimiskogu poolt viieks aastaks ja tema ametiaeg algab 4. aprillil 2015.  

Ženja Fokin: ärge ehtige ennast võltsitud kaubamärkidega

Tallinncity ajas Ülemiste uue soodsate hindadega moepoe Sinsay avamisel juttu stilist Ženja Fokiniga. Tema sõnul leidub Eesti poodides moodsaid rõivaid küll, ent küsimus on hinnas. «Aga ärge ostke kuskilt Türgist või mujalt võltsitud Louis Vuittoni vms, see on nii 90ndad,» nentis moenõustaja. Vaata videot!

 

Parts Ülemiste avamisel: tuleb julgelt investeerida

Poliitik ja endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL) kiitis uuendatud Ülemiste keskuse avamisel selle omanike julgust uude kaubanduskeskusse investeerida. «Muidu me Eesti majandust käima ei saa,» nentis Parts. Vaata videot!

Uuendatud Ülemistes on 210 kauplust ja teeninduskohta. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.

Sakslaste rõõm ja inglaste konarlik algus

Euroopa jalgpalli Meistrite liigas on kõigis alagruppides seljataga kolm vooru ning teatud jõujooned juba välja kujunemas. Head hoogu naudivad Saksa klubid, samal ajal kui Inglismaa meeskondade tee kulgeb – Londoni Chelseat kõrvale jättes – endiselt üle kivide ja kändude.

Liverpool võõrustas tiitlikaitsjat Madridi Reali ning kui viie aasta eest purustati kuninglik klubi kodus koguni 4:0, siis nüüd oli tasumise tund – efektse avavärava löönud Cristiano Ronaldo vedamisel võttis Real kindla 3:0 võidu ja jätkab täiseduga. Portugallase tabamus oli talle Meistrite liigas 70. ning nüüd lahutab teda Rauli rekordist veel ainult üks värav.

«Ma ei muretse selle rekordi pärast – tean, et õige pea saan selle enda nimele,» lausus Ronaldo pärast kohtumist. Teises sama alagrupi mängus sai Ludogorets tänu Jordan Minevi teise lisaminuti tabamusele 1:0 jagu pikalt vähemuses mänginud Baselist ning nüüd on nii Liverpoolil, Baselil kui ka Ludogoretsil tabelis kolm punkti.

Londoni Arsenal oli võõrsil mannetu mänguga Anderlechtilt lüüa saamas, kuid viimase paari minutiga suudeti tänu Kieran Gibbsi ja Lukas Podolski väravatele pöörata kaotusseis 2:1 võiduks. Teises sama alagrupi kohtumises võimutses Dortmundi Borussia Istanbuli Galatasaray üle 4:0 ning jätkab täiseduga, olles kolme Meistrite liiga vooruga kogunud rohkem punkte kui kaheksa vooruga koduliigas.

«Lõime õigel ajal väravaid, aga kergelt see võit küll ei tulnud. Esiteks ei tohi me Bundesligas enam lasta endale nii lihtsaid väravaid lüüa ja teiseks vajame räpasemaid võite,» tutvustas Dortmundi peatreener Jürgen Klopp tulevikuplaane.

Mõru pilli pidi alla neelama Itaalia meister Torino Juventus, kes jäi võõrsil 0:1 alla Olympiakosele. Eelmise hooaja finalist Madridi Atletico alistas viigiga lõppenud avapoolaja järel 5:0 Malmö.

Ebola külvab jalgpallimaailmas paanikat

Lääne-Aafrikas tuhandete inimeste elu nõudnud Ebola viirus võib suuri korrektiive teha ka rahvusvahelises jalgpallielus. Nimelt peaks 17. jaanuaril Marokos algama Aafrika rahvuste karikas, kus selgitatakse Aafrika parim jalgpalliriik, kuid Ebola viiruse tõttu võib turniir üldse ära jääda.

Seni on avalikkuse ette jõudnud info, et Maroko võimud sooviksid turniiri ära jätta. Viimasel ajal on sel teemal sõna võtnud ka jalgpallurid. Eile teatas Nigeeria koondise väravavaht Vincent Enyeama, et turniir oleks mõistlik ära jätta.

«Ma tõesti loodan, et turniir jääb ära,» teatas Lille’i väravavaht pärast eilset Euroopa liiga kohtumist Briti meediale. «Siiski teeb otsuseid Aafrika Jalgpalli Liit.»

«Turniiri toimumine oleks kõigi jaoks risk, kuna Aafrikasse minnes tahavad kõik alati kallistada ja kätt suruda. Sellisel juhul on alati risk olemas,» rääkis Enyeama. «Kui turniir toimub ja me tagame sinna pääsme, siis ma kindlasti mängin.»

NBA legendi karjäär võis saada ootamatu lõpu

Aastatel 2005 ja 2006 korvpalliliiga NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud mängujuht Steve Nash peab algava hooaja seljavigastuse tõttu vahele jätma.

Los Angeles Lakersi meeskond teatas eile õhtul, et Nashi vigastus on nii tõsine, et tänavu ei ole meest väljakule oodata, kirjutab USA Today.

«Olen näinud vormis püsimise nimel kõvasti vaeva, kuid viimane tagasilöök ei luba mul täisvõimsusel sporti teha. Toetan sel perioodil jätkuvalt oma meeskonda ning pikemas perspektiivis keskendun oma tervise parandamisele,» teatas Nash.

40-aastasel Nashil hakkas tänavu jooksma Lakersiga lepingu viimane aasta ning varasemalt on mees teada andnud, et see võiks olla tema viimane aasta tipptasemel. Seega võivadki nüüd Nashi mängud olla NBAs mängitud.

Nash alustas NBA karjääri 1996. aastal Phoenix Sunsi ridades. 1998-2004 pallis ta Dallas Mavericksis ning 2004-2012 taas Sunsis. Alates 2012. aastast on ta kuulunud Lakersi ridadesse. Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud, kuid koondiste tasemel Kanadat esindanud mängujuht on karjääri jooksul pääsenud kaheksa korda NBA tähtede mängule ja kolm korda valitud liiga sümboolsesse viisikusse.

Meeskonnamängijaks kehastunud Korjus näitas debüüthooajal tublit kiirust

Ühtaegu nii Blancpaini kui ka European Le Mansi (ELMS) sarjas osalenud Kevin Korjus lõpetas elu esimese hooaja kereautodel pisut kahetiste emotsioonidega: kiirusega võis rahule jääda, kuid väga headeks tulemusteks ei õnnestunud seda tihti realiseerida.

«Kvalifikatsioonidega olen kindlalt rahul. Kümnest sõidust seitsmes tegin mina kvalifikatsiooniringi ja olin kolm korda teine, halvim koht oli kuues. Pole paha, kui arvestada, et näiteks Blancpaini etapil osaleb umbes 45 autot,» lausus Korjus. «ELMSis saadud neljas üldkoht oli maksimum, selle üle ei saa nuriseda – esikolmikusse jõuda ei olnud reaalne. Blancpainis võinuks natuke paremini minna, sest pärast kahte etappi juhtisime, aga lõpuks olime alles kaheksandad. Kahjuks pidime katkestama ka näiteks Spa 24 tunni sõidu, kus jagati topeltpunkte,» sõnas Korjus.

Kogenud kaaslased

Varem vormelisarjades kihutanud Korjus istus kereauto rooli esimest korda alles tänavusel esimesel hooajaeelsel testil. «Väga teistmoodi ei pidanud sõitma õppima, sest rajad on enamikus samad. Euroopas on mul nüüd enamik radu läbi käidud. Samas olen näiteks Silverstone’is sõitnud vist juba viis korda, aga natuke olid asjad ikka teisiti. Auto käitub üsnagi teisiti, on poole raskem kui vormel ja pidurdusmaad olid algul harjumatud. Lisaks on kvalifikatsiooni ja sõidu vahel suur vahe, sõidus olime raskema autoga kaks-kolm sekundit ringi kohta aeglasemad. Kuid hooaja keskpaiku sain hoo üles ja siis oli juba mõnus,» sõnas Korjus.

Blancpaini ja ELMSi sarja võrreldes kaldub eestlase eelistus neist esimese poole. «Blancpainis on korraga rajal vaid GT-autod, ELMSis võistlesime koos LMP-klassi prototüüpidega. Ferrari oli teistest üle küll ELMSis, kus võis mootorit rohkem seadistada, aga Blancpainis saime vastu ka tiimidele, kellel on tehasetugi,» ütles Korjus. Tema enda võistkond ART Grand Prix ei olnud küll otseselt McLareni tehasevõistkond, kuid väike eelis neil teiste sama marki autot kasutavate tiimide ees siiski oli. «Nipet-näpet meid ikka aidati – kui mõni uus jupp tuli, saime meie selle esimesena. Palju sellest abi oli? Ütleme, et mitte vähe, aga ka mitte hirmus palju.»

McLareni auto oli mõlemas sarjas küll täpselt samasugune, ent erinesid tiimikaaslased. Kuidas suutis Korjus leppida sellega, et esimest korda karjääri jooksul ei sõltunud rajal näidatud tulemus ainult temast endast? «Blancpainis minu tiimi kuulunud Kévin Estre on McLareni tehasesõitja ja Andy Soucek samuti tipptasemel mees, nii et nendega sujus meil küll koostöö hästi. Kui kõik kolm on kõvad sõitjad, siis innustavad nad ka üksteist rohkem. Sellistes sarjades ongi oluline saada endale head tiimikaaslased, keda usaldad, sest päris palju on tiimitöös kinni,» lausus Korjus. «Näiteks auto seadistuse paneme paika kõik kolmekesi koos inseneriga, kuna see peab sobima kõigile. Ning muidugi võib juhtuda, et oled ise kõige kiirem ja lõpetad ikkagi alles kümnendana, aga samamoodi võid ka ise mõnel nädalavahetusel kehvalt sõita ja ikkagi lõpuks hea tulemuse saada.»

ELMSi sarjas nägid reeglid ette kolmel tasemel sõitjaid, kellest Korjus oli kõige tugevam, kuid samas tähendas see kõige lühemat sõiduaega. «Kuldsõitja ei tohi sõidu jooksul läbida üle ühe vahetuse ehk maksimaalselt 50 minutit. Seega olenes seal sarjas päris palju teistest,» nentis Korjus.

Võrreldes vormelihooaegadega kogunes Korjusel tänavu sõidukilometraaži vähe ning see on ka üks aasta suuremaid miinuseid. «Teste oli vähe ja testipäevad olid ka kolme sõitja peale ära jagatud. Küll aga oli selle võrra aega rohkem ning sain teha mõnele eratiimile – viimati näiteks Scuderia Nordicule – sõitjakoolitust. Samuti käisin alles paar nädalat tagasi Renault’ palvel nende autot testimas,» lausus Korjus, kes hoiab jõudumööda silma peal ka noorema venna Kaspari tegemistel. «Niipalju kui aega on, aitan ikka. Aga kas ta võib jõuda sama kaugele kui mina, ei oska küll öelda – oma venda on väga raske niimoodi hinnata,» muigas Korjus.

Üheks sihiks DTM

Kui hooaja algul peeti koos mänedžer Raivo Tammega plaani osaleda taas ka vormel-3 sarja hooaja lõppvõistlusel Macaus, siis nüüd tunnistab Korjus, et vormelirooli hing teda enam väga ei kisu. «Üritaks ikka kereautodel jätkata – eks ole näha, kus. Euroopas on nii palju erinevaid sarju, neist ongi Blancpain minu hinnangul GT3-autode jaoks prestiižikaim. Aga muidugi on olemas veel ka sakslaste DTM ja samuti WEC-sari, Austraalias ka V8 Supercars,» loetles Korjus, kes peab 21-aastasena hakkama mõtlema sellelegi, kuidas end võidusõitjana ära elatada. «Tänavuse hooaja puhul ei tahaks rahateemast rääkida, kuid eks seda, kas sportautodel sõites on võimalik ka tulevikku kindlustada, saab loodetavasti juba lähitulevikus näha.»

Tamme sõnul lepiti ART Grand Prix’ga juba hooaja eel kokku, et kui kõik kulgeb edukalt, sõidab Korjus seal ka tuleval aastal. «Suuliselt on olnud juttu, et ta jätkab, aga kuni allkirju pole paberil, on kõik muidugi veel lahtine. Tänavust hooaega tahaks veel natuke pikemaks venitada sellega, et ehk saab teha mõne testi DTM-sarja autoga,» viitas Tamm Saksamaal populaarsele turismiautode sarjale, kus tänavu osalesid  näiteks endised vormel-1 sõitjad Timo Glock, Paul di Resta ja Vitali Petrov. «Samas on DTMi puhul ikkagi üks suur probleem selles, et Eesti on nii väike,» lausus Tamm sarja kohta, kus osalevad kolm Saksa suurfirmat Audi, BMW ja Mercedes. «Kõik kolm tootjat tahavad reklaami eesmärgil leida suure riigi sõitjat. Meil Eestis ju nende mõistes erilist turgu pole,» nentis Tamm.

Aksalu sai Soomes väärt tunnustuse osaliseks

Kuigi Soome Veikkausliiga tänavune viimane voor toimub alles sel nädalavahetusel, teatas kohalik väljaanne Urheilulehti oma arvates liiga parimad ning tunnustuse sai ka Eesti koondise väravavaht Mihkel Aksalu.

Nimelt hindas Urheilulehti SJK-s mängiva Aksalu paremuselt teiseks väravavahiks. Esimese koha sai endale FC Lahti puurilukk Henrik Moisander, kirjutab Soccernet.ee.

Üks voor enne hooaja lõppu on kuldmedali ja pääsu Meistrite liiga eelringi kindlustanud 69 punktiga HJK. SJK on 56 silmaga teine, Lahti 55 punktiga kolmas. Mõlemad on kindlustanud omale pääsu Euroopa liiga eelringidesse, aga paremusjärjestuse paneb paika nädalavahetus, kus mõlemad kohtuvad tabeli teise poole meeskondadega.

Muusika tantsib lavastuses kaasa

Vanemuise väikses majas tuleb esitamisele kümme helitööd, mille autor on Lepo Sumera (1950–2000). Lavastaja Teet Kask soovib, et muusika oleks laval võrdväärse partnerina 11 tantsijaga.

Alguses tantsijana ja hiljem lavastaja-koreograafina tegutsema asunud Teet Kask rääkis, et ta on tundnud, nagu jääks alati midagi vajaka, kui ta tahab tantsuga muusikat lihtsalt visualiseerida, muuta nähtavaks.

Ta leidis tee, kuidas jagada muusikaga sama ruumi, nii et heliteos oleks temaga partner, kellega ta suhestub ning keda austab ja paneb tähele. «Ja partnerit on laval vaja alati tähele panna,» ütles ta.

Lepo Sumera muusika on Teet Kaske köitnud juba aastaid, nii et ta tunneb seda hästi. Vanemuises lavastust «Go-mäng kahele» välja tuues tuli tal aga ka tundma õppida tantsutruppi.

Ta on lavastamisel aluseks võtnud enda loodud meetodi «Tantsija kui meetod». Tulemuseks on tantsija individuaalsust arvestav ja arendav koreograafia. Sealjuures on tema sõnul kõige olulisem tantsija suhestumine igasse liigutusse ja muusikasse. «Kui tantsija ei suuda suhestuda, ei ole ükski liigutus midagi väärt,» ütles lavastaja.

Vanemuislastele koreograafia loomisel leidis ta kõigepealt neist igaühe juurde tee, et aru saada, millised on tema väärtused elus ja kuidas ta üldse mõtleb. Seejärel vaatas lavastaja, kuidas tantsija teeb proovi ja kuidas ta tantsib näiteks mõnes teises lavastuses.

Ja siis järgneski etapp, kus Teet Kask läks tantsijaga lavale, olles eelneva analüüsi põhjal juba välja töötanud talle erilised ülesanded. «Nendest hakkaski kujunema koreograafiline tekst,» ütles lavastaja-koreograaf.

Lavastuse pealkirjas «Go- mäng kahele» tähendab go iidset lauamängu. Teet Kase sõnul on see intellektuaalne mäng ühtlasi harmooniakunst, mille kõrgemaks astmeks on mängija tahtlikult endale loodud napp kaotus ja partnerile kingitud võiduvõimalus.

Tantsijate kõrval tulevad lavale helilooja Lepo Sumera tütred: pianist Kadri-Ann Sumera ja viiuldaja Eva-Maria Sumera.

Kadri-Ann Sumera sõnul on lavastaja tabanud hästi muusika olemust. «Põhjamaine valulik üksilduse ja igatsuse teema, millegi poole püüdlemine ja samal ajal sellest enese eemale hoidmine, privaatsuse ja koosolemise igavene võitlus on minu meelest selles lavastuses päris hästi õnnestunud,» ütles ta.

Ka Eva-Maria Sumera kiitis lavastajat ja tantsijaidki. «Igaüks neist on hingeliselt alasti laval, ja kui nad ei oleks, siis see asi ei toimiks. Kõik peab olema tantsijate poolt äärmiselt vahetu, nad peavad ise kõike väga tugevalt läbi tunnetama,» ütles ta. «Neil tuleb see hästi välja.»

Õed Sumerad, nagu ka tantsijad, on kontrastsusele ja geomeetriliste vormide mängule põhinevates kostüümides, mida looma on vabakutselist stsenograafi Madis Nurmsi inspireerinud möödunud sajandi alguse avangardistide tööd.

Esietendus on laupäeval Vanemuise väikeses majas, kus samal päeval avatakse Madis Nurmsi loodud lavakostüümide näitus.


Esietendus

• Vanemuise väikeses majas esietendub 25. oktoobril kell 19 tantsulavastus «Go-mäng kahele».

• Lepo Sumera muusika.

• Lavastaja-koreograaf Teet Kask.

• Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk.

• Kunstnik Madis Nurms.

• Valguskujundaja Trui Malten (Holland).

• Vanemuise sümfooniaorkester koos solistidega esitab kümme Lepo Sumera teost.

• Lisaks tantsijatele on laval helilooja tütred Kadri-Ann Sumera (klaver) ja Eva-Maria Sumera (viiul).

Aivo Lepp: maarahvas vajab ka kiiret internetti

Ilmselt ei pea paljusid enam veenma, et kiire internetiühendus on Eestis töövahend igal pool. Eestis leidub aga veel piirkondi, mis on kvaliteetse internetiga ebaühtlaselt kaetud.

Me ei pea leppima, et töövahend on maal ebaühtlaselt kättesaadav. Kui tahame tõepoolest, et meie maapiirkonnad oleksid elujõulised ja atraktiivsed elu- ja töökeskkonnad, peame leidma võimalusi uudsetest tehnoloogiatest võimalikult palju kasu saada.

Sideühendused on hädavajalikud piirkondade ettevõtjatele, eelkõige väikeettevõtjatele, kes sõltuvad kiirest internetiühendusest, et olla ühenduses teiste ettevõtjate või klientidega.

Kohalikul või välisel potentsiaalil põhinev väikeettevõtlus ning uudsed tooted ja teenused või uudsed lahendused tööhõive suurendamiseks on otseselt seotud nüüdisaegsete sideühenduste võimalustega.

Paljud piirkonnad, tõmbekeskused ja kohalikud omavalitsused on sihiks seadnud ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamise ja elukeskkonna parendamise ning teenuste ja hariduse kvaliteedi parandamise. Tänapäevase sideühenduseta ei ole see võimalik.

Seetõttu on oluline, et piirkondade ülesannete sõnastused haaraks ka sidevõrke. Vastasel juhul ei ole eelmainitu kindlasti saavutatav. Baasvõrgu väljaehitamise on juba riik enda õlule võtnud, samuti on sideoperaatorid investeeringuid tegemas, aga siiski on midagi puudu.

Eesti on võtnud sihiks, et aastaks 2020 on uue põlvkonna side baasvõrk välja ehitatud, seda nimetame projektiks EstWin.  

Projekti rahastatakse struktuurivahenditest ja sideoperaatorite omapanusest. See on üle 6000 kilomeetri valguskaablit üle Eesti. Baasvõrguga ühendatakse kõik mobiilimastid tõenäoliselt aastaks 2018. Viimaseta poleks kiire andmeside nutitelefonides enam mõeldav.

Lisaks on kavandatud ehitusseaduses lihtustusi, mis võimaldaks sidevõrke lihtsamini välja ehitada. Lisanduvad veel mitmesugused võimalused struktuurivahendite investeeringute rahastusmeetmetes.

Sideoperaatorite investeeringuteta kaablid inimestele internetti ei too. Seega sideteenuse pakkumiseks on vaja nii klienti kui ka teenuse pakkujat. Kvaliteetse teenuse pakkumine on aga kallis, mis tuleneb  jaevõrgu väljaehitamise ja selle haldamise kuludest.

Seetõttu on probleem ulatuslikum, kui esmapilgul tundub. Jaevõrgu turutõrke likvideerimiseks peab otsima mitmeid lahendusteid, arvestades kõikide asjaosaliste huvidega.

Juurdepääsuvõrgud on lairibavõrkude kõige kallim osa. Arenevad edasi traadita ühendused ning piirkondade ühendamiseks, kuhu kaablivõrgu rajamine on mõeldamatu, on võimalik pakkuda piiratud võimalustega ühendusi. Teisalt sideoperaator kaablivõrguga igale poole ei jõua.

Huvitav on ka fakt, et täpselt sama probleemi ees seisvad maapiirkondades nii poolakad, rootslased kui ka soomlased.

Arutledes nii üht- kui teistpidi, jõuame välja mõtteni, et kui piirkonnas on kindel soov kiire interneti järele, on paari kilomeetri valguskaabli mahapanek täiesti võimalik ning sideoperaatoritega saab samuti kaubale. Heaks näiteks on Suure-Jaani vald. Nemad tegid selle ära.

Julgustan igati piirkondlikke algatusrühmi, et nad vähemalt kaaluks kiigeplatside ja jalgrattateede kõrvale sideühenduste ehitamist.

Üks kilomeeter sidevõrku maksab umbes 10 000 eurot ja peab vastu vähemalt 40 aastat.

Kui mõnigi klient piirkonnas on nõus käed külge lööma, vald natukenegi toetama ning Leaderi partnerluskogud rahaliselt aitama, on võimalik märkimisväärsele osale inimestest kiire internet koduukseni tuua.

 

 

 

 

Tudeng juhendab õpilase uurimust

Üheteistkümnenda klassi õpilane Meriliin Kade murdis juba kevadel pead selle üle, millist teemat oma uurimistööks valida. Ta teadis, et kui jätta otsustamine sügiseks, võib talle vajalik aineõpetaja juhendamistega juba ülearu koormatud olla.

Jaan Poska gümnaasiumis õppiv Merilin Kade meenutas, et kui ta kümnenda klassi bioloogiapraktikumide ajal sattus Oomicumi laboritesse, märkas ta, et kõik meditsiiniga seotu tundub talle väga põnev.

Näiteks on ta tähele pannud, et paljud inimesed räägivad glu­teenist ehk teraviljavalgust. Küll on keegi, kes on glu­tee­nivabal dieedil, või siis on keegi, kes ei tohi üldse gluteeni tarbida.

«Nii ma valisin oma uurimistöö teemaks gluteeni­talu­matuse,» rääkis Meriliin Ka­de. «Kui ma selle sooviga bioloogiaõpetaja Lauri Mällo juurde läksin, ütles tema, et võib-olla saan ma hakata koostööd tegema hoopis koolivälise juhendajaga.»

Nii läkski. Meriliin Kade gluteeniteemalist uurimistööd juhendab Tartu tervishoiukõrgkooli kolmanda kursuse üliõpilane Juliana Baranova.

Kokku on neid viinud algatus «Teadmiste värav», mille eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust töötada koos akadeemilise juhendajaga.

Esimene sügis

Ahhaa hariduskoostöö juht Matti Orav selgitas, et eks sellist koostööd ole koolid varemgi teinud, kui mõelda näiteks Tartu ülikooli teaduskooli või sihtasutuse Eesti Teadusagentuur peale.

«Meie eesmärk «Teadmiste väravaga» seoses on aga see, et püüame luua ühtse üle-eestilise mudeli, kus kõik asjadest ühtemoodi aru saaksid,» rääkis Matti Orav. «Et kui ühtedel on huvi pakkuda oma kraadiõppe tudengeile juhendamiskogemust ning teistel isu leida uusi uurimisteemasid ja kooliväliseid juhendajaid, siis need inimesed üksteist üles leiaksid.»

Juliana Baranova õpib tervishoiukõrgkoolis bioanalüütiku erialal ning tahab õpinguid jätkata ülikooli magistriõppes.

Ta ütleb, et teda on alati huvitanud toitumine, toidulisandid ja mitmesugused dieedid ning kui tervishoiukõrgkooli turundusspetsialist Ruth Pihle tuli ühel päeval tema juurde rääkima «Teadmiste väravast», küsides, ega Juliana sooviks juhendada üht õpilast, keda huvitab samuti toitumine, oli ta kohe nõus.

Juliana Baranoval endal on kasud sees, kuna ta saab niisuguse juhendamistöö eest kuus ainepunkti, aga mitte punktide pärast ei olnud ta päri.

«Esiteks on gluteeniteema põnev ning teiseks – mul on väga hea võimalus teha kellegagi koostööd ning tunda end juhendaja rollis,» leidis ta. Esimene ülesanne, mille Juliana Baranova oma juhendatavale andis, oli kirjutada retsensioon mõne teise õpilase uurimistöö kohta.

«Kui ta retsenseerib kedagi teist, siis oskab ta neid vigu, mida märkab, oma töös ennetada,» rääkis ta. «Ka peavad tal uurimistööle esitatavad nõudmised endal kõik hästi selged olema.»

Töö kahe grupiga

Õpilase Meriliin Kade plaan on selline, et ta koostab menüü, mis on vaba teraviljatoodetest, kuid on ometi tasakaalus ja tervislik ning sobiva ka­lor­susega. Seejärel leiab ta inimesed kahte uurimisrühma, kus ühes on terved ja teises glu­tee­nitalumatusega inimesed, ning küsitleb neid enne ja pärast dieeti.

«Üldteada on, et glu­teeni­vaba dieet parandab ka tervete inimeste enesetunnet ja annab juurde energiat. Ning loomulikult on siis, kui kõik leiva- ja saiatooted menüüst kõrvale jätta, kergem kaalu langetada,» selgitas Baranova. «Minu eesmärk ei ole juhendamisel midagi uut ja suurt avastada, vaid anda õpilasele võimalus saada tuttavaks tööprotsessi endaga. Ja et ta oskaks ka kirjandusega töötada ning suudaks oma töö ise valmis kirjutada omaenda teadmiste põhiselt, mitte copy-paste meetodil.»

Jaan Poska gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo lisas, et eks ta ole koolis varemgi püüdnud leida kaasjuhendamise võimalusi. «Varem on mul tulnud otsida juhendajaid tutvuste kaudu, nüüd on asi lihtsam, ja ka kraadiõppuril on motivatsioon olemas,» rääkis ta.

Mällo sõnul on pluss seegi, et koolis ei saa ka kunagi teha niisuguseid töid, nagu kõrgkoo­lide laborid ja kraadiõppuri teadmistepagas võimaldavad. «Nii saame me oma õpilasi suunata palju huvitavamate ja tulemuslikumate tööde juurde,» sõnas ta.

Bioloogiaõpetajal Lauri Mäl­lol endal on tänavu juhendada 11 õpilase uurimistööd.


«Teadmiste värav»

• Ahhaa keskuse algatus toetamaks koostööd ülikoolide ja üldhariduskoolide vahel.

• Õpetajad saavad leida juhendajaid oma õpilastele ning juhendajad õpetajaid, kelle õpilasi juhendada.

• Tee «Teadmiste värava» juurde leiab infoportaalist «Tagasi kooli».

• Sel sügisel on sõlmitud paarkümmend kokkulepet, kus Tartu ülikooli, tervishoiukõrgkooli ja maaülikooli üliõpilased juhendavad  Jaan Poska, Hugo Treffneri, Annelinna, Kristjan Jaak Petersoni, Tammelinna ja Miina Härma gümnaasiumi ning Raatuse ja Kivilinna kooli õpilaste uurimistöid.

UCI ja WADA on veendunud, et Astana tipprattur kasutas veredopingut

Kuigi hooaeg on lõpusirgel ja paljud ratturid naudivad puhkust, peab Tanel Kangerti ja Jaan Kirsipuu kodumeeskond Astana võitlust mitmete dopingujuhtumitega.

Lisaks kolmele tänavusele dopinguskandaalile ootab lahendust ka aastatel 2011-2012 Kasahstani klubis sõitnud Roman Kreuzigeri juhtum. Nimelt esinesid Tšehhi ratturil toona bioloogilises passis ebanormaalsed kõrvalekalded. Tšehhi Olümpiakomitee oma sportlasele karistust ei määranud, vahendab Spordipartner.ee.

Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) president Brian Cookson kinnitas kolmapäeval Pariisis toimunud Tour de France'i esitlusel, et ala katusorganisatsioon kaebab selle otsuse koos Maailma Antidopinguagentuuriga (WADA) Spordi Arbitraažikohtusse (CAS).

Video: Tottenhami staar lõi Euroopa liigas hooaja ilusaima värava

Jalgpalli Euroopa liigas sai eile õhtul suure võidu kirja inglaste Tottenham, kes alistas 5:1 kreeklaste Tripolis Asterase.

Võitjate poolel lõi kolm väravat inglasest ründaja Harry Kane, kahel korral oli aga täpne Erik Lamela. Seejuures oli Lamela esimene värav tõeline iludus, kui ta saatis palli väravasse rabona-stiilis. Samas pidi ka kübaratrikiga hakkama saanud Kane ise ühe palli väravast välja võtma.

87. minutil sai punase kaardi Tottenhami väravavaht Hugo Lloris ja kuna Tottenham oli kõik kolm vahetust juba ära teinud, siis asus Kane postite vahele. Kaks minutit hiljem lõid külalised oma matši ainsa värava.

Kolme vooru järel on C-alagrupis Besiktasel ja Tottenhamil kirjas viis punkti, kolmas on Tripolis nelja ja neljas Belgradi Partizan ühe punktiga. Eilses teises kohtumises alistas Besiktas 4:0 Partizani.

Alagrupiturniiri kolmanda vooru tulemused

A-alagrupp

Villarreal – Zürich 4:1

Mönchengladbach – Apollon 5:0

B-alagrupp

Torino – HJK 2:0

Brügge – FC Kopenhaagen 1:1

C-alagrupp

Tottenham – Asteras 5:1

Partizan – Besiktas 0:4

D-alagrupp

Celtic – Astra 2:1

Salzburg – Zagrebi Dinamo 4:2

E-alagrupp

Estoril – Moskva Dinamo 1:2

PSV – Panathinaikos 1:1

F-alagrupp

Milano Inter – St-Etienne 0:0

Dnipro – Qarabag 0:1

G-alagrupp

Rijeka – Feyenoord 3:1

Liege Standard – Sevilla 0:0

H-alagrupp

Krasnodar – Wolfsburg 2:4

LOSC – Everton 0:0

I-alagrupp

Bratislava Slovan – Praha Sparta 0:3

Young Boys – Napoli 2:0

J-alagrupp

AaB – Kiievi Dinamo 3:0

Steaua – Rio Ave 2:1

K-alagrupp

Misnki Dinamo – Guingamp 0:0

PAOK – Fiorentina 0:1

L-alagrupp

Metalist – Legia 0:1

Trabzonspor – Lokeren 2:0

Video: pensionärist poksija nokauteeris noore ässa

Internetis on populaarsust kogumas video, kus kampsunit kandev pensionärist poksija nokauteerib ringis noore poksija. Video postitamisega ei lisatud mingit täpsemat informatsiooni ja seega on hakatud spekuleerima, kes on poksiringi astunud vanameister.

Ühe kommentaatori arvets astus videos üles Itaalia poksija Ernesto Bergamasco, kes osales 1972. aasta olümpiamängudel.

Meistrite liiga päevik: pureja tagasitulek

REEDE, 24. OKTOOBER

Madis Kalvet: pureja tagasitulek

Sel nädalavahetusel saab läbi Uruguay jalgpallikoondise ja FC Barcelona ründestaari Luis Suareze mängukeeld, mis määrati talle suvisel MMil itaallase Giorgio Chiellini hammustamise eest. Kui Meistrite liigas saab meest näha tõenäoliselt neljandas mängudevoorus, siis suures mängus võib ta juba väljakule joosta homme, kui Barcelona sõidab Hispaania liiga raames külla Madridi Realile.

Siiski aga taas Meistrite liiga juurde. Ajalukku pilku heites selgub, et Euroopa tugevaimale klubiturniirile pole maailma ühel säravamal ründajal seni aga eriti asja olnud. Meistrite liigas käis Suarez viimati väljakul 2010. aasta 8. detsembril, kui Amsterdami Ajax alistas võõrsil 2:0 AC Milani. Ajaxis kapteni kohuseid tätinud Suarez lõi tol hooajal Meistrite liiga põhihooajal ühe värava, kui ta oli täpne Auxerre’i vastu. Eelringides jäi tema kontole siis aga koguni kolm väravat.

Toonase aja ning tänase päeva vahele jääb Suareze Liverpooli särav ning vastuoluline karjäär. Kuigi uruguailane lõi Inglismaal kamulaga väravaid, siis Meistrite liigasse tal meeskonda tüürida ei õnnestunud. Aga hooaja 2010/11 mängud Meistrite liigas ongi jäänud Suareze jaoks seni ainsateks Euroopa tugevaima klubisarja põhihooajal. Oma esimesel Ajaxi hooajal (2007/08) osales Amsterdami klubi Meistrite liiga eelringis, kuid seal jäädi alla Praha Slaviale.

Giorgio Chiellini demonstreerib Luis Suarezi hambajälgi, mis tema õlale maha jäid.

Kui Inglismaal sai Suarez Londoni Chelsea kaitsja Branislav Ivanovici hammustamise ja Manchester Unitedi kaitsja Patrice Evra suunas rassistliku kommentaare tehes kurikuulsaks, siis hammustamise juhtum on tal lisaks suvisele MMil ette näidata ka Hollandi kõrgliigast (Suarez hammustas 2010. aasta novembris PSV mängijat Otman Bakkalit). Seega on tal Hispaania ning ka Meistrite liigas veel pahategude osas skoor avamata.

Ega senise karjääri jooksul ei ole Suarezel ka tiitlite osas midagi laiata. Hooajal 2010/11 krooniti Ajax küll Hollandi meistriks, kuid ründaja oli juba talvel liitunud FC Liverpooliga. Kuldse medali ta Hollandist selle eest siiski hiljem sai. Lisaks on Suarezel ette näidata üks Hollandi karikas, Inglismaa liigakarikas ning Uruguay meistritiitel. Senise karjääri vast kaalukaimaks saavutuseks on Copa America võit Uruguay koondise ridades 2011. aastal.

«Olen saabunud Barcelonasse sooviga olla siin edukas. Olen näljane tiitlite järele,» teatas Suarez oktoobri keskpaigas The Guardianile. «Ma ei ole eurosarjas ammu mänginud ja seega tahan anda parima igas mängus. Olen mees, kes usub, et asjad juhtuvad põhjusega. Kindlasti o nseal oma põhjus, miks minu tagasitulekumäng saab olema just Madridi Reali vastu.»

Kokkuvõtvalt on maailma üks paremaid jalgpallureid taas valmis palliväljakule jooksma.

Luis Suareze klubikarjäär:

2005-2006 Nacional (34 mängu, 12 väravat)

2006-2007 Gröningen (37 mängu, 15 väravat)

2007-2011 Amsterdami Ajax (159 mängu, 111 väravat)

2011-2014 FC Liverpool (133 mängu, 82 väravat)

2014-... FC Barcelona

KOLMAPÄEV, 22. OKTOOBER

Madis Kalvet: Donetski Šahtari mängumehe imeline õhtu tõstis ta Lionel Messi kõrvale

Jalgpalli Meistrite liiga alagrupiturniiri kolmas voor tegi korrektiive ka sarja rekorditeraamatus. Kui seni oli Meistrite liiga ajastul (praeguse formaadi järgi alates 1992. aastast) suutnud ühes põhihooaja kohtumises viie väravani jõuda vaid Lionel Messi, siis nüüd tõusis tema kõrvale 27-aastane brasiillane Luiz Adriano, kes igapäevaselt pallib Ukraina tiimis Donetski Šahtaris.

Luiz Adriano (paremal) lõi Borissovi BATE võrku viis väravat ja tõusis Lionel Messi kõrvale.

Adriano sai suurepärase sooritusega hakkama H-alagrupi kohtumises, kui Šahtar alistas võõrsil 7:0 Valgevene meeskonna Borissovi BATE.

Varasemalt oli Meistrite liiga põhihooajal suutnud ühes kohtumises viis väravat lüüa vaid Lionel Messi, kes kostitas viie tabamusega hooajal 2011/12 Leverkuseni Bayerit. Toona võitis Barcelona selle kohtumise 7:1.

Meistrite liiga eelringides on viis väravat suutnud ühes matšis lüüa endine Läti koondise ründaja Mihails Miholaps ning sel suvel kostitas FC Levadiat viie tabamusega Praha Sparta ründaja David Lafata.

Kaugemasse ajalukku minnes saab välja tuua, et enne praeguse formaadi kasutusele võtmist jõudsid Meistrite karikasarjas ühes kohtumises viis väravat lüüa kümme meest. Siinkohal toome siis ära meeste nimed ja toonased koduklubid: Ove Olsson (IFK Göteborg), Bent Løfqvist (Boldklubben 1913), José Altafini (AC Milan), Ray Crawford (Ipswich), Nikola Kotkov (Lokomotiv Sofia), Flórián Albert (Ferencváros), Paul van Himst (Anderlecht), Gerd Müller (Müncheni Bayern), Claudio Sulser (Grasshoppers) ja Søren Lerby (Amsterdami Ajax).

Vaata ka: 21. oktoobri mängude tulemused, 22. oktoobri mängude tulemused, rekordeid toonud mängudeõhtu.

TEISIPÄEV, 21. OKTOOBER

Madis Kalvet: Hispaania koondise kritiseerimine näitab Chelsea haavatavust?

Jalgpalli Meistrite liigas jätkatakse täna alagrupiturniiri mängudega, kui kavas on kolmanda vooru kohtumised. Mängupäeva kätte jõudmisest annab enamasti aimu ka see, et meedias on kellegi suunas kriitiliselt sõna võtnud Londoni Chelsea juhendaja Jose Mourinho. Seekord sai oma osa koondisejalgpall ning täpsemalt Hispaania koondise peatreener Vicente del Bosque.

Chelsea on tänavust hooaega alustanud suurepäraselt ning Inglismaa liigas hoitakse kindlalt esikohta. Meistrite liiga G-alagrupis ollakse kahe vooru järel samuti esimesel positsioonil ning täna ootab neid ees koduväljakul kohtumine alagrupi eeldatava autsaideri Mariboriga. Samas on tänavuse hooaja edusse suure panuse andnud Hispaania koondise ründaja Diego Costa. Alates kevadest reievigastusega hädas oleva Costa seisund on Mourinho sõnul praegu aga tunduvalt tõsisem ning nii jäi ta nädalavahetusel kõrvale ka Chelsea võidumängust Crystal Palace’i üle.

Diego Costa osales viimati kahes Hispaania koondise EM-valikmängus ja seejärel on ta pidanud vigastuspausi.

Kui Mourinho on ka ise Costat mängitades riskinud sellega, et endise Madridi Atletico ründetähe trauma võiks süveneda, siis vigastuse tõsinemises on Chelsea juhendaja sõnul siiski Hispaania koondis ja nende peatreener. Mäletatavasti avaldas Mourinho lootust, et Costa jääb oktoobris peetavatest EM-valikmängudest kõrvale, kuid del Bosque kasutas ründajat nii Slovakkia kui ka Luksemburgi vastu (kokku 172 minutit).

«Tegemist on ikka sama probleemiga. Kui varem oli aga tegemist peaaegu vigastusega, siis nüüd on tegemist kindlasti vigastusega,» pahandas Mourinho Eurospordi veergudel. «Oluline on homne (tänane) päev ning homme (täna) ta mängida ei saa. See ei tee rõõmsaks, kui sa saadad terve mängija koondise juurde, aga tagasi saad vigase.»

Samas võib ka Mourinho murest aru saada, kuna vastavalt seniste teadete põhjal ei jookse lisaks Costale täna väljakule ka Ramires, Andre Schürrle ja John Obi Mikel. Kahtluse all on ka Didier Drogba osalemine. Kui Chelsea puhul on räägitud ikka suurest rahast ja suurtest hulgast staaridest, siis loomulikult on ka nende praeguses tiimis palju staare, kuid võrreldes varasemate aastatega on nende koosseis ikkagi õhem ja paari võtmemängija vigastused võivad karmilt kätte maksta.

Chelsea arvatav algkoosseis tänaseks mänguks: Thibaut Courtois; Branislav Ivanović, John Terry, Gary Cahill, Cesar Azpilicueta; Nemanja Matić, Cesc Fàbregas; Willian, Eden Hazard, Oscar; Loic Rémy.

Vaadates nüüd vigastatud meeste nimekrija ja eeldatavat algkoosseisu, siis pingile jääksid Chelseale nimekamatest meestest vaid väravavaht Petr Cech, kaitsja Filipe Luis ning poolkaitsja Mohamed Salah. Ehk väga palju manööverdamisruumi Mourinhole traumade tõttu ei jäägi ning Hispaania koondise kritiseerimine on siinkohal tema puhul täiesti tavapärane.

Igatahes Maribor on lubanud antud olukorrast võtta maksimumi ja senisele kahele viigipunktile loodetakse lisa. «Chelsea on praegu Inglismaal kõige parem meeskond. On huvitav näha, kuidas nad kohtumiseks valmistuvad ja meie vastu tulevad. Nad teavad meid väga hästi ning meie neid. Tuleb olla aus ning välja öelda, et Chelsea on favoriit, kuid ka meil on omad sihid, milleks on positiivne tulemus. Võit? Miks mitte? Selle saavutamiseks peame tegema oma parima esituse,» sõnas Maribori juhendaja Ante Šimundža uefa.com’ile.

Sel hooajal Meistrite liigat teisest eelringist alustanud Maribor pole senises kaheksas kohtumises igatahes kaotusekibedust veel tundnud.

PÜHAPÄEV, 19. OKTOOBER

Madis Kalvet: 10 aastat suurte staaride Messi ja Ronaldo võrdlust

Sel nädalal (täpsemalt 16. oktoobril) möödus 10 aastat päevast, kui FC Barcelona jalgpalliklubi tähtmängija Lionel Messi tegi Kataloonia meeskonna esindustiimi eest debüüdi. Sel puhul vaadati tagasi nii Messi klubikarjäärile kui ka tema ning Cristiano Ronaldo võrdlustele.

Nii heitis statistikaga tegelev ettevõte Opta 16. oktoobril pilgu Euroopa viiele suurliigale ning nende viimase kümne aasta suurimatele väravaküttidele ning söödumeistritele. Arvutuste tulemusel selgus, et ajavahemikul 16. oktoober 2004 kuni 16. oktoober 2014 lõi Messi 249 liigaväravat ning andis 100 resultatiivset söötu. Ronaldo suutis samal ajal Inglismaa ja Hispaania liigas kokku lüüa 270 väravat ja anda 79 täpset söötu. Hokitermineid appi võttes tuleb tõdeda, et kümne aastaga suutsid mõlemad mehed liigamängudes kirja saada 349 resultatiivsuspunkti.  Loomulikult tähendas number 349 meeste jaoks esikoha jagamist.

Kolmandal kohal paiknes selles tabelis Zlatan Ibrahimovic 196 värava ja 77 resultatiivse sööduga (273), neljas oli Wayne Rooney 161 värava ja 79 sööduga (240), viies Antonio Di Natale 178 värava ja 54 sööduga (232) ning kuues Francesco Totti 136 värava ja 81 sööduga (217).

Kuna võrdlus sai alguse Messist, siis natuke täpsemalt ka tema numbrite tagamaadest. 16. oktoobril 2004. aastal pääses 17-aastane Messi vahetusest väljakule matšis Espanyoliga. Ajaloolises mängus tuli ta väljakule Deco asemele.

Kui täpselt kümne aastaga suutis Messi Hispaania kõrgliigas lüüa 249 väravat, siis sel nädalavahetusel peetud La Liga kohtumises Eibari vastu sai argentiinlane kirja veel ühe tabamuse ning nüüd on tal koos täpselt 250 väravat, mis tähendab, et Hispaania kõrgliiga rekordist lahutab teda veel vaid üks tabamus. La Liga rekord kuulub legendaarsele Telmo Zarrale (Bilbao Athleticu ridades aastatel 1940-1955), kes sai omal ajal kirja 251 väravat.

Alates 2009. aastast Hispaanias klubijalgpalli mängiv Ronaldo on La Ligas löönud kokku 192 väravat ja kõigi aegade edetabelis annab see talle kümnenda koha. Samas on tema resultatiivsus muljetavaldav. 192 värava tarbeks on ta pidanud 172 mängu ehk keskmine näitaja on portugallasel 1,11 väravat mängus. Messil on samas 250 värava löömiseks kulunud 284 mängu ehk keskmine näitaja on 0,88 väravat mängus.

Kui Messil on Hispaania liiga kõigi aegade väravaküttide esikoht käeulatuses, siis Meistrite liigas on see mõlemal käeulatuses. Selles arvestuses on 71 tabamusega esikohal Madridi Reali legend Raul. Ronaldo on 69 väravaga teine ja Messi 68ga kolmas. Seega on mõlemal mehel võimalik tippmargini jõuda juba tuleval nädalal, kui Barcelonale tuleb teisipäeval külla Amsterdami Ajax ning Real sõidab kolmapäeval külla Liverpoolile.

Väravaküttide ja söödumeistrite edetabel ajavahemikus 16. oktoober 2004 kuni 16. oktoober 2014. Arvesse on võetud vaid Euroopa viis suurliigat. Opta/Twitter

REEDE, 17. OKTOOBER

Madis Kalvet: kas Euroopas saabub kunagi ka rahaka ManCity päev?

Jalgpalli Meistrite liigas on alagrupiturniiri kahes järgmises voorus käes Inglismaa valitseva meistri Manchester City tõehetk. Kui tuleval teisipäeval (21. oktoobril) võõrsil ning 5. novembril koduväljakul ei suudeta alistada mullust Venemaa parimat tiimi Moskva CSKAd, siis võib Araabia Ühendemiraatidest pärit raha toel jalgpallimaailma tippu rühkida üritav ManCity järjekordse eurohooaja korstnasse kirjutada.

Mullune Inglismaa meister on tänavust Meistrite liiga hooaega alustanud masendavalt - esmalt jäädi alla Müncheni Bayernile ja seejärel viigistati koduväljakul AS Romaga ehk kahe mänguga on neil kontos vaid üks punkt. Seega on taas pandud end raskesse seisu.

Euroopa tugevaimas klubisarjas tegi Manchester City debüüdi hooajal 1968/69, kuid siis kaotati juba esimeses ringi Istanbuli Fenerbahcele. Taas jõuti Meistrite liigasse hooajal 2011/12, kuid siis jäädi alagrupis Müncheni Bayerni ja Napoli järel kolmandaks.

Manchster City (helisinises) on koduliigas kõrge lennuga, kuid Euroopas ei ole nad sarnast taset näidanud.

Aasta hiljem loositi nad ühte seltskonda Madridi Reali, Dortmundi Borussia ja Amsterdami Ajaxiga ning selles nelikus tuli neil leppida vaid kolme punkti ja grupis viimase kohaga.

Mõned helged momendid olid City’l mullu alagrupiturniiri ajal ning eriti rõõmustati kindlasti Bayerni alistamise järel. Siiski leiti negatiivset ka selle võidu puhul. Toona suutis City tulla alagrupi viimases kohtumises võõrsil Bayerni vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võtta 3:2 võidu. Kuna mõlemal meeskonnal oli lõpuks koos 15 punkti, aga Bayern oli esimese omavahelise matši võitnud 3:1, siis alagrupi esikoht läks ikkagi sakslastele.

City 3:2 võidu järel sai ainuisikuliselt kriitikat nende peatreener Manuel Pellegrini. Kuna alagrupi teine koht oli neil nagunii kindel, siis oleksid nad võinud minna püüdma ka neljandat väravat ja seeläbi alagrupis esikohta, kuid selle asemel saadeti matši lõpus väljakule poolkaitsja Jack Rodwell ja üldse jäigi pingile nende vast kõige ohtlikum ründestaar Sergio Agüero.

Alagrupi teine koht tähendas City jaoks aga seda, et kaheksandikfinaalis tuli neile vastu FC Barcelona, kes tegi kahe mängu kokkuvõttes inglaste selja prügiseks skooriga 4:1. Nagu näitab ka tänavune hooaeg, siis koduses liigas saab City oma mängu ikka käima, kuid Euroopas on jätkuvalt raskuseid.

Pärast AS Romaga peetud Meistrite liiga kohtumist sai City Inglismaa meedias kriitikat ka loodetust väiksema publikunumbri eest. Inglismaal ollakse ikka harjunud, et suured mängud toovad areenid pubtlikut täis, kuid City – Roma mängu vaatas Manchesteris 37 509 inimest, kuid areenile mahuks 46 708 pealtvaatajat. Toona tegid seetõttu City suunas teravaid torkeid ka endised Manchester Unitedi mängumehed Paul Scholes ja Rio Ferdinand.

Scholes leidis ITV ekraanil, et City fännid ei suuda mõista oma õnne ja nad ei oska hinnata tõeliselt suurt Euroopa klubijalgpalli. «Sellel staadionil ei ole Meistrite liiga mängu hõnga. Kui minna Liverpooli, Old Traffordile või Chelsea kodustaadionile, siis seal on see olemas,» teatas Scholes.

Ferdinand imestas aga Twitteris samuti suure hulga tühjade istmete üle ning viskas seejärel õhku küsimuse, et kelle jaoks peaks City üldse oma praegust koduareeni suurendama.

Kui City soovib tänavu Meistrite liigas oma senist ebaedu murda, siis kaks järgmist kohtumist alagrupi eeldatavalt kõige nõrgema meeskonna Moskva CSKAga näitavad ära, kas neist võiks üldse Bayernile ja Romale vastast olla.

PÄEVIKU SISSEKANDED ALAGRUPITURNIIRI II VOORUST:

NELJAPÄEV, 2. OKTOOBER

Madis Kalvet: Guardiola ikkagi üritab teha Bayernist uut Barcelonat?

Aastatel 2008 – 2012 FC Barcelona tüüri juures olnud Pep Guardiola võitis selle aja jooksul klubiga 14 tiitlit, mille sekka kuulusid kolm esikohta Hispaania liigas ning kaks Meistrite liiga võitu. Toonast Barcelona meeskonda peetakse üldse läbi aegade üheks paremaks. Seejärel võttis Guardiola aastaks aja maha ning asus 2013. aastal juhendama uueks klubijalgpalli valitsejaks pürgivat Müncheni Bayernit. Eelmine hooaeg kulgeski tema jaoks suurepäraselt kuni Meistrite liiga poolfinaalis tuli neile vastu Madridi Real.

Kui Bayern krooniti 2013. aastal Meistrite liiga võitjaks, siis nende mängu iseloomustas jalgpallurite suurepärane füüsiline valmisolek ning väljakul pandi vastane võimu, jõu ja kiirusega paika. Mullu võitis Meistrite liiga Real ning ka nende esitusest õhkus võimu, jõudu ja kiirust. Guardiola sai aga isegi Bayerni klubi legendidelt kriitikat, et ta proovib Bayernist teha uut Barcelonat ehk liigselt keskendutakse söötmisele ja palli valdamisele.

Müncheni Bayerni peatreener Pep Guardiola tööhoos.

Tänavu on Bayern taas Bundesligas tabeliliider ning Meistrite liigas on alustatud kahe võiduga (nii Manchester City kui ka Moskva CSKA alistati vaid 1:0), kuid meeskonna esitused ei ole olnud kindlasti nii veenvad nagu hooajal 2012/13, kui Jupp Heynckesi käe all võideti nii Meistrite liiga, Bundesliga kui ka Saksamaa karikas. Kui vaadata statistikat, siis pannakse Bayernis aina suuremat rõhku söödumängule. Meistrite liiga tänavuse kahe mänguga on Bayerni mängijad teinud 1538 söötu, millest 1406 on jõudnud kaaslasteni. Bayerni palli valdamise protsent on olnud aga 66. Kõigi kolme näitajaga hoiab Bayern tänavu Meistrite liigas esikohta. Kõigis kolmes arvestuses on teine aga Barcelona (näitajad vastavalt 1440, 1327 ja 64 protsenti).

Kui võtta mängijaid üksikult ette, siis tänavu on Meistrite liigas kõige rohkem sööte jaganud Xabi Alonso (232). Talle järgnevad Philipp Lahm (182), Mehdi Benatia (179), Dani Alves (176) ja David Alaba (175). Kui Barcelona mängumees Alves välja arvata, siis ülejäänud esiviisiku moodustavad Bayerni mängijad.

Kui Barcelona oli Guardiola treeneriks olemise ajal Meistrite liigas suurim pallivaldaja, siis nüüdseks on Kataloonia meeskond langenud selles kategoorias teiseks ning esikoha on haaranud Guardiola juhendatud Bayern.

Guardiola aeg Bayerni peatreenerina:

Palli valdamise protsendid hooajast 2014/15: Bayern 66 % (1. koht), Barcelona 64 % (2.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2013/14: Bayern 65 % (1.), Barcelona 62 % (2.).

Guardiola aeg Barcelona peatreenerina:

Palli valdamise protsendid hooajast 2011/12: Barcelona 68 % (1.), Bayern 56 % (2.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2010/11: Barcelona 68 % (1.), Bayern 60 % (4.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2009/10: Barcelona 67 % (1.), Bayern 59 % (2.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2008/09: Barcelona 61 % (1.), Bayern 50 % (12.).

Guardiola aeg Bayerni peatreenerina:

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2014/15: Bayern 43 min, Barcelona 41 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2013/14: Bayern 38 min, Barcelona 38 min.

Guardiola aeg Barcelona peatreenerina:

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2011/12: Barcelona  44 min, Bayern 37 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2010/11: Barcelona 44 min, Bayern 40 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2009/10: Barcelona 45 min, Bayern 35 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2008/09: Barcelona 37 min, Bayern 30 min.

Bayerni triumfiga lõppenud hooaja (2012/13) statistika, kui Meistrite liiga poolfinaalis alistati Barcelona kahe mängu kokkuvõttes 7:0. Guardiolal oli toona vaheaasta ja ta ei olnud kummagi meeskonnaga seotud.

Palli valdamise protsendid hooajast 2012/13: Barcelona 66 % (1.), Bayern 54 % (3.).

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2012/13: Barcelona 41 min, Bayern 30 min.

«Ma ei saa mängijaid treenides kasutada teiste treenerite ideid. Isegi pärast Madridi Reali (Real alistas mullu Meistrite liiga poolfinaalis kahe mängu kokkuvõttes Bayerni 5:0) käest saadud kaotust olin ma oma ideedes kindel. Järgmisel hooajal (2014/15) mängime 100 protsenti minu ideedele toetudes. Ma ei saa olla sellises klubis peatreener, kui ma ei usuks oma ideedesse,» on Guardiola öelnud oma treenerifilosoofia kohta.

Statistika: uefa.com

Vaata ka: 30. septembri mängude tulemused, 1. oktoobri mängude tulemused, Francesco Tottist sai Meistrite liiga vanim väravalööja, Danny Welbecki ajalooline kübaratrikk.

TEISIPÄEV, 30. SEPTEMBER

Madis Kalvet: väikeriik näitab suurtele ja eelkõige Inglismaale koha kätte

Euroopa klubijalgpallis räägitakse ikka viiest suurest liigast, kes peaksid olema ülejäänutest üle. Nii pallivadki maailma parimad jalgpallurid ikka Inglismaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia või Prantsusmaa liigades. Kui kolmest esimesest riigist on sel hooajal Meistrite liiga põhiturniiril neli meeskonda, siis ülejäänud kahest aga kaks. Korralik esindatus on tänavu aga Portugalil, kes on alagrupiturniiril kolme meeskonnaga. Samas ühes valdkonnas teeb Portugal aga viiele suurele silmad ette ning see on treenerite valdkond.

Meistrite liiga põhiturniiril pallib teatavasti 32 meeskonda ning tänavu on nende seas kõige rohkem portugallastest peatreenereid. Portugalist pärit mees juhendab nii Londoni Chelseat, Lissaboni Benficat, Lissaboni Sportingut, AS Monacot, Peterburi Zeniti ja FC Baselit.

Kui portugallasi on treeneripinkidel istumas kuus, siis sel nädalal kavas olevas voorus lähevad neli neist ka omavahel vastamisi. Täna kohtuvad G-alagrupis Chelsea ja Sporting, kus ootab ees Jose Mourinho ja Marco Silva duell.

Chelsea peatreener Jose Mourinho on praegu tuntuim Portugalist pärit jalgpallitreener.

Homme võõrustab Peterburi Zenit aga C-alagrupis AS Monacot ehk Andre Villas-Boas saab mõõtu võtta kaasmaalaselt Leonardo Jardimit. Portugali treeneritest on Meistrite liigas võistlustules veel Benfica juhendaja Jorge Jesus ja Baseli loots Paulo Sousa. Kuna Benfica mängib ka C-alagrupis, siis selles nelikus on koguni kolmel meeskonnal portugallasest juhendaja. Sousa ja Basel madistavad aga B-alagrupis.

Kui Meistrite liigas on kõige rohkem treenereid Portugalist, siis viie juhendajaga on esindatud Hispaania. Kolm peatreenerit on aga välja panna Itaalial, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ehk treenerite valdkonnas on nö suurest viisikust välja langenud Inglismaa, kellel ei olegi tänavu Meistrite liigas võistlustules ühtegi peatreenerit.

Inglismaalt on tänavu alagrupiturniirile jõudnud taaskord neli klubi ja nagu juba nagu eespool mainitud, siis Chelseat juhendab portugallane Jose Mourinho. Manchester City peatreeneriks on Tšiilist pärit Manuel Pellegrini, Londoni Arsenali tüüri juures on juba aastaid prantslane Arsene Wenger ja Liverpooli juhendab Põhja-Iirimaalt pärit Brendan Rodgers.   

Kui Portugalil on alagrupiturniiril mängimas kolm klubi (kolmandana tiimina on nii kaugele jõudnud FC Porto, kellel on hispaanlasest peatreener Julen Lopetegui), siis tiitliheitluses tõenäoliselt lõpuks neist keegi kaasa ei räägi. Siiski tasub 10,4 miljoni elanikuga riigil aga oma treenerite üle uhkust tunda.

36-aastane Andre Villas-Boas on tõusnud samuti Euroopas tipptreenerite sekka.

«Mourinho ja Villas-Boas on Euroopas meie kõige tuntumad treenerid. Nemad esindavad Portugali treenerite kvaliteeti. Neid on Euroopas edu saatnud ja seetõttu tahavad teised nende eeskuju järgida. Oleme selleks valmis,» sõnas Sportingu 37-aastane juhendaja Silva uefa.com’ile.

«Oleme nüüd juba suutnud mitmeid aastaid tõestada, et Portugalist tulevad väga hea kvaliteediga treenerid,» lisas Monaco 40-aastane juhendaja Jardim.

«Peaksime olema uhked selle üle, et Portugalist on nii paljud treenerid pääsenud Meistrite liiga põhiturniirile. Minu ainus kahetsus on see, et oleme kolmekesi ühes alagrupis ja seega ei saa kõik edasi kaheksandikfinaalidesse pääseda,» lisas Zeniti peatreener Villas-Boas.

Meistrite liiga klubide peatreenerid:

Portugalist – Basel, Peterburi Zenit, AS Monaco, Lissaboni Benfica, Londoni Chelsea, Lissaboni Sporting

Hispaaniast – Piraeuse Olympiacos, Müncheni Bayern, FC Barcelona, FC Porto, Bilbao Athletic

Itaaliast – Juventus, Madridi Real, Istanbuli Galatasaray  

Saksamaalt – Leverkuseni Bayer, Dortmundi Borussia, Schalke

Prantsusmaalt – Londoni Arsenal, AS Roma, PSG

Argentinast – Madridi Atletico

Norrast – Malmö FF

Põhja-Iirimaalt – Liverpool

Bulgaariast – Ludogoretsi Razgrad

Albaaniast – Brüsseli Anderlecht

Tšiilist – Mancester City

Venemaalt – Moskva CSKA

Hollandist – Amsterdami Ajax

Kreekast – APOEL

Sloveeniast – Maribor

Rumeeniast – Donetski Šahtar

Valgevenest – Borissovi BATE

 

ESMASPÄEV, 29. SEPTEMBER

Madis Kalvet: mängijate müümise maailmameistrid Portugalist

Jalgpalli üleminekuturul räägitakse ikka paljusuurtest kulutajatest. Kõik teavad, kuidas Madridi Real ostab hullumeelsete summade eest kokku suuri staare ja üleminekuturl ei loe raha ka näiteks Manchester City, PSG ja Londoni Chelsea ning tänavusel suvel ka Manchester United. Samas võib meeletuid summasid lauale laduda ka FC Barcelona, kes on samal ajal edukas ka noormängijate kasvatamisel. Siiski peab olema ju ka meeskondi, kelle taskusse lõpuks ka see suur raha voolab. Vaadates viimase kümnendi üleminekuid jalgpalliturul, siis kõige kasumlikumalt on seal tegutsemas Portugali tippklubi FC Porto.

Rahaline õnn saabus Porto õuele eelkõige pärast 2004. aastat, kui Jose Mourinho tüüris nad üllatuslikult Meistrite liiga võitjaks. Seejärel viis esmalt Mourinho tee Londoni Chelseasse ja peagi järgnesid talle mitmed mängumehed, kelle seas olid esmalt Ricardo Carvalho ja Paulo Ferreira. Nende toonane vast suurim staar Deco vahetas aga Porto särgi FC Barcelona oma vastu.

Hulk (vasakul) ja James Rodriguez alustasid oma Euroopa karjääri FC Portos ja seejärel on nad suurte rahade eest liikunud juba edasi järgmistesse tiimidesse.

Lisaks Portugali koondislaste müümisele on Porto osanud rahaks teha ka Lõuna-Ameerika andekaid mängumehi. Seejuures on just Porto näidanud üles ühte paremat silma Lõuna-Ameerikast pärit talentide avastamisel. Nii on just sellest Portugali klubist oma Euroopa karjäärile hoo sisse saanud James Rodriguez, Radamel Falcao, Hulk, Pepe, Fernando, Luis Fabiano, Lisandro Lopez, Anderson jt.

Nende tänavuse suve suurimaks müügiks oli aga Prantsusmaa koondise keskkaitsja Eliaquim Mangala, kes toodi omal ajal 20-aastaselt Portugali. Kui mees osteti 2011. aastal 6 miljoni euro eest, siis nüüd saadi ManCity käest tema eest 40 miljonit eurot. Mõnedel andmetel oli summa aga isegi 54 miljonit eurot.

Võrreldes mängijate ostmise ja müümise summasid, siis suuri kasumeid on teenitud teistegi meeste pealt. Siinkohal siis mõningad näited. Falcao müügi pealt oli kasumiks 41 miljonit eurot (osteti omal ajal  4 miljoni euro ees ja müüdi Madridi Atleticole 45 miljoni euroga). Hulki puhul oli kasumiks 42 miljonit, James Rodriguezil 40 miljonit, Ricardo Carvalhol 30 miljonit, Andersonil 22 miljonit, Lisandro Lopezil 22 miljonit, Bruno Alvesil 22 miljonit, Decol 21 miljonit, Jose Bosingwal 20 miljonit, Paolo Ferreiral 15 miljonit, Aly Cissokhol 15 miljonit, Fernandol 15 miljonit, Raul Meirelesil 14 miljonit, Manichel 14 miljonit, Ricardo Querasmal 13 miljonit, Lucho Gonzalesil 11 miljonit, Joao Moutinhol 10 miljonit eurot jne.     

Kui osad mängumehed on olnud Porto enda kasvandikud (Carvalho, Bruno Alves), siis mõni mängija on esmalt suudetud hankida üsnagi väikese summa eest. Näiteks Deco osteti 150 000, Cissokho 300 000 ja Pepe 1 000 000 euro eest.   

FC Porto juures ei saa loomulikult üle ega ümber ka portugallasest superagendist Jorge Mendesist, kes on nii mõnegi üleval pool nimetatud mehe agendiks ja toonud seeläbi Porto kaukasse kõvasti raha. The Guardiani andmetel tegi FC Porto ajavahemikus 2001-2010 üleminekuturul tehinguid 340 euro eest ning sellest summast koguni 238,4 miljonit eurot ehk 70 protsenti moodustasid Mendesi klientide üleminekud. Seejuures võib antud protsent praegu isegi suurem olla, kuna näiteks suurt tulu toonud Falcao ja Rodriguezi müügid leidsid aset alles 2013. aastal.

Vaatamata suurele hulgale mängijate müümisele püsib Porto siiski kodumaal tipus ja on soliidselt esindatud ka Euroopas. Portugali liigas on viimasest kümnest tiitlist võidetud seitse ning 2004. aasta Meistrite liiga tiitlile lisati näiteks 2011. aasta Euroopa liiga võit (samas sarjas oldi parimad ka 2003. aastal). Ka tänavu alustati Meistrite liigas võimsalt, kui alagrupiturniiri avamängus nüpeldati Borissovi BATE-t 6:0.

Vaata ka: Jorge Mendesi impeerium üleminekuturul.

 

REEDE, 26. SEPTEMBER

Madis Kalvet: rekordit jahtiva Ronaldo elu tehakse uue rolliga veelgi lihtsamaks

Madridi Reali jalgpalliklubi ründestaari Cristiano Ronaldot on viimasel ajal küll mitmel puhul seostatud Manchester Unitediga, kuid reaaluses lööb mees Reali särgis lademetes väravaid ja mehe käeulatuses on aina uued rekordit. Seejuures kavatseb Reali meeskond anda veel omapoolse panuse Ronaldo rünnakuefektiivsuse tõstmiseks.

Ronaldo on Reali särgis pidanud 254 mängu ja löönud 265 väravat ning klubi läbi aegade suurima väravaküti Rauli rekord 323 tabamust ei tundugi enam nii kauge eesmärgina. Tippmark tundub eriti käega katsutav just Ronaldo viimase aja vormi arvestades (Hispaania liiga kahe viimase matšiga on ta löönud koguni 7 väravat). Aga juba järgmisel nädalal võib Ronaldo võtta Rauli käest ühe väga olulise rekordi.

Cristiano Ronaldo on hooaja alguses olnud suurepärases väravahoos.

Nimelt on Raul 71 väravaga Meistrite liiga läbi aegade suurim väravakütt. Selles tabelis hoiab 68 tabamusega teist kohta just Ronaldo (kolmas on Lionel Messi 67 väravaga) ning nagu juba eelpool mainitud, siis portugallase praegune vorm lubab eeldada, et see Rauli rekord langeb äkki uuel nädalal. Real sõidab kolmapäeval külla Bulgaaria meistrile Ludogoretsile ning kõigi eelduste kohaselt on endise Hispaania koondise tipuründaja rekord esimest korda reaalselt ohus.

Kui Real oli tänavuse hooaja alguses raskustes, siis viimases kolmes kohtumises on fännid näinud tõelist väravatesadu. Esmalt nüpeldati Meistrite liiga põhihooaja avavoorus 5:1 Baselit, seejärel Hispaania liigas 8:2 Deportivo La Corunat ja viimati taaskord koduliigas 5:1 Elchet. Kui nimetatud mängudest esimeses sai Ronaldo kirja veel vaid ühe värava, siis sellele järgnesid tema poolt vastavalt kolm ja neli tabamust. Kui Ronaldol õnnestub kolmapäeval Ludogoretsi võrku saata kolm palli, siis tõuseks ta Rauliga samale pulgale, nelja tabamuse kõrval oleks aga tema uus esinumber.

Reali ja Ronaldo tulekust on loomulikult juba ärevil ka bulgaarlased, kes võõrustavad matši Sofias Vasil Levski nimelisel staadionil. Uefa.comi’i teatel peaks Real üle hulga aja tooma ka selle 42 000 pealtvaatajat mahutava areeni pilgeni täis. «Loomulikult on see suur asi. Ka minu perekond ja sõbrad Hispaanias on seda mängu pikalt oodanud,» teatas endine Celta de Vigo mängumees Dani Abalo, kes pallib nüüd Bulgaarias.

Nüüd kavatsebki Real anda veel omapoolse panuse, et Ronaldo end nende ridades veelgi mugavamalt tunneks. Kui rahaga meelitamine võib olla raske, sest seda teenib ründetuus niigi suurtes kogustes, siis Reali siseeluga väga hästi kursis oleva ajalehe Marca teatel on Madridi klubi teinud juba esimesi samme Ronaldo ego paitamise suunas. Nimelt soovitakse Madridis näha Ronaldot edaspidi ääreründaja positsiooni asemel tipuründajana, kelle selja taga tegutsevad ülejäänud võistkonna superstaarid.

Ehk Hispaania liigas nelja kohtumisega üheksa väravat löönud Ronaldo peaks peagi üle võtma praeguse tipuründaja Karim Benzema rolli, kes on sel hooajal Hispaania liigas löönud nelja mänguga ühe värava.

 

PÄEVIKU SISSEKANDED ALAGRUPITURNIIRI I VOORUST:

REEDE, 19. SEPTEMBER

Madis Kalvet: staare kasvatavate Bayerni ja Barcelona uued imemehed

Euroopa jalgpalli suurklubidest, kes pretendeerivad reaalselt ka Meistrite liiga tiitlile, on oma kasvandike põhikoosseisu edendamisega kõige edukamad olnud kindlasti FC Barcelona ja Müncheni Bayern. Kui Barcelonal on enda kasvandikest põhitegijate seas näiteks Lionel Messi, Andres Iniesta, Xavi, Gerard Pique ja Sergio Busquets ning Bayernil Philipp Lahm, Bastian Schweinsteiger, Thomas Müller, David Alaba ja Holger Badstuber, siis tuleb tõdeda, et teistel polegi midagi säärast vastu panna.

Vaadates aga tänavuse klubihooaja algust, siis võib mõlema meeskonna ridades peagi säramas näha uusi oma kasvandikke, kes võivad paari aasta pärast seista juba samas nimkirjas eespool nimetatud meestega.

19-aastaselt Munir El Haddadilt oodatakse suuri tegusid. Sel hooajal on ta kaasa teinud kõikides Barcelona ametlikes kohtumistes.

Barcelona ridades oodetakse sel hooajal aga suuri tegusid 19-aastaselt ründajalt Munir El Haddadilt ja 21-aastaselt ründavalt poolkaitsjalt Rafinhalt. Nii tõusis näiteks Maroko päritolu Hispaania noortekoondislase (septembri alguses tegi ta debüüdi ka Hispaania meestekoondises, kui ta pääses EM-valikmängus Makedoonia vastu vahetusest väljakule) Muniri valjaostuklausel esindusmeeskonda tõusmisega koguni 35 miljoni euroni. Alles mullu Barcelona B meeskonda kuulunud ründaja on tänavu suutnud mitme põhitegija puudumise enda kasuks pöörata ja saanud esindustiimis ohtralt mänguaega, nüüd loetaksegi teda juba omavanuste seas Euroopa üheks suuremaks talendiks.

Mullu Celta Vigo ridades laenul olnud Rafinha perekond on läbi ja lõhki seotud jalgpalliga. Tema isaks on 1994. aastal Brasiilia koondises MM-tiitli võitnud Mazinho ja vennaks Hispaania koondislane Thiago Alcantara. Erinevalt oma vanemast vennast on Rafinha otsustanud esindada rahvusvahelisel tasemel ikkagi Brasiiliat.

17-aastane Bayerni poolkaitsja Gianluca Gaudino on sel hooajal osalenud juba kahes Bundesliga kohtumises.

Sarnaselt Munirile on selleks hooajaks esindusmeeskonda murdnud ja Hispaania liigas väravani jõudnud ka 19-aastane ründaja Sandro Ramirez. Meistrite liigas pääses aga teiste noorte kõrval kolmapäeval väljakule 19-aastane kaitsev poolkaitsja Sergi Samper.

Bayerni koosseisu on aga murdnud 17-aastane poolkaitsja Gianluca Gaudino ja 18-aastane poolkaitsja Lucas Scholl. Teine on seejuures endise Saksamaa koondislase Mehmet Scholli poeg ning esimene Saksamaa koondises viis matši pidanud Maurizio Gaudino poeg. Aina enam mänguaega teenib aga kolmandat hooaega Bayerni ridadesse kuuluv 19-aastane taanlasest poolkaitsja Pierre-Emile Højbjerg.

Meistrite liiga avavoorus said rohkem võimalusi Barcelona noormängijad, kes aitasid tiimi 1:0 võidule Küprose klubi APOELi. Väljakul käisid nii Samper, Munir, Ramirez kui ka Rafinha. Neist esimesed kaks alustasid ka algkoosseisus. Bayernil oli Meistrite liiga avavoorus kohe aga kivikõva vastane, kui mängiti Manchester City’ga ja nii erinevalt Bundesliga hooaja algusest sel korral noorematele mänguaega ei jagunenud.

 

NELJAPÄEV, 18. SEPTEMBER

Madis Kalvet: tormihoiatus Itaalia moodi lõppes venelastele hävinguga

Jalgpalli Meistrite liiga tänavuste alagruppide loosimise järel ristiti sel korral surmagrupiks E-alagrupp, kuhu loositi Saksamaa meister Müncheni Bayern, Inglismaa meister Manchester City, Venemaa meister Moskva CSKA ning mullu Itaalias hõbemedalid kaela saanud AS Roma. Ennustuste kohaselt peaksid sellest seltskonnast edasi murdma Bayern ja City, kuid eelkõige oodatakse neile tõsist vastuhakku just Roma poolt.

Vähemalt alagrupimängude esimene voor kinnitas, et üle mitme aasta (viimati mängiti Meistrite liigas hooajal 2010/2011) taas Euroopa tugevaimas klubisarjas mängiv Roma ei kavatse kellelegi midagi lihtsalt kinkida ja Venemaa meister CSKA pandi eile õhtul koduväljakul korralikult paika. Juba mängu 31. minutiks olid itaallased 4:0 eduseisus (6. Iturbe, 10., 31. Gervinho, 20. Maicon). Teise poolaja alguses suurenes nende eduseis tänu vastaste omaväravale juba 5:0 peale. Lõpuks suutis ka CSKA ühe tabamuse kirja saada, kui Ahmed Musa jõudis 82. minutil väravani ja kohtumine lõppeski Roma 5:1 võiduga.

Kui vaadata eelmist hooaega, siis Bayernile ja ManCity’le peakski surmagrupis lahingu andma just Roma. Teatavasti kuulusid Bayern, ManCity ja CSKA ka mulle ühte alagruppi ja siis ei suutnud venelased kahe soosiku käest kätte saada ühtegi punkti.

Kui Roma andis avamängus kahele favoriidile korraliku tormihoiatuse, siis murelikumana peaks end praegu tundma just Manchesteri meeskond, kuna eile tuli Münchenis vastu võtta valus 0:1 kaotus. Kui FC Barcelona ja Madridi Reali kõrval Meistrite liiga suurfavoriitide sekka kuuluva Bayerni edasipääsus kahtlevad vähesed, siis heitlus teise koha nimel peaks tulema just ManCity ja Roma vahel.

Nii uuriti ka Eurospordi veergudel enne hooaja algust Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa korrespondentide käest, et kes võiksid olla tänavuse hooaja üllatajad ja millise suurklubi teekond võiks lõppeda alagrupiturniiriga. Kui võimalikuks üllatajaks peeti ikka mõnda enda riigi klubi (näiteks sakslane Leverkuseni Bayerit ja venelane Peterburi Zeniti), siis alagrupimängudega piirduva suurklubi nimena toodi ikka välja Roma, kuna üldise arvamuse kohaselt ei ole neil lihtsalt võrreldes Bayerni ja ManCity’ga piisavalt jõudu. Üks arvamus erines teistest aga oluliselt ja nii leidis inglane, et alagruppi jääb pidama hoopis City, kes on ennegi Euroopas alt läinud. Pärast eilset on Roma edusse uskujaid kindlasti juba rohkem.  

Bloomberg Sports ennustas enne hooaja algust meeskondade võimalusi alagrupist edasi pääsemise osas. Surmgagrupiks ristitud E-alagrupist peaks selle ennustuse kohaselt esimesena edasi minema Bayern ja teisena ManCity. Siiski hinnati üsna korralikult ka AS Roma võimalusi. BSport/Twitter.

Vaata ka: 17. septembri mängude tulemused.

 

KOLMAPÄEV, 17. SEPTEMBER

Madis Kalvet: 311 miljoni euro eest väravaid

Madridi Reali ridades said Baseli vastu värava kirja nii Cristiano Ronaldo (vasakult), Gareth Bale, James Rodriguez kui ka Karim Benzema.

12. augustil hooaega Euroopa superkarika võiduga alustanud Madridi Reali jalgpallimeeskond ei saanud seejärel oma mängu kuidagi käima ning nii ollakse Hispaania liigas kolme vooru järel alles 13. kohal. Eile õhtul sai meeskond aga oma ründeliini korralikult tööle ja esmakordselt jõudsid ühes kohtumises korraga väravani Reali läbi aegade kolm kõige suuremat ostu.

Kevadel klubi ajaloo kümnenda Meistrite liiga tiitli võitnud Real alustas tiitli kaitsmist edukalt, kui koduväljakul alistati alagrupi esimeses mängus Basel koguni 5:1. Kui Reali esimene tabamus läks kirja šveitslaste omaväravana, siis seejärel sai tabamuse kirja eelmisel suvel 100 miljoni euro eest ostetud Gareth Bale, siis skooris 2009. aastal 96 miljoni euro eest soetatud Cristiano Ronaldo ning tiimi viis 4:0 juhtima tänavusel suvel klubiga liitunud James Rodriguez, kelle eest tuli lauale laduda 80 miljonit eurot.

Reali viimase tabamuse autoriks oli 2009. aastal 35 miljoni euro eest Madridi klubiga liitunud tipuründaja Karim Benzema. Seega on Realil kulunud eile värava löönud meeste ostmiseks kokku 311 miljonit eurot. Meistrite liigas seisab Realil järgmine kohtumine ees 1. oktoobril, kui külla sõidetakse Bulgaaria meistrile Ludogoretsile, kes eile jäi pingelises lõpuheitluses 1:2 alla Liverpoolile.

Vaata ka: 16. septembri mängude tulemused, Arsenali ebaõnnestunud hooaja algus, Madridi Reali ostupoliitika telgitagused.

 

TEISIPÄEV, 16. SEPTEMBER

Madis Kalvet: taas ilma ühe maailma säravama ründajata

Suvise jalgpalli MM-finaalturniiri ajal räägiti palju tähtmängijatest, kes jäid suurimast jalgpallipeost kõrvale. Seejuures toodi ikka välja, et Meistrite liiga on just see koht, kus on alati kõik maailma parimad kohal. Siiski tuleb tõdeda, et juba viiendat hooaega järjest ei näe Meistrite liigas maailma üheks ohtlikumaks ründajaks peetavat Kolumbia koondise 28-aastast täpsuskütti Radamel Falcaod.

Radamel Falcao tõmbas sel suvel selga Manchester Unitedi särgi ja seega ei näe teda taas Meistrite liigas mängimas.

Falcao on senise karjääri jooksul Euroopa tugevaimas klubisarjas mänginud vaid oma esimesel Euroopa hooajal, kui ta pallis 2009/10 FC Portos. Toonased 8 kohtumist ja 4 väravat ongi jäänud tema jaoks seni Meistrite liigas ainsateks.

Seejärel aitasid tema 17 väravat järgmisel hooajal Porto Euroopa liiga võitjaks, 2011/12 viisid tema 12 tabamust Euroopa liiga võitjaks Madridi Atletico. Sealt järgneval aastal pallis ta taas Atleticos ja Euroopa tugevuselt teises eurosarjas. Toona aitas ta Madridi klubi järgnevaks hooajaks Meistrite liigasse, kuid siis müüdi ta omakorda AS Monacosse, kes pallis mullu vaid Prantsusmaa liigas.

Käimasolevaks aastaks tõusis Monaco omakorda Meistrite liigasse, kuid nüüd siirdus ta aastase laenulepingu alusel teatavasti Manchester Unitedisse, kes ei mängi taas Euroopa tugevaimas klubisarjas. Seega jääb üle lootus, et ehk näeb maailma üheks ohtlikumaks ründajaks peetavat meest Meistrite liigas järgmisel hooajal.

Falcao väärtusest annab hea ülevaate kindlasti ka tema eest makstud meeletud üleminekusummad. Eelmisel suvel maksis AS Monaco tema eest 60 miljonit eurot. 2011. aastal tuli Atleticol ründaja teenete eest lauale laduda 45 miljonit eurot. Lõuna-Ameerika talentide avastamisel eriliselt head silma üles näitav FC Porto maksis ründaja eest 2009. aastal ise kõigest 4 miljonit eurot.

Nüüd pidi ManU laenulepingu eest tasuma 7 miljonit eurot, millele võib järgmisel suvel lisanduda koguni 44 miljoni euro suurune üleminekutasu. Seega võib Falcao tulevikus läheneda Zlatan Ibrahimovici rekordile, kelle eest on üleminekuturul kõikide üleminekute peale kokku makstud 180 miljonit eurot.

Radamel Falcao klubikarjäär:

2005 – 2009 River Plate (105 mängu, 45 väravat)

2009 – 2011 FC Porto (87 mängu, 72 väravat)

2011 – 2013 Madridi Atleitco (91 mängu, 70 väravat)

2013 - ... AS Monaco (22 mängu, 13 väravat)

2014 - ... Manchester United (laenul) (1 mäng, 0 väravat)

Vaata ka: Postimehe ülevaade tänavu Meistrite liiga põhiturniirile jõudnud meeskondadest.

 

ESMASPÄEV, 15. SEPTEMBER

Madis Kalvet: Milano ja Itaalia klubijalgpalli allakäik

Eelmise sajandi viimastel kümnenditel oli klubijalgpallis moeloojaks itaallaste Serie A, kuid seejärel on  seal mängivate staaride hulk aina enam kokku kuivanud. Samamoodi on vähenenud ka itaallaste tähtsus maailma tugevaimas klubisarjas ehk Meistrite liigas. Eriti kurvaks on praegune kujunenud olukord Milano suurklubide poolehoidjate jaoks.

Ühest riigist saab Meistrite liigas praegu maksimaalselt mängida neli klubi ja selline privileeg on ette nähtud kolmele tugevamale riikide meistrivõistlustele (praegu on teistest selgelt üle Hispaania, Inglismaa ja Saksamaa). Kui hispaanlased, inglased ja sakslased ongi tänavu Meistrite liiga põhiturniiril esindatud nelja meeskonnaga, siis aina enam oma positsioone kaotav Itaalia on algaval hooajal esindatud vaid kahe tiimiga (samas näiteks Portugalist on põhiturniiril koguni kolm meeskonda).

Veel hooajal 2011/12 sai Itaalia Meistrite liigas välja panna neli tiimi, kuid seejärel läksid sakslased neist vastavast edetabelist mööda. Sarnaselt algavale hooajale oli Itaalia Euroopa tugevaima klubisarja põhihooajal kahe tiimiga esindatud ka 2012/13, kui nii kaugele jõudsid Torino Juventus ja AC Milan. Toona ei suutnud play-off’ist läbi murda Udinese, tänavu jäi see takistus mäletatavasti ületamata Napolil.

Enne seda mängis viimati Meistrite liiga põhiturniiril kaks Itaalia meeskonda (Juventus, Inter) hooajal 1998/99, kuid toona pääses põhiturniirile 24 meeskonda ja ühest riigist saigi nii kaugele maksimaalselt vaid kaks tiimi. Meistrite liiga põhihooajal ei olnud viimati aga ühtegi Milano klubi 2001/02, kui itaallasi esindasid 32 parema meeskonna seas Juventus, AS Roma ja Rooma Lazio.

Londoni Chelsea ridades küllaltki ebaõnnestunud karjääri teinud Fernando Torres pallib alates tänavusest hooajast AC Milanis, kuid Itaalia suurklubiga liitumise järel tuleb tal Euroopa tugevaima klubisarja mänge kõrvalt vaadata.

Seejuures on Milano teatavasti ainus Euroopa linn, kus on koguni kaks klubi, kes on suutnud Meistrite liiga võitjaks tulla. AC Milanil on ette näidata 7 ja Milano Interil 3 tiitlit. AC Milan võidutses viimati 2007. ja Inter 2010. aastal. Kõige lähemale on selle saavutuse kordamisele jõudnud Madrid, kus Realil on ette näidata kümme tiitlit ja nende linnarivaalil Atleticol kaks finaalkohta. Praegust Euroopa klubijalgpalli olukorda hinnates võiks sarnase saavutuseni lähiajal jõuda ehk ka Manchester, kus paikneb kolmekordne meister ManU ja suurte rahade toel Euroopat vallutada üritav ManCity.

Itaaliast on sel hooajal Meistrite liigas esindatud Juventus ja AS Roma, kellest esimene on saapamaal sisuliselt viimane, kes ei tegele oma suurimate staaride müümisega. Teades Itaalia klubide keerulist majanduslikku olukorda on teiste suurliigade tiimid olnud agarad seda enda kasuks ära kasutama ning nii meelitatakse sealseid staare aina endale. Nii seostati ka Juventuse nimekaid poolkaitsjaid Arturo Vidali ja Paul Pogbat suvel mitmete tiimidega, kuid lõpuks jäid mõlemad mehed siiski paika. Kindlasti oli siin oma osa ka tõsiasjal, et klubi mängib Meistrite liigas. Ühelt poolt on see väljund tippmängijatele ja teiseks klubile raha teenimise koht.

Mängijate turuväärtust arvestades suutis ka AS Roma ühe oma väärtuslikuma vara endale hoida. Raske põlvevigastuse tõttu MMilt kõrvale jäänud 24-aastane hollandlane Kevin Strootman oli küll väidetavalt eelkõige just ManU vaateväljas, kuid praeguse seisuga jätkab ta Itaalia pealinnas.

Pikki aastaid Londoni Chelseas mänginud Ashley Cole langes Chelseas mullu põhikoosseisust välja ja suvel liitus ta vabaagendina AS Romaga.

Kahel Meistrite liigas mängival itaallaste tiimil oli suvisel üleminekuturul veelgi sarnaseid jooni. Mõlemad tegid tulevikku silmas pidades investeeringu ründeliini, kui Juventus ostis Madridi Realist 20 miljoni euro eest 21-aastase Alvaro Morata ning AS Roma tõi Veronast 22 miljoni euro eest 21-aastase Juan Iturbe, kes on ristitud juba uueks Lionel Messiks. Need kaks tehingut olid ka Seria A selle suve suurimad ostud. Nime poolest tegid mõlemad aga kõlavaima täienduse vasakkaitsesse, kui Premier League’st hangiti sealsetes tipptiimides soosingust välja langenud legendid. Juventus maksis 33-aastase Patrice Evra eest 1,5 miljonit eurot ning AS Roma sai Ashley Cole’i Londoni Chelseast tasuta.

Lisaks langevale tasemele on Itaalias murekohaks ka vähenev fännide arv. Nii teatas hooaja eel ajaleht Corriere della Sera, et Seria A klubid müüsid kamba peale koguni 50 000 hooajapiletit vähem, kui eelmisel aastal.

Kui hooaja alguses avaldati ka erinevate tippliigade mängumeeste palganumbreid, siis ei olegi põhjust enam imestada, miks suurnimesid Itaalias aina vähemaks jääb. Kui Premier League’s teenivad näiteks Wayne Rooney, Radamel Falcao, Robin van Persie ja Yaya Toure nädalas üle 300 000 euro ja samas suurusjärgus on ka Madridi Reali ja FC Barcelona staaride palgad ning palju ei jää alla ka Müncheni Bayerni tipud, siis Serie A suurim palganumber on ajalehe La Gazzetta dello Sporti teatel AS Roma poolkaitsja Daniele de Rossi 125 000 eurot nädalas. Üle 100 000 nädalas teenib Itaalia kõrgliigas veel vaid Gonzalo Higuain Napolis. Kolmas on selles edetabelis Juventuse ründaja Carlos Tevez 88 000 euroga.

Lisades siia, et mitmete Euroopa suurklubide huviorbiidis olevad Arturo Vidal ja Paul Pogba teenivad Juventuse ridades nädalas vastavalt 76 000 ja 29 000 eurot, siis ei maksaks imestada, kui kuulujutud nende võimaliku lahkumise üle taas päevakorda tõusevad.

Kui palju sai räägitud ka Milano suurklubidest, siis toome lõpetuseks ära ka nende suurimad palgasaajad. AC Milanis pisatavad Fernando Torres ja Philippe Mexes nädalas taskusse 76 000 eurot ning Interis Nemanja Vidic ja Rodrigo Palacio 63 000 eurot. Seejuures Inglismaal mängides olid Torrese ja Vidici palganumbrid kordades suuremad.

Arturo Vidal (vasakul) ja Paul Pogba olid suvel mitmete üleminekujuttude keskmes, kuid algaval hooajal näeb neid jätkuvalt Torino Juventuse särgis.

 

Aardeotsijate jaoks on leidmisrõõm rahalisest autasust suurem

Detektorism on hobi, mis võib hea õnne korral ka raha sisse tuua, kuid enne metalliotsijaga põllul ringi luusima hakkamist ja maa sonkimist tuleks end reeglitega korralikult kurssi viia.

Paljud on lapsepõlves lugenud seiklusraamatuid aarete otsimisest ning ka ise sealjuures unistanud leida maapõuest rahapada. Enamik meist jätab aardeotsimise mängud lapsepõlve, kuid mõned lasevad unistusel elada ka täiskasvanueas ning veel enam – teevad aardeotsimise enesele hobiks, mis küll ei pruugi alati muuta otsijat määratu rikkaks, kuid annab uusi teadmisi ning lisab argiellu põnevust.

Neid mehi ja naisi, kes hobikorras aarete otsimisega tegelevad, nimetatakse detektoristideks. Jõgeva lähistelt pärit Ain Alatsei ostis omale metalliotsija 1999. aastal. «Oli vaja kontrollida üht legendi, mille kohaselt olid maapõue peidetud teatud asjad. Peidetud asju muidugi ei leidnud, aga otsingute käigus tuli päevavalgele hoopis teisi leide ja nii see huvi kuidagi külge jäi,» meenutas Alatsei.

Aastatega süvenes tema huvi detektorismi vastu ning mees ei jätnud oma vaimustust ainult enese teada, vaid nakatas detektorismipisikuga ka tuttavaid. Neli aastat tagasi otsustati ühiselt luua Jõgevamaa Detektoristide Klubi (JDK), kus on tänaseks päevaks üle kümne liikme ning paljud ootavad liikmestaatusesse tõstmist.

Kasulik koolitus

Võhikule võib tunduda, et detektorismis pole mingit kunsti, ostad paarisaja euro eest metalliotsija, lähed põllule ja hakkad signaalide peale maad lahti kaevama ning vaatad, mis välja ilmub.

«Detektoristiks hakates tuleb end kurssi viia seaduste ja piiran-gutega, et teada, kus ja mida võib otsida. Samuti peab olemas olema maaomaniku luba. Siiski on oht sattuda kultuuriväärtusega esemete, aga ka näiteks lõhkekehade otsa või ei pruugi algaja detektorist leiu tähtsusest aru saada. Seega oleks tark mõte koolitus läbida ja kultuuriväärtusega asja otsinguluba taotleda,» tõdes JDK asutaja Ain Alatsei.

Teiseks, kui end teemaga korralikult kurssi ei vii, siis piirduvad leiud peaasjalikult olmeprügiga. Selleks, et maapõuest midagi tõeliselt väärtuslikku päevavalgele ilmuks, tuleb teha maakaartidega üksjagu eeltööd. Ain Alatsei juhtnööride kohaselt peaks huviline enne otsingut end kurssi viima maalapil olevate piirangutega ning seda infot on kõige lihtsam saada Maa-ameti kaardiserverist. Kindlasti ei tohi otsida muinsuskaitse all olevates kohtades.

Autasu ligi 100 000 eurot

«Palju on kindlasti ka nii-öelda ühepäevaliblikaid, kes suures tuhinas ostavad omale kõige kallima detektori ja loodavad leida esimesel päeval suurt aaret. Pärast mõningaid otsingupäevi, kus on leitud ainult pudelikorke, alumiiniumtraati ja padrunihülsse, kaob huvi otsimise vastu ja müüakse detektor maha,» selgitas Alatsei, kes võrdles detektorismi kalapüügiga, kus vahel näkkab ja vahel mitte, kuid hea kalamees kalaretkelt tühjade kätega koju ei naase.

Nii on läinud ka JDK liikmete otsinguretkedega, kus pea iga kord ilmub päevavalgele mõni kultuuriväärtuslik leid, mida paraku enesele koju kapi peale seisma viia ei tohi. Kultuuriväärtuslikud esemed kuuluvad riigile ning nende leidmisel tuleb koheselt teavitada Muinsuskaitseametit. Seejärel tegelevad leiuga edasi juba arheoloogid.

Leidjal on võimalik taotleda leiuautasu, mis tähendab, et riik võib aardeleiu eest leidjale maksta kuni sada protsenti selle väärtusest. Leiuautasu suuruse määrab Muinsuskaitseameti ekspertkomisjon ning see makstakse välja kuue kuu jooksul pärast leiu üle andmist. Seni suurim välja makstud leiuautasu Eestis on ligi 100 000 eurot.

Ligi kolmsada hõbemünti

Detektorism on ka hooajaline hobi, sest talvisel perioodil, mil maa on külmunud, ei saa labidat mullakamarasse lüüa. Just siis tegeletaksegi uurimustööga, vaadatakse kaarte ning tutvutakse erineva kirjandusega, kus võib leida vihjeid heade otsingupaikade kohta.

Samuti toimivad head detektoristid vaistu järgi. Näiteks käisid JDK detektoristid poolteist aastat tagasi otsinguretkel Jõgeva vallas ühe talukoha kartulipõllul, kus paraku ilmus nähtavale vaid prügi. Siiski ei jätnud mehed jonni ning naasid metalliotsijatega põllule möödunud aasta sügisel ning siis tuli maapõuest välja juba kümmekond viikingiaegset hõbemünti. Ka sellega aardejahtijad ei rahuldunud ning otsustasid sel kevadel samas kohas uuesti õnne proovida ning võtsid appi rasketehnika. «Arvatavasti oli aardeleid maaparandusega segamini keeratud ning seega oli tarvis meil piirkond kopaga lahti kaevata,» rääkis Alatsei.

Tõhusa tööpäeva tulemusena ilmus nähtavale üle kolmesaja mündi, pronksesemeid ning keraamikatükke 11. sajandi algusest. Väljakaevamise juures viibinud Ajaloo Instituudi arheoloog Mauri Kiudsoo tõdes, et leid pärineb ajajärgust, mil taolised aarded ilmusid esmakordselt Kesk-Eesti piirkonda, sest varem seal kaubandus ja seega ka raha ei levinud. See tähendab, et leiust veel vanemaid mündiaardeid Kesk-Eestist leida on keeruline.

Röövdetektorism ei tasu ära

Palju on räägitud nii-öelda «röövdetektoristidest», kes otsivad seal, kus ei tohiks ning kultuuriväärtuslikke leidusid riigile üle ei anna. «Eks neid musti lambaid ole igas valdkonnas. Kindlasti on esinenud juhtumeid, kus on käidud otsimas muinsuskaitse all olevates piirkondades ning sealt leitud kraam on mustal turul rahaks tehtud, viidud teadmatusest vanaraua kokkuostu või jäänud lihtsalt kellegi koju vedelema,» jutustas Alatsei.

Samas lisas ta, et röövdetektorism ei ole mitte ainult ebaseaduslik, vaid tema meelest ka üsna otstarbetu, sest riik on seni kultuuriväärtuslike leidude eest maksnud üsna heldelt ning kusagil veebikeskkonnas müües on esemete hind nende tegelikust väärtusest kordades väiksem. Kahjuks jääb niisugusel juhul arheoloogidel ka ajalooline informatsioon saamata ning tükike meie ajalugu läheb kaduma.

Need, kes soovivad detektorismiga kiiresti rikastuda, võivad JDK asutaja sõnutsi sama hästi ka lotot mängida. «Eks neid üksikuid juhtumeid on olnud, kus on makstud üpris suuri leiuautasusid, kuid detektorismiga tegelejaid on palju ning protsent rahapajale otsa jalutada ja ruttu rikkaks saada on väike,» arutles Ain Alatsei.

Veel lausus Alatsei, et tema kindlasti ei tegele detektorismiga raha saamise eesmärgil. «Detektorism on lahe hobi – värske õhk, tervislik liikumine ja adrenaliin leida midagi vägevat on see, mis köidab. Minu jaoks on kõige huvitavamad leiud ikkagi mündid, aga eks igal klubiliikmel ole omad huvid, mõni peab kõige väärtuslikumaks näiteks sõjatehnikat,» sõnas Alatsei ning lisas, et iga leid on tema jaoks erilise tähendusega, kuid kuldmüntidega täidetud rahapada oleks tõenäoliselt igal detektoristil hea meel leida.

Jõgevamaa detektoristide klubi

  Asutati 2010. aastal.

 Klubis on neliteist liiget, neist kaks naist. Pooled liikmetest on litsentseeritud detektoristid.

 Leiud: pudelikorkidest muinasaegsete ehete ja müntideni välja, põnevamateks leidudeks kaks viikingiaegset aardeleidu 2013. ja käesoleval aastal.

Rõivas süüdistas Ligi kritiseerijaid

Peaminister Taavi Rõivas taunis reedel Brüsselis ülemkogult lahkudes uuesti Jürgen Ligi tehtud solvavat kommentaari, kuid süüdistas ka rahandusministri kritiseerijaid selle teema kasutamises oma poliitilistes huvides.

«Nii nagu oli Jürgen Ligi facebooki postitus väga ebaõnnestunud ja seda ta ka tunnistas, vabandades selle tegemise eest ja selgitades, et ta ei tahtnud sellega mõelda midagi sellist, mis õhutaks kuidagi rahvusvahelist konflikti, siis minu jaoks on taunitav ka see, kui keegi näeb võimalust seda teemat selliselt õhutada, et teha (see - BNS) rahvustevaheliseks konfliktiks ja õhutada sellest oma valimiskampaaniat,» ütles Rõivas.

«Kuuldavasti on juba ka kampaaniad, ka maksulised kampaaniad selle teemaga käima läinud, et seda teemat veelgi kultiveerida. Ma ei pea seda kindlasti heaks lahenduseks ja ma kavatsen kindlasti ka nende kampaaniavedajatega rääkida, et neid ka korrale kutsuda,» rõhutas Rõivas reede õhtul pärast ülemkogu ajakirjanikega kohtudes.

Vastates ERRi palvele kommenteerida Jaak Alliku arvamust, et Ligi solvav kommentaar haridusminister Jevgeni Ossinovski suunas nullib ära Eesti püüdlused integratsioonis, märkis Rõivas, et ka Allik on öelnud asju, mis pole kõigile aktsepteeritavad.

«Minu jaoks isiklikult on täiesti aktsepteerimatu ka päris mitu asja, mida Jaak Allik on öelnud. Sealhulgas see Jaak Alliku kurikuulus tsitaat, et Venemaa ei ole Eestit kunagi rünnanud ja kõik see, mis on toimunud, on kuidagi teisejärguline,» rääkis Rõivas.

Kommenteerides Keskerakonna algatatud umbusaldusavaldust Ligile meenutas Rõivas neljapäeval Keskerakonna liidri Edgar Savisaare sõnu, et Teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni tagajärjed ei olnudki tegelikult teab mis suured.

«Ma kutsuks üles kõiki poliitikuid, sõltumata sellest, kas nad on valitsuses, parlamendis või alles pürgivad valitsusse või parlamenti, väga hoolega mõtlema, kui sellistel teemadel sõna võtta, sest on oht tundlikel teemadel kellegi tundeid riivata – olgu need siis eestlased, kelle jaoks on väga tõsine teema see, kui keegi alavääristab okupatsiooni või ütleb, et see ei olnud tegelikult üldse sedavõrd hirmus kui püütakse näidata,» rõhutas Rõivas reedel. «Või on see teistpidi kuidagi rahvusküsimusi rõhutav selliselt, et Eestit oma koduks pidavad vene emakeelega inimesed võivad sellest solvuda,» lisas ta.

«Mõlemal juhul tuleb sellistest avaldustest hoiduda ja seda nii valitsuse liikmetel, parlamendisaadikutel kui ka nendel, kes alles pürgivad valitsusse või parlamenti,» leidis peaminister.

Taavi Rõivas ei soovinud vastata küsimusele, millal ta oma otsuse Jürgen Ligi suhtes teatavaks teeb ning ka mitte sellele, kas ta üldse vabastab rahandusministri ametist.

«Jõuan täna keskööl koju Tallinnasse, küllap toimub siis kohtumisi nii Jürgen Ligiga, aga ma usun, et on põhjust ka sotsiaaldemokraatidega kohtuda,» ütles Rõivas.

Reformierakonda kuuluv rahandusminister Jürgen Ligi nimetas neljapäeval oma Facebooki seinal sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit muuhulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Hiljem Ligi vabandas Ossinovski ees.

Videolugu meeleavalduselt: laevakaitsjate lähedased nõuavad välisministeeriumilt rohkem tegutsemist

Tallinnas välisministeeriumi ees kogunes täna üle 30 inimese, kes avaldasid toetust 14 Indias viibivale eestlasest laevakaitsjale ning nõudsid nende kodumaale toomist.

«Välisministeerium peaks seaduses ette nähtud konsulaarülesandeid täitma,» ütles meeleavaldusel osalenud laevakaitsja ema. «Nii India ülemkohus kui Madurai kõrgem kohus peavad enesestmõistetavaks, et poisid peaksid kodus olema.»

Meeleavaldajatega kohtuma tulnud välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand rääkis, et ministeerium toetab neid moraalselt, on andnud laenu ja konsul suhtleb nendega regulaarselt. «Me tõstatame seda teemat Indiaga kõikvõimalikel poliitilistel tasemetel. Me ei saa sekkuda teise riigi õiguse mõistmisse, aga saame öelda, et see protsess peab olema objektiivne, kiire ning ei tohi rikkuda nende inimõigusi,» sõnas ta.

Luule Komissarov: mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni

Olin kooli ajal ka kangust täis ja tegin igasuguseid vigureid, õpetajad olid minuga päris hädas, meenutab näitleja Luule Komissarov Õpetajate Lehes.

Olin lapsena kange tüdruk, ega vanematel minuga kerge olnud. Kasvasin üles Lihulas, meie pere elas alevi ühes otsas, vanaema teises. Ükskord sain niisuguse tembuga hakkama, et läksime emaga riidu ja ma jooksin südaöösel, öösärk seljas, kodust ära mamma juurde. Aga mamma oli mul ka kange, ütles, et mina sind enda juurde ei võta, mine koju tagasi ja klaari emaga asjad ära. Lasteaiaaega ma ise ei mäleta, aga emalt olen kuulnud, et rohkem seisin nurgas kui teiste lastega mängisin.

Koolis käisin esimesest üheteistkümnenda klassini Lihula keskkoolis. Eks ma olin kooli ajal ka kangust täis ja tegin igasuguseid vigureid, õpetajad olid minuga päris hädas. Mäletan, et kuskil üheksandas-kümnendas klassis tuli meile uus vene keele õpetaja, väiksemat kasvu prillidega väga ilus mees. Ta oli äsja ülikooli lõpetanud ja meist kõige rohkem seitse-kaheksa aastat vanem. Mina vedasin klassikaaslastega viie paki hematogeeni peale kihla – hematogeen oli minu kooliajal põhiline maius, mida sai apteegist osta –, et teen talle tunni ajal silmi. Ja ma tegingi selle nalja ära! Noor õpetaja läks muidugi näost punaseks nagu vähk.

Ajalooõpetaja vastu tekkis mul miskipärast trots. Vastasin tunnis kõik ilusti ära, aga tema võttis kätte ja hakkas lisaküsimusi küsima. See mulle ei meeldinud. Otsustasin, et ma ei vasta talle enam üldse. Kui ta mu järgmine kord vastama kutsus, olin vait, kuigi olin õppinud ja teadsin. Jonnisin protestiks kolm või neli tundi. Õpetaja kirjutas mulle päevikusse suure ühe, üle mitme lahtri. Ega ma koolis nelja-viieline õpilane olnud, kolmed olid ikka ka sees. Õppisin rohkem seda, mis huvitas.

Huvitaval kombel meeldis mulle keemia, eriti just keemiaülesandeid lahendada. Ja muidugi kirjandus. Kirjandusõpetaja oli ka meie klassijuhataja. Ta pani mind ikka kontsertidel teadustama ja luuletusi lugema, mul on ju looduse poolt kõva hääl antud, aga esineda mulle kooliajal üldse ei meeldinud. Muusika ja laulmine istusid rohkem.

Laulsin kooli ansamblis ja Lihula koolil oli oma bänd, seal olin solist ja mängisin rütmikitarri. Olen poolteist aastat ka tšellot õppinud. Bändiga käisime väljaspool kooligi esinemas: Tuudi rahvamajas, Kirblas ja mujal lähemates kohtades. Kirjandusõpetaja tegi koolis näiteringi, aga seal ma käia ei tahtnud. Vahel tuldi mulle koju järele, et mind näitemängu proovi kutsuda, aga kui ma aknast nägin, et tullakse, läksin ja peitsin end pööningule ära ja palusin emal öelda, et mind ei ole kodus.

Kaheksandast klassist peale tahtsin saada hambaarstiks, ema ja vanaema olid mõlemad samuti seda meelt, et peaksin endale ikka korraliku ameti õppima. Aga kirjandusõpetaja ilmselt nägi minus midagi ja sai mu kavalusega niikaugele, et läksin pärast keskkooli lõpetamist teatrikooli katsetele. Ta rääkis mulle, et Tartusse on väga raske sisse saada, ning soovitas minna ja harjutada eksamite tegemist kõigepealt lavakunstikunstikoolis, et pärast oleks lihtsam. Mina ei olnud sel ajal Panso koolist kuulnudki, aga kuna seal olid sisseastumiseksamid kohe pärast jaanipäeva, Tartus aga alles augustis, läksingi. Alles siis, kui ma juba lavakooli sisse olin saanud, sain aru, et ainus eksam, mis kokku langes, oli kirjand.

Nüüd saab mul teatris järgmisel aastal viiskümmend aastat täis. See on pikk aeg küll. Tagantjärele mõeldes on hästi läinud. Tööd on mul kogu aeg olnud, nüüd vanas eas isegi natuke liiga palju. Need koolikaaslased, kellega me kooli ajal üks punt olime ja tihedamalt suhtlesime, on peaaegu kõiki lavastusi vaatamas käinud, kus ma mängin. Ise olen ka püüdnud nii palju kooli kokkutulekutel käia, kui teatritöö kõrvalt vähegi võimalik. Iga kord, kui jälle kokku saame, tuletame ka neid kooliaegseid lugusid meelde.

Ligi: meil oli usalduslik vestlus ja mõistame üksteise tundeid nüüd paremini

Rahandusminister Jürgen Ligi kõneles täna telefoni teel haridusminister Jevgeni Ossinovskiga ning Ligi sõnul mõistavad nad teineteist nüüd paremini.

«Meil oli usalduslik vestlus ja mõistame üksteise tundeid nüüd paremini. Kinnitasin üle, et mul ei olnud Facebooki repliigis oma sõbrale vähimatki mõtet kellegi rahvusest, selgitasin, et rahvusküsimusest ega kellegi õigusest kaasa rääkida polnud jutt, oli migratsioonist ja ettevaatlikkuse vajadusest olukorras, kus eri kogemusega põlvkonnad tajuvad nõukogude aja pärandit paratamatult erinevalt ja võivad ka solvuda. Aga loomulikult oli sõnastus ebaõnnestunud ja katkena avalikkusele arusaamatu,» lausus Ligi.

Ministri sõnul on tema veendumus, et vastandlikke tundeid ei tohi ühiskonnas võimendada ja sellest, kas poliitikud lepivad, sõltuvad ka ühiskonna meeleolud.

«Olen saanud väga palju tagasisidet, mis kinnitab, et inimesed ei soovi tüli. Ka mu lähimad kolleegid on kes segaperekonnast, kes sisserändaja laps, segaabielus või puhas venelane, ning tunnen praegu ka nende tugevat toetust olukorra lepitamisel. Ma olen vabandanud ja usun, et enamus lepib sellega,» lisas ta.

Ligi nimetas eile Facebookis oma kommentaaris haridusminister Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Ossinovski ütles seejärel, et tema ei peaks Ligi asemel võimalikuks pärast oma väljaütlemisi ministrina jätkata.

Ossinovski: olen eestivenelasena pidanud vastu võtma ka oluliselt räigemaid solvanguid

Haridusminister Jevgeni Ossinovski sõnul ütles ta täna telefonisvestluses rahandusminister Jürgen Ligile, et Ligi poolt öeldu on solvav, aga ta elab selle üle.

«Helistasin täna Jürgen Ligile ning rääkisin tõepoolest asjad südamelt ära. Rääkisin ära, et ehkki tema poolt öeldu on mitmes mõttes isiklikult solvav, elan ma selle üle. Olen elanud eestivenelasena Eestis 28 aastat, nii et olen pidanud vastu võtma oluliselt räigemaid solvanguid,» sõnas Ossinovski. «Olen olnud ka neli aastat eestivenelasena Eesti poliitikas, püüdes ehitada silda eesti- ja venekeelsete inimeste vahel, mis on mind avanud rünnakutele mõlemalt poolt. See on olnud karastav. Nii et isiklikult elan üle.»

Haridusminister rõhutas aga, et tema jaoks on vastuvõetamatu, kui valitsuse liige kasutab päritolu silti kui argumenti vestluskaaslase seisukoha alavääristamiseks. «Olen võtnud oma poliitilise töö põhiliseks eesmärgiks, et kõik Eestis elavad inimesed, nende emakeelest ja päritolust sõltumata, kuuluksid täieõiguslikult Eesti ühiskonna «meie» sekka. Et poliitilisel tasemel oleks «meie» ja «nemad» välistatud. See positsioon on põhimõtteline ning baseerub väärtuselisel arusaamal sellest, missugune on 21. sajandi Euroopa inimõigustel põhinev ühiskonnakorraldus.»

«Euroopa eelmise sajandi ajaloos on liialt palju groteskselt vägivaldseid näiteid sellest, kuhu poliitiline lahterdamine «meie» ja «nemad» kas päritolu, religiooni, rahvuse või ideoloogia alusel on viinud. See ei ole tänapäeva Eestis aktsepteeritav. See ei ole aktsepteeritav ka siis, kui seda teeb mõni paremäärmuslik hobipoliitik. Ent Vabariigi Valitsuse liikme puhul on see diskvalifitseeriv. Ükskõik kes ta ka ei oleks.»

«Solvumine on emotsioon – ajaga läheb see üle. See viimane on põhimõte – see jääb,» lisas ta.

Ligi nimetas eile Facebookis oma kommentaaris haridusminister Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast».  Ossinovski ütles seejärel, et tema ei peaks Ligi asemel võimalikuks pärast oma väljaütlemisi ministrina jätkata.

Eesti elanikest 73 protsenti leiab, et euro on Eestile hea

Peaaegu kõikides euroalade riikides leiavad vähemalt pooled vastajatest, et euro on nende riigile hea, enim toetavad eurot Iirimaa elanikud 76 protsendiga ning Eesti ja Luksemburgi elanikud 73 protsendiga.

Eestis on inimeste hulk, kes arvavad, et euro on nende riigile hea, kasvanud aastaga 15 protsendipunkti võrra, selgub Euroopa Komisjoni oktoobri eurobaromeetri raportist. Eesti elanikest 12 protsenti leiab, et euro on riigile halb, 10 protsenti ei osanud spontaanselt otsustada ning 5 protsenti ei oma arvamust.

Inimeste osamäär, kes leiavad, et euro on kasulik Euroopa Liidule, on kõige kõrgem Eestis, kus nii arvab 80 protsenti vastanutest, järgneb Malta 79 protsendiga ja Luksemburg 78 protsendiga. Eestis on kasv olnud 14 protsendipunkti.

Samas leiab, et euromünte on lihtne kasutada ja eristada, enim vastanuid 93 protsenti Portugalis ja Soomes ning 92 protsenti Hispaanias, samas kui seni kõige viimasena euro kasutusele võtnud Eesti ja Läti vastavad protsendid on 67 ja 68. Arvamusel, et euromünte on raske kasutada ja eristada, on 29 protsenti lätlastest ja 28 protsenti eestlastest.

Euroala riikide elanikest 94 protsenti leiab, et euro paberrahatähti on lihtne eristada ja kasutada, Eestis on sellisel arvamusel 90 protsenti vastanutest.

Rahandusministeerium ei tuvastanud praamiühenduse hankel rikkumist

Rahandusministeerium lõpetas järelevalvemenetluse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke üle vedaja leidmiseks Rohuküla Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel ega tuvastanud rikkumist menetlusliigi valikul.

Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti, kas MKMil oli õigus parvlaevateenuse osutaja leidmiseks valida kõige erandlikumat hankemenetluse liiki, teatas rahandusministeerium.

MKM esitas rahandusministeeriumile täiendavad põhjalikud selgitused menetlusliigi valiku kohta. Neid analüüsides leidis riigihangete järelevalve, et MKMi poolt esitatud neljast põhjendusest pakkumuse olemusliku erinevuse kohta saab nõustuda ühega, millest piisab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valiku lubatavuseks.

Läbipaistmatu ja raskesti kontrollitav väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on kõige erandlikum menetlusliik, kuna hankija peab läbirääkimisi ainult enda kutsutud pakkujatega. Järelevalvel tekkis kahtlus, kas MKMi põhjendused hankeliigi valikuks on piisavad. Ka Euroopa Kohtu praktika järgi peab sellist valikut selgelt põhjendama, teatas rahandusministeerium.

Järelevalvemenetluse algatamisel paluti MKMil esitada rahandusministeeriumile menetlusliigi valiku põhjendused. Kuna esitatud selgitused järelevalvet ei veennud, siis saadeti MKMile ja menetlusosalistele menetluse kehtetuks tunnistamise kavatsus ehk otsuse projekt, millele oodati põhjalikumat tagasisidet.

«On kahetsusväärne, et nii mõnedki hankijad mõistavad järelevalve tõsidust ja igakülgset põhjendamise vajadust alles siis, kui menetlus on jõudmas lõpusirgele ja ähvardab selle reaalne kehtetuks tunnistamise oht,» ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets. «Avalike vahendite kasutamine peab olema selge ja läbipaistev ja selle kontrollimisel on koostöö järelevalvega elementaarne.»

Pinnase vajumisest võib Stroomi piirkonnas tekkida reostus

Aktsiaselts Tallinna Vesi on tuvastanud Tallinnas Stroomi ranna piirkonnas oleva Tihase heitveekollektori kohal pinnase vajumise, mis võib kaasa tuua keskkonnareostuse tekkimise.

«Olukorra lahendamise eest vastutab AS Tallinna Vesi kui elutähtsa teenuse osutaja. Seetõttu on AS Tallinna Vesi reovee ning sademevee ärajuhtimise nii palju kui võimalik ümber suunanud teistesse ümberkaudsetesse kollektoritesse. Samuti on AS Tallinna Vesi paigaldanud pumba, võimaldamaks Tihase kollektorist reovesi ja sademevesi juhtida paralleel-kollektorisse,» teatas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Ta lisas, et täna keskpäevase seisuga ei ole reostust tuvastatud. Keskkonnaministeerium koos oma allasutuste keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaametiga jälgivad olukorda ja vajadusel jagavad täiendavat infot.

Piltuudis: Postimees asus suusatajaid ja jalgpallureid toetama

Postimees sõlmis täna pikaajalise koostöölepingu Eesti suusaliiduga, veidi varem sai Postimehest ka jalgpalliliidu meediapartner.

Täna murdmaasuusatamise rahvuskoondise hooajaeelsel pressikonverentsil sõlmitud leping tähendab, et Postimees on meie suusatajate meediapartner järgmise olümpiatsükli ajal aastatel 2014-2018. Postimehe poolt pani lepingule käe alla vastutav väljaandja Mart Luik, suusaliidu poolt aga Jaak Mae.

Hiljutise Eesti-Inglismaa jalgpallikohtumise vaheajal kirjutas Luik alla lepingu ka Eesti jalgpalliliiduga, mille kohaselt on Postimees Premium liiga meediapartner järgmised kolm aastat.

 

Avalikustati Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava

23. oktoobrist kuni 6. novembrini on avalikul väljapanekul Pääsküla raba kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015 – 2024.

Pääsküla raba kaitseala kavaga saab tutvuda Tallinna keskkonnaameti kontoris (Harju 13) ja kodulehel ning Nõmme Linnaosa Valitsuses (Vabaduse pst 77).

Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskava kohta saab esitada kirjalikult Tallinna keskkonnaametile (Harju 13, 10130 Tallinn) või e-postiga keskkonnaamet@tallinnlv.ee märksõnaga «Pääsküla KKK» hiljemalt 6. novembriks 2014. a. Kaitsekorralduskava avalik arutelu toimub 4. novembril kell 17 Nõmme muuseumis (Jaama 18).

Pildid: meeleavaldus Indiasse lõksu jäänud laevakaitsjate toetuseks

Sõjaveteranide liidu MTÜ Bastioni eestvedamisel kogunesid täna Tallinnas välisministeeriumi ette paarkümmend meeleavaldajat, et toetada Indias viibivaid Eesti laevakaitsjaid ja avaldada ühtlasi survet Eesti valitsusele aktiivsemaks tegutsemiseks 14 eestlase kodumaale toomiseks.

Külma tuult trotsinud meeleavaldajad väljendasid rahulolematust välisministeeriumi tööga. Laevakaitsjate toetajate hinnangul pole ministeerium piisavalt teinud, et eestlasi Indiast tagasi tuua.

Rohkem kui pool tundi pärast demontratsiooni algust tuli ministeeriumi ette kogunenud inimestega kõnelema välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand. Kaljuranna sõnul on välisministeerium teinud kõik võimaliku, et 14 mehe kohtuprotsess kiiresti sujuks ning nad Eestisse tulla saaks.

Kaljurand rõhutas, et laevakaitsjate juhtumit ei tohiks võrrelda 2011. aastal Liibanonis röövitud eestlastega, kes vabastati neli kuud pärast kinni võtmist.

Idapiir saab tuleva aasta eelarvest kolm miljonit lisaraha

Rahandusminister Jürgen Ligi teeb ettepaneku lisada tuleva aasta riigieelarvesse idapiiri tugevdamiseks veel kolm miljonit eurot, praeguses eelarve eelnõus on idapiiri arendamiseks ette nähtud 900 000 eurot.

Ligi ütles Postimehele, et tal on põhimõtteline ettekujutus olemas, mille arvelt piiri väljaehitamisele kolm miljonit eurot juurde leida. «Olen eelarvele pilgu peale visanud, üks nüanss on veel otsustamata, seega ei taha ma sellest praegu lähemalt rääkida,» ütles ta.

Valitsus otsustas juba septembris kirjutada tuleva aasta eelarvesse idapiirile tehniliste valveseadmete ehitamiseks sisse 900 000 eurot. Koos täiendava kolme miljoni euroga kulutab riik idapiiri tugevdamiseks tuleval aastal 3,9 miljonit eurot.

Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ütles Postimehele, et kolme miljonit eurot lisaraha kulutab siseministeerium eelkõige kontrolljoone puhastamiseks ja maha märkimiseks.

«Osades kohtades on planeeritud piiririba väljaehitamine terviklahendusena, sealhulgas füüsiliste tõkete rajamine ja elektrooniliste valvesüsteemide paigaldamine. Täpsem tööde maht ei ole praegu teada ja töörühm tegeleb vajalike tööde kaardistamise ja prioritiseerimisega,» lausus Viks.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab idapiiri puhastamist puudest ja põõsastest ning piiririba tasandamist veel oktoobris. Selleks ei ole raha tänavusse riigieelarvesse sisse kirjutatud. Tööd lähevad maksma umbes 700 000 eurot, mille RMK loodab tasa teenida piirilt raiutud puidu müügist. Puhastatava piiriala pikkus on kokku 136 kilomeetrit. Piiril tuleb puhastada kümne meetri laiune riba.

Ligi sõnul oleks idapiirile järgmiseks aastaks tarvis veel lisaks 2,8 miljonit eurot Narva piiripunkti väljaehitamise jätkamiseks, kuid praeguse seisuga selleks järgmise aasta riigieelarves raha ei ole.

Ligi hinnangul tuleks üle vaadata ka Narva piiripunkti kogumaksumuseks märgitud 26 miljonit eurot, mis rahandusministri sõnul tundub kuidagi väga palju.

Narva piiripunkti ehitus algas tänavu suvel. Ümberehituse käigus kerkib senise 500-ruutmeetrise jalakäijate terminali asemel enam kui 1400 ruutmeetrine terminal. Samuti saavad tollitöötajad ja piirivalvurid oma tööks kaasaegsed tingimused.

Minister: arstide palgatõus ei tohi tulla patsientide arvelt

 Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse rõhutas, et tervishoiutöötajate palgatõus on oluline, kuid kindlasti ei tohi see tulla patsientide arvelt.

«Ütlesin kolm nädalat tagasi, et 2015. aasta haigekassa eelarves planeeritud 6,2% protsenti tervishoiutöötajate palgatõusu peegeldab meie maksimaalseid võimalusi. See on kaks korda suurem, kui palgatõus riigisektori töötajatel ja kolmandiku suurem, kui teistes prioriteetsetes valdkondades,» ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Ministri sõnul analüüsitakse, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik leida lahendus, mis arvestaks sellega, et riiklik lepitaja ja tervishoiutöötajad on juba palga osas kokkuleppele jõudnud.

Haigekassa arvutused näitavad, et riikliku lepitaja väljapakutud ja tervishoiutöötajate poolt heakskiidetud palgapakkumine tähendab vajadust leida täiendavad 18 miljonit eurot.

«Kui me makse ei tõsta, tuleb see raha leida. Meedikute palgatõus, aga ei saa tulla patsientide, ravikvaliteedi ja järjekordade arvelt,» sõnas Kruuse. Ta lisas, et järelikult peab see tulema raviraha ja haiglate juhtimise suurema efektiivsuse arvelt. «Kui tahame leida täiendavat lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks, siis peavad meie ambitsioonid haiglate võrgustumise tempoga olema senisest kõrgemad. Eestis tuleb inimesi ravida seal, kus tervishoiukorraldus on patsiendile kõige parem,» arvas minister.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2014. aastal 2081 eurot, kasvades aastaga 7,2 protsenti. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 1011 eurot ja hooldajatel 584 eurot, kasvades õdedel aastaga 2,8 protsenti ja langedes hooldajatel 2,1 protsenti.

Maksuamet sai Eesti suurima maksuvõla vaidluses lüüa

Maksu- ja tolliamet ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, mis andis Eesti suurima maksuvõla vaidluses õiguse Haapsalu õmblusfirmale Polar Tekstiil, kirjutab Lääne Elu.

«Tõenäoliselt võib ringkonnakohus oma otsuses jõuda halduskohtuga sarnasele järeldusele,» tunnistas maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits kaotust.

Maksuamet kaotas kohtulahingu, kui halduskohus tühistas 15. septembril Polar Tekstiili kohta tehtud Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse, sest otsus saadeti välja kolmeaastase tähtaja viimasel päeval ja oli allkirjastamata. See tegi otsuse tühiseks ja otsuse sisusse ei hakanud kohus süvenemagi.

Enne selle otsuse jõustumist oli Polar Tekstiil Eesti suurim maksuvõlglane. Ettevõtte vaidlustatud maksuvõlg oli 5,5 ja intressivõlg ligi 6 miljonit eurot.

Loe pikemalt Lääne Elust.

Õnnetuse tõttu on häiritud liiklus Tallinna ringteel

Täna kella 14.15 ajal põrkasid Tallinna ringteel Saue viadukti juures kokku kolm sõiduautot, liiklus selles piirkonnas on häiritud.

Liiklusõnnetuses sai viga kolm autodes olnud inimesest, kiirabi viis nad haiglasse, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Politsei suunab Keila suuna liiklust ümber läbi Saue.

Lang: Facebookis ütlevad inimesed igasuguseid rõvedusi

Reformierakondlasest riigikogu liige Rein Lang ütles, et tema pole küll Facebookis toimuvat jälginud, kuna tal polegi Facebooki kontot, kuid talle tundub, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond kasutab Jürgen Ligi kommentaari oma valimiskampaania tegemiseks.

«Mina ei kasuta Facebooki ja olen üks vähestest Eesti poliitikutest, kes vihkab seda instrumenti ja teab väga hästi, mis on need tohutud ohud selle kasutamisel. Nii et ma pole üldse jälginud seda, mis seal Facebookis on toimunud. Aga kui ma loen sotsiaaldemokraatide verd tarretama panevaid sõnavõtte, siis ma leian küll seda, et kellelegi on visatud kont ja nad järavad seda nüüd mõnuga,» vastas Rein Lang, kui temalt küsiti, mida ta arvab Jürgen Ligi kommentaarist Jevgeni Ossinovski kohta.

«Teema on ammuilma oluliselt laiem kui ühe inimese üks kommentaar kellegi suhtes. Üks erakond üritab tekitada praegu mingit platvormi oma valimiskampaaniaks,» lisas Lang.

Kas leiate, et Ligi vabandusega peaks teema ammendatud olema?

«Ma ei taha seda üldse kommenteerida. Facebookis ütlevad inimesed igasuguseid rõvedusi. See on ka see põhjus, miks mina seda ei kasuta. See, mis toimub muus meediaruumis, kus kõik võtavad kätte ja üritavad kujundada mingit meelsust, see on sotside alatu valimiskampaania ja mitte midagi enamat,» vastas Lang.

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal vabandas ta oma emotsionaalse sõnumi pärast.

Järvevana teel mõõdeti rekordkiiruseks 124 km/h

Järvevana tee raudteeülesõidukohal, kus on lubatud maksimaalne sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis, mõõdeti rekordkiiruseks 124 kilomeetrit tunnis, lubatud kiirusega sõitis vaid umbes 15 protsenti sõidukijuhtidest.

Tallinna transpordiamet mõõtis Järvevana teel raudteeületuskoha vahetus läheduses sõidukiirust ajavahemikul 2.-15. oktoobrini. «Järvevana tee raudteeülesõidukohal, kus on lubatud maksimaalne sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis, mõõdeti rekordkiiruseks 124 kilomeetrit tunnis ning kui mitte arvestada tipptunnist tingitud aeglustunud liiklusvoolu, siis sõitis sel teelõigul lubatud sõidukiirusega üksnes 15,81 protsenti sõidukijuhtidest,» ütles transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Ta lisas, et ka mainitud 15 protsenti sõidukijuhtidest, kes sõitsid seal seetõttu, et nad valmistusid parempöördeks Pärnu maanteele.

Nii need kui mitmes muus kohas tehtud mõõtmiste tulemused näitavad Rüütelmaa sõnul karjuvat vajadust senisest tugevama liiklusjärelevalve järele.

Rüütelmaa meenutas, et kuigi Tallinn paigaldas juba kaks ja pool aastat tagasi Kristiine ristmikule automaatset liiklusjärelevalvet võimaldavad kiiruskaamerad, seisavad need siiani kasutult, sest ilma vastava seadusemuudatuseta saab automaatset liiklusjärelevalvet rakendada vaid riigimaanteedel, linnades seda ei tohi.

«Ometigi osalesid kiiruskaamerate paigaldamise töögrupis justiitsministeeriumi, siseministeeriumi,  majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esindajad,» ütles Rüütelmaa. «Vabariigi valitsuse tegevusetus on eeltoodu valguses kohatu ja vastuolus kiiruskaamerate  kasutust arutanud töögrupi poolt väljendatud seisukohtadega.»

Kohus mõistis isa süüdi oma laste seksuaalses kuritarvitamises

Harju maakohus mõistis 40. eluaastates mehe süüdi seksuaalkuritegudes oma laste vastu ja karistas teda kümneaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt kuritarvitas mees oma kaht last korduvalt seksuaalselt aastail 1999-2011.

Kriminaalasja uurimist juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Andra Sild ütles, et politseile teatas juhtunust üks lastest, kes on praeguseks juba täisealine.

«Alla 18-aastase kannatanu vastu toime pandud seksuaalkuriteo aegumine peatub kannatanu täisealiseks saamiseni, kui kuriteost pole varem uurimisasutustele teatatud. Sellepärast oli võimalik ka süüdistus esitada tegude eest, millest on praeguseks möödunud juba 15 aastat,» selgitas prokurör Sild.

Enamasti panevad lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime just inimesed, keda laps tunneb.

«Need võivad olla lapse sugulased, perekonnatuttavad, vanemate sõbrad. Seetõttu saavad need inimesed kuritegusid toime panna tihti pika aja jooksul. Väga sageli ei suudeta uskuda, et lähedane inimene on niisugusteks asjadeks võimeline, ja arvavatakse, et laps valetab. Meie praktika näitab, et paljudel juhtudel on lapse jutul siiski tõepõhi all ja seda tasuks kontrollida,» rääkis prokurör.

Maakohus mõistis süüdistatavale seksuaalkuriteo eest maksimaalse 15-aastase vangistuse, millest lühimenetluse korras kuulub kandmisele kümme aastat. «Kriminaalasja arutati lühimenetluses eelkõige sellepärast, et ekspertide hinnangul polnud üks kannatanutest võimeline üldmenetluses kohtus tunnistusi andma,» ütles prokurör Sild.

Süüdistataval on võimalik kohtuotsus vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus.

Saarts: Eesti poliitikas ei ole mõnitav retoorika midagi erakordset

Politoloog Tõnis Saarts ütles, et kui Põhjamaades ei tekiks küsimust, kas minister peaks tagasi astuma sellise kommentaari puhul, nagu Jürgen Ligi oma Facebooki kontole kirjutas, siis Eestis pole järsk ja oponente mõnitav retoorika midagi erakordset.

«Poliiteliidi ja ajakirjanduse reaktsioon Jürgen Ligi väljaütlemistele oli igati kohane ja läänelikule kultuuriruumile vastav. Selliseid sõnavõtte ei saa kuidagi õigustada või tolereerida,» kommenteeris politoloog Tõnis Saarts.

Ta usub, et Põhjamaades oleks ilmne, et minister peab pärast sellist sõnakasutust tagasi astuma. «Eesti poliitiline kultuur on aga veidi teistsugune ja siin pole selline järsk, oma oponente mõnitav ja sallimatust ülesnäitav retoorika midagi enneolematut.»

Kui avalikkuse reaktsioon Ligi sõnavõtule oli hukkamõistev, siis ei tasu Saartsi meelest arvata, et ka kõik Eesti tavavalijad Ligit hukka mõistavad.

«Venevastane ja sallimatu rahvuslus on Eesti ühiskonnas võrdlemisi levinud. Paljude rahvuskonservatiivselt meelestatud inimeste jaoks polnud Ligi sõnavõtus midagi taunimisväärset - ta ütles välja selle, mida paljud mõtlevadki,» nentis Saarts.

Selline valijagrupp pigem ootabki karme, nii-öelda «venelasi paika panevaid» sõnavõtte, ka tipp-poliitikute suust.

«Usun, et Reformierakond üritab kindlasti maad kuulata ja selgeks teha, kuidas suhtuvad toimunusse partei tavavalijad. Kui tulemuseks on see, et Reformierakonna poolehoidjad reageerivad vaid kerge halvakspanuga ning ohtu hääli kaotada eriti pole, siis Ligi ka tagasi ei astu. Tegemist on väga pragmaatilise erakonnaga. Ajalukku vaadates tasub meenutada, et ükski Reformierakonna minister pole iialgi tagasi astunud oma sõnade, vaid ikkagi oma tegude pärast.»

Samas nentis Saarts, et Reformierakonna olukorra teeb veidi keerulisemaks see, et president Toomas Hendrik Ilves on esinenud karmi seisukohavõtuga. «Reeglina on president Reformierakonnale kriisisituatsioonis appi tulnud, aga ilmselt ei jätnud rahandusministri sõnavõtu räigus presidendile võimalust enam teisiti reageerida.»

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit  «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal vabandas ta oma emotsionaalse sõnumi pärast.

«Ma ei kartnud tol hetkel avaliku tähelepanu mis oli ettevaatamatu. See oli mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid ajaolusid,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti jaoks suur probleem see, et lühema kogemusega inimesed ei taju arengut, mille Eesti on läbi teinud. «Eesti reaalsissetulekud on kolmekordselt edenenud 20 aasta jooksul. Aga me ei ole veel üle mere jõudnud. Igas debatis, mistahes väikse teemal või riigieelarve teemal viiakse jutt sellele, et eelmine valitsus on süüdi selles, et me pole veel üle mere jõudnud,» rääkis Ligi.

Politoloog: poliitkultuuriga pole lahti midagi, lahti on valimiskampaania

Politoloog Alar Kilp usub, et Jürgen Ligi tegi Jevgeni Ossinovskit rünnates küll vea, ent seda kasutavad nüüd ära teised poliitikud oma valimiskampaaniaks.

«Poliitkultuuril, poliitladviku sõnavaral või eestlastele olemuslike suhtlusviisidega pole lahti midagi. Lahti on valimiskampaania, mille puhul oli juba kevadest selge, et nende peamiseks teemaks kujuneb moel või teisel rahvusküsimus (vähemuste lojaalsus, enamuse julgeolek),» kommenteeris politoloog Alar Kilp.

«Tuline debatt kolmapäevases «Foorumi» saates polnud iseenesest halb, kuna maailmavaatelised vastandumised on demokraatiale head – kui neid ei oleks, poleks meil demokraatiat. Kui neid on harva ja vähe, siis on meil harva ja vähe ka demokraatiat. Verbaalsed rünnakud isikute vastu on aga alati halvad,» nentis Kilp

Tema sõnul ei olnud Ligi kommentaar Ossinovski suhtes probleemne mitte ainult seetõttu, millist tähendust ja kuvandit võimaldavad sõnad Ligi ühte lausesse ritta seadis, vaid ka sellepärast, et praeguseks hetkeks on rahvussuhete ja rahvusidentiteedi küsimuses ärevil ja tundlikud nii valitsus, president, erakonnad, Eesti meedia ja välismeedia.

«Ligi jätkamine ministrina võib olla hetkel probleem peaministrile, Reformierakonnale, valitsusele, ent kindlasti ei ole probleem Eesti poliitilises kultuuri(tuse)s,» usub Alar Kilp. Ta selgitas, et valimiskampaania aeg on erakondadele ikka kriisiaeg. «Kampaania ajal käsitletavatest teemadest on rahvuslus selgelt kõige atraktiivsem ja kõige tundlikum, Ligi sõnavõtt sattus lahingutulle lihtsalt esimesena.»

Kilp usub, et rahvustundeid ärevile ajavat tuleb lähikuudel veel ja võimsamalt. Näiteks 2011. valimistel oli see haripunktis kaks nädalat enne valimispäeva.

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit  «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal palus ta oma emotsionaalse sõnumi pärast vabandust.

«Ma ei kartnud tol hetkel avalikku tähelepanu, mis oli ettevaatamatu. See oli mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid ajaolusid,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti jaoks suur probleem see, et lühema kogemusega inimesed ei taju arengut, mille Eesti on läbi teinud. «Eesti reaalsissetulekud on kolmekordselt edenenud 20 aasta jooksul. Aga me ei ole veel üle mere jõudnud. Igas debatis, mis tahes väikse teemal või riigieelarve teemal viiakse jutt sellele, et eelmine valitsus on süüdi selles, et me pole veel üle mere jõudnud,» rääkis Ligi.

Paet: inimeste seesmist vastandamist ei tohi olla

Reformierakonna aseesimees, välisminister Urmas Paet nimetas oma erakonnakaaslasest rahandusministri Jürgen Ligi eile pahameeletormi tekitanud kommentaari väga ebaõnnestunuks ja ütles, et inimeste seesmist vastandamist ei tohi Eesti ühiskonnas olla.

Paet viitas peaminister Taavi Rõivase eilsetele sõnadele, mille kohaselt tegeleb ta probleemi lahendamisega pärast seda, kui naaseb täna hilisõhtul Brüsselist Euroopa ülemkogult. «Talle tuleb anda võimalus sellega tegeleda,» ütles Paet Postimehele.

Tema sõnul palus Ligi eile oma väga ebaõnnestunud Facebooki sissekande pärast mitu korda ka vabandust. «Kindlasti see on oluline aspekt. Teisalt ma olen sada ja rohkem protsenti veendunud, et tegelikult mingisugust erineva emakeele või inimese päritolu järgi vastandumist Eesti ühiskonnas ei ole, ei saa olla, ei tohi olla. See on väga vale,» rääkis Paet. «Peaminister on lubanud asja lahendada, kui ta naaseb Eestisse. Eks ta seda teeb.»

Eile varahommikul kirjutas Ligi suhtlusvõrgustikus Facebook praeguseks kustutatud kommentaari, kus nimetas sotsiaaldemokraadist haridusministrit Jevgeni Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Rahandusministri kommentaari ajendas Ossinovski üleeilne sõnavõtt ETV otsesaates «Foorum», kus Ossinovski ütles, et pole nõus, et veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist võib ikka süüdistada nõukogude võimu. «Eks me peaksime siiski ise ka vastutama hakkama selle eest, mis seisus me täna oleme,» ütles Ossinovski saates.

Eile ennelõunal palus Ligi kommentaari pärast vabandust ja kinnitas, et Ossinovski päritolule ei ole ega saagi tal olla ühtki etteheidet. «Aga mida öelda tahan ja varemgi olen öelnud, on, et meil on peale kasvanud noor põlvkond, kes näeb üle mere justkui majanduslikku paradiisi ja peaks kogu aeg saama selgitusi, et meil tuleb oma heaolu nimel tööd teha, et meie mahajäämus Soomest kiiresti väheneb. Telesaates, kus jutuks pidanuks olema tuleva aasta eelarve, ei tohiks Eestile valusaid pikaajalisi protsesse, olgu demograafia või majandus, taandada eelmise valitsuse süüks, ja poliitikud sõltumata erakonnast ei peaks end distantseerima ajaloost ega riigi edusammudest,» põhjendas Ligi oma kommentaari.

Ligi väljaütlemine tõi kaasa paljude poliitikute kriitika, muu hulgas on riigikogus opositsiooniline Keskerakond alustanud allkirjade kogumist, et algatada Ligi umbusaldusavaldus.

Ka president Toomas Hendrik Ilves nimetas kaasmaalaste alavääristamist eile õhtul lubamatuks ning ütles, et Rõivase ja skandaali keskmesse sattunud Ligi nüüdsetest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus.

Ajakirjanik Andrei Hvostov liitub sotsidega

Eesti Ekspressi ajakirjanik, esseist ja kirjanik Andrei Hvostov astub Sotsiaademokraatlikku Erakonda.

 

«Sisserännanu pojana ei saa ma enam Eesti poliitikast eemale hoida, tunnen kutset ühineda «roosa erakonnaga», kommenteeris Hvostov oma otsust, viidates ühtlasi eile lahvatanud poliitskandaalile. «Hoiatan põlisrahva poegasid, et ma ei kavatse olla ettevaatlik mitte ühegi Eesti elu tahu käsitlemisel.»

51-aastane Hvostov on 1998. aastal pälvinud Koosmeele auhinna, 2006. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2008. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna.

Soome ringhääling: LNG terminal tuleb Soome

Soome rahvusringhääling Yle teatab Eesti valitsusallikatele viidates, et Eesti ja Soome läbirääkimised veeldatud gaasi (LNG) terminali asukoha osas on edenemas ning et terminal ehitatakse siiski Soome.

Eile õhtul kohtusid peaministrid Taavi Rõivas ja Alexander Stubb ning rääkisid LNG terminalist ja riikidevahelisest gaasijuhtmest BalticConnector.

Yle andmeil mingeid otsuseid veel ei tehtud ja läbirääkimised jätkuvad novembris. Siiski kirjutab ringhääling Eesti valitsusallikatele viidates, nimeliselt kedagi nimetamata, et terminali tuleb Soome.

Soome gaasiettevõtte Gasum turundusjuhi Olga Väisäneni sõnul on aga Gasumi LNG terminali projekt endiselt külmutatud ja ettevõtet pole ka uutele läbirääkimistele kutsutud, vahendas täna Helsingin Sanomat.

Stroomi ranna parkla on pinnase vajumise tõttu suletud

Stroomi ranna piirkonnas asuva heitveekollektori kohal kipub pinnas vajuma ja seetõttu on ümber suunatud liiklus sealsel kergliiklusteel ning remonttööde tõttu suletud Stroomi ranna Paldiski maantee poolne parkla.

«Oleme tuvastanud pinnase vajumise Tihase heitveekollektori kohal. Seetõttu oleme reovee ning sademevee ärajuhtimise nii palju kui võimalik ümber suunanud teistesse ümberkaudsetesse kollektoritesse. Samuti oleme  paigaldanud pumba, võimaldamaks Tihase kollektorist reovesi ja sademevesi juhtida paralleel-kollektorisse,» selgitas Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

Tihase kollektor on sõlmpunkt, mille kaudu juhitakse Mustamäe ning Kristiine piirkonna reovesi ning osaliselt ka sademevesi Paljassaare reoveepuhastusjaama.

Politsei pidas Saaremaa laeval kinni kaks mõrvakatses kahtlustatavat

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud koos politsei eriüksusega pidasid eile õhtupoolikul Virtsu-Kuivastu praamil kinni kaks meest, kes varjasid end politsei eest ning keda kahtlustatakse piinaval või julmal viisil toime pandud mõrvakatses.

Politsienikud pidasid mehed kinni enne Kuivastusse saabumist praami reisijate tekil, kasutades füüsilist jõudu, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

«Meil on siiralt kahju, et jõulist kinnipidamist pidid pealt nägema praamil olnud reisijad, ka lapsed. Pidime kinnipidamise otsust vastu võttes valima halbadest valikutest parima. Kinnipidamise edasi lükkamine oleks tähendanud suuremat ohtu,» sõnas Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Leho Laur.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ütles Postimehele, et kahtlustuse kohaselt panid kinnipeetud mehed kuriteo toime tänavu suvel Tallinnas. Varem on sama kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud ja vahi alla võetud üks mees.

Kohus võttis täna mõlemad mõrvakatses kahtlustatavad vahi alla.

Mõlemad kinnipeetud on Eesti kodanikud. Prokuratuur ei kommenteeri, kas kinnipeetud on ka varem mõne kuriteo eest karistatud. Kehtivaid karistusi neil ei ole.

Kriminaalasja eeluurimist viib läbi Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talitus ning juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Politsei pidas mehed kinni eile kell 17.30 Virtsust väljunud praamil mõned minutid enne Kuivastu sadamasse jõudmist.

Kinnipidamist juhuslikult pealt näinud Postimehe ajakirjaniku Risto Berendsoni sõnul toimus rahvast täis reisijateruumis kõik väga kiiresti.

Üks kinnipeetav mees istus söögilauas, teine 10-15 meetrit eemal laste mängunurga juures.

«Äkki kargas kummalegi mehele kallale kolm erariietes meest. Keegi rahva seast rääkis pärast, et kinnipidamise ajal hüüdis keegi «politsei!», aga mina seda ei kuulnud. Politseinikud panid toidulauas istunud mehel käed raudu 3-4 sekundiga, laste mängunurgas koos oma naise ja lapsega istunud mehe käte raudu panemiseks kulus 10-15 sekundit. Mõlemad mehed üritasid politseinikele vastu hakata ja korrakaitsjad pidid kasutama jõudu. Mõlemal kinnipeetul jooksis ninast verd,» kirjeldas Postimehe ajakirjanik.

Kogu vahejuhtum kestis vaid umbes minuti ja siis viidi mõlemad mehed reisijateruumist minema. Pärast meeste äraviimist võttis üks politseinik välja ametimärgi ja rahustas ruumis olnud inimesi, kinnitades, et mingit ohtu ei ole ja nad on politseist.

Berendsoni sõnul hakkasid paljud ruumis olnud lapsed kinnipidamise ajal nutma. Mängunurga juures kinnipeetud mehe laps küll nutma ei hakanud, kuid küsis ema käest: «Kuhu meie issi viidi?».

Kinnipidamist pealt näinud reisijatele jäi juhtunust ehmatav mulje.

«Esimesed 3-4 sekundit ei saanud ma aru, mis toimub. Esimene reaktsioon oli, et peaks rünnatavatele meestele appi minema. Siis ma vaatasin, et kallaletungijatel on juhtmed kõrva küljes ja sain aru, et vist on käimas mingi kinnipidamine,» rääkis ajakirjanik.

Pärast meeste äraviimist palusid politseinikud kaasa tulla ka kinnipeetu abikaasal ja lapsel. Autotekile jäetud kinnipeetu auto sõidutasid politseinikud Kuivastus laevalt maha.

Laupäeval peetakse Laagris rattalaata

Škoda uues esinduses Škoda Laagris peetakse laupäeval 25. oktoobril kella 10-16

rattalaata.

Juba viiendat aastat toimuv rattalaat on üritus, kus on kohal rattamaailma suuremad ja väiksemad tegijad ja kõik rattasõbrad, kel sooviks osta, müüa, vahetada, teatas korraldaja. Käesoleval aastal on rattalaadal esmakordselt oma sõiduvarustust müümas Tanel

Kangert ja Rein Taaramäe.

Kauplemas on valdav enamus Eesti suurematest jalgratta- ja spordipoodidest ning

hulk eraisikuid, kokku üle 60 osaleja. Esimene rattalaat toimus 2010. aastal ja seda külastas üle 3000 inimese. Järgmistel aastatel on külastajate arv järjest kasvanud.

Laadalt leiab nii uut kui kasutatud kaupa, esindatud on valdav enamus Eesti jalgrattamaailma ettevõtetest. Kaupmehed on hooaja lõpul välja tulnud rohke valiku vaid laadapäeval kehtivate eripakkumistega, mistõttu on rattalaat parim koht soetamaks soodsalt endale rattavarustus.

Ainulaadse võimalusena saab Rattalaadal registreeruda mitmetele 2015 hooaja võistlustele ja sarjadele tavahinnast oluliselt soodsamalt – Estonian Cup, Filter Maanteekarikasari ja Temposõidu Karikasari, Škoda MTB kolmapäevakud, Eesti Rahva velotuur, TriStar Estonia triatlon, Marimetsa Cup. Laadal on esmakordselt võimalik registreeruda MTBEST Rattamaratonide sarjale ja Gran Fondo Estonia võistlusele.

Rattalaadale on otsustanud kauplema tulla ka Eesti hetke kaks kõige edukamat maanteeratturit Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Kangert plaanib saadud tulu anda rattaklubi Viko arengu hüvanguks. Taaramäe annetab müügist kogunenud tulu Rein Taaramäe Rattaklubi noortele varustuse soetamiseks.

Rattalaat lõpeb «afterpartyga» ööklubis Venus Club, kus toimub ka Estonian Cup 2014 hooaja autasustamine.

Rattalaat toimub 25. oktoobril kella 10-16 Škoda Laagri esinduses, aadressil Pärnu mnt.

543, Laagri. Sissepääs külastajatele tasuta. Eraisikutele kauplemine eelregistreerumise alusel ning samuti tasuta.

Üleriieteta kodust lahkunud noormees leiti üles

Politsei otsis 18aastast Randot,  kes eile kella 19 paiku lahkus üleriiete ning jalatsiteta oma kodust Sõle tänaval.

Äsja teatati politseist, et noormees on üles leitud ja ta viidi haiglasse tervisekontrolli.

Uued nõuded eestlaste tasumise kombeid ei muutnud

Alates 1. veebruarist kadus Eestis käibelt otsekorralduse võimalus, kuid enamus pangakliente vahetas senise otsekorralduse e-arve vastu.

«Enamik ehk 97 protsenti varem otsekorraldusena tehtud maksetest tehakse praegu e-arve püsimaksena ja üleminek uuendusele on olnud sujuv,» teatas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Teet Puusepp.

Eestis tehti selle aasta kolmandas kvartalis päevas keskmiselt üks miljon riigisisest makset 410 miljoni euro väärtuses ehk varasemate kvartalitega võrreldes samas mahus. E-arve püsimakseid tehti samal ajal päevas keskmiselt 54 000 kogukäibega ligikaudu kaks miljonit eurot. E-arve püsimakse keskmine suurus oli 36,5 eurot. E-arve püsimaksed moodustasid kolmandas kvartalis riigisiseste maksete arvust 5,5 protsenti ja maksete käibest 0,5 protsenti.

E-arve püsimakse tekkis Eesti maksekeskkonda SEPA-le ülemineku tõttu eelmise aasta teisel poolel, kui pangad asendasid senise otsekorraldusteenuse uue e-arve püsimakse teenusega.

SEPA-le üleminek tõi kaasa teisigi muudatusi, mille juurutamine veel kestab. SEPA nõuetele üleminek viiakse lõpule 1. veebruariks 2015. Selle ajani on lubatud kontonumbrite sisestamine ja maksete esitamine vanal kujul, mil pangad aitavad eraisikute ja ettevõtete jaoks vajalikud teisendused ära teha.

 Alates 1. veebruarist saavad nii ettevõtted kui ka eraisikud teha ülekandeid ainult rahvusvahelise kontonumbri IBANiga. Ettevõtted peavad seetõttu üle kontrollima, et nad kasutavad 20-kohalist IBANi nii arvetel, veebilehtedel kui ka teistel vormidel.

 Ülekannet tehes on vaja jälgida väga täpselt sisestatavat kontonumbrit, kuna pankadevahelise makse algatamisel ei ole pangal võimalik kontrollida saaja kontonumbri ja nime vastavust. SEPA regulatsiooni tõttu algatatakse makse saaja unikaalse tunnuse (IBANi) alusel.

 Ettevõtted peavad järgmise aasta veebruariks lõpetama süsteemide uuendamise, mis võimaldaks ülekandeid teha ainult uute makseformaatide järgi. Pärast seda ei pruugi pangad enam teisendusi pakkuda ja ilma uuendusteta peab raamatupidaja sisestama internetipangas kõik maksed ükshaaval. Täpsemat infot selle kohta saab oma kodupangast.

Portaal: inkassofirma petab omaenda vahekohtuga raha välja

Tallinna inkassofirma Lloyd Faktooring omanik on loonud iseendale vahekohtu, mis tema kasuks ja väidetavalt võlgnikke teavitamata raha välja mõistab, kirjutab uudisportaal Läänlane.

Portaali andmetel on üks Läänemaa elanik saanud kohtutäiturilt täitmisteate, mille järgi on Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus mõistnud temalt välja 549 eurot ja 60 senti. Suurem osa sellest on intress. Kokku pidanuks ta täitmisteate saamise hetkel tasuma juba üle 700 euro. Algne võlg oli ent 63 eurot.

Kui võlgnik sellest hetkest, mil kohtutäitur teda nõudest teavitab, 30 päeva jooksul otsust ei vaidlusta, peab ta selle suure tõenäosusega ära maksma isegi siis, kui see on valedel alustel tehtud.

Läänemaa advokaat Peep Rajavere ütles portaalile, et tal on praegu käsil kolm juhtumit sama võlanõudjaga. Rajavere sõnul on ebaseaduslik täitenõue saadetud kardetavasti paljudele, kes aga ei ole julgenud neid vaidlustada.

OÜ Rigolet Collection, kellele kuulub Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus, ning Lloyd Faktooring on mõlemad äriregistri andmeil Sven Soesoni firmad.

Sven Soesoni ettevõte HH & SS OÜ on pikemat aega maksuvõlglaste edetabelis. Soesoni on maksu- ja tolliamet ka seostanud suurejoonelise käibemaksupettusega.

Loe pikemalt Läänlasest.

Rootsi kroonprintsess ja prints tulevad Eestisse

Eestisse tulevad 28.-29. oktoobril visiidile Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi kroonprintsess Victoria ja Tema Kuninglik Kõrgus prints Daniel.

Eestit külastatakse sooviga tihendada Eesti-Rootsi vahelist kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnaalast koostööd, teatas välisministeerium.

Esimesel päeval, 28. oktoobril kohtuvad kroonprintsess Victoria ja prints Daniel president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvesega. Kuninglik paar osaleb koos peaminister Taavi Rõivasega Rootsi Äriauhindade 2014 üleandmisel Kumu kunstimuuseumis, kus kroonprintsess Victoria esineb lühikese sõnavõtuga.

Samuti asetatakse avaliku tseremoonia käigus lilled parvlaev Estonia hukule pühendatud mälestusmärgi «Katkenud liin» jalamile. Kuninglik paar osaleb Soome lahe ja Läänemere aastale pühendatud «Säästva arengu foorumil 2014» Radisson Blu Hotell Olümpias, kus kroonprintsess Victoria esineb samuti sõnavõtuga.

Visiidi teisel päeval, 29. oktoobril külastatakse Ericsson Eesti ASi. Seejärel suundutakse Tartusse, kus kuninglik paar osaleb Põhjamaade muuseumi etnograafia kogu üleandmisel ning Etnodisaini seminaril Eesti Rahva Muuseumis. Tartus kohtutakse ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmetega.

Kuningliku paari visiidi lõpetab külaskäik Tartu Ülikooli, kus osaletakse seminaril, mis rõhutab Eesti ja Rootsi pikaajalisi suhteid.

Valio tõi siiski venekeelsed pakendid Eesti lettidele

Tähelepanelik lugeja vihjas, et vaatamata esialgsele eitamisele, tõi Valio siiski Venemaa turule mõeldud pakendites tooted Eesti turule.

Valio turundusjuht Krista Kalbin kinnitas, et alates septembri lõpust on Gefilus maasika hapupiim Eesti poelettidel vene turule mõeldud pakendis. Tegemist pole siiski nn Putini toodetega ehk nendega, mis pidi Venemaale müüdama.

«Valio Gefilus maasika hapupiim on alates septembri lõpust Vene turule mõeldud pakendis sel lihtsal põhjusel, et muutsime pakendidisaini ning selle trükkimine võtab planeeritust kauem aega. Vältimaks kaupluste varustamises puudujääke otsustasime toote panna Vene pakendisse, mille disain on 1:1-le Eesti pakendiga sarnane (v.a pakendil olevad keeled),» selgitas Kalbin.

Uuendatud kujundusega Valio Gefilus hapupiima eestikeelne pakend jõuab Kalbini sõnul poodidesse juba alates 5. novembrist. Koguseliselt räägime ca 10 tonnist tootest.

Kalbin ütles, et vene pakendite kasutamine ei tähenda, et nad oleksid vene turu avanemise osas  lootuse kaotanud, kuid tõenäoline on, et see ei juhtu lähiajal.

Veterinaar- ja toiduamet lubas Eesti piimatööstustel venekeelsed pakendid Eesti poelettidele tuua, kuid ükski tööstus võimalust esialgu ei kasutanud.

Urmas Roosimägi naiste ajateenistusest: mehe hing võõras kehas

Norras tehti ajateenistus kohustuslikuks ka naistele. Kohe hakati teemat arendama siingi. Virumaa Teataja uuris reservis brigaadikindral Urmas Roosimägi arvamust selles küsimuses.

Meie poliitikud ajavad tihti segi kaks mõistet: kui meil on territoriaalne kaitse, siis näiteks Iisraelis on totaalkaitse ja seal teenivad kõik, kaas arvatud naised.

Meil on praegu vabatahtlikkus, ajateenistusse tulevad ka naised. Meil on Euroopa mudel, mille järgi on naistel eraldi kasarmud, eraldi magamiskohad, eraldi olme. Ameerikas on kõik koos, kõik on kesksoost.

Naistega ajateenistuses kaasneb igasuguseid olmeprobleeme. Pealegi pole see teema Eesti jaoks aktuaalne. Isegi kui naised tahaksid teenida, pole me suutelised neid kõiki vastu võtma.

Isiklikult mina arvan, et naised kaitseväes küll distsiplineerivad teisi, isegi on hulk erialasid, kus naised saavad hästi hakkama, ent kui naine on lahinguüksuses rühmaülem, siis minu meelest on sattunud mehe hing võõrasse kehasse.

Õnnetusse sattunud mees suri haiglas

Möödunud reedel Valgamaal mopeediga õnnetusse sattunud mees, kelle elu eest arstid mitu päeva võitlesid, suri eile, 23. oktoobril haiglas, teatas politsei.

Õnnetus leidis aset 17. oktoobril kella 09.55 ajal juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Palupera vallas Tatra-Otepää-Sangaste tee 16. kilomeetril, kus mopeed Kymco, mille juht on väljaselgitamisel, paiskus sirgel teel külili.

Mopeediga sõitnud 32aastane Andres ja 32aastane Erki said õnnetuses mõlemad viga ja toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Erki vigastused väga rasked ei olnud ja ta lubati kodusele ravile. Andres sai paraku õnnetuses üliraskelt vigastada.

«Mõlemad mehed kandsid kiivrit, kuid õnnetuses lendas Andresel kiiver peast ning sellest tulenevalt sai ta ka pea piirkonda väga rasked vigastused,» selgitas politsei pressiesindaja Kerly Peitel.

Ta lisas, et esialgsetel andmetel olid mõlemal mehel joobetunnused ning mopeediga sõites ei valinud juht teeoludele vastavat ohutut sõidukiirust. «Õnnetuse asjaolude edasiseks uurimiseks kvalifitseeritakse seni käinud väärteomenetlus ümber kriminaalmenetluseks,» täpsustas pressiesindaja täna, 24. oktoobril.

Tänavu on Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 62 inimest. Mullu samal perioodil jättis liikluses elu 54 inimest.

Politsei tuletab meelde, et kiirusületamine on alati ohtlik, kuna see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise võimalust kui ka selle raskusastet. Lisades siia alkoholijoobe, saame juba surmava kombinatsiooni.

Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks. Surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordades suuremgi.

IRL ootab enne Ligi umbusaldamist ära Rõivase otsuse

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ei kiirusta riigikogu keskfraktsiooni kavandatava rahandusminister Jürgen Ligi umbusaldamisega ühinema, vaid soovib esmalt anda võimaluse peaminister Taavi Rõivasele küsimus lahendada.

«Praegu on pall peaminister Rõivase ja Ligi käes ja me ootame nendelt selle küsimuse lahendamist,» vastas IRLi esimees Urmas Reinsalu BNSi küsimusele, kas IRL ühineb keskfraktsiooni kavandatava umbusaldusavaldusega. «Läheneme samm sammult.»

Reformierakonda kuuluv Ligi nimetas neljapäeval oma Facebooki seinal sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Eile ennelõunal Ligi vabandas Ossinovski ees.

«Rõivas on lubanud lahendada küsimuse kohe pärast Euroopa Ülemkogult naasmist. Arvan, et on mõistlik, kui ta selle küsimuse koos Ligiga õieti lahendab ja kindlasti me tahame neile selle võimaluse anda,» lausus Reinsalu.

Reinsalu sõnul on Ligi jätkamise või lahkumise teema küsimus, «kus meie poole vaatavad mitte ainult Eesti inimesed, ükskõik mis rahvusest nad ka on, vaid ka väga paljud väljapoolt Eestit - nii meie sõbrad kui vaenlased». «Selles küsimuses on kaalul meie usaldusväärsus,» sõnas Reinsalu.

Riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson kutsus reedel IRLi ja sotsiaaldemokraate ühinema haridus- ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit mõnitanud raghandusministrit Jürgen Ligi suhtes kavandatava umbusaldusavaldusega.

«Rahandusminister Jürgen Ligi on oma korduvate poliitiliselt ebakorrektsete ja erinevaid ühiskonnagruppe alavääristavate sõnavõttude tõttu kaotanud täielikult usalduse. Sarnaselt mõtlevaid saadikuid on riigikogu selge enamus ning loodan, et nad väljendavad oma meelsust allkirjaga umbusaldusel,» ütles Simson. 

Abipolitseinik hakkas pärispolitseinikuks

Oktoobrist töötab Kuressaare politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna Ilme Õunapuu, kes eelnevalt tegutses üle poole aasta vabatahtliku abipolitseinikuna.

«Tavapäraseks seda kindlasti nimetada ei saa,» ütles Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar Saarte Häälele. «Ilme on eeskujuks teistele ja väga tubli.» 

Vastupidiseid juhuseid, kus politseinikust saab abipolitseinik, peaaegu polegi, märkis Antsaar. «Pensionile jäänud politseinikel on uued väljakutsed ja muud soovid.» Ainsa näitena võib tuua vaid endise Saare prefekti, riigikogu liikme Kalle Laaneti, kes liitus abipolitseinikega poolteist aastat tagasi.

Varem Kaarma valla haridus- ja noorsootööspetsialistina töötanud Ilme Õunapuu nentis, et turvalisuse teema on talle kogu aeg oluline olnud. Abipolitseinikuks kutsus teda toonane abipolitseinike juht, Kuressaare konstaablijaoskonna endine piirkonnavanem Aare Allik.

Patrullpolitseinik sai 36-aastasest Ilmest aga nii-öelda asjaolude õnneliku kokkusattumusena. «Üks uks sulgus, teine avanes,» ütles ta, lisades, et kuna tegemist oli huvitava ja uudse väljakutsega, siis mõelnud ta, et miks ka mitte. Seda enam, et kogemused olid juba olemas.

«Igas vahetuses olen midagi uut õppinud,» ütles Ilme Õunapuu esimese politseinikuna töötatud kuu kohta. «Kui kontoritööd tehes saad oma aega planeerida, siis patrullpolitseinik ei tea kunagi, mis võib päeva jooksul juhtuda,» rääkis ta.

Küsimusele, kas naispolitseinikul on keerulisem ennast kehtestada, vastas Õunapuu, et temal negatiivsed kogemused puuduvad.

Praegu on naispolitseinikke teenistuses 14, neist neli patrullis. Rainer Antsaar märkis, et politseinikuamet on õrnema soo esindajate seas praegu kindlasti populaarsem kui aastaid tagasi. Antsaare sõnul eeldab politseinikuamet eelkõige suhtlemisoskust ja head pingetaluvust. «Kui need omadused on olemas, siis tuled igasugusest situatsioonist välja,» tähendas ta.

Politseijuhi sõnul võiks naispolitseinikke patrullis isegi rohkem olla. «Kui vaadata, siis suure osa patrullpolitseiniku tööst moodustab jagelemine alkoholijoobes meestega ning millegipärast suhtuvad nad naispolitseinikesse teistmoodi,» arutles Antsaar. «Samas, kui on ründeoht, siis on elementaarne, et mees võtab ründe enda peale,» jätkas Antsaar. «Politsei patrulltoimkonnad on kaheliikmelised ja tööd tuleb võtta meeskonnatööna. Ei ole nii, et naised oleksid politseitöös takistuseks, pigem on nad edasiviiv jõud.»

Lugeja kiri: valitsuse «toetus» paljude perede toimetulekule

Reformierakonna (RE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) algatusel ja toetusel võeti hiljuti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (ATKEAS). Sellega tõstetakse mh kerge kütteõli ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 350 protsenti (!). Tulemuseks on kerget kütteõli ja erimärgistatud diislikütust hoone kütmiseks ja sooja vee saamiseks kasutanud leibkondadele ja ettevõtetele püsiv küttekulude tõus u 40 protsenti.

ATKEASi vastu võttes ei ole valitsus pidanud vajalikuks teha mingit analüüsi selle kohta, kui palju perekondi kasutab õli/diislikütust oma eluaseme kütmiseks ning kui paljudele neist on ligi 40-protsendiline küttekulude tõus jõukohane. Selle põhjuse on ilmselt kogemata ajakirjanduses (PM, 16.10) välja öelnud rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees, märkides: «Eks see otsus eelarve täitmise eesmärgil tehti, ega muud põhjendust oskagi välja tuua.»

Valitsusele on teada, kui palju leibkonnad ja ettevõtted hoonete kütmiseks õli/diislikütust kasutavad. Nimelt tuleb hoone kütmiseks kütuse ostmiseks esitada eelnevalt vastav taotlus MTA-le, seega on kasutatava kütuse hulga kohta olemas täpsed andmed.

Tegelikult on valitsusele ilmselgelt teada ka asjaolu, et väga paljudele perekondadele selline ülisuur maksutõus jõukohane ei ole. Sellele viitab Lauri Lelumehe kommentaar: «Vaevalt et neid inimesi väga palju on, kes on nõus sellise aktsiisi korral diisliga katelt kütma.».

Väga suur hulk perekondi pole pärast eelviidatud maksutõusu jõustumist ilmselgelt enam võimelised oma kodu kütma, sest kütte hind on ligi 40 protsenti varasemast kõrgem. Loogiliselt ei ole reaalne ka leida suures koguses raha senise kütteallika vahetamiseks.

Valitsus ei pea aga vajalikuks huvituda, mis saab eelviidatud perekondadest külmal talvel elamus, kus puudub maksutõusu tõttu igasugune küte. Ilmselt saavad need perekonnad vaid lähtuda peaminister Taavi Rõivase pädevast kommentaarist/soovitusest, mille järgi alkoholi ja elektriaktsiisi tõstmine langetab alkoholi ja elektri tarbimist. Mis tähendab, et ka kütuseaktsiisi tõstmine (kusjuures 350 protsenti) vähendab seega loogiliselt kütuse tarbimist ning see toobki kaasa oodatud kodukulude languse ja perede toimetuleku kasvu – sest 40-protsendiline küttekulude tõus ei võimalda peredel enam oma kodusid kütta ning allesjäävat raha saab seega kasutada muuks otstarbeks.

Eelnevast nähtuvalt on valitsus õli/diislikütust oma eluasemete kütmiseks kasutavate perede suhtes täielikult täitnud oma lubadused (vt valitsuse veebilehekülge): «toetada perede toimetulekut», «parandada Eesti elanike elukvaliteeti», «vähendada laste vaesust, kindlustada perede ja laste heaolu kasv», «kasvatada inimeste sissetulekut», «parandada lastega perede toimetulekut», «toetada ettevõtlust».

Valitsuse eelviidatud lubadused saavad täidetud aga vaid juhul, kui neil perekondadel õnnestub mingil seniteadmata viisil ilma kodu kütmata vältida külmal talvel oma perekonna surnukskülmumist.

Ilmselt on peaminister Rõivas aga kindel, et niigi suurte küttearvete suurenemine ligi 40 protsendi võrra ei ole märkimisväärne tõus, et üldse hakata analüüsima, kui paljudele peredele on selline maksutõus jõukohane.

 

Ossinovski aasta alguses Ligist: Napoleoni kompleksis vaevlev teismeline tatikas

Eile lahvatanud Jürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski vahelisest skandaalist kihavas sotsiaalmeedias meenutatakse, kuidas selle aasta alguses kostitas tollal veel opositsioonis olles Ossinovski ka ise Ligit Facebookis karmide sõnadega.

«Jürgen Ligi jaoks käib rahandusministri töö emotsionaalselt selgelt üle jõu. Võite täna õhtul ETVs ise vaadata, aga rahandusminister käitus saates nagu Napoleoni kompleksis vaevlev teismeline tatikas, kes isale vastu haugub,» kirjutas Ossinovski Facebookis tänavu 5. veebruaril pärast Foorumi saate emotsionaalset salvestust.

Ossinovski kirjeldas, kuidas Ligi segas tollasele haridusministrile Jaak Aaviksoole vahele sõnadega «andsin ju õpetajatele raha, ei andnud või?». Lisaks kirjutas ta, kuidas pärast kaamera kinnipanemist said Ligi käest sõimata nii Mailis Reps kui ka tema ise. Ligi olevat Ossinovskile öelnud: «Mida sa räägid mulle sündimusest – ma olen hariduselt inimgeograaf, ma tean ise, millal kes sünnitab. Ja sind peetakse veel targaks inimeseks.» ja «Mis sa siin, kurat, mölised negatiivsest iibest – mine lapsi tegema.»

Ossinovski võttis asja kokku: «See inimene ei ole lihtsalt ebaviisakas, vaid emotsionaalselt ebastabiilne. Aga eks austusega inimese suhtes on nagu usaldusega - see tekib järk-järgult, kuid kaob korraga.»

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas eile hommikul Facebookis oma kommentaaris haridusminister Jevgeni Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast».

Boroditš: mina end Ligi sõnadest puudutatuna ei tunne

Reformierakonna Ida-Virumaa piirkonna juht Deniss Boroditš usub, et teistes Lääne-Euroopa riikides oleks Jürgen Ligi sõnavõtt kindlasti lubamatu, kuid lisab, et tema end sellest puudutatuna ei tunne. «Ma ei tahaks olla praegu Taavi Rõivase nahas,» ütles Boroditš.

«Au sellised kommentaarid ei tee kindlasti, aga mind on vanemad õpetanud, et alati tuleb üle olla ja osata andestada. Kas mina tunnen end puudutatuna? Ei tunne, sest ma olen uhke oma juurte üle, Valgevene juurte üle. Ma olen Eesti kodanik, aga see, kes ma olen, on suures osas tänu oma vanematele ja juurtele,» rääkis Deniss Boroditš Jürgen Ligi kommentaarist Jevgeni Ossinovski kohta. «See võis teisi puudutada, aga ma arvan, et tuleb üle olla,» lisas Boroditš.

Ta nentis, et Lääne-Euroopa riikides, mille väärtuseid me jagame ja kuhu püüdleme, on sellised väljendid lubamatud. «See on ebaõnnestunud väljend ja sellest võiksid kõrged riigimehed hoiduda.»

Kas Ligi peaks tagasi astuma? «See sõltub, kuidas minister ise tunneb. Teine asi on, et see on terve valitsuse küsimus, mille moodustas Taavi Rõivas märtsis. Ma ei taha olla praegu Taavi Rõivase nahas,» ütles Deniss Boroditš.

Ta lisas, et kindlasti on ka näiteks vene kogukonna reaktsioon Ligi sõnade suhtes erinev, kuid kindel on, et see puudutab inimesi ja kedagi külmaks ei jäta.

«Ma loodan, et see ei võimendu, sest minister on palunud vabandust ja ma loodan, et ta ei tahtnud vaenu õhutada, meie riigis seda vaja kellelgi ei ole,» lisas Boroditš.

Küll aga usub ta, et nooremat põlvkonda ei saa selles süüdistada, et nad ei mäleta elu NSV liidu koosseisus, sest nad ei saagi seda mäletada.

«Nii nagu see põlvkond, kes elas üle Teise maailmasõja, saab ette heita, et inimesed, kes sündisid hiljem, ei tea ega mäleta, mida nemad üle elasid,» nentis Boroditš, kuid lisas siis, et ajaloost tuleb õppida.

«Mina ka ei arva, et meie noore riigina saame võrrelda end nende riikidega, kes on end üles ehitanud sadu aastaid või rohkemgi, aga tänapäeva inimene mõtleb väga praktiliselt ja ma ei saa ka inimestele süüks panna, et otsides paremat elu ja kogemusi, nad lähevad tööle välismaale. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas väga tavapärane.»

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit  «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal vabandas ta oma emotsionaalse sõnumi pärast.

«Ma ei kartnud tol hetkel avaliku tähelepanu mis oli ettevaatamatu. See oli mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid ajaolusid,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti jaoks suur probleem see, et lühema kogemusega inimesed ei taju arengut, mille Eesti on läbi teinud. «Eesti reaalsissetulekud on kolmekordselt edenenud 20 aasta jooksul. Aga me ei ole veel üle mere jõudnud. Igas debatis, mistahes väikse teemal või riigieelarve teemal viiakse jutt sellele, et eelmine valitsus on süüdi selles, et me pole veel üle mere jõudnud,» rääkis Ligi.

Martinson: justiitsministri kriitika ei ole õigustatud

Abilinnapea Merike Martinson leiab, et justiitsminister Andres Anvelti kriitika Tallinna linna ideele alkoholi kättesaadavust piirata, ei ole õigustatud.

«Justiitsministri kriitika pealinna ideele piirata alkoholi kättesaadavust ei ole õigustatud,» ütles Martinson. «Lisaks tekitavad küsimusi väited, justkui pühapäeviti alkoholi müümise keelamine paneks vohama «põrandaaluse» kaubanduse. Tuletan meelde, et kogu Eestis on keelatud alkoholi müüa vahemikus 22-10 — me ei näe, et pühapäeva lisandumine olukorda oluliselt muudaks.»

Martinson arvas, et justiitsministeerium võiks hoopiski kaaluda Tallinna idee üle võtmist kogu Eestile. «Öine alkoholimüügi keeld sai ju alguse just Tallinnast. Ja nüüd kehtib see täiesti mõistlik piirang kogu Eestis. Miks ei võiks ka seekord niiviisi minna?»

«Mis puudutab täiendavaid piiranguid alkoholi tarbimise piiramiseks, siis need on igati teretulnud. Tuletan meelde, et riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud korduvalt ettepaneku alkoholireklaami keelamiseks. Loodan, et justiitsminister toob selle teema koalitsiooni lauale,» lisas Martinson.

Galerii: Eesti ja Türgi presidendipaar kohtusid Kadriorus

Eestis visiidil viibiv Türgi president Recep Tayyip Erdoğan koos abikaasa Emine Erdoğaniga alustasid tänast päeva Kadriorus, kus neid ootas Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves.

Türgi presidendi tervitustseremooniaks oli Kadriorus üles rivistatud auvahtkond.  Pärast omavahelist kohtumist annavad kaks riigipead ühise pressikonverentsi.

Hiljem näeb Türgi presidendi visiidi kava ette veel kohtumist riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välisminister Urmas Paetiga.

Visiidi käigus arutatakse julgeolekuolukorda maailmas ning Türgi Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste seisu. Samuti käsitletakse Eesti ja Türgi kahepoolseid suhteid ning koostöö tihendamist nii majanduse kui kultuuri ja hariduse valdkonnas.

Türgi riigipea asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, külastab NATO küberkaitsekeskust ja e-Estonia showroom`i.

President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves annavad Türgi presidendi ja tema abikaasa auks täna õhtul õhtusöögi Kadrioru kunstimuuseumis.

Bloomberg: euroala pankade stressitestiga ei tulnud toime 25 panka

Euroopa Keskpanga (EKP) korraldatud euroala pankade stressitesti ei läbinud 130 pangast 25, kinnitab uudisteagentuur Bloomberg News, mille valduses on EKP materjalid.

EKP avaldab stressitesti tulemused ametlikult pühapäeval.

Kõnelused jätkuvad umbes 10 pangaga, mis ei ole sel aastal hankinud piisavalt kapitali.

ELi liidrid jätsid Venemaa-sanktsioonid muutmata

Euroopa Liidu liidrid jäid täna oma varasemate otsuste juurde Venemaale Ukraina kriisi tõttu rakendatud sanktsioonide osas.

Ülemkogu toetab jätkuvalt Kiievit ning rõhutab vajadust täielikult täita Minski protokolli relvarahust Ida-Ukrainas.

Putin: suurriikide osalusel toimuvate konfliktide tõenäosus on tõusnud

Vene presidendi Vladimir Putini hinnangul on maailmas kasvanud suurriikide osalusel toimuvate suurte konfliktide tõenäosus.

«Praegu näeme, kuidas on järsult kasvanud suurriikide kaudsel või otsesel osalusel toimuvate suurte konfliktide tõenäosus,» ütles Putin reedel rahvusvahelisel Valdai väitlusklubi konverentsil.

Riskiteguriks ei ole üksnes traditsioonilised rahvusvahelised erinevused, vaid ka teatud riikide sisemine ebastabiilsus, «eriti kui need riigid asuvad suurriikide geopoliitiliste huvide kokkupuutejoonel», lisas president.

«Ukraina on üheks näiteks seesugustest konfliktidest, mis mõjutavad ülemaailmset jõudude vahekorda, ent ta ei ole kaugeltki ainus,» lausus Putin.

Putin: Venemaa aitas Janukovõtšil Ukrainast põgeneda

Venemaa aitas Ukraina endisel presidendil Viktor Janukovõtšil aasta alguses riigist põgeneda, ütles Vene president Vladimir Putin täna.

Janukovõtš põgenes seoses Ukrainas puhkenud meeleavaldustega veebruaris Venemaale.

Putini sõnul palus Janukovõtš, et Venemaa ta Ukrainast minema toimetaks ning Moskva aitas teda.

Cameron ei kavatse ELi arvet tähtajaks ära maksta

Briti peaminister David Cameron ütles täna, et ei kavatse Ühendkuningriigi 2,1 miljardi euro suurust arvet esimese detsembri tähtajaks Euroopa Liidule ära maksta.

«Ma ei kavatse seda arvet 1. detsembriks ära maksta. Kui inimesed usuvad vastupidist, eksivad nad väga,» ütles Cameron ajakirjanikele tippkohtumisel Brüsselis.

Briti Iseseisvuspartei (UKIP) ja oma konservatiivse erakonna survel lubas peaminister David Cameron taasavada liikmelisuse läbirääkimised Euroopa Liiduga ja korraldada uuesti ametisse saamise korral ELi liikmelisuse küsimuses 2017. aastal referendumi.

Galerii: maailma parimad loodusfotod 2014. aastal

«Aasta loodusfotograafi» tiitli võitis tänavu ameeriklane Michael Nichols, kelle võistlustöö «Viimane suur foto» kujutab Tansaania Serengeti rahvuspargi emalõvisid ja nende kutsikaid puhkehetkel.

Võidukaadri saamiseks pidi Nichols karja jälgima kuus kuud, mistõttu õnnestus tal neile autoga lähedale pääseda ja neid pildistada. Mõni kuu hiljem sai Nichols teada, et kolm tema pildistatud emalõvi olid surma saanud, sellest ka võidutöö pealkiri.

Postimees avaldab noppeid parimatest võistlustöödest.

Piltuudis: Briti kuninganna tegi Twitteris esimese säutsu

Briti kuninganna Elizabeth II tegi täna Londoni teadusmuuseumis infoajastu näitust avades oma esimese postituse mikroblogivõrgustikus Twitter.

«Täna on rõõm avada infoajastu näitust @ScienceMuseum ja ma loodan, et rahvas külastust naudib. Elizabeth R.,» kirjutas kuninganna iPadiga kirjutatud säutsus, mille lõppu lisatud «R.» on lühend ladinakeelsest sõnast «regina», mis tähendab valitsejat.

Erdoğan Tallinnas: Türgi pole kunagi tunnustanud Eesti okupeerimist

Täna Tallinnas visiidil olev Türgi president sõnas kohtumisel Eesti riigipeaga, et kahe riigi sõprus baseerub ühtsete demokraatlike põhimõtete jagamises. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et Türgi pole kunagi tunnustanud Eesti okupeerimist ühegi riigi poolt. «Meie sõprus baseerub ühiste demokraatlike põhimõtete jagamises,» lisas ta.  

Eesti president Toomas Hendrik Ilves tõi aga välja, et Türgi on Euroopa Liidule oluliseks strateegiliseks partneriks, kelle liitumist ühendusega Eesti jätkuvalt toetab. «Meil on Türgiga väga lähedased suhtes, Türgi oli üks meie pikaajalisemaid toetajaid meie teel NATOsse,» ütles Ilves ja lisas, et Eesti on jällegi Euroopa Liidus üks tugevamaid Türgi liitumise pooldajaid.

Ankara esitas ELiga liitumiseks avalduse 1987. aastal, kuid siis vastas Brüssel Türgile, et ei välista riigi liitumist, kuid ei pea läbirääkimiste kohest alustamist võimalikuks. Aastakümneid hiljem on Euroopas arutluse all olnud seegi, kas Türgi üldse euroopalike väärtustega kokku passib.

Ilves tõi ka välja, et tegemist on Erdoğani esimese Eesti-visiidiga, kuid Eesti külastus on ka üks esimesi riigivisiite, mis augustis presidendiks valitud Erdoğan on Türgi riigipeana ette võtnud. Esimesena külastas ta Põhja-Küprose Türgi Vabariiki, riiki – mille iseseisvust on tunnustanud vaid Türgi ise.

Erdoğan sõnul keskendusid presidendid kohtumisel ka muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas ja Türgi naabruses. Türgi president sõnas, et riik on välja öelnud, et nende eelistuse kohaselt võitleks Süüria-Türgi piiri lähedal asuvas Kobane linnas terroristidega Vaba Süüria armee võitlejad. «Teiseks eelistuseks oleks kurdi pešmerga võitlejad,» ütles Erdoğan. Tema sõnul on Süüria kurdid nõustunud vastu võtma 1300 Vaba Süüria Armee võitlejat, kellega praegu minekutees kokku lepitakse.

Erdoğan lisas, et sai ka äsja uut infot ka Iraagist Süüriasse Kobane linna kaitsma minema pidanud kurdi pešmerga võitlejate kohta. «Nende arvu vähendati kokkulepitud 200 asemel 150 võitlejani,» ütles ta. Türgi võimud on kurdidele andnud loa liikuda Süüriasse läbi Türgi territooriumi. ISi islamistidega võitleb Kobanes hinnanguliselt ligi 2000 kurdi võitlejat.

Ilves rõhutas, et otse Türgi piiri taga Kobanes tegutsev IS on ehtsaks julgeolekuohuks ka kõigile Euroopas ja NATOS. «Tänapäeva kiirelt muutuvas julgeolekuolukorras oleme me mõlemad muutunud sõna tõsises mõttes NATO eesliiniriikideks. Ja me ei ole vaid eesliiniriikideks, vaid me näeme ka, et kohe piiride taga on julgeolekuolukord tõsiselt muutunud,» sõnas Ilves. Ilvese sõnul on just koostöö Türgiga selles kontekstis erakordse tähtsusega.

«Nagu me nägime Krimmi puhul, on selle ebaseaduslik annekteerimine õõnestanud ja teinud pea olematuks 1975. aastal sõlmitud Helsingi lepped,» ütles Ilves ja lisas, et Venemaa käitumine Ukrainas on muutnud ka aegunuks meie ühise arusaama, et Euroopas riigipiire relva toel või ähvardusel ei muudeta. «See tähendab, et ka meie kõik, kes me NATOs oleme, oleme täiesti teises julgeolekukeskkonnas.

Presidendid vestlesid kahepoolsel kohtumisel ka kahe riigi majandussidemetest. «Visiidi peamine eesmärk oli neid lähedasi sidemeid, ka majandussidemeid tugevdada. Ma ei tea, kas eestlased seda teavad, kuid just Türgi on eesti turistide soosituim sihtkoht,» sõnas Ilves. Erdoğan tõi aga välja, et möödunud aasta lõppes kahe riigi vahel 456 miljoni dollari (360 miljonit eurot) suuruse kaubakäibega ning praeguseks on Türgis käinud umbes 50 000 Eesti turisti.

Lisaks hakkavad Eestist toimuma toimuma otselennud Türki Antalya provintsi Gazipaşa lennujaama.  

Leedu asesiseminister astus pärast teist tööpäeva tagasi

Leedu asesiseminister Paulius Beinaris esitas täna lahkumisavalduse, jõudes ametikohal töötada kõigest kaks päeva, teatas ministeerium.

Paulius Beinaris.

«Ma astun tagasi, sest ei suuda nii vaenulikus keskkonnas aseministrina töötada,» ütles 30-aastane Beinars põhjenduseks.

«Mind ümbritses esimesest päevast alates poriloopimine ja laim, millega ma ei saa leppida. Hindan minu suhtes üles näidatud usaldust, aga olles perekonnaga asja arutanud, otsustasin kindlustada endale ja oma perele rahu ja vaikuse.»

Enne korruptsiooniskandaali keskmeks muutunud siseministeeriumi aseministriks saamist töötas Beinaris Kaunase loomaaias.

Utsjoki koolis pussitas mees surnuks kaasõpilase

Põhja-Soomes Utsjoki külas asuvas saami gümnaasiumis pussitas täiskasvanud mees surnuks kaasõpilase.

Lapi politsei sai intsidendist teada kell 12. Esialgsete andmete järgi leidis rünnak aset koolitunni ajal. Kopter toimetas haavatu haiglasse, kuid tema elu päästa ei õnnestunud.   

Politseinikud pidasid kahtlustatavad kinni. Teiste jaoks ohtu enam pole.  

Täiskasvanute gümnaasiumi rektori asetäitja Eeva Vallittu kinnitas Ilta-Sanomatele šokeeriva intsidendi toimumist.

Gümnaasiumi õpilased evakueeriti hoonest ja neile osutati kriisiabi.  

STT andmetel on kahtlusalune alla 30ndates mees, kes oli samuti õpilane. Nii ohver kui ründaja elasid mõlemad kooli ühiselamus.  

Pussitamises kahtlustatavat oli varem üritatud ühiselamust sekelduste tõttu minema saata. Eile visati ta välja Utsjoki rahvamajast uimastavate mürkgaaside sissehingamise tõttu. 

Gazprom kavandab veeldatud gaasi tehast Ust-Lugasse

Läänemere piirkonna veeldatud gaasi tehasele oleks kõige sobivam koht Ust-Luga, ütles Vene gaasikontserni Gazprom asetegevjuht Valeri Golubev ajakirjanikele.

Golubev lisas, et Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller ei ole veel selle projekti suhtes investeerimisotsust teinud. Vastav koosolek pidi toimuma oktoobris. Teostatavusuuring on tänavu tehtud, aastavõimsuseks kavandatakse 10 miljonit tonni. Esialgne valmimistähtaeg on 2019. aasta, vahendab BNS.

Golubevi sõnul ei ole Gazprom Vladivostoki gaasiterminali projektist loobunud. See on mõeldud Jaapani gaasiga varustamiseks. Jaapanisse gaasijuhtme ehitamist pidas ta palju keerulisemaks.

Tuneesias hukkus terrorismivastases operatsioonis kuus inimest

Tuneesia pealinnas Tunises ööpäeva kestnud terroritõrjeoperatsioonis hukkus kuus ja vigastada sai üks inimene.

Tuneesia rahvusringhäälingu andmetel sai surma viis naist ja üks mees ning haavata sai üks laps.

Siseminister Mohammed Ali Aroui sõnul olid kõik tapetud terroristid.

Politsei reageeris vihjele, mille kohaselt viibis Tunise eeslinna majas rühm relvastatud isikuid.

Politseinikud piirasid hoone ümber, sealt avati korravalvurite pihta tuli.

Pärast naiste ja laste vabastamiseks peetud läbirääkimiste ebaõnnestumist ründasid julgeolekujõud maja.

Pühapäeval toimuvad riigis võtmetähtsusega parlamendivalimised ja valitsus hoiatas varem, et terroristid võivad üritada neid segada.

Palestiinlased tahavad oma riiki hiljemalt 2017. aastaks

Palestiinlased tahavad oma riiki hiljemalt 2017. aastaks, ütles Palestiina esindaja rahukõnelustel Iisraeliga Saeb Erakat.

«Valitsev olukord ei saa jätkuda. Tahame rajada oma riigi hiljemalt 2017. aastaks,» ütles Erakat.

Vastavasisulise hääletuse ÜRO Julgeolekunõukogus vetostab kindlasti USA.

Isegi kui ÜRO otsustab algatust vastustada, siis kavatsevad palestiinlased liituda üle 500 teise rahvusvahelise organisatsiooniga.

Kahe riigi nägemus on aastakümneid olnud Iisraeli ja Palestiina rahuläbirääkimiste lähtepunktiks.

Küsitluste tulemuste kohaselt ei toeta kahe riigi lahendust ligikaudu 70 protsenti iisraellastest.

OSCE: hiljuti ületas Vene-Ukraina piiri 540 sõjaväevormis isikut

Eelmisel nädalal suundus läbi Gukovo ja Donetski piiripunktide Venemaalt Ukrainasse 540 sõjaväevormis isikut, teatas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmissiooni juht Paul Picard täna.

Külma ilma tõttu on viimasel ajal kahte piiripunkti läbinud isikute arv vähenenud, ent sõjaväevormidesse riietatud isikud jätkavad liikumist Venemaalt Ukrainasse ja vastassuunas, ütles Picard ajakirjanikele.

Alates relvarahu sõlmimisest 5. septembril on reisibussid taas piiri ületama hakanud, lisas ta.

OSCE vaatlejad nägid suurt hulka selliseid busse Donetskis, sõnas Picard.

Mõlemal pool Ukraina-Vene piiri paikneva OSCE vaatlusmissiooni loomise näevad ette 5. ja 20. septembril Minskis sõlmitud relvarahulepped.

Lõuna-Korea: Kim näib endiselt Põhja-Koread juhtivat

Põhja-Korea liider Kim Jong-un näib endiselt riiki juhtivat, teatas Lõuna-Korea kaitseminister Han Min-koo.

«Välisel vaatlemisel näib, et Kim Jong-un teostab riigis võimu,» ütles Han kohtumisel USA kaitseministri Chuck Hageliga.

Pikalt avalikkusest eemal olnud Kimist avaldati möödunud nädalal fotod. Liidri puudumine avalikkuse eest põhjustas spekulatsioone aga tema tervise ja isegi riigipöörde kohta.

Soome ettevõtjate viis ettepanekut majanduse jalule tõstmiseks

Soome ettevõtjate liit Suomen Yrittäjät on oma üldkoosolekul heaks kiitnud viis ettepanekut, mida liit soovitab rakendada Soome majanduse jalule aitamiseks, kirjutab Kauppalehti.

Esimeseks soovitatakse Soome tööturu julget reformi. Valitsusel tuleb võtta vastutus tööturu arendamise eest, vahendab BNS.

Teiseks soovitatakse avaliku sektori tunduvat vähendamist, kuid tingimusel, et inimeste heaolu ei kannata. Avaliku sektori osakaal majanduses tuleks langetada 60 protsendilt 50 protsendile.

Kolmandaks tuleb maksusüsteemi muuta kannustavamaks ja toetada firmade edusamme.

Neljandaks tuleks tugevdada väikeettevõtjate positsiooni.

Viiendaks tuleks kaotada ettevõtluse liigsed piirangud ning soodustada loovust ja ettevõtlikkust.

Itaalia peaminister ähvardas avalikustada ELi institutsioonide kulud

Itaalia peaminister Matteo Renzi ähvardas teha tülis Itaalia eelarveplaanide üle avalikuks Euroopa Liidu institutsioonide kulud.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso tegi eile Itaaliale etteheiteid kirja avaldamise pärast, milles EL nõuab selgitust Rooma reegleid eirava eelarve kohta.

ELi tippkohtumisel viibinud Renzi ähvardas seepeale heita valgust Brüsseli enda kulutustele.

«Me avaldame kõige kohta, mis neis kahes palees kulutatakse. Me kavatseme nalja saada,» sõnas ta Brüsseli kohtumise kuluaarides.

Renzi sõnul oli Barroso reageering üllatav, sest ELi kirja sisu olid avaldanud juba Financial Times ja üks Itaalia päevaleht.

«Itaalia eelarvega ei ole mingeid probleeme,» kinnitas ta.

Itaalia rahandusministeerium avaldas mõni tund enne Brüsseli tippkohtumist Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Jyrki Kataineni «rangelt konfidentsiaalsena» tähistatud kirja, mis vallandas Barroso raevu.

31. oktoobril ametist lahkuva Barroso sõnul on komisjon Itaalia valitsuse «ühepoolse» otsuse vastu ja eelistab pidada läbirääkimisi Itaalia eelarve üle suletud uste taga. Ta ütles, et komisjon peab reeglite rikkumise asjus mitme riigiga konsultatsioone, ja «oleks parem, kui see leiaks aset usalduslikus õhkkonnas».

Prantsuse president François Hollande ütles, et ka Pariis sai Euroopa Komisjonilt kirja, millele oodatakse nädala lõpuks vastust. Dialoog Brüsseliga jätkub «väga heades tingimustes», sõnas ta ja kinnitas Prantsusmaa kavatsust järgida ELi eelarvereegleid, kuid «võimalikult paindlikult».

«Erakirja» üksikasju avaldada kavas ei ole, ütlesid Prantsuse ametnikud.

Vnukovo lennujuht jääb vahi alla

Moskva kohus otsustas vahi alla jätta Aleksandr Kruglovi, kes oli Vnukovo lennujuhtimiskeskuses tööl ööl vastu teisipäeva toimunud lennuõnnetuse ajal.

Kruglov jääb vahi alla kuni 21. destembrini.

Vene juurdluskomitee teatas eilses avalduses, et lennuõnnetusega seoses on kinni peetud neli Vnukovo lennujaama töötajat. Lisaks on vahi alla võetud nelja inimese elu nõudnud lennuõnnetuse ajal lumekoristusmasinat juhtinud Vladimir Mar­tõnenko.

Eralennuk, mille pardal oli ka Prantsuse naftahiiu Total juht Christopher de Margerie, põrkas ööl vastu teisipäeva Vnukovo lennuväljal stardikiirenduse ajal kokku lumesahaga, surma said kõik neli lennukis viibinud inimest.

Leht: leedulased on hakanud rohkem relvi ostma

Tuhandetel Leedu tsiviilelanikel on relvad, mida saab kasutada riigi kaitseks, ja relvaomanike arv üha kasvab, kuid sellele vaatamata on Leedu üks vähem relvastatud riike maailmas, näitavad ajakirjas Veidas täna avaldatud andmed.

Politsei andmetel on umbes 60 000 leedulasel üle 100 000 seadusliku relva. Nende hulgas on jahi- ja sportpüsse ning enesekaitserelvi.

Aastas müüakse 3000-4000 uut tulirelva. 2014. aastal kasvas relvamüük eelmise aastaga võrreldes seitse protsenti.

Sellest hoolimata on leedulased üks vähem relvastatud rahvaid maailmas. Leedus on iga 100 elaniku kohta vaid 0,7 tulirelva. Sellega on Leedu maailmas 160. ja Euroopas viimasel kohal.

Lätlastel ja eestlastel on kodus relvi rohkem - Lätil 19 tulirelva 100 elaniku kohta (32. koht maailmas) ja Eestil 9,2 (65. koht)

Euroopa riikidest on enim relvastatud Šveits ja Soome, vastavalt 45,7 ja 45,3 tulirelvaga 100 elaniku kohta.

Soros: Venemaa rünnak Ukraina vastu on rünnak ELi vastu

Tuntud investor ja filantroop George Soros ütles rahvusvahelisel kriisigrupi konverentsil, et Venemaa rünnak Ukraina vastu on ühtlasi rünnak Euroopa Liidu (EL) vastu ja see ohustab kogu ELi olemasolu, kirjutab Taloussanomat.

Ta soovitas Euroopal koondada ridu ja aidata ära hoida Ukraina majanduslik kokkuvarisemine. Kui see juhtuks, oleksid sellel tema sõnul kaugeleulatuvad geopoliitilised tagajärjed, vahendab BNS.

Ukraina vajab lisaraha, et maksta talvise gaasi eest. Vaja on Ukrainale olulised söekaevandused tööle saada ning tugevdada Ukraina keskpanga välisvaluutareservi.

Sorose sõnul peaks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) andma Ukrainale vähemalt 20 miljonit dollarit ja lubama vajaduse korral lisaraha.

Tusk: Putin ei ole minuga kunagi Ukraina jagamisest rääkinud

Poola endine peaminister Donald Tusk ütles täna usutluses eksvälisminister Radosław Sikorski väiteid kummutades, et Vene president Vladimir Putin ei ole teinud talle kunagi ettepanekut Ukraina jagamiseks, vahendas Poola raadio.

«Kogu see lugu näitab, et inimese mälu on ekslik,» ütles Tusk, kellest saab detsembris Euroopa Liidu president Ülemkogu eesistuja.

Sikorski ütles esmaspäeval USA ajakirjale Politico, et Putin pakkus 2008. aastal Tuskile Ukraina jagamist. «Ta [Putin] tahtis, et võtaksime mõlemad osa Ukraina jagamisest,» ütles Sikorski.

«Putin tahab, et viiksime Poola väed Ukrainasse. Sellised olid nende saadetud signaalid.... Oleme olnud teadlikud, et nad on aastaid sedasi mõelnud. See oli üks esimestest asjadest, mida Putin ütles peaminister Tuskile, kui külastasime Moskvat,» lisas ta.

«Ta [Putin] jätkas, et Ukraina on kunstlik riik ning Lviv on poola linn, sestap võib asja omavahel ära lahendada. Õnneks [peaminister] Tusk ei vastanud. Ta teadis, et tema öeldut lindistatakse,» sõnas Sikorski.

Teisipäeval vabandas praegune parlamendi alamkoja spiiker Sikorski valeinformatsiooni edastamise eest ja täpsustas, et Tuski ja Putini vestlus ei leidnud aset 2008. aasta veebruaris Moskvas, nagu ta esmalt väitis, vaid NATO Bukaresti tippkohtumisel kaks kuud hiljem.

«Mu mälu vedas mind alt. Pärast kontrollimist selgus, et Tuski ja Putini kahepoolset kohtumist ei toimunud,» ütles ta ja lisas, et viitas Putini remargile 2008. aasta aprillis peetud NATO Bukaresti tippkohtumisel.

Tusk, kes oli Poola peaminister alates 2007. aastast tänavu septembrini, kinnitas samuti, et Moskvas tal Putiniga sellist kohtumist ei olnud.

«Ukraina ei olnud minu kõnelustel president Putiniga kunagi päevakorras,» sõnas ta ja lisas, et 2008. aasta veebruaris Moskvas aset leidnud kohtumine ei olnud kahepoolne, vaid sellest võttis osa neli või viis inimest.

Tuski sõnul ei selgitanud Sikorski algusest peale «seda asja just kõige paremini», kuid paljus on segaduse põhjuseks «Vene võimude rohked avaldused Ukraina teemal».

«Kui Sikorski ütles, et mälu vedas teda alt, siis sellega on asi lõppenud,» ütles Tusk.

Rootsi kaitsejõud: tundmatu laev on saarestikust lahkunud

Rootsi mereväe kontradmiral Anders Grenstad kinnitas kaitsejõudude tänasel pressikonverentsil, et nädal tagasi märgatud võõra riigi laev on Rootsi territoriaalvetest lahkunud.   

Tõendeid võõra veealuse tegevuse kohta hakati otsima eelmisel reedel, laiaulatusliku operatsiooni lõpetamisest teavitati avalikkust täna, vahendas Ilta-Sanomate võrguväljaanne.

Kogu operatsioon läks maksma 20 miljonit krooni ehk 2,2 miljonit eurot.   

«Olukord oli reaalne. Tuleb hukka mõista, kui keegi rikub sel moel meie territoriaalset puutumatust,» õigustas Grenstad otsingute läbiviimist.

Kaitsejõud ei välista, et seal võis olla mitu laeva. Suure klassikalise allveelaevaga aga polnud siiski tegemist.  

Operatsiooni alustati eraisikult saadud tähelepaneku tõttu. «Nädala jooksul laekus meieni kolm vihjet: kaks reedel ja üks pühapäeval. Seda on enam, kui sarnaste otsingute ajal 1980ndatel ja 1990ndatel.»  

Lisaks jõudis mereväeni infot veealuste sensorite abil. «Seda teavet hakatakse nüüd analüüsima.»

Kokku said kaitsejõud nädala jooksul tsiviilisikutelt enam kui 250 tähelepanekut või otsinguid puudutavat vihjet. «Tahan tänada vihjete andjaid ja kõiki operatsioonis osalenud sõdureid ja ametnikke.»  

Enamus piirkonnas viibinud sõduritest ja laevadest on saarestikust lahkunud. Grenstadi sõnul jääb sinna väiksearvuline grupp katsejõudude liikmeid, kes jätkavad juhtumiga seotud asjaolude kontrollimist.  

Šotimaa kehtestas 300 aasta jooksul esimese maksu

Iseseisvuse vastu hääletanud Šotimaa kehtestas 300 aasta jooksul esimese maksu, mis hakkab kehtima kallite korterite ostjatele, kirjutab Bloomberg News.

Maksu peavad maksma need, kelle ostetav korter maksab üle 135 000 naela, millele lisandub kaheprotsendiline maks. Kui korter maksab üle 250 000 naela, tõuseb maks 10 protsendile. Enam kui miljon naela maksva korteri ostmisel tuleb tasuda 12-protsendiline maks.

Uue maksu sai Šotimaa kehtestada tänu sellele, et Suurbritannia nõustus pärast rahvahääletust suurendama Šotimaa enesemääramisõigust.

 

Kreml: Moskva tunnustab ülemraada valimistulemusi

Venemaa tunnustab Ukraina parlamendivalimiste tulemusi, kinnitas Kremli personaliülem Sergei Ivanov Sotšis toimuva Valdai foorumi kuluaarides ajakirjanikele.

Temalt küsiti, et kas Venemaa tunnustab valimistulemusi, kuigi varem väideti, et täheldati mitmeid valimiseelseid rikkumisi, vahendas ITAR-TASS. «Tunnustab küll, ärge muretsege,» rahustas ta.

«Meie tahame, et Ukraina elu läheks normaalsetesse tsiviliseeritud rööbastesse ja et see poleks Venemaa jaoks vaenulik riik ning suudaks end ise ülal pidada.»

Samas avaldas Ivanov lootust, Donetski ja Luganski «rahvavabariikides» 2. novembriks plaanitud valimised aitavad kaasa olukorra stabiliseerumisele Ukrainas. «Need valimised, mis minu arvates peavad seal toimuma, kuna need uusmoodustised või territooriumid, nimetage neid kuidas tahate, peavad saama mingid valitud juhid. Valijateks peavad olema inimesed, kes neil aladel elavad. Minu arvates on see täiesti loomulik.»   

Parlamendivalimised Ukrainas leiavad aset 26. oktoobril. Kokku valitakse 424 rahvasaadikut: 199 ühemandaadilistest ringkondadest ja 225 parteide nimekirja alusel (valimiskünniseks on 5 protsenti). Valimistest võtab osa 29 poliitilist ühendust.     

Valdai foorum on kolmepäevane ja kestab tänavu 22.-24. oktoobrini.

Ivanov: lääs püüab Putini autoriteeti õõnestada

Moskvale teevad muret lääne lõputud rünnakud president Vladimir Putini vastu ja tema hinnangul on nende eesmärk Venemaa riigipea autoriteeti õõnestada, ütles Putini personaliülem Sergei Ivanov.

«See teeb mulle tõsist muret. Muret selle pärast, et algusest peale on tehtud katseid kasutada mitteametlikku opositsiooni taraanina valitsuse võimu vähendamiseks. See ei ole neil õnnestunud,» ütles Ivanov eile Sotšis Valdai foorumil.

Juba enne Ukraina sündmusi «tundsime me selgelt, et meie välispoliitiline kurss ja ka sisepoliitika ei rõõmusta neid seal lombi taga», ütles ta. «Venemaa olevat muutunud liiga iseseisvaks, allumatuks, söandab väljendada oma arvamust, mis erineb teatud maailma pealinnades aktsepteeritavast.»

Ivanov teritas keelt ka mitme Ukraina poliitiku väidete kallal, et Venemaa kasutab tuumarelvi. Me olevat «leiutanud kuulid, mis läbivad iga kuulikindla vesti, mis aga osutusid 1974. aastal Ukrainas valmistatud kuulideks», lausus ta.

«See on kliiniline, see on ravimatu. Aga lõpuks hakkasid tulema otserünnakud meie presidendile. Ja mina tõlgendan seda nii: nad said aru, et ei suuda purustada Putini kaaskonda, kiilu lüüa - presidendi populaarsus tõuseb, mitte ei lange - ning tulid paratamatule järeldusele: Putinit kukutamata ei saa Venemaale midagi teha,» rääkis Kremli personaliülem.

Seetõttu hakkaski lääs ründama Putinit isiklikult, jätkas Ivanov. «Ma tahan juhtida tähelepanu ühele tähtsale aspektile. Meie president ei ole avalikes kõnedes kunagi öelnud ega ütlegi midagi ründavat ühegi teise riigipea aadressil.»

Pealegi on Venemaa Putinita mõeldamatu, sõnas Ivanov. «Kui Venemaa siseolukorda realistlikult hinnata, siis tänane Venemaa on kujuteldamatu ilma Putinita. Ja mina ei kujuta täna ka Venemaa tulevikku ette ilma Vladimir Putini taolise riigijuhita.»

Moskva: Rootsi tegevus suurendab pingeid Läänemere regioonis

Vene kaitseministeeriumi hinnangul suurendab Rootsi kavatsus laiendada võõra veealuse objekti otsingute ala pingeid Läänemere regioonis.

«Rootsi kaitseministeeriumi täiesti alusetu tegevus, mis on kantud külma sõja vaimust, viib vaid pingete suurenemiseni Läänemere piirkonnas,» ütles Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja kindralmajor Igor Konašenkov ajakirjanikele.

«See võib kaasa tuua majandustegevuse aluste kahjustamise Läänemerel selle asemel, et tugevdada ühe konkreetse riigi julgeolekut,» sõnas ta.

«Keset Rootsi poole katkematuid spekulatsioone seoses «Vene allveelaeva» märkamisega Stockholmi saarestikus, ootame pikisilmi selle vapustava operatsiooni kulminatsiooni,» lausus Konašenkov.

«On täiesti ilmne, et operatsiooni autorid, lähtudes Napoleoni hästituntud põhimõttest laskuda esmalt võitlusesse ja vaadata seejärel, mida edasi teha, ei suutnud selle lõppu algusest peale ette näha,» lisas Vene kaitseametkonna esindaja.

Seetõttu teeb Rootsi pool fiaskoga viivitamiseks kõik, mis võimalik, lisas ta. «Mulle näib, et see asjaolu seletab Rootsi kaitseministeeriumi ametlikult välja kuulutatud üleminekut operatsiooni järgmisse faasi, mis näeb ette otsinguala laiendamist õhus ja maismaal,» ütles Konašenkov.

Rootsi kaitsevägi otsib alates möödunud reede pärastlõunast Stockholmi saarestikus võõrast veealust objekti.

Kudrin: Venemaal pole Putinile väljakutse esitajat

Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin kritiseeris Helsingin Sanomatele antud intervjuus teravalt Vladimir Putini juhitavat Venemaad seetõttu, et riigis pole mõistetud majandusuuenduste vajadust.

Riigi juhtkond langetab otsuseid sõltumata majanduse tegelikust seisundist. Uuendused jäävad pooleli või ei alustata nendega üldse, selgitas ta. Probleemidele pööratakse tähelepanu liiga hilja. Need on põhjused, mis Nõukogude Liidu majandus omal ajal kokku kukkus. Vaatamata sellele pole vigadest piisavalt õppust võetud.

«Pooleli jäänud uuendused ei vii kuhugi. See on üks põhjusi, miks lahkusin valitsusest,» selgitas Kudrin.

Kudrin on sel sügisel kritiseerinud Vene valitsust majandusuuenduste puudumise ja nafta hinnalanguse tagajärgede pärast, ennustades lähiaastateks olematut majanduskasvu. Ta ei ütle halva majanduspoliitika konkreetset süüdlast, kuid ütles kes Kremlis lõpliku otsuse langetab. «Putin. Teised teevad ettepanekuid ja tema langetab otsuseid.»

Venemaal ringlevate oletuste järgi on üheks põhjuseks majandusuuenduste pidurdumisel jõutasakaalu muutumine Putini lähikonnas. Varem otsis president tasakaalu eliidi erinevate gruppide (jõustruktuuride juhid, liberaalne tiib ja oligarhid) vahel. Nüüd on tugevdanud positsiooni vanad KGB-lased ja teised nö jõuministeeriumite liikmed ehk silovikid.   

Eelkõige on võimu juurde saanud Kremli personaliülem Sergei Ivanov, vahendab majandusleht RBK Vene eksperte.  

Silovikkide positsioonide tugevnemise taga on Venemaa praegune poliitika, mis soosib majanduskoostöö asemel ähvardavat välispoliitikat. Taoline arengu sai alguse 2011. aastal ja  Krimmi hõivamine üksnes tugevdas trendi. Lisaks tugevneb laiem konservatiivne tiib.

Kudrin kuulub võimu kaotanud majandusliberaalide tiiba. Ta kinnitas, et kohtub Putiniga aegajalt praegugi, kuid neid kordi on jäänud vähemaks. «Konservatiivid tahavad vähendada Venemaa sõltuvust välisturgudest ja tugevdada sisetoodangut. Neil on rohkem mõjuvõimu ka lääne kehtestatud sanktsioonide tõttu.»    

Konservatiivide mõjuvõimu tugevnemine hakkab silma demokraatia kõrvale tõrjumisega ja sooviga lähendada lääne mõju Venemaale.  

Teine põhjus majandusuuenduste vähesuseks on see, et neid ei nõua justkui keegi. Eliit ei taha oma positsiooni kõigutada, rahvas pole hakanud uuendusi valjuhäälselt nõudma.

Uuenduste elluviimist pidurdab tõsiasi, et Venemaal pole poliitilist jõudu, mis suudaks esitada Putinile väljakutse.

Tavapärase ökonomistina tuntud Kudrin oli Putini võimuperioodi kõige pikaajalisem rahandusminister (2000-2011) ja majandusekspert, kelle juttu kuulasid nii Kreml kui opositsionäärid. Valitsusest lahkus ta pärast tüli tollase peaministri Dmitri Medvedeviga.

Kellele müüb ISIS oma nafta?

ISIS teenib miljoneid, müües naftat oma vaenlastele - sealhulgas ka Süüria valitsusele, kelle on lubanud hävitada.

USA rahandusministeeriumi asekantsler David Cohen märkis, et ISIS on vara kasvatanud enneolematu kiirusega, vahendab CNBC.

Ta ütles, et erinevalt Al-Qaedast saab ISIS vaid väikese raha toetusena. Rühmitus toetub enamasti mustale naftamüügile, väljapressimisele ning lunarahamaksetele. Hinnangud, kui palju ISIS päevas naftamüügilt teenib, erinevad suuresti, kuid enamik neist jääb miljoni dollari kanti.

ISIS müüb alistatud territooriumeilt saadud nafta edasi vahendajatele, kes müüvad selle edasi. Naftat ostavad ka Süüria valitsus ning Iraagi kurdid.

Amazon sai 14 aasta suurima kvartalikaotuse

Suured kulud põhjustasid maailma suurima internetikaubamaja Amazoni 14 aasta suurima kvartalikahjumi.

Uute toodete väljatöötamine, muusika- ja videopalade litsentseerimine ja muud kulud põhjustasid ettevõttele eelmises kvartalis 437 miljoni euro suuruse kahjumi. Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli Amazoni kahjum 41 miljonit dollarit. Kahjumi kasv tuli vaatamata 20-protsendilisele käibehüppele 20,58 miljardi dollarini.

Analüütikute sõnul tuli 170 miljonit dollarit kahjumit juunist turule toodud nutitelefonist Amazon Fire, mille müük ei lähe hästi, kirjutab The Wall Street Journal.

Amazoni aktsia hind kukkus eile järelkauplemisel 12 protsenti 279,75 dollarini.

Rootsi lõpetab otsingud Stockholmi saarestikus ära

Rootsi kaitsejõud teatasid, et möödunud reedest saadik toimuvale operatsioonile Stockholmi saarestikus pannakse punkt.

Mereväe ja kaitsejõudude ühisoperatsiooni käigus otsiti tõendeid võõra veealuse tegevuse kohta Rootsi territoriaalvetes, vahendas YLE. .

Kaitsejõud teatasid kolmapäeval Berga mereväebaasis, et tõmbavad operatsiooni koomale ja osa laevu naasis sadamasse. 

Malis leidis kinnitust esimene Ebola juhtum

Mali tervishoiuministeerium teatas neljapäeval, et kinnitust leidis Guineast saabunud kaheaastase tüdruku Ebola viirusesse nakatumine.

«Malis leidis täna kinnitust esimene Ebola juhtum,» kirjutas ministeerium ametlikus teadaandes. Lapsele pandi diagnoos riigi lääneosas asuva Kayesi haiglas.

Tüdruk ja temaga kokkupuutunud inimesed on isoleeritud.

Lääne-Aafrikas möllav Ebola epideemia on nõudnud praeguseks 4877 ohvrit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli 19. oktoobri seisuga viies Lääne-Aafrika riigis ebolasse nakatunud 9936 inimest. Kõige enam on inimesi Ebolasse surnud Libeerias ehk 2705, Sierra Leones on ohvreid 1259 ja Guineas 904.

Väiksemad nakkuspuhangud olid Senegalis ja Nigeerias, kuid nüüdseks on need riigid WHO poolt ebolavabaks kuulutatud. Täiesti eraldi haiguspuhang tuvastati ka Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kuid ka seal paistab olukord olevat kontrolli alla saadud.

WHO on hoiatanud, et detsembri alguseks võib hukkunute arv kasvada 10 000-ni.

Euroopa Liit leppis kokku kliima- ja energiapaketis

Euroopa Liidu liidrid leppisid ööl vastu reedet Brüsselis kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030.

Esialgsetel andmetel otsustati vähendada kasvuhoonegaase 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga, tõsta taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 27 protsendini ning suurendada energiatõhusust 27 protsenti. 

«Kokkulepe! Kasvuhoonegaaside vähendamine vähemalt 40 protsendi ulatuses aastani 2030. Maailma kõige ambitsioonikam, kuluefektiivsem ja õiglasem EL-i kliima- ja energiapoliitika on kokku lepitud,» säutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy suhtlusvõrgustikus Twitter.

EL tahtis jõuda kliima- ja energiapaketis kokkuleppele enne 2015. aasta novembris ja detsembris Pariisis peetavat kliimatippkohtumist, kus maailm loodab kokku leppida 2020. aastani vältavas Kyoto kliimalepete uues etapis.

Pea täielikult söest sõltuv Poola oli ähvardanud leppe vetostada, kartes kliimaeesmärkide täitmise ülemäärast kulukust. Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president François Hollande pidasid Ülemkogu kõrvalt Poola peaministri Ewa Kopacziga kõnelusi, üritades teda ümber veenda.

Merkeli sõnul annab lepe «Euroopale hääle ja läbirääkimispositsiooni rahvusvahelisteks kliimakõnelusteks».

Lepe soodustab liikmesriikide omavahelisi energiaühendusi, lubades neil ülejäägi korral eksportida 15 protsenti elektritoodangust ning puudujäägi tingimustes importida elektrit sama suures mahus.

Van Rompuy sõnul on energiaühendused tähtis osa EL-i energiaturu arendamisest ning pakub kindlust tarnehäirete vastu.

EL-i president põhjendas energiajulgeoleku tugevdamise nimel astutud samme nii Ukraina konflikti kui ka Lähis-Ida ebastabiilsusega.

New Yorgis leidis kinnitust meditsiinitöötaja Ebolasse nakatumine

Ühendriikides New Yorgis leidis neljapäeva õhtul kinnitust Aafrikast naasnud meditsiinitöötaja Ebolasse nakatumine, teatasid tervishoiuametnikud.

Tervishoiuameti andmetel viidi patsient päeval Bellevue haiglasse kõrge palaviku ja muude kahtlaste haigusnähtudega. Talle viivitamatult tehtud ebolatestid osutusid positiivseks.

Linna tervishoiuameti kinnitusel alustati koheselt ka isikute otsimist, kes on patsiendiga kokku puutunud.

USA meedia andmetel on Ebolasse haigestunud 33-aastane Craig Spencer, kes töötas heategevusorganisatsiooni Piirideta Arstid ridades. Spencer lõpetas oma töö Guineas 10. oktoobril ja naasis Ühendriikidesse läbi Euroopa 17. oktoobril.

Linnapea Bill de Blasio sõnul järgitakse rangelt kõiki selleks puhuks kehtestatud reegleid ja võimalus, et tavaline linnaelanik nakatuks ebolasse on väga väike.

«Me tahame toonitada, et linlastel pole mingit põhjust ärevuseks. Ebolat on väga raske saada. Ebola levib vere ning inimese teiste kehavedelikega kokkupuutumise kaudu, kuid mitte läbi õhu,» kinnitas linnapea.

Lääne-Aafrikas möllav ebolaepideemia on nõudnud praeguseks 4877 ohvrit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli 19. oktoobri seisuga viies Lääne-Aafrika riigis ebolasse nakatunud 9936 inimest. Kõige enam on inimesi ebolasse surnud Libeerias ehk 2705, Sierra Leones on ohvreid 1259 ja Guineas 904.

WHO on hoiatanud, et detsembri alguseks võib hukkunute arv kasvada 10 000-ni.

Ivanov: Venemaad pole võimalik isoleerida

Vene presidendi Vladimir Putini personaliülema Sergei Ivanovi sõnul ei ole Venemaa isoleerimine väljastpoolt võimalik ning riik ei kavatse end ise isoleerida.

«Venemaa isoleerimine on lihtsalt võimatu. Seda ei soovi kogu maailm. Meid ei isoleeri ju kogu maailm, eks? Nad kehtestavad niinimetatud sanktsioone, sest tegelikke sanktsioone saab kehtestada vaid ÜRO Julgeolekunõukogu. Ülejäänu kujutab endast mitte sanktsioone, vaid survestamise katseid,» ütles Ivanov Sotšis peetava Valdai foorumi kõrvalt.

Tema sõnul on Venemaa oma 1000-aastase ajaloo jooksul kogenud enamatki kui sanktsioonid.

«Samavõrd võimatu kui Venemaa isoleerimine on riigi otsus end ise isoleerida...Me ei ole kunagi enda isoleerimisele mõelnud, ega kavatsegi seda teha. Euroopa Liidust rääkides...see on endiselt meie suurim kaubanduspartner ja jääb selleks paljudeks aastateks. Isegi praegu, pärast kõiki sanktsioone, on meie kaubandusmaht ELi riikidega suurem kui ühegi teise riigiga. Samuti on see palju suurem Vene-Hiina kaubandusmahust. See on fakt. Seega mis eneseisoleerimisest läänest saame me rääkida?» küsis Kremli administratsiooni juht.

Lääneriigid kehtestasid kevadel sanktsioonid Vene ja Krimmi venemeelsete ametiisikute ja ettevõtete suhtes, kes on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega.

Augustis jõustas EL kuudepikkuse kõhkluse järel Vene-vastased majandussanktsioonid, mis on suunatud riigi panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu.

Venemaa reageeris sanktsioonidele toidukaupade impordikeelu kehtestamisega lääneriikidele.

EL ja USA kehtestasid 12. septembril Venemaale Ukraina-vastase agressiooni tõttu uued sanktsioonid.

Paavst taunis CIA terrorikahtlusaluste «erakorralist üleviimist»

Paavst Franciscus taunis neljapäeval rahvusvahelises karistusseaduse ühingus kõneldes USA Luure Keskagentuuris (CIA) pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid rakendatud tava toimetada terrorismis kahtlustatavaid isikuid kolmandatesse riikidesse, kus neid piinati.

Paavst nimetas muu hulgas eluaegset vanglakaristust varjatud surmanuhtluseks ja taunis ka ennetusvangistust kui ebaseaduslikku karistusviisi.

Ta kutsus kõiki hea tahte inimesi võitlema surmanuhtluse vastu ja aitama kaasa vanglatingimuste parandamisele, et tagada kinnipeetavate väärikuse austamine.

Rahvusvaheline kogukond peab lõpetama «erakorralised üleviimised», mille käigus kahtlusalune röövitakse ühest riigist ja viiakse teise, kus piinamine on võimalik.

Täna Postimehes: Ansip pärandaks oma saadikukoha meelsasti Paetile

Juba tuleval nädalal eurosaadiku koha vabastav ja Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale suunduv Andrus Ansip leidis intervjuus Postimehele, et Urmas Paet, kellele valimistulemuse järgi järgmisena seda kohta pakutakse, peaks sinna ka tulema.

«See ei ole minu otsustada ja valida,» vastas Ansip küsimusele, kuivõrd muretseb ta selle pärast, milline reformierakondlane võiks tema lahkumise järel europarlamenti tulla. «Järgmisena on valikuvõimalus Urmas Paetil. Mina hindan kõrgelt Euroopa Parlamenti ja arvan, et see, kes on rahvalt tugevama mandaadi saanud, peaks koha vastu võtma.»

Suvest siiani eurosaadikuna Eestit Brüsselis ja Strasbourgis esindanud Ansip kiitis seda, et paljud eurosaadikud on tegelikult väga kõrge spetsialiseerumisega oma eriala Euroopa parimad eksperdid. «Ma usun, et Urmas Paetist võiks ka üks selline spetsialist saada,» rääkis ta.

Intervjuus, mille Ansip andis eile pärast Jean-Claude Junckeri komisjoni heakskiitmist europarlamendi täiskogul Strasbourgis, kiitis ta ka oma häid esmakogemusi sotsiaalmeedia kasutamisel.

«Poliitik peab olema aktiivne. Eestis ma ei tundnud vajadust sotsiaalmeedias kaasa löömiseks, sest olin ajakirjandusele üksjagu kättesaadav,» tunnistas Ansip.

«Aga Euroopa Komisjonis, tuleb kasutada sotsiaalmeedia võimalust, et edastada oma sõnumeid,» leidis ta. «Mastaap on ikka märksa ulatuslikum ja seda, et sa suudad Euroopa tasemel kõikidele ajakirjanike kõnedele vastata, ei pea ilmselt keegi võimalikuks.»

«Aga ma küll ei arva, et aktiivsus sotsiaalmeedias võiks kuidagi korreleeruda digitaalsete lahenduste juurutamisega või digitaalse riigi või ELi digitaalse arhitektuuri kujundamisega,» lisas Ansip.

Täspikka intervjuud Andrus Ansipiga loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Murmanski kohus vähendas arestitud Leedu kalalaeva kautsjonit

Murmanski ringkonnakohus kuulas eile ära Venemaal arestitud Leedu kalalaeva Jūros Vilkase advokaadi kaebuse ja alandas kohtus laeva eest määratud 113 miljoni rubla suuruse kautsjoni 36,6 miljonile rublale.

«Ma pean võimalikuks kärpida tagatissummat 36,6 miljonile rublale,» ütles kohtunik Aleksander Sinitsa.

Kautsjonisumma arvutamisel võeti aluseks 1979. aastal ehitatud traallaeva eeldatav turuhind, kompanii Artic Shiping advokaadi Vladimir Odjagailo sõnul maksimaalselt 15,4 miljonit rubla, ja laevalt leitud krabipüüniste maksumus.

Vene piirivalve pidas kalalaeva 18. septembril kinni rahvusvahelistes vetes ning kinnipidamisel kasutati laeva Leedu kodanikust kapteni kallal jõudu.

Praegu asub laev Murmanski sadama reidil.

Euroopa Komisjon kinnitas, et kinni peetud ja sunniviisil Murmanski sadamasse veetud Jūros Vilkas ei olnud Venemaa vetes. Euroopa Komisjoni sõnul ei näita aluse seiresüsteem selle viibimist Vene territoriaalvetes.

Saksamaa lepitab Armeeniat ja Türgit

Saksa välisminister Frank-Walter Steinmaieri hinnangul võiks Armeenial ja Türgil leppimiseks kasu olla Saksamaa ja Prantsusmaa kogemusest.  

«Meie kogemustest võib olla abi, oleme valmis neid pakkuma,» ütles Armeenias visiidil viibiv Steinmeier.

Jerevan süüdistab Ankarat genotsiidis, viidates Esimese maailmasõja ajal Osmani impeeriumis armeenlaste vastu toime pandud tapatalgutele.

Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast. Türgi on aga genotsiidi eitanud, pidades seda rahvusgruppide vaheliseks vaenutegevuseks, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.

Alates 1990ndate algusest puuduvad Ankaral ja Jerevanil ka diplomaatilised suhted, kuna Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted. Sel moel avaldas Türgi protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.

Hispaania võimud vahistasid Kataloonia endise liidri poja

Hispaania võimud vahistasid täna iseseisvusmiskampaaniat alustanud Kataloonia endise juhi poja.

Politsei otsis läbi Kataloonia iseseisvusliikumise endise eestvedaja Jordi Pujoli poja Oleguer Pujoli kontorid.

Oleguer Pujoli süüdistatakse miljardite eurode suuruses rahapesus ning maksupettuses.

Prokuratuuri sõnul võeti vahi alla kaks isikut, üks Madridis ning teine Barcelonas, kes üsna pea vabastati. Väidetavasti arreteeriti lisaks Pujolile tema äripartner Luis Iglesia.

Aastatel 1980 - 2003 Kataloonia kohaliku valitsuse eesotsas olnud Jordi Pujoli kaks teist poega on samuti uurimise all seoses korruptsiooni ning mõjuvõimuga kauplemisega.

Poola keelab koolides rämpstoidu

Poola keelab jaanuarist alates koolides rämpstoidu, et võidelda ülekaalulisusega laste hulgas.

ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF möödunud aastal avaldatud andmete põhjal on 17 protsenti Poola lastest ülekaalulised.

Parlament oli rämpstoidukeelu küsimuses peaaegu üksmeelne, alamkoja 460 saadikust hääletas täna selle poolt 426.

Nüüd tuleb tervishoiuministeeriumil koostada detailne nimekiri toiduainetest, mida võib koolides pakkuda. Nimekirjast välja jäetud toidud on keelatud.

Jaanuarist alates ei saa koolilapsed enam süüa kartulikrõpse, burgereid, maiustusi ja muud ebatervislikku ning juua suhkrurikkaid karastusjooke.

Soome kõrvaldab takistusi sõjalise abi andmisele ja saamisele

Soome valitsus tahab kõrvaldada seadustes sisalduvad takistused sõjalise abi andmisele ja vastuvõtmisele.

Asja võttis üles Koonderakonna rahvaesindaja Ilkka Kanerva, käsitledes Rootsi allveelaevajahiga seoses parlamendis samme, mis teeksid abi andmise ja vastuvõtmise võimalikuks.

Välisminister Erkki Tuomioja ütles, et kriisiohjeseadust hakatakse juba varsti muutma, et seni esinevad takistused kõrvaldada.

«See ei puuduta ainult sõjalist abi või sõdurite kaudu antavat abi, vaid ka pääste- ja muud koostööd erinevates kriisiolukordades,» sõnas ta.

Muudatuste läbiviimiseks moodustatud töörühm teeb ettekande novembri alguses, seejärel arutavad seadusmuudatusi presidendi ja valitsuse välis- ja julgeolekupoliitikakomisjonis.

Kaitseminister Carl Haglund lisas, et läbi vaadatakse ka kaitsejõude käsitlevad seadused, et need ei saaks takistuseks poliitilisele tahtele näiteks olukorras, kus teised Põhjamaad vajavad Soome abi.

Soome seadused takistavad praegu abi andmist, sest kaitsejõududel on vaid kolm ülesannet: Soome sõjaline kaitsmine, teiste ametiisikute toetamine ja osalemine rahvusvahelises kriisiohjes.

Kaitseväe ülem kindral Jarmo Lindberg ütles täna MTV uudistele, et tema arvates oleks hea, kui soovi korral oleks võimalik ka solidaarsust ja toetust üles näidata.

Tuomioja sõnul liigub Soome ja Rootsi kaitsekoostöö üha enam ühishangete suunas. See nõuab kokkulepet, kuidas ühiseid vahendeid kriisiolukorras kasutatakse.

Eesmärgiks ei ole esialgu veel kahe riigi igakülgse kaitsekoostöö leping, lisas välisminister.

«Aga seda peab muidugi ütlema, et keegi ei tea, kas see ei või kümne või paarikümne aasta pärast aktuaalseks muutuda.»

Venemaa nõuab kohtu kaudu hüvitist, kui Mistralide lepingut ei täideta

Venemaa nõuab kohtu kaudu hüvitist, kui Prantsusmaa ei täida kopterikandjate Mistral tarnimise lepingut, ütles president Vladimir Putini personaliülem Sergei Ivanov täna.

«Ma võin teile öelda, mida Venemaa teeb siis, kui lepingut ei täideta. Siis esitatakse kohtusse hagi ja nõutakse kahjutasu maksmist vastavalt lepingule, nii nagu igal pool mujal tsiviliseeritud maailmas,» ütles Ivanov Sotšis.

Prantsuse suursaadik Moskvas Jean-Maurice Ripert ütles 10. oktoobril, et Pariis ei pea Mistral-klassi helikopterikandjate üleandmist Venemaale praegu võimalikuks, sest Ukraina kriisile ei ole rahumeelset lahendust leitud.

«Ukraina kriisi praeguses olukorras ei ole piisavalt leppimise märke, et Mistralide üleandmine oleks võimalik. Aga kontakte ei ole peatatud ega katkestatud. Üleandmine on lihtsalt edasi lükatud,» seletas diplomaat Peterburis ajakirjanikele.

Prantsusmaa nõustus 2011. aastal ehitama ja tarnima Venemaale kaks kopterikandjat Mistral ühtekokku 1,2 miljardi euro eest. Esimene kopterikandja Vladivostok pidi üle antama sel sügisel.

Universaalne dessantlaev-kopterikandja Mistral on 210 meetrit pikk ja arendab kiirust üle 18 sõlme.

Meeskonna suuruseks on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, pardale mahub üheaegselt kuus kopterit.

PBK sai Lätis taas trahvi

Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu trahvis täna venekeelset telekanalit Pervõi Baltiiskii Kanal (PBK) Ukraina sündmuste erapooliku kajastamise eest.

 

Trahvi suurus on 3600 eurot, mis on maksimaalne karistus. Samadel põhjustel trahvis nõukogu telekanalit ka tänavu mais. Nõukogu põhjendas toona trahvi määramist sellega, et PBK uudisteprogrammis «Vremja» esitasid arvamusi vaid inimesed, kes pidasid võimuvahetust Ukrainas põhiseadusvastaseks ja õigustasid Vene agressiooni, teisele arvamusele sõna aga ei antud.

Vastavalt seadusele võib nõukogu võtta kaalumisele sellise kanali sulgemise, kes on saanud aasta jooksul kolm korda trahvi. PBK sai mullu kaks trahvi ja tänavu samuti kaks. Telekanal on nimetanud nõukogu tegevust tsensuuriks.

Lisaks PBK-le määras nõukogu täna raadiojaamale Avtoradio Rēzeknē 700 euro suuruse trahvi samuti Ukraina sündmuste kallutatud ja ühekülgse kajastamise eest.

Peter Mattsson: luuraja on kardetavasti saavutanud oma eesmärgi

Stockholmi saarestikus nädal aega kestva otsinguoperatsiooni põhjustanud seade on käivitanud kõneka ahelreaktsiooni, mis annab luurajale kätte kogu vajaliku info Rootsi kohta, analüüsis Stockholmi kaitsekolledži lektor Peter Mattsson Postimehele antud usutluses.

Mida ütles Teie kõhutunne, kui kaitsevägi teatas möödunud reedel, et alustab operatsiooni tundmatu luureobjekti leidmiseks otse Stockholmi külje all?

Ma mõtlesin Venemaa arusaamisele kaasaegsest sõjast ja mõistsin, et see ongi viis, kuidas seda ellu viiakse. Nad tahtsidki, et neid märgataks. Mida nad selle operatsiooniga näitavad on see, et «me saame siin olla ja kui me oleme siin, siis võime sõrmenipsuga sulgeda kogu mereliikluse Stockholmi». Nende sihtmärk ei ole Rootsi sõjavägi, vaid poliitikud ja avalikkus.

Nad tahavad kontrollida, kuidas te reageerite?

Jah. Ma olen kindel, et nad teevad väga põhjalikku analüüsi, mida meedia toimuva kohta ütleb, millised on riigikaitse ekspertide teooriad. Asja organiseerijad panid ainult millelegi alguse, aga edaspidi saavad ainult istuda ja jälgida. Ma arvan, et nad saavad enda jaoks päris hea analüüsi, milline on Rootsi võime sellise kriisiga toime tulla.

Miks räägib Rootsi ühiskond ametlikul tasandil teadmata riigi tundmatust objektist, aga eravestluses tunnistavad kõik, et see ei saa olla keegi peale venelaste?

See on Rootsi diplomaatia ja see mängib Venemaa kasuks. Venelased kasutavad selliste infooperatsioonide kohta väljendit refleksiivne kontroll. Selle eesmärk on kontrollida inimeste mõtlemist ja käitumist väikeste oskuslike sammude kaudu. Ka praeguse operatsiooniga on venelased olnud väga edukad, kõik on läinud täpselt nii, nagu nad tahtsid.

Mida teadlane silmas peab, loe juba reedesest Postimehest või Postimees Plussist!

Batmani rolli esitaja saab Steve Jobsi filmi peaosatäitjaks

Kolm aastat tagasi surnud Apple’i asutajast ja juhist Steve Jobsist rääkiva filmi peaosaliseks saab Briti näitleja Christian Bale, kelle üks seniseid tuntumaid rolle on Batman.

Näitlejal polnud vaja teha isegi prooviesinemist, ütles Bloombergile käsikirja autor Aaron Sorkin.

«Meil on vaja kindla vanusega parimat näitlejat ja selleks on Chris Bale,» ütles Sorkin. «Meil ei olnud prooviesinemist. Tõsi, oli kohtumine,» lisas ta.

Sorkin, kelle Facebookist jutustava Sotsiaalvõrgustiku käsikiri sai Oskari on kirjutamas käsikirja Walter Isaacsoni raamatu Steve Jobs põhjal filmistuudio Sony jaoks.

Varem on räägitud, et Jobsi osatäitaks võiks saada Leonardo DiCaprio.

Avakov: Ukrainas tagab valimiste ajal korda üle 80 000 miilitsa

Ukrainas tagab pühapäevastel parlamendivalimistel korda umbes 82 000 miilitsat, kellest üle 60 000 tegeleb valimisjaoskondade turvamisega, teatas Ukraina siseminister Arsen Avakov kohtumisel peaminister Arseni Jatsenjukiga.

Umbes 18 000 miilitsat valvab samal ajal tänavatel ja 4000st kavatsetakse moodustada erireageerimisrühmad, kes saadetakse vajadusel vägivallatsejaid ohjeldama, ütles Avakov.

Ukraina valimistega seoses on juba algatatud 227 kriminaalasja, sõnas Avakov. Enamik neist Odessa, Kiievi, Tšernigivi ning Harkivi piirkondades.

Läti ärimees päästis latid

Läti ärimehel Druvis Vectirānsil hakkas hale ilusatest Läti lattidest, mida ootas ahjudes kütteks põletamine või prügimäele kallamine.

Ettevõtte SIA Kepler78b omanik on seisukohal, et Läti elanikud olid lattide kui riikluse ja rahvusliku identiteedi sümboli üle õigusega uhked, kirjutab Dienas Bizness – tegemist oli tõenäoliselt kõige kaunima paberrahaga maailma üldse, mis võitis arvukaid auhindu ning pälvis alati välismaalaste imetluse, kui nood seda esmakordselt näha said.

Et tagada lattidele väärikam saatus, pöördus SIA Kepler78b Läti keskpanga poole taotlusega omandada peenestatud latid. Tänu keskpankurite vastutulelikkusele õnnestuski firmal «rahamass» enda kasutusse saada.

Nüüd valmivad kunagisest paberrahast käsitööna rahvuslikud suveniirid – massile lisatakse liimi, segu valatakse vastavasse vormi ning kuivatatakse.

Firma pakub isegi võimalust saada «miljonäriks». Selleks tuleb osta vastava kaalu jagu kasutamata viielatiseid. Jõuludeks tulevad müüki lattidest ehted kuuse külge riputamiseks.

Vanemad ei saanud kusagilt kaitset peksjast poja eest

Öeldakse, et kõik õnnelikud perekonnad on üksteisega sarnased, aga iga õnnetu pere on õnnetu omamoodi. Võib-olla tõesti. Ehkki perekond Lopatnikovi õnnetus pole just väga erakordne ja küllap elab tänagi mõni pere samasuguses olukorras või satub sellesse homme. Ja samamoodi ei tea, kuidas tulla toime agressiivsuse ja alatusega.

Ajaleht sai perekond Lopatnikovi loost teada jurist Vjatšeslav Vassiljevi (õigusbüroo Stildem) kaudu, kes aitab kannatanutel suhelda õiguskaitseorganitega.

Perekond Lopatnikov koosnes isast, emast ja kolmest täiskasvanud pojast. Isa oli 74-, ema 80-aastane. Noorem poeg elab Moldovas ja temaga saab suhelda ainult telefonitsi.

Keskmine on meremees ega viibi seetõttu sageli Eestis. Sagedamini suhtles vanade Lopatnikovidega keskmise poja abikaasa, kes püüdis pikka aega äia ja ämma päästa.

Mille või kelle eest? Vanema poja Sergei eest, kes elas koos vanematega Tallinnas Lasnamäel. Püsivalt vanemate juures ei ole ta kaua elanud, varem käis ta seal ainult aeg-ajalt, elades pärast naisest lahkuminekut (lahutatud pole nad ametlikult senini) korrapäratut elu.

Tänavu veebruaris tegid eakad vanemad otsuse, mis ülejäänud perekonnale tundus imelik: nad kinkisid oma ühetoalise korteri esiklapsele. Tõsi, kinkeaktis oli klausel, et nad ise saavad seal elada elu lõpuni. Leping kinnitati notari juures, kes veendus, et kinkijad on terved, adekvaatsed, saavad oma tegudest aru ja suudavad neid kontrollida.

Sugulased tegid avaldusi

Jurist ütles, et lepingule allakirjutamisega algas eakate inimeste õuduste jada. Sergei muutus järsult: hakkas vanemaid süstemaatiliselt kolkima ja mõnitas neid igat moodi. Sugulased pöördusid politsei, sotsiaaltöötajate ja arstide poole, kes fikseerisid peksmise jälgi ja tervise üldist halvenemist. Aga midagi ei muutunud.

22. septembril leidis aset järjekordne vahejuhtum, mille järel vanemad olid taas läbi pekstud. Politsei viis Sergei minema, aga juba järgmisel päeval oli ta kodus tagasi, misjärel viidi Zoja ja Nikolai Lopatnikov kiirabiga Mustamäe haiglasse. 6. oktoobril said sugulased aga teada, et Nikolai on hooldushaiglas surnud. Zoja saadeti samuti hooldushaiglasse, kus ta suri mõni aeg pärast oma mehe surma.

Jurist esitas kuivad, emotsioonideta andmed. Sugulased kirjutasid mitu korda avalduse politseile ja prokuratuurile, nõudes kriminaalasja algatamist ning Sergeilt ja tema sõpradelt, kes samuti käisid korteris pidutsemas, vanainimeste mõnitamise võimaluse võtmist. Vähemalt kolm korda anti neile ametlikult eitav vastus.

Viimase kirja said nad prokuratuurist päev pärast Nikolai Lopatnikovi surma. Selles andis prokuröri abi Paul Pikma teada, et uue avalduse põhjal kriminaalasja ei algatata, sest asi on juba algatatud ning uurimist on alustatud varasemate episoodide põhjal. Millise paragrahvi alusel uurimine on algatatud, seda sugulased tol hetkel ei teadnud.

Me võtsime ühendust keskmise venna abikaasa Gulnaraga. «See oli põrgu,» sõnas naine. «Me üritasime koos mehega alati Sergeid maha rahustada või saada politsei ja sotsiaaltöötajate abi, aga meie pöördumiste peale ei reageerinud keegi. Kõik pöörasid meile selja. Sergei sõimas meil telefonis näo täis ja viskas toru hargile, mõnikord aga tuli kõnelda hoopis tema sõpradega, kes meid ähvardasid.»

Ta on kindel, et just mehevenna sõbrad on toimunus süüdi, kuigi ka küdi ise polnud kunagi ilmutanud kannatlikku meelt. Aga kuni joomakaaslased otse talle koju ei tulnud, ei peksnud ta vähemalt vanemaid ega ajanud neid korterist välja.

«Konstaabel sinna ei läinud, kuigi me palusime teda isegi kirjalikult. Kohale sõitnud patrullid viisid Sergei minema ainult üheks päevaks, siis tuli ta tagasi ja korraldas veel rängema peksmise,» rääkis Gulnara.

«22. septembril peksis ta vanemaid kohe tugevasti. Ta viidi jälle minema, aga lasti ka jälle vabaks. Siis lubas ta ise ja lubasid tema sõbrad, et midagi sellist enam ei kordu ja vanemate eest hakatakse hoolitsema. Kuid mõne tunni pärast helistasid naabrid ja ütlesid, et onu Kolja ja tädi Zoja seisavad alasti ja läbipekstuna tänaval. Ta peksis neid ikkagi uuesti ja viskas tänavale.»

Tol päeval viidi vanainimesed Mustamäe haiglasse. «Arstid ütlesid, et emal on roided murdunud, isal rangluu ja käsi. Peaaegu kogu haigla tuli vaatama vanemaid, kelle poeg oli läbi peksnud. Hiljem viidi nad Maardus asuvasse hooldushaiglasse. Seal onu Kolja surigi, meile öeldi, et kopsupõletikku. Tädi Zojat külastasin iga päev, aga tal oli kogu aeg aina halvem olla.»

Gulnara ütles, et Sergei keeldus isa matmast. Teatas, et tal pole raha, vanemate pensioni oli juba laiaks löönud. Gulnara maksis ise kinni äia ja ämma hoidmise hooldushaiglas. Ta sai teada, et 22. septembri peksmise asjus on siiski uurimine algatatud: teda on juba kutsutud tunnistust andma. Uurimise tõttu ei antud välja Nikolai surnukeha, nii et dokumendid õnnestus saada alles 15. oktoobril ehk kaheksa päeva pärast surma.

«Sergei ei ole peaaegu kunagi kaine, temaga ei saa üldse rääkida. Sõbrad on tal kogu aeg kõrval, ei lase Sergeil sugulastega üksi jääda, ähvardavad veel takkapihta. Kui teda telefoniga kätte saab, siis ta ainult sõimab.»

Elukohast lahkumise keeld

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ütles ajalehele, et 22. septembril teatati politseile, et Linnamäe tee korteris tungiti kallale 74-aastasele mehele ja 80-aastasele naisele. Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Kahtlusalusena on üle kuulatud 46-aastane meesterahvas.

Palusime prokuratuuril täpsustada, kas seoses kannatanute surmaga muudetakse ka paragrahvi ning miks ei ole Sergeid seniajani vahi alla võetud.

«Kuriteo liik võib uurimise käigus veel muutuda, aga selle otsuse saab teha ainult kogutud tõendite põhjal. Vahetult pärast juhtunut kogutud andmetel ei olnud kannatanute vigastused rasked, kuid lõpliku hinnangu annab vigastuste tõsidusele kohtuarstlik ekspertiis,» vastas Põder. «Kui ekspertiis näitab, et vigastused olid rasked, või kui selgub, et kannatanu vastu kasutatud vägivald tõi kaasa tema surma, siis muutub ka kuriteo kvalifikatsioon.»

Ta täpsustas, et raskeks loetakse vigastusi, mis on eluohtlikud ja mille ravimisele kulub üle nelja kuu või kui nende vigastuste tõttu kannatanu kaotab mõne elundi, tekib raske psüühikahäire, katkeb rasedus või väheneb oluliselt töövõime.

«Esialgu sai kinnipeetud mees kahtlustuse teise astme kuriteos ja [kuna] teda pole varem vägivallakuritegude eest karistatud, kehtestas politsei talle eeluurimise ajaks elukohast lahkumise keelu. Vahistamine on äärmiselt tõsine isiku õiguste piiramine, mistõttu saab kohus võtta kahtlustatava vahi alla ainult siis, kui on oht, et ta hakkab kas menetlusest kõrvale hoidma või paneb toime uusi kuritegusid,» selgitas prokuratuuri esindaja.

«Kui uurimise käigus kogutud info sellistele ohtudele viitab, siis muudetakse kindlasti ka tõkendit. Kuriteo raskus pole seaduse järgi otseselt vahistamise aluseks, aga mida raskem kuritegu, seda suurem on menetlusest kõrvalehoidmise oht.»

Ajaleht pöördus ka politsei poole, et teada saada, kui sageli tehti väljakutseid Lopatnikovide korterisse. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Viktoria Korpan teatas: «Seoses selle korteriga on politsei viimasel paaril aastal saanud mitu teadet korrarikkumise või elanikevahelise konflikti kohta. Korrarikkumiste või konfliktide põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Sealjuures kutsusid politseid välja mitmed selles korteris elavad inimesed ja korrarikkujateks olid samuti mitmed selles korteris elavad inimesed.»

Vastus tundus ebaselge, mistõttu palusime selgitada, miks ei sekkunud politsei tõsisemalt. Sergei ähvardab ju praegugi ikka veel oma sugulasi, näiteks Gulnarat ja tema last. «Politsei on selle pere eri liikmetelt saanud mitu korda teateid ja avaldusi, mille aluseks on olnud probleemid seoses halbade perekonnasiseste suhetega, mis on seotud rahaga või alkoholi tarvitamisega,» täpsustas Korpan.

«Avalduste kontrollimisel võtsid politseinikud ühendust ka Sergei Lopatnikoviga. Tol hetkel ei tuvastatud reaalset vägivalda või reaalset vägivallaohtu.»

Me püüdsime ühendust saada ka Sergei endaga, kes sugulaste sõnul joob aina sõpradega edasi. Tema telefon oli kogu aeg välja lülitatud.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Politsei uurib Elroni veebilehe küberrünnakut kriminaalmenetlusega

Keskkriminaalpolitsei algatas kriminaalmenetluse, et selgitada välja Elroni kodulehe üldosa vastu suunatud küberrünnaku asjaolud.

«Asjaolude esialgse kontrollimise järel alustas keskkriminaalpolitsei kriminaalmenetluse paragrahvi alusel, mis käsitleb arvutiandmetesse sekkumist,» teatas BNSile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

«Kriminaalmenetlusega uuritakse, kes ja kuidas paigaldas Eesti Liinirongid ASi kodulehele elron.ee pahavaralise koodi, mille eesmärgiks oli järgnev pahavara levitamine kolmandate isikute arvutitesse.»

Eeluurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo ning juhib riigiprokuratuur.

Koerad ründasid eakat naist

Viljandis ründasid kaks suurt koera kolmapäeval kella 13.30 ajal mitut möödujat ning kannatada sai üks eakas naine, kellele tuli haiglas abi anda.

Kui kohale kutsutud politseinikud August Maramaa puiesteele jõudsid, olid koerad endiselt tänaval ja ülimalt agressiivsed. Korrakaitsjatel õnnestus nad majja sulgeda ning said ka ühendust ühe kohaliku mehega, kelle teada on koerte omanikud välismaal puhkusel. Loomaomanikega politseil kontakti saada ei õnnestunudki. Hiljem alustati juhtumi osas väärteomenetlust.

Lisaks hammustada saanud naisele ründasid koerad ka üht lapsevankriga naist. Lapsega jalutanu suutis aga koerte rünnaku niimoodi tõrjuda, et keegi viga ei saanud.

Politsei paneb kõikidele koeraomanikele südamele, et nende loom oleks kindlalt suletud hoovi või eluruumidesse. Avalikus kohas koeraga viibides peab loomal olema jalutusrihm ja suukorv.

Hulkuva looma omanikku saab karistada rahatrahviga kuni 400 eurot ning kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimese tervisekahjustus, ulatub rahaline karistus juba 800 euroni.

VIDEOLUGU: Kuidas eristada päästeametnikku libainspektorist?

Sel nädalal toimus Järvamaal järjekordne juhtum, kus kaubikuga sõitnud tundmatu meesterahvas püüdis tuletõrjeinspektori pähe inimese koju pääseda. On põhjust arvata, et selliseid intsidente on olnud rohkem kui avalikkuseni seni jõudnud.

Viimane võimalik kelmijuhtum juhtus teisipäeval, mil tundmatu meesterahvas käis Järva-Jaani vallas üksi elava vanema naise ukse taga ja soovis sisse saada. Mees väitis, et on tuletõrjeinspektor Tallinnast, kuid töötõendit tal ette näidata ei olnud. Aprilli lõpus külastasid Retla külas elavat naisterahvast kaks end päästeameti tuleohutusinspektoritena esitlenud meest. Lugu lõppes nagu Järva-Jaaniski ehk töötõendi küsimusele järgnes kiire äraminek. Mõlemat sündmust ühendab väiksemapoolne valge kaubik, millega asjaosalised väidetavalt sõitsid.

Nii Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner kui ennetaja Marju Tamsalu avaldasid arvamust selliseid libainspektori juhtumeid on olnud rohkem kui avalikkuseni jõudnud. «Tahaksin küll loota, et ma eksin, kuid tegelikkus on selline, et inimesed lihtsalt ei kipu neist sündmustest teada andma,» sõnas Kärner.

Vaata videotest, kuidas eristada õiget päästeametnikku libainspektorist ning miks Päästeamet kodukülastusi teeb!

Joobes juht lõpetas teekonna võõral õuel

Eile varahommikul sõitis joobes ja lubadeta juht Jõgevamaal võõrale õuele ja lõpetas teekonna puule otsa sõites. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 5.45 ajal Jõgevamaal Palamuse vallas Toovere külas. Alkoholi tarvitamise tunnustega ja juhtimisõiguseta 23-aastane Taimo sõitis sirgel teelõigul sõiduautoga Volvo V70 teelt välja Kaasiku talu õuele ja seal vastu puud.

Sõiduki juht toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Eile toimus veel teinegi vastu puud sõitmine. Kella 12.33 ajal toimus liiklusõnnetus Järvamaal Järva-Jaani vallas Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere maantee 5. kilomeetril. Seal sõitiss Citroen Berlingo, mida juhtis 43-aastane Jyri, paremale teelt välja vastu puud.

Kiirabi toimetas turvavarustust mitte kasutanud juhi Rakvere haiglasse. 

Viljandimaal uppus paisjärve naine

Eile kella 18.07 ajal leiti uppununa Viljandi maakonnast Karksi vallast Karksi-Nuia paisjärvest vanem naine.

Päästjad tõid surnukeha veest välja.

Politsei võttis kihutaja autost hoiule sadu nuge ja muud kraami

Politsei peatas kolmapäeval Pärnumaal lubatust oluliselt kiiremini sõitnud kaubiku ja võttis kaubamärgiõiguste rikkumise kahtlusega hoiule kaubiku lastiks olevad köögitarvikud, nende hulgas üle 500 komplekti erinevaid kööginuge.

Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinikud peatasid kolmapäeval kella 10 paiku Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Häädemeeste vallas kinni Eesti numbrimärkidega Renault Traficu kaubiku, mille kiiruseks mõõdeti 136 km/h, samas kui suurim lubatud kiirus oli sellel teelõigul 90 km/h.

Autot juhtis 1981. aastal sündinud Rumeenia kodanik. Juhi ja auto kontrollimisel äratas politseinike tähelepanu kaup, mis sõidukis oli, ning see võeti hoiule, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Politseinike tähelepanu äratas see, mida nad auto kontrollimisel märkasid. «Meile paarimehega jäi silma, et auto on piltlikult öeldes maast laeni täis köögitarvikuid,» rääkis Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Imre Veber.

«Kuna politsei on pidanud viimasel ajal väga palju kokku puutuma Rumeenia kodanikega, kes inimesi erinevates Eestimaa kohtades tüütavad ja rahu häirivad, siis otsustasime meest ja tema kaupa täpsemalt kontrollida. Täiendavateks toiminguteks suundusime koos mehe ja  kaupa täis autoga Pärnu politseijaoskonda.»

Järelevalve käigus selgus, et osa kauba puhul võib olla tegemist kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumisega ning köögitarvikud võeti politseisse hoiule seniks, kuni selgub, kas tegemist on kaubamärgiõiguste rikkumisega või mitte.

Hoiule võeti 560 komplekti erinevaid nuge, 100 komplekti erinevaid köögiriistu ja 24 komplekti potte. Kui sarnaste toodete turuväärtus kokku arvutada, siis oli tegemist üsna hinnalise koormaga. Üks nugadekomplekt maksab ligikaudu 20 eurot, sama turuväärtusega on ka köögiriistakomplekt ning potikomplekt maksab hinnanguliselt 50 eurot. Kokku on kaupa umbes 14 400 euro väärtuses.

Kiirmenetluse otsusega määrati mehele lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahv ning mees sai rendile võetud autoga teekonda jätkata. 

Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhi Sander Peremehe sõnul on oluline, et põhitööna liiklusjärelevalvega tegelevad politseinikud pööraksid peatatud autode kontrollimisel tähelepanu lisaks selle juhile ka muule. Peremehe hinnangul on oluline kontrollida kõiki autos viibivaid isikuid ning ka veost, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid isikuid ja keelatud kaupa. 

Pildid: autoga vastu puud sõitnud mees viidi haiglasse

Täna lõuna ajal juhtus Lääne-Virumaal liiklusõnnetus, milles sai viga sõiduki roolis olnud mees.

Õnnetus juhtus Lääne-Virumaal Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere tee 12. kilomeetril täna kella 12.30 ajal, kui Pikevere poolt tulnud 43-aastane Yuri sõitis Citroën Berlingoga sirgel teelõigul teelt välja vastu puud.

Autos viibis õnnetuse hetkel vaid juht, kes sai vigastada ning toimetati Rakvere haiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selgitab välja menetlus.

Tartumaal kanepikasvatust pidanud mees sai karistada

Tartu maakohus karistas täna tingimisi vangistusega noormeest, kes pidas Tartumaal paarikümnest taimest koosnenud väikest kanepikasvatust.

Kohus määras 21-aastasele Aleksandrile kokkuleppemenetluses kanepi ebaseadusliku kasvatamise ning kasvatatud kanepist marihuaana ebaseadusliku valmistamise ja hoidmise eest kolmeaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Lisakohustusena ei tohi süüdistatav käitumiskontrolli ajal tarvitada narkootikume. Karistusaja hulka arvas kohus kolm eelvangistuses viibitud päeva, ühtlasi tuleb noormehel tasuda menetluskulude katteks 1936 eurot.

Süüdistuse järgi kasvatas mees Tartumaal Peipsiääre vallas asuval kinnistul 25 kanepitaime, mille korrakaitsjad leidsid ja võtsid läbiotsimisel ära tänavu 13. mail. Lisaks leidsid politseinikud ligi 20 grammi marihuaanat.

Süüdistatav oli varem kriminaalkorras karistamata. 

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

«Pealtnägija»: üürnikud tühjendasid maja ja lavastasid sissemurdmise

Niinimetatud puuküürnikest on ka «Pealtnägijas» korduvalt juttu olnud, aga seekordne juhtum on uus tase. Üürilised müüsid maja omaniku varast tühjaks, maksid sama rahaga nii palju üüri, et neid välja ei visataks, siis lavastasid sissemurdmise, aga jäid sellega haledalt vahele. Ometi neid välja visata ei saanud. Kõige krooniks laiutab politsei aga käsi – vara tagasi ei saa ja hüvitisest tuleb ilmselt suu puhtaks pühkida.

Tragikomöödia keskmes on 80ndatel ehitatud ja 2005. aastal aastaringseks elamiseks renoveeritud 78-ruutmeetrine suvila mõne minuti kaugusel Pärnu piirist, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Kaks aastat tagasi kolis omanik Andrus Lõõbas Tallinna ja teise kodu pidamine Reiul muutus tülikaks. 2013. aasta suve lõpus pani Lõõbas kinnisvaraportaali kuulutuse. Huvilisi oli mitmeid, aga kõige pikemast lepingust oli huvitatud üks noor pere. Majaomaniku ema oli kohal, kui nad esimest korda saabusid.

See paar olid Elar ja Triin Allmaa. Mees rääkis, et on ehitaja, nagu majaomanik Andruski. Naine oli teise lapse ootel dekreedis. Leping sõlmiti 27. oktoobril 2013 ja sellele andis allkirja Triin Allmaa. Nähes, et tegu on noore perega, lasi Lõõbas kuuüüri 170 euro peale ja mitte ainult seda... Andruse naine Agnes nägi, et lapseootel üürnik kannab külmal ajal lühikest jopet ning andis soojema kehakatte.

«Ma just tegin remondi ka sees ära. Kõik oli ilus värske ning nendele sobis see. Ma ütlesin, et kõik mis siin sees on, kõik jääb. Telekad, kõik, midagi pole vaja tuua, tuled kaks kätt taskus ja rohkem polegi midagi vaja,» meenutas Andrus.

Lisaks sisustusele jättis omanik majapidamisse suure hulga oma asju, mis olid eraldi garaažis ja panipaigas. Kuna peremees ise üüris Tallinnas korterit, ei olnud tal neid asju mujale panna. Üürnikud kinnitasid, et need asjad neid ei sega.

Kui esimesed kaks kuud laekus üür tähtajal, siis juba detsembris tekkis esimene viivitus. «Saan aru et, ehitusel ikka juhtub, tööandja ei maksa õigel ajal raha ära või ei saa objekti valmis,» rääkis Andrus. Üüri tilgutati 20, 50 ja 100 euro kaupa nii, et omaniku kannatus ei katkenud. Kui algul käis Lõõbas regulaarselt Reiul, siis ajapikku jäi see hõredamaks ja aasta alguses tuli sisse mitmekuune paus. Kuni märtsi lõpus sai ta ootamatult kõne politseist ning teatati, et suvilasse on sisse murtud.

Pärnu politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri sõnul oli Elar Allmaa teatanud, et tundmatud kurikaelad on suvilast asju varastanud. Omanik aga kahtlustas kohe, et miski on mäda ja salvestas järgmisel päeval sündmuskohal vestluse üürilisega. Hulgaliselt detaile ei klappinud sissemurdmise versiooniga. «Seal on sellised kohad, kust ei pääse inimene sissegi. Inimene varastab minu asjad kõik ära, aga üürniku asjad jätab kõik sisse,» rääkis Andrus Lõõbas.

Kõige trööstitum vaatepilt avanes garaažis, kus omanik hoidis muu hulgas vanaaegseid mootorrattaid ja talle moraalselt tähtsaid vanaisa esemeid. Lisaks mootorratastele olid väärtuslikumast kraamist kadunud mitu komplekti valuvelgi koos kummidega ja paarkümmend alust fibo-plokke, väiksemaid asju ei jõua lugedagi.

Omaniku sõnul on kahju kokku 38 000 eurot. Kogu kraami ära viimiseks oleks vargad pidanud käima öö jooksul mitu korda veoautoga, mis polnud lihtsalt usutav. Ta hakkas juhtunut uurima ning helistas oma tuttavattele. «See tuli mul selgeks peaaegu sama päeva õhtul, kes on asjad ära varastanud ja kuhu on need müüdud.»

Üürnik läks lõhki. Allmaa tunnistas, et oli alates jaanuari kuust maja jupikaupa tühjaks müünud. Ta möönas seda ka «Pealtnägijale» ning põhjendas töö ja raha puudumisega. Allmaa sõnul müüs ta võõrad esemed maha «ajutiselt». «Plaan oli need hiljem tagasi muretseda, aga see ei läinud korda,» väitis mees.

Andrus Lõõbas tegi ise detektiivitööd, peilis nimeliselt välja, kellele ja kuhu väärtuslikumad asjad läksid, andis info politseile ja soovis, et varastatud kraam tagasi võetaks või vähemalt arestitaks, et seda edasi ei müüda. Aga, oh üllatust! Politseist öeldi mehele, et kolmas isik ehk heausklik ostja on varastatud asjad ära ostnud ja nad ei saagi mitte midagi teha.

Andres Sinimeri selgitas, et kui üüritakse välja mingid hooned või ruumid ja seal sees on vara, nii et antakse valdus justkui vabatahtlikult üle, siis sellega aktsepteeritakse ka riski, et need võivad kaduma minna. «Seetõttu on seadusandja ette näinud, et sellisel juhul jääb kehtima heauskne omand,» lisas politseiosakonna juht.

Ehk et kuna Lõõbas andis maja, kus tema asjad sees, ise üürnike valdusesse, pole tegu varguse, vaid omastamisega. Ja omastatud vara ostjad on seaduse silmis heausksed. Perekond Lõõbasele see pähe ei mahu. Kui panipaik oli lukust lahti, siis garaaži tabaluku lõikas üürnik lihtsalt maha. Ometi see justkui varguseks ei kvalifitseeru. Aga taga targemaks – ehkki pätt jäi vahele ja tunnistas üles, ei saanud teda välja visata, sest üürileping kehtis edasi ning ta sai veel kuu aega suvilas elada.

Selle aja jooksul pandi toast pihta elektriradiaator, õhupüstolist lasti valgustikuplid puruks ning seinad auklikuks, viidi minema digiboks. Andrus näitas seinale: «Siin olid mul kõlarid, kinokodusüsteem, kõik on ta ära viinud.» Uus kamina detail, mille Andrus oli üürnikule andnud, rändas metallikokkuostu punkti.

Allmaa, kes, nagu selgub, on ka varem varguse eest karistatud, keeldus kaamera ette tulekust, aga ei eitanud midagi. Ta tunnistas isegi, et jäi üüriraha lõpu võlgu ja jättis elektriarve maksmata. Ainus, millele ta vastu vaidleb on kahjusumma suurus – tema hinnangul oli see maksimaalselt 9000 eurot.

Uurimise algusest on möödas varsti üheksa kuud, aga asi venib, sest töö käigus tuli politsei sõnul välja Allmaa teisigi patte. Andres Sinimeri sõnul on kahtlustatava puhul tegemist kelmiga, kes on suures osas omale elatist hankinud teisi inimesi pettes.

Arvestades, et ta ise möönab tehtut, mõistetakse Allmaa ilmselt lõpuks süüdi, aga tegelikult mitte keegi ei usu, et kannatanu kahju hüvitatakse, olgu see siis 9000 või 38 000. Nagu näitavad tänaseni Reiu tee postkasti saabuvad tähitud kirjad, on Allmaa arved niigi arestitud ja võlakütid kukil. Isegi politsei möönab, et hinge kinni hoida ei maksa. Üldiselt on nii, et need, kes teiste asju varastavad või välja petavad, müüvad võõra kraami kohe maha ning tavaliselt ei ole neilt mitte midagi tagasi saada.

«Tsiviilnõue nende vastu tuleb, kahjud mõistetakse loomulikult välja, on tulnud ka ette, et on neid hüvitatud,» ütleb Sinimeri.

«Nördima paneb see, et, et Eesti seadused on liiga kehvad. Oled korralik inimene, siis maksa ja kannata lihtsalt, ma ei oska muud midagi öelda. Kui oled pätt, siis ela hästi ja tee kuritegusid. Ma ei oska mitte midagi öelda,» on Andrus nõutu.

Elar Allmaa ise ütleb, et on saanud uue töökoha ja püüab siiski jupikaupa vanu võlgu klaarida, seetõttu lubas ta ka «Pealtnägija» kohtusse anda, kui saates tema nimi ja nägu avaldatakse. Saate tegijad siiski võtsid selle riski.

Politsei paneb südamele – kui te ei taha sama reha otsa astuda, sõlmige võimalikult konkreetne üürileping, pange oma asjad luku taha ja võimaluse korral kindlustage ära. Täpsemat juriidilist selgitust, kust jookseb varguse ja omastamise ning heausksuse piir, saab lugeda «Pealtnägija» kodulehel.

Prokurör nõuab mitmekordsele mõrvarile eluaegset vangistust

Prokurör taotles kolmapäeval Viljandi kohtumajas eluaegset vangistust mehele, kellel lasub süüdistus mõrvas, kahe inimese peksmises ning kolme mobiiltelefoni varastamises.

Varem kaks inimest tapnud ja oma 38-aasta pikkusest elust ligi 16 trellide taga istunud Juri Kolesnikovile esitatud süüdistuse kohaselt viibis ta eelmise aasta 6. novembril koos teiste isikutega Viljandis ühes Paalalinna korteris, kus tarvitati alkoholi.

Mingil hetkel tekkis süüdistatava ja teise mehe vahel tüli, mille käigus võttis süüdistatav lauanoa ning tekitas kannatanule kergeid vigastusi. Lahkudes varastas ta kolm mobiiltelefoni. Varastatud telefonid on praeguseks omanikule tagastatud.

Järgmisel päeval tarvitas Kolesnikov alkoholi koos kahe tuttavaga Viljandis Loode tänaval asuva maja korteris. Üks meestest jõi ennast purju ning jäi magama. Süüdistuse kohaselt tungis Kolesnikov seejärel kallale teisele, 1970. aastal sündinud mehele, keda ta lõi korduvalt haamriga pähe. Kannatanu suri sündmuskohal.

Kui magama jäänud mees ärkas üles, siis tungis süüdistatav ka talle kallale ja lõi teda näo- ja pea piirkonda. Seejärel helistas ta politseisse ning korrakaitsjad võtsid ta sündmuskohal vahi alla.

Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa palus kolmapäeval kohtuvaidluses Kolesnikovi süüdimõistmist mõrvas, kehalises väärkohtlemises ja varguses ning taotles talle eluaegset vangistust. Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus oma kaitsealune õigeks mõista.

Politsei arvestab õnnetuste uurimisel ka autokaameraid

Politsei võtab liiklusõnnetuste menetlusel arvesse ka autos olnud liikluskaamera videosalvestist.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles BNSile, et liikluskaamera olemasolu autos või bussis lihtsustab oluliselt õnnetuse põhjustaja vastutuselevõtmist, seda eriti siis, kui õnnetuse põhjustaja põgeneb sündmuskohalt.

Tallinna liikluses tekib ikka ja jälle olukordi, kus bussi- või trollijuht on näiteks ootamatult ühissõidukile ette pööranud sõiduauto tõttu sunnitud tegema äkkpidurduse, mille tagajärjel on reisijad ühissõidukis kukkunud ja viga saanud.

Tallinna ühissõidukeile siiski liiklussituatsiooni salvestada võimaldavaid kaameraid paigaldatud ei ole.

10-aastase tütre autorooli lubanud purjus mees sai trahvi

Ida prefektuur karistas rahatrahviga meest, kes purjuspäi lubas autorooli oma 10-aastase tütre.

Prefektuuri pressiesindaja Mari-Riina Risti sõnul ei saanud politsei meest karistada purjuspäi autojuhtimise eest, kuna ta istus juhi kõrvalistmel, ning seetõttu jäi talle alles ka mootorsõiduki juhtimisõigust. Küll aga tuleb tal tasuda juhtimisõiguseta isiku autorooli lubamise eest trahv, mis jääb alla 300 euro. Karistusotsus pole veel jõustunud.

14. septembril kella 16 paiku jäi Jõhvi patrullpolitseinikele Toila vallas Saka-Toila tee 18. kilomeetril silma Honda, mille sõidustiil tundus kahtlane. Sõiduki kontrollimisel selgus, et roolis oli juhtimisõiguseta 10-aastane tüdruk ning tema kõrvalistmel istus 43-aastane mees, kes oli alkoholijoobes. Mees selgitas politseile, et tahtis tütrele lihtsalt meelelahutust pakkuda ja plaan oli sõita Toila poodi.

Politsei toimetas mehe arestimajja kainenema ja tema suhtes alustati väärteomenetlust. Tüdruk viidi koju ja anti emale üle.

«Radar»: Silvi Vraidilt raha välja petnud kelm on politsei poolt tagaotsitav

Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar» kirjeldas, kuidas lauljatar Silvi Vraidilt raha välja petnud kelm Silver Tamm on politsei poolt tagaotsitav.

Silvi Vrait polnud ainus naine, kes Silveri võrku sattus. Merike rääkis oma loo moonutatud häälel ja nägu varjates, et tema ja Silveri ühine laps ei saaks kunagi teada, kes tema tegelik isa on.

Kaheksa aasta eest Merike armus Silverisse ning jäi peagi ka lapseootele. «Mind hoiatati, öeldi, et mees pole aus, tegeleb kasiinoga, on kireva minevikuga, aga olin väga armunud, ei uskunud kedagi.»

Merikesel ja Silveril oli kokkulepe, et üüri maksab üks, kommunaale teine, tegelikult ei maksnud Silver arveid üldse, ta kasutas naise krediitkaarti, kokku pidi Merike tasuma 41 000 krooni jagu mehest tekkinud võlgu.

Võlgade põhjuseks oli mehe kasiinosõltuvus. Kui Merikeselt enam midagi võtta polnud, asus Silver internetis uusi tuttavaid otsima.

Merikese päästis olukorrast parim sõbranna, kes tuli ja pakkis ema-lapse asjad kokku ja viis nad lihtsalt mehe juurest minema.

«Ma ei tahagi seda raha, tahan hingerahu,» tunnistab naine aastaid hiljem. Merike on neti kaudu kontaktis veel vähemalt ühe Silveri võrku langenud naisega, kes elab praeguaseks Soomes.

Silver leiab uusi suhteid enamasti internetist.

Kui naised ise andsid oma pangakaardi Silverile kasutada, polegi midagi teha, on politsei seisukoht antud asjas.

Mees on hetkel tagaotsitav teiste tegude tõttu. Tema kuriteoregister ulatub 1997. aastasse, ta on 8 korda kohtulikult karistatud varguste eest. Tagaotsitav on ta 2012. aasta kuriteo tõttu, mil Silver jäi vahele joobes autojuhtimisega. Talle määrati 5 kuud ja 28 päeva tingimisi vangistust, kuid mees ei täitnud kohtu määratud kontrollimeetmeid ning karistus otsustati pöörata täitmisele.

Hetkel redutab Silver ilmselt Saksamaal, aga ta otsib interneti kaudu uusi naistuttavaid. Silveri viimaseid kontaktiloomispüüdeid kommenteerides rõhutab Merike, et mees kasutab peaaegu täpselt samu fraase ja sõnu, mis omal ajalgi tutvusi luues.

Täna «Vahetunnis Postimehega»: mida arvata laevajahist Rootsi rannikul?

Tänane «Vahetund Postimehega» Kuku raadios keskendub juba pea nädala aega Rootsi rannikuvetes käivale salapärasele kaitseoperatsioonile.

 

Rootsi vägi jahib välismaist allveelaeva otse Stockholmi väravas? Mida see sündmus tähendab kaitsepoliitikale? Postimehe reporter Oliver Kund on sündmuskohal.

Pärast telefonivestlust Kundiga jätkavad stuudios juttu hiljutine kaitseminister Urmas Reinsalu (IRLi esimees) ja Põhjamaade arenguid ning kaitsepoliitikat jälgiv politoloogiaüliõpilane Illimar Lepik von Wirén.

Kell 13 algavat saadet juhib Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

Kuula saadet Kuku raadio kodulehe vahendusel. Kuulmiseni!

Piltuudis: Marsi lähedalt möödunud komeet

NASA avaldas neljapäeva õhtul Hubble’i kosmoseteleskoobi pildi möödunud nädalal Marsi lähedalt möödunud komeedist Siding Spring.

Komeet nimega Siding Spring möödus punasest planeedist umbes 139 500 kilomeetri kauguselt. Hubble pildistas komeedi möödumist 18. oktoobri õhtust 20. oktoobri hommikuni, teatas NASA.

Neljapäeval avaldatud pilt on mitmest Hubble’i fotost kokku pandud, sest komeeti ja Marsi oleks olnud keeruline korraga pildistada. Marss on tegelikult komeedist 10 000 korda eredam ning komeet poleks fotol eriti detailselt välja paistnud. Samuti liikusid Marss ja komeet erinevalt ning kui Hubble oleks neid korraga pildistanud, siis oleks üks fotol hägune olnud.

Siding Spring on esimene meie päikesesüsteemi Oorti pilvest pärinev komeet, mida NASA-l on õnnestunud lähedalt uurida. Oorti pilv, mis asub kaugel Päikese ümber tiirlevatest planeetidest, on komeetidest koosnev sfääriline pilv.

VIDEO: Liivamandala laiali pühkimine Tallinnas

Vaata, kuidas toimus maailmarahule pühendatud liivamandala laiali pühkimine Tallinna Telliskivi loomelinnakus.

Seeder: järgmise aasta riigieelarves puudub kaugemale ulatuv eesmärk

Riigikogus esimese lugemise läbinud 2015. aasta riigieelarve eelnõul on peaministri nägu ning sellel puudub kaugem eesmärk, arvas parlamendis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Helir-Valdor Seeder.

Ta rääkis «Foorumis», et nõustub arvamusega, et tegemist on vahe-eelarvega, kus kõigile on midagi. «Ja kui küsitakse, kelle nägu see kõige rohkem on, siis ma ütlen, et peaministri nägu.»

Seederi arvates puuduvad uues eelarves «narratiiv» ja kaugemale ulatuv eesmärk, rahvasaadiku sõnul tuleb ühte eelarvet vähemalt kolmes osas hinnata, üks on konkreetse eelarve numbrid, teiseks, milline on maksuseaduste pakett ja mis sellega kaasneb ning kolmandaks, kas selline eelarvepoliitika on jätkusuutlik.

«Ja ma ütlen kohe, et enam-vähem võib selle vahe-eelarvega olla rahul, sest valitsus, kes tuleb üheks aastaks, mingit imet korda ei saada ja sealt tema nägu välja ei loe,» ütles Seeder, kes oli eriti kriitiline maksuseaduste paketi osas, mis kaasneb eelarvega ja tema arvates tänane eelarvepoliitika pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik.

Televiisoriinimesed kolisid Kremli rõõmuks internetti üle

Kremli tegutsemisvõtete ampluaa ulatub netiportaalide omanike šantažeerimisest kuni kuulekate töötajate palkamiseni ning ülistavaid kommentaare treivate tuhandete inimrobotite tööle võtmiseni.

Kremlit ei huvitanud palju aastaid meedias muu kui kontroll televisiooni üle. 2011/2012 talve Moskva protestimeeleavalduste järel sai Kreml aru, et tuleb haarata kontroll ka interneti üle. Selleks hakkas Kreml šantažeerima mõjukate internetiväljaannete omanikke, sulges sõnakuulmatuid portaale ja blogisid ning hakkas ülal pidama tuhandeid kommenteerijaid. Kui edukas on tegelikult olnud Kremli massiline rünnak Venemaa internetikasutajate vastu?

Venemaa ühe tuntuma internetiasjatundja, paljude tuntud uudisteportaalide nagu Lenta.ru, Gazeta.ru ja Newsru.com loomises osalenud Anton Nosik väidab, et kuigi võimud on muidugi kõvasti suurendanud oma propagandistlikku tegevust internetis, pole oma põhieesmärki nad suutnud saavutada – konkreetsete autorite, väljaannete ja blogide mõju ning auditoorium pole sellest vähenenud.

«Mina ei näe sellist protsessi, et seni võimude suhtes üldiselt opositsiooniline internetikeskkond tervikuna oleks Venemaal muutunud kuidagi võimudemeelseks,» lausub Nosik intervjuus Postimehele. «Need, kes kritiseerisid võime, jätkavad endiselt kritiseerimist. Jah, me näeme poliitilise spämmi ja trollingu kasvu, aga ma ei ole nõus, et sellega oleks saavutatud mingit silmanähtavat edu.»

Kreml ostab lojaalsust

Nosikule vaidleb vastu tuntud vene ajakirjanik Oleg Kašin, kes tunneb hästi Runeti toimemehhanisme ja jälgib seda teemat pidevalt. Kreml on Kašini sõnul teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi Venemaal interneti auditooriumi lojaalsuse ostmiseks. «Praegu võib juba öelda küll, et sellist vaba internetikeskkonda nagu kolm aastat tagasi, Venemaal enam pole,» väidab Kašin Postimehele. «On jäänud veel üle võtta kontrolli alla või blokeerida kuidagi Twitter ja Facebook – ja ongi kõik, tere tulemast Hiinasse!» Facebooki kasutajaid on Venemaal 20 miljonit.

Runetis toimunud muutusi põhjalikult uurinud interneti- ja kodanikuühiskonna spetsialist, Jekaterinburgis asuva ühiskondlike suhete moderniseerimise instituudi juht Fjodor Krašenennikov ütleb, et üldiselt on ta Kašiniga nõus. Tema uurimiste järeldus on, et kui veel 2010.–2012. aastani domineerisid Runetis võimudevastased meeleolud, siis nüüd on see muutunud võimudemeelseks ja opositsioon on oma mõju internetis peaaegu täielikult kaotanud.

Lisaks Kremli otsestele jõupingutustele olukorra muutmiseks Runetis peab Krašenennikov oluliseks põhjuseks ka seda, et Runeti auditooriumiga on viimastel aastatel liitunud miljonid eilsed televaatajad. Need on aga äärmiselt Kremli-lojaalsed inimesed.

«Viimastel aastatel on internetile ligipääs muutunud Venemaal tõesti massiliseks ning nüüd on seal kohal elanikkonnakihid, kes veel kolm aastat tagasi polnud sotsiaalvõrgustikest midagi kuulnudki. Ja need inimesed tõid endaga internetikeskkonda kaasa oma ettekujutused maailmast, elust ja sellest, keda tuleb uskuda,» räägib ekspert Jekaterinburgist, Venemaa südames asuvast suurlinnast. «Nad on harjunud uskuma võimude juttu ning seetõttu nad vabatahtlikult vahendavad internetis edasi seda juttu, mida riik neile peale surub, nad on juba ära mürgitatud propagandast traditsioonilise meedia kaudu.»

Nosik viitas samale fenomenile, et internetti on ilmunud tuhandeid uusi inimesi, kes varem ei esinenud avalikult, aga nüüd on hakanud kommenteerima ja kritiseerima Kremli peavoolust teisiti mõtlevaid inimesi. «Kui vaadata seda (kriitika) aktiivsust, on selge, et opositsioon pole internetist kuhugi kadunud,» märgib ta.

Krašenennikov on Nosikuga nõus, et opositsiooniliselt mõtlev inimhulk pole Runetist kuhugi kadunud, vaid nende suurusjärk on võimumeelsete inimeste lisandumise tagajärjel suhteliselt vähenenud.

«Teisest küljest ma konstateerin auditooriumi lõhestamist. Kui pidevalt keelustada mingeid uudistesaite või takistada neile ligipääsu, siis see lõpuks viib paratamatult osa auditooriumi kaotamiseni,» räägib Krašenennikov. «No ja muidugi tuleb arvestada üldist informatsioonilist fooni Venemaal – paljud on tõepoolest muutunud võimudele senisest lojaalsemaks, võimude pingutused pole selles mõttes olnud tulemusteta.»

Kreml kasutab Runetis oma arvamuse pealesurumiseks sisuliselt samu võtteid nagu televisiooni ülevõtmisel või ajalehtede tooni muutmisel. Oli kunagi Vene vaba ajakirjanduse lipulaev telekanal NTV, Kreml tegi sellest praeguse Venemaa kõige jubedama propagandakanali. Sama toimus mõned aastad tagasi mitme suure ajalehega. Kõige iseloomulikumad näited on Izvestija ja Kommersant, mis uute, Kremlile lojaalsete omanike käe all muutusid väga võimutruuks.

Täpselt sama skeemi järgi toimetab Kreml internetimeedias. Kremli survel blokeeritakse saitidele ligipääsu Venemaa-siseselt (näiteks grani.ru) või muudavad uudisteportaalid omanikke (näiteks ridus.ru) või siis sunnib Kreml portaali senist omanikku vallandama kogu sõltumatu toimetuse, mille järel uus, «õigesti mõtlev» toimetus asub tootma juba vajaliku tonaalsusega uudiseid.

Lenta.ru kaotas sõltumatuse

Kõige karmim juhtum viimasest näitest oli portaal Lenta.ru, mis oli veel kevadel Venemaa üks kõige loetumaid uudisteportaale. Tegemist oli tõepoolest väga sõltumatu toimetusega, mille omanik, seni üsnagi liberaalsete vaadete poolest tuntud miljardär Aleksandr Mamut Krimmi-sündmuste haripunktis lihtsalt laiali saatis ning pani nende asemele tööle uued inimesed.

«Mamutile anti Kremlist lihtsalt mõista, et Lenta.ru toimetuse poliitika ähvardab tema muid ärisid Venemaal, ja sellepärast ta vallandaski toimetuse,» selgitab Anton Nosik.

Nüüd on löögi all väga loetavad uudistesaidid vedomosti.ru ja forbes.ru, mis kuuluvad samanimeliste pressiväljaannete juurde. Põhjuseks, et uus Venemaa seadus sunnib meedias välisomanikke oma osalused maha müüma või äri kinni panema.

«Riigil on tänapäeva Venemaal olemas kõik vahendid, et hävitada ükskõik kelle ükskõik milline äri. Tuleb aru saada, et reaalne olukord on selles osas Venemaal palju hullem, kui tundub väljastpoolt,» lausub Fjodor Krašenennikov.

Venemaa president Vladimir Putin laseb tugevalt survestada neid ärimehi, kes on nõus rahastama ükskõik millist opositsioonilist tegevust või võimudevastast projekti. Iga rikas inimene,  keda Kreml kahtlustab ebalojaalsuses, saab tungiva soovituse: kas sa hakkad tegema seda, mida Kreml tahab, või sult võetakse lihtsalt kõik ära.

«Kahjuks on selle vastu Venemaal elades võimatu võidelda,» nendib Krašenennikov. «VKontakte (venekeelne suhtlusvõrgustik, mis konkureerib edukalt Facebookiga – J. P.) looja (Pavel Durov) oli sunnitud kõik ära andma ja lahkuma. Kui Mamut poleks käsku kuulanud, oleks talle tekitatud ikka tõsiseid probleeme. Nii lihtne ja kurb see kõik ongi.»

Sama teema jätkuna ilmub lähipäevil Postimehes intervjuu Moskva netimeedia  ühe legendaarsema kuju Ivan Zassurskiga.

Tallinnas ja Harjumaal tulevad jutupühad

Tallinnas ja Harjumaal peetakse 2-7. novembrini lugude jutustamise festivali Jutupühad. Kavas on jutuõhtud täiskasvanutele, jutuhommikud lastele ja töötuba «Sõnad ulatavad käe».

 

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel on külalisi lausa kolm: Martin Ellrodt Saksamaalt, Markus Luukkonen Soomest ja Kriszta Tóth Ungarist. Nad on kõik väga erinevad jutustajad, aga neid ühendab sügav pühendumus lugude vestmise kunstile.

Jutupühi korraldab Rahvakultuuri Keskuse jutukool. «Just sügistalvisel pimedal ajal on jutuvestmiseks kõige sobivam aeg. Jutupühad aitavad meile seda meenutada,» ütleb jutukooli eestvedaja jutuvestja Piret Päär. Tema südameasi on meelitada inimesi taas lugusid jutustama ja kuulama: «Meil kõigil on lugusid, mis väärivad jutustamist ja kuulamist. Tihti ei osata mõelda, et just sinu või minu lugu võib kellelegi tuge pakkuda, aidata tal mõista iseenast ja maailma.»

Jutupühade külaline Martin Ellrodt korraldab kodulinnas Fürthis juba aastaid väga populaarset jutuööd, kus oma loo saab rääkida iga soovija. «See muudab palju, kui tunnen neid inimesi, keda vahetevahel poes või tänaval kohtan, ka lugude kaudu,» ütleb Martin.

Jutupühad saavad teoks koostöös Goethe Instituudi, Kirjanike Liidu, Ungari Instituudi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja MTÜga Kogukond.

Ennet: Savisaare nimi toob saali rahvast täis

Keskerakondlase. psühhiaater Jüri Enneti sõnul tagavad rahvale tuntud nimed teatritegijaile publiku ja teevad nendegi nimed tuntumaks.

«Selge on see, et taolisi nimelisi etendusi saab teha vaid vägevate nimedega,» kommenteeris mees ajalehes Pealinn NO99 plaani tuua veebruaris lavale muusikal «Savisaar». «Kui etendusel on nimeks Napoleon, Vitsut või Savisaar, toovad sellised peategelased rahva saali igal ajal!»

Nii ei kavatse etendust eirata ka näiteks reklaamiguru Linnar Priimägi. «Ostke mulle pilet ja räägime pärast etendust uuesti,» sõnas Priimägi ajalehele Pealinn.

Enneti sõnul reklaamib etendus siiski pigem tegijaid kui nimikangelasi. «Savisaar valimiste eel lisareklaami ei vaja, ta on selletagi kõva mees!» lisas Ennet. «Küll aga võib selliste tuntud nimedega tegelemine kergitada muusikali autorite iseteadvust.»

Taasiseseisvumispäeval sõidab 500 ratturit Tallinnast Tartusse

Tuleva aasta 20. augusti veedab päris suur hulk jalgrattasõpru ühiselt maanteel pedaalides. Kavas on esimene rahvalik rattamatk pealinnast Emajõelinna kogupikkusega 220 kilomeetrit.

Gran Fondo (itaalia keeles suur sõit) on mõeldud kõigile, kes osaleda tahavad, märkis ürituse üks korraldaja Ain-Alar Juhanson. Korraldajad on valmis teenindama kuni 500 spordisõpra, mis on ka registreerimise limiit. Juhanson lisas, et tegemist pole võistlusega ja auhindu ei jagata, kuid kõik saavad aja kirja. Samuti diplomi ja medali.

Sõit algab 20. augusti hommikul Viru väravate juurest. Eelmise päeva õhtul korraldatakse Tallinnas aga kõigile registreerunutele pastapidu, et inimesed saaksid jõuproovi eel energiavarusid täiendada. Osalustasu eest valmistatakse kõigile ka ühtse kujundusega rattasärgid.

Tallinnast võetakse suund üle Jõelähtme Piibe maanteele Käravetele. Hiljem pööratakse Tamsalu peale. Tamsalu tähistab ka poole distantsi ehk 110 km läbimist ning rattureid ootab pidulik tervitus. Päeva jooksul saavad pedaalijad mitmel pool mujalgi osa erinevatest üritustest ja tegevustest.

Edasi liigutakse Väike-Maarja kaudu Emumäele, mis on sõidu kõige raskem koht. «Terve kilomeeter tõusu keskmise tõusunurgaga kümme protsenti,» kirjeldas Juhanson. Pärast Emumäge jõutakse tagasi Piibe maanteele, Jõgevalt ei sõideta aga otse Tartusse, vaid rada kulgeb üle Palamuse ja Kukulinna vahele jäävate voorte. Sõit lõppeb omamoodi magustoiduga, milleks on tõus mööda Lossi tänava munakivisillutist Toomemäele.

Rada suletakse kell 18. Pärast seda algab Toomel kontsert. Ürituse ajal on liiklus osaliselt suletud. Sõitjate jaoks on avatud tehniline ja meditsiiniline abi ning toitlustus.

Kui esimene sõit läheb korda, plaanivad korraldajad üritust korrata. 2017. aasta maksimumeesmärk on juba 2000 osalejat.

Reedest alates saavad kõik soovijad end üritusele kirja panna veebilehel http://granfondoestonia.com/. Samuti laupäeval Tallinna külje all Laagris peetaval suurel rattalaadal.