Marek Niit jäi EMil poolfinaali ukse taha

Prahas jätkuval kergejõustiku sise-EMil jäi Marek Niidu laeks 400 m jooksu eelring. Neljandas eeljooksus sai Niit ajaga 47,79 viienda koha. Poolfinaali see tulemus ei viinud.

Niidu eeljooksust läksid edasi Donald Blair Sanford 46,81ga ning Rafal Omelko, kes sai kirja 46,95. Eestlasel tekkis raskusi juba distantsi esimesel poolel ning teisele ringile läks Niit viimaselt kohalt. Ühe koha võrra õnnestus mehel veel tõusta, kuid enamaks täna jõudu ei jätkunud.

Moerevolutsioon kaotas päästjate riietelt punase värvi

Päästeameti ridades puhuvad sel kevadel uued moetuuled: enam ei leia päästeametnike seljast tuttavaid punaseid päästekirjadega jopesid, uuteks tööriietuse põhivärvideks on must, sinine ja hall.

Põhjuseks, miks ametnikud uue riietuse saavad võib tuua selle, et vana eririietus oli pärit sajandivahetusest ja seetõttu ei vastanud see enam asutuse tänapäevastele soovidele.

Eririietuse väljatöötamise juures olnud spetsialist Peeter Kuhi ütles, et samuti on uus vorm funktsionaalsem. Alates 2012 on Päästeamet üks asutus. Senini oli iga regiooni keskus kui eraldiseisev asutus, 2012 elluviidud tsentraliseerimise käigus liideti keskused Päästeameti alla.  See on ka põhjus, miks sooviti kasutusele võtta ühtne eririietus. Varasemalt soetas iga regiooni päästekeskus oma riietuse ise ning pilt päästeametnikest oli maakonniti erinev. Selline kirju pilt tekitas segadust nii ametnikes endis kui ka koostööpartnerites. Ühtlase pildi saamiseks oli vaja riietus standardiseerida, mille tulemusel tekiks kindel ja ühtlane kvaliteet ning välimus.

Alates aasta algusest on Päästeamet hakanud väljastama päästeametnikele uusi rõivad. Riided hakkavad asendava seniseid siniseid vaheriideid ning tänavapildist tuttavaid punaseid päästekirjadega jopesid.

Vaata videosid, kus uut eririietust demonstreerib Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner. Vana tööriietuse meenutuseks on juures ka videod (vt, kuidas eristada õiget päästeametnikku libainspektorist) Kärnerist ja Järvamaa ennetajast Marju Tamsalust.

Hiireviu otsib nime

Ornitoloogiaühingu hinnangul võib peagi rännata Eestisse hiireviu, kellel pole aga nime.

Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega. Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin. Aga sel hiireviul pole nime.

Ühing kuulutab välja konkursi jälgitavale hiireviule nime leidmiseks. Sobilikke hiireviu isaslinnu nimesid saab pakkuda viuaasta kodulehel www.eoy.ee/viu kuni 15. märtsini. Pakutud nimede seast valib viuaasta meeskond parima.

Praegu veel nimetu hiireviuga saab tutvuda rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf

Eesti võrkpallur sai Ameerikas kõrge tunnustuse

Houstoni ülikooli võrkpallinaiskonnas mängiv Kadi Kullerkann nimetati American Athletic Conference’i ametnike poolt möödunud hooajal oma konverentsi parimaks naissportlaseks.

Keila võrkpallikoolist välja kasvanud Kullerkannile anti üle 4000 dollari suurune auhinnaraha. Möödunud hooajal tegi ta kaasa kõigis 32 mängus ning puudus terve aasta peale vaid ühest geimist. Kokku tõi ta oma naiskonnale hooaja jooksul 686,5 punkti. Houstoni ülikooli ajaloos on rohkemate punktideni jõudnud vaid kaks võrkpallurit.

Kullerkann lõpetab mais bakalauruseõppe digitaalse meedia erialal.  

Emajõgi saab jupi uut kaldapiiret

Kaarsilla ja Võidu silla vaheline kaldapiire, mille linlased valisid välja mullusel kaasava eelarve hääletusel, peaks valmis saama suve jooksul.

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnal on praeguseks kaldapiirde lahendus leitud ja ees seisab riigihange piirde ehitaja leidmiseks. Kui kõik läheb plaanipärastelt, saab uus kaldapiire suve jooksul valmis, kinnitas linnavalitsus oma teates.

Lahenduse autoriks on arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitekt Anna-Liisa Unt, kes oli ka Emajõe vasakkaldale 2011. aastal rajatud Võidu ja Turu silla vahelise kaldakindlustuse ja -platvormide üks autoreid. Piire meenutab oma välimuselt Oeconomicumi taha jääva vaateplatvormi omi.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Tõnis Arjuse sõnul saab kaasava eelarve 70 000 euro eest rajada piirde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele vanalinnapoolsele kaldale. «Lahendusega taotlesime, et see oleks piisavalt turvaline ja vastupidav ning välimuselt ühelt poolt ajatu, kuid samas haakuks nii kaasaegse kui ka ajaloolise kontekstiga,» selgitas ta. Osakonnajuhataja sõnul saab  tulevikus samasugust või edasi arendatud lahendust kasutada ka mujal Emajõe ääres.

Piirded on kavandatud tsingitud kanttorust, mis värvitakse tumedaks, et need sobiksid kokku Võidu silla piiretega. Lisaks saab käsipuu valgustuse ning paigaldatakse ka paar redelit, et rumalusest või õnnetu juhuse läbi jõkke sattunud saaksid neid pidi jõest välja ronida.

Oktoobris 2014 toimunud Tartu kaasava eelarve hääletamisel valisid tartlased võiduideedeks kõnniteede äärekivide korrastamise ja Emajõe kaldapiirde uuendamise ideed.  Mõlema idee jaoks on 2015. aasta eelarvesse kavandatud 70 000 eurot.

Galerii: Samuel Koppeli lühikava iluuisutamise MMil

Tallinnas toimuval iluuisutamise juunioride MMil sõidetakse täna noormeeste lühikava ning eestlane Samuel Koppel on oma esituse juba teinud. Koppel teenis kohtunikelt 41.53 punkti ning hoiab hetkel neljandat kohta. Lühikava on esitanud seitse uisutajat.

Viis nippi, kuidas toidupoes vähem kulutada

Toidupoes käies teevad paljud emotsionaalseid oste, mis kergitavad summat poetšekil. Mõne lihtsa nipi abil saab seda vältida. 

Tihti kulutame toidupoes käies oodatust rohkem raha. Huffington Post toob välja viis nippi, kuidas toitu ostes raha kokku hoida.

Ostude nimekiri

Ilma nimekirjata poes käies on suurem võimalus, et inimene teeb impulsiivseid oste ja paneb korvi asju, mida tal tegelikult vaja ei lähe. Mõistlik on enne poes käiku läbi mõelda ja kirja panna, mida konkreetselt vaja läheb, et mitte raisata raha ebavajalike asjade peale.

Nutitelefoni kasutamine

Soovitatav on poes käimise ajaks ära panna oma nutitelefon. Paljud inimesed otsivad poes käimise ajal internetist retsepte, et selle järgi vajalikud toiduained osta. Kuigi teinekord võib see olla väga mugav variant, langeb see siiski impulsiivsete ostude kategooriasse, sest on võimalus, et inimene ostab midagi, mis tal tegelikult juba kodus olemas on.

Väiksem korv

Samuti nagu inimene sööb rohkem, kui tal on ees suurem taldrik, ostab ta ka rohkem asju, kui ta valib poes suurema korvi või käru. Uuringud on küll näidanud, et käeshoitava korvi puhul teeb inimene rohkem impulsiivseid oste, kuid igal juhul tuleb meeles pidada, et ostude tegemiseks valitud korv või käru ei pea ääreni täis olema.

Orgaanilised tooted

Tavaliste ja orgaaniliste toodete vaheline võitlus on kestnud pikalt ja sellel ei paista veel lõppu, kuid siiski tasub järele mõelda, milliseid tooteid on mõtet osta orgaaniliste toodete sektsioonist ja milliseid mitte. Ühtlasi tasub teada, millised tavalistes tingimustes kasvatatud puu-ja juurviljad on puhtamad ja millised saastunumad.

Söögikordadevahelised snäkid

Targem on näksimiseks osta puu- ja juurvilju, kui energia- või müslibatoone ja krõbuskeid, sest viimased on alati kallimad.

Intervjuu: triatloni maailmameister räägib Ironmani läbielamistest ning kiidab Marko Albertit

Läbi spordiajaloo teavad vaid 36 inimest, mis tunne on võita maailma üht prestiižsemat ja võibolla et raskeimat võistlust, Hawaii Ironmani – täispika triatloni MMi. Üks neist kangetest õnnelikest on valitsev tiitlikaitsja Sebastian Kienle. 3,8 km ujumise, 180 km rattasõidu ja 42 km maratonijooksu läbimiseks kulus 30-aastasel sakslasel möödunud oktoobrikuus Hawaiil aega 8 tundi 14 minutit ja 18 sekundit. Eestlasest Marko Albertist oli saksa raudmees nobedam 25 minuti jagu.

Sundimatu oleku ja hea jutuga maailmameistriga suheldes ei oska esmapilgul aimatagi, et tegemist võiks olla kõige sitkema raudmehega planeedil Maa. Eesti Triatloni Liidule antud intervjuus rääkis Sebastian vahetu rõõmuga nii oma esimesest triatlonivõistlusest, eestlastest konkurentidest kui ka Saksamaa suvisest jalgpallibuumist. Lisaks avaldas sakslane ka unistuse, kellega omaaegsetest triatloniportlastest oleks ta tahtnud koos ratast sõita.      

 

Sebastian, kui palju on sul meeles oma esimesest triatlonivõistlusest?

Oi, mäletan seda hetke väga hästi. Närveerisin ikka kohutavalt. Olin kogu oma võistlusvarustuse juba kaks kuud enne starti valmis sättinud (naerab). Ema õmbles veel võistlussärki ümber, kuna see oli minu jaoks liiga suur.

Tegemist oli ühe võistlusega Saksamaa kaguosas, Baden Württembergis, ning olin ülimalt uhke, et tulin oma esimesel võistlusel viiendale kohale. Peagi ihkasin loomulikult juba enamat, kuid võttis siiski üksjagu aega, enne kui ma oma esimese võidu saavutasin.

 

Kui suur on sinu taustatiim ja kuidas hindad oma treeningtingimusi? On need piisavad või tunned ka millestki puudust?

Kokku on mul abiks 5-7 inimest – minu mänedžer, kaks füsioterapeuti, mehaanik, ujumistreener ja peatreener ning veel kaks isikut, kes hoolitsevad mu meedia-asjade eest. Aga loomulikult ei tööta nad kõik minu heaks täiskohaga. Näiteks Hawaii Ironmanil olid minuga kaasas peatreener Lubos Bilek, mänedžer Hannes, füsioterapeut Daniel ja tüdruksõber Tine.

Üldiselt olen täheldanud, et mida rohkem asju on sul vaja teha, seda olulisem on leida enda  taustameeskonda inimesi, keda saad tõepoolest usaldada. 

 

Milline hetk on Hawaii Ironmanil võisteldes sinu jaoks kõige raskem?

Arvan, et see osa jooksurajast, mis tuleb kohe pärast Palani maanteed. Sa näed rada kaugele kaugele ette ja tead samas, et pead kogu selle pika maa veel hiljem tagasi tulema. Mingil ajahetkel hakkab see mõte sul peas vasardama, tunned üha enam, kuidas jalad all väsivad. Ka pealtvaatajaid, kes sind ergutaksid, on siin rajalõigul õige napilt. Kui sa vaimselt tugev ei ole, võid just siin võistluse kaotada.

 

Eestis on meil tuntumad raudmehed Marko Albert ja Kirill Kotšegarov, kes mõlemad regulaarselt ka Ironman sarja etappidel võistlevad. Kui palju oled nendega kokku puutunud?

On hea meel tõdeda, et tunnen Markot päris hästi. Kohtusin temaga esmakordselt Fuerteventural, kus ta treenis koos Taani triatleedi Rasmus Henninguga. Marko on tore ja avatud tüüp, kes ei suhtu iseendasse ega sporti üleliia tõsiselt. Mulle see meeldib. Loomulikult ei tähenda see, et Marko poleks pühendunud või et ta ei pingutaks kõvasti. Vastupidi! Tean ju omast käest, kuna olen paaril ujumistreeningul temaga kõrvuti radadele sattunud.  Millegipärast olin ma iga kord pärast seda natukene masenduses (naerab).

Eesti triatleetidest tean veel Ain-Alar Juhansoni. Mitte küll isiklikult, kuid tänu kõikidele nendele juttudele, mida Thomas Hellriegel (sakslasest Hawaii Ironmani võitja aastal 1997, hüüdnimega «Hell on Wheels») mulle temast rääkinud on. Oleks päris lahe olnud ühes pundis ratast sõita - Ain-Alar, Thomas ja mina.

 

Üha rohkem on triatleetide hulgas hakanud populaarsust koguma sellised täispika distantsiga väljakutsed nagu Norseman ja Celtman Xtreme triatlonid. Mida sina kui täispika triatloni maailmameister nendest võistlustest arvad?

Vaadates triatloni tavadistantse, tähendab see reeglina heitlust teiste konkurentidega. Ironman-distantsidel aga juba heitlust nii konkurentide kui ka iseendaga. Kuid ekstreemtriatlonid nagu Norseman ja Celtman – siin heitlevad kõik üheskoos ja üksnes iseenda vastu. Arvan, et tegemist on pigem katsumuse ja seiklusega, mitte niivõrd võistlusega selle klassikalises mõttes.

Ja kindlasti tahan ma ühe sellise katsumuse kunagi läbi teha, kui ma profitasemel enam ei võistle. Aga praegusel hetkel meeldib mulle võistelda ka veel teiste vastu.

 

Kui sul oleks valida, kas lüüa kaasmaalase Andreas Raelerti maailmarekord 7:41.33 või võtta teine Hawaii Ironmani võit, siis kumba eelistaksid?

Teha mõlemat ühel ja samal võistlusel (naerab). Ei ei, see oli muidugi nali! Tean ju väga hästi, kui tugev oli Andi oma maailmarekordivõistlusel. Jäin seal tookord ju teiseks. Samas pole hea finišiaeg minu jaoks kindlasti kõige olulisem motivaator, kuna see sõltub suuresti ikkagi võistlustingimustest ja rajaprofiilist. Esmatähtis on alati võita, mitte niivõrd head lõppaega taga ajada.

 

Saksamaa krooniti möödunud suvel jalgpalli maailmameistriks. Kui palju see sündmus sulle huvi pakkus?

Ega peitu selle eest pugeda saanud (naerab). Loomulikult ma jälgisin ja elasin kaasa. Kuigi tegelikult pole ma teab mis suurem asi vutifänn, rohkem meeldib mulle hoopis Ameerika jalgpalli vaadata.

 

Tänud meeldiva intervjuu eest, Sebastian. Loodetavasti tuleb sul edukas ja võituderohke hooaeg.

Tänan! Kõike paremat teilegi.

 

Intervjueeris: Kari Treial

 

Sebastian Kienle saavutused:

2014 Ironman MM – 1. koht

2014 Ironman EM – 1. koht

2013 Ironman MM - 3. koht

2013 poolpika triatloni MM – 1. koht

2012 Ironman MM – 4. koht

2012 poolpika triatloni MM – 1. koht

Kesklinnast kaob hulk parkimisalasid

Paljud vanalinna tänavad, aga ka Vanemuise tänav saab parkimiskeelu märgid, lisaks jääb Vabaduse puiesteel maksimumkiiruseks 30 kilomeetrit tunnis, kui Tartu asub ellu viima kesklinna liikluskorralduse uusi põhimõtteid.

 

Rohkem jalakäijaid, vähem autosid, on juhtmõte, mille alusel Tartu kesklinna valmivas üldplaneeringus nähakse ette liiklusmuudatusi. Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ei tee saladust, et eesmärk on linnasüdamest autosid jõuliselt välja lükata.

«Tahame, et jalakäijaid oleks rohkem, oleks turvalisem ja mõnusam keskkond,» ütles Ranniku. «Samas katsume leida sellise lahenduse, et autoga saaks kesklinnale võimalikult lähedale. Parkimisalad on meil määratud ümber kesklinna küllaltki tihedalt.»

Plaanis on vähendada Poe tänava parkimisala, samuti Vallikraavi tänava otsas olevat parklat ja kaubamaja kõrval olevat parklat, mille arvelt kasvab jalakäijate ala. Sama ootab ees Kompanii tänavat Küütri ja Raekoja platsi vahel ning Aleksandri tänavat uue, ehitatava kaubamaja kõrval.

Peale selle on mitmel pool, näiteks Ülikooli tänaval Vallikraavi ja Küütri vahel, aga ka kogu Gildi ja Küütri tänaval plaanis sisse seada liikluskorraldus, kus eelistatud on jalakäija.

Ranniku selgitas, et see tähendab kõnniteede laiendamist, parkimise keelamist ja kiiruse alandamist, kuid autod saavad siiski läbi sõita. Neile jääb üks 3,5 meetri laiune sõidurada, mis on kõnniteest eraldatud madala, nii nelja-viiesentimeetrise äärekiviga.

«Meil on ka talv, auto on suurem ja tugevam, ei saa päris nii, et laseme autod ja jalakäijad kokku,» lausus ta.

 

Uued korrusparklad

Püüd vanalinna parkivatest autodest puhastada tähendab, et Karu platsile linn kindlasti parkimismaja tulevikus ette ei näe. Küll on arutusel olnud võimalus Magistri tänavale teha kahekorruseline parkla, mille üks korrus oleks maa all. «Aga see on veel toores idee, sest ei ole selge kunstimuuseumi ideestik,» lausus Ranniku.

Veel on jutuks, et kui Holmi kvartal Atlantise juures läheb hoonestamisele, peab sinna tekkima parkimisvõimalus, et see muutuks kesklinnale lähimaks parklaks. Peale selle on lahendusena pakutud Anne kanali supelranna parklat endise koolistaadioni kohal. Välja on toodud, et uushoonestuse rajamisel kesklinna välditakse edaspidi avaparklaid, parkimiskohad peaksid olema hoone sees.

Radikaalsematest mõtetest oli kaalumisel ja ka liikluslahenduse eskiisil ära toodud kava sulgeda täielikult autoliiklusele Ülikooli tänav Lossi ja Küütri tänava vahel ehk siis Werneri ees. See mõte on praegu siiski kõrvale jäetud, sest vanalinnast välja sõidul tuleks siis teha väga suur ring. Näiteks on ka tulevikus plaanis säilitada linnavalitsuse liikmetele võimalus parkida raekoja taga.

 

Vanemuises parkimiskeeld

Suur plaanitud muudatus on parkimise keelamine kogu Vanemuise tänaval, et võita nii ruumi kergliiklusteele, mis ühendab kesklinna Maarjamõisaga.

Muudatused ootavad ees ka Vabaduse puiesteed, kus on plaanis kiirust vähendada 30 kilomeetrile tunnis, samas lisada uued ülekäigurajad Poe, Gildi ja Munga tänava otsa. Ikka selleks, et jalakäijatel oleks mugavam ja autod suunduksid mujale.

«See on ideaalpilt olukorras, kui valmis on uued sillad ja kesklinna ümbruse parklad ja kui inimestel on võimalik valida alternatiivseid liikumisteid autoga kesklinna läbimata,» ütles Ranniku. Samas leidis ta, et mitmeid punkte sellest plaanist on võimalik kohe ellu viia.

 

Milline on Mark Zuckerbergi kõige olulisem palkamispõhimõte?

Otseselt temale alluvate töötajate palkamisel on maailma populaarseima sotsiaalvõrgustiku Facebooki loojal Mark Zuckerbergil üks põhimõte, millest ta alati kinni peab, kirjutab Entrepreneur.com.
 

"Ma palkan ainult neid inimesi, kelle heaks oleks ma ise nõus töötama," ütles ta Barcelona mobiilimessi MWC käigus toimunud pressiüritusel.

Üheks selliseks inimeseks on Zuckerbergi sõnul 2012. aastal ettevõttega ühinenud ärijuht Sheryl Sandberg.

"Suurimat mõju avaldavad mulle mitte väljaspool ettevõtet asuvad mentorid, vaid inimesed, kellega ma igapäevaselt koos töötan. Sheryl on kindlasti üks nendest," ütles ta, lisades, et tänu Sandbergi edukale ärijuhtimisele on Facebookil hetkel maailmas üle kahe miljoni ettevõttest reklaamikliendi.

Kuigi tööandjatel on tihtipeale rohkem tööd pakkuda, kui töötajad jõuavad ära teha, tuleks Zuckerbergi sõnul siiski hoiduda uute töötajate puhul lati alla laskmisest, et meeskond kiiremini komplekteeritud saaks.

"Pikas perspektiivis areneb ettevõte ainult juhul, kui sa palkad kellegi tõeliselt hea."

Facebooki multimiljardärist juht ja suuromanik panustab palju ka ülesannete delegeerimisele.

"Minu juhtimisstiil on üsna paindlik. Töötajatel peab olema võimalus kasutada töö käigus täiel määral oma loomingulisust ja muud erialast võimekust, vastasel juhul hakkavad nad seda võimalust mujalt otsima."

Otse: Ott Tänak asub Mehhiko rallil 7. kohal

Mehhikos kihutatakse järjekordne etapp autoralli MM-sarjas. Ford Fiesta WRC-ga on võistlemas ka Ott Tänak, kes asub kahe esimese väga lühikese kiiruskaste järel 7. kohal. Postimees hoiab lugejaid ralli käiguga kursis.

Eesti aja järgi täna varahommikul sõideti kaks lühikest kiiruskatset ning mõistagi ei tekkinud veel suuri vahesid. Tänak ja tema kaardilgeja Raigo Mõlder oli avakatse 12. ning teisel katsel 5. Kokku annab see 7. koha ning kaotust liidripositsioonil asuvale Sebastien Ogierile kõigest 2,9 sekundit. Ralli jätkub täna kell 17.02.

Seis pärast 2. kiiruskatset: 1. Ogier, 2. Neuville +1,2, 3. Mikkelsen +1,2, 4. Latvala +1,8, 5. Östberg +2,1, 6. Meeke +2,7, 7. Tänak +2,9, 8. Kubica +3,8.

2. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +1,2, 3. Latvala +1,3, 4. Neuville +1,6, 5. Tänak +1,7, 6. Östberg +1,7, 7. Meeke +2,4, 8. Sordo +3,2,

Tänaku kommentaar: «Väga keeruline kiiruskatse, kuid kokkuvõttes läks kõik hästi. Pole paha»

1. kiiruskatse: 1. Neuville, 2. Bertelli +0,2, 3. Ogier +0,4, 4. Mikkelsen +0,4, 5. Meeke +0,7, 6. Östberg +0,8, 7. Latvala +0,9, 8. Kubica +0,9, ... 12. Tänak +1,6

Tänaku kommentaar: «Väga keeruline, oli väga libedaid kohti. Meil oli kaks pikemat libisemist, mis ei mõjunud ajale hästi, kuid meiega on kõik korras.»

Enne ralli algust:

Tänak sõitis testikatsel välja üheksanda aja, kaotades kiireimat aega näidanud Sebastien Ogierile 6,4 sekundiga.

Video: Reinsalu hoidub erakonna võimalikke sisepingeid kommenteerimast

Täna alanud võimuliidu moodustamise konsultatsioonide eel on Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) olnud pikad arutelud selle üle, mis on valimistel põrumise taga.

Täna hommikul Reformierakonna kutsel Stenbocki majja läbirääkimistele läinud IRLi esimees Urmas Reinsalu ei soovinud vahetult enne konsultatsioonide algust Postimehele öelda, kas erakonnaliikmed on temalt ja teistelt erakonna juhtidelt vastutuse võtmist ja tagaplaanile astumist nõudnud.

«Ma olen öelnud seda, et erakonna esimees vastutab selle eest, ja kuidas me edasi läheme, seda me otsustame ühiselt,» ütles ta Postimehele.

Samuti koalitsioonikõneluste laua taha kogunenud Reformierakonna ja Vabaerakonna esindajad hoidusid IRLi võimalikke sisepingeid kommenteerimast.

Kolmapäeval kogunenud IRLi eestseisus arutas valimiste ebaedu põhjuseid kuus tundi väldanud koosolekul. Erakonna aseesimees Jaak Aaviksoo ütles pärast koosoleku lõppu, et valimistel eelnenud kampaanias tehti mitmeid vigu. Praeguse juhtkonna jätkamist koguneb erakonna volikogu arutama märtsi teises pooles.

Emotsioonid versus serv ja lennukate pommitajate vastasseis

Postimees palus enne nädalavahetusel peetavat võrkpalli Eesti-Läti ühisliiga ehk Schenkeri liiga finaalturniiri meeskondade võimalusi vaagida endisel tippmängijal Veiko Lemberil, kes on liigamänge jälginud ja teemaga hästi kursis. Esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi põhiturniiri võitja TTÜ, kel kasutada koduväljakueelis, ning Tartu Bigbank. Teises paaris kohtuvad Pärnu Võrkpalliklubi ja Tallinna Selver.

Esimene poolfinaal: TTÜ versus Tartu Bigbank

«Esimese asjana tuleb mainida, et palju sõltub sellest, kas TTÜ sidemängija Kusti Nõlvak saab meeskonda aidata või ei. (Nõlvak vigastas teisipäeval selga ja tema osalemine on küsimärgi all – M. G.). Nõlvaku eemalejäämise puhul on Tartul suuremad võimalused,» ütleb Lember.

TTÜ eeliseks loeb ekssportlane ühtlasemat koosseisu: «Tehnikaülikooli meeskond on leidnud hea koosluse ja on väga hea emotsiooniga tiim. Tartu edu sõltub väga palju nende liidri, nurgaründaja Robert Tähe tegutsemisest, mistõttu TTÜ-l on kergem oma kaitset üles ehitada. Tartu seevastu üritab ilmselt vastast serviga suruda, sest TTÜ vastuvõtt on haavatav,» usub Lember.

Samas on see hooaeg näidanud, et tartlased on küll kohati väga hästi servinud, ent tähtsates mängudes selles elemendis ka lubamatult palju eksinud.

«Tartul pole ka selget esimest sidet välja kujunenud, varieeritakse kahe mehega (18-aastane Robert Viiber ja mõned aastad vanem Georgi Topalov – M. G.). TTÜ mängijad on saanud kogu hooaja ühe sidemängijaga harjuda,» lisab Lember.

Selles paaris annab Lember eelise TTÜ-le, eeldusel, et Nõlvak teeb kaasa. «Lisaks on TTÜ-l koduväljaku eelis, eks nemad on sealse madala laega rohkem harjunud kui teised meeskonnad.»

Teine poolfinaal: Pärnu Võrkpalliklubi versus Tallinna Selver

Selle paari puhul tunnistab endine sidemängija, et väga raske on kellelegi eelist anda. «Ütleksin, et šansid on 50:50,» hindab endine Eesti koondise sidemängija Pärnu ja Selveri võimalusi finaali jõuda. Põhirõhk on tema sõnul selles paaris meeskonna punktiliidritel, diagonaalründajatel Hindrek Pulgal (Pärnu) ja austraallasel Lincoln Williamsil (Selver). «Oleneb, kummal neist parasjagu «parem lennupäev» on. Pärnu on erinevate vigastuste tõttu pidanud oma nurgamehi päris palju vahetama ja tegelikult sama seis on Selveril. Seega teine oluline punkt selle paari puhul on, kumma meeskonna nurgaründajad suudavad rohkem panustada, sinnapoole kaalukauss ka kaldub,» usub Lember.

Endine mängija usub, et Selveri hiljutine käik tuua oma ridadesse rannavolleäss Rivo Vesik on igati mõistlik. «Rivo toob kindlasti head emotsiooni ja elevust juurde. Kogenud mehena tema pealt palju ei kärise ka, kui ta peaks ka mängu sekkuma,» leiab ta.

Kokkuvõttes usub Lember, et ühegi meeskonna finaali jõudmine (ega sealt välja jäämine) poleks suur üllatus. «Finaalturniir iseloomustab hästi väga tihedat hooaega. Ja Eesti võrkpallile tuleb selline seis ainult kasuks,» ütleb ta lõpetuseks.

Lisalugu

TTÜd tabas tagasilöök, Selveri ridadesse toob elevust Vesik

VÕRKPALL. Schenkeri liiga finaalturniiri võõrustavat TTÜ meeskonda tabas sel nädalal suur ehmatus, kui sidemängija Kusti Nõlvak vigastas taas selga. Tema osalemine nelja parema meeskonna mõõduvõtul on praegu lahtine. Teisipäevasel treeningul tegi Nõlvak pealtnäha süütus olukorras seljale liiga ja pole seetõttu sel nädalal trenne kaasa saanud teha. Eelmisel hooajal kahel korral seljaoperatsioonil käinud Nõlvakul on TTÜ selle hooaja edus väga kandev roll ja temata muutuks meeskonna mäng kardinaalselt.

«Veerandfinaalmängud Rakverega olid väga rasked ja tundsin nädala alguses väsimust ning püüdsin trennis pisut rahulikumalt võtta. Aga ühel spurdil käis mingi valu läbi ja selg jäi kangeks ning valulikuks,» kirjeldab mängumees juhtunut. «Arstil pole ma käinud, aga füsioterapeut Risto Jamnes on minuga tegelenud. Sellist närvivalu pole nagu eelmistel kordadel, ent selg annab tunda. Ehk reedel saan treeningul kaasa teha.»

Seega pole selge, kas ta saab TTÜd poolfinaalis Tartu Bigbanki vastu aidata või ei. «Loomulikult tahan väga mängida ja meeskonda aidata, aga samas on eelmiste kordade tõttu hirm, et asi läheb taas väga halvaks. Seetõttu pole ka nädalavahetuse osas midagi otsustanud, loodan, et läheb paremaks ja saan kaasa teha, aga praegu on seda vara öelda,» lisas Nõlvak.

Tallinna Selveri poolel on samuti uudist. Nimelt võib nende rivistuses nädalavahetusel väljakul näha ka Eesti rannavõrkpalli esipaari üht liiget Rivo Vesikut. Selver registreeris Vesiku oma koosseisu, sest sel hooajal temporündajana tegutsenud Martti Rosenblatt käis põlvelõikusel ja ei saa meeskonda praegu aidata. «Rivo oli hooaja alguses meie farmmeeskonnas Kikases kirjas ja enne play-off’e tuli otsustada, kuhu nimekirja ta jääb. Et Martti on vigastatud ja Rivo oli nõus mulle appi tulema, siis panime ta Selverisse kirja,» sõnab Selveri peatreener Rainer Vassiljev.

«Tema kasutamisel lähtume vajadusest. Ta on sel nädalal treeningutel osalenud ja valmis aitama.» Päriselt tagasi saali Vesik siiski pöörduda ei kavatse ja treenib jätkuvalt algava rannahooaja tarbeks.

 

Elron teeb muudatusi sõiduplaanides

Elron muudab seoses remonttöödega Oru, Püssi ja Kiviõli jaamades 16.-25. märtsil Tallinn-Narva liinil rongide sõiduplaane.

16.-25.märtsini toimuvad seoses töödega Oru, Püssi ja Kiviõli jaamades väiksemad ajutised muudatused ka reisirongide sõiduplaanides. Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi liinide kõrval puudutavad muudatused ka Elroni Tallinn-Narva liini reise nr 220, 222, 223 ja 225.

Reiside 220 (Tallinn-Narva väljumisega algjaamast 8:50), 222 (Tallinn-Narva väljumisega algjaamast kell 15:51), 223 (Narva-Tallinn tavapärase väljumisega algjaamast 7:05) väljumisajad muutuvad kuni 5 minutit ja reisi 225 (Narva-Tallinn tavapärase väljumisega algjaamast 16:23) väljumisajad muutuvad kuni 50 minutit.

Seejuures palume olla tähelepanelikud: 16.-18. märtsil, 19.-21. märtsil ja 23.-25. märtsil kehtivad erinevad sõiduplaanid, 22. märtsil kehtib tavapärane põhisõiduplaan. Sõiduplaanidega saab tutvuda Elroni muudatuste lehel või sisestades Elroni kodulehel sõiduplaani otsingusse lisaks marsruudile ka otsitava kuupäeva.

Invernessi peatreener: Tarmo Kingi vasak jalg on nagu võlukepp

Eesti jalgpallikoondise ründav poolkaitsja Tarmo Kink sõlmis hooaja lõpuni kestva lepingu Šotimaa kõrgliigas mängiva Inverness Caledonian Thistle’i meeskonnaga. Klubi peatreener John Hughes tutvustas Kinki kui kogenud meest, kelle vasak jalg võib imesid korda saata.

«Tarmo vasak jalg on nagu võlukepp ning lisaks on ta väga kogenud. Ta võib ründeliinis mängida pea igal positsioonil ning loodan, et temast saab fännide lemmik,» rääkis Hughes.

Ka Kink ise on tuleviku osas positiivne. «Ma tõesti loodan, et suudan meeskonda tuua positiivset energiat, lisada midagi nii meeskonnale kui fännidele. Ma ei taha jagada mingeid lubadusi. Proovin igas mängus anda endast parima. Loodan, et fännid ei pea liiga kaua ootama, kuni ma väravaid lööma ja väravasööte jagama hakkan,» ütles Kink.

Viimati mängis Kink möödunud kevadel Ungaris Kaposvari ridades. Pärast seda on ta end vormis hoidnud Levadia treeningutel.

Värvika profikarjääri jooksul on Kink esindanud Moskva Spartaki, Tallinna Levadia, Györi ETO, Middlesbrough’, Lvivi Karpatõ, Varese ja Kaposvari meeskondi. Eesti koondise eest on tal kirjas 82 mängu ja kuus väravat.

Tarmo Kingi pikemad kommentaarid leiab allolevast videost:

Raske õnnetus ostukeskuses: kärult maha kukkunud laps sai koljuluumurru

Möödunud nädala reedel juhtus Tallinnas Mustamäel Mustika kaubanduskeskuses õnnetus väikelapsega, kes kukkus ostukärult maha ja sai koljuluumurru.

EfTEN Capitali kaubanduspindade ärijuht Toomas Õun ütles Postimehele, et on näinud juhtunust turvavideot. «Videot näinuna saan kommenteerida nii palju, et laps oli turvatoolis ja turvatool oli asetatud kuidagi risti Prisma ostukäru peale,» ütles Õun.

Tema sõnul juhtus õnnetus sel hetkel, kui vanemad käruga liftist väljusid. «Kui käru keerama hakati, lendas laps turvatoolist välja. Videost oli näha, et ema võtab ta sülle ja hakkab lohutama,» kirjeldas Õun.

Talle pole teada, kui õnnetult laps kukkus. Videost märkas ta, et laps ei olnud turvatooli kinnitatud. Samuti toonitas Õun, et kogu situatsioon oli ohtlik. «Ostukärud ei ole mõeldud turvatooli sellisel kujul kasutamiseks. On olemas spetsiaalsed ostukärud turvahällidega, millel on rihmad. Loomulikult, kui turvatool on lihtsalt niisama käru peal, siis ei saagi see seal püsida,» lisas ta.

Juhtunust kuulis ta alles eile hommikul. «Praegu uurime, mis täpsemalt juhtus ning loodame, et lähiajal see selgub,» lisas ta. Perekond ei ole mehe sõnul keskusega ühendust võtnud.

Tallinna lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier kinnitas Postimehele, et väikelaps sai koljuluumurru. Hetkel laps enam lastehaiglas ei viibi.

Uuringust selgus, miks on suitsetamisest loobumine nii raske

Wisconsini ülikooli teadlased avastasid oma hiljutises uuringus, miks on suitsetajatel raske sigarettide järele haaramisest loobuda. Selgus, et suitsetamisest loobujatel kaob esiteks võime nautida varem naudingut pakkunud asju.

Uuringus andsid suitsetamisest loobuda üritavad katsealused teada, et kõiksugu naudingud olid muutunud vähem erutavaks. Sellist seisundit nimetatakse anhedooniaks ning seda tundsid suitsetajad esimese suitsuvaba nädala jooksul, vahendab meesteajakiri Men’s Health.

Põhjus, miks toimus nn langus naudingu tundmises seisneb päevapealt nikotiinist võõrutamises. Nikotiin võimendab heaolu tunnet, ütleb uuringu üks autoritest Jessica Cook.

«Nikotiin stimuleerib aju naudingute keskust, mis võimaldab ka teistel sündmustel, asjadel, situatsioonidel igapäevaelus muutuda emotsionaalselt väärtuslikumaks,» ütleb ta.

Kui oled harjunud suitsetama mõne nauditava tegevuse kõrvale või selle ajal, võimendab nikotiin veendumust, et suitetamine teebki selle paremaks. See omakorda muudab loobumise palju keerulisemaks. Uuringus selgus, et inimestel, kellel avaldus sügavam anhedoonia, olid tõenäolisemad langema tagasi suitsetamise lõksu, kuna tundsid suitsuvabal ajal vähem naudinguid.

Hea uudis on aga see, et anhedoonia, mis tekib suitsetamisest on vaid ajutine nähtus ja nikotiini asendusravi võib aidata kriitilist perioodi ületada. «Leidsime, et naudingute tundmise ajutine kadumine igapäevaelu tipphetkedel on täiesti normaalne pärast suitsetamisest loobumist ning võib kesta nädala,» ütles Cook. «Nikotiini asendamine on sel hetkel väga oluline, kui inimene tahab esimesest nädalast kergemini üle saada ja suitsuvaba elu juurde jäädagi.»

Galerii: võimalik tulevane võimuliit istus esimest korda ühise laua taha

Täna hommikul kell 10 istusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Reformierakonna (RE), Vabaerakonna (VE) ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad lõpuks ühe laua taha.

Veidi üle kahe tunni kestnud arutelu lõppedes teatas Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, et esmalt tuleb konsultatsioonide käigus kokkuleppele jõuda, millised on kõige olulisemad probleemid Eesti elus ja millised reformid tuleb viia ellu. Siis minnakse edasi kokkulepetega erinevates valdkondades.

Järgmine konsultatisoon toimub homme.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretäri Indrek Saare sõnul kinnitas Rõivas eile siirast soovi jõuda nelja osalisega koalitsioonini ning seetõttu annavad ka sotsiaaldemokraadid endast parima, et laia koalitsiooni saaks moodustada.

Kui veel kolmapäeval olid sotsiaaldemokraadid laia koalitsiooni suhtes ettevaatlikud, siis eile otsustas erakonna riigikogu fraktsioon Reformierakonna kokku kutsutud konsultatsioonidega nõustuda. «Otsustasime, et läheme heas usus neljapoolsetele konsultatsioonidele,» ütles Saar.

Saare sõnul kinnitas Rõivas eile hommikul, et Reformierakonna siiras soov on tõepoolest jõuda laia koalitsioonini. «Kuna Rõivas kinnitas, et ta ei kavatse jõuda sama tulemuseni, kuhu 2007. aastal jõudis Andrus Ansip, et rohelised visati mingil hetkel kõnelustelt välja, siis me ei taha tema sõnu ette kahtluse alla panna,» ütles ta. «Anname omalt poolt parima, et selline koalitsioon oleks võimalik moodustada.»

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et ühelt poolt on Eesti huvides saada võimalikult ruttu toimiv valitsus, samas võtavad nelja osalisega läbirääkimised tõenäoliselt kauem aega, kui võtaksid kahe erakonna kõnelused. «Seetõttu meil ei ole väga aega üle, aga samas me loomulikult aktsepteerime seda, kui erakondadel on planeeritud koosolek. Seetõttu leppisime kokku, et lükkame selle reede hommikuks,» märkis Rõivas.

Algul tegi Reformierakond võimalikele partneritele ettepaneku koguneda konsultatsioonidele neljapäeval kell 15, kuid sotsiaaldemokraadid teatasid juba kolmapäeva õhtul, et soovivad konsultatsioonidel osalemist veel omavahel arutada ja esimene kohtumine võiks toimuda mitte enne reedet. Samuti soovis kohtumise edasi lükata Vabaerakond, mille juhatus kogunes poliitilist olukorda arutama eile õhtul.

Reformierakonna juhatus otsustas alustada konsultatsioone nii SDE, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kui Vabaerakonnaga. Nelja erakonna võimuliidul oleks uues riigikogus 67 häält, kuid rohkem kui 51 häält omava võimuliidu saaksid kokku panna ka kolm erakonda. Reformierakonna, SDE ja IRLi koalitsioonil oleks 59, Reformierakonna, SDE ja Vabaerakonna koalitsioonil 53 ning Reformierakonna, IRLi ja Vabaerakonna liidul 52 kohta.

Kaubamaja 55. sünnipäev: Marika Kaljas, pool sajandit ametis

Marika Kaljas on Tallinna Kaubamajas eri ametikohtadel töötanud juba viimased 50 aastat. Naine ise ütleb, et on saanud terve elu teha tööd, mida tõeliselt armastab.

 

Naine ütleb kohe, et ega tema tähelepanu ei armasta. Kui aga jutt läheb töö peale, siis on näha, kuidas Marika silmad särama löövad. Ka tööstress on naise sõnul temast nende aastate jooksul suure kaarega mööda läinud.

Huvitavad algusaastad

Kui üks tuttav 18-aastase Marika Kaubamajja teenindajaks tööle kutsus, ei olnud tal aimugi, et see jääb tema ainsaks töökohaks. «Kaubamajas töötamisest ei osanud ma sel ajal isegi unistada, tegu on ju alati olnud väga prestiižse kohaga,» rääkis Marika. «Ja mis seal salata, ka palgad olid keskmisest kõrgemad,» lisas ta. Marika otsustas proovikivi vastu võtta ja nii ta 1965. aastal Meestemaailma sattuski. Alguses oli tegu küll meestejalatsite osakonnaga, kuid samale osakonnale on ta truuks jäänud tänapäevani. Vahepeal viis töö Marika ka kontoripoolele müügijuhi ametisse, kuid nüüd on ta müügisaali tagasi jõudnud. «Just raskused ja vaheldusrikas töö on need, mis mind Kaubamajas nii kaua hoidnud on,» leiab ta.

Peaaegu esimesel tööpäeval sai Marikale selgeks, et siin ta tahabki töötada. Töökaaslastega saadi koguni nii hästi läbi, et naine peab neid praeguseni oma pereliikmeteks, kellega ikka ja jälle kokku tullakse ning vanu aegu meenutatakse. Oma töö algusaastate peale tagasi mõeldes leiab ta, et need olid väga huvitavad ja arendavad. Rahareform oli värskelt toimunud ning inimesed olid ostuotsuseid tehes väga ettevaatlikud. «Austria ja Inglise jalatsid olid need, mille järele ikka ja jälle tuldi. Just kaubamaja sortiment on aegade algusest inimesi köitnud,» meenutab ta.

Defitsiidiaastad

80ndad ja 90ndad on eredalt meeles just tohutu kaubapuuduse tõttu. Polnud mingi probleem müüa ligi tuhat paari kingi vaid mõne tunniga. Valikus oligi vaid üks-kaks mudelit, kuid inimeste huvi see ei kahandanud. «Tegime sageli nalja, et kui midagi käest kukkus, siis põrandat see puudutada ei jõudnudki, sest kaup krabati juba õhust kellegi ostukorvi,» jutustab Marika pöördelistest aegadest. «Need olid väga kiired ajad, nõudlus oli tohutu, aga kaubavalik kesine,» lisas ta.

Marikale on sellest ajast eredalt meelde jäänud ka sündmus, kui ühel päeval külastas kaubamaja Soome ärimees, kel oli kaasas ennenägematu ja suure müügipotentsiaaliga kaup. Kuna Marika oli silmapaistev töötaja ja ostudirektorit ei olnud parasjagu kohal, siis ta otsustaski tellimuse ise ära teha. Kui soomlane arve kokku lõi, tuli selleks umbes 100 000 krooni. «Sel ajal oli 100 000 krooni ikka üüratu summa, kuid tagasiteed enam ei olnud,» rääkis Marika. Ta otsustas riskida ja tellimuse siiski sisse anda. Järgmisel päeval läks ta mõistagi ostudirektori jutule, et oma teguviisist teada anda. Ta oli eelnevalt valmistunud, et võib-olla peab ta sel samal päeval armastatud töökohalt lahkuma. Tegelikkus oli hoopis vastupidi, kvaliteetne kaup tuli Soomest kohale ja seda saatis meeletu müügiedu. Võib öelda, et Marika pani alguse heale partnerlusele ning hiljem kujunes sellest tarnijast üks kaubamaja peamisi hankijaid.

Hea teeninduse võti

Hea teeninduse võtmeks peab Marika oskust kuulata ning tahet kliendile õigel hetkel vastu tulla. Tuleb tõdeda, et aastate jooksul on ta klientide soove õppinud peaaegu silmadest välja lugema. Just sellesama oskuse poolest on ta ka klientide seas väga hinnatud ning teinekord teretatakse isegi tänaval. Samuti peab Marika oluliseks, et teenindaja oleks eelkõige hea inimene. Ta ei pea paljuks keset kiiret tööpäeva kliendile vastu tulla ning kas või püksirihmale auke juurde teha või pintsakule nööp ette õmmelda. Kliendid hindavad Marikat ka põhjalike teadmiste poolest nii eri kaubamärkide kui ka kangaste kohta. Kõik need teadmised on ta kogunud raamatutest, ajakirjadest ja internetist. «Televiisorit meeldib mulle samuti vaadata, kuid eriline seebikate fänn ma ei ole, vaatan uudiseid ja värskemate moe-uudistega hoian end kursis Fashion TV vahendusel,» räägib Marika. Veel hoiab ta silma peal hetkel menukaima telesarja «Selfridge’i kaubamaja» tegemistel - pidi olema palju päriselulisi seoseid.

Kõigile noortele teenindajatele soovib Marika entusiasmi, uudishimu ja teotahet. Ilma nende oluliste iseloomuomadusteta ei oleks ta pool sajandit end ühel töökohal ette kujutanud. «Mõelge iga päev tööle tulles, millist teenindust sooviksite ise saada. See on kõige parem soovitus, mis sunnib pingutama ja endast kõik andma,» teatab Marika.

Kommentaar

Kamila Varvas, Kaubamaja Meestemaailma teenindusjuht

Marika on äärmiselt hea suhtleja ning silmapaistev inimene. Ta oskab kliente kuulata ning loeb nende soove justkui silmist. Nii on tal tekkinud püsikliendid, kes Kaubamaja külastades alati ka Marika järele pärivad.

Marikast teeb suurepärase teenindaja ka täpsus ja korraarmastus. Müügikeskkonnas ja laos peab alati valitsema täielik kord. Ei tasu imestada, kui laoriiuleid vaadates jääb mulje, et kaup oleks sinna justkui nööri mööda rivistatud. Ta ei pea paljuks ka teistelt korda nõuda ning vajaduse korral sellekohaseid märkusi teha. Kuid keegi ei pane talle seda pahaks, just vastupidi, Marika nõuannetest peetakse väga lugu. Ta on nende aastate jooksul olnud väga paljudele noortele teenindajatele lausa mentoriks.

Marikat saadab ka suur teadmistejanu ning uudishimu maailmas toimuva vastu. Ta jälgib huviga televiisorit, loeb raamatuid ja kasutab iga päev internetti. Ta on alati kõige värskemate uudistega kursis ja arutleb meeleldi maailmas toimuvate sündmuste üle. Interneti vahendusel on ta selgeks õppinud pea kõik Kaubamajas müüdavad kaubamärgid, et klientidele asjatundlikku ja head teenindust pakkuda. Huvitavast infost teeb ta hea meelega ülevaate ka teistele kolleegidele.

Marika üheks suuremaks tööväliseks hobiks on aiandus, tema imekena aed võiks kandideerida lausa kauneima aia tiitlile! Pereringis on Marika hinnatud lapsehoidja ning suur koduloomade armastaja. Ta planeerib hästi nii oma tööd kui ka vaba aega, tal on alati palju tegemist ja sageli toimetab ta korraga lausa mitme projekti kallal. Olgu selleks siis remont, aiaplaneerimine või hoopis midagi kolmandat.

Vetteli ja Ferrari läbirääkimised algasid juba seitsme aasta eest

Tänavu talvel Ferrari vormel-1 meeskonnaga liitunud sakslane Sebastian Vettel avaldas, et on oma uue tööandjaga kontaktis olnud juba seitse aastat.

Vetteli sõnul oli esimene mitteametlik kohtumine toonase Ferrari bossi Stefano Domenicaliga 2008. aastal, kui ta veel Toro Rosso ridades sõitis. Järgmine kohtumine leidis aset 2010. aastal. «Tehing hakkas edasi minema ning küsisin ka Michael Schumacheri mänedžeri Sabine Kehmi arvamust,» selgitas Vettel. Juttu tuli ka seitsmekordse maailmameistri Schumacheri endaga. «Rääkisin talle võimalusest, mida Domenicali mulle pakkus. Schumacher ütles, et kui ma nendega käed löön, siis ootab mind Maranellos entusiastlik ja hea atmosfäär.»

Vetteli ja Ferrari vaheline suhtlus muutus ametlikumaks paari aasta eest. «2012. ja 2013. aasta hooaegade vahel käisin salaja Maranellos ning kohtusin Luca di Montezemologa,» tunnistas toona Red Bulliga vormelimaailma valitsenud Vettel.

 

Lugeja küsib: kuidas saata kirju nii, et need postis kaduma ei läheks?

«Minu töö iseloom nõuab, et saadaksin kord nädalas olulisi dokumente Narvast Tallinnasse. Kuna kirjade saatja ütles, et tema jaoks on lihtsam, kui ma saadan nad tähitud kirjade asemel tavakirjadega, siis seda ma ka teinud olen. Nüüd on aga mitu kirja postis kaotsi läinud ja ma ei saa aru, kuidas saata kirju nii, et need postis kaduma ei läheks?» küsib lugeja.

«Nii palju, kui ma tean, siis neid kirju ei ole võimalik jälgida ja nad on jäljetult ära kaduda. Ma ei saa aru, kas ma kirjutasin aadressi valesti või panin vale margi peale,» lisab lugeja.

Vastab Omniva kommunikatsioonispetsialist Erki Varma.

Eesti Post toimetab kohale kõik kirjad, mille aadressi suudame tuvastada. Kui saaja aadress on tuvastamatu, kuid saatja aadress on olemas, viime kirja saatjale tagasi. Olulisi dokumente soovitame kindlasti saata tähitud kirjaga, kuna sellisel juhul on võimalik kirja teekonda täpselt jälgida ning kiri antakse isiklikult adressaadile üle.

Alati tasub kirjale peale märkida ka saatja aadress – sellisel juhul saame kirja võimalike probleemide korral saatjale tagastada ning inimesel on võimalik puudused kõrvaldada. Tavakirjade jälitamine saatja või saaja aadressi järgi on väga töömahukas ja tihti sisuliselt võimatu.

Astana püüab igal võimalusel oma mainet parandada

World Touri litsentsi kaotamisega silmitsi seisev Astana meeskond on asunud läbi oma pressiteenistuse usinalt mainet parandama. Kui eile rääkis Kasahstani klubi meditsiinilisest poolest peaarst Joost De Maeseneer, siis nüüd kirjeldab treeningsüsteemi peatreener Paolo Slongo.

«Hooaja alguses paneme rõhku mäelaagritele ja vaimsele ettevalmistusele, et ratturid oleksid tähtsatel võidusõitudel ja suurtuuridel parimas vormis. Veebruarist maini viibime palju suurepärase kliimaga Kanaari saartel. Juunis, Touri lähenedes harjutame tihti Itaalia Alpides. Treeninglaagrites saame suuremat tähelepanu pöörata ratturite jõunäitajate arendamisele ning ka sportlastel on seal lihtsam oma tööle keskenduda,» vahendab Spordipartner.ee Slongo sõnu.

Linn andis Tartu avavanglale kasutusloa

Tartu linnavalitsus otsustas sel nädalal anda kasutusloa Turu tänava lõppu ehitatud Tartu avavanglale. Justiitsministeeriumi teatel alustab 60-kohaline vangla kinnipeetavate vastuvõtmist aprillis.

 

Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul käivad vanglahoones praegu süsteemide häälestustööd ning hakatakse ruume sisustama. Hoone peaks olema lõplikult valmis ehk üleandmine Tartu vanglale peaks lepingu järgi aset leidma hiljemalt 31. märtsil.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ütles, et avavangla täpne avamiskuupäev ei ole veel paigas, kuid tõenäoliselt jääb see aprilli algusesse. Samal kuul võtab vangla vastu ka esimesed vangid. «Praeguste prognooside kohaselt hakkab Tartu avavangla kinnipeetavaid vastu võtma aprillis,» ütles Tuulik.

Nii mehed kui ka naised

Kolmekorruselises hoones on kohti kuuekümnele kinnipeetavale. Meesvangide toad on üldjuhul kolmekohalised ning suurusega 12,3 ruutmeetrit. Naissoost kinnipeetavate toad on kahekohalised ning suurusega 10 ruutmeetrit.

Tubades ei ole ei kööki ega WCd. Tuuliku sõnul asub köök üldkasutatavas ruumis ja WC on sektsiooni peale ühine. Toad on sisustatud voodite, isiklike asjade kapi, laua, toolide ja telerialusega. Avavangla hoone kõrval oleval platsil on kinnipeetavatel võimalik mängida korv- ja võrkpalli. Samuti tuleb hoonesse raamatukogu.

Tuuliku sõnul on avavangla nüüdisaegne vangistuse vorm, mille eesmärk on aidata kinnipeetavatel paremini ühiskonda sulanduda. Avavangla režiimi kasutatakse vangistusest tavaellu pöördumise ühe faasina paljudes Euroopa riikides.

Kinnipeetavate päevakava on avavanglas erinev. «Juhul kui neil on töökoht või nad käivad koolis, lähevad nad hommikul tööle või kooli ning tulevad pärast töö- või koolipäeva lõppu tagasi. Kui inimene alles otsib tööd, siis saab ta loa avavanglast välja minna näiteks töövestlusele, töötukassasse või koolitusele,» selgitas Tuulik.

Samuti on avavangla kinnipeetavatele ette nähtud kindlad ajad näiteks poes käimiseks, aga väljaspool avavanglat saavad vangid Tuuliku sõnul viibida üksnes vangla loal ning luba antakse vaid põhjendatud juhtudel.

Nagu kinniseski vanglas, töötavad ka avavanglas valvurid. «Nende ülesandeks on päevakavajärgsete tegevuste jälgimine, loenduste korraldamine, kinnipeetavate tööhõive jälgimine, kinnipeetavate vastuvõtmine, erinevate olmeküsimuste lahendamine, võimalike rikkumiste fikseerimine ja tõkestamine,» tõi Tuulik näiteid. Ta märkis, et avavanglaga seoses loodi Tartu vangla juurde kümme uut töökohta.

Kahte tüüpi vangid

Justiitsministeeriumi teatel paigutatakse avavanglasse kahte tüüpi kinnipeetavaid. Esiteks need, kelle karistusaeg hakkab lõppema ning kes on end vanglas piisavalt korralikult üleval pidanud ja näidanud, et nad on valmis sammhaaval ühiskonda naasma. Teiseks, kergemate kuritegude eest süüdi mõistetud kinnipeetavad, näiteks roolijoodikud.

Tuuliku sõnul on avavanglasse paigutamise ja väljaspool vanglat töötamise eelduseks kinnipeetava piisavalt korralik käitumine karistuse kandmise ajal. «Peab olema alus oletada, et isik ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja järgib ettekirjutusi. Samuti on avavanglasse paigutamiseks vajalik kinnipeetava enda nõusolek,» selgitas Tuulik.

Avavanglasse paigutatud kinnipeetavaid on karistatud erinevate kuritegude eest ning ükski kuriteoliik ei välista iseenesest sinna paigutamist.

«Seda, kas kinnipeetav lubatakse avavanglasse või mitte, otsustatakse tema riskihindamise põhjal. Avavanglasse ei paigutata üldjuhul kinnipeetavaid, kes on hinnatud kõrg-, üli- või põgenemisohtlikuks. Kõrgohtliku vangi paigutamine on küll võimalik, kuid sel juhul peab tema karistusaja lõpp olema lähedal ja ta peab olema vanglas käitunud õiguskuulekalt,» lisas Tuulik.

Eestis napsutamise ja sülitamisega «hiilanud» leedulane siirdus Hispaania kõrgliigasse

Eelmisel hooajal Tartu Rocki korvpallimeeskonna ridades mänginud leedulane Vilmantas Dilys siirdus Hispaania kõrgliigas pallivasse La Bruixa d’Ori meeskonda.

Rockis üldiselt hea mänguga meelde jäänud Dilys paistis silma ka korvpalliväliste «vägitegudega». Korra läks leedulane nädalavahetusel liiale napsutamisega ning hiljem pidi ta meeskonna ja peatreeneri ees vabandusega esinema.

Ka korvpalliväljakul tekkis mehega probleeme. Mängukeelu ja 320 euro suuruse trahvi teenis Dilys Rapla mängumehe Oliver Metsalu pihta sülitamise eest. Finaalseeria avamängus Kalev/Cramo vastu ei suutnud Dilys end mängu lõpus kontrollida ning kostitas üsna krõbedate sõnadega kohtunik Janek Saluset.

Viimati mängis leedulane kodumaal Dzukija meeskonna ridades.

Cristiano Ronaldo on minetanud oskuse karistuslööke lüüa?

Maailma parim jalgpallur Cristiano Ronaldo on aastate jooksul tõestanud, et on suurepärane karistuslöökide realiseerija. Viimasel ajal on mehel aga palli väravasse löömisega raskusi tekkinud.

Statistikaportaal MisterChip luges kokku, et viimasest 51 Madridi Reali eest löödud karistuslöögist pole väravasse lennanud mitte ükski. 21 lööki on lennanud müüri, 14 on väravast mööda tuhisenud. 16 korral on palli teekonda seganud värava raamid või väravavaht.

Viimati lõi Ronaldo karistuslöögist värava möödunud aasta 29. aprillil.

Harvikhaigustega lastele koguti tuhandeid eurosid

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poolt veebruarikuu jooksul läbi viidud heategevuslike aktsioonidega kogunes haruldaste haigustega laste toetuseks 6682,32 eurot. Sellest ligi 2300 eurot koguti rahvusvahelisel haruldaste haigustega päeval korraldatud mündikaardi ladumistel.

Tartu Lõunakeskusesse ja Tallinna Ülemiste keskusesse üles seatud Eesti kaardi kujutistele asetasid heasoovlikud annetajad kokku 4232 erinevas vääringus senti ja münti ning kahe kaardi peale tegi see annetussummaks 2297,96 eurot.

Sellele summale lisandub ka 2394,36 eurot, mis hõlmab sama ürituse raames tehtud lisaannetusi ning heade koostööpartnerite ja Lastefondi vabatahtlike poolt veebruarikuiste kampaaniatega haruldaste haigustega laste toeks kogutut. Lisaks andis 1990 euro suuruse panuse Kanal 2 saade «Kuldvillak» oma erisaadetega, mille võidusummad haruldaste haigustega laste toetuseks Lastefondile annetati.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb suurt heameelt, et Lastefondi agarad vabatahtlikud oma loovuse ja entusiasmiga suutsid korraldada sellise vahva ettevõtmise, mis aitas tähelepanu pöörata haruldasi haigusi põdevatele inimestele ja meie kõigi võimalustele neid toetada. «Nagu tulemusest näha, siis ühtsuses peitub tõepoolest jõud. Jõud aidata neid, kellel läheb meist kehvemini. Aitäh kõigile abistajatele!» jagub tal ettevõtmisse panustanute suunal vaid kiidu- ja tänusõnu.

Kuna Ülemiste keskuses ürituse raames korraldatud heategevuslikul oksjonil jäid osad heade koostööpartnerite poolt annetatud esemed välja ostmata, siis avab Lastefond nende realiseerimiseks ja annetuste kogumiseks täna osta.ee keskkonnas internetioksjoni. Oksjoni leiab siit ning kogu esemete müügitulu suunatakse haruldaste haigustega laste toetuseks.

Muuhulgas saab oksjonilt endale hea hinnaga osta Jack Jones'i meeste T-särki, Espriti kotti, Bodyshopi kinkekomplekti, Okaidi laste pidžaamat, Preciosa kõrvarõngaid ja palju muud..

Vabatantsule pääsenud Eesti uisutaja: oleme väga rahul

Iluuisutamise juunioride MMil said Eesti jäätantsijad Marina Elias ja Denis Koreline lühikavas 19. koha hooaja parima tulemusega 41.62. Vabatantsu esitab Eesti paar laupäeval.

Marina Eliase sõnul oli kodujääl hea sõita ning publiku toetus aitas kindlasti heale esitusele kaasa. «Oleme väga rahul, et suutsime näidata oma selle hooaja parimat tulemust, kindlasti tulid kasuks ka eelmisel aastal MMil saadud kogemused,» lisas ta.

Jäätantsus juhivad lühitantsu järel venelased Anna Janovskaja ja Sergei Mozgov, kes edestavad veidi rohkem kui punktiga teisel kohal olevat Kanada paari Mackenzie Bent ja Garret MacKeeni. Kolmandale kohale jäid USA uisutajad Lorraine McNamara ja Quinn Carpenter.

Jäätantsu medalid jagatakse laupäeval algusega 13.30.

Neljapäeva õhtul selgusid esimesed maailmameistrid. Paarissõidu kullaheitluses suutsid lühikava järel saavutatud esikohta hoida Hiina paarissõitjad Xiaoyu Yu ja Yang Yin, kes tulid maailmameistriteks teist aastat järjest. Teise kohaga pidid leppima Kanada esindajad Julianne Seguin ja Charlie Bilodeau, kes olid teised ka vabakavas ja jäid kokkuvõttes hiinlaste selja taha kahe ja poole punktiga. Pronksmedali võitsid vabakavas ebaõnnestunud venelased Lina Fedorova ja Maxim Miroshkin.

Reedel alustavad võistlust meesüksiksõitjad. Samuel Koppel on loositud teise stardigruppi ja läheb jääle orienteeruvalt kell 11.15. Õhtul selguvad naisteüksiksõidu maailmameistrid, kus lühikava järel juhivad venelannad Evgenia Medvedeva ja Serafima Sakhanovich. Võistlus algab Tondiraba Jäähallis 18.00.

Niit püüab ärkvel püsida ja kiiresti joosta

Eesti spordisõber on harjunud, et kergejõustiku sise-EMilt on ikka midagi head oodata – meil olid Erki Noole medalivõidud, Kristjan Rahnule rajatud lootused, Ksenija Balta ja Mikk Pahapilli võidud, Anna Iljuštšenko tipptaseme lävel püsimine. Eile Prahas alanud EMil saame loota vaid üllatustele nagu eile meeste kaugushüppes eelvõistlusel kuuenda koha saanud Rain Kasele ning kiita isiklike rekordite tasemel võistlevaid sportlasi, olgu siis saavutatud koht, milline tahes.  

Kask hüppas eilsel eelvõistlusel 7.82, olles tänavusel hooajal varasemalt hüpanud 7.87. Kvalifikatsioonis kuuenda koha saanud eestlasest jäid ettepoole tulemusega 7.97 eelvõistluste võitnud rootslane Michel Torneus, tema kaasmaalane Andreas Otterling (7.96), venelane Pavel Shalin (7.94), kreeklane Louis Tsatoumas (7.90) ja hispaanlane Jean Marie Okutu (7.86). Meeste kaugushüppe finaal on kavas täna.

Üks kauaaegne eestlasest tipp on siiski Prahas kohal. 400 meetri jooksus stardib kogu talve USAs treeninud Marek Niit. Juba kogenud jooksumehe sõnul on treeningud kulgenud plaanipäraselt ning kõik, mis plaanis, on harjutuskordade ajal ka ära tehtud. «Võrreldes eelmiste aastatega on treeningud olnud vähem intensiivsed ning sisetingimustes pole ma sprinditreeninguid sisuliselt teinudki,» rääkis Niit ja lisas, et suurem rõhk oli 450- ja 600-meetristel lõikudel.

Niit harjutas USAs koos vanade tuttavatega. Peamiselt treenis ta koos ülikooliaegse kaaslase Neil Braddyga, kuid mõned harjutuskorrad on ta teinud ka tiitlivõistluste medalimehe Wallace Spearmoni treeningugrupiga.

Väga säravate tulemusteni pole Niit tänavusel sisehooajal jõudnud, kuid mehe enda sõnul polegi see omaette eesmärk. Veebruari keskel jooksis ta Arkansases 47,09, nädal hiljem samas 47,50. Kuigi mõlemad tulemused ületavad Eesti alaliidu kehtestatud EM-normi, ei anna need kohta Euroopa hooaja edetabeli 25 parema hulgas. Seega tähendaks Prahas kõrgele kohale jõudmine eneseületust. Stardis olevatest konkurentidest on temast käesoleval talvel kiiremad olnud koguni 22 meest.   

«Tänavu pole ma veel suutnud joosta 46 sekundi sisse – loodan, et Prahas see õnnestub ja see aitab mind järgmisesse ringi,» arutles Niit. «Peamine eesmärk on siiski püstitada hooaja parim tulemus.»

Niidu hinnangul ongi kõige raskem just esimene ring, kuna USAst tulles on ajavahega kohanemine keeruline. 400 meetri eeljooksud algavad täna Eesti aja järgi kell 12.35, Niidu igapäevases kodukohas USAs on siis aga alles 4.35 varahommiku.

«Ärkvel olekust saab minu jaoks ilmselt omaette väljakutse, vaatame, kuidas see mul õnnestub,» märkis ta ja lisas, et õnneks läks üle ookeani kulgenud reis hästi. «Viimaste kordadega võrreldes kulges lend suhteliselt sujuvalt. Mul õnnestus lennukis magada ja enesetunne on hea.»

Kuigi Niit püüab EMil nii kõrget kohta kui võimalik, tunnistab ta, et laiemalt võttes on see võistlus siiski üks osa suviseks hooajaks valmistumisest.

«Eelmine hooaeg näitas, et vähene võistlemine sisehooajal jätab suvisteks jooksudeks palju rohkem ruumi ja energiat – seepärast ei taha ma end talvel väga palju koormata,» selgitas ta. Päris niisama Niit siiski EMile ei sõitnud, ent ta tunnistab, et võimaliku tulemuse kohal kõrguvat küsimärk. «Tulin siia naudinguga jooksma, ja seda just kevadet silmas pidades. Suvehooaja esimesed võistlused pole enam kaugel.»

Kahe eestlase jaoks algas ja juba ka lõppes EM eile õhtul enne ametlikku avatseremooniat. Kuulitõukajate Kristo Galeta ja Kätlis Piirimäe jaoks tähendanuks lõppvõistlusele jõudmine suuremat sorti imet. Hooaja tippmarkide võrdluses oli Galeta meeste hulgas tagantpoolt neljas ja Piirimäe eelviimane. Galeta tõukas eile 18.18 ja oli 27., Piirimäe haiguse tõttu võistlema ei läinudki.

Täna on lisaks Niidule ja Kasele võistlustules veel kolm eestlast. Meeste teivashüppes on tänavu 5.30 ületanud Veiko Kriisk on oma tulemusega üks tagumisi, nii nagu ka Raimond Valler 800 meetri jooksus ja Grete Udras naiste kõrgushüppes. Sprinterid Richard Pulst ja Maarja Kalev lähevad rajale laupäeval.

Täna: kergejõustiku EMil lähevad võistlustulle viis eestlast

Prahas toimuval kergejõustiku sise-EMil on eestlastel täna tihe tööpäev. Starti lähevad Veiko Kriisk, Marek Niit, Raimond Valler, Grete Udras ja Rain Kask.

Päeva alustab Kriisk, kes teeb kell 11.15 kaasa meeste teivashüppe kvalifikatsioonivõistlusel. Kell 12.35 läheb meeste 400 m eelringis starti Marek Niit. Kell 13.41 algab meeste 800 m eelring, kus teeb kaasa Raimond Valler. Kell 17.05 hoiab naiste kõrgushüppe kvalifikatsioonis Eesti lippu kõrgel Grete Udras.

Kell 17.40 on kavas meeste 400 m poolfinaalid ning loodetavasti jõuab sinna ka Niit. Päeva maiuspala algab aga kell 18.55, kui meeste kaugushüppe finaalis teeb kaasa Rain Kask, kes eilses kvalifikatsioonis sai 7.82ga kuuenda koha.

Suusahüpete olümpiavõitja müüs viga saanud sportlaste toetamiseks oma kuldmedali

1972. aasta suusahüpete olümpiavõitja Wojciech Fortuna müüs oma kuldmedali, et saadud raha eest toetada nelja hüppemäe turneel viga saanud USA suusahüppajat Nick Fairalli.

Fortuna medali ostis 50 000 USA dollari eest spordirõivaste tootja 4F ning saadud raha läheb pooleks Fairalli ja Poola kiiruisutaja Natalia Czerwonka vahel. Ka viimane vigastas õnnetutuses selga. Vastavalt kokkuleppele läheb Fortuna kuldmedal Varssavis asuvale spordimuuseumile, vahendab ERR Sport.

Lisaks Fortunale on Fairalli toetanud mitmed teisedki isikud ja sponsorid, nende seas loovutas Zakopane MK-etapi võistkonnavõistluses esikoha teeninud Saksamaa koondis ameeriklasele kogu auhinnaraha .

Ortoreksia – infoühiskonna põhjustatud sotsiaalne häire

Tänapäeva maailmas, kus eri nähtuste kohta vastakat infot palju, on tekkinud inimestel häire, mille puhul muretsetakse liialt toidu koostise pärast.

Kuigi ortoreksia on suuresti seotud inimese toitumisega, ütles dr Hanna-Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Seltsist, et tegemist on pigem sotsiaalse häirega. «Ortoreksia puhul tekib inimesel mõte, et ta peab sööma ainult seda, millel on hea toime tervisele ja seetõttu kaob ära söömise nauding ja halvenevad suhted,» selgitas Lepp tänasel Naise tervise konverentsil.

Ta ütles, et see on tänapäeva maailmas ohtlik probleem, kuna viib põhjendamatult defitsiitideni mitte ainult toitumises, vaid ka sotsiaalses elus ja võib kanda edasi neid probleeme ja mitteteaduslikke mõtteviise ka perekonnas.

«Ortoreksiaperiood võib tekkida kõigil, kes veidi teadlikumalt ja süvenenumalt toituvad. Probleemiks muutub see siis, kui hakkab elu häirima ja muutub igapäevaseks keskseks mõtteks,» rääkis Lepp. Ta lisas, et kui inimene muretseb tohutult toidu koostise pärast ja sellega seoses on tal tekkinud juba ka sotsiaalseid probleeme, on see märk, et inimene kannatab selle häire all.

Kuna tegemist on üsna uue kirjeldusega, siis ei ole hetkel teada, kui paljud inimesed võivad ortoreksia all kannatada. Küll aga puutuvad arstid oma igapäevatöös aina enam selliste inimestega kokku.

Ortoreksia ei vaja tavaliselt psühhiaatrilist ravi, vaid pigem psühholoogilist toetust. «Kindlasti pole raviks vaja antidepressante. Tavaliselt nõuab see sellist mõtete läbivaatamist, sest enamasti on seal taga mitteteaduspõhine mõtlemine,» sõnas Lepp ja lisas, et kunagi ei saa välistada, et ortoreksia taga võib olla ka reaalne toidutalumatus.

See on selgelt seotud ka tänapäevase infoühiskonnaga, kus inimesed panevad aina enam endale internetist ja sotsiaalmeediast leitud tekstide põhjal diagnoose. «Tavaliselt need ongi inimesed, kes on huvitatud sellest, et nende toit oleks tervislik. Ja kuna inforuumis ringi rännates saab vastakaid arvamusi, siis võtabki inimene pähe erinevaid mõtteid.»

Hõre õhk kärbib autode ja meeste võimu

AUTORALLI. Täna varahommikul sõideti Mehhiko MM-rallil kaks esimest kiiruskatset. Tõeliseks kihutamiseks läheb aga Eesti aja järgi täna kell 17 ning pikk rallipäev toob endaga kaasa kaheksa kiiruskatset.

Kui MM-sarja avalöögiks olnud Monte Carlo ralli eripära seisnes mäestiku kiiresti muutuvates tingimustes ja Rootsis kihutati lumel, siis Mehhiko ralli muudavad keeruliseks kõrgusest tingitud hõre õhk ja kuumus. Kiiruskatsete teed kerkivad mäestikus koguni 2800 meetri kõrgusele üle merepinna ja seda on väga palju.

«Kõrgus ongi selle ralli kõige raskem osa – see mõjutab sõitjaid, aga ka tehnikat,» rääkis Tänak M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. «Kiiruskatsetel tuleb pidevalt arvestada sellega, et autol on tavapärasest vähem jõudu. Seepärast tuleb hoida võimalikult puhast sõidujoont, et auto kiirus säiliks.»

Varahommikuste kiiruskatsetega läbiti kõigest viis ja pool kilomeetrit. Esimesel täispikal rallipäeval ootavad aga sõitjaid juba hoopis tõsisemad katsumused. «Esimese päeva kiiruskatsed on väga keerulised ning need tuleb kindlasti läbida probleemideta,» rääkis Tänak. «Kui oleme leidnud hea rütmi ja tunneme end kindlalt, võime ka natuke rohkem suruda. Kõige tähtsam ongi sõita puhtalt ja järk-järgult kiirust tõsta. Kui see meil õnnestub, võib tulla väga hea ralli.»

Tänakul on varasemast juba kolm Mehhiko ralli kogemust, mullu debüteeris seal ka kaardilugeja Raigo Mõlder. Teadupärast mängivad konkreetse ralli kogemused heas lõpptulemuses olulist rolli.

Kokku sõidetakse Mehhikos 24 kiiruskatset ning võistlus lõppeb Eesti aja järgi pühapäeva õhtul.

Galerii: Mehhiko rallil kihutati testikatse

Sel nädalavahetusel sõidetakse autoralli MM-sarjas Mehhiko etapp, neljapäeval oli kavas testikaitse. Ott Tänak sai testikatsel kirja üheksanda aja.

Võimas: Belgias tehti Eesti korvpalli ajalugu

Täna tehti Belgias Eesti korvpalli ajalugu, kui Merike Anderson aitas oma koduklubi Royal Castors Braine'i FIBA Eurocupi finaali - varem pole ükski eestlanna Euroopa klubide karikafinaali jõudnud.

Castors Braine alistas poolfinaali korduskohtumises täna 78:65 Istanbuli ÜBGD Universitesi. Avakohtumises oli eestlanna naiskond võitnud skooriga 77:73, tänase võiduga kindlustati üldvõit seisuga 155:138.

Anderson sai tänases kohtumises platsile 27 minutiks, selle ajaga jäi tema arvele kaheksa punkti, üks lauapall ja üks korvisööt. Võitjate parimana panustasid 17 punktiga Kim Mestdagh ja Anete Steinberga, Istanbuli naiskonna suurimaks skoorijaks oli 19 silma ja 14 lauapalliga Courtney Paris.

Finaalis on Castors Braine'i vastaseks Villeneuve d'Ascqi naiskond, kes oli üldseisuga 129:122 üle Maccabi Bnoti võistkonnast.

Spordi lühiuudised

JALGPALL

 

Jalgpalliturul oli tihe tööpäev

 

Neljapäeval toimus Eesti jalgpalliturul hulgaliselt põnevaid üleminekuid, millest ehk üllatavaim oli Joel Lindpere liitumine Nõmme Kaljuga. Eesti koondise eest 98 mängu pidanud poolkaitsja lahkus talvel Ostrava Baniku meeskonnast ning otsis kuni eilseni uut tööandjat. Lõpuks langes valik oma endise koduklubi Kalju kasuks.

Tiitlikaitsja Levadia sõlmis lepingu Eesti koondise ääremängija Dmitri Krguglovi ja Henrik Ojamaa 19-aastase venna Hindrek Ojamaaga. Veel hilistel õhtutundidel püüti enda ridadesse meelitada ka Eesti koondise väravavahti Sergei Pareikot, kuid Postimehe trükkimineku ajaks polnud veel teada, kas leping sai tehtud.

FC Flora sai kaitseliini väärt täienduse, kui klubiga sõlmis lepingu Eesti koondise paremkaitsja Enar Jääger, kes viimati mängis Flora eest 11 aastat tagasi.

Eesti koondise ründaja Jarmo Ahjupera lõi käed aga kasvatajaklubi Viljandi Tulevikuga. Pärnu Linnameeskonna nimekirja ilmus eile aga 31. märtsil Islandi vastu lahkumismängu pidava Raio Piiroja nimi. Heiko Tamm liitus Tammekaga, Marek Kaljumäe siirdus Narva Transi ning Rober Kirss laenati Nõmme Kaljust Pärnusse.

8.23,12 on uus 800 meetri vabaltujumise Eesti rekord, mille püstitas ujumise karikavõistlustel Kregor Zirk.

LASKESUUSATAMINE

Eesti nelikule MMil 19. koht

Soomes alanud laskesuusatamise MMil oli eile kavas segateatesõit, kus Eesti nelik sai 19. koha. Eesti võistkonda kuulusid Kadri Lehtla, Darja Jurlova, Kauri Kõiv ja Kalev Ermits. Kokku pidid eestlased kamba peale kasutusele võtma kaheksa varupadrunit, Ermits käis lamadestiiru järel ka ühel trahviringil. Maailmameistriks krooniti Tšehhi, kes edestas 20,2 sekundiga Prantsusmaad. Pronksi võitis Norra nelik, kes suutis lõpus mööduda neljanda koha saanud Valgevenest.

Venelt karjääri parim mäng Euroliigas

Korvpalli Euroliigas sai Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris üleeile 72:80 kaotuse Berliini Albalt. Vene enda jaoks oli aga tegemist karjääri kõige edukama kohtumisega Euroliigas. Vene sai eile mänguaega veidi üle 28 minuti ning viskas selle ajaga 12 punkti. Sel hooajal oli tal mänguminutite osas seni parim näitaja ligi 13 minutit ja punktide poolest viis silma mängu kohta. Venele on see karjääris kolmas hooaeg, kus ta mängib Žalgirisega Euroliigas.

Curling’u naiskond alistas Inglismaa

Eesti curling’u naiskond sai Tallinnas toimuval juunioride MMil teise võidu, alistades Inglismaa võistkonna 7:5. Eesti curling’u naiskonnal on kirjas kaks võitu ja kuus kaotust, hetkel asub Eesti naiskond MMi edetabelis kaheksandal kohal. Täna mängitakse viimast vooru Venemaa võistkonna vastu. Eesti curling’u naisjuunioride võistkonda kuuluvad kapten Marie Turmann, Kerli Zirk, Kerli Laidsalu, Johanna Ehatamm ja Victoria-Laura Lõhmus.

 

Barcelona alistas võõral väljakul Ateena Panathinaikose

Korvpalli Euroliigas peeti täna õhtul kolm kohtumist.

Õhtu kõige tasavägisema skooriga lõppes kohtumine Ateena Panathinaikose ja Barcelona vahel, seisuga 81:77 sai võõral väljakul võidu Barcelona. Hispaania meeskonna poolt panustas 21 punktiga Justin Doellman, Ateena poolt viskas Esteban Batista kõige resultatiivsemana 16 punkti.

Võõral väljakul sai võidurõõmu maitsta ka Moskva CSKA, kes alistas 81:74 Vitoria Laborali. Külaliste poolt viskas Vitali Fridzon 13 punkti, kodumeeskonna suurimaks skoorijaks oli koguni 31 silma visanud Darius Adams.

Belgradi Crvena Zvezda alistas omakorda koduväljakul seisuga 89:76 Tel Avivi Maccabi Electra. Võitjate poolt tegi võimsa esituse Boban Marjanovic, kelle arvele jäi 19 punkti ja 17 lauapalli, Maccabi suurimaks korvikütiks oli 15 silmaga Devin Smith.

 

Lugeja küsib: miks kaubanduskeskus tualetis käimise nii keeruliseks teeb?

«Miks Tasku keskus teeb väikelastega vanematele WC-s käimise ja mähkmevahetuse nii keeruliseks? Käisin lastega, kellest üks oli vankris ja teine käekõrval, Taskus. Tekkis vajadus beebil mähet vahetada ning leidsin esimeselt korruselt WC, mille uksel oli ratastooli ja beebi märk. Ent uks oli lukus ja uksel silt, et võtme saab infoletist,» kirjutab lugeja.

«Miks on invaliididele ja väikelaste vanematele WC lukustatud? Miks peavad inimesed, kes on ratastoolis, karkudega, lapsevankriga või need, kellel on väikelaps käekõrval, mööda kaubanduskeskust infoletti otsima? Infoletist öeldi mulle, et pean pandiks kaks eurot andma. Oleksin pidanud oma kahe lapsega pangaautomaadi juurde jooksma ja hiljem veel raha lahti vahetama. Kuuldes, et mul pole kahte eurot, pakkus infoleti töötaja välja, et jätaksin talle oma isikut tõendava dokumendi. Kas ma ilma ei pääsegi oma lastega WC-sse?

Läksime siis WC-d otsima teisele korrusele. Ka seal oli tualeti uks, millel ratastooli märk, lukus. Juures oli silt, et tuleb vajutada nuppu. Ent nupu vajutamise järel uks ei avanenud. Läksin siis väiksemal lapsel mähkmeid vahetama ja suuremat potitama tavalisse naiste tualetti, kus ei olnud paberkäterätikuid. Veel üllatunum oli naisterahvas, kes avastas, et seepi pole. Soovitan Tasku keskuse WC korraldusega tegeleval inimesel minna tutvuma, kuidas on asi lahendatud näiteks Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel. Seal on uksed lahti. Ei pea mööda keskust võtit otsima, kaks eurot maksma ega võhivõõrale oma ID-kaarti jätma. Seal leidub ka paberkäterätte, seepi ja sooja vett,» lisas ta.

Vastab Tasku keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Tannik.

Tasku keskusel on kahju, et põhjustasime kliendile ebameeldivusi. Selle aasta algusest me infoletist panti või dokumenti aga enam ei küsi. Varasemalt oli selle küsimise põhjuseks olukord, et nädalas ei jõudnud meieni tagasi keskmiselt 2-3 võtit, mida kas unustati või lihtsalt ei vaevutud tagastama. Lisaks sellele, et erivõtme tegemisega kaasneb (aja)kulu, püüame vältida olukorda, kus meil pole küsijale ühtegi võtit välja anda.

Miks me oleme sunnitud tualette lukus hoidma? Tualettide avatuks jättes (oleme seda proovinud) muutub tualett väga kiiresti kasutuskõlbmatuks, saades asotsiaalidele magamis-, taarasorteerimis- või taara tekitamise kohtadeks. Uskuge, pärast sellist kasutust on sinna sisenemine pikka aega võimatu.

Teisel korrusel nuppu vajutades ei avane uks automaatselt, vaid see avatakse turvaruumist. See võib võtta hetk aega, kui turvatöötajal on telefonikõne vms pooleli, aga mitte kauem kui kümme sekundit. Kontrollisime, et nupp töötab ning turvatöötaja kinnitusel avatakse uks kiiresti. Ka esimesele korrusele on samasuguse kellanupu panek töös ning see hakkab toimima hiljemalt kahe nädala jooksul.

Tualettide puhtuse/seebi/paberi jms tegeleme koostöös koristusfirmaga päevast päeva. Kahjuks on väga sagedased juhtumid, kus paber või seep pole ära kulunud, vaid need on pahatahtlikult kaasa võetud. Tualettide heakorra lahendaks kõige paremini nende tasuliseks muutmine, aga see tooks kaasa taas klientide pahameele ja juba välja toodud sularahaprobleemi.

F1 meeskonnad ähvardavad Alonso õnnetuse tõttu hooaja avaetappi boikotiga

F1 sari alustab uut hooaega juba 15. märtsil, kuid Saksamaa väljaande Bild väitel on mitmed meeskonnad kaalumas sellele sõidule boikotti, sest ollakse mures ohutuse pärast, mis kerkis teravalt päevakorda pärast Barcelonas sõidetud testisõitu, kus McLareni rooli keerav Fernando Alonso vastu seina sõitis.
 

Hooajaeelsel eelviimasel testil sõitis Alonso oma McLareniga Barcelona ringrajal vastu seina ja viidi paariks päevaks haiglasse. Arstid kinnitasid mõned päevad tagasi, et hispaanlase tervisega on kõik korras, kuid soovitasid tal hooaja avaetapi vahele jätta ja nii läheb kahekordse maailmameistri asemel Austraalias sõitma tiimi varusõitja Kevin Magnussen.

Alonso avarii põhjused on endiselt segased: meeskond on väitnud, et õnnetuse põhjustas tugev tuul, samas kui mitmed asjatundjad on spekuleerinud, et Alonso võis enne avariid teadvuse kaotada mürgiste aurude tõttu või saada elektrišoki. Kuna avarii ümber püsib saladusteloor, on teised meeskonnad mures ega taha Saksamaa ajalehe Bildi väitel oma sõitjaid Austraalias rajale lasta.

«Sport Bildile teadaolevalt kaaluvad mitmed tiimid seda, et nende sõitjad ei lähe turvalisuse huvides Melbourne'is rajale,» vahendas Bild, tsiteerides edasi üht anonüümseks jääda soovinud tiimijuhti. «Kui lennuk kukub alla ja on kas või väikseim risk, et see juhtus süsteemivea tõttu, siis teisi sama tüüpi lennukeid ei lasta lendama. F1 sarjal on vedanud, et ühtegi tõsist õnnetust pole nende hübriidsüsteemidega juhtunud. Kui mõni minu sõitjatest saaks viga, siis ma kutsuksin kõik teised meeskonnad oma infost õppima, et edaspidi olla kindlad, et sellist asja rohkem ei juhtuks. Honda peab FIAle vastuseid jagama,» oli anonüümne tiimijuht resoluutne, et teised meeskonnad peaksid Alonso õnnetusest rohkem teadma, enne kui oma sõitjad Austraalias rajale lasevad.

Manny Pacquiao treener süüdistab Mayweatheri käsilasi ettevalmistuste rikkumises

Poksimaailm ootab kannatamatult maikuu algust, kui supermatšis kohtuvad Floyd Mayweather ja Manny Pacquiao. Mõlemad mehed on asunud eesootavaks kohtumiseks valmistuma, kuid Pacquiao treeneri sõnul on Mayweatheri abimeeskond õõnestamas nende jalgealgust.

Pacquiao treener Freddie Roach väitis Briti tabloidi DailyMaili veergudel, et Mayweatheriga koostööd tegev Al Haymon on ära ostnud mitmed Pacquiao potentsiaalsed sparringupartnerid, häirides sellega 36-aastase Filipiinide poksija ettevalmistust.

«Ma otsin sparringupartnereid, aga Al Haymoni käsilased helistavad neile ja pakuvad rohkem raha selle eest, et nad jätaksid tulemata,» kurtis Roach, kes lisas, et siiski on tal õnnestunud hankida Pacquiaole mõned sobivad paarilised.

«Aga ma ei muretse nende kuttide pärast, sest meil on Mannyle selle matši jaoks neli väga head partnerit, kõik on Mayweatherile sarnase stiiliga,» lisas Roach.

Mayweather ja Pacquiao kohtuvad 2. mail.

Ikea võib avada järgmise poe Riias

Rootsi endise peaministri Carl Bildti ja Riia linnapea Nikolai Ušakovi kohtumisel oli jutuks ka tuntud Rootsi ettevõtte Ikea poe avamine Riias.

Riia linnapea Nikolai Ušakovi sõnul Riia ja Stockholmi vaheline koostöö on tihenenud märgatavalt, teatab mixnews. Sellest annab tunnistust kasvanud investeeringute maht ja turistide arv. Ušakovi sõnul käivad praegu ettevalmistused selleks, et Ikea avaks Riias oma kaubamaja.

«Praegu me võitleme selle eest, et tuntud Skandinaavia firma avaks Riias oma kaubanduskeskuse, mis annaks oma panuse meie pealinna majanduse arengusse,» rääkis Ušakov. Bildt märkis, et Riia on Rootsi turistide üks sihtpunkte. «Juba praegu ühendab Riiat ja Stockholmi seitse lennureisi päevas. Loodame, et edasipidi on neid veelgi rohkem ja linnad hakkavad omavahel veelgi tihedamalt koostööd tegema,» ütles Bildt.

Üksteise pihta sülitanud Inglise liiga mängumehi ootab karistus

Manchester Unitedi jalgpallimeeskonna mängija Jonny Evans ja Newcastle'i ridadesse kuuluv Papiss Cisse võivad mõlemad karistada saada, kuna sülitasid teineteise pihta.

Telekaamerad püüavad tänapäeval pea kõik platsil toimuva kinni ning nii on karistus soolas nii Evansi kui ka Cisse jaoks selle eest, et nad eile õhtul üksteist kehavedelikega kostitasid, kuigi kohtunikud seda ei märganud, vahendas Soccernet.ee.

Pärast seda, kui Evans Cisselt palli oli üritanud võita, saatis Manchester Unitedi kaitsja veel ründaja suunas tatiläraka ning Cisse ei jäänud vastusega võlgu.

Kuigi Evans on eitanud, et ta sülitas Cisse pihta, siis Cisse on juba vabandanud, et reageeris millelegi, mis oli tema jaoks väga ebameeldiv.

Inglismaa jalgpaliliit võttis intsidendi uurimise alla ning kolmest kohtunikust koosnev paneel leidis, et mängijad tõesti sülitasid üksteise pihta, nüüd ootab mängijaid tõenäoliselt karistus.

Kuidas mõjub alkohol seedimisele

Alkoholi liigtarvitamine kahjustab söögitoru ning suureneb söögitoruvähi oht, kirjutab toitumisspetsialist Katri Merisalu Rimi terviseblogis.

Alkoholi tarbimine põhjustab igemehaigusi, hambakaariest ja hambakattu, rääkimata halvast hingeõhust. Selle liigtarvitamise korral saab aga kahjustatud söögitoru ning samuti suureneb söögitoruvähi oht.

Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada ka kõhunäärme põletikku ehk pankreatiiti, mille sümptomiteks on kõhunäärme piirkonnas olev valu, mida võib tunda ka seljas, lisaks iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Samuti võib esineda ohtlikku vedelikupuudust, sest keha üritab lahti saada mürkidest ja üleliigsetest ensüümidest. Tõsine pankrease kahjustumine ja pankreatiidi põdemine võib lõppeda diabeedi ehk suhkruhaigusega.

Samuti annab alkoholi tarbimine lisatööd nii kõhunäärmele kui maksale. Maks on eluks hädavajalik organ ning just selle tööd mõjutab alkoholi tarbimine kõige rohkem, kuna on peamine elund, mis kehas alkoholi töötleb.

Suure alkoholikoguse korral hävib osa maksarakke ning kuna need ei taastu, tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Samuti põhjustab äge alkoholi tarbimine rasvmaksa tekkimist, alkohoolset maksapõletikku ja maksa tsirroosi.

Samuti on teada, et pikemas perspektiivis seostatakse liigset alkoholi tarbimist suurenenud võimalusega haigestuda suu,- keele,- huule-, kurgu-, mao-, pankrease, käärsoole- ja maksavähki.

Loe põhjalikumalt siit.

Kregor Zirk püstitas karikavõistlustel uue Eesti rekordi

Eesti ujumise karikavõistlustel püstitas Ujumise Spordiklubi esindav Kregor Zirk 800 meetri vabaltujumises Eesti rekordi.

Uus Eesti rahvusrekord 800 meetri vabaltujumises on tänasest 8.23.12 ning sellele lisaks on Zirki tulemus ka uus Eesti noorte- ja juunioride rekord.

«Väga raske oli,» rääkis rekordimees Zirk Eesti Ujumisliidu Facebooki lehele. «Viimased 300 meetrit kannatasin ikka korralikult, kuid olen rõõmus, et rekord tuli.»

Eelmine Eesti rekord kuulus Pearu-Peeter Põllu nimele aastast 2013 ning need numbrid olid 8.25.56.

Tänak kihutas Mehhiko ralli testikatsel üheksanda aja

Eesti rallimees Ott Tänak sõitis täna Mehhiko ralli testikatsel välja üheksanda aja, kaotades kiireima aja sõitnud Sebastien Ogier'le 6,4 sekundit.

Ogier läbis 5,5 km pikkuse testikatse ajaga 3.47,6. Tema järel sai teise tulemuse Kris Meeke, kes kaotas Ogier'le 2,2 sekundiga, kolmanda tulemuse sai Jari-Matti Latvala (+2,5).

Tänaku tulemuseks jäi üheksas aeg (+6,4).

Ralli esimesed katsed sõidetakse homme varahommikul, kokku on homme kavas kaheksa katset.

Selgusid saate «Eesti tippmodell» finalistid

Tänases «Eesti tippmodellis» selgusid finalistid, kes osalevad järgmisel nädalal Kanal 2 eetrisse jõudvas superfinaalis - Katja, Aule, Liise ja Hendrik.

Kaasvõistlejad ei mõistnud, miks kohtunikud hellitasid pirtsakat Gerilit, kes juba ka ise koju kippus. Gerili aga kinnitas, et koju ta tegelikult ei tahtnud, vaid eelmises saates toimunu oli test kohtunikele.

Hendrik üritas Geriliga suhteid siluda, kuid see tegi olukorra veelgi halvemaks. «Mind on Anu Saagimiks tehtud siin saates! Et ma ainult skandaalitsen ja bravuuritsen,» kurtis Gerili.

Lõpu eel ootas modelle katsumus, millest nad sel hooajal lootsid olevat juba pääsenud - veealune pildistamine selle ala spetsialisti Egert Kameniku käe all.

Kui Liise küll vabises hirmust, kuid hoidis end tagasi, tekitas vee alla minekust keeldunud Gerili taas suure draama ega hoolinud, et tema tujutsemine pahandas nii konkurente kui ka fotograafi.

Katja arvas, et Gerili käitumine väljendas tähelepanunälga ning isegi sõbranna Aule otsustas poolt vahetada.

Fotosessioon osutus kõigi jaoks raskeks. Järgmine ülesanne tundus selle kõrval lapsemäng – kehastada tuli staaride lemmikbrändi Max Factor sajanda juubeli puhul Hollywoodi staare.

Katja puges Marilyn Monroe nahka. Nooruke Liise sai sekspomm Brigitte Bardot' rolli.

Hendrikust tehti salapärane David Bowie. Aule oli tummfilmitäht Clara Bow.

Gerili aga üllatas taas kõiki, sest tal ei olnud aimugi, kes oli tema kehastatav Madonna. «Mul ei tulnud tema nägu meeldegi,» teatas Gerili. «Ju siis oli Madonna minu jaoks mitte keegi.»

Kohtunikel oli ees keeruline valik - kes vääris kohta finaalis? Viimaks tuli Gerili tund - ka kohtunikel oli tema diivatsemisest kõrini. Saatesse tulles maailmakuulsusest ja rikkast välismaa mehest unistanud Gerili saadeti tagasi tema poolt palavalt vihatud Karksi-Nuiasse.

 

Fotod: vaata, kui palju suhkrut sa enda teadmata sisse sööd

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO uute suuniste järgi peaks inimese igapäevane suhkrutarbimine jääma alla 10 protsendi igapäevasest energiatarbimisest.

Viis protsenti normaalse kehamassiindeksi korral on 25 grammi ehk umbes kuus teelusikatäit.

See kogus suhkrut on aga üsna kerge täituma vaadates, kui palju suhkrut sisaldavad toidukaubad, mida igapäevaselt toidukorvi tõstame.

Postimehe tarbijatoimetus käis ja pildistas üles levinumad kaubad, mis pole ei karastusjoogid ega kommid-koogid vaid valdavalt soolased toidud, milles on suhteliselt kõrge suhkrusisaldus.

Vaata lähemalt galeriist.

Kristo Galeta jäi EMil lõppvõistlusest kaugele

Täna Prahas alanud kergejõustiku sise-EMil oli avapäeval viimase eestlasena võistlustules kuulitõukaja Kristo Galeta, kes eelvõistlusest edasi ei pääsenud.

Galeta sai avaringis kirja tulemuse 18.18, mis jäigi tema parimaks soorituseks, kahes järgnevas voorus tulemust kirja saada ei õnnestunud. Kokkuvõttes sai Galeta 27. koha, mis jäi viimaseks kohaks nende meeste hulgas, kellel õnnestus tulemus kirja saada.

Meeste kuulitõuke kvalifikatsiooni võitis sakslane David Storl, kelle parimaks soorituseks jäi 21.23. Teise tulemuse sai kirja horvaat Stipe Žunic (20.67), kolmanda tulemuse tõukas Luksemburgi mees Bob Bertemes (20.56).

Lisaks oli täna kavas ka naiste kuulitõuke kvalifikatsioon, Kätlin Piirimäe haiguse tõttu võistlema ei läinud.

Sisekaitseakadeemia rektoriks saab Katri Raik

Siseminister Hanno Pevkur võttis täna vastu otsuse, et Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks saab senine Narva kolledži direktor Katri Raik. Raik asub tööle juunis, kui lõppeb senise rektori Lauri Taburi viieaastane ametiaeg.

«Uuelt rektorilt ootame Sisekaitseakadeemia edasiarendamist ja vastamist muutunud julgeolekuolukorras tekkinud väljakutsetele. Katri Raiki nägemus akadeemia juhtimisest vastas neile tulevikuvajadustele kõige paremini,» ütles siseminister Hanno Pevkur. Raiki poolt rääkis ka tema märkimisväärne juhtimiskogemus avalikus sektoris ning rakendusliku suunaga kõrgkooli ülesehitamise ja arendamise kogemus.

«Tegemist on suure ja tõsise väljakutsega ning luban anda endast parima,» ütles tulevane rektor Raik. «Õpingud Sisekaitseakadeemias peavad olema hea karjääri kindel algus, selleks on väga oluline hea koostöö tööandjatega ning õpilaste mitmekülgne arendamine – tänane töö nõuab siseturvalisuse spetsialistilt oluliselt rohkem, kui ainult head füüsilist vormi ja seaduste tundmist.»

Raik on 15 aastat juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit ning vahepeal töötanud kaks aastat haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina. Tal on filosoofiadoktori kraad ajaloos, talle on omistatud 3. klassi Valgetähe teenetemärk ja tiitel Aasta naine 2013.

 Sisekaitseakadeemia rektoriks kandideeris üheksa inimest. Esialgse valiku kandidaatide seast tegi rektori valikukomisjon, lõpliku otsuse kahe lõppkandidaadi vahel tegi siseminister.

Üks tapatöö maksab riigile üle miljoni euro

Justiitsministeeriumi tellitud uuringus arvutati välja, et Eestile läheb kuriteo liikidest kõige kulukamaks tapmine. Järgnevad vägistamine ja röövimine. 

Kui tavaliselt räägitakse kuritegevusega seotud kahjudest, siis peetakse enamasti silmas neid kannatusi, mida ohver vahetult kogeb. Seetõttu on ka kuritegevuse vähendamise soovi taga enamasti tahe vähendada kannatusi ning nende inimeste hulka, kes kuritegevuse ohvriks langevad. Justiitsministeeriumi tellitud uuring annab aga kahjudele teise tähenduse ning näitab, kui suured on kuritegevusest tulevad kulud terve ühiskonna jaoks. 

«Need kulud, mida me kõik maksumaksjatena tasume kriminaalmenetluse ning karistussüsteemi toimimise eest, on märksa suuremad, kui ette kujutatakse. Eriti suured paistavad need kulud siis, kui võrrelda neid selle rahaga, mida ühiskond kannatanute abistamiseks panustab – siin on vahed sadades kordades,» sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla, kes selgitas, et antud uuring peaks muutma inimeste mõtlemist kuritegevusest. 

Ta lisas, et peamine fookus kuritegevuse puhul ei peaks olema see, kuidas juhtumeid paremini menetleda ning kuidas tagada võimsa karistusaparaadi olemasolu või milliseid teenuseid kannatanutele pakkuda. «Need on loomulikult olulised teemad, kuid sinna raha lisamine ei vähenda kuritegevust kui nähtust. Kui investeeriksime rohkem kuritegevuse ennetamisse, siis oleks võimalik saavutada mõlemad eesmärgid: vähendada ohvrite arvu ja nende kannatusi ning vähendada kulusid menetlusele ning kuritegevuse kontrollile,» ütles Salla.

Kuritegude hinnad (eurodes): | Create infographics

Vaadeldes uuringus arvesse võetud kulude põhjal ühe kuriteo maksumust ühiskonnale, on selgelt kulukaim tapmine. Uuringus arvesse võetud kulud ühe tapmise kohta on ligi 1,25 miljonit eurot. Ühe vägistamise ja röövimisega kaasnev kulu on kordades väiksem - vastavalt ligikaudu 97 tuhat ja 64 tuhat eurot. 

Tapmise hinna rohkem kui kümnekordne erinevus teiste kuriteoliikidega võrreldes tuleb peamiselt tagajärjekulude arvelt. Tapmise puhul on tagajärjekulud 1,1 miljonit eurot, vägistamise puhul aga pea 40 tuhat ja röövi korral alla viie tuhande euro. Suure osa tapmise tagajärjekulust moodustab elukvaliteedi langusest tulenev kahju ehk teisisõnu inimelu hind. 

Ka teiste kuritegude puhul on elukvaliteedi langus suurima osakaaluga tagajärjekulude komponent, kuid võrreldes tapmiskuriteoga jäävad röövimise ja vägistamise puhul vigastused, ja seega ka elukvaliteedi langusest tulenev kahju, tunduvalt väiksemaks. 

Rakendusuuringute keskuse Centar läbiviidud uuringu järgi on riigil võimalik mõjutada vaid kuriteo kulusid ühiskonnale, sest riigi poolt määratakse kriminaalmenetluse ja karistuse korraldus. Tagajärjekulusid ei ole võimalik nii otseselt mõjutada.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla ütles, et kokkuvõttes näitab uuring, et iga ära hoitud kuritegu ei tähenda ainult vähemat arvu ohvreid, vaid see on oluline kokkuhoid tervele ühiskonnale.

«Näiteks tervishoiusüsteemis on selle arusaamani juba ammu jõutud: fookus peab haiguste ravimise asemel olema tervise hoidmisel ning haiguste ennetamisel, kuna see hoiab ühiskonna jaoks ressursse kokku ning parandab elukvaliteeti,» tõi Salla paralleeli. Ta lisas lõpetuseks, et kuritegevuse ennetamine tasub end ära ning raha panustamine eelkõige tagajärgedega tegelemisse pole ka finantsiliselt mõistlik. 

 

Bloombergi kaasautor: Eesti idufirmad on sama kuumad kui Tallinna ilm

Bloombergi kaasautor Leonid Beršidski kirjutab Bloombergi arvamusportaalis Bloomberg View, et Eesti idufirmamaastik on pigem võrreldav mänguväljaku kui tõelise tööstusega. Oma Twitteri postituses reklaamib ta artiklit sõnadega: «Eesti idufirmad on sama kuumad kui Tallinna ilm».

Beršidski kirjeldab arvamusloos oma külastust Eesti idufirmade kiirenditesse ning kohtumisi siinsete valdkonna tegijatega. Ta tsiteerib Silicon Valley riskiinvestor Marc Andreessenit, kes säutsus hiljuti, et vähesed faktorid panevad teda idufirma vastu rohkem huvi äratama kui Eesti asutajad ning Wall Street Journali 2012. aasta artiklit, kus väideti, et Eestis sünnib rohkem idufirmasid ühe inimese kohta kui kuskil mujal Euroopas.

Ta leiab aga, et seda kõike on raske statistikaga tõestada ja seda on näha. «Nagu suurem osa mitte-USA idufirma sünnikohti on ka Eesti pigem mänguväljak kui tõeline tööstusharu,» leiab Beršidski. Ta toob välja, kuidas tuntud Eestist pärit idufirmadel ei ole Eestis isegi peakorterit – Skype on registreeritud Luksemburgis ja USAs, Playtech Mani saarel, Transferwise Londonis.

Beršidski tõdeb, et Eesti valitsus annab endast parima, et idufirma maastikku toetada ning samuti on Eestil maine tõttu üsna lihtne Euroopa Liidust tehnoloogiafirmadele toetusi saada. Samas tervikuna on tema hinnangul väga vähe Eesti idufirmasid suutnud riskiinvestorite tähelepanu võita – kokku vaid 28 firmat.

Tema sõnul on Tallinna idufirmad ärilt-ärile nišiprojektid. «Vähesed nende firmade asutajatest saavad kunagi multimiljonärideks, veel vähem miljardärideks, ning Eesti valitsus teab, et need, kes saavad, opereerivad firmat mujal,» leiab Beršidski.

Beršidski on Berliinis elav ajakirjanik ja mitmete raamatute autor. Ta oli Venemaa äriajalehe Vedomosti, mis sündis Financial Timesi ja Wall Street Journali ühisprojektina, asutav toimetaja ning esimene Forbes Venemaa väljaandja. Bloomberg View's kajastab ta tehnoloogiat, Euroopas ja endisi idablokiriike.

RMK teenis 44,6 miljonit kasumit

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas eile ettevõtte 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruande, mille kohaselt teenis RMK 163,5 miljoni euro suuruse käibe juures 44,6 miljonit kasumit. Varemavaldatud auditeerimata aruandega võrreldes kasvas kasum nelja miljoni euro võrra.

RMK käive suurenes aastaga 5 protsenti ja kasum 25 protsenti, teatas riigiettevõte.

2014. aastal müüs RMK 3,2 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali, mis on sama palju kui aasta varem. Kasumi kasvu tingis RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul palkide osakaalu suurenemine müügimahus. Müügimahu suurenemine oli omakorda tingitud paranenud metsatööde kvaliteedist ning kohaliku töötleva tööstuse suurenenud võimekusest peenemat metsamaterjali töödelda.

Palgid moodustasid RMK 2014. aasta kogumüügist 45 protsenti, paberipuit 36 protsenti, küttepuit 15 protsenti ning hakkpuit 4 protsenti.

2015. aasta käibeks prognoosib RMK 169,3 miljonit eurot ning puhaskasumiks 35,2 miljonit eurot. Raiutava puidu kogust on RMK teatel sel aastal küll kavas mõnevõrra suurendada, ent kuna kasv tuleb riigi omandisse juurde vormistatud ning aastaid hooldamata metsamaade majandamise arvelt, suureneb müügimahus madalakvaliteedilise puidu osakaal ja sellest tuleneb ka väiksem kasum.

Ametist lahkuvale õiguskantslerile saadeti kokku 16 000 avaldust

Õiguskantsler Indrek Tederile on tema ametiajal laekunud ligi 16 000 avaldust ning Teder ise on riigikohtule esitanud 17 taotlust, teinud 31 ettepanekut ning neli ettekannet. 

Väärkohtlemise ennetamiseks on seitsme aasta jooksul tehtud ka 331 kontrollkäiku, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik.

Teder peab õiguskantsleri töö väga oluliseks osaks õigusaktide põhiseaduspärasuse hindamist, sest tegelikkus on tema sõnul näidanud, et põhiseadust rikkuvad seadused ja määrused ei kipu sugugi ise riigikohtu ette jõudma.

«Isegi inimesel, keda põhiseaduse rikkumine vahetult tabab, ei pruugi olla võimalik seda kohtus vaidlustada – seda enam, et kohtutee on väga kallis,» tõdes Teder. Riigikohtu poole pöördumisse suhtus õiguskantsler tõsiselt, algatades menetluse riigikohtus alles siis, kui kõik muud abinõud ei ole tulemust andnud. Indrek Teder esitas õiguskantslerina riigikohtule 17 taotlust.

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul oli tema ametiaja üks mõjukamaid kaasusi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kohtuasi, mis arendas oluliselt Eesti õigusmõistmist. Üksikisiku seisukohast peab ta oluliseks riigilõivude alandamist ja mitmete kodakondsusküsimuste lahendamist ning ettevõtjate õiguste kaitse aspektist vääriks Tederi hinnangul esile tõstmist apteekide asutamispiirangute tühistamine ja kaevandustasude hüppelise tõusu takistamine.

Tederi ametiaeg tõi muutusi ka õiguskantsleri pädevusse: lsandusid lasteombudsmani ülesanded ning õiguskantsler sai senisest selgema pädevuse jälitustegevuse kontrollimiseks. Indrek Tederi hinnangul on 2011. aasta märtsis tööd alustanud laste õiguste osakond aastatega kenasti sisse töötanud ning koostöös teiste lapse õiguste eest seisvate organisatsioonidega on tehtud mitmeid edukaid projekte.

Õiguskantsleri ülesandeks on ka väärkohtlemise ennetamine, mille raames külastavad õiguskantsleri nõunikud järjepidavalt erinevaid kinnipidamisasutusi (nt erikoolid, erihooldekodud, psühhiaatriahaiglad, arestimajad, väljasaatmiskeskus, kaitseväeüksused jne), et näha, kuidas on tagatud nendes asutustes viibivate inimeste õigused. Seitsme aasta jooksul on läbi viidud 331 kontrollkäiku.

Alates 2008. aasta 10. märtsist ametis olnud õiguskantsler Indrek Tederi ametiaeg lõppeb 9. märtsil. Ülle Madise asub ametisse pärast ametivande andmist riigikogu uue koosseisu ees. 

Automüük kukkus 13 protsenti

Tänavu veebruaris 1223 uut sõiduautot, mulluse sama kuuga võrreldes 13 protsenti vähem, teatas automüüjate liit AMTEL.

Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes müüdi uusi sõiduautosid 2847, 6,3 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

AMTELi teatel püsib uute autode osakaal kogu sõiduautode impordist aga ikka kõrgel ehk 43 protsendi juures. «Kahe kuu põhjal on raske näha konkreetset trendi uute autode müügis ning hinnata väliste mõjude suurust,» teatas liidu pressiesindaja Rein Luik.

Liidu teatel on veebruar autode müügi koha pealt ka ajalooliselt kehv kuu.

Automarkidest on Eestis jätkuvalt turuliidrid Toyota ja Škoda, vastavalt 196 ja 135 müüdud sõiduautoga. Veebruaris tõusis ent kolmandaks Nissan 101 müüdud autoga.

Mudelite paremusjärjestuse tipus oli veebruaris Škoda Octavia 72 autoga, millele järgnesid Nissan Qashqai 70 ja Volkswagen Golf 47 müüdud autoga.

Eesti-sisesele müügile lisaks läks eksporti 46 autot.

Populaarseim segment on Eestis jätkuvalt väike keskklass, selles segmendis on võrreldes eelmise aasta kahe esimese kuuga müük kasvanud tänavu koguni 12 protsenti, teatas AMTEL. Samas on järslut langenud keskmiste ja suurte maasturite populaarsus.

Toetustest ilma jäänud elektriautode müük on liidu teatel oodatult kukkunud: neid müüdi veebruaris vaid kaks.

Samal ajal kasvas veebruaris uute tarbesõidukite müük. Kokku müüdi 313 uut tarbesõidukit, 5 protsenti rohkem kui mullu. Kahe kuu kokkuvõttes on tarbesõidukeid müüdud ligi 10 protsenti võrra enam kui mullu sama perioodi jooksul.

Tarbesõidukite markidest tegi parima tulemuse Renault' 37 müüdud sõidukiga, kaugele maha ei jäänud ka Citroën ja Ford võrdselt 36 müüdud tarbesõidukiga. Veoautode müügis oli esikohal Volvo 19 veokiga, järgnesid Scania 15 ja Mercedes-Benz 6 veokiga.

Kohus tühistas veeteede ameti veerandmiljonilise arve

Tallinna ringkonnakohus rahuldas veebruari lõpus OÜ Navirail apellatsioonkaebuse ja tühistas ettevõttele veeteede ameti väljastatud asenduslaeva veeteetasu makseteatised summas 263 000 eurot.

Veetede amet maksustas täiendava veeteetasuga Paldiski-Kotka liinil remonti läinud laeva asendamise teise alusega, leides seadust kitsendavalt tõlgendades, et tasu arvestamist tuleb liinilaeva asendamisel uuesti alustada, teatas Naviraili kohtus esindanud advokaadibüroo BNSile.

Ringkonnakohus leidis, et amet on vääralt tõlgendanud meresõiduohutuse seadust, arvestades regulaarliinil opereeriva laeva reederile täiendavat veeteetasu tingimustes, kus reeder on sunnitud remondivajaduse tõttu liinilaeva asendama.

Kohtu hinnangul on regulaarliinil opereeriva reederi puhul veeteetasu arvestamise peamine alus veetee kasutamise intensiivsus. Kohus leidis, et laeva asendamisel kasutamise intensiivsus ei muutu, mistõttu on täiendava tasu nõudmine seaduse mõttega vastuolus.

Naviraili kaasusest tulenevalt täpsustas Riigikogu 2014. aasta suvel meresõiduohutuse seadust, välistades reederitele edaspidi topelttasu määramise laeva asendamise korral.

Veeteede ameti argumendiga, et reederitele soodsat seadusemuudatust ei saa rakendada tagasiulatuvalt, kohus ei nõustunud.

Otsus on võimalik ühe kuu jooksul riigikohtusse edasi kaevata.

Eesti Energia ei plaani Leedu tuumajaama projektis osaleda

Eesti Energia soovib keskenduda kodumaistele investeeringutele ega plaani Leedu Visaginase tuumajaama rajamise projektis osaleda.

Eesti Energia juhatuse liikme Hando Sutteri sõnul ta päris täpselt Leedusse tuumajaama rajamise plaanist aru ei saa. Samuti pole ta näinud konkreetsemat äriplaani, mille osas võiks otsustada, kas projekti investeerida või mitte.

«Need mõtted muutuvad päris palju. Rahvahääletusel öeldi selgelt «ei». Nüüd on kuidagi see teema jälle üles soendatud, aga Eesti Energia pole selgelt mingeid lubadusi andnud ega ole see meil ka aktiivselt laual,» ütles Sutter BNSile.

«Meil on oma koduste asjadega palju rohkem tegemist. Kui peame fookuse ja prioriteedid panema, on meil siin mitu head plaani, mida realiseerida,» ütles Sutter. «Meil on väga pikk rida teisi asju laua peal ja et sinna kõrvale mahtuda, peaks see nüüd midagi väga-väga super head olema.»

«Visaginase osas on Eesti seisukoht endine – meil tuleb enne igasuguste edasiste plaanide otsustamist saada vastused küsimustele, mis võimalikud projekti investorid on tõstatanud,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Ando Leppiman jaanuari lõpus.

Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis ütles jaanuari lõpus, et raske on öelda, kas lõplik otsus on tuumajaama ehitamine või sellest loobumine. Et projekt hõlmab eri riike, on sellega jätkamine keeruline. Ta arvas, et lõpliku otsuseni jõudmiseni kulub kindlasti üle aasta.

Minister väitis ka, et kõnelused on jõudnud uuele tasandile. Senised tulemused lubavad tema sõnul loota, et kokkulepe on saavutatav.

«Siin regioonis jõuab kolm tuumajaama kindlasti enne valmis saada kui see teoreetiline Leedu tuumajaam,» ütles Sutter.

«Võin öelda, et olen saanud Eestilt viimaks teatud positiivse vastuse. Kui peaministriks sain, siis Eesti esindajad sel teemal eriti rääkida ei soovinud. Kuid pärast kõnelusi, informeerimist ning küsimustele vastamist on Leedu hakanud saama positiivseid signaale,» ütles Leedu peaminister Algirdas Butkevičius jaanuari keskel parlamendis ajakirjanikele.

Detsembris lubas Butkevičius jätkata tuumajaama ehitamise kõnelusi Jaapani Hitachiga ning Läti ja Eesti esindajatega. Leedu president Dalia Grybauskaitė kohtus jaanuaris Davosis Hitachi tegevjuhi Hiroaki Nakanishiga. Pärast kõnelusi ütles president, et Hitachi on endiselt huvitatud Leedu tuumajaama projektist ning Leedu majandusse investeerimisest.

Keskpangad asuvad uuel nädalal ostlema

Esmaspäeva hommikul hakkavad Eesti Panga viis portfellihaldurit ostma Euroopa institutsioonide võlakirju. Spetsialistide töökoormus kujuneb suureks, sest ostude maht on 100–120 miljoni euro eest väärtpabereid kuus.

Sama tööd teevad kümned ja sajad inimesed eurotsooni 19 liikmesriigi keskpangas. Keskpangad ostavad kuni järgmise aasta septembrini igal kuul 60 miljardi euro eest väärtpabereid. Kokku ostetakse neid 1,1 triljoni euro väärtuses, ehk Euroopa Keskpank loob selles väärtuses uut raha.

Kuna Eesti riigil võlakirju ei ole, siis meie keskpank hakkab ostma erinevate Euroopa institutsioonide, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF), Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), aga ka Põhjamaade Investeerimispank (NIB), võlakirju. Nende institutsioonide osanikuks on ka Eesti.

Mis puudutab riigile kuuluvaid ettevõtteid, Eesti Energiat ja Eleringi, mille võlakirju loodeti samuti osta, siis Euroopa Keskpanga nimekirjas neid esialgu ei ole. Siiski võivad need sinna lisanduda hiljem, sest nimekirja täiendatakse Euroopa Keskpanga nõukogu järgmisel, 15. aprillil toimuval nõupidamisel.

 

Intressid miinuses

Eurotsooni liikmesriikide keskpangad hakkavad võlakirju ostma mahus vastavalt nn liikmesriikide kapitalivõtmele, mille põhjal Eesti osalus on vaid 0,27 protsenti. Kõige rohkem hakatakse ostma Saksamaa võlakirju, kelle osalus on tervelt 25,6 protsenti.

Kõrge reitinguga riikide, nagu Saksamaa, võlakirjade tootlused on juba niigi osaliselt langenud miinusesse. Näiteks Saksamaa kaheaastase lunastamistähtajaga võlakirjade tootlus on miinus 0,20–0,22 protsenti, mis tähendab, et investorid peavad võlakirjade eest peale maksma. Soome müüs veebruari alguses võlakirju intressiga miinus 0,017 protsenti.

Küsimusele, kui sügavale miinusesse võlakirjade tootlus võib langeda, vastas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et keskpank ei osta keskpanga hoiuseintressist väiksema tootlusega võlakirju. Euroopa Keskpanga hoiuseintressi määr on praegu miinus 0,2 protsenti, aga seda võidakse ka muuta.

Euroopa institutsioonide võlakirjade, mida Eesti Pank ostma hakkab, keskmine tootlus on 1,26 protsenti.

Euroopa Keskpanga senisest rahapoliitikast ja esmaspäeval pihta hakkavast rahatrükist põhjustatud ülimadalat intressitaset on ära kasutamas paljud ettevõtted. Üleeile emiteeris Prantsusmaa elektritootja GDF Suez 500 miljoni euro väärtuses võlakirju, millelt intresse maksma ei pea.

Tegelikult ei ole see esimene kord, kui Euroopa ettevõtted nullintressiga võlakirju emiteerisid. Itaalia autotootja Fiati finantsüksus emiteeris 2001. aastal võlakirju kümne miljoni euro eest ning Saksa autotootja BMW 150 miljoni eest 1999. aastal.

Euroopa olematust intressitasemest soovib osa saada ka legendaarne investor Warren Buffett. Tema juhitud valdusettevõte Berkshire Hathaway emiteeris eile esimest korda eurovõlakirju, ja seda kokku kolme miljardi euro eest.

 

USA trügib Euroopasse

«Eurodes laenamine on nii odav, et tegemist on lollikindla tehinguga,» ütles ajalehele The Wall Street Journal Londonis asuva varahaldusfirma Aberdeen Asset Management fondijuht James Athey. «Usume, et näeme üha enam seda, et USA ettevõtted emiteerivad üha vähem oma kodus ja üha rohkem Euroopas.»

Ameerika Ühendriikide ettevõtted on emiteerinud sel aastal juba 26,6 miljardi euro väärtuses eurovõlakirju, sellest kolmandiku emiteeris Coca-Cola Company möödunud nädalal. Tuntumatest ettevõtetest on eurodes võlgu võtnud krõbuskitootja Kellogg’s.

Euroopa Keskpanga jaoks võib saada probleemiks, et tippreitinguga võlakirju, eriti Saksamaa omi, võib nappida. Saksamaa võlakirju peab keskpank ostma umbes 12 miljardi euro eest kuus, kirjutas The Wall Street Journal.

Saksamaa rahandusministeerium hindab, et nad emiteerivad sel aastal 147 miljardi euro eest võlakirju lunastamistähtajaga 2–30 aastat, samal ajal kui lunastama peavad nad neid mahus 132 miljardit. See tähendab, et uut võlga lisandub aastas vaid 15 miljardi euro väärtuses.

Investeerimispanga Morgan Stanley hinnangul peab keskpank tänavu märtsist kuni järgmise aasta septembrini ostma 215 miljardi euro eest Saksamaa võlakirju, mis on 26 korda rohkem, kui turg sama aja jooksul kasvab.

Draghi vastas kõhklustele, kas võlakirju on piisavalt, et samasugune kahtlus oli ka USAs ja Suurbritannias. Ta lisas, et hulk eurotsooni riikide valitsusvõlakirju on ka investoritel väljaspool Euroopat.

 

Pettur kasutas varastatud identiteeti

Kõnealusel juhul tegutses libapiletite müüja varastatud Facebooki konto kaudu. Heitmaks asjade käigule valgust, toome ära identiteedivarguse ohvriks langenud Facebooki kasutaja avaliku pöördumise oma seinal. Tekstis sisalduvad nimed on tähistatud tärnidega.

 

Armsad sõbrad, tuttavad ja teised Facebooki kasutajad. Lugu on siis järgmine. Soovisin enne jõule endale ja sõbrannale osta Ed Sheerani kontserdipileteid. Minuga võttis ühendust *** *** nimeline isik, kes pakkus kaht piletit. Olin väga õhinas, et saan lõpuks piletid.

Kui ülekanne oli tehtud, soovis müüja minu dokumendipilti, et mu isik tuvastada vms (ma tean juba, kui loll tegu selle andmine oli). Mõned päevad hiljem sain tuttava kaudu teada, et tegemist on petturiga ja nii mõnedki inimesed on piletitega «üle saanud». Seega rahast ja piletitest olin ilma. 

Hea küll, leppisin sellega. Aga inimeste nahaalsusel pole piire ja mõni nädal tagasi oli mu postkast järsku täis kirju, kus inimesed soovisid osta minult neidsamu kontserdipileteid, millest ma isegi väga huvitatud olin. Kui asja uurima hakkasin, sain teada, et Facebooki on ilmunud uus minuga sama nime kandev kasutaja, kes müüb erinevates gruppides ja muudel saitidel lahkelt olematuid Ed Sheerani kontserdipileteid. Minu Facebooki konto lasi ta kinni panna, kuna ma ei olevat õige *** ***. Aga tänu pikale tõestamisele ja sõprade ning sõbrannade abile sain oma konto tagasi.

Nüüd on aga asi nii tõsine, et inimesed saadavad minu nime kandvale petturile raha, lootuses pileteid saada. Seega ma palun, et te seda postitust jagaksite, et rohkem inimesi petta ei saaks ja kui kellelgi on veel kaebusi, siis palun tehke politseisse avaldus, et see inimene ükskord kätte saadaks.

Hooletul piletiostjal tõmmatakse mustal turul nahk üle kõrvade

Kui viljandlanna Angeelika Toom jaanuari lõpul Viljandi bussijaama parklas võõrale mehele 90 eurot ulatas, ei teadnud ta veel, et oleks võinud rahatähed sama hästi prügikasti visata.

17. veebruaril Tallinnas esinenud tuntud Briti artist Ed Sheeran tõi oodatult Saku suurhalli puupüsti rahvast täis. Kontserdipääsmed läksid mullu sügisel ametlike müüjate kaudu kaubaks nagu soojad saiad ja paljud fännid jäid neist ilma. Sestap läks peagi, nagu populaarsete kultuurisündmuste puhul ikka, sotsiaalvõrgustikes liikvele teateid, milles pileti eest pakuti ametlikust märksa kõrgemat hinda.

Lühikest kasvu noor mees

Teiste seas otsustas Facebookist leitud müüjalt kontserdipileti osta Angeelika Toomi poja Saaremaal elav sõbranna Maria Pihlak. Olles lubanud kahe pileti eest välja käia 90 eurot, laekuski neiu e-postkasti kiri, millel lisandina pdf-faili kujul kaasas kaks triipkoodiga Piletilevi SebraPiletit. Midagi kahtlast ostja seejuures ei täheldanud.

Et müüja oli omal initsiatiivil küsinud, kas raha üleandmine võiks aset leida käest kätte Viljandis, helistas Pihlak pikemalt mõtlemata oma sõbra siin elavale emale ning palus tal kokkulepitud ajal bussijaama parkimisplatsile minna ja summa üle anda. Nii ka tehti.

«Oli selline lühemat kasvu, vanust võis tal olla 25 või veidi rohkem,» kirjeldas Toom mälupildi järgi meest, kes temalt raha vastu võttes ulatas paberile prinditud kujul samad piletid, mis juba varem olid elektrooniliselt Maria Pihlakuni jõudnud. «Pikka juttu polnud. Imestasin üksnes selle üle, et piletil olnud hinna (29 eurot – toimetus) ja musta hinna vahe oli nii suur. Aga mis mul seal ikka vaielda oli – ju siis oli defitsiit suur ja kui nad nii kokku leppisid, siis olgu pealegi.»

Ehmatus kontserdipäeval

Olles kontserdipäeval ootusärevil ja rõõmsana juba teel Tallinna poole, avastas Maria Pihlak mobiiltelefonis oma Facebooki kontot kontrollides, et piletite müüja oli talle saatnud kahetsevas toonis segase sõnumi. Teade sisaldas tunnistust, et kaubaks olnud piletid olid võltsitud, ja lubadust pärast läbirääkimisi Piletileviga petuga saadud raha tagasi maksta. Sellega info piirdus.

Mõni minut hiljem, kui Pihlak esimesest ehmatusest toibus ja müüjale selguse huvides täpsustava küsimuse saata otsustas, oli tolle konto juba suletud ja ühes sellega Viljandis tundmatule mehele antud raha tuulde lennanud. Seda, kas e-kirjas sisaldunud piletid olid võltsitud või mõne õige pileti väärtusetud koopiad, ei ole teada.

Pihlak tegi juhtunu kohta avalduse politseile, kuid pole siiani uurimise käigu kohta tagasisidet saanud. Ta ei osanud täpselt öelda, kui palju inimesi sarnaselt temale veel võis samas skeemis raha kaotada. Küll aga oletas ta, et neid oli päris palju. «Müüja suhtles minuga ühe konkreetse naise nime alt, aga selgus, et see oli identiteedivargus. Kui tema konto kadus, leidsin ka õige sellenimelise inimese konto üles ja avastasin, et tema seinal oli juba varem pettuse eest hoiatav teade üleval (loe artikli lisa – toimetus). Vaadates, kui palju seal kommenteerijaid oli, paistis petetuid ikka jaguvat,» sõnas Pihlak.

Populaarse piletimüügikeskkonna Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann rõhutas, et kõik nende müüdavad piletid on elektroonilised ja ürituse paigas kontrollitakse täpselt ühtemoodi triipkoodi järgi nii tavablanketil kui mobiiltelefonis olevaid pääsmeid, aga ka prinditud pdf-pileteid.

Jaanus Beilmanni sõnul on järelturult pileti ostmine igal juhul riskantne. Ainus võimalus pettasaamise ohtu vähendada on tema arvates müüja tausta kontrollida. Samuti võib turvatunnet suurendada, kui sõlmida lihtne ostu-müügileping ning nõuda seejuures müüjalt, et too oma isikuandmete paikapidavust pildiga dokumendi abil tõestaks.

«Kui sellisel juhul peaks kontserdipaiga väravas selguma, et pilet ei võimalda sissepääsu, on suurem lootus petturile jälile jõuda. Kas sellest raha tagasisaamiseks abi on, ei julge mina öelda, kuid riski peaks selline tegutsemisviis igal juhul vähendama,» sõnas Beilmann.

Olgugi et aastate jooksul on ikka ja jälle piletipettustest kuulda olnud, ei ole see Piletilevi juhi hinnangul kuigi laialdane probleem. Nii julgeb ta lubada, et kui sellised juhtumid peaksid sagenema, on nad valmis looma rakenduse, mis võimaldab pääsme õigsust Piletilevi kodulehel kontrollida. 

Miks tervist ravinud inimesel jäi hääletamata

76-aastane viljandlane Otto Roots nimetab valimispäeva pidupäevaks. Äsja läbi saanud valimiste ajal oli ta sunnitud lebama kohaliku haigla voodis, mistõttu tahtnuks ta 1. märtsil oma hääle raviasutuses kasti lasta. Hääletuskasti aga ei tulnud. Ei pidanudki tulema. Nii ütleb valimisseadus.

 

Teadupärast pole valimispäeval oma elukohajärgsesse valimisjaoskonda kohaletulek sugugi ainus viis hääletamisel osaleda. On ka e-hääletamine ja jaoskonnas eelhääletamine. Valimispäeval on aga halva terviseseisundi puhul või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik taotleda hääletamist kodus. Ja siis on veel niinimetatud asukohas hääletamise võimalus, mida kutsutakse kõnekeeli ka ümbrikusse hääletamiseks. Seda seepärast, et niisuguse hääletamisviisi puhul pannakse hääletussedel ümbrikusse, mis avatakse alles inimese elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel saab asukohas hääletamise kohta lugeda järgmist: «Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht, haiglas, ööpäevases hoolekandeasutuses).»

Esmaspäevast kolmapäevani

See, mida Otto Roots ja küllap ka paljud teised inimesed enne ei teadnud, on see, et kui kodus oleval voodihaigel on võimalik valimispäeval hääletada, siis kodust eemal haiglavoodis tervist ravival inimesel mitte. Ka valimiskomisjoni veebilehel kirjutatakse ümbrikusse hääletamise kohta: «Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani.» Antud juhul oli see siis võimalik 23.–25. veebruarini.

Mis niisuguse piirangu tingib?

«Et väljaspool elukohta hääletatakse ümbrikusse, peab inimese hääl jõudma valimispäevaks õigesse, tema elukohajärgsesse jaoskonda,» selgitas vabariigi valimiskomisjoni meedianõunik Kristi Kirsberg. Tema jutust selgus ka, et teatud juhul on siiski võimalik ka haiglavoodis lebades valimispäeval hääletussedel kasti lasta.

«Seaduse järgi saab valimispäeval hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Kui haigla asub sama jaoskonna territooriumil, kus inimene ka elab, on hääletamine võimalik,» lausus Kirsberg. Seega, kui Otto Roots oleks sisse kirjutatud Viljandi haiglast kiviviske kaugusele, saanuks ta hääletada. Aga tema elukoht on mõned kilomeetrid eemal Männimäel.

62 patsiendil sai hääl antud

Vanahärra ei mäleta enam, millal täpselt tervis teda alt vedas ja haiglasse viis. Ravil oli ta mitu päeva. Seega pole tagantjärele võimalik öelda, kas tema puhul olnuks ümbrikusse hääletamine võimalik või mitte.

Otto Rootsil jäi küll Viljandi haiglas hääletamata, ent paljudel teistel patsientidel mitte. Haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul avaldasid haiglas olles hääletamise soovi 62 inimest.

«Hääle andjaid oli nii kirurgia-, sise- ja psühhiaatriakliiniku kui õendus-hoolduskeskuse patsientide seas,» täpsustas Valdvee. «Eelmiste, 2011. aasta riigikogu valimistega meil kahjuks arvulised võrdlusandmed puuduvad, kuid hinnanguliselt oli see arv toona väiksem.»

Muide, vabariigi valimiskomisjonile on laekunud kaebus Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus hääletamise korraldamise kohta. Täpsemat infot Sakalal sellest ei ole. Asukohas hääletamisi korraldavad jaoskonnakomisjonid.

Naistepäev tuleb suure soojaga

Naistepäevaks saabub Eestisse suurem kogus sooja, mis võib tõsta õhutemperatuuri kuni +10 kraadini. Järgmisedki päevad tulevad üpris päikesepaistelised.

Märtsikuu esimesed päevad on olnud 6-7 kraadi normist soojemad ja ilma külmenemist ei paku ükski arvutuslik ilmamudel ka lähipäevadeks, kirjutab ilmateenistuse sünoptik Maile Meius nädala ilmaprognoosis.

Ägedamad madalrõhkkonnad on taganenud kaugematele põhjalaiustele ning üha sagedamini pressivad päikesekiired end pilvede vahelt läbi ja peletavad siinset rusuvat hallust.

Täna mattub aga taevas taas tihedamasse pilvemassi. Skandinaaviast on Läänemerele jõudnud madalrõhulohk koos sajupilvedega ja selle edasine teekond kulgeb üle Baltimaade Venemaale. Lääneväravast sisenev sadu katab reede hilisõhtuks terve Eesti ning lund, lörtsi ja vihma jagub ka veel laupäeva. Madalrõhulohu lähenedes muutub tuul puhanguliseks ja selle lahkudes raugeb mõneks tunniks.

Ööl vastu laupäeva langevad termomeetrinäidud kohati kergesse miinusesse, edaspidi jääb õhutemperatuur kaheks ööpäevaks plusspoolele püsima. Seda tingib märkimisväärselt suur kogus sooja, mis jõuab naistepäeval kiire edelavooluga Lääne-Euroopast Läänemere äärde. Selgema taeva korral võivad päevased termomeetrinäidud Eesti sisemaal tõusta 10 kraadi ringi, rootslased ootavad aga näiteks Stockholmi lausa 13 kraadi sooja.

Esmaspäeval liigub Skandinaaviast üle Eesti Venemaale järgmine madalrõhulohk ja viib endaga kaasa ka suurema sooja. Teisipäeval tugevneb Baltimaade kohal kuivema ja vaiksema ilmaga kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu võib öösel taas kergelt külmetada, päev võib kujuneda aga üsna päikesepaisteliseks.

Edaspidise osas on erinevad numbrilised ilmamudelid erineval arvamusel. Ühe variandi põhjal kujuneb kolmapäev ja neljapäev pilviseks ja sajuseks ning õhusooja on tagasihoidlikult. Teine variant pakub aga kuivemat ja soojemat ilma. Kas peale jääb talvisem või kevadisem variant, see selgub alles lähipäevil.

Kasekamp: president Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on

ETV saates «Ringvaade» äsjast EKREga seotud skandaali kommenteerinud politoloog Andres Kasekamp ütles, et erakonna auesimees president Arnold Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on.

«Ma usun, et president Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on,» vastas Tartu Ülikooli professor Kasekamp küsimusele, mis puudutas president Rüütli kommentaari EKRE liikme Jaak Madisoni blogipostitustest alguse saanud skandaali kohta, vahendas ERR Uudised.

«Üks EKRE tugevusi on see, et EKRE sai endale Rahvaliidu võrgustiku, ehk EKRE sündis osaliselt siis Rahvaliidu jäänustega kokkumineku teel ja selle kaudu tuli ka president Rüütel kaasa selle seltskonnaga,» selgitas Kasekamp.

«No ma soovitaksin tal võib-olla mõelda natuke hoolikamalt, kuhu ta on sattunud,» ütles Kasekamp lõpetuseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) auesimees president Arnold Rüütel ütles eile Postimehele, et Jaak Madisoni blogipostitus on kunstlikult tekitatud probleem.

Alaealine värvati narkodiileriks

20-aastane Ilja Drobõšev astus eile Harju maakohtu ette süüdistatuna alaealise uimastiärile kihutamises.

17-aastane Ritšard on pealtnäha tavaline koolinoor. Pärit korralikust Lasnamäel elavast perest, kus millestki puudust justkui pole. Ritšardi isa, suure LandRoveri maasturiga ringi sõitva mehe väitel on Ritšard hea poeg, kes annab oma tegemistest ja käikudest korralikult aru. Käib jõusaalis ja jagab kodus tuba vennaga, kellega koos käiakse kordamööda õues koeraga jalutamas.

Eelmise aasta lõpus sai keevitajaks õppinud Ritšard kutsekoolist ootamatult uudise eksmatrikuleerimisest. «Kool põhjendas seda kahtlusega, et ta võib uimasteid müüa,» rääkis isa eile kohtu tunnistajapingis. Tema alaealine poeg istus samal ajal, pea norus. Põhjus: Ritšardit süüdistataksegi uimastiäris.

Alaealiste narkokuriteod ei ole kohtus kuigi tavalised. Üks Põhja prefektuuri narkogrupi eelmise aasta põhieesmärke oli kõigi võimalike saatusekaaslaste hoiatamiseks tabada üks eriti laia haardega lapseeas narkodiiler.

Eesmärk jäi saavutamata, kuid see-eest avastas narkopolitsei üle mitme aasta juhtumi, mis lõppes sellega, et esitati süüdistus alaealise kihutamises narkoärile. «Selline süüdistus on tõepoolest väga haruldane,» ütles Põhja ringkonnaprokurör Leelet Kivioja. Viimase viie aasta jooksul on Eestis kohtusse jõudnud neli sellist süüdistust.

Alaealise diileri jälile viis narkopolitsei eelmise aasta 12. augustil alustatud kriminaaluurimine. Uuriti infot, et varem kriminaalkorras karistamata töötu Lasnamäe nooruk Ilja Drobõšev (20) müüvat kodu lähedal uimasteid.

Drobõševi telefoni pealtkuulamine ei jätnud eriti ruumi teistmoodi arvamusele. Aeg-ajalt sai Drobõšev tundmatutelt inimestelt – kes, nagu selgus, olid kohalikud eesti ja vene koolinoored – telefonikõnesid, mis algasid koodlausega: «Olen Risto sõber.»

Sellest üldjuhul piisas, et vestlejad lähiajal kuskil Lasnamäel Seli või Mustakivi kandis kokku saaksid. Igal sellisel kokkusaamisel vahetas omanikku pool kuni üks gramm kanepit.

Kuus päeva pärast kriminaaluurimise algust olukord ootamatult muutus. Drobõševi telefoni hakkas 18. augustist vastu võtma keegi Ritšard, kes selgitas helistajatele, et Ilja asemel tuleb nüüd asju ajada temaga.

Politsei uuris toimuvat veel mõnikümmend päeva ja otsustas siis noored Lasnamäe narkodiilerid kinni võtta. Drobõšev tabati 30. septembril kodutrepikojas Ümera tänaval ja tema peost saadi kätte fooliuminutsakas poole grammi marihuaanaga. Tema kodu läbiotsimisel leiti veel 27 grammi marihuaanat ja 129 tumeroosat MDMA (amfetamiini derivaat) tabletti, samuti umbes 280 eurot sularaha.

Alaealisele Ritšardile läksid uurijad külla 22. oktoobril ning poiss võeti kinni Kalevipoja tänaval kodutrepikojas väikese koguse uimastiga. Tema kodus avanes läbiotsijatele omamoodi halenaljakas vaatepilt: nimelt leidsid nad Ritšardi arvutiekraanilt suhtlusportaali akna, kus poiss oli kellegi Alekseiga uimastitest rääkinud.

Narkoärile viitavate ilmselgete tõendite tõttu tunnistavad mõlemad selle kriminaaluurimise asjaosalised oma süüd. Küll vaidleb Drobõšev vastu süüdistuse sellele osale, mille eest võib talle mõista kõige vähem kuue aasta pikkuse vangistuse. See on alaealise narkokuriteole kihutamine.

Drobõševi väitel ei teadnud ta, et Ritšard on alaealine. Niisamuti nagu ei olevat ta osanud aimata sedagi, et tema klientideks olid valdavalt alaealised koolinoored.

Mitu neist käis eile Harju maakohtus tunnistajapingis ütlusi andmas. Üks küsis selleks puhuks kohtult vabastustõendit kooli juhtkonnale. «Mul on täna stipendiumikomisjon,» vabandas nooruk.

Kohus uuris temalt, kust ta teadis, et pool grammi marihuaanat maksab 10 ja üks gramm 20 eurot. «Ma elan ju Lasnamäel, kõik teavad, et hinnad on sellised,» teatas nooruk, kes oli ostnud uimasteid ainult Drobõševi käest ja nii viiel-kuuel korral.

End täielikult süüdi tunnistanud alaealine Ritšard istus samal ajal vaikselt kohtupingis ja oli enda sõnul kõige kohtus räägituga nõus. Kohus uuris poisi isalt, millise karistuse ta pojale määraks. «Üldkasulik töö oleks talle kasulik. Me otsime talle praegu just tööd,» ütles isa. Süüdistavad annavad kohtus selgitusi nädala pärast.

 

Vietnami doktorant on võlutud e-tervishoiust ja haiglate töö planeerimisest

Vietnami Hue ortopeediahaigla juhataja Ho Duy Binh teeb Tartu Ülikooli juures doktoritööd osteogenesis imperfecta ehk habraste luude haiguse levimusest ja geneetikast Vietnamis.

Miks otsustasite Eestisse tulla?

See oli juhus. Kohtusin Tartu Ülikooli delegatsiooniga Hues 2012. aastal, siis külastasin Tartu Ülikooli ja siinset kliinikumi. Mulle meeldis nii teie hariduse kui ka haiglatöö iseloom ja tundus, et mul on siin palju õppida. Seepärast hakkasin otsima võimalust, et tulla siia doktorikraadi omandama ning see oli võimalik.

 

Mis on Eestis Vietnamiga võrreldes teistmoodi?

Teil on võimas online-ühendus mitte vaid haiglas, vaid kogu tervishoiusüsteemis. Suhted eri osakondade ja meditsiinipersonali vahel on toetavad ja produktiivsed. Töö planeerimine vähendab haiglas ootavate patsientide arvu ja survet meditsiinipersonalile.

Vietnamis on meil suured probleemid haiglate ülekoormusega. Väga paljud patsiendid tahavad saada kõrgema kvaliteediga teenust keskhaiglates, mis teeb need haiglad väga ülerahvastatuks. Inimesed peavad kaua ootama, et arsti juurde pääseda, kuid samas on arstiga konsulteerimiseks vähem aega. Meie haiglas ei ole töökorraldust lihtsustavat süsteemi.

Samuti on teil siin palju häid arste ja professoreid. Ülikooliõpingud tuginevad siin suures osas online-süsteemile. Tudengid saavad elektroonilistest allikatest ja andmebaasidest palju vajalikku infot.

Suhted tudengite ja õppejõudude vahel on siin väga lähedased. Õppejõud annavad oma parima, et tudengid omandaksid uusi teadmisi. Arutelud on väga avatud ning saame neid ka interneti vahendusel jätkata.

Lisaks on meie, välismaalaste, jaoks, elu siin harjumatu ja me vajame palju abi. Õppejõud annavad meile nõu ja hoolitsevad meie eest nagu sõbrad.

 

Mida annab teile Tartu Ülikoolis omandatud doktorikraad?

See annab suurema kindluse uurimistöö tegemisel ning samuti paremad teadmised sellest, kuidas oma tööd rahvusvaheliselt publitseerida.

 

Mida kujutab endast osteogenesis imperfecta, mida oma doktoritöö raames uurite?

Osteogenesis imperfecta on geneetiliste häirete grupp, mis on tuntud ka habraste luude haigusena. Seda iseloomustab madal luumass, luude haprus ja skeleti deformatsioonid. Haiguse kliiniline raskusaste varieerub pea asümptomaatilistest juhtudest kerge eelsoodumusega murdudele – seejuures on inimene normaalse kehapikkuse ja normaalse elulemusega – kuni väljendunud puude ja isegi surmani välja.

Selle häire geneetika on väga heterogeenne. Ligikaudu 90 protsendil haigetest leitakse mõni geenide COL1A1 või COL1A2 mutatsioon. Nendest geenidest sõltub peamise luu ehituvalgu struktuur ja funktsioon. Siiani on leitud enam kui tuhat mutatsiooni.

Hinnanguline habraste luude haiguse esinemissagedus sünnil tugineb luumurdude esinemisel sünnil. See varieerub 1,6st 100 000 sünni kohta Singapuris 3,3ni Prantsusmaal, 15ni Suurbritannias ning ühe juhuni 10 000 elussünni kohta Ameerika Ühendriikides.

 

Mis on teie töö eesmärk?

Vietnamis ei registreerita habraste luude haigusega patsiente süstemaatiliselt ja vastavat andmebaasi pole. Samal ajal on ligi 90-miljonise rahvaarvuga riigis tõenäoliselt märkimisväärne hulk osteogenesis imperfecta patsiente.

Minu uurimistöö põhieesmärk on kirjeldada ja süstematiseerida nende patsientide kliinilisi tunnuseid Vietnamis, koguda haiguse all kannatavate perekondade genealoogilist infot ning kirjeldada haiguse epidemioloogiat, et uurida vastavate patsientide geneetilisi mutatsioone ja luua haiguse andmebaas.

 

Marek Strandberg: Vabaerakonnale on kõnelused paras jõuproov

2007. aasta valimistel vastloodud erakonnana kuus kohta saanud, koalitsioonikõnelustele kutsutud ja võimuliidust seejärel välja jäetud Eestimaa Roheliste toonane esimees Marek Strandberg kirjutab, et kui Reformierakonna poolt nüüdsetele konsultatsioonidele kutsutud kolm erakonda ei tegutse ühtselt, jääb koalitsiooni moodustamise ajaks neist tõenäoliselt taas järele vaid kaks.

Roheliste koalitsioonist väljajätmise kaasapanu 2007. aastal oli samas roheliste ideedest üsna pungil koalitsioonilepe. Samal moel võib suure tõenäosusega lõppeda ka nelja erakonna valimisliidu moodustamine. Aga see selleks.

Vabaerakonnale on need läbirääkimised paras jõuproov, sest nende nimekaim poliitik Artur Talvik ei ole selle erakonna liige ega kuulu ka juhatusse. Täna valmistab juhatus ette koalitsiooniläbirääkimisi ja kui nad suudavad isekeskis kokku leppida, et nende otsused on konsensulikud ja Talvikul on näiteks otsuste suhtes vetoõigus, siis on lootust, et vähemalt vabaerakondlasi ei saa läbirääkimistel nii-öelda lõhki lüüa. Neil on põhjust muidugi arvestada asjaoluga, et üleöö võidakse nad mis tahes ettekäändel läbirääkimistelt kõrvale jätta ja edasi minna näiteks kombinatsioonis Reformierakond (30 kohta), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15) ning Isamaa ja Res Publica Liit (14), kellel kokku oleks riigikogus 59-hääleline enamus.

Vabaerakonna kaheksa häält annab muidugi nii sotside kui IRLiga sobiliku koosluse, aga kahjuks ei ole võimust turses reformierakondlastel kommet arutleda konsensuseni. Mõned nende hulgast koguni põlgavad sellist otsustamisviisi. Meie uue natsileebe erakonnaga ei kipu vist keegi koostööd tegema seni, kuni need Natsi-Saksamaa ülistamise teemad pole klaaritud. Selle kohta on aga vähe märke.

Võidujooksu teine kulg

Kogu võimuvõidujooksul võiks teoreetiliselt olla ka sootuks teine kulg. Nimelt see, et IRL, SDE ja Vabaerakond lepivad kokku, et toimivad ühel meelel, esindades 37 häält riigikogus. Seda on selgelt rohkem kui Reformierakonna 30.

Sellisel kokkuleppel, kui see on veenev ja sisuline, oleks hoopis sügavam tähendus. Nimelt oleks faktiliselt valimiste võitjaks just need 37 saadikut, mitte enam 30 Reformierakonna liiget. Seaduse järgi on saadikud oma otsustes vabad ega ole ses mõttes ju kohustatud tegema midagi muud, kui nad tahavad. Valitseda saab ka ilma koalitsioonileppe, koalitsiooninõukogu ja muude veidrusteta. Seaduses on ette nähtud otsuste tegemise ja kaalumise kohana riigikogu ning nii võiks see ka olla.

Kõnealused 37 saadikud võiksid olla need, kellele president teeks ettepaneku luua valitsus. Siis saaks see kooslus kutsuda läbirääkimistele kas Reformierakonna või ka Keskerakonna. Igatahes toodaks see kõik olulisel hulgal poliitilist mitmekesisust.

Loomulikult takistavad sellise kolmikleppe sündimist mitmed psühholoogilised asjaolud: pärast valimisi tekkiv adrenaliinipuhang lihtsalt eeldab võidujooksu võimupositsioonidele ja see on saanud kultuuriliseks kombeks. Arukalt toimides võiks lähtuda aga hoopis Nashi tasakaalu mudelist, mille kohaselt saavutavad üksteise huvides toimivad osapooled alati kollektiivselt (summaarselt) parima tulemuse ning see on jätkusuutlik. See pole pelk hüpotees, vaid mänguteoorias tõestatud väide, mille majanduse rakendamise eest on John Nash saanud koguni Nobeli majanduspreemia.

Kolmikjõu teket Reformierakonna tasakaalustamiseks pärsib loomulikult ka asjaolu, et IRLi sisekliima on üsna habras. Erakond on lagunemas. Võimuambitsioosne ja reljeefne Jaak Aaviksoogi eelistab panustada TTÜ rektori, mitte parteijuhi positsioonile. Ilmselt poleks ta seda teinud Partsi peaministreeritud valitsuses, aga seda pole. IRLi aitaks selline Nashi ideest kantud lepe muidugi uuele toimimistasandile. On ju nende jooneks olnud, vähemalt formaalselt, ühistegevust toetada. Koduomanikud ja kes kõik veel on olnud hardalt kositud ja kasitud. Täna on võimalus siis näidata, kas see on olnud moe pärast või sisuliselt.

Sellise John Nashi nimelise kolmikleppe sünd, mille alusel teistega läbirääkimisi pidada, eeldab muidugi ka asjaolu, et president sellise muutuse rolli mõistaks. Kuigi tegu on riigikogu määratud ja põhiseaduses märgitud kõrge ametnikuga, on tema enda toimimispiirid paljuski ta enda teha. Traditsioonil, et valitsuse moodustab valimiste võitja, pole mingit erilist alust, sest valimised ei käi võidu, vaid esinduse saavutamise peale. Kui aga president eeldab, et valimistel peab olema võitja, võib väga hästi olla selleks ju näiteks nelja erakonna (õigemini nende erakondade saadikute) kokkulepe, kuidas toimitakse. Nende asi on osutada siis ka inimesele, kellele president võiks teha ettepaneku valitsus moodustada. See kõik oleks veidi tavatu, aga tooks palju uut ja tervendavat õhku poliitikasse.

Konkurents lihtsam kui koostöö

Erinevaid riskikohti on muidugi küllaga, sest kui täna Reformierakonna poolt valitsuskõnelustele kustutud erakonnad ei käsitle end tervikuna enne läbirääkimisi, jääb neist ilmselt järele vaid kaks. Enne muidugi lastakse kõik ideed, mis tõid konkurentidele valimisedu, üksipulgi koos arvutustega lahti seletada. Head ideed muudetakse kohe võitjana tundja poliitilise koodi osaks ja ehitatakse sellele ümber korralik retooriline kest, mis võimaldab mis tahes väiteid esitada täpselt nii, nagu vaja. Reformierakonnal on selleks olnud kirjanikest suhteteenuse pakkujad, kellel kuvandiloomisega raskusi pole.

Vabaerakonna jaoks hakkab masinavärk pidurdamatult allamäge veerema aga täpselt sellest hetkest, kui organisatsiooni juhatuse ja nende nimekirjas enim hääli saanud Talviku vahele tekib ületamatu ideelahe. Paraku on juba põhiseadus ja valmiskord siinmail sellised, et tülinad ja konkurents on nende alusel lihtsamad tekkima kui koostöö. Tõsi on ka see, et ei vabaerakondlaste koostatud manifest ega valmisprogrammgi sisalda just palju sellist, mis koostöö olemusest räägiks. Valmisprogrammi kohaselt peavad nad pakkuma poliitilist konkurentsi.

Võidu peale valitsemises ja konkureerimises ning nullsumma mängude mängimises pole aga nad ehk kõige osavamad ning ilmselt ei tahaks ka vist nende valijad neid selles rollis näha.

Videolugu: valimistel põrunud riigikogulased valmistuvad oma kohta vabastama

Valimispäeva hilisõhtuks sai 55 riigikogulasele selgeks, et nad ei pääse parlamendi uude koosseisu, mistõttu peavad nad järgmisel nädalal vabastama oma koha vastsetele tulijatele.

Üks neist, kes peab riigikogu saadikukohaga hüvasti jätma, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ridades Lääne-Virumaa valimisringkonnas kandideerinud Rannar Vassiljev, kes sai 2172 häält.

Postimees uuris Vassiljevilt, mis oli tema eredaim hetk oma riigikogu kabinetis. Algul riigikogulane ei osanud vastata, ent siis vastas: «Üks tuleb küll meelde. Kui oli ööistung, siis ma olen ühel korral siin selle diivani peal maganud. Pean tunnistama, et jäin magama, nii et arvasin, et saan natuke, kümme minutit või veerand tundi magada, aga siis tuli välja, et jooksin üle õue sinna hääletusele, ja ei jõudnudki.»

Vassiljev tunnistab, et ta ei ole veel asju hakanud pakkima, sest alles järgmisel nädalal peab välja kolima. Ruumis ringi vaadates ei terenda, et oleks vaja palju koju kaasa võtta.

Rakvere päritolu sotsiaaldemokraadi ainsad isiklikud asjad töö juures on fotoalbum, mis sattus tööruumi töistel põhjustel, ning raamitud foto riigikogu korvpallivõistkonnast 2014. aastal Võrumaal. Ta lisas: «Need on kaks asja, mille võtan kaasa.»

Vassiljev ei tea veel, mida hakkab pärast riigikogust lahkumist tegema, mainides, et ta ei kiirusta edaspidiste valikute tegemisega. Riigikogulane lisas: «Eks paistab, mis pikas perspektiivis saama hakkab, hetkel ma endale sellist pikka plaani seadnud ei ole.»

Mis puudutab nii tema kui ka üleüldse SDE valimistulemusi, siis Vassiljevi sõnul on neil erakonnas plaanis vaadata üle valimiskampaania nii ülesehituse kui ka korraldusliku poole pealt. «Ega siis sisuline debatt valimiste lõpptulemuste kontekstis määravaks ei saanud. Said ikkagi muud tegurid».

Riigikogus oli näha ka morni olekuga sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe kohalt lahkuvat Karel Rüütlit, kes 293 häälega Harju-Raplamaa piirkonnast ei osutunud valituks.

Riigikogust ja fraktsiooni esimehe kohalt lahkuv Karel Rüütli ja erakonna peasekretär Indrek Saar usalduslikult vestlemas. Allikas: Erik Prozes/PM

Riigikogust ja fraktsiooni esimehe kohalt lahkuv Karel Rüütli ja erakonna peasekretär Indrek Saar usalduslikult vestlemas. Mehed lahkuvad häiriva kaamera eest kõrvaltuppa. Allikas: Erik Prozes/PM

Valimistulest kaotustega. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nõuniku ja sekretariaadi juhataja töölaud täna kell 13.00. Siinsamas kõrval vestleb sosinal viimaseid päevi fraktsiooni esimeheks olev muserdunud ja hirmunud olekuga Karel Rüütli peasekretär Indrek Saarega. Seina taga istub esmakordselt koos värskelt valitud sotside fraktsioon. Tulevik on ebaselge. Aga lootuse leek on rinnus. Foto: Erik Prozes

Märt Avandi: reaktsioon oli adekvaatne - naised nutsid ja mehed olid aupaklikult tänulikud

Pisike punane vaibatükk kino ees, sugugi mitte glamuursed külalised, suursugused kutsed, küünlameri või üüratud plakatid. 

Põhjanaabritel käib mängufilmi esilinastus põhjamaise askeetlikkusega. Tundus, et 2,2 miljoni eurose eelarvega koostööfilmi Soome esilinastusele võis iga huviline siseneda, sest ranget kontrolli, kes, kellega ja kus istuma peab, siin ei tuntud. Vali aga saalis endale vaba koht ja jää ootama, mis juhtub! Kontvõõraid siiski nende sadade kutsutute hulgas polnud.

Punaste ismete ja rõduga Maximi kino Helsingi kesklinnas on vana ja auväärne - siit sai oma esimesed filmielamuseristsed isegi «Vehkleja» režissöör Klaus Härö. See juhtus enam kui 30 aastat tagasi, kui ta just selles saalis Spielbergi filmist «ET - sõber kaugelt» vaimustusse sattus. Nüüd astus mees ise filmi sisse juhatades koos produtsentide, tehnilise meeskonna ning peaosaliste Märt Avandi ja Ursula Ratasepaga lavale, et vaatajatele häid filmielamusi soovida.

Pikk ja kestev aplaus filmi lõpul ning mitmed pisarais silmapaarid kinnitasid: elamus saamata ei jäänud.

Vaata videost, kuidas legendaarse Haapsalu vehkleja Endel Nelise elulool põhinev «Vehkleja» Soomes esilinastus ja kuula, mida oli öelda peaosalisel Märt Avandil ning soomlastest filmihuvilistel pärast seansi lõppu!

Vabaerakonna asejuht: meie eesmärk pole koalitsioon, vaid hea koalitsioonilepe

Uues riigikogus kaheksa kohta saanud ja võimukonsultatsioonidele kutsutud Vabaerakonna aseesimees Jaanus Ojangu ütles, et erakonna eesmärk ei ole pääseda iga hinna eest koalitsiooni, vaid saavutada Eestit edasiviiv koalitsioonilepe.

Ojangu ütles pärast erakonna juhatuse koosolekut Postimehele, et Vabaerakonna esindajad plaanivad homme algavatel konsultatsioonidel osaleda täie tõsidusega. Tema sõnul otsustas juhatus probleemipõhise lähenemise kasuks ehk tõstatada plaanitakse konkreetseid probleeme, mis vajavad Eestis kindlat lahendust. «Me ei hakanud üksikuid lubaduspunkte praegu esile tooma, see ei oleks mõistlik, vaid otsustasime läheneda probleemipõhiselt,» ütles ta.

Ojangu sõnul on Vabaerakonna peamine eesmärk saavutada Eesti edasiminek, mitte aga saada igal tingimusel koalitsiooni. «Kui Vabaerakond ei peaks koalitsiooni mahtuma, siis see ei ole probleem, meie põhieesmärk on saavutada Eestit edasiviiv koalitsioonileping,» lausus ta ja lisas, et erakonnal on kokkupuutepunkte nii ühe, teise kui kolmanda arutelupartneriga ning oleks meeldiv, kui need punktid jõuaksid lõpuks ka võimuleppesse.

Vabaerakond on juba varem teatanud, et peab oluliseks erakondade riikliku rahastamise vähendamist ja demokraatlikumat erakonnakorraldust ehk uue erakonnaseaduse väljatöötamist, muudatusi valimisseadustes ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, samuti omavalitsuste korralduses ja rahastamises. Ka tahab erakond tähelepanu pöörata maksupoliitilistele muudatustele, mis soodustaksid töökohtade loomist ja toetaksid ettevõtlust, tuues eraldi esile sotsiaalmaksu langetamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu.

Vabaerakonda esindavad homme hommikul algavatel nelja erakonna konsultatsioonidel Andres Herkel, Artur Talvik, Margus Maidla, Andres Ammas ja Jüri Adams. Reformierakond on kohtumisele kutsunud ka Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad.

Reformierakonnal on uues riigikogus 30, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 15, Isamaa ja Res Publica Liidul 14 ja Vabaerakonnal kaheksa kohta.

Talvik: kui 4 partnerist 3 toetavad haldusreformi, peaks seda saama teha

Vabaerakonna häältemagnet Artur Talvik leidis, et kui tõesti tekib neljast jõust koosnev valitsusliit, mille kolm partnerit toetavad haldusreformi, peaks see ju olema teostatav.

«Koalitsioonikonsultatsioonidel on meie kindlad punased jooned, millest me ei tagane, demokraatia pakett, täpsemalt siis erakondade seaduse muutmine, ennekõike rahastamise muutmine, et see ei toimuks enam nii massiliselt riigieelarvest, ka valimiskampaania ülemise lae seadmine ja palju muid punkte veel,» loetles Talvik ETV saates «Kahekõne».

«Edasi haldusreform, kohaliku omavalitsuse korraldus ja rahastamine - need kõik on riigireformi küsimused suuresti,» leidis ta.

«Kui tekib neljast erakonnast koosnev koalitsioon ja kolm sellest soovivad haldusreformi, siis peaks ju saama seda teha,» arvas Talvik.

«Kui meie põhipositsioone arvesse ei võeta, siis istume rahulikult opositsiooni,» rääkis värske riigikogu liige Artur Talvik.

Seppik: Vabaerakonnal oleks opositsiooni jäämist väga raske selgitada

Staažikas poliitik, Reformierakonda kuuluv Ain Seppik leiab, et kui uues riigikogus kaheksa kohta saanud Vabaerakond peaks otsustama koalitsioonis mitte osaleda, oleks neil seda väga raske oma valijatele selgitada.

Seppik ütles Postimehele uue koalitsiooni moodustamise esimesi samme kommenteerides, et Reformierakond püüab kokku saada võimalikult head ja laiapõhjalist koalitsiooni. Tema sõnul algavad homme mitte isegi ametlikud koalitsiooniläbirääkimised, vaid alles konsultatsioonid, kus otsitakse nelja erakonna ühisosa.

Seetõttu on praeguses seisus tema sõnul kõik variandid võimalikud. «Minu meelest on täna veel kõik reaalne. Mis sellest kõigest edasi saab, see on iseküsimus,» märkis ta. Nii pole tema hinnangul ka välistatud, et nelja erakonnaga koalitsiooni lõppkokkuvõttes ei sünni. «Kui ikkagi selgub, et Reformierakonnal kategooriliselt ei ole kellegagi mingit ühisosa ja seda konsultatsioonide käigus ei leita, siis ei tule välja lihtsalt,» ütles Seppik.

Samas avaldas ta arvamust, et kolme osalisega koalitsiooni, millel oleks riigikogus väga napp ülekaal ehk 53 või 52 kohta, oleks töös hoida väga keeruline, ehkki põhimõtteliselt võimalik. Tema sõnul nõuaks see väga head distsipliini.

Sellest suurema ehk 59-häälelise enamuse annaks Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liit, kel koos Vabaerakonnaga oleks parlamendis lausa 67 kohta.

Vabaerakonna kaasamist konsultatsioonidele peab Seppik siiski loogiliseks, arvestades valijate tugevat toetust uutele poliitilistele jõududele. Samas ütles ta, et kui erakond peaks otsustama jääda opositsiooni, oleks seda valijatele väga raske selgitada. «Miks nad siis parlamenti üldse läksid: et läksime lihtsalt parteid looma? Siis tulekski nii välja öelda, et läksime selleks, et saada riigitoetust,» märkis ta.

Koalitsioonis olles saaks Vabaerakond tema sõnul aga ellu viia kas või osa oma lubadustest. «Teiseks, kui nad tahavad erakonnana püsima jääda, siis valitsuskogemus on kahtlemata oluline. Kolmandaks nad pääsevad tegeliku riigivalitsemise juurde ühel või teisel alal, mis on ka väga oluline, ja neljandaks, kuidas sa seda edu valimistel ikka realiseerid, kui läbi valitsuses olemise,» ütles ta.

Seppiku sõnul annaks valitsusse kuulumine uuele erakonnale seega hulga rohkem võimalusi kui töö opositsioonis. «Muidu jääd sinna pingi peale ja kritiseerid lakkamatult, mis iseenesest on saadiku jaoks, kes tööd teha ei taha, mugav,» lausus ta. «Valitsuses olla või valitsusliitu toetada parlamendis on ikka võrratult põnevam, kui lihtsalt kritiseerida ja kritiseerida ja lakkamatult hääletusi kaotada.»

Kui valimisjärgsel hommikul nimetas Vabaerakonna esimees Andres Herkel ohusignaaliks, et Reformierakonna juhitud koalitsioonid pole tervet valitsemisperioodi kestnud, siis Seppiku sõnul ähvardab lagunemine kõiki koalitsioone ja Eesti poliitikaajalugu on seda ka kinnitanud. «Poliitika ei ole armastusabielu, see on pigem ikkagi huvid ja oma valijatele antud lubaduste realiseerimine ja võimalikul heal moel,» ütles Seppik.

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vabaerakonna konsultatsioonid algavad homme hommikul.

Nädalavahetusel selguvad noored meistrid

Üle neljakümne noore Tartu kutsehariduskeskusest, tervishoiu kõrgkoolist ja kunstikoolist astuvad 6.–7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses võistlustulle enam kui kolmesaja õpilasega kogu Eestist, et selgitada välja 25 ala meistrid. 

Võistlusel on igal osalejal ülesanne, mille täitmiseks on aega kaks võistluspäeva. Näiteks mööblitislerid peavad 13 tunni jooksul valmistama kase- ja saarepuidust seifi, millele tuleb paigaldada ka lukusüsteem.

Müüjatele antakse klienditeeninduse ülesanded ning nad puutuvad kokku müügisituatsiooniga, kus peab tegelema pretensioonika kliendiga. Lisaks kujundavad nad kaupade väljapaneku.

Tartu tervishoiu kõrgkoolist võtab võistlusest osa kaks hooldustöötajat, kes peavad näiteks lahendama teoreetilise ülesande ja kontrollkliendi peal sooritama hooldustoiminguid.

SA Innove esindaja Liina Liiv ütles, et võistlusel on tegelikult mitu külge. Üks osa on võistleja pool, kuid kohtunike hulgas on õpilaste tulevased tööandjad, kes saavad silma peale panna oskuslikule tööjõule.

Eelmisel aastal käis võistlust vaatamas üle 8000 huvilise. Liiva sõnul pole noore meistri võistlus ainult osavõtjatele, vaid ka pealtvaatajatele. Tema sõnul saavad viimased tutvuda mitmesuguste ametitega ning püsti on pandud töötoad, kus ise saab ametitel kätt proovida.

Eesti kutsekoolide kohapealsetest boksidest saab ka infot õppimisvõimaluste kohta.

Liiv rääkis, et noored toovad pärast võistlemist tagasisides sageli välja, et osalevad noore meistri kutsevõistlusel, sest soovivad ennast Eesti tasemel proovile panna. «Tegemist on sündmusega, kus on kohal kõigi erialade esindajad, mida Eestis õpetatakse. Neil on võimalus seal oma oskusi teistega võrrelda ning samas ka kogemusi vahetada,» lisas Liiv.

Lisaks on mitmelgi osalejal võimalus sõita edasi Euroopa ja maailmameistrivõistlustele, see sõltub Liiva sõnul aga paljuski sellest, millise erialaga Eestit esindama minnakse.

Lisainfo võistluse koduleheküljel

Nestor ja Padar Mikserit kehva valimistulemuse eest vastutavaks ei pea

Nädala alguses arutati ka sotside juhatuses kehva valimistulemuse põhjuseid, ent, sellest, et esimees Sven Mikser peaks vastutuse võtma juhatuse liikme Eiki Nestori sõnul ei olnud.

«Pikem analüüs seisab ees, juhatus leidis, et me lootsime paremat tulemust ja arutasime, miks me seda ei saavutanud,» ütles Eiki Nestor ERR Uudistele, vastutuse võtmist Nestori sõnul juhatuses ei arutatud.

Juhatuse liige Ivari Padar ütles, et ta ei leia, et Mikser peaks kehva valimistulemuse eest vastutuse võtma. «Ma ei leia, et seda oleks vaja, seda, mis puudutab erakonna tulevast arengut, siis meil on kevadel erakonna üldkogu, sinnani me oleme saanud ka piisavalt analüüsida, kus me oleme vigu teinud, kas me oleme vigu teinud ja kellest need vead on lähtunud,» lausus ta.

«Tuleb vaadata peeglisse ja ütelda, et midagi on meil arvatavasti valesti tehtud, kui ei tulnud seda tulemust, mis me lootsime – omaenda vead, uued ootused ja konkurentide parem töö,» olid Padari sõnul põhjused, miks sotsid edukad ei olnud.

Tallinna kesklinna kerkiv 15-korruseline Novira Plaza sai nurgakivi

Täna pandi nurgakivi Tallinna südalinna Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkivale 15-korruselisele büroo- ja korterihoonele Novira Plaza.

Projekti arendaja Novira Capitali juhtivpartneri Arle Mölderi sõnul on nurgakivi saanud kõrghoone pealinna kinnisvaraturul ainulaadne arendus, kuna selle kõik pinnad on ehitatud müügiks. «Kui valdavalt pakuvad kaasaegsed südalinna kontorimajad üüripindu, siis järgmise aasta suvel valmivas kõrghoones on unikaalne võimalus saada büroo omanikuks pealinna ärikvartali südames,» ütles Mölder. Ühe ruutmeetri müügihind Tallinna citysse kerkivas Novira Plazas on olenevalt korrusest 2500-3500 eurot, kogu hoone müügikäive ulatub 20 miljoni euroni. Tänaseks on majas müüdud või eellepingutega kaetud juba üle 3500 m2.

Novira Plaza on Tallinna ärikvartalis uuenduslik ehitis ka seetõttu, et hoone ülemistele korrustele on projekteeritud korterid. «Meie poolt oli see julge ja ebatavaline otsus ehitada lisaks kontoritele hoonesse ka elamispinnad, kuid tundub, et risk on end õigustanud, sest huvi fantastiliste vaadetega korterite järele on suur,» sõnas Mölder. Novira Plaza katusekorrusel asub kolm Tallinnas unikaalset penthouse-tüüpi 91-155 ruutmeetrist luksuskorterit ning 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis 51-91 ruutmeetri suurust elupinda, millest kõigist avanevad suurepärased vaated vanalinnale või merele.

Et hoone erineva kasutusalaga pinnad omavahel ei ristuks, on Novira Plaza büroodele ja korteritele projekteeritud eraldi sissepääsud ja fuajeed. Kõrghoone esimesele korrusele tuleb avarate vitriinakendega esinduslik kaubanduspind väljapääsuga Tartu maanteele. Korrustel 2-12 asuvad erineva suurusega eksklusiivsed büroopinnad suuruses 57-386 ruutmeetrit. Hoone alla rajatakse kahekorruseline parkla.

Novira Plaza arhitektid on Kalle Vellevoog, Andrus Andrejev ja Lidia Zarudnaya arhitektuuribüroost JVR koostöös Malle Laanega arhitektuuribüroost Laan & Remi. Hoone sisearhitektuurilise lahenduse tegi Tiiu Truus.

Interfax: Vene valitsus arutab piirilepingut Eestiga

Vene valitsus arutab Eestiga sõlmitud piirilepinguga seonduvat, teatas Vene uudisteagentuur Interfax täna hommikul viitega Vene valitsuse pressiteenistusele.

Seni pole Vene meedia teavitanud täna toimuma pidanud arutelu tulemustest. Interfax kui ka mitmed teised uudistekanalid ja -agentuurid, näiteks RIA Novosti, märkisid, et kabinet arutab lepingu esitamist president Vladimir Putinile.

Eesti eelmine välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu Moskvas möödunud aasta 18. veebruaril.

Riigikogus läbis Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri lepingute ratifitseerimise eelnõu esimese lugemise möödunud aasta aprilli keskel, selle edasisel menetlemisel jälgib Eesti Venemaa-poolset ratifitseerimise käiku ja kiirust. Riigikogus tuleb ratifitseerimise eelnõu lõpphääletus alles siis, kui Venemaa parlament on jõudnud sama kaugele.

Politsei otsib tunnistajaid

Politsei palub kriminaalmenetluse läbiviimisel inimeste kaasabi, kes nägid 21. veebruari varahommikul kella 3.20 ajal pealt, kuidas Tallinnas Suur-Karja tänaval Nimeta baari ja Shootersi ees pidasid turvatöötajad kinni 31-aastase mehe.

Pealtnägijatel palume helistada telefoninumbril 612 4273, 58375597 või lühinumbril 112, teatas PPA pressiesindaja

Eestimaalaste uus lemmik on kodulaen

Vaid uue kodu jaoks võtavad eestlased aina enam laenu, asjade ostmiseks ja õppimiseks aina vähem, näitavad Eesti Panga andmed.
 

Need on vaid pangalaenud. Mis toimub kiirlaenude maailmas, on veel täiesti hall maastik.

Aga pangalaenude järgi võib öelda, et viimase kümne aasta jooksul võetakse aina vähem kõiki muid laene kui eluasemelaenu. Isegi kui seda möödunud aasta arvude pealt ei näe.

Möödunud aastal võeti enim tarbimislaenu, aga see langeb:

| Create infographics

 

Kuigi tarbimislaenude arv on suurim, väheneb see pidevalt. «Eluasemelaenude portfelli mahu aastakasv ulatus selle aasta jaanuaris 2,9 protsendini,» ütles Eesti Panga ökonomist Mari Tamm. «Majapidamiste muude laenude ja liisingute maht pole viimastel aastatel oluliselt suurenenud.»

Vaid eluasemelaenude arv (oranž) kasvab. Pangalaenude arv viimase kümne aasta jooksul:

| Create infographics

 

Õppelaenude väljastamine ja maht on aasta-aastalt vähenenud Tamme sõnul mitmel põhjusel: esiteks on õppelaenude intressid varasemaga võrreldes vähem soodsamad. Teiseks väheneb õppurite arv. Kolmandaks on vähenenud riigipoolsed soodustused õppelaenu tagasimaksmisel.

«Muu» alla võivad näiteks jääda laenud, mis on võetud äriühingu tegevuse alustamiseks või laiendamiseks. Või ka põhi-, käibevara või väärpaberite soetamiseks.

Mis juhtus kolm aastat tagasi, kui tarbimislaenude võtmine nii järsult vähenes? Vastus on proosaline. Enne 2012. aasta novembrit võisid ühe krediitkaardiga võetud laenud peegelduda aruandluses mitme eraldi laenuna, hilisemates andmetes on iga krediitkaardi kohta näidatud vaid üks laen, selgitas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk. «Seega võib öelda, et tegemist oli tehnilise täpsustusega ja ühelegi teisele laenude kategooriale see mõju ei avaldanud.»

Andmed pärinevad Eesti Panga vahendusel nendest pankadest:

  • Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal
  • Versobank
  • Citadele banka Eesti filiaal
  • Citadele banka Eesti filiaal
  • DNB Pank
  • Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
  • LHV Pank
  • Pohjola Bank plc Eesti filiaal
  • Folkia AS Eesti filiaal
  • Scania Finans AB Eesti filiaal
  • UniCredit Bank Eesti filiaal
  • Allied Irish Banks p.l.c. Eesti filiaal
  • AB Bankas Snoras Eesti filiaal
  • Eesti Hoiupank
  • Tallinna Pank
  • INKO Balti Pank
  • Eesti Investeerimispank
  • Eesti Maapank
  • EVEA Pank
  • ERA Pank
  • Eesti Innovatsioonipank
  • Põhja-Eesti Pank

Reede tuleb tuulisem ja sajusem

Skandinaaviast on taas tulekul madalrõhulohk, see muudab reedese päeva tuuliseks ja toob saju.

Sajab nii märga rasket lund kui ka vihma läbisegi. Õhutemperatuur trügib öistest miinustest taas plusspoolele ja keskmine näitab ikka aprilli alguse taset. Nädalavahetuseks toob edelavool Atlandi ookeanilt veelgi soojemat õhku.

Reedel on enamasti pilves ilm. Vihma ja lörtsisadu liigub saartelt mandrile ja laieneb üle Eesti. Puhub lõuna- ja edelatuul 5 kuni 12 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 17 m/s. Õhtul alates saartest pöördub tuul läände ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1 kuni 5 kraadi.

 

Riigikogu liikmetest sai enim hääli Ratas, vähim Lillo

Riigikogu eelmise koosseisu liikmetest tegi pühapäevastel valimistel parima tulemuse riigikogu aseesimees, Keskerakonda kuuluv Jüri Ratas, kõige vähem hääli sai aga reformierakondlane Kalev Lillo.

Ratas kogus Harju- ja Raplamaal kandideerides 7932 häält ning sai selle tulemusega isikumandaadi. Isikumandaadi said ka Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi, kes kogus Järva- ja Viljandimaal 6757 häält, ning Keskerakonna aseesimees Kadri Simson, kes pälvis Pärnumaal 5726 valija toetuse.

Üle 4000 hääle said valimistel reformierakondlane Kristen Michal (4766 häält), Vabaerakonna esimees Andres Herkel (4226), Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimees Juhan Parts (4208) ja sotsiaaldemokraat Rainer Vakra (4132). 3000 või enam häält kogusid sotsiaaldemokraat Eiki Nestor (3744), keskerakondlased Mihhail Stalnuhhin (3648) ja Heimar Lenk (3398) ning Reformierakonda kuuluv Valdo Randpere (3170).

Eelmise koosseisu 17 saadiku häältesaak jäi 2000–3000 ning 31 saadikul 1000–2000 hääle vahele, 500–1000 häält kogus 22 riigikogu liiget.

Vähem kui 500 häält teenisid valijatelt IRLi kuuluv Toomas Tõniste (462 häält), keskerakondlane Urbo Vaarmann (431), reformierakondlased Kalev Kallemets (423) ja Peep Aru (416), keskerakondlane Lauri Laasi (407), sotsiaaldemokraadid Jaak Allik (369) ja Olga Sõtnik (358) ning reformierakondlased Tõnis Kõiv (355) ja Kalmer Lain (319).

Veelgi vähem hääli kogusid valimistel sotsiaaldemokraadid Maimu Berg (299 häält), Karel Rüütli (293) ja Tiit Tammsaar (290), IRLi kuuluv Reet Roos (254), sotsiaaldemokraat Tatjana Jaanson (230) ning reformierakondlased Innar Mäesalu (209) ja Kalev Lillo (168).

Uude 101-liikmelisse riigikokku osutus valituks kokku 46 eelmise parlamendikoosseisu saadikut. Neli senise riigikogu liiget – parteitu Lembit Kaljuvee ning reformierakondlased Aare Heinvee, Rein Lang ja Jaanus Tamkivi – valimistel ei kandideerinud.

Rainer Kattel riigireformi ettepanekutest: põhjus ja tagajärg aetakse sassi

TTÜ professori Rainer Katteli sõnul peaks riigi reformimisest ja eelkõige majanduskasvust rääkides julgemalt mõtlema investeerimise peale.

Eesti tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda koos ametiühingutega nõuavad täna tehtud avalduses, et järgmisel valitsusperioodil keskenduks valitsus riigi reformimisele.

«Ma arvan, et laias laastus aetakse põhjus ja tagajärg sassi. Riigireformis nähakse uut majanduskasvu algust, aga ma arvan, et riigi kokkutõmbamine ja selle efektiivsemaks ja õhemaks tegemine on majanduskasvuga võrdlemisi kaudselt seotud,» ütles Kattel Postimehele.

Ta lisas, et see ei tähenda, et mingisuguseid reforme ei peaks tegema. «Kui me juba näeme nii suurt konsensust, et on vaja midagi teha, siis võiks majandus-, maksu- ja tehnoloogiateemad julgemalt ette võtta.» Just selles osas, et riik peaks järgmisele tehnoloogilisele tasandile jõudmiseks rohkem investeerima, oleks Katteli hinnangul suuremat konsensust vaja.

«Tööandjad ja parteid ja teised saavad aru, et midagi peaks justkui nagu tegema, aga ainus asi, milles suudetakse kokku leppida, on see, et teeme riiki natuke efektiivsemaks ja õhemaks. See on võib-olla isegi tore mõte, aga sellest mingisugust uut majanduskasvu küll ei tule,» selgitas ta. Majanduskasv seisab tema sõnul siiski tootmise kaasajastamise, tehnoloogia uuendamise ja investeeringute taga. 

«Seda peab tegema! Muidu ei muutu siin väga palju ja selles mõttes on see põhjuse ja tagajärje sassiajamine,» lisas Kattel, kes usub, et valitsus võtab kindlasti nende reformide osas midagi ette, aga millises ulatuses, on veel raske öelda.

Ettevõtjate ja ametiühingute ühine pöördumine koosneb kuuest peatükist: otsustav õpipööre ühiskonnas, haldusreform, riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamine, õigusloome eesmärgistatuse ja analüüsipõhisuse suurendamine, avaliku halduse ja poliitikakujundustegevuse tõhustamine ning avaliku teenuse kestlikkuse tagamine.

Tallinn: kui peame müügimaksu tagastama, peab selle hüvitama riik

Tallinna linnavalitsuse hinnangul oleks olukord, kui linnal tekib kohustus maksta tagasi aktsiisikaupadelt tasutud müügimaks, käsitletav linnale kahju tekitamisena, mida peaks hüvitama riik.

«Esmalt tuleb märkida, et Euroopa Kohtu otsus ei tähenda seda, et müügimaks tuleb tagastada. Kohus tõlgendas Euroopa Liidu aktsiisidirektiivi, mida siseriiklik kohus rakendab. Seega küsimuse, kas müügimaks kuulub üldse mõnele ettevõtjale tagastamisele, otsustab Eesti kohus. Kohtuvaidlused on pooleli,» selgitas Tallinna õigusdirektor Priit Lello.

Ta märkis, et linn leiab, et kui tekiks kohustus müügimaks tagastada, tõstatuks küsimus Euroopa Liidu õigusega mittekooskõlas oleva kohalike maksude seadusega Tallinnale kahju tekitamisest. «Tallinna linn rakendas seadusi eeldusel, et need on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, sest sellise kohustuse võttis endale Eesti Vabariik Euroopa Liiduga ühinemisel,» lisas Lello.

Ta lisas, et kui linnal tekib kohustus maksta tagasi aktsiisikaupadelt tasutud müügimaks ning tasuda intressi, siis on see käsitletav linnale kahju tekitamisena, mille hüvitamise kohustus lasub riigil. «Tallinna linn on ennetavalt esitanud kohtule kaebuse riigilt kahju väljamõistmiseks ja selles asjas oli kohtumenetlus peatatud,» rääkis Lello.

Euroopa Kohus leidis neljapäeval avaldatud eelotsuses Tallinna müügimaksu kohta, et müügimaksu ei oleks saanud kohaldada aktsiisikaupade suhtes, kuna maksul on eelarveline eesmärk.

Euroopa Kohtu lahend puudutab ainult aktsiisiga maksustavaid kaupu ning ei ole laiendatav kogu müügimaksule. Vaidlusalune summa on ligikaudu 1,6 miljonit eurot.

Kohus karistas julma loomapiinajat reaalse vangistusega

Harju maakohus mõistis täna süüdi 18-aastase Rando Randma, kes päev varem tunnistas üles kolme looma tapmise.

Põhja prefektuuri politseinikud pidasid teisipäeval kinni 18-aastase Rando, keda oli alust kahtlustada loomade julmas kohtlemises, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Politseile laekus teave võimaliku kuriteo kohta eelmisel nädalal ja pärast seda asuti aktiivselt tõendeid koguma, võeti ütlusi juhtunuga seotud inimestelt ning viidi läbi teisi uurimistoiminguid.

Eile kuulati Rando kahtlustatavana üle. Noormees tunnistas üles kahe koera ja ühe kassi tapmise selle aasta veebruaris. Kuigi sotsiaalmeedias on levinud info, et mees on ka varem loomi väärkohelnud, ei õnnestunud leida selle kohta kindlaid tõendeid.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis Rando täna kiirmenetluses kohtu ette. Harju maakohus mõistis mehe süüdi ning karistas koos varasema kandmata karistusega ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega. Samuti võeti Randolt lisakaristusena viieks aastaks ehk maksimaalseks tähtajaks loomapidamisõigus.

Randot on varem kriminaalkorras karistatud ühe korra ning seda isiku- ja varavastaste süütegude toimepanemise eest. Loomade julma kohtlemise kahtlustusega ta varasemalt uurimise all ei ole olnud.

Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Rainis Sinikase sõnul oli tegemist juhtumiga, mis riivas põhjendatult paljude inimeste õigus- ja turvatunnet  ning seetõttu oli juhtunu asjaolude kiire selgitamine ka politsei oluline eesmärk.

«Tegime kindlaks, et noormees võttis tasuta äraantavaid lemmikloomi eesmärgiga neid edasi müüa ning seeläbi elatist teenida. Erinevate probleemide ilmnemisel ta aga hukkas need. Soovitan inimestel, kes peavad lemmiku ära andma, kindlasti kontrollida uue omaniku tausta ning panna kirjalikult paika kes ja kus looma hoidma hakkab,» rääkis Sinikas. Ta lisas, et see ei välista küll kõiki väärkohtlemise juhtumeid, kuid probleemide ilmnemisel on lihtsam selgeks teha, kelle vastutusel loom on.

«Paljude inimeste vihjetest oli politseile kindlasti uurimisel abiks, kuid ka siinkohal tuleks enda kahlustest esmajärjekorras teavitada korrakaitsjaid,» märkis Sinikas.   

Olga Ivanova ja Toomas Vitsut otsustasid riigikokku minna

Keskerakondlane Olga Ivanova kinnitas, et on otsustanud riigikogusse minna, mis tähendab, et Lasnamäele tuleb hakata otsima uut linnaosavanemat.

«See oli minu otsus ja seda erakonnas aktsepteeriti. Nüüd ma lähen Toompeale,» rääkis Olga Ivanova, kes sooviks saada sotsiaalkomisjoni või õiguskomisjoni koosseisu.

Ta lisas, et praegu ei ole veel teada, kes võiks tema asemel linnaosavanema kohale astuda. «See on tuleviku küsimus.»

Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital kandideerinud Olga Ivanova sai 1948 häält.

Ka Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut teatas, et on otsustanud riigikokku minna. Ta sai valimistel 503 häält.

11 004 häält saanud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart on andnud mõista, et soovib jätkata abilinnapeana.

Õpilased said uusi teadmisi prügi ja keskkonna kohta

Ligi 500 õpilast 18 Tartumaa koolist osales keskkonnahariduse projektis, mille eesmärk oli tutvustada neile pakendite taaskasutusse andmist ja laiendada keskkonnaalaseid teadmisi.

Eesti Pandipakend on koostanud koolidele põhjaliku, riiklikku õppekava toetava õppekomplekti, mis koosneb pakendinäidistest, infovoldikutest, lugemismaterjalist, töölehest, slaidiesitlusest ja õppevideotest, kus peaosalisena näeb näitlejat Ott Seppa.

Materjalides on mõtlemapanevaid fakte. Näiteks, et Vaikse ookeani põhjaosas asuvad hoovuste lõksus tohutud prügisaared, mis on tekkinud maismaalt, laevadelt ja naftaplatvormidelt merre visatud jäätmetest.

Ja selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid.

Alumiiniumpurkide taaskasutamine hoiab aga kokku tohutult energiat. Ümbersulatamise käigus säästetakse kuni 95 protsenti energiast, mida vajatakse alumiiniumi valmistamiseks esmasest toormest. Näiteks saab ühe plekkpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga vaadata kolm tundi televiisorit.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on Tartumaa koolide õpetajad läbi viinud 30 keskkonnatundi, millest on osa võtnud 470 õpilast.

Kõige rohkem keskkonnatunde leidis aset Tartu Kivilinna Koolis – kokku 8 tundi. Aktiivsemad osalejad olid veel Tartu Karlova Kool, Tartu Kristlik Põhikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.

Õpilastele teadmiste jagamine on osa Eesti Pandipakendi algatatud haridusprojektist, kus selgitatakse noortele keskkonnahoiu olulisust.

«Usume, et see on parim võimalus kasvatada keskkonnateadlikke ning puhast loodust- ja elukeskkonda väärtustavaid inimesi,» ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Üle terve Eesti on välja saadetud 220 tasuta õppekomplekti kokku 135 haridusasutusele. Seni on läbi viidud 288 õppetundi, kus on osalenud 4100 õpilast.

 

«Järgmisel õppeaastal loodame haridusprojektiga jätkata lasteaedades,» lisas Raal. «Selles vanuses kipuvad lapse käitumisharjumused kinnistuma, mistõttu on oluline alustada loodushoidu puudutavate teemadega juba enne tema kooli minemist.»

SEB peab uute piirangute tõttu eluasemelaenu tingimusi muutma

Selle nädala alguses kehtima hakanud Eesti Panga poolt määratud piirangud eluasemelaenude andmisele pankadele suuremat peavalu ei valmista, kuna üldiselt vastavad need praegustele tingimustele. SEB pank peab mõned muudatused siiski tegema.

«Eluasemelaenude väljastamisele Eesti Panga määrusega jõustunud nõuded toovad kaasa mõningad korrektuurid tänastes lähenemistes, kuid iseenesest väga suurt muudatust SEB laenu andmise põhimõtetele see kaasa ei too,» selgitas SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

«Suurim muudatus SEB jaoks on see, et maksimaalne laenutähtaeg on uue Eesti Panga määrusega fikseeritud 30 aastat, SEB varasemate reeglite kohaselt oli võimalik eluasemelaenu võtta kuni 40 aastaks, kui vanuseline piirang seda lubas. Samas oli neid kliente, kes soovisid laenu 40 aastaks, üsna vähe,» kirjeldas Allas.

Sellest nädalast hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet, mis Eesti Panga teatel vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Eesti Energia vana õlitehas läheb kapitaalremonti

Eesti Energia alustab lähikuudel oma vanema õlitehase, 1980. aastal rajatud Enefit140 kapitaalremonti, selgus ettevõtte pressiteatest.

Riikliku energiafirma tütarettevõte Eesti Energia Õlitööstus tegeles mullu aktiivselt vana õlitehase Enefit140 ebameeldiva lõhna ohjamisega, viies koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja rahvusvahelise konsultatsiooniettevõttega Ramboll läbi uuringu.

«Selgus, et meie õlitööstuses on tehnoloogilise eripära tõttu suurima mõjuga lõhnaallikaks vana õlitehase tõrvikud,» ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe.

«Selle probleemi lahendamisel täiendame tõrvikuid pilootleegiga, mis võimaldab tulevikus kogu aeg põletada tõrvikusse juhitavad gaasid enne keskkonda jõudmist. Järgmised sammud olukorra parandamiseks võtame ette juba lähikuudel algava Enefit140 kapitaalremondi käigus,» lisas Tammemäe.

Uus õlitehas kasutab Tammemäe sõnul juba edasiarendatud tehnoloogiat, mistõttu seal sarnased probleemid puuduvad.

Pagulasabilised aitavad nüüd hoopis ukrainlasi, sest Eestis napib tööd

Pärast seda, kui pagulaskeskus Ida-Virumaa metsast Tallinnale lähemale kolis ja juhti vahetas, on pagulaste aitajatel vähem tööd. Nii et nad suunavad nüüd aina enam jõud Ukrainasse.

Pagulastel on pealinna lähistel lihtsam otsida tööd ja uut elukohta. Ka õpetatakse neile nüüd kaks korda nädalas eesti keelt. Varem aitasid neid Pagulasabi vabatahtlikud ja töötajad. Siis, kui majutus veel Illukal oli.

«Majutuskeskus on saanud ka parema juhataja ja sotsiaaltöötaja, kes on südamega asja juures,» ütles Eero Janson Eesti Pagulasabist. Jansoni sõnul teevad nad lobitööd edasi, aga konkreetset abistamist on aina vähem.

Jana Selesneva. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

«Nad tõesti ei ole pidanud siia tükk aega sattuma,» tunnistas varjupaigataotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva. Praegu elab selles majas 59 inimest. Neist 12 on lapsed. «Olukord on paranenud, sest majutuskeskus on kolinud,» arvas Selesneva. Nüüd otsib majutuskeskus ise vabalt turult kortereid ja aitab leida tööd.

Aga pagulasabilised ei lase ennast heidutajaid. Abivajajaid on ka mujal piisavalt. Näiteks Ukrainas.

Sealsetele sisepagulastele on nad umbes 60 000 eurot kogunud. Pool sellest annetustena eraisikutelt. Ülejäänu välisministeeriumilt ja Tartu linnalt. Selle raha eest ostis MTÜ ukrainlastele ravimeid ja meditsiinitehnikat.

Ukraina abistamislainega on kaasa läinud paljud. Välisministeerium toetas Ukrainat möödunud aastal miljoni euroga. Ukraina kultuurikeskusel käib suur veebikampaania.

MTÜ Vaba Ukraina on annetusi kogunud üle 30000 euro eest. MTÜ Mondo andis toiduabi. Rahvusooper Estonia annetas klaveri, Naiskodukaitse kindad ja sokid. Sekka lõid ka Eesti Punane Rist ja UNICEFi Eesti Rahvuskomitee.

Nii et kui kodumaal ka asjad paranevad, ei tähenda see, et abilised käed rüpes istuma jääksid. Nüüd peab vaid Ukraina probleemid ära lahendama. Mis järgmiseks – Ebola?

Vanglates ja arestimajades hääletas kokku 349 inimest

Tänavustel riigikogu valimistel andsid oma hääle sajad vahistatud, kes said kodanikukohustust täita eelhääletuse ajal vanglas spetsiaalses hääletamisruumis.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku teatel said hääleõiguslikud vahistatud vanglas hääletada eelhääletuse ajal ning kedagi vanglast välja ei konvoeeritud. Vabariigi valimiskomisjoni andmetel hääletas vanglates ja arestimajades kokku 349 inimest, seal hulgas kaks süüdimõistetut.

«Vanglas hääletamine korraldati koostöös valimisjaoskonna esindajatega, kes tulid valimispäevaks vanglasse,» märkis Tuulik. Hääletamine korraldati selleks ettenähtud nõuetele vastavas hääletamisruumis.

Postimees kirjutas eile, et tänavustel riigikogu valimistel hääletas kaks süüdimõistetud vangi, kellest üks konvoeeriti hääletama oma kodukohta. Postimehe andmetel konvoeeriti kodukohta Märjamaale valimistel häält andma eluaegne vang Romeo Kalda.

Karu lasteaed võitleb väljakolimise vastu

Ehkki Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) on teatanud, et Karu lasteaed peab nende Kroonuaia tänava majast märtsi lõpus välja kolima, on lasteaed veendunud, et selleks ajaks ei koli nad kusagile.

 

Kuigi OÜ Karu Lastehoid ja EÜL sõlmisid tänavu 30. jaanuaril üürilepingu 31. märtsini, teatas osaühingu juhatuse liige ja Karu lasteaedade direktor Signe Rosenthal 23. veebruaril, et nemad ei nõustu üürilepingu lõppemisega.

Rosenthal põhjendas, et kuna eelmine, 2009. aastal sõlmitud leping lõppes läinud aasta septembris ja seda toona ei pikendatud, muutus leping nende juristi hinnangul tähtajatuks. Küsimusele, miks nad ei tunnista värskeimat, 30. jaanuari lepingut, vastas Rosenthal, et juristi soovitusel ei saa ta sellele ajalehes vastata. «Seda ei olekski pidanud üldse sõlmima,» lisas ta.

 

Vajaduse korral kohtusse

Sel esmaspäeval korraldas lasteaed oma Kroonuaia tänava lasteaia lapsevanematele koosoleku, kus OÜ Väike Karu juhatuse liige Marko Silm küsis vanemate arvamust: kas nood soovivad kindlasti jätkata koostööd Karu lasteaiaga või on nõus sellega, et ruumid võtab üle Tartu luterlik Peetri kool. Silm märkis, et on vajaduse korral valmis ette võtma ka kohtutee EÜLiga.

Lapsevanemate ühine sõnum oli, et soovitakse jätkata samas majas samade õpetajatega, ent lasteaia pidaja suhtes nii kategoorilised ei oldud.

Samal õhtul hiljem kohtus Karu lasteaia lapsevanematega ka Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg, kes kinnitas, et on valmis Kroonuaia majas juba aprillis lasteaia pidamist alustama, et võimalikult vähe kahjustada laste huve.

Peetri kooli lasteaia kontseptsioon on kahe- kuni seitsmeaastaste laste liitrühmad. Esmaspäevasel kohtumisel tuli Siilabergi ja ka linnavalitsuse esindajate jaoks aga ootamatu üllatusena info, et Kroonuaia tänava majas käivad hoopiski sõimelapsed.

Seepeale tõdes Siilaberg, et Peetri kooli jaoks oleks kõige mugavam alustada kiirustamata uue lasteaiaga uuest õppeaastast, kuigi võib kaaluda ka ajutist varianti praeguste lastega õppeaasta lõpuni jätkamisest.

Tema soovitusel koostasid lapsevanemad EÜLile kirja palvega lubada Karu lasteaial Kroonuaia tänavas siiski veel 30. juunini tegutseda.

 

Kompromiss õhus

EÜLi juhatus otsustas eile, et lubab Karu lastehoiul tegutseda ruumides vaid juhul, kui saab ettemaksena kolme kuu üüri ning garantiikirja, et juuni lõpuks ruumid tõesti vabastatakse.

Samas märkis EÜLi tegevjuht Katri Sosi, et ruumides peab tegutsema siiski lastehoid, kuna lasteaia tegutsemiseks kasutusluba veel puudub ning EÜL ei ole sõlminud lepingut Karu lasteaedu pidava OÜga Väike Karu.

Signe Rosenthal teatas eile õhtul vahetult enne lehe trükkiminekut, et Karu lasteaed on nõus ruumid vabastama 30. juuniks.

 

Viis eralasteaeda tegutsevad kasutusloata

Karu lasteaia Kroonuaia tänava majaga seotud segadused lükkasid veerema lumepalli, tänu millele avastasid Tartu linnaametnikud, et veel neli eralasteaeda tegutsevad ruumides, millel puudub vajalik kasutusluba.

 

Veebruari keskel selgus, et Karu lasteaed tegutseb Kroonuaia 66a majas ilma koolieelse lasteasutuse ruumidele vajaliku kasutusloata. Ehitisregistri andmeil on tegu üksikelamuga, kus võiks küll pidada lastehoidu, kuid mitte lasteaeda.

Linna arhitektuuri ja ehituse osakonna ametnikud võtsid seepeale ette Tartu 15 eralasteaeda ja avastasid, et peale Kroonuaia tänava maja ei ole Karu lasteaial ka hoonete Lai 30 ja Tiigi 78 sobivat kasutusluba. Samas seisus on ka Teguri tänaval tegutsev eralasteaed Meie Mängurühm ning Annemõisa tänaval lasteaed Puhh.

 

Keegi ei kontrolli

Kuidas on see võimalik, et lasteaiad tegutsevad aastaid ilma vajaliku kasutusloata ja on ruumide remondiks saanud linnalt ka investeeringutoetust? Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave tõdes, et otseselt ei ole kuskil öeldud, et haridusosakond peaks kasutusloa olemasolu kontrollima. «Aga samas ma ei ütle, et me ei võiks seda teha,» lisas ta.

Haridus- ja teadusministeerium, mis väljastab lasteaedadele koolituslubasid, kontrollib küll, kas terviseamet ja päästeamet on ruumid tunnistanud vastavaks tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele, ent mitte kasutuslubasid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Ülle Reidi selgitas, et see, kelle vastutusalasse jääb korrektse kasutusloa kontrollimine Tartu linnas, on kohaliku omavalitsuse sisemise töökorralduse küsimus.

Nii peaks tegelikult kasutuslubade korrasolekut kontrollima linna arhitektuuri ja ehituse osakond, ent osakonna asejuhataja Signe Sarik tõdes, et kuna lasteaia rajamise sooviavaldused laekuvad haridusosakonnale, siis ei pruugi lasteaia pidaja tema osakonna ametnike juurde jõudagi.

 

Vaja tõhustada

Ta tõi näiteid, kus haridusosakonnast on ettevõtjale küll öeldud, et ruumide kasutusotstarvet tuleb muuta, ettevõtja lubab seda teha, ent tegelikult jätab tegemata. Sarik tõdes, et praeguse olukorra valguses peavad kaks osakonda kindlasti omavahelist koostööd tõhustama, et selliseid juhtumeid edaspidi vältida.

Karu lasteaedade direktriss Signe Rosenthal tõi mitmesuguseid põhjusi, miks nende majadel kasutusluba puudub. Tiigi 78 hoone puhul pidas ta seda mittevajalikuks, kuna tegu on ülikooli endise õppehoonega. Ent linna arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint selgitas, et lasteaed on siiski teine asi.

Lai 30 hoonega on asi aga sootuks keeruline. Nimelt ei ole selle hoovipoolset osa, milles Karu lasteaed tegutseb, Ainti sõnul ehitisregistris üldse arvelgi, kuigi arhiivi projektides on hoone olemas.

Kui lasteaed hoone omanikule korporatsioon Vironiale kasutusloa puudumise kohta arupärimise esitas, saadi vastuseks, et kuna Karu alustas esialgu tegevust lastehoiuna, ei olnud kasutusotstarbe muutmine vajalik. Kui mindi aga hoiult üle lasteaiale, ei tõstatanud seda küsimust ei linnavalitsus ega Karu lasteaed.

 

Taotlus pooleli

Teguri 35a ruumides asuv Meie Mängurühm tegutses läinud aasta kevadeni lastehoiuna. Meie Mängurühma juhatuse liige Katri Pääsuke sõnas, et peale lasteaiaks muutmist on aktiivselt kasutusloa saamisega tegeldud, ent kuna üht välismaal elavalt naabrit pole õnnestunud siiani kätte saada, on tema allkiri kooskõlastuspaberitelt veel puudu. Töö allkirja kättesaamiseks jätkub.

Puhhi lasteaia ruume haldava EEKBL Valduste OÜ juhatuse liige Meelis Kibuspuu tunnistas, et nende poolt on kasutusloa muutmine jäänud puhtalt ajapuuduse ja asjade kuhjumise taha, ehkki lasteaed on kasutusloa vajalikkusele tähelepanu pööranud.

Andres Aint märkis, et linnavalitsuse ametnikud võtavad nüüd kõigi hoonete omanikega ühendust ning määravad tähtajad, mille jooksul tuleb ruumide kasutusotstarve viia seadusega kooskõlla.

 

Samal teemal: Eralasteaial lasub pettusekahtlus, TPM 5.1.2015; Väike Karu paneb ühe lasteaia kinni, TPM 19.2.2015

Prokuratuur esitas õpetajat tulistanud poisile süüdistuse tapmises

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 15-aastast noormeest Viljandi Paalalinna Kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises.

Süüdistuse kohaselt võttis süüdistatav eelmise aasta 27. oktoobril oma vanemate tuppa peidetud relvakapi võtme, avas sellega relvakapi ja võttis sealt salaja isale kuuluva revolvri Amadeo ROSSI -851 ning üheksa padrunit. Relva ja padrunid võttis süüdistatav samal päeval kooli kaasa. Kella kahe paiku tulistas ta korduvalt õpetajat, kes suri saadud vigastustesse.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et noormees tegi õpetaja suunas kuus lasku, millest kannatanut tabas kolm.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Viljandi politsei. «Kogutud tõendid kinnitasid, et relvaomanik hoidis tulirelva ja laskemoona nõuetekohaselt. Sellest tulenevalt ei ole alust relvaomanikule süüdistuse esitamiseks,» põhjendas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

Süüdistus on esitatud karistusseadustiku § 113 ja 418 lg 1 tunnustel. Karistusseadustik võimaldab alaealisele mõista tapmise eest maksimaalselt 10-aastase vanglakaristuse.

Süüdistatav viibib kohtu loal vahi all. Eelistungi aega ei ole veel kohus määranud. 

Mürsk ootas kännul taiplikku leidjat

Lõuna-Eesti pommigrupp kutsuti neljapäeval Võrumaale, kus üks mees oli metsast leidnud kännule asetatud ohtliku lõhkekeha. Kännule oli sõjaaegse lõhkekeha asetanud keegi julge, kes jättis sellest ka teatamata.

Lõhkekeha leiti Võru vallast Juba külast. Kännule asetatud mürsutaolise eseme avastas metsas jalutanud mees, vahendas Lõuna päästekeskus.

Kohale saabunud demineerijad tegid kindlaks, et tegemist oli 75 mm mürsuga, transportisid selle lõhkamiskohta ning hävitasid lõhkekeha.

Seisvale veokile otsa põrutanud auto juht viidi Läti haiglasse

Pärnumaal sõitis auto tagant otsa tee ääres seisnud veoki haagisele, viga saanud auto juht viidi Lätisse haiglasse.

Avarii juhtus eile kella 18.03 ajal Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 187,9 km. Tee ääres peatunud veoki DAF haakes olnud haagisele Krone sõitis tagant otsa sõiduk Volkswagen, mida juhtis 31aastane Marius. Veoki juht õnnetuse hetkel sõidukis ei viibinud.

Läti kiirabi toimetas Volkswageni juhi Valmiera haiglasse. 

Tallinna-Tartu maanteel sõitnud veok paiskus kraavi

Täna ennelõunal juhtus Tartumaal Tallinna-Tartu maantee 163. kilomeetril liiklusõnnetus veoautoga, mis kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi kummuli.

Lõuna prefektuuri kinnitusel juhtus avarii kella 11.30 ajal Laeva vallas Valmaotsa külas. Esialgsetel andmetel lõhkes Tallinna poole liikunud veokil DAF vasakpoolne rehv, mille järjel kaotas suur masin juhitavuse ja sõitis teelt välja vasakule poole kraavi.

Politsei selgitas, et veokit juhtinud 43-aastane mees oli kaine ja lubadega. Kiirabi viis juhi haiglasse kontrolli. Masina kraavist väljatõmbamine võib õhtupoolikul häirida ka liiklust.

Elukaaslast peksnud mees pääses kriminaalkaristusest

Mees, kes kahtlustuse kohaselt peksis oma naist korduvalt rusikatega üle kogu keha ja lämmatas padjaga, pääses kriminaalmenetlusest avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Kahtlustuse kohaselt leidis mullu 21. juuni varahommikul Pärnumaal asuva maja hoovis aset tunde väldanud vägivallatsemine, kus mees oma elukaaslast mitmel eri viisil peksis. Kõik algas sellest, kui mees pani omavahelise tüli käigus selja tagant käsivarre oma elukaaslasel ümber kaela ja tõmbas ta murule pikali, kükitas kannatanule kaksiratsi keha kohale ning lõi teda vähemalt kolmel korral rusikaga õlavarre- ning kahel korral peapiirkonda.

Õõvastavad asjaolud

Seejärel rabeles elukaaslane mehe haardest lahti ja liikus teisele poole maja, kuhu mees talle järgnes ja tõmbas ta murule pikali. Kannatanu keeras end kõhuli, misjärel lõi teda vähemalt kolmel korral jalaga mõlema reie ning rusikaga vähemalt kahel korral nimme- ja abaluupiirkonda.

Kahtlustuse kohaselt palus kannatanu, et mees ta peksmise lõpetaks ning haaras taskust telefoni, et politsei kutsuda, ent mees võttis naiselt telefoni ära. Naine läks seejärel külalistetuppa voodisse, lootes, et olukord rahuneb, kuid mees järgnes talle tuppa ning haaras käega kannatanu kõrist ja pigistas seda ligi kolme minuti vältel. Järgnevalt surus mees padja kannatanu näo peale, hoides seda näol viis minutit ja ähvardades samal ajal naist tapmisega.

Kui naine lõpuks mehe haardest pääses, varjas ta end maja ümbruses senikaua, kuni tal külm hakkas. Kui naine majja naasis, ei olnud mees endiselt rahunenud ja haaras trepil oma elukaaslasel õlgadest ja tõukas teda, nii et naine kukkus selili unikividele.

Kriminaalmenetlus lõpetati

Mehele esitati kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi 121 alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Süüdimõistmisel ootab karistatavat sellise teo eest rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Ehkki veebruarikuisest kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et mees ei tunnistanud ülekuulamisel süüd, asus prokuratuur seisukohale, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna teda on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata ka muude vahendite kui avaliku karistamisega. Mehele määrati kohustus maksta riigituludesse 390 eurot, millega ta ka nõustus.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm selgitas, et avalik menetlushuvi lähtub menetluse otstarbekuse printsiibist. «Alati tuleb inimese mõjutamiseks esmalt valida kõige kiirem ja leebem viis, just seetõttu ongi seaduseandja ette näinud võimaluse teatud kuritegude puhul varem kriminaalkorras karistamata inimese osas menetlus oportuniteediga lõpetada, et hoida sellega ühtlasi kokku riigi ressursse, mis kuluks kriminaalasja uurimiseks ja kohtumenetluseks,» ütles ta Postimehele.

Erm lisas, et konkreetse jutumi puhul võeti menetluse lõpetamise otsuse juures arvesse kahtlustatava varasem käitumine, juhtumi asjaolud ja olemasolevad tõendid. Nimelt ei olnud mees varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei olnud ka pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. 

Kannatanu kaebust ei esitanud

«Ilmtingimata ei ole vajalik, et inimene end täielikult süüdi tunnistaks, vaid just, et ta oleks nõus vabatahtlikult kohustust kandma. Kui see kohustus jääb täitmata, siis menetlus uuendatakse ja kui inimene edaspidi sarnaseid tegusid teeb, siis tuleb tal ka kriminaalvastutust kanda,» märkis pressinõunik.

Kuidas aga tagada, et vägivallatsejat kriminaalkaristusest päästes ta tõepoolest õiguskuulekalt käituma hakkab? «Selles, kas rahalise kohustuse tasumine, või ka kriminaalkaristus, inimese õigel teel hoiab, ei saa kunagi lõpuni  kindel olla, kuid alati on lootust, et inimesele, kes esimest korda seadust rikub, piisab kriminaaluurimisest ja kahtlustatava seisundist ning oma teo hüvitamiseks võetud kohustuse täitmisest, et teha õiged järeldused ja oma käitumist parandada,» põhjendas Erm.

Seaduse kohaselt on kannatanul võimalik esitada kaebus, kui ta sellise lahendusega rahul ei ole. Ermi kinnitusel ei pidanud antud juhul kannatanu seda vajalikuks.

Kurioosum: liiklusõnnetusest paranenu nägi esimest korda välja minnes, et auto alla on jäänud tädi

Eile pärastlõunal läks hiljuti Rakveres Laada tänaval jalakäijate ülekäigurajal autolt löögi saanud Anneli Kononenko esimest korda pärast õnnetust välja ja kuulis esmalt kiirabiauto sireeni. Lähemalt vaatama minnes nägi, et kanderaamil on tema tädi, kes oli äsja Tuleviku tänaval ülekäigurajal auto alla jäänud.

“See tekitab mingit hirmu,” tunnistas Kononenko, kes nüüd mõtleb, et mis teid pidi kuhu liikuda. “Iial ei või teada, kust mingi pauk tuleb,” lisas ta.

Naise hinnangul tegelevad roolikeerajad sõidu ajal muude asjadega, näiteks nutividinatega. Ja siis ei märgatagi jalakäijat. “Siin peab olema mingi laiem põhjus,” ütles Kononenko jalakäijatega sageli juhtuvate õnnetuste üle arutledes.

Naisel oli pretensioone ka politsei tegevusele. Kui ta 14. veebruaril auto alla jäi, võtsid korravalvurid talt telefoninumbri ja lubasid helistada, kuid pole seda tänini teinud. Eile tädiga juhtunud õnnetuse puhul jäi politsei Kononenko hinnangul hiljaks. “Tunnistajad pidid vähemalt pool tundi ootama, et politseile selgitusi anda,” ütles Kononenko.

Eile pärastlõunal kella poole nelja ajal sõitis 58aastase Urmase juhitud sõiduauto Nissan Almera Tuleviku 7 maja juures otsa jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud 46aastasele Lailale. Kiirabi viis liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija Rakvere haiglasse. Jalakäijale otsa sõitnud juht lahkus sündmuskohalt.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist rääkis, et üks pealtnägija helitsas hädaabinumbril 112 ja andis lisaks liiklusõnnetuse teatele ka jalakäijale otsa sõitnud auto kirjelduse. Politsei sai peagi auto kätte. Selle juht oli kaine, kuid politseinikel tekkis kahtlus, et sohvri tervisega ei ole kõik korras ja Urmas viidi Rakvere haiglasse, kus ta on tänini.

Juhi väitel ta ei näinud, et oli jalakäijale otsa sõitnud.

Eelmises liiklusõnnetuses kannatada saanud naise pretensioonidele vastates, tõi Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link esile, et kõige tähtsam on kannatanule arstiabi osutamine. Politseil on võimalus kannatanuga pikemalt tegeleda pärast esmaabi osutamist. “Saame vajalikud andmed arstiabi osutanud asutuselt,” täpsustas Link.

Et politseil oli info sõiduki sündmuskohalt lahkumise kohta ja juhi seisund oli sel hetkel teadmata, siis oli politsei esmaseks ülesandeks selgitada välja sõiduki asukoht ja takistada selle edasine liikumine, et ära hoida võimalikud õnnetused teiste liiklejatega.

“Tööl olnud avariipolitseinik, kes asus Pajustis, kuulis toimunust raadioside kaudu ja kuna ta oli märganud sarnaste tundemärkidega sõidukit selles piirkonnas liikumas, asus seda otsima,” jätkas Link. Sõiduki leidmisel selle juht peatamismärguandele ei reageerinud ning talle sõideti peatumismärguannet andes järgi 5 kilomeetrit.

Politseinikud said aru, et sõidukijuhiga ei olnud kõik tavapärases korras, kuna sõidukijuhi sõidustiil oli ebakindel. Sõiduk jäi lõpuks seisma Viru-Jaagupis. Hädaabinumbrile edastatud sõiduki registrimärk oli ebatäpne ja õige sõiduk suudeti kinni peatada tänu politseiniku tähelepanelikkusele, kes märkas autol vigastusi, mis võisid olla tekkinud avarii tagajärjel.

Pärast sõidukijuhi tabamist sõitsid politseinikud avariikohale, et tegeleda tõendite kogumisega, sealhulgas tunnistajate küsitlemisega.

14. veebruari õnnetuse osas on politseil menetlus pooleli. Politsei võttis tõesti kannatanult telefoninumbri. Temaga oli ütluste saamiseks plaanis ühendust võtta peale seda, kui on tervishoiuasutuselt saadud teatis tervisekahjustuse ja nende ulatuse kohta. “Tänaseks on see teatis olemas ning kannatanuga võetakse ühendust lähipäevadel,” lubas Link. “Arvestada tuleb, et menetlused koosnevad erinevatest toimingutest tõendite kogumiseks ja nende tegemine võib võtta aega,” lisas ta.

Jalakäijatele tuletab politsei veel kord meelde, et enne kui jalakäija astub sõiduteele, peab ta olema veendunud, et teda on märgatud ja sõidukid seisma jäänud.

Koolijuht jäi kelmuses lõplikult süüdi

Riigikohus otsustas jätta menetlemata Tartu kutsehariduskeskuse endise juhi Andrus Kompuse kassatsioonikaebuse, mistõttu jäi kehtima talle alamates kohtuastmetes määratud karistus kelmuse, omastamise, dokumendi võltsimise ja selle kasutamise eest.

Mullu 20. juunil määras Tartu maakohus praegu Põltsamaa ametikooli direktorina töötavale Kompusele aasta ja neli kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Sama otsusega mõisteti omastamisele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises süüdi ka kooli endine haldusjuht Mati Rammul, keda kohus karistas nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Süüdistatavad kaebasid otsuse edasi, kuid ringkonnakohus otsustas mullu novembris jätta maakohtu otsuse muutmata.

Süüdistuse järgi käis Tartu kutsehariduskeskuse direktorina töötanud Kompus mitmel korral lähetuses Saksamaal, Austrias ja Soomes, kuid eeluurimise käigus kogutud tõendid kinnitasid, et tegemist ei olnud mitte töölähetuste, vaid turismireisidega. Uurimise käigus on lisaks tuvastatud, et ühel korral käis süüdistatav reisil koos oma otsese alluva, haldusjuht Mati Rammuliga.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Sirle Melk märkis, et süüdistuse kohaselt toimusid reisid kooli rahade eest. Et see raha kätte saada, võltsisid mehed süüdistuse järgi mitmeid dokumente.

Uurimisandmeil pandi kuriteod toime ajavahemikus 2010. aasta oktoobrist 2013. aasta märtsini. Saadud vara väärtus on üle 2200 euro.

Põltsamaa ametikooli direktoriks kinnitas Andrus Kompuse toonane haridusminister Jaak Aaviksoo (IRL) 2013. aasta juunis hoolimata sellest, et mehe suhtes käis kriminaalmenetlus ning Tartu haridusosakond oli ta 2012. aasta sügisel vallandanud Tartu kutsehariduskeskuse direktori ametikohalt tõsiste süüdistuste tõttu. Neljapäeval teatas Kompus, et loobub Põltsamaa ametikooli juhtimisest.

Pool aastat Eston Kohvri vangistamisest – mida on tehtud?

Täna möödub kuus kuud intsidendist, mille käigus röövis Venemaa FSB Eesti territooriumilt tööülesandeid täitnud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri. Välisministeerium annab aru, mida on siiani tehtud Kohvri vabastamiseks ja tema heaolu tagamiseks.

13 kohtumist konsuliga

Konsul on Eston Kohvriga kohtunud 13 korral. Viimati kohtus konsul Kohvriga eile. Konsul edastas sõnumid lähedastelt ning kinnitas Eston Kohvrile, et tema juhtumiga tegeletakse kõigil tasanditel. Järgmine kohtumine konsuliga on plaanis kahe nädala pärast, kuna sagedamini Vene pool kohtumisi ei võimalda.

Eston Kohver sai 16.02 kohtumisel konsuliga anda oma hääle riigikogu valimistel. Viimasel kohtumisel konsuliga tundis Kohver huvi riigikogu valimistulemuste vastu. 

Välisministeerium on järjekindlalt nõudnud, et konsulil oleks võimalik regulaarselt ja takistamatult Eston Kohvriga kohtuda. Vene pool võimaldab kohtumisi iga kahe nädala tagant. 2014. aasta lõpus ei võimaldatud Eston Kohvriga enam seniseid regulaarseid kohtumisi, vaatamata korduvatele taotlustele. 2015. aasta alguses on endine olukord taastunud ning konsul kohtub Kohvriga kaks korda kuus. 

Kogu vestlus tõlgitakse FSB töötajale

Kohtumised konsuliga on toimunud FSB järelevalve all eesti keeles, kuid tõlk tõlgib selle juuresviibivatele FSB töötajatele. Konsul on edastanud Kohvrile sõnumeid perekonnalt ning varustanud teda ravimite, toiduainete, rõivaste ja tarbeesemetega. Kohtumised konsuliga on ainus võimalus saada tõest informatsiooni Kohvri olukorrast ja temaga läbiviidud uurimistoimingutest. Samuti on see Kohvri jaoks sisuliselt ainus side Eesti ja lähedastega.

Vaid kolm telefonikõnet perekonnale

Telefonikõnesid perekonnale on Kohvril võimaldatud teha üksnes pärast konsuli korduvaid meeldetuletusi ja pöördumisi Vene riigi poolt määratud advokaadile. Kinnipidamise ajal on Kohver kolmel korral saanud telefoni teel vestelda perekonnaga, viimati 10. veebruaril.

Teostati meditsiiniline kontroll

Pärast korduvaid taotlusi ja kuudepikkust ootamist võimaldati möödunud aasta 30. detsembril Eesti arstil teostada Eston Kohvrile meditsiiniline kontroll, kuid kohtumine Kohveriga toimus FSB järelevalve all. 4. märtsi seisuga ei ole Kohvrile tehtud psühhiaatrilist ekspertiisi. Selle tegemisest on Vene pool korduvalt kõnelnud, kuid pole seejuures andnud piisavaid ega veenvaid põhjendusi. Eesti ei pea selle läbiviimist õigustatuks ning on sellest ka kirjalikult Vene poolt informeerinud.

Kohtus piinamisvastase komiteega  

Novembri lõpus kohtus Eston Kohver põgusalt Euroopa Nõukogu piinamisvastase komiteega, kes külastas Lefortovo eeluurimisvanglat oma ad hoc visiidi käigus. Samuti on Kohver kohtunud Venemaa ühiskondliku koja esindajatega.

Jäi õigusabist ilma

Kohver loobus menetluse alguses Eesti valitsuse palgatud kaitsjatest, olles väidetavalt avaldanud soovi jätkata talle Venemaa poolt määratud kaitsjaga. Kuid on selge, et ta ei ole oma otsustustes vaba. Sisuliselt on Kohver jäänud ilma õigusabist, kuna Vene riigi poolt määratud kaitsja Jevgeni Aksjonov ei soovi või ei suuda oma kaitseülesandeid sisuliselt täita ning süüdistab selles Eesti riigiasutusi. Määratud kaitsja on osalenud vaid läbiviidud uurimistoimingute juures, rohkem ei ole ta Kohvriga suhelnud ning kohtunud. Samuti on kaitsja venitanud taotlustega Kohvri telefonikõnede saamiseks kodustega ning muus asjaajamises. Vajalikke samme on Aksjonov astunud üksnes pärast konsuli korduvaid meeldetuletusi. Samuti on Aksjonov andnud ajakirjandusele vastuolulist informatsiooni kriminaalmenetluse käigust ning võimalikust kohtuistungi ajast ning esitanud eksitavaid spekulatsioone.

Küsimus viidud rahvusvahelisele tasandile

Eesti on tõstatanud ja hoiab Eston Kohveri küsimust üleval rahvusvahelise tasandil - ÜRO Inimõiguste Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), Euroopa Nõukogus.  

«Oleme tõstatanud Eston Kohveri ebaseadusliku kinnihoidmise teema nii rahvusvahelisel tasandil kui oma kahepoolsetes suhetes ja hoiame seda rahvusvahelises päevakorras seni, kuni Eston Kohver on vabastatud ja jõudnud tagasi koju oma pere juurde. Ka meie partnerid nõuavad Venemaalt Eston Kohveri viivitamatut vabastamist ja Eestisse tagasipöördumist nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsetel kohtumistel Venemaa Föderatsiooni esindajatega,» rääkis välisminister Keit Pentus-Rosimannus.

Euroopa Liit kutsus eile Venemaad üles Eston Kohvrit viivitamatult vabastama. Sama avaldus loeti Euroopa Liidu poolt ette ka Euroopa Nõukogu ministrite asemike komitees Strasbourgis. Euroopa Liidu avaldusega ühinesid ka ELi mittekuuluvad riigid Albaania, Gruusia, Island, Liechtenstein, Makedoonia, Montenegro, Moldova, Norra ja Ukraina. Neljapäeval peaks Euroopa Liit esinema samasisulise avaldusega ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE).

Neljapäeval esineb Eesti Kohvri teemal avaldusega ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil.

Euroopa Liit on teinud varasemalt mitmeid avaldusi Eesti toetuseks, liidu esindajad on tõstatanud küsimuse ka kohtumistel Venemaa esindajatega.

«Ometi pole Venemaa reageerinud ning Kohver on jätkuvalt Moskva vanglas, eemal oma lähedastest. Rahvusvaheline kogukond peab Kohvri vabastamiseks survet suurendama ning hoidma sel teemal pidevalt tähelepanu kuni Kohver on vaba,» ütles europarlamendi liige Urmas Paet

Paet tegi ettepaneku lisada Euroopa Parlamendi ettevalmistavasse Venemaa olukorra teemalisse resolutsiooni Eston Kohvri vabastamist nõudev osa. «Ka pöördub europarlamendi liberaalide fraktsioon ELi välisasjade kõrge esindaja Mogherini poole kirjaga, et Kohveri vabastamisnõudega intensiivsemalt tegeldaks, » sõnas Paet.

«Pool aastat on Venemaa Eston Kohvri elust röövinud. See on väga pikk aeg. Eston Kohver peab saama vabadusse ja oma lähedaste juurde,» ütles Paet.

 5. septembril 2014 toimus intsident Eesti ja Venemaa piiri lähedal, mille käigus röövis Venemaa FSB Eesti territooriumilt tööülesandeid täitnud kaitsepolitsei ametniku Eston Kohvri. Ta viidi jõudu kasutades üle piiri ja toimetati Venemaale. Eston Kohvrit peetakse kinni Moskvas Lefortovo eeluurimisvanglas ning vahi all pidamise tähtaega on korduvalt pikendatud. Viimati pikendati detsembri lõpus tema kinnipidamist kuni 5. aprillini. Konsulile ei ole võimaldatud kohtuistungitel osalemist.

Jalakäijale otsa sõitnud auto juht lahkus

Rakveres sõitis eile pärastlõunal auto otsa jalakäijale, kes viidi vigastuste tõttu haiglasse, kuid autojuht lahkus sündmuskohalt.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 15.30 ajal Rakveres Tuleviku 7 juures. 58aastane Urmas sõitis sõidukiga Nissan Almera reguleerimata ülekäigurajal otsa 46aastasele Lailale.

Jalakäija toimetati Rakvere haiglasse. Juht lahkus sõidukiga sündmuskohalt. 

Eile toimus teinegi liiklusõnnetus, kus kannatada sai jalakäia. Kella 13.50 ajal sõitis Tartus Puiestee tn 78 juures 72aastane Vello Opel Astraga, kui ootamatult astus reguleerimata ülekäigurajal talle ette 22aastane Hele.

Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

 

 

Politsei otsib liiklusõnnetuse pealtnägijaid

Politsei otsib Niine tänava ja Põhja puiestee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid.

4. märtsil kella 10.40 paiku toimus liiklusõnnetus Tallinnas Niine tänava ja Põhja puiestee ristmikul, kus põrkasid kokku Niine tänavalt parempööret Põhja puiesteele sooritanud musta värvi Honda Civic ja hõbedane Peugeot 206, vahendas PPA pressiesindaja.

Inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud.

Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks palub politsei kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, helistada telefoninumbril 612 3000.

«Pealtnägija» uuris aastatetaguse politseivägivalla juhtumi võimalikku kinnimätsimist

«Pealtnägija» seekordse loo keskmes on küsimus, miks Kolde puiestee politseijaoskonnas neli aastat tagasi purjus Soome kinnipeetava suhtes toimepandud grupiviisilise vägivalla eest sattus süüpinki ainult üks politseinik ning kas juhtum mätsiti n-ö kinni.

Kui uskuda ametlikku statistikat, on politseivägivald Eestis harv nähtus: viie aasta jooksul on esitatud 50-70 kaebust aastas, vahendas ERR Uudised. Enamasti on tegu nokastanud kodanikega, keda vastutahtsi kainenema viidi.

Kohtusse jõuab vähem kui kümnendik, näiteks mullu sai võimuliialduse süüdistuse kaks politseinikku. Seda tähelepanuväärsem on, kui mundrikandja lõplikult süüdi jääb.

Just nii juhtus jaanuaris endise konstaabli Harry Mäkkeriga. Pärast juhtumi materjalidega ja eriti videotega tutvumist tekkis aga «Pealtnägijal» küsimus – kui politseis kehtib nulltolerants, siis miks oli süüpingis ainult üks mees?

Harry Mäkker vallandati 27. jaanuaril. Sel päeval rakendus pärast kolm aastat kestnud juriidilist kemplust ja kaks tiiru riigikohtuni vaidlemist otsus, millega endine Põhja prefektuuri konstaabel mõisteti süüdi võimuliialduses ja kehavigastuste tekitamises. Siin loos ei väida «Pealtnägija», et 43-aastane Mäkker on süütu, aga detailidesse süvenedes ilmneb üllatav tahk – kohtupingis võinuks tema kõrval istuda veel vähemalt kaks vormikandjat.

«Keegi tuli süüdlaseks teha selles kõiges ja siis leiti, et mina olen kõige sobivam selleks,» teatas süüdimõistetud ekspolitseinik Harry Mäkker.

Tema arvamust ei jaga Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kati Maitse-Pärkna: «Väide selliste kokkulepete olemasolust on puhtalt väljamõeldis!»

Süüdimõistmise ja vallandamisega päädinud intsident algas tegelikult 2011. aasta 15. juuni õhtul Tallinna reisisadama D-terminalis, kui kaks Soome kodanikku – Benjamin ja Stefan – tungisid piiritsooni.

«Olles tarvitanud siin viibides ohtralt ka alkoholi, unustasid nad laeva väljumisaja ja selleks, et siis viimasel hetkel jõuda laeva peale, sisenesid nad sadama piirkonnas nende jaoks suletud territooriumile,» rääkis vanemprokurör Pärkna.

Politseinik Mäkker meenutas, et kui nad olid juba läinud piiritsooni, siis üks neist hakkas seal urineerima. «Ja siis nad olid läinud nendele turvatöötajatele kallale,» kirjeldas ta.

PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et sündmustele reageeris turvameeskond, kes soomlased kinni pidas. Kinnipidamise käigus näitasid isikud tema sõnul üles ka teatavat agressiivsust verbaalselt, võimalik, et seal ka sülitati, midagi tehti.

Rahvalikult väjendudes olid kaks 24-aastast ehitajat end täielikult «sassi kamminud». Saabunud hommikul Tallinna, kummutasid nad siin enda tunnistuse järgi päeva jooksul kumbki 10 õlut, lisaks olid neelanud psühhotroopseid ravimeid.

Mäkker koos paarimehega kutsuti sadamasse, sest nende käsutuses oli politseibuss, millega möllajad jaoskonda toimetada.

«Ka sellesse politseibussi paigutamise keskel tegelikult siis üks nendest soomlastest kas siis nii verbaalselt ründas politseinikku kui ka sülitas ja lõi teda rindkere piirkonda,» märkis Raul Vahtra.

Mäkker kinnitas, et üks kinnipeetavatest, Benjamin, lõi teda jalaga rindu. «Siis ta lõi mind jalaga sealt bussist, et mul oli nagu...et oli jalajälg ka kuulivestis olemas, eks,» lausus ta.

Sõit läks politseijaoskonda Kolde puiesteel. Sellest hetkest on olemas valvekaamera pilt. Politseibuss siseneb hoovi mõni minut enne kella kümmet õhtul. Külalised pannakse korrapidaja ruumi istuma.

Politseinike vahel käib arutelu, kas panna püsti kriminaalasi vastuhaku tõttu sadamas või mitte. Juba kolm minutit hiljem tundub, et mehed on piisavalt rahunenud ja võib käerauad maha võtta. Mäkker tegeleb Benjaminiga, tema paarimees Stefaniga.

Mäkker kirjeldas, et võttis meestelt käerauad maha, kuna tavaliselt siis inimesed rahunevad rohkem maha. Seejärel suundus aga üks kinnipeetavatest tema selja taga nn hoovi ehk kinnisele territooriumile, kuid ei üritanud otseselt põgeneda või ära joosta. «Ei, ta läks välja,» selgitas politseinik.

«Siis ma läksin sinna hoovi järgi ja ta hakkas tegema juba poksimisliigutusi seal ja siis ma panin ta esimest korda õrnalt nagu niimoodi maha ja ta ütles, et palun lase mind lahti, et ma enam ei tee. Siis ta tõusis püsti ja rääkis suhteliselt rahulikult, seal teine politseinik oli ka seal juures ja ma iialgi ei oleks uskunud, et ta nüüd uuesti veel ründab või mis iganes teeb,» rääkis Mäkker.

Nüüd juhtub midagi, mida tagantjärele on tõlgendatud mitmeti. Konstaabel läheb ja paneb bussi vesti koos erivarustusega. Mäkkeri sõnul oli tal suveõhtul palav, kõrvaltvaatajale jääb mulje, et ta koorib end lahti kohe algavaks mees mehe vastu arveteklaarimiseks. Kuna video on ilma helita, siis kes mida rääkis, teame ainult tunnistajate ütlustest.

«Ta vestles selle teise politseinikuga seal sel ajal, kui ma neid oma asju ära võtsin ja siis ka minuga. Ütles, et millepärast ma tema juurde läheksin ja ütleski, et tule siia, et ma tahan sinuga rääkida ja siis ma läksin talle lähemale sinna ja siis ootamatult lõi,» selgitas Mäkker.

Politseinik tõdes, et see kinnipeetava väidetav esimene löök oli selline, et tal läks silme eest mustaks. «Ja sellepärast ma ei olnudki seal nii osav, et hakkan nüüd võtteid tegema, et panen pikali maha ja nii edasi. Siis ma sain vastu kätt löögi ja siis ma nägin, et ta lööb veel mind ja siis ma lõin ise,» kirjeldas ta olukorda.

Kui Mäkkeri esimene löök võis veel olla hädakaitse, siis edasine prokuröri ja kohtu meelest enam mitte.

«Seal puudus seaduslik alus üldse selles situatsioonis tema poolt vahetu sunni kasutamiseks ja sealhulgas siis vägivalla kasutamiseks,» kinnitas prokurör Pärkna.

Vahtra nentis, et need järgmised paar-kolm lööki olid juba võimuliialdus.

Mäkker ise raius läbi kõigi kohtute, et lõi korra enesekaitseks ja kõik muu oli rabeleva soomlase kontrolli alla võtmine. Tähelepanuväärne, et ta näitab meile ainult ühe kaamera stoppkaadreid, kus vaadet takistab post ja enamus rabelemisest käib kaadri serva taga, mistõttu võib jääda mulje, et soomlane ründas esimesena ja politseinik ainult tõrjus.

Tegelikult jälgis hoovi ka teine kaamera, mille pilt meil õnnestub kätte saada. Siit on ühemõtteliselt näha, et tegelikult toimus midagi enamat kui rünnaku tõrje. Vast kõige kõnekam on Mäkkeri paarimehe reaktsioon, kes tormab välja, rebib ta eemale ja hoiab kinni.

Mäkker tunnistab ja möönab seda, et on kõnealust meest löönud ühe korra ning teinud seda rusikaga näopiirkonda. Rohkem peksmist ta enda sõnul mehe suhtes ei rakendanud ega vigastusi talle tekitanud. «Kui inimene minu juurest ära viiakse, ta ei hoia näost kinni, ta näita üldse välja, et oleks mingisugune valuaisting, tal ei ole kuskil verd,» põhjendas süüdimõistetud politseinik.

Igaüks võis ise veenduda, kas Mäkkeri jutt klapib salvestistega. Mis aga tundub tõepärane ja väärt tähele panemist – kui tema tekitas soomlasele õues kõik vigastused, mis hiljem süüks pandi, pidanuks Benjamini nägu kõvasti veritsema. Verd ei paista, soomlane ei hoia isegi näost kinni, kui ta tagasi sisse viiakse.

Intervjuu hommikul käis Mäkker ka kohtumajas järel saatuslikul päeval käes olnud kinnastel, mis kogu protsessi ajal asitõendina hoiul olid. «Kui ma oleks talle kinnastega tõesti talle midagi tekitanud, verele löönud, siis oleks seal verd ka peal olnud. Kindad on täiesti puhtad,» tõi politseinik välja.

«Aga see jutt on, et on verekahtlusega jälg, kas seda siis ühemõtteliselt ei suudetud kindlaks teha tänapäeva meetoditega?» uuris ajakirjanik.

«See oli algusest peale niimoodi, et teeme sinu süüdlaseks, et sina lähed,» vastas Mäkker.

Kohtuotsusest jääb mulje nagu oleks intsident piirdunud õues toimunuga. Tegelikult läks triangel edasi ja need samad valvekaamerad serveerivad meile üllatuse. Õuest toodud Benjamin pannakse puuri. Ja pange nüüd tähele!

Ta sülitab politseinikku, misjärel too lööb meest jalaga ja tormab talle kallale, hetk hiljem liitub veel kaks politseinikku – üks neist, ilma vestita, on Mäkker –, siis veel üks politseinik. Mäkker väljub puurist ja rahustab koridoris istuvat Stefanit, kes ilmselgelt on närvis. Maadlus puuris kestab mitu minutit ja kui teised politseinikud väljuvad, jääb Benjamin liikumatult lamama.

«Tõenäoliselt ta sai siis palju rohkem vigastada, kui meie kokkupõrke tagajärjel, sellepärast, et ta jäi seal tükil ajal lamama,» nentis süüdimõistetud Mäkker.

«Tegelikult, kui seda salvestist vaadata, siis hinnanguid võib anda mitmesuguseid. Kui me vaatame salvestust objektiivse pilguga, siis tegelikult Soome kodanik oli ka seal suletud, trellitatud kongis jätkuvalt agressiivselt meelestatud,» hindas prokurör Pärkna.

PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra nendib, et videost on tõepoolest näha, et rüselus oli. «Mingi hetk politseiametnik siseneb sinna, viib ühe soomlastest maha ja siis tulevad teised appi ja käerauastatakse ta,» lausus ta.

«Ametnike selgituse kohaselt oli tegemist siis agressiivse isikuga ja see oli vajalik tema maha rahustamiseks ja prokurör selle seisukohaga ka nõustus ja nende politseiametnike selgitustega ja seal ei leitud, et oleks täidetud siis võimuliialduse süüteo koosseis,» lisas Vahtra.

Politseinikud käivad põrandal lebavat meest kordamööda vaatamas.

«Vastaspool ütleb, et ta oli audis, ta oli teadvusetu sellel hetkel?» päris ajakirjanik.

«No tegelikult ilmselt ta ei ole kunagi olnud selles olukorras, kus oleks pidanud vahetu sunni objekt olema, aga ilmselt vastuhaku korral ka n-ö ametiisikud, politseinikud on sunnitud kasutama teatud võtteid, mis võib-olla mõneks hetkeks võtabki natukene liikumatuks,» vastas Pärkna.

On kõnekas, et kaamera ees ei taha Mäkker n-ö sinist seadust murda ja ekskolleegidele otse näpuga näidata.

«Ma ütlen (otsib sõnu), et nad kasutasid tema suhtes vahetut sundi,» üritab Mäkker juhtunule hinnangut anda. Vahetut sunni mõistet selgitades ütleb ta, et see on füüsiliselt isiku mõjutamine.

«Nii et te ikkagi teate, kes tõenäoliselt talle need vigastused tekitasid, aga ei taha seda öelda konkreetselt?» küsis ajakirjanik.

«Miks ma peaksin ütlema? Ausalt öeldes kohtul, prokuratuuril on need materjalid ka olemas ja ta teab konkreetselt selle politseiniku nime. Iseküsimus on selles, miks nad on lasknud siis tema need asjad minu kaela,» nentis Mäkker.

Prokurör kinnitab, et kellegi kaela pole midagi veeretatud ning kõiki vaadeldakse võrdselt. Ka antud juhtumi puhul, kus mitu võimuesindajat meest jalaga löövad. «Ka siis tuleb hinnata iga politseiametniku käitumist individualiseeritult ja hinnata, kas see jalaliigutus oli nüüd löök või oli ta n-ö samm või meede selleks, et nüüd järgmist liigutust teha, et käeraudasid peale panna,» märkis Pärkna.

Prokuröri jutust võib järeldada, et kuna videos oli kõige selgemini näha just Mäkkeri võimuliialdus, aga mitte puuris toimunud rüselus, läks lõpuks ainult tema kohtu alla.

Toibunud Benjamin jätkab sõnelemist läbi trellide ning lõpuks hakkab jalaga peksma trelle ja puuris olevat tooli. Kui tooli välja võetakse, surutakse ta veel kord jõuliselt vastu seina. Kell 22.40 jõuavad lõpuks kohale parameedikud, kes fikseerivad soomlasel põhimõtteliselt muhud, sinikad ja kriimud.

Ka Mäkker sõitis traumapunkti ja lasi enda vigastused fikseerida. Benjamin ja Stefan lasti järgmisel päeval vabaks ning nad esitasid mõni nädal hiljem oma versiooni juhtunust Soome ajakirjanduses, kus rääkisid juba luumurdudest ja kambakesi peksmisest politseis. Artiklit illustreerisid nende enda mobiiliga arestimajas tehtud pildid.

Lõpuks algatati kaks menetlust – ühes asjas oli eestlane kannatanu ja soomlane kahtlusalune ning teises risti vastupidi. Mäkker väidab, et soomlasega tehti diil, et ta tunnistaks ainult tema peale.

«Sisekontrolli uurija ütles, et juhul, kui ta kirjutab, siis kõik need vigastused ja need tekitasin mina. Et siis tema vastu ehk kriminaalasjadest kõikidest nagu loobutakse,» teatas Mäkker.

Süüdimõistetud politseinik jätkas: «Miks? Ma ei tea, kedagi oli vaja süüdlaseks teha, kuna see oli Soome ajakirjanduses olnud. Ja valiti üks inimene.»

Prokurör Pärkna kinnitab, et väide selliste kokkulepete olemasolust on puhtalt väljamõeldis. «Ma võin kinnitada, et sellist diili tehtud ei ole ja seda ei saanud juba teha ka seetõttu, et kui me vaatame, siis see soomlane on tegelikult nendes tegudes ka süüdi mõistetud Eesti kohtu poolt. Et kui oleks tehtud mingi diil, siis ei oleks ka seda süüdimõistmist olnud,» kommenteeris PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Benjamin, kes tunnistas põhimõtteliselt süüd, sai 2012. aasta lõpus käskmenetlusega 940 eurot trahvi. Harry Mäkker, kes vaidles visalt igas astmes vastu, pandi protsessi ajaks sisetöödele, kuni lõpuks tänavu jaanuaris jõustus süüdimõistev otsus, millega kaasnes aastane tingimisi vanglakaristus ja automaatne hundipass politseist.

«Mõnel määral, inimlikult, võib saada aru tõepoolest, et sellises olukorras, kuumas situatsioonis, kui vastaspool meeletult provotseerib, veab politseiniku närv alt. Seadus on seadus ja tegelikult avalikkusel on ju politsei suhtes kõrgendatud ootused. Meie ametnikud peavad olema professionaalid ja kui tavakodanikule antakse need libastumised andeks, siis avalikkus tegelikult politseile neid asju ei andesta ja ka meie ootused oma ametnikele sellest tulenevalt on väga kõrged,» rääkis Vahtra.

Sisekontrollibüroo juht lisas, et politseinikud on koolitatud professionaalid, kes peavad jääma selles situatsioonis rahulikuks, käituma seadusega kooskõlas. «Politsei ei saa seadust rikkuda, siis me ei oleks enam politsei,» lisas ta.

Saatusel on tähelepanuväärne iroonia. Nimelt enne, kui temast 2007. aastal üldse politseinik sai, oli Mäkker Eesti lähiajaloo kurikuulsaimas politseivägivalla juhtumis, kus hukkus tuntud punkar Sven Tarto, hüüdnimega Striit, kannatanute juriidiline esindaja.

«Kas see ikkagi ei ole tähelepanuväärne saatuse nöök, et kui te mingisugune kümmekond aastat tagasi või nüüd natuke rohkem ise võitlesite politseivägivalla vastu, siis nüüd te olete põhimõtteliselt politsei vägivallas süüdi mõistetud?» küsis ajakirjanik.

«Jah, osa inimesi mainib ka selle kohta niimoodi, et võib-olla et leiti nüüd põhjus, et sulle selles mõttes nagu kätte maksta selle eest,» vastas Mäkker.

Kultuuritolmu juhtumi kriminaalasi on saadetud ära prokuratuuri, süüdistus esitatakse ühele politseinikule. Läinud suvel tekitas võimsa ažiotaaži ekstsess samamoodi Tallinna kesklinnas, kus ühel kultuuriüritusel politsei väänas vastuhakkajaid.

Kolm õpilast «ergutasid» kaaslast jalgpalliga pähe pekstes

Lääne ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse alaealise nooruki suhtes, kes mullu maikuus koos kahe kaaslasega peksis kaasõpilast jalgpalliga pähe. Kahe teise peksja andmed saadeti alaealiste komisjoni.

Kokkuleppe tulemusel sai 16-aastane noormees kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd, mille ta on juba ära teinud. Samuti tuleb tema esindajal maksta riigi õigusabi eest 108 eurot.

Nimelt kahtlustati noorukit sellest, et ta mullu 15. mail viskas Pärnumaa ühe kooli õpilaskodus vähemalt kümnel korral vastu 12-aastase kaasõpilase pead, tabades kuklapiirkonda. Seejärel võttis palli enda kätte 13-aastane kaasõpilane, kes viskas sellega kannatanut veel kahel korral. Lõpetuseks viskas sama jalgpalliga kannatanut korra vastu pead ka kolmas, toona 13-aastane nooruk.

«Poisid selgitasid oma käitumist nii, et pidid jalgpalli mängima minema ja kui üks neist ei tahtnud arvutimängu lõpetada, siis nad üritasid teda palliga loopides selleks ergutada, kuni kannatanu toast välja jooksis,» ütles Postimehele Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm.

Kannatanu sai haiget ja peavalu, kuid prokuratuuri kinnitusel ravi ei vajanud ega saanud püsivat tervisekahjustust.

«Sündmuse toimumise ajal oli noormees 16-aastane. Kuna kaks ülejäänud palliga viskajat olid alla 14-aastased, see tähendab, ei olnud karistusseadustiku mõistes süüealised, siis nende materjalid saadeti alaealiste komisjoni,» märkis Erm.

Juhtumiga tegelenud prokurör rõhutas, et on oluline, et koolid sellistele juhtumitele reageerivad ja ka politseile neist teada annavad, sest alati ei mõista lapsed ja noored oma tegevuse tagajärgi ning kui vägivallailmingutele tähelepanu ei pöörata, võib selline käitumine korduda.

Politsei otsib 30-aastast Nataliat

Ida prefektuuri narkokuritegude talitus otsib 30-aastast Nataliat, kes hoidub kriminaalmenetlusest ja keda kahtlustatakse raskes narkokuriteos. 

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni naise kohta, anda sellest teada telefonil 57822477 või 612 3000, teatas PPA pressiesindaja.

Politsei otsib vägivallatsemises kahtlustatavat meest

Politsei otsib taga 38-aastast Sergeid, kes hoiab kõrvale eeluurimisest.

Põhja prefektuuri teatel kahtlustatakse Sergeid korduvas kehalises väärkohtlemises.

Politsei palub kõigil, kes on pildil kujutatud meest näinud või teavad tema asukohta, anda sellest teada Põhja prefektuuri telefonil 53019908 või lühinumbril 112.

Kohtu loata kuriteo matkimine viis piiriametnikud kohtu alla

Tartu maakohtus algas sellel nädalal protsess kolme endise piiriametniku üle, kes kuritegu matkides tõid 2012. aastal Venemaalt Eestisse neli süürlasest illegaali, kuid kuna antud toiming oli kohtuga kooskõlastamata, siis nad faktiliselt sooritasidki välismaalste ebaseadusliku toimetamise üle piiri.

Süüdistuse kohaselt toimetasid Lõuna prefektuuri välispiiri teabe talituse ametnikud koos Jüri-nimelise isikuga 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku. Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid süüdistatav Jüri, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis, kuni nad sealt edasi toimetatakse.

Ametnikud tõid süürlased Eestisse kuriteo matkimise käigus ning pärast välismaalaste Jürile üleandmist pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud mehe koos välismaalastega kinni. Kuriteo matkimise eesmärk oligi tabada isik, kes välismaalastega pidi Eestis edasi tegelema, ning kuigi piiriametnikud said sellega edukalt hakkama, selgus peagi, et nad on ka ise kuriteo sooritanud. Nimelt puudus süüteo matkimiseks kohtu luba, mis tähendas, et faktiliselt piiriametnikud sooritasidki illegaalide smugeldamise.

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas kolmele piiriametnikule, 34-aastasele Aleksanderile, 35-aastasele Toomasele ning 46-aastasele Jaanusele süüdistuse välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses. Süüdistuse sai ka 37-aastane Jüri.

Praeguseks juba endised piiriametnikud ning Jüri astusid esmaspäeval Tartus kohtu ette. Kohtu loata kuritegu matkinud mehed eitasid süüd, Jüri tunnistas end aga süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, samas kui välismaalase ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone toimetamise süüdistuses võttis süü omaks osaliselt.

«Kohtus toimub praegu kohtulik uurimine, kolmapäevaks on kohtusse kutsutud tunnistajad. Kohtuvaidlus on praeguse ajakava järgi planeeritud 11. märtsile,» rääkis Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNSile.

Prokurör sattus Kaur Kenderi krimiasja tõttu rünnakute alla

Kuna Kaur Kenderi lapsporno kriminaalasjaga tegelenud Põhja ringkonnaprokuröri Saskia Kaske tabasid isiklikud rünnakud, otsustas prokuratuur, et menetluse võtab üle vanemprokurör Lea Pähkel. 

«Vanemprokurör Lea Pähkel võttis menetluse üle, sest kriminaalasjaga kaasnesid isiklikud rünnakud prokurör Saskia Kase vastu. Nimelt levitati internetis pahatahtlikke väiteid tema ja ka ta perekonna kohta. Lisaks üritati ühe tema perekonnaliikmega selle menetluse tõttu isiklikult ühendust võtta. Prokurör on oma töö tõttu paratamatult avaliku tähelepanu all, aga tema perekonna löögi alla seadmine on täiesti lubamatu. Seetõttu võttis osakonna vanemprokurör kriminaalasja enda menetlusse,» ütles Postimehele Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder.

Postimehe andmetel kaaluti ka menetluse alustamist laimajate suhtes, kuid seda ei peetud hetkel otstarbekaks.

Politsei algatas veebikeskkonnas nihilist.fm kirjanik Kaur Kenderi postituse uurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb lapsporno valmistamist. Kenderi sõnul on tegemist õudusjutuga, mis kuulub hälbekirjanduse valdkonda.

Politsei- ja piirivalveameti politseileitnant Reimo Raivet saatis Kenderile kirja, mille kohaselt sisalduvad 23. detsembril nihilist.fm-s avaldatud tekstis äärmiselt detailsed ja vägivalda sisaldavad suguühete kirjeldused mehe ja laste vahel.

Ametnik kirjutas kirjanikule, et sõna- ja loomevabadus on Eesti Vabariigi üks põhiõigusi, kuid selle õiguse realiseerimisel ei tohi minna vastuollu seadustega.

«Eesti karistusseadustik ütleb, et laste kaitsmise eesmärgil on keelatud nende kujutamine pornograafilises situatsioonis ning täna on piisavalt alust arvata, et selle tekstiga on lubatu piir ületatud,» märkis Raivet.

Korrakaitsja palus teksti veebikeskkonnast eemaldada või kustutada tekstist need ulatuslikud osad, mis kirjeldavad suguühteid lastega ja laste vägistamisi. Lisaks selgitati paragrahvi 178, mille kohaselt võib süüdlast oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

«Tegu oli seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma. Tegu on õudusjutuga,» rõhutas kirjanik oma vastuses politseile ning lisas, et ei kujuta ettegi, kuidas saab neist õudsetest asjadest kirjutada nii, et oleks mõnus, helge või hea.

Politsei tabas varastatud autost arvatavad ärandajad

Politsei pidas teisipäeval Elvas kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada autoärandamises.

Lõuna prefektuuri kinnitusel peeti Volkswageni sõiduauto kinni 3. märtsil Liiva tänaval. Sõiduki süütelukk oli lõhutud, masinas istunud kolm isikut olid tarvitanud alkoholi.

Narkoäri viis tallinlase pikaks ajaks vangi

Harju maakohus saatis kolmapäeval pikaks ajaks vangi mehe, kes ajas Tallinnas laiaulatuslikult narkoäri.

Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidasid 43-aastase Vitali kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 11. juunil Tallinnas Sikupilli piirkonnas ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Mehe kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leiti kokku ligi 160 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, 20 grammi marihuaanat ja kaks kasvavat kanepitaime. «Ekspertiisi käigus tuvastati, et ära võetud narkootikumidest oleks piisanud joobe tekitamiseks ligi 1500 inimesele,» märkis Põhja ringkonnaprokurör Vahur Verte.

Kui prokurör taotles kohtuvaidlustes Vitali süüdimõistmist suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslikus omandamises ja valdamises ning kanepi kasvatamises ja tema karistamist üheksa-aastase vangistusega, siis kohus oli veidi leebem ning määras mehele kolmapäeval kuue ja poole aasta pikkuse vangistuse.

Vitalil on varasemast üks kehtiv kriminaalkaristus ja seda samuti narkokuriteo eest.

Joobes juht sõitis peateel liikunud autole küljelt sisse

Tallinnas juhtus öösel avarii, kus joobes mees sõitis külje pealt sisse peateel liikunud sõiduautole. 

Liiklusõnnetus juhtus täna öösel kell 2.26 Tallinnas Toompuiestee ja Luise tänava ristmikul. 25aastase Mardi juhitud sõiduautole Volkswagen sõitis külje pealt otsa sõiduauto Porsche. Porschet juhtis alkoholijoobes 25aastane Jürgen, kes eiras liiklusmärgi «anna teed» nõudeid.

Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse Mustamäe korpusesse kontrolli.

Veoki koormast kukkunud kasepakk lõhkus auto

Reede õhtupoolikul Tartu vallas Möllatsi külas liikunud väiksema veoki koorem hakkas ühtäkki lagunema. Vastu sõitnud sõiduauto Volkswagen sai pihta nii prügi kui raske kasepakuga.

Lõuna prefektuuri teatel juhtus õnnetus 27. veebruari õhtupoolikul. Veok liikus Kõrvekülast Vesneri küla suunas. Tartu Postimehega ühendust võtnud autoomaniku sõnul kukkusid koormast tema masinale prügi, loomasisikonnad ja umbes 12 sentimeetrise läbimõõduga kasepakk. (Täpsustatud info: esialgu oli artiklis avaldatud, et veoki otsast võis sõiduauto peale kukkuda jääd). Politsei sõitis ümbruskonna läbi, kuid õnnetuse põhjustajat sel õhtul leida ei õnnestunud.

Lisaks sellele õnnetusele otsib politsei ka teiste Tartumaal juhtunud plekimõlkimiste tunnistajaid.

Ööl vastu 27. veebruaril sõideti otsa Tartus Purde 39 maja ees seisnud sõiduautole Audi A4. On teada, et Audile otsasõitnud auto on sinist värvi.

Samuti 27. veebruari õhtul juthus liiklusõnnetus Tartus Vaba 36 ees, kus seni tuvastamata sõiduk sõitis otsa tee äärde pargitud sõiduautole Honda Civic ning lõhkus selle vasakpoolse küljepeegli. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk põgenes sündmuskohalt.

Ööl vastu 28. veebruaril sõideti Tartus Eha tänaval maha maja ümbritsev võrkaed. Sündmuskohal leiti maast tumedat värvi esistange liist, mis kuulub sõiduautole Volvo.

Kõigil, kes juhtusid nimetatud sündmusi pealt nägema või omavad muud abistavat infot, mis viiks süüdlaste tabamiseni, palutakse helistada politsei infotelefonil 612 3000 või anda sellest teada e-mailil louna.ate@list.politsei.ee.

Eile Emajõest leitud mees on tuvastatud

Eile õhtupoolikul Tartumaal Puhja vallas Porikülas Emajõest surnuna leitud mees on 30-aastane muusik Martin Matt, kes jäi kadunuks ööl vastu 3. jaanuari.

Surnukeha avastas veest kohalik kalamees, kes teavitas sellest häirekeskust, kinnitas Lõuna prefektuur. Kui esialgu jäi surnu isik kindlaks tegemata, siis täna sai kahtlus kinnitust. Tegemist on sama mehega, kelle auto tõmmati 9. veebruaril välja Emajõest.

Elina Borni ja Stig Rästa «Goodbye to yesterday» vallutas südamed

Stig Rästa ja Elina Borni duetile andis superfinaalis oma soosingu 79 protsenti hääletanutest. Elina ja Stig olid favoriitideks kuulutatud juba ammu, kuigi Elina avaldas enne võistlust, et ehk mõjub see koguni halva endena ning nii võib võidust ilma jääda. Õnneks ei osutunud tema kartused tõeks!

Nädal pildis: Kalle Klandorf avaldas teise krimiromaani

Endine korrakaitsja, praegune pealinna abilinnapea ja hobikirjanik Kalle Klandorf kutsus kesklinna restorani New York New York oma lähikondlased, et tähistada uue krimiromaani sündi.

Nädal pildis: Mandariinid saabusid koju

Tänavustel Oscarite-jagamisel kuldmehikeseta jäänud Eesti-Gruusia «Mandariinide» meeskond maandus eelmisel nädalal Tallinnas rampväsinuna, kuid õnnelikuna.

 

Tuuli Roosma müstilised läbielamised Hiinas: kuidas Arbo hiinlasest teisik päästis «Saladused»

Hiljaaegu perega Hiinasse elama kolinud saatejuht ja teleprodutsent Tuuli sattus Suure Müüri maal veidi kitsikusse, sest lisaks oma pere elust rääkivale tõsieluseriaalile «Meie aasta Hiinas» tuleb tal edasi juhtida ka saadet «Saladused». Saatejuhi vahetamine ei tulnud kõne allagi - on ju Tuuli «Saladuste» reklaamnägu, ilma temata poleks saade pooltki see, mis ta on. Leida suurest Hiinast stuudio polnud aga sugugi lihtne. 

«Ühel ilusal päeval haakis end meile sappa üks vahva koer, kes keeldus lahkumast. Nii me kõndisime mööda tänavat, koer sabas ja muremõtted peas, kuidas leida stuudio,» meenutab Tuuli Hello!-le. 

Nad istusid koos elukaaslase Arboga pelmeeniputka juurde sööma, koer jalge ees. Eemalt aga lähenes üks mees, kes juba kaugelt paistis nii väga Arbo sarnane. «No selline Arbo hiinlasest vaste! Hiina-Arbo otsustas istuda sama pelmeeniputka ette meie kõrvallauda ning meie koerad hakkasid suhtlema, seejärel suhtlesime juba meie. Selgus, et hiinlasest Arbo on ka filmirežissöör ning lisaks on tal stuudio naaberprovintsi pealinnas, kuhu ta meid kohe lahkesti kutsus.»

Iluteemandid jagati romantilises Glorias!

Möödunud neljapäeval restoranis Gloria esimest korda toimunud professionaalse ilumaailma glamuurne auhinnaüritus Iluguru Iluteemant 2015 tõi kokku oma ala silmapaistvamad tegijad. Auhinnatud said tublimad profisarja- ja kvaliteetkosmeetikatooted.

Kirill Safonov, Iluguru peatoimetaja Kristiina Virt

 

Isamaa ilu hoieldes! Eesti 97. sünnipäeva kõige põhjalikum pildialbum

 

Nagu tõeline «Mutionu pidu» kulges meeleolukalt ja sundimatult Jõhvi kontserdimajas peetud Eesti Vabariigi 97. sünnipäevale pühendatud president Toomas Hendrik Ilvese pidulik kontsert ja vastuvõtt. Kohal oli end parimais rõivais üles löönud noori-vanu. Hello! toob suures kleidigaleriis välja 40 lemmiktualeti autorid.

President Toomas Hendrik Ilves ja esileedi Evelin Ilves. Evelin Ilves disainis oma kleidi ise. Foto: Jelena Rudi/Hello!

 

Rakvere Teater tähistas 75 aasta juubelit kärtsu ja mürtsuga

Rakvere Teater kutsus külla Eesti kultuurirahva paremiku, et koos pidada maha üks rõõmus ja särav pidu.

Sünnipäevapeol anti pidulikult üle ka kolleegipreemiad, mis viimastel aastatel on võtnud raudnaela kuju. Nii tunnustatakse kaasteelisi, kes on oma tegemistes möödunud aastal eriliselt hästi naelapea pihta tabanud.

Koos teatri kunstilise juhi Üllar Saaremäega poseerivad rõõmsalt koos näitleja Tiina Mälberg, sisearhitekt Krista Aren ja näitleja Anne Veesaar. Foto: Marianne Loorents/Virumaa teataja

 

Marsil oli kunagi oma «Atlandi ookean»

Marss oli väga kaua aega tagasi üsna sarnane Maaga, sest seal oli külluslikult vett, kuid miljardite aastatega muutus see planeet elutuks ja kuivaks.

Teadlasi huvitas kui palju võis Marsil kunagi vett olla ning uuring paljastas, et Marsi põhjapoolkera võis katta ookean, mis oma suuruselt vastab Maa Atlandi ookeanile ning mille sügavus paiguti oli kuni 1,6 kilomeetrit, kirjutab Discovery News.

«Meie uuring näitas, kui palju Marsil vett olla võis ning kuidas see kosmosesse aurustus,» selgitas USA kosmoseagentuuri NASA Goddardi kosmosekeskuse teadlane Geronimo Villaneuva.

Villaneuva ja ta meeskond uurisid Marssi kuue aasta jooksul Euroopa kosmoseagentuuri Tšiilis asuva suure teleskoobi ja Hawaiil Mauna Keal asuva Kecki observatooriumi teleskoobiga.

Eesmärgiks oli kindlaks teha, kas ja kui palju võib Marsi atmosfääris olla veemolekule. Loodi arvutimudelid vee jaotumisest atmosfääris ning kuidas veemolekulide jagunemine erinevatel aastaaegadel muutub. Nende abil jõuti järeldusele, et Marss kaotas pika aja jooksul nii oma atmosfääri kui vee.

Oletatakse, et kui Marss muutus kuivemaks ja jahedamaks, siis ookeanisuurune veekogus kas kadus pinna alla ja jäätus või siis aurustus kosmosesse.

NASA kunstnik tegi joonistused, milline nägi Marss välja neli miljardit aastat tagasi.

Noorel Marsil oli piisavalt vett, et sellega katta 140-meetrise kihina kogu planeet.

Maa ookeanide vesi H2O koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, kuid sisaldab ka vähetuntud HDO molekuli.

HDO on molekul, mis koosneb ühest vesiniku , ühest hapniku ja ühest deuteeriumi aatomist.  Deuteerium on vesiniku isotoop.  Need veemolekulid, milles on ka HDOd, on raskemad kui tavalised H2O molekulid.

HDOd tuntakse ka kui poolrasket vett ning see vesi aurustub tavaveest kiiremini.

Teadlased oletasid, et kui vesi aurustus Marsilt, siis H2O molekulid kadusid ning alles jäi HDOd.

Arvutused näitasid, et Mars kaotas 6,5 korda suurema veekoguse kui on seda praegu selle planeedi põhja- ja lõunaosa katvad jääalad.

Teadlaste sõnul võis noorel Marsil olla vähemalt 20 miljonit kuupkilomeetrit vett.

Marsi pinnamoodi arvestades saab oletada, et selle planeedi enamik vett oli põhjaaladel.

«Atlandi ookean moodustab Maast 17 protsenti. Marsi kunagine suur veekogu moodustas selle planeedi alast 19 protsenti. Kuna Marsil oli pika aja jooksul palju vett, siis lubab see oletada, et elu tekke võimalused olid üsna suured,» selgitas uurija Michael Mumma.

Video: jahimehed leidsid Siberist 10 000 aastat tagasi surnud karvase ninasarviku jäänused

10 000 aastat tagasi nägi looduskeskkond välja teistsugune kui praegu ning siis elas loomi, kes nüüdseks on välja surnud.

Möödunud aasta septembris leidsid jahimehed Siberis Jakuutias Sahha Vabariigis iidse karvase ninasarviku (Coelodonta antiquitatis)  jäänused ning viisid need teadlastele uurida, kirjutab msn.com.

Looma leidjad arvasid esmalt, et tegemist on surnud ja külmunud põhjapõdraga, kuid lähem vaatlemine paljastas, et see meenutas hoopis ninasarvikut.

Loom oli olnud pikka aega igikeltsas, kuid siis välja sulanud.

Maailmas on karvaste ninasarvikute jäänuseid leitud väga vähe ning Saša nimeks saanud leid on selle tõttu ainulaadne.

Ekspertide hinnangul oli loom vaid 18-kuune kui ta suri.

Teadlaste sõnul annab selle looma uurimine parema pildi, millised need loomad olid, millistes tingimustes elasid ja kuidas nad tänapäeva ninasarvikutega seotud on.

Uurimine paljastas, et Sašat olid pärast surma kiskjad söönud, kuid enamik temast oli säilinud. Alles oli jalg, torso, pea koos kõrva, silma ja kahe sarvega ning karvane nahk.

Teadlased loodavad loomajäänusest leida ka DNAd.

Samuti tahetakse teha kindlaks, kuidas see kaua aega tagasi elanud loom on seotud nüüdisaegsete ninasarvikutega.

 

Stephen Hawking: need neli asja võivad hävitada inimkonna, kuid lahendus on käeulatuses

Tuntud inglasest füüsikateoreetik, kosmoloog ja matemaatik Stephen Hawking maalis inimkonna tulevikust üsna sünge pildi, kuid samas pakkus ka lahenduse.

1970. aastatel mustade aukude uuringutega kuulsaks saanud Hawking on tegelenud ka kvantteooriaga ning avaldanud menukaid populaarteaduslikke raamatud, nende seas «Aja lühilugu: Suurest Paugust mustade aukudeni» ja «Universum pähklikoores», kirjutab Huffington Post.

Hawkingi sõnul saab inimkond edasi kesta vaid siis kui suundutakse kosmosesse ning rajatakse kolooniaid.

Hawkingi järgi on neljaks suureks ohuks:

Tehisintellekt – Hawking andis 2014. aasta detsembris Briti ringhäälingule BBC intervjuu, milles sõnas, et tema arvates võib tulevikus inimkonda ohustada tehisintellekt, mis võib muutuda inimesest nutikamaks ja intelligentsemaks.

«See hakkab elama inimestest sõltumatut elu ja on iseuuenev. Inimesi piirab nende bioloogia ning nad ei ole lõpuks võimelised üliarenenud tehisintellektiga võistlema. Inimkond tõrjutakse kõrvale ja võib välja surra,» selgitas Hawking.

 

Maavälised eluvormid – Hawking oli veel 2000. aastate alguses seisukohal, et maaväliseid eluvorme ei ole olemas ja kui ka on, siis ei ole need ohtlikud. Tema sõnul ei taga aju areng veel intelligentsust ega nutikust.

2010. aastal aga muutis ta oma seisukohta. Ta sõnas siis Discovery Channeli saates, et maavälise elu otsingud nagu SETI programm võivad inimkonda ohustada.

«Maavälise elu vormid võivad olla väga arenenud ning otsida uusi planeete, mida vallutada. Need tulnukad ei pruugi inimkonda just hästi suhtuda, kuna peavad meid takistuseks, mis tuleb hävitada,» selgitas tuntud teadlane.

Ta lisas, et maadeuurija Christop Kolumbuse lugu võib siis saada kosmilise versiooni.

«Lõpptulemus võib olla selline nagu oli pärast Kolumbus jõudmist Uude Maailma ehk selle põliselanikud alistati ja hävitati,» kirjeldas Hawking.

Inimeste vägivaldsus – möödunud kuul soovitas Hawking inimkonnal olla empaatilisem ja sõbralikum. 24-aastane USAst Californiast pärit õpetaja võitis teadusvõistluse, mille peaauhinnaks oli külaskäik koos Hawkingiga Londoni teadusmuuseumi.

Naine küsis Hawkingilt, et mis puudusi inimeste juures ta näeb

«Inimkonna nõrkus seisneb selle liikmete liigses agressiivsuses. Kiviajal võis sellest ellujäämisstrateegiana kasu olla, et saada peavarju, süüa ja kaaslase järglaste saamiseks, kuid nüüseks ei ole sellest enam kasu, pigem tekitab see kahju,» nentis kuulus mees.

Hawkingi sõnul peaksid inimesed rohkem pöörama tähelepanu tasakaalule ja headusele, mitte vägivallale.

Inimkonna arvukuse jätkuv kasv – Hawking arutleb oma raamatus «Universum pähklikoores», et kui inimeste arvukuse kasv ja elektrikulutus jätkuvad praeguse kiirusega, siis jõuame õige varsti suure dilemma ette. Kõigile ei jätku enam elukohta ega süüa.

Ta rääkis sellest juba 2010. aastal internetifoorumis Big Think ning pakkus välja ka lahenduse.

Hawkingi sõnul peaks inimkond hakkama teistele planeetidele kolooniaid rajama.

«Kui tarbimine ja rahvastiku juurdekasv jätkub, siis saabub katastroof üsna pea, umbes 100 aastaga,» teatas inglane.

Hawking ei ole siiski süvenenud küsimusse, kuidas inimkonna minek kosmosesse uusi alasid vallutama peaks  tehniliselt teoks saama.

Meie süsteemile lähim täht asub rohkem kui nelja valgusaasta kaugusel. Praeguse tehnoloogia juures kestaks reis sinna umbes 50 000 aastat.

Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) , mis põhjustab lihaste kõhetumist ja halvatust. Teadlane ei saa haiguse tõttu ise rääkida ning suhtlemise tarbeks on tal kõnet tekitav arvuti.

 

 

Video: «esimene inimene» elas 2,8 miljonit aastat tagasi Etioopias

USA ja Etioopia teadlaste uuring näitas, et «esimene inimene» elas Etioopia aladel 2,8 miljonit aastat tagasi ning see on seniarvatust umbes 400 000 aastat varem.

Varasemad kõige vanemad leitud inimjäänused on 2,3 – 2,4 miljonit aastat vanad, edastab Discovery News.

«Ligi kolm miljonit aastat tagasi olid varajased inimesed üsna ahvisarnased ning osaliselt elasid ka puudel. Lisaks kahel jala liikumisele liiguti veel ka neljal jäsemel,» selgitas inimfossiilide uuringut juhtinud Brian Villmoare.

Ta lisas, et inimkonna kõige varasemad liikmed elasid metsades, nende ajumaht oli  võrdlemisi väike, nad ei küttinud loomi ega söönud liha ning ei osanud abivahendeid kasutada.

«Kui kahe miljoni aasta paiku oli toimunud muutus ja areng. Varajaste inimeste ajud olid  suuremad, nad kasutasid kivist tööriistu, sõid liha,» nentis uurija.

2,8 miljoni aasta eest elanud olendist on alles alalõualuu ja hambad. Need leiti Etioopiast Afari autonoomsest piirkonnast Ledi-Gerarust.

Nevada ülikooli teadlase Villmoare`i sõnul oli nende uuritud olend eellaseks kahele hilisemale liigile, mille eristumine toimus umbes 2,3 miljonit aastat tagasi. Üks liikidest jäi elama Etioopia aladele, teine aga liikus Tansaaniasse.

Kuigi iidsest olendist on alles väga vähe, lubavad jäänused siiski oletada, et tegemist on ühega esimestest inimolenditest. Samas ei saa vaid lõualuu ja hammaste põhjal kokku panna täpset pilti, milline ta olla võis.

Villmoare jätkas, et inimesed said alguse ahvisarnastest Australopithecus´test ning pärast puudel elamisest loobumist hakkas kehakuju muutuma, muutudes pika aja jooksul rohkem nüüdisinimese sarnaseks.

USA Pennsylvania ülikooli teadlased eesotsas Erin DiMaggioga uurisid, millistes tingimustes varajased inimesed elasid.

«Meie andmetel elasid esimesed inimesed Aafrika savannides ja rohumaadel, mis võisid olla sellised, nagu on tänapäeva Tansaanias asuv Serengeti tasandik. Serengetis on üsna palju veekogusid, kuid varajaste inimeste elualadel võis neid vähem olla,» selgitas uurija.

Need inimesed elasid samas paigas selliste ohtlike loomadega nagu mõõkhambulised tiigrid, hüäänid ja veel mitmed teised, kes võisid neile ohuks olla. Tegemist oli inimeste jaoks seega ohtliku paigaga.

Villmoare`i arvates Aafrikas kliima kuivenes ning inimesed pidid kiiresti harjuma uute oludega. Enamjaolt koondusid nad paikadesse, kus oli vett.

Teadlaste arvates on Etioopiast Ledi-Gerarust leitud luud vahelüliks Australopithecus`e ja Homo habilis´e vahel.

Kartograafid ja geograafid avastasid Viljandimaa uue kõrgeima mäe

Sakala kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on juba 1930. aastatest peetud 145 meetri kõrgust Rutu mäge, mis asub Karksi vallas. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 kilomeetrit kirdes paikneb tunduvalt kõrgem, 147 meetri kõrgune Härjassaare mägi.

Regio kaardimeistrite juhataja Leida Lepiku teatel märkas üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel Regio kartograaf Mihkel Järveoja maa-ameti põhikaardil Sakala kõrgustiku seni tähelepanuta jäänud uut kõrguspunkti, mis ületab Rutu mäge peaaegu kahe meetriga. Maa-ameti uuenenud andmed põhinevad laserskaneerimise meetodil.

Tulemuste kinnituseks mõõdeti täppisseadet kasutades üle nii Rutu kui ka Härjassaare mägi. «Kõigepealt mõõtsime üle Rutu mäe,» kirjeldas Järveoja. «Tänu mäetipus olnud väiksele lagendikule võimaldas GPS-seade hõlpsasti mõõtmiseks vajalike satelliitide fikseeringu kätte saada ja tulemuseks oli 145 meetrit.»

Seejärel suunduti Härjassaare mäele, kus mõõtmise tulemuseks kinnitati 147 meetrit.

Tartu ülikooli geograafi Taavi Pae sõnul oli avastus Viljandimaa uuest kõrgeimast mäest üllatuseks ka sealsetele elanikele. «Kohalik rahvas teadis seda kanti ennekõike kui natuke lookleva pinnaga head marjul ja seenel käimise kohta,» lisas ta.

Et tegemist pole ühe konkreetse kõrgema mäega, vaid pigem kõrgema vahelduva reljeefiga metsase alaga, polnud kõrgemal punktil laialt levinud kohanime. Siiski on 1930. aastal ilmunud Pärnumaa koguteoses see piirkond märgitud Härjassaare mägedena. Ka vanemad kohalikud inimesed on seda kohanime kuulnud. Seetõttu saigi Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uue kõrgeima mäe nimeks Härjassaare mägi.

Taavi Pae sõnul ootab Viljandimaa uus kõrgeim mäetipp nüüd geograafiaõpikutesse ja teatmekirjandusse sissekirjutamist. Regio uuel üldgeograafilisel kaardil on see juba olemas.

6. märtsil kell 11 toimub Sudiste külamajas uue kõrgeima mäe avastamise teemal infotund ja pärast seda mäevallutus. Selgitusi Eesti geograafilisest statistikast, mägede mõõtmisest ja Härjassaare mäe kindlakstegemisest jagavad Tartu ülikooli geograafid ja Regio kartograafid.

Klaasitäis veini teeb ilusaks, kaks klaasitäit koledaks

Briti Bristoli ülikooli uuring näitas, et üks klaasitäis veini teeb välimuse ilusamaks, kuna paneb naha õhetama, kaks klaasitäit on aga liigne, sest tekib kerge joove ja välimus muutub koledamaks.

Teadlaste sõnul suurendab väike kogus veini pupille, muutes silmad suuremaks ja seksikamaks, põsed lähevad roosamaks ning näolihased lõtvuvad, edastab Daily Mail.

Kõik need kokku muudavad näo külgetõmbavamaks isegi neile, kes ei ole veini joonud.

Uurijate sõnul tasuks välimuse seksapiilsuse tõstmisel piirduda vaid ühe klaasitäie veiniga. Kaks ja enam klaasitäit veini muudab roosakad põsed punaseks ning liigselt lõdvenenud näolihased annavad kummalise ilme.

Teadlased tegid katse, milles palusid 40 üliõpilasel juua erinevas koguses alkoholi. Katsealuste kained kaaslased hindasid pärast seda nende välimust.

Uurijad pildistasid veini joonud katsealuseid kolmel korral: kui nad olid kained, pärast ühe klaasitäie veini joomist ning pärast kahe klaasitäie veini joomist.

Teadlased paigutasid fotod nii, et kaine katsealuse pildi kõrval oli pilt, mis oli tehtud pärast ühe või kahe klaasitäie veini joomist.

Uuring näitas, et kõige seksikamad, külgetõmbavad ja meeldivamad olid need fotod, mis tehti pärast ühe klaasitäie veini joomist.

Pärast kahe klaasitäie veini joomist tehtud fotosid peeti kõige inetumateks.

«Uuring tõendas, et inimesed on kõige atraktiivsemad siis, kui nad on tarbinud väikeses koguses alkoholi. Suurema alkoholikoguse puhul hakkas atraktiivsus kaduma,» selgitas uuringut juhtinud Marcus Munafló.

Video: Hondurase džunglist leiti 1000 aastat kadunud olnud Ahvjumala linn

Rahvusvaheline arheoloogidemeeskond koos eriväljaõppega ellujäämisspetsialistidega avastasid Hondurase praktiliselt läbimatust Mosquitia džunglist linna, mis kadus umbes 1000 aastat tagasi.

Tegemist on linnaga, kus kummardati Ahvjumalat ning kus legendide kohaselt on palju kulda, edastab The Telegraph.

Linn leiti paigast, mida peetakse maailma üheks kõige vähem uuritumaks alaks.

Seiklejad, aardekütid ja arheoloogid on Ahvjumala linna otsinud alates Hispaania konkistadooride vallutustest 16. sajandil.

Ahvjumala linna rajanute kohta ei ole just palju teada, vaid seda, et tegemist oli maiade eelse kultuuriga, mis kadus ootamatult. Arheoloogidel ei ole selle kultuuri jaoks isegi nimetust.

Hondurasesse tehtud ekspeditsiooni koosseisus oli ka maineka ajakirja National Geographic ajakirjanik ja fotograaf. See väljaanne avaldas leitud linna kohta esimesena fotod.

Arheoloogid mõõtsid kaardistasid džunglist paljastunud ehitised, paleed, väljakud ning isegi mullast rajatud püramiidi.

Samuti ilmusid päevavalgele sajandeid peidus olnud  kiviskulptuurid.

«See ootamatu leid näitab, et isegi 21.sajandil on maailmas veel palju avastamata asju,» sõnas ekspeditsiooni juhtivarheoloog, ameeriklane Christopher Fisher.

Ta lisas, et avastatud linn annab informatsiooni selle rajajate ja seal elanute kohta.

Mosquitia džungel asub soode, jõgede ja mägede piirkonnas, muutes sinna pääsemise raskeks. Arheolooge aitasid selles raskes kastumuses Briti armee eriväljaõppega ellujäämisinstruktorid Steve Sullivan ja Andrew Wood.

Uurimismeeskonda kaitsesid ootamatute ohtude eest Hondurase sõdurid, kes rajasid ajutise baasi džunglile kõige lähemasse väikelinna. Hondurases on probleeme narkokaubandusega ning gängidevahelised sõjad on tavalised. Hondurase narkokartellid viivad seal toodetud kokaiini USAsse.

2012. aastal uuriti džunglipiirkonda aerofotode abil, tegemaks kindlaks, kus võib leiduda inimkätega rajatud ehitisi.

Meeskond avastas 52 objekti, mis olid maapinnal näha ja mida sai pidada inimkätega tehtuks. Oletati, et džungel võib peita veelgi rohkem väärtuslikke objekte, nende seas ka matmispaiku.

Fisheri sõnul oli kõige ebatavalisemaks leiuks kivist pea, mis oletatavalt kujutab transsi jõudnud šamaani.

Kõik avastatu pärineb ajavahemikust 1000 – 1400 pKr.

Lääne seiklejad ja asjatundjad püüdsid sajandeid müütilist linna leida, kuid see ei õnnestunud.

Osa kohalikke legende kirjeldab seda kui täiesti valgest kivist linna, teised aga kirjeldavad seda kui kullatud linna.

1940. aastatel läks Mosquitia džunglisse USA seikleja Theodore Morde, kuid tal ei õnnestunud legendides kirjeldatud linna avastada. Tema sõnul kummardati seal suurt ahvjumalat, kes oli poolinimene ja poolahv.

Nüüdse eskpeditsiooni algatajateks olid kaks ameeriklastest dokumentaalfilmide tegijat Steve Elkins ja Bill Benenson.

Arheoloogid eesotsas Fisheriga ei paljastas linna täpset asukohta, sest see võib aardekütid kohale meelitada. Asjatundjate sõnul ohustavad iidset linna ka kohalikud elanikud, kes ebaseaduslikult puid maha võtavad ja sellega ka linnale kahju tekitada võivad.

 

Meedia: Ukraina kaevandusplahvatuses jäi kadunuks 47 kaevurit

Ida-Ukrainas Donetskis asuvas Zasjadko-nimelises šahtis leidis aset gaasiplahvatus, kadunuks jäi enam kui 40 kaevurit. Ülemraada esimehe Volovõmõr Groismani teatel on aga hukkunud üks ja kadunud 32 kaevurit.

Ukraina kaevurite sõltumatu ametiühingu liidri Mihhail Volõnetsi andmetel juhtus plahvatus kell 5.20 kohaliku aja järgi, vahendas Korrespondent.net. «Avariitsoonist õnnestus väljuda viiel kaevuril, 47 saatuse kohta teavet pole,» lisas ta.  

Ülemraada esimees Volodõmõr Groisman kinnitas rahvasaadikutele, et teadmata on 32 inimese saatus ja hukkunud üks kaevur.

Nn Donetski rahvavabariigi «eriolukordade ministeerium» teatas separatistide väljaandele Donetski uudisteagentuur, et esialgsetel andmetel jäi maa-alla 73 inimest.

Õnnetuse ajal oli šahtis tööl 230 inimest, kohaliku aja järgi kell 09 oli sealt välja pääsenud 157 inimest, vahendas Reuters.   

«Päästetöötajad pole plahvatuspaigale veel läinud, praegu koguvad nad mürkgaasi kokku ja seejärel laskuvad kilomeetri võrra alla,» rääkis kohaliku mäetehnilise turvalisuse ameti juht  Volodõmõr Tsõmbalenko.

Samas šahtis on ka varem gaasiplahvatusi juhtunud ja seda metaani kõrge kontsentratsiooni  tõttu. Näiteks novembris 2007 hukkus seal plahvatuse tõttu 101 kaevurit.

Türgi reisilennuk sõitis Katmandus maandumisrajalt välja

Türgi lennukompanii Turkish Airlines reisilennuk sõitis kolmapäeval Nepali pealinna Katmandusse saabudes maandumisrajalt välja, kuid keegi tõsiselt viga ei saanud, teatasid ametnikud.

Katmandu Tribhuwani rahvusvahelise lennujaama ametnikud ütlesid, et reisilennuk 238 inimesega pardal saabus Istanbulist. Mõned reisijad said kergemaid vigastusi.

Maandumisrada oli kaks päeva kestnud vihmasaju tõttu libe ning vahejuhtumi ajal valitses ka tihe udu. Lennuk jäi murule pidama, Airbus 330 esiosa sai veidi kannatada.

Seitsmetunnise lennu järel tiirutas lennuk umbes pool tundi Nepali pealinna kohal, enne kui tegi teise maandumiskatse.

Nepali ainus rahvusvaheline lennujaam oli kolmapäeva hommikul pärast vahejuhtumit suletud.

Türgis lasti maha Tadžikistani opositsiooniliider

Ööl vastu tänast lasti Istanbulis maha Tadžikistani opositsionäär Umarali Kuvvatov, kes viimastel aastatel oli teravalt kritiseerinud president Emomali Rahmoni ja tema perekonda, edastas Türgi portaal Haberler.com.

«Tundmatu isik lasi Istanbulis Aksarai rajoonis kell 22.30 kohaliku aja järgi maha Tadžikistani poliitiku Umarali Kuvvatovi, kes oli opositsioonilise Guruhi-24 (Grupp-24) üks alusepanijatest,» vahendas portaal.      

«Kuvvatov õhtustas ühe tuttavaga kohvikus, pärast seda astus välja tänavale, kus tundmatu isik ta maha laskis. Politsei ei oska ründajate arvu kohta praegu veel midagi öelda.»

Opositsionääri olid varem pidanud kinni nii Araabia Ühendemiraatide kui Türgi võimud ja seda Tadžikistani võimude palvel, kuid mõlemal korral lasti ta vabaks. Abu Dhabi ja Ankara pidasid Tadžikistani ametivõimude esitanud tõendeid Kuvvatovi väljasaatmiseks ebapiisavaks.   

4. märtsil määras Dušanbe kohus Guruhi-24 liikmele Umedžon Salihovile 17,5 aasta pikkuse vanglakaristuse, mõistes ta enne süüdi ekstremismis ja president Rahmoni solvamises.

See oli esimene Guruhi-24 liikmele määratud karistus. Ülemkohtu otsuse järgi on kõnealune opositsiooniliikumine kogu riigis keelatud, mullu oktoobris tunnistati see äärmuslikuks.

Peaprokuratuuri väitel on viimase poole aasta jooksul võetud kinni vähemalt kümme Guruhi-24 poolehoidjat. Juhtkonna kinnitusel on kinnipeetuid tegelikult 32, kuid paljud võeti kinni Venemaal ja anti seejärel Tadžikistani võimudele välja.

Tänavu jaanuaris väitis riikliku finantskontrolli ja korruptsioonivastase võitluse ameti juht Abdufattoh Goib, et Kuvvatovit süüdistatakse mitmes finantskuriteos ning pantvangide võtmises.

Pildid ja video: Harrison Ford sattus oma väikelennukiga õnnetusse

USA näitleja Harrison Ford sattus eile pärastlõunal Los Angelese lähedal oma väikelennukiga õnnetusse ja sai vigastada.

«Indiana Jonesi» ja «Tähesõjad» filmide 72-aastase staari lennukil tekkis mootoririke ning ta tegi hädamaandumise Venice´i golfiväljakule, edastab BBC.

Harrison Fordi vigastused ei olnud rasked, kuid ta vajas haiglaravi.

Fordi  kokana töötav poeg Ben teatas hiljem Twitteris, et ta isa sai «paar müksu», kuid paraneb.

Näitleja esindaja kinnitas, et vigastused ei ole eluohtlikud  ning ta peaks üsna kiiresti paranema.

Politsei andmetel tõusis Ford oma väikelennukiga 1942 Ryan Aeronatical ST3KR õhku Santa Monica lennuväljalt, kuid peaaegu kohe tekkis mootoririke.

Ta ei suutnud lennukit lennuväljale tagasi suunata ning oli sunnitud tegema hädamaandumise golfiväljakul.

«Lennuk tegi hädamaandumise, kuid sellega ei kaasnenud plahvatust ega tulekahju. Maandumisel kostis heli, nagu oleks auto kraavi või vastu puud sõitnud,» sõnas õnnetuse ajal golfi mänginud Jeff Kuprycz.

Santa Monica lennujaama lennundusspetsialistide sõnul on Ford pikaajalise kogemusega piloot ning ta hädamaandumine oli oskuslik.

Ford oli juhtumi ajal oma lennukis üksinda.

Harrison Fordi näeb uuesti Han Solo rollis sel aastal valmivas uues linateoses «Star Wars: The Force Awakens».

 

Piltuudis: Itaalia peaminister viis Nemtsovi mõrvapaigale lilli

Moskvas viibiv Itaalia peaminister Matteo Renzi käis täna Bolšoi Moskvoretski sillal, kus pani lilli opositsionääri Boriss Nemtsovi mõrvapaigale.

Renzi kohtus Moskvas ka president Vladimir Putiniga. Vene riigipea kinnitusel on kaubanduslik-majanduslikud suhted väga heas seisundis ja seda vaatamata mõningatele kaotustele, mis on tingitud «teadaolevatest sündmustest», vahendas Prime.ru

Putini sõnul jääb Itaalia Venemaa jaoks üheks privilegeeritud partneriks kogu maailmas. Kaubavahetuse käibe osas on Itaalia Venemaa partnerite seas neljandal kohal, lisas ta.  

Interfax-AVN kirjutab, et Putin ja Renzi rääkisid omavahelisel kohtumisel poliitikast ja Itaalia esimesest naiskosmonaudist.

Renzi sõitis Moskvasse visiidile Putini kutsel.

Singapuri kohus mõistis kaks vandaalitsenud sakslast vangi

Singapuri kohus mõistis neljapäeval üheksaks kuuks vangi kaks Saksa noormeest, kes joonistasid möödunud aastal pihustivärvidega metroorongi vagunile.

Andreas Von Knorre (22) ja Elton Hinz (21) tunnistasid end süüdi vandalismis ja loata viibimises depoo territooriumil. Mõlemad palusid enne kohtuotsuse langetamist armu ja nimetasid oma tegu rumalaks veaks.

Isikutele määrati kohtu otsusel ka kolm kepihoopi.

«Otsusega määratakse kokku üheksa kuud vangistust ja kohustuslikud kolm kepihoopi,» ütles ringkonnakohtu kohtunik Liew Thiam Leng.

Isikuid karistati nelja kuulise vangistusega Singapuri äärelinna rongidepoos loata viibimise eest ning viie kuu ja kolme kepihoobiga rongivaguni värvimise eest.

Mõlemad põgenesid pärast teo sooritamist Singapurist, kuid nad püüti Malaisias kinni ja anti Singapurile välja.

Kepihoopidega karistamine pärineb Briti koloniaalajastust ning selleks kasutatava rotangkepiga löömisel jäävad karistatavale tihtipeale püsivad armid.

Park: rünnak suursaadiku vastu oli löök Lõuna-Korea-USA liidu pihta

Lõuna-Korea president Park Geun-hye mõistis neljapäeval hukka rünnaku Seoulis resideeruva USA suursaadiku Mark Lipperti vastu, nimetades seda löögiks Lõuna-Korea ja Ühendriikide sõjalise liidu pihta.

«See vahejuhtum on väljakannatamatu, sest see ei ole mitte ainult füüsiline rünnak suursaadik Lipperti vastu, vaid ka löök Lõuna-Korea-USA liidu pihta,» ütles Park avalduses.

Pärsia lahe piirkonda väisav Park lubas põhjalikku uurimist vahejuhtumi suhtes.

Lõuna-Korea välisministeerium lubas tugevdada välisriikide suursaadikute turvameetmeid.

Ühendriikide suursaadikut Mark Lippertit rünnati neljapäeval Seouli kesklinnas Sejongi kultuuriinstituudis puuviljade koorimise noaga.

Ründaja oli vasakpoolne rahvuslane Kim Ko-jong (55), kes hüüdis rünnaku ajal väidetavalt «Lõuna- ja Põhja-Korea tuleks taasühendada».

USA saatkonna teatel tehti haiglasse toimetatud Lippertile operatsioon ning tema seisund on stabiilne.

Atonen EKREst: ma ei tea, mis partei see on

Reformierakondlane ja ettevõtja Meelis Atonen rääkis «Ringvaate» stuudios, et EKRE puhul teeks valitsuskoalitsiooni keeruliseks see, et pole selge, mis partei see tegelikult ikkagi on, Vabaerakond on tema arvates aga väga arusaadava põhimõttega erakond.

«Minule tundub täna, et tantsukõlbulikke erakondi on neli, Reformierakond nende hulgas. Keskerakonna kohta on kõigi poolt öeldud, et nendega ei tehta koostööd,» lausus reformierakondlane ning märkis, et tema jaoks polnud see ka üllatus, vahendas ERR Uudised.

EKRE kohal olid Atoneni arvates küsimärgid juba enne valimisi. «Nüüd need esimesed tunnid on näidanud, et need küsimärgid on nii rasvaseks läinud, et keegi ei tahagi jälle nendega teha ja see tähendab, et neli on jäänud ja siis on mõttekas hakata selle neljaga tervikuna ühisosa otsima,» märkis ta.

«Mina, kui ma isiklikult saaks teha, siis ma praegusel närvilisel ajal pigem üritaks nelikliitu,» märkis Atonen

«Pealtnägija»: Õismäele kavandatatakse pilvelõhkujate megaprojekti, mida katab kahtlustäratav saladuseloor

ETV saade «Pealtnägija» toob välja üllatuse, et Õismäele kavandatakse seninägematut kõrghoonete piirkonda kuni 100-meetriste pilvelõhkujatega. Aga veel põnevamaks läks, kui «Pealtnägija» püüdis aru saada, kes tegelikult megaprojekti taga on. Mängu astusid muuhulgas keegi Õismäe vanaproua ja kurikuulus Inglise aristokraat, kes figureerib samal ajal Vene rahapesuafääris...

Tornimäe kaksikud (kõrgus 117m), Radisson SAS (104,8m), Olümpia hotell (84m) jne. Tallinna kilukarbi siluetti on viimaste kümnendite jooksul rikastanud mitmed uued pilvelõhkujad. Ja kümned tulevad veel lisaks. On see võimalik, et Tallinna loomaaiast kiviviske kaugusele Haabersti ringi kõrvale kerkib juba varsti saledate pilvelõhkujate võimas kompleks? «Õismäe Manhattan», nagu kohalikud seda kutsuvad, millest avalikkus pole tänaseni kuulnud silpigi ja mille ideed hakati suure saladuskatte all ajama juba 2008. aastal.

Tallinna detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen selgitas, et planeeringu ala on väga suur, 6,6 hektarit ning hõlmab Õismäe tee, Paldiski mnt ja Ehitajate tee vahelise kvartali ehk siis kogu ala, mis jääb Õismäe siseringi ja Haabersti ringristmiku vahele. Praegu on seal kolm tornelamut, eramud ja kogu selle ala keskel laiutab suur parkla.

Olemasolevate nõukogude aegsete tornelamute kõrvale on kavas ehitada neli eriti kõrget maja – kaks 27-, üks 28- ja üks 30-korruseline pilvelõhkuja. Lisaks neile tulevad kompleksi veel kolm madalamat kõrghoonet - kaks 15- ja üks 23-korruseline maja. Kõige kõrgem, pea sajameetrine koljat konkureerib korruste arvuga Eesti kõrgemate hoonete ehk kaksikotornidega Stockmanni kaubamaja kõrval. Kogu kompleksi väljanägemise ja olemuse on välja mõelnud arhitekt Kalle Rõõmus, kes usub, et tagasihoidliku välimusega tornelamutest saab tulevikus Tallinna uus vaatamisväärsus.

Uued pilvelõhkujad plaanitakse sarnaselt vanadele tornidele ehitada korteriteks. Kõik autod kupatatakse elamute ümbert ära parkimismajadesse, mille katustele kavatsetakse luua haljasalad. Suursuguste plaanide juurde kuuluvad mängu- ning spordiväljakud. Kalle Rõõmuse hinnangul võib neis majades uue kodu saada tuhatkond inimest.

Mustamäe vanur ja briti «tankistid»

Sellist metsikult kõrget tornelamude kvartalit pole veel kunagi varem Eestisse planeeritud. See kõik on ilus jutt. Kuid selle loo eesmärk ei ole siiski kiita üht tornmajade projekti. Põhjus, miks me sellest Õismäe kõrghoonete kompleksist üldse räägime on see, et selle ümber valitseb kummaline salapära. Infot varjatakse ja hoitakse kiivalt kinni nii, nagu oleks tegemist riigi sõjalise objekti ehitusega.

On teada, et Õismäe «Manhattani» kolm kõrghoonet ehk 240 uut korterit tahab rajada börsiettevõte YIT. Samas oma plaanidest ülevaadet ei soostunud ehitusfirma juhatuse esimees Margus Põim andma. Ja seda mitme kuu jooksul, mil «Pealtnägija» vastuseid palus ja ootas.

Kuid YIT pole kaugeltki mitte kõige salapärasem osapool kogu loos. Nelja torni ja 300 korteriga projekti veab täiesti tundmatu firma nimega OÜ Kopilka. Tegemist on 2500-eurose omakapitaliga ettevõttega, mis on registreeritud ühte Mustamäe korterisse. Firma ainus juhatuse liige on keegi 69-aastane Tatjana Andrejeva. Pilvelõhkujaid ehitavat prouat «Pealtnägijal» aga tabada ei õnnestunud.

Küll aga õnnestus äriregistri abil teada saada, et OÜ Kopilkat omab täielikult Küprosele registreeritud firma. Tähelepanuväärne fakt on, et paljude Vene ettevõtjate raha liigub justnimelt läbi selle saareriigi. Eriti põnev on aga see, kes peituvad Kopilka asutajafirma omanike ja juhtide seas. Tegemist on Briti meedias kõige paadunumateks «tankistideks» nimetatud härradega - Alastair Matthew Cunninghami ja Andrew Moray-Stuartiga. Neist esimese nimel on The Guardiani andmetel 1039 ja teise nimel 297 firmat.

Moray-Stuarti puhul on väga huvitav fakt aga see, et tegemist on aristokraadiga, keda on seostatud kogu maailmas väga suurt kära põhjustanud nn Magnitski skandaaliga. Lühidalt öeldes aitas see sinivereline puhtaks pesta Sergei Magnitski surmaga seotud venelaste raha.

Aga tagasi Õismäe tornide juurde. Kogu see faktide jada teeb tornmajade kompleksi ehitamise loomaia kõrvale väga huviväärseks. Ja loomulikult on õhus küsimus – kes tegelikult neid saladuslooriga kaetud pilvelõhkujaid ehitada tahab. Selgub, et tegelikult ajab suvalise vanaproua asemel Kopilka asju hoopis keegi Anton Nikitin.

«Pealtnägija» saab Nikitinilt e-posti teel trobikonnale küsimustele vastuseks vaid ühe lause, millega ta üritab vastustest kõrvale puigelda, ilmselgelt vett sogaseks muuta ja näidata, nagu neil poleks arendusega erilist pistmist.

Samas kvartalis tegutseb YIT ja Kopilka kõrval ka kolmas arendaja. Neljakorruselist ärihoonet soovib tornide kõrval ehitada – üllatus, üllatus – tuntud alkoholipoodide pidaja Feenoks, kelle roll uhke kvartali rajamises on aga teisejärguline ja seetõttu me sellel pikemalt ei peatu.

Kohalikud on vastu

Ambitsioonikate ettevõtjate kõrge lennuga plaanid on välja vihastanud vanade kortermajade elanikud. Nad püüavad allkirjakogumisega projektile jala taha panna enne, kui Harju maavanem detailplaneeringu läbi laseb. Protestiaktsiooni algataja, vandeadvokaat Merike Borunova, on koos oma abilistega kogunud juba 770 allkirja pilvelõhkujate ehitamise vastu.

«Alguses meie kirjas oli, et ehitage kasvõi 16-korruselised, ehitage kolm või neli, nii palju kui siia mahub, me ei saa ju midagi vastu vaielda, me ei saa ju öelda, et ärge ehitage. Aga ehitada kaks korda suuremad, nii et päiksevalgus pannakse täiesti kinni... Mina ise elan põhjapoolses korteris, ainuke päike tuleb sealt ja kui see sein tuleb ette...,» on Paldiski maanteel elav Borunova nördinud.

Päikese ja maalilise vaate kadumise kõrval kardavad praegused elanikud ka kvartali ülerahvastatust. «Siia lisandub arvestuslikult kolm tuhat inimest ja tuhat autot. Hommikuti ei pääse Õismäelt välja ei siit ega sealt, ilma et suured seisakud on,» selgitas Borunova.

Linnaplaneerija Arvo Rikkinen ütles, et ehitusplaanid jätkuvad ning juba sellel aastal on kavas alusatada ringristmiku projekteerimist ja Paldiski maantee laiendamist, nagu on juba välja ehitatud Ehitajate tee.

«Läheb kindlasti veel aastaid sinna, enne kui lõpuks midagi saab ehitama hakata. Aga see liiklussõlm on küll kavas linnal juba lähiaastatel valmis ehitada,» kinnitas Rikkinen.

Ehk siis uus Haabersti ring peaks Rikkineni arvates saama valmis enne tornelamude rajamist, kui neid üldse kunagi ehitama hakatakse. Otsustav hetk selle kummalise saladuslooriga kaetud projekti jaoks on käes juba lähikuudel, kui detailplaneering peaks jõudma Harju maavanema kätte. Arhitekt Rõõmus usub, et see läheb läbi. Siis võidakse juba tänavu sügisel projekteerimist alustada.

Samas arhitekt ei välista, et üks arendajatest müüb projekti üldse edasi, kui detailplaneering on kehtestatud.

Merike Borunova loodab, et Harju maavanem tõmbab plaanidele kriipsu peale, vastasel korral tuleb asuda kohtuteele. Projektile võib veel käe ette panna pärast maavanemat ka Tallinn linnavalitsus.

Lõpetuseks. Samal ajal kui Haabersti ringi ühel serval käib juba elanike võitlus uute tornmajade vastu, planeeritakse teisele poole ringi, Saku suurhalli ette, veel kahte uut 30-korruselist pilvelõhkujat. Planeerimistest olulisem kohalikele elanikele ja üldsusele on aga see, et need projektid oleksid läbipaistvad, mitte ei peidaks enda taga kummalisi varjamisi ja nimesid, keda rahvusvahelises meedias teatakse rekordiliste tankistidena.

Hispaanias peeti kinni Ukraina eksrahandusminister

Hispaania politsei pidas kolmapäeval kinni Ukraina eksrahandusministri Juri Kolobovi, keda Kiiev süüdistab riisumises ja raha väärkasutamises, ütles politseiallikas.

Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši aegne rahandusminister peeti kinni Vahemere rannikul Alicante piirkonnas Altea külas, ütles allikas.

Rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol vahistamismääruse alusel on Kolobov tagaotsitav riisumise ja vara omastamise tõttu.

Ukraina võimud kinnitasid Kolobovi vahistamist. «Saame kinnitada Kolobovi arreteerimist. Saime vastavad dokumendid Interpolilt,» ütles Ukraina siseministeeriumi pressiesindaja.

«Välisministeeriumi kontrollib teateid,» ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Jevhen Perebõinis.

Ukraina prokurörid süüdistavad Kolobovi koos ekspeaminister Mõkola Azaroviga 7,6 miljoni euro omastamises.

Janukovõtš nimetas Kolobovi rahandusministriks 2012. aastal.

Ukraina praegune läänemeelne valitsus süüdistab Janukovõtšit, tema sugulasi ja liitlasi, sealhulgas Kolobovi riigivara omastamises korruptiivsete tehingute teel.

Kolobov on esimene vahistatud Janukovõtši-aegne minister.

Putin käskis uurijail rohkem poliitilisi kuritegusid avastada

Venemaa president Vladimir Putin käskis siseministeeriumil tõsta kuritegude avastamise astet ja pöörata erilist tähelepanu poliitilise tagamaaga kuritegudele.

«Venemaa peab lõpuks vabanema niisugustest tragöödiatest, nagu me teiega just nüüdsama üle elasime ja nägime: ma pean silmas Boriss Nemtsovi jultunud mõrva pealinna südames,» ütles Putin täna siseministeeriumi kolleegiumil.

Riigijuhi sõnul tuleb ennekõike tõsta kuritegude, nii uute kui ka aastatetaguste, avastamise taset.

«Siin on tõepoolest vaja kardinaalset murrangut, uut töö kvaliteeti nii siseministeeriumi organites kui ka kogu õiguskaitsesüsteemis. Kõige tõsisemat tähelepanu tuleb pöörata kõmulistele kuritegudele, sealhulgas neile, millel on poliitilised tagamaad,» ütles Putin.

Möödunud reedel lasti Moskvas Kremli müüride all maha opositsiooniliider Boris Nemtsov. Tapjad põgenesid sündmuskohalt. Ehkki Vene meedias ringleb erinevaid teooriaid Nemtsovi tapmise kohta, peetakse seda siiski eelkõige selgelt poliitiliselt motiveeritud kõrvaldamiseks. 

Putin teatas peagi pärast mõrva toimumist, et vaatab isiklikult, et toimuks põhjalik uurimine. 

Kremli-kriitikud seostavad Nemtsovi tapmist Venemaa võimuladvikuga.

Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov kinnitas täna ajakirjanikele, et Boriss Nemtsovi mõrvaloos on kahtlustatavad täiesti olemas.

Ignar Fjuk: Keskerakonna tõrjumine ei ole Eesti huvides

Äsjaste riigikogu valimiste üks peamisi tunnuseid oli vastandumine Keskerakonnaga, kuid selle erakonna tõrjumine ei ole Eesti huvides, leiab endine poliitik Ignar Fjuk.

Ta tuletas saates «Vabariigi kodanikud» meelde, et see vastasseis algas juba 1990ndatel, kui Keskerakond oli Tallinnas võimul ning seitse väikset erakonda, sealhulgas Isamaa ja Interrindest tuntud Jevgeni Kogan, ühinesid Keskerakonna vastu, ent tollal polnud Keskerakonnal vene toetajaid, vahendas ERR Uudised.

Fjuk märkis, et mida tugevamaks muutub Keskerakonna vastane retoorika, seda tugevamini koonduvad selle poliitilise jõu valijad: algul Edgar Savisaare selja taha, siis juba Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti selja taha.

«Kas meie poliitiline eliit tõesti soovib, et sünniks vene erakond? Ma arvan, et see ei ole õige, et ühest kunagisest tugevast eesti erakonnast tehakse vene erakond,» leiab Fjuk.

Ergma: Reinsalu ja Parts peaksid mõtlema, kas tasub IRLi juhtidena jätkata

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles pärast fraktsiooni eestseisuses toimunud arutelu, et ta võtab erakonna kehvade valimistulemuste eest vastutuse, endise riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul peaksid nii Urmas Reinsalu kui ka Juhan Parts tõsiselt mõtlema, kas neil tasuks parteijuhtidena jätkata.

Endine riigikogu esimees ning IRLi liige Ene Ergma leiab, et muutused parteiladvikus tuleksid erakonnale kasuks, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». «IRL peaks minu meelest tõsiselt mõtisklema selle üle, kus olid need valed otsused ja need, kes neid otsused vastu võtsid, peaksid ka vastutuse võtma.»

«Ma arvan küll, et Urmas Reinsalu ja Juhan Parts peaksid väga tõsiselt mõtlema, et kas neil tasuks jätkata. Ma ei ütle, et nad peaksid poliitikast lahkuma, aga kas tasuks jätkata eesotsas...,» lisas Ergma.

Fotod ja video: vulkaanipurse Lõuna-Tšiilis

Tšiili lõunaosas hakkas täna öösel purskama vulkaan Villarrica, mistõttu tuli lähedalasuvatest küladest evakueerida ligi 3000 inimest. Riiklik kriisikeskus andis korralduse koolitunnid ära jätta.  

Kraatrist paiskus välja kivikamakaid ja kerkis taevasse suitsu 1. märtsil, vahendas Reuters.

Vulkaani sisemisest elavnemisest teavitasid eksperdid avalikkust aga juba 6. veebruaril.   

Villarrica, mis jääb pealinnast Santiagost 1200 kilomeetri kaugusele, on riigi üks aktiivseimaid vulkaane.  

Viimati oli suurem vulkaanipurse 1971. aastal, kui kraatrist väljapaiskunud mürkgaaside tõttu kaotas elu vähemalt 15 inimest.

Piltuudis: Nemtsovile avaldas viimset austust ka Naina Jeltsina

Mõrvatud opositsionäärile Boriss Nemtsovile käis täna viimset austust avaldamas ka Vene endise presidendi Boriss Jeltsini (1931-2007) lesk Naina Jeltsina koos tütre Tatjana Djatšenko ja väimehe Valentin Jumaševiga. Koos nendega jäi fotole majandusteadlane Jevgeni Jassin (ees paremal).

Jeltsina rääkis RIA Novostile, et teda sidusid Nemtsoviga sõbralikud suhted, kuid endine president oli opositsionääri väga armastanud. Naina Jeltsina sõnul erines Nemtsov enamikest Vene poliitikutest. «Nad kõik on kuidagi igavad, kuid Nemtsov oli täielik vastand. Ta oli selline elurõõmus inimene,» kirjeldas Jeltsina.  

Video: kurjategijad varastasid USAs kullakange

USA Põhja-Carolina osariigi politsei otsib endiselt taga kolme relvastatud meest, kes väidetavalt röövisid 4 miljonit dollarit maksnud kullalaadungi.

Kuritegu leidis aset 1. märtsil Põhja-Carolina idaosas. Transpordifirma TransValue Inc kaks turvatöötajat teatasid röövist kell 18.45 Wilsoni maakonna šerifibüroosse, vahendas Reuters.  

Meeste jutu järgi tekkis neil sama päeva õhtul Wilsoni maakonnas Raleigh’st 80 kilomeetrit idas veokil, mille laadung sisaldas nii kulda kui hõbedat, tehnilisi probleeme. Nad otsustasid sõita teeäärele ja seisma jääda.

Peatumispausi ajal sõitis nende juurde valge kaubik, millest hüppas välja kolm relvastatud meest. Turvafirma töötajad kamandati maale pikale ja neil seoti käed selja taha kinni, jutustas politsei.

Kurjategijad võtsid veokist kaasa kullakange, mille orienteeriv hind ületab neli miljonit dollarit.

Juhtunut uurivad ühiselt maakonna šerifibüroo ja FBI.

TransValue Inc tegevjuht Jay Rodriguez lubas maksta 50 000 dollarit preemiaks sellele, et tabab kurjategijad.

Märtsikuu kalender

Märtsis on ilmad juba soojemad ning vaikselt ilmutavad end lume alt ka esimesed kevadlilled.

Märtsikuu kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1900x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Veebruari kalender 2015

» Jaanuari kalender 2015

» Detsembri kalender 2014

» Novembri kalender 2014

» Oktoobri kalender 2014

» Septembri kalender 2014

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008