Spordi lühiuudised

«Meil oli sel nädalal hea test ja kui ilmastikutingimused töötavad meie kasuks, siis võime võidelda kõrgete kohtade eest.» Ott Tänak seab sihte järgmisel nädalal toimuvaks Poola MM-ralliks.

49,04 on pärast Madridi võistlust Rasmus Mäe hooaja tippmark 400 m tõkkejooksus.

VEHKLEMINE

Epeemeeskond EMil kaheksas

Poolas Torunis toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel jõudis Eesti epeekoondis meeskondlikus epees veerandfinaali, kuid pidi seal tunnistama Prantsusmaa 45:38 paremust. Lõpuks said Nikolai Novosjolov (pildil), Jüri Salm, Sten Priinits ja Marno Allika kirja 8. koha. Naiste individuaalturniiril sai Julia Beljajeva Eesti parimana 10. koha. Irina Embrich oli kokkuvõttes 18., Kristina Kuusk 31. ja Erika Kirpu 33. Naiskonnavõistlus on kavas täna.

TENNIS

Kontaveit kohtub Wimbledoni avaringis tšehhitariga

Eesti naiste esireket Anett Kontaveit (WTA 96.) kohtub Wimbledoni tenniseturniiri avaringis 24. asetusega tšehhitari Barbora Strycovaga (WTA 26.). Kui Kontaveiti peaks avaringis edu saatma, tuleb tema järgmise ringi vastane paarist Jevgenia Rodina (WTA 102.) – Leisa Tsurenko (WTA 42.).

KERGEJÕUSTIK

Teatemeeskond EMile

Eesti 4 x 400 meetri teatejooksumeeskond pääses juulis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele. EMile pääsemisel võeti arvesse kvalifitseerumisperioodi kahte paremat aega. Kokku sai õiguse teatevõistlusel osaleda 16 koondist. Kuigi Eesti teatemeeskond esialgu 16 parima sekka ei mahtunud, loobus kolm koondist EMil teatevõistlusel osalemast ning kuna Venemaa kergejõustiklased on jätkuvalt võistluskeelu all, kvalifitseeruski Eesti EMile.

JALGPALL

Copa America finalistid selged

Jalgpalli Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel ehk Copa Americal selgitavad tänavuse võitja Argentina ja Tšiili. Argentina alistas poolfinaalis 4:0 USA ja Tšiili 2:0 Kolumbia. Tšiili ja Argentina kohtusid finaalis ka mullu ja siis jäid penaltiseeria järel peale tšiillased.

Noor kanuumees EM-finaalis

Moskvas peetaval aerutamise EMil jõudis 21-aastane Joosep Karlson 1000 m kanuusõidus finaali. Poolfinaalis saavutas Karlson teise koha. Eestlast edestas vaid selle distantsi 2008. aasta Pekingi olümpiakuld ja 2004. aasta Ateena OMi hõbe Attila Vajda Ungarist.

Niidule Iisraelis kaks esikohta

Sprinter Marek Niit võitis Iisraeli lahtistel meistrivõistlustel 200 meetri jooksus esikoha ajaga 21,07 sekundit. Üleeile võitis ta samas ka 100 meetri jooksu oma viimaste aastate parima ajaga 10,30 sekundit, jäädes enda nimel olevale Eesti rekordile alla 0,11 sekundiga.

Algas venelaste ja keenialaste võidujooks ajaga

Sel nädalal Rahvusvahelise Olümpiakomitee ROKi vastu võetud otsus, et kõik Venemaa ja  Keenia sportlased saavad Rio olümpial võistelda vaid juhul, kui suudavad oma puhtust tõestada, tähendab nendele sportlastele võidujooksu ajaga.

Oma puhtust tuleb sportlastel tõestada viimase aasta jooksul tehtud testide või lisatestide abil ja need peavad olema tehtud oma riigist väljas sõltumatute ekspertide poolt. Otsustajaks on seejuures iga ala rahvusvahelised alaliidud.

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF seadis oma ala sportlastele konkreetse tähtaja, tingimused ja juhised. Kergejõustiklastel on aega oma süütust tõestada 4. juulini ehk üheksa päeva.

IAAFi juhised

  • Olümpial võistelda soovivatel sportlastel tuleb saata IAAFi peasekretärile ingliskeelne e-kiri, milles tõestatakse oma puhtust.
  • Saadetud tõendid peavad pärinema usaldusväärsest allikast. Keenia ja Venemaa antidopinguorganisatsioonide tehtud testid ei lähe arvesse.
  • Tõendid tuleb saata IAAFile 4. juuliks. See on kaks nädalat enne Rio olümpiamängude kvalifikatsiooniperioodi lõppu (mis on 18. juulil).
  • Sidemed karistatud treeneritega, pikaajaline paus testimises ning puudulik info sportlaste asukohast vähendab positiivse otsuse võimalust.
  • Tehtud otsust lubab IAAF sportlastele ka lühidalt põhjendada.

Et enamik Venemaa kergejõustiklasi treenib peamiselt kodumaal, usub IAAF, et vaid üksikud sportlased suudavad oma puhtust tõestada. Pigem eeldatakse, et Venemaa olümpiakomitee kaebab IAAFi praegu kehtiva otsuse edasi Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži CASi.

Venemaal on tuvastatud ulatuslik, riiklikult juhitud dopinguprogramm, Keenias lonkab võitlus dopinguga samuti kõvasti, mistõttu tunnistas Rahvusvaheline Antidopinguagentuur WADA riigid võistluskõlbmatuks ja IAAF eemaldas Venemaa kergejõustiklased eelmise aasta lõpus kõikidelt rahvusvahelistelt võistlustelt. Nüüd on samas olukorras ka keenialased ja peale kergejõustiklaste kogu nende olümpiakoondis.

Kuigi ROK kinnitas, et oma puhtust tõestanud sportlased saavad olümpial oma riigi lipu all võistelda (kõne all on olnud ka võistlemine ROKi lipu all – M. G.), räägib IAAF hetkel neutraalsetest sportlastest ehk ROKi lipu all võistlejatest.

Samal ajal teatas Rahvusvaheline Tõstmisföderatsioon IWF, et tahab Rio mängudelt eemale jätta Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tõstmiskoondise. IWF ütles oma avalduses, et nimetatud riikide rahvuslikud alaliidud eemaldatakse olümpialt, sest nad on korduvalt rikkunud dopinguvastaseid reegleid. Jutt käib Pekingi ja Londoni mängude dopinguproovide järeltestimistest. Hetkel oodatakse otsusele ROKi kinnitust.

Venemaa on enda väitel valmis kogu oma olümpiakoondist uuesti testima, vahendab TASS. «Venemaa on valmis kõiki oma olümpiakoondise kandidaate Rio eel uuesti testima. Selleks on leitud juba ka raha,» kinnitas Venemaa spordiminister Vitali Mutko.

Mutko lisas ka, et nende tõstmisliit kaebab IWFi otsuse kohtusse. «Alaliit kaitseb oma õigusi kohtus. Sellise otsuse tegemine enne olümpiat näitab igasuguse austuse puudumist sportlaste ja koondiste vastu,» lisas Mutko.

Häälekalt on venelaste poolel eemaldamise asjus sõna võtnud teivashüppaja Jelena Isinbajeva, kes on samuti lubanud oma võistlemisõigust kohtu kaudu nõuda. Isinbajeva püstitas keeruliste aegade kiuste 23. juunil Venemaa kergejõustiku meistrivõistlustel maailma hooaja tippmargi 4.90.

Venemaa sportlased on viimastel kuudel massiliselt vahele jäänud just meldooniumiga, veel eile tuli uudis ühe Venemaa paraolümpiakoondise sportlase kohta. 33-aastane murdmaasusuataja Nikolai Poluhhin põrus veebruaris antud dopinguproovis.

Keeniale on ette heidetud mitte piisavalt tõsist suhtumist dopinguvastasesse võitlusse, korruptsiooni ning dopinguvastast võitlust reguleeriva seaduse puudumist. Viimane puudujääk likvideeriti kaks päeva tagasi, kui president vastava seaduse allkirjastas. Seaduse olemasolu on üks eeldusi, et WADA riigi rahvusvaheliste võistluste jaoks kõlblikuks tunnistaks.

«Ootame väga WADA otsuse muutmist, sest nüüd on meil vastavad reeglid seadusega paigas,» kommenteeris president Uhuru Kenyatta Reutersile. «Keenia on alati toetanud puhast sporti ja see jääb nii ka tulevikus.»

Surmatabel, finaali kordus ja kättemaks

Ja siis jäi neid kuusteist... Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiheitlused on seljataga ning mõnegi meelest algab täna alles õige turniir, kui lahti lähevad mängud, kus kaotaja sõidab koju. Tänaõhtustes esimestes kaheksandikfinaalides on vastamisi Šveits ja Poola, Wales ja Põhja-Iirimaa ning Horvaatia ja Portugal.

Kuigi esimest korda 24 meeskonnaga korraldatud alagrupiturniiri loosimisel ei tekkinud ühtegi «surmagruppi», kompenseerivad põnevuseotsijatele selle puudumist kohamängud – üks tabelipool on teisest vähemalt paberil selgelt võimsam. Seal on valitsev maailmameister Saksamaa, nelja aasta tagused finalistid Hispaania ja Itaalia, samuti korraldajariik Prantsusmaa ja ennast alati suurvõimude hulka lugev Inglismaa.

Alagrupis võiduta jäänud, ent kolmanda kohaga siiski edasi pääsenud Portugal leidis end grupikaaslaste islandlaste lõpuminuti värava tulemusel teisest ehk ülemisest tabelipoolest, kus tee finaali poole pealtnäha hoopis kergem. Esimene takistus sel rajal on aga Horvaatia, kes on näidanud sel turniiril väga ilusat jalgpalli. Viimases alagrupikohtumises lõpetati esmalt tiitlikaitsjate hispaanlaste kümnele tunnile veninud nullimängude seeria ja seejärel ka 14-mänguline kaotuseta seeria EMidel.

Kaheksandikfinaaliks peaks taas mänguvalmis olema ka horvaatide suurim staar Luka Modric, kes vaatas Hispaania alistamist pingilt. Portugalile on aga kaotatud kõik kolm senist kohtumist ja viimases alagrupivoorus Ungariga kohtudes rekordimeheks tõusnud Cristiano Ronaldo – ta on nüüd EMidel pidanud 17 mängu – tunnustas kaaslaste võitlusvaimu. «Olime kolm korda kojusõidu lävel, aga pääsesime lõpuks ikkagi edasi,» sõnas ise kaks väravat löönud Ronaldo. «Horvaatia on tugev meeskond, nad kuuluvad haide hulka, keda püüdsime vältida. Austame neid, kuid ei karda neile silma vaadata. Edasipääsuvõimalused on võrdsed,» arvas Ronaldo.

Ühe tabelipoole elu võimalus

Ka teised samasse tabelipoolde sattunud meeskonnad ihkavad oma suurt võimalust. «Oleme võimelised kaugele jõudma, kuid peame selleks olema viimasel väljakukolmandikul täpsemad,» tõdes Šveitsi peatreener Vladimir Petkovic, kes peab enne mängu Poolaga otsustama, kas kasutab rünnakul Haris Seferovici või 19-aastast Breel Embolot.

Wales tõestas alagrupiturniiril, et pole ainult Gareth Bale’i najal püsiv meeskond, ent siiski loodetakse kohamängudel ennekõike igas alagrupimängus jala valgeks saanud supertähele. «Grupivõit annab meil õiguse inglaste ees ärbelda!» sõnastas heatujuline Bale esmalt tähtsaima ja vaatas seejärel tulevikku. «Võtame mängu korraga, aga eesmärk on turniir võita. Milleks muidu siia tulla? Aga peatähelepanu on muidugi Põhja-Iirimaal, me ei tohi mingil juhul mõelda järgmisest ringist ja võimalikust kohtumisest Belgiaga.»

Maailma edetabelis kõrgel teisel kohal olev Belgia läheb 16 parema seas kokku Ungariga ja on selge soosik, kuid turniiri eel üheks tagasihoidlikumaks meeskonnaks peetud ungarlased näitasid end alagrupis väga visade võitlejatena. «Kui nad kavatsevad oma mängu meiega avada samamoodi nagu Portugaliga, karistame neid,» teatas Belgia peatreener Marc Wilmots. Mängijad treeneri bravuurikust siiski ei jaganud. «Igaüks, kes nii kaugele jõuab, on tugev vastane,» sõnas väravavaht Thibaut Courtois. «Kuueteistkümne parema seas võib kõike juhtuda!»

Sama ettearvamatu on «surmatabel» ehk see tabelipool, kuhu sattus enamik Euroopa jalgpallimaailma suurvõime. Neist kõige kergemalt võib hingata Saksamaa, kes läheb esmalt kokku Slovakkiaga, kuid seejärel ootab maailmameistreid Hispaania või Itaalia. Neli korda Euroopa meistriks tulnud Saksamaa suutis seda viimati teha 20 aastat tagasi.

Vahetult turniiri eel peetud maavõistluses suutis Slovakkia küll Saksamaad 3:1 võita, ent sakslaste ridadest puudusid tookord näiteks Manuel Neuer, Mats Hummels, Toni Kroos, Thomas Müller ja Mesut Özil. «Nüüd otsustavad mängude saatuse pisiasjad,» märkis Saksamaa peatreener Joachim Löw. Kindlasti ei kuulu pisiasjade sekka aga väljaku kvaliteet – Lille’i staadioni muru sai viimase alagrupimängu järel hävitava hinnangu osaliseks ning vahetatigi homse kohtumise eel välja. «Süüdi on UEFA konsultant, kelle soovitusel pandi Lille’is, Marseille’s ja Nice’is maha Austriast pärit sobimatu muru, ehkki Prantsuse spetsialistid seda ei soovitanud. Ja probleeme on vaid neil staadionitel, mis ei saa olla kokkusattumus,» sõnas muru kvaliteedi eest vastutava organisatsiooni kõneisik.

Palju nurinat põhjustanud Lille'i staadioni murukate vahetati enne Saksamaa ja Slovakkia vahelist kaheksandikfinaalmängu täies mahus välja. FOTO: Scanpix

Oodatuim vastasseis

Itaalia ja Hispaania duell on vaieldamatult kaheksandikfinaalide oodatuim, kusjuures kaks esimest alagrupimängu võitnud ja edasipääsu taganud Itaalia sattus justkui karistuseks edu eest kohe tiitlikaitsjate otsa. «Kas see on karm, et saime vastaseks Hispaania? Las meedia arutleb niisuguste asjade üle,» sõnas Itaalia ründaja Graziano Pelle ESPNile. «Keskendume oma tegemistele. Kui hakkad veerand- või poolfinaale mängima, pead tahes-tahtmata mitu päris tugevat meeskonda alistama. Üks ootab meid juba nüüd ja neid tuleb veelgi, aga oleme valmis kõigiga rinda pistma.»

Pelle pole sel turniiril veel soosikut näinud. «Horvaatia alistas Hispaania, Saksamaa viigistas Poolaga... Praeguse põlvkonna puhul on meeskonnad üsna võrdsed ja kõik võib sõltuda sellest, kumb võitu rohkem tahab,» tõdes ta.

«Me oleme Hispaania,» vastas tiitlikaitsjate keskväljamootor Andres Iniesta kõhklejatele, lisades, et enesekindluse säilitamine on pärast Horvaatiale allajäämist hispaanlastele võtmeküsimus. «Jalgpall pole tennis, miski pole lõpuni selge,» lisas koondise peatreener Vicente del Bosque. Ühtlasi tõrjus ta arvamust, nagu tuleks Itaalia mängule vaid plaaniga kaitse lukku keerata ja loota penaltiseeriale. «Usun, et nelja aasta taguse finaaliga võrreldes vaatavad nad palju rohkem meie värava poole. Tõsi, et neil on kolm tugevat keskkaitsjat ja asendamatu Daniele de Rossi, kuid neil on ka kaks head äärt ja kaks head ründajat,» märkis del Bosque.

Itaaliast viimases alagrupimängus jagu saanud iirlaste peamine mure enne mängu võõrustajatega on see, et nende poolehoidjatele on 58 000 inimest mahutaval staadionil antud vaid 4500 piletit. Arvestades, et senises kolmes kohtumises on tänu poolehoidjatele tegu olnud otsekui Iirimaa kodumänguga, ei meeldi selline asjade käik Iirimaa abitreenerile Roy Keane’ile sugugi. «Tundsin, et vastasseisus Itaaliaga soovisid kõik mehed kinkida fännidele unustamatu õhtu. Mängid ju endale ja meeskonnakaaslastele, aga ka kõigile neile. Kahju, et meil pühapäeva õhtul seda eelist pole,» nentis Keane väljaande Independent vahendusel.

Meedia püüab mõistetavalt mängule külge kleepida kättemaksuaktsiooni silti – jäid ju iirlased 2009. aastal Thierry Henry skandaalse käega mängu tõttu EM-piletist ilma. Iirlaste sõnul on see aga minevik. «Sellega on nüüd tõesti kõik,» ütles kaitsja John O’Shea, kes osales ka seitsme aasta taguses kohtumises. «Tänapäeval on meil nii palju kohtunikke ja lisaks veel ka väravajoonetehnoloogia, et midagi sellist, mis mängu ära rikuks, ei tohiks küll juhtuda.»

Island on sel turniiril kõigi jalgpalliromantikute kindel lemmik. FOTO: Scanpix

Kõik armastavad Islandit

Inglismaa jalgpallikoondisel on suurturniiride aegu niigi üsna palju põlastajaid, kuid 27. juuni õhtul peavad inglased tõdema, et valdav enamik Euroopast, eriti kõik jalgpalliromantikud, hoiavad pöialt nende vastastele. Island on niigi kõigi aegade väikseima rahvaarvuga riik, kes mõnel jalgpalli suurturniiril osalenud, kuid alagrupist edasijõudmist oskasid neile ennustada vaid kõige julgemad.

Teisalt, miks peaks Islandis pärast viimaste aastate edu kahtlema? Eelmises MM-valiksarjas võideti Norrat, Küprost, Sloveeniat ja kaks korda Albaaniat, nüüdsele turniirile pääsemiseks alistati aga teiste seas Tšehhi, Türgi ja kaks korda Holland. «Kohtumine Inglismaaga on meie unistuse täitumine, sest vaatasime kõik noortena telerist just Premier League’i. Tõsi, seal mängisid teised mehed, mitte need praegused noored,» sõnas keskkaitsja Ragnar Sigurdsson. «Eneseusk ja Islandi uhkus on meid niikaugele toonud, enam ei karda me kedagi. Meeskonnavaim on meeletult hea ja meil ei pruugi küll olla mehi, kes mängiksid Realis või Barcelonas, aga usun, et suudame inglastest jagu saada!»

Kaheksandikfinaalide ajakava

25. juuni

  • 16.00 Šveits – Poola
  • 19.00 Wales – Põhja-Iirimaa
  • 22.00 Horvaatia – Portugal

26. juuni

  • 16.00 Prantsusmaa – Iirimaa
  • 19.00 Saksamaa – Slovakkia
  • 22.00 Ungari – Belgia

27. juuni

  • 19.00 Itaalia – Hispaania
  • 22.00 Inglismaa – Island

Collina: penalti ajal väravajoonelt lahkuvat väravavahti tuleks karistada

Endine tippkohtunik ja Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA praegune mõjukaim kohtunike järelvaataja Pierluigi Collina tahab, et kohtunikud hakkaksid penaltite ajal väravajoonelt välja tulevaid väravavahte jõulisemalt kollaste kaartidega karistama ning lööjatele andma selle eest korduspenaltit.

Collina andis Reutersile mõista, et Prantsusmaal toimuval EM-finaalturniiril on väljakukohtunikud seni väga hästi hakkama saanud, kuid üks suur viga lasti siiski grupifaasis sisse. Nimelt jättis kohtunik tähelepanuta olukorra, kus Horvaatia koondise väravavaht Danijel Subašić tõrjus Hispaania vastu Sergio Ramose penalti liikudes liiga vara väravajoonelt edasi, vahendab ERR Sport.

Itaallase sõnul istusid turniirile jäänud 12 kohtunikebrigaadi reedel koos ning arutasid seda teemat ja play-off’i mängudes hakatakse väravavahtide käitumist penaltite ajal tähelepanelikumalt jälgima.

Viljandi rannas mõnulevad vesikanad

Täna lõuna paiku võis Viljandi ranna roostikus märgata kaht erilist lindu poegadega ringi tiirutamas.

Nendest tehtud fotod sai lähetatud ornitoloog Olav Rennole ning tema sõnutsi on kaamerasilma jäänud laugud ehk vesikanad.

Sel liigil nagu kõigil kurelistel hooldavad poegi mõlemad vanalinnud. „Viljandi järve roostikus pesitseb vähemalt kümmekond paari. Enamjaolt saab neile jälile häälitsuste kaudu. Need fotod on liigi tavapärast peidulisust ja inimusaldamatust arvestades kaunis erakordsed,“ ütles ornitoloog.

Juba homme: värske üliraskekaalu maailmameister asub tiitlit kaitsma

9. aprillil üliraskekaalu IBFi meistrivöö enda valdusesse saanud britt Anthony Joshua asub homme enda tiitlit esmakordselt kaitsma, kui ta kohtub Londonis ameeriklase Dominic Breazealega.

Joshua sai tiitli enda valdusesse, kui ta alistas 9. aprillil Londonis teise raundi nokaudiga senise maailmameistri Charles Martini.

26-aastane Joshua on profikarjääri jooksul pidanud 16 matši ning need kõik nokaudiga ka võitnud. 30-aastane Breazeale on võitnud samuti karjääri kõik matšid. Breazeale on pidanud 17 matši ning need kõik võitnud, 15 võitu on tulnud nokaudiga.

Lepetest hoolimata tuumarelvi jagub

Tuumarelvaga riikide hulk maailmas on ametlike andmete kohaselt jätkuvalt ähmane. Saab aga rääkida viiest, kes on liitunud tuumarelvade leviku tõkestamise leppega: Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Hiina.

Tuumarelvakatsetusi on viinud läbi ka India, Pakistan ja Põhja-Korea, ähmasust lisab üheksas riik Iisrael, kes ametlikult tuumarelva omamist ei kinnita. Tuumarelva arendamises kahtlustatakse ka Iraani, ehkki möödunud aastal sõlmitud lepe võtab riigi tuumarajatised range kontrolli alla.

Endiste tuumariikide nimistusse kuuluvad Lõuna-Aafrika Vabariik ja Nõukogude Liidu lagunemise järel päranduseks saadud tuumarelvadest vabatahtlikult loobunud Valgevene, Kasahstan ja Ukraina. Viimane sai iseseisvudes endale suisa 5000 tuumalõhkepead, loobus neist aga peagi ning allkirjastas koos teise kahe saatusekaaslasega Budapesti memorandumi, mida on sageli meenutatud praeguses Ukraina sõjas. Tuumariigid USA, Venemaa ja Suurbritannia kohustusid selles nimelt austama kõigi kolme riigi sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire USA teadlaste föderatsiooni (FAS) andmetel on maailmas praegu 15 370 tuumarelva, neist üle 10 000 kuulub sõjavägede varudesse, ülejäänud ootavad demonteerimist. Sealjuures on tuumarelvi maailmas praegu oluliselt vähem kui külma sõja kõrghetkel – 1986. aastal oli maailmas umbes 70 300 tuumalõhkepead. Kõige kiirem varude vähendamine toimus 1990ndatel, sel kümnendil on see aga peatunud ning Hiina, Pakistan, India ja Põhja-Korea hoopis kasvatavad oma tuumaarsenali.

Venemaa

7300 tuumalõhkepead

Esimene aatomipommi katsetus: 1949. aastal

Vesinikupommi katsetus: 1955. aastal

1961. aastal katsetas Venemaa seni maailma suurimat pommi Tsar Bomba

Idanaabri sõjaväel on teadlaste hinnangul praegu umbes 4500 tuumalõhkepead ja käimas nii strateegiliste kui taktikaliste tuumajõudude moderniseerimine. Lisaks ootab demonteerimist kuni 2800 suuresti veel ühes tükis olevat tuumalõhkepead, mis tähendab, et kokku on Venemaal varudes ligi 7300 tuumalõhkepead. Löögivalmis strateegilisi lõhkepäid võib olla ligi 1800 ja strateegilisi stardiseadmeid 525.

Moderniseerimisprogrammiga kinnitatakse, et strateegilist tuumavõimekust peetakse Venemaa julgeolekutagatiseks ja suurjõu staatuse hoidjaks. Sealjuures on Venemaa oma üha sagenevatel õppustel läbi mänginud ka tuumalöökide andmist nii NATO riikide kui näiteks Rootsi pihta. Ajakirjas The Bulletin of Atomic Scientists tänavu avaldatud artiklis kirjutavad Hans M. Kristensen ja Robert S. Norris, et tõenäoliselt hoiab Venemaa oma tuumarelvi 40 paigas üle riigi.

USA

6970 tuumalõhkepead

Esimene aatomipomm: 1945. aastal

Esimene vesinikupomm: 1952. aastal

Esimene kasutuskõlblik vesinikupomm: 1954. aastal

USA sõjaväel on umbes 4670 tuumalõhkepead. Suurem osa tuumarelvadest pole aga mitte kasutusvalmis, vaid ladudes ja osa neist ootab ka mahakandmist.

Positsioonidele on paigutatud umbes 1930 tuumalõhkepead, millest umbes 1750 on ballistilistel rakettidel või lennubaasides USAs, 180 taktikalist tuumarelva on paigutatud viide Euroopa riiki kuues baasis: Itaalias Avianos ja Ghedis, Saksamaal Büchelis, Türgis

Incirlikis, Belgias Kleine Brogelis ja Hollandis Volkelis. Tuumarelva kandmise võimekus on ka Eestis õhtuturvet tagavatel F-16 hävitajatel.

Prantsusmaa

300 tuumalõhkepead

Esimene aatomipommi katsetus: 1962. aastal

Esimene vesinikupommi katsetus: 1968. aastal

Suurem osa Prantsusmaa tuumarelvadest on mõeldud vajadusel allveelaevadelt lastavate ballistiliste rakettidega kohale toimetamiseks. Koos Inglismaaga on tegu ainsate ELi riikidega, kel on oma tuumarelv ning kumbki ei kavatse praegustes oludes sellest loobuda, ehkki eelarvekärped on puudutanud ka tuumaheidutust.

Prantsusmaa tuumaallveelaevad paiknevad Bretagne’is Île Longue’i sadamas. Riigil on ka neli tuumavõimekusega lennukieskaadrit, üks neist paikneb lennukikandjal Charles de

Gaulle.

Hiina

260 tuumalõhkepead

Esimene aatomipommi katsetus: 1964. aastal

Esimene vesinikupommi katsetus: 1967. aastal

Viiest esialgsest tuumariigist, kes on liitunud ka tuumarelvade leviku tõkestamise leppega, on Hiina ainus, kes oma tuumaarsenali suurendab.

Arvatakse, et nüüdseks on riik tootnud umbes 260 tuumalõhkepead. Paranenud on ka tuumalöögi andmise võimekus, sest pidevalt tegeletakse ka raketisüsteemide uuendamisega. USA luureringkondade hinnangul on Hiina 2025. aastaks paigutanud üle saja tuumalõhkepea rakettidele, mis suudavad ameeriklasi ohustada. Riigil on praegu ligi 150 tuumalõhkepäid kanda suutvat raketti, pooled neist lähi- ja keskmaa-ulatusega. Tuumalöökideks saab kasutada ka lennukeid ja allveelaevu.

Ühendkuningriik

215 tuumalõhkepead

Esimene aatomipommi katsetus: 1952. aastal

Esimene vesinikupommi katsetus: 1957. aastal

Suurbritannia tuumalõhkepeadest on umbes 160 töökorras, ent täpset arsenali suurust ei ole kinnitatud.

Ainus töökorras tuumarelvasüsteem on 1998. aastast alates olnud Tridenti tuumaprogramm, mis tähendab nelja Šotimaal Clyde’is paiknevat Vanguardi klassi allveelaeva, millest vähemalt üks on kogu aeg merel patrullimas. Iga laev on varustatud kuni 16 Trident II raketiga, mis kannavad tuumalõhkepäid. Muid tuumarelva kohale lennutamise vahendeid Ühendkuningriigil enam ei olegi – lennukitelt heidetavatest pommidest loobuti 1998. aastal. Ka Tridenti programmi praegusel kujul jätkamise üle vaieldakse.

India

180 tuumalõhkepead

Esimene aatomipommi katsetus: 1974. aastal (kandis nime Naeratav Buda)

20 aastat keskendus India tuumaheidutuse arendamine eelkõige võistlusele Pakistaniga, nüüd aga paistab pilk olevat pööratud tulevase strateegilise partneri Hiina poole.

Arvatakse, et Indial on ligi 540 kilogrammi tuumarelva valmistamiseks sobilikku plutooniumit, millest võib saada kuni 180 tuumalõhkepead, ent praegu on Indial neid umbes 120. Tuumalöökide andmise võimekus on India puhul praeguse seisuga suuresti lennukite kanda, ent käimas on usaldusväärse ballistilise raketisüsteemi arendamine.

2014. aastal viis India läbi esimese ballistiliste rakettide võimekusega tuumaallveelaeva katsetuse.

Pakistan

110 tuumalõhkepead

Esimene aatomipommi katsetus: 1998. aastal

Pakistani taga-varades on FASi hinnangul 110–130 tuumalõhkepead, käimas on mitme tuumalöökide kohale toimetamise süsteemi arendus, töötab neli plutooniumit tootvat reaktorit ja uraani töötlemise rajatised. Tõenäoliselt valmistatakse lähematel aastatel tuumarelvi juurde, ent kui palju, on raske ennustada. Põhiliseks mõjutajaks on Pakistanis India, kelle tuumarelvakatsetus andis ka esialgse tõuke tuumaheidutuse loomiseks. Arvatakse, et kõiki Pakistani tuumarelvi hoitakse laos.

Põhja-Korea

Esimene aatomipommi katsetus: 2006. aastal

See diktatuur on praeguseks viinud läbi neli tuumarelvakatsetust. Juba 1993. aastal teatas riik, et kavatseb tuumarelvade tõkestamise leppest taganeda, ja keeldus rahvusvahelisi inspektoreid oma tuumajaamadesse laskmast.

Kui palju tuumarelvi Põhja-Koreal praeguseks on, ei ole teada. Neil on olemas uraanikaevandused. Ekspertide hinnangul võib Põhja-Koreal olla praeguseks kümmekond tuumalõhkepead ja võimekus lennutada neid 4000 kilomeetri kaugusele.

Iisrael

Iisrael ei ole oma tuumarelvade olemasolu ei kinnitanud ega ümber lükanud, ent väga vähesed eksperdid kahtlevad nende olemasolus. Juudiriik on samas üle poolesaja aasta kinnitanud, et nemad pole esimesed, kes Lähis-Idasse tuumarelva toovad.

Ebamäärasuse tõttu ei ole ka täpselt teada, kui palju tuumalõhkepäid Iisraelil on, mis tingimustel neid kasutataks ja kuidas need sihtmärkideni toimetataks. Kristensen ja Norris väidavad, et neile kättesaadavate andmete ja kommertssatelliitide piltide põhjal võib öelda, et Iisraelil on praegu tõenäoliselt palju vähem tuumalõhkepäid, kui sageli oletatakse – umbes 80–85. Nende kohaletoimetamiseks võidakse kasutada Jericho rakette, lennukeid ja võimalik, et ka laevadelt lastavaid juhitavaid rakette. Arvatakse ka, et Iisraeli tuumarakette ei hoita kasutusvalmis kujul.
----------------------

Mitu sammu lahutab elektrijaama pommist?

Internetist võivad huvilised leida ka õpetuse, kuidas rikastada uraani jalgrattapumba ja ämbri keerutamisel tekkiva tsentrifugaaljõu abil, ent õnneks pole tooraine nii kättesaadav, et just paljud seda imevõtet katsetada saaksid. Samas on igal tuumaelektrijaamaga riigil tuumarelva ehitamise potentsiaal.

Tuumapommi jaoks sobib näiteks uraani isotoop U-235, mida leidub looduses väga vähe – keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 aatomi kohta. Looduslik uraan on ka tuumajaamade jaoks liiga lahja ning seda tuleb rikastada. Rikastamise käigus suureneb U-235 osakaal. Probleem on aga selles, et nii madalrikastamine, mida on tarvis tuumajaamade kütuse jaoks, kui kõrgrikastamine, millega toodetakse juba relvakõlbulikku tuuma-

kütust, on väga sarnased protsessid. Kui on olemas võimekus toota madalrikastatud uraani, saab ka pommikõlbulikku, kuigi see on kallis ja pikk protsess. Näiteks esimese katsetatud uraanipommi tegemiseks vajaliku uraani tootmisele kulus ligi kolm aastat – pommi-uraanis peab U-235 osa olema üle 90 protsendi. Hiroshima pommis oli U-235 umbes 60 kilo, aga tänapäevastes pommides saab 20–25 kiloga hakkama. Maailmas on praegu ligi 40 töötavat uraanirikastamise kompleksi.

Teine oluline tuumamaterjal on plutooniumi isotoop Pu-239, mida loodusest ei leia, ent seda saab samuti tuumajaamast. Kasutatud tuumakütuse töötlemisel saab uraani, mis sisaldab teatud määral nii U-235 kui Pu-239.

Pu-239 tekib tuumajaamades uraani isotoopide muundumisel kõrvalsaadusena.

Iraani tuumaprogrammi puhul ongi olnud põhiliseks murekohaks küsimus, kas tuumakütust kasutatakse ikka ainult energia tootmiseks või toodetakse ja kogutakse seda ka muu eesmärgiga.

Terroristile võib sealjuures piisata ka lihtsalt radioaktiivse materjali kättesaamisest, et valmistada nn räpane pomm – lõhkeseadeldis, mis lihtsalt paiskab radioaktiivset materjali laiali ja saastab sedasi keskkonda.
----------------------

Tuumarelvad 2016. aastal

•    Tuumarelv on olemas üheksal riigil

•    Maailmas on 15 370 tuumalõhkepead

•    Umbes 10 000 neist kuulub sõjavägede varudesse, ülejäänud ootavad demonteerimist

•    Ligi 4000 tuumalõhkepead on positsioonidele paigutatud

•    1800 USA, Vene, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa tuumapead on kõrges valmisolekus ja neid saaks lühikese etteteatamisega kasutada

Allikas: FAS

Londonis elav pärnakas: pealinn kurvastab, ülejäänud riik tähistab

Seitse aastat Londonis elanud pärnakas Kärt Lepik ütles Suurbritannia rahvahääletuse järgseid emotsioone hinnates, et noored britid on Euroopa Liidust lahkumise pärast mures, aga vanemad inimesed on referendumi tulemusega rahul ja soovivad üksteisele head iseseisvumispäeva.

"London leinab," iseloomustas Kärt Suurbritannia pealinnas referendumi päeva järel valitsevat meeleolu. "Minu töökohaks on talendiagentuur, kus ei võeta tavaliselt sekunditki hinge tõmbamiseks, kuid täna on meie kontor vait ja mõtisklev. Atmosfäär Londonis on pinev, seda võib justkui noaga lõigata. Kõik mu siinolevad sõbrad võtavad ühendust ja küsivad, kuidas mul enesetunne on. Milline peaks mu enesetunne olema? Ma ei ole ju üksinda pettunud, vaid olen pettunud koos Londoniga." 

Agendina töötav Kärt rääkis Pärnu Postimehele, et noored britid on hääletustulemuse peale vihased ja eriti nördima ajab neid teadmine, et tulemus kajastab vanemaealiste inimeste eelistust. 

Saareriigi sotsiaalmeedia on Kärdi jutu järgi täis vihased sõnumeid, kus kirjutatakse, et vanem generatsioon hääletas tuleviku vastu. On avatud petitsioon, et Suurbritannia kuulumine Euroopa Liitu uuesti rahvahääletusele võtta.

"Väga paljude brittide reaktsioonid Euroopa Liidust lahkumise uudise peale on olnud umbes sellised, et nad ei mõelnudki, et paljud arstid, kes neid ravivad, ei ole ise Inglismaal sündinud, või et ei osatud arvata, et lahkumisotsus mõjutab meelelahutusäri, või siis ei teatud, et Brexit toob endaga kaasa kohesed negatiivsed tagajärjed, nagu näiteks tänahommikune naela väärtuse langus," kirjeldas Kärt.

Noore eestlanna sõnul võideti Brexiti kampaanias hääli immigratsioonivastase propagandaga.

"Immigratsiooniküsimusest ei saa britid edaspidigi üle ega ümber, aga nagu üks mu sõpradest ütles, siis vähemalt meie, idaeurooplased, saame koju minna. Kuid mõelgem nüüd nende inimeste peale, kellel sellist varianti ei ole," rääkis Kärt.

Tema brittidest sõbradki on tunnistanud, et neil on oma kaasmaalaste otsuse pärast häbi. Üks Kärdi sõber ütles, et Euroopa Liidust lahkumise poolt valinud on enamjaolt üle 50aastased, ent otsus, mille nad tegid, jääb mõjutama järgmist põlvkonda. Mitte enam otsustajaid.

Inimestes tekitab Kärdi ütlust mööda kurbust, et peaminister David Cameron teatas ametist lahkumisest. Peljatakse, et Inglise naela järsk kukkumine on alles esimene paljudest majanduslikest tagasilöökidest.

Brexitit võrreldakse USA presidendiks pürgiva Donald Trumpi poliitikaga ja valge rassi katsega kehtestada oma ülevõimu. Viimati mainitus nähakse eeskätt igatsust vanade heade aegade järele.

Tänase päeva lõpuks oli Kärdi töökohas sama vaikne kui hommikulgi, kuid inimesed hakkasid esimesest šokist üle saama.

"Pealinn kurvastab, samal ajal kui ülejaanud riik tähistab," võttis Kärt tänase päeva kokku.

Jalgpalli EMi päevik: Postimehe edetabel konkurentsi jäänud koondistest

REEDE, 24. JUUNI

Postimehe edetabel konkurentsi jäänud koondistest

Jalgpalli EM-finaalturniiril on 24 meeskonnast praeguseks konkurentsi jäänud 16 ning homme algavates play-off’ides hakkab võidu ihkajate ring aina halastamatumalt koomale tõmbuma.

Postimees tegi ülevaate konkurentsi jäänud koondistest ning reastas nad edetabelisse nende võimalikke võiduvõimalusi silmas pidades.

1. Prantsusmaa

Võõrustajad on seni näidanud EM-finaalturniiril kindlat mängu ja ei ole ühtegi põhjust, miks nende hea teekond ei peaks jätkuma. Kahel viimasel kodusel suurturniiril (1984. aasta EMil ja 1998. aasta MMil) on koduseinad mõjunud neile kannustavalt ja lõpuks jõuti välja tiitlivõiduni.

2. Saksamaa

Maailmameistrid sakslased ei ole enda mängumootorit kõige libedamalt veel tööle saanud, kuid ajalugu on näidanud, et turniiri edenedes tõustakse aina paremasse hoogu. Kaheksandikfinaalis saavad sakslased veel enda mängumootorit kohtumises Slovakkiaga õlitada. Raskem tabelipool ei tohiks kokkuvõttes sakslaste tuju rikkuda.

3. Horvaatia

Horvaatide võimalused on turniiri edenedes kõvasti kasvanud. Seni on tõestatud, et heal päeval ei ole nende jaoks ükski vastane ületamatu. Kõige olulisemaks saab Horvaatia koondise jaoks emotsioonide kontrollimine – kui suudetakse mõõnaperioode vältida, siis soodsam tabelipool võib nende jaoks imet teha.

4. Hispaania

Hispaanlaste ridades ei ole enam Iker Casillase ja Xavi hiilgeaegadele omast ühtsust, kuid maha ei saa neid ka kanda. Alagrupiturniiri viimases voorus Horvaatiale kaotamisega pandi end raskesse seisu ja play-off’i avaringis tuleb vastamisi minna Itaaliaga ja võidu korral ootab ees tõenäoliselt Saksamaa.

5. Itaalia 

Gianluigi Buffon. Foto: SCANPIX

Võrreldes turniiri algusega on itaallaste võimalused tunduvalt suurenenud. Kogenud Torino Juventuse nelik (Gianluigi Buffon, Giorgio Chiellini, Andrea Barzagli ja Leonardo Bonucci) võib osutuda ületamatuks takistuseks kõigile. Samas mängib itaallaste vastu raske play-off’i tabel.

6. Belgia

Võrreldes turniiri algusega on belglaste võidulootused küll kahanenud, kuid samas on neil endiselt suurepärased võimalused jõuda sel turniiril kaugele. Kui kahe kõrva vahel suudetakse asjad paigas hoida ja enne kohtumisi end liiga enesekindlalt ei tunta, siis on kõik võimalik.

7. Inglismaa

Väga noore koondisega EMil tulnud inglased ei ole seni suutnud väga säravat muljet jätta. Potentsiaali meeskonnas on, kuid päris õiget kooslust ei ole inglaste juhendaja Roy Hodgson veel ikkagi leidnud. Viimane fakt võib pingelistes mängudes kergelt kätte maksta.

8. Portugal

Seni alla ootuste esinenud Portugal pole sel turniiril veel võidurõõmu tunda saanud ja õhus on reaalne võimalus, et seda ei saadagi tundma, sest juba kaheksandikfinaalis tuleb neile vastu heas hoos Horvaatia. Traditsiooniliselt loodab Portugal palju Cristiano Ronaldole, kes on seni välja vedanud kolmest kohtumisest ühes.

9. Poola

Robert Lewandowski. Foto: SCANPIX

Vaikselt hiilivad poolakad on seni tegutsenud suurema kärata, kuid see-eest väga kindlalt. Keskpärasusest eristumiseks oleks aeg Robert Lewandowski esilekerkimiseks ja just Müncheni Bayerni ründestaar võib olla meheks, kes viib poolakad sel turniiril päris suurte koondiste mängumaale.

10. Wales

Turniiri eel üheks üllatajaks loetud Wales ongi mänginud vastavalt kõrgetele ootustele ja Gareth Bale’i eestvedamisel ollakse kõigeks valmis. Kaheksandikfinaalis ollakse siiski Põhja-Iirimaaga mängides uudses olukorras, kuna selles matšis ollakse käimasoleval EMil esmakordselt soosiku rollis.

11. Šveits

Seni oodatust kahvatumalt esinenud Šveitsi koondis ei ole seni suure ühtsusega silma paistnud ja play-off’i avaringist edasi murdmiseks on vajalik just hea meeskonnatöö. Veerandfinaali jõudmine oleks šveitslaste jaoks juba ajalooline saavutus, kuna EMil ei ole varasemalt kunagi kaheksa parema sekka jõutud.

12. Ungari

Turniiri eel üheks nõrgemaks EMile jõudnud meeskonnaks loetud Ungari on tegelikult tõusnud üheks suuremaks üllatajaks. Seni on ungarlased kõikides kohtumistes suutnud näidata ilusat mängu, kuid nüüd tuleb kohe kaheksandikfinaalis vastamisi minna FIFA edetabeli teise tiimi Belgiaga.

13. Island 

Sel turniiril kõvasti fänne võitnud Island on ületanud juba kõik ootused, kuid päris maha neid kanda veel ei saa. Sitkete võitlejatena saadi endale kaheksandikfinaali vastaseks Inglismaa, kes on tihtilugu jäänud hätta eeldatavalt nõrgemate meeskondade kaitse lahti muukimisega. Seega ei pruugi Islandi imede veel kohe lõppeda.

14. Iirimaa

Alagrupiturniiri viimases mängus Itaalia alistamisega endale edasipääsu taganud iirlaste elu ei lähe samuti põrmugi kergemaks, kuna nüüd tuleb vastamisi minna võõrustaja Prantsusmaaga. Võitlustahet on iirlastel alati palju, kuid prantslaste kvaliteedi vastu võib sellest lihtsalt väheseks jääda.

15. Põhja-Iirimaa

EMi eel mitmel pool kõige nõrgemaks finaalturniirile jõudnud koondiseks ristitud Põhja-Iirimaa on kaheksandikfinaali jõudmisega kõik ootused juba täitnud ja nii kaugele pääseti kokkuvõttes tänu väravavahi ennastsalgavale tööle ja tänada tuleb kindlasti ka ukrainlaste kehva mängupäeva nendega peetud matšis. Walesi vastu on neil kindlasti omad võimalused, kuid väga suuri lootusi ei tasu siiski hellitada.  

16. Slovakkia

Enda alagrupi kolmandana edasi pääsenud slovakid oleksid omavahelises heitluses kindlasti üle nii mõnestki kaheksandikfinaali jõudnud meeskonnast, kuid nende õnnetuseks tuleb neile koheselt vastu Saksamaa, kes suurturniiridel endast väiksemate vastu halastust ei tunne. Kui peakski juhtuma suur üllatus Slovakkia alistab Saksamaa, siis veerandfinaalis tuleks vastu juba Itaalia või Hispaania ehk slovakid sattusid kõige tugevamasse tabeliveerandisse.

Marek Hamšik. Foto: SCANPIX

---

NELJAPÄEV, 23. JUUNI

Thierry Henry käsi tuli EMile kummitama

Jalgpalli EM-finaalturniiril tõmmati eilsega alagrupiturniirile joon alla ja selgeks said kõik kahekandikfinaalide paarid. Kui tõelistes põnevusheitlustes kohtuvad Itaalia – Hispaania ning Horvaatia – Portugal ja huviga oodatakse, mida väikeriik Island suudab Inglismaa vastu, siis üks tulevane duell kisub lahti ka vanad ja valusad haavad.

Eile õhtul leidis Lille’is aset tõeline draama, kui E-alagrupi viimase kohaga silmitsi seisnud Iirimaa suutis tänu Robbie Brady 85. minuti väravale alistada endale juba alagrupis esikoha taganud Itaalia. See tähendas, et Iirimaa tõusis 4 punkti peale ja pääses sellega ka alagrupist edasi.

Kõik see viis aga olukorrani, kus iirlastel tuleb kaheksandikfinaalis vastamisi minna Prantsusmaaga. Iirlaste ja prantslaste vastasseis viib paljude mõtted aga koheselt 2009. aasta 18. novembrisse, kui samad meeskonnad selgitasid Stade de France’il tiimi, kes pääses läbi play-off’i 2010. aasta MMile.

Toona oli Prantsusmaa suutnud võõrsil avamängu 1:0 võita, kuid korduskohtumine läks tänu Robbie Keane’i tabamusele lisaajale. Lisaajal leidis aset aga jalgpalliajaloo üks räägitumaid momente, kui prantslaste ründetaar Thierry Henry mängis karistusalas palli endale vasaku käega ette ja söötis seejärel selle William Gallas’ile, kelle tabamus viis lõpuks Prantsusmaa ka MMile.

Nüüd on Henry vasak käsi saabunud kummitama ka tänavusele EMile ning pühapäeval Lyonis peetava kaheksandikfinaali eel kuuleb toonasest vahejuhtumist lugusid veel küllaldaselt. Ühtlasi saab see olema tiimide esimene omavaheline kohtumine pärast toonast matši.

Thierry Henry (vasakul) 2010. aasta MMi play-off'is irrlaste vastu peetud matšis käega palli mängimas. Foto: SCANPIX

---

KOLMAPÄEV, 22. JUUNI

Muretult mõnulenud Hispaania ja Inglismaa said karmilt karistada

Tänavuse jalgpalli EM-finaalturniiri alagrupimängude viimases voorus on mitmel õhtul järjest saanud näha, kuidas suured jalgpalliriigid ei pinguta lõpuni ja selle tulemusena on jõutud olukorrani, kus play-off’i ühele tabelipoolele sattusid korraga nii Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Hispaania.

Kui esimesena mainitud Prantsusmaa tegi kohtumises Šveitsiga enda töö korralikult lõpuni ja 0:0 viik andis neile alagrupis esikoha, siis kahel järgneval õhtul väljakul käinud Inglismaa ja Hispaania võivad vaid iseennast süüdistada.

Hispaanlastel mõtteainet jagub. Foto: SCANPIX

Sarnaselt Prantsusmaale jõudsid ka Saksamaa ja Itaalia kaheksandikfinaali alagruppide võitjatena. Hispaania ja Inglismaa saatuseks jäi alagrupp lõpetada teisena. Alagrupi võitmise korral oleksid hispaanlased ja inglased sattunud turniiritabeli teisele poolele, kus nende asemel on nüüd hoopis Horvaatia ja Wales.

Inglismaa alagrupiturniiri viimases kohtumises Slovakkia vastu oli selgelt näha, et lõpuks rahulduti juba viigiga ning karistuseks satuti ilmselgelt tugevamale tabelipoolele ja süüdistada saavad nad vaid iseennast. Järgmisena ootab inglasi kaheksandikfinaalis ees küll F-alagrupi teine meeskond, kuid võidu korral tuleb veerandfinaalis tõenäoliselt vastamisi minna võõrustaja Prantsusmaaga.

Veel suurema supi keeras endale kokku aga Hispaania. Eilses mängus Horvaatiaga oldi tüürimas mõnusalt viigisadamasse, kuid ega horvaadid rumalad ei ole ning nemad soovisid iga hinna eest vältida kaheksandikfinaali Itaaliaga.

Horvaatia staari Ivan Perišici 87. minuti 2:1 võiduvärav Hispaania vastu võib kokkuvõttes olla kõige rohkem turniiri kulgu mõjutanud tabamus. Sarnaselt Inglismaaga viigiga rahuldunud, kuid lõpuks hoopis kaotuse kirja saanud Hispaania maksis väljakul muretult mõnulemise eest aga ränka hinda, sest nüüd tuleb kaheksandikfinaalis neil vastamisi minna Itaaliaga. Võidu korral ootab veerandfinaalis suure tõenäosusega ees aga juba Saksamaa.

Sel turniiril head hoogu näidanud Horvaatia võitles endale edasiseks välja aga hea turniiritabeli. Kaheksandikfinaalis lähevad horvaadid vastamisi B-/E- või F- alagrupi kolmandaga. Võidu korral mängitakse veerandfinaalis aga Poola või Šveitsiga. Ehk nimetatud nelikust tuleb selle turniiri üks poolfinalist.  

---

TEISIPÄEV, 21. JUUNI

Venemaa läheb kodusele suurturniirile vastu häbinägu ees

Venemaa jalgpallikoondise käsi ei ole viimastel aastatel kõige paremini käinud ja lohutust ei pakkunud ka käimasolev EM-finaalturniir. Prantsusmaal alustati suurturniiri igati korralikult, kui avamängus viigistati Inglismaaga. Seejärel läksid asjad aga ainult allamäge.

Nõutu venelaste peatreener Leonid Slutski. Foto: SCANPIX

Alagrupiturniiri teises voorus jäädi alla 1:2 Slovakkiale ning turniir lõpetati juba häbiväärse kaotusega, kui Walesile kaotati koguni 0:3.

Venemaa koondise jaoks oli tänavune turniir peaprooviks kahe aasta pärast peetavaks MMiks, mis toimub teadupärast Venemaal. Kuna venelased MM-finaalturniiri korraldajana valiksarjas osalema ei pea/ei saa, siis oli ka Walesi käest saadud 0:3 kaotus nende viimaseks ametlikuks mänguks enne 2018. aasta kodust MMi.

Kui Prantsusmaal märatsenud venelastest huligaanide pahategude peale teatati Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA poolt, et järgmine selline käitumine toob kaasa Venemaa koondise turniirilt eemaldamise, siis enam ei ole vaja ka selle pärast muretseda, sest turniirilt tuleb neil lahkuda nagunii häbinägu ees.

2008. aasta EMil poolfinaali jõudmise järel ei olegi venelased enam suurturniiridel alagrupist edasi pääsenud ja kuna ka nende koosseis on juba küllaltki kogenud, siis seisab Venemaa koondisel ees kaks keerulist aastat, et kodusel MMil taas mitte häbisse jääda. Ühes võib igatahes kindel olla – kohalikus meedias ootab koondist ees korralik materdamine.

---

ESMASPÄEV, 20. JUUNI

Algas ülimalt närviline ootamine

Albaania koondislane Mergim Mavraj ei tea, kas ta saab sel EMil veel väljakule. Foto: SCANPIX

Seoses osalejate arvu kasvamisega (varasema 16 asemel osaleb sel finaalturniiril 24 meeskonda) viidi tänavuseks EMiks sisse muudatus ka formaadis, mille järgi pääseb lisaks iga alagrupi kahele paremale edasi kaheksandikfinaalidesse ka kuue alagrupi peale neli paremat kolmanda koha omanikku. Viimane fakt aga tähendab omakorda, et praeguseks endale juba A-alagrupis kolmanda koha taganud Albaaniat ootab ees närviline ootamine.

Albaania alistas eile õhtul 1:0 Rumeenia ja sellega teeniti enda esimesed punktid finaalturniiril. 3 teenitud silma andsid neile ühtlasi ka grupis kolmanda koha. 3 punkti ja väravate vahe -2 ei anna edasiseks just väga suuri lootusi, kuid siiski tuleb neil kolmapäevani teraselt jälgida mänge teistes alagruppides.

Nii tulebki Albaanial jätkata praegu tavapärase treeningrutiiniga, kuid kolmapäeva õhtuks võib hoopis selguda, et ikkagi tuleb koju sõita. Lisaks teadmatusele selles valdkonnas on õhus veelgi üks küsimus.

Kui alagruppide võitjad ja teise koha saavutanud meeskonnad teavad täpselt, millal ja kus toimub nende järgmine matš, siis Albaania ei tea veel sedagi, mis võimaliku edasipääsu korral saama hakkab. Kui Albaania peakski olema üks neljast edasi pääsevast kolmanda koha omanikust, siis nende kaheksandikfinaal toimub 25. juunil Pariisis või hoopis 26. juunil Lille’is.

Sarnast süsteemi kasutati suurturniiril viimati 1994. aasta MMil. Toona pääses viimase alagrupi kolmandana edasi Itaalia, kes jõudis lõpuks välja isegi finaali. Esikohamängus jäädi lõpuks penaltitega alla Brasiiliale. Toona kogusid itaallased alagrupis 4 punkti ja nende väravate vahe oli 0.

Veel on 24 meeskonnaga sarnast süsteemi mängitud 1990. ja 1986. aasta MM-finaalturniiridel. 1990. aastal pääses viimase alagrupi kolmandana edasi Uruguay, kellel oli tabelis 3 punkti ja väravate vahe -1 (toona anti võidu eest 2 punkti ehk tänapäevases vääringus oli neil kogutud 4 silma).

1986. aastal oli viimane õnnelik kaheksandikfinaali pääsenud alagrupi kolmas taas Uruguay. Tol korral kogusid nad kahe viigi eest 2 punkti ja väravate vahe oli neil koguni -5. Esimesena jäi toona välja Ungari, kellel oli ka 2 silma aga väravate vahe -7. Tänapäevase süsteemi järgi oleks aga edasi pääsenud Ungari, kuna oma 2 punkti teeniti ühe võidu eest.  

Albaania koondislased tähistamas Rumeenia alistamist. Foto: SCANPIX

---

PÜHAPÄEV, 19. JUUNI

Cristiano Ronaldo statistika hullutab

Samal ajal kui Lionel Messi on tüürinud Copa Americal Argentina jalgpallikoondise juba poolfinaali ja Messi ise on 4 tabamusega turniiri üks suuremaid väravakütte, siis tema suur konkurent Cristiano Ronaldo vaevleb Euroopa meistrivõistlustel.

Ronaldo on juba mõnda aega olnud Portugali jalgpallikoondise läbi aegade suurim väravakütt (praeguseks on ta kirjas 58 väravat) ja alates eilsest on ta 128 matšiga ka koondise rekordinternatsionaal. Seni jagas ta seda tippmarki legendaarse Luis Figoga.

Pettunud Cristiano Ronaldo. Foto: SCANPIX

Kõik Ronaldo ümber on aga aastatega kasvanud nii suureks, et tema tegemisi väljakul kajastatakse igasuguste statistiliste näitajatega. Sel finaalturniiril on need olnud aga pigem negatiivset laadi, sest kahe alagrupimänguga on Portugalil tabelis 2 punkti ja Ronaldol 0 väravat.

Nii said eilse matši järel statistikud välja tuua, et Ronaldo eksis suurturniiri normaalajal esmakordselt penaltil, kui ta lõi Austria vastu penaltipunktilt posti. Koondise ja klubi särgis on ta viimasest viiest kohtumiste normaalajal löödud penaltitest eksinud nüüd koguni neljal.

Kui penaltid välja arvata, siis Prantsusmaal peetaval EMil on Ronaldo kuuma andnud ka mänguolukordadest ja 31-aastane Portugali koondise staar on kahe matšiga teinud koguni 20 pealelööki. Siinkohal tuleb lisada, et üheksa EMil mängiva meeskonna näitaja on ka sellest väiksem. Loomulikult on see üksikute mängijate pingereas esimene näitaja.

Eile õnnestus Ronaldol siiski korra ka väravavõrku sahistada, kuid selle tabamuse võttis temalt suluseis. Nüüd on tal ja Portugalil jäänud veel üks võimalus olukorda parandada, kui kolmapäeval kohtutakse alagrupi viimases mängus Ungariga.  

Pärast kohtumist suutis Cristiano Ronaldo ühe fänni siiski õnnelikuks teha. Foto: SCANPIX

---

LAUPÄEV, 18. JUUNI

Päev, mil huligaanid hakkasid tulemusi mõjutama

Tänavune jalgpalli EM-finaalturniir on paistnud väga palju silma ka platsiväliste sündmustega ning seda peaasjalikult negatiivses võtmes. Venemaa ja Inglismaa huligaanide kaklemiste kõrval on mõned inimesed suutnud staadionil väljakule joosta ning kasutatud on pürotehnikat, mida nüüd viimasel juhul loobiti juba väljakule. Reedeses Horvaatia – Tšehhi kohtumises aset leidnud vahejuhtum mõjutas lõpuks otseselt ka matši kulgu ja võib teha olulisi korrektiive horvaatide edasistes tegemistes.

Pärast Horvaatia fännisektorist väljakule visatud rakette olid mängijad sellest ilmselgelt häiritud ja tšehhide 2:2 viigivärava võib igasuguse kahtluseta kirjutada just rahurikkujate arvele. Mängujärgseid kommentaare lugedes on selge, et nõutud on ka Horvaatia koondislased ise ja arvestatakse koguni võimalusega, et nende mängud sel finaalturniiril on mängitud.

Ivan Rakitic. Foto: SCANPIX

Horvaatia Jalgpalli Liidule on juba niigi karistus soolas, kuna nende EMi avamängus Türgi vastu jooksis nende tiimi poolehoidja väljakule ja rakette kasutati ka toona. Õnneks ei visatud siis neid väljakule.

«Peame ootama ja vaatama, kas meil lubatakse üldse alagrupiturniiri viimast kohtumist Hispaania vastu pidada,» oli horvaatide staarmängija Ivan Rakitic pärast eilset matši nõutu.

Horvaatia koondise juhendaja Ante Cacici poolt sporditerroristideks ristitud mehi oli staadionil umbes kümmekond ning lisaks rakettide loopimisele suutsid nad ka omavahel kaklema minna. Kokkuvõttes võibki seega käputäis pahandusi otsivaid inimesi ära rikkuda terve koondise turniiri. Kui juhtunu eest ootab horvaate kindlasti mingisugune karistus, siis samamoodi peaksid peeglisse vaatama ka turniiri korraldajad, sest seni vaid ühe nädala kestnud EMi käigus on erinevaid vahejuhtumeid aset leidnud juba liiga palju. EM-finaalturniir kestab aga veel kolm nädalat. Kõigele lisaks avaldas Horvaatia Jalgpalli Liit uudisteagentuurile AFP, et enne matši hoiatasid nad nii Euroopa Jalgpalli Liitu UEFA-t kui ka Prantsusmaa politseid, et sellel kohtumisel on oodata probleeme.

*Eilse tõrvikute loopimise järel selgitas vahejuhtumit ka endine Horvaatia koondise peatreener ning praegune West Ham Unitedi juhendaja Slaven Bilic, kes EMi ajal töötab Sportsmaili kolumnisti ja ITV kommentaatorina. Kurjajuur peituvat Horvaatia kahe kõige suurema jalgpalliklubi, Zagrebi Dinamo ja Spliti Hajduki, omavahelises vastasseisus.

Slaven Bilic. Foto: SCANPIX

«See on väga kurb, et peame sellistest asjadest rääkima. Meil on probleem. See algas seitse-kaheksa aastat tagasi. Väga paljud fännid ei ole rahul Horvaatia Jalgpalli Liidu tegemistega ja selle tulemusena makstakse pidevalt trahve,» alustas Bilic.

«Seal toimub mäss fännide enda sees. Enamus tahab mänge vaadata rahulikult, kuid mõned üksikud tahavad tekitada probleeme. Tõenäoliselt ei jää see viimaseks vahejuhtumiks,» ennustas Bilic. «Horvaatia Jalgpalli Liit viib harva kohtumisi Spliti, kuna nad arvavad, et oluline on vaid Zagreb. See on võitlus põhja ja lõuna vahel.»

Nii on kriitikute hinnangul Horvaatia jalgpallis liiga palju raha suunatud Zagrebisse ja Dinamost on seeläbi saanud üldse Balkani poolsaare üks tugevamaid klubisid. Horvaatia meistriks on nad praeguse seisuga tulnud 11 korda järjest. Eriti ei olda rahul koondise kunagise superstaari ja praeguse alaliidu presidendi Davor Šukeriga, keda süüdistatakse liiga lähedastes suhetes Dinamo võtmefiguuri Zdravko Mamiciga. 

«Zagrebist on saamas Balkani kõige suurem klubi. Samal ajal ei ole Splitil üldse raha ja tegelikult üldse mitte midagi. See on probleemide allikas,» lisas Bilic. 

Horvaadid omavahel kaklemas. Foto: SCANPIX

---

REEDE, 17. JUUNI

Itaalia soovib Zlatanile kätte maksta

Jalgpalli EM-finaalturniiri tänane põnev mängudepäev toob esmalt Itaalia ja Rootsi tulise vastasseisu. Viimati kohtusid meeskonnad EMil omavahel 2004. aastal ja toona kogusid nii rootslased, taanlased ja itaallased alagrupis 5 punkti ja välja langesid sellest kolmikust lõpuks itaallased. Otsustavaks sai siinjuures Rootsi ja Taani 2:2 viik viimases alagrupivoorus.

Juba toona kuulus Rootsi koondise rivistusse nende praegune suurim staar Zlatan Ibrahimovic, kes valmistas itaallastele tuska just nende omavahelises mängus. Itaalia – Rootsi mäng lõppes toona 1:1. Itaallased olid selles kohtumises purjetamas tänu Antonio Cassano 37. minuti väravale võidu suunas, kuid Zlatani tabamus 85. minutil tõi tabloole viigi.

Kuna tegemist oli alagrupiturniiri teise vooruga, siis Zlatani värav tähendas, et enne viimast vooru oli Rootsil ja Taanil alagrupis 4 ning Itaalial 2 punkti. Bulgaaria oli punktita. Seega oli viimase vooru eel seis, kus rootslaste ja taanlaste omavaheline 2:2 viik (sobilikud oleksid olnud ka suuremaskoorilised viigid) jätaks Itaalia igal juhul edasisest konkurentsist välja. Taani ja Rootsi tegidki 2:2 viigi ja Itaalia 2:1 võit Bulgaaria üle ei määranud enam midagi.

2004. aasta EM on rootslaste jaoks viimane, kus on suudetud alagrupist edasi murda. Itaalia jaoks on olukord aga vastupidine ning 2004. aasta EM on viimane, kus alagrupist edasi ei pääsetud.

Zlatan Ibrahimovici ootab taas ees duell Itaaliaga. Foto: SCANPIX

---

NELJAPÄEV, 16. JUUNI

Miks esindab Bale Walesi, mitte Inglismaad?

Jalgpalli EMil leiab täna aset alagrupiturniiri üks oodatumaid mänge, kui vastamisi lähevad Inglismaa ja Wales. Kahe Suurbritanniast pärit vutiriigi duell on alati tuline ja staadionil saab fännide poolt kuulda ka korralikku laulupidu. 

Kui heita pilk aga mõlema meeskonna mängijatele, siis suurema rahvaarvuga inglaste koosseisus on ka rohkem nimekaid jalgpallureid. Samas on täna väljakule jooksvatest meestest praeguse seisuga kõige kõvem jalgpallur hoopis Walesi koondislane Gareth Bale.

26-aastasest Gareth Bale’ist sai 2013. aastal maailma kõige kallim jalgpallur, kui Madridi Real maksis tema eest Tottenhamile koguni 100 miljonit eurot. Seejärel on ta kahel korral kroonitud Reali ridades Meistrite liiga võitjaks.

Samas oleks Bale’il olnud omal ajal võimalik valida ka Inglismaa koondise esindamine ja praeguses seisus oleks ta tõenäoliselt ka Inglismaa koondise liidriks.

Cardiffis sündinud Bale oleks võinud saada jalgpallialaselt Inglismaa kodakondsuse, kuna vanaema kaudu viivad tema juured just sinna. Bale on hiljem meenutanud, et inglased üritasidki teda ka enda ridadesse meelitada, kuid kunagi ei tuldud temaga otse rääkima, vaid kontakti võeti hoopis tema agendiga.

Juba 9-aastaselt Inglismaa jalgpalli klubi Southamptoni noortesüsteemiga liitunud ja 16-aastaselt nende esindusmeeskonnas debüüdi teinud Bale on tunnistanud, et oma valikut ta ei kahetse ja Walesi koondist esindab ta suurima rõõmuga. «Minu jaoks on suur au esindada Walesi koondist,» on Bale teatanud, et südames tunneb ta end uelslasena ja Inglismaa särgi selga tõmbamine ei oleks tema jaoks õige asi.

Gareth Bale. Foto: SCANPIX

---

KOLMAPÄEV, 15. JUUNI

Islandi suure ime tagamaad

Islandist sai käimasoleva EM-finaalturniiriga kõige väiksem riik, kes kunagi EMil osalenud. 330 000 elanikuga Islandist sai ühtlasi ka esimene alla ühe miljoni elanikuga riik, kes finaalturniirile jõudnud. Vaatamata sellele ei ole Island Euroopa meistrivõistlustel mingisugune peksupoiss – islandlastel on väga korralikes klubides mängivad mehed ja selle tõestuseks võeti enda debüütmängus viigipunkt Portugali käest.

Kui veel korra rahvaarvudesse süveneda, siis Islandi järel on väiksuselt järgmine EM-finaalturniiril mänginud meeskond samuti tänavu debüüdi teinud Põhja-Iirimaa, kelle rahvaarvuks on märgitud 1,81 miljonit. Enne tänavust turniiri oli rekordiomanikuks Sloveenia, kelle rahvaarv jäi 2000. aastal EMil mängides napilt alla kahe miljoni. Selles edetabelis oli seni teisel kohal Läti, kes 2004. aastal EMil mängides oli rahvaarvuga veidi üle kahe miljoni.

Islandi koondise suurim staar Gylfi Þór Sigurðsson (üleval) ja portugallaste tähtmängija Cristiano Ronaldo. Foto: SCANPIX

Seega paistab Island isegi väikeste jalgpalliriikide seas enda väiksusega silma. Vaatamata sellele on nende staarmängijad suutnud kodusaarelt välja murda ja jõuda klubijalgpalli mängima suurliigadesse. Tuntuimaks islandlasest mängumeheks on praegu Premier League’is palliva Swansea City üks liidritest Gylfi Þór Sigurðsson (26-aastane, poolkaitsja). Lisaks on neil mees inglaste Championshipis (27-aastane Aron Gunnarsson Cardiff City’s), Prantsusmaa kõrgliigas (26-aastane Kolbeinn Sigþórsson Nantes’is), Saksamaa kõrgliigas (27-aastane Alfreð Finnbogason Augsburgis), Itaalia kõrgliigas (31-aastane Emil Hallfreðsson Udineses), Venemaa kõrgliigas (29-aastane Ragnar Sigurðsson Krasnodaris) ja Šveitsi klubijalgpalli valitseja ridades (28-aastane Birkir Bjarnason Baselis). Unustada ei maksa ka eile pingile jäänud, kuid karjääri tipphetkedel Londoni Chelsea ja FC Barcelona põhitegijate sekka kuulunud 37-aastast ründajat Eiður Guðjohnseni.

Kuidas on aga väike Island suutnud «toota» nii palju häid jalgpallureid? Kuna sealne kliima lubab väljas normaalselt jalgpalli mängida vaid mõned kuud (sealne jalgpallihooaeg kestab vaid maist septembrini), siis otsustati saareriigis 2002. aastal põhjalikult muuta senist mustrit.

Toona suutis Islandi Jalgpalli Liit veenda kohalikke omavalitsusi kaasa lööma üleriigilises jalgpalliprojektis, mille tulemusena on karmi kliimaga Islandil tänapäeval 15 täismõõtmetes jalgpallihalli. Nimetatud hallide ülalpidamiskulud on jäänud kohalike omavalitsuste kanda ehk sealne jalgpalliliit ei ole pidanud end rahalises mõttes auti mängima ja nad saavad tegeleda ka muude projektidega. Teiseks pandi toona kõvasti rõhku treenerite koolitusele ja selle kahe aspekti tulemuste viljadena ongi paljuski kokku saadud praegune tiim.  

Lisaks sisehallidele on mõeldud loomulikult ka teist tüüpi platsidele – nii on riigis üle 20 välitingimustes asuvat kunstmuruväljakut ja üle 100 koolide juures asuvat miniväljakut. Kuna saareriik on jalgpalliväljakutest sisuliselt üle ujutatud, need on avatud kõikidele soovijatele ja sinna juurde pakutakse ka asjalikku juhendamist, siis kõige selle tulemusena mängiti eile EM-finaalturniiril 1:1 viiki Portugaliga.

«Edu valem on see, et juba viie-kuueaastastel lastel on väga hea haridusega treenerid. Tänu sellele on meeskondade noortesüsteemid väga head,» põhjendas The Guardianile ka Islandi koondise nimekas rootslasest peatreener Lars Lagerbäck.

Kõigele sellele lisaks tuleb loomulikult kiita ka islandlaste võitlusvaimu, mis on omane just karmist kliimast tulnud inimestele.

Elmar Bjarnason tänamas publikut pärast Portugaliga viigistamist. Foto: SCANPIX

---

TEISIPÄEV, 14. JUUNI

Maksavad kogemused, mitte suur hinnasilt

Eile hilisõhtul toimus käimasoleva jalgpalli EMi alagrupiturniiri üks oodatumaid mänge, kui vastamisi läksid praeguse aja üheks talendikamaks tiimiks peetav Belgia ja suurturniiride meeskonnaks ristitud Itaalia. Lõpuks tõestaski kohtumine, et mängijate individuaalne meisterlikkus ei pruugi suurt midagi tähendada, kui vastu tuleb ühtne meeskond.

EMi eel löödi kokku kõikide võistkondade nö hinnasilt ja selgus, et Belgia koondislaste eest on klubide üleminekuturul lauale laotud kõige suurem summa – koguni 407 miljonit eurot. Itaalia koondis asus selles pingereas 195 miljoni euroga alles 7. positsioonil.

Lisaks sellele tulid meeskonnad finaalturniirile väga erinevate lootustega. Kui Belgia kuldsest põlvkonnast on juba aastaid räägitud, siis sel korral oodatakse neilt reaalselt ka turniiril triumfeerimist. Itaalial on seevastu viimaste aegade konkurentsitult kõige nõrgem tiim just mängumeeste nimede mõttes.

Reaalsus on aga see, et vahepeal ka Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA edetabelit juhtinud Belgia pole seni suutnud enda potentsiaali välja mängida. Kaks aastat tagasi MMil oodati neilt samuti palju ja lõpuks jõutigi välja veerandfinaali. Samas tõdesid hiljem kõik osapooled, et belglaste mäng ei olnud eriti veenev ja ei sisendanud tulevikuks enesekindlust.

Thibaut Courtois pidi enda väravast välja võtma kaks palli. Foto: SCANPIX

Sama võib ka öelda eilse kohta, et edasiseks erilist enesekindlust Belgia fännid sealt ei saanud. Belgia ja Itaalia koondist võrreldes võib selgelt tõdeda, et läbi ajaloo on Itaalial olemas võitmise kogemus ja võita suudetakse ka üsnagi keskpärase meeskonnaga. Belgial see-eest ajalooliselt sellised kogemused puuduvad ja need puuduvad ka praegusel nooremapoolsel koosseisul.

Kui vaadata ka Belgia koondise 24-aastase staarväravavahi Thibaut Courtoisi mängujärgseid kommentaare, siis tundub, et eneseteadlikud noored belglastest tähtmängijad teavad enda arvates asju peatreener Marc Wilmotsist paremini.

Sellised arvamusavaldused sarnanevad juba Prantsusmaa koondise nende aegadega, kus mehed omavahel kõige paremini läbi ei saanud ja tulemuseks oli ilmselge ebaõnnestumine. Seega on Wilmotsil viimane aeg ohjad enda kätte haarata või muidu läheb Belgia andekal põlvkonnal üks suurturniir lihtsalt raisku.

Pettunud Belgia koondislased. Foto: SCANPIX

---

ESMASPÄEV, 13. JUUNI

Idioodid jäävad idiootideks

Prantsusmaal peetava jalgpalli EM-finaalturniiri eel peljati kõige rohkem terroristide rünnakuid, kuid Euroopa meistrivõistluste esimesed päevad on päevavalgele toonud hoopis teistsuguse probleemi ning selleks on jalgpallihuligaanid.

Valdavalt on jalgpallifännid sõbralikud ja seda on tõestanud ka käimasolev EM-finaalturniir, kus vastasmeeskondade poolehoidjad poseerivad koos piltidel, laulavad üheskoos ning joovad ka koos baarides õlut. Samal ajal on nende sekka tahtlikult ära eksinud ka mõned huligaanid, kelle jaoks on esmatähtis segaduse külvamine ja eelkõige kaklemine.

Prantsusmaale peaks EM-finaalturniiri jooksul saabuma kokku umbes 1,5 miljonit väliskülalist ja kahjuks on paratamatu, et nende seas on ka inimesi, kelle sooviks on eelkõige kakelda. Nagu EMi esimesed päevad on tõestanud, siis sel korral on kaklejaid kohale saabunud tavapärasest rohkem.

Laupäeval Marseille’is aset leidnud Inglismaa ja Venemaa koondise poolehoidjate verine heitlus linnasüdames ei üllatanud eriti paljusid. Kohtumine oli ju eelnevalt juba nimetatud kõrge turvariskiga matšiks, kuid staadionil aset leidnud kaklus oli juba ilmselgelt liiast. Briti meedia teatel said venelaste käest nahutada isegi invaliididest Inglismaa koondise poolehoidjad.

Kui inglaste ja venelaste rusikavõitlus oli prognoositav, siis kahjuks on end jalgpallifännideks nimetavaid idioote ka mujal. Pühapäeva õhtul leidis aset järgmine ida ja lääne vastasseis, kui Lille’is kohtusid Saksamaa ja Ukraina. Sakslaste ja ukrainlaste kaklus ei andnud välja küll nii suurt mõõtu nagu inglaste ja venelaste vahel, kuid negatiivse maigu jättis suhu seegi.

Lille’is asusid pühapäeva õhtul teineteist pudelitega loopima umbes 30 jalgpallihuligaani, kes seejärel asusid omavahel jagama ka rusika- ja jalahoope. Kahe rusikakangelase jaoks lõppes see vastasseis korralike vigastustega.

Prantsusmaa ajalehe L’Equipe teatel on EMile jõudnud umbes 150 tuntud Saksamaa huligaani, kes idealiseerivad II maailmasõja aega ning kõike sinna juurde kuuluvat. Seejuures on suudetud osade selliste vaadetega inimeste jõudmist Prantsusmaale takistada – viimati peeti Luksemburgi piiril kinni 18 Dresdenist pärit huligaani.

Praeguseks on selgeks saanud, et idiootses käitumises ei saa süüdistada vaid välisriikidest kohale sõitnuid ja pahandust soovivad tekitada ka Prantsusmaa enda huligaanid. Marseille’i pättide rusikaid said tunda nii venelased kui ka inglased.

Nice’is sattusid kohalike rünnakute alla aga Põhja-Iirimaa ja Poola fännid. Kui EMi eel võis karta, et suurt segadust võivad tekitada ka poolakad ja põhja-iirlased, siis tegelikkuses suutsid nad rahulikult koos eksisteerida ja lõpuks sattusid nad nii hoopis Nice’i huligaanide rünnakute alla.

Kõige tipuks on idiootsete jalgpallihuligaanide tegutsemine avaldamas mõju ka jalgpallimängule endale. Nii ähvardas Euroopa Jalgpalli Liit UEFA juba venelased ja inglased EMilt eemaldada, kui senised jamad jätkuvad. Selline sündmuste käik oleks aga vesi huligaanide veskile. Samas jalgpallurite osas oleks tegemist ülimalt suure ebaõiglusega. 

Venemaa ja Inglismaa fännid Marseille'is. Foto: SCANPIX

---

PÜHAPÄEV, 12. JUUNI

Portugallaste kasvatatud Inglismaa uus karistuslöökide meister

Ülimalt noore koosseisuga Inglismaa jalgpallikoondis oli käimasoleval EM-finaalturniiril avamängus võidule lähedal, kuid lõpuks maksid vähesed kogemused kätte ja venelastel lubati üleminutitel 1:1 viigistada.

Eric Dier (vasakul) tähistamas Venemaa vastu löödud väravat. Foto: SCANPIX

Noore ja andeka koosseisu eest peavad inglased eelkõige tänama lõppenud Premier League’i hooajal häid esitusi teinud Tottenhami. Eilses algkoosseisus oli inglastel koguni viis Tottenhami mängijat, kellest äärekaitsja Kyle Walker on 26-aastane ning samuti äärekaitsja Danny Rose 25-aastane. Keskväljal platsile jooksnud Eric Dieri vanuseks on 22 ja Dele Allil 20. Tipuründajana alustas 22-aastane Harry Kane. Eile säras nimetatutest Dier, kes lõi karistuslöögist inglaste ainsa värava.

22-aastane Dier on Inglismaa jalgpallis üsnagi erandlik nähtus. Nimelt ei ole poolkaitsja saanud enda jalgpalliharidust Inglismaal, vaid hoopis Portugalis. Seejuures üritasid portugallased meest omal ajal kaasata hoopis enda koondisesse.

Dier sattus omal ajal Portugali juba 7-aastaselt, kui tema ema võttis vastu töökoha seoses 2004. aastal Portugalis peetud EM-finaalturniiriga.

Lissaboni elama asudes seadis Dier sammud kohaliku Sportingu trennidesse. Kui noore jalgpalluri vanemad siirdusid tagasi Inglismaale 2010. aastal, siis Dier jõudis enda sünniriiki tagasi 2014. aastal, kui tema praegune tööandja Tottenham maksis tema eest Sportingule 5 miljonit eurot.

Kui Portugali koondislast Dierist ei saanud, siis Sportingu kasvandikuna on ta hästi selgeks

saanud karistuslöökide kunsti. Sportingu kõige kuulsama kasvandikuna on karistuslöögid teadupärast hästi käpas ju ka Cristiano Ronaldol.

---

LAUPÄEV, 11. JUUNI

Kui poleks Leicester City imet, siis räägiks kõik Prantsusmaa staarist

Hiljuti lõppenud jalgpalli klubihooaeg jääb igavesti ajalukku tänu Leicester City imelisele tiitlivõidule Inglismaa kõrgliigas ning nende 29-aastase ründestaari Jamie Vardy imelisele loole. Samas tõusis lõppenud klubihooajaga maailma jalgpalli absoluutsesse tippu veel üks 29-aastane mängumees – Prantsusmaa koondise ja West Ham Unitedi ründav poolkaitsja Dimitri Payet.

India ookeani lõunaosas Reunioni saarel sündinud Payet oli enne lõppenud hooaega pallinud Prantsusmaa kõrgliigas Nantes’i, Saint-Etienne’i, Lille’i ja Marseille’i ridades ja eelmisel suvel võttis ta ette teekonna Premier League’i.

Debüüdi Prantsusmaa koondises tegi Payet juba 2010. aastal, kuid suure läbimurdeni jõudis ta alles lõppenud hooajal. Inglismaa kõrgliigas imeliste karistuslöökidega silma paistnud Payeti debüüthooaeg oli niivõrd võimas, et lõpuks oli ta üks kandidaat ka Premier League’i hooaja parima mängija tiitlile. Kui Payeti võimsad esitused tõmbasid küll kõvasti tähelepanu, siis kindlasti oleksid olnud tema esitused rohkem fookuses, kui ei oleks olnud Leicester City imet.

Tänavuse EMi avamäng Prantsusmaa ja Rumeenia vahel tõestas, et 29-aastane Payet ei ole kaotanud enda klubihooaja hoogu ning temast võib saada EM-finaalturniiri üks säravamaid tähti. 

Prantsusmaa jalgpallikoondis alustas kodust EMi viimaste minutite väravast saadud magusa võiduga. Sangariks kerkis Dimitri Payet. Foto: SCANPIX

---

NELJAPÄEV, 9. JUUNI

Postimehe pingerivi finaalturniirile jõudnud koondistest

Prantsusmaal peetaval jalgpalli EM-finaalturniiril pannakse pall mängu juba reedel ja algab jaht 15. korda välja mängitavale EM-tiitlile. Esmakordselt on finaalturniiril mängimas 24 meeskonda ning Postimees seadis kõik nii kaugele jõudnud võistkonda pingeritta. Lisaks edetabeli koostamisele ja tiimide võimaluste vaagimisele heideti pilk peale meeskonna suurimatele staaridele.

1. Prantsusmaa

Vahepealsest madalseisust üle saanud Prantsusmaa koondis on taas tõusuteel. Kodusest EMist jäävad erinevatel põhjustel kõrvale küll sellised staarid nagu Karim Benzema, Raphael Varane, Mamadou Sakho ja Kurt Zouma, kuid ikkagi jagub prantslastel igasse liini absoluutsel tipptasemel mängumehi.

Antoine Griezmann (esiplaanil). Foto: SCANPIX

29-aastase väravavahist kapteni Hugo Llorisi juhtimisel väljakule astuva Prantsusmaa tugevus peitub eelkõige keskväljal, kus kõige terasemalt tuleb jälgida 23-aastast Paul Pogbat, kelles nähakse tulevast maailma parimat jalgpallurit.

Prantslaste ridades on ka praeguse aja maailma parim karistuslöökide spetsialist Dimitri Payet ning ning ründajana valmistab vastastele suurt peavalu Madridi Atletico 25-aastane äss Antoine Griezmann. Rünnakul saavad oma võimaluse kindlasti ka noored, kuid juba tippu jõudnud mängumehed: 20-aastane Anthony Martial ja temast pool aastat noorem Kinglsey Coman.

Kõigele lisaks toetavad Prantsusmaad koduseinad, mis ajalugu arvestades on neile hästi mõjunud – võidetud on nii viimane kodune EM (1984. aastal) kui ka MM (1998. aastal). Seega võib prantslasi lugeda algava EMi suurimateks soosikuteks.

2. Saksamaa

2014. aasta MM-tiitli järel on Saksamaa näidanud kõikuvat mängu, kuid suurturniirideks on sakslased ikka saanud oma mängumootori hästi tööle ning ka sel korral pole vähemalt esialgu selles põhjust kahelda.

Mario Gomez. Foto: SCANPIX

MMi järel panid mitmed kogenud mängumehed nagu Philipp Lahm ja Miroslav Klose koondiserüü kappi seisma ja jätsid enda koha noorematele. Paremate päevade tasemel pole enam ka kapten Bastian Schweinsteiger ning taas on traumadega väljas Marco Reus ja Ikay Gündogan, kuid Manuel Neueri, Mats Hummelsi, Mesut Özili, Thomas Mülleri ja Toni Kroosi koondisesse kuulumine tõstab nad automaatselt favoriitide sekka.

Lisaks võivad sakslased rõõmustada, et tipuründes Klosest tühjaks jäänud koht on taas edukalt täidetud. Vahepealse madalseisu on suutnud ületada 30-aastane tipuründaja Mario Gomez, kes kaks aastat tagasi MM-koosseisu ei mahtunud, kuid tegi nüüd Türgi kõrgliigas Besiktase eest suurepärase hooaja (33 mänguga 26 väravat).

3. Hispaania

Kahel viimasel EMil triumfeerinud Hispaania on suurte soosikute seas ka nüüd. Paljud kahe eelmise EMi staaridest (Xavi, Xabi Alonso, Fernando Torres) ei kuulu enam rahvusesinduse ridadesse, kuid Hispaaniast tuleb pidevalt juurde uusi talente, kellest maailm vaimustub. Pärast ebaõnnestumist 2014. aasta MMil (Hispaania ei pääsenud alagrupist edasi) oli hispaanlaste puhul noorenduskuur ka üsnagi loomulik.

Hispaania koondise väravavahid David de Gea (vasakul) ja Iker Casillas. Foto: SCANPIX

Mitmeid nooremaid mängijaid koondisesse kaasanud Hispaania tiimis on endiselt ka tohutult kogemusi – EMile sõidab koguni neli meest, kes esindanud koondist üle 100 korra (Iker Casillas, Sergio Ramos, Andres Iniesta ja Cesc Fabregas) ning lisaks jõuab suure tõenäosusega EMil selle tähiseni David Silva.

Kõige rohkem nö uusi nägusid on hispaanlastel ründeliinis, kus suured lootused on asetatud 23-aastasele Alvaro Moratale. Kahel viimasel hooajal Torino Juventuses mänginud Madridi Reali kasvandik Morata on seni pidanud rahvusesinduses 9 matši ja löönud 3 väravat.

EMi eel kaotasid hispaanlased küll enda viimase kontrollmängu Gruusiale, kuid finaalturniiri alagrupis peaksid Tšehhi, Türgi ja Horvaatiaga mängudes olema nad ikkagi favoriidid ja play-off’ides on Hispaania juba varasemalt oma headust tõestanud.

4. Belgia

Juba kaks aastat tagasi MMile suurte lootustega läinud ja seal poolfinaali jõudnud Belgia kuldne põlvkond on nüüdseks kaks aastat venam ja kogenum ja ka lootused on selle võrra suuremad.

Belgia koondise suurim staar Eden Hazard. Foto: SCANIX

Siiski pole ka Belgia kohal murepilvedest puudust. Mitmed põhimehed eesotsas Eden Hazardi, Thibaut Courtoisi, Marouane Fellaini ja Christian Bentekega näitasid klubihooajal varasemast kahvatumaid esitusi. Belglased küll loodavad, et mehed on selle võrra suvel värskemad, kuid suurturniirideks vajaliku enesekindluse jaoks ebaõnnestumised just kasuks ei tule.

Lisaks peavad belglased hakkama saama vigastatud kapteni Vincent Kompanyta ja suurimad probleemid peituvadki Belgial praegu kaitses, mida pole suudetud korralikult kinni lappida.

Siiski on belglastel kvaliteeti tohutult. Kui hea klubihooaja teinud Toby Alderweireld, Jan Vertonghen, Radja Nainggolan, Kevin de Bruyne ja Romelu Lukaku suudavad ka eespool mainitud mehed endaga koos käima tõmmata, siis on Belgiale kõigile ülimalt ohtlik vastane.

5. Inglismaa

1966. aasta maailmameistrid inglased loodavad iga suurturniiri eel, et ehk nüüd koidab taas nende tund, kuid ikka ja jälle tuleb neil pettuda.

2002. ja 2006. aasta MMile ja 2004. aasta EMile ülimalt suurte lootustega läinud inglaste toonasest kuldsest põlvkonnast on tiimis järel veel vaid Wayne Rooney, kes on 30-eluaastaga ka tänavuse Inglismaa koondise vanim mängumees.

Valiksarja täisedu ehk kümne võiduga lõpetanud inglased võivad praeguse seisuga optimistlikult tulevikku vaadata, sest andekaid mängumehi on neil palju ja Rooney kõrvale on tõusnud teisedki väravaid löövad ründajad. Ründejõuga peakski inglastel olema hästi. Kui vaadata lõppenud Premier League’i hooaega, siis suurimaks väravakütiks oli 25 tabamusega Harry Kane ja kohe tema kannul oli 24 väravaga Jamie Vardy. 22-aastase Kane’i kõrval on koondise põhijõudude sekka tõusnud ka tema 20-aastane poolkaitsjast võistkonnakaaslane Dele Alli, kellel on ajapikku täita Steven Gerrardist ja Frank Lampardist tühjaks jäänud koht.

6. Portugal

Portugali koondis on Cristiano Ronaldo eestvedamisel puudnud nüüd juba üle kümne aasta oma esimest suurvõistluste tiitlit ning endiselt on kõige lähemale jõutud Ronaldo esimesel suurturniiril – 2004. aasta kodusel EMil, mis lõpetati hõbedaste medalitega.

Portugali tulevikumees Renato Sanches (tumepunases) heitlemas inglastega. Foto: SCANPIX

31-aastane Ronaldo on endiselt meeskonna suurimaks staariks, kelle ümber kõik keerleb. Endiselt on Portugali koondise ridades rivis tema pikaaegsed võitluskaaslased Pepe, Bruno Alves, Ricardo Carvalho, Joao Moutinho ja Nani ehk meeskonna selgroog on korralikult paigas.

Lisaks on aga üles kasvamas uus põlvkond Portugali tähtmängijaid, kellest paljud soovivad enda nime nüüd ka maailmale tuntuks teha.

Rahvusvahelisel tasandil on kõige kuulsamaks saanud vast vaid 18-aastane Renato Sanches, kes liitus eelmisel kuul kümnete miljonite eurode eest Müncheni Bayerniga. Portugali uueks kuldseks poisiks ristitud Sanchese kõrval tuleb aga teraselt jälgida ka 22-aastast Andre Gomest, 23- aastast Joao Mariot ning 24-aastast William Carvalhot.

7. Itaalia

Sarnaselt Itaalia klubijalgpallile ei ole praegu kõige paremad ajad ka Itaalia koondisel. Ajalugu on näidanud, et Itaalia võib tagasihoidliku koondisega täielikult põruda, kuid samas ka üllatada. Neli aastat tagasi jõudsid itaallased üllatuslikult EM-finaali, kus jäädi lõpuks alla Hispaaniale. Toona oli Itaalia ridades aga superhoos Mario Balotelli.

Balotelli on küll alles 25-aastane, kuid praeguseks on ründaja enda talendi sisuliselt maha mänginud ja koondisesse ta enam ei mahu. Võistkonnas pole enam ka 37-aastast vanameistrit Andrea Pirlot, kelle geniaalsus päästis Itaalia paljudel kordadel. Valusaks löögiks on ka PSG 23-aastase poolkaitsja Marco Verratti eemale jäämine trauma tõttu.

Algaval EMil ongi Itaalia seisus, kus nende koondise praeguseks suurimaks väravakütiks on lõhkuv poolkaitsja Daniele de Rossi 18 tabamusega, teisel kohal on selels pingereas keskkaitse tugisummas Giorgio Chiellini 6 väravaga.

8. Horvaatia

Horvaatia jalgpall on läbi aegade andnud maailmale suuri staare ning erand ei ole ka praegune aeg. Horvaatide puhul on tihti olnud küsimuseks, et kui hästi suudetakse staarid ühtseks rusikaks vormida.

Madridi Realiga kaks Meistrite liiga tiitlit võitnud Luka Modric Horvaatia koondise särgis. Foto: SCANPIX

Meeskond, kelle koosseisus on Madridi Reali põhijõudude sekka kuuluv poolkaitsja Luka Modric ning FC Barcelonas suurt raskust kandev Ivan Rakitic, on automaatselt tiim, kellega tuleb kõigil tõsiselt arvestada.

Siiski ei kulgenud valiksari horvaatide jaoks kõige ladusamalt ja EM-rongile hüpati sisuliselt viimasel minutil. Probleeme on olnud ka finaalturniiri eel - kaitseliini tugitala Dejan Lovren (FC Liverpool) nõudis peatreenerilt Ante Cacicilt sagedasemat algkoosseisu kuulumist, kuid selle nõudmise peale jäeti ta üldse koondisest välja.

Finaalturniiri eel said horvaadid harjutada väravate löömist, kui maavõistlusmängus San Marino vastu taoti 10 väravat. Praeguse koondise suurima väravakütina sai Torino Juventuses palli taga ajav Mario Mandžukic selles kohtumises kirja 3 tabamust.

9. Šveits

Sarnaselt Belgiale on ka Šveitsis praeguseks peale kasvanud nn kuldne põlvkond. Võrreldes belglastega on siiski šveitslaste mängumehed vähem nimekamad ja neile asetatud ootused ka väiksemad.

Siiski on Šveitsi puhul tegemist meeskonnaga, kes on heal päeval võimaline murdma EMil veerandfinaali ja nii kaugele jõudmine ei tohiks tulla kellelegi üllatusena. Valiksari läbiti suhteliselt kindlalt ning viimases matšis Eesti vastu võidi lubada endale isegi kaotust, kuid lõpuks läbi õnne nopiti siiski võidupunktid.

Šveitsi koondise puhul on tihti rõhutatud nende mängijate multikultuurset tausta ja just seetõttu olevat nad nii ühtne löögirusikas. Nii ongi meeskonna suurimateks staarideks 24-aastane Xherdan Shaqiri ja 23-aastane Granit Xhaka, kelle mõlema juured viivad Kosovosse. Neist viimane lõi hiljuti käed Londoni Arsenaliga. Nimetatud poolkaitsjate kõrval tõmbab rahvusvaheliselt aina enam tähelepanu ka Tšiili/Hispaania päritolu 23-aastane äärekaitsja Ricardo Rodriguez.

Meeskonna kapteniks, südametunnistuseks ja üheks kogenumaks mängijaks on Torino Juventuse energiline 32-aastane äärekaitsja Stephan Lichtsteiner. Lisaks mahtus rivistusse ka Ragnar Klavani klubikaaslane Marwin Hitz, kes peab siiski leppima varuväravavahi rolliga.

10. Poola

Poola koondises ei saa kuidagi üle ega ümber ühest mehest ning selleks on Müncheni Bayerni 27-aastane tipuründaja Robert Lewandowski. Poolakate kapten on praeguse aja üks maailma ohtlikumaid ründajaid ja see teeb Poolast kõigile ebameeldiva vastase.

Robert Lewandowski (valges) on kaitsjate õudusunenäoks. Foto: SCANPIX

Valiksarjas koduväljakul 2:0 ka Saksamaad võitnud Poolat oleks siiski ebaõiglane pidada ainult ühe mehe meeskonnaks.

Endiselt mängivad meeskonnas olulist rolli tema kunagised klubikaaslased Dortmundi Borussiast: 31-aastane äärekaitsja Lukas Piszczek ja 30-aastane poolkaitsja Jakub Balsczykowski, kes praeguseks on siirdunud Fiorentina ridadesse.

Tipu poole on rühkimas aga teisigi poolakaid. 22-aastane ründaja Arkadiusz Milik lõi lõppenud klubihooajal Amsterdami Ajaxi särgis koguni 24 väravat ja on seega Lewandowskile ründeliinis vääriliseks partneriks. Kaitsva poolkaitsjana teeb Sevilla särgis tegusid aga 26-aastane Grzegorz Krychowiak, kes on kahel viimasel hooajal kroonitud Euroopa liiga võitjaks.

Lisaks saab Poola hiilata hea väravavahtide valikuga. EMile sõidavad Wojciech Szczesny (AS Roma), Artur Boruc (Bournemouth) ja Lukas Fabianski (Swansea City).

11. Austria

Kunagine jalgpalli suurjõud ja MM-medalist (1954. aasta MM-pronks) Austria on taas tõusuteel. Viimati osales Austria suurturniiril 2008. aastal, kui nad olid Šveitsi kõrval EMi korraldajaks. Ise kvalifitseeruti suurturniirile aga viimati 1998. aastal, kui mängiti MMil. Ka 1998. aastal palliti mäletatavasti Prantsusmaal.

David Alabast võib saada EMi üks staaridest. Foto: SCANPIX

Valikturniiril oli Austria üks kindlamaid meeskondi ning G-alagrupis näidati tõeliselt võimu, kui Venemaa, Rootsi, Montenegro, Liechtensteini ja Moldovaga konkureerides koguti koguni 9 võitu ja vaid 1 viik.Selline edu lubab austerlastel EMile tulla korralike eesmärkidega ning finaalturniiril F-alagrupis Portugali, Ungari ja Islandiga konkureerides on eesmärgiks kindlasti kaheksandikfinaali jõudmine. Heal päeval ei tohiks ületamatu olla ka pääse veerandfinaali.

Austria jalgpalli uue põlvkonna kõige säravamaks staariks on Müncheni Bayerni mitmekülgne mängumees David Alaba. Juba aastaid absoluutsel tipptasemel tegusid tegev 23-aastane Alaba oleks suurepäraseks täienduseks kõikidele maailma suurklubidele ja nii peab ka Bayern pidevalt pingutama, et noort mängumeest rahuolevana hoida.

Austerlaste koondisest suurem osa teenib igapäevast leiba Saksamaal, kuid mõned koondislased on murdnud end ka Premier League’i. 30-aastane meeskonna kapten Christian Fuchs mängis tänavu olulist rolli Leicester City Inglismaa kõrgliiga tiitlivõidus. 27-aastane ründaja Marko Arnautovic tegi lõppenud hooajal aga enda parima aasta Stoke City ridades.

12. Rootsi

Kui Poola puhul räägitakse peaasjalikult Robert Lewandowskist, siis Rootsi ongi sisuliselt tituleeritud ühe mehe meeskonnaks. Samas pole see siiski vaid Rootsi häda – ka klubid, kus mängib Zlatan Ibrahimovic ongi sisuliselt ainult tema nägu.

Rootsi jalgpallikoondise staar Zlatan Ibrahimovic. Foto: SCANPIX

Rootsi koondise tulevik peaks mulluse U21 EM-tiitli valguses paistma helge, kuid tänavuseks turniiriks see fakt neid suurte soosikute sekka siiski ei tõsta. Ka valiksarjas ei õnnestunud rootslastel otse finaalturniirile pääseda ja Euroopa 24 parema sekka jõudmiseks tuli neil play-off’is maha murda naaber Taani. Zlatan lõi play-off’is lõpuks kahe mänguga kolm väravat ja Rootsi ongi finaalturniiril.

EMi alagruppide loosimise üle Rootsi aga eriti rõõmustada ei saa, kuna nad sattusid paljude hinnangul just kõige raskemasse gruppi, kus tuleb heidelda Belgia, Itaalia ja Iirimaaga.

Rootsi nimekamaid mängijaid silmitsedes tuleb tõdeda, et kunagisteks tulevasteks imemeesteks peetud Kim Källström ja Pontus Wernbloom on jõudnud ka nüüdseks juba kogenud mängijate sekka ja tulevikku silmas pidades vaadatakse 24-aastase Celta Vigo ründaja John Guidetti poole. Poolkaitses oodatakse suuri tegsid aga 23-aastaselt Malmö mängumehelt Oscar Lewickilt ning Leipzigi RBga tulevaks hooajaks Bundesligasse kerkinud 24-aastaselt Emil Forsbergilt.

13. Venemaa

Kahe aasta pärast toimuvaks koduseks MM-finaalturniiriks rammu koguv Venemaa on varasemalt nii mõnelegi suurturniirile sõitnud ünsagi korralike lootustega, kuid sel korral neilt midagi eriti suurt ei oodata.

Kahe aasta tagane ebaõnnestumine MMil on kõigil kindlasti värskelt meeles. Lisaks tuli neil tõsiselt vaeva näha, et valiksarjas tagada endale otsepääs finaalturniirile.

Rahaliselt kuluka Fabio Capello peatreeneritoolil Leonid Slutskiga asendanud venelased kiruvad EMi eel vigastusi, kuna trauma tõttu langes koosseisust välja nende rünnakute ehitaja ja keskväljavirtuoos Alan Dzagojev. Vahetult enne EMi tabas neid veel teinegi tagasilöök, kui vigastuse tõttu jääb EMile sõitmata ka kogenud poolkaitsjal Igor Denissovil.

Kaitses Moskva CSKA kaardiväele lootev ning rünnakul Peterburi Zeniti mängijatele Aleksandr Kokorinile ja Artjom Dzjubale panustav Venemaa on finaalturniiri eel pistnud passi taskusse ka ühele brasiillasele ja sakslasele, et enda koosseisu veidike tugevdada. EMile sõidavad nii 30-aastane väravavaht Guilherme Marinato kui ka 28-aastane kaitsev poolkaitsja Roman Neustädter.

14. Wales

Walesi staar Aaron Ramsey. Foto: SCANPIX

Tänavuse EM-finaalturniiri võimalikest üllatajatest rääkides jõutakse tihtilugu Walesi koondiseni ja kõiki asjaolusid kokku pannes võib selles olla üsnagi palju tõtt. Lõpuks sõltub Walesi jaoks väga palju aga nende tähtmängijate tervisest.

Esmakordselt EM-finaalturniirile jõudnud Walesi koondise nurgakivideks on 26-aastane Madridi Reali ründaja Gareth Bale ning Londoni Arsenali 25-aastane poolkaitsja Aaron Ramsey. Siiski on mõlemal mehel olnud karjääri jooksul hulgaliselt probleeme vigastustega ning nende rivist langemsiega saaksid ka kõik Walesi lootused suure tagasilöögi.

Meeskonna kaptenina juhatab väljakul vägesid Swansea City 31-aastane kaitsja Ashley Williams. Lisaks on neil tiimis ka üks imemees. Kui Leicester City imest on tänavu palju räägitud, siis oma osa oli selles ka Walesi koondise poolkaitsjal Andy Kingil.

Kõrgele kohale lootusi hellitades tuleb Walesil esmalt edasi murda aga üsnagi ühtlasest B-alagrupist, kus mängivad veel Inglismaa, Venemaa ja Slovakkia. Walesi jaoks on kindlasti kõige põhimõttelisem 16. juuni vastasseis inglastega.

15. Türgi

Valiksarjas lõpus Hollandi üle parda heitnud Türgi näitas valikmängudes kõikuvaid esitusi, kuid lõpuks jõuti parima kolmanda koha omanikuna otse EMile ja play-off’i õnnestus neil vältida. Siiski näitasid mängud Tšehhi ja Islandiga, et Türgi võib olla väga kergesti haavatav.

Valikmatšidele järgnenud maavõistlusmängudes on türklased näidanud aga head minekut ja seitsmest mängust on koguni teenitud kuus võitu. Ainus kaotus pärineb mai lõpust, kui võõrsil jäädi 1:2 alla Inglismaale.

Peamiselt koduliiga mängijatele toetuv Türgi on aastaid teinud kõvasti tööd, et leida üles Saksamaal sündinud türklased ja liita nad seejärel juba Türgi koondisega. Selliseid mehi on tiimis taas palju ning üheks nimetatuks on ka 22-aastane Leverkuseni Bayeri poolkaitsja Hakan Çalhanoğlu, kellelt türklased ise ootavad suuri tegusid. Spetsialistide hinnangul on ta praegu maailmas üks paremaid karistuslöökide sooritajaid.

Loomulikult on endiselt rivis FC Barcelona 29-aastane poolkaitsja Arda Turan ning nüüdseks Hiina mängima siirdunud 30-aastane ründaja Burak Yilmaz.

Finaalturniiril võib Türgi jaoks alagrupist edasipääsu püüdmine osutuda aga keeruliseks, kuna D-grupis mängitakse Hispaania, Horvaatia ja Tšehhiga. Kaheksandikfinaali jõudmine võikski tänavu olla 2008. aasta EMi poolfinalistide lagi. Lõpuks sõltub aga kõik tõsiasjast, millese emotsiooniga türklased EMil mängima asuvad.

16. Ukraina

Eelmise EMi üheks korraldajaks olnud Ukraina jõudis algavale finaalturniirile läbi play-off’i. Alagrupis Hispaania ja Slovakkia järel kolmandaks jäänud ukrainlased oli kahe mängu kokkuvõttes üle sloveenidest ja nii jõuti iseseisva riigina teistkordselt EM-finaalturniirile.

Yevhen Konopljanka. Foto: SCANPIX

EMil heideldakse ühes alagrupis Saksamaa, Poola ja Põhja-Iirimaaga ehk heal päeval on nad võimelised edasi murdma 16 parema sekka.

Viimastes maavõistlusmängudes järjepanu finaalturniiril osalevaid meeskondi alistanud (Ukraina – Wales 1:0, Rumeenia – Ukraina 3:4, Ukraina – Albaania 3:1) ukrainlased loodavad eelkõige enda kahele teravale staarile.

Meeskonna edu pandiks on lõppenud hooajal Sevilla ridades Euroopa liiga võitnud 26-aastane ääreründaja Yevhen Konopljanka ja tema Kiievi Dinamos palliv eakaaslane Andrei Jarmolenko. Tegemist on praeguse Ukraina koondise suurimate väravaküttidega – Jarmolenko on löönud 25 ja Konopljanka 13 väravat.

Kaptenina juhib ukrainlased väljakule aga tõeline vanameister – 37-aastane Anatoli Tõmostšuk. Karjääri tippaastatel Müncheni Bayernis ja Peterburi Zenitis pallinud mees võtab nüüd palgatšekke vastu Kasahstanis Almatõ Kairati ridades.

17. Island

EM-debütant Island näitas teist valiksarja järjest suurepäraseid esitusi ning tasuks saadi enda esimene pääse finaalturniirile. Valiksarjas kahel korral Hollandi alistanud Islandist saab algava EMiga ühtlasi kõige väiksema rahvaarvuga riik, kes kunagi Euroopa meistrivõistlustel mänginud.

Eidur Gudjohnsen (nr. 22) ja Islandi koondise peatreener Lars Lagerback. Foto: SCANPIX

330 000 elanikuga Island maitseb finaalturniirile jõudmisega selle töö vilju, millele pandi alus 2002. aastal. Toona suutis kohalik jalgpalliliit veenda kohalikke omavalitsusi kaasa lööma üleriigilises jalgpalliprojektis, mille tulemusena on karmi kliimaga Islandil tänapäeval 15 täismõõtmetes jalgpallihalli. Teiseks pandi kõvasti rõhku treenerite koolitusele ja selle kahe tulemuste viljadena ongi paljuski kokku saadud praegune tiim.

Islandi koondise mängumootoriks on Swansea City 26-aastane poolkaitsja Gylfi Sigurdsson, kes keskväljalt ohustab pidevalt ka ise vastaste väravat. Rünnakul teeb tegusid aga 26-aastane Nantesi mängumees Kolbeinn Sigthorsson. Koosseisu on murdnud end ka 37-aastane vanameister Eidur Gudjohnsen, kes karjääri tippaegadel lõi väravaid FC Barcelona ja Londoni Chelsea särgis.

Kindlasti on Island sellisel tasemel tiim, kes ei tule EMile lihtsalt osalema, vaid on võimeline pääsema ka alagrupist edasi. Portugali, Austria ja Ungariga heideldes on see siht vägagi reaalne.

18. Slovakkia

EM-finaalturniiril debüüdi tegev Slovakkia on iseseisva riigina varasemalt suurturniiril mänginud vaid 2010. aasta MM-finaalturniiril. Toona läbiti alagrupiturniir edukalt ja jõuti 16 parema sekka.

Slovakkia võtmemängija Marek Hamšik. Foto: SCANPIX

Valiksarjas näitasid slovakid head minekut ning koduväljakul suudeti 2:1 üle mängida isegi Hispaania. Samas toimus kohtumine 2014. aasta sügisel ehk pärast hispaanlaste jaoks ebaõnnestunud MMi ja oma uut nägu alles otsiti.

Slovakkia koondise tugitaladeks on 31-aastane Liverpooli keskkaitsja Martin Škrtel ning Napoli 28-aastane ründav poolkaitsja Marek Hamšik ja alagrupist edasi murdmiseks vajatakse enda tähtmängijatelt suurt panust.

Slovakkia kohtub B-alagrupis Inglismaa, Venemaa ja Walesiga ning võimalikke edasipääsejaid ennustades hinnatakse slovakkide võimalusi kõige kasinamalt. Samas poleks nende kaheksandikfinaali jõudmises ka midagi üllatuslikku.

19. Tšehhi

Tšehhid on läbi ajaloo näidanud Euroopa meistrivõistlustel häid tulemusi. 1976. aastal võideti Tšehhoslovakkiana EM-tiitel. Edukalt jätkati ka iseseisva riigina, kui 1996. aastal võideti hõbemedalid ning 2004. aastal jõuti välja poolfinaali. Neli aastat tagasi mängiti aga veerandfinaalis ehk EMidel on tšehhid tihtilugu endast maksimumi või isegi rohkem välja pigistanud.

Sel korral siiski väga suurte lootustega finaalturniirile minna ei saa. D-alagrupis Hispaania, Horvaatia ja Türgiga mängides on edasipääs küll võimalik, kuid selles nelikus viimaseks jäämine ei oleks samuti mingi ime.

Meeskonna suurimaks staariks on jätkuval nüüdseks 34-aastane väravavaht Petr Čech, kes lõppenud hooajal pallis Londoni Arsenalis. Spetsialistide hinnangul tasub aga teraselt jälgida ka kahte nooremat mängumeest: 24-aastast Hoffenheimi äärekaitsjat Pavel Kaderabeki ning 25-aastast Berliini Hertha poolkaitsjat Vladimir Daridat.

Meeskonda kaasati ka endine kapten Tomas Rosicky. 35-aastane poolkaitsja mängis lõppenud hooajal Londoni Arsenali ridades vaid 19 minutit ja on asunud nüüd otsima uut koduklubi. Seega on raske ennustada, millist rolli võiks ta finaalturniiril mängida.

20. Rumeenia

1990ndatel head taset näidanud Rumeenia jalgpallikoondis pole edaspidi enam sarnastesse kõrgustesse tõusnud ning seejärel on saavutuseks olnud juba finaalturniirile jõudmine. Euroopa 24 parema sekka pääsemine on Rumeeniale aga jõukohane ning sellega saadi sel korral ka kindlalt hakkama.

Vlad Chiriches (paremal) kuulamas peatreeneri nõuandeid. Foto: SCANPIX

Prantsusmaal peetaval finaalturniiril on nende puhul heal päeval reaalne ka alagrupist edasi jõudmine, kui A-grupis minnakse vastamisi Prantsusmaa, Šveitsi ja Albaaniaga. Kaugemale praegune koosseis tõenäoliselt aga ei kanna.

Gheorghe Hagi sarnast staari ei ole Rumeenia jalgpallis enam olnud ja väljakul tuleb tulemusi saavutada meeskondlikult. Paha poisi kuulsusega Adrian Mutu koondisest taandumise järel on tiimi suurimateks staarideks Watfordi 29-aastane väravavaht Costel Pantilimon, Napoli 26-aastane keskkaitsja Vlad Chiriches ning kogemustega hiilgab 35-aastane Rayo Vallecano äärekaitsja Ražvan Rat.

21. Iirimaa

Neli aastat tagasi toimunud EMi play-off’is Eestit kurvastanud ja lõpuks meie eest EM-pileti napsanud iirlased on finaalturniiril kohal ka sel korral.  Kui neli aastat tagasi olid iirlased finaalturniiril enda grupikaaslaste jaoks justkui korralikuks peksukotiks (kaotati kõik kolm mäng kokku väravate vahega -8) ja kokkuvõtvalt olid nad finaalturniiri kõige kehvemaks meeskonnaks, siis väga suuri lootusi ei saa neile asetada ka sel korral.

Valiksarjas nopiti Saksamaa ja Poola järel ning Šotimaa ees D-grupis kolmas koht ja finaalturniirile jõuti läbi play-off’i, kus alistati kahe mängu kokkuvõttes Bosnia ja Hertsegoviina. Finaalturniiril loositi nad aga eeldatavalt kõige tugevamasse gruppi, kus neil tuleb vastamisi minna Itaalia, Belgia ja Rootsiga ning sellest seltskonnast edasi murdmine oleks iirlaste jaoks juba korralik saavutus.

Traditsiooniliselt Premier League’is pallivatele meestele toetuva Iirimaa koondise raudvarade vanus passis on aga juba tunduvalt 30-eluaastast valel pool ning iirlaste noorem põlvkond ei ole seni veel väga säravalt esile tulnud.

Meeskonna kõige kogenenumateks liikmeteks on Los Angales Galaxy 35-aastane ründaja Robbie Keane, Sunderlandi 35-aastane keskkaitsja John O’Shea ning Stoke City 40-aastane väravavaht Shay Given. Noorema põlvkonna palluritest on iirlaste üheks võtmemängijaks Evertoni 25-aastane poolkaitsja James McCarthy, kes on EMi eel olnud hädas aga vigastusega.

22. Albaania

Prantsusmaal enda EM-finaalturniiride debüüdi tegeva Albaania jõudmine EMile oli kokkuvõttes vast suurim üllatus. Kui teised EMi debütandid on varasemalt mänginud MMil või olnud Islandi puhul sinna jõudmisele väga lähedal, siis Albaania tegi 2016. aasta EM-valiksarjas kindlalt enda läbi aegade parima esituse (I-alagrupp lõpetati Portugali järel ja Taani, Serbia ja Armeenia ees teisena), mille tasuks siis nüüd koht finaalturniiril.

Taulant Xhaka (esiplaanil). Foto: SCANPIX

Albaania jalgpall on viimastel aastatel olnud tõusuteel ning lisaks rahvuskoondise edule on rohkem raha pumbatud ka sealsesse klubijalgpalli. Kui Albaania juurtega mängijad teevad ilma mitmetes erinevates Euroopa koondistes (kõige rohkem Šveitsis), siis nüüd on albaanlased tõestanud, et häid esitusi suudetakse pakkuda ka enda kodumaa eest. Samas on albaanlased teinud ka edukat värbamistööd ja otsinud Euroopast üles paljud seal sündinud ja jalgpallihariduse saanud mängumehed. Eriti on selliseid mehi leitud just Šveitsist.

Globaliseerunud maailma tunnusena tehakse 11. juunil A-alagrupis Šveitsi ja Albaania vahelises duellis ajalugu, kui esmakordselt EMil lähevad vastamisi vennad. Kui šveitslaste üheks suuremaks staariks on Londoni Arsenaliga käed löönud 23-aastane Granit Xhaka, siis Albaania koondise ridades pallib temast kaks aastat vanem vend Taulant Xhaka. Šveitsis sündinud, seal Baselis klubijalgpalli mängiv ja ka Šveitsi noortekoondiseid esindanud Taulant Xhaka otsustas täiskasvanuna pallima hakata hoopis Albaania eest.

Albaania koondise kapteniks ja südametunnistuseks on PSG kasvandik ja praegu Nantes’i ridades palliv 32-aastane keskkaitsja Lorik Cana. Sama kuulus on ka meeskonna itaallasest peatreener Gianni de Biasi, kes sai enda suurte teenete eest mullu ka Albaania kodakondsuse. 

23. Ungari

II maailmasõja eel ja järel jalgpallimaailma vaimustanud ungarlased on viimastel kümnenditel virelenud ja jäänud oma hiilgeaegadest kaugele. Siiski on Ungaris viimasel ajal palju jalgpalli rahaliselt panustatud, et jõuda kuidagigi lähemale kunagistele hiilgeaegadele.

Vaatamata kõigele kuulub kahekordne MM-hõbe ning 1964. aasta MM-pronks Ungari algaval EMil autsaiderite sekka.

Vanameister Gabor Kiraly. Foto: SCANPIX

Valiksarjas ühte nõrgemasse alagruppi kuulunud ungarlased lõpetasid F-alagrupi Põhja-Iirimaa ja Rumeenia järel kolmandana ning jõudsid finaalturniirile läbi play-off’i, kus suudeti üle mängida Norra. Norrakate alistamisega lõpetasid ungarlased enda kurva seeria – sellega jõuti esmakordselt pärast 1986. aasta MMi finaalturniirile.

Kuulsa ajalooga ungarlased heitlevad finaalturniiril F-alagrupis Portugali, Austria ja Islandiga. Selles seltskonnas on neil kindlasti lootusi jõuda alagrupist edasi, kuid reaalsuses on nad ikkagi tiimiks, kelle vastu ülejäänud kolm tulevad punkte võtma.

Ungarlaste üheks värvikamaks mängumeheks on 40-aastane väravavaht Gabor Kiraly, kes teeb postide vahel oma tööd ikka hallides dressipükstes, mis tänapäeva jalgpallis on üsnagi harukordne nähtus. Ühtlasi saab temast väljakule tulles EM-finaalturniiride läbi aegade vanim mängija. Ründefaasis loodavad ungarlased Türgi kõrgliigas Bursasporis mängivale tiimi kaptenile Balazs Dzsudzsakile ning Bundesligas Hannoveris pallivale Adam Szalaile.

24. Põhja-Iirimaa

Eelmises EM-valiksarjas kahel korral Eestile kaotanud Põhja-Iirimaa teeb sarnaselt Albaaniale, Walesile, Islandile ja Slovakkiale enda EM-debüüdi. Üldiselt peetaksegi Põhja-Iirimaad ning Ungarit algava EMi autsaideriteks.

Valiksarjas näitas Põhja-Iirimaa üllatuslikult head minekut, kui F-alagrupis teeniti esikoht.Pingelises heitluses edestati Rumeeniat ja Ungarit. Seega oleks nad finaalturniiril kindlalt ka juhul, kui osalejate arv oleks endiselt 16.

Siiski finaalturniiril nende võimalusi väga kõrgelt ei hinnata, kuna C-alagrupis tuleb vastamisi minna Saksamaa, Ukraina ja Poolaga.

Põhja-Iirimaa meeskonna nimekamad mängumehed kuuluvad Inglismaa kõrgliiga klubide ridadesse. Kogemust pakuvad meeskonnale 31-aastane Southamptoni poolkaitsja Steven Davis ja West Bromwich Albioni kaitsja Jonny Evans. Tulevikku vaadates on lootustandvaimaks mängijaks 21-aastane Manchester Unitedi kaitsja Paddy McNair.

Põhja-Iirimaa koondise kapten Steven Davis (esiplaanil). Foto: SCANPIX

---

TEISIPÄEV, 7. JUUNI

Saksamaa peale tasub alati panustada

«Jalgpall on lihtne mäng: 22 meest ajavad 90 minutit palli taga ja lõpuks Saksamaa võidab,» on Inglismaa jalgpallilegend Gary Lineker iseloomustanud sakslaste tavapärast edu suurturniiridel.

Nii polegi midagi imestada, et ka Euroopa meistrivõistluste ajaloos on Saksamaa kõige edukamaks koondiseks. Sarnaselt sakslastele on ka Hispaania võitnud kolm EM-tiitlit, kuid üldine edu räägib ikkagi Saksamaa kasuks.

Lisaks kolmele kuldsele medalile on neil ette näidata veel kolm hõbedat ja kaks kohta poolfinaalis. Hispaanial on kolme kulla kõrvale panna üks hõbedane autasu.

Lisaks sellele on Saksamaal kirjas kõige rohkem finaalturniiridel osalemise kordi. Seni on mängitud 11 korda finaalturniiril ja seda järjest. Kui kahelt esimeselt finaalturniirilt jäid sakslased omal soovil kõrvale ja 1968. aasta EMile ei õnnestunud neil kvalifitseeruda, siis seejärel on alati mängitud lõppvõistlusel.

Ehk kokkuvõtvalt on Saksamaa võitnud 27,3 protsenti EM-finaalturniiridest, kus nad on osalenud. Finaali on jõutud 54,5 protsendil juhtudest ja nelja parema sekka 72,7 protsendil osalemiskordadest.

Saksamaa võimsuse kinnitamiseks on sobilik siia kõrvale tuua ka nende edu MM-finaalturniiridel. MM-finaalturniiridel on osaletud 18 korda, esikoht on võidetud neli korda, hõbe samuti neli, pronks ka neli korda ja ühel juhul on tulnud leppida neljanda kohaga.

Ehk kokkuvõtvalt on MMidel võidukad oldud 22,2 protsendil juhtudest, finaalis on mängitud 44,4 protsendil kordadest ja vähemalt poolfinaalis 72,2 protsendil finaalturniiridest.

Kokkuvõtvalt jõuavad sakslased seega laias laastus neljast turniirist kolmes vähemalt poolfinaali ja iga neljas lõppeb nende triumfiga. 

Saksamaa jalgpallikoondis tuleb Euroopa meistrivõistlustele valitsevate maailmameistritena. Foto: SCANPIX

---

PÜHAPÄEV, 5. JUUNI

Suur muudatus viis debütantide rekordini

Juba reedel pannakse Prantsusmaal pall mängu tänavustel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Esmakordselt on EM-finaalturniiril mängimas koguni 24 meeskonda ja see tähendab, et see andis soodsa võimaluse mitmele riigile jõuda esmakordselt finaalturniirile.

Kokku teevad tänavusel finaalturniiril enda EM-debüüdi koguni viis koondist: Albaania, Island, Põhja-Iirimaa, Slovakkia ja Wales. Tegemist on läbi EMide ajaloo suurima debütantide arvuga ühel finaalturniiril.

Seni on suurimaks debütantide arvuks olnud neli. Esmakordselt jõuti selle arvuni 1960. aasta EMil, mis oli üldse läbi aegade esimeseks finaalturniiriks ja toona üääseski lõppvõistlusele vaid neli riiki. Neli debütanti oli finaalturniiril ka 1996. aastal ning toona oli selleks kaks põhjust: osalejate arvu kasvatamine kaheksalt kuuteistkümnele ning idabloki lagunemine, mis tõi Euroopa kaardile uusi riike.

Koos tänavuse finaalturniiriga on kokku EMidel mänginud 33 riiki. Kokku on Euroopa Jalgpalli Liidus UEFA 55 liikmesriiki ehk nüüdseks on finaalturniiril pallinud kõvasti üle poole liikmesiikidest.

EM-finaalturniiril on tänavuse EMi järel veel mängimata Soomel, Eestil, Leedul, Valgevenel, Moldoval, Bosnia ja Hertsegoviinal, Montenegrol, Makedoonial, Kosovol, Kürposel, Iisraelil, Armeenial, Gruusial, Aserbaidžaanil, Kasahstanil, Maltal, Liechtensteinil, San Marinol, Andorral, Gibraltaril, Luksemburgil ja Fääri saartel.

Gareth Bale ja Wales teevad Prantsusmaal enda EM-debüüdi. Foto: SCANPIX

---

KOLMAPÄEV, 1. JUUNI

Holland oli needuse järjekordne ohver

10. juunil alguse saav jalgpalli EM-finaalturniir on esimene, kus osaleb koguni 24 meeskonda. Osalejate arvu suurendamise järel eeldati, et edaspidi pole erilisi üllatusi oodata ning Euroopa suured jalgpalliriigid on suurturniiril alati kohal. Siiski juhtus ikkagi nii, et Euroopa üks nimekaim vutiriik Holland peab Prantsusmaal peetavat jalgpallipidu kõrvalt vaatama.

Vaadates aga ajalukku, siis tuleb tõdeda, et Hollandi finaalturniirilt eemale jäämine ei olegi niivõrd ootamatu. Ajalooliselt on läinud nii, et MM-finaalturniiril pronksmedali võitnud meeskond on seejärel jäänudki eemale järgmisest EM-finaalturniirist. Täpselt nii läkski Hollandiga, kes 2014. aastal Brasiilias võitis pronksmedalid, kui otsustavas mängus alistati 3:0 võõrustajad brasiillased.

Läbi ajaloo on selles jadas olnud ka üks suur erand ning selleks riigiks on olnud Saksamaa. Sakslased on MM-pronksi võitnud kolmel korral, kuid nemad on suutnud end ikka järgmisele EMile mängida. Saksamaad on siinkohal keeruline arvestada, kuna nii MMide kui ka EMide peale on neil läbi ajaloo jäänud edukalt läbimata vaid üks valiksari.

Saksamaa pole läbi ajaloo osalenud kahel MM-finaalturniiril: 1930. aasta MMil ei osaletud omal soovil ning 1950. aasta MMil ei lubatud neil osaleda, kuna nad oli II maailmasõja vallapäästjateks.

EM-finaalturniiridest on Saksamaa jäänud eemale kolmest esimesest: 1960. ja 1964. aasta EMil ei osaletud omal soovil ning 1968. aasta finaalturniirile ei pääsetud. Toona mängis EMil vaid 4 meeskonda!

MM-pronksidest on Saksamaa kõrval korrra sarnase saavutusega hakkama saanud ka Prantsusmaa, kes jõudis 1958. aasta pronksmedalistina 1960. aasta Euroopa meistrivõistlustele, mis oli üldse läbi aegade esimeseks EMiks.

Finaalturniiri võõrustanud Prantsusmaa pidi toona läbima ka valiksarja. Kokku alustas valiksarja 17 meeskonda, kuid mitmed tugevad jalgpalliriigid nagu Lääne-Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Holland jäid omal soovil valiksarjast kõrvale.

MM-pronkside saatus järgmist EMi silmas pidades:

2014. MM-pronks Holland – ei pääsenud 2016. aasta EMile

2010. MM-pronks Saksamaa – 2012. aasta EMi poolfinalist

2006. MM-pronks Saksamaa – 2008. aasta EMi finalist

2002. MM-pronks Türgi – ei pääsenud 2004. aasta EMile

1998. MM-pronks Horvaatia – ei pääsenud 2000. aasta EMile

1994. MM-pronks Rootsi – ei pääsenud 1996. aasta EMile

1990. MM-pronks Itaalia – ei pääsenud 1992. aasta EMile

1986. MM-pronks Prantsusmaa – ei pääsenud 1988. aasta EMil

1982. MM-pronks Poola – ei pääsenud 1984. aasta EMile

1978. MM-pronks läks Brasiiliasse

1974. MM-pronks Poola – ei pääsenud 1978. aasta EMile

1970. MM-pronks Lääne-Saksamaa – 1972. aasta EMi võitja

1966. MM-pronks Portugal – ei pääsenud 1968. aasta EMile

1962. MM-pronks läks Tšiilisse

1958. MM-pronks Prantsusmaa – 1960. aasta EMi poolfinalist

Hollandi jalgpallikoondise tähtmängija Arjen Robben on üks kuulsamaid mängijaid, kes peab tänavust EMi kõrvalt vaatama. Foto: SCANPIX

WADA peatas Rio olümpiamängude eel sealse dopingulabori tegevuse

Rahvusvahelise Antidopinguagentuuri WADA pressiesindaja Ben Nicholsi sõnul peatasid nad Rio de Janeiros asuva dopingulabori töö, kuna nende töös esines häirivaid tehnilisi vigu.

Antud labor peaks tegelema kõikide dopinguproovidega, mis suvistel Rio olümpiamängudel võetakse, kirjutab ESPN.

WADA teatas, et labor suleti ning neil keelati kõikide uriini- ja vereproovide analüüsimine. Laboril on nüüd 21 päeva aega, et otsus vaidlustada. Seega tuleb praegu proovide analüüsimiseks leida uus labor.

Fotod: mis masin see veel on?

Kui Türi valla Ollepa külamees oma isetehtud masinaga rahvaüritusele sõidab, on uudistajaid palju. Õigustatult, sest sellist hobuniiduki, traktori ja mootorratta hübriidi ei näe liiklemas just iga päev.

Türi valla Ollepa küla jaanitulele omatehtud masinaga tulnud Kalev Meerbach sõnas, et tegi vanarauda viimisest päästetud masina korda selle originaalse välimuse pärast. „Masina ehitas üks soos talu pidanud talumees, kes tegi sellel oma elu ajal kõik talumajapidamises traktoriga tehtavad tööd. Niitis, kaarutas ja vedas kivid,“ teadis ta.

Pärast mehe manala teele minekut ootas rauakolakat ees vanarauda viimine, Meerbachi meelest oli masin enamat väärt ja taastas selle sõidukõlbulikuks. „Kutsun teda nüüd murumöllariks ja tegin korda, et oleks hea endal vaadata, põnev sõita ja teistelegi näidata. Tundub, et uudistajaid jagub, sest sellist hobuniiduki, traktori ja mootorratta hübriidi ei näe liiklemas just iga päev,“ lausus ta.

Käivitusmootoriga sõitval murumöllaril on hobuniiduki tagasild, saksa traktori esisild ja sõiduauto rehvid. Et külast on müüdud kõik lehmad, sai ühest järelejäänud piimatünnist masinale radiaator.  „Bensu rüüpab nagu vana loom ja radiaator ka veits auklik, kuid muidu täitsa tõsine masin, mitte mingi niisama pill,“ tõdes Meerbach. Muheda jutuga mees lisas külameestele selgituseks, et mootorratta kaheksaliitrisest bensiinipaagist ei piisanud külaplatsile sõitmiseks, vahepeal tuli tankida. Mehe talukohast Ollepa külaplatsile on ligi 300 meetrit. „Päris põnev pill, millega väga tihti just ei sõida. Läheb kulukaks, „ sõnas ta.

Et uudistajaid isetehtud masina ümber jagus nii sellele, kui on olnud ka varasematel üritustel, siis ei tasu Meerbachi meelest teda ainult endale hoida. „Arendan murumöllari veel originaalsemaks, et ta siis lõpuks Järva-Jaani vanatehnika varjupaika anda, sest kunst kuulub ju rahvale,“ lausus ta.

Fotod: kaunid tennisestaarid tõmbasid pilke

Wimbledoni tenniseturniiri eel kogunesid naiste turniiri soosikud Kensingtonis toimunud peol. Kohal olid kõik maailma tipud eesotsas maailma esireketi Serena Williamsiga.

Hispaania koondise ründaja arvas, et Brexit on mingi tants

Uueks hooajaks Inglismaa kõrgliigasse mängiva siirduv Hispaania jalgpallikoondise ründaja Nolito jäi ajakirjanike ees piinlikusse olukorda, kui arvas ühes intervjuus, et sõna Brexit tähendab mingit tantsu.

«Ma arvan, et see on mingi tants, kuid ma pole kindel. Ilmselt ikkagi tants, mida nad seal NBA-s enne mänge teevad,» sõnas Nolito Hispaania raadio küsimuse peale, kas ta teab, mis on Brexit, vahendab ERR Sport.

Suurbritannia hääletas neljapäeval referendumil Euroopa Liidust lahkumise kasuks ning seda hakati nimetama lühidalt Brexitiks.

29-aastane Nolito, kes tegi tänavu Celta Vigo särgis suurepärase hooaja, peaks uuel hooajal siirduma Inglismaa suurklubisse Manchester City'sse, kuid tehingut ametlikult veel kinnitatud pole.

Fotod: jalgpalli EMi võõrustava staadioni muru vahetati välja

Jalgpalli EMi Prantsusmaa ja Šveitsi vahelise alagrupiturniiri matši järel sai kõvasti kriitikat kohtumist võõrustanud Lille’i staadioni murukate ning nüüd võeti ette ka muudatused. Saksamaa ja Slovakkia kaheksandikfinaali eel vahetati Lille’i areeni murukate välja.

Noor Eesti kanuumees jõudis EMil finaali

Moskvas peetaval aerutamise EMil jõudis 21-aastane Joosep Karlson 1000 m kanuusõidus finaali.

Tänases poolfinaalis saavutas Karlson enda sõidus teise koha. Eestlast edestas poolfinaalis vaid selle distantsi 2008. aasta Pekingi olümpiakuld ja 2004. aasta Ateena OMi hõbe Attila Vajda Ungarist. Ungarlane edestas eestlast  0,388 sekundiga.

Finaal on Moskvas kavas homme, finaalis sõidab kokku 9 meest. Karlson stardib võistlusele esimeselt rajalt.

Jalgpalli EM: hiilgad alagrupis, valmistu kojusõiduks

Jalgpalli EMi alagrupimängud on lõppenud. 16 asemel 24 meeskonna turniirile lubamine on saanud kriitikat, kuna tipptiimidele olla alagrupimängud liiga lihtsad ja turniir seetõttu igavam. Siiski ei suutnud ükski meeskond alagruppi täisedu ehk kolme võiduga läbida. See on tore, kuna jätab kõik lahtiseks – edu turniiri algfaasis ei garanteeri sugugi kõrget kohta lõpptabelis. Vastupidi, tihti järgneb suurepärasele algusele ootamatult varajane väljakukkumine play-offis. Ajalugu tunneb suurturniiridelt selle kohta palju näiteid.

1982. aastal viis Tele Santana MMile kõigi aegade elegantseimat ründavat jalgpalli mängiva Brasiilia meeskonna, mille keskvälja valitsesid legendaarsed Zico, Socrates ja Falcao. Alagrupis saadigi kolm suhteliselt lihtsat võitu ning esimest ja viimast korda formaadiks olnud kolmeliikmeliste vahegrupi avamängus purustati tiitlikaitsja Argentiina, kes alles päris lõpus suutis lustivate brasiillaste kolmele kollile auväravaga vastata. Järgmisest mängust oodati üle noatera alagrupist edasi pääsenud Itaalia vastu samasugust kerget jalutuskäiku. Paraku viis turniiri väravakuningas Paolo Rossi kolmel korral Itaalia ette. Kaks korda suutis Brasiilia viigistada, kolmandal lõppes aeg otsa. Ümbersündinud itaallased võitsid poolfinaali ja finaali päris kindlalt ning lahkusid Hispaaniast trofeega, mida peaaegu kõik olid Brasiilia omaks pidanud.

Neli aastat hiljem Mehhikos ei olnud Brasiilia enam nii võimas, kuid kõik kolm keskväljakuningat olid endiselt rivis ning turniiri alustati nelja järjestikuse võiduga, kusjuures oma värav hoiti ebabrasiillaslikult puhtana. Veerandfinaalis tuli vastu Prantsusmaa. Vananevate keskväljamaestrote duellist väljus võitjana Michel Platini. Zico luhtas penalti mängus ning Socrates 1:1 lõppenud lisaaja järgses penaltiseerias. Zicost, Edinhost ja Oscarist said kolm (1978, 1982,1986), Socratesest, Falcaost (1982,1986) ja Cerezost (1978,1982) kaks korda MM-i favoriidina alustanud, kuid ikka tiitlita jäänud legendid.

Brasiilia väljalülitamise järel suurfavoriidiks kerkinud Prantsusmaa pidi kohvrid pakkima juba järgmise mängu järel, kuna tolle aja maailma parim keskkaitsja, sakslane Karlheinz Föster tegi seda, mida ainult tema suutis – nullis teist MM-poolfinaali järjest suure Platini. Saksamaa omakorda kaotas finaalis jumala käe läbi veerandfinaalis Inglismaa alistanud Argentiinale. Suuresti seetõttu, et Beckenbauer otsustas eksperimenteerida ja pani Försteri personaalselt Diego Maradonat katma alles siis, kui Saksamaa 0:2 taga oli. Aga oli juba hilja.

Kaks ei jää kolmandata. Kuigi 1990. aastal ei olnud Brasiilial selliseid staare nagu eelmistel kordadel,  läbiti alagrupp jälle täiseduga. Selle Brasiilia standardite järgi keskpärase meeskonna ees tõusis tee siiski püsti juba kaheksandikfinaalis, kus jäädi alla Argentiinale. Maailmameistriks tuli teenitult viimast turniiri eraldi võistkonnana mänginud Lääne-Saksamaa, kes aga oli alagrupis Kolumbiaga viigistades korra komistanud. Brasiilia aga jäi endale kindlaks. 2006. aastal neli võitu ja väljakukkumine veerandfinaalis Prantsusmaa vastu. 2010. aastal lubati kolme võidu kõrval endale mitte midagi otsustanud viimases alagrupimängus viik Portugali vastu ning langeti taas veerandfinaalis.

Nii ei ole juhtunud kaugeltki ainult Brasiiliaga. Samal 1990. aastal startis ka Itaalia koduseinte toel viie järjestikuse võiduga ning endale väravat lüüa laskmata. Poolfinaalis aga kaotati kahvatu mängu kiuste finaalini välja murdnud Argentiinale. Itaallased süüdistavad selles siiamaani Napoli publikut, kellest enamik  toetas kohaliku klubi ebajumala Maradona kultuse tõttu hoopis Argentiinat.

1986. aastal võitis paljude südamed kaks aastat varem EMil endast rääkima pannud Taani. Mehhikos võitsid tolle aja võib-olla võimsaimat ründetandemit Preben Elkjaer - Michael Laudrup omanud taanlased täiseduga tolle turniiri surmagrupi alistades Saksamaa, Uruguai ja Šotimaa. Kaheksandikfinaalis mindi ka Hispaania vastu 1:0 juhtima. Ometi leidus juba teist suurturniiri järjest blond hispaanlane, kes Taani muinasjutu lõpetas. 1984. aasta EMi poolfinaalis oli selleks viigivärava löönud keskkaitsja Antonio Maceda, nüüd Madridi Reali kesktormaja Emilio Butragueno, kes lõi ootamatult hoogu sattunud Hispaania koondise viiest väravast koguni neli ja imetletud taanlastele oli turniir lõppenud. Kuus aastat hiljem tuli Taani kaheksakümnendate aastate säravast tiimist hoopis tagasihoidlikuma meeskonnaga Euroopa meistriks.

2008. aastal kullasoonele sattunud Hispaanialt oodati suuri tegusid juba  6 aastat varem. Parimasse mängijaikka jõudnud 1990. aastate keskpaiga imelapse Rauli juhitud meeskond lõigi alagrupis 9 väravat ja võitis kõik kolm mängu. Kaheksandikfinaalis tekkis Iirimaa vastu tõrge ning Robbie Keane viigistas normaalaja viimasel minutil. Hispaania suutis siiski penaltiseeria võita ja hingas kergendatult, kuna veerandfinaalis ootas ees suure üllatusena nii kaugele jõudnud autsaider Lõuna-Korea. Paraku lõpetas Hispaania teekonna kodus mänginud korealasi soosinud egiptlasest kohtunik, kes rea muude kahtlaste otsuste kõrval jättis lugemata Joaquin Sanchezi igati määrustepärase võiduvärava. Seejuures oli Korea juba kaheksandikfinaalis Itaalia vastu kolmandast maailmast (seekord Ecuadorist) pärit kohtunikult olulist tuge saanud. Viktor Kassaid vihkavad Eesti koondise poolehoidjad võiksid nende mängude salvestusi vaadata ja mõelda, kas meile tollel 2011. aasta soojal novembriõhtul ikka tehti väga palju liiga.

Ka Euroopa meistrivõistlustelt leiab hiilgava alguse ja sellele järgneva kurva lõpu vahelist korrelatsiooni tõestavat materjali piisavalt.

2004. aasta turniirile saabus tiitlikaitsja Prantsusmaa täis otsustavust kahe aasta taguselt läbikukkunud MM-ilt kaasavõetud häbi maha pesta. Ja kuigi alagrupis lubati endale kahe võidu kõrvale viik Horvaatia vastu, ei pakkunud ükski ratsionaalselt mõtlev huviline Zinedine Zidane’i meeskonnale kaotust veerandfinaalis Kreeka vastu. Ometi kannatasid kreeklased kogu mängu kaitses ära, mängisid ennast mängu teises pooles korra peaga löögile ja võtsid 1:0. Täpselt sama tegi Kreeka poolfinaalis Tšehhi (siin läks vaja lisaaega) ja finaalis Portugali vastu ning sensatsioonide sensatsioon oligi sündinud.

2008. aasta EMi päevil oli Arjen Robbeni, Wesley Sneijderi ja Robin van Persie põlvkond oma võimete tipus ning ka Ruud van Nistelrooij veel täisjõus. Alagrupis kolm mängu, üheksa väravat, kolm võitu. Seejuures maailmameister Itaalia vastu 3:0 ning alati soosikute hulka kuuluva Prantsusmaa vastu 4:1. Kuigi tavapäraselt vigastusega kimpus olnud Robbenit ei riskitud veerandfinaalis Venemaa vastu koosseisu panna, ei oodanud just paljud, et Venemaa juhib pea kogu mängu, laseb van Nistelrooij’l küll lõpu eel viigistada, kuid jookseb lisaajal hollandlased puhtalt üle ning võidab 3:1.

Lõpetan siinkohal loetelu, kuna jätkamine läheks juba väga igavaks. Õnneks sellel turniiril selgelt domineerivat meeskonda seni ei ole. Loodame kaks päeva ilma jalgpallita kuidagi üle elada ning ootame huvitavat turniiri jätku. Ning kuigi play-offis lüüakse tavaliselt veelgi vähem väravaid kui alagrupis, tahaks, et seekord läheks vastupidi. 

Huvitav nipp, mis peaks aitama küttearvetelt kokku hoida

Oled vahel mõelnud oma kodu külgkardinate materjali peale? About Home kirjutab, et looduslikust materjalist, näiteks orgaanilisest puuvillast kardinad aitavad ruumis paremini temperatuuri säilitada.

Nailon ja polüester ehk need materjalid, millest on tehtud odavad masstoodetud kardinad, pidavat jällegi energiat «neelama», rääkimata siseõhu kvaliteeti reostamisest ja kahjulikest mõjudest ruumidest viibijate tervisele.

Sestap soovitatakse inimsõbralike ökoalternatiividena kaaluda orgaanilisest puuvillast, linasest ja kanepikiust tehtud kangaid - viimast kasutatakse näiteks telkide ja purjete valmistamiseks. Looduslikust materjalist kardinakangad on kasutaja tervisesõbralikud, ent hoiavad ruumis temperatuuri, niiskustaset ning peavad vastu UV kiirgusele.

Loomulikult saab ökokardin vaid energiasäästlikule eluviisile kaasa aidata - oluline on ka maja õige soojustamine ja ventilatsioon ning energiasäästlik küttelahendus.

Eesti meeste käsipallikoondis sai teada vastased

Euroopa Käsipalliföderatsiooni büroos loositi täna 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste esimese kvalifikatsiooniosa alagrupid. 2020. aasta EM on ajaloolise tähtsusega, kuna esmakordselt korraldatakse finaalturniir 24 riigile, kusjuures otse finaali pääsevad kolm korraldajariiki (Austria, Norra ja Rootsi) ja tiitlikaitsja.

Finaalturniirile kvalifitseeruvad teise kvalifikatsiooniosa kaheksa alagrupi kaks paremat meeskonda ja lisaks neli paremat alagruppide kolmanda koha omanikku. Teises kvalifikatsiooniosas mängitakse kaheksas neljaliikmelises alagrupis.

Esimesest kvalifikatsioonosast on teise kvalifikatsiooniosasse võimalik edasi pääseda läbi kahe kvalifikatsiooni. Esimene võimalus - tuleb võita alagrupimängud ja teine võimalust  - tuleb võita IHF Trophy.

Esimese kvalifikatsiooniosa alagruppide loosimise tulemusena mängib Eesti ühes alagrupis koos Türgi ja Kosovoga.

Teised alagrupid: 

A: Kreeka, Küpros, Fääri saared; C: Itaalia, Luksemburg, Gruusia.

Iga alagrupi võitja pääseb edasi teise kvalifikatsiooniosasse. Alagrupimängud toimuvad 2.-6.11.16, 04.-08.01.17 või 11.-15.01.17. Kõik meeskonnad, kes mängivad esimeses kvalifikatsiooniosas ja ei kvalifitseeru teise kvalifikatsiooniosasse mängivad IHF European Trophyl, mis toimub juunis 2017. IHF European Trophyil osalevad lisaks veel Armeenia, Albaania, Andorra, Aserbaidžaan, Bulgaaria, Suurbritannia, Iirimaa, Moldova, Malta.

Fury pidi loobuma tiitlimatšist Klitškoga

Eelmisel aastal profipoksi WBA, WBO ja IBO meistrivööde omanikeks kerkinud britt Tyson Fury pidi 9. juuli kohtuma kordusmatšis Vladimir Klitškoga, kuid nüüd andis ta teada, et matš tuleb edasi lükata.

Fury andis enda Instagrami kontol teada, et ta vigastas hiljuti hüppeliigest ja seetõttu tuleb matš edasi lükata.

«Mul on teile halbu uudiseid. Umbes 10 päeva tagasi tegin ma jooksutrenni ja vigastasin hüppeliigest,» teatas Fury. «Olen käinud haiglas ning läbinud uuringud. Midagi katki ei ole, kuid vigastus on ikkagi halb. Pean andma jalale kuus kuni seiste nädalat rahu.»

Fury ja Klitško matš pidi toimuma 9. juulil Manchesteris. «Näitasin hiljuti jalga ka teisele arstile ja ka tema soovitas matši edasi lükata,» lisas britt.

Fury märkis lõpetuseks, et matš tema ja Klitško vahel kindlasti toimub, kuid praegu on uut toimumisaega vara öelda.

USA korvpallikoondises Rio olümpiaks 10 meest selged

Kui juba varasemalt oli teada, et Stephen Curry ei osale Rio olümpiamängudel USA korvpallikoondise ridades, siis viimati loobus koondise esindamisest ka LeBron James. Nüüdseks on selgunud 10 meest, kes on aga Riosse sõitmas.

Olümpiakoondisesse nimetati Kevin Durant (Oklahoma City Thunder), Paul George (Indiana Pacers), Draymond Green (Golden State Warriors), Klay Thompson (Golden State Warriors), DeMarcus Cousins (Sacramento Kings), Jimmy Butler (Chicago Bulls), DeAndre Jordan (Los Angeles Clippers), Carmelo Anthony (New York Knicks), Kyle Lowry (Toronto Raptors) ja DeMar DeRozan (Toronto Raptprs), kirjutab AP.

Seega on kaks kohta USA koondisesse veel vabad. Ühe nimetatud positsioonidest võib täita Cleveland Cavaliersiga NBA meistriks kroonitud Kyrie Irving.

Jalgpalli EM 2016

10. juunist kuni 10. juulini toimub Prantsusmaal 15. Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis. Kümnes linnas toimuval turniiril osaleb 24 meeskonda üle Euroopa. Tipptasemel jalgpall suvekuudel on garanteeritud. Postimees hoiab võistlustel tähelepanelikult silma peal, tuues lugejate-vaatajateni värsked uudised nii sõnas kui pildis.

EM-PÄEVIK
TULEMUSED JA TABELISEISUD
POSTIMEHE JALGPALLISTUUDIO
AJAKAVA ja STAADIONID
KOOSSEISUD

Kas Suurbritannia tohib edaspidi Eurovisioonil osaleda?

Suurbritannia rahva otsus Euroopa Liidust lahkuda pani muusikafännid muretsema, kas neil tuleb hüvasti jätta ka Eurovisioonil osalemisega.

Britid pole Eurovisiooni võitnud ligi 20 aastat, kuid siiski meelitab lauluvõistlus igal aastal televiisorite ette miljoneid inimesi, vahendab Digitalspy.

Õnneks pole eurolaulufännidel põhjust kurvastamiseks. 

«Briti referendumi tulemus ei mõjuta UK osalemist Eurovisoonil. BBC on järgmisel aastal igati teretulnud!» seisab Eurovisiooni ametlikul Twitteri lehel.

DMACK ootab Tänakult Poolas katsevõite

30. juunist 3. juulini peetava Poola ralli eel andis DMACKi meeskond pressiteate vahendusel teada, et eestlaselt Ott Tänakult oodatakse häid aegu kiiruskatsetel. «DMACK ootab WRC-arvestuses taas katsevõite,» teatas DMACK.

«DMACKi rehvid on pehmematel pinnastel traditsiooniliselt näidanud häid tulemusi. Seega oleme Poola ralli eel enesekindlad,» teatas DMACKi boss Dick Cormack pressiteate vahendusel. «Oleme igati optimistlikud.»

«Meil oli sel nädalal hea test ja kui ilmastikutingimused töötavad meie kasuks, siis võime võidelda kõrgete kohtade eest,» sõnas omalt poolt Tänak. «Poolas on kiired kiiruskatsed ja ma naudin selliseid olusid. Need sarnanevad Eesti rallide kiiruskatsetele. Anname igal juhul endast parima ja pingutame maksimaalselt.»

Ott Tänak on sel hooajal kiiruskatsetel võidutsenud Sardiinias ja Argentinas.

Rootsi sporditäht käperdas ja tõukas klubis naist ning võeti vahi alla

Rootsi väljaande Expressen teatel vahistas politsei tuntud Rootsi sportlase, keda kahtlustatakse seksuaalses ahistamises ja vägivallas. Süüdistatava nime ei ole avalikustatud, kuid tegemist on Expresseni kinnitusel nii kodumaal kui ka välismaal endale nime teinud mehega, kes on osalenud ka olümpiamängudel.

Süüdistus puudutab eelmisel nädalal aset leidnud juhtumit, kui sportlane läks ööklubisse ja lähenes seal õhtu jooksul kahel korral füüsiliselt ühele naisterahvale. Kui naine käperdamise peale ütles, et ei soovi sportlasega tegemist teha, tõukas too naist, nii et naine kukkus ja kaotas hetkeks teadvuse. Ohver viidi haiglasse ning turvamehed võtsid sportlase kinni.

Esialgu kahtlustati sportlast ka politseinikele vastu hakkamises, kuid see süüdistus ei leidnud tõendamist. Sport Expresseni teatel kirjeldasid kohalviibijad, et sportlane oli alkoholijoobes. Expresseni sõnul on vastavat alaliitu juhtunust teavitatud, kuid sportlase nime ei taheta avalikustada enne, kui uurimine on lõpule jõudnud. Väljaanne sai ühendust ka sportlase treeneriga, kes lausus vaid, et ootab samuti uurimise tulemused ära, enne kui kommentaare jagab. Sama ütles üks sportlase esindajatest, teine soovitas aga kommentaari küsida sportlaselt endalt. Sportlane otsustas aga väljaande arupärimistele mitte vastata.

Fotod: Pühajärve jaanitule peaesineja Inna kartis siinsete ilusate naiste pärast Eestisse esinema tulla

Kümnes Pühajärve jaanituli meelitas Otepääle tuhandeid pidulisi, kes parimate Eesti artistide saatel festivali nautida said.

Pühajärve jaanitule teisel päeval astusid pealaval üles armastatud Eesti artistid Smilers, Ott Lepland, Terminaator ja Shanon. 

Mõned minutid enne südaööd vallutas lava lõunamaiste rütmide ja hoogsa tantsuga Rumeenia lauljatar Inna. Teist korda Eestis üles astunud laulja sõnul kartis ta Eestisse tulla, sest siin on nii ilusad naised.

Rannalaval hoidsid tuju üleval Power Hit Radio DJ-d Marek Talivere, Puusepp & Haljaste, lisaks veel DJ Keith Margus ja DJ Karma. Rannalava peaesinejana astus südaööl lavale Hispaania tantsumuusika superstaar Sak Noel.

Juubeliaasta Pühajärve jaanitulest võtsid sel aastal veel osa Tanel Padar & The Sun, Koit Toome, Jüri Pootsmann, Karl-Erik Taukar, Cartoon ja 2 Quick Start. 

Vormel-1 maailmameister kirus sarja vastuolulise reegli maapõhja

Vormel-1 sarjas 1997. aastal maailmameistriks tulnud Jacques Villeneuve leiab, et praegu sarjas kehtiv keeld raadio teel sõitjale teatud tehnilist informatsiooni edasi anda on lapsik.

Mercedese sõitja Lewis Hamilton sattus eelmisel nädalavahetusel peetud Bakuu etapil probleemide küüsi, kui tema autol tekkis tehniline rike, ent tiim ei tohtinud talle raadio teel öelda, mida selle parandamiseks teha tuleb. Lõpuks sai Hamilton sõidu käigus ise veale jälile, kuid oli selleks ajaks pidanud läbima vähendatud võimsusega sõites juba kümmekond ringi ja tema võistlus oli sellega rikutud.

Pärast sõitu kritiseeris Hamilton reeglit, süüdistades seda vaatemängu rikkumises, ning temaga nõustus ka neljakordne maailmameister Sebastian Vettel. «Mulle see reegel ei meeldi. On kaks varianti – lubada raadioside või keelata see täiesti ära,» sõnas ka Villeneuve nüüd väljaandele Autosport. «Kui asi on nii nagu praegu, et midagi võib öelda ja midagi mitte, on see naeruväärne. Sõidu ajal raadiost kuuldud kommentaarid kõlasid lapsikutena. Tehku selgeks, kas raadioside on lubatud või ei. Vahepealset varianti ei saa olla,» pahandas Villeneuve.

Naised tunnistavad, mida nad igava seksi ajal mõtlevad

Suurepärase seksi ajal on naised sada protsenti pühendunud ja naudivad hetke. Samas, kui seks on halb, siis naiste mõte kipub rändama, näiteks kassidele või surnud sugulastele!?

Hea seksi ajal on naine täielikult sellele hetkele pühendunud ja naudib igat minutit. Juhul, kui seks ei vasta naise ootustele, siis tekivad mõttesse igasugused teised asjad. Naised tunnistasid Elite Dailyle, mida nad halva ja igava seksi ajal mõtlesid.

  1. «Mõnikord mõtlen ma sellest, kuidas mu kutt oma ekstüdrukuga seksis.»

  2. «Kui mul on seksi ajal igav, siis ma mõtlen, mida õhtuks süüa võiks teha.»

  3. «Ma mõtlen juustuburgerist, kui ma oma kutiga seksisin.»

  4. «Enamasti vaatan ma niisama toas ringi, kui mul seksi ajal igav hakkab.»

  5. «Vahepeal ma mõtlen meie kassidele, kui me seksime.»

  6. «Iga kord rändab mu mõte surnud sugulastele ja ma ei tea miks.»

  7. «Kui mul on igav, siis ma mõtlen iseendale ja see erutab mind millegipärast.»

  8. «Seksi ajal mõtlen ma oma vibraatorist.»

Kallid mehed, tehke palun omalt poolt kõik, et naistel oleks huvitav ja lõbus teiega voodis hullata. Te ju ei taha, et ta samal ajal oma surnud sugulastele mõtleb?

Lapsevanemad, tähelepanu: see Ikea toode on laste tervisele ohtlik

Lapsevanemad, kelle pisikesi põngerjaid peaks trepile astumise eest kaitsma Ikeast pärist turvapiire Patrull, peaks olema väga tähelepanelikud: probleemne piire on tekitanud juba nii tõsiseid kaebusi, et kliente kutsutakse üles toodet tagastama.

Nimelt olevat lapsevanemad pöördunud kaebustega mööblihiiu poole, kuna Patrull sarja turvaliire võib siiski ootamatult avaneda, kirjutab Spiegel. Sõltumatud eksperdid leidsid, et turvapiirde sulgur ei pea, seetõttu on piire avanenud ning on ka juhtumeid, kus laps  seetõttu trepist alla kukkunud.

«Oleme saanud tõsiseid kaebusi ning kuna laste tervis on meile äärmiselt olulile, ei saa me sellega riskida, mistõttu kutsume kliente üles probleemset toodet tagastama,» sõnas IKEA lastetoodete suuna juht Maria Thörn. Klientidel, kes on muretsenud PATRULL sarja kuuluva turvapiirde, ka PATRULL KLÄMMA ja PATRULL FAST, tuleks pöörduda Ikea poole toote tagastamiseks.

Sel kuul kutsub Rootsi odavmööbligigant juba teist korda kvaliteedinõuetele mittevastavat toodet tagastama - alles juuni alguses kutsuti kliente üles tagastama Frostfri nimelisi külmikuid, millest võib saada elektrilöögi.

Staarid on Brexitist šokis! J.K. Rowling: ma soovin rohkem kui eales varem, et maagia oleks päris

Suurbritannia rahva otsus Euroopa Liidust lahkuda jahmatas paljusid maailmakuulsaid staare, kes andsid oma arvamusest teada sotsiaalmeedia vahendusel.

Lahkujad moodustasid 33 miljonist hääletanust 52 protsenti ning Briti peaminister David Cameron teatas samal päeval tagasiastumisest. Briti nael langes 30 aasta madalaimale tasemele. 

«Ma soovin rohkem kui eales varem, et maagia oleks päris,» ahastas «Harry Potteri» autor J.K. Rowling Twitteris. «Hüvasti, UK!»

«Ma ei mõista, mis Suurbritannias toimub,» väljendas saatejuht James Corden šokki. «Mul on Briti noortest tohutult kahju. Ma kardan, et teid veeti täna alt.»

«Palju õnne, lahkujad. Tagurpidikäik on risti ja alla - olge siduripedaaliga õrnad,» torkas näitleja Hugh Laurie. 

«Kuidas see tugevam majandus ja tervishoiusüsteem nüüd paistab? Njah, noored. Me oleme nüüd kõik täiega p***s,» märkis lauljatar Lily Allen.

«Palju edu naelaga. Teil kulub nüüd 15 aastat, et selle väärtus tagasi saada,» arvas näitlejanna Lindsay Lohan.

«Ma tõesti usun, et see on üks kohutavamaid asju, mis on minu eluajal toimunud. Ma tundsin täna hommikul sellist hirmu, millist ma pole kunagi varem kogenud,» tunnistas lauljatar Ellie Goulding.

«Ümberkukkunud piima pärast pole mõtet pisaraid valada. Nüüd tuleb sellega võimalikult hästi toime tulla,» ütles laulja Boy George.

«UKst tuli hommikul šokeeriv uudis. See päev läheb kindlasti ajalooraamatutesse kirja,» nentis saatejuht Ryan Seacrest.

Nafta hind tegi suure kukkumise

Brittide rahvahääletuse tulemusena kukkus nafta hind täna hommikul enam kui kuus protsenti, sest investorid kardavad, et Euroopa Liidust lahkumine aeglustab globaalset majanduskasvu ning seega ka nõudlust musta kulla järele.

Tänase kauplemispäeva alguses kukkus nafta hind enam kui kolme dollari võrra barrel, mis teeb protsentuaalselt enam kui kuus protsenti. See on suurim  suurim päevasisene langus alates 18. aprillist. Siis ei suutnud maailma suurimad naftatootjad leppida kokku naftatootmise külmutamises.

Mõne analüütiku arvates jätkub nafta hinnalangus veelgi.

„Meie arvates pole me veel näinud nafta madalaimat hinda, brenti nafta liigub ilmselt 45 dollari suunas või madalamale,“ kirjutas SEB grupi tooraineturgude peaanalüütik Bjarne Schieldrop klientidele.

Täna pärastlõunal oli Brenti nafta hind langenud 4,9 protsenti 48,42 dollarini barrel.

Video: võistlus, kus ei tehta mitte midagi

Lõuna-Koeras võisteldakse 90-minutiline mõttesse vajumise üritusel selle nimel, kes suudab kõige paremini rahulikult olla. Selle aja jooksul ei või kasutada nutiseadmeid, rääkida, naerda, süüa ega magada.

Selleks, et aru saada, kes on tõesti kõige rahulikum, mõõdetakse osalejate pulssi iga 15 minuti järel ning kelle pulss on läbivalt kõige madalam, see on ka võistluse võitja.

«Kodus ei ole kunagi aega puhata ja ma lihtsalt tahan teada, mis tunne see on,» rääkis üks osalejatest.

2014. aastal loodud võistluse eesmärk on edendada stressivaba elu ning panna inimesi stressile rohkem tähelepanu pöörama.

Lõuna-Korea rahvastikust on 80 protsenti uhked nutitelefoni omanikud ning seadme seltsis veedetakse iga päev keskmiselt neli tundi. 15 protsendil kasutajatest on juba ka sõltuvuse tundemärgid.  

Üleskutse: aita ehitada Vargamäed!

Kui sul on üle vanu palke ja lauamaterjali, miks mitte anda need ühele Eesti mängufilmile?

Filmistuudio Allfilm on valinud mängufilmi «Tõde ja õigus» põhivõttekohaks - Vargamäeks - Mõniste vallas asuva kinnistu. Ehitustööd algavad juba juulis.

Filmitegijad otsivad Vargamäe talude tarbeks vana palk- ja lauamaterjali - kui sul on üle vana palkmaja, võid filmitegijatega ühendust võtta. Lisainfot saad siit.

Uuring: Brexiti otsustasid vanemaealiste ja pensionäride hääled

The Independent vahendab eile ehk Brexiti referendumi päeval läbiviidud uuringu tulemusi, millest selgub, et Euroopa Liidust lahkumise otsustas 50aastaste ja vanemate hääletajate soov.

Referendumi päeval uuringufirma YouGov poolt läbiviidud uuringus osales kokku 4772 erinevates Suurbritannia piirkondades elavat täiskasvanut.

Kui 18-24 aastaste vanusegrupis soovisid Euroopa Liidus jätkamist pea 80 protsenti uuringus osalenutest ning 25-49 aastaste seas oli vastav protsent ligi 60 protsenti, siis 50-64 vanusegrupis oli lahkuda soovijate osakaal 55 protsendi ümber, 65+ vanusegrupis 60 protsendi peal.

Väljaanne kõrvutas uuringu andmed ka Suurbritannia keskmise eluea prognoosidega, et selgitada, kui kaua tuleb hääletajatel oma otsusega edasi elada. Euroopa Liitu jäämist pooldanud 18-24 aastaste puhul on see keskmiselt umbes 65 aastat, samas kui Suurbritannia liidust välja hääletanud 50-64 aastaste vanusegrupi oodatav eluiga on keskmiselt 30 eluaastat, 65+ puhul aga 15 eluaastat.

Tabelitega saab täpsemalt tutvuda siin.

Marek Niit võidutses Iisraelis ka 200 meetri jooksus

Sprinter Marek Niit võitis Iisraeli lahtistel meistrivõistlustel 200 meetri jooksus esikoha ajaga 21,07 sekundit.

Jooksu ajal puhus taganttuul 0,7 meetrit sekundis. Niidu enda nimel olev Eesti hooaja tippmark on 20,38 sekundit. Eile võitis ta samas ka 100 meetri jooksu oma viimaste aastate parima ajaga 10,30 sekundit, jäädes enda nimel olevale Eesti rekordile alla 0,11 sekundiga.

Brexit annab Iirimaa majandusele tugeva hoobi

Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda annab löögi Iirimaa majandusele ja Põhja-Iirimaa piirkonna poliitilisele stabiilsusele, kirjutab Reuters.

Suurbritannia on Iirimaa lähim naaberriik ning suurim kaubanduspartner, hõivates Iirimaa ekspordist 15 protsenti. Brittide lahkumine Euroopa Liidust mõjutab liikmesriikidest kõige rohkem just Iirimaad, kuna kannatada saab riigi kaubandus, majandus, energiatarned ja poliitiline olukord Suurbritannia valduses olevas Põhja-Iirimaa jurisdiktsioonis. 

Praegu on Iirimaa Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvava majandusega liikmesriik. Valitsus prognoosis käesolevaks aastaks viieprotsendist majanduskasvu ning ulatuslikku uute töökohtade lisandumist. Brexiti tulemusena tuleb neid prognoose ilmselt tugevalt kärpida. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine nõudma järgmise aasta lõpuks Iirimaa SKTst 1,6 protsenti. Nagu kohalik ajaleht Irish Times ka nendib, ei oska aga tegelikult keegi täpselt selle majanduslikku mõju ette prognoosida.

Kõige esimesena hakkavad kannatama Iiri eksportijad, kuna naelsterling nõrgeneb Brexiti referendumi tulemusena tugevalt euro vastu, mis tähendab, et Iiri eksporditavad kaubad muutuvad Suurbritannias kallimaks. Iirimaa välisminister Charlie Flanagan teatas kolmapäeval, et riik on Brexiti korral kaalumas eksportivatele ettevõtetele abi pakkumist.

Eriti suure löögi all on farmerid ja toidutootjad, kelle suurimaks eksportturuks on just Suurbritannia. Briti Iiri kommertskoda teatas, et äri ajamiseks on vaja kärmelt saavutada kõikehõlmav kaubanduskokkulepe Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel, milles tunnustataks ka Iirimaa ja Suurbritannia vahelist erisuhet.

Lisaks kardavad finantsringkonnad, et Brexiti tulemusena pagevad investorid Euroopa Liidu perifeeriariikidest nagu Iirimaa stabiilsematesse tuumikriikidesse nagu Saksamaa.

Üheks suurimaks probleemiks on Dublini jaoks ka Brexiti mõju Põhja-Iirimaa piirkonnale. Kuni 1998. aasta rahukokkuleppeni asusid piirkonnas sõjaväe kontrollpostid. Nende ärakaotamine oli võtmeaspektiks, mis aitas pärast kolm aastakümmet kestnud ning 3600 elu nõudnud konflikti üldse rahukokkuleppeni jõuda. Kuna Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, tuleb piirikontroll ja toll aga uuesti üles ehitada, mis tähendab aga reaalset ohtu rahuprotsessi edasisele kulgemisele.

Galerii: Pühajärve jaanitule teine päev

Vaata, mis toimus Pühajärve jaanitule teisel päeval!

Brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda viis aktsiaturud langusesse

Suurbritannia valijate eilsel referendumil tehtud otsus Euroopa Liidust lahkuda andis maailma aktsiaturgudele tugeva hoobi, kirjutab Reuters.

Brexiti hoop globaalsele majanduskindlusele võib tähendada seda, et USA föderaalreserv ei tõsta tänavu intressimäärasid, nagu varasemalt plaanitud. Lisaks võib see kaasa tuua kõigi suurimate keskpankade poolt uusi eriolukorralisi meetmeid.

100 Suurbritannia suurimat börsifirmat koondava FTSE 100 indeksi futuurid kukkusid 9 protsenti, USA 500 suurimat börsifirmat koondava S&P 500 indeksi futuurid kukkusid maksimaalselt lubatud 5,1 protsenti, Nikkei 225 indeks kukkus 8 protsenti, mis märgib suurimat langust peale 2008. aasta finantskriisi. Jaapani teine börsiindeks Topix kukkus 7 protsenti. Toornafta hind New Yorgi börsil langes  5,1 protsenti 47,56 dollarini barreli kohta, Euro Stoxx 50 indeksi puhul oli languseks 11 protsenti.

Saksamaa DAX indeks langes 6,8 protsenti, Šveitsi börsiindeks kukkus 4,1 protsenti, Prantsusmaa CAC 40 indeksi langusnäitaja oli 8,4 protsenti. Itaalia FTSE MIB indeks ja Hispaania IBEX 35 indeks kukkusid vähemalt 11 protsenti. Rootsi ja Soome aktsiaturud on pühade tõttu suletud.

Investorid pagesid riskivarade juurest, klammerdudes turvalisemate investeeringute nagu kõrgeima reitinguga riikide võlakirjad, Jaapani jeen ja kuld külge.

Briti naela langus küündis ühel hetkel lausa 10,1 protsendile, kukkudes viimase 31 aasta madalaimale tasemele. Reutersi andmetel ei kaotanud nael oma väärtust nii kiiresti ka 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal. Oma hoobi sai ka euro, mis langes dollari vastu 3 protsenti ja jeeni vastu 6 protsenti, kuna investoreid hirmutavad eurotsooni ühisraha tulevikuväljavaated. Dollar kukkus 4 protsenti, viimati langes selle väärtus nii kiirelt 1998. aastal. Tugeva, seitsmeprotsendise löögi sai ka Poola zlott, kuna suur osa Suurbritannias elavatest idaeurooplastest on just Poolast pärit. Viimati oli zloti väärtus nii madalal 1993. aastal. Suurbritannia majandusega tugevalt seotud Lõuna Aafrika Vabariigi rand kukkus dollari vastu 7,1 protsenti, jeeni vastu jõudis rand rekordmadalale tasemele.

Investorite poolt turvalise valuutana nähtav Jaapani jeen tugevnes samal ajal dollari vastu 3,7 protsenti. Kuld kallines 8,1 protsenti. Saksamaa 10aastaste võlakirjade intressid läksid uuesti miinusesse, jõudes rekordilise 0,175 protsendini. Jaapani 10aastaste võlakirjade negatiivne intress lõi 0,215 protsendiga samuti rekordi.

Saksamaa panga Commerzbank AG analüütik Christoph Rieger hoiatas, et investorid võivad pageda eurotsooni perifeeriariikidest, eelistades nende kõrgema intressiga võlakirjade asemel madalama intressiga, kuid samas ka väiksema riskiga riikide võlakirju.

Dow Jonesi hinnangul võib põhiraskus kanduda Itaalia, Iirimaa ja Hispaania õlgadele. Viimase kuu jooksul on nende riiklike võlakirjade intressid vastupidiselt Saksamaale suurenenud, mis tähendab, et investorid peavad nende võlakirju palju riskantsemateks.

Analüütikud on pikka aega hoiatanud, et eurotsooni riikide võlakirjade riskantsuse ja nende pankade tervise vahel on liiga tugevad sidemed, kuna pankade bilanssides mängivad suurt rolli nende enda valitsuste võlad. See tähendab, et perifeeriariikide pangad on potentsiaalselt suuremas ohus.

Investorid loodavad, et suurema turupaanika suudavad ära hoida rahanduspoliitika eest vastutavad keskpangad, täpsemalt Inglismaa keskpank ja Euroopa keskpank.

Pärast 2008. aasta finantskriisi on maailma arenenud riikide keskpangad loonud omavahelised valuutavahetuse kanalid, mis lubavad neil oma riigi pankadele pakkuda vajadusel likviidsust välisvaluutades. 

Turud panustavad ka sellele, et keskpangad on valmis lühikese etteteatamisega lisalikviidsust pakkuma.

«Kõige suurem fookus on likviidsuse säilitamisel,» kommenteeris UBS Wealth Managementi Briti investeerimisüksuse juht Bill O´Neill.

«Euroopa keskpank peab tegema kõik, mis nende võimuses, et jätkata krediiditsükli leevendamist.»

Järjejutt «Tenerife lumm» 6/8: sambatagumik oma erutava tantsuga

Reisiportaalis ilmub iga nädal ilukirjanduslik järjejutt «Tenerife lumm». 

Oli öö. Ookean möllas üksi, rand oli tühi. Ma ei pidanud vastu: läksin jälle vette. Et põnevam oleks, siis jumala alasti. Vees olles mõtlesin, et kui nüüd keegi riided pihta paneb, siis pean kella väel hotelli minema. Ei hirmutanud, naerma ajas.

Kuivatasin end selle Angelalt saadud rätikuga ja tänasin kõiksevägevamat, et ma polnud seda päris higiseks teinud. Kuivatasin ja tundsin lõhna: ümarate prinkis vormide, naeratuse, roheliste bikiinide ja sambarütmide lõhna.

Edasi kõmpides nägin eemal üht kuju., kapuuts peas, aga siiski tundsin ta ära. See oli prilliärikas Sed! Häbelik ja hiiliv nagu mingi kurjategija, õnnetu lausa. Hea, et ta kiirelt kadus, ma hakkasin juba härdaks muutuma, et sutsuke töövälist juttu ajada. Äkki on tal mandril (Aafrikas) pere ja lapsed? Elavad vaesuses ja see pereisa Sedi töö on ainuke sissetuleku allikas? See nõme töö, mida ta teeb ehk vastumeelt?

Alkohol oli ammu kerest lahkunud, aga oma ukse taha jõudsin jalad uugamas. Kaks tundi laval taidlemist pole keskmisele torsole mõeldud. Lukuauku ei leia kuidagi ülesse. Koridoris kostub mingi sahin. Vaatan, Wen-Xiu liigub seal. Kuidas saab üks inimene nii alandliku olemisega olla?

Loomulikult ta mulle otsa ei vaata, tema vaatab maha. Minu arust vaatab see naine kogu aeg maha. Tundisn mingit vihahoogu, läheks sinna «pilude» pessa, otsiks selle suure peaga San-Hui (aga, mis muud ta nimi saab olla?!) ülesse ja annaks vastu lõugu. Selle eest, et Wen-Xiu nii õnnetu on. Mis siis kui San-Huis peitub Bruce Lee? No siis olen mina Chuck Norris, juhmi näoga sooritan imeliku löögi, kostub luude ragin ja saabub vaikus.

Voodisse, voodisse! Ei muud ihka mu hing.

Enne uinumist nuusutan kollast «Brasil» rätikut, krõbistan paberit mailiaadressiga ja mõtlen Wen-Xiu peale. Kas tõesti toimub seal mingi terror? Või ongi asiaadid sellised, kui nad viibivad väljaspool kodumaa piire? Enne voodissse minekut otsustan siiski korraks veel tugitooli vajuda, et päeva meenutada.

Ärkan ülesse, üleni higine, pea valutab, kondid kanged, kollane rätik kramplikult rusikasse surutud käes. Vaatan kella, olen siinsamas diivanil vaid paar tundi maganud. Uni oli selline, mis läbi võttis ja lõpuks ka ülesse ajas. Vaatan kerge imestusega tühja diivanit ja ohkan. Peast käib läbi vee mõte: jumal teab, mis värvi rahvas ja mis poosides on siin laias voodis enne toimetanud, liharõõme nautinud ehk on ka armastust ette tulnud...

Aga uni oli järgmine:

Olen tugitoolis. Vaatan üle laua diivanile, seal lebab kõhuli Monica. Täpselt sellises poosis nagu päeval, kui ma ta selga silitasin. Olgu, puutemašaaži tegin. Siis ta vaatab mind õhetava näoga. Ei ühtegi sõna. Sõnadetagi on kõik selge: «Kas sa siis ei näe, et ma olen täitsa v a l m i s? Tõesti mõtled, et ma niisama tulen võõra juurde ja võtan end pea alasti? Sul piisab üks näpuliigutus teha ja ma olen täitsa paljas. Siis sa näeksid, kuhu see erutus koondunud on. Ma ei hakka sind sõnadega ega kätega juhtima. Kui sa mu silmist seda välja ei loe, siis on väga kahju. Samas, ma olen nii kaugele viidud, et nüüd pooleli jättes tekib mul peavalu, stress, depressioon. Naine ei anna kunagi andeks, kui ta on nii kaugele viidud ja siis jäetakse pooleli. Aga ikkagi, ma ei ütle sulle midagi. Kas sa tõesti siis ei näe seda minu näost, mida ma tegelikult tahan?»

           

Äkitselt ma enam Monicat ei näe, sest meie vahel on üks tagumik, sambatagumik. Ei tea kust on välja ilmunud Angela, kes hõõrutab oma puusi mulle nii lähedal, et tundsin strateegiliselt tähtsat piirkonda katva rohelise bikiinijupi puudutust vastu nina. Nii lähedal! Siis ta kingib mulle oma imekena naeratuse, mis sisaldab ka kerget põsepuna, ja viskab mulle silmile kollase rätiku.

           

Võtan rätiku ära. Diivanil ei ole enam Monicat. Angelat oma sambarütmilise kehaga ka ei ole. Aga keegi on diivanil, Wen-Xiu! Naine on põlved konksu tõmmanud, ta vaatab küll minu poole, aga ei näe. Tal on silm sinine. Ma ei suuda ära imestada, kui ilus ta on: pisike ja sale keha on varustatud proportsioonis puusadega ja rindadega. Kuidas ma seda enne tähele ei pannud? Ukse taga mürgeldab San-Hui. Peaksin minema ja ta korrale kutsuma, aga olen tugitoolis kinni. Nii vaimselt kui füüsiliselt ei suuda ennast liigutada.

Äkitselt ma enam Wen-Xiud ei näe, sest meie vahel on üks tagumik. Samabatagumik. Angela jätkab oma etteastet nagu tahaks oma erutava tantsuga mind tõesti hulluks ajada. Nagu tahaks iga hetk oma rohelised riidejupid seljast heita ja mulle kaksiraksi sülle istuda. See kõik on nii piinavalt erutav. Jällegi viskab ta kollase rätiku mulle silmile.

Võtan rätiku ära. Diivanil ei ole enam pisikest naist Aasiast. Ei ole sambat ega rütmilist erutavat pruuni keha. Aga diivanil on keegi suure paksu teki all, ainult peanupp väljas. Vaatab mulle otsa. Jällegi ei räägi midagi. kuid seda enam jutustab tema näoilme: «Miks sa seda teed? Miks teed sa nii? Miks teed minuga nii?! Kas mu armastus on tõesti liiga väike sinu jaoks? Ma olen nii palju pingutanud! Mina ei tee nalja, minu armastus ei hääbu, ei kao, see ainult muundub. Sa nagu meelega teed kõik, et muunduks. Vihkamiseks.»

Äkitselt ma enam TEDA ei näe, sest meie vahel on üks tagumik. Jälle. Sambatagumik jätkab minu õrritamist. Angela ronib tugitoolile, minu otsa, aga mind ei puutu, hoiab distantsi. Siis ta suudleb mind otsaette. Minusse valgub läbi tema huulte mingi erutav-valutegev-ängistav energia. Tema huuled minu laubal tunduvad kümme korda suuremad, kui need tegelikult on. Sambaneiu jääb hetkeks mõttesse. Paneb siis kollase rätiku mu silmile ja ma tunnen kuidas bikiinid langevad...Erutus kasvab. Ma ei pea vastu: rebin rätiku silmilt ja ...ärkan ülesse.   

Galerii: Kesklinna jaanipäeval hullutasid peolisi Metsatöll ja L'Dorado

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldas traditsiooniliselt juba neljandat aastat järjest 23. juunil kell Kalevi staadionil suure Kesklinna jaanipäeva koos jaanitulega. 

Üles astusid tuntud Eesti ansamblid Metsatöll, L'Dorado ja AveNue. 

Vaata videot jaanitule süütamisest!

Piiritu jõuga kapriisne relv

Tänapäeval on maailm jõudnud sinnani, et kui soovida kogu elu maakeralt pühkida, oleks see võimalik, sest üheksal riigil on selleks vajalik arv tuumapomme olemas.

Esimest korda katsetas tuumapommi 1945. aastal USA ja otsekohe pärast seda kasutasid nad seda relva ka Teises maailmasõjas Jaapani vastu, heites Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid nimedega Little Boy ja Fat Man.

Kuigi mõlemad tõid seninägematut kahju, olid need vaid piisakesed selle kõrval, mis tulemas oli. Ligi 16 aastat hiljem, 1961. aasta 30. oktoobril katsetas NSVL maailma kõigigi aegade võimsamat massihävitusrelva, mis kunagi lõhatud on. Selle Tsaar-pommi purustusjõud võrdus 50 megatonni trotüüliga, mis tähendab, et Jaapanile heidetud pommid olid sellest tuhandeid kordi nõrgemad. Seda põhjusel, et esimesed kaks olid tuumapommid ehk aatomipommid ning viimane termotuumapomm ehk vesinikupomm. Tegu on eri tööpõhimõtetel rajanevate pommidega.

Kui alustada tuuma- ehk aatomipommidest, siis need rajanevad keemiliste elementide tuumade lagunemisel. Peamiselt kasutatakse neis kahte ainet – uraani isotoobiga 235 ehk uraan-235 ning plutooniumi isotoobiga 239 ehk plutoonium-239. Näiteks Hiroshimale heidetud Little Boy oli valmistatud uraan-235 põhjal ja Nagasakile heidetud Fat Man plutoonium-239 põhjal.

Erinevad olid ka nende kahe ka käivitusmehhanismid. Little Boy puhul tulistati pommi sees plahvatuse abil kokku kaks tükki uraan-235, mis moodustasid kriitilise massi ainet. TTÜ teoreetilise füüsika dotsendi Vladislav-Veniamin Pustõnski sõnul on kriitilist massi kokku vaja saada selleks, et tekiks ahelreaktsioon, mille käigus eraldubki tohutu energia. Kui kõige levinum uraani isotoop looduses on uraan isotoobiga 238, siis tuumapommide jaoks on sobilikum just uraan-235, sest selles on isekulgev ahelreaktsioon. Ahelreaktsiooniks vajalik uraan-235 kriitiline mass on umbes 50 kg.

«Tuuma lagunemisel moodustuvad neutronid ja kui need satuvad aine teistesse tuumadesse, siis need ka lagunevad, aga selleks on vajalik, et tuumade arv oleks piisavalt suur. Kui see peaks nii olema, siis haaratakse piisavalt neutrone tuumadesse ja teised tuumad hakkavad lagunema, mille tulemusel toimubki tuumaplahvatus,» kirjeldab ta. Kui kõla poolest näib nende kahe või enama uraan-235 tüki liitmine lihtne, siis praktikas on see väga keeruline ning nõuab tipptehnoloogiat.

Raskus seisneb selles, et osakesed tuleb kokku tulistada väga kiirelt. «Kui me võtaksime kaks tükki uraan-235, mis moodustaksid kriitilise massi, ja üritaksime neid lihtsalt kokku panna, siis algaks lagunemisreaktsioon enne, kui me jõuaks need kokku panna,» selgitab Pustõnski. «Neutronite voog ühest tükist hakkaks levima teisele, need hakkavad kuumenema ja sulama ning lõpuks aurustuksid koos pommimehhanismiga. Seetõttu toimub väiksem plahvatus enne, kui ahelreaktsioon jõuab haarata kogu massi, ning tuumalõhkeaine lendab laiali ilma suure plahvatuseta.» Seetõttu ongi võimalik tükke kokku panna vaid suundplahvatustega.

Fat Mani tööpõhimõtteks ei olnud ühe tüki teise suunas tulistamine. Seal kasutati sissepoole suunatud plahvatust ehk implosiooni, mille tagajärjel surutakse ainete tükid keskmesse kokku. Moodustub taas kriitiline mass ainet, käivitub ahelreaktsioon ja toimub tuumaplahvatus. Nii plutooniumi kui uraani baasil ehitatud tuumalõhkelaengutel on teatav teoreetiline piir, sest aine hulk läheb liiga suureks ja ahelreaktsioon ei jõua enam aine väliste kihtideni piisavalt kiirelt ja see lendab lihtsalt atmosfääri laiali. Väga suuri pomme oleks keeruline ka transportida.

Tuumasünteesil põhinevad termotuumapommid on oma võimsuselt kümneid kordi võimsamad kui tuumapommid ning neil teoreetilist piiri polegi. Nendes kasutatakse kahe erineva isotoobiga vesinikku ehk deuteeriumit ja triitiumit. Kui tavaliselt on vesiniku aatomis vaid üks prooton, siis deuteeriumis on sellele lisaks ka neutron ning triitiumis lausa kaks neutronit.

«Kui toimub termotuumareaktsioon, siis kaks või rohkem tuuma liituvad ja tulemusena moodustub heelium ning selles protsessis eraldub palju energiat,» selgitab Pustõnski.

Nende käivitamiseks ei piisa aga tavalistest lõhkeainetest, vaid vaja läheb üht tuumade lõhustumisel töötavat tuumapommi. Seega, esmalt lõhatakse üks uraani või plutooniumi põhjal ehitatud tuumapomm, mis röntgenikiirte abil tekitab lõhkelaengu sees tohutu rõhu ja temperatuuri. Selle käivitamiseks on lõhkelaengu sees silinder, millel on plutooniumist südamik ja selle ümber liitium-6-st ja deuteeriumi keemilisest ühendist koosnev ümbris, mida omakorda ümbritseb uraan-238-st või pliist koosnev kiht ning plastmassist kest.

Esimese tuumapommi plahvatamisel moodustunud röntgenikiirgus aurustab plastmassi ja suur rõhk surub tugevasti kokku sisemised kihid. Suure rõhu tõttu plutooniumi südamiku tihedus kasvab ja see läheb üle kriitilisse olekusse ning tuumareaktsioon algab, mis veelgi suurendab termotuumakütuse temperatuuri ja süstib termotuumakütuse sisse suure hulga neutroneid. Neutronite mõjul moodustub liitiumist triitium, mis hakkab reageerima deuteeriumiga ning algab tuumasüntees.

«Pommides ei kasutata triitiumi ega deuteeriumi puhtal kujul, sest need on normaaltingimustel gaasid. Esimeste katsetuste käigus kasutati neid vedelal kujul, mis tähendab, et need tuli viia väga madalale temperatuurile. Aga see on kümneid tonne kaaluv mehhanism ja transportimiseks liiga keeruline,» räägib Pustõnski ning lisab, et seetõttu kasutataksegi liitium-6 ja deuteeriumi ühendit, mis on tahke.

Et sünteesil põhineval pommil ei ole peaaegu teoreetiliselt piiratud massi ning sellest vabanev energia on kilogrammi kohta üle kümne korra suurem, on vesinikupommid oluliselt suurema lõhkejõuga. Selline pomm oligi 1961. aastal lõhatud Tsaar-pomm.

Pustõnski sõnul oleks NSVL võinud toona lõhata veel kaks korda võimsama pommi, aga nad ei kasutanud ära kogu lõhkelaengu potentsiaali. «Kui termotuumalaengu ümber panna lisaks veel uraani isotoobiga 238, on võimalik ehitada veel võimsamaid pomme, mis on kolme- või enamajärgulised,» sõnab Pustõnski. Et termotuumalaengud on üsna kerged, umbes 200 kilogrammi või vähem, ning umbes keskmise mehe suurused, on neid võimalik väga kergesti transportida ballistilise raketiga, millele on võimalik neid panna mitu.

Kui hetk on õige, suunatakse need õigetele objektidele ning need jõuavad sihtmärgini. Kuid neid ei panda plahvatama maapinnale jõudes, vaid mõnisada meetrit enne, sest siis on purustatud ala kõige laiem. Plahvatuse punktis ulatub energia miljonitesse kraadidesse, kuid vastavalt kaugusele hakkab see vähenema. Kõik, mis jääb mõnesaja meetri või kilomeetri kaugusesse, kuumeneb tohutu röntgenikiirte voo abil hetkeliselt mitmesaja kuni mõne tuhande kraadini. Mõne kilomeetri kaugusel nende ja neutronite mõju sumbub, kuid õhu lööklaine liigub edasi kilomeetrite või kümnete kilomeetrite kaugusele.

Kui tuumapomm peaks plahvatamata maha kukkuma, siis Pustõnski sõnul ei juhtu nendega tõenäoliselt midagi, sest kaitsemehhanisme on nii palju. Seda on ka juhtunud – lõhkepäid vedanud lennukid on alla kukkunud.

Aga kui selle pommi kõrval panna plahvatama teine tuumapomm või termotuumapomm? Pustõnski kinnitusel lendaksid siis tõenäoliselt selle pommi osad lihtsalt laiali, sest kirjeldatud reaktsioonid käivituvad siiski väga spetsiaalsetel tingimustel.

Lisaks ballistilistele rakettidele on võimalik pomme kohale toimetada ka lennukiga. Sel juhul pannakse pommile külge kukkumist aeglustav langevari, mis võimaldab lennukil ohutusse kaugusesse jõuda. Selle variandi üheks miinuseks on see, et lennukit on oluliselt lihtsam alla tulistada kui raketti.

Tuumapomme on välja tulistatud ka suurtükkidest. Selle variandi puhul on oluline, et suurtükk oleks väga võimas ja tulistaks lõhkelaengu mitmekümne kilomeetri kaugusele, sest vastasel

juhul satub pommi ohualasse ka suurtükk ja selle meeskond. Neljas võimalus on pomm kohale toimetada maismaad mööda näiteks autoga. Sellel võimalusel on väga palju agasid ning reaalses elus on selline stsenaarium raskesti usutav. Üks selle variandi miinuseid teiste transpordiviiside ees on see, et tõenäoliselt lõhkeks pomm maapinnal ja selle purustusjõud oleks oluliselt väiksem kui teistel, mis lõhataks mõnesaja meetri kõrgusel.
---------------------

Mis on räpane tuumapomm?

Räpane tuumapomm ei ole tegelikult eraldi tuumapommiliik. See on pigem tuumapomm, millega rünnatakse radioaktiivsete jäätmete ladestamisala või tuumaelektrijaamasid. Nende eesmärgiks on levitada ümbritsevatele maa-aladele radioaktiivset saastet.

Üks räpase pommi vorme võib olla ka n-ö soolatud pomm. Sellisel juhul lisatakse pommi konteinerisse tugevalt radioaktiivseid aineid, mis plahvatuse tagajärjel atmosfääri laiali paiskuksid.

Mis on taktikaliste ja strateegiliste tuumapeade vahe?

Taktikaline tuumapomm on mõeldud kasutamiseks sõjatandril, mille lähedal on sõbralikud jõud, või ka n-ö sõbralikul maa-alal, mis on vallutatud. Selle eesmärgiks on võita kätte parem positsioon lahingutegevuses. Taktikalised tuumapommid on võrreldes strateegiliste tuumapommidega väiksema purustusjõuga, jäädes pigem alla ühe megatonni.

Strateegilised tuumapommid on võimsamat sorti lõhkepead, mida kasutatakse sõjatandrist kaugemal olevate objektide hävitamiseks, et nõrgestada vastase strateegilisi võimekusi kogu sõjas. Sihtmärkideks võivad olla kõikvõimalikud sõjalised objektid ja baasid, riikide infrastruktuur ja rahvarohked või olulised linnad.

Galerii ja video: Eesti Vabaõhumuusemis tähistati jaanipäeva

Rocca al Mares asuvas Eesti Vabaõhumuuseumis tähistati täna jaanipäeva.

Galerii: Edgar Savisaar peab jaanikut Hundisilmal

Nagu ikka, on Edgar Savisaar kutsunud oma lähemad sõbrad ja kaasvõitlejad Hundisilmale, et üheskoos jaanitule ääres kokku saada.

Välismaal elavad britid toetavad Brexitit ka hüvede kaotuse hinnaga

Kuigi euroliidust lahkulöömine mõjutaks väljaspool Suurbritanniat elavate brittide rahakotti nii tervishoiuteenuste, pensionide kui muudes rahaasjades, ei heiduta see neid Brexitit jäägitult toetamast. 

«Kaks korda nädalas koguneb rühm vanemaealisi britte, et etendada mõnda Shakespeare'i etendust,» räägib koos abikaasaga alates 2007. aastast Kreekale kuuluvas Küprose osas elav keskealine inglanna Liz Pearce, vahendab Financial Times. Põhjus, miks abikaasad ligi kümme aastat tagasi Kreeka kasuks otsustasid, oli nii Suurbritanniast parem kliima kui ka soodsam maksusüsteem.

Kuigi Suurbritannia võimalik otsus EL-ist lahkuda, mõjutaks oluliselt nende rohkem kui 60 000 Küprosel elava briti heaolu, on Liz Pearce'i abikaasa Bob oma otsuses kindel. Ta hääletab euroliidust lahkuloomise poolt. «Brüssel sekkub liiga palju meie siseasjadesse, me oleme ilma nendeta paremas olukorras,» rääkis 70-aastane mees.

Seda arvamust jagab ka 60-aastane britt Tim Hedges, kes on elanud Itaalias alates 2000. aastast. Ka tema on oma toetuses Brexitile täiesti kindel. «See on meile parem nii rahaliselt, demokraatliku arengu ja suveräänsuse seisukohalt,» põhjendab Hedges.

Milline hüvede kaotus aga tabaks välismaal elavaid britte, kui Suurbritannia otsustab EL-ist lahkumise kasuks? Briti eurominister David Lidingtoni sõnul ei saaks britid enam elada ei Prantsusmaal ega Hispaanias, kuna need kaks riiki on lubanud Suurbritannia kodaniku suhtes sellisel juhul tugevaid sanktsioone rakendada.

Kõige reaalsem ja tõsisem oht, mis aga kaasneks Brexitiga, on briti naela võimalik langus euro suhtes, mille hinna langust hindavad Suurbritannia konjunktuuriinstituudi analüütikud viiendiku võrra. Ehk inimesed, kes saavad palka briti naeltes, kaotavad raha väärtuse languse tõttu oluliselt.

Veel on raske hinnata, mismoodi mõjutaks Brexit kinnisvarahindasid. Küll aga toovad kinnisvaraagendid välja, kuidas brittide huvi Toskaana vastu kasvas ajavahemikus eelmise aasta detsembrist selle aasta aprillini 24 protsenti ning Aquitaine'i piirkonna vastu Prantsusmaal 23 protsenti. Samas aga oli kuulda aasta alguses, kuidas Hispaanias elavad britid asusid saja kaupa päevas Brexiti hirmus koju tagasi pöörduma.

Portugalis üheksa aastat elanud 39-aastane Nadia Cann ütleb, et tema meelest on suurim probleem, mis Suurbritanniat ELi jäädes enim ohustab, migratsioon. «Ma ei tahaks kindlasti Suurbritanniasse tagasi pöörduda, kui seal võtavad võimust immigrandid, kes hakkavad meie sotsiaaltoetuste peale elama,» nendib naine, kes ise on Portugalis elades üsna sarnases rollis.

Kuidas mõjutab Brexit välismaal elavaid britte?

  • Väljaspool Suurbrianniat elab EL-i liikmesriikides hinnanguliselt 2 miljonit briti kodanikku.
  • Välismaale kolinud brittidel on õigus osaleda Suurbritanniat puudutavates rahvahääletustes kaasa viieteist aasta jooksul pärast riigist ära kolimist.
  • Välismaal elav briti pensionär kaotaksid EL-ist lahkuloomise otsuse korral 20 aasta jooksul hinnanguliselt 64617 eurot.
  • Analüütikute hinnangul võib Briti naela väärtus Brexiti korral langeda viiendiku võrra.

Allikas: Financial Times 

Patriotid ja heidutus

26. mai hommikul võis paljusid Financial Timesi lugejaid tabada üllatus. Loo pealkirjaga «Eesti taotleb Venemaa heidutamiseks Balti regioonis Patriotide-kilpi» jaoks oli usutletud Eesti kaitseväe juhatajat kindralleitnant Riho Terrast, kelle sõnul ei piisa NATO-l Venemaa heidutamiseks senitehtust. Juurde on vaja ka õhukaitsesüsteeme, mida Balti riikidel seni napib – eriti Venemaa piirkondlike võimete taustal.

Väga olulise nüansini jõuab artikli lõpuosas. Seal tõdetakse, et Balti riikide õhukaitse tagamiseks vajalikud Patriot-raketid suudavad alla tulistada [Vene Föderatsiooni] taktikalised ballistilised raketid, ent mitte mandritevahelisi. See asjaolu peaks hoopis teistel põhjustel kui Balti riikide julgeolek tegelikult rahutuks tegema iga NATO kodaniku. Sest sõnal «heidutus» on asjatundjate jaoks tuumasõja maik man.

Mis on vahet strateegilisel ja taktikalisel tuumarelval?

Jättes kõrvale tuumapommi sisu ehk füüsilised protsessid, mis selle kõige laiemate mõjudega relvaks teevad, on tuumarelvadest rääkides debatis kesksel kohal nende kaks liiki – strateegilised ja taktikalised tuumarelvad.

Peamine erinevus on nende löögiulatuses ja efektis ehk mida emma-kumma kasutamisega on võimalik saavutada. Poliitikakujundaja jaoks on ka siin oluline eesmärgi küsimus, viis, kuidas sinna jõuda, ja vahendid, mida kasutada.

Kui strateegiline tuumarelv – näiteks mandritevahelise lennukaugusega kanderakett, mis kannab tuumalõhkepead – on kasutatav tuumasõjas Washingtoni ja Moskva vahel ja üle kõigi teiste peade, siis taktikalise tuumarelva kasutusala on lokaalne kuni regionaalne: näiteks sõjas kahe külgneva tuumariigi vahel.

Samas pole piir strateegiliste ja taktikaliste tuumarelvade vahel konkreetne – nii võib kasutada näiteks allveelaevadel paiknevaid taktikalisi rakette strateegilise ülesande elluviimiseks (näiteks Nõukogude allveelaevad USA rannikuvees said sihtida kriitilise tähtsusega sihtmärke Mandri-USAs). Peale eelmainitud tarneviiside mängivad tuumasõjas traditsiooniliselt rolli ka strateegilised pommituslennukid.

Eelnevast tulenevalt võib öelda, et läbi kogu külma sõja oli mõlemal tuumarelva liigil NATO jaoks kriitiline tähtsus. Olenemata tuumapommi liigist ja suhetest Moskvaga oli hea omada mõlemat. Strateegiliste ja strateegilise efektiga tuumarelvade piiramiseks peetud USA-NSVLi kahepoolsed läbirääkimised kulgesid vaevaliselt ja lepinguteni jõuti vaid osaliselt.

Kindel otsuses, paindlik vastuses

NATO heidutuse alustala on tuumarelva olemasolu kolmel liitlasel: USA-l, Suur-britannial ja Prantsusmaal. NATOga seob need omakorda ühine tuumaplaneerimise süsteem, mis võimaldab alliansil teda ähvardava ohu korral teha kollektiivne otsus kaitsta end tuumarelvaga. Tuumaliitlastest kaalukaim on mõistagi USA.

Prantsusmaa puhul ei ole tema rahvuslik tuumarelv n-ö automaatselt alliansi käsutuses, ent seda loetakse siiski osaks alliansi tuumapaketist.

Suurbritannia kui tuumariigi eripära on see, et ta proovis Teise maailmasõja järel esialgu arendada välja oma enda rahvuslikku tuumarelva, ent võttis 1960ndatel kasutusele USA tehnoloogia, nii et USA kanderaketid kasutasid Ühendkuningriigi tuumapäid.

USA taktikalised tuumarelvad Euroopas paigutati erinevate liitlaste territooriumile, et need veenaks NSVLi ja selle Varssavi pakti liitlasi NATOs kokkulepitud nn paindliku vastuse strateegia toimivuses. Paindlikkus seisnes selles, et ühest küljest jättis allianss enda-le võimaluse vastata NSVLi tuumarünnakule tuumavasturünnakuga, ent samas

oli võimalik ka taktikaliste tuumarelvade kasutamine läänt ründavate tavaliste Nõukogude vägede tõrjumiseks.

Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemisel seisid ka NATO tuumaplaneerijad silmitsi uudse olukorraga, kus vastane oli justkui kadunud. Järgnenud kahel aastakümnel vähendas USA oluliselt oma tuumarelvade hulka Euroopas. Sellest hoolimata on NATO ka tänapäeval tuumaallianss. 2010. aastal heaks kiidetud NATO strateegiline kontseptsioon tõdeb, et nii kaua kui tuumarelvad on olemas, jääb NATO tuumaalliansiks ning liitlaste julgeoleku ülimaks tagatiseks on alliansi ja eelkõige USA strateegilised tuumajõud.

Kontseptsioon hoiatab ka täiendavate vähendamiste eest: «Tuumarelvade arvu edaspidisel vähendamisel peaksime püüdma saavutada Venemaa nõusolekut suurendada läbipaistvust tema Euroopas paiknevate tuumarelvade osas ning viia need relvad NATO liikmesriikide territooriumist kaugemale. Kõikide edasiste sammude astumisel tuleb arvesse võtta, et Venemaa lühimaa-tuumarelvade varud on võrrelduna NATO omadega ebaproportsionaalselt suured.»

Ära eksi sellega, millega silmitsi seisad

Venemaa ja NATO suhteid on viimase kümnendi jooksul taas üha enam raaminud vastastikune tuumaheidutus ja sellega lahutamatult seotud NATO raketikaitsekilbi loomine. Kui NATO seisukohast on viimane universaalne abivahend erinevate võimalike raketiohtude vastu – välja arvatud Venemaa kontinentidevahelised raketid, mille vastu Patriotid, nagu FT kirjutas, ei aita –, siis Venemaa kardab raketikaitsekilbist sündivat võimet, mis ei luba Moskval enam liitlaste vastu oma raketiarsenali kasutada (ega sellega ka ähvardada). Oluline on siin mõista – kui allveelaevad ja strateegilised pommitajad kõrvale jätta, on raketikaitse keskne vahend, millega heidutada taktikalisi tuumarakette.

Seetõttu on Venemaa aastaid pingutanud, et omakorda heidutada NATOt valitud kursilt kalduma. Nii näiteks näeb Venemaa julgeolekustrateegia ette võimaluse (ehk õiguse) taktikaliste tuumalöökide andmiseks tema piirialadel toimuvate konfliktide puhul.

Tänavu mais hakkas tööle NATO raketikaitsesüsteemi teine faas ehk raketibaas Rumeenias ning nurgakivi pandi kolmandale faasile ehk samale võimele Poolas. Aegis Ashore tähendab süsteemi SPY-1D radarist ja SM-3 rakettidest. SM-3 on võrreldes Patriotidega kõrgema lennuulatusega, mis raketikaitse kontekstis võimaldab ründavat raketti tabada selle lennu keskosas, samas kui Patriotid sobivad vaid lõpufaasi.

Lõpetuseks üks mõttemäng. Kui mõtleme kõige hullemale stsenaariumile, kus otsustajad Kremlis on pöördumatult hulluks läinud ja jätkavad agressiivset välispoliitikat tuumarelva kasutamisega, tuleks mõelda ka riskidele Eestile läbi suurriigi perspektiivi. Tuumarelv on tuumarelv – vahe on selle kohaletoimetamise viisis. Kui saja-aastane Eesti saab NATO raketikaitsekilbi ühe omanikuna kaitstud atmosfääri-väliste rakettide eest, on meil seni

õhukaitsevahenditega katmata need kõrgused, mis mahuvad õhutõrje ja raketikaitse vahele.

Artikli autor esitab isiklikke seisukohti.

Kuidas kodu pühade ajal varaste eest kaitsta?

Suvi ja saabuvad pikad pühad on periood, mil inimesed veedavad palju aega suvekodudes ning linnakorterid ja -majad muutuvad varastele kergeks saagiks.

 

Seesami varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul suureneb varguste osakaal suvilates kevade hakul, kui inimesed tasapisi suveks hakkavad valmistuma ning hinnalisi esemeid maale viiakse.

«Varastele on ihaldusväärsed eelkõige kuuris ja garaažis hoitavad tööriistad, muruniidukid ja trimmerid, mida on lihtne edasi müüa. Linnakorteritest varastatakse suvisel puhkuste ja pühade perioodil, mil enim raha, pangakaarte, arvuteid, kaameraid, ehteid ja muud väärtuslikku,» rääkis Gilden.

«Vargale on kõige mugavam sisse pääseda lahti jäetud aknast, rõdude kaudu ja ebakvaliteetse lukuga ustest,» loetles Gilden ja lisas, et uksi ja aknaid lõhutakse järjest rohkem. «Kutsumata külalised on valmis rõdudele ja akende taha ronima, et saagi suurust hinnata. Seepärast on oluline kallis tehnika ja muu väärtuslik silma alt ära panna, aknad korralikult sulgeda ning postkast tühjendada või paluda seda naabril teha,» andis Gilden nõu.

«Kokkuvõttes on oluline vargale jätta mulje, et oled võimalikest ohtudest teadlik ja nende ennetamiseks vajalikud abinõud kasutusele võtnud,» märkis Gilden ning tõi välja järgmised tegevused, mille abil oma kodu turvalisus tagada.

- Suvilast või kodust lahkudes võta kaasa kõik väärtuslikud esemed ning ära unusta lukustada abihoonete uksi ja aknaid.

- Võtit ei tasu jätta uksemati või lillepoti alla ega ka postkasti, kuna neid kohti kontrollib varas esimesena.

- Vali kodule lukk, mida soovitab Kindlustusseltside Liit.

- Ära jaga sotsiaalmeedia vahendusel infot oma tühjana seisva suvekodu ja seal olevate väärtuslike esemete kohta.

- Paigalda suvilasse valvesüsteem. Õige lahenduse aitab valida turvafirma.

- Mõistlik on suvilasse paigaldada ka häiresüsteem, mis sissemurdmise korral kutsub kohale patrulli.

- Kindlusta oma kodu ja vara.

Postimehe otsepilt: üheksandat korda peetakse katsumusterohke ICEBUG Kõva Mehe Jooks

Sel laupäeval ehk 25. juunil peetakse üheksandat korda Icebug Kõva Mehe Jooks, mille võistluskeskus asub Laagri keskuse lähedal asuvas Saunapunktis. Seal ja keskuse ümber kulgeb ka 10 km pikkune erinevate takistustega atraktiivne rada. Postimees näitab võistlusest otsepilti.

Enne võistlust:

ICEBUG Kõva Mehe Jooksu juhendi ja osaleja meelespea leiab siit.

Eelregistreerimine on küll lõppenud, ent piiratud arv stardikohti on veel saadaval võistluspäeval, 25. juunil Saunapunktis. ICEBUG Kõva Mehe Jooksul peetakse ka tiimide arvestus, mille kohta leiab täpsemat infot siit.

Osalejatele on ette nähtud Crafti särk, osalejate nimekirja leiab siit

Eelmiste Kõva Mehe Jooksude meenutustega on võimalik tutvuda siin.

Hannes Hanso: praegu ei ole õhulosside ehitamise aeg

Eesti teeb kõik, mis vaja, et tagada oma julgeolek ning peab siinkohal jääma väga praktiliseks – meil on võimelünkade katmiseks vaja oma liitlaste tuge, kinnitab kaitseminister Hannes Hanso. NATO kaitseministrite kohtumisel lubati meile juba, et siin hakkab roteerima pataljonisuurune üksus, kuid ei see ega Varssavi tippkohtumine pole aga kindlasti lõpp-peatus, kuhu me kohale jõudsime – julgeolek ei saa kunagi valmis.

Milliseks sõjaks meie valmistume?

Siin on võib-olla väike paradoks: me ehitame oma kaitseväge üles selleks, et

sõda ei tuleks. NATO kui organisatsiooni hoiakus ja Varssavi tippkohtumise tulemustes tahame saavutada selle, et kellelgi ei tekiks alust olukorda valesti hinnata. Sisuliselt seda heidutus tähendabki. Me ei tahaks, et kellegi peas hakkaks keerlema fantaasiad, mis meile ei sobi. Ja see ongi kõige ausam vastus sellele küsimusele.

Oma relvastuse ja tehnika uuendamisel liigume siiski teatud kindlas suunas?

Eelkõige on meil suund võetud maaväe arendusse – liigume jõuliselt soomus-manöövervõime arendamise suunas ja jalaväe lahingumasinad on selleks juba hangitud. Sel aastal hakkavad need kohale jõudma, järgmisel aastal juba suuremas mahus.

Siis tuleb edasi vaadata – kas liikursuurtükid, tankid on üks variant, võimelünki on meil muidugi teisigi. Protsess  praegu käib ja sügiseks peaks meil olema valitsusele esitamiseks valmis uus kümne aasta arengukava, mille esitamisele järgneb tavapärane poliitiline protseduur. Kui me vaatame oma kaarti, siis tuleb aga ennekõike ka edaspidi arendada maaväge.

Siinkohal tuleb rõõmustada mereväelasi ja mainida ikkagi, et meil on ka väga palju merd.

Meil on pea kohal ka palju ruumi. Ütlen ausalt ära: kui te annaksite kaitseministrile lahkelt 10% SKTst, siis ma hea meelega kulutaksin selle ära, aga kuna meil on poliitiline konsensus 2% kulutamise osas, peame sellest ka lähtuma ja tegema realistlikke valikuid. Me teame täpselt, palju on meil raha ja selle piires ka tegutseme. Seetõttu on oluline, et me ei ole selles mängus üksi – ükskõik, kas ma istun siin Sakala tänaval või olen Võru taga metsas või Vilniuses, see kõik on täpselt samamoodi NATO territoorium nagu Prantsusmaa või Saksamaa või USA.

Selle pärast me ses liidus olemegi, et igaühel on oma võimekused, mida tuleb kasutada võimalikult ühtlaselt ja praktiliselt. Siit tuleb taas ka vastus sellele, milleks me valmistume – valmistumine peab olema usutav nii sõjaliselt kui poliitiliselt. See ongi kõige olulisem. Meil ei ole tuumarelva ega saa kunagi olema, meil ei ole lennukikandjaid ja julgen arvata, et ei saagi olema, ei ole ka ründelennuväge, mida lähitulevikus kindlasti ei saa olema.

Võin nimetada terve plejaadi seda, mida meil ei ole, aga vaatame, mis meil on. 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, järjest parem relvastus, Kaitseliit 25 000 liikmega, kiirreageerimisstruktuur 21 000 liikmega. Seda, mida meil on, on meiesuuruse riigi kohta tegelikult väga arvestatavalt.

1. jalaväebrigaad on 100% lahinguvõimeline, teine saab täielikult varustatud algava nelja-aastase perioodi lõpuks. Suures osas vahetame välja käsitulirelvad, isikuvarustuse, oleme hankinud tankitõrjesüsteemid Javelin. Praeguse nelja-aastase perioodi lõpul liigume tehnoloogilisel tasemel edasi näiteks pikamaa-tankitõrjesüsteemide peale, kus enam ei ole laskjal tarvis visuaalkontakti.  See kõik on kaitse eesmärgil. Meie ei ole kunagi plaaninud ega ka plaani teiste riikide territooriumile neid okupeerima minna.

Kõiki kaitsehankeid hakkame tulevikus pisut teistmoodi haldama – alles hiljaaegu loodi selleks Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).

RKIK hakkab hankeküsimustega tegelema järgmise aasta 1. jaanuarist. Juhi määrasime juba paika, aga asutus on alles loomisel – selle ettevalmistus on väga suur töö. Ma arvan, et see on Eesti riigikaitse mõttes üks fundamentaalsema tähtsusega otsuseid. See uus amet, või keskus, peab tõstma meil hankimise uuele kvaliteeditasemele. 40% meie kaitse-eelarvest läheb nüüd järgmise

nelja aasta jooksul investeeringutesse – see on pretsedenditult kõrge, NATO standard on, et jõuaks 20%ni. Peame samal ajal varustama kaitseväge ja ehitama taristut. Hangetele kulub kümneid miljoneid eurosid. Siin peab olema kõik professionaalne, läbipaistev ja vastutustundlik. See on täpselt see, millepärast me seda uut investeeringute keskust loome.

Mainisite tuumarelva. Tuumaheidutusest räägitakse viimastel aastatel palju ja räägime ka meie siin lehenumbris. Kuidas meie tuumaheidutust näeme, milline on meie roll selles?

Meil on väga selge seisukoht, mis on siinkohal ainuõige ja mõistlik seisukoht. Ehk siis tuumaheidutus peab olema osa terviklikust heidutuspaketist. Ei ole praktiline käsitleda konventsionaalseid relvi, nende planeerimist, õppimist, hankimist jm eraldi sellest võimekusest, mis on kolmel NATO tuumariigil ehk Prantsusmaal, Ühendkuningriigil ja USA-l. Kui vaatame vastasmeeskonda ning mida nad harjutavad ja kuidas nad harjutavad, siis nende jaoks on tuumaheidutus elementaarne integreeritud osa nende sõjalisest käitumisest.

Praegu ei ole need ajad, kus peaksime enda jaoks ehitama mingisuguseid õhulosse, teesklema, et meil justkui pole neid võimekusi. Neid võimekusi pole kunagi Eestil, aga me oleme täpselt selle sama laua ääres, kus teised NATO liikmesriigid, kellest kolmel on tuumavõimekus ja on praktiline, et need võimekused oleksid planeerimise ja harjutamise protsessi mõttes kogu selles heidutuspaketis ka kajastatud. See on tavaloogikast tulenev seisukoht. Ja ma loodan, et NATO kui organisatsioon võtab ka Varssavis tuumavõimekuse suhtes sellise seisukoha.

Varssavisse läheme me väga kindlate ootustega.

Meie ootused on väga lihtsad. Me ootame, et liitlaste kohaolek meie regioonis – Baltikumis ja Poolas – tõuseks märkimisväärselt, ja pataljonisuuruse üksuse siia saatmine kinnitati juba NATO kaitseministrite kohtumisel.  Räägime eelpaigutusest ehk siis tehnikast ja moonast, mis võiks siin kohapeal paikneda ja mida ei peaks mingi kriisi ajal ei tea kust juurde tooma. Ning sellest, et meie regioon oleks NATO pikaajalise planeerimisprotsessi osa. Kui vaatame üle idapiiri toimuvat, siis ma arvan, et ei maksa olla naiivne – mingit kiiret paranemisruumi või -lootust hetkel ei ole.

Seetõttu peame võtma pragmaatilise lähenemise ja liitlaste kohalolu siin paika panema ilma esialgse lõpptähtajata. Peame reageerima väljakutsetele ja kui olukord muutub paranemise poole, siis loomulikult me oleks väga uhked, kui asi jõuaks kunagi sinnamaale, et me saaks oma liitlastele õlale patsutada ja öelda, nägemist, tegite töö ära ja nüüd on olukord muutunud. Kuni seda ei juhtu, peame edastama veenvat sõnumit.

Mida te ütleksite neile, kes väidavad, et vägede juurde toomisega provotseerime Venemaad?

Venemaa sõjaväe lääneringkonnas on 350 000 väga hästi varustatud väga hästi väljaõpetatud sõjaväelast. Meil Eestis on oma tegevväelasi 3300, lisandub ajateenistus ja reservväelased, lisame Läti ja Leedu, ikka saame kümnetes kordades vähem mehi ja naisi relvadel kui Venemaal ainuüksi meie piirkonnas on.

Veel üks loogikaprobleem siinkohal on see, et Euroopa riigid vähendasid oma kaitsekulutusi pärast külma sõda päris drastiliselt, eriti 2000ndate keskpaiga finantskriisi ajal, mil ei tundu-nud samas enam, et Euroopas üldse konventsionaalse sõja ohtu oleks. Samal ajal kui mujal kaitsekulutusi kokku tõmmati, Venemaa üha kasvatas enda omi, ja väga tugevalt just meie piirkonnas.

Ütleks, et enne kui hakata provotseerimisest rääkima, tuleks aru saada mõnest elementaarsest faktist – meie ei läinud suveräänse Gruusia rahvusriigi küljest tükki ära hammustama, ei läinud Krimmi, ei läinud Ida-Ukrainasse. Tuleb tugevam ja suurem ja sööb ära osa väiksemast – me ei saa sellele reageerimata jätta. Mõelge, kuhu me naaseme, kui see muutub maailmas normaalsuseks, uueks rahvusvaheliste suhete normiks.

Kas me kuidagi provotseerime Venemaad? Ei, reageerime nii, nagu meie töö on.

Jõudsime Ukrainani, mis kogu aeg taustal vindub. Mida teeme me selleks, et Ukrainat ei unustataks, ja selleks, et sealne olukord paraneks?

Ukraina on selline koht, kus me ei saa endale lubada ebaõnnestumist. Ma arvan, et Putin on Ukraina osas nii paranoiline seepärast, et Ukrainast võib saada edulugu. Ega vene inimene ole rumal, kui ta näeb, et Ukraina on suuteline avatult valitsema, olema demokraatlik, pääsema sellisest korruptiivsest surnud ringist ja võimeline üles ehitama normaalse demokraatlikule võimule alluva riigikaitse, integreeruma Euroopasse. Ma arvan, et see ongi Putini kõige suurem hirm. Selle pärast pidas Putin mõistlikuks neid samme nii Krimmi kui Ida-Ukraina puhul.

Ukraina on tähtis, jääb tähtsaks ja tegeleme samamoodi nagu varem panustamisega seal, kus meil võimekust on. Ukraina reformimine võib vahepeal olla frustreeriv, aga see ei tähenda, et me peaks sellest loobuma. Meil on jätkuvalt mitu koostöövaldkonda. Ukrainas on suur huvi meie vabatahtliku riigikaitse vastu, üks valdkond, kus tihedat koostööd teeme, on sõjameditsiin.

Parim näide lugupidamisest Ukraina rahva vastu on ehk nende haavatute ravimine meil – neid ei ole küll sadades, aga siiski kümnetes. Meil on koostööd ka sõjalise väljaõppe valdkonnas ja kübervaldkonnas.

Eesti-suuruse riigi puhul on väga oluline, et meie poliitiline jalajälg on täpselt sama tugev kui teistel. Meil ei ole sellist arvukust nagu mujal, ent me saame hoida Ukrainat igal pool aktiivselt päevakorras ja aitame seal, kus suudame.

Ukrainaga seoses kerkib kohe infosõja küsimus. Pea iga nädal võib endiselt näha lugusid ja kommentaare, kui kiiresti suudab idanaaber võtta ära Tallinna, kui palju on meil siin luuretegevust või muud taolist. Sellised lood on juba peaaegu uue normaalsuse osa. Milline peaks olema meie adekvaatne reaktsioon neile?

Oluline ongi, et näiteks Ukrainas toimuv ei muutuks meie jaoks rutiiniks. Ei tohi juhtuda, et lihtsalt harjuksime selle olukorraga ära ja siis unustame ära. Ei tohi ära harjuda ja ei tohi ära unustada, peavad jääma sanktsioonid Venemaa suhtes ja kuni pole täidetud Minski lepingut, ei toimu ka mingeid järeleandmisi.

Ükskõik, millist konflikti me, ütleme viimase kümmekonna aasta jooksul, näinud oleme, on seal mingid hübriidelemendid – info-, propaganda-, kübersõja elemendid. Eestis ma väga ei muretse selle pärast, ma tunnen, et siin on inimesed piisavalt kompetentsed, et ise infot analüüsida ja selles orienteeruda.

Siinsete inimeste toetus liitlaste siin olemisele on heaks märgiks. Venemaa ei ole suutnud seda oma infooperatsioonidega näiteks mingiks eliidi projektiks mängida, selliseks, kus liitlasi tahavad siia tegelikult vaid mina, peaminister ja president, rahvas mitte. Ei ole nii, me oleme suutnud seda konsensuspõhist välis- ja kaitsepoliitikat ajada väga pikalt ja keegi ei ole suutnud meid sellelt teelt kõrvale lükata. Mul oleks raske uskuda, et me neelaksime kuskil alla suuri infosõja konkse.

Aga ega see võitlus on selline, mis kunagi ei lõppe. Riias on meil ju terve NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus, meil on küberkeskused, mis täpselt sellise valdkonnaga tegelevadki, et neid asju välja selgitada. Me oleme analüüsinud Krimmi järel toimunut ja sellest on saadud väga selged õppetunnid, mida me oleme nii riigisisestel kui NATO kriisiabiõppustel läbi mänginud. Selliste asjade osas tuleb alati olla ettevalmistatud ja pragmaatiline.

Ka selles lehenumbris räägime luuretegevusest. Kuidas peaks reageerima seda valdkonda puudutavatele küsimustele?

Meil on normaalne riik. Kui minu juurde tuleb keegi ajakirjanik, siis ma vastan ta küsimustele. Ja samamoodi siis, kui küsib keegi poliitik. See, et inimesi huvitab praegu riigikaitse, on aja märk. Praeguseks on väga selge, et Venemaal on luurehuvid Eestis, pole mõtet muid illusioone luua.

Need lood, mitme tunniga keegi meid ära vallutada suudab, aitavad tegelikult meie teemasid päevakorral hoida ja oma argumente väga veenvalt esitada. Kusjuures Venemaa aitab sellele ka oma käitumisega kaasa. Mind täitsa hämmastas, kuidas tehti endale karuteene Kaliningradi taga vetes USA sõjalaeva ahistades. Ma võin rääkida kohtumistel ükskõik kui palju lugusid siinsest olukorrast, aga pärast sellist juhtumit ei vaja näiteks USA kaitseminister Ashton Carter mitte mingit veenmist.

Ei teagi, mitu sõpra Venemaal alles on – 9. mai paraadi pilte vaadates näeb. Eesti võib aga nimetada kohe pea 50 riiki, kes on meiega päris sõbralikes suhetes.

Kas meie liitlassuhteid mõjutab kuidagi ka liitlaste kodus toimuv – viimasel ajal on palju muret tuntud arengute pärast Poolas, kohe on Brexiti referendum.

Praegu on meie liitlassuhted väga kindlatel jalgadel, mida mõjutab kindlasti välispoliitiline konsensus. Loomulik on see, et riikides muutuvad valitsused ja meeleolud, oluline on, et säiliks põhiväärtused. Poola puhul näiteks see, et saame ühtemoodi aru oma julgeolekukeskkonnast.

Me oleme rääkinud palju idapiiri ohtudest, milline on meie panus mujal?

Maailmas on muid hädasid peale meie regiooni probleemide ka. Üks neist on terrorism ja me ei saa eeldada, et liitlased mõistavad meie muresid, kui meie nende omasid ei näe. Oleme küsimusele väga süsteemselt lähenenud ja osaleme selleks välismissioonidel. Tegeleme sellega Malis, Liibanonis, mis on endiselt väga keeruline piirkond, jätkuvalt Afganistanis, Vahemerel, peagi oleme taas Iraagis ja endiselt Kosovos, mis seostub eelkõige Euroopa stabiilsusega.

Erinevat laadi äärmuslusega tuleb seista silmitsi ka Euroopas.

Tähtis on, et Euroopa suudaks hoida seljad koos ja oleks ühtne. Igasugune äärmuslus kindlasti närib ja õõnestab seda. Radikaalid, kes üritavad ühtsusse lõhet lüüa, mängivad kaardid kätte neile riikidele, kes ei tahaks näha stabiilset Euroopat.

Fotod: Luisa Värgi liibuv kleit paljastas kiivalt hoitud saladuse?

Peaministriproua Luisa Värk saabus võidupüha paraadile liibuvad roosas kleidis, mis paistab beebikõlakaid kinnitavat.

Nimelt levisid juba mai alguses kuulujutud, et Taavi Rõivas ja Luisa Värk ootavad perre lisa, kuid peaminister lükkas need kindlalt ümber.

Nüüd pole kahtlust, et seitsmeaastane Miina Rihanna võib ennast peagi suuremaks õeks nimetama hakata!

Jaaniaeg algas Põlvamaal traagiliselt

Täna lõuna ajal toodi vallas Orajõe külas Põlva paisjärvest välja uppunud meesterahvas. Kiirabi püüdis teda elustada, kuid tulutult.

Lõuna päästekeskuse valvepressiesindaja kinnitusel läks kolmeliikmeline seltskond vette, kuid üks inimene ei tulnud enam veest välja. Väljakutse saabus päästjaile kell 12.57.

Päästjad andsid mehe üle kiirabile. Meedikutel ei õnnestunud uppunut elustada.

Lõuna prefektuur lisas, et hukkunu oli 51-aastane mees, kes soovis end jahutada ja läks vette selleks mitte ette nähtud kohas. Uppunu tõi kaldale tema sõber. Kahjuks oli mees vee all viibinud liiga kaua.

Nestor: iga asi töötab paremini, kui ta sisse lülitada

Riigikogu esimehe Eiki Nestori (SDE) sõnul oleks Euroopa Liit selgemate demokraatlike mehhanismide rakendamisel efektiivsem.

«Viimase nädala jooksul mõlgub mul meeles paari aasta tagune jutuajamine Jüri Raidlaga. Teemaks Eesti eesistumine Euroopa Liidus ja selle võimalikud eesmärgid,» kirjutas Nestor Facebookis.

Tema sõnul olid nad Raidlaga mõlemad veendunud, et Eesti huvides on tugevam Euroopa. «Aastaid tagasi oldi ju juba teel integreerituma Euroopa suunas. See jäigi ideeks ja skeptikute hirmus tehti suurus, mis lasi küll laieneda, aga nii, et demokraatlikud mehhanismid on inimestele kättesaamatud. Pluss ebaefektiivsus,» märkis Nestor.

«Meenub üks Murphy loomingust pärit Sattingeri seadus: iga asi töötab paremini, kui ta sisse lülitada,» jätkas Nestor, kelle sõnul see seadus kehtib ka Euroopa Liidu kohta. «Ja selleks, et EL sisse lülitada, on vaja selgemaid demokraatlikke mehhanisme. Näiteks põhiseadust. Ja Eesti võiks olla siinkohal eestvedaja.»

Ansip Brexitist: siin ei ole põhjust ei hüsteeriaks ega šokiks

«Siin ei ole põhjust ei hüsteeriaks ega šokiks,» kommenteeris Euroopa digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip brittide otsust lahkuda Euroopa Liidust.

Mehhikost saabunud ja alles hiljem end uudisega kurssi viinud Ansip sõnas Postimehele, et tal on isiklikult väga kahju, et referendumi tulemus kujunes selliseks. «Aga kui otsus tehti demokraatlikul teel, siis ei ole siin midagi parata,» lisas endine peaminister.

Ansip märkis, et iseenesest oli referendumi tulemus erinevate Briti valitsuste aastakümnete suhtumise peegeldus. «Kui muudkui räägitakse, et Euroopa Liit on liiga kallis ja Brüsselist tuleb ainult bürokraatlikke otsuseid, ja ükskord küsitakse inimeste käest, mida arvate Euroopa Liidust, siis vastus tulebki selline, nagu on eelnevalt korrutatud. Liiga kallis ja bürokraatlik,» tõi ta näite.

Rõivas: Brexiti külm dušš tuleb muuta värskendavaks äratuseks

Peaminister Taavi Rõivase sõnul pole kahtlustki, et Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda mõjus kogu ühendusele nagu külm dušš, kuid see tuleb juba järgmisel nädalal muuta värskendavaks äratuseks.

«Pole kahtlustki, et Brexit mõjus kogu Euroopa Liidule justkui jääkülm dušš. Kindlasti oli see ootamatu, aga paanikaks ei ole põhjust, kaugel sellest. Juba uuel nädalal tuleb Brexit – nagu külm dušš ikka – muuta värskendavaks äratuseks,» ütles Rõivas Postimehele antud kirjalikus kommentaaris.

Tema sõnul on Euroopa Liit pidanud lähiminevikus toime tulema väga erinevate kriisidega ning on enamasti suutnud skeptikute kiuste kriisidest tugevamana väljuda. «Olen täna suhelnud oma ELi kolleegidega, kes kõik mõistavad, et me ei saa endale lubada peataolekut, vaid peame ühte hoidma ja uue normaalsusega toime tulema. Juba teisipäeval kohtume ELi peaministritega Brüsselis, kus lepime kokku edasised sammud. Ja need tuleb leida kiiresti, sest venitamine on vesi populistide veskile,» märkis ta.

Rääkides Suurbritanniast ja selle tulevikust, ütles Rõivas, et loomulikult on oluline selgus. «Loodame, et tulevane Suurbritannia juhtkond peab seda enda jaoks võtmeküsimuseks, milline on suhe Euroopaga tulevikus. Nüüd on kõige olulisem küsimus, kuidas Euroopa Liit edasi läheb, mitte see, kuidas Ühendkuningriik lahkub,» ütles ta.

Küsimusele Euroopat ähvardavast referendumilainest ja sellele reageerimisest vastas Rõivas, et pole mõtet eitada, et Suurbritannia referendumi tulemus suurendab mitte ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist ebakindlust. «Rahva vabalt väljendatud tahtel põhinev valitsemisvorm on see, mis meid suurest osast muust maailmast lahutab ja mis on ka meie tugevus. Demokraatia vankri ette ei tohi panna labasusi, lihtsustusi ja tühjasid lubadusi. Mineviku lubamine ning oleviku ja tuleviku eitamine ei ole poliitika,» lausus ta.

Tema sõnul on läänemaailmas peatselt ees olulised demokraatlikud valimised – Hispaanias, USAs, Prantsusmaal ja Saksamaal – ning peavoolu poliitilised jõud peavad leidma õige käigu populismile vastu seismiseks. «Seega – oluline ei ole ühegi referendumi või valimiste ärahoidmine, aga lahenduse leidmine põletavatele probleemidele Euroopa naabruskonnas, Euroopa Liidu piiride ja sisejulgeolekuga seoses ning majanduskasvu ja tööpuudusega,» ütles ta.

Rõivase sõnul rõõmustavad Brexiti üle kindlasti nii äärmuslased ja populistid kui Euroopa vastased. «Isegi ühes kõige Euroopa-meelsemas riigis Eestis püüavad nii Keskerakond kui EKRE ELi lagundamist päevapoliitilistes huvides kasutada, rääkimata siis riikidest, kus Euroopa-vastased meeleolud levinud. Kuid ma usun, et populism ja lühinägelikkus sel korral katsetest kaugemale ei jõua,» märkis ta ja lisas, et selleks tuleb rääkida, seletada ja veenda, miks on ühtne Euroopa Liit kasulikum, parem ja perspektiivikam kui kõik muud lahendused.

Vastates küsimusele, milliseid muutusi Brexiti-järgne Euroopa vajab ning kas pikemas plaanis võib otsus mõjutada ka näiteks suhteid NATOs, vastas Rõivas, et hoida tuleb külma pead ja tugevat närvi. «Suurbritannia on ja jääb Euroopa osaks isegi väljaspool Euroopa Liitu. Brittide otsus ei mõjuta meie tugevaid liitlassuhteid. Teiseks, Suurbritannia on ja jääb NATO üheks võtmetegijaks ning need kaks asja tuleb hoida üksteisest kategooriliselt lahus,» ütles Rõivas ja kordas, et Suurbritannia liikmesus ja roll NATOs sellest referendumist ei sõltu.

Tema sõnul on NATOs mitmeid Euroopa riike, kes Euroopa Liitu ei kuulu. «Samuti jääb Suurbritannia ka tulevikus Eesti jaoks oluliseks partneriks ja liitlaseks, seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui julgeoleku kontekstis,» lisas peaminister.

Mailis Reps: Brexit tähendab muutusi, mille lõpp on ennustamatu

Suurbritannia rahvahääletuse tulemus on üllatuslik. Kuigi juba enne referendumit usuti, et tulemus tuleb tasavägine, siis pigem arvati, et otsus jääb Euroopa Liitu jäämise kasuks, kirjutab riigikogu Keskerakonna  fraktsiooni asemees ja Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps.

Napp Euroopa Liidu vastaste võit tähendab lõhet Suurbritannia ühiskonnas ning siseriiklikke muutusi. Kui Suurbritannia lahkumise lõplikku mõju on praktiliselt võimatu hinnata, siis on siiski selge, et keerulised ja rahutud ajad Euroopa Liidus on selle otsuse tõttu garanteeritud. Majanduslikus mõttes sõltub palju sellest, millise tee valib Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisel – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi.

Samas on Brexiti näol tegemist väga pika protsessiga, mis võib võtta aastaid. Kui Gröönimaa otsustas 1982. aasta referendumil tollasest Euroopa Majandusühendusest välja astuda, siis kulus reaalse lahkumiseni kolm aastat. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on aga hoiatanud, et Brexiti protsess koos kõigi kaubandus- ja immigratsioonilepete läbirääkimistega võib võtta kuni seitse aastat. Naljahambad on juba kogu protsessi ristinud «lose-lose» olukorraks, kus ei võida ei Suurbritannia ega Euroopa Liit. Säravaid naeratusi kohtab täna hommikul vaid euroskeptikute näol, isiklikult pean juhtunut väga kurvaks sammuks.

Suurbritannia on olnud Euroopa Liidus oluline jõud. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes. Küsimus jääb, kas Euroopa Liidus reforme toetava Suurbritannia lahkumine toob kaasa vajalikud reformid Liidus või jätkatakse samal kursil. Viimasel juhul ei pruugi Suurbritannia rahvahääletus jääda viimaseks.

Nädalavahetus tuleb südasuviselt kuum

Kalendri kohaselt jätkab ilm suvisel lainel, nädalavahetus tuleb aga suisa südasuviselt kuum, sest Eestisse jõuab Vahemere piirkonnast pärit õhumass, kirjutab ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak.

Homme ja ülehomme katab Ida-Euroopat võimas kõrgrõhuala, teisel pool Läänemerd aga kindlustab positsiooni madalrõhuala. Nende kahe rõhuala vahel on tee vaba suurele soojale. Öine õhutemperatuur jääb enamasti üle 15 kraadi, päevane tõuseb 25–30 kraadini ning kui päikest enam, võib kraad-paar kõrgemalegi tõusta.

Päikeselisemaks kujuneb tõenäoliselt homne päev ja seda eelkõige Eesti lõunaosas. Vihmahoogude võimalus on suurem Pärnu-Tartu joonest põhja pool. Ülehomme on rahutus atmosfääris rünksajupilvede areng jõulisem, hoovihma ja äikest laialdasemalt, võimalik on ka rahe. Mahe lõunakaaretuul on tugevuselt enamasti tagasihoidlik, kuid just homme on pilvealuste tugevate tuulepuhangute oht.

Jätkuna on ka esmaspäeva öö väga soe. Lääne poolt avaldab aga üha tugevamat survet lähenev madalrõhkkond, mille lohk lükkab päeva peale suure sooja minema. Õhumassi vahetust saadavad hoovihm, äikese tõenäosus on veel Ida-Eestis ja siis võivad ka sajuhood tugevad olla. Tuul pöördub läänekaarde ja toob eelnevate päevade kuumusele värskendust. Päevasoe kerkib 19–23 kraadini.

Teisipäevaks tõstab pead väike kõrgrõhuhari. Ilm on suurema sajuta. Õhutemperatuur langeb selgemal ööl 10 kraadi ümbrusse, päeval näeb valgete pilverünkade vahelt ka päikest ning sooja tuleb paar-kolm kraadi üle 20.

Kolmapäeva öö on taas selgema taevaga. Päeval nihkub Läänemerele madalrõhulohk ühes niiskema õhumassiga. Lisanduvatest pilvedest tuleb mõnes kohas hoog vihma, võib olla ka äikest. Sajuta peaks olema Eesti idaosas. Päevasoe kerkib 22–23 kraadini, päikeselisemas Ida-Eestis võib see näitaja ka paar-kolm kraadi kõrgemale tõusta.

Neljapäev on tõusva õhurõhu foonil uuesti ilusam ja väiksema sajuvõimalusega. Edelavool toob sooja juurde ja päevased maksimumid tõusevad 25 kraadini, päikeselisemates paikades kraad-paar ülegi.

Reedeks suureneb lääne poolt madalrõhkkonna surve. Lõunavool toob jätkuvalt sooja, aga lisab ka niiskust ning hoovihma ja äikese tõenäosus on taas suur. Õhutemperatuur kerkib paar-kolm kraadi üle 20.

Tsahkna: Venemaal pole vaja tankidega üle piiri tulla, Euroopa lagundab ennast ise

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna leiab, et toetades Euroopa Liidust lahkumist, tegid britid algust Euroopa lagundamisega, sest eilse referendumi tulemusest saavad populistid tuult tiibadesse ka teistes riikides.

«Putin joob Kremlis šampanjat. Brittide otsuse tagajärgi saame näha järgnevatel aastatel. Loodan, et see kriis on võimalus ning suudetakse teha õiged järeldused. Euroopa on rahvusriikide liit, mitte liitriik,» kirjutas Tsahkna sotsiaalmeedias.

Tema sõnul on populistidel teistes liikmesriikides selge kiusatus kutsuda esile sarnaseid rahvahääletusi. «Ka meie enda omadel. Tulemuseks on Euroopa lagunemine, mis on kõige kahjulikum just meile. Targa rahvana peame aru saama, et Euroopale «ära tegemine» on meile saatuslike tagajärgedega. Kui meiega midagi juhtub, ei tähenda see Euroopale suurt midagi. Kui aga Euroopa Liit laguneb, oleme meie karmide idatuulte käes,» märkis ta.

Tsahkna sõnul on selge, et föderaliseerumise protsessile pannakse pidur, mis iseenesest sobib Eestile kui väikesele rahvusriigile, kuid see ei tohi tähendada Euroopa Liidu ühtsuse lagunemist. «Loodetavasti suudavad Euroopa liidrid teha järeldused brittide poolt saadetud sõnumist, et liikmesriikidele ei saa banaani kõverust ette kirjutada. Euroopa omapära on see, et me oleme rahvusriikide liit, kus on tähtis rahvaste iseotsustamisõigus,» ütles ta.

Ta ennustas, et järgmine Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletuse initsiatiiv tuleb Prantsusmaal. «See kõik aga teenib eelkõige Venemaa huve. Euroopat ei suuda keegi väljastpoolt lagundada, Euroopa lagundab ennast ise. Venemaal ei ole vaja tankidega üle piiri tulla, vaid tänapäeva kõige võimsamaks relvaks on propaganda,» kirjutas Tsahkna, kelle sõnul tundub, et rahuperiood on veninud liiga pikaks ja unustatakse ära, miks Euroopa Liit pärast Teist maailmasõda tekkis. «Eestil on kohustus olla eestkõneleja uues olukorras ning kutsuda üles tervemõistuslikkusele,» lisas Tsahkna.

Ossinovski: brittide otsus vigastas nii neid kui ka Euroopat

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul sillutas Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda tee populismi levikuks, vigastades nii Suurbritanniat ennast kui ka ülejäänud Euroopat.

«David Cameron mängis Vene ruletti ja tulistas oma ajud välja. Kahjuks meie, 500 miljoni Euroopa kodaniku jaoks vigastas kuul ajaloo edukaimat Euroopa rahuprojekti. Ei ole enam kellegi jaoks üha tugevnevat liitu,» ütles Ossinovski sotsiaalmeedia vahendusel.

«Populistlikud poliitikud küsivad nüüd igas teises Euroopa Liidu riigis Davidi revolvri järele. Kahjuks on ka teisi peaministreid, kes selle asemel et rahvast juhtida läbi tormiste vete, mängivad suitsidaalsele populismile. Kahjuks on David Cameron kindlustanud enda mainimise ajalooraamatuis. Teda mäletatakse kibedalt järgmisel korral, kui taas eurooplased üksteise vastu relvad tõstavad,» märkis Ossinovski.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumist.

Peeter Koppel: peaasi, et euroala ei mõraneks

Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust võib kaasa tuua tagasilöögi kogu euroalale, kommenteeris SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Maailma finantsturud eeldasid veel kuni viimase hetkeni, et Suurbritannia ei lahku Euroopa Liidust, mistõttu polnud ka valuuta-, ega aktsiturgudel suuri liikumisi olnud. Kuigi uudisele reageerisid turud närviliselt ning lähipäevadel otsitakse uusi tasemeid nii valuutade, kui ka aktsiate osas, on investorite pilgud pööratud Euroopa Keskpanga poole.

“Oluline on vaadata Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade tootlusi,” märgib Koppel. “Kui näiteks Itaalia võlakirjade tootlused hakkavad tõusma, siis võib järgmine doominokivi olla euroala ja see oleks juba suur probleem.”

Koppel ootab, et Euroopa Keskpank rahustaks turge ning annaks selgelt märku, et olukord on kontrolli all. “Tänased muutused börsidel on vaid esialgne reaktsioon, pikemaajaliselt on aga selge, et usaldus on kadunud,” märkis Koppel. “Vananeva rahvastiku ja suure võlakoorma kontekstis ei õnnestu vaid rahatrükiga olukorda päästa.”

Koppel ei pea siiski tõenäoliseks, et Brexit tekitaks maailma finantsturgudele sarnaste mõjudega finantskriisi, nagu järgnes Lehman Brothersi pankrotile 2008. aastal. “Sel ajal puudus arusaam, kuidas reageerida, polnud ka poliitilist konsensust,” võrdles Koppel. “Nüüd on olemas positiivne pretsedent, et reaalselt on võimalik keskpankadel piiramatu rahatrükiga kriise ajutiselt leevendada.”

Herkel: Brexiti populism peab Euroopa mõistusele kutsuma

Brexiti populistid on oma tahtmise saanud ja meil tuleb muutunud tingimustes edasi elada, kirjutab Vabaerakonna esimees Andres Herkel oma blogis.

Brexiti teokssaamine on väga halb uudis. Mida sellises olukorras teha? Uutes tingimustes edasi elada, seda loomulikult. Peame arvestama, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine jääb ajale, mil toimub Brexiti tagajärgedega tegelemine, n.ö. lahutusprotsess.

Milliseks kujunevad ahtamaks jääva Euroopa jõujooned, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa suhted, on veel vara öelda. Peame arvestama sedagi, et nii Saksamaal kui Prantsusmaal seisavad kohe varsti ees valimised. Kantsler Merkel ja president Hollande on hoidnud Venemaa suhtes rangemat ja sanktsioone toetavamat joont kui nende oponendid.

Lähtudes eeldusest, et populistid on oma suure võidu saavutanud ja nüüd avalduvad tagajärjed oma täies ilus, võib Brexiti mõju mõne aja järel osutuda kainestavaks. Kainestavaks brittidele ja ülejäänud Euroopale. Küsimus on, kui suureks osutuvad sellele eelnevad tüsistused? Kas brittide otsus toob esile ahelreaktsiooni teistes liikmesriikides? Peame selleks valmis olema, nagu ka selleks, et Lääne-Euroopa muutub Vene-sõbralikumaks.

Aga alati tuleb populistidel võidu järel vastata küsimusele, mis saab edasi? Cameroni ebaõnnestumine võetud riskis on nüüd tõeks saanud. Brittide lahkumine koos valulise lahutusprotsessi ja kõigi tagajärgedega saab uue valitsuse osaks. Naela kurss langeb.

Järgnevaid sündmusi Suurbritannias ja Euroopas määrab suuresti see, kui raskelt ja kaua kestab pohmelus ning millised järeldused tehakse kainenemise järel. Ajaloopsühholoogia kinnitab, et siis tehtud järeldused võivad olla õiged, ehkki kõik kahetsevad, et need on tehtud liiga hilja. Tegelikult pole Euroopas üksnes rände-, võla-  ja julgeolekukriis, vaid eeskätt on tegemist poliitilise juhtimise kriisiga.

Ilves loodab, et Brexit muudab 27 liikmega ELi ühtsemaks

President Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda ühendab liidu ülejäänud liikmesriike.

Ilves ütles presidendi kantselei teatel, et Suurbritannia otsus oli talle ja Euroopa Liidule pettumus, kuid loomulikult ülejäänud 27 liikmesriiki aktsepteerivad seda. «Mida tähendab lahkumisotsus Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule poliitiliselt ning majanduslikult, ei ole võimalik täna veel lõpuni ennustada. Isiklikult loodan, et sel on ühendav mõju EL27-le,» märkis ta.

Tema sõnul on selge, et ülejäänud liikmesriigid peavad juba praegu kujundama oma hoiakud ja suhtumise nii brittide referendumi tulemusse kui ka edasisse. «Rahvahääletuse tulemusest tõukuv turbulents finantsturgudel loob kiirelt uue reaalsuse. Mida kiiremalt Euroopa Liidu liikmesriikide juhid otsustavad, kuidas edasi, seda tugevam on tulevikus Euroopa Liit ja seda väiksemad on Ühendkuningriigi rahvahääletuse kahjud meie ühenduse kodanikele,» ütles ta.

Ilvese sõnul ei tasu ka unustada, et Ühendkuningriik jääb osaks lääne väärtusruumist, majandusest ja julgeolekust. «See on meie kõigi huvides,» kinnitas ta presidendi kantselei teatel.

Ta lisas, et Ühendkuningriigi staatus Euroopa Liidus esialgu ei muutu. Sealne valitsus peab tema sõnul esitama Lissaboni leppe artikkel 50 alusel lahkumisavalduse, mille järel toimuvad esialgsetel hinnangutel umbes kahe aasta vältel lahkumisläbirääkimised ühelt poolt Ühendkuningriigi ja teiselt poolt Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel.

Jõks: EL peab doominoefekti vältimiseks olema valmis aluslepinguid muutma

Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et uue tasakaalupunkti leidmiseks ja doominoefekti vältimiseks peab Euroopa Liit olema valmis aluslepingute muutmiseks.

Ühendkuningriigi lahkumist saab võrrelda lahutusega. Ka lahutuse puhul on mõlemal poolel põhjust peeglisse vaadata ja tänitamine paremat tulevikku ei loo. UK ja Euroopa Liidu suhte tulevik sõltub sellest, kuidas UK tunnustab nö Euroopa Liidu nelja põhivabaduse kehtivust – kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine.

Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-l olla valmis aluslepingute muutmiseks, et leida uus tasakaalupunkt skaalal rohkem/vähem Euroopa Liitu. Aluslepingute muudatuste jõustamine Eestis ilma rahvahääletuseta oleks aga vastuolus põhiseaduse kaitseklausliga.

Nagu selgitas riigikohus Euroopa stabiilsusmehhanismi kohtuasjas, ei andnud rahvas 2003. aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemiseks korraldatud rahvahääletusel volitust piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive.

Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

Lähiaastatel on Eesti suurimaks väljakutseks tagada EL reformimisel muudatuste kooskõla meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Eesti ei peaks jääma pealtvaatajaks vaid aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Liidu konstitutsioonilises ülesehitamises. Eesti EL eesistumine annab selleks suurepärase võimaluse.

Postimehe erisaade: mis saab Euroopa Liidust pärast Brexitit?

Reedel kell 17 analüüsivad Postimehe stuudio otsesaates Euroopa Liidu tulevikuväljavaateid pärast Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Kaljurand: sellest, mida Cameron ütles, ELi partneritele ei piisa

Eesti välisministri Marina Kaljuranna hinnangul ei piisa Euroopa Liidu partneritele Suurbritannia peaministri David Cameroni öeldust, et EList lahkumiseks peaks avalduse esitama järgmine peaminister, ning juba järgmisel nädalal peetaval ELi tippkohtumisel peab Suurbritannia olema oma plaanide osas konkreetsem.

Kaljurand ütles referendumi tulemusi kommenteerides Postimehele, et britid on oma otsuse teinud ja suure tõenäosusega parlament sellega ka arvestab. Cameroni seisukoha järgi peaks avalduse Suurbritannia lahkumise kohta Euroopa Liidust esitama järgmine peaminister, kes võiks ametisse astuda oktoobris. Juba järgmisel nädalal kogunevad Brüsselis aga Euroopa Liidu valitsus- ja riigijuhid, kes arutavad ka referendumi järelmeid.

«Mina ootaksin, et järgmise nädala Euroopa Liidu tippkohtumisel oleks Suurbritannia juba konkreetsem, mida ja kuidas nad mõtlevad teha. See, mida peaminister Cameron ütles täna, on arusaadav, et seda öeldakse kohe pärast referendumit, aga sellest ei piisa Euroopa Liidu partneritele,» ütles Kaljurand.

Küsimusele, kui keerukaks ja pikaks võivad Suurbritannia lahkumiskõnelused kujuneda, vastas ta, et selle kohta on praegu erinevaid arvamusi. «Ühelt poolt öeldakse, et läbirääkimised saavad olema keerulised ja kestavad aastaid, teiselt poolt öeldakse, et kui nad soovivad lahkuda, siis ei ole mõtet venitada, siis läbirääkimised tuleks ruttu ära lõpetada ja mingu. Seal on erinevaid arvamusi,» rääkis välisminister ja lisas, et suurema tõenäosusega läbirääkimised kuudega siiski läbi ei saa.

See tähendab tema sõnul, et ühtegi muudatust üleöö ei toimu ja seega ei pea ka Suurbritannias töötavad, õppivad või seal turistina viibivad Eesti inimesed praegu muretsema. «Kui midagi hakkab muutuma läbirääkimiste käigus, siis loomulikult sellest me informeerime, aga lähiajal midagi ei muutu,» kinnitas Kaljurand.

Euroopa Liidule tervikuna annab referendumi tulemus tema sõnul nüüd aga mõtteainet, mida on valesti tehtud, et toetus ELile langeb. «Tegelikult Euroopa Liit on astunud kõrvale, ta ei ole täna liit oma inimestele, meile kõigile, on kadunud usaldus Euroopa Liidu vastu ja ei toetata seda nii, nagu toetati aastaid tagasi,» ütles ta.

Kaljuranna sõnul on referendumi järelmitega tegeledes oluline vältida üksteise süüdistamist, halvastiütlemist ja hinnangute andmist. Tema hinnangul peavad kõik 27 liikmesriiki üheskoos mõtema ja arutama, kuidas muuta Euroopa Liit taas selliseks ühenduseks, kuhu tahetakse kuuluda ja mis tagab riikide arengu.

«Siia alla käivad sellised küsimused nagu Euroopa Liidu laienemine, suurem koostöö, see, kas Euroopa Liit peaks liikuma edasi erinevatel kiirustel, et on olemas grupp riike, kes võib-olla on valmis rohkem integreeruma kui teised. Need on kõik küsimused, mis tuleb täna esitada. Selleks muidugi briti referendum andis tõuke ja oli selliseks väikeseks šokiks, et meid kõiki mõtlema panna,» rääkis ta.

Küsimusele, kas referendumile järgnevat selgusetust Euroopa Liidus võib ka Venemaa oma huvides ära kasutada, vastas Kaljurand, et ilmselt Venemaa sellele olukorrale reageerib. «Paraku praktika on näidanud, et Venemaa on kasutanud olukordi, kus Euroopa Liidus on küsimusi või mingisugustes küsimustes lõhesid. Venemaa on kasutanud väga edukalt üht Euroopa Liidu riiki teise vastu, on väga edukalt ka omalt poolt neid küsitavusi suurendanud. Ma arvan, et ka antud juhul kindlasti Venemaa kasutab seda juhust, et Euroopa Liidus on veel üks küsimus, täiendav kriis, millega tegeleda lisaks terrorismile, migratsioonile ja teistele küsimustele,» ütles ta.

Rääkides koostööst NATOs, ütles Kaljurand, et Suurbritannia kinnituse kohaselt ei mõjuta referendum kuidagi NATO liitlaskohustuste täitmist. «Kas pikemas perspektiivis võib see puudutada arenguid NATOs, selle üle ei tahaks ma täna spekuleerida. Täna kindlasti mitte ja Varssavi tippkohtumisele läheme ka me seniste kokkulepetega ja ettevalmistustega. Britid on kinnitanud, et nad ei tagane nendest, nad täidavad neid ning et NATO on ja jätkab ühtsena,» ütles Eesti välisminister.

Kalle Kulbok: Estexit?

Algusest peale Eesti tingimusteta Euroliitu astumise suhtes skeptiline olnud Kalle Kulbok leiab, et Eestil on aeg Euroopa Liitu jäämiseks Brüsselile oma tingimused esitada.

Britid on oma valiku teinud ja mitmed Eesti poliitikud on juba seadnud kahtluse alla rahva liigse arvamusvabaduse.

Arvan siiski, et brittide kriitiline hoiak Euroliidu suhtes on põhjendatud. Veelgi enam. Iga eesti keele ja kultuuri püsimist toetav poliitiline jõud peaks praegu nõudma seda, et ka Eesti esitaks Brüsselile tingimused Euroliitu jäämiseks.

Elementaarne on, et eelmisel sajandil NL avarustest massiliselt pagulasi vastu võtnud riigile peab jääma lõplik sõna migratsiooniküsimustes. Ei saa ka meie pensionärid ülal pidada kõrgemaid pensione saavaid Kreeka pensionäre. Need on vaid kaks olulisemat paljudest küsimustest, kus Eesti ei tohi jääda kaasakoogutajaks.

Selge on ka see, et Brüsseli ametnikud on valmis Eesti tingimusi arutama üksnes siis, kui Eesti poliitikud ja rahvas on äratuntavalt valmis Euroliidust lahkuma.

Hakatuseks tuleks analüüsida, kas referendum Euroliitu astumiseks oli üldse rahvahääletuse seaduse kohane (väidan, et referendumile pandud küsimuse vorm ei olnud seadusega kooskõlas).

Mõistlik oleks referendumit korrata ning ka suurimad eurotoetajad peaks eelnimetatud kaalutlustel hääletama Estexiti poolt!

EKRE: Eesti suhe Euroopa Liiduga vajab pärast Brexitit ülevaatamist

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tervitas neljapäeval toimunud Briti rahvahääletuse otsust Euroopa Liidust lahkumiseks ja nimetas seda märgiliseks, sest 84 protsendine osalus ja 52 protsendine toetus ei võimalda seada kahtluse alla rahva selget tahet.

«EKRE on alati pooldanud Euroopa riikide ja rahvaste tihedat koostööd nii majanduse, julgeoleku kui kultuuri vallas. Samas peab taoline koostöö tagama riikide suveräänsuse säilimise, olema vabatahtlik, vastastikusel kasulikkusel ning austusel põhinev ning omama regulaarselt uuendatud mandaati rahvalt. Oleme lootusrikkad, et Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust käivituvad protsessid, mis võimaldavad lõpuks realiseerida just taolist koostöövormi euroopa rahvaste vahel,» teatas erakonna aseesimees Martin Helme.

«EKRE on seisukohal, et Briti referendumi toimumise fakt ning tulemus on veenvaks tõestuseks, et liit ei toimi sellisena, nagu teda on aastaid euroopa rahvastele reklaamitud. Eelkõige taandub küsimus aina süvenevale demokraatia ja suveräänsuse kaole, samuti permanentsele majanduslikule stagnatsioonile, mis Euroopas valitseb ja mille peamiseks allikaks on Euroopa Liidu poliitiline struktuur. On selge, et rahulolematus euroliidu liikmelisusega ei ole üksnes Suurbritannia eripära, usaldusväärsed rahvusvahelised küsitlused näitavad, et soov lahkuda Euroopa Liidust või eurotsoonist on sama kõrge või kõrgemgi Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis, Kreekas ja mitmes teises Euroopa riigis,» lisas ta.

«Brexiti järel tuleb uuele reaalsusele näkku vaadata ning oma valikud läbi kaaluda,» ütles Helme. «Brexitit ei oleks toimunud, kui Euroliitu oleks saanud reformida või kui Brüssel oleks valmis arvestama liikmesriikide eripärade ja soovidega. Brexiti järel on selge, et euroopa rahvastel on vaid kaks valikut: kas leppida provintsistaatusega ebademokraatlikus ja ülimalt bürokraatlikus ning tsentraliseeritud kehva majandusega monstrumis, mis vaevleb lõpututes kriisides; või sellest lahkumine. Eesti rahvas pole kunagi andnud mandaati oma iseseisvuse ära andmiseks ega oma demokraatlikest riigivalitsemise põhimõtetest loobumiseks, kui me soovime olla osa sellest Euroopa Liidust, mis reaalsuses eksisteerib, mitte sellest, mida meile üha on lubatud, siis tuleb rahvale meie valikud ausalt ette panna ja küsida uus mandaat liikmelisusele. Sisuliselt tuleb eesti rahvalt üle küsida, kas soovime oma riigist loobuda või mitte.»

Oudekki Loone: Euroopa Ühendriikide loomise projekt on läbi kukkunud

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone leiab, et brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust on selge signaal sellest, et Euroopa Ühendriikide loomise projekt on läbi kukkunud ning liit peab püsima jäämise nimel tõsiselt peeglisse vaatama.

«Tähelepanuväärne on see, et kui tehakse julge otsus ning rahvale antakse võimalus päriselt kõnelda ja otsustada, siis otsuse järgselt eliit nutab, ja soovib rahvast välja vahetada. Tunnustada tuleb aga Suurbritannia demokraatiat, mis rahvale sellise otsustusvõimaluse andis. Ka David Cameroni tagasiastumise otsus on märk Suurbritannia demokraatia tugevusest ja julgusest,» ütles Loone.

«Suurbritannia rahvas on kõnelnud, rahvahääletuse osalusprotsent oli muljetavaldav ning keegi ei tohi seda kahtluse alla seada. Ka kritiseerida või hukka mõista pole põhjust, sest britid on oma demokraatliku otsuse teinud,» rõhutas Loone, «Suurbritannia referendumiga on ametliku lõpu saanud projekt «Euroopa Ühendriikide loomine». Tegemist on selgelt signaaliga sellest, et Euroopas ei õnnestu föderatsiooni loomine. Meil on aga siiski võimalik Euroopa ühtsus päästa – ja me võiksime seda soovida – kuid selleks peame Euroopa Liidu toimimise põhjalikult üle vaatama. Probleem pole mitte Suurbritannias, vaid Euroopa Liidus endas.»

Loone rõhutas, et kõik viimase aja Euroopa kriisid on lõpuks taandatavad ühele aluspõhjusele: eurobürokraatide liigne võim ja ignorantsus. «Kui me soovime Euroopat päästa, tuleb selle struktuuri muuta, tuleb luua «Euroopa à la carte», kus riikidel on võimalus igast poliitikast loobuda, kui see nende huvides ei ole. Euroopat peavad ühendama ühised huvid, mitte raudne rusikas, liikmesriikide suveräänsust tuleb ühiskasutusena tugevdada, mitte seda alla suruda. Praegu on õige aeg panna lauale De Gaulle'i konföderatiivne projekt ja vaadata Maastrichti-eelsete poliitikate positiivsetele külgedele. Meil on täna võimalik teha ajalugu ning muuta eliitide Euroopa rahvaste Euroopaks. Kui Euroopa Liit Suurbritannia otsusest aga õppust ei võta, võime peatselt näha doominoefekti veel paljudes liikmesriikides. Olgu see siis jäikus finantsreeglites, pagulaskvootides või muus, rahulolematuse põhjuseid on võimalik leida palju.»

«Et aga olukorda mitte üle dramatiseerida, siis tuleb aru saada, et Suurbritannia lahkub lihtsalt ühest riikide liidust. Suurbritannia ei haara aere ja ei sõua kuhugi keset Atlandi ookeani, et seal kuidagi üksi ja isolatsioonis toimetada. Suurbritannia jääb ikka Euroopa Liidu naabriks ja kaaslaseks, jäädes kontinendiga kultuuriliselt ja majanduslikult seotuks nii, nagu ta kogu ajaloo jooksul on seotud olnud,» rõhutas Loone.

Võrumaale püstitatakse mälestusmärk eesti soost õigeusu märtritele

Initsiatiivgrupp kavatseb paigaldada suve lõpus Võrumaale Varstu valda Mõniste-Ritsiku kiriku juurde mälestusmärgi õigeusu kiriku poolt märtriteks kuulutatud Theodor Petaile ja ta abikaasale Anna Petaile.

Vajalik rahasumma saadakse annetustest, samuti toetab mälestusmärgi püstitamist Varstu vald, ütles mälestusmärgi püstitamise üks eestvedajatest Avo-Rein Tereping Postimehele.

Theodor Petai ja ta abikaasa Anna Petai kanoniseeriti 2012. aastal Konstantinoopoli sinodi poolt pühaks märtriks.

Theodor Petai oli mitme Apostliku Õigeusu kooli õpetaja-köster ja ka koolijuht Võrumaal. Põhitöö kõrvalt juhatas ta Vastse-Roosa postiagentuuri 1939. aastast kuni Eesti okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt. Samuti töötas õpetajana ta abikaasa Anna.

Theodor Petai ühiskondlik tegevus oli sõjaeelses Eestis märkimisväärselt aktiivne. Ta oli Kaitseliidu Varstu valla malevkonna pealik. Kodukandi kultuuriellu andis ta suure panuse - asutas Vastse-Roosa raamatukogu, kohaliku laulukoori ja osales ka laulupidudel. Lisaks juhatas Theodor Petai Noorkotkaste orkestrit ja näiteringi, oli Eesti Kirjanduse Seltsi liige.

Sarnaselt väga paljudele sõjaeelse Eesti aktiivsete kodanikele arreteeriti Theodor ja Anna Petai 14. juunil 1941 ja küüditati Siberisse. Theodor Petai mõisteti 1942. aastal surma ja hukati 20. aprillil Sosva vangilaagris. Ta hauakoht on teadmata. Anna Petai suri 1948. aastal Tomski oblasti Bogatõrjovka külas ja maeti sealsele külakalmistule.

Ojuland: õnnitleme briti rahvast

Rahva Ühtsuse Erakond õnnitleb briti rahvast ajaloolise otsuse puhul. See otsus annab põliseurooplastele tagasi usu, et rahvusriigid ja nende enesemääramise õigus jäävad alles, teatas erakonna esimees Kristiina Ojuland

«Saksamaa diktaat Euroopa Liidus ja sotside- liberaalide katsed luua suurt föderatsiooni, on läbi kukkunud. Britid panid piduri rahvusriikide hävitamise protsessile,» ütles Ojuland.

«Eesti rahval on samuti viimane aeg selg uuesti sirgu lüüa ja nõuda rahvahääletust, et oma iseseisva riigi asju ise otsustada,» lisas RÜE juhatuse liige Pavo Raudsepp.

SEB: Briti otsus mõjutab negatiivselt Eesti ja Rootsi väliskaubandust

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul tähendab Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda segase ajajärgu algust, millel on negatiivne mõju ka Eestile ning eriti Eesti suurimale kaubanduspartnerile Rootsile.

«Ennekõike tähendab see ühe väga segase ajajärgu algust. Kõige esmasem mõju on Suurbritannia enda inimest jaoks importkaupade kümnendiku võrra kallimaks muutumine alates täna hommikust. Lahkumise pooldajate võit tundub olevat piisavalt ülekaalukas, et poliitikutel ei jää nii-öelda tõlgendamisruumi ning parlament alustab läbirääkimisi liidust väljumiseks,» ütles Nestor.

Kõnelused tulevad tema hinnangul pikad ja keerulised ning kõik see murendab Euroopa habrast majanduslikku kindlustunnet. «Kõige suurem löök saab see olema Suurbritannia enda majandusele, mis kaotas otsusega suure osa oma senisest konkurentsivõimest,» rääkis analüütik.

«Soovides osa saada ühisturu eelistest, peab Ühendkuningriik vastu võtma Euroopa Liidu esitatavad tingimused, mis saavad vaevalt olema erinevad senisest korraldusest. Eesti jaoks on uudised halvad poliitiliselt ja mõjutavad negatiivselt ka meie ekspordi väljavaadet. Kui Suurbritannia enda osakaal Eesti kaubaekspordist on umbes 3 protsenti, siis meie peamise kaubanduspartneri Rootsi jaoks oli Ühendkuningriik võtmetähtsusega turg,» rääkis Nestor.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest. Lahkumist pooldas 51,9 protsenti hääletanutest, Euroopa Liitu jäämist aga 48,1 protsenti, selgub lõplikest andmetest, kui loetud olid hääled kõigis 382 ringkonnas.

Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit inimest ning ühenduse liikmeks jäämist toetas 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Postimehe erisaade: Brexiti poliitilised ja majanduslikud mõjud

Reedel kell 12 analüüsivad Brexiti poliitilisi ja majanduslikke mõjusid Postimehe stuudio otsesaates Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Saatejuht on Marian Võsumets.

Rõivas: Briti otsuse järel tuleb säilitada stabiilsus

Peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Marina Kaljurand avaldasid kahetsust, et britid otsustasid hääletada Euroopa Liidust lahkumise poolt, ent rõhutasid vajadust säilitada stabiilsus ning poliitiline selgus.

«Mõistagi austame brittide demokraatlikku valikut, aga otsus Euroopa Liidust lahkuda on paratamatult pettumus. Peame Briti referendumist tegema kogu Euroopa jaoks järeldused ja pingutama selle nimel, et me ei kaotaks Euroopa Liidu ühtsust. Lääne ühtsus ja ühine tegutsemisvõime on meile eluliselt olulised,» ütles Rõivas.

«Meie jaoks on oluline, et tugev suhe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel jätkuks ning et referendumile ei järgneks pikemat poliitilise ebaselguse ja majandusliku ebastabiilsuse perioodi,» lisas ta.

Kaljurand rõhutas, et referendumi tulemus ei muuda Suurbritannias viibivate ja sinna reisida kavatsevate Eesti kodanike jaoks päevapealt midagi. Ühendkuningriik jätkab Euroopa Liidu liikmena kuni võimalik lahkumisavaldus esitatakse ning seejärel ka lahkumislepinguga lõppev lahutusprotsess läbi viiakse.

«Tõenäoliselt kulub lõplikuks Euroopa Liidust lahkumiseks mitu aastat, tulevaste suhete määratlemiseks ilmselt veelgi kauem. Referendum ei mõjuta brittide liikmelisust teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas panust Eesti julgeolekusse NATO raames,» märkis välisminister.

Rõivase hinnangul tuleb tegeleda referendumi tulemustest tekkivate majanduslike riskide minimeerimisega. «Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi institutsioonidel tuleb teha kõik vajalik olukorra stabiliseerimiseks ning majandusliku mõju minimeerimiseks euroala riikidele, majandustele ja finantsinstitutsioonidele,» rääkis peaminister.

Mihkelson: Ühendkuningriik võib seista silmitsi oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe, Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluva Marko Mihkelsoni hinnangul tähistab brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda suure segadusteaja algust nii Euroopas kui kogu maailmas ning Ühendkuningriik võib seista silmitsi oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga.

Mihkelsoni sõnul on referendumi tulemus vaatamata kõigile kartustele suur šokk ning see vallandab arengud, mille tegelikud tulemused selguvad alles aastate pärast. «Esimese hinnangu brittide lahkumisotsusele andsid maailma finantsturud. Inglise nael kukkus kui kivi enam kui 30 aasta tagusele tasemele. Kõik võtmetähendusega börsiindeksid ning nafta hind on tugevas miinuses,» kirjutas ta oma blogis.

Tema sõnul on Brexiti mõju maailmamajandusele vähemalt lühemas perspektiivis selgelt negatiivne. «Pole ime, sest Suurbritannia on ikkagi täna veel maailma viies majandus,» märkis ta.

Mihkelsoni hinnangul võivad need, kes Suurbritannias praegu referendumi tulemuse üle rõõmustavad, tabada ennast peagi vastandlikust olukorrast. «Pole välistatud, et Euroopa Liitu jäämist pooldavad šotlased ja ka iirlased Põhja-Iirimaal nõuavad oma iseseisvusreferendumit. Sinn Fein on juba jõudnud öelda, et nemad sooviksid referendumit Põhja-Iirimaa ühendamiseks Iirimaaga. Šotlased, kes olid eile kõige euroopameelsemad, võivad nõuda iseseisvusreferendumi kordamist. Nii võib Ühendkuningriik olla vastakuti oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga,» kirjutas ta.

Ta nentis, et lahkumisotsus on suur kaotus peaminister David Cameronile. «Väga raske on ette kujutada tema jätkamist ametis, pealegi kui Boris Johnson on nii palju energiat kulutanud Cameroni tõukamiseks. Valitsusevahetus, mida ei saa välistada, tooks paratamatult kaasa segadusteaja,» lausus ta. Cameron teataski äsja, et astub hiljemalt oktoobriks ametist tagasi.

Tema sõnul pole Euroopa Liit täna hommikul enam see, mis ta oli eile. «Kõigile senistele kriisidele Kreekast rändeni on lisandunud eksistentsiaalne kriis. On päris ilmne, et vana moodi edasi ei saa. Üksnes brittide lahkumisläbirääkimised, mis peaksid nüüd algama, tekitavad täielikult uue olukorra Euroopa Liidu kõigil tasanditel,» kirjutas Mihkelson, kelle sõnul ei oska keegi öelda, millega läbirääkimised lõpevad ning kuidas hakkab Suurbritannia tulevikus Euroopa Liiduga suhestuma. Tema hinnangul oleks parim, mis võiks juhtuda, niinimetatud Norra variant.

«Euroopa Liidu vastaste meeleolu on kindlasti ülev. Halvim, mis võiks juhtuda, on doominoefekt üle ühenduse, kus hakatakse brittide eeskujul nõudma uusi lahkumisreferendumeid. Populistid nagu Le Pen Prantsusmaal või Wilders Hollandis püüavad kindlasti segadusteaega enda kasuks pöörata,» märkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mihkelson lisas, et brittide lahkumisotsus seab tõsise surve alla kogu demokraatliku läänemaailma sisemise ühtsuse ja solidaarsuse. «Rõõmustavad need, kes tahavad näha lääne ühtse väärtusruumi murenemist. Oht selleks on täna reaalne,» kirjutas ta hommikul oma blogis.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas täna hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumist, Euroopa Liitu jäämist pooldas 48,1 protsenti. Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit ning ühenduse liikmeks jäämise poolt 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Palling: brittide Euroopa Liidust lahkumise otsus tekitab kurbust

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ütles, et austab briti rahva otsust, kuid Ühendkuningriigi soov rahvahääletuse tulemusel Euroopa Liidust lahkuda tekitab kurbust.

«Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,» ütles Palling. «On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.»

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

«Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,» ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

«Eestile tähendab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ühe olulise majandus- ja julgeolekupartneri lahkumist,» ütles Palling ja rõhutas, et brittide eilne otsus ei too koheselt kaasa mingeid muudatusi Ühendkuningriigis viibivatele Eesti kodanikele ega seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. «Kõigi võimalike muutuste osas tuleb esmalt ära oodata Ühendkuningriigi valitsuse edasised otsused,» ütles ta.

«Täna me veel ei tea, kui suur on brittide eilse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja finantsmaailmale, kuid kindlasti ei ole see positiivne,» ütles Palling. Analüütikute hinnangul jääb Ühendkuningriigi majandus Euroopa Liidust lahkudes nõrgemaks ning rahvusvaheline mõju väiksemaks.

«Kuigi Eesti on valinud brittidest sügavama integratsiooni tee ja liitunud nii euroala kui Schengeni viisaruumiga, on meie ja Ühendkuningriigi suhted väga lähedased olnud ning oleksid muutunud kindlasti veel lähedasemaks eelseisva ühise Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jooksul,» ütles Palling.

Palling kinnitas, et Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Valimisaktiivsus ületas 70 protsenti. Otsus ei ole valitsusele siduv.

POSTIMEHE VIDEOLUGU Toitumisspetsialist vereproovist: sa ei usu, mida ma sinu kohta juba tean

Ülitäpne kehakoostise mõõtmine ja põhjalik vereproov võimaldab spetsialistil inimese söömisharjumuste, elustiili ja koguni iseloomu kohta üllatavalt täpseid järeldusi teha.

Eestis tegutseb hetkel rohkem toitumisnõustajaid kui kunagi varem, ent paraku on suur osa neist vajaliku tausta ja teadmisteta isehakanud teenusepakkujad. 

Postimees uuris, millel põhineb paljude sportlaste ja fitnessi võistlejate ülitäpne toitumiskava, mis arvestab välja konkreetse inimese iga toidukorra süsivesikute, valkude ja rasvade vahekorra grammides.

«Kõige määravam on inimese hormoonsüsteem - sellest sõltub, millist edu on võimalik saavutada,» märkis toitumisspetsialist ja jõutõstmises 225 korral Eesti rekordeid uuendanud sportlane Margus Silbaum, kes jõudis toitumiskavade koostamiseni läbi isikliku kogemuse iseenda peal katsetades.

Näiteks kui inimese kasvuhormooni sisaldus veres on loomupäraselt kõrge, on õige toitumise puhul häid tulemusi saavutada kergem. Samas ei mõjuta organismi ükski hormoon eraldi, vaid omavahelisel koosmõjul. Lisaks tuleb arvestada ka kilpnäärme-, mees- ja naissuguhormoonide tasemega ning nende suhet ülejäänud verekoostisega, mis esmakülastajal silme eest kirjuks võtab.

Ettevaatlik tuleb olla ka spordiklubide ja apteekide kehakoostise mõõtjatega, mis antud võrdluse puhul kaldusid Põhja-Eesti regionaalhaiglas saadud tulemustest oluliselt kõrvale. Möödapanek tervelt viie protsendiga ei tohiks olla aluseks ühegi kava koostamisel.

«400 inimese igakuistest vereproovidest ja ülitäpsetest toidu kaalumistest olen saanud piisavalt infot, et rääkida, mis sinuga hetkel toimub, kuidas oled söönud ja üldse oma elu elanud,» jätkas ta, «ning kuidas oleks tuleviku mõttes kõige tervislikum jätkata.»

Oma klientide vereproove analüüsides on Silbaum jõudnud vilumuseni, mis lubab tal tänaseks üsna täpselt järeldada ka inimese kõige isiklikumaid nüansse. See eeldab mahukat analüüsi, mille käigus mõõdetakse kuni 60 näitaja sisaldust veres.

Silbaumi kliendid on aktiivsetest harrastajatest tippsportlasteni välja, teiste seas äsja olümpiapääsme lunastanud Mart Seim. Samuti paljud üha populaarsemaks muutuva bikini fitnessi võistlejad on oma personaalse kava saanud just temalt. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tegemist on täppisteadusega, mis ei ole hobisportlasele tingimata hädavajalik.

Margus Silbaum on spordiga tegelenud 24 aastat, püstitanud kaks jõutõstmise maailmarekordit, ühe Euroopa rekordi, võitnud 21 medalit Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt ning uuendanud Eesti rekordeid 225 korral.

«Maksimaalne taastumine treeningust läbi ülitäpse toitumiskava on kõige aluseks», usub ta ise.

Vaata videot!

Kasekamp: brittidel seisavad ees rasked ja keerulised aastad

Otsus Euroopa Liidust lahkuda toob Ühendkuningriigile lähiaastatel kaasa majandusprobleemid, keerulised kõnelused lahkumistingimuste üle ja võimaliku lagunemise, Eesti seisukohalt pole tugeva ja sõjaliselt võimsa liikmesriigi lahkumine EL-ist kindlasti positiivne, hindas politoloog Andres Kasekamp.

«Võib arvata, et esimene tagasilöök tuleb finantsturgudelt,» ütles Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp pärast seda, kui olid selgunud referendum tulemused.

Tema hinnangul toob EL-ist lahkumist toetav tulemus kindlasti kaasa naela kursi languse. «Ilmselt pole nael ainus valuuta, mis langeb. Kuna referendum tulemust saab tõlgendada ka kui umbusaldusavaldust Euroopa Liidule, võib see kaasa tuua ka euro kursi languse mõne teise valuuta, näiteks dollari suhtes,» sõnas politoloog.

Samas tõdes Kasekamp, et naela kurss on viimasel ajal niigi pisut langenud. «Võib oletada, et debatti jälginud finantsturud on juba selle olukorraga arvestanud,» sõnas ta.

«Poliitikas on esmaseks mõjuks tõsiasi, et avalikkusel on kohe teada süüdlane, kelle poole näpuga näidata,» ütles Kasekamp. «Loomulikult on see peaminister David Cameron. Tema käis enne eelmisi valimisi välja lubaduse korraldada referendum.»

Kasekamp märkis, et referendum korraldamine ei olnud vajalik ning selle lubamine oli osa Cameroni poliitilistest kalkulatsioonidest. «Cameron vastutab referendum korraldamise eest. Tema juhtis ka kampaaniat Ühendkuningriigi EL-I jäämise poolt,» sõnas politoloog.

«Nüüd, kus rahvas otsustas EL-ist lahkuda, ootaks mina küll Cameronilt kiiret tagasiastumist,» ütles Kasekamp.

«Kui Cameron peaks tagasi astuma, ei tähenda see valitsuse lagunemist. Toorid jäävad edasi võimule, aga parteis võtavad võimu lahkumise tulihingelised pooldajad eesotsas Boris Johnsoniga,» ütles Kasekamp. Tema hinnangul on tõenäoline, et Johnsonist saab konservatiivide uus juht ja seega ka Ühendkuningriigi uus peaminister.

«Finantsturgude reageering, naela kukkumine ja peaministri vahetus on referendum esmased lühiajalised järelmid,» sõnas Kasekamp.

«Pikemas, kahe-kolme aasta perspektiivis on Ühendkuningriigil oodata majandusraskusi,” sõnas ta. «Pea kõik sõltumatud ning samuti valitsuse tellitud uuringud on ennustanud, et EL-ist lahkumine toob kaasa majanduslanguse ja töökohtade arvu vähenemise. Brittidel on vähemal esialgu ees ootamas majanduslikult rasked aastad,» sõnas Kasekamp.

Kasekamp märkis, et lisaks võib EL-ist lahkumine kaasa tuua ka Ühendkuningriigi lagunemise. «Šotlased on juba korra pannud iseseisvumise rahvahääletusele. Üldiselt on šotlased suuremad EL-i toetajad kui inglased ning seega on võimalik, et Šotimaa korraldab uue iseseisvusreferendumi,» sõnas Kasekamp.

«Minu arvates on hämmastav, kuidas paljud inglased ei arvesta sellega, et nende pime viha Brüsseli vastu võib kaasa tuua nende enda kuningriigi lagunemise,» sõnas politoloog.

Kasekamp tõi esile, et referendumi tulemus ei tähenda automaatset ja kohest lahkumist EL-ist. «Valitsus peab esitama parlamendile EL-ist välja astumise seaduse, nagu seda näeb ette Lissaboni leping. Parlament võib eelnõu paari nädala või kuu jooksul kinnitada. Sellest hetkest algab kuni kaks aastat kestev lahkumisprotsesside periood,» selgitas politoloog.

«Britid tahavad lahkuda EL-ist, aga kindlasti ei taha nad lahkuda EL-I ühtselt turult. Seega peab Ühendkuningriik leppima EL-iga kokku tingimused, kuidas nad jäävad ühtsele turule. Lisaks tuleb Ühendkuningriigil alustada läbirääkimisi vabakaubanduslepete sõlmimiseks nende riikidega, kellega brittidel on vabakaubanduslepped läbi EL-i,» sõnas Kasekamp. «Need saavad olema töö- ja katsumusterohked aastad.»

«Euroopa Liidu mainele on Ühendkuningriigi lahkumine loomulikult kõva pauk,» sõnas Kasekamp. «Seni on EL ainult laienenud. Ühe suurema ja jõukama liikmesriigi lahkumine on väga tugev löök EL-i mainele.»

Kasekampi hinnangul annab Ühendkuningriigi lahkumine kindlasti hoogu juurde euroskeptikutele ja populistidele teistes liikmesriikides. «Samas võib Brexit pakkuda idealistlikele euroföderalistidele võimaluse hakata kõvema häälega rääkima eurointegratsiooni tugevdamisest, kuna Ühendkuningriik ehk euroföderalismi suurimad vastustajaid on nüüd EL-ist lahkumas,» sõnas kasekamp.

«Eesti vaatevinklist ei ole Ühendkuningriigi lahkumine kindlasti hea,» sõnas Kasekamp. «Eesti poliitika põhineb sellel, et EL peab olema tugev ja ühtne. Kui EL-ist lahkub tugev liikmeriik, kelle näol on lisaks tegemist ka EL-i ühe suurima sõjalise jõuga, siis ei aita see kindlasti kaasa Eesti julgeoleku tugevdamisele,» ütles politoloog.

Prantsusmaa saadab Baltimaade õhuturbemissioonile neli hävitajat

Prantsusmaa saadab septembris Baltimaade õhuturbemissioonile neli hävitajat Mirage 2000, teatas Prantsuse sõjavägi neljapäeval.

«Kavatseme kuuendat korda osaleda Baltimaad õhuturbemissioonil» septembrist detsembri lõpuni, lausus sõjaväe pressiesindaja kolonel Gilles Jaron.

«Selle missiooni eesmärgiks on tugevdada austust 2004. aastal NATO-ga liitunud kolme Balti riigi ehk Leedu, Läti ja Eesti õhuruumi vastu,» lausus Prantsuse õhuvägede pressiesindaja kolonel Olivier Celo.

Eelnevatel missioonidel tuvastasid Prantsuse sõjalennukid Vene lennukeid umbes 36 korral. Venemaa on viimastel aastatel suurendanud regioonis oma pommitajate lendude arvu, mida NATO riigid peavad agressiivseks sammuks, lausus Celo.

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Teadlane ennustab head marja-aastat

Kui enne vihmasadusid oli mõnede metsamarjade hea saak kahtluse all, siis saabunud vihmad on kosutanud kevadel ohtralt õitsenud metsmaasikat. Saak on kohati, kus kuivus oli mõõdukas eriti hea. Lisanduvad vihmad soodustavad marjade paisumist veelgi, kirjutab Eesti maaülikooli dotsent Taimi Paal.

Soe kevad oli meelepärane kimalastele ja nii oli neid vaarika õitsemise ajaks rohkem kui tavalisel kevadel. Vaarikasaak oleneb suuresti tolmeldajate rohkusest, soojusest ja sademeist. Vaarikavartel on palju rohelisi marju, mis alles juuli teises pooles valmivad. Kohati lagedail raiesmikel on küll külm vaarikavarsi kahjustanud, kuid metsaservadest peaks head saaki saama.

Mõnedel soodel on märgata ka üpris rikkalikku murakasaaki. Murakasaak oleneb sel aastal palju kasvukohast – ühes kasvukohas on marju palju, teises kesiselt.

Mustikasaak tuleb rikkalik, sest õitsemise ajal öökülmi ei olnud. Meie metsade hea saagiaasta marjavarust suudetakse ära korjata vaid vähene. Oleme jõudnud sinnamaale, kuhu Soome ja Rootsi jõudsid juba paar aastakümmet tagasi – marju on, aga korjajaist on puudu. Eelpoolmainitud maad on marjakorjajate puuduse lahendanud Taimaalt korjajate kohalelennutamisega.

Igal aastal päästab Rootsi ja Soome marjasaaki ligi 6000 tailast, rääkimata veel marjakorjajaist Ukrainast, Poolast ja mujalt Ida-Euroopa maadest. Kibedamad tailastest marjakorjajad on suvega Soomes teeninud mitme aasta palga kodumaal -3000 kuni isegi üle 10 000 euro. Suure teenistuse juures on ka tööpäevad pikad. Kust peaksime meie marjakorjajaid importima, sest meie väärtuslik tooraine jääb suures osas metsa?

Meil ei osata lugu pidada sinikast, kuid asjata. Sinikas on väga hea mari nii hoidisteks kui ka toorelt söömiseks. Sinikamarju on peetud joovettekitavateks. Tegelik kurja juur on koos sinikaga kasvav sookail, mis eraldab soojal suvepäeval lenduvaid joobesarnast seisundit tekitavaid eeterlikke õlisid. Alati on võimalik leida selline sinikakoht, kus sookail puudub või on teda vähe. Eriti peaks sinikast huvituma koduveinikonkurssidel käivad veinimeistrid. Sinikast saab suurepärase värvuse ja maitsega veini. Mahla käärima ajamiseks tuleb kasutada veinipärmi, sest sinikaski sisaldab käärimist takistavaid aineid.

Ka pohlametsa poole on põhjust pilk seada, sest õitsemine lõppes edukalt. Marjakobarad jäävad küll millegipärast väiksemaks kui tavaliselt. Jõhvikaski on õitsemist lõpetamas ja saak tuleb vähemalt keskmine.

Metsamarju nagu mustikaid, sinikaid, metsmaasikaid ja vaarikaid võib kuivatada lastele talviseks vitamiiniallikaks ja kommi aseaineks.

Metsasolijaile jäävad silma juba esimesed kasepuravikud ja pisikesed kukeseened, mis iga päevaga suuremaks paisuvad.

Marjametsa minejaile paneks südamele, et sinna ei jäetaks kaasavõetud toidu- ja joogipakendeid. Jõhvikale minnes tuleb ka marjakombain koju jätta, sest see kahjustab tugevalt õrnu jõhvikavarsi.

Piltuudis: tagurpidi riigilipp

Tallinnas Tartu maanteel lehvis jaanilaupäeval tagurpidi vardasse tõmmatud riigilipp.

Lisaks sellele oli lipp veel pooles vardas nagu leinapäeva puhul.

Galerii: toimus Ahja saunaralli

Täna kolmandat korda toimuva Ahja saunaralli eesmärgiks oli edendada eestlaslikku saunakultuuri ja traditsioone ning hoida need püsivana. 

Võistlustulle said astuda kolme-viieliikmelised võistkonnad. Start anti Ahja spordihoone parklas kell 13.00. Finiš oli Ahja ülemise järve ääres. 

Võistkonnad pidid kaardi abil leidma üles saunad, kus neid ootasid külalislahked saunaomanikud. Vahemaade läbimiseks oli vajalik auto. Igas saunas pidi leili võtma umbes viis minutit ja lisaks täitma ka ühe ülesande. Võistkondade puhul hinnati nende edu stiili, ülesannete lahendamise täpsust ja kiirust.

Üllatavad faktid hotellitubade kohta, mis ajavad hirmu nahka

Kuigi enamik hotellitubasid on üsna korralikud, võivad nad siiski varjata üsna hirmutavaid saladusi, mida sa kunagi teada ei taha.

Kuigi on olemas palju väga ilusaid ja korralikke hotelle ei saa alati end lasta petta koristatud hotellitoast. Eriti kui ööbid mõnes tundmatus paigas ja tundmatus hotellis ei tähenda see, et voodid on tehtud, rätikud riiulile asetatud ja vaip tundub uus, veel seda, et kõik ka tegelikult puhas on, vahendab Fox News.

Kõige vähem puhastatakse just neid paiku, mida inimesed kõige rohkem katsuvad. Nii võid kindel olla, et kõiksugu lülitid, ukselingid, kellad ja lambid on kõige mustemad kohad sinu hotellitoas.

1. Kuritegevus - vargused ning kallaletungid on hotellides üsna tavapärased. Kuigi peaksime end hotellides tundma just kaitstult, ei ole haruldane, et nii mõnigi väärisese justkui jalad alla võtab ning toast minema kõnnib.

2. Lutikad - kuigi enamikes hotellides nendega vast probleeme pole, siis tuleks igaks juhuks ikka kontrollida. Piilu korraks lina alla ja võid neid juba kohe madratsi peal siblimas näha, kui nad tõesti peaks olema su toa vallutanud.

3. Põrand - kuigi need võivad paista puhtad, siis ei tea sa tegelikult kunagi, mida täpselt seal enne sind tehtud on ning kuidas on põrandat küüritud. Kui koristajatel on kiire võivad nad tolmuimemise hoopiski vahele jätta, mistõttu tasuks hotellides alati käia plätude või sussidega.

4. Tulekahjud - keskmiselt tuleb tuletõrjujatel kustutada ainuüksi Ameerika Ühendriikides 3520 hotellitulekahju aastas, mistõttu tasuks kursis olla, kuhu poole joosta, kui midagi sellist peaks juhtuma.

Kuigi heades hotellides selliseid juhte tavaliselt ette ei tule, siis tasub alati olla tähelepanelik ning oma reisidokumente alati endaga kaasas kanda. 

Fotod: vaata, kuidas möödus Pühajärve Jaanitule esimene päev

Kümnes Pühajärve Jaanituli meelitas Otepääle tuhandeid pidulisi, kes said nautida festivali esimest päeva parimate Eesti artistide saatel.

Pühajärve Jaanitule esimesel päeval astusid pealaval üles Tanel Padar & The Sun, Koit Toome, Jüri Pootsmann, Karl-Erik Taukar, Cartoon ja 2 Quick Start. Rannalaval andsid peolistele hoogu DJ Keith Margus, DJ Marek Talivere, DJ Karma, Meisterjaan, DJ Marek Talivere, Suur Papa ja Puusepp & Haljaste.

Juubeliaasta Pühajärve Jaanitule teisel päeval astuvad publiku ette taas parimad artistid Eestist ja välismaalt. Pealava avab kell 19 ansambel Smilers. Lisaks astuvad pealaval üles Ott Lepland, Terminaator, Rumeenia lauljatar Inna ja õhtu lõpetab Shanon. Rannalaval hoiavad tuju üleval DJ Keith Margus, DJ Marek Talivere, DJ Karma, Puusepp & Haljaste, Põhja-Tallinn, Keven K ja Hispaania tantsumuusika superstaar Sak Noel.

Vanamootorratturid tähistavad 1500-kilomeetrise matkaga Berliini Tähesõidu võitu

80 aastat tagasi, 1936. aasta Berliini Olümpiamängude auks korraldatud esimese mootorrataste tähesõidu võitis ülekaalukalt Eesti 14-liikmeline võistkond. See oli esimene eredam sündmus meie motomatkamise ajaloos, mida Eesti Vanamootorattaklubi Unic-Moto ja Eesti Motomatkajate Klubi liikmed mälestavad ühise matkaga Rahvusvahelise Mootorratturite Organisatsiooni (FIM) kokkutulekule Slovakkiasse.

Jaanilaupäeval algav matk kujuneb delegatsiooni jaoks umbes 1500 kilomeetri pikkuseks. Eriliseks teeb selle sõidu aga see, et Eestist osaleb 19 vanamootorratast, mis on vanemad kui 35 aastat ja nii mõnegi valmistamisest on möödunud pea sama kaua aega kui esimest tähesõidust Berliini.

Gerli, Priit, Ivar ja Ave sõidu alguses Urge tanklas täna, 23. juunil.
1946.aasta Indian, 1973.aasta Iz Jupiter ja 1957. aasta AWO Simson. Foto: erakogu.

Näiteks osalevad matkal 1932. aasta Harley Davidson, 1935. ja 1939. aasta Zündappid ja 1946. aasta Indian – ja kõik sõidavad Eestist Slovakkiasse omadel ratastel. Sellega soovib vanamootorrattaklubi tõestada, et ka palju aastakümneid hiljem on vanad mootorrattad matkamiseks kõlbulikud ning sama tõsiselt võetavad kui kaasaegsed.

Berliini olümpiamängude eel korraldatud tähesõitu peetakse motomatkajate iga-aastase suurürituse, FIM Rally alguseks. Eestlased saavutasid seal tookord endilegi üllatusliku võidu 15 727 punktiga. Võrdlusena, et teise koha saavutanud luksemburglased kogusid vaid  2610 punkti ning hollandlastel oli 44 meeskonna liiget Eesti 14 vastu, kellest üks oli naine.

Auhindamine toimus valemi põhjal, kus oli otsustavaks võistkonna mootorrataste arv võrdluses elanike üldarvuga riigis, mootorrataste üldarv klubi koduriigis 1. jaanuari 1936 seisuga ja distants stardist finišini kilomeetrites. Raha reisiks saadi põhiliselt suurvõistlustelt hipodroomil ning meeskonna rännak kulges ühest kontrollpunktist teise. Arvestades, et tänapäevaseid navigatsiooniseadmeid tollal polnud, pidi meeskonna juht õppima marsruudi pähe ning oskama vilunult ja kiirelt maakaarti lugeda.

Teel oldi kuus päeva, mille ajal läbiti 2000 kilomeetrit. Reast välja löövaid õnnetusi meeskonna juhi, Harri Pärkma reisiloo mälestustes kirjutatu põhjal ei olnud, peavalu tegi vaid naelte rohkus teedel ja sellest tingitud rehvide lappimine. Kuigi aset leidis ka kukkumisi ja vigastusi ning mälestusi lugedes olid meie kangelased teepeal kohati päris näljas ja väsimusest ümber kukkumas.

Tähesõidu 1936. aasta grupipilt.

Mis ootas võidukaid tähesõitjaid aga kodumaal pärast võiduuudist? Pärkma sõnul mindi vaimustuses puhuti liialduseni. Näiteks 1936. aasta 2. augusti numbris oli pealkiri: «Eesti esimene kuldmedal!». Lähemalt saab sellest põnevast retkest lugeda siit.

FIM Rally on suur rahvusvaheline üritus ning Eesti rohkearvulise delegatsiooni saabumine just sellises võtmes ning ajalugu ja vanatehnikat väärtustades pälvib kindlasti suurt tähelepanu, sest tavapärane motomatkamine toimub reeglina tänapäevaste mootorratastega. Toimuvad ka võistlused erinevates kategooriates, kuid nendes ei arvestata enam võistlejariigi elanike ega mootorrataste üldarve, vaid puhtalt osavõtjate hulka.

Unic-Moto ja Eesti Motomatkajate Klubi ühisdelegatsiooni kuulub 44 osavõitjat. Vanamootorratturite delegatsioon stardib ajavahemikul 23.- 24. juuni. Planeeritud ajakava kohaselt kogunevad vanamootorratturid 24. juuni õhtuks ööbimiskohta Leedus. Liptovis FIM Rally üritusel viibitakse 28. juunist 1. juulini, mis päädib viimasel päeval ühises kolonnis riigilippudega varustatud mootorrataste ringsõiduga Rahvaste Paraadi nime all.

40 aastat vanatehnikaharrastust Eestis

1975. aasta oktoobris kogunes väike grupp vanasõidukihuvilisi Tallinnas, aadressil Pikk tänav 41 ja valis vanasõidukite klubi loomiseks orgkomitee. Vanasõidukite klubi Unic asutamiskoosolek toimus 31. jaanuaril 1976. aastal ning klubis moodustati veo- ja sõiduauto-, velo- ning motosektisoon. Motosektsioonist saigi alguse tänane Eesti Vanatehnikaklubi Unic-Moto.

Juba 20 aastat korraldab Unic-Moto mai ning oktoobri kuu esimesel pühapäeval Harju maakonnas Tagadi Restauraatorite päeva, kus on võimalik hankida kõikvõimalikke varuosi vanasõidukitele. See aga ei ole sugugi klubi põhitegevus, vaid klubilise tegevuse eesmärgiks on ühendada vanamootorratta valdajaid ja huvilisi ning vanatehnika säilitamine Eestis asjahuviliste individuaalse ja ühendatud tegevuse kaudu. Iga aasta juulikuu teisel nädalavahetusel korraldatakse kahepäevane kokkutulek mõnes vahvas Eestimaa paigas, kus esitletakse aasta jooksul valminud projekte, hinnatakse «musta numbri» vääriliseks peetavaid tsikleid, sõidetakse koos paraadil ning peetakse vanamootorrataste jõukatsumisi.

Täna on klubis üle 160 liikme, mis teeb Unic-Moto Eesti suurimaks mootorrattaklubiks.

Viljandi mehed viisid võidupüha paraadil Lennart Meri mõtte ellu

Täna Võrus peetud võidupüha paraadi kõige olulisema tseremoniaalse uuendusena marssis tuletoojate rivi ees neli Viljandi torupillimängijat, nende seas kaitseliitlasest linnapea ning pärimusmuusika edendaja Ando Kiviberg.

„Algus oli väga hea. Näitasime, et 15 aastat tagasi Viljandi pärimusmuusika festivalil Lennart Meri poolt idanema pandud idee on päriselt tehtav ja väärib arendamist,” avaldas Kiviberg ettevõtmise järel rahulolu. „Eesmärk on ajaloolisele pärandile tuginedes anda Eesti torupillile tseremoniaalne roll ning aidata sellega kaasa mänguoskuse levikule meie meeste seas. Tugevaid naismängijaid on meil juba õige mitu, aga mehi napib,” põhjendas ta.

Ühtlasi avaldas ettevõtmise eestvedaja lootust, et järgmisel suvel peetaval paraadil on väljas juba 12 torupilli ning neli trummi.

„Mingit agressiivsust ja keerulist suhetedraamat siit otsida ei maksa. Tegemist ongi torupilliga, mida on võimalik kasutada väga erilistes tingimustes. Laiemas plaanis on selle projekti tähtsus aga tugevdada neid nähtusi ja märke, mis teevad meie kultuuri eriliseks ja torupill on kindlasti üks nendest sümbolitest,” lisas Kiviberg.

Lisaks Viljandi linnapeale sammusid Võru paraadil torupillimängijate rühmas Sakala maleva kaitseliitlased Kulno Malva, Lauri Kadalipp ja Peedu Põld. Neid saatis trummimängija Martin Aulis. Marsi vältel esitati kaht lugu. Esmalt Kivibergi „Marss Anna Mariale”, mille autor oli pühendanud oma vanemale tütrele. Teiseks Kuusalu rahvaviis „Sabamarss“, samuti Kivibergi seades.

Instrumentidena pruugiti seejuures spetsiaalselt paraadiks väljatöötatud uudseid sõjatorupille.

Mitmed ajaloolised ürikud kannavad legende, millest võib järeldada, et vanade eestlaste malevates oli torupill kasutusel sõjapillina. Sellele viitas president Lennart Meri juba 2001. aastal Viljandi pärimusmuusika festivali külastades. Kivibergi meenutuse kohaselt küsis riigipea otse: miks ei võiks Eestis olla üht torupillimängijate rühma, kes ka pidulikel üritustel võiks üles astuda.

Kui Kiviberg hakkas Meri mõttest sütitatuna asja ajama, põrkus ta kohe probleemile, et tol ajal ei valmistatud Eestis pille, mis oleks vastupidavad erinevates ilmaoludes. Nii jäi plaan aastateks oma aega ootama.

2010. aasta septembris võttis samal teemal uuesti jutuotsa üles praegune president Toomas Hendrik Ilves. Tema ettepanek oli luua torupillirühm kaitseväe orkestri kõrvale. Et selleks ajaks oli pilliehitus Eestis uue hoo saanud, läks Ando Kiviberg uuele katsele ning kohtus sama aasta lõpus kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani ja kaitseväe orkestri juhi Peeter Saaniga ning sai kindlustunde, et asuda pärimusmuusika keskuse vahendusel Eesti sõjatorupilli prototüüpi väljatöötama.

Uue instrumendi loomises ütlesid sõna sekka tuntumad pillimängijad Kätlin Mägi, Sandra Sillamaa ja Juhan Suits ning pilli hakkas kokku panema torupillivalmistajate dünastia noor meister Andrus Taul.

Siht oli luua pilli, mille keel ja piuk püsiks niiske, kuuma ja külma ilmaga hääles. 2014. aastal sai esimene prototüüp valmis ja seda proovinud Juhan Suits andis tulemusele hea hinnangu.

Seejärel seati sihiks sõjatorupilli rühmaga üles astuda juba 2016. aasta võidupüha paraadil.

Torupilliliike on enam kui tosin. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide sünnikohas ei olda päris kindlad, on päritolupiirkondadeks peetud eelkõige Iraani ja Indiat. Päris täpselt ei ole teada sedagi, millal torupill Eestisse jõudis. Varaseimad teated torupillimängust Eesti linnades ulatuvad 15. sajandisse.

Torupilli on siin mail kasutatud nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi, mille kohaselt oli torupilli isegi põllul väsinud tööliste ergutamise vahend.

Tänavaküsitlus: Mis on Brexit ja kas Suurbritannia jääb Euroopa Liitu või mitte?

Täna hääletavad britid Euroopa Liitu jäämise poolt või vastu. Vaata, kas eestlased teavad, mida tähendab Brexit ja millise poole on valinud Tallinnat külastanud inglased.

Brexit on ühend sõnadest «Britain» ja «exit». Täna toimub Suurbritannias referendum, millega otsustatakse, kas riik jääb Euroopa liitu või mitte. 

Postimees küsis Tallinna tänavatel inimestelt, kas nad teavad, mis on Brexit ning kas nende arust peaks Suurbritannia jääma Euroopa Liitu.

Uurisime ka brittidelt, kuidas nemad referendumil hääletavad. Arvamus jagunes pooleks. 

Valimisjaoskonnad avati täna hommikul kell 7 kohaliku aja järgi ja on lahti kuni kella 22ni. Esimesed tulemused peaksid selguma homme hommikul.

Vaata videot!

Galerii: Võidupüha paraad Võrus

Suurejooneline Võidupüha paraad on Võrus peetud ja võidutuli läkitatud kõikidesse maakondadesse. 

Kes ei saanud kohal olla või soovib pidulikke hetki uuesti piltidelt vaadata, siis käesolev galerii on just neile! Paraadi vaatas sinimustvalge lehvides väga palju inimesi ning rahva kohal lendasid üle ka lennukid ja helikopterid.

Paraadi lõpus üllatas härra president rahvast sellega, et astus koos abikaasa Ievaga inimestele ligi ja kätles. 

Reinsalu kaassõitjate trahvimisest: inimesed pole purjus juhi tuvastamisel abitud

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul ei tasu joobes juhi autos sõitvate kaasreisijate karistamise seadustamisel arvata, nagu oleksid inimesed nii abitud, et ei saa juhi purjusolekust aru.

«Inimesed suudavad seda ise väga hästi tuvastada. Eelmisel aastal viidi läbi uuring, millest selgub, et üle 14-aastastest inimestest sõitis seitse protsenti viimase 12 kuu jooksul purjus juhi autos,» ütles Reinsalu Postimehele.

Tema hinnangul ei tasu arvata, nagu tekiks uue seaduse jõustumisel hulgaliselt kohtuvaidlusi teemal, kas kaasreisija oli juhi joobest teadlik.

Justiitsminister märkis, et praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi anda omanik autot purjus inimese käsutusse. «Täpselt samade argumentidega saaks vaielda, kuidas on võimalik kehtivas õigussüsteemis tuvastada, kas omanik andis auto purjus või kaine inimese kätte,» lausus ta.

Reinsalu lisas, et kui joobes juhi kaasreisijate karistamine seadustatakse, ei tähenda see seda, et kõik roolijoodiku autost tabatud inimesed hakkavad saama automaatselt trahvi.

«Loomulikult peab menetleja hindama juhtumit asjaolude kontekstis. Ma arvan, et menetlejad käsitlevad seda teemat mõistlikult ja kindlasti piirduvad ennekõike hoiatamise ja seletamisega, et selline käitumine ei ole okei,» sõnas ta.

Reinsalu märkis, et eelmisel aastal purjus juhi autos vigastada üle 500 kaasreisija ja 14 kaassõitjat hukkus.

Justiitsministeerium saatis eile kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi muutub tulevikus karistatavaks joobes juhi autos sõitmine. Eelnõu järgi võib joobes juhi autosse istunud kaasreisijat karistada kuni kümne trahviühiku ehk kuni 40 euro suuruse trahviga.

Eelnõu näeb ette ka seda, et kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Eelnõu näeb ette ka kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral.

Esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile. Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte.

Reinsalu hinnangul saab eelnõu kooskõlastusringi läbitud umbes kuuga ning ta loodab anda selle parlamendi menetlusse sügisistungjärgu ajal. Seadusemuudatused võiksid tema hinnangul jõustuda tuleva aasta 1. jaanuarist.

President Ilves: meie kõige olulisem heidutus on tugev Eesti ühiskond

President Toomas Hendrik Ilves tõdes oma Võidupüha kõnes, et nii Eesti kui ka ülejäänud NATO otsused ja sammud on suunatud vaid heidutusele, mis on ju kaitse eelpost. Meie heidutus ei ole vaid sõdurid, varustus ja relvad, vaid ka tugevad liitlassuhted, eelkõige aga tugev Eesti ühiskond. Postimees avaldab riigipea kõne täismahus.

Head kaitseliitlased.

Head liitlased.

Hea Eesti rahvas.

Viimase paari aasta vältel oleme ilmselt kõik tajunud, et meid ümbritsev julgeolekuolukord on varasemaga võrreldes väga erinev.

Meie murede alla on kirjutatud meie põhiküsimused:

Mis saab meist?

Mis saab Eestist?

Mis saab Euroopast?

Inimene soovib ikka uskuda, et olevik võib olla igavene. Olgu ta sellega rahul või nagu sagedamini, rahulolematu, et asjad ei lähe kiiremini paremaks. Harva mõtleme aga, et olevik võib kiiresti muutuda ja muutuda täielikult.

Enam ei kulge Eesti nii rahulikel teedel, nagu mäletame viimasest paarist aastakümnest. On muutunud Euroopa. On muutunud maailm.

Ajalugu on täis hoiatavaid näiteid vaid oleviku põhjal otsustamisest. Meie enda puhul oli see eredamalt 1939. aasta silmi sulgev lootus, et Eesti jääb maailmast puutumata, kitsalt läbi tollase oleviku ehk mõistetav, aga nagu me teame tagasivaate täppisteadlastena – siis tegelikult hukatuslik.

Ent oleviku jätkumist uskusid nii inglased kevadel 1914 kui ka Brežnevi-aegsed kommunistid NSV Liidus, poolakad enne Teist maailmasõda ja ukrainlased enne Maidani. Paraku, ja mõnel puhul õnneks, nad kõik eksisid.

Eesti julgeoleku hoidmise ülesanne viimasel veerandsajandil on olnud kindlustada, et me enam ei eksi, et soov elada vabal maal vabade inimestena ei osutu õõnsaks unistuseks.

Vabadus ja rahulik areng on saanud Eesti status quo-ks. Kõik, mis kole ja ähvardav, on toimunud kusagil „mujal“.

1989 tähendas paljudele Läänes «Ajaloo lõppu», kui liberaalne demokraatia ja turumajandus saavutasid teiste ideoloogiliste konkurentide üle lõpliku võidu. Ajaloo lõpu uskumisest kantuna sai 300 000 USA sõjaväelastest, kes kaitsesid Lääne Saksamaad, vaid mõnikümmend tuhat.

Kiiresti end reforminud Ida-Euroopa riigid liitusid Euroopa Liidu ja NATO-ga. Viimase puhul küll mitte õhkkonnas, kus keegi arvanuks, et Venemaa kujutaks endast Euroopale ohtu. Pigem valitses pea 20 aastat hoiak, et NATO peab tegelema teiste piirkondadega või kui seda ei suuda, siis üldse pillid kotti panema. Euroopa oli selle arusaama järgi valmis, vaba, terviklik ja… elas lõplikus rahus.

Isegi siis kui Eesti internetti tabas üheksa aastat tagasi poliitiliselt motiveeritud rünnak või kui Venemaa okupeeris augustis 2008 Gruusia linnad Gori ja Poti, ei näinud suur osa Euroopast vajadust tegeleda omaenda territooriumi kaitsega. Probleem oli ikka „mujal“. Kaitsekulutused muudkui langesid.

Nüüd tuleb meil tunnistada, et enam-vähem Berliini müüri langemisega novembris 1989 alanud ajajärk on vaikselt lõppenud. Paljud ei taha seda veel tunnistada, meie siin piiririikides ehk tunnetame toimunut paremini.

Mida peaksime selles olukorras tegema?

Esiteks vajame praegu juhte, nii valitsuses kui ka opositsioonis, kes juhivad ja julgevad otsustada. Suur, ehk isegi murranguline aeg nõuab suuri tegusid ning seega inimesi, kes tahavad ja oskavad võtta vastutust. Teades, et aitäh öeldakse tagantjärele. Kui öeldakse.

Euroopa vajab liidreid, kes julgevad võtta vastutuse praeguste kriiside seljatamiseks ja tõepoolest juhtida – juhtida Euroopat, oma riike – ega lähtu viimasest populaarsusküsitlusest. Oma toolist kinni hoides ei saa juhtida.

Daamid ja härrad,

Eelolev sügis toob Eestile uue Vabariigi Presidendi. Põhiseadus paneb talle kaks tähtsat ülesannet, mida peab täitma – ta on riigikaitse kõrgem juht ja ta esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises.

Nähes, mis on meie ümber toimunud viimastel aastatel, eriti alates 27. veebruarist 2014, kui Krimmi annekteerimisega varises kokku senine Euroopa julgeolekuarhitektuur ja mõistes, et me ei ole üksik saar keset turvalist merd, peab uuel riigipeal olema kindlasti teadmine, kuidas nende valdkondade eest seista. Kuidas seista riigikaitse ja rahvusvahelise suhtlemise eest.

Olen nõus, riigipea sekkub, kui rikutakse põhiseadust või kusagil on karjuvat ebaõiglust. Ta mõistab siseriiklikke probleeme ja muresid. Ta tunneb ja tunnetab Eestit. Aga ta ei saa selles kõiges asendada valitsust ega üle võtta parlamendi rolli.

Ent välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse peavad – justnimelt peavad – olema Vabariigi Presidendi töölaua tähtsaimal kohal. Veelkord, see on põhiseadusega riigipeale antud ametijuhend, mille täitmine on seni olnud osa Eesti kaitstusest ja rahvusvahelisest turvalisusest.

Teiseks, ja välis- ja julgeolekupoliitikat laiemalt vaadates, on tänaste diplomaatide ees kriisidest kirev ning konarlik maastik. Endised reeglid ja kokkulepped, vanad tõed ja lootused ei pruugi siin enam pädeda.

Diplomaatia peab end sel uuel ajastul – kiirete muutuste ja mitmete üheaegsete kriiside keskel – taasavastama, nii riikide vahelises suhtlemises kui ka riigisiseselt valitsuse välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid rahulikult põhjendades.

Siis saavad inimesed aru. Mõistavad sedagi, et turvaline olevik ei jätku iseenesest, et me vajame liitlasi, et liitlassuhe eeldab koostööd ja üksteise murede mõistmist, ka solidaarsust nende probleemide lahendamisel või leevendamisel. Nii lihtne, kuigi tegelikult keeruline, see maailm ongi, kus rahvusvahelised kriisid – näiteks rändekriis, terrorismi levik – mõjutavad sageli pealtnäha kaugemate riikide sisepoliitikat.

Siis on riigijuhtidel ja poliitikutel õigus öelda: vastutus on ka valijatel, sest nemadki peavad valimiskasti ääres mõistma oma hääle kaalu ja oma otsuse tagajärgi.

Lugupeetavad kuulajad,

Veebruar 2014 tõi Ukraina sündmustega külma sõja järgse roosilise rahuidülli lõpu. Kõik, mida Eesti on teinud NATO-ga liitumise järel, on olnud tasakaalustatud reageering Venemaa ootamatutele käikudele. Pärast 2014. aastat ei saa demokraatlik Lääs enam kindel olla ega loota rahvusvahelistele lepingutele, millele toetus Euroopa rahu pärast Teist maailmasõda. Sest me nägime, kuidas üks riik võib tõepoolest Euroopas vallutada teise riigi territooriumi.

Sellest ka Eesti ja meie liitlaste järgnevad sammud.

Alles pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist ning transpondriteta Vene militaarlendude järsku kasvu ja nendest ajendatuna tuli esimene NATO õhuturbe eskadrill Ämari lennuväljale meie õhuruumi valvama.

Alles 2015. aastal hakkas NATO harjutama rasketehnika liikumist üle Ida-Euroopa liitlaste piiride.

See oli alles mullu. Veel aastal 2009 polnud Eesti jaoks ka nii elementaarset asja nagu NATO kaitseplaanid. Ehk isegi paberil puudus see,mida NATO teeks juhul, kui siin midagi juhtuma hakkaks.

Nõnda olen ma päris nõutu, kui loen kas Eestis või mujal Euroopas sisepoliitikast ajendatud juttu NATO poolsest „sõjahüsteeriast“ ja „mõõga täristamisest“.

Olgem nüüd ausad, tõeline sõjahüsteeria käib käsikäes viimastel aastatel eskaleerunud Lääne-vastase sõjalise aktiivsusega meie maailmajaos ja lähiümbruses. Süüdistada NATO-t hädavajalike õppuste või roteeruvate liitlasüksuste tõttu mõõgatäristamises – selles peegeldub vähemalt naiivsus kui mitte midagi rohkemat.

Kaks aastat oleme lugenud ka sadu naiivseid artikleid võimalikest „rohelistest mehikestest“ Eestis ja Lätis ning tugitooli analüütikute asjatundmatuid küsimusi „Is Narva next?“ – „Kas Narva on järgmine?”.

Sellistes käsitlustes pole märgatud, et kogu edu Krimmis tulenes ootamatusest, kuna ei arvatud, et keegi teeks seda, mida ometi tehti. Sest ei usutud, et Euroopas saab rahvusvahelisi lepinguid nii jõhkralt rikkuda.

Enam see läbi ei läheks. Sest pärast ühekordset edu on kogu Lääs valmis just selliseks käiguks. Aga me ei saa valmistuda vaid eelmiseks korraks. Me oleme üleüldse rohkem valmis.

See ongi Eesti kaitse ja julgeoleku alus: meie, kogu NATO, ei luba endale enam rahulikku arvamist, et midagi halba ei saa juhtuda. Eriti ei tohi lähtuda eeldusest, et kuna 25 aastat pole meil halvasti läinud, siis nii jääb see ka tulevikus.

Tänu õigetele ja kiiretele valikutele ning julgetele otsustajatele 1990ndatel aastatel oleme täna ühed turvalisemad, innovaatilisemad ja kasvavalt edukad Euroopa maad. Eesti on tulnud NATO liikmeks olemise vastutusega hästi toime. Oleme üks nendest, paraku vähestest, kes panustab kaitse-eelarvesse vastavalt kokkulepitule 2% SKT-st ning nüüd mõistavad paljud NATO liitlased kaitsekulutuste kasvatamise vajalikkust.

Rahvusvahelises üldpildis on Eesti olnud riigikaitse asjus kiiduväärselt vastutustundlik. Meie kaitsetahe on kõrge, mida näeme ka võidupüha paraadiks rivistunud kaitseliitlasi vaadates. Eesti kaitseväelased, diplomaadid ja julgeolekuametnikud on tasemel, meie riiklik tõsiseltvõetavus on kindel vääring.

Oleme ehk liiga vähe märganud oma välis- ja julgeolekupoliitika tegijateedukust, eriti viimasel paaril aastal, veenmaks Eesti sõpru, milline on Läänemere piirkonna julgeolekupilt ning kui oluline on seda pidevalt hoida liitlaste radariekraanil. Samuti on Eesti esindajad aidanud kujundada ja hoida Euroopa Liidu ühtset seisukohta, et sanktsioone Venemaa suhtes tuleb jätkata, kuni on täidetud Minski kokkulepped – eelkõige taastatud relvarahu ja raskerelvastus konfliktipiirkonnast eemaldatud.

Täna, 23. juunil, on Euroopa pilgud Ühendkuningriigil. Olla või mitte olla – selle brittide otsuse mõju Euroopa Liidule saab olema kindlasti majanduslikult ja poliitiliselt väga suur. Brittide „jah“ või „ei“ muudab igal juhul Euroopa Liidu nägu. Ning igal juhul me tahame, et Euroopa Liit oleks ühtne ja mõjukas. See on meie kõigi töö.

Kaasmaalased,

Ei Eesti ega meie NATO liitlased pole kellegi iseseisvust ähvardanud ega kedagi okupeerinud.

Ei meie ega üldse Euroopa Liit või NATO pole huvitatud ühestki konfliktist.

Nii Eesti kui ka ülejäänud NATO otsused ja sammud on suunatud vaid heidutusele, mis on ju kaitse eelpost. Et kui midagi peaks juhtuma, siis NATO vastab. Ja Eesti, kelle kaitsevägi on 25 aastaga muutunud arvestavaks jõuks, kaitseb oma riiki, oma inimesi.

Aga heidutus ei ole vaid sõdurid, varustus ja relvad.

Heidutus tähendab ka tugevaid liitlassuhteid ja teadmist, et meie oleme kindlad partnerid teistele ja nemad meile. Et me pole ära lõigatud ülejäänud Läänest nagu aastatel 1939 ja 1940. Mis tähendab omakorda, et me oleme avatud, demokraatlik ja koostööaldis riik.

Heidutus on edukas, leidlik ja usutav diplomaatia, et meil on seisukohad ning et meid võetakse tõsiselt, et oleksime kohal olulistel foorumitel.

Heidutus on ühtne Euroopa Liit, mis tegelikult on ju osa diplomaatiast, et näiteks paremate kaubandustingimuste eest ei mindaks rahvusvahelise ülekohtu aktsepteerimise teed. Me ei nõustu kunagi kauplemisega teiste riikide saatuse üle.

Meie kõige olulisem heidutus on aga tugev Eesti ühiskond.  Ühiskond, mis ei lähe populismi teed ega pöördu isolatsionismi suunas. Ühiskond, mis ei juhindu üksteise mustamisest ja materdamisest. Ühiskond, kus on piisavalt julgust langetada olulisi otsuseid, mis otsustavad Eesti tuleviku.

Head sõbrad,

Eesti julgeolek algab meie enda tarkusest.

Ajalugu ei ole lõppenud. Meie kõik ja igaüks eraldi oleme osalised homse kujundamisel.

Meie hoida on praegune Eesti, et pärandada see vabana oma lastele.

Hoidkem ja kaitskem Eestit.

Elagu Eesti.

Ida-Virumaal hukkus liiklusõnnetuses inimene

24. juunil kella 2.15 paiku sõitis 28-aastane mees Ida-Virumaal Illuka vallas Vasaveres sõiduautoga Audi 80 teelt välja ja hukkus saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal.

23. juunil kella 10.59 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Peetri alevikus Peetri teel, kus alkoholijoobes 49-aastane Aleksei sõitis sõidukiga Lincoln Navigator T-kujulisel ristmikul otse kraavi. Juht toimetati haiglasse, teatas politsei- ja piirivalveamet.

23. juunil kella 11.51 ajal juhtus liiklusõnnetus Põltsamaa vallas Mällikvere külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 126. kilomeetril, kus 80-aastane mees sooritas sõidukiga Cadillac Sedan De Ville vasakpööret parklasse ja põrkas kokku vastassuunas otse liikunud sõiduautoga Saab 9-3, mida juhtis 28-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Saab vastu teepiiret ja seejärel vastu sõidukit Opel Vectra, mis oli pargitud parklasse. Opelis kaasreisijana viibinud 65-aastane naine toimetati haiglasse kontrolli.

23. juunil kella 17.34 ajal juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Helme vallas Valga-Uulu maantee 23. kilomeetril, kus 76-aastane mees sõitis sõiduautoga Audi 80 tagant otsa 30-aastase naise juhitud vasakpööret sooritavale sõiduautole Škoda Yeti. Škodas kaasreisijana viibinud 73-aastane mees toimetati haiglasse kontrolli.

23. juunil kella 17.55 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Haaslava vallas Tõrvandi-Roiu-Uniküla maantee kolmandal kilomeetril, kus 57-aastane mees aeglustas sõiduautoga Audi A6 vasakpöörde sooritamiseks. Audile sõitis tagant otsa mootorratas Harley-Davidson, mida juhtis 19-aastane mees. Mootorrattur toimetati haiglasse kontrolli. 

23. juunil kella 20.17 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Rannu vallas Elva -Rannu tee 14. kilomeetril, kus 76-aastane mees ei märganud päikese tõttu vasakkurvi ja sõitis sõiduautoga Volkswagen Transporter otse teelt välja vastu liiklusmärki. Liiklusõnnetuses sai vigastada sõidukis kaasreisijana taga keskel istunud turvavööga kinnitamata 10-aastane tüdruk, kes toimetati kontrolliks haiglasse.

Politsei tabas ööpäevaga 34 joobes juhti

Politsei tabas ööpäeva jooksul ühe narko- ja 33 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Kohus võttis oma preestrist isa tapnud noormehe vahi alla

Viru maakohus võttis kolmapäeval vahi alla 20-aastase Daniili, keda on alust kahtlustada oma õigeusupreestrist isa tapmises.

Daniili vahistamist eeluurimise ajaks taotles Viru ringkonnaprokuratuur ning kohus oli sellega päri.

Daniili kahtlustatakse selles, et ta lõi ööl vastu teisipäeva Narvas asuvas kodus oma 49-aastast isa korduvalt terariistaga ja lahkus seejärel korterist. Kannatanu toimetati haiglasse, kuid tema elu ei suudetud päästa.

Kõik sündmuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi järgi, teatas Ida prefektuur.

Jalgapidi puu alla jäänud mees vajas päästjate abi

Võrumaal jäi 55-aastane mees eile metsatöid tehes jalgupidi puu alla lõksu, sai vigastada ja kutsus appi kiirabi. Meedikutel ei õnnestunud teda aga puu alt kätte saada ja nad pidid omakorda abi kutsuma.

Lõuna päästekeskuse teatel kutsusid kiirabitöötajad 21. juunil kell 13.05 paiku päästjaid appi Vastseliina valda Paloveere külla, kus metsas oli mees jalga pidi puu all kinni. Päästjad aitasid viga saanud mehe kiirabiautosse toimetada.

Libakaamera narrib Pärnu ja Rakvere vahel kiirustavaid autojuhte

Järvamaal Pärnu-Rakvere maanteel Ahula juures on tee äärde püsti saanud libakiiruskaamera. 

Tegemist on maanteeäärse elektrikapiga, millele on aerosooli ja šabloonidega joonistatud kaks musta ruutu (mis inimeerib justkui päris kiiruskaamerat).

Ühelt poolt on tegemist huligaansusega, teisalt võtab selline "kaamera" ilmselt nii mõneltki kiirustajalt kiirust vähemaks. On ju kohapeal kiiruspiirang 90 km/h 70le.

Kümnekonna minuti jooksul, mis kulus kohapeal oludega tutvumisele ja pildistamisele, võttis nii mõnigi möödatuhisenud autojuht oma masinal kiirust igal juhul pidurite krigisedes vähemaks. 

Lapseootel naine sattus avariisse

Tallinnas põrkasid eile kokku kaks autot, ühe juht viidi haiglasse, teise lapseootel juht sünnitusmajja kontrolli.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 16.23 ajal Tallinnas Toompuiestee 33 juures. Sõiduautot Mercedes-Benz E220 juhtinud 44-aastane Viktoria sõitis hoovist väljudes ette mööda Toompuiesteed liikunud sõiduautole Mazda 6, mida juhtis 40-aastane naine.

Mercedese juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse, lapseootel Mazda juht toimetati Pelgulinna sünnitusmajja kontrolli.

Joobes juht sõitis autoga vastu puud, viga sai 6-aastane laps

Järvamaal sai eile õhtul joobes juhi tehtud avariis viga 6-aastane poiss.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 21.42 ajal Järvamaal Koigi vallas Koigi külas Koigi- Laimetsa- Käsukonna tee 1. kilomeetril. Sõiduautot Nissan Almera juhtinud alkoholijoobes 27-aastane mees, kellel oli turvavöö kinnitamata, sõitis teelt välja küljega vastu puud.

Õnnetuse tagajärjel sai vigastada sõiduki tagumisel istmel istunud 6-aastane poiss. Poiss toimetati Järva haigla tervisekontrolli, kust lubati edasi kodusele ravile.

7 uuringut, mis tipppsühholooge imestama paneb

Business Insideri ajakirjanik küsis maailma tunnustatumatelt psühholoogidelt, mis neid hämmastama paneb.

Pelgalt esimesest klassist läbi kõndimine, paneb reisijaid vaenulikult käituma

Mais avaldatud teadustulemustele viitas Princetoni ülikooli professor Susan Fiske. Põhjus peitub selles, et lennuklassid meenutavad reisijatele majanduslikku ebavõrdsust ning see muudab nad nii vihaseks, et ette võib tulla ka vaenulikku käitumist. Uuringud näitasid, et vihateod olid neli korda sagedasemad just neis lennukites, kus tavareisijad pidid lennukisse sisenema lennuki esiosast, läbides nii ka esimese klassi osad.

Sõltuvus on peamiselt peas kinni

See hämmastas Florida riikliku ülikooli professor Roy Baumeisterit. 2010.aastal läbi viidud eksperimendis mõõtsid teadlased stjuardesside suitsunälga nii pikkadel kui ka lühikestel lendudel. Stjuardessid valiti eksperimenti seetõttu, et lendudel suitsetada ei saa. Tulemused näitasid, et lendude pikkusel ei olnud suitsuiisule määravat mõju, sealjuures tahtsid inimesed lühikeste lendude lõpus pigem rohkem suitsu kui pikema lennu lõpus. Tulemus viitab sellele, et inimesed tahavad suitsu sellepärast, et nad teavad, et sigaret on käeulatuses, mitte aga siis, kui nad pole seda ammu saanud.

Sinu motivatsioon oleneb mõtetest, millest sa ise teadlik ei pruugi olla.

New Yorgi ülikooli professor Gabriele Oettingen tõi välja uuringud motivatsiooni kohta. Need hõlmavad tehnikat (WOOP), kus inimene mõtleb oma eesmärgile, selle parimale võimalikule tulemusele ning võimalike takistuste ületamist, et eesmärgini jõuda. 2014.aastal korraldatigi eksperiment, kus üliõpilastel lasti mõni eesmärk – nagu näiteks kaaslase leidmine – sel moel läbi mõelda. Seejärel korraldati test, kus mõõdeti nende reaktsioone teatud sõnade ja oma eesmärkide vahel seoste loomiseks. Viimaks uuriti tudengite motivatsiooni eesmärk saavutada. Selgus, et need inimesed, kes läbisid WOOP tehnika, olid suurema motivatsiooniga. Põhjus peitub selles, et nende jaoks tundusid tulevik ja olevik lähemalt seotud.

Petame suurema tõenäosusega koos kellegi teisega.

See hämmastas Chicago ülikooli professor Nicholas Epelyt. 2015 aasta uuringus panid inimesed paaris töötama. Mängija A veeretas täringut ning ütles, missuguse numbri ta sai ning seejärel tegi mängija B sama. Kui mängijad veeretasid sama numbri, said nad auhinnaks nii palju eurosid kui koos saadud number. Iga paar veeretas täringut 20 korda. Ehkki keskmiselt pidanuks sama number tulema umbes 20 korral, väitsid mängijad aga, et sama number saadi hoopiski 16 korral. Mängijad valetasid suurema tõenäosusega just siis, kui paariline juba valetas.

Tablett vähendab inimeste ämblikuhirmu

Washingtoni ülikooli professori Henry L. Roediger III juures töötav järeldoktorant tõi välja uuringud, kus ämblikke kartvatele inimestele anti propranololi nimelist tabletti. Uuringud näitasid, et tabletti võtnud inimesed suutsid tarantleid katsuda ning võime kestis veel kolm kuud pärast tableti võtmist.

Inimeste poliitilisi vaateid saab vastupidisel viisil muuta

Duke’i ülikooli professor Dan Ariely mainis uuringuid, kus Iisraeli paremäärmuslased muutsid oma vaateid siis, kui nad nägid oma vaadete kõige ekstreemsemaid väljundeid. Selleks näidati osalejatele kas turismikampaania videot või siis klippi, mis näitas Iisraeli ja Palestiina konflikti kui positiivset Iisraeli-Juudi identiteedi rõhutajat. Video lõppes lausega: «Meil on seda konflikti vaja, et meil oleks maailma kõige tugevam armee.»

Osalejatele näidati neid videosid 2013.aastal väldanud parlamendivalimiste ajal korduvalt. Tulemused näitasid, et teist videot näinud inimesed hääletasid pigem mõõdukamate kui ekstreemsete vaadetega erakondade poolt. Isegi aasta pärast uuringu lõppemist, olid nende vaated nüüd pigem mõõdukamate poole.

Uuringu autorid täheldavad, et lähenemine töötab tõenäoliselt seetõttu, et sel viisil ei tunne inimesed, et nende vaateid rünnatakse ja seekaudu ei tunne nad vajadust oma vaateid kaitsta, pigem annab see neile võimaluse oma arvamuste üle järele mõelda. Samuti võisid osalejad näha üliekstreemseid sõnumeid nii absurdina, et see pani neid ka oma vaadete üle järele mõtlema.

Kellelgi arvamuse küsimine ei pruugi olla parim abinõu

Arizona riikliku ülikooli emeriitprofessor Robert Cialdini ütles, et väiksemgi muudatus võib mõjutada seda, kuivõrd soovivad inimesed sind aidata. Ehkki tüüpiliselt küsime ülemustelt oma töö kohta arvamust, peaksime tegelikult küsima hoopiski nõu. Asi on selles, et kui kelleltki arvamust küsida, siis distantseerivad nad end meist endist ja meie tööst. Kui aga küsida nõu, on neil tunne, et nad töötavad meiega koos ja peaksid meid aitama.

Lihtne küsimus: miks on sel nädalal kõige valgemad ööd?

Kõige vähem varieeruvust näeb pealinnadest Ecuadori pealinnas, kõige rohkem aga Reykjavikis. 

24 tunni jooksul teeb Maa oma telje ümber ringi, nii keerab pool maailma päeva jooksul mingiks ajaks Päikesele selja. Ometigi ei tähenda see 12 tundi pimedust ja 12 tundi valgust, vaid asi on veidike keerulisem.

Põhjus peitub selles, et Päikese ümber tiirleva Maa telg asub Päikese suhtes 23.4 kraadise nurga all. Seetõttu on põhja poolkeral kõige pikem päev 20. juunil ning võrdselt valged päev ja öö 22. septembril.  Pärast seda hakkavad päevad lühemaks muutuma ning kõige vähem päevavalgust näeb 21. detsembril. 20 märtsiks on päevad ja ööd taaskord valguse mõttes sama pikad.

Sealjuures on aastaajati erinevused seda suuremad, mida kaugemal ekvaatorist asume. Pealinnadest on kõige sarnasemad päevad Ecuadoris asuvas Quitos, kus lühim päev kestab 12 tundi ja kuus minutit ning pikim päev 12 tundi ja kaheksa minutit. Vastupidise linna tiitli saab aga Islandi pealink Reykjavik, kus lühim päev kestab vaid neli tundi ja seitse minutit, pikim aga 21 tundi ja kaheksa minutit.

Enim näeb aga lühikeste ja pikkade päevade erinevust mõistagi poolustel, kus kord aastas võib kohata 24 tunnist päeva.  

Dinosaurustega koos hukkusid ka pea kõik imetajad

Seda on palju rohkem, kui varem arvati. Imetajate väljasuremist põhjustas sama asteroid, mis hävitas dinosaurused.

Nii näitas Bathi ülikooli teadlaste uuring, kus analüüsiti Põhja-Ameerikas 66 miljonit aastat tagasi elanud imetajaid. See oli võimalik tänu fossiilidele, mis pärinesid ajavahemikust kaks miljonit aastat tagasi kuni 300 0000 aastat pärast asteroidi. Tulemused näitasid, et üle 93% tollal elanud loomadest suri, ent liigid taastusid palju kiiremini kui varem arvati – juba 300 000 aastat pärast asteroidi tulekut oli liike juba kaks korda rohkem kui enne asteroidi. Tulemused avaldati ajakirjas Journal of Evolutionary Biology. 

Põhjus, miks nüüd leiti et välja suri rohkem liike, kui varem arvati, peitub selles, et välja surevad kõige enam just need liigid, mis on haruldasemad. Neist on aga säilinud vähem fossiile ja nii kiputakse järeldusi tegema nende fossiilide põhjal, mida on rohkem, ent mis elasid ka väljasuremise tõenäoliselt paremini üle. Kuna äsjaavaldatud uuring oli senistest mahukam, hinnatakse seal väljasuremisulatus ka suuremaks. 

Bakalaureusetöö: Eesti kliimasse sobivat kvaliteetset ehitusmaterjali saab otse põllult

«Passiivmaja jaoks sobiv materjal kasvab meie põldudel!» on Tartu ülikooli materjaliteaduste bakalaureus Artur Pata pärast lõputöö kaitsmist veendunud. 

Pata tehnoloogiat vahendab ERR-i teadusportaal Novaator. 

«See on soojapidavam kui kergplokid, kiiresti taastuv, kohalik ja odav,» ütleb ta.«Igaüks on võimeline sellest ehitama mitmekorruselisi kandvaid seinu.»

Jutt käib põhust ehk teraviljade vartest, mis pakitakse pärast viljakoristust tavaliselt põhurullideks või -pakkideks. «Viimased näevad välja nagu suured tellised ja sarnaselt tellistega saab neist ka seinu laduda,» selgitab Artur Pata. «Sõltuvalt soovitud välisilmest ja kohalikust kliimast, on võimalikud erinevad viimistlused, alustades savikrohvist ja lõpetades puitvoodriga.» 

Loe pikemalt SIIT

Fotod: tänavad on maale suunduvatest autodest umbes

Pärastlõunal valitses kesklinnas Tartu maantee linnast väljuval suunal tõeline põrgu, autod liikusid vaevalt jalakäija kiirusega.

Nagu alati enne pühi sõidavad Tartu maanteed mööda linnast välja kippuvad sõidukijuhid Stockmanni ristmiku kinni. Ummik algab juba Rävala puiesteelt ning teisele poole Stockmanni ristmikku mahuvad vaid need autod, mis Pronksi tänavalt vasakpöörde teevad.

Nii pidi 15. liini buss ligi veerand tundi ootama võimalust üle ristmiku saada. Kui ta oleks sõiduauto juhtide kombel ennast eessõitjatele sappa haakinud, olnuks kogu ristmik täiesti kinni.

Samal ajal üritas Swissoteli ees ümberreastuda ka buss nr 2, mis sulges sellega parempöörde Liivalaia tänavale. Lõpuks hakkas autoderodu Tartu maanteel siiski niipalju liikuma, et ka liinibuss pääses kuidagimoodi üle ristmiku.

Ülejäänud sõidukijuhid aga jätkasid kangekaelselt ristmiku kinnisõitmist.

Mupo inspektor päästis kaevu kukkunud siili

Põhja-Tallinna Alasi tänava risustatud kinnistut inspekteerinud mupo ametnik avastas kahe meetrisügavusest katmata kaanega kaevust siili.

«Mupo on Alasi 5 kinnistu omanikku korduvalt välja kutsunud, kuid tulutult. Tänaseks on talle tehtud kaks ettekirjutust, korraldusega kinnistu heakorrastada, jäätmed kõrvaldada ning kinnistu nõuetekohaselt piirata. Territooriumil on ka neli ohtlikku, ilma kaaneta kaevu. Ala on korralikult piiramata ning seal käivad läbustamas nii naabruses ööbivad kodutud kui ka narkomaanid. Alasi 5 naabruses elavate eramajade väikelaste vanemad on korrastamata kinnistu pärast tõsises mures,» rääkis mupo pressiesindaja Meeli Hunt.

«Omanik aga eelistab risustuse ja ohtlike kaevude likvideerimise asemel trahvi maksta. Esimese trahvi - tuhat eurot , on ta tasunud ning järgmine, märksa kopsakam, on ootel,» lisas ta.

«Läksin kontrollima, et ehk on omanik siiski koristama asunud – tegemist on summaga, mis peaks inimese mõtlema ning tegutsema panema. Aga ei midagi,» selgitas mupo Põhja-Tallinna peainspektor Pavel Boitsov. «Ma ei tea, mis pani mind just sellesse kaevu pilku sisse heitma, igatahes alt vaatas mulle vastu kaks musta silma. Siil! Vaatasime natuke  aega tõtt, siis tõmbas siil ennast kerra.»

Õnneks toimusid lähedal asuva maja juures renoveerimistööd ja sealt laenas inspektor redeli ning kindad. «Ega see kõige mugavam tegevus polnud. Vihma kallas ja mul oli ülikond seljas. Lisaks ei mahtunud redel õiget pidi kaevu ja pidin ta tagurpidi sisse lükkama. Kui alla jõudsin, siis läks aga tõeliseks tralliks – siil asus ennast kaitsma ning hüppas ja undas nagu tolmuimeja,» meenutas Boitsov.

Siil sai lõpuks siiski kaevust päästetud ning pages oma päästjale pilkugi heitmata ja podisedes lähedal olevasse padrikusse.

«Hea, et seekord ei olnud kannatajaks inimene. Samas kohas kukkus eelmisel aastal kaevu meesterahvas ja murdis roide,» rääkis peainspektor. Lahtised kaevud on korduvalt märgistatud mupo hoiatuslindiga, kuid lindid kaovad õige ruttu. «Seega tegu on endiselt suure ohuallikaga. Maksimaalne summa, mida ükskõiksele omanikule määrata saab, on 9600 eurot ja seda ma kavatsen ka teha. Kasvõi kümme korda - kuni kinnistu korda saab!» oli Boitsov resoluutne.

Postimehe ristsõna: 24. juuni 2016

 

Postimehe ristsõna: 23. juuni 2016

 

Postimehe ristsõna: 22. juuni 2016