Postimehe otsepilt: Sillamäe võõrustab medalijahtijate duellis Infonetti

Jalgpalli Eesti meistriliiga 12. voorus on vastamisi tabeli kolmas ja neljas meeskond Sillamäe Kalev ja Infonet. Postimees toob Sillamäe staadionil kell 19.00 algava kohtumise otsepildis vaatajateni, ülekannet kommenteerib Kristjan Jaak Kangur.

Enne mängu:

Kalevit ja Infonetti lahutab tabelis enne mängu vaid üks punkt – mullune hõbedameeskond Sillamäe on kolmandal ja Infonet neljandal tabelireal. Mõlemad tulevad mängule hea tulemuse ja emotsiooniga, sest eelmises voorus õnnestus võtta kolm võidupunkti.

Sillamäe alistas tänavu teistkordselt Ida-Virumaa rivaali Narva Transi, seda Daniil Ratnikovi tabamusest skooriga 1:0. Tõrvatilgana meepotis sai tolle mängu lõpus punase kaardi Deniss Vnukov, kes ei saa seetõttu Infoneti vastu platsile joosta. Eelmise omavahelise mängu Tallinnas kaotas Sillamäe küll Infonetile 0:1, kuid pärast seda on võetud neli võitu väravate vahega 12:1. Jätkuvalt on heas hoos meistriliiga seni suurim väravakütt Jaroslav Kvassov, kellel praeguseks kirjas kümme tabamust. Kokku on Sillamäe meeskond löönud sel hooajal juba 29 väravat, mis annab neile tabelis selles arvestuses esikoha.

Sillamäe kapten Andrei Sidorenkov. FOTO: Sander Ilvest

Infonet tähistas eelmises voorus uue Lasnamäel asuva staadioni ametlikku avapidu 1:0 võiduga tabelijuhi Nõmme Kalju üle. Viimasest kuuest mängust on võidetud viis, alla tuli korra vanduda vaid just nimelt Kaljule. Paraku kuulis Infonet lõppeval nädalal ka kardetult halbu uudised – ründaja Jüri Jevdokimovi raske põlvevigastus ei luba tal sel hooajal enam platsile tulla, vaid viib mehe hoopis lõikuslauale.

See jätab Infoneti ründeliini alles kolm väravat löönud Ermal Hajdari, samuti vahepeal vigastuspausi pidanud ja seni vaid ühe väravaga piirdunud lätlase Vladislavs Kozlovsi ning noore Eduard Golovljovi, kes on sel hooajal esindanud peamiselt duubelmeeskonda, saanud meistriliigas mänguaega kõigest kolmes kohtumises ja löönud küll kolm väravat, ent need kõik duubli särgis mängides. Keskpärase rünnaku – 11 vooruga on Infonetist vähem väravaid löönud ainult Paide ja Narva – on Tallinna meeskond suutnud kompenseerida tubli kaitsetööga, sest enda võrku on sarnaselt Florale lubatud lüüa vaid seitse palli, mis märgib liiga parimat tulemust.

Saaremaa parvlaevakunstnik

Ettevõtlus on nagu maalimine – igaüks võib midagi kokku sodida, kuid ilus maal tuleb ainult mõnel välja, ütles kaks päeva tagasi 63-aastaseks saanud Vjatšeslav Leedo intervjuus ajakirjale Director. Neil päevil valmib ta pintsli all läbimurdeline töö.

Tänavu sai kunstnik Leedo valmis oma esimese rahvusvahelisele turule mineva taiese. Seni peamiselt kodusaarel nokitsenud mees asutas Saksamaal ettevõtte Elb-Link Reederei, mis hakkab Elbe suudmes Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel parvlaevaühendust pidama. Kohmakalt võrreldes võiks öelda, et see on nagu Amandus Adamsoni «Russalka» valmimine. Nii-öelda läbimurdeline töö.

Kunstnikuna on Leedo tugeva, jõulise pintslilöögiga. Parvlaevaühendusi ei pea ta kellegagi kõrvuti, konkureerides ja teineteisel närve süües. Liinid, mida Leedo prahitud laevad sõidavad, on monopoolsed. Nii saab see olema ka Saksamaal.

Samas ei sea Leedo endale loomeinimesena mingeid piiranguid. Ta võib ühesuguse innuga teostada monumentaalkunsti ehk kaasa lüüa kinnisvaraäris ja võtta ette rüiuvaiba ehk ajalehe Saarte Hääl väljaandmise, põigates vahepeal aktimaali ehk lihaveiste kasvatusse. Karjääri alustas ta muide makramee ja akvarellidega: ristsõnade väljaandmise ja marjade müügiga Soome.

Kui need võrdlused ikka paslikud on. Leedoga peab olema ettevaatlik, sest nagu iga suur kunstnik, on ta kirglik. Pealiskaudne, tema loomingusse mitte süvenenud kunstikriitik armu ei leia. Ta on kaevanud näiteks Postimehe artikli parvlaevapiletite hinna tõusust  pressinõukogusse ja võitnud, sest ajakirjanik kirjutas ettevaatamatult, et hinda tõstab Leedo – kui puhttehniliselt määrab hinna majandusminister oma määrusega. Hiljuti saatis Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) jurist ajalehele Meie Maa kirja, kus nõudis, et ümber tuleb lükata väide, nagu viiks SLK laevad Saksamaale. Taas puhttehniline aps, sest laevad viib Saksamaale Elb-Link Reederei.

Selliseid apse kunstnik ei kannata. Leedo äridest kirjutav ajakirjanik peab olema ekstra hoolikas ja jälgima, et kõik oleks tehniliselt korrektne. Ei mingeid kuulujutte, allikata väiteid ega ennekõike üldistusi. Kui ikka linool- ja puulõikel vahet ei tee või nimetad kõiki graafikateoseid litograafiaks, on parem jääda treima seinalehenupukesi mudilaste skulptuuriringist.

Tõsise kunstnikuna ei mõista Leedo ka seda, et kunstikriitikud hakkavad teost kritiseerima siis, kui seda näevad, mitte siis, kui see on valmis. Tõenäoliselt oleks ta tahtnud Saksamaa-ärist rääkida siis, kui Elb-Linki parvlaev esimest korda Cuxhavenis ärasõiduvilet annab. Mitte praegu, kui sadamgi veel ette valmistamata. See oleks nagu tulevasest maalist rääkimine, kui värvituubidel alles korgid maha keeramata. Mis siin rääkida? Tulge siis, kui taies valmis, sain alles napilt molberti püsti!

Aga ajakirjanikud nii ei saa, neile sünnib uudis täpselt sel hetkel, kui nemad asjast teada saavad, mitte siis, kui asi valmis. Kardetavasti just seepärast ongi Leedo ajakirjanikele kättesaamatu. Tema ja avalikkuse vahel on suhtekorraldusfirma, kes tõrjub populaarse kunstniku ümber tiirlevaid kriitikuid kui tüütuid herilasi. Ja suhtekorraldaja vahendab avalikkusele samuti kellegi muu sõnu. See on nagu küsida Kalevipoja Soome-reisi plaanide kohta siililt ja saada vastus Sulevipojalt.

Suur kunstnik aga peaks siiski avalikkusega suhtlema – et vääriti ei mõistetaks. Nagu juhtus äsja, kui Virtsu-Kuivastu liini reisijad ei taibanud, miks viib kunstnik päise päeva ajal rahvast tulvil galeriist minema oma parimad maalid ja laenutab asemele tundmatu kreeka kunstniku teose eelmisest sajandist. Loodetavasti õpib ka kunstnik.

Eestis on vähemalt pool galeriikülastajatest üleõue naabrid, kes naabrimehe veidrustega harjunud, Saksamaal ootab ees aga märksa kriitilisem publik.

 

Kulisside varjust rambivalgusse

Koduse korvpallifinaali eel 27-aastaseks saanud Tartu Ülikool/Rocki ääremängija Tanel Kurbas tõusis paljudele ootamatult seeria säravaimaks mängijaks. Ja mis kõige tähtsam, ilusate esitustega kaasnesid sama ootamatud võidud Kalev/Cramo üle. Rock oli igipõlisele rivaalile finaalis kuivalt kaotanud neli aastat jutti, aga möödunud laupäeval põud katkes.

Pikalt lihvimata teemandiks peetud 197 sentimeetri pikkune Kurbas näitas oma võimeid juba eelmisel, elu stabiilseimaks kujunenud hooajal ja paistis suvel silma Eesti koondises. Kahjuks ei torganud tema oskused pärast seda pikka aega silma ja ta langes Rocki liidrite hulgast välja. Seda suurem peaks olema korvpallisõprade rõõm, et atleetlik ja täpse viskekäega Kurbas on kevade saabudes õitsele puhkenud. Loodame, et ta hoog ei rauge ja kestab vähemalt sügisese EM-finaalturniirini.

 

Vara veel lüüa hingekella

Üha sagedamini teatab viimasel ajal üks või teine riik, et soovib loobuda sularahast ning minna üle kaardimaksetele. Skandinaavia maades käib isegi võistlus, kas maailma esimeseks sularahavabaks riigiks saab Rootsi või Norra.

Ka Skandinaavia pankade siinsed tütarfirmad propageerivad usinalt kaardimakseid. Eriti agressiivne on selles olnud Swedbank, kes pakub juba mitu aastat kaardimakseid eelistavatele klientidele preemiat. Maikuu on koguni kampaania korras kuulutatud sularahavabaks kuuks. Saatuse irooniana sattusid just maisse need kolm päeva, mil pangakaardi peale pole saanud loota ning kindlalt on saanud kaupa teha vaid need inimesed, kel taskus sularaha.

Nagu näha, on varavõitu sularahale hingekella lüüa. Tasuks vist ikkagi eeskuju võtta Eesti Panga presidendist Ardo Hanssonist, kes eelistab maksta sularahas.

 

Rocki võit taastas usu Tartu korvpalli

Kolm minutit enne Eesti korvpalli meistriliiga viienda finaalmängu lõppu tõusevad puupüsti täis Tartu Ülikooli spordihoones pealtvaatajad püsti ja skandeerivad häälepaelte katkedes «Tartu, Tartu!». See andis tunnistust, et Rock on neljandat korda Kalev/Cramolt eest ära läinud ja tuleb esimest korda pärast 2010. aastat Eesti meistriks.

Sellist seisu oli ülimalt raske ennustada, kuid Rock leidis alates teisest finaalkohtumisest eikusagilt üles mitmekesise rünnaku ja tiheda kaitse ning sulges osavalt kriitikute suud.

Viis aastat on pikk aeg, eriti kui iga kord 0:4 tappa saada. Olgugi et Eesti meistri tiitel on taandunud pigem emotsionaalseks autasuks kui klubide hooaja suurimaks eesmärgiks, on seekordne kuldmedal Rockile justkui lunastuseks. Sama kehtib ka Tartu peatreeneri Gert Kullamäe kohta, kelle finaalisaldoks jäi kolme aasta jooksul 0:12.

Nigel algus, veel võimsam lõpp

«Niipalju kui ma viimastel aastatel neid barankasid vastu võtnud olen, olen ma kogu aeg oodanud seda esimest võitu. Teadsin, et see esimene võit vabastab meid. Ma ei pea enam lolli näoga ringi käima ja vastama küsimustele, miks nii läks,» sõnas seeria avamängu kaotanud Rocki juhendaja Gert Kullamäe. «Nii kui esimese kätte saime, läksid asjad hästi ja mul ei olnudki vaja vahele segada,» lisas ta.

Loomulikult lasus Rockil eilse mängu eel korralik pinge. Igati õigustatult, sest Tartu Ülikooli spordihoone oli juba lõunaks välja müüdud ja viimast võitu on alati kõige raskem saada. Rock jäigi alguses kaitses liialt unistama ja seitsme minuti järel leiti ennast 12:22 kaotusseisust. Siis vedasid vahetusmehed kodumeeskonna käima ja sellest hetkest tehti poolaja lõpuni ülivõimas 38:12 spurt. Kalev jõudis veel parimal juhul kaheksa punkti peale, aga lõpp kuulus kindlalt Rockile. Tabloo näitas 86:67 ja suur pidu võis alata!

«Tulime sellest (esimese veerandaja) mõõnast läbi ja müts maha kõikide meeste ees. Kogu meeskond oli väga hästi häälestunud, pinge oli suur, sest kodusaalis tahtsime väga võita, kui see võit nii lähedal juba oli,» ütles eriti võitluslikult tegutsenud 41-aastane Valmo Kriisa.

Usk Tartu korvpalli tagasi

Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP) valiti oodatult Tanel Kurbas, kes eile jäi küll pigem abilise rolli ja panustas üheksa punkti. «Suurepärane lõpp hooajale ja nüüd tuli MVP auhind ka veel otsa. Kui mulle poleks seda antud, oleks see võinud minna Tanel Sokule (eile 21 punkti – toim), kes juhtis meid finaalseeria jooksul suurepäraselt,» ütles finaalis keskmiselt 15,8 punkti visanud ääremängija.

Mida pikalt oodatud kuld Tartu korvpallile tähendab? «Kindlasti toob see uue hingamise. Kui enne finaali arvamusi kuulasime, siis nägid kõik, et meil pole võimalusi. Paistis, et ka fännid ja toetajad olid usu kaotanud. Saime ise usu tagasi ja nüüd peaksid teised ka saama,» uskus Kurbas.

Rocki ehk ikoonilisem liige Kriisa soovib tippkorvpallis jätkata. «Eks mind peab keegi kõigepealt tahtma, sel hooajal tahtsin ma kõige rohkem ise,» sõnas ta.

 

Korvpalli finaalseeria 5. mäng

Tartu Ülikool / Rock – BC Kalev / Cramo 86:67

Rock võitis seeria 4:1

Rock: Sokk 21 p, Eichfuss 16 p, Dorbek 13 p, Kurbas 9 p, Kriisa 9 p, Toome 7 p, Petrukonis 5 p, Talts 4 p, Doronin 2 p

Kalev: Benson 22 p, Škele 15 p, Arbet 12 p, Machado 10 p, Keedus 6 p, Kitsing 2 p

 

Tallinna kesklinna suuravarii asjus pole veel kellelegi kahtlustust esitatud

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amuri sõnul pole möödunud laupäeval Tallinnas toimunud ränga avariiga seoses veel kellelegi kahtlustust esitatud.

Amur selgitas, et 16. mail Tallinnas Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuses osales kokku 16 inimest, kellest 13 viidi sündmuskohalt haiglasse ning üks pöördus sinna paar tundi hiljem ise.

Nendest 16 inimesest oli kuus jalakäijat, sealhulgas kaks last. BMW-s oli neli inimest ja Mercedeses istus kuus inimest – nende seas samuti kaks last.

Prokuröri sõnul pole veel täpne kannatanute arv selgunud. Ta selgitas, et kannatanuks on liiklusõnnetuse uurimiseks alustatud kriminaalasjas inimene, kelle tervisekahjustus on eluohtlik või raske. «Kuna praeguseks ei ole veel selge, milline on nende inimeste tervisekahjustuste raskusaste, siis täpne kannatanute arv selgub kriminaalmenetluse käigus,» lausus prokurör.

Praeguseks on selge, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot Mercedes Benz juhtis varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata Eve ning BMW-d varem kriminaalkorras karistamata Gregor. BMW juhil on üks kehtiv väärteokaristus – mootorõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine (LS §242).

Mõlemal autojuhil on olemas juhtimisõigus. Seega saab Amuri sõnul väita, et mõlemad autojuhid on seni olnud õiguskuulekad liiklejad.

Mercedeses oli tema kinnitusel lubatust rohkem inimesi ning 11-kuune laps ei viibinud turvatoolis. Nimetatud rikkumised ei ole aga seotud liiklusõnnetuse asjaoludega ning neid rikkumisi hindab politsei eraldi.

Alkoholi tarvitamise jäljed

Sündmuskohal puhus BMW juht politsei alkomeetrisse, mis näitas, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi tarvitamise jälgi – 0,21 milligrammi liitri kohta. Peale BMW juhi haiglasse toimetamist võeti temalt vereanalüüs ning veri edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti toksikoloogiaekspertiisi tegemiseks, kus tuvastatakse täpselt, kui palju alkoholi oli BMW juhi organismis ning kas seal oli ka narkootiliste ainete jälgi.

Liiklusseaduse kohaselt võib inimese veres olla kuni 0,2 mg/g alkoholi. Joobeseisund on inimesel kui tema veres on alkoholi 1,5 mg/g või rohkem. «Käesoleval ajal puudub ekspertiisivastus, mistõttu ei ole võimalik öelda, milline oli BMW juhi tegelik seisund liiklusõnnetuse toimumise ajal, kuid kindlasti ei saa siin rääkida joobeseisundist,» toonitas prokurör. Samuti kontrollitakse tema sõnul Mercedest juhtinud naise seisundit. Ka temalt on haiglas võetud vereanalüüsid.

Amur märkis, et meedias avaldatud videosalvestuselt ei ole näha liiklusõnnetuses osalenud autodele põlenud fooride tuled, mistõttu tuleb seda videot põhjalikumalt analüüsida ning hinnata kooskõlas tunnistajate ütlustega.

«Ilma kõiki asjaolusid teadmata tekitab video erinevaid spekulatsioone, millest tuleks hoiduda,» tõdes ta.

Politsei poole on pöördunud palju pealtnägijaid nii telefoni kui ka e-kirja teel, kuid tunnistajatena ei ole veel neid üle kuulatud. Nende pealtnägijate ning videol nähtu põhjal on Amuri sõnul praegu alust arvata, et punane foorituli võis põleda BMW juhile, kuid enne kõikide tõendite koos hindamist ei ole seda võimalik täie kindlusega öelda.  

«Selle liiklusõnnetuse keskseks küsimuseks ongi fooritulede värv, mis otsustab, kumb autojuhtidest on süüdi. Ka liiklusõnnetuses osalenud sõidukite täpsed kiirused tuvastab läbiviidav liiklustehniline ekspertiis. Kedagi ei saa süüdi mõista silma järgi hinnatava kiiruse põhjal,» lisas ta.

Praeguseks on tunnistajatena ametlikult küsitletud kahte sündmuskohal viibinud inimest ning BMW juhti, kuid nende ütluste sisu ei ole võimalik kriminaalmenetluse huvides avaldada.

«Kahtlustust veel kellelegi esitatud ei ole,» märkis prokurör. Selleks on esmalt vaja koguda kõik vajalikud tõendid, sealhulgas ekspertiiside vastused, mis kindlasti võtavad aega.

«Prokuratuur tänab kõiki inimesi, kes on politsei poole pöördunud ning aidanud kaasa antud liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamisele,» lisas Amur.

Kes on raske liiklusõnnetuse põhjustanud BMW juht?

Seniste tõendite põhjal on alust arvata, et möödunud laupäeval Tallinna kesklinnas toimunud suuravarii põhjustas punase tulega ristmikule välja sõitnud BMW juht, 22-aastane Gregor, keda tema endised koolikaaslased mäletavad vaikse ja viisaka poisina.

Tallinnas asuva Kadrioru Saksa gümnaasiumi lõpetanud Gregor oli kooli ajal vaikne poiss. Noormees õppis headele hinnetele ja käitus igati viisakalt, meenutavad koolikaaslased.

Pärast keskooli lõpetamist läks ta Austraaliasse ja töötas seal. Umbes aasta tagasi naases ta Eestisse. Gregori tuttavatele teadaolevalt noormees tööl ei käi ega õpi ka ülikoolis.

«Ma ei tea, kuidas ta ära elab. Võib-olla isa maksab kõik kinni,» oletas endine koolikaaslane, kelle sõnul on Gregor viimase aasta jooksul muutunud ükskõikseks kõige suhtes.

Tumesinine BMW, millega Gregor nädal tagasi Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava nurgal Mercedesele otsa sõitis, kuulus mehele endale.

«Ta ei ole koletis. Ta tegi lihtsalt väga rumala ja vastutustunde teo,» ütles Gregoriga kooli ajal hästi läbi saanud neiu. «Ta oli täiesti tavaline poiss, kes õppis hästi ja lõpetas ka gümnaasiumi heade tulemustega. Lihtsalt kuskil läks midagi valesti ja ta kaotas järje.»

Juhtunust kuulis neiu esiti meediast, kuid üleeile sai ta häiriva kõne oma endiselt klassiõelt. «Siis saingi teada, et tegu oli meie Gregoriga,» märkis ta. «See tuli mulle suure šokina, sest see (õnnetus - toim) on midagi sellist, mida ma ei oleks eeldanud, et sellega saab hakkama inimene, keda ma tean.»

Ükskõik kui palju poisid ka rumalusi ei tee, siis midagi sellist poleks ta kindlasti Gregorist oodata osanud.

Mehe vana tuttav ütles, et oli Gregorit päev enne avariid näinud. «Ta võttis auto ja läks peole. Järgmine hommik kuulsin, et ta sattus avariisse,» kirjeldas ta ja lisas, et oli õnnetusest kuuldes šokeeritud.

Noormehe kohta levivad jutud, et ta on varemgi alkoholi tarvitanult rooli taha istunud. Endised koolikaaslased kuulujutte kinnitada ei saanud, kuid nad olid neist teadlikud. Väidetavalt olevat noormees kooliajal nii alkoholi kui kanepit tarbinud.

«Eks ta kindlasti on teinud rumalusi, aga kas ta nendega ka vahele on jäänud, seda ma täpselt ei tea,» lisas Gregori kooliõde.

Noormehe paralleelklassiõde, kes kooli ajal temaga küll lähedalt läbi ei käinud, ütles samuti, et Gregor jättis kooli ajal viisaka mulje. «Seda poleks ma kindlasti arvanud, et ta võib purjuspäi rooli taha istuda.»

Postimees püüdis korduvalt Gregoriga ühendust saada, kuid tulutult. Noormees vastas esimesel korral telefonile, kuid lõpetas kõne, kui kuulis, et vestleb ajakirjanikuga.

Kuuldavasti ei pidanud Gregor kellegagi suhtlema ja ta tundvat juhtunu pärast suurt häbi.

Suuravariis viga saanud pereema: see päev võinuks lõppeda teistmoodi

Tallinnas Tartu maantee ja F. R. Kreutzwaldi tänava ristmikul juhtunud 14 vigastatuga liiklusõnnetus vapustas kogu eesti rahvast, kõige rohkem šokeeris see mõistagi aga kannatanuid ja nende lähedasi.

«Kui ma silmad sulen, kuulen siiani autorataste vilinat ja tekib selline imelik tunne,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe haiglas rindkere- ja veresoontekirurgia osakonna palatis lamav, teenindus- ja toitlustusjuhina töötav kolme lapse ema Helen (37).

Hoolimata sellest, et tema küljes on tilgutid ja voolikud, teda kurnab palavik ja kimbutab väsimus, näeb ta särav välja. Optimistlik naine ütleb, kui õnnelik õnnetus see oli. «16. mai on nüüd mu teine sünnipäev!» teatab ta. «See päev oleks võinud lõppeda hoopis teistmoodi, oleksime võinud kõik hukkuda.»

Avarii juhtus möödunud laupäeval, kui Tartu maanteel liikunud sõiduauto BMW sõitis sisse F. R. Kreutzwaldi tänavalt vasakpööret teinud sõiduautole Mercedes-Benz.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus Mercedes otsa ohutussaarel seisnud viiele jalakäijale, sealhulgas Helenile, tema pojale Rolfile (4) ja tütrele Liisale (9). Lapsed pääsesid ilma suuremate vigastusteta. Tüdruk küll lonkab veel.

«Abaluu, hambad ja kõik ribid on katki, kopsus on rebendid ja põletik, kaelal on nihestus ja hingata on ikka raske,» kirjeldab Helen oma vigastusi, «aga käed ja jalad töötavad, seega ikkagi õnnelik õnnetus.»

Tol päikselisel hommikul läks Helen lastega keskturule maasikaid ostma, kohe pärast seda oli perel plaanis maale vanaema juurde sõita.

«Mäletan, et seisime ohutussaarel, lapsed olid mul vasakul käel. Meile põles fooris roheline tuli. Vaatasin ühtäkki paremale ja nägin tohutu kiirusega lähenevat autot, mis sõitis, mulle tundus, üle saja kilomeetri tunnis. Autojuhil oli punane tuli,» meenutab Helen.

Lapsed on talle rääkinud, et ta oli neile vahetult enne kokkupõrget veel öelnud, et teele ei tohi astuda, kuid temale endale see ei meenu. «Kaotasin teadvuse ega mäleta sellest hetkest midagi, õnneks ei tundnud ma ka valusid,» ütleb ta.

«Auto sõitis mulle paremalt poolt sisse, kogu parem kehapool on katki,» lisab Helen, kes ei taha mõeldagi selle peale, mis oleks juhtunud, kui löögi oleksid enda peale võtnud lapsed.

Õnnetust peab ta ühtepidi õnnelikuks, sest keegi ei hukkunud, kuid samas tunnistab ta, et kui Mercedes poleks tol hetkel vasakpööret sooritanud või oleks õigel ajal pidurdada suutnud, ei oleks keegi viga saanud. «Siis oleks see BMW meist lihtsalt mööda kihutanud,» märgib Helen.

Lapsed ootavad väga, millal nende ema haiglast koju pääseb. Tütar Liisa ei taha õnnetusest eriti rääkida. Siiamaani šokis olev tüdruk mäletab selgelt oma ema teadvusetuna maas lamamas. Väike poiss aga muudkui räägib, kuidas autod lendasid ja nemad lendasid. Nüüd tahab ta saada politseinikuks, et tulevikus selliseid juhte karistada.

Teadvusele tuli Helen kiirabiautos teel haigla poole. «Alguses ei saanud ma üldse aru, kus ma olen ja mis juhtunud on,» meenutab ta, et arvas, et kõik on üks pikk halb uni.

Väga selgelt mäletab ta aga seda, kui raske tal kiirabiautos hingata oli. Kui talle hiljem intensiivravipalatis kõik kohale hakkas jõudma, käis tal esimesena peast läbi mõte, mis sai lastest. Rahu sai ta pärast abikaasale tehtud kõnet. Mees viibis parajasti laste juures Tallinna lastehaiglas ning kinnitas, et mõlemad on elus.

«Abikaasa oli hommikul trennis ega teadnud midagi. Kui talle helistati ja teatati, et meid viidi haiglasse, arvas ta alguses, et olime ise autos. Koju tulles ta nägi, et kogu ristmik, mis asub praktiliselt meie maja ees, on kinni,» räägib Helen.

Ta ei väsi kordamast, et kaitseingel oli tol hetkel tema ja tema lastega. «Sellist õnnetust ei usuks, kui ei näeks. Ja et see nii õnnelikult läks, see on täiesti uskumatu,» rõõmustab ta. «Ühtegi operatsiooni mulle ka ei tehtud, olen kui õnnesärgis sündinud.»

Mustamäe haiglast peaks ta välja saama järgmisel nädalal, kui ta edasi teise haiglasse taastusravile suunatakse.

Pere elab sealsamas õnnetuspaiga lähedal F. R. Kreutzwaldi tänaval ja on seda saatuslikku ristmikku ületanud iga päev. «Ma ei tea, mis tundega me edaspidi seda ristmikku ületama hakkame,» mõtiskleb Helen. «See õnnetus pani mõtlema, kuidas ettevaatamatu juht võib rikkuda ühe hetkega nii paljude inimeste elu.»

16. mail Tallinnas Tartu maantee ja F. R. Kreutzwaldi tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuses sai kannatada 14 inimest, kellest 13 viidi sündmuskohalt haiglasse ning üks pöördus sinna paar tundi hiljem ise. Neist kuus olid jalakäijad, sealhulgas kaks last. Nüüdseks on kõik vigastatud intensiivravilt pääsenud.

Põhja ringkonnaprokuröri Rainer Amuri sõnul on praeguseks tunnistajatena ametlikult küsitletud kahte sündmuskohal viibinud inimest ning BMW juhti, kuid nende ütluste sisu ei ole võimalik kriminaalmenetluse huvides avaldada.

«Kahtlustust veel kellelegi esitatud ei ole. Selleks on esmalt vaja koguda kõik vajalikud tõendid, sealhulgas ekspertiiside vastused, mis kindlasti võtavad aega,» ütles ta.

Venemaa hokimeestele plaanitakse seada riiklikult karmid piirangud

Venemaa legendaarne hokimees Vjatšeslav Fetissov teatas intervjuus R-Sportile, et Venemaa peaks riiklikult takistama noorte hokimeeste siirdumist jäähokiliigasse NHL.

Fetissovi sõnul peaksid noored mängumehed litrit taga ajama kodumaal ja neid tuleks Venemaal kinni hoida samamoodi nagu tehti Nõukogude Liidu ajal.

Praeguseks poliitikasse siirdunud 57-aastane endine hokimees oli 1989. aastal üks esimese Nõukogude Liidu hokimehi, kes sai NHLi siirduda. NHLi siirdumise hetkel oli Fetisson 31-aastane.

Detroit Red Wingsi ridades kaks Stanley Cupi võitnud Fetissoni arvates võiksid venelased NHLi siirduda pärast 28-aastaseks saamist. Fetissoni sõnul tuleb talendikaid mehi kodumaal hoida ka seetõttu,e t publikul oleks KHLis võimalik tipptasemel mehi vaadata.

Mayweather ja Pacquiao pidid dopinguküttidele andma meeletu koguse proove

2. mail aset leidnud «Sajandi poksimatši» osalised Floyd Mayweather jr ja Manny Pacquiao pidid mõlemad matši eel ja järel kokku andma 19 dopinguproovi.

Mõlemad mehed andsid Nevada Spordikomisjonile 11 uriiniproovi ja kaheksa vereproovi, kirjutab Yahoo.

Proovide võtmise käigus tehti spetsiaalseid teste näiteks nii EPO kui ka kasvuhormooni leidmiseks. Mõlema sportlase kõik proovid andsid negatiivse vastuse.

Kui matš leidis aset 2. mail, siis Mayweather andis uriiniproovi 13., 18., 19. ja 28. märtsil, 2., 10., 15., 21. ja 27. aprillil ja 1. ning 2. mail. Vereproovi andis ta 13., 18. ja 28. märtsil, 2., 10., 15. ja 21. aprillil ning 2. mail.

Pacquiao andis uriiniproovid 14., 17., 23. ja 24. aprillil, 1., 9., 16., 22. ja 27. aprillil ning 1. ja 2. mail. Vereproovid andis ta 14., 17. ja 24. märtsil, 1., 9., 16. ja 22. aprillil ning 2. mail.

Kruuda kaotas Portugalis konkurendi tõttu liidrikoha ja esitas protesti

Karl Kruuda alustas Portugali ralli teist võistluspäeva suurepäraselt, kui ta hoidis neljanda kiiruskatse järel WRC2 arvestuses liidrikohta. Järgneva kiiruskatsega kaotas Kruuda aga enda klassi parematele ligi poolteist minutit ja seda konkurendi süül.

Neljanda katse järel teisel kohal olnud Nasser Al-Attiyahi 7,3 sekundiga edestanud Kruuda kaotas kuuendal katsel (viies kiiruskatse jäi metsatulekahju tõttu ära) kõvasti aega, kuna ta jäi aeglasema konkurendi taha kinni, teatasid ETV spordiuudised.  

Loomulikult esitasid eestlased protesti. Praegu on Kruuda ametlikus tabelis WRC2 arvestuses kuues. WRC2 arvestuses juhtivast Al-Attiyahist jäädakse maha 1.13,9ga.

Kullamäe videointervjuus: see suvi enam seest ei näri

Varasemalt mängijana ja abitreenerina Eesti meistriks kroonitud Tartu Rocki peatreener Gert Kullamäe võitis täna oma esimese kuldmedali ka peatreenerina, kui Kalev/Cramo alistati finaalseerias mängudega 4:1.

«Mängijana on ühed emotsioonid. Abitreenerinda olid hoopis teistsugused emotsioonid. Peatreenerina on vastutus hoopis teine,» rääkis Kullamäe, et erinevaid tiitleid on raske võrrelda. «Suvele on parem vastu minna, kui võidad viimase mängu. Siis ei jää midagi kripeldama. Viimastel aastatel on seest midagi närinud. See suvi enam seest ei näri.»

Ans. Andur ehk 4 – 1 = 0 ehk inimese muusika

Ma ei saa öelda, et mulle oleks Ans. Anduri muusika meeldinud esimesest päevast alates – kunagi tundusid nad mulle kuidagi rõhutatult pretensioonitud. Kas olen muutunud mina või on muutunud bänd, aga see suhe on kuidagi teisenenud paremuse poole. Homme ilmub nende seitsmes album «Öine bingo».

 

Uurisin ja puurisin kolmelt bändiliikmelt Madis «Tursk»Aesmalt (bass, laul), Mihkel «Foto» Kirsilt (kitarr, laul) ja Madis «Lokk» Kirsilt (trummid)uue muusika kohta. Neljas Ans.Anduri liige Gert «Paju» Pajuväli jäi asjaolude tõttu vestlusringist välja, aga loodame, et ta on kõigega nõus.

Uue plaadi nimi on «Öine bingo». Tahaksin küsida nii rumalalt kui veel saab, et mida see tähendab? Kui lihtne või keeruline on üldse ühe plaadi nimeni jõuda, kuidas see teil kulges?

Tursk: See on alati kõige raskem asi olnud plaadi tegemise juures – isegi keerulisem kui lugusid kirjutada. Seekord tundus samas, et kuna paljude lugude sõnades on ööga seoseid, siis võiks see kuidagi ka albumi nimes väljenduda. Proovisime ja põrgatasime erinevaid variante, «Öine bingo» oli Foto välja pakutud ja see lõpuks jäi, oli selline variant, mis kõigile meeldis. Mulle tundub praegu lahe ja intrigeeriv. Mida tähendab – võib-olla seda, et öös tegutsemine on ebakindlam ja spontaansem kui päevane ja eal ei tea, mis resultaadid öistel aktsioonidel olla võivad.

Teie plaadid on ilmunud üsna ühtlase intervalliga, kas see, et plaat valmis on saanud, on teie jaoks kuidagi loomulik protsess, et just sellise ajavahemiku järel ideed vormuvad? Teil vist keegi selles osas seljas ei ela?

Tursk: Ei ela jah. Selle plaadi ideed hakkasid kruvima kohe peale eelmise valmimist, lood tilguvadki alati meil ühe-kahe kaupa ja kolme-nelja kaupa me neid ka salvestame, mistõttu on sageli nii, et vanimad lood plaadil on sageli rohkem läbi mõeldud, uuemad aga tooremad, mis ei pruugi halb olla.

Lokk: See on kuidagi nii, et kui album on väljas ja natuke juba mängitud seda live’idel ja proovis jne, siis tekivad vaikselt jälle mingid uued ideed. Neist siis moodustuvad lood ja lugudest jälle album. See paari- kolme-aastane rütm on praegu hästi sees.

Foto: Selle plaadiga tundus lõpuks, et venis isegi liiga pikaks see protsess. Alustasime 2013 märtsis ja lõpetasime 2015 aprillis. Järgmise plaadi puhul püüaks võib-olla kuidagi kontsentreeritumalt tegutseda.

Tursk: Võib-olla oleks parem jah, kui oleks kõik lood valmis enne salvestama hakkamist.

Kas teil bändis liider ka on, kelle poole alt üles vaadatakse, ehk teisiti sõnastatuna, kuidas teie struktuur toimib?

Tursk: Otseselt vast mitte. Eks ikka on nii, et mõni plädiseb ja esineb rohkem – näiteks mina siis võib-olla – ja eks me Fotoga ka tänapäeval genereerime peamised looideed. Aga mingit füüreriteemat meil küll ei ole, et keegi ütleks, et nüüd teeme nii ja nii on. Ja jätkuvalt on ka lugusid, mis sünnivad nullist nelja inimese koostöös.

Lokk: Struktuur toimib nii, kui kolm on nõus siis üks peab seda lihtsalt tegema.

Foto: Väga demokraatlik bänd oleme jah. Vahel muidugi parajalt keeruline, kui näiteks tuleb 15 loost 11 plaadile valida ja loo järjestusi paika panna ja muud sellist teha.

Üldiselt on meil rollid ka aja jooksul enam-vähem välja kujunenud. Lokk on põhiline korraldaja-logistik-manager, Paju tehnikaekspert ja mina ja Tursk siis toome proovi neid looalgeid, mille peale hakkame koos lugu ehitama.

Sellised «kõige» väited on üsna kahtlased, aga mingeid järeldusi ju peab tegema. Mulle tundub, et uus plaat on teie kõige vähem hoogne, pigem aeglasem, ja on jõutud ka juba öelda see sõna, aga «täiskasvanum». Tundub see teile endale ka nii? On selline jutt põhjendatud?

Foto: Tundus, et selline veidi rahulikum album oleks hea, kuna need lood olid lihtsalt paremad kui teised, mis välja jäid. Ja see ka võib-olla mõjus, et päris sellist plaati pole enne teinud. Aeglaseid häid lugusid on raskem teha ka kui mingeid rokikaid. Eks see lookirjutamise oskus on vast ajaga paremaks läinud natuke.

Tursk: Täiskasvamise kohta ei oska öelda, kuigi nüüd oleme esimest korda kõik kolmekümnendais. Aeglasi ja poolaeglasi lugusid on tõesti mitu, sahmimist vähem. Ei saa välistada, et järgmine album võib tulla jälle tõsine lammutamine.

Teie bänd on koosseisu mõttes püsinud praktiliselt muutumatuna. On see olnud kerge või raske?

Tursk: Kerge, kuna me oleme ikkagi kõik üksteise parimate sõprade top 5s, ma usun. Vähetõenäoline, et kellegi lahkumise järel bändist me seda üldse edasi teeks.

Lokk: See on jah nii kerge, nagu teeks oma kolme vennaga bändi. Kunagi oli vist kuskil Anduri kohta kirjas ka et 4 – 1 = 0. Ilmselt see nii oleks ka.

Foto: Selle 4 – 1 = 0 panin kunagi meie Myspace’i lehel kirjelduseks. Aga suhteliselt kerge on jah. Sellepärast ka võib-olla, et olime enne bändi tegemist juba sõbrad. Ei pannud mingit «projekti kokku», vaid lihtsalt tegime oma lõbuks, mida tahtsime. Siiani tegutseme samamoodi edasi.

Eurovisioon on praegu teema. Te olete ise ka «Eesti laulul» (2011) üsna edukalt esinenud. Kas mälestus sellest on helge ja kas on veel plaani?

Tursk: Ei ole eriti helge, palav oli kogu aeg, higi voolas. Teles läheb ka aega alati jube palju kõige peale, aina passi kusagil garderoobis ja oota midagi. Laulsin mööda ka, Mare Väljataga oli pannud vist ühe punkti. Ei heida talle seda ette sugugi. See ei tundu väga meie koht olevat.

Lokk: Aga samas kui tuleb millalgi selline lugu, mis isegi sobiks nii ajaliselt kui ka võib-olla popilikkuselt, siis ma ei välistaks, et me sinna enam ei lähe. Ma pigem usun et läheme...

Uue plaadi ühes loos, «Õhtuks koju» laulus lauldakse refräänis, et õhtuks koju tagasi – kas olete loomult pigem mugavad ja kodused inimesed või meeldib pigem reisida ja võtta vastu n-ö väljakutseid?

Tursk: Reisida on pigem lahe, aga sageli ka väsitav. Olen sageli mõelnud, et tahaks proovida sellist klassikalist «bänd-tuuril»-elu nii umbes kuu või paari jagu. Samas kujutan ette, et võib-olla viskuks kopp ette juba pärast paari nädalat.

Lokk: Reisida on muidugi lahe, aga samas kodus oma voodis magada on kõige parem. Kui peaks nüüd bändiga minema reisima kuuks-paariks, siis see oleks kindlasti väga lõbus ja tore, aga samas ka ilgelt väsitav, ma usun.

Foto: Pigem oleme jah nüüdseks juba liiga mugavad. Keegi ei viitsi väga organiseerida midagi nii suurt nagu mingi kuuajane Euroopa tuur. Kui keegi organiseeriks meie eest, siis võiks muidugi ette võtta.

Bändidel on ikka rääkida lugusid live’idest – milline oleks mõni tore lugu, mis kohe meenuks, mis on midagi sellist, mida ei saa kuidagi rääkimata jätta?

Lokk: Kontserte on selle pika aja jooksul olnud ikka sadu. On olnud väga häid ja samas väga kehvasid. Praegu meenub, et kunagi sai esinetud Kapa Rockil ja siis kui live oli läbi, tõusin trummide tagant ja läksin lava ette, et trummipulgad rahvale visata. Üks pulk libises aga nii õnnetult käest ära, et üks esireas olnud neiu sai sellega vastu pead. Hea, et silmad alles jäid. Vabandan tagantjärele.

Siis oli ka üks Viljandi live, kus lava oli ehitatud tollistest laudadest, millel olid 1,5 cm vahed. Mul vajus taldrikustatiivi jalg sinna vahesse. Taldrik kukkus täpselt sealt laudade vahelt läbi, aga kahjuks jäi Tursa bassi juhe sinna taldriku alla ja vahe peale ja taldrik lõikas juhtme lihtsalt julmalt keskelt pooleks. Bass jäi vait ja keegi aru ei saanud, milles jama. Lõpuks siis taipasime.

Foto: Kuidagi eredalt on mulle jäänud meelde meie ainuke kontsert Elvas umbes 2005. Esinesime laululaval mingil noorteüritusel-festivalil. Rahvast väga palju ei olnud, eriti kui need kõik sinna suure laululava peale laiali laotada. Esinesime umbes kell 17.00 vist ja terve laiv toimus läbipaistmatus tossupilves põhimõtteliselt, kuna tossumasinist oli eriti agar. Meenub ka pärast seda kontserti tehtud foto, kus Paju, kidra seljas ja suits ees, kummardab ja jagab 6–7-aastaste tüdrukute hordile käte peale autogramme. Hiljem esines ka Chalice.

Te olete Paidest pärit. Kindlasti on omajagu lihtne selliseid depressiivsete Eesti väikelinnade jutte ajada, aga miks Paides on hea elada. Küsin ka sellepärast nii, et Ans. Andur tundub pigem selline optimistlik ja helge bänd.

Tursk: Paide on pigem ilus ja roheline linn avara taeva all. Eesti Kansas City. Kui KC on oluline punkt lääne ja ida vahel, siis Paide on Põhja-ja Lõuna-Eesti vahepeatus. Samas, eks mujal elades – me ju keegi enam Paides ei ela püsivalt – hindad väikelinnamiljööd rohkem kui seal olles.

Foto: Paides on mõnus, rahulik ka üldiselt. Ja lihtsalt kuidagi kodune. Paljud Paide sõbrad, kes nüüd nagu meiegi elavad mujal, ei viitsi seal eriti käia enam, kuna pole midagi teha, aga meil pole seda probleemi kunagi olnud. Me teeme proovi kella 3ni öösel ja pärast jalutame koju.

Paidest on tulnud üsna palju artiste, kes erinevates skeenedes läbilöögivõimeliselt tegutsevad või on tegutsenud. Praktiliselt teie naaberlinnast Jõgevalt ei ole tulnud ühtegi. Kas sellel Paide-asjal on ka mingid seaduspärad, on linnas mingi vastav fluidum õhus, et ikka tuleb?

Tursk: Raske öelda, vaevalt et mingi eriline fluidim eksisteerib? Juhus on see ilmselt. Võib-olla on Jõgeval huvitavam elu, ei pea hakkama vaba aja sisustamiseks bändi tegema?

Foto: Ma arvan, et see 90ndate lõpu underground-klubi B-12 on ikkagi olnud üks suuri põhjuseid, mis pani n-ö kivid veerema. Kui Jõgeval ühtegi bändi pole (no ilmselt mõni siiski on ka, aga võib-olla lihtsalt mitte piisavalt oluline ümbritseva keskkonna jaoks), siis raske on ka juurde tekkida. Paides on alati bände olnud ja siis tuleb ka juurde neid.

Ma olen kuulnud Tursa kõrvalprojekti, mis on üsna teine teema kui Ans. Andur. Pigem olete ikka kas just klassikaline, aga kitarribänd. Mingit acid house’i te sinna sisse ei kruti. Kui kallis see skeem teie jaoks on, kas ja kui kõvasti sellest kinni hoiate?

Tursk: Tegelikult nüüd uue plaadi peal plagiseb korralik hausisaundidega rütmimasin ühes loos päris väljakutsuvalt. Minu jaoks see skeem nii väga tähtis ei ole, mulle meeldib eklektiline tõmblemine – aga vist pisut liiga palju, nii et tegelikult on hea, et teised natuke tasandavad mu ideid, mida juhtub sageli. Hea meel on ka selle üle, et uus plaat sai saundiliselt ühtlane, see on ka kindlasti teiste, mitte minu teene.

Foto: Proovis niisama lõbutsedes on igasugu asju tehtud, aga me vist ei suudaks nt acid-house’i nii veenvalt teha, et sellega ise rahul oleks ja plaadile paneks. Ja kui panekski, siis tunduks see seal ilmselt jälle liiga kohatu. Mingit joont võiks ikkagi hoida ka. Päris Primal Scream ei suudaks vist olla.

Mida teeb Ans. Andur 20 aasta pärast?

Tursk: Mulle õudselt meeldib see idee, et me võiksime ikka palju plaate välja anda. Et inimesed saaksid meie diskograafiat lapata kunagi ja rääkida siis, et «jaa, see oli see Ans. Anduri periood» ja «see oli see teine». Isegi siis, kui mõni plaat või plaadid neile ei meeldi. Albumiformaat on cool. Äkki me oleme ka kusagile «kaugemale» jõudnud, kuigi mis jõududest kantuna ja millise horisondini – pole aimugi. Tore, et ei oska midagi aimata ja mingit generaalplaani pole, aga ma ei välistaks, et me ikkagi mingis vormis tegutseme.  Vaevalt et 13 aastat tagasi alustades keegi meist arvas, et aastal 2015 meil plaat ilmuda võiks. Ei mäleta küll.

Lokk: 20 aasta pärast on meil ikka juba mõned albumid veel välja antud, ma usun. Selleks et kahtekümmet ei tuleks, peaks ilmselt keegi kuskile kaugele kolima või siis taevasse kolima. Täitsa lahe oleks, kui kõik lõpuks Paidesse läheks pensioni veetma ja ikka vaikselt pilli mängiks ja lugusid teeks. Ega see pole välistatud, kõigi vanemad elavad Paides ja kodud on ju vaja kellelegi pärandada.

Foto: 2035 mais võiks ilmuda Ans. Anduri 16. album.

 

Diskograafia

2002 «Teie kangelased» (self-released mp3)

2004 «Asfaldilapsed» (self-released mp3)

2005 «Tuled peale» (SekSound)

2007 «Topeltvikerkaar» (SekSound)

2009 «Kiletron» (SekSound)

2012 «Kõverad» (Mortimer Snerd)

2015 «Öine Bingo» (Mortimer Snerd)

Esitluskontserdid täna Tallinnas klubis Sinilind, algus kell 22 (kaasa teevad veel Vaiko Eplik, Jaan Pehk ja Raadio Kohila DJd) ning homme Tartus Genklubis, algus kell 21

 

Tänak: pidin muudatuste tegemiseks kaardilugeja rooli panema

Ott Tänak on Portugali rallil heas hoos ning tänase võistluspäeva järel hoiab ta kokkuvõttes neljandat kohta. Uue Ford Fiestaga kihutav Tänak tunnistas, et täie hooga pole kihutatud, kuid rehvidele on Portugali teed karmid.

«Meie jaoks oli päev hea ning tunneme end autos hästi,» kirjutas Tänak oma Facebooki lehel. «Hommik oli meie jaoks veidi keeruline. Meie legend ei olnud päris täpne ja seetõttu panin teenindusalasse tagasi sõites Raigo (kaardilugeja Raigo Mõlder) rooli. Vaatasin märkmed üle ja tegin mõned muudatused.»

«Kasutasime täna peamiselt pehmeid rehve ja seega ei saanud maksimaalselt pingutada, kuid kõik toimis normaalselt. Oleme kokkuvõttes neljandad,» rõõmustas Tänak.

 

Finaalseeria väärtuslikuim mängija Tanel Kurbas: suurepärane lõpp hooajale!

Korvpalli finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP) valiti oodatult Tartu Ülikool/Rocki ääremängija Tanel Kurbas, kes eile jäi küll pigem abilise rolli ja panustas 9 punkti. Rock võitis viienda kohtumises 86:67 ja seeria 4:1.

«Suurepärane lõpp hooajale ja nüüd tuli MVP auhind ka veel otsa. Kui mulle poleks seda antud, oleks see võinud minna Tanel Sokule (täna 21 punkti – toim), kes juhtis meid finaalseeria jooksul suurepäraselt,» ütles finaalis keskmiselt 15,8 punkti visanud ääremängija.

Mida pikalt oodatud kuld Tartu korvpallile tähendab? «Kindlasti toob see uue hingamise. Kui enne finaali arvamusi kuulasime, siis nägid kõik, et meil pole võimalusi. Paistis, et ka fännid ja toetajad olid usu kaotanud. Saime ise usu tagasi ja nüüd peaksid teised ka saama,» uskus Kurbas.

Rock võitis seeria 4:1, aga lõpuks otsustavaks saanud viienda mängu alguses jäädi kiirelt 12:22 taha. «Kalevi mängijad panid alguses enamus viskeid sisse, meie mitte. Siis saime ette ja teisel poolajal mõni raskem moment oli, aga pidasime vastu,» sõnas Kurbas.

Ta kiitis ka eriti võitluslikult tegutsenud 41-aastast Valmo Kriisat, kes tõi sarnaselt Kurbasele täna 9 punkti. «Valmo on terasmees, pole muud midagi öelda. Võttis meile otsustavatel hetkedel mitu tähtsat ründelauda ja aitas meil mängu koju tuua.»

 

 

Kriisa videointervjuus: Kullamäe ütles enne mängu, et tuleb iseendaks jääda ja hästi lihtsalt mängida

Tartu Rocki ridades Eesti korvpallimeistriks kroonitud vanameister Valmo Kriisa sõnas finaalijärgselt, et treenerid sisendasid mängijatesse rahulikkust.

«Treenerid panid ettevalmistusega täkkesse. Nad jäid ka viimase mängu eel rahulikuks ja ei hakanud mingite kombinatsioonidega mängijaid painama. Kullamäe ütles enne finaali, et tuleb iseendaks jääda ja hästi lihtsalt mängida,» ütles Kriisa.

Vaada videost, mida Kriisa tuleviku kohta rääkis.

Jüri Vendik: Ukraina kui pettumus ja lootus

Pärast Maidani-võitu oodati Ukrainalt kiireid reforme, kuid üha selgem on, et riigi uus juhtkond, mis on vanast eliidist välja kasvanud, pidurdab reforme. Eneseõigustus «meil on sõda käsil» ei kõla seejuures ammu enam veenvalt, kirjutab kolumnist Jüri Vendik.

«Ukrainal tuleb võimalikult kiiresti luua väga liberaalne süsteem, riik peab lahkuma kõigist majandussektoritest, saama lahti soodustuste ja majandusharude doteerimise süsteemist, st luua vabaturg, hävitades samal ajal oligarhiat ja korruptsiooni» – nii rääkis hiljuti ukrainlasest endine Microsofti tippmänedžer Saša Borovik. Hiljuti lahkus ta Ukraina majandusarengu ministri esimese asetäitja kohalt, kuhu oli asunud veebruaris lootusega reformidele kaasa aidata.

Borovik lahkus enda sõnul seetõttu, et peaminister Arseni Jatsenjuk ei tahtnud tema ametisse määramist oma allkirjaga kinnitada, ja poole miljoni dollari suuruse aastapalgaga mees, kes tuli tasuta kodumaad aitama, pidi piltlikult öeldes peaministri esikus tundide ja päevade kaupa ootama, paberid pihus.

Boroviki juhtum on veidi keerulisem kui lihtsalt agara väljamaise reformaatori ja tardunud bürokraatia konflikt (tema otsene ülemus on samuti «leegionäärist» leedulane Aivaras Abromavicius), kuid sellest tekkis Ukraina meedias suur lugu, mille käigus toodi lugejate-vaatajate ette veel nii mõnigi samalaadne juhtum. Umbes samamoodi juhtus näiteks grusiini Džaba Ebanoidzega, kes tuli ukrainlaste kutsel riigiregistratsiooni teenistust reformima, võttis selleks isegi Ukraina kodakondsuse, kuid ei saanud kohalikest bürokraatidest jagu ja jäi lõpuks lihtsalt eksperdiks riigist eraldi seisvas reformide keskuses.

 

Raskustest, mida reforme tegema tulnud välismaalased Ukrainas kogevad, teavad ka paljud eestlased – seda tänu Jaanika Merilole, kes tegeleb e-valitsuse loomisega ja kirjutab oma tähelepanekutest Facebookis. Ka temast kirjutati ukraina meedias, et ta pidi ministri nõuniku kohalt lahkuma, kuid ta seletas, et tal ei ole konflikti ei peaministriga ega oma ministriga, ta lihtsalt läks – juba kuu aega tagasi – reformide seisukohalt paremale kohale valitsusvälises agentuuris, kuna e-valitsus polevat ministeeriumi jaoks esmatähtis.

Merilo arvab, et järjest ilmuvad lood välisekspertide lahkumisest on PR-rünnak peaministri ja valitsuse vastu. Samas tõdeb ka tema, et Jatsenjuk pidurdab reforme.

Täpselt aasta tagasi, enne 25. mai presidendivalimisi, räägiti Ukrainas palju, et Maidani-võitjate meeskond vajab legitiimsust, et kohe-kohe võidab Petro Porošenko valimised ja küll siis läheb lahti. Küll siis algavad kiired ja halastamatud reformid.

Ja üksnes reformiguru grusiin Kakha Bendukidze kirus ja vandus ning vannutas ukrainlasi, et reformidega tulnuks alustada juba üleeile, et nad kaotavad aega.

Porošenko võitis, Jatsenjuk jäi peaministriks. Siis hakati rääkima, et selle vana ülemraada koosseisuga ei saa korralikke reforme teha, et president vajab tugevat valitsuskoalitsiooni. No ja seda, et presidendi administratsioon tegeleb nüüd sõjaga, peaminister aga majanduse äkksurmast päästmisega ja stabiliseerimisega, neil pole suurt aega millekski muuks.

Ja ainult reformiguru Bendukidze kirus ja vandus, et nad kaotavad aega.

Seejärel, 26. oktoobril, toimusid ülemraada valimised. Jatsenjuk jäi peaministriks. Bendukidze ei jõudnud enam palju kiruda, ta suri paar nädalat hiljem.

Nüüd, kui parlamendivalimistest on möödas seitse kuud, valitsuse moodustamisest viis kuud ja Maidani-võidust 15 kuud, mida on Ukrainal ette näidata?

Natuke siit, natuke sealt. Lustratsioon, mis on iseenesest üsna tähtis, kuigi sümboolne, ja dekommunisatsiooniseaduste pakett, mis on üsna sümboolne, kuigi läheb kalliks maksma. Tariifide tõstmine. Mõnede korruptiivsete skeemide lammutamine. Rahvusliku korruptsioonivastase büroo loomine.

Mitu reformi on küll välja kuulutatud ja nendega ka alustatud, kuid paljud ukrainlased kardavad, et need reformid jäävad või juba on jäänud toppama, kuna dereguleerimises ja bürokraatia vähendamises nähtavaid tulemusi pole. Ja üleüldse – seda kõike on liiga vähe, liiga hilja riigile, mis upub bürokraatiasse ja korruptsiooni, riigile, kus tuleks kohe lõpetada tuhanded regulatsioonid ja sulgeda kümned reguleerivad asutused. Seda alustuseks.

«Aeg-ajalt nad lükkavad reformide teostamist edasi isegi siis, kui on parlamendis nende reformide poolt hääletanud, ja ma olin väga kriitiline, sest see räägib laiale maailmale väga negatiivseid asju. Aga privaatsetel kohtumistel nad seletasid mulle, et neil on tähtsamaid asju. Nad on väga mures Venemaa pärast – rohkem mures, kui mina oleksin oodanud. Nad arvavad, et Venemaa valmistub suureks rünnakuks.» Nii rääkis ajakirjanikele oma puises eurobürokraadi inglise keeles Euroopa Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker aprilli lõpus, pärast Ukrainat külastamist.

Jah, arusadav, kuid selgusetuks jääb ikkagi, kuidas täpselt pärsib küll suur, ent ikkagi vaid ühes riigi nurgas käiv sõjaline konflikt (liberaalseid) majandusreforme kogu ülejäänud riigis.

 

Muidugi oli liiga palju loota, et õigeuskliku ja nõukogude taustaga riik ja rahvas, kel on pealegi viimasel paarikümnel aastal majanduse vallas üsna masendav kogemus, hakkab nüüd äkki otsustavalt, kiiresti, ja mis peaasi, edukalt reforme läbi viima. Siinkirjutaja näiteks ei lootnudki seda eriti ja suhtus Ukraina poliitikute Euroopa-retoorikasse üpris skeptiliselt. Aga pärast Maidani oli lootus, et selline raputus kannustab vähemalt võimule tulnud eliiti vastavalt oma lubadustele kiirelt tegutsema, seaduslik ja organisatsiooniline reformide karkass saab kähku loodud ja nad jäävad toppama kesktasandil ja madalamal.

Aga ei. Paistab, et ka valitsevas eliidis on uut moodi mõtlevaid inimesi liiga vähe. Vähemalt esialgu, kuni järgmise vapustuseni.

«Mulle öeldi valitsuses mitu korda, et ma tahan teha reforme kiiremini, kui ühiskond selleks valmis on,» rääkis usutluses Saša Borovik. Võibolla ongi tema vestluskaaslastel valitsuses õigus, kuigi ta ise arvab, et ühiskonnale pole lihtsalt seletatud, kui palju selline tegevusetus maksma läheb.

See kõik ei tähenda muidugi mõista, et Euroopa toetus Maidani-aegsele ja Maidani-järgsele Ukrainale oli ja on viga. Venemaa seadis oma kahe aasta taguse majandusliku šantaažiga Ukraina valiku ette: kas assotsiatsioon ELiga või vabakaubandus tolliliiduga. Ja kui suur ja aktiivne osa rahvast arvas, et ei taha kuuluda liitu, kus kõike otsustavad isevalitsejad Vladimir, Nursultan ja Aleksandr, ja et ei taha ka sellist võimu, kes nende isevalitsejate poole kaldub, siis on Euroopa moraalne kohus ja ka otsene huvi neid toetada.

Muidugi ei tähenda see ka, et Moskval oleks kogu selle loo üheski faasis õigus olnud.

Ja see toetus peab muidugi jätkuma. Lootust ikka veel on.

 

Tanel Tein tunnustas Rocki enesekindlust ja Tanel Kurbast

Tartu Rocki endine mängija Tanel Tein tuli ligi tund enne Eesti meistrivõistluste finaalseeria viienda mängu algust saali, et mängijate kehakeele põhjal aimu saada, kuhu poole seeria viies mäng kalduda võiks. «See ütleb palju, kuidas keegi sooja teeb, loodan näha mingeid märke, mis hakkavad asju määrama. Vaadates, mis olukorrast Rock finaali tuli ehk raske poolfinaalseeria Rakvere Tarva vastu ja see, kuidas meeskonnad viimased kaks kuud on mänginud, siis on üllatus, et nemad eduseisus on,» sõnas Tein enne kohtumist.

Kogu seeria võtmemängijaks oli tema sõnul finaali seni resultatiivseim mängija Tanel Kurbas. «Rockile tõi pärast kaotatud avamängu murrangu Kurbas. Janar Talts, Tanel Sokk ja Gert Dorbek on küll Rocki tugitalad, aga Kurbas on meeskonda selgelt vedanud.» Just Kurbas valiti ka seeria kõige kasulikumaks mängijaks.

Seeria mänguline murdepunkt oli Teini arvates neljanda kohtumise avapoolaeg, mille Rock võitis 17 punktiga. «Seda enesekindlust, mis Tartu on saavutanud, on väga raske murda. Küsimus on selles, kas Rocki mehed ise suudavad pea selge hoida ja lihtsalt selle mängu ära mängida,» ütles endine tippkorvpallur. Nagu nüüdseks teada, suutsid tartlased pea külmana hoida, tulid avaveerandi järel kaotusseisust välja ja haarasid poolajaks ohjad enda kätte.

«Kalev pole nii kehvalt nagu selles seerias mänginud kogu hooaja jooksul ja kui nad ka täna nii esinevad, siis on siin kiire lõppmäng,» lisas Tein. Tema sõnad saidki tegelikkuseks ja Kalev ei suutnud tartlaste enesekindlale tegutsemisele vastumürki leida.

Janar Talts: eks Kalev arvas algusest peale, et nad tulevad meile nulliga panema

Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskond alistas täna meistriliiga finaalseeria viiendas mängus 86:67 BC Kalev&Cramo ja võitis seeria 4:1 ning tuli Eesti meistriks. Rocki tugitala Janar Talts tunnistas, et nende meeskonna trumbiks oli asjaolu, et Kalev kandis favoriidikoormat.

Rock tuli viimati Eesti meistriks 2010. aastal ning pärast seda kaotati neli aastat järjest seeria Kalevile 0:4. Ka tänavu jäädi esmalt 0:1 kaotusseisu, kuid siis suutis peatreener Gert Kullamäe mehed taas tiitlikursile suunata.

«Kullamäe tegi meile siis asja väga lihtsaks. Esimesele mängule läksime ikkagi tohutute plaanide ja taktikaga ja pärast kaotust ütles pealik, et võtame rahulikult ja teeme oma asja. See võttis meestelt pinge maha ja eks seetõttu kerkisidki mehed esile,» selgitas Talts, kuidas Rock kaotusseisust 4:1 võiduseeria vormistas.

Rocki tugitala lisas, et Kalevi jaoks sai ilmselt määravaks see, et neid peeti ning nad ise teadsid ka, et on favoriidid. «Eks nad arvasid algusest peale, et tulevad nulliga jälle meile panema ja meie proovisime vastu punnida. Seeria ei tulnud lihtsalt, Kalev oli ikkagi kogu aeg favoriit ja meie olime nii-öelda taganttulijad. Aga kui teise mänguga neil enesekindluse ära võtsime, siis saime edasi oma asja ajada ja võita, nemad muutusid ebakindlaks ja meil läks lihtsamaks. Saime neile oma mängutempo ja taktika peale surutud ja kuigi ma ei taha Alar Varraku kohta midagi halvasti öelda, siis seekord mängiti ta küll meie peatreeneri poolt üle,» lisas Talts.

Riiki meil pole, aga vähemasti on õlu

Esimesed mõtted, mis haakuvad Palestiinaga, on üldiselt seotud igavese konfliktiga araablaste ja juutide vahel. Protestid, tagakiusamine ja sõda – kõik see, millest meie siin Eestis vaid loeme – on seal igapäevaelu loomulik osa. Vägivaldse ja ahistava normaalsuse kõrval on õnneks ka muud – pisargaasi kirbe maitse kõrval saab Palestiinas tunda hõrku humalat ja tammevaadis laagerdunud viinamarja.

Veidi enam kui 20 aastat tagasi teatas palestiinlane Canaan Khoury poeg Nadimile, et ta soovib hakata Läänekaldal õlut pruulima. Nadim elas perega sel ajal Bostonis ning pidas isa plaani vanusega kaasnevaks kergeks hulluseks. «Vaatamata sellele ütlesin isale, et kui ta saab projektile [Palestiina toonase liidri] Yasser Arafati heakskiidu, siis olen valmis tagasi tulema ja teda aitama,» jutustab Nadim oma vastavatud veinitehases.

Isa poja esitatud tingimusest tagasi ei kohkunud. Nii võibki 1994. aastal avatud pruulikoja esimesel kontorilaual näha kahte tolmust fotot, millel isa ja poeg Khouryd suruvad kätt Arafatiga. Palestiinas valmistatud Taybehi õlletehase toodangut müüakse praegu nii Jaapanis kui ka Saksamaal.

Õlletehase võimsus on juba mitu korda kasvanud, tunnis suudetakse toota kuni 4000 pudelit õlut. Khoury perekond Taybehis ei piirdu õlletegemisega, vaid avas alles hiljuti veinitehase, mille kõrval asub pisikene hotell, vaatega ümberkaudsetele viina- ja õlipuusaludele.

 

Sügiseti õllefestival

Khouryde ettevõte on tõeline pereäri, kus igal pereliikmel on kindel roll ning oma tulevikuambitsioon. Nii on Nadimi poeg keskendunud veinitehase juhtimisele ja tütar võtnud enda õlule õllepruulimise.

«Tööd on palju ja igaüks peab sellesse panustama, kuid seejuures ei tohi unustada haridust ja pereväärtusi,» rõhutab Nadim. Tema mõlemad lapsed on lõpetanud USAs ülikooli ning täiendanud end tuntud veini- ja õllemeistrite juures.

Nadimi tütar ongi esimene palestiinlannast elukutseline õllepruulija.

«See siin on minu tulevik,» ütleb Madees Khoury, rüübates sõõmu Taybehi Goldeni pudelist, mille humalad on imporditud peaasjalikult Belgiast. Madees märgib: «Hoolikalt valitud koostisosad, kohalik vesi ja südamega asja juures olemine tagavad Taybehi õlle kõrge kvaliteedi.»

Õlletootmine pole okupeeritud Palestiinas lihtne. Tollimaksude tõttu on toodangu riigist välja saatmine eriti keeruline.

«Kauba saatmine siit 70 kilomeetri kaugusel asuvasse Tel Avivi maksab rohkem kui selle läkitamine sealt edasi näiteks Jaapanisse,» tõdeb Nadim, lisades, et Jordaania kaudu asjade ajamine on samuti praegu võimatuks tehtud. Nadimi vennanaine lisab Taybehi kõrval asuvatele küngastele osutades: «Need punaste katustega majad on Iisraeli asundused. Nende kontrolli all on piirkonna veevarustus, mis on meie tehase jaoks otsustava tähtsusega.»

Nadimi sõnul ei saa õlletehas sellises piirkonnas olla rajatud kasumiootusele, kuna äriajamine on siin keeruline. Äri peaeesmärgiks peavad nad hoopis kohaliku elu säilitamist ja inimestele töö pakkumist. Õlletehase taimsed jäägid antakse kohalikele põllumeestele, pruulikoda uudistama saabunud turistid omakorda elavdavad linna majandust. Õlle- ja veinitehas on algatanud otsekui vaikse revolutsiooni, et näidata – ka Taybehis saab elada ja töötada. «Riiki meil pole, aga vähemasti on õlu,» ütleb Nadim muiates.

Kohaliku elu kujundamise juures on olulist rolli mänginud sügiseti korraldatav Oktoberfest. Eelmisel aastal jäi üritus Gaza sõja tõttu ära, peomeeleolu asemel valdas palestiinlasi lein. Varem on festivalile saabunud üle maailma, sealhulgas Iisraelist, kuni 16 000 õllesõpra. Festivalil müüvad kohalikud kaupmehed oliiviõli, mett ja suveniire.

 

Lahkete inimeste linn

Taybeh ei meelita turiste ainult võimalusega proovida Palestiina napse, vaid ka värvika ajalooga. Praegu on see ainus täielikult kristlastega asustatud linn Jordani Läänekaldal. Palestiina-Iisraeli konflikti tõttu on suurem osa kristlasi riigist välja rännanud.

Piirkonna ajalugu ulatub kahe tuhande aasta taha, mil variserid otsustasid tappa Jeesuse, kes oli Laatsaruse surnuist üles äratanud. Väidetavalt pages Jeesus jüngritega just Taybehi.

Taybehist läks Jeesus kaheksa kilomeetri kaugusel asuvale nn kiusatuse mäele. Seal pani Jeesus oma usu viimast korda proovile, enne enese lõplikult ohvriks toomist: «Jällegi võttis kurat Ta Enesega väga kõrgele mäele ja näitas Talle kõik maailma kuningriigid ja nende hiilguse ning ütles Temale: «Selle kõik Ma annan Sinule, kui Sa maha langed ja mind kummardad!»» (Matteuse 4:8–9) Jeesus ei andnud kiusatusele järele.

Kiusatuse mäel asub praegu kreeka õigeusu klooster, kuhu viiv köisraudtee pakub ainulaadse kogemuse. Sealt omakorda lühikese bussisõidu kaugusele jääb maailma üheks vanemaks asustatud paigaks peetav Jeeriko.

Taybehi nime andis linnale legendi järgi kuulus moslemivalitseja Saladin. Püha maad ristisõdijate eest kaitsnud Saladin oli üllatunud Taybehi kristlastest elanike lahkusest ja heatujulisusest. Niisiis nimetaski valitseja linna Taybehiks – taiba tähendab araabia keeles head, lahket, avalat. Linnaelanike elurõõm püsib tänaseni.

Usukauge eestlane leiab Taybehis eest aastatuhandeid kestnud varakristlikud traditsioonid. Viimased on segunenud iidsete kommetega, mille juured ulatuvad Jeesuse tegemistest kaugemale.

Nii võib linnas asuvate Bütsantsi-aegsete Püha Jüri (linna kaitsepühak) kiriku varemete juurest leida verega maalitud riste. Lammaste ohverdamine on praegugi osa taybehlaste usurituaalidest. Laupäeva õhtupoolikul põlevad varemete vahel viirukiküünlad ja võib näha inimesi isekeskis palvetamas. «Pühapäev on kirikupäev, kuid laupäeviti käiakse ikka siin. Eriti kui perre on sündinud uus laps või soovitakse haige paranemist,» jutustab mulle külaelanik.

Taybeh ei köida inimesi üksnes veini- ja õlletegemise kunstiga, vaid pakub kosutust hingelegi. Kogu see kummastav kooslus – okupatsioon, ikoonid, veinikarikad ja kilavad silmad – kõditab eestlase hinges midagi, mida on raske sõnadesse panna.

 

Tasub teada

  • Iisraeli tempel – Iisrael ei pane templeid passidesse alates 2013. aastast. Seega pole vaja muretseda, et hiljem võiks tekkida raskusi mõnedesse araabia riikidesse reisimisel.
  • Liikumine – Tel Avivist tuleb bussiga sõita Jeruusalemma. Damaskuse väravate juurest omakorda lähevad bussid iga tund Ramallahisse, Läänekalda suurimasse linna. Seejärel saab samast peatusest haarata marsruuttakso, mis teeb peatuse Taybehi õlletehase ees.
  • Taybehi õlletehas – www. taybehbeer.com
  • Hotell Taybeh Golden – www.taybehgoldenhotel.com

 

Veideman: Rock pani teisel veerandajal hullu ja meil läks motivatsioon maha

Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskond tuli täna üle viie aasta Eesti meistriks, kui finaalseeria viiendas mängus alistati Kalev/Cramo 86:67 ning võideti seeria seisuga 4:1. Kalevi mängumees Rain Veideman kiitis vastaseid, kuid tunnistas, et tal on kahju, et edukas hooaeg niimoodi lõpetati.

Kalev alustas täna olulist lahingut hästi, kui avaveerandil juhiti vahepeal koguni 24:14. Seejärel hakkas aga ka Rock tabama ja kui esimese vaatuse võitis Kalev veel 24:21, siis poolajaks oli omakorda Rock ees 50:34. «Täna tulime enesekindlalt ja eks me kõik lootsime, et läheb mänguks, aga teine veerandaeg panid nemad ikka sõna otseses mõttes hullu ja meil läks jälle mott maha,» tunnistas Veideman.

«Pole midagi öelda, Tartu oli lihtsalt seerias parem meist. Nad olid igas elemendis paremad ja väärisid võitu,» teatas Veideman kaotatud seeria kohta. «Kõige rohkem ongi mul kahju sellest, et muidu teed väga hea hooaja ja siis siin seerias kaotad kõik käest. Aga kiitus vastastele, Kullamäe ja kogu Rocki meeskond tegid head tööd,» lisas Veideman.

Finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Kurbas

Tänavuse aasta Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti Tartu Rocki ääremängija Tanel Kurbas.

Finaalseeria otsustavas kohtumises viskas Kurbas 9 punkti. Eelnevates mängudes jäi tema arvele 21, 19, 21 ja 9 punkti.

Postimehe otsepilt: raske võidu teeninud Flora kerkis tabeliliidriks

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel sai täna raske võidu FC Flora, kes alistas võõrsil 2:1 Pärnu Linnameeskonna. Võõrustajad asusid Robert Kirsi tabamusest juhtima, kuid Markus Jürgensoni kaks tabamust tõid võidu florakatele. Kohtumise lõpus nõudis Pärnu veel penaltit, kuid enne fikseeriti Pärnu mängumehele viga.

Narva Trans alistas samal ajal 2:0 Viljandi Tuleviku ning Tartu Tammeka oli 3:2 üle Paide Linnameeskonnast. Flora kerkis 28 punktiga nüüd tabeliliidriks, ühe kohtumise vähem pidanud Nõmme Kalju on 27ga teine.

Tabeliseis: 1. FC Flora 28 punkti/12 mängu, 2. Nõmme Kalju 27/11, 3. Sillamäe Kalev 22/11, 4. FC Infonet 21/11, 5. FC Levadia 20/11, 6. Viljandi Tulevik 14/12, 7. Narva Trans 13/12, 8. Tartu Tammeka 11/12, 9. Pärnu Linnameeskond 5/12, 10. Paide Linnameeskond 2/12.

Enne mängu:

Enam kui kuu aja eest peetud esimese omavahelise mängu võitis Flora kindlalt 3:1. Skoori avas juba kolmandal minutil Mihkel Ainsalu, värava said kirja ka Rauno Sappinen ja Andre Frolov. Pärnu auvärava lõi Henri Hanson.

Pärnakad alustasid hooaega pilkupüüdvalt, kui ise löödi palju väravaid, aga sama lahked oldi kaitses ka vastaste suhtes. Kuid viimases paaris voorus on Marko Lelovi hoolealused ootamatult väravasoone käest kaotanud – viimati sahistati võrku 2:2 viigimängus Levadiaga, kui 25 minutiga juhiti 2:0 ja oldi veel seitse minutit enne lõpuvilet kinni suurüllatuses ehk võidus. Greger Könninge tabamus tolle kohtumise 25. minutil on aga siiani Pärnu viimane, sest kahel korral jäädi nullile Infoneti vastu ja sama kordus eelmise vooru kohtumises Levadiaga. Väravata on suvepealinna meeskond seega olnud juba 345 minutit järjest, tabelis püsitakse viie punktiga eelviimasel kohal.

Flora vastu ei ole väravatearve kasvatamine kindlasti lihtne, sest tabeli teisena on Floral hooaja parim kaitse – sarnaselt Infonetile on enda võrku lubatud lüüa vaid seitse palli. Pärnakate kaitse on 33 sisselastud väravaga seevastu liiga kehvim. Flora ei tule Pärnut kindlasti kergelt võtma, sest eelmises voorus oldi suures hädas tabeli viimase Paidega – avapoolajale mindi suisa kaotusseisus, ent lõpuks suudeti tänu Markus Jürgensoni penaltile ja Rauno Sappineni tabamusele siiski 2:1 võit ja kolm punkti kätte saada. Punkte ongi Flora seni loovutanud vaid Levadiale ja Kaljule.

Enar Jääger peab pidama vigastuspausi. FOTO: Tairo Lutter

Enne reedest mängu on Flora niigi hõredapoolset kaitseliini tabanud järjekordne tagasilöök, sest portaali Soccernet.ee kinnitusel lõpetati ootamatult leping senise põhikeskkaitsja Nikita Baranoviga.

Flora uut lepingupakkumist soovis Baranov esmalt arutada alles sügisel, seejärel muutusid asjad aga kummaliseks. «Tema tulemused mängus hakkasid kõikuma,» märkis Flora peatreener Norbert Hurt Soccernetile. «Me ei saanud aru, mis teda meiega jätkamast takistab. Kahjuks ei andnud ta meile selget põhjust. Kui lõpuks jõudsime selleni, et ta pole sada protsenti kindel, et soovib enam Floras jätkata, siis oli vastus käes,» nentis Flora juhendaja.

Kuna karikamängus Kaljuga vigastas põlve ka teine põhikeskkaitsja Enar Jääger, kes jääb veel umbes kuuks ajaks väljakutelt kõrvale, peavad Flora kaitseliinis nüüd hakkama saama noored mehed, 19-aastane Madis Vihmann ja 20-aastane Janar Õunap. Esimene on mänginud meistriliigas kuus mängu (386 minutit) ja teine vaid kaks mängu (98 minutit). Seejuures on ka Vihmann viimastest kohtumistest trauma tõttu eemale jäänud. «Praegu on noored mehed, tunneme ennast nendega ka väga hästi,» kommenteeris peatreener Hurt olukorda Soccernetile antud usutluses.

Võidu korral tõuseb Flora vähemalt päevaks tabelit juhtima, sest enne vooru algust neid kahe punktiga edestav liider Kalju peab oma kohtumise Levadiaga alles laupäeval.

Flora read on ootamatult hõrenenud. FOTO: Tairo Lutter

 

 

Meistritiitel läks üle viie aasta Tartusse: Rock alistas kodusaalis Kalevi ja tuli Eesti meistriks

Tänavuseks Eesti korvpallimeistriks krooniti Tartu Rock, kes alistas finaalseerias mängudega 4:1 Kalev/Cramo. Viimaseks jäänud matšis teeniti Tartus 86:67 võit.

Rocki kasuks viskasid täna Tanel Sokk 21, Timo Eichfuss 16 ja Gert Dorbek 13 punkti. Kalev/Cramo resultatiivsemad olid täna Keith Benson 22, Armands Škele 15 ja Gregor Arbet 12 silmaga.

Tänavust finaalseeriat asus Kalev/Cramo mängudega 1:0 juhtima, kuid seejärel võitis Rock neli kohtumist järjest.

Rock tuli viimati Eesti meistriks hooajal 2009/10.

Mängu käik (Rock-Kalev):

Tere, head korvpallisõbrad! Kohtumine Tartu Rocki ja Kalev/Cramo vahel on peagi algamas, rahvast on Tartu Ülikooli spordihalli kognenud juba omajagu ja paistab, et täna tuleb täismaja

Mängu alguseni on jäänud 20 minutit, mõlemad tribüünid on juba rahvast täis ja istutakse ka vahekäigus, aga inimesi tuleb aina juurde

Tuletame lugejatele meelde, et Rock juhib seeriat 3:1 ning kui täna kodusaalis võidetakse, tullakse Eesti meistriks

Viimati sai Rock koduse meistriliiga kuldmedalid kaela 2010. aastal, pärast seda on neljal aastal kaotatud finaalis Kalevile ja kõik seeriad on lõppenud Tallinna klubi 4:0 võiduga

Ja mängu alguseni on jäänud 10 minutit, tribüünid on nüüd juba mõlemad rahvast pilgeni täis, aga rahvast voorib juurde

Sellist korvpalliõhtut pole Tartus ammu nähtud ja eks kodupublikul on ka põhjust saali tulla - üle viie aasta võib Rock kodusaalis meistritiitli kindlustada

Enne mängu algust pakuvad rahvale silmailu Rocki tantsutüdrukud

Meeskondi tutvustatakse

Rock peaks alustama algkoosseisus Sokk, Dorbek, Talts, Toome ja Kurbas, Kalev omakorda viisikuga Machado, Keedus, Arbet, Škele ja Benson

Riigihümn on kõlanud, peagi algab mäng peale

Saal on rahvast puupüsti täis

Rocki fännirühmitus võtab juba laulu üles

Meeskonnad on viimased soojendusliigutused teinud ja kogunenud treenerite juurde

Mäng on alanud!

0:0

Kalev saab esimese rünnaku õiguse, aga rünnak ebaõnnestub

0:2

Rockilt omakorda ebaõnnestumine ja kiire korv Kalevile

0:2

Dorbek paneb viske mööda ja Kurbas võtab Kalevi rünnaku veaga maha

0:5

Keedus sopsab kolmese

2:5

Sokk avab skoori ka Rocki poolt

2:5

Toome proovib kolmest, aga see jääb selgelt lühikeseks

2:8

Arbet seevastu ei eksi kaugelt

2:8

Kui Kalevil täna lõpuks visked sisse hakkavad kukkuma, on kodumeeskond raskuses

2:8

Talts eksib seekord kaugviskel

4:8

Benson paneb keskpositsioonilt mööda ja Rocki rünnak lõppeb Toome korviga

4:8

Toome teeb Bensonile viskel vea

4:10

Benson vabaviskejoonel ei eksi

4:10

Keedus teeb juba oma kolmanda vea ja võetakse pingile, tema asemel väljakule Kitsing

4:10

Rocki rünnab ebaõnnestub ja Kurbas teeb Kalevi rünnakul oma teise vea

4:10

6.26 veerandaega mängida

4:10

Eichfuss läheb korvi alla, aga saab kulbi

4:10

Dorbek teeb vea ja nüüd on mõlemal meeskonnal selleks veerandajaks vead täis

4:12

Škele läheb läbi ja Kalevi edu juba kaheksa silma

4:12

5.55 veerandaega mängida

6:12

Dorbek korvi alt ja tabab koos veaga

6:12

Sokk läheb vahepeal puhkama, platsile vanameister Kriisa

7:12

Dorbek paneb ka vabaviske sisse

7:14

Benson tabab omakorda koos veaga, Rocki poolt teeb vea oma teise vea Toome

7:15

Benson tabab ka vabaviske, vahe jälle kaheksa

9:15

Kurbas korvi alla ja vise ebaõnnestub, aga Toome tuleb õigel ajal ja aitab palli korvi

9:15

4.58 veerandaja lõpuni, televisiooni time-out

9:17

Benson demonstreerib jõudu ja paneb pealt

9:17

Eichfuss eksib viskel, lauapall Kalevile

9:17

Benson eksib omakorda viskel ja pall Rockile

12:17

Kurbaselt kolmene

12:19

Machado vastab korviga ja tabab koos veaga, oma teise vea teeb Dorbek

12:19

Täna esimest korda tuleb platsile Petrukonis

12:20

Machado tabab ka vabaviske

12:22

Rockilt pallikaotus ja kiire korv Kalevile, vahe 10 punkti - veerandaja lõpuni 3.26, Rock võtab aja maha

14:22

Petrukonis läheb selg ees korvi alla ja teeb ära

14:22

Machado vise ronib omakorda rõngast välja ja pall Rockile

14:22

Rock ei jõua 24 sekundiga viskele

14:22

2.28 veerandaja lõpuni

14:22

Arbeti kaugvise mööda, aga lahtise palli saab Veideman

14:22

Veideman läheb ise ka pealeviskele, aga mööda

14:22

Sokk paneb viske mööda, lauapall Kalevile

14:22

Arbetilt taas kaugvise ja mööda, lauapall Rockile

17:22

Kriisa sopsab kolmese kodupubliku rõõmuks

17:22

Machado korvi alla ja mööda

19:22

Rock vastab kiirrünnakuga ja Eichfuss tabab korvi alt koos veaga

19:22

Vahepeal on käima läinud avaveerandi viimane minut

19:22

Eichfuss paneb vabaviske mööda, aga pall Rockile

21:22

Sokk lõpetab Rocki rünnaku korviga ja vahe vaid üks punkt

21:22

35,1 sekundit avaveerandi lõpuni, Kalev võtab aja maha, sest 10punktilisest eduseisust on järel vaid üks punkt

21:22

Škelelt pallikaotus, aga kohtunikud annavad Kriisale sellest olukorrast vea ja lätlane saab minna vabaviskejoonele

21:22

Škele paneb mõlemad visked mööda, lauapalli saab Kupsas

21:22

Veideman korvi alla, aga paneb viske mööda ja kõlab avaveerandi lõpusireen

21:22

Kalev võidab avaveerandi 22:21

21:22

Rock on avaveerandil kolmeseid tabanud 4-2, Kalev omakorda 5-2

21:22

Avaveerandi lauavõitluse võitis Kalev 12-10

21:22

Teine veerandaeg on alanud

21:24

Rocki esimene rünnak ebaõnnestub ja Škele vastab kiire korviga

23:24

Kriisa tabab ja vahe jälle vaid üks punkt

23:24

Škele kolmene jääb lühikeseks, lauapall kukub Kupsasele sülle

23:24

Doronin teeb Machado vastu vea, vabavisked

23:26

Machado tabab mõlemad

23:26

Škele saab Toome käest palli kätte ja Kalevi rünnak, Sokk teeb oma esimese vea

23:26

8.15 jääb poolaja lõpuni

23:26

Škelele ründaja viga

25:26

Doronin tabab nurgast

25:26

Bensoni vise mööda, aga pall jääb Kalevile

25:26

Škele teeb pealeviske, aga see jääb lühikeseks, Kriisa paneb omakorda teise korvi all peale, aga ka see mööda ja pall Kalevile

25:26

Kitsingu vise mööda, Doronin saab lauapalli

27:26

Kriisa läheb korvi alla ja Rock punktiga peal

27:26

Cramole time-out

27:26

6.44 poolaja lõpuni

27:26

Arbetile vilistatakse jooks

30:26

Dorbek tabab kolmese

30:26

6 minutit poolaja lõpuni

30:28

Benson vastab tabavalt

30:28

Kurbas saab eemalt vabalt peale visata, aga vise jääb lühikeseks

30:28

Benson eksib samuti viskel

33:28

Kes ei eksi, on Toome - Rockile kolm punkti juurde

33:30

Benson toob omakorda Kalevi jälle lähemale

36:30

Omakorda tabab kolmese Dorbek

36:30

Škele kaugvise ronib rõngast välja ja pall Rockile, Škele teeb ka oma kolmanda vea ja võetakse pingile

36:30

Škele viga oli Kalevile sel veerandajal ka neljandaks määruste rikkumiseks

38:30

Eichfuss saab hea söödu Dorbekult ja kaks punkti Rockile juurde

38:30

Keedus eksib kaugeviskel, lauapall Rockile

41:30

Rock on oma õnnetu alguse ümber pööranud ja läheb 11 punktiga ette, kui Eichfuss tabab kaugelt

41:30

2.39 poolaja lõpuni

41:30

Kalevilt jälle möödavise, lauapall Rockile

44:30

Eichfuss teine kolmene järjest!

44:30

Machado vise mööda, Rock saab jälle lauapalli ja Benson teeb Rocki rünnakul vea - kuna Kalevil on vead täis, läheb Sokk vabaviskejoonele

46:30

Sokk ei eksi, vahe 16 silma

46:30

Kaks minutit poolaja lõpuni

46:30

Kalevi rünnak ebaõnnestub ja Rockil kiirrünnaku võimalus - Eichfuss saabki palli korvi, aga kohtunikud vilistavad talle enne jooksu

46:30

1.28 poolaja lõpuni

46:30

Eichfuss teeb oma esimese vea - ka Rockil on vead täis ja Benson saab vabaviskeid proovida

46:32

Benson tabab mõlemad vabavisked

48:32

Eichfuss

48:32

Škele kaotab palli ja teeb kiirelt vea - see on talle neljas määruste rikkumine

50:32

Sokk vabaviskejoonel ei eksi

50:34

Machado läheb korvi alla ja tabab

50:34

20 sekundit poolaja lõpuni

50:34

Dorbeku vise mööda ja Kalevile lauapall, Machado saab veel peale visata üsna kaugelt, aga mööda

50:34

Rock võidab avapoolaja 50:34

50:34

Rock on tabanud avapoolajal kahepunktiviskeid 20-12, kolmepunktiviskeid 11-7 ja vabaviskeid 6-5; Kalevil on vastavad numbrid 26-10, 12-2 ja 10-8

50:34

Lauavõitluse võitis avapoolajal Rock 18-17

50:34

Rocki suurimaks skoorijaks avapoolajal oli 12 punktiga Eichfuss, üheksa punkti lisas Dorbek, kaheksa silma Sokk ja seitse punkti Toome ning Kriisa, kolm punkti jäi Kurbase arvele ja kahe punktiga panustasid Doronin ja Petrukonis

50:34

Kalevi punktitoojad avapoolajal: Benson 15p, Machado 7p, Škele 6p, Keedus 3p, Arbet 3p

50:34

Teine poolaeg on alanud!

50:34

Rockil platsil viisik Sokk, Kurbas, Dorbek, Eichfuss ja Talts, Kalevil omakorda Veideman, Machado, Arbet, Keedus ja Benson

50:36

Arbet avab teisel poolajal skoori

50:36

Rocki rünnak ebaõnnestub, pall auti ja Kalev saab omakorda minna

50:39

Keedus tabab kaugelt

53:39

Sokk vastab samaga

53:39

Machado kolmene läheb mööda, lauapall Rockile

55:39

Kurbas teeb raske läbimurde, aga pall korvis

55:39

Talts teeb oma teise vea

57:40

Kalevi rünnak, Talts paneb Bensonile kulbi

57:40

7.27 veerandaja lõpuni

57:43

Arbet tabab kaugelt

57:43

Eichfussile ründaja viga, see on talle teine isiklik määruste rikkumine

57:43

Time-out Rockile, 7.10 veerandaja lõpuni

57:43

Keeduse kaugvise mööda, Arbet teeb lauavõitluses oma teise vea

57:43

Kurbas teeb kaugelt pealeviske, aga mööda, pall jääb Rockile

59:43

Kriisa tabab

59:43

Kalev saab õige mitu korda peale visata, enne kui Sokk teeb vea - see on Rockile sel veerandajal neljandaks määruste rikkumiseks

59:46

Arbet sopsab kolmese

61:46

Sokk suurendab taas Rocki edu

63:46

Machado vise mööda, Rockile kiirrünnak, mille Kurbas realiseerib koos veaga

63:46

Vabaviske paneb Kurbas mööda

63:46

Keeduse vise korvi alt mööda, pall Rockile

63:46

Dorbeku kaugvise seekord mööda, Eichfuss teeb oma kolmanda vea

63:46

Benson läheb vabaviskejoonele

63:46

Pärast seda jääb veerandaega mängida 4.09

63:47

Benson tabab kahest vabaviskest ühe, aga pall jääb Kalevile

63:47

Arbeti kaugvise mööda, lauapall Škelele, aga lätlane saab Toomelt kulbi

63:47

Rocki rünnakul paneb omakorda Toome viske mööda ja teeb oma neljanda vea

63:48

Benson tabab kahest vabaviskest ühe

63:48

3.38 veerandaja lõpuni

63:48

Eichfussi vise mööda, aga lauapall Rockile - kaugvise läheb küll mööda, aga pall Kalevist auti ja uus 14 sekundit aega

63:48

Taltsi kaugvise mööda, pall Kalevile

63:51

Machado tabab kaugelt

63:51

Dorbek eksib viskel, aga ka Machado paneb mööda

63:51

2.11 veerandaja lõpuni

63:51

Kurbas korvi alla ja vise mööda

63:51

Škele omakorda korvi alt vise, aga Talts blokeerib selle

63:51

Kalevilt pallikaotus, Rocki rünnak

63:51

Kurbase kaugvise mööda, lauapall Kalevile

63:51

1.23 veerandaja lõpuni

63:53

Benson tabab koos veaga, Doronin teeb oma teise vea

63:55

Benson paneb vabaviske mööda, aga Kitsing lauas ja kaks punkti Kalevile

65:55

 Sokk tabab samuti

65:55

Kalevi kaugvise mööda, pall Rockile

65:55

Palli pärast läheb maadlemiseks ja Rock viskeni ei jõua

65:55

14 sekundit veerandaja lõpuni, pall Kalevile ja külalised võtavad aja maha

65:55

Kitsing paneb kaugelt peale, Kriisa saab palli ja saadab selle väljaku teisest otsast teele, aga mööda

65:55

Rock on kolmanda veerandaja järel juhtimas 65:55

65:55

Viimane otsustav vaatus on alanud!

65:55

Talts paneb mööda, Arbet saab lauapalli

65:57

 Škele tabab keskpositsiooniviske

65:57

Doroninile vilistatakse jooks

65:58

Benson vabaviskejoonel, tabab kahest ühe

68:58

Sokk sopsab kolmese

68:60

Škele skoorib samuti

68:60

Rock on sel veerandajal teinud juba kaks viga, Kalev veel mitte ühtegi

70:60

Talts korvi alt

70:60

Sokule vilistatakse viga, Rockile on see sel veerandajal juba kolmas määruste rikkumine

70:60

7.53 on lõpuni, vahe 10 punkti

70:60

Veidemani kaugvise mööda, aga pall jääb Kalevile

70:60

Kalevi rünnak ebaõnnestub ja Rock tuleb omakorda

70:60

Kitsing teeb vea

70:60

Keedus teeb Petrukonise vastu vea, see on talle neljas viga

73:60

Sokk tabab koos rünnaku lõpusireeniga

73:60

Sokk teeb oma neljanda vea, see on ka Rockile sel veerandajal neljandaks veaks

73:60

Machado kaugvise tuleb rõngast välja

73:60

6.10 mängida

73:60

Petrukonise vastu tehakse viskel viga

74:60

Petrukonis tabab kahest ühe

74:60

6.01 mängida, Kalev võtab aja maha

74:60

Keeduselt pallikaotus ja Rocki rünnakul teeb ta oma viienda vea ning tänaseks on tema mäng mängitud

74:60

Keeduse viga oli Kalevile sel veerandajal neljandaks veaks

74:63

Machado proovib pealt panna, aga ei õnnestu, Škele sopsab selle asemel kolmese

76:63

Petrukonis korvi alt

76:63

Arbet korvi alt mööda, Kriisa proovib omakorda korvi alt, aga saab kulbi

76:63

4.41 mängida, Rockil audi väljavise

78:63

Eichfussi kaugvise mööda, Kriisa võitleb palli endale, aga kaotab selle, Dorbek omakorda saab palli kätte ja toob Rockile punktilisa

78:63

Talts teeb oma kolmanda vea ja kuna Rockil on vead täis, järgnevad vabavisked

78:65

Škele paneb mõlemad sisse

78:65

Neli minutit mängida

78:65

Vahe on 13

78:65

Kui Rock võidab, tulevad nad täna Eesti meistriteks

80:65

Eichfuss korvi alt

80:65

Kriisale teine viga ja Rocki vanameister neab kohtunikku maapõhja

80:65

Kriisa pingile ja nelja veaga Sokk mängu

80:66

Samal ajal viskab Arbet kahest vabaviskest sisse ühe, lauapall Rockile

82:66

Eichfuss tabab koos veaga

82:66

Kolm minutit on veel kellal, rahvas saalis on juba püsti hakanud tõusma - paistab, et alates 2010. aastast tuleb esimest korda meistritiitel Tartusse

82:66

Soku vise tuleb rõngast välja

82:66

Machado ebaõnnestub, pall Rockile

82:66

2.20 mängida, nüüdseks on juba saalis püsti kõik peale Kalevi fännisektori

84:66

Rockile veel punktilisa

84:66

1.53 mängida, Talts teeb oma neljanda vea

84:67

Benson vabaviskejoonel, tabab nagu ikka kahest ühe

86:67

Kurbase vise loetakse ära

86:67

Rock vahetab veel lõpus platsile Vene

86:67

Bensoni kaugvise mööda

86:67

1.10 mängida

86:67

Nüüdseks on juba läinud niisama pallipõrgatamiseks

86:67

Aeg mängitase lõpuni, aga on tõsiasi, et Tartu tuleb meistriks

86:67

Lõpuvile on kõlanud

Enne mängu:

Täna tiitlit jahtiv Rock tuli viimati Eesti meistriks aastal 2010. Alates 2011. aasta kevadest on neli aastat järjest Eesti liiga kuldmedalid kaela saanud Kalevi mehed, sealjuures kõigil aastatel on seeria Rocki vastu võidetud seisuga 4:0.

Kollo ja Vesik andsid EMi pronksipaarile kõva lahingu

Baltikumi suurim rannavõrkpalliturniiril Jurmala Masters on eestlaste jaoks paraku lõppenud, kuna konkurentsist langes ka meie esipaar Kristo Kollo ja Rivo Vesik.

Kaks aastat tagasi EM-il pronksmedali võitnud poolakate Grzegorz Fijałeki ja Mariusz Prudeliga pidas meie duo küll tasavägise kohtumise, ent mõlemas geimis tuli vastaste nappi 21:19 paremust tunnistada. Kohtumine kestis 38 minutit, kirjutab volley.ee.

Kuna esimeses mängus olid Kollo ja Vesik kaotanud austerlastele Peter Eglseerile ja Daniel Müllnerile 18:21, 18:21, jäi meie paar alagrupis viimaseks ja kaheksandikfinaali ei pääsenud. «Minu poolt kehv esitus rünnakul ja kaitses: ei saanud kuidagi pead lahti mängu ajal. Vessa poolt korralik bloki esitus, aga mängu võitmiseks on kahte mängijat vaja,» lausus Kristo Kollo avamatši järel paar Facebooki leheküljel.

A-alagrupi võitis Poola paar, kes alistas austerlased 22:20, 21:12.

Eile olid Jurmalas võistlustules ka Maksim Petrov ja Aleksei Povjakel, ent kvalifikatsiooni avaringis, kaotasid nad 33-minutilise mängu järel Norra duole Oivind Hordvik ja Morten Kvamsdal 16:21, 15:21.

Ivar Raig: Cameron teeb uue katse reformida euroliitu

Konservatiivide juhitud Suurbritanniast võib saada riik, mis kujuneb eestkõnelejaks Euroopa konkurentsivõime tõstmisel, protektsionismi ja  bürokraatia vähendamisel ning koostöö arendmisel Ameerika Ühendriikidega, kirjutab majandusdoktor Ivar Raig.

Suurbritannia parlamendivalimistel võttis kindla võidu David Cameroni juhitav konservatiivne partei, mis sai 650-kohalises parlamendis 331 kohta ehk absoluutse enamuse. See võit lõi eeldused, et praegusest Briti peaministrist saab oma kuulsate eelkäija Margaret Thatcheri ja Tony Blairi järglane ses mõttes, et ka temal on soov reformida Euroopa Liitu ja/või selle suhteid Suurbritanniaga.

Margaret Thatcher teatavasti kutsus Euroopat üles suurendama kaubandus- ja majandusvabadusi ning vähendama üleeuroopalisi bürokraatlikke majandusregulatsioone, loobudes paljuski Suurbritannia osalemisest  ELi ühtses põllumajanduspoliitikas. Ta oli vastu ka Euroopa integratsiooni süvendamisele kaitse- ja välispoliitikas.

Tony Blair toetas eelkõige Euroopa integratsiooni laiendamist ja mitmetes sfäärides ka süvendamist, kuid mitte föderaalriigi või superriigi loomist. Ta pakkus isegi põllumajanduspoliitikas mitteosalemise eest Suurbritanniale tagasimaksete lõpetamist, kui Euroopa Liit vähendaks oluliselt põllumajanduse osa ELi kulude eelarves ning viiks ka selle majandusharu rohkem turumajanduslikele alustele. Kuid ta kohtas prantslaste teravat vastuseisu. Blair pooldas ka Euroopa Parlamendi teise koja moodustamist rahvusparlamentide baasil, mis pidanuks suurendama rahvusriikide valitud esindajate rolli Euroopa juhtimises.

Nüüd hakkab David Cameron siis juba kolmanda Briti peaministrina üritama Euroopa Liidu reformimist, seda mõneti isegi jõulisemalt kui tema eelkäijad. Vastavate ettepanekute pakett peaks valmima juunikuus. Nende aluseks on Cameroni kuulus Euroopa kõne 2013. aasta jaanuaris, milles ta rõhutas sellise koostöömudeli kujundamist, mis tagaks Euroopa riikide senisest demokraatlikuma koostöö ja suurema legitiimsuse,  Euroopa majanduse konkurentsivõime tõusu turumajanduslike reformide kaudu ning transatlantiliste sidemete arendamise Põhja-Ameerika riikidega.

Praeguse Briti peaministri jõuliste väljaütlemiste taga on faktid, et Suurbritanniast on kujunenud Euroopa kõige tugevama armeega ja Saksamaa järel teise majandusvõimuga riik Euroopas, mis on suutnud arendada kõrgtehnoloogilist tööstust, konkurentsivõimelist teenindussektorit, eriti pangandust ning maailma ühte suurimat loomemajandust.

Suurbritannia on kõrge elatustasemega riik, mis on suhteliselt edukalt ületanud viimase majanduskriisi, ning rahvastik on viimastel aastakümnetel tänu edukale integratsioonipoliitikale kasvanud kiiremini kui üheski teises Euroopa suurriigis –  kuigi ka seal tugevneb vastuseis avatud uste migratsioonipoliitikale. 

David Cameronil seisab ees võimatuna näiv missioon. Ühelt poolt on vaja tagada riigi ühtsus parlamendi abil, milles üks mõjukas osa (šotlased) võitleb sõltumatuse eest Suurbritannia sees ning samas toetab Euroopa Liitu jäämist, teiselt poolt on aga vaja täita lubadus panna rahvahääletusele küsimus Suurbritannia jäämisest Euroopa Liitu.

Euroopa ja ka Eesti poliitikud, ametnikud ja ajakirjanikud on korduvalt avaldanud arvamust, et britid pidurdavad Euroopa koostöö süvenemist ning on seadnud ohtu kogu Euroopa koostöö projekti edukuse. Kuid selline suhtumine Suurbritannias valitsevate meeleolude ja valijate otsuse aadressil võib anda ka märku kasvavast sallimatusest demokraatlike valitsemispõhimõtete vastu. Samas võiks kujunenud olukorda käsitleda kui uut võimalust ja lootust ka Euroopale. David Cameroni valitsus võitis keerukates oludes toimetuleku eest rahva enamuse kindla tunnustuse ning Suurbritanniast võiks kujuneda Euroopa julgeoleku ja majanduse lipulaev.

Briti konservatiivide valimisvõit ei tähenda alalhoidlikkust, vaid valmidust muutusteks ja lootust, et teatud osa otsustamist Brüsselist tuuakse tagasi Londonisse, ja ka teistesse ELi pealinnadesse, ning Londonist Edinburghi, et selliselt muuta majandus konkurentsivõimelisemaks ja tööpuudus väiksemaks.

Briti valimistulemus polnud mitte pelgalt konservatiivide võit Brüsseli-meelsemate leiboristide ja liberaalide üle, vaid ka toetus David Cameroni ELi reformiideedele ning tema vastuseisule ELi liitriigistumisele. Isegi Rootsi endine peaminister Carl Bildt tunnistas teleintervjuus CNNile, et konservatiivide kindel võit ei jäta mõju avaldamata arengutele Euroopa Liidus. Igal juhul peavad ELi liidrid hakkama mõtlema sellele, kuidas vähendada Brüsseli sekkumist Briti majandus-, sotsiaal- ja teistesse poliitikatesse ning vältida Suurbritannia lahkumist EList. 

Britid teavad väga hästi, et nende ideed pole Brüsselis kuigi populaarsed, ja võib-olla isegi enamikus liikmesriikides. Kuid sama hästi teatakse ka seda, et ükski riik ei soovi Suurbritannia lahkumist liidust. Kui seni pole David Cameroni ettepanekuid ELi reformimiseks võetud kuigi tõsiselt, siis nüüd saadud mandaat sunnib temaga oluliselt suuremal määral arvestama nii ELi institutsioonides kui ka teistes liikmesriikides.

Cameron ei taha aega kaotada ning kavandab rahvahääletust Suurbritannia ELi jäämise küsimuses lubatust isegi aasta varem – juba 2016. aastal. Uus valitsus kavandab The Guardiani andmetel seaduseelnõu vastuvõtmist referendumi korraldamiseks 2016. aasta juunis, et referendum korraldada hiljemalt septembris 2016. See sunniks ka Prantsusmaad ja Saksamaad, kus toimuvad samal aastal parlamendivalimised, tõsisemalt käsitlema Suurbritannia Euroopa projekti muutmise ettepanekuid.

Suurbritanniast võib saada isegi riik, mis kujuneb Euroopa riikide eestkõnelejaks Euroopa konkurentsivõime tõstmisel, protektsionismi ja  bürokraatia vähendamisel ning koostöö arendamisel Ameerika Ühendriikidega. Suurbritannia hakkab vähendama ELi komisjoni, parlamendi ja kohtu mõjuvõimu, jättes selle alles vaid nendes valdkondades, kus koostöö on tõepoolest kõigi partnerite arvates vajalik või kasulik.

Mis saab edasi?

Ilmselt juba suve teisel poolel hakatakse Euroopas arutama David Cameroni ettepanekuid ELi institutsioonide ja poliitikate reformimiseks või erandite laiendamiseks Suurbritanniale. Väga raske on ennustada, millega Suurbritannia ja ELi läbirääkimised nendes küsimustes lõpevad, sest seda hakkavad mõjutama ka sügisesed valimised Hispaanias ning edasised sündmused Kreekas. Mõistagi sõltub suhtumine Suurbritannia ettepanekutesse väga paljuski Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohtadest. Prantslaste president François Hollande juba kutsuski David Cameroni arutama Pariisis Euroopa tulevikku.

Suurbritannia lahkumise EList ja sellele järgneva ELi lagunemise võib peatada eelkõige Saksamaa ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri väga tugev toetus Suurbritannia ettepanekutele.

Need võivad puudutada vaid Suurbritannia ja ELi suhteid või kogu ELi kui rahvusvahelise institutsiooni reformimist. Võidakse kokku leppida ainult Suurbritanniat puudutavates kaitseklauslites või erandites, nagu näiteks mõnede ELi õigusaktide mitterakendamine finants- ja rahanduspoliitikas, aga ka põllumajandus-, migratsiooni, välis- ja kaitsepoliitikas. See toob tõenäoliselt Euroopas kaasa mitmekiiruseliste ja regionaalsete integratsioonimudelite leviku.

Pole aga välistatud, et tööd jätkatakse või alustatakse uuesti põhimõtteliselt teistsuguse aluslepingu koostamisega. ELi aegunud integratsioonimudelite ja aluslepingute asemele on vaja uut lepinguprojekti, mis sisaldaks meetmeid nii ELi institutsioonide moderniseerimiseks kui ka kogu vana Euroopa ühiskonna ja majanduse uuendamiseks.

Kui aga Cameron ei saa Brüsselist ja teistelt suurriikidelt piisavalt toetust, pole välistatud referendumi alusel läbirääkimiste alustamine Suurbritannia lahkumiseks EList, mis võib võtta aastaid, lisaks veel vastavad ratifitseerimistoimingud.

Samas hakkab Suurbritannia kiiresti tihendama koostööd USA ja teiste ülemeremaadega. Juba praegu on USA iga-aastased otseinvesteeringud Suurbritannia majandusse suuremad kui kõikidesse teistesse ELi liikmesriikidesse kokku.

Kuivõrd Eestist saab ELi eesistumise riik 2018. aasta esimeses pooles ning seda seniste kavade järgi koostöös Suurbritannia ja Bulgaariaga, võiks ka Eesti hakata tõsisemalt mõtlema ELi reformimisele ning omapoolsete ettepanekute väljatöötamisele, mida hiljemalt 2018. aastal saaks esitada Tallinna hartana.

 

Galerii: tuline korvpallifinaal Rocki ja Kalev/Cramo vahel

Eesti korvpallimeistrivõistlustel oli täna Tartus kavas finaalseeria viies mäng. Rock teenis koduväljakul lõpuks 86:67 võidu ja krooniti mängudega 4:1 Eesti meistriks.

Video: Tallinna lennujaama kõige nunnumad töötajad

Tallinna lennujaamas on ametis ka tollikoerad, kes otsivad keelatud aineid. Neljajalgsed ametimehed on koolitatud ning sõbralikud ja reisijatel pole põhjust neid peljata.
 

Lennujaama kinnitusel tasub alati enne tööl oleva koera paitamist küsida luba koerajuhilt, sest koerad vajavad töötamiseks rahu. Ka pole allergikutel põhjust peljata, et tollikoerad võiksid neil haigushoo vallandada, sest loomad viibivad pagasilindil lühikest aega.
 

Lugeja küsib: miks alkoholitootja eestlasi diskrimineerib?

«Miks Eestis toodetud alkohoolsetel jookidel on kirjas leedu keeles rohkem informatsiooni koostisosade kohta kui eesti keeles?» küsis lugeja. 

«Näiteks siidritel on eesti keeles kirjas vaid see, et sisaldab vääveldioksiidi, kuid samas leedu keeles on terve rida erinevaid koostisaineid ja E-aineid. See on ju täielik eestlaste diskrimineerimine. Miks ma pean leedu keelt hakkama õppima, et teada saada, mis mürki ma endale sisse joon?» lisas lugeja.

Vastab Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Saku rahvusvahelise joogitootjana järgib kõikide toodete puhul, mis on mõeldud ka eksportturgudele, vastaval turul kehtestatud regulatsiooni. Kui me müüme kolmes riigis sama brändi, siis vastab neil toodetel  kajastatud tooteinfo täpselt iga riigi regulatsioonile. 

Sarnaselt ekspordime Sakus toodetavaid jooke teistesse Euroopa riikidesse, nagu nt Põhjamaad ja ka Poola ning ka nende toodete puhul kasutatakse kohalikult sätestatud regulatsiooni.

Juhul kui sellealaseid regulatsioone täiendatakse või muudetakse, siis loomulikult muudame vastavalt ka oma pakendeid.

Kangerti tiimikaaslane tõusis Giro liidriks

Jalgratturite mitmepäevasõidu giro d’Italia 13. etapi järel kerkis üldarvestuses liidriks Astana meeskonnas sõitev itaallane Fabio Aru.

Tänase etapi võitis Sascha Modolo, kes edestas Giacomo Nizzolot ja Elia Vivianit. Astana tiimis sõitev Kangert sai täna 89. koha, kaotust liidrile kogunes 1.36.

Üldarvestuses seni esikohta hoidnud Alberto Contador etapi jäi viimastel kilomeetritel kukkumise taha kinni ja langes kokkuvõttes teiseks. Contador jääb Arust maha nüüd 19 sekundiga. Kolmas on Mikel Landa, kes kaotab liidrile 1.14.

Kangert on üldarvestuses 25., kaotust liidrile on 15.07.

Suurepärast kiirust näidanud Tänak tõusis võistluspäeva lõpuks neljandaks

Portugali MM-rallil näitab suurepärast kiirust Ott Tänak, kes teise võistluspäeva kahel viimasel katsel sõitis mõlemal juhul välja kolmanda aja ja kerkis kokkuvõttes neljandaks.

Ralli liidriks on Jari-Matti Latvala, kes edestab Kris Meeke’i ja Andreas Mikkelseni. Tänak kaotab neljandana liidrile 17,8 sekundit.

WRC2 sarjas hoiab Karl Kruuda tänase võistluspäeva järel kuuendat kohta. Nelja kiiruskatse järel oli eestlane oma klassis liidrikohal, kuid järgneval katsel kaotas parematele ligi poolteist minutit. Sander Pärn on WRC2 arvestuses 13.

Homme on Portugali rallil kavas kuus kiiruskatset, millest esimene algab Eesti aja järgi kell 10.54. Pühapäeval sõidetakse veel viimased kolm katset.

Ralli käik:

II võistluspäev:

Seis 7. kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Meeke +11,1, 3. Mikkelsen +16,0, 4. Tänak +17,8, 5. Sordo +21,8, 6. Ogier +25,9, 7. Östberg +31,3, 8. Paddon +40,0.

7. kiiruskatse: 1. Latvala, 2. Ogier +2,8, 3. Tänak +3,4, 4. Meeke +3,7, 5. Mikkelsen +5,1, 6. Östberg +5,6, 7. Paddon +6,9, 8. Sordo +7,7.

Seis 6. kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Meeke +7,4, 3. Mikkelsen +10,9, 4. Sordo +14,1 5. Tänak +14,4, 6. Ogier +23,1, 7. Östberg +25,7, 8. Paddon +33,1.

6. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Latvala +2,6, 3. Tänak +2,7, 4. Meeke +3,9, 5. Mikkelsen +4,3, 6. Sordo +4,4, 7. Östberg +5,0, 8. Neuville +8,9.

5. kiiruskatse jäi läheduses oleva metsatulekahju tõttu ära!

Seis 4. katse järel: 1. Latvala 44.57,1, 2.Meeke +6,1, 3. Mikkelsen +9,2, 4. Sordo +12,3, 5. Tänak +14,3, 6. Östberg +23,3

4. katse: 1. Latvala 11.38,3, 2. Paddon +,5,6, 3. Meeke +6,3, 4. Tänak +9,1, 5. Sordo +10,5, 6. Mikkelsen +11,4

Seis 3. katse järel: 1. Mikkelsen 33.16,6, 2. Meeke +2,0, 3. Latvala +2,2, 4. Sordo +4,0, 5. Tänak +7,4, 6. Östberg +9,8

3. katse: 1. Östberg 1+.48,9, 2. Latvala +0,3, 3. Meeke +1,4, 4. Mikkelsen +2,3, 5. Sordo +6,4, 6. Ogier +7,4 ... 8. Tänak +7,8

Seis 2. katse järel: 1. Sordo 22.25,3, 2. Mikkelsen +0,1, 3. Tänak +2,0, 4. Meeke +3,0, 5. Latvala +4,3, 6. Ogier +9,9

2. katse: 1. Sordo 19.41,5, 2. Tänak +1,3, 3. Mikkelsen +2,8, 4. Meeke +3,5, 5. Latvala +6,2, 6. Ogier +12,1

I võistluspäev

Seis 1. katse järel: 1. Mikkelsen 2.41,1, 2. Ogier +0,5, 3. Latvala +0,8, 4. Kubica +1,4, 5. Neuville +2,1, 6. Meeke +2,2, ... 12. Tänak +3,4

1. katse: 1. Mikkelsen 2.41,1, 2. Ogier +0,5, 3. Latvala +0,8, 4. Kubica +1,4, 5. Neuville +2,1, 6. Meeke +2,2, ... 12. Tänak +3,4

Enne sõidu ametlikku algust:

Enne avakatset sõidetud 4,8 km pikkuse testikatse parimal läbimisel sai Tänak kirja aja 3.13,4. Fordil kihutavat eestlast edestasid vaid kolm Volkswageni sõitjat, kiireim oli Tänakust 3,1 sekundit parema ajaga 3.11,3 Andreas Mikkelsen. MM-sarja üldliider Sebastien Ogier oli Tänakust 0,8 sekundit ja soomlane Jari-Matti Latvala 0,3 sekundit kiirem.

Tänakuga võrdset aega näitas testikatsel Dani Sordo Hyundail, kuues oli Robert Kubica Fordil. Tänaku meeskonnakaaslane Elfyn Evans sai kirja 9. aja.

Lisaks Tänakule osalevad Portugali MM-rallil eestlastest ka Sander Pärn (kaardilugeja James Morgan) ja Karl Kruuda (kaardilugeja Martin Järveoja), kes teevad kaasa WRC2-sarjas. Samuti kihutab Portugalis Ford Fiesta R5-autoga sõitev Mait Maarend (kaardilugeja Mihkel Kapp).

Portugali ralli ajakava (kõik kellaajad Eesti aja järgi):

Neljapäev, 21. mai

21:01 SS1 Lousada publikukatse; 3,36 km

Reede, 22. mai

11:40 SS2 Ponte de Lima 1; 27,53 km

12:25 SS3 Caminha 1; 18,05 km

13:15 SS4 Viana do Castelo 1;  18,73 km

16:50 SS5 Ponte de Lima 2; 27,53 km

17:35 SS6 Caminha 2; 18,05 km

18:25 SS7 Viana do Castelo 2;  18,73 km

Laupäev, 23. mai

10:54 SS8 Baião 1; 18,57 km

11:35 SS9 Marão 1;  26,30 km

13:02 SS10 Fridão 1; 37,67 km

16:39 SS11 Baião 2; 18,57 km

17:20 SS12 Marão 2; 26,30 km

18:47 SS13 Fridão 2; 37,67 km

Pühapäev, 24. mai

10:08 SS14 Fafe 1; 11,15 km

10:53 SS15 Vieira do Minho; 32,35 km

13:08 SS16 Fafe 2 (Power Stage); 11,15 km

Lugejate kogemused: tülikad suvilanaabrid häirivad ainult nõrkasid

Pidev muruniiduki müra, puude saagimine, hingemattev toss, niitmata aiaääred, kruusateel kihutav džiip, karjuvad lapsed, naabrimehe laulujoru – kuigi kõik need suvilanaabrite tegevused ajavad eestlaste harja üsna punaseks, tõdetakse, et tülikad naabrid häirivad ainult nõrkasid.

Postimehe tarbijatoimetuse üleskutsele jagada lugusid nõmedatest asjadest, millega suvilanaabrid ilusa puhkepäeva ära võivad rikkuda, reageeris ligi sadakond inimest. Seda, et eestlaste suvine meelistegevus on muruniitmine, tõi välja praktiliselt iga teine vastaja.

«Eestlase suviseks lemmiktegevuseks on iga hinna eest järjekindel muru kasvamise takistamine – mis on kokkuvõttes sama tulutu kui võitlus tuuleveskitega,» avaldas selle tegevuse mõttekuse üle arvamust üks lugeja. Oli ka neid, kelle sõnul linnainimesed ei oskagi maal muud teha, kui ainult grillida, juua ja muru niita.

Üks lugeja tõi näite naabriprouast, kes armastab muru niita nii, et iga kümne minuti järel teeb pausi, puhkab, joob väikese aperatiivi, vaatab oma kätetööd ja mingi aja möödudes jätkab. Kokku aga tekitab niiviisi viietunnise mürareostuse. «Ja seda igal laupäeval või pühapäeval – eeldusel, et on kuiv,» nentis ta. Teine tõi välja, et kui muruniiduk ja lapsed vähemalt ööseks vaikivad, siis koerad seda ei tee.

Teiste järgi elu korraldada ei saa

«Meil on selline naaber, kes korra nädalas lõket teeb – põletab aga umbrohtu, märgi oksi ja ka olmeprügi,» kurtis üks lugeja. Teda häiris selle tegevuse juures hingemattev toss, mis siis lõkkesse pandud märjast materjalist tuleb. Selle peale soovitati tal keskkonnainspektsiooni poole pöörduda.

Teisele tegi suurt viha aga «jõmmist» suvilanaaber, kes aia äärest muru niita ei viitsi ja pritsib seda kemikaaliga, naabritele tere ei ütle, kõneleb kõvasti ja bravuurikalt ning naabrite ühistegevusest osa ei võta. «Oma džiibiga sõidab kruusatee treppi, kiirusepiirangut ja õueala märk ei loe, suunda pöördeid tehes ei näita,» loetles lugeja tülika naabri patte. Küll aga tegi talle heameelt, et vähemalt muusikat ei kuula ta valjusti.

Mitmed lugejad tõid välja, et üheks võimaluseks ebameeldivusi naabritega vältida on ise mõistlikuks jääda. «Niidan suvilas ainult laupäeval, mitte enne kella 10 – peale seda õng ja närve rahustama,» sõnas üks lugeja.

«Ei ole vaja ära tunda ja liigitada naabrit selleks või teiseks – vaja on saavutada naabri käitumise muutumine,» kostis teine sellepeale. Küll aga ei osanud ta pakkuda, et kuidas see aset peaks leidma või mis sellele kaasa aitaks.

Mõni aga leidis, et elu ei saa alati naabrite järgi korraldada. «Suvila või elamurajoon, vahet pole – elu vajab elamist. Öörahust tuleb muidugi kinni pidada, kui just jaanipäev ei ole,» sõnas ta.

Liigne tundlikkus

Samas oli ka neid lugejaid, kelle sõnul ei olegi võimalik suvilarajoonides niiviisi olla, et miski ei häiriks. «Kui mingis suvilarajoonis kõik üksteise kukil 100 ruutmeetriste kruntide peal istuvad, siis muidugi iga krõbin häirib,» kostis üks lugeja.

Teine aga leidis, et see ongi suvilapiirkondade rõõm, et saab lõputut pidu pidada ja inimesed ei tohiks nii tundlikud olla. «Kuidas nüüd inimesed on muutunud nii õrnakesteks? Mäletan 20 aastat tagasi sai suvemajades puhata ja pidu pandud, ei seganud kedagi. Nagu aru saan – isegi tugev tuul segab nüüd puhkamist,» lausus ta.

Kolmas tõi näite sellest, kuidas tema kodukülas elu käib 24/7 ja see kedagi ei häiri. «Kuked kirevad mõnusalt juba päikesetõusust, koerad hauguvad, põlluühistu masinamehed teevad tööd kõigil nädalapäevadel ja varavalgest hiliõhtuni – normaalne külaelu!» kostis ta.

Üks teravmeelne lugeja ütles aga, et õige eestlane ostab endale suvemaja hoopis kohas, kus naabrid täiesti puuduvad. «Terve Eesti on täis maha jäetud maju,» märkis ta. «See, kellele ei meeldi kära ja müra, siis on meie riigis piisavalt maad, et ennast täiesti üksikuna tunda,» soovitas ka teine.

Jose Mourinho suutis oma avaldusega taas kõiki üllatada

Londoni Chelsea jalgpallimeeskonna peatreener Jose Mourinho teatas veebruaris Sky Sportsi eetris, et nende edu ei soovita ning neile töötatakse süstemaatiliselt vastu. Nüüd teatas Mourinho, et ta kahetseb toonast käitumist. Tavapäraselt pole aga Mourinho meheks, kes oma sõnu tagasi võtab ja mingi asja eest vabandust palub.

«Ma ei ole inimene, kes tavaliselt midagi kahetseb. Juba juhtunud asju ei saa tagasi võtta. Aega ei saa tagasi pöörata,» rääkis Mourinho tänasel meeskonna pressikonverentsil.

Chelsea on endale juba mõnda aega tagasi kindlustanud tänavuse hooaja Inglismaa meistritiitli. Hooaja viimases mängus minnakse pühapäeval vastamisi Sunderlandiga.

Ancelotti: soovin Realis jätkata

Madridi Reali jalgpalliklubi peatreener Carlo Ancelotti ei saa tänavusel hooajal pea kohale tõsta ühtegi olulist karikat, kuid soovib siiski ka tuleval hooajal meeskonna juhendajana jätkata.

«Meil on koos olnud õnnelikke hetki. Võib olla isegi klubi ajaloo kõige õnnelikum,» viitas Ancelotti Reutersi vahendusel eelmise hooaja Meistrite liiga võidule.

«Mul on enesekindlus, kirg ja soov seda tööd edasi teha, kuna mulle meeldib see klubi, need mängijad ning ka linn,» lisas Ancelott.

Viimastel päevadel on Realiga seostatud Napoli praegust juhendaja Rafa Benitezt.

Riik aitas 409 perel eluasemelaenu võtta

Tänavu esimeses kvartalis väljastasid pangad riigile kuuluva sihtasutuse KredExi käendusega 409 eluasemelaenu kogusummas 24,3 miljonit eurot.

Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht esimeses kvartalis 13,9%. Esimese kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 34,6 miljoni euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas esimeses kvartalis 173 noort pere 1,5 mln euro ulatuses, 234 noort spetsialisti 1,9 miljoni euro ulatuses ning 2 veterani 2 900 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli esimeses kvartalis 59 477 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (35,1%), Harjumaal (16,6%) ja Tartus (9,8%). Üldse ei ole käendust kasutatud Hiiumaal ning kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Raplamaal (0,2%), Põlvamaal (0,5%) ja Saaremaal (1,0%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (86%) ning elamu ostuks (12%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 27 229 leibkonda, kellest 16 660 on noored pered, 10 475 noored spetsialistid, 70 tagastatud majades elavad üürnikud ning 24 veterani.

Kuidas hoida kööginuga terav?

Korraliku kööginoa eest tuleb tihti välja käia kopsakas summa, seega tuleks nende eest igapäevaselt hoolitseda, et neid ei peaks liiga tihti välja vahetama, kirjutab Huffington Post.

Ära jäta nuga kraanikaussi

Noa kraanikaussi jätmine võib esiteks olla ohtlik sellele, kes nõusid peseb. Teiseks aga võib noa tera saada kahjustusi - see võib painduda või katki minna. Kui nuga enam ei kasutata, tuleks see kohe pesta, kuivatada ning kindlasse kohta panna.

Ära hoia nuge köögiriistade sahtlis

Noa hoidmine sahtlis koos teiste köögiriistadega võib selle terale tekitada sälke ja kriimustusi. Sahtlit avades ja kinni pannes võib saada see teiste riistade vastu põrkudes erinevaid kahjustusi. Kui kodus puudub spetsiaalne nugade hoidja, siis võiks sellel ümber olla spetsiaalne kaitse.

Pese nuge käsitsi

Nõudepesumasin võib noa pinnale tekitada mõlke ja kriimustusi ning seega on soovitatav seda alati käsitsi pesta.

Ära jäta nuge nõuderestile kuivama

Sarnaselt köögiriistade sahtlile võivad teised köögiriistad nuge nõuderestil kahjustada. Pärast noa pesemist tuleks see ka hallituse vältimiseks rätikuga ära kuivatada.

Kasuta lõikelauda

Igasugune muu tahke pind peale lõikelaua võib samuti kahjustada noa tera. 

Helilooja ja klaverimuuseumi juhataja juubelil heliseb muusika

Helilooja ja Elleri kooli kompositsiooniõpetaja Alo Põldmäe sõitis eile Elvast oma kodunt Mulgimaale. Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhatajana on ta seotud Helmega, sest on sealsesse mõisasse kogunud üle riigi kokku kümneid erinevaid ajaloolisi klavereid, ning eile oli tal ühtlasi põhjust õnnitleda Helme vallavanemat Tarmo Tamme tema 50. sünnipäeval. Täna on suure kontserdiga sünnipäev Alo Põldmäel.

Eile õhtupoolikul ootasid Alo Põldmäed Elleri koolis kompositsiooniõpilased. Mõne tema õpilase loomingut saab kuulata Eesti heliloojate festivalil laupäeval Tartu Jaani kirikus.

Täna õhtul on Alo Põldmäe ise suure tähelepanu keskmes, sest ta sai just täna 70-aastaseks. Kell 19 algab sel puhul Vanemuise kontserdimajas autorikontsert «Tema kõrgeausus – kuninganna klaver».

Kavas on Alo Põldmäe selliste teoste nagu «Tartu pildid» ja «Eesti maastikud» kõrval tema päris uut, tänavust heliloomingut. Esiettekandele tulevad «Hardangerfjörd» klaveriduo Jorma Toots – Ebe Müntel esituses ning «Suur Taevaskoda», mida esitavad neljal klaveril juba nimetatud duo ning Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske.

Teiste esinejate seas tuleb publiku ette juubilari tütar, pianist Helen Põldmäe.

Tänak: meie kiirus on uskumatult hea

Eesti rallimees Ott Tänak hoiab Portugali rallil nelja kiiruskatse järel viiendat kohta ning eestlase sõnul on senised tulemused olnud üllatavalt head. Portugali ralliks tuli M-Sporti meeskond rajale uue Ford Fiesta rallimasinaga.

«Meie ajad on seni olnud üllatavalt head. Me ei ole gaasipedaali põhja vajutanud. Esimesel katsel tundsime korraks kerget ebastabiilsust ja rehviad hakaksid libisema, kuid võtsime hoogu maha ja tegime ka legendi korrektuurid. Võtsime asja rahulikult,» sõnas Tänak M-Sporti vahendusel.

«Auto on olnud täiesti perfektne. Meeskond on teinud suurepärast tööd,» lisas ta veel.

Kinnisvarafirma: Baltikum peibutab välisinvestoreid siinsesse ehitusärisse sukelduma

Leedu hiljutine liitumine eurotsooniga toob värsket kapitali ka Eestisse, kuna paljud välisinvestorid hindavad Baltimaid endiselt üheks turupiirkonnaks ning ühine euroraha lisab investoritele veelgi kindlust, kommenteeris kinnisvarainvesteeringute turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

«Euro käibele tulemine Leedus annab väljapoole hea signaali, et siinsete riikide majandus on tugevl,» rääkis Tanel Tarum lisades, et ühine valuuta loob võimalused erinevate turgude hõlpsamaks võrdlemiseks. See loob tema hinnangul selgust ja läbipaistvust, mis on investeeringute tegemise kohustuslikuks eelduseks.

Valdav osa ärikinnisvara investeeringuid tehakse büroohoonetesse ja jaekaubanduspindadesse. Kui veel 2013. aastal oli kvaliteetse rahavooga büroohoone tootlusemääraks Eestis 8-9%, siis käib jutt juba tootlustest 7-8%.

WRC2-sarja liider Kruuda: surusime õigel hetkel gaasi põhja

Portugali rallil on WRC2 arvestuses suurepärast võistlust tegemas Kral Kruuda, kes hoiab nelja kiiruskatse järel oma võistlusklassis liidrikohta.

«Milline päev! Hommikul suutsime sõita puhtalt ja vigadeta. Esimene kiiruskatse oli suurte kivide tõttu kohutav ja autot ei olnud lihtne rajal hoida,» kirjutas Kruuda oma Facebooki lehel ning lisas, et katse lõpus tuli ette ka väike piruett.

«Rehvid said kõvasti vatti. Teisel kiiruskatsel võtsin rahulikult, kuid kahel viimasel surusin gaasi põhja. Võtsin jalad õigel ajal kõhu alt välja. Konkurents on väga tihe. Ralli pole veel kaugeltki läbi. Üritame hoida samasugust kiirust,» lisas Kruuda veel.

Kruuda edestab WRC2 arvestuses 7,3 sekundiga Nasser Al-aTtiyahi ning 19,1 sekundiga Yazeed Al Rajhi.

Vaata, millised on sinu õigused seoses lennufirma tegevuse peatumisega

Kõik Air Lituanica lennuplaanijärgsed lennud kõikidesse sihtkohtadesse on tänasest tühistatud. Enamus juhtudel on reisijatel õigus oma raha täies ulatuses tagasi saada ning mõnel juhul isegi lisahüvitist nõuda. 

Lennuvedaja teavitas täna oma kodulehel, et ei suuda täita reisijate ees lepingulisi kohustusi ning teeb kõik endast oleneva, et asjaomased reisijad oleksid sellest minimaalselt puudutatud. Lähtudes Air Lituanica veebileheküljel avaldatud informatsioonist, on leitud lendude osas järgnevad lahendused:

· lennud, mille algus- või sihtpunkt on Amsterdam, Pariis või Tallinn, toimuvad täna, 22. mail plaanijärgselt. Lennud Berliini, Prahasse, Brüsselisse ja Stockholmi teostab Air Baltic;

·   ajavahemikus 23.-29. mai teostab lennud Amsterdami, Brüsselisse, Prahasse, Münchenisse, Pariisi, Billundisse, Stockholmi, Vilniusesse ja Tallinnasse Läti lennufirma Air Baltic;

·  alates 30. maist toimuma pidanud lendude osas käivad läbirääkimised. Juhul, kui asenduslende ei pakuta, on tarbijal igal juhul õigus piletiraha tagastamisele.

Kui reisijad ei nõustu pakutud asenduslennuga, sest väljalennu või kohalejõudmise aeg erineb algselt ostetust, on neil õigus pakutud lennust loobuda ning piletiraha tagasi saada.

Lisaks võib reisijatel vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele olla õigus hüvitisele summas 250-600 eurot, olenevalt distantsi pikkusest, juhul kui lennu tühistamisest on teavitatud vähem kui 14 päeva enne kavandatud väljumisaega ning kui alternatiivse teekonna saabumis- ja väljumisajad ei ole sarnased algselt planeeritud lennu saabumis- ja väljumisajale.

Lennuvedaja ei pea maksma hüvitist juhul, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Antud hetkel ei ole selge, kas tegemist on erakorraliste asjaoludega või mitte.

Juhul, kui lennupilet osteti reisibüroo vahendusel, tuleb piletiraha tagastamise nõue esitada reisibüroole. Kui lennupilet osteti Air Lituanica veebileheküljelt, tuleb piletiraha tagastamise nõue esitada Air Lituanica-le. Kui pileti eest tasuti krediitkaardiga, siis võib pöörduda panga poole. Määrusejärgse hüvitise nõudes tuleb pöörduda otse lennuvedaja poole.

Galerii: algav hooaeg toob laskesuusatamise koondisele uued treenerid

Täna, 22. mail toimus Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni tänuüritus, kus läinud hooaja eest tänati nii sponsoreid, koostööpartnereid kui ka kuulutati välja parimad sportlased. Lisaks tutvustati koondise tuleva hooaja treenereid. Murdmaa poole eest vastutab edaspidi Kalmer Tramm, laskmisnõu annab koondisele välisekspert Asko Nuutinen.

Hooajale tagasi vaadates sõnas Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president Aivar Nigol, et lõppenud hooajast on küll palju õppida, kuid ei tohi unustada ka positiivseid aspekte. «Kindlasti tuleb esile tuua seda, et meie enda koduõuel Otepääl toimus laskesuusatamise EM, millele Rene Zahkna kaks hõbemedalit andsid veel suurema kaalu. Samuti tahan esile tuua Kalev Ermitsa esiletõusu meeste klassis ja Kadri Lehtla justkui uue tagasituleku hooaega, kus ta leidis taas enesekindluse. Mainimata ei saa jätta ka Roland Lessingu häid tulemusi. Kõik need asjad on sellised, mida me peame eelmisest hooajast mäletama,» sõnas Nigol. Ta lisas, et olümpiaalade puhul tuleb arvestada, et ajaarvamine käib olümpiatsüklite järgi ja algava hooaja otsused tuleb teha vastavalt sellele.

Presidendi kõnele järgnes 2014/15 hooaja parimate autasustamine, kus parima naislaskesuusataja tiitli pälvis Kadri Lehtla, parim mees läinud hooajal oli Roland Lessing, kes tagas laskesuusatamise MM-il endale koha maailma parima 30 laskesuusataja seas. Parimaks treeneriks tituleeriti juunioride koondise peatreener Tõnu Pääsuke.

Lisaks parimate tänamisele avalikustas föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja ka koondise uue hooaja plaanid ja meeskonna. «Nagu ka föderatsiooni president Aivar Nigol sõnas, siis möödunud hooajast on õppida palju. Seetõttu olemegi teinud just tulevikku vaatavaid otsuseid ning asunud ehitama sportlaste ümber tugevat võrgustikku, et aidata neil jõuda oma eesmärkideni. Oleme uuendusena asendanud ühe vastutava treeneri ametikoha kahe vastutava treeneri ja eksperdi omaga – murdmaa poole eest vastutab edaspidi Kalmer Tramm, laskmisnõu annab koondisele välisekspert Asko Nuutinen, kes on Eesti laskesuusatajatega töötanud ka varem. Oleme kindlad, et kahe erialatreeneriga suudame sportlastele pakkuda paremaid tingimusi enda arendamiseks,» rääkis Oja, kellel oli kohalviibijatele veel üks uuendus avalikustada. Nimelt asub tulevast hooajast koondist nõustama ka meditsiinialane konsultant. «Konsultandi kaasamine on koondise jaoks väga vajalik uuendus. Selliselt saame sportlaste arengul vahetult silma peal hoida ning nende tervise ja taastumise eest paremini hoolitseda,» sõnas Oja.

Samuti nimetati üritusel 2015/16 hooaja A-koondise liikmed, kelleks on Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Kalev Ermits, Johan Talihärm, Kauri Kõiv, Rene Zahkna, Grete Gaim, Johanna Talihärm, Kadri Lehtla ja Kristel Viigipuu.

Suvel valmistub koondis uueks hooajaks peamiselt Otepääl ning augustis tehakse otsus Rumeenias toimuval suvebiatlonil osalemise kohta.

Riho Soonik: Kalevi mäng on hääbumas, närviline, süüdistatakse üksteist

Endine korvpallitreener Riho Soonik lahkas ETV hommikuprogrammis «Terevisioon», miks Kalev/Cramol tänavune finaalseeria nii kehvasti läheb, vahendab ERR Sport.

«Kalevi mäng on hääbumas, närvilisus, süüdistatakse üksteist,» lausus Soonik. «(Scott) Machado nimi on väga suust läbi käinud kõigil - et see mees ei tohiks enam visata, peaks teised paremaks tegema.»

Kalevi tabavusprotsendid on kohutavad ja Sooniku sõnul eksitakse palju ka lihtsatel visetel. «Korvi alt lay-up'id mööda, poolhaagid pool meetrit üle korvi ääre... pinge, pinge, play-off'id,» lisas Soonik.

Eiffeli torn jäi hommikul suletuks

Täna hommikul suleti Eiffeli torn, sest selle töötajad protestisid monumendi ümber luusivate taskuvaraste vastu.

Töötajad keeldusid hommikul kell 9.30 monumenti avamast taskuvaraste tõttu, kes töötajate sõnul on neid pidevalt ähvardanud ja neile ka kallale tunginud, kirjutab The Local.

Töötajate eesmärgiks oli panna juhtkond sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörama ja neile selgeks teha, et aina agressiivsemaks muutuvate varastega torni all tuleb midagi ette võtta.

Oma avalduses kirjutasid Eiffeli töötajad, et taskuvargad on neile igapäevaseks nuhtluseks, kelle ähvarduste ja rünnakutega neil pidevalt tegeleda tuleb. Samuti vabandasid nad kõigi turistide ees, kes olid juba torni all järjekorras ootamas.

Protesteerijad ütlesid AFP-le et vargad on tavaliselt 4-5-liikmelistes gängides, kuid vahel on neid isegi 30. Ühe protesteerija sõnul on taskuvargad pahased, kui neid sealt ära aetakse ning teda on mitu korda ähvardatud, et kui Eiffeli töötajad ei lase varastel oma tööd edasi teha, siis tuleb neil «probleeme».

Klitškole korraldatakse karjääri kõige olulisemat matši

Poksi raskekaalu valitsev ukrainlane Vladimir Klitško peab järgmises tiitlimatšis kohtuma briti Tyson Fury’ga, kuid seejärel võib saada teoks mehe suur unistus.

WBA, WBO, IBO ja IBFi meistrivööde omanik Klitško on juba pikka aega rääkinud, et ta tahaks enda valdusesse saada ka WBC meistrivööd, mis kuulub praegu ameeriklasele Deontay Wilderile, vahendab ESPN.

Klitško ja Fury matš leiab tõenäoliselt aset tänavuse aasta septembris, kuid see võib lükkuda ka novembrisse. Tuleva aasta esimeses pooles loodab Klitško kohtuda aga Wilderiga.

«Üks vöö on puudu. See kuulus kunagi samuti Klitškode perekonda (WBC meister oli tema vanem vend Vitali Klitško), kuid minu valduses pole see kunagi olnud. Matš Wilderiga oleks suurepärane, kuid see ei leia aset sel aastal. Arvan, et ta peab korra veel oma tiitlit kaitsma ja seejärel võib meie matš aset leida. Arvan, et see võiks juhtuda järgmise aasta esimeses pooles,» rääkis Klitško.

39-aastane Klitško on senise karjääri jooksul pidanud 67 matši ning teeninud 64 võitu. 53 võitu on tulnud nokaudiga. 29-aastane Wilder on võitnud kõik oma 33 matši ning neist 32 nokaudiga.

Deontay Wilder. Foto: SCANPIX

 

Paulusest Sauluseks

Kui Kalle Muuli riigikogus vande oli andnud, hakkasid teised parlamendiliikmed aasima, et nüüd tõmmatakse kriips peale kõigi kuluhüvitistele ja palgatõusudele. Ajakirjanikuna oli Muuli tuntud kriitilise ja selge suhtumise poolest nii iseenda palka tõstvasse riigikogusse kui ka rahvaesindajate rumalasse kombesse tšekkidega jahmerdada.

Ent «mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda», nagu ütleb Jeesus tähendamissõnas variseridest. Ja nii ka läks. Ükskõik kuidas Muuli kuluhüvitiseks esitatud 82-eurost tšekki ka ei vaataks, erapeol ostetud õhtusööki valijatega kohtumiseks nimetada ei saa. Muuli maksis küll hüvitise tagasi ja palus vabandust, kuid et vaid mõni nädal riigikogus võib Paulusest Sauluse teha, paneb muretsema.     

 

Leedu analüütik: Air Baltic võib tõusta regionaalseks lennufirmaks

Läti lennufirma Air Baltic vib tõusta edaspidi regionaalseks lennufirmaks, ütles Leedu Swedbanki peaökonomist Nerijus Maciulis.

«Leedus praegu nähtav stsenaarium, mille järgi Air Baltic võtab lähinädalal Air Lituanica lennud üle, peaks pakkuma Läti lennufirmale huvi jätkata Leeduga koostööd ning tõusta regionaalseks lennufirmaks, mis tagab Vilniuse lennuühenduse teiste Euroopa pealinnadega.»

«Kui Leedu ja Läti ja vahest ka Eesti tihendaksid tihedamat koostööd lennunduses, võiks tekkida Skandinaavia ärimudel. Vähemalt ma näen selleks eeldusi, kuid see nõuab Leedu algatust,» selgitas ta.

2009. aasta algul läks Leedus pankrotti lennufirma flyLAL-Lithuanian Airlines.

Optimistlikud tulevikuennustajad

Daugava jõel patrullivad paadid ja Riia ilmselt silmapaistvaima hoone, Valguse lossi nime kandva, pisut kirjeldamatu kujuga rahvusraamatukogu hooneni viivaid teid palistavad politseinikud. Just seal leiab aset neljas Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine.

Ajakirjanikud pannakse keldrisse kinni ning riigipead, valitsusjuhid ja välisministrid tulevad kokku pisut kõrgematel tasanditel. Kõik, kes kutsutud, muidugi ei tule ka – näiteks Aserbaidžaani president Ilham Alijev otsustas kohtumisest kõrvale jääda. Mõningatel andmetel on põhjuseks 16 inimelu nõudnud põleng Bakuus, teiste järgi aga see päris nii ei ole.

Tippkohtumise põhiosa on alles täna. Eile ning juba ka mõned päevad enne seda toimusid idapartnerluse meedia-, majandus- ja kodanikuühiskonna foorumid.

Viimasel käidi välja mõte, et ehk kuluks ära ka julgeolekufoorum, sest pärast 2013. aasta Vilniuse tippkohtumist, mis toimus hoopis teistsugustes oludes, on idapartnerid seisnud silmitsi nüüdseks juba väljendinagi kurikuulsa «muutunud julgeolekuolukorraga». Nii naljaga kui tõsiselt räägitakse, et ei tea, kas Läti oleks nii hoogsalt seda tippkohtumist enda eesistumisajaks tahtnudki, kui oleks teadnud, mis idapartnereid, eelkõige siis Ukrainat, ees ootab. Perioodi suursündmus on igal juhul oluliselt tumedamates toonides, kui võinuks loota pärast Vilniust.

Kodanikuühiskonna foorumil toimus küll ka ettevõtmine, mis Läti tippkohtumist Leedus toimunuga seob – taas esitasid Ukraina, Moldova ja Gruusia kodanikuühendused ühiselt avalduse. Möödunud korral sooviti vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepet ning nüüdseks on need ka saadud.

Sedapuhku kirja pandud soov Euroopa Liidu liikmeks saada kõigi näitajate poolest nii kiiresti täituda ei saa, ehki paberid anti otse ELi naabruspoliitika- ja laienemisvolinikule Johannes Hahnile. Hahn, kes foorumil soovitas poliitikas alati kannatlikuks, püsivaks, põikpäiseks ja optimistlikuks jääda, lubas panna plakati mõõtu sooviavaldused oma nõupidamisteruumi seinale. Ta märkis siiski ka, et liitumistaotlus tuleb tegelikult esitada hoopis Euroopa Liidu nõukogule.

 

Videolugu: Pakistani pagulaspere elu Eestis

Viis aastat tagasi Pakistanist Eestisse põgenenud Maroof Muhammad kirjeldas Postimehele antud intervjuus, miks põgenes ta oma kodumaalt ja milline on tema elu praegu.

Maroof elas Kashmiris, mis on jagatud Pakistani, India ja Hiina vahel. Tudengina ühines ta liikumisega, mis taotleb Kashmirile iseseisvust ning kiirelt pärast seda sattus ta Pakistani võimudega pahuksisse.

«Terve elu veetsin Kashmiris. Viis aastat õppisin ülikoolis ja omandasin magistrikraadi sotsioloogias. Töötasin ühes terviseorganisatsioonis viis aastat kommunikatsioonispetsialistina,» rääkis Maroof, kes põgenes Kashmirist 35-aastasena 2010. aastal.

Aktivistina muutus elu Pakistanis tema jaoks lõpuks nii ohtlikuks, et ta oli sunnitud põgenema. Ta taotles erinevate riikide viisasid ning kõige kiiremini rahuldas taotluse Eesti. Kohe pärast seda astus ta lennukile, lendas Belgiasse ning sealt Eestisse.

Poolteist aastat hiljem aitas üks inimõigusorganisatsioon Maroofi abikaasal ja lapsel talle Eestisse järgneda. Nüüd elab Maroof oma naise ja kahe pojaga Tartus. Oma kodumaaks peab ta Eestit.

«Ma tahan siia jääda. Ma olen väga tänulik Eesti riigile, et mulle kaitse anti. Ma ei unusta seda kunagi. Ma tahan siia jääda ja anda oma panuse sellesse riiki, kuid sellega läheb veel aega,» ütles ta.

Tudengite äriidee aitab ettevõtjatel kiiresti tööjõudu leida

Ettevõtlikele noortele suunatud Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse konkursil «Kaleidoskoop» kuulutati täna võitjaks äriidee «QuikTract», mille eesmärgiks on pakkuda veebiteenust, mis viib ehitustöölised kokku ettevõtjatega, kui viimased vajavad kiiresti või erakorralist tööjõudu.

Ettevõtmise taga on viieliikmeline meeskond, kellel avanes võiduga võimalus sõita Helsingisse rahvusvahelisele idufirmade konverentsile SLUSH.

Meeskonnaliikmetel on valminud ka veebileht, kus tööotsijad saavad end registreerida ja tööandjad märku anda, milliseid töötajaid nad vajavad.

Meeskonnaliige ja Tartu ülikooli infotehnoloogia eriala magistrant Joosep Kibal rääkis, et kuigi ehitustöölisi otsitakse ka kuulutuste ja foorumite kaudu, on «QuikTract» mugavam, usaldusväärsem ja kiirem, sest kuulutuste kaudu töötaja leidmine võib olla küllaltki aeganõudev.

Tulu hakatakse Kibali sõnul teenima ettevõtjatelt, kes töötajaga kokkuviimisel tasuvad teenuse vahendajale orienteeruvalt 50 eurot, millest lähevad ka maksud maha. «See on küll veel läbirääkimiste küsimus, sest kõik oleneb ka sellest, kuidas ettevõtted summasse suhtuvad,» lisas ta.

Kibal ütles, et kui süsteem Eestis tööle hakkab, on tulevikus plaan liikuda kogu Baltikumi ja Põhjamaadesse.

Žüriiliige ja Buildit ärikiirendi tegevjuht Aleksander Tõnnisson ütles, et parima idee osas oli žürii üksmeelel ning võitja joonistus selgelt teiste seast välja.

Lisaks peapreemiale tunnustati ka teisi äriideid. Tartu linna eripreemia sai Miina Härma gümnaasiumi õpilasfirma Wooch, mis toodab puidust käekellasid. Tartu Maavalitsus tunnustas osaühingut Kullasepad, mis pakub mobiilset kullassepatöötuba. Parimateks projektideks kuulutati MTÜ Praktikum Eesti, mis saadab Võru- ja Viljandimaa gümnasistid Eesti tippettevõtetesse nädalaks praktikale, ja projekt «TUUM», mis loob veebisaiti Youtube eestikeelseid populaarteaduslikke videosid. Ajujahi 100 hulka kindlustas aga pääsme «Tripmatch», mis aitab leida parima hinnaga reisisihtkohad.

Žürii ette astus täna ligi paarkümmend ideed. Konkursil osalesid TÜ ettevõtlus- või projektiõppe läbinud meeskonnad, ideelabori ja ideeturu, aga ka teiste kolledžite ja Lõuna-Eesti kõrgkoolide, koolide ja kutsehariduskeskuste tiimid.

Ahto Kaasik: kõige rohkem ohustab pühapaiku unustamine

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul on suurim oht Eesti pühapaikadele unustusehõlma vajumine.

Alustaks praegu kõige olulisema teemaga: kas pühapaikade arvelevõtmise kohta on valitsuse poolt positiivseid uudiseid?

No positiivne on see, et kultuuriministeerium kahekordistas oma taotluse summat. See on siis nüüd 200 000 eurot. Kuid Eesti kõikide pühapaikade kaardistamiseks on tarvis 5 miljonit. See võib tunduda suur summa, kuid näiteks Tartu Pauluse kiriku remont maksis 6 miljonit. Reformierakond, kelle nägu meie riik praegu on, on kirikute nõukogu hea liitlane ja esindab selle huve. Paraku on riik jätnud tähelepanuta, et enamik eesti elanikke ja samuti enamik kristlasi ootab, et riik tagaks looduslike pühapaikade säilimise.

On jäänud selline mulje, et kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet takistavad meelega pühapaikade arvelevõtmist. Selline mulje on jäänud väga paljudele. Ka mitmed poliitikud on öelnud, et uusi mälestisi ei taheta juurde, sest see tähendab lisakulutusi. Aga ei saada aru, et meie eesmärk ei ole mitte kaardistatud alade kaitse alla võtmine, vaid eelkõige kaardistamine. Kõige suurem oht, mis pühapaiku ähvardab, on unustamine! Mitte ehitajad, mitte metsalangetajad, vaid unustamine. Kui me neid täna ei kaardista, siis see toob kaasa väga paljude pühapaikade kaotamise ja hävimise. Seda kaotust ei ole võimalik tulevikus enam hüvitada.

Kas soovimatuse taga pühapaikasid kaardistada võib olla näiteks Rail Baltic?

Tegelikult on nii, et kui pühapaiku ei kaardistata enne, kui läheb ehituseks ja need tulevad välja alles lõpliku projekteerimise käigus, või veel hullem, kui ehitustööd hakkavad, siis kaardistamata pühapaigad võivad saada tõesti takistuseks. Kui kohalikud inimesed hakkavad viimasel hetkel vastu ja algavad kohtuprotsessid, meeleavaldused, võivad need raudtee ehitamise ka seisma panna. Raudtee ehitus ohustab ligikaudu 700 pühapaika ja need tuleks kaardistada võimalikult kiiresti.

Mis siis tegelikult ikkagi Eesti kui riigi jaoks oluline on?

Kui me looduslikud pühapaigad kaardistaksime, neid väärtustaksime, tooks see Eestile kindlasti ka majanduslikku tulu. Inimestel oleks oma maal toredam elada, oleksime uhkemad oma maa üle. Pigem ei kolitaks siit välja, vaid oldaks uhke, sest meil on nii äge maa. Ja see on asi, mida paljudes riikides enam ei ole ja mida me võiksime neile näidata. Ka praegu käivad väga paljud Taevaskojas, Panga pangal, imetletakse seda erakordset loodust, aga inimesed ei saa teada, et need kohad on ka pühapaigad, väepaigad. Kui see teave veel juurde anda, siis ma usun küll, et siia tuldaks rohkem.

Ehk oskate tuua mõnda säärast näidet mõnest teisest riigist?

Näiteks Jaapan, kus on oma pühapaigad väga hästi hoitud. Jaapani loodususund shinto on ka riigiusund. Jaapanlastele on väga arusaadavad meie pühapaikadega seotud teemad. Nende kultuur toetub suurel määral shintole, ja nende kultuur on see, mis on aidanud neid ka majanduslikult edukaks saada. Oma juurte hoidmine on eelis igale rahvale, see võiks olla ka meie eelis, kui oskaksime oma juuri paremini teadvustada ja väärtustada. Kuid vahendit ja eesmärki ei tohi segi ajada. Me ei tohiks unustada, et iseseisva Eesti terve, rahulolev ja õnnelik kodanik on eesmärk ning majanduslik võimekus vaid vahend selle saavutamiseks.

Oma kultuuri mitteoluliseks pidamise tulemusi võib näha näiteks mitmete Venemaal elavate rahvaste näitel, kes isegi häbenevad oma rahvust.

Jah, mitmete hõimlaste rahvaarv kahaneb kiiresti muu hulgas venestumise tõttu. Aga kahjuks võib sarnaseid ilminguid märgata ka Eestis. Üleilmne kultuur tungib jõuliselt peale ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja kohati isegi hariduses. Kultuurimõjude vahetamine on loomulik, aga meie puhul on see ülekaalukalt ühesuunaline ja tugev. Kui me vastukaaluks ei keskendu teadlikult oma põliskultuuri tundmaõppimisele ja hoidmisele, oleme määratud hääbumisele.

Eestis pidi olema looduslikke pühapaikasid rohkem kui meie naaberriikides.

Pühapaikade arvukuse ja nendega seotud vaimse pärandi elavuse poolest oleme esialgu tõesti üsna erandlikud. Õhtumaises Euroopas on see pärand üldiselt kaotatud juba sajandite eest. Erineme isegi Soomest, kus näiteks hiie (sm k hiisi) sõna on demoniseerunud ja saanud vanakurja sünonüümiks. Kuid me oleme maailmas ainulaadsed sellegi poolest, et meil on riiklik pühapaikade arengukava ning meie riigikogus on looduslike pühapaikade toetusrühm.

Pühapaikade arvelevõtmine on Maavalla Koja algatus.

Jah, algul tundus, et koda võiks ise kõik Eesti pühapaigad kaardistada, kuid selgus, et see on nii suur töö, et seda ühiskondlikus korras ära ei tee. 2004. aastal pöördus koda siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi poole ja ühises ringis sai otsustatud, et vaja on riikliku programmi. Sealt peale on koda ning mitmed mittetulundusühingud ja teadusasutused kulutanud meeletult aega, et arengukava ette valmistada.

Hetkel tundub, et võib-olla see oli vale tee, ehk siis, nagu on öelnud ka Artur Talvik, suunatakse kodanikuinitsiatiiv bürokraatiasse ja inimesed väsitatakse lõputus asjaajamises piltlikult öeldes surnuks ilma eriliste tulemusteta.

Riigi võimetuse tõttu loodi kodanikualgatus Hiiepaik Eesti hiite arvelevõtmiseks.

Hiiepaik on vabatahtlikult tegutsev kodanikualgatus, mille eesmärk on aidata kaasa pühapaikade kaardistamisele. Soovime anda hiitega seotud teadmised ja pärimused ühiskonnale tagasi. Igal inimesel võiks olla võimalus teada, kus on tema, või ta esivanemate kodukoha hiied, pühad kivid ja silmaallikad, mis on nende kohta teada ja kuidas neid külastada.

Hiiepaik teeb koostööd kõikide asutuste ja ühendustega, kes toetavad meie eesmärke.

Mis on puuendel?

Kutsume üles inimesi puid kallistama ja sellest pilti tegema. Igaühel on mõni tähenduslik puu. See võib olla nime-, õue-, värava, hiiepuu, või lihtsalt üks armas puu, millel pilk puhkab. Oma puu juures jäädvustatud puuendli ehk puuselfie saab varsti saata Hiiepaiga lehele.

Mitu avaliku arvamuse uuringut on näidanud, et enamik eestlastest usub, et puul on hing. Väga paljude eestlaste perekonnanimeks on puu. Eestlastele meeldivad puud ja meeldib ka puid kallistada. Jagame seda!

Mida üks tavainimene saab ära teha, kui ta tahab kaasa aidata pühapaikade kaardistamisele?

Igaüks saab küsida eakatelt sugulastelt ja tuttavatelt pühapaikade kohta. Kas sinu kodukohas oli/on mõni looduslik pühapaik – hiis, püha allikas, ohvrikivi, püha puu, ristipuu jms. Milliseid pärimusi ja lugusid veel pühapaiga kohta kõneldud on jne?Aadressilt hiiepaik.ee leiab pühapaigast teatamise ankeedi.

Hiiepaik otsib ka vabatahtlikke, kes aitaksid piirkondades vabatahtlikke juhendada ja tööd korraldada.

Milliseid meediakanaleid veel kasutate?

Lisaks kodulehele on Hiiepaigal ka näoraamatu leht facebook.com/hiiepaik, kus vahendatakse uudiseid ja üleskutseid. Youtube` Hiiepaiga lehele lisanduvad tasapisi filmid looduslikest pühapaikadest.

Rääkige maausuliste tegevusest Virumaal.

Viru- ja Vadjamaa juurtega maausulised asutasid 2010. aastal Maausuliste Viru Koja. Ühiselt korraldatakse rahvakalendri tähtpäevade tähistamist ja püütakse silma peal hoida kohalikel hiitel. Viru Koda on ka Tammealuse hiie peamine eestkostja ja hooldaja. Lehekuu eelviimasel nädalavahetusel tähistab koda Tammealusel suvisteid. 23.05 kl 16 näidatakse Viru-Nigula rahvamajas hiiefilme ning kl 18 toimuvad Tammealusel rahvapillide saatel hiietantsud. 24.05 kl. 10 kogunetakse hiide suvistepühale: ühises katlas värvitakse kaselehtedega suvistemune, vana tamme all öeldakse maajumalatele palveid ning lauldakse avatuks kiigeaeg. Neile sündmustele on tavapäraselt oodatud kõik hiiesõbrad.

Virumaal pidi eriti palju hiiepaiku olema.

Kuskil 120 on neid hiienimelisi paiku. Läänemaal on küll teadaolevaid hiisi rohkem, kuid kindlasti on Virumaa üks hiierikkamaid maakondi.

Milliseid pühapaiku peate Virumaal olulisemateks?

Ebavere, Kunda, Kuremäe ja Purtse hiiemägi on kahtlemata silmatorkavad ja olulised. Ebavere hiiemäe kirjutas tuntuks president Lennart Meri ja ilmselt kirjutab seoses saarlaste Tharapitaga sellest mäest ka Henriku Liivimaa kroonika. Rakvere lähedal asuv Tõrma Hiiemägi ning Lüganuse valla Purtse Hiiemägi võluvad oma kauni vaatega. Kuremäe Hiiemägi on vadja rahva keskne hiis. Tammealuse hiis on mulle isiklikult kõige olulisem.

Aga Rakvere ümbruse pühapaigad?

Tõrma hiiemägi. Siis on oletatud, et Rakvere tammik on olnud hiis, aga see on ainult oletus, mingeid andmeid selle kohta ei ole. Üks terviseallikas on kuskil vanas puukoolis, raudtee lähedal, siis päris Rakvere linna sees. Pühapaikade kohta saab infot ka Pühapaikade andmekogust: andmekogu.hiis.ee.

Maausk on tegelikult pigem siiski nagu elulaad, mitte mingi religioon.

Loodususundile omaselt on maausk lahutamatu osa meie keelest ja kultuurist ning see näeb kõiges ainelises ka vaimset mõõdet. Oluline osa meie keele filosoofiast ja sõnavarast, tõekspidamistest, kommetest ja eluviisist on kujunenud maausulisena. Maausu sõna sai 1960ndatel kasutusele võetud selleks, et seda nähtust tähistada ja eristada muudest usunditest. Eesti põlisrahvas on maarahvas, selle rahva emakeeleks on maakeel ja põliseks loodususundiks maausk.

Kas maausk põhineb maa energiatel?

Kahtlemata põhineb maausk keskkonna heal tundmisel ja selle arvestamisel. Kui maausul on eesmärk, siis see on terve, õnnelik ja jätkusuutlik elu, mis on kooskõla iseenda, teiste inimeste ja loodusega.

Kas tunnete ka ise erinevate paikade energeetikat?

Tunnen, ja kindlasti kõik inimesed tunnevad ilusates vägevates looduskohtades seda looduse väge, mis avaldub meil nähtava kaudu – ilu, esteetika, korrapära, mis selles avaldub. Lõhnas, häältes, siis veel mingisuguses tundes, mis rahustab meid, mis tekitab meis heaolutunde. Mis tegelikult laadib meid, teeb meid tervemaks. Seda tunnevad kõik rohkem või vähem.

Kas on ka mingi üks konkreetne koht, mis teile eriti võimsalt mõjub?

Seda võib nimetada ka üllatuse tundeks, koht, kus ma iga kord kogen üllatust, mind rabab see koht – Suur Taevaskoda ja teine koht on Panga pank. Kuigi olen käinud seal korduvalt, minnes sinna, ma taas üllatun, et see on nii vägev. Et ju ta siis on, eks ole. Ma ei taha öelda, et need on kõige vägevamad kohad, kuid mulle nad tunduvad vägevad.

Mida koolides räägitakse pühapaikade tekkimisest?

Valdav enamik eesti kooliõpilasi lõpetab kooli nii, et nad ei tea pühapaikadest suurt midagi. Ka valdav enamik meie kõrgkoolide lõpetajatest saab hariduse, ilma et neil oleks isegi rahuldavaid teadmisi pühapaikadest. On siiski märke, et tõene ja piisav teave pühapaikade kohta hakkab tasapisi ka kooliõpikutesse jõudma. Alates 2010. aastast õpetame looduslikke pühapaiku ka Tartu Ülikooli valikaine raames.

23.05 esilinastub ETVs Rein Marani uus dokumentaalfilm «Suvisted Tammealusel».

Täna avati Tornide väljakul lillefestival

Tallinna Rahvusvaheline Lillefestival avati täna Tornide väljaku pargis Vaiko  Epliku ja Eliidi kontserdiga.

Lillefestivali raames rajati  Tornide väljaku parki  31 iluaeda. Tänavu on aiad kujundatud teemade «Lillede mäng» ja «Universaalne (aia)disain» järgi. Eesti firmade ja asutuste kõrval esindavad Tornide väljakul oma aiakunsti aednikud Soomest, Ukrainast, Saksamaalt, Ungarist ja Belgiast.

Välisriikide kõrval on osalejaid üle Eesti, nii näiteks kujundab festivalil Tallinna Kesklinna valitsuse kõrval oma aia Kuressaare linnavalitsus. Ametikoolidest näitavad oma oskusi Tallinna Kopli ametikool, Luua metsanduskool ja Räpina aianduskool jpt.

Lisainfo festivali kohta www.kadriorupark.ee ja www.lillefestival.tallinn.ee.

Üleskutse: teata veidra foorirežiimiga ristmikest

Postimees kutsub lugejaid andma teada Tallinnas asuvatest ristmikest, mille foorirežiim ei ühti rohelise lainega ning mille ületamiseks on autojuhtidel kombeks kiirust ületada.

Eelmisel laupäeval sai Tallinnas Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul liiklusõnnetuses 14 inimest vigastada. Õnnetuse põhjustas auto juht, kes sõitis punase tulega ristmikule ja sõitis otsa ristmikule sõitnud teisele autole.

Stockmanni ristmikult otse sõitvatel autodel on kombeks lennujaama suunas sõites kiirust ületada, et jõuda Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikust üle. Lubatud kiirusega sõites ei ole see võimalik, kuna siis tuleb fooris ette punane tuli.

Oma tähelepanekud võite kirja panna käesoleva artikli kommentaariumisse või saata e-postiaadressile online@postimees.ee.

Kohtla-Järvel hukkus tööõnnetuses inimene

Täna lõuna ajal juhtus Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi tootmisterritooriumil raske tööõnnetus, milles hukkus inimene.

Ida päästekeskuse pressiesindaja ütles Postimehele, et häirekeskus sai õnnetuse kohta teate kell 12.10. Kohapeale sõitnud Kohtla-Järve ja Jõhvi päästjad selgitasid välja, et üks töötaja oli kukkunud suitsutorru.

Viru Keemia Grupi pressiesindaja Irina Bojenko ütles Postimehele, et 1965. aastal sündinud hukkunu töötas VKG alltöövõtufirmas OÜ ISCD. Hukkunud töötaja remontis gaasikäikusid.

«Töötaja kukkus keelualal, kus ta ei oleks tohtinud ohutuseeskirjade järgi viibida. Miks ta seal oli, ei oska praegu öelda. Kõiki töötajaid oli ohutusnõuete kohta instrueeritud,» rääkis Bojenko.

Politsei alustas tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramist, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada kuni viieaastase vangistusega. Juriidilist isikut võib sama teo eest karistada rahalise karistusega.

Vaata, kes kandideerivad IRLi uude juhtkonda

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) 6. juunil toimuval suurkogul kandideerivad erakonna esimeheks sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja Eesti Panga nõukogu endine juht Jaan Männik, aseesimeesteks pürgib neli ja eestseisuse liikmeks 33 inimest.

Tsahkna kuulus enne ministriks saamist alates 2007. aastast riigikokku. Erakonnas on ta varem teinud nii poliitikasekretäri, peasekretäri kui aseesimehe tööd. Üleeile IRLi liikmeks astunud Männik on varem olnud kunagise Res Publica presidendikandidaat, juhtinud muu hulgas Eesti Telekomi ja Eesti Telefoni ning olnud nii esimehe kui liikmena mitme äriühingu nõukogus. Aastatel 1972-1992 töötas ta eri ametikohtadel mitmes Rootsi ekspordiettevõttes.

IRLi kolmele aseesimehe kohale kandideerivad riigikogu endised liikmed Kaia Iva ja Siim Kiisler, parlamendi kaitsekomisjoni juhtiv Marko Mihkelson ja keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kõik kuulusid seni erakonna eestseisusesse. Praegu on partei aseesimehed poliitikast lahkunud Ene Ergma, riigikogu liige Juhan Parts ning täna Tallinna Tehnikaülikooli uueks rektoriks valitud ja nii erakonnast kui riigikogust seetõttu lahkuv Jaak Aaviksoo.

Eestseisuse 20 kohale pürgib IRLi suurkogul kokku 33 kandidaati. Lisaks Partsile osalevad valimistel Aivar Kokk, Andrus Saare, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Madis Kübar, Peeter Laurson, Priit Sibul, Sirle Rosenfeldt, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Tunne Kelam ja Tõnis Palts, kes olid ka seni eestseisuse liikmed. Praegusest eestseisusest ei kandideeri tagasi vaid Annely Akkermann, Erki Nool ja Liisa Pakosta.

Uutest kandidaatidest pürgivad suurkogul IRLi eestseisusesse Raivo Aeg, Linda Eichler, Rain Jung, Toivo Jürgenson, Rein Kilk, Ando Kiviberg, Kaspar Kokk, Olle Koop, Viktoria Ladõnskaja, Illimar Leppik von Wiren, Andres Metsoja, Kalle Muuli, Mart Nutt, Ulla Preeden, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Jaan Roosnurm, Riina Solman, Peeter Võsu ja Priit Värk.

Lisaks valib IRLi suurkogu 6. juunil ametisse aukohtu ja revisjonikomisjoni uue koosseisu. Aukohtu üheksale kohale kandideerib 11 ja revisjonikomisjoni viiele kohale seitse inimest. Kandidaatide avaldused vaatab üle ja kinnitab erakonna eestseisus esmaspäeval, teatas partei.

IRLi senine esimees, justiitsminister Urmas Reinsalu, kes on erakonda juhtinud alates 2012. aastast, teatas ametist lahkumisest vahetult pärast riigikogu valimisi, kus partei kaotas üheksa mandaati.

Eestisse sissesõidukeelu saanud Vene akadeemik kaotas protsessi riigi vastu

Tallinna halduskohus jättis täna rahuldamata Eestisse sisenemise keelu saanud Vene akadeemiku Valeri Tiškovi kaebuse.

Tiškov taotles kaebuses siseministeeriumi vastava otsuse tühistamist ja sissesõidukeeldude riiklikust registrist andmete kustutamist, kuid kohus ei pidanud tema kaebust põhjendatuks, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERRi uudisteportaalile.

Kohus leidis, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust ja seaduse kohaselt peetakse sissesõidukeelu saanud välismaalaste kohta valitsuse kehtestatud korras ka sissesõidukeeldude andmekogu.

Kuna andmekogu pidamise nõue tuleneb seadusest, siis ei saa rahuldada ka Tiškovi taotlust vastavate andmete sulgemiseks või kustutamiseks sissesõidukeeldude riiklikust registrist.

Vene teaduste akadeemia Mikluhho-Maklai-nimelise etnoloogia- ja antropoloogiainstituudi direktor, akadeemik Valeri Tiškov pidi eelmise aasta 13. oktoobril esinema Tallinnas meediaklubi Impressum korraldatud üritusel teemal «Rahvussuhted ja konfliktid poliitikapeeglis», kuid samal päeval saadeti ta Tallinna lennujaamast Moskva lennukile tagasi.

Elering saab euroliidult Läti ühenduse ehitamiseks 112 miljonit

Elering allkirjastas Euroopa Komisjoniga rahastamiskokkuleppe, millega Euroopa Liit rahastab Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitust 112 miljoni euro ulatuses.

Omafinantseeringu osa katab Elering vaidlusi tekitanud, kuid hästi toimiva Eesti-Läti piiriülese ülekandevõimsuse oksjoni tuludest, teatas ettevõte. Fondi on kogunenud ligikaudu 27 miljonit eurot. See summa katab ühenduse ehituseks vajaliku omafinantseeringu ja koos Euroopa Liidu toetusega ehitame kokku 172 miljoni eurosse ühenduse ilma tarbijale võrgutasu tõususurvet tekitamata,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eesti-Läti kolmanda ühenduse moodustavad Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Riiga kulgevad 330 kV kõrgepingeliinid. «Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitus on meile praegu üks elektrivõrgu arendamise prioriteetsemaid projekte. Lisaks Eesti elektrisüsteemile on ühendus tähtis ka kogu Baltimaade ühtse elektrituru edasise arendamise ning Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumise seisukohast,» ütles Veskimägi.

Eesti-Läti uus ühendus sai eelmise aasta augustis otsustamiseni jõudnud Euroopa energeetikavaldkonna ühishuvi projektide (PCI) rahastamisvoorus kõige kõrgema toetuse määra – 65 protsenti, mis annab Eleringi teatel tunnistust ühenduse vajalikkusest.

Eesti-Läti kolmanda ühenduse projekti Harku-Sindi liinil on praeguseks lõppenud viimased arutelud Harju ja Pärnu maakonnas. Pärnu maakonnas on planeering vastu võetud, septembris saab prognoositavalt paika lõplik trassivalik Harju maakonnas, samuti Lääne maakonnas Martna ja Kullamaa vallas. Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeva liinilõigu planeering on praeguseks vastu võetud ja saadetud järelvalvesse.

Järgmised sammud projekti arengus on hangete korraldamine ehitajate leidmiseks liinidele Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Läti piirini. Hanked plaanib Elering välja kuulutada vastavalt septembris ja detsembris.

Harku-Sindi õhuliini pikkus on umbes 170 kilomeetrit. Trassile ehitatakse kahe- või kolmeahelaline õhuliin, millel paigaldatakse ühistele mastidele 330 kV ja 110 kV ahelad ning kiudoptiline piksekaitsetross. Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeb ligikaudu 14-kilomeetriline kõrgepingeliin.

Eesti-Läti kolmas ühendus tõstab riikidevahelist ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavati võrra.

Tšulpan Hamatova: ma ei taha Nõukogude Liitu, aga olen valmis poliitilises videos osalema

Vene tuntud kino- ja teatrinäitleja Tšulpan Hamatova, kes käis eile Tallinnas teatriga „Sovremennik” Rimas Tuminase lavastuse esitamas, rääkis Postimehega nii teatrist kui ka sellest, kuidas poliitiline olukord mõjutab tema teatri ja heategevusega seotud projekte.

2012. aastal Hamatova osales ühes poliitilises videos, kus avaldas oma toetust Putinile seoses sellega, et riik rahastab heategevusprojekte. „Kõik ei ole ainult must või valge, ja kui tänu sellele riik ehitab veel üks haigla, sel juhul olen nõus,” vastas Hamatova küsimusele, kas ta on valmis poliitilises videos veelkord osalema.

Politsei: fooritule eiramine on linnaliikluses üks suurim probleem

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets ütles Postimehe eilset videoeksperimenti kommenteerides, et Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul pole olukord erakordne ja fooritule eiramine ongi linnaliikluses üks suurim probleem.

Kasemetsa sõnul korraldab politsei iga nädal mitmeid politseireide, et avastada rikkumisi, mis toovad kaasa liiklusõnnetusi, ning juhtida nendele ohtudele liiklejate tähelepanu. «Selliste operatsioonide käigus avastatakse enim fooritule nõuete eiramisega seotud rikkumisi. Selle aasta esimeses kvartalis on Põhja prefektuuri liikluspolitseinikud alustanud 2209 menetlust reguleeritud ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale foori keelava tulega sõitmise kohta,» ütles ta ja lisas, et seega pole Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmiku puhul tegu erakordse näitega.

Samal ristmikul nädalavahetusel juhtunud õnnetus, kus vigastada sai 14 inimest, on tema sõnul kahetsusväärne näide sellest, kui oluline on järgida liikluseeskirju, sealhulgas fooritulede nõudeid. «Juht võib arvata, et jõuab üle ristmiku, kuid kui samal ajal on teisele sõidukile süttinud lubav tuli, siis on juba keeruline kokkupõrget vältida,» märkis ta.

Kasemetsa sõnul on liikluses meie ümber iga päev kaasliiklejad, kellega tuleb nii sõites kui jalgsi käies arvestada. «Kollase või punase tulega üle ristmiku kiirustades on ajaline võit minimaalne, kuid õnnetusse sattumise risk suureneb hüppeliselt. Järgmise foori taga kohtub kiirustaja suure tõenäosusega selle sama autojuhiga, kellest eelmisel ristmikul reegleid rikkudes mööda kihutas,» nentis ta.

Postimees jälgis eile eksperimendi korras tunni aja jooksul ehk kella 13–14 Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikku, mida keelava kollase või punase fooritule ajal ületas kokku 14 sõidukit. Ka laupäevase suurõnnetuse praegustel andmetel põhjustanud BMW juht sõitis samale ristmikule punase tulega.

Vandeadvokaat Indrek Sirk on varem Postimehele öelnud, et ristmikule kihutamise üks põhjustest võis olla fooritsükkel. Nimelt selgus tema sõnul paar aastat tagasi samas kohas toimunud liiklusõnnetust analüüsides, et autole, kes alustab Tartu maanteel sõitu Stockmanni ristmikult, süttib enne Kreutzwaldi ristmikule jõudmist punane tuli.

Tugevalt kiirendades ja lubatud piirkiirust ületades jõuavad aga esimesed Kreutzwaldi ristist selle fooritsükliga veel läbi. Seetõttu on Sirgi sõnul juhtunud, et iga päev sama marsruuti sõites vajutavad juhid gaasi, et kiiresti järgmisest ristmikust läbi saada.

Video: mida arvavad TTÜ tudengid uuest rektorist?

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) 11-liikmeline kuratoorium valis täna ülikoolile järgmiseks viieks aastaks uue rektori, kelleks osutus Jaak Aaviksoo. Postimees uuris tudengitelt, kas nad on valikuga rahul.

Ehkki küsitletutest enamik ütlesid, et nad ei ole rektorivalimisega üldse kursis, leidus siiski mõni tudeng, kes nõustus oma arvamust avaldama. TTÜ üliõpilasesinduse juhatuse esimees Raul Hanson ütles aga, et kõik neli kandidaati olid tugevad ning ta ootab uuelt rektorilt eelkõige suuremat koostööd tudengitega.

Graanul Invest ostis rootslastelt Läti suurima pelletitootja

Rootsi ettevõtted BillerudKorsnäs AB ja Baltic Resources AB allkirjastasid kokkuleppe Läti suurima pelletitootja SIA Latgrani müügiks Eesti firmale AS Graanul Invest.

Tehingu eeldatav jõustumisaeg on juuli 2015, teatas Graanul Invest.

Latgran tootis mullu neljas tehases kokku 497 000 tonni pelleteid. Ettevõtte müügikäive oli ligikaudu 73 miljonit eurot.

«Latgran on üks Euroopa pelletitootmise edulugudest,» ütles Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen. «Tegemist on hästi juhitud ettevõttega, mille ost annab meile mitmeid võimalusi ja tugevdab meie konkurentsivõimet globaalsel pelletiturul. Tehing võimaldab meil pakkuda klientidele senisest veelgi paremat varustuskindlust ja suurema ulatusega logistilisi lahendusi.»

Graanul Invest on metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas tegevust 2003. aastal. Ettevõte on Baltimaade suurim puidugraanulite ehk pelletite tootja, kes tootis 2014. aastal 853 000 tonni pelleteid. Graanul Investile kuulub neli pelletitehast Eestis, kaks Lätis ja üks Leedus. Graanul Investile kuulub ka neli biomassil põhinevat koostootmisjaama, kogutoodanguga 21 megavatti.

Rüütli korraldaks sotside töörahu tagamiseks sisedemokraatia talgud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimeheks tagasi kandideeriva Sven Mikseri peasekretärikandidaadi Karel Rüütli hinnangul tuleb erakonna organisatsiooni juhtimises teha muudatusi, muu hulgas soovib ta korraldada töörahu taastamiseks juba juuni keskpaigas suure sisedemokraatia talgupäeva.

Rüütli märkis kolmapäeval erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et kaalus peasekretäriks asumise ettepanekut pikalt ja põhjalikult, kohtus paljude piirkonna- ja osakonnajuhtidega ning helistas läbi arvukalt aktiivseid liikmeid, et saada tagasisidet ja infot erakonna võimalike arengute ja tänaste probleemide kohta.

«Pean ausalt tunnistama, et viimaste kuude sündmused ja arengud on ka minus tekitanud mõningast rahulolematust. Ühest küljest jäi isiklik tulemus valimistel oodatust tagasihoidlikumaks, kuid teisalt on ka viimaste kuude suhtlus organisatsiooni sees olnud puudulik. Siinkohal ei taha ma kellegi suunas näpuga näidata, sest tänase juhtkonna liikmena oleksin pidanud ka ise ehk suurema initsiatiivi haarama,» kirjutas erakonna praegune aseesimees.

Peasekretäriks kandideerimise ettepanekule vastas Rüütli enda sõnul jaatavalt, sest arengud SDEs lähevad talle korda. Tema hinnangul vajab erakonna organisatsiooni juhtimine ümberkorraldusi. «Erakond on elav organism, mille vajadused ning ka ootused ajas muutuvad. Vastavalt sellele peab muutuma ka töökorraldus,» märkis ta.

Rüütli sõnul toimus erakonnas organisatsiooniline muutus eelmisel aastal, kui SDE sai koalitsiooni ja suur osa erakonnasisesest ressursist suunati valitsusvastutuse õnnestumisele. «See oli suur väljakutse meile kõigile. Teisalt oli see ka väga julge samm, millega sooviti eelkõige tõestada nii sisemiselt kui ka väljapoole, et saame valtsemisvastutusega hakkama,» lausus ta.

Lisakoormus langes tema sõnul erakonna büroole seoses valimiskampaania ettevalmistamisega, mis nõudis samuti tähelepanu ja ressurssi. «Pidime reorganiseerima organisatsiooni, et saada hakkama nii valitsuses olemise kui kampaania eestvedamisega. Usun, et enamik erakonna liikmeid mõistab ja saab aru, et büroos, fraktsioonis ja ministrite juures töötanud tugipersonal, mida on paljude teiste erakondadega võrreldes oluliselt vähem, sai oma ülesannetega hästi hakkama, sest läksime ju valimistele vastu koalitsioonierakonnana ja suutsime oma positsiooni säilitada,» märkis Rüütli.

Vajalikest ümberkorraldustest nimetas Rüütli esimesena organisatsiooni edasiarendamist. Selleks tuleb tema hinnangul suurendada piirkonnajuhtide kaasatust erakonna juhtimises, kasvatada osakondade arvu ning jätkata erakonna aktiivsete liikmete kaasamist, kasutades nii praeguseid online-kanaleid kui senisest enam otsesuhtlust. 

Samuti tuleb tema sõnul jätkata erakonna Roosiaia traditsiooni, kus kõik partei omavalitsusjuhid ja ministrid saavad infot vahetada ja kohtuda, ning riigikogu fraktsiooni ja büroo väljasõite erakonna piirkondadesse. «Erakond peab senisest enam kaasama oma poliitikate kujundamisse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sest nende hulgas on palju sotsiaalse närviga inimesi ning nende nõu ja abi on meil hädasti vaja. Käivitame ettevõtjate ümarlaua,» märkis ta.

Erakonna nähtavamaks muutmiseks, inimeste koolitamiseks ja tagasiside saamiseks peab Rüütli vajalikuks jätkata ka tänavakampaaniate korraldamist. Lisaks vajab tema hinnangul pidevat arendamist erakonna sisedemokraatia. Selleks teeks ta peasekretärina programmi- ja põhikirjatöörühmale ettepaneku analüüsida erakonna sisedemokraatia korraldust ja sisevalimiste korda ning teha muudatusteks ettepanekud. «Korraldame töörahu taastamiseks kohe suure sisedemokraatia talgupäeva 13.–14. juunil, kus üheskoos arutame, kuidas järgmise kahe aasta jooksul ühiselt erakonda arendada,» pakkus Rüütli.

Erakonnakaaslastele saadetud pikas kirjas rõhutas ta veel vajadust tõhustada sisekommunikatsiooni, toetada kohalikke eestvedajaid meediasuhtluses ning arendada noorte-, naiste- ja vanemate organisatsiooni. Ka tuleks tema hinnangul parandada erakonna juhtkonna, riigikogu fraktsiooni, nõunike ja liikmete koostööd ja infovahetust.

«Erakonnana oleme tugevad siis, kui hoiame kokku, lubame endale debatte, eriarvamusi, kuid siiski hoiame lõppkokkuvõttes üksteist. Erakonnas on olnud ja on ka praegu väga palju häid inimesi. Meie ülesanne on, et neil tekiks ja jääks tugev side selle organisatsiooniga, et ühise jõuna olla meeskond ja kehtestada end poliitikas,» lisas Rüütli.

SDE-le valib kaheks aastaks esimehe, aseesimehed ning juhatuse, revisjonitoimkonna, põhikirja- ja programmitoimkonna, valimistoimkonna ja aukohtu uue koosseisu järgmisel laupäeval Pärnus kogunev üldkogu. Lisaks kinnitab üldkogu esimehe ettepanekul uue peasekretäri.

2010. aastast SDEd juhtinud Mikseri vastaskandidaat Jevgeni Ossinovski näeks uue peasekretärina endist riigikogu liiget Inara Luigast.

Louis Paveli loodud portreemaale näeb Gildi galeriis

Tartus, Gildi galerii näituseseinale on välja pandud Eesti maalikunstniku ja pallaslase Louis Paveli portreed ajavahemikust 1940. kuni 1965.

Vaadata on kunstniku naise portree, samuti portree emast, kes on ühtlasi Indrek Hirve vanaema.

Pavel on sündinud 1915. aastal Jõgeveste mõisas mõisaantvärgi pojana, hiljem jäi pere elama Tartusse, ja Louis Pavel astus 1935. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallas.

Aastatel 1940–1944 õppis ta Ado Vabbe ateljees, mis sõja tõttu jäi paraku lõpetamata.

Saksa okupatsiooni ajal esines Louis Pavel kõigil Tartu kunstinäitustel ja aitas neid korraldada. Tema esinemisi Tallinna näitustel on ilmekalt kirjeldanud Kaalu Kirme raamatus «Muusad ei vaikinud». Maalid on saanud kiita ka Helmi Üpruselt, Voldemar Ermilt, Alfred Vagalt ja Carl Brinkmannilt.

1944. aasta kevadtalvel astus Pavel vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, pärast väeosa lagunemist ja metsavennaelu ootasid teda nõukogude vangilaagrid. Läbi mitme jaotuslaagri jõudis ta lõpuks Kroonlinna. Sõjavangilaagris tõestas ta end elementaarsete inseneriteadmistega joonestajana ja Leningradi purukspommitatud tööstushoonete katusekonstruktsioone joonestades pääses ta edasistest laagritest.

Kunstnik jõudis koju 1946. aastal. Säravast isiksusest oli saanud poolenisti murtud mees. Louis Pavel pidas mitmeid ameteid. Oli professor Ado Vabbe laborant Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning kunstnik Tartu Kunstifondis ja Vanemuises aga ka metsatööline ning madrus Peipsil ja Emajõel.

1952. aastal visati ta Kunstnike Liidust välja «loomingulise aktiivsuse puudumise tõttu», põhjuseks kuulumine Omakaitsesse ja Saksa sõjaväkke, mis tähendas mõnigi kord näitusele pakutud tööde tagasilükkamist juba enne žüriid ning raskusi maalitarvete hankimisel. Paveli liikmelisust ei taastatud.

Hiljem paistis ta seda enam mitte soovivatki ning eemaldus teadlikult ametlikust kunstielust ja veetis palju aega metsades ja järvedel, maalides aeg-ajalt maastikke. Ta suri 1977. aastal.

Paveli heast portreemaalija tasemest saab kinnitust ka praegusel ajal, mil tema tööd on lõpuks jõudnud kunstiringlusse - galeriidesse ja oksjoneile.

Praeguse näitusmüügi on korraldanud kunstikaupmees Jaak Metsalu koos Gildi galerii perenaise Rosalie Pedassaarega.

 

Rõivas: mina palusin Rosimannuse koalitsioonikõnelustele appi

Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et viimasel ajal erinevaid hüüdnimesid pälvinud ja Reformierakonna tagatoaks nimetatav Rain Rosimannus ei osale päevapoliitikas, kuid koalitsioonikõnelustele palus ta ise mehe appi.

«Rain ei ole kindlasti ära teeninud sellist pidevat pahatahtlikku hoiakut tema suhtes,» leidis Rõivas Kuku raadio saates «Nädala tegija». «Ta ei osale  aktiivselt poliitikas. Ta tuli koalitsioonikõnelustele appi minu palvel, ta oli erakonna juhatuse poolt nimetatud delegatsiooni liige.»

Rõivas ütles, et palus Rosimannuse appi, sest tal on ühena vähestest kogemus koalitsioonilepingute sõlmimisest nii Siim Kallase kui Andrus Ansipi valitsuste moodustamise ajal. «Eriti, kui meil on laua taga neli osapooolt, siis kogu sellest arutelust teksti kokku kirjutamine vajab osavust.»

«Ta oli ise kategooriliselt vastu, öeldes, et tuleb jälle mingi tondijutt. Ma ütlesin, et arvestan sellega, mul oli vaja, et tekst saaks kvaliteetne. Seda oli ette arvata, et nii läheb, seepärast tuli ka suur osa kriitikast,» nentis peaminister. 

«Peale seda, võin kinnitada täiesti julgelt, ta ei tegele aktiivselt poliitikaga ja kui tegeleks, küllap siis kandideeriks ka mõnda valitavasse ametisse ja saaks kaasa lüüa. Ta on väga pika kogemusega alates sellest, kui erakonna peasekretär oli Kranich ja esimees Kallas,» kiitis Rõivas Rosimannust. 

Elbel hakkavad sõitma Grete ja Anne-Marie

Saksamaal Elbel sõitma hakkavad parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa saavad seal nimeks Grete ja Anne-Marie, rääkis Meie Maale Saksamaa Brunsbütteli linna arenguagentuuri EGEB projektijuht Volker Jahnke.

Jahnke sõnul saavad laevad uue nime sellel liinil 1920-1930 aastatel sõitnud laevade järgi. «Need ajaloolised nimed on samuti osa uue liini turundamisest, kuna on kohalikele teada ja armsad ning pakuvad ehk veidi äratundmisrõõmu,» ütles ta.

Kui aga 2016. aasta sügisel jõuab Eestist kohale kolmas laev, siis selle laeva nime leidmiseks lubas Elb-Linki tegevjuht Christian Schulz pressikonverentsil korraldada avaliku konkursi, vahendas Jahnke. «Usun, et ka selline konkurss on turunduslikult õige tegu – nii on hea võimalus liinile avalikku tähelepanu saada.»

Jahnke kinnitusel on Cuxhaven-Burnsbüttel kommertsliin, kus operaator toetust ei saa, vaid peab ise omadega välja tulema. «Ma ei kahtle, et tulebki, sest nõudlus selle liini järele on suur,» ütles ta.

«Meie arvutuste järgi peaks parvlaevaliin kindlasti ära tasuma. Ühtlasi oleme veendunud, et sellel liinil on pikk iga – ma ei räägi paarist-kolmest aastast, vaid vähemalt kümnest aastast või veel pikemast perioodist.

Näiteks Elb-Linki juht Christian Schulz ütles, et kui laevade täitumus on aastaringselt vähemalt 30 protsenti, saab ettevõte hakkama. Ma usun, et selline täitumus pole mingi probleem.»

14 aastat varem selle liini teenindamise lõpetanud Elbe-Ferry kohta rääkis Jahnke, et siis sõitsid vanad laevad ja tehti mitmeid vigu.

«Ma olen eestlaste plaanidest vaimustuses,» ütles ta. «Tundub, et neil on asjadest õige arusaam ja varem siin tehtud vigu nemad enam ei tee. Põhiline, et neil on uued ja mugavad laevad!

Kui neil on ka õige turunduskontseptsioon, kui nad kuulavad kliente ja on paindlikud ning kui nende laevad püsivad graafikus, siis ma ei näe mingit võimalust ebaõnnestumiseks. Olen veendunud, et sellel liinil on pikk iga.»

Jahnke kinnitusel algasid läbirääkimised laevade Elbele toomise üle juba mullu. Talvel läbirääkimised hoogustusid, siis käis saarlaste seitsmeliikmeline delegatsioon ka koha peal.

«Nemad kuulasid parajasti maad, kuhu oma laevad sõitma panna. Meie kuulasime samal ajal maad, kes milliste laevadega meil tööle saaks hakata,» rääkis Jahnke. «Selline info ju liigub… Järelikult see oli üks õnnelik juhus mõlemale poolele. Ma ei saaks öelda, et üks leidis teise – me mõlemad leidsime teineteist »

Jahnke kinnitusel on liini avamiseks kõik valmis, ka sadamatega on lepingud alla kirjutatud. Ainus, mis on teha jäänud, on Cuxhaveni sadama kohendustööd, et parvlaevad saaksid seal silduda. Nendeks töödeks eraldas Alam-Saksi liidumaa kaks miljonit eurot.

Veel vahendas Jahnke Elb-Linki tegevjuhi Christian Schultzi sõnu, et laevade kaptenid ja kogu teenindav personal on Saksamaalt.

«Nii et meile on kasulik seegi, et kohalikud inimesed saavad tööd. Mis puudutab tehnilisi töötajaid – neid, kes tegelevad laevade mehaanikaga ja vastutavad nii-öelda masinate töökorras püsimise eest –, siis nemad tulevad alguses Eestist.»

Elb-Linki ühe omaniku Vjatšeslav Leedo meediale öeldud info, et ettevõttel on mitu tulevikuplaani ja Saksamaa on vaid üks perspektiivsetest ärisuundadest, oli Jahnkele üllatus. «Oleme teinud kõik, et liin saaks avatud ega tea ühtegi põhjust, miks see ei peaks saama avatud. See oli küll üllatav,» ütles ta.

Loe Jahnke intervjuud täies mahus Meie Maast.

Maja lugu: Oma Kolde majad kui Pelgulinna pärlid

Pelgulinna päeval, 23. mail kutsub pelgulinlasest ajaloolane Jaak Juske rahvast taas ajalootuurile, et koduümbrusega tutvuda. Postimehe koduportaalile tutvustas Juske üht Pelgulinna ajaloolist pärli ehk Oma Kolde elamuid.

 

Peeter Mardna kritiseeris põhjendamatuid eriarstivisiite

Täna Tartu ülikooli kliinikumi elutööpreemiat vastu võttes ütles doktor Peeter Mardna, et tema unistab sellest, et Eestis saaks iga inimene talle vajaliku arstiabi pädevalt arstilt.

See pädev inimene on Mardna hinnangul perearst, ja ainult nii on võimalik vähendada põhjendamatuid eriarstivisiite.

«3,2 miljonist eriarstivisiidist aastas on Eestis põhjendamatuid terve miljon,» lausus Mardna.

Ka ütles ta, et kuigi teda võidakse pidada arhailiseks arstiks, siis tema hindab neid vastuvõtte, kus patsient kohtub reaalse arstiga, näeb teda silmast silma. Seejärel jutustas ta musta huumori valda kuuluva loo, kuidas virtuaalne patsient kohtub virtutaalse arstiga ja saab virtuaalset ravi. «Ning ainuke reaalne tulemus, mis sellest virutaalsest visiidist sünnib, on matused,» ütles ta.

Eesti tervishoiu edendaja

Kliinikumi preemiaga, mida on välja antud pea kakskümmend aastat, tunnustatakse arsti, kes on aidanud kaasa Eesti tervishoiu edendamisele ja selle maine tõstmisele, andnud suure panuse eesti inimese tervise parandamisse ning olnud ka kodanikuna ühiskonna aktiivne liige. Kliinikumi elutööpreemia komisjoni on tänavu leidnud, et just selliine inimene on Peeter Mardna.

Peeter Mardna juhtimisel on raviprotsesside kvaliteediküsimused saanud alati kaalutletud hinnangu. Peeter Mardna on aastakümneid olnud silmapaistev tervishoiu arvamusliider, hinnatud esineja, ning nõuandja inimestele ka väljaspool tervishoiu valdkonda. Tema avar maailmavaade, kogemused, pädevus ning isikuomadused on pannud kolleege teda korduvalt tagasi valima arvamusliidriks erialaseltsides ja -ühendustes – nii Arstide Liidus, Tallinna Arstide Liidus kui ka Haiglate liidus.

Preemiasaajaid on veel

2014. aasta teaduspublikatsioonide stipendiumi laureaat on geneetikakeskuse juhataja professor Katrin Õunap. Viimase viie aasta publikatsioonide stipendiumi laureaat on doktor Jana Jaal.

Teaduspublikatsioonide preemia on sündinud tänu Neinar Selile, kes 2008. aastal asutas Tartu Kultuurkapitali juurde meditsiini valdkonna alakapitali. Preemia esmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu ülikooli kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele.

Juhatuse esimees Urmas Siigur andis täna üle ka kliinikumi stipendiumi parimale ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklile. 2015. aastal pälvisid Eesti Arsti teadusartikli preema Paul-Sander Vahi, Mart Kals, Leho Kõiv ja Mark Braschinsky artikli eest «Operatsiooni eel tehtud kortikosteroidsüsted on seotud karpaalkanali sündroomi kirurgilise ravi halvema kaugtulemusega».

Koostöös arstiüliõpilastega tunnustatakse säravaid arst-õppejõude. Tartu ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaskogu valis kliinikumi arst-õppejõudude seast säravaimaiks õppejõududeks doktor Oivi Uibo  arstiõppes ning doktor Dagmar Piikovi hambaarstiõppes.

Patsientide lemmikud

Esmakordselt tõi kliinikum esile ka enim patsientidelt lugupidamist ja tänuavaldusi pälvinud arstid – need on kardioloog Priit Tammjärv ja onkogünekoloog Arno Uppin, kellest kirjutab ka tänane ajaleht Tartu Postimees.

 

Videointervjuu: rektoriks valitud Aaviksoo kriitikuid ei karda

Täna Tallinna Tehnikaülikooli 11-liikmelise kuratooriumi heakskiidu saanud ja ülikooli uueks rektoriks valitud Jaak Aaviksoo ei lase end kriitikast heidutada ning leiab, et see käib avaliku kuvandi juurde.

Kuratooriumi esimees Sandor Liive ütles, et otsus tuli raskelt ning lõppvoorus oli kaks tugevat kandidaati. Kes teine kandidaat oli, ei soostunud ta ütlema. Küll aga kinnitas ta, et tema hääl läks just Aaviksoole.

«Jaak Aaviksoo kasuks kindlasti rääkis see, et tal on pikaajaline haridusvaldkonna juhtimise kogemus. Kui me vaatame tehnikaülikooli, siis üliõpilasi ja töötajaid on kokku 15 000 - tegemist on väga-väga suure organisatsiooniga,» põhjendas ta.

Aaviksoo ütles Postimehele, et tal on valituks osutumise üle ühelt poolt hea meel. «Eks ma tajun ka, et erinevad ootused on üsna kõrged ja ka ma ise tajun, et tehnikaülikool on ühtepidi väga väärikas, aga teistpidi väga tõsine väljakutse,» ütles ta.

Samas aga tunnistas ka Tartu Ülikooli rektoriametit pidanud Aaviksoo, et tõenäoliselt tekib alateadvuses võrdlus nende kahe vahel. «Ma väga loodan, et see mind ei kammitse. Ma olen üsna kindel, et Tallinna Tehnikaülikool võib muutuda tugevamaks, paremaks kui ükskõik mis ülikool, mitte ainult Tartu Ülikool».

Aaviksoo tõi välja, et teda ennast on TTÜ vilistlaste toetus kõige enam veennud selles, et ta rektorikohale sobib. Samas aga on näiteks sotsiaalmeedias loodud tema kandidatuuri vastane grupp. «Mina ei ole nende (tudengite - H.M) vastu kunagi olnud,» märkis ta.

«See annab võimaluse edasi minna. Eks inimene, kellel on avalik kuvand, peab alati arvestama, et teda ka kritiseeritakse õiglaselt ja ka ebaõiglaselt ja kritiseeritakse teadmata. See kõik käib avaliku kuvandi juurde, nii et mind see ei üllatanud ei positiivses ega negatiivses mõttes,» rääkis ta. 

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) 11-pealine kuratoorium valis täna ülikoolile järgmiseks viieks aastaks uue rektori - kaheksa poolthäälega osutus valituks Jaak Aaviksoo.

Janek Luts asub tööle õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuhina

Senine Eesti Rahvusringhäälingu arendusjuht ja sügisel tööd alustava venekeelse telekanali käivitaja Janek Luts asub alates 2. juunist tööle õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuhina.

«Tänapäevane riigihaldus nõuab igalt riigivõimu asutuselt avatust, uuenduslikke suhtlemisviise ja pidevat valmisolekut tehtud otsuste selgitamiseks. Janek Lutsu kogemused nii juhi, ajakirjaniku kui uute projektide käimatõmbajana on muljetavaldavad ning mul on väga hea meel, et ta võttis vastu ettepaneku tulla tööle õiguskantsleri kantseleisse,» ütles õiguskantsler Ülle Madise õiguskantsleri kantselei teatel.  

Janek Luts on varem töötanud ETV toimetajana, Eesti Ekspressi ja Kuku Raadio peatoimetajana ning AS Tartu Raadio juhatuse liikmena.

Contra luuleraamat lastele pälvis veel ühe auhinna

Contra luuleraamat «Kõik on kõige targemad», mille esimene trükk ilmus mullu suve lõpul, tõi nii autorile kui ka selle illustreerinud Ulla Saarele Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhinna. Mõlemad olid täna Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses kirjanduspäeval auhinda vastu võtmas.

Tallinna keskraamatukogu üllitatud teosele on see tänavu kolmas tunnustus. Veebruaris valiti see 25 kauneima Eesti lasteraamatu hulka ja seejärel tunnistati sama teos Eesti kultuurkapitali aastaauhinna vääriliseks laste- ja noorsookirjanduse kategoorias.

Mõni nädal tagasi ilmus «Kõik on kõige targemad» teine trükk, mida saavad osta kõik raamatuhuvilised. Kõigepealt, praeguse kooliaasta alguses, said selle raamatu Tallinna keskraamatukogult kingituseks 4746 oma kooliteed pealinnas alustanud last.

Videosari loomade varjupaigast: Matilda otsib omale uut kodu

Tartu koduta loomade varjupaigas ootab omale uut peremeest ja kodu rõõmsameelne koer Matilda, kes leiti umbes kaks kuud tagasi Tartu vallast.

Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare sõnul leiti koer Matjama külast. «Me ootasime ja lootsime, et ehk tuleb talle omanik järele, sest ta oli sellise näoga nagu oleks tal olnud kusagil kutsikad, aga ei ilmunud kutsikaid ega peremeest,» rääkis Roosaar.

 

 

Koer on umbes 1,5-3 aastat vana ning nüüdseks steriliseeritud. «Matilda on äärmiselt energiline koer ja vajab oma energia maandamiseks rohkelt tegelemist, jooksmist. Ta oskab suhteliselt kenasti rihmas püsida,» kirjeldas Roosaar ning kinnitas, et Matilda on väga sõbralik koer.

 

 

Tartu Postimees alustab Matildaga uut lugude sarja, kus tutvustatakse iga nädal ühte Tartu loomade varjupaiga elanikku. Kõik, kellel tekkis Matilda vastu huvi, saavad võtta varupaigaga ühendust telefonil 5333 9272.

Kanal 2 lahkub vabalevist

Kanal 2 lahkub Urmas Oru sõnul vabalevist ning on tulevikus nähtav ZUUMtv, Viasati ja kaabel-tv operaatorite vahendusel.

«Me oleme juba TV3 uudist kommenteerides öelnud, et eeskuju on nakkav. Ja vaadates erinevate riigiametite reaktsioone eelmainitud uudisele, on selge, et tegelikult polegi riik tegelikult huvitatud erakanalite kättesaadavusest,» ütles Kanal 2 juht Urmas Oru.

«Kahjuks on erinevad reklaamikitsendused ja muud koormised teinud erakanalite edasise toimimise vabalevis täiesti mõttetuks. Lihtne näide on käimasolevad korvpalliliiga finaalid – üks ja sama ülekanne on paralleelselt nii veebis kui teles, aga veebis tohib reklaame, näiteks ka alkoholi-, kiirlaenu-, hasartmängu- jms reklaame, näidata ilma igasuguse piiranguta, teles peab vaatama kellaaegu ja kõike muud «põnevat» mida seadus ette kirjutab,» märkis Oru.

Samamoodi on Oru sõnul lindprii-staatuses kõik välismaist päritolu, kuid eestikeelseid subtiitreid ja kohalikke reklaame lisavad kanalid. «Miks peaksid suured erakanalid nikerdama ja vaevlema ja võrreldes teistega raha pealegi maksma selle eest, et lihtsalt olemas olla ja tegutseda ebavõrdses konkurentsis muude reklaamikanalitega?» küsis Oru ja lisas, et ilmselt on vabalevist lahkumine üksnes esimene samm pikemal teel.

«Oleme tõsiselt kaalumas varianti võtta tulevikus endale nn Ofcom-litsents või registreerida oma tegevuskohaks näiteks Läti, et siis ilma liigsete probleemideta Eestisse oma programmi edasi levitada,» sõnas ta.

Tänavu aprilli alguses teavitas vabalevist lahkumisest ka telekanal TV3. Nemad põhjendasid seda otsust öeldes, et vabalevis oleks on liiga kallis ja tehnoloogiliselt perspektiivitu. Tollal ütles Oru, et erakanalitel on sarnased mured, aga Kanal2 lahkumise kohta ta konkreetseid vastuseid ei andnud.

Emori andmetel suurenes vabalevi vaatajate osakaal möödunud aastal üheksa protsenti ja vabalevi vaatajaid on kokku 15 protsenti kõigist peredest. Tehnilise järelevalve ameti andmetel on neid peresid veelgi rohkem –18 protsenti. See teeb kokku üle 200 000 inimese.

Muuli palus õhtusöögitšeki riigikogule esitamise pärast vabandust

Riigikogu kantseleil laevarestorani 82-eurose õhtusöögiarve hüvitada lasknud, kuid hüvitise hiljem tagasi maksnud riigikogu liige Kalle Muuli palus täna tšeki esitamise pärast vabandust.

«Riigikogu kulutšekiga seonduv häirib paljusid inimesi. Ma tegin vea, et esitasin selle tšeki riigikogu raamatupidamisele hüvitamiseks ja ma palun vabandust,» kirjutas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Muuli täna suhtlusvõrgustikus Facebook.

Muuli märkis, et on vea parandamiseks tšeki tagasi võtnud ja riigile sellest kulu ei tekkinud. «Tulenevalt minu kunagistest sõnavõttudest ajakirjanikuna olen kuluhüvitiste teema osas eriti kõrge avalikkuse tähelepanu all ja mõistagi ma aktsepteerin seda. Suhtun oma töösse riigikogus pühendunult ja loodan, et edaspidi saame rääkida poliitikast,» lisas ta.

Riigikogu pressiesindaja ütles eile Postimehele, et Muuli esitas riigikogu kantseleile eelmisel nädalal kuluhüvitise saamiseks 82-eurose arve. «See maksti talle välja, aga kuna Kalle Muuli soovis seda kulu seejärel tagasi võtta, siis ta maksis saadud raha kantseleile tagasi,» lausus ta.

Dokumendist selgus, et arve väljastas Tallinna-Stockolmi liinil sõitva Tallinki reisilaeva Victoria I Piazza restoran 1. mail veidi enne kella 22. Arves sisaldus kaks kohapraadi, kaks õlut, pokaal valget veini, kaks tiramisu magustoitu ja kaks kohvi.

Muuli selgitas eile, et kohtumine oli tööalane ega olnud samal ajal laeval kogunenud sõbra sünnipäevakülalistega seotud. Samuti oli arve tema sõnul riigikogu raamatupidamise meelest hüvitamiskõlblik.

«Kuna ma ei olnud parajasti tööreisil, vaid erasõidul (ehkki riigikogu liikme tööaeg kestab põhimõtteliselt 24/7), siis hakkas mulle hiljem tunduma, et seal võib vasturääkivus olla ja ma võtsin tšeki tagasi. Kuna riigile kulu ei tekkinud, vaid tegu on minu enda taskust kinni makstud eraarvega ja seega erakohtumisega, siis ma ei pea vajalikuks hakata siin avalikult arutama, kellega ma oma kulul kohtun või ei kohtu,» märkis Muuli eilses kommentaaris.

Simson: maksumuudatused võivad kaasa tuua Rõivase umbusaldusavalduse

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni juhi ja erakonna aseesimehe Kadri Simsoni hinnangul võivad koalitsiooni kavandatavad maksumuudatused lisaks ööistungitele kaasa tuua ka peaminister Taavi Rõivase umbusaldusavalduse.

Valitsuses eile heaks kiidetud maksumuudatused jõuavad riigikokku esmaspäeval ning uuel aastal jõustumiseks peavad need vastu võetud olema hiljemalt juuni lõpuks. Riigikogu selle poolaasta korralised istungid lõpevad aga juba 11. juunil.

Opositsiooni vastuseis nii majutusasutuste käibemaksumäära kui kütuseaktsiisi tõstmisele toob Simsoni hinnangul kaasa mitu erakorralist istungjärku ja seega ka ööistungid. «Planeeritavatest maksumuudatustest polnud enne valimisi poolt sõnagi juttu, kuid nüüd tehakse need kiirkorras ära. Opositsioon ei saa nõustuda muudatustega, mis toovad kaasa üleüldise hinnatõusu ja inimeste heaolu halvenemise,» ütles ta Keskerakonna teatel.

Simsoni kinnitusel kavatsevad opositsioonisaadikud muudatuste vastu võidelda, kasutades kõiki võimalusi. Saadikutel on võimalik esitada hulgaliselt muudatusettepanekuid, paluda riigikogu täiskogul need läbi hääletada ning võtta hääletamise eel ka kuni kümneminutilisi vaheaegu. «Kindlasti esitame maksumuudatustele omapoolsed ettepanekud ning võib eeldada, et istungid venivad öösse,» lausus ta.

Lisaks on Simsoni hinnangul võimalik, et reformierakondlik poliitika, kus enne valimisi räägitakse ühte juttu, kuid pärast valimisi käitutakse vastupidi, toob kaasa peaministri umbusaldusavalduse. Tema sõnul ei küsinud äsja ametisse asunud valitsus valijatelt maksutõusudeks mandaati ning seega puudub neil ka õigus nende läbisurumiseks.

«Kui valitsus on endas kindel, siis selleks, et opositsioonist üle sõita ja ööistungeid vältida, seotakse maksutõusud usaldushääletusega ning valitsuskoalitsiooni liikmed vajutavad justkui üks mees rohelist nuppu, öeldes, et nad usaldavad Taavi Rõivast. Sellega olekski opositsiooni käed seotud. Aga täna tundub, et valitsusel on raskusi nende 51 nime kokkusaamisega, kes oleks nõus Rõivast toetama,» ütles ta.

Simson kinnitas, et teeb Keskerakonna juhatusele esmaspäeval ettepaneku arutada Rõivase umbusaldamise algatamist. «Peaminister, keda ei usalda rahvas, opositsioon ja ka valitsuserakondade saadikud, ei saa kaua valitsust juhtida,» ütles ta Keskerakonna teatel.

Vandeadvokaat: lapsehooldusteenistus ja «sõjaväepuhkus»

Vandeadvokaat Kristi Sild teeb ettepaneku muuta seadustes ära sõna «lapsehoolduspuhkus» ja asendada see sõnaga «lapsehooldusteenistus», sest see termin vastaks oma sisult rohkem reaalsusele.

Viimasel ajal arutletakse palju võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise teemadel. Mõttemängud  erinevate inimeste vahel täieliku võrdsuse saavutamise üle on huvitavad, kuid tunduvad sageli meie Eestile kauged ja kuntslikud, umbes nagu imporditud banaanide päritolu.

 Samas näitavad elulised juhtumid, et üks diskrimineerimisvorm vajab siiski praktilisemat lahendust – kuidas tagada lapsehoolduspuhkuselt tulijale õigus jätkata töötamist? Nagu näitas hiljutine Danske panga juhtum, võivad sellel teel libastuda ka need tööandjad, kes on avalikkuse silmis väga lugupeetud. 

 See on ka Eesti iibega seotud probleem, kuna lastetoetuste tõstmine ei kompenseeri lapsevanema riski kaotada töökoht. Värske valitsus on kaotanud raketikiirusel populaarsust, kuna plaanib lapsetoetuste tõusuks tõsta aktsiise, kuid samas on võimalik kasutada ka mitterahalisi võimalusi, et tõsta lapsevanemate kindlustunnet ja tagada sissetulek.

Kehtiv seadus ei keela lapsehoolduspuhkuse lõpetanud lapsevanema koondamist. Töölepingu seaduses on küll kirjas, et lapsevanem peab saama asuda tööle samal ametikohal ja samadel tingimustel kui enne. Samuti on öeldud, et ta on koondamisel eelistatud seisus, kuid reaalsus on see, et sellise pikalt ära olnud isiku koondamissituatsiooni on küllaltki kerge luua ja põhjendada. Kopsakate hüvitissummade maksmine kannatatule on tagajärgedega tegelemine, õigem oleks üritada selliseid juhtumeid ennetada.

 Inimlikult on arusaadav, miks tundub töösuhte jätkamine lapsehoolduspuhkuselt tulijaga sageli keeruline. Naine jääb lapsega koju, aga tööelu läheb edasi - talle leitakse asendaja ja kollektiiv on pidevas arengus. Kui nüüd lapsehoolduspuhkus lõpeb, siis peaks tööandja jälle kõik ümber korraldama ja harjuma «uue» inimesega. Seda sageli täpselt siis, kui asendaja on just kenasti kollektiivi sulandunud ja näib asendamatu.

 Kuna töösuhte lõpetamine lapsevanemaga ei ole välistatud, siis leitakse viis, kuidas tööandja ei peaks oma olukorda muutma ja «uued väljakutsed» peab vastu võtma hoopis värske lapsevanem. See lihtsalt tundub olukorrale kõige lihtsam lahendus olevat. Käitumist, mis on inimesele loomuomane, on seadustega väga raske muuta. Muudatus peab toimuma inimeste mõtlemises. Mõtlemist aga annaks võib-olla muuta väikeste muudatustega seadustes.

 Esiteks võiks seadustes ära muuta sõna «lapsehoolduspuhkus» ja asendada see sõnaga «lapsehooldusteenistus». Termin «lapsehooldusteenistus» vastaks oma sisult rohkem reaalsusele. Kõik kes on last kasvatanud, teavad, et puhkusega on sellel eluperioodil väga vähe ühist. Elisabet Reinsalu ütles hiljuti väga tabavalt: «Emaks olemise kõrval on tööl käimine kui puhkus spaas.»

 See väike muudatus kodeeriks tõenäoliselt inimesi alateadlikult teisti. Puhkamine tähendab ju üldiselt mõnusat äraolemist, looderdamist. Kerge on mõelda, et kui keegi on kaks aastat «puhanud», siis on ta ennast tõenäoliselt juhmiks puhanud. Kui aga keegi on vahepeal teisel (lapsevanema) ametikohal teenistuses, siis kõlab see tunduvalt väärtuslikuma tegevusena. Sõjaväeteenistuse kohta ei ütle ega mõtle keegi, et see on «sõjaväepuhkus». «Ajateenistuse» puhul saavad kõik kohe aru, et see on asjalik aeg, mil mees täidab omakasupüüdmatult tähtsaid kohustusi.

 Teise muudatusena võiks kaaluda kohustusliku üleminekuperioodi kehtestamist ning keelata teatud perioodi jooksul lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanema töölepingu ülesütlemise (va rasked rikkumised). Siis peab tööandja algusest peale teadvustama, et töötaja tuleb lapsehoolduspuhkuse lõppedes tagasi võtta. Kui töösuhte lõpetamine teha keerulisemaks, siis võib-olla on lihtsam leida viise, kuidas töötaja tagasi tööle lubada, kui otsida viise, kuidas seda mitte teha.

 Üleminekuperioodi eesmärk oleks võimaldada tööandjal saada üle ka oma hirmudest ja eelarvamustest, et töötaja on vahepeal minetanud oma tööoskused ja ei sobi enam kollektiivi. Töötajal on siis võimalus näidata, et ta on sama inimene, keda enne hinnati. Või isegi parem, sest kogemus ütleb, et need, kes on lastekasvatamise tsentrifuugist läbi käinud, on elukogenumad, lojaalsemad ja efektiivsemad töötajad, kui enne.

Tallinn rekonstrueerib 325 800 euroga Järveotsa-Järvekalda teelõigu

Tallinn rekonstrueerib Paldiski maantee lõigus Järveotsa tee-Järvekalda tee, tööde maksumus on 325 800 eurot.

Tööde käigus rajatakse Paldiski maantee juurde kergliiklustee lõigus Järveotsa teelt Järvekalda teeni, selgub Tallinna esimese lisaeelarve eelnõust.

Ehitustöö sisaldab teedeehituslike töid, sademevee ärajuhtimise süsteemide rajamist, tänavavalgustuse, sidekanalisatsiooni, elektrikaabelliinide ning haljastuse ja liikluskorralduslikke töid, selgub hanketeatest.

Tööd kestavad plaanide kohaselt juuli algusest augusti alguseni.

Konservid tõukasid sealiha ekspordi esikohalt

Mullune Venemaa impordikeeld viis esimest korda pärast taasiseseisvumist sealiha lihatoodete ekspordi esikohalt ning peamiseks ekspordiartikliks tõusid hoopis lihakonservid, kirjutab põllumajandusministeeriumi ajaveeb Maablogi.

Lihakonservide osakaal liha ja –lihatoodete väljaveos tõusis mullu 24,8 protsendini. Enim viidi välja just veiseliha konserve, järgnes linnuliha konservide eksport. Tervelt 48 protsenti lihakonservidest viidi Lätti ning 27 protsenti Soome.

Vene turu osatähtsus konservide ekspordis oli vaid 3 protsenti, kuigi lihakonservid ei olnud augustikuise embargo keelatud kaupade nimekirjas.

Sealiha eksport moodustas 2014. aastal 24,7 protsenti kogu liha ja –toodete väljaveo väärtusest. Kokku eksporditi 7963 tonni sealiha, 4422 tonni vähem kui 2013. aastal.

Läti oli endiselt suurim turg sealihale (50 protsenti), ent võrreldes mullusega langes eksport sinna 3145 tonni võrra.

Teisel kohal oli sealiha eksport Soome (18 protsenti), kus võis näha väikest ekspordi kasvu. Ka Soome sealihasektor kaotas Venemaa näol peamise turu, mis tõstis kiirelt päevakorda uute kaubanduspartnerite vajaduse. Nii leiti uuteks turgudeks oma sealihale Gruusia ja Armeenia, samuti oodatakse sertifikaati, mis avaks ekspordi Hiinasse.

18,7 protsenti liha ja lihatoodete ekspordist moodustas vorstide väljavedu, mis on püsinud stabiilsena alates 2010. aastast. Alates sellest on eksporditud keskmiselt 14 miljoni euro väärtuses vorstitooteid aastas.

99,5 protsenti mullu eksporditud vorstidest olid lihast, rupsist või verest valmistatud kuumtöödeldud vorstid. Veidi viidi välja ka toorvorsti ning maksavorsti.

Vorstidele oli sihtturge kokku 13, ent 89 protsendi ulatuses viidi tooteid Lätti ja Leetu. Venemaa osakaal sihtturuna oli vaid 2 protsenti, mis langes võrreldes mullusega 70 protsenti, kuna vorstid olid augustikuise embargo keelu saanud kaupade nimekirjas.

Linnuliha ekspordi väärtus moodustas kogu liha ja -lihatoodete ekspordist 13,6 protsenti. Kokku viidi 2014. aastal välja 5594 tonni kodulinnu liha ja söödavat rupsi, mis on 932 tonni vähem kui mullu.

60 protsenti linnulihast läks Lätti, Läti on linnuliha peamine ekspordi sihtriik alates 2007. aastast. Kokku viidi linnuliha Eestist 19 riiki.

Loe pikemalt Maablogist.

Tallinna Tehnikaülikooli uueks rektoriks saab Jaak Aaviksoo

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium valis täna ülikoolile järgmiseks viieks aastaks uue rektori, tähtsat ametit hakkab kandma akadeemik Jaak Aaviksoo.

Kuratoorium valis 61-aastase Aaviksoo rektoriks häältega 8:3. Kuratooriumi esimees Sandor Liive ütles Postimehele, et otsuse langetamine tuli raskelt. Lõppvoorus hääletati kahe kandidaadi üle, kuid kes viimases voorus Aaviksoo vastaskandidaat oli, ei soostunud Liive avaldama. Küll aga ütles ta, et tema hääl läks just Aaviksoole.

«Jaak Aaviksoo kasuks kindlasti rääkis see, et tal on pikaajaline haridusvaldkonna juhtimise kogemus. Kui me vaatame tehnikaülikooli, siis üliõpilasi ja töötajaid on kokku 15 000 - tegemist on väga-väga suure organisatsiooniga. Rektor on selle organisatsiooni juht. Jaak Aaviksoo on kaks korda valitud Tartu Ülikooli rektoriks, ta on olnud haridusminister, nii et kindlasti tal on laiem ja suurem vaade haridusmaastikule Eestis kui ka rahvusvaheliselt,» rääkis Liive.

2006. aasta septembrist Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Aaviksoo ütles pressikonverentsil, et esitab täna avalduse erakonnast välja astumiseks. Samuti peab ta rektoriks saades lahkuma riigikogust.

Aaviksoo tänas pressikonverentsil kuratooriumit talle antud usalduse eest. «Mul on hea meel sellepärast, et ma usun, et kuratooriumi otsus annab mulle võimaluse oma 40-aastase teadustöö, ülikooli juhtimise ja hariduspoliitika nii Eesti kui rahvusvahelisel tasemel ära kasutada, selleks, et anda tehnikaülikoolile uus arenguimpulss,» sõnas ta.

Vastuseks neile, kes on öelnud, et ei taha Aaviksood rektoriks vastas ta: «mina teid küll tahan». Ühtlasi avaldas ta arvamust, et kriitika tuleb kokkuvõttes talle kasuks. 

Aaviksoo kandideeris kevadistel riigikogu valimistel Jõgeva- ja Tartumaal, kus kogus IRLi nimekirjas 1405 häält ning sai kompensatsioonimandaadi. Tema asemel pääseb riigikokku kunagine regionaalminister Siim Kiisler, keda toetas Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas 556 valijat.

Rektorikohale kandideerisid akadeemikud Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp ja Mart Ustav ning professor Andrus Salupere.

11-liikmeline kuratoorium valis rektori salajasel hääletusel vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. Kuratoorium on TTÜ juhtorgan, kus on esindatud nii ülikooli kui ühiskondlik vaatenurk. Kuratooriumisse kuulub viis ülikooli esindajat, üks Teaduste Akadeemia esindaja ja viis valitsuse määratud ettevõtlustaustaga liiget.

Kuratoorium kinnitab uue rektori ametisse 22. juuniks, kui TTÜ nõukogu kuu aja jooksul oma seadusejärgset vetoõigust ei kasuta. 41-liikmeline nõukogu koosneb TTÜ õppejõududest, töötajatest ja üliõpilastest. TTÜ uus rektor astub viieks aastaks ametisse 1. septembril.

Jaak Aaviksoo oli aastatel 1998-2007 Tartu Ülikooli rektor.

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo Tiit Vähi kolmandas valitsuses kultuuri- ja haridusminister ning pärast kultuuri- ja haridusministeeriumite lahutamist 1996. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta novembrini haridusminister. 5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses kaitseminister ning 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 Andrus Ansipi kolmandas valitsuses haridus- ja teadusminister.

26. maist 2007 kuni 31. jaanuarini 2010 oli Aaviksoo Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees.

Lätis leitud tapetu oli pärit Eestist

Kaksiklinna Valga-Valka Läti poolel levis eile, 21. mai varahommikul šokeeriv uudis: vähem kui 6000 elanikuga vaikses ja rahulikus Valka linnakeses on leitud 20aastase noormehe surnukeha. Praegustel andmetel oli tapariistana kasutatud nuga.

Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjaniku Inga Karpova sõnul saabus teade juhtunust Valka politseile kella viie paiku hommikul. Laiba leidis üks inimene Rūjiena (Ruhja) tänaval mikrorajoonis asuvate viiekorruseliste majade vahelt prügikastist.

Veel tänagi on paljud juhtunu üksikasjad veel segased ja need peab välja selgitama uurimine. Küll on Ziemeļlatvija peatoimetaja Ingūna Johansone sõnul selgunud, et tapetu oli Eesti elanik, kellel olid tihedad sidemed ka Lätiga. «Näiteks oli tema Facebooki-profiil Läti keeles. Ka tema tüdruksõber oli kohalike elanike sõnul läti rahvusest.»

Just sellesama tüdruksõbraga võib Johansone kinnitusel Ziemeļlatvijale teadaolevatel andmetel olla seotud ka kuritöö. «Kinnitamata andmetel leidis mikrorajoonis aset noortevaheline tüli, mis puhkes armukadeduse tõttu. Tapja võis olla seal elava tüdruku endine kallim, tapetu aga praegune lähedane sõber.»

Kuigi tagantjärele on selgunud, et noormeeste omavahelisest kaklusest põhjustatud lärmi kuulis mitu inimest, ei sekkunud tülisse praegustel andmetel keegi.

«Mis veelgi õudsem – keegi isegi ei teatanud toimuvast politseile. Inimene lihtsalt löödi maha ja visati prügikonteinerisse – ta võis siis isegi veel elus olla. On hämmastav, kui ükskõiksed inimesed võivad olla: kõik mõtlevad millegipärast, et pole vaja sekkuda, pole vaja aidata ...» oli ajalehe peatoimetaja juhtunust šokeeritud.

Nii palju kui Ziemeļlatvijal on õnnestunud uurida tapetu tausta, olnud tegu väga sõbraliku noormehega. «Meile on jäänud mulje, et ta oli alati rõõmus ja meeldiva käitumisega: eriti tüdrukute suhtes. See tagas talle nende hulgas ka küllaltki suure populaarsuse,» edastas Johansone.

Ziemeļlatvijani jõudnud info kohaselt võis juhtunu olla seotud ka narkootikumidega – aga seegi on praegu veel vaid spekulatsioon."

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul tegeleb kirjeldatud juhtumi lahendamisega Valka politsei ja nende algatatud kriminaalasju ei ole Eesti politseil õigus kommenteerida.

Rūjiena (Ruhja) tänav asub Valka äärelinnas ja selle üks ots viib välja Valgamaa kutseõppekeskuse hoonetekompleksini.

Viimsis toimub võimupööre

Viimsi vallavanem Jan Trei ja volikogu esimees Priit Robas astuvad tagasi. Tagasiastumine on tingitud sisemistest vastuoludest Viimsi volikogus.

Jan Trei ja Priit Robase tagasiastumise otsus tulenes võimukoalitsiooni kahe osapoole, Aarne Jõgimaa juhitud valimisliidu Parteivaba Viimsi ja valimisliit Rannarahva otsusest moodustada uus võimuliit Märt Vooglaiu poolt juhitud opositsiooniga (Reformierakond, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Uus sündinud võimuliit kutsub lähiajal kokku korralise volikogu, kus langetatakse otsused, milline saab olema uue vallavalitsuse koosseis, kes Viimsis valla juhtimist jätkab. Samuti valib uus koalitsioon volikogu esimehe, uued volikogu komisjonide esimehed ja liikmed.

Tagasiastumisega väldivad Jan Trei ja Priit Robas umbusaldamist, mis oli planeeritud järgmisele volikogu istungile. Umbusaldusavaldus esitati opositsiooni poolt eelmisel volikogu istungil, ent siis ei olnud veel piisavalt hääli koos. Postimehele teadaolevalt lepiti võimupöördes lõplikult kokku sel nädalal. Kokkuleppe kohaselt saab Jan Trei asemel vallavanemaks reformierakondlane Aivar Ild, kes on ka varem Viimsi vallavanemana ametis olnud.

«Jõudsime algatada Viimsi elanike jaoks oluliste objektide ehituse, tõsta õpetajate palku ja sotsiaaltoetusi. Loodan siiralt, et meie alustatud ehitustööd - Viimsi reoveepuhasti, kaasaegse jalgpalliväljaku ja staadioni ehitus jätkub sealt, kus meie tööd pooleli jäid,» avaldas Trei lootust.

Rotermanni kvartalis tomuvad Tallinna Uue Linna Päevad

Nädalavahetusel toimuvad Rotermann City’s Tallinna Uue Linna Päevade raames mitmed tasuta üritused.

«Meie soov on taas ellu äratada iga-aastane üritustesari Tallinna Uue linna Päevad ehk TULP, Rotermann City’s. Ürituse raames esmatutvustame ka meie uusimat projekti  R18,» ütles Rotermann City turundusjuht Ander Sõõrumaa. 

Laupäeval, 23.mail on linnarahval võimalik osa saada noortebändide esinemistest, lisaks astuvad showga lavale mustkunstnikud Charlekas ja Meelis Kubo ning õhtul lahutavad rahva meelt Triin Niitoja ja Genka. Päeva juhib Piret Järvis.

Pühapäev, 24.mai on perepäev. Toimub pannkoogiküpsetamise võistlus, oma etendusega lõbustavad lapsi Piip ja Tuut ning meeleolu hoiavad üleval vahvad maskotid.

Kuidas kujundada väikest, aga stiilset kööginurka?

Kui suureks köögiks korteris või majas ruumi ei jagu, saab ka pisema kööginurga stiilseks ja mahutavaks kujundada. Ideid selleks jagab Elle Decor, pilte näed siit. Ideid väikse köögi jaoks leiab ka siit.

Väikese kööginurga kujundamisel tuleks lähtuda ennekõike köögi funktsionaalsusest: hoolitse selle eest, et köögis on olemas kõik, mida igapäevaseks toiduvalmistamiseks vajad. Köök vajab korralikku valgustust ning rohke päevavalgusega köök paistab ka suurem. Isegi väike köögisaar on hindamatu abiline, riiuleid ja kappe täida aga nii, et paigutad asjad, mida harvem kasutad, kõrgemale või kaugemale. Hoolitse ka selle eest, et köök oleks vastavalt sinu vajadustele hästi organiseeritud ning püsiks korras - pilla-palla töötasapinnale kuhjatud asjad kööki päris kindlasti ei kaunista.

Weizenbergi tänava liiklust esmaspäeval ei suleta

Weizenbergi tänava remont lükkub edasi vähemalt juuli keskpaigani - seega seal esmaspäeval, 25. mail liiklust ei suleta.

Narva maanteel alustatakse emaspäeval kaevetöödega. Seoses Eleringi kõrgepingekaabli paigaldustöödega suletakse alates esmaspäevast, 25. maist kuni 31. augustini  liiklus Narva maanteel, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.

Maa-aluse kõrgepingekaabli paigaldustööde esimeses etapis, 25. maist kuni 1. juunini suletakse Narva maanteel linnast väljuval suunal liiklus Laikmaa tänavast kuni Pronksi tänavani. Laikmaa tänavalt suletakse parempööre Narva maanteele. Alates 1. juunist pikeneb Narva mnt suletav lõik kuni Petrooleumi tänava ristmikuni. See tähendab, et alates 1. juunist kuni 31. augustini võimaldatakse Laikmaa tänava ja Petrooleumi tänava vahelisel Narva  maantee lõigul mõlemasuunaline läbipääs vaid ühistranspordile.

Ümbersõit linna siseneval suunal on võimalik Tuukri tänava ja Ahtri tänava kaudu või Laagna tee ja Gonsiori kaudu. kaudu või Peterburi tee ja Tartu mnt kaudu. Linnast väljuval suunal saab lisaks eelnimetatud marsruutidele sõita ka Raua ja Vilmsi tänavate kaudu. Ajutised eelsuunaviidad on paigaldatud linna suubuvatele tänavatele.

Narva maanteega ristuvatel suundadel jäävad ristmikud liiklusele avatuks. Samuti tagatakse sulgemispiirkonnas kohalikud ligipääsud. Ühistranspordi peatused ja marsruudid ei muutu.

Kuna tööde tehnoloogia on keeruline, võib ette tulla liikluskorralduse muudatusi, millest teatatakse täiendavalt.

Ida-Virumaal päästeti eluhoone tulekahjust kaks inimest

Reede õhtul päästeti Kohtla-Järvel kortermajas puhkenud tulekahjust kaks eakad inimest, vigastada nad ei saanud.

 

22. mail kell 21 teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Outokumpu tänaval asuvast viiekordsest kivist kortermaja teise korruse korterist, tuleb suitsu ning inimene võib sees olla, teatas Ida päästekeskuse pressiesindaja.

Sündmuskohale saadeti päästemeeskonnad Kohtla-Järve ja Jõhvi päästekomandost ning Jõhvi operatiivkorrapidaja ja kiirabi.

Esimesena sündmuskohale saabunud Kohtla-Järve päästemeeskond sisenes koheselt suitsu täis korterisse ja tõid sealt välja kaks eakat inimest - mehe ja naise ning andsid nad üle kiirabile. Meedikud kontrollisid nende tervislikku seisundit sündmuskohal, haiglaravi nad ei vajanud.

Kohapeal selgus, et ühetoalise korteri elutoas põles riidekapp. Päästjad kustutasid tulekahju ja tuulutasid ruumid kella 21.25-ks. Päästetööde juhi sõnul korteris puudus kohustuslik suitsuandur. Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et igas kodus peab olema õigesti paigaldatud ja hooldatud töökorras suitsuandur, mis tulekahjust varakult märku annab.

Tulekahju tekkepõhjus on väljaselgitamisel.

Päästeamet paneb inimestele südamele, et eakad inimesed ei tule enam hästi toime ning nendega juhtub õnnetusi. Lähedased peaksid rohkem neile tähelepanu pöörama, nad ohustavad ennast oma käitumisega, aga vahel panevad ohtu ka naabrid.

Kohus saatis 141 km/h kihutanud joobetunnustega juhi 20 päevaks arestimajja

Politsei tuvastas eile Raplamaal lubamatult kiiresti sõitnud 33-aastasel mehel alkoholi tarvitamise tunnused ja ta ei omanud juhtimisõigust. Kohus määras politsei taotlusel talle karistuseks 20 ööpäeva aresti.

21. mail kell 18.24 peatas politseipatrull Raplamaal Märjamaa vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 57. kilomeetril sõiduauto. Peatamise põhjuseks oli see, et 90 km/h lubatud sõidukiirusega teelõigul mõõdeti auto kiiruseks 141 km/h, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Juhi kontrollimisel tuvastas politsei tal lubatud alkoholi piirmäära ületamise. Lisaks selgus, et 33-aastane mees juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, see oli tal karistusena selle aasta veebruaris ära võetud.

Meest on varem karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna määratud rahatrahvid on tasumata ning ta on jätkuvalt toime pannud liiklusalaseid õiguserikkumisi, siis pidas politsei õigeks taotleda kohtult tema karistamist arestiga.

Kohus pidas taotlust põhjendatuks ja täna, 22. mail määrati Pärnu maakohtu Rapla kohtumajas talle karistuseks 20 ööpäeva aresti, mis kuulub kohe täitmisele.

Rapla politseijaoskonna liikluspolitseiniku Olimar Merilaini sõnul peab politsei oluliseks, et süüteole järgneks kiire ja mõjus karistus. «Kui inimene on korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud ja senised mõjutusvahendid ei ole soovitud tulemusi andnud ning inimene ei ole oma käitumisharjumusi muutnud, siis pean õigeks, et tuleb valida karmim võimalus tema mõjutamiseks,» ütles ta.

Politseinik avaldas lootust, et 20 ööpäeva on piisavalt pikk aeg, et oma tegude üle järele mõelda ja järeldused edaspidiseks teha. «Kombinatsioon kiiruseületamisest ja alkoholi tarvitanuna autojuhtimisest on väga ohtlik. Teada on, et paljud traagiliselt lõppenud õnnetused on seotud just nende eksimustega,» selgitas Merilain. 

Neli kanget abipolitseinikku läheb piirivalvele appi

Sellest kevadest alustab Lõuna-Eestis tegutsemist abipolitseinike piirivalve rühm, kelle toel suurendatakse veelgi enam kogukonna turvatunnet piiriäärsel alal.

Rühma kuuluvad neli kanget meest: ekspolitseinik ja Setu prefekt Hillar Heil, maksu- ja tolliametnik Gunnar Kaaleste ning vennad Raivo ja Allan Kunst, kellest üks ettevõtja ning teine tegev päästeteenistuses. Rühma juhib Saatse kordoni vanempiiriametnik Siim Seim, teatas Lõuna prefektuur.

Lõuna prefektuuri vabatahtlike koordinaator Rainer Rahasepp kirjeldas, et need neli meest on kui lihast ja luust GPS-seadmed, kes tunnevad piiriäärset elu, inimesi, maastikku ja teedevõrgustikku nagu oma viit sõrme.

«„Esimesed koostöötunnid piirivalvuritega oleme läbinud, omavahel ka koostöövõimalusi arutanud. Sõelale on jäänud arvestatav hulk mooduseid, kuidas selline kange nelik saaks omalt poolt piirialal turvatunde hoidmisele kaasa aidata,» kirjeldas Rahasepp.

Rahasepp lisas, et kui politseitöös on abipolitseinike kaasamine saanud igapäevaseks nähtuseks ning koostöö sujub hästi, siis nüüd on tehtud esimesed sammud selleks, et vabatahtlike tegevus laieneks ka piirivalvevaldkonnale.

Nendel, kes soovivad vabatahtlikuna piirivalvurite tegevuses osaleda, tuleks endast märku anda Lõuna prefektuuri vabatahtliku tegevuse koordinaatorile aadressil rainer.rahasepp@politsei.ee.

Politsei tabas Saksamaal Eesti kodaniku 80 kilogrammi hašišiga

Saksa politsei pidas koostöös Eesti maksu- ja tolliametiga Saksamaal kinni narkokulleri, kes oli 80 kilogrammi hašišiga teel Hispaaniast Eestisse.

Politsei pidas narkokulleri Baieri liidumaal Hofis kinni juba veebruaris, kuid uurimise huvides ei saanud juhtunut varem avalikustada. Saksa politsei teatas Eesti kodanikust narkokulleri tabamisest reedel, teatas Bayerischer Rundfunk.

55-aastane Eesti kodanik alustas oma narkolaadungiga teekonda Hispaaniast Malagast. Kuna Prantsusmaal oli samal ajal seoses kõrgendatud terroriohuga kõrgendatud kontroll, valis mees ebatavalise marsruudi – ta sõitis Hispaaniast laevaga Itaaliasse ja alustas sealt autoga teekonda Eestisse.

Eesti maksu- ja tolliamet andis Saksa kolleegidele võimaliku narkokulleri kohta vihje ning Saksa korrakaitsjad pidasid ta Hofi linnas kinni.

Mehelt tabatud hašiši THC kontsentratsioon on 25-protsenti, mis on ebatavaliselt kõrge. Tavaliselt on hašišis narkojoovet tekitava THC tase tunduvalt madalam.

Politsei on esitanud hašiši salakaubaveoga seoses kahtlustatavaks veel viis Eestis elavat isikut.

Eesti Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles Postimehele, et kuna tegemist on välisriigi kriminaalmenetlusega, ei ole EMTA-l võimalik seda kommenteerida. «Uudises kirjeldatud vihje edastamise näol on tegemist rahvusvahelise koostöö ja infovahetusega,» ütles Aasmäe.

Mees röövis noaga ähvardades poisikestelt telefonid

Narvas röövis mees noaga ähvardades kahelt 13-aastaselt poisilt nende mobiiltelefonid.

Tundmatu mees ähvardas eile noaga Narvas Pähklimäe tänaval kahte 13-aastast poissi ja käskis neil ära anda mobiiltelefonid. Mõned tunnid hiljem tabas politsei röövli, 27-aastase mehe. 

Mees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni, politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku röövi käsitleva paragrahvi alusel. 

Politsei ei alustanud Ligi poja rünnaku osas kriminaalmenetlust

Politsei otsustas nii meedias avaldatud info kui muude asjaolude põhjal, et ei alusta kriminaalmenetlust seoses 10. mail Vabaduse väljakul väidetavalt toimunud kaklusega, kus sai viga ka haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi poeg Sander Ligi.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder teatas, et politsei kontrollis meedias avaldatud infot, et 10. mail paar tundi pärast südaööd toimus Vabaduse väljakul väidetavalt kaklus Sander Ligi ja tema tuttava ning viie tundmatu inimese vahel. «Pärast asjaoludega tutvumist ja täiendava info kogumist jättis politsei kriminaalmenetluse alustamata, sest kuriteole viitav teave puudub,» märkis Põder.

Ta tõi välja, et politsei poole ei ole ükski väidetavalt kakluses osalenud inimene avaldusega pöördunud, samuti pole sellest teatanud ükski pealtnägija. Politsei võttis ühendust Sander Ligiga, kes kinnitas, et ei soovi juhtunu kohta menetluse alustamist ja ütles, et sai kakluses pindmisi vigastusi, mida arsti juures ei fikseerinud. Ühtlasi ei soovinud ta avaldada oma tuttava nime.

Politsei tuvastas, et haiglatesse pole ükski inimene seoses selle juhtumiga pöördunud ning samuti ei jäänud selline juhtum sündmuskoha turvakaamerate vaatevälja.

«Kui kahe seltskonna vahelise konflikti puhul ei ole asjaosalistel üksteisele hiljem pretensioone ja kui kellelegi ei tekitata raskemaid vigastusi, ei ole politseil kriminaalmenetluse alustamiseks üldjuhul alust. Selliste juhtumite puhul alustab politsei menetlust siis, kui mõni kõrvaline inimene tunneb end vägivallast ohustatuna või häirituna ja teatab rahurikkumisest politseile,» selgitas Põder.

Haridusminister Jürgen Ligi avaldas 10. mail sotsiaalmeedias pildi oma pojast, kes öösel rünnaku ohvriks langes.

Kohus nuhtles suitsusmugeldajaid

Riigi kehtestatud kõrge aktsiisimaks sigarettidele ahvatleb paljusid hõlptulu lootuses tooma tubakatooteid Venemaalt ja neid siin edasi müüma. Et ametlikult piiri ületades tohib riiki tuua üksnes kaks pakki suitsu, püütakse aktsiisikaupa riiki tuua ebaseaduslikul moel.

Eile karistas Tartu maakohus kuut meest, kellele pannakse süüks üle 200 000 salasigareti vedu Venemaalt Eestisse. Kokkuleppemenetluses tunnistati mehed süüdi salakaubaveos, tubakatoodete käitlemise korra rikkumises ning kolm neist said karistada ka riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest.

Läbi võsa

Juri Leškin (20), Juri Dumbrovski (23) ja German Veselov (20) tunnistati süüdi kahes eelnimetatud kuriteos ning Aleksei Ilinov (24), Ruslan Garagulja (28) ja Paavel Liit (22) kolmes kuriteos.

Kohus mõistis neile kahe aasta ja kahe kuu kuni kahe aasta ja kaheksa kuu pikkused tingimisi vangistused kahe ja poole- kuni kolmeaastase katseajaga. Kõik süüdistatavad viibisid aga selle aasta jaanuari lõpust eilseni vahi all, mistõttu on neil mõistetud karistusest reaalselt ära kantud ligi neli kuud.

Menetluskuludena tuleb süüdistatavatel tasuda 1510 kuni 1740 eurot.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Margus Lellep rääkis süüdistust avades, et kokku leiti 21 kasti, kus oli 210 000  Eesti vabariigi maksumärkideta sigaretti. Lisaks sellele selgitasid uurijad välja, et kolm meest on seotud ka riigipiiri ebaseadusliku ületamisega, mis leidis aset ööl vastu 24. jaanuari Võrumaal Meremäe vallas Kiislova külas. Mehed ületasid ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone kahel korral: esmalt Venemaale ja siis tagasi.

Süüdistuse järgi võtsid mehed Eesti-Vene piiril tuvastamata isikutelt vastu käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid ning toimetasid edasi Määsovitsa külla. «Ilmselgelt olid need tubakatooted mõeldud müügiks, kuid riik andis selge signaali, et Eesti vabariigi piiri ebaseaduslik ületamine salakaubaga ei jää märkamatuks ja sellisele teole järgneb karistus,» sõnas Lellep.

Viis süüdistatavat on Pihkva oblasti elanikud. Eestiga seob neid üksnes asjaolu, et neil on topeltkodakondsus. Üks süüdistatav on Eesti kodanik, kuid ka tema elas viimased kuud enne kinnipidamist Pihkva oblastis.

Ringkonnaprokurör Margus Lellepi sõnul saavad inimesed topeltkodakondust ära kasutades viisavabalt ületada Eesti-Vene ajutist kontrolljoont ja see oli ka selles kriminaalasjas kajastatud kuritegude puhul oluline nüanss. «Nimelt sisenesid mehed täiesti legaalselt Koidula piiripunkti kaudu Eesti vabariiki, seejärel aitasid üle nn rohelise piiri salakaupa toimetada ning oleksid pärast Eestist seaduslikult lahkunud,» selgitas prokurör.

Juhtumeid üha vähem

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm ütles, et viimaste aastate lõikes on salakaubaveo juhtumid ning avastatud salasigarettide kogused vähenenud. Osalt kindlasti põhjusel, et kogu salasigaretiäri on muutunud komplitseeritumaks ja ebaseadusliku tegevusega kaasneva riski võtmine ei tasu ära.

Tamm lisas, et seda kuritegevusliiki on edukalt pärssinud aina karmim kohtupraktika, hea koostöö maksu- ja tolliametiga ning loomulikult kohalikud elanikud, kes teatavad piirivalvuritele oma kodukandis märgatud kahtlastest vahejuhtumitest.

Kuigi salakaubajuhtumid on täna langustrendis, on politsei pidevalt valmis uute juhtumite lahendamiseks, kinnitas Tamm. Üle riigipiiri käiv kuritegevus on otseselt mõjutatud sisemaa maksupoliitikast ning tubakatoodete suur hinnavahe naaberriigiga võib ka tulevikus meelitada nii mõnegi inimese ebaseaduslikku lisateenistust otsima, tõdes piirivalvebüroo juht.

Tänavu on Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas avastatud kuus salasigarettidega seotud juhtumit ning leitud 210 200 ebaseaduslikult riiki toodud sigaretti.

Traagilise õnnetusega bussipeatus saab uued liiklusmärgid

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg leppis teisipäeval maanteeameti esindajatega kohtudes kokku, et Assamalla bussipeatuse lähistele paigaldatakse täiendavad liikluskorraldusmärgid.

Uudebergi sõnul pannakse bussipeatuse lähistele sõiduteele suurimat lubatud sõidukiirust dubleerivad märgid. Enne bussipeatust aga paigaldatakse sõiduteele tavaliselt enne ristmikke olevad täristid, millest üle sõites saab juht aimu võimalikust ohust teel.

Maanteeameti hinnangul on neil märgid paigaldatud hiljemalt juuni esimese nädala lõpuks.

Hiljuti juhtus Assamalla bussipeatuses traagiliselt lõppenud liiklusõnnetus, kus ekskursioonibussist väljunud 10aastane koolipoiss jooksis selle eest sõiduteele ja sai surmava löögi bussist möödasõidul olevalt sõiduautolt Ford.

Lapse sünnipäev lõppes närvivapustusega

Kolmapäeval sai Tamsalu gümnaasiumis käiv poiss 10aastaseks ja otsustas koos aasta noorema sõbraga minna poodi, et vanaema kingitud raha eest midagi head osta. Poodi nad aga ei jõudnud.

Sünnipäevalapse ema Virve rääkis, et teel poodi möödusid poisid kooliõpetaja naabri aiast ja kuulsid üht meest karjuvat, et nad seisma jääksid. Tegemist oli Tamsalu gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hannele Valdoki abikaasa Lehoga. Väidetavalt küsis mees, kas nemad käivadki aias vargil. Laste eitava vastuse peale olevat ta nad aia äärde kamandanud ja ülestunnistust nõudnud. Seda saamata olevat Leho poisse ähvardanud, et kui neid veel kord Tamsalus näeb, murrab jalaluud puruks, lööb pea lõhki ja litsub laiaks. Kavatsuse kinnituseks olevat mees löönud jalaga vastu aeda.

Sellise käitumise peale sattusid poisid paanikasse. Leho pildistas neid. Hirmunud sünnipäevalaps pakkus võimalikuks vargil käijaks üht poissi. “Ta lootis, et siis pääseb,” selgitas Virve poja käitumist. Mees nõudis, et poisid peavad näitama, kus nimetatu elab, ja sundis neid autosse istuma. Sõideti Sääsele. Virve selgitas, et nimetatud poiss elab nende majas. Mees olevat ka selle lapse peale karjunud.

“Kui minu laps lõpuks koju jõudis, ei suutnud ta isegi mitte rääkida,” jätkas Virve. Naise sõnul kutsus ta politsei.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et juhtunu asjaolude selgitamiseks on alustatud väärteomenetlust karistusseadustiku para­grahvi alusel, mis käsitleb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist.

Virve sõnul näinud intsidenti pealt Leho abikaasa õpetaja Hannele Valdok, kes valiti tänavu Tamsalu aasta emaks. Virve olevat läinud kooli õpetajalt aru pärima ja saanud vastuseks, et “me kätega neid lapsi ei puutunud”. Samuti väitnud õpetaja, et keegi halba ei tahtnud.

Leho ütles eile, et ei soovi juhtunust rääkida.

Tamsalu gümnaasiumi direktor Vardo Arusaar rääkis, et on nii lapsevanema kui õpetaja väidetega kursis. Pedagoog oli väitnud, et mingit laste hirmutamist ei olnud.

Koolijuht rõhutas, et soovib nii lapsevanemasse kui õpetajasse suhtuda lugupidavalt, kui võrdsetesse partneritesse. Õpetaja tegevust koolis hindas Arusaar väga heaks. Samuti on seni hästi hakkama saadud lapsevanemaga. Viimasega on kokku lepitud, et kohtutakse täna koolis.

Arusaare sõnul on tal väga raske anda hinnangut sündmustele, mida ta ei näinud. Küll aga lubas koolijuht aidata lahendada probleeme, mis tekivad kooli sees. “Mis puutub [olukorda – toim.] väljaspool kooli, siis usaldan täielikult Eesti politseid,” ütles Arusaar. Samas nõustus koolijuht, et laste autosse panemine ja kuhugi sõidutamine ei olnud päris õige tegu.

Kas tegemist oli ebaseadusliku vabaduse võtmisega? Vastas Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanem Joel Alla. “Kriminaalmenetlust, karistusseadustiku § 136 tunnustel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta, ei alustatud, kuna isiku teos puuduvad seaduses sätestatud kuriteokoosseisu tunnused,” selgitas Alla.

“Kriminaalmenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid selgetel kuriteo tunnustel ja kriminaalmenetlust ei viida läbi selleks, et selgitada välja, kas antud teos on kuriteo tunnused või mitte. Kuriteo tunnused peavad ilmnema juba kuriteoteates ja kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus. Kriminaalmenetlust ei saa alustada, tuginedes arvamusele, et isiku tegevuses võivad olla kuriteo tunnused.”

Tallinnas paiskus kokkupõrke tagajärjel auto küljele

Tallinnas toimunud autode kokkupõrke tagajärjel paiskus üks autodest külili, kaks inimest viidi haiglasse.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 12.40 ajal Tallinnas Mehaanika ja Keemia tänava ristmikul. 49-aastane mees ei andnud oma Volkswageniga teed paremalt poolt lähenevale sõidukile Toyota, mida juhtis 40-aastane mees.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduk Volkswagen vasakule küljele.

Sündmuskohalt toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse Volkswageni juht ja 27-aastane kaasreisija.   

TV3 video: Kohtla-Järve Selveri pangaautomaatide juurest leiti kahtlane seadeldis

Politsei ja demineerijad said täna äreva kutse Kohtla­-Järve Selverisse, kus väljakutsuja sõnul võis olla omavalmistatud lõhkeseadeldis.

«Täna kella 13.30 paiku laekus informatsioon, et Kohtla-Järve Selveri peasissepääsu ukse juures asub kahtlane gaasiballoon, mille juurest lähevad juhtmed pangaautomaadi poole,» ütles Jõhvi politseijaoskonna välijuht Sergei Matotškin, vahendab TV3 «Seitsmesed uudised». «Inimestel tekkis kahtlus, et tegu võib olla isevalmistatud pommiga,» lisas ta.

Demineerijad tegid aga kiiresti selgeks, et plahvatusohtu ei ole ning pommi asemel oli üles seatud hoopis keevituseks vajalik aparatuur. Kuna kogu varustus oli üles seatud pangaautomaatide juurde, võib eeldada, et päevavalguse kadudes oleks seadmete omanikud sündmuskohale naasnud ning proovinud nende abil pangaautomaatides olevat sularaha kätte saada.

Politsei on alustanud kriminaalmenetlust, mille käigus selgub, kes olid aparatuuri omanikeks ja mis oli nende kavatsus.

Kohus karistas Urbo Vaarmanni tingimisi vangistusega

Tartu maakohus tunnistas endise riigikogu liikme Urbo Vaarmanni (38) kokkuleppemenetluses süüdi soodustuskelmuses ja pistise andmises ning mõistis talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse.

Maakohtu teatel määrati koos tingimisi vangistusega kahe aasta ja kuue kuu pikkune katseaeg, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Karistuse hulka arvati kolm päeva, mille Vaarmann kandis ära 2012. aastal, mil ta peeti kinni kuriteos kahtlustatavana.

Käitumiskontrolli ajal peab Vaarmann hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust 30 000 eurot.

Osaühingu Puhkepesa tunnistas kohus samuti süüdi soodustuskelmuses ja pistise andmises ning karistuseks mõisteti 30 000-eurone rahaline karistus. OÜ Avicia tunnistati süüdi soodustuskelmuses ja karistuseks mõisteti 15 000-eurone rahaline karistus.

Menetluskuludena peavad Vaarmann ja Puhkepesa tasuma 585 eurot ning Avicia 1401 eurot. Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Samas kriminaalasjas esialgu süüdistuse saanud Oleg Kuzmini (44) ja Ülle Märsi (52) osas lõpetas kohus tänaste määrustega menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu põhjusel, et nende süü ei ole suur. Taotluse kriminaalasja lõpetamiseks soodustuskelmuses süüdistatud Kuzmini ja pistise võtmises süüdistatud Märsi osas esitas Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marge Püss.

Tänase määruse järgi kohustub Kuzmin maksma riigituludesse 4000 eurot ja Märss 680 eurot. Menetluskuludena peab Märss tasuma lisaks 792 eurot. Nimetatud kohtumäärused ei ole vaidlustatavad.

Süüdistuse järgi taotles Vaarmann OÜ Puhkepesa esindajana grupis koos Kuzmini ja OÜ Aviciaga ajavahemikus september 2010 – mai 2012 põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva hoone rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Pettus seisnes omafinantseeringu mittetasumises ja ehituskulude kõrgemana näitamises. Esitatud taotlus sai positiivse lahenduse, nimelt määrati taotlejale toetus summas ligi 600 000 eurot.

Uurimisandmeil nõustas taotlejat PRIA-le esitatud taotluse küsimustes sama ameti töötaja Märss, kes on saanud selles kriminaalasjas süüdistuse pistise võtmises. Süüdistuse järgi üritas Märss Vaarmanni palvel kiirendada toetuse osamakse väljamaksmist ning väljastas ametiseisundi tõttu teatavaks saanud informatsiooni toetuse menetlemise seisu ja väljamaksete tegemise tähtaja kohta. Vastutasuna korraldati tema jaoks sünnipäevapidu ning süüdistatava sugulase korraldatava ürituse reklaam meediaväljaandes.

2011. aasta novembris maksti taotlejale toetuse osa summas ligi 100 000 eurot. Ülejäänud summa jäi välja maksmata seoses kriminaalmenetluse alustamisega.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kohus tühistas Laaneti karistuse

Kuressaare kohtumajas tühistati Reformierakonda kuuluvale riigikogu liikmele Kalle Laanetile määratud karistus auto juhtimise eest kehtivuse kaotanud juhiloaga.

Kohus tegi vastava otsuse 29. aprillil otstarbekuse kaalutlusel, kirjutab Saarte Hääl.

29. jaanuaril peatas politsei Lääne-Saare vallas auto, mida juhtis Kalle Laanet. Tema dokumentide kontrollimisel selgus, et juhiloa kehtivus oli lõppenud. Juhtumi kohta alustati väärteomenetlust.

«Valimiskampaania tuhinas olin märkamata jätnud, et minu juhiloa kehtivusaeg lõppes 25. jaanuaril. 29. jaanuaril avastas politsei rutiinse kontrolli käigus, et mul puudub kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juba esmaspäeval oli mul kehtiv juhiluba rahakoti vahel. See oli inimlik eksitus,» teatas Laanet.

Roolis magama jäänud mehe autos sai viga kaks last

Eile keskööl Tallinnas Paldiski maanteel roolis magama jäänud mees sõitis autoga vastu posti, vigastada sai autos olnud kaks last.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 00.29 ajal Tallinnas Paldiski mnt 96 juures. Juhtimisõiguseta 55-aastane mees jäi sõiduauto Lexus RX 450H roolis magama ning kaldus teelt välja vastu metallmasti.

Sõidukis kaassõitjatena viibinud 7- ja 4-aastased poisid said vigastada ja toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Jalgrattur sõitis autole küljelt sisse

Tallinnas sai viga jalgrattur, kes sõitis külje pealt autole otsa. 

Liiklusõnnetus toimus teisipäeval kella 17 ajal Tallinnas Tähetorni ja Moora tänava ristmikul. 36-aastase Tarmo juhitud  sõiduautole Volkswagen Touran sõitis külje pealt otsa jalgrattur, 16-aastane poiss.

Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Paljassaare sadamast leiti surnukeha

Eile kella 10.27 ajal leiti Tallinnas Paljassaare tee 28 asuva Paljassaare sadama kai äärest veest 67-aastase mehe surnukeha. 

Päästjad tõid surnukeha kaldale.

Õemehe surnuks peksnud mees kohtuotsusega ei nõustu

Täna, 20. mail kõlas Tartu maakohtu Valga kohtumajas otsus, mille kohaselt eelmise aasta augustis õemehe surnuks peksnud Andi Tammeorg aastateks vangatrellide taha minema peab. Kohtualune otsusega ei nõustunud.

Kohus mõistis 28aastane Tammeoru süüdi tapmises ja kehalises väärkohtlemises, mille eest peab ta maksma seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks loetakse eelmise aasta 11. augustit, mil Tammeorg kinni peeti. Lisaks peab süüdimõistetu hüvitama kuriteoga tekitatud 896eurose kahju kannatanu õele ja tasuma 3446 eurot menetluskuludeks.

Kaklus, mis sai väidetavalt alguse Tammeoru kavatsusest kaitsta oma õde 24aastase Indreku «kiusamise» eest, lõppes viimase surmaga. Nimelt külastas Tammeorg eelmise aasta 11. augusti öösel oma õemeest Valgas Pärna puiesteel asuvas kortermajas. Järgmisel hommikul avastas mehe raskete vägivallatunnustega surnukeha Indreku õde Kaire.

Vägivaldset peksmist, millest Andi pääses vaid veriseks löödud sõrmenukkidega, süüalune ei eitanud. Samas kinnitas mees, et tema kavatsus ei olnud kindlasti kedagi tappa ning tema sõnul jäi Indrek temast maha oimetu, kuid siiski elusana. Kuna kuritööl puudusid tunnistajad, pidi juhtumi asjaolud selgitama välja menetlus.

Meditsiiniekspertide sõnul oli Indreku surma põhjus raskekujuline nina- ja peatrauma, mis põhjustas mehe kiire surma. Kannatanule kuuluvad verepritsmed kortermaja trepikoja trepil, seintel ja laes ning jalatsijäljed Indreku peas andsid tunnistust sellest, et kaklus oli ülimalt intensiivne. Süüaluse väidet, et pärast kaklust Indrek teadvusel oli ja ta arvas teda toibuvat, tuli võtta mehe sõnast.

Arvestades juhtumi jõhkrust ja kurba lõpplahendust, taotles prokurör süüalusele kokku kaheksa-aastast vanglakaristust, vastavalt karistusseadustiku paragrahvidele 113 ja 121, mis puudutavad tapmist ja kehalist väärkohtlemist.

Kaitsja pidas seevastu õigeks määrata Tammeorule kuueaastane karistus paragrahvide 117, 118 ja 121 järgi, kus tapmist asendas surma põhjustamine ettevaatamatusest ja surmaga lõppeva tervisekahjustuse tekitamine.

Kohtuniku sõnul võttis kohus otsust tehes arvesse süüaluse vabatahtlikku ülestunnistust ja siirast kahetsust, kuid leidis samas, et peksmise tõsidus ja Tammeoru hoolimatus Indreku edasise saatuse üle on piisavad tapmissüü tõendamiseks ja karistamiseks.

Tammeorule antud lühidas sõnavõtus ütles mees, et tema kohtuotsusega nõus ei ole. Enda sõnul ei olnud tal kavatsust Indrekut tappa ning seega ta ei pea õiglaseks, et teda ka tapmise eest süüdi mõistetakse.

Kohtumenetluse pooled saavad eilse otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse teatavaks 19. juunil.

Indrek Sirk: ristmikule sõitnud Mercedes võis päästa jalakäijate elu

Laupäeva hommikul juhtunud Tallinna kesklinna suuravariis võis kihutavale BMW-le ette sõitnud Mercedes päästa mitme jalakäija elu, kes just õnnetuse hetkel olid hakanud sõiduteed ületama, ütles liiklusjurist Indrek Sirk turvakaamera videot analüüsides.

Sirk märkis, et Postimehes avaldatud videost näib olevat välja lõigatud üsna oluline osa, mis võimaldaks täpsemalt arvutada, mis tulega auto ristmikule sõitis. On näha, et vastassuunas sõitjatele põleb juba mitu sekundit punane tuli, kui BMW suure hooga ristmikule sõidab.

«Videot vaadates on näha, et 5-6 inimest hakkab õnnetuse hetkel ohutussaarelt sõiduteed ületama. Piltlikult öeldes päästab Mercedes BMW-le ette sõites nende elu,» lausus Sirk. Otse sõitnud BMW kiirus tundub olema üsna suur.

«Tavaline liikluspraktika näitab, et kui jalakäijale otsa sõita kiirusega 50 km/h või rohkem, on tema tõenäosus ellu jääda väga väike, alla 20 protsendi,» põhjendas Sirk.

«Videost on näha, et mitu jalakäijat astub otse BMW ette, osa neist astub vahetult enne kokkupõrget tagasi, kuid Mercedes sõidab neile ikkagi otsa. Samas, kuna Mercedese kiirus on olnud palju väiksem, kui otse liikunud BMW kiirus, siis võib öelda, et Mercedese otsasõiduga kaasnenud vigastused on tõenäoliselt kergemad, kui BMW oleks seda teinud.»

Juhul, kui foorid töötavad mõlemas sõidusuunas sünkroonis, sõitis BMW ristmikule «sügava punase tulega» ehk foor oli punaseks läinud vähemalt 3-4 sekundit enne seda, kui auto jõudis stoppjooneni.

Inimeste käitumisest võib samuti järeldada, et jalakäijatele põles roheline tuli. «Tõenäosus, et üks inimene eksib ja läheb punasega teele, on olemas, aga et terve hulk korraga hakkab punasega liikuma, on oluliselt väiksem,» sõnas Sirk.

Üks võimalikest põhjustest, miks BMW ristmikule kihutas, võib peituda fooritsüklites. Nimelt selgus paar aastat tagasi samas kohas toimunud liiklusõnnetust analüüsides, et autole, kes alustab Tartu maanteel sõitu Stockmanni ristmikult, süttib enne Kreutzwaldi ristmikule jõudmist punane tuli. Tugevalt kiirendades ja lubatud piirkiirust ületades  jõuavad aga esimesed Kreutzwaldi ristist selle fooritsükliga veel läbi. Seetõttu on Sirgi sõnul juhtunud, et iga päev sama marsruuti sõites vajutavad teadlikud juhid gaasi, et kiiresti järgmisest ristmikust läbi saada. Sirk ei osanud öelda, kas seda konkreetset fooritsüklit on vahepeal muudetud, kuid sarnaseid ohtlikke kohti, mis panevad juhte kiirendama, on linnas mitu.

Seda, kas Mercedes võinuks kiiresti lähenevat BMWd näha või mitte, võib samuti vaid oletada. «Kui autojuht veendub millegi ohutuses, on tegu psühholoogiaga: liikluses vaatab autojuht selektiivselt, ainult teatud kaugusele. Seda, mis jääb tema tavapärasest ohukaugusest välja, ta tähele ei pane. Ehkki ülevalt videosalvestust vaadates me näeme kiiresti lähenevat autot, ei pruugi seda märgata seda ristmikule sõitmist alustav Mercedese juht,» pidas Sirk võimalikuks.

«Liikluses vaatab autojuht ringi kiirpilguga teatud kauguseni,» põhjendas ta. Linnaliikluses on tavakaugus 50-100 meetrit, millest kaugemale jäävaid autosid juht enda jaoks ohuna ei fikseeri.

«Oluline on ka see, et Mercedese jaoks oli enne liikuma hakkamist kohustus veenduda, et tee on vaba, ning ta pidi laskma lõpetada ristmiku ületamise nendel, kes on veel ristmikul. Seega pidi tema tähelepanu olema koondunud ristmikule, tal ei olnud põhjust kaugele vaadata. Isegi kui ta nägi sealt autot tulemas, oli tal õigus eeldada, et too auto pidurdab, sest ta teadis, et talle põleb roheline,» arutles Sirk. Ka on otse enda suunas liikuva auto kiirust hinnata keeruline - palju raskem, kui külje pealt liikuvat autot vaadeldes. Seetõttu hindavad liiklejad ohutust eelkõige teise auto kauguse järgi. 

Jõuluajal kodutu söögikohast välja visanud mees sai karistada

Harju maakohus mõistis kolmapäeval kriminaalkorras süüdi mehe, kes tunamullu talvel jõulude ajal viskas kodutu mehe söögikohast välja, tekitades talle muuhulgas raskeid vigastusi.

33-aastane Feliks sattus seadusega pahuksisse 2013. aasta 27. detsembri õhtul Tallinnas Viru tänaval asuvas söögikohas, kus talle ei meeldinud 50-aastase kodutu mehe käitumine ning ta otsustas eluheidiku soojast ruumist välja visata.

Feliks vedas kannatanu toidukoha ukse juurde ja paiskas ta siis heitmisvõttega tänavale pikali, nii et kannatanu kukkus peaga vastu tänavakive ja sai raske peavigastuse. Meedikutel õnnestus kannatanu elu siiski päästa.

Kolmapäeval mõistis Harju maakohus varem kriminaalkorras karistamata Feliksi süüdi ettevaatamatusest raskete tervisekahjustuste tekitamises ning määras talle lühimenetluse korras kolme kuu ja kümne päeva pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga.

Kannatanu 8000 euro suurusest tsiviilhagist mõistis kohus talle välja 4000 eurot, millest 500 eurot on Feliks kodutule juba tasunud. Ühtlasi tuleb Feliksil sundrahaks ja menetluskulude katteks tasuda riigi tuludesse 934 eurot.

Arvatava pedofiili ohvriks võisid langeda kümned lapsed

Politsei lastekaitsetalitus pidas kinni laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes kahtlustatava mehe, kelle ohvrite arv võib ulatuda mitmekümneni.

Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse juht Reimo Raivet ütles, et tegemist on 34-aastase varem kriminaalkorras karistamata mehega, kellel pole kindlat elu- ega töökohta, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

«Peab tunnistama, et meil oli olemas informatsioon, mille suhteliselt pikaaegsel kontrollimisel õnnestus tuvastada ka konkreetsed kuriteod ja isik kinni pidada,» ütles Raivet.

Millisel viisil mees oma kuritegusid sooritas, ei taha politsei esialgu eeluurimise huvides avaldada.

«Meil on alust uskuda, et lisaks nendele kannatanutele, keda juba praegu on mitu, on võib olla veel kannatanuid ja seda eelkõige selle põhjal, et see isik otsis väga aktiivselt Tallinna tänavatel ja ühissõidukites lastega kontakti. Ta üritas saada nende kontakttelefone, aadresse, nimesid ja isegi juba läbi tutvunud laste üritas leida omakorda laste sõpru, kellega kontakti võtta,» ütles Raivet.

Lexus rammis Paldiski maanteel posti

Südaöö paiku juhtus Tallinnas Haaberstis Paldiski maanteel liiklusõnnetus.

Seal sõitis teelt välja ja vastu trolliliinide posti Lexus, mille juht olevat esialgsetel andmetel roolis magama jäänud.

Kohus mõistis mehe pedofiilia ja muude kuritegude eest pikaks ajaks vangi

Harju maakohus tunnistas täna Pavel Ridnõi süüdi mitmes alaealise vastu suunatud kuriteos ja saatis mehe enam kui 15 aastaks trellida taha. 

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas 30-aastasele Ridnõile süüdistuse kokku rohkem kui kümnes kuriteoepisoodis, kus kannatanuteks olid kaks alla 14-aastast last ja üks täisealine inimene. Kuriteod pandi toime mullu juuni algusest kuni augusti lõpuni. Kohtumenetluse ajal Ridnõi mingisugust kahetsust noorema kui 14-aastase alaealise vastu toimepandud kuritegude osas üles ei näidanud.

Muu hulgas süüdistati Ridnõid ühe lapse vägistamises, samuti lapsporno valmistamises ja hoidmises, lapse seksuaalses ahvatlemises, alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamises, kehalises väärkohtlemises raskendavatel asjaoludel ja ähvardamises. Vägivallateod pani Ridnõi toime peamiselt täisealise kannatanu vastu.

Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse politseinikud pidasid Ridnõi kahtlustatavana kinni eelmise aasta 20. augustil ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Põhja ringkonnaprokurör Andra Sild taotles süüdistatavale kohtus koos varasema kandmata karistusega rohkem kui 16 aasta pikkust vangistust. Kohus tunnistas Ridnõi täna süüdi noorema kui 18-aastasega suguühendusse astumises usaldust ära kasutades, alaealise seksuaalses ahvatlemises ja vägistamises, alaealisele alkoholi pakkumises ning tema ähvardamises, peksmises ja piinamises. Mehele mõisteti liitkaristuseks 15 aasta 1 kuu ja 17 päeva pikkune vangistus.

Vabanes ennetähtaegselt vanglast

Ringkonnaprokurör ütles pärast otsuse väljakuulutamist Postimehele, et süüdimõistetud mees oli vahetult enne uute kuritegude toimepanemist pääsenud vanglast, kus ta kandis karistust mõrva eest. «Kohus karistas Ridnõid eelmise aastakümne alguses mõrva eest 13-aastase vangistusega. Ta vabanes vanglast veidi rohkem kui aasta enne tähtaega ja süüdistuse järgi hakkas ta uuesti kuritegusid toime panema juba paar kuud pärast vanglast vabanemist,» sõnas ta. 

«Kohus mõistis peaaegu sama pika vangistuse, nii et karistuse osas jään otsusega igati rahule. Kaks kuriteoepisoodi kvalifitseeris kohus küll ringi teise paragrahvi järgi, kuid nende osas kaalun pärast kohtuotsusega tutvumist, kas seda vaidlustada,» lisas prokurör.

«Lapse vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest küsisin süüdistatavale 15 aastat vangistust, mis on seksuaalkuritegude eest seaduse järgi maksimumkaristus. Arvestades nende kuritegude võikust, toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava tausta oli minu hinnangul kõige karmim karistus põhjendatud,» märkis ringkonnaprokurör Sild. 

Karistuse kandmise algusajaks loetakse kohtuotsuse kuulutamise päev. Lisaks mõisteti Ridnõilt riigi tuludesse menetluskulud 4842,63 eurot.

Kohtuasi lahendati alaealiste kannatanute kaitseks kinnises menetluses.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest.

Kortermaja välissoojustus läks põlema

Tallinnas süttis ööl vastu tänast kortermaja välisseina soojustus.

Häirekeskusele teatati täna öösel kell 2.29, et Lasnamäel Peterburi teel põleb kortermaja välisseina soojustusmaterjal. Mitmest erinevast kohast põlenud soojustusmaterjali said päästjad kustutatud kella 3.09ks. 

Veok vajus pehmelt teepervelt külili põllule

Võrumaal vajus külili põllule veok, kes vastutulnud auto pärast tõmbas end teepervele, mis aga osutus masina jaoks liiga pehmeks.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 8.25 ajal Võrumaal Rõuge vallas Sänna-Rõuge maantee 5. kilomeetril. 62-aastase Uku juhitud veoauto Volvo sõitis vastusõitnud tuvastamata sõiduki tõttu tee pervele ja vajus pehme pinnase tõttu külili põllule.

Juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.

Tiit Pruuli armastus rongide vastu sai alguse jaamaülema aia lõhkumisest

AS Go Travel nõukogu esimees, kirjanik Tiit Pruuli jaoks oli eelmine nädal väga emotsionaalne - tema ettevõte AS Go Rail diiselrong sõitis viimast korda Peterburist Tallinna. Kolme lapse isa jaoks on rongid alati väga olulisel kohal olnud ning ka tema viieaastane poeg Jaan Joonatan armastab neid üle kõige. 

Raamatus «Rongiga Peterburist Tallinna» kirjutab Tiit, kuidas ta 30 aastat tagasi kodulinnas Tartus kihutas koolipoisina vanemate Moskvitšiga sisse kohaliku jaamaülema kapsaaeda. 

«Aialipid lendasid, tossav ja lamedaks sõidetud ninaga auto nägi välja nagu 19.-20. sajandi vahetusel Kolomna vabrikus toodetud auruvedur,» meenutab toonane pahandusetekitaja. Jaamaülem aga oli normaalne mees ja lubas poistel miilitsat asjasse segamata aia ära parandada.

Nädal pildis: Eesti Rahva Muuseumi verdtarretav saladus

Kui tabad end mõttelt, kes küll millegi nii kummalise peale tuleb, on selle taga enamasti Rain Tolk ja Andres Maimik. Võtame näiteks sürrealistliku spioonikomöödia «Eesti Rahva Muuseumi verdtarretav saladus», mis esitles end möödunud nädalal.

Nädal pildis: L’Occitane ilupärastlõuna Ülemistes

Lillede lõhn ja värskus inspireerib ilu ja ilu omakorda naisi. Prantsuse ilubränd L’Occitane korraldas Ülemiste keskuse butiigis emadepäeva eel meeleoluka pärastlõuna, kus esitles ka kaunitest pojengidest inspireeritud tooteid. Kohal oli tuntud daame, keda ühendab armastus loodusliku kosmeetika ja Lõuna-Prantsusmaa mõnusa elustiili vastu.

 

Staarid täidavad haigete laste unistusi

Eelmisel nädalal aitasid Üllar Saaremäe ja Karl-Erik Taukar teha kaks väikest poissi väga õnnelikuks ning täitsid nende unistuste päeva.

Rasket haigust põdeva kümneaastase Tristani unistusele panid õla alla politsei- ja piirivalveamet ja poisi lemmiknäitleja Üllar Saaremäe. Tristan on elu aeg tahtnud lennata kopteriga ja lennusalk andiski talle selle võimaluse. 

Nädal pildis: Studio T moepidu

Studio T turundusjuht ja moedisainer Iren Kompus tegi värskete kollektsioonide saabumise puhul mõnusa moepeo. Studio T esindab näiteks selliste moeloojate nagu Paul Smith, Ralph Lauren ja Armani Jeans kollektsioone. 

 

Nädal pildis: Balbiino lõi jäätiseparadiisi

Suur suvi pole sugugi kaugel, aga ilm pole veel rannamõnudeks valmis. Tuju parandamiseks, jäätisehooaja avamiseks ja uute jäätiste tutvustamiseks lõi Balbiino Tallinna Lauluväljakul Klinkberg Venues püsti jäätiseparadiisi. 

 

Marili Rooba särgikleidid Tallinn Vinage’il

Satsiseelikutega tuntuks saanud moelooja Marili Rooba tõi äsja publiku ette oma värske leiutise - särgikleidid. Autor seilab endiselt talle omasel taaskasutuse lainel: kui assortiiseelikutes leidsid uue elu pesutööstuse jäägid, pitsikesed ja paelad, siis sel korral olid tooraineks vanad meestesärgid. 

Teadlased avastasid Punase planeedi «Yellowstone´i»

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased leidsid enda sõnul Marsilt hiiglasliku supervulkaani jäänused.

 

Vulkaanikraatri suurus on 40 kilomeetrit korda 30 kilomeetrit ning sügavaim koht on 1750 meetrit, kirjutab Daily Mail.

Ekspertide sõnul saab Punase planeedi leidu võrrelda USAs asuva Yellowstone`i rahvuspargi hiiglasliku uinuvas olekus vulkaaniga.

Maal peetakse supervulkaaniks vulkaani, mis purskamisel paiskab välja vähemalt 1000 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali. Sellised vulkaanipursked on tavaliste vulkaanide pursetest tuhandeid kordi võimsamad, võides muuta ka kliimat.

Supervulkaanide puhul jääb magma pikaks ajaks pinnasesse lõksu, mille tagajärjel rõhk tõuseb. Rõhu tõustes maksimumini toimub purse, mis tavaliselt on ootamatu.

ESA teadlased uurisid fotosid, mille tegi Mars Express uurimissond 26. novembril 2014 Punase planeedi põhjaosas Arabia Terra regioonis.

Uurimine näitas, et neil aladel on palju kraatreid meenutavaid moodustisi, mis viitavad kunagistele vulkaanipursetele.

Teadlaste arvates toimus Marsil võimas vulkaanipurse üle kolme miljardi aasta tagasi.

Marsil leitud suure kaldeera alale anti nimeks Siloe Patera.

«Teadlaste arvates on Arabia Terra alad nagu Siloe Patera ja veel mõned kaldeerad ehk vulkaanide kokku varisenud keskosad, mis on ümbritsevast alast madalamad. Tegemist on seega Marsi supervulkaanidega,» selgitasid ESA teadlased.

Uurijate arvates võisid supervulkaanide pursked muuta Marsi kliimat ja arengut.

 

Video: pronksiajal Taanis maetud tüdruk oli pärit Lõuna-Saksamaalt

Arheoloogide sõnul on Taanis 3400 aastat tagasi pronksiajastul maetud tüdruk suure tõenäosusega pärit germaani hõimude aladelt Lõuna-Saksamaalt.

Egtvedi tüdrukuks nimetatud jäänus leiti 1921. aastal Jüütimaalt koos kremeeritud lapse luudega, edastab BBC.

Ekspertide hinnangul oli 160-sentimeetrine tüdruk surres 16 – 18-aastane.

Kui pikka aega arvati, et ta on kohalikku Taani päritolu, siis uus uuring lükkas selle ümber.

Taani rahvusmuuseumi teadlastemeeskond eesotsas Karin Margarita Freiga uurisid tüdruku hammastes leiduvat radioaktiivset strontsiumi.

Strontsiumi leidub pinnases ning see jõuab inimkehasse, loomadesse ja taimedesse toidu ja veega.

Strontsiumi leidub erinevates paikades erinevates kogustes. Pronksiajastu tüdruku hammasteuuring näitas, et ta sündis ja kasvas üles Edela-Saksamaal Schwartzwaldi piirkonnas, mis on ta matmispaigast umbes 800 kilomeetri kaugusel.

Egtvedi tüdruk võis surra 1370. aastal eKr suvisel ajal.  Tüdruk oli maetud kirstus ja rõivastes, mis viitasid ta kõrgele päritolule.

Ta luud olid happelise pinnase tõttu lahustunud, kuid ta tumeblondid juuksed, hambad, küüned, osa ajust ja nahast oli säilinud.

Teadlastemeeskond uuris ka tüdruku juukseid, mis on 23 sentimeetri pikkused. Juusteuuring näitas, et ta oli enne surma olnud pikal teekonnal.

«Võime oletada, et umbes 13 – 15 kuud enne oma surma ta reisis. Ta oli paikades, kus strontsiumi isotoop on umbes samasugune kui ta sünnipiirkonnas. Siis aga reisis ta paika, mis võib olla Jüütimaa, kus strontsium on erinev.  Ta oli seal umbes 9 – 10 kuud ning läks siis oma algsesse elukohta tagasi, kust ta 4 – 6 kuu möödudes uuesti Taani Egtvedi reisis. Sinna on ta ka maetud,» selgitas Frei.

Uurijate sõnul oli nende uuring esimene selline, milles tehti kindlaks eelajaloolise isiku täpne liikumisaeg ja -teekond.

Rootsi Göteborgi ülikooli teadlase Kristian Kristianseni sõnul näitab Egtvedi tüdruk, et juba iidsel ajal oli Taani ja Lõuna-Saksamaa alade vahel tihe suhtlus.

Oletatakse, et tüdruk saadeti Taani abiellumaks kohaliku mehega ja sõlmimaks kahe valitseva perekonna vahel sidemed.

 «Pronksiajastul olid Lääne-Euroopa juhtivateks aladeks Lõuna-Saksamaa ja Taani. Need olid nagu ajast ees kuningriigid. Egtvedi tüdruk abiellus Jüütimaa mehega, luues sellega kindla sideme kahe perekonna vahel,» teatasid uurijad.

Tüdruku sünnikohana on varem välja pakutud ka Rootsi ja Norra osasid paiku, kuid ka Taani Bornholmi saart, kuid suure tõenäosusega on see hoopis Lõuna-Saksamaa.

Pildid ja video: maailma vanimad tööriistad pärinevad 3,3 miljoni aasta tagusest ajast

USA,Prantsuse ja Hollandi teadlaste sõnul leidsid nad maailma vanimad tööriistad, mis pärinevad 3,3 miljoni aasta tagusest ajast.

Need Keeniast Turkana järve äärest leitud tööriistad on 700 000 aastat vanemad kui ükski varem leitud tööriist, mis pärineb inimkonna algusajast, edastab BBC.

Nüüdne tööriistaleid lubab oletada, et Homo liigile eelnenud liigid Australopithecus afarensis või Kenyanthropus platyops olid seniarvatust arenenumad.

«Need tööriistad ületavad oma vanuselt kõiki ülejäänuid. Varasemate vanimate ja nüüdsete vanimate tööriistade vahel on 700 000 aastat,» lausus Prantsusmaa teadusuuringute keskuse esindaja Nick Taylor.

Esimene väga iidne tööriist leiti Keeniast Lomkwei 3 väljakaevamispaigast 2011. aastal. See leid tehti juhuslikult kui uurijad läksid vales suunas ja eksisid paigaga.

2012. aasta lõpuks oli sealt aga leitud juba 149 tööriista ning veel üks väljakavamine 2014. aastal tõi päevavalgele veel miljonite aastate vanuseid tööriistu.

Tegemist oli suuremast kivist välja taotud pihukirveste ja nugadega, mille teravaid ääri sai kasutada.

Teadlased leidsid ka iidseid vasaraid ja alaseid, millest mõned olid väga suured.

«Kõige suuremad neist kaalusid 15 kilogrammi, olles seega massiivsed. Selliste suurte objektide uurimine näitas, et neid ei lõhutud väiksemate objektide saamiseks. Seega saab oletada, et neid kasutati näiteks alasitena,» selgitas Taylor.

Leiukohas oleva vulkaanilise tuha ja mineraalide järgi arvatakse, et need tööriistad valmistati ja neid kasutati 3,3 miljonit aastat tagasi.

Enne seda leidu olid vanimad teada olevad tööriistad Tanzaaniast Oldowanist leitud ning nende vanus oli 2,6 miljonit aastat.

Uurijate sõnul näitab varasemate ja nüüd leitud iidsete tööriistade võrdlus, et tööriistad muutusid 700 000 aastaga paremaks.

Varasemalt arvati, et vaid Homo liigi esindajad oskasid tööriistu valmistada ja kasutada ning et Homo habilis oli üldse esimene, kes kivist tööriistu kasutas.

Homo liigist on leitud jäänuseid, millest vanimad pärinevad 2,4 – 2,3 miljoni aasta tagusest ajast. Seega ei saanud selle liigi eisndajad teha 3,3 miljoni aasta vanuseid tööriistu.

Tayori sõnul võisid nende iidsete kivikirveste ja –nugade valmistajad olla Kenyanthropus platyops esindajad.

«Kuid Ida-Aafrikas elas sel ajal ka Australopithecus afarensis, mille kõige kuulsam esindaja on Lucy,» teatas ekspert.

Mõlema nimetatud liigi esindajatel oli nii ahvi kui inimeste jooni ning võrdlemisi väike aju.

Asjatundjate sõnul näitavad uued leiud, et need liigid olid piisavalt intelligentsed, et toota abivahendeid.  

Video: meist igaühe sees elab «sarimõrvar»

«Meist igaühes on palju sarimõrvareid, kelle eesmärgiks on tappa ja aina tappa,» see lause tundub olevat mõnest filmist.

Briti Cambridge´i ülikooli teadlase Gillian Griffithsi sõnul on meie kehas rakke, mis tegelevad «tapmisega», kaitstest sellega immuunsüsteemi, edastab Huffington Post.

Tsütotoksilised T-rakud, millest igaüks on üks kümnendik juuksekarvast, liiguvad meie kehas otsides pidevalt ohtlike viiruste ja bakterite poolt nakatunud rakke, et neid hävitada.

T-rakkude puhul on tegemist leukotsüütide hulka kuuluvate rakkudega.

Teadlased tegid video, millel on näha tsütotoksilisi T-rakke, mis kohtuvad vähirakkudega, süstides neisse surmavat valku tsütotoksiini.

Tsütotoksilised T-rakud kaitsevad organismi nii viiruste, patogeenide kui kasvajate eest. Need rakud on võimelised tootma tsütokiine, mis aktiveerivad immuunsüsteemi.

Kobras kaevas oma käigu keset teed

Kobras on Pääsküla rabas oma urgu viiva käigu kaevanud täpselt keset teed.

Eelmise aasta novembris oli kobras Pääsküla rabas ühe oma urgu viiva käigu avause täpselt keset teed kaevanud. Eile teatati taas, et peaaegu samasse kohta on keset teed auk tekkinud.

Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik rääkis, et kui mullu sügisel keset teed auk avastati, arvati esialgu, et see on tekkinud vee uhtumise tulemusel või on keegi pahatahtlikkusest selle sinna kaevanud.

«Selgus aga, et tegemist oli kobraste tööga. Seetõttu oli nüüd kohe selge, keda kaevetöödes kahtlustama peab. Kobraste tegevusest oli jälgi ka kraavi ääres,» ütles Terik.

Kuna rabas olevad teed on siiski eelkõige mõeldud inimestele, ajab linnaosavalitsus taas augu kinni.

«Pealtnägija»: iga viies üle 55-aastane väikelinna naine elab rahustite peal

«Pealtnägija» tänane avalugu räägib nn koduperenaiste narkomaaniast ehk rahusti- ja antidepressandisõltuvusest. Uuringud näitavad, et depressioon on Eestis 88 000 inimesel. Eriti hämmastavad on just rahustite kasutamise numbrid - sisuliselt iga viies üle 55-aastane väikelinna naine on rahustite peal.

Meie hulgas on üha rohkem neid, kes ei suuda päeva alustada ilma antidepressandi või rahustita. Peamine põhjus on depressioon, mille all kannatab Eestis 88 000 inimest ehk sama palju kui Tartus elanikke. Värske uuring kinnitab, et meeleolu mõjutavate ravimite tarbimine on meil teiste lääneriikide eeskujul tugevas tõusus. Ühelt poolt on see hea, sest varem aladiagnoositud vaegustele saadakse abi, teisalt on mitmetele kujunenud ravist hoopis laastav sõltuvus – nähtus, mida kujundlikult nimetatakse ka koduperenaiste narkomaaniaks, vahendas ERR Uudised.

Vaimse tervise teemad on eriti tundlikud, mistõttu esinevad selle loo peategelased varjunimedega. Kõik nad on pealtnäha headel töökohtadel edukad inimesed, keda vaadates ei saa aru, et midagi on teisiti. Kuid nende kõigi elule on pannud pitseri depressioon ja selle raviks kasutatud preparaatide negatiivsed mõjud. Kaks kolmest esinejast võtsid hommikul tableti, et üldse olla võimeline näiteks «Pealtnägijale» intervjuud andma.

Et ka võhik asjast aru saaks, tuleb alustada ABC-st. Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev psühhiaatria erialakomisjoni liige psühhiaater Peeter Jaanson selgitas, et tüüpiline depressiooniga patsient kurdab seda, et tal on kadunud rõõmustamise võime, tema meeleolu on püsivalt alanenud, tal on väga raske keskenduda, oma mõtteid koondada, ta tunneb jõuetust, sageli lisanduvad unehäired, isutus ja ülemäärane süütunne.

Levinud arusaama järgi ja lihtsalt öeldes põhjustab depressiooni serotoniini ehk nn õnnehormooni puudus ajus ja moodsad antidepressandid – näiteks Prozac – reguleerivad just seda. Aastaid Inglismaal töötanud ja praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus töötav psühhiaater Eduard Maron märkis, et depressioon on maailmas üks levinumaid probleeme ning et umbes 20 protsenti inimestest võib elu jooksul sellesse haigestuda. Peale selle võib umbes 25 protsenti inimestest haigestuda kas ühte või teise ärevushäiresse.

Tugeva hirmu ja ärevuse vastu on mõeldud eraldi rahustid, nagu näiteks Xanax. Ehkki tegu on väga erinevate preparaatidega, juhtub üsna tihti, et ravi alguses määratakse patsiendile mõlemad, nii antidepressant kui rahusti. Pikaajaline antidepressandi tarvitaja Kati ütles, et kuna antidepressant võib alguses ärevust tõsta, siis kirjutatakse tavaliselt kõrvale ka rahusti.

«»Oht on muidugi selles, et nii, kui see rahusti jääb natuke pikemaks ajaks peale, siis inimene võib sellest ka jääda sõltuvusse,» hoiatas Kati.

Oluline vahe ongi arstide sõnul just kuuri kestus – rahusteid võib järjest võtta maksimaalselt neli kuni kuus nädalat, antidepressante peab võtma vähemasti aasta.

Paraku on juhuseid, kui asi väljub kontrolli alt. Ühes väikelinnas elav 30ndates aastates Mai nimetab end passiivseks rahustisõltlaseks. Mai ema, pealtnäha ontlik pensionär, tarvitab juba ligi 20 aastat rahustit. Asi algas varastel 90ndatel, mil üleminek ühelt ühiskonnakorralt teisele mõjus raskelt just keskeas naistele. Tekkisid pinged, mis väljendusid füüsiliselt. Lõpuks diagnoositi naisel depressioon.

Toona 12-aastase Mai ema oli Tallinnas haiglas ja sai antidepressandiravi. Kui alguses arvas ta, et varsti on probleemid möödas, siis tegelikult oli see alles algus. Naasnud tööle, tekkisid uuesti raskused ja masendus, mille peale kodulinna psühhiaater kirjutas emale nii antidepressanti kui juba ka rahustit Xanax.

«See tähendas sisuliselt seda, et ma ühel hetkel kaotasin oma ema nagu inimese, kes võiks olla toeks,» nentis Mai. Mai selgitas, et ravimit tarvitades ema empaatiavõime haihtus ning ta muutus justkui robotiks. Kuna tütar oli puberteedieas, tekkisid omavahelised tülid. Ühel hetkel lisandus Xanaxi-sõltuvusele ka suures koguses alkoholi tarvitamine.

«Inimene, kes tarvitab Xanaxit ja kes on purjus, muutub täiesti koletiseks. Ma kasvasin kodus, kus gümnaasiumi ajal igal nädalavahetusel mu ema teatas, et ta läheb tapab ennast ära,» meenutas Mai.

Teine näide. Pealinnas elaval Katil diagnoositi depressioon seitse aastat tagasi. Naise elus oli tollal keeruline periood - lein, ületöötamine ning suhteprobleemid. Kati sõnul ta ise ei tahtnudki ravimeid võtta, aga teda lohutati, et kui need midagi halba teevad, siis saab need iga hetk ära jätta.

Noor naine sõi antidepressanti, käis teraapias, muutis elustiili ja tajudes paranemist, otsustas koos arstiga aastapäevad hiljem tabletist loobuda. «Kui ma arsti skeemi järgi selle ravimi võtmise lõpetasin, tekkisid väga tugevad sümptomid - väsimus, unehäired, ärrituvus, meeleolu kõikumine, depressioon,» meenutas ta.

Nii kordus mitu ringi – ravimid aastaks või kauemaks peale ja seejärel katse loobuda. Iga kord kaasnesid üha hullemad nähud. Ühel hetkel oli justkui järsk kuristikku langemine, kus Kati muutus umbes nädala aja jooksul enam-vähem toimivast inimesest täielikuks inimvareks. «Mul oli kuskil kaks kuud oli selline periood, kus iga sekund oli piin iseenda kehas olla, väga tugev depressioon. Mõtlesin väga palju surmast, oli hirm, täielik ebaturvalisuse tunne, ärevus,» kirjeldas Kati toonast seisundit.

Tema elu oli kokku kukkunud. Haiguse tõttu läks juba varem lõhki Kati kooselu, nüüd määrati talle ka ametlik töövõimetus. Koos arstiga hakati taas katsetama eri ravimeid. «Sellest kõige hullemast olen tasapisi välja tulnud, aga tegelikult ravimid enam miskit head ei hakanudki tegema. Ainult sellised väga tugevad kõrvalmõjud olid - unehäired, apaatia, väsimus, tundetus, et sisuliselt olingi selliseks juurviljaks muutunud.»

Kui naine pisut toibus, hakkas ta täpsemalt lugema ravimite kohta, mida võtab. Kati, kes peab end tõsiseks, teaduse usku inimeseks, avastas enda sõnul palju üllatavat. «See, mida meile tihti räägitakse, et depressioon on põhjustatud serotoniini vähesusest ajus, on tegelikult müüt. Mitte üheski uuringus mitte kunagi ei ole tõestatud, et depressioonis inimesel oleks serotoniini ehk seda õnnehormooni ajus vähem,» kinnitab Kati.

Kati sõnul sai ta teada, et sellised ravimid võivad pikaaegsel tarvitamisel põhjustada erinevaid probleeme, sealhulgas kutsuda esile suitsidaalsust ja vägivaldsust. «Sain teada ka seda, et nendest võõrutus võib olla teatud juhtudel päris ohtlik ja see võib tekitada tugevaid ja pikaajalisi probleeme.»

Mai on ema haigusega koos elanud kogu täiskasvanu ea. Nüüdseks kahekordne vanaema on korduvalt käinud rahustivõõrutusel, kuid alati algab kõik taas otsast. Kõiki käänakuid pikas ja õudses teekonnas pole põhjust lahata, kuid paar aastat tagasi elas Mai ema üle insuldi. Paraku ei lõpetanud ka see tsüklit.

«Insuldi üle elanud 60+ naisterahvas läheb perearsti juurde ja ütleb, et ta tahaks nüüd jälle Xanaxit igapäevaselt tarvitama hakata ja perearst kirjutab siiamaani neid ravimeid. Ma ei kujuta ette, mis selle arsti mõtlemises või psüühikas toimub, kes sellist asja teeb. Et kirjutab lihtsalt neid Xanaxeid välja aastaid, mitte kuid. Me räägime ca 20-st aastast,» on Mai nördinud.

Arste, kes konkreetseid isikuandmeid teadmata, neid kaasuseid kommenteerisid, jahmatas nii pikk rahusti tarvitamine. «Absoluutselt selge, et see on väljaspool kõikidest ravijuhendite soovitusest, see ei ole normaalne,» kinnitab Eduard Maron.

Peeter Jaansoni sõnul paneb psühhiaatrite erialakomisjon kõikidele arstidele, kes rahusteid välja kirjutavad, südamele, et kui peaks olema vähemgi kahtlus, et patsient võib saada rahustist sõltuvaks, siis nendele inimestele rahustite välja kirjutamine midagi head endaga kaasa ei too.

Tähelepanuväärne on, et Mai ema tunnistab sõltuvust, aga ei räägi teemast ise, sest kardab pahandada oma arsti, kes on muide selles linnas ainus psühhiaater. Tütar, kes on õppinud muide psühholoogiat ja tegelenud sotsiaaltööga, leiab, et valusast asjast peab avalikult rääkima.

Statistika tõestab tuju mõjutavate ravimite tarvitamise hüppelist tõusu viimastel aastatel. Värske Tervise Arengu Instituudi uuringu andmetel võtab Eestis antidepressante natuke alla viie protsendi inimesi, rahusteid pea iga kümnes. Statistiliselt on rahustitarvitajate esirinnas just naised. Eriti torkavad silma üle 55aastased prouad väikestest asulatest, nagu Mai ema, kellest lausa iga viies pruugib seda. Siit ka kujund – koduperenaiste narkomaania.

Peeter Jaanson rõhutab, et sageli unustatakse ära, et rahusti väljakirjutamine on äärmiselt kerge, aga väljakirjutamise lõpetamine on kordades raskem.

Kui arstid möönavad, et rahustid võivad tekitada sõltuvust ja nende kuritarvitamine on ka Eestis probleem, siis Kati ja tema saatusekaaslaste juttu antidepressantide ägedatest võõrutusnähtudest ja sõltuvusest nimetavad nad ekslikuks. «Antidepressandid ei saa kuidagi sõltuvust põhjustada,» ütles Eduard Maron.

Peeter Jaansoni sõnul kipuvad patsiendid sättima võrdusmärki ravi pikaajalisuse ja sõltuvuse vahele.

Kati pole siiski ainus. Skeptikutel on maailmas hulganisti kirjandust ja veebilehti. Lisaks kubiseb lääne meedia väidetavate negatiivsete mõjude lugudest, alates meeltesegaduses enesetappudest kuni lennukipiloodi põhjustatud katastroofini.

Ka Eestis on kahtlejaid, kellel on netis oma kogukond. Üks, kes manitseb ettevaatlikkusele, on Tiit, kellel diagnoositi depressioon kuus aastat tagasi ülikooli ajal ja kes on ka näide, et see pole ainult naiste haigus.

Tiit sõi aastate jooksul vahelduva eduga vähemasti nelja erinevat ravimit, käis psühholoogil ja sai teraapiat. Mõnede rohtudega tekkisid aga ägedad kõrvaltoimed. Näiteks tunne, et kohe minestad. Teise ravimiga kaasnes oluline kaalutõus.

Arstid ei eita, et mõju võib olla individuaalne ja võib esineda ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Täna käib asi paljuski katse-eksituse meetodil. Eduard Maroni sõnul lähtutakse kindlasti sellest, mis on patsiendile kõige sobilikum. «See on tegelikult kõige raskem otsus, sest tegelikult ükski meist ei tea, mis võiks sobida. Üsna tihti juhtub nii, et antidepressant lihtsalt ei sobi patsiendile.»

Aeg-ajalt tundub, et osapooled lihtsalt nimetavad sama asja eri nimedega. Kui patsiendil tekivad pärast pika kuuri lõppu ägedad nähud, nimetab ta seda sõltuvuseks, arstide sõnul on see lihtsalt haigus, mis tuli tagasi. Meedikud toovad näite, et ka diabeetik või kõrge vererõhuga inimene ei saa elada ravimiteta, aga keegi ei nimeta teda ju sõltlaseks.

Kati on sel teemal oma arstiga palju vaielnud. Tema lahendus on vähendada omal riisikol doosi pika aja jooksul väga pisikeste sammudega. «Ma ei tea, mis mind ees ootab, kuidas see protsess läheb, aga kardetavasti mul läheb veel paar aastat,» arvas ta.

Kati tutvusringkonnas on neli inimest, kes sama moodi ravimit doseerivad ja beebisammudega vähendavad. Arstide sõnul on see nonsenss.

Mai on hetkel oma insuldi üle elanud sõltlasest ema ainus hooldaja. Põhjus, miks need inimesed valusatest isiklikest kogemustest asjast avalikult räägivad, on tegelikult ühine – tasub üheksa korda mõelda enne, kui tableti peale minna, sest sealt tagasi tulla ei pruugi olla lihtne.

Kui antidepressantide puhul psühhiaatrid pigem tervitavad tarvitamise tõusu, siis rahustite lai levik teeb ettevaatlikuks. Mullu valmiski haigekassaga, psühhiaatrite ja perearstide koostöös uus ärevushäire ravijuhis, kus veelkord kõiki põhitõdesid ja ka ohte rõhutatakse. Teema on lai ning täna kriimustasime ainult pealispinda. Keda lähemalt huvitab, leiab nö mõlema leeri lingid «Pealtnägija» kodulehel ja Facebookis.