Galerii: Selgusid kokteilisegamise MMi World Class Eesti finalistid

 

 

Täna teatati baarmenite võistluse World Class Eesti 10 finalisti, kes hakkavad võistlema sügisese rahvusvahelise finaalipileti eest Miamisse.

 

Esmakordselt Eestis toimuva võistluse World Class Estonia kohalik finaal toimub 16. juunil, kui kümne finalisti seast selgitatakse välja võitja, kes paneb sügisel oma oskused proovile Miamis rahvusvahelises finaalis.

Eesti finaali pääsesid Diana Tšistjakova (Nordic Hotel Forum), Regeri Zoo (Meat Market Cocktail Bar), Risto Säinas (Radisson BLU Sky), Eleriin Peterson (Aptek Pärnu), Herkki Ravel (Shooters Tartu), Sander Mägi (Butterfly Lounge), Sven Selbak (Apelsini Raudtee), Karina Tamm (Radisson BLU Sky), Danek Mugur (Aptek Pärnu), Karl Astok (Meat Market Cocktail Bar). 

World Class Estonia ühe korraldaja ja tunnustatud baarmeni Andrei Kazakovi sõnul aitab võistlus Eesti joogi- ja baarikultuuri arendamisele palju kaasa.

«Võistlejate tase oli väga erinev, kuid on hea meel, et tööpanus oli väga suur, eriti finalistide oma. Oleme meelitatud, et osalemist võeti väga tõsiselt.» Kazakovi sõnul jätkub nüüd intensiivne töö ja ettevalmistused finaaliks. 16. juunil peavad kõik finalistid Café Nobles rahvusvahelise žürii ees näitama tõelist maailma tipptaset.»

Kazakov selgitas, et võistlejad peavad finaalipäeval läbima kaks võistlusvooru, mille järel selgub Miamisse sõitja.

Näiteks esimeses voorus «Tallinn to Miami» tuleb finalistidel valmistada kaks kokteili, millest üks on inspireeritud Tallinnast ja teine Miamist.

World Class Estonia finaali sooritusi hindab rahvusvaheline žürii: World Class 2013 võitja David Rios, Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni president Margit Kikas, Diageo brändisaadik Kenji Jesse, Läti World Class brändisaadik Edgars Elbergs.

Tänavuse võistluse kuulutas välja Tallinnas 2013. aasta World Class võitja David Rios. Eesti kohaliku võistluse World Class Estonia korraldaja ja toetaja on Baltikumi suurim maailma juhtivaid joogibrände Eestis turustav Prike ning võistlusel kasutatakse Diageo Reserve tooteid.

Eesti finalistid:

Diana Tšistjakova (Nordic Hotel Forum),

Regeri Zoo (Meat Market Cocktail Bar),

Risto Säinas (Radisson BLU Sky),

Eleriin Peterson (Aptek Pärnu),

Herkki Ravel (Shooters Tartu),

Sander Mägi (Butterfly Lounge),

Sven Selbak (Apelsini Raudtee),

Karina Tamm (Radisson BLU Sky),

Danek Mugur (Aptek Pärnu),

Karl Astok (Meat Market Cocktail Bar)

Seli ei leia Tasku keskusele ostjat

Suurärimees Neinar Seli on enam kui aasta aega püüdnud müüa enamusosalust Tartu kesklinnas asuvast Tasku keskuses - ühelt poolt selleks, et kaasata Tasku laienemisse uut raha, teisalt selleks, et leida vahendeid AS Estiko muude ettevõtmiste tarvis.

«See ei ole saladus, et Tasku keskus on olnud ka müüginimekirjas, see ei olnud tingitud ainult keskuse laienemiskavatsustest, vaid soovisin riske enda investeeringutelt maandada,» tunnistas Seli, vahendab ERRi uudisteportaal.

Lisaks märkis ettevõtja, et tema portfelli on kogunenud üsna palju kinnisvara, mistõttu soovib ta suunata müügil tekkivaid vahendeid Estiko tootmistegevuse laiendamisse: «Me sooviksime osta mõne suurema pakenditehase, mis looks sünergiat Estiko Plasteril.»

Potentsiaalseid investoreid on Selil otsida aidanud kinnisvara nõustamisega tegeleva Acatella tegevjuht Aavo Kokk, kelle väitel on huvi Tartu kaubanduskeskuste turu vastu küllalt suur, kuid praegu ollakse siiski pigem ootel.

Tema sõnul saab järgmise kuue kuu jooksul näha, kuidas jõujooned pärast uue ostukeskuse Kvartal avamist ning Tartu Kaubamaja uuenemist kujunevad ning kas pärast seda investorite huvi ja julgus taas kasvab.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

Neli edukat eestlannat jõudsid mainekasse nimekirja

Naised on jätkuvalt juhtide ja ärimaailma liidrite hulgas tugevalt alaesindatud. Nii näiteks selgub Euroopa Startup Monitori uuringust, et vaid 15 protsenti Euroopa idufirmadest on naiste asutatud.

Berliinis asuv startup’i projekt The Hundert püüab edukatele naistele idufirmade maailmas valgust heita, kirjutab Forbes. Nende viimases väljaandes on nad loetlenud sada kõige edukamat naist startup’ide maailmas ning nende hulgas on ka meie oma kaasmaalasi.

Need on naised, kes on vallalised, noored emad, pereinimesed, läbikukkunud ettevõtjad, kes on uuesti jalule tõusnud ja nii edasi. Just see rikastav erinevus saadab signaali, et naisjuhid ei pea olema kõik ühest puust treitud.

Eestlannadest on inspireerivate eeskujudena välja toodud Kaidi Ruusalepp (Funderbeam), Triinu Mägi (Neura), Ülane Vilumets (Like a Local Guide) ja Karoli Hindriks (Jobbatical).

Galerii: tutipäevalised mürgeldasid Pärnu purskkaevudes

Täna keskpäeva paiku võis Pärnu kesklinnas silmata sadu tutipäeva tähistavaid põhikoolilõpetajaid, kelle meelistegevuseks oli päikeselisel maikuupäeval veega pritsida ja mõnel juhul suisa kedagi veega üle kallata.

Keskpäeva paiku pidasid ülemeelikud tutipäevalised veesõda Rüütli platsi purskkaevu juures, hiljem kandus tegevus üle Koidula parki.

Tutipäev märgib igapäevaste koolitundide lõppu ja eksamiaja algust.

Pärnus asub tänavu põhikooli lõpueksameid sooritama 11 kooli 512 üheksandate klasside õpilast.

Täna: Kalev/Cramo võib kindlustada Eesti meistritiitli

Täna peetakse Tallinnas viies mäng korvpalli meistriliiga finaalseerias. Nelja võiduni peetavat seeriat juhib Kalev/Cramo 3:1 ja see tähendab, et neil on võimalus täna Eesti meistriks tulla. Tartu Rockil seisab võõral väljakul ees aga raske ellujäämismäng. Tänane kohtumine algab kell 19.10 ja Postimees hoiab lugejaid väljakul toimuvaga operatiivselt kursis.

Kalev asus tänavust finaalseeriat 2:0 juhtima, kui avamängudes võeti 97:81 ja 71:69 võidud. Seejärel õnnestus Tartul omakorda kodus saada magus 75:68 võit ja seeriasse pinget tuua. Viimati toimunud neljandas mängus jäi taas peale Kalev, 77:62.

Droonivideo: imeline Sri Lanka linnulennult

Yura Fedorovi droonivideo näitab imelist Sri Lankat linnulennult ning annab vaid sissejuhatava maitse sellest, mida kõike võib seal kogeda ja näha.

Video: mupo patrull põgeneb sündmuskohalt

15. mail Toompeal Kohtu tänav 5 oma kodukontori ees parkimiskeelu alas peatunud autoomanik lahkus autost vaid mõneks minutiks, olles eelnevalt auto aknale paigutanud ka parkimiskella. Sellest hoolimata jõudis munitsipaalpolitsei patrull vormistada mehele vahepealsel ajal 20-eurose parkimistrahvi.

Lisatud turvakaamera videos on näha, kuidas munitsipaalpolitsei patrull näeb auto juurde naasnud trahvitavat ja loobub seetõttu algsest plaanist panna trahviteade auto akna vahele. Mupo patrull lahkub kiiruga sündmuskohalt kodanikku rikkumisest teavitamata. Trahviteade saadeti autoomanikule hiljem postiga. Omanik lubab trahvi kohtus vaidlustada.

Munitsipaalpolitseiametilt täpseid kommentaare saada ei õnnestunud. Mupo avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt ütles Postimehele, et sündmuse kohta võetakse patrullilt seletus ja kujundatakse lõplik seisukoht.

Postimehe otsepilt: Eestimaa velotuuri avaetapil tegi suurepärase sõidu Mihkel Räim

Tour of Estonia avaetapi võitis Poola rattur Grzegorzi Stepniak (CCC), kes asus ka tuuri üldliidriks. Teise koha sai aga eestlane Mihkel Räim, kes esindab tänavu Cycling Academy Teami. 

Tallinnast Tartusse kulgenud 190 km pikkune etapp lõppes grupifinišiga. Parima positsiooni võitles oma ratturile välja Poola tiim CCC Sparandi Polkowice, kelle rattur Stepniak end finišisirgel üle mängida ei lubanud. Tänavu Iisraeli tiimis sõitev Mihkel Räim sai kõrge teise koha ning kolmandana lõpetas rootslane Ludvig Bengtsson (NTS).

Parima Eesti koondise liikmena sai Karl Patrick Lauk, kes oli seitsmes. Norman Vahtra lõpetas üheksandana.Eelmise aasta Tour of Estonia võitja Martin Laas sai küll Järva-Jaani vahefinišis kolmanda koha, kuid veeres üle lõpujoone suure grupi lõpus.

Homme lõppeb Tour of Estonia Tartu GP-ga, mis sõidetakse Tartu linnatänavetel 9,6km pikkusel ringil. Kokku läbitakse 15 ringi kogupikkuses 144km.

Esimeseks etapiks on reedene Tallinn – Tartu GP. Teine etapp on kavas laupäeval, kui toimub Tartu GP.

27. mail toimuv Tallinn – Tartu GP (190 km) algab kell 11.00, eeldatav finišeerimise aeg on kell 15.30.

28. mai Tartu GP (144 km) algab kell 14.30 ja võitja peaks finišis olema umbes kell 17.45.

Postimees.ee näitab mõlemal päeval võistlusest otseülekannet.

Uus kestvussari Baltic 1000 km race toimub esmakordselt 16.-18.juunil Pärnus!

Uus kestvussari Baltic 1000 km race toimub esmakordselt 16.-18. juunil Pärnu Auto24auto24ringil, tuues võistlejaid, meeskondi ja pealtvaatajaid kohale üle kogu Euroopa. Tegu ei ole pelgalt võidusõiduga, mis on mõeldud ainult võistlejatele ja võidusõidufännidele. 

Suvpealinn Pärnu pakub palju võimalusi kõigile. Tuntud staarid, rokkbändid, esinejad ja parimad meeskonnad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Belgiast ja teistest riikidest teevad sündmusest suurima võidusõidufestivali Baltikumis.

Võistluse toimumispaigaks on 3,2 km pikkune Põhjamaade modernseim ringrada, auto24ring, mis rekonstrueeriti täielikult  2012. aastal ning vastab täna FIA Grade 4 tingimustele. Paljud võistlejad ja võistluste korraldajad on nimetanud rada parimaks ringrajaks Põhjamaades. Ringrajakompleksi kuulub muuhulgas 24 garaažiboksi võistlejatele ning VIP ala ja lounge erilistele külalistele.

auto24ring asub Pärnu linna ääres geograafiliste kordinaatidega 58°24’22” N, 24°27’8”E.

Raja pikkus 3,2 km; raja laius 12/14 m; garaažid 24; pit lane laius 12 m; paremkurvid 5, vasak-kurvid 10; paddock ca 20,000 m2

Vaata lisaks SIIT!

Pärnu raja ajalugu

 

Ajaloo mõistes saab Pärnu ringraja ajaloo jagada kaheks: enne aastat 2012 ja peale seda.

"Esimene võistlus Pärnu ringrajal sõideti ligi sada aastat tagasi. Algselt oli rada 6,1km pikk ning raja osana kasutati kolme rajaäärset teed, mis võistluste ajaks tavaliiklusele suleti,” rääkis raja tänane juht Andres Hall.

1989 aastal lühendati rada 3,6km peale, kuid endiselt kasutati rajas lõike, mis olid igapäevaselt tavaliiklusele avatud. Peale 2000. aastal toimunud rajauuendust jäi küll raja üldkasutatavaks lõiguks vaid 350 meetrine lõik maanteest, kuid raja pikkust lühendati 2,1 km peale.

Neli aastat tagasi pöörati Pärnu ringraja ajaloo seni kõige suurem lehekülg, kui rada sai lisaks uuele kattele ka seni puudunud võistluskeskuse ning suleti tavaliiklusele täielikult. 6 miljoni euro (pool sellest rahast tuli Euroopa Liidu fondidest) eest renoveeritud ringrada on 3,2km pikk ning selle 20 000 ruutmeetrine boksiala mahutab 23 meeskonda.

Kaasaja suurim võistlus

 

Endine ringrajasõitja ja auto24 ringi juht usub, et eelseisev Baltic 1000km võistlus saab olema kindlasti kaasajastatud Pärnu ringraja suurim võistlus.

“Seni on meil toimunud erinevate klasside võidusõite ja teste: F4, Porche Cup ja palju kohalike- ning välissarjade võistluseid.  Me pole küll enne nii suure osalejate arvu ja pealtvaatajaid kohale meelitava võistluse korraldamisega kokku puutunud, kuid oleme selleks väljakutseks valmis,” sõnas Andres Hall enne eelseisvat Baltikumi suurimat ringraja võistlust.

Korraldajad teevad juba ettevalmistusi, et nii rada, kui võistluskeskus suudaks omaltpoolt pakkuda kõik vajaliku, et võistlejate ja pealtvaatajate kohalolek meeldivaks elamuseks muuta. Hetke prognooside kohaselt on Baltic 1000km kolmele võistluspäevale oodata kuni 20 000 pealtvaatajat.

Baltic 1000km teine korraldaja Darius Grinbergas lubab, et pealtvaatajad näevad võistluse stardis meie regioonis väga unikaalseid ja kiireid võidusõidumasinaid.

“Me saame pea iga nädal mõnelt väga huvitavalt ja kiirelt meeskonnalt teateid, et nad soovivad meie võistlusel osaleda.  Maserati ja Mercedes-Benz SLS AMG GT3 masinatel osalevad meeskonnad on juba oma osalemise kinnitanud ja ma olen päris kindel, et stardirivis saab olema palju kiireid ja huvitavaid masinaid ning sõitjaid,” võttis Grinbergas võistlejatega seotud info kokku.

Šokeerivad põhjused, miks naised on rasedust teeselnud

Me kõik oleme näinud seebioopereid ja kuulnud sellest ühest tuttava tuttava tuttavast, kes teab kedagi, kes kunagi valetas end rasedaks. Kahjuks või õnneks teeb aga päriselu sageli väljamõeldisele silmad ette.

Saladuste jagamise keskkonnas Whisper paljastavad naised, miks nad on valetanud, et on rasedad.

  1. Ma valetasin, et ma olen rase, sest mees valetas, et tal on kihlatu.
  2. Ma teesklesin oma viimasel töökohal, et olen rase, lihtsalt selleks, et saada töölt rohkem vaba aega.
  3. Mu eks oli voodis kohutavalt halb. Ma läksin närvi ja valetasin, et olen oma eelmisest suhtest rase. Ma ei suutnud talle tõde tunnistada.
  4. Ükskord teesklesin ma rasedust, sest ma ei tahtnud, et mu poiss-sõber läheks oma sõprade soolaleivapeole.
  5. Ma valetasin, et olen rase, et teha oma poiss-sõber õnnelikuks.
  6. Ma teesklesin, et olen rase, et mu liiklustrahv tühistataks.
  7. Ma teesklesin rasedust ... Ja ma teesklesin nurisünnitust ... Selleks, et mu poiss-sõber abieluettepaneku teeks.
  8. Minevikus teesklesin ma rasedust, et saada tähelepanu. Hiljuti elasin ma üksinda aga läbi nurisünnituse, sest ma ei julgenud kellelegi midagi öelda, hirmus, et nad ei usu mind.
  9. Ma teesklesin rasedust, et mu mees mind maha ei jätaks. Lõpuks ta pettis mind kellegi teisega.
  10. Ma teesklesin rasedust, et mu tüütu korterinaaber välja koliks.
  11. Ülikooli esimesel aastal teesklesin ma nädala, et olen rase. Ma tahtsin näha, kas mu eks hooliks – ma olin nii meeleheitel. Ta libistas ukse alt mulle abordi jaoks 500 dollarit.
  12. Ma valetasin nii palju kordi, et olen rase, sest ma tahtsin nii väga last.
  13. Ma teesklesin, et olen rase, sest ma häbenesin, et olin paksuks läinud.
  14. Ma teesklesin rasedust, sest mu eks torkis pidevalt kondoome auguliseks ja ta ei teadnud, et ma tean. Ta lõpetas minusse, kuigi ma ei lubanud tal seda teha.
  15. Pärast kolme aastat hakkasime me kutiga lahku kasvama. Ma teesklesin rasedushirmu, et ta mulle tähelepanu pööraks ja mulle lähedal oleks. See töötas.
  16. Ma teesklesin rasedust, et mu eks saaks külge halva maine minu mahajätmise pärast.
  17. Ma teesklesin lennukis, et olen rase. Tahtsin kasutada äriklassi tualetti.
  18. Ma teesklesin töö juures, et ma olen rase, sest ma tahtsin, et mu ülemused ei oleks minuga nii karmid. Nad nõudsid tõestust ja saatsid mind testi tegema. Tuleb välja, et tegelikult ma olengi rase.
  19. Ma valetasin kutile, kellega ma seksisin, et ma olen rase ning paar kuud hiljem elasin üle «nurisünnituse». Ta lasi meie «beebi» mälestuseks endale tätoveeringu teha. Ma pole kunagi end kehvemini tundnud ...
  20. Ma teesklesin rasedust, et mu abikaasa lõpetaks kondoomide kasutamise – et ma saaksin päriselt rasestuda.

Kaheksa nippi, kuidas ilma rahata reisida

Tomislav Perko, kes on teada-tuntud reisisell ja rännumees, rääkis 2014. aastal Hamburgis toimunud TED-konverentsil, kuidas on võimalik praktiliselt ilma rahata rännata.

«Paljud inimesed ütlevad mulle, et oh, ma sooviks, et ma saaksin ka nii palju reisida kui sina. Tõde on aga see, et enamikul meist on tegelikult see võimalus täiesti olemas,» räägib Perko.

Perko oli kunagi edukas kontoritööline, kuid kui saabus majanduskrahh, kaotas ta töö ja motivatsioonigi. Siis aga avastas ta enda jaoks sohvasurfamise kogukonna (couch surfing), kus inimesed pakuvad ränduritele ööbimiseks oma varuvoodeid või elutoadiivandeid.

Tomislavgi igatses reisida, kuid kartis väljuda mugavustsoonist ja pea ees tundmatusse hüpata, kuni üks sõber talle ütles: «Sa ei pea reisimiseks olema vapper. Sul peab olema vaid natuke julgust pihta hakata.»

Ka ei pea reisimiseks olema rikas. Reisimisel kulub raha kolme kohta: logistika (lennud, piletid jms), ööbimine ja muud kulud (söök jms). Kui aga minimeerida kõiki väljaminekuid võimalikult palju, on sul odavam isegi reisida kui elada kodus.

Niisiis jagab Tomislav oma säästureisimise nippe:

  • Hääletamine on säästlik võimalus ringi liikuda, samas annab see suurepärase võimaluse uute inimestega kohtumiseks.
  • Kasuta ka teisi alternatiivseid ringiliikumisviise: kõndimist, rattasõitu või tööta transpordivõimaluste saamiseks.
  • Majutuseks tutvu couch surfing’u võimalustega.
  • On võimalik ka vabatahtlikku tööd tehes tasuta elada.
  • Söögi pealt kokku hoides osta odavamat sööki supermarketitest, selmet väljas süüa.
  • Kokka koos perekonnaga, kes sulle ulualust pakub.
  • Vaata prügikastidesse – väga palju söödavat jõuab kahjuks sinna, enne kui nende säilivustähtaeg tegelikult möödas on.
  • Elamiseks on alati ka variant kohapeal tööd leida – olgu selleks tänavamuusiku või lihttöölise amet.

Vaata kogu vahvat ja humoorikat videot siit:

Vaata, kuidas tegelikult rämpstoidu kaloreid arvutatakse

Laborianalüüsid näitavad, et Big Mac-is on kaloreid ligi 200 võrra rohkem, kui väidetud. 

Tech Insider lasi Colombia ülikooli teadlastel laboris välja uurida, kui palju kaloreid ikkagi rämpstoidust saab. Selleks kasutavad teadlased kalorimeetrit. Kõigepealt kaalutakse toit ära, seejärel purustatakse see koos kindlaks määratud koguse veega kannmikseris ning segatakse mineraalõlidega. Kogus pannakse «veeämbrisse», kus arvuti juba temperatuuri ja teiste näitajate põhjal kalorikoguse arvutab. Vaata protseduuri loo lõpus asuvast videost.

Selgus, et toitudes on sageli rohkem kaloreid, kui firmad ise märgivad, ent vahel ka vähem. Näiteks on Starbucksi frappuccino's ametlikult 510 kalorit, laboritest näitas kalorite arvuks aga 476. Seevastu McDonaldsi sõpradele toob eksperiment halvemaid uudiseid, sest suurtes friikartulites on tegelikult 510 kalori asemel 594 kalorit ning Big Mac-is veelgi rohkem: firma on kalorite arvuks märkinud 540, ent laboritest tuvastas hoopiski 702 kalorit. 

Lahkuv legend juhatab sisse potentsiaalsed debütandid

JALGPALL. Eesti jalgpallikoondisel seisab kümne päeva jooksul ees neli kohtumist, neist kaks toimuvad Balti turniiri raames. Koondise peatreener Magnus Pehrsson kasutab nendes mängudes 29 jalgpallurit, neist viis on potentsiaalsed debütandid. 

Esimest korda on täiskasvanute koondise lõppnimekirjas Flora eest tänavu Premium liigas 13 mängu kaasa teinud 22-aastane Richard Aland. Kuna Pavel Londak, Mihkel Aksalu ning Andreas Vaikla jäävad 29. mail toimuvast Leedu mängust eemale, tuleb Alandil võidelda koha eest Marko Meeritsaga.

«Olen tänavu meistriliigas palju kogemust saanud ning liigaga kohanenud. Usun, et pühapäeval on mul Meeritsaga võrdsed võimalused väljakule saada. See mees, kes trennis parem on, saab ka peale,» avaldas Aland lootust. Koondise juhendaja Pehrsson väravavahi suhtes veel valikut langetanud ei ole, kuid üks asi on selge: see, kelle treenerid valivad, mängib terve kohtumise.

Võimalus esimene täiskasvanute koondisemäng kirja saada avaneb kümne päeva jooksul veel Andreas Vaiklal (Norrköping), Kevin Kauberil (Jelgava), Jan Koklal (Flora) ning Pavel Marinil (Levadia). Neist viimases näeb Pehrsson rohkem potentsiaali, kui ta seni Levadia särgis näidanud on. «Ta on heas vormis ning tema liikumised väljakul on sellised, mida saaksime koondises ära kasutada,» põhjendas ta Marini kaasamist.

Ka Joel Lindpere, kelle lahkumismäng toimub 1. aprillil Andorra vastu, võib hea õnne korral Balti turniiril väljakule pääseda. «Joel avaldas soovi koondisega Balti turniiri ajal kaasas olla. Idee on ikkagi, et ta mängib Andorra vastu, kuid kunagi ei tea,» sõnas peatreener ning lisas, et tegemist on mängumehega, kelle panus ei piirdu vaid väljakul näidatavaga. «Ta on ka väljaku kõrval väga oluline lüli. Eriti nüüd, kui mitmed kogenumad mängijad puuduvad.»

Läti jalgpallikoondis tuleb Eesti vastu teravate ründajatega

Läti avaldas oma jalgpallikoondise koosseisu Balti turniiriks. Eesti ja Läti vaheline kohtumine toimub A. Le Coq Arenal 4. juunil kell 19.

Balti turniir algab Eesti jaoks juba pühapäeval, 29. mail, kui võõrsil on meie vastaseks Leedu. Läti – Leedu matš leiab aset meie lõunanaabrite koduväljakul 1. juunil.

Lätlaste nimekirjas on mitmeid häid mängijaid. Ründajatest on peatreener Marians Pahars koondisesse kutsunud Saksamaal Hamburger SV-s mängivad Artjoms Rudnevsi, kõrget lendu on tegemas 21-aastane Valērijs Šabala, kes on 24 koondisemänguga kirja saanud juba üheksa tabamust.

Läti koondises mängib ka Artur Pika meeskonnakaaslane Borissovi BATEst (Valgevene) Kaspars Dubra ja Ken Kallaste kolleegi Zabrze Gornikust (Poola) Mārcis Ošsi. Samuti leiab nimekirjast mitmeid Kevin Kauberi võistkonnakaaslaseid värskest Läti karikavõitjast FK Jelgavast.

Enim mänge on enne Balti turniiri algust kirja saanud kogenud kaitsja Kaspar Gorkšs, kes on rahvuskoondise särgis väljakule jooksnud 75 mängus, väravavahil Andris Vaņinsel on rahvusesinduses ette näidata 72 kohtumist.

Eesti – Läti kohtumise pääsmed on hinnaga 10-14 eurot müügil Piletilevis.

Läti koondise koosseis:

Väravavahid

Andris Vaņins (30.04.1980) – FC Sion (SUI) 72/-

Pāvels Šteinbors (21.09.1985) – Nea Salamis Famagusta (CYP) 1/-

Kaspars Ikstens (05.06.1988) – FK Jelgava (LVA) 0/-

Kaitsjad

Kaspars Gorkšs (06.11.1981) – FK Dukla Praha (CZE) 75/5

Vitālijs Jagodinskis (28.02.1992) – FK Dynamo Kyiv (UKR) 7/0 

Mārcis Ošs (25.07.1991) – KS Górnik Zabrze (POL) 0/0

Vladislavs Gabovs (13.07.1987) – MKS Korona Kielce (POL) 23/0

Gints Freimanis (09.05.1985) – FK Jelgava (LVA) 6/0

Vitālijs Maksimenko (08.12.1990) – SV Mattersburg (AUT) 21/1

Antons Kurakins (01.01.1990) – Hamilton Academical FC (SCO) 8/0

Kaspars Dubra (20.12.1990) – FC BATE (BLR) 13/1

Poolkaitsjad

Artis Lazdiņš (03.05.1986) – FK Jelgava (LVA) 23/0

Roberts Savaļnieks (04.02.1993) – FC Riga (LVA, laenul FK Liepājast (LVA) 2/0

Artūrs Zjuzins (18.06.1991) – FK Gazovik Orenburg (RUS) 29/3

Jānis Ikaunieks (16.02.1995) – FC Metz (FRA) 9/2

Igors Tarasovs (16.10.1988) – SSA Jagiellonia Białystok (POL) 13/0

Oļegs Laizāns (28.03.1987) – FC Riga (LVA) 31/0

Dāvis Ikaunieks (07.01.1994) – FK Liepāja (LVA) 0/0

Aleksejs Višņakovs (03.02.1984) – Rīgas Futbola skola (LVA) 66/9

Ründajad

Artjoms Rudņevs (13.01.1988) – SV Hamburger (GER) 34/1

Valērijs Šabala (12.10.1994) – FK Příbram (CZE), laenul Club Bruggest (BEL) 24/9

Edgars Gauračs (10.03.1988) – FK Liepāja, laenul Spartaks Jūrmalast (LVA) 20/5

Sergejs Vorobjovs (09.10.1995) – FC Riga (LVA) 0/0

Peatreener: Marians Pahars 

Abitreenerid: Vitālijs Astafjevs, Aleksandrs Starkovs, Andris Riherts

Väravavahtide treener: Andrejs Piedels

Arst: Oļegs Samoiļenko

Füsioterapeudid: Jurijs Ksenzovs, Aleksandrs Jurovskis, Artūrs Ivuškāns

Mänedžerid: Roberts Mežeckis, Māris Verpakovskis

Interaktiivne graafik: kuidas läheb Kangertil ja Taaramäel Itaalia velotuuril?

Tänavu 99. korda peetav Itaalia velotuur Giro d'Italia saab sedapuhku avalöögi Hollandis, kus sõidetakse 6. mai õhtul 9,8 km pikkune individuaalne eraldistart. Üle kolme nädala kestev ligi 3400 km pikkune seiklus Itaalia pinnal lõpeb 29. mail Torinos. Sedapuhku saab eestlasest rattasõber kaasa elada koguni kahele oma mehele, sest stardis on nii Tanel Kangert (Astana) kui ka Rein Taaramäe (Katjuša)!

Interaktiivne graafik: kas Mercedesed kisklevad ka Monacos?

Sel nädalavahetusel kihutavad vormelid Monacos, kui kavas on hooaja kuues etapp. Monaco etapi eel hoiab MM-sarjas 100 punktiga esikohta Mercedese piloot Nico Rosberg, teisel positsioonil on Kimi Räikkönen Ferraril 61ga ja kolmandal kolmekordne maailmameister Lewis Hamilton Mercedesel 57ga.

Monaco etapp on esimeseks võsitluseks pärast Hispaania GP-d, kus Mercedese piloodid Rosberg ja Hamilton põrkasid avaringil omavahel kokku ja katkestasid võistluse.

Eesti käsipallistaaril seisab ees karjääri tähtsaim nädalavahetus

Neljapäeval Saksamaa ja kogu maailma käsipalli superklubi THW Kieliga uueks hooajaks lepingu sõlminud vasakukäelisel Dener Jaanimaal on ees senise karjääri olulisim nädalavahetus, kui Kiel osaleb Kölnis Euroopa Meistrite liiga finaalturniiril.

Laupäeval Eesti aja järgi kell 19 kohtub Kiel Ungari klubi Veszpremiga. Kieli peatreener Alfred Gislason on poolfinaali eel üritanud favoriidikoormat ungarlaste õlgadele lükata. Koduliigas kolm kohtumist järjest kaotanud Jaanimaa meeskond on hädas vigastustega: kindlasti jääb finaalturniirist eemale taanlane Rene Toft Hansen, sakslase Steffen Weinholdi osalemine pole veel päris kindel ning tema kaasmaalased Patrick Wiencek ja Christian Dissinger on äsja naasnud pikemalt mängupausilt.

Kieli jaoks on senine Meistrite liiga hooaeg olnud kui sõit ameerika mägedel. Alagrupifaasis võitis klubi vaid viis kohtumist. Kusjuures kaotus Pariisi Saint-Germainile tähistas Kieli esimest kodukaotust enam kui nelja aasta jooksul.

Kaheksandikfinaalis suudeti korduskohtumises tulla välja raskest seisust ungarlaste Pick Szegedi vastu, kuid veerandfinaalis tõusis Kiel tuhast ja võitis tiitlikaitsja Barcelona Lassa vastu kodumängu üllatuslikult kindlalt 29:24. Võõrsil mängiti küll eduseis maha, kuid kahe mängu kokkuvõttes võeti lõpuks 59:57 võit.

Esimese eestlasena Meistrite liiga poolfinaali jõudnud Dener Jaanimaa on sel hooajal Meistrite liigas mänginud kaheksas kohtumises ning visanud 12 väravat.

Teises poolfinaalpaaris on laupäeval Eesti aja järgi kell 16.15 vastamisi Pariisi St. Germain ja Poola klubi Kielce Vive Tauron.

Meistrite liiga võitja selgub pühapäeval.

Poolfinaalpaari maagiline number on kolm:

1) Kolm endist THW Kieli mängijat kuuluvad nüüd Veszpremi koosseisu: Aron Palmarsson, Christian Zeitz ja Momir Ilic.

2) Kolmandat korda on klubid sel hooajal Meistrite liigas vastamisi. Alagrupiturniiril teenisid mõlemad koduvõidu.

3) Kolmandat hooaega järjest lähevad Kiel ja Veszprem Meistrite liiga poolfinaalis vastamisi. 2014. aastal edenes finaali Kiel ja mullu Veszprem.

THW Kiel vs Veszprem

Kodused meistritiitlid: 20 vs 24

Hooajal 2015/2016: Kiel on Saksamaa Bundesligas 3. kohal ja kõrgemale enam tõusta ei saa vs Veszprem tuli üheksandat korda järjest Ungari meistriks

Meistrite liigas: 3 tiitlit (2007, 2009, 2012) ja 4 hõbedat (2000, 2008, 2009, 2014) vs 0 tiitlit ja 2 hõbedat (2002, 2015)

Ülirassistlik Hiina pesuvahendireklaam lõi inimesed pahviks

Ei olegi täpselt võimalik kommenteerida, kui palju erinevaid rassistlikke ja seksistlikke stereotüüpe siia ühte lühikesse reklaami ära mahutatud on.

Hiina pesuvahendi Qiaobi reklaam tundub olevat tehtud «humoorikas» võtmes, kus jäetakse mulje, et «tõupuhas» indiviid on ikka palju parem.

Väidetavalt on tegu Itaalia pesufirma Colora reklaami jäljendamisega, kus kasutatakse sama võtet. Seal aga jõutakse vastupidisele järeldusele: mida värvilisem, seda parem. Kaks reklaami on tõepoolest märgatavalt sarnased.

Qiaobi reklaam, mis pandi Facebooki üles eile, on tänaseks kogunud ligi 3 miljonit vaatamist.

15 kõige hullemat reisielamust

Vahel ei lähe meie reisid nõnda, nagu oleme plaaninud. Nende inimeste lood siin on selle tõestuseks.

Saladuste jagamise keskkonnas Whisper rääkisid 15 inimest oma kõige jubedamatest reisielamustest.

  1. Meie pagas varastati ära ja kui mu ema läks tagasi, et selle kohta avaldus teha, sattus ta peale mu isale, kes oli koos teise naisega. Parim perepuhkus iial!
  2. Mu lennuk pöördus tagasi lähtelennujaama, sest ei saanud sihtkohas liigse lume tõttu maanduda.
  3. Mu ninast hakkas jooksma verd ja see juhtus iga poole tunni tagant. Lend kestis viis tundi.
  4. Ma oksendasin täis lennukiistme ja akna kümme minutit pärast õhkutõusmist.
  5. Kui ma olin 9-aastane, kaotasin ma lennujaamas oma ema ära tund enne seda, kui me pidime pardale minema. Mul ei olnud raha ja ma istusin 45 minutit seina ääres ja nutsin, kuni mu ema lõpuks leidis mind. Ta oli olnud terve see aeg vaid kümme meetrit eemal.
  6. Mu ema karjus turvatöötaja peale, sest tollel polnud anda naiste hügieenisidemeid. See oli kohutavalt naljakas.
  7. Minu kõrval istus ema nutva beebiga, kes nuttis terve lennu. Tuli välja, et «heli summutavad» kõrvaklapid ei summuta beebi läbilõikavaid kriiskeid.
  8. Broneerisin lennu Hispaaniasse, aga valisin vale kuu ja maksin 172 eurot, et jõuda järgmisele lennule. Olin Amsterdamis liiga pilves ja jõudsin hoopis Belgiasse. Olin liiga purjus Rennes’is ja ärkasin üles Pariisi Disneylandis. Ma olin üksinda.
  9. 18 tundi Ford Galaxy tagaistmel. Ruumi liigutamiseks pole. Vanemad, vanavanemad ja onu vaidlevad. Kusagil Hispaanias.
  10. Liitusin lennukis seksijate klubiga. See oli rõve.
  11. Turvatöötaja tõmbas kotist välja klaasist dildo, hoidis seda üleval ja küsis: «Härra, on see teie oma?» Jepp.
  12. Mul on laktoositalumatus ja vahetult enne lendu sõin ma ära juustuvõileiva.
  13. Mind unustati lennujaama. Ma olin 10-aastane.
  14. Peaaegu oleks teise lennukiga kokku põrganud. Suurepärane.
  15. Mu õde oksendas meie koera peale, kes seejärel hüppas mulle sülle ning mina oksendasin tema peale. Need olid mu elu kohutavaimad neli tundi autosõitu.

Martin Reim: teeme kõik, et karikat kaitsta

Eesti U21-vanuseklassi jalgpallikoondis alustab homme kell 18 Leedus Klaipedas Balti turniiri Leedu eakaaslaste vastu. Noortekoondise peatreener ütles Martin Reim, et kuigi hetkevormi on keeruline hinnata, tehakse kõik, et karikas Eesti kätte jääks.

2014. aastal Balti turniiri võitnud noortekoondise koosseisus on toimunud palju muudatusi. A-koondise koosseisus, kes kohtub Leeduga päev hiljem, leiab seitse U21-vanuseklassi mängijat. Lisaks neile ei saa kogunemisest osa võtta Vladimir Avilov, Mattias Käit, Robert Kirss, Kevin Rääbis, Andre Paju, Joseph Saliste, Tanel Lang, Martin Mägi ega Gerdo Juhkam.

«Hetkevormi on hetkel keeruline hinnata, kuna nii suur hulk mängijaid on uued. Kuna paljud mängijad on A-koondise juures või vigastatud, siis oli see võimaluseks kutsuda palju uusi mängijaid ja see võtab aega, et nemad asjadega harjuksid. Loodan, et see on neile hea võimalus end näidata,» sõnas koondise peatreener Martin Reim.

«Me oleme karikakaitsjad ja teeme kõik, et see nii jääks. Mängudele läheme selle mõttega, et võidame ja eks aeg näitab, milleks me võimelised oleme,» lisas Reim.

Balti turniir mängitakse sarnaselt A-koondistele ka U21-vanuseklassis uue formaadi alusel. Nii mängibki noortekoondis esimese mängu Leedus, seejärel kohtub Leedu võõrsil Lätiga ning turniir kulmineerub 3. juunil Vändras, kus Eesti võõrustab Lätit. See tähendab, et kahe mängu vahele jääb mitmepäevane paus, mida kasutatakse treeningkohtumiseks Viljandi Tuleviku vastu 31. mail.

«Esialgse kava järgi oli sinna sätitud U23-koondise kohtumine Inglismaaga, aga kui see tõsteti novembrisse ning klubijalgpallist on sel perioodil paus, otsustasime võimalust kasutada. Tahame seal vaadata uusi mängijaid, kes on varasemalt mänginud noortekoondistes, mõnel pole ka seda kogemust. Tahame neile oma mänguplaani tutvustada, sest see on treeningkohtumine, kus me saame seda proovida. Viimati saime seda teha aasta alguses Peterburis [Kubok Sodružestva turniiril] ning see toimis. Loodetavasti kerkib siingi mõni mängija esile, kes saaks vajadusel tulevikus koondist aidata. Mängijad jäävad järjepanu A-koondisele silma, uued peavad peale tulema ning mänguplaanide selgeks õppimine nõuab aega,» analüüsis Reim.

Eesti U21 koondise nimekiri kohtumiseks Leeduga:

Väravavahid

Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet

Kristjan Tamme (21.09.1995) – Tallinna FC Levadia

Kaitsjad

Kevin Aloe (07.05.1995) – Tallinna FC Flora

Joosep Juha (05.09.1996) – Paide Linnameeskond

Märten Kuusk (05.04.1996) – Rakvere JK Tarvas

Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Tallinna FC Levadia

Madis Vihmann (05.10.1995) – Tallinna FC Flora

Michael Lilander (20.06.1997) – Paide Linnameeskond

Poolkaitsjad ja ründajad

Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora

Andre Järva (21.11.1996) – Nõmme Kalju FC

Sören Kaldma (03.07.1996) – Nõmme Kalju FC

Tristan Koskor (28.11.1995) – Tartu JK Tammeka

Martin Miller (25.09.1997) – Tartu JK Tammeka

Kaspar Paur (16.02.1995) – Tallinna FC Flora

Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Paide Linnameeskond

Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Nõmme Kalju FC

German Šlein (28.03.1996) – Tallinna FC Flora

Tauno Tekko (14.12.1994) – Tartu JK Tammeka

Peatreener: Martin Reim

Abitreenerid: Urmas Kirs, Jürgen Henn

Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov

Füsioterapeudid: Ott Meerits, Martin Kiho

Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa

Professor: lastele lugemine on ebaõiglane teiste laste suhtes

Inglismaal asuva Warwicki ülikooli professori ja filosoofi Adam Swifti sõnul peaksid need lapsevanemad, kes loevad oma lastele ette, mõtlema sellele, kuidas nad on seda tehes ebaõiglased teiste laste suhtes.

National Review vahendab Swifti ABC Radiole antud intervjuud, kus professor tõdes, et põngerjatele unejutu ette lugemine tugevdab perekondlikke suhteid ning arendab lapsi. «Ma ei arva, et oma lastele unejuttu ette lugevad vanemad peaksid pidevalt mõtlema sellele, kuidas oma last arendades nad teiste laste suhtes ebaõiglased on, aga ma usun, et nad peaksid vähemalt aeg-ajalt sellele mõtlema,» ütles Swift.

Ühel hetkel intervjuu kestel Swift isegi flirtis mõttega perekond kui selline konstruktsioonina üldse lammutada, et kõigil lastel oleks võrdne võimalus ja sarnane stardipakk. Õnneks jõudis ta lõpuks siiski mõtteni, et lapse huvides on siiski see, kui tal on lapsevanemlik juhatus elus olemas. «Laste vanemlik kasvatamine on eduka täiskasvanuelu alus,» tõdes Swift.

On muidugi arusaadav, et sotsiaalset ebavõrdsust peab proovima vähendada, aga kas seda peaks just tegema nende laste arvelt, kellel on läinud paremini ja neil on vanemad, kes nendega tegelevad ja unejuttu loevad – selmet tegeleda hoopis nendega, kel pole nii hästi läinud...

Postimehe otsepilt: nädalavahetus toob ekraanile maadluse Põhjamaade meistrivõistlused

Laupäeval saavad TTÜ spordihoones alguse Põhjamaade meistrivõistlused maadluses, mis toovad mattidele sportlased Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Lätist, Leedust ja Eestist. Võistlustulle astuvad ka juba olümpiapileti välja võidelnud Heiki Nabi ja Ardo Arusaar. Võistlused algavad mõlemal päeval kell 10 hommikul.

Lisaks sportlastele näitab olümpiataset ka see, et võistlustel mõistab peakohtunikuna õigust ka Rio olümpial kohtuniku rolli täitev Peep Arold. «Oleme väga uhked, et Peep sellise tunnustuse juba teist korda pälvis ja see näitab, et Eesti maadlus on tõepoolest maailmakaardil. Seda nii sportlaste kui kohtunikega. Rääkides aga sportlastest, siis meil on hea meel, et meile on tulemas mitmeid tiitlivõistluste medaliste ka välismaalt,» sõnas Eesti Maadlusliidu peasekretär Antti Lepik, kelle kinnitusel on Eestisse tulemas taanlane Mark Overgaard Madsen (-75 kg), kellel on ette näidata neli täiskasvanute MMi hõbedat, olümpiamängude viies koht ja EMi pronks. Naistemaadluses on kohal 2014. aasta MMi ja EMi pronksmedalite omanik Laura Skujina (-69kg). Samuti on maadlusmattidel mitmeid kadettide ja juunioride tiitlivõistluste medaliste.

Laupäeval tulevad mattidele kreeka-rooma maadluses kadetid ja juuniorid ning naistemaadluse kadetid. Pühapäeval on kord täiskasvanute seas, välja selgitatakse parimad naised ning kreeka-rooma maadluses näeb võistkondlikku maadlust, kusjuures sellises formaadis toimuvad Põhjamaade meistrivõistlused viimast korda. «Alates järgmisest aastast lisandub võistlusprogrammi ka vabamaadlus ning lahku lüüakse noorte ja täiskasvanute võistlused, samuti kaob ära võistkondlik võistlusformaat ja alles jäävad ainult individuaalmatšid,» selgitas Lepik.

Võistluste otseülekanne on nähtav Postimehe veebis nii laupäeval kui ka pühapäeval. Kommentaatorina annab ülekandele värvi endine maadleja Tõnis Naarits.

Eesti korraldab Põhjamaade meistrivõistlusi kolmandat korda, esimest korda toimusid need Eestis 1993. aastal. Võistlused avatakse spetsiaalselt Põhjamaade meistrivõistluste jaoks kokku pandud viieliikmelise trummide ansambli esinemisega; avasõnad lausuvad kultuuriminister Indrek Saar, Eesti Maadlusliidu president Priit Piilmann ja Põhjamaade Maadlusliidu esimees Erik Nyblom.

Võrus selguvad Lõuna-Eesti parimad päästjad

Sel laupäeval toimuvad Võrus lõuna päästekeskuse kutsemeisterlikkuse võistlused, kus selgitatakse Lõuna-Eesti osavaim ja kiireim päästemeeskond. Võistluspäev algab kell 10.30 päästetehnika ringsõiduga Võru linnas.

Orienteeruvalt kell 11.30 alustatakse Võru komando juures samaaegselt kahe võistlustega. Üheks jõukatsumiseks on lahinghargnemine päästeautoga, kus jäljendatakse tööd reaalsel tulekahjul. Meeskond peab aja peale riietuma kaitseriietusse, vedama autopumbaga ühendatud voolikuliini üles harjutustorni ja tabama sealt veejoaga märklauda.

Teisel võistlusalal, kus matkitakse tegutsemist autoavariil, vabastatakse avariilisest autost ja auto alt kannatanud. Pärast nende alade lõppemist võisteldakse päästeautoga vigursõidus.

Üritus on pealtvaatajatele tasuta ning kõiki oodatakse kaasa elama meestele, kes annavad iga päev endast ohuolukordade lahendamiseks parima.

Lõuna-Eesti regiooni päästekomandode omavaheline mõõduvõtmine toimub juba kümnendat korda. Võistlevad meeskonnad Annelinna, Mõniste, Põltsamaa, Mustvee, Jõgeva, Tabivere, Tõrva, Suure-Jaani, Viljandi, Räpina, Värska, Võru päästekomandost ja Rõuge vabatahtlikust päästekomandost.

Täna: Eesti tipud võtavad mõõtu Harju rallil

Täna tehakse algust kaks päeva vältava Harju ralliga, kus teevad kaasa mitmed Eesti tippsõitjad. Täna õhtul kell 21.33 on kavas ka Ülemiste City publikukatse, mille jälgimine on pealtvaatajatele tasuta.

Starti tulevad teiste seas ka Egon Kaur, Rainer Aus, Roland Murakas, Ranno Bundsen ja Mait Maarend. Kokku registreeris võistlusele 78 rallipaari.

Ralli ajakava:

Laupäev:

Kell 18.41 Jägala (6,36 km)

Kell 19.20 Kemba (17,47 km)

Kell 21.33 Ülemiste City (1,65 km)

Pähapäev:

Kell 8.06 Aruküla 1 (10,45 km)

Kell 8.46 Voose 1 (4,73 km)

Kell 9.14 Vetla 1 (7,59 km)

Kell 11.31 Aruküla 2 (10,45 km)

Kell 12.11 Voose 2 (4,73 km)

Kell 12.39 Vetla 2 (7,59 km)

Kell 15.43 Matsimäe (20,80 km)

Kell 16.41 Aela (13,86 km)

Kell 17.44 Väo Karjäär (2,6 km)

Harju rallil on võimalik vaadata otsepilti ekipaaži Kenneth Sepp/Tanel Kasesalu ralliautost. Kell 18.30 algavat ülekannet näeb allolevast videost,

Füüsikud väidavad viienda vastasmõju võimalust

USA füüsikud usuvad, et ungarlaste katsed võivad ümber lükata uskumuse neljast vastasmõjust. 

Juba aastakümneid teavad kõik füüsikud ja füüsikahuvilised, et universumis on nelja sorti põhijõudusid ehk vastasmõjusid: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, tugev ja nõrk interaktsioon. Need neli jõudu hoiavad maailma koos ja on lõppkokkuvõttes loonud kogu selle toreda mitmekesisuse, mida enda ümber näeme. 

Nüüd aga väidavad mõned Ameerika Ühendriikide California ülikooli füüsikud, et ühes katses, mille tegid möödunud aastal Ungari füüsikud, on ilmnenud märke viienda, senitundmata vastasmõju olemasolust, kirjutab ERR-i teadusportaal Novaator. 

Laiem füüsikkond suhtub ideesse esialgu siiski teatava kahtlusega, sest viienda põhijõu avastamist on kuulutatud varemgi, kuid ikka on hiljem leitud, et teade oli olnud enneaegne. Siiski on juba mitu maailma füüsikarühma teatanud, et kavatsevad ungarlaste katset korrata ja vaadata, mis tulemus neil välja tuleb.

Loe täpsemalt Novaatorist. 

Räikkönen ärritus ajakirjanike küsimuste peale

Vormel-1 Monaco GP esimestel vabatreeningutel kehva kiirust näidanud Ferrari piloot Kimi Räikkönen ärritus ajakirjanike küsimuste peale. 

Soomlane sai esimesel treeningul kirja üheksanda, teisel seitsmenda aja. Lisaks tegi ta terve hulga sõiduvigu, mis tekitasid ajakirjanikes huvi. «Ma ei saa aru, kuidas te tulete selliste küsimuste peale,» teatas Räikkönen. Seejärel küsiti talt, kas avapäev Monacos oli Ferrari jaoks ebaõnnestunud. «Te koostate hullumeelseid küsimusi. Need on kõigest treeningud. Avapäev polnud ideaalne, kuid seda on varem palju juhtunud. Ärge püüdke sellest mingit suuremat lugu toota. Kõik teevad vigu ja sellejaoks ongi treeningud loodud.»

Abiellumine Las Vegase moodi: pidulik sündmus kiirtoidukohas, autos või isegi karussellil

Sven Soiver abiellus mõned nädalad tagasi ning tegi seda mitte kodumaal, vaid Ameerikas Las Vegases. Loomulikult palusime tal kaamera kaasa võtta ja vahendada ka vaatajatele, kuidas selline asi kaugel maal käib. Vaata täpsemalt "Seitsmeste uudiste" videost! 

Vaata, kes kuuluvad NBA sümboolsesse algviisikusse

Korvpalliliiga NBA hooaja sümboolsesse esiviisikusse kuuluvad Stephen Curry (Golden State Warriors), LeBron James (Cleveland Cavaliers), Russell Westbrook (Oklahoma City Thunder), Kawhi Leonard (San Antonio Spurs) ja DeAndre Jordan (Los Angeles Clippers).

Võrreldes mulluse sümboolse algviisikuga on samad mehed Curry ja lausa 12. korda 15 parema hulka murdnud James. Kõrvale jäid Anthony Davis, Marc Gasol ja James Harden, vahendab ERR Sport.

Sümboolse teise viisiku moodustavad Kevin Durant (Oklahoma City Thunder), Draymond Green (Golden State Warriors), DeMarcus Cousins (Sacramento Kings), Chris Paul (Los Angeles Clippers) ja Damian Lillard (Portland Trail Blazers) ning kolmanda viisiku Paul George (Indiana Pacers), LaMarcus Aldridge (San Antonio Spurs), Andre Drummond (Detroit Pistons), Klay Thompson (Golden State Warriors) ja Kyle Lowry (Toronto Raptors).

Narkosõltuvuse vastu võib võidelda tikusuurune pulgake

USA ravimiamet andis rohelise tule opioidipõhise implantaadi kasutamiseks heroiinisõltuvuse raviks. 

Probuphine’i nimeline implantaat on tikusuurune mahuti, mille ülesanne on kehasse buprenorfiininimelist ravimit viia, kirjutab Business Insider. Nii püsib ravim kehas kuni kuus kuud. Varem pole implantaadi ja opioidipõhist sõltusravi USA ravimiametid heaks kiitnud.

Buprenorphine on opioid, mis muudab aktiivseks samad ajuosad, mis reageerivad muidu valuvaigistite või heroiini peale. Nii peaks inimese vajadus narkootikumi järele vähenema, sest aju on juba ravimi poolt «ära petetud.»

Samahästi võiks aga küsida, miks seda ravimit lihtsalt niisama sisse võtta ei saa? Saaks küll, ent uuringute kohaselt võtavad ravimeid õigesti vaid pooled inimesed, sealjuures jätab 20%-30% inimesi üldsegi kirjutatud ravimi välja ostmata, ülejäänute puhul on tegu hooletuse või tahte puudumisega.

See on probleem, sest enamik inimesed harjuvad ühel hetkel opioididel põhinevate valuvaigistitega teatud määral ära, mis tähendab aga, et valuvaigistist tuleva leevendava efekti saamiseks peavad nad tablette võtma suuremas koguses. Kui aga vahepeal tablette ebakorrapäraselt võtta, võib see harjumus taaskord kaduda ning siis on oht juba üledoosiks, mille järel võib surra. Implantaat aitaks neid riske vältida.

Asja varjukülg on aga see, et implantaat pole kindlasti odav. Nii võib minna veel kaua aega, kuni sedasorti ravi massidesse jõuab. 

Vormel-1 maailma kümnendi traagilisim sündmus võtab uued pöörded

Käib 2014. aasta Jaapani GP 40. ring. Ilm hämardub ning läheneva taifuuni tõttu sajab Suzuka ringrajal tugevalt vihma. Sauberi piloodi Adrian Sutili vormel satub ringraja kaheksandas kurvis libisemisse ning keerleb kontrollimatult rajapiiretesse.

 

Rajalt välja sõitnud Sutili vormelit tuuakse teisaldama peaaegu seitse tonni kaaluv traktor. Sektoris lehvivad hoiatuseks topelt kollased lipud. Tegemist on tõsise hoiatusega. Järgmine samm oleks juba turvaauto rajaletulek.

Kolm ringi pärast Sutili väljasõitu lakkab vormelimaailm esimest korda pärast kümmet aastat hingamast: Marussia 25-aastane prantslasest piloot Jules Bianchi sõidab kiirusega 125 km/h rajatraktoritele sisse ning langeb koomasse. Õnnetuse ajal rakendub Bianchile 254 G-line jõud, mis on võrreldav sellega, kui lasta 48 meetri kõrguselt autol vabalt vastu maad kukkuda. Kümme kuud hiljem ta sureb.

Bianchi õnnetusest tegi Rahvusvaheline Autospordiliit (FIA) 396-lehelise raporti, mille põhiline sõnum oli see, et prantslane ei suutnud piisavalt tõhusalt pidurdada. Ühtlasi leiti, et turvaautot ei olnud tol hetkel rajale vaja. «Kohtunikud käitusid määruste järgi, mida tõlgendati viimase kaheksa aasta 384 juhtumi põhjal,» leidis FIA.

Bianchi perekond on aga veendunud, et süüdi ei olnud mitte piloot, vaid hoopis FIA, F1 ning Marussia meeskond. Kõigi kolme peale anti nüüd, peaaegu aasta pärast mehe surma, kohtusse sisse hagi. «Bianchi surma olnuks võimalik vältida,» ütles perekonna advokaat Julian Chamberlayne pressiteates.

Bianchide hinnangul oleks vähemalt ühe osalise tegutsemine õnnetuse ära hoidnud. «Võistlus peeti väga ohtlikes tingimustes, ajal, mil Jaapanis oli taifuunihooaeg. Võidusõidu plaanimisel, ajastamisel ning läbiviimisel tehti hulk vigu.»

Kõige valusam oli perele see, et traagilise juhtumi raportis süüdistati õnnetuses pilooti. Seega esitatigi hagi nende vastu, kelle tegudes nähakse vastutusest kõrvale hiilimist.

«Perekond on kindel, et kohtuhagi toob päevavalgele uut infot ning paneb süüdlased vastutama. See on tähtis nii praegustele kui ka tulevastele sõitjatele, kes peavad olema kindlad, et spordiala juures oleks esikohal sõitjate ohutus,» rääkis advokaat Chamberlayne.

Vormelipiloodi isa Philippe Bianchi sõnul otsib perekond ka meelerahu. «Tahame, et õiglus saaks jalule seatud. Peame kuulma tõde otsuste kohta, mis viisid meie poja surmani.»

Copa America ülekanded jõuavad Eesti televaatajateni

Spordikanal Viasat Sport Baltic hakkab näitama teleülekandeid Ameerika maailmajao jalgpalli meistrivõistlustelt Copa America. Eestikeelsete kommentaaridega otseülekanded jõuavad eetrisse juunis.

Sel aastal 100. korda peetava Copa America Centenario mängud algavad 3. juunil, Ameerika parim jalgpallimeeskond selgub finaalis 26. juunil. Viasat Sport Baltic näitab eestikeelsete spordikommentaaridega otseülekandeid ühtekokku 32-lt mängult.

Telekanali sisujuhi Kalev Kruusi sõnul on Copa America Uue Maailma vanim ja kõige kõrgetasemelisem jalgpalliturniir, kus tänavu osaleb 16 tippmeeskonda. «Võistlustulle astuvad teiste seas viiel korral jalgpalli maailmameistriks tulnud Brasiilia, kolmekordne maailmameister ja hetkel FIFA edetabelis esikohta hoidev Argentiina, kahekordne maailmameister Urugai, FIFA edetabeli kolmanda koha meeskond Tšiili ja neljanda kohal olev Kolumbia,» rääkis Kruus. «Copa teleülekannetes näeme väljakul omas elemendis selliseid vutistaare Alexis Sanchez, Neymar, Lionel Messi, Sergio Aguero, Luis Suarez, Edison Cavani, James Rodriguez, Arturo Vidal, Javier Hernandez, Giovanni Dos Santos, Clint Dempsey ja Joel Campbell.»

Sel aastal peetakse 100. Copa America Centenario esimest korda Põhja-Ameerika mandril USAs. Alagrupiturniir on kavas 3.-14. juunini, 16.-19. juunil peetakse veerandfinaalid, 21.-22. juunil poolfinaalid, 25. juunil kolmanda koha mäng ning 26. juunil finaal. Copa America mängud toimuvad ühtekokku kümnes USA linnas.

Eestis arenguruumi on: Rootsis kasvatatakse lapsi sooneutraalsetes lasteaedades sugudevabaks

Rootsit peetakse üheks maailma võrdõiguslikumaks riigiks. Valitsus on kulutanud aastas ligi 110 miljonit Rootsi krooni ehk üle 11 miljoni euro ainuüksi sellele, et juurutada sugude võrdsustamist haridussüsteemis. Viimaste aastate üheks radikaalsemaks sammuks on sooneutraalsete lasteaedade avamine, pealinnas Stockholmis on neid juba viis.

Tallinna TV otse-eetrisse helistanud vaataja pahandas Savisaarega

Eile õhtul helistas Tallinna TV otsesaate «TeleTallinn» eetrisse ilmselt linnapea ametikohalt kõrvaldatud Edgar Savisaarelegi ootamatult vihane televaataja, kes kutsus opositsiooni juhti korrale.

Varem pikemat nime «TeleTallinn. Linnapea tund» kandud otsesaadet saab järele vaadata  keskerakondliku telekanali koduleheküljelt, telefonikõne algas saate 44. minutil.

«See Siret Kotka, kuidas ta teie arveid maksis, no see on ju täiesti jama, mis te räägite,» teatas stuudiosse helistanud mees.

«Minu arust te peaksite prokuratuuri austama, et ta ei ole teid veel kinni pannud. Teised kurjategijad pannakse enne ikka uurimise ajaks kinni, et ta ei segaks uurimist, aga te olete mõnitanud prokuratuuri, kaitsepolitseid, riiki. Minu arust peaksite te olema tänulik, et prokuratuur ei ole teid veel kinni pannud. Nii et lõpetage see mõnitamine ära ja Tallinna maksumaksja raha raiskamine enda upitamiseks,» jätkas ta.

Televaataja märkis, et teised ärimehed, keda samas asjas kahtlustatakse, ei ole häält tõstnud. «Teie olete ainuke, kes siin hüpleb,» nentis pahane vaataja ja lisas: «Nii et lõpetage ära. Kui te olete süütu, siis te olete süütu ja kui te olete süüdi, siis te saate vastava karistuse. Tänan.»

Savisaar vastas televaatajale, et see oli küll väga tore reaktsioon ja tsiteeris helistanut, et «kui te olete süütu, siis te olete süütu». «Ma tänan teid väga sellise pöördumise eest ja olge sama julge mitte ainult minu puhul. Aitäh,» kõlas Savisaare napp vastus.

Järgmised helistajad väljendasid üldiselt nördimust esimese kõneleja pärast. 

«Ma tahaksin küsida palun, et kas teil on plaanis, kui te kunagi saate oma kohtuotsuse kätte, ka Euroopa kohtusse edasi kaevata seda häbematust, mis teiega tehakse?» küsis näiteks üks hiljem helistanud murelik proua.

Vastuses soovitas Edgar Savisaar naisel esimesele helistajale andeks anda, kuna inimesed lihtsalt iga kord ei tea, mida nad teevad.

Videopäevik: Eesti moeblogija peab Veneetsias mesinädalaid

Eesti moeblogija Triinu Maasik, kes peab populaarset ilu- ja moeblogi Fashion Notes By Triinu, otsustas koos oma värske abikaasaga veeta oma mesinädalad Veneetsias.

Ühtlasi otsustas ta esimest korda proovida kätt videoalal ning nende reisist on valminud vahva videoklipp, kus kohtuvad mood ja arhitektuur, stiil ja turism.

Marin avameelitseb: mis tunne on olla armuke

Meil on sõbrannaga traditsioon umbes korra kuus kahekesi maha istuda, juua head ja väga head veini, suitsetada ebamõistlik kogus sigarette ning rääkida teineteisele kõik vahepeal toimunu ära, et ikka kõigega kursis olla. Ma ei kipu oma suhteid eriti kellegagi lahkama, kui kellegagi üldse, siis just temaga. Ja ta esitas ühel hetkel maailma kõige sõbralikuma konkreetsusega küsimuse: «Mis tunne oli olla armukese rollis?»

Sain selle mehega tuttavaks täiesti juhuslikult ja tööalaselt, ei valinud teda seksisuunitlusega portaalist sadade ülesrivistatud peeniste seast välja, olles sel moel mõlemapoolselt ette teadlikud, mis eelduste kohaselt saama hakkab. Suhtlesime, saime hästi läbi, tööjutud põimusid järjest isiklikemaks ja varsti oli iseenesestmõistetav, et vahel käisime koos lõunal, mõnikord helistas teel koju või jõime koos hommikukohvi, et siis naerdes kumbki oma kontorisse minna.

Sain ju aru, et neil oli abielus raske aeg, aga minu asi ei olnud seda lappida, olin esialgu puhtalt sõbra rollis, kes ei anna nõu ega targuta, vaid kuulab ära. Võimalik, et olen eriti tundetu ja paksu nahaga eksemplar, kes silmanähtavaid lähenemiskatseid ära ei tunne, aga kui see mees mind esimest korda suudles, olin tõesti üllatunud. Sellest, et ta seda tegi ja sellest, kui väga see mulle meeldis. Soe, kirglik ja turvaline tunne, nagu oleksime seda aastaid harjutanud. Ja plõksti, enam ei tahtnudki lahti lasta.

Armunud inimesele võib öelda mida tahes, pessimistlikku nõu niikuinii kuulda ei võeta. Kes jätaks oma kireobjekti sellepärast maha, et mõni sõbranna leiab, et see suhe ei oleks sinu jaoks hea. Kui esmane põletav leek vaibub, tuleb ka mõistus aeglasel sammul tagasi koju, aga esmane lahvatus pimestab liiga eredalt, et ükskõik kui adekvaatseid argumente millekski pidada. See suhe ei erinenud ülesehituselt kuidagi ühestki minu teisest püsisuhtest, selles oli kõike. Kui kummalgi tähelepanuvajadus rahuldatud ei saanud, siis nägelesime, pahutsesime, kui ootused luhtusid, ja olime siiralt rõõmsad, kui teineteise sõrmi pihus saime hoida.

Armastuse kiirrong

Mulle sobis selle suhte kontsentreeritus, see oli nagu kiirrong. Kui olime koos, oli kõik ülivõrdes ja intensiivne, tegime ööpäeva justkui tunni või paariga läbi. Ülejäänud aja sain sellest vaikselt toibuda ja oma argiste toimetustega tegeleda, teadsin alati otseselt kokku leppimatagi, millal on minu, millal tema ja millal koosolemise aeg. Olin armunud, samas teadlik, et sellest staadiumist see suhe edasi ei lähe. Teadsin, et see saab ühel hetkel läbi, aga veel ei teadnud, millal ja kuidas.

Ma ei pea ennast süütuks inglikeseks, aga ei vaeva ausalt öeldes ka liigselt südant. Inimesed, kes on üdini õnnelikus kooselus või vallalised, kes teavad, et suhtes inimesega nad lävima nõus ei oleks, mõistavad mind niikuinii hukka ja ma ei püüagi vabandusi ega õigustusi leida kellegi jaoks. Uhke ei ole, üleolevust ei tunne, kedagi ei alanda, ennast ka ei luba.

Ilmselt levinuim arusaam on, et vasakule panev mees on alatu tõbras, kes pettis isekusest, et täita oma unistust ning naine, kellega seda tehakse, on halastamatu libu. Petmiseks nimetatakse seda selle eest, et see on teise poole eest varjatud tegevus. Samas olen loksutanud peas mõtet, kumb on isekam – kas see, kes läks oma unistust püüdma, või see, kes seda oma teisele poolele pakkuda ei taha, suuda ega luba? Igas rollis omad vaated, kuskil käitub alati keegi valesti.

Ma ei ole krokodill, keda päriseks ei taheta ja seetõttu lootusrikkalt teiste raasukesi üles nokib. Ma ei oota salamisi, et minu roll armukesest uueks abikaasaks saaks. Ma ei käi metsavaheteedel autos seksimas, ammugi ei roni kellegi koju. Ma ei oota lohutavaid väljamõeldud heietusi, kuidas nende abielu on niikuinii karil ja koos ollakse vaid laste pärast. Oma arved tasun kõik ise, finantsabi ei soovi ning samuti ei oota kalleid kingitusi, puudub oskus neid vastugi võtta. Ei mingeid ülespuhutud illusioone, soovmõtlemist ega idealiseerimist. 


Mees, kes on kodusest olmest tüdinenud, vaatabki oma armukest kui kogu universumi ilu, sära ja headuse kehastust ning maailmapäästjat. Milline suuri kuumi tundeid igatsev naine seda ei naudiks! Mehele on vaja imetlust ja tunnustust, võõras naine jagabki varastatud kohtumistel heldelt seda, mida kodusootaja juba ammu iseenesestmõistetavaks peab ja harjunud on. Ja mille eest seda meest armastab.

Sõbranna küsis, kas võtaksin ta vastu, kui ta ikkagi tuleks praegusest kodust ära. Ta ilmselt sisimas arvas, et vastan eitavalt, vihjates mehe loomuomasele truudusetusele, aga ei, võtaksin küll. Ma nimelt ei maga inimestega, keda ei hinda ja enda partneriks olemise vääriliseks ei peaks.

Armumine on juhus, armastus otsus. Elul, projektidel ja muinasjuttudel on algus ja lõpp, nii ka sellel suhtel. 

Asi ametlik: Jose Mourinhost sai Manchester Unitedi peatreener

Inglismaa jalgpalliklubi Manchester United teatas oma kodulehel, et nad sõlmisid kuni 2020. aastani kestva lepingu Portugali treeneri Jose Mourinhoga. Senise juhendaja Louis van Gaali vallandas klubi nädala alguses.

«Manchester Unitedi peatreeneriiks saamine on suur au. Seda klubi teatatakse ja austatakse üle terve maailma. Siin on müstikat ja romantikat, mida ükski teine klubi ei suuda pakkuda,» ütles Mourinho klubi kodulehe vahendusel. «Olen alati Old Traffordiga vastastikkust tõmmet tundnud. Staadion on võõrustanud minu karjääri olulisi mälestusi ja olen nautinud kontakti Unitedi fännidega. Ootan, et saaksin olla nende peatreener ja nautida fännide toetust järgnevatel aastatel.»

Väidetavalt teenib Mourinho sõlmitud lepinguga veidi alla 50 miljoni euro.

Mourinho senine karjäär:

2000 Benfica

2001-2002 Uniao de Leiria

2002-2004 FC Porto

2004-2007 Chelsea

2008-2010 Milano Inter

2010-2013 Madridi Real

2013-2015 Chelsea

2016-... Manchester United

Eesti ratastoolivehkleja kerkis EMil kaheksandaks

Eesti ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglov saavutas Itaalias toimunud Euroopa meistrivõistlustel kaheksanda koha, jäädes napilt alla kaotusteta Euroopa meistriks tulnud Venemaa sportlasele.

Ratastoolivehkleja treeneri Alexander Laryushini sõnul said ootused ja eesmärgid võistlustel täidetud. «Me valmistusime võistlusteks väga tõsiselt ning vaatamata sellele, et Alekseil on väga vähe võistluskogemust, õnnestus meil näidata väga head tulemust,» ütles Laryushin.

Eesti sportlane saavutas Euroopa meistrivõistlustel õiguse vehelda finaalvõistlusel, kus ta vehkles nelja tugevaima hulka pääsemise eest. Štšeglov kaotas siiski Venemaa ratastoolivehklejale Dmitri Beljaevile. «Vene vehkleja osutus tugevamaks ning lõpparvestuses sai ta võistlustel ka kuldmedali ilma ühtegi kaotuseta. Vehklemine niivõrd tugeva ja kogenud vastase vastu ainuüksi on juba väga hea kogemus meie sportlase jaoks,» lisas Laryushin.

Võideldes mitmekordse maailmameistri Aleksander Logutenko vastu kaotas Eesti vehkleja napilt tulemusega 4:5. «See on samuti omamoodi näitaja. See tähendab, et me saame vehelda maailmameistriga nagu võrdne võrdsega,» sõnas Laryushin. Kokku võttis Euroopa meistrivõistlustest  ratastooli vehklemises osa 15 riiki.

Ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglovi jaoks olid Euroopa meistrivõistlused kõigest teiseks rahvusvaheliseks võistluseks. 2015. aastal võttis ratastoolisportlane osa Ungaris toimunud maailmameistrivõistlustest, kus saavutas toona 13. koha.

«Meie eesmärgiks on ratastoolivehklemise populariseerimine ja arendamine Eestis. See on muidugi keeruline ülesanne, sest teel saavutuste poole puutuvad ratastoolisportlased kokku mitmete probleemidega, sh ka olmemuredega - puudu on eritranspordist, treeningruumid ei ole ratastooli inimeste jaoks väga mugavad, mis samuti takistab treeninguid,» kirjeldas  treener Alexander Laryushin. Ta märkis samuti, et ka ratastoolis vehklejate arv võiks Eestis olla märgatavalt suurem, sest ala sobib erivajadustega inimestele väga hästi.

Eesti ratastoolivehklemise seni kõrgeimaks saavutuseks on maailmakarika pronksmedal 2012. aastal. Kõrge koha vehkles tol korral Eestile välja  narvalanna Natalja Horenkova.

Narvas tegutsev vehklemisklubi Florett on Eestis ainuke, kus saavad treenida ka erivajadustega ratastoolivehklejad ning kus on olemas kogu vajalik varustus ala harrastamiseks.

Tänased reisileiud: Tallinnast Rhodosele ja tagasi 149 euroga

Postimehe reisiportaal teeb iga päev kokkuvõtte huvitavatest ning soodsatest lennupiletite pakkumistest. Tänased soodsad lennupiletid on kokku kogutud trip.ee, hetked.ee, holidaypirates.com, flynous.com ja secretflying.com lehtedelt.

Edasi-tagasi lend sügisel Tallinnast Rhodosele alates 149.-

Edasi-tagasi lend juunis Tallinnast Barcelonasse alates 123.-

Edasi-tagasi lend Tallinnast Pekingisse alates 409.-

Edasi-tagasi lend Tallinnast Bangkokki alates 487.-

Edasi-tagasi lend Tallinnast San Fransiscosse alates 343.-

Edukas filmitandem Andres ja Katrin Maimik läksid lahku

Nagu sellest veel vähe oleks, et filmimees Rain Tolk läks hiljuti lahku oma elukaaslasest Helina Ristist, siis nüüd on sama tembuga hakkama saanud ka kolleegid Andres ja Katrin Maimik, vahendab Kroonika.    

Filmirežissöör Andres Maimik (46) ja  pressiesindaja Katrin Maimik (34) olid abielus seitse aastat. Pooleteise aasta eest kirjutati koos ka filmi «Kirsitubakas» stsenaarium, mis üheskoos ka lavastati. 

Kolme aasta eest kolis pere Värskasse, Õrstva järve äärde. 

Lahkuminekust hoolimata koostöö siiski jätkub. Aasta alguses said nad Eesti Filmi Instituudilt toetuse oma uuele filmile «Minu näoga onu».   

Cretu enne Euroopa liigat: oleme kindlasti õigel teel

Võrkpalli rahvusmeeskond pidas eile Rakvere spordihoones viimase kontrollmängu enne järgmise nädala lõpul Austrias algavat Euroopa liiga alagrupiturniiri.

Koondislaste omavahelises treeningmängus olid võistkonnad järgmised. Rainer Vassiljevi käe all mängis meeskond koosseisus: Kert Toobal, Oliver Venno, Robert Täht, Rauno Tamme, Denis Losnikov, Ardo Kreek ja Andri Aganits. Teisel pool võrku astus neile vastu peatreener Gheorghe Crețu juhendatud võistkond, kuhu kuulusid: Andres Toobal, Renee Teppan, Karli Allik, Keith Pupart, Rait Rikberg, Timo Tammemaa ja Kevin Soo. Võrreldes kolmapäevase avamänguga olid seega kohad vahetanud vaid sidemängijatest vennad Toobalid, vahendab volley.ee.

Matši esimene geim kujunes tõeliseks maratonlahinguks, kus vennaarmu ei tuntud. Kokku 34 minutit väldanud geimi võitis lõpuks Vassiljevi tiim seisuga 34:32. Punkti pani avageimis tosin punkti toonud ja kaheksaga plussi jäänud Oliver Venno, kes lõi palli blokist auti. Teies geimis sai vastasvõistkond 25:22 seisuga revanši.

Kolmandas geimis tegid treenerid koosseisus vangerdusi ja 25:16 võidu võttis seitsmik, kuhu kuulusid Kert Toobal, Ardo Kreek, Andri Aganits, Keith Pupart, Robert Täht, Oliver Venno ja Rait Rikberg. Matši parimana tõi Oliver Venno 24 punkti, Robert Täht lisas 14 ja Renee Teppan 13 punkti. Blokis hiilgas Kevin Soo, kelle arvele jäi viis edukat sulustamist.

«Mulle meeldis näha, et mõlemad meeskonnad näitasid head blokikaitset, esimeses mängus tegi seda vaid üks võistkond. Samuti oli platsil näha head keskendumist – igat palli mängiti väga tähelepanelikult. Vaadates Euroopa liiga suunas, oleme kindlasti õigel teel. Raske treeningtsükkel on läbi ja nüüd on aeg koormusi alla tõmmata,» sõnas rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Crețu.

Euroopa liigas kuulub Eesti samasse alagruppi Austria, Luksemburgi ja Valgevenega. Kaheringilise valikturniiri esimene vaatus toimub 3.-5. juunini Austrias, otsustav 18.-20. juunini Rakveres.

Miks peaks riik inimestega manipuleerima? Vastus: paremad otsused

Sotsiaalteenuseid vajavate inimeste peal tehtud eksperimendid näitasid, et pisimadki muutused tõid paremad rahalised otsused. 

Viimase viie aasta jooksul mõjutas rühm sotsiaalteadlasi ligi 100 000 ameeriklast, mõistagi toimus see valitsuse loal, kirjutab ajakiri Science. Sotsiaalteenuseid vajavad inimesed kaasati eksperimentidesse, kus osa said standardse teenuse, ent teiste peal katsetati uut lähenemist. Viimane toimis näiteks nii, et neile saadeti tähtaegade meeldetuletamiseks postkaart või siis muudeti ühe valiku tegemine lihtsamaks kui mõni teine. 15 eksperimendist 11 puhul osutus uus lähenemine edukamaks ning inimesed tegid paremaid otsuseid.

Idee informatsiooni esitamise viisi mõjust otsustele pole muidugi midagi uut, vastasel juhul ei oleks ju reklaami-ja turundusstrateegiatel mõtet. Sellest hoolimata pole aga sedalaadi mõju akadeemilises mõttes väga palju uuritud. 2010.aastal alustasid USA teadlased sotsiaalteenuste eksperimendiga ning selle asemel, et panna inimesi teatud toodet ostma, püstitasid nad eesmärgi veenda inimesi tegema paremaid otsuseid, mis tooks kaasa positiivseid tagajärgi pereelule, tervisele ja rahakotile.

Lihtne ja odav

Eksperimendid korraldati seitsmes USA osariigis, alustades maksude ja sotsiaaltoetustega seotud teenustest kuni alimentide maksmiseni välja. Näiteks tõi ajakiri välja Texase osariigi valitsuse programmi, mis peaks maandama vangistusega seotud rahalist katastroofi. Kuna vangidel ei ole sissetulekut, ei saa nad oma lapsi toetada ning satuvad võlgadesse Samal ajal kannatab ka kogu perekond. Ehkki seaduse järgi võib vangisoleku ajal lastele makstava raha alampiiri vähendada, tuleb selleks sisse anda eraldi avaldus – enamik vange sellega aga hakkama ei saa.

Eksperimendi käigus tuletati seda võimalust aga osadele vangidele meelde ning samuti saadeti neile osaliselt eeltäidetud avalduse blankett. Tulemused näitasid, et erikohtlemise osaks saanud vangide puhul tõusis maksete alandamise võimalust kasutanud inimeste arv 11%.

Positiivseid tulemusi näitasid ka enamik teisi eksperimente, ent nende puhul jäi efekt väiksemaks, muutes otsuseid paremale poole umbes 2 – 3 protsendi ulatuses.

«Arvestades seda, kui lihtne ja odav on neid väikeseid positiivseid tagajärgi toovaid muutuseid teha, on need tulemused muljetavaldavad,» ütles ajakirjale Science Toronto ülikoolis käitumist uuriv teadlane Dilip Soman. Nii on näiteks Texase programmis muutuste kulu ühe inimese kohta vaid 1.73 dollarit.

Sellest hoolimata leidub programmile ka kriitikuid, kelle sõnul muutub riik seekaudu lapsehoidjaks, kes üritab inimeste meelt kontrollida. Samal ajal võtavad aga teisedki riigid USA eksperimentidest eeskuju, näiteks Suurbritannia ja Kanada. 

Video: Hiinas tutvustati futuristlikku üle autode sõitvat bussi

Tulevikus ei pruugi enam olla palju liiklusummikuid kui võetakse kasutusele suured tõstetud põhjaga bussid, mille all mahuvad autod sõitma.

Hiinas tutvustatud bussi mahub umbes 1200 reisijat, kuid selline buss võib koosneda mitmest vagunist, mahutades veelgi rohkem reisijaid, edastab metro.co.uk.

Futuristlikku bussiga saab tutvuda Hiinas Pekingis toimuval 19. rahvusvahelisel tehnoloogiamessil.

Kuigi uut sõiduvahendit peetakse bussiks, on see põhimõtteliselt ka tramm, kuna liikumiseks on vaja rööpaid. Insenride sõnul tuleb olla innovatiivne loomaks tänavatel-teedel rohkem ruumi liiklemiseks, et tekiks vähem liiklusummikuid.

Uue bussi loojate teatel on tegemist transpordivahendiga, mille kulutused on väikesed ja mis ei saasta õhku.

Galerii: Lyon tõusis naiste Meistrite liiga ajaloo edukaimaks klubiks

Naiste jalgpalli Euroopa Meistrite liiga võitis kolmandat korda Prantsusmaa klubi Lyoni Olympique, kes alistas finaalis sakslannade Wolfsburgi. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 1:1 viigiga ja otsustavaks sai penaltiseeria. Kolme võiduga tõusis Lyon naiste Meistrite liiga ajaloo kõige edukamaks klubiks. 

Eesti sai mõjuka Euroopa turismiorganisatsiooni eesistujaks

Sloveenia pealinnas Ljubljanas toimunud Euroopa Turismifirmade katusorganisatsiooni ECTAA üldkogul anti liidu juhtimine järgmiseks kaheks aastaks Eesti Turismifirmade Liidule. ETFLi asepresidendist Merike Hallikust sai järgnevaks perioodiks turismivaldkonna Euroopa olulisima liidu president.

ECTAA värske presidendi Merike Halliku sõnul on nii Euroopas kui ka laiemalt mõjuka organisatsiooni juhtimine Eestile suur au ja väljakutse, kuna ECTAA koondab endas professionaale kogu Euroopast, kes suudavad ühiselt anda asjatundlikku nõu ja sisendit valdkondlikku seadusloomesse. Presidendi roll on esindada Euroopas turismivaldkonna huve, olla ühenduse eestkõneleja ning koordineerida organisatsiooni tööd.

«Selle aasta suured teemad on Euroopa Komisjonis vastu võetud uue pakettreisidirektiivi rakendamine liikmesriikides ja Schengeni ala tulevik,» ütles Hallik. «Turism on oluline majandusharu igal pool ning peame nägema turismist tulenevat sotsiaalmajanduslikku kasu laiema pilguga. Just Eestil oleks siin oluline püüda oma strateegiates ja tegevustes olla rohkem paindlik, sest turism moodustab kümnendiku meie ekspordist, loob töökohti, soodustab regionaalarengut ning lisaks tarbivad turistid reisimisega kaasnevaid teenuseid, mis suurendab ka teiste sektorite sissetulekuid ja soodustab üldist majandusarengut.»

Lisaks presidendile panustab Eesti Turismifirmade Liit ECTAA tegevusse ka sellega, et määrab liikmed liidu kuute valdkondlikusse komiteesse, milleks on juriidiline, lennundus-, tehnoloogia-, fiskaal-, sissetuleva turismi ja reisikorraldajate komitee. ECTAA komiteedesse kuuluvad valdkondades pikaajalist kogemust omavad isikud, kes analüüsivad valdkondlikke arenguid ja suundumusi ning töötavad välja ECTAA soovitusi ärikeskkonda reguleerivatele seadusandjatele ja huvirühmadele.

Tartu Ülikoolis inglise filoloogia lõpetanud Merike Hallik on turismivaldkonnaga seotud aastast 1988 peamiselt müügi- ja turundusalal. Aastatel 1997-2006 töötas ta Estraveli asepresidendina, alates 2006. aastast juhib ta Kaleva Travel / CWT Estonia tööd.

ETFLi presidendi Külli Karingu sõnul saavutab Eesti läbi ECTAA eesistumise kindlasti enam rahvusvahelist nähtavust nii turismi sihtkohana kui ka valdkonna professionaalide hulgas. «See on hea võimalus konkurentsitihedal globaalsel turismiturul Eesti kui reisisihtkoha tugevusi välja tuua ning end uutele eksportturgudele tutvustada,» ütles Karing. «Samuti on oluline teadvustada turismisektori kandvat rolli Eesti majanduses ja selle elavdamisel.»

Eesti võttis 55-aastase ajalooga organisatsiooni juhtimise üle Taanilt. ECTAA (the European Travel Agents’ and Tour Operators’ Associations) koondab 31 Euroopa riigi reisikorraldajate ja -büroode rahvuslikke katusorganisatsioone, lisaks kuuluvad sinna veel kolme Vahemere piirkonna riigi valdkondlikud liidud. Läbi rahvuslike liitude ühendab ECTAA üle 70 000 turismi valdkonnas aktiivselt tegutsevat ettevõtet. ETFL on ECTAA liige alates 1998. aastast.

Folkloristika aastapreemia saaja uurib setode pärandit

Alates 2011. aastast on akadeemiline rahvaluule selts koostöös Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitaliga andnud välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Seltsi aastakoosolekul eile kirjandusmuuseumis sai seekordse preemia sama muuseumi teadur Andreas Kalkun.

Andreas Kalkun avaldas mullu täiendatud väljaande oma doktorimonograafiast «Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole», seto jutuvestja Feodor Vanahundi juttude kogumik «Ilosa’ ja pogana’ jutu’» ning artiklid setode õigeusust ja Esimeses maailmasõjas teeninud sõduri kirjadest kodustele. Lisaks sellele osales ta koguteose «Setomaa» rahvaluule ja tänapäeva kultuuri osa koostamisel, kirjutamisel ja toimetamisel ning käis välitöödel Siberi, Värska, Saatse ja Petserimaa setode juures.

Seekordse folkloristika aastapreemia saajateks oli lisaks Andreas Kalkunile esitatud Reet Hiiemäe, Merili Metsvahi ja Ingrid Rüütel.

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Zaza Urušadze alustab uue filmi võtteid

«Mandariinide» režissöör Zaza Urušadze hakkab juuni alguses Gruusias väntama uut filmi, mille produtsendiks on taas Ivo Felt.

Film kannab pealkirja «Munk», ent sedapuhku on tegemist läbinisti gruusia looga. Ka suurem osa filmi valmimiseks kuluvast rahast tuleb Gruusia riigilt.

Peategelaseks on endisest filmirežissöörist preester Giorgi, kes sünopsise järgi saadetakse väikesesse mägikülla jumalat teenima. Selleks, et inimesi kiriku juurde tuua, otsustab ta hakata filme näitama. «Džässis ainult tüdrukuid» vaadates avastavad külaelanikud, et kohalik muusikaõpetaja Lamara näeb välja täpselt nagu Marilyn Monroe. Pärast Lamaraga kohtumist lööb Giorgi maailm kõikuma: naine on tõepoolest väga seksikas ja mungal on raske kiusatusele vastu panna. Vürtsi lisab ühe Lamara õpilase pikantne süüdistus oma õpetaja vastu.

Peaosalist Giorgit hakkab mängima Dimitri Tatišvili, Lamarat kohalik kaunitar Sophia Sebiskveradze.

«See on piiri peal kõndiv komöödia sugemetega draama kunstniku hingega vaimulikust,» iseloomustas filmi Felt, kes sõidab Gruusiasse juba järgmisel nädalal, kui võtted Kahheetia mägedes lahti lähevad.

Eestlastest on loomingulisse gruppi kaasatud veel Sten Šeripov helilooja, Harmo Kallaste helirežissööri ning Ranno Tislar ja Tarvo Schmeimann helioperaatoritena. Eestis on kavas teha ka järeltootmine.

Filmi eelarve on 700 000 eurot, millest Eesti osa moodustab 20%. 50 000 euroga toetab filmi vähemuskaastootmise fondist Eesti Filmi Instituut.

Kinoekraanidele jõuab «Munk» 2017. aasta kevadel.

Nädalavahetusel peetakse Tartus suurt tantsufestivali

Sellel laupäeval ja pühapäeval kogunevad paar tuhat tantsijat üle Eesti Tartusse, et pidada Eesti maaülikooli spordihoones tantsufestivali Kuldne Karikas.

Tantsufestivali korraldatakse seitsmendat aastat. Kui kolm aastat tagasi oli festival ainult Tartu tantsijatele ning ühepäevane üritus, siis eelmisest aastast on Kuldne Karikas mitmepäevane üritus ja finalistide väljaselgitamiseks korraldati Tallinnas, Pärnus ja Tartus märtsis ja aprillis eelvoorud.

Festivali projektijuht Kirsikka Kurg rääkis, et nädalavahetusel näeb Tartus tantsijaid alates 3-eluaastast, kõige vanem finalist on aga 55-aastane.

Tantsudest on festivalil esindatud nii sõu-, karakter-, tänava-, džäss- ja loovtantsud. Lisaks grupikavadele võistlevad tantsijad soolode-duode kategoorias.

Eesti maaülikooli spordihoones algab homme, 28. mail üritus kell 10. Kirsikka Kurg ütles, et festivali mõlemad päevad on ligi 12-tunnised ja kõik on oodatud kaasa elama. «See ongi nagu koguperefestival, kus vaatad tantsu, sööd ja jood ning naudid rahvast ja melu,» lisas Kurg.

Evelin Ilves tervitab hollandlase ideed: Go on, ESTonishing Eesti!

Aastaid tagasi EASis «Welcome to Estonia» brändi väljatöötamist juhtinud Evelin Ilves leiab, et hollandlase Peter Kentie loodud uus Eesti turundusplatvorm on oma lihtsuses geniaalne.

Ilves ütles, et ta tervitab hollandlase ideed ja loodud kontseptsiooni. «See on oma lihtsuses geniaalne. Lühend EST on ju meile endile nii omane ning kuna rõhusime sellele ka oma esimeses brändingus, oleks see loomulik üleminek uuele arengutasemele,» märkis ta.

«Hõivata aga inglise keele ülivõrre – lihtsalt super!» arvas ta.

Evelin Ilves meenutas, et 15 aastat tagasi ei saanud me kuidagi enda kohta veel öelda «fastest», «smartest» või «coolest» – nüüd saame.

«Võtkem julgus kokku ja saagem võltstagasihoidlikkusest üle! Muidugi peab see kõik meile endile meeldima. Küsigem siis rahvalt ja ka brändingu töö arvukatelt sidusgruppidelt arvamust, see oleks kõige mõistlikum. Mulle meeldib piirideülene ühistöö ja -looming, oma ego ei pea alati esiplaanile sättima. See on ideaalne platvorm, millele oma päris Eesti sisu anda. Go on, ESTonishing Eesti!» ütles Ilves.

Ka ettevõtja ja disainer Tõnu Runnel kirjutas sotsiaalmeedias, et idee väärib kindlasti katsetamist ja proovimist.

Tallinnas algatati uue vene partei loomine

Tallinnas kolmapäeval vene diskussiooniklubi raames kohtunud endised poliitikud ja venemeelsed aktivistid otsustasid alustada tegevust uue venemeelse partei moodustamiseks.

«Diskussiooniklubi ümarlaual osalenud otsustasid moodustada töörühma, mis koostaks venekeelsete huve esindava uue partei kontseptsiooni,» teatas vene diskussiooniklubi koordinaator Oleg Nazmutdinov reedel BNSile. «Antud kontseptsioon võiks olla kasulik nii juba tegutsevatele erakondadele oma poliitika korrigeerimiseks kui ka ühendustele, mis on seadnud oma eesmärgiks uue partei loomise,» lisas Nazmutdinov.

Tema sõnul tutvustatakse kontseptsiooni pärast selle valmimist ka laiemalt avalikkusele. Huvilised saavad töörühmaga kontakteeruda ühenduse Vene Kool Eestis kaudu, mille juhatuse liige Nazmutdinov on.

Sama üritust kajastanud venekeelse portaali baltnews.ee kirjelduse kohaselt varieerusid kohaletulnute hoiakud uue venemeelse poliitilise jõu loomise osas hinnangutest «kõik on läbi» kuni seisukohani «vajalik ja õigeaegne».

Nii näiteks leidis Vladimir Lebedev, et uue erakonna loomiseks on kõige sobivam aeg – poolteist aastat kohalike volikogude ning kaks ja pool aastat parlamendivalimisteni. Oleg Morozov rõhutas vene-sisu tugevdamist uue partei ideoloogias. Sergei Tõdõjakov leidis aga, et uues parteis peaks olema esiplaanil uued inimesed ning vanemad poliitikud peaksid jääma nõunikeks.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei esimees Valev Kald rääkis oma erakonna raskest olukorrast ning kutsus moodustama kohalikeks valimisteks füüsilistest isikutest valimisliitu, kirjutas baltnews.ee. Tiit Toomsalu soovitas aga pöörata suuremat tähelepanu rahvusvähemuste ideele ning mitte rõhutama niivõrd kaasmaalaste teemat, kuna venekeelsed noored europiseeruvad.

Dmitri Suhhoruslov rääkis portaali teatel kriisist Keskerakonnas ja vene valijate jaoks aktuaalsest küsimusest – kelle poolt hääletada?

Koosolekul osalesid ka endised tuntud venemeelsed poliitikud Dmitri Klenski ja Andrei Zarenkov.

Ümarlaual jäi üldiselt kõlama positiivne suhtumine vene partei loomisesse, märgib baltnews.ee.

Fotod ja video: raskeveok sõitis liinibussile külje pealt sisse

Kella 11 ajal juhtus Saha-Loo teel liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku raskeveok ja liinibuss.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul viidi haiglasse tervisekontrolli kolm inimest. Õnnetuse põhjus ning vigastuste iseloom pole veel teada.

Liiklus õnnetuspaigas enam häiritud pole.

Loe, kuidas vastas Ansip riigikontrolli küsimustele Estonian Airi kohta

Postimees avaldab täismahus Andrus Ansipi vastuskirja riigikontrolli küsimustele.

 

 

Eesti riigi tegevuste hindamiseks AS Estonian Air toetamisel oleks hea arvestada terviklikumat konteksti. Teatavasti tuli AS Estonian Air tegevus lõpetada pärast Euroopa Komisjoni poolt 7. novembril 2015 tehtud otsust, et Eesti poolt alates 2010. aastast rakendatud abinõud ettevõtte käigushoidmiseks ei vasta Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Võin kinnitada, et toetusmeetmeid rakendanud Eesti valitsus ei välistanud kunagi sellist võimalust. Otsuseid langetades lähtuti vajadusest säilitada Eestile olulised lennuühendused. Tuleb nõustuda Komisjoni otsuses toodud hinnanguga, et Eesti riigi tegevuse eesmärk AS Estonian Air toetamisel ei olnud üksnes soov äriühingule kasumit teenida, vaid silmas peeti Eesti riigi ja rahva laiemaid huve.

Kui oleks valida, kas AS Estonian Air pankrot oleks toimunud 2010. või 2015. aastal, siis mitmed asjaolud räägivad viimase kasuks.

Aastal 2010 oli Eesti majandus just pööranud tõusule pärast majanduskriisi. Perioodil 2010 kuni 2015 oli Eesti majanduse ja tööhõive kasvult Euroopa Liidu kolme esimese riigi hulgas. Võib kindel olla, et head lennuühendused olid selle saavutamiseks vajalikud. Sel perioodil oligi lennureisijate juurdekasv Eestis samuti Euroopa kiiremate hulgas.

AS Estonian Air pankrot aastal 2010 oleks olnud negatiivsema mõjuga ka seetõttu, et tema osakaal Eesti lennuühendustes oli sel ajal märksa suurem. Aastatel 2009-2010 oli AS Estonian Air turuosa Tallinna lennujaamas 40% reisijate arvust, 2014.aastal aga 27%. Samuti oli 2015. aasta sügiseks olemas pikalt ja hästi ettevalmistatud plaan lennuühenduste jätkumiseks ja klientide kojutoomiseks juhuks, kui AS Estonian Air peaks oma tegevuse lõpetama.

Konkreetsed vastused on toodud küsimuste järel.

1. Vabariigi Valitsuse 3.6.2010. a istungil otsustas valitsus teha sissemakse ASi Estonian Air aktsiakapitali summas 17,9 miljonit eurot. Istungi protokolli märgitud otsuses on muu hulgas sedastatud järgmist: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha tulenevalt rahandusministri märkustest koostöös Rahandusministeeriumiga: 1) täiendused ettevalmistatud korralduse eelnõu seletuskirjas, andes selles ühtlasi hinnangu kavandatud viisil ASis Estonian Air osaluse omandamise kooskõla kohta Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, ja esitada täpsustatud seletuskiri Riigikantseleile“.

Valitsuskabineti 3.11.2011. a nõupidamisel nõustus valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekuga finantseerida ASi Estonian Air kasvustrateegiat 30 miljoni euro ulatuses. Nõupidamise protokolli märgitud otsuses on muu hulgas kirjas, et „Majandus- ja kommunikatsiooniministril analüüsida seniseid riigipoolseid kapitali sissemakseid ASi Estonian Air ja ettevõtte kahjumi tekkimise põhjuseid viimase kolme aasta jooksul ning esitada sellekohane ülevaade valitsuskabineti nõupidamisele“.

Materjalidest, mis auditeeritavad on esitanud Riigikontrollile, ei nähtu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oleks valitsuse 3.6.2010. a istungil ja 3.11.2011. a kabinetinõupidamisel antud ülesandeid täitnud.

Küsimused: a) Kas Teile teadaolevalt täitis MKM valitsuse otsuseid? Kui jah, siis mil viisil? Kui ei, kas oskate kommenteerida, miks jäeti valitsuse otsused täitmata?

b) Kui MKM valitsuse 3.6.2010. a otsust ei täitnud, miks otsustas valitsus anda korralduse sissemakseks aktsiakapitali summas 17,9 miljonit eurot, omamata kindlustunnet, et tehing on kooskõlas Euroopa Liidu ühisturu reeglitega?

c) Kui MKM valitsuse 3.11.2011. a otsust ei täitnud, miks otsustas valitsus 15.12.2011. a istungil, et ASi Estonian Air kasvustrateegia elluviimiseks eraldatakse 30 miljonit eurot, ehkki polnud teada varasemate kahjumite põhjused, äriühingu nõukogu polnud terviklikku kasvustrateegiat heaks kiitnud ja ka valitsusele ei esitatud terviklikku strateegiat, mille teostatavust oleks hinnanud sõltumatu ekspert?

Vastus: Valitsuse 3.juuni 2010 istungil otsustati toetada AS Estonian Air tegevuse jätkamist ning alustati ettevalmistusi ettevõtte rekapitaliseerimiseks. Teie kirja Lisa 1 on poolik ega anna täit pilti Valitsuse istungi nimetatud päevakorrapunkti juurde kuuluvatest dokumentidest ja nende dateeringust. Siiski on ka sealt näha, et täiendatud materjalid saabusid Riigikantseleisse 14. juunil 2010. Minule teadaolevalt oligi tegemist  Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirja täpsustatud versiooniga. Seletuskirjas on toodud ka MKM hinnang, et osaluse omandamine äriühingus ei ole riigiabi.

Eesti Vabariik ja SAS Individual Holdings AB rekapitaliseerisid aktsiaseltsi Estonian Air alles viis kuud hiljem ehk 2010. aasta novembris pärast seda, kui Riigikogu oli nõustunud vastavate muudatustega 2010.aasta riigieelarves.

Aasta hiljem otsustati valitsuskabineti 2011. aasta 3. novembri nõupidamisel toetada MKM ettepanekut laiendada äriühingu aktsiakapitali uue äriplaani elluviimiseks. AS Estonian Air oli viimased viis aastat saanud kahjumit, mille kogusumma oli 2011.aasta novembriks üle 40 miljoni euro. Uue äriplaani eesmärk oli viia ettevõte lõppkokkuvõttes kasumlikuks.

Valitsuskabineti nõupidamisele järgnevalt kiitis AS Estonian Air aktsiakapitali suurendamise heaks ka Riigikogu viies sisse muudatused 2011. ja 2012. aasta riigieelarvesse. Minule teadaolevalt käis ettevõtte juhtkond uut äriplaani tutvustamas ka Riigikogu liikmetele.

Siinjuures on oluline märkida, et valitsus ei kinnita ettevõtete äriplaane, niisamuti ei telli ei valitsuskabinet ega peaminister oma ministri poolt valitsusele esitatud materjalide kohta sõltumatuid ekspertiise.

MKM analüüs varasemate kahjumite kohta saabus Riigikantseleisse ja Rahandusministeeriumisse mitteametlikult 2012. aasta esimestel kuudel. Sõltumatu konsultatsioonifirma NYRAS põhjalikum ülevaade AS Estonian Air varasemast käekäigust oli valitsuskabineti nõupidamisel arutusel 2012. aasta sügisel.

2. 2012. a lõpuks oli AS Estonian Air muutunud maksejõuetuks ja riigi abita ei olnud tegevuse jätkamine võimalik. ASi Estonian Air olukorda arutati valitsuskabineti 15.11.2012. a nõupidamisel ja 13.12.2012. a istungil otsustas valitsus anda äriühingule 8,3 miljonit eurot laenu.

Taas arutati ASi Estonian Air olukorda valitsuskabineti 31.1.2013. a ja 14.2.2013. a nõupidamisel. Valitsuskabineti 14.2.2013. a nõupidamisele esitatud memorandumis on MKM märkinud, et „Käesolev memorandum on jätkuks 15.11.2012. a, 13.12.2012. a ja 31.01.2013.a valitsuskabineti nõupidamistele esitatud memorandumitele, mis käsitlesid riigi osalusega äriühingu Estonian Airi majandustegevuse seisu ja tulevikuperspektiive. Esitatud memorandumites on MKM tutvustanud valitsuskabinetile kolme võimalikku suunda seoses Estonian Airi tulevikuga: pankrot, pankrot ja uue lennufirma asutamine ning Estonian Airi restruktureerimine koos riigiabi loa taotlemisega. Kabinetiarutelude käigus kujunenud seisukohtadest selgus, et eelistatuim on Estonian Airi restruktureerimine ja riigiabi loa taotlemise ettepanek.“ Valitsuskabineti 14.2.2013. a nõupidamise protokolli märgitud otsus oli „toetada tegevusi AS Estonian Air restruktureerimiseks.“ 28.2.2013. a istungil otsustas valitsus anda ASile Estonian Air täiendavalt 28,7 miljonit eurot laenu.

Rahandusministeeriumi hinnangul olid laenude andmine ja tõenäoliselt ka riigi varasemad aktsiakapitalide sissemaksed summas 17,9 ja 30 miljonit eurot vastuolus Euroopa Liidu riigiabi.

Vabariigi Valitsusele esitatud materjalidest nähtub, et nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Rahandusministeerium hindasid väljavaateid saavutada ASi Estonian Air pikaajaline elujõulisus ja Euroopa Komisjoni positiivne riigiabiotsus ebatõenäoliseks.

Küsimus: Miks otsustas Vabariigi Valitsus 2013. a alguses jätkata ASi Estonian Air restruktureerimisega, ehkki Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium seda ei soovitanud ja MKMi ettepanek oli pigem ASi Estonian Air tegevus lõpetada?

Vastus: Vabariigi Valitsus arutas erinevaid variante põhjalikult ja otsustas 2013.aasta alguses toetada AS Estonian Air tegevuse jätkamist selleks, et tagada Eesti lennuühendused. Mitte ükski 2013.aasta algul väljapakutud ja ettevalmistatud alternatiivne lahendus poleks suutnud ära hoida oluliste lennuühenduste katkemist vähemalt mõneks kuuks. MKM poolt 2012.aasta novembris kabinetile esitatud materjalide hulgas oli ka konsultatsioonifirma NYRAS hinnang, et AS Estonian Air sulgemine oleks toona läinud Eesti majandusele maksma üle 120 miljoni euro aastas.

Lisaks arvestas Vabariigi Valitsus asjaoluga, et MKM hinnangul oleksid ettevõtte pankroti korral riigi kulud reisijatele ja AS Estonian Air pankrotieelsele päästmisabile ulatunud kuni 17 miljoni euroni. Sama suur summa ehk 16,6 miljonit eurot anti ettevõttele pärast restruktureerimisplaani heakskiitmist 2013.aasta veebruaris. Teine osa restruktureerimislaenust  maksti välja alles 20 kuud hiljem 2014.aasta novembris.

2013.aasta veebruaris Euroopa Komisjon alles alustas riigiabi menetlust ja see kestis 2015.aasta novembrini. Enne seda ei saanud kellelgi olla täit kindlust, milliseks kujuneb Komisjoni otsus. Liiatigi nägi algne restruktureerimisplaan ette, et AS Estonian Air võib kahjumist väljuda juba 2014.aastal. See oleks tõenäoliselt olnud positiivne argument ka riigiabi menetluses.

3. Riigikantselei esitatud andmetest nähtub, et perioodil 2010–2015 arutas Vabariigi Valitsus ASi Estonian Air puudutavaid küsimusi istungitel ja nõupidamistel kokku 25 korral ja kõikidel juhtudel menetleti eelnõusid kiireloomulisena. Valdavalt esitati materjalid valitsuse liikmetele istungi või nõupidamise päeval, eelneval päeval või kohapeal.

Vabariigi Valitsuse reglemendis on sätestatud, et „Vabariigi Valitsusele esitatavad eelnõud ja muud küsimused tuleb esitada piisavalt varakult, et enne arutelu oleks võimalik need mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Kuni 31.1.2011. a kehtinud reglemendi järgi tuli dokumendid Riigikantseleile esitada üldjuhul vähemalt viis kalendripäeva enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumise päeva, praeguseni kehtiva reglemendi järgi pikendati seda seitsme päevani. Kui Vabariigi Valitsusele küsimuse esitaja soovib küsimuse kiiret arutamist ja esitab dokumendid nimetatud tähtajast hiljem, pidi toona ja tuleb ka praegu dokumentide esitamisel põhjendada, miks on küsimuse kiire arutamine vajalik, miks ei olnud võimalik eelnõu esitada piisavalt varakult ja millised võivad olla tagajärjed, kui küsimust ei arutata kiireloomulisena.

Valitsuskabineti nõupidamistele esitatavate materjalide kohta reglemendis tähtaegu sätestatud pole, vaid on sedastatud, et päevakorra kinnitab peaminister. Samuti kinnitab peaminister Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra. Seega on peaministri otsustada, kas valitsus asub kiireloomulisi küsimusi arutama või mitte.

Riigikontrolli hinnangul nähtub valitsusele esitatud materjalidest, et valdavalt sai materjalide esitaja arutlusele tulevatest asjaoludest teada piisavalt vara, et Vabariigi Valitsuse reglemendi nõudeid järgida.

Küsimus: Millistel põhjendustel arutas Vabariigi Valitsus Teie peaministri ametis olemise aja jooksul kõiki ASi Estonian Air puudutavaid küsimusi kiireloomulisena?

Vastus: Kriisiolukorras on möödapääsmatu, et valitsuskabinet suudaks kiirelt otsuseid langetada. Otsustamatus ja venitamine muudavad olukorra enamasti vaid hullemaks.

Lisaks tuleb arvestada, et valitsuse istung ja valitsuskabineti nõupidamine ei ole teistele asja rohkem puutuvatele ministeeriumitele tavaliselt esimeseks kokkupuuteks käsitletava teemaga.

4. Küsimus: Kas, kes ja mida saanuks Teie hinnangul teha teisiti, et vältida Euroopa Komisjoni riigiabimenetlust ja/või negatiivset otsust?

Vastus: Riigiabi ei ole Euroopa Liidus erandlik nähtus – 2014.aastal andsid liikmesriigid riigiabi rohkem kui 100 miljardi euro eest. Euroopa Komisjon teeb igal aastal riigiabi lubade menetluses üle kolmesaja otsuse, kümnekonnal juhul on otsus negatiivne.

Euroopa Komisjoni 7.novembri 2015 otsuses on jõutud seisukohale, et Eesti valitsus lähtus AS Estonian Air tegevuse toetamisel laiematest makromajanduslikest eesmärkidest, mitte vaid investeeringutest saadavast äriühingu kasumist.  Komisjoni hinnangul ei olnud see kooskõlas turumajandusliku investori printsiibiga (Market Economy Investor Principle).

Ka tagantjärele tarkusena võib öelda, et Valitsus ei oleks saanud teha oluliselt paremaid otsuseid toonastega võrreldes. Aktsiaseltsi varasem pankrot oleks Eesti majandusele toonud märksa suurema kahju.

Cannes – 20 aastat hiljem ja varem

Tegelikult ei ole Eesti filmindusel vist häda midagi. Või veel  ei ole? Või enam ei ole? Vaat see ongi küsimus. Suure filmimaailma suure peegli ees Cannes’i filmifestivalil ja -turul näed muu seas ka meie filminduse peegelpilti.

Praeguseks on Eesti film olnud suurimaks turuks hinnatava Marché du Filmi lettidel ja vaatesaalides täpselt 15 aastat järjest, 2001 oli esimene kord. Eestisse filmide hankimiseks ja meie veel olematute filmide justkui pakkumiseks pandi filmiturul kultuurkapitali vastsel toel lauake üles esimest korda tegelikult 1996. aastal. Eestit esindasid tookord seal Rivieras Tiina Lokk, Madis Tramberg ja kinoliidu toonane esimees Aare Tilk.

Tõsi, filme Eestis siis ju peaaegu ei tehtud. 1995 oli valminud küll Priit Pärna ja Janno Põldma rahvusvahelist huvi pakkuv joonisfilm «1895», mis tänu YLE osalusele sattus ka teiste riikide müüginimestikesse ja turulettidele. Ning veel ka Renita ja Hannes Lintropi debüütmängufilm «Ma olen väsinud vihkamast», mis esindaski järgneva kahe aasta jooksul Eestit kui filmiriiki maailma festivalidel.

Sellele minimaalse eelarvega, Soome Yleisradio kaastoetusel valminud filmikesele sai tookord osaks märkimisväärne tähelepanu, kuna huvi hiljuti okupatsioonist vabanenud riigi vastu oli tegelikult veel elav, aga meil filme ju vaatamiseks pakkuda ei olnud. Järgmise mängufilmi esilinastuseni pärast Lintroppide esiklavastuse linaletulekut kulus toona 23 kuud: Hardi Volmeri «Minu Leninid» jõudis kinno alles detsembris 1997.

Nii juhtuski, et kui allakirjutanu 1997. aasta mais esimest korda Cannes’is kinosaali jõudis, jooksid seal «Un Certain Regardi» («Eriline vaatenurk») programmis lätlanna Laila Pakalnina ja leedulase Šarunas Bartase filmid, eestlastel lihtsalt polnud filme pakkuda, kui oleks tahtnudki.

Nende 20 möödunud aasta kestel on meil olnud kaks nn nullaastat, mil mängufilme ei valminudki: seesama 1996 ja järgmine oli 2000. Pärast seda on liigutud enam-vähem tõusujoones. Aga lauake seal 1996. aasta Cannes’i filmiturul, see lauake aitas kindlasti kaasa, et me saime Tallinnasse PÖFFi.

Näikse, et väikese rahva ja väikese maa filmidel pole kuigi suurt lootust pääseda suure festivali näitelinale (Islandi filmi jätkuv edukäik küll põrmustab selle kahtluse; tänavu neil Cannes’is siiski filmi polnud). Kõigi aegade ajaloos on ainsa Eesti lühifilmina Cannes’is Kuldse Palmioksa pärast võistelnud Rao Heidmetsa nukufilm «Papa Carlo teater» 1989. aastal. Sinna sai ta kindlasti tänu Sovexportfilmi reklaamitööle, autorit ennast veel Prantsusmaale ei lastud.

Kahjuks ei ole Eesti animastuudiod meie iseseisvuse ajal pidanud oma filmide saatmist Cannes’i vajalikuks, tervele filmiriigile oleks valikusse pääsemine olnud ju auks ka ainult osaluse pärast – ei pea ju alati võitma!

Mängufilmidega on lugu olnud selline: 1990. aastal esindas veel NSV Liitu Peeter Simmi mängufilm «Inimene, keda polnud», seda küll Cannes’i peafestivaliga rööpnevas võistluskavas «La Quinzaine des Réalisateurs» («Filmirežissööride topeltnädal»). Seekord juba sõitis, äsja ostetud sandaalid jalas, Cannes’i kohale ka filmi lavastaja.

Festivali põhiprogrammi kõrvalkavas «Eriline vaatenurk» oli 2006. aastal Kadri Kõusaare debüüt «Magnus», kodumaal skandaaliga keelatud film, kunstialase õigusemõistmise häbiplekk tänaseni. Nüüd tagasivaates võib kommenteerida, et oli ka juba aeg, et midagi Eestist valitaks, Kõusaare filmi kriipiv teema ning asjaolu, et lavastaja on naine, mängis amatöörliku (prantslastele võib-olla koguni huvitava – mis siit Eestist ikka oodata) teostuse kõrval valiku tegemisel kindlasti mingit rolli.

Ja ongi kõik. Ei ole Cannes’is võistelnud ei «Mandariinid» ega «Vehkleja» – neil on olnud oma saatus. Nagu ka Prantsusmaal hästi vastu võetud Martti Helde debüüt «Risttuules», mis oleks võinud ju «Erilise vaatenurga» programmi teoreetiliselt sobida nagu rusikas silmaauku.

2000. aastate esimesel kümnendil tuli Eesti film niihästi Cannes’is kui ka Berliinis korduvalt turule koos lätlaste ja leedulastega stendil Baltic Films. Nüüdseks on sellisest koostööst loobutud ja igaüks ajab oma asja ise edasi. Leedu ja Läti telgid on turul endiselt kõrvuti, Eesti filmitelgi uued naabrid on viimastel aastatel olnud Ungari ja Venemaa. Viimasel on filmiturul muidugi mõista teisigi esindusi – suure filmimaa asi.

Ametlikult pole koostööplatvormi Baltic Films, mis asutati 2001. aastal Berlinale ajal, likvideeritud, aga see on lihtsalt nagu üks vana tööriist, mille uuesti kasutusele võtmist praegu eriti ei kaalutagi. Peab siiski tunnistama, et Leedu ja Läti paistsid tänavuses turupressis Eestist märgatavalt paremini silma. Võib-olla ajaksime mõnda asja koos paremini, kas või Balti vabariikide sajanda sünnipäeva teemafookuses: olgu peale, et leedulased ei taha unustada oma kuldseid kuninglikke aegu, on ju vabariigid ikkagi ühevanused.

Meie õnn ja õnnetus on see, et 2018 on riigijuubeldajaid peale meie Euroopas veel. Aga oma maa filmide näitamisele kodust kaugemal võib tähtpäev väga hästi hoogu juurde lubada.

Peab tunnistama, et 15 aasta pikkusest turunduskogemusest hoolimata ei paista Eesti Cannes’is kuigi hästi välja. Jah, sõbrad käivad peol, kohtumised toimuvad, poolsada filmieestlast sagib ringi, PÖFFi suured reklaamid on trade paperites sees, isegi meie maksutagastust reklaamitakse, aga Cannes’i kontekstis on see kahjuks peaaegu et tunatalvine lumi. Kõigil on seesama soodustus, mõnel kaalutakse kas 15, 20 või 25 protsenti, aga Eesti ei paista millegagi silma, nojah, meil ju maksudega ei mängita ja need teised sõnad… Aga lihtviisiliselt Eesti võimalus silma paista mängiti maha paari aasta eest, praegu oleme lihtsalt rõõmsad, et kuulume klubisse.

Lühifilmide võistluskavast veel. Eesti lühifilmitootmine on omaette lai kurb teema. Rao Heidmetsa õnnelikust osalusest oli eespool juttu. Ja ka sellest, et Eesti filmidega lühifilmiprogrammis tähelepanu võita õieti ju ei proovitagi. Mõistetav on see, et kunagi, kui tingimuseks oli 35-millimeetrise filmikoopia olemasolu, käis Eestile lihtsalt üle jõu toota nii palju 35-millimeetriseid lühifilme, et neid oleks mõtet hakata Cannes’i pakkuma. Praegusel digiajastul on see aga täiesti mõeldav, paljud riigid kasutavad seda hooba endale tähelepanu tõmbamiseks; kui pole olnud õnne saada filmi nn suurde programmi, reklaamitakse võistlusse valitud lühifilmegi ja püütakse sellega oma maale tähelepanu.

Tänavuse festivalini võis väikesele filmiriigile paista kättesaamatu territooriumina igati auväärne restaureeritud filmide programm «Cannes Classics». Seekordse programmi kuraatori Gérald Duchaussoy juhtimisel kokku pandud eeskavas olid aga Poola, Ungari, Bangladeshi, Kuuba, Tšehhi filmid kõrvuti suurte ja varem alati eelistatud filmimaadega nagu Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan ja Venemaa.

See tähendab, et maastik ning selle võimalused avarduvad ega tundu sugugi enam lootusetuna pakkuda samasse kavasse ka mõnda Eesti filmi. Iseküsimus, et meil on pärast 2012. aastat mängufilmide restaureerimine lõpetatud, samas väga paljudes maailma riikides see filmindusvaldkond üha elavneb. Nn sisu mitmekesisuse kasvades kasvab tarvidus ka varem loodud «sisu» järele, sest pole uut asja… ja need teised sõnad.

Ja lõpetuseks, nagu ikka, ceterum censeo: ei ole paremat garantiid riigi väljapaistvuse saavutamiseks filmimaailmas, kui tuleb teha rohkem filme. Ja neid saab teha rohkem teadagi mis tingimusel. Loodetavasti märkas sellist võimalikkust ka Cannes’i filmiturgu väisanud rahandusminister Sven Sester. Kes siis veel kui mitte tema?!

Andrus Ansip riigikontrolli auditist: odav kollane konflikt

Riigikontrolli kriitikat Postimehe ja TV3 ajakirjanikele kommenteerinud Andrus Ansipi sõnul polnud mitte kellelgi pakkuda Estonian Airi murede lahendamiseks paremat lahendust.

Riigikontrolli väitel ei arutatud mitte kordagi Estonian Airi toetamise kõrval alternatiivseid võimalusi.
Kellelgi ei olnud lauale panna lahendust, mis ei oleks toonud kaasa lendude katkemist kasvõi paariks kuuks. Teiseks, pankrot oleks olnud Eesti riigile kallim kui Estonian Airi väljaaitamine. Polnud mingit ratsionaalset sisu lasta ettevõte pankrotti, tekitada Eestile väga suur majanduslik kahju ja lisaks maksta ka Estonian Airi võlgade katteks suuremaid summasid kui nõudis väljaaitamine.

Aga mida teie sealt auditist välja lugesite? Mina lugesin auditit õhtul, mõtlesin, et hea küll, olen väsinud, ei saa aru. Öeldakse, et kui inimene on õhtul purjus, siis hommikul kaineks saades võib ta olla päris arukas inimene, aga kui inimene on õhtul loll, siis on ta suure tõenäosusega loll ka hommikul. No mina olin viimati purjus üliõpilasena, seega õhtul ma purjus ei olnud. Järelikult – ma ei taha ennast nii halvasti nimetada – ma olin siis rumal.

No lugesin hommikul ka auditit, no ei saanud targaks! [lööb plaksuga käed kokku – toim.] Ei saanud targaks! Mida siis…. Mida siis audit, kuhu ilmselt ei kaasatud sõltumatuid eksperte – muide, sõltumatu ekspert, see on nagu fetiš! – muudkui otsivad mingit sõltumatut eksperti. Tuleks siil, kes ütleks, anna serviti. Anna serviti! No kogu aeg otsivad mingit eksperti.

«Lugesin hommikul ka, kõige suurem mõte oli see, et kui abi oleks antud reeglitepäraselt, oleks Euroopa Komisjon tunnistanud abi reeglipäraseks. Tjaa. Mina ei oleks selle peale tulnudki! Mul oleks mitu ööd ja hommikut selle mõtte peale läinud.

«Lugesin hommikul ka, kõige suurem mõte oli see, et kui abi oleks antud reeglitepäraselt, oleks Euroopa Komisjon tunnistanud abi reeglipäraseks. Tjaa. Mina ei oleks selle peale tulnudki! Mul oleks mitu ööd ja hommikut selle mõtte peale läinud.

Ma kirjutasin neile pika kirja (loetav siit). Kui nad ise ei suutnud seda läbi lugeda või ei saanud sellest aru, siis nad oleks võinud kaasata sõltumatuid eksperte! Minu arust on see päris arukas kiri. Ehkki noh, ma ei tea, kas minu puhul on see… jälle mõistetav.

Miks jätkas valitsus uute laenude väljamaksmist ka siis, kui rahandusministeerium varasemate laenude tagasi maksmisse ei uskunud ja oli need liigitanud ebatõenäoliselt laekuvaks?
Kellelgi ei olnud pakkuda mitte ühtegi paremat lahendust, kaasa arvatud rahandusministeeriumil. Ei olnud võimalust, mis oleks olnud Eesti riigi ja Estonian Airi seisukohast vähem kulukas kui see, mille valitsus valis.

Riigikontroll heidab ette, et valitsusele esitatud Estonian Airi äriplaani või restruktureerimiskava teostatavust ei hinnanud sõltumatu ekspert.
Lufthansa eksperte kasutas põhiliselt Estonian Air ise, Nyrase [lennundusele keskendunud konsultatsioonifirma – toim.] ekspertiisi arutasime me ise väga põhjalikult. Lisaks oli ka Maris Lauri koostatud ekspertiis, mis hindas Tallinnas baseeruva lennundusettevõtte mõju Eesti majandusele.

Me kalkuleerisime ja arutasime põhjalikult kõiki erinevaid variante, kaasa arvatud seda varianti, et lasta ettevõte pankrotti. Aga pankrotistumisel olid otsesed kulud, mis oleks tulnud riigil kanda suuremad, kui see summa, mille me investeerisime Estonian Airi päästmiseks. See oleks üüratult rumal olnud, selge kahju Eesti riigi majandusele.

Kui valitsus oleks jätnud sellise investeeringu tegemata, siis ma arvan, et need inimesed, kes sellise otsuse oleks langetanud, oleks võinud kohe linalikku hüpata, sest vaevalt, et Eesti pind selliseid inimesi kanda tahaks. Neid hinnanguid on olnud mitmeid, aga selle perioodi jooksul oleks majanduslik kahju Eestile olnud suurusjärgus 700 miljonit kuni 1,5 miljardit eurot. Ja see raha, mis sinna investeeriti, on alla 100 miljoni euro.

Kui me oleks tekitanud olukorra, kus riigile kuuluv ettevõte oleks jätnud oma arved maksmata ajal, mil usaldus Balti regiooni suhtes oli suhteliselt habras, siis see oleks meile tagasi tulnud ikka nihukese lumepalliefektina, et me oleksime selle eest maksnud üüratuid summasid. See ei olnud lihtsalt mõeldav. Vastutustundlik valitsus nii ei tee.

Riigikontroll kardab, et Estonian Airi näide pole üksikjuhtum ja see võib ilmestada valikute langetamise protsessi puudusi üldisemalt. Kuidas kommenteerite?
Mina nende hirme kommenteerida ei oska. Nendega peavad nad ise hakkama saama. Aga kui nad ise hakkama ei saa, siis nad võiksid kaasata sõltumatuid eksperte.

Või panna pähe fooliumist mütsikese?
[Muiates – toim.] No ei taha seda [nalja – toim.] enam kasutada… aga see ei ole ainus taoline audit, kus tullakse väga värske ja suure mõtte peale – kui abi oleks olnud reeglipärane, siis Euroopa Komisjon oleks tunnistanud abi reeglipäraseks. Me oleme selliseid auditeid küll ja veel näinud.

Eks mind ole sel ajal, kui ma peaminister olin, küllalt hurjutatud selle eest, kui ma olen näpuga näidanud mitte väga arukatele väidetele, mis on tulnud riigikontrollist. Mind on selle tõttu süüdistatud suisa riigi õõnestamises. Aga kui me kõik arvame, et kellelgi on tõemonopol, siis saadame riigikogu ja valitsuse laiali ja las Tarmo Olgo [riigikontrolli peakontrolör - toim.] juhib seda Eesti riiki. Aga minu arust ta juhib rappa selle riigi!

Vähemalt praegu ei tule riigikontrollist mitte mingisuguseid selgeid suuniseid, et mida siis teha. No ütleks nad, et ei oleks tulnud aidata Estonian Airi, lasknud pankrotti, oleks parem olnud. No siis oleks millegagi võimalik väidelda. Aga nad ei ütle seda ka. Nad ütlevad, et kiirustades tehti. Püha müristus! No mis me siis selle väitega nüüd peale hakkame?!

Aga see, et dokumendid anti ministrile samal päeval või päev enne otsustamist, mis on valitsuse reglemendi vastu?
Suhtumine nagu minister oleks mingisugune tabula rasa, puhas tahvel, millele keegi midagi kirjutab ja kellel ei ole üleüldse mingeid eelteadmisi ja kes ei ole suuteline probleemi sisu mõistma, on minu meelest alavääristav. Nendel aegadel, kus ma olin peaminister, ei ole mina kunagi endale sellist suhtumist lubanud ega luba seda endale ka hiljem. Ma ei tea, kust tuleb selline riigikontrolli üleolev suhtumine kõigisse teistesse.

Ega see üleolev suhtumine ole praeguses kaasuses ainult endise peaministri või valitsuse liikmete suhtes. See on ka parlamendi suhtes, kes on Estonian Airi rahastamist arutanud vähemalt kahel korral, kui nad on koostanud ja muutnud kokku kolme riigieelarvet.

Riigikontroll ütleb, otsuste aluseks olnud materjalide ettevalmistamisel ei näidanud vajalikku nõudlikkust üles ei asjaomane minister oma ametnike ega peaminister valitsuse liikmete suhtes.
Ja siis ei kaasanud sõltumatuid eksperte?! Jah?! Ma soovitan Taavi Rõivasele võtta siil kuhugi laua alla ja kui ikka läheb noh, raskeks otsustamiseks, siis tõstku siil laua peale ja küsigu nõu!

Minu soe soovitus on, et kui järgmine kord tuleb teema arutlusele, võtku riigikontroll ka sõna! Öelgu, mis tema asjast arvab!

Jürgen Ligi kirjutas, et ta hoiatas juba 2009. aastal, et riigiabi reeglitele vastavusega võib tekkida probleeme. Aga siis riskid ei realiseerunud. Siis ei olnud mitte mingeid probleeme. Probleemid tekkisid praeguse Euroopa Komisjoni järgi 2010. aastal. Ma küsisin Jürgeni käest, aga mis su plaan on? On sul parem plaan? No ei olnud paremat plaani. Ja seda Jürgen ise ka praegu tunnistab, et ei olnud paremat plaani.

Kas mina ei öelnud seda, et see risk on olemas? Vaadake vanu pressikonverentse! Ütlesin küll! Mu käest küsiti, kas võib olla risk, oht? Võib olla oht! Mis me siis teeme? Ei võta seda riski või? Ei, võtame selle riski. Ütlesin veel, et Euroopa Komisjoniga arutamine võtab palju aega. Selleks ajaks jõuame kohaneda uute oludega ja kui ei jõua, siis võime kohtusse pöörduda ja selle otsuse vaidlustada. Ja see võib veel kaks aastat kesta, aga kui ükskord tuleb kohtuotsus, vot selleks ajaks on asjad ära korraldatud nii, et rahvas ei peaks ootamatu otsuse all massiliselt kannatama.

Kas Eesti oleks võinud vaidlustada Euroopa Komisjoni otsuse? Ma ütlen, et oleks võinud vaidlustada ja võiduvõimalused oleks olnud päris suured. Ei ole sel Estonian Airil ja Air Balticul nii suurt vahet ühti, minu silmis.

Lätlased investeerisid Air Balticusse märksa suuremaid summasid kui meie Eestis investeerisime. Aga tulenevalt Tero Taskila suurest palgast ja Soome hoki toetamise tuhinast puudus igasugune kredibiilsus selleks, et tema küsitud 60 või 70 miljonit eurot sinna veel täiendavalt investeerida. Seda kredibiilsust ju tegelikult ei olnud olemas. Seetõttu me ei saa iialgi teada, kas Eesti puhul see laienemise strateegia oleks töötanud või mitte. Seda võimalust ei olnud tol korral ju paljalt avaliku arvamuse tõttu olemas ja ausalt öeldes ei tekitanud ta ka valituses veendumust, et laienemisplaan võiks prassiva fooni pealt tööle hakata. Puudus usaldus.

Ma ei saa öelda, et riigikontroll pole üldse minu seisukohti arvesse võtnud, aga isegi Euroopa Komisjon ütleb, et valitsus on lähtunud laiematest huvidest kui ainult ettevõtte kasumlikkusest. Isegi nemad märkavad seda, aga riigikontroll, kes peaks samuti võtma laiema vaate, vaatama riigi ja rahva huve, nemad otsivad mingisugust ma ei tea… odav kollane konflikt…

Pildid ja video: Tallinnas paiskus auto külili

Kella 11 ajal teatati häirekeskusele, et Gonsiori ja Raua tänava ristis on kokku põrkanud kaks sõiduautot Toyota ja Volkswagen.

Õnnetuse tagajärjel paiskus üks autodest külili. Esialgsetel andmetel on viga saanud üks inimene, kelle vigastused pole rasked. Hetkel pole teada, kas vigastatu vajab haiglaravi.

Suri telerežissöör ja -lavastaja Virve Koppel

Eile lahkus meie seast 84-aastasena pikaaegne ETV telerežissöör ja -lavastaja Virve Koppel.

Virve Koppel töötas Eesti Televisioonis 1956-1989, algul toimetaja ja režissöörina ning hiljem noorte-lastesaadete toimetuse pearežissöörina, kirjutas ERRi kultuuriportaal.

Tema käe all on valminud vähemalt tosinkond lastelavastust ja paarkümmend telefilmi. Virve Koppel oli Rein Karemäe paljude saadete režissöör: «Võõrastele sissepääs keelatud» (1965-68), «Kolmnurk» (1965-67), «Kahe näoga reportaaž» (1968–70), «Reportaaž ratastel» (1968–75), «Reporter vahetab elukutset» (1970) jpt.

1975 anti Virve Koppelile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

Märt Koik annab tuld: naised kaitseväkke - kui naine kaitseb meest, kas mees on siis pehmo?

Sel nädalal võtab Märt Koik ette kaitseväe juhataja Riho Terrase ettepaneku muuta kaitsevägi sooneutraalseks. See tähendab, et ajateenistuses võiks mehi ja naisi olla võrdselt.

Märt Koik arvustab igal nädalal Postimehe veebis inimeste meeli enam köitnud sündmusi.

Nädalavahetus tõotab tulla soe ja rahulik

Vihmalootused on mõneks ajaks suuremas osas Eestist unustatud.

Valge mere kohal tugevnenud kõrgrõhuala kese on laupäeval Soome kohal ja selle lõunaserv haarab kogu Eesti. Tuul pöördub mitmeks päevaks itta ja kirdesse ning on rannikul puhanguline. Sisemaal on soe ja rahulik.

Homme tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaare tuul 2–8, rannikul puhanguti kuni 12 m/s. Sooja on 18–23, rannikul paiguti 15 kraadi.

Disainer Tajo Oja hollandlase ideest: me ei pea ootama EAS-i õnnistust

Disainiagentuuri Fraktal juhtiv disainer Tajo Oja leiab, et hollandlase idee on tore turunduskontseptsioon.

«See on mõnus sõnamäng, millega pea igaüks suudab omad est-versioonid luua. Kokkuvõttes kõvasti ainet mõne hea kampaania jaoks,» kommenteeris Oja.

«Pall on nüüd meie kõigi väravas.» Disaineri sõnul on selle idee edasine saatus meie ettevõtjate teha. Oja arvates ei pea keegi ootama EAS-i, mõne ministeeriumi või disainifirma õnnistust. «Idee on olemas, kasutus vabaks lastud, nüüd on meie ettevõtjad ise tõe kriteeriumiks: kas see ka päriselt lendab või ei lenda,» rääkis ta. Järgmise peatüki peame me ise kirjutama, oli disainer seisukohal.

Eestlannast moslem: islamiusulisi ravides tuleb arvestada teatud keeldudega

Kiirabikonverentsil islamiusuliste patsientidega tegelemisest rääkinud eestlannast moslem Ere Tuunas tõi välja, et alkoholi sisaldavad ravimid või seaželatiiniga tehtud kapslid moslemitele ei sobi, pagulaste ravimise puhul võib suurim probleem olla aga keelebarjäär.

Kui niisugustele ravimitele alternatiivi ei ole, tuleb tema sõnul lähtuda sellest, et inimese elu on tähtsam kui usureeglid, vahendab ERR uudisteportaal.

«Islamis on erandid täiesti lubatud, aga see on ka inimese enda valik - kui patsient ikkagi keeldub ja ta on teadvusel ning lihtsalt ei võta neid ravimeid, siis ei ole tegelikult ilmselt midagi, mida arst suudaks teha,» nentis Tuunas.

Samas peab ta arstiabi vajavate pagulaste puhul kõige teravamaks hoopis kommunikatsiooniprobleemi, sest näiteks Süürias on küll rangema usuga piirkondi, aga üldiselt on süürlased suhtumises üsna vabad.

«Naised seal nii väga ei katagi ennast, arvan, et see ei olegi nende puhul nii suur probleem kui kommunikatsiooniprobleem, et lihtsalt ei suudeta rääkida omavahel, et ei ole ühist keelt ja siis jääbki see asi poolikuks,» märkis ta.

Reklaamiõppejõud: hollandlase ideel on jumet

Tallinna ülikooli reklaamiteooria lektor Tiina Hiob leiab, et hollandlase Peter Kentie Eestile loodud brändi võlu seisneb keelemängus.

«See on jumekas lahendus, mis vähemalt sotsiaalmeedias on võtnud positiivses mõttes tuld,» ütles Hiob.

Kentie Eestile loodud bränd on saanud kriitikat, et seda saab kasutada ainult ingliskeelse maailma jaoks. Hiob märkis, et ingliskeelne keeleruum ongi meie sõnumi peamine adressaat.

«On tõsi, et see sõnamäng toimib vaid ingliskeelses keeleruumis. Sedasama võib öelda ka kunagise «Welcome to Estonia» kohta. Samuti «Positively transforming», «Positively surprising» jmt pakkumiste ning rakenduste kohta,» märkis lektor.

Hiobi sõnul seisneb hollandlase välja pakutud lahenduse võlu keelemängus, mida on võimalik rakendada väga paljude sõnumite konstrueerimisel. «Sisuliselt saab iga ettevõte või organisatsioon koostada enesekohase «est» lõpuga sõnumi, mis ühtlasi näitaks seotust Eestiga. Siin on eeldust provotseerida rahvaloomingut, jõuda omal moel igaüheni,» sõnas Hiob, lisades: «Eks see teatavat riski sisaldab, kuid elutu lausung on hullem veel.»

Loe lisaks:

Abilinnapea: lauluväljaku planeeringu menetlus on peatatud ja ilmselt lõpetatakse

Lauluväljaku detailplaneeringu ummikusse jooksnud menetlus on peatatud ja tuleb ilmselt üldse lõpetada, ütles Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Sama loodab ka loomeliitude esindaja Raul Talmar.

«Lauluväljaku detailplaneeringu teema praegu üles kerkimine on arusaamatu - detailplaneering võeti vastu juba ligi kuus aastat tagasi ning on seni kehtestamata just seetõttu, et sisaldab nüansse, mis kohtasid ületamatut vastuseisu,» märkis abilinnapea.

Aas lisas, et sellest tulenevalt on detailplaneeringu menetlus peatatud. «Seni ei ole kõiki osapooli rahuldavat lahendust leitud ning seega tuleb ummikusse jooksnud detailplaneeringu menetlemine ilmselt lõpetada,» tõdes Aas. «Iseenesest on aga selge, et lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.»

Sama ütles eile «Aktuaalsele Kaamerale» ka Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen: «Mina ei saa aru, miks pöördumine tehtud on, kuna planeering on juba alates 2010. aastast peatatud. Planeeringut sellest ajast muudetud ei ole ja midagi temaga toimunud ei ole,» vahendas ERRi uudised Rikkineni sõnu.

Aas tõdes, et detailplaneering näeb tõepoolest ette lauluväljaku serva ühendustee rajamise, ent ka seda on vaja eeskätt just laulupidude ja muude suurürituste teenindamiseks.  Aasa sõnul ongi detailplaneeringu menetlus juba sisuliselt peatatud – seega on loomeliitude vastavasisuline nõudmine põhjendamatu.

Ta kinnitas, et laulväljaku arendamisel on olnud ja jäävad ka tulevikus esiplaanile laulupidude korraldamise vajadused. «Mure, et lauluväljakule kavandatakse midagi sellist, mis raskendaks seal laulupidude korraldamist, on põhjendamatu,» ütles Aas. 

«Loomulikult on laulupidude korraldamisega seotud loomeliidud oodatud lauluväljaku arendamise kavandamisel kaasa rääkima, sest kes neist paremini laulupidude köögipoolt teab ja neid vajadusi arvestada oskab,» rõhutas Aas. «Hirm, et lauluväljaku ala võidakse põhifunktsiooni kahjustades hooneid, teid ja väljakuid täis ehitada, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu.»

18 loomeliitu saatsid sel nädalal Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles väljendavad muret Tallinna Lauluväljaku tuleviku suhtes ning nõuavad praegu algatatud detailplaneeringu menetluse peatamist, sest see ei arvesta piisavalt laulupidude vajadusega.

Koorijuhtide liit: sõda ei ole

Eesti koorijuhtide liidu liige Raul Talmar ütles, et teab küll, et planeering on aastast 2010. peatatud. «Kuid 2015. aasta märtsis tuli Tallinna linnavalitsusest kiri, et kuna tantsuareeni ehitamise mõte lauluväljaku territooriumile langes ära, soovitakse sihtasutuselt vastust, kas nüüd võiks minna kiiresti selle detailplaneeringuga edasi,» rääkis Talmar.

«Juba aasta aega oleme küll seda planeeringut uurinud, andnud ka sisendeid, mis puudutavad laulupeo poolseid kõige olulisemaid vajadusi - eriti viimastel aastatel, kui väljak on viimase piirini olnud hõivatud. See planeering ei kajasta neid mõtteid, mida me oleme sisenditena andnud,» selgitas ta.

Sel nädalal kirjutas aga planeeringust uuesti ajaleht Pealinn, uudises ütleb sihtasutuse Lauluväljak juht Riho Rõõmus, et kuna tantsijad said oma väljaku tagasi, siis katsutakse nüüd selle aasta lõpuks lauluväljaku planeeringu kohandatud kujul vastu võtta. «Nii et see oli meie pöördumise põhjus,» ütles Talmar.

«Me saatsime aprillis ka oma mõtted, mis oleks laulupeo seisukohalt lauluväljakul oluline, kuid selles planeeringus neid ei ole näha olnud,» lisas ta.

«Meie ettepanek oli ka, et lõpetame selle planeeringu menetluse. Ma usun, et kõik teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, kuid mingil määral on mul selline arusaam tekkinud, et linnaplaneerimisamet planeerib linna enamalt jaolt linna huvidest lähtuvalt. Meie tahaks istuda planeerijatega ühe laua taha, kus me saame väljendada neid huvisid, mis on lauljatel. Meil ei ole teist lauluväljakut,» lausus Talmar.

«Nii et sõda ei ole, aga me tõelise murega jälgime arenguid,» osutas ta. 

Soome valitsuserakond arutab kongressil riigi hümni väljavahetamist

Soome paremtsentristliku valitsuspartei Koonderakond hakkab kahe nädala pärast toimuval kongressil arutama ettepanekut vahetada riigi praegune hümn, Eesti hümniga sama viisiga laul, välja teise loo vastu.

Soome hümn on «Maamme» (Meie maa), mille muusika autor on Fredric Pacius. Ettepaneku järgi võetakse Soome hümnina kasutusele helilooja Jean Sibeliuse «Finlandia».

Koonderakonna Pirkanmaa ja Pohjanmaa piirkonna noortekogud tegid 10. -12. juunini toimuvale parteikongressile ühispöördumise, tehes ettepaneku, et erakond võtaks ametliku seisukohta hümni muutmise suhtes, kirjutab Helsingin Sanomat.

Koonderakonna noortekogu leiab, et «Finlandia» sõnad toovad paremini esile soomlaste visaduse ja isamaa-armastuse.

Noortekogude hinnangul võiks uue hümni võtta kasutusele järgmisel aastal, kui Soome tähistab iseseisvuse 100. sünnipäeva.

Soome praeguse hümni, Fredrik Paciuse «Maamme» rootsikeelsete sõnade autor on Johan Ludvig Runeberg, ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderit.

Jean Sibeliuse «Finlandia»  soomekeelsed sõnad on kirjutanud Veikko Antero Koskenniemi ja rootsikeelsed sõnad Joel Rundt.

Eesti ja Soome hümnil on muusika, mille on loonud Fredrik Pacius. Eesti hümnile «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» on sõnad kirjutanud Johann Voldemar Jansen.

Soome praegune hümn «Maamme»

Soome uueks hümniks pakutud «Finlandia»

Endine hotell Park muutub koolimajaks

Tartu kõige vanem majutusasutus hotell Park sulges Vallikraavi tänaval uksed mullu sügisel. Hotellihoone kuulub ettevõttele Toompark, mis esialgu plaanis selle ehitada ümber üürimajaks. Praeguseks on see mõte aga maha maetud ja käed on löödud Tartu rahvusvahelise kooliga, mis kolib järgmise aasta alguses aadressilt Veski 1 endisesse hotellimajja. 

Tartu rahvusvaheline kool on tegutsenud üle kümne aasta Veski tänaval umbes kolmesajal ruutmeetril. Kooli juurde kuulub samuti lasteaed, mis paikneb hoopis Ülejõel Roosi tänaval. Kooli direktori Kristi Aria sõnul on suuremat maja mitu aastat otsitud ja kõik variandid Tartus läbi vaadatud. Kaalutud on samuti võimalust kolida suuremate koolide ja asutuste juurde, kuid siiani pole ükski variant sobinud. 

Esialgu teised plaanid

Praegu käib rahvusvahelises koolis 40 õpilast Eestist USAni. Aria kinnitas, et lapsevanemaid, kes sooviksid oma järeltulijad rahvusvahelisse kooli panna, on kogu aeg, kuid juurde õpilasi võtta ei saa, sest ruumi ei ole. «Oleme öelnud, et kui vabaneb koht, saab tulla,» lisas direktor.  

Juhuste kokkulangemise tõttu käis Aria aprilli alguses endise hotelli hoonet vaatamas ja teatas maja omanikule, et vajab kohta koolile. OÜ Toompark juhatuse liige Lauri Räbin tunnistas, et tegelikult ei otsinud ta esialgu neid, kes hoone üle võtaksid, vaid plaanis selle kortermajaks teha. Ta lisas, et kooliplaan meeldis talle aga algusest peale ja kohe hakkasid mõtted ühes suunas liikuma. 

Praegu on käed löödud ja 2017. aasta algusest on endise hotelli hoone miljööväärtuslikus piirkonnas Tartu rahvusvahelise kooli uus kodu. Uues kohas on koolil ruumi natukene alla tuhande ruutmeetri. Maja antakse üle 2016. aasta 16. detsembril ja kool saab jõulupidu pidada juba uues kohas. 

Vähe ümberkorraldusi 

Esialgu andis ettevõte hoone koolile üürile. Räbin ütles, et koolil on tulevikus võimalus maja ka ära osta. Remonti kool ise tegema ei pea, selle eest hoolitseb hoone omanik. Räbini sõnul hoonet seest väga palju ümber ei ehitata, vaid muudetakse ruumide planeeringut nii, et näiteks kaks hotellituba ehitatakse ümber üheks klassiruumiks. 

Hoone kolmandale korrusele tuleb kuus klassiruumi, teisele korrusele aga kaks õppeklassi, õpetajate tuba ja lasteaiaruumid. Esimesel korrusel suuremaid muutusi ei ole ning sinna jäävad saal ja söögiruum, nagu oli hotelliski. Keldrikorrusele tulevad aga rõivistud, duširuumid ja tehnilised ruumid. 

Hoone välimust remondikäigus ei muudeta, küll tuleb juurde haljasala ning rajatakse mänguväljak. Täielikult uuendatakse hoones vee-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteem. Samuti tuleb uude koolimajja lift.  

Ehitama hakatakse juuli teises pooles või augusti alguses ning selleks kulub üle poole miljoni euro. Üüri, mida kool hoone omanikule maksma hakkab, pooled ei avalikustanud. «Ma arvan, et need summad on omavaheline teema. Ütleme nii, et mõlemad pooled on rahul,» lausus Räbin. 

Kristi Aria rääkis, et peale selle, et saadakse suuremad ruumid, on koolile väga oluline ka see, et uuest aastast tegutsevad kool ja lasteaed samas majas. Kool saab võtta vastu rohkem õpilasi ja lapsevanematele ei pea ära ütlema, kui poole õppeaasta pealt soovitakse lapsele rahvusvahelises koolis koht leida. Aria lisas, et uue koolimaja ootuses on põnevil ka lapsed ja vanemad, kes alatihti küsivad, mida nad saavad teha ja kuidas aidata.

Tartu rahvusvaheline kool

•    Tegutseb 2001. aastast.

•    Õppekeel on inglise keel.

•    Praegune aadress Veski 1, aastast 2017 Vallikraavi 23.

•    Koolis käib 40 õpilast, kes on pärit peale Eesti veel Soomest, Norrast, Rootsist, USAst, Saksamaalt, Iisraelist, Kasahstanist jne.

Turu-uudised: Läti ja Leedu katavad nüüd meie toidulaua

Kui varem oli suurem osa Tallinna turgudel müüdavast värsketest aiasaadustest pärit Lõuna-Euroopast, siis nüüd on kohale jõudnud Läti ja Leedu toodang. Näiteks on müügil juba Leedu kasvuhoonest pärit maasikad, aga ka kurgid ja tomatid. Võrreldes Eesti põllumeeste kraamiga on Balti naabrite kaup odavam.

Hinnavõrdlus (kg hind)

Keskturg (euro)

Nõmme turg (euro)

Kurk (Eesti)

2.80

3.90/4

Tomat (Eesti)

3.90/ 4.50

2.90/3 (Poola)/ 3.50 (Leedu), 4/5 (Eesti)

Värske kartul

1.20 (Hispaania), 1.50 (Kreeka), 2.20 (Kreeka), 2.50 (Läti)

2(Ungari), 2.50 (Hispaania), 3.50 (Läti), 6 (Eesti)

Karulauk (Eesti)

80 senti /1.50 (kimp)

1

Värske hapukurk

5/7

6/8/10

Redis

Üks euro kimp, 4 eurot kilo

 Üks euro kimp

Mugulsibul

1.30/1.70

1.70

Küüslauk

12

-

Till (Eesti)

8

10

Petersell (Eesti)

8

10

Porgand

 1 (Poola)

1.50/2 (Itaalia)

Peet

2 (Poola)

-

Rabarber (Eesti)

1.50

3

Maasikad

2.80/3.20 (Kreeka), 5.50 (Leedu), 3.50 (Poola)

3/3.50 (Kreeka, Poola), 4 (Poola)

Mustikad

14/16

16

Murelid

5/ 5.50 (Hispaania)

5

Arbuus

1/1.20/1.70 (Iraan, Maroko)

2.50

Tsahkna: IRLi valija käib laulupeol ja mõtleb, mis saab Eesti riigist tulevikus

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Margus Tsahkna sõnul peab IRL näitama ennast isamaalise ja tulevikku vaatava erakonnana, mis hoolib sellest, et rahvusriik avatud Euroopas oleks ka 20–25 aasta pärast olemas.

Tsahkna ütles Postimehe otsestuudios, et erakonnal ei ole vaja hakata reitingu nimel tõmblema. Tema sõnul peab erakond rääkima oma põhiväärtustest, tooma välja värskemaid algatusi ja edastama inimestele paremini oma sõnumit. «Isamaalisus, alalhoidlikkus, pöördumine tagasi juurte juurde on see, mida peame näitama,» ütles ta.

Rääkides Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kasvanud populaarsusest, ütles Tsahkna, et EKRE-le tegi kingituse Euroopa põgenikekriis, mis andis võimaluse inimesi hirmutada. Ta nentis, et EKRE sõnavaraga ei suuda IRL küll võistelda, kuid samas viib valitsus tema sõnul ellu konservatiivset pagulaspoliitikat, massilist sisserännet pole toimunud ja hirm ühiskonnas hakkab vaikselt taanduma.

Tsahkna hinnangul tähtsustatakse EKRE-le vastandumist üle ja suure tõenäosusega pöörduvad valijad vastutustundliku konservatismi juurde ise tagasi. Küsimusele, kes IRLi valijad on, vastas Tsahkna, et need on inimesed, kes käivad laulupidudel, hoolivad Eestist ja mõtlevad, mis saab riigist tulevikus.

Ta kordas, et erakond ei kavatse otsida lühikesi populistlikke võite, vaid teeb tööd, et hoida isamaalist, tervemõistuslikku ja konservatiivset joont. Tema sõnul on IRL käinud korduvalt nii tipus kui üle elanud sügavaid langusi, kuid pole oma maailmavaadet reetnud.

«Ilmselgelt reitingud näitavad, et järelikult tuleb oma sõnumit jõulisemalt edastada, et suures konfliktide maailmas eetiline konservatism ja avatud rahvuslus saaks oma kandepinna tagasi,» ütles Tsahkna.

Aastal 2011 oli IRLi toetus 20,5 protsenti, tänavu aprillis jääb see eri uuringute andmetel nelja ja seitsme protsendi vahele, millest esimene on allpool valimiskünnist. Mullustel riigikogu valimistel kaotas erakond üheksa mandaati ning on praegu riigikogus esindatud 14 saadikuga.

Linnar Priimägi: üks märk ei tohi valetada

Tallinna Ülikooli reklaami- ja imagoloogia dotsent Linnar Priimägi tõi hollandlase Peter Kentie Eestile loodud turundusplatvormi hinnates välja, et üks märk ei tohiks anda lubadusi, mis ei vasta tõele.

Priimägi leidis esmalt, et hollandlase turundusplatvorm on mõeldud rahvusvahelisele välisturule. «Meie inimesed ei taha ennast lasta niimoodi maha müüa, et meil endil ei ole midagi ütelda selle kohta,» arvas ta.

Imagoloog selgitas, et see märk, mis Eestis tehakse, peab olema nii kavalalt tehtud, et on mõeldud nii sisse- kui ka väljapoole. Tegelikult see bränd peakski tema sõnul seestpoolt välja kasvama.

«Muidu keegi teine annab meie eest mingisuguseid lubadusi, et me oleme kõige paremad ja kõige odavamad ja kõige meeldivamad. Aga kuidas seda ühendada sellega, mis meil siin tegelikult toimub,» arutles Priimägi.

«Kui sa ütled, et sa oled kõige vahvam maa maailmas, siis no mis sa valetad. Mis sa valetad välismaalastele!

«Ühe märgi eetiline imperatiiv on see, et ta ei tohi valetada. Kui sa ütled, et sa oled kõige vahvam maa maailmas, siis no mis sa valetad. Mis sa valetad välismaalastele! Iga oma inimene saab aru, et see nõnda ei ole,» jätkas Priimägi.

Priimägi ootab märgilt eestlaste enda sõnumit. «See on küll mõttevälgatus, aga ma tahaksin midagi niisugust, mis ei oleks mitte minu hinnalipik välisturul, vaid mis oleks minu enda mingi sõnum, eesti rahva sõnum, mitte sõnum eesti rahva kohta,» lausus ta.

Linnar Priimäe hinnangule reageeris Postimehe kommentaariumis ka Peter Kentie ise. «See teeb mind tõesti kurvaks! Kui ta oleks võtnud vaevaks minna justestonishing.com lehele ja lugenud, oleks ta märganud, et asja mõte on olla «est»! Näidata ja rääkida, mis teeb Eesti eriliseks ja silmapaistvaks,» kirjutas mees.

Kentie rõhutas, et ta ei kavatsenud kunagi kiidelda. Ta kinnitas, et Eesti peab olema natuke julgem ja vapram ning just seda turundus ja reklaamid teevadki. «Meie Hollandis tõesti kadestame Eestit teatud valdkondades. Loodus, puhas õhk, kultuur, e-teenused, startupi kultuur jne. Jah, maailma puhtaim õhk ja mugavaim Tallinna lennujaam. See ei ole valetamine, milline sõnavalik professori poolt,» väljendas hollandlane nördimust.

Inimese viljakuse ja tõukarja arendamise uurijad teevad koostööd

Piimakarja tarvis on oluline, et sünniks tugevaid ja terveid lehmvasikaid. Tänapäeval ei jäeta seda enam juhuse hooleks: Eesti Maaülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena kasutatakse kaasaegses tõuaretuses üha enam genoomanalüüsi ja sigimistehnoloogiate abi.

Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma selgitas, et reproduktiivmeditsiini ehk viljakustehnoloogiad on nii loomade kui inimeste puhul küllalt sarnased. Seetõttu teevad nii inimese viljakust kui tõukarja arendamist uurivad teadlased tihedalt koostööd.

“Katseklaasis kasvatatakse embrüoid tänapäeval rohkem kui loputatakse välja doonorlehmadelt. Katseklaasiembrüote puhul on võimalik valida järglaste sugu ja piimakarja aretuses on oluline, et sünniks rohkem lehmvasikaid,” rääkis Jaakma.

Kunstviljastamises on suurim väljakutse, kuidas valida välja parimad embrüod. Traditsiooniliselt on võimalik embrüoid vaadelda mikroskoobi all, kuid selle välimus ei anna kogu infot embrüo eluvõime kohta.

Embrüo eluvõime hindamiseks on kasu tänapäeva erinevatest “-oomika” tehnoloogiatest. Kõige paljulubavam on embrüo metaboloomika, mis võimaldab mõõta milliseid aineid embrüo eritab ja milliseid kasutab.

Veiseembrüote katseklaasitootmine on juba praegu jõudmas igapäevapraktikasse. Praegu on käimas katsetused koostöös Tartu Agro ja Ranna farmiga ning seejärel kasutatakse viimistletud tehnoloogiat juba edaspidi Eestis laiemalt.

Professor Ülle Jaakma pidas ettekande Eesti tõukarja aretamisest välisajakirjanike visiidi “Health technologies 2.0” raames. Eesti Teadusagentuuri kutsel viibib 24.-27. maini  Eestis 14 ajakirjanikku 11 riigist, kellele Tartu ja Tallinna ülikoolide ja teadusasutuste teadlased tutvustavad tervisetehnoloogiate vallas tehtavat teadustööd. Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia eestvedamisel toimuv välisajakirjanikele visiit toimub juba neljandat korda.

Pärnumaa kalurite võrgusilmasuuruse probleemile otsitakse lahendust

Esmaspäeval kogunevad keskkonnaministri juurde Liivi lahe kalanduskogu, Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajad, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud kalavõrkude silmasuuruse probleemile.

Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhjapool, kus kehtib muude piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim, kasutatakse kalapüügiks nn selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.

Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. See tähendab, et väljaspool nimetatud ala tohib praeguste mõrdadega püüda.          

Elektroonilise mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 1. septembril 2009 rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektrooniliselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ning seda ka tehakse.

Kiiluga ning elektroonilise mõõtevahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes kasutatakse käe jõudu, st kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 mm. Elektroonilise mõõtjaga mõõtmisel kasutatakse alati ühesugust ja reeglina ka väiksemat jõudu kui käega surudes ehk 10 njuutonit.

„Eelkõige on mõõtmisega oluline välja selgitada, kui suur on võrgusilm vees vabas olekus. Kala jaoks on ükskõik, millise jõuga me maa peal seda võrgusilma suudame mõõtu venitada, aga tema jaoks on tähtis, kas ta mahub püügil oleva püünise silmast läbi või ei mahu. Selles seisneb ka kogu võrgusilma alammõõdu kehtestamise mõte,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministri sõnul on esmaspäevase kohtumise eesmärk leida viis, kuidas olemasolevad püünised võimalikult kiiresti vette tagasi saada ning samal ajal oleksid ka kalavarud kaitstud. „Täna on olukord selline, kus mõrrad on kalapüügieeskirjas kirjeldatud metoodikast tulenevalt kas vales mõõdus või vales püügikohas,“ võttis minister olukorra lühidalt kokku.

Piltuudis: Eesti värske kartul jõudis müügile

Tallinnas Nõmme turul võib kõrvuti Kreeka ja Itaalia värske kartuliga näha müügil ka selleaastaseid  kodumaised mugulaid.

Müüja sõnul on need kasvuhoones kasvatatud kartulid ja müügi üle ei saa kurta. Huvilisi jagub hoolimata kolm korda kallimast hinnast. Mugulad on värske kartuli kohta igati mõistliku suurusega.

Karuputke kolooniaid on veel 2183 hektaril

Tänavu on tõrjutavate Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 ha, mis on 45 ha vähem kui eelmisel aastal, andis teada keskkonnaamet.

Karuputke on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast. Sel aastal on esmakordselt näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka 2017. aastal. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 karuputke kolooniat 300 ha ulatuses.

„Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputke kolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud. Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal. Jätkuvalt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid,“ selgitas Madli Linder, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Maikuus alanud riiklik karuputke võõrliikide tõrje kestab augustini, vajadusel septembrini, toimudes kõigis teadaolevates karuputke kolooniates üle kogu Eesti. Tõrjest on välja jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.

Tõrje toimub glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid – eelkõige putketaimede väljakaevamist ja nende juurte purustamist. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.

„Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu ootame maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sellisel juhul võiks sellest Keskkonnaametile teada anda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest,“ lausus Linder.

Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti spetsialistidele.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputketõrjet korraldab Keskkonnaamet, rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Forum Cinemas avab Viljandis kino

Baltimaade juhtiv kinokett Forum Cinemas ja Viljandi Centrumi keskus sõlmisid lepingu kino rajamiseks Viljandisse, mis on plaanis külastajatele avada järgmise aasta veebruaris.

Forum Cinemase tegevjuhi Kristjan Kongo sõnul on kinokett juba mõnda aega kaalunud uue kino rajamise võimalusi väljaspool pealinna ning värskelt on otsus langetatud Viljandi osas. «Uue kino ehitamisega tekib juba uue aasta alguses ka Viljandisse nüüdisaegne ja kvaliteetne filmivaatamise koht ning usun, et nii linlased kui ümberkaudsete piirkondade elanikud võtavad selle kiiresti omaks,» ütles Kongo pressiteate vahendusel.

Forum Cinemas ja Viljandi Centrumi keskus alustavad kino ehitamist selle aasta juunis. Uude kinno tuleb kaks saali, mis mahutavad kokku ligikaudu 260 vaatajat.

«Viljandi kino rajamisel ei tee me allahindlust ei teenuste kvaliteedis ega mugavuses. Uude kinno tuleb nüüdisaegne tipptehnoloogiaga projektsioonitehnika, pilditeravust ja eredaid värve toetavad ekraanid ning viiest erinevast suunast heli peegeldav Dolby Atmos süsteem. Kogu sisustus ja paigutus alates toolidest kuni sissepääsude lahendusteni on kasutajamugavad ning toetavad mõnusat kinoelamust,» ütles Kongo. «Kui kino võetakse väga hästi vastu ning tekib vajadus lisasaalide või –kohtade järele, siis oleme koostöös arendajaga valmis kinopinda veelgi laiendama.»

Viljandi Centrumi keskuse esindaja Riho Maisa sõnul on huvi heal tasemel, nüüdisaegse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse järele suur. «Kino Viljandi Centrumi keskuse osana on loogiline arenguetapp, linnas puudub täna üldse kvaliteetne filminäitamise koht. Keskusesse püüame lisaks kinole saada ka väliterrassiga söögikohale parima operaatori. Soovime pakkuda laieneva keskusega viljandlastele veelgi põnevamaid ja sisukamaid vaba aja veetmise võimalusi,» lausus Maisa.

Kokku investeeritakse Viljandi Centrumi keskuse rajamisse 1,5 miljonit eurot. Keskuse kogupindala saab pärast laiendust olema 10 000 m2, millest kino võtab enda alla ligi 1000 m2.

Forum Cinemas AS on Baltimaade suurim kinode operaator, kelle kinodeks on Tallinnas Coca-Cola Plaza ja Tartus Ekraan. Alates 2013. aasta maist kuulub Forum Cinemas Põhjamaade suurimasse kinoketti Nordic Cinema Group.

Galerii: vaata, millised on Eesti kõige kallimad talud

Kui Eesti kõige odavama müügisoleva talu peaks kätte saama 7000 euroga, siis kõige kallima eest tuleb välja käia 1,5 miljonit.

Kalleim kinnisvaraportaalis kv.ee müügis olev talu on Raplamaal, Juuru vallas asuv unikaalne Lageda talukompleks. Hinnalise kinnisvara eest küsitakse 1,5 miljonit eurot.

18300 m²  suurusel krundil asuvad eluhoonetest suur kahekorruseline peamaja, mitme toaga külalistemaja ning suur garaaž, mille teisel korrusel asub kolmetoaline korter. Lisaks asuvad kinnistul 12 hobusele mõeldud tall, heinaküün, ait, katlamaja ning koguni oma väike tankla. Olemas on tuulegeneraator, mille paigaldamiseks on olemas kõik vajalikud load.

Peamaja on kahekorruseline ja väga avar, üldpinnaga 551 ruutmeetrit. Esimesel korrusel asuvad köök ja hall koos avatud elutoaga (51,7 m2), kust avaneb väljapääs suveterrassile. Lisaks suur söögituba, kabinet-raamatukogu, sanitaarruumid ning garderoob. Teisel korrusel paikneb suur aula (62.9 m2), millest avaneb kaks väljapääsu rõdule. Samas asuvad ka kolm magamistuba, millest igaühe juurde kuulub wc koos duširuumiga. Teisel korrusel asub ka soome saun.

Luksusliku maakodu, mille hinnaks 800 000 eurot, leiab jõukas ostja Anija vallast: Partsaare 5ha kinnistul asuvas talukompleksis on kuus eraldi kommunikatsioonivarustusega hoonet, kõige muljetavaldavam mõistagi 250m2 suurune kandilisest tahutud käsitööpalgist ehitatud peamaja.

Luksust lubab ka 849 000 eurot maksev Vahe talu Harku vallas Vääna-Jõesuus.

430,4m2 suurusest viietoalisest hoonest ei puudu ka oma koduspaa, meri asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Saaremaal saab 450 000 euroga osta Olli-Jaagu talukompleksi, mille ehteks 1912. aastal ehitatud ja stiilselt renoveeritud 242m2 suurune rehielamu.

Samapalju küsitakse ka Vilsandil asuva Kaheveski talukompleksi eest - tegemist kahest kinnistust koosneva kompleksiga, mis pälvinud ka Kauni kodu auhinna.

Harjumaal Kuusalu vallas ootab 360 000 euroga uut pererahvast üle 100 aastase ajalooga Hundituru talu. Vana ja väärikas talukoht on ümbritsetud ilusa metsaga ja piirneb ühest küljest  Inga ojaga, mille kaldal asub hubane saunamaja. Talukompleksi kuuluvad elumaja (110 m2), laut/ait (135 m2), külalistemaja (60 m2), saun (58,6 m2), 2 kasvuhoonet, puukuur (32 m2) ja renoveerimist ootav maakelder (30 m2).

PÄEVAINTERVJUU Kas Istanbuli konventsioon kärbib sõnavabadust?

Täna kell 11.10 selgitab Postimehe otsestuudios riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, miks tasub Eestil Istanbuli konventsioon vastu võtta.

Skeptikute hinnangul piirab konventsioon aga sõnavabadust ja hägustab soorolle.
 

Pikk tänav viib maailma otsa

Kõnnid Rakveres mööda Pikka tänavat kirikuni, keerad maja number 26 hoovi ... ja oledki maailma otsas, kus võtavad Jaak Vausi käe all kulunult kodust ilmet tavaliste eestlaste eluasemed.

Kiriku kell lööb kümme. Hoovis käib usin sagimine. Kes tassib toole, kes vuristab kruvisid, kes sikutab mõõdulinti, kes pühib põrandat.

“Paneme siia paar lilleredelit,” ütleb Rakvere teatri suvelavastuse “Maailma otsas” kunstnik Jaak Vaus. Lavastusala juhataja Tiit Kalm paneb öeldu kõrva taha ning puusepp Aare Vilba takseerib hindavalt kohta, kuhu kaadervärk peaks tulema. Siis arutatakse liivakasti kõrguse üle.

Jaak Vausil on ees lauatäis pabereid ja jooniseid – ikkagi 14 mängukohta! –, kus kõik sentimeetri pealt kirjas, aga neile on harva vaja pilku heita. Kui, siis kontrolli mõttes.

“Andrus Kiviräha “Maailma otsas” on väga kihvt romaan. Lugu, kus ei juhtu mitte midagi. Naudin Kiviräha stiili ja fantaasiat. Trassil tuli hea mõte lasta teha instseneering Urmas Lennukil,” ütleb Jaak Vaus.

Kunstnik räägib, et on koos Raivo Trassiga tüki kallal töötanud juba mullu aprillist. Mänguplats, millel suurust 25 korda 25 meetrit ehk pea kahe korvpalliväljaku jagu, sai valitud sügisel. Kaalumisel oli ka üks küün, kuhu olnuks lavakujundust lihtsam teha, aga hoovi atmosfäär võlus teatrimehed ära “nagu ilus naine”. “Katsu sellele ilule vastu panna,” tähendab Jaak Vaus. “Siin on hea aura. Koht on ideaalne! See ruum on nagu tänapäeva Lutsu “Tagahoov”.”

Majade edasiarendusena on seinte veerde kerkinud kahekorruselised eluruumid, justkui oleksid välisseinad lihtsalt eest kukkunud ning avanud kodude sisu. Neis hakkab tegutsema 38 nimelist tegelast ja liigub ka nimeta tüüpe.

“Olen üksjagu lavakujundusi teinud, üle 200, aga nii suure töömahuga lavastust pole enne olnud,” ütleb Jaak Vaus.

Kunstnik, kel kogemusi paljudest Eesti teatritest, räägib imetlusega Rakvere teatrist, kus kaks töökoda ja lavamehi vähem kui käel sõrmi, aga kus töö lausa lendab.

“Võrreldes Vanemuise, Draamateatri või Estoniaga on töökodade suurus olematu. Vanemuises on üksnes lavamehi kaksteist ja töökodasid mitukümmend. Kõik see siin on aga üles löödud kahe mehega: lavastusala juhataja Tiit Kalm ja puumees Aare Vilba on lauda pannud 130 ruutu – see on umbes kolm kahetoalist korterit, lisaks seinad. Töö maht on väga suur,” räägib kunstnik. Ühe toa loomisel lõid kaasa Rakvere ametikooli noored puusepad.

“Tiit Kalm lavastusala juhatajana võiks asju ainult juhtida, aga ei, tema teeb kõike, on kontsertmeister, dirigent ja viiuldaja ühes isikus. Aare Vilbal on puutööle kuldsed käed. Helen Padu on kõik konstruktsioonid üksinda ära peitsinud,” kiidab kunstnik. “Kui Tammsaarel oli, et tee tööd, siis tuleb armastus, siis teatris on enne armastus ja siis tuleb töö. Armastus on teatris pool palka – palk on teatris suhteliselt väike. Armastus hoiab neid inimesi teatris. Selliseid inimesi tuleb hoida,” rõhutab Jaak Vaus.

Kunstnik ütleb, et peab Rakvere teatrist väga lugu. “Mulle meeldivad noored vihased mehed, kes võtavad suure asja ette ja teevad ära ka. Mõnes väga tõsises teatris mõeldakse, et väga palju, väga suur, väga kallis – ja jääbki tegemata. Üllar Saaremäe ja Velvo Väli annavad aga rohelise tule. Mulle väga meeldib teatri suhtumine. Tahtmine. Pisike teater teeb nii suure asja,” räägib Vaus. “Ja mulle meeldivad lavastajad, kes mõtlevad suurelt,” lisab ta.

Teatrikunstnik tajub sellise mastaapse kujunduse puhul vastutust eriti teravalt: kui makett ja tööjoonised on dekoratsioonideks saanud, pole võimalik enam midagi muuta.

“Kunstniku iga liigutus maksab. Alates sellest kruvist, mis maksab üks euro, rääkimata laua tihumeetrist. Mujal maailmas on nii, et kui kunstnik tahab midagi ümber teha, maksab omast taskust,” avab Jaak Vaus kunstnikutöö köögipoolt. Vaus näitab, kui sujuvalt avanevad uksed, ja ütleb, et on valminud kujunduse tehnilise poolega enam kui rahul.

Mehed tassivad lava äärde väikese trepi. Kuhu panna? “Siin peab olema üks kriips,” ütleb Jaak Vaus. Kriips leitud, seatakse astmestik kohale ja mõõdetakse asupaik lindiga üle. Täpne! “Käsipuu peaks ära võtma,” avaldab kunstnik arvamust. Kohe välgatab kruvikeeraja.

“Ega Jaak Vausiga pole ju kunagi kerge olnud,” lausub naljatamisi Tiit Kalm, kes teinud kunstnikuga koostööd ka lavastuste “Armastus tööpostil” ja “Viimase öö õigus” valmimisel. “Muidu on tore mees, aga ...”

Kogenud lavastusala juhataja tunnistab, et kaks korda oma pika ametiaja jooksul on tal lavakujunduse kavandeid nähes jõnks läbi käinud ja halb hakanud – nii juhtus lavastuste “Noor Eesti” ja “Maailma otsas” puhul. “Mamma mia! Ükski normaalne inimene ei ehita kujunduseks maja – see peab ju püsti ka seisma!” lausub mees, kes on selle kaelamurdva ülesandega edukalt lõpule jõudmas.

Puusepp Aare Vilba vuristab järjekordse kruvi õigesse paika ja sõnab, et kruvisid on ehitusel läinud tuhandeid. “See kujundus pole niivõrd keerukas, kuivõrd mahukas,” ütleb ta. “Kui tööjõu ja töö mahu suhe on paigast ära, siis on see ... väsitav. Aga ega teatris normaalsed inimesed ei töötagi. Oleme Tiiduga mõlemad ...” sõnab ta ja vilistab.

“Tiit, kas see tuleb nende külge?” pärib Vilba lilleredeli kohta, mille Tiit Kalm on vahepeal kohale võlunud. “Ei tule. See on ilu. Pärast paneme jorjenid ka külge,” annab Kalm teada.

Lavatubades hakkab kulgema tänapäeva tavalise eestlase elu. Nii tavaline, et kostüüme ei hakanud kunstnik kujundama, vaid on kirjutanud üles peamised märksõnad, mille põhjal otsitakse rõivad teatri laost ja taaskasutuspoodidest. “Kunstnikul polegi nii palju fantaasiat, kui inimesed ise oma riietusse panevad. Peabki olema, et tunneme ennast siin hästi – nii publik sealpool kui näitleja siinpool,” räägib Vaus. Ka mööbel ja “olmekoli” tuleb oma teatri laost, vajadusel on lubanud abi Ugala teater.

Jaak Vaus, kes fännab Tarva korvpalliklubi, silmitseb rahuloluga ilmet võtvat tagahoovimiljööd ja märgib, et “sel aastal pani teater Tarvale ära”, just oma töömahuga. “Mul on muidugi kahju, et Tarvas pronksmedalit ei saanud,” lisab ta.

Teatri auto veab kohale kastide kaupa rekvisiite käekottidest kaisuloomadeni ning töine askeldamine ei vaibu hetkekski. “Kõik kogu aeg vaikselt nahistavad tööd teha,” kiidab Jaak Vaus lavamehi ja teisi tegusaid teatriinimesi.

Kiriku kell lööb üksteist. Õuele ilmub lavastaja Raivo Trass. Tunni aja pärast algab proov, kus esimest korda kohtuvad näitlejad ja mängupaik.

Andrus Kivirähk “Maailma otsas”

  • Lavastaja Raivo Trass.
  • Kunstnik Jaak Vaus.
  • Dramatiseerija Urmas ­Lennuk.
  • Esietendus 16. juunil.

Lavastaja Raivo Trass:

Kui pakkusin teatrile selle materjali, tehti mulle ootamatu ettepanek, et selle võiks teha vabas õhus. Mõtlesin – ohhoo! –, kus ja kuidas on see võimalik.

Üllar Saaremäe näitas mulle kohti ja hoove. See paik siin tundus tore, aga kahtlesin veel, kas see ikka on vabaõhutükk või suure saali tükk ... Aga sügisel hakkas Jaak Vausiga töö peale. Mõõtmised ja kavandamised on kestnud terve talve ning aprillis läks siin hoovis töö käima.

See paik peaks kujutama ühte Eesti agulit, kus elavad inimesed, kes kõik üksteist tunnevad. Palju nad nüüd suhtlevad, aga ... Nad ikkagi tunnevad elust mõnu, vaatamata sellele, et vahepeal kurb tunne tuleb ja igavus võtab maad. See on läbilõige erinevatest inimtahtmistest.

Rakvere ei olnud turismihooajaks valmis

Ehkki suvine turismihooaeg on täiel rinnal alanud ja näiteks Rakvere linnust väisavad bussitäied külalisi, kisendab linnuse juurde viiv trepp remondi järele ning väge täis linna reklaamiv plafoon on lausa eluohtlik.

Selle, et Rakveres Vallikraavi tänavalt linnuse juurde viiv trepp on kehvas seisukorras ning kipub lagunema, on abilinnapea Rainer Miltopi sõnul tinginud aluspinna liikumine.

Kui Virumaa Teataja küsis aprilli alguses, mida linn olukorra parandamiseks teha kavatseb, vastas ametnik, et pinnasel lastakse pisut taheneda ja siis läheb trepp kindlasti remonti. Ta lisas, et korda tehakse ka trepi juures olev linna reklaamtulp.

Praeguseks on maa ammu tahe, inimesed peesitavad rannas, turistid ja lapsed voorivad mööda katkist treppi üles ja alla, kuid abilinnapea lubatud töid pole tehtud.

Rakvere linnuse juht Kaidu Tiirik ütles, et linnuse rahvale on mitu korda kurdetud, et trepi olukord on vilets. “Olen ise päris mitu korda linnavalitsusse helistanud, viimati paar päeva tagasi, ja kogu aeg lubatakse, et varsti saab korda,” rääkis Tiirik. “Aga inimesed pahandavad meiega ikka päris sageli,” lisas ta.

Eile vastas Rainer Miltop Virumaa Teataja päringule, et linnavalitsus peab tööde tellimisel võtma hinnapakkumisi erinevatelt firmadelt. “Praegu on ettevõtetel käed-jalad tööd täis ja pakkumised tulevad suhteliselt aeglaselt, aga hiljemalt esmaspäeval peaksid mehed juba objektidel peal olema,” lausus abilinnapea.

Mis puutub katkistesse ja pleekinud reklaamtulpadesse ning linna üldisse heakorda, siis avaldas Miltop lootust, et enne linnapäevi saab linn korda ja puhtaks.

“Ainult treppi selleks ajaks paraku korda ei jõua – see on lehisepuust ja tuleb välja, et trepi remontijat polegi nii lihtne leida,” sõnas ta.

Rakvere linnuses käib mai kahe viimase ja juuni esimese nädala jooksul kokku üle viie tuhande lapse. “Meil on kolm-neli eri programmi, mida neile pakume,” sõnas Tiirik.

Ta rääkis, et igal aastal tuuakse turule üks uus programm ning vanadest kasutatakse neid, mis lastele kõige rohkem meeldinud on. 

Loomeinimesed muretsevad lauluväljakule plaanitava tänava pärast

18 loomeliitu saatsid Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles väljendavad muret Tallinna lauluväljaku tuleviku pärast ning soovivad käimasoleva detailplaneeringu menetluse peatamist, sest see arvestab laulupidude vajaduste asemel naabruses asuvate kinnisvaraarenduste huvisid.

Eesti Kooriühingu esimehe Raul Talmari sõnul on peamine probleem selles, et planeering näeb lauluväljaku Eesti Näituste poolsesse serva ette kõrvalasuva elamurajooni teenindamiseks mõeldud tänava.

«2007. aastal algatati lauluväljaku detailplaneering, mis pandi vahepeal seisma. Oli idee, et äkki võiks tantsupidude väljaku rajada lauluväljaku territooriumile, ja niikauaks, kui seda ideed kaaluti, see planeering peatati. Aga niipea kui tantsijad tegid kokkuleppe Kalevi staadioniga, kadus detailplaneeringu peatamise põhjus ära ja seda menetletakse edasi,» rääkis Talmar.

Häda on selles, et planeering on juba ligi kümme aastat vana ja vahepeal on elu edasi läinud. «2009., 2011. ja 2014. aasta laulupidu näitas ilmekalt, et praegu on lauluväljak laulupidude ehk oma põhilise funktsiooni täitmisega juba absoluutselt piiri peal. Sinna ei saa piltlikult öeldes enam mitte midagi juurde teha,» ütles Talmar.

Kui eelmiste pidude ajal oli võimalik kasutada veel Eesti Näituste alal asunud suurt halli, siis nüüd on ka see võimalus kadunud ning järgmisel suvel toimuvaks laulupeoks on vaja leida uus võimalus lauljate toitlustamiseks.

Seni toitlustamiseks kasutatud ala asub lauluväljaku nurgas ja kavandatav tänav lõikab selle ülejäänud lauluväljakust ära. «Sinna on planeeritud korralik kaherajaline tee koos kõigi selle kõrval asuvate puhvertsoonidega, mis tähendab seda, et kitsenemine toimub korraga kahte moodi. Esiteks on meie toitlustusala läinud ja teiseks võtab tee omakorda ruumi. Iga tee võtab lisaks teepinnale veel ruumi, mida ei saa kasutada,» lausus Talmar.

Tema mure kitsaks jääva lauluväljaku pärast ei ole õhust võetud. «Viimasel laulupeol oli juba päevakorral küsimus, et kas peaks väravad sulgema ja rohkem publikut mitte sisse laskma, puhtalt turvakaalutlustel,» rääkis Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu liige Andi Einaste.

«Planeeritud tee lõikab lauluväljaku majandustsooni läbi. Siin on toimiv majandusala olemas ja sihtasutuse nägemus oli see, et siia võiks tekkida multifunktsionaalne hoone, kus pidudevahelisel ajal hoitakse näiteks pinke ja igasugust tehnikat. Aga peo ajal, kui pingid on laululava ette viidud, saaks seda kasutada osalejate toitlustamiseks,» selgitas Einaste.

Talmari sõnul pakutakse lahendusena välja tunnelit, aga see on nii inimeste kui veokite liikumise seisukohalt väga halb lahendus.

«Igatahes lauluväljaku huvidest ei ole selle planeeringu koostamisel küll lähtutud. Aga lauluväljaku maa on linna oma ja linn on otsustanud, et teeb siia tänava,» nentis Talmar.

Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmus meenutas, et detailplaneeringu koostamise ajal laulu- ja tantsupeoga seotud organisatsioone eriti ei kaasatud.

«Tagantjärele tundub mulle, et linnaplaneerimise amet eeldas, et Lauluväljaku Sihtasutus esindab ka nende huve ja et küllap me oleme kõikide nende probleemidega kursis,» arvas Rõõmus.

«Tookord ma võitlesin lauluväljakut läbiva tee vastu, aga meist kui linnale alluvast organisatsioonist sõideti lihtsalt üle väitega, et küsimus on kogu selle kvartali planeerimises ja see olevat ainumõeldav lahendus. Sinna peaksid tulema suured majad, ja selleks et liiklusvoog võimalikult ruttu Pirita teelt ära saada, kavandatigi selline tee. Idee järgi oleks ka lauluväljakul sellist teed vaja. Aga seda oleks vaja selleks, et merevärava juurest saaks mööda platsi serva lauluväljaku Eesti Näituste poolsesse külge. Olgu see siis operatiivtransport või mingid teenindavad sõidukid. Ma ei räägi ainult laulupeost, vaid kõikidest suurematest üritustest. Nii et teed kui sellist on vaja, aga see võiks lauluväljakul ära lõppeda,» ütles Rõõmus.

Talmari sõnul tegid 18 loomeliitu ühispöördumise selleks, et algatada dialoog. «Mingit sõda ega konflikti ei ole, aga see asi tuleks läbi arutada,» arvas kooriühingu juht. Nii Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kui kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm olid eile välismaal ning ei tahtnud asja kommenteerida.

Talmari sõnul loodab ta, et kultuuriinimeste pöördumist võetakse kuulda. Rõõmus kahtlustas, et see ei pruugi nii lihtne olla, sest lauluväljaku-tagused kinnisvaraarendajad on aastaid tegutsenud teadmises, et selline tänav on kavandamisel.

«See ei ole nii lihtne, et teeme lihtsalt uue joonise, kus seda tänavat peal ei ole. Planeeringulahenduse muutmine võib linnale üsna kulukaks minna,» arvas Rõõmus.

REPORTAAŽ: Metsapõlengu alal avanes jahmatav vaatepilt

Taevasse ulatuv suitsusammas ning leegid. Tohutu kiirusega mööda metsaalust ühte puud teise järel nooliv tulemeri ei halasta millelegi. Tuuleiilid lükkavad tuld enda ees kui kerget palli, mis iga liigutuse peale ise suunas hüppab. Just selline vaatepilt avanes kolmapäeva pärstlõunal Aitsra metsapõlengul.

 

Sõnum metsapõlengust tabab mind, nagu ikka sellistel juhtudel, ootamatult. Ja kes ootakski keset kena päeva sellist teadet? Olen parajasti Tõrva külje all Marja talus lugu tegemas, kui tuleb teade paarikümne kilomeetri kaugusel lahvatanud metsapõlengust.

Mis seal ikka – autole hääled sisse ning sündmuskoha poole teele. Kui algselt tuleb Aitsra küla poole sõites kasutada GPS-seadet, siis umbes viie-kuueminutilise sõidu järel võib asukoha orientiirina kasutada juba taevasse kõrguvat, veel küll ähmaselt märgatavat suitsusammast.

Mida kilomeeter lähemale, seda suuremaks ja tumedamaks sammas muutub. Siiski suudan esimese hooga õigest teeotsast kaks korda mööda sõita. Alles siis, kui märkan Valga päästjaid, kellel auto järelhaagisel ATV, saan õigele teele pihta ning päästeauto taga tihedas tolmupilves jätkan teed tundmatusse.

Sõit sellisel teelõigul on paras kannatuste rada. Suured rööpad, mis arvatavasti tekkinud metsaveo masinatest, ning tihe tolmupilv ei lase kiirust üle 40 kilomeetri tunnis arendada. Vahepeal tekib küll tunne, et ehk on ka päästjad eksinud, sest kuidagi ei paista sihtkohta ... Peagi aga tolm hajub ning igalt poolt leviv suits annab aimu, et oleme pärale jõudnud.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

Leekide kiire levik ajab hirmu peale

Kiire pilk teele näitab ära, et kohal on Valga ja Tõrva päästjad nelja autoga. Jätan mehed askeldama ning ruttan eemalt paistvate leekide poole. Jõuan juba mõelda, et õnneks ei olegi asi vist nii hull, kui korraga tõuseb korralik tuuleiil ning tuli levib hämmastava kiirusega mööda metsaalust ühe puu juurest teise juurde.

Olen viibinud ja isegi kustutamas käinud nii mõnelgi kulu- ja metsapõlengul. Kuid see, kui kiiresti tuli siin liigub, ajab endalegi pisut hirmu peale. Satun mingil hetkel, tänu tuulele, tulest kõigest paari meetri kaugusele ning tunda on kohe lämmatavat kuumust. Taganen mõne meetri ja edaspidi otsustan asjade kulgu ohutumast kaugusest jälgida.

Põlengukohas avaneb koletu pilt. Näha on, kuidas tulelont levib peamiselt alusmetsa pidi ning neelab järjepanu väiksemaid puid ja põõsaid. Nii kaugele kui silm ulatub, on näha puude otsas hüplevaid leeke ning paljaks põlenud pinnast.

Neid kohti, kus tuli juba üle käinud, katab tuhakiht ning tuule muutudes ajab kurku tunginud suits läkastama. Siin-seal õõtsuvad vaikselt peaaegu täielikult ära põlenud meetrikõrgused kuusekesed. Vaid mõnel üksikul neist on märgata rohelisi võrseid, kuid elulootust neil puudel enam ei ole.

Vahepeal on tuletõrjujatele abiväge saabunud. Lisandunud on Antsla ja Mustla päästjad ning raadiosidet kuulates selgub, et nii tehnikat kui mehi tuleb veel kogu Lõuna-Eestist. Kuigi päästjaid on metsa all juba pea paarikümne ringis, on tuli levinud niivõrd laiale alale, et mehed hajuvad metsas tulekoldeid kustutades täielikult.

Vaprate meeste nägudelt ei anna midagi välja lugeda – nad teevad palehigis ränka tööd, et kuidagigi kahjutulele piir seada. Möödaminnes jõuab üks noor päästja veel mulle öelda, et ei ole paari aasta jooksul nii suurt metsatulekahju veel näinud.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

Kui suur ala ometi põleb? Droonipilt paneb jahmatama

Metsast välja jalutades eksimisvõimalust ei ole. Astu ainult mööda voolikuliini ning peagi ongi õige teeots käes. Vahepeal on kohale jõudnud keskkonnateenistuse ametnikud, kes asuvad kaasa võetud drooni abil põlengu mastaapsust uurima.

Viskan ka pilgu ekraanile ning pilt, mis sealt avaneb, on jahmatav. Kui maapinnalt ei hoomagi põlengu suurust, siis droonilt saadetud pilt näitab, et leekides ala on arvatust kordades suurem ning terve taevalaotus on täis paksu suitsu.

Enne äraminekut kuulen veel, kuidas mobiili- ja raadioside halb levi sealses piiriäärses piirkonnas päästetöid raskendab. Silma jäävad mitmed ümberkaudsed metsaomanikud, kes tulnud oma valduste seisukorda uurima. Jätan päästjad nende rasket tööd tegema ning lahkun.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

Hommik toob uue ehmatuse

Neljapäeva hommikul, kui päästeameti teateid uurin, rabab mind teade, et eelmisel õhtul veel paarikümnele hektarile hinnatud põlenguala on kaks korda suurenenud. Selline asi paneb vägisi tule vägevusele mõtlema. Egas midagi, asun kohe hommikul fotograafiga taas tuttavale teele ning suundume põlengukohta, et uurida seal valitsevat olukorda.

Vinguhaisu on tunda kohe autost väljudes. Leeke täna enam silma ei hakka. Isegi suitsu on ainult mõne üksiku vaikselt hõõguva kännu või puunoti juurest näha. Pilt on õõvastav. Pea terve metsaalune on halli tuhaga kaetud. Väiksemad puud, põõsad ja alusmets põlenud. Suuremad puud on esmapilgul küll väiksemaid kahjustusi saanud, kuid eks aeg näitab, kas neist asja saab.

Võrreldes eilsega, kui sündmuskohalt lahkusin, on päästjate masinapark oluliselt täienenud. Näha on parajal hulgal maastikumasinaid, millega üksikuid tulekoldeid kustutatakse. Üles on seatud mobiilne juhtimiskeskus. Ükskõik kuhu oma pilku ka ei suuna, vaatavad igas pool vastu voolikud, voolikud ja veel kord voolikud. Lugematud voolikuliinid.

Eilsest saadik kustutustöid juhatanud Viljandi vanemoperatiivkorrapidaja Ivo Piir lisab, et lähima järve juurest kulgev pealiin ise on umbes kolm kilomeetrit pikk. Kui lisada veel ka ülejäänud liinid, tõuseb see arv kordades.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

Tulemöll ometi taltsutatud

Kõikjalt masinate juurest vaatavad meile vastu väsinud, kuid siiski rahulolevad näod: leekide möllule on piir pandud. Nüüd tegeletakse peamiselt tulekollete kustutamisega.

Kustutustööde juht lisab veel, et eelmise päeva vahetus on juba kodus puhkamas ning temagi saab kohe oma tööjärje üle anda. Kokku on Ivo Piiri andmetel põlengupaigas umbes 40 päästjat ja 17 masinat. Samas kiidab mees ka kopterit ja selle meeskonda, kes eelmisel päeval aitas maa peal rassivatele tuletõrjujatele ligipääsmatutes kohtades tule levikut taltsutada.

Jätame mehe vahetust üle andma ning liigume fotograafiga mööda metsateed põlengu ulatust vaatama. Kõikjal laotuvat laastamistööd vaadates kerkib esile valus küsimus: kaua küll loodusel selle kõige taastumine aega võtab?

Hiljem selgitab kogenud metsamees Andres Olesk, et puhmarinde taimed, näiteks mustikad, taastuvad ehk kõige varem kümne aastaga. «Eelkõige sõltub taastumine siiski sellest, palju huumust – antud juhul täpsemalt metsakõdu – ära põleb. Kui see päris ära põles, siis senine taimestik ei taastugi. Kui see oluliselt kannatada sai, läheb oma 20 aastat.» Paneb mõtlema ...

Jalutame edasi. Kohtume siin-seal tuletõrjujatega, kes maastikumasinatega metsa all veel viimaseid suitsevaid koldeid kustutavad. Kohe tulevad meelde päästetööde juhi sõnad, et kuigi tulele sai piir pandud, võivad järelkustutustööd sõltuvalt maastikust veel mitmeid päevi aega võtta. Kohati paistab suure kontrastina välja pilt, kus ühel pool teed laiub kahjutulest laastatud metsaalune ning teisel pool õitsevad piibelehed.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

Metsiste kodu läinud tuleroaks

Peagi kohtume metsas jalutavate inimestega. Tegemist on paari kilomeetri kaugusel elava naisterahvaga ning ühe metsaomaniku huve esindava mehega, kel nimeks Mati.

Saame jutusoonele ning peagi selgub, et suur osa põlenud alast kuulub niinimetatud punasesse tsooni, kus ei tohi mingit inimtegevust olla. Tegemist olevat metsise pesitsusalaga. Hiljem kinnitab seda ka keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Eleri Laidma.

«Seal oli lindude mänguala ja ilmselt läheduses ka pesitsuspaigad. Mullu loendati seal neli metsisekukke. Lindude saatust on raske oletada. Kuked võisid küll minema lennata, aga metsisekanad kaitsevad elupaika viimse hetkeni ega taha kuidagi pesalt lahkuda. Lähedal asub veel kaks metsise püsielupaika – linnud võisid jõuda sinna minna. Metsis on väga asualas kinni. Mängualale võivad nad küll mingi aeg naasta. Kõik oleneb muidugi ka toidubaasist,» selgitas Laidma.

Tema hinnanguga metsise paigatruuduse kohta nõustus ka zoosemiootik Aleksei Turovski. «Ei ole muidugi kindel, et emaslind veel pesal oli ...» jätab ta õhku lootuskiire. Juhtunut nimetab ta ökoloogiliseks katastroofiks. «Seda on muidugi iga tõsine metsapõleng.»

Kohalikega juttu ajades arutleme ka võimaliku põhjuse üle, millest leegid lahvatada võisid. Selgub, et metsatöid siin keeluaja tõttu ei tehtud ning pigem võisid tulele kaasa aidata «aardekütid».

«Käivad siin oma metalliotsijatega. Pidevalt leiame välja kaevatud ja niisama vedelema jäetud mürske või padruneid. Nad võiksid need vähemalt äragi tähistada. Pelgasin, et kui tuli tihedamale lõhkekehade leiualale läheneb, mis siis veel juhtuda võib,» räägib Mati.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

Keeluaeg. Pluss või miinus?

Palju tuska teeb Matile ka riigi kinnitatud keeluaeg, mille järgi 1. veebruarist kuni 1. septembrini metsa all midagi teha ei või.

«Metsaalune on risu täis. Koristada ei lubata ning kuivi puid ka enne septembrit puutuda ei tohi. Mitte midagi teha ei tohi. Punasest tsoonist rääkimata. Pole ime, et sellises risu täis metsaaluses tuli kiiresti levis. Ma ei tohi omaniku esindajana isegi metsa minna. Metsaomanikud seda teavad, sest meile tuleb vastav kiri postkasti, aga teised ei tea ja nii nad saavadki vabalt siin jalutada.»

Matilt kuulen ka, kuidas Läti päästjad põlengu avastasid. «Nad märkasid vaatlustornis, et metsa vahelt tuleb suitsu. Seejärel andsid oletatavad koordinaadid oma kohalikule metsnikule edasi, kes siis siia kontrollima tuli. Hea, et nii ruttu avastati. Eestis olid ka varem vaatlustornid, aga nüüd on need vanarauaks viidud. Isegi metsavahte meil ei ole.»

Mati mure ära kuulatud, jätame hüvasti ning lahkume. Söestunud metsaalust vaadates haarab nukrus ... Kuigi loodus tühja kohta ei salli ning paljud liigid lähiaastatel taastuvad, jätab see kõik oma jälje siiski.

Metsapõleng Hummuli vallas Aitsra külas. Rein Säinas/Valgamaalane

MIS JUHTUS?

Kolmapäeval kella 14.13 ajal sai Eesti häirekeskus Läti kolleegidelt teate, et Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas on süttinud mets. Neljapäeval selgus, et põlengu ala ulatus lõpuks 45 hektarini. Päästetöödel oli kohal 17 autot ja ligi 40 päästetöötajat. Tule levikule sai neljapäeva hommikuks piir pandud, praegu käivad järelkustutustööd.

Kajar Lember astus SDEst välja

Kajar Lember esitas avalduse, millega loobus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe kohast ning astus erakonnast välja.

«Ilmenud kahtluste valguses pidas Kajar Lember vajalikuks oma taandumist erakonnast, et keskenduda oma õiguste kaitsmisele,» ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Inara Luigas.

Vastavalt erakonna põhikirjale, kui üldkogu poolt valitud isik astub tagasi, siis astub tema kohale asendusliige. Asendusliikme määrab vastavalt valimistulemustele erakonna valimistoimkond. Esimeseks asendusliikmeks sotsiaaldemokraatide aseesimehe kohale on riigikogu liige Rainer Vakra.

USA üksuste hiigelkolonn alustab sõitu läbi Euroopa õppusele Eestisse

Täna alustavad Saksamaalt Vilseckist motoriseeritud rännakut Eestisse ja teistesse Balti riikidesse Ameerika Ühendriikide üksused, et osaleda juunis Eestis, Lätis ja Leedus peetaval õppusel Saber Strike.

Dragoon Ride nime kandava rännaku eesmärk on harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Rännaku raames läbivad peamiselt Stryker soomukitest ja toetussõidukitest koosnevad kolonnid enam kui 2400 kilomeetri pikkuse teekonna läbi kuue Euroopa riigi Tapale ja väeosadesse Lätis ning Leedus.

Kahes kolonnis on ligi 400 ühikut tehnikat, mis jaotub kolme Balti riigi vahel. Rännakul teevad sõjaväelased peatusi ja viivad läbi koostööharjutusi, näiteks harjutatakse taktikaliste kitsaskohtade nagu sildade ületamist. Samuti peatutakse erinevates linnades, et suhelda kohalikega ja näidata oma varustust ning tehnikat.

Eestis teevad kolonnid peatuse 9. juunil Valgas ja Tartus, 11. juunil Sillamäel ning 14. juunil Pärnus, kus toimuvad erinevad rahvaüritused.

13. juunil algava õppuse Saber Strike eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist.

Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, õppuse raames saabub Eestisse ligi 1500 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Lisaks saadavad Läti ja Leedu Eestisse kompaniisuurused üksused ning Soome rühmasuuruse üksuse. Samuti võtavad Eestis toimuvatest harjutustest osa Taani ja Sloveenia staabiohvitserid.

Eesti on sel aastal õppuse juhtriik. Õppus koosneb mitmest osaõppusest, millest esimene, peamiselt staabiprotseduuridele keskenduv Saber Knight algab esmaspäeval, 30. mail Tapal. Õppuse taktikalised osad viiakse läbi Tapal, kaitseväe keskpolügoonil ja Ämaris ning Leedu ja Läti harjutusaladel. Õppuse lõputseremoonia peetakse 21. juunil Tapal.

Lugeja küsib: mis tekitab autokapotile kleepuvaid tilgakesi?

«Miks sellel kevadel tekivad autodele pisikesed kleepjad tilgad? Olen seda kuulnud ka mitmelt teiselt inimeselt. Ise kahtlustan vaherit või kaske. Eelnevatel aastatel pole sellist asja täheldanud,» kirjeldas lugeja.

 

Vastab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi dotsent Arne Sellin.

See, mis kevadel ja suvel autodele väikesi kleepuvaid plekke jätab, ei ole õietolm, vaid mesikaste. Õietolm on imepeen ning kuiv-jahujas, et see saaks hõlpsasti õhuvooluga kaugele kanduda - see ei jäta märgi kleepuvaid laigukesi. Mesikaste on segu taimedel toituvate lehetäide suhkrurikastest väljaheidedest ja taimemahlast.

Lugeja pilt.

Lehetäid toituvad iminoka abil taimelehtede ja noorte võrsete niinerakkudest, millest ammutavad vees lahustunud toitaineid. Iminoka kaudu eritavad lehetäid niinerakkudesse sülge, milles leiduvad ensüümid takistavad rakkude ummistumist ja ilmselt ka vigastute kohest sulgumist pärast iminoka lehest eemaldamist. Seetõttu võivad taimede lehed «lekkida» ka pärast iminoka lehest eemaldamist.

Osaliselt seedunud toitained väljutatakse tagakehast tilgakestena, mis kukuvad taimelehtedele ja kõigele muule, mis nende all, olgu või selleks sõiduauto. Ilmselt oli see auto pargitud puude või põõsaste alla või nende vahetusse lähedusse. Lehetäide poolest rohketel suvedel on puulehed sageli läikiva kleepuva kihiga kaetud, nagu oleksid need siirupisse kastetud.

Minister asub tegelema kalurite võrgumurega

Pärnumaa kalurite võrgusilmasuuruse murele hakkab lahendust otsima keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kutsus esmaspäevaks kokku nõupidamise.

Arupidamisel osalevad Liivi lahe kalanduskogu, keskkonnainspektsiooni ja Tartu ülikooli mereinstituudi esindajad. Teema teravdus, sest kalurite ja keskkonnainspektsiooni tulemused ühe ja sama võrgusilma mõõtmisel erinevad kalurite kahjuks mõne millimeetri võrra. Kalurid kasutavad mõõtmiskiilu, inspektsioon elektroonset mõõteseadet. Keskkonnainspektsioon avastas rikkumised 10.–12. maini kontrollimise käigus ja kaluritele anti käsk nõuetele mittevastavad võrgud merest välja võtta. Piirkonnas tegutseb ligi 350 kutselist kalurit.

Pärnu lahes Kotinina-Tahkuranna joonest põhja pool kehtib muude piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim, sest seal kasutatakse kalapüügiks selektiivseid mõrdu. Piiranguga kaitstakse koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. Väljaspool nimetatud ala tohib keskkonnaministeeriumi pressiteatele tuginedes püüda kala alla 60millimeetrise silmasuurusega mõrdadega.

Ministri sõnutsi on arupidamise eesmärk leida viis, kuidas olemasolevad püünised võimalikult kiiresti vette tagasi saada ja samal ajal kalavaru kaitsta.

“Praegu on olukord selline, kus mõrrad on kalapüügieeskirjas kirjeldatud metoodikast tulenevalt kas vales mõõdus või vales püügikohas,” tõdes Pomerants.

Tänavale jäänud tüvejuppidest võivad saada skulptuurid

​Eile Viljandis Uuel tänaval mahasaetud ebatsuugade allee ei pruugi esialgu siiski täielikult minevikku kaduda, sest viimasel hetkel otsustati tüvedest paari meetri kõrgused köndid alles jätta. Kui kõik laabub esmase idee kohaselt, saavad neist peagi skulptuurid.

Mõte kujundada võimsate ebatsuugade tüvedest kunstiteosed läks kuluaarivestlustes ringlema juba paarkümmend aastat tagasi, mil esimest korda allee saatuse üle debateeriti. Teiste seas on sellise ideega esinenud ettevõtja ja endine Viljandi linnavalitsuse liige Tauno Tuula, kes pidas samal tänaval Anttila postifirma kontorit.

Aastate eest toimiti samamoodi järveäärse Vesiflirdi allee äärest maha võetud puudega.

Viimastel päevadel, mil okstest lagedaks laasitud puud pakkusid Uuel tänaval liikujatele erilist vaatepilti, hakkasid viljandlased sotsiaalvõrgustikus Facebook taas fantaseerima selle üle, mismoodi jäänukeid võiks linnakujunduselementidena ära kasutada. Sestap soostusidki arboristid eile targu tüvejupid püsti jätma.

Abilinnapea Kalvi Märtini sõnul otsustas linnavalitsus pärast mõningast kaalumist kodanikualgatusele võimaluse anda. «Ma ei tahaks praegu ühtegi nime idee autorina esile tõsta, sest koalitsiooninõukogu koosolekul võttis sõna mitu inimest, kelle poole olevat linlased sellekohase ettepanekuga pöördunud. Kuulasime nad ära ja leidsime, et võime uue nädalani aja maha võtta küll. Vaatame, kas asjast saab asja,» selgitas ta.

Märtini sõnul sõltub puuskulptuuride allee sünd nüüd suuresti sellest, kuivõrd konkreetseks suudetakse idee lõpuks voolida. «Ma ei ütle, et linn ei tahaks ise sellele kaasa aidata, aga et tegu on nii-öelda alt üles tulnud pakkumisega, tahaksime kuulda selgeid mõtteid, kuidas edasi tegutseda,» rääkis ta. Ühtlasi andis abimeer mõista, et kui plaan peaks mingil põhjusel lörri minema, võetakse köndid siiski täielikult maha.

Aprillis linnalt 111 euro eest allee raieõiguse ostnud osaühingu Arborist esindaja Arvi Koitve andis eile linnavalitsusele kinnituse, et kui tüvedele otsustatakse tõepoolest praeguses asukohas kunstiteostena uus elu anda, siis tema on sellega rahul ega nõua lepingutingimuste muutmist.

1930. aastatel Uuele tänavale istutatud ebatsuugade allee võeti maha, sest kõrged puud olid aja jooksul kaotanud hea väljanägemise ning heitsid tormiste või sajuste ilmade korral alla ohtlikult raskeid oksi. Allee kaotamisele andis ennetavalt oma heakskiidu ka Eesti arboristide ühingu koostatud hinnang.

Veebiküsitlus: Vabaerakonna ja IRL-i reitingud võrdsustusid

Kui järgmisel pühapäeval toimuksid valimised, valiks Vabaerakonda 8 protsenti vastajatest. Täpselt sama suur toetus on antud uuringu põhjal IRL-il, selgus värskest Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud uuringust.

Uuringu raames küsitles Turu-uuringute AS 19.-24. maini veebikeskkonnas 1017 valimisealist Eesti kodanikku.

Kui 12.-16. maini läbi viidud küsitluses oli Vabaerakonna toetus veel 11 protsenti, siis nädal hiljem toimunud küsitluse põhjal on toetus langenud 8 protsentile. IRL-i toetas mõlemas uuringus 8 protsenti vastajatest.

«Kuna veebikeskkonnas viiakse küsitlused läbi väga lühikese aja jooksul, võivad selliseid nihkeid toetusprotsentides selgitada kindlad ühiskondlikud ja poliitilised sündmused,» rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. «Vabaerakonna toetuse languse taga võib näha näiteks viimasel ajal avalikuks tulnud erakonnasisest võimuvõitlust Vabaerakonna esimehe positsiooni pärast.»

«Uuringutulemused on tähelepanuväärsed, sest esmakordselt 2015. aasta riigikogu valimiste järel oli Vabaerakonna ja IRL-i reiting võrdne,» märkis Art Johanson. «Siiani on Vabaerakond erinevate küsitluste põhjal olnud IRL-ist selgelt ees ning TNS Emori andmetel oli nende toetus kõige kõrgem 2015. aasta juunis, kui Vabaerakonda toetas 19 protsenti valimisealistest kodanikest. IRL-i toetus oli samal ajal 8 protsenti.»

Teiste parlamendierakondade toetus jäi nädalaga samaks või muutus vaid ühe protsendipunkti võrra. Keskerakonda toetas viimases uuringus 24 protsenti vastajatest, Reformierakonda 19 protsenti, EKREt 16 protsenti ning SDEd 12 protsenti.

Helen Sildna Kenti pakutud brändist: Eesti müümiseks ei piisa välismaa lahenduste ülevõtmisest

Kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti eestvedaja Helen Sildna kirjutas sotsiaalmeedias, et tema meelest on hollandlase Peter Kentie pakutud lahendus kaalumist vääriv kampaania, kuid see pole ju päris riigi bränd, kirjutas Helen Sildna.

Sildna kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti brändis peaks mingil moel kristalliseeruma meie rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja unikaalne sisu ning oskused ja meie suurim eesmärk peaks olema pidevalt just seda sisu arendada, aina paremaks lihvida.

«Slogan ei müü Eestit, sisu müüb ja targad inimesed müüvad ka, selleks on vaja protsesse ja inimesi pidevalt targemaks timmida, mitte lihtsalt välismaa lahendusi hoopealt üle võtta,» kirjutas Sildna.

«Minu meelest on ESTonishing üks vahva kaalumist vääriv kampaania, aga see pole ju riigi bränd päris,» kirjutas Sildna.

See, kuidas teema kirgi kütab, näitab Sildna sõnul kahte asja: esiteks seda, et kõik ei saa ühtemoodi aru, mida peetakse «riigi brändi» all silmas ja mis komponentidest see koosneb ning teiseks seda, et Eesti bränd on kõigi jaoks oluline.

«See on ehk parimaks garantiiks, et lõpplahendus tuleb ikkagi hea, sest suvaliselt ja üle jala seda ilmselgelt tänaseks võtta ei saa,» kommenteeris Sildna ja lisas, et bränd ei saa olla ka kivisse raiutud, sest nii, kuidas kasvab ja areneb pidevalt riik oma kõigi valdkondadega, peab arengus olema ka bränd.

Sildna hinnangul on iga sellise lahenduse sündmise juures lõpptulemusega võrdselt oluline nii protsess kui meetod ning see, et sellest saaksid riik ja kõik asjaosalised targemaks.

«Et pidevalt paraneks metoodika, see, kuidas me protsesse juhime ja asju arendame. Et kõik õpiksid midagi disaini olulisusest, kvaliteetse sisu olulisusest, brändi komponentidest, lugudest ja viisist, kuidas neid räägitakse ja kellele. Ning et riik õpiks neid protsesse ka aina paremini ja elegantsemalt juhtima - läbipaistvalt, kaasavalt, hästi kommunikeeritult,» kirjutas Sildna.

Peter Kentie räägib ise portaalis Memokraat Eindhoveni kogemusest nii: «Jõudsime nii poliitikute, kogukonna kui ka ettevõtetega ühisele arusaamisele, et peame oma saavutustele maailmas rohkem tähelepanu saama.» Sildna sõnul on see protsess ka Eestis käima läinud. «Ei olegi ju teema, et «Welcome to Estonia» ja «Positively surprising» alles jäävad, ma loodan, käimas on disainerite arutelud ja töö,» jätkas Sildna.

«Et kui on avalikkuse huvi puudutav projekt, siis seda kommunikeeritakse ning tööprotsess toetub strateegiale ja eesmärkidele ja kaasatud on võimalikult lai seltskond eksperte nii Eestist kui ka mujalt,» lisas Sildna. «Äge ju, kui Peter Kentie selle kõige tulemusena sinna brändiümarlauda kaasatakse.»

Inspektsioon võttis Pärnu lahe kalavõrkude osas aja maha

Keskkonnainspektsioon peatas oma korralduse 30. maiks Pärnu lahest nõuetele mittevastavad püünised välja tuua seoses samal päeval toimuva nõupidamisega, millel arutatakse kalavõrkude silmasuuruse probleemi.  

Inspektsioon on korralduse täitmise kontrollimise edasi lükanud, mis tähendab, et korralduses antud tähtaja saabumisel ehk 30. mail mõrdade omanike suhtes veel sunnimeetmeid ei rakendata, teatas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

«Ootame ära keskkonnaministeeriumis erinevate osapoolte vahel toimuva kohtumise tulemused, mille põhjal saame teha edasised otsused,» ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov pressiteate vahendusel.

Keskkonnaminister on esmaspäevaks, 30. maiks kokku kutsunud Liivi lahe kalanduskogu, keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mereinstituudi esindajad, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud püügivahendite silmasuuruse probleemile.

Nimelt kehtib Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhja pool muude Liivi lahe piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim ja kalapüügiks kasutatakse niinimetatud selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk suurem silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 mm ja muudes osades 60 mm) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest (juhtaed, kariaed) takistamatult läbi ujuda.

Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem. Väljaspool nimetatud ala tohib väiksema kui 60 mm silma suurusega mõrdadega püüda.  

Konflikti aluseks on võrgusilmade suuruse määramisel senise kiiluga mõõtmise asemel elektroonilise mõõtevahendi kasutuselevõtmine. Elektroonilisel mõõtmisel annab mõõteaparaat võrgusilma suuruse väiksema kui käsitsi mõõtes.

Kiiluga ning elektroonilise mõõtevahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes kasutatakse käe jõudu ehk kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 millimeetrit. Elektroonilise mõõtjaga mõõtmisel kasutatakse alati ühesugust ja reeglina ka väiksemat jõudu kui käega surudes ehk 10 njuutonit.

Elektroonilise mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 2009. aasta 1. septembril rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektrooniliselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ning seda ka tehakse. 

Savisaar lubab presidendiks kandideerimise otsustada 11. juuniks

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar lubas otsustada enda kandideerimise presidendivalimistel 11. juuniks.

«Meie (Keskerakonna - BNS) volikogu toimub 11. juunil, küll ma selleks ajaks otsustan, pidades eelnevalt nõu oma toetajatega,» rääkis Savisaar neljapäeval Tallinna televisoonile antud intervjuus.

Savisaar viitas, et Keskerakonna rohkem kui 12 piirkonna juhid on teinud ettepaneku, et ta presidendiks kandideeriks.

Keskerakonnast on teatanud oma soovist presidendiks kandideerida ka erakonna riigikoguliikmed Mailis Reps ja Peeter Ernits, neile lisandus nädalavahetusel ettevõtja Marina Riisalu. 

Savisaar: minu kodust leitud raha oli mõeldud bioonilise jala ostuks

Kriminaaluurimise tõttu Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaar ütles intervjuus veel, et tema kodust leitud suur kogus sularaha oli mõeldud talle bioonilise jala ostmiseks.

«Eelmise aasta suvel minu sünnipäeval kingiti mulle elektriline ratastool ja mõned sõbrad arutasid siis ka bioonilise jala tellimist,» rääkis Keskerakonna esimees Savisaar neljapäeval Tallinna TV otsesaates. Selline jalg oleks absoluutselt midagi muud võrreldes praeguse proteesiga, ütles Savisaar, kelle sõnul kasvatatakse sellise jala külge kunstlikud närvid, mis võimaldaks seda märksa sujuvamalt liigutada.

«See raha, millega selle eest maksta, oli mul lauasahtlis ja kapo viis selle ära,» ütles Savisaar. Võeti ka see raha, mis oli mõeldud elektrilise ratastooli eest tasumiseks, märkis Savisaar, kes tunnistas, et selletõttu teeb talle raha arestimine muret.

Tallinna ringkonnakohus jättis neljapäeval jõusse Harju maakohtu varasema määruse, millega esimese astme kohus oli prokuratuuri taotlusel arestinud Edgar Savisaare valdusest leitud sularaha.

Ringkonnakohtu hinnangul on enam kui 200 000 euro väärtuses sularaha arestimise kohaldamine õiguspärane.

Savisaar sattus eelmise aasta märtsis streptokokknakkuse tõttu Tartu Ülikooli kliinikumi ravile. Nakkuse leviku peatamiseks amputeeriti Savisaare parem jalg ülaltpoolt põlve.

Fotod: joobes juhi seiklused lõppesid eramaja hekis

Tartus Tammelinnas lustisõitu teinud seltskonna seiklused kulmineerusid eramaja hekis.

Nimelt sõitis Leevikese ja Lemmatsi tänava ristmikul täna lõunal teel välja sõiduauto Mazda 6. Autos oli neli meest ja üks naisterahvas.

Esmalt sõideti vastu veokit, seejärel sõideti maha liiklusmärk ning grande finaleks kulges auto teekond üle ristmiku ühe eramaja hekki.

Kogu seltskond tegi pärast õnnetust sääred, kuid politsei tabas nad üsna kiiresti ning tuvastati ka juht, kes oli esialgsetel andmetel joobes.

Kohus asendas mõrvari eluaegse vangistuse 20-aastase karistusega

Tartu ringkonnakohus asendas neljapäeval topeltmõrvarile Anton Bulbenkole määratud eluaegse vangistuse 20-aastase karistusega.

Ringkonnakohus selgitas, et kohtupraktikas tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Selliselt saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Karistuse täideviimise eesmärgiks on süüdimõistetu suunamine õiguskuulekale käitumisele.

Ringkonnakohus märkis, et eluaegse vangistuse kohaldamine nõuab erakorralisi asjaolusid ehk lisaks suurele süüle ka äärmuslikke üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist. Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitsvat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine ei taga õiguskorra piisavat kaitset. Ringkonnakohus leidis, et 30-aastase Bulbenko käitumises ja tema tegevuse tagajärgedes ei ole taolisi erakordseid asjaolusid, mis nõuaksid tema karistamist eluaegse vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus Bulbenkole eluaegset vangistust mõistes pööranud küllaldast tähelepanu tema süü suurusele ja seda mõjutavatele asjaoludele, vaid keskendunud eelkõige süüdistatava isikule.  

Ringkonnakohus leidis küll, et Bulbenko süüaste on suur ja ta on toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo. Süüd suurendab asjaolu, et juba järgmisel päeval pärast esimese tapmise toimepanemist pani ta toime teise tapmise. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et taoline käitumine näitab äärmist ükskõiksust inimelu vastu.

Samas ei saa ringkonnakohtu arvates jätta kõrvale toimepandud tapmiste asjaolusid. Mõlemad tapmised toimusid ühiste alkoholi pruukimiste käigus, kusjuures kannatanud viibisid seltskonnas vabatahtlikult ja suhtusid alkoholitarbimisse soosivalt. Tõendamist on leidnud, et mõlema alkoholitarbimise tulemusel tekkis tüli, mille initsiaatoriks ei olnud süüdistatav. Ühe kannatanuga tekkinud konflikti algatajaks oli Lavrenov, kes ründas kannatanut esimesena. Teise kannatanuga tekkinud konflikti algatajateks olid Jekimov ja veel üks korteris viibinu ning esimesena kasutas kannatanu suhtes vägivalda Jekimov. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taolistel asjaoludel toimepandud tapmisi alust vaadelda kui erakorralistel asjaoludel toimepandud tapmisi.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga selles, nagu tegutsenuks Bulbenko tapmiste toimepanemisel ilma igasuguse motiivita, huligaansel ajendil. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu tehtud tulevikuprognoosiga Bulbenko suhtes. Ringkonnakohtu arvates ei saa 30-aastase ja varem raskete kuritegude eest karistamata isiku puhul väita, et ta jätkab pärast tähtajalise karistuse ärakandmist tapmiste toimepanemist. Ringkonnakohus leidis, et arvestades Bulbenko iga, ei ole tema väärtushinnangud veel lõplikult välja kujunenud ja tema taasühiskonnastumine on tähtajalise vangistuse jooksul võimalik.

Bulbenkot on varem küll kolmel korral karistatud kehalise väärkohtlemise eest, kuid teda ei ole varem süüdistatud esimese astme kuritegude toimepanemises.

Viru maakohus tunnistas 7. jaanuaril Bulbenko süüdi kahe inimese tapmises ja tapmisega ähvardamises ning mõistis talle liitkaristuseks eluagse vangistuse. Kohus tunnistas Bulbenko kaassüüdistatava Lavrenovi süüdi tapmises ning mõistis talle karistuseks 11-aastase vangistuse, 41-aastane Dmitri Jekimov tunnistati kohtus süüdi kehalises väärkohtlemises ning karistas teda kahe aasta pikkuse vangistusega.

Kõigi kolme süüdistatava puhul loetakse karistuse kandmise algust nende kinnipidamise hetkest. Kõik kolm süüdimõistetut peavad hüvitama sundraha ja kriminaalmenetluse kulud. Bulbenkolt mõistis kohus välja ka tsiviilhagi.

Bulbenkot süüdistati selles, et ta ähvardas 2014. aasta 13. juunil Narvas Puškini tänaval asuvas bürooruumis oma ametikohustuste täitmisel olevat kohtutäiturit tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega.

Lisaks süüdistati Bulbenkot, Lavrenovit ja Jekimovit selles, et nad koos praeguseks surnud naisega peksid 2014. aasta 2. juulil Narvas Rakvere tänaval asuvas korteris 60-aastast meest. Seejärel tapsid Lavrenov ja Bulbenko kannatanu.

Bulbenkot ja Jekimovit süüdistati ka selles, et ajavahemikul 2014. aasta 2. juulist kuni 3. juulini peksid nad Narvas Puškini tänaval asuvas korteris 51-aastast meest. Seejärel lõi Bulbenko noaga korduvalt kannatanule kaela- ja lõuapiirkonda, mille tõttu tekkis kannatanul massiivne verejooks, mille tagajärjel ta suri.

Otsuse kuulutamisel märkis kohus, et Bulbenkole karistust määrates ei saa jätta tähelepanuta retsidiivsust. Teda on varem kolm korda kehalise väärkohtlemise eest karistatud, kuid ta pole teinud sellest järeldusi. Ajas on tema vägivallateod läinud järjest ohtlikumaks ning brutaalsemaks.

Bulbenko käitumise ohtlikkust näitab kohtu hinnangul eriti ilmekalt asjaolu, et esimese kannatanu tapmine ei kutsunud Bulbenkos esile mingit kahetsust ning ta jätkas alkoholi tarvitamist. Juba järgmisel päeval, teise kannatanuga tekkinud tühise konflikti lahendamiseks, otsustas Bulbenko kasutada põhjendamatult jõhkrat vägivalda.

Kohus leidis, et Bulbenko on ühiskonna jaoks sobimatu ja parandamatult ohtlik inimene. Ta eirab järjepidevalt ühiskonnas kehtivaid põhiväärtusi ning inimelu ei oma tema jaoks mingit väärtust.

Restoranis süttis fritüür

Eile õhtul kell seitse teatati päästjatele, et Tartus Küütri tänaval asuvas Müncheni restorani köögis oli põlema süttinud fritüür.

Restorani töötajad suutsid leegid enne päästjate saabumist pulberkustutiga siiski ära summutada. Üks kustutajatest sai selle käigus ka pisut kannatada ning kiirabi vaatas ta kohapeal üle.

Päästjad tuulutasid ruumid ja lahkusid sündmuspaigalt veidi enne kaheksat.

Patarei muuseumis oli tulekahju

Tallinnas Patarei kindluses asuvas vanglamuuseumis puhkes eile tulekahju, päästjad said selle kiiresti kontrolli alla.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Tallinnas Kalaranna tänav 2 asuvas Patarei merekindluse vanglamuuseumis eile kell 19.46. Päästjate saabudes põlesid kolmanda korruse ühes kambris kaltsud.

Kustutustööd lõpetati kell 20.31. 

Auto sõitis traktorile otsa, mõlema juhid said viga

Pärnumaal sõitis auto otsa teehooldust teinud traktorile, nii auto- kui traktorijuht said vigastada.

Avarii juhtus eile kell 16 Pärnumaal Halinga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 104,7 kilomeetril. 39-aastane mees sõitis sõiduautoga Skoda Octavia tagant otsa tee paremal äärel teehooldust teinud traktorile.

Autojuht ja traktorit juhtinud 40-aastane mees toimetati Pärnu haiglasse. 

Piltuudis: Lasnamäe kurikamees käib ringi liikluskonfliktist ajendatud T-särgiga

Tallinnas Lasnamäel mai alguses liiklusohtliku olukorra tekitanud ja kurikaga vehkinud mees kannab nüüd avalikult T-särki, millel pildid meestest, kes olid liikluskonflikti teiseks osapooleks.

Sotsiaalmeedias hakkas mai alguses levima kulutulena auto pardakaamera video, millelt on näha, kuidas autojuht tekitab liiklusohtliku olukorra, peatab seejärel sõiduki, haarab kurika ja hakkab enda taga olevat juhti sõimama. Liikluskonflikt päädis mehe, kellel nimeks Urmas, ülekuulamise ja kohtu alla sattumisega.

Video pani Facebooki üles sõimu ohvriks langenud juht Denis. Konflikti ajal istus tema kõrval Andri, kes teatas hiljuti, et üks tema sõber kohtas Urmast juhuslikult linnas ja nägi, et mees kannab T-särki nii tema kui ka Denise näopiltide ja autonumbritega. Andri sõber palus Urmaselt luba tema särki pildistada, mida mees ka lubas, kirjutab venekeelne Postimees.

Urmase T-särgi rinnaesisel on pilt Denisest ja kiri, mis nimetab teda liiklushuligaaniks. Lisaks on pildi kohal kiri: «Ma ei räägi eesti keel».

T-särgi tagaküljel on auto kõrvalistmel olnud Andri pilt, nimi ja autonumber. Kiri T-särgil nimetab teda tunnistajaks ning pildi kohal on kiri «Denis Raenko sõber».

Andri lubas kirjutada politseile avalduse, kuna Urmase särgil märgitud numbriga auto kuulub hoopis tema naisele, kellel ei ole juhtunuga mingit seost.

Pärast liiklusraevu juhtumit 5. mail Laagna teel kuulasid politseinikud Urmase üle. 12 mail astus mees Harju maakohtu ette, istung jätkub juuni alguses. Meest süüdistatakse avaliku korra rikkumist käsitleva paragrahvi alusel.

Liiklusraevutseja Urmas ütles ise Õhtulehele, et video oli lõigatud ja tegelikult näitas ta enne ümberreastumist ka suunatuld ning nimetas liiklushuligaaniks hoopis teises autos istujat.

64-aastane mees ründas turvatöötajat

Politsei annab teada kahest Tartus tegutsenud rusikakangelasest.
 

25. mail teatati, et Ujula tänaval sisenes kauplusesse joobes 64-aastane mees, kes ei allunud turvatöötaja korraldusele poest lahkuda, vaid hoopis ägestus selle peale ja lõi turvatöötajat. Politsei kuulas mehe kahtlustatavana üle.

Päev hiljem teatati politseile, et Raatuse tänava meelelahutusasutuses lõi 35-aastane mees kõrvallauas istunud 27-aastast meest, kaklusele vahele läinud 23-aastast meest ja ka oma 27-aastast elukaaslast.

Kiirabi vaatas kannatanud kohapeal üle, politsei toimetas lööja esialgu kainenema.

Riigikogulane Dmitri Dmitrijev pääses kriminaalkaristusest

Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas üleeile riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse.

Kriminaalmenetlus keskerakondlase Dmitri Dmitrijevi suhtes alustati karistusseadustiku joobes juhtimist käsitletava paragrahvi tunnustel, kuna Dmitrijev sõitis 6. jaanuaril oma autoga teelt välja ning pärast avariid haiglas võetud vereanalüüs tuvastas tal kriminaalse joobe.

Dmitrijev kahtlustatavana oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ta tarvitas alkoholi pärast avariid. Erinevate menetlustoimingute käigus viidi läbi muu hulgas ka toksikoloogia ekspertiis, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milline võis olla Dmitri Dmitrijevi joove juhul, kui ta ei oleks tarvitanud avariijärgselt alkoholi.

Toksikoloogilise ekspertiisiga tuvastati, et avarii hetkel oli ta alkoholi tarvitanud, kuid ei saa kindlalt väita, et ta oli avarii hetkel kriminaalses joobes.​

Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur põhjendas, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks.

«See tähendab, et olukorras, kus kogutud tõendite valguses jääb võimalus, et kahtlustatav tõesti ei olnud avarii hetkel kriminaalses joobes, kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele,» ütles ta.

Prokurör Amur lisas, et ei tasu arva, et kriminaalvastutusest on võimalik end automaatselt vabastada, väites, et alkohol on tarbitud pärast avariid. Sellisel juhul kontrollitakse alati kahtlustatava esitatud versiooni usutavust ning juhul kui tõendid kahtlustatava versiooni ei kinnita, saadab prokuratuur kindlasti süüdistuse kohtusse.

Kuna prokuratuuri hinnangul on leidnud kinnitust, et Dmitrijev ei olnud autot juhtides kaine ning tarvitas alkoholi lisaks ka enne avarii asjaolude väljaselgitamist, saadetakse kriminaalmenetluse materjalid politseile väärteomenetluse läbiviimiseks.

Kui Dmitrijev oleks mõistetud kriminaalkorras süüdi, oleks ta pidanud parlamendist igal juhul lahkuma. Nüüd ootab teda ees ainult väärteomenetlus.

Dmitri Dmitrijevit Postimehel tänase päeva jooksul täiendavaks kommentaariks tabada ei õnnestunud.

Rõivase tapmisähvardusega kohtu all olev mees ei tunnistanud ennast süüdi

Peaminister Taavi Rõivast tapmisega ähvardamises süüdistatav Martin Kattai ei tunnistanud ennast täna Harju maakohtus alanud kinnisel kohtuprotsessil süüdi.

Kuna kohtuprotsess on kinnine, siis ei ole võimalik istungil toimuvat täpsemalt vahendada, ütles kohtute avalike suhete teenistuse juht Malle Aleksius Postimehele.

Peaministri ähvardamise süüasjas jätkuvad Harju maakohtus kohtuistungid reedel ja esmaspäeval.

Martin Kattai (33) ilmus politsei huviorbiiti mullu. 6. septembril käis peaminister Rõivas Tallinnas Vabaduse väljakul sõbralikumat ja tolerantsemat Eestit meelde tuletaval kontserdil. Kattai jäi silma Rõivase vahetus läheduses, käsi peaministri turvateenistuse jaoks ohumärgina taskus.

Paar päeva hiljem, 8. septembril saatis Kattai Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele Facebookis kirja. «Me lõpetame siis, kui pagulasi Eestisse ei saabu /.../ Rõivase ilmselt tapame ära. Ma jätsin ta Nõmmel ellu. Ma ei taha olla selles olukorras, aga olen. Kättemaks ei ole sõnades. Martin Kukk, ma jätan su praegu kõrvale sihtmärgi ringist. Tervitused Reformierakonna politseile, me tapame teid kõiki,» kõlasid ähvardused.

Kattai jätkas Facebookis avalikult samasuguste mõtteavaldustega ka pärast seda, kui politsei oli talle 14. oktoobril kehtestanud keelu Rõivasele läheneda: «Võite selle patrulli Rõivase maja eest ära koristada. Kinnitan, et meie hulgas pole mitte ühtegi, kes ründaks naisi või lapsi (erinevalt meie vastastest). Samas pean ka ütlema, et me ei saa tagada Taavi Rõivase ja tema politrukkide turvalisust. Üks asi veel – ajalehele Postimees: jätke tänaõhtune pagulasteemaline vihaõhutamisartikkel avaldamata. Ükskord me võidame niikuinii!»

Oktoobri teisel poolel peeti Kattai kinni ja algatati kriminaalasi. Uurimine tuvastas, et Kattai kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

«Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon. Mehe käitumises oli selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli,» ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Tallinnas süttis neli garaažiboksi

Täna öösel kell 1.26 teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Laevastiku tänaval, kus põles neli garaažiboksi.

 Süttinud garaažidest kahes olid autod sees.

Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 3.12. 

Jõelähtmes süttis varahommikul prügila

Harjumaal Jõelähtme vallas asuvas jäätmekeskuses süttisid varahommikul jäätmed 500 ruutmeetril. 

Häirekeskusele teatati tulekahjust Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas kell 5.14. 

Tulekahju lokaliseeriti kell 6.17, jätkuvad järelkustutustööd.

Kahe bussi kokkupõrkes sai viga neli reisijat

Lääne-Virumaal põrkas eile kokku kaks bussi, avariis sai viga neli reisijat.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 15.27 ajal Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Rakvere- Väike‑Maarja-Vägeva maantee 16. kilomeetril. 45-aastane mees sõitis bussiga Renault Master tagant otsa tema ees seisvale bussile Vanhool, millega ootas vasakpöörde võimalust 29-aastane Ivar.

Viga sai neli bussis Renault viibinud inimest: 43-aastane Margit, 60-aastane Tiiu ja 30-aastane Kaari toimetati Rakvere haiglasse, 35-aastane Jane toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Lapsemeelseid hoolealuseid seksuaalselt kuritarvitanud bussijuht jäi süüdi ka teises kohtuastmes

Asenduskodu bussijuht Heino, kes kuritarvitas lapsemeelseid hoolealuseid, jäi ka teises astmes süüdi ja talle mõisteti neli aastat vangistust.

Tartu maakohuskohus mõistis talvel süüdi 14 aastat asenduskodus töötanud bussijuhi, kes süüdistuse kohaselt seksis lapsemeelsete hoolealustega ja pani sugukõlvatud teod toime lastekodu garaažis, vahendas ERRi uudisteportaal «Pealtnägijat». 

Bussijuht kaebas asja edasi ringkonnakohtusse, kust eelmisel reedel tuli otsus, et süüdimõistmine jääb jõusse – see tähendab neli aastat reaalset vangistust.

Loe lisaks: «Pealtnägija»: 67-aastane lastekodu bussijuht kuritarvitas seksuaalselt lapsemeelseid hoolealuseid

Kuidas takistada seda, et Heino pärast karistuse ärakandmist uuesti lasteasutusse tööle ei saa? Seaduse järgi kõik lasteasutused mitte ainult ei või, vaid peavad karistusregistrist kontrollima kõigi töötajate tausta, ent «Pealtnägija» kontrollkõned näitasid, et paljud lasteaedade ja koolide juhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud.

Foto: Mustvees tuli päevavalgele pirakas lennukipomm

Lõuna-Eesti pommigrupil oli eile kaks väljakutset, kusjuures leiud olid tõeliselt «suurejoonelised».

Nii tuli Mustvees traktoriga töötamisel välja lennukipomm OFAB-100, Põlvamaal Mooste vallas Rasina külas leiti vana elumaja pööningult aga koguni 72 erineva kaliibriga mürsku (13mm – 76,2 mm).

Demineerijad tuletavad meelde, et lõhkekeha leides ei tohi seda ise mingil juhul puudutada. Leiust tuleb minna eemale ning teavitada numbril 112. Kõik lõhkekehad on toodetud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks.

Põlvamaal tuli päevavalgele 71 mürsust koosnev arsenal

Põlvamaal tuli eile päevavalgele 71 sõjaaegsest mürsust koosnev arsenal.

Päästeameti korrapidaja teatel leiti suur kogus lõhkekehi Mooste vallas Rasina külast. Päästeameti demineerijad võtsid ohtliku leiu oma hoole alla.

Demineerijatel oli teisipäeval tööd ka Pärnu maakonnas Audru vallas, kus tuli kahjutuks teha Papsaare külast leitud 21 lasukomplekti.

Jõgeva maakonnas Mustvees demineerisid pommieksperdid Pargi tänavalt mullatööde käigus leitud lennukipommi ning Saare maakonnas Pöide vallas Pöide külast leitud 82-millimeetrise kaliibriga miinipildujamiini.

Kolm jalgratturit sattus avariidesse

Eile sai viga kolm jalgratturit, neist kaks sattus liiklusõnnetusse Tallinnas ja üks Narva-Jõesuus.

Esimene õnnetus juhtus eile kella 11.05 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Viru bussipeatuse juures. Sõiduauto Volvo S80, mida juhtis 52-aastane Vivian, põrkas kokku vastu liikunud ning vastassuunavööndisse kaldunud jalgratturi, 19-aastase mehega.

Jalgrattur toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Kella 12.20 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kesk ja Sepa tänava samaliigiliste teede ristmikul. Sõiduautot Mitsubishi juhtinud 66-aastane Nikolai ei andnud teed jalgrattaga sõitnud 66-aastasele Vladimirile.

Jalgrattur toimetati Narva haiglasse.

Kella 16.51 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maantee ja Laulupeo tänava ristmikul. Sõiduauto Fiat Doblo, mida juhtis 29-aastane Merilin, põrkas vasakpööret sooritades kokku esialgsetel andmetel rohelise fooritulega  reguleeritud ülekäigurada ületanud jalgratturiga, 59-aastase Tiiduga.

Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Eesti kuulsaima küberkelmi isa üritas riiki röövida

Küberpettusega 22 miljonit dollarit teeninud ja USAs karistust kandva Vladimir Tšaštšini isa Viktor üüris riigile kuuluva kinnisvara välja ja teenis sellega ebaseaduslikku tulu.

Eelmise aasta juunis jõustus ringkonnakohtu otsus, millega küberkelm Vladimir Tšaštšinile mõisteti kuus aastat vanglakaristust kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja rahapesu eest, vahendab Äripäev

Osa kinnisasju arestiti ning 21 konfiskeeriti, millest 17 asus Tartus ja neli Tallinnas. Ühe Tallinnas Vladimir Tšaštšinile ja tema abikaasale Evgenia Chashchinale kuulunud korteri, mille omanikuks sai riik, üüris Vladimiri isa Viktor Tšaštšin aga sularaha eest välja ja sai alusetut tulu.

Viietoalisele ja üle 200-ruutmeetrisele korterile, mille köögiakendest avaneb muuhulgas vaade Pirita lahele, leidis Vladimiri isa Viktor üürniku vaid nädal pärast kohtuotsuse jõustumist eelmise aasta juunis, ta üüris selle 2017. aasta alguseni välja ning võttis selle eest kahes osas tasu, 27 000 eurot sularahas.

Loe pikemalt Äripäevast.

ERRi Ameerika korrespondendi ametisse asub Maria-Ann Rohemäe

Rahvusringhäälingu uueks Ameerika korrespondendiks saab ERRi uudistetoimetuse reporter Maria-Ann Rohemäe. Senine korrespondent Lauri Tankler soovib naasta kodumaale tuleva aasta alguses.

«Maria-Ann Rohemäe kasuks rääkis asjaolu, et vaatamata oma suhteliselt lühikesele ajakirjanikukarjäärile on ta töötanud nii ERRi tele- kui ka raadiouudistes ehk tunneb mõlema köögipoolt,» põhjendas ERRi uudistetoimetuse juht Urmet Kook valikukomisjoni otsust.

«Lisaks on Maria n-ö läbi seinte mineja tüüp, millist oskust läheb meie kauaaegse Ameerika korrespondendi Neeme Raua sõnul seal väga vaja, sest paraku on Eesti-suguse väikeriigi korrespondendil USAs väga raske löögile pääseda,» lisas Kook.

«Minu soov on, et Ameerika inimesed, eluolu ja poliitika jõuaksid Eesti televaatajatele ja raadiokuulajatele lähemale. Peab tekkima inimkontakt ja kohalolutunne. Vaatajad ja kuulajad peavad aru saama, miks on ERR Ameerikas. See koht on oluline ja peab ka inimestele kodudes nii näima,» rääkis Maria-Ann Rohemäe.

Valikukomisjoni kuulusid ERRi kauaaegne korrespondent Ameerikas Neeme Raud, uudiste välistoimetuse juht Aarne Rannamäe, juhatuse liige Ainar Ruussaar, raadiouudiste juht Indrek Kiisler, «Aktuaalse kaamera» pearežissöör Rait-Roland Veskemaa ning uudistetoimetuse juht Urmet Kook.

ERR hakkas uut Ameerika korrespondenti otsima, kuna senine korrespondent Lauri Tankler soovib 2017. aasta alguses kodumaale naasta. Uus korrespondent on ERRil plaanis Washingtoni saata hiljemalt jaanuari alguseks, et kaks korrespondenti saaksid mõnda aega koos töötada ja vahetus toimuks sujuvalt.

Maria-Ann Rohemäe on sündinud 1990. aastal. Ta õppis Rakvere reaalgümnaasiumis ning aastatel 2010-2013 Tartu ülikoolis bakalaureuse õppes ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Sel suvel kaitseb Tartu ülikoolis magistrikraadi ajakirjanduse erialal.

2500-aastasel foiniiklasel on geneetiline seos küttide-korilastega

Uus-Meremaa Otago ülikooli teadlaste sõnul võib 2500-aastase foiniiklase DNA abil inimkonna rändeajaloo osaliselt ümber kirjutada, sest tal on geneetiline seos küttide-korilastega.

Tegemist oli esimese korraga, mil foiniiklase jäänustest saadi geneetilist materjali ja see näitas, et tegemist ei olnud aafriklase, vaid eurooplasega, edastab seeker.com.

Foniiklane, kes leiti 1994. aastal Tunesiast iidse Kartaago lähistelt Byrsast, sai nimeks Ariche. Rooma kindral Scipio Aemilianus Africanus ründas Byrsat Kolmanda Puunia sõja ajal, linn hävitati 146 eKr.

Sellest ajast pärineb ka Rooma senaatori Cato Vanema kuulus ütlus «Ceterum Censeo Carthaginem Esse Delendam»  (Muideks, Kartaago tuleb hävitada). Roomal see lõpuks õnnestus.

Foiniiklase skelett leiti juhuslikult kui puid istutanud mees kukkus iidsesse pooleldi varisenud hauda.

Skeletiuuring näitas, et foiniiklane suri 19 – 24-aastasena, ta oli 170-sentimeetrine ja küllalt jässakas. Hauas leidunud aarete järgi arvatakse, et ta kuulus Kartaago eliiti.

Foiniiklasele tegi geeniuuringu Uus-Meremaa Otago ülikooli geneetik Lisa Matisoo-Smith ja see näitas et see mees kuulus haruldasse Euroopa haplogruppi, mille tähistus on U5b2cl.

Mehe emapoolne liin pärineb Vahemere põhjaosast, oletatavalt Ibeeria poolsaarelt.

See 2500 aastat tagasi Põhja-Aafrikas Kartaagos elanud foiniiklane on esimene, kellelt leiti Euroopa mitokondriaalset haplogruppi U5b2cl.

«U5b2cl haplogruppi peetakse Euroopa kõige vanemaks ja seda leidub näiteks Loode-Hispaania koobastest leitud küttidel-korilastel,» teatas Matisoo-Smith.

Ta lisas, et Lähis-Idast sisserännanud põllumehed tõrjusid kütid-korilased välja, kuid viimaste geneetiline liin säilis mõnes paigas, näiteks Ibeeria poolsaarel kauem. Põhja-Aafrikas asunud Kartaago oli kunagi inimkonna «sulatusahi», kus olid koos mitme rahva ja kultuuri esindajad.

Tänapäeval leidub nimetatud haplogruppi Euroopas vähem kui ühel protsendil elanikkonnast.

«Meie uuring näitas, et Ariche´i mitokondriaalne geneetiline koostis on kõige enam sarnane tänapäeval Portugalis elavate inimeste geenidega. Samas ei leidu sellist mitokondriaalset DNAd näiteks Lähis-Idas elavatel inimestel,» jätkas uurija.

See seab kahtluse alla foiniiklaste päritolu, sest senise teooria kohaselt pärinevad need maadeavastajatest kaupmehed Lähis-Idast tänapäeva Liibanoni aladelt. Teada on, et foiniiklased jõudsid oma rännakutel üle Vahemere küllalt kaugele, ka Ibeeria poolsaarele, kuhu nad rajasid oma asulad ja kaubanduskohad.

Foiniiklased rajasid tänapäeva Tuneesiasse kaubanduslinna Kartaago, millest hiljem sai Põhja-Aafrika üks tähtsamaid keskusi.

Hoolimata oma tähtsast ja suurest panusest lääne tsvilisatsiooni arengusse, kadusid foiniiklased ajalooareenilt pärast Roomaga peetud Puunia sõdasid.

«Foiniiklastest seni küllalt vähe teada, nende kohta on infot vaid rivaalideks olnud kreeklaste ja roomalste kirjutistes. Nüüdne geeniuuring andis selle rahva kohta uut teavet, mis võib muuta rändeajalugu,» nentis Matisoo-Smith.

Wikipedia: haplogrupp on sarnaste DNA variantide (haplotüüpide) kogum. Haplogrupid defineeritakse tähestiku tähtede järgi, alagruppide nimed koosnevad täiendavatest numbrite ja tähtede kompinatsioonidest (näiteks R1b1).

Kartaago (foiniikia Kart Hadašt (uus linn), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) on foiniiklaste rajatud linn Põhja-Aafrikas Vahemere lõunakaldal.

Tüürose foiniiklased rajasid Kartaago 815 eKr vahepeatuskohaks teel Lõuna-Hispaaniasse.

Video: teadlased jäädvustasid esmakordselt nahkhiirtega maiustavaid ahve

Ameerika Ühendriikide Florida Atlanticu ülikooli teadlaste sõnul tegid nad kindlaks veel ühe viisi, kuidas surmav haigus Ebola ühelt liigilt teisele, kaasa arvatud inimesele levib.

Ahviuurijate teatel said nad esmakordselt videole, kuidas  Cercopithecus liigi  ahvid söövad nahkhiiri, edastab Discovery News.

Kokku nägid nad kuue aasta jooksul Tansaanias ja Keenias 13 sellist juhtumit, milles ahvid püüdsid nahkhiiri ja toitusid neist käsitiivalistest.

«Ahvide elu ja söömisharjumusi jälgides ilmnes, et menüüs olid nahkhiired tähtsal kohal,» teatas ahviteadlane Kate Detwiler.

Nii Ebola kui veel mitmed haigused jõuavad inimesteni just loomade vahendusel siis, kui haigust kandvate loomadega kokku puututakse.

Teadlaste sõnul ei ole ahvide ja nahkhiirte sümbioosi varem uuritud, kuid arvatakse, et ahvid võisid Ebola saada just kokkupuutes nahkhiirtega ja neid süües.

«Ahvide ja nahkhiirte vahel on kiskja ja saaklooma suhe, seega on need mõlemad loomad näiteks Ebola ja veel mitme zoonootilise haiguse levitajaks,» teatas Detwiler.

Uurimine paljastas, et ahvid mitte ainut ei taba ega söö «värskeid» nahkhiiri, vaid nad on huvitatud ka nahkhiirte surnukehadest.

Teadlaste sõnul meeldib ahvidel nahkhiiretga maiustada pikalt ja teada on juhtmeid, mil ahvid on isegi nahkhiirte luud ära söönud, saades väärtuslikku luuüdi.

Ahvide jaoks on nahkhiired kerge ja lihtne saak, kuna mõlemad liigid elavad puudel.

Teadlased võisid avastada neandertallaste ehitised

Teadlased usuvad, et iidsed stalagmiidiringid on juba neandertallaste kätetöö, aga keegi ei tea, miks need ehitati. 

Neandertallaste vägitegude hulka kuulub üks maailma vanimaid ehitisi – 176 000 aasta vanused stalagmiidi tükid Prantsusmaal asuvate koobaste sügavustes. Teadmine põhineb eile ajakirjas Nature avaldatud tulemustel. Seinad on parim tõend sellest, et neandertallased ehitasid märkimisväärseid asju ja avastasid koopasügavusi, ent ülejäänud järelduste tegemisel on teadlased veel ettevaatlikud.

Esmalt avastati Bruniqueli koopa ehitised juba 1990ndatel. Jäänukid asuvad koopa sissepääsust umbes kolmesaja meetri kaugusel ja nendele ligi pääsemiseks tuleb käpuli heita. Ehkki pärast kujude leidmist avastasid arheoloogid, ent need võisid olla vanemad kui 50 000 aastat, jäi 1999.aastal uurimistöö pooleli.

Paari aasta eest jäi koobas silma aga sealkandis suvitanud Belgia kuningliku loodusteaduste instituudi paleoklimatoloog Sophie Verheydenile ning hiljem kaasas ta sinna teisigi eksperte.

Põhjus teadmata

Kuus ehitist koosnevad umbes 400 lahti murtud stalagmiiditükist, mis on asetatud kuni 6.7 meetri laiuste poolringidena. Teadlased usuvad, et need ringid võisid kunagi tähistada seinu, seda enam, et tükkidel olevad põlemise märgid vihjavad sellele, et seinte vahel võidi teha tuld. Tükke analüüsides tuvastas uurimisrühm nende vanuseks 174 000 – 178 000 aastat.

«On ilmselge, et need tükid ei ole sinna loomulikult tekkinud, » kommenteeris leidu ajakirjale Nature üks uuringu autoritest, geoloog Dominique Genty. Genty järeldus põhineb tõsiasjal, et uurimisrühm ei suutnud leida ühtegi märki sellest, nagu võinuks tükid murda koobastes maganud karud või muud looduslikud jõud. Kuigi inimkehaga seotud jäänuseid või näiteks tööriistu teadlased sealt leidnud ei ole, omistavad nad ringid siiski neandertallastele, sest ühtegi teist inimolendit tollal Lääne-Euroopas ei elanud.

Siiski jääb osa eksperte leidude suhtes veel skeptiliseks, nende seas Nature’iga rääkinud Pennsylvania ülikooli arheoloog Harold Dibble. Tema sõnul aitaks neandertallaste kätt tõestada see, kui leitud stalagmiiditükid oleks ühe suurused või sarnase kujuga, nii näitaks see, et tükid on tõepoolest valitud mitte juhuslikud. Ka ei veena teda millegi ehitamine iseenesest, sest Dibble’i sõnul saanuks sellega hakkama ka teatud loomad nagu näiteks šimpansid.  

Kui neandertallased aga tõepoolest ringid ehitasid, jääb ikkagi selgusetuks miks. Genty sõnul on see veel täielik müsteerium ning eesmärk võib ulatuda uskumustest kuni täiesti praktiliste vajadusteni. Sellest hoolimata usuvad nad, et neandertallased said ringide tegemisega hakkama: neil olid selleks  piisavalt arenenud ajud, võimekad tööriistad ning samuti oskasid nad tulega ümber käia.  

Viimased aastasajad võisid olla pilvisemad kui arvasime

Uued teadustulemused viitavad, et puude roll pilvede kujunemisel võis olla suurem kui seni arvatud.

Seni on puude rolli pilvede tekkimises alahinnatud, näitavad eile ajakirjas Nature ja Science avaldatud eksperimentide tulemused. Kui tulemused paika peavad, võisid tööstusrevolutsioonieelsed taevad olla palju pilvisemad.

Seniste teadmiste järgi usuvad eksperdid, et kuna fossiilkütuste põletamisest õhku sattuvatel osadel on pilvede tekkimisele oluline mõju, on tööstusrevolutsiooni järel pilvede arv suurenenud. Et  pilved peegeldavad osa päikesekiirgust kosmosesse tagasi, on pilvede arvu tõus aidanud süsihappegaasi mõju kliimamuutustele maskeerida.

Uued avastused seavad aga selle teooria kahtluse alla, sest sel nädalal avaldatud tulemused viitavad sellele, et tegelikult mõjutavad pilvede tekkimist suuresti ka puud, mistõttu võidi fossiilkütuste põletamise mõju pilvede tekkimisele ülehinnata.

Puhast õhku ei tasu karta 

Tulemuste mõistmiseks tuleb aru saada, kuidas pilved üldsegi tekivad. Pilved moodustuvad õhus lendlevatest imepisikestest vihmapiisakestest ning mõnikord ka väikestest jääkristallidest. Selleks, et neist osakestest aga pilv tekiks, läheb vaja veel aerosoolosakesi. Teatud hulk neist osakestest jõuab atmosfääri maapinnalt – näiteks kõrbedelt või siis ookeani kohalt – ülejäänud tekivad aga atmosfääris teatud ühendite kokku saamisel. Siiani arvasid teadlased, et viimane protsess saab toimuda suuresti siis, kui vulkaanilisest tegevusest või siis fossiilkütustest õhku sattuv väävelhape selleks tõuke annab. Just seetõttu arvatigi, et tööstusrevolutsiooni eel oli taevas vähem pilvi, kuna fossiilkütuseid siis veel ei põletatud.

Pilvede tekkimise uurimiseks, lõid teadlased ise kolme meetrises konteineris pilvede tekkimiseks vajalikud atmosfäärioludega sarnased tingimused. Seal katsetusi tehes avastaski Kirkby avastas, et aerosoolosakesed moodustusid ka puudest tulevate osakeste kaudu. Sarnasele tulemusele jõudis oma eksperimentides ka Helsingi ülikooli keemik Federico Bianchi.  

Seetõttu usuvadki nad nüüd, et fossiilkütuste mõju pilvede moodustumisele võidi ülehinnata. Veel enam, Hamburgi Meteoroloogia Instituudi atmosfääriteadlase Bjorn Stevensi sõnul võib uusi tulemusi veel teisitigi tõlgendada. Nimelt on osa teadlasi muretsenud, et kui fossiilkütuste põletamist vähendada või muuta nii, et väävelhapet lenduks õhku vähem, võib ka pilvedest tekkiv kliimat jahutav efekt väheneda. Nüüd on see aga väiksem mure, sest ka puud ise «tekitavad pilvi». «Meil ei ole vaja puhast õhku karta,» ütles Stevens ajakirjale Nature.

Lisaks sellele huvitab teadlasi ka küsimus, mis põhjusel puud neid osakesi väljutavad ja kas see võib olla nende enda olukorra paranemiseks. «See võib olla ilus tehnika, mille kaudu puud enda ümber asuvat keskkonda kontrollivad,» ütles Kirkby.

Video: teadlane jäädvustas välgulöögid, tehes 7000 kaadrit sekundis

Äike ja sellega kaasnevad välgulöögid võivad olla ohtlikud, kuid samas on need huvitavad ja võimsad loodusilmingud.  

USA Florida tehnikaülikooli teadlane Ningyu Liu tegi video, millel on näha välgulööke liikumas aeglaselt, mitte nii kiiresti kui tavaliselt, paljastades nende löökide dünaamika.

Liu jäädvustas välgulööke 7000 kaadrit sekundis ja sai imepärase video, mis näitab neid nagu aegluubis.

Videol on näha, et välgulöögid koosnevad kahest osast, põhilisest ja sabast. Esmalt tekib nõrk välgulöök, millele järgneb tugev, kiire ja ere osa.

Wikipedia: Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne.

NASA «puhub» täna oma kosmosemaja täis

Täna alates kella ühest saavutab oma täissuuruse rahvusvahelisse kosmosejaama saadetud täispuhutav astronautide «maja» BEAM.

BEAM ehk Bigelow Expandable Activity Module on NASA-le kuuluv moodul, mille ülesanne on kosmosesse elamiskõlblikku ruumi juurde tekitada. Idee on lihtne: transportimise ajal võtab moodul kosmoselaevas vähem ruumi, ent juba kosmosejaama jõudes pakub see täispuhutuna astronautidele rohkem elu-ja tööruumi. Kui kokkupakituna jääb BEAMi pikkus 1,8 meetri lähedale ja laius 2,4 meetri juurde, siis täispuhutuna on see palju suurem: 16 m3 ruumi, 4 meetrit pikkust ja 3,2 meetrit läbimõõtu. BEAMi elueaks hinnatakse umbes kaks aastat. 

Kokkupakitult lennutati BEAM kosmosesse juba 8. aprillil, täna kella ühe paiku hakati aga maja täis puhuma. 

Foto: NASA 

Täispuhutavate kosmoselaevade ja moodulite idee on vana ja pärib 1960ndatest. Sellist disaini pakuti kasutamiseks nii avakosmoses kui ka Kuul ja planeetidel.

Kontseptsiooni põhimõte seisneb selles, et mehitatud mooduleid saab muuta palju odavamaks, asendades traditsioonilise metallist korpuse elastse kileriidega. Kile puhutakse täis orbiidil või planeedil.

Kokkupanduna võib moodul olla väga kompaktne ja kerge, seda saab toimetada orbiidile suhteliselt väikese kanderaketiga. Loomulikult esineb ka hulk tehnilisi probleeme: näiteks peab korpus olema tugev ja rebenemiskindel, et pakkuda kindlat kaitset mikrometeoriitide ja juhuslike kahjustuste eest.

Kui palju Zika viirus maailmale maksma läheb?

Praeguste hinnangute järgi 3,5 miljardit dollarit, ent kust me seda teame?

Maailmapanga hinnangul ei lähe Zika viirus kalliks maksma üksnes sündimata lastele vaid Lõuna-Ameerika riikide majandusele tervikuna. Viiruse hinnasildile kirjutab Maaimapank umbes 3,5 miljardit USA dollarit ning seda pelgalt 2016.aasta jooksul, kirjutab briti väljaanne The Conversation.

Kuidas see number aga saadi ning mismoodi arvutada Zika või Ebola kulusid? Üldiselt kujunevad need summad välja erineva valdkonna rahasid kokku liites, sinna kuuluvad: otsesed kahjud, tootlikkuse vähenemine, surmad ning haiguse vältimisest tulenev mõju.  

Zika puhul läheb näiteks suur osa otsestest kuludest püüule sääski kontrollida. Brasiilias võitleb viirusega ka sõjavägi.

Tootlikkuse vähenemist saab mõõta haigeks jäänud inimeste kaudu, kes tööle ei jõua. Maailmapanga hinnangul nakatub tänavu  Zika viirusesse umbes neli miljonit inimest. Kuna neist jääb otseselt haigeks umbes viiendik, eeldab pank, et Lõuna-Ameerika ja Kariibimere piirkonnas jääb vähemalt nädalaks töölt eemale umbes 750 000 inimest.

Surmade puhul kasutatakse majandusanalüüsides laialt levinud «eluhinna» mõistet, mis arvutatakse selle põhjal, kui palju on ühiskond valmis maksma selle eest, et inimest elus hoida. See number erineb uuringuti suuresti, kui näiteks USA transpordiamet hindab ühe elu väärtuseks üle üheksa miljonit dollarit, siis näiteks keskkonnaagentuuride puhul on see vähem – 7,4 miljonit.

Viimaks tekitab kulusid ka tõsiasi, et suur hulk inimesi üritab haigusest eelmale hoida. See tähendab, et viiruse levialadele reisib vähem inimesi, vanemad ei julge lapsi kooli saata jne. 

Eesti teadlaste abiga käib tõuaretus geneetika abil

Inimese viljakust ja tõukarja arendamist uurivad teadlased teevad tihedalt koostööd.

Piimakarja tarvis on oluline, et sünniks tugevaid ja terveid lehmvasikaid. Tänapäeval ei jäeta seda enam juhuse hooleks: Eesti Maaülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena kasutatakse kaasaegses tõuaretuses üha enam genoomanalüüsi ja sigimistehnoloogiate abi.

Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma selgitas, et reproduktiivmeditsiini ehk viljakustehnoloogiad on nii loomade kui inimeste puhul küllalt sarnased. Seetõttu teevad nii inimese viljakust kui tõukarja arendamist uurivad teadlased tihedalt koostööd.

«Katseklaasis kasvatatakse embrüoid tänapäeval rohkem kui loputatakse välja doonorlehmadelt. Katseklaasiembrüote puhul on võimalik valida järglaste sugu ja piimakarja aretuses on oluline, et sünniks rohkem lehmvasikaid,» rääkis Jaakma.

Kunstviljastamises on suurim probleem see, kuidas valida välja parimad embrüod. Traditsiooniliselt on võimalik embrüoid vaadelda mikroskoobi all, kuid selle välimus ei anna kogu infot embrüo eluvõime kohta.

Embrüo eluvõime hindamiseks on kasu tänapäeva erinevatest «-oomika» tehnoloogiatest. Kõige paljulubavam on embrüo metaboloomika, mis võimaldab mõõta, milliseid aineid embrüo eritab ja milliseid kasutab.

Veiseembrüote katseklaasitootmine on juba praegu jõudmas igapäevapraktikasse. Praegu on käimas katsetused koostöös Tartu Agro ja Ranna farmiga ning seejärel kasutatakse viimistletud tehnoloogiat juba edaspidi Eestis laiemalt.

Pildid ja video: Hispaanias leiti 14 500 aasta vanused koopamaalingud

Arheoloogid leidsid Põhja-Hispaaniast Atxurra koopastest koopamaalingud, mis on umbes 14 500 aasta vanused ja mille kohta varasematel kümnenditel teave puudus.  

Tegemist on 70 loomi ja jahipidamist kujutava maalinguga, mis pärinevad  kiviaja hilisest perioodist. Ühel sellisel on kujutatud piisonijahti, looma ümber on kütid, kes on odad piisonisse torganud, edastab Daily Mail.

Kiviaja kolmas periood algas umbes 40 000 aastat tagasi ja lõppes 10 000 aastat tagasi ning sela ajal toimus inimühiskonnas mitmeid arenguid, kaasa arvatud see, et hakati kasutama kivist, ränikivist ja luust tööriistu, küttimisvahendeid ja relvi.

Kiviaja inimesed hakkasid oma elukohtadesse, koobaste seintele, joonistama pilte keskkonnast, elust ja tegevusest.

Koopajooniste leiupaik, Atxurra koobastik, asub Baskimaa linnast Bilbaost 50 kilometri kaugusel asuva Berriatua küla juures. Kohalike võimude sõnul on selles koopas Baskimaa suurim iidsete koopajooniste kollektsioon.

Joonised avastasid arheoloog Diego Garate ja koopauurija Iñaki Intxaurbe, kelle teatel on näha mitmesuguseid loomi, kaasa arvatud piisoneid, hobuseid, kitsi ja hirvesid, 300 meetri ulatuses. Tuhandete aastate jooksul on koopamaalingud heledaks kulunud ja neid on treenimata silmaga raske leida.

Atxurra koobastikleiti juba 1929. aastal, kuid alles 2014. aastal käivitati selle uuring ning joonisteni jõuti 2015. aasta septembris.

Kas puud magavad öösel?

Kas pärast pikka fotosünteesirikast päeva vajavad puud öisel ajal rahu ja jäävad magama? Teadlaste sõnul saab «magamist» mitmel moel defineerida, kuid öösel puud tõesti magavad.

Soome geouuringute instituudi teadlased tegid katse kahe arukasega (Betula pendula), kasutades laserit, mis mõõtis nende puude oksade ja lehtede liikumist, edastab Live Science.

Üks puudest asus Austrias, teine Soomes ja neid mõlemaid jälgiti septembris alates päikeseloojangust kuni päikesetõusuni kuivadel tuulevaiksetel öödel. Tegemist oli sügisese pööripäeva lähedase ajaga, mil päev ja öö olid peaaegu sama pikad.

Laserites kasutati infrapunakiirgust, mille abil saadi puul toimunust selge ülevaade. Uurimine näitas, et arukaskede oksad ja lehed vajusid öisel ajal allapoole nagu magaksid, kuid kui saabus hommik kerkisid jälle ülespoole.

«Uuring paljastas, et kogu puu jäi öösel «tukkuma», sellele viitab okste ja lehtede muutunud asend. Muutused ei ole küll suured, viiemeetrisel puul olid need kümme sentimeetrit,» teatas puuteadlane Eetu Puttonen.

Ei ole teada, kas puude «äratuskellaks» on päikesetõus või on puudel oma sisemine «kell».

«Teada on, et puu hakkas ärkamiseks ettevalmistusi tegema natuke aega enne päikesetõusu, selle tõttu võib oletada, et puudel on sisemine kell,» nentis uurija.

Tedlaste sõnul ei olnud puude magamise ja ärkamise avastamine tegelikult midagi uut, sest enamikul elusorganismidel on olemas sisemine kell. Iga aednik teab, et osa lilli paneb ööseks õied kinni ja avab need hommikul ning osa puid teeb sama oma lehtedega.

Botaanik Carl Linneus (1707- 1778) tegi katse, viies lilled pimedasse keldrisse, kuid ka seal allusid lilled öö ja päeva vaheldumise rütmile. Charles Darwin (1809 – 1882) märkas samuti, et taimede lehed ja õied nagu magaksid. Need kaks teadlast uurisid väikeseid potililli, Soome teadlaste uuring oli esimene, mis keskendus suurtele puudele.

Uurijate arvates mängib puude öisel ajal magamises rolli puus olev vedelik ja rakkude siserõhk. Edaspidi on kavas uurida puudes vedeliku liikumist, et saada veelgi täpsem ülevaade puude magamisest ning öö ja päeva rütmile allumisest. 

Vaata, kuidas septiku sisust tasuta energiat teha

Miks peame maksma kanalisatsiooni või septiku tühjendamise eest, kui võiks kasutada selle sisu hoopis kütusena?

Nii küsib Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Roman ERRi teadusportaalis Novaator. Kütuseks valiti rammusam looduslik muda, millele lisati sama palju Tartu veepuhastusjaamast saadud aktiivmuda (väljaheiteid, sõnnikut, toidujäätmeid jmt). Sobiv bakteriaalne koostis moodustub ise 1–8 nädala jooksul, kusjuures värske suvine muda hakkab tööle oluliselt kiiremini, kui talvine külmunud muda. Et patarei anum on kinnine ja seal on vaid mõned pisikesed õhuaugud, siis ebameeldivat lõhna tunda ei ole ning seda võib vabalt suvilas öölambi patareidena kasutada.

Loe täpsemalt SIIT!

Vaata videost, kuidas patareid valmistada: 

Tudengid hakkavad plastkarpidest 3D-niiti tootma

Tudengite energiasäästu konkurss Negavatt valis eile võitjad: plasti töötlemine, topsidest loobumine ja sooja kokkuhoid.  

Negavati konkursi idee on panna tudengid energiasäästlikke lahendusi looma, eelmistel aastatel on sealt välja kasvanud näiteks kraanivee kampaania ning kraanide alla paigaldatavad energia säästjad. Eile kuulutati välja aga selle aasta võitja, kelle lahendus on anda plastile uus elu, kogudes kokku laborites kasutatavate pipetiotsikute karbid. 

Jutt käib suurtest numbritest, sest aasta jooksul jääb ülikoolide laborites üle 40 000 karpi. Praegu lähevad need karbid lihtsalt prügiks. Karbiketrajate Kuldar Kõivu ja Tarmo Möldri idee on need aga kokku korjata ja purustada. Tekkinud värviline puru töödeldakse ümber 3D-printeri niidiks.

Noormeeste sõnul aitaks plastprahi kõikjalt Tartu Ülikoolist kokku kogumine säästa ligi 80 megavatt-tundi energiat aastas – see võrdub umbes 14 majapidamise aastase energiatarbega. Karbiketrajate eesmärk on jõuda ülikoolidest ka bioloogiaettevõtetesse, ent hiljem ka tavakodudesse.

Teise koha said kohvitopsidest loobuma kutsujad TLÜ tudengid ning kolmandaks tulid klassiruumidesse soojustagasteid paigaldavad TTÜ üliõpilased. 

Negavatti korraldati tänavu juba kolmandat korda. 

Toitumisteadlane hoiatab veganeid ohtude eest

Džomolungma, maailma kõrgeim mägi on nõudnud viimase nädalaga neli ohvrit, sealhulgas kogenud mägironija, 34-aastase Melbourne'i ärikoolis õpetanud lektori Maria Strydomi, kes soovis tõestada, et veganid suudavad teha täpselt sama, mida traditsioonilisema toidusedeliga inimesed.

Kõik märgid viitavad, et naine suri enne tippu jõudmist mäehaigusesse, mille all kannatas ka tema sama elustiili viljelev abikaasa, kes kõige hullemast siiski pääses, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Paar päeva varem jõudis edukalt mäe tippu samuti veganist Indias Mumbais sündinud progammeerija.

Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul on veganid küll tavaliselt toitumisalaseid valikuid tehes väga targad ja teavad, missuguseid toidulisandeid võtma peaks, kuid veganiks hakates tuleb teha valikuid väga hoolikalt, sest toidud imenduvad kõige paremini just siis, kui neid süüa sellises kombinatsioonis, nagu organism on ajalooliselt harjunud ja teadus kinnitanud.

Heaks näiteks on raud, mida organism omastab oluliselt paremini C-vitamiini juuresolekul, kuid keha vajab näiteks ka piisavalt valke ja energiat, mille saamiseks tablettide söömine tavatoidu asemel ei ole Maseri hinnangul kõige mõistlikum lahendus.

Insener võitis laborisse evolutsiooni toomise eest miljon eurot

USA insener Frances Arnold võitis Millenniumi Tehnoloogia auhinna tänu kasulike ainete loomisele.  

Luues laboris looduslikust valikust kiirendatud versiooni, on Arnold suutnud luua uued ensüümid, mida kasutatakse tehnika valdkondades, majapidamistarvetes ja isegi suhkrust kütuse tegemisel. Auhinna 12-aastase ajaloo jooksul on Arnold esimene naissoost võitja.  Millennumi Tehnoloogia auhinda antakse inimeste elu paremaks muutvate leidude eest.

Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Arnold rääkis BBC-le, et evolutsiooni kasutamise idee paremate ensüümide saamiseks tuli tal juba 20 aastat tagasi laboris töötades.

«Evolutsioon on minu jaoks kõigi aegade parim disainer ja kavandaja. Seega uskusin, et just evolutsioon peaks olema uute bioloogiliste koodide aluseks, mis võiks inimesi aidata,» rääkis ta.

Looduses muutuvad isendid nii, et aegade jooksul jäävad üha enam ellu parema geneetilise koodiga loomad – Arnold võttis selle lähenemise aga ka laborisse, muutes korduvalt samade ainete «koodi», kuni hakkasid selguma parimate omadustega variandid.

Varem on sama auhinna võitnud näiteks Briti arvutiteadlane Stuart Parkin arvuti mahutavuse suurendamise eest ja soomlane Linus Torvalds Linuxi loomise eest.

Video: pardid aitavad Lõuna-Aafirka viinamarjaistanduses kahjureid hävitada

Vergenogoed'i viinamarjaistandus Lõuna-Aafrikas on kahjurite hävitamiseks appi võtnud India jooksupardid. Umbes 1000 parti puhastavad päevas terve hektari ning väidetavalt kasutatakse istanduses nüüd oluliselt vähem pestitsiide kui varem. Usinate abitööliste auks toodab farm veini nimega "Jooksupart".

Video: USAs rammis naine enne põgenemist politseiautot

Ameerika Ühendriikides astus sellel teisipäeval kohtu ette 23-aastane Kevina Freeman, kes rammis Wisconsini osariigis enne võimuesindajate eest põgenemist politseiautot.

Milwaukee maakonna politseinikud märkasid 15. mail kiirust ületavat sõiduautot ning võimuesindajad andsid autojuhile peatumismärguande. Hilisema kontrolli käigus selgus, et autojuhil Kevina Freeman'il puudus kehtiv juhiluba ja autokindlustus ning politseinikud otsustasid naise auto arestida.

Uurijate poolt avalikustatud videost on näha, kuidas naine rammib arestimise ajal tagurdades politseiautot ning põgeneb siis sündmuskohalt. Ametnike sõnul sai intsidendis viga kolm inimest: kaks võimuesindajat ning Freemani kaasreisijast ema.

Naisele esitati juhtu tõttu kokku viis süüdistust ning tema süüdimõistmise korral võib naise trellide taha saata kuni 43 aastaks. Kohaliku meedia teatel on naist sel kuul kohtusse kutsutud ka varem, kuid Freeman ei ilmunud kohale.

Video: Austraalia väikelinna vallutasid tuhanded nahkhiired

Austraalia väikelinnas põhjustavad kohalikele elanikele peavalu sinna elama asunud 100 000 nahkhiirt.

Kohaliku meedia teatel kuulutati Batesman Bay linnas seetõttu välja eriolukord. Uus-Lõuna-Walesi osariigi valitsus lubas kohalike elanike rahuliku eluolu taastamiseks ja nahkhiirte minema peletamiseks eraldada 1,8 miljonit USA dollarit.

Kuna nahkhiired kuuluvad ohustatud liikide sekka, siis ei tohi neid linnast peletamise ajal hävitada. Võimalike peletamisvariantidena on välja pakutud suitsu või müra kasutamist ning taimestiku hävitamist. Loomakaitsjaid sellised variandid ei rahulda ning nad kutsuvad elanikke üles kannatlikkusele, sest väidetavalt lahkuvad nahkhiired linnast lõpuks ise.

Postimehe ristsõna: 27. mai 2016

 

Postimehe ristsõna: 26. mai 2016

 

Postimehe ristsõna: 25. mai 2016