Keeniat ähvardab WADA dopingunõuete eiramise eest Venemaa saatus

BBC teatel on Keenia kergejõustikuliidul aega vaid tänase õhtuni, et pääseda Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) «musta nimekirja» sattumisest. Karmid nõudmised tulenevad asjaolust, et riigi sportlased on viimasel ajal andnud korduvalt positiivseid dopinguproove.

Kardetavasti ei suuda Keenia nõudmisi täita ja seega satuvad nad WADA täiendava tähelepanu alla. See tähendab, et kui kahe kuuga ei suudeta seadustada dopinguvastast võitlust ja leida selle läbiviimiseks raha, arvatakse Keeniale automaatselt WADA liikmete seast välja. See aga tähendab, et riigi sportlased ei saaks osaleda suvistel Rio olümpiamängudel ja mõistagi ka teistel suurvõistlustel.

Alanud aasta jaanuari seisuga kandis dopingutarvitamise eest määratud võistluskeeldu koguni 18 Keenia kergejõustiklast. Nende karistused ulatuvad liidetuna 55 aastani, nimekaim karistatu on Bostoni ja Chicago maratoni võitja Rita Jeptoo. Kõige pikemat karistust kannab jooksja Lilian Moraa Mariita, kes jääb võistlusradadelt kõrvale veel koguni kaheksaks aastaks.

WADA on püüdnud juba mitu kuud Keenia võime veenda, et nood asutaksid toimiva riikliku dopinguagentuuri, mis viiks läbi rohkem teste, vahendab BBC. Edusammud on aga olnud tagasihoidlikud ja sestap on WADA kannatus otsa saanud. Agentuuri töötajad käisid eelmisel nädalal Nairobis kohalike ametnikega vestlemas ja nõudsid tänaseks kinnitust, et plaan on töös, seni pole seda aga saabunud.

Praegu on võistluskeelu all juba Venemaa kergejõustiklased, kes ei saa samuti rahvusvahelistel võistlustel osaleda, sest nende riiki süüdistatakse süstemaatilise dopingukasutamise soosimises. Seega peab Venemaa WADAle oma puhtust tõestama, enne kui neil lubatakse uuesti rahvusvahelise kergejõustikuperega liituda.

Paar päeva tagasi andis Keenia olümpiakomitee seejuures teada, et nad võivad Rio mängudest ise loobuda. Põhjuseks on Lõuna-Ameerikas levima hakanud zika viirus.

Spordifüsioloogia professor selgitab: kui mõistlik on tegelikult pärast trenni end õllega turgutada

Kui aasta tagasi tutvustas Jyväskylä ülikooli magistrant oma magistritöö tulemusi, mille kohaselt olla õlu hea sportimisest taastumiseks, siis Tartu ülikooli spordifüsioloogia professor peab sellist seisukohta ennatlikuks.

«Esiteks, õlles naatrium praktiliselt puudub ja teiseks sisaldab õlu alkoholi,» nendib Tartu ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik, miks õlu ei ole tema hinnangul kõige parem taastumiseks, vahendab ERRi teadusportaal Novaator.

Ta selgitab, et tõsisema treeninguga kaasneb enamasti ka märkimisväärne veekaotus higierituse tõttu ning keha normaalse veetasakaalu saavutamiseks ja taastamiseks on vajalikud spordijoogis leiduvad elektrolüüdid, millest kõige olulisem on naatrium.

«Naatriumi puudumise tõttu puudub õllel spordijoogile omane keha veestaatuse normaliseerumist soodustav efekt,» märgib Ööpik. Samas õlles sisalduv alkohol aga koguni stimuleerib diureesi ehk uriini eritumist, raskendades seetõttu normaalse veetasakaalu saavutamist.

Ka tõdeb Tartu ülikooli spordifüsioloogia professor, et sageli spordiga tegelevad inimesed lihtsalt joovad optimaalseks taastumiseks liiga vähe vett.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda ERRi teadusportaalist Novaator.

Rootsi ralli korraldajad nägid teedega öö otsa ränka vaeva

Rootsi MM-ralli korraldajad töötasid terve öö vastu tänast, et ralli teed sõidukorda saada, ning teevad sama tööd ka ööl vastu homset. Vargåseni, Värmullåseni, Torsby ja Fredriksbergi katsed käidi freesiga üle vaid paar tundi pärast seda, kui osalejad olid ametlikult rajaga tutvumas käinud. Ralli peasekretäri Stig-Rune Kjersli sõnul tuli töö ära tehe enne külmakraadide saabumist. «Nüüd näeb pinnas väga hea välja,» kommenteeris Kjernsli MM-sarja ametlikule kodulehele.

Ülejäänud katsed sõideti läbi täna ja see tähendab teemeistritele enne homset taas magamata ööd. Ralli algas ametlikult tänaõhtuse piduliku tseremooniaga ning võistlusega alustatakse reedel Eesti aja järgi kell 9.51, kui sõidetakse 16 km pikkune Torsby katse. Ott Tänak ja Raigo Mõlder lähevad rajal kuuendana.

Foto: need on «Top Geari» kuus uut saatejuhti

BBC avalikustas autosaate «Top Gear» kõik uued saatejuhid.

Varasemalt oli teada, et peasaatejuhiks saab raadiohääl Chris Evans. Hiljem selgus, et tema kõrval hakkab saadet juhtima hittsarjast «Sõbrad» tuntud näitleja Matt LeBlanc, kirjutab topgear.com.

Lisaks neile on saatejuhtide reas neli autosõpra: võidusõitja Sabine Schmitz, Youtube'i staar Chris Harris, endine F1 tiimiboss Eddie Jordan ja motoajakirjanik Rory Reid. Otse loomulikult on rivis ka The Stig.

Eddie Jordan juhtis kunagi F1 tiimi ja tema sõitjate hulka kuulusid näiteks Michael Schumacher ja Damon Hill. «Mul on kaassaatejuhtide vastu tohutu lugupidamine ja ma palun viisakalt, et nad vanema inimese vastu väga karmid poleks,» ütles Jordan.

Sabine on «Top Geari» fännidele ammune tuttav. Üheks meeldejäävamaks hetkeks oli see, kui ta Nürburgringil väikebussiga ringi kimas. «Kasvasin üles Nürburgringi kõrval ja olen suurema osa oma elust võidu sõitnud. Võimalus kombineerida autojuhtimist ja saatetegemist oli liiga hea võimalus, et sellest loobuda,» kommenteeris ta.

Youtube'i staar Chris Harris ütles: ««Top Gear» on saade, mis aitas vormida mu elu autodega, vaadet autodele ja mu sõltuvust autodest. Ootan põnevusega, mil käed külge lüüa saan!»

«Top Gear» kuulutas uusi saatejuhte otsides välja ka avaliku konkursi, mille kaudu leiti Rory Reid.  «Kui ma saatsin neile 30-sekundilise proovivideo, olid võimalused kindlalt minu vastu. Olen ääretult uhke, et minust sai see üks inimene, kes läbis avaliku konkursi. Olen aastaikümneid «Top Geari» fänn olnud ja ma armastan autosid sellise viisil, mis sobib saatega ideaalselt,» sõnas Reid.

Uues kuues «Top Gear» naaseb ekraanile maikuus.

«Top Geari» endised saatejuhid Jeremy Clarkson, James May ja Richard Hammond lahkusid saatest pärast seda, kui Clarkson vallandati produtsendi löömise pärast. Triol on tegemisel aga uus autosaade Amazonis ja sellel on kuulduste kohaselt ülisuur eelarve. 

 

Suri legendaarne raamatuillustraator Siima Škop

Täna suri 95-aastasena legendaarne raamatuillustraator Siima Škop.

«Meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema kunstnik Siima Škop lahkus täna, 11.veebruaril, igaviku teele,» teatas tema tütar Zoja Mellov omaste nimel.

Eesti raamatukunstnik ja plakatist Škop sündis 18. juunil 1920. aastal Tartus. Ta lõpetas aastal 1938 Tallinna Juudi Eraühisgümnaasiumi.

Aastatel 1938–1940 õppis ta juuksuriametit, kuid aastatel 1940–1941 jätkas haridusteed Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. 1941. aastal evakueerus ta Nõukogude tagalasse, ta elas ja töötas Uljanovskis ning Usbekistanis, Fergana oblastis.

Škop lõpetas 1948. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi  graafikuna.

Ta oli aastatel 1951– 1953 Kunstifondi graafika eksperimentaalateljee juhataja, aastatel 1965–1972 oli ta kirjastuse Valgus  kunstilise toimetuse juhataja, hiljem vabakunstnik.

Škop on illustreerinud lasteraamatuid, peamiselt muinasjutte ja maailmaklassikat. Tema tuntumad raamatud on «Pöial-Liisi» (1956), «Väike Mukk» (1959), «Une-Mari, Päris-Mati ja Tups» (1979), «Hõbeuisud» (1986).

Eesti jäähokikoondis alustas olümpiamängude valikturniiri kaotusega Poolale

Eesti jäähokikoondis alustas täna Ungaris Budapestis toimuvat olümpiamängude valikturniiri, kaotades Poolale 2:6. Eesti mõlemad väravad viskas Aleksandr Petrov. 

Poola asus juba avakolmandikul 3:0 juhtima, kui täpsed olid Patryk Wronka, Aron Chmielewski ja Kacper Guzik. Kohe teise kolmandiku alguses avas Petrov pärast Filipp Švarogini ja Andrei Makrovi eeltööd ka Eesti väravatearve, kuid vähem kui minuti hiljem vastas Mateusz Bepierszcz ja peagi viskas Marcin Kolusz ka poolakate viienda värava.

Kolmanda kolmandiku avas Robert Rooba söödu järel taas väravaga Petrov, ent neli ja pool minutit enne mängu lõppu vormistas Mateusz Rompkowski lõppseisu. Hoolimata kuuest sisselastud litrist tõrjus Eesti väravas seisnud Roman Sumihhin 58 pealeviset.

Peatreener Jussi Tupamäki nentis, et esimesel kahel kolmandikul kohanes meeskond vastaste kõrgema mänguklassi ja suuremate kiirustega, kuid viimasel perioodil mängiti juba oma mängu. «Viimase kolmandikuga jäi rahule, mängu alguses olime ebakindlad ja veidi närvilised. Kiirused on siin hoopis teised kui Jäähoki Eesti Meistriliigas. Aga viimane kolmandik oli päris hea ning selle pealt on hea edasi minna,» tõdes Tupamäki.

Homme kell 19.00 kohtub Eesti koondis korraldajamaa Ungariga. «Kindlasti teeme homme omalt poolt parema mängu, aga ka vastane on tugevam – Ungari mängib ikkagi MMi kõrgeimas grupis,» lubas Tupamäki.

Enne mängu:

Kell 17.00 algavast mängust on võimalik otsepilti vaadata OK Live TV leheküljelt.

Lisaks osalevad turniiril veel Ungari ja Leedu. Eesti koondise turniirieelseks eesmärgiks on võtta vähemalt üks võit. Homme kell 19 kohtutakse Ungariga ja pühapäeval kell 15.30 Leeduga.

Võrreldes talve alguses peetud Tallinna turniiriga on meeskonna koosseis pisut muutunud. Küsimärke on koondise kaitseliinis, kust puudub kaks vanameistrit: koondise kapten Lauri Lahesalu ja Pelle Sildre. «Laurit vaevab juba Tallinnas saadud vigastus, Pellele teeb häda selg,» selgitas alaliidu president Rauno Parras ja kinnitas, et tervetena oleksid mõlemad mehed meeskonda aidanud.

Rünnakul on aga Eestil seekord lisajõude. Võrreldes Tallinna mängudega on lisandunud Suurbritannias mängiv 36-aastane Andrei Makrov, pärast pikka vaheaega on meeskonnas ka Itaalias mängiv 32-aastane Aleksandr Petrov.

«Kõik mehed tulid koondisse hea meelega. Nad on kuulnud, et meeskonna juures on paljud asjad muutunud,» rääkis Parras. «Kahjuks ei saanud tulla meie Rootsis mängivad mehed. Seal on käimas tähtsad mängud ning nad kõik on oma klubides olulises rollis. Kevadisel MMil on nemadki kohal.»

Lisaks kogenud hokihuntidele saab Eesti koondis toetuda ka Soomes mängivale Robert Roobale. Hiljuti klubi nigela majandusliku seisu tõttu sealsest meistriliigast aste madalamale kolinud mees viskas vahetult enne koondisse tulekut oma uue koduklubi eest kaks esimest väravat.

Kalev Ermits sõitis MK-sarjas välja elu parima tulemuse

USA-s Presque Isle'is toimuval laskesuusatamise MK-etapil tegi Kalev Ermits elu parima sõidu, saades meeste 10 km sprindidstantsil 19. koha.

Eksimusteta lasknud 23-aastane Ermits kaotas võitnud norralasele Johannes Thingnes Bö'le 1.31,3. Teise koha sai venelane Anton Šipulin (+27,9) ning kolmas oli prantslane Martin Fourcade (+28,9). Kui Bö ja Šipulin pääsesid tiirudest samuti puhtalt, siis Fourcade tegi püstitiirus ühe möödalasu.

Rene Zahkna eksis tiirudes kahel korral ja sai 67. koha (+3.08,8) ning ühe möödalasu teinud Jan Treier lõpetas 88 sportlase seas 74. kohaga (+3.35,6).

Rahaga laialt ümber käiv Hiina klubi palkas Euroopast juba neljanda staari

Hiina jalgpalliklubi Hebei Fortune tegi juba neljanda suurostu, kui Paris Saint-Germaini ridadest meelitati endale Argentina ründeäss Ezequiel Lavezzi.

Ehkki 30-aastast Lavezzit jahtisid ka Milano Inter, Liverpool ja Chelsea, otsustas argentiinlane vastu võtta hiinlaste pakutud kahe aasta pikkuse lepingu, mis toob talle selle ajaga sisse umbes 30 miljonit eurot. Kuna hooaja lõppedes saab Lavezzist vabaagent, ei pea Hebei maksma PSG-le ka üleminekutasu.

Lavezzi on küll kolmel viimasel hooajal tulnud PSG-ga Prantsusmaa meistriks ja ka tänavu juhib pealinnaklubi liigat juba lähima jälitaja Monaco ees tervelt 24 punktiga. Lavezzi on aga liigas põhikoosseisus platsile pääsenud vaid kolm korda, sekkudes 13 korral vahetusest.

Hebeiga on juba liitunud Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania kõrgliigas mänginud kamerunlane Stephane M'Bia, Londoni Arsenalist ja AS Romast jalgpallisõpradele tuttav Gervinho ja kunagine Chelsea tulevikulootus Gaël Kakuta. Tänavusel hooajal esmakordselt kõrgliigasse tõusnud Hebei meeskond asutati alles 2010. aastal ning meeskons kuulub kinnisvaraarendusega tegelevale firmale China Fortune Land. Selle omaniku Wang Wenxue väärtuseks hinnati eelmisel aastal 4,1 miljardit USA dollarit ehk umbes 3,6 miljardit eurot.

Kümne dollari eest saab ööbida Van Goghi kuulsas magamistoas

The Art Institute of Chicago andis oma vastsele Van Goghi näitusele üllatava avalöögi: nimelt pandi Airbnb keskkonda üles kuulutus, mis lubab soovijatel 10 dollari eest veeta öö toas, mis sisustatud täpselt nagu kuulus maal.

Kuulsa maali «Magamistuba Arles`is» 3D koopiaks tehtud tuba asub Chicagos River Northi linnajaos ning muuseumi pressiesindaja Amanda Hicksi sõnul müüdi veebruari ööbimised hetkega välja. Vaata kuulutust siit.

Jälgi Eesti Laulu esimese poolfinaali otseülekannet Postimehes!

Laupäeva õhtul on ETV eetris võistluse Eesti Laul 2016 esimene poolfinaal ning saadet näitavad koostöös ERRiga ka Postimees ja Elu24.

Eesti Laulu esimene poolfinaal algab ETVs ja Postimehes laupäeval, 13. veebruaril kell 21.35.

Kõiki Eesti Laulu ja Eurovisiooniga seotud värskeid uudiseid saad jälgida veebilehel eestilaul.postimees.ee.

Esimeses poolfinaalis esinevad:

1. The Jingles, «Love a Little Bit» (Jonathan Flack, Hain Hoppe, Rauno Vaher, Tanel Liiberg)

2. Würffel, «I'm Facing North» (Kaspar Kalluste, Rosanna Lints)

3. Mick Pedaja, «Seis» (Mick Pedaja)

4. Indrek Ventmann, «Hispaania tüdruk» (Allan Kasuk)

5. Cartoon feat. Kristel Aaslaid, «Immortality» (Ago Teppand, Hugo Martin Maasikas, Joosep Järvesaar, Kerli Kõiv, Iiris Vesik, Kristel Aaslaid)

6. Kéa, «Lonely Boy» (Egert Milder, Robert Stanley Montes, Ian Karell)

7. Kati Laev, «Kaugel sinust» (Urmas Kõiv, Anneli Kõiv)

8. Zebra Island, «How Many Times» (Rasmus Lill, Helina Risti)

9. Laura, «Supersonic» (Sven Lõhmus)

10. Windy Beach, «Salty Wounds» (Priit Uustulnd, Tuuli Rand, Mari Tamm)

Teine poolfinaal toimub 20. veebruaril ja suurejooneline finaal 5. märtsil.

Kaasliiklejate hea koostöö lõpetas purjus taksojuhi teekonna

Eile õhtul liikles pealinna teedel kriminaalses joobes taksojuht, kuid tänu tähelepanelike liiklejate koostööle kõrvaldati ta liiklusest enne, kui midagi halba oleks jõudnud juhtuda.

Takso taga sõitnud autojuht pani üks hetk tähele, et eesoleva auto sõidutrajektoor ei ole kuigi sirge ning kui takso peatus, nägi ta, et ka roolis olnud mees ei olnud päris adekvaatne. Seejärel otsustas kaasliikleja ise tegutseda ja taksojuhi roolist ära tõmmata. Samal ajal helistas üks kõrvalseisja politseisse ning teine tõmbas võtme süütelukust välja.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik ütles Postimehele, et politsei sai eile kell 19.04 teate, et kaasliiklejad on kinni pidanud joobes juhi. «Praeguseks on teada, et tal oli kriminaalne joove,» ütles Kuik. See tähendab, et taksojuhi joove oli rohkem kui 1,5 promilli.

Postimehele teadaolevalt oli tegemist Tallinkile kuuluva taksoga. Juhtumi täpsemad asjaolud selgitatakse välja edasise menetluse käigus.

 

Bundesliga sai ajaloo noorima peatreeneri

Saksamaa kõrgliiga klubi Hoffenheim nimetas oma peatreeneriks kõigest 28-aastase Julian Nagelsmanni, vahendab Soccernet.ee.

Teiste hulgas näiteks Fabian Schäri, Eduardo Vargast, Tarik Elyounoussit ja Andrej Kramarici juhendada saaval Nagelsmannil on ees mäekõrgune ülesanne - meeskond Bundesligasse püsima jätta. Arvestades, et tegu on liiga läbi aegade noorima peatreeneriga, siis ei saa see kindlasti lihtne olema.

Hoffenheim on 20 vooru järel liigatabelis eelviimasel kohal ja Hannoveri edestatakse vaid tänu paremale väravate vahele. Üleminekumängudele viiv 16. koht on viie punkti kaugusel, veel kaks punkti eespool on Ragnar Klavani tööandja Augsburg.

Tahad rahu ja vaikust? 5 nippi, kuidas oma kodu helikindlamaks muuta

Vajad kodus veidi enam rahu ja vaikust? Need lihtsad sisustusnipid aitavad kodu helikindlamaks muuta.

1. Vaibad jms. põrandakatted

Katmata põrandal on astumine väga hästi kuulda, vaipade muretsemine aitab seda summutuda.

2. Kontrolli uksi ja aknaid

Mitte kõik uksed pole piisavalt helikindlad: kontrolli näiteks oma korteri välisust ja häiriva mürakorral  vaheta see helikindla vastu välja. Selle ukselehes kasutatakse spetsiaalset sisu, mis summutab efektiivselt kõikvõimalikke helisid. Helikindlad uksed valmistatakse topelttihenditega, ka akendel on olemas helikindluse standardid - nii saad valida müratasemele sobiva helikindlusega akna (näiteks juhul, kui elukoht paikneb liiklussõlme naabruses).

3. Spetsiaalsed seinakattematerjalid

Ka Eestis müüakse spetsiaalselt helisid summutavaid seinakattematerale - saadaval on näiteks spetsiaalseid ruumiakustika paneelid, helikindlusest räägitakse ka juba tapeetide puhul ja mõned välismaised ettevõtted lubavad koguni helikindlamaks muutvat seinavärvi.

4. Raamatud riiulis

Liskas lugemisrõõmule on täidetud raamaturiiulid head mürasummutajad.

5.  Kardinad

Paksud kardinad on samuti müra summutamisel abiks, pakutakse lausa helikindlaid kangaid.

 

 

Hiina lahtistel püstitati snuukriajaloos enneolematu tulemus

Barnsleys toimuval Hiina lahtiste snuukrimeistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril suutsid Kyren Wilson ja Anthony Hamilton hakkama saada millegi sellisega, mida snuukriajalugu pole varem näinud. Wilsoni 5:3 võiduga lõppenud matšis lõid mehed kahe peale järjest koguni kuus century't ehk vähemalt sajapunktist seeriat.

Esimese freimi võitis Hamilton 58-punktilise seeria abiga, kuid siis algas tulevärk. Teises freimis lõi Wilson järjest 103 ja kolmandas 108 punkti, ent neljandas viigistas Hamilton tänu 137-punktilisele seeriale seisu. Viies freim läks 125-punktilise seeria abil Wilsonile, kuues aga 123 punktiga taas Hamiltonile.

Seejärel pani 24-aastane Wilson siiski oma paremuse maksma, lüües esmalt seitsmendas freimis täpselt sajapunktilise seeria ja lõpetades mängu kaheksandas freimis 68-punktilise seeriaga. «Parim mäng, kus ma olen elus osalenud,» võttis võidumees tulemuse lühidalt kokku.

Profisnuukri ajaloo senine tipptulemus oli viis järjestikust century't ning seda saavutust jagasid omavahel neli meest. Esmalt said niisuguse trikiga 2003. aastal hakkama Stephen Hendry ja Ronnie O'Sullivan ning seejärel 2009. aastal ka Stephen Maguire ja Neil Robertson.

Turniiri toimumiskoht parandatud kell 18.10.

Rüüstajatest üürnikepaar muutis kolm maja elamiskõlbmatuks

Kas nemad on Saksamaa kõige hullemad üürnikud? Ilmselt, sest Hans (40) ja Kathrin P. (32) on Saksamaal juba kolm maja elamiskõlbmatuks rüüstanud, kirjutab Bild.

Baden-Württembergi liidumaal Leutkirchis elav Margit Müller (39) ja tema rekkamehest abikaasa Manfred (47)  tegid aastal 2009 teoks oma unistuse: ostsid üheksatoalise, 280m2 suuruse paarismaja. Maja ostuks vajalikud 110 000 eurot ning lisaks veel  40 000 eurot renoveerimisraha saadi pangalaenuga. Maja üles vuntsitud, otsustati see välja üürida: arvutispetsialist Hans ja vanurite hooldajana tegutsenud, ent tol hetkel lapseootel Kathrin tundusid igati korralikud inimesed. Müllerid uurisid ka üürnike tausta nende töökohast, kõik tundus korras olevat - kuni maksmata üüri pärast tuli paar mullu jaanuaris välja tõsta.

Üürileandjale avanes kodu üle võttes rõlge pilt: maja ust avades lõi vastu jälk uriinilehk, kõikjal vedelesid loomade väljaheited. «Maast laeni prügi täis, koguni surnud loomi leidsime,» kirjeldas üürileandja Margit Müller olukorda. Maja on muudetud elamiskõlbmatuks, selle taastamine läheb Mülleritele maksma 70 000 eurot. Kuidas Müllerite maja pärast üürnike lahkumist välja nägi, saab vaadata siit.

Selgub aga, et Müllerid pole rüüstajate ainsad ohvrid: Friedrichshafenis pesitsesid nad varasemalt kuus aastat naise endises lapsepõlvekodus, mille kordategemiseks kulub naisevennal nüüd 50 000 eurot. Aastatel 2005-2007  üürisid nad aga kolmetoalist korterit Deggenhausertalis, kus üürileandjale avanes sama hull pilt: 17 kassi, lisaks veel koeri ja linde pidanud paar ujutas korteri üle prahi ja loomade väljaheidetega ning kahjude kõrvaldamine läks maksma 13 000 eurot.

Andres Talil valmis selge ja samas sõnulseletamatu näitus

Tartu kunstimaja teise korruse kahes kõrvalsaalis mängib seinasuurune video, millest ühes langeb öisele aknale vihmapiisku ja teises keerleb kahe leegitseva südamega märgi vahel paberkotis pea.

Esimese videoga on kaasas Franz Schuberti «Ave Maria», teisega rütmiline sahin. Helid segunevad suurimas saalis, mille seinu katavad fotod mustas mantlis mehest, pead katmas silmaaukudega paberkott. Pildistaja on mehe tabanud justkui mingit rituaalset tantsu keerutamas.

See on ühtekokku Andres Tali isiknäitus «Tantsib», mis avatakse täna kell 18. Selge ja samas sõnulseletamatu väljapanek, mis lummab nagu mõni tavatu film.

Näituse saatesõnades on märgitud, et «Tantsib» (taas)kasutab postmodernismile omaselt kõiki hiljuti 60-aastaseks saanud kunstniku senisest loomingust tuntud võtteid ning märke – eksistentsiaalsus, monokroomsus, romantilisus, graafilisus, traagilisus ...

«Kuigi näitusel esitletav sari on (nagu Tali puhul peaaegu alati) varjamatult autoportreeline, on tema viimaste teoste juures sageli kasutatud kunstilise võttena subjekti näo varjamist või ka vastupidi – tähistamist,» on kirjas näituse saatesõnades.

Täna avatakse Tartu kunstimajas (Vanemuise 26) veel kaks näitust – väikeses saalis digimaalija Kuldar Leemeti «Kuldarpunk» ja monumentaalgaleriis maalikunstnik Kadri Nikopensiuse «Partikkel 5». Kõiki kolme saab vaadata 6. märtsini.

Toomas Annus võtab Merkost dividendidena 4,2 miljonit

Juhul kui Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolek (loe: Toomas Annus) juhatuse ettepaneku dividendide maksmisest heaks kiidab, saab ta omanikutuluna 4,24 miljonit eurot.

Merko majandusaruande kohaselt kuulub Annusele aktsiaseltsi Riverito kaudu 8,322 miljonit  ettevõtte aktsiat, mis moodustab 47 protsenti ettevõtte aktsiatest) ning juhatus teeb ettepaneku maksta dividendidena 0,51 eurot aktsia kohta.

Merko Ehituse eelmise aasta kasum kahanes 20 protsenti 9,84 miljoni euroni, millest lõviosa (9 miljonit eurot) kavatsetakse dividendidena välja maksta.

Eelmisel aastal maksis Merko Ehitus aktsionäridele omanikutulu 0,64 eurot aktsia kohta.

Pint õlut enne roolikeeramist võib muutuda Inglismaal ebaseaduslikuks

Inglismaa plaanib Šotimaa eeskujul vähendada autojuhtide veres lubatud alkoholisisalduse piirmäära, kirjutab AutoCar.

Transpordiministri Andrew Jonesi hinnangul võiks Inglismaa ja Wales järgida Šotimaa eeskuju, mis vähendas alkoholi lubatud piiri autojuhtide veres kaks aastat tagasi 80milligrammilt 100 milliliitri vere kohta 50 milligrammile.

Šotimaa politsei andmetel langes peale uue piirangu jõustumist purjus peaga juhtimisest tulenenud rikkumiste arv esimese üheksa kuuga lausa 12,5 protsenti.

Inglismaal ja Walesis põhjustasid purjus juhid 2014. aastal liikluses kokku 240 surma ning 1080 tõsist vigastust. Inglismaal hetkel kehtiv 80 milligrammi limiit on üks Euroopa kõrgemaid.

Kuigi uued limiidid tähendaks teoreetiliselt seda, et juba ühe klaasi veini või pindi (0,568 liitrit) õlu joomise järel ei tohiks Inglismaa ja Walesi juhid enam rooli taha istuda, on seda reaalses elus võimatu täpselt hinnata, kuna inimeste kehad töötlevad alkoholi erineva kiirusega.

Fotod Rootsist: õhtul peetakse MM-ralli toimumise osas otsustav koosolek

Lumepuudusega suures hädas oleva Rootsi ralli lõplik toimumine peaks saama kinnituse täna õhtul, kui Eesti aja järgi kell 18.30 kogunevad asjade edasist käiku arutama ralli korraldajad, võistkondade esindajad ja Rahvusvaheline Autoliit FIA ning rehvitootja Michelin.

Praeguse seisuga on ralli lühendatud 13 kiiruskatse pikkuseks, kokku läbitakse esialgselt kavas olnud 331,2 kilomeetri asemel 241 kilomeetrit. Sulailma tõttu on enamik Rootsi teid lumevabad ja mudased, mis muudab nende läbimise piikrehvidega väga keeruliseks.

Tiitlikaitsja ja MM-sarja avaetapi võitnud Sebastien Ogier on avaldanud arvamust, et ralli peaks toimuma sajaprotsendiliselt kruusateedel, kuid FIA ja korraldajad pole selle võimalusega nõus. Kohapealt avaldatud pärast recce't ehk ametlikku rajaga tutvumist näitavad, et mõned katsed on juba praegu üsna sandis olukorras, ent korraldajatel on teede silumiseks veel aega.

Paalalinna koolis jäi ukselink poisi käe sisse kinni

Täna pärastlõunal said kiirabi ja päästeteenistus tavatu väljakutse Paalalinna kooli, kus ühe seitsmenda klassi poisi käe sisse oli tunginud ukselink.

Paalalinna kooli direktori Aavo Palo teada oli õnnetus juhtunud õpilaste müramise ajal, aga kuidas täpsemalt, selle kohta tal andmeid polnud. «Niipalju, kui ma tean, midagi pahatahtlikku seal ei olnud,» sõnas ta.

Palo kirjelduse kohaselt oli alumiiniumist ukselink täiesti tavaline, ümarate nurkadega, nagu neid nõukogude ajal kõikjal kasutati.

Et haiglasse tuleb vigastatu viia koos võõrkehaga, kutsuti kohale ka päästjad, sest esialgu ei õnnestunud linki ukse küljest lahti saada. Palo teada päästjate oskusi lõpuks siiski vaja ei läinud, sest nende kohale jõudmise ajaks oli link ukse küljest eemaldatud.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul oli noormees kukkunud lingi endale küünarvarde nahaalustesse kudedesse.

Lugeja küsib: kas ühise kodu maamaksust vabastamiseks piisab vaid abikaasa sissekirjutusest?

Lugeja soovis teada, kas ühiselt ostetud kodu vabastatakse täielikult maamaksust ka juhul, kui vaid üks elukaaslane on sinna sisse kirjutatud, teine aga rahvastikuregistris muul aadressil registreeritud.

Maksu- ja tolliameti selgitusel sellest ei piisa. «Kui ühisvarana ostetud korterisse või majja on sisse kirjutatud ainult üks omanik, siis laieneb maksuvabastus vaid sellele inimesele, kellel oli seal 1.jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel püsiv elukoht,» kõlab ametnike seisukoht. «Korteri või majaomanik, kes 1. jaanuari seisuga ei olnud sinna sisse kirjutatud, peab oma osalt maksma maamaksu. Maamaksu määramisel võetakse aluseks rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari seisuga, seega kui on ikkagi soov saada terve korteri või maja eest järgnevatel aastatel maamaksuvabastust, siis tuleks ka teisel omanikul ennast sinna sisse kirjutada.»

 

Politsei hoiatuse pälvinud õhukontrollijad osutusid müügiagentideks

Kolmapäeval hakkasid sotsiaalmeedias levima postitused, milles hoiatati viljandimaalasi õhu kvaliteedi kontrollimist pakkuvate telefonikõnede eest, sest nende taga pidavat olema kelmid. Ka Viljandi politseijaoskond soovitas oma Facebooki lehel selliste pakkumistega ettevaatlik olla, kuid täna lõuna paiku selgus, et tegemist on täiesti tavalise telemarketingi ettevõttega.

Juhatuse liikme Viljo Padriku selgitust mööda pakub osaühing Ocean Air nii eraisikutele kui firmadele telefonitsi võimalust, et spetsialist tuleb kontrollima ruumide õhu puhtust. Kui kohapeal tuvastatakse, et õhu kvaliteet jätab soovida, tutvustatakse potentsiaalsele kliendile firma müüdavaid seadmeid.

Firma otsustas pöörata sel nädalal teisipäevast neljapäevani tähelepanu just Viljandi piirkonnale ja kuigi selle aktiivne müügitöö on varem tekitanud ärevust ka näiteks Tallinnas ja Rae vallas, üllatas Padrikut, kui suure kõlapinna see siin leidis.

Kahtlastest kõnedest teatanud inimesed on politseile maininud, et helistajad püüavad oma usaldusväärsust suurendada väitega, nagu oleks neil kohaliku omavalitsusega koostöölepe. Viljo Padrik lausus, et omavalitsustega pole Ocean Air kunagi koostööd teinud, sest selleks pole vajadust. Kust selline info liikvele on läinud, ei osanud ta arvata.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel tõdes, et mõistagi ei ole iga telefonitsi teenust pakkuv inimene otsekohe kelm, kuid aastate vältel inimesi kimbutanud libapolitseinike kõned ja muud telefonipettused on elanikud heas mõttes väga ettevaatlikuks teinud.

«Kui inimestele tundub neile telefonikõnes tehtud pakkumine kahtlane, olgu tegu millega tahes, on targem selliseid pakkumisi pigem vältida,» leidis Peitel. «Selleks, et eristada ettevõtjat kelmist, tuleb lihtsalt põhjalikumalt veenduda teenusepakkuja taustas.»

Selleks soovitas Peitel helistada näiteks ettevõtte ametlikul telefoninumbril ning küsida üle, kas tegu on ikkagi selle firma teenuse ja töötajatega. Kui tekib kahtlus, et helistanud on kelmid, saab lähemat nõu ja infot küsida politseilt.

 

Kell 16.45 läbivalt täiendatud ja ajakohastatud pealkirja.

Turismimessilt ümbermaailmareisile!

Homme algaval turismimessil on palju huvitavaid pakkumisi, muu hulgas saab sõita ka ümbermaailmareisile.

Carlson Wagonlit Travel (endine Kaleva Travel) on välja pannud erakordse pakkumise, mida Eestis seni veel näha pole olnud. Nii on soovijatel võimalus asuda teele ümbermaailmareisile, kus vahepeatustena külastatakse Helsingit, Singapuri, Hong Kongi, Tokyot, Honolulut, Los Angelest ja New Yorki. Turistiklassireisid algavad 2459 eurost ning täpsemat infot saab juba homme messiboksist.

Santorini ja Madeira on järgmise aasta uued hitid, samuti näitab tõusvat trendi inimeste valikutes ka Kreeka, ütles GoTravel reisibüroo turundusjuht Anu Vare. Ka GoTravelilt on homsest võimalik saada hulgaliselt soodsaid pakkumisi, hinnad algavad 229 eurost. Vare sõnul väärib erilist tähelepanu Kreeta reisi erakordselt hea pakkumine, mis pärast Touresti lõppu ka kindlasti muutub, mistõttu tuleks kõigil huvilistel kindlasti nädalavahetusel see reis soetada. 

Huvitavaid pakkumisi leiab teisigi. Kruiisid on eestlastele seni jäänud üsna võõraks, kuid soodsad pakkumised meelitavad hulgaliselt reisijaid ka laevadele. Neid, keda Kariibi meri ei tõmba võivad kruiisilaevaga seilata avastama hoopis Norra Fjorde või Antarktikat. Palju avastamisrõõmu pakub kruiis ka Austraalia ja Uus-Meremaa vetes.

Tulevased noorpaarid võivad messilt leida väga soodsaid mesinädalate pakkumisi, kus reis on spetsiaalselt noorpaaridele kujundatud. Kes soovib aga välismaal abielluda, võib samuti Tourestilt endale hea pakkumise leida, sest sõites Kariibidele korraldatakse tasuta ära ka kogu tseremoonia, ütles Carlson Wagonlit Traveli esindaja Hiie Aru.

Lisaks võib messilt leida imehäid pakkumisi eestlaste meelispaikadesse Kreekasse, Bulgaariasse, Türki kui ka kaugematesse sihtpaikadesse nagu Taisse või Dubaisse.

Lennupiletite pakkumised Tourestilt:

  • Ümbermaailmareis 2459.-
  • Edasi-tagasi lend Tallinnas Hawaiile 549.-
  • Edasi-tagasi lend Riiast Aasiasse 189.-
  • Edasi-tagasi lend  Tallinnast Ateenasse 124.-
  • Edasi-tagasi lend Tallinnast Dubaisse 509.-
  • Edasi-tagsai lend Tallinnast Viini 180.-

Paketireisid Tourestil:

  • Kreeka 7 ööd 339.-
  • Kreeta 7 ööd 295.-
  • Rhodos 7 ööd 329.-
  • Sardiinia 7 ööd 449.-
  • Napoli 7 ööd 339.-
  • Peloponnesose poolsaar 7 ööd 349.-
  • Dubai 7 ööd 4* hotellis 445.-
  • Maldiivid 9 ööd 5* hotellis 2295.-
  • Sansibar 9 ööd 5* hotellis 1980.-
  • Kruiis 7 ööd Alaskale 940.-
  • Kruiis 7 ööd Norra fjördidele 990.-
  • Kruiis 7 ööd Lõuna-Kariibidele 610.-

Kõige enam muutuvad pärast turismimessi lõppu pakettreiside hinnad, mistõttu reisihuvilised võiksid kindlasti sel nädalavahetusel endale mõne sobiva paketi soetada.

Eesti snuukritalent jõudis U21 EMil veerandfinaali

Eesti snuukrimängija Andres Petrov jõudis Poolas Wroclawis peetavatel kuni 21-aastaste Euroopa meistrivõistlustel veerandfinaali, vahendab ERR Sport.

16 parema hulgas kaotas Petrov Malta mängija Chris Peplowi vastu esimese freimi, kuid võitis neli järgmist ja seega kokkuvõttes 4:1. Järgmises ringis ootab teda kas iirlane Josh Boileau või šveitslane Alexander Ursenbacher.

Alagrupis teenis eestlane kaks võitu ja kaks kaotust ning teenis play-off'iks 34. asetuse. Seal võitis ta kõigepealt austerlast Markus Pfistermüllerit 4:2 ja seejärel ka lausa teisena paigutatud Malta mängijat Brian Cinit samuti 4:2.

Daisy Kudre võitis üliõpilaste suusaorienteerumise MMil pronksmedali

Venemaal Tulas algas täna üliõpilaste suusaorienteerumise MM sprindidistantsiga, kus 3. koha saavutas Daisy Kudre (Tartu Ülikool). Evely Kaasiku (EBS) kaotas koondisekaaslasele 13 sekundit ja sai 4. koha.

W21 sprint (rada 2,7km, 10 KP, 25 võistlejat)

1. Sonja Morsky FIN 10:13,1

2. Mira Kaskinen FIN 10:18,7

3. Daisy Kudre EST 10:30,2

4. Evely Kaasiku EST 10:43,7

5. Sanna Pusa FIN 10:48,6

6. Anna Ulvensoen NOR 10:50,2

...

16. Kaisa Sander EST 12:15,7

M21 sprint (rada 3,1 km, 13 KP, 30 võistlejat)

1. Stanimir Belomazhev BUL 10:55,4

2. Yury Yazykou BLR 11:00,9

3. Jakub Skoda CZE 11:15,9

4. Tuomas Kotro FIN 11:16,8

5. Tuomala Misa FIN 11:25,1

6. Jyri Uusitalo FIN 11:37,9

...

20. Rimmo Rõõm EST 13:08,5

22. Andres Saal EST 13:30,3

Daisy Kudre: «Raja alguse sõitsin veidi konarlikult: ei saanud hästi kaardiga kontakti ning enne esimest punkti kukkusin kergelt, lisaks tegin paar pisiviga. Siis aga läks sooritus sujuvamaks, nii et üldiselt tänane rada mulle sobis ja sõitsin suuremate vigadeta.»

Evely Kaasiku: «Tundub, et haigus ei ole võtnud mult kiirust ning hea jooksuvorm on kenasti kandunud üle suusarajale. Tänased jäised olud tegid raja tõsiselt kiireks, tempot võtsid maha vaid sagedased pööramised ja seega võitsid kiired orienteerujad. Olen rahul, et suutsin kiiresti liikuda nii laial kui kitsal rajal, kuid kõrge tempo tõttu lipsas mu teevalikutesse sisse ka kehvemaid ning seetõttu läks kaotsi väärtuslikke sekundeid.»

2119 õpilast ei saa tervisemure korral koolis esmast arstiabi

Haigekassa jaanuarikuu andmetel on koolitervishoiuteenusega katmata 25 kooli ehk 2119 õpilast.

Haigekassa teatel on jaanuarikuu seisuga koolitervishoiuteenusega katmata 25 kooli ehk 2119 õpilast, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24. Seejuures 11 kooli osas on tuntud huvi teenuse osutamise osas, kuid lepingu sõlmimist ei prognoosita peamiselt huvi puuduse tõttu 14 kooli osas. See tähendab, et koolitervishoiuteenusega jääb katmata 995 õpilast.

«Otsime edasi probleemile lahendusi. Haigekassa piirkondlike osakondade haldurid tegelevad jätkuvalt koolitervishoiuteenuse osutajate leidmisega,» teatas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross. Ühendust on võetud ka haridus-ja teadusministeeriumiga saamaks teavet koolitervishoiuteenusega hõlmamata laste kohta, et informeerida  perearste, kelle nimistusse need õpilased kuuluvad.

«Nii tagame jätkuva haiguste ennetustegevuse ka nendele õpilastele, kes õpivad koolides, kus koolitervishoiuteenust ei osutata,» lisas Ross. Haigekassa ootab ka sotsiaalministeeriumi abi: «Peame oluliseks sotsiaalministeeriumil koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga aidata kaasa probleemi lahendamisele, kohustades kooli pidajaid tagama koolitervishoiuteenus koolides, kus hetkel teenuse osutaja puudub.»

Koolitervishoiuteenuse eesmärgiks on jälgida õpilaste tervislikku seisundit, kujundada tervislikku eluviisi õpilaste seas, ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist, jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku  keskkonna loomist, osutada vajadusel esmaabi.

Kolme aasta pärast karmistub kontroll võltsravimite üle veelgi

Maailmas on järjest suuremaks probleemiks võltsravimite kasutamine ja laialdane levik. Kuna üha enam leitakse selliseid ravimeid ka Euroopa Liidust, peavad kolme aasta pärast kõik müügil olevate ravimite pakendid olema varustatud spetsiaalsete turvaelementidega.

Eile ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa komisjoni delegeeritud määrus, mis kohustab, et retseptiravimid peavad edaspidi kandma turvaelemente, st igal pakendil peab olema  ainulaadne identifikaator ja pakendi rikkumise vastane vahend, kuna see on üks peamisi võltsitud ravimite vältimise võimalusi, vahendab ravimiamet. Määruse rakendamiseks on aega 3 aastat.

Uute nõuete kohaselt peab ravimtootja paigutama pakendile turvaelemendid ning hulgimüüjad ja apteekrid peavad neid elemente kontrollima. Samuti luuakse üle-Euroopaline andmebaas, mis kogu seda infot haldab. Ainulaadne identifikaator on 2D vöötkood, mis on igal pakendil erinev ja sisaldab ravimi tootekoodi, unikaalset seerianumbrit, ravimi säilivusaega ja partiinumbrit.

Selle koodi trükib pakendile ravimi tootja ravimi tootmisprotsessi käigus ning ühtlasi laeb ta EL andmebaasi info, et selline ravim on tema poolt toodetud ning turustamiseks aktiveeritud. Lisaks paigaldab tootja ravimikarbile pakendi rikkumise vastase vahendi, näiteks kleepsu, mis pakendi avamisel katki läheb. Pärast seda liigub ravim edasi turustamisahelasse ning igal ajahetkel on võimalik skaneerimise teel veenduda, et tegemist on seadusliku ravimiga.

Nii peab kolme aasta pärast apteeker enne patsiendile retseptiravimi pakendi müümist alati kontrollima, et tegemist ei ole võltsitud ravimiga. Selleks skaneerib ta pakendil olevat 2D koodi ning kontrollib, kas pakendi rikkumise vastane vahend on terve. Pärast ravimi müüki ta deaktiveerib ainulaadse identifikaatori, mis tähendab, et see pakend saab turvaelementide andmebaasis juurde märke, et ravim on juba müüdud ning teist korda seda teha ei saa.

Määruse rakendamiseks on antud kolm aastat seetõttu, et sellise suure süsteemi loomine võtab palju aega ja ressurssi – ravimitootjad peavad välja vahetama oma tootmisliinid, arendama andmebaase, apteekrid ja hulgimüüjad vajavad uusi skännereid ning riik peab looma järelevalvesüsteemi. Samas on selliste turvaelementide rakendamist pidanud vajalikuks kõik osapooled, kasutajani jõudev ravim peab olema ohutu ja toodetud/säilitatud vastavalt nõuetel.

Määruse jõustumiseni teevad osapooled jätkuvalt koostööd, et vältida võltsitud ravimite jõudmist patsiendini, tugevdatud on järelevalvet ravimite käitlemisega tegelevate ettevõtete üle ning loodud erinevaid võrgustikke, et tagada info kiire liikumine kõikide osapoolte vahel.

Infonet palkas 23 korda Eesti koondist esindanud poolkaitsja

Viimati Kasahstani kõrgliigas mänginud, kuid kevadel raskelt vigastada saanud poolkaitsja Sergei Mošnikov sõlmis Tallinna Infonetiga ühe-aastase lepingu, vahendab Soccernet.ee.

«Meie jaoks on ta väga tugev täiendus. Vanus ja tase lubaksid Mošnikovil mängida välisliigades. Arvan, et kui poleks olnud vigastust, mille ta sai aasta tagasi, poleks Sergei Eestisse naasnud. Aga välisklubid riskivad harva sellise mängija võtmisega, kellel pole kaua mängupraktikat olnud,» rääkis Infoneti tegevjuht Aleksandr Altosar rus.err.ee-le.

«Leppisime kokku, et me ei sea Mošnikovile takistusi, kui ta saab suvel pakkumise välismaalt,» lisas ta.

Anu Ennoki koduklubi Türgi võistkonnale hambaid näidata ei suutnud

Euroopa tugevuselt kolmandas eurosarjas Challenge Cupil mängiva Anu Ennoki koduklubi Pfeffingeni Sm'Aesch pidi kahemängulise veerandfinaalseeria avavaatuses leppima kindla kaotusega, kui üheski geimis 16 punktini ei jõutud.

1200 silmapaari ees peetud vastasseisus tegi Anu Ennok võõrustajate poolel kaasa kogu kohtumise, kogudes 0:3 (-15, -14, -15) kaotusmängus viis punkti. Ennok realiseeris kaheksateistkümnest tõstest neli (22%) ja lisas ühe serviässa, vahendab Volley.ee.

Blokipunkte seekord Eesti koondislase arvele ei märgitud. Pallingu vastuvõtul suure koormuse saanud ja 71-st vastase servist koguni 36 vastu võtnud eestlanna näitas seejuures 44-protsendilist täpsust.

«Oli teada, et vastane on teisest klassist kui kolm eelmist võistkond. Üldiselt võib öelda, et tegime halva mängu ja serviriskid, mis võtsime, ei tasunud end ära. Tegime palju omavigu ja sealt tuli ka suur punktivahe. Vastane ei eksind sisuliselt milleski,» võttis kohtumise kokku Ennok.

Korduskohtumine Türgi võistkonna Trabzoni Idman Ocagi vastu on kavas kahe nädala pärast vastase koduväljakul.

Depressiooniravim on tarneraskustes

Ravimiamet teatab antidepressandi Venlafaxin Medochemie tarneraskustest, mis võivad kesta märtsi lõpuni.

Müügiloa hoidja Medochemie Ltd. teatas ravimi Venlafaxin Medochemie 150 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate kõvakapslite (toimeaine venlafaksiin) tarneraskusest, vahendab ravimiamet.

Kuigi konkreetse antidepressandi tarneraskuste eeldatav kestus on märtsi lõpuni, on siiski teised venlafaksiini sisaldavad ravimid apteekides saadaval.

Ilm läheb talvisemaks

Homme läheb ilm jälle talvisemaks, õhutemperatuur langeb ja sajab lörtsi.

Lõunast tulnud tsükloni kese eemaldub homme Soome. Tuul pöördub uuesti läänekaarde, ööl vastu homset sajab lund, päeval aga lörtsi ja kohati ka vihma.

Päeva teisel poolel Lõuna-Eestist alates pilvkate hõreneb ning sajuhood harvenevad ja nõrgenevad.

Ilm on pilves. Aeg-ajalt sajab lörtsi, õhtupoolikul aga saju võimalus väheneb. Puhub edelatuul 5–12 m/s, rannikul puhanguti 15 m/s.

Päeval on õhutemperatuur 0 kuni 2 kraadi, õhtuks langeb temperatuur alla null kraadi.

Skandaalset tehnoloogilise dopingu juhtumit hakkab menetlema UCI distsiplinaarkomisjon

Cyclocrossi maailmameistrivõistlustel mootori kasutamisega vahele jäänud Femke Van den Driessche juhtumit hakkab menetlema Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) eraldiseisev distsiplinaarkomisjon.

See tähendab, et otsust pole oodata enne märtsikuud. Lähinädalate jooksul kuulab distsiplinaarkomisjon ära osapoolte selgitused ja langetab siis otsuse, kirjutas Spordipartner.ee.

19-aastane van den Driessche on esimene rattur, kes mehaanilise dopinguga vahele jäänud. Heusden-Zolderis peetud MM-il võeti Team Kleur op Maati klubisse kuuluva sportlase ratas pärast kuni 23-aastaste neidude sõitu kontrolli ja raami seest tuvastati mootori olemasolu.

Eesti meessprinterid Stockholmis kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud

Stockholmis sõidetud murdmaasuusatamise MK-etapil klassikasprindis jäi Eesti meessprinterite laeks täna taas vaid kvalifikatsioon.

Parima eestlasena sai 33. koha Peeter Kümmel, kaotust kvalifikatsioonis kiireimat aega näidanud Andrei Panžinskile kogunes +9,07. Viimase mehe ehk 30. edasi pääsenud Eirik Brandsdal kaotas Panžinskile +7,89. Kein Einaste sai 51. (+12,38) ning Raido Ränkel 52. koha (+12,50).

Kvalifikatsioonis näidas Panžinski järel teist aega Ola Vigen Hattestad (+0,55), kolmas oli Sergei Ustijugov (+2,28).

Kokku lõpetas võistluse 72 meest.

Reisija elektroonilised abimehed

Tihti võib reisil olles minna vaja abi, kuid kuskilt otsima minna ei oska. Sellisel juhul tulevad appi elektroonilised vahendid, mis hädast välja aitavad. 

Nutirakendused on reisijale abiks 

Hoolikalt reisi planeerides on võimalik maandada hulgaliselt riske, ent siiski ei ole keegi ootamatute olukordade eest täielikult kaitstud. Sellisteks olukordadeks on Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskused (ECC-võrgustik) loonud tasuta reisiäpi “ECC-Net: Travel app” ning tarbijakaitseamet püstitanud Tallinna lennujaama kolm interaktiivset infokioski, mis aitavad leida reisiga seonduvate muredele lahenduse. 

 

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuste võrgustik andis eelmisel aastal välja täiendatud reisija õiguste teemalise rakenduse nutitelefonidele, mis aitab leida muredele lahenduse nende tekkekohas. Näiteks mida teha, kui rendiautole järele minnes selgub, et hind on kokkulepitust kallim või broneeritud hotellituba polegi saadaval, või ostetud ese osutub defektiga kaubaks? Selliseid ja paljusid teisi juhtumisi võib kõigil ette tulla. Seejuures on oluline teada, et kord juba telefoni laetud nutirakendus ei vaja töötamiseks andmesideühendust, mis on eriti oluline välismaal olles vältimaks rändlusvõrgus andmeside kasutamist. 

 

Mobiilirakendus aitab end väljendada 25 keeles

 

Rakendus on hea reisiabiline kõikides Euroopa Liidu riikides ning Islandil ja Norras, sest sisaldab kõiki vajalikke nõuandeid ja aitab end väljendada 25 keeles. Rakenduse kasutamisel tuleb kõigepealt valida oma sihtkoht ehk asukoht reisi ajal, seejärel saab valida üheksa teema vahel: ostlemine, autorent, lennuk, rong, buss, laev/praam, hotell, tervis ja hea teada. Viimasest kategooriast leiab igas riigis tegutseva ECC-võrgustiku ja saatkonna infot ja kontaktid ning teavet Euroopa hädaabinumbri ja Euroopa infoteenuse kohta. Seejärel ilmuvad ekraanile tarbija õigused antud olukorras ning võimalus see kohalikus keeles kas ette lugeda või näidata vajalikku lauset ekraanilt teenindajale. 

 

ECC-võrgustiku reisiäpp “ECC-Net: Travel app” ühildub kõikide mobiilsete seadmetega, mis kasutavad iOS, Android või Microsoft Windows operatsioonisüsteemi. Rakenduse saab tasuta alla laadida vastavalt Apple app store’ist, Google Playstore’ist või Windows Apps+GamesStore’ist. 

 

Tallinna lennujaamas saab teavet infokioskitest

 

Jagamaks reisijatele rohkem teavet lennureisijate õiguste kohta avas tarbijakaitseamet 2015. aasta novembris Tallinna lennujaamas kolm interaktiivset infokioskit, kust reisijad leiavad teavet lendude ning oma õiguste kohta erinevates olukordades alates pagasi kaotsiminekust lõpetades reisi tühistamisega. 

 

Puutetundlikke ekraane on Tallinna lennujaamas kolm: check-in alas on ekraan pagasilaudade vastas, infoseina kõrval, Schengeni tsoonis R-kioski ja Mamma Bistro & cafe vahel ning non-Schengeni alas laste mänguplatsi läheduses.

 

Infokioskid annavad reisijatele lennu andmete sisestamisel märku, kas ja millised konkreetsed õigused neil tekivad lennu hilinemise või tühistamisega seoses. Samuti on reisijatel võimalik infokioski kaudu võtta ühendust tarbijakaitseametiga ning teavitada ametit, kui lennuettevõtja ei täida hoolitsuskohustust. 

 

Tarbijakaitseamet vastab pöördumisele esimesel võimalusel ning hoolitsuskohustuse täitmata jätmise olukorras kontakteerub lennuettevõtjaga või tema esindajaga Tallinna lennujaamas (kui vastav teave edastatakse tarbijakaitseameti tööajal). Samuti saab infokioski kaudu ennast välisministeeriumis reisile registreerida. 

E-sigarette suitsetavad teismelised hakkavad tõenäolisemalt ka tavasigarette suitsetama

Kuigi e-sigarettide suitsetamist peetakse vähem tervist kahjustavaks kui tavaliste sigarettide suitsetamist, on esinenud ka arvamusi, et e-sigarettidest võib kujuneda hüppelaud hariliku suitsetamiseni.

Seda kinnitab ka hiljuti Hawaiil tehtud uuring, mille tulemusena leiti, et teismelised e-sigarettide kasutajad olid hiljem suurema tõenäosusega suitsetajad, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24.

2013. aastal küsitleti 2338 kooliõpilast keskmise vanusega 14 aastat ning uuriti nende e-sigarettide ja tavaliste sigarettide suitsetamise kohta. Aasta hiljem küsiti õpilastelt samu küsimusi uuesti. Selle tulemusena leiti, et võrreldes e-sigarette mittekasutanud õpilastega olid 2013. aastal e-sigarette kasutanud õpilased aasta hiljem kolm korda suurema tõenäosusega tavaliste sigarettide suitsetajad.

Regulaarsed sigarettide suitsetajad said ainult nendest noortest, kes eelnevalt olid regulaarselt e-sigaretti kasutanud. Need tulemused jäid püsima ka pärast andmete kohandamist võimalike segavate tegurite, sealhulgas koduse keskkonna ja vanemate haridustaseme suhtes.

2013. aastal oli e-sigarette kasutanud 31 protsenti ning tavalisi sigarette suitsetanud 15 protsenti õpilastest. Aasta hiljem olid vastavad näitajad 38 protsenti ja 21 protsenti. 2013. aastal nii tavalisi kui e-sigarette suitsetanud õpilased ei olnud aasta hiljem oma tavaliste sigarettide hulka vähendanud.

Uurimuse läbiviinud teadlased juhivad tähelepanu, et tegemist oli puhtalt jälgimisuuringu tulemustega, mis ei võimaldanud välja selgitada põhjus-tagajärg seoseid. Siiski leidsid nad jaanuari lõpus avaldatud uuringutulemustes, et nende järelduste valguses võib teismeliste ligipääsu piiramine e-sigarettidele siiski kaasa tuua soodsaid tulemusi ka rahvatervise seisukohalt.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda meditsiiniuudiste portaalist Med24.

Neidude U19 osaleb Kuban Spring turniiril

Naiste U19 jalgpallikoondis osaleb traditsiooniliselt ka sel aastal Venemaal Sotšis toimuval Kuban Spring jalgpalliturniiril. Turniir kestab 10.-20. märtsini.

Enne Venemaale sõitmist harjutab koondis ühiselt nii 20. veebruaril kui ka 4. märtsil EJLi jalgpallihallis.

Lisaks ootab neidude U19 koondist oktoobris ees kodune EM-valikturniir, kus kohtutakse Šveitsi, Tšehhi ja Horvaatia eakaaslastega.

Koondise kandidaadid Kuban Spring turniiriks (klubid märgitud 2015. aastal meistrivõistlustel osalemise järgi):

Väravavahid

Mari-Ann Ploompuu (20.05.1998) – Tallinna FC Flora

Eliise Poopuu (20.06.1999) – Rakvere JK Tarvas

Emma Treiberg (19.11.2000) - JK Tallinna Kalev

Kaitsjad

Sabina Ahmedova (24.04.1999) – JK Tallinna Kalev

Laura Jaansen (16.03.1998) - Nõmme Kalju FC

Marian Jaarman (01.11.1999) – Tartu JK Tammeka

Carmen Kaidi Jõeleht (28.07.1999) - Nõmme Kalju FC

Arina Kopatš (27.07.1998) – Tartu SK 10

Kirke Mähar (05.06.1999) – FC Elva

Nora Anete Müller (22.08.2000) - Nõmme Kalju FC

Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora

Criselle Tennosaar (30.05.1999) - Põlva FC Lootos

Kristiina Tullus (12.09.1998) – Tallinna FC Flora

Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tartu JK Tammeka

Poolkaitsjad ja ründajad

Grete Daut (04.01.2000) - Saku Sporting

Inger Fridolin (11.03.1999) – Tallinna FC Flora

Anastasia Ivanova (05.03.1999) – Tartu JK Tammeka

Hanna-Lisa Kuslap (23.06.1999) – Saku Sporting

Ave-Lii Laas (12.02.1999) - Põlva FC Lootos

Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) - Põlva FC Lootos

Ariina Mürkhain (22.06.1999) - Tallinna FC Flora

Anne-Grethe Pajuviidik (12.06.1998) – Pärnu JK

Eliisabet Pedak (24.04.2000) - Saku Sporting

Grenelin Herlis Raud (09.06.1997) – Tartu JK Tammeka

Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka

Annaliis Strigin (03.03.1998) – Tartu SK 10

Lisete Tammeveski (01.08.1998) – Nõmme Kalju FC

Laada Tereštšenkova (05.06.1999) – Pärnu JK

«Uudised Pärnumaalt» homme algaval turismimessil

Sel nädalalõpul, 12.-14. veebruaril toimub Tallinnas 25. rahvusvaheline turismimess Tourest 2016, kus Pärnu linna ja maakonna turismivõimalusi tutvustab SA Pärnumaa Turism koos Pärnu Linnavalitsuse ja ettevõtjatega.

Pärnumaa messiboksi pealkirjaks on tänavu „Uudised Pärnumaalt“. Ekspositsioon on kujundatud üleelusuuruses seinalehena, kus on kirjas kõik head ja paremad pakkumised Pärnumaa külalistele. Külastajatele jagatakse Touresti jaoks tehtud parimate pakkumistega ajalehte ja värskelt valminud kultuurikalendrit, kus on kirjas kogu maakonna olulisemad kultuurisündmused. Kultuurisündmuste kalender on Tourestil alati väga populaarne.

Kogu Touresti messi vältel tutvustatakse põnevaid üritusi, mis sel aastal Pärnumaal aset leiavad. Reedel tutvustatakse 26. veebruarist kuni 06. märtsini toimuvat Spaa-nädalat.

Reedel ja laupäeval tutvustavad Soomaa piirkonna ettevõtjad 26. märtsil ja 10. septembril toimuvat  ühisüritust „Kaks kohviringi ümber Soomaa“, mille raames avatakse ühepäevakohvikud ja toimuvad erinevad tegevused. Messil räägitakse üritusest lähemalt ja pakutakse suupisteid Soomaalt: ürditeed, siidrit, magusaid ja soolaseid suupisteid.

Pärnumaa ühisel messipinnal on sel aastal esindatud C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Maria Talu (Jõuluvana Korstna Talu), Tamme talu ürdiaed, Klaara-Manni Puhke- ja Seminarikeskus, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu, Soomaa.com, Riisa Rantšo, Villa Ammende ja Kurgo Villa Hotell & Restoran. Lisaks on mitmed Pärnumaa ettevõtjad esindatud messipinnal materjalidega. Sihtkoha infot jagavad SA Pärnumaa Turismi ja Pärnu Linnavalitsuse esindajad. 

Homme algaval turismimessil Tourest on kohal ka Seto kuningriigi esindus

12.-14. veebruarini toimuval turismimessil Tourest tutvustavad setod selle aasta suursündmusi, eelkõige XXIII Seto kuningriiki ja XIV Leelopäeva, ning Seto Külävüü uusi arendusi ja ehedaid tegemisi. 

Seto Külävüü võrgustik kutsub messile häälestuma juba varem. Kuni reedeni, 12. veebruarini saavad Setomaa sõbrad Visit Setomaa lehel osaleda Facebooki mängus, kus on kokku 14 erinevat auhinda.  

Setomaa tegemisi tutvustavad messil Setomaa sootskad ja giidid, Taarka Tarõ, Värska vald ja Setomaa Turism. Messil pakutakse külalistele Seto kuningriigi meistri sõira ja piirakut, müügiletil on Setomaa uuemad väljaanded ja CD-plaadid.

Touresti laval tutvustab reedel sootska Annela Laaneots Obinitsa kogemust soome-ugri kultuuripealinnana. Laupäeval tutvustab Ülle Pärnoja laval uut Setomaa reklaamfilmi ja loositakse välja Facebooki mängu auhinnad. Pühapäeval tutvustab Seto instituudi kirotaja ja Setomaa giid Helen Külvik uut Seto kirävara sarja raamatut „20 aastaka Seto kuningriike“.

Seto Külävüü marsruudi tõmbenumbriteks on ehedad tooted ja teenused. Ka sel aastal on marsruudil mitmeid uusi arendusi. Värska sanatooriumil valmib uus ravilakorpus, mis võimaldab külalistel raviteenuseid paremini nautida. Kolm aastat kostipäeval ehk Setomaa kohvikutepäeval osalenud Toomemäe talu avab sel suvel kohviku juba suvel hakul. Obinitsas tegutseb esimest hooaega uus kohvik Iti Leevävabrik ja Tsiistres on avatud Tsiistre teemaja. 

Galerii: teatrilaval seguneb tänapäev lord Byroni kaasajaga

Laupäeval tuleb Vanemuises esimest korda vaatajate ette Tom Stoppardi draama «Arkaadia», mis on lavastaja Ain Mäeotsa sõnul hea näide sellest, kuidas draamavormis saab kirjutada sümfooniat.

Ühtlasi kasutab lavastaja näidendi kohta sellist väljendit: nagu trikikas ristsõna, mille Tom Stoppard on meile enne lahendada andmist lõiganud väikesteks pusletükkideks.

Näitlejad toovad vaatajate ette sündmusi, mis toimuvad Inglismaal Derbyshire’i maakonna mõisas Sidley Parkis minevikus (1809, 1812) ja ka tänapäeval. Kohati on ühekorraga laval omaaegse väga kuulsa luuletaja lord Byroni kaasaegsed ja nüüdisaegsed intellektuaalid.

Rally Estoniat vaatas telerist ligi 50 miljonit inimest üle maailma

Rally Estonia raames Eurospordi poolt toodetud teleprogramm jõudis 48,8 miljoni vaatajani üle maailma, seda läbi Eurospordi kanalite ja partnerite, kelle hulgas oli ka Eesti Rahvusringhääling. Kogu hooaja lõikes oli auto24 Rally Estonia FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste vaadatuim etapp.

Need rõõmustavad numbrid pärinevad FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste promootori Eurosport Events tellimusel valminud värskest uuringust, mille tegi rahvusvaheliselt tuntud ettevõte Repucom. Uuring monitooris FIA ERC teleprogrammide ja uudismaterjali vaadatavust. 2015.aasta Euroopa autoralli meistrivõistluste telepilt jõudis kokku 318,9 miljoni vaatajani üle maailma. See tähendab 30 protsendi suurust tõusu vaatajate arvu osas. 2015. aastal oli FIA ERC sarjas kokku 10 etappi.

Kokku jõudsid Euroopa autoralli meistrivõistluste telekokkuvõtted ja uudismaterjal 160 riigi 81 telekanalisse. Telematerjali kogumaht oli 2015.aastal 1081 tundi. Eurospordi enda kanalite võrgus jõudsid Euroopa autoralli meistrivõistluste sündmused 107 miljoni televaatajani.

Jean-Baptiste Ley, FIA ERC koordinaator rõõmustas sarja populaarsuse üle. «Meil on hea meel, et FIA ERC sarja populaarsus on kasvanud alates sellest, kui Eurosport Events sai 2013.aastal sarja promootoriks. Sarja kokkuvõtted on Eurospordi kanalitel väga vaadatavad ja lisaks Eurospordile läheb telepilt ka 160 riigi erinevatesse telekanalitesse. 318,9 miljonit televaatajat üle maailma on tugev sõnum ja töötame edasi, et 2016.aastal seda numbrit veelgi suurendada,» rääkis Ley.

2016. aasta FIA ERC hooaeg algab 10.-12. märtsini Kanaari saartel sõidetava 40. Rally Islas Canarias El Corte Inglés'iga. auto24 Rally Estonia on kolmandat aastat FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp, tänavu leiab Baltikumi suurim autospordisündmus aset 15.-17. juulil Tartus, Elvas ja Lõuna-Eesti teedel.

Liverpooli fännide protestiaktsioon pani klubi vabandama

Liverpooli jalgpallimeeskond tõstis järgmiseks aastaks piletid 77 naelani, aga fännide suur protest kandis vilja ja nii saatsid klubijuhid välja vabanduskirja.

Liverpooli kõige truumad fännid tulid viimasele kodumängule Sunderlandi vastu erinevate plakatitega, kus võeti tormiliselt sõna uue piletipoliitika vastu. Kõik kulmineerus 77. minutil tribüünidelt välja marssimisega ning see läks asja ette, vahendas Soccernet.ee.

Liverpooli juhtkond eesotsas omaniku John W. Henryga avaldas klubi kodulehel pika kirja, kus selgitas, et palutakse fännidelt vabandust ja kõige kallimad piletid on uuel hooajal 59 naelased. Samuti on igal mängul sama hind, mitte ei sõltu piletid vastasest.

Ametlik: pühapäeval toimuma pidanud Tartu maratoni teatesõidud jäävad ära

Täna hommikul otsustasid Tartu Maratoni korraldajad koos Tehvandi Spordikeskusega, et Tartu Maratoni eelüritused ehk 5. Tartu Teatemaraton ja Avatud Rada, mis olid planeeritud selleks pühapäevaks, jäävad kehvade lumeolude tõttu ära.

Selle pühapäeva võistlused oli plaanis korraldada Tehvandi 2,6km pikkusel kunstlumeringil, kuid viimase paari päeva vihmasajud on ennekõike staadioni lumeolusid nii palju hävitanud, et seal tänase seisuga suusatada enam ei saa.

Lisaks selgus, et vesise ja pehme pinnase tõttu ei ole võimalik teha uut rajalõiku, et praeguse kunstlumeringi ohtliku laskumisega viraaži välja jätta ning just see rajaosa ei ole tänastes jää-vesistes oludes Teatemaratoni ja Avatud Raja sõitudeks piisavalt ohutu.

«Ühest küljest, kui ilm püsib pühapäevani pluss-poolel, siis on väga raske saada staadionit rahuldavasse seisu. Teisalt, kui läheb miinusesse, siis muutub ohtlik viraaž jääväljaks ning siis oleksid ka kõige parema suusavalitsemisega võistlejad seal hädas. Me ei saa oma osalejaid sellisesse ohtu seada,» rääkis võistluste direktor Indrek Kelk.

«Asja oleks lahendanud see, kui oleksime saanud ohtliku koha ümber teha nii nagu planeerisime, aga praegustes oludes on see lihtsalt võimatu,» lisas ta.

5. Tartu Teatemaratonile või Avatud Raja sõidule juba registreerund inimesed saavad makstud osalustasust 50% üle kanda järgmise aasta Tartu Maratoni üritustele või mõnele teisele 2016. aasta Tartu Maratoni Kuubiku üritusele või raha samas protsendimahus tagasi küsida.

Täpsem info saadetakse kõikidele registreerunutele eraldi.

21. veebruariks planeeritud 44. Tartu Maratoni põhiürituste toimumise kohta antakse lõplik otsus hiljemalt 15. veebruaril. 

Gripiviirustesse nakatumine kasvab enim tööinimeste hulgas

Kuigi üle pooltest ülemiste hingamisteede viirushaigustesse nakatunutest olid ka möödunud nädalal lapsed, on haigestumine enim kasvanud tööealiste inimeste hulgas.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsendi olid lapsed, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.

Enim kasvas haigestumine tööealiste inimeste vanusrühmas – 42 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15-aastaseid lapsi. «Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatud tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,» lisas Sadikova.

Ringlevad viirused ja rasked gripijuhtumid

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini. «Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma. Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustumist,» ennustas gripispetsialist.

Kinnituse sai 303 gripiviirust, neist 164 olid A- ja 139 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 28 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 646 korral, neist 375 korral on olnud tegu A- ja 271 korral B-gripi juhuga. Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Tallinnas.

"Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta," nentis Sadikova, lisades, et sel hooajal on gripi tõttu kokku surnud viis inimest vanuses 53–91 eluaastat. Neist neli inimest kuulusid  riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Üks inimene kuulus riskirühma raske kroonilise haiguse tõttu. «Peamisteks põhjusteks, miks inimesed on gripi tõttu surnud on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset, ei olnud vaktsineeritud ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,» sõnas Sadikova.

Raskekujuliste gripijuhtude – intensiivravi vajadus ja surmajuhud – ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi,  Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.

Haigestumine Euroopas

Veebruari alguse seisuga loetakse Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks kolmes riigis: Soomes, Venemaal ja Ukrainas; kõrgeks Maltal, Iirimaal ja Kreekas.

Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust 15 riiki. Nende hulgas on lisaks Eestile ka Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu, Luksemburg, Poola, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi, Šveits, Šotimaa, Türgi. Madalaks hindab haigestumuse 13 riiki: Austria, Horvaatia,  Küpros, Tšehhi, Taani, Ungari, Itaalia, Island, Läti, Norra, Portugal, Slovakkia ja Inglismaa.

Kogu Euroopas ringlevad üheaegselt kaks gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ja B gripi viirus. Türgis ja Sloveenias on domineerivaks gripiviiruse tüveks A gripiviirus H3.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda meditsiiniuudiste portaalist Med24.

Päevakäpp: Siidise karvaga Lady Didi

Pesaleidja kassitoas elab kaunis tumeda karvaga Lady Didi, kes ootab armastavat kodu.

Lady Didi on elegantne, siidise karvaga natuke pontsakas kass, kelle nurrumootor töötab täisvõimsusel. Lady Didi armastab inimeste lähedust ja koos voodis lebamist. Kassil on uuele peremehe kandidaadile ka omad nõudmised:

Ennekõike peavad inimesel olema piisavalt suured kõrvad, et iluduse juttu paremini kuulda, kuna talle meeldib suhelda. Tore oleks, kui peremehel oleks võimalikult palju käsi, et lemmikut paitada ja mängida - eriti heal juhul peaks seda kõike korraga tegema.

Kodus peaks olema võimalikult palju huvitavaid asju, mida salaja voodisse sikutada. Paha ei teeks ka riiulite ja kappide olemasolu, sest Didile meeldib ronida ja kõrgemas kohas magada.

Selleks, et Lady Didi koju võtta, tuleb täita Kiisuvõtja küsimustik.

Unikaalne galerii: pildid Titanic II pardalt

530 miljonit maksev Titanic II asub seilama vähem kui kahe aasta pärast. 

Kuulsa Titanicu peaaegu täielik koopia on valmimas ja hakkab reisijatele luksuslikku elamust pakkuma juba 2018. aastal. Esimene reis suundub Hiinast Dubaisse.

Advokatuur arvas Alla Raudsepa oma ridadest välja

Advokatuuri juhatus otsustas käesoleval nädalal enda ridadest välja arvata kriminaalkuriteos lõplikult süüdi jäänud vandeadvokaadi Alla Raudsepa.

Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergi sõnul heidetakse advokatuuriseaduse kohaselt advokaat advokatuurist välja juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise. Advokatuuri juhatus tegi Raudsepa väljaarvamise otsuse teisipäeval.

Valeütlustele andmisele kihutamises süüdistatud tuntud advokaadi Alla Raudsepa süüdimõistmine jõustus mullu detsembris riigikohtu lahendiga lõplikult.

Kui Pärnu maakohus leidis tunamullu suvel, et Raudsepa süüdi tunnistamiseks tunnistaja kihutamises valeütluste andmisele pole piisavalt tõendeid, siis ringkonnakohus asus sama aasta novembris vastupidisele seisukohale ning mõistis advokaadi süüdi. Karistuseks määras ringkonnakohus Raudsepale rahalise karistuse 300 päevamäära ehk 4500 euro ulatuses, nagu oli eelnevalt nõudnud ka Lääne ringkonnaprokurör Merike Lugna.

Seejärel pöördus Raudsepp riigikohtusse, kus saavutaski mullu aprillis osalise kohtuvõidu. Nimelt leidis riigikohus, et teise astme kohtu koosseis polnud otsust langetades määrustepärane. Seetõttu tuli Tallinna ringkonnakohtul kaasust uuesti vaagida, ning seda uues kohtukoosseisus.

Mullu juunis tegi ringkonnakohus uue otsuse, tunnistades Raudsepa taas süüdi valeütlustele andmisele kihutamises. Karistuseks määras kohus rahalise karistuse 300 päevapalga ehk 4500 euro ulatuses. See teeb tuntud vandeadvokaadi päevateenistuseks 15 eurot.

Ka selle otsuse peale esitas Raudsepp kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis jõudis lõpplahendini detsembris. Kõrgeim kohtuaste leidis, et ringkonnakohtu süüdimõistev otsus tuleb jätta muutmata ning seega Alla Raudsepa kassatsioonkaebus rahuldamata.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistab Raudseppa ühe menetlusosalise kallutamises valeütluste andmisele ühes narkosüüasjas, milles mees oli tunnistaja. Süüdistuse järgi kallutas Raudsepp 2013. aasta 15. jaanuaril Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu arestikambri uurimistoas Leonardit andma tunnistajana teadvalt valeütlusi samal päeval Pärnu maakohtus toimunud kohtuistungil üht süüalust puudutavas kriminaalasjas. Leonard pidi kohtuistungil ütlema, et süüalune rääkis talle politsei koostööettepanekust 2012. aasta kevadel. Tegelikult toimus see vestlus aga 2011. aasta sügisel. Samuti pidi Leonard andma ütlusi, et ta rääkis kõnealusest koostööettepanekust süüalusele, kuigi tegelikult ta seda ei teinud. Raudsepp veenis tunnistajat, andes talle korduvalt selgelt mõista, et ta peab rääkima 2012. aasta kevadel toimunud jutuajamisest. Valeütlustele kihutamise kaudu tahtis süüdistatav moonutada tõendamiseseme asjaolu, et süüalune soovis 27. aprillil 2012 osta narkootilist ainet.

Segadus parkimiskorralduses tõstatas tüli

Parkimist korraldav ettevõte Citypark asus trahvi välja nõudma autojuhilt, kelle puhul hiljem selgus, et sõidukiomanik polnudki midagi valesti teinud.

Tarbijakaebuste komisjoni poole pöördus autojuht, kelle sõiduk oli pargitud aadressil Retke tee 30a - kohas, kus liiklus on reguleeritud liiklusmärgiga «sissesõidu keeld» ja lisatahvlitega «välja arvatud Elektrilevi teenindavale transpordile» ning «eravaldus».

Sel aadressil parkimise korraldamiseks on Elektrileviga koostöölepingu sõlminud Citypark Eesti OÜ. Parkimiskorraldaja jättis sinna pargitud sõidukile trahviteate ja nõudis autoomanikult trahvi summas 35 eurot, hiljem ka võla sissenõudmiskulu hüvitamist (20 eurot). Citypark nõuab võlga sisse Julianus Inkasso vahendusel. Parkimiskorraldaja vaidles autojuhi kaebusele vastu, leides, et tal on tema vastu nõue võlaõigusseaduse alusel.

Komisjon sõnas, et kuna Citypark on professionaalne parkimiskorraldaja, peavad nad teadma, et parkimiskord kehtestatakse vastavalt liiklusseadusele liikluskorraldusvahenditega ja liiklusmärgi «sissesõidu keeld» rikkumine ei tekita teeomanikule otseselt kahju.

Komisjon leidis, et tulenevalt tõenditest ei olnud antud kohas kehtestatud tasulist parkimist, peatumis- ega parkimiskeeldu. Seega ei ole parkimiskorraldaja ning autojuhi vahel tekkinud võlasuhet, mistõttu pole trahvi tegemine põhjendatud. Cityparkil ei tekkinud seoses parkimisega ega liiklusmärgi nõude rikkumisega isiku vastu kahju hüvitamise nõuet.

Citypark väitis, et nõuab trahvi seoses sellega, et juht rikkus liiklusseadust. Liiklusmärgi nõuete rikkumist saab aga menetleda politsei- ja piirivalveamet, mitte tee omanik ega parkimiskorraldaja. Seega polnud Citypark pädev trahvi määrama.

Komisjon rõhutas, et maaomanikul ega liiklust korraldama palgatud isikul ei ole seoses liiklusmärgi nõuete rikkumisega kahju hüvitamise nõuet ainuüksi liiklusõigusrikkumise tõttu. Seetõttu ei saa ka inkassofirma vahendusel nõuda võla sissenõudmiskulude tasumist. Komisjon rahuldas tarbija kaebuse ning tal pole kohustust Cityparki ega inkassofirma esitatud nõuete eest tasuda.

Öösel võivad teed libedaks muutuda

Maanteeameti teatel on neljapäeva pärastlõunal teeolud head, kuid õhtul ja öösel võib teedel tekkida libedust.

Pärastlõunal on sõiduolud põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt head, teatas maanteeamet.

Ilmaprognooside kohaselt läheb vihmasadu õhtul üle lörtsiks ning öösel sajab peamiselt lund ja lörtsi. Kohati on sadu tugev, ning teedel püsivad soodsad tingimused libeduse tekkeks.

Liiklejatel tuleb arvestada muutlike teeolude ning võimaliku libedusega, hoiatas maanteamet.

Lugeja küsib: kas bussijuht polegi kohustatud piletit müüma?

«Kas Lux Expressis ongi nii, et kui pole eelnevalt piletit ostetud, siis bussijuht ka seda ei müü? Hiljuti oli selline olukord, et juht saatis mu kassast piletit ostma, aga sealt ka enam ei saanud, sest viis minutit enne väljumist kassast enam pileteid ei müüda. Bussijuht keeldus endiselt müümast ja jättis mu lihtsalt bussist maha,» kirjeldas lugeja.

Vastab Lux Expressi turundusjuht Kristiina Mehik.

Klient soovis piletit soetada hetkel, mil buss oli juba peatusest väljunud ja sõiduplaani järgi sõitu alustanud. Bussijuhi selgituste kohaselt peatas ta bussi arvates, et kliendil on eelmüügist soetatud bussipilet ning soovis hilinenud kliendile vastu tulla. Juht käitus lähtudes kehtivast korrast, mille järgi müüvad nad pileteid vaid kuni sõidu alustamiseni, sest vastasel juhul ei saa garanteerida sõidugraafikus püsimist.

Meil on kahju, et kliendil ebameeldiv olukord tekkis. Inimlikust vaatest oleks võinud bussijuht erandi teha ja kliendile pileti müüa, kuna ta oli nagunii uuesti peatunud. Buss sõitis Peterburist Tallinna ja vahejuhtum toimus Rakvere bussijaamas. Tegemist on rahvusvahelise liiniga, kus müüakse ka siseliini pileteid. Oleme tänaseks kliendile juba olukorda selgitanud ja vabandused edastanud.

Kõlvart: Nõmme noortemaja kolimist pole veel lõplikult otsustatud

Abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles linnavolikogu istungil, et kuigi tema isiklikult on veendunud Nõmme noortemaja Pääskülla kolimise otsuse õigsuses, pole seda siiski veel lõplikult otsustatud.

Kõlvarti kureeritav haridusamet tahab praegu kolmes eraldi hoones tegutseva noortemaja kolida Pääsküla gümnaasiumi juurde, millele tehakse renoveerimise käigus juurdeehitus. Paljud Nõmme elanikud on sellele plaanile vastu, sest tänases noortemajas Nurme tänaval on laste huvitegevust arendatud aastakümneid ning see koht on hästi toiminud.

«Mina usun siiralt, et kolimine oleks õige otsus. Praegu on Nõmme noortemaja halduses kolm hoonet, mis vajavad kõik renoveerimist. Ja isegi peale renoveerimist ei vastaks need tänapäevastele normidele ja noortemaja vajadustele,» ütles Kõlvart, vastates Õnne Pillaku arupärimisele.

«Ma sain aru, et kolimist pole veel otsustatud, aga samas on välja kuulutatud projekteerimishange, kus on juba noortemajale Pääskülas ruumid ette nähtud,» küsis Pillak.

«Ma saan aru, et huvitegevus on aastaid olnud ühes hoones, et on tekkinud traditsioon ja põlvkondade vaheline side. See on kõik õige, aga elu läheb ju edasi ja tänased vajadused on hoopis teised kui 10-20 aastat tagasi. Ja need võimalused, mida me suudaksime lastele pakkuda, on palju suuremad. Praegustes ruumides ei ole võimalik tagada normaalseid võimalusi,» rääkis Kõlvart.

Ta lisas, et kuigi sotsiaalmeedias ollakse plaanile ägedalt vastu, siis pole ta näinud ühtegi sisulist argumenti, miks selline lahendus ei peaks sobima. Kõlvart kinnitas samas, et noortemaja Pääskülla kolimise otsus pole siiski lõplik ning arvestades sel teemal puhkenud diskussiooni, arutatakse kindlasti ka muid variante.

«Just täna arutasin teemat, kas oleks mõni  teine lahendus, mis vastaks kõige paremini laste huvidele. Kuidas säilitada Nurme tänava hoones sama valdkonna tegevust ja samas laiendada neid võimalusi Pääsküla gümnaasiumi hoonesse seoses renoveerimisega, selle peale on mõeldud ja see on üks koht, kus võiks veel mõelda,» kinnitas Kõlvart.

Eile arutas Nõmme noortemaja küsimusi ka Nõmme halduskogu, mis tegi otsuse taotleda linnavalitsuselt raha noortemaja Nurme tänava hoone renoveerimiseks. Ühtlasi tegi halduskogu ettepaneku, et noortemaja võiks Pääsküla gümnaasiumisse kolimise asemel sinna laieneda. Nii et praegustes hoonetes laste huvitegevus jätkuks, Pääsküla gümnaasiumi juures aga avataks noortemaja filiaal.

Küsimusel eraldi hoones tegutseva Nõmme noortemaja loodusmaja kohta vastas Kõlvart, et ta on mõelnud, et kas loodusmaja ei võiks tegutseda iseseisva asutusena näiteks keskkonnaameti haldusalas.

Euroraha loob üheksa tippkeskust

Reedel selgusid need üheksa tippkeskust, kes saavad järgmised kaheksa aastat arvestada Euroopa regionaalarengu fondi toetusega. Positiivse otsuse saanud teadlased on rahul, tippkeskuseta jäänud peavad nuputama, kuidas edasi minna.

Järgneva kaheksa aasta jooksul toetatakse üheksat tippkeskust kogusummas 39 miljonit eurot. Tippkeskuste taotlusi esitati 18, hindamiskomisjon tegi lõpuks otsuse toetada loodusteaduste, arstiteaduste, humanitaarteaduste ning inseneri- ja tehnikateaduste valdkonna projekte.

Taotluste esitamise eel rõhutati, et seekord arvestatakse rahastamisel varasemaga võrreldes märksa enam valdkondliku mitmekesisusega, vältimaks mitme tippkeskuse koondumist ainult ühte kitsasse valdkonda, ehk teiste sõnadega seati eesmärgiks ka teaduse tasakaalustatud katmine. Ometi nähtub, et üheksa uut tippkeskust on jagunenud kõigest nelja valdkonna vahel.

Valdkond, mille taotlust ei rahuldatud, oli sotsiaalteadused. Sotsiaalteadlaste tippkeskuse projekti koostamist juhtinud akadeemik Urmas Varblane nentis, et nad jäid tippkeskuseta ka eelmisel taotluskorral kaheksa aastat tagasi. Seekordses taotluses üritati parandada puudujäägid, millele viidates eelmine projekt tagasi lükati, kuid raha jäi saamata.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhataja kohusetäitja Varblase sõnul kirjutati projekti ligi kaks aastat. Kokku pandi kaheksa töörühma ning tippkeskus pidanuks koondama suure osa Eesti sotsiaalteadlastest. Teaduslikku ebakompetentsust Varblase hinnangul neile ette heita põhjust ei olnud, kuna kuus inimest nende meeskonnast kuulub maailma ühe protsendi enim tsiteeritud teadlaste hulka.

Küsimusi tekitav raport

Kõigile taotluse teinud teadusasutustele esitati hindamiskomisjoni koondraport, mis sisaldab koondit taotlusi vaaginud välis- ja kodumaiste ekspertide hinnangutest ja hindamiskomisjoni üldistest arvamustest.

Varblast koondhinnang üllatas: «Kolm neljandikku tekstist on see, kuidas projektis on kõik väga hästi, kuid siis tuleb üks lõik, kus öeldakse, et tegelikult ikka ei ole.»  

Tema sõnul heideti neile eelmisel korral ette seda, et sotsiaalia valdkonna teadlased ei suuda koondada jõude üheks taotluseks. Seekord aga heideti ette täpselt vastupidist: miks on koondatud kokku erinevate suundade sotsiaalteadlased. Kuid kogu taotluse raamistik ehk interdistsiplinaarsed innovatsiooniuuringud pidanuks just nimelt laiapõhjalist koostööd võimaldama.

Sotsiaalteadlasi üllatas ka komisjoni hinnang selle taotluse tähtsusele Eesti arengu seisukohalt.

«Erinevates strateegiates räägitakse, kui oluline on teadmusmahuka majanduse loomine Eesti ühiskonna tulevase arengu seisukohalt ja kuivõrd tähtis on sotsiaalteadlaste roll ühendamaks tehnoloogiaid ühiskonnaga, aga nüüd antakse meile sõnum, et tegelege rakendusuuringutega ja tippteadus pole teie jaoks. Ja see on kurb,» ütles Varblane.

Kaks lävendit

Tippkeskuste rahastamist koordineeriva sihtasutuse Archimedes toetuste ala asejuhataja Mariann Saaliste sotsiaalteadlaste kriitikaga ei nõustu ning tema kinnitusel on kogu protsess olnud piisavalt läbipaistev.

«Kõik toimus vastavalt hindamisjuhendile, see on avalik dokument. Samuti on avalik see, kuidas väliseksperte valiti. Taotlejatele on avalikud ka koondraportid,» kommenteeris ta.

Saaliste selgitas, et projekte hinnati kolme kriteeriumi alusel: kõige suurema osakaaluga (50%) oli taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas nende senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate eelneva teadustöö tulemused ja taristu piisavus.

Võrdselt 25-protsendilise osakaaluga olid projekti teostatavuse kriteerium ehk tegevuskava kvaliteet, uurimisrühmade koostöö otstarbekus ja eelarve põhjendatus.

Kolmanda kriteeriumina toodi  hindamisjuhendis välja kavandatava tippkeskuse olulisus Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaal-majanduslikule arengule ja kultuurile, oodatav panus tippteadlaste järelkasvu tagamisse ja seos õppetööga, populariseerimisega seotud tegevused ning tegevuste kooskõla nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga.

Kui kaht esimest kriteeriumi hindasid välismaised eksperdid, siis kolmandat haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul kokku pandud riigisisene hindamiskomisjon.

Et taotlus osutuks edukaks, oli vaja ületada kaks lävendit, selgitas Saaliste. Kõigepealt tuli esimeses kriteeriumis saavutada viiepallisüsteemis vähemalt hinne «neli» ning teiseks pidi koondhinde osakaal moodustama vähemalt 80% maksimaalsest koondhindest.

Peale sotsiaalteadlaste ei rahuldatud veel kaht ülikooli teadlaste juhitud tippkeskuste taotlust. Eriti teravalt puudutab toetuseta jäämine TÜ arheoloogiaosakonda, sest lisaks nende endi plaanitud tippkeskusele jäi toetuseta ka Eesti biokeskuse projekt, kus arheoloogid olnuks partneriteks.

«Seis on hapu,» tunnistas arheoloogiaosakonna juhataja professor Valter Lang otsekoheselt. Eriti keeruliseks teeb olukorra see, et eelmisel rahastusperioodil olid arheoloogid ühes tippkeskuses osalised.

«Kahtlemata tuleb nüüd ridu koomale tõmmata, kuid vara on veel ennustada, kui palju ja kuidas,» rääkis Lang.

TÜ teadusprorektor Marco Kirm kinnitas, et ülikoolis on kindlasti võimalusi, kuidas tippteadust veelgi jõudsamalt edendada. «Situatsioon Eesti teadusmaastikul on väga dünaamiline, kuna teaduse rahastamine on konkurentsipõhine. Seepärast on paratamatu, et keegi jääb ilma,» nentis ta.

Kirm rõhutas, et tippkeskused pole ainus vahend teadustöö rahastamisel ning on ka suur hulk teisi võimalusi.

Tippkeskused Tartus

• Tartu ülikool: genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus, molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus ning energia salvestamise ja muundamise süsteemidele mõeldud uudsete materjalide ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tippkeskus.

• Maaülikool: tippkeskus «Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes».

• Kirjandusmuuseum: Eesti-uuringute tippkeskus.

 

Patriarh Kirill lendas üle Eesti ajaloolisele kohtumisele paavstiga

Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill sõitis täna Vene presidendi lennukiga üle Eesti, suundudes Kuubale ajaloolisele kohtumisele paavst Franciscusega.

Lennuliiklust reaalajas kajastava veebilehe Flightradar andmetel startis lennuk Moskva Vnukovo lennuväljalt, sisenes Eestisse Võrumaalt, lendas otse üle Pärnu linna ning lahkus Eestist lääne suunas, lennates Läänemerele Saaremaa ja Hiiumaa vahelt. Edasi lendas lennuk üle Rootsi ja Norra ning suundus üle Atlandi ookeani Kuuba poole.

Tegemist on lennukiga Iljušin Il96-300PU, mis on spetsiaalselt Vene presidendi jaoks ehitatud. Lennukit kasutavad oma välisvisiitideks ka teised kõrged riigitegelased.

Kirill lendas üle Eesti ajaloolisele kohtumisele paavstiga

Kirilli ajalooline kohtumine paavst Franciscusega toimub homme Havannas ning see on esimene taoline kohtumine pärast 11. sajandi kirikulõhet.

Vene riigitelevisioon näitas Kirilli Moskva Vnukovo lennujaamas kõrgete õigeusuvaimulike valvsa pilgu all mööda punast vaipa valitsuslennukisse suundumas.

Ida- ja läänekiriku suhted on olnud jäised 1054. aasta suurest kirikulõhest saadik. Viimasel ajal on vahekorda pingestanud ka Ukraina konflikt.

Vastavalt kehtivale korrale Lennuliiklusteeninduse AS selliseid lende ei kommenteeri

Lennuliiklusteeninduse ASi kommunikatsioonijuht Elis Mäeots ütles Postimehele, et hea tava järgi aeronavigatsioonilise teenuse pakkujad selliste lendude toimumist ja mittetoimumist ei kommenteeri.

Üheks taoliste lendud mittekommenteerimise põhjuseks on see, et enamasti on sellise staatusega lendude lennuplaanid lennujuhtide jaoks staatuses «PROTECTED». Selline klausel lennuplaanis välistab võimaluse lennu kohta info edastamise kolmandatele lennuga mitteseotud osapooltele.

Mäeots selgitas, et lennujuhid jälgivad erilise tähelepanuga kõiki lende, sõltumata sellest, kas lennuki pardal on mõni riigijuht või mitte.

«Kas VIP või siis lennujuhtide mõistes «HEAD» staatusega lennuki puhul on vajalikud ka erimeetmed, sõltub väga paljudest elementidest. Kui sellised lennud väisavad meie vastutusala niiöelda ülelendavatena, siis tavapäraselt mingeid eriprotseduure ei kehtestata. Aga on olnud ka erandeid,» märkis Mäeots.

Ta lisas, et kui tegemist on näiteks Tallinna maanduva õhusõidukiga, siis on eriprotseduurid tõenäolisemad ning nendes lepivad kokku vastava riigi ja Eesti vastavad ametkonnad.

Lennuliiklusteeninduse kommunikatsioonijuhi sõnul puudub statistika, kui sageli välisriikide riigipead Eesti õhuruumi läbivad.

«Eritähistusega lennud jäävad muidugi lennujuhtidele silma ja seda ei juhtu tihti. Välja arvatud juhtudel kui meie vahetus läheduses on toimumas mõni tippkohtumine,» lausus Mäeots.

Iljušin Il96-300PU on spetsiaalselt presidendi jaoks ehitatud lennuk

Vene presidendi lennuk Iljušin Il96-300PU.

Venemaa presidendi lennuk Iljušin Il96-300PU on spetsiaalselt Vene riigipea jaoks ümberehitatud Il96 modifikatsioon, luksusliku sisustuse ja täiendavate turvaseadmetega. Lennuk võib ilma tankimata lennata 11 000 kilomeetri kaugusele. Lennuki turvasüsteemide kohta ei ole avalikkusele infot antud, kinnitamata andmetel on lennukis päästekapsel, mille abil saab presidendi hädaolukorras lennukist minema toimetada.

Kirjanik Heljo Mänd sai Nõmmel nimelise pingi

Täna tähistab armastatud kirjanik Heljo Mänd 90. sünnipäeva. Nõmme linnaosavalitsus paigaldas sel puhul Hiiu tänava lõppu jääva kergliiklustee äärde Heljo Männile nimelise pingi.

Nõmme linnaosavanema Tiit Teriku sõnul on Heljo Mänd unikaalne kirjanik, kelle loomingust leiab endale lugemist igas eas inimene. «Mitu põlvkonda lapsi on Mõmmi abiga tähti õppinud. Täiskasvanud lugejale on tõeline maiuspala tema kirjanduslikud memuaarid, kus ta räägib oma kujunemisest kirjanikuks ja meenutab eakaaslastest kirjanikke,» lausus linnaosavanem.

Heljo Mänd on elanud Nõmmel 60 aastat, pingi asukoht jääb kirjaniku kodule üsna lähedale. «Mul pole kunagi olnud igatsust, et ma oleksin kirjanik. Lihtsalt üks päev öeldi minu kohta kirjanik. Alguses, kui ma kirjutama hakkasin, tahtsin ikkagi täiskasvanute kirjanik olla, aga ma ei sobinud tollese aega täiskasvanute kirjanikuks. Olin apoliitiline kuju, lüürilist luulet ei tahetud avaldada. Olin abielus ja sündisid lapsed, siis kujunes iseenesest, et kirjutasin peamiselt lastele. Nüüd on aeg teine, võin kirjutada seda, mida tahan. Viimastel aastatel on tasakaal teiseks läinud ja kirjutan rohkem täiskasvanutele kui lastele. Aga ega ma pole lapsi unustanud,» rääkis Heljo Mänd ajalehele Nõmme Sõnumid antud intervjuus.

Nõmmel on nimeline pink ka kirjanik Ira Lemberil.

Tartu saab kolm uut aukodanikku

Südamekirurg Jaan Eha, ajakirjanik Mart Kadastik ja lastekirjanik Tiia Toomet võiksid tänavu saada Tartu aukodaniku tiitli, on linnavalitsuse ja kultuurikomisjoni ettepanek Tartu volikogule.

Kliinikumi südamekliiniku juhataja Jaan Eha esitas kandideerima linnavolikogu esimees Vladimir Šokman. Kauaaegse ajakirjaniku ja ajakirjandusjuhi Mart Kadastiku esitasid ASi Äripäev peadirektor Igor Rõtov ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. Lastekirjanik ja Tartu mänguasjamuuseumi üks loojaid Tiia Toomet on esitatud Tartu volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, Eesti Kirjanike Liidu ja mitme teise kirjandusorganisatsiooni ning mäluasutuse poolt. 

Tartu Tähe teenetemärgi kandidaatideks nimetati Vanemuise teatri kauaaegne balletisolist ja tantsupedagoog Elena Poznjak-Kõlar (esitaja Vanemuise teater), Lõunakeskuse asutaja ettevõtja Väino Põllumäe (esitaja Eesti Keskerakonna Tartu piirkond) ning Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur (esitaja Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkond). 

Otsuse Tartu aukodanike ja Tartu Tähe kavaleride nimetamise kohta teeb linnavolikogu 18. veebruari istungil. Aukodaniku nimetused koos sellega kaasneva Tartu Suurtähega ja Tartu Tähed antakse üle 23. veebruaril Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud aktusel Vanemuise kontserdimajas. 

Tartu linna aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest. 

10 uudist, mida võiksid teada: neljapäev, 11. veebruar

  1. «Ma loodan, et sind vägistatakse»

    Rassistlikult meelestatud seltskond peab internetis ähvarduskampaaniat, mis ulatub Facebooki sissekannetest telefonikõnede ja ähvardussõnumiteni. Küberahistajate sihtmärgiks võib saada igaüks, kes julgeb võtta sõna võõraviha vastu. Toome teie ette neli lugu.

    OLULIST

    • Paistab, et foto on sotsiaalmeediasse riputanud isik, kes kasutas nime Reigo Vali. Tegelikult kirjutatakse ta perekonnanimi ä-ga ja tegu on varem naise vastu kasutatud füüsilise vägivalla eest kohtulikult karistatud isikuga, kes leidnud internetis aega paljude inimeste kiusamiseks.

    • Peagi jõudis postitus suletud kommuuni «EKRE Sõprade Klubi». Sinna kuulub üle 3300 inimese, kellest lõviosa ei ole järgneva ahistamisega seotud. Grupist tuli aga hulk inimesi Ergiga rääkima. «Reigoga võrreldes rääkisid kõik normaalset juttu,» meenutas ta.

    Sõimukapaaniatest veebis loe postimees.ee-st

  2. PKC Grupp sulgeb Eestis tootmise ja koondab 613 inimest

    Koondamine PKC Eesti tehases. Foto: Mihkel Maripuu

    Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Grupp sulgeb 2017. aasta märtsis Eestis tootmise ja koondab aasta jooksul 613 töötajat. 

    OLULIST

    • Koondamise ajagraafik on praegu täpsustamisel ja sõltub tootmise siirdamiste graafikust PKC tehastesse Leedus ja Venemaal. PKC Eesti annab hetkel tööd 707 inimesele.

    • Paldiski linnast käib tööle 86 inimest, Vasalemma vallast 70 inimest, Tallinnast 35 inimest, Nissi vallast 33 inimest, Haapsalu linnast 26 inimest ja Padiselt 22 inimest. Mujalt käib vähem inimesi tööl.

    Suurkoondamisest PKC Grupis loe postimees.ee-st

  3. Norra ilmaportaal ennustab Eestisse tuleva nädala neljapäevaks krõbedat külma

    Norra ilmaportaal lubab tulevaks nädalaks Eestis külmakraade. Foto: Scanpix

    Norra ilmaportaali Yr.no andmetel läheb järgmise nädala keskpaigast Eestis ilm korraks järsult külmaks, neljapäeva päeval peaks mõnel pool Harjumaal tulema kuni 18 külmakraadi.

    OLULIST

    • Järgmise nädala kolmapäeva õhtul peaks Tallinnas tulema juba 11 kraadi külma, ööl vastu neljapäeva -15 ning neljapäeva hommikul ja päeval koguni 16 kraadi külma. Mõnel pool Harjumaal on veelgi külmem, näiteks Keilas -17 ja Sauel -18 kraadi.

    • Eesti ilmateenistuse kuuprognoosi kohaselt on veebruari keskmine õhutemperatuur normist kõrgem (norm -6,0 kuni -1,8 kraadi).

    Ilmauudiseid loe postimees.ee-st

  4. Kaljurand: me ei suuda oma saatkondade võrgustikku enam üleval pidada

    Eesti välisesindused. Foto: Välisministeerium

    Välisminister Marina Kaljuranna sõnul tuleb lähiajal tõsiselt mõelda Eesti saatkondade sulgemisele, sest praegust saatkondade võrgustikku ei suuda riik enam hoida.

    OLULIST

    • Kaljurand ütles täna riigikogus toimunud välispoliitika arutelul, et lähiajal vaadatakse üle nii välisministeeriumi funktsioonid kui struktuur. Tema sõnul tuleb tõsiselt mõelda ka saatkondade sulgemisele.

    • Kaljurand lubas, et seda, milline saab saatkondade võrgustik olema, arutab ta lähiajal nii riigikogu väliskomisjoni kui valitsuse liikmetega.

    Eesti saatkondade tulevikust loe postimees.ee-st

  5. Tõnis Saarts: meie erakondade tippude mõtteavaldusi lugedes läheb meel kurvaks

    Tõnis Saarts. Foto: Peeter Langovits

    Politoloog Tõnis Saarts luges läbi Eesti erakonnajuhtide Postimehes ilmunud visiooniartiklid ning nendib, et neist vaatab vastu kolklik maailmavaade ja pigem läinud sajandisse kuuluvad seisukohad.

    OLULIST

    • Meeldib see meile või ei, aga praegused riigid peavad paratamatult oma suveräänsust jagama ehk on teisisõnu eri rahvusvaheliste ja regionaalsete ühendustega (nt EL, NATO, IMF, WTO jt) niivõrd tugevalt seotud, et täiesti omatahtsi otsustamine on paljudes poliitikavaldkondades muutunud peaaegu võimatuks.

    • Mart Helme arvab, et sündimuse saaks hoobilt üles viia, kui kustutada laste sünni puhul noorte perede pangalaenud ning vähendada üksikisiku tulumaksu iga sündinud lapse kohta viis protseti. Kui see oleks nii lihtne, siis miks on tema poolt eeskujuks toodud Ungaris sündimus endiselt väiksem kui Eestis?

    Tõnis Saartsi kriitikat erakonnajuhtide ideede kohta loe postimees.ee-st

  6. Putini lennuk lendas üle Eesti

    Venemaa President Vladimir Putin lennukis. Foto: Reuters / Scanpix

    Venemaa presidendi Vladimir Putini lennuk lendas täna hommikul läbi Eesti õhuruumi, sisenedes riiki Lõuna-Eestist ja väljudes õhuruumist Lääne-Eesti saarte kohalt Läänemerele.

    OLULIST

    • Lennuliiklusteeninduse ASi kommunikatsioonijuht Elis Mäeots ütles Postimehele, et hea tava järgi aeronavigatsioonilise teenuse pakkujad selliste lendude toimumist ja mittetoimumist ei kommenteeri.

    • Lennuliiklusteeninduse kommunikatsioonijuhi sõnul puudub statistika, kui sageli välisriikide riigipead Eesti õhuruumi läbivad.

    Naaberriigi presidendi õhusõidust üle Eesti loe postimees.ee-st

  7. Kremli-meelne ajakirjanik Giulietto Chiesa kaotas kohtuvaidluse Eesti riigiga

    Itaalia ajakirjanik ja endine europarlamendi liige Giulietto Chiesa, kellele kehtestati ühe kuu pikkune sissesõidukeeld. Foto: Stanislav Moshkov / Scanpix

    Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud täna Eestisse sissesõidukeelu saanud Itaalia Kremli-meelse ajakirjaniku Giulietto Chiesa kaebust Eesti riigi vastu.

    OLULIST

    • Kohus ei rahuldanud Chiesa kaebust varasemale tema kahjuks halduskohtus langetatud otsusele, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu, kirjutab ERRi uudisteportaal.

    • Chiesa pole rahul siseministeeriumi poolt 2014. aasta 12. detsembril tehtud korraldusega, millega tal keelati Eestisse sisenemine ajavahemikus 13. detsembert 2014 kuni 13. jaanuar 2015.

    Kahtlase ajakirjaniku kohtuteest loe postimees.ee-st

  8. FIA andis ülivihasele Ogierile vastulöögi

    Sebastien Ogier mullu Rootsi rallil. Foto: Scanpix

    Sel nädalavahetusel kihutatakse autoralli MM-sarjas Rootsis, kus loodetud talviste tingimuste asemel valitsevad ootamatult soojad ilmastikuolud. Sarja valitsev maailmameister Sebastien Ogier oli keeruliste olude tõttu ralli toimumise suhtes üsna kriitiline, kuid Rahvusvahelise Autospordiliidu (FIA) esindajad andsid rahulolematule prantslasele vastulöögi.

    OLULIST

    • Kui mõned päevad tagasi levisid spekulatsioonid, et liiga soojade ilmade tõttu võib Rootsi ralli tänavu sootuks ära jääda, siis korraldajate otsuse järgi ralli siiski toimub, kuid lühendatud vormis ning sõidetakse 13 kiiruskatset.

    • Küll lisas FIA rallidirektor, et kui ilm peaks minema veel keerulisemaks, siis võidakse vastu võtta uus otsus: «Kui ilm läheb halvemaks, siis vaatame, mis juhtub, ja istume maha ning võime vastu võtta teistsuguse otsuse. Seni tundub aga kõik olevat hästi.»

    Rootsi ralli tulevikust loe postimees.ee-st

  9. ISISe endised seksorjad haarasid kättemaksuks relvad

    Kapten Kwestan Mohammed Ali juhendamas pešmerga sõdureid. Foto: Scanpix/AFP

    Jeziidi usulahust röövitud ja seksorjadena peetud tütarlapsed on liitunud kurdi pešmerga võitlejatega, kus naistel on oma relvastatud brigaad. Üks nende eesmärk on vabastada järgmisena Iraagi põhja osas asuv Mosuli linn ning päästa seal jätkuvalt ISISe poolt orjastatud jeziidi naised.

    OLULIST

    • Jeziidi brigaadijuht kapten Khatoon Khider ütles Fox Newsile antud intervjuus, et hetkel ootab väljaõpet ligi 500 naist. 123 jeziidi bridaagiliiget on aga juba koos pešmerga eesliinil võitlemas.

    • Kapteni sõnul saab Mosuli tagasivõtmine olema tõeline proovikivi, kuid jeziididele pole see oluline vaid strateegilistel põhjustel. «Paljud meie naistest on orjastatud just Mosulis,» sõnas ta. «Nende perekonnad ootavad neid. Meie ootame. Linna vabastamine võib aidata neil lõpuks koju pääseda.»

    Naiste sõjakäigust ISISe vastu loe postimees.ee-st

  10. Eesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister»

    «Ballettmeister» Foto: UMBERTO PRODUCTIONS

    Nädala lõpuni saab Postimehe Kinos vaadata portreefilmi «Ballettmeister» Eesti balleti suurnimest Mai Murdmaast.

    OLULIST

    • «Vaataja ees avaneb pilt läbi ja lõhki loomingulisest inimesest, kelles kunst põleb ereda leegiga ja kes pole ebasoodsale pinnasele ega ka vanusele vaatamata kaotanud oma aktiivsust ega särtsu, elavat huvi maailma vastu,» kirjutab Tiit Tuumalu.

    • Tantsuline dokumentaalfilm rändab kahe aasta vältel rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafi loomingulises maailmas. Murdmaa on teejuht käsitlemaks tantsu kui meediumi, mille kaudu luua kunsti.

    Vaata filmi legendaarsest balletmeistrist Postimehe kinos

Esmakordselt Eestis: lapsevanematest saavad ujumise juhendajad

20. veebruaril toimub Eestis esmakordselt koolitus, mille raames on lapsevanematel võimalus omandada algteadmised sellest, kuidas oma last veega harjutada ja ujuma õpetada.

Eesti Ujumisliidu ja Koja Koolituste poolt läbiviidav koolitus põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikal ja raamatul «Õpime ujuma», mille järgi õpetamine annab lapsele hea aluse ujumisoskuse omandamiseks.

Lastevanemate koolitus on jätk Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti poolt ellu kutsutud kehalise kasvatuse õpetajate koolitustesarjale «Õpime ujuma», mille raames omandavad õpetajad uudse ja motiveeriva märgiujumise süsteemi. Kui laps omandab teatud oskuse, saab ta selle eest lõbusa märgi ja kõikide märkide olemasolu näitab, et laps tõepoolest on omandanud kõik oskused, mis on  ujumisoskuse eelduseks. Nüüd ellu kutsutud koolitused lapsevanematele põhinevad just sellel samal metoodikal ja raamatul.

Ujumisliidu presidendi Karol Kovaneni sõnul ongi lapsevanemate koolitus loogiline samm üle-eestilise ujumisoskuse parendamiseks. «On teada, et ca pooltel Eesti lastel on ujumisoskus kesine või puudub üldse ja ujumise algõpetuse ebaühtlane tase ei võimalda anda lastele ujumisoskust tagavat ujumisõpetust. Siin ongi lapsevanematel oluline roll, sest just nemad saavad juba enne kooliujumise algust anda aluse selleks, et laps tõepoolest ujuma õpiks. Läbi uute koolituste soovimegi anda lapsevanematele käepäraseid vahendeid oma lastega vees tegelemiseks. «Õpime ujuma» meetod põhineb sellel, et esmalt tuleb laps veega harjutada, teha laps veega sõbraks, mis on eeltöö selleks, et hilisem koolides toimuv ujumisõpetus oleks tõhusam. Kogemus näitab, et kui lapsevanem on enne kooliujumise algust ise oma lapsi õpetanud, tunneb laps end vees turvalisemalt ja saab ka tundides paremini hakkama,» rääkis Kovanen.

Koolituse läbiviija ja «Õpime ujuma» sertifitseeritud treener Julia Kurbat kinnitas Kovaneni mõtet. «Koolituse eesmärk on tõepoolest anda lapsevanematele võimalus oskuslikult ja sihipäraselt lapsega vees aega veeta. See tagab selle, et läbi mänguliste tegevuste õpetatakse lapsele ujumisoskust,» rääkis Kurbat. Kuid miks on oluline, et lapsevanemad enne kooliujumise algust ise oma lapse õpetamisega tegeleksid? «Täna oleme seisus, kus ujumise algõpetuse tase üle Eesti on väga erinev ning paljudes koolides puuduvad võimalused läbi viia piisava mahuga ujumise algõpetust. Samas, kui lapsevanem on enne ujumistundide algust ise oma lapsega tegelenud ja andnud talle need mängulised algteadmised, siis saab laps ujumistunnis paremini hakkama ja ka uuringud on tõestanud, et mida varem lapsed ujuma õppimisega alustavad, seda kiiremini nad selle oskuse omandavad,» selgitas Kurbat.

Läbiviidaval koolitusel õpetatakse lapsevanemat, kuidas aidata oma lapsel kohaneda veega, kuidas vältida veehirmu teket ning tutvustatakse algteadmisi sellest, mida on vaja lapsele vees hakkamasaamise põhioskuste õpetamiseks.

Koolitus toimub 20. veebruaril Kalev Spa Veekeskuses, oodatud on lapsevanemad.  Koolitusel on suur rõhk praktilistel harjutustel ning iga koolituse läbinud lapsevanem saab endale kaasa ka «Õpime ujuma» raamatu. Lisainfo ja registreerimine Facebookis.

Leedo laevafirma jätkab Paloga kohtuskäimist

Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ kaebas edasi Harju maakohtu otsuse, millega ettevõte hagi endise majandusministri Urve Palo vastu rahuldamata jäeti.

Laevafirma sammust teatas Palot esindav vandeadvokaat Terje Eipre.

Eipre sõnul avaldas Harju maakohus oma otsuses üheselt ja selgelt, et Palo ei ole avaldanud parvlaevahanke kohta valeandmeid. «Loomulikult saan aru, et vastaspoolele otsus meeldiv pole, kuid vahel peaks oskama ka soliidselt kaotada,» märkis vandeadvokaat.

Väinamere Liinid OÜ esitas mullu septembris maakohtusse hagi, väites, et Palo meedias esitatud andmed suursaarte parvlaevahanke kohta on ebaõiged. Ettevõtte hinnangul polnud hinnavahe Tallinna Sadama pakkumusega mitte 60 miljonit eurot nagu Palo ja majandusministeerium olid meediale teatanud, vaid hoopis 29,8 miljonit. Leedo ettevõte taotles, et Palo peab meediale esitatud valeväited omal kulul avalikult ümber lükkama.

Hanso: NATO simulatsioon näitas ära võimalikud pudelikaelad

Eile Brüsselis NATO peakorteris läbi harjutatud olukord, kus alliansi idatiiba on tabanud hübriidrünnak, tõi välja võimalikud probleemid, ütles Eesti kaitseminister Hannes Hanso.

«Olukord, mida me lahendasime, keskendus meie regioonile. Selles olid olemas kõik võimalikud hübriidsõja elemendid: küberrünnak, rahvarahutused, infrastruktuuri surve alla panemine, majanduslik surve, kõik omavahel seotud,» kirjeldas Hanso Postimehele.

Kaitseminister ei soovinud salastatusele viidates kommenteerida väidet, nagu oleks liitlased harjutasid tegutsemist olukorras, kus ründajaks on Venemaa ja kannatajaks Leedu.

«Riigid avaldasid arvamust, kuidas keegi sellele reageeriks, kuidas peaks reageerima NATO kui organisatsioon, kuidas panustada ning kus võivad olla potentsiaalsed pudelikaelad või kitsaskohad,» jätkas Hanso. «Selleks selliseid harjutusi tehaksegi: üks asi on teooria aga teine asi praktiliselt need asjad läbi mõelda. Sellised harjutused – olgugi, et laua taga – on hästi olulised.»

Vastuseks küsimusele, milliseid järeldusi saab simulatsiooni põhjal teha, vastas kaitseminister, et see näitas ära võimalikud väljakutsed. Ta tõi näitena välja selle, et abivägede liigutamine on osades liitlasriikides bürokraatia tõttu aeglasem. «On riike, kus need protsessid on aeganõudvamad. See on üks selge koht, kus oleks parandamisruumi,» ütles Hanso.

Athena maja läheb uuele katsele

Rohkem kui kaks aastat tuntud meelelahutusärimehe Lauri Laubre käsutuses olnud ning suurema osa ajast avalikkusele suletuna püsinud Athena majale püütakse uute rentnike käe all taas elu sisse puhuda.

«Meie kontseptsioon on panna see maja tööle mitmesugusteks üritusteks: erapeod, firmapeod, sünnipäevad, pulmad. Kõik, mis vähegi võiksid sobida siia majja,» selgitas oma plaane Kasmo OÜ juhatuse liige Maido Möls, kes on tuntud kui DJ ja Eesti hiphopifestivali pikaaegne korraldaja.

Mölsi sõnul tuli initsiatiiv temalt endalt ja ta äripartnerilt Kaspar Alevilt, sest kesklinnas asuv uhke maja seisis lihtsalt jõude. «Siin majas ju ei toimunud midagi ja negatiivne foon on olnud suur. Meie aga pakkusime välja oma mõtted ja ideed ning arutelu käigus jõudsimegi niikaugele, et saime võimaluse ise teha,» selgitas ta.

Uuest aastast ongi nii Athena maja kui endise Volga restorani ruumid Mölsi ja Alevi hallata. Erinevalt eelmistest rentnikest lubab Möls hakata tõsiselt maja reklaamima. Esimese sammuna on tehtud Athena uus koduleht ning järgmisel reedel leiab aset avapidu.

Maja käimalükkamisel loodab Möls edukalt ära kasutada oma pikaaegset ürituste korraldamise kogemust. «Korraldus peab linnarahvale meeldima. Tahame ja oskame seda asja teha,» lausus Möls. Ta pidas enda korraldatud ürituste all eelkõige silmas kontserte, mis võiks toimuda kolm-neli korda kuus.

«Muusikaspekter on Eestis väga lai ja siia sobivad pea kõik žanrid. Tulevad Jäääär, Kõrsikud. Avapeol on Genka, Noëp ja Leslie Da Bass,» tõi Möls näiteid. Ta kinnitas, et traditsioonilist ööklubi ei plaani nad pidama hakata.

Rendileping on sõlmitud viieks aastaks, mis on Mölsi sõnul piisavalt pikk aeg, et vaadata, kas saadakse hakkama või ei. «Me lihtsalt ei usu, et siin majas ei saa teha lahedaid asju. See on välistatud,» ütles Möls. Ta lisas, et esialgu jäävad esimese korruse söögikohad kinni: «Kindlasti tahame ka selle poole käima panna, sest asukoha poolest söögikohad sobivad siia. Aga see nõuab head ideed.»

Athena Maja OÜ esindaja Kaspar Kokk ütles, et Lauri Laub-rega lõpetati rendileping poolte kokkuleppel. «Laubre ei suutnud oma plaanidest kahe aasta jooksul midagi täide viia. Asjad jäid poolikuks ja ütleme nii, et ta ei tulnud oma võetud kohustustega toime,» lausus Kokk.

Enne Laubret üritas keskust käima panna Tartu restoraniärimees Joel Ostrat ning enne seda haldas pikalt ruume Atlantise omanik Olga Aasav. Miks nad loobusid ning miks pole ükski rentija suutnud viimase kümne aasta jooksul keskust tööle panna, on Koka sõnul raske öelda.  

«Ausalt öeldes ei oska kommenteerida,» sõnas Kokk. «Ei tahaks näpuga näidata, aga võin öelda, et ma pole näinud, et keegi neist oleks sada protsenti sellesse kohta panustanud.» 

Athena maja avapidu

• 19. veebruaril kl 22.

• Esinevad Noëp, Genka, Leslie Da Bass, DJ Widenski ja DJ Peeter Ehala.

Galerii: Miss Valentine võttis hoo sisse

Täna hommikul algasid esimesed suure võimlemispeo Miss Valentine 2016 võistlused. Annelinna spordimaja oli täis imeilusaid meigitud näo, krunnide ja sädelevate kostüümidega nukulikke tüdrukuid.

Hommikupoolsete võistlustulle astujate suuremateks toeatajateks olid kaasmaalased tribüünidelt. Täna näeb nii rühmade etteasteid, kui ka üksi esitatud kavasid. Abivahenditena kasutatakse palli, rõngast, linti või kurikaid.

Kremli-meelne ajakirjanik Giulietto Chiesa kaotas kohtuvaidluse Eesti riigiga

Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud täna Eestisse sissesõidukeelu saanud Itaalia Kremli-meelse ajakirjaniku Giulietto Chiesa kaebust Eesti riigi vastu.

Kohus ei rahuldanud Chiesa kaebust varasemale tema kahjuks halduskohtus langetatud otsusele, ütles ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Chiesa pole rahul siseministeeriumi poolt 2014. aasta 12. detsembril tehtud korraldusega, millega tal keelati Eestisse sisenemine ajavahemikus 13. detsembert 2014 kuni 13. jaanuar 2015.

Chiesa saabus Eestisse 2014. aasta 15. detsembril meediaklubi Impressum kutsel, kuid samal õhtul pidas politsei ta kinni ning järgmisel päeval kohustati ta riigist lahkuma ja lendas Moskvasse.

Valitsus vabastas vanad põlevkiviplokid tehniliste nõuete täitmisest

Valitsus kinnitas täna võrgueeskirja muudatused, millega muu hulgas vabastas Narva Elektrijaamade vanad põlevkivi põletavad plokid tootmisseadmetele kehtestatavate nõuete täitmisest.

Pärast Riigi Teatajas avaldamist kehtima hakkava võrgueeskirja muudatuste kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2003 tööd alustanud või renoveeritud elektrijaamale võrgueeskirjas sätestatud tootmisseadmete nõudeid juhul, kui süsteemihaldur (Elering) ja tootja selles kokku lepivad.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul rikub riik Narva vanadele plokkidele erandi kehtestamisega teiste tootjate õigusi.

«Koda on teinud korduvalt ettepanekuid tootjatele kohaldatavad tehnilised nõuded üle vaadata, sest need takistavad taastuvenergia kasutuselevõttu, kuid kahjuks pole selles osas riik midagi ette võtnud,» ütles Tammist.

Võrgueeskirja nõuded on Tammisti sõnul olnud aastaid riigi poolt taastuvenergia tootjatele ebamõistliku koormise seadmine ja ettevõtlusvabaduse piiramine. «Narvale Elektrijaamade plokkidele tehtav erand kinnitab, et neid nõudeid polegi tegelikkuses vaja,» märkis ta.

Taastuvenergia koda teatas, et praegu saab riigiettevõte Eesti Energia endale turul eelise ning võrdseks kohtlemiseks tuleks seda erandit laiendada ka teistele turuosalistele.

«Kõigi elektrijaamade suhtes kohaldatakse põhimõtet, et nad peavad vastama nendele nõuetele, mis kehtisid sel ajal, kui nad ühendati elektrisüsteemiga,» ütles Postimehele majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda

Ruuda sõnul on elektrisüsteemi varustuskindluse tagamine seaduse kohaselt süsteemihalduri ülesanne.

«Mida rohkem elektrijaamu süsteemiga liitub, seda täpsem peab olema elektrisüsteemi reguleerimine ja seda täpsemad nõuded tootmisseadmetele kehtestatakse,» märkis Ruuda. «Kuna meie eesmärk on toota järjest suurem osa elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest, peavad uued elektrijaamad olema järjest parema reguleerimisvõimega, sest elektrisüsteemi tasakaalu tagab elektrijaamade sünkroonne koostöö.»

Videolugu: Tartu taliujuja noppis Hiinast säravaima medali

Tartu ekstreemsportlane Mart Nöps tuli Hiina pikimas, Suures kanalis peetud rahvusvaheliselt taliujumise võistluselt tagasi kuldmedaliga.

«Me läksime sinna lihtsalt ujuma, mingit medalilootust ei olnud,» rääkis Nöps. Iga osaleja sai lisaks teatevõistlusele valida ühe individuaalalana läbitava distantsi. «Valisin täiesti juhuslikult 50 meetrit rinnuli head up ehk pea vee peal,» rääkis Nöps.

Euroopas tähendab head up seda, et vesi ei tohi üle silmade tõusta. Hiinas aga käis võistlus teistsuguste reeglite järgi. «Kui minu start oli, siis kohtunik näitas käega kolm korda kõigile, et «kõri maha» mis tähendas, et lõug ei tohi vee alla minna,» selgitas Nöps.

Võit tuli talle üllatusena. Kuigi oma grupis oli eestlane esimene, võttis pärast teda mõõtu veel mitu satsi suplejaid.

Suurim konkurent langes mängust välja

«Järsku keegi ütles, et ma olen esimene,» naeris Nöps. Seina peal oli hieroglüüfides nimekiri, mille eesotsas märkas ta oma nime. «Tuli välja, et lätlane, kes oli minust palju parem, oli pea liiga sügavale pannud ja sai disklahvi.»

Kuldmedal ja auhinnaraha 800 jüaani ehk ligi 85 eurot kuulusid eestlasele.

Kui Nöpsi suurimaks konkurendiks oli lätlane, siis taliujuja Malle Elveti sõnul läti naised erilist konkurentsi ei paku, põhiline võistlus käib hoopis soomlastega. «Minu vanuseklassis teisi eestlasi eriti ei ole,» põhjendas ta.

Neli aastat tagasi tõi Elvet Jurmalast taliujumise maailmameistrivõistlustelt koju pronksi. «See oli ikka väga karm kogemus, kuid medalivõit oli superüllatus,» rääkis Elvet toona. Nüüd valmistub naine Siberis peetavateks võistlusteks.

Sotsiaalvõrgustikus Tartu talisuplejate kommuunis on kokku ligi 450 inimest. Regulaarselt käib hommikuti ujumas neist paarkümmend. Suplejad kogunevad igal hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel, teisipäeva õhtuti tehakse koos ka sauna.

Mida külmem, seda parem

Anne kanali jäine veesilm oli talisuplejaid täis ka aasta alguse pakase, ligi 30 külmakraadiga. Siis juhtus aga nii, et soojapuhur lakkas töötamast, mistõttu oli tavaliselt soojas riietusruumis 15 kraadi külma. «Kaks korda soojem kui väljas,» naeris Nöps. Ta lisas, et mida külmem ilm, seda parem on vees olla.

«Teen seda lihtsalt hea tunde saamiseks,» ütles Nöps. Tema sõnul talisuplus tervisele kuidagi halvasti küll ei mõju, pigem ikka hästi. Nöps rääkis, et köha ja nohu on talle võõrad, välja arvatud suvel, kui need kutsub esile õietolm.

«Pole kuulnud, et keegi oleks talisupluse tõttu haigeks jäänud või ära surnud, see on kõik inimese psühholoogias kinni,» lisas ta.

Tervislik vaid mõistlikkuse piires

Tartu ülikooli spordifüsioloogia professori Vahur Ööpiku sõnul on talisuplusel tervist tugevdav toime, kui seda harrastada mõistlikkuse piires.

Algaja ei tohiks tema sõnul minna kohe liiga külma vette ega jääda sinna liiga kauaks. «Tuleks alustada koos kogenud talisuplejatega ja teha seda järk-järgult,» rääkis Ööpik.

«Just nagu jooksutrenniga, iga inimene oskab joosta, aga kui seada üle jõu käivaid eesmärke ja tugeva tahtejõu najal neid püüda, võib endale kergesti viga teha,» tõi ta näite.

Et mitte külmetuda, ei maksa Ööpiku sõnul kiirustada kohe jääauku. Esmalt oleks mõistlik harjutada külma duši all või vannis.

Kui inimesel on südamega probleeme, ei tohiks ta vette minna, sest külmas vees tekib hingamiskramp, mis võib südamehaigele liiga teha.

Ülo Vilimaa värskendas meie balletti

Kipume rääkima teatriuuendusest peamiselt sõnateatri kontekstis, Toominga ja Hermakülaga seoses. Ent sama tegid Mai Murdmaa ja värske riigi kultuuri elutööpreemia laureaat Ülo Vilimaa ka balletiteatris, esimene Vanemuises, millega ta jäi seotuks ligemale 40 aastaks, teine Estonias.

Tantsijana alustanud Vilimaa – tema 1963. aasta debüütrolli Paganini kohta kirjutas Lea Tormis, et Eesti balletilava pole seni näinud meestantsijat, kes oleks üht­aegu nii virtuooslik, mõtestatud ja hingestatud – laiendas peagi oma ampluaad ka tantsuloome suunas. Eeskätt lühiballettide õhtutega «Kontrastid» (iseäranis «Kontsert mustas»), «Maalid», «Käed» ja «BCD» tuulutas ta 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses klassikalisele balletile orienteeritud jäika tantsulist mõtlemist. Tulemuseks oli süžeekesksusest vabastatud abstraktsem, impressionistlikum ja plastilisem tantsukunst, mis vastas paremini tänapäeva inimese maailmatunnetusele ja kandis sarnaselt Murdmaa tehtuga vähem või rohkem edasi sõjaeelse vabatantsu traditsiooni.

Vilimaa tolle aja tantsudes moodustavad muusika, liikumine ja kujundus harvanähtava terviku, mis loob laval väga erilise atmosfääri. Tema lõputuks inspiratsiooniallikaks oli muusika, ent tema töödes peegelduvad sageli ka kauged kultuurid ja kujutav kunst, süveneb huvi ürgse omakultuuri ja selle arhetüüpide vastu, mis leiavad eredaima väljenduse näiteks «Kodalastes» (balletiõhtu «Kõrvalised» osa) – ka säilinud filmikatked annavad edasi selle lavastuse intensiivsust – või «Tiinas».

Väga huvitav võiks olla Vilimaa loomingu vaatlus laiemas rahvusvahelises, näiteks 1960ndate ameerika modernballeti kontekstis. Katustel tantsis ta igatahes mitu aastat varem kui ookeanitagune klassik Trisha Brown. Ka tantsufilm «Inspiratsioon» (operaator Jüri Sillart on selle kongeniaalselt üles võtnud), mida on uuemal ajal tänamatult vähe näidatud, sisaldab väga põnevaid Arvo Pärdi varajasema muusika tõlgendusi. Loodetavasti jõutakse ükskord ka Vilimaa tantsudest rääkiva monograafia ilmumiseni.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pargikaitsjate meelest ruttab linn debatti lõpetama

Just parkidesse ehitamist puudutas väga suur osa Tartu kesklinna üldplaneeringule tehtud ettepanekutest ja kuigi linnavalitsus räägib nüüd parkide hoonestusplaanide vähendamisest, ei rahulda see ettepanekute tegijaid.

Kesklinna üldplaneeringu koostamine on käinud juba viis aastat ning selle aja jooksul on teemat jälginud linnakodanikud saanud näha hoogsaid kannapöördeid ja eelistuste muutumisi.

Näiteks omaaegse linnaarhitekti Tiit Silla lennukat plaani Ülejõe pargiala moderniseerimisest, otsekohesemalt öeldes hoonestamisest, kuigi joonestatud hoonestusmahtude vahel oli ka tublisti ümber kujundatud avalikku ruumi. Või näiteks seda, kuidas linnaplaneerija Indrek Ranniku 2013. aastal rääkis sellest, et Holmi pargi hoonestamist ei kavandata, sest parkidesse ehitamise eel tuleks hoonestada tühermaad. Nüüd on Holmile plaanis riigimaja ja konverentsikeskus.

Või näiteks kunstimuuseumi ja raamatukogu teema: seda on sobitatud Magistri tänava äärde, kuhu nüüd on joonestatud parkimismaja, siis sätitud kaubahoovi asemele, viimaks pöörati piki Vabaduse puiesteed, kus hoonestuse alla peaks jääma umbes pool pargist, mida üha enam kutsutakse keskpargiks.

Palju mõttemänge on olnud Uueturu platsiga.

Kesklinna üldplaneeringu kohta tuli ettepanekuid 160 isikult ja ühenduselt ning teemade ampluaa oli lai. Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et suur osa neist ettepanekutest tegeles n-ö roheliste küsimustega, väga palju oli juttu parkidest.

«Kõiki tuleb tänada,» ütles Ranniku. «Tuntav osa ettepanekuid on sellised, kus on näha, et inimesed on südamega mõtelnud ja kaasa muretsenud.»

Jutt oli näiteks Kivisilla taastamisest, mida linn ei toeta, ka ajaloolise hoonestiku taastamisest, mida linn ei toeta, või ajalooliste Holmi ja Kauba tänava taastamisest, mida linn on asunud toetama. Aga veel paljust muust, ettepanekud ja vastused leiab linna kodulehel. Eile oli samal teemal arutelu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.

Tartlastel on palju kaotada

Tartu linnavalitsus on juba varem välja öelnud üldisi seisukohti ettepanekutes tõstatatud teemade suhtes ning nüüd neid täpsustanud ja põhjendanud. Tulipunktis on ju õigupoolest mõned südalinna pargialad.

Nüüd on linnavalitsuse seisukoht, et  Uueturu platsi hoonestamise plaanist loobutakse ja linn on seda jõuliselt esitanud vastutulekuna pargikaitsjatele.

Ülejõe pargist läheb hoonestamisele väike osa, mis saab osaks Tartu ülikooli uue IT-keskuse krundist.

Holmi pargi puhul näeb linn endiselt ette hoonestamise, kuid peab vajalikuks Holmi tänava taastamist ja on ka öelnud, et hoonestusalust mahtu vähendatakse.

Keskpargi puhul sammu tagasi pigem ei ole. Endiselt on Vabaduse puiestee äärne pool sellest kunstimuuseumile ja raamatukogule uue hoone tarvis kavandatud. Küll oli linn, nagu öeldud, päri Kauba tänava taastamisega, mis jagab säiliva pargiala kaheks.

Tartlane Irja Alakivi, kes on aastakümneid tegelnud keskkonna ja säästva arengu küsimustega, ütles, et tema meelest ei ole linnavalitsuse vastused ammendavad arvestades probleeme, mis võivad kaasneda parkide mahavõtmisega.

«Tartlased kaotavad väga palju, kui parke ja pargiosi vähendatakse kesklinna piirkonnas, mis on kogu sajatuhandese linna kasutuses, olgu vaba aja veetmise kohana, olgu suurte kultuuriürituste paigana, ja mis teenib kogu kesklinna ökosüsteemi, mis on samuti juba praegu tihedalt hoonestatud,» sõnas Alakivi. «Vanalinna sees ei ole ju haljastust, haljastus on vanalinna ümber, nagu teistes vanades Euroopa linnades, ka Tallinnas.»

Alakivi leidis, et kui keskpargist pool hoonestatakse, siis säiliv pool ei anna pargi mõõtu välja. Holmi puhul ei saa rääkida parki ehitamisest, kui hoonestatakse 70 protsenti – see on ikkagi pargi raiumine. «Seal lisanduvad teed ja parkimiskohad ja sissesõidud. Mis siis järele jääb?» küsis ta.

Alakivi meelest ei saa tähelepanuta jätta, et ka Toomemäel on ehitusplaane kümmekonnal krundil. Ta toonitas, et pole ehitamise vastu, ta on vägagi ehitamise poolt, aga kuni kesklinnas on tühermaad ja täielikult amortiseerunud elamupiirkondi, mis tuleks niikuinii maha võtta, ei tohiks parkide kallale minna.

Debatt alles hoos

Eestimaa looduse fondi (ELF) esimees Silvia Lotman ütles, et linnavalitsus tundub otsivat kompromisse, kuid kompromissidest kõneldes tuleb esimesena pähe pigem halb näide: «Meie arvates kõige vähem funktsionaalne park on see muruplats Vanemuise ja kaubamaja vahel, kuid linnavalitsus pakub kompromissina, et sinna ei ehitata midagi.»

Lotman lausus, et ELF ei ole kesklinna tihendamise vastu, see on õige protsess, kuid õige ei ole, kui ära võetakse väljakujunenud pargiosi, mis reaalselt panustavad linnakeskkonda.

«Väga palju sisulist arutelu vajavaid küsimusi on veel üleval, aga debatti üritatakse kiiresti ära lõpetada,» ütles Lotman. «Näha on, et linnavalitsus ei taha avalikustamise aega ja debatti pikendada. See on murekoht. Linnavalitsus kirjutab, et on palju aastaid menetlenud seda planeeringut, aga kui debatt alles värskelt jõudis avalikkuse ette, siis see väga ei tähenda, et menetlemine on kaua kestnud.»

Linnavolinik Jüri-Ott Salm (Vabakund) sõnas, et üritas meenutada viimaste valimiste programme, nendes ei käsitletud parkidesse ehitamist ja see debatt tuleks järgmiste valimiste eel ära pidada.

Salm märkis, et on inimesi, kelle meelest parkidesse võiks ehitada, ja ta nõustub sellega, kuid ka parkidesse ehitamise vastu on põhjusi piisavalt. Kesklinna parkidesse ehitamine ei ole tema meelest kiireloomuline temaatika, ainus kiireloomuline teema on ülikooli IT-maja rajamine.

«Avastasin suhteliselt hilja küll, aga tänu linnavalitsuse koostatud vastustele sellise dokumendi nagu Tartu Agenda 21. See sätestab väga selgelt parkidesse ehitamise põhimõtted, seal on sõnastatud, et kesklinna parkidesse hoonestusalasid ei laiendata,» rääkis Salm. «See on 1999. aastal volikogu kinnitatud. Minu meelest ei ole volikogul väga korrektne selle planeeringuga lagedale tulla.»

Kaks avalikku arutelu

Indrek Ranniku kommenteeris, et iseenesest on õige lähenemine esmalt hoonestada alad, mis ei ole park, kus on tühi maa, kasvõi Fortuuna kvartal, kuid need on eramaad ja ei ole ühes tükis eramaad. «Nii linnal kui riigil puuduvad vahendid, et näiteks riigimaja või raamatukogu jaoks osta ära need kinnistud,» lausus ta. «Nagu sa eramaale planeeringus sellise otstarbe peale paned, pead ka ära ostma.»

«Veel kord rõhutan: Vanemuise-esisel platsil ei olnud konkreetset kosilast, aga kõigi teiste puhul asendab üks avalik hüve teise avaliku hüve,» sõnas Ranniku. «Kui riik tahab ehitada Tartu linna oma maale riigi maja, mis parandab elanike teenindamist, kuidas me ütleme ei, ärge ehitage.»

Keskpargi puhul linnavalitsus Ranniku sõnul arutas, kas nihutada hoonestusala kaubahoovi asukohale seoses Kauba tänava taastamise kavatsusega, kuid jäi siiski selle juurde, et hoonestus võiks olla Vabaduse puiestee äärses pargiservas, mis praegu on alakasutatud. Hoonest saaks sedasi müratõke.

Planeeringu menetlus jätkub nüüd kahe avaliku koosolekuga, 22. ja 26. veebruaril, kus linn selgitab oma seisukohti. Seaduse mõttes on see tutvustamine, kuid see võib anda tõuke uuteks kompromissideks ja lähenemisteks. Lahtine on, kas korrigeeritud planeeringulahendus läheb uuesti avalikule väljapanekule. See selgub pärast eelolevate arutelude lõppu.

Kesklinna üldplaneering

• Kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud on 22. veebruaril kell 17 ja 26. veebruaril kell 16 raekoja saalis (asukoht võib muutuda).

• Avalikul väljapanekul tehtud ettepanekuid ja linnavalitsuse vastuseid neile saab vaadata Tartu linna kodulehel www.tartu.ee, samast leiab ka ülevaate meediakajastustest, mis näitavad planeeringu koostamise kulgu.

Ülejõe park

Linnavalitsus ütleb:

• Ülejõe pargi hoonestamine Vabadussilla-poolsel küljel on põhjendatud sellega, et säilitada ja suurendada Tartu ülikooli rolli kesklinna arengus. Linn peab tähtsaks, et kesklinn oleks edaspidigi ülikooli asupaik ning pakuks üliõpilastele ja ülikooli töötajatele head õpi- ja töökeskkonda. Asukoht kesklinnas võimaldab suuremat sünergiat ülikooli õppe- ja teadustegevuse ning teadusmahuka, eriti IT-sektori ettevõtlusega.

• Ülejõe pargi pindala on ligikaudu 37 500 m² , millest väljakruntimisele läheb 1621 m² , seega väheneb pargi pindala vähem kui 5%.

Holmi park

Linnavalitsus ütleb:

• Raatuse tänava pikenduse, Narva maantee ja Emajõe vahel asuva Holmi pargi pindala on ligikaudu 20 400 m² . Linn näeb ette Holmi hoonestamist riigimaja ja konverentsikeskusega. Kavandatavad funktsioonid elavdavad linnakeskuse kasutamist ja väärtustavad Emajõe kaldapiirkonna omanäolist ja Tartule iseloomulikku linnaruumi. Linnavalitsus on planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi arvestades võtnud seisukoha lubada hoonestusalast täis ehitada mitte rohkem kui 70% ja hoonete vahele nähakse ette rohekoridorid. Muu hulgas näeb linn ette ajaloolise Holmi tänava taastamise kergliiklustänavana. Seega väheneb Holmi pargi pindala tinglikult 10 500 m²  ehk ligikaudu poole võrra.

• Riigimaja kavandamine parki on põhjendatud, kuna praegu paiknevad riigiasutused paljudes hoonetes üle linna.

• Konverentsikeskuse kavandamine Holmi parki on põhjendatud vajadusega ehitada kesklinna vähemalt 1500 inimesele mõeldud saal nii konverentside kui kontsertide tarbeks ning sümbioosis Atlantise hoonega pakkuda kompleksset konverentsiteenust. Kesklinnas asub sellise hoonestiku jaoks piisava pindalaga maa-ala Holmi pargis.

• Holmi pargi Raatuse tänava poolse külje hoonestamine ühendab linnaosad ruumiliselt ja funktsionaalselt, nihutades suureneva keskusefunktsiooni ka Ülejõele. Selleks nähakse hoonete esimese korruse tasandil ette kaubandus-, teenindus- ja toitlustusasutused.

Keskpark

Linnavalitsus ütleb:

• Uueturu-Küüni-Poe Vabaduse puiestee vahelise ala pindala on 21 400 m² , millest hoonestatakse 8840 m² . Pargist säilib üle poole ja see kujutab endast ka ruumilist tervikut. Küüni tänavaga piirnev säiliv pargiala tagab olulise funktsionaalse avaliku ruumi – jalakäijate peamise liikumissuuna koos aktiivse tänavaruumiga – toimimise rohelise puhkealana.

• Planeeringuga lubatakse hoonete juhtfunktsiooniks muuseum, kunstigalerii, raamatukogu. Piki Vabaduse puiesteed kulgev kavandatav hoonestus eraldab jalakäijatele mõeldud ruumi autoliiklusest ja tugevdab Küüni tänava inimsõbralikku ruumi. Keskpargi osaline hoonestamine täidab sidusa linnaruumi tagamise eesmärki. Sellise hoonestusega ühendatakse uus ja vana kesklinn.

• Linn on varem kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoonet plaaninud Magistri tänava parkla kohale koos senise hoonemahu kasutamisega, kuid ruumi jääb väheks.

• Lisaks on keskpargi ala linnaehituslikult kesksem ning linna avalikele asutustele väärikas koht.

Uueturu plats

Linnavalitsus ütleb:

• Vanemuise teatri ja Tartu kaubamaja vahel. Arvestades platsi tähtsust jalakäijate otsekulgevate liikumisteede asukohana (alal diagonaalis kulgevad jalgteed ühendavad olulisi liikumise sihtmärke), planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi ja olukorda, kus haljasala hoonestamiseks pole reaalset plaani, loobub linn pargi hoonestamise kavast.

Tõnis Haavel ilmus lõpuks kohtusaali

Täna toimus istung Tõnis Haaveli kriminaalasjas, kus viibis kohal lõpuks ka Haavel ise, kinnitas Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots.

Kriminaalasi puudutab Bakuu afääri suurt investeerimiskelmuse kriminaalasja, mille otsus on küll jõustunud, kuid ringkonnakohus saatis sellega seotud neli tsiviilasja uuesti maakohtusse arutamiseks. Selleks aruteluks toimus ka tänane istung, kus üks süüalustest oli ka Haavel. Kriminaalasja sisulise arutamiseni täna veel ei jõutud, sest kaitsja tegi kohe istungi alguses taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu.

Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust ja kaitsja esitas sellele määrusele määruskaebuse, mis saadetakse ringkonnakohtusse menetlemiseks. Kuni kriminaalasja toimik on koos määrusega ringkonnakohtus, ei saa maakohus seda kohtuasja menetleda.

Samuti on Haavelile viimaks kätte toimetatud tsiviilasja kohtukutse. Jaanuari keskpaigas kirjutasime, kuidas investeerimiskelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud Tõnis Haavel ei ilmunud juba kuuendat korda Harju maakohtusse, kus oleks pidanud arutatama tsiviilasja tema varade ja kohustuste nimekirja. Tsiviilasjas peaks järgmine istung toimuma 15. märtsil.

Nimelt taotleb kohtutäitur Elin Vilippuse kohtus Tõnis Haaveli kohustamisest varade ja kohustuste nimekirja esitamiseks ja nimekirja vandega kinnitamisest ning vajadusel Tõnis Haaveli suhtes sundtoomise ja aresti kohaldamist.

«Praktikas kasutavad kohtutäiturit ja pankrotihaldurit seda meedet, et saada võlgnikult võimalikult täpne info tema varade ja kohustute olemasolu kohta,» ütles kohtutäitur Elin Vilippuse abi Viljo Konsap jaanuaris Postimehele. See info annab kohtutäiturile kui ka võlausaldajale võimaluse hinnata võlanõude rahuldamise perspektiivi ja võimaluse võlausaldajal kaaluda pankrotiavalduse esitamist võlgniku suhtes. Vande võtmine võlgnikult aga distsiplineerib võlgnikku esitama kohtutäiturile õiged andmed, kuna teadvalt ebaõigete andmete esitamisel võidakse võlgniku karistada kriminaalkorras.

Ringkonnakohus määras Bakuu afääris kelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud Tõnis Haavelile karistuseks seitse kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Lisaks jäi süüdi mõistetud kohtualuste vastu jõusse hiigelnõue. Erki Piirsalu, Tõnis Haavel, Harles Liiv ja GFAS peavad kohtuotsuse kohaselt investoritele hüvitama umbes 7 miljonit eurot.

Hanso kohtumiselt NATO kaitseministritega: meie suurimate liitlaste hoiakutes toimus pööre

Brüsselis eile ja täna peetud NATO kaitseministrite kohtumisel andsid liitlastriikide ministrid poliitilise juhise alliansi sõjalisele poolele tulla sellesuvisel Varssavi tippkohtumisel välja konkreetsete sõjaliste heidutusmeetmete ettepanekutega. 

Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et liitlasriikide kaitseministrid toetasid vajadust tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut, sealhulgas suurendada liitlaste kohalolu alliansi idasuunal.

«On selge, et liitlased mõistavad meie julgeolekualaseid väljakutseid ning Varssavi tippkohtumiseks tullakse välja konkreetsete lahendusettepanekutega,» ütles Hanso.

«Eesti julgeoleku jaoks on oluline, et liitlased suurendaksid oma relvajõudude kohalolu meie regioonis. Ootame siia täiendavaid üksusi kui ka varustuse eelpaigutust. Tänaseks on selge, et meie suurimate liitlaste hoiakutes on toimunud pööre ning meie piirkonna julgeoleku tagamine on muutunud alliansi üheks olulisimaks prioriteediks,» märkis Hanso.

Kaitseministrid vaatasid oma kohtumisel üle eelmisel tippkohtumisel Walesis kokkulepitud NATO valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan, RAP) rakendamise ning leiti, et suur osa toona kokku lepitud julgeoleku tagamise ja liitlaste toetamise meetmetest on edukalt rakendunud.

Nii on NATO kolmekordistanud oma reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) suurust, loodud on uus eriti kiire valmidusega sihtüksus (Very High Readiness Joint Task Force, VJTF) ning alliansi idatiivale, sealhulgas Eestisse, on rajatud kaheksa NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit, NFIU).

NATO kaitseministrid arutasid kohtumisel läbi NATO otsusprotsesside ja kriisireguleerimise mehhanismide võimalikud parendamist vajavad aspektid, et parandada alliansi valmisolekut. Samuti arutati uusi tegevusplaane ja arenguvõimalusi kübervaldkonnas ja hübriidohtude ohjamisel.

Saadi ka ülevaade Gruusia julgeolekualastest reformidest ning avaldati toetust Gruusia edasistele püüdlustele suuremaks integreerumiseks NATOga. Kaitseministrid arutasid ka ettepanekut rakendada NATO kiirreageerimisjõudude laevastikku põgenikekriisi ohjamiseks Vahemerel.

Haukanõmm pärib ministrilt aru puuetega inimeste õiguste kaitsmise kohta

Riigikogu liige Monika Haukanõmm andis täna Vabaerakonna saadikute nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale seoses rahvusvaheliste kohustuste täitmisega puuetega inimeste õiguste kaitsmisel.

Eestis jõustus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal, selle ratifitseerimisega võttis riik endale kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste õigusi.

«Kahjuks ei ole Eesti võetud kohustust tänaseks täitnud, meil ei ole loodud sõltumatut järelevalvemehhanismi ei õiguskantsleri ega võrdõiguslikkuse voliniku juures. Ettekäändeks on toodud küll seaduse puudumist, raha ja inimeste ebapiisavust ning võimalike asutuste mittevastavust nn Pariisi põhimõtetele. Aga kui Eestis ei ole ühtegi nimetatud nõuetele vastavat asutust, kas siis ei peagi võetud kohustusi täitma?» teatas Haukanõmm.

Vabaerakondlane lisas, et selle tulemuseks on olukord, kus konventsiooni põhimõtete rakendamine igapäevaellu ei ole kellegi prioriteet.

Samas on Eesti 2015. aasta novembris ÜRO-le esitatud riigiraportis kirjas, et aastal 2014 on moodustatud puuetega inimeste õiguste komitee. Monika Haukanõmm rõhutas arupärimist üle andes, et selle komitee tööst pole midagi kuulda olnud, ning uurib ministrilt, millise organisatsiooni juures komitee töötab, milline on töö tulemus ning kui suur on komitee tegevuse eelarve.

Jaan Kaplinski: Inimene on osalt ikka saladus, ka iseendale

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel, 11. veebruari istungil kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku ning määras riiklikud kultuuripreemiad pikaajalise väljapaistva tegevuse eest Jaan Kaplinskile, Ülo Vilimaale ja Veljo Kaasikule. Kirjanik Jaan Kaplinskit nimetas esitaja SA Kultuurileht kõigi aegade üheks suuremaks eesti luuletajaks. «Kaplinski on mõtleja, kes pole kartnud vastuolu valitseva arvamusega ning ta on alati seisnud inimlikkuse ja loodusläheduse eest. Jaan Kaplinski on mänginud Eesti elus samasugust rolli nagu Voltaire, Lev Tolstoi, Jean-Paul Sartre või Jürgen Habermas oma ühiskonnas,» lausuti esildises.

Eesti riigi poolt tänavu elutööpreemiaga pärjatud Jaan Kaplinski mõjub juba ammu institutsioonina, koondades endas tegutsemised kirjaniku, mõtleja, esseistina. Kaplinski on kaasaja eesti kirjanduse esinduslikemaid autoreid, esitatud ka mitmel korral Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Olen paar korda varemgi Kaplinskit usutlenud, temast kirjutanud ning tänulik, et preemia saamise puhul nõustus üldiselt erakliku, kuigi oma blogis aktiivse kommenteerijana tuntud vaimuinimene Postimehe vestlus-intervjuuks. Teen seda ühtlasi enda nimel, olles lubatud kolleegina nii Kirjanike Liidust kui ka Riigikogu 1992 – 1995 koosseisu ühise saadikurühma liikmena teda sinatada.

-Alustan olemuslikust küsimusest – Kes sa oled, Jaan Kaplinski? Sest kõik tähistajad, millega sind ümbritsetud või ümbritsetakse, ja neid on kümneid,  kipuvad põrkuma sinult tagasi või libisevad maha. Jah, isegi need põhilised, «luuletaja, kirjanik, filosoof». Oled küll kusagil öelnud: omadusteta mees, loodetavalt mitte küll mõeldes Robert Musili peateost. Tabamatus nii enda kui ka teiste jaoks...?Vastata võiks ju piibellikult: olen, kes olen. Aga siiski...?

Ma ei julge öelda, et ma tean, kes olen. Inimene on osalt ikka saladus. Ka iseendale. Inimest ei saa, ei tohi lõplikult määratleda. Ka kirjanik, filosoof, luuletaja, teadlane on ennekõike inimesed. Siis alles rollid, elukutsed, rahvus, usk ja muu.  Mulle meeldis väga see, kuidas vanas Hiinas seda inimese inimlikkust ja selles kätkevat saladust mõisteti. Vaimuinimene oligi midagi hämarat, midagi, mida ei saanud määratleda, seletada. Ma ei ole ise püüdnud selline olla, kuid ilmselt olen parasjagu olnud. Olen püüdnud paljudest asjadest aru saada ja seda arusaamist väljendada, pole aga vahest leidnud viisi, kuidas seda kõige paremini teha.

 

-Ise võtan nimetada sind loojaks-meediumiks. On loojaid, kes on seda teadlikult. Loomine on nende ego, millega nad allutavad endale publiku. Ja on meediume, sattumuslikke loojad, kelle looming sünnib vahepealsuses ja kelle juurde tullakse/jõutakse. Arvan niisugused meediumid olevat Juhan Liiv, Ernst Enno, Jaan Oks, Karl Ristkivi, kaasajast Arvo Pärt. Kas sind häirib, kui sind selle nimekirjaga pikendan? Lisad ehk kedagi juurdegi...?

 

Meedium on hää sõna, meedium – vahemees, vahendaja. Mõte siis selles, et ei tee ise, vaid võtad, saad kuskilt ja annad edasi. Oma arusaamise, oma iseloomu, oma võimete ja võimetuse järgi. Loomist, loomingut võib vaadata, pöörates pilku sellele vahemehele, tema isikule, ent ka pöörates pilku kuskile kaugemale-kõrgemale. Sellele, mida vahemees ehk on parematel hetkedel näinud, taibanud, aimanud ja siis püüdnud edasi anda. Enda, J.K. kohast selles sinu nimekirjas ei oska ma midagi öelda. Mul on teine nimekiri, kus Eestist on näiteks Jakob Hurt, Gustav Suits, Juhan Peegel. Ristikivi ka, aga ennekõike vahest luuletajana.

 

-Oled elanud aastatelt keskmise elu, sisult aga elu, millest piisab jagada mitmele teiselegi ning jääb veel ülegi. Mis on need verstapostid, mida loed saavutuseks või kus oled seisnud teelahkmel või mida tahaksid unustada, kui see on võimalik?

Ma ei ütleks vist, et tahaks midagi unustada, aga sellist, mida kahetsen, mida tahaks olematuks muuta, on küll ja küll. Vahest see ongi vanaduse üks nuhtlusi: meelde tuleb aina enam asju, mida oled valesti teinud, mida aga muuta ei saa. Ei pääse endast, oma minevikust, oma isiksusest. Kuigi võibolla mõned pääsevad. Võibolla on kirjandus, nagu religioongi, midagi, mis selleks mingigi võimaluse annab, võibolla on luules võimalus elada teisiti, olla keegi teine. Vähemalt viivuks. Nagu olen kirjutanudki:

 

LAINE ÜKS LAULULAEVA

pilvede alla loopis

läbi see elu ja vaeva

viivuks valgened hoopis

 

viivuks katkevad rauad

seisad kesk vulavat vett

ümber avatud hauad

randmeil plaatinast kett

 

viivuks tiibadel püsid

taevas on sulamalmist

näed oma silmi ja küsid

vaimu tagasi salmist

 

-Ma ei varja, et oled kuulunud minu imetletavate  ringi. Nii on seda olnud mulle Juri Lotman, Toomas Paul, Hando Runnel.  Sinu enda imetletavategi ring on muljetavaldav, aga kuidagi vastuoluline. Leiad eeskuju, tahaksid lausa samastuda, aga siis distantseerud, koguni tõrjud. Nii on see läinud Uku Masinguga, keda vist ainsaks oma õpetajaks pead. Või kuidas?

Ma ei tea, kas olen kunagi kellegagi päriselt samastuda tahtnud. Õppida küll. Masing oli inimene, kellelt oli palju õppida. Olin temast algul suures vaimustuses, imetlesin teda, aga see imetlus vähehaaval vaibus. Eks tema ja tema käituminegi oli väga vastuoluline. Masing rääkis peaaegu kõiki inimesi taga. Vahel päris inetult. Aga õpetajaid on mul olnud mitmeid. Olgu teine teoloog Elmar Salumaa. Või Madis Kõiv. Või Ain Kaalep. Või Arthur R. Hone.

 

-Aga Masinguga jätkates, oma elu lõpus arvas ta mitte kuuluvat siia maailma – saadik Magellani pilvest. Võõrana siin oled sinagi sageli end tundnud. Kust see tuleb? Sünni vastumeelsus? Surma paratamatuse tajumine kättemaksuna sünnipatule...?

Mäletan seda, kuidas Masing seda Magellani pilvede luuletust ette luges. Kurb oli, et ta neidsinaseid pilvi, Linnutee satelliitgalaktikaid kunagi elus näha ei saanud. Mina Uus-Meremaal nägin. Aga eks temagi oli luuletaja ja vist oli see Marina Tsvetajeva, kes kirjutas Все поэты жиды – Kõik luuletajad on juudid. Liialdus, aga tabav liialdus. Luuletamine nõuab ju võimet või vajadust kõike teisiti näha ja mõelda, sellest siis vähemalt osa sellest võõrastuse tundest. Aga võõras olen olnud osalt sellegipärast, et pole ju päris eestlane, vaid segavereline, mujalt tulnu poeg. Ja mõnelgi puhul on seda mulle meelde tuletatud. Ja ma kasvasin omamoodi kosmopoliitses peres, kus ema tundis end rohkem eurooplasena ja kuldne aeg, millest ikka nostalgiliselt räägiti, polnud Eesti aeg, vaid tsaariaeg. Ma ei räägiks vist sünnipatust, pärispatust aga küll. Sellest, et Homo sapiensi evolutsioonis on juhtunud viga, ta on saanud liiga võimsa intellekti, mis lubab tal oma soove liiga hästi rahuldada, aga ei ole eriti võimeline neid soove piirama.

 

-Ometi, Eestil on põhjust olla tänulik, et tal on Kaplinski. Suhted  selle riigi ta tema vangistatud eellasega on sul olnud teadagi keerulised. Teisitimõtlejast märter vastu tahtmist. Ja siis omakorda teisiti-teisiti- või koguni vastumõtleja...Seda praegust Eestit oleme siiski rahvaesindajatena 1990-ndate algul koos ehitanud. Mis jääb sul sellest meelde?

Ma ei tea, kas ja kuipalju Eestil on põhjust mulle tänulik olla. Ilmselt mitte kõige eest, mis ma teinud olen... Viimasel ajal mulle meeldib ikka vähem riikide personifitseerimine. Eesti ei mõtle, ei tegutse, Eesti ei ole isiksus, isiksused on eestlased, nemad mõtlevad ja tegutsevad. On mitu Eestit, peaaegu samapalju kui siin on elanikke, kodanikke. Tegelikult on ka mitu Kaplinskit. Kaplinskit aastast 1946 ei saa pidada samaks inimeseks kui Kaplinskit aastast 1966, 1986, … 2016. Midagi on püsinud, midagi on muutunud. Ja endalgi on raske arvata, mis ja kuipalju. See teisitimõtlemine on ilmselt midagi, mis on suuresti püsinud. Ja vastukaal temale, mida nimetad teisiti-teisiti-mõtlemiseks. On asju, millega ei saanud leppida Nõukogude ajal, on asju, millega on raske leppida nüüdses Eestis. Ja raske on ka jätta rääkimata sellest, millega leppida ei saa. Vahel tundub mulle, et läbi üürikese vabaduseaja oleme liikunud ühest totalitarismist teise. See teine totalitarism ei toimi sunniga, vägivallaga, vaid suudab mõjutada meid seestpoolt, tungib meisse sügavamalt, kontrollib ja suunab meie maitseid, elulaadi, soove, unistusi, isegi mänguasju. Võiksin öelda, et me ei ole vabamad kui nõuka-ajal, meil on aga palju mugavam olla. Kas see on hää või halb, on raske öelda. Kuid ilmselt on inimesi, kellele selline magus totalitarism vastu hakkab. Ja neil ei ole selles uues ilusas ilmas mugav olla.

Riigikogu-aeg oli muidugi huvitav, lausa põnev aeg. Püüdsime ju ehitada oma riiki, uut riiki, kuigi kellelgi meist ei olnud selleks kogemusi ega teadmisi. Aga oma naiivsuses olime mõnes mõttes vabamad ja ausamad kui nüüdsed poliitikud. Meie saime veel sageli öelda, mis mõtlesime. Nüüd poliitik seda enam ei saa.

 

-Neid küsimusi sõnastades olen äsja eesti keeleski ilmunud Thomas Salumetsa „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“ mõju vallas. Väga palju üllatavat uut ilmneb sealt, sinu lapse- ja noorpõlve traumad, „armumise gravitatsioon“ – see on minu üldistus neljandale peatükile – enesetapumõtted ja –katsed. See on vist esimene kord Eestis, kus veel elava loovisiku elu ja loomingut  tõlgendatakse psühhoanalüütiliselt. Mis tunne on olla röntgenis?

Meil pole veel kombeks inimesest nii avameelselt kirjutada, pihtimuskirjandus pole Eestis saanud nii tavaliseks kui Põhjamaades näiteks. Kuid usun, et seda on siiski vaja. Mulle jäi meelde Henrik Tikkase jutt inimesest, kes talle kirjutas, tänades teda selle eest, et tema pihtimuslood viisid tema, lugeja, arusaamisele, et ta polegi kõige armetum-nurjatum inimene ja niiviisi ka otsusele loobuda enesetapust. Aga mugav just ei ole olla selles röntgenis, kuhu pärast mõningaid kõhklusi siiski olin valmis minema.

 

-Oled autorile andnud kasutada oma päevikuid koos kõige intiimsemate ülestunnistustega. Intervjuud ja kirjavahetuski on olnud otsekohene, mis on eeldanud  väga suurt usaldust – Kaplinski pihitoolis, Salumets pihi-isa. Kas need päevikud jõuavad ka ükskord avalikkusesse?

Ei maksa arvata, et mu päevikud on mingi harras pihtimus. Sääl on kõike, ka juttu poeskäimistest, laste kooliviimisest ja muist igapäevaasjust. Aga avalikkuse ette nad minu eluajal kindlasti ei jõua. Aitab sellest, et Thomas neid kasutas.

 

-Üks Salumetsa tekstist kooruvaid põhisõnumeid kõlab nagu kõnekäänd «vaga vesi, sügav põhi»: Kaplinski leebe, mõnele koguni kõrgist eemalolekust signaliseeriva naeratuse taga valitseb masendus, heitumus, traagika. Tõesti, pole sind kohanud kordagi südamest naervat. Kas on seda siiski ette tulnud? Millal ja mis puhul?

 

Eks see näita, kui vähe me avaliku elu tegelastest tegelikult teame. Ja mina usun, et parem on, kui teame rohkem. Ei maali neid roosaks ja ei pane seljale tiivakesi. Parem on, kui saame aru, et ka mingis vallas võimekad inimesed on teiselt poolt samasugused patused inimesed nagu meie kõik. Kindlasti olen ülitundlik inimene ja see viib «traagilise elutunnetuseni». Aga vahel naeran südamest küll. Ja olen ka naljalugusid kirjutanud, mõned neist on ilmunud  kogumikus «Jutte». Ning ühe komöödia, Juhan Peegli ainetel «Verise Johni».

 

-Olen võtnud julguse  kirjeldada 1960-ndate  põlvkonna  loomingut ja kohta eesti kirjandusloos  kui «elu mõtte otsijaid». Eksistentsiaalses mõttes: sünnid siia ilma visandina, kogu elu püüad endaks saada, aga saamise vili jääb kogemata. Vabanda banaalsust, mis on siis ikka elu mõte ja kas sina võid enda kohta öelda, et oled valmis?

Lugesin just Portugali teoloogi ja luuletaja José Tolentino Mendonça lühiesseed «Loomine kui Jumala poeetika». Sääl ta vaatab Jumala loomistööd kui mängu. Ja mäng on midagi, mille mõte on temas endas. Elu mõte on elus endas, selles, kui suudame elada hästi, huvitavalt, nii et endal ja teistel sellest elust rõõmu oleks. Teoloogiliselt võiks siis öelda – võtame osa Jumala loomistööst, mängime kaasa tema loomismängus.

 

-Ja minu eelmisele küsimusele  (banaalsus seegi!) järgneks loogiliselt lõpuküsimus: mis on Eesti (elu)mõte ja kas Eesti on nüüd juba valmis (olema Eesti)? 

Eks Eesti (elu)mõte ole siis ka selles, et siin oleks võimalik elurõõmsamalt elada. Ja loomulikult ei saa Eesti loodetavasti kunagi valmis. Eesti keeles tähendab «valmis» ju mõnikord sama, mis «surnud». Ja eks Eestisid, ka positiivseid, rõõmsaid Eestisid või olla mitmesuguseid. Loodame, et mõni neist ka tõeseks saab. 

AS Go Bus juhataja: bussihangetes võiks kütuse vabaks lasta

Tartu linnavalitsuse otsusest nõuda järgmises ühistranspordihankes ainult gaasibusse võidavad kindlasti linnakodanikud, kes saavad senisest puhtama ja vaiksema elukeskkonna.

Mõnevõrra irooniliselt väljendudes võib öelda, et võidab ka valitsus, kel säilib võimalus rohegaasi tarbijaskonda kasvatada. Siiski oleks riigi toetavam hoiak alternatiivkütuste kasutamisele teretulnud, sest vabaturul kehtivad reeglid ei jäta ruumi keskkonnasäästlikke võtteid praktiseerida.

Euroopa Liidu nõuetest tulenev taastuvenergia osakaal sõidukites peab 2020. aastaks küündima kümne protsendini. Viimaste ühistranspordihangete käigus on omavalitsused üles näidanud head eeskuju ning nõudnud keskkonnasäästlike sõidukite osalist kasutuselevõttu. Tegelikkuses käib see liiga aeglaselt, sest stiimul laialdasemaks muutuseks on olematu.

Usun, et enamikul transpordisektoris tegutsevatel Eesti ettevõtetel pole keskkonnasäästu vastu midagi, kuid kuni tavapärane diiselsõiduk on kõige odavam viis reisija ühest kohast teise toimetamisel, märkimisväärset arengut ei ole.

Olen seda meelt, et ettevõtted võiksid saada hangetel osaledes õiguse valida keskkonnahoidlike tehnoloogiate vahel.

Riiki huvitab peamiselt tehnoloogialiigi kogu CO2 emissioon, milles võetakse arvesse tootmisel ja transpordil tekkivad heitmed. Kohalikul tasandil on tähtis heitgaaside puhtus ja tekkiv müra. Neid näitajaid kombineerides saaks hangetesse kirjutada punktisüsteemi, mis eelistaks kõige konkurentsivõimelisema hinnaga maksimaalset keskkonnasäästu andvat tehnoloogiat.

Kui gaasibussid vähendavad CO2 heitmeid  võrreldes tavapäraste diiselbussidega 15–20 protsenti, siis biogaasi kasutades suureneks keskkonnasääst 90 protsendini. Samaväärse keskkonnasäästu annavad ka bioetanoolil töötavad bussid. Teise põlvkonna biodiisel HVO on võrreldes praeguste lahendustega selgelt roheline kütus.

Võimalik, et Tartu linn ongi teinud praeguse tehnoloogia arengu juures kõige optimaalsema otsuse. Linnavalitsuse lubadus kirjutada hange 100% gaasibussidele on äärmiselt positiivne. Sealjuures on Tartu linn hea eeskuju dereguleerimise osas, andes firmadele voli otsustada depoo ja tankimise üle.

Otsus mitte ehitada bussidepood on praegustes oludes mõistetav, sest lisaks kallimatele gaasibussidele survestab ka depooehitus linnakassat. Ehituse planeeritud maksumus oli arvestatava suurusega, ent sellise mahuga projektide puhul kipub eelarve tihti lõhki minema.

Vedajate jaoks läheb pakkumise koostamine hankeks keerukamaks, sest tuleb leida viis busside kõige efektiivsemaks surugaasiga tankimiseks. Kuid kuna surugaas on maailmas juba laialt levinud mootorikütus ning lahendusepakkujaid jagub, leidub Tartule kindlasti sobilik lahendus.

Kuigi praegu tundub maailmas laialt töötavatest keskkonnasäästlikest lahendustest olevat kõige kättesaadavam valik gaasibussid, siis juba nüüd peaks vaatama homsesse ning mõtlema hanketingimusi koostades tuleviku peale.

Bussinduses on tõenäoliselt üsna varsti kasutuses elekter ja vesinik. Valikuid tekib veelgi juurde ning kõiki võimalusi ei pruugita alati märgata. Siin saaks bussiettevõtted olla oma teadmistega riigile oluline koostööpartner ning tulla etteantud raamistikus välja parima lahendusega.

 

 

 

Priit Lomp: Suur-Tartu suure plaani segasevõitu algus

Tartu linn on kogu maakonnale üsna ootamatult asunud haldusreformiteemalises aruteluringis vestlust vedama. Kuidas saaks teisiti nimetada ühinemiskõneluste plaani väga kiireloomulist tekkimist olukorras, kus kõigi asjaosalistega pole jõutud enne eelnõu ülesriputamist linna koduleheküljele kohtudagi. Nüüdsed kohtumised algavad tõenäoliselt vabanduste ja selgitustega, mis omakorda viib fookuse arutelu põhiteemalt veidi kõrvale.

Koostöökohtade väljaselgitamine ja lisavõimaluste otsimine ühistegevuseks on kindlasti kõigi omavalitsusjuhtide ühine huvi, kuid olles tutvunud linnavalitsuses menetletud eelnõuga, tekitab see mitmeid muremõtteid.

Vallad pole puugid

Taustsüsteemi mittetundjale jäetakse naabritest kohati mulje kui puukidest, kes kasutavad linna hüvesid, aga teenitu koguneb koduvalla kukrusse.

Üldharidus- ja huvikoolid, jäätmejaamad ja loomade varjupaik – sõltumata valdkonnast on enamikul valdadel linnaga koostöölepingud, mille alusel makstakse mõnel juhul linnale kinni nii valmisolek valla elanikku  teenindada kui ka eraldi tasu teenuse kasutamise eest.

Meie kohtusime Haaslava vallamajas linnapea ja volikogu esimehega suurest linnast hommikul kell 9. Järgmise võimaliku kohtumise võiksime korraldada ükskõik missuguses Tartu ümbruse vallakeskuses, kuid tunnikene varem, sest igaüks, kes hommikusel tipptunnil linnaservas liikunud, teab ka ise, et autovool on eranditult mõlemasuunaline.

Haaslava vald on samuti tellinud Positiumilt mobiilpositsioneerimise uuringu, mille järgi on linna poole liikujate arv igal hommikul 445, kuid linnast Haaslava poole on sõitmas 147 inimest. Meie suunas on voog seega küll väiksem, kuid siiski olemas ja märkimisväärne.

Suhtumine väikevenda

Enim muret teeb otsuse eelnõus lause «Lasteasutuste ja koolivõrgu optimeerimine arvestades elanikkonna tegelikke vajadusi on jätkusuutlik ning kogu piirkonna arengut ning konkurentsivõimet suurendav ning võimaldab vähendada asutuste haldusressurssi». Keeruline lause, kuid pannes ühte lausesse optimeerimise, konkurentsivõime suurendamise ja haldusressursi vähendamise, ei tasu oodata linnaäärsete valdade kolleegidelt aplausi.

Sarnast lähenemist on riik oma «väikevendade» – omavalitsuste – aadressil kasutanud juba aastaid juhtumitel, kui kusagilt hakatakse ära võtma näiteks päästekomandot või postipunkti, kui plaanitakse vähendada omavalitsuste tulubaasi või siis ka nüüd, kui räägitakse haldusreformi tegemisest.

Küsisin linnaisadelt, kas nad on ikka arvutanud, kui palju maksab valla pidamine linna reeglite järgi. Väideti, et kõik on läbi kaalutud, kuid luban endale siinkohal illustreeriva näite.

Enamik Tartumaa omavalitsusi korraldab talvist teehooldust kogu oma territooriumil sõltumata sellest, kas tegemist on kohaliku omavalitsuse omandis oleva tee või erateega.

Teed on vallas elutähtsad ja kuigi nad pole seoses kroonilise alarahastusega ideaalses korras, ei saa me ignoreerida, et ka metsa taga on inimene, kes sõltumata sellest, et ta maareformi tulemusel kasutab naabrimehele kuuluvat ligipääsuteed, tahab minna tööle, kooli, poodi või arsti juurde.

Mis läheks paremaks?

Eelnõu kokkuvõtvas osas kirjutatakse, et «tänaste valdade jaoks tähendaks keskne eelarve täiesti uusi võimalusi, kus finantspotentsiaal oleks praegusega võrreldes teises suurusjärgus», lisaks antakse suurem kindlus, et «kõik vajalikumad investeeringud saavad teostatud».

Vallad on pidanud väga tähtsaks investeeringuid lastesse ja haridusse.

Linnale kuuluvate koolide puhul loeme tihti meediast hoopis kokkuvõtteid ühe või teise koolimaja katastroofilisest seisust.

Praegu ametis olevad linnajuhid küll püüavad olukorda jõuliselt parandada, kuid tuletagem meelde, et juba üsna pikka aega on Tartut juhitud kindlalt-edasi-põhimõttel, aga ometi pole varasematel aastatel saanud linnavolikogu heakskiitu «kõik vajalikud investeeringud».

Investeeringu objektiks võib pidada ka inimest ning mina kahtlen siiralt, kas on näha Sillaotsa kooli lasteaia- ja kooliõpetajate kätemerd, kelle ametikaaslased Tartus on vähem tasustatud.

Tartu on kindlasti heade mõtete linn.

Väga hea mõte on teha naabritega veelgi suuremat koostööd, kuid järgmine kord ootame kindlasti ka niisama positiivses võtmes kirjutatud eelnõu, nagu on seni olnud meie avameelne ja loodetavasti teineteist mõistev vestlusring.

Palts: PKC otsus on mõistetav

Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts ütles PKC koondamist kommenteerides, et majanduslikult on koondamise otsus põhjendatav.

«Kui riikide palgaerinevused on niivõrd suured ja töö on tööjõumahukas, siis on otsus ka mõistetav. Leeduga on meil keskmise palga vahe enam kui veerand. Venemaaga veelgi suurem. Kuna palk on üheks suuremaks kulukomponendiks, siis on selline otsus mõistetav,» ütles ta.

Lisaks tuleb tema sõnul ettevõtjat tunnustada selle eest, et omalt poolt antakse võimalikult varakult koondamisest ette teada. «See võimaldab koheselt ka reageerida ja valmistuda. Inimeste jaoks on kahtlemata tegemist negatiivse löögiga, kuid ka koondatavatele on võimalikult varane info oluline,» selgitas ta.

Kaljurand: me ei suuda oma saatkondade võrgustikku enam üleval pidada

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul tuleb lähiajal tõsiselt mõelda Eesti saatkondade sulgemisele, sest praegust saatkondade võrgustikku ei suuda riik enam hoida.

Kaljurand ütles täna riigikogus toimunud välispoliitika arutelul, et lähiajal vaadatakse üle nii välisministeeriumi funktsioonid kui struktuur. Tema sõnul tuleb tõsiselt mõelda ka saatkondade sulgemisele.

«Siiamaani me oleme saatkondi avanud, kuid arvestades praegust rahvusvahelist pilti, arvestades rahalist ressurssi, arvestades inimesi, kes välisministeeriumis töötavad, me tunneme, et me ei suuda enam üleval pidada sellist saatkondade võrgustikku,» lausus ta.

Kaljurand lubas, et seda, milline saab saatkondade võrgustik olema, arutab ta lähiajal nii riigikogu väliskomisjoni kui valitsuse liikmetega. «Aga mis on oluline – Eesti majandushuvide kaitsmine ja esindamine on ja jääb meie prioriteediks, nii nagu on ja jääb meie prioriteediks meie kodanike kaitsmine,» ütles ta riigikogus.

Parlamendi kaitsekomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Mihkelson leidis samas, et väga keerulist rahvusvahelist olukorda arvestades vajab välisministeerium koondamiste ja saatkondade sulgemise asemel hoopiski lisaressurssi.

«Maailm on sisenenud väga turbulentsesse ajastusse. Eestit otseselt puudutavad julgeolekualased väljakutsed pigem muutuvad lähiaastatel tõsisemaks,» rääkis ta. «Seepärast on paradoksaalne, et Eesti välisteenistuses on täna umbes sama palju või isegi vähem diplomaate kui 2003. aastal. Samuti on ka välisministeeriumi eelarve osa riigieelarves väiksem kui 13 aastat tagasi, enne meie liitumist Euroopa Liidu ja NATOga.»

Tema sõnul on praegu väga aktuaalne rääkida heidutamisest, kuid samas on selge, et just diplomaadid mängivad äärmiselt olulist rolli julgeoleku tagamiseks vajaliku rahvusvahelise keskkonna kujundamisel nii suhetes liitlaste kui kõigi teistega.

Mihkelson märkis, et loomulikult tuleb riigivalitsemist hoida efektiivsena, kuid seda ei tohiks teha riigi julgeoleku ning rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise arvel. «Pelgalt kaitsekulutused ilma targa ja aktiivse diplomaatiata ei pruugi anda meile loodetud tulemust,» ütles ta.

Riiklikud teaduspreemiad saavad Ülo Lepik ja Raimund-Johannes Ubar

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Ülo Lepikule ja Raimund-Johannes Ubarile.

Akadeemik Ülo Lepik on mehaanikateadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tal täitub tänavu 68 aastat teadustööstaaži, mille hulka kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Suurelt osalt tänu Ülo Lepikule on Eesti mehaanikateadus seisnud tugevalt kaardil nii siin- kui sealpool kunagist raudset eesriiet ja praegu kogu maailmas.

Akadeemik Raimund-Johannes Ubar on arvutitehnika teadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli professor. Tema suurimaks panuseks Eesti teadus- ja insenerikogukonnale on rahvusvaheliselt laia tunnustuse pälvinud teaduskoolkonna rajamine. Peaaegu 40 aasta eest tema poolt kasutusele võetud binaarsed otsustusdiagrammid põhjustasid arvutiteaduses ülemaailmse buumi. Tänaseks on neist saanud üks tähtsamaid teoreetilisi mudeleid digitaalsüsteemide projekteerimisel ja diagnostikas.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Urmas Nagel ja Toomas Rõõm (täppisteaduste alal);

• Tõnis Kanger (keemia ja molekulaarbioloogia alal);

• Maarja Kruusmaa (tehnikateaduste alal);

• Sulev Kõks ja Külli Kingo (arstiteaduse alal);

• Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora, Maarja Öpik (geo- ja bioteaduste alal);

• Arne Sellin (põllumajandusteaduste alal);

• Tiina Randma-Liiv (sotsiaalteaduste alal);

• Tõnu-Andrus Tannberg (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

 

Pliimürgistusest terveks ravitud merikotkas lastakse homme loodusesse tagasi

Keskkonnaminister Marko Pomerants vabastab reede hommikul Tartumaal Peipsiääre vallas Varnja piirivalvekordoni juures loodusesse merikotka, kes sattus Eesti maaülikooli ravile seoses pliimürgistusega.

Kell 10 algavale merikotka vabastamisele on oodatud kõik huvilised, kes sooviksid kotkast lähemalt näha ning tunnistada tema majesteetlikku lendu tagasi vabadusse, teatas maaülikool.

Loomaarst ja maaülikooli doktorant Madis Leivits avaldas lootust, et kuna patsient on täiskasvanud emalind, peaks ta peatselt hakkama tegelema pesa ehitamise ja järelkasvu saamisega.

Ta märkis, et igal aastal toob intensiivne jahiperiood kaasa haigete või surnud merikotkaste leide loodusest. Enamikul juhtudel on nende kotkaste haiguse või surma põhjuseks pliimürgistus, sest nad on tarbinud jahitud ulukiliha, mis on saastunud pliiga. Lindudele enamasti surmav plii pärineb kuulidest ja haavlitest, mis on kasutusel jahinduses.

Kuigi juba väga väike kogus pliid on lindudele surmav, pole see ka inimesele ja teistele loomadele kaugeltki ohutu. Leivitsa sõnul ohustab pliimoonaga jahitud ulukiliha tarbimine inimese tervist, kuna sellel on negatiivne mõju pea kõigile elundsüsteemidele, ka vaimsetele võimetele. Leivits paneb jahimeestele südamele, et jahipidamisel kasutataks keskkonnale ja elusorganismidele ohutumat pliivaba laskemoona.

Üldise kurva hooajalise merikotkaste pliimürgistuse taustal on Leivitsal hea meel, et maaülikooli loomakliinikus on õnnestunud üks pliimürgistusega merikotkas elule tagasi aidata. 

«Linnu päästis Tartumaa jahimeeste kiire käitumine. Haige lind toimetati ruttu kliinikusse, kus ta sai agressiivset ravi plii ning mürgistusega kaasnevate komplikatsioonide vastu. Lind on nüüdseks terve ja treenitud ning valmis minema tagasi loodusesse,» rääkis ta.

Loomaarst märkis, et viimane nädal lisab statistikasse veel mitmeid surnud linde. Ühte kliinikusse jõudnud kotkast ei õnnestunud päästa, homme peaks aga Leivitsa kätte jõudma seitse surnud lindu Saaremaalt.

Aastas jõuab Leivitsa kätte üle kümne merikotka, kellest enamik on paraku juba surnud. 2015. aastal jõudis tema hoole alla neli elusat lindu, kellest kaks õnnestus terveks ravida ja loodusesse tagasi lasta. Üks lind eutaneeriti, sest tal oli mitu vana lahtist luumurdu, ning üks lind suri kaugele arenenud mürgistuse tõttu.

Loomaarst kardab, et kuna merikotkas on pelglik liik, kes elab inimestest eemal, siis võib tegemist olla jäämäe tipuga. Tõenäosus merikotkast leida on väike – tehtud katsetes on surnud lindude looduskeskkonnast leidmise tõenäosus olnud alla ühe protsendi.

Wiedemanni keeleauhinna saab tänavu kapten Uno Laur

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna kapten Uno Laurile keelemeheliku pühendumise ning viljaka ja järjepideva töö eest eesti merekeele kaitsmisel, eesti merendusterminoloogia arendamisel, korrastamisel ja levitamisel.

Auhinna suurus on 32 000 eurot.

Kapten Uno Laur on õppinud merendust eesti keeles ja ta peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid korrektsed terminid olemas. 1973. aastal algatas Uno Laur Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. Mereterminoloogia komisjon loodi eelkõige vastukaaluks venestamisele ja selleks, et olemasolevad eestikeelsed mereterminid säiliksid. 2005. aastast kannab komisjon nimetust merekeele nõukoda.

Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel «Mereleksikon» ning 2008. aastal mahukas «Inglise-eesti meresõnaraamat», mille veebivariant on kõigile kättesaadav. «Mereleksikoni» kaasajastamiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia Mereviki, mida pidevalt täiendatakse.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Leelo Tunglale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Vaata siit Wiedemanni keeleauhinna varasemaid laureaate.

Linnaosavalitsus ei saa Rännaku puiestee metsaraiet takistada

Toimetusse helistanud murelik inimene kurtis, et Nõmmel Rännaku puiestee ja Vikerkaare tänava nurga läheduses võetakse ohjeldamatult mände maha.

Postimees pöördus selguse saamiseks Nõmme linnaosavalitsusse. Sealsed ametnikud uurisid asja ja selgus, et tegemist pole lageraiega ja kõik on seaduslik.

«Rännaku pst 32 kinnistu on maatulundusmaa ning siin on omanikul õigus teha metsateatise alusel hooldus- ja uuendusraieid. Metsateatise täidab kinnistu omanik ja see esitatakse kinnitamiseks riiklikule keskkonnaametile. Rännaku pst 32 on lubatud alustada metsa uuendamisega aegjärkse raie teel. See tähendab, et 10-20 aasta jooksul raiutakse puud järk-järgult maha. Vastavalt metsateatisele on seal praegu lubatud raiuda 40 tihumeetrit,» teatas linnaosavalitsus.

«Paraku on kõik seaduslik, raie toimub riigi keskkonnaameti loal. Ja ega keskkonnaametilgi pole midagi teha, nemad päevad lähtuma samamoodi kehtivast seadusandlusest,» nentis Nõmme linnaosavanem Tiit Terik.

Ta rääkis, et kümme aastat tagasi soovis kõnealuse kinnistu omanik alustada Rännaku puiestee ja Vikerkaare tänava nurka jäävas metsatukas arendusega, jaotada kinnistu kuueks väikeelamukrundiks ning metsa asemele maju ehitama hakata. «Nõmme linnaosa valitsus oli sellele plaanile kategooriliselt vastu ning esitatud detailplaneeringu eskiisi ei kooskõlastatud. Nüüd on kümme aastat möödas, maju ehitada ei saa, mets on seni veel alles. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul on omanikul aga õigus teha metsateatise alusel hooldus- ja uuendusraiet,» ütles Terik.

Linnaosavanema hinnangul on väliselt kõik korras: kui maju ehitada ei saa, siis tegeleme linnas seadusliku metsamajandamisega. «Metsaomaniku ülesanne ongi hea seista oma metsa säilimise ja säilitamise eest, aga paraku paistavad selle tegevuse tagant hoopis arendaja kaugemad plaanid. Kui linnaosavalitsus ei lubanud metsas puid langetama hakata, et majadele ruumi teha, saab metsateatise alusel tegeleda metsa uuendamisega aegjärkse raie teel, mille tulemusel raiutakse 10-20 aasta jooksul kinnistult puud järk-järgult maha. Kuna linnas lageraiet teha ei tohi, siis teeme kinnistu puhtaks tasapisi,» kirjeldas Terik Rännaku puiesteel toimuvat.

Ta lisas, et kohalik omavalitsus on siin jõuetu. «Kui linnaosavalitsus soovib Nõmme kui metsalinna rohelust säilitada, lubavad seadused omanikul sae käima tõmmata ja rahulikult toimetada. Pole puid, pole probleemi, 15 aasta pärast saab siis arendusplaanidega taas välja tulla,» lausus Terik ning lisas, et kui metsateatise väljastamise osas puudub riigil kaalutlusõigus, siis detailplaneeringute menetlemisel on linnal see võimalus olemas ning ega need majad metsa asemel üleöö kerkida ei saa.

Haridusmessil saab õppida tulevikuklassis

Haridus- ja infomessil Intellektika seatakse homme Tartu näituste messikeskuses üles tuleviku klassiruum, tutvustatakse õppimisvõimalusi Eestis ning välismaal ja antakse noortele karjäärialast nõu.

Messil saavad noored ülevaate erinevates koolides õpetatavatest erialadest, õppekavadest ja sisseastumistingimustest. Samuti on võimalik uurida, millised on õppimis- ja töötingimused teistes riikides. Kõik selleks, et noored saaksid võimaluse kinnistada oma esialgset kutsevalikut või leida hoopis uusi suundi. Nendele noortele, kel veel edasiõppimisplaanid selged pole, annavad karjäärialast nõu töötukassa ja tööinspektsiooni spetsialistid.

Intellektika 2016 projektijuhi Virge Lompi sõnul on messi eesmärk lihtne – aidata noori edasise haridustee ning karjääri valikul. «Intellektika külastamine annab noortele võimaluse hankida edasiõppimise kohta vajalikku teavet, küsides küsimusi otseallikast, sest kohal on haridusasutused ja organisatsioonid üle Eesti,» ütles ta.

Intellektika eestvedaja selgitas, et messil tehakse koostööd mitmete haridus-ja karjääriedendajatega, et luua noortele põnevaid ja uudseid lahendusi, millega Tartu näituste hallides saaks esmakordselt tutvuda. «Sel aastal seame messikeskuse C-hallis üles uudse «avatud hariduse klassi», et läbi viia näidisõppetunde, kus suhtlemine õpilase ja õpetaja vahel on viidud täiesti uuele tehnoloogilisele, intellektuaalsele ja loovale tasandile,» kirjeldas korraldaja.

Lomp täpsustas, et avatud õppe klassi aitavad tegevuste ja tehnikaga sisustada Ahhaa, Tartu ülikooli haridusuuenduse keskus, Loodusteadusliku hariduse keskus ning Haridustehnoloogia keskus.

Kontrastiks moodsale klassiruumile sisustavad VõruiInstituudi Põlva talurahvamuuseum ja Vana-Võro kultuurikoda vanaaegse klassitoa, millest noored saavad aimu, millistes tingimustes ning milliste õppevahendite abil nende vanavanemad õppisid. Samuti saab proovida krihvli ning tindi ja sulega kirjutamist.

Eksponentidena osalevad korraldaja sõnul ka mitmed huvihariduse ning vaba aja veetmise võimalusi tutvustavad asutused, samuti saab teavet keeleõppevõimaluste kohta.

Intellektikast võtab tänavu osa üle 60 eksponendi. Haridus- ja infomess on külastajatele avatud reedel, 12. veebruaril kell 9-18.

Jätkub Neitsitorni ajalooloengute sari

Laupäeval, 18. veebruaril  kell 14 on Neitsitorni lektooriumisaalis loeng teemal «Neitsitorn Tallinna ajaloos».

«Keskaegne kaitsetorn, kohvik, kodu ning  kunstnike ja kummituste kants, kui katsuda haarata torni lugu kõik ühe tähega. Kuid täna on Neitsitorn, mille ehitamise algusest võib sel aastal täis saada ümmargune 655 aastat,  veel ka muuseum. Ja mäluasutusena  on meil meeldiv  ülesanne kõnelda torni ja seda ümbritseva ala Taani kuninga aia ja ka Tallitorni olulisest rollist linna ligi 800-aastases ajaloos,» rääkis ajaloolane Tõnu Pedaru.

Juba Tallinna linna sünni ja esmamainimise juures, samuti Revali tõusmisel tegusaks hansalinnaks on nii tornil kui aial oma osa. Aga isegi Tallinna taassünnil  moodsaks tööstuslinnaks on paigaga otsene seos.

«Muidugi on torni ja aiaga, nagu ikka sajanditevanuste kohtadega, seotud ka palju linnalegende ja kummituslugusid.  Näiteks, mis pistmist on tornil neitsite või noorte naistega? Kas keskajal oli  Neitsitornis prostituutide vangla, kas siinkandis kummitavad mungad on endised timukad, duellil langenud Toompea noorukid või õnnetud armastajad? Kus võis olla koht, kuhu on 14. sajandil elusalt sisse müüritud süütu aadlineiu Grete?» loetles Pedaru küsimusi, millele tema loengul vastuse saab.

Neitsitornis asunud elumajas ja ateljees on elanud ja töötanud mitmed meie kultuurilukku koha kinnitanud baltisaksa ja eesti kunstnikud ning  loomeinimesed. 1980. aastatel menukaks kohvikuks ja veinibaariks kujunenud Neitsitorn tõi kohale igasugu rahvast nii vennasvabariikidest  kui välismaalt.

Aastatuhandevahetuse järel seisis torn aastaid tühjana ja lagunes räsituna omandivaidluste tõttu. 2013. aasta kevadest tegutseb põhjaliku remondi ja uuenduse läbi teinud Neitsitorn Tallinna linnamuuseumi filiaalina ja  muuseumkohvikuna.

Tõnu Pedaru loeng on Neitsitorni lektooriumis laupäeval, 20.veebruaril kell 14. Pilet maksab neli eurot, mille eest saab ka tassi kohvi ja torniekskursiooni. Vajalik on eelregistreerimine telefonil 601 2751 või meiliaadressil neitsitorn@linnamuuseum.ee.

Venekeelne loeng on kell 16, esineb Josef Kats: «Город-алфавит: монограммы, инициалы, вензеля, аббревиатуры в ппостранстве Таллинна» («Tallinna tähestik: monogrammid, initsiaalid ja teised lühendid linnaruumis»).

Otsinguil käib üha enam vabatahtlikke

Inimeste kadumisest rääkivates uudistes näeme üha sagedamini pildil ja videos otsinguid, millest võtavad osa täiesti tavalised inimesed.

Politsei kinnitusel on ühiskonnas tekkinud vabatahtlike rühmad, keda toob mundrikandjatele appi siiras tahe aidata, ning mingit tasu nad selle eest ei saa. Üsna uus nähtus on üle terve riigi tegutsev ESTSARi võrgustik, mille liikmed nimetavad end operatiivseks pääste- ja otsingugrupiks.

Jõe äärde otsima

Viimati jäid ESTSARi otsijad koos politseinikega Postimehe fotograafi kaadrisse teisipäeval, mil mindi Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale otsima pühapäeva õhtul kadunuks jäänud 34-aastast Raigarit.

Just sellest piirkonnast andis mehe mobiiltelefon Karlova masti signaali veel viis tundi pärast viimast kontakti temaga. Seejärel signaal kadus – telefonil sai kas aku tühjaks või lülitati see välja.

Millise versiooni järgi täpselt otsima mindi, seda mittetulundusühingu ESTSAR juhatuse liige Siim Rohtla ei avaldanud. «Otsingu versioone ja muid üksikasju kommenteerib politsei,» sõnas ta. Otsimine käis teisipäeval kella kaheksani õhtul. Ka eile mindi uuesti otsima.

Sageli vabatahtlike kaasamist korraldanud Põlva politseijaoskonna juht Helmer Hallik nentis, et inimeste otsingud on tavaliselt väga ajakriitilised ettevõtmised. Samuti on need väga töömahukad, eriti maastikel, mistõttu on korrakaitsjad alati tänulikud, kui keegi tahab tulla appi.

Kuid mitte kõik ei sobi aitama. «On tuldud ka keset ööd, kontsakingades ja kokteiliklaas käes,» kirjeldas Hallik. Nendegi inimeste siiras soov on aidata, kuid politsei ei saa nende abi kasutada, sest on oht, et hommikuks võib otsitavaid olla palju rohkem, selgitas ta.

Siiski leidub vabatahtlike organisatsioone, nad on professionaalsed ja ei oota riigiasutuselt vastutasuks mingeid teeneid ega raha. Samuti on neil üsna hea varustus, kogemused ja ka näiteks sügavustest päästmise võimekus, loetles Hallik. ESTSAR on üks neist.

Kes te olete ja miks te seda teete? «Meie vabatahtlikud tegutsevad oma igapäevaelus väga erinevatel aladel,» rääkis Siim Rohtla. Nad on näiteks advokaadid, sõjaväelased, ettevõtjad, ametnikud.

Paides registreeritud ühingu liikmeskond on jaotunud üle Eesti, mis suurendab reageerimisvõimekust. Politseid ja päästeametit ollakse valmis aitama ööpäev läbi, kinnitas Rohtla. «Paljude oskuste ja võimetega inimeste kooslus teeb meist professionaalse seltskonna, kes teab, mida teeb, ja oskab aidata,» ütles ta.

Vabatahtlikkus on Rohtla hinnangul üks võimalikest vormidest, kuidas panustada sisejulgeoleku tagamisse. «Soov abistada oma oskustega niipalju, kui suudame ja saame, on kogu meie seltskonda ühendav motiiv,» rõhutas ta.

Tahe aidata midagi vastu ootamata eristabki ESTSARi paljudest teistest, tõdes Helmer Hallik.

Tartus kaks juhtumit

Kaks viimati teadmata kadunuks jäänud inimest, keda Tartu politsei praegu aktiivselt koos abilistega otsib, on 34-aastane Raigar ja 16-aastane Ingrid. Võimalik, et lehe postkasti jõudmise ajaks on kadunutest uuemaid uudiseid, kuid veel eile õhtul ei teadnud lähedased nende edasisest saatusest midagi.

Liikmeks soovija läbib koolituse

• Kõigile, kes soovivad ESTSARi pääste- ja otsingurühmaga liituda, korraldab MTÜ pääste- ja esmaabikoolituse. Liitumistaotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul. Liikmemaks on 15 eurot aastas.

Allikas: http://www.estsar.ee

Tuludeklaratsiooni esitamine muutub aina lihtsamaks

Tulude deklareerimise peamised muudatused sel aastal puudutavad lisandunud eeltäidetud andmeid ja maksuvaba tulu tõusu.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde sõnul tagab andmete eelnev kontroll sujuva tuludeklaratsiooni esitamise. «Kanname igal aastal deklaratsioonile eeltäidetuna üha rohkem infot, sel aastal on juures näiteks lapse suvetööst saadud tulu ja PRIA toetused, et deklaratsiooni esitamine oleks veelgi lihtsam,» selgitas ta. 

Ka sel aastal saab deklaratsiooni esitada ühe klikiga, kus inimesele kuvatakse kõik teadaolevad andmed koos välja arvutatud tulemusega ühel lehel ja üle jääb ainult vajutada kinnitamise nuppu.

«Lisaks saab maksumaksja deklaratsiooni tulemuse kohta kiire info, mis tähendab seda, et kui näiteks deklareeritakse esimest korda kodulaenu intresse, siis varasema paari päeva asemel annab süsteem automaatselt pea kohe märku, et tuleb esitada lisadokumendid,» lisas Udde.

Olulisemad tulude deklareerimist puudutavad maksumuudatused on tulumaksumäära vähenemine 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse vähenemine varasema kahe protsendi asemel 1,6 protsendile. Samuti kasvas täiendav üldine maksuvaba tulu 1728-lt eurolt 1848 eurole ja täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2640 eurole.

Sel aastal ootab MTA 660 000 deklareerijat ja prognoosib tagastada 90 miljonit eurot, mis on veidi vähem kui möödunud aastal. E-maksuametis/e-tollis saab tuludeklaratsiooni esitada hiljemalt 15. veebruarist, samal ajal algab ka teenindusbüroodes eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükk.

Esimeste tulumaksutagastustega e-deklareerijatele alustatakse hiljemalt 29. veebruaril, tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 31. märtsil. Kauem läheb nende deklaratsioonide töötlemisega, mis esitatakse paberil.

Kiiremini saavad tulumaksu tagastuse need maksumaksjad, kes esitavad deklaratsiooni elektrooniliselt, kelle deklaratsioon ei vaja lisakontrolli, kelle 2014. aasta tuludeklaratsioon oli esitatud hiljemalt 31.03.2015 ning kellel ei olnud olulisi maksuvõlgu perioodil 15.02.2015 kuni 14.02.2016.

Tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on 1. juuli. 3. oktoobril on aga tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg FIE-dele ja nendele, kes deklareerisid kasu vara võõrandamisest või deklareerisid välistulusid.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt, ameti teenindusbüroodest või infotelefonidelt:

  • 880 0810 – deklareerimise kohta käivad küsimused, abi nii paber- kui elektroonilise deklaratsiooni täitmisel
  • 880 0811 – füüsiliste isikute maksustamine

Infotelefonid töötavad esmaspäevast neljapäevani kl 8.30–16.30 ja reedeti 8.30–15.30.

Samuti saab oma küsimuse saata e-postiga fyysisik@emta.ee või e-maksuametis/e-tollis rubriigis «Teated MTA-le».

Hooldekodust ära jalutanud naine sai autolt löögi

Kolmapäeval, 10. veebruaril kella 17.55 ajal juhtus Põltsamaa vallas liiklusõnnetus sõiduauto ja jalakäija vahel. Esialgsetel andmetel kõndis 52-aastane Terje keset sõiduteed ja sai autolt löögi.

Sõiduautot Mitsubishi Carisma juhtinud 27-aastase naise sõnul ei märganud ta vastu sõitnud auto tulede valguses teel kõndinud inimest enne, kui kokkupõrke vältimine ei olnud enam täielikult võimalik.

Juht käitus oskuslikult, keerates rooli vasakule ning vältides seeläbi laupkokkupõrget jalakäijaga. Küll sai teel olnud naine löögi sõiduki küljepeeglilt. 52-aastane naine viidi haiglasse, tema vigastused ei olnud eluohtlikud.

Ühelt poolt oli hämaral vihmasel õhtupoolikul autojuhil raske märgata valgustamata jalakäijat, kes kõndis keset sõiduteed, märkis Lõuna prefektuur. Samuti ei olnud sel teel eraldi valgustust, mis aidanuks inimest märgata ja ohtu vältida. Sellistes tingimustes ongi peamised liiklusohud seotud piiratud nähtavusega, mistõttu tuleb liigeldes olla alati tähelepanelik ning valmis reageerima teele sattuda võivale ohule.

Politsei selgitas, et autoroolis olnud naine oli kaine ning omas juhtimisõigust. Ka vastasid rehvid nõuetele ning naine kasutas nõuetekohaselt turvavarustust. Tema kokkupõrke tagajärjel viga ei saanud.

Lisaks selgitati haiglas, et ka sõiduteel kõndinud naine oli kaine. Selgus, et naine oli sõiduteele jalutama tulnud lähedal asuvast hooldekodust.

Politsei on hooldekodu personaliga juhtunut arutanud ning püütakse leida lahendusi, kuidas välistada patsientide elu ja tervise ohtu sattumine, kui nad peaksid kellelegi ütlemata hooldekodu territooriumilt lahkuma. Varem on patsientide ohtusattumine olnud peamiselt seotud territooriumilt lahkumisega ja mõneks ajaks kadunuks jäämisega, kuni nad üles leitakse.

Kõik liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selgitatakse alustatud väärteomenetluse käigus.

Video: vaata kuidas käis politsei eest põgenenud roolijoodiku kinnipidamine

Teisipäeval püüdis joobes roolikeeraja Tartus politsei eest põgeneda. Kihutades riivas Volkswagen Sharan ka kõnniteel kõndinud naist. Politsei surus masina koos mehega tee serva Jaama ja Puiestee tänava ristmikul.

Avariid nõuavad bussis sõitjatelt ümberharjumist

Üks hukkunu ja veerandsada vigastatut ehk kaks hiljutist ränka bussiõnnetust Eestis pani politseinikke eile Viljandimaal liinibussides turvavööde kasutamist kontrollima.

 

Kui esimeses ülevaadatud bussis polnud 14 sõitjast turvavöö kinnitatud ühelgi, siis teises oli see kinnitamata veerandil ehk 29-st inimesest seitsmel. Ning kui politseinikud astusid õhtupoolikul Suure-Jaani vallas Epra bussipeatuses ühissõidukisse, siis olid kõik selle kaheksa sõitjat rihmaga kinni.

Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam tõdes eile, et info politsei kontrollaktsioonist liikus kiiresti ning pani inimesi teistmoodi käituma. Seetõttu on olukorrast keeruline ausat pilti saada.

«Hea tulemus oleks muidugi see, kui turvavöö kinnitataks ikkagi sõidu eel ning iseenda elu ja tervise nimel, mitte politsei sekkumise pärast,» lausus Sadam.

Kontrollimisega juhiti inimeste tähelepanu sellele, et turvavöö tuleb kinnitada ka bussis.

Ainus abi

«Viimase aja traagiliste liiklusõnnetuste näitel on üheselt selge, et turvavarustuse kasutamine bussisõidul on kahjuks pigem erand kui trend,» rääkis Alar Sadam. «Püüame vahetu sekkumisega inimeste käitumist ja suhtumist selles osas tugevamalt mõjutada, sest õnnetuse korral on turvavöö ainus abi, mis vigastuste raskusastet võib vähendada.»

Trahve politsei kinnitusel aktsiooni käigus ei tehtud ning inimesed suhtusid kordnike tegevusse mõistvalt. Põhjendusi, miks turvavöö lahti on jäänud, oli seinast seina: kes ütles, et vööd ei saa istme vahelt kätte, kes viipas, et bussis on ilma vöötagi kitsas.

Ühel suure kehakaaluga inimesel ei olnud võimalik rihma kasutada, sest see ei ulatunud talle ümber. Politsei pressiesindaja Kerly Peitel ütles, et selle juhtumi tõttu asuti välja selgitama, kas tolle vöö pikkus vastab nõuetele ning mida saaks analoogsete olukordade puhul ette võtta.

Bussifirma Atko Grupp siinse piirkonna juhataja Tõnu Naar kiitis politseinike ettevõtmise heaks, viidates samuti kahele raskele õnnetusele.

Pole harjunud

«Seni ei ole inimesed harjunud bussis turvavööd kinnitama, aga ma usun, et ajapikku selline komme juurdub,» ütles Tõnu Naar. Ta lisas, et bussides on küll igal istmereal turvavöö kinnitamist meelde tuletav silt ning ka bussijuht võib sellele tähelepanu juhtida, kuid lõpuks on ikkagi igaühe enda teha, kas ta tõmbab rihma peale või mitte.

«On ju mõeldamatu, et bussijuht hakkab iga peatuse juures kontrollima, kas kõigil on turvavöö kinni,» märkis ta.

29. jaanuari öösel sõitis Jõhvi–Tartu maanteel kraavi ja vajus külili Lux Expressi buss. Viga sai 12 inimest, kellest üks kaotas õnnetuse tõttu käe.

8. veebruaril põrkas samal maanteel Simple Expressi liinibuss kokku Leedu numbrimärke kandva veoautoga, mille juht oli kaotanud masina üle kontrolli ning kaldunud vastassuunavööndisse. Kokkupõrkes hukkus bussijuht ja 13 inimest said viga.

Raplamaal põles elumaja maha

Raplamaal põles eile maha kahekorruseline puidust elumaja. 

Häirekeskusele  teatati tulekahjust Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus eile kell 13.09. Tules hävis kahekorruseline puidust elumaja. Hoiti ära tule levik lähedal asuvale kahele kõrvalhoonele.

Päästjad lõpetasid kustutustööd kella 15.52 ajal.

 

Ülekäigurajale jooksnud tüdruk jäi Narvas auto alla

Narvas jäi eile auto alla ülekäigurajale jooksnud 10-aastane tüdruk. Kokku sai eile liiklusõnnetustes kannatada kolm jalakäijat.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 19.45 Narvas Kangelaste tn. 4 juures. 33-aastane Anton sõitis  sõiduautoga Saab 9-5 otsa reguleerimata ülekäigurajale jooksnud 10-aastasele tüdrukule.

Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.

Eile juhtus veel kaks liiklusõnnetust, milles viga said jalakäijad. Kell 17.53 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Bensiini tänava ristmikul, kus 43-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Avensis vasakpööret sooritades otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 64-aastasele Kerstile.

Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.

Kella 17.55 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi - Põltsamaa maantee 42. kilomeetril, kus 27-aastane Jaana sõitis sõiduautoga Mitsubishi Carisma otsa sõiduteel viibinud jalakäijale, 52-aastasele Terjele.

Jalakäija toimetati Viljandi haiglasse.

 

 

Tartus kadunuks jäänud Raigari otsingud jätkuvad

Pühapäeval Tartus kadunuks jäänud Raigar võis esialgsetel andmetel kaduda omal soovil. Politsei on kontrollinud praeguseks erinevaid kohti, kus mees olla võiks, ja linna valvekaameraid, kuid seni tulutult. Nüüd kogutakse infot eraettevõtjatelt, kellel on oma valvekaamerad.

Viimati oli lähedastel Raigariga (sündinud 1982) telefonitsi kontakt pühapäeva, 7. veebruari õhtupoolikul, kui mees oli väidetavasti liikvel Tartu linnas. Kogutud andmetele tuginedes on politseil alust arvata, et mehe elu võib olla ohus.

Sellest johtuvalt asus politsei kohe kadumisteate laekudes mehe asukohta selgitama.

Mehe telefon oli pühapäeval pikalt ühe masti teeninduspiirkonnas ning hilisõhtul see lülitati või lülitus välja. Politsei kinnitab, et varasemalt ei ole mees selliselt ära kadunud.

Patrullid on nüüdseks kontrollinud erinevaid kohti, kus mees viibida võiks. Samuti on kontrollitud erinevaid linna valvekaameraid leidmaks mehe võimalikku liikumissuunda, kuid seni tulutult.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul raskendab kaamerate järgi isiku liikumissuuna tuvastamist asjaolu, et teatud piirkonnad ei jää olemasolevate kaamerate vaatevälja.

«Praegu kogutakse infot eraettevõtjatelt, kellel on oma valvekaamerad ning mille pilti mees jääda võis,» märkis ta.

Teada on, et Raigar võis liikuda Emajõe ääres ning samuti näitab telefoni positsioneerimine tema viimaseks võimalikuks teadaolevaks asukohaks just jõeäärset piirkonda Annelinna ja Karlova linnaosade vahele jääval alal.

Sellest tulenevalt käivitas politsei eile maastikuotsingu, kuhu kaasas oma partnerid, ESTSAR vabatahtlikud. Läbi käidi ulatuslik otsinguala Emajõe kallastel, kuid meest kahjuks ei leitud.

Peiteli selgitusel teostatakse tagaotsimistoimiku raames erinevaid toiminguid, mis võiksid kaasa aidata kadunud inimeste asukoha tuvastamisele ja nende kadumise motiivide selgitamisele.

Raigari juhtumi puhul on tema sõnul esialgse lähedastelt laekunud info pinnalt võimalik öelda, et kadumine ei olnud juhuslik või kuritahtlik, vaid pigem kadunu poolt teadlik tegevus.

«Kõiki täpsemaid asjaolusid kontrollitakse ning lähtuvalt olemasolevast infost planeeritakse ka edasised otsingud,» märkis pressiesindaja.

Raigar on umbes 175 sentimeetrit pikk, turske kehaehituse, siilisoengu ja kergelt habetunud näoga. Kodust lahkudes oli tal seljas musta värvi kapuutsiga jope, mille varrukatel on hallikat värvi triip. Jalas olid tal tumesinised teksased ning tumepruunid jalanõud.

Kõigil, kel on teavet Raigari asukoha kohta või oskavad anda muud abistavat infot, palutakse politseiga ühendust võtta telefonil 7308745 või hädaabinumbril 112.

Narvas jäi kadunuks kodust lahkunud mees

Narva politsei otsib taga keskealist meest, kes lahkus jaanuari keskel Narvas oma kodust ühiselamust ja on juba ligi kuu aega kadunud.

53-aastane Sergei lahkus 15. jaanuaril oma kodust Narva linna ühiselamus. Mees pole tänaseni tagasi tulnud ja tema tuttavatel puudub info mehe asukoha kohta. Sergeil pole mobiiltelefoni kaasas, teatas Ida prefektuur.

Politsei suhtles Sergei naabritega ja tuttavatega, kuid nemad ei tea, kus mees viibida võib. Politsei on kontrollinud erinevaid kohti, kus mees võiks viibida, kuid kahjuks pole see seni tulemust andnud.

Sergei on 174 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega ja kaalub umbes 65 kilogrammi. Mehel oli viimati seljas must nahkjope ja jalas sinised teksapüksid.

Politsei palub kõigil, kes on kirjeldusele vastavat meest näinud, sellest teada anda infotelefonil 612 3000 või 3576049

Vanamemme tapjad kaebavad kohtuotsuse edasi

Vanamemme röövis kohtus süüdi mõistetud ja viieteistkümneks aastaks trellide taha saadetud Sergei Kudrjašov ja Jarmo Kuivkaev kaebavad kohtuotsuse edasi.

Vanemprokurör Sirje Merilo ütles varasemal istungil, et kohtueelsel uurimisel kogutud tõendid andsid alust mõrvasüüdistuseks, kuid kohtus kogutud tõendid ehk vastuolulised ütlused ei anna võimalust kahte kohtualust süüdi mõista ei mõrvas ega tapmises, vaid röövis.

Vanemprokuröri hinnangul olid kohtualuste varasemal istungil antud vastuolulised ütlused taotluslikud. Samas ei ole kahtlust, et Kuivkaev ja Kudrjašov käisid memme juures ja ta leiti järgmise päeva hommikul surnuna. Ohvri vigastuste loetelu on riikliku süüdistaja sõnul muljetavaldavalt pikk. Vanemprokurör nõudis kohtult mõlema mehe karistamist röövi eest maksimumkaristusega ehk 15 aastat vabaduse kaotust. Kohus selle ka eelmise nädala esmaspäeval rahuldas.

Vähe sellest, et vanemprokurör oli sunnitud mõrvasüüdistuse ümber kvalifitseerima süüdistuseks röövis. Kudrjašovi kaitsja taotles kohtult oma kaitsealusele esitatud röövisüüdistuse ümber kvalifitseerimist süüdistuseks varguses.

Kuuivkaevule aga oli see juba teine kord, kui teda süüdistati tapmises. Esimesel korral mõned aastad tagasi ta samuti pääses ja mõisteti süüdi kehalises väärkohtlemises.

Esialgse süüdistuse järgi murdsid 25aastane Sergei Kudrjašov ja 31aastane Jarmo Kuivkaev 2014. aasta 19. detsembril sisse Rakveres Uue tänava eramusse, kus elas 93aastane naine. Lisaks paljudele kehavigastustele olid ohvril ka noalöökidest tingitud torke- ja lõikehaavad. Mehed võtsid lahkudes kaasa esemeid koguväärtusega 2030 eurot.

Tallinna elanik pussitas Peterburis mehe surnuks

Vene politsei pidas nädala alguses kinni Peterburis õppiva Tallinna elaniku, kahtlustatuna spordiklubi treeneri surnuks pussitamises, kirjutab uudisteportaal Fontanka.

Politsei kahtlustab 24-aastast Tallinna elanikku Alekseid selles, et ta lõi 5. veebruaril Nekrassovi tänaval tekkinud tüli käigus noaga 25-aastast meest. Esialgsetel andmetel sai tüli alguse ühe tüdruku pärast.

Juhuslikud möödakäijad leidsid verise mehe Nekrassovi tänavalt. Ohvril olid torkehaavad pea, kaela ja rindkere piirkonnas. Kiirabi toimetas spordiklubi treenerina töötanud mehe haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.

Prokuratuur taotleb tallinlase vahi alla võtmist.

Noor naine sõitis Sillamäel jalakäijale otsa

Sillamäel sõitis eile õhtul noor naine autoga otsa ülekäigurada ületanud vanemale sookaaslasele.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 17.59 Sillamäel Kesk tn. 27 juures. 23-aastane Natalja sõitis sõiduautoga  Mercedes Benz A160 otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud ilma helkurita jalakäijale, 68-aastasele Tatianale.

Jalakäija toimetati Ida-Viru keshaiglasse.

Olematut töökohta vahendanud naine mõisteti kelmuses süüdi

Pärnu maakohus mõistis esmaspäeval kokkuleppemenetluses kelmuses süüdi varem sama teo eest karistatud Lea Reegi, kes pakkus inimestele olematut tööd Soomes.

Kohus määras süüdistatavale aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Kohtuotsus ei lähe täitmisele, kui Reek ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab kohtu esitatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Muu hulgas peab ta elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile ja küsima kohtult luba, kui soovib lahkuda elukohast kauemaks kui 15 päevaks.

Peale selle peab Reek tasuma sundrahaks ja kaitsjatasu katteks kokku 741 eurot.

Reeki karistati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kelmust, kui selle on pannud toime isik, kes on varem saatnud korda varguse, kelmuse või omastamise.

Süüdistuse järgi avaldas Reek mullu jaanuaris Pärnu Postimehes, Pärnu Börsis ja Sakalas kuulutused, milles ta pakkus tööd hooldajatele Soomes. Tööst huvitatud inimestelt küsis ta 1000 eurot vahendustasu. Tegelikkuses ei olnud Reegil selle töökoha vahendamise tahet ega võimet.

Kuna ükski tööle soovija polnud nõus Reegile töö vahendamise eest raha maksma, jäi kelmus katsestaadiumisse.

Pärnu maakohus on Reegi sama teo eest 2011. aastal süüdi mõistnud.

Kohtuotsuse teatavaks tegemise järel tundis kohtunik Rubo Kikerpill huvi, kas kohus peaks olema kindel, et Reek enam sama tegu ei korda.

“Ma enam tõesti selliseid asju ei tee,” sõnas Reek pisarsilmil.

“Eelmine kord ütlesite samamoodi,” tõdes kohtunik.

“Tõesti rohkem ei tee,” lubas Reek. “Ma kahetsen, et nii juhtus.”

Kohus saatis põhjuseta kiirabi välja kutsunud mehe arestimajja

Pärnu maakohus otsustas teisipäeval saata otse kohtusaalist arestimajja mehe, kes tegi mullu novembris hädaabinumbrile põhjuseta väljakutse.

1955. aastal sündinud Aleksei sattus seadusega vastuollu mullu 12. novembri õhtul kella 17.12 paiku, kui ta helistas Hiiumaal hädaabinumbrile 112 ja teatas, et tema elukoha köögipõrandal lebab 66-aastane mees ja ta pole kindel, kas ta on teadvusel.

Sündmuskohale kiirustanud meedikud tuvastasid, et väidetaval kannatanul pole midagi viga. Nii põhjustas Aleksei vale väljakutse ja politsei alustas tema suhtes väärteomenetlust.

Teisipäeval astus Aleksei Kärdlas kohtu ette ning pidi vastu võtma 20-päevase aresti. Ühtlasi otsustas kohus, et mees peab arestipäevi kandma hakkama vahetult pärast otsuse kuulutamist.

Taavi Aas: vabandan AS TLT taktitu keelepruugi pärast

Tallinna linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas vabandas Tallinna Linnatarnspordi ASi töötaja üleoleva suhtumise pärast nädalavahetusel juhtunud õnnetusse, kus Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel kukkusid korraga pikali kolm tänavaposti.

«Tallinna linnavalitsus vabandab oma allasutuse Tallinna Linnatarnspordi AS  taktitu keelepruugi pärast. Kõik Tallinna trammide kontaktliinide postid kontrollitakse üle ja vajadusel vahetatakse uute vastu ümber,» ütles Aas.

«Kolme suure läbiroostetanud raudposti  kukkumine Tallinna linna peamagistraalil, kahe suure kesklinna kooli, teatrite jms. läheduses, kus inimeste ja sõidukite  liikumine toimub ööpäevaringselt, on märk sellest, et trammiliinide rekonstrueerimise käigus tehtud uuringud tuleb üle korrata,» ütles Aas. 

«TLT humoristide kohatu võrdlus, et ka jääpurikad võivad  trammiliini postide asemel inimesele pähe kukkuda on enam kui küüniline. Tegelikult on  TLT töötajad teinud juhtunust ka oma järeldused, ekspertiis tuleb põhjalik ja linnakodanikele eluohtlikud kontaktliinide postid, ja mitte ainult postid, vahetatakse välja,» lisas Aas.

Kui kempsus maganud mees ärkas, oli baar juba suletud

Tartus baari tualetis uinunud mees avastas end baari lukustatult. Häire peale kohale sõitnud turvamehed organiseerisid tema välja aitamise.

G4Si pressiesindaja Reimo Raja kinnitas Tartu Postimehele, et laupäeval, 6. veebruari hommikul kella 8.30 paiku sai patrullekipaaž sissetungihäire ühest Tartu kesklinna baarist. Viie minutiga kohale jõudnud turvatöötaja tuvastas, et baar on väliselt korras, kuid üks inimene on sees ega saa välja.

Selgus, et üks baari külastaja oli tualetis magama jäänud. Ärgates avastas ta, et kuna baar suletud ja töötajad lahkunud, ei saagi ta koju minna.

Baari esindajad kutsuti kohale ja suletud baari luku taha jäänud mees päästeti välja. Baar oli seest korras ning mingit kahju ei tekkinud.

Leedu autovargad tegutsevad edasi: Tartumaal ärandati uus BMW

Tartu lennujaama ümbruses asuvast Tõrvandi elamurajoonist varastati reede hommikul taas uus BMW sõiduauto, teo taga on arvatavasti Leedu kuritegelik autovaraste grupeering.

5. veebruaril teatati politseile, et Ülenurme vallas Tõrvandi alevikus varastati BMW 5. seeria Gran Turismo, milles oli ka laste turvatool. Kahju on 25 080 eurot. Väidetavalt saadi piiril olnud turvakaamera salvestuste abil jälile, et auto lahkus Eesti territooriumilt ning on eeldatavasti juba otsaga Leedus.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel nentis, et ilmselt olid teo taga taaskord Leedust pärit autovargad. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Möödunud aasta lõpus pandi luksusautode vargusi Eestis toime ridamisi.

«Näiteks hiljuti muutus üks grupp agressiivseks, kuna tellimus autodele oli sees, kuid sageli oli sobivaid sõidukeid raske leida. Nad on relvastatud, varastatud auto rooli läheb kogenud rallisõitja, kelle ülesanne on igal juhul politsei eest minema sõita. Ja neil on väga hea tehnika.

11. detsembri hommikul teatati politseile, et ühe öö jooksul on varastatud kaks luksusautot: Saku alevikust 2014. aasta 5. seeria BMW ning Laagrist 2013. aasta BMW X6.

Ajavahemikul 14.–15. detsember varastati Pärnus Kaasiku tänavalt maja juurde pargitud maastur Toyota. Kahju oli 45 230 eurot. Põhja prefektuuri haldusalas ärandati musta värvi BMW 530.

Möödunud aastal oktoobri lõpus tabas politsei Leedust pärit autovargad. Uurides nendega kaasas olnud tööriistu, hakkas korrakaitsjatele silma seade, mis pikendab elektroonilise autovõtme signaali nii palju, et ka mitmesaja meetri kaugusel parklas seisva auto uksed avanevad ja mootor käivitub.

Loe pikemalt:

PPA peadirektor Elmar Vaher tunnistas möödunud aasta lõpus, et praeguseks on nad tabanud juba kaks-kolm leedulaste gruppi, kuid teavad kindlalt, et tegutsemas on veel üks seltskond.

Tegemist õppinud kurjategijatega, kellele on antud tellimus Venemaalt või Valgevenest. «Näiteks hiljuti muutus üks grupp agressiivseks, kuna tellimus autodele oli sees, kuid sageli oli sobivaid sõidukeid raske leida. Nad on relvastatud, varastatud auto rooli läheb kogenud rallisõitja, kelle ülesanne on igal juhul politsei eest minema sõita. Ja neil on väga hea tehnika,» rääkis Vaher.

Viru vanglas puhkes evakueerimise käigus mäss

Viru vanglas pani möödunud nädalal üks vang põlema voodi, evakueerimise käigus tekitasid teised vangid mässu.

1. veebruaril süütas vang Viru vangla kambris voodivarustuse. Ametnikud evakueerisid osakonna ja kustutasid põlengu käsikustutitega.

Evakuatsiooni käigus blokeerisid vangid trepikoja. Ametnikud kasutasid vangide vastu pipragaasi ja jõudu. Kahele vangil tuli panna käerauad.

Ametnikud ventileerisid osakonna ja paigutasid vangid tagasi kambritesse.

Viru ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on süütamise osas alustatud kriminaalmenetlust.

 

Kiirabi kutsumine viis mehe hoopis politseisse

Võib juhtuda, et kui kutsud välja kiirabi, võid sattuda hoopis politsei arestikambrisse. Nii juhtus ühe Valgamaa mehega, kes lisaks sai ka korrarikkumise eest trahvi.

«Kas mul ei ole enam õigust kiirabile, mul ei ole õigust nõuandmisele? Mina seda välja enam ei kavatse kannatada,» oli mehe ühe hetkega välja paisatud emotsioon.

K. S., kes oma sõnul sõjaväeinvaliid ja puudega inimene, viidud haigla ooteruumist otse politseisse ja pandud kambrisse. Teisel päeval saadetud üleriieteta – nagu kiirabi ta haiglasse viis – uksest välja. Lisaks väljastatud trahv valeväljakutse eest.

Samas tõdes mees, et tal on politseisse piisavalt «jälgi maha jäänud». «Mulle on tehtud vale kiirabiväljakutse eest trahvi, lausa mitu korda,» on ta suisa tige. «Ja mis see valeväljakutse tähendab, seda ma ei tea, mulle ei seletatud. Kui puudega inimene kutsub kiirabi välja, kas siis see on valeväljakutse?»

Loo teine tahk

Mehe sõnul osutus kurja juureks eelnevalt arstirohu pähe rüübatud jook. «Kiirabi tuli, aga kuna olen juba 60aastane inimene, proovin ennast alati oma jõududega ka ravida. Perearst soovitas juua Bittnerit ja Doppelherzi ja kui neid kasutan, kas see tähendab kohe alkoholijoovet,» hakkab kooruma loo teine tahk. «Aga kiirabi ja politsei ütlevad, et kui oled alkoholijoobes, juba lõhnadega, on kohe valeväljakutse.»

«No mis nad siis tegid? Vaatasid, et süda on korras, lööb, ära surnud veel ei ole, surmatunnistust ei ole vaja kirjutada – siis on kõik korras. Seega olengi alkoholijoobes inimene, kes teeb valeväljakutseid ja tehakse trahvi,» on väidetavalt abita jäänud mees nõutu. Enda sõnul olid tal ühel hetkel isegi närvikrambid.

«Kui kiirabi leiab, et inimene on terve, et ta on suuteline kambris magama, toimetab politsei ta haiglast kambrisse. Haiglas oligi politsei ees ja pandi mind kambrisse, kuna mina olevat alkoholijoobes ega olevat suutnud kirurgi ära oodata. Olevat skandaali teinud, mõnitanud valveõdesid, mistõttu nad leidsid, et mind on vaja kambrisse viia,» on mehel ette laduda terve rida tegevusi, mida tema ei mäleta ennast teinud olevat.

Skandaali ei mäleta

Kas ta siis tegi skandaali? «Loomulikult ei teinud. Istusin ja ootasin, kui korraga sinikuuemees patsutas mulle õlale ja ütles, et tulge nüüd kaasa. Viidi mind politseisse, seal oli kolm meest, mul tuli jälle haigushoog peale, niipalju mul mõistust oli, et kuulsin, kui öeldi: see mängib lolli. Sain ka paar matsu ribikontidesse,» väidab K. S.

«Hommikul tuli valve kontrollima: tundsin end halvasti ja palusin, kas saaks mingit rohtu. Öeldi, et ega siin ole mingi pansionaat, kus rohtu jagatakse. Kella 12 paiku visati jaoskonnast välja. Kui küsisin, kuidas 15 kilomeetri kaugusele koju saan, öeldi: meie transporditeenust ei tee,» keerab meenuv ülekohus jälle mehe närvid pingule.

«Ilmad olid külmad, aga neid see ei huvitanud, nemad olid oma töö teinud. Olin särgiväel, voodist välja võetud, ei mingeid üleriideid. Hea, et telefon kaasas oli: sain sõbrale helistada, tema võttis mu Selveri juurest peale ja viis koju.»

«Ei julgegi endale kiirabi kutsuda: muidu saan sooja toa politseijaoskonnas,» tõdeb mees, kes mitmel korral trahvi saanud. «Viimati 80 eurot. Sellega on mulle tehtud selgeks, et ma ei tohi enam kiirabi välja kutsuda.»

Meedikud tulid koos politseiga

Häirekeskuse avalike suhete juht Jana Padrik kinnitas, et 5. jaanuaril tuli isikult häirekeskusele kaks hädaabikõnet. «Häirekeskus saatis mõlemal korral korrektselt ja õigeaegselt välja kiirabi, kes käis kohal. Teisel korral soovis kiirabibrigaad läbi häirekeskuse sündmuskohale ka politseid, kes käis kohal.»

Padrik lisas, et kui hädaabikõnest selgub kiirabivajadus, menetleb häirekeskus teadet ühetaoliselt meditsiinivaldkonna hädaabiteatena sõltumata sellest, kas isik on kaine või joobes, ning saadab välja kiirabi.

Politsei seletuse järgi teatas Valga kiirabi 5. jaanuaril, et nad soovivad abi, kuna kodanik, kes meditsiinilist abi ei vaja, kutsub korduvalt kiirabi välja. «Patrulli saabudes magas mees oma voodis ning kodus oli ka elukaaslane, kes lubas silma peal hoida. Politsei abi vaja ei läinud,» selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak.

«Teine juhtum viimasest ajast on pärit 7. detsembrist, kui politsei abi palusid haiglatöötajad. Nimelt oli kiirabi toimetanud kodaniku traumapunkti, kus mees käitus teisi häirival viisil: lärmas haigla ruumides, tema kõnemaneer oli solvav ja mõnitav, käitumine agressiivne ning see põhjustas haigla töötajates hirmu,» tõi Gonjak välja ühe eelnenud juhtumi, mida ilmselt ka mees oma jutus mainis.

Trahv korrarikkumise eest

Tookord toimetas politsei mehe kainenema ja selle juhtumi osas alustati väärteomenetlus avaliku korra rikkumise asjus, mis nüüdseks on lõpetatud. Mehele määrati karistuseks rahatrahv.

Jutt on sellestsamast avaliku korra rikkumise eest saadud trahvist, mida mees tõlgendas trahvina valeväljakutse eest.

«Valeväljakutse eest saab trahvi määrata küll ja seda on ka tehtud. See, millisel juhul tegijat reaalselt karistatakse ja millal piirdutakse vestluse või hoiatusega, sõltub konkreetsest situatsioonist ja asjaoludest. Karistusseadustiku järgi võib eritalitusele vale väljakutse teinule mõista karistuseks kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi või kuni 30päevase aresti,» selgitas Gonjak.

Tasub silmas pidada, et valeväljakutset tehes võib selle tegija võtta võimaluse tõelisel abivajajal sel hetkel abi saada, kuna politsei, kiirabi või päästjad on hõivatud. See ongi sellise tegevuse kõige kaalukam aspekt.

See, ühelt poolt subjektiivne, teisalt ametkondade registreeritud faktidel põhinev nägemus loole laseb mõista, et joobes olek ei välista tegelikult arstiabi saamist ja trahvi tegemise võimalus valeväljakutse eest on küll olemas, kuid alati seda ei rakendata. See paneb ka mõtlema kiirabitöötajate keerulisele ametile, sest nemad lähevad väljakutsele, teadmata, milline olukord neid seal tegelikult ees ootab.

Kõnniteel jalakäijale otsa sõitnud autojuht viis kannatanu haiglasse

Viljandis sõitis autojuht otsa kõnniteel liikunud jalakäijale ning viis vigastatud mehe ise haiglasse.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 17.50 ajal Viljandis Riia maantee 79 juures. 26-aastane Sander sooritas sõiduautoga Audi A4 Avant vasakpööret ja sõitis otsa kõnniteel liikunud jalakäijale 84-aastasele Eduardile.

Sõiduki juht toimetas jalakäija Viljandi haiglasse. 

Värska lahest leiti uppunud mees

Põlva maakonnast Värska lahest leiti eile hommikul uppunud mees.

Päästjad said väljakutse eile hommikul kella 10.21 ajal Põlva maakonnast Värska vallast Lobotka küla lähedalt. Päästjad tõid Värska lahel läbi jää vajunud ja uppunud mehe kaldale.

Kaubik sõitis otsa eakale jalakäijale

Tallinnas sõitis eile päeval kaubik otsa eakale jalakäijale, politsei palub pealtnägijate abi asjaolude selgitamisel.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 13.59 ajal Tallinnas Tööstuse ja Salme tänavate ristmikul. 50-aastane Juri sõitis kaubikuga Volkswagen Crafter reguleerimata ülekäigurajal otsa jalakäijale, 80-aastasele Miraldale.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile pohja.lmt@politsei.ee

Reporter.ee video: politsei palub abi - kas tunned neid prügikastipeksjaid?

Politsei otsib isikuid, kes Valga linnas turvakaamera pihta panid ja prügikaste peksid. Need, kes mehed ära tunnevad, võiks sellest teada anda politseile.

Kohus saatis oma ema tapnud naise pikaks ajaks vangi

Harju maakohtus saatis esmaspäeval pikaks ajaks vangi oma ema tapnud 36-aastase Natalja.

Kohus leidis, et naise süü tapmises on tõendatud ja tal tuleb selle eest kanda kaheksa-aastast vangistust.

Kohtus tunnistas oma süüd ka Natalja ise.

Uurimisandmetel toimus veretöö mullu mais, kui 36-aastane Natalja tarvitas koos tuttavatega alkoholi ja läks tülli oma emaga. Eeluurimisel kogutud andmetel haaras Natalja noa ja pussitas diivanil lebanud ema rindu.

Sündmuskohale saabunud meedikutel ei õnnestunud ohvrit enam elustada.

Politsei pidas Natalja kinni ja prokuratuur esitas talle kohtueelse menetluse lõppedes süüdistuse tapmises.

Video: teadlased tuvastasid esmakordselt gravitatsioonilaine olemasolu

Teadlaste sõnul suudeti viimaks vaatluse teel tuvastada gravitatsioonilaine, mille olemasolu ennustas sajandi eest Saksa füüsik Albert Einstein.

Avaldus põhjustab suurt elevust füüsikute ja astronoomide seas. Teadlaste sõnul avab see uusi võimalusi kosmose vaatlemiseks.

Teadlastel on aastaid olnud kaudseid tõendeid aegruumi värelustena universumis liikuvate gravitatsioonilainete olemasolust. Nüüd suutis rahvusvaheline astrofüüsikute meeskond 1,1 miljardi dollarise instrumendiga kahe musta augu kokkupõrget vaadeldes ühe sellise laine ka tuvastada.

Ühe teadlase sõnul on kõnealune saavutus võrdväärne hetkega, mil itaallane Galileo Galilei võttis kätte teleskoobi ja hakkas sellega planeete vaatlema.

Kokkupõrke simulatsioon.

Kuu-raamat jagab teadmisi Maa kaaslasest

Pärismuskultuuri edendaja Mikk Sarv on kirjutanud raamatu «Kuu». Ta võtab omal moel kokku teadmised, mis on kogutud tervele inimkonnale ja kogunisti Maale endale väga vajaliku kaaslase kohta.

«Kuu on enam kui kolme ja poole miljardi aasta jooksul olnud tingimuste looja ja hoidja elu tekkimiseks, põhjustades Maa peal aastaaegade vaheldumist, ookeanide tõuse ja mõõnu ning veel palju muud, mis pole nii silmanähtavalt tajutav,» märgib ta sissejuhatuses.

11 peatükki

Raamat on jaotatud 11 peatükiks ning lõpusõnade ja viidete osaks. Neist saab lugeda muu hulgas Kuu-uurimisest ja Kuu-uurijatest, kaheksast Kuu faasist, Kuu kuuest ajast meie rahvapärimuses, Kuu vaatlemisest ja kuukalendritest. Vanad eestlased teadsid, millises Kuu faasis ja ajas (pehme ja kõva aeg) mingit tegevust alustada.

Omaette peatükkides on antud teadmisi tervise ja Kuu ning taimede ja Kuu seostest. Viimane peatükk pakub lugejaile teemakohaseid vanasõnu, mõistatusi, muinasjutte ja muud rahvapärimust.

Tähtsal kohal on Mikk Sarve raamatus Eestis praegugi tarvitatavad sirvilauad. «Oleme vist ainus rahvas maailmas, kes on taas kasutusele võtnud ruunikalendrid ehk sirvilauad. Veel pool tuhat aastat tagasi olid need levinud üle kogu Euroopa,» kirjutab ta.

Ruunikalendrid

Esimesed sellised meieaegsed sirvilauad koostas Mikk Sarve andmetel Kaido Kama 1978. aastal. «Sellest ajast peale on igal aastal välja antud uued sirvilauad,» lisab autor leheküljel 99.

Leheküljel 135 on veidi teistsugune aastaarv: «Kuu jagunemise kuueks viiepäevaseks faasiks võttis aluseks Kaido Kama, kes koostas 1979. aastal tänapäevased eesti ruunikalendrid ehk sirvilauad paberil, mida antakse jätkuvalt igal aastal välja.»

Raamatut kaunistavad rohked fotod Kuust. Need on üles võtnud ja kohati kommentaaridega varustanud Martin Vällik. Ta on jaganud ka soovitusi Maa kaaslase pildistamiseks.

Kirjastuse teatel toimub «Kuu» esitlus 12. veebruaril kell 17.30 Tasku keskuses. Mikk Sarvega koos on vestlusringis tema abikaasa, bioloog ja loodusraamatute autor Kristel Vilbaste, folklorist Mare Kõiva ja astrofüüsik Jaan Einasto, kes on ka «Kuu» raamatu konsultant.

Video: Costa Rical lõksus olnud migrandid saabusid Mehhikosse

Costa Rica ja Nicaragua piiril on alates novembrist lõksus umbes 8000 kuubalast, sest Nicaragua süüdistas oma naaberriiki humanitaarkriisi tekitamises ning sulges oma riigipiiri pärast seda, kui Costa Rica oli väljastanud umbes 1000 kuubalasele transiitviisa. Ühe migrandi sõnul võiks Mehhiko tegutsemine olla eeskujuks nii maailmale kui Ladina-Ameerikale.

Costa Rical lõksus olnud 113 Kuuba migranti saabusid eile Mehhiko piirilinna Nuevo Laredo. Grupp migrante, kelle seas on nii lapsi, rasedaid kui vanureid, saabusid Nuevo Laredosse Costa Rica linnast Liberia.

Migrantide arv Kuubalt on viimasel ajal märgatavalt kasvanud pärast USA ja Kuuba suhete normaliseerumist. Kuubalastest migrandid kardavad, et asüülitaotlemine võib nende jaoks muutuda lähiajal oluliselt raskemaks või sootuks lõppeda. Hetkel on aga migrandid lõksus kogu Costa Ricas ja Kesk-Ameerikas. 

Video: Johnny Depp kehastus Donald Trumpiks

Pärast New Hampshire'i peetud eelvalimisi linastus järgmisel päeval filmiveebisaidil funnyordie.com paroodiafilm Donald Trump'ist endast. Presidendikandidaadist ärimagnaati kehastas 50-minutlises mokumentaalfilmis Johnny Depp.

Paroodia toimub umbes 1987. aastal, kui kinnisvaramogul Donald Trump avalikustas oma esimese kirjandusteose «Trump: The Art of Deal». Too kirjutis on Donald Trumpi kõige enimmüüdud teos.

Satiirfilmi lavastaja on Ron Howard, kes on lavastanud ka «Da Vinci kood'i» ja nelja Oscariga pärjatud romantilise draama «Piinatud geenius».

Filmi saab tasuta vaadata funnyordie.com veebisaidil.

Video: Türgi rannavalve päästis Egeuse merelt üksiku merehädalise

Türgi rannavalve oli Egeuse mere kohal tegemas regulaarset vaatluslendu, kui vees märgati uppuva laeva vööri külge klammerdunud hädas sõjapõgenikku. Mees päästeti.

 

Rannavalve sõnul oli laevas 34 inimest, kellest 27 uppusid ning 6 jäi kadunuks. Laev oli teel Lesbose saarele. 

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni teatel on Euroopasse saabunud rohkem kui 76 000 sõjapõgenikku. Päevas saabub Euroopasse keskmiselt 2000 migranti. See arv on kümme korda suurem kui see oli aasta tagasi.

Video: kandidaatlinn Pariis avalikustas 2024. aasta olümpiamängude logo

Teisipäeva õhtul avalikustas kandidaatlinn Pariis efektse valgusshow'ga triumfikaarel 2024. aasta olümpiamängude logo. Logo koosneb värvilistest lintidest, mis moodustavad numbri 24 ja samal ajal kujutavad need Eiffeli torni.

Pariisis toimusid viimati olümpiamängud aastatel 1900 ja 1924. Olümpialinnaks kandideeriti ka aastaks 2012, kuid siis jäädi alla Londonile.

2024. aasta olümpiamängude kandidaatlinnad on veel Los Angeles, Rooma ja Budapest. Rahvusvaheline Olümpiakomitee valib olümpialinna 2017. aastal Peruus.

Video: timelapse video äikesetormidest rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardalt

Briti astronaut Tim Peake jagas timelapse videot äikesetormidest, mis on tehtud rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardalt. Video on salvestatud hetkel, kui ISS lendas üle Põhja-Aafrika ja Türgi Venemaa poole.

Tim Peake on esimene Suurbritannia astronaut, kes on käinud avakosmoses. Endine armeeohvitser lendas kuuekuulisele kosmosemissioonile eelmise aasta detsembris.

Video: märatsev elevant lõhkus India külas poode ja elumaju

Täna hommikul ajas metsik elevant oma möiretega magava külarahva Indias Lääne-Bengali osariigis asuvas Ektiasal'i külas üles. Inimesed nägid tänavale joostes märatsevat elevanti, kes lõhkus poode ja elumaju. Kahjustada sai umbes 100 hoonet. Vigastatuid ei ole.

Inimesed jäävad Indias viimasel ajal tihti erinevatele metsloomadele ette ning selle põhjuseks on loomade elupaikade hävitamine. Nädalavahetusel eksis Karnataka osariigis Bangalore linnas kooli leopard, kes vigastas seal kuut inimest.

Video: Rongiõnnetuses Saksamaal sai surma vähemalt kümme inimest

Saksamaa lõunaosas sai täna hommikul kahe rongi kokkupõrkes surma vähemalt kümme ja vigastada üle 100 inimese, neist 18 raskelt.

Politsei pressiesindaja Stefan Sonntag ütles uudisteagentuurile, et kaks kohalikku rongi põrkasid kokku enne kella seitset hommikul Baieri liidumaal Münchenist 60 kilomeetri kaugusel Bad Aiblingi lähedal. Mitu vagunit paiskus õnnetuse tagajärjel kummuli, ühe esiots lömastus.

«Meil on nüüd kümme surnut,» ütles politsei pressiesindaja Jürgen Thalmeier.

Raudteelõik kulgeb Holzkirchenist Rosenheimi.

Kuna õnnetuspaigas on väga kitsas, transporditakse vigastatud kopteritega kogumispunkti, kust kiirabi toimetab nad edasi haiglatesse.

Kaheksateist inimest on tõsiselt vigastatud, 90 vigastused on kergemad, lisas ta.

Ohvrite hulgas on mõlema rongi juhid ja kaks konduktorit, ütles kohalik raadio Bayerischer Rundfunk.

«Tegemist on viimaste aastate suurima õnnetusega selles piirkonnas,» ütles Sonntag, kelle sõnul osalesid päästetöödes ka helikopterid, sealhulgas naaberriigis Austriast.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et on Bad Aiblingi õnnetusest vapustatud. Ta avaldas kaastunnet hukkunute perekondadele.

Transpordiminister Alexander Dobrindt ütles, et raudteelõik on varustatud automaatse pidurdussüsteemiga, mis pidanuks õnnetuse ära hoidma. Sestap uuritakse nüüd, kas tegu oli tehnilise rikke või inimliku veaga.

Rongid põrkasid kokku suurel kiirusel kurvis ja juhid ilmselt ei näinud teineteist enne, kui viimasel hetkel, ütles Dobrindt.

 

Video: Pandabeebi jäi puu otsa lõksu, ema tuli appi

Ameerika Ühendriikides Washingtonis asuv loomaaed jäädvustas videole hetke, kuidas pandabeebi Bei Bei ronis puu otsa ning jäi sinna lõksu. Bei Bei ema Mei Xiang tuli oma võsukesele appi ning aitas pandabeebi turvaliselt puu otsast alla.

Video: Lõõgastav kruiisireis muutus õudusunenäoks

Tuhanded inimesed sõitsid nädalavahetusel «Royal Caribbean» firma kruiisilaevaga New Jersey'st Bahama saartele, kuid lõõgastav kruiisireis muutus õudusunenäoks, sest laev jäi tormi kätte.

Ilmaennustus lubas eelmisel kolmapäeval eelseisvaks nädalavahetuseks kuni 9-meetriseid laineid ja orkaanilähedasi tuuleiile.

Mõned reisijad olid laeva kapteni peale pahased, sest ilmaennustusest hoolimata otsustas ta laevareisi siiski ette võtta ning 4500 reisija ja 1600 meeskonnaliikme elud ohtu seada. Kapten palus reisijatel ja meeskonnaliikmetel püsida kajutites, kuid sellest hoolimata sai kergemaid vigastusi kokku neli inimest.

Laevafirma vabandas reisijate ees ning laev pöördus New Jersey'sse tagasi. Lisaks lubati reisijatele nende piletiraha täies ulatuses tagasi maksta.

Postimehe ristsõna: 11. veebruar 2016

 

Postimehe ristsõna: 10. veebruar 2016

 

Postimehe ristsõna: 9. veebruar 2016