Reformierakond on valimas Tallinna linnapeakandidaati eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Kandidaadi kohale pürivad Valdo Randpere, Laine Randjärv, Jürgen Ligi ja Vilja Savisaar-Toomast.

Erakonna Facebooki küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et selget edumaad teiste ees omab Valdo Randpere 250 häälega (seisuga täna hommikul kell 10.10).

Teisele kohale jääb Vilja Savisaar-Toomast (140), kolmandale Laine Randjärv (120) ning viimasele Jürgen Ligi (50).

Hääletusel saavad osaleda kõik Facebooki kasutajad (sh ka need, kes pole Reformierakonna lehekülge oma lemmikutesse lisanud).

Jälgi küsitlust siit.

Reformierakonna venekeelsel Facebooki lehel valitseb aga sootuks teine olukord. Selle hääletuse tulemusel on vaieldamatu favoriit Vilja Savisaar-Toomast. Teisel kohal paikneb Laine Rändjärv, kellele järgnevad Valdo Randpere ja Jürgen Ligi.

Tallinna vanalinnas asuv 500-aastase väärika ajalooga Lühikese jala väravatorn on koduks Andres Mustoneni juhitud Hortus Musicusele. Seal taasavastatakse ammu loodud muusikat, tehakse proove, antakse kontserte. 19-22.juunini on külalised palutud Hortus Musicuse suvefestivalile «In horto regis,» kus kuuleb süüria, türgi, egiptuse ja teiste rahvaste traditsioonilist muusikat.

 Festival algab 19.juunil kl 18 Madalmaade polüfoonilise muusika ülevaatega, kõlab Dufay, Binchois, Ockeghem, Senfl, Isaac jt. autorite helilooming.

Lisaks saab Väravatornis vaadata Postimehe fotograafi Peeter Langovitsi jäädvustusi Hortus Musicusest, mis annavad suurepärase ülevaate ansambli 40-aastase tegutsemise ajaloost.
 

Bosnia ja Hertsegoviina jalgpalliväravavaht Dusko Krtalica kurtis küll peavalu, kuid mängis amatöörliiga kohtumises enda meeskonna väravas 90 minutit.

Kuna ka pärast mängu ei läinud valu üle, otsustas mees pöörduda arstide juurde. Röntgenpilt näitas, et mehe peas on kuul.

Politsei selgitas välja, et kuul oli väravavahi pähe sattunud staadioni lähistel peetud pulmapidustuste tõttu. Nimelt oli üks pulmalistest juubeldades teinud 12 püstolilasku, millest ühe puhul kuul Krtalica peas maandus.

Kuidas Krtalica aga lasu üle elas ja suutis koguni jalgpalli mängida, jääb mõistatuseks.

Vaata pilti SIIT.

Sündmusterohke suvi on käes, kust ja kuidas aga leida kiiresti ja mugavalt kõik oluline info toimuvate sündmuste kohta? Sündmusi koondavaid keskkondi on Eestis lugematul hulgal ning neid tekib ja kaob, valdkonna liidriks pürib aga Kultuurikava, mis projektijuht Mari Otsa sõnul on Eestis ainulaadne keskkond, lihtsustades info jõudmist võimalikult laia publikuni.

Kultuurikava koondab sündmuste infot, samas jagades seda laiali üle Eesti erinevate sündmuskalendrite kaudu. Ots märgib, et nii kultuurisündmuste korraldajatel kui ka nende kohta info otsijatel on vajadus ühtse kalendri järele.

«Näiteks linnavalitsustel, millel on mitu allasutust, on vaja sisestada sündmuste infot ja seda siis erinevate keskkondade vahel jagada. Seda ei peaks tegema mitu korda,» on Ots kindel. Ots toob näiteks Viljandi linnavalitsuse, mis sisestab kõigi allasutuste info Kultuurikava keskkonda, ning vajalik teave jaguneb juba ka raamatukogu, kultuurikeskuse ja spordikeskuse kodulehtedele.

Just Viljandis ongi Kultuurikava Otsa sõnul hetkel kõige paremini sisse töötatud ning seda kasutavad palju nii korraldajad kui publik. Rohkem kasutatakse seda piirkondades, kus Kultuurikava kalendrid on lisatud omavalitsuste ja kohalike ajalehtede kodulehekülgedele.

Töötab mitmel platvormil

Ka Kultuurikava juured on Viljandis – juba 2000. aastal avati seal lehekülg «Nädal Viljandis», millest 2007. aastal sai portaal kultuuri.net. Mullu muudeti taas nime, seekord vägagi proosalisel põhjusel, et venekeelse eitusega Kultuurineti nime lõpus suurt osa potentsiaalsest kasutajaskonnast mitte eemale peletada.

Hetkel leiab Kultuurikava juba nii Postimehe kui selle sõsarväljaannete kodulehtedelt, lisaks kasutavad Kultuurikava näiteks Sirp ja Keskus ning Põhjarannik ja Lääne Elu. Erinevatesse kalendritesse jagatavad Kultuurikava kalendrid võimaldavad Otsa sõnul filtreerida, mida esmajoones näidata. Nii saab kodulehele valida näiteks kalendri, mis näitab esilehel kas valla või maakonna sündmusi, soovi korral lisaks näiteks naabervalla või -maakonna sündmusi

Ots rõhutab, et sisestatud sündmused jõuavad korraga kolme keskkonda – lisaks Kultuurikava koduleheküljele ka nende Facebooki rakendusse ning mobiilikeskkonda. Otsa sõnul on oluline ka see, et Kultuurikava kalendri mobiiltelefonis kasutamiseks ei ole vaja alla laadida eraldi rakendusprogrammi, brauseri mobiilivaatena töötab Kultuurikava erinevatel platvormidel.

Osa sündmuste infost jõuab Kultuurikavasse automaatselt, nii lisanduvad Kultuurikavasse kohe kõik sündmused Piletilevist ja Piletimaailmast, Tartu kultuuriaknast ning suurematest kinodest. «See teeb juba selle suhtluste hulga väga suureks,» märgib Ots, «eesmärk on kahtlemata, et kui sündmust otsida, siis esimene pähe kerkiv mõte oleks Kultuurikava. Et on üks keskkond, mis kõik sündmused ühendab.» Praegu leiab Kultuurikavast ligi 4000 erinevat sündmust.

Saab osta pileti

Ots lisab, et loodetavasti ei peleta kultuur keskkonna nimes kasutajaid eemale. «Kultuuri alla käib ju nii palju. Ma loodan, et ka üha rohkem sporti jõuab meie keskkonda. Me teeme iga päev selle nimel tööd.» Lisaks leiab Kultuurikavast infot ööbimisvõimalustest ja toidukohtadest, ikka selleks, et kodust kaugemale sõites kõik vajalik kergesti leitav oleks.

Kui nii mõneski sündmustekalendris vaadatakse lisatavad üritused käsitsi üle ning sündmuse avaldumine võib võtta poole päeva või rohkemgi, siis Kultuurikavas vastutab sündmuse sisu eest lisaja ning oote­perioodi ei ole. Et oma sündmust lisada, tuleb end küll kasutajaks registreerida, see käib Otsa sõnul aga väga lihtsalt ja kiirelt. Sündmuste sisestamine ning loomulikult ka nende otsimine on Kultuurikavas tasuta.

Olulise detailina toob Ots välja võimaluse otse Kultuurikava kaudu piletit osta, seda ka mobiiltelefonis. Kui pileteid müüakse mitmes keskkonnas, on ostjal valik, näiteks kas osta pääsmed Piletilevist või Piletimaailmast. «Vahel inimesed ei mõtlegi, et ühes keskkonnas võivad olla piletid otsas, aga korraldaja on andnud neid müüki ka teise, kus neid veel võib alles olla,» räägib Ots.

Kuigi võiks arvata, et Kultuurikava külastatavus on tipus nädalavahetustel, mil toimub suurem osa kultuurisündmustest, kinnitab Ots hoopis vastupidist. Kultuurikava statistika puhul tehakse eeltöö sündmuste külastamiseks reeglina ära nädala sees. Ka näitab statistika Otsa sõnul, et valdav osa Kultuurikava külastajatest jõuab sinna kindla eesmärgiga ning veedab lehel vähemalt kaks minutit. Aina rohkem näitab kasvu ka Kultuurikava kasutamine just mobiiltelefoni kaudu.

Eile hilisõhtu, samal ajal, kui kümned virgad töötajad ladusid täna avatava uue Maxima poe riiulitele kaupu, oli Viimsis asuva poe kohale taevasse ilmunud kaunis vikerkaar.

Möödujad heitsid omavahel nalja, et lausa kahekordne vikerkaar on ilmselt üles pandud suurema summa raha eest kaupluse avamise puhul.

Lisaks vikerkaare «paigaldamisele» oli põlema süüdatud ka poe juures asuv tänavavalgustus.

Boston Bruinsi jäähokimeeskonna väravavaht Tuukka Rask on fantastilise mänguga tõusmas favoriidiks NHLi play-off’i parima mängija auhinnale, kuid soomlane pole ka suu peale kukkunud.

Kolmandas finaalseeria kohtumises 28 tõrjutud pealeviskega  Bruinsi Chicago Blackhawksi vastu 2:0 võiduni aidanud Raskil jagus kriitikat koduhalli pakutud jää suunas.

«Väga raske on tõrjuda, kui perioodi lõpus jää nii s****s muutub,» nurises Rask.

Soomlane on ka varem kaamerasilma ette jäänud tsitaatidega, mis rahvuslikku telekanalisse ei sobi, kuid tema pole end kunagi tagasi hoidnud.

Alates 2000. aastast ridamisi tähtmängijaid ostnud Madridi Real on tänavu sihikule võtnud Gareth Bale'i ja tehingu korral võib puruneda ka maailmarekord.

2009. aasta suvel maksis Madridi Reali jalgpalliklubi maailmarekordilise summa 94 miljonit eurot, et hankida endale Manchester Unitedist Cristiano Ronaldo. Tänavu on elavalt räägitud, et see tippmark lüüakse üle, kuna Real soovib endale Tottenhami imemeest Gareth Bale'i. Vaadates Reali lähiajalugu, oleks selline ost pigem reegel, mitte erand.

2000. aastal Reali presidendiks saanud Florentino Perez hakkas ametisse asudes suure raha eest soetama staarmängijaid ning 2009. aastal (2006–2009 oli Reali presidendiks Ramon Calderon) samasse ametisse naastes jätkas ta klubi juhtimist sama käekirja alusel.

Viimati teataski Reali tegemisi pingsalt jälgiv spordileht Marca, et Bale'ist saab Reali üheteistkümnes Galactico ehk staarmängija, kes on suure raha eest tiimi toodud. Üleminekusummast rääkides on kõige rohkem läbi käinud müstilisena tunduv 100 miljonit eurot.

Kõva reklaamimasin

Kuigi sarnaselt paljude tippklubidega elab ka Real võlgu, siis hiiglaslikke summasid makstakse tihtipeale mängijate eest, kellel on suur turunduslik väärtus ehk kelle pealt on võimalik teenida kõvasti reklaamiraha. Bale on kahtlemata selline pallur, kellest võib Madridis saada ülemaailmne bränd – lisaks kaubanduslikule välimusele ja heale mänguoskusele tõstetakse esile tõika, et tegemist on inglise keelt emakeelene rääkiva jalgpalluriga.

Seega oleks Bale ideaalne mängija, kelle abiga rahvusvahelises meedias veelgi rohkem võimalik tähelepanu tõmmata. Kõik see kokku tähendab meeletult reklaamiraha ning siis ei pruugigi makstav üleminekusumma enam nii ulmeline tunduda.  Nii hõõrub juba käsi ka sporditarvete firma Adidas (Reali särgifirma), kuna loodetavasti kannab peagi taas üks maailmakuulus jalgpallistaar palliväljakul nende toodangut.

Tänapäeva tippspordis mängib raha suurt rolli ja Reali särgis on suuri summasid tunduvalt lihtsam kokku kühveldada kui Tottenhamis. «Selliste mängijate eest, kes suudavad ise tulu toota, võib maksta suuri summasid,» teatas Perez hiljuti Marcale. Nii on Perez märkinud, et Bale on isegi sündinud kandma Reali särki.

Marca kirjutab, et Bale'i ootab Madridis juba särk numbriga 11 (sama numbrit kannab ta ka Tottenhamis ja hiljuti patenteeris ta enda värava tähistamise stiili, mis sisaldab samuti numbrit 11), mida on hiljuti kandnud sellised staarid nagu Ronaldo, Michael Owen ja Karim Benzema.

Veel lisatakse, et särk numbriga 11 ootab teda Realis kuni 31. augustuni kella 23.59-ni, kui sulgub üleminekuaken – seejuures on Madridi klubi valmis lahendama asja kiiresti, kuid välistada ei saa ka terve suve kestvat seebiooperit. Loomulikult tunnevad Bale'i vastu huvi ka teised suurklubid ja Manchester United näeks teda meeleldi enda ridades. Reali-poolne avalik survestamine käib siiski kõige hoogsamalt. Teatavasti on sarnast taktikat kasutanud varem edukalt ka teised klubid.

«Madridi Real on küllaltki selgelt väljendanud oma imetlust Gareth Bale'i osas. Lisaks ei hirmuta meid tema suur hind,» sõnas Reali endine legendaarne mängumees ja praegune spordidirektor Zinedine Zidane Sunday People'ile. «Kui

Gareth tunneb, et nüüd on aeg klubivahetuseks, siis ta peaks klubile teada andma, et soovib lahkuda.»

Vastukäik Barcelonale

Samal teemal on sõna võtnud ka Bale'i endine meeskonnakaaslane ja praegune Reali poolkaitsja Luka Modric, kelle arvates peaks Bale kindlasti liituma Madridi tiimiga. Eelmise suve Modrici klubivahetusega kaasnes veel üks huvitav tõik, mida tasub tänavu kindlasti silmas pidada. Toona teatasid klubid, et nad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt hakatakse tulevikus tegema tihedamat koostööd – seega võivad nad ka edaspidi omavahel mängijaid raha eest vahetada.

Kuna Reali kibe rivaal FC Barcelona on sel suvel juba oma käigu teinud ja 57 miljoni euro eest osteti Brasiilia jalgpalli uus staar Neymar, ei saa Real lubada vastukäigu tegemata jätmist. Bale’i hankimine oleks suurepärane moodus vastulöögi andmiseks.

Samas tundubki tänavune suvi olevat üle paari aasta taas selline, kus üleminekuturul kulutatakse meeletult raha. Lisaks Neymari hankinud Barcelonale on rahakotti kõvasti tuulutanud Prantsusmaa klubi AS Monaco, kes soetas 60 miljoni euro (Prantsusmaa liiga rekord) eest Radamel Falcao ja 45 miljoni euro eest James Rodriguezi. Peale selle sai Mario Götzest läbi aegade kalleim Saksamaa jalgpallur, kui Mün­cheni Bayern maksis tema eest 37 miljonit eurot.  

Turul on veel mitmeid väga hinnalisi mängijaid, kelle klubivahetus on kindlasti päevakorral. Tänavuse suve kõige kuumema nime Bale'i kõrval tõmbab kõvasti pilke ka Napoli ründetuus Edinson Cavani, kelle klubivahetuse korral tuleb tõenäoliselt teha korrektiive kõigi aegade kümne suurima ülemineku edetabelis.

Itaalia süüdistajad väidavad, et Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) soovis kinni mätsida itaallasest käimise olümpiavõitja Alex Schwazeri dopingukasutamise, vahendab New York Times.

Väidetavalt teadsid IAAFi ametnikud juba aprillis enne Londoni olümpiamänge, et Pekingis 50 km käimises kuldmedali võitnud Schwazer kasutab dopingut, täpsemalt EPOt. Paraku ei võetud selle teadmisega midagi ette.

Šveitsis sündinud kuid Itaaliat esindav Schwazer jäi aga vahetult pärast Londonisse jõudmist Maailma Anti-Dopingu Agentuuri läbi viidud testil vahele ning OMil ta ei startinudki.

Itaalia Kergejõustikuliidu arsti Giuseppe Fischetto maja läbiotsimisel aga avastati kirjavahetus IAAFiga, kes oli juba aprillist teadlik, et Schwazeri verenäitajad viitasid EPO tarvitamisele. Ometi ei võtnud IAAF midagi ette.

Maie Huik oli üks neist, kes pani eelmisel suvel Kodijärve kodu uuele külale nurgakivi. Eile teatas ta rõõmsalt, et unistus saada just sellesse peremajja elama, mille nurgakivi juures ta aasta eest toimetas, on teoks saanud.

Maie Huigi kodu asub majas number neli. Tuleb minna viiest peremajast koosneva külakese kõige järvepoolsemat teeharu pidi kaldast üles ja oledki kohal.

Esikus võtab Huik õuejalanõud ära ja ootab, et külalised sedasama teeksid. Mööda sinise põrandaga koridori kõnnib ta ukseni, millel on kaks nime – Maie ja Kerli. Kerli on ta sõbranna ja toakaaslane.

Värvid toas

Toapõrandal on triibuvaip ja vooditel kollased katted. Akende ees allalastavad päikesesirmid. Maie Huigi käsitöö on akna all korvis, parasjagu koob ta sinise ja valge lõngaga triibulist kudumit, millest tuleb Sipsik. Teise akna najale toetub õng. Huik ütleb, et järv on ju siinsamas ja järves elavad kogred ning talle väga meeldib kalal käia. Kõigepealt tuleb ussid välja kaevata ning siis minna järve kaldal olevale sillakesele ja konks vette visata.

Maie Huik on uue elukohaga väga rahul. Seal on avar köök, kus võib ise küpsetada. Näiteks pannkookide tegemisega saab ta iseseisvalt hakkama, ainult taina kokkusegamisel peab juhendaja aitama.

Majas number neli elab kümme inimest, kuus meest ja neli naist, ning kõik nad saavad hästi läbi.

Tegevusjuhendajad Merle Miilmann ja Pille Plinte ütlevad, et kuna uutes majades on klientidel rohkem ruumi ja privaatsust kui vanas mõisamajas, siis juba seetõttu on tülisid harva. Nad kiidavad sedagi, et neljandas majas elab küla kõige aktiivsem rahvas, kellele meeldib laulda ja tantsida, mitte voodis lebada.

Elutoa teleri eest diivanilt tõuseb seejärel Kalev Välk, tutvustab ennast ning kinnitab, et tema on ka uue koduga rahul. Siis lisab, et tema on laulumees ja kohe tuleb neil kõigil end esinemisteks valmis seada.

Soolaleivapidu

Eile peeti Kodijärve kodus soolaleivapidu, mis tähistas uue elu sisseseadmist viies peremajas, mille maksumuseks kujunes 2,3 miljonit eurot.

Kodijärve mõisa kõrvale rajatud peremajades elab praegu 53 ning vanas mõisahoones veel 16 psüühilise erivajadusega inimest. Tulevikus ehitatakse mõisamaja ümber tegevusmajaks. Kodijärve kodu kuulub riigi aktsiaseltsile Hoolekandeteenused, kes ehitab üheteistkümnesse Eesti paika 55 peremaja, neist 50 on valmis.

Maailma parim naistennisist Serena Williams põhjustas USA meedias kõva saginat, kui ajakirjale Rolling Stone antud intervjuus hurjutas ta vägistamisohvrit.

Märtsis šokeeris Ameerika Ühendriike Steubenville’i juhtum, kus kaks ameerika jalgpallurit vägistasid ja filmisid 16-aastast purjus tüdrukut.

«Ma ei süüdista tüdrukut, kuid kui sa oled 16-aastane ja nii purjus...kas vanemad polnud talle õpetanud, et võõrastelt ei tohi jooke vastu võtta,» imestas Williams. «Ta oli nii noor, aga nii purjus, et ta ei mäletanud juhtunust midagi. Tal isegi vedas, asi võinuks palju hullemini lõppeda. Ma ei tea, kas ta oli süütu, kuid ta ei tohtinuks sellisesse olukorda üldse sattuda. Kui teda just ei uimastatud, siis on asi teine.»

Williamsi üsna kummaline kommentaar on USA meedia kihama pannud. Ameeriklanna arvamust on refereerinud ESPN, USA Today, Fox Sports ja muud suuremad portaalid.
 

Linnavalitsuse tellitud mõõdistusest selgus, et aadressil Oa 10b valmiv kortermaja on pikem ja laiem, kui projektis ette nähtud. Selle võrra enam kohustab linn vähendama Oa 10c maja mahtu, mille lammutamine on alanud.

«On pikem 27 sentimeetrit, laius ühelt poolt on 11 sentimeetrit kahanenud ja teiselt poolt 27 sentimeetrit kasvanud – seoses sellega, et majal olid väljaehitused, oli see natuke sakiline,» tutvustas Oa 10b kortermaja mõõdistamise tulemusi Tartu linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint. «Räästa kõrgus on tõusnud 17 sentimeetrit ja katuse hari on tõusnud 15 sentimeetrit. Maja kubatuur on seeläbi suurenenud 86 kuupmeetrit.»

Vundament jäi mõõtmata

Aint sõnas, et projekteerimistingimuste järgi oleks maja võinud olla veel mitu meetrit kõrgem, aga praegu on olulised kaks asja. Kuna maja ei vasta projektile, tuleb teha uus, parandatud projekt. Ja kuna kubatuur on suurenenud, tuleb veelgi enam vähendada Oa 10c hoone mahtu, mille osalist lammutamist on linnavalitsus näinud Oa tänava skandaali lahendusena.

Miljööalal asuvast garaažist kahe kortermaja skandaalne rekonstrueerimine on käinud projekteerimistingimuste kaudu määratud ehitusõiguse alusel. Linnavalitsus kaitseb seisukohta, et detailplaneeringut koostamata oli see lubatud, kui kubatuur suureneb kuni 33 protsenti.

Praegu vaatleb linnavalitsus 10b ja 10c kubatuuri summaarsena. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et pärast lammutamist ehitatakse 10c, mis pidi tulema kahekorruseline viie korteriga maja, ühekorruselise kolme korteriga majana. Kuid esitatud projekti eskiisi järgi oli kubatuur suurem, kui võib.

«Nimetame arusaadavas keeles – lõhki,» sõnas Aint.

Aint ütles, et tema on kuulnud selgitusi, et ehitati vana vundamendi peale, nagu projektis oli ette nähtud, paraku oli vundament jäänud mõõdistamata.

Suur viga või pisiasi

Arendaja Marko Perv ütles, et küsimus on 20 sentimeetris, mis lisandusid soojustamisest. Maja rihitakse, loomulikult võib mõni sentimeeter olla siia-sinna, lausus ta.

Aint ütles, et praegu on avastatud siiski suur viga.

Aga millega selgitada, et hoone kõrgus suurenes? «Sellega, et null tõusis võib-olla, ma ise ei ole mõõtnud,» vastas Perv. Mõõtmistulemusi ei ole ta kätte saanud.

«Tundub, et kõik, mis on saanud viltu minna, ongi viltu läinud,» nentis abilinnapea Raimond Tamm. «Kui kõik läheb viltu, ei saa see olla juhus. See peab olema nii kavandatud.» Nüüdset avastust nimetas ta järjekordseks ebameeldivaks üllatuseks.

«Tavapärases olukorras, kui hoone on projektist mööda ehitatud, lammutatakse see vastavalt sellele, et hoone oleks projektikohane,» ütles Tamm. «Kui möödaehitamine on selline, et ei lähe kehtiva ehitusõigusega vastuollu, on võimalik parandatud projekti alusel uus ehitusluba väljastada.»

Oa 10c maja uue projekti eskiis tekitab küsimusi. Linnakodanik Kalle Kulbok on avastanud, et on tehtud ettepanek tõsta hoonet ümbritsevat maapinda. Selle tulemusena väheneks hoone maapealne kubatuur, mille ümber kogu tants käibki. «Trikitamist me ei talu,» kommenteeris Tamm.

Veel on projektilt näha, et tulemüüri kohale on joonestatud sentimeetrine tsementkiud­plaat Minerit. «Kui päästeamet heaks kiidab, on see aktsepteeritav,» ütles Aint.

Eelmisel nädalal avati Meistrite hoovi Nukukunstistuudios Venemaa ühe juhtivama autorinukkude valmistaja Tatjana Gurina personaalnäitus, retrohõngulise ekspositsiooniga astus üles ka kunstniku tütar Oksana Kokovkina. Gurina on viimased kümme aastat pühendunud kõrgel kunstilisel tasemel autorinukkude valmistamisele ning tema polümeersavist, tekstiilist, papier-mache’st, puust ja plastist fantaasianukud ja muinasjututegelased torkavad silma erakordse soojuse, ülipeene näputöö ja viimistletuse poolest – tegu on nukukunsti absoluutse tipuga. Eestiga seovad kunstnikku nii regulaarsed meistrikursused, vaimustavad elamused kui ka salajased unistused. 

Öelge Tatjana, kuidas see juhtus, et te veel küpses eas endiselt nukkudega mängite?

(Naerab). Sellele on tegelikult lihtne vastus: ju ma ei mänginud lapsena oma isu täis.

Rääkige palun mõni teie jaoks tähenduslik lugu, mis teil lapsepõlve ja nukkudega seostub.

Käisin juba koolis, kuid ema luges mulle ikka õhtuti unejuttu. Kord luges ta ette muinasjutu, milles ema õmbles oma pojale ahvipärdiku nimega Žakonja, ja pärast seda õmblesime emaga ka mulle ahvipoisi. Kuid selle ahviga juhtus kurb lugu: ma kas kaotasin ta ise ära või meeldis see hirmsasti kellelegi, igatahes leidsin ta mõne aja pärast tükkideks rebituna. 2010. aastal seoses kollektsiooniga «Kauged paigad» sai Žakonja aga uue elu ja on nüüd koos oma reisikohvrikesega jõudnud ka Tallinna.  

Kas viide kirbuturgudele tähendab, et välismaal ei käi te mitte šikkides kaubamajades, vaid kirbuturgudel?

Otse loomulikult, mida kõike ma sealt oma nukkude jaoks ei leia! Mu eriline kirg on nööbid, eriti meeldivad mulle rahvarõivaste metallist nööbikesed ja kinnised ning vanaaegsed, linase riidega kaetud pesunööbid.

Milline oli teie lapsepõlv?

Mu lapsepõlv oli fantaasiaküllane ja muinasjuttudest inspireeritud. Elasin Novotšerkasski linna serval ja selleks, et linna minna, pidin laskuma esmalt alla orgu, minema üle väikese jõe kaarduva silla ja siis taas mäkke tõusma. Silla kõrval oli pumbamaja, mis nägi välja nagu mõni keskaegne kindlus. Eks igaüks nägi selles kõiges, mida nägi, aga mina kujutasin ette, et sõidan üle vanaaegse sillakese ja taamal tervitab mind muinasjutulinn vanade kindlusetornidega.

Kas soov muinasjutulist lapsepõlve jätkata oli põhjus, miks otsustasite õppida teatrikunstnikuks?

Jah, kuid algselt oli mul soov saada mänguasjameistriks. Pärast 8. klassi tahtsin minna Moskva lähistel Zagorskis (Sergijev Posad) asunud tehnikumi, kus sai õppida mänguasjade valmistajaks. Kuid ema ei tahtnud, et ma nii noorelt kodust lahkun, ja pärast keskkooli lõppu astusin Doni-äärse Rostovi kunstikooli teatriosakonda. Siiski ei läinud sissesaamine libedalt ei kunstikooli ega Leningradi Teatri- ja Kinoinstituuti (praegu Peterburi Teatriakadeemia) – konkursid olid kohutavad ja mul tuli mõlemasse kandideerida kaks korda.

Pärast pikki aastaid teatris otsustasite 2002. aastal jätta kõik kus see ja teine ning pühendusite ainult autorinukkude valmistamisele. Mis seda ajendas?

Kui sündis tütar Oksana, tahtsin ma väga, et ta õpiks kunagi samuti Peterburi Teatriakadeemias, kuna sealt saab mitmekülgse ja hea hariduse. See unistus tähendas, et pidin maha müüma meie Novotšerkasski kolmetoalise korteri, sain selle eest Peterburis ühetoalise … ja Oksana astus instituuti.

Iga ema tahab oma tütrele eluks kaasa anda veimevaka, ja minu meelest on hea haridus ja huvitav elu parim, millega see täidetud võiks olla.

Kas kokkupuude teatrielu tegelikkusega, butafooriaga sõna otseses mõttes, ei hävitanud teie fantaasiaküllast muinasjutumaailma? Öeldakse, et ka lapsi ei tohi lasta lava taha – teatrimaagia kaob.  

Ei, üldse mitte! Kuid mis puutub lastesse, siis on nad loomu poolest võrratud kunstnikud, unistajad ja muinasjutuvestjad. Lastele pole enamasti vaja mingeid mänguasju – ümber pööratud tool võib olla auto, lennuk või aurik, mida iganes!

Kuid kas teile siiski ei tundu, et lapsed mängivad vähem ja nende fantaasia kipub kängu jääma?  

Kahjuks on see tõesti nii. Kuid asi pole lastes – neis on see instinktiivne mängimise soov olemas, peaksime selle küsimuse esitama pigem täiskasvanuile. Psühholoogilisest aspektist vaadatuna on mäng lapsele eelkõige võimalus end häbenemata ja vabalt väljendada – see on talle  ülioluline.  

Venemaal on erakordselt palju nukukunstnikke ja kollektsionääre, korraldatakse riigisiseseid ja rahvusvahelisi nukunäitusi ja konkursse – millega te seda seletate?

Mulle tundub, et meil on lihtsalt väga palju loomingulisi inimesi, eriti puudutab see naisi, kes on suutelised pea mitte millestki midagi kaunist looma. Sõjajärgne kehv elujärg ja nõukogude ajal valitsenud defitsiit tegi inimesed nutikaks.    

Mis toimub õigupoolest täiskasvanute nukumaailmas?

2002. aastal asutati Moskvas ühendus DollArt.RU, mis ühendab Venemaa professionaalseid nukukunstnikke, nende eesmärk on tõsta nukuvalmistamine kõrgele kunstilisele tasemele. Ühendusse kuulub umbes 30 kunstnikku ja liikmeks pääseb konkursiga, igal aastal võetakse juurde 2–3 kunstnikku.

Rahvusvaheline nukunäitus DollArt toimub igal aastal aprillis. Maailmas hinnatakse vene nukukunstnike töid väga kõrgelt, neid peetakse kõige huvitavamateks ja kunstiliselt kõrgetasemelisemateks. Saksamaal seevastu võidavad auhindu nukud, mis järgivad võimalikult täpselt inimkeha anatoomiat ehk teisisõnu: kõik olgu nii, nagu peab.

Vene kunstnikud on loomingulisemad, neile on tähtis karakter, emotsionaalsus. Minu jaoks on kõige olulisem, et nukk oleks hingelt soe, südamlik ja hea – ta peab mõjuma hästi ja oma olemusega inimesi emotsionaalselt ravima. Mulle on paljud inimesed kirjutanud, et kui nad on halvas tujus, vaatavad nad mu kodulehel nukke, et tuju paremaks läheks. See on mulle parimaks tunnustuseks.  

Teie nukud ei ole odavad, miks täiskasvanud neid ostavad?

Palju on kollektsionääre, kuid on ka neid, kes tulevad ja haaravad nuku sülle, nagu oleksid nad kohtunud kellegagi, keda nad on kaua-kaua otsinud ja lõpuks üles leidnud.    

Mis teid Eestiga seob?

Nädal enne näitust lõppes mul Tallinnas juba kolmas meistriklass. Olen viimasel ajal sageli Eestis käinud ja ütlesin alles hiljuti tütrele, et maailmas on paiku, kus sul on seletamatult hea, need lihtsalt meeldivad sulle, ja Tallinn on minu jaoks just selline paik. Paljud Euroopa linnad on eeskujulikult korras ja kasitud, kuid mõjuvad steriilselt – seal pole hinge, aga Tallinnal on hing.

Täidate nukkudega paljude inimeste unistused, millest ise unistate?          

Et suudaksin inimestele rõõmu teha. Stereotüüpide järgi peab inimene käima korralikult tööl ja tegema midagi kasulikku. Kuid mis saaks olla kasulikum kui inimestele rõõmu valmistamine? 

NÄITUS

Tatjana Gurina (Peterburi)

«Nuku elu ideest teostuseni», «Seitsme maa ja mere taha …»

Oksana Kokovkina (Viin)

«Vintage botaanika»

Nukukunstistuudio

Tallinn, Vene 6, Meistrite hoov

Näitus on avatud augusti lõpuni

Tatjana Gurina

•    Nukukunstnik, graafik ja maalikunstnik

•    Haridus: Doni-äärse Rostovi kunstikool (1975)

Leningradi Teatrikunsti Akadeemia, teatrikunstnik ja butafoor (1984)

•    Töö: kujundanud kümneid lavastusi Venemaa teatrites

•    2002. aastal pühendus autorinukkude valmistamisele. Osalenud korduvalt Moskvas toimuval rahvusvahelisel näitusel «Doll Salon»; X rahvusvahelisel näitusel Wachtanoffi galeriis Moskvas (auhind kategoorias «Lapsepõlve unistus», 2006); nukukonkursil «Dollart.ru – new names» (auhind kategoorias «Nägemus», 2007) jmt.

Teatrist NO99 tuntud, nüüd vabakutselise näitlejana töötav Sergo Vares teeb sügisel rolli Suurbritannia teatris Lyric Hammersmith. Tegemist on teatriga, mis koostöös NO99 ja Münchener Kammerspilega tõi 2011. aastal publikuni rahvusvaheliselt menuka lavastuse «Three Kingdoms», kus mängis ka Sergo Vares.

Septembris Londonis esietenduva «Secret Theatre» dramaturgiks on «Three King­domsi» autor Simon Stephens, lavastajaks aga Ellen McDougall. Lisaks Varesele teevad teatri väitel täiesti teistsuguses, uuendusliku kontseptsiooniga lavastuses kaasa veel 19 näitlejat.

Lyric Hammersmithi kodulehel on ära toodud ka lavastuse manifest, mis kõlab nii: «Me oleme muutuse järele näljased / Me arvame, et kunst pole kaup / Me loodame, et segadus on vabastav / Me usume, et ebaõnnestumine on sama loov kui õnnestumine / Me usume, et teater tähendab midagi.»

Eesti näitlejate kaasamine välistruppide/-teatrite lavastustesse on üsna haruldane – eelmine aasta mängis Von Krahli teatriga seotud näitleja Juhan Ulfsak Münchener Kammerspiles Kristian Smedsi lavastuses «Der imaginäre sibirische Zirkus des Rodion Raskolnikow», 2012. aasta sügisel esietendus samas teatris ka Sebastian Nüblingi «Orpheus steigt herab», kus peaosas võlus kriitikuid ja publikut NO99 näitleja Risto Kübar.

«Orpheus steigt herab» valiti 450 lavastuse seast saksakeelse teatriruumi ühele olulisemale festivalile Theater­treffenile, kuhu pääseb vaid kümme žürii arvates parimat lavastust. Sel reedel aga esietendub Münchener Kammerspiles Risto Kübara monolavastus «Spectacular Lightshows of Which U Don’t See the Effect».

Hispaania jalgpalliklubi Madridi Real tahab iga hinna eest säilitada Cristianio Ronaldo mängijaõigused ja nii ollakse portugallasele valmis pakkuma suurt palganumbrit.

Reali president Florentino Perez sõnas, et on Ronaldole viie aasta eest nõus pakkuma 155 miljonit eurot, mis teeks tema aastapalgaks 31 miljonit, millest kasudeks tuleb tasuda 52 protsenti.

Praegu teenib Ronaldo 10 miljonit,  Lionel Messi aastateenistus on 13 miljonit. Väidetavatl on Ronaldo üheks tingimuseks see, et ta peab Messist rohkem teenima.

Hispaania maksuamet väidab, et argentiinlane Lionel Messi ja tema isa Jorge Horacio on jätnud nelja aasta jooksul tasumata 4 miljoni euro jagu makse, kuid jalgpallur võib süüdistusest pääseda.

Hispaania ajaleht AS kirjutab, et kui staari isa Jorge Horacio võtab süü enda peale, kuulutatakse jalgpalluri jaoks juhtum lõppenuks.

Väidetavalt esitasid Messi ja tema isa Jorge 2006., 2007., 2008. ja 2009. aastal tuludeklaratsiooni, kus jätsid osa oma sissetulekutest kajastamata. Messi aastapalk küündib Barcelona klubis hinnanguliselt umbes 16 miljoni euroni.

Messi pole ainus tippjalgpallur, keda Hispaania maksuamet viimastel aastatel pigistab. Vaid aasta tagasi pidi Luis Figo maksma ülemkohtu korraldusel kaks miljonit eurot tasumata jäänud makse, praegu ootab aga kohtuotsust veel üks FC Barcelona endine mängija Samuel Eto'o, keda süüdistatakse 3,5 miljoni euro suuruses maksudest kõrvalehiilimises. Uurimisorganite huvi alla on varem sattunud ka Javier Mascherano ja Xabi Alonso.

Soome suusakoondise endine peatreener Kari-Pekka Kyrö tunnistas kohtus üles ka teiste Soome suusaässade nimed, kes EPOt tarvitanud, kirjutab Helsingin Sanomat.

Eelmisel nädalal kinnitas Janne Immonen kohtus, et tarvitas karjääri jooksul EPOt. Koos Immoneniga kohtus käivad Harri Kirvesniemi ja Jari Isometsä pole keelatud ainete kasutamist seni tunnistanud.

«Nad on samuti tarvitanud. Nende kolme verenäitajad on väga sarnased,» vastas Kyrö kohtus küsimusele, kas ka Hirvesniemi ja Isometsä on tarvitanud.

 Kyrö on ka varem skandaalsete avaldustega esinenud. Näiteks on ta väitnud, et suusatamises sai dopingukasutamine  alguse 90-ndatel Norrast ning see levis kulutulena üle teiste riikide. Veredopingu kasutamises on Kyrö süüdistanud ka eestlasi.

Pärast 2001. aasta MMi Soomes Lahtis tabas murdmaasuusatamist tohutu skandaal, kui keelatud ainete tarvitamisega jäid vahele kuus Soome suusatajat – Janne Immonen, Jari Isometsä, Harri Kirvesniemi, Mika Myllylä, Milla Jauho ja Virpi Kuitunen.

Arst, kes tunnistas Soome suusatajate vastu ja kinnitas, et hankis Jari Isometsäle EPOt, leiti Tais Pattayas 2011. aastal surnuna

Iisraelis peetud U21 jalgpallurite Euroopa meistrivõistlused võitis Hispaania, kes alistas finaalis tulemusega 4:2 Itaalia.

Mõlemapoolsete võimalustega kohtumises tegi Hispaania eest kübaratriki Barcelona täht Thiago Alcantara (üks väravatest sündis penaltist). Ühe värava sai kirja Isco, kes skooris samuti penaltist.

Itaallaste väravate eest hoolitsesid Ciro Immobilele (tegi seisuks 1:1) ja Fabio Borini (2:4).

Korvpalliliiga NBA finaalseeria kuuendas mängus alistas Miami Heat kodus lisaajal 103:100 San Antonio Spursi ning viigistas seeria 3:3-le.

Spurs alustas tänast mängu paremini ning viimase veerandaja eel juhiti kümne punktiga. Heatil õnnestus aga järgi tulla ning Ray Alleni kolmene mõni sekund enne kohtumise lõppu viigistas seisu.

Lisaajal oli jäi Spursi patuoinaks eelmises kohtumises säranud Manu Ginobili, kes otsustavatel ehk viimasel minutil tegi kaks pallikaotust.

Võitjate edukaim oli täna pea 50 minutit mänginud LeBron James 32 punkti, 11 lauapalli ja 10 resultatiivse sööduga. Spursi eest oli hiilgevormis vanameister Tim Duncan, kelle arvele kanti 30 punkti ja 17 lauapalli.

Urmo Aava korraldab koos oma meeskonnaga juuli keskpaigas taas tipptasemel ralliürituse.

Eesti rallisõbrad näevad juuli keskel Otepää ümbruses kihutamas autoralli absoluutsesse tippu kuuluvat Jari-Matti Latvalat – juba mõnda aega kuluaarides tiirelnud uudis sai eile ametliku kinnituse. Ilmselt pole mõtet kurvastada ka selle üle, et MM-sarjas teist kohta hoidev mees ei kihuta harjumuspäraselt WRC-autoga, vaid istub kaheksakümnendate alguses MM-sarjas kasutusel olnud Audi Quattro rooli. Ainuüksi sellise auto nägemine peaks olema omaette elamus.

«Huvi oli mõlemapoolne, kuid Latvala avatus muutis läbirääkimised kergemaks,» rääkis Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. «Otsus venis, kuna polnud teada, millistel tingimustel õnnestub Latvalal auto osta või rentida. Sellise masina rentimise kulu on võrreldav vanema WRC rentimisega. See pole aga isegi Latvala-suguse mehe jaoks odav lõbu.» Historic-klassi masinaga sõitmises pole Latvala jaoks midagi uut, mullugi kihutas ta Otepääl vana Ford Escortiga, olles oma klassis ka kiireim.

Latvala käsutuses olev Audi Quattro on legendaarne ja tõeliselt revolutsiooniline sõiduvahend – tegemist on MM-sarja esimese neliveolise rallimasinaga. Juulis saavad Rally Estonia raames peetava Historic-ralli EM-etapil osaleva 360-hobujõulise masina kiirust näha ka eestlased.

«Rahvusvaheliste reeglite kohaselt ei tohi me panna Historicu arvestuses sõitvaid masinaid tänapäevaste ralliautode vahele, kuid tulemusi on ikkagi võimalik võrrelda. Usun, et Latvala on võimeline selle autoga sõitma esikuuiku aegu,» lausus Aava. Sellise tulemuse väärtust tõstaks asjaolu, et Aaval on plaan saada võistluste starti kümmekond WRC-masinat. Ja need poleks sugugi ainult niisama hobisõitjad, vaid tõsised kihutajad. «Kui WRC-autode arv jääb alla viie, olen enda töös pettunud,» nentis ralli korraldaja.

Aava loodab, et lõpuks saab kinnitust kahekordse Junior WRC maailmameistri Per-Gunnar Anderssoni osalemine. Kiirele rootslasele tahab ta panna vastu koduse parima rallimehe Ott Tänaku. «Selles osas töö alles käib, kuid kindel on see, et me soovime Tänakut stardis näha,» kinnitas Aava. Andresson peaks Otepääl sõitma Ford Fiesta WRCga ja samasuguse auto rooli loodetakse istutada ka Tänak.

Juba praegu on kindel, et WRC-autodega tulevad starti Jari-Matti Latvala hobisõitjast isa Jari Latvala, kes sõidab Mitsubishi WRC2 autoga, ja leedulane Benediktas Vanagas, kes roolib Subaru Imprezat.

Eesti autoralli lipulaevaks olev Rally Estonia on teerajajaks ka koduste rallide korraldamisel. Näiteks seekord on esmakordselt kasutusel kvalifikatsioon, kus kümme eeldatavalt kiiremat autot läbivad reedel, 18. juulil ühe kiiruskatse ja selle tulemuste põhjal saab järgmine päev valida kohta stardirivis.

Tõsiseks võistluseks läheb 19. juulil, pidulik poodium on planeeritud 20. juuni õhtuks. Nagu tavaks, on ralli keskus Otepääl Tehvandi suusastaadionil.

Pikisilmi oodati uue põlvkonna ralliauto R5 valmimist. 1. juulil saabki Fordi tehases valminud Fiesta R5 rahvusvahelise alaliidu poolt homologeeringu ja selle masinaga võib võistelda.

Juba hooaja hakul teatasid noorema põlvkonna rallimehed Karl Kruuda ja Martin Kangur, et sooviksid sõita just R5-autoga. Kruuda suurtoetajast isa Oliver Kruuda kinnitaski pühapäeval, et poeg sõidab Fiesta R5 autoga augusti alguses Soome MM-rallil, kuid enne seda soovitakse sama masinaga osaleda ka Rally Estonial.

Kruuda rendib ilmselt masina Markko Märtini meeskonnalt MM-Motosport. Tiim reklaamib Ford Fiesta R5 auto rentimise võimalust ka oma koduleheküljel.

Meeskonna juhi Kristo Kraagi sõnul on neil tõepoolest plaanis tuua Eestisse kaks seda tüüpi autot, et neid siis täisteenuse korras soovijatele välja rentida. Eesti rallimeeste jaoks on see ilmselt ainuvõimalik lahendus, kuna endale auto soetamine käib üle jõu. Kraag ei osanud veel eile ütelda, kellest saavad nende kliendid, kuid oli sõitjate huvist teadlik.

Eile Rally Estonia pressikonverentsil osalenud Kangur ei julgenud veel kinnitada, et just tema istub ühe Märtini tiimi poolt ettevalmistatud R5-auto rooli. «See on üks võimalus, kuid mul on ka teisi variante,» märkis Kangur, kuid ei soostunud võimalusi lähemalt tutvustama. Samuti olevat lahtine seegi, kas tal õnnestub hooaja teises pooles osaleda mõnel MM- või ERC-sarja etapil. «Sobilikke rallisid pole enam eriti järele jäänud.»

Erinevalt Kruudast pole Kangur ka hooaja esimesel poolel niisama istunud. Kuna vanast ajast on noore mehe garaažis Honda esiveoline ralliauto, on ta sellega osalenud Eesti meistrivõistluste etappidel.

Kuluaarides on räägitud veel mitmest rallimehest, kes ihkaksid lähitulevikus R5-auto rooli istuda. Üks selliseid mehi on saarlane Timmu Kõrge, kes kaks nädalat tagasi käis Suurbritannias ka Fiesta R5 autot testimas. Seegi käik sai teoks tänu Märtini sidemetele. Kraagi sõnul ei maksa sellest aga teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. «Kõrge jaoks oli see rohkem võimalus proovida tipptasemel autot,» lausus ta.

Venemaa modell Irina Shayk poes seksikat pesu valimas, millega kaunitar tahab üllatada oma tippjalgpallurist kaasat Cristiano Ronaldot.

VAATA SPIOONIFOTOSID.

Vanemuise teatrimaja avamine 1906. aasta augustis oli suursündmus, aga Elva mehel Udo Valdneril on ette näidata avakontserdi piletid, terve piletivihik. Ja 1909. aasta väljanäituse pileteid rebib ta rullist mälestuseks kaasa.

Valdneri kogu on värvikas mitte üksi piletipaberi värvi poolest, aga ka kontsertide, etenduste, näituste ja muude ürituste nimekiri, kuhu nende piletitega oleks saanud, on värvikas. Sopran Aino Tamme kontserdile, Rudolf Tobiase sümfooniat kuulama, Aleksander Sprenk-Lätte kontserdile või, kui soovite, siis kontserdile Imperaatorliku Jurjevi Ülikooli puudustkannatavate tudengite toetuseks.

Palju pileteid on Vanemuise kontsertidele, aga arvukalt on ka Bürgermusses peetud muusikaürituste pileteid.

Rikkalik valik

Udo Valdner on selle koguga tublisti tööd teinud, uurinud pileteid ja nende säilimise põhjust, otsinud vanadest ajalehtedest kuulutusi, kus on rohkem infot, kui piletitele trükkida mahtus.

Aga ta ei ole neid pileteid kogunud – ostnud või vahetanud, nagu kogujad teevad. Tema sai kõik need ühekorraga. Kui Tartu koguja Enn Kallas ükskord märku andis, et Kompanii 10, kauaaegse politseimaja pööningult tulid välja sellised asjad. Sinna oli aastakümnete jooksul heidetud muudki – dokumente, autonumbreid, voorimehenumbreid …

Kõik oli prügiga segamini, katus lekkis, vesi oli mõndagi rikkunud. Valdner võttis kaasa, mis vähegi kõlbas. Osa neist piletitest sai Kallasele, osa Tartu linnamuuseumile, aga Valdneri kogu on kõige rikkalikum.

Piletite säilimise algpõhjuse luges Valdner välja ühest omaaegsest ajalehest, kus seisis, et 20. augustil 1892 on Aleksander III seadusega kehtestatud maks heategevaks otstarbeks kõigilt avalikele esinemistele ja etendustele või muudele üritustele müüdud piletitelt. Piletitel olid spetsiaalsed maksumärgid ja müümata jäänud piletid hiljem kustutati. Piletid olid arvel politseis ja sinna tuli müümata piletid tagastada. Mingil põhjusel olid politseiametnikud heitnud neid pööningule.

Mitmekeelne linn

Piletitelt hakkab silma, et nendele trükitud info keelevalik on kirev. Sageli oli kombinatsioon mitmest keelest, näiteks saksa ja vene, vahel ka prantsuse keelt, on ka eesti keelt.

Vanim kuupäevaga pilet on aastast 1894, uuemad on 1911. aastast. Hulk pileteid, sageli kinopiletid, on kuupäevata.

Huvitav on veel see, et piletikontsud on nööriga köidetud ja otsad kinnitatud Jurjevi politseivalitsuse vahapitseriga.

Tallinncity lugeja saatis toimetusele fotod, millelt näeb, kus asub pealinna populaarseim kehakergendus koht. Tegemist pole sugugi mitte mõne moodsa miljonikäimla vaid Kalamajas asuva pargiga.

Kalamaja elanik kurdab, et piltidelt nähtuv on muutunud juba igapäevaseks.

Vaata pilte.

Sellal, kui Eestit väisas Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill, viibis president Toomas Hendrik töövisiidil Slovakkias ja Sloveenias.

Kinnisvaravahendajate andmetel suudab ligikaudu pool kinnisvara soetajatest eluaseme osta omavahenditega, pangalaenu võtmata.

Swedbanki teeb mõnevõrra murelikuks kinnisvara uusarenduste kiire hinnatõus, mis on tingitud kinnisvara ostjate suurest huvist ning objektide vähesusest, vahendas ERR-i uudisteportaal.

«Üldine hinnakasv Eestis tervikuna ei ole absoluutselt murettekitav, küll aga teatud piirkondades: Põhja-Tallinn, kesklinn, kus pakkumise vähenedes inimesel valikuvõimalusi on vähem ja see võimaldab arendajatel rohkem raha küsida,» ütles Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

Tallinnas on populaarsed piirkonnad just kesklinn, aga ka Mustamäe ja Lasnamäe ning äärelinnade uusarendused. Kõige kuumem kaup turul on kõrge ruutmeetri hinnaga ühe-kahetoalised korterid, mis võimaldavad suuremat üüritulu.

Suur erinevus võrreldes kinnisvarabuumi aegse turuga on see, et ligikaudu pool kinnisvaratehingutest tehakse ilma panga abita.

Sel nädalal turule tulev nutitelefonirakendus annab USA tervisekindlustusfirmale Aetna võimaluse saada ligipääs oma klientide tervisliku seisukorraga seonduvale teabele. Kuna USA kindlustusfirmade kulutused kasvavad, võivad ettevõtted võtta oma klientide jälgimiseks ja tervislike eluviiside propageerimiseks just sellised rakendused kasutusele, kirjutab MIT Technology Review.

Aetna tarbijaplatvormi üksuse asepresident Martha Wofford ütles eelmisel nädalal San Fransiscos toimunud konverentsil MIT Technology Review´le, et ettevõte tuleb lähiajal turule CarePassi nimelise rakendusega, mis toimib kasutaja individuaalse tervist jälgiva portaalina. Vajadusel on portaalile võimalik kasutaja loal lisada ka tema meditsiinilisi andmeid.  

CarePassi kaudu on isikul võimalik püstitada endale tervisega seotud eesmärke – näiteks järgmisel kuul vanadesse teksapükstesse mahtumine – ning saada personaliseeritud ettepanekuid selle eesmärgi saavutamiseks. Rakendusega on võimalik integreerida mitmeid populaarseid kantavaid nutiseadmeid nagu Fitbit või UP või ka teisi nutirakendusi nagu MapMyRun. Samuti oskab see vajadusel arvesse võtta andmeid arstivisiitide, ravimiretseptide ning vererõhu- ja kolesteroolinäitajate ajaloo kohta.

Tänu eelmisel aastal omandatud iTriage´i tarkvara sidumisele uue rakendusega suudab sAetna kindlustusfirma uus rakendus väidetavalt üsna täpselt leida ka oma kasutajate sümptomeid ja panna ka diagnoose.

Kuigi CarePassil on turul juba mitmeid konkurente, on sellel palju võimalusi, mis rivaalidel puuduvad. Näiteks on Woffordi sõnul kasutajatel võimalik jagada oma tervisega seonduvat teavet ka kolmandate osapoolte nagu arstide ja tarkvaraarendajatega.

Hetkel on maailmas juba kümneid tuhandeid tervise jälgimisega seotud nutirakendusi, mis aitavad inimestel koguda teavet oma tervisenäitajate kohta ning suhelda arstide ja apteekidega oma nutitelefonide abil.

Kuna kogu USA tervishoiusüsteem on tugeva kärpesurve all, võivad kindlustusfirmad hakata looma inimestele, kes vabatahtlikult oma andmeid jagavad, erinevaid rahalisi ja mitterahalisi stiimuleid. Töötajate tervise parandamine on ühtlasi ka tööandjate huvides, mistõttu leiab Wofford, et nood saavad mitmel viisil kindlustusfirmadega koostööd teha.

Rahvusraamatukogu nõukogu valis tänasel koosolekul järgmiseks viieks aastaks rahvusraamatukogu peadirektoriks Janne Andresoo, kes on selles ametis olnud alates 2008. aastast.

Andersoo sõnul on töö raamatukogus teda innustanud ja tal on hea meel, et nõukogu andis talle võimaluse oma tööd jätkata, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Igor Gräzin ütles, et Andersoo ja tema meeskond on teinud raamatukogu sisu ja ka hoonega väga head ja tulevikku suunatud tööd.

Tallinnas Tõnismäel asuv rahvusraamatukogu kaheksakorruseline hoone, millel kaks korrust maa all, on praeguseni Baltimaade suurim raamatukogu. Rahvusraamatukogul 41 000 aktiivset lugejat.

Täna hommikul sildus Tallinna sadamasse hiigelmõõtu kruiisilaev Adventure of the Seas, mis tõi Tallinnasse Põltsamaa linna jagu rahvast ehk kokku 4370 inimest. Kruiisilaevade hulgas on laev 17. kohal maailmas.

Superaeval on põrandapinda sedavõrd palju, et sinna mahuks vabalt 17 maksimaalmõõtmetes jalgpalliväljakut.

Tallinna Sadama turundusspetsialisti Triin Rumi sõnul saabus laev Kopenhaagenist ja Tallinnast suundub edasi Peterburi. Selle pardal on 3213 reisijat ja 1157 meeskonnaliiget, kokku 4370 inimest.

MS Adventure of the Seas:

Valmimisaeg: 2001
Pikkus: 311 meetrit
Kõrgus kiilist korstna tipuni 72,3 meetrit
Laius veepiiril: 38,6 meetrit
Laius maksimaalne: 49,1 meetrit
Süvis: 8,6 meetrit
Töökiirus: 22.5 sõlme (41,67 km/h)
Brutotonnaaž: 137 276 tonni
Netotonnaaž: 104 403 tonni
Kandevõime: 11 033 tonni
Võimsus: 101 381,25 hj (75 600 KW)
15 tekki kogupindalaga 137 000 m2 ehk 13,7 hektarit
Laeva ehitusmaksumus 500 miljonit USD
Reisijate arv: 3835 inimest. Meeskonnaliikmete arv 1185. Inimeste arv kokku 5020.
Lipp: Bahama
Kodusadam: Nassau

Tallinna linnavolikogu vähendas volikogu aseesimehe Jaak Juske saadavat hüvitist seniselt 1525 eurolt 192 euroni kuus ning lisaks jääb Juske endiselt saama volikogu liikme töötasu.

Määruse eelnõus põhjendati Juske töötasu vähendamist sellega, et Tallinna linnavolikogu aseesimehe ametikoht ei peaks olema palgaline, kuna selle töö koormus ei ole nii suur, vahendab ERR-i uudisteportaal.

Juske ütles, et vaadates hääletustulemust jäi talle mulje, et otsus tehti ära Reformierakonna ja Keskerakonna koostööna tema liigse kriitilisuse tõttu.

«Kuna ma olen teravalt kritiseerinud all-linna ja Toompea poliitikute sõnasõda, mille läbi on kõige rohkem kannatanud linnakodanikud, siis ma arvan, et eks ma olin kellegile valusalt kanna peale astunud,» arvas Juske.

Määruse eelnõu algataja oli Reformierakondlane Kaupo Nõlvak.

Ehkki homne päev tuleb päikesepaisteline, ei tasu veel vihmavarju kappi ära panna, sest juba päev hiljem võib taas sadada hoovihma.

Alates homsest tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuala, ent pikalt sel valitseda ei anta. Juba ülehomme ulatub Läänemerele madalrõhuala idaserv, mille serva mööda saabub meile soe õhumass. Sellegipoolest on soodsad tingimused hoo- ja äikesepilvede arenguks.

Homme on valdavalt päikesepaisteline ilm, saju tõenäosus on väike. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Sooja on 17–22 kraadi, merebriisiga rannikul võib olla jahedam.

Ööl vastu eilset viisid politseinikud Tallinnas Lasnamäel politseijaoskonda keskealise purjus mehe, kes oli teisi rünnanud ja tulirelvaga ähvardanud.

Põhja prefektuuri teatel kutsuti politsei Vikerlase tänava lõbustusasutuse juurde 17. juunil kella poole kahe paiku öösel. Teatati, et inimesi ähvardati tulirelvaga ning tungiti kahele mehele - 34- ja 28aastasele - kallale, kirjutab Õhtuleht.

Kohale saabunud politseinikud pidasid kahtlustatavana kinni 41aastase mehe, kes oli alkoholijoobes, ja viisid ta jaoskonda. Mehe püstol oli registreeritud ning ta relvaluba kehtiv.

Teatriülekanne kinos pole päriselt teater ega ka Hollywoodi mõõtu kino, pakub aga teistmoodi elamuse – näiteks saab kiigata kulisside taha ning kuulata intervjuud lavastajaga.

Kobarkino CCPlaza on juba tükk aega pakkunud ooperi- ja balletietenduste ülekandeid, nüüd aga jõudis vaatajate ette kammerlik sõnateater: vaadata sai ülekannet London Gielgud Theatre’i esietendusest «Audients», kus peaosas säras kuulus Briti näitlejanna, Oscari laureaat Helen Mirren.

Oscariga pärjatud Helen Mirren astus taas üles kuninganna Elizabeth II-na. Kuninganna Elizabeth II on oma 60 valitsemisaasta jooksul kohtunud iganädalastel eraviisilistel audientsidel kõigi Ühendkuningriigi 12 peaministriga. Vaikival kokkuleppel vestluste sisu ei avaldata. «Audients» murrab seda traditsioonilist kokkulepet ning toob vaatajateni Downing Streeti asukate ja kuninganna pöördelised kohtumised. Kõik peaministrid Winston Churchillist David Cameronini on kasutanud neid eravestlusi kuningannaga nii oma ideede testimiseks kui ka pihitoolina.

Audientsid kaardistavad teise Elizabethi ajastut, noorest emast vanaemani. Poliitikud tulevad ja lähevad, kuninganna aga jääb ning ootab järgmist peaministrit. «Nagu pulsiga postmark,» ironiseerib näitekirjaniku Peter Morgani tüki peakangelanna ise.

Lavastus tõigi taas kokku stsenaristi ja näitekirjaniku Peter Morgani ning Oscari-võitjast näitlejanna Helen Mirreni, kes on varem teinud koostööd ohtralt tunnustust pälvinud filmis «Kuninganna». «Audientsi» on lavastanud Oscari-nominent Stephen Daldry ning kui midagi kinoülekandes esile tõsta, on need just lisad: võimalus kiigata näitlejanna garderoobi, jälgida kostüümimeistrite tööd, kuulata intervjuud lavastajaga.

Helen Mirrenile, kelle võimekuses vaatajat nii muigama kui pisaraid neelama panna pole muidugi mingit kahtlust ning «Audients» oli taaskord selle veenvaks tõestuseks, pakkusid nauditavat lavapartnerulust kõik peaministrid. Säras ka noore Elisabethi osatäitja – teises ülekandes pakkus nauditavat rollikäsitlust juba mitmes BBC teleloos kaasa teinud Nell Williams, kuid sama rolli mängivad ka kõigest 14-aastane Maya Gerber ning varasemalt nii kinos kui teles kaasa teinud Bebe Cave.

Lisaks annab kino võimaluse tehniliselt laval toimuvat paremini jälgida kui ilmselt binoklita teatrivaataja saali kõige kaugemast nurgast: suures plaanis saab karakteri iseloomust väga hea ülevaate.

Kuigi kinoülekanne ei asenda teatriime sünni juures viibimist, erilist tunnet, kui eesriie avaneb ning näitleja lavale astub, pakub ta võimaluse elamuseks suuremale hulgale vaatajatele – lisaks veel asjaolu, et sama lavastuse teatripileti eest tuleb Londonis välja käia vähemalt 45 eurot ning neidki on müügil vaid piiratud koguses. Aplaus aga ei puudunud kinoski, tahtnuks teada vaid seda, kuidas reageeris tükki vaatamas käinud Briti peaminister.
 

Tallinna linnavalitsus teeb linnavolikogule ettepaneku võimaldada Tallinna maratonil ja sügisjooksul osalejatel ja autokasutajail 7. ja 8. septembril ning autovabal nädal kõigil autojuhtidel Tallinna ühistransporti tasuta kasutada.

Tasuta sõidu õigust tõendavaks tunnuseks on 7. ja 8. septembril unikaalne rinnanumber, mille on Tallinna maratonil ja Tallinna sügisjooksul osalejale väljastanud korraldaja, MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi ning nii 7. ja 8. septembril kui ka 16.-22. septembrini autokasutajal juhiluba.

Eesti ja Baltimaade suurim rahvaspordisündmus - Tallinna maraton koos Tallinna sügisjooksuga toimub traditsiooniliselt septembri teisel nädalavahetusel, käesoleval aastal 7.-8. septembrini. Tavapäraselt toimub pealinna terviseliikumise programmi «Tallinn Liigub» olulisim sündmus Vabaduse väljakul ning Tallinna kesklinna ja Pirita teedel ja tänavatel.

2012. aasta sügisel osales Tallinna maratonil ja sügisjooksul rekordiliselt 1574 maratonijooksjat ning kõikidel aladel kokku tervelt 18 785 liikumisharrastajat 37 riigist. Tänavu täitub 100 aastat esimesest ametlikust maratonijooksust Eestis, mis on pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu.

Tasuta ühistranspordi lubamine looks Baltimaade suurimast rahvaspordipeost osavõtjaile oluliselt paremad võimalused ürituse ajal Tallinna linnas liiklemiseks.

Spordiürituse ajaks antakse tasuta sõidu õigus Tallinna ühistranspordis ka autokasutajatele, sest liikluskorraldus 7. ja 8. septembril on oluliselt ümber korraldatud. Erasõidukitel on kesklinnas liikumine raskendatud või osaliselt keelatud, kuid ühistransport toimib. Samuti oleks igapäevastel autojuhtidel võimalik liigelda linnas ühistranspordiga, et vältida ummikuid.

1.-30. septembrini toimub Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu. Selle raames on plaanis võimaldada autojuhtidel ühistransporti tasuta kasutada ka autovabal nädalal 16.-22. septembril. Tasuta sõidu õiguse aluseks on juhiluba.

Kampaania vältel propageeritakse linna ühissõidukite kasutamist ja auto kasutamise vähendamist ning keskkonnasõbraliku liikumise viiside, nagu jalakäimine, jalgrattasõit jms väärtustamist.

Nutitelefonidest on saanud täisväärtuslikud navigatsiooniseadmed ja vastavate rakenduste turul on läinud tõsiseks rebimiseks.

Iisraeli ettevõte Waze ei ole just kõige noorem firma – see asutati viie aasta eest ja on järk-järgult kasvanud. Möödunud nädalal teatas Google, et on ettevõtte omandamiseks käinud välja 1,3 miljardit dollarit. Tehing on seda huvitavam, et juba enne Waze’i soetamist oli Google üks juhtivaid kaarditeenuste ja navigatsiooni pakkujaid.

Mobiilimaailma suursündmusel Mobile World Congress pärjati Waze parima mobiilirakenduse auhinnaga, kus edestati näiteks Dropboxi ja Flipboardi.

Waze on nutitelefonides kasutatavate navigatsioonirakenduste hulgas unikaalne, kuna selle teenuse põhiidee seisneb kasutajate võimaluses liiklusinfot ise lisada.

Selle kasutajad annavad märku liiklusummikutest, avariidest, teeparandustöödest ja muust, mis mõjutab autoga liiklemist. Konkureerivad navigatsioonirakendused, sh Google, aga ka n-ö päris professionaalid nagu TomTom ja Garmin kasutavad muide lahendusi, mis ei pruugi nii ajakohased olla reaalajas liiklusinfo edastamiseks.

Kuulujutud Waze’i võimalikust omanikuvahetusest läksid liikvele möödunud kuul, kui ostuks pidas aktiivselt läbirääkimisi Facebook.

Kuuldavasti pakkus sotsiaalvõrgustik Iisraeli ettevõtte eest miljard dollarit. Läbirääkimised jõudsid ummikusse, kui ei suudetud kokku leppida töö ümberkorraldamise detaile.

Veel enne Facebooki tundis Waze’i vastu huvi ka Apple, kes väidetavalt pakkus 500 miljonit dollarit. Apple tegi Waze’i eest pakkumisi siis, kui ettevõtte ebaõnnestunud kaardirakendus endiselt musta plekina Apple’i tooteperekonda määris.

Senise viieaastase ajaloo jooksul on ettevõte kogunud investoritelt 67 miljonit dollarit investeeringuid ja kasvanud jõudsalt. Kui mullu juunis oli teenusel 20 miljonit kasutajat, oktoobris 30 miljonit, siis nüüdseks juba üle 50 miljoni. See on ilmekas tõestus, et paljudele kasutajatele ei ole navigatsioonirakenduse puhul peamine ülitäpsed kaardid ja informatsioon sõiduradade kohta, vaid pigem värske teave liikluses tekkinud pudelikaelte kohta.

Enamik meist sõidab tööle ja koju ikkagi üht ja sama marsruuti pidi ning see tee on meile suhteliselt hästi selge. Küll aga kirume ootamatult tekkinud ummikus seistes, et oleks me seda teadnud … Just seda probleemi püüabki Waze lahendada.

Kuid arvestades, et Google on juba igati suur tegija kaardirakenduste maailmas ja nii Facebook kui ka Apple on selles vallas uued tulijad, siis kuidas Google’i ostuotsust mõista?

Ühelt poolt saab Google kindlasti arendada oma kaardirakendust. Teisalt, ja sugugi mitte vähem oluline on see, et Google tegi konkurentide elu tükikese jälle keerulisemaks.

See, mil moel Google Maps ja Waze omavahel tööle pannakse, ei ole veel teada. Waze’i tegevjuht Noam Bardin andis Twitteris mõista, et Waze ja Google Maps jäävad eraldi teenusteks ja «praktilise poole pealt ei muutu midagi». Samas ollakse tulevikust rääkides arusaadavalt pigem umbmäärased – kindlasti ei teata Google, millised laiemad plaanid neil Waze’iga on.

Tehnoloogiaportaal Tech­Crunch, mis IT-valdkonna iduettevõtete tegemistel aktiivselt silma peal hoiab, tõi välja mõningad mõtted, miks netihiiglane otsustas Iisraeli ettevõtte oma tiiva alla võtta.

Esiteks märkis TechCrunch, et nii Google kui ka Waze peavad end eelkõige n-ö big data company’ks ehk ettevõtteks, mille äri seisneb andmete omamises ja töötlemises. Waze ei ole mitte kaardirakendust pakkuv ettevõte, vaid firma, mis omab informatsiooni reaalajas liikluses toimuva kohta.

Kuigi ülimalt populaarne Google Maps omab informatsiooni liiklusolude kohta, siis võrreldes kasutajatelt reaalajas saadava teabega mõjub Google’i praegune navigatsioonirakendus mõneti piiratuna. Neid kahte saab näiteks Tallinna näitel võrrelda igaüks, kellel on nutitelefon ja sinna paigaldatud nii Google Maps kui ka Waze.

Esimene neist joonistab mõned tänavad küll punaseks, viidates äärmiselt tihedale liiklusele, kuid vaid Eestiski suhteliselt suure kasutajaskonnaga Waze’i abil navigeerijad teavad ummiku põhjust – liiklusavarii, mis on tõenäoliselt sulgenud ühe sõidurea.

Kuid kaardirakenduste puhul pole liiklus sugugi ainus oluline infoallikas. Google’il on väga palju teavet ettevõtete ja teenuste kohta, mida on võimalik kasutada asjakohase reklaami kuvamiseks kaardirakendusel.

Ka Waze on andnud minevikus märku, et tasuta teenuse üheks tuluallikaks võiks olla mingil moel reklaami kuvamine. Siin on kahel ettevõttel väga suuri võimalusi oma teenuste ühendamiseks.

Kolmandaks toob Tech­Crunch välja ingliskeelse sõnapaari social driving, mida võiks tõlkida kui sotsiaalset liiklemist.

Sisuliselt tähendab see info jagamist sotsiaalvõrgustike kaudu, kusjuures see ei piirdu vaid infoga, kes ja millal kuhu sõitis. Waze alustas juba pilootprojektiga, mis võimaldab näiteks samasse piirkonda liikuvaid inimesi kokku tuua ja kutsuda neid üles näiteks autot jagama. Arenguvõimalusi on siin veelgi.

Milline saatus Waze’i uue omaniku käe all ootab, näitab muidugi aeg. Kindel on aga see, et konkurentidel on läinud nüüd veelgi raskemaks, sest Google on saanud oma arsenali väga tugeva tegija, mis Google Mapsi rakendust kindlasti populaarsemaks muudab.

Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 46.) kohtus täna Hollandis toimuva WTA tenniseturniiri avaringis esimest asetust omava itaallanna Roberta Vinciga (WTA 11.) ning pidi vastu võtma 3:6, 3:6 kaotuse.

Mängu käik: (Kanepi - Vinci):

1. SETT:

Avasetis läheb Kanepi 1:0 juhtima

2:0 Kanepi murrab vastase servigeimi

2:1 Itaallanna murrab vastu

2:2 Vinci hoiab oma servi

3:2 Kanepi võidab oma pallingugeimi

3:3 Itaallanna viigistab

3:4 Vinci murrab taas Kanepi servi

3:5 Vinci võidab geimi punktigi loovutamata

3:6 Vinci murrab taas Kanepi servi ja võidab avaseti

2. SETT

0:1 Kanepil oli kaks murdepalli, ent itaallanna hoiab siiski oma servi

0:2 Kanepi teeb topeltvea ja Vinci murrab eestlanna servigeimi

1:2 Kanepi murrab vastu

1:3 Vinci murrab taas Kanepi servi

1:4 Vinci liigub võidu suunas

2:4 Kanepi võidab oma servi vastasele punktigi loovutamata

3:4 Kanepi murrab Vinci servi

3:5 Kanepi läheb oma servil 30:0 juhtima, ent kaotab lõpuks siiski geimi

3:6 Vinci hoiab oma servi ning võidab kohtumise

Mängu eel:

Kohtumine peetakse täna peaväljakul Eesti aja järgi kell 12.00.

Paar on omavahel kohtunud kolm korda, neist kahel puhul on võit läinud Vincile. Viimati oldi vastamisi eelmisel aastal Estorili turniiril, kus jäi 6:2, 7:5 peale Kanepi.

Käesoleval aastal antakse Lasnamäe koolide ning gümnaasiumide lõpetajatele 14 kuld- ja 14 hõbemedalit. Suurem osa medalisaajaid tuleb Läänemere gümnaasiumist, kus lõpetab kooli kolm kuld- ja neli hõbedamedaliga õppurit.

Kuldmedalite arvu poolest on esimesel kohal kõikide Lasnamäe õppeasutuste seas Tallinna Linnamäe vene lütseum, mille lõpetajad saavad neli kuld- ja kaks hõbemedalit.

Teiste koolide saavutused ei olnud sugugi kehvemad, näiteks Lasnamäe gümnaasiumi õppeaasta lõpeb kuue medalisaajaga, kelle kätte läheb vastavalt kolm kuld- ja hõbemedalit. Ühe kuldmedaliga lõpetajaid on ka Lasnamäe üldgümnaasiumis, Laagna gümnaasiumis, Paekaare gümnaasiumis ja Täiskasvanute gümnaasiumis.

Linnaosa valituse juhatus õnnitleb nii õpilasi kui ka nende õpetajaid saavutatud kõrgete tulemuste puhul.

«Selline positiivne tendents paneb meid ainult rõõmustama, kuna vaatamata meie raskele demograafilise olukorrale ja õpilaste arvu langusele, püsib Lasnamäe iga-aastane medalisaajate arv ikka sama kõrgel tasemel. Eelmisel aastal oli meil samuti 28 koolilõpetajat, kes pälvisid medaleid parimate saavutuste eest,» ütles Lasnamäe linnaosa vanem Olga Ivanova.

Gümnaasiumilõpetajatele tunnistuste ja medalite omistamise pidulikud tseremooniad toimuvad Lasnamäe õppeasutustes 20. ja 21. juunil.

Käesolev aasta, mil Lamborghini tähistab oma 50. juubelit, on olnud Itaalia autotootja jaoks väga tegus, kirjutab Whatcar?.

Lisaks kahele väga ulmelisele autole, Veneno ja Egoista, näitas autotootja ka juubeliversiooni Aventadorist ning korraldas 1200-kilomeetrise tuuri läbi Itaalia, millest võttis osa 350 Lamborghinit. Kuid 2013 ei ole veel läbi.

Autocar andmeil näitab Itaalia autotootja sügisel Frankfurdi autonäitusel Gallardo järeltulijat. Siseallikate sõnul on uuel superautol veelgi rohkem ühist Audi R8-ga.

Koodnime LP724 kandev ja tulevikus kuulduste järgi Cabrera nimeks saav uus Lamborighini on Gallardost 16 mm pikem, kuid enam-vähem sama lai ja kõrge. Lisapikkus tuleneb suuremast telgede vahest.

Vähem kui 1500 kilogrammi kaaluva superauto jõuallikaks on uuendatud 5,2-liitrine V10, mis arendab 600 hobujõudu ja 542 Nm. Lisaks nelikveole hakatakse Gallardo järeltulijat pakkuma ka tagaveolisena.

19.-20. juulil toimub Otepääl ja selle ümbruses tänavune Baltikumi suurim autospordisündmus Rally Estonia. Nagu Postimehe paberleht juba täna kuluaarivestluste põhjal kirjutas, on selle aasta tõmbenumbriks soomlane Jari-Matti Latvala.

Autoralli MM-sarjas Volkswagen Motorsporti tehasemeeskonnas sõitva Latvala sõiduvahendiks on Rally Estonial Audi Quattro.

Latvala Audi Quattro näol on tegu omal ajal autoralli MM-sarjas Group 4 klassi kuulunud neljaveolise masinaga ja see mudel on autoralli seisukohast revolutsioonilise tähendusega. Nimelt debüteeris Audi Quattro 1981. aastal autoralli MM-sarjas kui esimene neljarattaveoline auto. Ralli direktori Urmo Aava hinnangul on põhjust uskuda, et Jari-Matti Latvala on võimeline selle 360 hobujõulise autoga välja sõitma ka modernsete autode arvestuses TOP 6 aegu. 

Jari-Matti Latvala isa Jari Latvala osaleb Rally Estonial Mitsubishi Lancer WRC2 autoga. Esimene Leedu võidusõitja, kes läbinud sõiduautol Dakari kõrberalli, Benediktas Vanagas stardib Otepääl Subaru Impreza WRC autol ja loodetavasti saab kiirelt kinnitust ka kahekordse Junior WRC maailmameistri Per-Gunnar Anderssoni osalemine Ford Fiesta RS WRC autol.

Ralli direktori Urmo Aava sõnul tehakse kõvasti tööd ka selle nimel, et Eesti hetke kiireim rallimees Ott Tänak saaks startida WRC autoga. Loomulikult on stardis Eesti paremik, palju on oodata sõitjaid Lätist, sest tegu on ka Läti meistrivõistluste etapiga.

Esmakordselt Eestis kasutatakse Rally Estonial kvalifikatsioonikatset, mis mõeldud TOP 10 sõitjatele. Kvalifikatsioonikatse toimub neljapäeval ja TOP 10 sõitjad valivad endale stardikohad reedel enne ametlikku starti.

Tartus Ülikooli tänavas on uksed avanud uus toidukoht, lokaal Premium, mille peakokale, armeenlannale Marita Mhitarjanile meeldib šašlõkki valmistada otse klientide silme all.

Marita Mhitarjan on selle koha üks omanikke. Teine omanik on teenindusjuht Märt Meesak, kes ei pelga paljuks seista isiklikult välisuksel, et sobival hetkel kõnetada möödakäijaid ja kutsuda neid lõunastama.

«Inimesed vahel imestavad, et kas siin siis süüa ka saab, sest hiljuti paiknes neis ruumides ööklubi,» rääkis Meesak. «Veel varem on olnud siin restoran Rasputin ja trahter Kalinka. Meiegi pakume nii slaavi- kui armeeniapäraseid roogasid. Meilt saab näiteks pitsi jääkülma viina, mille kõrvale serveerime hapukurki meega.»

Märt Meesak tunnistas, et tegelikult on see raske koht. «Teised viskavad Raekoja platsil lauad välja ja ootavad turisti,» nentis Meesak. «Meie kvaliteet saab olla vaid taldrikul ja saalis.»

Klappiv meeskond

Küsimuse peale, miks lokaali Premium omanikud usuvad, et neid saadab edu, vastasid Mhitarjan ja Meesak, et nad on varemgi koos töötanud, üks koka ja teine teenindajana, ning tajunud, et nad on hea meeskond. Nad mõlemad on unistanud päris oma koha rajamisest – seni polnud võimalust.

«Ka betoonitehase direktor võib oma toidukoha rajada, palkab head inimesed ja algul nad võivadki teha ka head tööd,» rääkis Meesak. «Aga kui sa siin töötad, oled koha tõelisest edust huvitatud vaid siis, kui ise oled omanik.»

Marita Mhitarjan on Eestis sündinud ja lõviosa oma elust siin ka elanud, vaid lapsena viibis mõned aastad Armeenias. Tema esimene amet oli tehnik-meteoroloog Tartu lennujaamas. Siis jäi ta lapseootele ja koduseks.

Kuna ta suguvõsas oli teisigi kokkasid ja talle endale söögitegemine väga meeldis, hakkas ta kaaluma kokaks õppimist. Saatus viis ta venna juurde Iisraeli, kus ta sellega algust tegi. Eestisse naasnud, lõpetas ta Tartu kutsehariduskeskuse koka erialal.

Lokaalil Premium on pehme mööbliga saal, pubi, tavalaudadega saal, sisehoov ning väike õdus trepitagune ruum kolmandal korrusel, mida on võimalik eraldi reserveerida.

Roogade nimed menüüs on eestikeelsed, nii et need külastajad, kel paugupealt ei tule meelde, mida tähendab ratatouille või bruschetta, ei pea punastama.

Sõbrad teistes maades

Marita Mhitarjan ütles, et kuna tal on väga head sidemed ühe Peterburi gurmeerestorani kokkadega, siis tahavad nad oma Tartu klientide vahel hakata välja loosima kruiisirei-

se Peterburi võimalusega lõunastada just sealses eliitrestoranis.

«Tartus niisugusel tasemel gurmeerestorani luua on problemaatiline, sest siin napib gurmeehuvilisi kliente,» nentisid Mhitarjan ja Meesak. «Aga oma klientidele saaksime seda võimalust ikkagi pakkuda. Ka tahame teiste maade kokkasid enda juurde kutsuda. Meil on häid isiklikke sidemeid paljudes riikides.»

Mäksa vallas Melliste külas asuv vana tuuleveski sai hiljuti pähe uue kiivri ning külge uued tiivad. Restaureeritavasse veskisse on kavandatud infopunkt ja vaateplatvorm.

Omanik ja taastaja Aivar Matt tutvustas tuulikut Tartu Postimehele möödunud sügisel, kui Euroopa Liidu toetusrahaga oli taastatud veski müür ning üles laotud ukse- ja aknaavad. Samuti olid siis paigaldatud veskisse uued korruste puitvahetalad ning esimesele korrusele pandud maha punane kivipõrand.

Tuuliku uus kiiver tõsteti peale koos tiibadega ning seda peaks saama mehaanilise ajamiga ka keerata. Kohalike hulgas Sitika veskina tuntud tuuleveski oleks vaid osa suuremast keskusest, mis on rohkem kui paarkümmend aastat tagasi valminud ehitusprojektiga kavandatud poolkaarena veski taha.

«Veski oleks vaid üks vanaaegne asi, mille ma taastan, kõik muu tuleb juurdeehitisse,» selgitas toona Matt. Tuuliku avamine on omanikul plaanis sügisel.

Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri koduklubi Siena Montepaschi peab Itaalia meedia kinnitusel läbirääkimisi 36-aastase leedulase Rimantas Kaukenasega, kes vahelduva eduga on klubi esindanud ka kuuel varasemal hooajal.

Nimelt kuulus 192 cm pikkune Leedu korvpallikoondise tagamängija Itaalia valitseva meistri rivistusse ka hooaegadel 2005-2009 ning 2010-2012, vahendab basket.ee.

Mulluse hooaja veetis Kukenas Leedu kuulsaimas klubis Kaunase Žalgirises, kus ta kogus Euroliigas 20,21 minutit mänguaega, 7,8 punkti, 2,1 lauapalli ja 1,9 resultatiivset söötu kohtumises.

Silicon Valley tehnoloogiahiiud üritavad USA valitsuse jälgimistegevusest distantseeruda, selleks valitud strateegiad on aga üsna erinevad, kirjutab Wall Street Journal.

Nii Facebook, Microsoft, kui ka Apple avalikustasid eelmisel nädalal USA võimude tehtud andmepäringute arvu. Samas jäi varjatuks see, kui suurt osa läbi viidud infovahetusest saab seostada USA luureorganisatsioonidega.

Facebook  teatas reede õhtul, et sai 2012. aasta teises pooles erinevatelt USA võimuasutustelt kokku 9000-10000 päringut, jättes täpsustamata, millised asutused täpselt millisel hulgal teavet ettevõttelt said. Microsoft teatas, et sama perioodi jooksul sai firma 6000-7000 sarnast päringut, nende hulka loeti ka salastatud päringud. Apple teatas pühapäeva õhtul, et sai USA võimuasutustelt detsembrist maini 4000-5000 päringut ning nendes mainiti 9000-10000 Apple´i kontot või registreeritud seadet. Yahoo teatas täna, et eelmise aasta detsembrist kuni käesoleva aasta juunini tehti USA võimude poolt 12 000-13 000 päringut, nende hulgas ka luureorganisatsioonide teabenõuded.

Ettevõtete ametlikes blogipostitustes on nii Facebook kui ka Microsoft teatanud, et nad oleks nõus avalikustama päringute kohta rohkem infot, kuid USA valitsus ei luba detailsemat informatsiooni nende kohta edasi anda.

«Me usume jätkuvalt, et avalikustamisele kuuluva teabe hulk on liiga piiratud, et võimaldada (interneti)kogukonnas antud probleemi mõistmist ja diskussiooni,» ütles Microsofti kõneisik John Frank blogipostituses.

Facebook´ile lähedane isik ütles Wall Street Journalile, et ettevõte üritab survestada valitsuse ametnikke, et võimaldada salastatud päringute arv. Allika väitel on Facebooki tippjuhid, nende hulgas ka Mark Zuckerberg pommitanud rohkem kui nädala jooksul vastutavaid valitsusametnikke üle saja telefonikõnega.

Facebooki kõneisik Ted Ullyot ütles, et eelmise aasta teises pooles saadi USA võimuasutustelt päringuid 18000-19000 Facebooki konto kohta. Samas märkis ta, et sotsiaalvõrgustiku üle 1,1 miljardi kasutaja taustal on päringutega seotud kontode osakaal väga väike.

«Me loodame, et see võrdlus aitab need päringute arvu panna õigesse perspektiivi ning lükkab ümber mõned viimasel ajal meedias ilmunud väärad väited,» ütles ta ametlikus teates.

Apple teatas,et küsis päringute arvu avalikustamiseks USA valitsuselt eraldi loa, avalikustamine ise teenis «üldise läbipaistvuse huve».

Google avalikustas sarnaselt Microsoftiga kogu valitsuse ja võimuasutuste tehtud päringute arvu, jättes sellest välja salajased jälgimispäringud.

Ettevõte leidis, et konkurentide tehtud üldised avaldused päringute kohta on kasutajatele tagasilöök.

«Meie taotlus on selge – me soovime avalikustada eraldi ka rahvusliku julgeoleku kaalutlustel tehtud päringud, seejuures ka FISA (Foreign Intelligence Surveillance Act, toim) päringud,» ütles Google´i kõneisik ametlikus teates.

Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells AS-i uus juhatuse liige ja administratiivjuht on alates 27. juulist Meelis Männik, kes on panganduse taustaga.

Viimased kaheksa aastat on Meelis Männik töötanud panganduses. 2012-2013 oli ta AS UniCredit Bank Eesti krediidiosakonna juhataja, aastatel 2005-2012 Nordea Finance Estonia, finants- ja controlling osakonna juhataja (CFO) ja eelnevalt  audiitor KPMG-s.

«Otsisime oma meeskonda tugeva ärianalüüsivõime ja laialdaste IT-valdkonna teadmistega  inimest. Meelise kogemused ja oskused vastavad nendele ootustele. Lisaks sobib meie meeskonnaga suurepäraselt tema positiivne ja arengule suunatud maailmavaade,» ütles Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

«Otsustasin Ragn-Sellsi kasuks harvanähtava selge ja ambitsioonika visiooni tõttu, mille suunas ettevõte liigub. Tean juba praegu, et mul saab olema väga arendav ja huvitav ametikoht,» ütles Meelis Männik.

Senine juhatuse liige Argo Rannamets liigub ametipositsioonil edasi ning töötab alates 1. juulist 2013 Ragn-Sellsi Ida-Euroopa tugifunktsioonide direktorina.

Maadevahetuse süüasjas altkäemaksu korduvas andmises süüdimõistetud Tullio Libliku sõnul tutvub ta põhjalikult kohtuotsusega enne, kui edasikaebamise otsus langetatakse.

«Ei oskagi muu öelda, kui et mul on olnud see nädal väga positiivne. Lõppenud on ärivaidlus Andrus Suklesega, kus saime väga head otsused. Tänase otsuse kommantaari võiks küsida mu advokaadilt,» märkis Liblik.

Kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse saanud Libliku sõnul kestab antud juriidiline vaidlus tõenäoliselt veel aastaid edasi, kuid enne edasikaebamise otsustamist tutvub mehe advokaat otsusega.

Endise ministri Villu Reiljani advokaat Aivar Pilv ütles E24-le, et esitab edasikaebuse riigikohtule, taotledes oma kaitsealuse õigeks mõistmist.

«Ringkonnakohtu otsus ei ole mul veel tundigi käes olnud, mistõttu ma ei oska sisuliselt otsust kommenteerida, aga ma olen jõudnud Villu Reiljaniga juba kokku leppida, et esitame kassatsioonkaebuse riigikohtule,» ütles advokaat Aivar Pilv kolmapäeva hommikul E24-le.

Pilve sõnul saadab ta kassatsioonkaebuse esitamise teate kohtule veel täna.

Pilv märkis, et ringkonnakohus jõudis maadevahetuse süüasja faktide ja tõendite tõlgendamise osas vastupidisele seisukohale maakohtuga. Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik mõistis eelmise aasta jaanipäeva eel avaldatud otsuses maadevahetuse süüasja kohtualused õigeks. Ringkonnakohus jõudis aga vastupidisele seisukohale.

«Ringkonnakohus on teinud maakohtu otsusest õiguslikult täiesti erineva otsuse, ringkonnakohus pole nõustunud maakohtu seisukohtadega. Vaidlus tõendite ja faktide tõendamise ja käsitlemise üle jätkub riigikohtus,» ütles Pilv.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on endine keskkonnaminister Villu Reiljan süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ning talle tuleb selle eest määrata kolme ja poole aasta pikkune vangistus tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kõik teavad, et iga inimene liidriks ei sobi. Bestselleri «Predictable Success: Getting Your Organization on the Growth Track--and Keeping It There» autor Les McKeown õpetab eristama nö sündinud liidrit inimesest, kes lihtsalt on sellele positsioonile mingitel asjaoludel sattunud.

McKeown toob välja kolm tunnust:

Sa juhid ainult siis kui on vaja, mitte aga koguaeg. Me kõik oleme kohanud inimesi, kes igas olukorras haaravad ohjad enda kätte. Olgu see siis ajurünnak, korvpallimäng või perekondlik väljasõit – alati peavad nemad seda juhtima. Sageli nimetatakse selliseid inimesi nn sündinud juhtideks ning ka ise hakkavad end selleks pidama.

Tõsi aga on hoopis see, et loomupäraste liidriomadustega inimesed ei eelda hoopiski mitte, et just nemad peavad igas olukorras võtma vastutuse ja koguaeg eesliinil toimetama. Vastupidi – nad asuvad liidripositsioonile vaid siis, kui olukord seda tõepoolest väga nõuab.

Sa näed asju laiemalt kui teised inimesed. Paljud juhid ajavad eestvedamise segamini pideva tegutsemise ja ringirabelemisega. Nad usuvad siiralt, et juht peab olema pidevas liikumises, koguaeg ambitsioonikas ning töötama rohkem, kiiremini ja paremini kui teised. Tulemus on see, et juhtimine on tegelikult pidev tulekahjude kustutamine.

Muidugi mõistavad tõelised liidrid ka tegutsemise tähtsust, kuid see ei ole nende jaoks kõige tähtsam. Nad näevad asju laiemalt kui inimesed nende ümber ning nad mõistavad, et mõtlemine, mõistmine ja tõlgendamine on vähemalt sama tähtsad kui tegutsemine.

Sa muudad inimesi ja nad saavutavad tulemusi. Üks juht täidab eesmärgid, kuid põletab seejuures oma meeskonna läbi. Teine juht ehitab üles suurepärase meeskonna, kuid nad ei täida eesmärke. Kumb on siis parem juht? Selliseid dilemmasid võib ettevõtetes näha pidevalt. Samas parim juht oleks hoopis kolmandat tüüpi ehk see, kes arendab meeskonda nii, et nad läbi põlemata eesmärkideni jõuaksid.

Kui sinu kinnisideeks on tulemused ning need on sulle nii tähtsad, et oled nende nimel valmis manipuleerima ja teistega tüli norima, siis pole sa paraku mitte juht, vaid diktaator.

Tallinna ringkonnakohus tühistas kolmapäeval avaldatud mahuka otsusega Harju maakohtu õigeksmõistva lahendi maadevahetuse süüasjas ning mõistis kohtualused süüdi, määrates neile valdavalt tingimisi vangistused.

Ringkonnakohtu hinnangul on endine keskkonnaminister Villu Reiljan süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ning talle tuleb selle eest määrata kolme ja poole aasta pikkune vangistus. Sellele tuleks liita varasema kuriteo eest määratud karistus, samas aga sealt lahutada juba osaliselt kantud karistusosa. Lõplikuks karistuseks arvutas ringkonnakohus Reiljanile kolm aastat ja kuus kuud vangistust, mille kohus määras talle tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguri mõistis ringkonnakohus süüdi samuti altkäemaksu korduvas võtmises ning määras talle nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Sellest kaks kuud ja 19 päeva oli Kangur eeluurimise ajal vahi all ning ülejäänud karistusosa tuleb tal kanda tingimisi viieaastase katseajaga.

Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse mõistis ringkonnakohus süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja määras talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Tarmo Pedjasaare tunnistas ringkonnakohus süüdi altkäemaksu andmises ja ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning määras talle karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Sellest ühe kuu ja seitse päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Einar Vettus jäi ringkonnakohtu otsusel süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja sai selle eest kaheaastase vangistuse. Sellest ühe kuu ja seitse päeva kandis ta eeluurimise ajal reaalselt ära, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Tullio Liblik jäi süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja sai selle eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Endime põllumajandusminister ning praegu riigikokku kuulub keskerakondlane Ester Tuiksoo jäi ringkonnakohtus süüdi altkäemaksu võtmises ja pidi vastu võtma poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena kohtu all olev AS Merko Ehitus sai 798 000 euro suuruse rahalise karistuse ning AS E-L-L- Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse ning seda mõlemal puhul altkäemaksu andmise eest.

Ühtlasi mõistis ringkonnakohus konfiskeerimise asendamisena Kalev Kangurilt riigi tuludesse 17 972 eurot ja Ester Tuiksoolt 2737 eurot. Samuti peavad kohtualused hüvitama osad menetluskulud. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Reiljani kasuks välja 28 215 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks, Kangur saab samal põhjusel riigilt 16 872 eurot, E.L.L. Kinnisvara 57 486 eurot, Vettus 21 336 eurot, Liblik 10 502 eurot ja Tuiksoo 12 363 eurot.

Ringkonnakohus arutas maadevahetuse süüasja riigiprokuratuuri apellatsioonkaebuse alusel, milles süüdistajad polnud rahul maakohtu õigeksmõistva otsusega, vaieldes muuhulgas vastu maakohtu seisukohale, mille järgi oli jälitustõendite kogumine ebaseaduslik. Riigiprokuratuur taotles esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies mahus, tuues apellatsioonis välja, et jälitustõendite kogumisel ei ole prokuratuur ega uurimisasutus seadust rikkunud.

Live Nation Entertainment omandas enamusosaluse Baltimaade suurimas kontserdikorraldusettevõttes BDG Music Group.

Pärast tehingut jätkab ettevõte senise juhtkonnaga, kuid hakkab kandma nime Live Nation Baltics. Tehingu üksikasju osapoolte kokkuleppel ei avaldata, teatas BDG Music Group.

«Tehingujärgselt tegutseme nüüd 43 riigis. See näitab veelgi, kuidas oleme pühendunud globaalsele laienemisele, mis võimaldab meil tuua live-meelelahutust veelgi rohkemate fännideni üle maailma,» märkis Live Nation Entertainmenti president ja tegevjuht Michael Rapino.

«BDG ulatuslik võrgustik Baltimaades tugevdab meie positsiooni Kesk- ja Ida-Euroopas ning pakub meie artistidele täielikku katvust Balti mere piirkonnas,» kommenteeris Live Nation Entertainmenti rahvusvahelise muusika üksuse juht Thomas Johansson.

BDG Musicu ühe asutaja Peeter Rebase sõnul on BDG-l tänaseks Baltimaades enam kui 18 aastat kogemust unikaalsete kontsertide ja avalike ürituste korraldamisel ning tipptasemel teenuste pakkumisel meelelahutusvaldkonnas. «Kuulumine maailma suurimasse meelelahutuskontserni loob kohalikele muusikasõpradele tulevikus veelgi rohkem võimalusi maailmaklassi kontserdielamustest osa saada,» lisas Rebane.

Eelmise aasta algusest on BDG Music korraldanud Balti riikides enam kui 50 üritust ja müünud üle 200 000 pileti.

Live Nation Entertainment on maailma juhtiv meelelahutuse ja e-kaubanduse ettevõte, kuhu kuulub neli turuliidrit: Ticketmaster.com, Live Nation Concerts, Front Line Management Group ja Live Nation Network.

Eesti Energia valmistub müüma enamusosalust Jordaania põlevkivielektrijaamas, et rahastada selle ehitust. Ettevõte peab leidma rahastuse enam kui miljard eurot maksvale projektile.

Eesti Energia Jordaania arendusprojekti juht Andres Anijalg, kas põlevkivielektrijaama keskkonnaload on teil nüüd olemas?

Kaks aastat oleme ajanud, et saaks keskkonnamõjude hinnangu tehtud. Mai esimesel nädalal sai see heakskiidu.

Kas Jordaanias teeb selliseid otsuseid vaid kuningas?

Ei, keskkonnaministeeriumi juures on vastav komisjon, kes kiidab heaks keskkonnamõjude aruande. Jordaania veeministeerium on komisjonis samuti esindatud, nii et kõik saavad sõna sekka öelda.

Millises ulatuses on jaama keskkonnamõjud heakskiidu saanud?

Kogu projekt alates kaevandamisest. Teeme 10 miljoni tonni võimsusega karjääri, kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaamani on heakskiidu saanud. Alates kopa maasse löömisest kuni projekti eluea lõpuni 30 aasta pärast.

Nii et võiksite kohe alustada?

Keskkonnamõjude hinnangu poole pealt küll, aga veel on vaja vee pumpamise litsentsi. Loomulikult ehitusluba ja muid väiksemaid litsentse.

Kas vee pumpamine on kogu projekti juures kõige keerulisem?

Pumpamine ei ole keeruline. Jordaania on õnnelik ja õnnetu riik üheaegselt. Sademeid ja pinnavett on vähe, kuid põhjavett on miljonite aastate jooksul akumuleerunud kõvasti.

Meie oleme oma ploki all tuvastanud kolm põhjavee kihti. Kõige sügavam on 300 meetri paksune, selle kihi põhi on 900 meetri sügavusel. Vesi tuleb rõhu jõul 450 meetri peale üles.

See ei ole meie asukoha eripära, vaid suured veehaarded on kogu Jordaanias. Neid kasutatakse juba praegu ja meie oleme koos Prantsuse geoloogiateenistusega seda uurinud. Nemad on teinud oma uuringuid pikka aega, me teame, kui palju on vett võimalik saada. Erinevatest kihtidest võtame erineva koguse vett.

Vee pumpamine vajab eraldi luba?

Jah, aga see on tavaline Jordaa­nia praktika. Seda luba veel ei ole, sest pole taotlemist alustanud. Projekti veetarve alles selgub, elektrijaama ehitaja esitas oma indikatsiooni, kaevandusfirmad on öelnud oma vajaduse. Täpsustame praegu vee hulka, mida vajame.

Karjäär ja ka elektrijaam tekitavad tohutus koguses tolmu. Kuidas lahendate kõrbes tolmu probleemi?

Jordaanias on ka teisi karjääre. Seal kaevandatakse suurtes kogustes avakaevandustes fosforiiti. Kaevandusteid tuleb pidevalt niisutada, selline on tavaline praktika nii Jordaanias kui ka naaberriigis Iisraelis, kus on samuti fosforiidi kaevandused. Me ei hakka tegema midagi teisiti, kui see Jordaania kaevandustes tavaliselt toimub.

Kuidas lahendate tuha probleemi?

Põlevkivituhk läheb esimestel aastatel jaama kõrvale, sest karjääri ei mahu. Kui karjääri avamisala läheb piisavalt suureks, siis hakkame seda karjääri tagasi täitma. Kuus esimest aastat paigutame jaama kõrvale.

Jordaanias hakkame kasutama kuivtuhaärastust, mis tähendab, et segame tuhale vett vähem kui Eestis. Virumaal on ühe osa tuha kohta 10 või 20 osa vett. Jordaania tuhaga oleme teinud koostöös Tartu Ülikooliga teste, et teada saada, millal see muutub tolmuvabaks ja transporditavaks. Tuhale on vaja lisada 20–30 protsenti vett.

Võrreldes Eestiga on veetarve väiksem, kuid vett on vaja. Sarnast tehnoloogiat kasutatakse kivisöeelektrijaamades, kus miksereis segatakse tuhka veega, et vedada seda ladestusalale.

Jordaania projekti on kaasatud viieprotsendilise osalusega kohalik ärimees. Mis on tema panus?

Tema töö on uksi avada, viia meid vajalikul hetkel ministri jutule õigetes ministeeriumides. Ilma nendeta oleks väga raske õigete inimeste juurde jutule pääseda.

Kas peale vee pumpamise on põhiküsimuseks elektri hinnakokkulepe Jordaania riigiga?

Meil on vaja kokku leppida tariif valitsuse allüksusega Nep­co, mis on elektrijaamadelt elektri ainuostja. Nendega on praegu läbi räägitud 30-aastane elektri ostu-müügileping kõikides tingimustes, välja arvatud hind. Muud tingimused leppisime kokku enne elektrijaama hanget.

Oletan, et Jordaania põlevkivijaam hakkab töötama ühtlasel koormusel aasta ringi.

Põlevkivielektrijaamast saab baaskoormuse jaam. Nepco ehitab võrguühenduse.

Ning nüüd on vaja kokku leppida hinnas?

Hinnaläbirääkimisi hakkame pidama juulis-augustis. Nepcole tuleb esitada ehitushanke ja kaevandushanke tulemused, kolmas komponent hinnaläbirääkimistel on projekti finantseerimine. Minu aeg kulub peaasjalikult praegu läbirääkimistele pankadega. Kui need tingimused on teada, siis alustame hinnakõnelusi.

Mis Jordaanias elekter maksab?

Elekter on umbes viis korda kallim kui Eestis. Jordaanias on suur energiaprobleem.

Kui kallis on elekter lõpptarbijale?

Umbes niisama kallis kui Eestis, sest valitsus subsideerib elektrit. Eestis on börsihind umbes 40 eurot megavatt-tund. Jordaanias 180–200 eurot megavatt-tund. Suuresti maksab valitsus vahe kinni.

Kuni Egiptusest tuli odav gaas, oli kõik hästi. Odava gaasi tarne lõppes araabia kevadega. Egiptusel on endal vaja gaasi ja nad ei taha odavalt müüa.

Egiptuse poolel on Jordaa­nia gaasijuhet umbes 15 korda õhitud. Väidetavasti ei taha egiptlased lepingut täita ja ise õhivad torujuhet.

Viimasel ajal on torujuhe õhkimata püsinud, aga Egiptus gaasi ei tarni, mis tähendab, et Jordaania gaasielektrijaamad töötavad raske kütteõli ja diislikütusega. Paljud jaamad on vanad, väheefektiivsed, kütteõlist ja diislist toodetud elekter on väga kallis.

Mis on teie pakkumise hinnakäärid, mille üle läbirääkimised käima hakkavad?

Hind sõltub jaama ehituse finantseerimisest, see pole veel paigas. Teiseks ei taha me liiga täpset indikatsiooni sealsele valitsusele anda.

Aga teie pakkumus on odavam kui 200 eurot megavatt-tund?

Jah, oluliselt odavam sellest, millega nad praegu elektrit toodavad.

Aga põhiküsimus on vee pumpamise luba?

Kui meil ei lubata pumbata, siis sealse tava kohaselt tarnib veeministeerium meile vee. Viimast on meile pakutud, aga me tahaks ise pumbata, sest see on odavam kui veejuhtme ehitus.

Kui projekt käima läheb, milline saab olema Eesti Energia osalus jaamas?

Meie jääme väikeaktsionäriks. Praegu kuulub meile 65 protsenti projektist, malaislased (YTL Power International Berhad – toim) tulid paar aastat tagasi 30 protsendiga ning Jordaa­nia kohalikul partneril (Near East Group – toim) on viis protsenti.

Projekti finantseerimiseks tuleb omaosalust vähendada, osalust müües. Müügiga loodame katta omaosaluse kapitali vajaduse.

Meie omaosaluse suurus sõltub sellest, kui palju suudame osaluse müügist teenida. Jordaania valitsus soovib, et hoiame mõnda aega vähemalt kümneprotsendilist osalust.

Kui palju 55 protsenti elektrijaamast maksab?

See sõltub pakkumusest. Elektritariifi oleme sättinud nii, et projekt pakuks investorile tootlust, mis on piisavalt atraktiivne, et projekt maha müüa.

Enamikku projektist loodame rahastada võõrkapitali ehk laenukapitaliga ning umbes 25 protsenti peab olema omakapital. Elektritariif peab tagama omakapitalile teatud tootluse.

Elektrijaam maksab umbes miljard eurot ja sellele lisandub kaevanduse rajamise maksumus?

Elektrijaama ehituspakkumused on miljardist eurost ühele ja teisele poole, pigem sellest allapoole. Kaevanduse rajamine ei lisa väga palju hinnale, sest kaevanduse masinapargi toob kohale alltöövõtja. Meil on vedanud, sest masinapark on neil olemas. See on üks Austraalia-Jordaania ühisettevõte, kellega on läbirääkimised lõppjärgus. Nemad saaks tuua oma masinapargi ühest teisest seisma pandud kaevandusest Aafrikas.

Kas töölised tulevad ka Aafrikast?

Masinad tulevad Aafrikast, tööliste kohta ma ei tea. See on üks Austraalia firma, mis on seni fosforiiti kaevandanud, ja selle projekti jaoks otsis endale partneri Jordaaniast. Aga ma ei tahaks veel nende nime öelda.

Kas õlitootmise plaanist olete Jordaanias loobunud?

Meie tehnoloogia arendamine võtab oma aja. Me ei ole plaanist loobunud, aga see on praegu teisel kohal järjekorras.

Konkursita Tallinna Sadamale teenust pakkuva Green Marine’i üks omanikest varjas end SEB kliendikonto taha. Räägiti investoritest ja fondist, ent eile tunnistas ettevõtte juhatuse liige Carl-Jüri Piht,  et tema on pangakonto taha peitunud investor, kirjutab Äripäev.

200 000 eurot omanikele dividende välja maksta otsustanud Tallinna Sadama tütarfirma Green Marine omanikeringi varjutas siiani saladuseloor.

 Tallinna Sadama tütarfirma Green Marine omanikeringis, kellelt sadam ostab jäätmekäitlusteenust, toimus mullu juulis muutus. Endiselt on 51 protsenti aktsiapakist Tallinna Sadama käes, kuid varem 49-protsendilist osalust omanud kütuseärimehe Aleksei Tšuletsiga seonduv NT Marine lahkus omanikeringist. Pool sellest osalusest müüdi firmale Kontakt Investeeringud, mille omanikud on Green Marine juhatuse liikmed Carl-Jüri Piht ja Aivar Sülla. Teine pool on sellest ajast aga SEB Luksemburgi konto nimel.

Kui Äripäev hakkas uurima, kes on need ettevõtted või isikud, kes omavad osalust Tallinna Sadama tütarfirmas, polnud riigiettevõte, majandusministeerium ja Green Marine juht Carl-Jüri Piht esialgu nõus omanikke avaldama. Pärast Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna ja Carl-Jüri Pihti omavahelist suhtlust teatas Piht, et tema on pangakonto taha peitunud investor.

Loe pikemalt Äripäevast.

Tarbijakaitseamet  leidis kontrolli käigus Tallinnas aadressil Kiili tänav 16 asuvast kauplusest Erudiit nuku, mis sisaldas laste tervisele ohtlikku ainet.

LeFortum OÜ-le kuuluvast poest võeti testimiseks peegliga nukk My Baby, mille puhul tekkis inspektoril kahtlus, et see võib sisaldada lubatust rohkem ftalaate, teatas tarbijakaitseamet..

Nukku testis terviseamet, kes tuvastas, et see sisaldas nimetatud aineid lubatud piirmäärast 219 korda rohkem. Kehtivate nõuete järgi võivad lastele mõeldud tooted ja mänguasjad sisaldada ftalaate vaid 0,1 protsenti plastseks tehtud materjali massist.

Ftalaate kasutatakse peamiselt plastikust toodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks. Oma olemuselt on nad inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks sigivushäireid.

Menetluse käigus tuvastas tarbijakaitseamet, et ettevõte oli maale toonud viis ohtlikku nukku ning kontrollimise ajaks oli neid müüdud kaks. Praeguseks on LeFortum nukud müügilt kõrvaldanud ning ettevõte ostab müüdud tooted tagasi.

Haapsalu kaubanduskeskuse vastas oleva kolme eramaja inimesed on nädalalõputi hädas, sest öö läbi tümpsub Lemoni baari juures muusika, mis ei lase silmatäitki magada.

Lääne Elu toimetusse pöördunud eakas naine Anne on kirjutanud linnavalitsusele mitu kaebust ja kutsunud välja politsei, aga abi ei ole saanud. Linnavalitsus soovitas panna magamistoale pakettakna ja oli nõus maksma poole uue akna rahast. Abilinnapea Peeter Vikmani sõnul ei rahulda naist  mitte miski peale selle, et baar tuleb kinni panna.

Vikmani sõnul ei pruugi vali muusika tulla Lemonist, vaid parklas seisvaist autodest ja kui politsei teebki neile märkuse, keeratakse muusika vaiksemaks, aga varsti jälle põhja.

Kavaku talu peremees Priit Tasane on püha viha täis, sest Pärsti järve ääres talle kuuluvale poolsaarele tekivad ikka ja jälle kilekotid, plastnõud, suitsupakid ja muu sodi. Kuigi ta tekkiva laga alati ära koristab ning üritab kurikaelu eramaad tähistavate siltidega eemale peletada, ei ole sellest tulu tõusnud.

Taburetid ja muud jäljed viitavad sellele, et prahi jätavad maha õngitsejad, kes püüavad sealt linaskeid, särgi ja hauge. Samasuguse hädaga on Priit Tasase jutu järgi kimpus ka teised järveäärsete maade omanikud.

Eramaa sildid heidetakse kõrvale

«Korjan prügi järjepidevalt, aga see tekib taas ning eraomandi sildidki heidetakse kiirelt eemale. Ükskord juhtus see 15 minutiga. Kuulsin, kuidas hüüti, et näe: keegi loll on sildi üles pannud,» rääkis Priit Tasane. «Kui märkan prahti ja lähen õngitsejatega tõrelema, siis kinnitavad nood pahaselt, et nemad sodi maha ajanud ei ole.»

Hobuseid pidava taluniku sõnutsi on tal alatasa mure ka nendega, kes kihutavad mootorrataste ja -saanide ning ATV-dega üle tema maade. «Kui ma ratsutan ning tsikliga kimaja ootamatult ette keerab, võin surma saada,» kõneles ta.

Võib juhtuda ka teistpidi. Mees tõi näite, kuidas ta kord traktoriga oma maal sõites pidi sissetungijale otsasõidu vältimiseks kõrvale pöörama ning sõitis oma masina katki. «Mootorsõidukiga eramaal kihutades võiks omanikult küsida, kas ta lubab seal sõita,» sõnas Tasane.

«Mu hobune astus koplis jala klaasikildude peal katki, keegi oli sinna pudeli puruks visanud,» jätkas ta pahategude loetelu. «Pidin selle õnnetuse järel hobuse magama panema. Oli väga kurb ja majanduslik põnts muidugi ka.»

Viisakas külaline saab paadi tasuta

Priit Tasane rõhutas, et ta ei pane eramaasilte üles kiusu pärast, vaid selleks, et veidigi lagastajate vastu kaitset saada. «Kui minult küsitakse luba ja viisakalt käitutakse, luban hea meelega inimesi oma maale kalastama. Olen isegi paati laenanud,» rääkis ta.

Prügistamishädaga puutus ta aastaid kokku ka lähikonnas oleval Kuuni järvel. Sellele kogunes talviti viinapudeleid, pudelikilde, plasttaarat, õllepurke ning muud laga. «Enne jääminekut korjasin tihti mitu kanuutäit rämpsu, sest ma ei tahtnud, et see kõik hiljem põhja vajuks,» selgitas Tasane. Viimastel aastatel on ta talviti Kuuni järvele jääraja teinud ning sel ajal ei ole sinna enam sodi tekkinud: küllap on autod kalamehed eemale peletanud.

Tuntud Viljandi kalamees Igor Nael möönis, et igameheõiguse järgi peab järvede juurde, kui need ei kuulu ainult ühele omanikule, pääsema päikesetõusust loojanguni. «Mõistan siiski ka maaomanikke, kes peavad alatasa koristama purjutavate seltskondade jäetud prahti,» ütles kalamees. Ta tõi näiteks Viljandi lähistel oleva karjääri, mille ümbrusse on viimastel aastatel tekkinud tohutud prügimäed.

Puiatu kandi kalamehe Rein Arvisto sõnutsi tõsised loodusearmastajad ja kalamehed prahti maha ei jäta, sest see ei käi nende eetikaga kokku. Ühtlasi eelistavat nemad enamasti käia kõrvalisemates paikades. «Kõige hullemad lagastajad on looduses alkoholi pruukivad pühapäevasuvitajad, kes muu hulgas ka kala püüavad,» tõdes ta.

Arvisto jutu järgi on kohutav sigadus, kui kõigele lisaks veel pudeleid puruks visatakse. «Inimesed võiksid mõelda, mis juhtub, kui nende kallim või laps kalda ääres või vees kõndides seetõttu rängalt viga saab,» osutas ta.

«Läinud nädalavahetusel oli Viljandi lähistel karjääris aetud üks auto poolenisti vette ja peremees pesi seda kemikaalidega, kuigi lähistel ujusid teised inimesed. Hurjutasin teda kurjalt, lõpuks mees taandus,» kõneles Arvisto. Ta soovitas inimestel looduses viisakamalt käituda. Sel juhul tekiks ka keelavaid eraomandisilte vähem.

Lagastajat ootab kopsakas trahv

Viljandimaa keskkonnakaitseinspektori Lauri Lani sõnutsi on soojemal ajal suurenenud veekogude ääres toimepandud rikkumiste arv. Suurt muret valmistavad autojuhid, kes pargivad masinad veepiirile või suisa esiratastega vette. Tihtipeale tehakse seda Viljandi suvitajate seas populaarseks supluskohaks saanud Raudna karjääris, mis asub Raudna looduskaitsealal. Kuigi karjääri ääres on kaks tähistatud parklat, väidab enamik rikkujaid, et ei märganud väljas olevaid tähistusi või sõitsid randa teiste suvitajate eeskujul.

Lauri Lani ütlemist mööda on keskkonnainspektoritel raske seostada kedagi konkreetse prahihunnikuga, kui rikkujat teolt ei tabata. «Tahan koputada kaaskodanike südametunnistusele: inimestel peaks jätkuma julgust rikkujaid korrale kutsuda,» ärgitas inspektor.

Jäätmeseadus lubab karistada neid, kes panevad prahti maha väljapoole jäätmekäitluskohta, 300 ühikuni ehk 1200 euroni kuuluva trahviga. Otsest järelevalvet prügistajate tegevuse üle korraldab kohalik omavalitsus.

Mootorsõidukitega vales kohas liiklejate kohta on samuti tulnud Lauri Lani sõnutsi kaebusi ja neidki trahvitakse. Looduskaitseseadus võimaldab karistada ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest 300 ühikuni kuuluva trahvi või arestiga.

ERAMAA

Eramaal liikumist reguleerib igaüheõigus.

• Seal tohib liikuda päikesetõusust loojanguni, kui sellega ei tekitata maaomanikule kahju.

• Kui eramaa on tarastatud või tähistatud liikumist keelava märgiga, on selle läbimiseks vaja omaniku luba.

• Igaüheõigusega saab tutvuda veebilehel https://www.eesti.ee/est/teemad /keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus.

Allikas: «Sakala»

Kinnisvaraettevõtte Arco Vara osanikeringis on viimasel ajal toimunud märkimisväärsed muutused. Suuromanik Peeter Luitsalu on vähendanud oma osalust 9,49 protsendini võrrelduna 19,04 protsendiga aastavahetusel. Teine suuromanik ja kuni eelmise nädalani nõukogu esimehe ametis olnud Ri­chard Tomingas müüs ära kõik aktsiad.

Aktsiate ostjate pool oli muljetavaldav. Ettevõtte tegevjuhi Tarmo Sillaga seotud Alarmo Kapital soetas 6,5 protsenti aktsiatest, mis tegi temast Arco suuruselt viienda aktsionäri. Eile ära jäänud Arco aktsionäride üldkoosolek oleks pidanud kinnitama ka Silla motivatsioonipaketi, milleks on üks vahetusvõlakiri hinnaga 1000 eurot. See võlakiri annab õiguse märkida 2016. aastal 390 000 Arco Vara aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia, mis on kaheksa protsenti ettevõtte aktsiate arvust.

Teiseks oluliseks aktsiate ostjaks olid LHV pensionifondid, mis suurendas osaluse peaaegu kahekordseks, 9,2 protsendini. LHV pensionifonde Arco Vara nõukogus esindav Rain Lõhmus soetas veidi üle veerand miljoni aktsia ning on 5,32 protsendiga suuruselt kuues aktsionär. Oma osalust suurendas ka Tooli järel suuruselt teine aktsionär Arvo Nõges.

Ettevõtte majanduslik olukord pole kiita, ja ehkki see on viimasel ajal tunduvalt paranenud, pole kõik probleemid lahenenud. Miks siis nõukogu ja juhatuse liikmed otsustasid aktsiaid osta?

Näiteks ehitusettevõte Nordecon teatas eelmisel nädalal, et taganeb Arco Vara Tivoli elamuarenduse korterelamute projekteerimis- ja ehituslepingutest, sest Tivoli Arendus pole taganud ehitusloa väljastamist.

Sillast võib aru saada, sest firma juhina tal ilmselt on ja peabki olema usku ettevõtte tulevikku. Väga kummaline oli aga Nõgese põhjendus, kes väitis, et ostis aktsiaid rumalusest.

«Põhjendaks seda sellega, et viimased aastad on näidanud seda, et olen oma rumalusest mingisuguseid aktsiaid ostnud,» ütles Nõges Äripäevale. «Olen piisavalt rumal, et jätkata rumaluse lainel.»

Võib ju mõelda, et investor võib öelda ajakirjandusele mida tahes, aga arvestades, et tegemist on Arco Vara nõukogu liikmega, on selline vastus igatahes väga imelik.

Kulme pani kergitama ka asjaolu, et Arco aktsiaid ostsid ka LHV pensionifondid. Andres Viisemanni juhitud fondid ostsid ettevõtte aktsiaid aasta tagasi, aga eriti õnnelikud nad selle investeeringu üle ei ole.

«Ei olnud, jah, õnnelik tehtud investeeringu üle,» kinnitas Viisemann. «Olen ju kaotanud raha ning Rain [Lõhmus] on pannud sinna sisse ebaproportsionaalselt palju aega ja vaeva,» ütles fondijuht ning lisas, et LHV Fondidel oli ju ettevõttes kõigest alla kuueprotsendiline osalus.

Põhjuseid, miks juhatuse ja nõukoguga seotud suuromanikud aktsiaid soetasid, võib olla kolm.

Üheks põhjuseks võib olla ostjate informeeritus. Aktsiate ostjad on ettevõtte olukorraga kõige tuttavamad ja neil on sellist infot, mida teised ei tea.

Lisaks võisid suurosanikud ja tegevjuht lihtsalt olla sunnitud aktsiaid ostma, sest muud võimalust ei ole. Ükskõik mis oli Tominga aktsiamüügi põhjus, paistab, et see soov oli vääramatu ja ta oleks müünud niikuinii.

Aktsiaid müüdi-osteti turuväliselt, kui Tomingas oleks neid hakanud turul müüma, oleks tagajärjeks ilmselt olnud aktsia hinna vabalangus. Viisemanni sõnul oleksid nad selle üle ainult rõõmustanud.

«Miks oleks pidanud mina või Rain [Lõhmus] või Tarmo Sild takistama veel aktsiaid odavamalt kätte saamast,» vastas fondijuht küsimusele, kas polnud tegemist aktsiate sund­ostuga, sest vastasel korral oleks aktsia hind kukkunud väga madalale.

Kolmandaks põhjuseks võis olla soov takistada Tooli mõjuvõimu kasvu ettevõttes. Viimati nimetatu firmale Baltplast kuulub 28 protsenti Arco Vara aktsiatest ja aktsia hinna langedes oleks tal olnud lihtne osalust kasvatada.

Kvoorum ei tulnud kokku

Eile kell 11 toimuma pidanud Arco Vara aktsionäride koosolek jäi ära, kuna koosolekule registreerus vaid 49,34 protsenti aktsiatega esindatud häältest. Seetõttu ei olnud koosolek võimeline kvoorumi puudumisel otsuseid vastu võtma.

Ilmselt ei osalenud aktsionäride üldkoosolekul ettevõtte suurim osanik Toomas Tool. Eelmise kuu lõpu seisuga oli Arcol 1807 aktsionäri. Tooli järel üheksa järgmise aktsionäri ehk institutsionaalsete investorite osalus jääb veidi alla 50 protsendi.

Tegemist pole esimese korraga, kui Arco Vara aktsionäride üldkoosolek ära jääb. Samasugune olukord oli ka 2009. aasta mais toimunud aktsionäride üldkoosolekul, mil samuti ei saadud kvoorumit kokku, sest kohale ei tulnud Tool ega ka SEB panga esindaja.

Tooliga ei õnnestunud Postimehel ühendust saada.

Saare maavalitsus tegi lennufirmale Avies aprillis toimumata jäänud reiside eest 2000 eurot trahvi, kuid Avies ei ole sellega nõus ja nõuab maavanemalt trahvi määramise korralduse tühistamist.

Maavanem Kaido Kaasik määras lennufirmale 2000 eurot leppetrahvi 11., 12., ja 26. aprillil tehnilistel põhjustel ära jäänud reiside eest. Kokku muutis Avies maavalitsusega kooskõlastamata lennugraafikut neljal korral, tühistades 3,5 Tallinna–Kuressaare–Tallinna lendu, kirjutab Saarte Hääl.

Maavalitsus määras lennufirmale iga kooskõlastamata muudatuse eest trahvi 50 protsendi ulatuses maksimummäärast, mis teeb nelja rikkumise eest 2000 eurot. See peetakse kinni lennufirmale makstavast juunikuu riiklikust toetusest.

Aviesi kinnitusel oli kõigi tühistatud lendude põhjuseks vedajast sõltumatu ootamatu süsteemirike, mis ei võimaldanud lennuliinil reisijatevedu teostada.

Aviesi tegevjuht Allan Soll märkis, et antud juhul oli tegemist ohutut reisijatevedu mõjutava erakorralise asjaoluga, mistõttu on leppetrahvi määramine alusetu.

Saare maavalitsuste ühistranspordi nõunik Taavi Kurisoo ütles, et Saare maavalitsus ei ole lennufirma vaidega nõus, sest tehnilistel põhjustel ärajäänud lennud ei ole käsitletavad vääramatu jõuna ning ei ole seega vabandatav asjaolu.

Möödunud sügisel määras Saare maavalitsus lennufirmale Avies 1334 eurot leppetrahvi samal põhjusel, mis seegi kord. Siis lennufirma karistust ei vaidlustanud ja tasus trahvi.

Saare maavalitsuse ja AS-i Avies vahel sõlmitud lennuliini avaliku teenindamise lepingu järgi on lennufirma kohustatud järgima lennugraafikut ning kooskõlastamata muudatuste tegemise eest lennugraafikus on maavalitsusel õigus nõuda leppetrahvi kuni 1000 eurot rikkumise eest.

Tallinna ringkonnakohus teeb täna teatavaks maadevahetuse kohtuotsuse, kus kaalutakse ehitusettevõtja Toomas Annuse, kunagiste ministrite Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo ning maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri tegusid.

Mullu samal ajal otsustas Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik, et maadevahetusel altkäemaksu andmise ja saamise eest kohtu alla antud poliitikud ja ärimehed tuleb õigeks mõista. Prokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler kaebasid otsuse edasi ja ringkonnakohus peaks täna avalikustama otsuse asjas.

Lõõniku õigeksmõistva otsuse aluseks oli seisukoht, et salajase pealtkuulamisega kogutud tõendeid ei tohi arvestada, sest kaitsepolitsei ja prokuratuur on seda tehes rikkunud seadust. Salajase pealtkuulamisega kogutud tõendite seaduslikkus oli ka tänavu jaanuaris-veebruaris toimunud ringkonnakohtu istungite üks peamisi vaidlusteemasid.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikud Meelika Aava, Sten Lind ja Pavel Gontšarov lubasid muuhulgas eraldi kaaluda salaja pealtkuulatud vestluste ning telefonikõnede seaduslikkust. Kohtualuste kaitsjad on korduvalt taotlenud asja lõpetamist ainuüksi seepärast, et asja uurimine ja arutamine on kestnud aastaid. Peale selle väidavad kõik kohtualused, et pole teinud neile süüks pandud tegusid.

Maadevahetuse asja tuum peitub selles, et riik vahetas looduskaitseliste piirangutega krunte riigimaa vastu. Informeeritud ehitusärimehed lähenesid seepeale Reiljanile ja Kangurile, et saada kiiresti soodsaid vahetustehinguid.

Prokuratuuri hinnangul teostasidki Reiljan ja Kangur ebaseaduslikke vahetusi, kui eelistasid valitud ärimehi. Kangur kasutas maadevahetust ka väidetavalt isiklikuks rikastumiseks varifirmade vahendusel tehtud tehingute abil.

Annus lubas kohtutoimiku järgi Reiljanile salaosaluse ühes kinnisvaraprojektis. Osalised eitavad kõiki süüdistusi.

Uurimine algas 2004. aastal, päädides 2006. aasta sügisel Kanguri ja teda abistanud Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare vahistamisega. Reiljan astus seepeale tagasi ministri kohalt, Annus asutas spetsiaalselt kohtuskäimiseks mõeldud börsifirma Järvevana.

Maadevahetajate kaitsja Leon Glikman on aga püüdnud läbi suruda seaduseparandust, mis keelaks esimeses astmes õigeks mõistva lahendi saanud kohtuasju prokuratuuril edasi kaevata.

 Saaremaal, kus haigestumus puukborrelioosi on Eestis kõige suurem, on puugid tervemad kui Ida-Virumaal, kus haigestumus on kõige väiksem.  

Mitmed spetsialistid on seisukohal, et Eesti kannatab puukborrelioosi hüperdiagnostika all, sest meie statistika näitab mitu korda suuremat haigestumust kui lähiriikides.

Mullu oli meil 100 000 inimese kohta 115 borrelioosi haigusjuhtu, samas Lätis oli vastav näitaja 35 ja Soomes 29. 2011. aastal oli meil haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 172, Soomes samal ajal 31 ja Lätis 39. Eriti teravalt hakkab silma haigete hulk Saaremaal – mullu oli Eesti suurimal saarel terviseameti kinnitusel 100 000 elaniku kohta 689 borrelioosijuhtu, tunamullu 1048.

Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets on seisukohal, et haigestumuste arv ei saa lähiriikidega võrreldes nii erinev olla. Tema arvates seisneb probleem selles, et Eestis kiputakse igasugustele tervisehädadele panema kergekäeliselt borrelioosi diagnoosi.

«Pole põhjust arvata, et Eestis on rohkem puuke kui mujal Euroopas. Paljudes kohtades langeb puukide arvukus inimtegevuse tõttu drastiliselt,» tunnistas ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadur Julia Geller, toonitades, et iga puuk ei ole nakkusekandja ja kokkupuude puugiga ei tähenda kohe veel haigestumist.

«Puukborrelioosi on meil kerge ülediagnoosida,» kinnitas Matti Maimets. Puukidega kokkupuutumine on Eestis väga tõenäoline – käime ju kõik vahel metsas ja niidul.

«Kui oleme kunagi haigust kandva puugiga kokku puutunud, siis inimene ei pruugi haigeks jääda, aga borrelioosi antikehad tekivad temas ikkagi ja kestavad terve elu,» rääkis Maimets.

Ta tõi näite: kümneaastasena puukidega kokku puutunud mees läheb 60-aastaselt kaelavaluga arstile ja talle tehakse analüüs. Antikehad on positiivsed. «Arst ütleb hurraa, meil on diagnoos käes – borrelioos! Tegelikult on tegemist ealiste terviseprobleemidega,» rääkis Maimets.

Seetõttu on Maimetsa sõnul lepitud kokku borrelioosi kliinilises pildis, ilma milleta pole mõtet verd ega seljaajuvedelikku analüüsidagi. Tema sõnul on laboratoorsed uuringud abiks küll kliinilise leiu kinnitamisel, kuid kunagi ei tohiks diagnoos põhineda üksnes neil ega ebamäärastel sümptomitel.

Kõige selgemalt annab borrelioosist märku migreeruv erüteem, mida rahvakeeli nimetatakse punaseks ringiks. Seda esineb Maimetsa kinnitusel koguni 95 protsendil borrelioosijuhtudest. «Erüteem võib suureneda, vahel on see keskelt heledam ja äärtest tumedam. Vahel tekivad ka sekundaarsed erüteemid teistesse kehapiirkondadesse,» kirjeldas Maimets.

Samas esimene punetav laik ümber puugihammustuse ei ole erüteem, vaid lihtsalt reaktsioon puugile, mis kaob enamasti paari päevaga. «Migreeruv erüteem tekib tavaliselt kolmandal kuni viiendal päeval ja hakkab laienema. Siis on kindel, et tegemist on borrelioosiga,» rääkis Maimets. Harva juhtub, et erüteemi ei tekigi.

«Järgmisena on kõige sagedamad närvisüsteeminähud, aga ka need peavad olema selgesti diagnoositavad,» rääkis arst. Lastel esineb näiteks näonärvihalvatust, mille tagajärjel vajub üks suunurk alla.

Veel iseloomustavad borrelioosi ootamatult tekkinud «radikuliit» või südamehäired. «Äkki jääb südamelöögisagedus väga aeglaseks või tekivad

ootamatult liigesetursed,» rääkis Maimets. Kui kõik muud haigused on välistatud ja antikehad positiivsed, on võimalik öelda, et tegu on borrelioosiga.

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri kinnitusel oli eelmisel aastal 73 protsenti borrelioosi diagnoosidest pandud laboratoorse kinnituse alusel, ülejäänud kliinilise pildi alusel. Tunamullu oli borrelioosi diagnoosimise aluseks laboratoorne kinnitus umbes 84 protsendil juhtudest, kliinilise pildi alusel pandi diagnoos 16 protsendil haigestumistest.

2009. aastal uuris meditsiinilabor Quattromed terviseameti palvel täiendavalt Saaremaalt võetud positiivseid borrelioosi proove – see uuring ülemäärast ülediagnoosimist ei kinnitanud, kuid samas ka ei välistanud.

Ka TAI viroloogia osakond on uurinud Eesti puuke. Näiteks aastatel 2006 kuni 2009 Saaremaal kogutud puukidest olid Borrelia-positiivsed umbes 11 protsenti (93 puuki 869 uuritust), Läänemaal kuus protsenti (12 puuki 200 uuritust). Samas aga olid 2012. aastal uuritud Saaremaa puukidest umbes 20–30 protsenti Borrelia-positiivsed. Pärnumaal oli see näitaja peaaegu sama. «Üle Eesti ongi see näitaja keskmiselt 15 protsenti, varieerudes neljast protsendist kuni 30 protsendini,» lausus Julia Geller TAIst.

Samuti mainis Geller, et Tartu-, Valga-, Võru- ja Ida-Virumaal on Borrelia suhtes positiivseid puuke mõne protsendi võrra rohkem, mis võib olla tingitud sellest, et Ida- ja Lõuna-Eestis on kaks puugiliiki – laanepuuk ja võsapuuk. Seejuures diagnoositakse puukborrelioosi Ida-Virumaal kõige vähem.

Kui aastatel 2006 kuni 2009 uuritud Saaremaa puukidest olid Borrelia-positiivsed 11 protsenti, siis Ida-Virumaal oli see protsent 16. Samas tunnistas Geller, et puugid ei ole kõikjal ühtlaselt levinud. «Oleme käinud Ida-Viru metsades, kus lähedal on suvilad ja eramajad. Inimesed, kes seal päris kaua elavad, väidavad, et aastakümnete jooksul pole nad kunagi näinud puuke enda ega koduloomade peal,» selgitas teadur.

Gelleri arvates ei pruugi seega kõrge borrelioosi haigestumise tase teatud maakonnas olla seotud puukide arvukuse või puukide infitseeritavusega, vaid pigem on põhjuseks  ülediagnoosimine, mitteühtlane puukide levimus või näiteks looduslikud eripärad ning inimeste harjumused ja elukombed.

«Kui borrelioosi diagnoos kergekäeliselt ära pannakse, võib jääda tegelik haigus üldse ravimata. Näiteks võib inimesel olla hoopis vähk, aga ta saab borrelioosi diagnoosi ja vale ravi,» tõdes doktor Maimets.

Borrelioosi antibiootikumiravi kestab kaks kuni neli nädalat. «Ametlik seisukoht on selline, et kui puukborrelioosi on üks kord korralikult ravitud, siis seda uuesti ravima ei pea,» kinnitas Maimets, kelleni on jõudnud patsient, kes on saanud kahe aasta jooksul 13 antibiootikumikuuri borrelioosi raviks.

Maimetsa sõnul ei juhtu tegelikult üldjuhul midagi, kui inimene borrelioosiga arstile ei jõua: «Pikaajalisi kahjustusi üldjuhul ei teki ka siis, kui haigus jääb ravimata. Iga infektsioon lõpeb ära, immuunsüsteem saab üldjuhul sellest jagu ja raskeid tüsistusi peaaegu ei olegi.»

Mõni inimene võibki borrelioosi «püstijalu» põdeda. «See võib piirduda ühe-kahepäevase peavaluga, sest umbes pooled puukborrelioosi haigestunud ei ole kunagi haiguse andnud puuki näinud,» selgitas arst.

Tallinna Lasnamäe õigeusu kiriku pühitsemiselt kehva enesetunde tõttu varem lahkuma pidanud Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervis on nõuniku kinnitusel korras.

Linnapea on taas tööl, võttis esmaspäeval vastu Hiina delegatsiooni ja oli linnavalitsuse kabinetinõupidamisel, ütles Edgar Savisaare nõunik Liina Oja Õhtulehele.

«Tervis on OK! Väike nõrkus oli lihtsalt,» kinnitas ta. Pühapäeval, kui Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill õnnistas Lasnamäe õigeusu kirikut, panid kirikulised tähele, et sealt on kadunud Edgar Savisaar.

Mullu novembris tabas Savisaart Pärnus arvamusliidrite lõunal kõnet pidades terviserike, mille põhjustas ilmselt madal vererõhk.

Ruhnu kooli juures oli laupäeva pärastlõunal siginat-saginat palju ja vana koolimaja väike talutoa-sarnane saal rahvast täis: ka sel aastal oli Ruhnu koolil oma lõpetaja, Elen Mägi.

Sellal kui sügisest ameti maha panev direktor Ants Pirso kõnet pidas, istus Elen üksipäini saali ees ja elas sõnavõtule silmnähtavalt kaasa, kirjutab Saarte Hääl. Direktor rääkis, et Elen on viimase aasta jooksul palju muutunud – sõnaahtrast kõhklevast plikakesest kooli vanimaks õpilaseks, kes on juba ka teistele eeskujuks.

Seejärel pidas kunagi nii arglik Elen ise väikese kõne – iseloomustas ja tunnustas oma õpetajaid ja tunnistas, et on neilt mõndagi õppinud: loodusainete ja muusikaõpetajalt Kristelilt humoorikust, keeleõpetaja Kadrilt head maitset jne.

Pärast muusikaõpetaja Kristeli juhendatud südamlikku muusikalist vahepala astus ette kogu kooli personal ja keeleõpetaja Kadri rääkis hoopis Antsust, kel tänavu suvel lõpeb samuti viimane kooliaasta.

Ants on juba mitu aastat ähvardanud pensile minna, aga siis ikka kooli jäänud – õpetajate kergenduseks, sest Ants hoiab neid väga.

Alkoholipoliitika rohelise raamatu avaliku arutelu lõpust on möödunud enam kui pool aastat, kuid hoolimata algsest erinevate huvigruppide aktiivsest kaasamisest pole tegudeni jõutud.

Terve Eesti Sihtasutus esitas koos Eesti Tervise Fondi ja Eesti Arstide Liiduga jaanuaris oma ettepanekud alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Nende kriitika oli see, et roheline raamat oli alkoholitööstuse ja kaubandushuvide ohtra kaasamise tulemusel liiga nõrk ning isegi ei plaaninud rakendada riikliku jõuga tegevusliine, mis alkoholi liigtarvitamist ja selle kahjusid tõeliselt vähendada saaksid.

Tõhusate regulatsioonide hulka kuulunuks terviseedendajate arvates napsihinna tõstmine, tervist toetav aktsiisipoliitika, alkoholi kättesaadavuse piiramine ning reklaami otsustav vähendamine või isegi keelamine, nagu on toimunud tubaka reklaamiga.

Kahjulik luksus

Sihtasutuse juhi Keit Fomotškini hinnangul on poliitikutel alkoholituru korralduse muutmisel ilmselgelt emotsionaalsed ja ärilised tõkked, kuna alkohol toob riigikassasse pisut üle kolme protsendi tulu.

Samas on Euroopa Komisjon hinnanud, et keskmiselt on alkoholi poolt ühiskonnale tekitatav kahju ligi kümme korda suurem kui raha, mis laekub aktsiisist.

Kõige radikaalsema ettepaneku järgi võiks pealinnas olla üks linnahaigla ning üks regionaalhaigla koos lastehaiglaga.

Kaks Tallinna keskerakondlasest abilinnapead ning linnale kuuluvate, aga konkureerivate haiglate nõukogude esimehed Taavi Aas ja Merike Martinson on asunud vastastikku avalikku võitlusse enda juhitavate haiglate positsioonide kindlustamiseks.

Eelmisel nädalal kirjutas Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) nõukogu esimees Aas Postimehes, et peab õigeks pealinna kahe haigla ühendamist. Oma kirja alustas ta väideldes kaasabilinnapea, Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) ja Tallinna lastehaigla nõukogu esimehe Martinsoniga.

«Martinson on siiani olnud haiglate ühendamise vastu, sest kahtlemata kaasneb sellega probleeme – väga suure meditsiinilise asutuse juhtimine on krõbe väljakutse, kuid ka tema on tunnistanud, et tulevikku arvestades on see õige otsus,» kirjutas Aas ja lõpetas oma kirja üleskutsega: «Pean õigeks kahe Tallinna keskhaigla ühendamist.»

Tänase Postimehe arvamusküljel vastab Martinson oma kolleegile: «Seitse kuud tagasi järjekordse laiapõhjalise arutluse ja analüüsi põhjal võttis linnavalitsus seisukoha – lähiaastail Tallinna omanduses olevaid haiglaid ei ühendata.»

ITK koondab töötajaid

Linnahaiglate ühendamist kui poolkuuma kartulit on pealinnas siiani käest kätte veeretatud pigem sotsiaalministeeriumi ehk riigiga. Eelmise sotsiaalministri Hanno Pevkuri viimane tegu oli saata Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kiri, kus muretses kahe pealinnale kuuluva haigla majandusseisu pärast ja tegi ettepaneku kaaluda nende liitmist.

Sellele vastas Savisaar Martinsoni viidatud analüüsi põhjendustega, kus eksperdid soovitasid erinevaid haiglaid ühendada. Üks variant oleks ühendada ITK ja LTKH. Teine variant oleks ühendada kolmas pealinnale kuuluv haigla – Tallinna lastehaigla Põhja-Eesti regionaalhaiglaga (PERH), aga sinna ehitataks juurde sünnitusmaja. Analüüsiti ka olemasoleva olukorra säilitamist.

Linnavalitsuse seisukohaks jäi, et lähiaastail linnahaiglaid ei ühendata, kuid alustatakse pealinnale uue tervishoiu arengukava koostamist.

ITK juht Ralf Allikvee, kes on oma asutust juhtinud regionaalhaigla taseme suunas, on tuline kahe haigla ühendamise pooldaja. Tema hinnangul jaguks Põhja-Eestis patsiente lisaks PERHile veel ühe samal tasemel Tallinna linnahaigla jaoks. Ehk sisuliselt oleks Eestis kolm kõrgema taseme haiglat, millest üks on Tartu Ülikooli kliinikum.

Haiglajuhid täna meeri jutul

Sel aastal on ITK tiivad olnud kärbitud: kiire areng nii erialade laiendamise kui ka töömahtude kasvatamise mõttes on seisma jäänud, sest haigekassa ei suurendanud sel aastal nende lepingut endises tempos.

See tähendab, et Allikvee koondab töötajaid, ta pole enamikul arstidel palka tõstnud – palgad olid varem samal tasemel, mida streigiga nõuti, samuti on ta loobunud igasugustest remonditöödest, et miinusest plussi jõuda. Samamoodi on keerulises seisus LTKH.

Üks konks võimalike muudatuste sees on Tallinna lastehaigla. ITK naistekliiniku sünnitusosakond on arendanud end tipptasemele, et päästa terviseprobleemidega sündivaid imikuid. Suure hooga areneb ka LTKH naistekliinik-sünnitusmaja. Kui teostub plaan, et lastehaigla juurde ehitatakse sünnitusmaja, peab üks praegustest oma uksed sulgema.

Lastehaigla tulevik läheb tervishoiu eest vastutavale abilinnapeale Martinsonile kui selle asutuse endisele juhile eriti korda. Ka oma vastusloos Aasale toob ta eeskujuna näiteks lastehaigla ja selle suurepärase majandamise praeguseni.

Pealinna tervishoiu eest vastutav abilinnapea kutsub oma loo lõpus üles: «Lõpetagem keskhaiglate ühendamise ambitsioonikas, kuid argumenteerimata väljakuulutamine.»

Nüüdseks on majandusraskustes Tallinna haiglate juhid kutsutud linnapea Savisaare juurde.

Riigikeele eesti peredes õpetamise programmid on üldjuhul mõeldud kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega lastele. Narva humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašina (pildil) sõnul pole see nõue aga alati põhjendatud.

«Muidugi võidavad kodakondsuseta lapsed neist projektidest, olles teel Eesti kodakondsuse saamise poole,» sõnab Tšerkašina. «Siiski arvan, et ka Eesti kodanikest laste jaoks oleks niisugune keelekümblus vajalik nende eesti keele oskuse parandamisel. Keeleprojektid «Veeda vaheaeg Võrumaal» on meie laste hulgas väga populaarsed, loodan, et neis saavad osaleda ka Eesti kodanikud.»

Tšerkašina ei varja, et on õpilaste osavõtu tulemustega Pille Kulbergi keelekümblusprojektides rahul. «Paljud lapsevanemad suhtuvad keelekümblusse väga hästi. Kolmteist aastat tagasi saatsin ma samasuguse programmi raames oma lapsed eesti peredesse, nii et mul on sellest lapsevanemana ettekujutus olemas. Nüüd löön Pille Kulbergi projektis kaasa kooli direktorina,» jutustab ta.

Eesti naised ei võta võrdsete palkade nimel jalge alla kohtuteed – meelemuutus palkade võrdsustamise suhtes peab tulema tööandjailt, tõdeb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.

Sepperil on olnud kiired päevad: läinud reedel tutvustas ta Eesti avalikkusele Euroopa Liidu esimest võrdõiguslikkuse indeksit, kus asume kehvade keskmike seas, 14. positsioonil. Võrdsuse saavutamisest oleme endiselt kaugel keskmise palga ja võimu kategooriates, kus naised on märgatavalt vähem hinnatud. Käärid naiste kahjuks avalduvad ka kodustes tegemistes, mistõttu neil jääb meestega võrreldes vähem aega hobideks.

Ebavõrdsus, sedapuhku aga naiste kasuks, valitseb tervise ja hariduse valdkonnas, sest naisi soosib tunduvalt pikem oodatav eluiga ja kõrgharitute protsent.

Sepper leiab, et senisest enam mehi võiks julgeda valida oma erialaks pedagoogika, tervishoiu, sotsiaaltöö või muud humanitaaralad ning panustada laste kasvatamisse ja kodustesse töödesse. Naised seevastu võiksid kaaluda õppimist kõrgepalgalisematel erialadel, olla aktiivsemad juhtimisorganitesse pääsemisel ja enese teostamisel.

Eile andis volinik riigikogu põhiseaduskomisjonile üle kokkuvõtte oma eelmise aasta tööst. Kokku tegeles ta mullu 394 pöördumisega, millest 11 puhul tuvastati diskrimineerimine ja neljal juhul maksti tänu voliniku abile kannatanule rahalist hüvitist. Üllatuse tõi aga see, et esimest korda kaebasid mehed ebavõrdse kohtlemise üle sagedamini kui naised.

Teie värskest aastaaruandest selgub, et enamik kaebusi sugude ebavõrdse kohtlemise kohta tuli mullu hoopis meestelt. Miks?
Soolise diskrimineerimise kahtlusega on väga mitu aastat olnud mehi ja naisi enam-vähem pooleks. Eelmisel aastal toimus MTÜ kampaania «Issi, kus sa oled» – meil ei ole varem olnud sarnast kampaaniat, mille peale nii paljud mehed korraga kaebaksid.

Samal ajal tuli naiste soolise diskrimineerimise kaebusi vähem. Mõnikord näevad mehed soolist ebavõrdsust asjades, mida ei saa pidada sooliseks diskrimineerimiseks: näiteks on pöördutud voliniku poole küsimusega, miks on esimese astme kohtunike seas proportsioon naiste kasuks.

Naised esitavad endast lähtuvaid kaebusi, mehed neid, mida nad parasjagu mujal märkavad?
See on väga tabav. Samas ei ole meeste mured tihtipeale sellised, mida saaks lihtsalt menetleda. Kampaania oli hea näide: ega volinik selle kampaania suhtes väga midagi teha ei saa, see on tarbijakaitse küsimus. Teine näide on naistele korraldatav maijooks, mille puhul mehed tahavad teada, kas sellega eksitakse seaduse vastu.

Samas tõi eelmine aasta ka ühe päris huvitava kaebuse: meesmasseerija töötingimusi taheti halvendada sellepärast, et ta on mees ja kliendid eelistavad naismasseerijaid. Tal taheti töökoormust vähendada ja muuta tööleping töövõtulepinguks. Me aitasime tal pöörduda töövaidluskomisjoni ja ta võitis selle vaidluse.

Oma aastaaruandes räägite pikalt lapsehoolduspuhkuselt naasnud naiste diskrimineerimise juhtumitest. On see praegu Eesti naiste jaoks teravaim probleem?
Meie praktika järgi jah, kuigi tuleb arvestada, et voliniku praktikasse jõuab siiski üsna vähe kaasusi. 2012. aastal tegi Emor küsitluse, kas ja mille alusel on inimesed viimase kahe aasta jooksul ise läbi elanud või siis keegi lähedane on kogenud diskrimineerimist. Seal oli esimesel kohal vanus, seejärel keel, rahvus. Lapsevanemaks olemine oli viiendal kohal.

Samas tõsisemad diskrimineerimise juhtumid meie puhul on olnud ikkagi seotud lapsehoolduspuhkusega. Ka PRIA puhul pöördusid meie poole kaks naist, aga samas olukorras oli 40.

Neljapäeval avaldati esimene ELi võrdõiguslikkuse indeks. Eesti kohta näitas see, et naiste kahjuks on suured käärid võimu ja raha valdkondades. See vahe ei ole viimase viie aastaga vähenenud. Miks?
Kõik mis puudutab raha ja majanduslikku iseseisvust on suurem ühiskondlik probleem. Seda ei muuda paari aastaga ega paari meetmega või sellega, et me räägime sellest. Seal on palju mõjureid: valitakse erinevaid töid, tööd on erinevalt väärtustatud. Võimu puhul samuti. Mirjam Allik oma väga huvitavas uurimustöös uuris, miks naised ei jõua esinduskogusse. Viimastel valimistel on naiskandidaadid nimekirjades tõusnud, aga probleem on ikkagi selles, et nimekirjad pannaks kokku erakondade juhatustes ja need on meeste pärusmaa.

Sooline palgalõhe on Eestis Euroopa suurim ehk 28 protsenti, see ei ole viie aastaga vähenenud. Selleks et probleemi lahendada, tuleb osata seda seletada. Miks palgalõhe püsib?
2010. aastal tuli välja meie ainuke suurem soolise palgalõhe uuring. Selle põhitulemus oli, et me ei tea tegelikult põhjusi. Seal võeti arvesse erinevaid näitajaid eriala valikust soolise segregatsioonini ja küsiti, kas see annab palgalõhele seletuse. 28 protsendist suudeti ainult mõni üksik protsendipunkt ära põhjendada. Madalama haridustaseme puhul on lõhe väiksem, otsustuse ja juhtimise tasandil saavad naised meestega võrreldes tunduvalt vähem palka. Põhjusteni jõudmiseks tuleb veel uuringuid teha.

Kas tulevikus võiks kohtutesse jõuda rohkem selliseid taotlusi, milles naine nõuab sama palka kui tema meeskolleeg?
Me oleme seda juba mõnda aega lootnud. Aga seal on omad probleemid – oma tööandja vastu sellise nõudega minek on väga riskantne. Töösuhted muutuvad väga keeruliseks ja tööandja on niikuinii tugevamal positsioonil. Ma ei näe plahvatuslikku kohtuasjade suurenemist. Pigem võiks tekkida ühiskondlik norm, et suurem tööandja tegeleks ise sellega, et võrdse töö tegijad saaksid võrdset palka. Avalikus sektoris on see töö juba mõnda aega käinud. 

Meil on olnud 20 aastat liberaalset ja parempoolset demokraatiat. Samas riigid, millest me indeksit vaadates peaksime eeskuju võtma, on valdavalt sotsiaaldemokraatlike valitsustega.
See on tõsi – kui vaadata ka viimast kümmet aastat ka Euroopa Liidus, siis need riigid, kus on tehtud otsustavaid samme sugude võrdõiguslikkuse saavutamise poole, on olnud sotsiaaldemokraatlikud. Näiteks Hispaanias, Austrias. Prantsusmaa on erand.

Kas nende riikide kolleegidega võrreldes Te tunnetate, et Eestis on keerulisem neid otsuseid saavutada?
Mul ei ole Eestist võrdlusmaterjali, kuigi jah, viimastel valimistel olid sotsiaaldemokraadid ainukesed, kellel oli poliitilises platvormis alapeatükk sugude võrdõiguslikkusest. Kui räägime ühiskonnas valitsevast ebavõrdsusest, siis on see loomulikult maailmavaate küsimus: kui me räägime, et igaüks saab ise hakkama, sest meil on võrdsed võimalused ja me ju kohtleme kõiki võrdselt ning  kõik peavad hüppama läbi sama rõnga, siis tegelikult on inimesed väga erinevatel positsioonidel. Siis see n-ö võrdne kohtlemine võib viia suurema ebavõrdsuseni.

Mis oleks need otsused, mida Eestis tuleks teha, aga millele ei ole poliitilist tahet?
Valitsuste koosnemine võrdselt meestest ja naistest on konkreetne otsus - teistes riikides leidub  valitsusjuhte, kes on öelnud, et see on nende  põhimõte. Näiteks praegu ei näe meie valitsuse tegevuskava ette ühtegi seadusemuudatust ega ühegi institutsiooni võimendamist, mis vähendaks soolist palgalõhet. Jõu annab see, kui otsuse taha tuleb ka raha. Praegu on kõik suuremad rahastused tulnud välismaalt.

Norrast sai eelmisel nädalal esimene ELi ja NATO riik, kus ajateenistus on ka naistele kohustuslik. Kas Teie olete valmis hakkama Eestis kaitsma naiste kohustuslikku ajateenistust?
Ma olen tegelikult oma seisukoha kirja pannud soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandes. Tänapäevases ühiskonnas ma ei näe väga palju põhjusi, miks see peaks olema ainult meestele kohtuslik. Me ei saa välistada seda, et ühel hetkel, kui kaitseministeerium on valmis seda debatti alustama, siis võiks arutada, kas peaks ka naiskodanikele teenistuse korraldama. Ma ei näe selleks absoluutselt mingeid takistusi, aga kindlasti ei ole see teema, mille eest ma hakkan oma ametiajal võitlema.

EMORi uuring näitab, et võrdõiguslikkuse volinik on eestlaste jaoks üsna tundmatu institutsioon. Pigem pöördutakse politseisse, kui Teie poole.
Tundmatu ei ole – uuringust tuli välja, et pool elanikkonnast on teadlik volinikust ja see on suhteliselt hea tulemus. Mis oli muret tekitav on see, et 13 protsenti inimestest ütles, et mure korral pöörduks esimesena politseisse. Tegelikult see ei ole ka asjakohane õiguskaitse. Teadmine, et diskrimineerimisvaidlused lahendatakse Eestis tsiviilkorras, võiks kasvada.

Selleks suveks kasvab teie kantselei kahelt inimeselt kaheksale. Mis võimekus teil tekib?
Üks suund on õiguskaitse tõhustamine: koolitused, infomaterjalid. Valitud diskrimineerimisvaidluste puhul – mille kohtulahendil võib olla laiem mõju ühiskonnas – on meil plaanis igatepidi inimest aidata. Vajadusel saame palgata talle advokaadi, võtta enda peale riski, et kui inimene peaks vaidluse kaotama, siis ka teise poole kohtukulud tasume meie. Teine suund on soolõime avalikus sektoris. Seal on ka konsultatsioonid, juhendid, töökohtumised välisekspertidega, uuringud jms.

Kui palju te uude personali mehi võtate?
Praeguseks on kuuest uuest kohast viis täidetud, ainult üks konkurss on toimumata. Nende viie konkursi võitjad on olnud kõik naised. On tekkinud eksiarvamus, et igas asutuses – ükskõik kui väikses – peaks olema pooleks mehi ja naisi. Kui asutuse juht ütleb, et mul on palju naisi, ja peaks värbama ainult mehi, siis võib juhtuda see, et konkursil jäetakse parim naiskandidaat kõrvale, ning see on sooline diskrimineerimine.

Mullu rahuldas Eesti 25 varjupaigataotlust, mida on kuue võrra enam kui aasta varem.

Mullu tehti Eestile 70 varjupaigataotlust, millest 25 rahuldati. Positiivsetest otsustest said 10 pagulase staatuse, viis ajutise kaitse ning ülejäänud 10 said loa riiki jääda humanitaarsetel põhjustel.

Eurostati andmeil pakkusid Eestist vähem taotlejatele varjupaika vaid kaks riiki – Island ja Lichtenstein. Neist esimene tegi 10 ja teine 20 positiivset otsust. 

2011. aastal rahuldas Eesti 19 varjupaigataotlust. Nii oli riik nii taotlejate arvu kui rahuldatud taotluste poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas viimane. Toona ütles Meelis Niine rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni Tallinna büroost Postimehele, et Eestisse pole suurt pagulaste tungi, kuna siin pole välismaalaste kogukondi ning ka keelekeskkond on teine. Seetõttu on Eestis varjupaika palunud ning saanud peamiselt endiste Nõukogude liiduvabariikide kodanikud – venelased, ukrainlased, valgevenelased ja grusiinid.

Mullu tehti Euroopa liidu liikmesriikidele kokku 407 300 varjupaigataotlust. Lliikmesriigid pakkusid varjupaika 102 700 taotlejale, mida on umbes 18 000 võrra enam kui aasta varem. Kodumaalt pagenute hulgas oli kõige enam süürlasi, afgaane ja somaallasi.

Kõige suuremale arvule taotlejatele pakkusid varjupaika Saksamaa (22 000 taotlejat), Rootsi (15 300), Suurbritannia (14 600) ja Prantsusmaa (14 300). Kokku pakkusid need neli riiki varjupaika kahele kolmandikule kogu taotlejate arvust.

Reformierakonna aukohus koguneb reede hommikul, et arutada Reformierakonnast juuni algul välja heidetud Kristiina Ojulandi nõuniku, samuti hääletuspettustega seostatud Anu Kikase kaebust.

Kikas teatas eile, et otsustas töörühma koostatud raportiga tutvumise järel esitada Reformierakonna aukohtule kaebuse töögrupi juhi Väino Linde ja sisevalimiste ajal erakonna Võrumaa arendusjuhina töötanud Elleri-Kristel Kelpi peale. «Mõlemad nimetatud isikud on esitanud minu vastu valesüüdistuse, riivates sellega minu au ja väärikust,» ütles ta.

Kikas soovib enda sõnul, et Reformierakonna aukohus arutaks tema vastu esitatud identiteedivarguste valesüüdistuse tõendatust. «Spetsiaalselt identiteedivarguste uurimiseks loodud töörühm ei ole vaevunud minu tegevusega seonduvat piisava põhjalikkusega uurima, mistõttu tuginedes vaid ühe, enda sõnul meeltesegaduses tegutsenud isiku selgitusele, on minu kohta esitatud au ja väärikust riivavaid valeväiteid,» lisas ta.

Linde ütles seejärel Postimehele, et kuna aukohtusse avalduse esitamine ei käinud mitte loomulikku rada pidi, vaid meedia vahendusel, siis on tema hinnangul eelkõige tegu PR-sündmusega. Ta viitas ka vanasõnale «Kelle leiba sööd, selle laulu laulad» ning avaldas arvamust, et asjaolu, et kaebaja on Ojulandi nõunik, selgitab kõik.

«Meie töögrupi lõppakt sisaldab faktilisi asjaolusid, see ei anna hinnanguid ega tee subjektiivseid järeldusi. Sellepärast on mul raske siit au ja väärikust riivavat välja lugeda,» ütles Linde.

Tema sõnul üritas töörühm olla mitte ainult formaalselt objektiivne, vaid ka inimlik, kui ei arvanud pettuste hulka juhtumit, kus Kikas hääletas enda vanemate eest. «Aga et initsiatiiv Võru rikkumiste osas tuli arendusjuhile Kikaselt, seda on arendusjuht meile põhjalikult selgitanud ja töögrupil polnud alust selles kahelda. Lisaks toetusid rikkumised samale mustrile nagu Lääne-Virumaal,» rääkis ta.

Partei sisehääletuspettusi uurinud töörühm teatas kaks päeva pärast Ojulandi väljaheitmist, et ka Võrumaa arendusjuht on tunnistanud sisevalimistel teiste inimeste eest hääletamist. «Selle mõtte sai ta Anu Kikaselt, kes on Kristiina Ojulandi büroo töötaja ja kes tegi talle ettepaneku, et naised võiksid toetada naisi,» ütles Linde toona Postimehele.

Kelp ise tunnistas erakonnale esitatud seletuskirjas kaheksa inimese eest hääletamist, märkides ka, et need hääled läksid Kristiina Ojulandile ja Kaja Kallasele. «Kuidas tekkis varikontode idee ja tegemine, ei mäleta. Olin lihtsalt selles asjas nii sees, et reaalne mõtlemine puudus. Ja nii saigi välja valitud suvalised nimed ja nende eest hääletatud. Ilmselt tegin seda meeltesegaduses,» kirjutas ta.

Lisaks kaheksale pettusejuhtumile Võrumaal tuvastas partei töörühm 39 hääletuspettuse juhtumit Lääne-Viru ja 24 Viljandi maakonnas. Juba 5. juunil heitis Reformierakonna juhatus maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Reedel teatas Vallbaum, et on otsustanud siiski erakonnast lahkuda.

Häältega manipuleerimist tunnistanud Võrumaa arendusjuht Elleri-Kristel Kelp ja Viljandimaa arendusjuht Ott Kukk astusid erakonnast välja üle-eelmise nädala lõpus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hankel ministeeriumile ja teistele ühispakkumises osalevatele riigiasutustele telefoni- ja sideteenuste pakkuja leidmiseks tunnistati edukaks Elion Ettevõtted AS ja AS EMT.

Hanke kogumaksumus on 245 892 eurot käibemaksuta, ütles ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda BNS-ile.

Hanke esimene osa koosneb telefoni- ja andmesideteenuse osutamisest, teise osa moodustab kõnekeskuse teenus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, maanteeametile ja tarbijakaitseametile ning kolmandasse ossa kuulub maanteameti teeinfo lühinumbri teenuse osutamine.

Ühishankes osalevad lisaks ministeeriumile veel tehnilise järelevalve amet, riigi infosüsteemi amet, tarbijakaitseamet, veeteede amet, konkurentsiamet, lennuamet, maanteeamet ja selle regioonid, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, AS Teede Tehnokeskus, Sihtasutus KredEx, Eesti Arengufond ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.

Investesteerimispiirangute leevendamisest palju olulisem teema on oleks senise traditsioonilise fondide riskitasemete määramise käsitlusest loobumine ehk enam ei saa öelda, et et kõik võlakirjafondid on madala riskiga ning kõik muud varaklassid kõrge riskiga, tõdeb SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

«Palju olulisem teema oleks meie arvates loobumine traditsioonilisest käsitlusest, mille kohaselt võlakirjad, eriti riigivõlakirjad on madala riskiga ja aktsiad ning kõik muud varaklassid on kõrge riskiga,» lausus Kunsing.  Sellisest käsitlusest lähtub praegune teise samba fondide klassifikatsioon - fonde liigitatakse selle järgi, kui palju nad oma portfellist võivad investeerida väljapoole võlakirju.

«Olukorras, kus intressimäärad on väga madalad, ei pruugi fondide sundimine võlakirjainvesteeringutesse anda soovitud tulemusi,» ütles Kunsing, lisades, et ühel hetkel, näiteks inflatsiooni järsul kiirenemisel, võivad sellised investeeringud osutuda vägagi riskantseteks – inflatsiooni tõusule reageerivad turuintressid tõusuga, ning see lööb eriti valusalt pikema tähtajaga võlakirjadesse investeerinud fonde.

« Isegi kui kõik võlakirju emiteerinud ettevõtted ja valitsused teenindavad oma võetud kohustusi ja maksavad need tähtajal tagasi võib intresside kiire tõusu perioodil võlakirjadega raha kaotada,» lausus Kunsing.

Teisipäeval alustas Vanasadama uue kruiisikai rajaja BMGS Eesti filiaal ehitusobjektil terasvaiade paigaldamisega, kokku rammitakse merepõhja ligi 200 kuni 46 meetri pikkust vaia.

«Uue kruiisikai ettevalmistavate ehitustöödega alustati mai keskel ja tänaseks oleme sealmaal, et ehitusel algab kõige intensiivsem periood ehk vaiade rammimine,» lausus Tallinna Sadama ehitusjuht Peeter Nõgu. «Sel nädalal alustab ehitaja maapealsete ja eeldatavalt nädala pärast veepealsete vaiade rammimisega.»

Kokku paigaldatakse kaiehituse käigus ligi 200 terasvaia, mille pikkus jääb vahemikku 30-46 meetrit. Terasvaiade seinapaksus on maapinnas 12,5 millimeetrit ja vette jäävas osas 16 millimeetrit, vaiade läbimõõt on 1016-1220 millimeetrit. Vaiad täidetakse seest liivaga, ülemise nelja meetri osas betooniga.

«Samaaegselt esimeste vaiade paigaldamisega algavad ka kai pealisehitise betoonitööd. Kokku kulub kruiisikaile 6600 kuupmeetrit betooni,» rääkis Nõgu.

Vaiade rammimine kestab oktoobrini. Vaiad on kuni 46 meetrit pikad ja kuna vee sügavus on kai ehitamise paigas 11 meetrit, siis ülejäänu vaia pikkusest läheb maa sisse. Nimelt on pinnase ülemised kihid Vanasadama juures pehmemad ja kai kindlaks pinnasesse kinnitamiseks tuleb vaiad sügavale pinnasesse taguda. See aga tähendab, et kesklinna ja Kalamaja piirkonnas on kuni sügiseni kuulda ka vaiade rammimise müra.

«Kui metalliga metalli vastu taguda, siis tahes-tahtmata tekib müra ja sellest ei pääse,» nentis Nõgu ning lisas, et sadamal on ehitajaga kokkulepe, et rammimistöid ei tehta kella 23-7. Sadam on sellise lubaduse andnud ka kohalikele elanikele ja sellest ei taganeta.

Kaile paigaldatakse sildumisseadmed, pääste- ja turvavarustus ning navigatsioonimärgistus. Samuti saab kai elektrivarustuse koos välisvalgustusega, sidevarustuse, torustikud laevadele olmevee andmiseks ja reovee vastuvõtuks.

Vanasadama senise kruiisikai kõrvale ehitatava uue kai kogupikkus on 421 meetrit, laius 20 meetrit ja veesügavusega 11 meetrit Kroonlinna nullist. Kuni 340 meetri pikkuseid ja 42 meetri laiuseid ning kuni üheksameetrise süvisega kruiisilaevade vastuvõtmist võimaldava kai valmimistähtaeg on 1. mai 2014.

Kruiisikai ehitusmaksumus on 9,8 miljonit eurot.

Riigi peaprokurör Norman Aas kritiseeris oma aastaülevaates parlamenti, kes on mitme kriminaalmenetlust puudutava probleemi lahendamisega venitanud, ning ütles, et demokraatlikule õigusriigile on küll kohane, et inimeste põhiõiguste ja avalike huvide vahel otsitakse pidevalt uut tasakaalupunkti, kuid samas ei saa õiguskaitseasutused oma tööd nende debattide ajaks peatada.

Aas viitas põhiseaduskomisjonile esitatud ettekandes ütlusele, et karistusõigus ja kriminaalmenetlus on teravaim mõõk riigi käes, millega riik saab sekkuda inimese õigustesse ja kus kõige otsesemalt põrkuvad avalikud huvid ja inimese õigused. Seetõttu ei ole tema sõnul üllatav, et teema on ühiskondlike arutelude keskmes. «Aeg-ajalt võib nendes debattides kohata ka äärmuslikke seisukohti või läbi näha mõne isiku soovi lahendada oma isiklikke probleeme, aga see on siiski kokkuvõttes parem kui debati puudumine,» märkis ta.

Tema sõnul on demokraatlikule õigusriigile kohane, et pidevalt üritatakse leida uut tasakaalupunkti inimese põhiõiguste ja avalike huvide vahel.

«See tasakaalupunkt muutub ajas, olles mõjutatud nii rahva turvatundest, kriminogeensest olukorrast, valitsevatest väärtushinnangutest kui ka paljudest muudest asjaoludest, mis ise ajas muutuvad. Selle tasakaalupunkti saabki määrata kindlaks õigusriigis eelkõige parlament poliitiliste debattide käigus,» lausus Aas.

Kriminaalmenetluse läbiviimine pole mitte õigus, vaid kohustus

Peaprokurör juhtis samas tähelepanu, et õiguskaitseasutused ei saa oma tööd nende debattide ajaks peatada. Tema sõnul pannakse kuritegusid toime järjepidevalt ja neid tuleb menetleda kehtivate seaduste järgi, kusjuures kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole üksnes riigi õigus, vaid ka kohustus.

«Seaduspärased menetlustoimingud ei tohiks seetõttu olla etteheiteks ka konkreetsetele menetlejatele. Õiguskaitseasutused ei ole ära teeninud ka seda, et nende kohta levitatakse kas või tahtmatult arusaama, et isegi kui nad otseselt seadusi ei riku, siis inimõigusi nad tegelikult sisimas siiski ei austa,» rõhutas Aas.

Oma ettekandes käsitles peaprokurör eraldi nii jälitustegevust puudutavat eelnõu numbriga 295 kui ka riigikogu liikmete immuniteedimenetluse probleeme.

Arvutisüsteemide salajase jälgimise kord vajaks ajakohastamist

Keskfraktsiooni algatatud ja palju vaidlusi tekitanud eelnõu osas, millele on toetust avaldanud ka Reformierakond, nõustus Aas riigikohtu esimehe Märt Raski seisukohaga, et kuna seadusandja tahe jälitustegevuse reguleerimisel on aasta algul jõustunud muudatuste näol äsja välja öeldud ja kehtib alles lühikest aega, siis on mõistlik ära oodata nii kriminaalmenetlusliku kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika tekkimine.

Nii ei peaks parlament tema hinnangul praktikas veel juurdumata regulatsiooni muutmisega kiirustama. Samas on ka koalitsioonierakonnad kinnitanud, et ei soovi esimese lugemise läbinud eelnõu edasi menetleda.

Küll võib Aasa hinnangul eelkõige tehnoloogia arengu tõttu ajakohastamist vajada arvutisüsteemide salajase jälgimise regulatsioon, mida 1. jaanuaril kehtima hakanud muudatustega ei uuendatud. Praegune kord on tema sõnul mitmetimõistetav olukorras, kui soovitakse varjatult koguda arvutisüsteemist juba olemasolevat informatsiooni, näiteks arvutisse laetud e-kirju, SMSe või salvestatud dokumente.

Kuna senine regulatsioon on kohmakas ja ebaselge, tuleks tema hinnangul luua eraldi seaduslik lahendus elektrooniliste teabekandjatega ja arvutisüsteemidega varjatud tutvumiseks. «See peaks olema lubatud kohtu loal, samas peaks selle loaga olema võimalik sanktsioneerida kõige vajaliku läbiviimist (varjatud sisenemist, andmetega tutvumist, vajadusel kommunikatsiooni jälgimist),» kirjutas ta aastaülevaates.

Probleemid saadikupuutumatusega takistavad prokuratuuri tööd

Tõsiseks põhiseaduslikuks probleemiks Eesti kriminaalmenetluses nimetas Aas riigikogu liikmete immuniteedimenetlust, mille reguleerimiseks tegi õiguskantsler parlamendile ettepaneku juba mullu märtsis. Nii ollakse tema sõnul üle aasta olukorras, kus väga oluline osa kriminaalmenetluse seadustikust on vähemalt õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus.

«Seejuures ei ole tegemist vaid abstraktse õigusliku probleemiga, see on mõjutanud juba nii konkreetseid isikuid kui kriminaalmenetlusi,» lausus Aas ja lisas, et põhiseaduskomisjoni märtsis algatatud eelnõu järgi kehtiks senine regulatsioon veel vähemalt kaks aastat ehk 2015. aastal valitava riigikogu koosseisu volituste alguseni.

Aas rõhutas, et põhiseadusega kooskõlas oleva õigusselge regulatsiooni kehtestamine on oluline ka immuniteediga kaitstud inimeste põhiõiguste tagamise seisukohalt. «Kehtivate seaduste alusel on uurimisasutustel ja prokuratuuril jätkuvalt kohustus läbi viia kohtueelset menetlust võimalike kahtluste selgitamiseks, samas on immuniteediga kaitstud isikute puhul täna kohtumenetluseni jõudmine küsitav, mistõttu võivad nad jääda määramata ajaks kahtlustava staatusesse,» viitas ta ning lisas, et tegelikult puudub igasugune selgus ka küsimuses, millistel tingimustel saab taotleda immuniteedi võtmist Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikult.

Prokuratuur ootab ka uut riigivastutuse seadust

Samuti peatus Aas oma ettekandes asjaolul, et endiselt puudub õigusselgus kriminaalmenetlusega õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise küsimuses. Ta meenutas, et Euroopa inimõiguste kohus tegi juba 2006. aastal otsuse, kus viitas Eesti seaduste lünkadele ja vastava kohtupraktika puudumisele. Kuigi uue riigivastutuse seaduse koostamine on olnud pooleli juba mitu aastat, pole seda seni vastu võetud.

Aas lisas, et praegune ebaselgus on mõjutanud otseselt ka prokuratuuri menetluspraktikat ning olnud üheks põhjuseks, miks prokuratuur pole taotlenud üldjuhul viimastel aastatel kohtult kahtlustatava ametist kõrvaldamist.

18. juuni 2013 pidi toimuma Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek. Koosolekule registreerus 49,34 protsendi aktsiatega esindatud häältest, kuid vastavalt äriseadustiku § 297 lg-le 1 on koosolek otsustusvõimeline, kui esindatud on üle 50 protsenti häältest.

Seega ei olnud üldkoosolek vajaliku kvoorumi puudumise tõttu võimeline otsuseid vastu võtma, teatas ettevõte börsile.

Vastavuses äriseadustiku § 297 lg 2 kutsub Arco Vara AS-i juhatus kokku uue üldkoosoleku, mis toimub 1. juulil.

Täna anti pidulikul tseremoonial kolonel Martin Heremile üle kaitseväe ühendatud õppeasutuste lipp. Uus ülem lubas kaitseväe ühendatud õppeasutusi juhtida ausalt ja avatult.

«Teen seda nii professionaalselt kui oskan, ehk siis katsun käituda veohobusena, mitte ratsatraavlina,» ütles kolonel Herem.

Õppeasutuste juhtimise üleandmise tseremooniast võtsid osa kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

«Soovin uuele ülemale kolonel Heremile, et ta rakendaks oma energia samasuguse tasakaaluka juhtimise vankri ette, nagu seda tegi kolonel Ermus,» ütles Marran. «Sel juhul võime kindlad olla, et õppeasutuse tulevik ning noorte, tulevaste kaitseväelaste haridustee saab kindla aluse.»

Õppeasutuste uus ülem kolonel Martin Herem alustas kaitseväes teenistust 1996. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis rühmaülemana ning seejärel sai kompanii ülema abiks. Ta on teeninud Tartu üksik-jalaväepataljonis operatiivohvitseri ja operatiivosakonna ülemana. 2002. aastast sai kolonel Heremist kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppejõud ning hiljem taktika õppetooli ülem.

Alates 2008. aastast teenis ta Kirde kaitseringkonna ülemana. 2012. aastast on kolonel Herem olnud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitja.

Kolonel Herem on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia, kaitseväe ühendatud õppeasutuste keskastmekursuse ning Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja kõrgema juhtimiskursuse.

Kolonel Aarne Ermus aitas Eesti taas-iseseisvumise järel üles ehitada Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni. Kolonel Ermus on töötanud kaitsejõudude peastaabis, teeninud NATO väljaõppeoperatsioonil Iraagis ning sõjalise esindajana NATO Euroopa vägede peakorteris. Kolonel Ermus läheb pärast õppeasutuste ülema koha üle andmist tegevteenistusest reservi.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus Eesti riigikaitseline kõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadiks pürgiva Valdo Randpere sõnul ei häiri teda veel ühe konkurendi lisandumine pealinna juhi kandidaadi valimisel ning ta ise oli üks Vilja Savisaar-Toomasti meerikandidaadiks ülesseadjatest.

Randpere ütles Postimehele, et kui teda häiriks aastaid Keskerakonna ühe juhtpoliitikuna tegutsenud ja alles eelmisel nädalal Reformierakonda astunud Savisaar-Toomasti lisandumine erakonna linnapeakandidaadiks pürgijate sekka, oleks ta saanud seda takistada.

«Reformierakonna Tallinna piirkonna juhina oleks ma saanud tema ülesseadmist pidurdada. Ma ei tea, kas ma oleks saanud tema kandideerimist lõpuni vältida, aga ma oleks võinud sellele protsessile kaikaid kodarasse loopida,» ütles Randpere Postimehele.

Randpere märkis, et linnapeakandidaadi esitamiseks on tarvis vähemalt 20 Reformierakonna Tallinna piirkonnaorganisatsiooni liikme toetust ja tema oli üks Savisaar-Toomasti ülesseadjatest.

«Minu meelest on väga tore, et Vilja Savisaar-Toomast tuli kandidaadina veel juurde. Ma usun, et konkurents toodab kvaliteeti ja mida rohkem kandideerijaid on, seda parema kandidaadi me lõpuks leiame,» lausus Randpere.

Tema sõnul on praegu vara öelda, kellel neljast kandidaadist on suurim võimalus saada Reformierakonna linnapeakandidaadiks.

«Praegu me oleme kõik alles stardipakul. Kuna meid on kokku neli, on igaühe võimalused saada linnapeakandidaadiks 25 protsenti. Toetus kujuneb paljude asjade alusel, muu hulgas selle järgi kelle programm on tugevam, kes on linnapeakandidaadiks saamisest ise kõige rohkem huvitatud ja nii edasi. Eks igaüks leiutab oma mõtteid ja trikke, kuidas oma kampaaniat vedada,» lausus Randpere.

Reformierakonna linnapeakandidaatide esitamine lõppes eile õhtul ning lõpliku nimekirja järgi pürivad erakonna pealinna meerikandidaadiks riigikogu liikmed Valdo Randpere ja Laine Randjärv, rahandusminister Jürgen Ligi ja europarlamendi saadik Vilja Savisaar-Toomast. Nende nelja inimese seast valib Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogu linnapeakandidaadi 17. augustil.

Ülejäänud parlamendierakonnad on oma Tallinna linnapeakandidaadi juba valinud. Sotsiaaldemokraatlik Erakonna linnapeakandidaat on riigikogu liige Andres Anvelt, Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat endine luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross ja Keskerakonna kandidaat praeguse linnapea Edgar Savisaar.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 20. oktoobril.

Pühapäeval Väätsal 16-aastase tütarlapse vastu tema tahtmist kaasa viinud Kristjan Maaslepp sai karistuseks 3kuulise šokivangistuse, ülejäänud karistus määrati tingimisi.

Lääne Ringkonnaprokuratuur pressinõunik Annely Erm teatas, et lisaks alaealiselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisele esitas Lääne ringkonnaprokuratuur Maaslepale süüdistuse ka sama tütarlapse löömises 2012. aasta lõpus ja kahel korral tänavu juunis.

Täna sai ta nende tegude eest kokkuleppemenetluse korras karistuseks kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb ära kanda kolm kuud. Ülejäänud vangistus määrati tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul tuleb täita käitumiskontrolli nõudeid. Lisakohustusena tuleb Maaslepal osaleda sotsiaalprogrammis.

Varasemaid karistusi tal pole.

Kuigi mitu inimest, kes pühapäeval Maasleppa nägid, pidasid tema käitumist imelikuks, ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Tiina Viru, et ta andis oma tegudest aru ja kahetses neid.

Viru lisas, et pole mingit põhjust teda süüdimatuks pidada.

Viru selgitas, et kohus talle 16aastase neiu suhtes lähenemiskeeldu ei kehtestanud, sest ta läheb vangi.

Kui neiu seda soovib, saab ta seda mehe vabanedes kohtult taotleda.

Vaata Reporteri videot!

Täna õhtupoolikul kella 16.30 paiku tehti pommiähvardus Tartu raekoja hoonele, kus töötavad linnavalitsus ja apteek, lõhkekeha majast ei leitud.

Kohale saabunud politseipatrullid umbes kümmekonna politseinikuga piirasid raekoja hoone ja suure osa raekoja palatsist ohutuslindiga ning linnavalitsus ja apteek evakueeriti.

Kohapeal viibinud Tartu Postimehe reporter ütles, et inimestel oli probleeme raekoja hoone taha pargitud sõidukite kätte saamisega ja takistatud oli ka liiklus Ülikooli tänava raekoja taguses lõigus.

Mõni tund hiljem kinnitas politsei Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNSile, et hoonest lõhkekeha ei leitud. Demineerijad kontrollisid maja pommikoeraga ning midagi ohtliku ja kahtlast ei avastatud. Varem evakueeritud inimesed lubati tagasi oma tööruumidesse.

Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik ütles, et arendajaid julgustab uusi projekte alustama stabiilne ehitushind ning kõrge nõudlus uute arenduste järele.

Viik osutas sellele, et mitmed seni riiulil olnud arendused on seetõttu töösse läinud – eelistatult kesklinnas, kus tänavu on alustatud 19 arendusprojekti. Tõepoolest, keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 2500 eurole, mis tähendab sajaprotsendilist hinnatõusu võrreldes 2009. aasta sügise ehk siis kriisi põhjaga.

Tartu arendusturg on Viigi sõnutsi passiivsem, turul tegutsevad eelkõige väiksemate projektide arendajad ning kaubaks lähevad peamiselt soodsama hinnaga korterid, mille ruutmeetrihind jääb alla 1800 euro piiri.

Pärnus seevastu on müügil palju uusi kortereid, mis ei soosi uute arendustega alustamist.

Uusarendused on viimastel aastatel laias laastus kolmandiku ulatuses arendajate endi poolt finantseeritud, teine kolmandik rahast tuleb Swedbankist ning kolmas kolmandik teistest pankadest.

Täna avati pidulikult kapitaalremondi läbinud Kreutzwaldi tänava lõik Tartu maantee ja Kunderi tänava vahel, võrreldes varasemate avamistega jäi tänane lahjaks.

Juba veerand tundi enne ametlikku avamist on tänavale üles seatud cateringifirma telk. Tõsi küll, laud on tunduvalt tagasihoidlikum kui eelmistel tänavaavamistel. Tänava mõlemas otsas seisavad munitsipaalpolitseinikud ja suunavad kõik sõidukid karmikäeliselt mujale.

Telgile lähim parkimiskoht reserveeritakse linnapea jaoks. See käib nii, et usinad linnaametnikud, keda on tänavanurgale kogunenud ligi paarkümmend, käivad kordamööda seal küll ühe-, küll mitmekaupa seismas. Nii et kui kellelgi õnnestubki mupost mööda pääseda, siis parkima peab ta kusagile kaugemale.

Tänane avamine erineb varasematest ka selle poolest, et puuduvad organiseeritult ja rivikorras kohale toodud lasteaialapsed. Selle asemel saab hõre publik tugevat täiendust kõrvalasuvast Kesklinna vene gümnaasiumist, kust saabub avamisele grupp pidulikult riietatud pedagooge.

Remondi käigus rajati tänavale sõiduteest eraldatud parkimistaskud, renoveeriti kõnniteed ja taastati haljastus. Linnapea Edgar Savisaare sõnul parandab korrastatud Kunderi-Kreutzwaldi ristmik ja kuni Tartu maantee ristmikuni põhjalikult renoveeritud Kreutzwaldi tänav tunduvalt kooliõpilaste ning kõigi kesklinna elanike liiklusohutust.

«Korrastatud fooriristmik, piisava laiusega kõnniteed ning korralikud parkimistaskud tagavad ümbruskonna inimestele ja ka piirkonna kooliõpilastele piisava nähtavuse ja ohutu tänavaületuse,» ütles Savisaar avamisel.

Korrastatud tänavalõigus pikkus on 160 meetrit. Ehitustööde teostamise maksumus oli 117 708 eurot. Projekteerija oli Viageo OÜ ja tööde teostaja Lemminkäinen Eesti AS.
 

Äsja Reformierakonda astunud ja Tallinna linnapeaks pürgiv Vilja Savisaar on enne erakonnaga sõpruse sobitamist olnud Andrus Ansipi ja tema partei tuline kriitik.

17. märtsil 2005, peaaegu kuu aega enne Andrus Ansipi esimest valitsust, kirjutas Vilja Savisaar:
«Linnapea mentaliteediga Toompeale tulnud Andrus Ansipist pole peaministrit veel saanud, kuid on saavutatud praeguse valitsusjuhi Juhan Partsi suveräänne liidripositsioon ebapopulaarsuse edetabeli tipus.» Sellest ajast peale on Vilja Savisaar-Toomast kritiseerinud peaministrit kui ka erakonda, alates Andrus Ansipi isikust kuni eelarvepoliitikani välja.

20. veebruaril 2009 nimetas Vilja Savisaar riigikogu ees esinedes peaminister Andrus Ansipit hullemaks kui katk. «Peaminister Ansip on Eesti riigi jaoks õnnetus, millest ainult ehk katk võiks hullem olla. Reformierakonna valitsemine on Eesti riigile ja inimestele toonud kaasa häda ja viletsust. Selle põhjus on valitsuse lõputu eneseimetlus ning teadmiste ja oskuste vähesus, et mitte öelda lausrumalus.»

20. mail 2009 teatas Savisaar, peaminister Ansip ei juhi enam riiki, sest tegemist on otsustusvõimetu poliitikuga, kes laseb Eesti riigil omasoodu üha enam põhja vajuda. «Oleks Eestil peaminister, siis oleks meil opositsioonierakonnana talle kindlasti ka küsimusi,» lisas ta.

12. veebruaril 2009 kritiseeris Vilja Savisaar Ansipi hinnangut haldusreformile. «Soovitaksin peaministril kõigepealt peeglisse vaadata ja enda «saavutused» üle hinnata. Kui keegi Eesti inimestest üle sõidab, siis on selleks kahtlemata Ansipi valitsus, mille juhtimise all oleme viimased kaks aastat kuristiku suunas kihutanud,» ütles Savisaar toona. «Eesti majandus on vabalanguses, valitsus vaatab seda osavõtmatult pealt ja Ansip loodab vist endiselt, et taevas tuleb õigel ajal appi.»

27. märtsil 2009 nõudis Keskerakonna fraktsiooni endine esimees Vilja Savisaar Ansipi tagasiastumist, kuna valitsus eelistas töölepinguseaduse eelnõus ettevõtjate huve tööinimeste omadele. «Peaministri kavatsus hüvitisi puudutav osa edasi lükata tähendab tööinimestest mitte hoolimist ja nende külmaverelist petmist,» märkis Savisaar.

10. detsembril 2009 tuli Savisaar välja samasuguse avaldusega Ansipi tagasiastumise vajadusest, sedakorda tasakaalust väljas oleva eelarve vastuvõtmise pärast.

2. augustil 2008 ütles Vilja Savisaar, et eelarve koostamise põhimõtete selgitamata jätmine räägib veenvalt, et Ansip ei saa peaministri tööga hakkama. «Samas on see selge märk, et peaministri töö käib Ansipile üle jõu.»

16. oktoobril 2008 süüdistas Vilja Savisaar Reformierakonda enda huvide pidamises rahva huvidest kõrgemaks. «Reformierakonnale oli tähtis eelarve võimalikult suureks paisutada, et seejärel kiiresti asuda oma valimislubadusi täitma. Paraku tegid reformistid seda kogu Eesti ühiskonna arvelt.»

Ka 11. detsembril 2008 rääkis ta, et Reformierakonna juhitud koalitsioon seab eelarve koostamisel esiplaanile kemplemise oma valimislubaduste nimel, kuid jättis tahaplaanile riigi huvid.

USA president Barack Obama teeb täna Berliini Brandenburgi värava juures peetavas kõnes ettepaneku vähendada Ühendriikide ja Vene strateegiliste tuumalõhkepeade arvu kolmandiku võrra ning kärpida Euroopas asuvate taktikaliste tuumarelvade arvu.

USA ametniku sõnul kavatseb Obama lisaks sellele kinnitada osalemist järgmisel aastal Haagis peetaval tuumajulgeoleku tippkohtumisel ning lubada, et korraldab 2016. aastal ehk oma teise ametiaja viimasel aastal analoogilise tippkohtumise.

Ametniku väitel on president seisukohal, et Ühendriigid ja selle liitlased suudavad säilitada tõsiseltvõetava tuumaheidutuse, vähendades samaaegselt strateegiliste tuumalõhkepeade arvu kolmandiku võrra alla uues START-leppes kindlaks määratud taset.

«Me kavatseme strateegiliste lõhkepeade vähendamises Venemaaga läbi rääkida, et saavutada meie eesmärk eemalduda Külma sõja-aegsest tuumaarsenalide suurusest,» lausus ta.

«Lisaks kavatseb president välja öelda sihi kärpida Euroopas asuvate USA ja Vene taktikaliste tuumarelvade arvu. Selle saavutamiseks kavatseb ta koos NATO liitlastega välja töötada ettepanekud, millega oleks võimalik venelastega kõnelusi pidama asuda,» rääkis ametnik.

START-lepe nägi ette USA ja Vene kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu vähendamist maksimaalselt 1550-le ehk umbes 30 protsendi suurust kärbet võrreldes 2002. aastal otsustatud ülempiiriga ning monitooringu- ja kontrollsüsteemi sisseseadmist.

Täiendav kärbe kolmandiku ulatuses langetaks lõhkepeade arvu 1000 peale.

Moskva on varem vastustanud Euroopas asuvate taktikaliste tuumarelvade arvu vähendamist ning sidunud kahe suurriigi tuumaarsenalide suurusega seonduvad küsimused Ühendriikide ülemaailmse raketitõrjesüsteemi Euroopasse paigutatavate osistega.

Obama on asetanud tuumaarsenalide kahandamise oma tulevase poliitilise pärandi keskmesse.

President saabus teisipäeva õhtul Saksamaale kõnelusteks kantsler Angela Merkeliga. Kolmapäeval peab Ühendriikide president eelkäijate John Kennedy ja Ronald Reagani eeskujul kõne Brandenburgi värava juures.

President Nicos Anastasiades palub teha täielikult ümber Küprose 10 miljardi eurose abipaketi, mis on tema sõnutsi rängalt räsinud riigi majandust ja pangandust ning muutnud tingimuste täitmise sisuliselt võimatuks.

Financial Timesi valduses on Anastasiadese poolt läinud nädalal Eurogrupi rahandusministritele ja «troikale» läkitatud kiri, milles president juhib tähelepanu sellele, et riigi juhtivate pankade restruktureerimine «teostati ilma hoolika ettevalmistuseta», mistõttu on ära pühitud paljude Kreeka ettevõtete tegevuseks vajalik likviidsus, vajalikuks osutunud kapitalikontrollid on aga lämmatamas saareriigi majandust.

«Majandus on aetud sügavasse langusse, mis on toonud kaasa töötuse süvenemise ning muutnud eelarvekärbete teostamise veelgi raskemaks,» kirjutab Anastasiades ELi institutsioonidele ja IMFile.

«Ma panen teile tungivalt südamele olemasolevad võimalused üle vaadata ning esitada Küprosele ja selle elanikele teostatav tulevikukava.»

Anastasiades palub ELi liidritel peatada riigi kahe peamise panga restruktureerimisprotsess. Kõnealused asutused katavad 80 protsendi Küprose pangandussektorist, restruktureerimine eeldaks täiendavaid tagatislaene euroala riikidelt.

Ühe euroametniku sõnutsi on EL sellest kirjast «hämmingus». Ta lisas, et rahandusministrid arutavad küsimust tänasel korraliselt koosolekul.

«Sisuliselt palub ta selle programmi täielikku ümberpööramist,» ütles ametnik, kinnitades, et see oli Anastasiadese valitsuse süü, et nad päästeoperatsiooniks valmis polnud – kuna nad hääletasid alguses paketi maha, nõustusid aga üheksa päeva hiljem praktiliselt sama diiliga.

Küprose paketi raames suleti riigi suuruselt teine Laiki pank, suurim laenuandja Bank of Cyprus läks aga drastilisele restruktureerimisele.

Väga vastuoluliseks osutus abipaketiga kaasnenud nõue sundida paketi eest maksma 100 000 eurot ületavate pangaarvetega hoiustajaid, kelle raha sisuliselt omastati.

ELi ja IMFi 10 miljardi eurosest paketist ei tohi kummagi panga toetuseks raha võtta.

Anastasiades kurdab oma kirjas, et ülalmainitud tingimused on Bank of Cypruse jaoks liiga rängad ning pangal on praktiliselt võimatu igapäevatööks sularaha leida.

Copyright The Financial Times Limited 2013

Loode-Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas libises kuristikku turiste sõidutanud buss, milles viibis 36 inimest.

Õnnetus juhtus eile kella 17.15 paiku. Reutersi andmetel hukkus 15 inimest. Ülejäänud 21 inimest said erineva raskusastmega vigastusi ja toimetati haiglasse. Neist 12 seisund on raske.

Õnnetuse ajal oli maanteel udu tõttu halb nähtavus ja see tõenäoliselt põhjustaski avarii.

Venemaa on andnud mõista, et võib nafta hinnast sõltuva majanduse elavdamiseks lasta rublal nõrgeneda, kirjutab The Wall Street Journal.

Taoline võimalus tuli päevakorda pärast seda kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alandas Venemaa majanduskasvu peaaegu terve protsendipunkti võrra 2,5 protsendini ning hoiatas, et riigi majanduskasvu mudel, mis sõltub peaaegu ainult nafta hinna tõusust ja olemasolevate tööstusvõimuste kasutamisest, pole enam elujõuline.

Möödunud nädalal ütles Venemaa president Vladimir Putin ministritele, et selleks aastaks oodatav sisemajanduse kogutoodang ei ole sotsiaalprobleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks piisav. Majandusminister Andrei Belousov ütles, et Venemaa majandust võib aidata nõrgem rubla.

Sama seisukohta toetas sel nädalal rahandusministeerium, öeldes, et hakkab sel suvel ostma välisvaluutat ning on rahul rubla nõrgenemisega, aga otsest plaani valuuta nõrgendamiseks turgudele interventsiooni sooritamise abil ei ole.

Ministeeriumi kõrged ametnikud eile kinnitama, et rubla sügavat devalveerimist pole planeeritud. IMFi ametnikud kinnitavad, et valuutast Venemaa majandusele suurt abi ei ole, sest majandus töötab juba täisvõimsusel.

Nii IMF kui ka Venemaa keskpank kinnitavad, et Venemaa vajab inflatsiooni, mis kerkis mais 7,4 protsendini, pidurdamist. See jätab majanduse elavdamiseks valitsuskulude suurendamise või intresside alandamise näol vähe ruumi.

Pärast eelmise sajandi lõpul toimunud rubla devalveerimist on Venemaa valuutakursi järsu muutumise suhtes ettevaatlik.

Facebooki esindaja Dan Levy teatas teisipäeval blogis, et suhtlusvõrgustikus reklaamib ennast nüüd rohkem kui miljon ettevõtet.

«Täna ma tahan tänada kõiki neid Facebooki nimel, neid rohkem kui miljonit aktiivset reklaamiandjat ja eriti neid, kes on läbi raskuste meie toetajateks jäänud,» kirjutas Levy.

Suhtlusvõrgustikul on praegu rohkem kui 1,1 miljardit kasutajat.

Facebooki kasum ja kasutajate arv kasvasid esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaperioodiga, teatasid maikuus ettevõtte esindajad. Firma tootis esimeses kvartalis 219 miljonit dollarit kasumit, kui eelmisel aastal oli vastav tulemus 205 miljonit dollarit. Facebooki käive kasvas samal ajaperioodil 40 protsenti 1,46 miljardi dollarini.

Suhtlusvõrgustiku kasutajate arv kasvas samuti 23 protsendi võrra. Facebook teatas igakuiste aktiivsete kasutajate arvuks 1,11 miljardit, kellest 751 miljonit kasutab suhtlusvõrgustikku mobiilseadmete kaudu.

Üle-eelmises kvartalis oli Facebooki kasum veel mõningases languses.

Mässulised ründasid Afganistanis Bagrami lennuväebaasi, intsidendis langes neli USA sõdurit.

Ameerika Ühendriikide kaitseametniku sõnul rünnati baasi eile kas granaadiheitjast või siis tulistati selle suunas rakette, vahendas AFP.

Bagrami baas asub pealinnast Kabulist 47 kilomeetrit põhjas.

Islamiäärmuslik Taliban võttis vastutuse rünnaku korraldamise eest omale.

Teade rünnakust tuli vaid mõni tund pärast seda, kui Taliban oli teatanud rahuläbirääkimiste kavandamisest Afganistani ja USA valitsusega.

Täpselt samal päeval olid ka Afganistani valitsusväed võtnud julgeolekuvastutuse kogu riigis, president Hamid Karzai kinnitusel on politsei ja sõjavägi võitluseks ülestõusnute vastu valmis.

Afganistanis viibib praegu umbes 68 000 USA sõdurit.

Ajalehe Helsingin Sanomat tellitud küsitluse järgi koguks Soome Keskerakond juhul, kui parlamendivalimised toimuksid praegu, 20,6 protsenti häältest.

Peaminister Jyrki Kataineni juhitavat Koonderakonda ehk Kokoomust toetab 19,1 protsenti ja opositsioonilist Põlissoomlaste Parteid 18,6 protsenti vastanutest.

Koonderakonna toetus kukkus alla 20 protsendi piiri esimest korda pärast 2004. aastat.

Uuringufirma TNS Gallup läbi viidud küsitlusest selgus, et sotsiaaldemokraatide poolt annaks praegu hääle 16,8 protsenti.

Turu ülikooli politoloog Ville Pernaa pole üllatunud valitsuserakondade populaarsuse vähenemisest. «Seda, kas Keskerakonna populaarsus on suurenenud Sipilä tõttu või Sipiläst hoolimata, on keeruline öelda,» ütles ta Helsingin Sanomatele.

Juha Sipilä võttis Mari Kiviniemilt erakonna juhtimise üle mullu juunis.

Lisaks erakonnajuhi võimalikule karismaatilisusele on Keskerakonna menukust tõstnud tänavune kevad, mis valitsuse jaoks oli keeruline.

TNS Gallup küsitles mais-juunis ligi 2500 soomlast. Uuringu veamarginaal on kaks protsendipunkti mõlemas suunas.

Vene, USA ja Prantsuse presidendid kutsusid eile hilisõhtul Mägi-Karabahhi konflikti osapooli üles läbirääkimisi ühepoolse kasu taotlemise asemel probleemide lahendamiseks ära kasutama.

«Väljendame kahetsust selle üle, et vastastikku kasuliku lahenduse otsimise asemel püüavad konflikti osapooled jätkuvalt läbirääkimisi ühepoolse eelise saavutamiseks ära kasutada,» seisis Vladimir Putini, Barack Obama ja François Hollande'i ühisavalduses.

«Kutsume osapooli üles järgima nn. Helsingi põhimõtteid - jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeldu, territoriaalse terviklikkuse austamist, rahvaste võrdseid õigusi ja enesemääramisõigust,» ütlesid riigipead.

Presidendid teatasid, et nende jaoks on tasakaalustatud rahuleppele jõudmisega viivitamine vastuvõetamatu. «Soovime, et Aserbaidžaani ja Armeenia liidrid kulutaksid oma energia seni lahenduseta probleemide lahendamisele.»

Lisaks peaksid osapooled presidentide sõnul hoiduma tegudest ja sõnadest, mis võivad piirkonnas pingeid suurendada ja konflikti eskaleerumiseni viia. «Riigijuhid peaksid inimesi ette valmistama rahuks, mitte sõjaks.»

Venemaa, USA ja Prantsusmaa kuuluvad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski gruppi, mis otsib lahendust Mägi-Karabahhi konfliktile.

«Usume tugevalt, et meie riikide viimase nelja aasta jooksul esitatud põhimõtted peavad olema Mägi-Karabahhi konflikti mis tahes õiglase ja kestva lahenduse aluseks. Neid põhimõtteid tuleb käsitleda tervikuna ning katsed eelistada mõnesid neist ülejäänutele muudavad tasakaalustatud kokkuleppele jõudmise raskeks,» selgus presidentide avaldusest.

Nende sõnul on üksnes läbirääkimiste teel saavutatud lahenduse kaudu võimalik jõuda rahu, stabiilsuse ja leppimiseni. «Vaenutegevuse taaspuhkemisel oleksid regiooni rahvaste jaoks katastroofilised tagajärjed.»

Minski grupi asutas 1992. aastal OSCE, et leida konfliktile rahumeelne lahendus. Selle kaasesimeesteks on USA, Venemaa ja Prantsusmaa.

Armeenia toetusega separatistid vallutasid Karabahhi Aserbaidžaanilt 1990. aastate alguses sõjaga, milles hukkus 30 000 inimest ja mille lõpetamiseks ei ole siiani rahulepingut sõlmitud.

Aserbaidžaan on ähvardanud piirkonna jõuga tagasi vallutada, kui läbirääkimised tulemusi ei anna. Armeenia on omakorda lubanud Bakuu igasugustele sõjalistele sammudele ulatuslikku vastulööki.

Rootsi pealinnas Stockholmis algas täna bussijuhtide streik.

Streigib enamik pealinna, kuid ka Södertälje ja Umeå bussiliinide bussijuhte, edastab Expressen.

Meedia andmetel osaleb streigis 1400 bussijuhti ja bussifirmade töötajat.

Täna on busside käigust ära jäämise tõttu ühistranspordiga probleeme. Mitmed väljaanded soovitasid jalgrattaga tööle sõita.

Ametiühinguorganisatsioon Kommunal keeldus tööandjate pakutud ettepanekutest ning uusi nõupidamisi ei ole plaanitud. Streigi põhjuseks on bussijuhtide rahulolematus tööaegadega, alampalga määraga ja lepingutingimustega, kui tööandja vahetub.

Homme plaanivad bussijuhtide streigiga ühineda ka linnalähirongiliinide juhid. Tegemist on rongiliinidega Stockholmi ja Göteborgi piirkonnas ning Skånes.

Samuti võib peatuda osa Stockholmi metrooliiklusest.

ÜRO põgenikeorganisatsiooni (The United Nations High Commissioner for Refugees – UNHCR) andmetel on põgenike arv viimase 20 aasta jooksul jõudnud rekordini.

UNCHRi raportis seisab, et möödunud aasta lõpul  oli nii välisriikidesse põgenejaid kui ka siseriiklikke põgenejaid kogu maailmas kokku 45 miljonit, edastab mtv3.fi.

Pooled põgenikest on alaealised ehk alla 18-aastased.

Möödunud aastal kasvas põgenike arv mitmesuguste relvastatud konfliktide, eelkõige Süüria kodusõja tõttu. Põgenike arv kerkib iga nelja sekundiga.

Põgenikest 80 protsenti on arengumaades. Kõige enam välisriikidest pärit põgenikke on Pakistanis – 1,6 miljonit. Kõige enam põgeneti Afganistanist.

Süüria konflikti tõttu on põgenike arv kasvanud tuhandete inimeste võrra.

«Need numbrid teevad murelikuks. Need kajastavad nii inimkannatusi kui ka rahvusvahelise diplomaatia, läbirääkimiste ja abi nõrkust konfliktide ennetamisel ja takistamisel,» lausus UNCHRi juht Antonio Guterres.

USAs sai viie Florida kaluri päev ootamatu pöörde, kui nad kalade asemel 25 kilogrammi kokaiini merest kätte said.

Kalurid andsid 2,4 miljonit dollarit maksva narkolasti üle ametivõimudele, edastab foxnews.com.

Juhtumit uurib Florida Okaloosa maakonna politsei.

Narkolast püüti välja Destini linna lähedalt merest. Narkootikumid olid pakitud kilesse, millel oli kood «00».

«Kalurid loovutasid leiu ning nad kuulati üle. Uuring näitas, et tegemist oli 25 kilogrammi kokaiiniga,» lausus Oskaloosa šerif Larry Ashley ajakirjanikele.

Ashley andmetel on tegemist Venezuelast pärit narkootikumiga.

USA Riiklik julgeolekuagentuur (NSA) teatas, et laiaulatuslik kodanike telefondide pealtkuulamine ja internetikasutuse jälgimine aitas ära hoida rohkem kui 50 terrorirünnakut.

NSA koos USA Föderaalse Juurdlusbürooga (FBI) paljastas plaane, mis olid suunatud nii USA kui ka teiste riikide vastu, edastab AFP.

NSA kinnitusel plaaniti USAs rünnata New Yorgi metrood ja börsi.

New Yorgi börsi rünnaku plaanile jõuti internetis toimuvat jälgides. Metroorünnaku jälile aga kõnede pealtkuulamisega.

FBI selgitusel jõuti kõnede abil jälile ka näiteks Taani väljaande Jyllands-Posten toimetuse ründamise plaanile. Selle taga oli USA-Pakistani kodakondsusega David Headley.

Selles väljaandes oli avaldatud skandaalseid karikatuure prohvet Muhamedist.

NSA ja FBI heaks töötanud luureanalüütik Edward Snowden paljastas umbes nädal tagasi Briti ja USA meediale NSA jälgimisprojekti Prisma.

Pärast seda põgenes ta USAst Hongkongi.

Islandi meedia kinnitusel olevat Snowden kolmanda isiku kaudu palunud asüüli Islandil.

Nigeeria kirdeosas leidis aset koolirünnak, mille tagajärjel kaotas elu üheksa õpilast.

Politsei sõnul ründasid Maiduguris asuvat erakooli islamirühmituse Boko Haram liikmed, edastab Reuters.

Pealtnägijate sõnul oli õpilastel eksam kui grupp relvastatud mehi kooli tungis ning tulistama hakkas.

Tegemist oli Nigeerias kolme viimase päeva jooksul juba teise rünnakuga kooli vastu.

Eelmine rünnak leidis aset möödunud nädala pühapäeval. Siis hukkusid Damaturus asuvas koolis seitse õpilast, kaks õpetajat ja kaks islamistlikku võitlejat.

Äärmusislamistlik rühmitus Boko Haram tegutseb Nigeerias, Kamerunis ja Nigeris. Selle asutas 2001. aastal Mohammed Yusuf. Rühmitus võitleb enda sõnul läänelikkuse vastu. Eesmärgiks on kehtestada karmid islamiseadused. Grupeering ründab koole ja kirikuid ning võitleb kristlaste ja sufistide vastu.

Venemaa lõunaoas plahvatas laskemoonaladu, mis tingis tuhandete inimeste evakueerimise.

Plahvatus leidis aset Samara oblastis sõjaväe treeningpaigas, edastab Reuters.

Plahvatusele järgnes tulekahju, mille kustutustööd käivad.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi andmetel on plahvatuskoha lähedastest inimasulatest evakueeritud 6000 inimest. Neist umbes 30 vajas meditsiinilist abi.

Eriolukordade ministeerium edastas, et plahvatanud laos oli umbes 11 miljonit ühikut erinevat laskemoona.

Plahvatuse põhjus ei ole veel teada. Eriolukordade ministeerium ei välistanud, et tegemist võis olla millegi kuritegelikuga.

Rootsi paremäärmuslaste internetiküljed naudivad kordi suuremat populaarsust kui parlamendis esindatud erakondade omad, selgus valitsusele teisipäeval esitatud raportist.

Seitset peamist paremäärmuslaste külge külastab päevas koguni 145 000 inimest, selgus ülevaatest, mille valmistas ette valitsuse meedianõukogu.

«Üllatusega avastasime, et külgedel on seitse korda rohkem külastajaid kui kõigil parlamendis esindatud parteidel,» märkis nõukogu juhtiv Ulf Dahlquist riigiraadiole.

Juba vaid kolmel mainitud küljel on rohkem külastajaid kui kõigil parlamendierakondadel kokku. Nende hulgas ka väidetavalt uusnatse koondavate liikumiste hallatud küljel realisten.se.

Vasakäärmuslased ei naudi samuti kaugeltki nii suurt populaarsust, nende kaks peamist internetikülge koguvad päevas vaid 3600 külastajat. Islamistide vastu tuntakse veelgi vähem huvi, usuäärmuslased suudavad koguda vaid umbes 500 külastajat.

Rootsi Euroopa asjade minister Birgitta Ohlsson märkis, et kõnealuseid tulemusi «peab võtma ülimalt tõsiselt» ja kuigi ühiskonda ei saa demokraatiavastastest ja äärmusrühmitustest kunagi täielikult puhastada, siis see ei tähenda, et võimalik pole vastukampaaniaid teha.

Prantsusmaa president Francois Hollande avaldas teisipäeval arvamust, et Iraani vastvalitud president Hassan Rowhani võib Süüria rahukõnelustele teretulnud olla, kui ta «osutub kasulikuks"

«Ootame ja vaatame neid uue presidendi sõnavõtte. Minu arvates on ta igati teretulnud, kui suudab kasulik olla,» ütles Hollande.

Juhtivate tööstusriikide G8 tippkohtumisel osalejad kutsusid eüles korraldama «võimalikult kiiresti» Genfis Süüria vaenupoolte rahukõnelusi. Põhja-Iirimaal korraldatud tippkohtumise lõppedes kutsusid osalejad jõudma kokkuleppele «vastastikusel nõusolekul moodustatava» Süüria üleminekuvalitsuse suhtes ning rõhutasid vajadust taastada või säilitada riigi sõjaväge ja julgeolekujõude.

Rowhani ise väljendas päev varem lootust, et Teheran jõuab suurriikidega oma tuumaprogrammi osas kokkuleppele, kuid välistas uraani rikastamisest loobumise. Rowhani ütles esimesel valimisvõidu järgsel pressikonverentsil, et kokkulepe suurendaks läbipaistvust ja vastastikust usaldust.

Laupäeval presidendivalimiste võitjaks tunnistatud mõõdukate vaadetega vaimulik Rowhani nimetas islamivabariigile seoses tuumaprogrammiga kehtestatud sanktsioone ebaõiglasteks ja õigustamatuteks.

Rowhani kogus reedel peetud presidendivalimiste esimeses voorus 50,68 protsenti häältest, lõpetades kaheksa aastat kestnud konservatiivide valitsemisaja, mil presidendiks oli Mahmoud Ahmadinejad.

Lääs nõuab Iraanilt uraani rikastamise lõpetamist, kartes, et see võib olla osa salajasest tuumarelvaprogrammist. Teherani sõnul on tema eesmärk rahumeelne energiatootmine.

Rootsi parlament otsustas saata 1. juulil maksimaalselt üheks aastaks Malisse kuni 160 sõdurit, et toetada ÜRO rahuvalvemissiooni.

Seadusandjad kiitsid heaks paremtsentristliku valitsuse ettepaneku, mille kohaselt saab «tavatingimustes» Rootsi kontingendi suuruseks olema umbes 70 sõdurit.

«Relvastatud äärmusrühmitused on 2012. aasta algusest saadik pannud ulatuslikult toime hirmutegusid, mis on põhjustanud Malis suuri inimkannatusi,» seisab parlamendi avalduses.

Missiooni maksimaalseteks kuludeks kinnitasid seadusandjad 85 miljonit krooni.

Malisse paigutatavad ÜRO rahuvalvejõud (MINUSMA) võtavad üle julgeoleku tagamise Prantsuse vägedelt, mis sisenesid riiki jaanuaris, et peatada islamistide pealetung ja aidata valitsusel taastada kontroll riigi üle.

ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis 12 600-meheliste rahvusvaheliste julgeolekujõudude Malisse saatmise heaks aprillis. Väge juhtima nimetati Rwanda kindral Jean-Bosco Kazura.

Talibani poliitilise büroo avamine Kataris on tähtis esimene samm Talibani ja Afganistani valitsuse leppimise teel, ütles teisipäeval USA president Barack Obama.

Obama sõnul ei kujune protsess kiireks ega lihtsaks ning teel on ees hulgaliselt komistuskive.

Obama rõhutas G8 tippkohtumisel Põhja-Iirimaal, et Taliban peab mõista hukka Al-Qaeda. USA riigipea tunnustas Afganistani presidendi Hamid Karzai julget sammu saata valitsuse esindajad Katari arutama Talibaniga võimalusi rahukõnelusteks.
 

Suurem osa ameeriklastest leiab, et USA jälgimissüsteemi kohta infot lekitanud endine luuretöötaja Edward Snowden tuleks võtta vastutusele, näitas täna avaldatud küsitlus.

The USA Today ja Pew´ uurimiskeskuse küsitlus näitas, et 54 protsendi vastanute hinnangul tuleks Snowden vastutusele võtta. 38 protsenti küsitletuist oli vastupidisel arvamusel.

53 protsenti küsitletuist on nõus USA ametiisikutega, kelle sõnul jälgimisprogrammid on aidanud ära hoida terrorirrünnakuid, vastupidisel seisukohal oli 41 protsenti vastanuist.

Jälgimisprogrammi toetas 48 ja selle vastu oli 47 protsenti vastanuist- 49 protsendi arvates on salastatud info avalikustamine üldsuse huvides, 44 protsenti ei jaganud seda seisukohta.

Gruusia politsei avastas riigi lääneosas Samegrelos maasse kaevatud peidikud, kus siseministeeriumi kohaselt oli suurel hulgal relvi, lõhkematerjale, sidevahendeid, armeevarustust ja narkootikume.

Relvapeidik rajati «endise valitsuse siseministeeriumi kõrgete ametnike otsesel korraldusel ja juhatusel», seisis eilses avalduses.

Ministeeriumi pressiteenistuse juht Nino Giorgobiani teatas ajakirjandusele, et peale selle leiti peidukohtadest endiste võimu vastu opositsioonis olnud poliitikute isikuandmeid.

Giorgobiani sõnutsi plaanisid võimulolijad neid isikuid vahistada, kui 2012. aasta parlamendivalimised oleks võitnud president Mihheil Saakašvili juhitav Ühtne Rahvuslik Liikumine.

«Tähelepanuväärne on see, et osa dokumente on käsitsi kirjutatud, mis kergendab autorite kindlakstegemist. Peidikutest leiti ka salaja tehtud videosalvestisi, mis kompromiteerivad teatud isikuid, salvestisi inimeste piinamisest ja mõnitamisest,» lisas siseministeeriumi esindaja.

Tema sõnul võib praegu öelda, et nende peidikute avastamisega hoiti ära terve rida ränki kuritegusid.

Oktoobris valimised võitnud peaminister Bidzina Ivanišvili leer on süüdistanud president Saakašvili valitsusametnikke võimuliialdustes. Teiste seas on vahistatud endine pea- ja siseminister Vano Merabišvili, Saakašvili süüdistab omakorda peaminister Bidzina Ivanišvilit nõiajahis enda ja oma liitlaste vastu.

2004. aastal ametisse astunud Saakašvili on kaotanud suure osa oma mõjuvõimust ja peab pärast 2013. aasta presidendivalimisi tagasi astuma.

Lääneriigid on hoiatanud Gruusiat eelmiste võimude poliitilise tagasikiusamise eest.

Juhtivate tööstusriikide G8 tippkohtumisel andis Venemaa president Vladimir Putin mõista, et Moskva võib ka tulevikus Süüria keskvalitsusele relvi tarnida.

«Me tarnime seaduslikule valitsusele relvi vastavalt seaduslikele lepingutele,» märkis Putin pärast seda, kui G8 tippkohtumisel kutsuti üles alustama võimalikult kiiresti kõnelusi lõpetamaks 2011. aastast vältav konflikt, vahendas uudisteagentuur AFP.

Kui lääneriigid püüavad sanktsioonidega Damaskust isoleerida, siis Venemaa on seni takistanud rahvusvahelisi püüdlusi Süüria presidenti võimult kõrvaldada ning seisnud sekkumisele resoluutselt vastu. Kremli kinnitusel on süürlaste endi otsustada, kuidas riiki juhtida ja milliseid reforme läbi viia.

Venemaa ja Hiina on ÜRO Julgeolekunõukogus kasutanud korduvalt ka oma veto­õigust, et lükata tagasi lääneriikide koostatud resolutsioonid, mis nõuavad Süüria presidendilt võimu andmist vahevalitsuse kätte.

Samas on nii Peking kui ka Kreml tõrjunud lääneriikide süüdistusi, nagu kaitseksid nad nõukogus Damaskuse režiimi, kelle 2011. aasta märtsist väldanud konflikt opositsiooniga on vaatlejate sõnul nõudnud kinnitamata andmetel 120 000 elu.

Ühendriigid avaldasid valmisolekut alustada otsekõnelusi Afganistani islamiliikumisega Taliban, mis avas täna Kataris oma esinduse.

BBC viias Valge Maja ametnikele, kelle sõnul võib esimene kohtumine Kataris Dohas toimuda juba järgmisel nädalal. Üks USA valitsusallikas märkis aga uudisteagentuurile AFP, et esimene kohtumine Talibaniga mitme aasta jooksul on väga raske tee algus.

Valmistolekust Talibaniga läbirääkimisi pidada avaldas ka Afganistani president Hamid Karzai, kes lubab saata Dohasse valitsuse delegatsiooni. Seni on Taliban keeldunud Afganistani valitsusega läbirääkimisi pidamast.

Afganistanis 12 aastat väldanud sissisõda jätkava radikaalse islamiliikumise esindaja sõnul on keskuse avamise eesmärgiks alustada dialoogi maailmaga.

Vene sõjaväeallika teatel alustati Prantsusmaal Saint-Nazaire´i laevatehases teise Mistral-klassi helikopterikandja ehitust, mis hakkab kuuluma Vene mereväele.

Allikas märkis uudisteagentuurile Interfax, et nime Sevastopol kandma hakkav alus peaks valmima nelja aasta pärast ning hakkab kuuluma Musta mere laevastikku.

Samas tehases ehitatakse alates 2012. aasta veebruarist ka teist Moskva tellitud moodsat dessantlaeva, mis on saanud tuntuks Prantsuse laevastiku suuruselt teise aluse Mistral järgi. Vadivostoki-nimeline laev peaks jõudma Venemaa Vaikse ookeani laevastikku kahe aasta pärast.

2011. aasta juunis sõlmitud lepinguga, mille lõplik maksumus on avalikkusele teadmata, kuid mis Vene päevalehe Vedomosti teatel läheb Venemaale maksma 1,15 miljardit eurot, ostab Moskva kaks Prantsusmaal ehitatavat dessantlaeva.

Lepingus sisaldub säte, mis näeb ette võimaluse veel kahe sama tüüpi laeva ehitamiseks Venemaa tehastes. Viimaste ehitamise mõttekuse üle käivad Venemaal endiselt teravad vaidlused ning lõpliku otsuse langetamine on edasi lükatud.

Rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni IATA andmeil vedas Iiri odavlennufirma Ryanair mullu 79,6 miljonit reisijat, edestades sellega edetabelis teiseks jäänud Lufthansat ligi 30 miljoni inimesega.

Nimelt transportis Saksa lennuettevõte mullu 50,8 miljonit reisijat. Kolmandal kohal oli Briti Easyjet, mis vedas 44,6 miljonit inimest.

Esikümnesse mahtusid veel:
4. Emirates 37,3m
5. Air France 33,7m
6. British Airways 31,3m
7. KLM 25,7m
8. United Airlines 24,8m
9. Air Berlin 22,1m
10. Turkish Airlines 22,4

Läti politseinike ühendatud ametiühing saatis peaminister Valdis Dombrovskisele ja siseminister Rihards Kozlovskisele avaliku kirja üleskutsega tõsta politseinike, vangivalvurite ja tuletõrjujate töötasu vähemalt kriisieelse tasemele, teatas BNSile ametiühingu juht Agris Sūna.

Tema sõnul pole praegune palgatase enam kaugeltki konkurentsivõimeline, mistõttu kvalifitseeritud töötajad lahkuvad teenistusest. Sūna rõhutas, et kaadrivoolavus on muutunud kontrollimatuks ning töötajate nappus annab juba valusalt tunda.

«Kui probleemile ei pöörata piisavalt tähelepanu, võib see juba kõige lähemal ajal muutuda ohuks sisejulgeolekule ja riigikorrale ning seda saab tunda iga elanik,» hoiatas politseinike ametiühingu liider.

Üksiti tuletas ta meelde, et juhuslike inimeste teenistusse tulek võib viia traagiliste tagajärgedeni, mida on viimastel aastatel ka ette tulnud.

Arvestades seda, et võimukoalitsiooni hinnangul on Läti majanduskriisist edukalt välja tulnud, palub politseinike ametiühing viivitamatult alustada sotsiaaldialoogi politseinike, vangivalvurite ja tuletõrjujate palkade ja sotsiaaltagatiste tagasitoomiseks vähemalt kriisieelsele tasemele.

Kriisi ajal kärbiti siseministeeriumi asutuste, riigipolitsei ja päästeteenistuse töötajate palku keskmisel 50-55 protsenti, samuti jäid nad ilma enamikest sotsiaaltagatistest.

Sel aastal tõusis töötasu neis teenistustes umbes kümnendiku võrra, kuid kaugeltki mitte kriisieelsele tasemele.

Üks politseinike osalusel toimunud traagiline juhtum leidis aset 2011. aasta jaanuaris Jēkabpilsis, kus mänguautomaatide saali röövis suri politseinik ja sai haavata veel kaks korrakaitsjat. Neli viiest mängupõrgu ründajast olid politseitöötajad – kaks teenisid eriallüksuses Alfa, veel kaks olid Tukumsi politsei töötajad.

Juhtivate tööstusriikide G8 tippkohtumisel Põhja-Iirimaal kutsusid osalejad teisipäeval tõhustama võitlust maksudest kõrvalehoidmisega ning suurendama piiriülest finantsinfo vahetust.

«Maailma riikide maksuvõimud peaksid jagama automaatselt infot võitluseks maksudest kõrvalehoidmisega,» teatas G8 avalduses. Tippkohtumisel osalejate sõnul tuleb muuta reegleid, mis lubavad praegu firmadel oma tulusid maksudest hoidumiseks üle piiri kantida.

Poola opositsioon nõuab riigitelevisiooni juhi Juliusz Brauni ametist lahkumist, kuna telekanal näitas vastuolulist Saksa teleseriaali.

Esimene osa kolmeosalist filmist «Unsere Mütter, unsere Väter» («Meie emad ja isad» - toim), mis jutustab saksa noore põlvkonna saatusest idarindel ja kodus 1941. aasta juulist sõja lõpuni, läks Poola riiklikus telekanalis TVP1 eetrisse esmaspäeva õhtul, vahendas Poola raadio koduleht.

Saksa riikliku telekanali ZDF lühidokumentaalsari pälvis Poolas aga ohtralt kriitikat juba enne selle kohalikku eetrisseminekut. Näiteks Poola suursaadikud Ühendriikides ja Saksamaal leidsid, et selles kujutatakse poolakaid ebaõiglaselt juudivaenulikuna, mis nende sõnul riivab Saksa okupatsiooni vastu võidelnute ja kõigi poolakate tundeid.  

«On pretsedenditu, et riigitelevisioon peaks laskma eetrisse programmi, mis sisaldab meie mineviku kohta valesid,» märkis pärast seriaali esimese osa näitamist opositsiooni suurima erakonna Seaduse ja Õigluse (PiS) esindaja Mariusz Błaszczak, kes nimetas seda Saksa propagandafilmiks.

TVP kinnitusel otsustati dokumentaalsarja näidata, kuna arvamus selle kohta tugines ainult ajakirjanike ja poliitikute arvamusel ning inimestel polnud võimalik seda nägemata oma arvamust kujundada.

PiSi parlamendisaadik Maciej Lopinski nimetas selgitust aga põhjendamatuks, tuues võrdluseks, kui Poola riigitelevisioon põhjendaks Adolf Hitleri «Mein Kampfi» avaldamist sellega, et poolakd saaksid selle kohta oma arvamuse kujundada.

Seriaal kajastab viie Saksa sõduri saatust Teise maailmasõja päevil. Poolakaid on ärritanud aga stseenid, kus kujutatakse natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägedele vastupanu osutanud ja oma kodumaa sõltumatuse eest võidelnud Armia Krajowa nimelise Poola vastupanuarmee partisane väidetavalt antisemiitidena.

Näiteks on seriaalis kaader, kus üks poolakast partisan ütleb, et nad «uputasid juute nagu rotte». Samuti ärritas poolakaid stseen, kus vastupanuarmee partisanid lasevad vangiešeloni takistusteta läbi, kui märkavad, et laagrisse veetakse juute.

Mitmed Poola poliitikud ja diplomaadid on seriaali hukka mõistnud, pidades seda solvavaks. Protesti avaldas ka Poola parempoolne nädalakiri Uważam Rze, mille esiküljel ilmus pilt, kus kujutatakse Saksa kantslerit Angela Merkelit koonduslaagrivangina ning mille juures on kiri: «Ajaloo võltsimine: Kuidas sakslased tegid endast Teise maailmasõja ohvrid».

Kreeka müüs teisipäeval enampakkumisel 1,3 miljardi euro eest kolmekuulisi võlakirju, mille intressimäär oli 4,02 protsenti.

Pakkumisi tehti 1,7 miljardi euro väärtuses. Mais oli Kreeka müünud samasuguse koguse võlakirju sama intressiga.

Kriisis Kreeka pidi pikaajaliselt võlakirjaturult lahkuma 2010. aastal, kui laenuvõtmine läks liiga kalliks ja valitsus pidi küsima rahvusvahelist abi.

Leedu portaal ekspertai.eu avaldas foto dokumendist, mille selgub, et president Dalia Grybauskaitė isa töötas nõukogude ajal siseasjade rahvakomissariaadis (NKVD).

NKVD Kėdainiai piirkonna ülemale saadetud kirjast on näha, et 1928. aastal sündinud Polikarpas Grybauskas on NKVD sõjaväestatud tuletõrje liige. Märgitakse ka, et ta töötas militsionäärina, sõja ajal kuulus aga partisanide rühma.

Portaal ajastas selle teabe avaldamise leinapäevaga, mida Leedus tähistatakse 15. juunil.

Grybauskaite pole oma vanematest eriti palju avalikkusele rääkinud. Riigipea sõnul töötas tema isa, kes suri 2008. aastal, tavalise autojuhina.
 

Hiina piirivalvurid leidsid Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas Mandžuurias Vene numbrimärgiga autost 213 karukäppa, vahendab Reuteris video.

Käpad olid peidetud rehvide sisse. Nende koguhind võib ulatuda 340 000 euroni.

Salakaubaga Venemaalt Hiinasse sõita üritanud kaks meest võeti samas kinni.

Mandžuuria Shibali tollipunkti ametnik Yang Xu rääkis Reutersile, et auto ülevaatamisel hakkas ametnikele silma venelaste suur huvi nende tegevuse vastu ja närvilisus.

Shibali tollipunkti asejuhataja Huo Weili rääkis, et smugeldajad oli toppinud käpad rehvide sisse, et need salaja Hiinasse tuua. Kurjategijad on püüdnud riiki toimetada loomade nahku ja muid nendega seotud tooteid, kuid esimest korda leidsid ametniku karukäppi, lisas Huo Weili.

Karukäpad on osa Hiina rahvameditsiinist. Mõningates piirkondades peetakse neid seal hõrgutisteks.

Karud on Hiinas kaitse all. Nende küttimine ja kehaosade müük on keelatud.

Ühendriikides elavad vene geiaktivistid veenavad sportlasi ja spordihuvilisi mitte sõitma tuleval aastal Venemaal Sotšis toimuvatele taliolümpiamängudele.

Venemaalt ja endistest liiduvabariikidest pärit aktivistide rühmitus kutsub üles olümpiamänge boikottima, juhtides tähelepanu, et lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide elu pole Venemaal turvaline, vahendas Moscow Times.

«LGBT (Lesbi, gei, bi, trans – toim) inimesed Venemaal kardavad, nad elavad hirmus ja me tahame, et inimesed sellest teadlikud oleksid,» teatas New Yorgis asuva RUSA LGBT rühmituse esindaja Nina Long, kelle sõnul peaksid kõik inimesed, kes hoolivad inimõigustest Sotši olümpiat boikottima. Samuti märkis Long, et seksuaalvähemustel pole turvaline Venemaale reisida.

Rühmitus kavatseb oma ideele toetajaid leida 30. juunil New Yorgis toimuval iga-aastasel geiparaadil, märkides, et seksuaalvähemuste olukord Venemaal on halvem kui kunagi varem. Seejuures viidati kasvavale homofoobiale ja ka hiljuti riigiduuma poolt heaks kiidetud seaduseelnõule, mis keelustab geipropaganda.

Eelnõu näeb ette homoseksuaalse propaganda eest rahatrahvi ja kinnipidamise. Üksikisikut võib taolise teo eest ähvardada kuni 100 000 rubla (üle 2300 euro) suurune rahatrahv ja 15-päevane vabadusekaotus, organisatsioone võidakse aga trahvida kuni miljoni rublaga (üle 23 000 euroga) ning ajutise tegevuskeeluga.

Eelnõu vastased kardavad, et seda hakatakse ära kasutama homode tagakiusamise õigustamiseks. Seejuures keelatakse seadusega ka väide, et samasooliste suhted on võrdväärsed heteroseksuaalsete suhetega.

Eelnõu vajab lisaks riigiduumale ka föderatsiooninõukogu ja president Vladimir Putini heakskiitu.

Türgi politseinikud võtsid üleriigilise operatsiooni käigus kodudest kinni kümneid inimesi ja korraldasid reidi kahte meediaväljaandesse, et panna piir ligi kolm nädalat kestnud valitsusvastastele meeleavaldustele.

Politseinikud kammisid läbi ligi 90 vasakpoolse partei Ezilenlerin Sosyalist Partisi (ESP) liikme kodu, vahendas AFP. Erakonna liikmed on aktiivselt osalenud Istanbulis Gezi pargi meeleavaldustes.

Lisaks otsisid korravalvurid läbi ajalehe Antilim ja uudisteagentuuri Etkini toimetuse, edastavad NTV ja CNN-Turk.

NTV andmetel võeti näiteks 30 inimest kinni pealinnas Ankaras ja 13 riigi loodeosas asuvas Eskisehiris. Kokku kammisid politseinikud läbi 21 provintsi.

Türgi seaduste järgi võib kinnipeetuid küsitleda neli päeva enne kohtu alla andmist.

Türgi võimud on võtnud karmi hoiaku kümnete tuhandete demonstrantide suhtes, kes on avaldanud peaministri Recep Tayyip Erdoğani juhitava valitsuse vastu meelt alates 31. maist.

Politseinikud on kasutanud pisargaasi, veekahureid ja kummikuule. Sajad inimesed on saanud viga, neli on kaotanud elu.

Suurt osa Tšiili territooriumist ähvardab kõrbestumine, maapinna kuivamise tempot on püütud pidurdada näiteks paisude ehitamise ja puude istutamisega.

Tšiilis ja Peruus paiknev Atacama kõrb laieneb nii kiiresti, et ähvardab võtta enda alla kaks kolmandikku ehk 48 miljonit hektarit Tšiili territooriumist, vahendas AFP.

President Sebastián Piñera väitel liigub kuiva ala serv edasi enam kui meetri võrra päevas.
Riigipea sõnul kannatab kõrbestumise tõttu enam kui 1,5 miljonit elanikku.

Tšiili hakkas maapinna kuivamise vastu tõsiselt võitlema 2007. aastal. Riiklikku programmi mahub väikeste paisude ehitamine, pilvede külmamine keemiliste vahendite abil, metsa istutamine ja maaparandustööd.

Vaatamata spetsiaalsele programmile pole kõrbestumist suudetud peatada.

Euroopa Liidu poolt viimase seitsme aastaga Egiptusse suunatud 1 miljardi eurone abi ei ole suutnud parandada demokraatiat ja inimõigusi riigis, tunnistab Euroopa Kontrollkoda.

Kontrollkoja audiitorid on avastanud, et pärast rahvarahutusi võimule tulnud uus Egiptuse valitsus on eelkäijatest veelgi vähem huvitatud sellest, et ELi poolt sponsoreeritud programmide abiga tugevamat kodanikuühiskonda ehitada ning kaitsta naiste ja vähemuste õigusi.

Ühtlasi tunnistas kontrollkoda, et 60 protsenti abirahast on pärast Egiptuse valitsusele ülekandmist jäljetult kadunud – kinnitades kahtlusi riigis levinud pettuste ja fondide väärkasutuse kohta.

«Nad ei tee praktiliselt mitte midagi tingimuste täitmiseks – aga raha antakse [neile] ikkagi,» ütles raporti koostamise eest vastutanud kontrollkoja ametnik Karel Pinxten.

Pinxten pani Euroopa Liidule tungivalt südamele Egiptuse abistamise poliitika kriitiliselt üle vaadata.

Euroopa Komisjon aktsepteeris oma ametlikus vastuses küll raporti väiteid, kuid leidis, et selle autorid «ei arvesta piisavalt [Egiptuse] poliitilist konteksti» ning rõhutas, et tulemusi tuleb oodata kannatlikumalt.

Copyright The Financial Times Limited 2013 

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul tuleks vältida Iraanile selle vastuolulise tuumaprogrammi tõttu pandud sanktsioonisurve tugevdamist.

«On erakordselt tähtis, et olukorras, kus läbirääkimistel on ilmnenud progressi tõenäosus, hoiduksid kõik pooled mõtlematutest sammudest, mis võiksid neid jõupingutusi nurjata. Tuleb vältida Teheranile sanktsioonilise surve edasist paisutamist ning hakata mõtlema selle võimalikust järk-järgulisest leevendamisest Iraanile tuntavatel suundadel,» ütles Lavrov usutluses Kuveidi infoagentuurile Kuna.

Tema sõnul peavad nii Iraan kui ka suurriigid edasimineku tagamiseks ilmutama poliitilist tahet ja paindlikkust.

«Leiame, et kujunenud olukorras oleks läbirääkimistel tekkinud dünaamika pidurdamine lubamatu. Tuleb võimalikult kiiresti otsustada kuuiku ja Iraani järgmise kohtumise toimumispaik ja -aeg. Seejuures lähtume me Iraani vääramatust õigusest arendada tsiviilotstarbelist tuumaprogrammi, kaasa arvatud rikastamisõigus, kui kõik seni veel lahtised küsimused saavad selgitatud ning Iraani tuumategevus pandud IAEA [Rahvusvahelise
Aatomienergiaagentuuri] kindla ja kõikehõlmava kontrolli alla,» ütles Vene välisminister.

Iraani presidendiks valitud mõõdukas vaimulik Hassan Rowhani väljendas esmaspäeval lootust, et Teheran jõuab suurriikidega oma tuumaprogrammi osas kokkuleppele, kuid välistas uraani rikastamisest loobumise.

Rowhani ütles esimesel valimisvõidu järgsel pressikonverentsil, et kokkulepe suurendaks läbipaistvust ja vastastikust usaldust.

Laupäeval presidendivalimiste võitjaks tunnistatud Rowhani nimetas islamivabariigile seoses tuumaprogrammiga kehtestatud sanktsioone ebaõiglasteks ja õigustamatuteks.

Rowhani kogus reedel peetud presidendivalimiste esimeses voorus 50,68 protsenti häältest, lõpetades kaheksa aastat kestnud konservatiivide valitsemisaja, mil presidendiks oli Mahmoud Ahmadinejad.

Lääs nõuab Iraanilt uraani rikastamise lõpetamist, kartes, et see võib olla osa salajasest tuumarelvaprogrammist. Teherani sõnul on tema eesmärk rahumeelne energiatootmine.

Põhja-Iirimaal Enniskillenis Lough Erne`i  golfikeskuses toimub G8 riikide tippkohtumine.

Uudisteagentuuri Reuters fotograaf tabas hetke, mil Venemaa president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzo Abe püüavad nagu nende ees sammunud Saksamaa kantsleri Angela Merkeli istmikku patsutada.

 Miks kaks tipp-poliitikut sellise käežesti tegid, ei ole teada.

 Merkeli kõrval sammusid USA president Barack Obama ja Briti peaminister David Cameron.

G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa.

 G8 tuleb sõnadest «kaheksa grupp» (inglise keeles: The Group of Eight).

Kuveidi ametivõimud poosid täna üles egiptlase, kes oli mõistetud süüdi 17 alla 10-aastase lapse röövimises ja vägistamises, teatas riiklik süüdistaja.

33-aastane Hajjaj Saadi, kellele oli sooritatud kuritegude eest määratud koguni viis surmamõistvat otsust, kaebas veidi enne hukkamist, et pole Egiptuse valitsuselt mingit abi saanud, vahendas AFP ühe tunnistaja sõnu.

Saadi oli kohtus lükanud tagasi süüdistused Kuveidi avalikkust šokeerinud sariroimade sooritamise eest. Ta oli kõik omaks võtnud, sest talle avaldati survet.

Politseinikud võtsid Saadi kinni juulis 2007, kui ta kavatses minna Egiptusesse Luxorisse suunduvale lennukile. Kuveidis hakati teda kutsuma Hawalli koletiseks ja seda Kuwait City eeslinna tõttu, kus kuriteod aset leidsid.

Ametivõimude kinnitusel tunnistas Saadi end süüdi 17 poisi ja tüdruku tapmises. Mees oli meelitanud lapsed katusele pealinnast 12 kilomeetrit lõunasse jäävas piirkonnas, kus peamiselt elavad välismaalased.

Lääne-Aafrika rannikul tegutsevate piraatide tegevus ületab Somaalia piraatide oma, selgub Rahvusvahelise Merendusbüroo (IMB) ja teiste selle teemaga tegelevate organisatsioonide värskest raportist «Merepiraatluse inimhind 2012».

Möödunud aastal registreeriti musta mandri läänerannikul 966 piraadirünnakut. Kontinendi idaküljel panid somaallased sama aja jooksul toime 851 kallaletungi.

Kui Ida-Aafrika piraadid keskenduvad peaasjalikult meremeeste ja laevade pantvangistamisele, siis Lääne-Aafrika mereröövlid enamasti röövivad laevade lastiks olevat kütust ja meeskonnaliikmete isiklikke asju. Lääneaafriklastele on iseloomulik ka äärmuslik vägivaldsus, oma mullusest 206 pantvangist tapsid nad viis.

Laevadelt röövitud kütuse müüvad Ida-Aafrika mereröövlid maha mustal turul. «Erinevalt Somaaliast liigub Nigeerias raha üsna kiiresti,» tsiteerib uuring üht meremeest.

Raport tõdeb, et hoolimata kasvavast rünnakute arvust pole Guinea lahes tegutsevatele piraatidele pööratud samasugust tähelepanu nagu Somaalia piirkonnale.

Aafrika idarannikul langes piraatlus võrreldes 2011. aastaga mullu 78 protsenti. Raporti hinnangul on see tänu laevakaptenite ja meeskondade ettevaatusabinõudele ning relvastatud turvameeste kasutamisele laevadele. Somaalia ümbruses käivad ka nii ELi, NATO kui mitme riigi merevägede omaette piraaditõrjeoperatsioonid.

Praeguse seisuga on Somaalia piraatide käes pantvangis vähemalt 78 inimest. Neist mõnda peetakse kinni juba üle kahe aasta.
 

Euroopas mais müüdud uute autode absoluutarv 1,042742 miljonit oli väikseim registreeritud maikuu müük alates 1993. aastast, vahendab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit.

Langus võrreldes möödunud aasta maikuuga oli koguni 5,9 protsenti.

Hoolimata aprillis toimunud kergest elavnemisest Euroopa autoturgudel, tõi maikuu kaasa taas languse, nagu seda näitab Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni (ACEA) värskelt avaldatud raport.

Euroopa peamistel turgudel tegid suurimad langused läbi Prantsusmaa ja Saksamaa, vastavalt -10,4 protsenti ja -9,9 protsenti. Suurriikidest ainsana näitab jätkuvalt positiivseid numbreid Suurbritannia, kus mais registreeriti 11 protsenti rohkem uusi autosid kui mullu.

Aasta esimese viie kuu uute autode müük langes Euroopas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,8 protsenti. Ka selles statistikas püsib enamikes suurtes riikides langustrend. Kui mais näitasid tõusvaid numbreid mitmed väikeriigid eesotsas Eestiga, siis viie kuu võrdluses näitab autoturg kasvutrendi lisaks Suurbritanniale ja Eestile vaid Belgias, Taanis ja Norras.

Autotootjate seast on Volkswagen Grupp jätkuvalt võimas turuliider, aga nendegi müük tegi kuude võrdluses läbi languse, nagu ka teiste suuremate korporatsioonide Fiati, PSA, Renault, GM, Toyota, BMW ja Daimler automüügid. Vaid mõned Euroopa turul marginaalsemad tootjad jäid maikuus plusspoolele.

«Euroopa autoturg on paraku oodatult madal ning 2013. aastal olulist positiivset muutust ette näha on raske,» kommenteeris värsket statistikat Moller Auto Tallinn juhatuse liige Keijo Kaasik.

«Seevastu näitavad teised maailma turud stabiilsemat seisu. See omakorda seab paremasse olukorda tootjad, kelle äriline edu ja tootmismahtude planeerimine ei ole tugevas sõltuvuses Euroopast.»

Odavlennufirma Easyjet tegevjuht Carolyn McCall teatas teisipäeval, et sõlmis lepingu 135 lennuki Airbus A320 ostmise kohta, millest 100 on uue põlvkonna A320neo lennukid, tehingu maksumus on 11,9 miljardit dollarit.

Easyjetile oli lennukite müügist huvitatud ka Airbusi USA konkurent Boeing, kuid McCall kinnitas, et Airbusi pakkumine oli parem.

EasyJet ostab 35 praeguse põlvkonna lennukit A320, mis antakse üle aastail 2015-2017, ja 100 lennukit A320neo, mis valmivad aastail 2017-2022.

85 lennukit on mõeldud vanade lennukite väljavahetamiseks ja 50 kuuluvad uude strateegiasse, mille kohaselt firma tahab suurendada lennukohtade arvu aastas kolm kuni viis protsenti.

Natside sõjakuritegudes kahtlustatud ungarlasele László Csatáryle esitati täna süüdistus sõjakuritegudes, teatasid prokurörid.

98-aastane Csatáry, kelle täisnimi on László Csizsik-Csatáry, vahistati 18. juulil 2012 Budapestis. Sellest ajast saadik viibis ta koduarestis, vahendas AFP.

Mees on Simon Wiesenthali keskuse nimekirjas kui kõige tagaotsituim väidetav sõjakurjategija. Keskuse väitel oli Csatáry Teise maailmasõja ajal politsei vanemametnikuks Košice getos.
Tänapäeval asub see paik Slovakkia territooriumil.

Süüdistuse järgi aitas ta aastatel 1941-1945 organiseerida ligi 15 700 juudi deporteerimist Ukrainasse ja natside surmalaagrisse Auschwitzis.

Tšehhoslovakkia kohus mõistis Csatáry tagaselja surma aastal 1948.

Csatáry lahkus pärast Teist maailmasõda Kanadasse, kuid naasis umbes 15 aastat tagasi kodumaale.

Arenenud maa staatuse kaotus võib osutuda Kreekale omamoodi õnnistuseks.

Analüütikud juhivad tähelepanu sellele, MSCI poolt läinud nädalal tärkavaks turuks kuulutatud Kreeka ei pakkunud arenenud maadesse investeerijatele nagunii erilist huvi – peletades viimaseid oma firmade väiksuse ja poliitiliste riskidega.

Küll aga võib tärkava turu staatus reitingulangetuse miinused üles kaaluda.

HSBC hinnangul võib Kreekast uues olukorras välja valguda alla 200 miljoni dollari nn «arenenud maade raha», kuid tänu tärkava turu staatusele võib sisse voolata üle 1 miljardi dollari.

Ja mis kõige tähtsam: tärkava turu staatus võib jääda Kreeka pärisosaks pikemaks ajaks ning pakkuda püsivat huvi hoopis teist liiki investoritele, kes on harjunud nii majandusliku kui poliitilise ebastabiilsusega.

«Olgem ausad: Kreeka on tärkav turg ja nüüd, lõpuks ometi, on ta seda ka ametlikult,» ütles Achilles Risvas, Kreekasse panustava riskifondi haldur Dromeus Capital’is.

«Euroala liikmena ja samaaegselt tärkava turuna on Kreekal aga teatud konkurentsieelis tavaliste tärkavate turgude ees,» ütles Risvas.

Copyright The Financial Times Limited 2013 

Ukraina märulipolitseinikud ajasid ööl vastu tänast Kiievis laiali naisõiguslaste rühma Femen liikmete aktsiooni, millega väljendati protesti Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka režiimi vastu.

Ettevõtmine leidis aset hoone ees, kus Lukašenka oma kahepäevase visiidi ajal peatub, vahendas Reutersi video.

Poolpaljad Femeni aktivistid saabusid tõrvikutega täpselt keskööl. Nende kehadele oli maalitud erinevaid loosungeid: «Lukašenka – elajas», «F*ck diktator», «Sure, Lukašenka» «Elagu, Valgevene».

Naiste protestiaktsiooni asus laiali ajama eriüksuse Berkut kümmekond liiget.

Valgevene ainuvalitseja saabus Kiievisse eile.

Soome avalik sektor saab immigrantidest rohkem kasu kui kahju, selgub värskest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raportist.

Riik jääb kergelt plussi, kui sisserännanutelt saadavad tulud, nagu näiteks tulumaks, sotsiaalkindlustus- ja pensionimaks, kokku liita, vahendas Helsingin Sanomat.

Raportis võeti arvesse sisserännanutelt saadud tulud ja neile tehtud kulutused. Pärast arvutuste tegemist selgus, et Soome riik jääb immigrantidest plussi summaga, mis vastab 0,16 protsendile sisemajanduse koguproduktist.

Töö- ja majandusministeeriumi migratsioonijuht Kristiina Stenman peab niisugust tulemust oodatuks. Ta rääkis ajalehele, et kuna immigrandid on põliselanikega võrreldes noored, siis neile tehtavad sotsiaal- ja tervishoiukulutused on väiksed.

Afganistani väed võtsid täna julgeolekuvastutuse kogu riigis, president Hamid Karzai sõnul on politsei ja sõjavägi võitluseks ülestõusnute vastu valmis.

«Edaspidi kuulub juhiroll meie vapratele vägedele,» ütles president Kabuli lähistel asuvas sõjaväeakadeemias. «Kui meie rahvas näeb, et julgeolekuvastutus on afgaanide käes, kasvab toetus armeele ja politseile suuremaks kui kunagi varem.»

Vahetult enne tseremoonia algust toimus Kabulis pommiplahvatus, milles sai surma kolm tsiviilisikut. Rünnak oli suunatud rahvasaadiku vastu, kelle konvoi oli teel parlamendihoonesse.

Julgeolekuvastutuse täielik üleminek afgaanidele on ligi kaksteist aastat kestnud sõjas oluline verstapost ning tähistab pöördepunkti NATO vägedele, kes täidavad edaspidi üksnes tugirolli.

NATO kavatseb oma praeguse seisuga 100 000 sõdurit tuua Afganistanist ära 2014. aasta lõpuks.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul viivad Afganistani julgeolekujõud vastutust üle võttes lõpule viie-etapilise üleminekuprotsessi, mis algas 2011. aasta märtsis.

«Nad teevad seda tähelepanuväärse otsustavusega,» ütles alliansi peasekretär. «Kümne aasta eest ei olnud Afganistani rahvuslikke vägesid olemas, nüüd on teil 350 000 sõdurit ja politseinikku, mis on aukartust äratav jõud.»

Rasmussen kinnitas, et koalitsioon jätkab vajaduselt Afganistani valitsusvägede operatsioonide toetamist, kuid ei kavatse neid enam kavandada ega juhtida.

«Ja 2014. aasta lõpuks on meie lahingumissioon Afganistanis lõppenud,» lisas peasekretär.
Viimase 95 piirkonna üleandmine NATO-lt Afganistani vägede kontrolli alla puudutab ka riigi lõunaosa rahutuid piirkondi, kus Taliban on jätkanud aastaid vastuhakku keskvalitsusele.

Viimaste üleantavate regioonide seas on 13 piirkonda Kandahari provintsis ning kaksteist piirkonda nii Nangarhari, Khosti kui ka Paktika provintsis.

Talibani ülestõusnud on hoogustanud julgeolekuvastutuse üleandmise eel oma vägivallakampaaniat. Afganistani valitsusvägede kinnitusel on riigi 350 000 mehe suurused julgeolekujõud nüüd piisavalt tugevad, et asuda juhtima Talibani-vastast võitlust.

Purjekaga Atlandi ookeanil seilanud soomlased sattusid Portugali lähistel merehätta ja vajasid abi.

Turu merepäästekeskuse kinnitusel sattus purjekas ja selle neli meeskonnaliiget tugeva tormi kätte, mistõttu sai laevatekk tõsiselt kannatada, vahendas iltalehti.fi.

Lisaks viisid üle parda uhtunud kõrged lained endaga kaasa suurema osa päästevahenditest.

Hädalistele saadeti appi kaks päästelaeva Hispaaniast ja merepäästekopter ning seirelennuk Portugalist.

Esimesena jõudis soomlasteni Portugalist startinud päästekopter, mis võttis meeskonna pardale ja toimetas Lissaboni.

Turu merepäästekeskusesse Portugalist saabunud andmete järgi tunnevad soomlased end hästi.

Õnnetuspaik jäi rannikust umbes 800 kilomeetri kaugusele. Piirkonnas möllas siis tugev torm, mis kergitas laineid enam kui 20 meetri kõrguseks.

Kreeka kõrgeim halduskohus tühistas esmaspäeval ajutiselt valitsuse möödunudnädalase otsuse sulgeda rahvusringhääling ERT ja andis korralduse taastada selle töö uue ringhäälingu asutamiseni, edastas kohtuallikas.

Kohus langetas otsuse ERT ametiühingu kaebuse alusel, ütles allikas.

Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kogunesid Ateena eeslinnas asuva rahvusringhäälingu juurde rõõmu väljendama tuhanded inimesed.

Kriitika alla sattunud peaminister Antonis Samaras kordas esmaspäeval ettepanekut taastada 2700 töötajaga ERT tegevus ajutiselt, kuni parlament kiidab heaks valitsuse kava asutada selle asemele uus.

Valitsusallika sõnul võtaks Kreeka võimuliitu kuuluva kolme erakonna esindajatest moodustatud komisjon tööle piisava arvu ajakirjanikke, et taastada rahvusringhäälingu töö, kuni võetakse vastu seadused, millega luuakse selle uuem analoog.

Peaministri möödunud teisipäeva otsus ERT sulgeda tekitas Kreekas sisepoliitilise kriisi ja leidis välismaal taunimist.

ERT töötajad on sestsaadik püsinud rahvusringhäälingu ruumides üle kogu riigi ja jätkanud saadete edastamist internetis. Neid on aidanud Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) ja Kreeka raadiojaamad.

Samaras kohtus esmaspäeval koalitsioonipartneritega, et arutada valitsuse püsimajäämist olukorras, kus teised valitsuserakonnad olid ringhäälingu sulgemisele vastu. Sotsialistide liidri Evangelos Venizelose hinnangul on ERT-i sulgemine loonud midagi «poliitilise ja institutsionaalse kriisi» taolist.

Valitsusjuhi sõnul oli ERT-i sulgemise põhjuseks selle liigne korrumpeeritus, valitsuse esindaja sõnul on ERT «erakordse läbipaistmatuse ja uskumatu pillamise juhtum». Tema konservatiivse erakonna sõnul kulub ERT-le igal aastal 300 miljonit eurot, samas kui vaadatavus on nelja protsendiga poole madalam kui võistlevatel erakanalitel.

Reedel pakkus Samaras rahvusringhäälingu töö osalist taastamist ja uudisteprogrammide edastamise jätkamist, kuid koalitsioonipartnerid lükkasid tema ettepaneku tagasi.

ERT sulgemisotsuse vastu on streikinud ka riigi kaks suuremat ametiühingut.
Kreeka on rakendanud põhjalikke kärpemeetmeid, mida rahvusvahelised laenuandjad on nõudnud abi eest. Valitsus teatas aga, et ERT-i sulgemine ei ole Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpangaga sõlmitud kokkuleppe osa.

ERT loodi 1938. aastal ja teleprogrammi hakati tootma 1966. aastal.

«Nägin ise, kuidas kambaga tulid ja selja tagant puuhaluga virutasid,» räägib külaelanik, kelle silme all pätid neid korrale kutsuma tulnud politseipatrulli Tartumaal Koosa külas ründasid.

Postimees kirjutas eile, et laupäeval läks politseipatrull lahendama väljakutset, milles teatati, et joobes isikud sõidutavad Vara vallas ATV-ga väikseid lapsi. Sündmuskohal olnud kaks agressiivset ja alkoholijoobes meest ründasid politseiametnikke, tekitades neile kehalisi vigastusi. Politsei pidas isikud kuriteos kahtlustatavana kinni ja toimetas nad arestimajja kainenema.

«Nägin, kuidas üks pättidest haaras puuhalu ja ründas politseinikku. Ründajaid oli mitu,» meenutab tolleõhtuseid sündmusi Koosal elav naine, kirjutab Õhtuleht.

Tema sõnul tuli pättide ohjeldamiseks kasutada pisargaasi ja teleskoopnuia ning käed pandi raudu kolmel kaagil.

Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Maido Kolgi sõnul peeti 23- ja 27aastane mees kahtlustatavana kinni võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla toimepanemise paragrahvi alusel. Kainenema viidi ka 37aastane mees.

Üks korravalvureist on praegugi haiguslehel.

Eile lõuna ajal kukkus mees trollis, mis pidurdas avarii vältimiseks ootamatult järsult.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 12.08 ajal Tallinnas Paldiski maantee Ehitajate tee ja Rannamõisa tee ringristmikul. Troll Solaris Trollino, mida juhtis 59-aastame Reet, pidurdas järsult trollile ette keeranud sõiduautole otsasõidu vältimiseks. Selle tulemusena kukkus trollis reisija 66-aastane Yury.

Mees sai vigastada ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Eile õhtul sai autolt löögi 7-aastane poiss, kes sõitis jalgrattaga sõiduteele.

Avarii toimus eile kella 18.15 ajal Lääne-Virumaal Rakveres Tallinna tänav 13 juures. 7-aastane poiss sõitis jalgrattaga sõiduteele ja sai seal löögi sõiduautolt Volkswagen Passat, mida juhtis 39-astane Külliki.

Jalgratturile osutati kohapeal esmaabi ja ta lubati kodusele ravile.

Tallinnas Suurtüki tänaval käisid päästjad täna õhtul kustutamas prahipõlengut tühjalt seisvas majas.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt ütles Postimehele, et teate põlengust kahekorruselises puumajas said päästjad kella üheksa ajal õhtul. Majja oli vaba sissepääs ja oli näha, et kodutud on seal ööbinud.

Hoone esimesel korrusel põles 10 ruutmeetri suurusel alal praht. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud.

Tegu oli täna juba teise kasutuseta seisva maja põlenguga Tallinnas - kella kahe ajal pärastlõunal käidi sarnast tulekahju kustutamas Asula tänaval.

Põlvamaal hukkus täna õhtul sõidu- ja veoauto kokkupõrkes vanem naine.

Õnnetus juhtus Räpina-Aravu maantee viiendal kilomeetril kella poole seitsme paiku õhtul.

Esialgse info kohaselt alustas sõiduauto Renault Twingo sõitu talu hoovist, kuid tõenäoliselt ei veendunud sõidukijuht manöövri ohutuses ning auto keeras otse ette peateel liikunud haagisega veoautole Scania. Kokkupõrke tulemusena paiskus sõiduauto Renault vasakule küljele.

Autos viibis kolm naist, kellest üks, juhi taga viibinud kaasreisija, 1939. aastal sündinud naisterahvas hukkus sündmuskohal. Juhi, 1964. aastal sündinud naise ning teise kaasreisija lõikasid päästjad autost välja ning kiirabi toimetas nad TÜ Kliinikumi.

Veoauto juht, 1966. aastal sündinud mees oli kaine ega vajanud sündmuskohal meedikute abi.

Mõlemas sõidukis kasutati nõuetekohaselt turvavarustust. Sõiduauto üks neljast rehvist ei vastanud kehtestatud nõuetele, olles teistest rehvidest väiksem ning tugevalt kulunud.

Põlva politseijaoskonna vanemliiklusametniku sõnul võis liiklusõnnetus olla tingitud sõiduauto juhi tähelepanematusest, kuid juhtunu täpsemad asjaolud selgitab välja alustatud kriminaalmenetlus.

Lõuna prefektuur tuletab meelde, et korduvatele ja raske liiklusrikkumise toime pannud sõidukijuhtidele taotletakse pühade eel ja ajal karistuseks aresti. Näiteks täna taotles Tartu politsei aresti kahele liiklusrikkujale.

Politsei taotles aresti 35aastasele Laurile, kes juhtis 16. juunil Ülenurme vallas alkoholi tarvitanuna sõiduautot ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Pühapäeval toimetati juht kohe arestimajja, kus ta veetis kohut oodates kaks päeva.

Mehele mõisteti karistuseks kokku 10 arestipäeva – nendest kaks oli ta kandnud ning ülejäänud 8 arvestati ümber ühiskondlikult kasuliku töö tundideks. Ka peatati mehe juhtimisõigus kolmeks kuuks. Lauril oli varasemast üks kehtiv karistus kiirusületamise eest.

Kohtus oli täna ka Maaris, kellel täitus karistuse vastuvõtmise päeval 34. eluaasta. Tema tabas politsei Tartus Riia tänaval kiirust ületamas mitte vähem kui 42 km/h.

Mehel oli peatatud juhtimisõigus varasemalt samalaadse toime pandud rikkumise eest. Kokku on Maaris sel aastal kolmel korral kõrvaldatud juhtimiselt piirkiiruse ületamise pärast. Kohus määras talle karistuseks 12 arestipäeva.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Ove Saar ütles, et need autojuhid, kes Lõuna-Eestis pühade eel või ajal purjuspäi gaasipedaali tallama kipuvad, hulljulge kiirusega teisi ohtu panevad või ei oma vastava kategooria juhtimisõigust, saadetakse arestimajja.

«Võimalusel taotletakse neile karistusena arestipäevi ning raskete liiklusrikkumiste puhul on vägagi tõenäoline, et uljaste liiklusrikkujate sõiduvahendid kohtu otsusega konfiskeeritakse,» lisas Saar.

Ringkonnakohus jättis jõusse Harju maakohtu otsuse, millega mõisteti oma äripartneri tapmise kavandamises süüdistatud Andrus Sukles õigeks.

Ringkonnakohus muutis Harju maakohtu 7. jaanuari kohtuotsuse põhiosa, lugedes tuvastatuks, et 16. augustil 2010 esines alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Maakohus oli leidnud, et kriminaalmenetluse alustamiseks sellel kuupäeval alus puudus.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kohtukolleegium nõustus maakohtuga, et kuni 31. detsembrini 2012. aastal sai politseiagendina rakendada vaid Eesti Vabariigi kodanikku.

Andrus Sukles oli kohtu all süüdistatuna teise isiku kallutamises oma endise äripartneri Tullio Libliku tapmisele, kuid kuriteoplaan jäi realiseerimata politseiametnike sekkumise tõttu.

Kohus mõistis riigilt Aandrus Suklese kasuks välja 2400 eurot kaitsjale makstud tasu katteks. Kohus rahuldas prokuröri apellatsiooni osaliselt ja jättis kaitsjate apellatsiooni rahuldamata.

Pooled võivad otsusele esitada edasikaebuse 30 päeva jooksul.

Kohtuasja varasem käik:

Süüdistuse kohaselt maksis Sukles 2010. aasta 26. augustil kella 18.00-18.40 vahel Tallinnas oma endise äripartneri OÜ Saarte Investeering ainuosaniku ja juhatuse liikme Tullio Libliku tapmise toimepanemise eest ettemaksuna 1000 eurot, ülejäänud 9000 eurot lubas ta maksta pärast tapmist.

Seejärel andis ta süüdistuse kohaselt üle tapmise täideviijale Libliku fotod, tutvustas tema elukohta ning informeeris tema liikumistrajektoorist, lähikondsetest ja nende elukohtadest. Kuriteoplaan jäi realiseerimata politseiametnike sekkumise tõttu.

Harju maakohus mõistis omakasu ajendil teise inimese tapmisele kihutamise katses süüditatud Suklese 7. jaanuaril õigeks, kuigi tõsiasi, et Sukles soovis oma endist äripartnerit tappa, leidis kohtu pressiesindaja kinnitusel tõendamist. Tõendid osutusid aga ebaseaduslikuks.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles toona Postimehele, et politseiagendiga kohtumiste käigus kogutud vestlused ja agendi antud ütlused polnud kohtu hinnangul lubatavad, sest nii-öelda tapmistöö ära teha lubanud agent ei olnud Eesti kodanik.

Evestus vaidlustas maakohtu otsuse, kuna tema sõnul on varem sellise agendi kasutamine olnud lubatud ning sellega pole rikutud politseiagendi rakendamise sätteid ega tõenditele ettenähtavaid reegleid.

Kuna prokurör vaidlustas otsuse ringkonnakohtus, toimus 21. mail istung. Tallinna Halduskohtu ja Ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul taotles kaitsja, et muudetaks Harju Maakohtu 7. jaanuari kohtuotsuse põhjendusi ja tühistataks kohtuotsus osas, millega otsustati hüvitada riigieelarve vahenditest Andrus Suklesele tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 27 000 eurot.

Nimelt soovis kaitsja, et tehtaks uus kohtuotsus, millega hüvitataks riigieelarve vahenditest Andrus Suklesele tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 32 314 eurot.

Prokurör taotles Harju Maakohtu 7. jaanuari kohtuotsuse tühistamist, millega mõisteti Andrus Sukles õigeks.

21. mai istungil esitasid pooled oma seisukohad, teesid ja kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 18. juuni.

Täna kella 10.10 ajal juhtus Tallinna–Tartu maantee 111. kilomeetril Paia ristis liiklusõnnetus, kus veoautoga Tallinna poole sõitev 47aastane Indrek pidurdas, sest vastu tulevast sõidukist tehti möödasõitu ja oli laupkokkupõrke oht.

Indreku taga Scania veoautoga sõitev 41aastane Marek ei jõudnud aga nii kiiresti reageerida ning sõitis ees pidurdanud veoki haagisele tagant otsa.

Scania kahjustused olid niivõrd tõsised, et sellega polnud võimalik enam edasi sõita. Keegi liiklusõnnetuses vigastada ei saanud.

Sündmuskohale kutsutud Põltsamaa päästjad katsid Scaniast välja valgunud vedelikud absorbendiga ja tõmbasid avariilise masina teele tagasi.

Liiklus oli õnnetuspaigas häiritud ligi kaks tundi. (JT)

Prokurör nõudis täna Harju maakohtus kohtuvaidluses keskerakondlasest Tallinna endise linnaametniku Vello Lõugase süüdimõistmist korduvas pistise võtmises ja tema karistamist osaliselt reaalse vangistusega.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling nõudis Lõugase (55) süüdimõistmist lisaks pistise võtmisele ka dokumendi võltsimises ja võltsdokumendi kasutamises ning tema karistamist kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kuus kuud, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Ühtlasi leidis prokurör, et Lõugaselt tuleb konfiskeerida kuriteoga saadud BMW.

Prokurör nõudis Lõugase kaassüüdistatava, AS-i Signaal (uue ärinimega Liimi Kinnisvara AS) juhatuse liikme Ats Tamme (58) süüdimõistmist võltsdokumendi kasutamises ja korduvas pistise andmises ning tema karistamist kolmeaastase vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kuus kuud.

Prokurör leidis, et AS Signaal tuleb mõista pistise andmises süüdi juriidilise isikuna ning mõista firmale rahaline karistus 160 000 eurot ning pistise võtmises süüdi AS K-Projekt ja mõista firmale rahline karistus 70 000 eurot.
 

Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist maini 16 047 kuritegu, mida on kolm protsenti vähem kui 2012. aastal samal ajal. Enim kasvas sel perioodil kelmuste registreerimine.

«Kuigi kelmuste arv viie kuu lõikes on tõusnud, jääb see siiski madalamale tasemele kui aastatel 2009 ja 2010,» rääkis justiitsminister Hanno Pevkur. «Kelmuste osas on sel aastal märkimisväärselt palju juhtumeid, kus mobiilsideoperaatoritelt on üritatud välja petta mobiiltelefone ning kasvu on märgata ka juhtumite osas, kus inimesed on saanud petta interneti kaudu kaupu ostes.»

«Siinjuures on kohane taaskord meelde tuletada, et müüja tausta kontrollimine on äärmiselt oluline,» rõhutas minister.

Suurima langusega on endiselt varavastased kuriteod, millest varguste arv on vähenenud 829 juhtumi (11 protsenti) võrra, eelkõige on vähenenud vargused kaubandusettevõtetest, kuid samuti ka eluruumidest ja sõidukitest.

Kehalisi väärkohtlemisi registreeriti 160 juhtumi võrra (7 protsenti) rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 24 juhtumit ehk 12 võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega ka viimase viie aasta madalaimale tasemele.

Kokkuvõtvalt langes esimese nelja kuuga kuritegude üldarv 78 kuriteoliigi puhul ja kasvas 86 puhul.

Eile Kuressaare kohtumajas 20. jaanuaril Pritsumaja baaris kolme meest peksnud Gerdo Kalde (18) ja Daniel Kuuse (21) süüasja arutamisel kahetsesid noormehed oma tegu ja lubasid enam mitte nii teha.

Oma lõppsõnas kinnitas Gerdo Kalde, et on oma teo lubamatusest aru saanud ja valmis end muutma, kirjutab Saarte Hääl. Tema sõnul on vanglas, kus ta jagab kambrit kaheksa inimesega, väga paha olla. «Kisa ja lärm käib öö otsa ja puudub võimalus magada,» kirjeldas ta vanglaelu.

Kuusk ütles aga napisõnaliselt, et kahetseb tehtut, ja kinnitas, et juhtunu põhjuseks oli alkoholijoove. «Ma enam ei tee,» lubas ta.

Prokurör Svetlana Maripuu nõudis varem kahel korral karistatud Gerdo Kaldele, keda lisaks süüdistati kahes Kodulinna lokaali ees toimunud peksmises, ühe aasta ja kuue kuu pikkust reaalset vanglakaristust. Lühimenetluse tõttu arvataks üks kolmandik karistusest maha.

Et süüdistatav pani katseajal toime uued kuriteod, mille eest oli talle määratud 480 tundi üldkasulikku tööd, palus prokurör liita uuele karistusele juurde tegemata töötunnid (kaks tundi võrdub üks vanglapäev).

Varem kriminaalkorras karistamata Daniel Kuusele, kelle väärteokaristus oli eilseks aegunud, küsis prokurör karistuseks ühe aasta tingimisi vangistust 18-kuulise katseajaga. Ka sellest karistusest arvataks kokkuleppemenetluse tõttu kolm kuud maha.

Kalde kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm ütles oma kõnes, et reaalne vangistus oleks käsitletava juhtumi puhul äärmiselt raske karistus. Tamme meelest tuleks arvestada sellega, et noormees oli just täisealiseks saanud. Oma osa juhtunus oli kindlasti ka alkoholil.

Veel tõi Tamm välja, et süüalune ei saanud eelmise karistuse määramisel piisavalt hästi aru, mida tähendab tingimisi karistuse puhul katseaeg.

Kuuse riigi poolt määratud kaitsja palus aga määrata tema kaitsealusele karistuse alammäär ehk rahatrahv. Kuna tema kliendil puudub regulaarne sissetulek, palus kaitsja jätta kaitsjatasu riigi kanda.

Pärnumaal sõitis teelt välja ja tegi maasturiga õhulennu joobes autojuht, ka kaasreisija sai avariis viga.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 19.05 ajal Pärnumaal Varbla vallas Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee 62,8. kilomeetril. Maastur Audi Q7 kaldus peale lauge kurvi läbimist teelt välja kraavi, paiskus üle katuse ja maandus uuesti ratastele.

Autost paiskus välja turvavööga kinnitamata ja alkoholijoobes autot juhtinud 40-aastane Argo, kes  toimetati Pärnu haiglasse.

Juhi kõrval istunud ning  turvavööga kinnitatud 35-aastane Veronika lubati peale esmaabi saamist kodusele ravile.

Politsei tabas eelmise ööpäeva jooksul liiklusest kokku 1 narko- ja 14 alkoholi  tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Eile lõunal sai Tallinnas toimunud avariis viga noor rollerijuht, kes suundus ilmselt kaasliiklejatele ootamatult sõiduteele sõitma.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 13.38 ajal Tallinnas Betooni tänav 14 juures. Juhtimisõiguseta 14-aastane poiss sõitis rolleriga Shark Rohn teega külgnevalt alalt sõiduteele ja sai seal löögi liinibussilt Scania Duple-Metrec, mida juhtis 52-aastane Veera.

Rollerijuht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Tallinna Linnatranspordi remonditöökojas puhkenud tulekahjus põles täielikult maha kaks bussi, üks sai tulekahjustusi.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Tallinnas Kadaka teel asuvas Tallinna Linnatranspordi AS remonditöökojas öösel kell 3.05. Päästemeeskondade saabudes põles angaaris kaks bussi ja põleng oli levinud hoone vahelaesse.

Tulekahju saadi kontrolli alla kella 4.43 ajal, kella poole 7 ajal toimusid veel järelkustutustööd.

Tulekahju tagajärjel hävis kaks bussi täielikult ning üks sai tulekahjustusi.

Tartu maakohtu Põlva kohtumaja mõistis möödunud nädalal kriminaalkorras süüdi mehe, kes tekitas vaid ühe rusikahoobiga kaaslasele raskeid vigastusi.

Varem kriminaalkorras karistamata 37-aastane Mart sattus seadusega pahuksisse mullu augusti keskel Põlva vallas Vanakülas asuvas talus, kus lõi teisele mehele ühe korra rusikaga näkku. Löök osutus sedavõrd tugevaks, et tekitas kannatanule eluohtlikke vigastusi ja viis Mardi kriminaaluurimise alla.

Möödunud nädalal mõistis kohus Mardi süüdi raskete tervisekahjustuste tekitamises ning määras talle lühimenetluse korras kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse nelja-aastase katseajaga. Lisaks peab ta maksma kannatanule 1168 eurot, millest 168 eurot on varalise ja ülejäänud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Sundrahaks, ekspertiisikulude katteks ning kaitsjatasu hüvitamiseks tuleb Mardil tasuda kokku veidi üle 720 euro.

Kahes alama astme kohtus röövmõrvarile määratud pikk vangistus jääb lõplikult jõusse, kuna riigikohus ei võtnud esmaspäeval tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Viru maakohus mõistis mullu detsembri keskel Narvas võõrasse korterisse tunginud ning eaka naise tapnud 19-aastase Konstantin Maslovi süüdi omavolilises sissetungis, varguses ja mõrvas ning karistas teda kokku 13-aastase vangistusega. Kohus liitis karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud ning ärakandmata kahekuulise vangistuse ning lõplikuks karistuseks sai noormees 13 aastat ja kaks kuud vangistust.

Samas kuriteos osalenud 19-aastase Stanislav Semjonovi mõistis kohus süüdi röövimises ning karistas teda kuue aasta pikkuse vanglakaristusega. Kohus mõistis Konstantin Maslovilt ja Stanislav Semjonovilt solidaarselt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 67 eurot 40 senti. Mõlemad süüdimõistetud peavad kohtuotsuse järgi tasuma ka menetluskulud.

Hiljem jättis maakohtu lahendi jõusse ka Tartu ringkonnakohus ning kuna riigikohus ei võtnud esmaspäeval süüasja menetlusse, jõustuski noore mõrvari süüdimõistmine lõplikult.

Eeluurimisel kogutud andmetel tungisid Konstantin Maslov ja Stanislav Semjonov mullu 1. aprilli õhtul Narvas Tiimani tänaval elanud 1931. aastal sündinud naise korterisse, et teda röövida. Noormehed peksid sigarettidega äritsenud naist, sidusid ta kinni ja võtsid kaasa erinevaid esemeid. Raskelt viga saanud vanur suri.

Lisaks süüdistas Viru ringkonnaprokuratuur Maslovit selles, et ta tungis tunamullu detsembris akna kaudu Narvas Hele tänaval asuvasse suvemajja, kust varastas 75 euro väärtuses erinevaid esemeid. Lisaks sisenes ta veel teise suvilasse, kust sai saagiks 50 euro väärtuses asju.

Korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits tõdes, et kui aasta algus möödus liikluses üsna positiivses võtmes, siis paraku oleme nüüdseks jõudnud raskete liiklusõnnetuste ja nendes hukkunute arvu poolest läinud aastaga võrreldavasse olukorda.

Kui esimese nelja kuuga jättis liikluses elu 7 inimest, siis tänaseks on hukkunuid kokku 24. Reedest pühapäevani juhtus Eestis 30 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus kolm ja sai viga 33 inimest.

Nädalavahetuse 30st vigastusega lõppenud õnnetusest 11 puhul on alust kahtlustada, et sõidukit juhtinu oli eelnevalt tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kolmest hukkunust kaks olid jätnud autos turvavöö kinnitamata.

«Nii musta nädalavahetust ei ole liikluses olnud juba tükk aega ja see teeb muret,» ütles korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits. «Kui aasta algus möödus liikluses üsna positiivses võtmes, siis paraku oleme nüüdseks jõudnud läinud aastaga võrreldavasse olukorda raskete liiklusõnnetuste ja nendes hukkunute arvu poolest.»

Aasta alguses juhtus väga raskeid liiklusõnnetusi oluliselt harvem. Kui möödunud aastal hukkus Eestis esimese nelja kuuga 36 inimest, siis tänavu sai liikluses jaanuarist aprilli lõpuni surma seitse inimest.

«Aasta algus näitas, et Eestis on võimalik palju ohutumalt liigelda. Nüüd, kui ilmad on soojaks läinud, oleme liiklussurmadega taas möödunud aasta tempos ja seda on kurb tõdeda,» märkis Miilits.

Ta tõdes, et oleme üsna tugevas sõltuvuses väliskeskkonna mõjudest: «Esimesed suveilmad tõstsid oluliselt raskete liiklusõnnetuste osakaalu, väga suur hulk rasketest liiklusõnnetustest on põhjustatud joobes juhtimisest.»

Probleemiks on Miilitsa sõnul ka liigne sõidukiirus ning turvavarustuse kasutama jätmine – sel aastal hukkunud 17 inimesest 12 ei kasutanud turvavarustust.

«Viimaseid hukkunutega liiklusõnnetusi iseloomustab peamiselt kolm probleemi: liigne sõidukiirus, alkoholi tarvitanuna rooli taha istumine, turvavarustuse kasutamata jätmine,» rääkis ta. «Üsna kindlalt võib väita, et ühe autoga toimunud õnnetused, teelt väljasõidud, ei peaks olema traagiliste tagajärgedega, kui sõidukis viibijad kasutaksid turvavarustust ning ei ületaks piirkiirust.»

Miilitsa sõnul on politsei hinnangul maksimaalsed karistused nii väärteokorras kui kriminaalkorras piisavad.

«Küsimus on pigem selles, kas rakendame ise või taotleme kohtult piisavalt karme karistusi,» selgitas ta. «Samas on selge, et üksnes karistuse määr ei ole võluvits, mis liikluse ohutumaks muudaks. Vajame käitumisharjumuste muutmist.»

Ta lisas, et politsei keskendub pühade eel ja nende ajal tavapärasest rohkem liiklusrikkujate tabamisele ning on ohtlike liiklusrikkujate suhtes nii karm, kui võimalik.

«Politsei panustab omalt poolt jätkuvalt võimalikult palju liikluse rahustamisse ning järelevalvesse. Ohtlike liiklusrikkumiste osas oleme resoluutsed ning karistame karmilt,» sõnas Miilits. «Samas on selge, et tulemuseni, kus meil raskete liiklusõnnetuste arv hakkab kahanema, saame jõuda vaid üheskoos käitumisharjumusi muutes.»

Eile Väätsal oma 16aastase ekspruudi röövinud 21aastane noormees ähvardas, et kui neiu tema käske ei täida, siis ta tapab tema ema ja isa ära.

16aastase neiu isa ütles Järva Teatajale, et tütar jõudis eile õhtul koju tervena ja täna hommikul läks emaga politseisse juhtunu kohta selgitusi andma.

Kodus öelnud tüdruk, et ekspeigmees sundinud teda eile enne üheksanda klassi lõpuaktust endaga kaasa tulema. Tema plaan olnud minna Pärnusse, leida mõni mahajäetud maja ja hakata seal üheskoos elama.

Tüdruk selgitanud, et ei julgenud noormehele vastu hakata.

Isa meelest suurendanud tütre hirmu ka see, et paar päeva varem oli noormees tal silma siniseks löönud ja ähvardanud, et kui neiu ei taha temaga koos olla, siis tapab ta ema ja isa ära.

Neiu ja noormees tabati eile õhtul Türi lähistelt, kuhu nad olid jõudnud mööda metsi ja põlde jalgsi. Isa selgitas, et tütar oli metsas seigeldes kaotanud oma kingad ja prillid.

Isa tunnistas, et kui kuulis eile, et tütre endine peigmees oli ta röövinud, oli väga mures, sest noormees oli varemgi vägivaldseks muutunud ja ükskord ennast noaga vigastanud.

Isa uskus, et noormeest pani nõnda käituma murtud süda. «Võib vist küll öelda, et ta kaotas suurest armastusest mõistuse,» lisas ta.

16aastase neiu Facebooki lehele oli tema endine peigmees veel eelmise nädala kolmapäeval riputanud südamekujulise pildi ja kirjutanud, et igatseb teda. Neiu oli kirjutanud vastu, et igatseb teda ka.

Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Tiina Viru ütles, et kõnealune noormees on kahtlustatavana kinni peetud 48 tunniks. Kriminaalmenetlust on alustatud paragrahvi järgi, mis käsitleb inimröövi.

Viru lisas, et noormehe minevik on nii-öelda puhas ja varem pole tal mingeid seaduserikkumisi olnud. (JT)

Täna lõuna ajal juhtus õnnetus Tartu maanteel Mõigus, kus bussilt sai löögi algkooliealine poiss. Lisaks temale said viga kaks bussireisijat, kes kukkusid järsu pidurdamise tõttu.

«Pealtnägijate kinnitusel ületas poiss ülekäigukohase teed punase fooritule ajal, lükates, käekõrval jalgratast,» ütles politsei pressiesindaja Ilmar Kahro.

Poiss viidi kiirabiga haiglasse ja sel ajal, kui kiirabi ta ära viis, oli ta teadvusel. Tema vigastuste kohta ei ole politseil esialgu andmeid.

Bussi järsu pidurdamise tagajärjel kukkusid seal reisijatena viibinud 26-aastane Hanna-Liisa, kes toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse ja 61-aastane Karin, kes toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. 

Bussifirma esindaja sõnul tegi bussijuht kõik temast oleneva, et otsasõitu vältida, kuid sellest polnud abi.

Täna ennelõunal põrkasid Tartu-Räpina-Värska maanteel kokku kaks sõiduautot. Pealtnägijate kinnitusel kägardusid masinad avariis sedavõrd, et nende marki polnud kuigi lihtne kindlaks teha.

Üllatuslikult ei saanud aga kumbki autojuht tõsisemalt vigastada. Sündmuskohal töötanud operatiivtöötajate sõnul kõndisid mehed kiirabiautosse omal jalal.

Avarii juhtus kella 11:55 ajal Põvvatu bussipeatuse juures. Esialgsetel andmetel sõitsid nii sõiduauto Mercedes-Benz kui teine sõiduauto BMW Tartu suunas.

Tõenäoliselt alustas üks sõidukitest möödasõitu. Millegipärast põrkasid aga kaks samas suunas liikunud masinat kokku ja sõitsid teelt välja. Kokkupõrge oli väga tugev, sest masinate alt olid sillad ära tulnud ja BMW kapoti alt lendas ka mootor minema. Autod tegid vähemalt 50-meetrise õhulennu, mis viitab sellele, et sõidukiirus võis avarii hetkel olla lubatust suurem, ja maandusid kraavi.

Avariipaiga ümbrus on sadade ruutmeetrite ulatuses kaetud õliplekkide ja autoosadega.

Kiirabi viis mõlema auto juhid haiglasse.

Hiljem teatas politsei, et sõidukit Mercedes-Benz CL 420 juhtis 26-aastane Vladimir, kel puudus juhtimisõigus. Vastutuleva sõiduki tõttu ei jõudnud ta õigeaegselt lõpetada möödasõitu sõiduautost BMW 320D, mida juhtis 26-aastane Deniss.

Laupäeval tungisid joobes isikud Tartumaal Vara vallas kallale politseinikele, kes tulid uurima kaebust joobes juhtimise kohta.

Laupäeval 15. juunil läks politseipatrull lahendama väljakutset, milles teatati, et joobes isikud sõidutavad Vara vallas ATV-ga väikesi lapsi.

Sündmuskohal olnud kaks agressiivset ja alkoholijoobes meest ründasid politseiametnikke, tekitades neile kehalisi vigastusi. Politsei pidas isikud kuriteos kahtlustatavana kinni ja toimetas nad arestimajja kainenema.

Narvas põles öösel endine lasteaiahoone, inimesed tulekahjus kannatada ei saanud.

Eile hilisõhtul kell 23.42 teatati häirekeskusele tulekahjust Narva linnas Gerassimovi tänaval. Päästjate saabudes põles lahtise leegiga kahekorruselise endise lasteaia hoone katus ja pööning.

Tulekahju likvideeriti täna kella 2.43 ajaks.

Eile juhtus kaks avariid jalakäijatega, mõlema puhul pidasid autojuhid targemaks sündmuskohalt lahkuda. Politsei palub abi pealtnägijatelt.

Esimene avarii toimus eile kella 7.10 ajal Harju maakonnas Padise vallas Alliklepa külas. Seni kindlaks tegemata sõiduauto sõitis otsa jalakäijale, 38-aastasele Irisele ja lahkus sündmuskohalt. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Politsei palub kõigil, kes õnnetust pealt nägid, helistada telefonil 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Teine jalakäijaga avarii juhtus eile kella 20.54 ajal Tallinnas Amburi 15 juures, kus sõiduauto BMW 518i sõitis otsa jalakäijale ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Kiirabi toimetas vigastada saanud 19-aastase Maria Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud ja sõiduauto juht on selgitamisel.

Möödunud ööpäeva jooksul juhtus neli avariid, kus joobes juht sõitis teelt välja. Kannatada sai neis liiklusõnnetustes kokku viis inimest.

Esimene avarii toimus eile öösel kella 3.15 ajal Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Ambla-Tamsalu maantee 15.kilomeetril. Sõiduauto Volvo V50, mida juhtis alkoholi tarvitamistunnustega 30-aastane Mart, kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja vastu puud ning rullus korduvalt üle katuse.

Sõiduki juhil oli turvavöö kinnitamata, mistõttu ta paiskus autost välja. Kiirabi toimetas mehe Rakvere haiglasse.

Teine sarnane avarii toimus vaid paar tundi hiljem, kella 5.10 ajal Saaremaal Pihtla vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 132.kilomeetril. Sõiduauto Audi A4, mida juhtis alkoholi tarvitamistunnustega 24-aastane Kristjan, kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja kraavi ja seejärel vastu puid.

Juht toimetati Kuressaare haiglasse.

Samal ajal, kella 5.15 ajal toimus avarii ka Pärnumaal Halinga vallas Valgu-Libaste 23.kilomeetril.  Libatse poolt Valgu suunas liikunud sõiduauto Volvo S40, mida juhtis alkoholi tarvitamistunnustega 27-aastane Ervin, kaotas lauges kurvis juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.

Sõiduauto juht toimetati Pärnu haiglasse.

Veel mõni tund hiljem, eile kella 8.41 ajal toimus neljaski liiklusõnnetus, sedapuhku Põlva maakonnas Lahenda vallas Joosu külas Võru- Põlva maantee 10. kilomeetril. Sõiduauto Volkswagen Passat, mida juhtis alkoholi tarvitamisetunnustega 27-aatane Kristjan, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.

Avariipaigalt toimetati Lõuna-Eesti haiglasse sõiduauto juht ja kaasreisija, 26-aastane Taisto.

Ööpäeva jooksul tabas politsei kokku 21  alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Riigikohus võttis seisukoha teadaolevalt viimases juhtumis, kui varastatud auto omanikule tagasi müüdi.

Varastatud auto omanikule tagasi müünud mehed väljapressimises süüdi mõistnud riigikohtu hiljutine määrus pani punkti tervele ajastule – varastatud autode tagasimüük omanikele, millest aastaid tagasi elatusid kümned kriminaalid, on kuriteoliigina väljasurnud.

Riigikohtu 5. juuni määrus, millega jäeti väljapressimises süüdi mõistetud Andrei Tonkovitši kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari kaebus menetlusse võtmata, on viimane kohtuotsus, mis puudutab kunagi Eestis laialt levinud organiseeritud kuritegevuse sissetulekuallikat.

Veel viis-kuus aastat tagasi oli varastatud autode tagasimüük omanikele kuritegelikus mõistes «lollikindel» äri ja toimis nii alates 1990. aastatest. Tallinnas tegutses sellisele sissetulekule spetsialiseerunud autovaraste jõuk. Nad varastasid nädalas paar vanemat tüüpi autot, millel üldjuhul kaskokindlustus puudus ja mille kaotamine tähendas omanikule puhast materiaalset kahju. Varastatud autod paigutati ajutiselt kusagile hoiule ja jäädi ootama, millal omanik tutvuste kaudu masinat otsima hakkab.

Korduvalt katsetatud viis

Üldtuntud kurjategijate ring on meil kitsas ja üheksal juhul kümnest jõudis auto tagasiostmisest huvitatud isik alati õige kontaktini. Auto tagasiostu hind ulatus tavaliselt kolmandikuni selle turuväärtusest.

Seetõttu huvitasid vargaid 100 000 – 200 000 krooni väärt autod, mille tagasimüük tõotas soliidsemat sissetulekut. Enamasti jäi see tehing vahemikku 30 000 – 60 000 krooni. Kümmekond aastat tagasi oli see kopsakas summa ja üldjuhul hädas kannatanud selle summa leidsid. Ning kui selliseid tehinguid õnnestus sõlmida nädalas mitu, oli varaste sissetulek igas mõttes märkimisväärne.

Põhja prefektuuri autojälitusgrupi juht Viktor Brujev pakub, et minevikus võis sellisel kuritegelikul skeemil rajanev sissetulekuahel olla pealinnas isegi kuni poolte autovarguste põhjus.

Kümmekond aastat tagasi sõlmisid politsei ja prokuratuur kokkuleppe, et autovaraste kurnava tagaajamise asemel võib sellise kuritegeliku infrastruktuuri lõhkumisel olla hoopis tulemuslikum tegeleda tagasimüüjatega. Tehingu osaliste omavahelisi telefonivestlusi võib käsitleda tõenditena, mis aitavad vahendajate süüd hiljem tõendada.

Mäng ei vääri enam küünlaid

Esimene hoop oli siin kurjategijatele 2002. aastal toimunud politseioperatsioon, kui autojälitusgrupp pidas Tallinnas kinni tagasimüügiäri suurtegija, varem kriminaalkorras karistamata Talvo. Kriminaalpolitsei andmeil oli mees selleks ajaks jõudnud varastatud autode omanikele tagasimüümisega tegelda mitu head aastat.

Talvol olid tutvused nii kurjategijate kui ka politseinike seas. Viimastelt sai mees ebaseaduslikul teel andmeid kannatanute kohta, misjärel viis ta sõidukivargad ja kannatanud omavahel kokku.

Mees väitis kannatanutele, et kui nad raha ei maksa, nende auto kas hävitatakse või kaob. See andis võimaluse tõlgendada vahendaja käitumist väljapressimisena. Talvo anti väljapressimise süüdistusega kohtu alla ja sellega loodi kriminaalses maailmas pretsedent.

Pärast uurimisorganite taktika muutust hakkaski see organiseeritud kuritegevuse alaliik tasapisi hääbuma. Kurjategijad vältisid kannatanutega ühenduse võtmist, sest varasema varastatud eseme müügi asemel oli neid võimalik süüdistada väljapressimises.

«Varastatud asja müügi eest nägi seadus ette kuni kolmeaastase vangistuse, kuid väljapressimise karistus on mitu korda karmim ja keegi ei soovinud enam riskida. Oht kauaks ajaks reaalselt vangi minna oli liiga tõsine,» ütleb Brujev.

Kuna tagasimüügiturg hääbus, vähenes oluliselt autovargustegi arv. Viimastel aastatel pole politseil selliste juhtumitega tegelda tulnud. Äsja riigikohtus lõpplahendi saanud süüdimõistmine on samuti pigem üksikjuhtum.

Harju maakohtus järgmisel nädalal jätkuv protsess korruptsioonis süüdistatava Tallinna transpordiameti endise töötaja Vello Lõugase ja tema kaassüüaluste üle läheneb lõpule.

Aprillis jõudis kohus süüasja kohtuliku uurimisega lõpule ning järgmise nädala teisipäeval on plaanis algust teha kohtulike vaidlustega. Nende lõppedes saavad süüalused õiguse viimaseks sõnaks, mille järel kuulutab kohus otsuse.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kadri Väling esitas jaanuari lõpus täiendatud süüdistusakti, suurendades osade kohtualuste osas süüdistuse mahtu ning täpsustades süüdistust tulenevalt kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnenud uutest asjaoludest. Hiljem esitasid täiendavaid tõendeid ka kaitsjad.

Kohtualused Rein Annusver, Ats Tamm ja AS Signaal, uue ärinimega Liimi Kinnisvara AS said süüdistuse täiendavas kuriteoepisoodis, milleks on võltsitud dokumendi kasutamine. Samuti täpsustas prokurör Vello Lõugase, Ats Tamme ja ASi Signaal süüdistust pistise andmise ja võtmise episoodides, kirjeldades lähemalt neid vastuteeneid, mida ametnikud raha eest osutasid.

Rein Annusveri ja ASi K-Projekt, uue ärinimega OÜ Ahtri Projekt, süüdistust täpsustati ka selles osas, kellele pistist anti – ehk siis mitte ainult Mati Songisepale, vaid Songisepale ja Lõugasele kahe peale.

Lõugase kohtuprotsess algas mullu 22. novembril. Nii Lõugas (54) kui ka koos temaga süüpingis istuvad AS Signaal ja selle juhatuse liige Ats Tamm (58) ning AS K-Projekt ja selle juhatuse liige Rein Annusver (54) on kohtus kinnitanud, et ei tunnista end süüdi.

Prokuratuur esitas Lõugasele süüdistuse pistise võtmises, dokumendi võltsimises ja võltsdokumendi kasutamises, AS Signaal, Tamm, AS K-Projekt ja Annusver said süüdistuse pistise andmises.

Süüdistuse andmeil võttis Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna tollane juhataja Vello Lõugas 2010. aasta mais OÜ Tanner juhatuse liikmelt Peeter Salmult (53) pistist MTÜ-le Villu Spordiklubi summas 18 000 krooni ehk 1150,41 eurot vastutasuna liikluskorraldusskeemi kooskõlastamise eest.

Samuti süüdistatakse Lõugast selles, et ta võttis 2010. aasta juulist augustini AS-i Signaal juhatuse liikmelt Ats Tammelt 125 000 krooni ehk 7992,33 eurot pistist ASi Signaal ja Tallinna linnavalitsuse vahelise lepingu ladusa täitmise eest. Lõugas sai kohtueelse uurimise andmeil pistise kätte ralliauto BMW kujul.

Lisaks sai Lõugas süüdistuse seoses võltsitud arvete koostamisega OÜ RavelsonLTV nimelt ja nende kasutamisega.

Ats Tamme ja AS-i Signaal süüdistatakse omakorda pistise andmises Vello Lõugasele ning selles, et nad andsid aastail 2007-2010 Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse tollasele direktorile Mati Songisepale (72) lepingulise koostöö sujuva korraldamise eest pistist kokku 1 913 695,20 krooni ehk 122 359,02 eurot.

Rein Annusveri ja AS-i K-Projekt süüdistatakse Mati Songisepale 339 762 krooni ehk 21 723,91 euro pistise andmises 2008. aasta veebruarist aprillini vastutasuna ASi K-Projekt poolt alltöövõtuna tehtud tööde heakskiitmise ja tööde jätkumise eest tulevikus.

Tallinna transpordiametis toime pandud võimalike korruptsioonikuritegude uurimiseks alustas kaitsepolitsei kriminaalmenetlust 2009. aastal. Harju maakohus on praeguseks seoses tollal algatatud kriminaalasjaga kokkuleppemenetluses süüdi mõistnud kaks inimest ja ühe ettevõtte. Tunamullu oktoobris karistas maakohus pistise andmise eest OÜ-d Tanner ja selle juhatuse liiget Peeter Salmut ning mullu aprillis pistise võtmise eest Mati Songiseppa.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi kaitsepolitseiamet ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Tallinnas peab järgmisel nädalal astuma kohtu ette mees, kes uurimisandmetel ei suutnud oma kolleegiga vanu aegu meenutades tundeid talitseda, tungis kaaslasele kallale ja tekitas talle raskeid vigastusi.

Eeluurimisel kogutud andmetel lõi 44-aastane Jaan tänavu 22. jaanuari õhtul Tallinnas Telliskivi tänaval asuvas tootmistsehhis oma 36-aastasele töökaaslasele ehitusnoaga rindu. Kannatanu sai noahoobist eluohtlikult vigastada, kuid arstidel õnnestus operatsiooniga tema elu päästa.

Uurimisandmeil tarvitasid mehed pärast tööpäeva lõppu tsehhis koos alkoholi ja hakkasid vanu aegu meenutades ärplema, mis päädiski pussitamisega.

Jaani on varem kriminaalkorras karistatud ühe korra ja seda mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Nüüd sai ta süüdistuse raske tervisekahjustuse tekitamises, mille eest võib kohus talle süü tõendamise korral määrata kuni 12-aastase vangistuse.

Täna päeval Järvamaal kaduma läinud noored, keda politsei ulatusliku operatsiooniga taga otsis, leiti Türi lähistelt.

Politsei- ja piirivalveameti teatel on 16-aastase neiu ja temast viis aastat vanema noormehega kõik korras. Politsei tänab tähelepanelikke kodanikke.

Võru maakonnas tabas politsei reedel ja laupäeval autoroolist 15 alkoholi tarvitanud juhti.

Nädalavahetusel toimus Võrumaal Vastseliinas laat, mille raames pani Lõuna prefektuur liiklusohutuse tagamiseks piirkonda välja tavapärasest suuremad jõud.

Kuigi laadale kogunenud suur rahvahulk ei toonud kaasa suuremaid vahejuhtumeid või korrarikkumisi, oli olukord liikluses murettekitav, teatas politsei. Liikluspolitseinikud kontrollisid reede ja laupäeva vältel pea 700 sõidukijuhti, kelle hulgast avastati ja kõrvaldati juhtimiselt 15 alkoholi tarvitanud autojuhti. Kuue juhi joove oli sedavõrd suur, et nende suhtes alustati kriminaalmenetlust.

Lisaks tuvastati autoroolist üheksa inimest, kel puudus juhtimisõigus, neist kaks alaealised. Muuhulgas fikseeriti joove ühel ratturil, tabati kaheksa kiiruseületajat ning kahte autosse oli end sisse seadnud enam reisijaid kui lubatud.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et Võrumaa mastaabis on selline joobnud ja juhtimisõiguseta sõidukijuhtide hulk ühe napi nädalavahetuse kohta liiga suur näitaja ja annab selge signaali nende liiklejate hoolimatusest teiste suhtes.

Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais ütles Järva Teatajale, et politsei reageeris kadumisjuhtumile sedavõrd kiiresti, sest esialgsete andmete kohaselt on alust arvata, ei otsitav neiu ei läinud noormehega vabatahtlikult kaasa.

Väätsa vallas toimuvasse otsinguaktsiooni on praeguseks lisaks inimestele väidetavalt kaasatud ka jäljekoerad ja helikopter. (JT)

Paide politseijaoskond palub abi 16-aastase neiu ja 21-aastase noormehe leidmisel.

Viimati nähti neiut ja noormeest tänal kella 13.30 paiku Väätsa mõisa juures. Politsei andmetel võisid noored liikuda Türi suunas.

Neiu on umbes 165-170 cm pikk. Juuksed on tumedad ja pikad, sätitud soengusse. Seljas kannab ta pidulikku heledat puhvis kleiti, jalas kõrge kontsaga kingi. Lisaks kannab tüdruk prille. Ühe silma all võib olla hematoom.

Noormees on umbes 175-180 cm pikk. Juuksed lühemad, pruunikad. Kannab halli värvi pluusi ja viigipükse.

Kõigil kellel on infot pildil olevate noorte kohta, palume koheselt võtta ühendust politseiga lühinumbril 110 või 5343 1707

Põhja prefektuuri uue juhi Kristian Jaani sõnul ei ole politseil üksi võimalik leida rohtu joobes juhtide arvu vähendamiseks ning vaja on kogu ühiskonna resoluutselt taunivat suhtumist purjuspäi autorooli istumisele.

«See, mis praegu joobes juhtide osas liikluses toimub, on äärmiselt murettekitav. Kui igal nädalavahetusel loendame tabatud roolijoodikuid kümnetes ja kümnetes, siis on see selge märk, et probleem on terav ja selle lahendamisega peaks tegelema kogu ühiskond,» rääkis Jaani BNS-ile.

Prefekti sõnul võib ta garanteerida, et politsei panustab maksimaalset järelevalvesse ning iga tabatud joobes juhti ootab võimalikult karm karistus, kuid sellest üksi ei pruugi piisata.

«Uuringud näitavad, et politsei järelevalve mõjutab liiklusolukorda vaid maksimaalselt 15 protsenti. Märska suurem roll on selles, kuidas ühiskond suhtub sellesse, et inimene istub purjuspäi autorooli. Iga sõit saab kusagilt alguse, kus on sageli ka teisi inimesi, ning on küsimus, kuidas toimuvat tolereeritakse ning kas rikkujat üritatake kaaslaste poolt takistada,» arutles Jaani.

Ta tõi näite «kõik puhuvad» reididelt, kus sageli kostub liiklejate nurinat, et politsei tekitab tarbetuid ummikuid ja mõtetut ajakulu ning küsitakse, kas korrakaitsjatel tõesti midagi targemat teha pole.

«Samas ei mõelda sellele, et nende reididega kõrvaldab politsei liiklusest kümneid juhte, kes hiljem oleksid võinud saada võimalikeks surmakutsariteks. Näiteks möödunud esmaspäeval sõitis purjus juht Harjumaal ratturi surnuks samal, kui politsei Tallinnas «kõik puhuvad» reidiga liiklejaid kontrollis,» rääkis Jaani.

Tema sõnul peab iga inimene mõtlema, mida ta saab ise ära teha, et joobes juhte liikluses vähem oleks. «Ja politsei soovib olla siinkohal jätkuvalt eestkõneleja ning teadlikuse tõstja,» lisas Jaanis.

Täna hommikul toimus Harjumaal Padise vallas tõsine liiklusõnnetus, milles sai viga 38-aastane naine.

Politseile teatati täna hommikul kell 7.08, et Padise vallas Alliklepa külas on 38-aastane naisterahvas saanud autolt löögi.

«Isik sai löögi tundmatult sõidukilt,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Postimehele.

Naisterahvas toimetati haiglasse. Postimehe andmetel on naine praegu PERHis kriitilises seisus.

Politsei palub kõigil, kes juhtunut pealt nägid või omavad selle kohta mingisugust informatsiooni, võtta politseiga ühendust telefonil 6 125 666.

Täna kella 12 paiku süttis Tallinnas lauluväljaku juures Pirita tee 12 asuva hoone taga mahajäetud maja.

Päästjate kohale saabudes põles kahekorruseline maja lahtise leegiga.

Kell 14 kustutustööd veel käivad. Põhja päästekeskuse teatel on põlengu pindala suur, mistõttu on kustutamisel kaasatud suured jõud - kohal on Kesklinna, Mustamäe, Pirita ja Lilleküla päästekomandod.

Neljapäeval tuleb esimest korda avalikkuse ette harf, mille üle interpreet ja muusikateadlane Lilian Langsepp on väga rõõmus. 100–150 aastat tagasi valminud pilli taastamisega võetud risk on end tasunud kuhjaga.

Lilian Langsepp kandis harfi ühest ruumist teise hellalt nagu pisikest last. Põhjuse ülimaks ettevaatlikkuseks annab pilli osalt salapärane elulugu, veel rohkem aga tema kaunis kõla.

Praegu on veel suletud selle saladuse uks, mis viib üle-eelmisesse sajandisse pillimeistri juurde. Muusikust muusikateadlase uurimistöö on praegu lootusrikkalt pooleli, tõenäoliselt peitub saladuse võti Rootsis või Saksamaal.

Langsepp on ajaloolisi harfe mänginud ja uurinud üle 20 aasta. Kui ta oli äsja restaureeritud pillil reporteri ja fotograafi kõrvadele kuulamiseks veidi keeli sõrmitsenud, rääkis ta peaaegu pool tundi säravi silmi harfidest üldiselt ja eeskätt oma praegu ilmselt armsaimast pillist.

Harfide maailmas

Harfide maailm on väga rikkalik. Neid on suuruse, mängutehnika ja kõla poolest Euroopas kasutusel olnud väga palju erinevaid. Meie päevil mängitakse enamasti neid harfe, mis on valmistatud tänapäeval. Restaureeritud harfe on Langsepp saanud proovida Šveitsis pillimeistrite juures ja mujal erakogudes.

Meistri kätes valminud või tööstuslikult toodetud pilli oodates teab muusik selle kohta peaaegu kõike, sest ta on enne pilli tellimist teinud põhjaliku ettevalmistustöö. Ta teab, milline on tellitav instrument ja kuidas see kõlab. Milliseks kujuneb aga restaureeritava pilli kõla, ei saa ennustada.

Haruldane harf, mida Lilian Langsepp kohtleb erilise õrnuse ja armastusega, on valmistatud 100–150 aastat tagasi. Selle viimane teadaolev kasutamiskoht on olnud Loona mõis Saaremaal 20. sajandi alguses.

Restaureerimine

Harfi on restaureerinud vanamuusikainstrumentide meister ja Eesti Rahva Muuseumi konservaator Roland Suits, kes alustas tööd selle saraks muutunud pilliga viis-kuus aastat tagasi. «Ta oli kehvakeses seisus,» ütles pillimeister.

Harf tuli võtta algosadeks, liimühendused puhastada, vahetada välja mõned osad, liimida mõrad, panna kõik taas kokku ja teha lõppviimistlus. Mitmeid harfe taastanud ja ehitanud meister kiitis oma uusimat kätetööd. «Kõla poolest on pill suurepärane,» ütles ta.

Oma osa on haruldase harfi mängukorda seadmisel väga tunnustatud Šveitsi pillimeistril Beat Wolfil. «Ta arvutas välja keelte pikkuse ja need keeled on samuti temalt pärit,» ütles interpreet.

Pilli metallist virblid ja haagid valmistas Lilian Langsepa vend Ahti Tsopp, kes on olnud abiks ka mitme teise tema harfi metallosade tegijana.

Väga pingeline oli aeg, mis kulus kõigi 31 keele pealepanekust kuni vajaliku häälestuskõrguse saavutamiseni. Ei olnud ju teada, kui habras võib vana instrument olla, kui suurt pinget ta talub.

Kõigepealt tuli keeled seada hästi madalasse häälestusse ja siis tasapisi pinget lisada. Ja kui õige helikõrgus oli kätte saadud, sai muusik teada, kas taastamiseks võetud risk on end ära tasunud.

«Meil on olnud haruldast õnne – harfil on ilus kõla,» ütles Lilian Langsepp. «Seda on leidnud ka kolleegid, kes on pilli kuulnud enne esimest avalikku kontserti.»

Harfi avalik esitlus on 20. juunil kell 19 Kadrioru lossis. Kavas on saksa 18. sajandi ning inglise, šoti ja iiri muusikat. Lilian Langsepa ja tema harfi kõrval on Robert Jürjendal kitarri ja Peeter Klaas viola da gamba’ga. Tartus tuleb esitlus oktoobris rahvusvahelise vanamuusikafestivali raames.

Teatri Varius uuslavastus «Viis kuud Vildega» pulbitseb elurõõmust ning šampanjana kihisevast mängulustist.

Mängule žanrit külge riputada oleks kunsttükk omaette, aga tundub, et vägisi tendeerib Varius muusikateatriks! Ega see olegi uudis, paralleelselt kirjandusele keskendumisega köidab autorlavastajat Heidi Sarapuud aastaid meie teatrilugu, iseäranis eredad isiksused muusikateatris.

Teatriõhtu vältel näeme kärmet kokkuvõtet ooperist «Traviata», vahvaid katkendeid operetist «Lõbus talupoeg», värvikaid stseene laulumängust «Kosjasõit» ja muud nipet-näpet. Ooper-Kvartett koos muusikajuhi Hain Hõlpusega loob orkestri illusiooni.

Lavastuse kavaleht annab teada: «Kohtume «Estonia» 1918/19. hooaja silmapaistvate lauljate, näitejuhtide ja teatri dramaturgi Eduard Vildega.» Kavaleht täpsustab sedagi, et lavastus sündis koostöös Juuru vallaga, kus 22. juunil on kavas «Viis kuud Vildega» ettekanne vabas õhus, Mahtra sõjaväljal.

Lavastuse ilme kujundavadki lauljad, kes Variuses ikka olnud üksiti, või koguni eelkõige, sarmikad draamanäitlejad. Neist näitlevatest lauljatest või laulvatest näitlejatest kiirgab energiat ja vaimusädet, millesarnast iga päev ei kohta.

Staažikaim variuslane René Soom ilmub sedakorda innukalt teatrikunstile pühenduva Karl Viitoli rollis. Priit Volmer on Benno Hansenit Variuse laval kehastanud varemgi, seekord jätkab ta mõnuga boheemlasest elunautleja mängimist, kel teravmeelsuse kaitsekihi all varjus isikupärane nukrus.

Muide, alkoholikuradi teema on näidendis võrdlemisi valdav, aga tonaalsus pigem vabastav kui hoiatav. Urmas Põldma etendab mahlakalt ja muhedalt Alfred Sällikut. Laulumeeste trio naerutab publikut heldelt.

Lõbusa groteskse liikumisseadega kuplee «Jalaväemees, suurtükimees ja ratsaväemees» on pööraselt naljakas number. «Lõbus talupoeg» tekitab suisa nostalgia täisverelise opereti järele. Südamlikult ja üha ajakohasemalt kõlab poisikese Heinerle ja tema ema duett rahapuudusest. Kätlin Truus pillab Olga Mikk-Olaku rolli paar nipsakat primadonna-knihvi, mis muudab lavaelu elavaks ja humoorikaks. Tundlikke noote lisab nooruke Kaspar Gräzin.

Tema roll, Juuru poiss Kaarel Vilks, on pealegi ajalooline isik. Poisi kiindumus teatrisse, eriti aga lugemiskirg, vaimustus Vilde romaanist «Mahtra sõda», teeb südame soojaks.

Teatrijuht Karl Jungholzi, keda mõistame kujutleda tõsise pedantsevõitu mehena, mängib Variuse uustulnukana Olari Viikholm. Tema esinduslik kuju ja vana kooli väärikus passib Jungholziks suurepäraselt. Kui aga Karl saab võimaluse ise esineda, välgatab temagi silmis kelm kuradike. August Kitzbergi – Juhan Simmi «Kosjasõidu» stseene Vaatleja toimetuses tahaks vaatlema jäädagi, loo aktuaalsus on väljaspool kahtlust.

Vallatus teatraalses seltskonnas on Vildele kitsimalt isikupära loovutatud, tema isiksuse mastaapi pole lihtne avada. Peeter Kaljumäe osaks jääb kirjaniku vaatlev distantspilk, kuigi võib aimata, et näitleja tahaks pigem kaasa möllata kui jälgida, «kuidas nad mässavad». Näitemängu oleks võinud mahutada katkendi Vilde draamast «Side», praegu mõjusid «Side» osaraamatud lunastamata vekslina.

Variuse lavastustele on ikka omased nükked nüüdisaega. Seekordses laulus-mängus näikse need alltekstid peidetumad. Kummatigi, kui alguses Vildet tervitavad estoonlased on siiralt uhked vastse Eesti Vabariigi üle, mõjub ülevoolav patriotism viivuks pea eneseirooniliselt.

Aga mõrkjas kõrvalmaik kaob kähku, alles jääb nakatav loomistahe. Eks ole see siin ja praegu kõige vajalikum sõnum: mängu kui loomingu usaldamine, elurõõmu hoidmine.

Uuslavastus

«Viis kuud Vildega»

Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu. Kunstnik Karmo Mende. Muusikajuht Hain Hõlpus. Valgus- ja lavameister Raivo Parrik.

Osades Peeter Kaljumäe, René Soom, Priit Volmer, Kätlin Truus jt.

Teater Variuse esietendus

11. juunil Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on kuni 28. juunini võimalik uudistada kahte Egiptuse poisslapse muumiat ning ühte koera muumiat.

Egiptusest pärit esemete kogu, sealhulgas muumiad kingiti Tartu Ülikoolile 1819.aastal. Kinkijaks oli Liivimaa maanõunik ja Väimela mõisnik Otto Magnus von Richter, kelle eesmärk oli ärgitada järeltulevaid põlvi teaduslikule ettevõtlikkusele, vahendas ülikooli muuseumite pressiesindaja.

Kuigi muumiaid uuriti ülikooli anatoomikumis, siis ei ole kahjuks midagi täpsemat teada tehtud uuringute tulemustest, rääkis TÜ kunstimuuseumi koguhoidja Jaanika Anderson. Uurimisest annavad tunnistust vaid paberitesse pakitud hamba- ja nahakillukesed, avatud kõhuõõs ja käsivars, millest pool on eemaldatud.

Muumiate vanus määrati 1981. aastal ning hinnanguliselt on need inimesed elanud umbes 2000 aastat eKr, lisas Anderson. Luuarheoloog Martin Malve määras hammaste järgi laste vanuseks surma hetkel 2-4 aastat ja 9-14 aastat.

Pikki aastaid Eesti harrastusteatrite paremikku kuuluv  Jõelähtme Lavagrupp võitis eelmisel nädalal Venemaal, Jekaterinburgis peetud rahvusvahelise teatrifestivali.

Juba neljandat korda peetud ürituse tänavune alateema oli «Rõõm ja pisarad ja armastus» ning ainsa Eesti trupina konkurentsis olnud jõelähtmelased esitasid Anton Pavlovitš Tšehhovi legendaarseid lavateoseid «Karu» ja «Abieluettepanekut».

Näitetruppi kuulusid näitlejad Eigi Tali, Tiit Tammesson, Ülo Lomp, Kaie Pall ja Merike Kahu, valgustaja-helimees Urmas Kingsepp ja näitetrupi juht ja lavastaja Maie Ramjalg.

Austria filmitegijad oskavad inimese hingeelu peenelt kujutada. Austria filmid on erilised, teistsugusemad. Juba nendest rääkimine või kirjutamine nõuab äärmuslikumat lähenemist kui näiteks saksa filmide puhul.

Mäletan, kuidas ma mõni aasta tagasi püüdsin ühele Saksa saatkonna töötajale selgitada, miks ma eelistan austria filme sageli saksa omadele. Väljendasin siirast imestust austria filmitegijate oskuse üle peegeldada inimese hinge hämaramaid pooli viisil, millest me ei taha rääkida, veel vähem siis oma «räpasemat mina» suurelt ekraanilt vaadata.

Juba kuulus austria päritolu filmiekspressionist Fritz Lang lasi selle hirmuäratava eluka lahti esimeses saksa helifilmis «M» (1931), kus linnatänavail kõnnib pealtnäha täiesti süütu lapsetapja. 70–80 aastat hiljem šokeerib austria film ikka veel, olgu nende linatööde peategelasteks siis kolleegide poolt palavalt armastatud lapsevägistajad (Markus Schleinzeri «Michael»), emme-issi suhkrukullakestest teismelised mõrtsukad (Mic­hael Haneke «Benny video») või üksnes lõbu pärast tapma tulnud noorukid (Haneke «Jõhkrad mängud»).

Loomulikult on austria film traditsioonidega nähtus, Sigmund Freudi ja Franz Kafka loodu tänapäevane peegeldus, milles sõna angst mahutab endasse tänapäeva ühiskonna hirmud. Muidugi, kui väga tahta, eks ole ka sakslastel midagi selle kõige vastu panna, aga kas ka sama mõjusat, samavõrd ehmatavat?

Hakuna matata

Ka 60-aastane austria filmimees Ulrich Seidl jätkab meie sügavale peidetud hinge- ja meelesoppide kõige mustema poole paljastamist. Arvatavasti seetõttu ei leia me ühtki Seidli filmi ka vaatajate edetabelitest. Millal ikka on keegi tahtnud oma lotendavat tselluliiti peegli ees imetleda või tunnistada ennast loomaperverdiks.

Seda «päris elu» jätkub vanameistril nii dokumentaal- kui mängufilmidesse, mille vahel Seidl sarnaselt Werner Herzogiga ise suurt vahet ei näe ja laseb teistel otsustada, mis filmižanri alla üks või teine tema loodu käib.

Praegu räägitakse Seidlist palju. Arvatavasti rohkem kui kunagi varem. Tema mulluselt Cannes’i festivalilt alguse saanud piibellikele tõekspidamistele üles ehitatud «Paradiisi» triloogia on jõudnud ka kinovõrku, kõigile näha ja arvustada.

Selle esimese osa «Paradiis: armastus» jõudmine Eesti kinolevisse on, arvestades meie meelelahutusportaalides tulist diskussiooni tekitanud sõnapaari «neeger» ja «pigi» kasutamise üle, eriti hästi ajastatud.

Kui valge naine rikkast Euroopast läheb Aafrikasse päikesevanne võtma, siis peab ta seda saama, mille eest on maksnud, olgu selleks siis korralik hotellituba või seks neegriga. «Paradiis: armastuse» puhul on selliseks naiseks 50ndates Theresa, kes seksimaia sõbranna mahitusel sõidab turismireisile Keenia kuurortlinna Mombasasse, «hakuna matata» (eesti keeles «pole probleemi») kodumaale, kus turiste tülitavate ahvide eemalepeletamiseks on palgatud spetsiaalne ragulkapolitseinik ja kõiksugu vidinaid müüa soovivate kohalike (nende) ning turistide (meie) eraldamiseks on tõmmatud maha selge piirjoon.

Palmipuudesse ja päikesesse uppunud paradiis näikse olevat sellega saabunud ja seksi­odüsseia võib alata. Theresa, keda ennastsalgava innukusega kehastab Margarete Tiesel, on oma natuurilt kaalutlev õnneotsija ega torma kohe oma esimese beach boy’ga armurõõme nautima, vaid tahab midagi enamat.

Ja leiabki. Gigolo välimusega uje noormees Mungo osutub armastuses ja elus pettunud, lotendavate kehavormidega naisele päästerõngaks: pärast väikest õppust, kuidas peab katsuma naise rindu ja kuidas suudlemiseks keelt kasutama, avab ta Theresale lõpuks tee sinna, mille järele naine kaugele Aafrikasse tuli – hingelisele ja füüsilisele lähedusele.

Kuid midagi ei saa tasuta. Varsti peab naine avama rahakotirauad, et maksta leitud õnne eest hüvitist Mungo õe (kes osutub tema naiseks) lapse haiglaraviks, aga ka vaesust kannatavatele koolilastele, keda Theresal lubatakse pildistada. Kõik maksab, ennekõike just vaesus.

Naer ja ahastus korraga

Kui kaks kolmandikku filmist lubab Seidl vaatajal austria proua armastuseotsinguid jälgida veel enam-vähem piinlikkust tundmata, siis olen kindel, et viimasel kolmandikul, Theresa sünnipäeva pühitsemise stseeni aegu, kus daamile tuuakse kingituseks omaenda «neeger», lahkub vihaselt saalist nii mõnigi, kes ei suuda sellist mahlakat barokset orgiat enam pikalt taluda. Naistel kaovad riided seljast ja neegrist saab käskudele alluv seksimasin. Juba samal ööl tirib Theresa endaga voodisse ka tagasihoidliku kelner Josphati, kuid avastab, et kõike siiski raha eest ei saa ...

Olles selle ära vaadanud, mõistad varsti, et mõned filmid on magamiseks, mõned vaatamiseks ja mõned kannatamiseks. Seidl ei pea oma filme piinlikuks, provokatiivseks ega kannatust proovile panevaks, need sageli vääritikasutatud mõisted on neile teiste poolt külge poogitud.

Kes tahab ja oskab, saab «Paradiis: armastust» vaadata ka kui komöödiat, kuid selles peituv huumor peab su hinge kinni panema. Või nagu vanameister ise on öelnud, tema filmid on õnnestunud juhul, kui need suudavad kedagi ühtaegu naerma ja meeleheitest karjuma panna. Minu puhul see igatahes õnnestus.

«Paradiis: usk» jõuab kinolevisse 12. juulil ja «Paradiis: lootus» 14. augustil

«Paradiis: armastus»

Režissöör Ulrich Seidl

Austria 2012

Alates 14. juunist Tallinna kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza ja Tartu kinos Ekraan

Rock Summer 25 – mis see pidi siis olema, kas rahvusromantiline nostalgiafestival või tänapäevane ja aktiivselt noorsugu kõnetav ning südameid sütitav muusikaelamus? Jüri Makarov ütles, et ega rahva maitse järgi polegi mõtet festivaliprogrammi teha. Huvitav, kelle maitse järgi siis veel? Pigem jäigi mulje, et korraldajad tegid festivali iseendale.

Omal ajal saatis Rock Summerit hüsteeriline edu, kuna see tähistas vabanemist ja uusi tuuli, see tõi koju kätte selle, mida seni olid vaid väljavalitud Soome TVst näinud. Tänapäeva Youtube’i põlvkonnale lähenedes ei piisa enam sellest, et viidata aegadele, mis kunagi olid. Neid aegu võib iga kell Youtube’iski meenutada. Sellegipoolest oli kokku aetud palju andekaid muusikuid, kes pakkusid ilusaid hetki. Elav muusika jääb alati eriliseks, selle vastu ei saa isegi Youtube.

Taavi Peterson ja Üdi tegi festivali avapaugu Rohelisel laval, kuhu oli hoolimata varasest kellaajast kogunenud juba tubli kogus rahvast. See oli hea kontsert ja veendusin jälle, et Tibet Ocean on parim ingliskeelne lugu, mis viimasel ajal Eestis kirjutatud. Pärast Taavit astus Rohelisel laval üles eestimaine tume elektroonikaprojekt Sinine.

Rohkem ei toimunud Rohelisel laval mitte midagi huvitavat. Selle asemel et värsket Eesti musa lasta, askeldasid seal drum’n’bass’i DJd. Aga korraldajad ei tea vist, et erinevalt 90ndatest ei kuula D’n’B-d enam mitte keegi, isegi massid mitte.

Paljud rokisõbrad ei suutnud mõista, miks ei olnud üles rivistatud Eesti parimat rokkbändi Nevesist. Miks ei olnud kohale kutsutud ülbete 90ndate kangelasi Zahiri ja Psychoterrorit? Kus olid Rock Winteri artistid, nagu Vennaskond, Röövel Ööbik ja J.M.K.E? Küll oli aga kokku aetud nii Vene eurorokki kui Kreeka punki ja Itaalia proget. Kellele?

Sharon Corr, Mumyi Troll ning Vaiko Eplik ja Eliit pakkusid kõik pealaval korralikku kvaliteeti ja rokenrolli. Kui Sharon Corr pakkus Iiri folgisegust meeleolurokki, siis Mumyi Troll küttis juba reipamas neli neljandikku rütmis maitsekalt teatraalset vene rokki ja Eliit tegi Vaiko parimaid lugusid, mis iseenesestmõistetavalt hinge pugesid ja ihu tõmblema panid.

Kui Marya Roxx aka Maarja Kivi lavale astus, läksid paljud rokkarid elevusest õhevile, kõik tahtsid veenduda, kas see on ikka tõsi, et meie eksninja päriselt selliste meestega nagu Vinny Appice, James Lomenzo ja Brent Woods bändi teeb.

Kõik vastas tõele, kuigi lahti rulluv pilt meenutas natuke Eesti Laul 2013 poolfinaali vaheklipi humoorikat pseudolugu sellest, kuidas Getter Jaani on enda jaoks avastanud black metal’i ja kõik popsutajad kuradile saatnud. Marya Roxxi järel rokkis rokilaval briti reggae-metal’i ühendus Skindred. Edev ja tõmmu solist hüppas ja tõmbas osavasti rahva käima. Ja rahvas läks ahnelt kaasa, mis tal üle jäi.

Omaette üllatuse vormistas meie oma folk-metal’i kvartett Metsatöll. Atso rammis kardaa­ne ja kitarri rifid raiusid läbi luu. Eriti ägedad olid «Saaremaa vägimees» ja viimane lugu «Äio», kus pika delay’ga loitsimine mõjus hüpnootiliselt ja pani katuse sõitma. Täielik šamaanilaks.

Üllatavaim ja energeetilisim pauk tuli aga püssist nimega East Trading Wang. See oli ka ainuke live, kus inimesed endilt särke ära rebisid ja ennast­unustavalt tantsu lõid. Kaasahaarav ja enam kui veenev oli see sünergia, mida nad omavahel ja publikuga üles kütsid. Seda lõõma ei suutnud kustutada ka paduvihm. Loodetavasti saab ekstra Rock Summeriks kokku tulnud punt siit tuult tiibadesse, et edasi kütta.

Bryan Adamsi ajaks oli pealava ette kogunenud juba soliidne rahvahulk. Päeva rekord. Õllekoridorides lennutas tuul tühje topse ja tolmu. Kui kõik teised ansamblid astusid lavale sekundise täpsusega, siis Bryan lasi ennast kümme minutit oodata. Ja siis see algas.

Laval tagaseinas huugas ilmatu suur LED-ekraan, ilma milleta poleks kontserdielamus kindlasti nii suur olnud. Ilmselt ilma nägemisaistingute võimendatud stimulatsioonita ongi raske tänapäeva Youtube’i põlvkonnal helikunstist maksimumi välja pigistada. Vahepeal ei saanud enam aru, kus täpselt Bryan laval on, sest kogu bändil oli üks ja sama soeng. Kanada tukk.

Heli oli eelmistest bändidest valjem, mis rõhutas BA enneolematut suurust veelgi. Kuigi ei Adams ega teda kuulama tulnud rahvamass polnud sama suured kui kahekümne aasta eest, ei pidanud pettuma kumbki neist.

Juba enne festivali algust leidus foorumites ja kommentaariumites ohtralt virisejaid. Viriseti nii esinejavaliku kui korralduse ja rekordkalli piletihinna pärast. Virisemine ei tee kunagi maailma paremaks kohaks.

Virisejate viga on see, et nad ei oska ennast muudmoodi väljendada, kui virisedes. Virisemise taga on pettumus, mälestuspilt kunagisest hiilgusest, mis tekitab soovi kogeda midagi võrdväärset või enamat. Aga midagi nii erilist, nagu oli esimene Rock Summer, meie elu ajal enam ei tule, ja sellega tuleb lihtsalt leppida.

Tehnilises korralduses ei saa midagi ette heita, kõik toimis nagu kellavärk, kõik artistid olid korralikult trenni teinud, heli oli tipptasemel, vetsusabas ei pidanud üldse passima ja õllepuhvetis sai ka kohe löögile.

Restoran Kadriorg ja Kadrioru kunstimuuseum kutsuvad osa saama suvistest gurmee- ja kunstielamustest. Nii üksikkülastajaid kui gruppe ootavad ringkäigud kunstimuuseumi koduks olevas Kadrioru lossis ning lossi ajaloost inspireeritud erimenüü restoranis Kadriorg.

Kadrioru loss on läbi aegade olnud Tallinna kroonijuveel, mis rajati vene valitseja Peeter I tahtel ning ristiti Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Suveresidentsiks rajatud lossiansambel ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri pärleid, mille suursugusust ja pidulikkust on külalistel võimalik imetleda tänapäevalgi.

Meeleolukas jalutuskäik lossi saalides viib rännakule läbi kolme sajandi, mil Kadrioru lossis on korraldatud balle ja tehtud poliitikat. Täna asub lossis Eesti ainus väliskunstile pühendatud muuseum, mille ulatuslik püsiekspositsioon tutvustab siinse väliskunsti kogu paremikku ning mida täiendavad populaarsed lühiajalised näitused.

Kunsti- ja kultuuriloolise ringkäigu lõpetab meeleolukas jalutuskäik läbi vaheldusrikka ja maalilise pargi restorani Kadriorg, kus saab nautida baroksetest vormidest ja Peeter I aegsest toidukultuurist inspireeritud erimenüüd.

Kasutamist on leidnud kohalik tooraine, mida ka kolmsada aastat tagasi lossi ümbruse köögiviljaaedades kasvatati. Modernse nüansi on saanud üks keisri enese lemmiksuupisteid «Knappe Tiden» - rukkileivast, kilust ja munast eine, mida Peeter I esmakordselt aastal 1711 just Tallinnas maitsta sai.

Võõrustaja vabandas kesist toiduvalikut Põhjasõjast tingitud raskete oludega (sks Knappe Tiden - rasked ajad), kuid suurt Vene valitsejat vaimustas lihtne ja kodune kiluga suupiste sedavõrd, et roog leidis oma koha pidulaual ka tema Peterburi residentsis.

Suvist lossiringkäiku ning seda täiendavat erimenüüd on oodatud nautima nii üksikkülastajad kui grupid. Ettetellimisel tutvustab gruppidele alates 10-st inimesest kunstiajaloolasest giid detailsemalt nii lossi ennast kui muuseumi ekspositsioone, misjärel on sobiv suunduda ühiselt restorani keha kinnitama.

Lennusadama vesilennukite angaarid võitsid Euroopa kõrgeima tunnustuse kultuuripärandi hoidmisel ja taastamisel - Europa Nostra ja Euroopa Liidu kultuuripärandi grand prix.

Eile Ateenas toimunud auhinnatseremoonial anti üle Europa Nostra ja Euroopa Liidu peapreemia Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaridele.

Tseremoonial osalenud Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen selgitas, et kui Euroopa parimaid filme hinnatakse Cannes’i festivalil Kuldse Palmioksaga, siis kultuuripärandi säilitamisel ja taastamisel on selleks Europa Nostra peaauhind. «Muuseumina teeb see meid veel eriti õnnelikuks, sest kultuuripärandi säilitamine on üks meie olulisemaid ülesandeid,» rõõmustas Dresen ja tänas kõiki partnereid, kes angaaride taastamisel osalesid.

Peapreemia tuli Eestisse esmakordselt. Žürii hindas Lennusadama vesilennukite angaaride restaureerimist kui suurepärast näidet tehniliselt äärmiselt keerulisest ja mitmetahulisest protsessist, mis esialgu tundus lootusetu ettevõtmisena. Samuti imponeeris kohtunikele ajaloolise hoone muutmine populaarseks meremuuseumiks ning taastatud angaaride roll mahajäetud piirkonna edasise arengu eestvedamisel. 

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on Europa Nostra auhind kõige kõrgem tunnustus, mida Euroopas kultuuripärandi taastamise eest võib saada. Samuti on erakordne, et selline muinsuskaitse auhind just Eesti kultuuripärandile määrati. «Tunnustuse saamine näitab, et Eestis on  tipptasemel arhitekte, insenere, restauraatoreid ja ehitajaid, kes suudavad silmapaistvaid mälestisi mitte ainult päästa, vaid luua selle põhjal uut väärtust ka järgnevatele põlvedele.»

Auhinna võtsid Ateenas vastu Lennusadama projekteerinud arhitektuuribüroo KOKO Arhitektid esindajad Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov. Andrus Kõresaare hinnangul oli konkurents peaauhinnale väga tihe. Kõresaare sõnul aitab Europa Nostra peaauhind tutvustada maailmale Eesti üht väga olulist kultuuripärandit ning tunnustab teostatud tööde metoodikat ja saavutatud tulemust.

Europa Nostra on Euroopa suurim ja mõjuvõimsaim kultuuriväärtuste kaitse organisatsioon, selle võrgustik hõlmab enam kui 50 riiki Euroopas ja mujal. Europa Nostra auhindadele esitati tänavu kokku 197 projekti 30 Euroopa riigist.

Neljast auhinnakategooriast tuli Lennusadam võitjaks kõige tihedama konkurentsiga kultuuripärandi objektide konserveerimise kategoorias. Selles kategoorias oli 15 laureaati. Lennusadam edestas näiteks Ateena akropoli väravaehitise taastamist, arhitekt Bruno Tauti kodumaja restaureerimist Berliinis, Kings Cross raudteejaama Londonis, Medellini Rooma teatrit Hispaanias.

Eesti Meremuuseumi Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine toimus aastatel 2009 – 2012, seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon.

Hilised ärkajad võivad küll omal käel Tallinna staare kaema purjetada, kuid näiteks Robbie Williamsi kontserdiks nad soodsat ööbimiskohta enam leida ei pruugi.

Turist, kes Tallinna külastuse popitaevas eredalt särava Robbie Williamsi kontserdiks Tallinna sõita mõtles, peab hotelli broneerides päris tublist sajalisi luhvtitama: populaarse otsingumootori booking.com andmeil on kesklinna nooblites hotellides selleks kuupäevaks pakkuda vaid sviidid, napima rahakotiga külaline võib ööbida hostelis või sõita pealinnast kaugemale.

Juuni keskpaigas oli Booking.com andmeil 20. augustiks pakkuda näiteks Schlössle hotelli sviit hinnaga 2000 eurot öö, 400 euro eest saaks kaheinimesetoa kesklinnasTallinki hotellis. Odavam on Pirita Top Spa hotelli peretuba ( 2 täiskasvanut ja 2 last), mille eest tuleks välja käia 180 eurot. Tunduvalt rahakotisõbralikum on voodikoht hostelis: The Purple Goblin Hostel pakub seda 20 euroga, Kaupmehe külalistemajas maksab aga vaid 12 eurot.

«Robbie Williamsi Tallinna kontserdile saabub ligi 25000 fänni rohkem kui 30 riigist,» rääkis kontserdikorraldaja BDG pressišeff Ilja Judeikin.

Põhjanaabritest kontserdikülastajatele on vastu tulnud Tallink, lubades nad õhtul hilja koju tagasi toimetada: kiirpraam Star suundub Helsingisse tavalise 22.30 asemel 1.30, kohal ollakse kell pool neli hommikul. Samuti pakuvad Soome reisifirmad eraldi Robbie-pakette: kontserdikülastuse hinnad koos pileti, reisi, ööbimise ja hommikusöögiga algavad169 eurost. 

Rohkem majutusvõimalusi Tallinna külalistele leiab aga juuni lõpus algava Tallinn Star Weekendi ajaks: 28. juunil saab isegi kesklinna nooblis Swissotelis saab executive king toas ööbida 220 euro eest, Radissonis tavalises kaheinimestoas 101 euro eest ning Nordic Hotel Forumis 105 euro eest. Turisti rahakotile sõbralikuma hinnaga ööbimiskohti on saadaval ka laupäevaks, 29. juuniks, mil lauluväljakul astub lavale Elton John: näiteks Park Inn by Radisson pakub kaheinimestuba koos hommikusöögiga 97 euro eest.

The World Press Trendsi kogutud enam kui 70 riigi andmetest selgub, et ajalehtede tiraažid on viimase viie aastaga kokku vähenenud suhteliselt vähe, kuid riikide kaupa on muutused suured.

The Economist kirjutab, et ajalehtede väljaandmisel kehtib päikese liikumise trend: tiraažid tõusevad idas ja langevad läänes. Eriti karm on olukord, kui töötate USA või Lääne-Euroopa ajalehes.

Alates 2008. aastast on USA ajalehtede tiraažid vähenenud 15 protsenti ehk 41 miljoni võrra ning samal ajal on reklaamikäibed kahanenud 42 protsenti.

Euroopas on nii tiraažid kui reklaamikäibed kahanenud veerandi võrra. Digitaalsete kanalite reklaamitulud ei ole seda vahet tasandada suutnud.

Ida pool on olukord ajakirja andmetel parem: nii on Aasias lehtede tiraažid kasvanud  kümnendiku. Hiina on 114,5 miljoni ajalehega hõivanud India ees maailma suurima ajaleheturu tiitli.

Kui Haapsallu koondub Võidupüha paraadiks tänapäevane sõjaväe lahingutehnika, siis Tallinnas Lennusadmas käib juba praegu militaarse vanatehnika ülesrivistamine.

Nimelt otsustas meremuuseumi pere, et seni seina ääres seisnud ja huviliste jaoks aiaga piiratud alal restaureerimist oodanud vanasõidukite kollektsiooni võiks ka rahvale vaatamiseks välja panna. Nii möllaski upitaja täna vanade nõukogude päritolu BTR- ja BRDM-soomukite kallal, sest liikumisvõimetud rauakolakad tuli ritta seada.

Lennusadama kuraator Tiit Einberg ütles Postimehele, et kuigi mõned ajakirjanikud on pidanud Lennusadama vanade garaažide juurde ja mere äärde kogutud vanasõidukeid, paate, miine ja muid mereasjandusi vanarauaks, siis nii see pole. Tegu on meremuuseumi, sõjamuuseumi ja tuletõrjemuuseumi varadega, tulevaste eksponaatidega, millest enamik ootab Lennusadamas seistes restaureerimist ja vaatamiseks väljapanemist.

Nii seisab territooriumil hulk meremiine, pomme, militaarse päritoluga poisid, miinitraalide ja teiste sõjalaevade ujukpoisid, sõjalaevade detaile ja seadmeid ning ka mitmeid paate, mille restaureerimine seisab vaid aja- ja rahapuuduse taga.

«Meie töömeestel on need kõik reastatud – projekt number üks, number kaks, number kolm... ja nii kümnetesse välja,» rääkis Einberg. «Igal esemel on oma lugu ja otstarve ning igaühest saab muuseumi jaoks midagi olulist.» Einberg tõi näiteks reisilaeva Estonia purunenud päästepaadi, vana eestiaegse puitjahi ja veel mitmeid väärtuslikke aluseid, mis rannal taastamist ootavad.

Aukartustäratav on ka kolme muuseumi peale kokku kogutud autode kollektsioon, millest osa on punasekirju tuletõrjetehnika, enamik aga militaarsõidukid. Lisaks soomukitele BTR ja BRDM on muuseumis hulk eriotstarbelisi militaarveokeid, mis võtavad tõsistel vanatehnikahuvilistel käed värisema. Kõige rohkem on eri ajastutest pärit Volvo märki kandvaid veokeid, neist mõned üsnagi haruldased ja suur osa ka sõidukorras. Leiab ka mitu Mercedes-Benzi, MANe ja «vanu häid» GAZe.

Eile keskpäeval rassisid meremuuseumi töömehed sõjamasinate kallal traktoriga, sest nii mõnigi veokitest ja soomukitest praegu veel ei liigu. Suur osa masinatest vajab põhjalikku remonti ja restaureerimist ning selle töö peab vanasõidukite entusiastist Lennusadama pootsman Lauri Niibo alles plaani võtma.  Vaatamata selle, et paljud autod on narmendava värviga ja kerge roostega, on huvilised juba praegugi neid omal käel vaatama roninud. Seetõttu küpseski plaan, et autod võiks ju täiesti ametlikult ja kultuurselt rahvale vaatamiseks välja seada.

Postimees vaatas Lennusadama territooriumil oma aega ootavad autod ja merelised eksponaadid üle ning jäädvustas fotodele, et ka lugejad saaksid neid näha juba praegu, kuna nende kordaseadmise aeg on esialgu veel teadmata.