Swedbank: eestlased eelistavad liisimisel väikeautot

Uute autode liisimisel eelistasid inimesed Eestis pea igal teisel juhul väikeautot või väikest keskautot, selgub Swedbanki Eesti eraklientide liisingustatistika analüüsist.

Populaarsuselt teisele kohale uute autode seas jäid maasturid, sh linnamaasturid, mida liisiti iga kolmanda uue autona. Järgnesid keskautod ja mahtuniversaalid.

Swedbanki erakliendi liisingu osakonnajuhataja Tarmo Ulla sõnul tegi teises kvartalis suure hüppe väikeautode liisimine. «Maasturite liisimine jäi enam-vähem samaks, kuid väikeautode eelistajaid oli varasemast rohkem,» märkis ta. 

Samas Läti ja Leedu liisinguturul oli ka teises kvartalis jätkuvalt suurima osakaaluga maasturite, sh linnamaasturite liisimine. Nende kasuks otsustati enam kui 40% uute sõidukite liisimistest. Ka luksusautosid liisiti Lätis ja Leedus teises kvartalis enam kui Eestis.

Kasutatud autode soetamisel olid sõidukite pingeread kõigis kolmes Balti riigis sarnased. Suurima osakaalu ehk kuni 49% moodustas keskautode ja suurte keskautode liisimine, järgnesid maasturid, väikeautod ja väikesed keskautod, mahtuniversaalid ja luksusautod.  «Antud statistikast võib järeldada, et kasutatud auto soetamise korral valib klient pigem suurema auto,» märkis Ulla.

Uute ja kasutatud autode soetamise pingereas kokku olid Eestis võrdsete osakaaludena esindatud nii keskautod, väikeautod kui ka maasturid. Lätis ja Leedus juhtisid kõikide liisitavate autode koondpingereas keskautod ja maasturid, teiste varaklasside sõidukid olid esindatud tagasihoidlikumalt.

Markidest juhib nii uute kui kasutatud autode liisimise edetabelit Eestis Toyota, millele järgnes Volkswageni ja Skoda liisimine. Samal ajal Lätis eelistati Swedbanki analüüsi kohaselt kõige enam liisida Volvosid. Leedus jagunesid eelistused võrdselt Volkswageni, Opeli, Skoda ja vahel.

Järjekordne dopingujuhtum Astanas: keelatud ainega jäi vahele Tour de France'il osalenud rattur

Kui umbes kolm nädalat tagasi pandi dopingu kasutamise eest võistluskeeld Astana meeskonna ratturile Valentin Iglinskile, siis nüüd määrati võistluskeeld ka mehe vennale ja meeskonnakaaslasele Maksim Iglinskile.

Kasahstani rattur andis positiivseks osutunud proovi 1. augustil ehk veidi pärast Tour de France'i, kus ta aitas meeskonnakaaslase Vincenco Nibali üldvõiduni, vahendas ERR Sport.

Kuigi teade Maksimi dopingutarvitamisest tuleb tublisti hiljem tema venna omast, siis kõnealuse proovi andis Maksim 10 päeva enne vend Valentini.

Nii 33-aastase Maksimi kui ka kolm aastat noorema Valentini organismist leiti EPO kasutamise jälgi.

Pelgulinnas peetakse pidu: muhemängud nädalavahetusel

Laupäeval, 4. oktoobril 2014 toimub teist aastat järjest Pelgulinna suurejooneline sügisene asumipidu Pelgulinna Muhemängud.

Muhemängud algavad kell 13 Telliskivi loomelinnaku juurest Jaak Juske ajaloomatkaga mööda Telliskivi tänavat. Muhemängud avatakse kell 14 Pelgulinna Gümnaasiumi hoovil, aadressil Mulla 7.

«Pelgulinna Muhemängud on pidu kohalikelt kohalikele, aga oodatud on kõik huvilised kaugemaltki, sest tegevust jätkub terveks päevaks. Lisaks aktiivsetele tegevustele on terve päev avatud laat, kus müüakse palju põnevat kraami, ning toimub ka hoidiste vahetus,» ütles Pelgulinna Seltsi juhatuse liige ja Muhemängude korraldaja Pille-Maris Arro.

Päeva jooksul saab õppida koduõlle valmistamist, tutvuda taliujumise võimalustega, proovida kätt tuletantsu workshopil, Südameapteegi ettevõtmisel saab mõõta oma tervisenäitajaid ning jälgida jalgratta aeglussõidu võistlust. Lapsed saavad sõita kardi või poniga, meisterdada töötubades ja end proovile panna võistlustel. Kell 14.30 algab debatt «Mis saab Stroomi metsast?», mida modereerib Pelgulinna Gümnaasiumi direktor  Tõnu Piibur.

Esmakordselt Pelgulinna ajaloos pannakse kokku pikim küpsisetort, mis valmib kõigi peoliste kaasabil. Osavõtt on väga lihtne – peolised toovad omavalmistatud küpsisetordi enne kella 17 Pelgulinna Muhemängudele, kus pikk maius kokku pannakse ja seejärel ära süüakse.

Kella 16-st algab Muhemängude kontsert, kus astuvad üles nii kohalikud esinejad, aga ka külalised naaberasumitest ja kaugemaltki. Peaesineja on ansambel Move (Erik Meremaa, Tamur Marjasoo, Imre Eenmaa), kes esitab akustilisi, jazz-rockilikke interpretatsioone heast muusikast.

Seekordne öökino on retrohõnguline – näidatakse Kaljo kiisa mängufilmi «Hullumeelsus». Retrohõngu lisab ka ringvaade enne põhifilmi näitamist.

Pelgulinna Muhemänge korraldab MTÜ Pelgulinna Selts aktiivsete pelgulinlaste toel. Lisainfo Pelgulinna Seltsi kodulehel ja Facebookis.

 

Spordikommentaar. Priit Pullerits: kuhu jäi vanaema?

Kui tõenäoline on, et võistluse tulemus, kas sportlane võidab medali või saab protokolli hoopis nulli, võib sõltuda vanaemast? Väga tõenäoline.

Suve lõpul sõitis Hiinasse Nanjingi noorte olümpiale Eesti koondise suurima medalisoosikuna tollal veel 15-aastane Hans-Christian Hausenberg, Ülenurme gümnaasiumi õpilane. Ta on erakordselt andekas ja võimekas kergejõustiklane, kes uuendanud Eesti rekordeid poolsada korda. Juulis, kuu enne jõuproovi Aasias, viis ta kaugushüppes A-klassi rekordi 7.55-le. Kui Nanjingis pääses ta A-finaali paremuselt teise tulemusega 7.33, näis medalivõit kolm päeva hiljem pelgalt vormistamise küsimus.

Aga läks nii, et medaliheitluses astus Hausenberg kõik neli katset üle. Õhtuleht tituleeris ta kergejõustikuhooaega kokku võttes selle eest aasta nullimeheks.

«Väga nõme,» nendib seepeale Karin Hausenberg, noormehe treener. Ja vanaema.

Null on null, aga igal nullil on oma põhjused. Noisse põhjustesse süüvimine näitab, millistest varjatud pisiasjadest, mida keegi kahtlustadagi ei oska, võib sõltuda kriitilisel hetkel sportlase tulemus.

Karin Hausenberg on lapselaps Hansu (ta kutsub teda esimese eesnime järgi) treeninud juba kümmekond aastat. Ta ütleb, et poiss on olnudki justkui tema laps, sest kui ta sündis, olid ta vanemad hästi noored. Nii treeneri kui vanaemana on ta alati Hansuga võistlustel kaasas käinud. Nende vahel ei valitse pelgalt suur usaldus. See, kui vanaema on kaasas ja võistlustel tema kõrval, annab noormehele emotsionaalse kindlustunde.

Kuid Nanjingi, Hans-Christian Hausenbergi aasta kaalukaimale võistlusele jäi vanaemast treeneril sõitmata. Vägagi tõenäoline, et just seetõttu saigi ta lapselapsest nullipoiss – ja mitte ainult tal, vaid kogu Eesti koondisel jäi Hiinas medal võitmata.

Fakt on see, nagu kinnitab EOK noortespordi projektide juht Merle Kaljurand, et algul kuulus ka Karin Hausenberg nende kandidaatide hulka, keda Eesti kergejõustikuliit oli valmis treenerina Hiinasse läkitama. EOK president Neinar Seli aitas tal isiklikult selleks dokumente joonde ajada. Aga kui Nanjingi sõitev Eesti esindus koostatud sai, avastas Hans-Christian Hausenberg, et tema vanaema ja treenerit seal kirjas pole. Kergejõustikuliit oli kahe treeneri hulka, kes sõidavad viie noore kergejõustiklasega Hii­nasse, mää­ranud teivashüppaja Sander Moldau juhendaja Mikk Jooritsa ning heitetreeneri Hei­ko Väädi, kelle ühtegi õpilast Nanjingis ei startinud.

Kui Karin Hausenberg kergejõustikuliidust uuris, kas äkki on tegu eksitusega, kuulis ta vastuseks, et ei ole – selline on alaliidu otsus. Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi seletas mulle, et kuna Eesti sai kergejõustikus vaid kaks treenerikohta, otsustas alaliit Hiinasse lähetada juhendajad, kellest on nõuandjana kasu tehnilistel aladel.

Tulemuseks oli see, et Eesti suurim medalilootus jäi vihmase ilmaga toimunud medaliheitluses hoojooksuga kimpu, astudes äratõukel üle. Kõigil katsetel, kuigi nihutas iga ebaõnnestumise järel sammumärki pisut tagasi. Viimasele katsele, nagu nägi vanaema veebiülekandes, läks lapselaps juba sedavõrd tujutult, et niisugusena polnud ta teda veel eales näinud. Karin Hausenberg oletab, et raskes olukorras harjumuspärase abi ja toetuse puudumine rebis Hansu vaimselt liimist lahti.

7.54-ga võitnud Hausenbergist aasta vanema venelase Anatoli Japolovi treener tunnistas pärast võistlust, et pidas teiseks kullapretendendiks just Eesti noormeest.

«Ta oli ainuke medalilootus ja tema treenerit ei võetud kaasa, võeti oma sõbrad,» avaldas mulle kahetsust EOK juht Seli. «Mulle ka see ei meeldinud. Kahju, poiss on andekas. Medalist on kahju.»

Teigamägi oli tunnistanud Karin Hausenbergile paar nädalat enne noorte olümpiat Balti matšil, et tema maha jätmine on suur viga. Parandada ei andnud siis enam midagi. «Mul isiklikult on kahju, et seda asja ei räägitud põhjalikumalt läbi,» lisas ta selle nädala algul.

Hans-Christian Hausenbergi nurjunud võistlus näitab, et spordis määravad tulemuse sageli kõige isiklikumad pisiasjad. Sellised, mis pahatihti varjule jäävad. Näiteks maratonijooksja Jane Salumäe on oma elulooraamatus «Agulist maailmaareenile» pihtinud, kuidas kümne aasta jooksul rikkus tema esinemisi pahatihti tollane elukaaslane, kes põhjustas talle hulgaliselt magamata öid, pendeldades tema ja oma endise kallima vahel.

Hausenbergi juhtum kinnitab, et sportlane võib küll olla kehaliselt tugev, aga tema hing ja vaim vajavad hella hoolitsust. Eriti, kui medalit tahta.

Saaremaa ralli toob starti nii varasemad võitjad kui uued esikohanõudjad

Järgmisel nädalavahetusel ehk 10.-11. oktoobril Lääne- ja Kesk-Saaremaa kruusateedel sõidetav järjekorras 47. Saaremaa ralli toob starti nii varasemate aastate võitjaid kui ka kindlasti uusi pretendente selle pika traditsiooniga ralli üldvõidule. 

Kuigi Silveston Saaremaa ralli möödunud aastast üldvõitu pole tänavu kaitsmas Georg Gross ja Raigo Mõlder, siis registreerunute nimekirjast leiame ka möödunud aastate Saaremaa rallide võitjaid. 
 

Tänavusel Saaremaa rallil on taas stardis ralli kahekordne võitja Margus Murakas, kes koos Toomas Kitsinguga võitnud ralli aastatel 2001 ja 2002. 2012. Saaremaa ralli järel teatas Murakas küll karjääri lõpetamisest, kuid kõigi rallisõprade rõõmuks on ta taas stardis. Seekord on Margusele kaarti lugemas poeg Henri ning võistlusmasinaks Ford Fiesta R5.
 
Stardis on ka 2007 Saaremaa ralli võitja Rainer Aus, kes võistles toona koos Kristo Kraagiga. Selle aasta Saaremaa rallil istub tema kõrval Simo Koskinen, kes Ausile kaarti lugemas alates hooajast 2012. 
 
Just viimati nimetatud aastal võitsid Saaremaa ralli Venemaa rallipaar Aleksei Lukjanuk – Aleksei Arnautov, kes stardis ka tänavu ning kes lisaks teisele Saaremaa ralli üldvõidule lähevad püüdma ka Eesti meistrivõistluste absoluutarvestuse meistritiitlit.
 
Kaardilugejatest on tänavuse aasta Saaremaa ralli startijatest kaks võitu ette näidata Kristo Kraagil, kes sai esimese võidu, nagu eelpool mainitud, aastal 2007. ning teise 2009. aastal Georg Grossile kaarti lugedes. Kui möödunud hooajal luges Eesti meistrivõistluste viimasel rallil Kristo kaarti Martin Kangurile, siis sel aastal loeb ta Saaremaa rallil kaarti Rally Estonia avariist taastunud ja comebacki tegevale Raul Jeetsile, kelle kaardilugeja Andrus Toom veel vigastusest taastub. Ühtlasi on see ralli Jeetsile ka nö. heaks võimaluseks taas käsi soojaks sõita, sest 18.-19. oktoober  ootab ees Läti meistrivõistluste viimane ralli, kus enne viimast etappi juhitakse klassi R5 punktiarvestuses.
 
Teine kaardilugeja kellele Saaremaa teedelt varasem võit ette näidata on Kuldar Sikk, kes koos Ott Tänakuga võitsid ralli aastal 2011. Tänavu on Sikk Eesti meistrivõistluste 2WD 1600 klassi arvestuses kaarti lugenud noorele soomlasele Niko-Pekka Nieminenile.
 
Lisaks Jeetsile on Saaremaa rallil come backi tegemas vennad Ago ja Kalle Ahu, kes võitsid E11 klassivõidu hooaja avarallina sõidetud Võru talverallilt, kuid kes peale seda meistrivõistluste arvestusse mitte kuulunud Tallinna rallil teatasid karjääri lõpetamisest. 
 
Tänavu antakse Eesti autoralli meistrivõistlustel koos Eesti Juunioride arvestusega välja üksteist sõitjatele mõeldud meistritiitlit. Nendest kaheksas arvestuses on enne Saaremaa rallit tänavused meistrid juba selgunud: N4 klassis on tänavused meistrikulla omanikud Aleksei Lukjanuk – Aleksei Arnautov  (Mitsubishi Lancer Evo X), 2WD 1600 klassis võitsid meistritiitli Sander Pärn ja James Morgan (Ford Fiesta R2), kes tulid ka esimesteks Eesti Juunioride autoralli meistriteks. 2WD 2000 klassis Kristo Subi ja Teele Sepp (Honda Civic Type-R), E9 klassis Rainer Meus ja Kaupo Vana (Lada VFTS), E11 klassis Toomas Vask ning Taaniel Tigas (BMW M3), E12 klassis Hendrik Kers ja Viljo Vider (Mitsubishi Lancer Evo V) ning E13 ehk veoautode klassis Taavi Niinemets ja Marco Prems (Gaz 51A).
 
Tänavused meistritiitlid on seega veel selgitamisel kolmes võistlusklassis ning neist esimeses ehk EMV 1 klassis on meistrikulla poole teel Saaremaa oma mees Timmu Kõrge, kes peale kahte vahele jäänud meistrivõistluste rallit on taas stardis kaardilugeja Erki Pintsi ja MM Motorsport poolt ettevalmistatud Ford Fiesta R5 võistlusmasinal. Kõrge edu teist kohta hoidva Radik Shaymievi ees on 12 punkti. 
 
Teine arvestus, kus veel meistritiitel lahtine on klass E10, kus enne Silveston Saaremaa rallit klassiliidrid Kristjan Sinik – Martti Meetua (Nissan Sunny), kelle edu Tartu rallil katkestanud Matin Saare ja Allan Heina (VW Golf II) ees on 14 punkti. 
 
Viimane meistrikuld, mis veel enne Saaremaa rallit jagamata, on absoluutarvestus, kus juhtimas Aleksei Lukjanuk – Aleksei Arnautov, nende edu Markus Abrami ja Rein Jõessare (Mitsubishi Lancer EVO X) ees on 26 punkti ja neist vaid punkti kaugusele jäävad  meeskonnakaaslased Roland Murakas ning Kalle Adler (Mitsubishi Lancer EVO X).
 
Hoolimata sellest, et paljudes klassides on juba meistritiitel jagatud, siis lahtised on veel paljude klasside teiste medalite saatused. Kindlasti saab põnev olema ka heitlus 47. Silveston Saaremaa ralli üldvõidule, kus eelpool nimetatud ralli võitjate nimistusse üritavad uute nimedena pääseda koduteedel võistlev Timmu Kõrge, alati kiire Siim Plangi, N4 klassis hooaja avaralli võitnud Roland Murakas, hooaja jooksul häid tulemusi näidanud Markus Abram ning teised kiired sõitjad. 1.oktoobri seisuga on 47.Silveston Saaremaa rallile eelregistreerunud 150 võistluspaari kaheksast riigist. 
 
47. Silveston Saaremaa ralli start antakse traditsiooniliselt Kuressaare keskväljakul, kui reedel, 10. oktoobril kell 18.30 sõidab esimene auto stardipoodiumile. Reedel sõidetakse kruusal kolm esimest katset ja laupäeval, 11. oktoobril sõidetakse Silveston Saaremaa rallil seitse kiiruskatset. Ühtekokku läbitakse kahe päeva jooksul 109,66 katsekilomeetrit. 47. Silveston Saaremaa ralli võitjat saab Kuressaare keskväljakul asuval poodiumil tervitada laupäeval kell 18.00.

Lapsemäng: 17-aastane poiss F1-autosse

Nagu selgub, on F1-autoga kihutamine tõesti lapsemäng – reedel Jaapani GP vabatreeningul istub Toro Rosso rooli äsja 17-aastaseks saanud poisike Max Verstappen. Vormelimaailm on jagunenud kaheks: ühed leiavad, et teismelised ei tohiks maailma mainekaimas võidusõidusarjas võimsat sõiduvahendit ohjata, sest see on ohtlik ja ebaväärikas, teised ei näe selles probleemi – las poiss proovib.

Sel teisipäeval seitsmeteistkümneseks saanud Verstappen lööb F1-sarja vanuserekordi pika puuga ehk kahe aasta ja 122 päevaga, seni kuulus tippmark Jamie Alguersuarile. Mõistagi ei tohi endise vormelisõitja Jos Verstappeni poeg šampanjat rüübata, ka juhiloa saaks ta Hollandis alles 18. eluaasta täitudes ning sõiduauto omanikuks siis, kui saab 19.

Rahvusvaheline Autoliit FIA oli sunnitud tunnistama, et kuninglik vormel on muutunud tõesti liiga lihtsaks, kui lapsedki selle taltsutamisega hakkama saavad, ning peavad plaani muuta see raskemini juhitavaks. Ent samas pidid ametnikud ulatama Verstappenile superlitsentsi, kui too oli läbinud F1-autoga 396 kilomeetrit.

On mis on, Verstappen asub Red Bulli tütartiimis Roro Rossos tuleval hooajal stardijoonele. Red Bulli nõustaja Helmut Marko kinnitas, et hollandlane hakkab hoobilt tegusid tegema, ning võrdles teda legendaarse Ayrton Sennaga. «Verstappen alustas võidusõitmist neljaselt ning on erakordne talent, kellesarnaseid sünnib üks kümnendis. Ärge vaadake vanust, vaid võimeid. Ka vaimsetelt omadustelt on ta pigem 22 kui 17.»

Kui Verstappen peaks kandideerima võidusõitjakohale nagu näiteks raamatupidajaks ja tiimidele CV saatma, poleks sinna just palju kirjutada. Jah, kardisõitjana oli ta kõva, kuid vormeliga hakkas kihutama alles mullu sügisel. F3 Florida talvesarjas sai hollandlane kaks võitu ja kolmanda koha, tänavusel Euroopa F3-tšempionaadil on kirjas seitse esikohta ning praegu on ta kokkuvõttes teine.

Iseenesest pole ühe sarja vahelejätmises enne F1-auto rooli istumist midagi erakordset, nii tegi ka Kimi Räikkönen, kuid tema oli sel ajal 21 aastat vana, sõitnud vormelitega kaks aastat ning soomlane, st võidusõitja geenidega.

Noored on varemgi F1-sarjas läbi löönud, kuid jutt käib siiski 19-aastasena debüüdi teinud tulevastest maailmameistritest – Sebastian Vettelist ja Fernando Alonsost. Nüüd aga äkki 17-aastane poiss ässadega rinda pistmas. «Minu arvates on vara 17-aastaselt F1-autot roolida,» tõdes Vettel. «Eks tulevik näitab, kuid minu meelest pole see õige.»

F1-sari pole koht, kus õppida ja vigu teha, sest neid tuleb noortel meestel ikka ette, sõnas Alonso, kuid liiga kriitiliseks ei muutunud. «Elame, näeme. Mõni on tõeliseks võidusõiduks valmis 17-, mõni 29-aastaselt, mõni mitte kunagi. Mina polnud Verstappeni vanuses valmis F1-autoga kihutama.»

Jenson Button, kes oli kuningliku sarjaga liitudes 20, tunnistas, et pidanuks tegelikult veel mõni aasta lahjemaid vormeleid taltsutades oskusi omandama. «Samas, kuidas sa ütled «ei», kui sulle pakutakse kohta F1-tiimis. Äkki teist võimalust ei tulegi?»

Endine Soome vormeliäss Mika Salo oli seevastu kuri: «F1 ei tohiks olla laste võidusõit, vaid sari, kus kihutavad maailma parimad, kes on selleks aastaid valmistunud.»

Verstappenit seevastu enesekindluse puudumises süüdistada ei saa. Mõtleks, F1, mis seal nii erilist... «Kardist üleminek F3-autosse oli palju suurem samm kui F3st istumine F1-autosse,» tõdes hollandlane. «Ma ei muretse. Autod on turvalised. Palju ohtlikum on jalgrattaga suurlinnas pedaalida. Ka ei loe ma sotsiaalmeediat, kus minust kirjutatakse nii head kui halba. Keskendun oma tegemistele.»

Video: LeBron James ja Kyrie Irving andsid konkurentidele tormihoiatuse

Korvpalliliiga NBA uue hooaja alguseni on jäänud vähem kui kuu aega ja meeskonnad on asunud selleks hoogsalt valmistuma. Uuele hooajale on suured ootused Cleveland Cavaliersi fännidel, kes ei pidanud pettuma, kui nägid treeningmängus LeBron Jamesi ja Kyrie Irvingu sujuvat koostööd.

Sel suvel Miami Heatist oma endise koduklubi Cavaliersi juurde liikunud James sai treeningmängus efektse söödu Irvingult ja kahekordne NBA meister vajutas palli võimsalt korvi - Cavaliersi fännid loodavad kindlasti, et kahe staari samasugune hoog jätkub ka peagi algaval hooajal ning Clevelandi meeskond suudab sekkuda suurde mängu.

Lihtsad soovitused, kuidas püsida tervena

Nii haigusi põdedes kui ka neid ennetades tuleks pöörata tähelepanu toitumisele. Better Nutrition Simplified (BNS) jagab soovitusi, mida vähist hoidumiseks süüa või söömata jätta.

Näiteks soovitatakse tarbida tooteid, millele ei ole lisatud kunstlikke magus- või värviaineid. Samas tuleks süüa erinevat värvi puu- ja juurvilju, sest neis sisalduvad kasulikud ained aitavad inimestel tervena püsida.

Veel jagab BNS soovitusi, et toit võiks olla võimalikult sarnane sellele, millisena teda loodusest leiab. Lisaks tasub tarbida toiduaineid, mis aitavad kehal toitu seedida, näiteks erinevad probiootilisi piimhappebaktereid sisaldavaid tooteid. Peale selle tuleks kindlasti tarbida piisavalt vedelikku, soovitatavalt vett.

Kangurita mänginud Varese teenis kaotuse

Varese korvpallimeeskond jätkas kontrollmänge Itaalias taas kaotusega, kui 65:78 jäädi alla Bologna klubile. Kristjan Kangur Varese kodulehe andmetel platsil ei käinud.

Bologna parimatena viskasid Valerio Mazzola 20, Allan Ray 17 ning Okaro White 16 silma ning Varese meeskonna kogus Dawan Robinson 19, Yakhouba Diawara 13 ning Marshall Henderson 12 punkti, vahendas ERR Sport.

Järgmise kontrollmängu peab Varese reedel, kui vastamisi minnakse samuti kõrgliigas mängiva Trento klubiga.

Vastavalt mängu tulemusele mängitakse laupäeval Avellino Sidigas - Vanoli Cremona paari võitja või kaotajaga.

Mercedese meeskond: meil ei valitse tiimis rahuaeg

Vormel-1 sarja hooaeg hakkab lähenema oma kulminatsioonile ning kuigi meistritiitli eest võitlevad Mercedese meeskonna sõitjad Lewis Hamilton ning Nico Rosberg on viimasel ajal väitnud, et nad saavad taas hästi läbi, tunnistas meeskonna tegevdirektor Toto Wolff, et suurest sõprusest on asi kaugel.

«Ei ole vaja suurt rahulepingut, mida avalikkusele näidata,» rääkis Wolff olukorrast kahe kange sõitja vahel. «Kui sa oled 25 aastat harjunud võitlema, et võita sarja meistritiitel, siis ei saa keegi äkki nõuda, et su suurimast vaenlasest saaks su suurim semu,» andis Wolff mõista, et nii Hamilton kui Rosberg kavatsevad kindlasti tiitlit endale nõuda.

F1 sarja hooaja lõpuni on jäänud veel viis etappi. Hetkel on sarja liidriks 241 punktiga Hamilton, aga Rosberg jääb tiimikaaslasest maha vaid kolme punktiga. Kolmandal kohal on Red Bulli sõitja Daniel Ricciardo, kellel on koos 181 punkti.

Fotod: sellised näevad välja Eesti odavaimad korterid

Eesti väiksemates asulates on kinnisvaraturg üpris nigelas olukorras - kortereid müüakse või suisa antakse ära tekkinud kommunaalvõlgade eest.

Kinnisvaraportaali kv.ee andmeil on üks selline - äraandmiseks mõeldud korter - Valgamaal, Helme vallas. Müügikuulutuses on märgitud, et korter on kolmetoaline ning pinda on kokku 63 ruutmeetrit.

Teisena hakkab silma korter, mida müüakse Kiviõlis ning mille hinnaks on 99 eurot. Kapitaalremonti vajav korter asub stalinistlikus kahekordses kortermajas.

Roosna-Alliku valla omanduses olev 24-korteriline elamu aadressiga Viisu küla, Pargi tee 2 on tühjana seisnud viimased 10 aastat. Vald müüs varem kortereid ühe euro eest, nüüd on elektroonilisel enampakkumisel nende hinnaks 300 eurot.

Roosna-Alliku kortermaja.

Valgamaal veidi suurema raha eest kaubaks minev korter maksab 450 eurot, on kolmetoaline ja pinda 47,8 ruutmeetrit. Ka sellel korteril on võlgnevus kommunaalkulude eest. Korterist on välja lülitatud küte ning puuduvad pesemisvõimalused.

 

Ebaviisakas Balotelli eiras peatreeneri käsku

Sel suvel Liverpooli jalgpallimeeskonnaga liitunud Mario Balotelli oli oma meeskonna eilses Meistrite liiga mängus pettunud ja eiras väljakult lahkudes peatreeneri Brendan Rodgersi käsku fännidele plaksutada.

Liverpool mängis võõrsil Meistrite liiga alagrupimängu Baseliga ja pidi vastu võtma 0:1 kaotuse. Tulemuses pettunud Balotelli läks pärast mängu kohe staadionitunnelisse ega plaksutanud võõrsile reisinud fännidele, kuigi Liverpooli peatreener Brendan Rodgers andis kehakeelega mõista, et seda tuleks teha.

Pärast mängu andis aga Rodgers mõista, et ta pole Balotelli käitumise peale pahane, kuigi see oli kuulsa Itaalia ründaja jaoks juba teine kord, kui ta peatreeneri käsku ja fänne ignoreerib. «Mario tegi palju tööd, ta teab, et tema eesmärgiks on luua võimalusi ja jõuda karistusalasse. Me näeme selle kallal rohkelt vaeva. Ma ei ole kindel, kas ta läks tagasi välja, et fänne tänada, sest tulin ise kohe siseruumidesse,» vahendas Rodgersi sõnu Briti väljaanne DailyMail.

Malemeistrid sünnivad kogenud käe all

Hoidku jumal selle eest, et me hakkame lastest maailmameistreid kasvatama. Tähtis on vaid see, et neist tuleks mõtlevad inimesed, lausub 43 aastat Tartus maletreenerina töötanud Aksel Rei (72).

Staažika treeneri sõnades ei maksa kahelda, sest tagasihoidliku inimesena pole ta suurte sõnade mees. Ometi leiab Rei õpilaste hulgast ka väga tuntud maletajaid.

Näiteks suurmeister Meelis Kanep ja rahvusvaheline meister Ülar Lauk. Samuti on ta õpetanud malemängu pikaaegsele Akadeemia peatoimetajale Toomas Kihole.

«Üks asi on andmise rõõm. Teine asi see, kui näed, et su töö on vilja kandnud. Kui lastel on tahtmine tegeleda, siis midagi paremat ei oskagi treener soovida,» lausub Rei.

Rei väidab naerdes, et sattus ise male juurde laiskusest. «Olin vist viiendas klassis. Onu tegi maal remonti ja ütles, et kuule, mängime malet. Muidu poleks viitsinud, aga nii pääsesin töötegemisest ära. Ja saingi pisiku külge,» meenutab ta.

Haridus Moskvast

Praegu Tartu Kalevis lapsi treeniv Rei on koos Tõnu Truusiga (Jaan Ehlvesti õpetaja – toim) esimene Eesti maletreener, kes omandas selle elukutse ja sai vastava diplomi Moskva riiklikust kehakultuuri instituudist 1971. aastal. Sellest ajast saadik ongi mees pühendanud oma aja malele. Kokku 43 aastat.

«Iga päev ma enam ise ei mängi. Ehk ainult siis, kui sõpradega kokku saan. Aga malega tegelen küll. Kas otsin lastele materjale või vaatan, missuguseid avanguid võistlustel kasutada,» lausub ta.

Rei sõnul annab malemäng lastele analüüsioskuse ja arendab mõtlemisvõimet. «Iga partii on ju väike eksam. Sa pead pidevalt vastase võimalusi analüüsima. Kõige rohkem arendab see mõtlemisvõimet ja olukordade ettenägemise oskust,» sõnab ta.

Oma sõnade kinnituseks räägib Rei pisikesest poisist, kes esimestes trennides nuttis ja hüsteeritses, nüüd on aga õppinud ennast valitsema. «Ma arvan, et see on suur asi,» lausub õpetaja. Ta ei taha nõustuda väitega, et ajalooline lauamäng on oma tähtsust spordis ja ühiskonnas minetamas.

«Tont seda teab. Osalejate arvu poolest on see endiselt maailmas üks suuremaid,» lausub Rei. Siiski tunnistab treener, et selliseid legendaarseid vastasseise, nagu oli omal ajal Anatoli Karpovi ja Garri Kasparovi vahel, pole enam olnud.

«Ei ole tõesti. Kasparov oli ju teisitimõtleja, Karpovil oli aga kommunistliku partei seljatagune. Nii suuri vastasseise polegi maleajaloos olnud,» sõnab Rei. Treener tunnistab aga, et arvutite ja nutitelefonide ajastu on oma jälje jätnud ka malele.

Nutitelefoni nuhtlus

«Need telefonid võtavad lapselt igasuguse mõtlemisvõime. Kui küsida, palju on kaks korda kaks, siis ta ei mõtle, vaid ütleb, oota, ma vaatan. Tal polegi vaja enam ise mõelda ega analüüsida. Virtuaalne maailm on hakanud kindlasti mõju avaldama,» arvab Rei.

Tema enda suurimate saavutuste hulka kuuluvad mitmed veteranide meistritiitlid ning Euroopa kirimale meistrivõistluste seitsmes koht. Saavutatud rohkem kui kümme aastat tagasi. Peale arvutite tulekut pole kirimalel aga Rei sõnul enam mõtet.

«Mõni käiab kodus kolme arvutit korraga ja võidab see, kel on võimsam programm. Muidu sundis see ikka töötama, analüüsima ja otsima, aga nüüd pole sel enam mõtet,» lausub Rei.

Staažika treeneri sõnul on tänapäeval lastel ahvatlusi palju, kuid õnneks jätkub neid endiselt ka maleringidesse. Näiteks tänavu kevadel tuli U8 vanuseklassis Eesti meistriks 7-aastane Rei õpilane Albert Pedmanson. Nutikas poiss võitis kõik seitse partiid, ehkki vastas istusid temast aasta vanemad.

Tänavu suvel sai aga Euroopa Liidu meistrivõistlustel teise koha Tartu poiss Jürgen Güsson, keda on peale Rei õpetanud ka Tartu Kalevi treener Andres Karba.

Vanemate eeskuju

«Lapsed ikka tulevad. Aga jah ... Kui võrrelda nõukogude ajaga, siis meil ei jäänud toona ükski sõit raha pärast ära. Nüüd on nii, et lapsevanem peab ise sõidu kinni maksma, kui tahab kaasa tulla,» lausub ta.

Rei sõnul leiavad maleringi enamasti need lapsed, kel ka kodus malelaud au sees, kuid tema eesmärk pole kasvatada noortest tippsportlasi.

«Olin eelmisel aastal olümpiakomitees omale uut treeneri kategooriat taotlemas ja siis ka küsiti, milline on minu nägemus. Ütlesin, et hoidku jumal selle eest, et me tahaks neist maailmameistreid kasvatada. Tähtis on, et neist tuleks normaalsed haritud ja mõtlevad inimesed,» sõnab Rei ning lisab, et kel on tulemusi, neil jätkub ka huvi.    

Naiste klubide treeneritoolidel hakkavad istuma viis meest

Naiste Eesti-Läti ühisliiga algav hooaeg on eripärane – kõigil viiel Eesti klubil on peatreeneritoolil mees. Neist kolm on naiskondade eesotsas debütandid – kevadel Eesti meistriks tulnud Tallinna Ülikooli juhendab meeste koondise endine loots Üllar Kerde, kes eelmisel hooajal oli Kersti Sireli parem käsi. Et Kerde aitab luua Moskva Dünamo spordikoolis uut süsteemi, sai ta mängudel käia vaid Eesti liiga finaalseeria ajal.

«See oli Kersti soov, et nüüd niipidi proovida, näis, kuidas läheb,» sõnas Kerde, kes on varasemalt aastaid tagasi ka Audenteses tüdrukuid treeninud. Nüüd peab ta Venemaal käima harvem ja saab rohkem naiskonnale pühenduda. «Eks ma toon siia natuke meeste mängu sisse. Kui meeste korvpall on pigem füüsilise poole peale üles ehitatud, siis naised kasutavad rohkem mõistust. Veidi raske on ringi harjuda ikka, kohati tuleb teistmoodi taktikat kasutada.»

Frieril kõrged eesmärgid

Tallinna Ülikooli ridades on ka kaks lätlannat – juba eelmisel hooajal üheks liidriks tõusnud Laura Audere ja noortekoondislane Guna Lagzdina, ülejäänud tuumik on sama, vaid Pirgit Püü liitus Tallinna 1182ga. Võimalik, et piiri tagant tuleb täiendust veel. «Vaatame, kuidas selle koosseisuga minema hakkab ja siis tegutseme edasi. Praegu on mitu mängijat vigastuste ja haigustega hädas, kui nemad mängukorda saavad, on pilt selgem,» kommenteeris Kerde.

«Võita on kergem kui tiitlit kaitsta. Alustame seega kaitsmisest,» ütles Kerde järjestikuse Eesti meistri tiitli püüdmise kohta. «Oleks ka aeg, et ühisliigas saaks mõni meie klubi medali kaela ja ei peaks ainult lätlasi õnnitlema,» sõnas ta eesmärkide kohta. Seni pole Eesti klubid ühisliigas otsustavates mängudes lõunanaabritele vastu saanud.

Viimaste aastate Eesti edukaim naiskond Eclex tegi läbi nimevahetuse ja ka treenerivahetuse – Tallinn 1182 nime all mängivat võistkonda hakkab uute sihtide poole tüürima endine tippmängija Howard Frier, kes seni on noori juhendanud. Ameeriklasel on eesti keel juba mõnda aega vabalt suus ja nii annab ta ka intervjuusid eesti keeles. «Oleme palju tööd teinud ja vaeva näinud. Eesmärgid on kõrged – tahame kodust tiitlit ja ühisliigas võiks samuti medali saada. Meil on tugev tiim ja eesmärgid peavad kõrged olema,» ütles Frier.

Naiskonna treeningud viiakse siiski läbi inglise keeles. «Mina tahtsin muidugi eesti keeles rääkida, aga naised ütlesid, et nad ei saa minust aru!» hüüatas Frier.

Naiskonna liikme Annika Kösteri sõnul on Frier innustav ja entusiastlik treener. «Treeningud on huvitavad ja mitmekülgsed, palju pööratakse tähelepanu põrgatamisele ja tehnikale,» sõnas Köster. «Nii Howard kui teine treener Gerly Kostla on väga hingega asja juures ja äärmiselt innustavad,» lisas Köster.

Kvalifikatsioonita Liivak

Tartu Ülikooli treeneripingil istub endine mängumees Toomas Liivak, kes kaks eelmist hooaega oli sealsamas abitreeneri rollis. Et Liivakul pole vastavat kvalifikatsiooni, ei saa ta ametlikult peatreeneri nime all naiskonda juhendada ega näiteks ka mängu ajal minutilisi mõtlemispause võtta.

«Olen nüüd juba mitu hooaega siinset naiste taset näinud ja pilt pole sugugi paha. Kui esmakordselt naiste korvpalli juurde tulin, oli see ikka täiesti võõras maa,» rääkis kunagine Tartu meeskonna tagamees Liivak. «Loodan, et suudame paremini esineda kui eelmistel hooaegadel,» sõnas ta. Naiskonnas on ka üks oluline täiendus – koondislane Mirjam Nikolai, kes sai hiljuti emaks, ent tahab õige pea treeningutega alustada.

Audentese SG / Noortekoondise peatreener on jätkuvalt Jaanus Levkoi ja AmEst Rapla eesotsas jätkab Toomas Annuk. Mõlemad on noortest koosnevad naiskonnad. Ühisliiga avamäng peetakse juba sel reedel kell 18 Audentese spordihoones, kus vastamisi lähevad igipõlised rivaalid Tallinna Ülikool ja Tallinn 1182.

Kentsi paisjärve kohal valitseb võsa

Kavilda ürgorus sinetab Kentsi paisjärv veel ainult maakaartidel, tegelikult katab Erumäe all laiunud järve suur võsa. Konguta vald loodab seal paisjärve küll taastada, kuid keskkonnaameti hinnangul pole kunstlikud veekogud jätkusuutlikud.

«Meie seisukoht pole muutunud, otsime Kentsi paisjärve korrastamiseks jätkuvalt raha,» kinnitas Konguta vallavanem Aivar Õun. «Oleme raha küsinud siit ja sealt, aga pole saanud – põhihäda on see, et seal pole lõhet.»

Konguta vald asus koos saartega pea 59-hektarist Kentsi paisjärve puhastama ligi kuus aastat tagasi: vesi lasti alla, rajati kuivenduskraavid ja setete väljaveoks tee ümber järve. Keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) saadud ligi 115 000-eurose toetusega tehtud paisjärve korrastamise esimese järgu tööd lõpetati 2009. aastal.

Vald kavandas paisjärve setetest puhastamise aastatesse 2012–2013, toetust aga ei saadud ning nii ongi Kentsi paisjärvel pärast 2009. aastat teinud oma tööd vaid loodus. «Meid ei toetata, sest kunstlikest veekogudest ei olda huvitatud,» ütles vallavanem.

Looduskahju pole

Kui paisjärve hoidmine pole mingil põhjusel hädavajalik ehk kui kunstliku veekogu puhastamine ja säilitamine nõuab hulga raha, siis on Euroopas kasutusel ka praktika, et paisjärv lastakse alla ning järve põhjas olnud setetel lastakse rohtu kasvada, neid ei koristata kalli raha eest sealt ära, selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«Inimese rajatud veekogude lahtihoidmisele kuluvad päris suured summad,» tõdes ta. «Looduse seisukohast oleks parem, kui meil poleks vooluveekogudele paisutamisega tekitatud kunstlikke veekogusid.» Ta lisas, et Kentsi paisjärve kadumisega pole seal looduskahju tekkinud: vooluveekogu ehk järve toitnud Kavilda jõgi on alles ning selle seisund pole halvenenud.

«Setteid koguvad ja kinni kasvama hakkavad paisjärved on keeruline teema,» märkis Kaili Viilma. «Need on kunagi maastikupildi ilmestamiseks või näiteks veskite veetagavara loomiseks rajatud, nüüd veetagavara enam vaja pole. Kentsi paisjärve kadumine muutis küll maastikupilti, kuid loodusele see kahju ei teinud.»

Konguta vallavanem on teist meelt. «Ministeeriumi ametnikud siin ei ela, meie inimesed aga küll,» ütles ta. «Terve Eesti on täis tehisjärvesid ja ei saa olla nii, et osa neist teeme korda, osa aga ei tee.»

Uus päästerõngas

Et Kentsi paisjärv siiski korda saada, soovib Konguta vald moodustada Kavilda ürgoru puhkepiirkonda, mis hõlmab peale üha suuremasse võssa kasvava järve Erumäe kantsi, Alt-Laari linnamäe, Annikoru puhkeala ja Mäeotsa suusakeskuse.

«Uusi töökohti loovate puhkepiirkondade arendamiseks on peagi võimalik saada suuri eurotoetusi,» selgitas Aivar Õun. Oktoobri lõpus selgub, kas Konguta valla puhkepiirkond võetakse eurotoetuste abil rajatavate puhkepiirkondade nimekirja või ei.

Kentsi paisjärve korda tegemiseks on erinevatel hinnangutel vaja 400 000 – 600 000 eurot, lõviosa rahast kuluks veekogu puhastamiseks setetest. «Töö saab ära teha ka väiksema rahaga, näiteks 300 000 euroga, aga siis jääb veepind palju väiksem,» märkis vallavanem.

Ta lisas, et kuna tegu on väga kalli tööga, tuleb vallarahvaga läbi arutada, kas inimesed on nõus suure laenuga, mis tuleb vallal võtta projekti omaosaluse tasumiseks.

Video: Galatasaray fännid läksid Arsenali vastu liiga hoogu

Jalgpalli Meistrite liiga eilsel mängupäeval pakkusid kõige tulisema elamuse Istanbuli Galatasaray fännid, kes viskasid mängus Arsenali vastu väljakule põlevat pürotehnikat.

Galatasaray oli jäänud Danny Wellbecki kahest väravast 30. mänguminutiks 0:2 kaotusseisu ning fännid ei olnud olukorraga rahul ja otsustasid põlevat pürotehnikat lisaks tribüünidel demonstreerimisele visata ka otse väljakule. Õnneks keegi mängijatest põleva pürotehnikaga pihta ei saanud, aga suure tõenäosusega peab Galatasaray klubi maksma fännide vandaalitsemise eest rahatrahvi, ent tõsisema karistuse korral võib juhtuda, et meeskond peab mänge pidama tühjade tribüünide ees.

Eilne kohtumine lõppes Arsenali kasuks seisuga 4:1, Wellbeck lisas veel ühe värava ja Arsenali poolt sai jala valgeks ka Alexis Sanchez. Galatasaray auvärava eest hoolitses Burak Yilmaz.

Vaata videot fännide käitumisest siit.

Fernando Alonso sõlmis tähtsa lepingu

Vormeliässa Fernando Alonso loodavast ratturite tippmeeskonnast on palju räägitud, kuid ühegi ratturiga pole väidetavalt lepinguni jõutud.

Teisipäeval, päev enne seda, kui kukkus Pro Teamide registreerimise tähtaeg, sõlmis Alonso lepingu sporti investeerivaid mänedžere ühendava ettevõttega NOVO, vahendas Spordipartner.ee.

«Olen põnevil, et saan sellest projektist osa võtta,» lausus kahekordne maailmameister Alonso.

Meeskonnad, kes soovivad järgmisel aastal rattaspordi tugevaimas sarjas kaasa teha, pidid UCI-le esitama vähemalt kümne ratturiga sõlmitud lepingud. NOVO ei täpsustanud, kas kompaniil on see tingimus täidetud.

Piltuudis: Kobe Bryant naasis Lakersi treeningule omapärase särgiga

Korvpalliliigas NBA mängiva Los Angeles Lakersi ridades on tagasi palliplatsil vanameister Kobe Bryant.

Üle 10 kuu taas meeskonnaga koos treeninud Bryant kandis Lakersi meediapäeval särki kirjaga «RINGSSSSS» (vihje NBA meistrisõrmustele- toim.), kus iga S-täht tähistas ühte võidetud meistrisõrmust.

«Tunne on normaalne, tundsin end iseendana,» võttis Bryant lühidalt kokku meeskonnatreeningutele naasmise.

Uus NBA hooaeg algab 28. oktoobril.

Video: Žalgiris ja Siim-Sander Vene said Leedu liigas napi üllatuskaotuse

Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris sai Leedu meistriliiga teises voorus üllatuskaotuse, kui koduväljakul jäädi tulemusega 75:76 (16:20, 28:21, 15:20, 16:15) alla Utena Juventusele.

Eesti korvpallikoondise ääremängija pääses tasavägises mängus platsile vahetusest, kuid 13.minuti jooksul ta pealeviskeni ei jõudnud, küll aga võttis ta neli lauapalli, vahendas basket.ee.

Žalgirise tulemuslikumana kogus Lukas Lekavicius 16 silma. Võitjate parimatena kogusid Arvydas Šikšnius ja Rashaun Broadus kumbki 14 punkti.

Kes korvpallinoortest lööb meeste seas särama?

Kui sa tahad korvpallis kuhugi jõuda, pead juba noorelt avanema. 18-aastane noormees peaks end vähemalt Eesti liigas pildile mängima,» sõnas Tartu Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe. Mees, kes debüteeris Eesti meistriliigas juba 14-aastase poisina ning 17-aastaselt viskas juba keskmiselt 19 punkti mängus.

Nii noori esilekerkijaid pole tänavu näha. Korvpalliinimesed jälgivad küll huviga, mida suudavad meistriliigas pooliku hooajaga piirduvad Audentese spordikooli noored, kuid säravad tähti sealt veel ei loodeta. Teistes meeskondades pole aga päris noori ülemäära palju.

Üks algava hooaja kõige tõenäolisem esilekerkija on Rakvere Tarva 20-aastane ääremängija Martin Jurtom. Paar hooaega Raplas ja mullu Itaalias peamiselt vahetusmeeste pingil istunud Jurtomil peaks olema tohutu mängunälg ning Tarva peatreener Andres Sõber on valmis seda rohkete mänguminutitega kustutama.

«Meie meeskonnas peab Martin mängima number nelja (suur äär – toim), aga mõnes teises meeskonnas võiks ta sama hästi olla ka väike äär. Tal on paras pikkus, kiirus, hüppevõime ja vise,» loetles Sõber Jurtomi plusse. «Mul on sportlik huvi, kuidas ta sellel hooajal välja veab.»

Sõbra sõnul loeb korvpalluri juures palju see, millise isuga ta treenib ja mängib. Jurtomil olevat isu pöörane: «Ei taha ega julge midagi ennustada, aga minu silmis on ta juba praegu parem kui Kristjan Kitsing või Indrek Kajupank. Alguses on miinuseks tema vähene mängupraktika, kuid sellest saab üle.» Vähemalt senistes kontrollmängudes on Jurtom saanud palju mänguaega ja kasutanud seda hästi.

Tarvas mängib ka Jurtomi eakaaslane, mängujuht Sander Saare. Veel mõni aasta tagasi ennustati talle suurt tulevikku, kuid seni on teda seganud vigastused. Tänavuses Tarvas on talle tagatud teise mängujuhi roll ehk minutid, mis jäävad üle Sten-Timmu Sokust. Esilekerkimisvõimalus on väiksem kui Jurtomil, kuid kindlasti suurem kui paljudel teistel noortel.

Kahes niinimetatud eliitklubis Kalev/Cramos ja Tartu Rockis on mõlemas pingil üks 19-aastane mängumees. Kalevis Sten Olmre ja Rockis Saimon Sutt.

Arvestades Kalevi ülimalt tihedat mängugraafikut võiks Olmre saada vähemalt koduliigas piisavalt mänguaega. «Meil on Eesti liigas ainult 18 kohtumist ja oma võimaluse saab ta seal kindlasti, kuid väga silmapaistvalt esile tõusta on tal meie meeskonnas ikkagi raske,» nentis Kalevi peatreener Alar Varrak.

Palju parem pole seis ka Sutil, kes Kullamäe hinnangul peaks algaval hooajal arenema eelkõige tänu treeningutele. «Ta saab ka ise väga hästi aru, et meeste vastu on tal just füüsiliselt veel väga raske mängida,» selgitas Kullamäe.

Rapla TYCO meeskonna nimekirjas on samuti mõned noormängijad, kuid peatreener Aivar Kuusmaa ei oota, et 20-aastane Hendrik Ruut ning 18-aastased Karl-Johan Lips ja Karl-Gustav Soo juba tänavu esile kerkivad: «Korvpallis on vise üks olulisemaid elemente ja sellega peavad noored veel kõvasti tööd tegema. Ainult kaitsemängust esilekerkimiseks ei piisa.»

21-aastased Rait-Riivo Laane ja Martin Paasoja pole enam noored, kuid Kuusmaa sõnul peaksid tänavu koduliigas kõvasti möllama. «Nad said suvel koondise maitse suhu, samas on mõlemal ees mitu meest, keda üle mängida.»

Pärnu meeskonna nimekirjas on 17-aastased Robert Valge, Norman Käbin ja Ken Kuber ning 18-aastane Mihkel Kirves, kuid klubi juhi ja tugeva noortetreeneri Mait Käbini arvates on nende avanemine tõenäolisem alles järgmisel hooajal. «Nad peavad veel kohanema, et sooritada meeste mängus samu elemente nagu noortega mängides.»

Audentese nimekirjas on 15–19-aastased noored ja peatreener Indrek Visnapuul on tegemist, et neile kõigile veidigi mänguminuteid anda. Senise põhjal peaksid meeskonna liidriteks kerkima Ivo-Van Tamm, Karl-Robin Jürjens ja Siim-Markkus Post.

Päeva karikatuur: ebausaldusväärne turvakaamera

Valesti seadistatud turvakaamerad näitavad internetis kõigile soovijatele live-pilti erinevate asutuste siseelust.

Atletico alistas kodus Juventuse, Realile Bulgaariast üliraske võit

Jalgpalli Meistrite liigas sai möödunud aasta finalist Madridi Atletico kodumurul jagu Juventusest. Mängu ainsa värava lõi Arda Turan teise poolaja keskel. Madridi Real oli samal ajal võõrsil hädas Bulgaaria meistri Razgradi Ludogoretsiga. Võõrustajad läksid mängu kiiresti Marcelinho tabamusest juhtima. Cristiano Ronaldo viigistas mänguseisu 25. minutil ning lõppskoori 2:1 vormistas lõpu eel Karim Benzema. Arsenal alistas Danny Welbecki kolme värava toel 4:1 Galatasaray, Dortmund oli võõrsil 3:0 üle Anderlechtist.

Tänased tulemused:

A-alagrupp:

Madridi Atletico – Juventus 1:0

75. Arda Turan

Malmö – Olympiakos 2:0

42. Markus Rosenberg, 82. Markus Rosenberg

B-alagrupp:

Basel – Liverpool 1:0

53. Marco Streller

Ludogorets – Madridi Real 1:2

4. Marcelinho - 23. Cristiano Ronaldo (pen), 77 Karim Benzema

C-alagrupp:

Zeniit – Monaco 0:0

Leverkusen – Benfica 3:1

25. Stefan Kiessling, 34. Heung-Min Son, 64. Hakan Calhanoglu (pen) - 62.Eduardo Salvio

D-alagrupp

Anderlecht – Dortmund 0:3

4. Ciro Immobile, 69. Adrian Ramos, 79. Adrian Ramos

Arsenal – Galatasaray 4:1

23. Danny Welbeck, 30. Danny Welbeck, 41. Alexis Sanchez, 52. Danny Welbeck - 63. Burak Yilmaz (pen)

 

Enne mänge:

Õhtu esimeses kohtumises on omavahel C-grupi mängus vastamisi Peterburi Zeniit ja Monaco. Lisaks kohtuvad C-alagrupis omavahel Leverkuseni Bayer ja Lissaboni Benfica.

A-alagrupis on tähtsas mängus kohtumas eelmise hooaja finalist Madridi Atletico, kes kaotas avavoorus 2:3 Piraeuse Olympiakosele, ja Juventus. Atleticot võiduga üllatanud Piraeus mängib aga täna Malmö meeskonnaga.

B-alagrupis võõrustab Basel Liverpooli meeskonda ja eelmise hooaja võitja Madridi Real on külla sõitnud Razgradi Ludogoretsile.

D-alagrupis kohtuvad Londoni Arsenal ja Istanbuli Galatasaray ning Brüsseli Anderlecht ja Dortmundi Borussia.

Levinumad valed, mida lennureisijad kasutavad

Lennureisijad on välja mõelnud igasuguseid valesid, et endale lennukis parem istekoht kindlustada, selgus hiljutisest uuringust.

Reisibroneerimissaidi lastminute.com.au poolt läbi viidud uuringust nähtub, et 5700st vastajast 16 protsenti on valetanud lennupersonalile, et saada endale lennukis parem istekoht või pääseda äriklassi, vahendab news.com.au. Neist 44 protsendil on see ka õnnestunud.

Näiteks on paarikesed luisanud, et nad on värske abielupaar, kes peavad oma mesinädalaid. Samuti on valetatud, et kannatatakse lennuhirmu all või et ollakse parajasti teel matustele. «Rasedad» on toonud vabanduseks hommikuiivelduse ning «pruudid» on koguni luisanud, et on teel oma pulma.

Näiteks väitis üks uuringus osalenutest, et ta luiskas kunagi lennufoobia kohta, paludes seetõttu lennupersonalilt luba istuda oma sõbra kõrvale.

Teine tunnistas, et on valetanud, et tema jalalt eemaldati just kips. «Teesklesin, et mul on valulikud jalakrambid,» ütles ta.

Lastminute.com.au esindaja Louise Ryan sõnas, et enamasti valetatakse tervise kohta, kas on siis mõni füüsiline vigastus või haigus või ka lennuhirm.

«Kindlasti on õigemaid meetodeid, kuidas endale parem istekoht kindlustada, näiteks saades mõne kindla lennufirma püsikliendiks, jõudes lennujaama varakult või valides lendamiseks rahulikuma aja,» sõnas Ryan.

«Teiseks võimaluseks on endale meelehead teha ja osta äriklassi pilet. Nii on kindlustatud mugav istekoht, hea söök ja šampanja,» lisas ta.

Hinnavahe turisti- ja äriklassi vahel on muidugi suur. Samas on äriklassis rohkem jalaruumi, suuremad istmed, hea toit, alkohol ja personaalne teenindus.

Naised jagavad oma menopausi kogemusi

Keskmine naine elab üle kolmandiku oma elust postmenopausis. Sümptomite esinemise algus, lõpp ja intensiivsus on väga individuaalsed. Mõni naine ei pruugi kogeda muud kui menstruatsioonide lõppemist, samas mõni võib kannatada aastaid erinevate vaevuste tõttu.

 

Merle (60)

Mul algas menopaus üsna vara, ehkki olin sünnitanud kaks last ja ühtki günekoloogilist lõikust polnud olnud. Lootsin ikka, et see tuleb alles pärast 50. eluaastat, aga tuli 45 aasta vanuselt. Ehmatus oli suur, kui «päevad» ära jäid ja need vastikud kuumahood algasid. Piinlik oli, kui keset tööd – aga ma suhtlen inimestega –, äkki näost punaseks läksin ja üleni higiga kattusin.

Tegelikult oli sellest suurem löök eneseteadvusele, et kas nüüd siis olen vana ja ongi kõik läbi. Arsti abiga sain sellest kõigest pisitasa üle – kuumahood kadusid mõne aja pärast ja enesetunne paranes. Elu jätkus vanaviisi ja isegi voodielus polnud tagasilööke. Võtan ühe hormoontableti päevas ja käin iga aasta arsti juures kontrollis.

Jaanika (63)

Mul algas see umbes 52-aastaselt, täpselt ei mäleta. Vaevused olid nagu kõigil. Kuumahood käisid päris tihti: kunagi mõõtsin isegi ära, olid iga tund ja kestsid ikka mõne minuti, mitte nagu kirjanduses, et vaid üks minut. Alguses soovitas arst plaastreid, aga need on rohkem vist lastele, umbes nagu suitsetajatel – ei võta nad mingit suitsuhimu ju ära. Hiljem sain hormoontabletid ja nendega olukorra kontrolli alla. Nüüd olen proovinud kaks korda lõpetada, aga kuna käin tööl, on see seni võimatuks osutunud.

Aada (75)

Mul need kuumad hood käivad aeg-ajalt siiamaani, aga ma ei pane neid eriti tähele. Arsti juures pole sellega käinud ja ka mingeid luumurde pole olnud, mis pidid sellega seoses tekkima. Olen kuulnud, et ka neil tablettidel on igasugused kõrvalmõjud – mida vähem võtad, seda parem.

 

Vene mälestussaade: kas Jaak Joala murdis isiklik või poliitiline tragöödia?

TV3 näitas täna Vene telekanali RTR vastuolulist mälestussaadet Jaak Joalast. Kõrvuti vene kuulsustega meenutasid maestrot Anne Veski, Andres Raid ja Viktoria Ladõnskaja.

Saates arutleti suures osas selle üle, miks Joala taandus lavalt just pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

«Tundlik, välismaise aktsendiga oli ta nõukoguse estraadi suurim firmatäht. Kuid miks elas ta viimased kümme aastat suletuna metsakolkasse? Miks jättis ta laulmise ja lahkus nii vara sellest elust? Räägitakse, et üleliiduline kuulsus ja vene keeles laulmist ei suutnud talle andestada Eesti võimuesindajad,» küsis saatejuht, kes naasis peagi sama teema juurde: «Kuidas küll nii populaarne laulja hakkas äkitselt elama erakuelu ja milline tragöödia siiski murdis Jaak Joala - kas poliitiline või isiklik?»

Kui poliitikaekspert Vladimir Simindei väitis, et N-Liidus populaarsed artistid eemaldati 90ndatel aastatel ühiskonnaelust või tabasid neid muud ebamugavused, selgitas Anne Veski: «Te ei räägi üldse õiget asja, seda ma ütlen teile tõesti. 1980. aastad, kui mina ilmusin, oli Jaak NSV Liidus juba väga populaarne. Te ju teate, et oli inimesi, keda saadeti Siberisse. Loomulikult nende järglased rääkisid, oi, nad laulavad seal Moskvas, kui halvad nad on. Tegelikult armastasid teda kõik ja väiklasi inimesi on alati. Jah, Ööbik. Ta oli ju tõesti ööbik. Kuid Moskva või Kremli suhtes pole sel enam seost.»

Laulja Roksana Babajan arvas: «Mulle näib, et ta oli tõesti eriline isiksus, väga mitmekülgse andega. Me näeme juba teisi kaadreid, kuidas inimest muudab elu. Minu isiklik arvamus, võttes arvesse, et elu muutus juurte tasandil, on see, et - ma kuulsin, kuidas ta seda ütles ja see kinnitas veelgi mu tunnet, et tekkis koletuslik olukord, mida keegi ei oodanud. Riik purunes. Selline murrang muutis lavakunstnike saatusi. Oli ka dramaatilist - lauljatel on oma iseloom, suhtumine. See murrang läbis saatusi. Mulle näib, et antud juhtum ongi sellele kinnituseks, sest ta jäi selle murrangu servale.»

«Ta oli kogu elu võõraste seas oma ja omade seas võõras. Teda aeti muusikakoolist välja ja tal ei lubatud mängida rokki. Öeldi, et kui mängid rokki, ajame su koolist minema. Siis ei armastatud teda Eestis selle pärast, et ta laulis vene keeles. «Lavandat» ta ei laulnud. Ta laulis seda vaid korra Sofia Rotaruga, hiljem ei pöördunud ta kunagi selle juurde tagasi,» rääkis ajakirjanik Mariana Šaid Sah üliemotsionaalselt.

«Ilus ja tark naine oleks pidanud sundima teda edasi laulma. Ma ütlen nüüd ühe julma asja, ehk see ei meeldi kellelegi, kuid kuigi ma ei tea, miks ta laulmise jättis, ma tean, miks ta suri - ta suri, sest ta loobus laulmisest. Laulja peab laulma, vaada Kobzoni, Sinatrat - inimene laulab ja elab. Kui laulmise jätab, siis temaga ka midagi juhtub. Kahju, et ta lahkus nii noorena,» avaldas arvamust saates külas olnud Aleksandr Žurbin.

Sõbra Sergei Maasini sõnul rääkis Joala oma surmast seitse aastat tagasi toimunud kohtumisel.

«Ta eemaldus muusikateemast ja ütles: «Kas teate, et mul on elada jäänud minimaalselt viis, maksimaalselt seitse aastat?» Ma ütlesin, et Jaak, sa näed ju hea välja. Ma ei hakanud talle hinge ronima, see ei tundnud korrektne, kuid ta ütles seda siiski ja talle ilmus pisar silmanurka. Ma ütlesin, et ära palju suitseta ja sa näed muidu hea välja, miks sa seda enda kohta räägid? Ta ütles, et ta teab täpselt. Me lugesime praegu naisega, et ju tal oli siis tõesti šunteerimine ja see annab viis kuni seitse aastat. Tal oli kaks infarkti.»

Hea lugeja, kas mälestussaade oli Joala vääriline?

Viljandi alistas Viimsi, võidukad olid ka Serviti ja Kehra

Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel jätkavad kolme vooru järel täiseduga Viljandi HC, Põlva Serviti ja HC Kehra.

Viljandi alistas kodus tänavu esimesed punktid kaotanud HC Viimsi 35:25 (17:10). Võitjate resultatiivseimad olid Ott Varik 7 ning Karl Roosna ja Kristo Järve 6 väravaga. Kaotajatele tõid Tarmo Ulla ja Owe-Martti Lemsalu parimatena võrdselt 5 tabamust.

Viljandi peatreener Marko Koks: «Numbrid ei peegelda tegelikku jõudude vahekorda, sest pidime võidu nimel kõvasti vaeva nägema. Esimesel poolajal tegutsesime hästi, ka pallikaotusi oli vähe ning rünnakud lõppesid viskega ja kaitses olime head. Aga seda, et palli väravasse saada, on meil vaja veel lihvida.»

Viimsi juhendaja Ain Pinnonen: «Me olime seekord Viljandist kehvemad, samuti tahtsid nad võitu rohkem ning neil tuli kõik välja. Meil polnud õiget minekut ning ega midagi positiivset öelda olegi. Olime kaitses kehvad ja nad sai palju kiirrünnakuid. Viljandi on praegu heas hoos ning kindlasti annab neile palju juurde Kristo Järve.»

Serviti sai koduseinte toel 34:18 (14:11) jagu Aruküla SK meeskonnast. Andreas Rikken ja Alvar Tint viskasid võitjate parimatena 6 väravat, kaotajate edukaim oli Andre Sild 9 tabamusega.

Serviti peatreener Kalmer Musting: «Meie poolt kehva avapoolaeg, ent me praegu mängimegi tõusude ja mõõnadega. Teisel poolajal vastane väsis ning meie kasuks rääkis pikem pink. Samuti tegi vastastel skoori vaid paar meest. Me olime kaitses paremad ja väravavaht Denis Lõokene tegutses hästi.»

Aruküla juhendaja Toivo Järv: «Põlvasse on pikk maa sõita ja seega kasutasin lõpuks kõiki kaasas olnud mängijaid. Alguses töötasid meil kaitse ja väravavaht hästi ning rünnakud olid mõtestatud. Lõpuks aga väsisime ja kui mänguga saan üldiselt rahule jääda, siis viimase kaheksa minutiga mitte.»

Kindla võidu võttis ka tiitlikaitsja Kehra, olles omal väljakul 34:15 (14:7) üle Audentesest. Võitjate resultatiivseimateks osutusid Indrek Napsep ja Jorma Käsper 7 ning kaotajatel Martin Gristsuk 4 väravaga.

Kehra peatreener Jüri Lepp: «Mängisime õhukese koosseisuga, sest meie jaoks on hetkel tähtsal kohal nädalavahetusel toimuvad Balti liiga matšid. Täna oli jõudude vahekord Audentese vastu selge, kuid avapoolajal esines meil probleeme realiseerimisega.»

Audentese juhendaja Riho-Bruno Bramanis: «Olime välja noortega, nagu ka avavoorus Viljandi vastu. Kehra tegi esimese kümne minutiga paraja vahe sisse ning edasi nad varieerisid ja tegutsesid nii nagu neile vaja. Erinevalt Servitist lasi Kehra ka meil mängida ning saime proovida erinevaid variante. Kasutasime õppimisvõimaluse ära ja lisaks sellele andsin kõigile mänguaega.»

Tabeliseis: Viljandi HC 6 (3-st mängust), Põlva Serviti 6 (3), HC Kehra 6 (3), HC Viimsi/Tööriistamarket 4 (3), Valga Käval 0 (2), SK Tapa 0 (2), Aruküla SK 0 (3), Audentes 0 (3) punkti.

Maradonast võib saada Palestiina koondise peatreener

Argentina jalgpallilegendist Diego Maradonast võib Lähis-Idas levivate kuulujuttude andmetel saada Palestiina koondise uus peatreener.

Läbi aegade üheks maailma parimaks jalgpalluriks peetava Maradona treenerikarjäär pole seni kuigi roosiline olnud. Ilma suurema eduta juhendast ta aastatel 2008-2010 Argentina koondist ning hiljem oli veidi aega ka Dubai meeskonna Al Wasli eesotsas.

2012. aastal avaldas Maradona Palestiina riigile toetust. «Ma olen palestiinlaste fänn number üks. Austan neid väga,» teatas Maradona toona.

Palestiina vajab uut peatreenerit enne tuleva aasta jaanuarit, kuna siis minnakse Aasia karikavõistluste avamängus vastamisi Austraaliaga.

Kristalselt puhta mereveega Puerto Rico

Puerto Rico on ideaalne paik ookeanis ujumisest huvitatutele, sest õhu- ja merevee temperatuurid on väga kõrged ja väga sarnased; merevesi ise aga kristalselt puhas.

Puerto-Rico on huvitav reisisiht ka loodushuvilisele. Eraldatuse tõttu kasvab Puerto-Ricos 239 taimeliiki, elab 16 linnuliiki ja 39 kahepaikse- või roomaja liiki, mis või kes on omased üksnes sellele saarterühmale. Valdav enamus neist esinevad peasaarel.

Loe edasi Reisiguru.ee-st.

Lugejad: lapsevanemad hakkavad võistlustel targutama

Tarbija24 üleskutsele vastanud lugejad leidsid, et lapsevanemad häirivad laste spordivõistluste pidamist kõikvõimalikul moel, sh karjuvad näiteks kohtunike peale ja targutavad.

Mihkel kirjutas nii: «Olen ise samuti näinud nn tarkade lapsevanemate häirivat käitumist. Eriti ebameeldiv on, kui karjutakse kohtunike peale. Tõsi, kohtunike apsakad on tihti ka väga tavalised, aga millist eeskuju see lastele annab?»

Mihkel leidis, et ka treeneri puhul on oma nõuannete karjumine meeskonnamängudes tema tegemata töö. «Seega treenerid, palun ärge jätke lastevanematele selgitamata, miks kõrval kisendamise – ma ei räägi ergutamisest, vaid targutamisest – pigem kahju kui kasu teeb. Te ei satu sellepärast lastevanematega konflikti, pigem saavutate ka nende silmis austuse!»

Teine lugeja arvas, et see on puhtalt treenerite ebapädevuse ja lapsevanemate temperamendi küsimus. «Loomulikult hakkavad inimesed kaasa elama, see on ainult normaalne ja annab mängijatele jõudu juurde. Kui rohkem vanemaid kaasa elaks, siis kaoks see kõik ühtlasesse massi ja kõik oleks rõõmsad,» arvas ta.

Kommentaator nimega Jalgapalliema leidis, et asi pole kaasaelamises, vaid selles, et lapsevanemad õpetama hakkavad mängu ajal. «Treener on see, kes mängu ajal õpetab. Lapsevanemate töö on kaasa elada ilma targutamata,» lisas ta.

«Kui spordikool on vanemaga kokkulepet allkirjastamas, siis üks osa sellest võiks olla ka nn etikett vanematele, nii nagu on head reeglid platsil mängijatele. Kui reeglitest kinni ei peeta, tehakse hoiatus jne,» pakkus keegi välja lahenduse. Selle peale teatas teine lapsevanem, et neil on lepingus kirjas, et lapsevanemad ei või trenni metoodikasse jms sekkuda, vaid treener otsustab, mida ja kuidas teeb.

«Ma pakun, et see on suuresti treenerite ja lapsevanemate vaheline kommunikatsioonihäire. Olen isegi sellega kokku puutunud, kui laps oli väravavaht, kaitse oli olematu ja lapsevanemad süüdistasid kõva häälega mängu ajal väravavahti,» meenutas kolmas lapsevanem.

Lugejad leidsid, et kui tegemist on väikeste lastega, siis vanemad ikka toovad ja viivad. «Tihti on vahemaad sellised, et lapsevanem lihtsalt peabki istuma terve trenni platsi ääres, sest ajaliselt pole mõtet sõita. Lisaks käivad väikesed tihti võistlemas ning see, kuidas lapsed võistluspaika saavad on iga vanema probleem. Ja nii tulebki enamasti iga pere oma autoga. Treener peaks vanematele selgitusi jagama ning koos tuleb otsustada, kuidas mingid olukorrad lahendatakse ja organiseeritakse,» soovitas veel üks lugeja.

Zopp jõudis Rootsis veerandfinaali, Ivanov kaotas

Jürgen Zopp jõudis Jönköpingi 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril veerandfinaali, kui alistas teises ringis 31-aastase rootslase Stefan Borgi (ATP 1601.) 6:3, 6:3.

Zopp lõi seitse ässa ja tegi kaks topeltviga. Ta murdis vastase pallingu viiel korral, kuid loovutas ka ise kaks servigeimi. Oma pallingul teenis Zopp 65 %, vastane 49 % punktidest. Zopp domineeris kohtumist, kuid ainus ärev hetk oli teise seti algus, kus ta esimeses geimis oma pallingu kaotas. Veerandfinaalis kohtub Zopp rootslase Patrik Rosenholmiga (396.).

Vladimir Ivanov kaotas aga šveitslasele Adrien Bosselile (393.) 0:6, 7:5, 2:6. Ivanov kaotas algatuseks seitse geimi järjest, kuid murdis teises setis seisul 1:1 vastase pallingu. Bossel võttis küll ühe servigeimi tagasi, aga seisul 5:5 murdis Ivanov uuesti ja otsustavalt.

Kolmas sett lõppes nii nagu mäng oli alanud – seisult 2:2 kaotas Ivanov neli geimi järjest. Eelmisel turniiril Falunis oli Zopp Bosselit võitnud 6:2, 6:2.

Henri Anier: aitame vennaga teineteisel paremateks mängijateks saada

Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anier on oktoobrikuu Cosmopolitani kuu kompu. 23-aastane Anier rääkis ajakirjale elust Saksamaal Aue meeskonna juures ning avaldas, et kui ta poleks jalgpallur, siis pakuks talle huvi muusiku elukutse.

Henri mängib Aue meeskonnas koos oma venna Hannesega ning peab seda haruldlaseks võimaluseks. «Meile pakub suurt rõõmu elada, treenida ja toetada teineteist välismaal mängides. Selline võimalus on meie alal väga haruldane. Kuna oleme vennaga lähedased, pole võistlusmomenti tunnetanud, pigem aitame teineteisel paremateks mängijateks saada ning rõõmustame üksteise õnnestumiste üle,» rääkis Anier Cosmopolitanile.

Milline amet võiks jalgpalluri omale konkurentsi pakkuda? «Hea küsimus. Perekonna arvates võiksin näitlemises kätt proovida. Ise arvan, et ka muusiku elukutse võiks põnev olla...»

Kolmandik naiste elust möödub menopausis

Menopaus algab ja kulgeb igal naisel erinevalt, kuid reeglina hõlmab see kolmandiku naise elust, mistõttu on oluline teada, kuidas vähendada sellega kaasnevaid vaevusi. Arst-resident günekoloogia erialal Hedda Lippus vastab kõige põletavamatele menopausi puudutavatele küsimustele.

Kui vanalt menopaus algab ja mis on premenopaus?

Menopausist rääkides on oluline mõista, et menopausi saame diagnoosida n-ö tagantjärele ehk siis, kui menstruatsioonid on puudunud viimase 12 kuu jooksul.

Premenopausi all mõtlevad arstid menopausile eelnevat perioodi, mil menstruaaltsükkel on veel regulaarne. Perimenopaus tähendab perioodi, mis esineb vahetult enne menopausi ja aasta pärast seda ning mille ajal esinevad menopausi lähenemisele viitavad sümptomid ja ka hormonaalsed muutused. Sel ajal on oluline silmas pidada, et fertiilsus on küll langenud, kuid rasestumine ei ole võimatu. Seega peab hoolimata esimestest klimakteeriumile viitavatest sümptomitest end jätkuvalt raseduse eest kaitsma, kui ei ole plaanis enam sünnitada.

Keskmine menopausi tekkimise vanus on 50–51 eluaastat. Menopaus võib tekkida ka varem, kui mingil põhjusel on operatiivselt eemaldatud naissuguelundid. Samuti seostatakse menopausi varasemat algust suitsetamisega.

Seega elab keskmine naine üle kolmandiku oma elust postmenopausis. Sümptomite esinemise algus, lõpp ja intensiivsus on väga individuaalsed. Mõni naine ei pruugi kogeda muud kui menstruatsioonide lõppemist, samas mõni võib kannatada aastaid erinevate vaevuste tõttu.

Millised on esimesed menopausi tundemärgid?

Üleminekueale iseloomulikeks sümptomiteks peetakse lisaks menstruatsioonitsükli häiretele ja menstruatsiooni ärajäämisele kuumahooge (esinevad kuni 70 protsendil naistest), unetust, muutusi kaalus, rindade valulikkust, peavalusid, meeleolukõikumisi ja depressiooni.

Hormonaalsetest muutustest tingituna leiavad aset muutused ka kuse- ja suguelundites, millest tingituna võib esineda tupekuivust, valulikkust vahekorra ajal ja urineerimisel.

Mis on kliimaks ja kas seda esineb ka meestel, mismoodi see neil kulgeb?

Klimakteerium ehk üleminekuiga hõlmab enda all mõisteid pre-, peri- ja varane postmenopaus – viimane hõlmab viit aastat pärast menopausi.

Kliimaks esineb ka meestel ning sellest on viimastel aastatel järjest rohkem rääkima hakatud. Ka meestel esinevad muutused hormoonide tasemes, mis omakorda võib põhjustada kuuma- ja külmahooge, seksuaalse huvi langust ja muud. Probleemide korral peaksid mehed pöörduma androloogi vastuvõtule.

Mida tuleks teha, kui ilmnevad esimesed menopausi tundemärgid?

Klimakteeriliste sümptomite esinemisel ei ole põhjust midagi ette võtta, kui sümptomid ei sega elukvaliteeti. Kui aga sümptomid peaksid tekkima tavapärasest oluliselt varem ehk enne 45. eluaastat, siis tasuks minna günekoloogi vastuvõtule.

Millised on sümptomite leevendamise võimalused?

Kõige olulisem on tervislik elustiil. See tähendab, et tuleks pöörata tähelepanu mitmekesisele toitumisele ja piisavale liikumisele. Uuringud on näidanud, et mõõdukas füüsiline aktiivsus vähendab kuumahoogude esinemist. Samuti on fakt, et vananedes hakkab vähenema kalorite arv, mida keha enda igapäevaseks tööshoidmiseks vajab, seetõttu tuleb oma toitumist ka vastavalt sellele korrigeerida.

Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine on riskiteguriks osteoporoosile ja ka paljudele teistele haigustele, seetõttu tuleks püüda kahjulikest harjumustest vabaneda, vajadusel selleks oma perearsti poole pöörduda. Lisaks soovitatakse osteoporoosi ennetamiseks tarvitada toidulisandina kaltsiumi ja D-vitamiini.

Naistel, kellel on tugevalt elukvaliteeti häirivad sümptomid, tuleks siiski täiendava ravi saamiseks pöörduda günekoloogi poole, kes vastavalt konkreetsetele kaebustele saab määrata kõige sobivama ravi.

Hormoonasendusravis kasutatakse naissuguhormoone, vastavalt vajadusele kas ainult östrogeeni sisaldavaid preparaate või östrogeeni ja progesterooni kombinatsiooni.

Kas ravivõimalused on aastatega ka paranenud?

Hormoone on tänapäeval võimalik manustada erineval viisil – suu kaudu, läbi naha ja limaskesta, tupe kaudu. Progesterooni sisaldavaid vahendeid saab lisaks manustada ka nahaaluselt ja emakasiseselt. Naistearst kaalub enne hormoonasendusravi määramist võimalikke plusse ja miinuseid ning soovitab sobivaimat varianti. Kasutatakse võimalikult madalat hormoonide doosi, mis tagab sümptomite leevendumise.

Tänapäevastes uuringutes on leitud, et teatud antidepressantidel on kuumahooge vähendav toime. Meeleoluhäirete ja depressiooni korral võib vajalikuks osutuda antidepressantide kasutamine.

Kes vajavad hormoonasendusravi ja kui kaua seda teha võib?

Hormoonasendusravi vajalikkus sõltub otseselt naise kaebustest. On eraldi riskirühmad, kes kindlasti vajavad hormoon­asendusravi, nendeks on naised, kellel on menopaus tekkinud enne 45. eluaastat. Lisaks vastavalt olukorrale ka naised madala luutihedusega või riskiteguritega selle tekkele.

Hormoonasendusravi pikkust ei ole konkreetselt määratud. Põhimõte on, et ravi tehakse vaid niikaua, kuni patsiendil püsivad kaebused ehk ravi ajutisel katkestamisel sümptomid taastuvad.

Missugused negatiivsed kõrvalmõjud on hormoonasendusravil?

Nagu igal ravimil, on ka hormoonasendusravil oma negatiivsed kõrvaltoimed, mis on võib-olla liigagi palju kõlapinda leidnud, seetõttu on tekkinud paljudel naistel sellega seoses hirmud ja eelarvamused.

Hormoonasendusravi kasutatakse selekteeritud juhtudel ja võimalikult lühiajaliselt. Sellega saavutatakse märkimisväärne elukvaliteedi paranemine, osteoporoosi ja luumurdude esinemissageduse langus ning jämesoolekasvajate esinemissageduse vähenemine. Rinnavähi kohalt on uuringud vastukäivad, kuid kindlalt on tõestatud, et pärast hormoonasendusravi kasutamise lõpetamist on rinnavähi esinemissagedus võrdne tavapopulatsiooniga.

Millal see kõik lõpeb või kestab see igavesti, küsivad paljud naised.

Klimakteeriumi iseloomulike sümptomite kestus on väga individuaalne ja ravi kestus otsustatakse individuaalselt. Konkreetselt klimakteeriumiga seotud sümptomid esinevad keskmiselt kolme kuni viie aasta vältel. Paljud muutused on aga püsiva iseloomuga – näiteks põhiainevahetuse aeglustumine, naha elastsuse vähenemine.

Kas naised on menopausist piisavalt teadlikud? Milliste rumalate küsimustega on teie poole pöördutud?

Rumalad on ainult need küsimused, mida ei esitata. Kõige olulisem on naistel teadvustada, et günekoloogi juures käimine ei tohi lõppeda koos fertiilse ea ja laste sünnitamisega. Naised peavad just pärast seda perioodi väga hoolikalt ja regulaarselt kontrollis käima, et haigused, sealhulgas pahaloomulised kasvajad, võimalikult vara saaksid diagnoositud ja ravitud. Kui on mure, siis ei tohi üksinda kodus muretseda, vaid peab asjatundjalt nõu ja abi küsima.

Kuidas mõjutab kliimaks naise välimust ja psüühikat?

Nagu juba eelnevalt mainitud, põhjustavad menopausis aset leidvad muutused meeleolu kõikumist ja depressiooni. On leitud ka seoseid menopausi ja mälufunktsioonide halvenemise vahel. Sellest tulenevalt on huvi hormoonasendusravi ja mälufunktsiooni säilitamise vastu maailmas suur, kuid hetkel on uuringute tulemused veel ebaselged. Sellel teemal käivad pidevalt uuringud ning loodetavasti saame varsti anda ammendavaid vastuseid.

Ealised muutused leiavad aset ka välimuses, näiteks naha elastsus väheneb. Oluline muutus on märkimisväärne luutiheduse langus, mis küll väliselt ei ole nähtav, kuid võib anda endast märku luumurdudega.

Kui suure osa oma ajast naistearstid üleminekueast tulenevate probleemidega tegelevad?

Nagu eelnevalt mainitud, elab keskmine naine üle ühe kolmandiku oma elust postmenopausis. Seega moodustavad selles eagrupis naised märkimisväärse osa naistearstide patsientidest. Pigem on Eestis probleemiks see, et naised ei käi pärast laste sünnitamist ja fertiilse ea lõppu enam piisavalt palju naistearsti juures, kui et nad seda liiga tihti teeksid.

Postimehe otsepilt: Viljandi võitis vooru keskses mängus Viimsit

Käsipalli Eesti meistrivõistlustel võitis vooru keskses mängus Viljandi 35:25 Viimsi meeskonda. Ott Varik viskas võitjate kasuks seitse väravat. Karl Roosna ja Kristo Järve lisasid kumbki kuus tabamust.

ENNE MÄNGU:

01.10. (kell 19.00) Viljandi Spordihoone: Viljandi HC – HC Viimsi

Viljandi alistas eelmises voorus võõrsil Aruküla 37:20 ning Viimsi oli samuti vastase väljakul 28:25 üle Kävalist.

Viljandi on tänavusest kahest esimesest vastasest jagu saanud keskmiselt 22 väravaga, kuid meeskonna peatreeneri Marko Koksi sõnul arenguruumi veel jätkub. «Mäng on rabe ja kaugel sellest, mida näha tahaks,» tunnistas Koks. «Teeme palju pallikaotuseid, aga vähemalt on pilt selge, kuhu edasi liikuda. Esimesed matšid on näidanud, et füüsis on meil hea, ent soovida jätab pallikäsitlus.»

Koks lisas, et kuna hooaeg on alles alguses, siis seekord Viimsi vastu mingit spetsiaalset ettevalmistust ei tehta. «Tähtis on teravuse loomine ning ladus koostöö,» luges Koks ette põhiteesid enne kohtumist oma viimaste aastate põhirivaaliga. «Võita tahaks ikka, et saada head emotsiooni juurde.»

Viimsi oli eelmises voorus uustulnuk Kävalist üle kolme väravaga. «Mehed arvasid, et küll see võit ikka ära tuleb ja hakkasid pingutama alles lõpu eel,» meenutas Viimsi juhendaja Ain Pinnonen. «Eks meilt oodati kahte punkti ja Viljandi vastu ongi seetõttu nüüd kergem, et võidukohustust pole.»

Teismelised peaksid kasutama nii tõhusat rasestumisvastast meetodit kui ka kondoomi

Kuigi Ameerika lastearstide ühing avaldas pöördumise, milles soovitas teismelistel kasutada kõige ohutumate raseduse vältimise vahendina naha-alust implantaati või emakasiseseid vahendeid, ei pea Eesti naistarstid neid võimalusi teistest raseduse vältimise võimalustest olulisemaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tartu Seksuaalkliinikus töötav naistearst Kai Part ütles, et teismelistel pole põhjust eelistada ainuüksi neid kahte raseduse vältimise vahendit. «Eelkõige tuleks valida tõhus meetod, mille hulka, lisaks emakasisestele vahenditele ja implantaadile, kuuluvad kindlasti ka kombineeritud meetodid ehk pillid, plaaster ja tuperõngas, ning  tuleks kindlasti kasutada topeltmeetodit ehk lisaks peamisele rasestumisvastasele vahendile peaks kasutama alati ka kondoomi,» rääkis Part. See on oluline, sest kondoom kaitseb sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas ka HIVi, eest.

Samas toob naistearst välja, et emakasiseste vahendite sobivus vaid sünnitanud naistele on eksiarvamus. Tema sõnul on olemas pisemaid spiraale, mis sobivad justnimelt teismelistele ning raseduse vältimise meetod tuleks igaühel endal valida vastavalt eelistustele.

«Meie ei ütle, et üks meetod on parem kui teine, igal meetodil on plusse ja miinuseid ning kui ei sobi beebipillid, võib kasutada ka näiteks emakasisest vahendit või naha-alust implantaati,» lisas ta.

Jordaania valitsus näitas põlevkivielektrijaama rajamisele rohelist tuld

Emaettevõtte kaudu osaliselt Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company (APCO) sõlmis täna Jordaania valitsusega 30-aastase elektri ostu-müügi lepingu ning muud projektilepingud 554 MW põlevkivielektrijaama rajamiseks.

Jordaania valitsuse poolt garanteeritud lepingu kohaselt ostab Jordaania riiklik elektrifirma National Power Electric Company (NEPCO) kogu põlevkivielektrijaamas toodetud elektri. Leping kehtib 30 aastat ning NEPCOl on õigus lepingut pikendada 14 aasta võrra, teatas Eesti Energia pressiesindaja.

«Elektri ostu-müügi lepingu allakirjutamisega on Jordaania elektriprojekti eelarendus jõudmas lõpusirgele. Nüüd saame lõpule viia rahastamisega seotud tegevused ning peale seda saab elektrijaama ehitus tõenäoliselt 2015. aasta lõpus alata,» rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

«Jordaania põlevkivielektrijaama projekt on oluline oskusteabe eksport ja selles on Eestil suur potentsiaal. Tänu Eesti arendajatele on Jordaanial mõne aasta pärast võimalik kohalikust toorainest elektrit toota ning vähendada energiasõltuvust naaberriikidest,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Põlevkivielektrijaama ehitus algab pärast rahastajate poolsete analüüside läbiviimist ja täiendavate rahastamistegevuste lõpuleviimist.

Attarat Power Company kuulub emaettevõtte Enefit Jordan BV kaudu Eesti Energiale, Malaisia ettevõttele YTL Power International Bhd and Near East Investments Limited of Jordan´ile. Elektrijaama ehitab Hiina suurettevõte Guangdong Power Corporation ja projekti finantseerivad Hiina suurpangad Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Attarat Power Company´le antavat laenu garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure. Geoloogiliste uuringute kohaselt on Jordaanias ühed maailma suurimad põlevkivivarud, ulatudes 70 miljardi tonnini.

Attarat Power Company projekti kohaselt planeeritav elektrijaam oleks Jordaania esimene põlevkivielektrijaam ning asuks Attarat um Ghudranis.

Räikkönen sai lõpuks konkurentsivõimelise vormeli?

Vormel-1 Jaapani GP eel on ootamatult lootusrikas Ferrariga sõitev soomlane Kimi Räikkönen, kellel on terve hooaja vältel olnud mitmesuguseid probleeme oma masinaga. Ferrari ei ole suutnud ette valmistada soomlasele sobivat vormelit, kuid nüüd võivad asjad lõpuks muutuda.

«Asjad võiks veel paremini olla, kuid hetkel tunnen esimest korda sellel aastal, et auto on mulle sobiv,» rääkis Räikkönen. «Varem oli iga kurv ehku peale minek - ma ei teadnud mida oodata. Nüüd usaldan autot ja saan oma enda stiiliga sõita.»

Tänavuse hooaja kokkuvõttes on Räikkönen alles 11. kohal ning ta on kogunud kõigest 45 punkti.

ManCity kaitsja: peame Romat ja Bayernit võitma

Manchester City keskkaitsja Vincent Kompany usub, et kordusmängudest Müncheni Bayerni ja AS Romaga vajatakse igal juhul kahte võitu.

Eile koduväljakul Romaga 1:1 viigi teinud ning avavoorus Bayernile 0:1 alla jäänud City on kahest mängust seega teeninud vaid punkti ja tumedad pilved hakkavad peade kohale kogunema, vahendab Soccernet.ee.

«Vaatame kordusmänge Romaga ja Bayerniga, loodame, et saame sealt kuus punkti. Peame need mängud võitma,» tunneb Kompany, et City on juba surve alla pandud.

Alagruppi juhib Bayern kuue punktiga, Roma on kogunud neli ja City ühe punkti. Järgmises kahes mängus ootab inglasi Moskva CSKA, kes hetkel on veel nullil.

Arvamus: prostitutsiooni legaliseerimine annaks naistele kaitse

Tallinncity kirjutas, et pealinnas leiab prostituudi 20 minutiga. Sulgeda silmi maailma vanima ameti ees ja loota, et see iseenesest kuhugi kaob on ülim naiivsus. Kui korterbordellide arv on plahvatuslikult tõusnud, järelikult on ka nõudlus suurenenud, leiab Tallinna korrakaitsekomisjoni liige Toomas Viks.

Seksuaalteenuse vahendamine on Eestis karistatav, mis on ka igati õige. Korterbordellid ühe või kahe naisterahvaga võivad olla kõiksugu maniakkidele või vägivaldsetele meestele kerge saak – naised pole seal kaitstud. Vägivalla puhul (kliendi poolt) on vähe tõenäoline, et seda ametit pidavad naised ka politsei poole pöörduksid. Ma ei õigusta kunagisi suuri pordumaju Tallinnas, aga seal oli olemas turvamees, kes vajadusel naisi võimaliku füüsilise vägivalla eest kaitses. Hetkel on aga olukord, kus prostituutidel puudub igasugune kaitse. Riigi jaoks pole neid ametlikult olemas. Kupeldamine (isik, kes ehk mingilgi määral prostituute vajadusel kaitses) on aga kriminaalkuritegu.

On ilmselge, et antud olukorra reguleerimiseks ja selle ametiga tegelevate naiste kaitseks tuleks prostitutsioon legaliseerida. Sellest võidab nii riik kui prostituudid ise. 

Kaks põhiargumenti, mis räägivad selle kasuks on tervishoid ja majandus. Legaalselt töötavad teenuseosutajad oleksid kohustatud läbima regulaarselt tervisekontrolli, see aitaks kaitsta kliente AIDSi ja teiste suguhaiguste eest. Kui prostituudid maksaksid sotsiaalmaksu, oleks nad nii tervise- ning pensionikindlustatud. Lisaks saaks riik legaalset maksutulu.

 

Video: kuidas sõitjad reageerivad, kui trollis hakkab kõlama rahvamuusika?

Rahvusvahelise muusikapäeva puhul rõõmustasid trollis number 6 Väike-Õismäe suunal sõitnud rahvamuusikud lõbusate pillilugudega. Vaata videost, kuidas rahvas reageeris!

Heas vormis Kupper heitis neli korda üle 62 meetri

Euroopa meistrivõistlustel kettaheites üheksanda koha saanud Martin Kupper pikendab endiselt hooaega.

Täna võistles Kupper juba TTÜ staadionil, kus tuulevaikuse kiuste heitis neli korda üle 62 meetri. Parimaks jäi avakatse 63.57, kusjuures paremuselt teine katse oli 63.55, vahendab ERR Sport.

«Pärast reisi sain toidumürgituse ja seda arvestades polnud tänane tulemus kõige hullem,» ütles Kupper Vikerraadiole. «Tehniliselt olid heited normaalsed, ent särtsust jäi puudu.»

Nõmme Kalju võitis karikavõistlustel Kuressaaret

Täna toimunud jalgpalli Eesti karikavõistlustel võitis Nõmme Kalju kindlalt 4:0 Kuressaare meeskonda. Kaks väravat kanti Janar Toometi nimele, ühe tabamuse said kirja Hidetoshi Wakui ja Eino Puri.

NÕMME KALJU FC - FC KURESSAARE  4:0 (0:0)

mitteametlik protokoll jalgpalliliidu lehelt

Väravad: 47. Hidetoshi Wakui, 59., 61. Janar Toomet, 86. Eino Puri

Hoiatus: 80. Maarek Suursaar

Kalju FC: 69-Aland, 77-Šišov (89. 16-Kuusk), 4-Reintam, 2-Galpin, 3-Pürg, 20-Prates, 18-Kaldma, 22-Listmann, 19-Toomet (76. 24-Puri), 75-Wakui, 9-Klein (46. 21-Nunes).

Varus: 1-Teleš, 24-Puri, 16-Kuusk, 21-Nunes.

FC Kuressaare: 1-Hansen, 15-U. Rajaver, 25-Viira, 9-M. Pukk, 5-Alt, 19-Poopuu (46. 23-Luup), 8-Kastein, 14-Torn (58. 11-Koppel), 26-Laht, 39-Valmas (72. 22-Pitk), 13-Suursaar.

Varus: 23-Luup, 22-Pitk, 11-Koppel.

Mänguolud: +12, päikesepaisteline ilm; muruväljak väga heas seisukorras.

Pealtvaatajaid: 68

Peakohtunik: Martin Salong

Abikohtunikud: Jaan Roos, Marek Lillmaa

Neivelt: alla 1000-eurose palgaga nelja aasta pärast enam töötajaid ei leia

Pankur Indrek Neivelt kirjutas oma blogis, et 1000 eurone palk nelja aasta pärast ei ole liiga kõrge eesmärk.

«Ma väidan, et need ettevõtmised, mis ei suuda täna maksta vähemalt kaheksasada eurot kuus täis kohaga töötavale inimesele, ei ole suure tõenäosusega nelja-viie aasta pärast elus,» kirjutas Neivelt. «Loomulikult on erandid. Kui näiteks mõni pensioni eas inimene töötab kusagil valvelauas ja teenib pensionile lisa, siis ilmselt on normaalne ka madalam palk. Aga noor inimene, kes teeb kaheksa tundi päevas intensiivset tööd, teenib igal juhul rohkem. Või läheb ta kusagile mujale.»

Ta üles, et pole vahet, kas kehtestatakse selline miinimumpalga tõstmise graafik või mitte, «alla tuhande euro kuus ei ole võimalik kedagi nelja aasta pärast palgata.»

Neivelti sõnul läheb sellise eesmärgi võtmisel Eestist vähem inimesi ära.

Loe pikemalt Indrek Neivelti blogist.

USA sõdurid harjutavad seitsme helikopteriga Murru vangla vallutamist

Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi kompanii harjutab järgmise nädala alguses Harjumaal  endise Murru vangla vallutamist, õppusest võtab osa seitse helikopterit ja üle saja sõduri.

«Õppuse käigus harjutame helikopteritega maandumisalale liikumist ja Murru vanglakompleksi hoonete hõivamist,» ütles 173. õhudessantbrigaadis teeniv kapten Orlando Zombrano.

Tema sõnul võtab esmaspäeval ja teisipäeval toimuvast õppusest osa üks CH-47 Chinook ja neli UH-60 Black Hawk-tüüpi helikopterit, mida õhust toetavad kaks lahingukopterit AH-64 Apache.

Õppust alustatakse esmaspäeval orienteeruvalt kell 14.30, mil Lätist lendu tõusnud kopterid Ühendriikide õhudessantväelastega saabuvad endise Murru vangla territooriumile. Umbes 70 ameeriklasele teeb vastutegevust 30 lätlast, kelle ülesanne on kaitsta vanglakompleksi hooneid rünnaku eest. Teisel päeval alustatakse tegevust samuti kell 14.30, kuid siis starditakse juba Ämari lennubaasist.

Seoses õppusele saabumise ja õppuselt naasmisega võib järgmise nädala alguses ja keskpaigas näha Eesti õhuruumis liikumas Ühendriikide sõjaväelaste kasutuses olevaid helikoptereid. Boeing CH-47 Chinooki puhul on tegemist kahemootorilise peamiselt vägede transpordiks kasutatava lennumasinaga, mis on kasutuses olnud 1960. aastatest.

Lahingkopter AH-64 Apache on USA armee relvastuses 1984. aastast, seda on pidevalt täiustatud ja tänapäeval on see ilmselt tuntumaid lahingkoptereid maailmas. Apache-i peamiseks relvastuseks on mitut tüüpi raketid ja kuni 30 mm kiirlaskekahur, laskekiirusega kuni 600 lasku minutis.

Maaväe üldkopter Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporationi loodud helikopterite S-70 perekonda. Black Hawk on mitmeotstarbeline - teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks.

Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaad, mille koosseisu kuulub ka Eestis viibiv kompanii, asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. 8. oktoobril lahkub 173. õhudessantbrigaadi allüksus Eestist, nende asemele saabub Eestisse 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii, kelle relvastusse kuuluvad soomustransportöörid Stryker ja jalaväe lahingumasinad Bradley.

Tõnis Haavel ja Kaur Kender kaebasid Ekspress Grupi kohtusse

Osaühing Grupivara, mille omanikuks on Tõnis Haavel ja Kaur Kender esitas Harju Maakohtule aktsiaseltsi Ekspress Grupp vastu hagiavalduse Aktsiaseltsi Ekspress Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks, teatas ettevõte börsile.

Osaühing Grupivara on vaidlustanud üldkoosoleku otsused, millega kinnitati aktsiaseltsi Ekspress Grupp 2013. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek, sest osaühingu Grupivara hinnangul sisaldab aktsiaseltsi Ekspress Grupp 2013. a majandusaasta aruanne ebaõigeid andmeid.

Grupivarale kuulub 100 Ekspress Grupi aktsiat, mis on 0,0003 protsenti meedia.

Väidetavalt vaidlustas Grupivara Delfi väärtuse hindamise.

Atria tapamaja tegi septembris rekordtulemuse

Septembris tapeti Atria Valga tapamajas esimest korda üle 10 000 looma kuus; ettevõtte sõnul on nõudlus tapateenuse järele turuolukorrast tingituna kasvanud.

Kuu jooksul tapeti Valga tapamajas 9929 siga, millest 2205 oli tapateenus, ning 687 veist — ühtekokku 10 616 looma.

«Rasketel aegadel on osa Eesti seakasvatajaid pööranud elusloomade ekspordi asemel senisest rohkem tähelepanu koduturule,» selgitas Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm. «Ka Atria on Eesti talunikelt rohkem loomi kokku ostnud. Peame väga positiivseks seda, kui eestlaste toidulaual asendub importliha kas või osaliselt kodumaisega.»

Atria sigade eelmine mahurekord oli 2003. aasta septembris, 8876 pead. Tänavuse aasta senine rekordkuu oli juuli, kui tapeti 8662 siga ja 635 veist.

«Numbrid näitavad, et mahud on sellel aastal oluliselt kasvanud ning selle põhjus ei ole mitte üleriiklik tootmismahtude kasv, vaid olulisel määral muutunud keskkond,» ütles Horm.

Psühholoog: laostunud mees karistab end ise kõige karmimalt

Majanduslikult pankrotistunud mees karistab end kõige karmimalt ise, hävitades seejuures sageli tahtmatult ka oma pereelu, kinnitab vestlus psühholoog Aleksander Pulveriga (58).

Kui mehe maailm kokku kukub, siis satub ta sageli mingisugusesse letargiasse, mis kestab naise jaoks talumatult kaua.

Naistel on oluliselt suurem suhete võrgustik kui meestel. Kõigis lääne kultuurides on meeste mina-kontseptsioon iseseisvam ja autonoomsem kui naistel. Suhete võrgustik ongi oluline just kriisisituatsioonides – naistel on võimalik saada rohkem psühholoogilist ja sotsiaalset tuge.

Mehed püüavad samal ajal olukorrast väljuda iseseisvalt ja üksi, aga see ei ole võimalik. Autonoomsuse ja iseseisvusega kaasneb paraku ka enese süüdistamine – ma ise vastutan ja mina olen süüdi. Ise tekitasin jama ja ise pean selle ka lahendama.

Kuna ma olen nii kehv ja näed, mis nüüd juhtus, siis karistan ennast sellega, et hävitan kõik, mida vähegi annab hävitada.

Ja nii jäädakse tegelikult mingisugusesse ringi tiirlema, kuna lahendust ei tule ega tule?

Ikka. Meie kultuuriruumis on raha hankimine soorollina endiselt rohkem meeste asi ja naiste asi on tegelda lastega. Kui ma enam raha ei too, olen ma järelikult õnnetu ja kehvake, läbikukkunud mees.

Siis muututaksegi enda kättevõtmise asemel ka naisele enesekindluse kaotanud ripatsiks, aga naiste jaoks pole midagi vastikumat kui mees, kellel ei ole enesekindlust – ja see ei sõltu generatsioonidest.

Eks ta kasvab ikka välja soorollitemaatikast – on Suur Peeter ja Väike Peeter, ning loomulikult on hea olla Suur Peeter, siis annan ka Väikesele Peetrile, niipalju kui on. Ja siis avastan ma ühel päeval, et ma ei olegi enam Suur Peeter.

Samas ei ole mõistlik püüda ka varjata oma läbikukkumist, vaid otsida lahendusi koos lähedase inimesega. Paraku ei luba madal enesehinnang ja võltshäbi seda meestel sageli teha.

Hoiatasin oma loos kõnelevat meest, et ajakirjanduse poole pöördumine ei tee tema elu kuidagi lihtsamaks ega lahenda probleeme. Ütlesin, et kirjutan vaid siis, kui ta usub, et pärast selle loo järelmeid suudab ta kiiremini senisest elust lahti lasta ja alustada uut. Mulle tundub, et mehed liiguvadki kriisiolukorras kuidagi alateadlikult selles suunas, et hävitada kõik – nii enesekindlus kui ka perekond –, et jõuda mingisse nullpunkti, kus on küsimus, kas olla või mitte olla. Ja kui otsustatakse olla, siis on nullist võib-olla lihtsamgi uuesti alustada.

Absoluutselt õige. See on ju enese karistamine. Kuna ma olen nii kehv ja näed, mis nüüd juhtus, siis karistan ennast sellega, et hävitan kõik, mida vähegi annab hävitada. Lahendus... Võib-olla on kõige lihtsam mõelda nii, et elu ei ole kas kõik või mitte midagi. Ebaõnnestumine on äritegevusse sisse programmeeritud. Võitjaks jäävad need, kes ei võta ärilisi ebaõnnestumisi kui traagikat, vaid proovivad uuesti.

Aga antud juhul on mees 90 protsendi ulatuses invaliidistunud.

Lisandub teadmine, et ma olen puudega. Ma ei saa enam väita, et minu elu on veel selle täies ilus ees ja ma saan sellest üle – ei saa. Kõik on läinud. Tavalisel kõrvaltvaatajal pole enam võib-olla isegi midagi soovitada, aga psühholoogil siiski on.

Väljarabelemine seisneb endale teadvustamises, et jah, ma olen nüüd invaliid, aga see ei tähenda seda, et mul ei ole oma elu. On lihtsalt teine taustsüsteem ja teine maailm.

Ei ole mõtet olnut taga nutta, sest see on väga halb võrdlusmaterjal. Tuleb lihtsalt kohaneda uue reaalsusega ja alustada uuesti selle potentsiaaliga, mis veel alles on. See teebki inimese tugevaks – mitte iga hinna eest vigade vältimine või tehtu lõputu kahetsemine.

Kas meestele on lahutus raskem kui naistele?

Ilmselt sõltub sellest, kuidas see toimub. Kui mees jäetakse maha, on see ilmselt raskem variant kui juhul, mil mees ise jätab naise maha.

Mees muutub abielu jooksul oma mugavuses järjest sõltuvamaks oma naisest ja muust pereelust, sellal kui naised muutuvad abielu jooksul sageli järjest iseseisvamaks. Mehe sotsiaalne aktiivsus kahaneb, naise oma seevastu kasvab, kui lapsed juba suuremad.

Meeste ja naiste rollid on olulisel määral võrdsustunud või võrdsustumas, mis tähendab, et nooremad on võimelised olema sõltuvalt soost ka lapsehoolduspuhkusel.

Aga Eesti on soorolli mõttes siiski endiselt kohati üsna konservatiivne ja selge see, et kui mind jäetakse maha, siis kuidas see on võimalik? See ei ole võimalik, sest mina olen ju tähtsaim! Sestap on ka saadud hoop mehele valusam, sest no mida!

Niisiis on meie ühiskond soorollide osas endiselt üsna arhetüüpne. Tea­n ise näiteid inimestest, kelle lahutus on alguse saanud siis, kui mees on jäänud koju isapuhkusele. Naisele käib see lihtsalt närvidele – misasja ta haiseb siin kodus, mis siis, et teeb süüa, mis siis, et tegeleb lapsega. Aga alateadlikult tunnetab naine ikkagi, et mees teeb mingit valet asja.

Jah, ta ei tee seda, mida mehed peavad tegema – ta ei tee karjääri.

Kas inimesed tahavad või mitte, lähtuvad nad ikkagi kultuurinormidest, mis panevad paika, et mehed on need maskuliinsed tegelased, kelle ülesanne on karjäär ja raha.

Naistele meeldib käia meeste tervise pärast südant valutavatel konverentsidel ja kõnelda seal sellest, kui tähtis on meeste n-ö soft power (pehme jõud) perekonna heaolule. Aga mul tekib küsimus, kui palju nad seda seedivad ikkagi tegelikkuses, reaalses elus?

See on muidugi ohtlik küsimus, sest meie, mehed, ei tea seda. Deklareerida, et me oleme võrdsed, on üks asi, aga kui me käitume reaalses keskkonnas, siis ei juhi meid mitte deklaratsioonid, vaid kogemus.

Stockmann müüb Hobby Halli

Raskustes Stockmann teatas restruktureerimisplaanist, millega suletakse järgmiseks aastaks Venemaal 16 allesjäänud Seppälä poodi ja müüb kataloogikaubamaja Hobby Hall. Stockmann on saanud kannatada Soome ja eriti Venemaa kehva majandusolukorra tõttu.

Hobby Halli käive on üle 100 miljoni euro ja ettevõttel on Soomes üle poole miljoni lojaalse kliendi. Stockmann keskendub edaspidi oma Stockmanni kaubamajadele ja veebipoele stockmann.com, vahendab Yle.fi.

Lindexist tahab aga Stockmann arendada globaalse moebrändi.

Hobby Hall lõpetas tegevuse Baltikumis juba aastal 2009.

Kohus saatis kaks tapjat pikaks ajaks trellide taha

Viru maakohus mõistis täna varem korduvalt karistatud 41-aastase Veiko Lõometsa ja 29-aastase Kalle Räägu süüdi inimese tapmises ja määras neile pika vangistuse.

Lõometsale mõistis kohus kaheksa aastat vangistust, millele lisandub eelmisel aastal kehalise väärkohtlemise eest tingimisi mõistetud aasta pikkune karistus. Seega tuleb mehel trellide taga olla 9 aastat.

Kalle Rääku karistas kohus seitsme ja poole aasta pikkuse vangistusega, millele lisandub eelmisel aastal kehalise väärkohtlemise ja süstemaatilise varguse eest tingimisi mõistetud karistus üks aasta ja üheksa kuud. Seega on kogu karistuse pikkus 9 aastat ja kolm kuud.

Mõlemad mehed peavad tasuma 887 eurot menetluskulud, 136 eurot surnukeha ekspertiisi kulud ja 2068 eurot DNA ekspertiisi maksumuse.

Lisaks peab Lõomets tasuma kahe advokaadi teenustasu: riigi poolt määratud kaitsjale 240 eurot, enda palgatud advokaadile 2073 eurot.

Rääk peab tasuma kaitsetasu 2073 eurot.

Süüdistuse järgi peksid Rääk ja Lõomets eelmise aasta 17. augustil Rakveres Kastani puiestee pargis surnuks 35aastase mehe.

Mõlemad kohtualused end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsus ei ole lõplik, vaid seda saab edasi kaevata Tartu ringkonnakohtule.

Vaata, kas sinu turvakaamerate pilt on internetis nähtav!

Tänane Postimees kirjutas sellest, kuidas paljud IP kaamerad edastavad omaniku teadmata pilti internetti, kus iga huviline võib seda jälgida.

Veebileht Insecam.com on kokku koondanud sellised kaamerad üle maailma ning igaühel on võimalik vaadata turvakaamerate pilte kas konkreetses riigis või linnas või siis kindlat tüüpi kaamerate edastatavat pilte.

Üks põhjus, miks IP kaamerate pilt võõrastele nähtavaks saab, on see, et kaamera omanik ei ole pärast kaamera paigaldamist selle vaikimisi kasutajanime ja salasõna ära vahetanud. Iga kaameratootja vaikimisi salasõnad on aga üldteada ja igale huvilisele leitavad.

Mõnikord aga ei aita ka salasõna vahetamisest.

Nii võis kuni eilseni internetis näha ka ühe Tallinna kaubanduskeskuse turvakaamerate otsepilti, kuigi nende paroolid olid pärast ostmist ära vahetatud. Kui Postimees sellest keskuse töötajatele teatas, vahetati paroolid veelkord ära, kuid kaamerate pilt oli ikka võõrastele nähtav. Nii ei jäänudki ettevõtte turvaülemal muud üle, kui kaamerad kuni probleemile lahenduse leidmiseni välja lülitada.

Seda, kas ka sinu turvakaamera pilt on võõrastele nähtav, saad kontrollida siit.

Info Auto lõi Volvode impordiks uue ühisettevõtte

Info Auto ühisettevõte Läti ja Leedu automüüjatega Volvax Baltic OÜ on eilsest alates uute Volvo sõiduautode importöör kõigis kolmes Balti riigis.

1. oktoobril jõustus Volvo Car Corporationi ja Volvax Baltic OÜ vahel sõlmitud importöörileping, mille kohaselt toimub nüüdsest uute Volvo sõiduautode müük, hooldus ja teenindus Balti riikides Volvax Baltic OÜ kaudu, teatas ettevõte. Senini tegeles maaletoomisega Eestis, Lätis ja Leedus Volvo Car Corporationi organisatsioonisisene üksus.

Volvax Baltic OÜ on Eestis registreeritud ettevõte, mille omanikud on Eesti, Läti ja Leedu Volvo müügifirmad, vastavalt Info-Auto, Musa Motors Grupa (millest kuulub 50 protsenti aasta algusest Info-Autole)  ja UAB Sostena.

Volvaxi nõukogusse, mille esimees on Sostena juhatuse esimees Donetas Karčiauskas, kuuluvad kõigi kolme asutaja esindajad. Uue Volvo sõiduautode maaletooja tegevjuhiks nimetati Danel Hein.

Mees, kes kaotas kõik

Väikelinna kohtutäitur müüs pankrotistunud mehe vara, aga tagatipuks hakkas abielus ja kahe lapse isa silma heitma ka võlglase naisele.

Endine ettevõtja on kaotanud kõik, mis tal oli – ta on pankrotis nii majanduslikult (eraisiku pankrot), emotsionaalselt (depressioon), füüsiliselt (90 protsendi ulatuses invaliid) kui ka sotsiaalselt (abielu on lõhki). Postimehe poole ajendas teda pöörduma juhtum, mis annab kogu sellele tragöödiale erilist pikantsust, ent sellest hiljem.

Mehed peavad olema tugevad, aga tema jõud on otsa saanud. Pole enam midagi kaotada, isegi väärikust mitte. Majandusliberaalid ütlevad selliste kohta luuser, sotsialistid aga tooks musternäiteks inimesest, kes jäetakse meie riigis hoolimata tema oskustest lihtsalt kasutuna laokile, üksi iseenda süngete mõtetega. Seejuures pole mehel probleeme alkoholiga.

45-aastane endine ettevõtja pole kindlasti ainus oma enesehinnangu riismetel istuv eesti mees. Viimase korteri üürimiseks tuli isegi abielusõrmused pandimajja viia.

Mina aina rabasin

Kunagi pankade turvasüsteemide hooldamisega tegelnud mees on lisaks kõigele ka haige. «Kogu see stress tegi minust invaliidi,» lausub ta. «Mul on üks selline verehaigus, mille tulemusena jalgadel puudub Achilleuse [kõõluse] refleks – pean võtma iga päev 11 tabletti. Isegi saja meetri kaugusele poodi minek on tõsiselt raskendatud.»

Haigus ilmutas end küll juba enne ebaõnnestunud äri, aga tänavu jaanuaris sai mees lisaks kõigele ka infarkti.

Ja nüüd mantra, mida sellisesse seisu sattunud mehed väikeste variatsioonidega alati kordavad. «Olen kõik need aastad töötanud ainult naisele ja lastele,» räägib ta. «Oleme sõitnud luksautodega ja käinud ookeanide taga puhkamas. Elasime väga jõukalt.»

2010. aastal võttis mees suure riski ja investeeris 10 miljonit krooni projekti, mis kiiresti ja totaalselt läbi kukkus, ning mullu läks mees pankrotti. Kuna ta andis oma laenudele isikliku käenduse, siis müüdi ka kõik see, mis isiklik.

Pärast varade müüki lõpetati pankrot, sest polnud enam midagi võtta. Ka pärast seda jäi võlausaldajatel mehelt saamata üle 266 000 euro.

Ta võttis kohustusi, mis tunduvad igale majandusest midagigi jagavale inimesele täiesti pöörasena. Ka kohtumääruses seisab, et pankroti põhjuseks oli sissetulekutega võrreldes ebamõistlikult suurte kohustuste võtmine. Ei tea, millele lootis mees, aga veel suurem küsimärk on, millele lootsid talle suuri summasid laenanud pangad.

Mees ei koonerdanud ka isiklike kulutustega, nii näiteks oli tal Porsche maastur ja kolm miljonit krooni maksnud luksuskorter.

Kui mees sattus raskustesse, asus temalt kohtu poolt välja mõistetud võlgu sisse kasseerima väikelinna kohtutäitur. Praegu müüb täitur viimast, mis mehel veel alles on – ülemöödunud kümnendi esimesest poolest pärinevat Volkswagenit. Nad on meilitsi korduvalt kirju vahetanud. «Palun mitte arestida minu invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetust,» palub mees.

«Igakuine arestivaba summa on 320 eurot,» vastab kohtutäitur. «Kui Teie invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus on suurem kui miinimumpalk, siis palun edastada kohtutäiturile selle kohta vastavad dokumendid.»

Mehe varade realiseerimisel tehtud töö eest esitas täitur mehele veel nõudeid kokku 8000 euro eest. Kuna tegu oli siiski ühisvaraga ja osaliselt ka ühiste kohustustega, nõuab liisingufirma nüüd kohtus enam kui 11 000 eurot ka mehe naiselt.

Mehe väitel olid tema ja abikaasa suhted enne septembrit normaalsed, ent seejärel hakkasid halvenema. Ja kui siis mees sattus enda väitel juhuslikult abikaasa ja kohtutäituri vahelisele kirjavahetusele või õigemini osale sellest, järgnes tüli, mispeale naine mehe üürikorterist välja viskas.

«Sattusin juhuslikult peale – see oli iPadis avatud,» väidab mees. «iPad oli tehtud WiF­i kuumkohaks, aga ühendus kadus korraks ära ja võtsin selle kätte, et uurida, kuhu internet kadus. Paraku oli meilikonto naisel parajasti avatud.»

Igatahes elab mees nüüd taas oma vanemate juures.

Niisiis nägi mees seda kirjavahetust, kus kohtutäitur, kes müüs mehe vara, hakkas väidetavalt oma menetlusaluse naisele lembekirju saatma. Selgub ka, et kohtutäitur on teadlik panga nõudest oma kirjade adressaadi suhtes. Kirjavahetus pärineb septembrist.

Kirjad kohtutäiturilt

Mehe väitel valdas kohtutäitur tema ja tema olukorra kohta kogu infot, sestap võtab ta lembekirju kui perekonna kaitsetu seisundi ärakasutamist. «Tal on kogu info meie pere, meie sissetulekute kohta,» lausub mees. «See on väga näotu.»

Kohtutäiturite kirja pandud hea ametitava näeb muuhulgas ette, et kohtutäitur ei luba sotsiaalsetel, perekondlikel ega muudel suhetel mõjutada oma tegevust kohtutäiturina.

Kohtutäitur ise ütleb, et seda reeglit pole ta rikkunud. «Mul ei ole [mehe abikaasa] suhtes ühtegi täitevmenetlust,» teatab ta. Selles osas on tal õigus.

Mehe naine on kohtutäituri väitel tema isiklik tuttav, ei midagi muud. «Isik [mees] süüdistab meeleheitlikult kõiki teisi ja oma meeleheites on ta tõmmanud ka teised inimesed ebamugavustesse,» lausub täitur.

Mehe abikaasa ise ütleb, et suhtlus kohtutäituriga ei olnud tema jaoks mingi sundkäik. «Keegi ei ole mulle survet avaldanud,» ütleb ta. «Ma taotlen mehele politseilt lähenemiskeeldu. Tal ei ole õigust lugeda minu isiklikku kirjavahetust.»

Naise sõnul kannatab ta mehe terrori all. «Ta on tahtnud sooritada kolm korda enesetappu, ta teeb kõikvõimalikke asju ja saadab mulle häirivaid kirju,» lausub naine, kelle sõnul algasid pinged tema ja mehe vahel juba varem. «Ta on võtnud liisingusse kõikvõimalikke asju ja mina olen teda lihtsalt usaldanud, samas ei saaks öelda, et meil oleks olnud midagi nii väga hästi.»

Naine tunnistab, et mehel on depressioon. «Eks seal ole põhjuseks majandusprobleemid ja ka see, et kõik ei lähe nii, nagu tema tahab,» lisab naine.

Naise väitel oli tema kirjavahetus kohtutäituriga põgus ja nad pole kohtunud. «Ei, ma ei ole temaga mitte kordagi kohtunud,» kinnitab ta.

Eestlane proovis 99 000 salasuitsu üle piiri toimetada

31-aastase Meelise juhitud järelhaagises oli puitmaterjali all peidus ligi 5000 suitsupakki ehk 99 000 sigaretti.

Kahtlasest Ford Transiti haagisest teatas eile õhtul piirivalvele maksu- ja tolliameti ametnik, ütles lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel.

Patrull pidas kella üheksa ajal Võrumaal Meremäe vallas Obinitsa külas kinni Eesti kodaniku. Valgevene maksumärkidega sigaretid olid pistetud kümnesse kotti. Juhtumiga tegeleb edasi maksu- ja tolliamet.

Saarte Liinid on valmis ministeeriumi vastu kohtusse minema

Regionaalseid sadamaid haldav riigiettevõte AS Saarte Liinid on rahandusministeeriumi väitel teinud sadamate uuendamisel põhjendamatuid kulutusi. Ettevõte sellega ei nõustu ja on vajadusel valmis minema kohtusse õigust saama, kirjutab Saarte Hääl.

Ettevõtte juhatuse esimehe Villu Vatsfeldi sõnul on Saarte Liinid alati talitanud riigihangete seaduse (RHS) järgi ning hangete pisteline audit rahandusministeeriumi poolt on lihtsalt hinnangu andmine selle seaduse rakendamisele.

Vatsfeldi sõnul ei saa meres asuvate rajatiste ümberehitamisel ning laienduste projekteerimisel ja elluviimisel kunagi kõike detailselt ette näha. Parvlaevaliikluses kasutatavaid sadamaid ei olnud võimalik ajutiselt kinni panna, vajadusel tuli tööd ümber planeerida, uuesti hanked korraldada ja vahel isegi juurde maksta.

Tihti ongi erinevate tõlgenduste põhjuseks Saarte Liinide ja audiitorite erinevad hinnangud ettenägematutele asjaoludele, mis tingisid täiendavate tööde tellimise, kirjutab ajaleht.

Juhuks, kui rahandusministeerium tõepoolest mingi rahasumma ulatuses nõude esitab, on ASi Saarte Liinid nõukogu andnud tegevjuhtkonnale volitused kaitsta ettevõtte huve ka kohtus.

Loe pikemalt Saarte Häälest.

Eesti Post leppis ajalehtedega kokku 4,3-protsendilises kandehinna tõusus

Eesti Posti ja Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) vahelistel läbirääkimistel ajalehtede kandehinna tõusus jõuti kokkuleppele, järgmisest aastast tõuseb kandeteenuse hind 4,3 protsenti, teatas postiettevõte.

«Perioodika kandeteenuse hinnatõus tähendab eelkõige suuremaid palkasid meie kirjakandjatele ja esmatasandi postitöötajatele,» ütles AS Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Kärmase sõnul on hea meel tõdeda, et väljaandjad mõistavad kirjakandjate palgatõusu vajadust. «Lõppkokkuvõttes on meil ju väljaandjatega ühine huvi. Edukad väljaanded ja suured tiraažid tähendavad rohkem tööd ja leiba meie kirjakandjatele,» ütles ta.

Kokkuleppe kohaselt tõuseb ajalehtede kandeteenuse hind järgmisest aastast 4,3 protsenti. Perioodika kandega seotud kuludest üle 70 protsendi moodustavad personalikulud, mis järgmisel aastal tõusevad keskmiselt kuus protsenti.

Gaasiterminali pärast algab taas võitlus

Endise majandusministri Juhan Partsi idee Eesti ja Soome ühisest veeldatud maagaasi (LNG) terminalist jooksis liiva, kui Euroo­pa Komisjon nimetas teisipäeval Tallinnas toimunud nõupidamisel ühisfirma Euroo­pa toetusraha saamiseks kõlbmatuks.  

Nii Eesti energeetikafirma Alexela Energia kui ka Soome gaasifirma Gasum teatasid, et jätkavad nüüd terminaliprojektiga teineteisest sõltumatult.

«Meie liigume Paldiski LNG terminali projektiga nüüd ise edasi, sest Euroopa ei rahasta välja pakutud kompromisslahendusi sellises määras, mis muudaks need kompromisslahendused elujõuliseks,» ütles Alexela Energia juht Marti Hääl. «Abiraha kasutamine toob endaga kaasa üpris ahistavad reeglid, millega arvestamine on mõttekas vaid üpris suure toetuse puhul.»

Sellegipoolest ei kiirusta Alexela Paldiskisse terminali rajamiseks investeerimisotsuse langetamisega, sest pole kindlust, kas konkurendid saavad oma terminali rajamiseks toetust. «Soome riik on teatanud, et subsideerib väikeste kohalike LNG terminalide rajamist,» selgitas Hääl. «Nüüd on vaja lõplikku selgust, kas Euroopa-poolse LNG projekti rahastamisega on kõik läbi, sest vastasel juhul kõhklevad nii erainvestorid kui ka pangad asjaga edasi minemast.»

Tallinnas põletati öösel prügikaste, üks auto sai kahjustada

Päästjaid käisid öösel kolmel korral kustutamas Lasnamäel põlenud prügikaste, ühes põlengupaigas sai kannatada tänavale pargitud auto. 

Häirekeskusele teatati eile kella 23.32 ajal tulekahjust Tallinnas Paasiku tänaval, kus põlesid kolm prügikonteinerit.

Mitmest uuest tulekahjust teatati häirekeskusele ajavahemikul kell 00.16-01.15. Kivila tänaval põles ehitusprügihunnik ning Kärberi tänaval põlesid prügimaja ja prügikonteinerid.

Tulekahju tagajärjel sai kuumakahjustusi Kivila tänavale pargitud sõiduauto Mazda. 

Parklast väljunud autod sõitsid jalgratturitele otsa

Tallinnas juhtus eile pärastlõunal kaks avariid, kus parklast väljunud autod ei märganud kõnniteel sõitnud jalgratast ning sõitsid sellele otsa. 

Esimene liiklusõnnetus juhtus eile kella 17.03 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 10 / Keevise 2 juures. Parklast Suur-Sõjamäe tänavale suundunud sõiduauto Hyundai SantaFe, mida juhtis 40-aastane Ethel, põrkas kokku kõnniteel liikunud jalgratturiga.

Jalgrattur, 30-aastane Eret sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Teine avarii toimus kella 17.17 ajal Tallinnas Kunderi 8a juures. Maja eest tänavale liikunud sõiduauto Peugeot Expert, mida juhtis 39–aastane Janne, põrkas kokku kõnniteel liikunud jalgratturiga.

66-aastane Heldur toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Töövõimetu rase taotles enda pankrotti

Kuressaare kohtumajas töötava kohtuniku Külli Mõlderi sõnul juhtub seda, et inimesed iseenda pankrotti taotlevad, aasta-aastalt aina sagedamini. Aga et taotleja oleks rase või töövõimetuspensionär, pole enne ette tulnud.

Saaremaal elav lapseootel töövõimetuspensionär, kel on võlakohustusi vähemalt 3300 euro eest, tänavu suvel kohtule avalduse, milles soovis iseenda pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamist, kirjutab Saarte Hääl. Pärnu maakohus kuulutas naise pankroti välja 21. augustil.

Võlgnikust naise kinnituse kohaselt on ta juba pikemat aega maksejõuetu ega suuda tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees ega pankrotimenetluse kulusid.

70-protsendise töövõimetusega naise ainsad sissetulekud on 198,68 euro suurune töövõimetuspension ja 16,62 eurot sotsiaaltoetust, võlanõudeid oli tal aga kokku 3303,09 euro eest, millele lisandub viivis. Samas ei kuulu naisele mingit kinnis- ega vallasvara ning tühi on ka tema arvelduskonto pangas.

Võlgnik on järelepärimise peale teatanud, et ei otsi aktiivselt tööd, kuna on lapseootel. Oma sõnul elab naine üürikorteris koos elukaaslasega, kes käib tööl ja maksab üüri.

Kiirlaenud viisid põhja

Pankrotihaldur Terje Eipre sõnul võttis võlgnik erinevaid kiirlaene hetkeemotsioonide ajel, tagajärgedele mõtlemata.

«Esimesed laenud olid võetud igapäevaelu kulutuste tarbeks, kuna sissetulekust jäi väheks,» nendib Eipre pankrotimääruses. Edasi tekkisid raskused laenude tagasimaksmisega ning võlgnik võttis teisi laene, et tasuda eelmistel kuudel võetud laene.

Pankrotihalduri andmeil on võlgnik küll püüdnud võlausaldajatega koostööd teha, kuid ühes kuus korraga kaheksale firmale arveid tasuda ei ole tal lihtsalt võimalik.

Jurist: kaevata tuleb Euroopasse

Moskva üht tuntumat advokaati Dmit­ri Agranovskit hämmastab Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri juhtumi puhul, et tema advokaat loobus vahistamisotsust protestimast Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Strasbourgis.

«Kaebus Euroopa kohtusse on kaitse üks peamisi võimalusi, mis peab garanteerima süüdistatava õiguste kaitse – uskumatu, et seda ei kasutatud! Segastel asjaoludel vahistamist tuleb alati protestida,» kommenteeris Agranovski (43) Venemaal neljandat nädalat vangis istuva Kohvri juhtumi seniseid arenguid advokaadi pilgu läbi.

Agranovski, keda mitmed väljaanded on korduvalt valinud Moskva mõjukaimate juristide hulka ning kes pöördub oma Venemaa klientide õiguste kaitsmisel tihti Strasbourgi kohtusse ja seega tunneb sealset praktikat hästi, väitis, et suure tõenäosusega annaks EIK Kohvri juhtumile prioriteedi, arvestades tema vahistamise enneolematuid asjaolusid. Teatavasti väidab Eesti riik, et Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) röövis Kohvri 5. septembril Eesti territooriumilt.

«Kuigi üldiselt töötab EIK aeglaselt, siis vahel võib ta väga kiiresti tegutseda ning nende tähelepanu oleks olnud juba suur garantii, et Kohvri suhtes poleks saadud midagi ebaseaduslikku ette võtta,» lausus Agranovski intervjuus Postimehele.

Jevgeni Aksjonov ei soovinud intervjuus Postimehele EIKsse kaebamise võimalusest loobumist pikalt kommenteerida.

«Esiteks, arvestades praegust poliitilist olukorda ja sanktsioonidesõda, ma kahtlen, et selle kohtu otsuseid hakatakse Venemaal täitma,» lausus ta. «Teiseks arvan ma, et konkreetselt praeguses olukorras pole Kohvrile vaja, et pöördutaks Strasbourgi kohtusse. Siin on lahendus vahetamises.»

Pikemalt loe tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Toetus kaitseliidule kasvab ligi nelja miljoni võrra

Kaitseliidule riigieelarvest antav toetus kasvab tuleval aastal ligi nelja miljoni euro võrra.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt saab kaitseliit tuleval aastal sihtotstarbelist toetust 32 983 173 eurot. Käesoleval aastal saab vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon toetust 29 075 124 eurot. Seega tõuseb kaitseliidule antav toetus 3 908 049 euro ehk 13,44 protsendi võrra.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetus suureneb investeeringute kasvu tõttu. Kaitseliidu suurimad investeeringud tuleval aastal on Narva malevkonnahoone ning Metsniku lasketiiru ehitustööd. Samuti suureneb toetus kasvanud tööjõukulude tõttu.

Eesti loob piirivalve eriüksuse

Siseminister Hanno Pevkur teatas ETV saates «Foorum», et riik kavatseb luua piirivalve eriüksuse, mille kaks staapi idapiiril hakkavad paiknema Narvas ja Piusa kordonis ning suure tõenäosusega tuleb üks staap ka Tallinna.

«Täna on olemas selge teadmine, et lisaks piirivalve tavatööle me loome piirivalve eriüksuse. Politseis on see olemas ja nüüd loome selle ka piirivalves,» rääkis Pevkur, lisades, et eriüksuslased saavad tegema ohuhinnangute põhiselt väga spetsiaalset tööd, vahendas ERR Uudised.

Üksused luuakse alates 2015. aastast ja selles on Pevkuri sõnul politsei- ja piirivalveametiga juba kokku lepitud. «Oma põhiasukohtadena hakkab üksus olema Piusa kordonis, mis saab järgmisel aastal täiesti uuena välja ehitatud, ja Narvas ehk siis kahes kõige kriitilisemas kohas,» rääkis Pevkur.

«Nad hakkavad reageerima piiriintsidentidele ja hakkavad vastavalt ohuhinnangutele tegema erioperatsioone,» rääkis minister, kes lubas, et eriüksuse liikmed saavad maksimaalselt hea relvastuse ja varustuse.

Inspektsioon: turvakaamerad on muutunud turvariskiks

Andmekaitse inspektsiooni vaneminspektori Sirje Biini hinnangul on vähemalt osa internetti pilti edastavatest turvakaameratest muutunud ise turvariskideks.

«Kui tegu on turvakaameraga, siis peaks andmete töötleja täitma turvalisuse nõudeid andmete salvestamisel ja hoidmisel ning nende avalikustamine ei kuulu turvakaamera mõttega ju kokku. Turvakaamera on mõeldud ikkagi selleks, et omanik saaks seda ise kasutada ja kaamerapilti tohiks ta anda vajadusel näiteks politseile,» ütles Biin.

Ta lisas, et ka isiku pilt kuulub isikuandmete hulka ja seda võib töödelda kas isiku nõusolekul või seaduse alusel. Isikuandmete kaitse seadus annab võimaluse kasutada kas isikute või vara kaitseks turvakaameraid, aga selleks on kindlad tingimused.

«Kaamerate kasutamist kontrollides tuleb vaadata ka seda, mis on nende eesmärk. Mulle tundub, et praegusel juhul ei ole kellegi eesmärgiks olnud pildi edastamine avalikkusele. Aga mine sa tea, inimesi on ju erinevaid,» tõdes vaneminspektor.

Andmekaitse inspektsioon saab algatada omaalgatusliku järelevalve ja selgeks teha, mis alusel kõnealused kaamerad pilti internetti edastatavad. Inimesi saab aidata sellega, et lihtsalt juhtida asjale nende tähelepanu ja soovitada paroolide vahetamist, kui probleem on ainult selles.

«Kui kaamerate paigaldamise eesmärk on olnud turvalisuse tagamine, siis tundub, et praegusel juhul on see muutunud hoopis turvariskiks. See on meile igal juhul tõsine väljakutse, sest see pole ühe inimese väike mure, vaid puudutab väga paljusid. Me püüame võimaluste piires selgeks saada, kellele need kaamerad kuuluvad ja omanikke vastavalt kas teavitada või kui on tegemist seaduserikkumisega, siis õigele teele juhtida,» lausus Biin.

RIA: liiga lihtsaks tehtud asjad ei saagi olla turvalised

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturbe-eksperdi Anto Veldre sõnul on tegemist üldisema probleemiga teljel  mugavus vs turvalisus.

«Mistahes I(K)T lahendust kasutades jääb alati see risk, et kui mõistus seadmest üle ei käi ning seade käivitatakse vaikimisi (s.t. ebaturvalises) konfiguratsioonis, siis mingid asjad on tehtud kasutaja jaoks sedavõrd lihtsaks, et nad ei saagi olla turvalised. Mõnel juhul, nagu näiteks mõni autoremonditöökida, ongi seadmed üles pandud viisil, et klient saaks enda sõidukit kaugelt jälgida. Aga kuna ligipääs pole kuidagi piiratud, siis saavad sama pilti vaadata kõik soovijad,» ütles Veldre.

See on tema sõnul ammune ja teada probleem, et kaamerad, helistuudiote salvestusseadmed, tarkmajade juhtimissüsteemid ja muud säärased asjad on interneti kaudu võõrastele ligipääsetavad ning soovi korral kuritarvitatavad.

«RIA ülesanne on inimeste teadlikkuse ja infokultuuri taseme tõstmine, kuid alates mingist intensiivsusest põrkab teavituse efektiivsus vastu seina, sest liiga palju hirmutada pole ka hea, põhjalikumaid selgitusi aga pole kiirel ajastul kellelgi aega kuulata. Välja arvatud juhud kui avalikkusele «telepildi» pakkumine ongi kaamerate paigaldamise algne (ja seaduslik) eesmärk, ei tohiks ühtegi IP valvekaamerat avalikku internetti ühendada ilma asjaliku paroolita,» kinnitas Veldre.

Internetis näeb nii haigla kui striptiisibaari turvakaamerate pilti

Valesti seadistatud turvakaamerad näitavad internetis kõigile soovijatele live-pilti nii haiglapalatis oma viimaseid elupäevi veetvast vanurist kui striptiisibaari tantsijannade garderoobist. Ja kõigest muust, mis sinna vahele mahub.

Valesti seadistatud turvakaamera võib omaniku teadmata edastada pilti internetti, kus kõigil huvilistel on võimalik seda vaadata. Tallinnas on selliseid kaamerasüsteeme vähemalt sada. Tegemist on IP kaameratega, mis edastavad pilti otse internetti. Tegelikult peaks kaamera pilt olema kaitstud parooliga, mida teab vaid kaamerate omanik, kuid tegelikkuses on paljude turvakaamerate pilt internetis kõigile nähtav.

Kui seisate alkoholimüügile spetsialiseerunud kaupluse leti ees, on internetist võimalik näha, mida ja kui palju ostate. Teine kaamera näitab ilmselt kusagil vanalinnas asuvat ettevõtet, mis tegeleb nii suveniiride müügi kui valuuta vahetamisega. Kui einestate mõnes restoranis või pitsabaaris, siis saavad jällegi kõik huvilised interneti vahendusel teie söögikorda jälgida.

Valesti seadistatud kaamerate pilt näitab veel üht kooli, loomakliinikut, arsti vastuvõturuumi, majutusasutuse fuajeed, laua taga istuvaid kontoritöötajaid, väiksema tootmisettevõtte töölisi. Tõsi, umbes pooled kaamerad on suunatud parklatesse või ehitusplatsidele ning nende pilt ei peaks kedagi häirima. Aga teine pool peaks üsna paljudele inimestele muret tegema. Nii on näha näiteks ühe uusarenduse laste mänguväljak, majade sissepääsud, krundi värav ja veel üht-teist. Tõeline kingitus nii murdvargale kui lapsi himustavale perverdile. On ka selliseid valvesüsteeme, mis edastavad vaid pilti näiteks auto varjualusest või maja välisuksest.

Arvatav turvaprobleem on lühidalt järgmine. IP kaamerate tootjad varustavad kõik oma kaamerad ühe ja sama vaikimisi kasutajanime ja salasõnaga. Seda tehakse eeldusel, et ostja vahetab kasutajanime ja salasõna kohe ära. Vaikimisi salasõnad on internetiotsinguga kergesti leitavad, samuti pole eriti raske leida kaamerate IP aadresse. Neid omavahel ühendades võibki huviline näha kõiki eelpool mainitud kohti.

Paraku pole paroolide äramuutmisest alati abi. Kuni eilseni oli internetis kõigile näha ka ühe Tallinna kaubanduskeskuse turvakaamerate pilt. Ettevõtte turvaülema sõnul vahetati juba kaamerate paigaldamise ajal kasutajanimed ja paroolid ära ning talle oli see ebameeldivaks üllatuseks, et keskuse koridorides toimuv sellest hoolimata kõigile näha on. Paroolid muudeti veelkord ära, kuid pilt oli ikka internetis nähtav. Nii ei jäänudki muud üle, kui kaamerad välja lülitada niikauaks, kui asjas selgust on saadud.

Turvaülema sõnul kasutab firma IP kaameraid ka oma teistes keskustes, kuid seal niisugust probleemi polevat. Ta arvas, et probleem võib olla just internetibrauseri kaudu jälgitavate kaamerate turvalisusega. Sest teistes keskustes olevate kaamerate pilti jälgitakse spetsiaalse tarkvara abil ja sellega probleeme pole.

Utö garnisoni endine ülem: Estonia vrakk on kaitstud

Seoses Estonia huku 20. aastapäevaga kerkis üles küsimus, kas ja kui hästi on vrakk kaitstud, et sellest ei saaks hobisukeldujate ja avantüristide magnet. Utö garnisoni endine ülem Pasi Staff kinnitas, et vrakk on kaitstud ning teada on kõik, mis selle ümber toimub.

Utö saar on Soome üks kõige raskemini ligipääsetavaid paiku, sest ta asub sisuliselt keset eikuskit. Hiiumaa rannik on sellest linnulennult 100 kilomeetri kaugusel, Soome manner asub samuti umbes 100 kilomeetri kaugusel. 28. septembril 1994 oli aga see 0,8 ruutkilomeetri suurune saar Estonia katastroofi päästetööde epitsenter. Veel 20 aastat hiljem meenub Läänemere rahuaja suurim katastroof seal igal sammul, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Mees, kellel on kõige selle kohta entsüklopeedilised teadmised ja vahetu isiklik kogemus, on kohaliku garnisoni endine ülem Pasi Staff. Ta on pärast baasi likvideerimist 2005. aastal saarel käinud vaid paar korda, kuid seoses õnnetuse aastapäevaga nõustus ta teekonna sinna uuesti ette võtma.

20 aastat tagasi oli noor, äsja ametipostile saanud ohvitser ssaarel silmitsi elu suurima väljakutsega. «Kõige raskem oli neil inimestel, kes töötasid surnutega. Olla seal tundide viisi, oodata ja loota, et enam rohkem ei leita,» ütles Staff 1994. aastal õnnetuse päeval.

Kindlussaare ülem äratati uudisega katastroofist tegelikult tol ööl umbes 100 kilomeetrit eemal, Turu haiglas, kus ta taastus kergest lõikusest. Pärast kriisikoosolekut lennutati Staff kiiresti kopteriga Utöle, kus algasid palavikulised ettevalmistused laevahukust pääsenute vastuvõtuks.

«Ma olin täiesti kindel ja arvan, et ka kõik teised olid täiesti kindlad, et me päästame absoluutselt kõik. Isegi, kui üks või kaks inimest võivad uppuda, kuid mitte rohkem. Seega, ma olin valmistunud millekski, millel on õnnelik lõpp. Kui ma hommikul taipasin, et keegi enam elusalt ei saabu, siis see oli kohutav tunne,» meenutas Staff.

Saarel elas toona umbes 120 inimest, kellest üle poole olid armee ajateenijad. Jalule aeti kõik inimesed, kõik saunad pandi sooja, kodud pandi valmis pääsenute vastuvõtuks. Enamik sellest läks aga lõpuks tühja.

Staff tõdes, et hukkunute hulk oli nii suur, et sellega oli raske toime tulla. «Ma olen kindel, et see on jätnud märgi iga inimese hinge. Me ei unusta Estoniat kunagi,» rääkis Staff.

Ka 1994. aasta 28. septembril ütles Staff STV4-le antud intervjuus, et katastroof on nii suur, et selleks ei saanud valmis olla.

Saarele jõudis 62 surnukeha ja vaid 23 pääsenut, neist enamik eestlased. Pääsenud paigutati staabihoones improviseeritud laatsaretti, kus tänapäeval, pärast sõjaväelaste lahkumist, asub saare ainus hotell.

Staff selgitas, et helikopterid tõid inimesed saarele ning traktorid viisid ellujäänud edasi ülesseatud haiglasse. «Peagi ma märkasin, et esimeses traktoris oli kaks või kolm inimest, teises ainult kaks ja viimases traktoris oli ainult üks inimene. Siis ma mõistsin, et edasi tulevad kõik surnud,» meenutas ta.

Kui suurest tragöödiast Staffi sõnul üldse midagi head tuli, siis esimest korda hakati pärast Estonia katastroofi Soomes nii ohvreid kui teisi asjaosalisi psühholoogiliselt nõustama.

Vrakki valvatakse Utö saarelt

Pasi Staff rääkis, et 1994. aastal jälgis radarit Erja Viitala, kes nägi ära koha, kus Estonia uppus. Utö saarelt käib ka tänapäeval vraki valvamine radariga, mille pilt jookseb mitmesse kohta.

Staffi sõnul teab Soome sõjavägi kindlalt, kui laeva juures pee pinnal või vee all käib mingi tegevus. «Kui keegi tahab Estonia juurest läbi minna, siis see on võimalik, kuid kui keegi peatub seal ja alustab mingit tegevust, me teame seda ja reageerime,» kinnitas viitseadmiral.

Ta lisas, et niisuguseid juhtumeid on olnud kokku paar, kuid mitte rohkem. «Ma olen kindel, et suudame piirkonda jälgida sellisel viisil, et see koht saab olla rahus ja Estonia saab seal puhata,» kinnitas ta.

Staff tõdes, et tänapäeval on sukeldumisvarustus palju edasi arenenud ja ka odavam ning hobisukeldujatel oleks lihtne Estonia vrakki uurima minna. Samas ei jõuaks nad tema sõnul teha seal muud, kui vaid näiteks pildistada. «Estonia puhul võib olle täiesti kindel, et mis iganes seal juhtub, me teame,» rõhutas ta.

Vaata, kui palju tehakse Eestis trahve kiiruse ületamise eest

Mullu tegi politsei kiiruse ületamise eest 41 402 trahvi, millele lisandus 60 696 kiiruskaamerate poolt fikseeritud kiiruse ületamise trahvi. Trahvide arv on aastatega suurenenud, sest kaameraid on lisandunud.

Euroopa transpordiohutuse nõukogu (ETSC) juht Antonio Avenoso tõi eilsel Euroopa Liidu majas toimunud liiklusseminaril välja, kui palju tehti Eestis trahve kiiruse ületamise eest võrreldes teiste riikidega aastatel 2009-2011. Võrdlusest selgub, et Eestis tehase tuhande elaniku kohta üpris palju trahve ning trahvide arv on seejuures hüppeliselt tõusnud.

Trahvide hulk 1000 inimese kohta; allikas: ETSC

  2009 2010 2011
Austria  495 497 587
Holland 552 501 445
Prantsusmaa 158 161            -
Küpros 90 107 118
Eesti 35 58 80
Malta            - 103 80
Soome 64 61 62
Iirimaa 39 35 59
Ungari 35 66 54
Sloveenia 79 59 49
11 riiki vähem kui 51 trahviga 

 

2010. aasta maist alustasid tööd kiiruskaamerad, mis seletab trahvide arvu tõusu. Politsei kinnitusel on kaameraid aastatega lisandunud, mistõttu on ka numbrid nüüd suurenenud.

Nii tehti mullu kiiruseületamisega seotud liiklusväärtegude eest 102 098 trahvi. Seejuures 60 696 trahvi tehti kiiruskaamerate fikseerimisel. 2011. aastal, mil kiiruskaameratega alles harjuti, tehti trahve veelgi rohkem.

  2009 2010 2011 2012 2013
Kiiruse ületamise väärteod 46905 46842 49213 50453 41402

Kiiruskaamerate         -

trahvid

32 181 60986 45644 60696
Kokku

    46905

79023 110199 96097 102098

Läände sattunud KGB saladokumendid paljastavad uusi fakte ka Eesti kohta

Suvel tehti kõigile huvilistele kättesaadavaks suurim läände sattunud KGB saladokumente sisaldav nn Mitrohhini arhiiv, milles on nii mõndagi huvitavat ka Eesti ja eestlaste kohta.

Cambridge ülikooli arhiiv Inglismaal kubiseb luuremaailma tippsaladustest. Seal on rabavad tõendid sellest, kuidas venelased varastasid ameeriklastelt aatompommi, kuidas Briti luure kubises KGB heaks töötanud reeturitest ja kuidas tšekistid kavandasid paavst Johannes Paulus II palgamõrva, vahendas ERR Uudised Eestist esimesena arhiivile ligipääsu saanud ETV saadet «Pealtnägija».

Aga seal on ka seniavaldamata dokumendid, mis räägivad Eesti rollist külma sõja aegsetes spiooniafäärides ning, nagu näitas ootamatu leid tuhandete dokumentide seast, ei ole kapo ametnik Eston Kohver sugugi esimene Eesti julgeolekutöötaja, kelle Kreml röövis ja vägisi teise riiki smugeldas.

Kuid see pole kaugeltki ainus Eestiga seotud põrutav leid Mitrohhini arhiivist. Et materjali autentsust kontrollida ja sisu mõista, aitas «Pealtnägijal» dokumentidega tutvuda ajaloolane Meelis Saueauk. Tema sõnul on Mitrohhini arhiiv kõige täiuslikum kogu ühe välisluureteenistuse sisemisest dokumentatsioonist.

Kui Kremlis hõõrutakse täna rõõmust käsi, sest äsja suudeti spioonisõjas üle kavaldada pisike Eesti, siis see on kõigest üks punktivõit võrreldes ajaloo suurima katastroofiga, mille põhjustas venelastele Vassili Mitrohhin - 30 aastat KGB arhivaarina töötanud mees, kes tassis salaja Läände Moskva kõige salajasemad dokumendid. Raputavad saladused, mille põhjal ilmunud raamatud osteti ka Eestist ära nagu soojad saiad.

«Mitrohhin on minu arvates kangelane, sest ta tegi palju tööd omaette. Ta ei teadnud, kas ta jääb vahele. Polnud plaani tema päästmiseks, kui miski peaks viltu minema. Ta võttis kõik riskid enda kanda ja andis meile suurepärase pildi selle uskumatult kurja ja ohtliku süsteemi toimimisest,» selgitas The Economisti ajakirjanik ja luureekspert Edward Lucas.

Vahelejäämine oleks toonud kaasa hukkamise

1922. aastal sündinud Vassili Mitrohhin töötas KGB-s 1940. aastate lõpust kuni pensionini. Alustanud karjääri ohtlikel erioperatsioonidel, määrati ta varsti välisluure arhiivi, kus tal oli 30 aasta jooksul piiramatu ligipääs Nõukogude Liidu kõige salajasematele dokumentidele ja täispilt KGB ülemaailmsest spioonivõrgustikust.

«Ta kaotas usu nõukogude süsteemi ja otsustas, et tahab Läänt aidata. Ta hakkas dokumente pisikestele paberitükkidele kopeerima. Viis need salaja välja ja hoidis oma suvilas plekk-karbis. See oli tohutu risk. Vahelejäämise korral oleks ta spioneerimise eest hukatud,» selgitas Lucas.

Hulljulge Mitrohhin peitis kõigepealt imepisikestele paberitükkidele ümberkirjutatud dokumendid kingade sisse ja toimetas sel viisl kinnisest luuretöötajate alast välja. Aegapidi muutus arhivaar julgemaks ja hakkas saladokumente kopeerima tavalistele lehtedele, mille viis välja pintsaku- ja püksitaskus.

«Olen näinud mõnda avalikustatud paberilehte. Need on väga väikeses kirjas. Üsna vilets venekeelne käekiri, päris raske lugeda,» märkis Lucas.

Imekombel ei peetud Mitrohhinit kordagi kinni ega otsitud läbi. Koju jõudes peitis mees paberid madratsi alla ja viis hiljem suvilasse Moskva lähistel, kus ta materjalid ümber trükkis. Selleks ajaks, kui Mitrohhin 1984. aastal KGBst pensionile saadeti, jõudis ta sel vaevalisel moel kopeerida tuhandeid dokumente, mida lõpuks kogunes kokku 33 kasti.

«Kui jõudis kätte perestroika aeg ja Nõukogude Liit lagunes, otsis ta kontakti välismaa diplomaatidega. See tal ka õnnestus. Paar kohtumist leidsid aset ühes Balti vabariigi pealinnas,» ütles Tartu ülikooli teadur ja Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk.

Luurelugude fanaatikute hulgas on alati loodetud, et see oli just Tallinnas Kentmanni tänaval asunud Briti saatkond, kuhu Mitrohhin 1992. aastal ootamatult sisse astus ning oma trumbid lauale lõi. Nüüd on aga selgunud, et Eestil ei olnud Mitrohhini saladuste Läände jõudmisega mingit pistmist.

«Minu teada läks ta Riiga ja sealsesse Ameerika suursaatkonda. Ta saadeti minema, sest teda peeti provokaatoriks. Siis ta läks Briti suursaatkonda, kus sai kontakti MI6 luureosakonnaga, mille töötaja mõistis tema pakutud materjalide tähtsust. Siis korraldati tema arhiivi väljaviimine Venemaalt. Seda lugu pole kunagi räägitud, aga tema suvilasse maetud plekk-kast ülitähtsate dokumentidega viidi Venemaalt turvaliselt välja,» selgitas Lucas.

Mitrohhini ja tema arhiivi smugeldamist läände hoiti suure saladuskatte all kuni 1999. aastani, kuni Briti luure töötas tuhanded leheküljed saladusi läbi ja jagas neid kõigi oma partneritega, alustades ameeriklastest ja lõpetades austraallastega. Kas ja mida toona Eesti eriteenistustele räägiti, pole teada.

Ehkki vihjeid ilmus pressis varemgi, tuli kõik pauguga välja, kui Cambridge’i ülikooli ajaloolane Christopher Andrew avaldas koos Mitrohhiniga 1999. aastal poliitika- ja luuremaailma šokeerinud koguteose "Mitrohhini arhiiv». Toona ei toodud kaugeltki kõike päevavalgele. Alles sel suvel, 10 aastat pärast endise KGB-lase surma, tehti Cambridge’is hoitav arhiiv ilma suurema kärata kõigile avalikult kättesaadavaks.

Arhiiv paljastab Stalini salasepitsused

Meelis Saueauk avastas Cambridge'is arhiiviga tutvudes dokumendi sündmusest, mida Eesti ajaloolased on kogu aeg kahtlustanud, aga pole suutnud tõestada.

«Näiteks oli seal väljavõte ühest informatsioonist, kus kirjeldakse seda, kuidas juba 1940. aasta aprillis tegi Stalin Kremlis Riia nõukogude luure residendi osavõtul teatavaks, et varsti toimub uute nõukogude vägede sisseviimine Balti riikidesse,» kirjeldas Saueauk.

See tähendab, et arhiivis on ärakiri 1940. aasta 22. aprillil toimunud kohtumisest, kus osalesid lisaks Stalinile veel luurejuht Beria ja välisminister Molotov. Kohtumisel käis jutt olukorrast Baltikumis ja vägede sisseviimisest. Muuhulgas hoiatas Stalin kohalviibijaid: «See, millest siin räägiti, mitte kellelegi mitte sõnagi, isegi teie otsestele ülemustele.»

Ometi jõudis see info KGB arhiivi ja Vassili Mitrohhini kaudu avalikkuseni.

«On viiteid, et planeerimine algas märksa varem kui ultimaatumid jõudsid Balti riikideni, aga, nagu ma ütlesin, on teine asi seda lugeda kuskilt eraldi dokumendist,» märkis ajaloolane.

Huvipakkuvat on ka luurehuvilistele

Kui see ärakiri paneb käsi hõõruma ajaloolased, siis pärleid leidub ka luurehuvilistele. Paljud teavad Mitrohhini seni kõige skandaalsemat Eestiga seotud paljastust, et siit pärit Venemaa patriarh Aleksius II oli nõukogude ajal Eesti metropoliidina KGB agent varjunimega Drozdov ehk Rästas.

Napp aruanne on aga selle kohta, et CIA heaks töötas pärast Teist maailmasõda eestlane Vladimir Kivi, kelle KGB röövis Lääne-Berliinist. Pikka kasvu rahulik blond Eesti soost CIA agent Vladimir Kivi jootis purju ja toimetas vaenlase kätte üks külma sõja kurikuulsamaid topeltagente. Kivi lõpetas Gulagis.

Luurati ka pagulaste järgi. Lucase sõnul oli KGB-l pagulaste vastu suur huvi.

«Üks nupuke on selle kohta, et näiteks 1963. aastal töötas nõukogude välisluures Eesti pagulastega ehk, nagu neid KGB keeles nimetati, emigrantidega kokku 11 agenti,» märkis Saueauk.

Arhiivist ei tule välja, kas need 11 agenti olid eestlased või mitte. Samas peeti näiteks Eesti pagulasi tähtsamaks Valgevene diasporaast, kellega töötas samal ajal vaid viis agenti.

Samuti püüti mõjutada välisriikide poliitilist juhtkonda ning elanikkonna arvamust

«1978. aastal oli nõukogude luure Genfi residentuuriga seotud keegi Eesti päritolu argentiinlane, kes olla isegi osalenud aktiivmeetmetes. Need on sellised toimingud, mis kujutasid endast desinformatsiooni levitamist Lääne avalikkuse eest,» selgitas Saueauk.

Konkreetseid Eesti nimesid on Mitrohhini ümbertrükkides kõige rohkem peatükis, kus räägitakse dissidentidest ehk agentuurasjast «Konspiraatorid». Näiteks mainitakse Kalju Mätikut, kes osales 1970. aastatel nõukogudevastases organisatsioonis Eesti Demokraatlik Liikumine ja saadeti selle eest aastateks vangilaagrisse.

Teeme Inglismaal dokumentidest koopiad, toome need Eestisse ja näitame härra Mätikule.

Inglismaalt toodud dokumentidest nähtub, et KGB jälgis salaja Mätikut ja tema aatekaaslasi palju pikemalt kui seni arvati.

Saueauk on praeguseks läbi töötatud vaid kolmandiku materjalist ja suure tõenäosusega tuleb leide juurde.

Jaak Joala matused: publik tuli vaatama tema viimast showd

Tädikesed on juba varakult kabeli ees platsis - täna toimub muusik Jaak Joala ärasaatmine.

Nad on üleni mustas ja seisavad õues, täpselt sama koha peal kaks tundi järjest, kuigi külm on nende ninad punaseks värvinud. Aga võib-olla löristavad nad nina hoopis kurvastusest?

Metsakalmistult lahkub sõbrannadega Joala õpilane Janika Sillamaa. Tädikesed sosistavad, vana mees tõmbab pingi peal suitsu ja vaatab, kes järgmisena tuleb. Taavi Rõivas, turvamees kannul, kirjutab mälestusraamatusse - neid on kabeli ees kaks, mõlema kõrval foto Joalast - , et «langetab pea suure meistri mälestuseks».

Tädikeste hääl tõuseb. Rahvast on rohkem. Kõik seisavad kaares kabelist eemal haudade vahel, nagu hakkaks mõni show. Üks pruunides pükstes mees ütleb, et tuli siit läbi ja on teel suvilasse. «Ah, ärge minu käest küsige, miks ma siin olen. Küll siia tuleb inimesi, kelle käest küsida.»

Ivo Linna ja Tõnis Mägi märkavad teineteist. Mõlemal on silmad punased. Nad nagu ei oskakski korraga teineteisele midagi muud kosta. Mägi haarab Linna õlgadest ja mehed kallistavad sõnatult. Siis paneb Linna suitsu ette.

Neli aastat tagasi ütles Tallinna lauluväljaku direktor Riho Rõõmus, et on üks asi, millest Joala pole suutnud loobuda – suitsetamisest. Joala hoidis viimastel aastatel omaette. Tema tuttav, trummar Jaak Ahelik nägi teda harva. Juhuslikult poes või tänaval. «Jaagul oli üldiselt hästi vähe sõpru,» räägib Ahelik. «Väga raske on öelda üldse, kes ta sõbrad olid. Ta oli suhteliselt kinnine inimene.»

Tanel Padar, must lips ees, vaatab Mägi ja Linna kallistust eemalt pealt. Tädikeste jutt on nii kõvaks muutunud, et enam sosistada ei ole mõtet. «Näe, Ivo Linna on ka siin,» ütleb üks naabrit küünarnukiga müksates.

Enne kella kahte võib veel igaüks kirstu juurde minna ja sinna lilled asetada. Siin on pärg valgete rooside ja kahe tumesinise lindiga: «Jaak Joala», «Vabariigi president». Pärg Koit Toomelt, kes oli Joala õpilane ja sõber, ütleb: «Aitäh, kallis Jaak.»

Kirstul on foto noorest Joalast. Kui ta veel mööda nõukogude lavasid rändas ja «Davai, poigrajem ljubov» («Läki, mängime armastust») laulis. «Tuleb ette kujutada, mida võib tunda inimene, kui on staadionite täis inimesi ja ta annab ennast lihtsalt täiega ära, kogu energia,» meenutab kitarrist Nevil Blumberg, kes mängis saatebändis Radar. «Kolm korda päevas nii. Või isegi rohkem! Ükski süda ei peaks vastu.»

Ilmeka silmavaate ja nagu veidi välismaiselt aristokraatliku olekuga Joala sai kuulsaks kiiresti ja järsku. «See energiatulv… väga vähesed saavad hakkama sellega. Selleks peab olema vaimselt hästi terve,» lisab Nevil.

Kabeli ümber kõnnivad turvamehed. Üks neist meenutab rahvale, et lilli võib kabelisse viia, ei pea seisma ja ootama. Kell kaks kostub meeshääl: «Palume kõiki Jaak Joala töökaaslaseid ja sõpru kabelisse.»

Värava taha jäetud fotograafid ja kaameramehed pakivad objektiivid kottidesse. Joala viimane Show sai läbi.

Värava taga saan veel jutule inimestega, kes Joalat mälestama tulid:

Muusik Voldemar Kuslap:

«Jube kahju, et ta elas viimased aastad erakuna. Me teadsime, aga ei tundnud teda. Sellise peene muusikalise käekirjaga lauljat meie hulgas enam ei ole.»

Kitarrist Nevil Blumberg, kes mängis Joala saatebändis Radar:

«See oli kunagi Aafrika reisi ajal, kui sattusime ühte vahvasse väliseestlaste perre külla. Nad palusid meil musitseerida. Kui Jaak laulis laulu «Mu kodu» ilma saateta, lihtsalt soolot koduses miljöös, siis see puudutas mind. See jäigi tänaseni meelde. Siis ma avastasin teda kui suurt artisti. Sest lava peal ja ühes melus, kus elasime, oli kuidagi kõik selline ametlik. See jäi mulle kaugeks. Noore inimesena eriti ei pidanud nõukogude estraadi muusikast midagi, aga see laul, see jäi mulle.

Me sattusime põhimõtteliselt Nõukogude Liidu Elvis Presley bändi. Mitte ükski inimene ei suuda jääda iseendaks. See jätab jälje. Meil on veel hästi läinud. Ta on veel jõudnud siin Eestis teha nii ühte kui teist.»

Raivo Sersant, endine mänedžer:

«Artistidel on erinevad viisid, kuidas ennast toonusesse viia, et lavale minna. Radari [Joala taustabänd] ja Jaagu puhul oli see tihti huumor või nali. See pole tõsi, et ta oli kinnine. Mõned isegi ütlevad, et kohati võis ta ülbe mulje jätta. Temas oli kaks poolust. Helgem pool oli väga südamlik, abivalmis ja rõõmsameelne. Teiselt poolt oli ta asjalik töösse süvenenud suhtumine.»

Peaminister Taavi Rõivas, kes on öelnud, et kuulab Joala muusikat:

Mida te mälestusraamatusse kirjutasite? «Et langetan pea suure meistri mälestuseks ja olen südames Jaak Joala lähedastega. Ja et Jaak Joala muusika jääb igavesti meiega. Tegemist on mälestusega, mis on puudutanud mitmeid põlvkondi ja ma olen kindel, et Jaagu muusikal on kindel koht eestimaalaste südames.» Mis teie lemmiklaul on? «Oi neid laule on palju, aga... (mõtleb) ma ütleks, et sõltub meeleolust. Alustades «Suveööst» või «Tooli kõrval toolist» ja lõpetades kasvõi «Davai poigrajem ljuboviga».

Konsul viis Kohvrile toitu, rõivaid ja sõnumeid lähedastelt

Täna kohtus Eesti konsul Moskva Lefortovo vanglas Eston Kohvriga ja viis talle toiduaineid, rõivaid ja muud vajalikku.

Välisministeeriumist öeldi ERRi uudisteportaalile, et konsuli sõnul on Kohvri tervislik seisund rahuldav.

Kohtumisel ütles konsul, et Eesti tegeleb jätkuvalt intensiivselt Eesti kaitsepolitsei ametniku võimalikult kiire Eestisse naasmisega. Samuti viis konsul Kohvrile toiduaineid, rõivaid ja muud vajalikku ning edastas sõnumeid lähedastelt.

Lepiti ka kokku, et konsul külastab Kohvrit uuesti lähiajal.

Vahipataljoni aega teenima suundunuid tabas üllatus

Vahipataljoni aega teenima suundunud noormehed avastasid nädala algusel, et neil tuleb sõita Tapale või Jõhvi.

Alanud nädalal asus ajateenistuskohustust täitma üle 1100 noormehe ning vabatahtlikuna ka kaheksa neidu.

Neist osa suundus möödunud esmaspäeval Tallinnasse Vahipataljoni teadmisega, et hakkavad seal aega  teenima.  

Siis selgus aga, et Vahipataljoni kolimise tõttu suunatakse nad hoopis Tapale ja Jõhvi. «Teadmata, kuhu satuvad, asusid noored bussidesse ja sõitsid Tallinnast välja,» kirjutas Postimehele üks lähedase kaitseväkke saatnud inimene. Tema sõnul oli pataljonides suur segadus.

 Kaitsevägi kinnitas, et osa sõdureid suunati edasi teenima Tapale 1. jalaväebrigaadi allüksustesse - luurekompaniisse, staabi- ja sidekompaniisse ja tagalapataljoni.

Osa sõduritest alustasid teenistust 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljonis, mis asub Jõhvis.

«Tulevastele sõduritele oli varem teatatud teenistuskohaks Vahipataljon, kuid riigikaitse arengukava valguses tehtavad muudatused tingisid selle, et nende teenistuskohaks saab 1. jalaväebrigaad. Suunamisest uude üksusesse teavitati sõdureid Vahipataljoni saabumisel,» selgitas kaitseväe pressijaoskonna kapten Arvo Jõesalu.

Suunamine on seotud uue riigikaitse arengukavaga, mille raames Tallinnas paiknev Vahipataljon keskendub sõjaväepolitsei alasele väljaõppele ning tseremoniaalsete ülesannete täitmisele. «Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik kaitseväe väeosad ja neis õpetatavad erialad riigikaitse jaoks on võrdväärselt olulised ning noortele meestele huvipakkuvad,» lisas Jõesalu.

Augustis alanud ümberorganiseerumine annab kaitseväele uue näo: amortiseerunud sõjaväelinnakud Tallinnas jäetakse maha ning põhiosa tulejõust koondub Tapale, Jõhvi ja Paldiskisse.

Kolm tühjaks jäävat kompleksi, neli valmivat kasarmut, 1440 uut kasarmukohta ja üle 300 teenistuspaika vahetava kaitseväelase või töötaja – see on lühikokkuvõte muutustest, mida kaitseväe reform ehk kahe jalaväebrigaadi loomine lähikuudel kaasa toob.

Harjumuspärastesse teenistuskohtadesse Vahipataljonis ja Logistikapataljonis pole ajateenijatel peagi enam asja. Aasta lõpuks kolivad logistikud Ämari lennubaasi linnakusse. Vahipataljon jääb aga jalaväekompanii võrra väiksemaks, sest viimane kolib Jõhvi. Alles jäänud Vahipataljoni üksused kolivad mereväebaasi Koplis ja hakkavad ette valmistama vaid sõjaväepolitsei üksusi. Lahingukool Meegomäel liitub Kuperjanovi sõjaväelinnakuga Võrus.

Video ja fotod: Jaak Joala ärasaatmine Metsakalmistul

Täna kogunes Tallinnas Metsakalmistu kabelisse hulk inimesi, et jätta hüvasti armastatud laulja Jaak Joalaga.

Video autor on Virko Veskoja.

Karlova koolis kõlas pidulikult uus klaver

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Päev on väga eriline aga Tartu Karlova koolile, mille aulas õnnistati sisse uus Estonia kabinetklaver.

Klaveri väärtus on 22 044 eurot ning see saabus kooli saali 27. juulil. Esimest korda võis uue pilli helisid kuulda koolis 1. septembril, kuid täna õnnistati klaver ametlikult sisse. Esitluskontserdi avas solist Henrik Tamm, keda saatis klaveril Marika Lang. Esinesid ka Tartu poistekoor, neidudekoor Kurekell, lastekoorid ning paljud teised solistid.

Karlova koolis on muusikaõpetus väga tähtsal kohal ning seega oli juba ammu aeg 31,5 aastat teeninud vana Estonia klaver välja vahetada. Direktor Undel Kokk rääkis, et kuna koolis õpitakse palju muusikat, on klaver kooli jaoks esmatarbekaup, mis aitab kujundada selge pildi, millega majas eelkõige tegeletakse.

Vana klaver oli aga halvas seisus ja direktor mõtles alguses seda remontida, kuid jõudis lõpuks järeldusele, et vanast enam uut ei saa. Seega pöörduski ta mullu detsembris linna poole, et koolile uus klaver hankida. See osutus väga edukaks ettevõtmiseks.

Klaver on käsitöö

Estonia klaverivabriku juhataja Venno Laul rääkis aga esitluskontserdil klaveri spetsiifikast kõlakastist klahvideni välja. Muu hulgas ka seda, et klaveri kõige tähtsam element on kõlalaud ning Estonia klaveri kõlalauad valmistatakse Šveitsi Alpides kasvanud kuusest.

Laulu sõnul on klaveri tegemine kunst omaette ning selle valmistamisel kasutatakse materjale, mis pärinevad Euroopa parimatelt tootjatelt. Ta rõhutas, et iga Estonia klaver on unikaalne, sest need on käsitsi tehtud. «Seda klaverit ei saa pidada masstoodanguks, mida valmistatakse konveiermeetodil, mistõttu võin öelda, et ta on suure hoole ja armastusega valmistatud,» lausus Laul.

Laul rääkis kontserdil ka seda, et 90 protsenti Estonia klaverivabriku toodangust läheb välismaale ning põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse.

Saartega parvlaevaühenduse hankele laekus kaks pakkumist

Tähtajaks esitasid pakkumise avaliku liiniveo korraldamiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel Väinamere Liinid ja Tallinna Sadam läbi tütarettevõtete.

Hankekomisjon hindab pakkujate kvalifitseerimise hiljemalt uue nädala alguseks, avaldas ministeerium oma pressiteates.

Läbirääkimised toimuvad kuni kahe kuu jooksul varasemaid hanketingimusi olemuslikult muutmata. See tähendab, et riik soovib endiselt liinidele nelja uut või vähekasutatud laeva, mis alustavad opereerimist 1. oktoobril 2016. Sealjuures on riigil õigus tulevikus laevad välja osta.

Reisiparvlaevad peavad võimaldama aastaringset, iseseisvat ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta vedu. Iga laev peab mahutama vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti peab olema reisiparvlaeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis peab olema istekohti vähemalt 400.

Oktoober võib tulla keskmisest jahedam

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt toob oktoober nii tuulevaikseid ja sajuta kui ka tuuliseid ja sajuseid perioode, kuu keskmine temperatuur võib aga jääda tavalisest madalamaks.

Ilmateenistuse hinnangul jääb oktoobri keskmine õhutemperatuur kas normi piiresse ehk vahemikku 5–8,4 kraadi või sellest madalamaks. Sademeid tuleb alanud kuul samuti normi piires ehk 52–78 millimeetrit või kohati vähem.

Kuu esimene kolmandik on kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ning valdavalt puhub nõrk tuul. Öösiti langeb õhutemperatuur sisemaal selge taeva all miinusesse.

Kümnepäevaku lõpus saabub läänest madalrõhkkond, tuul tugevneb ning oodata on vihma. Selline ilm püsib oktoobri keskpaigani, märgib ilmateenistus kuuprognoosis.

Pärast 15. oktoobrit on taas ülekaalus kõrgrõhuala ning sajuvõimalus on väike. Kuu lõpus on ilm muutlik, sest vahelduvad kõrg- ja madalrõhkkonnad.

Valitsus algatab Kohtla-Järve tüdruku juhtumi ajel seadusemuudatuse

Valitsus arutab homme kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille järgi saavad määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed kodakondsuse sünni hetkel automaatselt, praegu on sellistele lastele kodakondsuse andmiseks tarvis vanemate taotlust.

Eelnõu oli ajendatud 2009. aastal hargnema hakanud juhtumist, kus Eestis sündinud ja 2001. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saanud tüdruku isa võttis nii endale kui oma tütrele Venemaa konsuli soovitusel Vene Föderatsiooni kodakondsuse, teadmata, et Eestis kehtib topeltkodakondsuse keeld. Seetõttu ootas tüdrukut Eesti kodakondsusest ilmajäämine.

Kehtiva seaduse kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemad, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat taotleda oma alla 15-aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on Eestis sündinud, teatas valitsuse pressiesindaja.

Eelnõu näeb ette, et sellised lapsed saavad kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema. Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt 5 aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul.

Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest.

Eelnõu kohaselt võib Eesti kodakondsusele lisaks muu riigi kodakondsust omada ka täiskasvanu, kellel objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik eelmisest kodakondsusest loobuda. Selle eelduseks on, et kodakondsusjärgse riigi kodakondsusest loobumine võib olla ohtlik, võimatu või ebamõistlikult keeruline.

Sotsiaaldemokraadid esitasid sarnase seadusemuudatuse riigikogu menetlusse ka tänavu jaanuaris, kui sotsid veel opositsioonis olid. Tookord lükkas riigikogu seadusemuudatuse tagasi.

Kohtla-Järve tüdruku toetuseks võttis selle aasta alguses sõna ka president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul peaks Eesti riik säilitama neiule Eesti kodakondsuse tema täisealiseks saamiseni, kui ta saab ise Venemaa kodakondsusest loobuda.

Gruusia ämmaemandad otsivad abi

Gruusia ämmaemandate ühingu president Natalia Khachidze koos kolleegi Irma Modebadzega unistab sellest, et nemadki võiksid tegelda rasedate iseseisva vastuvõtuga ning külastada sünnitanud emasid kodudes. Just nii nagu Eestis tavaks.

Natalia Khachidze ja Irma Modebadze on omaaegsed õpingukaaslased ja Tbilisis ämmaemandana töötanud juba 22 aastat. Parasjagu on nad töötud ehk nende elu on suurte muutuste lävel.

Natalia Khachidze selgitab, et Gruusias on kõik kliinikud erakätes ning tervishoiusüsteem üsna jäik. Nende enda töötus on seotud aga sellega, et neil tekkisid omanikega, kes juhtisid kliinikut, kus nad seni töötasid, arusaamatused ning nad otsustasid hulgakesi sellest haiglast lahkuda. Lahkujaid oli 43, nende seas arstid, ämmaemandad, õed ja anestesioloogid.

Otsuse taga on uus võimalus osta endale Tbilisis üks teine sünnitusmaja ja jätkata tööd seal.

«Me arvame, et ei ole hea töötada kellegi kolmanda heaks, tähtis on töötada nii, et sa iseendaga tööga rahule jääd, ehk eelkõige iseenda heaks,» ütles Natalia Khachidze.

Selgrooga grusiinid

Eesti ämmaemandate ühingu vastne president Pille Teesalu tunnustas kolleegide selgroogu, öeldes, et Gruusias, kus on väga hierarhiline tervishoiussüsteem, on just praegu tekkimas sedalaadi konfliktid. Ja neid konflikte võib Teesalu sõnul ka headeks nimetada.

Need on olukorrad, kus ühed ütlevad, et nemad tahavad jätkata vanaviisi, ning kus teised ei ole sellega enam nõus ja soovivad tegutseda uutmoodi.

Grusiinlaste visiidi põhjus ongi koguda Eestist edumeelseid kogemusi ämmaemandaõppe täiustamiseks ning juba töötavate ämmaemandate ettevalmistuse parandamiseks. Nende eesmärk on astuda sammhaaval selles suunas, kus praegu töötavad ämmaemandad terves Euroopas.

Eelmisel nädalal vaatasid külalised Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglat, samuti Tallinna tervishoiukõrgkooli. Sel nädalal külastasid nad aga Tartu ülikooli kliinikumi naistekliinikut ja Tartu tervishoiukõrgkooli.

Ka viibisid nad Euroopa ämmaemandate ühingu aastakoosolekul, mis seekord leidis aset Tallinnas, ning ikka sel eesmärgil, et saada tulevikuks häid kontakte Euroopast.

Pille Teesalu sõnul algas neil koostöö Gruusia ämmaemandatega kahe aasta eest tänu Tartu ülikoolis õppinud naistearstile Kote Botšorošvilile, kes arendab nüüd Tbilisis sünnitusabi.

Eesti ämmaemandate ühingu juhatuse liige Siiri Põllumaa selgitas, et ühest küljest on Eestil ja Gruusial sarnane minevik, kuna Eesti on paari-kümne aasta eest umbes samasuguse tee läbi käinud. «Siiski on kultuurilist eripära palju,» märkis ta. «Gruusias on arst jumal ja ämmaemand on ta kõrval väike tegelane. Niisuguse arusaama muutmine võtab pal-ju aega.»

Gruusia ämmaemandad rasedatega ei tegele, nad on arsti abilised ainult sünnitustel ja sünnitusjärgsel haiglas viibimise ajal.

Gruusia haiglate juures on perekoolid veel haruldased ja noored naised võtavad nii mõnigi kord vastu otsuseid, mis on väga kaugel informeeritud valikutest.

«Meil on paraku kasvanud keisrilõikuste arv,» rääkis Natalia Khachidze. «Aina rohkem tuleb sünnitama naisi, kes kategooriliselt ja lausa kirjalikult nõuavad, et neile tehtaks keisrilõige. Nad kardavad valu. Need naised ei ole midagi kuulnud loomuliku sünnituse eelistest ega valutustamise võimalustest ega sellest, et seda on võimalik teha nii ravimitega kui kasutades hoopis teisi, loomingulisi vahendeid ja võtteid. Nemad unistavad, et nad võiksid lihtsalt magama jääda ning ärgata siis, kui lapsuke käes!»

Eestilt hea õppida

Natalia Khachidze lisas, et neil on palju parem õppida eestlastelt kui näiteks Saksa või Hollandi kolleegidelt, kes ei pruugi täpselt aru saada, kust nad on tulnud või millest nad kõige rohkem puudust tunnevad.

Gruusia ämmaemandatega viibis seekord Eestis ka Tbilisi naistearst Zaza Sinauridze, kes pidi kodumaale tagasi lendama varem.

NASDAQ OMX Tallinnast saab Nasdaq Tallinn

Alates tänasest võtab NASDAQ OMX Group, Inc. kasutusele uue brändinime Nasdaq, millega seoses hakkavad Balti börsid oma kommunikatsioonis kasutama nimesid Nasdaq Tallinn, Nasdaq Riia ja Nasdaq Vilnius. Muutuse eesmärk on anda paremini edasi Nasdaq grupi tänast olemust ja globaalset strateegiat.

Sealjuures jäävad ettevõtete ärinimed samaks - NASDAQ OMX Group, Inc., NASDAQ OMX Tallinn AS, NASDAQ OMX Riga AS ja AB NASDAQ OMX Vilnius. Balti börside indeksid ja andmeteenused jätkavad samuti seniste tähiste all.

Viimase kümne aastaga on Nasdaq grupp kasvanud ettevõtteks, mille tehnoloogia vahendusel tehakse kümnendik kõigist väärtpaberitehingutest maailmas. Nasdaqi ärivaldkonnad hõlmavad muu hulgas turuinfo- ja kauplemisteenuseid, väärtpaberituru tehnoloogilisi ja ettevõtetele mõeldud lahendusi ning järelevalvet. Nasdaqi tehnoloogiat kasutatakse enam kui 80 väärtpaberiturul rohkem kui 50 riigis ning Nasdaq on koduks enam kui 3400 noteeritud ettevõttele, mille turuväärtus kokku on üle 8,5 triljoni dollari.

Tasuta õigusabi käisid eelkõige küsimas vanemad naised

Sel nädalal on õigusemõistmise nädal ja seetõttu annavad Õigusteenuste Büroo juristid kohtumajades tasuta abi, mida tulid Tallinnas küsima peamiselt eakamad naised.

Tallinna Tartu maantee kohtumajja tulid inimesed juba esmaspäeval kohale, kuigi õigusnõustamist sai vaid täna nelja tunni jooksul. Kohtumaja töötaja, kes palus oma nime mitte avaldada, ütles Postimehele, et juba pool tundi varem oli juristi ukse taga pikk järjekord.

Eestis on õigusabi hinnad kõrged ning paljudele kättesaamatud. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles Postimehele esmaspäeval, et isegi riigilt õigusabi saades tuleb tagantjärele hüvitada kulud.

Seetõttu pole suur huvi ka üllatav. Peamiselt soovisid abi vanemad naised. Iga inimesega jõudis jurist tegeleda veerand kuni pool tundi.

Tasuta õigusnõu andmine kohtumajades toimub sel sügisel juba teist korda. Eelmise aasta oktoobris toimusid nõustamised viies kohtumajas. Muul ajal saab tasuta õigusnõu silmast-silma nõustamise käigus Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Rakveres, Paides ning internetis Jurist aitab veebilehel. Samalt veebilehelt leiab infot ka õigusnõustamise kohta. Lisainfot saab vaadata ka Õigusteenuste Büroo veebilehelt.

Esmaspäevast reedeni tähistatav õigusemõistmise nädalal räägitakse kohtumõistmise käekäigust, kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss, jagatakse tasuta õigusnõu ja peetakse maha iga-aastane õigusteadlaste konverents.

Kanal 2 programmijuht: «Pealtnägija» ja «Radari» võrdlemine pole meie jaoks üllatus

Kanal 2 programmijuht Olle Mirme ütles, et ERRi populaarse saate «Pealtnägija» ja eile esimest korda eetris olnud saate «Radar» võrdlemine pole üllatav, sest see on maailmas laialdaselt levinud saateformaat.

«Maailmas ilmselt kõige levinum saatetüüp ongi see, mida Eesti inimene tundis «Pealtnägijana» ehk selliseid ajakirjanduslikke saateformaate ongi Eestis olnud ainult üks. Paratamatult polegi kellegi teisega siis võrrelda. Kindlasti pole meie eesmärk või siht olnud «Pealtnägija» kopeerimine. Eks iga saade peab oma näo leidma ja oma rada ajama. Selliseid saateid võiks ja peaks olema rohkem nii meil kui teistel kanalitel,» rääkis Mirme.

Programmijuhi sõnul on tal saate sünni üle hea meel ning tema hinnangul on see nii Kanal 2-e kui laiemalt Eesti telemaastiku kontekstis väga oluline sündmus. «Radari» esimese saate vaatajanumbrid selguvad homme.

Mirme lausus, et saate tagasiside on olnud positiivne. «Suures pildis liigitan tagasiside positiivseks ja kriitika kontruktiivseks. Eks iga järgmise saatega läheb asi tegijate ja vaatajate jaoks rohkem paika. Kuskilt tuleb alustada ja see on olnud igati õnnestunud algus.»

«Radar» on Kanal 2 uus teleajakiri, mis igal teisipäeval toob vaatajateni nii päevakajalisi kui ka ajatumaid teemasid. Põnevad, uurivad ja eksperimenteerivad lood toovad vaatajani peatoimetaja Marii Karell, toimetajad Raul Ranne, Hannes Sarv ja Robert Kõrvits. Lisaks vahendavad põnevaid teemasid veel Eero Reinu («Eesti kõige-kõige») ja teised kaastöötajad.

«Radar» on Kanal 2 eetris teisipäeviti kell 20:30.

Bernatski lubas advokaadibüroole võla tasuda

Aivar Pilve advokaadibüroo kaebas võlgnevuse tõttu kohtusse kurikuulsa dopinguarsti Vitali Bernatski, kes aga lubas raha ära maksta ning kohus kinnitas poolte vahel kompromissleppe.

AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (AB) hages Vitali Bernatskit ja Olga Drožalinad seoses 3235,13-eurose võlgnevuse ja põhinõudelt täiendava viivise väljamõistmisega. Nõude aluseks oli poolte vahel 2012. aasta mais sõlmitud võlatunnistus, mis tulenes 2011. aasta kliendilepingujärgsest võlgnevusest.

Teisipäevase määrusega kinnitas Tartu maakohus advokaadibüroo ja Bernatski vahel sõlmitud kompromissilepingu ning lõpetas menetluse tingimusel, et Bernatski tasub advokaadibüroole võla katteks 905 eurot hiljemalt reedeks.

Kolmapäeval tegi Tartu maakohus teatavaks samas tsiviilasjas ka tagaseljaotsuse, millega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti Drožalinalt advokaadibüroo kasuks välja 3610 eurot.

Drožalinale on hagiavaldus kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu, kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks saatnud kirjalikku vastust. Samuti on Drožalinale kätte toimetatud kohtukutse teisipäeval Tartu kohtumajas toimunud kohtuistungile, kuid istungile ta ei ilmunud, samuti ei teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjust.

Seetõttu lahendas kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega.

Eesti Energia juht Sandor Liive lahkub ametist

Eesti Energia juht Sandor Liive ütles Lääne Elule, et ta teab nõukogu otsust, kuid ei avalda seda enne, kui ettevõtte nõukogu on seda teinud.

Liive ja Eesti Energia nõukogu juht Erkki Raasuke lendasid eile öösel koos Jordaania pealinna Ammani, et allkirjastada elektrijaama ehitusleping Jordaania valitsusega. Liive ütles, et teab, et Eesti Energia nõukogu teeb lähiajal otsuse.

«Kulda on vaja, kulda, hõbe ei ole see. Ega see ei lohuta, et oled küll tugev kandidaat, aga ei osutunud valituks,» märkis Liive. «60 päeva on vaja veel tööd teha, need saavad olema mu elu kõige efektiivsemad 60 päeva.»

Ekspress kirjutas täna, et Eesti Energia nõukogu otsustas advokaadibüroos Raidla Lejins & Norcous  toimunud koosolekul, toimumise aega pole märgitud, valida ettevõtte tegevjuhiks Põhjamaade energiabörsi Nord Pooli Baltimaade ja Venemaa piirkonnajuhi Hando Sutteri. Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke seda ei kinnitanud.

Swedbank ootab tarbimise kasvu aeglustumist aasta lõpus

Swedbanki ökonomisti Liis Elmiku sõnul näitab täna avaldatud augusti tööstuse ja jaemüügi statistika seniste trendide jätkumist. Siiski ootab Swedbank neljandas kvartalis tarbimise kasvu aeglustumist.

«Juuli ja augusti statistika viitavad sellele, et kolmanda kvartali majanduskasv põhines taas peamiselt majapidamiste tarbimisel, mida soodustasid nii endiselt kiire palgakasv kui ka tarbijahindade langus, mis kergitas inimeste reaalset ostujõudu,» teatas Elmik.

Elmiku sõnul suurenes töötleva tööstuse toodangu maht juulis ja augustis tublilt, arvestades nõrka väliskeskkonda. «Tööstustoodang on Eestis sellel aastal kasvanud kiiremini kui Soomes-Rootsis vői teistes Balti riikides,» märkis ta.

«Kaks päeva tagasi avalikustatud kindlustunde indikaatorid, mis kajastavad ettevõtjate ja tarbijate hinnangut oma majanduslikule olukorrale, näitavad, et Euroopa Liidu majandus taastub, aga seda väga aeglaselt,» lisas Elmik. «Viimastel kuudel on ebakindlus Euroopa Liidu majandusarengu suhtes suurenenud ning see mõjutab eurooplaste tarbimis- ja investeerimisotsuseid.»

«Eestis on majapidamiste ja ettevõtete hinnang oma majandusliku olukorra kohta püsinud viimased viis kuud allpool oma pikaajalist keskmist. Käärid eri harude tulemustes on ka kindlustunde indikaatorites hästi näha, kuna kaubanduse kindlustunne ületab oluliselt tööstusettevõtete oma. Septembris halvenes kindlustunde indikaatori järgi aga mõlema valdkonna majanduslik olukord,» kommenteeris Elmik.

Elmiku sõnu peaks tarbimise kasv neljandas kvartalis mõnevõrra aeglustuma palgakasvu oodatava aeglustumise tõttu. «Tööstustoodangu maht lõpetab aasta loodetavasti plusspoolel, kuigi aasta lõpp kujuneb ilmselt eksporditurgude nõrkuse tõttu keeruliseks,» märkis ta.

Fotod ja video: Paldiski maanteel põrkasid kokku buss ja troll

Täna kella 14 paiku juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee ja Tehnika tänava ristmiku juures, kus ühele teele ei mahtunud ära buss ja troll.

Balti jaama suunas liikunud buss sõitis küljepeegliga trollile sisse, lõhkudes ära trolli tagaklaasi. Õnnetuses keegi viga ei saanud aga liiklus oli umbes tund aega häiritud.

Aboltina: Ühtsus loodab saada seimis 25-30 kohta

Läti Ühtsus loodab saada uues parlamendis 25-30 mandaati, rääkis LETAle antud intervjuus seimi spiiker Solvita Aboltina.

Ta leiab, et eelseisvad valimised eristuvad eelkõige «musta PRga». Valijatel tuleb teha valik Euroopas kehtivatele väärtustele orienteeritud paremtsentristliku koalitsiooni ja «nende vahel, kes leiavad, et Lätile pole midagi paremat kui Putin».

Aboltina kinnitusel on Ühtsus valmis pakkuma välja kandidaate igasuguses valdkonnas. Näiteks justiitsministeeriumi ei juhi erakonna liige, kuid tegelikult on Ühtsusel vähemalt viis kandidaati, keda tulevaseks ministriks esitada -  Ilma Čepāne, Inese Lībiņa-Egnere, Karīna Korna, Andrei Judin ja Aleksei Loskutov.

Läti üldvalimised leiavad aset 4. oktoobril.

Aboltina väljendas veendumust, et Ühtsus suudab esitada kandidaadi ka tervishoiuministri kohale, kuigi pärast eelmise ministri Ingrīda Circene lahkumist uut inimest ei leitud.

Ta lisas, et ELi senine energeetikavolinik Andris Piebalgs kohe pärast valimisi valitsuse moodustamisel ei osale, kuna peab end enne Läti poliitikasse sisse elama. Tal on suured kogemused, mistõttu võib Piebalgs tulevikus pürgida ükskõik millise ministri ametikohale, lisas Aboltina.

Eelhääletus toimub 1.-3. oktoobrini ja selleks on avatud 61 valimisjaoskonda 39 omavalitsuses. See on mõeldud inimestele, kes valimiste õigel päeval viibivad välismaal või oma töö spetsiifika tõttu ei saa valimisjaoskonda minna, vahendas TVNET.

Rootsi politsei hoidis ära Hollandi motojõugu sissetungi riiki

Rootsi politsei takistas motojõugul Satudarah’ kinnitada riigis kanda, kohaliku meedia andmetel rikkus võimalused ära Rootsi seni suurim heroiinilaadung.

Malmö prokurör Magnus Ramebäck süüdistab seitset inimest ligi 40-kilose kokaiinilaadungi smugeldamises, kirjutab Expressen. Viis neist on motojõugu Satudarah' liikmed, kuues vahistatu on kõrgel positsioonil olev hollandlasest jõugujuht ja seitsmes jõugu liikmete sõber.

Politseinikud konfiskeerisid aprillis 37,7 kilo kokaiini, laboratooriumi andmetel oli selle puhtus ligi 80 protsenti. Leitud kogus oli üllatuseks isegi politseinike jaoks. Tänavakaubanduses oleks selle väärtus olnud hinnanguliselt 4,4 miljonit eurot.

Skåne lääni politsei esindaja Petra Stenkula selgitas, et nii suure narkokoguse leidmiseni jõuti pikka aega kestnud jälitustöö tulemusel. «Me ei tahtnud anda neile võimalust seada end Rootsis sisse ja seetõttu hakkasime nende tegevust jälgima,» rääkis ta.  

Hollandist pärit Satudarah on teatanud avalikult, et esitab väljakutse motojõugule Põrguinglid (Hells Angels). Stenkula sõnul on tegemist äärmiselt ohtliku seltskonnaga.

Viimaste aastate jooksul on motojõuk hakanud levima Põhjamaadesse. Esimesena võeti ette Taani, kus on juba leidnud aset mitmed verised kokkupõrked Põrguinglite liikmetega.

Norra tütarorganisatsioon loodi Stavangeri juunis.

Hollandis 1990. aastal moodustatud Satudarah on riigi suurim motojõuk, millel on 30 piirkondlikku esindust. Rootsi, Taani ja Hollandi politseinike kinnitusel on jõuk organisatsioonilises mõttes sarnanes nii Põrguinglite kui Bandidosega. Sel on haruorganisatsioone näiteks Malaisias, Indoneesias, Hispaanias, Šveitsis, Türgis, Surinamis ja  Curaçaos.

HS: Vene meedia teeb Soomest sõbra kasvõi vägisi

Vene meedia teeb Soomest sõbra ja seda kasvõi vägisi, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.

Segaperede hooldustülid kadusid meediast, kuna Venemaa vajab nüüd sõpru.

Sanktsioonide tõttu isolatsiooni sattunud suurriigil on eriline vajadus näidata, et sel on veel semusid. Vene meedia, eksperdid ja poliitikud panevas sellesse rolli Soome.

Nädala alguses avaldas ITAR-TASS intervjuu Valeri Šljaminiga, kes on Venemaa kaubandusesinduse juht Soomes. «Partnerlus Venemaaga on kooskõlas Soome strateegiliste eesmärkidega,» oli artikli pealkirjaks.

Üks teemadest oli seal soometumine. Šljamini arvates tuleks seda kasutada ettevaatlikult ja mitte unustada siduda seda positiivsete asjaoludega: heanaaberlikud suhted ning mõlemapoolne kasu.   

«Soomlased hindavad mõlemat osapoolt rahuldavaid majandussuhteid Venemaaga enam kui mõne muuga Euroopa Liidus. Nad mõistavad eeliseid ja nagu me loodame, siis võivad mõjutada positiivselt Brüsselis.»

Jätkuvalt esitatakse Vene meedias seisukohta, et Soome tegutses just taolise vahelülina, pidurdades uusimate Vene-vastaste sanktsioonide vastuvõtmist.

Igor Taro Ukraina päevik: 01.10

Venelased ründavad kolme põhilised Ukraina vägede paknemiskohta - Donetski lennuvälja ja piirnevaid alasid, Debaltseve liiklussõlme ja piinevaid alasid ning Štšastja linnakest ja selleäärset silda. Samuti liigutatakse väidetavad Stahhanovi-Pervomaiski rindele uusi võitlejaid vene dessantväelaste seast, kes saabuvad tsiviiltranspordiga 10-liikmeliste gruppidena.

Donetski lennuväli on Ukraina armee valduses, kuigi rünnakute intensiivsus sellele on tõusnud mõnikord juba kahele korrale päevas. Õhtupoolikult tuli kinnitus kuulujuttudele, et ukrainlased hoiavad lennuvälja tegelikult mitte kui strateegilist platsdarmi, vaid eesmärgiga vahetada see millegi vastu. Donetski oblasti kuberneri sõnul on selleks mingid ümberkaudsed alad Donetski linna ümbruses. Minu puhtalt isiklik arvamus on see, et selliste läbirääkimistega Ukraina valitsus oma väljavaateid kindlasti ei paranda - hoidku seda, mis on kindlalt käes, vastasel korral kaotavad nad nii selle, kui ka vahetuseks soovitava ala. Kui Minski kokkulepped ei pea, siis miks peaksid terroristid pidama ausõna mingite territooriumide osas. Kuulujutud olid, et tahetakse vahetada Novoazovski vastu, mis on Mariupoli lähistel ja seda linna ohustav, aga kuberner Taruta lükkas selle variandi ümber.

Debaltseve peale on juba lõppeva päeva hommikul liikunud 27 vene tanki. See on paras ründegrupp. Peamised tuletabamusi saanud asulad asuvadki Debaltseve eesliinil lõunas - Nikišino, Ridkodub - kust on juba varem peetud tõenäoliseks läbimurde üritamist venkude poolt.

Viimase paiga kohta kirjutas Silver Meikar järmist: «Štšastjas on tavaline päev. Kell 7 pisut anti kaugtuld, 17 alates juba korralikult. Luganski poole viiva tee silla läheduses (Severo Donets) antakse miinipildujatest ja granaadiheitjatest tuld UKR kontrollpunktile.

Praegu juba vaiksem, viimast kärgatust oli kuulda 15min tagasi. Olen sellest kontrollpunktist umbes 500-1000 meetri kaugusel, mingis hostelis, mis huvitaval kombel avatud. Nojah, peale meie on ülejäänud kliendid laigulistes.»

Nüüd, kui Stahhanovi peale tõepoolest midagi liigutatakse, siis võib oodata lahingute ägestumist Pervomaiski ja Popasna kandis, mida eelmistel päevadel just Gradidega kostitati. Sealt on neil mingisugune suur tung minna Lõssõtšanski peale. Eks jõeäärset linna on kergem hoida. Ja kunagi oli Popasna vallutamine Ukraina armee poolt heaks eelduseks pealetungi alustamiseks Stahhanovi-Altševski peale, aga paraku jäigi see seal toppama ja Pervomaiskis eriti edasi ei jõutud.

Mille üle Ukraina võimud seal läbirääkimisi pidada tahavad, ei saa tõesti aru. Minski kokkulepetega on ju selline seis, et:

- relvarahu ei kehti, vaid kehtib relvaluba

- raskerelvastus pole puhvertsoonist ära liigutatud

- venelased jätkavad pealetungikavatsustega

- Ukraina on ühepoolselt loobunud õhuväe kasutamisest

- Venemaa pole oma üksusi Ukraina territooriumilt välja viinud

- Ukraina võimud pole saanud ei OSCE vaatlejatega ega muud moodi kontrolli oma riigipiiri üle ning Venemaa rikub järjekindlalt Ukraina suveräänsust, saates oma kolonne sõjalise varustusega ning lubades viia välja varastatud kraami.

- vangide vahetust «kõik kõigi vastu» pole toimunud

- Mariupoli lähistelt toimus vene võitlejate lisandumine Novoazovskisse

Kokkuvõttes on näha, et Venemaa eeldab Ukrainalt kapituleerumist ja ma ei mõista, miks nad arvavad, et suudavad kapitulatsiooni kuidagi enda kasuks pöörata.

Hiina imetleb «Suurt Putinit»

Pekingi Wangfujingi raamatukaupluse müüjail pole mingit kahtlust, millise välismaise liidri vastu lugejad suurimat huvi tunnevad – neid paelub «Putin Suur».

Just sellise tiitli on mõned Hiinas Vene presidendile omistanud ning Ukraina kriisi puhkedes hakkasid raamatud Vladimir Putinist minema nagu soojad saiad, seletavad müüjad. «Putini biograafia: sündinud Venemaa jaoks» jõudis septembris Beijing Newsi mitteilukirjanduslike raamatute loetavuse esikümnesse, kirjutab Wall Street Journal.

Pew uuringukeskuse andmetel on Hiina üks neist vähestest riikidest, kus rahva toetus Venemaale on Ukraina sündmuste eskaleerudes kasvanud – juulis 66 protsendi peale, aastataguse 47 protsendi juurest. Nagu näitas Hiina In Touch Today internetiportaali küsitlus, oli Putinil märtsis pärast Krimmi annekteerimist 92 protsenti toetust.

«Putini isik on muljetavaldav – mehena, juhina. Hiina inimeste silmis on ta atraktiivne. Ta kaitseb Venemaa huve,» ütles Shanghai Fudani ülikooli Hiina-Vene suhete ekspert Zhao Huasheng. «Venemaal ja Hiinal on teineteiselt palju õppida.»

Osalt on tegemist reaalpoliitikaga. Analüütikute sõnutsi vajab Venemaa Hiina turgu ja kapitali, Peking aga näeb Moskvat kui diplomaatilise toetuse ja toorainete allikat. Lisaks näivad Vladimir Putin ja Hiina ametivend Xi Jinping omavahel kenasti klappivat.

«Putin ja Xi Jinping on üsna sarnased,» ütles Ohio Wittenbergi ülikooli Hiina-Vene suhete asjatundja Yu Bin. Mõlemal on turjal täpselt 61 eluaastat, mõlemad tahavad taastada oma maade juhtivat rolli maailmas pärast rahvusliku alanduse aegu – nagu nad seda kogevad.

Xi on seadnud suhted Putiniga prioriteediks. Ta valis Venemaa oma esimeseks välisvisiidiks presidendina ning oli üks vähestest maailma liidritest, kes külastas Sotši olümpiamänge.

Ekspertide hinnangul nõjatuvad mõlemad mehed jõuliselt riigimeediale, toites selle kaudu nii hiinlaste kui venelaste hinges juurdunud imetlust tugevate juhtide suhtes. Mõlema riigi näol on tegemist endiste impeeriumitega, mida valdava osa ajast on juhtinud autokraadid.

Kaasvang peksis Helsingi narkopolitsei ekspeadirektorit

Juba enam kui kümme kuud kinnises eeluurimisvanglas viibinud Helsingi narkopolitsei endine peadirektor Jari Aarnio langes vägivalla ohvriks.

Aarnio advokaat Riitta Leppiniemi kinnitas, et üks teine vang oli löönud teda külje peale. Intsident leidis aset teisipäeval Vantaa vanglas, vahendas Ilta-Sanomat.

Advokaat ei avalikusta Aarnio seisundit, kuid Ilta-Sanomate andmetel pole vigastused tõsised. Ta ei tahtnud rääkida sellest, kuidas taoline konflikt vaatamata ekspolitseiniku eraldatusele üldse sai võimalikuks.

Leppiniemi sõnul tohib Aarnio kohtuda üksnes pereliikmetega. «Ta saab neile helistada järelevalve all. Uurijad kuulavad vestlusi kokkulepitud viisil.»  

Advokaadi sõnul on eraldatus olnud osa turvalisuse tagamisest. «Eraldatus oli uurijate nõudmine põhjusel, et eeluurimine on pooleli. Nii aga ei peaks olema, et julgeoleku tõttu pead olema täiesti ilma igasuguste kontaktideta.»   

Pildid ja video: USAs põgeneb tõsielu Rambo juba kolmandat nädalat politsei eest

USAs Pennsylvanias on politsei juba kolm nädalat püüdnud tabada niiöelda tõsielu Rambot.

Põgenikku, 31-aastast Eric Freini kahtlustatkse politseiniku tapmises, edastab AP.

Mees tulistas 12. septembril kahte politsenikku, kellest üks hukkus ning alates sellest on ta põgenik olnud.

Frein on USA sõjaveteran ning tal on relvadega suur kogemus. Samuti on ta saanud hea koolituse ja kogemuse karmil maastikul ja looduses ellujäämiseks.

 Frein tegeles varem ka ajalooliste sündmuste ja lahingute taaslavastamisega.

Meest tundvate isikute sõnul võib Frein Pennsylvania metsades läbi mängida esimese «Rambo» filmi stsenaariumit.

«See põgenemine tundub talle nagu mäng olevat,» sõnas leitnant George Bivens.

Teda jahtivate politsei eriüksuslaste sõnul on nad Freini metsas mitu korda näinud, kuid teda tabada ei ole õnnestunud.

«Oleme pidanud talle ajujahti, kuid ta on suutnud oma jäljed kustutada. Maastik võimaldab üsna kiiresti ja kergelt peituda,» jätkas Bivens.

Mehe otsijad on leidnud tagaajamise piirkonnast sigaretijäänuseid kui ka auto, mille Frein maha jättis. Ka on metsa jäetud täiskasvanute mähkmeid, mida Frein kasutada võis.

Politsei otsib põgenevat meest paari ruutkilomeetri suuruselt alalt.

«Piirkond on õige, sest seal on temast märke. On vaid aja küsimus, millal me ta tabame,» on Bievens kindel.

Freini otsingutes osaleb umbes 1000 võimuesindajat, kaasa arvatud USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agendid. Frein on FBI kümne kõige tagaotsituma isiku nimekirjas ning tema eest on välja pandud 100 000 dollari suuruse tasu.

Frein on jätknud maastikule jälgi relvade ja laskemoona kohta. Samuti on temast viitsütikuga torupomme.

«Need pommid näitavad Freini arga katset võimuesindajaid vigastada ja tappa,» nentis Bivens.

 

Saksa liidukantsler nõudis Putinilt Ukraina venemeelsete ohjeldamist

Saksa liidukantsler Angela Merkel nõudis eile telefonivestluse käigus Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt taaskord Ukraina separatistide ohjeldamist, teatas Saksamaa valitsuse eestkõneleja.

Eestkõneleja sõnul nõudis Merkel, et Venemaa rakendaks oma mõjuvõimu venemeelsete separatistide taltsutamiseks.

Ukraina idaosas Donetskis sai eile surma  vähemalt kümme inimest, kui mürsud tabasid väikebussi ja kooliväljakut.

Oblastivõimud asetasid süü rünnakute eest venemeelsetele separatistidele, need omakorda süüdistasid nagu alati kõiges vastaspoolt.

Ukraina kontaktgrupi läbirääkimistel osalejad allkirjastasid 20. septembri varahommikul Minskis relvarahu jõustamise memorandumi, mis nõuab Ida-Ukraina konflikti mõlemalt poolelt kõigi relvade kasutamisest loobumist.

Osapooled jõudsid relvarahuni 5. septembril.

Ebolasse nakatunud ameeriklane reisis läbi Brüsseli

Libeeria võimude andmetel reisis Ebolasse haigestunud ameeriklane Thomas Eric Duncan  Libeeriast USAsse Brüsseli kaudu.

Võimud lisasid, et USA kodakondsusega Duncanil ei olnud 19. septembril Libeeriast lahkudes haigussümptomeid, edastab Reuters.

Mehel tekkisid haigusnähud kuus päeva pärast koju USAsse Texasesse tagasi saabumist. Ta paigutati Dallase  Texas Health Presbyterian Hospital  haiglasse karantiini ning saab Ebola eksprimentravimeid.

Arstide sõnul on Duncani seisund raske.

USA tervishoiuametnike arvates ei kujuta nakatunud mees USAs nii suurt ohtu kui varem arvati ning seal Ebola epideemia tekkimine on ebatõenäoline.

Texase kuberner Rick Perry on samal seisukohal. Kuberneri sõnul on teada, et nakatunuga olid kontaktis 12 - 18 inimest, kellest osa olid lapsed. Nad püütakse leida ning neile tehakse arstlik kontroll.

Üks kontaktis olnud lastest õpib Dallase Emmet J. Conradi keskkoolis.

Asjatundjate sõnul ei nakka Ebola inimese kaudu, kellel ei ole veel selle haiguse sümptomeid välja löönud.

«Ebola nakkuse saab eelkõige siis kui puututakse kokku haigestunu kehavedelikega,» selgitati.

Ebolat kandva, kuid mitte veel haigestunud isikuga samas lennukis lendamine ei tekita tõenäoliselt haigust.

Ebola inkubatsiooniperiood on kahest päevast kuni kolme nädalani. Enamikel juhtudel tekivad sümptomid umbes nädal pärast nakkuse saamist.

Lää-Aafrika riikides Guineas, Sierra Leones, Libeerias ja Nigeerias leviv Ebola on tapnud juba rohkem kui 3000 inimest.

ÜRO ja WHO hoiatasid, et Ebola epideemia tõttu võib haigestuda kuni 1,5 miljonit inimest.

The New York Times loobub 100 töötajast

USA juhtivate väljaannete hulka kuuluv The New York Times teatas, et tööst jääb ilma 100 ajakirjanikku ja reklaamimüüjat.

Väljaanne edastas, et pakub töötajatele vabatahtlikul lahkumisel mitmeid soodustusi, kuid kui inimesed ei ole nõus lahkuma, siis hakatakse läbi viima vallandamisi, edastab Reuters.

Praegustel andmetel töötab selles väljaandes 1330 inimest ning plaanis on töötajate arvu vähendada 7,5 protsendi võrra.

Väljaandjad põhjendavad töötajatest loobumist reklaamimüügi kahanemisega. Digitaalse reklaami osakaal on kasvanud rohkem kui kolm protsenti, samas aga paberlehe reklaamid on kahanenud seitse protsenti.

Väljaanne tahab tulevikus panna rohkem rõhku internetiväljaandele ja digitaalteenustele.

Nii nagu paljudel väljaannetel, on ka The New York Timesil viimastel aastatel tekkinud probleeme paberlehe müügi ja tellimuste vähenemise tõttu.

USA julgeolekuteenistuse juht astus tagasi

USA presidendi Barack Obama julgeoleku eest vastutava julgeolekuteenistuse juht Julia Pierson pani ameti maha.

Piersoni lahkumisest teatas USA sisejulgeoleku minister Jeh Johnson, edastab AFP.

Julgeolekuteenistus sattus kriitika alla esmakordselt pärast seda kui septembri keskel pääses noaga relvastatud mees julgeolekuabinõudest hoolimata Valgesse Majja.

Sel nädalal aga paljastus, et Obama sõitis liftis koos relvastatud potentsiaalselt ohtliku isikuga.

Julgeolekuteenistuse ülesandeks on kaitsta president Obamat ja tema pereliikmeid.

«On selge, et meie julgeolekuplaanid kukkusid mingis osas läbi,» teatas Pierson kongressi sisejulgeoleku komitee ees selgitusi andes.

Obama nimetas Piersoni julgeolekuteenistuse juhiks möödunud aasta märtsis.

Täna on rahvusvaheline vägivallatuse päev

Täna tähistatakse rahvusvaheliset vägivallatuse päeva, mis on üks ÜRO iga-aastastest teemapäevadest.

 

2. oktoobril tähistatav vägivallatuse päeva on samas India iseseisvuse eest võidelnud Mahatma Gandhi sünniaastapäev, edastab AFP.

Vägivallatuse pooldaja Gandhi sündis 145 aastat tagasi.

Maailmas ei ole vägivald kuhugi kadunud ning siiani on paljudes paikades käimas suured sõjalised konfliktid. Samuti on nii isikuvastast kui peresisest vägivalda.

Wikipedia: Mohandas Karamchand Gandhi (2. oktoober 1869 – 30. jaanuar 1948), maailmas tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis Indias vägivallatut võitlust Briti võimu vastu.

India iseseisvus Suurbritanniast 15. augustil 1947. aastal. Indiast eraldus moslemitest enamusega alad ning tekkis uus riik, mis sai nimeks Pakistan.

Indiast sai vabariik 1950. aastal.

Süürias hukkus autopommiplahvatuses vähemalt 41 koolilast

Süüria keskosas Homsis hukkus kolmapäeval autopommiplahvatuses vähemalt 41 koolilast, teatasid aktivistid.

Homsi Akrameh' piirkonnas plahvatas kaks autopommi, neist üks kooli ja teine haigla juures.

Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel hukkus ühtekokku 48 inimest ja veel mitukümmend sai vigastada.

Rünnakute eest pole esialgu keegi vastutust võtnud.

Türgi piiri ääres asuvas Ain al-Arabi linnas sai samal ajal lahingutes surma 18 inimest - üheksa pühasõdalast ja üheksa kurdi võitlejat.

WHO: ebola on nõudnud 3338 ohvrit

Lääne-Aafrikas möllav ebolaepideemia on nõudnud praeguseks 3338 ohvrit, teatas kolmapäeva õhtul Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

WHO andmetel oli 28. septembri seisuga viies Lääne-Aafrika riigis ebolasse nakatunud 7178 inimest.

WHO teadaandes märgiti siiski, et uute haigestumiste arv on juba teist nädalat järjest langemas.

Separatistid piiravad vaherahust hoolimata Donetski lennujaama

Separatistid ründasid kolmapäeval vaherahust hoolimata Donetski lennujaama, mis on valitsusvägede käes ning Venemaa poolt toetatud mässulised loodavad selle lähipäevadel hõivata.

Separatistid on mitu kuud üritanud hõivata Donetski lennujaama, mida valitsusväed venemeelsete mässuliste positsioonide pommitamiseks kasutavad. Kolmapäeval toimunud kokkupõrgetes hukkus vähemalt üheksa inimest, vahendas uudisteagentuur AP.

Ukraina riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Andri Lõsenko sõnul on lennujaam endiselt valitsusvägede käes.

Separatistide liider Aleksander Zahartšenko väitis aga, et suurem osa lennujaamast on mässuliste poolt hõivatud. «Kahe, kõige rohkem kolme päevaga on lennujaam meie kontrolli all,» lausus ta.

Lennujaama lähedale on lahingute tõttu võimatu pääseda, kuid AP ajakirjaniku sõnul nägi ta, et valitsusvägede positsioonidelt pommitati lennuvälja. See võib viidata sellele, et Kiievi väed on kaotanud kontrolli lennujaama üle.

Ida-Ukraina konflikti osapooled leppisid 5. septembril kokku relvarahus. Ukraina kontaktgrupi läbirääkimistel osalejad allkirjastasid 20. septembri varahommikul Minskis relvarahu jõustamise memorandumi, mis nõuab Ida-Ukraina konflikti mõlemalt poolelt kõigi relvade kasutamisest loobumist.

Hongkongi protestijad ähvardavad hooneid okupeerima hakata

Hongkongi demokraatiameelsete protestide liidrid nõudsid piirkonnajuhilt homseks tagasiastumist ning ähvardasid vastasel juhul hakata valitsushooneid okupeerima.

Vastasseisu pingestamisega riskivad protestijad sattuda kokkupõrgetesse politseiga, kes ei lase valitsushooneid hõivata. Samuti survestab see Hiina valitsust, mis siiani on meeleavaldusi vaid ebaseaduslikeks nimetanud ning avaldanud toetust piirkonnajuht Leung Chun-yingile, vahendas uudisteagentuur AP.

Hongkongi Üliõpilaste Föderatsiooni asepresident Lester Shum nõudis Leungilt neljapäeva õhtuks tagasiastumist. Shumi sõnul pole võimalik Leungiga läbirääkimisi pidada, sest ta käskis politseil nädalavahetusel protestijate vastu pisargaasi kasutada.

«Leung Chun-ying peab astuma tagasi. Kui ta ei tee seda homseks, siis me tõstame panuseid ning okupeerime mitu tähtsat valitsushoonet,» ütles ta.

Hiina riigimeedia viitas sellele, et valitsuse kannatus on katkemas ning kutsus üles meeleavaldusi peatama.

Tudengiühenduste juhid on mänginud pearolli meeleavalduste organiseerimisel, et saada valimistel suuremaid vabadusi. Meeleavaldused on suurim väljakutse Pekingile alates 1997. aastast, mil endine Briti koloonia Hiinaga liideti.

Meeleavaldajad nõuavad Hongkongi kohalikel valimistel demokraatlikke kandidaate. Hongkongis algasid meeleavaldused nädal tagasi kui Hiina keskvalitsus keelas kohalikel valimistel vabade kandidaatide ülesseadmise.

Hongkong oli Suurbritannia koloonia 1841 – 1997. Hiina andis Hongkongile eristaatuse.

Taiwanis toetatakse Hongkongi nüüdset demokraatiat nõudvat meeleavaldust. Taiwan eraldus Hiinast 1949. aastal, kuid Hiina keskvõim peab seda ala ikka oma mässuliseks piirkonnaks.

Cameron avaldas kava järgmiste üldvalimiste võitmiseks

Briti peaminister David Cameron avalikustas täna oma 2015. aasta üldvalimiste kava, milles on rõhku pandud Briti Iseseisvuspartei (UKIP) toetajate peateemadele.

Cameron avalikustas oma Briti Konservatiivse Partei iga-aastasel konverentsil ettepanekud maksude alandamisest töötuse vähendamiseni, mis muudaksid Suurbritannia tema sõnul kohaks, mille üle uhkust tunda.

Cameron viitas oma kõnes UKIP-i juhile Nigel Farage'ile ning puudutas küsimusi, mis peaksid 2015. aasta valimistel euroskeptikute jaoks kõige tähtsamad olema.

Peaminster lubas reformida Ühendkuningriigi maksusüsteemi nii, et nädalas 30 tundi töötavad ning miinimumpalka (6,5 naelsterlingit ehk 8,35 eurot tunnis) teenivad inimesed ei peaks enam tulumaksu maksma.

Samuti lubas Cameron seada 2017. Ühendkuningriigi Euroopa Liitu jäämise referendumi eel valitsuse prioriteediks immigratsiooni ohjeldamise.

Maikuistel Euroopa Parlamendi valimistel oli väidetavalt Briti kodanikega töökohtade pärast konkureerivate Ida-Euroopa sisserändajate küsimus Briti euroskeptilise UKIP kampaania peateema.

UKIP  kogus valimistel 28-protsendise toetuse ja lõi nii Cameroni konservatiive kui ka leiboriste.

Leedu on valmis saatma armeeinstruktorid Iraaki

Leedu on valmis saatma mitu armeeinstruktorit Iraaki, et koolitada kohalikke jõude võitluseks sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) pühasõdalaste vastu, teatas täna kaitseminister Juozas Olekas.

Ministri sõnul kavatseb Leedu saata Iraaki ka sõjalist abi ning anda panuse rahvusvalise koalitsiooni tegevusse võitluses IS-iga, mis kontrollib praegu suuri territooriume Iraagis ja Süürias.

«Me oleme otsustanud toetada koalitsiooni võitluses terroristide vastu Iraagis, eelkõige saates meie riigikaitsesüsteemist humanitaar-meditsiiniabi. Me oleme valmis panustama Iraagi üksuste väljaõpetamisse ja saatma armeeinstruktoreid, kui selline vajadus peaks olema ning kui koalitsioonipartneritega lepitakse kokku sellise missiooni moodustamises,» ütles minister BNS-ile.

Olekase sõnul võib Leedu saata mitu inimest, täpsemat arvu ta ei avaldanud.

«Meil on kogemus, kuna oleme osalenud Iraagi vägede koolitamisel kaheksa aastat tagasi. Kui vaja, võime seda teha,» lisas minister.

Berliin hakkab endise Saksa DV režiimi ohvritele rohkem raha maksma

Berliin suurendab riigi toetust kommunistliku Saksa Demokraatliku Vabariigi endistele poliitvangidele, teatasid ametnikud täna.

Poliitdissidendid, kes olid idasaksa võimude käes vähemalt kuus kuud vangis, saavad alates järgmisest aastast 20 protsenti suuremat toetust kui varem ehk 300 eurot, teatasid ametnikud.

«Paljud ohvrid kannatavad tänapäevalgi nende kallal kordasaadeetud ebaõigluse tõttu, seda nii füüsiliselt kui vaimselt,» ütles Saksa justiitsminister Heiko Maas.

«Me tahame sellele ebaõiglusele tähelepanu pöörata, suurendades ohvritele antavat rahalist toetust,» lisas ta.

Saksa võimud toetavad kommunismi ohvreid alates 2007. aastast. Hetkel pakutakse toetust umbes 45 000 inimesele, ütles justiitsministeerium.

Tugigruppide sõnul vangistati kommunistlikul Ida-Saksamaal aastatel 1949 - 1989 kokku umbes 80 000 teisitimõtlejat.

Oktoobris tähistatakse külma sõja sümboli Berliini müüri langemise 25. aastapäeva.

Turvaprobleemid: Obama sõitis liftis koos potentsiaalselt ohtliku relvastatud mehega

USA president Barack Obama sõitis ühes liftis relvastatud isikuga, kes on varem kallaletungis süüdi mõistetud, selgus eile.

Salateenistus kinnitas, et midagi sellist tõepoolest juhtus, ent ei jaganud rohkem kommentaare, edastab BBC.

Juhtum leidis aset 16. septembril, mil Obama külastas Atlantas Haiguste kontrolli ja ennetamise keskust. Intsident sai avalikuks aga alles eile, kõigest mõni tund pärast seda, kui USA salateenistuse juht Julia Pierson pidi Kongressi ees aru andma, kuidas õnnestus ühel kõrvalisel isikul pääseda Valgesse Majja.

USA president ei tohiks ühes ruumis viibida relvastatud isikutega, kes ei ole salateenistuse töötajad.

Mees kuulati pärast Obamaga liftis sõitmist üle, sest ta filmis presidenti. Mees töötas sama maja turvateenistuses, ent vallandati kohe pärast filmimise avalikuks tulekut, misjärel ülemus palus tal relva ära anda. Vastasel juhul võinuks see jääda salateenistusel sootuks avastamata.

Mees on varem kolm korda kallaletungis süüdi mõistetud.

Teine tõsistele turvaaukudele juhtum, mis samuti sel nädalal avalikkuse ette jõudis, leidis aset 19. septembril. 42-aastane Omar Gonzalez ronis üle Valge Maja aia, leidis avatud ukse ning jõudis enne tabamist ka majas ringi uidata.

Üks USA Kongressi liige Michael McCaul tegi juhtumite valguses ettepaneku salateenistuse tegevus põhjalikult üle vaadata.

Poola uus peaminister tahab suurendada USA sõjalist kohalolekut riigis

Poola uus peaminister Ewa Kopacz lubas täna parlamendikõnes tegutseda USA sõjalise kohaloleku suurendamise nimel riigis.

Kopaczi sõnul on Poola suhted Ühendriikidega Ukraina konflikti tõttu tähtsamaks muutunud.

Uue valitsuse esmase prioriteedina nimetas ta Poola positsiooni tugevdamist Euroopa Liidus.

Uus välisminister esitab valitsuse välispoliitikaprogrammi oktoobri lõpus, lisas ta.

«Kodanike usalduse taastamine nõuab meilt parteiülest arusaama asjadest, mis moodustavad Poola raison d'état ehk Poola välis- ja kaitsepoliitika,» ütles Kopacz, kelle sõnul on süvitsiminevaks debatiks seimis hädavajalik ka opositsiooni toetus.

«Poola tegutseb selle nimel, et Euroopa Liit viiks ellu energiasolidaarsuse idee. Sellepärast peame me aktiivselt toetama energialiidu loomise ideed, mille pakkus välja minu eelkäija ja mida täna toetab Euroopa liidrite suur enamik.»

Peaminister rääkis kõnes uue valitsuse prioriteetidest ka, et pooldab Poola üleminekut eurole, kuid ei esitanud tähtaega. Õige hetk on siis, kui Poola majandus on stabiilne ja eurotsoon samuti tugevamaks muutunud, sõnas ta.

Poola kaitsekulutused tõstetakse 2016. aastaks kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), kinnitas Kopacz. See annaks relvajõududele tänapäevase tehnika soetamiseks täiendavalt 800 miljonit zlotti.

Poola tahab aidata Ukrainat majanduslikul, poliitilisel ja sõjalisel üleminekul, sõnas peaminister ja lisas, et tema valitsus rakendab "Ukraina südnmuste suhtes pragmaatilist poliitikat".

Kopacz esitab Poola julgeoleku tugevdamise plaani novembris, keskendudes selles koostööle relvajõudude ja teiste ametkondade nagu politsei ja piirivalve vahel.

Kopaczil seisab seimis ees usaldushääletus, aga probleeme ei tohiks sellega tekkida, sest tema paremtsentristlikul Kodanike Platvormil (PO) ja väiksemal koalitsioonipartneril Poola Rahvaparteil (PSL) on parlamendis enamus.

Kopacz võttis valitsusjuhi ameti üle Donald Tuskilt, kellest saab 1. detsembril Euroopa Ülemkogu eesistuja.

Lekkinud dokument – Juncker hindab Ansipit kõrgelt

Väljaande Financial Times kätte sattunud dokumendis, millel on Euroopa Komisjoni tulevase presidendi Jean-Claude Junckeri allkiri, kuulub Andrus Ansip mõjukamate volinike sekka.

Dokumendis, mis kannab pealkirja «Euroopa Komisjoni presidendi otsus Komisjoni liikmete vastutuse korraldamise kohta», on Junckeri komisjoni asepresidendi kandidaadid järjestatud pingeritta selle järgi, kes asendab Junckerit, kui ta ei saa oma tööülesandeid täita.

Kõige esimene on nimekirjas hollandlane Frans Timmermans, keda peetakse tulevases kabinetis Junckeri paremaks käeks. Timmermansile järgnevad nimekirjas bulgaarlanna Kristalina Georgieva, kolmandana Ansip, kellele järgnevad sloveenlanna Alenka Bratušek, lätlane Valdis Dombrovskis ja viimasena soomlane Jyrki Katainen.

Välisasjade puhul on järjekord mõnevõrra erinev, sest Junckerit asendab esmalt välispoliitika kõrge esindaja kandidaadiks nimetatud itaallane Federica Mogherini, kes asuks uues komisjonis samuti täitma asepresidendi kohta. Talle järgnevad Timmermans, Georgieva, Ansip, Bratušek, Dombrovskis ja Katainen.

Eelmine NATO peasekretär asutas konsultatsioonifirma

Septembri lõpuga ametist lahkunud NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen on asutanud konsultatsioonifirma Rasmussen Global.

Rasmussen Global lubab aidata oma klientidel orienteeruda järjest keerulisemaks muutuvas maailmas, mida mõjutavad geopoliitilise tasakaalu nihe, tehnoloogia ülikiire areng, äritegevuse ja investeeringute üleilmastumine, vahendas BNS.

Rasmussen Globali logo on valminud Taani turundusfirmas Mensch.

Rasmusseni firma ammutab ressursse endise Taani peaministri «ulatuslikust poliitspetsialistide, ametnike, ärijuhtide ning teiste konsultatsioonifirmade võrgustikust,» teatas NATO viimane peasekretär avalduses.

Avaldusest ei selgunud, kas ettevõttel on juba ka kliente ning kes need võiksid olla.

Rasmusseni ametiaeg alliansi eesotsas sai ümber 1. oktoobril ning tema kohale asus Norra endine peaminister Jens Stoltenberg.

Soome politsei asub sissetoodavat alkoholi põhjalikumalt kontrollima

Soome politsei hakkab paari nädala jooksul tõhusamalt kontrollima sadamate kaudu sissetoodavat alkoholi.

Peatähelepanu pöörab politsei eeskätt Tallinnast saabuvatele reisijatele ning kontrollitakse nii autodega kui ka jalgsi laevale tulnud reisjatele, edastas uudisteagentuur STT.

Peamiselt kontrollib politsei alkoholi koguseid ning samuti keskenduvad korravalvurid alaealistele.

STT märgib, et kontrolli tugevdamine on seotud ka täna alanud kampaaniaga «Oma tarbeks».

Rahandusministeeriumi esindaja sõnul ei tea suur osa soomalstest, et teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest võib alkoholi maksuvabalt tuua vaid oma tarbeks või kingituseks. Lisaks peab alkoholi tooja seda ise transportima.

Venemaa müüs Iraagile õhutõrjesüsteeme

Venemaa müüb Iraagile Pansir-S1 ja Džigit õhutõrjesüsteeme, selgus täna Iraagi kaitseministeeriumi avaldatud infost.

Kaitseministeeriumi teatel parandavad õhutõrjesüsteemid Iraagi riiklikku julgeolekut ja aitavad kaitsta võtmetähtsusega objekte.

Õhutõrjesüsteemide operaatorid on ministeeriumi teatel vastava väljaõppe saanud Venemaal.

Väidetavalt sõlmisid Moskva ning Bagdad miljardi dollari (800 miljoni euro) suuruse sõjatehnika tarnimise lepingu juulis Iraagi kaitseministri Sadun Farhan al-Dulaymi Vene-visiidi ajal.

Iraak tellis Venemaalt sõjatehnikat ka 2013. aastal, kui lepiti kokku 4,2 miljardi dollari (3,3 miljardi euro) suuruses kaitserelvastuse müügis.

Putin eitas interneti piiramist

Venemaa ei kavatse piirata ligipääsu internetile, kinnitas Venemaa president Vladimir Putin täna julgeolekunõukogus.

«Meil pole plaanis piirata ligipääsu internetile, kehtestada selle üle täielik kontroll,» ütles Putin.

Samas märkis president, et Venemaa peab astuma samme kaitsmaks oma küberruumi. «See on vajalik tõstmaks Venemaa sidesüsteemide ja infoallikate julgeolekut,» märkis Putin

Vaatamata lubadustele interneti üle kontrolli mitte kehtestada, on Venemaa astunud rea samme, mis kinnitavad vastupidist. Näiteks kevadel näiteks täiendati terrorivastaseid seadusi mitme klausliga interneti kohta ja nüüd peavad kõik vene keeles kirjutavad blogijad, kel lugejaskond üle 3000 päevas, end Vene võimude juures registreeruma.

Ka peavad kõik sotsiaalvõrgud, netimeedia, muidu saidid hoidma füüsiliselt serverites Venemaa territooriumil viimase poole aasta infot ühenduste, transaktsioonide ja neid teostanud kasutajate isikute kohta. Rikkujaid ähvardab blokeerimine ja trahv. Näiteks on blokeeritud opositsionäär Aleksei Navalnõi ajaveeb.

Rogozin: Venemaa on valmis kaitsma oma kodanikke Moldovas

Venemaa kaitseb sõjalise konflikti puhkemisel oma kodanikke Moldovas, ütles Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin täna.

«Pole mingit tarvidust hellitada illusioone selle kohta, kas Venemaa kaitseb oma kodanikke,» ütles Rogozin uudisteagentuuri Itar-Tass vahendusel. «Kaitseb üheselt. Ja ärge püüdke proovile panna meie kannatlikkust ja jõudu,» lisas ta.

Rogozini kinnitusel ei luba Venemaa korduda Moldova Dnestri jõe ja Ukraina vahel asuvas tunnustamata Transnistrias Ukraina stsenaariumil. Asepeaminister lisas, et Moldova pealinnas on palju inimesi, kes vaatavad Venemaale positiivselt ja sümpaatiaga.

Krimmi annekteerimise järel oli just Transnistria see, millest räägiti kõige enam kui järgmisest Venemaaga liidetavast alast. End ise Dnestri-äärseks Moldaavia Vabariigiks nimetav piirkond hääletas 2006. aastal Venemaaga ühinemise poolt, Moskva on aga ise sellele tänini vastu. Moldova jaoks on tegu aga autonoomse piirkonna, mitte eraldi riigiga.

«Pole mingit tarvidust hellitada illusioone selle kohta, kas Venemaa kaitseb oma kodanikke. Kaitseb üheselt. Ja ärge püüdke proovile panna meie kannatlikkust ja jõudu.»

1990. aastal kuulutas ala end iseseisvaks, ajendatuna hirmust, et Moldova võib soovida ühineda Rumeeniaga. 1992 peeti lühike kodusõda, mis lõppes siis, kui Vene sõjavägi sekkus Transnistria poolel.

Piirkonnas, mille iseseisvust tunnustavad peale Venemaa veel vaid Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Lõuna-Osseetia, viibib ligi 1500 Vene sõdurit.

Lavrov: Ida-Ukraina massihaudadest on leitud üle 400 surnukeha

Ida-Ukrainas asuva Donetski lähistel asuvatest massihaudadest on leitud üle 400 surnukeha, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.

«See on kindlasti sõjakuritegu. Juba üle 400 surnukeha on leitud Donetski lähedal asuvatest massihaudadest ja me loodame, et lääneriikide pealinnad ei mätsi neid fakte kinni, sest need on õudsed,» ütles Lavrov.

Varem on Venemaa lubanud algatada uurimise Ukraina valitsusjõudude väidetavate kriminaalkuritegude väljaselgitamiseks. 

Karadžić peab viimase kaitsekõne

Haagis asuva ÜRO sõjakuritegude tribunali ees muu hulgas ka genotsiidis süüdistatav Bosnia serblaste omaaegne president Radovan Karadžić peab oma viimase kaitsekõne.

69-aastane Karadžićile on esitatud süüdistus genotsiidis, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjaroimades – kokku üheteistkümnes Balkani kodusõja ajal toime pandud süüteos.

Bosnia serblaste sõjaaegne liider, kes tabati Serbia pealinnas Belgradis 2008. aastal pärast rohkem kui kümme aastat kestnud otsinguid, kaitseb kohtus ennast ise. Sama taktikat kasutas ka endine Serbia president Slobodan Milošević, kes suri enne veninud kohtuprotsessi lõppemist.

Süüdimõistmise korral ähvardab Karadžićit eluaegne vanglakaristus, mida on talle karistuseks nõudnud ka prokurör Alan Tieger. Kohtuotsust on oodata aga järgmise aasta lõpus.

Donetskis sai mürsurünnakutes surma kümme tsiviilisikut

Ukraina idaosas Donetskis sai täna mürsurünnakutes surma kümme tsiviilisikut, teatasid oblastivõimud, asetades süü venemeelsetele separatistidele.

Muu hulgas nõudis ohvreid kooli tabanud mürsk, teatasid Donetski oblasti võimud avalduses.

Neli inimest sai surma ja kaheksa vigastada, kui mürsk tabas Donetski põhjaosas asuvat kooli ja veel kuus hukkus, kui teine mürsk tabas ühistranspordiks kasutatavat minibussi, seisis avalduses.

Ukraina kontaktgrupi läbirääkimistel osalejad allkirjastasid 20. septembri varahommikul Minskis relvarahu jõustamise memorandumi, mis nõuab Ida-Ukraina konflikti mõlemalt poolelt kõigi relvade kasutamisest loobumist.

Viiendal septembril jõudsid osapooled relvarahuni.

Kaitseminister: Soome sõjavarustus pole piisav

Soome sõjavarustus pole piisav ning riik peab laiendama rahvusvahelist koostööd, ütles põhjanaabrite kaitseminister Carl Haglund.

 

«Soome-Rootsi koostöö on üks selline positiivne trend, millest mõlemad pooled lõikavad kasu ja mistõttu seda nüüd otsustavalt tehakse,» ütles Haglund täna intervjuus YLE-le. Ministri sõnul näitab Ukrainas toimuv, et riik peab suurendama kaitsealast koostööd teiste riikidega.  

«Sündmused Ukrainas on näidanud, et sõjajõudu kasutatakse endiselt poliitiliste eesmärkide saavutamisel ning see meenutab meile, miks me vajame Soomes tõsiseltvõetavaid kaitsejõude,» märkis Haglund, kelle sõnul ei suuda väikeriik ka kaitsekulutusi suurendades üksinda taolisi jõude üles ehitada.

Haglund tõi koostöö näiteks Soome ja Rootsi hiljuti sõlmitud nn võõrustajariigi toetuse lepingu NATOga, mis kõrvaldab kriisi korral takistused alliansi vägede riiki toomise eest, kuid ei kohusta siiski Soomet NATO vägesid vastu võtma.

Lätis pääsevad igivanad autod ülevaatusest

Lätimaalastele terendab vabadus väsitavatest tehnoülevaatustest – selleks tuleb lihtsalt soetada piisavalt päevinäinud sõiduriist.

Sideministeeriumi teatel ei pea enam iga aasta tagant tehnilisel ülevaatusel käima «retroks» kuulutatud autod, mille väljumine tehasest toimus enne 1944. aasta 31. detsembrit.

Sellised sõidukid ei osale igapäevases liikluses ning nendega käiakse paar korda aastas üritustel, vahendab ministeeriumi pressiteadet Dienas Bizness.

Iga-aastane tehniline ülevaatus ei ole eakate autode puhul kaasaegsete diagnostikaaparaatidega üksnes võimatu, vaid võib kahjustada nende konstruktsiooni, rõhutas ministeerium.

Reuters: USA soomusjõud saabuvad Eestisse kahe nädala jooksul

NATO saadab Moskvale Balti riikidesse ja Poolasse kahe nädala jooksul saabuvate USA sõdurite ning soomusmasinatega selge sõnumi – igasugune sekkumine Balti riikides tähendab sõda alliansiga, teatas uudisteagentuur Reuters.

Uudisteagentuuri andmetel saadetakse piirkonda soomustatud ratsaväeüksus Ironhorse koos 700 sõduri ja umbes 20 M1A1 Abrams-tüüpi tanki ning Bradley- ja Stryker-tüüpi soomustatud lahingmasinatega. Praegu viibivad sõdurid Saksamaal, kust tehnikaga juba edasi liigutakse.

Reuters ei täpsusta, mis riigis kui palju tehnikat täpsemalt paiknema hakkab, kuid USA armee kinnitusel on tegemist esimese korraga pärast külma sõja lõppu, kui USA saadab Euroopasse täiendavalt soomusjõude.

Ironhorse´i, mille kodubaas asub Texases, pressiohvitser kapten John Farmeri sõnul on sammu eesmärk demonstreerida liitlaste kohustust kaitsta kõiki NATO liikmesriike. «Kui tahta tõeliselt mõju avaldada, pole tankiga midagi võrdväärset,» ütles Farmer.

Lisaks märgitakse, et saabuvaid sõdureid ja tehnikat ei paigutata Vene piiri lähedale, põhjendades seda praktiliste ja diplomaatiliste kaalutlustega. «Kõik armastavad tanke, aga nad võivad tekitada suure segaduse,» selgitas Farmer.

Septembri alguses Tallinna külastanud USA president Barack Obama tegi visiidi käigus teatavaks kava saata Eestisse rohkem sõdureid, kuid ei täpsustanud nende täpset arvu. Obama ütles samuti, et NATO väed hakkavad siin roteeruma. Saabuvad Ironhorse´i sõdurid vahetavadki siin välja kevadel saabunud USA dessantväelased.

Video: taevast langenud jäätükid lõhkusid USAs autosid

Ühendriikide Colorado osariigi elanikele valmistas halva üllatuse septembri lõpus piirkonda ootamatult tabanud rahesadu. Taevast langenud jäätükid purustasid autode klaase ja mõlkisid nende keresid. Samuti põhjustas maha sadanud rahe mitmel pool ka üleujutusi.

 

 

Läti raudtee sai Krustpilsi lõigu ehituseks 17 miljonit laenu

Põhjamaade investeerimispank NIB andis 17,3 miljonit eurot laenu kümneaastase tähtajaga Läti riiklikule raudtee-ettevõttele VAS Latvijas Dzelzcels, et ehitada teine rööpapaar Skriveri ja Krustpilsi vahele.

52 kilomeetrit pikk Skriveri-Krustpilsi lõik on tähtis osa Läti ida-lääne suunalisest transpordikoridorist, mis ühendab Läti sadamaid ning Venemaa ja Valgevene piiri. Koridori moderniseerimine tõstab Läti raudtee läbilaskevõimet ligi 1,5 miljardi tonn-kilomeetri jagu aastas, võimaldades ettevõttel suurendada oma aastast veomahtu kuni kaheksa protsenti, märkis NIB pressiteates.

Latvijas Dzelzcels on Skriveri-Krustpilsi raudtee läbilaskevõime parendamiseks saanud NIBilt juba kaks laenu, 2010 ja 2012 aastal, kokku 25,6 miljonit eurot.

Politsei leidis kadunud briti tüdruku arvatava surnukeha

Augustis kadunud 14-aastast Hanwelli koolitüdrukut Alice Grossi otsivad Briti politseinikud teatasid tema arvatava surnukeha leidmisest.

Briti meedia teatel leiti surnukeha eile Brenti jõest ning see oli hoolikalt peidetud.

Tüdruku, keda nähti viimati 28. augustil, mõrvas kahtlustatakse 41-aastast lätlasest ehitustöölist Arnis Zalkansit. 1990ndatel oma naise mõrva eest Lätis seitse aastat vangis istunud Zalkansit pole õnnestunud aga tabada. Arvatakse, et mees võib varjata end kodumaal.

Galerii: otsingud Ontakel

Päästjad otsivad Jaapani Ontake vulkaani tipu lähedalt endiselt kadunuks jäänud inimesi. Laupäevane vulkaanipurse nõudis vähemalt 43 inimelu.

 

Jaapani vulkaanipurskes hukkunute arv tõusis 43ni

Jaapani päästjad leidsid Ontake vulkaani tipu lähedalt veel seitsme inimese surnukehad, kokku nõudis õnnetus 43 inimelu.

3067 meetri kõrgune tulemägi hakkas ootamatult purskama laupäeva keskpäeval ning mattis vulkaani lähedal asuvad piirkonnad kuni 20 sentimeetri paksuse tuhakihi alla. Purske tõttu jäi vulkaani nõlvadele lõksu umbes 250 matkajat, teiste seas ka lapsi, kellest suuremal osal õnnestus laupäeva õhtuks alla laskuda.

Siiski on endiselt kadunud veel 20 inimest. Mitme vigastatu seisund on kriitiline.

Mis saab Põhja-Koreast, kui Kim Jong-un peaks surema?

Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un on haiguse ja operatsiooni tõttu üks kuu avalikkusest eemal olnud.

Lõuna-Korea väljaande Chosun Ilbo andmetel tehti Kimile hüppeliigeste operatsioon pärast seda, kui ta mõlemad jalad augustis ja septembri alguses kannatada said.

Kim on seni haiglaravil.

«Kim Jong-unil sai esmalt üks hüppeliiges vigastada, kuid ta ei ravinud seda. Siis tekkis sama probleem ka teise jalaga,» teatas allikas Lõuna-Korea meediale.

Poliitikaasjatundjate arvates võivad Kimi haigusel olla ka poliitilised tagajärjed.

Spekuleeriti, mis juhtub, kui Kim Jong-un väga pikaks ajaks haige oleks või ootamatult surema peaks.

Eitamine – Põhja-Korea püüab juhi  rasket haigust või surma varjata, hoidmaks ära kaost. Valitsus jätkaks nagu midagi ei oleks juhtunud. Teada on, et Kimil on kaksikolendid, keda saaks vajadusel kasutada. Lääne luure andmetel on Põhja-Korea neid varem kasutanudki.

Avalikustatakse tõde – Põhja-Korea võib avalikustada juhi terviseprobleemid. Tema toetamiseks luuakse nukuvalitsus.Ta toetajad teevad põhiseaduse ümber nii, et Kimide dünastia saaks veel pikka aega võimu juures olla.

Riigipööre – Põhja-Korea armeejuhid võivad teha riigipöörde. Samas ei pruugi see lihtne olla, sest pikka aega võimul olnud hoiavad oma positsioonist küünte ja hammastega kinni. Lisaks on enamik põhjakorealasi ajupestud ning tulihingelised Kimi dünastia pooldajad.

Mäss ja kodusõda – Kimi surma kõige mustem stsenaarium oleks mäss, mille põhjal võib lahvatada kodusõda. Võitlevad rühmad suurendaks veelgi vaesust selles maailma ühes vaesemas riigis.

Liitumine Lõuna-Koreaga – pärast Kimi dünastiat võivad valitsusohjad saada enda kätte demokraatlikuma maailmapildiga  noored poliitikud.  Samas on raske uskuda, et Korea sõja (1950 – 1953) tõttu jagatud Korea poolsaarel oleks uuesti ühtne riik.

Hiina sekkumine – Hiina on muutunud aina võimsamaks ja enesekindlamaks ning võib Põhja-Korea kriisis näha oma võimalust. Kas Hiina annekteeriks Põhja-Korea?

 

Dombrovskis volitati «paindlikku» majandusvolinikku vaos hoidma

Homme hommikul leiab europarlamendis aset kauaoodatud «grillimine», kui majandusasjade komisjon võtab ette Euroopa Komisjoni majandusvolinikuks pürgiva endise Prantsuse rahandusministri Pierre Moscovici.

Nagu kirjutab Financial Times, on paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei esindajad tõotanud sotsialistist Moscovisi põhjalikult läbi töödelda ning välja selgitada, kui innukalt kavatseb see «paindlikkuse» leerist pärit mees jõustada ELi rangeid eelarvereegleid.

Igaks juhuks on peatselt ametisse astuv Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker astunud ebatavalise sammu ja väljastanud ametliku kirjaliku otsuse, millega sätestab Moscovici töösuhte komisjonis euro eest vastutama hakkava asepresidendi Valdis Dombrovskisega Lätist, kes on tuntud kui karmi käega eelarvepuudujäägi vastu võitleja.

Otsuse tekst näeb välja selline: «Liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koostöö ja järelevalve vallas, eriti eurotsooni osas, peab iga [Euroopa Liidu] lepingutest tulenevalt komisjoni heakskiitu eeldav otsus olema ette valmistatud ja esitatud ühiselt euro ja ühiskondliku dialoogi alase asepresidendi [Dombrovskis] ning majandus-, rahandus-, maksu- ja tolliasjade voliniku [Moscovici] poolt.»

Moscovici ja Dombrovskise juhtum on ainus asepresidendi ja voliniku vaheline töösuhe, mis on selgesõnaliselt välja kirjutatud ja paika pandud. Mitme euroametniku kinnitusel on tegemist signaaliga Berliinile, et Moscovicil ei lasta omapäi ELi reegleid painutada.

Argentina riigipea: mind tahetakse kukutada

Argentina äriringkonnad püüavad mind Ühendriikide abiga võimult kukutada, ütles Argentina president Cristina Kirchner.

«Kui minuga peaks midagi juhtuma, ärge vaadake Lähis-Itta, vaid põhja suunas,» ütles Kirchner Ühendriikidele viidates, lisades, et teda on hoiatatud vandenõude eest.

Kirchneri valitsus on suurendanud kontrolli turu üle ja teda süüdistatakse inflatsiooni järsus tõusus maailma toidukorviks peetavas Ladina-Ameerika riigis, mille tähtsad ekspordiartkilid on soja, nisu ja liha. Seejuures viitas riigipea, et tema võimult kukutamist soovivad ringkonnad, kes sooviksid rahvusvaluuta devalveerimist.

Argentina esimese demokraatlikult valitud naispresidendi ja populistliku peronistliku liikumise käilakuju toetus on pärast teise ametiaja algust 2011. aastal langenud eelkõige majandusraskuste tõttu. 2015. aastal toimuvatel valimistel Kirchner kolmandaks ametiajaks kandideerida ei saa. Vaatamata raskustele on presidendi Võidurinne endiselt Argentina juhtiv poliitiline jõud.

Tšiili Andides kaotasid lumelaviinis elu kaks välismaalasest ekstreem-mäesuusatajat

Tšiili politsei teatel kaotasid Andides lumelaviinis elu kaks välismaalasest eksteem mäesuusatajat, kellest üks oli rootslane ja teine kanadalane.

Õnnetus leidis aset esmaspäeval Tšiili lõunaosas Argentina piiri lähedal, kui ekstreemsportlased olid koos suusavarustusega  ronimas Monte San Lorenzo mäele, edastab AFP.

Politsei andmetel püüdsid mehed helistada satelliittelefoniga abi, kuid päästjad ei suutnud nende asupaika kindlaks teha.

Hiljem saadeti välja päästekopter, milles olnud päästjad leidsid meeste surnukehad 3700 meetri kõrguselt lumevaiba alt.

Rühma kuulus veel kaks rootslast, kes olid elus. Nad toimetati helikopteri abil haiglasse.

Möödunud nädalal Tšiili saabunud grupp oli tegemas dokumentaalfilmi.

Bostoni maratoni pommipanijate õde arreteeriti pommiähvarduse tõttu

USA New Yorgi politsei arreeris 24-aastase Alina Tšarnajeva, kuna ta tegi pommiähvarduse.

Tegemist on Bostoni maratonil pommid plahvatama pannud tšetšeenlaste Džohhar ja Tamerlan Tšarnajevi õega, edastab New York Daily News.

Prokuröri sõnul helistas kinnipeetu oma venna Tamerlan Tšarnajevi lesele ning ähvardas ta maja pommiga õhku lasta. Samuti süüdistas ta naist mitmes asjas, millel oli seos 2013. aasta Bostoni maratoni pommiplahvatustega.

«Jäta mind rahule. Mul on kontakte ning tunneni inimesi, kes võivad su maja õhku lasta,» olevat Alina Tšarnajeva öelnud.  

Politsei sõnul tegi naine ähvarduse 25. augustil. Pärast seda on teda nähtud ähvarduse sihtmärgiks olnud naise maja juures vähemalt kahel korral ja seda lähenemiskeelust hoolimata.

Tšarnajeva advokaat eitab süüdistusi.

«Selliseid süüdistusi on lihtne loopida,» tõdes advokaat Susan Marcus.

Marcus nõuab Alina Tšarnajeva kohest vabastamist ja kautsjoni tühistamist.

Advokaadi sõnul ei ole sel naisel mitte midagi tegemist Bostoni maratoni suurt kahju tekitanud pommirünnakuga.

Pommirünnaku kahtlusaluse Džohhar Tšarnajevi üle algab kohus novembris. Teda kahtlustatakse koos venna Tamerlaniga kahe pommi plahvatama panekus Bostonis 2013. aasta aprillis.

Tamerlan Tšarnajev hukkus kolm päeva pärast terrorirünnakut politseiga peetud tulevahetuses.

1000 pühasõdalast on Süürias piiranud ümber paarkümmend Türgi mausoleumi valvavat sõdurit

Saksamaa väljaande Bild andmetel valvab Türgi armee Süürias asuvat kunagise Türgi sultani mausoleumi ning sõdurid on sattunud umbes 1000 Islamiriigi pühasõdalase piiramisrõngasse.

Türgi võimude sõnul on nende riigi sõdurite kohalolek Süürias põhjendatud.

Umbes 30 kilomeetri kaugusel Türgi-Süüria piirist Süüria poolel Ayn-al-Arabias asub Türgi ajaloo tähtis monument. Seal asuvasse mausoleumi on maetud Osmanite impeeriumi rajaja Osman I vanaisa, šahh Suleiman, kes suri 1236. aastal.

Türgi võimude arvates kuulub nii mausoleum kui ka sealne maa Türgile.

Türgi ja Süüria sõlmisid aastakümneid tagasi lepingu, mille kohaselt on Türgil õigus valvata šahh Suleimani hauda paarikümne sõduri abil.

Bildi andmetel on nüüd mausoleumi piiranud ümber umbes 1000 sunniitliku äärmusrühmistuse Islamiriik võitlejat. Türgi kardab, et olukord väljub kontrolli alt ning lõppeb nende sõdurite jaoks veresaunaga.

Pühasõdalaste ohu tõttu on Türgi viinud Süüria piiri äärde lahinguvalmis väeüksusi ning 35 soomusmasinat. Türgi sõdurid on valmis ületama kahe riigi piiri kui mausoleumi valvuritega midagi juhtuma peaks.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan sõnas, et Türgile kuuluva mälestusmärgi ründamine tähendab sisuliselt rünnakut kogu Türgi vastu.

Türgi parlament arutab homme, millised seadused lubaksid Türgi armeel viia Süürias läbi pühasõdalaste vastase rünnaku.

 

Jens Stoltenberg alustab täna tööd NATO peasekretärina

Norra endine peaminister Jens Stoltenberg alustab täna tööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (North Atlantic Treaty Organisation - NATO)  peasekretärina.

NATO juhtimine läheb ühelt Põhjamaalt teisele kui Taani esindaja Anders Fogh Rasmussenil lõppeb viie aasta pikkune töö peasekretärina, edastab AFP.

Nooruses NATO vastu olnud Stoltenber on esimene selle sõjalise liidu juht, kelle päritoluriigil on piir Venemaaga.

Väidetavalt saab Stoltenberg Venemaa presidendi Vladimir Putini ja selle riigi teiste juhtidega väga hästi läbi.

NATOsse kuulub 28 riiki.

Jens Stoltenberg valiti NATO uueks peasekretäriks 28. märtsil sel aastal olles ainus kandidaat.

 

USAs diagnoositi esimene Ebola juhtum

USA arstid diagnoosisid seal esimese Ebola juhtumi ning riigi haiguste jälgimis- ja levikukeskus (Centers for Disease Control and Prevention – CDC) kinnitas seda.

Tegemist on esimese korraga, mil Ebola nakkus on diagnoositud väljapoolt Aafrikat, edastab Reuters.

CDC andmetel nakatus haigestunu Libeerias. Ta reisi tagasi kodumaale Usasse Texasesse, kus kuus päeva pärast saabumist haigestus. Ebola nakkusega isik pandi Dallase haiglas karantiini.

Võimude ja meditsiinitöötajate sõnul püüavad nad leida inimesi, kes olid nakatunuga kontaktis pärast tema saabumist Libeeriast.

Varasemate Ebola juhtumite puhul on haigestunutel diagnoositud Ebola juba Aafrikas enne seda kui nad kodumaale toodi.

USAs  on Ebola test tehtud 12 inimesele, kuid testitulemused olid negatiivsed.

Maailma Tervuseorganisatsioon (WHO) on registreerinud 6574 võimalikku, tõenäolist ja kindlat Ebola nakkusjuhtumit. Seni on selle haiguse tagajärjel surnud 3091 inimest.

Ebola levib eelkõige Lääne-Aafrika riikides Guineas, Libeerias, Sierra Leones ja Nigeerias.

Wikipedia: Ebola viirushaigust põhjustab Ebola viirus.

Ebola viirus avastati Zaire´is hemorraagilise palaviku epideemia ajal Ebola jõe äärses külas 1976. aastal.

Laboratooriumites paljundatud, töödeldavad ja säilitatavad Ebola viiruse tüved on klassifitseeritud bioloogiliste relvade 4. kategooriasse.

Marjo Näkki: sõna «soometumine» kasutamine tänapäeva kontekstis on äärmiselt vale

Sõna «soometumine» kasutamine Soome praeguse poliitika kontekstis on äärmiselt vale, leiab Soome suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki.

Valitsusest lahkuva keskkonnaministri Ville Niinistö mõtteavaldus soometumisest tekitas Soome valitsuses pingeid, kuid praegust Soome poliitikat ei saa Näkki arvates kuidagi kunagise poliitika jätkuks pidada, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Vabariigi kodanikud».

«Tegemist on nii jõhkra asjaga, et kasutada sellist sõna isegi antud kontekstis on hullumeelsus,» leidis Näkki, rõhutades, et mis puutub Soome president Sauli Niinistö visiiti Sotšisse, kus ta kohtus Vladimir Putiniga, siis tegemist oli Näkki sõnul teiste lääneriikidega kooskõlastatud kohtumisega.

«Me peame ka mingisuguse võimaluse diplomaatiale jätma, ei saa niimoodi asju jätta, et ei ole järgmist faasi, me peame mõtlema ka, mis siis edasi saab, kui on mingisugune rahu saavutatud, ja ma pean ütlema Tuomioja [välisminister Erkki Tuomioja] kaitseks, et ta on olnud päris kõva ja päris kriitiline Venemaa vastu kõik need kaheksa kuud, mis see [Ukraina] kriis on kestnud.»

Näkki möönis, et soomlaste suhtes võib olla kriitiline nende arvamuse pärast, et Venemaa töötab nagu lääneriigid, aga see on tema hinnangul ka ülejäänud ELi viga.

EL kutsus Venemaad üles vabastama Leedu kalalaeva

Euroopa Liit kutsus Venemaad teisipäeval üles vabastama rahvusvahelistes vetes kinni peetud Leedu kalalaeva.

ELi välispoliitikateenistuse eestkõneleja sõnul peeti alus ja selle meeskond Venemaa piirivalve poolt kinni 18. septembril Barentsi merel .

«Me oleme mures Leedu aluse Jūros Vilkas ja selle meeskonna jätkuva kinnipidamise pärast, samuti laeva vägisi Venemaa territooriumile pukseerimise pärast,» ütles pressinõunik.

Euroopa Liit kutsus Moskvat üles kinni pidama oma rahvusvahelistest kohustustest ja aluse viivitamatule vabastamisele.

Leedu on kindlal seisukohal, et kalalaev Jūros Vilkas peeti üleeelmisel nädalal kinni ebaseaduslikult, kuna viibis rahvusvahelistes vetes. Venemaa väidab, et Leedu kalalaev tegeles ebaseadusliku püügiga Venemaa majandustsoonis.

Laeval on 28-liikmeline meeskond, kelle seas on kolm Leedu kodanikku, nende hulgas kapten.

Venemaal kinni peetud Leedu kalalaeva kaptenile esitati süüdistused haldusõiguse rikkumises ning laev arestiti, teatasid Leedu diplomaadid möödunud neljapäeval.

Prantsuse saatkond eitas Mistralide üleandmist 4. novembril

Prantsusmaa saatkond Moskvas ei kinnitanud teisipäeval teateid Mistral-klassi helikopterikandjate üleandmisest Venemaale Saint-Nazaire'is 4. novembril.

«Me ei saa kinnitada seda teavet,» ütles Interfaxile allikas saatkonnast Vene meedia teateid kommenteerides.

Pariis jääb kindlaks seisukohale, mille ütles 18. septembril pressikonverentsil välja president Francois Hollande, lausus allikas.

Prantsuse president ütles tookord, et esimese Mistrali saab Venemaale üle anda vaid juhul, kui vaherahu Ida-Ukrainas püsib. «Kuid nii see praegu ei ole,» sõnas Hollande.

Prantsusmaa nõustus 2011. aastal ehitama ja tarnima Venemaale kaks kopterikandjat Mistral ühtekokku 1,2 miljardi euro eest. Esimene kopterikandja Vladivostok pidi üle antama sel sügisel.

Vladivostokiks ristitud helikopterikandja teeb praegu Vene meeskonnaga pardal Biskaia lahel sõidukatseid. Laev läks Saint-Nazaire´ist merele 24. septembril, retk kestab kümme päeva. Laevas viibib üle kahesaja Vene mereväelase ning samapalju Prantsuse laevaehitusspetsialiste ja instruktoreid.

Universaalne dessantlaev-kopterikandja Mistral on 210 meetrit pikk ja arendab kiirust üle 18 sõlme.

Meeskonna suuruseks on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, pardale mahub üheaegselt kuus kopterit.

Joobespäi auto juhtimine viis vanglasse

Tartu maakohus tunnistas eilse otsusega Jaan Reinvelti (51) kokkuleppemenetluses süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning mõistis talle aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse.

Karistusele liideti Reinveltile varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, millega koos peab ta kandma kokku kahe aasta ja kahe päeva pikkuse vangistuse, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Menetluskulude katteks peab Reinvelt tasuma 703 eurot.

Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholijoobes Reinvelt selle aasta 23. aprillil päevasel ajal Võrumaal Võru vallas Väimela alevikus asuva kaupluse juures sõidukit Volkswagen Sharan.

Mees tunnistas üles, et kõigepealt jõi ta kodus õlut, siis tuli autoga poe juurde, kus jõi veel koos tuttavaga viina. Pärast seda istus mees rooli, kuid kaugele ta ei jõudnud, kuna tema juhitud sõiduk rammis parklas manööverdades teist autot.

Süüdistatavat on varem kriminaalkorras kuus korda karistatud ning tal on üks kehtiv karistus liikluskuriteo toimepanemise eest, märkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Riita Serikova. «See on mõjuv põhjus reaalse vangistuse nõudmiseks,» põhjendas ta.

Politsei tuletab meelde, et liiklusolukorrast saab politseid teavitada liiklusliinil 612 3000 või tasuta lühinumbril 110.

Alice Järveti süüdimõistmine jäi riigikohtus jõusse

Riigikohus tegi täna Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo ekskomissari Alice Järvetit puudutavas kohtuotsuses mõned täpsustused, kuid jättis tema süüdimõistmise politseiandmebaasist KAIRI andmete lekitamises jõusse.

Kohus ei rahuldanud Järveti kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi kaebust, milles ta taotles Järveti süüdimõistmise tühistamist, teatas ERR Uudised.

Kuigi riigikohus täpsustas veidi süüdimõistvat kohtuotsust, siis jäi muutmata Järveti tänavune süüditunnistamine kutse- ja ametitegevuse saladuse rikkumises ning samaks talle mõistetud rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses ehk 9398,40 eurot. Ühtlasi jäi muutmata Järvetile pandud keeld töötada kolme aasta jooksul politseiametnikuna.

Järveti kriminaalasi oli kohtus juba mitmendal ringil.

Mullu 28. augustil tühistas Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu süüdimõistva otsuse, sest kohtuotsus polnud piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus tagastas tollal kriminaalasja maakohtule uue otsuse tegemiseks.

Harju maakohus mõistis oma uue otsusega mullu 11. oktoobril Järveti süüdi kutse- ja ametitegevuse saladuse rikkumises ja karistas teda rahalise karistusega 240 päevamäära ehk 9398,40 euro ulatuses.

Maakohtu süüdimõistvale otsusele esitas aga kaitsja apellatsiooni ringkonnakohtule, mis jättis  tänavu jaanuaris süüdimõistmise muutmata. Selle peale esitas Järveti kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse.

Pikalt kohut käinud Järvet kuulis kohtuotsust ka mullu märtsi keskel, kui Harju maakohus tunnistas naise süüdi talle ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist ja eraelu puudutavat teabe avaldamises ehk kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära ehk 9398,40 euro ulatuses.

Lisakaristusena võttis kohus Alice Järvetilt kolmeks aastaks õiguse töötada politseiametnikuna. Järvetilt mõisteti riigi tuludesse sundraha 480 eurot ja kaitsja tasu summas 6546 eurot jättis kohus Järveti kanda. Kohtuasi lahendati prokuratuuri taotlusel eraelu kaitseks kinnises menetluses.

Riigikohus tühistas tunamullu 5. aprillil Järveti süüdimõistmise politsei infosüsteemist KAIRI andmete lekitamises ning saatis tema süüasja uueks arutamiseks Harju maakohtusse. Riigikohus märkis toona, et infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise kord pole käsitatav seadusena karistusseadustiku mõttes ning politseiameti peadirektori käskkirjad KAIRI kasutamise reeglite kohta ei saa olla aluseks isikute kriminaalvastutusele võtmiseks.

«Seega ei ole süüdistusaktis nõuetekohaselt kirjeldatud neid seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi Järvet oma tegevusega rikkus. Maa- ja ringkonnakohus pole süüdimõistva otsuse tegemisel sellele veale tähelepanu pööranud. Seetõttu on kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale rikkus ning millest tulenes tema kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida,» märkis riigikohus.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetud kaitseõiguse eiramiseks ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatava õigusakti säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik. Samas ei saa kolleegiumi hinnangul kohtute poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine endaga kaasa tuua õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

«Võttes arvesse, et kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on alguse saanud esimese astme kohtust, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju maakohtule teises kohtukoosseisus,» märkis riigikohus.

Harju maakohus tunnistas Järveti esmakordselt süüdi kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises 2011. aasta aprilli lõpus ja mõistis talle 240 päevamäära suuruse rahalise karistuse. Järvetil tuli kohtu otsusel tasuda 9398,40 eurot, lisaks võttis kohus temalt õiguse töötada kolme aasta vältel politseiametnikuna. Samuti pidi süüdimõistetu tasuma riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja hüvitama kaitsjatasu.

Järvet ja tema kaitsja viisid vaidluse ringkonnakohtusse, kus taotlesid õigeksmõistvat lahendit, kuid 2011. aasta oktoobris jättis Järveti süüdimõistmise ja talle määratud karistuse muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.

Järveti suhtes käivitus kriminaaluurimine 2009. aasta aprillis karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist ja mille eest kohtus süüdimõistmisel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Prokuratuur süüdistab Järvetit selles, et töötades Põhja prefektuuri analüüsi- ja planeerimisbüroo komissarina, avaldas ta talle ametitegevuse käigus teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat teavet.

Järvet saatis töökoha e-posti aadressilt oma toonasele elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile elektronkirja, mis sisaldas ühe naise tervist ja eraelu puudutavat teavet. Mõne aja pärast saatis Järvet Korpile järgmise elektronkirja, mis sisaldas ühe mehe ja kahe naise eraelu puudutavat teavet, selgus eeluurimisel.

Samas oli Järvet prokuratuuri kinnitusel teadlik, et politsei andmekogu kasutajal on keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tema tööülesannete täitmisega, ning anda edasi teavet kolmandatele isikutele. Järveti töökohustuste hulka nimetatud teabe edastamine ei kuulunud, samuti edastas ta infot selleks õigustamata isikule, selgus eeluurimisel.

Järvet on süüdistused tagasi lükanud. Samuti vaidlustas ta kohtus oma vallandamise, kuid nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus jättis õiguse prefektuurile. Riigikohus ei andnud Järveti kaebusele menetlusluba.

Piltuudis: tsisterniga veok kaldus avarii vältimisel kraavi

Täna hommikul kaldus Pärnus Savi ja Raba tänava ristmikul kraavi järelhaagisel tsisterni vedanud veok Volvo. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Teelt välja sõitnud veoauto juhi sõnutsi juhtus õnnetus seetõttu, et pööret sooritades kaldus ta vastassuunavööndisse. Sealt lähenenud auto juht ei olevat suure pöörderaadiusega veokile piisavalt ruumi jätnud ja kokkupõrke vältimiseks tehtud pidurdamisel kaldus veoki haagis kraavi.

Firmast, kellele veok kuulub, öeldi Pärnu Postimehele, et auto tsistern oli tühi ja midagi sealt välja ei lekkinud. Et väljasõit polnud tõsine, õnnestus haagis kraana abil teele tõsta.

Sõnumisaladust rikkunud eksjuht pääses kriminaalasjast trahviga

MTÜ Saarte Kalandus endine tegevjuht pääses kriminaalmenetlusest ja kohtu alla minekust, kuid peab selle eest riigile maksma enam kui 2000 eurot.

Politsei alustas eelmise aasta juunis kriminaalmenetlust, kuna 4. juunil oli MTÜ Saarte Kalandus tegevjuhi Heino Vipi teadmata sisenetud tema kasutuses olevale e-posti aadressile ja edastatud sealt kõikidele MTÜ juhatuse liikmetele juhatuse esimehe Aarne Põlluääre e-kiri Heino Vipile, kirjutab Saarte Hääl.

Uurimise käigus selgus, et MTÜ eelmine tegevjuht T. K. oli pärast tegevjuhi ametikohalt koondamist e-posti aadressi salasõna ja parooli teades alates 20. aprillist kuni 4. juunini korduvalt sisenenud võõrale kontole.

«[T. K.] lõi endale võimaluse tutvuda teiste isikute kirjavahetusega, laadides e-posti kontolt isiklikku sülearvutisse kokku 15 e-kirja, milliste saatja või adressaat tema ei olnud,» märkis uurija. Lisaks võimaldas ta teiste isikute omavahelise e-kirjavahetusega tutvuda võõrastel inimestel.

Saarte Hääl küsis kommentaari ka sõnumisaladuse rikkumises kahtlustatud naiselt, kes palus oma täisnime leheloos mitte mainida.

«Selline e-kiri läks ringlusse minu teadmata ja minu arvutist, kuid vastutust peab kandma arvuti omanik,» ütles T. K. ja palus lisada ka «kurja juureks» olnud e-kirja. «Tere Heino. Palun saada värske liikmete nimekiri. Plaanime homme 16.00 Nasval kokkusaamist ja hakkame paika panema üldkoosoleku strateegiat. Ka sina oled palutud, kuid sel korral kindlasti üksi. Tiina suhtes veel vaatame, kunas teda sellistele kokkusaamistele kaasata. Siis ei jää ka büroo tühjaks. Parimatega Aarne.»

Oma sellise tegevusega, mis seisnes elektroonilises kirjavahetuses edastatud sõnumi saladuse rikkumises, pani T. K. toime kuriteo, märkis uurija, lisades, et varalist kahju kellelegi ei tekitatud.

Prokuratuur otsustas avaliku huvi puudumise tõttu kriminaalasja lõpetada, kuna T. K. ei põhjustanud oma käitumisega rasket tagajärge. Küll aga tuleb T. K.-l riigile maksta 400 eurot, lisaks hüvitada kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna infotehnoloogiaekspertiisi tasu summas 1608 eurot.

Politsei tabas prügi metsa viijad

Ida prefektuuri patrullpolitseinik tabas nädalavahetusel sõiduki, milles viibinud mehed viisid Kohtla valda Peeri küla metsa prügi. Algul põgeneda püüdnud mehed tunnistasid oma süüd ja koristasid oma prahi ära.

27. septembril kella 16.30 paiku märkas Jõhvi mootorrattapatrull Kohtla-Järve linnas sõidukit haagisega, milles olid vanad aknaraamid ja klaas. Patrullpolitseinikul tekkis kahtlus, et kuna prügilad enam ei töötanud, siis viiakse prügi metsa.

«Otsustasin kontrollida, kas mehed viivad prügi kuhugi hoiule või hoopiski plaanivad selle metsa viia. Veerand tundi hiljem selguski, et auto sõitis metsa, kus kaks meest hakkasid aknaraame ja klaasi metsa viskama,» rääkis Jõhvi patrullpolitseinik Pavel Reškin.

Patrullpolitseinik selgitas, et sel hetkel kui ta sõidukile lähenes, põgenesid mehed autosse ja hakkasid sõitma. «Mehed üritasid põgeneda, kuid tiheda metsa tõttu neil see võimalus puudus. Sõiduki roolis oli 24-aastane mees, tema kõrval istus 26-aastane mees. Nad tunnistasid oma süüd, sõitsid tagasi ning koristasid prügi ära,» lisas Reškin.

«Ehitusprügi ja igasuguse klaasi viimine metsa on väga vastutustundetu tegu. Peale selle, et selline tegevus reostab loodust ja jätab kohast räpase mulje, võivad metsas liikuvad inimesed ja loomad ennast tõsiselt vigastada. Prügi peaks ikkagi viima selleks ettenähtud kohta,» sõnas patrullpolitseinik.

Jalakäija jäi parklas auto alla

Rakveres astus jalakäija parklas sõitvale autole ette ning sai viga.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 17.35 ajal Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas. Sõiduautole Volvo, mida juhtis 51-aastane Anu, astus parklas ette 36-aastane Tarmo.

Vigastada saanud jalakäija toimetati Rakvere haiglasse. 

Eakas naine sõitis ringteel autoga vastu posti

Tiskres sõitis eakas naine autoga vastu laternaposti ning viidi haiglasse.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 19.10 ajal Harjumaal Harku vallas Tiskre külas Rannamõisa tee 5 kilomeetril asuval ringteel, kus sõiduauto Mazda sõitis vastu tänavavalgustusposti.

Autot juhtinud 72-aastane Tiiu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. 

Puskariajaja jäi oma minitehasest ilma

Möödunud nädalal avastas politsei Sõmeru vallas puskari ajamiseks vajalikud seadmed ja toorainet, mille mundrikandjad konfiskeerisid.

Rakvere politsei sai vihje võimaliku puskari ajamise kohta Sõmeru vallas ühes külas asuva eramu kõrvalhoones. Möödunud nädalal kontrollis piirkonnapolitseinik vihjet ja talle avanes kõrvalhoones vaatepilt, kus räpases ruumis oli mitu suurt nõud. Gaasipliidil oli valmis pandud puskariaparaat, mis oli ühendatud prügikonteinerist valmistatud jahutusnõuga. Kontrollimise hetkel salalake tootmist ei toimunud.

Politsei võttis kaasa kaks puskariaparaati, mis saadetakse ekspertiisi . Lisaks veel kaks nõud, milles oli meski. Ekspertiis selgitab, kas puskariaparaadiga ja toorainega on võimalik alkoholi valmistada.

Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Avo Koppas ütles, et seaduse järgi ei tohi puskariaparaati ise valmistada ega ka kodus hoida. Majaomaniku suhtes alustati väärteomenetlus alkoholiseaduse alusel.

Kohtus süüdi mõistmise korral saab puskariaparaadi omamise eest karistada aresti või kuni 800 euro suuruse trahviga.

Mahajäetud pumplas surmasuhu sattunud neiu lükati vette

Laupäeva õhtul Pärnu jõe ääres endise linakombinaadi pumplasse kolme meetri sügavusse jäisesse vette sattunud 17aastane neiu lükati sinna ja politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust.

Politsei teatel lükati neiu vette ja jäeti abitusse seisundisse. Võimalik lükkaja on politseile teada.

Lükkamine toimus Pärnu jõe ääres endise linavabriku pumplas, mis jääb käidavatest teedest mõnekümne meetri kaugusele. Pumlasse pääsemiseks tuleb ronida kitsal raudkonstruktsioonil. Veepinnani on pumpla põrandast umbes kolm meetrit.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Ermi sõnutsi kahtlustust kellelegi esitatud pole. Tema sõnutsi selgitab uurimine, kas lükkamise juures oli rohkem inimesi ja kas või miks neiu pumplas vette lükati.

Politsei teatel lükati neiu vette kella 19.20 paiku. Häirekeskusse teatas kell 19.27 jõe äärest kostuvatest appihüüetest mööda jalutanud soomlanna. Mõne minuti pärast olid päästjad telefoni otsas juhtnööre jagava helistaja abiga kohal ja kolme meetri sügavuses umbes kümnekraadises vees appi hüüdnud neiu kell 19.42 meedikutele alajahtumistunnustega üle antud.

Pärnu linnavalitsuse andmetel on mahajäetud pumpla peremehetu ehitis. Linn on lubanud juurdepääsu sellele likvideerida.

Riik ei pea väärteost teatanud tunnistaja anonüümsust vajalikuks

Seda, et tunnistajakaitset võiks ka väärtegudest teatajate puhul rakendada, ei poolda politsei ega ka justiitsministeerium. 

Näiteks kui kedagi häirib avalikus kohas alkoholi pruukimine, peab ta politseisse teatades olema valmis hiljem korravalvuritele andma ütlusi, mis on aluseks õigusrikkujale karistuse määramisel. Samas on õigusrikkujal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, kust ta saab teada tunnistaja nime ja ilmselt ka isikukoodi, kirjutas Virumaa Teataja möödunud nädalal.

«Süüteod jagunevad kergemateks ja raskemateks ülesastumisteks. Sellest ka süütegude jagunemine kuritegudeks (ohtlikumad) ja väärtegudeks (vähem ohtlikud). Sellest tulenevalt olen seisukohal, et tunnistajakaitset väärteomenetluses ei ole otstarbekas rakendada,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillep ütles, et tunnistaja anonüümsuse tagamine on erandlik: «Seetõttu on see ette nähtud üksnes kuritegude osas, mis on raskemad rikkumised. Kõigi tunnistajate anonüümsust ei tagata, kuna õiglase kohtuliku arutamise juurde kuulub kuriteos süüdistatava õigus küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid. See õigus on osa demokraatliku ühiskonna toimimisest. Samuti tuleneb see inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, millega ka Eesti on ühinenud,» selgitas Hillep.

Kriminaalmenetluse seadustik ütleb, et kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks määrusega anonüümseks.

Kui aga tegu on näiteks avalikus kohas korra rikkumisega, on see väärtegu, millest teataja anonüümsust ei tagata, sest nii ütleb väärteomenetluse seadustiku paragrahv.

Postimees küsis politseilt, kas mõni inimene on seetõttu korrarikkumisest teatamisest loobunud, sest ei taha oma nime avaldada ning hiljem politseis ja kohtus tunnistusi anda. «Kahjuks on väga raske öelda, kas just selle tõttu on inimesed jätnud pöördumise tegemata. Samas tuleb tõdeda, et on tulnud ette juhtumeid, kus on küsitud selle kohta, kas õigusrikkuja saab tunnistaja isiku teada või ei,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla.

Alla lisas, et politseil on küll ka anonüümsed vihjetelefonid ja vihjemeilid, kuhu laekub teateid korrarikkumistest. «Kõiki vihjeid kontrollitakse, töötatakse läbi ja võetakse tarvitusele meetmed vihjatud juhtumite lahendamiseks. Paljudel juhtudel võtab politsei ka vihjajaga ühendust ja täpsustatakse vihje üle, kuna ilmselge on, et kõike politseile vajaminevat infot ei pruukinud teataja vihjes kajastada,» selgitas ta.

Politsei ei leia, et asjaolu, et õigusrikkuja saab tunnistusi andnud isiku nime teada, pärsiks korrarikkumistest teatamist. «Kindlasti mitte, kuna kuriteoohvriks langeja soovib siiski politseilt abi kurjategijate tabamiseks ja nende toimetamiseks kohtupinki,» ütles Alla.

«Seni ei ole minu pika tööaja jooksul esinenud juhtumeid, kus kuriteo pealtnägija pelgaks kurjategija vastu ütlusi andmast,» kinnitas politseijuht. «Kõik seadusekuulekad inimesed soovivad, et meie ühiskond paraneks ja seaduserikkujaid jääks vähemaks. Selle nimel teeb politsei igapäevaselt tööd ja loodab väga ka kodanike abile.»

Miks surmasuhu sattunud neiu mahajäetud pumplasse üldse turnis?

Laupäeval õhtupimeduses Pärnu jõe ääres asuvasse kunagise linakombinaadi pumplasse mitme meetri sügavusse jäisesse vette kukkunud 17aastasel neiul oli kõvasti õnne, et tema appikarjeid kuulis Jaansoni rajal jalutanud soomlasest naine, kes kohe juhtunust päästjatele teada andis.

Kõne häirekeskusse tuli kell 19.27. Mõne minuti pärast olid päästjad telefoni otsas juhtnööre jagava helistaja abiga kohal ja kolme meetri sügavuses umbes kümnekraadises vees appi hüüdnud neiu kell 19.42 meedikutele alajahtumistunnustega üle antud.

Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Piret Seire sõnutsi ei oleks neiu omal jõul kunagise pumbajaama umbes nelja-viie meetri kõrgusest telliskiviseinast üles saanud. Neiu olevat ulatunud pumpla seinale kinnitatud redeli otsani, kuid üles ronida ei suutnud. „Veetemperatuur on juba küllalt madal ja vette kukkudes langeb kehatemperatuur kiiresti. See oli väga õnnelik õnnetus, et talle ruttu appi jõuti ja elu päästeti,“ tunnistas Seire.

Kunagise linavabriku pumpla asub Rääma ja Raba tänava ristmiku lähedal. Jõe ääres looklevast Jüri Jaansoni nime kandvast terviserajast jääb see paarikümne meetri kaugusele, pumpla ja terviseraja vahele jäävad muruplats ja võsa.

Et pumplasse pääseda, tuleb veidi vaeva näha ja ronida paari meetri kõrgusele torustikku toetava metallist karkassi peale. Karkassi peal tuleb pumplasse pääsemiseks läbida umbes kümmekonna meetri pikkune teekond kitsukesel, umbes kolmekümne sentimeetri laiusel metallplaadil. Esimesel kaheksal meetril saab visa pumplasse ronija hoida kinni käsipuust, viimasel paaril meetril kätele tuge enam pole. On ainult kitsas jalgealune pumpla sissepääsuni, millel ust ees ei ole.

Nõrgema närviga ja kõrguse kartjatele on sellise teekonna läbimine paras katsumus päevavalgeski.

Pumplas sees, umbes kolme meetri kõrgusel veepiirist, on metallplaadist põrand, milles neli umbes meetrise läbimõõduga nelinurkset auku. Ühest neist laupäeva õhtul hätta sattunud neiu vette sadaski.

Laupäevane õnneliku lõpuga õnnetus juhtus aga ajal, kui väljas oli juba pime. Tekib küsimus, miks 17aastane neiu pimedal ajal käidavatest teedest eemal asuvasse pumplasse turnis. Miks ta läbi põranda kukkus ja kas ta oli pumpla juures üksi?

Nendele küsimustele peaksid vastuse andma selgitused politseile. Uudise valmimise ajaks ei olnud neiu uurijatele ütlusi veel andnud.

Pärnu linnavalitsuse andmetel kuulus mahajäetud pumpla kunagi linakombinaadile, aga on praegu peremehetu ehitise staatuses.

Et õnnetusi edaspidi vältida, lubab linnavalitsus juurdepääsu pumplasse likvideerida. „Linn lõikab juurdepääsu torni ära ehk laseb fermi eemaldada,“ teatas linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas.

Millal pumplasse viiv konstruktsioon maha võetakse, ei osanud Murakas öelda. „Arvatavasti lähimal ajal,“ arvas ta.

Nii Murakas kui Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais märkisid, et maha jäetud või varisemisohtlikesse ehitistesse ei tohiks võõrad siseneda.

„Maha jäetud ja varisemisohtlike rajatiste omanikud peavad samuti seisma hea selle eest, et kõrvalised isikud nendesse ei pääseks,“ seletas Kais.

„Vanemadki peaksid oma lastele selgitama, et kuigi niisugused kohad võivad tunduda põnevad, ei tohiks neisse uudistama minna,“ lisas Kais.

Ülekäigurada sai mitmele liiklejale saatuslikuks

Eilse päeva jooksul juhtus ülekäiguradadel kolm avariid, millest kahes said kannatada teed ületanud kergliiklejad, kolmandas aga jalakäijale teed andnud autos sõitja. 

Esimene avarii toimus eile kella 8.41 ajal Tallinnas Ristiku tänava ja Kolde puiestee ristmikul. Sõiduauto Peugeot 307, mida juhtis 47-aastane Katrin, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal tõukerattaga sõiduteed ületanud 8-aastasele poisile.

Jalakäijale osutati esmaabi kohapeal ja ta lubati kodusele ravile.

Kella 11.25 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi tee ja Väo tee ristmikul. Kui kõrvalridades olnud autod peatusid ülekäiguraja ees ja andsid jalgratturile teed, siis sõiduauto Toyota Rav-4, mida juhtis 44-aastane Irina, möödus teistest autodest ning sõitis ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalgratturile otsa.

Jalgrattur, 68-aastane Vjatšeslav toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Põlvas toimus aga kella 12.21 ajal liiklusõnnetus Kesk tänav 6 juures, kus sõiduauto Audi A4, mida juhtis alkoholi tarvitanud 31-aastane Ingmar, sõitis tagant otsa ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole Opel Vectra, mida juhtis 57-aastane Valdek.

Sõidukis Opel kaasreisijana viibinud 58-aastasele Tiinale osutati esmaabi kohapeal ja ta lubati kodusele ravile.

Tartus sai vigastada peateele autole ette sõitnud jalgrattur

Täna õhtul Tartus Ihaste teel kaubikule ette sõitnud jalgrattur kukkus asfaldile ning sai vigastada. Kiirabi viis kannatanu haiglasse.

Liiklusõnnetus juhtus kella 18.24 ajal. Sündmuskohal kinnitas autojuht, et ta ei näinud jalgratturit. Lõuna prefektuuri pressiesindaja kinnitusel sõitis 1956. aastal sündinud Ljuba Ihaste põik tänavalt Ihaste teele, eirates anna teed märgi nõudeid. Nii sõitis ta ette Ihaste poolt kesklinna suunas sõitnud väikeveokile Iveco, mida juhtis 1962. aastal sündinud Heldur.

Praeguseks on selge, et nii rattur kui autojuht olid kained. Kaherattalisega sõitnud naine sai vigastusi ning kiirabi viis ta haiglasse, kus ta jäeti traumatoloogiaosakonda ravile.

Tuttavad hoidsid noort naist väidetavalt mitu päeva vastu tema tahtmist kinni

Noore naisterahva sõnul hoiti teda ühes Viljandimaa eramus mitu päeva vastu tahtmist kinni ning tema vastu kasutati ka füüsilist vägivalda, küll aga ei ole seni ühtki kahtlustatavat kinni peetud.

Lõuna prefektuuri teatel laekus politseile 26. septembril teade, et Põltsamaa kiirabisse pöördus 20-aastane abivajav naine. 

Väidetavasti olid naise tuttavad teda mitu päeva vastu tema tahtmist ja füüsilist vägivalda kasutades kinni hoidnud Viljandimaal Kõo vallas eramus. Ühtlasi võeti naiselt tema mobiiltelefon.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik ütles Postimehele, et juhtumiga seoses pole ühtegi kahtlustatavat seni kinni peetud. Ka kõik muud detailid on alles selgitamisel.

Juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta.

Autoga purjuspäi kaks posti pikali sõitnud noormees peab maksma 480 eurot

Pärnu maakohus mõistis laupäeva varahommikul purjuspäi Pärnus Laial tänaval sõiduautoga Audi 100 kaks elektriposti maha sõitnud 20aastasele Henrikule karistuseks 480eurose rahalise karistuse ja võttis temalt viieks kuuks juhtimisõiguse.

Kokkuleppemenetluses sündinud otsuse põhjal peab Henrik tasuma summa kümne kuu jooksul.

Henrik jäi süüdi selles, et juhtis autot purjuspäi ja põhjustas liiklusõnnetuse. Politsei mõõtis noormehe ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,77 milligrammi liitri kohta.

Õnnetus juhtus laupäeval kell 4.14, kui Henriku juhitud Audi rammis Laia tänava ääres pikali kaks elektriposti, mis asusid teineteisest mõnekümne meetri kaugusel. Kolmas post, mis asus nende vahel, sai kokkupõrkes kahjustada. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Kohale kutsuti päästjad, kes likvideerisid auto süttimisohu ja puhastasid sõidutee.  

Lärmakat seltskonda pandi sündmuskohal tähele laupäeva hommikulgi. „Avarii teinud katkine auto seisab tänava ääres, sees mitu purjus noormeest, kes joovad, lärmavad, kuulavad muusikat ja vilistavad. Politseid ei ole aga kuskil,“ kirjeldas üks pealtnägijaist Pärnu Postimehele.

Peksa saanud noormees viidi pagasnikus naabermaakonda ja jäeti maha

Võrumaal leidis ööl vastu 27. septembrit aset emotsionaalne konflikt, mille uurimiseks alustas politse kriminaalmenetlust vabaduse võtmise paragrahvi alusel.

Lõuna prefektuuri teatel tekkis sel ööl Võru vallas Verijärve külas hoovis meeste vahel konflikt, mille käigus löödi 23-aastast meest. Lisaks pandi kannatanu auto pagasiruumi ja viidi Põlvamaale, kuhu ta jäeti maha.

Politsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni 26-aastase ja 30-aastase mehe.

Lapselaps peksis eakat vanaisa

Nädalavahetusel leidis Tartumaal aset juhtum, kui lapselaps peksis oma vanaisa niivõrd julmalt, et viimane toimetati haiglasse, samal ajal kui peksja ise lahkus sündmukohalt.

Lõuna prefektuuri teatel sai politsei 27. septembri õhtul väljakutse Tartu valda Kõrvekülla, kus lapselaps peksis vanaisa ning kasutas füüsilist vägivalda ka tema abikaasa suhtes.

Kiirabi toimetas raskelt viga saanud 80-aastase mehe haiglasse.

Sündmuskohalt lahkunud meest asusid otsima patrullid, kes pidasid lööja, 33-aastase mehe, Tartus Riia tänaval kinni. Prokuratuur esitas kohtule vahistamistaotluse.

Mehe suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist. 

Politsei palub abi võimalike varastatud asjade omanike leidmisel

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) otsib omanikke asjadele, mis leiti ühest kontrollitud sõidukist ning mille põhjal on alust arvata, et need võivad olla varastatud.

Pärnu kordoni ametnikud kontrollisid Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel sõidukit, millest avastati kasutatud kodu- ja aiatehnikat ning tööriistu. Sõidukit juhtinud mehe käitumine ja märked tööriistadel viitavad, et esemed võivad olla Eestist varastatud ning neid prooviti riigist välja toimetada, edastas PPA pressiesindaja.

«Politsei on kontrollinud olemasolevaid vargusteateid, kuid leitud esemete varguste kohta hetkel info puudub. Palume inimestel vaadata allolevat loetelu ja võimalusel kontrollida, ega nende hulgas pole mõnd teile kuuluvat eset, mis on lähiajal varastatud,» seisab politsei teates.

Kui mõni lugeja avastab kirjeldatud asjade hulgast varastatud eseme, tuleks ühendust võtta politseiga numbritel 110 või 5866 8966.

Sõidukist avastatud esemed:

Mootorsaag Husqvarna 254XP
Murutrimmer Stihl FS90
Oksalõikur/murutrimmer Stihl koos rakmetega
Elektriline keevitusaparaat Pioner Compact 144
Hall tööriistakohver Würth, koos rohelise elektrilise keevitusaparaadiga
Akutrell Makita, koos aku, laadija ja 25-osalise otsikute komplektiga
Autoaku laadija
Sinine eemaldatud märgete ja numbritega akutrell
Roheline karp trelliotsikute komplektiga

 

Riigikohus ei pidanud koolivenna mõrvari süüasja uut vaagimist vajalikuks

Riigikohus jättis täna rahuldamata advokaadi teistmisavalduse, mille kohaselt tuleks enam kui kaheksa aastat tagasi koolivenna mõrvanud Keijo Martini kriminaalasja uuesti arutada.

Riigikohus leidis, et vandeadvokaat Paul Järve teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERRi uudisteportaalile.

Riigikohus võib teistmisavalduse alusel kriminaalasju uuesti läbi vaadata, kui neis on ilmnenud uusi asjaolusid.

2008. aastal mõistis Pänu maakohus koolivenna tapnud 19-aastase Keijo Martini süüdi ning karistas maksimaalse ehk kümneaastase vangistusega. See on antud juhul maksimaalne karistus, sest kehtiva karistusseadustiku kohaselt ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Karistuse kandmise aega arvatakse Martinil alates 19. juulist 2006, mil ta vahistati kahtlustatavana.

Süüdistuse kohaselt tappis Martin alaealisena 2006. aasta 21. mai õhtul Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevis Tallinn-Pärnu-Ikla maantee lähedal metsas alaealise 1990. aastal sündinud Sveni eriti piinaval ja julmal viisil ning varastas tapetu taskust rahakoti koos sularaha ja garaažživõtmega ning mobiiltelefoni, mille purustas sündmuskohal surnukeha juures. Sveni torke- ja lõikehaavadega surnukeha leiti mõni päev hiljem Tallinna-Pärnu maantee äärest metsast.

Juba 2006. aasta juuni alguses vahistas politsei neli noorukit, teiste hulgas toimetati trellide taha Keijo Martin. Hiljem vabastas politsei kolm noormeest süütõendite puudumisel vahi alt ja kahtlustusest, ühtlasi kompenseeriti neile vahi all viibitud aeg.

Eeluurimise ajal võttis Martin süü omaks, kohtumenetluse käigus ta end süüdi ei tunnistanud. Kaitsja palus Martini õigeks mõista süüstavate tõendite puudumisel.

Mitu korda klassikursust kordama jäetud Keijo Martin oli tapetud noormehe koolivend ja õppis Sveni paralleelklassis.

End modellikütiks valetanud mees jäi laste ahistamises süüdi

Harju maakohus karistas osaliselt reaalse vangistusega meest, kes süüdistuse järgi valetas end modellikütiks ning meelitas nii alaealisi neide end tema eest lahti riietuma.

Mees hakkas 2013. aasta lõpus veebi suhtlusvõrgustikes rääkima, et otsib fotomodelle ning sai jutule mitme alaealise neiuga. Nii meelitaski ta mullu detsembris ja tänavu jaanuaris kolme alaealist tüdrukut läbi veebikaamera näitama oma alasti keha, sealhulgas suguelundeid, mida tüdrukud ka läbi veebikaamera tegid.

Tüdrukute siivutust suhtlusest said teada nende vanemad, kes pöördusid politseisse. Korrakaitsjad selgitasid, et lastega oli suhelnud Siim, kes sai süüdistuse alla 18-aastaste noorte mõjutamises astuma modelli või näitlejana üles erootilises etteastes ning hoidis videofaili, millel on kujutatud alla 14-aastast last erootilistes situatsioonis.

Esmaspäeval mõistis kohus Siimu süüdi ja määras talle lühimenetluse korras kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Sellest kaks kuud tuleb tal reaalselt trellide taga veeta ning ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Lisakohustuseks tuleb mehel osaleda sotsiaalprogrammides ja tal on keelatud külastada alaealistele mõeldud suhtlusvõrgustikke ega suhelda alla 14-aastaste tüdrukutega.

Aastaid tagasi prügikasti visatud kummipaat põhjustas päästeoperatsiooni

Nädalavahetusel põhjustas Sillamäel päästeoperatsiooni merel hulpiv tühi kummipaat, mille omanik enda sõnul juba viis aastat tagasi ära viskas. Kellegi uppumisohtu sattumist päästjad ei tuvastanud.

Laupäeval kella 14 ajal teatati piirivalvuritele, et Sillamäel kalda lähistel on merel tühi kummipaat, teatas Ida prefektuur. Kuna paat oli kantud registrisse, sai juhtimiskeskus võtta ühendust paadi omanikuga, kes väitis, et viskas paadi viis aastat tagasi Sillamäel Sõtke oja juures asuvate paadigaraažide juures prügikasti, sest see oli katki.

Piirivalvurid alustasid kaldalt otsingutega ja Tallinnast startis sündmuskohale helikopter. 18.30 ajal lõpetati otsingud, sest kogu piirkond sai kontrollitud. Otsingute käigus ei leitud inimest ega avastatud ka inimese uppumisele viitavaid märke.

Armuvalus mees korraldas tulistamise

Eile päeval teatati politseile tulistamisest Haaberstis Ehitajate teel, tegemist olevat olnud kahe inimese vahelise konfliktiga.

«Mingil põhjusel oli üks inimene teinud väidetavalt hoiatuslasu teise isiku peatamiseks, politsei tegeleb sündmuse asjaolude väljaselgitamisega,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang.

Ta lisas, et tegemist olevat olnud kahe mehe omavahelise tüliga, kus arvatavasti oli mängus ka üks naisterahvas ja nii sundinudki kuum veri ühte meest relva haarama.

Annelinnas põles leegiga kortermaja rõdu

Täna keskpäeval kutsuti päästjad Tartusse Mõisavahe tänavale, kus ühe esimese korruse rõdult kerkivad leeke märkasid ka ümberkaudsed elanikud.

Päästjad sõitsid kortermaja juurde ning ronisid kaasa võetud redeliga rõdule. Sealt pildusid nad alla põlevat paber- ja riidekraami ning kastsid põlengupaiga veega üle. Et rõdult alla visatud makulatuur ja riidekraam tossas edasi, tuli sedagi kustutada.

Tuletõrjujate kinnitusel korterielanik rõdul tuld ei teinud. Küll aga võis rõdule kogutud kraami süüdata mõne teise üheksakordses majas elava inimese hooletult käest poetatud sigaret. Ka kustutustööde ajal oli näha ülemistel korrustel suitsetajaid.

Autoga kokku põrganud eakas rattur sai viga

Tallinnas Peterburi teel sõitis täna ennelõunal sõiduauto otsa eakale jalgratturile, kelle kiirabi haiglasse toimetas.

Õnnetus juhtus kella 11 paiku Tallinna ringtee alguses, ütles Postimehele Põhja prefektuuri pressiesindaja. Kõrvalteelt peateele keeranud sõiduauto Toyota juht sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa 1946. aastal sündinud ratturile.

Vigastada saanud pedaalija viis kiirabi haiglasse. Sõiduauto juht oli kaine.

Politsei tegeleb juhtunu põhjuste väljaselgitamisega.

Video: Muusikapäev Tallinnas

Eesti Muusikanõukogu (EMN) korraldas Rahvusvahelise Muusikapäeva puhul 1.oktoobril  üle 130 lühikontserdi, mis olid külastajatele tasuta. Vaata, kuidas käisid Léo Delibes’i balleti „Coppélia“ proov Estonias, Gert Vermeulen - Lukas Oppermann kitarriduo kontsert EBS fuajees, ja muusikapsühholoog Allan Vurma loeng Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Karlovas avab uksed teatrimaja

Emajõe Suveteater heidab talveks ankrusse Tartus Karlovas Tähe tänava endise palvemaja kammerlikesse ruumidesse ja nimetab end Karlova Teatriks.

Esimest etendust on oodata 8. novembril, mil teatrimaja õnnistab sisse muusikaline lavastus «Karid ja kõrgused», teatas Karlova Teater. Edgar Valter on andnud paljudele Eesti lastekirjanduse kangelastele nende praeguseks ainumõeldava kuju ja olemuse, kuid milline inimene oli autor ise? Muusikalise kummarduse meistrile teevad tekstid valinud ja lavastanud Margus Kasterpalu ning Kaunimate Aastate Vennaskond.

Detsembris jõuab esmakordselt Eestis lavale Briti menukirjaniku Peter Quilteri koomiline mononäidend «Veel üks pilet» («Just the Ticket»). Loo keskpunktiks on avameelne keskealine ekstsentrik Susan, kes on otsustanud oma 50. aasta juubeli tähistamiseks võtta ette reisi Austraaliasse.

Jõulude eel vaatab Kaunimate Aastate Vennaskond tagasi lapsepõlve talvistele hetkedele. Kontsertetendusel «Kaunimad jõulud me elus» kõlavad nii tuntud kui veel tundmata laulud laiast maailmast. Samuti Indrek Kalda ja Toomas Lunge looming.

Tähe 66 asuv hoone ehitati 1931. aastal legendaarse Arnold Matteuse projekti järgi baptistide palvelaks. Kevadel ostis Emajõe Suveteater maja ära ning rajas sinna 150-kohalise teatrisaali.

Muusikapäev Ämaris: esines Pärnu linnaorkester

Postimees tegi täna otseülekande Ämarist, kus muusikapäeva raames esines lennukiangaaris Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel koos klassikatäht Marcel Johannes Kitsega.

Avaloona kõlas «Toreadoori laul» Georges Bizet «Carmenist». Nii selle kui järgmiste ettekannete ajal oli kuulda ka väljas liikuvate lennukite müra, mis viis muusikute suud muigele, kuid sundis instrumentidest ka valjemaid helisid välja võluma.

Kontserdi lõppedes tänas orkestrit Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

 

Kassitoome oru kontserti ohustavad jäljed murul

Tuhandeid tartlasi on viimaste aastate augustis erutanud teadmine, et Vanemuise sümfooniaorkester annab Kassitoome orus tasuta kontserdi. Pärast tänavust üritust püsib aga õhus oht, et kaunid muusikaelamused jäävad seal viimaseks.

Nimelt avastas keskkonnainspektsioon, et Vanemuine oli rikkunud keskkonnaameti nõuet, mille kohaselt Kassitoome kui looduskaitsealuse Toome pargi murupindadel ei ole lubatud sõidukiga liikuda.

«Murukamaral olid näha mootorsõiduki jäljed,» selgitas keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna. «Need kõrvaldati kohe, kui keskkonnainspektsioon sellele tähelepanu juhtis. Järgnevalt lubati pöörata erilist tähelepanu sellele, et analoogseid rikkumisi enam ei esineks.»

Ometi alustas inspektsioon seaduse rikkumise suhtes väärteomenetlust.

«Võttes arvesse, et murukamara kahjustused koheselt kõrvaldati, asjaosalised olid igati koostöövalmis ning kahetsesid juhtunut, piirduti hoiatusmenetlusega,» lisas Türna. «Ürituste edasiseks toimumiseks annab jätkuvalt endapoolse kooskõlastuse keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regioon.»

Lavaehitaja rikkus lepingut

Vanemuise teatri juht Toomas Peterson ütles, et küsimus seisnes just nimelt murukamara kahjustamises.

«Olgugi et lavaehitajaga oli lepingus lausa punkt, et nad teavad ja arvestavad vajadusega lavaelemendid mootorsõidukite abita paigalduskohta transportida, ei täitnud nad seda tingimust, vaid vedasid elemendid Kassitoome orgu ja sealt välja sõidukiga. Oleme nendelt järgmiseks aastaks kinnituse saanud, et sellist olukorda enam ei juhtu.»

Kassitoome orus muru kahjustamist ja sümfooniakontserdiks edaspidiste lubade andmist kommenteeris keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«Eespool mainitud kontsert on toimunud Kassitoome orus juba mitu aastat. Eelmistel aastatel järgisid korraldajad kokkuleppeid täpselt ning suu-

remaid probleeme ei olnud, kui välja arvata üritusel osalejate arvu hoogne kasv,» märkis ta.

Tänavust kokkulepete rikkumist peab juhtivspetsialist väga kahetsusväärseks.

«Arvestame sellega kindlasti järgnevate samalaadsete ürituste kooskõlastamisel,» lisas ta. «Kahjuks on negatiivseid näiteid ka mitmetelt teistelt üritustelt ja objektidelt, mis kahtlemata mõjutab keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kaalutlusotsuseid, sest ohud ja nende tagajärjed on täpsemalt teada.»

Viilma tõi siinkohal näiteks tudengite kevadise öölaulupeo Kassitoome orus. Sellega seoses soovitab ta kõigiks üritusteks, mille külastajate hulk kasvab üle keskkonna taluvuspiiri, leida sobivam koht.

«Öölaulupidu on kohamuutusega vaid populaarsust võitnud ning meile laekunud tagasiside põhjal võime kinnitada, et ka kõnealust klassikalise muusika kontserti külastaks oluliselt rohkem inimesi, kui seda võimaldavad looduslikud tingimused Kassitoome orus,» lisas ta.

Kuulajad kurdavad

Viilma sõnul on seniste sealsete kontsertide puhul olnud kuulda palju kurtmisi selle üle, et järskudel nõlvadel seista või istuda on iseäranis eakamatele kuulajatele üsna pingutav ning tasakaalu hoidmiseks peab ennast pidevalt liigutama. «See kahjustab murupinda ja muusikalist elamust,» märkis ta.

Kassitoome org sobib Kaili Viilma seisukohast pigem kammerlike ja väikese külastajate hulgaga ürituste korraldamiseks.

«Tuhandetesse ulatuv külastajate arv ning massiivsed lavakonstruktsioonid muudavad oluliselt paiga tavapärast atmosfääri ega täida seega ka kontserdikorraldajate eesmärki,» selgitas ta.

Kas järgmisel aastal ja edaspidi veel saab loota, et Vanemuise sümfooniaorkester annab vabaõhukontserdi ikkagi Kassitoome orus? «Praeguse info kohaselt saab populaarne kontsert jätkuvalt Kassitoomel toimuda,» ütles Toomas Peterson.

Liiva- ja savikarjäärist kujunes pargi jätk

Otse Toomemäe kõrval asuvat Kassitoome orgu on kunstiajaloolase Niina Raidi andmeil kujutatud juba 1637. aastal rootsiaegsel linnaplaanil kui vanalinna kaitsemüüri eelkindlustuste ala. Poolteist sajandit hiljem pärit plaanil on näha pinnavormide mitmekesisust ja suurt karjääri, kust linlased võtsid ehituseks savi ja liiva.

19. sajandil jätkus Kassitoomelt ehitusmaterjali ammutamine, kusjuures Raidi andmeil andis tasulisi lubasid selleks ülikool. Aastal 1873 alustati suure liivaaugu muutmist promenaadiks, sinna ehitati sillakesi ja teid, paigaldati pinke ja käsipuid, istutati puid-põõsaid ja külvati muru.

Vastandina Toomemäe sirgetele teeradadele kujunesid Kassitoome teed kaarjalt küngaste vahel laskudes või tõustes ning pakkusid jalutajaile vahelduvaid vaateid väikesel maa-alal erinevailt tasandeilt. Talviti on seal läbi aastasadade tehtud uljast kelgusõitu.

«Aastail 1949–1960 peeti Toomeorus seitse laulupäeva ja -pidu ning anti kuus vabaõhuetendust,» märkis Raid. «Pargiks kujundatuna aastast 1874 on Kassitoome jäänud jalutuspaigaks ning looduslikuks jätkuks naabruses kõrguvale Toomemäele.»

Riikliku kaitse alla võeti Toome pargi osa Oru, Vallikraavi ja Näituse tänava vahelisel maa-alal Tartu töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega 4. oktoobril 1957.

Põhiliselt Tartu arhitektuuriajalugu uurinud Niina Raidi (1917–2001) siin tsiteeritud artikli päritolu on aastate jooksul läinud kaduma.

Galerii: Rein Rannap andis kontserdi lennuki pardal

Täna lõunapaiku istus pianist Rein Rannap klaveri taha väga tavatus kohas – lennuki AN-2, rahvasuus Metsavahi pardal.

Tegemist on tänase muusikapäeva raames toimuva Ämari lennukikontserdiga, mis kasvas välja ideest, et «õhus on muusikat».  

Muusikapäeva märksõna «Kuula!» kutsub üles kuulama ja märkama muusikat ning helisid meid ümbritsevas keskkonnas ning mõistma, millist osa mängib muusika me igapäevases elus.

Ühe päeva jooksul antakse üle 147 tasuta lühikontserdi 37 linnas ja asulas üle Eesti, kontsertide kogupikkus on kokku 93 tundi ja programmis astub üles enam kui 700 muusikut.

Päeva jooksul võib muusikuid kohata näiteks ühistranspordis, pankades, kaubanduskeskustes, kirikutes, riigiasutustes, koolides ja lasteaedades, rahvamajades ning Eesti Kaitseväe baasides.

1. oktoobril saab kuulata Eesti tippkollektiive, nagu Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avatud proovi dirigent maestro Neeme Järvi juhatamisel ning nii professionaalseid muusikuid kui ka oma muusikutee alguses olevaid talente.

Ühtlasi avab ka rahvusooper Estonia muusikapäeva puhul oma uksed ja kutsub balleti «Coppelia» avatud proovi ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia pakub soovijatele avatud loenguid ja tunde.

Täpne muusikapäeva programm on üleval aadressil www.muusikapäev.ee.

Samal päeval toimub ka muusikapäeva e-viktoriin. 15 küsimusega muusikaviktoriin toimub muusikapäeva hommikul Klassikaraadio internetileheküljel ning on avatud kolmapäeval kella 7 – 12.

Osalejate vahel loositakse ka hulgaliselt auhindu – plaate, kontserdi- ja ooperipileteid ning vahvaid suveniire.

Suur galerii: Joala austajad kogunesid armastatud muusikuga hüvasti jätma

Täna lõuna paiku hakkas Tallinnas Metsakalmistu kabelisse kogunema nii avaliku elu tegelasi kui tavainimesi, et jätta viimast korda hüvasti armastatud laulja Jaak Joalaga.

Joalale sai viimset austust avaldada kella 12.30-14. Seejärel algas pere- ja lähemate sõprade ringis matusetseremoonia.

Jaak Joala lahkus meie seast möödunud neljapäeval.

Piletimäng: võida piletid Vene räppari Basta kontserdile!

Tallinnas Nordea kontserdimajas annab 13. oktoobril kontserdi Vene räppar Basta. Tallinncity loosib oma lugejate vahel välja piletid artisti kontserdile.

Omapärase loomingulise teekonnaga Basta viljeleb meloodilist räppi ja esitab oma Baltikumi turneel esitab kuulajatele juba hittideks saanud  lugusid ja ka kõige värskemat loomingut pidevalt uuenevast repertuaarist.

Mullu jõudis Basta (aka Ноггано) 15 –ne Venemaa aasta parima artisti edetabelisse ajakirja Time Out arvestuses. Tema album «Баста 4» jõudis 3. kohale kõige müüdavamate albumite seast iTunesi Venemaa osakonna versioonis, olles eraldi kõige edukaim hip-hop lugu. Teiste seast eristavad teda igale kuulajale arusaadavad laulusõnad ning rütmikad meloodiad. Tema laulud meeldivad isegi neile, kes on traditsioonilisest räpist kaugel.

 Esineja laulab ja esitab kõnemeloodiat jäljendades teksti oma ausast linna-, tänava- ning sulatõest, nii nagu on öeldud laulus «Город» («Linn»): «Linn, mu linn, oled nii lähedane, oled nii kallis.» Tema kuulajad ja vaatajad hindavad ja austavad lauljat selle eest, korrates oma lemmiklugude sõnu: «Так плачет Весна» («Nii nutab kevad»), «Ты та» («Oled see sama»), «Игра» («Mäng»).

Piletimängus osalemiseks:

Mine Tallinncity Facebooki lehele ja hakka meie fänniks.

Leia postitus teemal: Piletimäng: võida piletid Basta kontserdile Tallinnas!

Jaga ja vajuta «like» ning kirjuta postituse alla oma kontakt (meiliaadress või telefon).

Nii oledki osalenud piletimängus. Tallinncity loosib reede keskpäevaks välja võitjad, kes saavad koos kaaslasega kontserdipiletite õnnelikeks omanikeks.

Võitjad tehakse teatavaks reede keskpäeval Facebookis ning nendega võetakse ühendust.

Postimees toob muusikapäeval vaatajateni kontserdi Ämari lennubaasist

1. oktoobril tähistab Eesti muusikanõukogu rahvusvahelist muusikapäeva, mille raames toimub üle Eesti 147 lühikontserti. Neist ühest teeb videoülekande ka Postimees.

Algselt  plaanitud Rein Rannapi lennukiparda kontserdi näitamine jäi Postimehel ilmnenud tehniliste probleemide tõttu ära, kuigi kontsert ise toimus. Postimees palub vabandust. Edastame esimesel võimalusel ka fotod ja videoklipid kohapeal toimunust.

Küll aga saab täna kella 14-14.25 vaadata Ämarist otseülekannet, kui lennukiangaaris esineb Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel koos klassikatäht Marcel Johannes Kitsega.

Muusikapäeva märksõna «Kuula!» kutsub üles kuulama ja märkama muusikat ning helisid meid ümbritsevas keskkonnas ning mõistma, millist osa mängib muusika me igapäevases elus.

Ühe päeva jooksul antakse üle 147 tasuta lühikontserdi 37 linnas ja asulas üle Eesti, kontsertide kogupikkus on kokku 93 tundi ja programmis astub üles enam kui 700 muusikut.

Päeva jooksul võib muusikuid kohata näiteks ühistranspordis, pankades, kaubanduskeskustes, kirikutes, riigiasutustes, koolides ja lasteaedades, rahvamajades ning Eesti Kaitseväe baasides.

1. oktoobril saab kuulata Eesti tippkollektiive, nagu Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avatud proovi dirigent maestro Neeme Järvi juhatamisel ning nii professionaalseid muusikuid kui ka oma muusikutee alguses olevaid talente.

Ühtlasi avab ka rahvusooper Estonia muusikapäeva puhul oma uksed ja kutsub balleti «Coppelia» avatud proovi ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia pakub soovijatele avatud loenguid ja tunde.

Täpne muusikapäeva programm on üleval aadressil www.muusikapäev.ee.

Samal päeval toimub ka muusikapäeva e-viktoriin. 15 küsimusega muusikaviktoriin toimub muusikapäeva hommikul Klassikaraadio internetileheküljel ning on avatud kolmapäeval kella 7 – 12.

Osalejate vahel loositakse ka hulgaliselt auhindu – plaate, kontserdi- ja ooperipileteid ning vahvaid suveniire.

Milli Vanilli edu ja häbi

Lavastaja Tormi Torop ja dramaturg Tõnis Parksepp on koos tugeva kaaskonnaga Tartu Uue Teatri lavale toonud evolutsioonibioloogilise käsitluse kaheksakümnendate popbändi Milli Vanilli edu- ja häbiloost. Selgub, et nii edus kui häbis on tegelikult süüdi (nagu elus ikka) kaunis naine.

 

Milli Vanilli oli kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses maailma vallutanud r’n’b-souligrupp, mis albumiga «Girl you know it’s true» uue tulija Grammy võitis. Kontserdi ajal hüppama hakanud plaadi tõttu selgus aga peatselt pärast auhinnavõitu, et bändi põhiliikmed Fab Morvan ja Rob Pilatus polnud debüütplaadil ise silpigi laulnud. Järgnes ridamisi kohtuasju pettunud fännidega ning popmuusikaajaloos haruldane Grammy tagastamine.

Parksepp ja Torop on popmuusikaajaloo ühele piinlikumale episoodile lähenenud bioloogilisest aspektist. Seletamaks, mis mõjutas Milli Vanilli liikmeid Fab Morvanit ja Rob Pilatust omal ajal sünkroonlaulmisega nõustuma, tuuakse mängu meeldimissoov atraktiivsele naisele.

Kulukas signaal

Pahelise produtsendi Frank Fariani asemel, kes muuhulgas ka diskobändi Boney M-i pooled liikmed sünkroonlaulma pani, on lavastuses Nukuteatri imekaunis näitleja Kaisa Selde – ohtlik ja südametu manipulaator, kes pahaaimamatutele noormeestele elu võimalust pakub.

Võita on kogu maailm, kaotada justkui mitte midagi. Pane ainult kostüüm selga ja mine näita, mida sa oskad. Ning varja, mida ei oska. Saa rikkaks ja kuulsaks, valluta maailm ja tuhanded südamed ning kui eriti hästi läheb, siis võida enesele ka naine, keda sa ihkad. Kõige hinnaks on vaid väike kahjutu vale.

Bioloogias on kasutusel termin «kulukas signaal», mis tähistab biosignaali, mida selle väljasaatja endale tegelikult lubada ei saa või mis on talle suisa kahjulik. Selliste signaalide eesmärgiks on peamiselt teiste isaste eemalepeletamine ning emase ahvatlemine.

Eluslooduses võib niisuguseks signaaliks olla näiteks isaslinnu silmatorkav ja värvikirev sulestik (mis teeb temast kerge saagi) või ohtlik ja kahjustav käitumismuster. Sellised signaalid võivad osutuda üllatavalt keerukaks: mida keerulisem ja «kulukam» signaal, seda kvaliteetsemaks ja jätkusuutlikumaks isane end tõestab – puhtalt sellega, et on ikka veel elus ja pole omadega vahele jäänud.

Nüüdisaegses inimkultuuris võiks seesuguse käitumise võrdkujuks pidada näiteks purjuspäi ujumist või siis, miks mitte ja enamgi veel, ka edevates kostüümides saja tuhande pealise publiku ees tantsimist ja suumaigutamist.

Lavastuslikult kasutab «Tõde ei anta kellelegi andeks» veenva eduga kõiki nüüdisteatri pakutavaid vahendeid: füüsilist teatrit, varjuteatrit, video- ja valguskunsti, muusikat jne.

Õnne hind

Kuigi noore trupi mõjud ja eeskujud on tänapäeva eesti teatripildis kergesti tuvastatavad, õigustab iga laen end iseeneses ning kogu teost iseloomustab hämmastav tasakaalustatus.

Võrdselt jõulised ja rõhutatud on näitlejad Madis Mäeorg ja Veiko Porkanen oma neandertallaslikus füüsilisuses ning Kaisa Selde oma käskijannalikus kättesaamatuses. Kristjan Rohioja koreograafia kinnistab lavastuse evolutsiooni-narratiivi ning Tõnis Parksepa napp, kuid tabav tekst tõlgib selle kaasaega. Keili Retteri, Taavi Toomi ja Epp Peedumäe kunstiline panus toidab tervikut veelgi.

Kuigi liigset ning maailma tuumani ulatuvat sügavmõttelisust lavastusest otsida ei tasu, püstitub siiski küsimus õnne ja täiuse olemusest ning hinnast. Elame ju kõik rahulikult oma elu ja puudu pole justkui midagi. Kui ka kõik pole täiuslik, siis ikkagi kannatab elada. Oleme harjunud. Kuni tuleb keegi ja näitab, mis meil puudu on. Mille järele hing kogu aeg ihanud on.

Just selle puuduolekutunde ja käsiteldamatu õnne jahiga kaasneb tihtipeale kõige suurem häving. Oled ilma nii unistusest kui sellest, mis enne käes oli.

Tartu Uus Teater mängib lavastust «Tõde ei anta kellelegi andeks» täna kell 19.

«Tõde ei anta kellelegi andeks»

Dramaturg Tõnis Parksepp.

Lavastaja Tormi Torop. Koreog­raaf-lavastaja Kristjan Rohioja. Kunstnik Keili Retter. Valguskunstnik Taavi Toom

Esietendus 19. septembril

Tartu Uues Teatris

Graafik: kultuuriministeeriumi eelarve kasvab viiendiku võrra

Kuidas tähistatakse muusikapäeva?

Kolmapäeval, 1. oktoobril on rahvusvaheline muusikapäev, mis toob publiku ette rohkelt muusikalisi ettevõtmisi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis - näiteks kanneldaja kodakondsusbüroosse, regilaulikud trolli ja improbändi kaubanduskeskusesse.

Eesti Muusikanõukogu tähistab rahvusvahelist muusikapäeva suurejoonelise kontserdiprogrammiga ja Muusikapreemiate tseremooniaga Škoda Jäähallis. Muusikapäeva märksõna «Kuula!» kutsub üles kuulama muusikat ja helisid meid ümbritsevas keskkonnas ning mõistma, millist osa mängib muusika me igapäevases elus.

Muusikapäeval toimub Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel ühe päeva jooksul üle 147 tasuta lühikontserdi 37 erinevas linnas ja asulas üle Eesti, kontsertide kogupikkus on kokku 93 tundi ja programmis astub üles enam kui 700 muusikut.

Päeva jooksul võib muusikuid kohata väga erinevates kohtades - mitmel pool ühistranspordis, pankades, kaubanduskeskustes, kirikutes, riigiasutustes, koolides ja lasteaedades, rahvamajades ning Eesti Kaitseväe baasides.

1. oktoobril saab kuulata Eesti tippkollektiive nagu näiteks Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avatud proovi dirigent maestro Neeme Järvi juhatamisel ning nii professionaalseid muusikuid kui ka oma muusikutee alguses olevaid talente. Ühtlasi pakub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soovijatele avatud loenguid ja tunde ning Tallinn Jaani Kirikus toimub esmakordne «Muusika kolmtund». Muusikapäev saab kõlava alguse juba 1. oktoobri südaööl, kui EKA ja TTÜ kammerkoorid laulavad Muusikapäeva avatuks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esisel platsil. Muusikapäeva täpset kava näeb siit.

1. oktoobril toimub ka Muusikapäeva e-viktoriin. 15 küsimusega muusikaviktoriin toimub muusikapäeva hommikul Klassikaraadio internetileheküljel ja on mõeldud laiale muusikasõprade ringile. Viktoriin on jõukohane ka õpilastele alates keskastmest ning sobib Muusikapäeva tähistamiseks koolides. Tegemist on sarnase veebipõhise lahendusega nagu e-etteütlus Vikerraadios. Viktoriin on veebileheküljel http://klassikaraadio.err.ee/ avatud kolmapäeval 1. oktoobril kell 7 – 12. Osalejate vahel loositakse ka hulgaliselt auhindu – plaate, kontserdi- ja ooperipileteid ning vahvaid suveniire.

«Muusikapäeva programm on heatahte projekt, mis annab kõigile võimaluse tasuta osa saada erinevatest kontsertidest.  Muusikud esinevad tasuta ning seda kontserdikohtades, mis on andnud ruumid kontserdi jaoks tasuta kasutamiseks,» rääkis Kadri Lassmann, üks muusikapäeva korraldajatest.

Päevased üritused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga, kus Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu annavad üle igaaastased muusikapreemiad. Eesti Kultuurkapital annab välja üheksa preemiat ning Eesti Muusikanõukogu kolm: interpretatsiooni-, heliloomingu- ja preemia muusikaelu jaoks olulise ning väljapaistva tegevuse eest, mille väljaandmist toetavad Kaubamaja AS ja Eesti Autorite Ühing ja Helikunsti Sihtkapital. Preemiate tseremooniast teeb otseülekande ka Eesti Televisioon.

Remont tegi Paide kiriku näiliselt suuremaks

«Tohoh, kirik oleks kohe nagu suurem!» on põhjaliku remondi läbinud Paide kirikut uudistama pääsenud inimeste esmamulje.

EELK Paide Püha Risti koguduse juhatuse liige Andres Jalak selgitas, et kiriku seinad on värvitud valgeks ja see tekitabki mulje, et ruumi on rohkem. Valgete seinte kõrval paistavad nüüd paremini välja ka ilusad vitraažaknad.

Jalak sõnas, et esialgu oli mõttes pingidki valgeks värvida, aga lõpuks on valitud elevandiluu toon. «Praegu on pinkide toon veel pisut liiga ergas, kuid see tõmbab tagasi,» lisas ta.

Kaheksa aasta järel on Paide kirikus maas vaip.

Jalaku selgitusel läbis uuenduskuuri kogu kiriku sisemus, välja arvatud altar ja kantsel, sest neid kohti tohivad remontida üksnes litsentseeritud restauraatorid. «See töö on väga kallis ja selleks meil raha pole,» lisas ta.

Uus väljanägemine on veel käärkambril, mida talvel kütab soojaks uus ahi.

Jalak sõnas, et kui aastaid on kirikus läinud raha nii-öelda kohtadesse, mis silma ei paista, siis sellesuvisest tööst saab aimu igaüks, kes kiriku uksest sisse astub.

Kuigi remondi ajal ilmnes lisaprobleeme, mis lükkasid valmimist kuu jagu edasi, kinnitas Jalak, et raha arveid maksta on olemas. Ta on rahul ehitajatega, kes võtsid kiriku remonti väga tõsiselt. «Kohalikud inimesed tahavad anda oma panuse, see pole kindlasti üks tavaline ehitusobjekt,» märkis ta.

Jalak tõi näiteks firma Akzo Nobeli, kes ei küsinud pinkide värvi eest sentigi.

Jalak selgitas, et kiriku aknaid hakati korda tegema 1993. aastal nii, et üks-kaks akent aastas. 2006. aastal pandi Jalaku eestvedamisel kirja plaan kümne aastaga kirik korda teha ja seni on kõik püsinud graafikus.

Jäänud on veel fassaad, milleks loodab Jalak saada nii linna kui ka riigi tuge juba järgmiseks aastaks. «Mingil juhul ei tohi vahet sisse jätta, muidu jääbki töö poolikuks,» põhjendas ta.

Jalaku hinnangul võtab fassaadi korrastus aega aasta või kaks olenevalt sellest, kui palju õnnestub raha hankida.

Uuenduskuuri läbinud Paide kirikuga on võimalik tutvuda juba homme õhtul linna 723. aastapäeva tähistamisel.

Kino Sõprus toob vaatajate ette uued Eesti filmid

Kino Sõprus rõõmustab publikut peatselt kahe uue Eesti filmi linastusega.

Alates 3. oktoobrist linastub «Maastik mitme kuuga», mille lavastajaks on tunnustatud kunstnik Jaan Toomik. Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda ka haaranud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: need on surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast.

9. oktoobril jõuab kinos Sõprus kodupubliku ette Priit ja Olga Pärna uus animafilm «Lendurid koduteel», mille maailmaesilinastus toimus suvel mainekal Annecy filmifestivalil Prantsusmaal. Koos sellega näidatakse ka eelmist Priit ja Olga Pärna ühist joonisfilmi «Tuukrid vihmas» (2010), mis samuti varem Eesti kinodes linastunud ei ole.

Kinos jätkavad Oscarile kandideeriv meistriteos «Ida» ning August Strindbergi maailmakuulsal näidendil põhinev film «Preili Julie».

50. sünnipäeva tähistav Mart Juur: lugeja on eksootiline loom

Humorist, kirjandus- ja muusikakriitik, luuletaja, stsenarist, meelelahutaja, Postimehe «Juurika» toimetaja, kommentaator – seda kõike on Mart Juur.

Võtsin kolleegi sel puhul intervjueerida, kasutades ühtlasi luba teda sinatada. Vestlus temaga sujus sama vaimukalt, nagu tunneme meest ennastki.

Kõlab muidugi klišeelikult, aga pean sinugi puhul ütlema: mees nagu orkester. Kuidas küll jõuad? Ja kui jõuad, siis mis sulle nendes jõudmistes kõige meelepärasem on olnud?

Meid eestlasi on nii vähe, et igaüks peab vähemalt kolme mehe eest väljas olema. Kõik rabavad mitmel rindel ja seetõttu paistabki Eesti palju suurem välja, kui ta on. Aga võib-olla olen lihtsalt ahne ega raatsi millestki loobuda. Ühte asja tehes puhkan teisest. Lehte tehes puhkan televisioonist, diskot tehes lehest jne.

Ning muidugi on mul vedanud, et saan tegelda asjadega, mis mulle päriselt meeldivad. See on suur privileeg ja olen selle eest tänulik – põhiliselt loomulikult iseendale, aga ka kõigile neile, kes lubavad mul seda privileegi nautida. Kui küsitakse, kes sa oled, siis ma vastan, et olen ajakirjanik.

Teine klišee: me kõik tuleme lapsepõlvest. Mida sina sealt oled saanud, kaasa võtnud?

Mida aasta edasi, seda selgemalt hakkab kohale jõudma, kui palju head on vanemad ja kodu mulle andnud. Aga kui hakata nüüd tõsiselt seda teemat lahkama, läheks vastus juba kirjanduseks kätte. Aga meie siin tegeleme ajakirjandusega, eks ole.

Kolmandat klišeed ei tule. Räägime sinust kui humoristist. Huvitaval kombel peetakse mõlemaid, nii luuletajaid kui ka humoriste, olevaks «linnukesega». Mis sa arvad, millest niisugune suhtumine?

Sellepärast, et humorist täidab ühiskonnas – kas just metsasanitari – pigem kojanarri või külaullikese rolli. Humorist võib teinekord rääkida ebameeldivatest või päris koledatest asjadest. Siis see teadmine, et ta teeb lihtsalt nalja, natuke nagu trööstib kuulajaid. Ja annab hea vabanduse, miks ei pea veel kohe ojasse jooksma.

Ise pean küll nii luuletamist kui ka naljategemist nõudlikuks ja väga paljudele kättesaamatuks tegevuseks. See on kogu aeg nagu köielkõnd. Kui libastud labasusse, oled kadunud mees. Vähemalt selleks korraks. Kuidas on selle piiri tunnetusega? Oled ka ise ehk vääratanud?

Muidugi olen, korduvalt. Ja muidugi tunnen selle kohe ära. Kui niisugune asi juhtub, on väga piinlik. Ma kahjuks nii kaugele pole veel jõudnud nagu Arvo Pärt, kes ütles, et elada tuleb pidevalt kahetsedes.

Aga mida siis teha? Ütled lihtsalt endale, et kuradi lollakas, ära enam niimoodi tee. Ja katsud õppust võtta. Kuni see juhtub jälle.

Sinust on saanud «kirjandusminister». Õige mees, kellelt küsida – missugune on eesti kirjanduse tervis?

Jah, ma olen nagu mingisugune Eesti teeneline valvelugeja. Eks kirjandus ole samamoodi killunenud ja niššidesse jagunenud nagu popmuusika. On mitu erinevat eesti kirjandust ja on võimalik lugeda ainult ühte neist, puutumata kokku mõne teisega. Mõned suured üldrahvalikud autorid on ikka olemas, keda kõik loevad, ehkki võib-olla kõik neid ühtemoodi ei armasta.

Kirjanikke on meil palju, õnneks hetkel mitte veel rohkem kui lugejaid. Mingis mõttes on lugeja tõesti juba eksootiline loom, võiks hakata korraldama lugeja kohtumisi kirjanikega, nii nagu vanasti korraldati kirjaniku kohtumisi lugejatega. Kus siis lugeja vastaks kirjanike küsimustele, kuidas ta loeb ja kas ta tunneb ka mõnikord hirmu või hoopis põletavat inspiratsiooni uut raamatut lugema hakates ning kas ta on ka midagi sahtlisse lugenud.

Intervjuu täisversiooni saab lugeda paberlehest või Postimees Plussist.

«Radar» paljastab Vene esirikkuri plaanid Eesti riigiasutustega

Kanal 2 uue telemagasini «Radar» avasaade paljastab, et 62 riigiasutusele hakkab teenust osutama ettevõte, mis kuulub Venemaa rikkaimale inimesele Alisher Usmanovile.

Saates selgub, kuidas Kreml ja Vene luure seda Eesti vastu ära kasutada saavad.

«Olukorras, kus Venemaa on sisuliselt läinud Ukraina vastu sõtta ja Kreml pidanud kinni Eesti kaitsepolitsei töötaja, on raske mitte tunda end ebamugavalt, nähes olulise riigihanke niite jõudvat Venemaa ühe mõjukama inimeseni,» selgitas saate peatoimetaja Marii Karell.

Lisaks toob «Radar» päevavalgele ebamugava tõe kõigile neile, kes müünud, kaotanud või ära andnud oma vana nutitelefoni. Karell hoiatab, et nutitelefonidest on kerge vaevaga võimalik taastada ka need fotod, sõnumid ja videod, mille inimene on oma arust ammu kustutanud. Ühtlasi lubab ta, et «Radar» õpetab, kuidas end andmete valedesse kätesse sattumise eest kaitsta.

Lisaks näeb avasaates südamlikku lugu väikesest poisist, kes pääses üliraskest haigusest tänu õnnelikule saatuslikule juhusele.

Kanal 2 uus teleajakiri «Radar» stardib teisipäeviti kell 20.30.

Mõõkhambuliste tiigrite kihvad töötasid konserviavaja põhimõttel

Mõõkhambulised tiigrid ei olnud nagu elavad konserviajavajad, vaid nad kasutasidki oma kihvu nagu konserviavajaid.

Uuring näitas, et mõõkhambulised tiigrid kasutasid oma kihvu saagi avamisel nagu avatakse konserviavajaga konservi, edastab Discovery News.

Uurijate sõnul meenutasid selle nüüdseks välja surnud looma kihvad sellist konserviavajat, mis on mitmefunktsiooniline, kuid samas avab konservi lõige lõike kaupa.

Varasemate uuringute järgi kasutas 10 000 aastat tagasi välja surnud loom kihvu selliselt, et lõi need saaki, purustades saaklooma, mille tagajärjel see verest tühjaks jooksis.

Samas oli ka teadlasi, kes kahtlesid, kas mõõkhambuline tiiger suutis saaki vigastada vaid kahe kihva ja ülemise lõualuu abil ilma, et oleks kasutanud ka alumist lõualuud. Selle tõttu kaasati oletusse ka alumine lõualuu.

Selle teooria järgi kasutas mõõkhambuline tiiger saagi tapmisel nii alumist kui ülemist lõualuud, liigutades pead saaki tappes edasi-tagasi.

Uues uuringus tehti mõõkhambulise tiigri kihvadest ja saagi tapmisest geomeetriline analüüs, mis põhines mõõkhambulise tiigri skeletil. Leiti, et pea liigutamine saagi suunas ei tekitanud suuremat hammustuse ja sisselõigete jõudu.

Uuringu autor Jeffrey Brown selgitas, et mõõkhambuline tiiger kasutas saagi tapmisel ka alumist lõualuud ja hambaid, mille abil saaki paigal hoidis. Surudes esikäpad maapinnale, sai ta pead ja kaela liigutada selliselt, et kihvad töötasid saagil nagu konserviavaja.

See mehhanism on umbes sama kui konserviavaja puhul, mil konserv avatakse avaja abil lõige lõike haaval ning jõud tuleb avajat hoidvast käest.  

«Levinud teooria kohaselt olid esikäpad saagil, kuid seega oli ta peas ja kihvades vähem jõudu. Minu mudelis andsid käpad aga hammustusele lisajõudu, kuna need olid saagist vabad,» teatas uurija.

Loomade evolutsiooni jooksul on olnud mitmeid mõõkhambulisi loomi ning neil võis olla sarnane saagi hammustamise ja tükeldamise mehhanism.

 

Pluto võidakse uuesti kuulutada planeediks?

Pluto sõbrad pingutavad, et see kosmiline keha kantaks tagasi planeetide hulka.

Rahvusvaheline Astronoomiaühing langetas 2006. aastal otsuse, et Pluto ei ole ole planeet, vaid kääbusplaneet, edastab Time.

Pluto võimalikuks tagasikandmiseks planeetide hulka toetab grupp rahvusvaheliselt tuntud teadlasi.

USA Harvard-Smithsonian uurimiskeskuse astrofüüsika teadlaste seminaril tõstatati uuesti küsimus, kas Pluto on planeet. Enamik sellel osalenud teadlasi tahaks Plutot näha uuesti meie Päikesesüsteemi planeetide seas.

Harvard-Smitsonian teaduskeskuse mainekas astrofüüsik David Aguilar leiab, et Pluto küsimust ei peaks vaatama vaid täheteaduse vaatenurgast, vaid ka ajaloolises kontekstis.

Teadlane Owen Gingerich rõhutas, et sõna «planeet» tähendus on aegade jooksul muutunud. Ta lisas, et «planeet» tuleneb keerka keelsest sõnast αστήρ πλανήτης (astēr planētēs),  mis tähendab «liikuv täht».

Pluto planeediks kuulutamise pooldajad kui selle vastased võtsid sõna. Enamik teadlasi tahaks Plutot  tagasi planeetide hulka.

Pluto sai planeedi staatuse 1930. aastal pärast seda, kui USA astronoom Clyde Tombaugh ta avastas.

Pluto planeetide hulka arvamises kaheldi juba enne 2006. aastast kui see planeetide seast lõplikult eemaldati.

1990. aastate algusest alates on astronoomid leidnud mitmeid Plutole sarnaseid kosmilisi objekte, mis asuvad Kuiperi vöös. Neid ja Rahvusvahelise Astronoomaühingu 2006. aasta ostuse kohaselt ka Plutot nimetatakse kääbusplaneetideks. Rahvusvaheliselt kasutatakse nende kohta ka inglise keelset väljendit Trans-neptunian objekt – TNO.

Teadusväljaanne Science Alert arvas, et Pluto võidakse kanda taas planeetide hulka, kuna seda pooldab suur osa astronoome.

Pluto on Kuiperi vöö suurim objekt ning Päikese poolt vaadatuna kümnes kosmiline objekt.

Pluto on Erise järel suuruselt teine kääbusplaneet. Nagu ka teised Kuiperi vöö objektid, koosneb ka Pluto enamjaolt jääst ja kivimitest, olles samas väiksem kui Maa kaaslane Kuu.

Pluuto orbiit on väga ebakorrapärane. See kääbusplaneet liigub ümber Päikese 30 – 49 astronoomilise ühiku (4,4 – 7,4 miljardit kilomeetrit) kaugusel.

 

Video: Higgsi bosoni pandi muusikasse

Šveitsis Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) valmis Higgsi bosoni andmete muusikaline variant.

Tegemist on maailma ühtede kõige keerulisemalt saadud andmete muusikalise esitlusega, edastab The Telegraph.

Higgsi boson oli pikka aega osakestefüüsika standardmudeli ainuke leidmata osake. 2012. aastal  teatasid CERNi Suure Hadronite Põrguti uurimisprogrammi teadlased, et nad leidsid elementaarosakese, mis suure tõenäosusega on Higgsi boson. 

Teooria kohaselt annab Higgsi boson teistele osakestele massi.

CERN andis Higgsi bosoni muusikavideo välja uurimisasutuse 60. aastapäevaks.

Videol on näha teadlasi Suure Hadronite Põrguti juures mängimas harfe, viiuleid ja teisi muusikainstrumente. Muusika pandi kokku neljast põhilisest Higgsi bosoni uuringutest saadud andmetest sonifikatsiooni abil.

Sonfikatsioonis ehk kuuldavaks tegemise protsessis antakse noot igale eksperimendis saadud arvule ja mõõtühikule. 

Higgsi bosoni olemasolu ennustas Šoti füüsik Peter Higgs 1964. aastal.

Kanadas toimunud elektrikatkestus jättis jälje laste DNAsse

Geenid paljastavad inimese kohta nii mõndagi, kuid ema raseduse ajal toimunud elektrikatkestus ei peaks geenides näha olema.

Kanadas tehtud uuring näitas, et 1998. aastal Quebecki talvetormi ajal emaüsas olnud laste geenidele jättis elektrikatkestus siiski jälje, edastab Helsingin Sanomat.

Asjatundjate sõnul on rasedatel elektrikatkestuse ajal tekkinud stress salvestatud geenimällu.

Quebecki talvetormi ajal tekkinud elektrikatkestus ei olnud tavaline juhtum, sest elektriliinidele tekkis paks jääkiht, mille tõttu 1,4 miljonit inimest jäi kuueks nädalaks elektrita.

9. jaanuaril 1998. aastal jäi elektrita kogu Montreal. Lisaks talvetormile olid väga madalad temperatuurid. Sõdurid ja vabatahtlikud otsisid majapidamisi läbi aitamaks neid, keda selle tõttu ohustas alajahtumine.

Viis kuud pärast talvetormi kogusid Kanada McGilli ülikooli teadlased andmeid naiste kohta, kes tormi ajal olid lapseootel. Neil küsiti, kuidas nad hakkama said ning kas neil tekkis terviseprobleeme. Lisaks mõõdeti stressitesti abil nende stressitaset.

Kolmteist aastat hiljem kutsusid teadlased talvetormi ajal emaüsas olnud 36 last jätku-uuringutele. Neile tehti DNA metülatsioon, mis on geenide vaigistamine.

Metülatsoonis lisatakse genoomile metüülrühm, et peatada kindlate geenide avaldumist.

Tulemused näitasid, et DNA metülatsioonil on seos stressiga. Geenides oli näha, et ema oli olnud elektrita ning selle tõttu stressis.

«Metülatsioonuuring näitas geeniseost objektiivse stressiga ehk elektrist ilmajäämisest tingitud stressiga kuid mitte subjektiivse stressikogemusega,» selgitati.

Uurijate sõnul aitas see uuring paremini mõista emade rasedusaegset stressikogemust. Samas on aga objektiivset ja subjektiivset stressi raske eristada.

Uuring näitas ka seda, et ema rasedusaegseid stressijälgi ei tasu otsida laste ajurakkudest, vaid immuunsüsteemi rakkudest ja teistest keharakkudest.

Uus-Meremaalt leiti 600 aasta vanune kanuu

Hiljutine uuring kinnitas uuesti, et Uus-Meremaa põliselanikud saabusid veeteedpidi kanuudega.

Uus-Meremaal ja selle lähedased arhipelaagid olid ühed viimased paigad, mida inimesed koloniseerisid, edastab livescience.com.

Polüneeslased saabusid Uus-Meremaale mitme põlvkonna jooksul 1200 – 1300.

Arheoloogid leidsid selle tõenduseks hiljuti 600 aasta vanuse kanuu jäänused, mis paljastusid pärast tormi.

Uurijate sõnul on tegemist märkimisväärse meresõiduvahendiga, sest varasemad leiud on  hilisemast ajast pärit kanuud.

Kliimateadlaste sõnul olid Vaikse ookeani lõunaosas puhunud tuuled soodad sõitmaks kanuuga Ida-Polüneesia edelaosast Uus-Meremaale.

Kanuujäänused leiti Uus-Meremaa Lõunasaare Anaweka alalt.

«See kanuu on ebatavaline, kuna on väga suur ja oskuslikult valmistatud,» sõnas Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli teadlane Dilys Johns.

Kanuu pikkus oli 6,08 meetrit ning see on musta männi puust. Kanuul on märke selle pideva kasutamise ja parandamise kohta.

Süsinikmeetodil uurimine näitas, et viimati kasutatai seda alust umbes 1400. aasta paiku.

Johns ja ta kolleegid oletavad, et kunagi võis veel teine samasugune alus olla ning kokku seotuna moodustasid nad topeltkanuu. Topeltaknuu puhul oli kindlasti ka tekiosa ning selle ka varjualune. Samuti võidi kasutada purje.

Selliseid kanuusid kasutati ja kasutatakse seni Bora Boral, Tahitil ja Lõuna-Cooki saartel.

Cooki saari peetakse Uus-Meremaa maooride algkoduks.

Johnsi sõnul on nüüd uuritud kanuu valmistamise poolest keerulisem kui sajandeid hiljem esimeste eurooplastest uusasukate poolt kirjeldatud kanuud.

Maoorid kasutasid kanuu valmistamiseks puutüve, mille nad seest tühjaks tegid. Polüneesia väikesaartel ei ole aga selliseid suuri puid ning selle tõttu tuli veesõiduk kokku panna mitmest väiksemast puuosast.

Uuritud kanuu on tehtud nii iidsel kui ka uuemal viisil. Kanuu on välja uuristatud puutüvest, kuid sellel on sees toetavad ribid.

Kuna kohalikus mütoloogias on kilpkonnadel tähtis roll, siis on kanuul kujutatud ka kilpkonni.

600 aasta tagused kliimatingimused ja merel soodsalt puhuvad tuuled võimaldasid ette võtta pikki teekondi Ida-Polüneesiast Uus-Meremaale.

Tänapäeva tuultega ei saaks seda teekonda ette võtta, kuna tuuled oleks vastu. Ajavahemikul 800 – 1600 olid aga soodsad tuuled. Seda põhjustas fenomen keskaja kliimaanomaalia.

USA teadlane: musti auke ei pruugi olemas olla

Teadlastel on seni üsna palju kummalisi teooriaid mustade aukude kohta.

Levinud teooria kohaselt on mustad augud universumi osad, milles gravitatsioon on nii võimas, et sellest ei pääse massiga objektid enam välja, kirjutab Huffington Post.

Nüüd aga käis USA Põhja-Carolina ülikooli teadlane Laura Mersini-Houghton välja, et musti auke ei pruugi olemas olla. Teadlase sõnul näitab matemaatiline mudel ära, miks musti auke tekkida ei saa.

Mersini-Houghtoni sõnul oli tal seda avastust ka endal raske uskuda. Paljud ta kolleegid suhtuvad uude teooriasse skepsisega.

«Teadusringkondades on musti auke uuritud rohkem kui 50 aastat ning välja on pakutud erinevaid variante. Ka seda, et on mitut liiki musti auke. Nüüdne oletus on aga erinev,» teatas naine.

Ta uurimistöö kannab nime «Musta augu informatsioonikaotuse paradoks». Selle aluseks on nii Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille kohaselt mustad augud saavad tekkida kui ka kvantteooria, et mitte mingi informatsioon ei saa universumist lõplikult kaduda.

Levinud teooria kohaselt tekivad mustad augud siis, kui  massiivne surev täht kollabeerub. Väidetavalt suudab must auk neelata ainet oma ümbrusest.

Mersini-Houghtoni sõnul aga kollabeeruv täht kaotab vaid massi ning mitte mingit musta auku ei teki.

Mersini-Houghton ja ta Kanada Toronto ülikooli kolleeg Harald Pfeiffer tegid arvutimudeli, mille kohaselt «tähe kokkukukkumine on piiratud ning tähe kest plahvatab».

Teadlased lisasid, et tegelikkuses ei teki ka singulaarsust, kus aine on väga tihe ja kuum, et seal ei kehti enam tavapärased füüsikaseadused.

«Me ei tea tegelikult, kas ja kuidas mustad augud tekivad. Oletatakse, et aegruum surutakse kokku ning universumisse tekivad augud, mis neelavad kõike, kuid ei anna enam välja midagi. Kui aga singulaarsust ei ole olemas, siis oleme tagasi nullpunktis. Me ei tea tegelikult, kas musti auke on olemas või mitte,» selgitasid teadlased.

Mitmed teised teadlased on sellise mustade aukude mitte eksisteerimise spekulatsiooni vastu.

Mersini-Houghtoni sõnul on ta kolleegide kriitikale avatud.

Haridusministeerium ei nõustu Sutropi väidetega

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ei nõustu Eesti Keele Instituudi (EKI) direktori Urmas Sutropi väidetega, et instituudi teadusrahastus langeb järgmisel aastal 60 protsenti.

Reimand möönis, et EKI riigipoolne rahastamine kasvas, nagu teistelgi teadusasutustel, kuni 2008. aastani, kui algas majanduskriis. «Alates 2008. aastast on HTMi poolne EKI rahastamine olnud ligikaudu 1,3 miljoni euro ümber. HTM on järjepidevalt taotlenud üldist teaduse finantseerimise kasvu, kuid riigieelarve võimalused seavad alati omad piirid,» lausus Reimand.

«Kindlasti ei vasta tõele Urmas Sutropi väide, et Eesti Keele Instituudi teadusrahastus järgmisel aastal «langeb 60 protsenti». 60 protsendilist langust ei tule EKIs ega teaduses üldisemalt. Teaduse riigieelarveline rahastamine koosneb mitmest komponendist, millest peamised on baasfinantseerimine ning institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused.»

HTMi asekantsler lisas, et uurimistoetuste taotlusi menetlev Eesti Teadusagentuur on saatnud EKI-le eelotsuse ühe kvaliteedile mittevastava institutsionaalse uurimistoetuse taotluse mitterahuldamise kohta ning kui see jääb rahuldamata, võib EKI kogueelarve ministeeriumi hinnangul väheneda seitse kuni üheksa protsenti. «Kuid nagu öeldud, institutsionaalsed uurimistoetused on vaid üks komponent kogu riigipoolsest rahastusest. Muu riigieelarveline toetus järgmisel aastal kas suureneb või jääb samaks,» märkis ta.

Reimand tõi veel välja, et tuleval aastal suurendatakse teadusasutuste baasfinantseerimist kümne protsendi võrra ning kasvavad ka teised toetused.

Sutropi hinnangul tegeleb haridusministeerium demagoogiaga. Ta ütles, et HTM langetab uurimistoetuste mahtu 60 protsenti ja info selle eelotsuse kohta saadeti EKI-le suvel. Samuti ei ole erilist abi baasfinantseerimise kasvust. «Baasfinantseerimise maht on tänavu meil 110 000 eurot ning selle suurendamine kümme protsenti tähendab meile 11 000 lisandumist. Samas võttis ministeerium palgafondist maha 11 000 selle eest, et läksime üle riigi raamatupidamisele ja raamatupidaja koht kadus, aga tööle tuli võtta finantsjuht. Seega see on nullis.»

EKI direktori sõnul polnud probleem eelnevatel aastatel nii tõsine, kuid kevadel pöördus Eesti keelenõukogu haridusminister Jevgeni Ossinovski poole, kellelt aga vastust rahastamise probleemi kohta pole siiani saadud.

Arheoloogide arvates leidsid nad krahv Dracula vangikongi

Arheoloogide arvates avastasid nad Türgist maa-alused kongid, kus kurikuulsat Vallahhia printsi Vlad III ehk Vlad Teivastajat, hüüdnimega Dracula kinni hoiti.

Asjatundjad leidsid kongid ja salatunnelid Türgi Tokati kindlust uurides, edastab Hurriyet Daily.

Vlad III Dracula (1431 – 1476) oli Valahhia valitseja, kes oma isa tõttu sattus noorukina koos venna Raduga Türgi sultani juurde pantvangi. Valahhia valitseja Vlad Dracul kindlustas poegade abil liitu Türgiga.

Ungarlased tapsid Vladi isa ning ta pöördus 1448 Valahhiasse tagasi, kuid teda sunniti troonist loobuma. Ungarlased panid tema asemel troonile oma nukuvalitseja Vladislav II.

1456 tappis Vlad Dracula Vladislavi ning sai valitsejaks. Ta võimukants oli Dracula linnus, mis asus Argesi jõe ääres.

Tokati kindluse restaureerimine algas 2009. aastal ning nüüdseks on jõutud maa-aluste osadeni.

Paljastunud vangikongid ja tunnel tunduvad kinnitavat Dracula vangisolemise lugu.

«Salakäigud on ümber kindluse. See on väga kõnekas fakt,» sõnas arheoloog İbrahim Çetin.

Çetini sõnul hoiti Deaculat ühes nüüd leitud kongidest.

«Raske on öelda, millises kongis Draculat hoiti, kuid ühes neist hoiti,» teatas ekspert.

Eelmistel väljakaevamistel leiti  kindluse põhjaosast 100-meetrine tunnel, mida kasutasid valitseja tütred jõudmaks Rooma impeeriumi  aegsetesse termidesse.

Valahhia valitseja Vlad III sai hiljem kuulsaks kui Vlad Teivastaja, kuna ta lasi vaenlased ja sõjavangid teibasse ajada.  Juba tema elujala levisid ta kohta jutud, et tegemist on äärmiselt julma valitsejaga.

Valahhia vürstist sai inspiratsiooni ka USA kirjanik Bram Stoker, kes avaldas 1897. aastal romaani «Krahv Dracula».

Fotod: kuidas pühkida Rotermanni korstent?

Teisipäeva hommikul askeldasid kaks töömeest tõstukiga Rotermanni kvartali kõrge korstna juures.

See tekitas küsimuse, kuidas käib nii kõrge korstna pühkimine? Ilmselt tuleb ka korstnapühkija tõstukiga korstna otsa viia.

Oktoobri kalender

Oktoobris on päikest ja sinist taevast küll vähem näha, kuid siiski on ilus vaadata, kuidas sügise vihmased ja jahedad ilmad on värvinud puudel lehed kirjuks- võiks isegi arvata, et need asendavad päikest.

Siiski on mõnus, kui hommikul välja minnes näpistab külm pisut nina, tänavad on peitunud kirjude lehtede alla ning päike piilub aralt pilvede vahelt. Pargis jalutades potsatavad aeg-ajalt alla kastanimunad ning tammetõrud...

Oktoobri keskel olevat kolletamispäeva loetakse sügistööde lõpuks. Samuti tähistab see talve algust looduses.

Oktoobri kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1920x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Septembri kalender 2014

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008