Tallinnas elab naisi 44 000 võrra rohkem kui mehi

Statistika aastaraamatu «Tallinn arvudes 2014» andmete järgi elas käesoleva aasta 1. jaanuaril pealinnas 237 183 naist ja 192 716 meest, seega naisi elas siin 44 467 võrra rohkem kui mehi.

Aastaraamatust selgub, et suurim linnaosa Tallinnas on Lasnamäe, kus elab 118 211 inimest, kellest 65 407 on naised ja 52 804 mehed. Teisi rohkem kui 100 000 elanikuga linnaosasid Tallinnas ei ole.

Elanike arvult järgmine on Mustamäe, kus elab 65 866 inimest, kellest 37 452 on naised, 28 414 mehed.

Kõige väiksema elanike arvuga on Pirita linnaosa, kus elab 1. jaanuari seisuga 17 373 inimest, kellest 9178 on naised, 8195 mehed.

Kui vanuseliselt vaadata, siis kõige rohkem elab Tallinnas naisi vanuses 25-29, neid on siin 20 608. Kõige enam mehi elab pealinnas samuti vanuses 25-29 eluaastat, neid on siin 18 299.

Tänak ja Mõlder on Saksamaa MM-ralliks valmis

Reedel, 22. augustil stardib selle aasta üheksas autoralli MM-etapp Saksamaal, kus WRC 2 klassis asuvad võistlustulle ka Ott Tänak ja Raigo Mõlder.

Tegu on selle aasta esimese asfaldiralliga, mille keskus paikneb Saksamaa loodeosas, Trieris. Sõitjaid ootavad ees muutlikud ilmaolud ja väga nõudlikud katsed, kus olud muutuvad pidevalt. Laiemalt jagunevad katsed kolmeks, kitsad teed Moseli viinamarjaistanduste vahel, Saarlandi piirkonnas sõidetavad katsed ja Baumholderi militaarpiirkond, kus sõitjaid ootab ees legendaarne Panzerplatte katse. Viimast sõidetakse kahel korral laupäeval ja katse pikkuseks on 42,51 kilomeetrit.

Ott Tänak ja Raigo Mõlder stardivad Saksamaa MM-rallile Drive DMACK meeskonna Ford Fiesta R5 autoga WRC 2 arvestuses. Hooaja esimesele asfaldirallile minnakse vastu hea tundega, eelnevalt on testitud DMACK asfaldirehvi kuivemates tingimustes, esmaspäeval peetud Saksamaa ralli eelses testis sõideti ka vihmastes oludes. 

«Esmaspäevane test aitas peale kruusarallisid saada taas kätte asfalditunnetus. Saime esimest korda R5 ja DMACK rehvidega ka vihmas sõita ja nüüd oleme saanud kogeda kõiki olusid,» rääkis Tänak enne rallit.

Nagu öeldud, ootavad sõitjaid Saksamaal ees väga muutuvad olud, nii katsete kui ka ilmastiku osas, seda on kinnitanud ka eelmised aastad. «Saksamaal pole veel kuiva rallit nähtud ja ilmselt läheb see nii ka sellel aastal. Kuiv ilm sobiks meile siiski kindlasti paremini, aga sõita tuleb seal, kus vaja. Rajaga tutvumine ehk recce on tehtud, enamus katsed olid meile uued, kuna eelmisel aastal me siin ei sõitnud. Siiski usun, et tegime hea recce ja oleme võistluseks valmis. Testikatsel saame esimese aimduse, mis seisus me kiiremate WRC 2 sõitjatega oleme,» ütles Tänak, kes hoiab WRC 2 arvestuses enne Saksamaad viiendat kohta.

Saksamaa MM-ralli testikatse sõidetakse neljapäeval Eesti aja järgi kell 10.30, võistluste avamine on Trieris neljapäeval Eesti aja järgi kell 21.30. Reedel stardib esimene auto esimesele katsele kell 9.38 Eesti aja järgi.

Reedesed katsed Saksamaa MM-rallil:

09.38 SS1: Sauertal 1 14,14 

10.56 SS2: Waxweiler 1 16,40 

12.19 SS3: Moselland 1 21,02 

15.42 SS4: Sauertal 2 14,14 

17.00 SS5: Waxweiler 2 16,40 

18.23 SS6: Moselland 2 21,02

Leedu Pank laenab eurorahatähed Saksamaa keskpangalt

Leedu Pank ja Saksamaa keskpank on allkirjastanud kokkuleppe, mille alusel laenab Saksamaa keskpank Leedu Pangale 132 miljonit eurorahatähte, mis kokku kaaluvad 114 tonni.

«Me võtame need rahatähed laenuks ja kui me oleme Euroopa Keskpanga akrediteeritud trükikojas uued eurod trükkinud, siis tagastame need Saksamaa keskpangale,» ütles Leedu Panga president Vitas Vasiliauskas.

Leedu läheb eurole üle järgmise aasta 1. jaanuaril.

Raisma pääses Ungari noorteturniiril veerandfinaali

Kenneth Raisma alistas Ungaris Budaörsis toimunud noorte ITF tenniseturniiril teises ringis ungarlase Zsombor Pirosi 6:2 ja 6:0 ning pääses veerandfinaali.

Täna kohtub Raisma veerandfinaalis ungarlase Mate Valkusziga, kes võitis kuu aega tagasi U16 EMil hõbemedali.

Esimeses ringis alistas eestlane ukrainlase Vitaliy Sachko kahes setis 6:4 ja 6:4.

Paldiski tuumaobjekti hakatakse euroraha toel korrastama

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud eelnõu, millega saab Paldiski kunagise tuumaobjekti lõplikuks demonteerimiseks vajalikeks uuringuteks kasutada 2,1 miljonit eurot, teatas keskkonnaministeerium.

Reaktorisektsioonide eeluuringud on vajalikud, et alustada nende demonteerimisega aastal 2040. Praegusel hetkel on info sektsioonides olevate jäätmete kohta väga piiratud, kuna vene merelaevastiku töötajate lahkumisega viidi kaasa ka enamus teada olevast informatsioonist.

Praegune vaheladustuspaik Paldiskis on ajutine lahendus ning ei suuda mahutada lahtivõetavaid reaktorisektsioone. Eeluuringud annavad konkreetsemat infot kui palju, mis tüüpi ja millise aktiivsusega jäätmeid dekomisjoneerimise käigus tekib. See võimaldab hakata kavandama, millist tüüpi jäätmete lõppladustuspaika riik vajab.

1960. aastate algul rajatud nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskuses seisati reaktorid 1989. aastal ning tuumkütus eemaldati viis aastat hiljem. Samas jäi Eesti Vabariigile kogu vastutus endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite dekomisjoneerimise eest. Endise tuumaobjekti ohutustamisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluv AS A.L.A.R.A.

Aastatel 1995-2013 tehti Paldiskis suuremahulisi ohutustamise töid. Lammutati mittevajalikke hooneid ning ehitati rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Samuti on tagatud reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine.

Samas vajab selgitamist, missuguseid jäätmeid ja millises mahus lõpliku demonteerimise käigus tekib ning kuhu neid paigutatakse.

 

Video: kuidas koeraga kohvikus käia?

Koerasõbralikus kohvikus Komeet trehvasid chihuahuad ja nende omanikud, et Krista Laaneti juhendamisel neljajalgsetele seltsielukombeid õpetada.

Mida koeraga kohvikuskäik endast kujutab ning millega kahejalgsel seejuures arvestada tuleb, sellest rääkis Krista Laanet Tallinncityle videos!

Leedu kaubanduskokkulepped võivad olla kasulikud ka Eestile

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel võivad Leedu uued toidukaupade eksporditurud Serbias ja Liibanonis olla kasulikud ka Eestile, kuna osa Eesti toorpiima ekspordist on seni läinud Leetu.

Ministeerium ütles, et Eesti jätkab kontaktide loomist võimalike uute turgudega ja aitab ettevõtjaid eelkõige oma välisesinduste ja aukonsulite võrgustiku kaudu. Samuti on ettevõtjatele avatud EASi ekspordimeetmed.

Piimaliit on teinud ülevaate, kuhu Eesti ettevõtjatel on huvi ja võimalused oma kaupa müüa, samuti on koostatud nimekiri toodetest, mille müük tooks piimatootjatele parima hinna.

Ministeerium ütles, et enne sisuliste kokkulepeteni jõudmist ei saa nad kommenteerida, millised riigid on Eesti toodete vastu huvi üles näidanud.

Video: fänn küsis Liverpooli legendilt naljaka küsimuse

Endine Liverpooli jalgpallur Jamie Carragher, kes on küll oma profikarjääri juba lõpetanud, jagas väikestele fännidele autogramme. Järsku pöördus üks väike poiss tema poole ja uuris, kas Luis Suarez on kunagi Carragheri ka hammustanud. Selle peale pahvatas Carragher kõva häälega naerma.

RKAS: tütarettevõttelt hooldustööde tellimine ei tekita turul ebavõrdset konkurentsi

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) teatas, et ei nõustu tänases Äripäevas ilmunud väitega, mille kohaselt tütarettevõttelt hooldustööde tellimine tekitab turul ebavõrdset konkurentsi.

Aktsiaseltsi sõnul konkureerib Hooldus Pluss avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel.

Tänane Äripäev kirjutas, et RKAS hangib hooldustöid oma tütarettevõttelt Hooldus Pluss OÜ. Kuigi eraettevõtjate arvates solgib see turgu, ei näe kummagi riigifirma juht olukorras probleemi.

Kuus aastat tagasi loodud RKASi tütarettevõtte Hooldus Pluss eesmärk on pakkuda teenuseid vaid emafirmale kuuluvatele objektidele. Praegu hooldab Hooldus Pluss 46 RKASi objekti. Kuigi viimasel üheksal RKASi korraldatud hankel osales kokku kaheksa ettevõtet, on sellele vaatamata juhtumeid, kus RKAS suunab töö tütarfirmale, kirjutas Äripäev.

RKAS teatas täna, et gruppi kuuluvalt tütarettevõttelt teenuse ostmine on põhjendatud kolmel juhul. Esiteks, kui ilmneb vajadus teenindada kõrgeima turvalisuseastmega objekti. Teiseks, kui ettevõte on võimeline pakkuma turuhinna tasemel paremat kvaliteeti. Kolmandaks, kui ettevõte teeb avalikul hankel soodsaima pakkumise. Esimese ploki moodustavad kinnipidamis- ja uurimisasutused, samuti julgeolekuga seotud objektid. Teise plokki kuuluvad riigi esindusfunktsiooni täitvad hooned, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks nagu Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned.

«Valdava osa RKASi objektidest kuulub kolmandasse plokki, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel kõigi teiste turuosalistega samadel alustel. Neil konkurssidel osaledes on Hooldus Pluss hankeid vahel võitnud, vahel mitte,» selgitas aktsiaselts.

«Hooldus Plussi strateegia näeb ette üksnes RKAS kinnisvaraportfelli teenindamist ja mitte konkureerima väljapoole. RKAS vajab kasvufaasis paindlikku võimalust teenuste tagamiseks klientidele. Kehtiv riigihangete seadus näeb selleks ette sisetehingu võimaluse,» põhjendas RKAS tehinguid tütarfirmaga.

«RKASi grupi sisetehingud on väga haruldased ja suur erand. Teenuste tagamise eest vastutavad töötajad peavad valikut põhjendama ja seda kaitsma juhatuses. Aja jooksul on Hooldus Plussi poolt teenindatav portfell oluliselt vähenenud.»

RKAS kinnitas oma kommentaaris, et toimib seadusi järgiva vastutustundlikku riigiettevõttena, mida on kõik senised auditid, sealhulgas Riigikontrolli omad, ka kinnitanud.

«RKASi poolt 2008. aastal asutatud OÜ Hooldus Plussi esmane eesmärk oli hooldustegevus ettevõttest välja viimine, et oleks võimalik paremini võrrelda hooldustegevuse efektiivsust võrreldes turul pakutavaga,» seisis aktsiaseltsi kommentaaris.

Tallinn võrdleb end aastaraamatus teiste pealinnadega

Tallinna Linnakantselei avalike suhete teenistus andis välja statistika aastaraamatu «Tallinn arvudes 2014». Trükis sisaldab andmeid Tallinna juhtimise, finantsnäitajate, rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse ja keskkonna kohta.

Tallinna statistilisse aastaraamatusse on lisandunud eelnevatest põhjalikumad Tallinna asumite ja ettevõtluse arvandmed.

Kogumikus on ülevaatlikud artiklid Tallinna linnaosadest ja tallinlaste rahuloluhinnangutest linnnaelu erinevate valdkondadega võrdluses teiste Euroopa pealinnadega. Samuti on raamatus võrdlusandmed meile lähemate riikide ja ülikoolilinnade kõrghariduse kohta.

Elu-olu erinevusi ja muutusi Tallinnas aitavad hinnata 35 teemakaarti ja joonist. Ajalis-ruumiliseks võrdluseks esitatakse ka eelmise nelja aasta ning Eesti ja Harjumaa vastavad näitajad.

Trükis on mõeldud laiale kasutajaskonnale ning peaks pakkuma huvi nii riigi- ja omavalitsusametnikule, ettevõtjale, ajakirjanikule, teadustöötajale, õpetajale kui ka (üli)õpilasele. Trükist jagatakse ministeeriumidele, ametitele, inspektsioonidele, saatkondadele ja esindustele, õppe- ja teadusasutustele, raamatukogudele ning Tallinna ja Harjumaaga seotud asutustele ja liitudele.

Trükiväljaanne on eesti- ja ingliskeelne. Tallinna veebilehel on «Tallinn arvudes 2014» eesti/inglise keeles saadaval pdf- ja xlsx-formaadis ning vene/inglise keeles „Таллинн в цифрах 2014“ xlsx-formaadis.

Manchester City pikendas väravakütiga lepingut

Manchester City jalgpalliklubi teatas, et sõlmis ründaja Edin Džekoga uue nelja aasta pikkuse lepingu.

«Ma olen Manchester City’s väga õnnelik – see on minu teine kodu,» teatas Džeko Manchester City koduleheküljel. «Seetõttu oli ka otsust pikemaks siia klubisse jääda üsna lihtne vastu võtta,» lisas ta.

«Ma teadsin juba kohe alguses, et ma tahan siia klubisse pikemaks jääda, sest ma ei tea ühtegi paremat kohta,» kirjutas jalgpallur.

Džeko liitus Manchester City klubiga 2011. aastal. Manchester City särgis on ta maha pidanud 109 kohtumist, kus ta on löönud 46 väravat.

Spioonifotod: tänavalegaalne Lotus S Cup R?

Spioonifotograafid tabasid Nürburgringilt testimast uue Elise S Cup R-i prototüübi, vahendab Whatcar?. Vaata rohkem pilte siit.

Esmapilgul tundub tegu olevat ringrajale mõeldud Elise S Cup R-iga, kuid lähemalt vaadates on näha, et autol puuduvad välised massilüliti ja kustustussüsteemi lüliti. Kas tegu võib olla tänavalegaalse versiooniga? Või on tegu mõne uue versiooniga?

Kõik võib saada selgeks juba oktoobris toimuval Pariisi autonäitusel.

Prantsusmaa hülgas otsustavalt euroala rahanduspoliitika

Prantsusmaa sotsialistist riigipea Francois Hollande andis eile teada, et euroala poolt Pariisile pealesurutud eelarvereeglid välistavad majanduskasvu.

Valitsusametnike sõnutsi loobub Prantsusmaa tänavuste riigieelarve-eesmärkide täitmisest – et mitte ajada majandusasju veelgi hullemaks.

Mitte piirdudes Prantsusmaa olukorra analüüsiga, kutsus Hollande Euroopa Liidu liidreid üles seadma kasvu prioriteediks. «Diagnoos on selge,» vahendab New York Times Hollande’i poolt eile Le Monde’ile lausutud sõnu. «Viimaste aastate kasinuspoliitika tõttu on terves Euroopas probleem nõudluse ning kasvutempoga.»

Hollande kutsus eile kokku oma kabineti ning kuulutas välja värsked stiimulid majanduskasvu tekitamiseks. «Meil tuleb minna kiiremini ja kaugemale,» ütles Hollande. «Ma tahan kiirendada reforme ning võimendada kasvu nii kiiresti kui võimalik.»

Hollande’i eilsed kommentaarid on teravas kontrastis tema suust vaid kuu aega tagasi kõlanud väidetega, nagu oleks Prantsuse majandus taastumas.

Vändra mehed said Astanas kokku

«Töökoht on töökoht, minu jaoks ei muutu midagi sellest, kui Rein Taaramäe meie tiimi tuleb,» sõnas laupäeval Astana ühe liidrina Hispaania velotuuri alustav Tanel Kangert. «Samas on tore oma küla mehega ühes meeskonnas olla. Meie võistlusprogramm ei pruugi kattuda ja pole kindel, kas meid alati samasse hotellituppa elamagi paigutatakse.»

Kangerti arvates on Astanaga liitumine Taaramäe karjääri murdepunkt – kas tee keerab mäkke või jätkub mööda siledat maad. «Näis, kuidas läheb. Tal on tarvis jõud ja kogu füüsis korda saada. Astanas on piisavalt võimalusi arenguks, kuid ka ise peab tegija olema – nii treeningutel kui võistlustel. Kõike sulle ette ei öelda. Küll aga pole Astana õhkkond nii vaba kui Taaramäe endises klubis, Cofidises. Ülesanded on paigas, võidusõit märksa enam struktureeritud.»

Nii Kangert kui Taaramäe on sama sünniaasta poisid, üles kasvanud ja sõidumeheks sirgunud üheskoos Vändras. 2007. aastal siirdusid mõlemad profiks, Taaramäe Cofidisesse, Kangert klubisse Ag2r. Astanas said vändrakad taas kokku.

 

Ivanov pääses Moskvas veerandfinaali

Eesti teine reket Vladimir Ivanov (ATP 498) alistas Moskvas 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF turniiril teises ringis Jevgeni Jelistratovi (ATP 1107.) 7:6, 6:7 ja 6:2 ning pääses veerandfinaali.

Ivanov lõi kohtumises Jelistratovi vastu kolm ässa ja tegi kuus topeltviga. Jelistratov lõi seevastu neli ässa ja tegi kaks topeltviga. Ivanov murdis viis vastase servigeimi, Jelistratov murdis kolm eestlase pallingut.

Täna kohtub Ivanov veerandfinaalis venelase Andrei Leviniga (ATP 1570.).

Paarismängus on Ivanov koos venelase Jan Sabaniniga esimesena asetatud ning nad on jõudnud kahe võiduga poolfinaali.

Kiire internet muutis maal maastikupilti

Kui liikuda Ülenurmelt Haaslavale ning sealt edasi Võnnu poole, on tee äärest kadunud telefonipostid, vana sideliini asemel on seal nüüd maas maale kiire interneti toov valguskaabel.

Tõrvandist läbi Roiu ja Võnnu Põlvamaale Ahjani maasse saanud valguskaabel ning sealt edasi praegu veel paigaldatav Veriorale kulgev kokku ligi saja kilomeetri pikkune valguskaabel on osa Eesti lairibaarenduse sihtasutuse (ELASA) EstWini põhivõrgust, mis loob maakohtades juurdepääsu kiirele internetiühendusele.

«Meie vallas on kaabel juba maas,» ütles Haaslava vallavanem Priit Lomp. «Esialgu saavad kiire interneti vaid valla asutused, näiteks kool, lasteaed ja raamatukogud, korter- ja muid elumaju sellega ei liideta.»

Ta selgitas, et ELASA ise ei paku internetiteenuseid ega vii kiiret internetti iga majani. «Nende ülesanne on põhivõrk välja ehitada nii, et projekti lõppedes oleksid kõik asulad sellega ühendatud ning enamik maju oleks sellest kuni pooleteise kilomeetri kaugusel,» rääkis vallavanem. «Põhivõrgust edasi loovad juurdepääsuühendusi ehk toovad interneti koju kätte internetiteenuse pakkujad kas õhu või kaabli kaudu.»

Tõrvandi-Roiu-Võnnu-Ahja valguskaabli (koos harudega 52 kilomeetrit) ehk projekti ELA 067 kallal on tööd lõpetatud, Põlvamaalt Ahjalt läbi Mooste Veriorale kulgeva valguskaabli (projekt ELA 068, koos harudega 51 kilomeetrit) juures käib veel ehitus, teatas Eesti lairibaarenduse sihtasutuse juhataja Olav Harjo.

ELA 067 kogumaksumus on 532 458, millest 452 589 eurot ja 30 senti on ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu tulev Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus. Ligi 79 870 eurot panustab ELASA.

ELA 068 projekti kogumaksumus on 554 568, millest 471 382 eurot ja 80 senti tuleb Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja ülejäänu ELASA-lt.

«Mõlemad objektid saavad valmis sellel aastal,» ütles Olav Harjo. «Kuid nende objektidega ei lõpe meie arendused Tartumaal. Seal on veel palju kohti, kuhu on vaja kiire internet viia. Kuhu hakatakse kiire interneti põhiühendust rajama järgmisel aastal, selgub sügisel. Praegu teeme selleks ettevalmistustöid.»

Leedu tööstused vintsutavad Eesti piimatootjaid

Kuigi Leedu piimatööstused on nii Eesti kui ka Läti piimatootjatega ühepoolselt lepinguid üles öelnud, ei näe meie piimatootjad suuremaks mureks põhjust, kirjutab Äripäev.

«Ühtegi koormat piima pole sõnnikusse kallama pidanud,» ütles TÜ Epiko juhatuse liige ­Üllas Hunt alustuseks küsimuse peale, kas ka meie piimatootjatega on Leedu tööstused lepingud üles öelnud.

Hunt lausus, et ka üks Leedu tehas lõpetas nendega lepingu ühepoolselt ära, tuues põhjuseks force majeure’i. Sama juhtus mõne aja eest ka ühe Läti suurema piimatootjaga, kellega Leedu piimatööstus Wall Street Journali andmeil ühepoolselt lepingu lõpetas.

«Õigusbürood andsid sellisele asjale hävitava hinnangu. Selline asi pole relevantne,» pahandas Hunt. Ta lisas, et Eesti poole pealt pole selliseid käike tehtud.

Loe pikemalt Äripäevast.

70 000 auto transiit võib sattuda löögi alla

Venemaa võib lisaks lääne toidukaubale panna impordikeelu alla USAs ja ELis toodetud sõiduautod. Eestis seaks see löögi alla 70 000 auto aastase transiidi Venemaale, kirjutab Äripäev.

Venemaa majanduslehe Vedomosti teatel võib Venemaa lääneriikide sanktsioonide vastumeetmena keelustada USAs ja Euroopa Liidus toodetud autode impordi, kui lääs peaks karmistama oma sanktsioone Venemaa suhtes. Konkreetseid ettevalmistusi impordikeelu jõustamiseks ei ole siiski veel tehtud.

Uute autode logistikaga tegeleva ASi Assistori juhatuse liikme Tanel Mõistuse hinnangul läheb Eesti kaudu Venemaale 70 000–80 000 sõiduautot aastas, mis ületab mitu korda siinset uute autode turgu.

Loe pikemalt Äripäevast.

Neli Narva tööstusettevõtet külmutasid Ukraina kriisi tõttu investeerimisplaanid

Neli Vene kapitalil põhinevat tootmisettevõtet, mis kavatsevad Narva logistika- ja tööstuspargis toodetut Venemaale tarnida, on oma investeerimisplaanid Ukraina kriisiga seotud arengute tõttu mitmeks kuuks peatanud, vahendab ERR uudisteportaal ERRi raadiouudiseid.

Ettevõtted kavatsesid luua kokku umbes 80 töökohta. Investeerimisplaanid on edasi lükatud novembrikuusse.

Ida-Viru tööstusalade arendamise sihtasutuse juhataja Teet Kuusmiku sõnul on investeerimisplaanide edasi lükkamise põhjus kartus uute sanktsioonide ees.

November on seatud järgmiseks kontrollajaks.

«See on selline mõistlik aeg, kus on näha, mis lähikuud toovad ja kuidas Ukraina kriisist tulenevad Euroopa Liidu ja Venemaa majandussuhted eskaleeruvad,» ütles Kuusmik.

 

Täna: Rasmus Mägi võtab Teemantliigal mõõtu maailma teravaima tipuga

Täna toimuval Stockholmi Teemantliiga etapil läheb 400 m tõkkejooksus starti ka värske EMi hõbedamees Rasmus Mägi, kes saab mõõtu võtta tänavuse hooaja kõige kiiremate meestega. Eesti aja järgi algab jooks kell 21.03.

Mägi hoiab 48,54ga maailma edetabelis viiendat kohta, kuid Stockholmis on stardis kõik eespool olevad jooksjad: Javier Culson (Puerto Rico, hooaja tippmark 48,03), Michael Tinsley (USA, 48,25), Cornel Frederiks (Lõuna-Aafrika Vabariik, 48,42) ja Roxroy Cato (Jamaica, 48,48).

Parima isikliku rekordiga on stardis ala elav legend Felix Sanchez, kes on omal ajal läbinud tõketega staadioniringi 47,25ga, kuid sellel hooajal on 36-aastane mees parimal juhul näidanud aega 48,91. Sancheze puhul on tegemist kahekordse olümpiavõitja (2004 ja 2012) ja kahekordse maailmameistriga (2001 ja 2003).

Autsaiderina pääseb Stockholmis rajale kohalik jooksja Petter Olson, kelle iskilik rekord on 51,27.

Tänase jooksu koosseis:

  1. rada: Petter Olson (Rootsi; isiklik rekord (PB) 51,27; hooaja tippmark (SB) 51,81)
  2. rada: Felix Sanchez (Dominikaani Vabariik; PB 47,25; SB 48,91)
  3. rada: Rasmus Mägi (Eesti; PB 48,54; SB 48,54)
  4. rada: Javier Culson (Puerto Rico; PB 47,72; SB 48,42)
  5. rada: Cornel Fredericks (Lõuna-Aafrika Vabariik; PB 48,14; SB 48,42)
  6. rada: Michael Tinsley (USA; PB 47,70; SB 48,25)
  7. rada: Jehue Gordon (Trinidad ja Tobago; PB 47,69; SB 48,75)
  8. rada: Roxroy Cato (Jamaica; PB 48,48; SB 48,48)

Euroopa Komisjon teeb LNG-terminali kohta otsuse septembris

Otsuse, kas 300–500 miljonit eurot maksev veeldatud maagaasi ehk LNG terminal kerkib Euroopa abiraha toel Paldiskisse või hoopis Soomes seni välja valimata kohale, peab kahe nädalaga langetama Euroopa Komisjoni energiadirektoraat.

«Terminali rajamine võib teatud tingimustel isegi eelseisvasse rahastamisvooru jõuda, sest esitasime koos Gasumiga ühised ettepanekud Euroopa Komisjoniga varem kokku lepitud ajagraafiku kohaselt,» ütles Alexela Energia juht Marti Hääl. «Pakkusime mitu lahendusvarianti, mida ma konfidentsiaalsusnõude tõttu avaldada ei saa. Komisjon peab nüüd ise otsustama, milline lahendus on neile kõige vastuvõetavam, ning seejärel arutama oma otsust ka Eesti ja Soome valitsusega.»

Soomlased viivitavad

Peamiselt võib rääkida kolmest lahendusest. Terminali ehitamine võib alata juba 2015. aasta alguses ja valmida 2018. aastal, kui komisjon eelistab Alexela projekti, mille kõik ettevalmistustööd on juba tehtud.

Kui võitjaks osutub Gasum, siis soomlased alles alustavad tõenäoliselt kolm aastat vältavaid uuringuid sobiva asukoha leidmiseks. Gazpromi valvsa silma all tegutsev Gasum võib terminali valmis ehitada kõige varem 2021. aastaks. Kõne alla võib tulla ka lahendus, millega rajatakse samal ajal eri suurusega terminal nii Eestisse kui ka Soome.

Soomlaste aegluse taga võib peituda soov turu avanemisega viivitada, sest neid seovad Gazpromiga pikaajalised lepingud.

«Soomlased on seni keskendunud oma erinevate väikeste LNG-terminalide arendustele, Botnia lahe ääres ning Soome lahe kaldal on terminaliarendused väga algstaadiumis, võrreldavad vast sellega, kus olime Paldiski osas kolm aastat või rohkemgi tagasi,» rääkis Hääl.

Gaasitorustik merepõhja

Esmaspäeval kohtusid Brüsselis energiadirektoraadi esindajatega nii LNG-terminali rajajad kui ka Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrkusid ühendava gaasitorustiku Balticconnector kavandajad. Gazpromi suurosalusega EG Võrguteenus ja Gasum esitasid Euroopa Komisjonile taotluse toetuse saamiseks, et uurida Balticconnectori rajamise võimalusi. Toru ehitamine võiks alata 2017. aasta rahastamisvooru toetusrahaga.

«Kõige aeganõudvam on merealuse ehitusgeoloogia uuringu läbiviimine, mis võib kesta kuni kaks aastat,» rääkis Balticconnectori Eesti-poolne projektijuht Priit Heinla. «Eesmärk on kindlaks teha merepõhja geoloogiline struktuur ja profiil.»

Ligi 80 kilomeetri pikkune ja 100 miljonit eurot maksev Balticconnector võimaldab Soome ja Baltimaade ainsal maagaasiga varustajal Gazpromil oma äri senisest efektiivsemalt korraldada, sest loob ühenduse Läti maa-aluste gaasihoidlate ning Baltimaade turuga ligikaudu sama suure Soome turu vahel.

Kolm vääramatut põhitõde maakivimüüri ehitamisest

Üks OÜ Eesti Kivi omanikest Priit Raudkivi ütleb, et nii maakivimüüri renoveerimisel kui ka selle täielikul uuesti ehitamisel on kolm rusikareeglit, millest kinni pidada.

«Need reeglid on kivide pesemine, kokkusobitamine ja vuukimine. Kõige tähtsam neist on pesemine. Kivid peavad olema puhtad, muidu ei ole kogu tööl ei nägu ega tegu. Üldpilt oleks inetu – kivid jäävad valgeks või jääb juurde hallikas toon,» tõi ta näiteks.

Kivide pesemine peab toimuma käsikäes müüri ehitamisega, see tähendab, et nende pesu ei tohi jääda hilja peale.

Kivide sobitamine müüri võib müüriehituse asjus võhikule näida otsekui pusle kokkupanek. Tegelikkuses see umbes nii ongi, sest ühtegi kivi ei lõigata müüri jaoks sobivaks ehitusobjektil.

«Vanem ja traditsioonilisem ehitusvorm on sättida suured kivid müüri, täita nende vahed seguga ja müüri välispinnal laiemad vuugikohad väiksemate kividega täis toppida. Nii jääb väljast mulje, nagu kive oleks väga hoolikalt oma kohale valitud,» rääkis ta.

Veelgi täpsem kokkusobitamine on sellise müüri ehitamisel, kus kivid laotakse ilma kilde ehk pisemaid kive kasutamata. Selline müüriehitamine eeldab ka teatud ruumitaju olemasolu ehk selget plaani, millise kujuga kivi millisesse müüriosasse sobitub.

Vuukimine, mis on kolmas oluline osa müüri ehitamises, eeldab seda, et sideainega ei koonerdataks. Kogu müürisisene tühi ruum peab olema täidetud seguga. Kivid ei tohi omavahel kokku puutuda, segu ei tohi olla puudulikult valatud.

Sünnitusõde: rasedad peaksid interneti kasutamist piirama

Lapseootel emad peaksid hoiduma raseduse kohta internetist lugemisest, hoiatab sünnitusõde, kelle hinnangul on rasedate seas just tänu online-materjalidele viimastel aastatel sagenenud ärevushood ja teised vaimse tervisega seotud probleemid.

 

Ärevushood lapseootel emade seas, kes kardavad sünnitada, on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, räägivad Soome sünnitushaigla töötajad Yle uudistele.

Kajaani sünnitushaigla töötajate sõnul on just noored emad need, kes üha sagedamini kannatavad paanikahäirete ja depressiooni all.

Õde Marja Karppinen märkis, et süüd tasub ses näha üldises sotsiaalses olukorras, üksinduses, ka selles, et emad on sageli tuleviku suhtes ebakindlad. Tema sõnul on aga suurimaks probleemiks internetis saadaoleva väära info kogus, mis toidab veel eriti hirmu vanemaks saamise ees.

«See tekitab pingeid või hirmutab, kui naine loeb sellest, kui õudne kogemus on sünnitamine,» ütleb ta.

Karppinen usub, et tänapäeva emad kannatavad sotsiaalse surve all nii enne kui ka pärast sünnitust.

«Paljude emade peas mõlguvad kõiksugu mõtted alustades sellest, kas Kajaani on piisavalt hea elukeskkond, kus last kasvatada, kas seal on ka töökohti ja kortereid, aga mõttesse tulevad ka suuremad küsimused nagu – «Kas ma ikka saan hakkama lapse ilmaletoomisega? Kas sellel kõigel on üldse tulevikku ja mõtet»,» rääkis Karppinen.

«Kui emal on teine või kolmas rasedus, siis ärevus aina kasvab. Teadmine suurendab valu. Minu arvates on emad üldjuhul siiski positiivsed ja usaldavad arste,» lisas ta.

Ämmaemandad teevad väga suurt tööd lapseootel naistega, et nende hirme vähendada. Karppineni sõnul on parim tulemus see, et enamik naisi siiski sünnitab lõpuks vaginaalselt, kuigi plaanis algselt keisrilõiget.

«Downi sündroomi avastamine on samuti üks teema, mis lisab ärevusele hoogu. Inimesed sageli mõtlevad, mis juhtub siis, kui minuni jõuavad halvad uudised. Paljud ei tahagi seetõttu vajalikke teste teha, mis sündroomi diagnoosiksid,» toob Karppinen näiteks.

Klassikalised restoranid võitlevad püsimajäämise nimel

Eestis, eriti Tallinnas, luuakse järjest uusi trendikaid restorane, samal ajal kui klassikalised fine-dining-restoranid (st tippklassi omad) peavad ellujäämise nimel kõvasti vaeva nägema ja oma väärtusi ümber hindama.

Tallinna vanalinnas asuv Dominic on klassikaline prantsuspärane restoran, pakkudes pika ajalooga hoones valgete laudlinade taga hirvekarreed, lihaveise sisefileed hanemaksaga või vasikapõske. Restoran on pidevalt inimesi täis ja kolmapäevast laupäevani üldjuhul ette teatamata lauda ei saa.

Kuigi Dominici peasommeljee Imre Uussaare kinnitusel läheb neil väga hästi ja külastajatega pole mingit probleemi, on ka populaarne restoran napilt kasumis, kuna investeeringud ja jooksvad kulud on suured.

Seda, et tipprestoranid pole ratsionaalsed, on öelnud mitmed restoranipidajad. Nii pidi mullu sügisel uksed sulgema gurmeerestoran Egoist, mille omaniku Dimitri Demjanovi pika ajalooga restoran Gloria on samuti kahjumis. Sageli käib tipprestoranide tegevus vaid selle nimel, et mitte liiga sügavasse kahjumisse langeda ning jätkata ots otsaga kokku tulles kvaliteetse kokakunstiga.

Porto ja Zenit astusid sammu grupifaasile lähemale

Eile õhtul peeti jalgpalli Meistrite liiga eelringi play-offides viis kohtumist, kust võidukalt väljusid Lille'i jalgpalliklubi 1:0 alistanud Porto ning Liege'i Standardit 1:0 võitnud Peterburi Zenit.

Porto ja Lille’i jalgpalliklubide vahelises kohtumises viis 61. mänguminutil Mehhiko koondise poolkaitsja Hector Herrera Porto mängu juhtima.

Peterburi Zeniti ja Standard Liege’i vahelises mängus lõi 16. minutil Oleg Šatov värava, mis tõi Venemaa klubile võidu.

Samuti kohtusid omavahel Maribori ja Glasgow Celticu jalgpalliklubid, kes mängisid 1:1 viiki. Kuuendal minutil viis Callum McGregor Celticu mängu juhtima, kuid 14. minutil viigistas Damjan Bohar kohtumise.

Viigiga pidid leppima ka Aalbrog ja Nokosia Apoel, kui 16. mänguminutil viis Nikolaj Thomsen Aalborgi mängu juhtima ning 54. minutil suutis Vinicius kohtumise 1:1 viigistada.

Sama tulemusega lõppes ka Bratislava Slovani ja Borissovi Bate vaheline kohtumine, kui 44. minutil Tomáš Jablonský Slovana väravavõrku sahistas ning Robert Vittek 80. minutil mängu 1:1 viigistas.

Mängude korduskohtumised peetakse teisipäeval ning nende võitjad pääsevad Meistrite liiga alagrupiturniirile.

Taaramäe läheb Astanasse endist hiilgust taastama

Rein Taaramäe sõidab järgmisel aastal võidu ühes maailma tugevamas, kui mitte tugevaimas rattatiimis – Astanas. Koos teise Vändra mehe Tanel Kangertiga. Leping on aastane ja selle ajaga peab selgeks saama, kas Taaramäe tee viib tagasi tippu. Kui viib, saab temast järgmisel sügisel jalgratturite turu kuumim kaup. «Ootan põnevusega uut hooaega. Teistsugune tiim, teised sõidud, uus varustus ja teine taktika. Lahe!» kommenteeris Taaramäe üleminekut Astanasse.

Astanast kui Taaramäe tulevasest leivaisast hakati sahistama kohe pärast seda, kui Cofidis oli teatanud, et lõpetab eestlasega koostöö. Ekspertide arvates olnuks briljantselt toimiv Astana, kus on head treenerid ning kord majas, Taaramäele parim variant orust taas künkale päevavalgusse tõusta.

«Mul oli ka teiste meeskondadega läbirääkimisi, kuid Astana boss Aleksander Vinokurov usaldas mind ja tegi parima pakkumise. Pikalt ei mõelnud. Tore seegi, et Kangert on meeskonnas ees, saab temaga jälle üheskoos võidu sõita,» selgitas Taaramäe Postimehele.

Astanal oli Taaramäe sõnul plusse veelgi, näiteks maailma parim varustus – rattad ja muu –, mida ei saa alahinnata. «Nüüd pole muud, kui ise mees olla ja näidata, milleks võimeline olen.»

Vinokurovil on hea nina leidmaks tugevaid rattureid, kelle karjäär langusse läinud ning keda võiks taas tippu aidata. Kangerti – tiimi praeguse staari – noppis Astana näiteks üles suisa amatöörklubist. Meeskonna spordidirektor Jaan Kirsipuu kinnitas, et tema kätt mängus polnud. «Minult lihtsalt uuriti, millised võiksid olla Taaramäe probleemid. Selgitasin ja oletasin, mis võib juhtuda, kui ta Astanasse tuleb.»

Ja mis võib juhtuda?

Kirsipuu: «Usun, et Taaramäe teeb üle kolme aasta parima hooaja. Mitte ehk tulemuste mõttes, sest Astanas ta suurtel tuuridel liidrirolli täita ei saa, kuid tase tõuseb kindlasti.»

«Oleme õnnelikud, et saime sõlmida Taaramäega lepingu,» sõnas Vinokurov ametlikus teates. «Eestlasest mägironija on meile kõvaks täienduseks ning loodetavasti leiab ta Astanas koha ja saab oma tugevust näidata, aidates mägedes sarnaselt kaasmaalase Tanel Kangertiga nii Vincenzo Nibalit kui ka Fabio Arut.»

Pole mingit probleemi liidreid aidata, mitte aga ise liider olla, kinnitas Taaramäe. «Tõmban pea lenkstangi vahele ja rügan teiste heaks himuga. Olen seda varemgi teinud ja edukalt. Siiamaani meenutatakse, kuidas uhasin 150 kilomeetrit, et David Moncoutie enda tuules võidule vedada.»

Ent kas pole hirmu, et äkki viskab ühel hetkel üle ning Taaramäe teatab suurele staarile Vincenzo Nibalile, kui too sel päeval ei jõua sõita: vaata ise, kuidas hakkama saad, mina lähen ja panen.

Taaramäe lasi valla naeru: «Astanas on säärane stsenaarium välistatud. Isegi säärasel mõttel pole ruumi. Samas olen veendunud, et saan ka oma võimalused. Nibali ei ole terve hooaja tippvormis. Ja siis ma tean, et kui abi vajan, aitab mind maailma parim tiim.»   

Astanas on head treenerid, kes tahavad ja oskavad nõu anda, ent Taaramäe pole kindel, kuivõrd ta nende teadmisi kasutab. «Vaatame. Laagrites kindlasti, kuid mul on plaan isiklik treener leida.»

Taaramäe kinnitas, et liigub vaikselt ülesmäge. «Vaimseid probleeme, nagu mõni, kes mind väga hästi ei tunne, on arvanud, mul pole. Absoluutselt mitte! Olen optimistlik ja naudin rattasõitu. Ka terviseprobleemidest olen jagu saanud. Vaatasime siin mänedžeriga, et kõigil rattureil, kes mononukleoosi põdenud, läheb endisele tasemele tõusmiseks poolteist aastat. Läheb mulgi. Muide, olgu kõigile õpetuseks, et mononukleoosi puhul tuleb kaheks kuuks aeg maha võtta. Mina ei võtnud ja vajusin sügavamale auku.»

Niisiis aasta Astanas ja siis taas turule, loodetavasti kuumima kaubana?

Taaramäe: «Ma ei mõtle nii kaugele, vaid järgmisele hooajale. Olen põnevil. Kui kuum kaup minust saab, näitab aeg.»

Eile, mitmepäevasõidu Tour du Limousin teisel etapil, ründas Taaramäe lõputõusul, kuid pidi kaks meest napilt mööda lubama. Kokkuvõttes on ta kuues ning lubab täna teha kõik, et velotuur ära võita.

Hollandi koondislane liitus Napoliga

Napoli jalgpalliklubi teatas, et nende klubiga liitub Hollandi jalgpallikoondise poolkaitsja ja eelmisel kahel hooajal Swanseas laenul olnud Jonathan De Guzman.

«Mul on väga hea meel, et ma sain Napoliga ühineda,» ütles De Guzman. «Ma ei jõua ära oodata, millal ma alustada saan,» lisas ta.

Lepingu täpsemad detailid selguvad siis, kui Hollandi koondislane on meditsiinilise testi edukalt läbinud.

Villarrealile kuulunud De Guzman on 26-aastasena esindanud juba mitut erinevat klubi. Ta alustas oma karjääri Feyenoordis ning mängis seejärel Mallorca, Villarreali ja Swansea eest. De Guzman on Swensea särgis maha pidanud 71 kohtumist, kus ta on löönud üheksa väravat. Hollandi koondisega liitus ta 2013. aastal ning ühtlasi esindas ta ka tänavusel jalgpalli MMil oma rahvuskoondist.

Kullas võidutses TOP200 motokrossi karikasarja Türi etapil

Kihli motokeskuses sõideti märgades ja mudastes tingimustes legendaarne «Türi raadiomast» motokross, mille raames peeti ka Eesti TOP200 karikasarja viies ja Honda Racing Motokrossi karikasarja kuues etapp, kuhu olid kaarte segama tulnud ka selle aasta Eesti rahvuskoondisse valitud Gert Krestinov ja Harri Kullas.

Kõige kiirem MX A klassi kvalifikatsioon näitas, et võidule heitlevad peamiselt Team Estonia sõitjad, kui Kullas (Mägi Racing) sõitis välja kiireima ringiaja, millele Krestinovi (Motoextreme) oma jäi alla 0,2 sekundit. Vigastuse pausilt naasnud Indrek Mägi (Mägi Racing) aeg oli kolmas, tema jäi Kullase ajast aga juba 1,5 sekundit.

Esimeses sõidus haaras liidrikoha Krestinov, keda jälitasid Kullas, Mägi, samuti vigastuse pausilt tulnud Karel Kutsar (Tartu MKK) ja sarja eelmise aasta võitja Heido Havam (KTM, KTM Racing Team). Krestinov tegi paar ringi enne lõppu sõiduvea ja suretas tsikli välja ning Kullas pääses mööda ja võttis 1,7 sekundilise eduga koondisekaaslase ees sõiduvõidu. Mägi sõitis turvalises üksinduses kolmandal kohal enamus sõidust ja kaotas Kullasele lõpuks 23,1 sekundiga.

Teises sõidus asus võistlejaterivi etteotsa Kullas, keda jälitas terve sõidu Krestinov, kuid Kullas suutis oma liidrikohta hoida ja edestas Krestinovit lõpus 2,3 sekundiga. Mägi sõit oli sama huvitav, nagu esimene ja lõpetas sõidu kolmandana, jäädes Kullasest 24,7 sekundit ning edestades neljandaks tulnud Havamit ühe minuti ja 14 sekundiga.

Kahe sõidu kokkuvõttes moodustasid esikolmiku seega 300 punktiga Kullas, 298 punktiga Krestinov  ja 296 punktiga Mägi.

Lusbo jätkab sarjas esimesena ja tal on nüüd koos 1478 punkti, Havam (1467 punkti) tõusis teiseks ja Türil kaheksas olnud Jüri Triisa (Honda, RedMoto Honda Racing) langes kolmandaks, tema jääb Havamist maha seitsme punktiga.

Kiiruselt järgmises MX B klassis sai kahe sõidu kokkuvõttes esikoha Kevin Didvig (Honda, RedMoto Honda Racing), kes võitis avasõidu ja oli teises teine. Teise koha sai esimese sõidu kolmas ja teise võitja Asko Lihtsa (Türi AMK) ning kolmanda Reio Engman (Yamaha, Lääne MK), tema oli sõitudes vastavalt teine ja kolmas. Hästi esines ka vanameister Andres Krestinov (Kawasaki, Motoextreme), kes platseerus päeva lõpuks viiendale kohale.

MX C klassis oli parim avasõidus teise koha saanud, kuid viimase võitnud Sander Luik (Yamaha, Pärnu MC). Nii sõitudes, kui ka kokkuvõttes tuli teiseks Renno Ruubel (Honda, RedMoto Honda Racing) ja kolmanda koha saavutas mõneti üllatuslikult Margus Beilmann (KTM, KTM Racing Team), kes lõpetas sõidud seitsmenda ja viiendana.

Günther Põllumäe (KTM, Tihemetsa MK) osutus parimaks MX D klassis võites mõlemad sõidud. Teise koha sai esimese sõidu teisena ja viimase viiendana lõpetanud Rando Kruuse (Kawasaki, Saku MK). Eesti suusahüppekuulsus Kaarel Nurmsalu (KTM, AYR Racing Team) oli sõitudes neljas, kuid kokkuvõttes kuulus talle kolmas koht avasõidus kuuenda ja teises kolmanda koha saanud Gert Krestinovi onu Indreku (KTM, Motoextreme) ees.

MX E klassis võidutses mõlemas sõidus, nagu ka eelmisel etapil Räpinas, Meelis Merila (Honda, Viljandi VMK). Teise koha sai sõidud kolmandana lõpetanud Martin Reimann (Kawasaki, MK Rutskavennad) ja kolmanda Keijo Kaun (Kawasaki, Mägi Racing), tema oli avasõidus kaheksas ja viimases Merila järel teine. Räpina etapil kõrge kolmanda koha saanud Kadri Ehamäe (Yamaha, Pärnu MC) saavutas Türil 24 osaleja hulgas kokkuvõttes kuuenda koha, teistest vapratest naissõitjatest olid veel Kristiina Raba (Kawasaki, Viljandi VMK) üheksas, Johanna Saareke 11., Merilin Lehe (mõlemad Yamaha, Pärnu MC) 12., Kris Jalas (TM, Sõmerpalu MK) 13. ja Birgit Lippmaa (Honda, Pärnu MC) 18. kohal.

85cc klassis sõideti kohalikule karikale ning seal jagasid võidud ja teised koha Henry Vesilind (KTM, AYR Racing Team) ja Andreas Hiiemägi (Husqvarna, Kose AMK). Kui avasõidu võitis Vesilind Hiiemäe ees, siis teises sõidus oli järjekord vastupidine ja selle tulemusena kuulus ka kokkuvõttes esikoht Hiiemäele. Vesilind oli teine ja kummaski sõidus kolmandana lõpetanud Robert Saun (KTM, Motoextreme) kolmas.

Traditsioonilise meeskondliku mehe kõrguse Raadiomasti rändkarika viis oma koduklubisse klaaskappi tänavu Motoextreme meeskond koosseisus Andres, Indrek ja Gert Krestinov, Kert Põldveer ja Andreas Hiiemägi.

TOP200 sarja kuues ja ühtlasi ka viimane etapp sõidetakse 13. septembril Aravete krossirajal. Krestinov lendab nüüd Inglismaale, kus eeloleval nädalavahetusel toimub MX Nationals sarja järjekordne etapp. Kullas, Tanel Leok ja teised Eesti kiiremad kihutavad aga samal ajal Tartu külje all asuvas Lange motokeskuses Tridens Eesti meistrivõistluste kolmandal etapil. 

Võit tõstaks Tänaku MMil oma klassi liidriks

Autoralli MM-sarjas WRC 2 arvestuses 5. kohal asuv Ott Tänak võib homme algava Saksamaa ralli järel tõusta võistlussarja liidriks – selleks peab ta pühapäevani kestva kihutamise võitma. Võit oleks ühtlasi ka ainus variant, mis jätaks Tänakule mingigi võimaluse heidelda esikoha eest sarja hooaja kokkuvõttes.

Koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga sõitval Tänakul on enne Saksamaa rallit 60 punkti. Liidrikohta hoidval itaallasel Lorenzo Bertellil on punkte 81. Saksamaal on Bertelli küll stardis, kuid oma punktiarvestusse minevate võistluste hulka pole ta seda rallit registreerinud. Teist kohta hoidev ukrainlane Juri Protassov sõidab Saksamaal M-Spordi värvides WRC arvestuses, samuti Tänaku ette mahtuvad Karl Kruuda ja Jari Ketomaa jätavad aga selle võistluse vahele.

Kruuda valmistub Soome meistrivõistluste järgmiseks etapiks ega soovi vahepeal asfaldil sõita. Oma kaks viimast  MMi arvestusse minevat sõitu teeb ta Hispaanias ja Suurbritannias. Ketomaa hoiab enda kahte viimast arvesse minevat starti samuti ilmselt kruusateedel kihutamisteks. Tänakul jääb pärast Saksamaad punktide kogumise võimalus vaid ühel võistlusel – millisel kihutamisel ta seda kasutab, pole veel teada.  

Tänak siirdus Saksamaale juba eelmisel nädalal ning esmaspäeval korraldas tiim talle korraliku asfalditesti, kus kihutada tuli vihmast märjal ja mudasel teel. Saksamaa ralli kuulub aga Tänaku sõnul tema lemmikute hulka.

«Mulle meeldib asfaldil sõita ja lisaks meeldib mulle Saksamaa ralli,» rääkis Tänak oma tiimi pressiteenistuse vahendusel. «Meil on varasematel hooaegadel olnud Saksamaa rallil häid starte, kuid tean ka seda, et teed on siin väga keerulised. Igal kiiruskatsel võib ilm olla täiesti erinev ning seega tuleb alati leida kompromisse. Ootan siiski huviga seda rallit ja olen katsumuseks valmis.»

Kolm aastat tagasi võidutses toona koos Kuldar Sikuga sõitnud Tänak Saksamaa rallil SWRC arvestuses. Hooaja kokkuvõttes leppisid nad toona 2. kohaga. Aasta hiljem, juba WRC-autoga sõites, näitas Tänak samuti väga head kiirust, ent kokkuvõttes neljandal kohal olles pidi ta auto purunemise tõttu katkestama ja jätkama järgmisel päeval superralli süsteemis. Vahetult enne katkestamist oli ta võitnud kaks kiiruskatset.

Seega on Saksamaa teed Tänakule tõesti sobivad ning arvestades seekordset konkurentsi on WRC 2 arvestuses võitmine talle kindlasti jõukohane. Punktitabelis kõrget kohta ihkajatest peab Tänak konkureerima tänavu selles arvestuses vaid kolmel rallil osalenud ja neist kaks võitnud Nasser Al-Attiyahiga. Arvestades seda, et Katari rallimehel on võimalik jahtida kõrgeid punkte kokku neljal rallil – seda on rohkem kui konkurentidel –, võib teda pidada üheks soosikuks ka hooaja kokkuvõttes.

WRC arvestuses on tänavu küündinud võiduni vaid kaks meest: prantslane Sebastien Ogier ja soomlane Jari-Matti Latvala. Neist esimene on võitnud viis ja teine kolm rallit. Mõlemad mehed kuuluvad Volkswageni meeskonda. Saksamaa teed peaksid sellele autole hästi sobima ning Ogier on ilmselgelt üks suuremaid võidusoosikuid.

«Oleme asfaldil autot palju testinud ja teame, et meie masin sobib sellisele teele,» vahendas wrc.com Ogieri sõnu. «Kogu meeskond on kodurallil tavalisest suurema pinge all, kuid samas võib sellest saada ka meie eelis. Kindlasti ei tule aga sellest võistlusest kerge jalutuskäik, sest konkurentideks on mitmed tõelised asfaldispetsid.»

Ogier viitas Hyundaiga sõitvale belglasele Thierry Neuville’ile, kes peab Saksamaa kihutamist oma koduralliks, kuhu koguneb vaatama palju tema fänne. Samas sõidab ta Hyundaiga esimest korda asfaldil. «Siinsetel teedel edukaks olemiseks peab kurvides sõitma väga täpselt ja sujuvalt. Oleme teinud testides palju tööd, et leida auto jaoks sellistele tingimustele hea seadistus,» märkis ta.

Video: maakivimüüri suurimaks vaenlaseks on vesi

Maakivimüüri eluiga sõltub sellest, millise sideainega on kivid müüri laotud ning kas need on otsese vee eest kaitstud. Kui müür on konserveerimata võib see juba paari aastaga lagunema hakata.

OÜ Eesti Kivi üks omanikest Priit Raudkivi ütles, et igasuguse maakivimüüri säilitamisel on kõige tähtsam see veekindlaks saada.

«Vesi on kõige suurem müüri vaenlane. Kui see pääseb kusagile kivimüüri vahele, algab kohe lagunemine. Talvel paisub vesi jääks ja kangutab lahti vuugi. Kui see protsess kordub aastate jooksul ja müüri ei parandata, võib see ühel hetkel pöördumatult lagunema hakata,» rääkis ta.

Pildil Priit Raudkivi. Foto: Jaanus Lensment.

Müüri kaitsku katus

Raudkivi sõnul on veekahjustustele eriti vastuvõtlikud vanad maakivimüürid, milles on kasutatud lubjamörti. «Lubi ja vesi ei käi kokku,» lausus ta.

Tänapäevased müüriehituses kasutatavad sideained on mõneti efektiivsemad, ent kui tegemist on vana müüriga, nõuab muinsuskaitseamet tavalise müürisegu asemel lubjasegu kasutamist.

«Müüri­segu on ilmastikukindlam, selles on suurem kogus tsementi. Lubi, nagu öeldud, pole ilmastikukindel,» märkis Raudkivi.

Suurim ja olulisim vahe nende kahe segu vahel on lõpptulemus müüri välimuses. Müürisegu annab müürikivide vahele halli varjundi, lubjasegu aga valge.

Kui rääkida kõige tavalisemast maakividest ehitatud kiviaiast, siis ka sellele soovitab Raudkivi katuse peale ehitada, kasutades katusekivi, eterniiti või näiteks paeplaate. Kuid katusele on ka alternatiiv.

«Müüri võib pealt katta ka tavalise müüriseguga. Vesi valgub siiski küll müüri peale, kuhu see ei peaks sattuma, ning kui on mõni auk või pragu, võib müür aja jooksul murenema hakata. Seetõttu vajab selline lahendus peremehe hoolikamat tähelepanu,» lausus ta.

Üldine reegel on, et kui müür on juba kord valmis ehitatud ning selle ehitamisel on kasutatud korrektseid võtteid, ei vaja see mingit hooldust. «Sammalt võib ju aeg-ajalt ära võtta, kui see ei meeldi, aga midagi muud, mis hoolduse alla käiks, küll soovitama ei pea,» kinnitas Raudkivi.

Vanade taluhoonete maakivist ehitatud sokliosa või kogu sein peaksid vee eest kaitstuna ja õigete ehitusvõtete korral säilima aastasadu. Kui müür siit-sealt kõpitsemist vajab, tähendab see renoveerimist, mis enamasti piirdub vuukimisega.

Raudkivi sõnul on tulnud ette, et müür on seestpoolt praguline ja kivid üksteisest lahku vajunud. «Siis tuleb müür otsast peale ehitada. Vanadel majadel on müüri all ka vundament maakivist – seda pole tarvis puutuda. See on aastatega õigesse sügavusse vajunud,» ütles ta.

Kui aga vundamenti pole või seegi vajab uuesti ületegemist, tuleks kaaluda müüri iseloomust olenevat aluskihti.

«Maakiviaia all võiks olla kas killupadi või betoonist vöö, arvestada võiks aia massiivsust. Vanemate aedade all võib olla ka sügavamaid vundamente,» viitas asjatundja Anija mõisa põllukivimüürile, mille maapealne kahe meetri kõrgune sein lookleb sama sügaval ka maapõues.

Müüritööde tegemisel on oluline jälgida, et maakivid omavahel kokku ei puutuks ja iga tühi koht saaks seguga täidetud. Foto: Jaanus Lensment.

Eriti vastutusrikas amet

Müüri ehitamine võib tunduda lihtne töö, kuid tegelikkuses on see üks kapriissemaid ehitustöid üldse.

«Minu senine tööpraktika näitab, et üks mees laob uut maakivimüüri maksimaalselt poolteist meetrit päevas. Sinna sisse käib kivide sobitamine, vuukimine ja pesemine. Kui töömees lubab rohkemat, siis on ilmselt midagi mäda ja võimalik, et antakse töös kusagilt järele,» ütles Raudkivi, soovitades vastutusrikka ehitustöö tegija otsingul põhjalik olla.

Päeva karikatuur: naljariigi seadused

 

 

Juventus ei taha oma staari konkurentidele loovutada

Veidi pärast seda, kui Juventuse jalgpalliklubi peatreener Massimiliano Allegri kinnitas, et Arturo Vidal jääb klubisse, on tema puutumatust kinnitanud ka meeskonna ülddirektor Giuseppe Marotta.

Tšiili koondislast, kes sõlmis eelmisel talvel uue lepingu, on tihedalt paari pandnud nii Müncheni Bayerni kui ka Manchester Unitediga, aga Juventus ei soovi ühest maailma hinnatuimast keskväljasõdurist lahti öelda, vahendab Soccernet.ee.

«Me oleme mitu korda korranud, et Vidal ei ole müügiks. Ühtegi pakkumist pole tulnud,» ütles Marotta intervjuus Sky Sport Italiaga.

«Ma saan aru, et meedie jaoks on olemas mingid klišeest narratiivid, mistõttu peame Bayernist ja Manchester Unitedist rääkima, aga faktid on erinevad,» teatas ta, vihjates sellele, et Vidaliga sõlmiti uus leping mõttega teda klubis pikalt hoida.

Lisaks kinnitas Marotta, et teine hinnatud poolkaitsja Paul Pogba on varsti uuele diilile alla kirjutamas.

Hambapesu soovitused tekitavad segadust

Erinevaid hambapesu soovitusi uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et need ei ole mitte ainult segadusse ajavad, vaid ka vasturääkivad.

Ka ei ole üksmeelt küsimuses, kui kaua hambaid pesta ja kui tihti tuleks hambaharja vahetada, sest selle kohta pole tehtud piisavalt põhjalikke uuringuid, kirjutab BBC. Londoni Ülikooli teadlased võrdlesid hambaarstide liidu, hambaharja tootjate ning hambaravi õpikute soovitusi. Ekspertide sõnul pole ühtegi kindlat tõendit, et üks soovitus oleks teisest parem.

Londoni ülikooli teadlased John Wainwright ja Aubrey Sheiham uurisid 66 erinevat soovitust üle maailma. Kõige levinum soovitus oli pesta hambaid horisontaalselt mõningate ringjate liigutustega. Aga oli ka teistsuguseid soovitusi.

Nii näiteks soovitati hoida hambaharja 45kraadise nurga all või hoida seda vertikaalselt ja hambaid nö kraapida. Enamasti soovitati hambaid pesta kaks korda päevas, aga soovitati ka kolme korda. Hammaste pesemise pikkusest rääkides soovitati 26 juhul teha seda kaks minutit järjest, 12 juhul kaks või kolm ning paar korda öeldi, et seda tuleb teha kolm minutit.

Uuringu kokkuvõttes tõdetakse, et puudub asjatundjate seas puudub  üksmeel, milline on parim meetod hammaste pesemiseks eri vanuses inimestele ja erinevate hambahädadega seoses.

Uuring ilmus ajakirjas British Dental Journal.

Bingo Loto jackpot läks kolme mängija vahel jagamisele

Tänase Suure Lotokolmapäeva saates loositi välja Bingo Loto jackpot suuurusega 355 576 eurot, mis läks jagamisele kolme mängija vahel.

Eesti Loto teatel on iga peavõidu võitnud mängija võidusumma suuruseks 118 525,30 eurot. Võidupiletid osteti Tallinna Väike-Õismäe R-kioskist, Pärnus asuvast Atlantika R-kioskist ning üks piletitest osteti internetist.

Välja loositi ka Viking Lotto kohalik 5+1 võidutasandi võit summas 76 475,30 eurot. See võidupilet osteti Võru Maksimarketist.

    

 

Kollo ja Vesik jõudsid Poolas põhiturniirile

Rannavõrkpalli Grand Slami etapil Poolas alistasid Kristo Kollo ja Rivo Vesik tänases kvalifikatsioonimängus 2:1 Prantsuse duo Youssef Krou - Edouard Rowlandson ning jätkavad mänge põhiturniiril.

Kohtumise avageim kuulus seitsmenda asetusega eestlastele kindlalt 21:14, kuid teises olid omakorda 21:15 paremad prantslased. Pinget jagus mängu lõpuni, Kollo-Vesiku paremus väljendus 41 minutit kestnud mängu otsustavas vaatuses numbrites 15:13, vahendab volley.ee.

«Meie poolt igati korralik esitus,» ütles Kollo mängujärgselt, kirjeldades kohtumise kulgu järgmiselt: «Teises geimis andsime servil järele ja ei saanud tõste rütmi paika. Sealt tekkis ka mõõn, mis kandus üle kolmandasse geimi. Pooli vahetasime 3:7 kaotusseisus, kuid seejärel suutsime vastast serviga uuesti survestada, Krou jäi vastuvõtul hätta ja nii me võidu võtsimegi.»

Homme algava põhiturniiri 32 parimat meeskonda on jagatud kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi, kohamängudele pääseb iga alagrupi kolm edukamat ehk kokku 24 parimat paari.

Sel hooajal on Kollo ja Vesik osalenud varem Grand Slami etapil Austrias Klagenfurtis, kui 33. kohaga jäädi napilt põhiturniiri ukse taha. Senise hooaja parimaks tulemuseks võib pidada MK-sarja esimese etapi viiendat kohta Venemaal Anapas (300 MK-punkti) ja Ida-Euroopa meistrivõistluste etapi komlandat kohta Leedus (224 p).

Kollo ja Vesik on ühise karjääri jooksul jõudnud Grand Slami etapi põhiturniirile eelnevalt vaid ühel korral, kui Klagenfurtis saavutati 2012. aastal 25. koht. 

Kodukokkade armee peaks end toidu käitlejana arvele võtma

Viimaste aastatega on tekkinud aina suurem kodukokkade hulk, kes pakub mitmesugust kõhutäidet, tarbijatel tasub jälgida, et küpsetaja oleks end toidu käitlejana ka registreerinud.

Facebooki grupiga Koogimeistrid on liitunud tervelt 14 000 inimest, kes omavahel erinevaid roogasid vahetavad, toitude valmistamist pakuvad või tellivad. Lisaks on tuhandeid liikmeid mitmes tordi valmistamise grupis. Kuid kuidas olla kindel, et tundmatu kodukoka pakutava toidu kvaliteet on usaldusväärne?

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo selgitas, et antud juhul on tegemist toidu käitlejatega (kelleks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik), kes tegelevad turustamise eesmärgil toidu valmistamisega või käitlemisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna.

«Enne, kui keegi soovib eraelamus valmistatud toitu turustada, peavad olema täidetud teatud nõuded, mis eraelamus toidu käitlemisele kohalduvad, näiteks üldised hügieeninõuded toidu käitlemisele, sh temperatuurinõuded, enesekontrolliplaan, kestvuskatsed toidule säilivusaja määramiseks, tervisetõend, joogivee analüüsid, toiduhügieeni koolituse läbimine, toidu märgistus, süsteem toidu jälgitavuse tagamiseks jne,» loetles Mällo.

Täpsemat infot selle kohta, milliseid konkreetseid nõudeid tuleb eraelamus toidu valmistajal täita on võimalik lugeda VTA kodulehelt.

Pärast seda, kui käitlejal on selge valmisolek nõuete täitmise osas, tuleb tal esitada VTA-le vastavasisuline majandustegevusteade. Kui majandustegevusteade esitatud, võib hakata toitu turustama. Toidu ohutuse eest vastutab igal juhul toidu käitleja!

«Eraelamus toidu käitlejate üle teostatakse kontrolli riskipõhiselt ning samuti juhtumipõhiselt, näiteks kui VTA-le on esitatud vihje või kaebus, et tegemist võib olla mittenõuetekohase toidu käitlemisega,» lausus Mällo.

Teavitatud eraelamus toidu käitlejate nimekiri on leitav VTA kodulehel. Enne, kui tellida toitu eraelamus valmistatud toidu käitlejalt, tuleks kindlasti kontrollida, kas vastav isik on teavitatud käitlejate nimekirjas või mitte.

Juhul kui kellelgi on selliste toidu käitlejate kohta pretensioone ja kahtlusi või kui on teada, et keegi sellise tegevusega tegeleb, kuid ta ei ole majandustegevusteadet esitanud, siis tuleks sellest kindlasti teavitada veterinaar- ja toiduametit. Vihje esitamisel palub amet olla võimalikult täpne. Kõiki esitatud vihjeid kontrollitakse, minnes käitleja juurde kohale kontrollima. VTA-le saabub toiduga seotud vihjeid kuus ca 50-60.

Video: kuidas Pringlesi krõpse pakist kätte saada

Paljud kartulikrõpsude sööjad on hädas, et Pringlesi pakist pole võimalik väärt kraami kätte saada, kuna käsi lihtsalt ei mahu purki. Nüüd on Aasia insenerid leidnud sellele murele lahenduse, kirjutab Mirror.

Norra olümpiavõitjad sattusid õnnetusse, kolm inimest viidi haiglasse

Norras Akerhusis toimus eile õnnetus, kus vigastada said paljud rullsuusatajad. Teise seas sattusid õnnetusse ka Öystein Pettersen ja Thomas Alsgaard.

Kümneliikmeline suusatajate grupp treenis parjasti Akerhusis, kui langusel kaotas keegi suuskade üle kontrolli ning tõmbas endaga pikali ka teised suusatajad. Kukkumine leidis aset suurel kiirusel ning kolm kannatanut viidi koheselt haiglasse. Petterseni kehal oli palju marrastusi ning murdunud sõrmeluu tõttu ootab teda operatsioon.

«Oleme šokis, kuid peame olema õnnelikud, et asi hullemini ei lõppenud,» ütles Pettersen, kelle sõnul kandsid kõik kukkumises osalenud sportlased kiivrit.

Pettersen võitis 2010. aasta olümpiamängudel kuldmedali tiimisprindis. Alsgaardi puhul on tegemist aga karjääri lõpetanud viiekordse olümpiavõitja ja kuuekordse maailmameistriga.

Eesti triatloni karikasari lõpeb laupäeval Elvas

23. augustil tõmmatakse Elvas toimuva finaaletapiga joon alla 2014. aasta Eesti triatloni karikasarjale, kus lootused meeste põhiklassi üldvõidule on säilinud veel kolmel triatleedil. Naistest asub Elva Linnatriatloni starti karikavõidu sisuliselt juba kindlustanud Sirlet Viilas.

Tänavune, kokku seitsmest etapist koosnev karikasari sai alguse 7. juunil Paide sprindietapiga, kus haaravas finišiheitluses alistas Priit Ailt kõige napimalt Hans Kormani. Lisaks Paidele jagus suve jooksul veel põnevaid etappe Valka, Mellistesse, Viljandisse, Tartusse ja Sakusse.

Vaatamata avaetapi napile allajäämisele on finaaletapi eel just Korman üks neist meestest, kes sarja üldvõidu endale Elvas võib kindlustada. Hetkel kolmandal kohal paiknev Korman jääb liidrina starti minevast Mart Suurkivist maha 33 punktiga, samas kui etapivõit tähendab 50 punkti. Suurepärased šansid üldvõidule on ette näidata ka teist kohta hoidval Harri Sokul, kuid tema start Elva finaaletapil pole käesolevaga veel kindel.

Naiste arvestuses on karikavõidu sisuliselt juba kindlustanud Sirlet Viilas, kellel on tagapool paikneva Ursel Velve ja Kaidi Kivioja ees ette näidata 45 punktiline edu. Sirleti võimalused Elvas teeb sedavõrra lihtsamaks asjaolu, et nagu mitmel varasemalgi etapil, puudub stardist just Kivioja, kes samal päeval heitleb Stockholmi MK-etapil maailma absoluutse triatloniparemikuga.

Laupäevane karikasarja finaaletapp Elva kesklinnas toimub traditsioonilise sprindietapina. 750 m ujumisest, 20 km rattasõidust ja 5 km jooksust toimuva põhidistantsi start antakse Raekoja taga asuva Arbi järve kallastelt kell 14.30. Enne seda on kavas ka veel poole lühem noorte ja harrastajate start ning kell 12.00 toimuv laste võistlus. 

Võistluse korraldajate Elva Spordiliidu ja Tartu Ujumisklubi sõnul on Elva Linnatriatloni starti oodatud kõik spordi- ja liikumissõbrad, seda enam, et tegemist on ühe viimase võimalusena veel tänavusel hooajal võistluskorras triatloni läbida.

Laupäevasele võistlusele on teiste hulgas oma nime kirja pannud ka Elva linnapea Toomas Järveoja, kes Eesti ühe sportlikuma linnajuhina asub starti harrastajate arvestuses.

 

Raul Must püüab Bulgaarias tiitlivõitu

Eesti esisulgpallur Raul Must võitis Sofias Euroopa karikaetapil poolfinaali ning mängib neljapäeval finaalis.

Euroopa sulgpallimekas, Taanis, harjutava Musta poolfinaali vastaseks oli maailmaedetabelis mõnikümmend kohta tagapool paiknev treeningpartner Steffen Rasmussen. Tasavägises mängus võitis esimese geimi taanlane, kuid järgmised geimid ja kogu mäng seisuga 3:1 (3:11, 11:10, 11:9, 11:8) kuulus Mustale.

Poolfinaali järel tõdes Must, et mäng oli raske ning väga võitluslik. «Tunneme üksteise mängustiili väga hästi ning soosikukoorem oli minu õlgadel, see tekitas lisapingeid,» lausus Must. «Võitlesin kõvasti ning selle pealt tulid ka geimide lõpus võidupunktid. Palju aitas kaasa treener Mart Siliksaare tugi ja ergutamine. Olen rahul, et sain tugeva mängu ja enne järgmisel nädalal algavaid maailmameistrivõistlusi vajalikku võistlustunnetust.»

Turniiril teisena asetatud Raul Must kohtub neljapäeval peetavas finaalis esimese paigutusega Poola esinumbri Michal Rogalskiga.

Balti Keti velotuuri avaetapi võitis ukrainlane

Vilniuses alanud Balti Keti velotuuri avaetapi võitis Ukraina rattur Mihailo Kononenko (Kolss Cycling Team).

Teiseks tuli hollandlane Mathieu van der Poel (BKCP-Powerplus) ja kolmandaks austerlane Clemens Fankhauser (Tiro Cycling Team). Parima eestlasena ületas Martin Laas (SJK Viiking) finišijoone neljandana, kaotust võitjale 17 sekundit.

Homme sõidetakse teine etapp Riiast Siguldasse.

George W. Bush lasi end jääveega üle kallata

USA ekspresident George W. Bush võttis vastu heategevusliku väljakutse Ice Bucket Challenge.

Ameerika Ühendriikide 43. presidendi kutsus välja tema tütar Jenna Bush Hager, kirjutab Us Weekly.

«Kõigile, kes mind välja kutsusid - ma ei usu, et jääveega ülekallamine oleks minu poolest väga presidendilik,» ültes Bush videoklipis. Nagu president Barack Obamagi, soovis ta jäävee valamise tseremoonia asemel annetuse teha. 

«Ma kirjutan teile lihtsalt tšeki,» ütles Bush, misjärel abikaasa Laura talle ämbritäie jäävett pähe valas.

Läbimärg Bush kutsus välja ekspresident Bill Clintoni: «Minu privileeg on ALS väljakutse esitada sõbrale Bill Clintonile. Eile oli Billil sünnipäev ja minu kingituseks on ämbritäis külma vett.»

Ice Bucket Challenge on sotsiaalmeedias leviv heategevusaktsioon, millega kogutakse raha amüotroofilise lateraalskleroosi ravivõimaluste uurimiseks. Tänaseks on ALS fondile annetatud üle 30 miljoni dollari. Väljakutse on vastu võtnud paljud kuulsused nagu Lady Gaga, Ben Affleck, Justin Timberlake, Jennifer Lopez, James Franco, Tom Cruise, Zoe Saldana ja Vin Diesel.

Kaido Mägi: Raplamaa on end noorte jalgpallikaardile mänginud

Raplamaa Jalgpallikooli üks asutajaid Kaido Mägi tõdeb, et kuigi Eesti meistrivõistlustel mängivaid Rapla maakonna meeskondi on vähemaks jäänud, ollakse noortetööga ennast juba Eesti jalgpallikaardile mängitud. Mägi rääkis portaalile jalgpall.ee, et see loob eelduse tulevikus ka täiskasvanute osas positiivseteks arenguteks.

 

Millisel positsioonil on Raplamaal jalgpall?

Raplamaa jalgpall on täna kahetisel positsioonil. Kui alustada noorematest, siis võime öelda, et läheb hästi ning arengud toimuvad õiges suunas. Noortetöö on jõudnud tänaseks nii kaugele, et oleme Eestis jalgpallikaardile ennast juba edukalt välja mänginud. Täiskasvanute jalgpalli osas on olnud tagasilööke, sest tänaseks on jäänud Eesti meistrivõistlustele osalema vaid kaks võistkonda – Rapla JK Atli ja FC Lelle. Loobunud on nii Märjamaa, Kohila kui ka juba mõned aastad tagasi Kehtna ja Järvakandi. Samas arvan, et tegemist on ajutise tagasilöögiga, mis tingitud kohalike mängijate nappusest. Loodetavasti täienevad Raplamaa erinevate paikade võistkondade read mängijatest, kes saavad tuule tiibadesse just Raplamaa Jalgpallikoolist.

Mis klubi on Raplamaa Jalgpallikool?

Nii nagu nimigi ütleb, on tegemist jalgpallialase huvikooliga, mis toimetab Raplamaa eri paigus – Raplas, Kohilas, Märjamaal, Juurus, Kehtnas ja Järvakandis. Viime läbi trenne, erinevaid võistlusi eritasemetega mängijatele ning korraldame ka jalgpallilaagreid. Lisaks viime ellu ja lööme kaasa erinevates projektides, mis kõik on eesmärgiga propageerida sportlike eluviise nii väga väikeste kui ka suuremate inimeste hulgas.

Kindlasti on teil ka konkreetsed eesmärgid, mille poole lähiajal ja pikemas perspektiivis püüdlete?

Eesmärke on mitmeid. Kõige üldisemad on propageerida tervislikke eluviise läbi jalgpallialase tegevuse ja kindlasti aidata lastele kaasa kujuneda paremaks ilmakodanikuks läbi jalgpalliprisma. Pakkuda just Raplamaa lastele võimalust tegeleda jalgpalliga võimalikult kodule lähedal, olenemata tema jalgpallialastest ambitsioonides. On ka sportlikud eesmärgid – alustades mudilasena ning samm-sammult läbides erinevaid õppeetappe soovime treenida ka meie koolilapsi selliselt, et nad oleksid konkurentsivõimelised küpses mängijaeas. Kas siis rahvusvahelisel tasandil saades auosaliseks esindada rahvuskoondist või teenida auga välja leping mõnes suurklubis Eestis või välismaal.

Kes Raplamaa Jalgpallikoolile aluse panid?

Raplamaa Jalgpallikool baseerub kolmel tugikeskusel – Rapla, Märjamaa ja Kohila. Seljad panid kokku ning moodustasid esmalt uue kooli Taavi Tüvist Raplast, Mati Püü Märjamaalt ning mina Kohilas. Kõik kolm meest juhtisid sinnamaani paikseid jalgpalliüksusi. Mati viis treeninguid läbi ja osales võistlustel FC Flora Märjamaa egiidi all, mina ohjasin pika ajaloolise taustaga JK Kohila Püsivus organisatsiooni ning Taavi käe all toimus Rapla JK Atli noortetöö. Neist kolmest klubist toimib täna veel ainult Rapla JK Atli, mis samuti Taavi juhtimisel tegeleb ainult täiskasvanute jalgpalliga.

Kui palju on teil treenereid?

Käesoleva seisuga on jalgpallikooli kollektiiv kaheksameheline. Loodetavasti saame enda kollektiivi ka juba sügisest naistreeneri, kes hakkab juhendama loodavat tütarlaste treeninggruppi.

Kui suur on laste arv, kes treeningutest osa võtavad?

Mängijate arv on ligemale 390 last, sealhulgas ka mudilased ehk lasteaialapsed. Uue õppeaasta alguses sügisel loodame saada arvu juba üle 400 lapse.

Kas on plaanis laieneda ja kuhu?

Kindlasti soovime me olla oma treeningutega nendes Raplamaa piirkondades, kus on olemas huvi jalgpalli vastu ning ka vajalik osalejate arv, et treeningud oleks kindlasti ka kvaliteetsed. Täna on maakonnas sellised piirkonnad Kohila lähedal Aespa alevik, Rapla külje all Alu alevik ning miks mitte ka Lelle piirkond. Siiski ei sünni need otsused lihtsalt, uute gruppide avamisel teeme eelnevalt kindlasti palju eeltööd, et vältida hilisemaid probleeme treeninggruppide ülevalpidamisel.

Millisel tasemel on staadionid ja treeningpaigad?

See temaatika on kindlasti täna meie kõige suurem mureküsimus. Selgelt on treeningtingimused jäänud meie arengule jalgu ning selleks, et saaksime pakkuda jalgpalliõppes veelgi kõrgemat kvaliteeti, vajame nii Raplasse jalgpallistaadionit kattega, kus on võimalik kasutusperioodi venitada vähemalt 9-10 kuuni aastas, kui ka paremaid treeningtingimusi teistesse treeningpiirkondadesse. Sel talvel paraku ei olnud harvad need vaatepildid, kus pidime näiteks Kohila spordihallis 15x20 meetri suurusel saalipinnal läbi viima jalgpallialaseid harjutusi. Samuti oli meil väga raske minna saalist otse üle õue staadionitel turniiridele või treeningkohtumistele väga nappide suure väljaku kogemusega. Hetkeseisuga on küll olemas erinevate kvaliteetidega naturaalmuruväljakud igas treeningpiirkonnas, kuid kunstkattega väljakuid on vaid üks – Valtu kunstmuruväljak. Paraku asub see treeningpiirkondadest eemal ning selle pidev kasutamine on koolile kulukas nii finantsiliselt kui ka logistiliselt. Siiski eelkõige läbi Taavi tugeval asjaajamisel loodame, et lähiaastatel saabub murrang ning saame esmalt Raplasse kvaliteetse kunstmuruväljaku ning siis juba loodetavasti saavad parandatud ka treeningtingimused teistes piirkondades.

Kui palju mõjutab teie tegevust Tallinna lähedus?

Julgen arvata, et jalgpallikontekstis on Tallinna lähedus meile pigem positiivne kui negatiivne. Näiteks, kui võtta puhtalt praktilisest seisukohast, siis on logistiliselt mugavam ja ka soodsam osaleda erinevatel turniiridel, mida korraldatakse ohtralt nii Tallinnas, kui ka selle läheduses. Kui midagi negatiivset välja tuua siis ehk seda, et mängijate liikumine meilt Tallinnasse võib mõningatel juhtudel olla tingitud sellest, kus Tallinna klubi võib mõjutada mängijaid. Samas võime siinkohal tuua ka kohe paralleele, kus Tallinnast on mängijaid meie kooli tulnud. Tõsi seda küll muudel ning märksa elulisematel põhjustel, kui koos perega on näiteks Raplamaale kolitud.

Millised on peamised korraldatavad üritused?

Kõige suurem ning tähtsam üritus on Raplamaa JALKAFEST, mis toimus sel suvel juba viiendat korda ning lisaks Eesti klubidele osalesid külalised ka naaberriikidest.

Festival korraldatakse 2000-2007 sündinud mängijatele. Noorematele vutihuvilistele korraldab jalgpallikool maikuus Raplamaa lasteaedadele vahva ja mängulise jalgpalliturniiri Vutitrall, sellel turniiril kohti välja ei mängita ning võitjad on kõik. Samuti korraldame erinevaid koolisiseseid turniiri eritasemetele ning eripiirkondadele. Sel suvel korraldame samuti esmakordselt suvelaagri Raplamaa tüdrukutele, üheks laagri eesmärgiks on tekitada jalgpallihuvi ka tütarlaste seas, mis peaks tipnema sügisel avatava tütarlaste treeninggrupiga või isegi -gruppidega.

Kui kõrgel tasemel võiks kunagi mängida teie esindusmees- ja naiskond?

Ennustamisega ma põhimõtteliselt ei tegele, kuid kui reaalse pilguga tulevikku vaadata, siis olen mõõdukalt optimist ning arvan, et Esiliiga peaks olema meie minimaalne eesmärk nii meeste, kui ka naiste arvestuses pikemas perspektiivis. Täna jalgpallikoolis oleme juba suutnud välja õpetada mängijaid, kes on kaasatud juba ka noorte rahvuskoondistesse (U-15 ja U-16), see on meie kooli kvaliteedimärk ning annab põhjust loota lähitulevikus, et oleme edukad ka võistkondlikul tasandil. 

Kas kohalikud omavalitsused ja sponsorid on teid leidnud ja toetavad?

Kuna tegutseme üle maakonna mitmetes piirkondades siis saan kinnitada, et kõik omavalitused meid küll toetavad, kuid teevad seda täiesti erisugustel printsiipidel. Kui anda aus hinnang siis täna mõni omavalitsus toetab meid väga märkimisväärse summaga ent mõni teine omavalitsus teeb selgelt meile liiga arvestades, millise tänuväärse tööga me tegeleme. Hõreasutusega piirkondades ehk üldiselt maal on noorte vaba aja sisustamine väga oluline ning tundlik teema. Loodame ja teeme tööd selle nimel, et see saab arusaadavaks ka kohalikule võimule, ilma kelle abita oleks väga raske jalgpallikooli ohjata.

Suvi on läbi ja sügisesed ilmad jätkuvad

Kui käesoleva nädala lõpp võib veel tuua kuni 21 soojakraadi, siis järgmisel nädalal enam ilmad nii soojad pole, sest oodata on kuni 18 soojakraadi ning ilm püsib valdavalt vihmane.

Ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhataja Taimi Paljak ütles, et selle kuu lõpus enam olulist õhutemperatuuri soojenemist näha ei ole. «Võib-olla septembris tuleb veel sooja, see ei ole välistatud,» ütles Paljak ja lisas, et statistika põhjal võib väita, et septembris võib veel ilusaid ja sooje ilmu tulla.

«Praegu ei ole konkreetselt sellist soojalainet näha ning järgmisel nädalal tuleb ilm üsna jahe,» lausus Paljak. Järgmisel nädalal on valdavalt 18 soojakraadi ning ilm on pigem sajune kui kuiv. «Kui tulevad väga sajused päevad, siis võib niisuguse ilma puhul sooja olla vaid 14-15 kraadi,» sõnas Paljak.

Ilmateenistuse andmetel on järgmisel esmaspäeval saju võimalus suur saartel ja läänerannikul. Tihedaid sajuhooge võib tulla ka Ida-Eestis. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja on öösel 7-2 kraadi. Rannikul kuni 15 ja päeval 15-20 kraadi.

Teisipäeval, 26. augusti öösel on kohatisi sajuhooge, päeval laienevad vihmapilved üle Eesti. Tuul puhub läänekaarest ja päeva peale tugevneb. Sooja on öösel 7-11 ja rannikul kuni 14 kraadi. Päeval on 15-19 kraadi.

Kolmapäeval, 27. augustil liigub madalrõhkkond Karjala kohale ja selle edelaserv hoiab Eesti vihmapilvedes. Tuul puhub sisemaal edelast ja läänest, saartel ja rannikul loodest ning ulatub puhanguti 15, pole välistatud 18 m/s. Sooja on öösel 7-12 kraadi. Rannikul kuni 14, päeval 15-18 kraadi.

Neljapäeval liigub madalrõhkkond Soome lahele ja selle vahetus läheduses on saju tõenäosus suur. Lääne- ja loodetuul on tugev eelkõige rannikul, nõrgem sisemaal. Sooja on öösel 9-14 ja päeval 14-18 kraadi.

Valitsus kehtestas Obama visiidi ajaks piirikontrolli

Valitsus otsustas tänasel taaskehtestada Schengeni sisepiiril ajutiselt Eestisse sisenemisel piirikontrolli, et tagada Eestis toimuva Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal avalik kord ja riiklik julgeolek.

Piirikontroll ja riigipiiri valvamine kehtib 31. augustil kella 14st kuni 3. septembri kella 23:59ni Eesti-Läti piiril ning sadamates ja lennujaamades Eestisse sisenevatele inimestele, teatas valitsuse pressiesindaja.

Kui Ameerika Ühendriikide president lahkub Eesti territooriumilt enne 3. septembri kella 23.59, lõpetatakse piirikontroll isikutele ja transpordivahenditele ning riigipiiri valvamine sisepiiril USA presidendi Eestist lahkumisel.

Siseministeeriumi ette valmistatud eelnõus oli ajutise piirikontrolli kehtivusaeg 31. augustist kella 14 kuni 4. Septembri kella 23.59ni, valitsuse otsusega on kontrolli kehtivusaeg ühe päeva võrra lühem.

Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise eesmärk on tagada tõhustatud kontroll Eestisse saabuvate isikute üle. Ajutise piirikontrolli ajal ei teostata tollivormistust ega kohaldata sanitaar-, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli nõudeid.

Tavalise reisija jaoks piirikontrolli ajutine taaskehtestamine suuri muudatusi kaasa ei too. Inimesed peavad silmas pidama, et neil oleks piiri ületades kaasas kehtiv pass või ID-kaart, autojuhtidel ka sõiduki dokumendid. Passi templit ei lööda.

Sisepiiril riigipiiri valvamise taaskehtestamise ajal ei ole lubatud Eesti ja Läti piiri ületamine piiripunktide vahelisel alal.

1. jalaväebrigaad saab kätte 18 Sisu soomukit

Toetuse väejuhatus annab täna 1. jalaväebrigaadile üle viis Afganistanis kasutusel olnud Sisu XA-180 soomukit ning kolmteist Hollandist hangitud Sisu XA-188 soomukit.

Kui Hollandist hangitud soomukite süsteemide kontrollimine ja õlide vahetus toimus Toetuse väejuhatuse töökodades, siis Afganistanist saabunud soomukid hooldati ja värviti ASi Sebe töökodades, teatas kaitseväe peastaap.

Toetuse väejuhatuse ja AT & G OÜ sidespetsialistid paigaldasid kõigile soomukitele raadioside süsteemid ühenduse pidamiseks nii pataljoni juhtimispunktidega kui ka soomuki meeskonna omavaheliseks suhtlemiseks.

«Tänane sündmus on ühelt poolt järjekordne samm meie 1. jalaväebrigaadi soomusmanöövervõimekuse tõstmisel ning teisalt tõestab, et meie kodumaiseid ettevõtjaid on võimalik kaasata olulistesse riigikaitselistesse projektidesse,» ütles major Marek Sügis Toetuse väejuhatuse materjaliteenistusest.

Valitsus kinnitas 2010. aasta lõpus riigikaitse strateegia, mille kohaselt vabastatakse kaitsevägi sõjalise kaitsega otseselt mitteseotud administratiiv- ja toetusülesannetest, et kaitsevägi saaks keskenduda üksnes sõjaliste võimete arengule.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, mis riigikaitse arengukava kohaselt muutub lähitulevikus soomusbrigaadiks. Kuni jalaväe lahingumasinate kasutuselevõtmiseni kasutab Scoutspataljon Sisu XA-188 soomukeid. Kalevi jalaväepataljon, kus valmistatakse ette ajateenijatel põhinevaid soomusüksuseid, kasutab Sisu XA-180 soomukeid.

Soomes toodetud soomukid Sisu XA-180 EST võeti kaitseväes kasutusele 2004. aastal. 2010. aastal hankis kaitsevägi Hollandist juurde soomukeid Sisu XA-188, millel on varasema mudeliga võrreldes tugevam soomus, vastupidavam põhjasoomus isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide kaitseks ning mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele.

Praegu on Eesti kaitseväes kasutuses 56 soomukit XA-180 ja 52 soomukit XA-188, viimaste tarne jätkub aastani 2015, mille lõpuks lisandub olemasolevatele veel 25 soomukit XA-188.

Kaitseministeerium sõlmis 2010. aasta oktoobris Hollandi kaitsehangete agentuuriga lepingu Sisu XA-188 soomunite ostmiseks. Lepingu kohaselt ostab Eesti Hollandist 81 soomukit, hanke koguhinnaks kujuneb 20,5 miljonit eurot. Soomukid jõuavad Eestisse aastatel 2011–2015.

Reformierakond lühendaks kohustuslikku ajateenistust

Reformierakond arutab siseministri Hanno Pevkuri sõnul ajateenistuse lühendamist neil, kes läbivad riigikaitsekursused gümnaasiumis, kohustuslik ajateenistus jääks aga valimiste esialgse programmi järgi kindlasti alles.

Pevkur kinnitas, et kohustuslikku ajateenistust ei kavatse valitsuspartei «mingil kujul» ära kaotada, nagu viitas Eesti Päevaleht täna.

«Ajateenistus on üks Eesti riigikaitse tugitalasid,» kinnitas Pevkur Reformierakonna pressiesindaja vahendusel.

Euroopa Liidus on kohustuslik ajateenistus vaid vähestes riikides. Peale Eesti veel näiteks Soomes, Austrias, Kreekas ja Küprosel.

Ka seisab Reformierakonna esialgses valimisprogrammis plaan riigikaitseõpetus gümnaasiumis kohustuslikuks muuta.

«Lisaks tavapärasele ajateenistusele kaalume võimalust, et riik pakuks tasuta 2-nädalasi riigikaitsekursuseid kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu kaitseliitu, mis mulle isiklikult tundub väga mõistliku ideena,» lisas Pevkur.

Siseministri sõnul annab sellise laiapõhjalise mudeli rakendamine võimaluse kaasata riigikaitsesse enam kodanikke, sealhulgas suurendada kohustusliku ajateenistuse läbinute hulka.

«Loomulikult on hetkel tegemist Reformierakonna julgeolekustrateegia tööversiooniga, kuhu ootame lähiajal veel mitmeid sisendeid erinevatelt ekspertidelt, kuid strateegia aluspõhimõtted jäävad samaks - Eesti riigikaitse saab olema tänasest laiapõhjalisem ja kaasama enam kodanikke,» selgitas Pevkur.

Võru kaalub kõikjal linnas napsumüügi keelamist kella kolmest öösel

Reede õhtust pühapäeva hilisööni kesklinna baarides kestvad peod on pannud Võru linna otsima lahendust öise alkoholimüügi piiramiseks.

Kahe kevadise nädala jooksul sai Võru politsei ühe kesklinna peopaiga juurde koguni 41 väljakutset. Pidev lärm, kaklused, pidu kella kaheksani hommikul. Lähedal elavad inimesed ei saa magada.

Kuna kaebusi on Võru linnavalitsusele viimaste kuudel jooksul laekunud kaugelt rohkem kui politseile, peab linn kuidagi reageerima. Võru linnapea Anti Allas on asunud lahendust otsima, aga seda oma ametikoha hinnaga – kuuldavasti on jutt piirangutest ärritanud ettevõtjaid ja opositsiooni, kes ähvardavad ettevõtlusvabaduse piiramise sildi all linnapead umbusaldusega.

«Praeguses olukorras on linlastel suur mure ja teatud ringkonnal väga suur ärihuvi. Nad teevad endast kõik, et iga hinna eest oma äri jätkata,» tõdeb Allas. «Eks opositsioon läheb iga asja peale marru ja praegu pole mind ametist tagasi kutsutud, aga ehk seda veel tehakse. Iga sellist asja kasutatakse poliitilises võitluses ära ja ma ei imesta, et umbusaldusega tullakse välja, aga usun, et see tuleb avalduse esitajatele valusamalt tagasi.»

Nagu igas teiseski linnas on Võru peopaigad koondunud kesklinna ja peod ei taha kuidagi mõistlikul ajal lõppeda. Allase sõnul kaaluvadki nad praegu ühe võimalusena keelata alkoholimüük osaliselt või piirkondade kaupa öösel kell kolm või neli, siis kui ööklubid uksed kinni panevad.

Probleemi juured ulatuvad aega, kui keelati ära öine alkoholimüük poodides ja tanklates. «Pärast seda on tekkinud uus äriliik: kui ööklubid lähevad kinni, siis need inimesed, kes soovivad edasi pidutseda ja kes väga sageli on juba küllaltki raskes alkoholijoobes, saavad oma joogi mõnest teisest asutusest kätte,» selgitab Allas.

Need teised asutused – esinegu nad muusikabaari või sohvabaari nime all – asuvad elamupiirkonnas, neisse saabutakse varajastel hommikutundidel, kui klubid on kinni.

Avalikku korda pole 1. juulil vastu võetud joomaseadus Allase sõnul kuigi palju mõjutanud, pigem on inimesed kriitilised, et on antud veel üks praaliv võimalus avalikult napsu võtta. Küll aga on uus seadus andnud võimaluse meelelahutusasutustele ise oma avamis- ja sulgemisajad paika panna.

Varem oli see linnavalitsuse pädevuses, nüüd saab iga asutus panna oma lahtiolekuajaks näiteks kell 6.30 hommikul, mida on Võrus ka juhtunud. Aga peod ei lõpe veel selgi kellaajal. Pigem määratletakse väikelinnas peo alguseks reede õhtu ja lõpuks pühapäeva hilisöö. Seetõttu kaalubki linn üldise keelu kehtestamist.

Linnapea leiab, et parem, kui need asutused koliks elamupiirkondadest eemale ja teeksid kõik, et öörahu häiritaks võimalikult vähe. «Praegu käib röökimine, kaklused, müra, mis inimesed kell neli-viis unest üles äratavad. See pole normaalne!» ütleb Allas.

Uue koha otsingu soovitusele on ettevõtjatel mõistetav vastulause: kunagi on luba kesklinnas tegutsemiseks antud, investeeringud on tehtud ja kes nüüd ümberkolimise kinni maksab? Üks linna peopiirkond siiski suleti, kuna elanike kaebuslaviin läks nii suureks, et omanik rendilepingut enam ei pikendanud ja asi sai kontrolli alla. Aga see ei aita – peopaigad kolitakse lihtsalt teise kohta.

Praegu uurivad linna juristid võimalust, kas ja kuidas oleks võimalik täielikku või osalist varahommikust alkoholimüüki piirata või hoopis ära keelata.

Pentus-Rosimannus sõidab Soome mere puhastamist õppima

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus sõidab täna visiidile Soome, et põhjanaabritelt ranniku ja mereõhu puhastamist õppida.

Pentus-Rosimannus vestleb peale puhtuse Soome keskkonnaministri Ville Niinistöga ka Balticconnectori rajamise hetkeseisust, teatas keskkonnaministeerium.

«Uurime Soome kolleegide kogemusi mere ja mereäärse ala korda tegemisel, et kasutada nende teadmisi ka näiteks meie Russalka, Pirita, Merivälja ranniku ja mereõhu puhtaks saamisel,» selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Samuti on kohtumisel teemaks Läänemere kaitseks loodud Helsingi Komisjoni tegevus. Eesti on selle komisjoni eesistuja alates 2014. aasta juulikuust.

«Eesti soov on järgmise kahe aasta jooksul keskenduda saastamise vähendamisele, tahame meie eesistumise ajal valmis saada näiteks konkreetse tegevuskava selleks, kuidas mereprügi vähendada,» rääkis Helsingisse sõitev Pentus-Rosimannus.

Lisaks Soome keskkonnaministriga kohtumisele külastatakse ka Helsingi reoveepuhastit ja tutvutakse linna sademevee käitlussüsteemidega.

Eesti tüdruku nimeline Euroopa satelliit saadetakse kosmosesse

Euroopa kosmosekeskusest saadetakse homme teele satelliit Milena, mis sai nime Kohtla-Järve koolitüdruku järgi.

Milena Kaznatšejeva võitis paar aastat tagasi Euroopa Kosmoseagentuuri korraldatud joonistusvõistluse.

Satelliit saadetakse orbiidile Prantsuse Guajaanas asuvalt kosmodroomilt, vahendas Aktuaalset Kaamerat ERR Uudised.

Milena Kaznatšejeva õpib Kohtla-Järve Kesklinna Põhikoolis ja tema hobi on kunst. Vaata videost, milline võidutöö välja nägi.

Kaznatšejeva sõnul on kosmos väga ilus ja huvitav. «Seda on hea joonistada, lausa mõnus,» ütles ta Aktuaalsele Kaamerale. «Alati tuleb midagi huvitavat ja ootamatut välja.»

Euroopa navigatsioonisüsteem Galileo, mis on mõeldud tsiviilkasutuseks, peaks tööle hakkama sel aastal.

Seakatk desoainete müüki suurendanud pole

Valgast kõigest 50 kilomeetri kaugusele jõudnud sigade Aafrika katk pole masse Valga loomakliinikusse desinfitseerivaid aineid ostma toonud. Pigem käivad neid soetamas lätlased.

Valga loomakliiniku loomaarst Jaan Luht pakub, et viimase kuu jooksul on müügiks läinud viis-kuus desotoodet. «Läti poolelt on rohkem käidud küsimas, sest seal on desoained kas otsas või pole poes saadaval.»

Lisaks lätlastele on desoainete vastu huvi tundnud mõni loomaarst. Luhta vähene huvi ei üllata, sest suuremad seafarmid muretsevad vajalikud tooted mujalt.

«Kui sigu ei ole ja pole tegu jahimehega, siis ega see tavainimest puuduta,» tõdes Luht. Seakatku mõju tunnetab inimene tema sõnul poe lihaleti juures. «Muidu on keskmisel kodanikul sellest ükskõik – see pole mingi Ebola viirus.»

Surnud loomast tuleb teada anda

Ometi soovitab temagi metsas surnud looma nähes sellest kindlasti veterinaarkeskust või piirkonna loomaarsti teavitada. Loomulikult võib ka metssea väljaheite peale astunud marjuline potentsiaalseks katku levitajaks osutuda, kui ta samade jalanõudega järgmisse metsa liigub. Luha meelest viib see absurdini: «Kus see seeneline või marjuline kummikuid ikka leotama hakkab?»

Riiete ja jalanõude desinfitseerimiseks kasutatakse universaalseid vahendeid, mida pruugiti ka suu- ja sõrataudi ohu tõkestamiseks. Luha sõnutsi kõlbab vastav desoaine ka keldri või kaevu puhastamiseks. «Piserduspudeli, survepesuri või käsipumba abiga kantakse lahus asjadele, mis loomadega kokkupuutes olid,» kirjeldas Luht protseduuri.

Tema hinnangul on Eesti suurfarmides, kus on üle 1000 looma, kasutusel väga ranged ettevaatusabinõud. Näiteks Eksekos toimub riidevahetus sigalasse sisenemisele eelnevalt just selleks ette nähtud ruumis.

Muret teevad üksikute sigade pidajad

Pigem tunneb Luht muret väiksemate seakasvatuste pärast. Karula ja Taheva valla volitatud loomaarstina on Luht käinud kõik sealsed seapidajad läbi, sigade Aafrika katkust rääkinud ning infovoldikuid jaganud. Samas ei meeldi talle asjaolu, et PRIA registris peavad sead olema 1. mai seisuga. «Kui inimene võtab sea hiljem, mille jõuluks ära tapab, sei peagi ta sellest PRIA-le teavitama,» näeb Luht siin ohtu.

Üldiselt suhtub Luht katku leviku peatamisse skeptiliselt, öeldes, et haigus jõuab siia nii või teisiti. Kuna levik sõltub loomade arvukusest, toetab Luht Valgevene lähenemist, kus metsad kütiti metssigadest tühjaks. Ka siin varitsevad aga ohud – näiteks ajab ajujaht metssead liikvele. «Samas on kuulda olnud plaanist kasutada jahipidamisel summuteid,» pakkus Luht välja ühe lahenduse.

Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Eelmise nädala seisuga on Lätis seakatk tuvastatud 56 metsseal ja 59 koduseal ning haiguse leviku tõkestamiseks oli selle nädala keskpaigaks naaberriigis tapetud üle viiesaja kodusea.

Maakoolide rasked valikud: diplom või inimene

Vähem kui kahe nädala pärast on 1. september ja koolid teevad veel viimaseid ponnistusi, et olla õpilaste koolitulekuks täies töövalmiduses. Nii mõneski koolis on suurimaks mureks puuduvate õpetajate leidmine.

Rakke gümnaasiumi direktor Arvo Sakjas rääkis, et väikeses kohas, nagu Rakke seda on, tekitab õpetajate leidmine alati peavalu. Isegi toimiv rongiliiklus ei meelita noori sinna tööle. “Need jutud, et palk tõuseb ja õpetajaamet muutub populaarseks, ei vasta tegelikult reaalsusele,” tõdes direktor ja lisas, et kuigi läbi raskuste, minnakse uuele õppeaastale siiski vastu täidetud ametikohtadega.

Üheks põhjuseks, miks maakoolid õpetajate seas populaarsed ei ole, on asjaolu, et töötajatele täiskoha pakkumine on neis haridusasutustes sageli võimatu. Nii peab koolijuht langetama ka valikuid, kas lähtuda töötajate palkamisel diplomist või sellest, et oleks tubli inimene, kes lapsi õpetada tahaks.

“Poiste tööõpetus on selline aine, mille õpetajaid pole kuskilt võtta,” ütles Sakjas, kelle sõnul õpetab Rakkes poistele esmaseid eluks tähtsaid töövõtteid üks tubli asja tundev mees, kes küll ametilt õpetaja ei ole. Lisaks on keeruline leida õpetajaid keemia ja füüsika tundideks klassi ette.

Meesõpetajate puudust peab Rakke gümnaasiumi direktor levinud probleemiks ning siin ei mängi tema arvates rolli üksnes madal palk, vaid ka õpetajaameti madal prestiiž ja vähene hinnatus ühiskonnas.

Loodusainete õpetajate puuduses vaevleb ka Haljala gümnaasium, kus ained siiski õpetamata ei jää, sest leitakse lahendus asendajate näol. “Bioloogia- ja geograafiaõpetajate kohal valitseb täielik põud,” nentis kooli direktor Inge Laiv.

Selle eriala inimesi suundub õpetajatööle vähe. Ja neil, kes seda teevad, on tööpõld lai ning kooli valides lähtutakse endale soodsamast asukohast. Kevadel otsiti Haljalasse ka klassiõpetajat, kuid see ametikoht täitus ruttu.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku andmetel on maakonnas õpetajate otsingud viimasel kolmel aastal siiski oluliselt vähenenud. Tema sõnul vajataksegi enamasti õpetajaid, kes oleksid nõus töötama osalise koormusega, vajadus täiskohaga õpetajate järele on oluliselt väiksem.

“Mais-juunis otsiti päris mitmele koolile õpetajaid, kolme­kümne kaheksast koolist otsis õpetajaid viisteist kooli kahekümne kuuele ametikohale. Kuna seadus nõuab õpetaja vabale ametikohale konkursi väljakuulutamist, siis koolid seda ka teevad, kuigi mõnel juhul saab vaba ametikoha kooli teiste õpetajate abil lahendada. Seetõttu ei ole päris adekvaatset ülevaadet, milline on õpetajate ja teiste pedagoogide tegelik vajadus,” rääkis Marge Lepik.

Ka tema nentis, et kõige enam otsitakse keemia- ja füüsikaõpetajaid, kuid sellel aastal on oluliselt kasvanud nõudmine ka klassiõpetajate järele – varem oli nende seas pigem suur ülepakkumine.

“Eriti vajatakse selliseid klassiõpetajaid, kes on valmis töötama erivajadustega õpilastega klassis,” lisas haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja.

Augustis otsitakse õpetajaid juba vähem, pigem küsitakse maavalitsusest nõu, kust võiks veel puuduvatele kohtadele töötajaid leida, sest konkurss on ebaõnnestunud ja õpetajat ei ole.

Edukamalt läheb uuele õppeaastale vastu Tapa gümnaasium, kus kevadel kuulutati välja konkurss klassiõpetaja ja psühholoogi tühja koha täitmiseks. Kooli personalijuhi Agnes Jürjo kinnitusel on need kohad nüüdseks täidetud.

Marge Lepik teadis öelda, et eripedagoogide, logopeedide jt spetsialistide otsingud on varasemate aastatega võrreldes vähenenud ning kui aastaid on olnud suur vajadus inglise keele õpetajate järele, siis tänavuste andmete kohaselt neist enam puudust ei ole.

Vinni vallavalitsuse haridusnõuniku Margit Diitsi sõnul pole valla koolides õpetajate leidmisega suurt vaeva olnud, tema näeb selles tänu koolijuhtide tööle.

“Meie õpetajad on koolile truud ja eks direktorid on selle nimel ka pidevalt tegutsenud, et õpetajaid jaguks. Pole lihtsalt lootma jäänud, et äkki keegi tuleb,” rääkis Diits. Vinni valda kuuluvad Vinni-Pajusti gümnaasium, Roela lasteaed-põhikool ja Tudu lasteaed-põhikool.

Suur galerii: Hapukurk tekitas Tahkurannas meeletu melu

Kurk, kala ja käsitöö on need kolm vaala, millele tugineb Tahkuranna hapukurgifestival, mis viiendat aastat jutti toimus taasiseseisvumispäeval ning tõi riigipühal kohale enneolematul hulgal kauplejaid ja külastajaid.

Parkimist korraldava motoklubi Kärnataja liikmetel oli tegemist, et saabujate autod Tahku tare lähedusse paigutada. Kuigi ilmataat külma duši lahti keeras, ei suutnud ta rikkuda melu, millele andis hoogu hiidlaste ansambel Iiu Kala.

Uudne oli kõigi müügikohtade nimeline tähistamine, nii et külastajatel oli selge, kes kus mida pakub. Müüjate hulgas oli neid, kes käinud hapukurgifestivalil igal aastal, ja neid, kes tulid esimest korda. Türilt tulnud OÜ Wiberg Foodi tegevjuht Janek Tauk ütles, et tema arvates on see väga tore ettevõtmine, sest kurk on meie toidukultuuris tähtsal kohal ja Tahkuranna kant selle poolest väga tuntud. Aretas ju kohalik taluperemees Johann Akkermann esimese Eesti ajal kurgisordi “Tahkuranna Murom” ja hiljem kasvatas rannarahvas kurke, mida jätkus müüa Leningradi turulegi. Uno Laht aga kirjutas luuletuse “Tahkuranna idüll”, mis tõstis kohaliku kurgi au sisse.

Festivali üks korraldajaid, MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuht ja Romantilise Rannatee arendaja Raili Mengel ütles, et kauplejaid on saja ringis. Jätkuvalt eelistati kohalikku kaupa Tahkuranna vallast, Romantilise Rannatee valdasid, ülejäänud Pärnumaad ja kaugemaidki tulijaid, nagu Tartu- ja Hiiumaalt, Järva- ja Mulgimaalt.

Taimede, köögivilja, küpsetiste, kurkide, kalade, käsitöö väljapanekute kujunduse ja müüjate suhtlemistahte järgi oli tunne, nagu oleksid sattunud messile, kus kohtad tuttavaid talupidajaid, ettevõtjaid, külaseltside esindajaid. Kihnlased pakkusid saia, räimerulli ja hapukapsast Kihnu moodi pitsi viinaga, sest ega kurki saa ju raisata.

“20. august oli selle põhjusega, et oleks üks kindel kuupäev, mis on inimestel vaba – taasiseseisvumispäev on rannarahva jaoks oluline,“ rääkis Raili Mengel. „Kurk, kala ja käsitöö on ikka andnud leiva lauale, siinse kandi jaoks on kurk olulise tähtsusega ja seda me hapukurgifestivaliga väärtustamegi.”

Idee autoritena nimetas Mengel kahte meest, need on KLG Eesti juhataja Alar Lõhmus ja Tamme aiandustalu peremees Rein Videhof. Lõhmus ütles tosin aastat tagasi, et mis nali see on: elame Tahkurannas ja meil ei ole kurgiteemalist sündmust. Videhof arvas, et peaksime Tahkurannas oma kurki väärtustama.

“Hapukurgifestivali jaoks on andnud alustala Leaderi toetus, selleta me ei oleks hakkama saanud. Seda toetust enam ei ole, aga üritus on populaarne ja jätkusuutlik, sest kohalik vald on pannud õla alla,” lausus Mengel.

“Kohalikud on ääretult tublilt sellega kaasa tulnud ja see, mis oli esimesel aastal – et kurk sai juba esimese poole tunniga otsa –, ei kordu,“ rääkis Mengel. „Viiendal aastal tunnustasime Tahku tare kogukonna kööki, meie mittetulundusühing ja eraldiseisvad perenaised võivad ametlikult tegelda väiketootmisega ning pakkuda kohalikku Tahkuranna kurki.”

Hapukurgufestivali kava oli tihe, tegevusi jätkus õue ja Tahku taresse ning töötubadesse. Vaid selleks päevaks oli üles pandud Lova talu peremehe Ülo Kirdi skulptuuride näitus ja toimusid võistlused, peategelane ikka kurk.

 

Ministeeriumilt päritakse aru riigiabi kohta

Neil päevil saatis Euroopa Komisjon põllumajandusministeeriumile kirja, milles nõudis vastust keelatud riigiabi kaebusele.

«Kui Eesti ametiasutused ei lükka ümber kaebuse esitaja argumente, on neil võimalik teatada komisjonile riigiabi andmisest ning taotleda selle heakskiitmist,» kirjutas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi direktor Nathalie Sauze-Vandevyver. Aga ta hoiatab, et kui komisjon ei saa kaebuse osas piisavat selgust, siis algatatakse ametlik uurimismenetlus.

Kaebuse esitajaks on Postimehele teadaolevalt Tähtvere valla talunaine Hilja Valk, kunagise riigivanema Jaan Tõnissoni sugulane. «Mul on alust arvata, et põllumajandusministeerium on osutanud 3089,17 hektari riigile kuuluva põllumajandusmaa rendileandmisega ASile Tartu Agro sellele ettevõttele ebaseaduslikku riigiabi,» kirjutas Valk. «Ebaseaduslik abi seisneb rendihinna olulises ja pikaaegses soodustuses võrreldes põllumajanduslike rendimaade kehtivate turuhindadega Tartu maakonnas. Rendileping sõlmiti fiktiivse rendikonkursi tulemusena, kus rendimaade konkurss polnud avalik, vaid viidi läbi valikpakkumisega konkurss, kuhu kutsuti vaid kaks ettevõtet,» ja nii edasi. Valgu kiri on üsna põhjalikult argumenteeritud.

Ministeerium teatas teisipäeval, et sai kirja alles esmaspäeval ja sestap võtab vastuse koostamine veel aega. «Mõistagi ei nõustu ministeerium kaebuses toodud väidetega, argumendid selle kohta esitame vastuses Euroopa Komisjonile,» lausus pressiesindaja.

Eelmine põllumajandusminister Helri-Valdor Seeder ütles, et ebaseadusliku riigiabi kaebuse osas on keeruline hinnata, kui tõsiselt võtab seda Euroopa Komisjon. «See ei ole tavapärane riigiabi, mida riik kehtestab tervele sihtrühmale,» lausus ta. «Tegu on siiski üksikjuhtumiga, nii et raske öelda. Igal juhul on väga hea, kui komisjon selle kaebuse läbi analüüsib.» Seederi hinnangul on praegune riigi ja Tartu Agro vaheline rendileping igal juhul ebaõiglane ja see annab firmale konkurentsieelise, mis peaks iseenesest olema Euroopa õiguse kohaselt keelatud riigiabi.

Postimehe toimetuses käib siiamaani aegajalt võidunud mappidega õigusjärgseid omanikke, kes üritavad ajakirjanikule selgitada neile osaks saanud kisendavat ülekohut. Hilja Valk, oma ema esindav Toomas Marga ning hiljuti lahkunud Heldur Tõnissoni esindav Peeter Schneider on aga teisest puust. Ehkki õigusjärgsete omanikega tegelemine on üks tüütu paberipahnadesse sukeldumine, on nemad suutnud 2014. aastal taas kord oma looga meediasse ja valitsuse pressikonverentsile murda.

Loo põhjalikuma tausta avab Postimees Pluss või Postimehe paberväljaanne.

 

Balti kett 25: kuum ilm ja kirikukellade kaja

25 aasta möödumine Balti ketist tõi toimetusse inimeste meenutusi sellest ajaloolisest sündmusest. Neid mälestusi nüüd enne suurt tähtpäeva Postimees avaldabki. Alljärgnevalt saab lugeda  toona viieaastase Karksi-Nuia tüdrukutirtsu Kaiti Pilgu mõtteid.

Tänavune tähtpäev on väga hingelähedane. Ka mina seisin seal ketis, olles sama vana, kui on praegu minu enda tütar.

Ema tõi meid, lapsi, varem lasteaiast ära ja teatas, et lähme kuhugile tähtsale sündmusele. Mäletan, et hästi palju rahvast liikus tänaval ja keskplatsil.

Ema tegi kodus ruttu igale lapsele näppu Eesti lipu. Õmbles sinisest, mustast ja valgest atlasspaelast Singeri käsimasinal kokku lipukesed ja lükkis need valgete plastmassist varraste otsa.

Siis sõitsime Volgaga Karksi-Nuiast Remsile, kus isa töötas kuivatis ning võtsime tema ka sealt auto peale. Inimesed seisid tee ääres käest kinni ning me lehvitasime neile autost lipukesi. Väiksemal õel kukkus lipp autoaknast välja. Selle üleskorjamiseks tehti sõidupaus. Meie taga rivis autod samuti seisid, kuni keegi siis jooksis sellele lipukesele järele, sest lapse nutt oli kadunud asja pärast suur.

Ja veel mäletan, et sel õhtul oli väga kuum ilm, just nagu hiljuti, ja kirikukellad kajasid igal pool. Läti piiri ääres viisin lillekimbukese kellelegi sõjaväemundris onule.

Video: eestlaste muljed sündmustest, mis viisid taasiseseisvumiseni

Postimees uuris Teletorni perepäeval inimestelt, mida nad mäletavad sündmustest, mis viisid Eesti iseseisvuse taastamiseni. Eesti Kaitseliidu brigaadikindral Meelis Kiili rääkis oma mälestustest raadiomaja juurest. «Teadmine, et Eesti on vaba, tõstab siiamaani kananaha ihule,» tunnistas Kiili.

Ilves andis iseseisvuse taastamise tänukivi Kaitseliidule

President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadrioru roosaias toimunud vastuvõtul iseseisvuse taastamise mälestuskivi Kaitseliidule.

«Just nüüd, suve lõpus 2014, on õige aeg ja koht anda 23 aastat tagasi Toompead kaitsnud rahnust lõigatud kivi tänuks ja tunnustuseks Kaitseliidule. Isamaaliste meeste vabatahtlikkusest taassündinud Kaitseliit on veerand sajandiga kasvanud mõttekaaslaste ühendusest, tugevaks ja hästikorraldatud riigikaitseliseks organisatsiooniks. Eesti kodanike vaba tahe on aga jätkuvalt Kaitseliidu selgrooks. See on üheks heidutuseks võimalikule agressorile,» lausus Ilves.

Ilvese sõnul on Kaitseliit kõigi organisatsioon ja riigikaitse on kõigi asi. «Siin ei loe kellegi staatus või tuntus, tähtis on soov ja oskused osaleda oma riigi kaitsmises. Ma tänan teid kõiki, head Kaitseliidu taastajad, tänased kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide liikmed,» märkis ta.

President avaldas heameelt selle üle, et Kaitseliidus on palju kultuurirahvast ajakirjanikest filmirežissöörideni, näitlejatest kirjanikeni.

Toompead kaitsnud rahnust lõigatud kivi võtsid vastu Kaitseliitu kuuluvad laulja Jaan Tätte ja näitleja Raivo E. Tamm, kes viivad selle Kaitseliidu peastaapi.

Varasematel aastatel on iseseisvuse taastamise mälestuskivi saanud Tallinna teletorni kaitsjad augustiputši ajal, Lagle Parek ja Heinz Valk, iseseisvusmeelne ülemnõukogu, iseseisvuse taastamise aegne ajakirjandus, muinsuskaitseliikumine ning isamaaliste laulude autorid Jüri Leesment ja Alo Mattiisen.

Ilves: paljud Eesti saatusekaaslased ei osanud iseseisvusega midagi teha

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tulevad paljude Eesti saatusekaaslaste hädad sellest, et nad ei osanud Nõukogude Liidu lagunemise järel ootamatult kätte kukkunud iseseisvusega midagi peale hakata.

«Erinevalt enamikest saatusekaaslastest suutis Eesti taastada oma iseseisvuse demokraatliku riigina. Iseseisvus ei tulnud meile ootamatult, nagu paljudele teistele. Kuidas ja mida teha, oli eestlastele ammu selge, isegi kui need tulevikuvisioonid olid väga erinevad. Osa hädadest, mida me täna näeme oma kunagiste saatusekaaslaste puhul, tulenevadki sellest, et nood leidsid end iseseisva riigina ootamatult,» ütles Ilves täna Kadriorus taasiseseisvumispäeva vastuvõtul peetud kõnes.

President tõdes, et Eesti Kongressis, Rahvarindes, IME programmis, Noorte Foorumis ja loomeliitudes olid debatid käinud juba mitu aastat enne iseseisvumist ja Eestis teati, et Eesti Vabariik tuleb taastada, mitte mingit uut moodustist luua.

«Teadsime, et on vaja oma raha. Et on vaja liikuda Lääne suunas. Et tuleb taaslõimuda Euroopaga, meie oma kultuuri hälliga. Kõik see oli selge ammu enne 20. augustit 1991. Tunne, et see, et kõik läks nii õnnelikult nagu läks, oli iseenesest mõistetav. Me teadsime ette, kuidas meie riik peaks välja nägema. Võib-olla naiivseltki perfektsust nõudes. Eesti riigist pidi saama sõna- ja muude vabadustega demokraatlik õigusriik. Nagu Läänes. Nagu päris,» rääkis riigipea.

Tema sõnul võib viimastel kuudel aduda aina selgemalt, et kõik pole üldse nii enesestmõistetav.

«Juba läinud aasta lõpul, vaadates, mille vastu ukrainlased Maidanil protesteerisid, nägime, et mujal on läinud teisiti. Olime vaikselt täheldanud, kuidas paljudes riikides sõnavabadus, ja teisedki vabadused, millega meie oleme ühe põlvkonna vältel ära harjunud, on tasapisi tasalülitatud. Isegi tasane protest on raudrusikaga maha surutud. Rääkimata viimase nelja kuu sündmustest. Oleme pealt vaadanud, kuidas kogu viimase poole sajandi enesestmõistetavad arusaamad on maha tallatud. Terminid nagu agressioon, okupatsioon, seadusetus, sõda on äkki taas täiesti aktuaalsed,» lausus Ilves.

President tõdes, et liberaalne demokraatia ei ole enam endastmõistetavalt hea asi isegi Euroopa Liidu sees, kui vaadata viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi või mõne Euroopa liidri väljaütlemisi.

Ilves märkis, et kui Eesti oleks laulev revolutsioon, kus rahumeelne vabakonna, kultuuriinimeste ja poliitikute ühistegevus tõi vabaduse, seekord enam ei töötaks.

«Eelmine kord oli meil vastas suuresti ise Lääne poole vaatav valitsus. Mis hoolimata Leedus ja Lätis toime pandud veretöödest ei vastandanud end Läänele. Nüüd leiame enda kõrval Lääne põhiväärtustega vaenujalale asetunud ideoloogia. Sallivus, vabad valimised, riigi ja kiriku lahusus, sõnavabadus, kogunemisvabadus, olla degeneratsioon. Vene meedia taandumine vaba ajakirjanduse põhimõtetest sunnib seda valdkonda täiesti uue pilguga vaatama,» rääkis president.

Ta nentis, et naaberriigis on praegu olukord, kui kirikutegelased õnnistavad tapariistu, ideoloogid kutsuvad üles muulaste, antud juhul ukrainlaste, tapmisele, kultuuritegelase staatus põhjustab kadunuks jäämist, nagu võis äsja näha ühe Ukraina režissööri puhul ning ukraina keele õpetamist keelustatakse, nagu juhtus Krimmis läinud nädalal.

«Sellele kõigele ässitab ja selles lööb kaasa kultuuriintelligents. Mida osutas äsja nähtud leniriefenstahllik niinimetatud biker show Sevastoopolis. Tõeline Gesamtkunstwerk. Ehk siis: mis tõi meile vabaduse, see teist korda enam ei too. See kõik paneb meid uue olukorra ette, mis ei ole normaalne ei idas ega läänes,» ütles Ilves.

Riigipea sõnul on viimased pool aastat tõestanud, et Eesti järjekindel ponnistus täita NATO kaitsekulutuste kohustust polegi nii ilkumisväärne.

«Üleolev suhtumine psühholoogilisse kaitsesse ei tundugi arukas, nähes, kui jõhkralt ja massiliselt treitakse maailma avalikkusele valesid Ukraina kohta. Tähendab, ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib meid ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Isegi igavaks. Äkki tuleb arusaam, et see maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb meil ise panustada selle säilitamise nimel,» lausus ta.

Ilves kutsus üles mõtlema, mida tähendab avatud ühiskonna ja demokraatia kaitse praegu ning mida saab teha, et Eesti inimesed tunneksid end kindlamalt nüüd,  kui ajalugu on  taas  pead  tõstmas. Eeskätt saab Ilvese sõnul olla sallivam, kuna Eesti väiksus on eriti tunda, kui riiki ähvardatakse maa pealt ära pühkida, mida võis lugeda vaid nädal tagasi.

«Meil pole vaja lahterdada omaenda rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks. See on täiesti arusaamatu, eriti praegu, kui peaksime oma kaasmaalasi hõlmama, mitte eemale jätma. Samuti, kui vabadus on ohus, siis ei küsita, kes on su partner kodus. Ja igaüks meist, kallid sõbrad, praeguses olukorras on vihkamine tarbetu luksus, haarakem võimalusest sellest üle saada. Kui horisondil on tont teab mis pilved, leppigem ära nendega, kellega oleme viimase 23 aasta jooksul riidu läinud. Palugem vabandust neilt, kellele oleme liiga teinud. Vastakem neile, kes meile liiga on teinud. Leppigem ära,» sõnas Ilves.

Ühtlasi kutsus ta üles mõtlema Kaitseliitu, Naiskodukaitsesse või mistahes Eestit arendavasse seltsi astumisele. «Viimased veerandsada aastat on oma riigi olemasolu andnud meile kõigile nii palju enneolematuid võimalusi,» ütles president.

Politsei otsib Narvas kadunuks jäänud meest

Politsei otsib ülemöödunud nädalal oma kodust lahkunud ning seejärel kadunuks jäänud 63-aastast meest.

63-aastane Jevgeni lahkus 8. augustil oma elukohast Narvas. Pärast seda ei ole lähedastel õnnestunud temaga kontakti saada ja tema asukoht on praeguseni teadmata, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja.

Jevgeni on 180cm pikk, lühikeste juuste ja tugeva kehaehitusega. Viimati kandis mees rohelist särki ja heledaid pükse.

Politsei palub kõigil, kel on mehe võimaliku asukoha kohta informatsiooni, helistada numbril 3576129 või politsei lühinumbril 110.

 

Twitteri üks tuntumaid kasutajaid Nein Quarterly tuleb presidendi vastuvõtule

Taasiseseisvumispäeva presidendi vastuvõtule on tulemas sotsiaalvõrgustikus Twitteris Nine Quarterly nime all suurt tähelepanu pälvinud Ameerika Ühendriikide Pennsylvania ülikooli professor Eric Jarosinski.

Jarosinski on sattunud Twitteris sageli vestlusesse ka president Toomas Hendrik Ilvesega.

Jarosinski Twitteri postitustest selgub, et ta saabus Eestisse eile. Ta õnnitles oma postitustes Eestit taasiseseisvumispäeva puhul. Samuti teatas ta, et kuna tema pagas on teel Eestisse kaduma läinud, on tal enne õhtust presidendi vastuvõttu vaja kiiresti laenata ülikonda.

Jarosinski Twitteri sissekanded keskenduvad Euroopa kirjandusele ja kultuurile, kriitilistele teooriatele ja saksa keelele. Jarosinski on pälvinud oma postitustega rahvusvahelist tähelepanu ning tema tegevusest Twitteris on ilmunud maailma ajakirjanduses palju artikleid, muu hulgas sellistes väljaannetes, nagu Los Angeles Times, Die Zeit, Der Spiegel, Süddeutsche Zeitung, The Wall Street Journal, Neue Zürcher Zeitung, Der Tagesspiegel, Focus ja Die Presse.

Jarosinskil on Twitteris üle 85 000 jälgija.

Fotod ja video: taasiseseisvumispäeva kontsert Harjumäel

Täna tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva ka Harjumäe 20. augusti väljakul. Tasuta kontserdil astusid üles Kaitseväe orkester ja Birgit Õigemeel, Mikk Saar ja Karl-Erik Taukar. Esitamisele tulid legendaarsed Alo Mattiiseni isamaalised laulud, samuti Eesti levimuusika klassikute Raimond Valgre ja Arne Oidi palad, kuulda sai ka uuemaid ilusaid eestikeelseid ja isamaalisi laule.

Video: Kaitseliidu näidislahingus võideldi roheliste mehikeste vastu

Täna toimub Teletorni juures Eesti taasiseseisvumispäeva puhul perepäev, kus muuhulgas sai juba näha Kaitseliidu näidislahingut «roheliste mehikeste» vastu. Väljend «rohelised mehikesed» sai alguse Ida-Ukrainast, kuhu ilmusid ilma eraldusmärkideta sõjaväevormis mehed. Vaata videost, kuidas kaitseliitlased ülesande täitmisega hakkama said!

Lisaks lahingtegevuse jälgimisele on perepäeva raames võimalik tutvuda ka näiteks Päästeameti, Punase Risti ja Politsei-ja Piirivalveameti tööga.

Päästeamet on üles pannud suitsu täis telgi, et inimesed saaksid kogeda, mis tunne on hoones tulekahju ajal viibida. «Nähtavus on praktiliselt null seal sees, ainult maapinna ligidal on võimalik näha,» selgitasid päästjad. Poole päeva jooksul oli telgist läbi käinud sadakond inimest, kes pidid kehva nähtavusega telgis üles leidma peidetud esemed.

Ka Põhja-Eesti pommigrupp tutvustab uudishimulikele oma ohtlikku tööd ning varustust. Pommigrupi peademineerija Tarmo Tamm ütles, et inimeste huvi on väga suur, eriti populaarne on pommirobot. «Samuti erinevad pommiülikonnad ja vaadatakse väga palju ka meie lõhkekehade ja pürotehnika näidiseid. Proovime seletada, et praegu võib vaadata, kuid metsast ja mujalt leides ei tohi neid näppida,» selgitas Tamm.

Punase Risti telgis saavad lapsed õppida, kuidas abivajajale esmaabi anda. Politsei- ja Piirivalveameti telgis näidatakse, kuidas avastatakse valeraha ja valepasse.

Perepäeva Teletornis lõpetab Kõrsikute kontsert kell 18.00

Nestor: NATOl tuleb suurendada võimekust oma idapiiril

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on Venemaa sõjalise agressiooni läbiviimine Ukrainas põhjalikult muutnud julgeolekukorda Euroopas ning NATO peaks seetõttu looma tõhusa sõjalise võimekuse NATO idapiiril.

«Militaarse tegevuse märgatav aktiviseerumine Venemaal ja sõjalise agressiooni läbiviimine Ukrainas on põhjalikult muutnud julgeolekukorda Euroopas. Eesti koos partneritega NATOs peab looma tõhusa sõjalise võimekuse NATO idapiiril, tagamaks julgeoleku tasakaal ja turvatunne,» märkis Nestor kohtumisel Saksamaa Bundestagi presidendi Norbert Lammertiga.

Eesti ja Saksamaa parlamentide juhid olid ühel meelel, et eelseisval NATO tippkohtumisel vastuvõetavad otsused peavad sisaldama konkreetset ja piisavat tegevuskava, millega julgeolekuolukorda regioonis kindlustada.

Puudutades olukorda Ukrainas rõhutasid Nestor ja Lammert demokraatlike erakondade tähtsust vaba ühiskonna ja õigusriigi rajamisel. Arutati, millist abi saaksid demokraatlikud riigid lisaks sisult enam tehnilisemate kogemuste jagamise kõrval ka selles osas Ukrainale osutada.

Eesti ja Saksa parlamentide liidrid käsitlesid ka riikidevahelise parlamentaarse koostöö edasist tihendamist, sealhulgas üliõpilastele pakutavaid vastastikuseid võimalusi Riigikogu ja Bundestagi töö paremaks tundmaõppimiseks.

Eesti piiril taastub kontroll 31. augustist 4. septembrini

Siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku kehtestada Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi julgeoleku tagamiseks ajutine piirikontroll 31. augustist 4. septembrini.

Siseministeerium esitas valitsusele arutamiseks määruse eelnõu, mille järgi hakkab ajutine piirkontroll Schengeni viisaruumi sisepiiridel kehtima 31. augustil kell 14 ja see kestab 4. septembril kella 23.59ni.

Ajutise piirikontrolli ajal Schengeni sisepiiridel passidesse templijäljendit ei kanta. Kohalikke rannapüügilaevu ajutine piirikontroll ei puuduta, kuna see ei täidaks oma eesmärki turvalisuse tagamisel. Samas ei ole välistatud rannapüügilaevade pisteline kontroll riskianalüüsile tuginedes, märkis siseministeerium eelnõus seletuskirjas.

Eesti ja Läti riigipiiri ületava reisirongi reisijate kontroll toimub vagunites ja perroonil, mis on piisav ohtude maandamiseks ja ei koorma liigselt raudtee-ettevõtjaid ega reisijaid.

Sadamate ja lennujaamade piiripunktid on avatud ka tavapäraselt, kuid seal rakendatakse piirikontrolli taastamise ajal ka Schengeni sisepiiride ületajatele ajutiselt piirikontrolli nõudeid.

Ajutise piirikontrolli kehtimise ajal ei ole riigipiiri ületamine väljaspool piiriületuspunkti lubatud. Siiski võib piirivalvur lubada inimesel erandkorras piiri ületada väljaspool piiripunkti, kui tema isik on tuvastatud.

Ajutise piirikontrolli ajal kõiki piirirežiimi eeskirja punkte ei kohaldata, kuna need tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud. Seega ei toimu tollivormistust ega sanitaar-, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli.

Piiripunktides rajatakse ajutised kontrollikohad, mis tagavad nõuetekohase piirikontrolli läbiviimise. Maanteeamet peab paigaldama piirikontrolli ajaks liiklust piiravad ja suunavad märgid, viidad, tähised ja tõkkepuud, kulud katab politsei- ja piirivalveamet.

Esialgse hinnangu järgi on piirikontrolli ajutise taastamise kulud 0,5 miljonit eurot. Riigipiiri valvavate ametnike lisatasud maksab siseministeerium oma eelarvest, muud kulud hüvitab valitsus oma reservist.

Schengeni piiril taastub kontroll kümnes maanteepiiripunktis, ühes raudteepiiripunktis, 27 sadamas ja seitsmes lennujaamas.

31. augustist 4. septembrini on piiriületuseks avatud Holdre piiripunkt, Ikla piiripunkt, Lilli piiripunkt, Murati piiripunkt, Mõisaküla piiripunkt, Vana-Ikla piiripunkt, Vaste-Roosa piiripunkt ning kolm Valga piiripunkti – Valga-Uulu maanteel, Raja tänaval ja Sepa tänaval.

Raudteepiirpunkidest hakkab ajutiselt tööle Valga raudteejaama piiripunkt.

Sadamatest taastub piirikontroll Narva-Jõesuu sadamas, Paldiski Põhjasadamas, Paldiski Lõunasadamas, Pärnu sadamas, Rohuküla sadamas, Roomassaare sadamas, Saaremaa sadamas, Sillamäe sadamas, Meeruse sadamas, Bekkeri sadamas, Vene-Balti sadamas, Paljassaare sadamas, Peetri sadamas, Patarei sadamas, Tallinna Vanasadamas, Pirita sadamas, Veere sadamas, Vergi sadamas ja Virtsu sadamas.

Lennujaamadest taastub Schengeni riikidest saabuvatele reisijatele piirikontroll Kuressaare lennujaamas, Kärdla lennujaamas, Pärnu lennujaamas, Tallinna lennujaamas, Linnahalli helikopteriterminalis, Tartu lennujaamas ja Ämari lennujaamas.

Valitsus arutab ajutise piirkontrolli kehtestamist ilmselt homme.

Nestor tänas 20. Augusti Klubi liikmeid panuse eest taasiseseisvumisse

Riigikogu esimees Eiki Nestor tänas täna Toompea lossi kogunenud 20. Augusti Klubi liikmeid nende panuse eest Eesti taasiseseisvumisse 1991. aastal, mil toonane ülemnõukogu võttis vastu otsuse riigi iseseisvusest.

«Toona hoidsin ma teile tavalise inimesena pöialt, elasin teile kaasa. Kuid mul pole olnud kunagi võimalik esineda teie ees ja tänada teid.  Täna ma saan võimaluse öelda teile aitäh.,» rääkis Nestor klubi pidulikul koosolekul.

20. Augusti Klubi liige Rein Järlik märkis oma kõnes, et 23 aastat tagasi langetatud otsus iseseisvumise taastamisest oli rahva tahte elluviimine ja see otsus avas Eesti riigile tee rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja ühendustesse.

Koosoleku eel asetasid klubi liikmed ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas lilled Toompeal asuva 20. Augusti kivi jalamile.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud ülemnõukokku ning andsid 1991. aasta 20. augustil 69 häält Eesti iseseisvuse taastamise poolt.

Klubi koguneb traditsiooniliselt Toompea lossi igal aastal 20. augustil klubi pidulikuks koosolekuks. 20. Augusti Klubi president on Ants Veetõusme.

Seakatk desoainete müüki suurendanud pole

Valgast kõigest 50 kilomeetri kaugusele jõudnud sigade Aafrika katk pole masse Valga loomakliinikusse desinfitseerivaid aineid ostma toonud. Pigem käivad neid soetamas lätlased.

Valga loomakliiniku loomaarst Jaan Luht pakub, et viimase kuu jooksul on müügiks läinud viis-kuus desotoodet. «Läti poolelt on rohkem käidud küsimas, sest seal on desoained kas otsas või pole poes saadaval.»

Lisaks lätlastele on desoainete vastu huvi tundnud mõni loomaarst. Luhta vähene huvi ei üllata, sest suuremad seafarmid muretsevad vajalikud tooted mujalt.

«Kui sigu ei ole ja pole tegu jahimehega, siis ega see tavainimest puuduta,» tõdes Luht. Seakatku mõju tunnetab inimene tema sõnul poe lihaleti juures. «Muidu on keskmisel kodanikul sellest ükskõik – see pole mingi Ebola viirus.»

Surnud loomast tuleb teada anda

Ometi soovitab temagi metsas surnud looma nähes sellest kindlasti veterinaarkeskust või piirkonna loomaarsti teavitada. Loomulikult võib ka metssea väljaheite peale astunud marjuline potentsiaalseks katku levitajaks osutuda, kui ta samade jalanõudega järgmisse metsa liigub. Luha meelest viib see absurdini: «Kus see seeneline või marjuline kummikuid ikka leotama hakkab?»

Riiete ja jalanõude desinfitseerimiseks kasutatakse universaalseid vahendeid, mida pruugiti ka suu- ja sõrataudi ohu tõkestamiseks. Luha sõnutsi kõlbab vastav desoaine ka keldri või kaevu puhastamiseks. «Piserduspudeli, survepesuri või käsipumba abiga kantakse lahus asjadele, mis loomadega kokkupuutes olid,» kirjeldas Luht protseduuri.

Tema hinnangul on Eesti suurfarmides, kus on üle 1000 looma, kasutusel väga ranged ettevaatusabinõud. Näiteks Eksekos toimub riidevahetus sigalasse sisenemisele eelnevalt just selleks ette nähtud ruumis.

Muret teevad üksikute sigade pidajad

Pigem tunneb Luht muret väiksemate seakasvatuste pärast. Karula ja Taheva valla volitatud loomaarstina on Luht käinud kõik sealsed seapidajad läbi, sigade Aafrika katkust rääkinud ning infovoldikuid jaganud. Samas ei meeldi talle asjaolu, et PRIA registris peavad sead olema 1. mai seisuga. «Kui inimene võtab sea hiljem, mille jõuluks ära tapab, sei peagi ta sellest PRIA-le teavitama,» näeb Luht siin ohtu.

Üldiselt suhtub Luht katku leviku peatamisse skeptiliselt, öeldes, et haigus jõuab siia nii või teisiti. Kuna levik sõltub loomade arvukusest, toetab Luht Valgevene lähenemist, kus metsad kütiti metssigadest tühjaks. Ka siin varitsevad aga ohud – näiteks ajab ajujaht metssead liikvele. «Samas on kuulda olnud plaanist kasutada jahipidamisel summuteid,» pakkus Luht välja ühe lahenduse.

Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Eelmise nädala seisuga on Lätis seakatk tuvastatud 56 metsseal ja 59 koduseal ning haiguse leviku tõkestamiseks oli selle nädala keskpaigaks naaberriigis tapetud üle viiesaja kodusea.

Marta Velgan: samm kultuuri või kultuurituse suunas?

Meil endil on võimalik tõestada, et avalikus kohas alkoholi joomise lubamine mõjutab eestlaste alkoholitarbimise kultuuri pikaajaliselt hoopis positiivselt, kirjutab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liige  Marta Velgan Postimehe arvamusportaalis.

1. juulist hakkasid Eestis kehtima korrakaitseseaduse muudatused, mis lubavad avalikes kohtades alkoholi tarbida juhul, kui teisi inimesi selle käigus ei häirita. Samal ajal jäävad alkoholi tarbimisel avalikus kohas kehtima piirangud, mille kohaselt ei tohi alkoholi juua ühissõidukis või ühissõiduki peatuses, lasteasutuste, noortelaagrite ja haiglate läheduses. Lisaks on kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ning seda võimalust on praeguseks hetkeks kasutanud juba mitmed Eesti linnad.

Paljud tervishoiuorganisatsioonid, poliitikud, koolijuhid ning lastekaitseorganisatsioonid on avalikult väljendanud oma nördimust selle seadusemuudatuse üle. Arvestades seda, et praegune valitsus on võtnud oma eesmärgiks vähendada Eestis alkoholist tingitud kahjusid ning astunud selle täitmiseks juba esimese sammu alkoholi aktsiisi tõstmise näol, tundub käesolev seadusemuudatus paljudele valitsuse kavatsustega vastuolus olevat. Justiitsministeeriumi teatel on muudatuste eesmärk vähendada keelde ja käske ning anda rohkem vastutust kodanikele endile. Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitka osakonna juhataja Priit Heinsoo sõnul peab aga  inimest karistama siis, kui alkoholi tarbimisega avalikus kohas kaasneb avaliku korra rikkumine. Pargis õlle joomist ei pea ta vajalikuks keelata. Või nagu uudist kommenteerinud kodanik selle seisukoha lühidalt kokku võttis: joove on seisund, mitte kuritegu. Seega võiks seda seadusemuudatust võtta kui valitsuse usaldusavaldust Eesti kodanikele. Eestlaste endi usk kaasmaalaste eneseregulatsiooni võimesse tundub valitsuse omast aga mõnevõrra väiksem olevat.

Eesti inimesed on selles küsimuses jagunemas aga üldises plaanis kahte leeri. Üks osa inimestest arvab, et riigivalitsejad on teinud rumala otsuse, mis toob kaasa purjutajate hordid linnatänavatel ning põhjustab avaliku korra rikkumiste hüppelise tõusu. Teiste arvates on seadusemuudatus samm lapsehoidjariigist täiskasvanulikuma riigi suunas ning et avalikus kohas rahumeelselt alkoholi tarbivaid kodanikke ei tohiks karistada vaid seepärast, et mõned meist ei oska juua. Rõõmustatakse selle üle, et kaob üks mõttetu seadus, mis pole siiamaani takistanud inimestel avalikus kohas purjutada.

Kuigi linnatänavatel ja parkides võib juunikuuga võrreldes märgata rohkem alkohoolseid jooke nautivaid inimesi,  pole jõustunud seadusemuudatused esialgsete andmete kohaselt politseile tööd juurde tekitanud. Küll aga on mitmete Eesti veekogude rannavalvurid avaldanud muret randades alkoholi tarbivate inimeste hulga suurenemise pärast, kes võivad niimoodi osutuda ohuks nii endale kui teistele rannasviibijatele. Mis võiksid olla aga selle seadusemuudatuse pikaajalised tagajärjed?

Uus korrakaitseseadus võiks olla samm kultuursema alkoholitarbimise poole. Uurides, kuidas mujal Euroopas avalikus kohas alkoholi tarbimise küsimus on lahendatud, võib avastada huvitava seaduspärasuse. Lääne-Euroopa riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa ning Hispaania, kus alkoholitarbimist peetakse kultuurseks, on alkoholi tarbimine avalikus kohas, teatud piirangutega küll, üldjuhul lubatud. Ida-Euroopa riikides aga vastupidiselt rakendatakse keelustamise poliitikat.

Paradoksaalselt näeb tänavapildis rohkem purjus inimesi ning esineb enam avaliku korra rikkumisi riikides, kus seadused on karmimad. Miks see nii on? Üks hüpotees on see, et kui inimesed hakkavad kodude asemel enam parkides ja linnatänavatel alkoholi tarbima, siis tarbitakse pigem vähem, kuna teised näevad, mida ja kui palju nad tarbivad. Teiseks on nendes riikides avalikus kohas purjusolek üldjuhul taunitud ning alkoholiga liialdanud inimeste korralekutsumine iga kodaniku kohus. Samas kumb oli enne, avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamine või kultuurne alkoholitarbimine?

Mitmed tervishoiuorganisatsioonid, Eesti Lastekaitse Liit ja koolijuhid muretsevad aga sellepärast, millist eeskuju antakse avalikes kohtades alkoholi tarbimisega lastele. Lapsed õpivad täiskasvanuid jälgides ning teevad sellest järeldusi, mis on ühiskonnas normiks, mida tohib teha ja mida mitte. Viimasel kümnendil on aktiivselt uuritud laste alkoholitarbimise ja alkoholi ekspositsiooni vahelist seost  ning on leitud, et mida rohkem laps alkoholireklaami ja -toodetega igapäevaselt kokku puutub, seda suurema tõenäosusega alustab ta alkoholi tarbimisega varem. Kui vaadata asjale teise nurga alt, toob selline muudatus paljud alkoholitarvitajad koduseinte vahelt avalikkuse ette, mistõttu nihkub lapse esmane kokkupuude alkoholi ja purjus inimestega varasemasse ikka ning nõuab vanematelt veelgi suuremat panust laste tervisliku eluviisi kujundamisel.

Erinevate ajalehte arvamusveergudelt ja kommentaariumidest võib leida hulganisti spekulatsioone selle kohta, mis Eesti ühiskonnas seadusemuudatuse jõustumise järgselt muutub. Fakt on, et me tegelikult ei tea, kuidas see eestlaste alkoholitarbimise kultuuri pikaajaliselt mõjutab. Laias laastus on kolm stsenaariumit: alkoholitarbimine muutub sarnaselt Lääne-Euroopa riikidega kultuursemaks, toimub vastupidine areng kultuurituse suunas või ei muutu midagi. Siiski arvan, et meil kõigil on võimalus tõestada, et valitsuse usk eestimaalaste võimesse käituda mõistlikult on põhjendatud ning anda panus uut sorti kultuuri tekkesse, kus ühe-kahe lahja alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas on aksepteeritav, kuid purju joomine ja laaberdamine taunimisväärt.

Autoleht: kasutatud autode turult kaovad nii ostjad kui ka müüjad

Ostjate kadumise üle kurdab nii 2000 kui ka 10 000 eurot maksvate kasutatud autode müüja. Kas see on riigiametite turukorrastuskampaania tulemus või märk majanduse ebakindlusest? Hulk müügiplatse on hoopis suletud. Kas konkurentsi vähenemine hakkab pruugitud autode hindu tõstma, küsib Autoleht.

«Kuigi Tallinnas Kadaka tee kandis on viimasel ajal kinni pandud hulk automüügiplatse ja konkurente jääb mul tänu sellele vähemaks, pole põhjust rõõmustada, sest ostjad on kadunud. Juba kevadest saati,» tunnistas pealinnas 1000-5000 eurot maksvate pruugitud autodega kaupleva firma Aare autod juhataja Aare Ermus.

Nii automüüjate kui ka –ostjate kadumise põhjusena kahtlustab Ermus ametkondade kontrollreide. Müüjad lõpetavat töö, sest riigiametid on neile loonud paadunud petise maine, ostjad aga on ilmselt hakanud pruugitud auto ostu senisest rohkem kartma.

Swedbank Liisingu autoliisinguosakonna juhataja Tarmo Ulla sõnul aga on kasutatud auto soetamine populaarne ja kasutatud auto ostja pole kuhugi kadunud. Ka kuulutusportaali Auto24 statistika põhjal pole kasutatud kuulutuste arv ja müügitrend aastaga muutunud.

Video: Kaitseliit pidas Otepääl näidislahingu

Kaitseliidu Valgamaa malev pidas täna Otepääl näidislahingu, Postimees tegi koostöös Kultuurikanaliga lahingust otseülekande ning nüüd on võimalik vaadata lahingut videosalvestisena.

Kaitseliidu Valgamaa maleva Otepää Üksik-kompanii tankitõrje rühma vanema Andrus Sumbergi sõnul oli näidislahingu eesmärk on tutvustada kaitselahingut. 

«Kaitselahingu üks osa on varitsuslahing. Kasutasime erinevat relvastust – automaate AK-4, kuulipildujat KSP-58, vintpüssi SKY,» selgitas Sumberg.

«Käiku läksid erinevad imitatsioonivahendid – suits, paukpadrunid. Lisaks sellele kasutasime lahingus erinevaid sõidukeid.»

Näidislahing oli osa Otepää perepäevast. Videosalvestuse esimeses osas saab vaadata perepäeval toimuvat, näidislahing algab video 58. minutil.

Eesti avas Brasiilias saatkonna

Välisminister Urmas Paet avas koos Brasiilia välisministri Luiz Alberto Figueiredo Machadoga Eesti saatkonna Brasiilia pealinnas Brasilias, tegemist on Eesti esimese saatkonnaga Ladina-Ameerikas.

Eesti suursaadik Brasiilias on Mart Tarmak. Saatkonnal Brasilias on kaasakrediteering ka Tšiilisse, Colombiasse ja Peruusse, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Paet märkis, et saatkonna avamine toimub ajal, mil rahvusvaheline poliitiline olukord on täis suuri probleeme. «Seda enam on hea meel tihedate ja kiirelt arenevate suhete üle Brasiiliaga ning märgilise tähendusega saatkonna avamise üle,» lausus Paet.

Paeti sõnul on Eesti ja Brasiilia suhted viimastel aastatel oluliselt tihenenud. 2011. aasta suvel avas Brasiilia Tallinnas oma saatkonna. Eestil on ka aukonsulid kolmes Brasiilia piirkonnas. Brasiilias elab ligikaudu 500 eestlast ning kogukond on siin juba üle sajandi vana.

Brasiilia mängib Paeti sõnul nii rahvusvahelises poliitikas kui majanduses olulist rolli, pakkudes ka Eesti ettevõtjatele kasvavat huvi.

Vastastikused äridelegatsioonide visiidid aitaksid Paeti sõnul kaasa nii kaubavahetuse kui investeeringute kasvule. «Plaanime koos Eesti ettevõtjatega visiiti Brasiiliasse. Samuti ootame ka Brasiilia äridelegatsiooni visiiti Eestisse - tutvuma muuhulgas meie IT ja e-riigi lahendustega,» ütles Paet.

Eesti saatkond asub aadressil:

SHIS QL 12 Conjunto 05 Casa 18

CEP 71.630-255, Brasilia - DF

Tel: +55 61 3205 8900

Naine sai tagurdavalt trollilt löögi

Tallinnas Mustamäel tagurdas eile hommikul trollibuss otsa naisele, kes sai vigastada.

Õnnetus juhtus kell 10.50 Keskuse tänav 5a juures, kus 60-aastane Galina tagurdas Solarise trollibussiga otsa 55-aastasele Erminale.

Kiirabi toimetas naise Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Eesti tootjad venekeelsete siltidega tooteid siiski poelettidele ei too

Kuigi Veterinaar- ja toiduamet teatas eelmisel neljapäeval, et on valmis lubama Eesti tootjatel Vene turu jaoks valmistatud tooted Eesti kauplustes maha müüa, siis ettevõtjad seda siiski teha ei kavatse.

Veterinaarametisse pole ühtegi sellekohast taotlust endiselt esitatud ja küsitletud piimatootjad kinnitasid Postimehele, et neil selleks vajadust pole.

Nimelt on Vene turg olnud enamikele piimatootjatele kinni juba selle aasta 9. jaanuarist ning juulis ekspordivõimaluse taastanud ettevõtted ei olnud veel jõudnud vene turu jaoks tooteid valmis teha.

Reaalselt kaalus venekeelsete siltidega toodete müüki Eesti poodide lettidel vaid Valio, kelle Laeva tehas Venemaale eksportimise keeldu aasta alguses ei saanudki ja kes on sinna viinud suurtes kogustes jogurteid.

Esmaspäeval otsustas Valio siiski, et 10 tonni Venemaalt tagasi tulnud tooteid pole mõtet poelettidele tuua. Neist osa realiseerisid nad turundusdirektor Krista Kalbini sõnul hulgimüüja HoReCa müügikanalis ning suurema osa annavad nad Toidupangale. Sel nädalal läheb Toidupanga kaudu jagamisele 5-6 tonni Valio tooteid.

Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku  embargo  looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Politsei tabas ööpäevaga 13 joobes juhti

Politsei pidas möödunud nädalavahetusel kinni 13 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti.

Sel aastal on korrakaitsjad kontrollinud üle 370 000 juhi ning kõrvaldanud juhtimiselt üle 4700 alkoholi tarvitanud inimese, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Politseistatistika näitab, et umbes 12 protsenti kõigist kannatanutega liiklusõnnetustest on põhjustanud alkoholi tarvitanud juhid. Sel aastal on joobes juhi süül hukkunud 11 ning saanud viga 117 inimest. Mullu samal ajal hukkus 14 inimest ning sai viga 140.

Politsei on tänavu tihendanud rakete liiklusõnnetuste ärahoidmiseks joobekontrolle. Kui eelmisel aastal kontrollis politsei 620 000 juhi joovet, siis tänavu on kavas läbi viia 700 000 joobekontrolli.

Tallinna-Tartu maanteel hukkus sõidukite kokkupõrkes naine

Harjumaal Tallinna-Tartu maanteel põrkasid täna varahommikul kokku veoauto ja sõiduauto Citroen, mille juht hukkus sündmuskohal.

Õnnetus juhtus kella 4.30 ajal Kose vallas Tallinna-Tartu maantee 50. kilomeetril. Esialgsetel andmetel kaldus Tartu suunas sõitnud Citroen C3 vastassuunavööndisse ning põrkas kokku talle vastu sõitnud veoautoga Scania, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Kokkupõrke järel paiskus Citroen teelt välja, haagisega veoauto sõitis kraavi paremas teeservas. Citroeni roolis olnud naine hukkus sündmuskohal ning tema autost kätte saamiseks tuli autovrakk lahti lõigata.

Scania veoauto juht õnnetuses viga ei saanud, ta omas juhtimisõigust ning oli kaine. Teisi inimesi peale juhtide sõidukites ei olnud. 

Liiklusõnnetuse täpsed asjaolud ja põhjuse selgitab välja uurimine.

«Miks sõiduk vastassuunavööndisse kaldus, ei ole veel selge. Praegu saame hukkunud naise lähedastele kaasa tunda ja püüda omalt poolt anda uurimisega sellele küsimusele ammendava vastuse,» sõnas Põhja prefektuuri operatiivjuht Kaido Saarniit.

«Olenemata sellest, mis oli tänase traagilise õnnetuse põhjus, tasub alati meeles pidada, et autorooli istudes tuleb pühendada kogu oma tähelepanu liiklemisele, rooli taha istuda kainena ja puhanuna, valida hoolikalt sõiduvõtteid ja -kiirust,» ütles Saarniit.

Politseinikud suunasid liikluse õnnetuse tõttu mitmeks tunniks ümbersõitudele Tallinna-Tartu maantee 47. ja 51. kilomeetril.

Maanteeinfokeskuse teatel taastus liiklus sündmuskohal kell 8.35

Sven Sakkov: NATO kohaloleku tugevdamiseks on mitu võimalust

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkovi sõnul on NATO kohalolek Eestis tähtis ja selleks on mitu võimalust.

Sakkov rääkis «Aktuaalses kaameras», et on nõus Merkeli öelduga, et NATO kaitselepingu artikkel 5 osa tuleb täita sisuga, ent samas rõhutas Sakkov, et NATO on juba Eestis sõjaliselt kohal, vahendas ERR Uudised.

Ehkki üksusega kohalolek on üks paljudest võimalustest, on NATO kohaloleku ja heidutushoiaku tugevdamiseks tema sõnul palju teisigi variante, näiteks varustuse eelpositsioneerimine, NATO kiirreageerimissuutlikkuse parandamine, staabielementide peakorterite ülesehitamine ja muud sarnane.

Asekantsleri sõnul saavad paljud praegu lahtised küsimused vastuse ilmselt paari nädala pärast toimuval Walesi tippkohtumisel.

«Oluline on heidutushoiaku tugevdamine Eestis ja teistes NATO ääreala liikmesriikides,» ütles ta ning lisas, et selle nimel praegu töö käib.

Islandil evakueeriti Bardarbunga vulkaani lähedusest inimesed

Islandi võimud evakueerisid eile Bardarbunga vulkaani lähedusest inimesed, kartes, et tulemägi võib peagi purskama hakata.

Pealinnast Reykjavikist enam kui 300 kilomeetri kaugusel asuvas piirkonnas püsiasustus puudub, ent vulkaani ümber olev rahvuspark on äärmiselt populaarne turistide seas. Evakueeriti ligi 300 inimest. Võimude sõnul on see pelgalt ettevaatusabinõu.

Teisipäeva südaööst saadik on geoloogid tuvastanud vulkaani ümbruses üle 300 maavärina. Kas ja millal vulkaan purskab, ei oska teadlased täpselt öelda, ent seismiline aktiivsus võib viidata peatsele purskele.

Bardarbunga vulkaanisüsteem asub Islandi loodeosas Vatnajökulli liustiku all. Spetsialistide sõnul võib jääkatte all paikneva vulkaani purse tuua kaasa üleujutuse liustikust põhja jääval alal.

Eile öeldi, et vulkaan on stabiilne, ent juhul kui see peaks purskama, võivad tuhapilved häirida lennuliiklust Atlandi kohal. 

Esmaspäeval teatas Islandi meteoroloogiateenistus, et tõstis võimaliku ohu taseme kollaselt oranžile. Oranž on viieastmelise skaala neljas tase, mis tähendab, et vulkaan ilmutab kasvava rahutuse märke ja suurenenud on purskeoht.

2010. aastal pursanud Islandi vulkaan Eyjafjallajokull paiskas õhku hiiglasliku tuhapilve, mis takistas oluliselt lennuliiklust.

«Patriootlikku kohust» täitvad Vene puhkajad peavad Krimmi minnes kümneid tunde järjekorras ootama

Krimmi annekteerimisest saadik on Kreml kinnitanud, et Musta mere kuurortis puhkamine on venelaste «patriootlik kohustus», ent tegelikkuses ei pruugi selle täitmine sugugi lihtne olla.

Praegu, turismihooaja tipphetkedel, ootab Krimmi poolsaart Venemaaga ühendava Kertši väina praami järjekorras pidevalt tuhandeid autosid ning puhkajad peavad ootama järjekorras suisa kuni 40 tundi, kirjutab Raadio Vaba Euroopa. See on ainus moodus Krimmi saamiseks lisaks lendamisele.

Vene transpordiametnike sõnul on praegu Kertši väina mõlemale poole kogunenud pidevalt ligi 2000 sõidukit. Ühenduse peavad tagama viis praami.

Sooja ilma tõttu on paljud end juba rannarõivaste väele koorinud, teised otsivad varju. Suurt pahameelt tekitavad need, kes üritavad järjekorras trügida.

16. augustil nõudis kuumuses ootamine isegi ühe inimelu – 58-aastane mees suri ilmselt südamerabanduse tagajärjel. Kiirabi saabus tema jaoks pisut liiga hilja.

Rahuldamatu turistivoog on pannud Vene võime mõtlema, kuidas vähendada Krimmi suunduvate puhkajate voogu.

Föderaalse turismiagentuuri juhi Oleg Safronovi sõnul on üle koormatud juba ka Krimmi ja Venemaa vahet sõitvad lennuliinid. Safronovi sõnul eeldatakse, et Krimmi külastab sel aastal kolm miljonit Vene turisti.

Moskva on teatanud, et ehitab Krimmi poolsaare ja Venemaa vahele silla, ent selle valmimine võtab aastaid ja läheb maksma kuni seitse miljardit dollarit.

 

 

Soome kaitseväe endine juht: Venemaad pole vaja õpetada

Soome kaitseväe endise juhi Gustav Hägglundi sõnul ei tasu Venemaaga suheldes õpetajat mängida ja seda ärritada.

Hägglund meenutab oma värskes raamatus «Rahu utoopia (Docendo)», et Venemaa traditsiooni kuulub tugev keskvõim, riigi huvide seadmine ettepoole üksikisiku omadest, juhtkonna eesmärke edendav õigussüsteem ja kriitika summutamine. Tema hinnangul tuleb Venemaasse suhtuda jahedalt kui äripartnerisse.

«Meil on mõttetu neid pöörama hakata. Sellel poleks muud mõju kui suhete halvenemine,» kirjutab Hägglund.

Tema meelest võiks maailmaparandamise pingeid pigem maandada Aafrikas, kus parandamisväärset on Venemaast palju enam.

«Ei vigastata ju Venemaal siiski miljonite naiste suguorganeid, ei sunnita lapsi sõduriteks, ei loobita homoseksuaale kividega surnuks, ei harrastata grupivägistamist ega etnilist puhastust nagu Aafrikas,» kirjutas ta.

Hägglund ütles oma raamatus, et NATO-liikmesus kahjustaks Soome enda kaitsevõimet, sest kaitsetahet asendaks usk liitlastesse. Tema sõnul on nii juhtunud mitmetes NATO riikides.

Hägglundi hinnangul kuulub Soome tugevale reservile toetuv riigikaitse praegu Euroopas suurriikide kategooriasse, ega jää alla Suurbritanniale, Prantsusmaale ja Saksamaale.

USA lubab Pakistani Haqqani rühmituse juhtide leidjale kuni 30 miljonit dollarit

USA suurendas Pakistanis baseeruva äärmusliku Haqqani võrgustiku juhtide tabamiseni viiva informatsiooni eest välja pandud preemiaid, teatas eile välisministeeriumi eriosakond.

Rühmituse juhi Sirajuddin Haqqani eest lubati varem viit miljonit dollarit, nüüd tõsteti see summa kümnele. Preemiad seati veel nelja võrgustiku juhi tabamiseni viiva info jagajatele. Viis miljonit dollarit on lubatud inimesele, kelle edastatud info viib Haqqani sugulaste Aziz Haqqani, Khalil al-Rahman Haqqani ja Yahya Haqqani tabamiseni. Sama suur summa on välja pandud rühmituse  suitsiidirünnakute korraldajaks peetava Abdul Rauf Zakiri tabamiseni viiva info eest.

Haqqani võrgustik on Al-Qaeda ja Afganistani Talibani liitlane, selle võitlejaid süüdistatakse arvukates piiriülestes rünnakutes Pakistanis asuvast Põhja-Waziristanist, muu hulgas 19 tundi kestnud USA Kabuli saatkonna piiramises 2011. aasta septembris. Rühmitust peetakse üheks kõige julmemaks rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) ründajaks Afganistanis.

USA välisministeeriumi andmetel lõi võrgustiku 1970ndate aastate lõpus Jalaluddin Haqqani, praegune juht Sirajuddin on tema poeg.

Moskva suleb McDonald’seid

Vene tarbijakaitse teatel suletakse ajutiselt neli McDonald’si restorani Moskvas, kaasa arvatud USA kiirtoiduketi «lipulaev» Puškini väljakul.

Rospotrebnadzori kinnitust mööda on laboratoorsed proovid tõendanud «arvukaid [Vene] sanitaarseaduste rikkumisi» antud toitlustusasutustes.

Financial Timesi andmetel kaebab tarbijakaitse McDonald’si antud küsimuses ka Moskva kohtusse, kuid nelja restorani sulgemine näib jõustuvat kohe.

«Me uurime [neid] süüdistusi ja samme mis on vajalikud meie restoranide taasavamiseks klientidele nii pea kui võimalik,» ütles McDonald’s.

McDonald’sil on Venemaal tänaseks 435 restorani – Novosobirskist Siberis kuni Petroskoini Karjalas.

Hollandi muuseum on hädas Krimmi arheoloogiliste aaretega

Hollandi muuseum teatas eile, et viivitab praegu seal näitusel olevate Krimmi arheoloogiliste aarete tagastamisega, sest kardab juriidilisi sekeldusi Venemaa või Ukrainaga.

Neljast Krimmi muuseumist pärit hindamatute aarete näitus avati Amsterdami Allard Piersoni muuseumis veebruaris, vähem kui kuu enne seda, kui Venemaa Krimmi poolsaare annekteeris.

Venemaa alluvusse läinud muuseumid on nõudnud eksponaatide tagastamist Kirmmi, ent neid soovib endale ka Ukraina valitsus.

Näituse «Krimm: Musta mere kuld ja saladused» eksponaatide hulka kuuluvad esemetest vanimad pärinevad 2. sajandist e.m.a ja uusimas hiliskeskajast. Muuhulgas võib seal näha kullast valmistatu sküütide kiivrit ning Rooma impeeriumi aegadel Siiditeed mööda Hiinast Krimmi jõudnud karbikest.

Muuseumi kinnitusel püüavad nad selles ainulaadses ja keerulises olukorras leida parimat seaduslikku lahendit. Tagastamine ühele osapoolele toob peaaegu kindlalt kaasa teise osapoole nõude, mis on oluline risk Allard Piersoni muuseumile, nentis muuseum, lisades, et kollektsiooni hoitakse turvaliselt, kuni saadakse rohkem selgust ning on saadud otsus kvalifitseeritud kohtunikult või arbitraažilt või kokkulepe osapooltega.

Krimm asus iidsete kaubateede ristumispaigas ning arheoloogid on kaevanud sealt välja palju vaimustavaid aardeid.

Näitust on võimalik Amsterdamis külastada 31. augustini.

Šveitsi eutanaasiaturistide arv on kahekordistunud

Üha enam surmahaigeid eurooplasi läheb Šveitsi oma viimsele teekonnale, kuna selles riigis on eutanaasia ehk halastussurm lubatud.

Šveitsi seaduste järgi on kaasa aidatud enesetapp lubatud, kui abistaja ei saa surmast isiklikku kasu, edastab Reuters.

Väljaandes Journal of Medical Ethics avaldatud uuringust paljastus, et Šveitsis on ajavahemikul 2009 – 2012 niinimetatud eutanaasiaturistide arv kahekordistunud.

Šveitsis suri nelja aasta jooksul eutanaasia tagajärjel rohkem kui 600 välismaalast, kellest enamik olid sakslased ja britid.

Šveitsis tegutseb neli eutanaasiat pakkuvat kliinikut. Enamikul juhtudel antakse ravimit, mis rahvasuus kannab nime «rahutablett», kuid tehakse ka elu lõpetavaid süste.

Lisaks Šveitsile on eutanaasia lubatud Hollandis, Luksemburgis, Belgias ning paaris USA osariigis.

Venemaal on hakatud autosid hobuste vastu vahetama

Venemaa suurlinna Jekaterinburgi lähedal asuva väikelinna Verhnaja Salda elanikud on hakanud vahetama autosid hobuste vastu, kuna loomi on lihtsalt oluliselt odavam pidada.

Verhnaja Saldas elab umbes 50 000 inimest, edastab Reuters.

Hobuseid on hakanud kasutama näiteks toru- ja elektrifirmade töötajad, kelle kinnitusel on auto kasutamine märksa kallim kui hobuse ülalpidamine.

 Töömehed liiguvad ühest tööpaigast teise hobuste veetavatel vankritel, kuhu on pandud ka vajalikud tööriistad.

«Hobune on hobune ja auto on auto. Talvel on autoga üsna raske mitmetesse paikadesse pääseda, hobusega seevastu saab igale poole,» tõdes üks hobuse kasutajatest Andrei Savtšenko.

Ta lisas, et hobune on keskkonnasõbralik ning ei tekita heitgaase.

Torulukksepp Aleksei Frolov on rahul, et hobused võimaldavad nii ratsutamist kui vankri vedamist.

«Hobused saavad transportida kohale kõik vajaliku. Pole probleeme ka pika toru toomisega,» nentis meistrimees.

Torulukkseppade ja elektrike tööd koordineeriv Demid Išenko lisas, et nüüdisajal on autode kasutamine ja hooldamine väga kallis.

«Kui igal meistril oleks oma auto, siis oleksid nad varsti pankrotis, sest masina kulukus on hobuse omast märgatavalt kallim. Bensiini hind on üle mõistuse. Seetõttu leidsime, et tuleb ajas tagasi minna ning hobune ja vanker kasutusele võtta,» teatas Išenko.

Enamikule linnaelanikele meeldivad tänavapilti ilmunud hobused ja vankrid.

«Kes ütles, et hobused segavad tavapärast liiklust? Nad ei sega. Hobusega on lihtsam kui autoga, millel võib näiteks ootamatult mõni rike tekkida. Auto võib kiirem olla, kuid hobuse küüdis on mugavam. Hobused on nutikad loomad,» lausus üks anonüümseks jääda soovinud elanik.

The Guardian: Islamiriik on röövinud 20 välismaalast

Briti väljaande The Guardian andmetel on sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik röövinud juba 20 välisriikide kodanikku.

Viimased neli röövitut on Itaaliast, Taanist ja Jaapanist.

Pühasõdalaste kätte langenud on ajakirjanikud, fotograafid ja humanitaartöötajad.

Islamiriigi võitlejad röövisid välisriikide kodanikke Süüria suurimast linnast Aleppost ja Idlibist ning viisid nad hiljem Põhja-Süürias asuvasse Raqqasse, mis on nende kontrolli all.

Välisriikide kodanike röövimine on äärmusislamistidele äri. Islamiriik on viimase poole aastaga lunaraha vastu vabastanud vähemalt kümme välismaalast.

Röövituid võidakse kasutada ka läbirääkimistel etturina. Üks Islamiriigi võitlejate poolt röövitu on USA ajakirjanik Steven Sotloff, keda pühasõdalased ähvardasid tappa kui USA jätkab õhurünnakuid Islamiriigi käes olevatele aladele.

USA on viimasel ajal toetanud õhurünnakutega kurdi võitlejaid ja Iraagi valitsusvägesid, kes võitlevad pühasõdalaste vastu.

Õhurünnakute abil vallutasid Iraagi väeüksused ja kurdid näiteks Põhja-Iraagis tagasi strateegiliselt tähtsa Mosuli tammi.

Islamiriik avaldas eile video, millel on näha USA ajakirjaniku James Foley hukkamist. AFP ja GlobalPost heaks töötanud Foley jäi Põhja-Süürias kadunuks 2012. aastal.

 

Hamas andis lennufirmadele Tel Avivi lennuvälja suhtes hoiatuse

Gazat kontrolliv rühmitus Hamas andis välismaistele lennufirmadele hoiatuse, et need lõpetaksid alates täna hommikust lendamise Tel Avivi Ben Gurioni rahvusvahelisele lennuväljale.

Möödunud kuul osa lennufirmasid katkestasid Tel Avivi lendamise pärast seda kui Gazast tulistatud rakett jõudis lennujaama lähedusse, edastab AFP.

Hamasi sõjalise tiiva esindaja Abu Obeida sõnas, et rühmitus ei kavatse Iisraeliga jätkata  läbirääkimisi vaherahu teemal.

«Meil ei ole plaanis läbirääkimisi jätkata. Läbirääkimised ei vii kuhugi,» teatas Obeida Hamasi telekanalis.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanjahu sõnas, et Iisraeli armee sõjaline tegevus Gaza suunas jätkub ning sellega kaitstakse iisraellaste elu ja huve.

Peaminister ei välistanud peale sõjaliste operatsioonide ka diplomaatilise lahenduse võimalust.

USA eriüksus püüdis päästa Islamiriigi poolt hukatud ajakirjanikku

USA kaitseministeeriumi teatel püüdis eriüksus päästa äärmusrühmituse Islamiriigi pühasõdalaste poolt hukatud ajakirjanikku James Foleyd.

Lisaks Foleyle püüti Süürias džihadistide käest kätte saada ka teisi USA kodakondsusega isikuid, kelle täpset arvu ei avalikustatud, edastab AFP.

USA presidendi Barack Obama nõusolekul korraldatud erioperatsioon Süürias ebaõnnestus, kuna Islamiriigi poolt röövitud ei olnud seal, kus nad USA militaarluure andmetel oleks pidanud olema.

USAl puuduvad andmed, kas vangid viidi teise kohta või ei olnud neid kunagi seal paigas.

USA meedia andmetel saabusid eriüksuslased helikopteritel  ning sattusid kohe pühasõdalaste tule alla. Keegi ameeriklastest siiski elu ei kaotanud. Islamiriigi mitu võitlejat olevat aga hukkunud.

USA kaitseministeeriumi teatel oli tegemist hästi ette valmistatud operatsiooniga, mille eesmärk oli rünnata kiiresti ja tugevalt.

USA kaitseministeerium kinnitas, et röövitud USA kodanikud püütakse päästa, kui see on võimalik. Päästmiseks pannakse mängu kõik – militaartegevus, luure ja diplomaatia.

James Foley jäi kadunuks  2012. aastal Põhja-Süürias, kust ta kirjutas Prantsuse uudisteagentuurile Agence France Press ja Bostoni meediafirmale GlobalPost.

Valge Maja andmetel on Foley hukkamisvideo autentne.

 

UNHCR: Ukraina idaosast on põgenenud vähemalt 415 800 inimest

ÜRO põgenikeagentuuri UNHCRi teatel on Ukraina idaosast, kus valitsusväed peavad lahinguid venemeelsete separatistidega, põgenenud vähemalt 415 800 inimest.

Agentuuri andmetel on Ukrainas umbes 190 000 riigisisest põgenikku. Lisaks on 197 400 inimest põgenenud Ukrainast Venemaale, 14 600 Poolasse ja 13 883 Valgevenesse, vahendab AFP.

UNHCRi esindaja Ariane Rummery sõnas, et tõenäoliselt võib põgenenute arv olla suuremgi, sest puudub kindel süsteem, mis kõik need inimesed registreeriks.

Pea 200 000st Venemaale põgenenud inimesest on umbes 78 000 esitanud ka taotluse pagulase staatuse saamiseks, lisas ta.

Riigi idaosas leviva vägivalla pärast põgenenute arv on viimase kuu jooksul oluliselt suurenenud. Veel 5. augustil oli riigisiseseid põgenikke ligikaudu 117 000 ning Venemaale põgenenuid oli toona 168 000.

Alates lahingute algusest aprillis on surma saanud üle 2000 ja kannatada umbes 5000 inimest.

WHO: Ebola on nõudnud Lääne-Aafrikas juba 1350 inimese elu

Ebolaepideemia on nõudnud Lääne-Aafrika riikides juba vähemalt 1350 inimese elu, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kolmapäeval.

WHO värsked andmed näitavad, et viiruse ohvrite arv kasvab kõige kiiremini Libeerias, kus on surnud vähemalt 576 inimest.

ÜRO terviseagentuur hoiatas, et epideemiast haaratud riikides on juba otsakorral kütuse, toidu ja esmatarbekaupade varud.

Mitmed lennu- ja kaubaveofirmad on peatanud transpordi Libeeriasse, Sierra Leonesse ja Guineasse.

Libeeria võimud astusid haiguse leviku tõkestamiseks meeleheitliku sammu, pannes karantiini suure slummi, kus elab 50 000 inimest. Kolmapäeval puhkesid West Pointis rahutused, kui elanikud hakkasid politseinike pihta kive loopima.

Obama: kogu maailm on šokeeritud Foley hukkamisest

USA president Barack Obama kutsus kolmapäeval tegema ühiseid jõupingutusi, hävitamaks pühasõdalaste terrori «vähkkasvaja» Iraagis ja Süürias, öeldes, et ameeriklasest ajakirjaniku James Foley hukkamine kohutas kogu maailma.

Islamiriik (IS) postitas teisipäeval video, milles oli näha, kuidas islamistid hukkasid Foley pea mahalõikamise teel.

«Peab olema ühine jõupingutus selle vähkkasvaja välja lõikamiseks, et see ei leviks. Peab olema selliste nihilistlike ideoloogiate selge tõrjumine,» sõnas ta.

Obama ütles, et USA jätkab Islamiriigi vastustamist.

«USA teeb jätkuvalt seda, mida me peame tegema meie inimeste kaitsmiseks,» lubas ta.

USA president ütles, et rääkis kolmapäeval Foley perekonnaga ning avaldas neile kaastunnet.

Islamiriik röövib naisi ja lapsi, piinab ja vägistab, orjastab ja tapab inimesi. Islamistide sihtmärgiks on kristlased ja teised vähemused ning eesmärgiks toime panna genotsiid, ütles Obama.

«Üks asi, milles me kõik saame üksmeelel olla, on see, et sellisel rühmitusel nagu ISIL ei ole kohta 21. sajandis,» ütles Obama, kasutades Islamiriigi eelmist nime Iraagi ja Levanti Islamiriik.

«Ükski usk ei õpeta inimestele süütute massilist tapmist. Ükski õiglane jumal ei toeta seda, mida nad tegid eile ja mida nad teevad iga päev,» sõnas Obama. «ISILil ei ole ideoloogiat.»

Obama ei maininud aga teist röövitud USA ajakirjanikku Steven Sotloffi, keda islamistide videos elusana näidati. Islamistid ähvardasid ka tema hukata, kui Ühendriigid jätkavad nende positsioonide ründamist Iraagis.

Kiiev: Ukraina idaosas tulistati alla sõjalennuk

Ukraina idaosas venemeelsete separatistide kontrolli all olevas piirkonnas tulistati kolmapäeval alla Ukraina õhujõudude ründelennuk, teatas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu kõneisik Andri Lõssenko.

Su-25 sõjalennuk tulistati alla Luganski linna lähedal, sõnas Lõssenko, lisades, et esialgu on veel vara öelda öelda, kes lennuki alla tulistas ning mis juhtus piloodiga.

GlobalPost: FBI hinnangul on video ajakirjaniku hukkamisest ehtne

USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) on öelnud ajakirjaniku James Foley vanematele, et peab sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik teisipäeval internetti pandud video ameeriklase hukkamisest ehtsaks, teatas GlobalPost kolmapäeval.

Foley tegi GlobalPostile vabakutselisena kaastööd.

Viis aastat Lähis-Idas töötanud Foley kadus 22. novembril 2012. aastal Süürias, kui relvastud isikud ta röövisid.

Videos hukatakse Foley pea mahalõikamise teel.

Islamistide sõnul on tegemist kättemaksuga Ühendriikide õhurünnakute eest.

Videos näidatakse elusana veel teistki USA ajakirjanikku Steven Sotloffi, kelle edasine saatus sõltub islamistide ähvardusel president Barack Obama tulevastest tegudest.

Interfax: esimesed neli Vene veokit humanitaarabiga sisenes piiriületuspunkti

Esimesed neli Vene veokit humanitaarabiga sisenes kolmapäeval Vene-Ukraina piiril Donetski piiripunkti tollikontrolli tsooni, teatas Interfaxi korrespondent sündmuskohal.

Ülejäänud Vene humanitaarabikonvoi veokid on piiripunkti lähedal.

Roskosmos plaanib 2025. aastaks viia orbiidile 180 kosmoseaparaati

Venemaal aastateks 2016-2025 koostatud föderaalne kosmoseprogramm võimaldab saata ilmaruumi umbes 180 kosmoseaparaati.

«Programmi täitmise oodatavaks lõpptulemuseks on 180 kosmoseaparaadi orbiidile viimine riigi vajaduste katmiseks,» on öeldud valitsusele kinnitamiseks esitatud föderaalprogrammi projektis.

Selles öeldakse, et teaduse ja sotsiaalmajandusliku sfääri huvides viiakse orbiidile 2025. aastaks 41 kosmoseaparaati, sealhulgas on 21 sidesatelliiti, 17 sondeerimissatelliiti ja kaheksa sellist, mille abil saab teha fundamentaalseid kosmoseuuringuid.

Planetaarsete uuringute vallas on plaanis uurida sügavamalt Kuud tema orbiidilt ja pinnal, tuua Kuult pinnaseproove, alustada ettevalmistusi Kuule automaatbaasi loomiseks ja orbitaaljaama rajamiseks ning asuda katsetama perspektiivset mehitatud laeva, millega saaks Kuule lennata.

USA justiitsminister lubab kaitsta vihaste Fergussoni elanikke õigust rahumeelsetele protestidele

Politseivägivalla tõttu vihale aetud USA Fergusoni linna külastab peagi USA justiitsminister Eric Holder, kes lubas kaitsta iga hinna eest rahumeelsete elanikke õigust protestida vägivalla ja rassismi vastu.

Holder lubas, et relvitu mustanahalise teismelise tapmise täpsed asjaolud selgitatakse välja ausa ja läbipaistva uurimise käigus, edastas BBC. 

Holder rõhutas aga ka, et mitte mingit vägivalda ei tolereerita. Samas rõhutas minister avalduses, et vägivaldseks on muutunud siiski vaid käputäis inimesi, kellest osad ei ole isegi mitte Fergusoni elanikud, vaid on tulnud mujalt sinna vandaalitsema.

Raportid viitavad ka, et Fergusoni juhtumiga seoses võidakse algatada laiem politseivägivalda puudutav uurimine.

Fergusonis on pärast intsidenti juba kümme päeva kestnud meeleavaldused, mis kipuvad vägivaldseks minema. USA võimud vahistasid Missouri osariigis Fergusonis seoses öö läbi kestnud politseivägivalla-vastase protestiaktsiooniga 47 meeleavaldajat, edastas täna uudisteagentuur AFP.

Samuti konfiskeerisid võimud protestijatelt kolm tulirelva.

Meeleavaldajad loopisid politseiametnikke vee- ja uriinipudelitega, teatasid võimud. Erinevalt esmaspäeva õhtul toimunust eilsel meeleavaldusel keegi politsei pihta ei tulistanud ning võimud ei kasutanud rahva vastu ka pisargaasi.

St. Louisi eeslinnas Fergusonis lasi politsei 9. augustil maha 18-aastase mustanahalise Michael Browni, kes oli relvastamata. Väidetavalt tulistas politseinik Browni kuus korda.

Pinged Fergusonis lõid lõkkele pärast seda, kui politsei avaldas Browni surmavalt haavanud politseiniku nime, kes väitis oma raportis, et too oli enne seda poest sigareid varastanud.

Ilmnes aga, et patrullautos istunud valge korravalvur ei teadnud röövist midagi, vaid peatas Browni sellepärast, et too kõndis keset teed ja häiris liiklust. 

Toiduembargo tähendab mitmele riigile Vene turu jäädavat kaotamist

Mitmed riigid, kust toiduainete import Venemaale on praegu keelatud, ei saa toiduembargo lõppedes oma endisi positsioone Venemaa turul tagasi, sest nende koha hõivavad teised riigid.

Venemaa toiduainete ohutuse järelevalveorgani Rosselhoznadzori juht Sergei Dankvert ütles täna Moskvas Kreeka asjuri Gerasimos Davarisega kohtudes, et Venemaa Kaug-Ida oli USA ja Kanada lihatarnetest kriitiliselt sõltuv. Nüüd on nende koha hõivanud sealihatarned Hiinast ning Ameerika ja Kanada tarnijatel pole lootustki Venemaa turule naasta.

India pakub suuri loomalihapartiisid, mis tähendab, et Venemaa pole huvitatud selle liha uuesti Austraaliast tarnima hakkamisest, ütles Dankvert.

Kogu Kreeka kaubaspektrit tahavad asendada teised riigid, näiteks Türgi. Ent sanktsioonide kadumise korral on Venemaa Dankverti sõnul huvitatud Kreeka ekspordist, mis ainuüksi piimatoodangu osas ületavat Balti riikide võimalusi.

Ukraina väed hõivasid osa Luganskist

Ukraina sõjaväe pressiesindaja sõnul vallutasid valitsusväed tagasi suure osa Luganskist pärast mitu päeva kestnud tänavalahinguid.

Andrei Lõsenko ütles täna ajakirjanikele, et märkimisväärne osa linnast on nüüd valitsusvägede käes, vahendas uudisteagentuur AP.

Linnaametnikud teatasid varem, et konflikti osapoolte vahel toimuvad aktiivsed lahingud.

Luganski elanikud on lahingute tõttu viimased 18 päeva pidanud veetma ilma vee ja elektrita.

Ukraina väed üritavad nüüd Donetskit ümber piirata ning separatiste Luganskist välja ajada. Viimaste päevade jooksul on Donetskit aktiivselt pommitatud ning äärelinnades on lahingud ägedamaks muutunud.

Lõsenko lisas, et lahingud jätkuvad ka Ilovaiskis hoolimata sellest, et valitsusväed kontrollivad suuremat osa linnast.

Lugansk on siiani olnud koos Donetskiga üks kahest separatistide põhilisest tugipunktist Ida-Ukrainas.

Moskva kõrghoonele Ukraina lipu heiskamises kahtlustatavad on kõik Vene kodanikud

Moskva miilits arreteeris kaks naist ja kaks meest, keda seostatakse ühe stalinistliku kõrghoone tipu kaunistamises Ukraina rahvusvärvidega. Kõik neli on Venemaa kodanikud.

Interfaxi teatel on küsitlemiseks kinni peetud Aleksei Širokožukov (25-aastane), Jevgenia Korotkova (26), Aleksandr Pogrebov (33) ja Anna Lepeškina (35).

Pogrebov arreteeriti Moscow Times'i andmetel pärast seda, kui ta hüppas alla ühe kõrghoone katuselt ning liugles maapinnale. Ta väitis, et temal ei ole juhtunuga mingit pistmist - ta käis lihtsalt hüppamas ja peeti kinni hoonelt hüppamise tõttu.

Kõik kinnipeetud tegelevad Interfaxi andmetel langevarjuhüpetega.

Täna hommikul avastati, et Moskva Taganka piirkonnas on ühe stalinistliku kõrghoone tipus paiknev kuldne viisnurk pooleldi siniseks võõbatud ning selle otsa heisatud Ukraina lipp. Tõenäoliselt lehvis see seal ligi kolm tundi. Moskva miilits algatas uurimise vandalismi paragrahvi alusel. Süüdimõistmise korral võib kinnipeetuid oodata kuni kolme aasta pikkune vanglakaristus.

Venemaal oli juulis 3,7 miljonit töötut

Venemaa töötute arv suurenes juulis 11 000 võrra ja oli 3,7 miljonit, mis moodustas 4,9 protsenti majanduslikult aktiivsest rahvastikust, teatas riigi statistikaamet.

Jaanuaris oli töötuse määr 5,4 protsenti.

Registreeritud töötuid oli juuli lõpus 854 000, juuni lõpus oli neid 869 000.

Tööl käis juunis 75,9 miljonit inimest ehk üle 53 protsendi kogu rahvastikust.

Venemaa kärpis pisut impordikeelu all olevate kaupade loetelu

Venemaa valitsus otsustas veidi leevendada impordikeeldu, arvates nimekirjast välja laktoosivaba piima ja sellest tehtud tooted, seemnekartuli ja mugulsibula, Atlandi lõhe- ja forellimaimud, suhkrumaisi, herne ja toidulisandeid.

Vastava korralduse allkirjastas täna peaminister Dmitri Medvedev, vahendas Interfax.

Eelmisel nädalal ütles asepeaminister Arkadi Dvorkovitš, et impordikeelu alla sattunud toodete nimekirjast soovitakse arvata välja laktoosivaba piim, diabeetikutele vajalikud kaubad, vitamiinid ja erinevad toidulisandid, mis on olulised näiteks sportlastele.     

Venemaa kehtestas 7. augustil aastase toidukaupade sisseveokeelu, mis puudutas Euroopa Liitu, Ameerika Ühendriike, Kanadat, Austraaliat ja Norrat. 

Kabulis pussitas tsiviilriietes mees NATO sõduri surnuks

Kabuli tänaval pussitati täna surnuks NATO sõdur, ametnike sõnul on tegemist äärmiselt ebatavalise rünnakuga.

Sõduri rahvust ei ole veel avalikustatud. Rünnak leidis aset Afganistani südalinna lennuväljaga ühendaval teel politsei kontrollpunkti läheduses, edastas uudisteagentuur AFP.

Sõdur saatis NATO kütusekonvoid, mida politsei parasjagu kontrollis. Kabuli politsei teatel ründas sõdurit samal ajal noor tsiviilriietes mees, kes põgenes sündmuskohalt.

NATO sõdureid Kabulis jalgsi liikumas eriti ei näe. Nende autokolonidele on korraldatud aga mitmeid suitsiidirünnakuid.

Rahvusvahelise julgeolekuabijõud (ISAF) teatasid täna, et üks NATO sõdur hukkus Afganistani idaosas. ISAF ei räägi kunagi rünnakute täpsetest toimumispaikadest.

Praegu viibib Afganistanis veel ligi 44 000 välisriikide sõdurit. Kõik võitlusüksused lahkuvad riigist käesoleva aasta lõpuks. Ligi 10 000 USA sõdurit jäävad tõenäoliselt endiselt sinna terroritõrjemissioonile ja kohalikke vägesid treenima.

SNBO: luure pole kinnitanud infot Vene soomukitest Luganskis

Ukraina terrorismivastase operatsiooniga seotud luurajad pole Vene soomukite kolonni seni märganud, seega ei saa kinnitada kuuldusi selle sisenemisest  Luganskisse.

Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) kõneisik Andri Lõssenko kinnitas uudisteagentuurile UNN, et seda informatsiooni kontrollitakse, kuigi see kõik näib väga veider.

«Olid ju iseäralikud teated selle soomukite kolonni liikumise detailide kohta. Luure pole neid seni kinnitanud,» ütles ta.

Ukraina sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juht Dmitri Tõmtšenko oli varem väitnud Facebookis, et 19. augustil jõudis Luganskisse Vene Föderatsioonist saabunud sõjatehnikakolonn.     

Tema väitel oli kolonnis kümneid ühikut erinevat tehnikat, millest kuni 40 oli rasked soomukid.  

Lugansk on juba 18 päeva täielikus blokaadis – linnatänavatel käib sõda.

Hollande tunnistas esmakordselt, et Prantsusmaa saatis Süüria mässulistele relvi

Prantsuse president François Hollande tunnistas täna suurtest rahvusvahelistest ohtudest rääkides esmakordselt, et Prantsusmaa andis Süüria mässulistele relvi. 

«Me ei saa rohkem piirduda traditsiooniliste debattidega sekkumisest või mittesekkumisest. Me peame vaatama globaalset strateegiat,» ütles Prantsuse president.

Hollande möönis esmakordselt, et Prantsusmaa toetas Süüria opositsiooni relvadega, kuid ei täpsustanud, millistega.

«Rahvusvahelisel kogukonnal lasub väga tõsine vastutus selle eest, mis toimub Süürias,» rõhutas Hollande.

«Kui kaks aastat tagasi oleks astutud samme üleminekuperioodi rakendamiseks Süürias, siis praegu ei oleks meil Islamiriiki, ja kui aasta tagasi poleks suurriigid reageerinud keemiarelva kasutamisele [Süüria presidendi] Bashar al-Assadi režiimi poolt siis oleksime praegu kohutava valiku ees - kas diktaator või terroriorganisatsioon,» ütles ta.

«Ma arvan, et me seisame silmitsi kõige ohtlikuma rahvusvahelise situatsiooniga alates 2001. aastast. Sel puhul organiseerin ühise Islamiriigi-vastase algatuse alates septembri algusest,» teatas Hollande intervjuus ajalehele Le Monde. 

Hollande'i sõnul kavatseb ta teha ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele ja Lähis-Ida riikidele ettepaneku korraldada rahvusvaheline konverents sarnaselt tänavu mais läbi viidud konverentsile Nigeeria äärmusrühmituse Boko Haram suhtes.

 

DI: nafta odavnemine võib tuua kaasa Putini populaarsuse langemise

Toornafta odavnemine ähvardab lüüa Venemaa eelarve tasakaalust välja ja tekitada probleeme Vladimir Putini juhitavale suurriigile, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri (DI).

Põhjamere Brenti nafta hind langes eile alla 102 dollari barreli eest. DI andmetel püsib riigieelarve tasakaalus, kui barrel maksab enam kui 115 dollarit.

Handelsbankeni toorainestrateeg Martin Jansson rääkis ajalehele, et toornafta madal hind praegu veel probleeme ei kujuta. «Pikemas perspektiivis on katastroof, kui Venemaa eelarve jääb miinusesse,» märkis ta.

Rahutused Lähis-Idas võivad nafta hinda kergitada, kuid pikemas perspektiivis surub hinda allapoole näiteks tootmismahtude suurenemine Ühendriikides, vahendas Uusi Suomi.   

Kui barreli hind langeks alla 80 dollari, siis suureneks Venemaa eelarvepuudujääk kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Seejärel ähvardaks riiki krediidireitingu kukkumine rämpslaenude kategooriasse.

Venemaa olukorda jälgivad asjatundjad oletavad, et läänele kehtestatud sanktsioonid pigem suurendavad Putini populaarsust. Kui aga nafta odavnemine hakkab tõsiselt mõjutama majandust, võib tavainimeste hoiak muutuda.     

Välispoliitika instituudi vanemteadur Sean Robert on veendunud, et Putini populaarsus ei püsi kindlal alusel eelkõige majandusliku olukorra tõttu, vahendas Iltalehti. Ukraina kriis on peletanud riigist minema väliskapitali ja investorid, keda riik väga vajaks.

«Kui vaadata üldpilti, siis kriis räsib Venemaa majandust ja suutlikkust meelitada riiki pikemas perspektiivis investoreid. Kõik ju teavad, et poliitika on paljuski kinni majanduse seisukorrast.»   

Kui kriis venib ja Venemaa majandus hakkab senisest enam rebenema, on Putini populaarsuse vähenemine vältimatu, kinnitas Roberts.  

Donetski oblasti lahingutes hukkus ööpäevaga 34 kohalikku elanikku

Donetski oblastivalitsuse teatel hukkus viimasel ööpäeval separatistide ja valitsusvägede vahel peetud ägedates lahingutes 34 kohalikku elanikku ja sai viga vähemalt 29, edastas uudisteagentuur AFP.

Ukraina valitsusametnik teatas varem, et Donetski lähistel Ilovajskis hukkus ööl vastu tänast üheksa sõdurit võitluses olulise raudtee- ja maanteelõigu pärast. Vigastada sai 22 sõdurit. 

Valitsusväed on nüüdseks keskendunud eelkõige separtistide käes oleva Donetski linna ümber piiramisele ja Luganski oblasti keskuse tagasi võtmisele. Viimastel päevadel on võitlus hoogustunud ja mitmeid Donetski oblasti piirkondi on viimastel päevadel tabanud äge kuulirahe.

Ilovajski teelõigud ühendavad Donetskit Vene piiriga.

Saksamaa välisminister: oleme valmis Iraagi kurdidele relvi saatma

Saksamaa on valmis toetama Põhja-Iraagi kurde võitluses Islamiriigi (IS) nimetuse alla koondunud äärmuslastega, teatas täna Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier.

Steinmeier kinnitas täna koos kaitseminister Ursula von der Leyeniga antud pressikonderentsil, et Saksamaa on valmis saatma Põhja-Iraaki sõjalist varustust, mis võib sisaldada ka relvi. Ta rõhutas, et Euroopa ei saa jääda ükskõikseks IS-i tegude pealtvaatajaks.

Möödunud nädalal otsustas Euroopa Liit toetada Iraagi kurdidest võitlejaid ning andis liikmesriikidele vabad käed otsustamaks, kas saata neile relvi. Seni on Saksama soostunud saatma Iraaki vaid nö mittetapvat abi.

Deutche Welle andmetel ei ole veel teada, mis laadi relvi Saksamaa Iraaki saadab. Saksa valitsus peab kõigepealt välja selgitama kurdide sõjaväe Peshmerga vajadused.

Iraagi autonoomses kurdide piirkonnas on viimastel nädalatel toimunud ägedad võitlused pühasõdalastega ning IS-i võitlejad on saavutanud kontrolli mitmetes linnades, sealhulgas Mosulis. 

Hõivatud linnades on IS-i äärmuslikud sunniidid kehtestanud islamiseaduse ja mittemoslemeid sunnitakse usku vahetama, vastasel juhul võib neid oodata surm. Erinevate vähemusgruppide esinejad on linnadest põgenenud.

Viimastel päevadel on kurdide võitlejaid siiski mõningane edu saatnud – USA õhuväe toel võeti tagasi Mosuli tamm.

Karjalast leiti rootslasest sõduri säilmed

Soome eest võidelnud rootslasest sõdurid säilmed leiti alles 70 aastat pärast mehe langemist Karjala maakitsusel, kirjutab Svenska Dagbladet.

Grupp Peterburist pärit uurijaid leidis suvel Karjalast mitme sõduri jäänuseid. Nende seas oli ka vabatahtlikuna Soome armeesse läinud rootslane.

Soome vabatahtlikke esindav organisatsioon teatas leitust Rootsi Helsingis asuvale suursaatkonnale eelmisel nädalal.

Rootsi saatkonna sõjaväeatašee Bo Stennabbi andmetel võib olla tegemist 24-aastase Gustav Lennart Hultqvistiga.    

Vetlandas sündinud Hultqvist, kes oli meremees, elas Stockholmis. Ta liitus rootslastest vabatahtlike üksusega 1944. aasta kevadel, mis sama aasta juunis osales Karjala maakitsusel toimunud Jätkusõja veristes lahingutes.

Rootsi saatkond ja kaitsejõud püüavad välja uurida, kuidas Hultqvisti maiseid jäänuseid matta kõige väärikamal moel. «Siin on palju küsimärke. Kõigepealt tuleb välja uurida, milliseid soove võis hukkunul endal olla. Ka pole veel päris kindel, kas tegemist oli ikka Hultqvistiga või mitte,» rääkis suursaatkonna esindaja YLE uudistele.         

«Oleme olnud ühenduses ka Soome ametivõimudega, kuna äärmiselt tõenäoliselt oli leitud säilmete seas ka Soome sõdurite omi,» lisas ta. 

Sõjaajaloolane Lars Gyllenhaal nimetas Hultqvisti säilmete leidmist sensatsiooniks. Viimati leiti Teise maailmasõja aastatel langenud Rootsi sõduri jäänused aastal 1958, selgitas ta.

 

Iisraeli siseminister õigustab rünnakut: Hamasi võitlejate juht väärib surma

Iisraeli siseminister õigustas täna Gaza sektoris toime pandud rünnakut, milles hukkus Hamasi sõjaväelise liidri Mohammed Deifi naine ja laps, kinnitades, et tegemist oli täiesti põhjendatud sihtmärgiga, sest Deifi väärib surma.

«Mohammed Deifi väärib surma just nagu Osama bin Laden. Ta on mõrtsukas ja kuni meil on selleks võimalus, proovime teda tappa,» rääkis siseminister Gideon Saar raadioeetris.

Seni ei ole päris selge, kas ka Deif rünnakus hukkus või viga sai. Esialgu teatas Gaza päästeteenistuse esindaja Ashraf al-Qudra, et kuuekorruselise maja purustanud rünnakus Gaza City Sheikh Radwani piirkonnas hukkus kolm inimest – nende seas tuvastamata meesisik. Hiljem teatati aga, et hukkunuid oli kaks.

Hukkunute seas olid Deifi teine naine 27-aastane Widad ja tema seitsmekuune poeg Ali. Täna leidsid päästetöötajad Quadra teatel rusude seest ka 48-aastase naise ja 14-aastase poisi surnukehad.

Pealtnägijate sõnul tulistati hoone pihta vähemalt kolm raketti ning majast jäid alles vaid kivipuru ja väändunud metallkarkass.

Deif määrati Hamasi sõjalise tiiva juhiks 2002. aastal, mil tema eelkäija Salah Shehade hukkus Iisraeli rünnakus. Iisraeli väed heitsid Shehade kodule terve tonni kaalunud pommi.

Deif on seni pääsenud juba viiest tapmiskatsest. Iisrael näeb teda 2000. - 2005. aasta niinimetatud teise intifada ajal toime pandud enesetapurünnakute taga tegutsenud ajuna ning peab Deifi otseselt vastutavaks kümnete tsiviilelanike hukkumise eest.

Iisraeli sõjavägi teatas, et korraldas eile Gaza sektoris 60 õhurünnakut ning Palestiina tulistas Iisraeli territooriumi suunas üle 80 raketi.

Ukraina põgenikekonvoi ellujäänu: sõitsime valge lipu all

Rünnakus Ukraina põgenikekonvoile hukkus üleeile vähemalt 17 inimest ning kuus sai vigastada. Ellujäänud kirjeldasid selle rünnaku täpsemaid üksikasju.

Rünnak, mille paljud ohvrid põlesid väidetavalt elusalt, leidis aset umbes 13 kilomeetri kaugusel separatistide tugipunktist Luganskist, vahendas The Telegraph.

Kiievi sõnul olid põgenike sõidukite küljes valged lipud, kuid seda saatsid mõned Ukraina sõjaväemasinad, mistõttu võis konvoi sihtmärgiks muutuda.

Rünnaku kohta puuduvad fotod ja videod ning mõlemad konflikti osapooled süüdistasid selle korraldamises üksteist. Ukraina kaitseministeerium avaldas aga video, millel on näha rünnakus ellujäänud põgenikke.

Üks keskealine mees rääkis, et sõdurid aitasid elanikel piirkonnast põgeneda. «Panime end valmis nii kiiresti kui saime ning siis viidi meid ära,» kirjeldas ta. «Ristmikul ootas meid teine sõiduk. Me pöörasime ning järgnesime sellele ja siis lendas mürsk täpselt selle sõiduki peale ja tabas ka põgenikke ning lõikas sõiduki pooleks.»

«Me sõitsime valge lipu all,» lisas mees.

Kaamera ees rääkis ka üks naisterahvas, kelle sõnul tabas mürsk sõidukit, milles oli umbes 15 inimest ning šrapnell lendas teise suunas.

Separatistid eitasid põgenikekonvoi ründamist ja väitsid, et selle taga on valitsusväed.

Suurbritannia väljendas USA ajakirjaniku mõrva suhtes õudust

Briti välisminister Philip Hammond väljendas täna õudust Iraagi ja Süüria sunniitliku Islamiriigi (IS) äärmuslaste video suhtes, kus näidatakse USA ajakirjaniku James Foley tapmist pea mahalõikamise teel.

Välisministri reaktsioon pärast tapavideo nägemist oli täielik õudus, ütles ta rahvusringhäälingule BBC antud intervjuus.

Hammondi sõnul paistis ajakirjaniku mõrvanud mees olevat Briti päritolu ning tema tausta on hakatud uurima.

Samuti lisas ta, et Euroopast IS-iga koos võitlema läinud äärmuslased on koju naastes julgeolekuohuks.

Süüriasse on viimase kahe aasta jooksul võitlema läinud umbkaudsetel andmetel 400 britti.

Islamistide sõnul oli hukkamise näol tegemist kättemaksuga Ühendriikide õhurünnakute eest. Videos näidatakse elusana veel teistki USA ajakirjanikku Steven Sotloffi, kelle edasine saatus sõltub islamistide ähvardusel president Barack Obama tulevastest tegudest.

Soome tarbijad ootavad odavat Putini-lõhet

Venemaal kehtestatud toiduainete sisseveokeeld puudutab ka Norras kasvatatavat lõhe, mistõttu võib Ukraina kriis tuua soomlaste toidulauale lisaks odavale juustule ja jogurtile ka senisest soodsama hinnaga lõhe.

Oslo börsil noteeritud lõhekasvatusfirma Grieg Seafood teatas meediale, et Venemaa impordikeeld suurendab lõhe pakkumist turul, mis omakorda tähendab hinnalangust, vahendas Ilta-Sanomat.

Grieg Seafoodi kinnitusel on siiski mõni aeg hiljem oodata olukorra ühtlustumist. See on tingitud tõsiasjast, et väljapoole sanktsioone jäävad maad suurendavad lõheeksporti Venemaale ja nii tekib Norra lõhe jaoks ruumi muudel turgudel.    

Grieg Seafoodi ennustusel toodab firma tänavu 67 500 tonni lõhet.

Esimesed Vene turgudele mõeldud toidukaubad ilmusid Soomes müügile eelmisel nädalal. Rahvas pani 50-protsendise allahindlusega ja venekeelsete siltidega Oltermanni juustule kohe nimeks Putini-juust. Inimesed jooksid tormi, sest kilose juustutüki eest küsiti näiteks Prismades 3,69 eurot.

Vene humanitaarkonvoi on valmis Ida-Ukrainasse liikuma

Vene välisministeeriumi teatel on Ida-Ukrainasse saadetav Vene humanitaarkonvoi valmis jälle liikuma hakkama.

«On jõutud ühisele arusaamisele konvoi valmiduse kohta liikuma hakata,» teatas välisministeerium täna pärast asevälisminister Sergei Rjabkovi kohtumist Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) Euroopa ja Kesk-Aasia juhi Laurent Corbaziga.

Samuti kinnitas ministeerium, et Ukrainas viibivad ICRC esindajad, kes asuvad kolonni saatma, hakkasid liikuma selle suunas mööda võimalikku konvoi marsruuti.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer arutasid konvoisse puutuvat eile telefonikõnes.

Vietnam pani kaks Ebola-kahtlusega nigeerlast karantiini

Vietnami võimud panid karantiini kaks riiki saabunud nigeerlast, kellel tuvastati palavik, mis võib olla Eebola viiruse sümptomiks, teatasid täna meditsiiniametnikud.

Muid sümptomeid nigeerlastel esialgu ei tuvastatud, ent nad viidi edasiseks testimiseks isolatsioonipalatisse, edastab uudisteagentuur AFP.

Lennukis nigeerlaste läheduses istunud reisijatel soovitati oma tervislikku seisundit jälgida.

Vietnami Hanoi ning Ho Chi Minhi lennujaamades on automaatne kehatemperatuurikontroll, vältimaks viirusega nakatunud inimeste jõudmist tänavatele.

Tänavuses ebolapuhangus on veebruarist saadik surnud 1229 inimest, enamik neist Libeerias, Guineas ning Sierra Leones.

Ukraina väed said Ilovaiski oma kontrolli alla

Donetski oblastis asuvat Ilovaiski linna kontrollib pataljon Donbass, kuid terroristid osutavad sellele tankide ja suurtükkide toel veel vastupanu.

Ilovaiski üleminekust jõustruktuuride sõdurite kontrolli alla teatas Ukraina rahvuskaardi pressiteenistus. Samas märgitakse, et mitte kõik terroristid pole veel taganema löödud.     

Viimastel andmetel on jõustruktuuride üksused löönud tagasi kolm mässuliste rünnakut. Sõduritele saabuvad appi vabatahtlikest koosneva Azovi pataljoni liikmed.

Siseministri nõunik Anton Heraštšenko teatas Facebookis, et terroristide kontrollivad veel poolt linna ja avaldavad jõustruktuuridele visa vastupanu. Tema sõnul sai eile ja ööl vastu tänast toimunud lahingutes surma viis Donbassi pataljoni ja neli miilitsa eriüksuse Šahtjorsk liiget.     

Rahvusvahelise Punase Risti esindajad jõudsid Donetskisse

Niinimetatud Donetski Rahvavabariigi teatel jõudsid Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) komitee esindajad eile Donetskisse.

Isehakanud peaminister Andrei Purgin teatas, et ICRC esindajad paigutati turvatud hotelli ja täna kohtuvad nad niinimetatud rahvavabariigi juhtkonnaga, edastas Interfax.

Purgin kinnitas, et Vene humanitaarkonvoid saatvad ICRC esindajad lubatakse Donetskisse eeltingimusteta ja separatistid tagavad ka humanitaarametnike julgeoleku.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu nõudis reede õhtul telefonivestluses USA ametivenna Chuck Hageliga, et Ukrainas peatataks sõjategevus riigi kaguossa suunduvale humanitaarabikonvoile turvakoridori loomiseks ja tsiviilelanike evakueerimiseks.

Vene relvajõud testivad Astrahani oblastis raketitõrjesüsteeme

Venemaa relvajõud testivad riigi lõunaosas Ašuluki polügoonil raketitõrjesüsteeme S-300 ja S-400, teatas kaitseministeerium.

Polügoon asub Astrahani oblastis, jäädes Ukraina konfliktipiirkonnast mõnesaja kilomeetri kaugusele, vahendab AFP.

Ministeeriumi pressiesindaja polkovnik Igor Klimov rääkis eile, et õppustel osaleb ligi 800  sõdurit kolmest õhutõrjebrigaadist. Nende kasutuses on S-400 Triumph ja S-300 Favorit süsteemid, mida kasutatakse soises piirkonnas.   

Kõnealused sõdurid vastutavad igapäevaselt Moskva ja Lääne-Venemaa tööstuspiirkondade õhuruumi kaitse eest.

Moskva kõrghoonele heisati Ukraina lipp

Moskvas Kotelnitšeskaja kaldapealsel asuvale Stalini ajal ehitatud kõrghoonele, mis on üks Seismest Õest, heisati täna Ukraina riigilipp.

Lisaks värviti pool viisnurgast siniseks ja nii oli see eemalt vaadatuna samuti Ukraina rahvusvärvides.     

Moskva eriolukordade ameti allikas rääkis Interfaxile, et lippu märgati kell 7.15. Kõrghoonetel ronima harjunud ehitajad võtsid selle alla kell 10.05.

Interfaxi allikas sõnul toimetati Taganka siseasjadeosakonda mitu noorukit, kelle valduses olid mägironimiseks mõeldud vahendid ja kes võivad olla vahejuhtumiga seotud. Tegemist on Moskva ja Moskva oblasti elanikega.

Kõrghoone, millel täna varahommikul lehvis Ukraina lipp, ehitati aastatel 1938-1940 ja 1948-1952. Selles on 700 korterit, kauplused, sidejaoskond ja kino Illusioon.  

Videot tornitipus lehvivast Ukraina lipust näeb siit.

Maalihe Jaapanis nõudis vähemalt 27 elu

Lääne-Jaapanis Hiroshima prefektuuris juhtunud maalihetes hukkus viimastel andmetel 27 inimest, kuid kümmekond on endiselt kadunud.

Ohvrite seas on kaks venda (2- ja 11-aastane), kelle kodu jäi Asaminami Wardis mudavoo alla, vahendas Kyodo. Lisaks hukkus 53-aastane tuletõrjuja, kes jäi muda alla, kui püüdis päästa hätta sattunud inimesi.      

Paduvihmade põhjustatud maalihked on hävitanud elumaju, kuid kahju täpne ulatus pole praegu selge. Kadunuks jäänud inimesed jäid oletatavasti lõksu maalihke tõttu purunenud majade alla.    

Piirkonnas sadas ööpäeva jooksul maha rekordiliselt 243 millimeetrit vett, mis tavapäraselt oleks kogu augusti sademete hulk, teatas Jaapani meteoroloogiateenistus. Umbes pool sellest ehk 101 millimeetrit vihmavett sadas maha täna varahommikul ühe tunni jooksul.  

Peaminister Shinzo Abe katkestas oma puhkuse ja sõitis Tokyosse. Ta pöördus kohalike ametivõimude poole palvega suurendada päästetöödel osalevate sõdurite arvu mitmesaja võrra.   

Islamiriik avaldas video USA ajakirjaniku hukkamisest

Iraagis ja Süürias kalifaadi väljakuulutanud sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) avaldas teisipäeval internetis video USA ajakirjaniku James Foley hukkamisest pea maharaiumise teel.

Islamistide sõnul on tegemist kättemaksuga Ühendriikide õhurünnakute eest.

«Igasugune rünnak Islamiriigi vastu on rünnak kõigi moslemite vastu,» märgiti pöördumises.

Video ehtsusele pole esialgu suudetud kinnitust leida, USA luureteenistused tegelevad selle uurimisega.

Viis aastat Lähis-Idas töötanud Foley kadus 22. novembril 2012. aastal Süürias, kui ta röövisid tunnistajate sõnul relvastatud mehed.

Valge Maja teatas, et filmilõik vaadati läbi ja kui see peaks ehtne olema, siis on tegemist kohutava ja võika teoga.

"Kui see peaks ehtne olema, siis on tegemist süütu ameeriklase elajaliku mõrvaga ja me avaldame sügavat kaastunnet tema perekonnale ja sõpradele," ütles riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja Caitlin Hayden.

Videos näidatakse elusana veel teistki USA ajakirjanikku Steven Sotloffi, kelle edasine saatus sõltub islamistide ähvardusel president Barack Obama tulevastest tegudest.

Isemajandava Venemaa tabamatu ime

Lenini nimelises sovhoosis käib kibekiire õuntekoristus – saaki ootavad lähedalasuva Moskva tarbijad, kes igatsevad valitsuse poolt lubatud «välismaisest paremat» kraami.

Nagu kinnitab Kreml, on kätte jõudnud kodumaise põllumajanduse tähetund. «Me oleme maa mis saab ja peab end ise toitma – ja mitte ainult ennast, vaid ka teisi maid,» vahendab Financial Times Vene peaministri Dmitri Medvedevi läinud nädalal lausutud sõnu.

Väljahõigatud eesmärk jääb aga tabamatuks. Kuigi Vene Föderatsiooni põllupind elaniku kohta on maailmas suurimaid, sõltub riik toidu osas 40 protsenti impordist.

Põllumeeste sõnutsi läheks aastaid ränka tööd ja tohutult laiapõhjalisi investeeringuid, et olukorda muuta – ja sellesse usuvad vähesed.

«Meid see ei aita, kui Poola õunakasvatajad endal impordikeelu pärast juuksekarvu peast välja kakuvad – see embargo ei kesta nii kaua, et meil sellest kasu oleks,» ütleb Lenini nimelise sovhoosi (mis kunagi oligi päriselt sovhoos) direktor pavel Grudinin. «Poola asemel tuleb nüüd konkureerida Tšiiliga. Aga konkureerida me ei suuda.»  

Riigimeedia poolt pasundatud peatselt saabuvale isemajandamisele vaatamata nõustuvad sellega ka valitsuse eksperdid. «Täna on Venemaal selline unikaalne olukord, et head ökoloogiliselt kasvanud kodumaised õunad jäävad hinna poolest impordile tunduvalt alla. Üle poole puuviljadest tuleb väikefarmidest ning 20 protsenti tööstuslikust köögiviljatoodangust lihtsalt mädaneb,» ütleb asepõllumajandusminister Dmitri Jurjev.

Üheks kurja juureks on riigiülese kaasaegse logistika ja ladude puudumine. Jurjevi sõnutsi võiks näiteks Dagestan põhimõtteliselt pakkuda laias valikus kvaliteetseid puu- ja juurvilju – mida praegu imporditakse. Sealne toodang tuleb aga enamjaolt kontsentraatideks jms töödelda, sest värskete saaduste ladustamiseks ja transportimiseks infrastruktuur puudub.

Põllumajandusministeeriumis on küpsemas plaan 15 keskusega ülevenemaalise logistikasüsteemi rajamiseks, milles osaleks ka riik – aga see võtab aega. Üks programm on algatatud piimafarmide koondamiseks kooperatiividesse, mis aitaks kvaliteedikontrolli, logistika ja turundamisega. Gurjevi hinnangul läheb sektori ümberkujundamiseks kuni kaheksa aastat.

Piimatootjate Liidu president Andrei Danilenko on tänulik sellegi eest, et «riik meile lõpuks ometi tähelepanu pöörab». Piimatootjad loodavad, et valitsus tõstab Venemaa väikesi põllumajandustoetusi. Väikepõllumehed aga aimavad, et isegi suurtest lubadustest ei oleks erilist tolku. «Valitsus pole iial muud teinud kui meid muudkui takistanud,» ütles Vasili Melnitšenko, kes Uuralites pisikest juurvilja- ja jänesefarmi peab.

Melnitšenko farm ei saa pankadelt laenu ning maksab elektri eest kolm korda rohkem, kui lähedalasuv alumiiniumitehas, mis kuulub ühele Venemaa rikkaimatest oligarhidest – Oleg Deripaskale.

Melnitšenko ei usu, et midagi muutuks. «Valitsus ei ole meie ellujäämisest huvitatud – pigem tahaks nad, et me välja sureksime ja oma maa vabastaksime. Siis saaksid ka siia tulla suurärimehed maavarasid kaevandama,» põhjab põllumees. «Venemaa jääbki alati naftat ja gaasi eksportima.»

Ukraina keelas sõjapropaganda pärast 14 Venemaa telekanalit

Ukraina keelas sõjapropaganda levitamise pärast 14 Venemaa telekanali edastamise riigis, nende seas ka Russia Today ja Life News, teatas teisipäeval uudisteagentuuri Reuters vahendusel siseministeeriumi abi Anton Gerašenko.

«Need 14 telekanalit on ajutiselt keelatud sõjapropaganda edastamise ja vägivalla propageerimise pärast,» täpsustas Gerašenko oma Facebooki postituses.

Austrias ja Saksamaal kahtlustatakse kolme Ebola juhtumit

Austrias kahtlustatakse kahe ja Saksamaal ühe inimese Ebolasse haigestumist, teatasid võimuesindajad teisipäeval.

Austriast saadeti Saksamaale testimiseks kahe eelmisel nädalal riiki saabunud Nigeeria päritolu mehe vereproovid. Mõlemad sattusid haiglasse riigi lääneosas Vöcklabruckis, kui neil tõusis kõrge palavik. Mehed on pandud karantiini ja võimuesindajad otsivad kõiki nendega kokkupuutunud inimesi.

Saksamaa pealinnas Berliinis eraldati teisipäeval Prenzlauer Bergi piirkonnas tundideks terve kontorihoone, kui seal asuvas töötukassas käinud Lääne-Aafrika päritolu naisel järsku paha hakkas ja ta minestas. Naine viidi haiglasse kiirabiga, mida saatis politsei. Haiglasse viidi ühtlasi mitmeid naisega suhelnud inimesi.

Venemaa hakkab laevastikku ümber relvastama

Moskva teatas täna kavast laevastik ümber relvastada seoses NATO lubadusega ohjeldada Kremli ambitsioone Ukrainas ja tugevdada sõjalist kohalolekut Venemaa piiride lähedal.

Kaitseminister Sergei Šoigu ütles julgeolekunõupidamisel, et soovib laevastikuülemalt detailset raportit, kuidas seda efektiivselt kuue aasta jooksul saavutada.

«Need ettepanekud peavad tagama meie laevastiku varustamise moodsate relvade ja sõjatehnikaga,» vahendasid Vene uudisteagentuurid ministri sõnu.

«Uus strateegia peab ühtlasi parandama Vene sõjalaevastiku valmisolekut piirkondades, mis kujutavad endast suurimat strateegilist ohtu,» ütles Šoigu.

«Ma ei varja, et see on suures osas seotud viimaste kuude sündmustega,» lausus ta Ida-Ukraina venemeelsele mässule viidates.

Nii NATO kui USA on mõlemad astunud samme Ida-Euroopa õhutõrje tugevdamiseks, muutunud ettevaatlikuks Venemaa sõjaliste ambitsioonide suhtes ja hakanud nägema president Vladimir Putinis kiiresti kasvavat julgeolekuohtu.

Piltuudis: Itaaliat räsis kaks tornaadot

Itaalia loodeosas asuvat Genova provintsi tabas täna kaks tornaadot, mis põhjustasid paljudele hoonetele kahjustusi, aga praegustel andmetel keegi viga ei saanud.

Tornaadod tabasid Arenzano ja Multedo linnu ning põhjustasid üleujutusi ja rebisid majadelt katuseid. Keegi vigastada ei saanud, kuid Arenzanot Genova linnaga ühendav maantee suleti, ütlesid kohalikud ametnikud uudisteagentuurile Ansa.

Genovas põhjustas äikesetorm üleujutusi ning pealtnägijate sõnul oli linna lähedal näha kolme tornaadot.

Kohus saatis politseinikele valetanud mehe arestimajja

Harju maakohus karistas teisipäeval arestiga meest, kes valetas politseinikele, et tal on kodus lõhkeainet.

1979. aastal sündinud purjus Grigori helistas tänavu 24. juunil Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse operatiivnumbrile 110 ning teatas, et tahab end tappa. Ühtlasi andis mees teada, et tal on korteris lõhkeainet C4. Sündmuskohale kiirustasid nii korrakaitsjad, päästeteenistus kui ka kiirabi, kuid mingit lõhkeainet nad Grigori juurest ei leidnud.

Põhja prefektuur esitas Grigorile väärteosüüdistuse eritalituse põhjuseta väljakutsumises, milles Harju maakohus ta teisipäeval ka süüdi mõistis. Karistuseks tuleb Grigoril nüüd veeta 14 päeva arestikambris.

Numbrile 110 helistajat ei saa positsioneerida

Nädalavahetusel Viljandimaal rongiõnnetuse toimumispaigas abinumbrile helistanud mehe hinnangul kulus päästjatel ja kiirabil kohale jõudmiseks liiga palju aega. Häirekeskus põhjendas ajakulu sellega, et kuna mees helistas numbril 110, ei suudetud tema asukohta kiiresti selgeks teha.

Häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik märkis aga, et juba uuest aastast suunatakse kõik hädakõned numbrile 112, mis positsioneerimist võimaldab.

Padrik selgitas, et helistaja positsioneerimist võimaldav uus geoinfosüsteem ehk digikaart arendati võimalusega positsioneerida 112-le helistaja telefoni, numbril 110 helistanud positsioneerimist sellesse arendusse ei lülitatud. «Eelkõige põhjusel, et Eestis jääb kohe lähiajal kasutusse ainult üks hädaabinumber 112, mis on kasutusel kogu Euroopas,» märkis Padrik. 

Praegu ongi ettevalmistamisel üleminek ühele hädaabinumbrile 112, milleks saavutatakse põhimõtteline valmisolek selle aasta lõpuks. Seega saab uuest aastast numbrile 112 helistades kutsuda lisaks kiirabile ja päästele ka politseid. «Siis saab häirekeskus positsioneerida ka politseid kutsuvaid helistajaid.»

Peale üleminekut ühele hädaabinumbrile 112 suunatakse 110-le helistajad automaatselt numbrile 112 ning peale teatavat üleminekuperioodi kaob number 110 kasutusest. 112-le üleminek parandab inimese jaoks politseikutsetele vastamist.

«Ühele hädaabinumbrile ülemineku põhieesmärk ongi muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ja abi saatmine kiiremaks. Peale üleminekut ühele hädaabinumbrile ei pea inimene kriitilises olukorras meeles pidama mitut numbrit ja oskama nende vahel valida, sest nii kiirabi, päästjaid kui ka politseid saab kutsuda ühelt numbrilt 112,» ütles Padrik.

Seni tuleb inimestel ainult politsei kutsumiseks helistada siiski numbril 110, kiirabi ja päästjate kutsumiseks aga 112, mitte 110. «Kõne tegemise seisukohalt helistaja jaoks 110-le helistamine milleski ei erine peale selle, et positsioneerimisvõimaluse puudumise tõttu tuleb arvestada abivajaja asukoha täpsema selgitamisega häirekeskuse päästekorraldajale,» rääkis avalike suhete juht.

Tulirelvaga põlluveerel hiilinud mees anti üle politseile

Põlvamaal pidasid tähelepanelikud jahimehed kinni ja andsid politseile üle kahtlase mehe, kes hiilis laetud jahirelvaga põllu ääres.

Reedel kella 22.30 paiku teatasid kohalikud jahimehed politseile Põlva vallas Uibujärve külas Holvandi - Partsi teel põllu ääres üliaeglaselt liikuvast kahtlasest sõiduautost Volkswagen Golf, millest taskulambiga põldu valgustatakse.

Jahimehed peatasid kahtlust äratanud sõiduauto ning avastasid sellest laetud ja laskevalmis jahirelva. Politsei saabumiseni võeti relv enda kätte hoiule.

Sündmuskohale saabunud Põlva politseinikud kontrollisid jahimeestele kahtlasena tundunud 49-aastase mehe dokumente. Kuna tal puudus nii relvaluba kui ka jahipidamise õigus, toimetas politsei mehe edasisteks menetlustoiminguteks politseijaoskonda. Samuti toimetati politseisse hoiule tema juurest leitud jahirelva ja selle laskemoona.

Politsei tänab tublisid ja hakkajaid Põlva valla kohalikke mehi, kellele ei jäänud märkamatuks õhtuhämaruses põllu ääres toimunud kahtlane tegevus.

 

Kiirabile väljasõidukäsu andmiseks kulus kümme minutit

Esimesena häirekeskusesse helistanud Peep Raju sõnul võttis politsei ja kiirabi kohalejõudmine sündmuspaika selgelt liiga kaua aega. Esimene politseipatrull jõudis kohale üheksa minutit pärast õnnetust, kiirabibrigaad tuli kaheksa minutit pärast politseinikke.

«Olin parasjagu garaažis, kui kuulsin rongi lähenemas,» rääkis Peep Raju. Et mees on harjunud mööduvat rongi võimaluse korral jälgima, astus ta garaažist välja.

«Õieti ei jõudnud veel välja astuda, kui käis hirmus pauk,» kirjeldas ta. «Et ülesõidukohta varjavad puud, ma muud ei näinud kui suurt pilve. Kas see oli tolmu- või suitsupilv, ei oskagi öelda. Siis rong pidurdas.»

Seejärel helistas Raju otsekohe päästeteenistusse. «Tundsin, et midagi head seal juhtuda ei saanud, sellepärast helistasin,» selgitas ta. Ise ta sündmuskohale ei kippunud. «Oli näha, et asi on halb. Ei tahtnud vaatama minna.»

Raju pani nördima, et politsei ja kiirabi jõudsid kohale aeglaselt. «Tundus, et 20–25 minutit võis minna selle ajani, mil politseiautot nägin. Kohe selle järel tuli kiirabi.»

Politsei saabus nelja minutiga

Oma sõnul oli Peep Raju ärevusega unustanud, et kohta nimetatakse Pärsti ülesõiduks, kuid teadis öelda, et tegu on Klaassepa–Pärsti–Sürgavere tee ja Aindu külaga. «Selle peale öeldi mulle, et sellist küla üleüldse ei eksisteeri,» rääkis Raju. «Siis küsiti, kas kohalik politsei leiaks selle koha üles. Vastasin, et loomulikult leiaks.»

Politsei pressiesindaja Ragne Keisk ütles Sakalale, et tegelikult jõudis politsei sündmuskohale üheksa minutit pärast õnnetust. «Esmane info õnnetusest saabus häirekeskuse numbril 110 kell 19.27,» rääkis ta. «Kell 19.32 sai õnnetusest teada Viljandi politsei, kes kohe sündmuskohale sõitis.»

Esimene politseipatrull jõudis Keiski sõnul sündmuskohale kell 19.36 ja sinna saadeti veel ka teine patrull. Kinnitamata andmetel sõitis esimene patrull heli- ja val­gussignaalita, mis võib olla põhjus, miks Peep Raju seda ei märganud. Kiirabi sõitis sündmuskohale koos teise politseipatrulliga.

Asukoht oli esialgu selguseta

Häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik kinnitas, et õnnetuse kohta tuli kõne numbril 110 kell 19.27. «Helistaja asus eemal, arvas, et on juhtunud rongiõnnetus, kuulis pauku ja nägi tossu, kuid ei osanud midagi täpsemalt öelda ega ka sündmuse asukohta kirjeldada,» rääkis ta.

Peamine põhjus, miks kiirabi ja päästeamet alles 17 minutit pärast esimest telefonikõnet kohale jõudsid, peitub tema sõnul selles, et häirekeskuse numbril 110 kõne tegijat ei saa positsioneerida nagu numbril 112 helistajat. Seepärast võttiski asukoha määratlemine aega.

Teine kõne sama õnnetuse kohta tuli häirekeskusele kell 19.31. Siis oli helistaja vedurijuht, kes samuti ei osanud öelda juhtunu täpset asukohta, kuid temalt sai häirekeskus täpsustuse raudtee kilomeetrite järgi. Selle kõne põhjal sai häirekeskus kell 19.37 välja saata kiirabi- ja päästemeeskonna, kes jõudsid kohale vastavalt seitse ja kaheksa minutit hiljem. Tema sõnul läheb Eesti järgmisest aastast senise kahe numbri asemel üle ühele hädaabinumbrile 112, mis võimaldab helistaja asukohta positsioneerida.

Õismäe tühi koolihoone süüdati nelja tunni jooksul kolm korda

Eilse õhtu jooksul pidid päästjad käima Õismäe teel asuvat tühja koolihoonet kolm korda kustutamas, sest väikeste ajavahede tagant süüdati see ikka ja jälle.

Häirekeskusele teatati eile kell 18.44 teatati tulekahjust Tallinnas Õismäe tee 130 asuvas mahajäetud koolimajas, kus põles keldris mööbel. Kustutustööd lõpetati kell 19.13.

Teist korda sõideti samale aadressile vaid pool tundi hiljem, kell 19.55, kui aulas põles lavaalune.

Kell 22.06 kutsuti päästjad samasse juba kolmandat korda, kui keldris põles mööbel.

Sel suvel on päästjad pidanud endisi koolimaju Õismäe tee 130 ja Akadeemia tee 30 käima kustutamas enam kui 30 korral.

Tallinna linnavalitsus eraldas möödunud nädalal reservfondist 6077 eurot, et see hoone konserveerida ja vandaalikindlaks muuta.

 

Oma lapse kallal vägivallatsenud naine sai tingimisi karistuse

Harju maakohus karistas täna tingimisi vangistusega naist, kes süüdistuse järgi vägivallatses järjepidevalt oma lapse kallal.

Süüdistuse kohaselt lõi 38-aastane naine 2012. aasta 10. oktoobri õhtul Tallinnas asuvas korteris oma 2003. aastal sündinud poega rihmaga korduvalt ja valimatult erinevatesse kehapiirkondadesse, tabades poja nägu, kõrva ning ülakeha ja põhjustades lapsele suurt füüsilist valu ja verevalumeid. 

Harju maakohus karistas naist esmaspäeval kokkuleppemenetluses kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Kuivõrd kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg, naine on teinud koostööd lastekaitsega, olukord peres on stabiilne ja füüsiline vägivald ei ole kordunud, jäetakse vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kolme-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Eksnaist ja viimase uut meest pussitanud mees sai tingimisi karistuse

Harju maakohus karistas täna tingimisi vangistusega meest, kes süüdistuse järgi pussitas oma magama heitnud eksnaist ja viimase uut elukaaslast.

Kohus mõistis 32-aastase Mareki süüdi kehalises väärkohtlemises ja tapmiskatses ning määras talle lühimenetluse korras nelja aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse viieaastase katseajaga. Ühtlasi tuleb mehel tasuda kannatanule moraalse kahju katteks 10 000 eurot.

Karistuse määramisel arvestas kohus muuhulgas seda, et pussitada saanud mees ei soovinud Mareki vangi minekut. Kannatanu hinnangul oli juhtunus rohkem süüdi hoopis korteriperenaine, kes lubas temal ja oma endisel elukaaslasel Marekil samas korteris ööbida ja provotseeris niimoodi Marekit. Muidu polevat Marek kannatanu sõnul üldse vägivaldne ega agressiivne inimene.

Põhja ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi palus mõista Marekile samuti tingimisi vangistus.

Süüdistuse kohaselt ründas Marek mullu 28. detsembri öösel Tallinnas Nisu tänaval asuvas korteris armukadedushoos oma endist naist ja tolle uut elukaaslast, kes magasid voodis kõrvuti.

Joobes olnud Marek lõi 34-aastast meest mitu korda noaga, põhjustades talle eluohtlikke vigastusi. Samuti tekitas Marek noaga kergemaid vigastusi 35-aastasele naisele. 

Naine jooksis lähedal elavate sugulaste juurde ja helistas häirekeskusesse ning arstidel õnnestus mehe elu päästa.

Politsei pidas Mareki kinni ja Põhja ringkonnaprokuratuur esitas talle kohtueelse menetluse lõppedes süüdistuse tapmiskatses ja kehalises väärkohtlemises.

Marek oli varem kriminaalkorras karistamata.

Haapsalu politsei otsib lapse invakärule otsa sõitnud juhti

Haapsalu politsei otsib autojuhti, kes reedel kuurortlinnas ülekäigurajal sõitis otsa invakärule, milles oli laps.

Reedel kella 15 paiku juhtus liiklusõnnetus Haapsalus Ehte 14 juures asuval ülekäigurajal, kus heledat värvi sõiduauto sõitis otsa invakärule, milles istus laps, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Heiko Leesment. Tema sõnul laps avariis viga ei saanud, küll aga sai kannatada käru.

Politsei palub abi õnnetuses osalenud sõiduki ja juhi tuvastamisel. Avarii pealtnägijatel palutakse helistada telefonil  473 2831 või politsei tasuta lühinumbril 110.

«Ennekõike palume pöörduda Haapsalu politseijaoskonda liiklusõnnetuse põhjustanud juhil,» edastas pressiesindaja.

Politseinikud leidsid metsas askeldanud mehe autost suure koguse salasigarette

Lõuna prefektuuri liikluspolitseinikud avastasid eile tavapärase liiklusjärelevalvekäigus metsateel seisnud sõiduautost 35 000 salasigaretti.

Eile, 17. augusti hommikupoolikul kella 10.33 paiku märkasid Lõuna prefektuuri liikluspolitseinikud Tartu vallas Aovere-Luunja maanteele suunduvalt metsateelt sõiduauto Chrysleri, mille juures askeldas suurte kilekottidega mees. Liikluspolitseinikud arvasid esmalt, et isik püüab ebaseaduslikul teel vabaneda oma prügist. Politseinikud lähenesid mehele, et talle selgeks teha, et seesugune looduse reostamine on keelatud.

Täiendaval kontrollimisel selgus aga, et mees tõstis metsa vahel oma sõiduautosse suuri prügikotte, mille sisuks olid hoopis salasigaretid. Kokku leidsid politseinikud sõiduauto kontrollimisel viis umbes 60-liitrist kotti, kus oli ühtekokku 35 000 Valgevene maksumärkidega salasigaretti.

Mees koos salakaubaga toimetati maksu- ja tolliametisse ning anti üle sealsetele töötajatele, kes salasigarettide vedu menetlema hakkavad.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Tõnu Kürsa sõnul avastati sigarettide salakaubavedu politseinike tavapärase liiklusjärelevalve käigus, mil puhkepausile suunduvatel korrakaitsjatel ei jäänud märkamata kõrvalisel metsateel aset leidnud kahtlane tegevus.

«See pole aga mitte esimene kord, kui liikluspolitseinikud reageerivad tegevustele, mis pole otseselt seotud nende igapäevase tegevusega. Taoline tegutsemine on kiiduväärt ja näitab politseinike valvsust igasuguste rikkumiste avastamisel,» sõnas Kürsa.

Video: pätid lõhkusid Telliskivi ülesõidul tõkkepuu

Eesti Raudtee on jäädvustanud video huligaanidest, kes lõhkusid 3. augusti öösel Telliskivi raudteeülesõidul tõkkepuu.

Lõhkujate seas on videos näha miniseelikus tütarlast. Politseist teatati, et neile juhtunu kohta avaldust tehtud ei ole tehtud ega ka juhtumist teada antud.

Eesti Eaudtee kommunikatsioonijuhi Liina Halliku sõnul tuleb tõkkepuu käsitsi lõhkumist ette harvemini, tihedamini sõidavad autod tõkkepuud maha. «Tallinnas sõideti näiteks tänavu märtsis maha 7, mais 6 tõkkepuud,» vahendas ta. Kokku on Eesti Raudtee taristul lõhutud tänavu 50 tõkkepuud.

Telliskivi ülesõidul leidis kolm aastat tagasi aset ka raske liiklusõnnetus, kus Tallinn-Moskva rongiga põrkas kokku sõiduauto.

Rootering ja Bertman Birgittal

Tänavusse festivaliprogrammi kuulus kaks kuulsat ooperilavastust: Wolfgang Amadeus Mozarti «Röövimine serailist» ja Giuseppe Verdi «Maskiball».

Tänavu aprillis Šveitsis Biel Solothurni ooperiteatris esietendunud «Röövimise serailist» tõi Pirita kloostrimüüride vahele Georg Rootering, keda seovad Eestiga kaks varem siinmail valminud lavastust.

Kui Liechtensteini lavastaja eelmine Eestis sündinud töö (Händeli «Julius Caesar» Estonias) oli oma maitsetus lopsakuses algmaterjali suhtes ühtaegu nii üle- kui ka möödalavastatud, siis «Röövimine serailist» on vastupidi väljapeetult kammerlik ja stiilne ning originaalteose dramaturgiaga püüdlikult silmsidet hoidev.

Kandev suhtedraama

Rooteringi tõlgendust Mozarti «Serailist» defineerivad eelkõige kliiniliselt puhas lavaruum (kunstnik Vazul Matusz) ja täpsed misanstseenid. Lavastuse visuaalset dünaamikat kannavad alaliselt uusi ruumilahendusi loovad liikuvad seinad ja tundlik valgusrežii (sh varjuteatri leidlik kasutamine). Katsed lavastusele läbi sümbolstaatusse tõstetud objektide (nt pildiraam ja hiigeltäringud) teist plaani kasvatada jäid harvaks ja hillitsetuks.

Sarnaselt kahe aasta eest Birgitta festivali programmi kuulunud Moskva Kammerooperi töödega puudus ka šveitslaste «Serailis» Pirita kunagise kloostri mastaapsete müüridega riimuv väline suurooperilikkus. Peaaegu kümmekond korda väiksema püüne ning saali tarbeks mõeldud Biel Solothurni ooperiteatri Mozarti-lavastuse tegevus toimub kõigest paarikümnel ruutmeetril. Birgitta mammutlava ja -saali kontekstis muutus see tikutoositeatriks ning läks oma detailitiheduses ja -täpsuses (žestid, miimika jms) Tallinna publikust enamiku jaoks suuresti kaduma.

Rooteringi lavastuses pole eriti koomikat ja mängulisust, mida Singspiel žanrina võimaldab ja otsapidi isegi eeldab, vaid pigem on ta püüdnud «Serailist» välja tuua kunstiliselt kandvat suhtedraamat koos tegelaste psühholoogiaga. Ehk kvaliteete, mida leidub selle laulumängu sõnalises ja muusikalises dramaturgias praegus­aja standardite kohaselt võetuna vähem kui mõnes keskmises naistekas.

Tallinna kammerorkestri (dirigent Risto Joost) esitus tõi suurepäraselt esile nii Mozarti muusikasse kätketud dramaatilised kui ka mängulised varjundid. Solistide ansambel oli sümpaatne, kuid suhteliselt keskpärane mitte üksnes Šveitsi, vaid isegi ka Eesti ooperiskeene standardite kontekstis; ainsana suutis mind vaimustada Anna Gössi (Blonde).

Verdi «Maskiball» on minu arvestuste kohaselt juba 19. eesti publiku ette jõudnud Dmitri Bertmani lavastus. Kui tema viimane kohapeal valminud töö (Tšaikovski «Jevgeni Onegin» Vanemuises) oli vastupidiselt Rooteringi omale lavastuskeelelt autori- ja ajastutruu ning suhteliselt kammerlik, siis «Maskiballi» iseloomustab omakorda visuaalne mastaapsus ning avantüristlik kontseptualism. Nii kasutatud kujundikeele kui ka üldise stiili poolest võib seda Bertmani varem Eestis etendunud lavastustest kõrvutada «Siberi», «Norma» ja «Rasputiniga».

Bertman on toonud «Maskiballi» tegevuse kaasaega ning paigutanud selle mõnevõrra kummituslikku ja mõõdukalt futuristlikku visuaalsesse keskkonda, mille keskmes troonivad liikuvad peeglitega seinad, kust osa tegelasi pildivahetuste ajal läbi astub või roomab. Kuid selles, millised tegelased ja millal läbi seinte liiguvad, ei olnud lavastus minu vaatlustulemuste kohaselt eriti järjekindel.

Bertmani režii on talle (ja ühtlasi Helikoni teatrile) omaselt julge ja stiilne, kuid läheb paaris kohas häirival moel vastuollu originaalteose sõnalise ja muusikalise dramaturgiaga. Eriti pretensioonikas, ent sisuliselt põhjendamatu tundus võllamäe pildi viimine kabareeliku õhustikuga bordelli keskkonda. Sest milline on tõenäosus, et riigipea määraks oma salaarmastusega kohtamise kahtlase kuulsusega rahvarohkesse teenindusasutusse? Või on siin viide Rootsi praeguse kuninga Carl XVI Gustafi väidetavale kergemeelsele elustiilile lähiminevikus, ehkki pole olnud kuulda, et ta seda avalikus bordellis oleks viljelenud.

Teisalt mängib Bertman «Maskiballi» režiis semiootilisi mänge, mille reeglid jäid enamikule publikust (sh siinkirjutajale) arusaamatuks. Nii näiteks kaunistas etenduse eesriiet hiigelpilt Pariisi Garnier’ ooperimaja saalist. Sama vaadet oli kasutatud ka lavastuse viimase pildi valgusprojektsioonis, ühtlasi paljastus siis lavasügavusest loož, mis näis justkui kuuluvat samasse teatrisse. Miks?

Muus osas on ooperi lõpus aset leidev ballistseen Bertmani lavastuse kõigile mõistetav kontseptuaalne kulminatsioon: peokülalised kannavad maske rahvusvaheliselt tuntud kaasaja poliitikute näopiltidega (minu istekohalt vaadates polnud neid paraku võimalik konkreetsete tegelaskujudega kokku viia).

Vihjed päevapoliitikale

Finaalis ohkab koor keset pidusaali põrandat hinge heitvale kuningale «kui õudne!» ja tormab siis rüseledes samas kõrval serveeritava hiigeltordi järjekorda. Bertman püüaks justkui osutada, et avalikkuse suhe surmaga on kaasajal justkui krimi- ja märulifilmide programmiga karastatud televaataja oma.

Eraldi peab kiitma ballipildi leidlikku koreograafiat ja valguskujundust, mis pääses eriti esile seoses teise vaatuse ajal üle Tallinna lahe laskunud augustiöö pimedusega. Bertmani «Maskiballist» jäi hoolimata lavastusse põimitud päevapoliitilistest konnotatsioonidest kõlama hoopis lüüriline alatoon: kuninga surma käsitleks lavastaja justkui mitte mõrva, vaid lootusetu romantiku resignatsioonist kantud enesetapuna. Riccardost teeb kangelase asjaolu, et ta mängis võrreldes ülejäänud tegelastega teiste reeglite järgi ja sootuks teiste panuste peale.

Solistide ansambel oli hea, ent pisut ebaühtlane; minu hinnangul olid teistest üle Jelena Mihhailenko (Amelia) ja Ksenia Vjaznikova (Ulrika). Õhtu suurima aplausi pälvis Helikoni orkester (dirigent Valeri Kirjanov).

Orelinädal toob kuulajate ette Erkki-Sven Tüüri teose esiettekande

Sel nädalal toimuval orelinädalal tähistatakse Tallinna Toomkiriku Ladegasti-Saueri oreli, Euroopa oreliehituskunsti ühe silmapaistvama näite sajandat juubelit.

Juubeliaasta kulminatsioon, orelinädal «Ladegasti-Saueri orel 100» toimub 20.-24. augustini. Just sel ajal 100 aastat tagasi lõppes Saueri firma poolt teostatud toomkiriku oreli laiendamine ja moderniseerimine.

Orelinädal algab eesti organistide galakontserdiga taasiseseisvumispäeval. Kokku toimub 6 kontserti ning pidulik jumalateenistus, kus kantakse ette orelinädalaks tellitud teos, Toomas Trassi «Missa de angelis». Eesti esiettekandele tuleb Erkki-Sven Tüüri teos «Excitatio ad contemplandum» saksofonikvartetile ja orelile.

Orelinädala korraldajaks on Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, lisainfot saab nende kodulehelt.

 

Facebook hakkab kasutajaid sarkasmi eest hoiatama

Sotsiaalvõrgustikul Facebook on mure: kasutajad ei saa naljast aru.

Seetõttu katsetatakse koodi, mis varustaks naljalehtedele viitavaid lugusid märgisega [Satire], et lugejad neid tõe pähe ei võtaks ja ärevusse ei satuks, vahendab BBC. Eriti suur on probleem USA huumoriportaaliga Onion ja selle Suurbritannia vastega Daily Mash, mis kommenteerivad päevakajalisi uudiseid huumorivõtmes. Samas sarnaneb lugude ülesehitus nn päris uudisteportaalidele.

«Võtsime meetmed, sest tundub, et meie kasutajad vajavad selgemaid viiteid eristamaks naljauudiseid tõsisest sisust,» ütles Facebooki esindaja BBC-le. Seni pole veel otsustatud, millised naljaportaalid täpselt automaatselt satiirihoiatuse sildi külge saavad.

Tihti edastavad naljauudiseid tõe pähe ka soliidsed uudisteportaalid. Mullu refereeris Washington Post lugu selle kohta, et USA asepresidendikandidaat Sarah Palin liitub uudistekanaliga al-Jazeera. 2012. aastal trükkis üks Hiina ajaleht ära Onioni uudisloo, mille kohaselt Põhja Korea juht Kim Jong-un kuulutati seksikaimaks meheks planeedil. Palju pahameelt Facebooki kasutajate seas põhjustas hiljutine Onioni lugu, kus Fergusini linnas toimuvate rassirahutuste taustal anti näpunäiteid, kuidas olla «relvastamata mustanahaline nooruk».

Rahvusvahelises kosmosejaamas leiti planktonit

Rahvusvahelist Kosmosejaama (ISS) uuriti saastumisohu tõttu ning leiti, et seal on planktonit.

Sellest teatas Venemaa kosmoseagentuuri esindaja Vladimir Solovjov, edastab Itar-Tass.

«Uuringu tulemus oli üllatav. Leidsime mereplanktoni ja teiste mikroskoopiliste osade jäänuseid.  Teeme lisauuringuid,» lisas esindaja.

Mikroorganismid suudavad ISSil vastu pidada pikka aega hoolimata sellest, et gravitatsioon on seal olematu ja kosmiline kiirgus üsna kõrge. Mitmed varasemad katsed on näidanud, et imeväiksed olendid ei jää sellistes tingimustes mitte ainult ellu, vaid suudavad ka paljuneda.

Teadlastele on seni arusaamati, kuidas plankton ISSile jõudis. Oletatakse, et plankton on pärit meeskonnaliikmete isiklikest asjadest või kosmosejaama missiooni jaoks laaditud tarvikutest.

ISSil oleva õhu- ja veevarude ning ruumide puhtust uuritakse regulaarselt kemikaalide, bakterite ja seente suhtes. Selle abil kaitstakse ISSil töötavate kosmo- ja astronautide tervist.

Hooldusprogrammi kuulub ka igasuguste filtrite regulaarne vahetamine.

Meeskond võtab proovid iga kuue kuu tagant ja saadab need Maale laboriuuringuteks. Kui uuringud näitavad saastumist, siis viiakse ISSil läbi desinfitseerimine.

 

Rootsi «Pompeiis» tehti Vana-Rooma kuldmündileid

Rootsi arheoloogid leidsid Rooma impeeriumi ajast pärit kuldmünte, mida peetakse väga väärtuslikuks.

Asjatundjate sõnul aitab see mündileid täita auke Rootsi ajaloos, edastab The Local.

Mündid pärinevad keiser Valentinianus III ajastust. See keiser valitses 425 – 455 pKr.

Tegemist on solidustega, millega maksti Rooma sõduritele. Rooma impeeriumi armees oli ka Ölandilt pärit palgasõdureid, sest Rootsi oli Rooma impeeriumi ääreala.

Ölandi saart peetakse Rootsi «Pompeiiks», kuna seal on tehtud suuri ja tähtsaid arheoloogilisi leide.

Kalamari muuseumi arheoloogid koostöös Lundi ülikooliga on Ölandil väljakaevamisi teinud viimased kolm aastat.

Asjatundjad uurivad Skandinaavia ajaloos suurt migratsiooniperioodi, mis leidis aset 400 – 550 pKr ehk 400 aastat enne viikingiajastut.

«Ölandilt on ka varem münte leitud, kuid nüüdne leid oli erakordne. Tavaliselt leiame münte põldudelt. Nüüdne leid aga tehti paigas, kus kunagi asus ehitis. Seal tapeti inimesi,» lausus väljakaevamiste juht Helena Victor.

Ta lisas, et Sandby kindluses toimusid tapatalgud ning mündid on selle tunnistajad.

Victori sõnul on solidused hindamatud. Üks solidus tänapäeva vääringus olla luksusauto hinnas.

Rooma impeeriumi sõdurid teenisid viis solidust aastas ning pärast armeest lahkumist viisid vara koju.

Arheoloog lisas, et Ölandil peetakse ka 1500 aastat hiljem Sandborgi ala tabuks.

«Vanemad ei luba oma lapsi sellele alale mängima, öeldes et see on ohtlik. Nad ei tea ajaloolisi fakte, küll aga on põlvest põlve edasi antud, et see on ohtlik,» lisas Victor.

Leitud kuldmündid pannakse Kalmari muuseumisse näitusele.

Rootsis on viimasel ajal tehtud üsna palju arheoloogilisi leide. 2013. aastal avastati Lõuna-Rootsist viikingiaegseid ning rauaagseid münte. Stockholmist leiti aga 16. Sajandist pärit köögi jäänused.

Läänemerest paljastus vetevoogudesse jäänud iidne linn, mis tituleeriti kiviaegseks «Atlantiseks».

Milline oli Richard III menüü? Vein ja luigeliha

Briti teadlased uurisid kuningas Richard III hambaid ja luid, mis paljastasid, mida kuningas sõi.

Kuningas jõi kuni kolm liitrit veini päevas ning sõi luige- ja haigruliha, edastab Discovery News.

Viimase Platagenetite soost kuninga jäänuseid uurisid koostöös Briti geoloogiateenistuse ja Leicesteri ülikooli teadlased.

Arheoloogid avastasid Richard III jäänused 2012. aastal Leicesteri kesklinnas paigast, kus kunagi asus fantsiskaanlaste klooster, kuhu see kuningas maeti.

«Kasutasime kuninga uurimisel mitmeelemendilist isotoopide tehnikat,» teatas geokeemik Angela Lamb.

Teadlased uurisid kuninga luudes selliste ainete nagu hapniku, süsiniku, strontsiumi, lämmastiku ja plii taset. Need ained annavad infot geograafilise asukoha, keskkonna saastatuse ja selle kohta, mida eluajal söödi.

Uuritavateks objektideks olid kaks hammast, mis tekkisid teismelisea alguses ning reieluu ja roie.

«Istoopuuring näitas, et Richard pärineb Northamptonshire`ist, kuid seitsmeaastaselt kolis ta Ida-Inglismaale. Hilisemas elus aga läänepoole, võimalik et Walesi soistele aladele,» selgitasid uurijad.

Kuninga luudes on väga palju lämmastikku, mis viitab, et ta menüüs oli palju linnuliha, kuid ka mageveekalasid.

«Keskaja lõpul olid aadlike laual leib, õlu, sealiha, kala, vein ja ka kallid maitseained. Jõukusele viitab just veini ja maitseainete tarbimine. Vaesem elanikkond aga toitus leivast, pudrust ja lahjast õllest,» selgitasid asjatundjad.

Richard III luudest leiti märke ka veini liigtarbimise kohta ning see sai alguse umbes siis kui temast sai Inglise kuningas.  

«Ta hakkas kuningaks saades tarbima veini varasemast 25 protsendi võrra enam. Ta jõi päevas kolm liitrit veini. Tavapäraselt joodi siis õlut nii palju, mitte veini,» lisati.

Richard III sündis 1452. aastal Northamptonshire`is ja temast sai Inglise kuningas 1483. aastal kui ta oli 30-aastane. Ta sai valitseda vaid kaks aastat ja kaks kuud. Ta hukkus Rooside sõjas peetud Bosworthi lahingus 1485. aastal. Lahingu võitis Henry Tudor, kellest sai Inglise kuingas Henry VII.

Renessansiaegne näitekirjanik William Shakespeare kujutas Richard III verejanulise küüraka troonianastajana.

Richard III säilmed maetakse Leicesteri katedraali 26. märtsil 2015. aastal. Sellega kaasnevad nädala kestvad pidustused selle kuninga mälestuseks.

Video: Aadria meres nähti hiigelmeduusi

Itaalia ranniku lähedal Aadria meres märkasid amatöörsukeldujad üle hulga aja hiigelmeduusi Drymonema dalmatinum´it.

Meetrise läbimõõduga meduusi nähti viimati ligi 70 aastat tagasi ehk 1945. aastal, edastab express.co.uk.

Selle meduusiliigi avastas Saksamaa loodusteadlane Ernst Häckel 1880. aastatel Horvaatia ajaloolise piirkonna Dalmaatsia vetes. Pärast Teist maailmasõda on neid aina vähem näha olnud.

Teadlaste sõnul on selle merelooma kohta üsna vähe teada ning selgusetu on, miks ta järsku ilmus Aadria merre.

Ekspertide arvates on meduusidel kaks eluetappi, millest esimeses elavad nad merepõhjas, teisel etapil aga hõljuvad pinnavees.

See võib selgitada meduusi ootamatut ilmumist.

«Polüübid on tavapäraselt üsna väikesed ja elavad kaua. Neist punguvad meduusid, millest osad jäävad väikeseks, osad aga võivad kasvada väga suureks,» selgitas Itaalia tuntuim meduusiekspert Fernandino Boero.

Vikipedia: meduus ehk millimallikas kuulub ainuõõssete hulka. Meduusid tekivad polüüpide pungumise teel.

Meduus on liikuv ja hõljuv, polüüp aga kinnitunud.

Islandi Bárðarbunga vulkaan aktiveerus

Eesti seismoloogi Heidi Soosalu sõnul on Islandil asuv Bárðarbunga vulkaan aktiveerunud ning viimase ööpäeva ajal on seal toimunud 250 väikest maavärinat.

Bárðarbunga vulkaan asub Vatnajökulli liustikul, edastab YLE.

2010. aastal seiskas Eyjafjallajökulli vulkaani purse Euroopa lennuliikluse, kuna õhku paiskus suures koguses tuhaosakesi, mis olid lennukitele kahjulikud.

Soosalu sõnul võib ka Bárðarbunga vulkaan purskama hakata ning tuhka õhku paisata.

«Kas ka nüüd tekivad tuhapilved? Tõenäoliselt, kui liustikujää sulab ning purse pinnale jõuab. Seni ei ole täpselt teada, kui võimsaks purse osutub,» lausus Soosalu.

Soosalu sõnul on vulkaani piirkonnas olnud üle 200 maavärina, millest võimsama magnituud oli 3,8.

Nimetatud vulkaani peal sadu meetreid jääd ning seni on pursked toimunud kümne kilomeetri sügavusel.

Seismoloogid jälgivad, kas magmavoog liigub pinna suunas.

Soosalu sõnul suhtutakse Islandil vulkaani aktiivsemaks muutumisse väga tõsiselt.

Bárðarbunga vulkaan aktiveerus ka 1996. aastal, kuid suuremat kahju ei tekitanud.  See vulkaan oli väga aktiivne pärast viimast jääaega 8700 aastat tagasi.

Wikipedia: Bárðarbunga puhul on tegemist stratovulkaaniga, mille kõrgus üle mere pinna on 2009 meetrit.

Tegemist on Islandi kõrguselt teise vulkaaniga. Ta on Islandi kõrgeimast Hvannadalshnjúkuri vulkaanist 101 meetrit madalam.

Bárðarbunga kaldeera on umbes 70 ruutkilomeetrit,  laius kümme kilomeetrit ning sügavus 700 meetrit.

Läänemere laevavrakist leiti 200 aasta vanune mineraalveepudel, milles on alkohol

Allveearheoloogid avastasid juunis Poola vetest Gdanski lähistelt laevavrakist 200 aasta vanuse savist mineraalveepudeli, milles on alkohol.

Esmased laboritestid näitasid, et hermeetiliselt suletud pudelis oli 14-protsendiline alkoholilahus, edastab Discovery News.

Asjatundjate sõnul võib pudelis olla kas viin või džinn.

Gdanski meremuuseumi teadlaste sõnul näitas laboriuuring seda, et alkoholi oli lahjendatud mineraalveega. See on kooskõlas pudelil oleva kirjutisega – selters.

Seltersi mineraalvesi pärineb Saksamaalt Taunuse mägedest. Mineraalveepaik leiti sealt 1000 aastat tagasi ning tegemist on Euroopa ühe vanima mineraalveeallikaga. Seltersi mineraalvee omadused on nüüdseks legendaarsed.

 «See pudel pärineb ajavahemikust 1806 – 1830 ning leid tehti laevavrakist märgistusega F-53-31,» selgitas allveearheoloog Tomasz Bednarz.

Pudel on valmistatud Saksamaal Ranschbachis, mis asub Seltersist 40 kilomeetri kaugusel.

Lisaks hästi säilinud pudelile leiti vraki juurest veel keraamikat ja nõudekilde.

Gdynia keemialaboratooriumis tehtud uuring näitas, et esmalt oli pudelis mineraalvesi ning siis alkohol.

Lõplikud tulemused pudeli sisu kohta saadakse septembris.

«Pudelis olev alkohol ei peaks mürgistust tekitama. Samas ei pruugi lõhn kuigi hea olla,» sõnas Bednarz.

Seltersi algsed mineraalveevarud hakkasid lõppema 19. sajandil ning pärast seda oli sealt aina raksem vett kätte saada.

1896. aastal hakkasid Seltersi elanikud otsima uusi mineraalveeallikaid ning leidsid lõpuks kohaliku kindluse juurest.

Nüüdisajal on Seltersi mineraalvesi üsna kallis kaup. Vee kvaliteet on aga sama hea kui minevikus.

Galerii: begooniavaip euroliidu südames

Brüsseli Raekoja platsile rajati eelmisel neljapäeval traditsiooniline begooniatest valmistatud lillevaip.

Tänavuse lillevaiba teema oli Türgi, et tähistada 50 aasta möödumist esimeste türgi immigrantide saabumisest Belgiasse, kirjutab Deutsche Welle. Ligi 1800 ruutmeetrise lillevaiba tegemiseks kulus  750 000 begooniat.

Lillevaiba tegemise traditsioon sai alguse 1971. aastal ja see toimub üle kahe aasta. Begoonivaiba tegemiseks kulub neli tundi. Vaiba panevad kokku tuhanded vabatahtlikud ja see püsib kena u neli päeva.

Videot lillevaiba tegemisest saab näha siit.

Video Arvamusfestivalilt: 16. augusti Eesti pressi ülevaade

Postimees.ee pakub lugejatele järelvaatamiseks eelmisel nädalal Paide Arvamusfestivalil Postimehe laval peetud arutelude videoid. Allolev video kajastab 16. augusti Eesti ajakirjanduse ülevaadet.

Värsketest ajalehtedest tõid põnevamad palad välja Neeme Korv, Sigrid Kõiv, Urve Eslas, Merit Kopli ja Argo Ideon.

Video arvamusfestivalilt: venelaste uus põlvkond Venemaa ja lääne vahel

Postimees.ee pakub lugejatele järelvaatamiseks eelmisel nädalal Paide Arvamusfestivalil Postimehe laval peetud arutelude videoid. Alloleva venekeelse arutelu teema oli «Venelaste uus põlvkond Venemaa ja lääne vahel».

Arutelu korraldasid Avatud Eesti Fond ja Postimees. Arutelu juhtis Jevgenia Garanža ja osalesid Artemi Troitski, Olesja Lagashina, Viktoria Ladõnskaja ning Andrei Jugantsov.

Video Arvamusfestivalilt: kas tagasi külma sõtta?

Postimees.ee pakub lugejatele järelvaatamiseks eelmisel nädalal Paide Arvamusfestivalil Postimehe laval peetud arutelude videoid. Alloleva arutelu teema oli «Kas tagasi külma sõtta?»

Krimmi annekteerimine Venemaa poolt muutis täielikult maailma julgeolekupilti. Postimehe laval arutleti, kuidas peaksime sellises olukorras reageerima? Kui kindlad võime olla vaba Eesti riigi julgeolekus?

Arutelu juhtis Evelyn Kaldoja, vestlesid Marge Mardisalu-Kahar, Peeter Raudsik, Veiko Spolitis ja Andres Kasekamp.

Merkeli väited NATO baaside vastu Läti kaitseministrit ei veennud

Pärast Angela Merkeli visiiti jäi Lätis kõige rohkem kõlama Saksa kantsleri arvamus, et NATO baase pole Baltimaadesse vaja. Läti kaitseministeerium on täpselt vastupidisel seisukohal ja usub, et baasid on vajalikud.

«Kas NATO baasid peaksid Baltimaadesse tulema või mitte - selle üle hakatakse veel diskuteerima, aga [NATO] Walesi tippkohtumiseni on meil veel aega,» vahendab Dienas Bizness Läti kaitseministri Raimonds Vejonise sõnu.

«NATO baasid on meie soovide nimekirjas,» kinnitas minister.

Kõnealune NATO tippkohtumine toimub Walesis 4.-5. septembril.

 

Intervjuu! Režissöör Martti Helde «Risttuules» menust: festivale tuleb veel

«Risttuules» on režissööri ja stsenaristi Martti Helde esimene täispikk mängufilm. Kohalikul tasandil ääretult edukaks osutunud linateos on valitud A-klassi kuuluva Toronto filmifestivali programmi. Kinomaailma suursündmus leiab aset 4.-14. septembrini ja tegu on esimese Eesti mängufilmiga, mis on jõudnud selle festivali põhiprogrammi. 

 

Millised emotsioonid valdasid, kui kuulsid, et Sinu esimene täispikk linateos «Risttuules» on valitud maineka Toronto filmifestivali programmi?

Ei ole kohale jõudnud veel! Tõele au andes, teadsime võttetrupiga sellest juba poolteist kuud tagasi, kuid pidime avalikkuse eest uudist 12. augustini saladuses hoidma. Ma ei osanud Toronto filmifestivali enda jaoks positsioneerida, aga kui hakkasid tulema tuttavate ja sõprade telefonikõned õnnesoovidega, sain aru, et tegemist on suure asjaga. Olen õnnelik! Võin nii palju öelda, et häid uudiseid tuleb veel, «Risttuules» on valitud teistegi festivalide programmi. 

Tuli filmi «Risttuules» ülemaailmne menu Sinu jaoks üllatusena või on see ootuspärane asjade käik?

Kindlasti on vara rääkida rahvusvahelisest menust, ootame Toronto filmifestivali enne ära. Peale seda on näha, mida sealne publik arvab. Loomulikult on «Risttuules» minu jaoks suur saavutus ja sisimas lootsime kogu tiimiga, et nii läheb. Samuti töötab antud linateos tänu oma stilistikale ülemaailmselt Eesti ajaloo tutvustajana, mis oli meie missiooniks. 

Kas usud, et filmi mõistetakse piiriüleselt? Millisel määral haakub välismaine publik Eesti ajalugu käsitleva temaatikaga?

Halb on niimoodi öelda, aga Krimmis aset leidvad sündmused on aidanud lääne inimestel «Risttuules» sisu mõista. Arvan, et kaks aastat tagasi ei oleks ülemaailmne publik sama palju konteksti tabanud nagu täna. Krimmi annekteerimisel on seega meie jaoks ka teine tähendus.

Ütle, kuidas Sinu arvates Eesti Film rahvusvaheliselt tuntuks teha? 

Filmi vorm peab andma sisule tähenduse, seda toetama. Usun, et just stiili ja vormi valiku kaudu on rahvusvaheline läbimurre võimalik («Risttuules» on tehtud ableau vivant stiilis - toim). Samuti oma järgmise teose jaoks olen vormi otsingutel. Üheks näiteks siinkohal on minu lähiajal ilmuv lühifilm «Superbia», mis on 16 min pikk, filmitud ühe duublina ja kahe kaameraga samal ajal. See tähendab, et ekraanil jooksevad üheaegselt kaks lugu, mis räägivad ühest ja samast asjast, lõpuks lõimudes. Usun, et põhjendatud vormikatsetused on filmikunsti võti, mida on nii inimestel huvitav ekraanilt vaadata kui endal teha. 

 Kas lähete koos näitlejatega Toronto filmifestivalile kohapeale?

Lähen üksi, sest Toronto festival ei võimalda näitlejaid kaasa võtta. Igal festivalil on oma reglementatsioon. Mina teen filmikülalisena kaasa kaks avalikku, ühe kinnise pressile mõeldud linastuse ja ühe pressikonverentsi. 

Mida võib publik Su sulest järgmiseks oodata, Martti?

Mul on paar ideed kuklas tiksumas, kuid olen suve hoopis metsas veetnud ja ei tegele seega veel ühegi mõttega aktiivselt. Tavaliselt teengi nii, et olen suviti Peipsi ääres, Jõgevamaal suvilas, kus väsitan ennast võimalikult palju füüsiliselt, et siis jälle sügisel mõttetöösse süveneda. Sügis on minu loomepuhangu aeg. Olengi hetkel loo otsingutel. Tahaksin vahelduseks teha nüüd ühe kergema temaatikaga live action filmi. (naerusuiselt - toim) Ega ma elu lõpuni tõsiseid ajaloolisi draamasid tegema jää.

"Risttuules" põhineb 1941. aasta juuniküüditamise sündmustel. Poeetilises filmikeeles, tableau vivant stiilis jutustatud loo sõlmib tervikuks helilooja Pärt Uusbergi originaallooming.

"Risttuules" on režissööri ja stsenaristi Martti Helde esimene täispikk mängufilm. Filmis mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel, Ingrid Isotamm ja Einar Hillep. Kunstnik on Reet Brandt, operaator Erik Põllumaa ja kostüümikunstnik Anna-Liisa Liiver. Produtsendid on Piret Tibbo-Hudgins ja Pille Rünk, tootja Allfilm.

 

 

 

Tallinna Teeninduskool renoveeris õppehooned

Tallinna Teeninduskoolis tehtud renoveerimised ja juurdeehitused on märgatavalt tõstnud õppeasutuse võimekust pakkuda tänapäevastele nõudmistele vastavaid õppevõimalusi. 9,8 miljonit eurot maksma läinud tööde (A- ja B-korpus kokku) tulemusena on uuendatud tervet Tallinna Teeninduskooli. Renoveerimistööde kogumaksumusest tasus ligi 7 miljonit Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kooli direktor Meeli Kaldma on renoveerimisest rääkides silmanähtavalt rõõmus. On ka põhjust – enne renoveerimist väga kehvas seisus olnud teeninduskooli hooned ei ole nüüd pelgalt korras, vaid oluliselt on laienenud ka õppimisvõimalused. «Aknad kippusid isegi eest ära kukkuma, iga ruumiga oli mingisugune ehituslik probleem,» ütleb Kaldma. Ta lisab, et kuna ka õppekavades on toimunud nõudmistest tulenevaid muutusi, siis tuli luua mitmeid uusi laboreid ehk praktilise väljaõppe klasse. Kõik see sai võimalikuks tänu põhjalikule renoveerimisele.

Kaldma toob välja mõned võrdlused. Näiteks renoveerimiseelses vanas hoones oli kolm õppekööki, nüüd on neid kuus. Loodi ka puhastusteeninduse labor – enne kasutati õpetamiseks selleks kohandatud õppeklassi, kus vajalikud kommunikatsioonid paraku puudusid. Lisaks rajati varem puudunud õppekauplus, täienduskoolituse õppelabor, baarmenide õppelabor ja mitmeid teisi ruume koos vajamineva tehnikaga. Renoveeritud B-korpuse õppehoones on suletud netopinda kokku 7867 ruutmeetrit, koos varem renoveeritud A-korpusega kokku aga 10 575 ruutmeetrit.

Uuenenud õppekeskkond on Kaldma sõnul mõjunud väga hästi nii kooli mainele kui ka õpilaste rahulolule. «Kooli arengukavas on planeeritud õppekohtade arv 1000 ringis, lisaks kursused ligikaudu 500–600 kursuslasega aastas – selliste arvudega on maja planeerides arvestatud,» räägib Kaldma, lisades, et täitumusega suuri probleeme ei ole, välja arvatud demograafilisest situatsioonist tulenevad põhjused. Ka õpilaste rahulolu-uuringud on näidanud maine ja rahulolu hüppelist kasvu.

Kuna teeninduskool peab vastama pidevalt muutuvatele nõudmistele, ei saa renoveerimise järel loorberitele puhkama jääda. «Iseseisvalt rajasime hotelliteeninduse praktilisteks õppusteks hotellitoa, samuti arvutiklassi, kuna tehnikavahendite kasutamise vajadus õppetöös on suur,» räägib Kaldma. «Suureks väljakutseks on just kooli praktilise tegevuse sidumine õppetööga – kokalaborid restoranide tööga, teenindus catering’iga – kõik selleks, et õpilane saaks kohe koolist praktilise kogemuse ja vastutaks oma töö tulemuse eest.»

Tulevikust rääkides nimetab Kaldma peamisteks väljakutseteks töömaailma tihedamat sidumist õppetööga, õpipoisiõppe laiendamist ning selle jaoks õpetajate oskuste arendamist ja osaoskuste õppekavade rakendamist. «Need meetmed aitavad kiiremini jõuda õpilasel tööjõuturule ning õpetada teda just tema oskustele tuginevalt.» Kaldma peab oluliseks ka tihedat koostööd tööandjatega, et näiteks kitsaste oskuste puhul, kus koolil pole mõistlik luua töökeskkonda, tehakse tihedat koostööd ettevõtjatega, pakkudes koolitusvõimalusi just seal, kus tulevikus ka tööle asuda saab.