Vettel: Mercedesed ei ole Singapuris löömatud

Red Bulli vormel-1 tiimi sõitja Sebastian Vettel lausus enne täna sõidetavat Singapuri etappi, et oleks suutnud kvalifikatsioonis käesolevat hooaega ülivõimsalt valitsevatest Mercedestest parem olla, kui poleks ise paari viga teinud.

«Teises sektoris eksisin 11. ja 12. kurvis ning seetõttu ka 13. kurvis. Samuti tuli väike eksimus sisse 16. ja 17. kurvis, see aga tähendab, et 18. ja 19. kurvi minnes ning 21. kurvist väljudes ei ole võimalik enam maksimaalset tulemust saavutada. Pisiasjad, aga need koonduvad ühte lõpptulemusse ning sa ei saa enam sellist pidamist, nagu soovid,» sõnas Vettel ESPNile.

Valitseva maailmameistri sõnul ei ole ta selle hooaja autoga endiselt lõplikult sina peale saanud. «Auto ei tee veel kõike, mida ma tahaksin. Sooviksin täiega sõita, aga see ei ole lihtsalt võimalik. Probleem on survejõu ja tänavuste rehvide kombinatsioonis. Teatud kurvides ei saa ma soovitud kombel sõita,» selgitas Vettel. «Ma ei otsi vabandusi, sest lõppude lõpuks on ju minu asi autost viimane välja võtta, aga meil on veel kõvasti arenguruumi, ehkki asjad liiguvad paremuse suunas,» lausus Vettel, kes alustab tänast Singapuri etappi Lewis Hamiltoni, Nico Rosbergi ja meeskonnakaaslase Daniel Ricciardo järelt neljandalt stardikohalt.

Varese kaotas suurelt Milanole, Kangurilt neli punkti

Kristjan Kangur ja Varese korvpallimeeskond said laupäeval kontrollmängus 60:85 kaotuse eestlase eelmiselt koduklubilt Milano Emporio Armanilt, vahendab ERR Sport.

Armani poolel oli 26 punktiga heas hoos nende uus täiendus, endine NBA mees MarShon Brooks. Samardo Samuels panustas 14 punkti. Kangur sai Varese poolel kirja 4 punkti, edukaimad olid Yakhouba Diawara 22 ning Andrea Casella 11 silmaga.

Itaalia korvpalli kõrgliiga esimene voor peetakse 12. oktoobril ning Varese läheb koduplatsil vastamisi Cantuga.

Otsepilt: Otepää ja Elva vahel sõidetakse Tartu rattamaratoni

Täna sõidetakse Otepää ja Elva vahel järjekordne Tartu rattamaraton, mis on maailmas suuruselt kolmas maastikurattamaraton. 89 kilomeetri pikkusele põhidistantsile antakse start kell 10 Tehvandi spordikeskusest, finis on Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses. Põhidistantsidele (89 ja 40 km) on minemas üle 5500 ratturi.

Võistluse käik

Puka teeninduspunktis (36,5 km) oli ees neljameheline grupp: eestlased Aksel Nõmmela, Markku Ainsalu, Raido Kodanipork ja lätlane Andzs Flaksis. Poole minuti kaugusel järgnes neile viiemeheline jälitajate grupp, keda vedas lätlane Andris Smirnovs. Lõpuni jäi veel 53 kilomeetrit.

Ande teeninduspunktis (22,9 km) oli ees paarikümnemeheline grupp. Esimesena jõudis teeninduspunkti Aksel Nõmmela, teisena lätlane Andzs Flaksis ja kolmandana Marko Ainsalu. Rattamaratoni lõpuni jäi sellest teeninduspunktist veel 66 kilomeetrit.

Vahefinisi Matul (12,2 km) võitis lätlane Andris Smirnovs. Järgmine vahefinis on Palul (66,3 km).

Tänavusele Tartu rattamaratonile on registreerunud rattureid 16 riigist: Eesti, Läti, Venemaa, Leedu, Soome, Itaalia, Norra, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Iirimaa, Hiina, Taani, Jaapan, Valgevene.

Tartu rattamaratoni start on antud. Pikale, 89-kilomeetrisele distantsile on ennast kirja pannud 3386 ratturit. Lühemale, 40-kilomeetrisele rajale, mille start antakse kell 13, läheb 2196 ratturit. Kokku siis 5582 ratturit.

Esimene vahefinis pikal distantsil on Matul raja 12,2 kilomeetril.

Eellugu

Postimehe veebileheküljel näevad huvilised otseülekannet kell 9.40 kuni 15. Ülekande kommentaatorid on Riho Järvelainen ja Sigvard Kukk.

Tartu rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on rattamaratoni seni saanud jälgida televiisori vahendusel, veebi pole nad ülekandeks varem kasutanud. Kelgu sõnul edastavad videopilti stardialal kolm ja finišis viis statsionaarset kaamerat, lisaks liiguvad rajal kaks mootorratast.

Miks just veebiülekanne? «Internet annab meile sellised võimalused, mida telekanal piiraks,» rääkis Kelk. Nii näiteks näevad pilti ka need inimesed, kes asuvad väljaspool Eestit.

Ülekande režissöör Kristen Kivistik on rattamaratoni ülekandmisega seotud riskidele mõelnud. «Maraton toimub keerulises piirkonnas, päris palju on paksu metsa, kust on signaali väljasaatmine ja kinnipüüdmine raskendatud.» Kui peaks ette tulema, et pilti tõepoolest kätte ei saa, siis manatakse pildina GPS kaart, kus on peal ratturite kiirused ja kus nad parasjagu asuvad.

Piast on Vassiljevi saabumise järel sattunud võidusoonele

Eesti koondise keskväljamaestro Konstantin Vassiljev sai küll 29. augustil oma Poola kõrgliiga debüütmängus Gliwice Piasti eest vigastada, ent alates eestlase saabumisest on Piast võtnud kolm võitu järjest, vahendab soccernet.ee.

Laupäeval alistas Piast kodus 4:2 Krakowi Cracovia, juhtides juba avapoolaja lõpuks 3:0. Traumast taastuv Vassiljev mõistagi kaasa ei teinud. Võidulaine tähendab ühtlasi seda, et liigatabelis on üheksanda vooru keskpaigaks tõustud 12 punktiga hetkel 10. kohale.

Üle pika aja sai samas Sergei Pareiko koduklubi Nižni Novgorodi Volga Venemaa esiliigas võidu, kui 3:1 alistati Vladivostoki Lutš. Meeskonnast eraldi treeniv Pareiko samuti koosseisu ei pääsenud.

Suri ajaloolise saavutuseni jõudnud endine rattatäht

Meie seast lahkus 92-aasta vanusena pärast pikka ja rasket haigust endine Belgia tipprattur Pino Cerami, vahendab Spordipartner.ee.

Itaalias sündinud, kuid Belgiasse emigreerunud ja sealse kodakondsuse võtnud Cerami nimi on kirjutatud ajalooraamatusse. Nimelt on ta vanim rattur pärast Teist maailmasõda, kes Tour de France'il etapivõiduni jõudnud. 1963. aastal oli toona 41-aasta ja kolme kuu vanune Cerami kiireim Touri 9. etapil.

Cerami tegi oma parima hooaja 1960. aastal, kui ta võitis Pariis-Roubaix’ ja Flèche Wallonne’i ning pälvis MM-i grupisõidus pronksi. 

Soome naisväravavaht tegi meeste mängus eduka debüüdi

Naiste jäähokis korduvalt maailma parimaks väravavahiks tunnistatud Noora Räty tegi eduka debüüdi meeste mängus, kaitstes Soome tugevuselt kolmandas liigas Bewe Tuuski väravat.

Mestis-liiga ehk tugevuselt teise liiga klubi Kiekko-Vantaa lepinguliste mängijate nimekirja kuuluv Räty tegi kohtumise jooksul 30 tõrjet ning lasi enda selja taha vaid ühe litri, kuid Tuuski võitis kodus Huntersit 5:1.

«Tunne on hea. Poisid mängisid kaitses väga hästi ja vastased pidid enamiku viskeid tegema kehva nurga alt,» kiitis Räty võistkonnakaaslasi. Ainsana suutis soomlanna üle mängida Roopertti Martikainen, kuid sisselastud värav Rätyt vaevama ei jäänud. «Pole probleemi, kõigest väike iluviga,» lausus ta Iltasanomatele.

Räty on esimene soomlanna, kes on meeste sarjas jääl käinud. Küll aga tegi 2003. aastal Mestis-liigas mänginud Kirkonummen Salamate meeskonnas kümme kohtumist kaasa maailma kõigi aegade parimaks naishokimängijaks peetav kanadalanna Hayley Wickenheiser. Rätyl on enda arvates enne Mestis-sarja tasemele jõudmist vaja veel palju tööd teha, kuid ta soovib sel hooajal kindlasti vähemalt ühe mängu sealgi kirja saada.

25-aastane Räty valiti 2007., 2008. ja 2011. aastal naiste MMi parimaks väravavahiks ning 2008. aastal ka kogu turniiri parimaks mängijaks. Vancouveri olümpiamängudel võitis ta Soome koondise koosseisus pronksmedali.

Video: paduvihm tekitas Austini ringrajal kaose

Sportautode kestvussõidu MM-sarja etapp USAs Austini rajal tuli katkestada, kuna äikesetorm ja paduvihm muutsid raja liialt ohtlikuks.

Vihma saabumisel langes selle esimeseks ohvriks sõitu juhtinud Toyota TS040 HYBRID Nicolas Lapierre'iga roolis, mis sõitis tagasirge lõpus rajalt välja ja jäi kruusasele turvaalale kinni. Kohe liitusid Lapierre'iga kaks AF Corse võistkonna Ferrarit ning õige pea ka Porsche LMP1 rooli keeranud Timo Bernhard, kes eksis samas kohas. Seejuures oli Bernhard äsja lasknud autole alla panna vihmarehvid.

Tükiks ajaks katkestatud sõidu võitis lõpuks Audi kolmik Benoit Treluyer, Marcel Fässler ja Andre Lotterer, kes edestasid Audi teise auto rooli keeranud tiimikaaslasi Tom Kristenseni, Loic Duvali ja Lucas di Grassit. Kolmanda koha sai lõpuks ikkagi Toyota tiim, kus sõitsid Lapierre, Anthony Davidson ja Sebastien Buemi. 

Madridi Real leidis mooduse hiiglasliku võlakoorma vähendamiseks

Madridi Reali jalgpallimeeskond on ajalehe AS teatel leidnud viisi, kuidas vähendada oma hiigelsuurt võlakoormat.

Äsja viimase majandusaasta tulemused avalikustanud Reali võlg on kerkinud juba 602 miljoni euroni, mis tähendab mulluse aasta ja 541 miljoni euroga võrreldes 11,3% suurust kasvu. Sellest summast võlgnetakse 75 miljonit pankadele ning 241 miljoni näol on tegemist pikaajalise laenuga.

Realile valmistab aga enim muret ülejäänud 361 miljoni suurune võlasumma, mis võlgnetakse lühiajalistele laenuandjatele. Hiigelsuurt võlakoormast on Real kandnud juba mitme viimase aasta jooksul ning peab nüüd plaani seda summat vähendama asuda, müües oma kodustaadioni Santiago Bernabeu nimeõigused.

Kuna Real soovib ka staadionit lähiaastate jooksul renoveerida ning seegi nõuab kümneid miljoneid eurosid, on ASi väitel Santiago Bernabeu nimisponsoriks saamas lennufirma Fly Emirates, kelle logo kaunistab viimased paar aastat Reali meeskonna mängusärke. ASi väitel soovib Real siiski säilitada staadioni nimes ka mingi osa klubi legendaarse juhi Santiago Bernabeu de Yeste nimest ning seega võib uus nimekuju olla näiteks Fly Emirates Santiago Bernabeu, Fly Emirates Bernabeu või Bernabeu Fly Emirates.

Itaalia hiidude duellis jäi peale Juventus

Jalgpalli Itaalia kõrgliigas jätkab tabelijuhina Torino Juventus, kes alistas kahe suurklubi duellis 1:0 AC Milani.

Mängu ainsa värava lõi 71. minutil argentiinlasest ründaja Carlos Tevez. Juventusel on nüüd tabelis kolmest mängust kolm võitu, seejuures pole oma väravast veel välja võetud ühtegi palli. Enne pühapäevaseid mänge kolmandal kohal jätkav Milan sai kahe võidu kõrvale esimese kaotuse.

Kuidas punetavatele ja sügelevatele silmadele abi saada?

Sügelus ja punetus on sageli selge märk kuivadest silmadest. Need, kes pidevalt mistahes ekraani jälgivad, aitavad nendele sümptomitele vaid kaasa. Silmade ärritusele leidub aga mitmeid lihtsaid leevendusi.

Silmad sügelevad ja tekib tunne justkui liiv oleks silma sattunud: kes iganes pikalt oma nutitelefoni või arvuti ekraani vaatab, tunneb seda, sest pilgutab silmi harvemini kui peaks, kirjutab ajakiri Bild der Frau.

Viimase aja kõige sagedasem kaebus, millega patsiendid silmaarsti vastuvõtule saabuvad, ongi kuivad silmad. See võib kõlada kulunud soovitusena, aga see aitab: arvutikasutamise vahel tuleks monitorilt aeg-ajalt pilk pöörata ja silmi kissitada.

Nii aktiveerub pisarakile (kolmest kihist koosnev moodustis, mis katab ja niisutab sarvkesta – toim.) ja eelenud sümptomid kaovad kiirelt.

Toidud, mis silmale sõbralikud on

Pähklid, porgandid ja rasvane kala sisaldavad A-vitamiini ja omega-3-rasvhappeid. Mõlemad soodustavad pisarakile tööd. Kui algab kütteperiood, tasuks mõelda ruumis niiskuse hoidmiseks radiaatoritele asetada märjad rätikud – see kaitseb nii ruumi õhku kui silmi kuivuse eest.

Kõigele lisaks tasuks arvutiga tööd tehes hoida laua peal alati käepärast pudel vett, mis niisutab samuti meie limaskestasid. Kui kõik eelnev ei abista, tasuks proovida nn kunstpisaraid ehk silmatilku, mida saab osta käsimüügist apteegist.

Korjus alustab Nürburgringi etappi viiendalt kohalt

Kevin Korjus alustab Blancpaini sportautode sarja tänavuse hooaja viimast etappi, Nürburgringi 1000 km sõitu, viiendalt kohalt.

Koos Andy Souceki ja Kevin Estre'iga ART Grand Prix meeskonna numbrit 99 kandval McLarenil kihutav Korjus oli ka mees, kes sõitis välja oma tiimi parima aja, kuna kolmest voorust koosneva kvalifikatsiooni teise vooru lõpus tabas Nürburgringi rada tugev vihmasadu ning ükski tiim enam oma aega ei parandanud.

Parimalt kohalt stardib pühapäevasele sõidule Belgia Audi WRT Teami auto, mille roolis olnud Christopher Mies sõitis välja aja 1.55,708. Audi teist autot rooliv Marc Basseng kaotas talle ligi poole sekundiga, koha teises stardireas sõitsid välja Pro-Am klassi kiireim mees Marco Seefried Ferraril ja Bentleyt rooliv Steven Kane. Miesi ajale 1,312 sekundiga kaotanud Korjuse meeskonna kõrvalt alustab kuuendast stardiruudust Bentley tiimi teine auto.

Nürburgringi etapil teeb kaasa ka Marko Asmer, kes sõidab võistlusnumbri 82 all GT Russian Teami Mercedes SLS AMG GT3ga. Pro-Am klassis võistlev eestlane sõitis välja üldarvestuse 15. stardikoha ajaga 1.58,057, oma klassis oli Asmeri tiimi aeg aga neljas. Klassi kiireimale mehele Seefriedile kaotas Asmer 1,649 sekundiga.

Nürburgringi vormelirajal sõidetavale 1000 km sõidule antakse start täna Eesti aja järgi kell 12.45. Sõidu algust ja otsustavat faasi näitab otseülekandes telekanal Motors TV.

Galerii: Ukraina rokkbänd Okean Elzy esines Rock Cafe's täismajale

Laupäeval andis Rock Cafe's väljamüüdud kontserdi Ukraina üks populaarseimaid rokkbände Okean Elzy.

Dortmund ei suutnud Bundesligas liidriks tõusta

Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel oli õhtuse mänguga võimalik Dortmundi Borussial tõusta tabeliliidriks, kuid võõrsil jäädi Manzile hoopis 0:2 alla.

Mainz asus koduväljakul kohtumist 66. minutil Shinji Okazaki tabamusest juhtima ning 74. minutil vormistas kohtumise lõppseisu Dortmundi 20-aastase keskkaitsja Matthias Ginteri omavärav. 70. minutil jättis Dortmundi poolel penalti realiseerimata Ciro Immobile.

Mainz tõusis turniiritabelis 8 punktiga teisele kohale. Liidrikohal oleval Paderbornil on samuti 8 silma, kolmas on Hoffenheim 8 ja neljas Müncheni Bayern samuti 8 punktiga. Dortmund on 6 silmaga kaheksas, täpselt nende ees on 6 punktiga Ragnar Klavani koduklubi Augsburg.

Homme on võimalik tabeliliidriks kerkida Leverkuseni Bayeril, kes on praegu 7 punktiga viies. Homme kohtuvad nad võõrsil Wolfsburgiga.

Vaid 13-aastane suusahüppaja püstitas Eesti rekordi

Eesti suvistes meistrivõistlustes suusahüpetes püstitas naiste konkurentsis uue Eesti rekordi 83 meetrit Annemarii Bendi, kes tuli ka esikohale.

13-aastane Bendi sai esimesel katsel kirja 81 meetrit ja teisel rekordiväärilise tulemuse. Kokku teenis ta 185 punkti, hõbeda sai Sandra Sillaste (99,0 punkti) ja kolmandaks tuli Airiin Pikk (33,5 punkti), kirjutab ERR Sport.

Meestest moodustasid esikolmiku Kristian Ilves (230,0 punkti), Martti Nõmme (225,0 punkti) ja Karl-August Tiirmaa (221,0 punkti).

Kahevõistluses tuli meistriks Tiirmaa, kes edestas Han-Hendrik Pihot 16 sekundiga.

Veemoto Eesti meistrid selgusid Anne kanalil

Ilusal sügispäeval läksid paljud tartlased Anne kanali äärde aega veetma. Ilm oli nii soe, et mitmed neist päevitasid ja osa käis isegi ujumas. Veemoto Eesti meistrivõistluste finaaletapi kohtunikud ajasid aga mingil hetkel inimesed veest välja, sest sõitma hakkasid väga kiired paadid.

Kokku võisteldi kaheksas paadiklassis ning kohale tuli ka arvukalt väliskülalisi. Mõõduvõtud kujunesid kirglikuks, sest ühtlasi peeti ka Eesti meisrivõistluste otsustavat etappi. Tuli ette kokkupõrkeid, ümberminekuid ning üks sportlane sai ka käe kipsi.

Mootorilt kõige väiksemate masinate klassis GT-15 sai publik hoida pöialt kodulinna noormehele Stefan Arandile. Lätlase Miks Zaharcenoksi järel tuli leppida küll teise kohaga, kuid eesti meistrivõistluste arvestuses tuli kindel esikoht. Meistritiitli võitis noormees ka JT-250 klassis.

GT-30 klassis võitis kulla tänavune maailmameister Sara Pakalen Soomest. Nii nagu Poolas Miedzyrzec'is peetud MMil, ei õnnestunud kohalikul mehel Jüri Jõulul soomlanna vastu õiget seadet leida ning leppida tuli teise kohaga.

Õnn ei soosinud tänavust Euroopa- ja maailmameistrit Rasmus Haugasmägi, kellele paljud kodulinlased olid tulnud kaasa elama. Oma põhiklassis OSY-400 ebaõnnestus tal täielikult esimene start ning ta lõpetas avasõidu viimasena. Teises sõidus viimaselt kohalt startinuna pani favoriit oma paremuse siiski kohe maksma ning võitis. Kolmandas sõidus polnud keegi võimeline talle konkurentsi pakkuma.

Kolme sõidu kokkuvõttes tuli võitjaks Algo Kuus. Et Haugasmägi oli võitnud meistrivõistluste avasarja, jäid nad koos Kuusiga tiitlit jagama.

Haugasmägi startis ka O-250 paadiklassis, mis oli võistluste kiireim. Metanooli põletavate mootorite jõul edasi liikuvad paadid arendavad kiirust kuni 160 km/h. Tehnika vedas ka selles paadiklassis tartlast alt ning teises sõidus läks mootor lõhki. Kolmandasse sõitu polnud enam võimalik minna.

Ukrainlasele Oleksiy Chendekovile polnud aga tänases kiireimas paadiklassis vastast. Haugasmägi kinnitusel tema tippkiirus ukrainlasele alla ei jäänud, kuid konkurendi masin töötas ideaalselt nii stardis kui kurvides ja sealt tuli ka vahe.

T-550 klassis võidutses oodatult surte kogemustega Art Raudva. Koos selle klassiga startisid ka suured S-550 paadid, kus kahe mehe konkurentsis alistas eestlase Mikk Joala lätlane Janis Sejans.

Tartu lahtised meistrivõistlused veemotos tulemused:

GT-15
1. Miks Zaharcenoks (Läti)
2. Stefan Arand (Eesti)
3. Uvis Lazarenoks (Läti)

JT-250
1. Marina Orlova (Venemaa)
2. Endija Zaumane (Läti)
3. Niklavs Parolis (Läti)

GT-30
1. Sara Pakalen (Soome)
2. Jüri Jõul (Eesti)
3. Aivar Kommisaar (Eesti)

OSY-400
1. Algo Kuus (Eesti)
2. Rasmus Haugasmägi (Eesti)
3. Marek Peeba (Eesti)

T-550
1. Art Raudva (Eesti)
2. Dmitrijs Anikejevs (Läti)
3. Aivar Kommisaar (Eesti)

S-550
1. Janis Sejans (Läti)
2. Mikk Joala (Eesti)

F-4s
1. Nikita Lijcs (Läti)
2. Kalle Viippo (Soome)
3. Evgeniy Dunaev (Venemaa)

O-250
1. Oleksiy Chendekov (Ukraina)
2. Valerii Kharzorov (Venemaa)
2. Rasmus Haugasmägi (Eesti)

Gerd Kanter püstitas hooaja tippmargi

Veel pikki kaari otsiv kettaheitja Gerd Kanter viis Türi staadionil toimunud võistlusel hooaja tippmargi 66.26 peale ja kerkis hooaja edetabelis 11. positsioonilt üheksandaks.

Kanteri seniseks hooaja tippmargiks oli 2. augustil Eesti meistrivõistlustel heidetud 66.02, vahendab ERR Sport.

«Hooaja tipptulemus igal juhul teeb rõõmu, aga samas jätab endiselt seest natuke kraapima. Kui saaks veel järgmisse meetrisse, siis võiks rahulikult hooaja ära lõpetada,» sõnas Kanter.

Taaskord tegi korraliku võistluse Martin Kupper, kes heitis parimal katsel 64.26 ja sai teise koha, täna kandus tal kolm heidet üle 63 meetri.

Video: MMi väravakuningas James Rodriguez näitas Reali särgis oma väärtust

Madridi Reali jalgpalliklubi staarid lõid täna hulgaliselt väravaid, kui Hispaania kõrgliigas alistati 8:2 Deportivo La Coruna. Kohtumise tõenäoliselt kõige ilusama tabamusega sai hakkama suvise MMi suurim väravakütt James Rodriguez.

80 miljoni euro eest Realiga liitunud ründav poolkaitsja viis imelisest kauglöögist Reali selles kohtumises 2:0 juhtima.

Liverpool sai Inglismaal valusa kaotuse

Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel pidi täna kaotuse vastu võtma eelmise hooaja hõbemedalimeeskond Liverpool, kes jäi võõrsil 1:3 alla West Ham Unitedile.

West Ham asus kothumist 2. minutil Winston Reidi tabamusest juhtima ja 7. minutil kasvatas skoori Diafra Sakho. 26. minutil lõi Liveprooli poolelt Raheem sterling ühe värava tagasi, kuid 88. minutil vormistas West Hami 3:1 võidu Morgan Amalfitano.

West Ham tõusis turniiritabelis 7 punktiga 8. kohale. Liverpool on 6 silmaga 10. Liider on ühe kohtumise vähem pidanud Londoni Chelsea 12 punktiga.

 

Video: Bundesligas löödi 83 m kauguselt iluvärav

Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel lõi Paderborni meeskonna poolkaitsja Moritz Stoppelkamp värava koguni 83 m kauguselt.

Paderborn oli koduväljakul kohtumises Hannoveri vastu 1:0 eduseisus ja nii tuli ka Hannoveri väravavaht meeskonnale rünnakule appi. Olukord lõppes aga kasulikult kodumeeskonnale, kui Stoppelkamp lõi 83 m kauguselt seisuks 2:0.

Bundesliga kodulehe teatel tähistab 83 m kauguselt löödud värav ka Bundesliga rekordit.

Paderborn on alustanud hooaega suurepäraselt ja Bundesligas hoitakse praegu Hoffenheimi ja Müncheni Bayerni ees liidrikohta.

Vaata videot.

Tartu Postimehe reedene intervjuu. Elupäästja Meelis Padar: minu ülesanne on ära tunda kõige kriitilisemad juhtumid

Eelmisel nädalal sai päästeameti elupäästja medali Lõuna prefektuuri vanemkorrapidaja Meelis Padar. Ta päästis tänavu veebruaris mehe elu, kes oli saanud insuldi, mistõttu oli telefonis temast väga raske aru saada. Padar suutis helistajaga saavutada hea kontakti ning esitada küsimusi, millele saab vastata ainult «jah» või «ei», ning selle põhjal helistaja nimi ja asukoht välja selgitada.

Mida te sellest päevast kõige enam mäletate?

See oli 14. veebruaril. Ma ei oskagi täpsemalt seda juhtumit kirjeldada. Esimene kõne tuli häirekeskusesse ning kuna sealt informatsiooni ei saadud, pöörduti vanemkorrapidaja ehk minu poole.

Inimese kõnest telefonis polnud mitte midagi aru saada, sest see oli täiesti seosetu. Kahjuks ei andnud tulemust ka telefoninumbri otsing. Lõpuks hakkasin ees- ja perekonnanimesid välja pakkuma, et inimese elukoht kindlaks määrata. Helistaja ütles minu pakutud nimede peale ainult «jah» ning «ei» – nii lõpuks tema andmed leidsingi, et kiirabi õigesse kohta saata.

Kui palju mõtlete pärast tööpäeva juhtumitele, mida on lahendada tulnud?

Ma ei jäta oma tööasju eriti meelde. See on võibolla üks vajalik omadus, et suudan mälust asju kustutada. Kui ma politseimajast välja astun ning koju lähen, siis ma  tööd kaasa ei võta.

See on harjumuseks saanud ning ma ei ütleks, et see on raske. Kodus ei küsi juhtumite kohta  minult mitte keegi. Ma olen öelnud ka, et ma ei räägi nendest juhtumitest.

Kas inimene, kelle päästsite, on teiega ka hiljem ühendust võtnud, et tänada?

Tavaliselt inimesed ei võta ühendust, olenemata juhtunust. Vähesed otsivad kontakti ning avaldavad tänu. Üldiselt inimesed ei ütle aitäh, sest see on nende jaoks loomulik, et meie töö on igapäevastest erinevate probleemidega tegeleda ning aidata.

Millal ja kuidas te politseitööle jõudsite?

Politseisse asusin tööle 1991. aastal, kui moodustati Eesti politsei. See töö tundus eestimeelne  ning ka mitmekülgne. Alustasin tegelikult patrullpolitseinikuna ning korrapidajatöö juurde jõudsin  2004. aastal.

Ei oskagi öelda, mis pani mind omal ajal sellist ametit valima. Lapsepõlveunistus see polnud, sest siis tahtsin kindlasti kosmonaudiks saada.

Enamik inimesi, kes politseis töötavad, on alustanud patrullipolitseinikuna ning teinud pikalt välitöid. Kuna olen varem patrullis olnud, siis olengi need sammud kõik läbi teinud ning mõistan nende tööd paremini.  

Millised on politsei korrapidaja igapäevased ülesanded ning mis on kõige raskem?

Tegelen telefoni 110 kõnedega ehk mulle helistavad enamasti inimesed, kes on näiteks abitus seisundis või eksinud. Muidugi tegelen ka kakluste, lärmide, joomiste ning peretülidega.

Minu vahetus on 12-tunnine ning kogu aeg tuleb uut infot. Tuleb ette väiksemaid ja suuremaid asju, millega on väga kiire. Minu ülesanne ongi ära tunda, mis on kõige kriitilisemad juhtumid, kuhu tuleb ka patrull kohale saata. Üks osa informatsioonist on see, mis tuleb sisse, teiseks on minu ülesanne varustada teisi üksusi kogu aeg värske informatsiooniga.

Korrapidaja peab kogu aeg otsuseid tegema, sest ees on rida prioriteete.

Pean teadma, mis kuskil toimub ning mis järgus juhtumid on. Pean leidma olukordadele kogu aeg parimaid lahendusi.

Vaimse poole pealt on kõige keerulisem see, kui tuleb mõni raskem juhtum ning samal ajal tuleb ka väiksemate asjadega edasi tegeleda. Mäletan, et ükskord tuli kolm liiklusõnnetuse teadet korraga,  igas õnnetuses oli hukkunu. Nende kolme juhtumiga tuli korraga tegeleda ja patrullidega kogu aeg ühenduses olla ning lisaks tegeleda ka teiste väljakutsetega, mis ei tohi ootele jääda.

Millised on inimeste põhilised mured, mille pärast politseisse helistatakse?

Enamasti pöördutakse meie poole lärmi pärast, mistõttu inimesed ei saa öösel magada. Neid juhtumeid esineb eriti nädalavahetustel. Palju teatatakse liiklusõnnetustest ning joobes juhtidest. Nädalavahetustel annavad põhirõhku aga klubid ning kaklevad inimesed.

Kuidas korrapidaja üldse aru saab, kui suure probleemiga on tegemist, sest inimesed ei pruugi kohe kuigi adekvaatset teavet anda, eriti paanika korral?

Patrull tuleb saata igale poole, kus on väljakutse registreeritud, aga muidugi järjekorras. Kui inimene on sõiduteel pikali või kuskil on lärm, siis valin nendest esimese juhtumi, sest kellegi elu on ohus.

Inimesed on väga üllatunud, miks lärmi lahendama läinud politsei sõidab ilma midagi ütlemata minema. Selliste juhtumite puhul helistatakse korrapidajale ning nõutakse selgitust. Ma siis peangi selgitama, et mõnes teises kohas on inimese elu ja tervis ohus, ning ütlen, et pärast patrull lõpetab väljakutse ka seal, kus lärmi üle kaevati.

Need kõned, mis tulevad, on väga äärmuslikud. Üks hetk helistab keegi, kes tahab ennast maha lasta, ning kõne lõpus käib püssipauk. Järgmine hetk helistab keegi teine, et teatada, et naaber on auto valesti parkinud.

Paneksin inimestele südamele, et patrull läheb eelisjärjekorras siiski sinna, kus inimene vajab rohkem abi ning kus kellegi elu võib ohus olla, sest politsei reageerib vastavalt prioriteedile, kuid püüab jõuda kõigini, aga järjekorras.

Kui palju enesetapuplaanidega kõnesid ette tuleb?

Selliseid ekstreemseid juhtumeid, kui inimene soovib end ära tappa, tegelikult eriti tihti ei olegi, kuid korrapidajad on ka inimesi ära rääkinud, et nad endalt elu ei võtaks. Need on küll ekstreemsemad juhtumid.

Mäletan, et tuli kunagi kõne ühelt naisterahvalt, kes tahtis end üles puua. Seepeale küsisin ma rahulikult tema andmeid ja tutvustasin ka ennast ees- ja perekonnanimega. Kui sain tema täisnime teada, uurisin välja tema aadressi ning sain patrulli välja saata. Kui patrull kohale jõudis, selguski, et helistaja oli uksepiida külge nööri tõmmanud ning tooli peale roninud.

Te olite ka tööpostil, kui mullu detsembris leidis Tartus Lääne tänaval aset väga traagiline juhtum?

Olin siis tõesti tööl ning mäletan, et esimene teade selle kohta tuli inimeselt, kes nägi sündmust oma koduaknast. Ta rääkis esialgu, et üks auto on inimesele otsa sõitnud ning keegi on auto all kinni. Saatsin sinna patrulli asja uurima, pärast seda tuli aga veel mitu kõne, et auto põleb.

Millal saite aru, et juhtum on väga tõsine?

Kui helistaja rääkis, et inimene on auto all, oli juba selge, et midagi on valesti, sest kuidas saab olla inimene auto all teki sisse mähitud.

See juhtum oli väga pikk. Kõik algas kella ühe ajal öösel ning kestis 4-5 tundi, sest informatsiooni tuli kogu aeg juurde ning pidin erinevate allikatega seda jagama. Kui lõpuks tuli välja, et tegemist oli mõrvaga, siis oli juhtimiskeskusel jälle suur roll, et pilti kokku panna.

Millised juhtumid nõuavad kõige enam aega?

Tohutult ressurssi võtavad sügisesed marjulised ja seenelised. Viimasel ajal pole ühtegi vahetust läinud, kui ma seeneliste otsingutega ei tegeleks.

Inimeste otsimine on keeruline, sest tuleb vajalik informatsioon ning inimesed kokku saada. Vajaduse korral ka lennusalk ja koerad tellida. See logistiline pool on hästi keeruline ning samas tuleb kogu aeg üksustega informatsiooni vahetada, kui selgub midagi uut.

Palju nõuavad aega ka Piirissaare juhtumid, sest aeg-ajalt peame Mehikoormast spetsiaalselt paadi tellima, et patrull saaks paadiga saarele sõita.

Peate iga päev kokku puutuma väga stressirohkete olukordadega ning päevast päeva tegelema väga traagiliste juhtumitega. Kuidas talute stressi ja pingelisi olukordi?

See on suhteline, inimesel peab endal olema stressitaluvus. Ma ei tea, kui suur minul see on, aga olen samal tööpostil näinud inimesi, kes on siin ainult päeva vastu pidanud, sest pinge ja stress on väga suur.

Kas see on treenitav, kuidas iga päev pingelistes olukordades hakkama saada?

Politseis tehakse kogu aeg   täiendkoolitusi. Seal mängitakse tavaliselt läbi rollimänge, näiteks lastakse erinevaid kõnesid, misjärel analüüsitakse, mis politsei tegi valesti ning kuidas oleks saanud paremini.

Inimestel on teatavasti igasuguseid muresid. Milline on kõige lõbusam lugu, mis korrapidajatöös meenub?

Kunagi jõulude ajal oli ühel meesterahval naine koju tulemas, kuid samal ajal oli mehel teine naine kodus. Helistas noormees politseisse, et võttis peo käigus ühe juhusliku naisterahva linna pealt kaasa, ning kuna tal olla naine peagi koju tulemas, siis soovis, et politsei viiks võõra naise ära. Ütlesin, et las sõber võtab naise enda kaasaks, aga tuli välja, et sõbral oli ka juba naine olemas. Natukese aja pärast aga ütles mulle, et elukaaslane juba tuli ning seega pole enam midagi päästa.

Kui palju on selliseid kõnesid, mis tegelikult politsei pädevusse ei käi?

Üsna paljude teemade puhul ei saada aru, milleks on 110 liin.

Mõni päev tagasi helistas näiteks üks kohaliku omavalitsuse töötaja ning rääkis, et kuskil on tellingud ohtlikus olukorras. Helistajaga koos oli samal ajal ka ehitusjärelevalvespetsialist, kes peabki tellingute järele vaatama. Sain siis kõne, et miks politsei ohtlike tellingutega ei tegele.

Helistaja nõudis patrulli sinna, kuhu tegelikult seda vaja polnud. Kui ma neile ütlesin, et politseid ei tule, siis tuli talle meelde, et ta on maksumaksja, ning hakkas pahandama.

Vahepeal kuulen telefonist ka väga halbu sõnu ning siis mõtlen, et patrullis oli kergem töötada.

Kuidas juhtunust täpne pilt ikkagi kokku saada ning kuidas oskate õigeid küsimusi küsida, mis lahenduseni viivad?

Esimesed asjad, mida helistaja ütleb, on tavaliselt kõige täpsemad. Inimene ei kontrolli end paanikas olles ning esmaste ütluste järgi saab seega kõige parema pildi, hiljem hakatakse põhjalikult mõtlema ning see lööb sageli kõik segamini.

Korrapidajatel on ka terve küsimustik mitmesuguste tüüpjuhtumite jaoks, kus on nii üldised kui ka kohustuslikud küsimused, mis tuleb varakult ära küsida.

Oluline on, et inimesed oleksid mõistvamad, kui neid küsitletakse, sest seda rutem saab näiteks kuriteo sooritanud inimese tabada.

Kui palju tuleb eksitavat informatsiooni?

Hiljuti tuli näiteks teade, et mees on naist kirvega löönud. Kui politsei sündmuspaika saabus, selgus, et ema ja poeg kaklesid suitsupaki pärast ning mitte mingisugust kirvega löömist tegelikult polnud, vaid lihtsalt sooviti, et patrull tuleks kiiremini.

Inimesed valetavad päris palju, aga see on halb, sest võibolla vajab samal ajal abi keegi, kes on päriselt hädas.

Mida helistajatele südamele panna?

Kõikide helistajate ootus on, et kui helistan politseisse, siis kohe tullakse. Ühtegi asja me niisama maha ei kanna, sest kõigele peab lahenduse leidma. Väljakutsete arv on ööpäevas väga erinev ning see võib jääda 80–200 kanti, kuhu ka patrull saadetakse.

Politsei sooviks, et 110 oleks number, kuhu tuleks ainult need kõned, kui inimese elu, tervis ning vara on ohus ning kohe on vaja reageerida.

Alati tuleb helistada, kui vaja, aga väga palju on igasuguseid kodakondsus- ja migratsioonialaseid küsimusi ning küsitakse ka konstaablite numbrit.

Need küsimused tuleks küsida infotelefonil 612 3000.

Sukeldumishuviline jäi ilma litsentsist ja rahast

Mullu sügisel sukeldumiskoolituse eest tasunud klient pöördus lõpuks tarbijakaebuste komisjoni, kuna tal polnud võimalik läbida koolituse viimast osa.

Tarbija ostis mullu septembris ettevõttelt Sbk Sukeldumiskoolitus OÜ PADI Open Water Diver kursuse, mille eest tasus ettemaksuna 315 eurot, seisab tarbijakaebuste komisjoni otsuses.

Kursus pidi kestma kaks nädalat ning koosnema kolmest osast: teooria, basseinisukeldumised ja avaveesukeldumised. Koolituse läbinud pidid saama litsentsi, mis võimaldab instruktorita erinevates paikades sukelduda.

Oktoobris pöördus tarbija ettevõtte poole päringuga, millal toimuvad avaveesukeldumised. Ettevõte andis erinevaid selgitusi, miks need alles kevadesse lükkuvad.

Tänavu 25. juulil esitas klient tarbijakaitseametile avalduse, milles palus teenustasu tagastamist. Ta selgitas, et proovis avaveesukeldumiste toimumise ajas kokku leppida kuni maikuuni, kuid tulemusteta.

Klient lisas, et ka hinna alandamine ei oleks siinkohal mõeldav, kuna litsentsi saamiseks tuli teise koolitaja juures alustada kursusega algusest.

Kaupleja tarbijakaitseametile ei vastanud ning klient esitas avalduse tarbijakaebuste komisjonile.

Komisjon selgitas, et poolte õigussuhe põhineb töövõtulepingul ning seaduse järgi peab töö/teenus vastama kokkulepitud tingimustele. Tarbija puhul loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks ka tellijale teenuse mittevastavusega põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Komisjoni kinnitusel pole kaupleja kummutanud tarbija väiteid, et koolitusteenus jäi kokkulepitud kujul osutamata. Komisjon leidis, et tarbija andis kauplejale võimaluse koolituse jätkamiseks piisava aja kestel. Samuti on tarbijal õigus leping üles öelda, mille põhjuseks on töövõtja oluline rikkumine. Tarbijal on õigus nõuda ka ettemaksuna tasutud summa tagastamist.

Komisjon otsustas seega tarbija kaebuse rahuldada ning kohustab ettevõtet tagastama 315 eurot.

Sbk Sukeldumiskoolitus OÜ ei ole Tarbija24-le vastanud.

Postimehe otsepilt: üheksakesi jäänud Flora alistas tulises mängus Tammeka

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel alistas FC Flora täna võõral väljakul 4:2 Tartu Tammeka ja jätkab tabeliliidrina.

Flora asus kohtumist 26. minutil Albert Prosa tabamusest juhtima, 36. minutil suurendas eduseisu Irakli Logua, 39. minutil Zakaria Beglarišvili ja 62. minutil realiseeris penalti Markus Jürgenson.

66. minutil lõi Tammeka poolel ühe värava tagasi Rauno Tutk ning neljandal üleminutil realiseeris ta ka penalti.

Flora lõpetas kohtumise üheksakesi, kuna 81. minutil teenis teise kolllase kaardi Sergei Mošnikov ning teisel üleminutil eemaldati Karl-Erik Luigend.

Tänases esimeses mängus oli Nõmme Kalju 3:1 üle Paide linnameeskonnast ning Jõhvi Lokomotiv alistas 3:2 Narva Transi.

Tabeliseis: 1. FC Flora 70 punkti, 2. FC Levadia 69, 3. Nõmme Kalju 66, 4. Sillamäe Kalev 61, 5. FC Infonet 51, 6. Paide linnameeskond 28, 7. Narva Trans 27, 8. Tartu Tammeka 22, 9. Tallinna Kalev 12, 10. Jõhvi Lokomotiv 12.

 

Enne mängu:

Sel hooajal on meeskonnad omavahel kohtunud kolmel korral. Kaks korda on Flora võtnud kolm punkti, aga 19. augustil suutis Tammeka kodus pealinnaklubiga viigistada.

Viimati mängis Flora võõrsil Paidega ning viimaste minutiteni oli tablool 1:1 viigiseis. Kastanid tõi tulest välja Sander Post, kes lõi Flora võiduvärava neljandal lisaminutil. Tammeka viigistas teisipäeval 1:1 kodus Tallinna FC Infonetiga. Tammeka värava autoriks oli 89. minutil Kaarel Kiidron.

Flora peab tabelis taas esikoha säilitamiseks täna kindlasti võitma, sest eile möödus neist oma 30. vooru mängu pidanud Tallinna Levadia, võites 5:0 Tallinna Kalevit. Florale hingab omakorda kuklasse Nõmme Kalju. Tammeka ei ole küll matemaatiliselt veel liigasse püsimajäämist kindlustanud, kuid samas edestatakse 8. kohal olles lähimat jälitajat juba kümne punktiga ning mõelda võib isegi kuuenda koha püüdmisest.

Tammeka peatreener Indrek Koser: «Tulemas on raske mäng Floraga. Proovime tiitliheitluses kaarte segada ja Floralt punkte röövida.»

Tammeka väravavaht Karli Kütt: «Kui suudame Flora mängutempole vastu pidada, siis võime punkte röövida küll, eelmised voorud on näidanud, et Floral meiega kerge ei ole. Meeskond on motivatsiooni ja tahtmist täis ning seekordseks kodumänguks on tagasi ka kaartidega väljas olnud mehed. Loodan, et tuleb palju publikut ja läheme Tammal kindlasti hambaid näitama.»

Flora peatreener Norbert Hurt: «JK Tammeka on liikumas heas rütmis. Suurte klubide vastu on suudetud näidata head mängu. Meilt nõuab see mäng distsipliini ja võitlusvaimu. Meeskond on teinud tööd heas rütmis ja on valmis laupäevaseks mänguks.»

Flora äärekaitsja Markus Jürgenson: «Mõni nädal tagasi kaotasime antud meeskonnale punkte, nüüd teeme kõik endast oleneva, et sama asi ei korduks. Praeguses hooaja etapis võtame ühe mängu korraga ja ei mõtle sellest laupäevast kaugemale. Ootame oma toetajaid ka sel korral Tartusse mängule, sest mida rohkem on neid, seda edukamad me oleme.»

Eesti purjetajatele sai MM tänasega läbi

Purjetamise olümpiaklasside maailmameistrivõistlused Hispaanias Santanderis lõppesid Deniss Karpakile 18., Lauri Väinsalule 52., Kätlin Tammistele ja Anna Maria Sepale 38. ning Tõnis Haavelile ja Lenart Kivistikule 60. kohaga.

Täna plaanis olnud viimased kaks Finn klassi finaalsõitu tuli väga vaikse tuule tõttu ära jätta ning seega jääb Deniss Karpaki (Karpak Sailing Team) lõpptulemuseks eilsega võetud 18. positsioon. Lauri Väinsalule (Rein Ottosoni Purjespordikool) saab regatt läbi 52. kohaga. Medalisõidu eel juhib britt Giles Scott.

Naiste skiff-klassi 49erFX hõbefliidile täna samuti võistlussõite ei peetud. Kätlin Tammistele ja Anna Maria Sepale (ROPK) kuulub MM-i lõppresultaadina 38. koht. Enne medalisõitu on liidriteks Ida Marie Baad Nielsen ja Marie Thusgaard Olsen Taanist.

49er klassi pronkslaevastik purjetas täna õhtupoolikul siiski ühe sõidu. Tõnis Haavel ja Lenart Kivistik (Noblessneri Jahtklubi) lõpetasid oma sõidutulemuste rea 11. kohaga ning said võistluse kokkuvõttes 60. koha. Medalisõidu eel hoiavad esimest positsiooni Peter Burling ja Blair Tuke Uus-Meremaalt.

Klassid olid kogu avaseeria kestel ehk nii kvalifikatsiooni- kui finaalsõitudes jagatud kahte või kolme eraldi startivasse võrdse suurusega laevastikku. Kvalifikatsiooni lõpptulemus määras võistlejate finaalikoha kas kuld-, hõbe- või pronksfliidis. Viimasel võistluspäeval sõidavad avaseeria alusel selgunud iga klassi kümme parimat topeltpunktid andvas medalisõidus.

Brasiilia võrkpallikoondis jõudis MMil finaali

Poolas toimuval võrkpalli MMil jõudis esimesena finaali Brasiilia koondis, kes alistas poolfinaalis 3:2 (25:18, 23:25, 25:23, 22:25, 15:12) Prantsusmaa.

Teises poolfinaalis lähevad täna õhtul vastamisi võõrustaja Poola ning Saksamaa.

Heitluses viienda ja kuuenda koha peale teenis 3:0 (25:19, 25:21, 25:18) võidu Venemaa, kes oli üle Iraanist.

Finaali jõudnud Brasiilia on võidukas olnud kolmel viimasel MMil. 2010. aastal alistati finaalis Kuuba, 2006. aastal Poola ning 2002. aastal Venemaa.

Pahapill lõpetas Talance’is avapäeva neljandana

Mikk Pahapill osaleb sel nädalavahetusel Prantsusmaal Talance’is toimuval kümnevõistlusel. Esimesed alad ei ole Pahapilli jaoks aga kõige paremini kulgenud, kuid kõrgushüppes saavutatud alavõit tõstis eestlase teisele kohale. Päeva viimase ala ehk 400 m jooksuga langes Pahapill kokkuvõttes neljandaks.

100 m jooksus sai Pahapill kirja aja 11,34, kaugushüppes 6.96 ning kuuli tõukas ta 14.80. Päeva neljandal alal oli eestlane aga heas hoos ning kõrgushüppes ületatud 2.11 andis talle ka alavõidu. 400 m jooksus sai ta kirja aja 51,56.

Esimese võistluspäeva järel hoiab Pahapill 4017 silmaga neljandat kohta. Liider on ukrainlane Oleksi Kasjanov 4191 punktiga, teine on kuubalane Yordani Garcia 4100 ja kolmas prantslane Gael Querin 4082ga.

Kolmel esimesel alal jäi Pahapill alla oma tänavuse hooaja parima tulemuse (7892 punkti) sooritamisel tehtud tulemustele. Kõrgushüppes teenis ta aga tublisti plusspunkte. 400 m jooksus näitas ta aga taas toonase võistlusega võrreldes kehvemat minekut.

Luik tõusis Eesti ajaloo edukaimaks käijaks

Laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Meeste seas võitis rekordilise 24. meistritiitli Bruno Junk Käimisklubi esindaja Margus Luik. Selle saavutusega tõusis Luik Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks.

«See oli ilus kingitus pikale karjäärile. 23 aastat tagasi tegin samal rajal oma esimesed käigusammud,» kommenteeris värske Eesti meister.

Naiste 20 km distantsil läks kuldmedal kõigest 14-aastasele KJK Kalev-Sillamäe esindajale Angelika Mandelile. Võimsalt isiklikku parandanud tulevikulootus võitis meistrikulla 1:59.23-ga.

Eesti klubid jäid Balti Liiga avavoorus võiduta

Laupäeval algas hooaja 2014/15 käsipalli Balti liiga ning Eesti klubide saagiks esimeses voorus jäi vaid üks punkt. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper mängis koduväljakul 30:30 (13:12) viiki Vilniuse VHC Šviesaga, Põlva Serviti aga kaotas võõrsil Riihimäe Cocksile 23:29 (11:14).

Sel hooajal kuue võistkonna osavõtul peetav Balti liiga algas kohtumisega Kehras, kus Eesti meisterklubi jäi pärast paari-aastast pausi liigasse naasnud Šviesa vastu küll 5:7 taha, ent jõudis poolajavileks üheväravalisse, 13:12 eduseisu. Teisel pooltunnil käis pikalt väga tasavägine heitlus kuni kehralased vaikselt eest libisesid ning veel 50. minutil 26:21 juhtisid. Leedukate lõpuspurt oli aga võimas ning lõpusireeni kõlades olid tablool 30:30 viiginumbrid.

Kehralaste parim oli Marko Slastinovski 6 väravaga, Jorma Käsper ja Kaspar Lees lisasid 5, Dmitro Jankovski ja Indrek Napsep 4, Kaimar Lees ja Enrico Anton 2 ning Maksim Meier ja Rando-Juku Sirkas 1 värava. Šviesa resultatiivseim oli Valdas Drabavičius 9 tabamusega.

Mulluse Balti liiga hõbe ja pronks ehk Serviti ja Cocks kohtusid Riihimäel ning kuigi külalised Põlvast juhtisid kümneminutilise mängu järel 7:5, suutsid võõrustajad hea poolaja lõpuga minna pausile 14:11 eduseisus. Serviti aga jätkas võitlust ning jõudis teise pooltunni keskel ka 19:19 viigini. Ent nagu tund aega varem Kehraski, tegi Eesti meeskonna vastane parema lõpu ja noppis tähtsa 29:23 võidu.

Serviti poolel oli täna täpseim venelane Pavel Turajev 6 väravaga. Andreas Rikken viskas 5, Ardo Puna 4, Henri Sillaste 3, Margo Pikksööt 2, Raiko Rudissaar, Kristjan Muuga ja Carl-Eric Uibo 1 värava. Soome meistri poolel oli üleplatsimeheks suvine täiendus, riigi viimaste aastate parim käsipallur Andreas Rönnberg 8 tabamusega, Cocksi eestlastest said Kristo Voika ja Antti Rogenbaum kirja 2 väravat, oma panuse võitu andsid ka Marius Aleksejev ja Marius Lepp.

Nii asus Cocks vähemalt hetkeseisuga Balti liiga liidriks, täna õhtul kohtuvad Brestis veel kohalik HC Meškov ja tiitlikaitsja Minski SKA. Homme mängitakse Balti liigas kaks mängu, kusjuures Eesti klubid lähevad omavahel vastamisi Kehras, kus kohtumine algab kell 14:00. Teises homses mängus võõrustab Riihimäe Cocks aga Vilniuse VHC Šviesat.

Vene tegi Žalgirise vihavaenlase Rytase vastu suurepärase mängu

Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris alistas Klaipedas toimuva turniiri poolfinaalis 70:66 suurima koduse konkurendi Vilniuse Lietuvos Rytase.

Võitjate ridades tegi suurepräase esituse ka Vene, kes viskas 19 mänguminuti jooksul 12 punkti, võttis neli lauapalli ja andis ka ühe resultatiivse söödu. Žalgirise ridades tegi rohkem skoori vaid James Anderson, kelle arvele jäi 17 silma.

Rytase resultatiivseim oli Martynas Gecevičius 18 punktiga.

Blackpool teenis hooaja teise punkti

Inglismaa jalgpallimeistrivõistluste esiliigas teenis hooaja teise punkti Sergei Zenjovi tööandja Blackpool, kes viigistas võõrsil 0:0 Brighton & Hove Albioni.

Zenjov alustas kohtumist vahetusmängijate pingilt, kuid pääses teiseks poolajaks väljakule ja sai kirja 45 mänguminutit.

24 meeskonna konkurentsis hoiab Blackpool kahe punktiga 23. kohta. Viimane on Fulham ühe silmaga, esikohal paikneb aga Nottingham Forest 18 punktiga.

Imelised 192 sekundit tõid Arsenalile magusa võidu

Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel teenis täna magusa võidu Londoni Arsenal, kes alistas võõrsil seni tabelis teist kohta hoidnud Aston Villa 3:0.

Teisipäeval Meistrite liigas tehtud kahvatu esituse eest kõvasti kriitikat saanud Mesut Özil viis Arsenali 32. minutil juhtima ning kaks minutit hiljem lõi Özili söödust Arsenali särgis oma esimese värava Danny Welbeck. 36. minutil vormistas matši lõppseisu Aly Cissokho omavärav. Seega löödi kohtumise kõik väravad 192 sekundi jooksul.

Teised tänased kohtumised:

QPR – Stoke City 2:2

Burnley – Sunderland 0:0

Newcastle United – Hull City 2:2

Swansea City – Southampton 0:1

Turniiritabelis hoiab Aston Villa nüüd 10 punktiga kolmandat kohta, Arsenal on 9 silmaga neljas. 12 punktiga esikohta hoidev Londoni Chelsea kohtub homme võõrsil Manchester City’ga.

Tõelist hävitustööd teinud Madridi Real lõi koduliigas kaheksa väravat

Nädala keskel Meistrite liigas 5:1 Baseli alistanud Madridi Real jätkas suurepärases hoos ka täna koduliigas, kui võõrsil alistati Deportivo La Coruna koguni 8:2.

Real asus kohtumist 29. minutil Cristiano Ronaldo tabamusest juhtima ja avapoolaja lõpuks oli skoor nende kasuks 3:0. Lõpuks sai Ronaldo kirja kolm väravat (29., 41., 78.), kaks tabamust said kirja Gareth Bale (66., 74.) ja vahetusest sekkunud Javier Hernandez (88., 90.+2.). Korra jõudis väravani ka suvine suurost James Rodriguez (36.).

Võõrustajate poolel olid täpsed Haris Medunjanin (51. pen.) ja Toche (84.).

Real on Hispaania kõrgliigas teeninud nüüd nelja kohtumisega kuus punkti ja ajutiselt tõusid nad tabelis viiendaks, kuid suuremal osadel tiimidest on neljanda vooru kohtumised veel pidamata.

Tabeliliider FC Barcelona kohtub homme Levantega.

Müncheni Bayern kaotas tabeli viimase vastu punkte

Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel kaotas täna punkte tiitlikaitsja Müncheni Bayrn, kes viigistas võõrsil seni tabelis viimasel kohal olnud SV Hamburgeriga 0:0.

Bayern andis täna mitmele põhimehele puhkust, kuid teise poolaja alguses toodi väljakule ikkagi nii Xabi Alonso, Mario Götze kui ka Robert Lewandowski. Siiski ei suudetud ikkagi võidupunkte välja võidelda.

Bayern on tänavu nelja kohtumisega kogunud nüüd kaheksa punkti ja tabelis ollakse sellega kolmandad. Esikohal oleval Paderbornil ja teisel positsioonil oleval Hoffenheimil on samuti kaheksa silma.

Täna õhtul on võimalik tabeliliidriks kerkida Dortmundi Borussial, kes mängib võõrsil Manziga.

Klavan ja Augsburg teenisid Bundesliga teise võidu järjest

Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel teenis täna kolm võidupunkti Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi FC Augbsurg, kes alistas koduväljakul 4:2 Bremeni Werderi.

3. minutil asus Werder kohtumist Davie Selke tabamusest juhtima. 14. minutil Daniel Baier viigistas seisu ning esimese poolaja kolmandal üleminutil viis meeskonna kapteni Paul Verhaeghi täpne penalti Augsburgi juhtima.

56. minutil viigistas Franco Di Santo penaltist seisu, kuid Tobias Werneri 77. ja Tim Matavži kolmanda üleminuti tabamused tõid Augsburgile koduväljakul 4:2 võidu. Klavan tegi taaskord kaasa terve kohtumise.

Teise võidu järjest teeninud Augsburg tõusis turniiritabelis kuue punktiga seitsmendale kohale. Siiski on mitmel meeskonnal veel hooaja neljas kothumine pidamata.

Valus kaotus Hamiltonile pani Rosbergi vanduma

Singapuri vormel-1 etapil oli täna kavas kvalifikatsioon, kus parima aja sõitis välja Mercedese piloot Lewis Hamilton, kes edestas vaid 0,007 sekundiga tiimikaaslast Nico Rosbergi. Raadio teel Hamiltoni tulemust kuulnud Rosbergi võttis see aga vanduma. «Kurat küll,» reageeris Rosberg Hamiltoni ajale.

«Uskumatu! Mõlemad tegid suurepärase sõidu, kuid konkurendid tulevad lähemale. See teeb mulle muret,» teatas Mercedese vormel-1 tiimi juhtiv Niki Lauda.

«Tegemis toli äärmiselt huvitava kvalifikatsiooniga. Suutsin sõita mõned väga head ringid, samas nägin, et ka Ferrari oli väga hea,» sõnas Hamilton The Guardianile.

Galerii: vormelid Singapuris tulede valgel kihutamas

Sel nädalavahetusel jagatakse vormel-1 sarjas punkte Singapuris, kus kihutatakse õhtusel ajal prožektorite valguses. Tänasel kvalifikatsioonil näitas parimat mnekut Lewis Hamilton Mercedesel, kes edestas vaid 0,007 sekundiga tiimikaaslast Nico Rosbergi.

16-aastane eestlane võitis kaks sõitu Rootsi vormel-Renault sarjas

Scuderia Nordica noor vormelisõitja Ralf Aron võitis Rootsi vormel-Renault 1.6 sarja viimasel etapil mõlemad võistlussõidud ja sellega kerkis hooaja võidukaimaks sõitjaks viie esikohaga.

Rootsi sarja viimane etapp sõideti Mantorp Parki ringrajal ja juba vabatreeningutel näitasid mõlemad Scuderia Nordica võistkonna sõitjad, nii Ralf Aron kui rootslane Oliver Söderström stabiilselt häid aegu. Eriti tasavägiseks kujunenud kvalifikatsioonis näitas parimat aega Aron, kes edestas Söderströmi vähem kui sekundikümnendikuga. Kolmandaks kiireim oli sarja üldliider Joonas Lappalainen, kelle kaotus Aronile oli vaid 0,120 sekundit.

Esimeses sõidus tegid väga hea stardi nii Aron kui Söderström ning vähehaaval hakkas Aron oma edumaad kasvatama nii Söderströmi kui rootslasega ägedat võitlust pidanud Lappalaineni ja Lukas Sundahli ees. Finišis oli Ralf Aroni edu teisena lõpetanud Söderströmi ees kasvanud juba enam kui kaheksale sekundile.

«Kvalifikatsioonis läks meil mõlemal Oliveriga väga hästi,» kommenteeris Ralf Aron. «Start õnnestus ja peagi sain kiiresti vahe teistega sisse sõita, millele aitas kaasa ka Oliveri võitlus konkurentidega.»

Kiirem ringiaeg esimeses sõidus tagas Aronile parima stardikoha ka teiseks võistlussõiduks. Teinud suurepärase stardi, kasvatas Aron peagi taas vahe lähimate konkurerentide mitmele sekundile. Neli ringi enne finišit toimunud avarii tõi rajale ohutusauto, mis püsis seal kuni eelviimase ringini. Kordusstart sujus Aronil igati edukalt ja finišilipu langedes oli Ralf Aron saavutanud juba hooaja viienda etapivõidu Rootsi sarjas. Oliver Söderström lõpetas võistluse 7. kohaga.

«Teises sõidus sain jälle stardist hästi minema ja hakkasin vahet kasvatama, aga siis juhtus kuskil tagapool avarii ja ohutusauto sõitis rajale,» rääkis Ralf Aron. «Aga ka kordusstardis polnud mul probleeme ja nii võitsin ka teise sõidu.»

Kokkuvõttes saavutas Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppiv 16-aastane Ralf Aron sarjas 6. koha, kuid sealjuures tuleb arvestada, et hooaja põhirõhk on tänavu olnud Põhja-Euroopa karikasarjal (NEC) ja seetõttu jäid Aronil sõitmata neli võistlussõitu. Sellegipoolest kogunes talle esikohti üks rohkem kui sarjavõidu saavutanud Joonas Lappalainenile. Oliver Söderström saavutas sarja kokkuvõttes 8. koha.

Järgmisena seisavad Scuderia Nordica sõitjatel ees kaks viimast etappi NEC sarjas, kus Aron hoiab punktitabelis 3. kohta.

Hooaja kõige pingelisem kvalifikatsioon tõi rõõmu Mercedesele

Singapuri vormel-1 etapi kvalifikatsioonis näitasid taas parimat minekut Mercedese piloodid. Parima aja sõitis välja MM-tabelis teist kohta hoidev Lewis Hamilton ning teise aja sai kirja sarja liider Nico Rosberg. Kahte tiimikaaslast lahutas vaid 0,007 sekundit, mis on tänavusel hooajal väikseim vahe kahe parema vahel.

Kolmanda aja sai kirja Daniel Ricciardo Red Bullil, neljanda Sebastian Vettel Red Bullil, viienda Fernando Alonso Ferraril, kuuenda Felipe Massa Williamsil, seitsmenda Kimi Räikkönen Ferraril ja kaheksanda Valtteri Bottas Williamsil.

Tulemused: 1. Hamilton, 2. Rosberg, 3. Ricciardo, 4. Vettel, 5. Alonso, 6. Massa, 7. Räikkönen, 8. Bottas, 9. Magnussen, 10. Kvjat, 11. Button, 12. Vergne, 13. Hülkenberg, 14. Gutierrez, 15. Perez, 16. Grosjean, 17. Sutil, 18. Maldonado, 19. Bianchi, 20. Kobayashi, 21. Chilton, 22. Ericsson.

Kvalifikatsiooni käik:

-

Ajasõit on alanud!

-

Esmalt tullakse rajale pehmete rehvidega

-

Esmalt haaravad kaks kõrgemat kohta Ferrari piloodid Fernando Alonso ja Kimi Räikkönen, kuid Lewis Hamilton on rajale tulles selgelt kõige kiirem

-

Rosbergil on praegu kirjas alles kuues aeg

-

Liidriks kerkib Hülkenberg

-

Omakorda tõuseb liidriks Räikkönen, teiseks Alonso ja kolmandaks Hamilton

-

Kvalifikatsiooni esimene sessioon läbi: 1. Räikkönen, 2. Alonso, 3. Hamilton, 4. Button, 5. Bottas, 6. Rosberg

-

Välja langesid Sutil, MAldonado, Bianchi, Kobayashi, Chilton ja Ericsson

-

Liidrikohale on tõusnud Hamilton, teine Alonso ja kolmas Räikkönen

-

Ferrari on võrreldes tänavuse hooaja varasemate kvalifikatsioonidega väga heas hoos

-

Massa tõuseb Hamiltoni, Alonso ja Räikköneni järel neljandaks

-

Rosberg tõuseb liidriks

-

Teine sessioon läbi: 1. Rosberg, 2. Hamilton, 3. Alonso, 4. Räikkönen, 5. Massa, 6. Ricciardo, 7. Vettel, 8. Bottas, 9. Magnussen, 10. Kvjat

-

Välja langesid: Button, Vergne, Hülkenberg, Gutierrez, Perez, Grosjean

-

Liidriks on kerkinud Massa, talle järgnevad Ricciardo, Alonso, Räikkönen, Bottas ja Hamilton

-

Rosberg tõuseb liidriks, kuid seejärel suudab Hamilton 0,007 sekundiga tiimikaaslast edestada

-

Ferrarid kokkuvõttes ei suutnud siiski head hoogu lõpuni hoida ja Alonso saab kirja 5. ja Räikkönen 7. koha

-

Tulemused: 1. Hamilton, 2. Rosberg, 3. Ricciardo, 4. Vettel, 5. Alonso, 6. Massa, 7. Räikkönen, 8. Bottas, 9. Magnussen, 10. Kvjat, 11. Button, 12. Vergne, 13. Hülkenberg, 14. Gutierrez, 15. Perez, 16. Grosjean, 17. Sutil, 18. Maldonado, 19. Bianchi, 20. Kobayashi, 21. Chilton, 22. Ericsson.

MM-sarja üldarvestuses hoiab kuus etappi enne hooaja lõppu 238 punktiga esikohta Mercedese piloot Nico Rosberg, 216 silmaga on teine tema tiimikaaslane Lewis Hamilton ja kolmas 166 punktiga Daniel Ricciardo Red Bullil.

Marko Albert läbis treeningtsükli raames Lanzarote poolpika Ironmani

Hawaii Ironmaniks valmistuv Marko Albert võistles täna Lanzarote poolpikal Ironmanil, kus ta ajaga 4:08:13 ületas lõpujoone viiendana. Alberti sõnul oli võistlus pigem treeningu eesmärki täitev.

Kolme nädala pärast toimuval triatlonimaailma tippsündmusel startiv Albert alustas vaatamata kurnavale treeningtsüklile võistlust teravalt, läbides 1,9 km pikkuse ujumisetapi päeva parima ajaga. Belglane Alex Zeebroek tihedalt kannul, liikus eestlane esimesena ka rattarajale.

Rattatrassil möödusid eestlasest peagi küll kuus konkurenti, kuid vahed esikümne meeste vahel üldiselt suureks siiski ei kärisenud. Vaid prantslane Romain Guillaume suutis endale liidrina kolmeminutilise edu ülejäänute ees kätte võidelda, ehkki võistluse edasine käik näitas selgelt, et võiduks sellest täna ei piisanud.

Head jooksukiirust näidanud inglane Will Clarke ja hispaanlane Victor Del Corral püüdsid prantslase jooksuraja teisel poolel kinni ning tõrjusid ta kolmandaks. Samas järjestuses ületati lõpuks ka finišijoon. Võidumehest Clarke´i aeg oli Lanzarotel 4 tundi 4 minutit ja 17 sekundit.

Jooksu käigus kaks kohta tõusnud Albert lõpetas võistluse viiendana, kaotust Clarke´ile kogunes 4 minutit ja 2 sekundit. Et käesoleva võistluse näol oli Alberti jaoks tegemist ühe osaga raskest ja väsitavast treeningtsüklist, jäi eestlane enda lõpptulemusega ise suhteliset rahule.     

Tänase Lanzarote võitlusega lõppes Albertil ühtlasi ka viimane treeningperiood. Alberti sõnul on enamus Hawaii ettevalmistavatest treeningutest nüüdseks tehtud ning peagi ootab teda ees juba sõit kaugele võistluspaika, Kailua-Kona saarele.

Hawaii Ironman toimub kolme nädala pärast, 11. oktoobril.

Käsipalli EMil hakkab tulevikus mängima 24 koondist

Dublinis toimub sel nädalavahetusel Euroopa Käsipalliföderatsiooni kongress, kus muuhulgas kinnitati ka Euroopa meistrivõistluste süsteemi muudatus.

Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril osaleb tulevikus 24 meeskonda senise 16 asemel. Esimest korda toimub 24 meeskonna osavõtul turniir 2020. aastal, kus kolm korraldajat Rootsi, Austria ja Norra sellist võistlusformaati kasutavad.

24 meeskonda on jagatud kuueks alagrupiks, igas grupis neli meeskonda. Finaalturniiri mängud mängitakse kuues erinevas spordihallis ja kolmes erinevas riigis. Iga alagrupi kaks paremat pääsevad edasi vahegrupimängudele, kus mõlemas grupis on kuus meeskonda. Vahegrupimängud mängitakse samuti kahes erinevas riigis või hallis. Koha- ja finaalmängud toimuvad ühel nädalavahetusel ühes riigis.

Muutub ka kvalifikatsioonisüsteem, kus esimest kvalifikatsiooniosa enam ei mängita. Kõik meeskonnad jagatakse nelja osalejaga alagruppidesse, millest paremad pääsevad finaalturniirile.

2020. aasta jaanuaris mängitakse finaalmängud ja kohamängud üle 24 000 pealtvaatajat mahutavas Tele2 Arenal Stockholmis. Finaalturniiri alagrupimängud mängitakse Austrias Viinis ja Grazis, Norras Trondheimis ja Rootsis Stockholmis, Göteborgis ja Malmös. Vahegrupimängud toimuvad Viimsis ja Malmös.

Kongressil otsustati ka, et 2018. aasta EM-finaalturniir meeste käsipallikoondistele toimub Horvaatias, naiste 2018. aasta EM-finaalturniir toimub Prantsusmaal. 2020. aasta naiste EM-finaalturniiri korraldavad Norra ja Taani.

Zopp teenis Rootsis turniirivõidu

Jürgen Zopp (ATP 323.) võidutses Rootsis Danderydis toimunud 15 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril.

Zopp alistas finaalis 7:6 (8:6) ameeriklane Peter Kobelti (ATP 693.).

Zopp lõi kohtumise jooksul 15 ässa ning Kobelt 14. Topeltvigu tegi eestlane 2 ja ameeriklane 4. Kõikidest pallivahetusetst võitis Zopp 76 ja vastane 66.

Ukraina loobus Eurovisioonil osalemisest

Ukraina otsustas halvenenud rahalistele võimalustele viidates mitte osaleda 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Ukraina esimese telekanali juht Zurab Alasania rääkis, et nad ei soovi teha midagi halval tasemel, kuid heal tasemel millegi tegemiseks pole praegu lihtsalt rahalisi ressursse, vahenda Menu.

Alasania sõnul peab telekanal riigis valitseva olukorra tõttu praegu oma vahenditega väga kokkuhoidlik olema.

Selle aasta kevadel Taanis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel tuli Ukraina kuuendale kohale.

Ukraina lauljanna Ruslana, kes oli 2013. aasta sügisel alanud ja Ukrainas võimuvahetuseni viinud protestidel aktiivne osaleja, tuli Eurovisiooni võitjaks 2004. aastal.

 

Rock alistas finaalis Kalev/Cramo

Rakveres toimunud kontrollturniiril teenis esikoha Tartu Rocki meeskond, kes alistas finaalis 73:63 BC Kalev/Cramo.

Võitjate kasuks viskasid Augustas Peciukevicius 19 ja Janar Talts 14 punkti. Kalevile tõid Rain Veideman ja Scott Machado mõlemad 13 silma. Rock on pidevalt juhtivaks osapooleks ja kuigi Kalev jõudis mitmel puhul tartlastele päris lähedale, siis lõpuks võttis Rock numbriliselt kindla võidu.

Peatreener Gert Kullamäe treenerikoolituse tõttu erandkorras meeskonda juhendanud Toomas Kandimaa sõnul pandi maksma korvialune tugevus. «Saime alguses oma korvialuse tugevuse hästi ära kasutada ja hiljem tekkis sealt välja söötes häid olukordi ja rohkem vabadust. Mõnes kohas jäime küll surve alla, aga kõik mehed pingutasid kõvasti ja tegid seega minu töö ka lihtsamaks,» sõnas Kandimaa pärast mängu.

Kolmanda koha võitis kodupubliku ees mänginud Rakvere Tarvas, kes alistas täna 93:87 soomlaste Kotka TP.

Sõlmitud leping paneb ManU järgmisel suvel piinlikku olukorda

Manchester Unitedi jalgpallimeeskond sõlmis hiljuti sporditarvetefirma Adidasega tulusa lepingu, hooajast 2015/16 kehtima hakkav kümne aasta pikkune kontraht toob klubile sisse ligi 100 miljonit eurot. Siiski paneb see leping neid järgmisel suvel piinlikku olukorda.

Praegu kannab ManU teatavasti Nike’i toodangut ja seda peavad nad tegema kuni järgmise aasta 31. juulini. Seega on ManU olukorras, kus järgmise suve alguses mõnda ostu tehes tuleb uut mängumeest esitleda koos Nike’i särgiga, kuid tegelikkuses hakkavad mehed väljakul ringi jooksma Adidase toodanguga, kirjutab Daily Telegraph.

Lisaks peab ManU järgmisel suvel hooajaeelsetes kohtumistes samuti kandma veel Nike’i toodangut. Praeguse olukorra lahendamiseks ei ole seni veel läbirääkimisi peetud.

Nõmme Kalju alistas viimaste minutite väravatest Paide

Eesti jalgpalli meistriliiga 30. vooru tänases mängus alistas Nõmme Kalju Paide Linnameeskonna.

Paide Linnameeskond sai võõrsil seitsmendal minutil juhtima, kui täpne oli Martin Uustaal. Avapoolaeg lõppes siiski viigiseisul, sest 41. minutil skooris Kalju poolt Felipe Nunes. Ken Kallaste 90. minuti värav viis Kalju 2:1 juhtima, Nunese lisaminutitel löödud värav andis Kaljule 3:1 võidu.

Galerii: suure rattamaratoni soojenduseks pedaalisid väiksemad

Tuhanded lapsed said tänasel kaunil sügispäeval osa Tartu rattamaratonist, kihutades võidu Tähtvere spordipargis.

Singapuri GP viimasel vabatreeningul näitas kiireimat aega Alonso

Sel nädalavahetusel on vormel-1 karussell jõudnud Singapuri ning tänasel viimasel vabatreeningul sai kiireima aja kirja Ferraril kihutav Fernando Alonso.

Alonso ringiajaks oli 1.47,299, talle järgnes Red Bulli sõitja Daniel Ricciardo ja seejärel sarja üldliider Nico Rosberg.

Valitsev maailmameister Sebastian Vettel sai kirja viienda aja, sel hooajal koos Rosbergiga meistritiitlit jahtiv Lewis Hamilton oli kuues.

Vaata kõiki tulemusi siit.

Tarvas sai kodusel turniiril kolmanda koha

Rakveres toimuval korvpalliturniiril mängisid täna kolmanda koha peale kohalik Tarvas ja soomlaste Kotka TP, mängu võitis Tarvas.

Tarva võidunumbrid olid 93:87. Võitjate resultatiivseimaks oli 24 punkti visanud Mario Paiste.

Kell 14 alanud finaalis kohtuvad BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rock.

Endine NBA mängumees jäi vargusega vahele

Endine korvpalliliiga NBA mängumees Rex Chapman jäi vahele poevargusega.

Erinevate uudisteagentuuride ja väljaannete teadete kohaselt jäi Chapman vahele, kui varastas ühes Apple'i poes sealset kaupa ligi 14 000 dollari väärtuses ja püüdis asju seejärel maha müüa.

Praegusel hetkel 46-aastane Chapman mängis NBAs aastatel 1988-2000, selle aja jooksul kuulus ta Charlotte Hornetsi, Washington Bulletsi, Miami Heati ja Phoenix Sunsi meeskondadesse.

Itaalia uisutähte ähvardab ülemaailmne esinemiskeeld

Tänavu talvel Sotši olümpiamängudel pronksmedali võitnud Itaalia iluuisutaja Carolina Kostner võib saada karistada, kuna ei ilmunud reedel Itaalia olümpiakomitee ülekuulamisele, kus sooviti täpsustada, kas ja millisel määral oli ta enda endise kallima, käimise olümpiavõitja Alex Schwazeri dopingutarvitamises kaasosaline.

Maailmameister ja viiekordne Euroopa meister Kostner on varem tunnistanud, et aitas Schwazeril dopingutestist kõrvale hiilida ning teadis, et mees kasutas alpimaja, kuigi see on Itaalias keelatud, vahendas uudisteagentuuri AP infot ERR Sport.

Kevadel karjäärile joone alla tõmmanud Kostner palus Itaalia olümpiakomiteel (CONI) ülekuulamist mõned tunnid varasemaks tõsta, et ta saaks jääšõuks harjutada, ent reedel saatis tema advokaat CONI-le kirja, kus teatas, et Kostner ei saa ülekuulamisele üldsegi tulla.

Schwazer võitis 2008. aasta Pekingi olümpial 50 km käimises kulla, kuid jäeti 2012. aasta olümpiakoondisest välja, kuna andis vahetult enne olümpiat positiivse proovi, olles tarvitanud EPO-t.

27-aastast Kostnerit ootab halvimal juhul ees nelja-aastane keeld spordiga seotud tegevustes nii Itaalias kui välismaal, kuna ta abistas Schwazerit ning ei andnud teda üles.

Skandaalsete rattakostüümide disainer: ma ei häbene

Viimasel nädalal spordimaailmas suure skandaali tekitanud Kolumbia rattatiimi IDRD-Bogotá Humana-San Mateo-Solgari naisratturite kostüümide autor Angie Tatiana Rojas nentis, et tegemist on suure eksitusega.

Sel nädalal vallutasid spordimaailma pildid Kolumbia rattatiimi naisratturite kostüümidest, mis ihuvärvi keskosa tõttu jätsid mulje, justkui oleksid sportlased poolalasti. Kostüümide disaineri Angie Tatiana Rojase sõnul polnud aga see tema eesmärk.

 «Olen juba varem öelnud, et disainisin selle sportlase, naise ja ratturina, kes ma olen. Ma ei häbene seda. Kostüümi värvid tulevad sponsoritelt ja seal pole midagi skandaalset,» rääkis Rojas.

Klubi on varem teatanud, et nad kavatsevad skandaalsed vormid maha müüa.

Tallinnas sai viga autoga vastu posti sõitnud naine

Tallinnas sai laupäeva õhtul vigastada Kadaka teel autoga teelt välja sõitnud naine.

Politsei- ja piirivalveameti korrapidaja teatel juhtus õnnetus kella 22 ajal Tammsaare tee ristmiku juures, kus 40-aastane Olga sõitis Peugeot'ga teelt välja vastu betoonposti.

Kiirabi toimetas viga saanud naise Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Eesti annab Ebola tõrjefondile veel 40 000 eurot

Välisministeerium plaanib toetada ÜRO asutatavat Ebola tõrjefondi varasemale 60 000 eurole lisaks veel 40 000 euroga, et tõkestada Ebola haiguspuhangu edasist levikut Lääne-Aafrikas, eriti Guineas, Libeerias ja Sierra Leones.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on tegemist kiiresti leviva ning äärmiselt ohtliku viirusega, mille leviku peatamine on hädavajalik. «Peame ära hoidma suurema epideemia ning takistama viiruse levikut Aafrika lääneosas ja sealt edasi,» ütles ta ministeeriumi teatel.

Libeerias Monrovias viibib praegu ka Eesti arst, kes osaleb ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna liikmena neljanädalasel missioonil. 13-liikmelise rahvusvahelise meeskonna ülesanne on toetada Ebola haiguspuhangu tõkestamise rahvusvahelist koordineerimist.

Septembri keskpaiga seisuga on nakkusesse surnud ligi 2500 inimest.

Restoran Horisont pakub laiekraan-vaadet Tallinnale

Võimas laiekraani-vaade Tallinnale ja merele on üks põhjus, miks liftiga Swissoteli 30. korrusele Horisondi restorani tõusta. Aga mis peamine, toit… see on kui heade maitsete pidu suus.

On häid söögikohti, mis millegipärast esimese valikuna pähe ei turgata. Isegi siis mitte, kui koht on Eesti 50 parema restorani edetabelis neljandal kohal. Ehk on asi selles, et hotellist ei taipa kohalik lihtsalt kõrgema klassi söögitemplit otsida? Selgub, et asjata.

Äsja sisekujundusliku ja kokandusliku värskenduskuuri läbi teinud Horisondil pealinna kaksiktornides on peakokk Marko Sõmer, kes viimati lihvis oskusi kokanduskuulsuse Gordon Ramsay restoranis Iirimaal. Ja tema suitsupart või hirvefilee või tallekarree või mõru šokolaadikook on toidupubliku hulgas juba ohtralt kiitust teeninud.

Lift sahiseb pilvepiirile ja siis on valida, kas baar või restoran või mõlemad. Näiteks klaas vahuveini baaris, et end õhtusöögile häälestada. Või kergem eine, sest sealt saab sedagi – kiireks ärikohtumiseks või külalistele Tallinna näitamiseks väga mõnus. Härjasaba ravioolid (13 eurot), veiseliha tartar (14 eurot), päevajäätis (3 eurot) ja nii edasi.

Kel aga on pidulik põhjus valge linaga kaetud laua taha sööma minna ja kogu laudkond majas esimest korda, siis võtke kuuekäiguline maitsmismenüü (65 eurot), mis avaldab koka käekirjast kogu tõe. Selle kasuks otsustamegi – ja eriti jäävad meelde imeõhuke-hõrk neljakandiliseks vormitud suitsutatud pardifilee datli ja kohvi püreega ning küpsuselt ideaalne hirvefilee punase kapsa ja tummise šokolaadikastmega. Valge šokolaadi parfee passionimoosi ja maasikageeliga on sügavatele sügismaitsetele uhkeks lõpetuseks.

Ehkki pimedam ja nukram kui Helsingi või ammugi siis kauge Singapur, tekitab akendest avanev vaade õhtupimeduses linnale ja merelt peegelduvale tulede kumale peaaegu suurlinna tunde.

Üks pisiasi veel, mida meil enamikus restoranides ei kohta: kõigi roogade juures on tähed, mis märgistavad koostisaineid, mille talumatust inimestel kõige rohkem esineb.

Menüüst

Vutirind artišoki ja magusa sibulaga, 17 eurot

Parmesani polenta trühvliga, 17 eurot

Röstitud veisefilee selleri, tomati ja musta küüslauguga, 28 eurot

Narva jõel ebaseaduslikult piiri ületanud mehed hakkasid piirivalvuritele vastu

Piirivalvurid pidasid eile Narva jõel kinni kaks ebaseaduslikult piiri ületanud Venemaa kodanikku, kes eirasid lisaks ka piiripolitseinike korraldusi ning osutasid füüsilist vastupanu.

Ida prefektuuri pressiesindaja sõnul said Vasknarva kordoni piirivalvurid kella 12.20 ajal teate, et Narva jõel kalastab Eesti poolel Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga kalapaat. Piirivalvurid selgitasid välja, et kaks Vene Föderatsiooni kodanikku olid ületanud ajutise kontrolljoone ning pannud sellega toime ebaseadusliku piiriületuse.

Kinnipidamisel osutasid mehed piirivalvuritele tugevat vastupanu ja eirasid neile antud korraldusi. Lisaks üritasid mehed põgeneda tagasi Vene Föderatsiooni poolele, lõigates kolmel korral noaga läbi köie, millega nende paat oli kinnitatud piirivalvekaatri külge, teatas Ida prefektuur.

Mehed peeti kahtlustatavana kinni ja viidi Jõhvi arestimajja. Neile esitati kahtlustus Eesti ajutise kontrolljoone ebaseaduslikus ületamises, mis oli toime pandud transpordivahendiga selleks mitte ette nähtud kohas ja eirates politseiametniku korraldusi.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi ütles, et piiririkkumise asjaolud ja meeste käitumise põhjused on selgitamisel. Tema sõnul on ajutine kontrolljoon Narva jõel märgistatud spetsiaalsete poidega, mille vaheline ala on lühike, ja kontrolljoone kulgemine on hästi näha.

Seetõttu on hooletusest sündinud piiririkkumisi Narva jõel tema sõnul suhteliselt vähe ning ka piirvalvuritele vastuhakkamist tuleb ette üliharva.

Happelisi põlde hakatakse lupjama GPS-külvikuga

Uudset GPS-külvikute tehnoloogiat hakatakse järgmisel aastal Eestis kasutama ka põldude lupjamiseks. Tehnoloogia võtab kasutusele lubjakivikaevandaja AS Nordkalk.

Eestis on umbes miljon hektarit haritavat põllumaad, millest ligikaudu kolmandikul esineb probleeme pH-tasemega. Liiga happeline muld on kaltsiumivaene ning taim ei suuda sellest omastada piisavalt vajalikke toitaineid, mistõttu jäävad saagid kesiseks. Kõige enam valmistavad happelised põllud muret Kagu- ja Lõuna-Eesti põllumeestele.

Happeliste põldude pH-taseme neutraliseerimiseks kasutatakse lupjamist, mis tähendab põllu rikastamist kaltsiumkarbonaadi ehk lubjakiviga. Lubjakivikaevandaja AS Nordkalk müügijuhi Meelis Moosese (pildil) selgitusel on seni lubjatud põlde ühtlaselt – kogu pind saab sama koguse väetist hektari kohta, samas kui tegelikult on mulla keemiline koostis paiguti erinev. «Ühes kohas on seis võib-olla nii hea, et ei tulegi midagi lisada. Teises kohas aga oleks vaja keskmisest poole suuremat kogust, et põldu ühtlustada,» rääkis Mooses.

Vajadusepõhine lähenemine

Kuldse kesktee järgi talitades saab seega mõni ala rohkem ja teine vähem lubjaväetist kui vaja. Seetõttu ongi Moosese arvates lupjamise ja ülejäänudki väetamise tulevik just vajadusepõhine – igale põlluosale antakse täpselt nii palju lisaaineid, kui sellele ära kulub. «See on kuluefektiivsem ning igati mõistlikum ka looduse suhtes, sest pinnasesse mitte imendunud väetis uhutakse muidu vihmaveega minema ning see satub meie veekogudesse, mis põhjustab omakorda terve rea probleeme,» kõneles Meelis Mooses.

Vajadusepõhiselt võimaldab põlde lubjata GPS-tehnoloogiaga külvik, mis kasutab digitaalset põllukaarti, kus on ära kirjeldatud mulla keemiline koostis. «Kaart ühildatakse GPS-seadmega ning selle põhjal reguleerib külvik põllul ringi liikudes lubiväetise kogust vastavalt vajadusele,» selgitas ta. Põllumehele ei tähenda antud kaardi loomine Meelis Moosese kinnitusel suuri lisakulutusi, sest mullaproove peavad kõik kasvatajad PRIA nõudel nagunii teha laskma.

Eesti Taimekasvatusinstituudi vanemteaduri Valli Loide sõnul on GPS-põhine lupjamine märkimisväärne edasiminek. «Meie põllud on väga kirjud ja see võimaldab põlde ühtlustada vastavalt sellele, millised need tegelikult olema peaksid,» lausus ta.

Valli Loide märkis, et paljud Eesti põllumehed kipuvad lupjamisse suhtuma leigelt, kuna toetusi selle jaoks taotleda pole võimalik ja raha tuleb leida omast taskust. «Paljud ei taju hästi ka seda kasu, mis nad saavad parema saagikuse näol, kui põldude pH on normaliseeritud,» märkis Valli Loide. Seetõttu on vanemteaduri sõnul Eestis paiguti väga tõsiseid probleeme põldude liigse happelisusega.

Vanemteaduri selgitusel tasub happelise mulla lupjamine end kahtlemata ära, sest mulla viljakus ja vastuvõtlikkus teistele väetistele sõltub paljuski sellest, milline on selle kaltsiumisisaldus.

«Nii nagu inimorganismile, on kaltsium ka taimedele hädavajalik,» toonitas Valli Loide ja lisas, et kui taimed jätta happelistel muldadel kaltsiuminälga, ei ole lootustki headele saakidele. «Siis imestatakse, miks põld ei anna oodatud saaki. Lupjamisega on nii, et selle positiivset mõju ei taheta enne uskuda, kui see on ise ära proovitud,» nentis ta.

AS Nordkalk müügijuhi sõnul lubjatakse Eestis praegu aastas umbes kümme protsenti kõigist põldudest, mis tegelikult vajaksid lupjamist, ning töömahud on püsinud aastaid stabiilsed. «Praegu lupjame umbes 5000 hektarit aastas ja see piir tundub olevat justkui sein, sest klientuur on väga püsiv – need, kes lupjamise kasu teavad, teevad seda regulaarselt, kuid need, kes proovinud pole, on paiguti skeptilised,» rääkis Meelis Mooses.

Ta usub, et GPS-tehnoloogia on üheks võimaluseks, mis aitaks võita põllumeeste usaldust ja äratada enam huvi teenuse vastu. «Siis on põllumehel väga täpselt näha, mida ja kus tema põlluga on tehtud, kõigest jääb digitaalne jälg maha ja ta oskab kasu paremini hinnata,» märkis Mooses.

Kuna lubi on tugeva struktuuriga ning tavalise külviku lõhub see lihtsalt ära, siis pakub AS Nordkalk lupjamist enamasti täisteenusena, müües nii toorainet kui pakkudes transporti ja lubjaväetise põllule laiali laotamist enda võimsa külvikuga.

Praegu kasutusel oleva külviku kõrvale soetab AS Nordkalk 100 000 euro eest uue GPS-tehnoloogiaga külviku, millega alustatakse töid järgmise aasta kevadel. Põllumeestele teenuse hind AS Nordkalk müügijuhi Meelis Moosese kinnitusel sisuliselt ei muutu. «Meie investeeringu eesmärk pole hindu tõsta, vaid lihtsalt ajaga kaasas käia,» ütles Mooses.

Tehnoloogiauuenduse läbi loodab firma lupjamistööde mahtu paari aastaga kahekordistada. «Esimene strateegiline eesmärk on, et aastaks 2016 lupjame praeguse 5000 hektari asemel 10 000 hektarit põlde,» rääkis müügijuht kasvuplaanidest.

Küllaltki kiire tasuvus

Lupjamise täisteenuse hinnaks on Meelis Moosese sõnul umbes 100 eurot hektari kohta ning põlde peaks lupjama vähemalt iga viie aasta tagant. «Jah, alguses tuleb sellesse päris palju raha paigutada, kuid oleme teinud arvutusi, et tänu suurenenud mullaviljakusele ja paremale saagikusele teenib põllumees investeeringu aastaga tasa ning ülejäänud aastad on juba puhas tulu,» selgitas ta.

Eesti Taimekasvatusinstituudi vanemteaduri Valli Loide sõnul on lubja kasutamisele ka üksikuid alternatiive – näiteks teatud sorti tuhk – kuid tuhk on väga lendlev ning selle tulemused püsivad lühikest aega. «Väikest aialappi võib muidugi lehtpuutuha abil kaltsiumiga rikastada, kuid suurtele tootjatele on lubja kasutamine ikkagi sisuliselt ainuke variant – see on kõige efektiivsem ja kättesaadavam,» märkis ta.

Meelis Moosese sõnul on lubiväetis ka mahepõllumeestele sisuliselt ainus lubatud lahendus, mille abil põldude happelisuse vastu võidelda. «Eelmisest aastast alates on meie lubiväetisel ametlikult olemas mahetunnustus,» kinnitas ta.

Nordkalk on Põhja-Euroopas, Poolas ja Saksamaal lubjakivitooteid pakkuv kontsern, mille Eesti üksus võtab esimesena kasutusele GPS-külviku. «Tegime kontsernile ettepaneku ja kuigi see on küllaltki suur investeering, tuldi plaaniga kergesti kaasa. Mõnes mõttes on Eesti firma teerajaja. Kui meie kogemus on positiivne, võetakse see kindlasti ka teiste riikide tütarfirmades kasutusele,» lisas Meelis Mooses.

Muldade happesus

Eestis on umbes miljon hektarit haritavat maad, millest 350 000 hektarit on liiga happelised.

  • Suurim on probleem Lõuna- ja Kagu-Eestis.
  • Neutraalse mulla pH jääb vahemikku 6,5–7,2, sellest madalama pH-tasemega mulda loetakse happeliseks.
  • Mulla happesust reguleeritakse lupjamise, väetamise ja viljavaheldusega.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Kantsler süüdistab muuseumijuhti aegluses, muuseumijuht kantslerit kiusamises

Kultuuriministeerium heidab Viljandi muuseumile ette, et see pole suutnud esitada rahataotlust Hüpassaares asuva hoone remondi lõpetamiseks. Kohaliku muuseumi juht peab sellist süüdistust kiusu ajamiseks.

Nädal tagasi käis Viljandimaal kultuuriministeeriumi esindus eesotsas kantsler Paavo Nõgesega ning külaskäik lõppes Suure-Jaani vallas Hüpassaares asuva Mart Saare majamuuseumi juures, kus aastaid tagasi alanud remont endise ministri korraldusel pooleli jäi.

Et kultuuriministeeriumi suur soov on muuta praegune riigiasutus Viljandi muuseum sihtasutuseks ja kaasata sinna ka kohalikud omavalitsused, lubas ministeerium omavalitsusjuhtidega kohtudes, et on valmis majamuuseumis remondi lõpetama.

Täpselt nädal pärast külaskäiku saatis Nõgene mitmele Viljandimaa omavalitsusjuhile kirja, kus võttis taas kokku sihtasutuse loomise plussid ja tuletas meelde, et riik on valmis Hüpassaare majamuuseumi remonti rahastama, kuid muuseum pole suutnud hinnapakkumisi esitada.

«Muuseumipoolne avalik kommunikatsioon on peale meie külaskäiku pigem ministeeriumi antud teemal kritiseerinud, mitte aga väljendanud muuseumile meie poolt kohtumisel lubatut ja seatud ülesannet pädevate hinnapakkumiste edastamiseks,» kirjutas Nõgene.

Ministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto selgitas, et kantsler pidas selle lausega silmas, et ministeerium tahaks juba näha hinnapakkumisi, aga muuseum pole nende saamiseks pingutanud.

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlaku hinnangul on selline väide ilmselge desinformatsioon. Ta selgitas, et hinnapakkumiste saamine nädala aja jooksul pole võimalik.

«Esiteks tuleb arvestada, et ministeerium pole nõus ehitust rahastama nii suures mahus, nagu projekt ette näeb,» selgitas Pihlak. Tema sõnul on kava järgi majamuuseumi teisele korrusele ette nähtud duširuum ja WC, esimesele korrusele WC ning õue biotiik.

«Kantsler teatas, et ministeerium on valmis rahastama esimesele korrusele duširuumi ja WC ehitamist ning õue kogumismahuti rajamist,» meenutas muuseumijuht. «Selline muutus tähendab aga projekti muutmist.»

Nii saatiski Pihlak kohe kohtumispäeva õhtul hoone projekteerijale kirja küsimusega, kuidas saaks projektis muutusi teha. Kolmapäeval sai ta vastuse, millest selgus, et biotiigi asendamiseks kogumiskaevuga tuleb saada vallavalitsuse nõusolek. «Kolmapäeva õhtul saatsin vallavalitsusele vastava taotluse, aga omavalitsus ei saanud mulle ju kohe neljapäeval vastata,» nentis Pihlak reede õhtul. Selleks ajaks omavalitsuse kinnitust veel polnud.

Nädala jooksul suhtles Pihlak ka Viljandis asuva ehitusfirma Silindia juhiga, kes tunnistas, et ilma projektita ei saa ta adekvaatset hinnapakkumist teha. «Suurusjärgu saab öelda, aga detailid saavad selgeks siis, kui projekt on paigas,» lisas ta.

Mart Saare majamuuseumi remonditi mõned aastad tagasi, kuid selle lõppedes tekkis hoones olukord, et vesi tuli majja, aga ära ei voolanud. Ehitamata jäeti WC-d ning ehituse käigus lammutati ka õues olnud kuivkäimla.

Jaak Pihlaku väitel oli põhjuseks eelmise ministri Rein Langi otsus lõpetada majamuuseumi remont enne tööde lõppu. Kaks aastat tagasi tegi ministeerium auditi, et selgeks saada, mis Mart Saare majamuuseumi remondi juures valesti läks. Auditi tulemustes loendati küll üles kõik tegemata jäänud tööd, kuid ei antud selget vastust, kelle süül selline asi juhtus. Nenditi vaid, et remondiks ei olnud piisavalt raha.

Toonane ministeeriumi kantsleri Siim Sukles ütles 2012. aasta oktoobris, et muuseumil tuleks lisatööde maksumuse hindamiseks teha tegelikke võimalusi ja otsest vajadust arvestav remondikava ning küsida sellest lähtuvad hinnapakkumised. Samuti tuleks koostada täpne planeeritavate kulutuste rahastamise kava. Seda pole tänini tehtud.

Politsei tabas eile 43 joobes juhti

Korrakaitsjad tabasid laupäeval Eesti eri paigus roolist 43 alkoholi tarvitanud juhti.

Nädalaga on politsei tabanud kokku 89 inimest, kes olid enne autorooli istumist tarvitanud alkoholi.

Politsei- ja piirivalveameti korrapidaja andmetel on lisaks tabatud kolm juhti, kes olid tarvitanud narkootilisi aineid.

Parteitipud pistavad rinda Harju- ja Raplamaal

Avalikkuse ees julgeoleku- ja majanduspoliitikaga programmilisi punktivõite korjavad suurparteid tegelevad sama aktiivselt mõtte- ja paigutustööga, kes kuhu piirkonda märtsikuistel valimistel esinumbriks panna.

Praeguse riigikogu koosseisu parteide juhtide puhul on üsna kindel, et sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peaministrikandidaat Juhan Parts ja Reformierakonna juht, peaminister Taavi Rõivas kandideerivad Harju- ja Raplamaal, kus läheb jagamisele kõige rohkem mandaate – 14.

Teiseks atraktiivseks valimisringkonnaks on Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita, kus on mängus 11 mandaati. Suure tõenäosusega jääb see endiselt Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare areeniks. IRLi poolt võib talle seal vastanduda ja Eesti valijaid püüda Eerik-Niiles Kross.  

Lisaks Tallinnale on tavapäraselt põnevaks võitluskohaks Tartu linn. Sotse esindab seal europarlamendi valimiste eel parteisse astumisest teatanud saatejuht ja kirjanik Mihkel Raud. IRLi poolt kandideerib Tartus Margus Tsahkna ja on veel lahtine, kas Tartu linnas või Jõgeva- ja Tartumaal on rahval võimalus hääletada endise Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksoo poolt.

Reformierakond on suutnud alati Tartus ära kasutada oma ametisoleva linnapea positsiooni. Võib arvata, et Tartus läheb head tulemust tegema töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse, endine Tartu linnapea. Praegune ülikoolilinna meer Urmas Klaas osaleb suure tõenäosusega samuti valimistel, kuid on juba ette öelnud, et linnapea kohalt ta tagasi riigikokku minna ei plaani.

Julgeolekuteema üheks valimisvaalaks valinud Reformierakond on oma riigikaitse strateegia koostamisel kasutanud erukindral Ants Laaneotsa abi, mis viitab sellele, et suure tõenäosusega astub arvatavasti Tartus Reformierakonna eest välja ka Laaneots.

Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on IRL panustamas endisele ajakirjanikule Anvar Samostile, kelle vastu Reformierakonna poolt tuleb Kalle Laanet. Sotsidest on head võimalused praegusel Kuressaare linnapeal Hannes Hansol.

Üheks tundlikumaks ja olulisemaks piirkonnaks jääb neil valimistel Ida-Virumaa, kuhu Keskerakond saadab suure tõenäosusega europarlamendi saadiku Yana Toomi, mis jätab Ida-Viru senise lemmiku Mihhail Stalnuhhini teisele kohale. Sotsidel on seal kandis tugevaks trumbiks Jevgeni Ossinovski ja Jaak Allik. Reformierakonda peaks seal esindama Deniss Boroditš. Pärast kohalikke valimisi annab Keskerakond enesele aru, et eestimaalased neid valimisnimekirjadest eriti enam üles ei leia, mis paneb neid panustama Tallinna linnale ja Ida-Virumaale.

Keskerakonna puhul on endiselt küsimus, kas kaks nende juhtliiget – Jüri Ratas ja Kadri Simson – suudavad teiste erakondade kutsetele ja meelitustele vastu panna. Ratas on varem üliedukalt kandideerinud Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas, kuid kuulu järgi on Edgar Savisaar seal lubanud esinumbri kohta abilinnapea Mihhail Kõlvartile. Või siis jääb Ratas omale kohale ja Kõlvart võtab vajalikud hääled Põhja-Tallinnas.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal küsib riigikogu mandaati IRLi poolt telestaar Maire Aunaste ja sotsid lähevad kindla peale – neil kandideerib Ivari Padar.

Tapale on jõudnud esimesed USA kaitseväelased

Kaitseväe Tapa linnakusse on kohale jõudnud esimesed Ameerika Ühendriikide kaitseväelased koos soomustransportööridega Stryker.

Kaitseväe hinnangul mahuvad Tapa sõjaväelinnakusse praegu nii Eesti kaitseväelased kui ka liitlased, kuid lähitulevikus vajab linnak ümberehitust ja täiendusi, vahendas ERR uudised «Aktuaalset kaamerat».

Esialgu on Tapal kolm soomukit, peatselt saabub lisa. Tapal hakkavad paiknema kõik selle väeüksuse soomukid ja lahingumasinad. Ameerika sõdurid praegu kasarmutesse ei mahu ning nad elavad konteinermajades.

Lugeja küsib: millega puhastada värvitud seintelt tahma?

«Kuidas ja millega puhastada värvitud seintelt ja põrandalt (lakitud/õlitatud puitparkett) tahma?» soovib lugeja teada.

Vastab koristusala spetsialist-koolitaja  Helge Alt firmast Puhastusekspert.

Palju sõltub pinnast, antud juhul värvist. Üldised nõuanded erinevate pindade puhul võiks olla:

- nii palju kui võimalik kuivalt kätte saada, näiteks tolmuimejaga natuke eemalt imeda

- heaks abivahendiks on professionaalses koristuses kasutavad ühekordsed õlilapid (NB! venitada enne kasutamist)

- kui kasutate vett, siis jahedat

- kui tahm on kõvasti kinni, näiteks pinnale põlenud, nagu kaminaklaasidel, siis koristusainetest võiks abi olla aluselisest ainest (näiteks grillipesuaine) või ka majapidamisseebist. Kaminaklaasidelt saab suurema tahma hõlpsalt kätte, kui niisutada vanad ajalehed ja nendega puhastada.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Lugeja küsib: kas hõõglamp võib lekkida?

«Leidsin vanaema majast suure karbi Vene ajast pärit hõõglampidega. Väidetavalt aga mitukümmend aastat seisnud pirnid ei ole enam töökorras, sest gaas imbuvat mingi aja jooksul sealt välja. Kas tõesti muutuvad hõõglambid aja jooksul kasutamiskõlbmatuks?» küsib lugeja.

Vastab TTÜ professor Endel Risthein.

Hõõglambid aja jooksul täitegaasi (lämmastik + argoon või lämmastik + krüptoon) väljaimbumise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutuda ei saa, sest lambi kolb on hermeetiline. Kasutamiskõlbmatuks võivad nad muutuda küll, aga seda nt sokli korrosiooni või soklikiti vananemise tagajärjel. See paistab välja, kui sokkel lambi pesassekeeramisel lahti tuleb.

 

Kristi Vinter: kool ja õpikäsitus peavad muutuma

Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla, kirjutab Kristi Vinter värskes Sirbis.

Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba aastakümneid, ei ole selle vilju seni märgata. Muu hulgas takerduvad üldhariduskoolid ühiskonnas levinud arvamuse taha, et koolis on kõik hästi ja kool ei saagi praegusest palju erineda. Kas peakski?

Tõepoolest, kui pöörata pilk PISA poole, siis tundub, et kõik ongi korras – Eesti õpilased on kindlalt maailma parimate seas! Samal ajal terendab uhke PISA pingerea taustal ohumärke: PIAACi uurimus viitab sellele, et PISA tulemuste harjal püsimine kestab vaid lühikest aega pärast kooli lõpetamist ning langus on teiste riikidega võrreldes kiireim. Eesti haridussüsteemi suured mured on seotud õpilaste vähese koolirõõmu ja õpetajakutse madala staatusega ühiskonnas. TALISe uuringu andmetel tajub vaid 14 protsenti õpetajatest, et ühiskond nende ametit väärtustab. Suur surve eliitkoolidele on selge märk usalduse puudumisest tavalise kooli vastu.

Seega osundab PISA Eesti õpetaja oskusele hästi ära õpetada, kuid õpilaste õpioskused, loovus, ettevõtlikkus ja uudsetes olukordades kombineeritud oskuste kasutamine jäävad välja kujundamata.

Kool on teelahkmel

Muutmisvajaduse põhjusi on teisigi. Uuendamise pidurdajad ei ole alati kaugeltki koolid ise, vaid pigem lapsevanemad, kelle argumendid vana kooli säilitamiseks tulenevad arvamusest, et «sain mina samasuguses koolis tubliks inimeseks, saab ka laps». Argumenteerijad kipuvad unustama, et tänapäeva laps ja noor elavad sootuks teistsuguses keskkonnas. Laste argipäev on täis ekraane, infotulv on meeletu, oma identiteeti jagatakse võrgumaailma ja füüsilise keskkonna vahel, visuaalne informatsioon seljatab tekstid, pikkade lineaarsete tekstidega lugemismaterjal on hüperlingitud võrgumaailma kõrval piinarikas lugeda ning õppijate tähelepanu püüdmine muutub paljude segajate ja stiimulite külluses aina keeru­lisemaks. Esile on kerkinud vajadus teistsuguste oskuste järele, milleks on kriitiline mõtlemine, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine, toime­tulek digitaalmaailmas ja digitaaltehnoloogia rakendamine elus ette tulevate probleemide lahendamiseks, suurem koostöövajadus jms, sest ühiskonna ees olevaid probleeme ei saa enam lahendada üksnes spetsiifiliste aineteadmiste ja oskustega. Vana kool seda kõike tagada ei suuda – ei sisuliselt ega vormiliselt.

Eesti kool on teelahkmel, kus uutmoodi veel ei oska, aga vanaviisi ka enam ei saa. Meil on uuenduslikult mõtlevaid koolijuhte ja õpetajaid, kes on saanud aru hariduse muutmise vajadusest. Ometi on uut moodi töötavaid koole väga vähe (mõtlejaid ehk rohkem) ning sageli põrkuvad innovaatiliselt mõtlevad tublid rakukesed kõigepealt lastevanemate müüri vastu, kust peegeldub vastu vana kooli kuvand oma sirgete pingiridade, koolikella ja kaardikeppi hoidva range õpetaja ning mõistmatusega, miks muudatusi on vaja.

Märksõnad ja ideed, mis kooliuuenduse kohta maailmas ringlevad, on sarnased, mistõttu on mõistlik õppida heast maailmakogemusest. Innovaatilised Eesti koolid on aga veel habrastel jalgadel ning ootavad ühiskonna arvamuse muutust, nii et nende pinnalt on uue õpikäsituse realiseerimise kohta üldistusi veel vara teha. Samuti kipub eestlane vaatama pigem piiri taha ja usaldama välismaist, kui oma kõrval olevat tublit õpetajat või uudselt mõtlevat ja toimivat koolijuhti. Koostöökultuur ja usaldus ei ole hariduse valdkonnale veel kuigi omased.

Uus õpikäsitus

Uue õppimisparadigma (nimetagem seda uueks või muutuvaks õpikäsituseks) kujundamiseks ja juurutamiseks on maailmas loodud eksperimentaalõppe­kavasid ja -koole ning algatatud projekte, mille toimivad mudelid ületavad riikide piire ning on oma haaret laiendanud üle kontinentide (nt «Big Picture Learning» USAs, Kanadas, Austraalias, Iisraelis ja Hollandis; «Kunskapsskolan» Rootsis, USAs, Inglismaal ja Indias). Nende aastatepikkune töö, järjepidev tegevuse hindamine ja head tulemused annavad kinnitust, et neilt õppimine tuleb meile kasuks.

Kui üldistada maailma­praktikat, siis, mis oleks kui:

  •  ehitaks õppimise üles astmelistele ainekavadele, et õpilase tugevatele külgedele toetuv õppimine annaks võimaluse õppida eri ainevaldkondi oma tempos. Andekad liiguksid edasi kiiremini kui teised ning vähem andekaid toetataks individuaalselt siis, kui mõni vaheaste osutub keeruliseks.
  •  loobuks ühevanuseliste laste klassidest, selleks et õpilased saaksid õppida individuaalses tempos, üksteist toetades ja õpetades, saades seejuures elus vajalikke koostöökogemusi;
  •  kujundaks koolipäeva ümber ja loobuks 45-minutilistest ainetundidest ning rakendaks mitme eri aine õpetaja juhendamisel pikemaid, süvenemist võimaldavaid ja probleemide olemusest tervikpilti loovaid õppesessioone, mis ei hakiks õppeprotsessi seosteta ainespetsiifilisteks tükkideks. Ajaliselt rangelt määratletud tundidest loobumine loob eeldused valdkondadeüleste, probleemide lahendamist võimaldavate projektide läbiviimiseks ning projektõppe rakendamiseks. Projektõpe ei tähenda seda, et baasdistsipliinide, nagu keeled ja matemaatika, põhialuseid ei tohi õpetada klassikalisemal moel.
  •  kasutaks koolisolemise aega õpitu mõtestamiseks ja aktiivseks mõtlemiseks, mitte tegevusteks, mida saab teha ka õpetajata (lugeda, kuulata loengut videost jms);
  •  rakendaks projektõpet, mis viiks isoleeritud ainevaldkonnad omavaheliste seosteni ning looks asjade ja nähtuste vahele põhjendatud seosed, näitaks maailma tervikuna. Igapäevaelu tähendab paljusid probleeme, mille lahendamiseks tuleb valida õige teave, vahendid ja meetodid. Tänapäeval on ainekeskse teadmise asemel vaja pigem probleemist lähtuvat tarkust.
  •  lähtuks projektide kavandamisel õpilastelt saadud sisendist, nende huvidest ja päevakajalistest sündmustest, mida käsitledes on võimalik luua seoseid nii ajaloo kui ka muude ainevaldkondadega, mida üldhariduskoolis õpetatakse, toetudes seejuures eluliste juhtumite lahendamisele;
  •  vähendaks õpetaja soleerivat rolli õppeainete suulise ettekandjana ning rakendaks metoodilist mitmekesisust, mis võimaldab arendada elus vajalikke sotsiaalseid oskusi, nt koostöö, suhtlemine jms;
  •  lubaks õppetöö ajal õpilasel õppida klassiruumist ja koolist väljaspool ega arvaks, et vaid kooliseinte vahel saab targaks;
  •  lubaks, lausa paluks õpetajal olla partner, mentor, õppimise saatja ja kaaslane, mitte kõiketeadja, kontrollija, ülemus;
  •  kutsuks kooli eri valdkondade spetsialiste, kes aitaksid kavandada kaasahaaravaid, töömaailma ja igapäevaeluga haakuvaid projekte, et õpilasel oleks põnev ja mõtestatud õppida;
  •  kujundaks ümber õpetajate koormusarvestuse ning kavandaks tööaja hulka ühise, eri ainevaldkondi lõimivate projektide planeerimise, õppijate arengu kavandamise ja tagasiside andmise ning uute ülesannete ja eesmärkide seadmise aja;
  •  annaks digivahendite kasutamisele koolis uue sisu, kasutaks neid õppimise rikastamise ja paindlikumaks muutmise võimalusena, aidates nii lahendada ka õpetajate ülekoormusega seotud probleeme;
  •  arvestaks rohkem, et sotsiaalne maailm ei tähenda vaid silmast silma suhtlemist, vaid sama palju ka digitaalse identiteedi loomist ja kujundamist ning kavandaks selliseid teemasid õppetöösse;
  •  pööraks riikliku õppekava läbivatele teemadele ja üldoskustele rohkem tähelepanu, s.t suunaks ainete sisu kõrval pilgu inimeseks kasvamise poole. Veel parem, alustaks õppetöö planeerimist just sealt.
  •  võimaldaks õpilastel osaleda igapäevase koolielu korraldamises, mis arendab muu hulgas ka ettevõtlikkust, millega Eesti koolis tegeldakse praegu võrdlemisi tagasihoidlikult;
  •  liidaks õppetöö hulka vabatahtliku töö, mis liidab ühiskonnaga, arendab sotsiaalset närvi, koostöö- ja sotsiaalseid oskusi;
  •  paneks õpilased oma õppimise eest paremini vastutama, tõmmates neid kaasa isiklikke arengueesmärke (õppeperioodi eesmärgid ja väljakutsed) püstitama, sihte seadma ja neid koos läbi vaadates oma edusammudest enam huvituma;
  •  loobuks ülalt alla tulevatest hindamismõõdikutest ja -normidest ning ehitaks hindamise üles õppijast endast, tema arenguvajadustest ja ülesannetest lähtuvalt. Selleks on suutelised juba päris väikesed lapsed, kui neid oskuslikult suunata.
  •  muudaks hindamismeetodeid ja -kriteeriume, et hindamine ei mõõdaks vaid fakte, pingereastaks lapsi ja koole, vaid võtaks tähelepanu alla komplekssete probleemide lahendamise oskused.

Läbimõeldud muudatus

Uue kooli ja õpikäsituse realiseerimine nõuab ühiskonna mõtteviisi muutmist, koolikorralduse ja õpetajate koormusarvestuse teistsugust kavandamist ja rakendamist ning mõneti ka riiklike regulatsioonide ülevaatamist. Ometi ei tähenda eelnevalt kirjapandu ilmtingimata suuremat rahastust ning kindlasti ei saa seda ehitada olemasoleva süsteemi kukile, lisades õpetajate niigi pingelisse koormusse veel tükke juurde. Kirjeldatu nõuab koolis suuremat kontseptuaalset ja korralduslikku detailideni läbimõeldud muudatust.

Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla. Sellises koolis on õpilane ise aktiivne – teeb, uurib, katsetab, eksib ja alustab uuesti, tema õpi­kogemus ei piirdu vaid tuima kuulamise ja äraõppimisega, vaid on vaheldusrikas ja mitmekesine. Uut õpikäsitust rakendavas koolis on õpilase individuaalne eripära ja unikaalsus koolikorralduslike võimaluste ja hindamise kaudu väärtustatud ning kõiki ei püüta vormida ühesuguseks, keskmiseks inimeseks. Õpilase isiksus ja tööeluks vajalikud oskused on ainealastest pähe õpitud teadmistest olulisemad ning kindlustavad parema toimetuleku igapäevaelus ja tööl, õpitul on eluga selge seos ning see aitab lahendada elus ette tulevaid probleeme. Oluline osa õppimisest seostub analüüsimise, kriitilise hindamise ja mõtestamisega ning õpetaja on selles protsessis meeldiv õpipartner ja õppimise saatja. Ehkki huvi on õppimise oluline eeldus ning huvitav kool sihiseadmiseks vaieldamatult vajalik, ei saa kool kunagi olla päris pingutuse- ja kohustustevaba. Küll aga pakub uus õpikäsitus taustsüsteemi, et kohustus ei oleks peale surutud, vaid vabatahtlik ja mõtestatud.

Loodan, et ka meil on peagi mõni täiesti uutel sisulistel ja töökorralduslikel alustel toimiv uue aja kool, mille eeskuju levib ja innustab teisi uuendusmeelseid. Abi selleks pakub ka ülikool.

Alan Adojaan: suvi on läbi, elagu suvi!

Pikisilmi oodatud kuum suvi on jäänud seljataha. Kolm kuud möödusid kui suusavõistlus, ainult et seekord elas kogu rahvas kaasa ilmateadetele.

Mais vallandusid rõõmuhüüded sooja suvealguse puhul, siis algas nurin külma juuni pärast. Seejärel vallutasid sotsiaalmeedia rannapildid ja joovastus kuuma suve keskpaigani, millele järgnes ohkamine kuumuse ja kuiva üle. Finiši lähenedes tekitasid viha augustivihmad – ja suvelõpp oligi käes. Eestlase tuju ja meel vastab tegelikult kenasti ilmateatele. Tundub, et kõigi parasvöötme rahvaste vana tava.

Tegelikult oli täitsa hea suvi: küll lühike, aga kuum ja ilus nagu erootiline unenägu. Loodan, et igaüks sai ellu viia vähemalt mõne unistuse, teha mõne isikliku rekordi, nautida mõnd päeva rohkem kui iial enne, käia mõnel meeldejääval reisil. Minul õnnestus ellu viia ammune unistus: läbida sportlangevarjukoolitus ja ka hüpata.

Kui juba Kihnu Virve ja kümneaastane tüdruk hüppavad, siis mis mina kehvem olen, mõtlesin lennukist välja astudes. Seejärel võtsin end kokku ja tegin teoks isikliku rekordi, ujudes mandrilt Vormsi saarele. Külm ja pikk distants oli, aga tehtud sain. Säästsin suvi otsa raha ning tegin poolele Itaaliale tiiru peale. Tasus koguda. Nii et isiklikus plaanis ei saa möödunud suve kuidagi kesiseks pidada. Kes teeb, see jõuab, kes molutab, jääb ilma. Samas on molutatud moment vahel väärtuslikum kui tegus tamp. Ka nõus.

Kuidagi on nii seatud, et suvi ongi töisem ja toimekam aeg: nagu vanadel eestlastel ja usinatel maainimestel. Laisad nagunii joovad poe ees, lollid poe taga. Suvel oleks nagu kohe kahju, kui pidevalt kuskile ei torma, kõigile üritustele ei jõua või niisama vedeled. Tublimad teevad kaasa suvised jää-ämbri ja sügisesed seeneämbri väljakutsed, käivad kõikidel muusikafestivalidel ja sündmustel, müttavad vanemate või lastega suvilas ning saavad piiripealse üledoosi nii päevitamise, aiasaaduste kui ka pidutsemisega. Päev on pikk, öö lühike, YOLO!

Suvi on hea aeg unistusi täita, talv hea aeg peesitada. Talvel, muuseas, on ka hea reisida ja puhata. Nii tekib kohe kaks suve, igal aastal. Soovitan proovida, pikem puhkus jaanuaris aitab pikka ja pimedat põdemist üle elada. Talve raatsib ka rõõmuga raisata. Käristad nädala siit ja veedad nädala seal – jälle kevad lähemal. Vahepeal käid keldris, tood purgikese seeni, määrid pannkoogile moosi ning limpsad õunamahla kõrvale. Elu nagu hernes, kui mitte uba.  

Eestlane on ikka pagana hea olla. Loodus püsib puhas ja metsad-mered pea pool aastat delikatesse täis. Eriti tore on aga see, et riik on nii pisike. Jõuab suve jooksul mitu tiiru peale teha: käia mõnel saarel, sõbra juures lõunaosariikides, laulupeol Tallinnas, peesitamas Pärnus. Kohe üldse ei saa suviti vinguda, elame paradiisis. Nii et olge ikka mõnusad, kraapige metsad heast-paremat puhtaks ja pressige purki, pärast hea maiustada. Uut suve oodata. Peaasi, et sõda ei tuleks.

Noor kirjanik ja Arteri värske kolumnist Alan Adojaan töötas oma uue raamatu jaoks ainest kogudes mai- ja juunikuus Tallinnas taksojuhina.

Enne seda läbis ta taksojuhikursused, ajas paberid korda ja leidis tööd ühes Tallinna taksofirmas. «Tegin selle kõik läbi, et saada aru, mis taksojuhtide maailmas toimub,» räägib Adojaan. «Koolitus kestis nädal aega ja oli üsna asjalik, ilma selleta keegi sind rooli ei lase.»

Adojaan meenutab, et esimeseks kliendiks oli Soome proua virna siidrikastidega, kes soovis sõita A-terminalist D-terminali. «Elu kiireim kümnekas. Neid, kes sadama alkopoest 200 meetrit terminali ette sõitsid, oli selle aja jooksul ikka päris mitmeid.»

Alan Adojaani eelmine raamat «On nagu pole», mis räägib autori naljakatest ja hullumeelsetest seiklustest Brasiilias ja Hollandis, jõudis pärast silmatorkavat meediakampaaniat kiiresti müügiedetabelitesse. Uue raamatu idee tekkis autoril üsna loogilist rada pidi: «Olen üle kümne aasta ööklubides töötanud ja üritusi korraldanud ning seetõttu ka palju öösel taksodega sõitnud. Taksojuhtidel on alati põnevaid lugusid  jutustada, nii neid vaikselt kogunes, kuni tekkis mõte, et nn taksofolkloori pole veel keegi viitsinud kirja panna.»

Noor kirjanik kutsub taksojuhte ja taksondusega kursis olevaid inimesi endaga koostööd tegema. «Oleks ülimalt tore, kui inimesed jagaksid minuga oma lugusid ja juhtumeid, et raamat saaks huvitavam ja värvikam. Ootan neid aadressile taksoraamat@gmail.com, anonüümsus on garanteeritud.»

Narkolepsia tõus tuli vaktsineerimisest

Taani neuropsühholoog Paul Jennum nentis Tallinnas viibides, et harvaesinevaks peetud narkolepsiat diagnoositakse paraku aastatega aina rohkem, üheks tõusu põhjuseks peetakse Põhjamaades vaktsineerimist.

Narkolepsia on unehäire, mida iseloomustab kontrollimatu unevajadus ning lühiajalised ootamatuid uinumised. Narkolepsia täpne tekkemehhanism on seni teadmata, kuid arvatakse, et haiguse vallandab geenide ja keskkonnafaktorite koosmõju. Esinemissageduseks on seni peetud üks inimene 100 000 kohta.

Kopenhaageni ülikooli neuropsühholoogia professor Poul Jennum rääkis Tallinnas rahvusvahelisel uneuurijate kongressi olles, et esimene osa, millega narkolepsia puhul praegu teadlased aktiivselt tegelevad, on haiguse tekkepõhjuste väljaselgitamine. «See on üks olulisematest küsimustest, kuna narkolepsiat esineb tegelikult aina rohkem. Eriti palju näeme seda just oma naabruses: Soomes, Rootsis,» rääkis Jennum.

Vähemalt üks osa narkolepsia sagenemise põhjustest peitub vaktsiinides. «Me nägime narkolepsia esinemissageduse tõusu Põhjamaades vaktsineerimiskampaaniate tõttu, seda just pärast gripi- ja seagripivaktsiini kampaaniaid 2009. aastal,» rääkis Jennum ja lisas: «On väga kurb kõikide nende laste pärast, kes pidid haiguse tõttu kannatama. See on väga oluline teema, mida peame teadvustama.»

Jennumi sõnul on äärmiselt tähtis, et ühiskond mõistaks narkolepsia olulisust, seda, et haigus ei olegi nii harvaesinev ning läheb patsientide jaoks maksma palju rohkem kui aastate eest arvati. 

Tegelema peab ka narkolepsia ravi uurimisega. Jennum selgitas, et vaid mõni aasta tagasi töötati välja uus ravim, mis on väga efektiivne. Seda siiski mitte kõigi haigete jaoks. Suurele osale patsientidest antud ravim kõrvaltoimete tõttu ei sobi, mistõttu kasutatakse siiani paralleelselt ka veel vanu ravimeid ja parema ravi otsimine jätkub.

1. veebruaril 2011 avaldas Soome tervise ja heaolu instituut epidemioloogilised tulemused, mis näitasid, et narkolepsiat esines rohkem nende 4–19aastaste seas, kes olid saanud gripivaktsiini Pandemrix, võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega. Tänaseks on haigusjuhte peamiselt teada Soome, Rootsi ja Islandi kohta. Haigusjuhte, mis langesid ajaliselt kokku vaktsiini manustamisega, on teadaolevalt 162.

Eestis pole narkolepsiajuhte vaktsineerimise tõttu täheldatud. Siiski peatas terviseamet toonase sotsiaalministri otsusega samal aastal seagripivaktsiini Pandemrix kasutamise.

Lisaks narkolepsiale oli kongressil arutlusel üks väga levinud ja tuntud unehäire – uneapnoe. «Märkimisväärne osa uneapnoe haigeid ei ole oma diagnoosi tegelikult saanud,» lausus Jennum ja möönis, et uneapnoed ei avastata veel piisavalt palju. Teadlaste ülesanne on Jennumi sõnul leida lisaks lihtsamaid ja tõhusamaid meetodeid, kuidas uneapnoed diagnoosida.

Tudeng paranes narkolepsiast meditatsiooniga

Ülikooliõpingute ajal narkolepsia diagnoosi saanud naine kinnitas, et ravis end haigusest terveks tänu nn dünaamilisele meditatsioonile.

Peatselt 25-aastaseks saav Elise rääkis Tervise portaalile, et narkolepsia diagnoositi tal 2010. aastal. «Päevased unevajadused olid mind selleks ajaks kimbutanud juba mitu aastat,» tõdes ta.

Elise kirjeldas, kuidas tema tavalised päevad sel ajal välja nägid: «Hommikul ärkasin, et kooli minna. Tundide ajal magasin igal võimalikul momendil. Söögipausi ajal ruttasin ühiselamusse, et süüa ja magada. Peale kooli läksin magama. Õhtul ärkasin, et süüa ja teha koolitöid ning siis läksin uuesti magama.» 

Enne uuringutele suunamist saadeti neiu aga psühhiaatri juurde. Viimane oli kindel, et tal on depressioon ja kirjutas talle pool aastat välja antidepressante. Kui ravimitest mingit kasu polnud, soovitas psühhiaater võtta topelt koguse. «See tegi asja loomulikult hullemaks ja nii lõpetasin iseseisvalt rohtude võtmise,» rääkis Elise.

Kool tuli Elisel haiguse tõttu pooleli jätta. Kahe aasta pärast sai ta lõpuks uneuuringutele, kus diagnoositi narkolepsia. Välja kirjutati kahed rohud: ühed, mida süüa igapäevaselt ja teised, mis on kangemad, juhul, kui valel ajal juhtub tekkima eriti suur uni.

«Sõin rohtusid peaaegu kolm aastat, kuid uni oli ikka üsna pealetükkiv. Astusin uude kooli. Loengutes jäin ikka magama ja üleüldine väsimus oli suur. Vähemalt kangemate rohtude abiga sain tehtud kõik suured kirjalikud tööd, mida ma sel ajal ilma nendeta poleks suutnud, sest arvutiga töötamine oli vägagi uinutav,» meenutas Elise. 

Ühel hetkel hakkas teda häirima mõte, et ta ei saagi ilma rohtudeta elatud. Kuna arst ütles Elisele, et ta võib jääda tablette sööma kogu eluks, lõpetas ta üks hetk igapäevaste rohtude võtmise ära ning võttis kangemaid ainult väga rasketes olukordades. «Tahtsin vastupidist tõestada,» lausus Elise ja lisas: «Mu elu sellest eriti unisemaks ei muutunud, et ma rohtusid enam ei söönud.»

Aasta pärast igapäevaste tablettide maha jätmist hakkas ta tegelema nn dünaamilise meditatsiooniga. Tegu on juhendatud meditatsiooniga, mida teiste hulgas harrastavad näiteks tantra traditsiooni järgijad. Sessioonis viljeletakse intensiivset kehalist meditatsiooni koos intensiivse hingamise ja liikumisega, ütleb Tantratee.

«See muutis mu elu täielikult. Käisin samal ajal praktikal ja suutsin olla terve päeva ergas ja õhtul veel eksamitekski õppida. Lõputöö kirjutasin valmis täiesti ilma rohtude abita. Ma polnud ennast nii erksalt ja hästi tundud vähemalt kümme aasta kui mitte rohkem,» rääkis Elise ja lausus lõpetuseks: «Mulle igal juhul tundub, et kui ma läheks praegu uuesti uneuuringutele, siis pole narkolepsiast küll enam jälgegi alles.»

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline unevajadus, inimene vajub sügavasse unne, millest teda on raske äratada. Narkolepsiat põhjustab aju suutmatus reguleerida normaalselt une-ärkveloleku tsükleid.

Eesti lapsed põgenevad kodust aina kaugemale

Politsei on saanud tänavu mullusega võrreldes viiendiku võrra rohkem teateid kodust plehku pannud noortest.

 

Enam ei jää koju mitte minna soovivad noored vanemate teadmata Tallinna Viru kaubanduskeskusesse luusima või maja taha mänguväljakule. Sihid on palju kaugemad.

Seda vähemalt Põhja-Eesti alaealiste puhul, kes on sel aastal põgenenud Inglismaale ja Poola, Saksamaale ja Soome. Noored lõunaeestlased kondavad aga esialgu teistes kodumaa linnades, näiteks Tallinnas.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga teatati politsei- ja piirivalveametisse laste kadumisest rohkem kui 1400 korral. Seda on umbes viiendiku võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

Harjumaa laste jaoks ongi praegu «seiklemishooaeg» – kadunud alaealiste arv kasvab septembri alguses ja lühikeste koolivaheaegade ajal. Tartumaa noored pagevad aga kevadel, kui stress kasvab üle pea ja koolis on käimas eksamid.

Tartu noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid ütles, et kõige suuremad jooksikud on 13–14-aastased varapuberteedieas noorukid, kes võivad lausa poolteist nädalat peidus püsida.

9–10-aastased teevad rohkem demonstratiivseid ärajooksmisi – näiteks kui neil keelatakse arvuti kasutamine või piiratakse taskuraha. Nemad ilmuvad üldjuhul juba paari päeva pärast välja.

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Ly Kallas lausus aga, et Tallinna kandi lapsi tõmbab piiri taha seiklushimu. «Minnakse kuhugi, kuhu vanemad ei ole lubanud minna – sõbranna poole, pidu pidama või kellegagi kokku saama,» ütles Kallas. «Viimastel aastatel aga ka välismaale. Näiteks Inglismaale ja Saksamaale, ka Soome ja Rootsi. Just hiljuti läksid 16–17-aastased Poola.»

Ka leiti äsja üks Eesti poiss Inglismaal kaubanduskeskusest, kus ta jõlkus üksipäini, kuni turvatöötaja talle ligi astus.

Nii nagu tema, ostavad paljud noorukid vaid üheotsapileti, lootes, et saavad näiteks hääletades koju tagasi. Üldjuhul lähevad neile aga lõpuks ikka vanemad järele.

Ei minda üleöö, vaid võileib näpus – seda kinnitavad nii Kivilaid kui Kallas. Kõigepealt pannakse valmis seljakott. Sinna pistetakse vajalikud asjad, nagu kosmeetika ning vahetusriided. Tüdrukud värvivad sageli enne kodust lahkumist ära näiteks juuksed.

Pigem põgenevad probleemsest perekonnast pärit lapsed.

Kuigi statistiliselt võib tunduda, et jooksikuid (nii kutsuvad politseinikud kadunud alaealisi) on sel aastal eriti palju, paiskavad Kallase sõnul arvud segamini superjooksikud. Näiteks üks 15-aastane tüdruk on jooksnud kodust minema 68 korral. Rekordiomanik on aga 17-aastane kohtlajärvelane, kes pani eelmisel aastal plehku lausa sada korda. Selleks aastaks sai ta politsei rõõmuks täisealiseks.

Kõik ei lahku sihilikult. Palju on neid, kes jäävad lihtsalt kauemaks mängima, või asendus- ehk lastekodude lapsed, kes kaotavad väljas olles ajataju.

Kui kaduma jääb väikelaps, tuleks Kallase sõnul sellest esimesel võimalusel politseile teada anda. Vanemate laste puhul teatatakse Kallase sõnul aga kadumisest liiga kärmelt. Enne võiksid vanemad tema sõnul ise veidi otsingusse panustada: «Esimene reaktsioon on politsei ja meie peame siin imesid tegema.»

Kadumisjuhtumitest on Kallase sõnul üle poole sellised, kus alaealine leitakse paari tunni jooksul üles või ta tuleb ise hilja õhtul koju.

Jooksus enam tüdrukuid

•    Tänavu kaheksa kuu jooksul on teatatud 2101 kadunud inimesest. Kaks kolmandikku neist olid alaealised.

•    Seda on umbes 250 alaealise võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

•    Esimest korda oli sel aastal pagenute seas rohkem tüdrukuid kui poisse – 52 protsenti.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Pühapäeval jõuavad Lääne-Eestisse vihmapilved

Pühapäeval tuleb Eestis vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoolikul sajab Lääne-Eestis kohati vihma.

 

Ööl vastu pühapäeva tuleb vähese pilvisusega sajuta ilm, kohati on udu, vahendas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) prognoos.

Puhub lõuna- ja edelatuul 2 kuni 8 m/s. Õhutemperatuur on 3 kuni 9, rannikul kuni 13°C.

Päeval puhub lõunakaare tuul 3 kuni 8 m/s. Õhutemperatuur on 15 kuni 18°C.

 

Tõnis Saarts: värsked tuuled, suletud aknad

Politoloog Tõnis Saartsi meelest tuleks Eestile kasuks, kui vähemalt üks uutest poliitilistest jõududest pääseks tuleva aasta märtsis riigikokku, kuid eriliseks optimismiks ses osas paraku põhjust pole.

Eesti poliitika­elu ootab ees värskendus. Tulevastel märtsikuistel riigikogu valimistel nimekirju silmitsedes kohtab valija seal vähemalt kahte uut nime: Rahva Ühtsuse Erakond ja Eesti Vabaerakond. Viimane neist hakkab täna pidama oma asutamiskongressi. Kas uusi tegijaid võiks saata ka edu? Jälgides loodavate erakondade endi toimetamisi ja pidades silmas Eesti poliitika omapärasid, olen ma mõõdukalt skeptiline.

Tooksin välja neli põhitingimust, mis võiksid olla loodavate erakondade edu aluseks: värskena mõjuvad ja ühiskonnas tunnustatud liidrid; maailmavaateline suunitlus, mille alusel üritatakse poliitikas hõivata mõnda seni tühjana või pooltühjana seisvat nišši; tugev töö üle-eestilise erakonnaorganisatsiooni ülesehitamisel; ärieliidi toetus ning veendumus, et uut jõudu on tõesti Eestile tarvis.

Kõiki neid nelja dimensiooni analüüsides tekib nii Vabaerakonna kui Rahva Ühtsuse Erakonna eduootuste osas üksjagu küsimärke.

Esiteks liidritest. Kuigi rajatavatele uutele jõududele pole veel juhte valitud, saavad suure tõenäosusega nendeks Andres Herkel ja Kristiina Ojuland. Mõlemad on Eesti poliitikas olnud vähemalt paarkümmend aastat ning suurtest parlamendierakondadest tülidega lahkunud. Mõlemad kritiseerivad praeguse poliitsüsteemi suletust ja kartellistumust, olles ise omal ajal neile suletust loovatele regulatsioonidele vaikiva heakskiidu andnud.

Kas seesugune kriitika mõjub siira ja usutavana? Neile endile ja nende lähimatele kaasvõitlejatele kindlasti. Kuid kas ka laiemale valijaskonnale? Vaadates nii Eesti kui maailma kogemusi, saadab uusi ja protestimeelseid erakondi edu enamasti siis, kui nende etteotsa asuvad seni poliitikast kõrvale jäänud värsked tegijad, mitte aga veteranpoliitikud. Eesti poliitajalugu on ka näidanud, et meie valija ei usalda eriti vanadest erakondadest tüliga lahkunud poliitikuid. Neid peetakse kaotajateks. Meil pole paarikümne aasta jooksul olnud ühtegi näidet, kus mõnda olemasolevatest põhiparteidest lahkulöönud seltskonda oleks uue partei loomise järel tagasi valitud.

Veelgi tähtsam on aga ­uute tulijate programm ja maailmavaade. Mõlema partei võiks praegu internetis leitavate programmide järgi liigitada parempoolseks, kusjuures Vabaerakond astub ühte jalga konservatiividega ja Ojulandi-partei jääb konservatiivsuse-liberaalsuse piirimaile. Ometi ütlevad sellised klassikalised ideoloogilised sildistused Eesti valijatele üsna vähe – meie poliitajalooline kontekst on lihtsalt olnud veidi teistsugune kui Lääne-Euroopas.

Eesti poliitikat jälgides võib täheldada, et erakondadevaheline konkurents on suuresti taandatav kahele teljele, mis ongi aluseks Eesti poliitika tuumikkonfliktidele. Nendeks on sotsiaal-majanduslik parem-vasakpoolsus ning vene-küsimus (vt joonist). Sotsiaal-majandusliku parem- ja vasakpoolsusega on asi võrdlemisi lihtne: siin on peamiseks küsimuseks riigi sekkumine majandusse ja tulude ümberjagamise ulatus, teisisõnu pinge turuvabaduse ja ühiskondliku solidaarsuse vahel.

Teine telg on komplitseeritum, haarates endasse nii suhtumist Venemaasse kui siinsesse vene vähemusse. Kuigi Ukraina kriisi valguses on väga vähe neid erakondi (v.a ehk Keskerakond), kes peaksid praegust Venemaad neutraalseks või isegi usaldusväärseks partneriks, siis suhtumises siinsesse vene vähemusse lähevad erakondade vaated lahku. Pigem nn venevastase suunitlusega erakonnad umbusaldavad eestivenelasi, peavad neid sisimas potentsiaalseks julgeolekuohuks või keelduvad neid tunnustamast vähemusena, kellel on oma spetsiifilised mured ja probleemid. Teisel poolusel on aga parteid, kes leiavad, et siinsed venelased on valdavalt Eesti riigile lojaalsed (hoolimata sellest, kuidas nad suhtuvad hetkel Ukrainas toimuvasse) ning neil on oma eripärased ootused, hirmud ja igapäevamured, millega tuleks tõsiselt tegeleda.

Vaadates Eesti erakondade paigutust neil kahel tuumikkonflikte väljendaval teljel, näeme kummalist pilti: nišš, kuhu kuuluvad parempoolsed ja pigem venevastase hoiakuga parteid, on tugevalt ülerahvastatud, kusjuures just seal üritavad koha sisse võtta ka mõlemad eespool mainitud uustulnukad. Samas nišš mõne parempoolse, kuid vene küsimuses neutraalse ehk siis tõeliselt liberaalse partei jaoks on täiesti tühi.

Samamoodi puudub meil mõni vasakpoolne, kuid samas rahvuslust rõhutav partei (nišš, kuhu Lääne-Euroopas on praeguseks liikunud paljud paremäärmuslikud erakonnad). Siit ka tõsine küsimus nii Vabaerakonnale kui Rahva Ühtsuse Erakonnale: miks te üritate hõivata nišši, mis on niigi pilgeni täis ja kus teid on ees ootamas juba kaks tugevat parlamendierakonda? Edulootus koidaks siis, kui näiteks Reformierakond otsustaks minna tagasi oma esialgsete liberaalsete juurte juurde ning distantseeriks end Ansipi-aegsest rahvuskonservatiivsusest, või siis IRLi tabaks tõsine sisekriis ja nõrgenemine.

Seda, et loodavad erakonnad kalduvad vene-küsimuse teljel pigem rahvuskonservatiivsusesse, kinnitab ilmekalt tõik, et nende programme lugedes jääb vägisi mulje, et Eestis elavadki vaid eestlased ja eestikeelsed inimesed, siinset vene vähemust ja integratsiooni pole aga seal poole sõnagagi mainitud.

Kui loodavad erakonnad tahavad riigikogus vastu pidada kauem kui üks valimistsükkel, siis tuleb neil teha veel üks tõsine pingutus – üles ehitada tugev üle-eestiline erakonnaorganisatsioon. Eestimaa Roheliste kogemus näitas väga ilmekalt, et kui sa pole kohalikel valimistel mingilgi määral arvestatav tegija ja ei ületa isegi ülevabariigiliselt valimiskünnist, siis järgmisesse riigikokku sul asja pole.

Parteiorganisatsiooni ülesehitamine vajab inimesi, kes n-ö «töötavad jalgadega»: loovad sidemeid kohalike eliitidega, veenavad inimesi, sõidavad pidevalt ringi jne. Kas loodavates erakondades on seesuguseid aktiviste piisavalt? Kui ei, siis tuleb isegi esialgse edu puhul peagi seista silmitsi sama saatusega, mis tabas rohelisi. Eesti erakonnapoliitika on professionaliseerunud ning ellu jäävad vaid tugeva organisatsiooni ja poliitikategemise-võimekusega parteid.

Ning viimaks üks väga proosaline tõik – küsimus rahast. Me teame, et riik parlamendivälistele äsjaloodud parteidele raha ei eralda, seega tuleb neil oma valimiskampaaniaks ise ressursse hankida. Loomulikult võib väita, et raha pole eriti oluline, ning kampaaniat saab teha ka n-ö ukselt uksele ja sotsiaalmeedias, valijaskonnaga otse suheldes. Vaba Tallinna Kodanik ja Vaba Tartu Kodanik tõestasid mullustel kohalikel valimistel, et see strateegia võib isegi teatavat edu tuua.

Jah, kohalike valimiste kontekstis võis see mudel tõesti töötada, kuid parlamendivalimistel tuleb kampaaniat teha üle Eesti ja selleks, et olla vähegi konkurentsivõimeline suurerakondadega, tuleb võrdlemisi korralikke summasid välja käia. Siit ka oluline küsimus: kas suudetakse mitmeid kaalukaid ärieliidi esindajaid piisavalt veenda, et Eesti vajab tõepoolest mõnda uut poliitilist jõudu?

Hoolimata artikli skeptilisest toonist tahaks siiski loota, et vähemalt üks uutest jõududest ületab valimiskünnise ja osutub valituks uude riigikokku. See oleks vajalik juba seetõttu, et olemasolevaid erakondi mugavustsoonist välja tuua ja tekitada tunne, et keegi hingab neile kuklasse. Kahjuks on aga seesuguseks optimismiks vähe alust, kui loodavad parteid lähevad edasi strateegiaga, mille nad näikse juba valinud: panustamine peaasjalikult vaid poliitveteranidele, trügimine juba niigi pilgeni täis maailmavaatelistesse niššidesse, organisatsiooni ülesehitamise taandamine teisejärguliseks ülesandeks ning uhked tõdemused, et raha pole valimiskampaania jaoks oluline.

Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi üldpolitoloogia lektor

Herkel: ükskord me ületame valimiskünnise niikuinii

Vabaerakonna esimeheks valitud Andres Herkel ütles Postimehele antud intervjuus, et vastloodud erakond loodab ületada viieprotsendilise valimiskünnise juba kevadistel valimistel.

«Ükskord me võidame niikuinii ja me tahame kindlasti võita kevadistel valimistel selle künnise,» vastas Herkel küsimusele, kui suureks peab ta tõenäosust, et Vabaerakond pääseb märtsis toimuvatel valimistel parlamenti.

Valimisteks on täna asutatud erakond teinud tema sõnul programmilisi ettevalmistusi ning soovib kampaanias keskenduda poliitilise korruptsiooni ja raiskamise vähendamisele. Samuti on tema sõnul alanud ettevalmistused valimisnimekirja koostamiseks.

Vastates küsimusele valimiskampaania rahastamisest, ütles Herkel, et riigipoolset rahastust uuel erakonnal ei ole ning näiteks tänane asutamiskoosolek korraldati valdavalt liikmete annetustest.

«Kindlasti me raha mahtudes ei saa riigierakondadega võistelda, aga ma arvan, et see vähene raha, mis meie juurde tuleb, on sellevõrra tark raha ja me kasutame seda säästlikult, otstarbekalt ja õigesti,» lausus ta.

Vabaerakonna asutamiskoosolekul osales umbes kolmandik algatusrühma ligi 600 liikmest. Tallinnas toimunud koosolekul kinnitati uue erakonna põhikiri, programm ja sümboolika, samuti valiti lisaks esimehele 10-liikmeline juhatus, aukohus ja revisjonikomisjon.

Riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.

Galeriid: näitus «Meri riidekapis» avati uhke lavashow'ga

Meri riidekapis: see on näitus inimese kohtumisest merega ja mere kohtumisest meie riidekapis leiduvaga. Mida on inimesed merele minnes selga pannud? Mida kannavad kalurid ja mereväelased, et mere karmide reeglitega maailmas ellu jääda? Mis oli rannas seljas meie vanaemadel ja vanaisadel, millal tekkisid bikiinid?

Suurnäitus «Meri riidekapis» toob Lennusadamasse 6 teemat, 30 lugu ja 80 eksponaati merest ja moest. Läbi näituse kuue teemaruumi jalutades saab külastaja teada, kus ja kuidas sündis komme lapsi madrusekostüümidesse riietada, imetleda lähedalt Eesti moe- ja ehtekunstnike mereteemalisi fantaasiamänge ning tuulesimulaatori abil oma rõivaste tuulekindlust järele proovida. Räägime mererõivastest ja -materjalidest, mereteemalisest kõrgmoest ja lasteriietest – näitusesaalides jätkub avastamist nii moehulludele, lastega peredele kui ka tõelistele merekarudele. Meri on alati moes.

Lisaks näitusele on mere, moe ja rõivastuse teemasse haaratud kogu Lennusadam. Traditsioonilisest Merefoorumitest saavad näituse ajaks MereMOEfoorumid, vihjeid mere ja moe seostele leiab nii Lennusadama kohviku MARU moodsast meretoidukunsti menüüst kui Lennusadama poest, pühapäeviti saab osa võtta mere ja rõivastuse teemalistest töötubadest.

Keila vallavolikogu umbusaldas senist esimeest

Keila vallavolikogu tänasel istungil umbusaldati senist esimeest, pikaaegset omavalitsusjuhti Kadri Tillemanni ning valla uue koalitsiooni moodustasid valimisliidud Uued Tuuled ja Kindel Valik.

Aastatel 2005-2010 Keila vallavanema tegutsenud ning alates 2011. aastast praeguseni Keila vallavolikogu juhtinud Kadri Tillemanni (IRL) umbusalduse poolt andis oma hääle 9 volikogu liiget 13st.

Keila volikogu juhina jätkab senine aseesimees Andrei Dvorjaninov kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni, mis toimub järgmisel Keila vallavolikogu istungil 26. septembril.

Vallavolikogu nimetas vallavanem Jaan Alveri ettepanekul ka uue vallavalitsuse koosseisu neljaliikmelisena. Vallavalitsuse liikmeks said valimisliidu Kindel Valik esindajatena Kadri Kurm ja Kalev Laast – viimane oli Keila vallavanem ka aastatel 2011-2013. Keila vallavalitsuse neljas liige nimetatakse valimisliidust Uued Tuuled.

Galerii: Lennusadamas saab vaadata mereteemalist moenäitust

Lennusadamas avati täna näitus «Meri riidekapis». Näitusel saab vaadata, kuidas on meri ja meremehed mõjutanud moe arengut läbi sajandite.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles näituse avamisel, et kui arvatakse, et lennusadam on üldiselt mehine koht ja pigem suunatud meestele, siis nüüd on lõpuks neil pakkuda midagi ka naistele.

Näituse ühe kuraatori Aet Alevi sõnul saab näitusel muuseas vastuse näiteks küsimusele, miks on meremeeste püksid alt laienevad.

Näitus jääb avatuks kuni 18. jaanuarini 2015.

Vaata galeriid näituse väljapanekutest!

Üha rohkem leiba-saia tuleb väikestest pagariäridest

Suurte leivatööstuste kõrvale tekib üha enam väikesi pagaritööstusi, mis võidavad kliente toodete värskuse ja eripäraga.

 

Pea igas külas on oma pagaritöökoda, kust kohalikud ahjusooje küpsetisi toomas käivad. Mõni neist, nagu näiteks Kabli Pagar, on nii populaarseks saanud, et sinna sõidetakse hea-parema järele kaugemaltki. Ent ka iga endast lugu pidav suure linna söögikoht üritab külastajaid üllatada omanäoliste leivatoodetega.

Hiljaaegu Eesti vabaõhumuuseumi sügislaadal toimunud valimisel pälvis parima laadaleiva tiitli ja kohaolijate poolehoiu osaühingu Haldjaleib liha-küüslauguleib. Firma omanik ja ainus töötaja Annely Maksan räägib, et Haldjaleib tegutseb Maksanite koduköögis Pääskülas juba kuus aastat. Perenaine on nii autojuht kui leivameister, küpsetaja ja müügimees ühes isikus. Pereliikmed abistavad pereemal vaid laatadel käia.

Talvel tehakse vähem

Nõmme turu külastajad teavad Haldjaleiba hästi, sest seal on tragil naisel oma putka, kuhu ta igal hommikul soojad leivad-saiad ise kohale viib. Vaid ühel päeval nädalas, kolmapäeval, pagar puhkab. Veel on tema koduköögis valminud leivad-saiad oodatud Tallinna kaubamaja ja Solarise toiduosakonnas ning Viru tänava kaupluses Hääd Road.

Talvel, kui laatasid ei ole, toodetakse vähem, ühele laadale võib minna aga kuni 200 kilo leiba korraga. Nõmme turul kulub laupäeviti 80 pätsi leiba, saia ja karaskit.

Leib valmib juuretisega, ilus kollane sai aga Annely vanaema retsepti järgi piima ja munaga – nagu vanasti. Viimasel ajal on populaarsust võitnud ka tema karask. Kõike tahetakse ahjusoojalt kätte saada ja eelmise päeva leiba ei taha enam keegi, teab ta rääkida. Nõmme turul teevad inimesed hommikul aega parajaks seni, kuni Haldjaleiva auto nurga tagant paistma hakkab, ja siis sätitakse ennast kohe järjekorda.

Aga ega ainult värskusest piisa – rahvas tahab ka vaheldust. Seetõttu mõtlevad leivameistrid üksteise võidu välja erinevaid maitseid ja panevad taina sisse lisandeid. Mõned tahavad magusat, rosina ja aprikoosiga leiba, teised eelistavad leiva seest seemneid leida. Samas ei saa retseptuuri ka väga tihti muuta, kuna igal tootel on oma tarbijad tekkinud, ütleb Maksan. Näiteks tema ürdileiba käiakse laadalt laadale otsimas.

Väikesi leivaküpsetajaid on Maksani sõnul juurde tulnud. Nende teiseks eeliseks värskuse kõrval peab ta paindlikkust – võimalik on kliendi soovidele vastu tulles kiiresti pagaritoote koostist ja maitset muuta. «Vahel helistab restorani juhataja, et tal kokk tahab uue toidu juurde sellist leiba ja ma teen talle selle. Suured tööstused ei saa nii kiiresti oma tootmist ümber seadistada,» selgitab ta.

Väiketootmisega Maksani sõnul rikkaks ei saa ja paljud firmad on tegevuse ka lõpetanud. Pealegi on pagari töö raske ja hakkab tervisele: rakkes tuleb olla seitse päeva nädalas, varavalgest hilja õhtuni. Puhatagi pole võimalik, sest pole, kes asendaks, aga tootmises ei tohi vahet jääda, kui ei taha oma kohast turul ilma jääda. Konkurents on selleks liialt karm.

Maksan on isegi oma tegevuse mõttekuses vahel kahelnud, sest leiva hinda ei saa ju ka teab kui kõrgele tõsta. Ehkki käsitsi valmistatud leib on kallim kui tehases tehtu, ei võimalda see kuigi suurt kasumit teenida. «Rikkaks teeb miski muu – näiteks see, kui rahvas su leiva teiste hulgast välja valib,» märgib Haldjaleiva omanik.

Koht tuleb teha teiste arvel

Kaks aastat tagasi suure reklaamikära saatel Rakveres Pätsi nime kandva pagariäri avanud Rando Hallik on praegu oma ettevõtmisest rääkides tagasihoidlik. «Raske on, käivitame alles. Pole veel järje peale jõudnud, töö selles suunas käib,» ütleb ta. Palvele selgitada lähemalt, milles raskused seisnevad, ja meili teel saadetud küsimustele ta ei vastanud.

Veebruaris Tartus endise Pere Leiva ruumides tootmist alustanud Eesti Leivatööstuse võib liigitada pigem suurte tootjate hulka. Selle finantsjuht Mati Küünal ütleb, et uue tulijana tuleb paratamatult turul endale kohta teha teiste arvelt. Tema hinnangul ei pruugi tööstuslikult toodetud leib olla sugugi halvem kui mõnes väikeses pagaritöökojas valminu. Näiteks kasutab ka Eesti Leivatööstus oma Meie Eesti sarja toodete valmistamisel naturaalselt kääritatud juuretist. Väikesed tegijad peaksid tema sõnul leidma oma niši – midagi, mis neid kõigist teistest eristab, sest muidu nad läbi ei löö.

Kommentaar

Uno Kaldmäe

leivaliidu president

Väikesi pagaritöökodasid tuleb juurde ja ka lahkub turult. Nende leiva hind on üldjuhul mitu korda kõrgem kui suurtel tehastel, aga kui inimesed on nõus maksma, ju siis on väärt kaup. Hea leib leiab ikka ostjaskonna. Viimase kümne aasta jooksul on nii mõnigi tootja oma uksed kinni pannud (Cibus, Tetara). Näiteks Eesti Pagar on koondanud tootmise kahte tehasesse ja sulgenud oma leivatehased mitmes Eesti maakonnas.

Mõne väikese tehase sulgemise puhul võib asi olla vildakas äriplaanis. Kui maksude maksmine pole äriplaani arvestanud ja töötajad hakkavad ausat palka küsima, siis polegi sageli muud teha, kui äri kinni panna.

Leivatootmisega alustamiseks ei piisa ainult ahju ja tainasegaja ostmisest, on vaja ka majandada osata. Algul pole ju tootmise kogemust ega müügikanaleid, kõik see tuleb luua – ja see nõuab tööd. Praegu annavad väikesed pagarikojad, kus on alla kümne töötaja, umbes viis protsenti toodangust. Kaks suurt tootjat, Eesti Pagar (enne ETK Leib) ja Leibur, toodavad umbes poole leiva- ja saiatoodangust.

Koduleiva tegemine on vähenemas, arvestades ostetava rukkijahu koguseid. Ega päris põrandaleiba tavalises koduköögis valmis ei tee, selleks on vaja teadmisi ja kogemust.

Koksvere veskile annavad leiba pagarid ja terviseteadlikud tarbijad

Viljandimaal asuv Koksvere veski on sisuliselt ühemehefirma. Selle peremees Ants Tamme teeb peaaegu kõike ise – varub vilja, käib Ukrainast veskile varuosi ostmas, jahvatab, sõidutab kauba poodidesse laiali. Vaid pakkimisel võtab abikäsi lisaks.  

Ants Tamme möönab, et rikkaks väikese veski pidamisega ei saa, kuid vähemalt on tööd ja sellest elab ära. Ta lisab, et veskipidajale teevad rõõmu kaks viimase aja suundumust – juurde on tulnud pisemaid pagarikodasid, kes vajavad kõik erinevaid jahusid, ning tarbijad käituvad järjest terviseteadlikumalt, osates hinnata täisteraviljast ja mahetunnustusega tooteid.

«Siin vahepeal oli lausa niisugune laine, et erinevad pagarid hakkasid mahetooteid tegema. Päris mitmed võtavad oma tooraine minult, nii et mina olen uute pagarite tulekust kahtlemata võitnud,» rõõmustab Ants Tamme.

Viis aastat tagasi tegevust alustanud veski on tänaseks kasvatanud tootmismahte neli korda, tootes eelmisel aastal umbes 50 tonni erinevaid teraviljatooteid. Ants Tamme sõnul jagub veskil tehnika poolest jõudlust palju rohkemakski, kuid tootmismahtude  kasvamine tähendaks, et see ei saaks enam ühemeheveski olla, sest ühe mehe kätest jääks kõigi tööde tegemiseks väheseks.

Seepärast Ants Tamme kasvuplaanidega ei kiirusta ning ei näe vaeva toodete reklaamimisega. Kui veski alustas, pani mees vaid kontaktid telefoniraamatutesse – see on kõik, mida ta on veski «turundamiseks» teinud. Nüüdseks pole Tamme enam telefoniraamatussegi kontakte lisanud. «Mind leitakse niigi üles. Paki peal on telefoninumber kirjas. Kes tahavad, helistavad,» räägib tagasihoidlik mees.

Koksvere veski kõige menukam toode on täisterarukkijahu, järgnevad täisterakaerahelbed ning erinevad püülijahud. Vilja ostab ta erinevatelt kasvatajatelt. «Tänavu on natuke peamurdmist õige vilja saamisega. Praegu ei ole veel õiget kohta leidnud, aga eks kuskilt ikka leiab,» lausub ta ja selgitab, et vili peab olema niisugune, et sellest saadava jahu kerkimisomadused oleksid stabiilselt head. «Ei saa müüa pagarile jahu, millest üks päev tuleb ühtmoodi sai ja teine päev teistmoodi,» selgitab ta, et kvaliteet peab ühtlane olema.

Ants Tamme töötas aastaid Tamsalu teraviljatööstuses tehnikajuhina, kuid kaotas firma pankroti tõttu kümme aastat tagasi töö. Seejärel oli mees abiks ühele Soome ettevõtjale, kes üritas Viljandimaal oma veskit käivitada, kuid loobus lõpuks plaanist.

Niisiis on oma veskini jõudmine Ants Tamme jaoks ka juhus või õigemini juhuste puudus – erialast tööd ei olnud mujalt võtta, kui tuli seda ise enda jaoks luua. Ants Tamme nendib, et ehkki Tartu Milli turuhaare on väga lai, jääb suurtegija kõrval ruumi ka väikestele, n-ö nišiveskitele, millest on kohati puuduski. «Praegu on selline vahepealne aeg, kus vanemad möldrid jäävad pensionile ja on tekkinud puudus väiksematest veskitest. Väike veski töötab paindlikult ja kui keegi tahab oma viljast midagi teha, siis siin saab kõik tehtud.»

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Kilbi ja mõõgaga. Sajandeid hiljem

Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Nii saabki raudrüü selga tõmbamise järel Vladimirist Hartman ja Jaanist Barbar. Siis nüpeldatakse üksteist päev otsa mõõkadega, kuni tõmmatakse taas jalga teksapüksid ja ollakse sõbrad edasi.

Kui Tallinnast Tartu poole sõites umbes 30. kilomeetril paremale keerata, võid esimese hooga arvata, et sõitsid ajas tagasi. Tegelikult oled jõudnud ühte iidsesse ja salapärasesse kohta Kose vallas, Pirita jõe kaldal. See muistse atmosfääriga koht kannab nime Viikingite küla.

Muidu võib seda Tallinna külje all peituvat muinaseesti külakest pidada kohaks, kuhu põgeneda tänapäeva kiirest elutempost ja leida veidike meelerahu, ent paar nädalat tagasi olid viikingite külalistel närvid pingul nagu kandlekeeled.

Põhjuseks asjaolu, et selles muidu rahuliku olemisega puhkekülas käis täie hooga halastamatu buhurt. Küsite nüüd kindlasti, et mis see buhurt on. Minul läks seda sõna esimest korda kuuldes kõht tühjaks, sest mõttesse kerkis mõni maitsev roog või magustoit. Tegelikult jääb asi toidust kaugele – buhurt on täiskontaktne keskaegne grupivõitlus, kus välguvad mõõgad ja kolisevad raudrüüd.

Ah et mis mõttes täiskontaktne? Põhimõtteliselt peaks see tähendama, et võitlejad löövad üksteist päriselt ja nii, nagu torust tuleb. Tuleb tunnistada, et olin ettevõtmisest kuuldes esialgu veidi skeptiline, pidades sellist ajaloolist mõõgavõitlust pigem läbimõeldud koreograafiaga tantsuvõistluseks. Ma eksisin. Ja kuidas veel.

Ehtsast rauast mõõgad

Vahitornidega ümbritsetud puidust linnuse väravatest läbi astudes vajub meeletu koguse keskaegse riietuse ja sõjavarustuse nägemisest suu lahti ja silmad löövad särama nagu poisikesel, kes mänguasjapoest oma esimese plastmassmõõga välja on valinud. Ainult et need mõõgad, mida siin kasutatakse, pole plastmassist. Nagu ka turvised, mida mehed kannavad. Ühel korralikul lahinguvalmis mõõgavõitlejal on koormana seljas üle kolmekümne kilo rauda ja nahka. Mehed ei tulnud siia nalja tegema.

Kui muidu võib keskaegset mõõgavõitlust ja varustust suvistel perepäevadel linnustes üle Eesti ikka uudistada, siis selline ametlik meeskondlik turniir on meie kodumaa pinnal esimene. Turniiri korraldab Eesti ajaloolise mõõgavõitluse liit, kes on väiksemaid turniire korraldanud alates aastast 2010, kui tähistati Ümera lahingu 800. aastapäeva.

Reegliteta lahing

Turniiriks on ennast valmis pannud kolm meeskonda: eri klubidest pärit mõõgavõitlejate moodustatud koondmeeskond Sõdalaste Koda, klubi Nordburg esindusmeeskond ning külalismeeskond Lätist. Igas meeskonnas on viis liiget, sest just nagu korvpalliski, võisteldakse ka siin viis meest viie vastu.

Buhurti reeglid on lihtsad. Õigu­poolest neid polegi. Üks on siiski kindel – mõõgaga torgata ei tohi. Põhjuseks tõsiasi, et torgates võib muidu nüriks aetud mõõgaga siiski teisele vigastusi tekitada.

Võitlejate eesmärk on vastased mõõga- või kilbihoopidega pikali maha suruda. Võitjaks tuleb meeskond, kellel on veel viimasena kahel jalal seisev võistleja. Ajalist piirangut ei ole ning see teeb võistluse täisvarustust kandvatele meestele füüsiliselt äärmiselt raskeks.

Turniiri viiakse läbi üsnagi kitsal mulla ja puitlaastudega kaetud puust piiretega areenil, kuhu võistluse korraldaja  esimesed meeskonnad lahingusse kutsubki. Esimesena lähevad vastamisi kohalik Nord­burgi meeskond ja külalismeeskond Lätist.

Võistluse neli kohtunikku arutavad osalejatega veel reeglid üle, ning kuna meestel küsimusi ei ole, võibki lahing alata. Ma ise olen end sisse seadnud ühes vahitornis, kust lahingut ohutust kaugusest hea vaadata. Julgemad passivad otse areeni kõrval, puidust piirde taga.

«Võistlejad, valmis! Fight!» karjub kohtunik ning mõõgavõitlejad hakkavad ettevaatlikult, ent kindlal sammul  üksteise poole kõndima. Ühtäkki – nätaki! Olen keskaegset mõõgavõitlust küll varem siin-seal uudistanud ning mõnda filmigi näinud, kuid see, millise verejanuga Nordburgi ja Läti võitlejad mõõkadega üksteise kõride kallale tormavad, võtab  mind korraks hingetuks.

Armu ei anta

Üksteist nüpeldatakse sellise hooga, et raudrüüdest ja kilpidest lendab rahva sekka pilpaid ja turviste osi.

Mõõkade, nuiade ja kirvestega materdatakse vastaste päid, käsi, selgasid ja jalgu. Kusjuures jalad saavad veel eriti vatti, sest just neid lüües üritatakse vastased pikali saada. Levinud taktika tundub olevat kahekesi ühe vastu võitlemine, nii et üks hoiab vastast kinni, tehes ta kaitsetuks, meeskonnakaaslane aga jagab samal ajal vastasele armutult mõõgahoope.

Needsamad julged pealtvaatajad, kes ennast suure õhinaga kohe lahinguplatsi serva sättisid, on pikemalt mõtlemata põgenenud võitlejatest ohutusse kaugusesse. Ja õigesti tegid, sest ei lähe kaua aega, kuni esimesed võitlejad on paisatud läbi jalajämeduse puitpiirde.

Pärast pikka tasavägist kolmeraundilist võitlust astub võitjana välja Läti meeskond skooriga 2:1. Võitjad saavad nüüd hetkeks puhata, aga läbipekstud Nordburgi meeskond peab pärast pisukest hingetõmbeaega astuma võitlusesse juba järgmise meeskonnaga.

Ka Nordburgi ja Sõdalaste Koja võitlus on tasavägine. Lausa niivõrd, et esimesed kaks raundi lõppevad viigiga. Siiski võtab võidu lõpuks Sõdalaste Koja meeskond, kelle seast jääb silma üks võitleja. Nurgelise ristkülikukujulise kilbi ja lühikese mõõgaga mees, kelle nime pealtvaatajad väsimatult karjuvad. «Barbar! Barbar! Barbar!» juubeldavad nad.

Barbar, igapäevaelus tuntud kui Jaan Murumets, on Sõdalaste Koja ja ühtlasi ka Eesti rahvusmeeskonna esivõitleja. Mõõgavõitluse kogemust on Barbaril viis-kuus aastat. Alustas ta duellandina ehk kahevõitlejana, aga juba kolm aastat tagasi leidis enda jaoks meeskondliku mõõgavõitluse.

Turvise on Barbar saanud jupp jupi haaval siit ja sealt. Kiivri tellis ühelt sepalt Riiast, käeturvised ostis eestlaselt, kes oma vana rüü maha müüs, jalaturvised meisterdas ise. Võitu kommenteerides on mees tagasihoidlik. Küsimuse peale, mida oli Sõdalaste Kojal, aga vastastel polnud, on mehe vastus lühike. «Eks vist õnne oli rohkem,» ütleb üksi mitu Nordburgi meest pikali paisanud Barbar.

Sõjanuiaga prantslane

Sõdalaste Koda võidab ka järgmise mõõduvõtu ning lõppjärjestus on paigas. Esimesel kohal Sõdalaste Koda kahe võiduga, nende järel lätlased ühega. Nordburgi meeskond peab seekord leppima auväärse kolmanda kohaga.

Jään imetlema ühe mõõgavõitleja veidi lömmis, kuid endiselt läikivat kiivrit, ning teen selle omanikuga ka paar sõna juttu. Turvise all peituva mehe nimi on Lafon Hugues. Nagu nimestki aru võib saada, pole tegu kohaliku rüütliga. Sõdalaste Koja meeskonnas võidelnud mees on tulnud hoopis Prantsusmaalt Saint-Etienne’ist.

Lafon paistab teiste võitlejate seast välja eelkõige oma relvavalikuga. Kui enamjaolt eelistatakse mõõka või kirvest, siis Lafoni rauast kinda haardes on must ümmarguse peaga nui. Mees ise põhjendab valikut sellega, et eelistab olla lahingu südames. Tema sõnul on lähivõitluseks just nui parim valik.

Saan ka teada, miks Lafoni kiiver nii pimestavalt läigib. Nimelt on mees oma raudrüüsse investeerinud kõvasti üle tuhande euro. Kui vaadata, millise hooga raudrüüdelt mõõgahoopide tulemusena tükke lendas, võib arvata, et tegu ei ole ühekordse investeeringuga.

Tänu raudrüüdele on mehed pääsenud suuremate vigastusteta. Muidugi ei tule jõhkrast taplemisest välja sinikateta ja marraskil nahata, aga suuremad hoobid on summutanud tugevad turvised, mis nüüd nii mõnelgi võitlejal korrastamist vajavad. Jätan laua ääres keelekastet rüüpavad, väsinud, ent igati rahulolevad rüütlid lahingujutte rääkima ning astun taas läbi linnuseväravate. Muinasajast tagasi mugavalt tuttavasse 21. sajandisse.

Vabaerakond valis esimeheks Andres Herkeli

Eesti Vabaerakonna asutajad võtsid täna vastu otsuse, millega MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm reorganiseerub erakonnaks, kinnitasid erakonna põhikirja, programmi ja sümboolika ning valisid uue erakonna esimeheks riigikokku kuuluva Andres Herkeli.

Herkel sai esimehe valimistel 162 ning tema vastaskandidaat Alger Tammiste 11 häält, teatas Vabaerakond.

Juhatuse kümnele kohale kandideeris 27 erakonna liiget, kellest valituks osutusid Külliki Kübarsepp, Jaanus Ojangu, Jevgeni Krištafovitš, Kalle Pilt, Märt Meesak, Aimar Altosaar, Jüri Saar, Lii Ramjalg, Kristo Krumm ja Emil Rutiku.

Aukohtu liikmeks valiti Katrin Mesilane, Eino Muruste, Mati Illsion, Janar Siniväli ja Jaan Uustalu ning revisjonikomisjoni liikmeks Raivo Olmeti, Jaanus Luka ja Taavi Raidma.

Põhikirja kohaselt soovib Vabaerakond olla kodanikeühendustele ja aktiivsetele inimestele avatud platvorm, et tagada riigi juhtimine võimalikul laial alusel. Selleks on Vabaerakonna nimekirjad kohalikel, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel avatud, võimaldades ühiselt koostatud valimisprogrammiga kandideerida ka kodanikeliikumiste esindajatel. Kohalikel valimistel eelistab erakond oma põhikirja kohaselt koostööd valimisliitudega.

Erakonna programm näeb ette muudatusi riigi poliitilises korralduses ning haldus- ja maksusüsteemis. Muudatuste eesmärk on teha riigi toimimine efektiivsemaks, pöörata senine ülevalt alla juhitav võimupüramiid alt üles omavalitsustele ja kodanikuühiskonnale toetuvaks, vähendada poliitkampaaniatele tehtavaid kulutusi ning muuta maksusüsteemi ettevõtlust ja maapiirkondi soosivamaks, et taastada elu võimalikkus kõikjal Eestis.

Galerii: Vabaerakond pidas asutamiskoosolekut

Tallinnas toimus täna Eesti Vabaerakonna asutamiskoosolek, kus muu hulgas valiti uuele erakonnale kahe kandidaadi seast esimees.

Esimeheks valitud riigikogu liige Andres Herkel ütles asutamiskoosolekul, et uue erakonna tähelepanu keskpunktis peaksid olema demokraatia ja demograafia. Vastu peaks erakond tema sõnul seisma aga raiskamisele ning poliitilisele korruptsioonile selle kõige laiemas mõttes.

«Poliitilise korruptsiooni puhul on selge side meie allkirjaaktsioonis tõstatatud küsimustega, mis puudutab võimul olevate erakondade ohjeldamatut eneserahastamist riigieelarvest. Raiskamist me näeme kindlasti avalikus sektoris, kindlasti riigihalduses, aga mis veel hullem – ühiskonnana me raiskame ka oma inimesi, kui me ei suuda luua keskkonda, kus nad saaksid väärilise rakenduse kodumaal,» ütles Herkel.

Herkel osutas vajadusele luua teistmoodi sisedemokraatia ka erakonnas endas. Tema sõnul ei saa erakonnas luua küll sada protsenti teistsugust struktuuri, kuid tuleb anda endast parim, et luua teistsugune kultuur.

«Juhatuse roll, ma arvan, on seejuures mõneti altruistlik, tuleb veenvalt kaasata väljaspool seisvaid jõude. Selline juhatus on mu meelest mõneti vähem poliitiline, vähem ka omavahelise konkurentsi juhatus kui etableerunud erakondades,» lausus Herkel, pidades vajalikuks kiirelt kokku leppida riigikogu nimekirja koostamise reeglid ning juhtida edasist protsessi suurematesse sisepingetesse sattumata. Samuti pidas ta oluliseks kaasata riigikogu valimisteks aktiivseid ja samal lainel mõtlevaid inimesi ka väljastpoolt.

Herkeli kõrval kandideeris Vabaerakonna esimeheks Alger Tammiste, kes on juhtinud algatusrühmas energeetika ja keskkonna toimkonda. Tema rõhutas vajadust taastada tavaliste inimeste ja võimu teostajate vahel usaldus.

Vabaerakonna asutajad kinnitasid tänasel koosolekul uue erakonna põhikirja, programmi ja sümboolika ning valisid esimehele lisaks 10-liikmelise juhatuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni.

Riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.

Samost: vastuseid peaks andma Tallinna Sadama nõukogu liikmed Seli, Lillo ja Holsmer

IRLi poliitik ja endine ajakirjanik Anvar Samost leidis, et Tallinna Sadama nõukogu reformierakondlastest liikmed Neinar Seli, Kalev Lillo ja Remo Holsmer peaksid vastama küsimusele, miks Tallinna Sadam saartega parvlaevaühenduse hankel ei osalenud.

«Esmaspäeval oli see kuupäev, kui majandusministeeriumisse pidid saabuma ettepanekud neilt, kes soovivad teenindada avalikku liinivedu Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil ja sinna tuligi, nagu kõik inimesed, kes selle teemaga kokku on puutunud, oskasid ennustada, ainult üks pakkumine ja see tuli Vjatšeslav Leedo firmalt,» rääkis ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi Kuku raadio «Keskpäevatunnis».

«Ainsad inimesed, kes siis arvasid, et võiks tulla rohkem, olid need, kes on määratud Eesti majanduse hea käekäigu eest hoolt kandma, ehk siis majandusminister, kes veel kangekaelselt viimasel hetkel rääkis, et konkursile võib rohkem pakkumisi tulla, see on kas kokku lepitud jutt või naiivne jutt, aga see on igal juhul naljakas,» sõnas Hõbemägi.

«Tahaks natuke Urve Palo kaitsta, sest tal ei jää tõesti praegu muud üle, kui üritada sellest lollist situatsioonist mingi võimalikult mõistlik väljapääs leida. Ta on pidanud nädala jooksul palju intervjuusid andma ja tema vastused ei kõla võibolla tõesti kõige mõistlikumalt, aga inimesed, kes ei ole pidanud sel nädalal mingeid vastuseid andma, on inimesed, kes on Urve Palo ja Eesti riigi sellisesse olukorda pannud, need on Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja olulised reformierakondlased Neinar Seli, Remo Holsmer ja Kalev Lillo, need on need inimesed, kes on tekitanud tänase olukorra, aga nende käest ei küsi mingil põhjusel keegi midagi,» rääkis Anvar Samost.

«Oli terve valitsuse otsus, nii Reformierakonna kui IRLi ühine otsus möödunud aasta septembrist, kus Tallinna Sadamale anti ülesanne, selle taga oli ka peaminister Andrus Ansip, võimalik, et ta on tänaseni, selle taga oli rahandusminister Jürgen Ligi, kes täna selle otsuse taga enam ei ole ilmselgelt mingil põhjusel, ja kui see otsus oleks läinud Tallinna Sadama ja eelkõige selle nõukogu poolt täitmisele, siis meil oleks tänaseks kolm laeva olemas. Neljandat laeva tõenäoliselt ehitataks,» kirjeldas Samost.

«Kui lepingu lõppemiseni oli viis aastat, hakkas majandusminister Juhan Parts pidama läbirääkimisi nende laevade leidmiseks, viis aastat! Öelge, et viis aastat on kuidagi lühike aeg. Peaksime küsima mitte Urve Palo, vaid Neinar Seli, Kalev Lillo ja Remo Holsmeri käest, miks asjad nii on, nagu nad on, miks Tallinna Sadama nõukogu enamus blokeeris ainuaktsionäri otsuse täitmist, see on huvitav ja keskne küsimus. Ja siis peaksime küsima valitsusse sattunud sotsiaaldemokraatidelt, kuidas juhtus, et Urve Palo, kes ametisse astudes mõned nädalad rääkis, et need praamiasjad tuleb ära korraldada nii, nagu eelmine valitsus otsustas, ühel hetkel muutis järsult meelt ja asus kaitsma hoopis teistsugust seisukohta, mis on tänaseks toonud sellise lahenduse,» leidis Samost.

Hukkunu poeg: kasvasin poole tunniga suureks

Praegune TTÜ Mereakadeemia direktor Roomet Leiger räägib, kuidas ta reageeris isa hukkumisele, kes oli reisilaevas Estonia vanemmehhaanik.

Praegune TTÜ Mereakadeemia direktor Roomet Leiger oli 1994. aasta septembris Tallinna 37. keskkooli 12. klassi õpilane ja tema isa Lembit Estonia vanemmehaanik.

Lembit Leiger oli Estonia viimase reisi ajal tegelikult puhkusel. Sel ajal pidi Eestisse tulema uus laev Meloodia ja teda paluti laeva Eestisse tooma. Ta ei tahtnud minna. Teine vanemmehaanik, kes 27. septembri õhtul pidi Estonial tööl olema, lubas ise minna uue laeva järele, kui Lembit katkestab puhkuse ja asendab teda Estonial. Nii sattus Lembit Leiger Estonia viimasele reisile.

Roomet oli õnnetuseööl Mustamäel kodus koos võõrasema ja kahe poolõega. Keegi helistas neile päris vara hommikul ja rääkis, mis on juhtunud. Katastroof jõudis ka hommikustesse raadiouudistesse. Lembit Leigerit väheste teada olevate päästetute seas ei olnud. Ülejäänud hommik on Roometil väga detailselt meeles.

«See oli väga tühi hetk. Ma läksin kodust välja, lihtsalt seisin ühe Mustamäe maja trepikoja ees ja mõtlesin. Mu maailm oli kokku kukkunud. Kuueaastasena olin kaotanud õnnetuses ema. Seal trepikoja ees seistes mõtlesin, et nüüd ei ole mul ema ega isa, ma olen veel liiga noor ja pole iseseisvaks eluks valmis. Ühtpidi oli see šokk, aga ma ei olnud paanikas. Peas keerlesid mõtted, mis nüüd edasi saab. Ma nutsin natuke ja küsisin endalt, kas see on minu lõpp ka. Sealsamas seistes leidsin ummikust väljapääsu: ma pean olema tugev, pean keskkooli ära lõpetama ja elus edasi minema. See päev oli ühe noore inimese elus päev, kus maailm varises kokku ja kus ta hakkas seda jälle üles ehitama. Ma ütlesin endale, et ma ju ise kujundan oma elu ja elan seda täpselt nii, nagu plaanin ja oskan.»

Tagantjärele arvab Roomet, et ta seisis seal maja ees peaaegu pool päeva. Selle aja jooksul seadis ta enda jaoks elu põhitõed paigale ja teadis, kuidas ta edasi läheb. Edasisest mäletab ta, et koolis muretsesid ja halasid teised rohkem kui tema ise ning ta tundis end selle tõttu kohati ebamugavalt. Ta ütles, et ärge muretsege, küll ma hakkama saan. Mustamäe maja trepikoja ees sai ta poole päevaga täiskasvanuks.

Õnnetusejärgsel päeval jõudis Roometi ja Lembit Leigeri teiste lähedaste teadvusse isa hukkumine. Ülejärgmisel päeval, 29. septembril, ilmus aga Lembit Leigeri nimi laevahukust pääsenute nimekirja. Ka üks kapten Erich Moiki Rootsis elav sugulane sai Rootsi politseist oma pärimisele vastuse, et Lembit on päästetud. Sama päeva hilisõhtul tema nimi kadus sealt, 30. septembri varahommikul oli ta jälle kirjas kui pääsenu ja 30. septembri õhtul kadus taas. 1. oktoobril on laevalolnute nimekirjas tema nime taga selge OK, mis tähendas pääsemist. Ta oli päästetute nimekirjas kuni 4. oktoobrini.

Postimees avaldab katkendid raamatu autorite, Einar Ellermaa ja Inge Pitsneri, loal.

Reisiparvlaev Estonia uppus Balti mere põhjaosas ööl vastu 28. septembrit 1994. aastal. Laeva pardal olnud 989 inimesest pääses eluga 137.

Viljandis suleti põlengu tõttu Rimi kauplus

Laupäeval viis minutit enne kella üht tundsid Viljandis Uku keskuses asuva Rimi kaupluse töötajad suitsu ja kärsahaisu ning elektrikappi avades leiti sealt väike põleng.

Sündmuskohale kutsuti ka päästjad, kes põlenguohu likvideerisid, kuid kauplus tuli siiski elektrilühise tõttu sulgeda. Juhtunu tagajärgede likvideerimisega tegelevad koos keskuse juhid ja Rimi töötajad, kuid seda, millal pood uuesti avatakse, polnud kella 13.45 ajal veel teada.

Kõik ülejäänud Uku keskuses asuvad kauplused jätkavad tööd.

Henri Laupmaa, Jan Kaus: demokraatia kui usalduse vorm

Demokraatias oleks hetkel kõige rohkem vaja usutavat ja jagatavat debativormi, kirjutavad Henri Laupmaa ja Jan Kaus Postimehe arvamusportaalis. 

Mis on lahti demokraatiaga Eestis? Miks on ühiskonnas levinud ütlus, et demokraatiat ainult mängitakse ja usku ausasse otsustusprotsessi on üha vähem? Mis hetkest on selline viga sisse tulnud?

Kui mõelda demokraatia ideele praeguses Eestis, siis seda pole raske ette kujutada. Sõnastusega võib olla pisut keerulisem, kuid leidub siiski sõnu ja väljendeid, mida kasutatakse sellega seoses tihedamalt. Üks neist on «sallivus», mis tähendab erinevate vaatepunktide ja eluviiside talumist, juhul kui need vaatepunktid ja eluviisid ei ähvarda kellegi eksistentsi. Muidugi leidub inimesi, kellele «sallivuse» mõiste väga ei meeldi ning selline ebasümpaatia põhineb jällegi erinevatel impulssidel. On neid, kes rõhutavad sallivuse paradoksaalsust (kas ja kuidas sallida sallimatust, jne). Mõnele jälle ei meeldi sõna ise, kuna rõhutab omaksvõtu asemel pelka talumist, kaldumist silmakirjalikku käitumisse.

On, nagu on. Siinne väike sõnavõtt kaalub hoopis võimalust, et demokraatia suurim väljakutse – kui kõnelda hetkel praeguse momendi Eestist – ei seisne mitte eelkõige ideede sõnastamises ja sõnastuste jaoks kõige sobivamate väljendite leidmises, vaid milleski muus. Võib-olla ei vaja demokraatia mitte niivõrd oma idee ja mõtte viimistlust või ühtlustamist, vaid paremaid praktikaid – või siis olemasolevate praktikate täiendamist ja muutmist. Muide, meil on tohutu tehnoloogiline võimekus ja infoühiskond, me kõnnime ringi, taskus arvutusvõimsus, mis oleks paarkümmend aastat tagasi nii mõnegi suurriigi arvutuskeskuse kadedaks teinud. Kuidas aga seda võimekust üha kasvava infomüra vastuvõtmise kõrval tulemuslikult kasutada?

Selline mõte võib tekkida, kui vaadata, kuidas Eestiski ilmneb üha selgemalt miski, mida võib nimetada legitiimsuse kaoks. Demokaatia all kujutatakse meiesuguste esindusdemokraatiaga riikides eelkõige mõnede inimeste nimetamist esindajateks iga nelja aasta tagant, aga tasub küsida, kui sügavale ühiskonda see demokraatlik protsess ulatub? Ühiskond on keerulisem kui riigiaparaat ja selle objektid. Vastandlike ühiskondlike jõukollete paljusus on kasulik, kuid see raskendab ühiskonna kui terviku nägemist, tuues kaasa nihkeid poliitiliste institutsioonide tajumises.

Sageli on kergem ühiskondlikku virvarri mingite lihtsate üldistustega sildistada, paika panna – sellised, sageli lihtsustavalt kahetised sildid võimaldavad loobuda peente erisuste täheldamisest, erandite tunnistamisest. On need ja on teised ning teistega on tavaliselt probleeme, teised on tavaliselt kahtlased, ebausaldusväärsed. Ebasümpaatne tähendab sageli ka ebaausat või äraostetavat, mõistetamatu tundub ühtlasi pahatahtlikuna. Üldpilt muutub sedasi lihtsamaks – sellest ka ühiskondliku paranoia vastupidavus.

Sageli on märgata usaldamatust institutsioonide vastu. Kindlasti ei maksa arvata, et see usaldamatus on alati õigustamatu. Paraku on sageli vastupidi. Kuid samas ei saa jätta küsimata, kas paranoia pole hakanud ühiskonnas elama justkui omaenda elu, nii et keegi pole immunne hirmule, mille kohaselt «ma/me ei kontrolli olukorda»? Usaldamatus pole kindlasti vaid ühesuunaline – ainuüksi valijate umbusk erakondade suunas. Samuti ilmneb siin-seal ikka ja jälle mõne valitsusasutuse umbusk oma valdkonna organisatsioonide või algatuste vastu. Näiteks Rahvakogu puhul oli näha mõlemasuunalist umbusku, selle legitiimsust püüti õõnestada nii professionaalsete poliitikute kui «tavakodanike» suunalt. Ühiskondlike jõukollete omavahelist umbusku toidabki paranoiline eeldus, et «struktuurides on kallutatud jõud», et vastane pole aus, et vastase mäng on räpane, huvigrupp tähendab ühtlasi ringkaitset.

Kui nüüd küsida, mida oleks demokraatias hetkel kõige rohkem vaja, siis üks võimalik vastus kõlaks, et usutavat ja jagatavat debati vormi. Sellist, mis võimaldaks osapooltel vähem hirmu tunda. Demokraatia on oma olemuselt debatt. Siit tuleneb demokraatia omapära – tema idee on ühtlasi tema vorm. Demokraatia idee on ühtlasi ideede esitamise, arutamise ja mõnikord ka rakendamise viis. Mis tähendab, et ühiskondlik sisu ei pea olema detailideni paigas – nagu paljudes rangemates riigikordades –, vaid see tekib, vormub ja areneb arutelude käigus. Kas poleks loomulik, et igas organisatsioonis püüeldaks igapäevase sisedemokraatia suunas? Kujutame ette, missugune oleks ühiskond, kui me oma ühendustes, firmades, ministeeriumides, linnavalitsustes harrastaks reaalset debatti otsute üle ning laseks kõikidel osalejatel tulemust mõjutada. Praegu näeme eelkõige suuremaid riigiorganisatsioone töötamas väikeste vürstiriikidena, kus suhe võimuga on küll ajutine, aga samas absoluutne.

Tundub, et Eestis on tunda rahulolematust praeguste debativiiside osas. Õige vorm justkui puudub. Küsimus pole ainult parteipoliitilise süsteemi jäigastumises, vaid ka kodanikualgatuse hajususes ja väheses jõus. Veel olulisem aga oleks leida platvorm, kus erinevate ühiskondlike jõukollete esindajad saaksid regulaarselt, jätkuvalt, rahulikult kohtuda, silmast silma arutada, alustada rasket teekonda enda jaoks võõra vaateviisi parema tundmiseni – teha miskit, mis võiks kaasa tuua paranoia vähenemise.

Jelena Skulskaja ütles hiljuti väga kenasti, et kunstis pole ülemusi. Ta paistis pidavat silmas kunstiteose kogemise ideaali, mis on oma olemuselt absoluutselt võrdne – pole paremaid arusaamisi, kõik on võimalik ja õigustatud, ükski ei saa teist lämmatada. Midagi sarnast oleks vaja kõikvõimalike ühiskondlike arutelude läbiviimisel.

Ideid ja mõtteid meie ühiskonnas voolab, neile on vaja lihtsalt paremat voolusängi, mis sotsiaalset aktiivsust laiemalt toidaksid. Platvormi, mis kaasaks regulaarselt ja pidevalt erinevaid tahke, institutsioone ja algatusi ning julgustaks diskussiooni ning suurendaks iga osaleja osalustunnet kombel, et keegi ei tunneks tõrjutust. Debatti, mis eeldaks ja soodustaks mitte isegi eelkõige sallivust – vastaste talumist –, vaid pigem kannatlikkust – debati kui niisuguse omaksvõttu.  Kuidas seda teha ja leida? Põhiline on mitte kaotada julgust paremate debativormide jätkuval otsimisel. Selline koostöövorm, kus inimesed heas tahtes kokku tulevad, et leida lahendused neid painavatele probleemidele, on väärt otsimist. Head ideed võivad tulla igast inimesest -- tahaks siinkohal kutsuda üles kõiki välja mõtlema formaati, mis aitaks meie ühisel potentsiaalil avalduda ja taasluua meie ühiskonna erinevate otsustuskogude usaldust.

Ettevõtja, kirjanik, looduskaitsja ja ühiskonnaaktivist Paul Hawken ütles hiljuti ühes Portlandi ülikooli lõpetajatele mõeldud kõnes: «Meie tsivilisatsioon vajab praegu uut operatsioonisüsteemi. Teie olete selle süsteemi programmeerijad ja me vajame seda juba järgmise paarikümne aasta jooksul.»      

Savisaar: igaühel peab olema Eestis, mida kaitsta

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Võrus toimuval erakonna volikogul, et lähenevate riigikogu valimiste peateemaks kujuneb julgeolek ja küsimus kaitsetahtest, milleks tema hinnangul on tarvis, et igaühel oleks Eestis, mida kaitsta.

«Meile püütakse ikka rääkida, et Eesti kaitset tugevdaksid veel mõned kahurid, tankid ja nii edasi. Mitte ühtki sõda pole aga veel võidetud ega ühtki maad kaitstud ainult relvadega. Seda on teinud inimesed, nende võimed ja tahe,» ütles Savisaar Keskerakonna teatel.

Tema sõnul on vaja kaitsetahet, selleks aga on vaja, et oleks, mida kaitsta. «Mida on aga kaitsta inimesel, kelle sissetulek on 300 eurot? Mida tema kaitseb? Meil on vaja jõuda nii kaugele, et igaühel on siin, mida kaitsta,» lausus ta.

Muu hulgas pidas Savisaar vajalikuks kehtestada astmeline tulumaks ning ütles, et esmakordselt on see lakkamas olemast poliitilise võitluse objekt, sest neljast parlamendierakonnast on juba kolm astmelise tulumaksu vajadust mõistnud. «Nüüd tuleb see seaduseks hääletada. See otsus tugevdab Eestit sisemiselt rohkem kui mis tahes välised liitlaskokkulepped või takistusribad piiril. See otsus tuleb ära teha kohe, et see jõustuks juba järgmise aasta algusest,» märkis ta.

Rääkides siseturvalisusest, kritiseeris Savisaar olukorda piiril, mille on tema hinnangul tekitanud sõjaväestatud piirivalve lahustamine tavaliseks politseiks. «Oleks, et siis vähemalt politsei oleks piirivalve kaotamisega tugevamaks saanud. Aga ka konstaablid on maalt koondatud ja liiga paljudes väikelinnades võimutsevad seetõttu pätid,» lausus Keskerakonna esimees.

Julgeoleku lahutamatuks osaks nimetas Savisaar haridust, pidades seejuures silmas mitte ainult riigikaitseõpet. «Julgeolekut mõjutab kõige otsesemalt mastaapne koolide sulgemine, mis on pannud lastega pered massiliselt liikuma paari suuremasse linna ja välismaale,» lisas ta.

Valimiskampaanias ennustas Savisaar Keskerakonna-vastaste rünnakute hoogustumist. «Meie poliitilised konkurendid ei kõhkle hetkekski, et vahendeid valimata saada kajastust praktiliselt kõigele, mis sülg suhu toob. Olgu see siis konkurendi laim, ajalehe juhtkiri või hoopiski karikatuur — ärge sellest end ära hirmutada laske. Mis võiks olla teie poliitilise konkurendi suurim unistus kui see, et võtaksite oma seitse asja ja lahkuksite poliitikast? Sellepärast neid rünnakuid ju korraldataksegi,» ütles ta volikogul.

Uued erakonnad ei pruugi edu saavutada

Samuti märkis ta, et ühedki parlamendivalimised pole möödunud elevuseta, mille tekitavad riigikokku pürgivad uued poliitilised jõud. Siiski avaldas ta arvamust, et kuna kaht uut parteid - Rahva Ühtsuse Erakonda ja Vabaerakonda - veavad poliitikas juba kogenud Kristiina Ojuland ja Andres Herkel, ei pruugi need suuta «emotsiooni välja mängida» ning loodetud edu saavutada.

Savisaare hinnangul on raske uskuda, et Rahva Ühtsuse Erakond suudaks üllatada, arvestades, kui vähe aega on valimisteni jäänud. Küll leidis ta, et Reformierakonnale mõte Ojulandi parteist ei meeldi.

Herkelit soovitas Keskerakonna esimees aga tähele panna, märkides, et Vaba Isamaalise Kodaniku liikmete hulgas on hulk endisi tuntud isamaalasi, kel on rahva seas oma toetus. «Tõsi, iseasi on see, kas nad on nõus ka riigikokku kandideerima. Neile võib aga kasuks tulla IRLi ebakindel olukord, kus toetust väga raskelt kasvatatakse ning partei juhtkonnas on suured pinged,» ütles ta.

Samuti ei saa tema hinnangul unustada Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, mis mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel võttis neli protsenti häältest. Tema sõnul pole seda küll palju, kuid siiski annab tulemus parteile lootust minna parlamendivalimistele mandaati püüdma.

«Keskerakond pole kunagi uusi tulijaid kartnud. Teame väga hästi, et mida rohkem maailmavaateid valijale pakutakse, seda aktiivsemalt peame ise enda eest seisma. Parlamenti uute jõudude lisandumine annaks eelduse, et koalitsioon moodustatakse rohkema kui vaid kahe partneri põhjal,» ütles Savisaar.

Riigikogus opositsioonilise Keskerakonna volikogu kuulas täna ära ka Euroopa Parlamenti kuuluva Yana Toomi ülevaate Euroopa poliitikast ja europarlamendi uue koosseisu tööst. Lisaks valiti volikogu esimeheks tagasi riigikogu liige Kalev Kallo ning aseesimeesteks Tarmo Tamm ja Siret Kotka.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.

Keskerakond aitas Pärnus ärimehi

Börsifirma Trigon Property Development väärtus sõltus neljapäeval Pärnu linnavolikogu keskfraktsioonist, kes volikogu aseesimehe Hillar Talviku kindlal juhtimisel ärimeestele abikäe ulatas.

Trigoni peamine vara on tütarfirmale VN Niidu Kinnisvara kuuluvad Ehitajate tee äärsed Niidu 9 ja 11 kinnistud. Pärnu linn andis need nõukogude aja lõpus Viisnurgale, et ettevõte saaks mööbli-, suusa- ja plaadivabriku jõe äärest ära kolida. Kui Viisnurk erastati, muutus maa kinnisvaraspekulatsioonide objektiks.

2005. aastal kehtestati Niidu 9, 9a ja 11 kinnistu detailplaneering, kus maa peamine sihtotstarve oli tootmismaa. Peagi hakkas ettevõte linnavalitsust veenma, et Pärnus puudub tootmismaa järele nõudlus ja Ehitajate tee äärde võiks hoopis suure kaubanduskeskuse ehitada. Tootmise kolimisest polnud enam juttugi, oluliseks muutus omavalitsuse mõjutamine, et maa väärtust suurendada.

Mart Viisitamme aegne planeeringute abilinnapea Peeter Saunpere ei nõustunud hiiglasliku kaubanduskeskuse ehitamisega äärelinna. Toomas Kivimägi linnavalitsuses planeeringuid kureeriv Romek Kosenkranius leidis, et lõpmatuseni pole mõtet tootmismaa müüki ettevõttele peale suruda ning vähemalt hulgibaasid ja suuregabariidilise kauba jaotusbaasid võiksid seal olla.

Pärnu eelmine linnavolikogu oli hulgiladude ja suuregabariidilise kauba jaotusbaaside ehitamisega päri, kuid keelas toidukauba müügi. Läheduses asuvale Liblika 6 kinnistule juba kavandatakse uut poodi ja kaubanduse kesklinnast äärelinna kolimisele seisis linn vastu.

VN Niidu Kinnisvara vaidlustas planeeringulahenduse ja soovis, et Ehitajate tee ääres võiks toidukaupa müüa. Kaubanduspinna mahtu oldi valmis vähendama 21 000 ruutmeetrilt 10 000 ruutmeetrini.

Teades, et planeeringu vastaseid on nii Kivimägi valimisliidus, IRLis kui Reformierakonnas, õnnestus ettevõttel enda poole meelitada Pärnus näiliselt opositsioonis olev Keskerakond, kes on tuntud üksmeelse hääletamise poolest. Küsimusele, miks nad kinnisvaraspekulatsioonile kaasa aitavad, vastas Talvik, et erakond toetab töökohtade loomist.

Uue planeeringulahenduse avalikustamisel kirjutasid sellele vastuväite Rääma seltsi esimees Priit Sutt ning linnakodanikud Veiko Vostrjakov ja Ivar Mägi. Kõik kolm ei pidanud õigeks tööstusmaale kaubanduskeskuse planeerimist. Ka linnaarhitekt Karri Tiigisoon oli kaubanduskeskuse vastu ja leidis, et tootmismaad vähendada pole vaja.

Kuid linnas asuvate kinnistute väärtus ei sõltu spetsialistidest ja asumiseltsidest. See sõltub linnavalitsuse ja volikogu liikmete enamusest.

Neljapäeval tuli linnavalitsus volikogu ette eelnõuga lubada VN Niidu Kinnisvaral Ehitajate tee ja Niidu tänava nurgal 10 000 ruutmeetri suurust kaubanduskeskust ehitada. Volinikes tekitas üldplaneeringu muutmise soov hulga küsimusi, mistõttu Kivimägi valimisliitu esindav Mark Soosaar tegi ettepaneku piirduda esimese lugemisega.

Kiiresti võetud vaheaja järel võttis Soosaar ettepaneku tagasi. Kivimägi valimisliit ja Keskerakond hääletasid üksmeelselt planeeringu poolt, enamik IRList ja Reformierakonnast oli kas vastu või erapooletu.

Trigon Property Developmenti aktsia väärtus oli juba varem tõusnud.

Järsult pidurdanud bussides sai kolm inimest kannatada

Tallinnas sai eile vigastada kolm inimest, kes kukkusid liiklusohtlikku olukorda sattunud ja seetõttu järsult pidurdanud bussis.

Politsei- ja piirivalveameti korrapidaja teatel juhtus esimene liiklusõnnetus kell 15.18 Tallinnas Pärnu maanteel, kus parempoolsel sõidurajal Liivalaia tänava suunas liikunud bussile MAN keeras ette Volkswagen Multivan, mille roolis oli 34-aastane Yury. Bussi järsu pidurduse ja sõidukite kokkupõrke tõttu kukkus bussis reisijana viibinud 53-aastane Natalja, kes toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.

Kella 16.35 ajal toimus õnnetus Sõpruse puiesteel, kus parempoolsel sõidurajal Tammsaare tee suunas liikunud ja rada vahetama asunud linnaliinibussile Scania keeras ette valget värvi seni tuvastamata kaubik. Kokkupõrke vältimiseks pidi buss järsult pidurdama, mistõttu kukkus sõidukis viibinud seitsmeaastane tüdruk, kes toimetati kontrolliks Tallinna lastehaiglasse.

Kella 19.20 paiku juhtus liiklusõnnetus Estonia puiesteel, kus Laikmaa tänava suunas liikunud linnaliinibussile tagurdas ette parkimiskohalt välja sõitnud Toyota Camry, mille juht on selgitamisel. Järsult pidurdanud bussis kukkus 60-aastane Ljudmilla, kes toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. Sõiduauto lahkus sündmuskohalt.

Metsaülem: risustajad on eriliselt jultunud

«See on kurb!» ütles paidelane Hele Pärn Paide lähiümbruse metsades valitseva vaatepildi kohta. Vanad tugitoolid, pudelid, ajalehed, piimapakid on väike osa prügist, mida ta on metsas käies märganud.

Pärn on tänavu liikunud metsades palju. Paide lähiümbruse prügikohtadest nimetab ta Mäost Vodja poole kulgeva tee ja ka Pärnu–Rakvere maantee äärseid metsi.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Järvamaa metsaülem Peeter Puhke ütles, et praegu on Järvamaa metsadest koristatud ja Väätsa prügilasse veetud juba peaaegu kaks tonni jäätmeid. «See on RMKle maksma läinud 1010 eurot,» sõnas ta.

See tähendab, et iga prügitonni koristus, vedu ja ladestus maksab umbes 500 eurot. Puhke usub, et selle aasta prügikogus ei jää palju alla eelmisele aastale, mil RMK koristas Järvamaa riigimetsast 5760 kilogrammi prügi, mis läks maksma 2340 eurot. «Mõned hunnikud on ju veel välja viimata,» märkis ta.

Kõikidest prügileidudest RMK keskkonnainspektsiooni ei teavitagi, vaid siis, kui hunnikust on paista mõni võimalik niidiots, nagu dokumendid või andmed. «Kahjuks tabatakse süüdlasi harva,» lisas Puhke.

Viimase kuu leidudest tõi Puhke näiteks metsa veetud ehitusjäätmed ligi 20 kuupmeetri suurusel alal. «Need vajavad veel koristamist,» täpsustas ta.

Teisipäeva õhtupoole avastas Puhke sõiduauto kärutäie sodi, kus on ka oletatava prahistaja andmed kirjas.

Puhke ütles, et inimesed tavaliselt metskonda prügileiust ei teavita. Hele Pärn tunnistas, et ei tulnud selle pealegi. «Arvasin, et nii palju käidud kohtades asuvad jäätmed on ametkondadele teada,» sõnas Pärn. Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo juhataja Janely Luuk sõnas, et tänavu on jäätmetega seotud kaebusi laekunud 17. Enamikul juhtudel on olnud tegemist kuskile ladestatud olmeprügi või ehitusjäätmetega.

Iga juhtumi puhul, mil tegemist on jäätmete ebaseadusliku ladestusega, alustab keskkonnainspektsioon prahistaja väljaselgitamiseks väärteomenetlust. «On ka juhtumeid, kus prügis puuduvad igasugused viited isikutele, kuid teo tegija tabatakse siiski,» ütles Luuk.

Jäätmete ebaseaduslikku ladestajat võib oodata kuni 1200 euro suurune trahv. Lisaks tuleb teo toimepanijal jäätmed ära koristada ja prügilasse viia. «Igal juhul läheb selline käitumine kallimaks, kui oli näiline kokkuhoid jäätmete metsa alla viimisel,» rõhutas Luuk.

Kuigi inimeste üldine teadlikkus prügistatuse koha pealt on aasta-aastalt paranenud, leidub Peeter Puhke ütlust mööda ikka veel eriliselt jultunud inimesi. «Niikaua, kui on neid, on ka metsade prügistatus probleem ja metsa tuuakse koormatäite kaupa ehitusjäätmeid, autorehve,» lausus ta.

Ka Hele Pärn ei mõista, miks inimesed olmeprügi või ehitusjäätmeid metsa veavad. «Paljusid jäätmeid saab ju tasuta ära anda ja kas tõesti on odavam sõita autoga metsa, kui panna pakendid maja ette konteinerisse?» arutles ta.

Pärna meelest on marjulisi-seenelisi, keda metsas olev prügi häirib, palju, kuid metsast välja tulles kipub neil vaatepilt ununema. Ka peab ta võimalikuks, et üleilmseks paisunud «Teeme ära!» Järvamaa metsadesse lihtsalt ei jõua, sest inimesed on hõivatud teiste objektide koristusega.

Kui leiad metsast prügi, teavita RMK Järvamaa metskonda telefonil 676 7142 või kirjuta jarvamaa@rmk.ee või keskkonnainspektsiooni, telefonil 1313. Sama tee ükskõik millist keskkonnaprobleemi avastades.

Mükoloog: tänapäeva seeneteadlane ei pea enam seeni tundma

Tänavune rikkalik seeneaasta on metsa toonud hulgaliselt seenekaugeid inimesi. Mükolooge rohke saagikus sagedamini metsa pole meelitanud, sest seeneteadus ei tähenda tingimata seene­lembust.

Mükoloog Teele Jairus, kes on Palu metsas meie giidiks seenemaailma, ütleb, et leidub seeneteadlasi, kes üldse seeni ei söö. «Mina ikka vahel söön, aga järjest vähem,» nendib Jairus, keda on teinud ettevaatlikuks seeneretkedel inimeste korvidest leitud saak. «Mul võib olla kallutatud arvamus, aga üldiselt suhtun külas olles seente söömisesse skeptiliselt.»

Jairus lükkab ümber väite, nagu oleks mükoloogidel tavalisest inimesest lihtsam seenekorvi täita. «Hea seenekoha leidmine on õnneasi. Küll aga võib puude abil ennustada, mis liike võib metsast leida.» Rohkem kui viiest tuhandest seeneliigist, mida võib Eesti aladelt leida, oskab Jairus kindlalt ära tunda murdosa. «Paremad Eesti seenetundjad on sellised, kes mõne üksiku perekonnas tuvastamisel jäävad hätta,» usub Jairus.

Kõik meeled töötavad

Seejuures kasutavad mükoloogid seeneliikide määramisel kõikide meelte abi. Mõne seene puhul kuluvad marjaks ära ninasõõrmed, teisal näen Jairust mekkimas seenekübarat, mille ta kohe välja sülitab. Võhikule sarnaneb seeneteadlase töömetoodika paljuski veini degusteerimisele.

Jairus märgib siiski, et päris kõike ta suhu ei topi. «Mina isiklikult kärbseseeni ei maitse. Maitsen heinikut, pilvikut ja vahel harva ka riisikat,» kommenteerib naine, ulatades mulle maitsetestiks ühe pilviku. Küsin veel üle, kas see tuleb kohe välja sülitada. «Ma arvan, et sa ise soovid selle välja sülitada, sest see on üks kibedamaid pilvikuid, kirbe pilvik,» muigab Jairus. Tal on õigus – kibe maitse jääb suhu seeneretke lõpuni.

Kui seeneteadlase võib metsas ära tunda kirju korvi ja degusteerimiskatsete järgi, siis hariliku seenelise varustusest võib üha tihedamini leida seeneraamatu või mobiilirakenduse. Jairus soovitab olla ettevaatlik: «Raamat tekitab eksiarvamuse, nagu oleks Eestis täpselt nii palju seeni, kui neid on seeneraamatu kaante vahel.» Jairuse töös pole ei raamatutest ega netirakendustest suurt kasu, sest neisse on kogutud liiga vähe liike.

Seened värvimiseks

«Mida vähem seeni tunda, seda lihtsam on neid eristada,» arvab Jairus. Ühelt poolt minnakse sellisel juhul alati kindla peale välja, teisalt võib metsa jääda hulganisti häid söögiseeni. «Inimesed ei julge näiteks kitsemampleid korjata, sest neil on sarnaselt mõningatele kärbseseentele rõngas. Ometi on tegu söödava seeneliigiga, mida Valgamaa metsades leidub rohkelt,» märgib Jairus.

Tema meelest on tavaseenelistel mingi kogus seeneliike, mida neid on õpetanud korjama vanemad.

Jairus ei usu, et tänavune seeneaasta kuidagi ebanormaalne oleks olnud: «Rohkete seentega aastaid tuleb aeg-ajalt ikka ette. Kuna pikalt oli kuiv ja järsku hakkas sadama, siis tulevad sel aastal kõik seened korraga.»

Septembri teine-kolmas nädal on mükoloogide jaoks ideaalne aeg Eestimaa metsades mütata, sest siis leidub puude all nii varaseid kui hiliseid seeneliike. Viimaste väidete kinnituseks nopib Jairus korvi ühe heiniku, mis peaks reeglina maa seest hiljem välja tulema.

Järgmisena ulatab Jairus mulle punakat tooni seene. «Verkjas vöödik,» kostub seletuseks. Hoolimata sellest, et tegu pole söögiseenega, hindab üks grupp seenelisi seda seent väga kõrgelt. Need on lõngavärvijad. Jairus sorib pisut kotis ja võtab välja erinevat värvi lõngadest rõnga. Ta kinnitab, et lõngade toonimisel on kasutatud üksnes seeni.

«Seent eelkeedetakse potis umbes tund aega. Varem peitsitud lõng kastetakse märjaks ja asetatakse jahtunud värvileende,» kirjeldab Jairus värvimisprotseduuri. Kui verkjas vöödik andis punast tooni, siis sinise saamiseks tuleb kasutada haisvat lehternakist, noorest juurepruunikust saab aga kollast, vanast pruunikamat tooni.

Kui Jairus metsas käib, on tal tavaliselt käes kaks korvi: ühte lähevad söögiseened, teise värvimiseks mõeldud seened. «Need viin sõbrannale,» täpsustab Jairus.

Seeneteadust tehakse laborites

Jairuse lemmikuteks on oranž kärbseseen ja erinevad limanutid. Esimene püüab pilku välimusega, teine oma maitsega. Ta näitab mulle ühte pisikest kitselimanutti, mille võib kohe pannile panna. «Enamik limanutte ongi pisikesed, pika jala ja väikese kübaraga.»

Koos meiega seeneretkel viibinud Jairus tuvastab Otepää gümnaasiumi õpilaste korvidest nii mürgi- kui söögiseeni. Seejuures ei pruugi mürgiseen kõigile inimestele sugugi ühesugust mõju avaldada, jõudes nii mõnegi korilase toidulauale.

On ka seeni, mille negatiivsed kõrvalmõjud ilmnevad alles koosmõjus teiste toimeainetega. Jairus leiab laste korvist ühe sellise, mille nimeks on nuijalg-lehtrik. «Õnneks teie ei peaks seepärast muret tundma, sest seda seent ei tohi koos alkoholiga tarbida. Väidetavalt läheb siis nina siniseks,» õpetab Jairus.

Jairuse väitel määratakse seente mürgisust keemiliste katsete tulemusena laboris. Üldse on mükoloogide tegevus kolinud metsast rohkem katuse alla, nii et liigi äratundmiseks läheb vaja mikroskoopi ja vastavat kirjandust. «Tänapäeva seeneteadlased ei pea enam seeni tundma, nad peavad oskama DNA-d eraldada,» tuleb Jairus lagedale küllaltki ootamatu avaldusega.

Tapa daatšad on kui tükike Venemaast

Läinud laupäeva pärastlõunal askeldas 72aastane Olga Tapa külje all suvilate rajoonis oma majapidamises, sest rasket haigust põdeval mehel oli kodus paneelmajas enesetunne natuke parem ja ta lubas kaasa “maale”.

Olga rääkis, et umbes veerand sajandit tagasi sai suvilakrunt ostetud Venemaal Tuulas ilmavalgust näinud pojatütre tarvis. Et lapsel oleks, kus olla, kui Eestisse vanavanematele külla tuleb.

Ülikoolipäevil tutvunud poega ja miniat Venemaalt Eestisse ei lastudki. Olevat öeldud, et kui tahate minna, siis makske kopsakas summa, mis riik teie koolitamisele on kulutanud. Täpset summat Olga ei mäletanud, küll aga seda, et nii suurt raha polnud kuskilt võtta.

Pojatütar aga enam Eestis vanavanematel külas käia ei saagi, sest töötab sõjakomissariaadis ja sealsetele töötajatele on välismaale minek keelatud.

Uhkusega näitas Olga oma aiamaad, kust parimatel aastatel on ta saanud 30 klaasitäit maasikaid. Viimased sisaldavad magneesiumi ja on kasulikud haigele abikaasale, kellele tervislik toitumine on eriti oluline. Sestap kasvatab Olga lisaks maasikatele veel kartulit, porgandit, sibulat. “Kaks ämbrit,” teab ta peast mullust kartulisaaki. Omakasvatatud juurviljad kuluvad marjaks raguu valmistamisel.

Möödunut meenutades arvutab Olga, et kunagi oli sealkandis umbes 30 suvilat ehk daatšat. Osa neist on joodikud maha põletanud, osa lihtsalt ­aegade hämarusse vajunud ja võssa kasvanud. Nüüdseks on kunagises uhkes suvilarajoonis vaid viis suitsu. Enamik käijaid on pensionäripõlve pidavad naised. Suvilarajooni vanem Nikolai läks aastate eest manala teele.

Aga aastakümneid tagasi olid suvilaomanikud veel noored. Pidasid pidusid. Mehed jäid mõnikord ööbima. Ettekäändeks toodi krundi valvamine. “Ei mina tea, mis nad seal öösel tegid,” vastas Olga küsimusele, kas öövalvuritel läks kõvaks peoks.

Kuritegevust pole suvilate juures olnud enam tükk aega. Eelmisel sajandil ikka juhtus, et käidi ühes või teises kohas sees ja näpati mõni ese.

Viiest kasutuses olevast suvilast kahes on elekter sees, teadis Olga. Üks omanik jääb täninigi veel mõnikord ööseks daatšasse. Olga aga seab õhtul sammud taas Tapale paneelmaja suunas.

Eriti uhke asi aga on suvilate rajoonis ühissaun. Selle uks on ööpäev läbi lahti. Saunamõnude maitsmiseks ja ihu harimiseks tuleb vaid vesi ja puud ise kaasa võtta.

Olga näitab kummuli pandud veetünnide poole ja seletab, et valmistub juba talveks. Ajaloolasest poeg käib teda abistamas kevadel ja sügisel. Kevadel seatakse suvila elamiseks valmis, sügisel aga sätitakse talve üle elama.

Eesti toetab 50 000 euroga Süüria humanitaarkriisi leevendamist

Välisministeerium annab ÜRO maailma toiduprogrammile 50 000 eurot, et aidata leevendada Süüria humanitaarkatastroofi.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on 2011. aasta kevadel alanud Süüria relvakonfliktist tingitud humanitaarkriis kasvanud tänapäeva üheks suuremaks ja laiaulatuslikumaks piirkondlikuks humanitaarkatastroofiks.

Kriis mõjutab ligi 11 miljonit inimest, kusjuures sisepõgenike arv on kasvanud 6,5 miljonile, teatas ministeerium. Seejuures on kriisist mõjutatud 5,5 miljonit last, neist 4,3 miljonit Süürias ja 1,2 miljonit väljaspool.

«Pagulaste arv naaberriikides on praeguseks tõusnud kolme miljonini. Süüria pagulasi on Liibanonis juba üle miljoni ja Jordaanias üle 600 000,» lisas Paet. ÜRO andmetel on Süüria konfliktis hukkunud üle 190 000 inimese.

Maailma toiduprogramm on hoiatanud, et on jõudnud Süüriale humanitaarabi andmises kriitilisse punkti ning kui lisavahendeid ei leita, on organisatsioon sunnitud oma tegevusi Süürias vähendama. Paeti sõnul napib praegu vahendeid vajaliku toiduabi pakkumiseks ligi kuuele miljonile süürlasele.

Järgmisest kuust vähendatakse maailma toiduprogrammi teatel Süürias välja antava toidupaki suurust ning kärbitakse naaberriikides pagulastele jagatud toidukupongide arvu. Programmide jaoks, mis on planeeritud detsembrisse, puudub raha täielikult.

Süüria kriisiga seotud tegevusteks vajab maailma toiduprogramm aasta lõpuni 352 miljonit USA dollarit, sealhulgas 95 miljonit dollarit Süüria abistamiseks ning 257 miljonit naaberriikide pagulaste toetuseks, teatas välisministeerium.

Maailma toiduprogramm on üks suuremaid humanitaarabiorganisatsioone maailmas, mille põhiline eesmärk on anda kriisiolukordades toiduabi. Oma tegevustes sõltub programm pea täielikult vabatahtlikest annetustest.

Eesti on andnud alates 2012. aastast Süüria kriisis kannatanutele humanitaarabiks kokku üle 1,1 miljoni euro. Sel aastal on eraldatud ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile 100 000 eurot Süüria pagulaste toetamiseks Jordaanias ning ÜRO lastefondile 150 000 eurot Süüria humanitaarkriisiga seotud olukorra parandamiseks. Lisaks on Eesti 100 000 euroga toetanud Rahvusvahelise Punase Risti Komiteed tegevusteks Süürias.

Võõrsilt tagasi kodumaale kooli

Üha enam leiavad õpetajad uue õppe­aasta algul klassist Eestisse tagasi pöördunud perede lapsi. Naastakse, sest vanemad usaldavad meie haridussüsteemi rohkem, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Õpetajad on Eestis paremad!, teatab Tartu erakooli 5. klassi õpilane Erik Hõim vastuseks küsimusele, mille poolest Eesti kool erineb Ameerika omast. Erik on tasapisi harjumas sellega, et ümberringi on vaid rahvuskaaslased. Harjub sellegagi, et iga ainet annab erinev õpetaja ja tunnid toimuvad eri klassiruumides. Algul oli pisut raskegi õiget kohta üles leida.

Erik on Eesti koolis teisel katsel. Tema vanemad on küll Eestis sündinud, kuid töötasid pikki aastaid Ameerikas, kolisid vahepeal Eestisse ning Erik jõudis siin 1. klassis oma piirkonnakoolis käia. Sügisest on Eriku ema Terje Hõim Tartu ülikooli koolimatemaatika keskuse juhataja ning tal tuli leida kool nii Erikule kui ka nooremale tütrele Helinale.

«Juba aprillis võtsime ühe kooliga ühendust, aga ei saanud vastust. Jaanipäevaks selgus, et klassid on täis, aga seda oleks võinud meile kohe öelda, et kooli otsimine ei jääks viimasele minutile,» kirjeldab Terje Hõim otsinguid. Kahjuks ühendati Eriku piirkonnakoolis, kus poisile oli väga meeldinud, kolm klassi kaheks. Kartes suures seltskonnas koolikiusamist aktsendi pärast, valis pere vähemate õpilastega erakooli.

Koolis vestlesid õpetajad ja direktor esmalt laste ja emaga. Matemaatika ja eesti keele testi sooritamise järel said õde-venda samadesse klassidesse, kuhu pidanuks Ameerikaski minema. Teistest on nad aasta jagu nooremad, sest Ameerikas minnakse kooli varem. Terje Hõim võrdles enne Ameerikast tagasi tulekut ainekavasid ja veendus, et vajalikud teadmised on lastel olemas. Kuna kodune keel on eesti keel, ei jää nad ka sellega jänni.

«Erik sai eesti keelele väga hea põhja 1. klassis ja on senini elanud vana rasva peal. Helinaga aga tegime terve suve 2. klassi töövihikust harjutusi,» räägib Terje Hõim, kes on lapsi väiksest peale sihikindlalt arendanud.

Elav sõnaraamat

Ta tunnistab, et kodumaale tagasi tuleku üks kaalukas põhjus oligi haridus. «Väiksemas riigis on uuendusi lihtsam sisse viia. Hariduse võimalused on paindlikumad ja kõrgemal tasemel. Ameerikas on suur ja logisev süsteem, mida on raske muuta ja vedada,» võrdleb ta. «Et Tartu erakool on üks innovatsioonikoolidest, kel projektid ülikooliga, sain alles hiljem teada. Igatahes lapsed on praegu väga rahul ja neil on juba sõbrad tekkinud.»

Inglise keele tunnis tunneb Erik oma sõnutsi end elava sõnaraamatuna, sest oskab öelda kohe õige sõna, kui mõni laps ei tea. Õpetaja on andnud talle ka eriülesande õpetada iga päev kaaslastele selgeks mõni raskem sõna ning korra nädalas on eratunnid koos native speaker’iga. Teiseks võõrkeeleks valis Erik prantsuse keele. Kuna erinevalt klassikaaslastest pole ta seda enne õppinud, osaleb ta järeleaitamistundides, et teistele järele jõuda.

Arvutitest ja programmeerimisest huvitatud poiss leidis endale sobiva ringi huvikoolis. Ema on rahul, et tunniplaanis on ettevõtluse alused ja tütrel tantsuõpetus. Koolist koju tulevad lapsed ise bussiga – Ameerikas olnuks see mõeldamatu.

«Siin on vabadust ja iseseisvust palju rohkem, ka seepärast tahtis Erik tagasi,» ütleb Terje Hõim. «Ameerikas lähevad lapsed isegi sööklasse hanereas ega tohi astuda sammugi kõrvale. Nagu sõjaväes!»

Igaühel oma lugu

«Meil oli esimesel koolipäeval hirm, et laps satub põlu alla, kuna räägib eesti keelt vaevaliselt, aga koolist tulles ütles ta, et äge oli,» räägib Andrus Jallai, kelle poeg õpib erakooli esimeses klassis. Pere on kümme aastat elanud Hispaanias.

«Seal minnakse kolmeselt eelkooli. Poiss oli läbinud juba 1. klassi, kirjutab kirjatähtedega, arvutab tuhande piires ning tunneb planeete. Aga emakeel on tal hispaania keel ja seepärast panime ta siin uuesti esimesse klassi − et õpiks eesti keelt,» lausub Jallai. Võõrsil polnud selleks head võimalust – koolipäevad olid pikad ja koju jõudes ootas mõne tunni pärast juba magamaminek. Vaid 10 protsenti päevast saigi laps eesti keeles rääkida.

1. klass andis Hispaanias väga hea inglise keele pagasi. Nii hea, et praegu on tal tunnis igav, kui teised alles alustavad õpinguid.

«Ütlesin, et tõsta kätt ja vasta, aga ta on vaikse loomuga,» ütleb Jallai.

Et töö võib iga kell Hispaaniasse tagasi viia, tuleb perel vaeva näha, et laps hispaania keelt ära ei unustaks. Koolis pole veel võimalik seda õppida, seega läheb asja ette Skype’is Hispaania sõpradega suhtlus. Ja suveks sõidetakse nagunii Hispaaniasse.

«Igal tulijal on oma lugu, mis tuleb temaga kaasa,» lausub Tartu erakooli õppejuht Marjeta Venno. «Viimasel ajal on jäänud mulle kõrvu: tuleme tagasi, sest lastel on parem siin õppida. Vanemad usaldavad Eesti haridussüsteemi rohkem.»

Teine tagasituleku põhjus on kodune tugivõrgustik. Võõrsil oled üksi oma perega. Siin aitavad vanavanemad-sugulased laste eest hoolitseda.

Tartu erakooli on paaril viimasel aastal naasnud lapsi Ameerikast, Šotimaalt, Rootsist, Saksamaalt. Nii esimestesse kui ka lõpuklassidesse.

Enne kui õpilane vastu võetakse, vestleb juhtkond vanematega nende ootustest ja uurib, mida laps on õppinud. Tehakse proovitöid, saamaks aru, millise järje peal laps on − et talle parimat tuge pakkuda. Koolis saab ka kaks proovipäeva teha, et õpetaja, tulija ise ja teised lapsed tunnetaksid, kuidas uustulnuk kollektiivi sobib.

«Koolisüsteeme ühildada on keerukas, kooli minnakse eri maades eri vanuses ja tuleb otsustada, mitmendasse klassi keegi läheb. Proovime lapse siiski samasse klassi panna, nagu ta välismaal õppis. Riigiti on ka erinevad tunnistused. Ameerikas oli õpetaja kirjutanud näiteks põhjalikud soovituskirjad,» räägib direktor Urmo Uiboleht.

Ka õppekavad erinevad riigiti. Marjeta Venno sõnul pole siiski ühtegi kogemust, et midagi oleks valel ajal õpetatud või õppimata jäänud.

«Et laps siin kohaneks, peame väärtustama ja tunnustama tema eelnevat haridusteed, mitte seda halvustama. Muidu lõikame esimese koostöövõimaluse ära. Siht on ju tulijaid sulandada,» selgitab Venno. «Õpetaja teab, et peab teistmoodi lähenema. Tähtis on anda kohanemisaega, sada päeva nagu valitsusele − pole mõtet esitada kohe tohutuid nõudmisi. Kui peredega kohtume, räägime väga olulise teemana ka hobidest – et laps saaks nendega siin jätkata. See aitab juuri mulda ajada ja sõpru leida.»

Kõige keerukam on korraldada keeleõpet − kuidas sobituvad tulijad rühmadesse, kui inglise keel on olnud neil seni esimene keel. Osa lapsi on sündinud võõrsil ja nende kontakt Eestiga on olnud väike, mistõttu tekivad grammatilised küsimused. Kuid sellest ei tasu probleemi teha. Õpetaja peab arvestama ka sellega, et näiteks matemaatikas kasutatakse osas riikides teisi märke ja ühikuid.

Avardab õpetaja maailma

Õpetaja Karen Kärtmanni teise klassi tuli sügisel õpilane Šotimaalt.

«Natuke kartsin, kui palju ta oskab eesti keelt ja mida üldse teab, samuti seda, kuidas lugemine välja tuleb. Ta räägib aktsendiga, aga on väga tragi tüdruk ja loeb juba päris soravalt,» kirjeldab Kärtmann. «Kirjutamisel lähevad veel c ja k sassi, aga vanemad on lapse eesti keelega kodus tublit tööd teinud.»

Inglise keele tunnis on tüdruk neli korda nädalas klassikaaslastega ja korra nädalas on koolis loodud võimalus native speaker’iga rääkida, et oskused rooste ei läheks.

«Ta on julgem ja avatum, räägib vabalt kõikidest teemadest ega häbene midagi. Teised on võtnud uue kaaslase väga hästi omaks,» on õpetaja Kärtmann rahul.

Põnevad on ka uue õpilase hobid, ta on varem trekirattaga sõitnud ja siin läks trikiratta trenni.

«Meie tüdrukud käivad iluvõimlemises, käsitööd tegemas. Seal on aga maailmapilt teistsugune,» muheleb Kärtmann. «Viieaastaste eelkoolis käib brasiilia juurtega poiss, kel kolm keelt suus. Temperament on hoopis teine ja kultuurilised erinevused suured. Meil peavad lapsed juba varakult oskama kõike, aga seal mitte. Nii me siis harjutame! Peab olema valmis teistsuguste laste tulekuks. See sunnib õpetajat pilti laiemalt nägema, ei saa ainult enda nina alla vaadata. Õpetajad peaksid saama selleks ettevalmistuse, et ei saaks šokki. Siis on mitu korda lihtsam toime tulla.»

Võimalus olla keegi

Perearst Tarmo Loogus tunnistab, et nende pere pöördus pärast viie ja poole aastast Rootsis elamist tagasi koju just seepärast, et vanem laps jõudis kooliikka. Et kooliga kohanemine sujuvam oleks, otsustati, et laps peab jõudma mõne aja ka Eesti lasteaias käia.

«Tahtsime, et laps läheks Eesti kooli, sest ei tahtnud lapsest rootslast kasvatada, ikka eestlast,» rõhutab Loogus. «Lisaks oleme veendunud, et Eesti koolide tase on kõrgem kui Rootsis. Sellest sain tasapisi aru, kui puutusin oma töös kokku õpetajate ja nende probleemidega. Rootsi lapsed, nagu paljude Euroopa riikide lapsed, ei saa endale lubada pikka, ligi kolm kuud kestvat suvepuhkust, aga meie lapsed saavad. See näitab minu arvates ühtlasi seda, et Eesti lapsed suudavad lühema ajaga omandada enam teadmisi.»

Koolivalik läks Looguse perel lihtsalt. Käinud läbi kolm kodulähedast kooli, jõuti lõpuks Tartu erakooli, kus esimesest hetkest saadi aru, et see on õige koht − nüüdisaegne õppekeskkond ja töövahendid, väga heal tasemel õpetajad,  individuaalne lähenemine, hoolivus ja tähelepanelikkus.

«Lapsel on võimalus olla keegi, mitte kaduda musta täpina mammutkooli halli massi,» on Loogus rahul.

Haridusstatistikas ei peeta eraldi arvestust õpilaste päritolu üle, seetõttu ei saa ka öelda, kui palju võiks olla üle Eesti lapsi, kes välismaalt tagasi tulnud. Kuid Urmo Uibolehe sõnul on vestlustest teiste koolijuhtidega kuulda, et tagasi tullakse varasemast rohkem ja tugevaid argumente seejuures on kooliharidus. Seega peaksid koolijuhid saama rohkem teadmisi muu maailma koolisüsteemist. Praegu uurib igaüks vaid enda huvist internetist.

«Haridusministeerium võiks teha väikse kokkuvõtte iga riigi hariduselu kohta, et abistada koole,» pakub Uiboleht. Ta leiab, et tervikuna pole Eesti haridussüsteem valmis selleks, et lapsed tulevad tagasi. Väiksemad koolid on paindlikud ja saavad sellega paremini hakkama. Kontaktide hulk tavakoolis on aga liiga suur. Vanemad tahavad ka tihedat tagasisidet, suurtes koolides seda anda ei jõua.

«Kui riik on seadnud üheks prioriteediks talendid koju tuua, tuleb olla paindlik,» ütleb Uiboleht. «Inimeste töötuturule ootamine tähendab ka perele tingimuste loomist. Teisest keeleruumist tulnud laps on haridusliku erivajadusega ja vajab tuge. On vaja riigi tasemel kokku leppida, mis saab teha, et tulijad paremini kohaneksid.»

Galerii ja video: Vaba Lava teatrimaja avas uksed suurejoonelise šõuga

Telliskivi loomelinnakus avas uksed Vaba Lava avarate ja valgusküllaseks muudetud ruumidega modernne teatrimaja.

Maja on varustatud kahe blackbox'i ja Sõltumatu Tantsuühenduse käsutuses oleva tantsusaaliga. Eksisteeritakse kahel tasapinnal, millest oma osa võtab tänavatoidurestoran Foody Allen.

Vabal Lava tegevuse keskmeks on teatrilavastuste kuraatoriprogramm, mille on algavaks hooajaks kokku pannud vene teatriekspert, teatrikriitik, dramaturg ja filmistsenarist Oleg Loevski ja eesti teatriteadlane ja -kriitik, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk. Algava hooaja kuraatoriprogrammis esietendub 12 uuslavastust.

Juba avanädalavahetusel jõuavad publikuni kaks Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastust. Neist esimene on täna, reedel, 19. septembril kell 18.30 esietenduv «Alustame algusest» Pulitzeri auhinnaga pärjatud näitekirjaniku Annie Baker´ilt, lavastaja Adrian Giurgea (USA), produtsent R.A.A.A.M. Pühapäeval, 21. septembril kell 19.00 esietendub Mikk Mikiverist, Lavakunstikoolist ja XI lennust kõnelev Ivar Põllu lavastus «Mikiveri tagi», produtsent Tartu Uus Teater.

Külalisetenduse «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud» annavad laupäeval, 20. septembril kell 17.30 lavastuskunstnik Dmitri Krõmovi tudengid Moskvast.

Hilisõhtutel on maja avatud muusikasõpradele. Avapeo sisustas Tallinn Music Week, peaesinejaks energiast pulbitsev Ballet School Berliinist ning  laupäeva õhtul ootab publikut Jazzkaar ja lummav Ingrid Lukas, kes esitab koos trummari ja klahvpillimängija Patrik Zossoga värsket elektroonilise puutega loomingut oma peagi ilmuvalt kolmandalt heliplaadilt. Publiku ette astub ka Soome klahvpillivirtuoos, helilooja ja laulja Tuomo koos tähelepanuväärse beatbox’ija Felix Zengeriga.

 

 

Priisalu: pärast 2007. aastat ei häbene poliitikud enam küberrünnetest rääkida

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu rääkis New Yorgis eile toimunud konverentsil Ukraina sündmuste mõjust Eesti julgeolekukeskkonnale, küberkonfliktide võimalikest arengustsenaariumidest ning viisidest, kuidas küberohte ennetada ja ründeid paremini tõrjuda, ning ütles, et Eestit 2007. aastal tabanud küberründed tõid teema rahvusvahelise tähelepanu keskmesse.

Konverentsil esinejad analüüsisid küberkonflikti tahke nagu erasektori vastutus, kriminaalmenetlus, andmekaitse ja küberheidutus, teatas ameti pressiesindaja. Priisalu keskendus küberjulgeoleku strateegiaid ja rahvusvahelist õigust käsitlevas paneelis Eesti kogemustele 2007. aasta küberrünnete tõrjumisel ning riigi küberjulgeoleku tugevdamise viisidele.

Tema hinnangul on 2007. aasta küberrünnakud Eestis muutunud rahvusvaheliseks meemiks, mida riigid, ettevõtted ja ajakirjandus kasutavad näitena, põhjendades näiteks infotehnoloogia eelarve suurendamist või kübersõja ohtu. «Pärast 2007. aastat ei häbene poliitikud enam küberrünnetest rääkida,» ütles Priisalu.

New Yorgi Ülikooli õiguse instituudi ja Ameerika Advokaatide Assotsiatsiooni konverentsi «Lawyer Jurga 2014» teema oli küberjulgeoleku aspektide ja seoste kaardistamine ning võimalused, kuidas küberjulgeoleku aspekte juristidele selgitada.

Virumaale jõudnud seakatk tekitab seakasvatajates kõhedust

Eile diagnoositi sigade Aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal. Kuigi Lääne-Virumaa seakasvatajad on kõikvõimalikud abinõud tarvitusele võtnud, tekitab see uudis neis siiski ärevust.

“Eks see võtab kõhedaks muidugi,” kommenteeris  Aluvere Sigala OÜ juhataja Erki Privoi, kelle sõnul on kõikvõimalikud ettevaatusabinõud nende Kadrina vallas asuvas sigalas tarvitusele võetud – aedade ehitamisest desomattideni. Ometi ei või tema hinnangul siiski päris kindel olla, sest Leedus avastati katk ühes eeskujulikus seafarmis, kus olid samuti kõik abinõud kasutusele võetud.

Lääne-Virumaa farmidest asub katku leiukohale kõige lähemal OÜ Vinimex Vaekülas asuv sigala.

“Loodame, et midagi ei juhtu. Aga loomulikult on hirm. Tuleb eriti hoolas olla,” tõdes OÜ Vinimex  juhataja Ants Ossip. Tema sõnul on nende farmis nagu teisteski sigalates kehtestatud erinõuded personalile ja võetud kasutusele abinõud.

“Uskumatu, et metssead nii kiiresti üle 200 kilomeetrit läbisid. Aga eks nad ole kiired loomad ja toiduotsingul,” ütles Ossip. Tema hinnangul meelitavad metssigu Virumaale siinsed lopsakad maisipõllud.

“Kuna uus leiukoht on varasemast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel,” selgitas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade Aafrika katku suhtes.”

Põllumajandusministeeriumis eile toimunud kohtumisel seakasvatajatega anti ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakendatavatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisel.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014–2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Samuti on Euroopa Liidu liikmesriikidel võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt erakorralist toetust seoses kaubanduspiirangutega, mis tulenevad loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, või seoses tarbijausalduse kaotusest tingitud turuhäiretega.

Eestis on diagnoositud sigade Aafrika katk kokku kaheksal metsseal Viljandi-, Valga- ja Ida-Virumaal. Kaheksa kilomeetri raadiuses katkuhaigete loomade leiukohtadest on määratletud taudistunud ala ja seal asuvad seafarmid on intensiivse veterinaarjärelevalve all.

Eesti lõunapiiril on kehtestatud puhvertsoon.

Uued piirangutega tsoonid määratletakse järgmisel nädalal.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomade kohta saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Pärnus korrastatakse Estonia monumenti

Eile töötas Pärnu sadama vasakpoolse muuli algusse parvlaeva Estonia huku mälestuseks püstitatud monumendi juures Tehnoservice OÜ töömees Andrei Jakubovitš (pildil), kel oli käsil plaatimistöö.

Uue plaatkatte saab osa monumendi jalamist. Samuti ootavad uuesti paigaldamist betoonplaadid, mis palistavad monumendi juurde viiva kaldtee serva.

Jakubovitši sõnade kohaselt on tal kavas peale uute plaatide paigaldamise ja vanade kohendamise laduda uuesti kaldteed sillutavad lahtised munakivid, kuna need on aja jooksul vajunud ja südametud inimesed osa neist laiali pildunud. Kivide vahele puistab töömees peeneteralist graniitkillustikku.

Kokkuvõttes saab monument värskema väljanägemise.

Jakubovitš lubas, et teeb tööd nädalavahetuselgi ja juba tuleval nädalal peaks plaatimis- ja korrastustöö monumendi juures saama tehtud.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna ehituse peaspetsialist Ago Raudsepp ütles, et kuna kõigi linnale kuuluvate monumentide korrashoiuks on tänavu ainult 2500 eurot, on Estonia monumendi juures käsil praegu pelgalt iluravi.

“Monumendi suurem remont on kavandatud tulevasse aastasse,” sõnas Raudsepp.

Parvlaeva Estonia katastroofist möödub 28. septembril kakskümmend aastat.

Piirini minekul tuleb olla väga tähelepanelik

Politsei- ja piirivalveameti piiriturvalisuse talituse juht Toivo Liider ütleb, et Eesti ja Venemaa vahel jookseb ajutine kontrolljoon, millele eelnevad Eesti poolelt eri loomuga hoiatusmärgid.

Eesti poolelt võib tavakodanik minna Venemaa suunas kuni piiriribani. See on tavaliselt 10 meetri laiune ala, mis kulgeb piki Vene piiri. Vene piir asub Venemaa piiripostist umbes 2,5 meetrit Eesti suunas.

Seega ei rikuta riigipiiri seadust, kui hoidutakse Vene piiripostist 13 meetri kaugusele. Piiri lähedal peab olema väga tähelepanelik, sest Vene piiripost võib Eesti poolt vaadates jääda põõsa või puu varju.

Sõltuvalt maastikust võib piiriala olla ka kümnest meetrist kitsam ja siis ei tohi minna kaugemale postist, millel on kollane tahvel kirjaga «Seis. Eesti piir». Vahel asub selline tahvel aga piirialast kaugemal.

Kõige kaugemal piirialatähistest Eesti pool on üles seatud punaste äärtega kollased infotahvlid, mis teatavad piirirežiimi alast. Ära on toodud ka infotelefoninumbrid. Need tahvlid on üldjuhul tee ääres ning võivad olla piirist nii mõnesaja kui paarikümne meetri kaugusel.

Metsas, tihnikus ja võpsikus annavad piirilähedasest alast teada näiteks puude külge seotud kollased lindid või puudele märgitud erksavärvilised ristid. Need on piirist umbes sama kaugel kui tähelepanutahvlid.

Seda, kes juhtub piiriala rikkuma, ähvardab riigipiiri seaduse alusel kuni 800-eurone trahv.

Teekond piirikolmnurgast rahvusvahelisse kuriteopaika

Hõikan vene keeles üle riigipiiri tere. Venemaa ametnik tervitab kümmekond meetrit eemal viisakalt vastu. Oleme kohas, kus kaks nädalat tagasi Eesti kaitsepolitseinik kinni võeti.

On kolmapäeva pärastlõuna, kell saab siinpool piiritulpa neli ja sealpool viis. Oleme koos fotograafiga seda piirilõiku otsides omajagu ekselnud, aga tänu sellele saabume kohale just siis, kui teisel pool ilmuvad välja Vene riigi esindajad. Esmalt on neid pigem kuulda ja alles siis näha, sest Vene piirilt algab mets. Eesti poolel on paik üsna avar.

Märkame nelja-viit meest, aga tundub, et neid on rohkemgi. Kes nad täpselt on, me ei tea. Ilmselt piirivalve ja asja uuriva struktuuri esindajad. Lisaks sebib sealpoolgi ringi üks piltnik.

Pärast tervitamist tutvustan, et oleme Eesti ajakirjanikud, ja küsin, kas võime nendega rääkida. Sellele vastust ei järgne, aga kuulen, kuidas üks neist tähendab: «Pildistavad.» Ju märkas ta Sakala fotograafi, kelle toru on idanaabri poole pööratud.

Teen korra siiski veel piiriülest juttu ja pärin kahe nädala tagusele intsidendile vihjates, kas see siis ongi seesama koht. Saan lühikese jaatava vastuse. Rohkem ei tihka ma venelasi eksitada – nad ei paista sellisest vestlusest kuigi huvitatud olevat.

Veedame kahe nädala taguse kriisikolde juures paarkümmend minutit. Uurime ümbrust ning vaatame, kuidas venelased oma poolel sündmuskohta mõõdavad ja märkmeid teevad. Eesti riiki kostab nende juttu summutatult. Sekka kõlab mõni fraas arusaadavalt: «Veel on midagi», «Et näha oleks», «Stopp!», «Korras, normaalne. Mine nüüd ära», «Sõidame ära».

Venemaa kodanikud jäävad siiski veel oma piiri äärde toimetama ja ära sõidame hoopis meie. Mis seal enam passida. Hiljem turgatab küll pähe, et oleksin võinud otsesõnu küsida, kus täpselt Eesti kaitsepolitseinik kinni võeti. Huvitav, mida nad oleksid kostnud.

Kolme riigi ristmik

Piirkond, kus Eesti kaitsepolitseinik Eestist Venemaale rööviti – nagu väidavad Eesti võimud – või kus ta juba Venemaal olles kinni võeti – nagu väidavad Vene võimud –, pole meile piiriäärse käigu eesmärk omaette. Küll aga tekkis sellest juhtumist ajendatud mõte minna Eesti ja Vene piiri lähedale ning kogeda, kui selgelt on piiriala tähistatud ja kuivõrd varitseb oht kogemata üle idapiiri eksida.

Eelnevalt uurin politsei- ja piirivalveametist piirireeglite kohta. Asi näib olevat selge. Hiljem kohapeal pean siiski telefonitsi uuesti üle küsima, mida üks või teine märk tähendab.

Tutvumist piiriga alustame Eesti kagunurgast, kus saavad kokku Eesti, Läti ja Venemaa. See on omapärane paik Võrumaal: läbi Parmu küla ja samanimelise looduskaitseala viiv kitsas autotee kulgeb kilomeetreid Vene piiri kõrval. Kohati jääks naaberriigini vaid mõni samm astumist.

Viimane ots, kilomeeter-poolteist, kulgeb maastikurajal, mille on ilmselt piirivalve oma džiibiga ajapikku sisse tallanud. Peatume kohas, kus rada keerab ringiga tagasi. Fotograafi nutifon on levist väljas, minu vana klassikaline mobiiltelefon võtab aga vastu sõnumi: «Tere tulemast Lätti!»

Oleme siiski veel Eestis, Viljandi piirist alates maha sõitnud 179 kilomeetrit.

Läbi võsastunud metsatuka läheb edasi väike jalgrada. Selle ääres on kuuseriisikaid ja muid seeni. Tüli teevad põdrakärbsed.

Raske hinnata, mitu minutit me astunud oleme, aga ühtäkki oleme Eesti ja Läti piiril. Kahel väikeriigil on ühised piiripostid kahe nimetahvliga.

Aastaid tagasi olnuks sealt edasi minek piiririkkumine, nüüd enam mitte. Nõnda lähengi välismaale. Kalpsan läbi madala Pedetsi, Läti keeles Pededze jõe ja ronin kaldast üles. Edasi pole mõtet astuda – ainult üks võsa ja tihnik. Muide, see Eestist algav ja Lätis lõppev jõgi kulgeb kilomeetreid ka Eesti ja Venemaa piiril.

Tulen tagasi kodumaale ja kõnnime pisut mööda Eesti-Läti piiri. Ühtäkki märkame üle jõe Venemaa piiriposti. See ongi koht, kus kolm riiki kokku saavad. Piirivalvureid üheski riigis näha pole. Igaks juhuks ma kolmnurgale päris lähedale ei trügi.

Kui hakkame tagasi astuma, kuulen autoukse sulgemise heli. Õige varsti kohtume kahe Eesti piirivalvuriga. Nad küsivad sõbralikult, kes me oleme ja mida siin teeme. Räägime kõik ausalt ära. Nendime, et kordonisse me oma käigust teada ei andnud. Piirivalve ütleb, et seda võiks ikkagi teha, aga kedagi muidugi sundida ei saa.

Mina märgin, et läks vaid 45 minutit sellest, kui oma auto seisma jätsime, ja juba võttis piirivalve meid kinni. Naispiirivalvur naeratab ja lausub, et ega meid ole kinni võetud. Meespiirivalvur lisab, et näete, kontroll toimib.

Nende jutust selgub, et meie tulek jäi piirivalve kaamerate vaatevälja. Meie muidugi ühtki neist ei märganud. Piirivalvurid küsivad isikut tõendavaid dokumente ja kontrollivad neid oma autos, kus ootab kolmas selle ameti esindaja. Pärimisele, mis saaks, kui mul ühtki dokumenti kaasas poleks, vastab piirivalvur, et siis tuleks püüda muul moel isikut tuvastada. Kuidas täpselt, ta ei ütle.

Oma nime ega näoga piirivalvurid lehes esineda ei soovi. Meie isikud kontrollitud, nad lahkuvad. Hakkame ka ise tuldud teed tagasi sõitma. Mõne kilomeetri kaugusel teeme põgusa peatuse, et ajada törts metsajuttu kohaliku inimesega.

Misso vallas Kiviora külas elav Arti Zirk on perega piiri äärde seenele tulnud. Ta ütleb, et siitnurga rahvas tavatsebki selles kandis seenel käia. Mõni piirivalvur on talle juba nägupidi tuttav, aga kui tuleb uus, peab talle dokumenti näitama ja laskma tal isikut tuvastada.

«Mina enne seenele minekut sellest plaanist kordonisse teada ei anna,» tähendab Zirk. «Ega jõua ju kõike ette kanda.»

Sildid, lindid, saabas, nina

Edasi võtame suuna Eesti kaitsepolitseiniku ja Vene võimuesindajate kohtumispaiga poole. See asub Vastseliinast edasi Miikse küla lähedal. Fotograafi nina haistab õiget teed, aga mina olen ühest leheloost saanud vildakat infot ja nõnda liigume minu ärgitusel õigest kohast algul vasakule ja siis paremale. Teisalt on see hea, nägemaks, kuidas on piir ja selle lähedane ala tähistatud.

Algul sammume mööda selget piiriäärset rada, siis müttame metsas, kus olukord tundub segasem. Siin-seal puude külge seotud kollased lindid viitavad piirilähedasele alale. Mitu korda jätame need kogemata selja taha ehk satume Venemaale lähemale.

Et metsas tavaliselt kaugele ei näe, ei saa ka eemalt aru, kus võiks olla päris piir. Parem siis mitte riskida ega risuses metsas edasi ragistada.

Ühes kohas keset metsa süvendab segadust üksik märk puu küljes: «Seis. Eesti piir». Alles olid siin vaid lindid! Pealegi, Vene piiriposti ei paista kuskil. Fotograafi nutifoni jahimeherakenduse ja GPS-i andmeil jääb piirini mõnes kohas poolsada, siis jälle paarsada meetrit. Muide, hiljem näeme pikemaid kollaseid linte üle piiri Venemaa poolel.

Hetkeks tardume, sest otse meie poole näib murdvat põder. Jahimehest piltnik huikab teda peibutavalt, aga rohkem me loomast ei kuule. Hiljem peatume, sest minuti jooksul kostab tumedaid pauke. Nagu kahurist lastaks, võrdleb piltnik.

Helistan veel kord politsei- ja piirivalveametisse ning palun täpsustada piirimärkide olemust. Ühtlasi saan kinnitust fotograafi heale mälule: kaitsepolitseinik võeti kinni Venemaa piiriposti number 121 lähedal.

Lõpuks, pärast õige koha leidmist – sinna viib porine autotee – ja põgusat vestlust Vene võimude esindajaga, võtame suuna Põlvamaale. Teel põikame mööda Luhamaa ja Koidula piiripunktist.

Põlvamaal sõidame kaheksa korda läbi Venemaa, loomulikult täiesti seaduslikult. Nimelt lõikab Venemaa seal Eesti tee kahes kohas läbi: Saatse saapa sees kulgeb Venemaa 947 ja Lutepää ninas kuni 27 meetri pikkuselt. Läbi pääseb ilma viisata, aga tohib ainult sõita, kas või jalgrattaga. Jalgsiminek on keelatud.

Läbime Venemaale jäävat saabast viis ja nina kolm korda. Nina juures märkame autoaknast viivuks kaht piirivalvurit koeraga. Hilisem järelepärimine selgitab, et nemad olid omad.

Meie piiriäärne retk on läbi. Lutepää nina järel oleme Viljandi piirist peale maha sõitnud 295 kilomeetrit.

Vabaerakond saab parteiks

Vabaerakonna tänase asutava koosoleku päevakorras on erakonna loomine, põhikirja ja programmi vastuvõtmine ning juhi valimine, et pakkuda riigikogu valimistel konkurentsi praegustele «toiduahelast» hoolivatele ja kinni pidavatele erakondadele.

«Vabaerakonna tuleku üks eesmärke on laiendada poliitilist spektrit ja tekitada ka parlamendis arvamuste paljusus. Nagu ühiskonna praegune areng näitab, kui valik väheneb ja võim kinnistub, siis tekib seisak ja võim keskendub vaid enese säilitamisele ja oma toiduahela kaitsmisele, jättes ühiskonna arengu tagaplaanile,» ütles Vabaerakonna algatusrühma liige, teadusajakirjanik Margus Maidla.

Praegu on Eesti Vabaerakonna Algatusrühma nimekirjas enam kui 600 liiget, kellest asutavale koosolekule on registreerunud rohkem kui kolmandik.

Sündiva erakonna juhatuse liige Külliki Kübarsepp kinnitas, et erakonnaks saamise üks eesmärk on osaleda riigikogu valimistel. «On küll kuulda nelja erakonna ringkaitse juttu, et erakondade sekka ei mahu uusi juurde, aga Eestimaal ringi liikudes kuuleb, kuidas inimesed on väga pettunud praeguses riigikogus, praegustes erakondades ja oodataksegi julget pealehakkamist, uut jõudu,» ütles Kübarsepp. «Jah, suurtele vastuhakkamine saab keeruline olema, aga päris lootusetu seis ei ole. Rahval on valmisolek muutusteks.»

Kübarsepa sõnul on valija jaoks praegu olulisim raha ja pere hakkamasaamine ning nende programmis on lahendusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja maksusüsteemi muutmine. «Eesti inimene tahab elada ja tööd teha kodumaal, ja selleks tuleb kõik teha. Samuti on oluline võimu jagamine riigi ja kohalikul tasandil,» leidis ta. «Inimene tunneb, et ta jääb ametnikega suheldes alati kaotajaks ja parlament on inimesed hüljanud. Eesti jaoks on oluline kainuse püsimine ja riigi rahvale tagasi andmine.»

Erakonna ühe asutaja, täna ilmselt erakonna juhiks kinnitatava Andres Herkeli sõnul tahab Vabaerakond pakkuda avatud platvormi riigikogu valimisteks, kus saavad kandideerida ka teiste organisatsioonide esindajad ja lihtsalt ärksad kodanikud.

«Kui nende vaated meie omadega suurtes piirides ühtivad, on meie uks lahti. Rahvakogu ja mitmed muud avalikud algatused on osutanud vajadusele muuta nii senist poliitikategemist kui ka ühiskonda laiemalt. Meie võtsime ülesandeks luua Eesti ebamõistlikult piirava erakonnaõiguse juures selleks võimalus,» ütles Herkel.

Vabaerakonna algatusrühma esitas kolmapäeval riigikogu esimehele Eiki Nestorile kollektiivsele pöördumisele «Lõpetada erakondade ületoitmine!» kogutud allkirjad. Alates aprillist on algatusrühm kogunud 3940 toetusallkirja, et vähendada erakondade rahastamist vähemalt poole võrra. «Meie tegevus on olnud üldhariv. Meie aktsioon oli hea võimalus teha selgitustööd ja saada inimestelt tagasisidet,» ütles üks allkirjade üleandja Jaanus Ojangu.

Uusvana esinumber

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peaministrikandidaadiks saab Juhan Parts. Mees, kelle head ja vead on Eesti rahvale hästi teada – nii ta tegevus kui vast ka omadused.

 Usun, et igal poliitikahuvilisel on tema kohta üpris selgelt väljendatav arvamus, olgu see siis soosiv või laitev. Jätan praegu kõrvale jutud terotaskilatest, peaministri kassist ja muust taolisest – neid asju teate isegi.

Asi, mis mulle IRLi juures meeldib, on püüd olla uuendusmeelne. Ei pea nendega igas konkreetses asjas ju nõus olema, aga nad vähemalt püüavad. Mõtlemist, et Eesti riik on «valmis», nüüd võib vaid nipet-näpet parandusi teha, on ju näha viimasel ajal tõesti palju. Parts ütles usutluses Postimehele (17.09): «Oleme tundnud end justkui ajaloo lõpu õndsuses oleva rahvana. Peame sellest kiiresti vabanema, sest muidu ei jõua me elu arengu ja avatud maailmaga kaasa minna.»

 

Pildid ja video: lihashaige loodab taas jalgele tõusta

Haruldast tõbe põdeval mehel on õnne, et ta saab kallist ravi, aga hoopis keerulisem on voodihaige elu korraldamine nii, et see aitaks vaimu tugevana hoida.

Elu on seadnud 33-aastasele Indrek Kaigasele katsumusi, mis terve, haigustest räsimata ja hoitud inimese jõuetult kurvaks teeb.

15-aastaselt avastati tal lümfivähk. Kui ta raske ravi järel sellest taastus, oli kool pooleli jäänud. Ta elas kahekesi koos emaga, üritas tööl käia, aga ühel hetkel hakkas jõud kaduma. Perearst soovitas trenni teha, kaalust alla võtta, tehti ka uuringuid, kuid nõrkuse ja minestamiste põhjust ei leitud.

Indreku õde Sille, kes on aastaid Soomes ja Norras elanud, ütleb tagantjärele, et arvas toona isegi, et venda aitaks, kui ta oleks aktiivsem. Ent nüüd saab õde aru, et venna kehva enesetunde põhjus oli juba aastaid teda vaevanud tõsine haigus. Kaigas on esimene täiskasvanu, kellel Eestis diagnoositi ka maailmas haruldane geneetiline lihasnõrkust põhjustav haigus Pompe’i tõbi.

Tõsise lisalöögi sai haiglavoodis mees möödunud sügisel, kui ema tervis vastu ei pidanud ja ta suri. Isa oli igavikku lahkunud juba varem.

«Ma ei suuda end mõelda olukorda, et olen elu lõpuni voodis. Tahaks oma perele toeks olla!» ütleb Kaigas kähiseva häälega. Mehe kõnet segab kõrri viidud toru, mis on ühendatud hingamisaparaadiga, sest kopsud ei suuda ilma hakkama saada ja tal tekib hapnikupuudus.

Lootusetusest lootusesse

Veidi enam kui poolteist aastat tagasi ei suutnud Kaigas enam voodist tõusta ning viidi kiirabiga kõigepealt koduhaiglasse Viljandis ja sealt edasi Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravisse. Seal oli ta nii kaua, et mõned arstid kutsusid teda lausa rahaauguks – lamab seal ja raiskab raha. Noor mees oli siis nii nõrk, et ei suutnud end kuidagi kaitsta – vaid pisar silmas näitas tema emotsioone.

Uuriti ja lõpuks pandi diagnoos – ALS (amüotroofiline lateraalskleroos) ehk seesama, mille põdejate toetuseks üle maailma jäävett pähe kallates annetusi kogutakse. Kaigas tundus Tartu arstidele nii lootusetu juhtumina, et ta saadeti lõpuks Viljandi haiglasse tagasi. Tõsi, Tartust sai mees kaasa hingamisaparaadi, mis pidi tema vaevusi kergendama. Ja on kergendanudki.

«Viljandi arstid ja õed ei andnud alla, vaatasid, et sümptomid pole ikka need, mis peaksid selle haiguse puhul olema,» räägib Kaigas nüüd. Talle tehti füsioteraapiat, hoiti ja hooldati ning mehe seisund ei läinud mitte halvemaks, vaid veidi paremaks. Kuni Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste kliiniku arstid Kaigase enda juurde võtsid ja diagnoosisid koostöös geneetikutega mehel kogu maailmas haruldase, Eestis lausa esimest korda täiskasvanul diagnoositud päriliku haiguse Pompe’i tõve.

Et Tartus jäi õige diagnoos leidmata, ei ole Tallinna arstide sõnul kolleegide viga, sest haiguse sümptomid polnud alguses veel selged. Õnneks on Pompe’i tõve ravi maailmas olemas.


Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Kiievi ja separatistide väed peaks lepingu järgi täna Ida-Ukrainast tagasi tõmbuma

Ukraina väed ja venemeelsete separatistid peavad eile sõlmitud uue rahulepingu järgi täna tagasi tõmbuma. NATO kõrge ametnik hoiatas aga, et relvarahu kehtib kohapeal ainult vormiliselt.

Vaenupooled peavad tagasi tõmbama oma väed ja relvastuse ning Ida-Ukraina võitlustandri eesliinil looma puhvertsooni.

Eile Minskis varahommikul sõlmitud memorandumi kaks tähtsamat punkti on tagasitõmbumine ja OSCE vaatlusmissioon. Tehing peaks kinnitama 5. septembril samuti Valgevene pealinnas kokku lepitud relvarahu.

Uudisteagentuuri AFP Ukrainas viibivate korrespondentide sõnul paistis täna hommikul olukord rahulik olevat. Võimaliku vägede liigutamise kohta neil aga info puudus.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip Breedlove ütles eile, et lahingute jätkumine on teinud selgeks, et kahe nädala eest sõlmitud kokkuleppe on vaid vormiline. Lisaks süüdistas Breedlove Venemaad Ukraina pinnal sõdurite jätkuvas hoidmises.

«Vaherahu peaks vormiliselt veel kehtima, kuid mis kohapeal toimub, on teine asi,» sõnas ta eile Leedus, kus toimus NATO kohtumine.

5. septembrist alates on Ukrainas surma saanud 35 Ukraina sõdurit ja tsiviilisikut.

USA: Venemaa peab G20ks Ukraina konflikti lahendama

USA avaldas täna lootust, et Venemaa astub G20 novembrikuiseks tippkohtumiseks samme, mis hajutavad rahvusvahelise mure tema tegevuse pärast Ukrainas, vastasel juhul riskib ta majandusisolatsiooni suurenemisega.

Ühendriikide rahandusminister Jack Lew ütles pärast G20 finantsjuhtide kahepäevast kohtumist Austraalias Cairnsis, et novembriks peab see olema lahendatud.

«Juhul kui tippkohtumiseks ei ole asi paranenud, kuuleb president Putin arvatavasti otse seda, mida ta praegu kuuleb majandussanktsioonide ja teiste avalduste kaudu, et Venemaa tegevus ei ole vastuvõetav.»

«Eesmärk on olukord lahendada ja Venemaal tuleb astuda samme selle teostamiseks diplomaatilisel alusel, et Ukraina saaks pöörduda normaalse elu juurde, hakata end toibutama ja majandust kasvatama,» lisas Lew.

Austraalia rahandusminister Joe Hockey, novembrikuise G20 tippkohtumise võõrustaja ütles laupäeval, et hoolimata Venemaa tegevusest Ukrainas oodatakse president Vladimir Putinit Brisbane'is peetavate kohtumisele.

Tema sõnul jõudsid G20 liidrid konsensusele, et Putini osavõtt aitaks kaasa geopoliitiliste pingete leevendamisele.

G20 tippkohtumine toimub 15.-16. novembril.

Venemaa: Ukraina ministri väide Luganski tuumarünnakust on absurdne

Venemaa kaitseministeerium eitas laupäeval Ukraina meedia vahendusel levinud Ukraina kaitseministri väidet, et Luganski lennujaama ründamiseks kasutati taktikalist tuumarelva.

Ukraina meedia kirjutas, et kaitseminister Valeri Geletei sõnul tulistas Vene armee miinipildujast Tjulpan kaks tuumalõhkepead Luganski lennujaama, vahendas uudisteagentuur ITAR-TASS. «Plahvatused oli nii tugevad, et need hävitasid hoone täielikult,» ütles Geletei.

Venemaa kaitseministeerium teatas: «Ukraina juhtkond peaks kaaluma Geletei saatmist sõjaväe baaskursusele, kus algajad õpivad tuumarelvade mõju ja tagajärgede kohta.»

«Geletei katsed õigustada Ukraina kagusosas toimuvat karistusoperatsiooni väidetavate Vene armee tegudega tundub paranoiana. Ükski mõistlik inimene ei võta neid tõsiselt,» seisis Vene ministeeriumi teates.

Ukraina kunagine populaarne Luganski rahvusvaheline lennujaam, kust käis läbi 10 000 inimest päevas, kes lendasid Türki, Egiptusesse ning teistesse turismipiirkondadesse, hävines täielikult valitsusvägede ning separatistide vahelistes lahingutes. Ukraina väed taganesid lennujaamast 1. septembril kui seda tabas suurtükituli. Praegu on lennujaam separatistide kontrolli all.

Kiiev vahetas separatistidega 76 sõjavangi

Ukraina armee ja Donetski separatistid vahetasid laupäeval 76 sõjavangi, mõlemalt poolelt 38.

Vangide vahetus leidis aset Konstantinovkas, mis asub umbes 60 kilomeetrit Donetskist lõunas, vahendas uudisteagentuur ITAR-TASS.

14. septembril leppisid konflikti osapooled kokku, et vabastatakse 73 Ukraina sõdurit ja 69 separatisti. Kaks päeva enne seda toimus esimene ametlik sõjavangide vahetus ning kumbki pool vabastas 37 inimest.

5. septembril sõlmitud relvarahu kohaselt leppisid konflikti osapooled kokku, et vahetavad sõjavange.

Belgia pühasõdalaste sihtmärkide seas oli EK hoone

Euroopa Komisjoni hoone oli üks võimalikest sihtmärkidest Süüriast naasnud pühasõdalastele, teatas meedia laupäeval pärast seda, kui Belgia võimud nurjasid plaani korraldada ekstremistlikke rünnakuid.

Hollandi ringhäälingukompanii NOS ütles, et Belgias läbi viidud operatsioonide käigus vahistatute seas oli vähemalt kaks inimest, kes olid pärit Haagist.

«Nad kavandasid rünnakut. Üheks sihtmärgiks oli Euroopa Komisjoni hoone,» ütles NOS viitega allikatele.

«Üksikuid volinikke ei kavatsetud rünnata. See oleks olnud rohkem nagu Juudi muuseumi rünnak... eemärgiga tappa nii palju inimesi kui võimalik,» lisas ringhäälingukompanii.

Brüsseli kesklinnas mais aset leidnud rünnakus Juudi muuseumile sai surma neli inimest, kallaletungi korraldas prantslane Mehdi Nemmouche, kes veetis üle aasta Süürias islamiäärmuslaste ridades võideldes ning kes praegu on vahi all Belgias.

«Me oleme neist uudistest teadlikud,» ütles EK kõneisik AFP-le, kui temalt paluti kommentaari.

Euroopa Komisjoni hoones Brüsseli kesklinnas töötab mitu tuhat inimest. Brüsselis asub ka NATO peakorter ning mitmete rahvusvaheliste firmade ja organisatsioonide peakorterid või esindused.

Belgia päevaleht L'Echo kirjutas hiljuti, et Süürias arvatakse olevat läinud võitlema kuni 400 Belgia kodanikku, kellest umbes 90 on koju naasnud.

NATO loodab kiiret julgeolekukokkulepet Afganistaniga

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip Breedlove avaldas laupäeval lootust, et alliansil õnnestub Afganistaniga sõlmida julgeolekukokkulepped nn jätkumissiooni osas kohe, kui seal moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus.

«Me loodame väga kiiret allkirjastamist. See oleks tähtis, kuna tooks suurema stabiilsuse aruteludesse meie jätkuva toetuse üle,» ütles Leedut väisav USA kindral ajakirjanikele.

Breedlove'i sõnul loodab ta väga, et Afganistani rivaalitsevad presidendikandidaadid allkirjastavad pühapäeval võimujagamiskokkuleppe. Ta lisas, et nii Ashraf Ghani kui Abdullah Abdullah on kiitnud heaks julgeolekupaktid, mis võimaldavad osal NATO vägedest jääda Afganistani ka pärast selle aasta lõppu.

«Meil on olnud viljakad jutuajamised mõlema kandidaadiga. Me usume, et nad on väga, väga lähedal ühtsusvalitsuse loomisele, mis on meie arvates väga tähtis,» ütles Breedlove.

NATO lahingmissioon Afganistanis lõpeb detsembris, kuid allianss kavandab umbes 12 000 sõjaväelase jätmist riiki veel järgmiseks aastaks, et jätkata armee ja julgeolekujõudude väljaõpet.

Afganistani kõrge valitsusametnik teatas laupäeva õhtul, et Ghani ja Abdullah allkirjastavad võimujagamiskokkuleppe pühapäeval.

Uurijad: Alžeeria lennuki allakukkumise põhjus on endiselt selgusetu

Kahe kuu taguse Alžeeria riikliku lennufirma lennuki allakukkumise põhjus on jätkuvalt selgusetu, kõik versioonid on endiselt uurimisel, teatasid uurijad laupäeval.

24. juulil Burkina Faso pealinnast Ouagadougoust Alžeeria pealinna Alžiiri teel olnud lennufirma Air Algérie lend AH5017 kukkus alla Mali kõrbes pärast seda, kui piloodid palusid halva ilma tõttu luba tagasi pöörduda.

«Hetkel...ei saa me välistada ega kinnitada lennuõnnetuse põhjusena terrorismi. Me ei eelista ühtegi uurimisliini,» ütles Prantsuse juurdluse ja analüüside büroo (BEA) lennuohutuse agentuuri esindaja Bernard Boudaille Mali pealinnas Bamakos ajakirjanikele.

Ligi pooled lennuõnnetuses hukkunud 116 inimesest olid Prantsuse kodanikud. Ülejäänud olid pärit Burkina Fasost, Liibanonist, Alžeeriast, Hispaaniast, Kanadast, Saksamaalt ja Luksemburgist.

Boudaille ja Mali tsiviillennunduse õnnetuste komisjoni juht N'Faly Cisse ütlesid lennuõnnetuse esialgset uurimisraportit esitledes, et piloodid olid kogenud ja nad ei olnud saatusliku lennu ajal väsinud.

Boudaille' sõnul lülitati vahetult enne õnnetust välja lennuki autopiloodi süsteem, ent on selgusetu, kas seda tehti sihilikult või eksikombel.

Lennuki mustade kastide analüüsimisel on selgunud, et lennuk «kaotas mootorite aeglustumise tõttu äkitselt kõrgust», sõnas ta.

Õnnetuse hetkel valitsenud ilmaolusid «võib pidada normaalseteks», lisas Boudaille.

Lennuk sooritas «hoidumismanöövreid», lendamaks ümber pilvede, «mis võisid tekitada tõsist turbulentsi ja jäätumist».

Prantsuse uurija lisas, et pardasalvestis ei näidanud mingeid turbulentsi märke ning jäätumise hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks puuduvad tõendid.

Pardasalvestisest selgus, et lennukil kulus vahetult enne õnnetust jäädvustatud kõrguselt 500 meetrit maapinnale kukkumiseks vaid ligi sekund, ütlesid uurijad.

Venemaa ei kaalu täiendavaid vastusanktsioone Läänele

Venemaa valitsus ei kaalu Läänele täiendavate vastusanktsioonide kehtestamist, ütles asepeaminister Arkadi Dvorkovitš laupäeval.

«Seda ei arutata. See ei ole praegu prioriteet,» ütles Dvorkovitš Sotši investeerimisfoorumil vastuseks küsimusele, millal jõustatakse teine vastusanktsioonide pakett.

Venemaa keelustas augustis vastuseks Lääne sanktsioonidele riigi panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu toidukaupade sisseveo lääneriikidest.

Asepeaministri sõnul ei ole Venemaa huvitatud Lääne toidukaupadele kehtestatud impordikeelu pikaajalisest kehtivusest.

«Hinnad on mõistagi tõusnud, ent kriitilisi probleeme hetkel ei ole. Me loodame, et suudame täielikult täita sotsiaalselt oluliste kaupade vajaduse varudega Ladina-Ameerikast, Hiinast ja teistest riikidest,» ütles Dvorkovitš usutluses telekanalile Rossija 24.

Kaupade valik tulevikus mõnevõrra muutub, lisas ta. «Juustu- ja lihavalikut ootavad ees muutused. Valik ei halvene, vaid muutub.» 

«Usun, et rahvast see ei kahjusta ja neile meeldivad teised kaubad. Ma kordan, me ei ole huvitatud selle olukorra kestmisest pikka aega. Me tahame, et rahval oleks kaubavalik. Meie jaoks on peamine siseriikliku tootmise suurendamine,» tõdes asepeaminister.

EL ja USA jõustasid 12. septembril uued Vene-vastased sanktsioonid.

Vene turistide arv Leedus on vähenenud üle 50 protsendi

Võrreldes eelmise aastaga on Leedut sel aastal külastanud Vene turiste üle 50 protsendi vähem, mis on tekitanud Leedu turismifirmadele kahju, ütles turismifirma Baltic Blues direktor Marius Mauragas reedel Verslo Žiniosele.

Baltic Travel Groupi direktor Egle Jaugiene selgitas, et Vene turismifirmade Leva ja Labirint pankrot on mõjutanud osa Leedu hotelle, kuid see mõju ei ole katastroofiline.

Leetu nädalalõpureisidele tulevate Vene turistide arv on vähenenud 30 protsenti.

Vene turismifirmade esindajad ei tule enam Leetu konverentsidele, kuna neil on soovitatud tähelepanu pöörata Sotšile ja Venemaale, selgitas Jaugiene.

NATO: Vene väed on endiselt Ukrainas

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove ütles täna, et Vene väed on endiselt Ukrainas ja tema sõnul kuu alguses sõlmitud relvarahu ei pea, kuid ta on lootusrikas uue rahuplaani suhtes.

«Mis puudutab Vene vägesid, siis jah, nad on endiselt Ukrainas,» vahendas uudisteagentuur AFP Breedlove’i sõnul. Kindral ei täpsustanud kui palju Vene sõdureid Ukrainas on.

Vilniuses peetud pressikonverentsil sõnas ta, et kaks nädalat tagasi sõlmitud relvarahu on vaherahu ainult nime poolest. Breedlove’i sõnul on Ukrainas vägivalla tase, sealhulgas viimastel päevadel välja tulistatud mürskude arv, sama suur kui enne relvarahu.

Kindral avaldas aga lootust, et täna teatavaks tehtud puhvertsoon separatistide ja valitsusvägede vahel aitab olukorda stabiilsemaks muuta.

Päevinäinud punase sõiduki eest maksti meeletu summa

Klassikalised autod lähevad kaubaks üha kallima hinnaga. Käesoleva aasta augustis sündis kõigi aegade oksjonimüügi rekord, kui 1962. aasta Ferrari 250 GTO Berlinetta Coupe (pildil) vahetas USAs omanikku 38,1 miljoni dollari eest.

Nagu kirjutab Bloomberg, jäi siiski löömata mullu oktoobris püstitatud mistahes liiki automüügitehingute kõigi aegade rekord, kui eraviisiliselt osteti 52 miljoni dollariga 1963. aasta Ferrari 250 GTO.

Augustis müüdud Ferrari «saund ajab sul ihukarvad püsti,» ütles Connecticutis baseeruv klassikaliste autode müüja Peter Sweeney. «See on kui karje. See ei sarnane ühegi teise heliga, mida sa iial kuulnud oled.»

Donetskis plahvatas relvatehas

Ukraina idaosas separatistide kontrolli all olevas relvatehases toimus täna mitu plahvatust.

Nõukogude ajal rajatud relvatehas asub kümne kilomeetri kaugusel Donetski lennujaamast, mis on valitsusvägede käes, vahendas Euronews.

Separatistide sõnul põhjustas plahvatused tehast tabanud mürsk, kuid kohalike elanike sõnul ei olnud selle taga suurtükituli.

Reutersi ajakirjaniku sõnul oli täna plahvatusi kuulda ka Donetski lennujaama juures.

Minskis rahukõnelustel lepiti täna kokku separatistide ja valitsusvägede vahel 30 kilomeetrise relvarahu tsooni loomises. Konflikti osapooled on kohustatud oma raskerelvastust tagasi tõmbama, et aidata kaasa kuu alguses kehtestatud relvarahule, mida on aga korduvalt rikutud.

Venemaa meedia teatas täna, et Donetskisse jõudis kolmas Vene humanitaarabikonvoi. Moskva sõnul keeldusid Ukraina ja Punane Rist humanitaarabiveokite sisu kontrollimisest. Kiievi sõnul ei saanud piirivalvurid veokeid kontrollida, sest need ületasid piiri separatistide kontrolli all olevas piirkonnas.

Kiiev: ööpäeva jooksul sai riigi idaosas surma üks Ukraina sõdur

Viimase ööpäeva jooksul hukkus riigi idaosa konfliktipiirkonnas üks ja sai viga seitse Ukraina sõjaväelast, teatas täna Kiiev.

«Viimase 24 tunni jooksul sai Ida-Ukraina konfliktitsoonis surma üks ja vigastada seitse Ukraina sõjaväelast,» ütles riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiesindaja asetäitja Volodõmõr Polevoi pressibriifingul.

Ukraina ja venemeelsed separatistid allkirjastasid laupäeva varahommikul rahuplaani memorandumi, mis näeb ette vaenutegevuse lõpetamist ning 30 kilomeetri laiuse demilitariseeritud tsooni loomist.

Relvarahuleppe sõlmisid osapooled 5. septembril.

Leedu saadab kinnipeetud kalalaeva asjus Murmanskisse konsuli

Vilnius saadab kinnipeetud Leedu kalalaeva asjus konsuli Vene sadamalinna Murmanskisse, kuhu Vene võimud laeva pukseerisid, teatas täna välisministeerium.

«Konsul suundub Murmanskisse hiljemalt esmaspäeval. Ta lävib asjassepuutuvate institutsioonidega ja osutab kolmele Leedu kodanikule konsulaarabi,» ütles Leedu välisministeeriumi pressiesindaja Rasa Jakilaitienė BNS-ile.

Leedu välisametkond kutsus reedel välja Vene suursaadiku, et esitada talle protest kalalaeva Juros Vilkas kinnipidamise asjus, mille juures kasutati jõudu Leedu kodanikust kapteni kallal.

Vilniuse teatel peeti kalalaev kinni rahvusvahelistes vetes.

Venemaa väidab, et laev kalastas ebaseaduslikult Vene majandusvetes.

Leedu võimude teatel koosneb kalalaeva meeskond 28 inimesest, kellest kolm on leedulased.

Briti ekspeaminister kutsus üles šotlastele antud lubadusi täitma

Briti endine peaminister Gordon Brown sõnas täna Briti poliitikutele, et nood peavad Šotimaale antud lubadustest kinni pidama. Eile selgus, et šotlased otsustasid referendumil iseseisvumise vastu hääletada.

Vaid mõned päevad enne üleeilset hääletused lubas Brown, et selleks ajaks, mil šotlased hakkavad oma kuulsama poeedi Robert Burnsi sünniaastapäeva tähistama, on Briti parlamendis seaduseelnõu Šoti parlamendi suurem võimu kohta juba olemas. Burnsil on sünniaastapäev 25. jaanuaril.

«Terve maailm on meid jälginud ja ma arvan, et nüüd pööravad nad pilgu Ühendkuningriigi suurparteide juhtidele,» sõnas Brown Šotimaal peetud kõnes.

«Need on mehed, kes on olnud lubadusteandjad ja nendest ei saa lubadusemurdjaid. Mina kui lubadusi pidav mees tagan, et antud lubadustest peetakse kinni,» lisas Brown.

Kampaania ajal lubasid Briti peaminister David Cameron, leiboristide liider Ed Miliband ja liberaalide juht Nick Clegg, et Šotimaa saab kõrge riikliku rahastamise taseme ja parema kontrolli tervishoiukulutuste üle.

Pärast šotlaste hääletust teatas Cameron, et Šoti iseseisvusküsimus on nüüd ühe inimpõlve ajaks lahendatud, kuid lubas kõigile Ühendkuningriigi osadele kiiret põhiseaduslikku ümberkorraldust.

 

Washingtonis tungis mees Valgesse Majja

Eile õhtul evakueeriti USAs pärast seda Valge maja, kui ühel mehel õnnetus üle piirdeaia ronida ja majja jõuda, enne kui ta kinni võeti.

USA president Barack Obama ja tema pere intsidendi toimumise ajal Valges Majas polnud, kuid seal viibinud ajakirjanikud ja ametnikud pidid toimunu tõttu hoonest lahkuma, kirjutab uudisteagentuur AFP.

USA salateenistuse pressiesindaja Brian Leary sõnul on kahtlusalune 42- aastane Texasest päris Omar Gonzales. «Ametnike sõnul oli ta relvastamata ning see osutus tõeks,» lisas Leary.

«Gonzales ignoreeris turvatöötajate käsklusi peatuda. Ta võeti lõpuks kinni kohe pärast Valgesse Majja sisenemist,» ütles Leary.

Leary sõnul toimetati mees läbivaatuseks George Washingtoni haiglasse. Võimude sõnul kurtis mees valu rinnus.

«Iga kord, kui keegi aia ületab, on see julgeolekuviga. Vahistamise asukoht - Valge Maja - on salateenistuse jaoks täiesti vastuvõetamatu,» ütles Leary.

Internetti postitatud videos on näha mustas särgis ja teksades meest Valge Maja suunas jooksmas.

Venemaa majandusminister kritiseeris sõjakat eelarvet

Suured kulutused riigikaitsele ja pensionidele takistavad Venemaa majandusministri Aleksei Uljukajevi sõnul riigi arengut.

Venemaa föderaaleelarvet ei saa pidada tasakaalustatuks, kui majandusele, haridusele tervishoiule ja kultuurile eraldatakse kolm korda vähem raha kui julgeolekule ja pensionifondile, vahendas Uljukajevi muret teadeteagentuur Interfaks. «See on täielik tasakaalustamatus. Tasakaalustamatus riigi, rahvuse, iga üksiku inimese ja nende ressurssidega varustamise vahel. Ja see olukord halveneb üha rohkem,» ütles Uljukajev Sotši investeerimisfoorumil toimunud Sberbanki ärihommikusöögil.

«Probleem pole selles, kas meie kulutused on suured või väikesed, aga selles, et need kulutused pole kvaliteetsed – need on mittetootvad kulutused,» täiendas minister. Tema sõnul ei seisa Venemaa ees enam valik mitte hea ja halva poliitik vahel vaid halva ja väga halva poliitika vahel.

Venemaa majandus liigub ummikteele, sest majanduse jahtudes investeeringud vähenevad, mis jahutab majandust veelgi ning rubla nõrkuse ja inflatsiooni koosmõju toob kaasa keskpanga poliitika karmistumise.

«Me asume praegu kolme kriisi üheaegse mõju all: struktuurne kriis, geopoliitiline kriis ja äritsükli tavaline langusstaadium,» kirjeldas minister Venemaa olukorda.

Venemaa valitsus kiitis neljapäeval heaks 2015. aasta riigieelarve, mis peaminister Dmitri Medvedevi väitel panustab ennekõike sotsiaalsetele toetustele. Venemaa riigieelarve kulud on järgmisel aastal ligi 317 miljardit eurot ja tulud ligi 308 miljardit eurot.

 

 

Hodorkovski algatas Putini-vastase liikumise Avatud Venemaa

Kümme aastat trellide taga veetnud endine vene suurärimees Mihhail Hodorkovski algatas täna liikumise Avatud Venemaa, mis peaks koondama Euroopa-meelsed venelased president Vladimir Putini võimu vastu.

Detsembris vanglast vabanenud endine naftafirma Jukos juht Hodorkovski elab praegu Šveitsis ja kutsub kaasmaalasi koonduma, sest vaid nii on võimalik kodumaa saatust mõjutada.

«Vähemusel on mõju, kui ta on organiseeritud,» ütles Hodorkovski liikumist välja kuulutades.

Tema sõnul on liikumine sarnase mõtteviisiga inimeste internetiplatvorm, mitte partei.

Vanglast vabanedes tõotas Hodorkovski poliitikast eemale jääda, kuid äsjakäivitatud projekt viitab poliitilistele ambitsioonidele. Ta kutsub kõiki Venemaa Euroopa kursi pooldajaid 2016. aasta parlamendivalimiste eel koonduma.

Hodorkovski usub enda sõnul ja usuvad ka tema liitlased, et tavalised inimesed suudavad sundida Ukrainasse tunginud ja kogu Euroopa stabiilsust ähvardavat Venemaad kurssi muutma.

«Me pooldame seda, mida nimetatakse euroopalikuks valikuks ehk õigusriigi põhimõtete alusel juhitavat riiki. Me oleme veendunud, et väide «Venemaa ei ole Euroopa» on vale ja seda surutakse ühiskonnale sihilikult peale,» ütles ta.

«Seda teevad need, kes tahavad jääda kogu eluks riiki juhtima, kes tahavad seadustele ja õigusele sülitada,» lisas Hodorkovski varjamatult Putinile vihjates.

«Me oleme Euroopa, nii geograafiliselt kui kultuuriliselt. Euroopalik arengutee ei tähenda rahvuslike väärtuste hülgamist. Euroopas käib iga riik oma teed.»

«Me ei ole üksnes Venemaa eurooplased. Me oleme patrioodid. Ja tõelised patrioodid peavad isegi süngeima tagurlikkuse perioodi ajal teenima oma riiki ja rahvast.»

 

India kohus mõistis 13 grupivägistajat pikaks ajaks vangi

India kohus mõistis täna 13 inimest kohaliku hõimu hulka kuuluva naise grupiviisilise vägistamise eest 20 aastaks vangi. Süüdimõistetute hulgas on ka külavanem.

Hõimualade küla vanemad käskisid 20-aastase naise vägistada, kuna too oli nende väitel oma kogukonda häbistanud, suheldes teisest kogukonnast pärit mehega, kirjutas uudiseagentuur AFP.

Rünnak toimus selle aasta jaanuaris Lääne-Bengali osariigi kõrvalises külas. Santhali hõimu kuulunud vallalist naist kahtlustati suhetes teise küla mehega.

Kõik 13 kohtualust mõisteti süüdi grupiviisilises vägistamises, seadusevastases kinnipidamises ja tahtlikus vägivallas, sõnasid võimud.  

Juhtum lõppes kaheksa kuuga, süüdimõistmisel arvestati arstide hinnanguid ja 31 pealtnägija ütluste põhjal, teatas süüdistaja Mohammed Samsul Zoha telefonitsi AFP-le.

Hõimusuhetel või kastisüsteemil põhinevas kogukonnas omavad külavanemad suurt tähtsust ning nad määravad ka moraalsete ja teiste rikkumiste eest karistusi.

45 000 kurdi põgenes ööpäeva jooksul Süüriast Türki

Eile avas Türgi oma lõunapiiri Süüria kurdi põgenikele ning tänase seisuga on seda võimalust kasutanud juba ligi 45 000 kurdi.

Praeguse seisuga on 45 000 Süüria kurdi piiri ületanud ja kaheksa sisenemispunkti kaudu Türki jõudnud, sõnas täna ajakirjanikele Türgi asepeaminister Numan Kurtulmus.

Üksi riik maailmas ei suuda ühe ööga vastu võtta 45 000 põgenikku, tuua nad siia vigastamata ja leida neile ilma probleemita ulualuse. See tõestab, kui võimas riik on Türgi, lisas Kurtulmus.

Süüria kurdid hakkasid üleeile Süüria-Türgi piirialadele kogunema, sest ISi äärmuslased võtsid võimu kümnetes kurdi külades. Islamistid piiravad praegu Süürias strateegilist linna Ain al-Arabi, mida kurdid tunnevad Kobanena.

Türgi avas oma piiri eile, kuid Kobane lähedal puhkesid uued lahingud ja kohalikud elanikud hakkasid massiliselt sealt põgenema.

Anakra on andnud peavarju ligi 1,5 miljonile Süüria põgenikule.

Ajaleht: Belgia võimud hoidsid ära mitu džihadistide rünnakut

Belgia võimud on mitu islamiäärmuslaste rünnakut ära hoidnud, teatas täna Belgia ajaleht. Päevaleht L'Echo tsiteeris tundmatuks jääda soovivat allikat, kelle sõnul planeerisid Süüriast tagasi tulnud islamistid või kohalikud islamiäärmuslased juudi muuseumi juures toimunud rünnaku sarnaseid ettevõtmisi.

Tolle juhtumi kahtlusalune, prantslane Medhi Nemmouche veetis rohkem kui aasta islamistide kõrval Süürias võideldes. Nüüd on ta Belgias vahi all ning teda süüdistatakse terrorikontekstis sooritatud mõrvas. Mais Brüsseli kesklinnas juudi muuseumis toimunud tulistamises sai surma neli inimest.

L'Echo teatel on Süüriasse võitlema suundunud kuni 400 Belgia kodanikku ning 90 neist on teadaolevalt kodumaale tagasi pöördunud.

«Me alustame eeldusest, et rünnakut kavatseb korraldada neist üks kuni üheksa inimest,» teatas allikas. «Tegemist on tagasihoidliku hinnanguga, kui võtta arvesse ka need isikud, kes neid abistavad,» lisas ta.  

Väljaande hinnangul ei soovinud allikas julgeolekupõhjustel kavatsetud rünnakutest või nende tõkestamiseks ette võetud operatsioonidest rääkida. Küll mainis ta, et mitu inimest on vahi alla võetud.

Belgiat paneb sarnaselt mitmetele teistele Euroopa riikidele muretsema see, et Belgia kodanikud on suundunud Süüriasse ja Iraaki võitlema. Võimudes tekitab kartusi asjaolu, et kodumaale naastes võivad nad olla veelgi radikaalsemaks muutunud ja võitluses karastunud.

NATO sõjaline komitee arutab Vilniuses Ida-Euroopa julgeolekut

NATO liikmesriikide sõjaväejuhid arutavad täna Vilniuses Ida-Euroopa julgeolekut ja suhteid Venemaaga Ukraina konflikti valguses.

Sõjalise komitee kohtumise eesistuja on Taani kindral Knud Bartels, kelle sõnul võetakse arutusele valmisoleku tegevuskava, mis näeb ette Ida-Euroopasse liimesriikidesse täiendavate vägede ja sõjatehnika toomise.

«Me alustame Ida-Ukraina konflikti ülevaatamisest ja selle mõjudest alliansi edasistele suhetele Venemaaga ja NATO sõjalisele hoiakule. Meie arutelude keskmes on allianssi valmisoleku tegevuskava arendamine ja jõustamine,» ütles Taani kaitsejõudude juht.

Vilniuse kohtumine leiab aset olukorras, kus ebastabiilsus suureneb kogu maailmas ja sestap on kõnelused kaugel rutiinist.

Vilniuses võetakse kõne alla ka olukord Aasia ja Vaikse ookeani regioonis, Aafrika Saheli piirkonnas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning alliansi missioon Afganistanis.

Leedu president Dalia Grybauskaitė kutsus NATO sõjalisi juhte kiiresti otsuseid langetama. «Meie aeg on piiratud. Julgeolekukeskkond muutus olemuslikult juba pool aastat tagasi,» ütles president.

«Me ei saa lasta end jälle üllatada, sest hind oleks kõrgem kui kunagi varem,» hoiatas ta.

Grybauskaitė ütles alliansi sõjaliste juhtide poole pöördudes, et NATO peab jääma transatlantilise julgeoleku garandiks, ja kutsus Walesi tippkohtumisel vastu võetud otsuseid kiiresti täitma hakkama.

NATO kõrgeim sõjaline organ, mis koosneb liikmesriikide kaitsejõudude juhtidest, kohtub Vilniuses teist korda.

Islamiriik vabastas 49 türklasest pantvangi

Äärmusrühmitus Islamiriik vabastas 49 Türgi kodanikku, kes kolme kuu eest Põhja-Iraagis pantvangi võeti, ütles täna Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu.

«Täna varahommikul anti meie kodanikud meile üle ja me tõime nad kodumaale tagasi,» ütles Aserbaidžaanis visiidil viibiv Davutoğlu ajakirjanikele ja lisas, et kõik 49 on terved.

IS-i pühasõdalased võtsid diplomaadid, nende naised ja lapsed ning eriteenistuste liikmed vangi 11. juunil Mosulis Türgi konsulaadi vallutamise järel.

Sunniitliku rühmituse käes on suur osa Põhja-Süüriast ning Lääne- ja Põhja-Iraagist.

Davutoğlu lubas Bakuu-visiidi katkestada ja sõita Süüria piiri lähedal asuvasse Şanlıurfa linna pantvangidega kohtuma.

Türklaste vabastamise ajaolud ei ole veel selgunud, aga president Recep Tayyip Erdoğan ütles kirjalikus avalduses, et võimud viisid läbi ettekavandatud, detailse salaoperatsiooni.

«See kestis kogu öö ja jõudis varahommikul õnnelikult lõpule. Meie luureagentuur tegeles esimesest päevast peale selle asjaga kannatlikult ja sihikindlalt ning viis lõpuks läbi eduka päästeoperatsiooni.»

Välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles eratelekanalile Habertürk, et pantvangid toodi kodumaale üle Süüria piiri.

IS võttis juunis Mosulis pantvangi ka 31 Türgi veokijuhti, aga nemad lasti vabaks juba kuu aega hiljem.

NATO liige ja Wasshingoni tähtis liitlane Türgi on tõrkunud osalemast USA käivitatud sõjalistes operatsioonides Islamiriigi võitlejate vastu ning ei ole pantvangide ohutust põhjenduseks tuues lubanud rünnakuteks kasutada ka oma õhuväebaase.

Ankarale on heidetud ette IS-i moodustamisele kaudset kaasaaitamist Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimiga võitlevate islamistide toetamisega, ilmselt tajumata, et pühasõdalased võivad kujutada endast ohtu ka Türgi jaoks.

Piltuudis: hingesööbiv kaader Süüria kodusõjast

Reutersi fotograaf Badra Mamet jäädvustas eile Damaskuse lähedal Doumas tüdruku, kes oli pärast Süüria valitsusevägede õhurünnaku tõttu viga saanud. Foto on tehtud välihaiglas.

Süürias on ligi kolm ja pool aastat väldanud relvakonfliktis surma saanud pea 200 000 inimest. ÜRO hinnangul on nende hulgas vähemalt 9000 last, neist 2000 alla kümne aasta vanad.

Teherani kohus mõistis oma «Happy» video teinud iraanlased vangi

Kuus noort Iraani meest ja naist, kes filmisid end Pharrell Williamsi hittlaulu «Happy» saatel tantsimas, said karistuseks tingimisi vangistuse ja piitsahoobid.

kaitsja Farshid Rofugaran sõnas eile, et Teherani kohus mõistis kuuele kohtualusele ja video autorile kuuekuulise vangistuse ja piitsutamise. Kohus lükkas karistuse täideviimise siiski edasi, mis tähendab, et see ei jõustu, kui nad õigusmõistmise tingimusi ei riku.

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International kommenteeris kohtuotsust sõnadega, et absurd kohtub ebaõiglusega.

Seitse noort iraanlast võeti vahi alla mais ning vabastati kautsjoni vastu pärast seda, kui nad olid riigitelevisioonis videost osavõtmist kahetsenud.

Videot on YouTube’is üle miljoni korra vaadatud.

PM Šotimaal: purjus unionistid laamendasid iseseisvust toetanud Glasgows

Šotimaa suurimas linnas Glasgows puhkes eile õhtul iseseisvuse ja Ühendkuningriigi ühtsuse pooldajate vahel kähmlus paigas, mis on nädalaid olnud «jah»-leeri kogunemispaigaks.

Sadakond Šotimaa Ühendkuningriigi osana püsimise pooldajad, neist paljud noored skinhead'id kogunesid eile õhtul St. George'i väljakule tähistama võitu referendumil, rõhutades vastaspoolele, et iseseisvus kukkus läbi.

Glasgow oli sealjuures üks neljast piirkonnast, mis hääletas referendumil iseseisvuse poolt ning St. George'i väljak oli referendumi eel iseseisvuse toetajate põhiline kogunemiskoht. Neid oli seal ka eile, ning kahe leeri vahel puhkes mitmeid kähmlusi.

Väljakul oli näha ohtralt Ühendkuningriigi lippe ja unionistid kuulutasid, et Šotimaa on osa sellest ning skandeerisid laulu «Rule, Brittania» (valitse Britannia). Paljud väljakule kogunenud olid noored ja purjus ning unionistide seas võis näha natside kombel käega vehkimist, ühel hetkel põletati aga Šotimaa lippu ning heideti rahva sekka siniseid signaalrakette.

Pealtnägijate sõnul toimus ka intsident, kus kamp keskealise unioniste ajasid üle väljaku taga noori tüdrukuid, kes olid endale põsele Šotimaa lipu joonistanud. Kahe eri leeride lippe kandnud mehe vahel puhkes kaklus, ent pealtnägijad püüdsid neid lahutada. Kostis vihast karjumist.

Rohkearvuliselt kohale saabunud politsei eraldas vastasleerid inimketiga ja kinnitas hiljem ka suurematele meediaväljaannetele, et ehkki väljakul võis näha tugevat viha väljendamist, ei toimunud seal suuremaid kokkupõrkeid ning olukord suudeti maha rahustada.

Politsei takistas ka vihase rahvahulga kõrvaltänavatele valgumist ning jälgis väljakult edasi liikunud seltskondi.

Pärast kella üheksat õhtut oli väljakul juba oluliselt rahulikum - seal oli küll endiselt mõlema poole esindajaid, ent väikestes gruppides ja neid valvas ka politsei. Mujal kesklinnas oli pigem tegemist tavalise reede õhtuga, ehkki isegi klubidest möödudes võis kuulda tuliseid arutelusid referendumitulemuste ja Šotimaa tuleviku üle.

Šotimaa ajalehe The Herald teatel saabusid tulid noored vihased unionistid tööpäeva lõpu paiku rongiga Glasgowsse ning paistis, et tegemist oli mingil määral organiseeritud protestiga.

Paljud Glasgow elanikud olid juhtunust väga häiritud, ent rõhutasid, et tegemist oli ikkagi purjus noorte laamendamisega.

Ajalehe andmetel toimus Glasgows eile veel mõningaid vastaspoolte viha väljendusi, näiteks haarasid paar inimest ühelt autolt Suurbritannia lipu ning torkasid selle sõiduki tagumisest aknast sisse. Õnneks tagumisel istmel kedagi ei istunud, ent autos olnud naised olid juhtunust traumeeritud.

Nii iseseisvust kui Ühendkuningriigi osana püsimist toetavad poliitikud on kutsunud rahvast üles leppima referendumitulemustega, sellest alustas eile hommikul ka Šotimaa esimene minister Alex Salmond, kes pärastlõunal teatas ameti maha panemisest.

Šotimaa eilsel rahvahääletusel toetas Ühendkuningriigi koosseisu jäämist 55,3 protsenti ja eraldumist 44,7 protsenti valijaist.

Iseseisvuse vastu hääletas 2 001 926 inimest ja jaatavalt vastas 1 617 989 inimest.

Referendumil osales rekordilised 84 protsenti valijaskonnast. Sellega ületati senine, 1950. aasta Briti üldvalimistest pärinev rekord.

Vene meedia: kolmas abikonvoi sisenes Ukrainasse

Vene meedia teatas täna, et ligi 200 veokist koosnev humanitaarabikolonn ületas Ukraina piiri ning mõned sõidukid on juba ka praegu venemeelsete separatistide käes olevasse Donetski linna jõudnud.

ITAR-TASSi ja RIA Novosti teatel kandis Vene kolmas abikolonn Ukrainasse toitu, generaatoreid, meditsiini ja pudelites vett. Vene poole teatel kutsus Moskva ka mitmel korral Ukraina võime ja Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed lasti piiril inspekteerima, kuid nood olid põhjendamata sellest keeldunud.

Ukraina või sõltumatud allikad Vene veokite Ukrainasse sisenemist kinnitanud pole.

Kuus Vene hävitajat peeti USA õhupiiri lähedal kinni

Kaks Vene hävituslennukit sisenesid kahe päeva eest USA õhukaitse tuvastustsooni, teatasid sõjaväeametnikud. USA ja Kanada lennukid pidasid need Alaska lähedal kinni.

Kuus Vene hävitajat, sh kaks MiG-31 sisenesid õhukaitse tuvastustsooni (ADIZ), kuid mitte USA õhuruumi. Kolmapäeva õhtul läkitas USA kaks F-22 hävitajat Vene lennukeid saatma. Järgmisel hommikul sisenesid Vene hävitajad Kanada õhukaitse tuvastustsooni ning sealt saatsid neid välja Kanada CF-17 hävitajad.

Pärast mõlemat tabamist Vene lennukid lahkusid.

USA ametnike sõnul pole juhtum erakordne ning seda tuleb ette kuni kümme korda aastas.

ADIZ on õhuruumi tsoon, mis ulatus rannikust kuni umbes 320 kilomeetri kaugusele ja asub enamjaolt rahvusvahelise õhuruumi piirides. Ühegi rahvusvahelise lepinguga sellise tsooni kehtestamist sätestatud pole, kuid selle loomist ei piira samuti ükski rahvusvaheline seadus. ADIZ peaks selle kehtestanud riigile andma rohkem aega välismaise ja võib-olla vaenuliku õhusõiduki lähenemisele.

USA enda õhuruum ulatub 12 meremiilini maast ehk umbes 22 kilomeetri kaugusele.

Igor Taro Ukraina päevik: 19.09

Ukraina terrorivastase operatsiooni staap on lõpuks tunnistanud ulatuslike alade kaotust Luganski külje all ja viinud oma kaardi rohkem reaalsusega kooskõlla. Vene üksused rajavad okupeeritud alale täiendavat infrastruktuuri, mis toetaks nende pikaajalist sealviibimist.

Kõigepealt paar sõna sellest, millisel kuju venelased Donbassis Ukraina vastu sõdivad. Oli Samara linnas 15. rahuvalvajate brigaad, kus teenib 23-aastane Nikolai. Tal on sotsiaalvõrgustikes palju fotosid endast ja oma võitluskaaslastest. Algul rahuvalveüksuste tehnikaga, millel on vastav markeering.

Seejärel on nad käinud Krimmis ja lõpuks on Nikolai jõudnud Luganski oblastisse, aga tema soomuki eraldusmärkide asemel on miskipärast valged ringid ja vormirõivad kuuluvad mingile, justkui «vabatahtlike» separatistide pataljonile Vitjaz. Põhimõtteliselt vahetavad vene «rahuvalvajad» lihtsalt vormi ja nii saabki neist Ida-Ukrainat «vabastav» «rahvavägi». Palju jutumärke, kuna kogu Venemaa tegevus on üks hübriidjutumärk.

Nagu juuresolevalt kaardilt näha, on terroristid ja vene armee saavutanud Luganski lähistel olukorra, kus rindejoon jookseb mööda Siverski Donetsi jõge. Ma oletasin, et umbes selline miinimumprogramm neil on, sest kaitsta ja kontrollida loodustakistusega piiratud ala on tunduvalt lihtsam.

Venelased on toonud Snižne kanti kaks mobiilset remonditöökoda lahingutehnika putitamiseks. Ukrainale pole see muidugi hea märk.

Lääne pool pole nad nii edukad olnud. Luganski oblastis okupeeritud ala jõeni suurendamine tähendaks vajadust hõivata ka Lõsõtšansk. Sinnakanti on mingeid üritusi olnud, aga seni mitte väga veenvaid. Eks see oli taaskord põhjus, miks toda linna üldse terroristide poolt kevadel hoiti – hea lihtne kaitsta jõega piiratud ala.

Mariupolis on muutunud pisut rahutumaks. Linna lähistel müristas vahepeal suurtükivägi, kuid tegi seda ilmselt ukrainlaste positsioonidelt. Seal on aktiviseerunud vastase diversiooni- ja luuregrupid. Väidetavalt on neid seal rohkesti kasti löödud viimasel ajal. Mõningad kaardid, mis näitavad venelaste lähenemist Mariupolile loetud kilomeetrite kaugusele, ei pea tänase seisuga paika.

Venelased on toonud Snižne kanti kaks mobiilset remonditöökoda lahingutehnika putitamiseks. Ukrainale pole see muidugi hea märk. Putin võib ju Austria valitsusjuhiga rahuplaani arutada, kuid tal pole selgelt kavatsusi oma vägesid Ukraina okupeeritud aladelt ära tõmmata.

Vastupidi, Vene kaitseminister on kõnelnud venelaste sõjalise kohaloleku suurendamisest Krimmis. Väidetavalt on neil tekkinud uued julgeolekuohud seoses NATO tegevusega. Ei saa sellest loogikast hästi aru, kuna ükskõik kui suur venelaste grupeering Krimmis ei mõjuta kuidagi NATO suhtes militaarset tasakaalu. Küll aga on sellel mõju Ukraina suhtes. Ukraina ranniku lähedal rikkusid kaks vene sõjalennukit täna riigipiiri.

Mis tänasel kaardil veel täelikult reaalsusele ei vasta, on ilmselt see koridor Donetskist põhjas Yasinuvatast itta. Tõenäoliselt pole seal Ukraina vägedega Ždanivka suunal nii laia läbipääsu ja ilmselt meenutab see vene-ukraina üksuste paigutus kohati pigem malelauda, kui sirget rinnet. Venkud pole oma eesmärke Horlivka suunal saavutanud, kuid ukrainlaste kohapeal passimine ilma vastast mõjutava manöövrita võib lõppeda sama kurvalt, kui suve algul Vene-Ukraina piiri ääres.

Kogu Ukraina poolel hukkunud sõjaväelaste arv võib olla circa 2000, tsiviilisikuid mõnevõrra rohkem. Ainuüksi libarahu ajal hukkus 100 ukraina sõdurit ja 138 sai haavata. Ukraina vaagib praegu piiri kindlustamist Venemaaga, neil on laual projekt «Sein», mida loodetakse kõigepealt alustada rahulikest aladest.

Miskipärast tahavad nad seina ehitada ka vastu Krimmi, millest ma ei saa hästi aru, sest Krimm pole nii lihtsalt läbipääsetav kui maismaapiir. Ja ometigi ei tohiks nad teha selliseid liigutusi, nagu oleks nad selles loobunud. Aga piiri kindlustamine on aktuaalne ka Eestis.

Kiiev ja separatistid allkirjastasid rahuplaani memorandumi

Kiievit ja Ukraina idaosa venemeelseid separatiste esindavad läbirääkijad leppisid täna varahommikul kokku vaenutegevuse lõpetamises ja 30 kilomeetri laiuse demilitariseeritud tsooni loomises, et tuua piirkonda püsiv rahu, teatasid nad pärast kõnelusi Valgevene pealinnas Minskis.

«Me allkirjastasime memorandumi,» ütles Ukraina võime esindav ekspresident Leonid Kutšma ajakirjanikele.

Üheksast punktist koosneva dokumendi kohaselt lubavad konflikti osapooled lõpetada kõikide relvade kasutamise ning tõmmata raskerelvastus tagasi, et luua demilitariseeritud tsoon.

«See on võimalus luua vähemalt 30 kilomeetri laiune relvarahu tsoon,» ütles Kutšma pärast seitse tundi kestnud läbirääkimisi, mis lõppesid laupäeval kell 2.30 kohaliku aja järgi.

Osapooled lubavad lõpetada raskerelvade kasutamise asustatud piirkondades. Samuti loobutakse sõjalennukite ja mehitamata õhusõidukite kasutamisest demilitariseeritud tsoonis, mida jälgivad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad.

Memorandumis nõutakse kõigi välismaiste relvarühmituste, sõjalise varustuse, võitlejate ja palgasõdurite lahkumist tsoonist, lisas Kutšma.

Dokument peaks viima "täieliku julgeoleku tsooni" loomisele, ütles omakorda separaistide liider Ihor Plotnitski, lisades, et separatistide kontrolli all oleva Luganski ja Donetski piirkonna staatust reedesel kohtumisel ei arutatud.

"Meil on selle kohta oma arvamus ja Ukrainal on enda oma," ütles Donetski separatistide liider Oleksandr Zahhartšenko vastuseks küsimusele, kas ta sooviks Donetski oblasti jäämist Ukraina koosseisu.

Dublinist kostus šotlaste «ei» peale kergendusohe

Iiri valitsus on ilmselgelt tänulik, et nende suurim kaubanduspartner ühes tükis püsis. 

Üldiselt kujutas Šoti referendum Iirimaale parajat dilemmat, kirjutab Financial Times: kuidas ei peaks maa, mis ligi sada aastat tagasi verises võitluses Britanniast vabaks sai, toetama rahvuslikku liikumist ühes teises liidu osas?

Enamike Iiri poliitikute jaoks oli teema niivõrd tundlik, et nad püsisid kogu kampaania jooksul püüdlikult vait.

Kui eile Ühendkuningriigist «ei» kostus, oli iirlaste kergendus kogetav. Kui sealne peaminister Enda Kenny teatas, et respekteerib šotlaste ostust Suurbritanniasse jääda, kumas tema toonist rahulolu.

«Naabrite, sõprade ja partneritena poliitilises, majanduslikus, kultuurilises ja mitmes muus sfääris pole Iirimaa ja Britannia suhted iial olnud tugevamad [kui praegu],» ütles Kenny ning lisas, et referendumile tõenäoliselt järgnevat detsentraliseerimist «jälgitakse Iirimaal tähelepanelikult».

Vene kapitalismi viimased päevad

Väljakuulutamata sõda Ukraina vastu on tõmmanud Moskvale kaela üha kõvemad sanktsioonid, mis pitsitavad juba Vene majanduse südant – naftatööstust.

Sanktsioonid ja vastusanktsioonid nõrgestavad aga ärikindlust, piiravad ligipääsu kapitalile ning kiirendavad selle pagemist – tänavu esimese poolaastaga on Venemaalt välja voolanud 75 miljardit dollarit.

Kõige selle keskel oligarh Vladimir Jevtušenkovit pitsitama asudes võib valitsev eliit kaevata haua Vene kapitalismi viimastele riismetele, kirjutab Financial Times.

Erinevalt Mihhail Hodorkovskist on Jevtušenkov püüdlikult demonstreerinud oma lojaalsust Kremlile. Kuna poliitiline motiiv puudub, on ilmselt mängus puhtalt rahalised huvid.

Tõenäoliselt nõuavad Putini siseringi «riigiärimehed» ja oligarhid – kes sanktsioonide tõttu välismaal enam vabalt tiibu sirutada ei saa – kompensatsiooniks võimalust haarata varasid kodumaisest erasektorist.

Kui Jevtušenkov järele annab, jääb pikem vanglapõli seega ehk ära. Väljaspool Putini kaaskonda tegutevatele oligarhidele saadaks manööver aga sünge signaali – on nood ju pikemat aega eeldanud, et poliitikast hoidudes ja riigipea poolt tellitud projekte toetades jäetakse nad rahule.

Vaevalt tahab keegi välis- või kodumaistest investoritest matta oma raha riiki, mis võimu niivõrd meelevaldselt kasutab.

Moskva on sanktsioonide peale irvitanud ning kinnitanud, et saavutab edasise arengu siseressursside toel. Kuid ka Nõukogude Liit, mille aurat Putin praegu taasluua proovib, takerdus isolatsiooni tingimustes majandust arendada üritades kulukasse sõtta – Afganistanis.

Ja me teame, millega see lõppes.

Päeva karikatuur: Šotimaa otsustas jätkata Ühendkuningriigis

Šotimaa otsustas jääda Suurbritannia koosseisu.

Ühe vaatuse lõpp

Tulihingeline iseseisvuse toetaja Alex Salmond lubas Suurbritannia ühtsuse toetajate võidu tõttu Šotimaa esimese ministri ametikohalt tagasi astuda.

Šotimaa iseseisvuskampaania juht Alex Salmond teatas pärast ühtsuse toetajate võitu, et astub tagasi nii Šotimaa esimese ministri kui Šotimaa rahvuserakonna (SNP) juhi kohalt. «Minu aeg juhina on peaaegu läbi, ent Šotimaa jaoks kõik jätkub ja unistus ei sure kunagi,» sõnas ta ja kinnitas, et Šotimaa valitsusjuhiks olemine jääb tema elu suurimaks privileegiks.

Salmondi kõige tõenäolisem mantlipärija on erakonna ja parlamendi asejuht Nicola Sturgeon, ehkki ta kinnitas, et sobivaid kandidaate on mitmeid. Senised ametid paneb Salmond maha novembris partei suurkogu järel.

Esimest korda pöördus Salmond eile rahva poole varahommikul, pisut pärast kella kuut, kui oli selge, et viimased valimisringkonnad «ei»-häälte ülekaalu enam ei muuda. Selleks hetkeks oli valatud juba palju pisaraid ja Salmond paistis selgelt lööduna, ent kinnitas, et lepib rahva tahtega ning kutsub kõiki iseseisvust soovinuid samuti üles sellega leppima. Ühtlasi rõhutas ta, et referendum oli üks suur demokraatia võit – 85 protsendi hääleõiguslike elanike osalus näitas, et rahvale läheb riigis toimuv vägagi korda.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi Salmond osalema häältelugemisel oma kodus Aberdeenshire’i ringkonnas, ent loobus sellest – samm, mis paistab näitavat, et Šotimaa rahvuspartei juht tahtis raskel hetkel võimalikult vähe avalikkuses olla. Oma kõne pidas ta erakonnakaaslaste ees, kellest paljudega koos on ta poliitikas osalenud juba mitmeid aastakümneid.

Tegelikult huvitas noort Salmondit esialgu kõige rohkem  jalgpall, aga ilmselt sundis astma valima poliitikat ja golfi. 59-aastane Salmond on pärit töölisperest, kus huvituti ajaloost ja poliitikast. Sarnaselt isaga oli ta esmalt seotud leiboristidega, hiljem, St Andrewsi ülikoolis õppides astus aga ametlikult Šotimaa rahvuspartei liikmeks.

1991. aastal rääkis Salmond, et tegi seda, sest tema toonane kaaslanna teatas keset tulist tüli: «Kui sa nii arvad, siis mine ühine pagana SNPga!» Ja seda ta tegi ning sai toona mitte kuigi populaarse partei liikmeks.

Pärast ülikooli sooritas Salmond tsiviilteenistuja eksami ja asus teenima Šotimaad põllumajanduse ja kalanduse alal. Tööl kohtas ta ka oma naist, temast 17 aastat vanemat Moirat, kellega nad on siiani abielus.

Mõningate mehe tegemisi jälginud inimeste sõnul võib ka see, et paaril pole lapsi, tõugata Salmondit tegema kõike selleks, et temast jääks maha midagi püsivat. Igal juhul töötas Salmond peagi juba Šotimaa kuninglikus pangas ja ta on rääkinud, et just seal purunes tema jaoks üks müüt – müüt, et Šotimaa on väike, vaene ja võimetu – ning ta otsustas tõestada vastupidist.

Parlamendiliikmeks valiti Salmond esimest korda 1987. aastal ja parteijuhiks 1990. aastal. Väikese kõrvalepõikega 2000. aastate alguses, mil ta taandus positsioonilt neljaks aastaks, on mees parteid juhtinud siiani ning suutnud mitte ainult tõsta erakonna populaarsust ja tõusta 2007. aastal Šotimaa valitsusjuhiks, vaid võidelda 2012. aastal Briti peaministrilt David Cameronilt välja ka loa korraldada iseseisvusreferendum.

Õigupoolest on palju neid, kes arvavad, et Salmond ei olekski referendumit nii ruttu tahtnud, vaid eelistanud kõigepealt Šotimaale suurema otsustusõiguse andmist, mis võimaldanuks kogu süsteemi paremini täiesti iseseisvalt toimimiseks ette valmistada.

Ka tahtnuks Salmond esialgu, et referendumil ei küsitaks mitte «Kas Šotimaast peaks saama iseseisev riik?», millele saab vastata kas «ei» või «jah», vaid lisataks kolmaski võimalus – suurema võimu andmine Šotimaa parlamendile. Sedagi peeti märgiks, et isegi Salmond kahtleb «jah»-vastuse saamises.

Igal juhul näitasid iseseisvuse pooldajad, et neid võib olla palju rohkem, kui Westminister ette kujutada oskab.

Ning lõppude lõpuks ei öelnud Salmond eile hommikul, et iseseisvuspüüdlustest loobutakse. Ta tunnistas vaid, et Šotimaa ei ole praegu veel sealmaal, kus suurem osa rahvast hääletaks iseseisvuse poolt.

Uus võimalus ei tule ilmselt siiski Salmondi golfipartneri, 84-aastase Sir Sean Connery eluajal, kuigi too seda väga lootis ja uskus, ent vähem kui kümne protsendi suuruseks kahandatud vahe näitab esialgu vähemalt seda, et Westminister ilmselt ei saa sel korral taganeda Šotimaale suurema otsustusõiguse andmisest. Kui konservatiivid seda ka nõuavad, võib tulemuseks olla väga tugev pahameel ning Šotimaal võiks alata Ühendkuningriigist eraldumise järgmine vaatus, seda ilmselt siis juba uue juhiga.

 

Tšurkin: süüdistused Malaisia reisilennuki hukus on osa infosõjast

Venemaa valitsuse ja Ukraina mässuliste tõenditeta süüdistamine Malaysia Airlines lend MH17 allakukkumises on osa infosõjast, ütles Venemaa saadik ÜROs Vitali Tšurkin reedel.

Saadik ütles ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, et läbipaistva ja objektiivse rahvusvahelise uurimise saab läbi viia ainult maailmaorganisatsiooni osalusel.

9. septembril Hollandi ekspertide avaldatud esialgne raport «pole väga informatiivne,» sõnas Tšurkin.

Raporti kohaselt põhjustas Boeing 777 lennuki hävingu seda tabanud mitu kõrgenergilist objekti.

Saadiku sõnul on Venemaal raporti osas mitmeid küsimusi ning ka kutsus avaldama kogu väidetavat informatsiooni, kaasa arvatud satelliitfotod.

Juulis palus Moskva USA-l jagada rahvusvahelise üldsusega satelliitfotosid, mis väidetavalt tõestavad, et raketi tulistasid välja Ida-Ukraina omakaitsejõud.

Malaysia Airlinesi lend MH17 tulistati Ukraina Donetski oblasti kohal alla 17. juulil. Surma said kõik 298 pardalviibinut.

Elizabeth II kutsus Ühendkuningriigi elanikke ühtsusele

Kuninganna Elizabeth II kutsus reedel Ühendkuningriigi elanikke ühtsusele «vastastikuse austuse ja toetuse vaimus» pärast seda, kui Šoti referendumi võitsid iseseisvuse vastased.

«Teades Šotimaa inimesi, pole mul kahtlust, et šotlased, nii nagu teised kogu Ühendkuningriigis, on suutelised avaldama arvamust enne taas kokku tulemist vastastikuse austuse ja toetuse vaimus,» ütles kuninganna.

Kataloonia parlament kiitis heaks iseseisvushääletuse seaduse

Kataloonia regionaalparlament kiitis reedel heaks seaduse, mis piirkonna liidrite sõnul annab neile volituse pidada mittesiduvaid «konsultatsioone» Hispaaniast iseseisvumise üle novembris.

Samm astuti pärast neljapäeval Šotimaal korraldatud rahvahääletust Suurbritanniast lahkulöömise üle, mille võitsid senise liidu toetajad. Seadust toetas 106 rahvaesindajat ja vastu oli 28.

Kataloonia liider Artur Mas allkirjastab nüüd ilmselt määruse, mille alusel korraldatakse 9. novembril iseseisvushääletus.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy tervitas Šoti rahvahääletuse tulemust ning nimetas Kataloonia plaane ebaseaduslikuks.

Rajoy lubas kaitsta Hispaania ühtsust ning blokeerida Kataloonia võimaliku rahvahääletuse, vaidlustades reedel vastu võetud seaduse konstitutsioonikohtus.

Kohus käskis konfiskeerida Saakašvili ja tema pere vara

Gruusia kohus käskis konfiskeerida ametiseisundi kuritarvitamises süüdistatava riigi endise presidendi Mihheil Saakašvili, tema abikaasa, ema ja vanaema vara.

Vastavast korraldusest teatas Ühendriikides elava endise riigipea advokaat Otar Kahhidze, kelle sõnul kohus oma korraldust ei põhjendanud. Kahhidze kinnitusel on tegu poliitilise tagakiusamisega ning kaitsel on kavas pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse.

46-aastast Saakašvilit ja veel mitut tema kunagist poliitilist liitlast seostatakse valitsusvastaste protestide vägivaldse laialiajamisega 2007. aastal ning telekanali Imedi väidetava ülevõtmisega. Ametlik süüdistus esitati endisele riigipeale tänavu augustis.

Saakašvili on keeldunud kodumaale naasma, nimetades talle esitatud süüdistusi alusetuteks ja poliitilisteks. Endise riigipea kinnitusel puudub tal usaldus praeguste võimude vastu.  

Butkevičius näeb kalalaeva arestimises Venemaa jõudemonstratsiooni

Leedu kalalaeva kinnipidamine on Venemaa viha- ja jõudemonstratsioon, ütles Leedu peaminister Algirdas Butkevičius täna.

«Mina annan sellele väga negatiivse hinnangu. Isegi kui see oli eksitus, milles ma kahtlen, võinuks me lahendada selle probleemi hoopis teisiti,» ütles peaminister BNSile diplomaatilisi vahendeid silmas pidades.

«Riikidevahelisi suhteid ei saa sel viisil lahendada, isegi kui on probleeme. See on teatud viha ja jõu demonstratsioon. Või on see soov demonstreerida teatud jõudu.»

Butkevičius lisas, et arutas juhtunut põllumajandusministri Virginija Baltraitienėga, kes on palunud Venemaalt täiendavat informatsiooni kalalaeva kinnipidamise põhjuste kohta.

Leedu välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku, et esitada talle protest Leedu kalalaeva Juru Vilkas kinnipidamise asjus, mille juures kasutati jõudu Leedu kodanikust kapteni kallal.

Iseseisvust toetanud Šoti Rahvuspartei juht astub tagasi

Iseseisvuse pooldajate kampaaniat juhtinud Šoti Rahvuspartei (SNP) juht Alex Salmond lubas pärast eilset referendumit astuda tagasi nii parteijuhi kui ka Šoti esimese ministri ametikohalt.

«Ma arvan, et erakond, parlament ja riik lõikaksid uuest juhtkonnast kasu,» ütles Salmond ajakirjanikele. Salmond lubas tagasi astuda novembris, kui toimub SNP kongress.

Šotimaa eilsel rahvahääletusel toetas Ühendkuningriigi koosseisu jäämist 55,3 protsenti ja eraldumist 44,7 protsenti valijaist.

Vene miljardär eitas koduarestist vabastamist

Alates teisipäevast kahtlustatuna rahapesus koduarestis istuv Vene ärimees Vladimir Jevtušenkov eitas kuuldusi tema vabastamise kohta.

«Ärge uskuge seda, nad ei vabastanud mind,» ütles Jevtušenkov vastuseks kuuldustele, et tema koduarest on tühistatud.

Ametlikult süüdistatakse Jevtušenkovit ebaseadusliku tulu legaliseerimises, mis tekkis, kui ta osales Baškiiria naftatööstuskompleksi erastamises.

Mitme vaatleja hinnangul pole Vene võimud nii jõuliselt ärimehi kohelnud pärast naftafirma Jukose omaniku Mihhail Hodorkovski vahistamist 11 aastat tagasi.

Obama tervitas Šoti referendumi tulemust

Ühendriikide president Barack Obama tervitas Šotimaa eilsel iseseisvusreferendumil langetatud otsust jääda Ühendkuningriigi koosseisu.

«Meil pole lähedasemat liitlast kui Ühendkuningriik ning me loodame jätkata oma tugevat ja erilist suhet kõigi inimestega Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal, et vastata tänast maailma ähvardavatele väljakutsetele,» teatas Obama.

«Läbi debati, diskussiooni ja kirgliku, kuid samas rahumeelse arutelu, tuletasid nad maailmale meelde Šotimaa erakordset panust Ühendkuningriiki ja maailma,» lisas riigipea.

Šotimaa eilsel rahvahääletusel toetas Ühendkuningriigi koosseisu jäämist 55,3 protsenti ja eraldumist 44,7 protsenti valijaist.

Nicolas Sarkozy tahab taas presidendiks

Prantsusmaa endine president Nicolas Sarkozy teatas täna, et naaseb suurde poliitikasse.

 

«Ma olen oma poliitilise pere presidendikandidaat,» teatas Sarkozy oma suhtlusvõrgustiku Facebook kontol, viidates parempoolsele erakonnale UMP.

Prantsuse meedia on juba kuid spekuleerinud, et 2014. aastal leiab aset 2012. aasta presidendivalimistel sotsialistide kandidaadilt François Hollande'ilt lüüa saanud Sarkozy tagasipöördumine suurde poliitikasse.

Järgmised presidendivalimised toimuvad riigis 2017. aastal. UMPs toimuvad aga enne seda sisevalimised, kus Sarkozyl tuleb võidelda koha eest endiste ministrite Xavier Bertrandi, François Filloni, Alain Juppé ja teiste võimalike kandidaatidega.

Välisministeerium: Leedu kalalaeva kapten kõrvaldati jõuga

Vene piirivalve poolt kinni peetud Leedu kalalaeva kapten viidi jõuga, ütles välisminister Linas Linkevičius ja lisas, et Leedu saadab Venemaale diplomaatilise noodi.

«Leedu kodanikud kõrvaldati, kui nad keeldusid allumast, aga meil ei ole andmeid, kuidas neid kinni peetakse,» ütles Linkevičius ajakirjanikele.

Ta kinnitas, et Vene meedia teated laeva kinnipidamisest on õiged - seda tegid tõepoolest piirivalvurid, kuid neil ei olnud selleks õigust.

«Minu meelest on Vene meediast veider teatada, et selle pidasid kinni piirivalvurid, sest neil ei olnud õigust seda rahvusvahelistes vetest teha, kuna neil ei ole seal jurisdiktsiooni,» seletas minister.

Vene piirivalve pidas Murmanski piirkonnas kinni Leedu kalalaeva

Vene piirivalve pidas Murmanski piirkonnas kinni Leedu lipu all seilava kalalaeva Juros Vilkas, mis püüdis varjata end Norra majandustsoonis, ütles piirivalve pressiteenistus Interfaxile

«Kapten sai laeva omanikult juhise suunduda Norra majandustsooni, et vältida ebaseadusliku krabipüügi eest vastutusele võtmist,» teatas pressiteenistus.

Vene majandustsoonis tabatud laeva pardalt leiti 15 tonni astelkrabi. Alus pukseeriti Murmanski sadamasse.

Leedu välisministeerium kinnitas kalalaeva arestimist.

Leedu põllumajandusministeeriumi kalandusosakonna juhataja Darius Nienius ütles BNSile, et Juru Vilkas peeti kinni Vene territoriaalvetesse sisenemise eest, kuid kinnipidamine leidis aset rahvusvahelistes vetes.

«Me alles uurime juhtumi asjaolusid ja üksikasju, kuid meie satelliidisüsteemi andmete põhjal peeti alus kinni rahvusvahelistes vetes, mitte Venemaa majandustsoonis,» ütles ta.

«Meie andmete põhjal süüdistatakse seda, Venemaa majandustsooni sisenemises ja seal kalastamises,» lisas Nienius.

Tema sõnul näitab satelliitsidesüsteem, mida kasutavad nii rahvusvaheline piiri- ja veekomisjon kui Euroopa kalanduskontrolliagentuur, et laev sisenes Vene poolele 8. septembril ja viibis seal tund aega. «Nii lühikese ajaga ei suutnuks nad seal midagi ära teha.»

Nienius ütles, et kalalaeva meeskond koosneb 28 inimesest, kellest kolm on Leedu kodanikud.

EBRD: Venemaal töötajad saadavad koju vähem raha

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga EBRD viimase majandusülevaate andmeil on esimest korda viie aasta jooksul vähenemas raha maht, mida Venemaal töötavad teiste riikide kodanikud koju saadavad.

Esimest korda aastast 2009 vähenes tänavu esimeses kvartalis eraisikute Kesk-Aasia, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riikidesse saadetava raha maht, peamiselt Vene majanduse kuhtumise tõttu, teatas EBRD.

«See on kindlasti asi, millel on mõju, ja me teame, et see mõju on mõnele riigile märkimisväärselt suur, näiteks Tadžikistanile, kus koju saadetava raha maht on lähedal 50 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT),» ütles EBRD peaökonomist Erik Berglof eile panga majandusülevaate tuvustusel.

EBRD andmeil mõjutab eraisikute koju saadetava teenistuse voog eriti veel Usbekistani ja Moldovat, aga ka Armeeniat. Näiteks ka Kõrgõzstanis, kus Venemaalt laekuv raha ulatub mahuliselt 29 protsendi SKTni, on väikegi vähenemine rahavoos riigi majandusele märkimisväärse mõjuga.

EBRD majandusülevaate kohaselt mõjutavad karmimad sanktsioonid seega mitte ainult Venemaad vaid ka ümbritsevate riikide majanduse väljavaadet. Siiski võib kohati sissetuleva rahavoo kahanemine mõnevõrra tasakaalustuda suurema ekspordiga Venemaale, nagu näiteks Kasakstani puhul, mille väliskaubandus on Vene ja ELi vaheliste sanktsioonide kehtestamise järel kasvanud.

Oma mõju on koju lähetatava rahavoo vähenemisel ka rubla kursi kukkumises USA dollari suhtes. Nimelt saavad Venemaal töötajad palka rublades, aga koju saadavad dollareid, mida saab iga päevaga oma rublade eest aina vähem.

Poola tulevane peaminister: me ei saada Ukrainale relvi

Poola ei saada Ukrainale relvi ega sekku verisesse konflikti, ütles Poola peaministrikandidaat Ewa Kopacz täna.

«Me ei peaks olema aktiivsed osalejad selles relvakonfliktis,» ütles Kopacz täna ajakirjanikele. «Poola peaks käituma nagu mõistlik poola naine. Kõige olulisemad on meie turvalisus, meie riik, meie kodumaa, meie lapsed.»

Samas rõhutas tulevane valitsusjuht, et kui Euroopa Liit otsustab Ukrainat aidata, siis annab ka Poola oma panuse. «Kui suur Euroopa pere otsustab, et me tahame Ukrainat aidata, võtame  kindlasti koos teiste Euroopa riikidega sellest abistamisest osa,» ütles Kopacz.

Varssavi on ümber lükanud Ukraina võimude varasema väite, et Poola on üks viiest NATO riigist, mis hakkab neile kõrgtehnoloogilist relvastust tarnima.

Austria: Putin tegi ettepaneku Ukraina rahuläbirääkimisteks Viinis

Vene president Vladimir Putin tegi telefonivestluses Austria kantsleri Werner Faymanniga ettepaneku korraldada järjekordsed Ukrainat puudutavad rahuläbirääkimised Viinis.

Telefonivestlust, mis kestis 20 minutit, peeti eile õhtul saksa keeles.

Päevalehe Österreich andmetel helistas Putin Faymannile pärast kantsleri naasmist Roomast, kus ta oli kohtunud Euroopa Liidu uue välispoliitikajuhi kandidaadi Federica Mogheriniga. Väljaande väitel tahtis Putin vestelda liinil, kus pealtkuulamine on välistatud.   

Putin ja Faymann arutasid olukorda Ukrainas ja Euroopa Liidu jõupingutusi lahendada konflikti.

Kantsler edastas Putinile Euroopa Liidu neli nõudmist: viia kõik Vene sõdurid võimalikult kiiresti Ida-Ukrainast välja, tunnustada Ukraina iseseisvust ja terviklikkust, garanteerida Ukraina-Vene piiri kaitsmine nii, et seda ei ületaks taas Vene sõdurid ning tagada Kremli toetus Ukraina rahuprotsessile.

Putin ütles, et näeb sündmustes astmelisi positiivseid arenguid ja tunnistas, et hindab kõrgelt Faymanni rahupüüdlusi.  

Kantsler kinnitas, et selle vestlusega astuti küll sammuke lähemale positiivsete arengute suunas, kuid finišijoonele jõutud pole.   

Putin külastas Austriat juunis, saades äriringkondade sooja vastuvõtu osaliseks ja seda vaatamata Euroopa Liidu ja Venemaa jäistele suhetele.

Austrial on traditsiooniliselt olnud tugevad ärisidemed Venemaaga, mis on riigi peamine energiatarnija ja kahe Austria suure laenuandja põhiline kasumiallikas.  

Berliinis süüdati kodutute telklinnak

Berliinis Kreuzbergi linnaosas puhkes eile tulekahju platsil, kus asuvad kodutute telgid ja hütid ning süütamises kahtlustatavana peeti kinni Poolast ja Eestist pärit mehed.

Põleng puhkes eile õhtul kella 21 paiku kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 22) ning kolm hütti põles ära enne tuletõrje saabumist. Tulekahjus said kaks Aafrikast pärit meest kergeid tervisekahjustusi, vahendas Berlin.de.

Immigrantide maalapil elas 50 kuni sada inimest, kelle hulka kuulusid valdavalt mustlased, Aafrika põgenikud, Ida-Euroopa sisserändajad, aga ka Saksa kodutud.

Tulekahju süütamises kahtlustatavana pidas politsei kinni neli Poolast ning ühe Eestist pärit mehe. Esialgsete andmete kohaselt viis süütamiseni tüli erinevate gruppide vahel. Enamik kodututest lahkus maalapilt pärast põlengut.

Viit meest kahtlustatakse paljude hüttide süütamises ning tapmiskatses.

Pildid: Paides visati kutsikad prügikasti surema

Paides hüljati eriti julmal viisil väikesed vastsündinud kutsikad, prügikoti sisse pandud loomakesed visati Aiavilja tänaval korrusmajade vahel olevasse prügikonteinerisse ja jäeti siis sinna surema.

 

Paides elav Keishy läks neljapäeva õhtul prügikotti välja viima, kui kuulis prügikonteineri seest tulemas hääli. Ta helistas oma elukaaslasele Oliverile ning palus tulla vaatama, mis seal toimub. Oliver leidis esmalt ühe vastsündinud kutsika, hiljem kaks surnud looma ja lõpuks veel ühe elava koerakese.

Oliver andis oma leiust kohe teada politseile. Kuna tööpäev oli selleks hetkeks juba lõppenud, ei õnnestunud temal ega ka politseil hoolimata pingutustest tabada ühtegi varjupaiga töötajat, loomakaitse seltsi esindajat ega ka kohalikke ametnikke, kellelt kas siis edasise suhtes nõu küsida või kellele abitud loomad üle võiks anda. Politseinikud võitsid surnud kutsikad enda kätte, ellu jäänud loomad jäid Oliveri ja tema elukaaslase Keishy hoole alla.

Noored olid terve öö üleval, söötsid ja maseerisid kutsikaid ning hoidsid neid elus. Päeval leidsid politseinikud hüljatud kutsikate võimaliku ema, veel ühe väikese koera ja loomade peremehe. Emane koer viidi kutsikate juurde. Loomakesed toimetati varjupaika, kuhu nad jäävad kriminaalmenetluse lõpuni, pärast seda otsitakse loomadele uus kodu. Kutsikad prügikasti visanud ja loomad sinna surema jätnud inimest võib ees oodata rahaline karistus või kuni aastane vangistus.

Ema võeti paariaastase lapse piinamises kahtlustatavana vahi alla

Kolmapäeva õhtul sai politsei lastehaiglast teate, et sinna on toodud kahe ja poole aastane tüdruk, kellel on silmaga nähtavad vigastused.

«Kuna arstidel oli alust kahtlustada, et need vigastused võisid tekkida sellest, et last on löödud, siis anti sellest politseile teada. Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus hakkas tegutsema ja eile peeti kahtlustatavana kinni lapse 22aastane ema ja tema 32aastane elukaaslane. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud menetlus karistusseadustiku paragrahv 122 järgi, mis käsitleb piinamist,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.

«Prokuratuuri taotlusel võttis kohus täna need kaks inimest eeluurimise ajaks vahi alla. Lapse tervisliku seisukorra kohta politsei praegu midagi täpsemat öelda ei oska, arstide sõnul on tema seisund raske,» lisas ta.

Võru politsei tabas elumaja trepikoja arvatava süütaja

Võru politsei on kinni pidanud 37-aastase naise, keda kahtlustatakse elumaja trepikoja süütamises.

Ööl vastu 9. augustit kella 4.56 ajal laekus operatiivteenistustele teade tulekahjust Võru linnas Petseri tänaval, kus põles kahekorruselise puidust elumaja trepikoda, teatasid Lõuna prefektuuri ja ringkonnaprokuratuuri esindajad.

Juhtunu asjaolude uurimiseks käivitas Võru kriminaalpolitsei menetluse, mille käigus kogutud tõendid viitasid süütamisele.

Kriminaalasja raames pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni 37-aastase naise, kes toimetati esialgu haiglaravile.

Politsei on uurimise raames üle kuulanud kümmekond tunnistajat ja kannatanut ning kuriteos kahtlustatava. «Praeguseks kogutud tõendid viitavad sellele, et antud juhtum ei ole seotud teise sündmusega, kui 24. augusti öösel põles Võru linnas Kreutzwaldi tänaval puidust maja ning kuur,» kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo.

Avariis Laagna teel sai viga kaks noort

Tallinnas Laagna teel sõitis öösel vastu posti 19-aastase noormehe juhitud auto, mille tagaistmel reisinud 18- ja 19-aastased noored said viga.

Avarii juhtus eile õhtul kella 22.45 ajal Tallinnas Laagna teel. Sõiduauto Honda Prelude, mida juhtis 19-aastane Nikita, kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti. 

Sündmuskohalt toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse sõiduki tagaistmel istunud 19-aastane Roman ja 18-aastane Ija.

Purjus noormees hüppas neiu auto kapotile

Rakveres sai täna öösel viga 18-aastane noormees, kes hüppas sama vana neiu juhitud auto kapotile.

Liiklusõnnetus juhtus täna öösel kella 1.50 ajal Rakveres Lai 15 juures. Sõiduauto Peugeot Partner, mida juhtis 18-aastane Leanika, sõitis otsa kõnniteelt ette jooksnud ja auto esikapotile hüpanud 18-aastasele Kuldarile.

Alkoholijoobe tunnustega jalakäija sai viga ja toimetati Rakvere haiglasse.

Kraana müksas kaubiku kraavi

Neljapäeva hommikul põrkasid Tartus Roosi tänava ääres kokku kaubabuss ja suur kraanaauto. Õnnetuses sai üks inimene ka vigastada.

Õnnetus juhtus Roosi tänaval kohas, kus Fortumiga seotud ehitusfirma Giga rajab parasjagu Eesti Rahva Muuseumi kütmiseks soojatorustikku.

Lõuna prefektuuri kõnesiku Kerly Peiteli kinnitusel sai politsei liiklusõnnetusest teate kella 9 paiku hommikul. Politsei selgitas kohapeal, et väikebuss seisis tee ääres ning 38-aastane mees otsis bussist parasjagu tööriistu, kui mööda sõitnud kraana, mida juhtis 44-aastane mees, riivas bussi tagaosa.

Kraanal oli esimene toetuskäpp välja sirutatud ning juht ei veendunud, et see oleks kinnises asendis. Selle sama välja ulatunud toetuskäpaga rammiski kraana kaubiku taganurka.

Kaubik paiskus kraavi ning koos masinaga ka tööriistu otsinud mees, kes sai õnnetuses vigastada. Kiirabi viis ta õnnetuspaigalt traumapunkti.

Väiksema sõiduki tagaluugil ilutses kokkupõrke järel sügav mõlk. Kraanal silmaga nähtavaid vigastusi ei olnud. Politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust.

Kaitseministeeriumi hoones sooritas kaitseliitlane enesetapu

Kaitseministeeriumis sooritas täna lõuna paiku enesetapu hoonet valvanud kaitseliidu valverühma liige.

Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul sai politsei vahejuhtumi kohta teate kella 12.50 paiku. Intsident leidis aset Rävala puiesteel tühjalt seisvas büroohoones.

20ndates aastates mees võttis esialgsetel andmetel endalt elu teenistusrelva kasutades.

Põhja prefektuuri politseinikud on sündmuskohal ja täpsustavad juhtumi asjaolusid.

Kaitseminister ja kaitseliidu ülem avaldavad hukkunud kaitseliitlase lähedastele kaastunnet.

Kaitseministeeriumi julgeolekule ohtu ei olnud ega ei ole.

Maakonda jõudis eluohtlik meelemürk

Hiljuti viidi Rakvere haiglasse teadvuseta olekus kolm alaealist, kes olid pruukinud seni teadmata meelemürki ja saanud üledoosi.

Narkopolitsei hoiatabki suitsetamise teel levivast eluohtliku seni tuvastamata meelemürgi eest.

Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütles, et kolm patsienti vajasid tõsist arstiabi. Aine, mida nad pruukisid, pole veel teada. “Politsei tegeleb sellega,” lisas Kiisküla.

Ida prefektuuri narkokuritegude talituse juht Valdo Arula ütles, et aine on saadetud laboratooriumi. Narkopolitsei juhi andmetel manustatakse seda suitsetamise teel.

Arula selgitas, et narkootilised ained mõjuvad inimestele erinevalt. Kui näiteks üks mahv ei tee mõnele midagi, siis teisele võib see olla juba üledoos. Arula andmetel levitatakse seni teadmata meelemürki sisaldavat ainet isevalmistatud sigarettidena.

Alaealised ei tohiks üldse suitsetada, kuid kes siiski seda keeldu eirab, peaks vähemalt hoiduma võõraste käest saadud või tundmatute sigarettide kasutamisest.

Indrek Pertelsoni süüdimõistmine majanduskuritegudes jõustus lõplikult

Endise tippjudoka Indrek Pertelsoni ja tema ärikaaslase Margus Dintšenko süüdimõistmine majanduskuritegudes jõustus neljapäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud nende süüasja menetlusse.

Harju maakohus leidis mullu mais, et 42-aastase Pertelsoni süü pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises, raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmises ning ärikeelu rikkumises on tõendatud ja tal tuleb selle eest kanda üheaastane tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.

Koos Pertelsoniga kohtu all olevale Margus Dintšenkole mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 5670 euro ulatuses. Sellest 1000 eurot tuleb mehel tasuda kohe, ülejäänut ta aga maksma ei pea, kui ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut tahtlikku süütegu.

Pertelsoni kaitsja viis süüasja Tallinna ringkonnakohtusse, leides, et teise astme kohus pidanuks Pertelsoni õigeks mõistma ning jätma kohtukulud riigi kanda. Alternatiivina taotles kaitsja süüasja saatmist maakohtusse uueks arutamiseks. Dintšenko kaitsja leidis samuti, et ringkonnakohus pidanuks langetama õigeksmõistva otsuse.

Tänavu mai keskel jättis ringkonnakohus süüdimõistva lahendi siiski muutmata ning kuna riigikohus ei võtnud neljapäeval kaitsjate kassatsioonkaebuseid menetlusse, jõustus Pertelsoni ja Dintšenko süüdimõistmine lõplikult.

Mullu aprilli alguses toimunud kohtuvaidluste käigus nõudis prokurör Pertelsonile kaheaastast tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga ning lisakaristusena ärikeeldu kolmeks aastaks. Dintšenkole nõudis prokurör rahalist karistust 9450 euro ulatuses, samuti kolmeaastast ärikeeldu.

Mullu veebruari keskel alanud protsessil kinnitasid Pertelson ning Dintšenko, et ei ole süüdi pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises, raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises ja aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmises. Pertelson ei tunnistanud süüd ka ärikeelu rikkumises.

Algselt koos Pertelsoni ja Dintšenkoga uurimise all olnud Haabersti Perespordikeskuse juhatusse kuulunud Tavi Maastiku osas lõpetas prokuratuur kohtueelsel ajal menetluse.

Süüdistuse järgi oli ettevõte püsivalt maksejõuetu hiljemalt 31. detsembril 2007, mil aktsiakapital oli negatiivne ning juhatuse liikmed oleksid pidanud seaduse nõuete kohaselt kutsuma kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku ja esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 20. jaanuariks 2008. Pankrot kuulutati välja aga alles 27. augustil 2008 ja seda võlausaldajate pankrotiavalduste alusel. Kriminaalmenetluses kogutud andmetel oli Haabersti Perespordikeskuse puhaskahjum ainuüksi 2008. aasta esimesel poolaastal 15,9 miljonit krooni, mida oleks pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral olnud võimalik vältida.

Samuti polnud süüdistuse järgi ettevõtte raamatupidamine nõuetekohaselt korraldatud ja Pertelson poleks tohtinud tegutseda äriühingu juhatuse liikmena ajal, kui tema suhtes käis füüsilise isiku pankrotimenetlus.

Haabersti Perespordikeskuse nõukogu pani spordiklubi juhatusele süüks otsuste pidevat ja süsteemset mittetäitmist, juhatuse liikme hoolsuskohustuste täitmata jätmist ning ettevõtte pankrotieelsesse seisu viimist. 2008. aasta augusti lõpus vabastaski Haabersti Perespordikeskuse nõukogu juhatuse eesotsas Pertelsoniga ametist.

Pertelsoni kui füüsilise isiku pankroti kuulutas kohus välja 2009. aasta oktoobris. 2010. aasta lõpus müüs haldur nelja miljoni krooniga Pertelsonile kuulunud kahepereelamu kinnistu Tallinnas Haaberstis.

Teatripilti muutev maja

Pedas näitejuhtimist õppinud ning mõned aastad Rakvere ja VAT Teatris näitlejaleiba  mekkinud, seejärel oma produktsioonifirma R.A.A.A.M. loonud Märt Meos on «süüdi» selles, et eile avati Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava teatrimaja.

Tema eestvedamisel on saanud nelja aastaga teoks hull idee, mis muudab Eesti teatripilti. Sest kui seni võis teatrimajad jagada kaheks – kindlad trupi kasutuses olevad saalid, mida harva renditi konkurentidele, ja ajutised saalid, kus mängiti projektipõhiseid lavastusi, nagu näiteks suveetendused –, siis nüüd on Tallinnas teatrisaal, mida on kõigil võimalik rentida.

Tõsi, umbes poole mängukavast moodustab programm, mille on välja valinud Vaba Lava kuraatorid. Samas on kõigil vabatruppidel võimalik kuraatoritele oma ideekavand esitada ning saada Vaba Lavalt lavastuse väljatoomiseks mitmesugust tuge.

Suri lastekirjanik Harri Jõgisalu

Neljapäeval, 18. septembril lahkus meie hulgast 93. eluaastal tuntud lastekirjanik Harri Jõgisalu.

Jõgisalu sündis 24. augustil 1922 Korju külas Paadrema vallas. 1940. aastal lõpetas Harri Jõgisalu Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi. Kahel korral lühikest aega Saksa sõjaväes teeninud, sattus Jõgisalu sõja kaotajate seas 1944. aastal Venemaale vangi. Vanglast vabanenud, lõpetas tulevane kirjanik Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi bioloogia- ja keemiaõpetaja diplomiga.

Ta töötas 1947–1978 Märjamaa keskkoolis õpetajana. Aastast 1984 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu konsultant. Harri Jõgisalu oli Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu liige ning Kihnu valla aukodanik. Ta jätkas loomingulist tegevust ka veel kõrges vanuses. Jõgisalu kirjutas filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu.

1962. aastal omistati Jõgisalule ENSV teenelise õpetaja aunimetus, 2001. aastal sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Hüvastijätt kirjanikuga toimub Tallinna Pärnamäe krematooriumis laupäeval, 27. septembril kell 12.30.

 

Postimees avaldab lastekirjanik Jaan Rannapi ja Eesti Kirjanike Liidu järelehüüde Harri Jõgisalule.

«Meie hulgast on lahkunud Harri Jõgisalu. Koolimees, kirjamees, öeldi hiljuti lugupidavalt ta juubelil. Lisaksin siia, suur, väga suur töömees. Töömees, kes elas pika värvika elu ning jõudis sellest palju edasi anda. See läbielatu, kogetu on nüüd enam kui kahekümne viies raamatus.

Erilise soojusega kujutab ta vanu inimesi, toonitades nende elu- ja töötarkust. Nii on lugeda Eesti Kirjarahva Leksikonis.

See pole kogu tõde. Veel suurema südamlikkusega paneb Harri tegutsema ja maailma avastama lapsed. Nii Kihnus, Manilaiul, Läänemaal ja mujalgi.

Ta võtab lugeja käe kõrvale ja asub kiirustamata teele, ütleb lastekirjanduse uurija Krista Kumberg. Lugeja on kärsitu, tahaks sihtkohta tormata, aga autor osutab tee ääres kasvavale lillele, näitab eemal talukohta, millest vaid vundamendikivid ja õuepuu alles on.

Mul on olnud rõõm korduvalt Harri käe kõrval käia. Tema tegi mind tuttavaks Manilaiu rannamere ja inimestega. Harri kutsel jõudsin esimest korda Kihnu saarele, ammu enne seda, kui tuli trükist saare elu ja murret avav «Maaleib», kahe kõrge kirjandusauhinna saanud teos.

Sealt edasi Sangelaid, roheline pärl keset sinivett. Peremeheks Tumapietri Kolla, enamasti Sangevanaks kutsutu. Kolla oli ehe Kihnu taat, Harri mõttekaaslane ellu ja loodusesse  suhtumises.

Need jutud, jutud kivide vahel leegitseva lõkke paistel. Tutkaste mängud, salakavalate pardiemade peresuurendamise röövid, hüppeliselt minek mineviku radadele, kui Sangelaiul magasid püügipäevade öid eakad kalurid kolmes eri ilmakaarde vaatavas lakapealsega suvekuuris, sealse nimega koius.

«Ei mool nüid kolmel päiväl süomamuret,» andis Kolla paja ja leemekulbi Harri valdusesse. Ta teadis paljudest eelmistest kohtumistest külalise kokavõimeid. Ja tõi ahvenauhhaa patta kaks prisket angerjat.

«Ühest aitaks küll,» tõrjus siingi tagasihoidlik Harri. «Teil ju kroonu keeld peal.»

«Sie pistku nad änna alla.»

Oi aegu ammuseid! Kaluritele oli ülalt kõrgelt antud kõva käsk – Mõrda või õnge sattunud angerjat ise süüa ei tohi.

Igaühel meist on oma osa möödunud ajas, sealt maalt, kust keegi lõputult kulgeval ajal, võiks öelda, ajarongil, on olnud kaasasõitja.

Nii alustab Harri eessõna oma kaalukamale teosele ««Grand Marinast» Kadriorgu». Teosele, mis ületab kõrgelt lastekirjanduse lati.

Tema kaasasõit ajarongil on nüüd lõppenud.»

Pildid: aastaaegade kammergurmee Keila-Joa lossis

Vastrenoveeritud Keila-Joa lossis annavad algavale hooajale tooni muusika ja hõrgud maitsed.

Alates 27. septembrist toimuvad seal laupäeviti  kontserdid sarjast «Aastaaegade muusika». Tulevikuplaane tutvustades lubasid  lossi peremees Andrei Dvorjaninov ja programmi koostaja, lavastaja Neeme Kuningas publikut köita teatraliseeritud kontserditega, kus peaesinejaks on keelpillikvartett Prezioso.

Laupäevaõhtustel kammergurmeedel saab kontserdi järel nautida aastaaegadest inspireeritud roogi. Eksklusiivse menüü on komponeerinud meisterkokk Madis Põld.

Kuna Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool annab Keila-Joa lossile kasutamiseks Estonia klaveri ning hakkab väärikas paigas korraldama õpilaskontserte, siis allkirjastasid kooli direktor Aarne Saluveer ja Andrei Dvorjaninov koostöölepingu.

Pidulikul sündmusel esinesid muusikakooli õpilased, pianist Lea Valiulina ja trombonist Teno Kongi.

Toomas Suuman jälgib aja rebenemist

Mis juhtub “Seitsmeteistkümnenda nuku suvel”? Miks jõuab 44 aasta eest Rakveres mängitud näidend taas lavale? Mis saab, kui püüda peatada aega? Arutleb lavastaja Toomas Suuman.

See näidend ulatati mulle Rakvere teatris. Et ma selle läbi loeksin. Mul polnud aimugi, et see on siin etendunud. Ma ei oska ennast selle pärast süüdistada. See oli tähtis siis, kui ta oli tähtis, tollel hetkel, neile inimestele ja loodetavasti ka publikule. Teatritegemise ajaloosse ma väga ei klammerduks. Igatahes minuni ta jõudis ja lugesin läbi. Üle hulga aja oli tekst, mis mind puudutas. Kirjutasin teksti, mis oli kirjutusmasinaga tehtud osaraamat, enda jaoks ümber ja viisin sisse kärpeid. Kevadel hakkasime tegema.

Näidend on kirjutatud 50ndate lõpus Austraalias. Seal ta ka esietendus ning seda peetakse austraalia sõnalavastusteatri üheks märgiliseks sündmuseks. Hiljem tehti sellest film. Anglosaksi teatriilmas lavastatakse seda tihti tänase päevani.

Meie pole anglosaksid ega ela Austraalias, aga inimeste lugu on seal minu jaoks sees. Ja inimeste lood mind huvitavad. Selles näidendis on kirglikult ja õrnalt, lootusrikkalt ja lootusetult kõnnitud mööda inimeste radu. Kui oskaksin võtta kokku ühe-kahe lausega, mis rajad need on, siis mis mõtet oleks üldse looga tegelda või teatrisse tulla, kui selle võib lihtsalt ära öelda.

Kui rääkima hakata, siis see jutt võiks sobida mitme mu enda mängitud rolli ja lavastusega, väga paljude näitlejate ja lavastajate lugude juurde. Ja mitte ­ainult teatrisse, vaid mujale ka – romaani, maalikunsti, helisse. Inimesed oma ajas. Kogu antud aeg on inimeste aeg. Inimesed on selles hetkes ja ajas sees. See aeg mõjutab neid, nemad omakorda oma aega.

See lugu on minu jaoks väga moodne. Kõige paremas mõttes ütlemata moodne lugu. Samas oleks see lugu võinud juhtuda 2000 aastat tagasi, ja kui inimkond kestma jääb, siis miks mitte 2000 aasta pärast uuesti. Ümbrus, rõivastus, sotsiaalsed žestid ja tehnoloogia muutuvad, inimene viimase 2000 aastaga eriti muutunud ei ole. Kui kiiresti ta edasi muutuma kipub ... Võib-olla see ei ole üldse inimeste otsustada. Võime rääkida inimloomusest, aga kuna oleme inimesed, pole meil võimalik end inimloomusest väga kõrvale tõsta ja me väga täpselt ei tea.

“Seitsmeteistkümnenda nuku suvi” – pealkirigi ütleb ära, et enne seda võis olla kuueteistkümnenda ja viieteistkümnenda ja neljateistkümnenda ja nii edasi suvi. Ja kunagi oli esimese nuku suvi. On ajaperiood, mis mahub kuueteistkümnesse aastasse. Nüüd on seitsmeteistkümnes. Miks see suvi siis eriline on?

Toimub midagi väga tavalist: poisid ja plikad on kokku saanud, on olnud noored ja teineteisele ütlemata sümpaatsed. Nad on saanud ka järgmisel ja ülejärgmisel suvel niimoodi kokku. Poisid töötavad kokkusaamiskohast väga kaugel, lõikavad suhkruroogu Austraalia päikese all. Seitse kuud on ära, viis kuud on Melbourne’is, puhkavad. Siit on kohe mürtsti! link tänapäevasesse Eestisse: meil on samamoodi. Minu jaoks see nõnda tähtis ei ole, aga see seos paratamatult tekib, et meil käivad inimesed Soomes tööl, pered on üksi. Ma ei saa eitada seda seost, see seos on paratamatult olemas.

Austraalias oli see 50ndatel-60ndatel niimoodi. Meil vahepeal aeg seisis, meieni jõudsid need asjad hiljem. Meie inimesed käivad teistes riikides tööl, kuna seal saavad nad rohkem palka. Austraalia tarnis peale sõda väga palju suhkrut, kasvatati palju suhkruroogu ja mehed teenisid väga head raha kodudest eemal. Austraalia on manner, seal ei pidanud teise riiki minema.

Nüüd noodsamad noored inimesed, ilma et nad oleks seda teadlikult teinud, tegid midagi ajaga ja iseendiga selles ajas. Selline suve veetmise viis, selline elulaad, eluvorm, see tundus väga ahvatleva ja ainuvõimalikuna ühel hetkel, nii et nad lõid oma reaalsuse ja hakkasid ühte hetke venitama, unustades ära, et see venitatud aeg on laenatud aeg – ühel hetkel läheb ta nii õhukeseks, et ta rebeneb. Ja et see rebenemine toimub järsku. Pingutad, pingutad, pingutad ja kõik on ikka veel imehästi ja äkki – raksti! Ja ei ole enam mitte midagi. Varuvarianti, kuidas nüüd edasi elada, ka ei ole. Aja rebenemisele ei ole mõeldud. Aeg on ometigi läinud mööda. Aeg ei ole olnud paigal.

Nad püüdsid end hoida muutuste eest, kaitsta selle väljavenitatud hetkega nende muutuste eest, mis tundusid igavad, rumalad, tüütud, segavad. Nüüd on need korraga siin ja praegu ja nendega tuleb toime saada. Järsku saan aru, et ma ei ole 18 ega 17, vaid olen 36. Pean hakkama saama sellega, kes ma ise olen, mida ma ei ole tahtnud kogu möödunud aja jooksul endale tunnistada.

See on nüüd lugu filosoofiliselt ja kujundlikult ära räägituna. Inimesed selles loos on suurepärased inimesed, nagu inimesed enamjaolt kõik on. Nad ei tegele selliste probleemidaga. Ja nüüd järsku peavad tegelema, olemata selleks valmis ja omamata ettevalmistust.

Iga päev on tänapäev. Iga hetk on praegune hetk. Nõnda oli see 500 või 1343 aastat tagasi. Tolles hetkes nonde inimeste jaoks oli see hetk praegune hetk. Ja too päev oli tänapäev, kus nad pidid hakkama saama. Nad olid rõõmsad ja vahel kurvad ja lootsid ja olid lootusetud. Nõnda nagu meie praegu siin.

Ajasse kinnijäämise teema tundub meile aktuaalne, sest me elame praegu. See on Fausti teema: oo, õnnis hetk, oo, viibi veel ... Sest seda hetke ma tahaksin hoida, ma ei taha teda käest ära anda.

Mingite kavalate võtetega mõnda aega äkki õnnestubki ennast ära petta, et ta ongi siin, praegu ja kogu aeg. Siis, sellel hetkel, kui arvad, et nüüd ongi käes, olengi ära petnud aja, siis ... See on natuke absurdne ja kurblooline, naljakas ka natuke.

 

Kahe esietenduse õhtu

Toomas Suuman, samal ajal kui lavastate suures saalis “Seitsmeteistkümnenda nuku suve”, valmib Raivo Trassil väikeses saa­lis lavastus teie näidendist “Viimase öö õigus”. Kas olete pilgu peale heitnud või autorina mõne soovituse öelnud?

Ei-ei! Andsin näidendi üle teatrile. Sain ühele mind väga huvitanud teemale ühe vormi antud. Näidendi vormi sedapuhku. Mind huvitavad praegu muud asjad. Ma ei viitsi sellesse aega kinni jääda.

Mingi osa sellest teemast, mis näidendis sees, huvitab mind ikka edasi ja mul on kaks ideed pooleli. Tahaksin nendega nüüd tegelema hakata.

Palju jõudu näitlejatele ja lavastajale, kes “Viimas öö õigusega” tegelevad. Oleks ju tore, kui inimestele meeldiks, aga mina midagi garanteerida ei saa.

Olen näidendi üle andnud, ja kuna ma seal kaasa ei mängi, on mu mõtted üsna mujal. Ma ei tähtsustaks enda osa üle. Tähtis on, et inimesed saali tuleksid ja lugu neile huvi pakuks.

Kummas saalis olete ise sel õhtul, kui esietenduvad need kaks lugu?

Olen teatrimajas. Vist ei ole kummaski saalis. Ma ei ole oma esietendusi saalist vaadanud.

Ka kontrolletendusi vaatan valgustaja juurest. Ma ei saa midagi enam muuta, inimesed juba vaatavad.

Ma pean selle teadmisega leppima, kas see mulle meeldib või mitte. Ei saa tormata kuhugi ja ütelda, et teeme nüüd kõik ümber. Pean usaldama nüüd näitlejaid ja võib-olla iseennast ka.

Kindlasti olen närvis, aga olen õppinud selle närviga toime tulema. Ma ei soovi kummagi esietenduse puhul ennast tähtsustada ja – hoidku taevas! – üle tähtsustada.

Teater on need asjad niimoodi sättinud, ja kui seda sooviti, siis miks mitte.

 

TEATER

  • Ray Lawler “Seitsmeteistkümnenda nuku suvi”. Austraalia leitsak kolmes osas.
  • Lavastaja Toomas Suuman.
  • Kunstnik Kristi Leppik.
  • Osades Ülle Lichtfeldt, Natali Lohk, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Heigo Teder või Imre Õunapuu.
  • Esietendus 19. septembril Rakvere teatri suures saalis.

Homme avab uksed Vaba Lava

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ootab külalisi kuni 450 vaatajat mahutav kultuurikeskus.

Rongiga Tallinna saabujate pilku püüab pisut enne Balti jaama telliskivimüüri taha kerkinud oranž hoone – see ongi reedel pidulikult avatav Vaba Lava teatrimaja. Endise metallitöökoja asemele ehitatud teatrimajja pääseb aga Telliskivi loomelinnakust ning lisaks põnevatele kultuurisündmustele avanevad teatrimajas asuvast kohvikust Foody Allen võrratud vaated Tallinna vanalinnale.

Vaba Lava on etenduskunstide keskus, mille eesmärk on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoone kui ka kõikvõimalike tugiteenuste näol. Teatrikeskuse programmi koostavad kaks kuraatorit, kes valivad ideekonkursile laekunud taotluste põhjal teatrikeskuse põhiprogrammi.

Algava hooaja kuraatorid on Oleg Lojevski ja Madis Kolk. Lisaks on Vabal Laval kõrvalprogramm, mille raames annab külalisetendusi mitu teatrit, ning noorte eksperimentaalprogramm.

Teatrihoone kuulub Telliskivi loomelinnaku omanikule osaühingule Telliskivi Maja, kes ostis sel kevadel kinnisvarafondilt EEREIF 4,8 miljoni euro eest kogu loomelinnaku kompleksi.  Sihtasutuse Vaba Lava on aga ellu kutsunud mittetulundusühingud Rhizome, Genialistide Klubi, PolygonTeater, Eesti Teatri Festival, Loominguline Ühendus Oma Lava, Kell Kümme, eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE, Teine Tants ja R.A.A.A.M.

Kultuuriministeerium on lubanud Vaba Lava toetada kuni seitse aastat, makstes sihtasutusele kokku 952 000 eurot. Lisaks aitab Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolvi sõnul riik osaliselt katta personalikulusid.

Sihtasutuse Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv , teeme kõigepealt puust ja punaseks, kes ja millistel tingimustel saavad Vaba Lava kasutada.

Vaba Lava visiitkaardiks on kuraatoriprogramm, mille koostavad esimesel hooajal rahvusvaheline teatriekspert Oleg Lojevski ja ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk. Selleks korraldasime talvel ideekonkursi, kuhu laekus 65 projektiideed, neist 16 välismaalt. Kuraatorite valiku tulemusena esietendub Vaba Lava avahooajal 12 uuslavastust.

Kuraatoriprogramm moodustab Vaba Lava mängukavast umbes poole. Kõrvalprogrammis võib näha Vaba Lava asutajaliikmete lavastusi ning Eesti ja välistruppide külalisetendusi, samuti kontserte, moešõusid, kinoseansse, konverentse, festivale, näitusi, mida iganes.

Vaba Lava on nagu platvorm, kus toimuvad eripalgelised kultuurisündmused.  

Septembri ja oktoobri programm on teil üsna tihe. Kui mitu mängukorda on ühel kuraatoriprogrammi valitud lavastusel ja millest see oleneb?

Vabalava.ee-s on üleval septembri-oktoobri mängukava, aga tegelikult oleme oma programmi planeerimisega juba hooaja lõpus ehk 2015. aasta mais-juunis. Vaba Lava blackbox’i ja ruumide vastu on huvi ootamatult suur, mis näitab, et Tallinnas on pakiline vajadus mobiilse ja avatud esinemispaiga järele.

Kuraatoriprogrammi etenduste arv sõltub produtsentide soovidest ja riskivalmidusest. Oleme oma rolli näinud mõnes mõttes ettevõtlusvaldkonnast tuttava inkubaatorina, kus aitame vabatruppidel munast kooruda ja uuslavastustel sündida, ning pärast seda suuname soovijaid edasi oma asutajate ja partnerite katuse alla teistes Eesti linnades (Tartu Uus Teater, Kuressaare linnateater jne) või aitab meie väliskuraator kutsuda teatritruppe välisfestivalidele.

Üldjuhul plaanivad kuraatoriprogrammi produtsendid Vaba Lava majja Telliskivi loomelinnakus kuus kuni kümme etendust, kui aga publikut jagub, siis näeb neid lavastusi meie mängukavas ka pikemalt.

Saan aru, et ka kuraatoriprogrammi valitud lavastuse väljatoomisega seotud kulud peab vabatrupp ise kandma, lisaks tuleb maksta ka saali rentimise eest. Mida pakub Vaba Lava vabatruppidele omalt poolt?

Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastusi aitab välja tuua Eesti Kultuurkapital. Kui Vaba Lava kuraatorid on lavastuse kuraatoriprogrammi välja valinud, kaasneb sellega automaatselt Vaba Lava poolt ka nn grant ehk rahaline tugi. Lisaks saavad kuraatoriprogrammi valitud meie poolt tasuta valgustehniku ja lavameistri, samuti püüame pakkuda kõikvõimalikku turundusabi.

Peame katusorganisatsioonina ka läbirääkimisi trükikodadega, meediapartneritega jne, et saada väiketeatritele turunduseks võimalikult soodsaid hindu. Meie organisatsioon on noor ja alles ülesehitamisel, aga meil on samasugune missioon nagu inkubaatoritel – teha kõik selleks, et pakkuda alustavatele või väikestele organisatsioonidele viljakat kasvukeskkonda.

Mida pakub Vaba Lava publikule?

Loodan, et üllatusi. Värvikat programmi. Kui võtta oma katuse alla nii eripalgelisi teatreid ja erinevaid kultuurikorraldajaid tantsu-, muusika-, filmi-, moe- ja tsirkusevallast, siis ainus, mida julgen öelda, on see, et iga päev on nagu uus. Vaba Lava avamise nädalavahetuse programm tutvustab publikule kogu meie tegevuste spektrit: esietendustest uute näitemängude ettelugemise, mediateekide ja kontsertideni.

Üks meie sihte on aga pakkuda publikule pärast etendusi ka kohtumisi lavastajate, kuraatorite ja näitlejatega, et arutada ja mõtestada laval nähtut. Seda teeme juba Vaba Lava avanädalavahetusel.

Rahvusvaheliselt tuntud vene kunstniku, teatrikunstniku, lavastaja ning õppejõu Dmitri Krõmovi endised ja praegused stsenograafiaüliõpilased ning lavastajad kõrgemast teatrikoolist GITIS mängivad teravmeelset lavastust «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud», mis on inspireeritud Nikolai Gogoli elust ja loomingust. Pärast etendust toimub vestlus noorte mentori Dmitri Krõmovi, tema õpilaste ja Moskva Vaba Lava produtsendi Filipp Losiga.

Milline on Vaba Lava piletihinnapoliitika, kui palju hakkavad piletid maksma?

Hinnad määravad Vabas Lavas üritusi korraldavad kultuuriorganisatsioonid ise, kuid on sündmusi, mida korraldab või kutsub Vaba Lava, näiteks seesama GITISe külalisetendus «Õhtud külas Dikanka lähistel: tühistatud» või ka tantsuteatri Fine 5 «Faasid – ReMake». Oleme plaaninud taskukohaseid hindu: täispilet 12 ja sooduspilet 8 eurot. 

 

Vaba Lava esimene kuraator, ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk  tunnistab, et ainus põhimõte kuraatoriprogrammi koostades oli see, et valitud projektid peavad Eesti teatripilti rikastama. Andma publikule midagi sellist, mida praegustes teatriinstitutsioonides on ühel või teisel põhjusel raske teostada, kuid milleta meie teatripilt kannataks.  

 

«Mõttesuundi me tegijatele ette anda ei tahtnud, sest Vaba Lava esmane põhimõte peab olema «vabadus». See, mida looja selle vabadusega peale hakkab, sõltub juba temast. Kuraatorite ülesanne ja vastutus on nende vabadushetkede äratundmine,» selgitab Kolk, kelle kõrval on alanud teatrihooajal Vaba Lava kuraatoriks ka Venemaa tunnustatud teatrikriitik Oleg Lojevski.

Kolk väidab, et programmi koostades ei mõjutanud teda ega Lojevskit piletimüügi surve. Mõtlemine sellele, kas etendustele ka publikut tuleb, ei kuulunud Kolgi sõnul vähimalgi määral nende ülesande juurde. «Ainsaks kriteeriumiks oli projekti kunstiline kandvus ja potentsiaal meie teatripilti rikastada.»

Esimese hooaja nägu

Juba sel nädalavahetusel jõuab publiku ette kaks kuraatoriprogrammi lavastust: R.A.A.A.M.-i kaubamärgi all etenduv «Alustame algusest» (lavastaja Adrian Giurgea) ja Tartu Uue Teatri lavastus «Mikiveri tagi» (lavastaja Ivar Põllu).

«Alustame algusest» on äsja Pulitzeri preemia võitnud noore näitekirjaniku Annie Bakeri näidend kohtumistest täiskasvanute draamaringis. Viis inimest, keda mängivad Elina Reinold, Külli Reinumägi, Margus Prangel, Maarja Mitt, Egon Nuter ja Madis Metsamart, püüavad lahti harutada oma elu umbsõlmi, leiavad erinevaid mänge mängides üksteises uued pidepunktid, uued algused ja lõpud.

«Mikiveri tagi» on aga lavastus teatrist, teatrikoolist, meistritest ja kadunud epohhidest. Peeter Sauteri ja Ülo Vihma esitatavas Sauteri näidendis kohtub publik Voldemar Panso lemmik­õpilase Mikk Mikiveriga läbi valguse, hääle, mõtte ja vaikuse.

Kolk tunnistab, et vahetevahel jääb talle n-ö teadlikuma teatrikülastaja jutust kõlama igatsus poliitilise teatri järele, kahjutunne, et eesti teater ei tegele eriti vahetu ühiskondliku reaalsusega.

«Vaba Lava esimene hooaeg kinnitab, et küsimus ei ole tavapärase teatrisüsteemi väidetavalt alalhoidlikkust väärtustavas mõjus. Ka «vabadus» ei pane meie teatritegijat lavalt manifeste hõikuma, ikka tegeldakse pigem igavikuliste küsimustega, oma juurte otsimisega, teatrikunsti enesepeegelduse ning vormiotsingutega.»

Kõike seda (nii sõna, kehakujundi kui ka visuaalsete otsingute kaudu) pakubki Vaba Lava esimene hooaeg. «Ma ei tea, kas sellest peaks kahju olema. Ühtpidi ju nagu oleks, aga teisalt, nagu juba öeldud, Vaba Lava ei saa toimida tendentslikult tellimuslikul alusel, pigem võiks ta aidata just meie teatri eripära ja olemust paremini mõista. Muretsemiseks oleks põhjust, kui ka näiteks meie tantsu- ja tegevuskunstis piiridele ei püüeldaks, aga sellel, miks eestlane (sõna)teatrilaval pigem mediteerima hakkab, võivad olla lausa teadlikult huvipakkuvad põhjused ja selle taunimine või soov seda välja juurida kõlaks ebaeetiliselt.»

Pluss ja miinus

Madis Kolk usub, et oleme oma teatrielus praeguseks jõudnud juba sellesse faasi, kus jäik mustvalge vastandus – repertuaari- või projektiteater – on ületatud ega vääri enam vaidlemist. Mõlemal on eluõigus, mõlemal on oma head küljed ja puudused, ning erinevad kunstilised ideed võivad teostuseks vajada erinevat institutsioonilist vormi.

Kolk leiab, et Vaba Lava võiks ideaalis pakkuda loojale sellist eneseteostusvõimalust, kus igapäevase teatrielu olmemured – repertuaariteatris «keskmise publiku» maitse äraarvamine ja vaidlused turundustoaga, projektiteatris aga ööpäevaringne valuline mõtlemine ellujäämise peale – on vähemalt ühe projekti raames natuke tagaplaanil ning loomevabadus esikohal.

«Eks iga vaba vaimu algatus hakkab sünnihetkest alates liikuma institutsionaliseerumise suunas,» leiab Kolk ning lisab: «Kuraatorisüsteem võimaldab ehk selle loomevabadust pärssivaid aspekte kauem eemal hoida. Kui igal aastal otsustavad erinevad inimesed selle läbilõike üle, mis võiks meie teatrit loovamast küljest kajastada, siis ei hakka kohe joonistuma kindlaid rööpaid, mille järgi joonduda, seda nii tegija kui ka vaataja poolelt.»

Kuraatoriprogrammi on seni kasutanud Eestis enamasti vaid festivalid ja see, et üks teatrimaja valib niimoodi ka aastaprogrammi, on uudne lähenemine. Kolk toob positiivsena esile, et Vaba Lava kuraator kaardistab ühe aasta paremiku, samas ei pea mõtlema, mis oli enne teda ja mis tuleb pärast teda, ning kuna iga aasta kuraatoritel on ka arvatavasti erinev maitse ja muud

eelistused, siis võiks seegi loodetavasti üldpilti rikastada.

Võimalikke nõrku kohti ei oska Kolk praegu teoreetiliselt ette kujutada. Selge on see, et iga süsteem võib väsida ja vajada ühel hetkel uut impulssi. «Kuraatoril võib näiteks tekkida originaalitsemise paine, soov iga hinna eest eelmistest hooaegadest erineda, ja siis võib juhtuda, et ta ei otsusta enam projekti tugevuse, vaid selle paberile kirja pandud eripärasuse põhjal, küsimata selle reaalse teostusvõimaluse ning kunstilise kandvuse järele. Aga nagu öeldud, see on pigem teoreetiline mõttearendus, üldiselt olenevad tugevused ja nõrkused ikka kuraatori tugevatest ja nõrkadest külgedest, ennekõike aga muidugi tegijatest endist.»

Ettekirjutusi ei tohi olla

Küsimusele, mille poolest kuraatoriprogrammi lavastused peaksid erinema praegusest eesti teatripildist, vastab Kolk, et eristamiseks tuleks seda olemasolevat teatripilti kuidagi homogeensena ette kujutada, aga see on natuke riskantne ja ebaõiglane.

Kolk tõdeb, et loomulikult võiks kõike alati palju rohkem olla, aga tegelikult tehakse Eestis ju siiski üsna mitmekesist teatrit.

«Ka Vaba Lava esimesse hooaega kandideerisid ikkagi valdavalt need, kes end juba varem näidanud ja tõestanud. Ei söandagi eeldada, et nad Vabal Laval oma käekirja või loomingulist maailmavaadet peaksid muutma, pigem peaks Vaba Lava andma võimaluse enamaks julguseks ja süüvimiseks, suuremateks riskideks teostusel.»

See aga ei tähenda Kolgi sõnul üksnes lärmakaid manifeste, vaid eeskätt ikkagi ideede realiseerimist, mille puhul ei ole kindlasti välistatud ka näiteks süvapsühholoogiline näitlejateater, mis meie peavoolu kontekstis võiks samuti mõjuda riskimisena.

Vaba Lava peaks Kolgi arvates välja tooma selle, mida teatritegija teeks siis, kui tal pole tarvis mõelda seda igapäevast muremõtet, et «teeks küll, aga...»

«Aga see, mis see olema peaks, sõltub juba loojast. Kui kuraatorid või vaatajad seda ette hakkaksid kirjutama, poleks tegemist enam Vaba Lavaga.»

Vaba Lava teatrimaja

•    Vaba Lava teatrimaja asub Telliskivi loomelinnaku C-hoones.

•    Teatrikeskuse arhitektuurilise lahenduse autor on Allianss Arhitektid OÜ ja hoone ehitas Messiehitus.

•    Vaba Lava teatrikeskuses on kaks blackbox-saali (ühes maksimaalselt 200, teises 250 istekohta, sealjuures jääb esialgu üks neist osaliselt välja ehitamata), mida on võimalik suurüritusteks ühendada 450-kohaliseks saaliks.

•    Veel on majas Sõltumatu Tantsu Ühenduse tantsusaal, Eesti Teatri Agentuuri raamatukogu, proovisaal, näitlejate garderoobid, laod, kontoriruumid, restoraniala ja esinemispaik teatrimaja ees.

Avanädala põnevamad üritused

19.09: avapidu, ansambel Ballet School Berliinist

20.09: avatud mediateek: Dmitri Krõmov

proovisaalis

20.09: Moskva Vaba Lava külalisetendus

«Õhtud külas Dikanka lähistel: Tühistatud»

21.09: Ülo Vihma ja lavakunstikooli XI lend, Peeter Sauteri näidendi «Harjutused (eluks ja surmaks)» esimene lugemine, järgneb vestlus

22.–23.09: Tartu Uue Teatri lavastus

«Mikiveri tagi»

24. ja 27.09: tantsuteatri Fine 5 lavastus

«Faasid – ReMake»

25.09: R.A.A.A.M.-i lavastus «Alustame algusest»

26.09: Vaiko Eplik ja Eliit, «Nelkide» ilmumispidu

28.09: R.A.A.A.M.-i lavastus «Fenomen»

Kuraatoriprogrammi lavastused

«Alustame algusest», R.A.A.A.M., lavastaja Adrian Giurgea (USA). Esietendus 19. septembril.

«Mikiveri tagi», Tartu Uus Teater, lav Ivar Põllu. Esietendus 21. septembril.

«… and Blue», Fine 5, lav-d Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik. Esietendus 6. novembril.

«Liha luudel», Tartu Uus Teater, lav Kertu Moppel. Esietendus 21. novembril.

«Kohtume laeval täpselt kell

kaheksa», Ideetrust, lav Margus Prangel. Esietendus 7. detsembril.

«Eesti ajalugu», Mõte, lav Mart Kase. Esietendus 24. jaanuaril.

«Wild Place :: MOUNTAIN», Sõltumatu Tantsu Ühendus, lav-d Külli Roosna ja Kenneth Flak. Esietendus 11. veebruaril.

«Seymour», R.A.A.A.M., lav Andreas Merz-Raykov. Esietendus 20. veebruaril.

Renate Valme ja Kompanii Nii uuslavastus, Tartu Uus Teater, lav Renate Valme. Esietendus 13. märtsil.

«Joosepi kirjad», Kuressaare linnateater. Esietendus 24. märtsil.

«Fac! do! + totum», Peeter Raudsepp ja Krista Köster, lav Peeter Raudsepp. Esietendus 10. mail.

«Short-term», Vaba Lava, lav Semjon Aleksandrovski. Esietendus 28. mail.

Tulekul otseülekanne: neli kontserti Viljandi Music Walkilt

Laupäeval toimub Viljandis muusikasündmus Viljandi Music Walk, mille neljast kontserdist teeb Postimees otseülekande.

Kontsertide ajakava:

Kell 14 esinevad Rohelise Maja kodukohvikus Lotte ja Robert Jürjendal

Kell 16 esineb Viljandi taaskasutuskeskuse kaarhallis Ans. Andur

Kell 18 esinevad Viljandi Kesklinna Kooli algklasside maja hoovis Jan Helsing ja Malcolm Lincoln 

Kell 21 astuvad Koidu seltsimajas üles Cirkl, Sonny and The Sunsets (USA), St. Cheatersburg ning DJ Möls.

Sel aastal kahepäevaseks pikenenud väikefestival Viljandi Music Walk hõlmab endas lisaks muusikalisele programmile ka Tour d’Öö rattasõitu reedel ja Eesti esimest tänavaturgude päeva laupäeval.  

Vaba Lava kuraatorprogrammi peamine põhimõte on vabadus

Vaba Lava esimene kuraator, ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk  tunnistab, et ainus põhimõte kuraatoriprogrammi koostades oli see, et valitud projektid peavad Eesti teatripilti rikastama. Andma publikule midagi sellist, mida praegustes teatriinstitutsioonides on ühel või teisel põhjusel raske teostada, kuid milleta meie teatripilt kannataks.  

 

 

«Mõttesuundi me tegijatele ette anda ei tahtnud, sest Vaba Lava esmane põhimõte peab olema «vabadus». See, mida looja selle vabadusega peale hakkab, sõltub juba temast. Kuraatorite ülesanne ja vastutus on nende vabadushetkede äratundmine,» selgitab Kolk, kelle kõrval on alanud teatrihooajal Vaba Lava kuraatoriks ka Venemaa tunnustatud teatrikriitik Oleg Lojevski.

Kolk väidab, et programmi koostades ei mõjutanud teda ega Lojevskit piletimüügi surve. Mõtlemine sellele, kas etendustele ka publikut tuleb, ei kuulunud Kolgi sõnul vähimalgi määral nende ülesande juurde. «Ainsaks kriteeriumiks oli projekti kunstiline kandvus ja potentsiaal meie teatripilti rikastada.»

Esimese hooaja nägu

Juba sel nädalavahetusel jõuab publiku ette kaks kuraatoriprogrammi lavastust: R.A.A.A.M.-i kaubamärgi all etenduv «Alustame algusest» (lavastaja Adrian Giurgea) ja Tartu Uue Teatri lavastus «Mikiveri tagi» (lavastaja Ivar Põllu).

«Alustame algusest» on äsja Pulitzeri preemia võitnud noore näitekirjaniku Annie Bakeri näidend kohtumistest täiskasvanute draamaringis. Viis inimest, keda mängivad Elina Reinold, Külli Reinumägi, Margus Prangel, Maarja Mitt, Egon Nuter ja Madis Metsamart, püüavad lahti harutada oma elu umbsõlmi, leiavad erinevaid mänge mängides üksteises uued pidepunktid, uued algused ja lõpud.

«Mikiveri tagi» on aga lavastus teatrist, teatrikoolist, meistritest ja kadunud epohhidest. Peeter Sauteri ja Ülo Vihma esitatavas Sauteri näidendis kohtub publik Voldemar Panso lemmik­õpilase Mikk Mikiveriga läbi valguse, hääle, mõtte ja vaikuse.

Kolk tunnistab, et vahetevahel jääb talle n-ö teadlikuma teatrikülastaja jutust kõlama igatsus poliitilise teatri järele, kahjutunne, et eesti teater ei tegele eriti vahetu ühiskondliku reaalsusega.

«Vaba Lava esimene hooaeg kinnitab, et küsimus ei ole tavapärase teatrisüsteemi väidetavalt alalhoidlikkust väärtustavas mõjus. Ka «vabadus» ei pane meie teatritegijat lavalt manifeste hõikuma, ikka tegeldakse pigem igavikuliste küsimustega, oma juurte otsimisega, teatrikunsti enesepeegelduse ning vormiotsingutega.»

Kõike seda (nii sõna, kehakujundi kui ka visuaalsete otsingute kaudu) pakubki Vaba Lava esimene hooaeg. «Ma ei tea, kas sellest peaks kahju olema. Ühtpidi ju nagu oleks, aga teisalt, nagu juba öeldud, Vaba Lava ei saa toimida tendentslikult tellimuslikul alusel, pigem võiks ta aidata just meie teatri eripära ja olemust paremini mõista. Muretsemiseks oleks põhjust, kui ka näiteks meie tantsu- ja tegevuskunstis piiridele ei püüeldaks, aga sellel, miks eestlane (sõna)teatrilaval pigem mediteerima hakkab, võivad olla lausa teadlikult huvipakkuvad põhjused ja selle taunimine või soov seda välja juurida kõlaks ebaeetiliselt.»

Pluss ja miinus

Madis Kolk usub, et oleme oma teatrielus praeguseks jõudnud juba sellesse faasi, kus jäik mustvalge vastandus – repertuaari- või projektiteater – on ületatud ega vääri enam vaidlemist. Mõlemal on eluõigus, mõlemal on oma head küljed ja puudused, ning erinevad kunstilised ideed võivad teostuseks vajada erinevat institutsioonilist vormi.

Kolk leiab, et Vaba Lava võiks ideaalis pakkuda loojale sellist eneseteostusvõimalust, kus igapäevase teatrielu olmemured – repertuaariteatris «keskmise publiku» maitse äraarvamine ja vaidlused turundustoaga, projektiteatris aga ööpäevaringne valuline mõtlemine ellujäämise peale – on vähemalt ühe projekti raames natuke tagaplaanil ning loomevabadus esikohal.

«Eks iga vaba vaimu algatus hakkab sünnihetkest alates liikuma institutsionaliseerumise suunas,» leiab Kolk ning lisab: «Kuraatorisüsteem võimaldab ehk selle loomevabadust pärssivaid aspekte kauem eemal hoida. Kui igal aastal otsustavad erinevad inimesed selle läbilõike üle, mis võiks meie teatrit loovamast küljest kajastada, siis ei hakka kohe joonistuma kindlaid rööpaid, mille järgi joonduda, seda nii tegija kui ka vaataja poolelt.»

Kuraatoriprogrammi on seni kasutanud Eestis enamasti vaid festivalid ja see, et üks teatrimaja valib niimoodi ka aastaprogrammi, on uudne lähenemine. Kolk toob positiivsena esile, et Vaba Lava kuraator kaardistab ühe aasta paremiku, samas ei pea mõtlema, mis oli enne teda ja mis tuleb pärast teda, ning kuna iga aasta kuraatoritel on ka arvatavasti erinev maitse ja muud

eelistused, siis võiks seegi loodetavasti üldpilti rikastada.

Võimalikke nõrku kohti ei oska Kolk praegu teoreetiliselt ette kujutada. Selge on see, et iga süsteem võib väsida ja vajada ühel hetkel uut impulssi. «Kuraatoril võib näiteks tekkida originaalitsemise paine, soov iga hinna eest eelmistest hooaegadest erineda, ja siis võib juhtuda, et ta ei otsusta enam projekti tugevuse, vaid selle paberile kirja pandud eripärasuse põhjal, küsimata selle reaalse teostusvõimaluse ning kunstilise kandvuse järele. Aga nagu öeldud, see on pigem teoreetiline mõttearendus, üldiselt olenevad tugevused ja nõrkused ikka kuraatori tugevatest ja nõrkadest külgedest, ennekõike aga muidugi tegijatest endist.»

Ettekirjutusi ei tohi olla

Küsimusele, mille poolest kuraatoriprogrammi lavastused peaksid erinema praegusest eesti teatripildist, vastab Kolk, et eristamiseks tuleks seda olemasolevat teatripilti kuidagi homogeensena ette kujutada, aga see on natuke riskantne ja ebaõiglane.

Kolk tõdeb, et loomulikult võiks kõike alati palju rohkem olla, aga tegelikult tehakse Eestis ju siiski üsna mitmekesist teatrit.

«Ka Vaba Lava esimesse hooaega kandideerisid ikkagi valdavalt need, kes end juba varem näidanud ja tõestanud. Ei söandagi eeldada, et nad Vabal Laval oma käekirja või loomingulist maailmavaadet peaksid muutma, pigem peaks Vaba Lava andma võimaluse enamaks julguseks ja süüvimiseks, suuremateks riskideks teostusel.»

See aga ei tähenda Kolgi sõnul üksnes lärmakaid manifeste, vaid eeskätt ikkagi ideede realiseerimist, mille puhul ei ole kindlasti välistatud ka näiteks süvapsühholoogiline näitlejateater, mis meie peavoolu kontekstis võiks samuti mõjuda riskimisena.

Vaba Lava peaks Kolgi arvates välja tooma selle, mida teatritegija teeks siis, kui tal pole tarvis mõelda seda igapäevast muremõtet, et «teeks küll, aga...»

«Aga see, mis see olema peaks, sõltub juba loojast. Kui kuraatorid või vaatajad seda ette hakkaksid kirjutama, poleks tegemist enam Vaba Lavaga.»

Vaba Lava teatrimaja

•    Vaba Lava teatrimaja asub Telliskivi loomelinnaku C-hoones.

•    Teatrikeskuse arhitektuurilise lahenduse autor on Allianss Arhitektid OÜ ja hoone ehitas Messiehitus.

•    Vaba Lava teatrikeskuses on kaks blackbox-saali (ühes maksimaalselt 200, teises 250 istekohta, sealjuures jääb esialgu üks neist osaliselt välja ehitamata), mida on võimalik suurüritusteks ühendada 450-kohaliseks saaliks.

•    Veel on majas Sõltumatu Tantsu Ühenduse tantsusaal, Eesti Teatri Agentuuri raamatukogu, proovisaal, näitlejate garderoobid, laod, kontoriruumid, restoraniala ja esinemispaik teatrimaja ees.

Avanädala põnevamad üritused

19.09: avapidu, ansambel Ballet School Berliinist

20.09: avatud mediateek: Dmitri Krõmov

proovisaalis

20.09: Moskva Vaba Lava külalisetendus

«Õhtud külas Dikanka lähistel: Tühistatud»

21.09: Ülo Vihma ja lavakunstikooli XI lend, Peeter Sauteri näidendi «Harjutused (eluks ja surmaks)» esimene lugemine, järgneb vestlus

22.–23.09: Tartu Uue Teatri lavastus

«Mikiveri tagi»

24. ja 27.09: tantsuteatri Fine 5 lavastus

«Faasid – ReMake»

25.09: R.A.A.A.M.-i lavastus «Alustame algusest»

26.09: Vaiko Eplik ja Eliit, «Nelkide» ilmumispidu

28.09: R.A.A.A.M.-i lavastus «Fenomen»

Kuraatoriprogrammi lavastused

«Alustame algusest», R.A.A.A.M., lavastaja Adrian Giurgea (USA). Esietendus 19. septembril.

«Mikiveri tagi», Tartu Uus Teater, lav Ivar Põllu. Esietendus 21. septembril.

«… and Blue», Fine 5, lav-d Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik. Esietendus 6. novembril.

«Liha luudel», Tartu Uus Teater, lav Kertu Moppel. Esietendus 21. novembril.

«Kohtume laeval täpselt kell

kaheksa», Ideetrust, lav Margus Prangel. Esietendus 7. detsembril.

«Eesti ajalugu», Mõte, lav Mart Kase. Esietendus 24. jaanuaril.

«Wild Place :: MOUNTAIN», Sõltumatu Tantsu Ühendus, lav-d Külli Roosna ja Kenneth Flak. Esietendus 11. veebruaril.

«Seymour», R.A.A.A.M., lav Andreas Merz-Raykov. Esietendus 20. veebruaril.

Renate Valme ja Kompanii Nii uuslavastus, Tartu Uus Teater, lav Renate Valme. Esietendus 13. märtsil.

«Joosepi kirjad», Kuressaare linnateater. Esietendus 24. märtsil.

«Fac! do! + totum», Peeter Raudsepp ja Krista Köster, lav Peeter Raudsepp. Esietendus 10. mail.

«Short-term», Vaba Lava, lav Semjon Aleksandrovski. Esietendus 28. mail.

Reedel Sirbis: Vabast Lavast, kooseluseadusest, filmirahast

Sel reedel Sirbis sellest, mida toovad sügistuuled – muutustest ja reformidest. Ootusest ja salasoovidest.

OTT KARULIN: Eesti teatri G8

Vaba Lava avamine on ühe Eesti teatrisüsteemi arenguetapi kulminatsioon. Kui esimesed, veel nõukogude perioodi lõpuaastail ja kohe iseseisvuse taastamise järel loodud erateatrid nagu VAT, Von Krahl ja Theatrum on suuresti üle võtnud riigi omandis repertuaariteatrite toimimismehhanismid, s.t neil on nii alaline mängupaik kui ka trupp, siis hiljem alustanud vabatruppidest pole üha sagedamini kas saanud või tahtnud sama teed minna. Vaba Lava kui sõltumatu teatrimaja, nn production house, mis küll kureerib iga-aastaselt põhiprogrammi, kuid toimib ka renditava mängupaigana, on eelkõige just neile alalisest mängupaigast ja trupist vabadele teatritele vajalik ressurss.

JAAN TAMM: Valmivast muinsuskaitseseadusest

Riigikogus 2005. aasta 14. septembril vastu võetud strateegia «Säästev Eesti 21» määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete («Agenda 21») ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Selle strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Kui lühidalt kokku võtta, ütleb strateegia, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskond liigub selgelt tajutavalt, kooskõlastatult ja mõõdetavalt nelja eesmärgi poole: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.

Intervjuu Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolviga: «Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda.»

VERONIKA VALK: Lööviakendest paistab

Mis on asja mõte? Sõnateater. Hoone on projekteerinud Allianss Arhitektid, mistõttu jalutame Indrek Tiigiga ühega autoritest majas ringi. «Programmiliselt on Vaba Lava institutsioon, mis hakkab pakkuma teatrimaja teenust,» selgitab Tiigi. Lavastajat tööl ei ole, pole ka näitlejaid. «See on Eesti väiketeatrite kodu, kellel oma esinemisruumi ei ole ja kes käivad ja otsivad nurgatagust, kus proovi teha ja esineda. Siin nad saavad siis kuraatoriprogrammi alusel teatrit teha,» kirjeldab Tiigi seda, millest projekteerimisel lähtuti.

JÜRI ADAMS: SE 650 – arusaamatused ja segadused

Kavaldamine, mis oli mõeldud selleks, et samasooliste temaatika kergemini läbi läheks, on kaasa toonud pigem vastupidise tulemuse.

Riigikogu menetluses on eelnõu SE 650, kooseluseaduse eelnõu, millega seoses on avaldatud vist juba sadu artikleid ja arvamusi. Need on kõik olnud huvitavad,  autorid on esitanud oma mõtteid kõikvõimalike ühiskonna- ja perekonnaelu aspektide kohta, tõukudes eelnõus 650 käsitletud temaatikast või siis mõnest seisukohavõtust. Ometi paistab, et arvajad ei ole enamasti eelnõu ennast läbi lugenud, mida ei saa ka pahaks panna, arvestades, kui pikk ja segane on selle tekst. Pealegi on senises diskussioonis domineerinud üksteisest möödarääkimine.

MATS VOLBERG: Kooseluseaduse poolt ja SE 650 vastu

Kui Ameerika filosoofil Sidney Morgenbesseril paluti kirjeldada, mis on tema arvates filosoofia ja mida tähendab olla filosoof, oli vastus: «Ma täpsustan mõnd mõistet. Ma teen mõned eristused. See on viis elatist teenida.» Kuigi Morgenbesser on tuntud oma tsitaatide humoorikuse poolest, on selles ütluses omajagu tõtt. Mõistete selge ja täpne kasutus ning eristuste tegemine on oluline, sest vastasel juhul ei saa inimesed üksteistest aru ning kiputakse tõstatama argumente, millel pole antud küsimuses tähtsust.

Kõik räägivad rahapuudusest

Mängufilmikonverents «Kõik räägivad filmist» 11. ja 12. septembril kinos Artis.

JOONAS, filmijutt.blogspot.com

«Filmivaldkonnas on üle kolmesaja filmitegija, kuid meie positsioneerumine ühiskonnas on null,» kostis Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp äsjasel mängufilmikonverentsil vastuseks küsimusele, kust peaks tulema initsiatiiv, et filmiraha tekiks juurde. «Võib-olla me räägime liiga palju omavahel. Meil tuleb ühiskonnaga rohkem suhestuda. Vaatame hetkeks peeglisse,» ütles Sepp. Kiiduväärt üleskutse.

Kunst on Eestis üks suur projektipõhiselt rahastatud omaalgatus

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Soomre kommenteerib kunsti rahastamist.

REET VARBLANE

Eesti kunstiinstitutsioonidest on kultuuriministeeriumi muuseumide valdkonnast rahastatud kolm pärandiasutust: Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas ning Tartu Kunstimuuseum, kunstivaldkonna eelarverealt saavad tegevustoetust SA Tallinna Kunstihoone fond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, lisaks rahastatakse Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist.

VIRGO SILLAMAA: Muusikaharidus muutuste künnisel

Rütmimuusika hariduse edendamisel on oodata värskeid lahendusi, mis võivad osutuda väärtuslikuks kogu muusikahariduse ees seisvate kohanemisraskustega toimetulekul. 

30. septembril tähistab oma esimest sünnipäeva Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL). Kuna uut juhatust sel aastal ei valita, siis tullakse kokku, et vaadata tagasi esimesele tegevusaastale, tutvuda arengusuundade ja -plaanidega ning arutleda teemal «Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?». Mitmed küsimused, mis seisavad meie ees täna, ei ole ühe valdkonna spetsiifilised, vaid üldised ja põhimõttelised.

RIIN LAURI, KAIRE PÕDER: Keda me lollitame? Kas töö ja lapsed ei ole ühildatavad?

Kuidas luua peretoetuste ja teenuste süsteem selliselt, et ükski valik ei saaks karistada.

Pealkirjas toodud mõtte tõi välja Kalle Muuli koolialguse eelse nädalavahetuse «Olukorrast riigis» saate vanemahüvitisele pühendatud diskussioonis. Sellisest kompromissitusest innustatuna otsustasime kirjutada artikli, kus otsime vastust lihtsale küsimusele kas töö ja lapsed on ühildatavad.

Ja miks üldse peaks olema? Meie vaatenurk on perepoliitikakeskne ja üritame analüüsida tänapäeva valupunkte – soolist palgalõhet, lastehoiukohtade nappust ja sellest tulenevat ebavõrdsuse varast kumuleerumist ning tasustamata tööde kuhjamist peres tööturul nõrgemal positsioonil olija õlgadele.

KRISTI VINTER: Kool ja õpikäsitus peavad muutuma

Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla.

Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba aastakümneid, ei ole selle vilju seni märgata. Muu hulgas takerduvad üldhariduskoolid ühiskonnas levinud arvamuse taha, et koolis on kõik hästi ja kool ei saagi praegusest palju erineda.

TOOMAS TIIVEL: Kas Šoti viski saab iseseisvaks?

Kuulus šoti poeet Robert Burns, kes valiti aastal 2009. aastal šoti telekanali STV korraldatud hääletusel suurimaks šotlaseks (Greatest Scot), seostas juba enam kui 230 aastat tagasi viski vabadusega. Kui süveneda viskitootmise ajalukku, on see seos ka täiesti olemas. Vabad rahvad ja inimesed teevad viskit, joovad seda ja ka laulavad sellest. Viskikultuur kuulub orgaaniliselt kokku viski kodumaaga ja nii iirlaste kui ka šotlaste loomusega.

ARVUSTAMISEL

Pärdi päevad Tallinnas

Maajuttude kogu «Mullast oled sa võetud»

Andrus Joonase retrospektiiv Tartu Kunstimajas

Tõnis Vilu «Ilma» ja Ringo Ringvee «Lenni»

Ille R. Liscinski «Sädemed tuules»

Anne Daniela ja Paul Rodgersi näitus «Suhteline narratiiv»

Reedel Õpetajate Lehes: võõrsilt tagasi kodumaale, venekeelne kool PISA testis, suhtlemisest lapsevanematega

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda: 

Mida kujutab endast riigikaitsegümnaasium?

6. septembril jõudis meediasse Reformierakonna ettepanek rajada Eestisse riigikaitsegümnaasium. Pressiteates märgiti, et sellest saab eliitkool, kus hakatakse õpetama praktilisi sõjalisi aineid, arendama õpilaste koostööoskusi ja liidriomadusi. Juba järgmisel päeval pakuti uue kooli asupaigaks Tartut, aga ka Elvat jt. Miks on riigikaitsegümnaasiumi üldse vaja ja kuidas ta toimima hakkab, selgitab Reformierakonna liige, Tartu linnapea Urmas Klaas.

Suhtlemine lapsevanemaga vajab praktikat

«Et tuua vanemad koolile veelgi lähemale, võiks neil lubada kasutada kooli ruume (arvutiklassi, võimlat, raamatukogu). Toetudes taas enda kogemusele, võin öelda, et vanemaid on ühest äärmusest teise. Ühed vanemad ainult korraldaksid ja teeksid, teised jõuavad kooli heal juhul kord aastas,» kirjutab Mart Reiniku kooli õpetaja Tuuli Hiiesalu.

Eesti venekeelne kool on Venemaa koolist parem

Eesti venekeelsete koolide PISA testi tulemused on kehvemad kui eestikeelsetes, kuid paremad kui Venemaa koolides, kirjutab Ago Gaškov.

Et erikooli õpetaja ei jääks jänni

Kuue erikooli töötajad õpivad kahe aasta jooksul maailmas tunnustatud sekkumisprogrammide nippe, mis aitavad senisest paremini toime tulla käitumisprobleemidega lastega ning verbaalse ja füüsilise vägivallaga.

Võõrsilt tagasi kodumaale kooli

Üha enam leiavad õpetajad uue õppeaasta algul klassist Eestisse tagasi pöördunud perede lapsi. Naastakse, sest vanemad usaldavad meie haridussüsteemi rohkem.

Miks ja kuidas säästa raha?

«Kuidas rikkaks saada?» rubriigis kirjutab investor Jaak Roosaare sellest, miks ja kuidas säästa raha.

Kuidas teha tööjuhist ehitusplatsi võtmeisik?

Üks võimalusi ehitussektori madala tööviljakusega võidelda on oskustööliste ja tööjuhtide praegusest täpsem tööjaotus, kirjutab Tallinna tehnikakõrgkooli lektor, Eesti ehitusettevõtete liidu kutsekomisjoni liige Enn Tammaru. Meie tööjuhtide praktilised tööoskused jätavad tihti aga soovida. Head akadeemilised teadmised ei korva konkreetse praktilise töö tegemiseks vajalike oskuste puudumist.

Õppejõu ja üliõpilase rollid: samast või erinevast ooperist?

TÜ majandusteaduskonna juhtimise õppetooli uurimisgrupp (Anne Reino, Maaja Vadi, Anne Aidla) tutvustab uuringut, mille eesmärk oli selgitada välja õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning -kujutlused. Õpetamise juures on rõhuasetus meelelahutusliku poole suunas kaldu, mis tekitab küsimusi üliõpilase enda rollist õppimisprotsessis ning viitab sellele, et üliõpilane asub justkui mugavustsoonis (kus õppejõud ilmselt lasevad tal olla). Kliendisuhte eeldamine üliõpilase-õppejõu suhtes pole sugugi erandlik ning näiteks vastutulelikkust ja paindlikkust peetakse olulisemaks kui nõudlikkust.

Kuusalu vallas enam lasteaiajärjekorda pole

Eelmise nädala alguses avas uksed Kiiu Kiigepõnni lasteaed Kuusalu vallas. Ehkki mõnes ruumis ehitus- ja viimistlustööd veel käivad, said lapsed ja õpetajad 8. septembril tööd alustada. Tänu Kiiu Kiigepõnni lasteaia valmimisele ei ole Kuusalu vallas enam lasteaiajärjekorda. Lasteaiakohti on puudu kõige kiiremini kasvavates omavalitsustes.

Lastekirjanduse keskus uuris ja pani kaante vahele taasiseseisvumisaja lastekirjanduse

Raamatuküljel tuleb juttu verivärskest lastekirjanduse kogumikust, mis võiks huvi pakkuda nii õpetajatele, tudengitele kui ka lapsevanematele. Pilgu heidame ka möödunud kirjanduslaadale.

Nähes valgust ja värvilaike

Lavastaja Jaanika Juhanson lõi Põhja-Eesti pimedate ühingu teatri Terateater. «Kurb, et arvatakse, nagu puudutaks puuetega inimeste teema ainult puuetega inimesi endid. See peaks puudutama meid kõiki, et ühiskonnas hakataks erivajadustega inimesi rohkem märkama,» rõhutab lavastaja.

Kunstiõpetuse ülesandeid DBAE-st lähtudes

Elis Metsa magistritöö «DBAE olemus ja rakendamine. Näitlikud ülesanded gümnaasiumiastmele» sisaldab näitlikke ülesandeid distsipliinipõhise kunstihariduse rakendamise ja 2011. aastal vastu võetud gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekava kohta.

Delfit süüdistatakse Kremli-meelsuses

. Eesti ja Läti venekeelne infokanal jahib tulu, aga küsimus on selles, kas ta teeb seda Eesti julgeoleku arvel.

Delfi nõukogu liige Hans H. Luik pakkus esialgu, et keegi vist blufib, kui väidab, et nädalatagusel konverentsil Riias, kus teemaks meediasõda Venemaa naaberriikides, oli rünnatud tema venekeelset Delfit kui riigivaenulikku ja Kremli-meelset infokanalit. Lõppeks oli ta seal ise kohal ning kinnitas eile Postimehele, et kuulis oma kõrvaga, kui üks Läti analüütik ütles ühel paneelil venekeelse Delfi aadressil ainult mõne sõna, ei enamat.

Tekitamata tühjast nääklust, kes ütles kelle kohta mida ja kui krõbedalt, helistas Postimees eile Läti välisministeeriumi nõunikule Veiko Spolitisele, kes räägib puhast eesti keelt, ja küsis, kas sealne venekeelne Delfi õõnestab Läti julgeolekut.

Ja Spolitis vastas: «Kindlasti, siin ei ole üht väiksemat kahtlustki.»

Teine küsimus: mil määral on Läti venekeelse Delfi toimetus Putini- ja Kremli-meelne?

Vastus: «Ma pole seda uurinud. Aga see on päris jahmatav, kui loed seal pealkirju, mis on täiesti vastupidised nendele, mis on [Delfis] läti keeles.» Spolitise hinnangul on Läti venekeelse Delfi lood Vene propaganda meelsed.

Kaks paralleelmaailma

Kuid see ei paista olema ainult Läti probleem. Täpselt samal päeval, kui Luik viibis Riias konverentsil, avaldas Peeter Helme, kes on töötanud Eesti Ekspressi kirjandustoimetajana, ERR­i portaalis loo «Kaks Delfit – kaks erinevat riigikorda?». Viidates kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövi kajastamisele siinses eesti- ja venekeelses Delfis, tunnistas Helme, et tal jäi mulje, nagu oleks kahe Delfi kaks väljaannet kahest väga erineva poliitilise korraga riigist.

«Venekeelne Delfi mõjus [---] hüsteeriat levitava Kremli propagandapasunana,» tõdes Helme, «mis rääkis Eesti luuraja vahistamisest Pihkvas ning külvas üleüldse siirast kahjurõõmu jänkide tallalakkujatest fašistlike tšuudide käpardliku kohmitsemise peale.»

See, mis Eesti venekeelses Delfis toimub, pole jäänud viimastel kuudel külma sõja vaimus hoogustunud infosõjas märkamata ka siinsel poliitilisel eliidil. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson nentis, et just venekeelne online-meedia, eeskätt venekeelne Delfi, pakub Eestis osa rahva mõjutamiseks eriti tundlikku keskkonda. Ning lisas: «Asjasse pühendumatutel võiks sageli tekkida õigustatud küsimus, kas nende toimetus asub Tallinnas või Moskvas.»

Soovitus kriitikuile

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald pareeris, et jutud venekeelse Delfi Kremli-meelsusest kõlavad lapsikult ja nende eesmärk on meediakanalit pahatahtlikult sildistada. Ta väitis, et on kohanud kümneid nn kriitikuid, kes ei ole kunagi venekeelset Delfit lugenud, aga on püüdlikult rääkinud selle keskkonna kallutatusest.

«Soovitan kriitikutel venekeelset Delfit lugeda,» kirjutas Soonvald välismaalt seminarilt e-kirjas Postimehele. «Mitte ühte lugu või ühel päeval, vaid pikemalt ja süsteemselt. Nii, et tekiks võimalus objektiivselt üldistada ja hinnata. Siis avastatakse, et nn Kremli-meelsus on piinlik silt ja loosung, mille levitamine täidab lihtsalt kellegi halbu eesmärke. Kurja müüdi levitamine on kindlasti kellelegi kasulik. Kardetavasti mõlemal pool idapiiri.»

Enamik meediaeksperte ja arvamusliidreid, kellega Postimees eile venekeelse Delfi tegevust arutas, avaldas arvamust, et kanali töötajaid ja vedajaid kannustavad peamiselt tagant siiski majanduslikud kalkulatsioonid, mitte ideoloogiline kallutatus.

«Delfi ei ole huvitatud niivõrd Putini poliitika propagandast, kuivõrd nendest klikkidest, mida nad arvavad, et annavad selline hoiak ja sellised materjalid, mida nad kasutavad,» pakkus Vitali Belobrovtsev, Tallinna Ülikooli slaavi keelte ja kultuuride instituudi õppejõud. «Oletan, et see pole sihilik Vene propaganda, mis nad teevad, vaid see on see, mis on omane kollasele pressile, kus ei pea lugejat tõstma kõrgemale tasemele, vaid tullakse lugejale vastu.»

Spolitis, kes on jälginud Delfit nii Lätis kui ka Eestis, möönis samuti, et ilmselt üritab kanal erineva lähenemisega eesti- ja venekeelsele lugejale lihtsalt rohkem klikke koguda ja reklaamiraha teenida. «Asi on puhtalt äris – inimesed tahavad raha teenida,» lausus ta, «ja neid ei huvita, kas mängus on riigi huvid ja kas vene keelt kõnelevale elanikkonnale võiks anda rohkem tasakaalustatud informatsiooni.»

Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht ja Tallinna Ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ei tõtanud samuti, enne teemat põhjalikumalt analüüsimata, venekeelset Delfit Eesti-vaenulikuks tembeldama. Ta tuletas meelde, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb taluda igasuguseid eriarvamusi. Siiski lisas ta, et vähemalt isikliku mulje põhjal kasutab venekeelne Delfi ülakaalukalt Vene infoallikaid ning toob esile just selle, mis domineerib Vene kanalites.

Ka endine MK-Estonia ja ETV venekeelsete saadete toimetuse peatoimetaja Pavel Ivanov ei soostunud väitega, et venekeelne Delfi on Venemaa-meelne. Pigem tulenevad etteheited kanalile tema sõnul sellest, et võrreldes eestikeelse Delfiga töötab seal vähem inimesi, mis ei võimalda toota kuigi palju originaallugusid; et kohalikke arvamusliidreid, kes esineksid pidevalt venekeelses Delfis, leidub vaid mõni üksik; ja et venekeelne Delfi ei ela pelgalt siinses meediaruumis, vaid vaatab elu laiemalt, mistõttu kanal käsitleb oma tegevust meediapõllu laiendamisena.

«Aga eestikeelne osa auditooriumist,» lisas Ivanov, «võtab seda kui [Vene] poole uudiste tiražeerimist.»

Impeerium tõstab pead

Meediaekspert Raul Rebase arusaama järgi peab venekeelne Delfi tegema ühelt poolt venekeelset ajakirjandust, kuid ei tahaks olla väga riigivastane, ning teiselt poolt peab teenima klikke, et olla majanduslikult elujõuline. Nüüd on nad sattunud olukorda, kus sobiva vahekorra leidmine nende vahel on osutunud võimatuks.

«Nüüd on nii, et enam pole rahul mitte keegi ja probleem süveneb,» väitis Rebane. «Väga paljude venelaste jaoks on Delfi liiga pehme ja paljude eestlaste jaoks liiga riigivastane.» Ja lisas: «Tean, et neil on [Delfis] sisemised konfliktid, nad ei suuda leida lahendusi, missugust stiili valida.»

Hans H. Luik tunnistas eile Postimehele, et Delfi nõukogu on viimase üheksa kuu jooksul olnud venekeelse Delfi küsimustes üsna hell. «Venekeelset Eesti meediat tehakse ikka vene rahvusest inimestega,» selgitas ta, «ja loomulikult me näeme, et osa vene rahvusest inimesi on emakese Venemaa «ründamise» pärast põdema hakanud.» Seetõttu, kinnitas Luik, on Delfi omanikud eraldanud raha moderaatorite juurde palkamiseks ning muutnud Venemaa vallandatud infosõjas kommentaaride kustutamise märksa karmikäelisemaks.

Luik tunnistas, et on märganud, kuidas Delfi keskkonnas on teatav osa nii Eesti kui ka Läti venelastest, kes ei ole rahul sellega, kuidas neid koheldakse, valmis süttima Vene impeeriumi jõujutust. «Mind kui aktsionäride esindajat häirib isiklikult Vene impeeriumi jutt tõsiselt, kuna Vene kommunistid tapsid minu kaks vanaisa,» lisas ta.

Luik möönis, et impeerium tõstab pead kõige rohkem Delfi arvamuslugudes ja kommentaarides. Talle on jäänud mulje, justkui saadetaks enamik sõnavõtte stiilis «Eesti kaitsejõud on tühine pioneerimalev ja Eesti riigi vabadus on juhuslik» mingist, tinglikult öeldes Pihkva sõjaväeosa inforoodust.

Urmo Soonvald kinnitas, et Delfi on näinud meeletult vaeva ja kulutanud raha, et tõenäoliselt Moskvast rahastatud kommentaatorite armee ei rikuks eesti inimeste tuju ja meediakeskkonda. «See sõda on hoogustunud koos sündmustega Ukrainas ja seda sõda peab Delfi sõna otseses mõttes Kremli-meelsetega,» kinnitas ta. «Seega, me teame, mida tähendab tegelik Kremli-meelsus, mitte poolenisti meelelahutuslikul eesmärgil Eestis liikuma lükatud sõnapaar.»

Sellegipoolest väljendasid paljud asjatundjad eile arvamust, et Delfil napib vastutustunnet selle eest, millele ta pinnast pakub. Vitali Belobrovtsev ütles otse, et «kui räägime internetiportaalist, ei saa vastutustundest üldse rääkida».

Riigikogulane Marko Mihkelson aga küsis: «Kas ikka kõik on mõõdetav rahas või tuleb mängu ka kaasvastutus riigi ja kodanike julgeoleku eest?» Online-meedias, möönis Mihkelson, on vabadust rohkem kui traditsioonilises meedias, aga seda suurem vastutus lasub toimetajal.

Valitsus andis venekeelse telekanali plaanile heakskiidu

Valitsus otsustas minna edasi plaaniga luua Eesti rahvusringhäälingu juures venekeelne telekanal.

Seda eelistati valitsuskabineti nõupidamisel kõigile teistele alternatiividele, vahendas ERR Uudised  «Aktuaalset kaamerat».

Esialgne eesmärk oleks alustada kanaliga 2015. aasta septembris, lisaks on plaanis eraldada järgmise aasta riigieelarvest 390 000 eurot, millega hakatakse juba jaanuarist tootma venekeelse «Aktuaalse Kaamera» juures nädalat kokkuvõtvat pikemat saadet ja täiendatakse Raadio 4 programmi.

Kultuuriminister Urve Tiidus (RE) kinnitas, et venekeelse telekanali ettevalmistamisega liigutakse edasi.

«See tähendab seda, et paari kuuga peaks rahvusringhääling tulema valitsusse, siis väga põhjaliku ja tõsise analüüsiga, mis selline kanal ikkagi maksaks ja mis olemasolevad ressursid oleks võimalik seal kasutada,» selgitas ta.

Arheoloogid leidsid 700 aastat tagasi käsikäes maetud paari

Arheoloogid leidsid Suurbritannias vana kabeli jäänustes väljakaevamisi tehes matmispaik, milles oli käsikäes maetud paar.

Arheoloogide sõnul ei suutnud isegi surm neid 700 aastat tagasi surnuid lahutada, edastab CNN.

Leicesteri ülikooli asjatundjad ja vabatahtlikud teevad väljakaevamisi Hallatoni küla lähedal asunud Püha Morrelli kabelis. 2000. aastal leiti paigast Rooma impeeriumi ajast pärit esemeid, mille tõttu käivitati paigas ulatuslikud väljakaevamised.

Väljakaevamiste projekti juht Vicki Score sõnul võidi lahkunud matta külg külje kõrval, sest nende eraldi matmisele ei hakatud ruumi kulutama.  

Arheoloogid loodavad saada lisaandmeid selle kohta, miks just see matmispaik valiti.

«Oleme ka varem Leicesterist leidnud paari haudu. Siinse leiu puhul on küsimuseks, et miks nad maeti kabeli alale, mitte aga Hallatoni kirikusse ja selle juures olevale surnuaiale,» teatas Score.

Ajaloolaste arvates on kabel olnud palverännakupaik. Selgitusena pakuti välja, et Hallatoni kirik ei olnud mingil põhjusel nõus surnuid matma. Võimalik, et nad olid kurjategijad, välismaalased või haiged.

Kabeli alalt leitud Vana-Rooma esemed viitavad, et paik oli juba siis inimasutusala ning tähtis.

Kohast leiti ka 12. – 16. sajandist pärit hõbepenne, mis võivad olla rahalised annetused.

Lisaks käsikäes maetud paarile on neli aastat kestnud projekti käigus leitud veel üheksa inimese jäänused.

Täpsemaid uuringuid ei ole neile veel tehtud, kuid ühte-teist on nende kohta juba teada.

Score selgitas, et üks maetutest on 45-aastane mees, kes hukkus pähe saadud löögist. Teine on aga 25-aastane mees, kelle hambad said mingi põhjusel esimesel üheksal eluaastal rängalt vigastada.

«Ta oli maetud väga erilises asendis, jalad harkis ning käed pandud rinnale nii kokku, et peopesad oli lõua all. Me ei tea, miks ta sellises ebamugavas asendis maetud oli. Võimalik, et mingi haiguse tõttu,» kommenteeris Score.

 

Koerte intelligentsus on võrreldav viiekuuse lapse omaga

Itaalia Milano ülikooli teadlased tegid koerte intelligentsusuuringu, mis näitas, et koerte intelligentsus vastab viiekuuse lapse omale.

Kui lapse aju areneb, hakkab ta tähele panema ümbrust ja teisi inimesi ning neid jälgima ja jäljendama, edastab Daily Mail.

Seni on arvatud, et jälgimise kaudu õppimine on omane vaid inimestele ja inimahvidele.

Uuring näitas, et ka koerad nagu imikud suudavad tähele panna ja jälgida eesmärgilist tegevust.

Itaalia teadlased tegid nii laste kui koertega lihtsaid intelligentsuskatseid. Koerad said nendega sama hästi hakkama kui viiekuused lapsed.

Katses osales 50 koera ning nad pandi ükshaaval koos teadlasega ruumi. Koertele näidati inimest, kellel oli kaks objekti – gloobus ja kastekann.

Esmalt koerad jälgisid inimese tegevust gloobusega. Siis aga vahetati gloobuse ja kastekannu asukohad ära. Koer pidi siis vaatama gloobust uues kohas.

Katse teises pooles tegeles isik kastekannuga ning koera tähelepanu pidi suunduma siis sinna.  

Nagu lapsed, jälgisid ka koerad rohkem inimest, mitte objekti, millega ta tegeles.

Uurijate sõnul vaatasid koerad enamuse ajast inimest, kel oli tuttavas paigas uus objekt.  Koerad jälgisid vähem aega inimest, kellel oli tuttav objekt uues paigas.

«Tulemused näitasid, et mitteprimaadid suutsid jälgida ja õppida teise olendi eesmärgipärasest tegevusest,» edastasid teadlased.

 

 

Pildid: endises koonduslaagris leiti maa seest seniteadmata gaasikambrid

Arheoloogid leidsid Poolas Sobiboris endise koonduslaagri alalt maa-alused seniteadmata gaasikambrid.

Sobiboris tapeti umbes veerand miljonit juuti, edastab AFP.

Natsi-Saksamaa püüdis hävitad sellest koonduslaagrist kõik jäljed pärast seda kui see 14. oktoobril 1943. aastal aset leidnud vangide ülestõusu järgselt suleti.

Natsid hävitasid ka gaasikambrid ning rajasid paika asfaltee.

 Arheoloogid kaevasid tee alt ja leidsid telliskivimüüride jäänused, mis lubavad oletada, et seal olid kunagi gaasikambrid.

Säilinud müüriosade järgi saab teha kindlaks gaasikambrite suuruse. Suurus aitab saada täpsemad andmed kui palju Sobiboris võidi inimesi mõrvata.

«Leidsime müürijäänused, mis näitavad, et tegemist võis olla gaasikambritega. Jäänused on üsna heas seisukorras,» selgitas arheoloog Yoram Haimi.

Haimi sõnul tapeti Sobiboris ta kaks onu, kes Teise maailmasõja ajal enne koonduslaagrisse sattumist elasid Prantsusmaal Pariisis.

Lisaks müürijäänustele leiti paigast ka inimeste isiklikke esemeid, mille hulgas oli kõige tähelepanuväärsemaks abielusõrmus heebreakeelse graveeringuga «Kallis, sa kuulud mulle».

Ajaloolaste sõnul tegid sakslased selle koonduslaagri küll maatasa, kuid selle tõttu jäi ellu üsna palju inimesi, kes selles koonduslaagris olid. Nad andsid hiljem toimunu kohta tunnistusi.

Sellest hoolimata on Sobibori koonduslaagri kohta vähem infot kui teiste koonduslaagrite kohta.

Poola arheoloog Wojciech Mazurek selgitas, et väljakaevamistel paljastunu lubab oletada, et paigas oli kunagi kaheksa gaasikambrit.

«Gaasikambris kaotas elu 15 minutiga. Natsid kasvatasid koonduslaagris hanesid, et nende valjud häälitsused varjaksid gaasikambris olnute karjeid,» lausus arheoloog.

Iisraeli Yad Vashemi rahvusvahelise holokaustiinstituudi andmetel korraldasid Sobibori koonduslaagris 1943. aastal olnud juutidest tsiviilisikud ning Nõukogude Liidu juudisoost sõjaväelased ülestõusu.

Umbes 300 inimest pääses põgenema, kuid enamik neist tabati ja tapeti. Need, kes ülestõusus ei osalenud, kaotasid ka elu.

Teise maailmasõja lõpuks oli umbes 50 põgenenut elus.

Nalja-Nobelid jagatud: kassi omamine võib psüühikale ohtlik olla

USAs Harvardi ülikoolis jagati eile selle aasta nalja- ehk IG- Nobeleid.

Nalja-Nobeleid olid jagamas ja saamas õigete Nobeli preemiatega pärjatud teadlased, edastab AFP.

IG-Nobelite saajatel on aega 60 sekundit pidada tänukõne, mille pikkust kontrollib kaheksa-aastane tüdruk.

IG-Nobeli tseremoonia korraldajate sõnul antakse need auhinnad saavutustele, mis esmalt panevad naerma ja siis mõtlema.

Nalja-Nobeli saavad teaduse vallas tegutsevad uurijad, kes on teinud uuringuid kummalistel teemadel.

2014. aasta IG-Nobeli saajad teadusalati:  

Füüsika – Jaapani teadlased uurisid, mis juhtub kui libiseda banaanikoorel. Nad tegid banaanikooerga 12 katset ning jäädvustasid, kuidas kingatald ja banaanikoor haakuvad. Uuring näitas, et limane banaanikoor vähendas linoleumpõrandal hõõrduvust ühe viiendiku võrra. Selle nalja-Nobeli said Kiyoshi Mabuchi, Kensei Tanaka, Daichi Uchijima ja Rina Sakai.

Neuroteadused – Hiina-Kanada teadlasterühm uuris fenomeni, milles nähakse röstsaial Jeesust. Neid huvitas, mis juhtub inimese ajus, kui nad näevad saial inimnägu. See fenomen kannab nime näopareidoolia. Sama fenomeni alla saab liigitada ka planeet Marsil nähtavad erinevad kujutised ja vormid. Selle auhinna võtsid vastu , Jiangang Liu, Jun Li, Lu Feng, Ling Li, Jie Tian ja Kang Lee.

Psühholoogia – Austraalia, Suurbritannia ja USA koostööuuringus uuriti, kas öökulli tüüpi inimesed on keskmisest rohkem nartsissistid, manipulaatorid ja psühhopaadid kui lõokese tüüpi inimesed. Uuring näitas, et «öökullidel» esineb suurema tõenäosusega psühhopaatilisi ja nartsissistlikke jooni.

Rahvatervis – Tšehhi, India, Jaapani ja USA teadlastemeeskond uuris, kas kassiomanikuks olemine on psüühikale ohtlik. Uuring paljastas, et tihtipeale võtavad kassi inimesed, kellel on vaimsete häirete ja depressiooni eelsoodumus. Samuti võivad kassid levitada parasiiti Toxoplasma gondii, mis võib omanikul tekitada raske ajuhaiguse ja muutusi aju erinevates osades. Võivad tekkida ka skisofreenia ja obssessiivne-kompulsiivne häire. Inimese isiksus võib selle tagajärjel muutuda. Kassihammustusi seostatakse depressiooni tekkega, seda eriti naistel.

Bioloogia – Tšehhi, Saksamaa ja Sambia teadlaste uuring käsitles koerte head magnetväljatunnetust ning liikumist magnetvälja jõujoonte järgi. Samuti teevad koerad väljaheiteid põhja-lõuna suunaliselt.

Kunst – Itaalia teadlased said nalja-Nobeli uuringu eest, milles uuriti inetu maali vaatamisel tekkida võivat valu ja  pettumust võrreldes ilusa maali vaatamisega. Sama ajal suunati nende peopessa laserkiir.  

Majandus – Itaalia riikliku statistikainstituudi uuring käsitles, kuidas riik saaks täita Euroopa Liidu ettekirjutusi majanduskasvu saavutamiseks. Sellesse olid haaratud ka sellised majandusharud nagu prostitutsioon, narkokaubandus, salakaubavedu, rahapesu ja mitmed teised ebaseaduslikud majandustegevused. Uuring näitas, et majanduskasvu võib saavutada ka nende arvelt.

Arstiteadus – India ja USA uurijate teemaks oli, kuidas ninaverejooksu peatada soolatud sealihaga. Nad tegid katse nelja-aastase lapsega, kel oli diagnoositud raske verehaigus Glanzmanni trombasteenia, mis tekitab veresoonte lõhkemist ja verejookse ninast. Uurijate sõnul toimis soolatud sealiha nagu vatitampoon ning peatas verevoolu kiiresti.

Polaaruuringud – Norra ja Saksamaa teadlased said IG-Nobeli uuringu eest, milles käsitleti, kuidas põhjapõdrad suhtuvad jääkarudesse ning jääkarudekostüüme kandvatesse inimestesse. Uuringu all olid Põhja-Jäämeres Norrale kuuluvatel Svalbardi saartel elavad põhjapõdrad (Rangifer tarandus platyrhynchus) ja jääkarud (Ursus maritimus). Uuring näitas, et põhjapõtrade ja jääkarude vahel on saaklooma ja kiskja suhted. Sama kehtis ka siis, kui põhjapõder sattus kokku jääkarukostüümi kandnud inimesega.

Toiduained – Hispaania teadlased käsitlesid seda, kuidas imikukakat saaks kasutada vorsti tootmisel. Teadlased uurisid imiku väljaheites sisalduvaid probiootilisi baktereid, mida nende sõnul saab kasutada vorstide säilitamiseks. Nad kogusid kuni kuuekuusete laste mähkmetelt väljaheiteid ning eraldasid probiootilised bakterid. Nende abil valmistati sealihavorst, mis kannab nimetust fuet.

Läänemere põhjas olevad uppunud sõjalaevad võivad ajalookäsitlust muuta

Soome allveearheoloogide sõnul on Läänemere põhjas palju sõjalaevu, mis võivad muuta ajaloost arusaamist.

Badewanne sukeldumisrühma liige, ajaloolane Juha Flinkman sõnas, et sellel suvel leiti Saksamaa U26 allveelaev ning veel kaks maailmasõdade ajal uppunud allveelaeva, edastab YLE.

«Seal on Saksamaa allveelaev U479, mis sõitis Teise maailmasõja lõpul miini otsa. Leidsime ka tsaari-Venemaa allveelaeva Akula,» selgitas sukelduja.

U479 leidsid Eesti aallveearheoloogid. Esimese maailmasõja ajal miinile sõitnud Akula leiti Hiiumaast põhja pool. Seda uuris hiljuti eestlastest ja venelastest koosnenud sukeldumismeeskond.

Lääenemere keskel asuva U26 allveelaeva leidsid Badewanne allveeuurijad. Need sukeldujad uurisid ka Eesti rannikuvetest leitud laevavrakke.

Lisaks allveelaevadele on Läänemerest leitud ka miinilaeva Deutschland miinide otsa sõitnud aluste vrakke.

Deutschland lasi Läänemerre miinid 1914. aastal. Miinide asukohad tehti kindlaks möödunud aasta alguses kajaloodi abil ning hukkunud alused leiti sama aasta suvel.

«Nüüdseks on tehtud kindlaks kaks Hollandi kaubalaeva – SS Alice H ja SS Houtdijk. Lisaks on veel Vene sõjalaevu,» lausus Flinkman.

Sukeldumistehnika ning veealuse uurimise meetodid on arenenud märgatavalt. 60 meetri sügavusel ja veel sügavamal on saadud uurida alles viimastel aastatel.

Esimese maailmasõja ajast pärit vrakke on otsitud pikka aega, kuid nendeni ei ole jõutud, kuna nad asuvad väga sügaval – 90 – 100 meetri sügavusel.

Enne sukeldumist tehakse eeltööd nii Soome, Venemaa kui Saksamaa arhiivides.

Leitud aluste uurimisega saab arhiivides leiduvat kinnitada või ka ümber lükata.

«On olnud juhtumeid, milles arhiivis leiduv on ümber lükatud. Laevavrakk on asunud oletatud paigast erinevas kohas, see on uppunud arvatust erinevalt ning sellega on juhtunud hoopis midagi muud, kui dokumentidel kirjas,» selgitas Flinkman.

Hukkunud laevadest püütakse sukeldumistel teha võimalikult palju fotosid ja videoid.

«Fotosid uurides saab märgatavalt rohkem teada kui sukeldudes. Alles pinnal saab aru, mida vaadati,» nentis asjatundja.

Läänemeri oli mõlema maailmasõja ajal üks kõige rohkemate miinidega merealasid. Teise maailmasõja ajal lasti Läänemerre rohkem kui 60 000 miini.

Uurija lisas, et kui alus sõidab miini otsa, siis järgneb plahvatus ning vraki ümber tekib plahvatuses eraldunud osade väli.

«Miini otsa sõitunud laevade ümber on sageli metallitükke, meremeeste isiklikke esemeid, pudeleid. Kõik see, mida veevool kaasa ei viinud,» selgitas sukelduja.

Vrakkidesse sisse ei minda, kuna tegemist on hauakohtadega ning seal on palju inimjäänuseid. Samuti ei avaldata neist fotosid ega videoid.

National Geographicu kanalil on tegemisel uus dokumentaalsari Läänemere laevavrakkidest. Sarja keskmes on allveelaev U26 ning selle uputatud soomuslaev Palladan.

 

Šimpansid on sündinud tapjad

Väljanne Nature avaldas artikli, mille kohaselt on šimpansidel eelsoodumus vägivallaks.

Uuring lükkas ümber teooria, et šimpansid muutuvad agressiivseks siis kui inimesed nende ellu sekkuvad.

Uurijate sõnul on inimesed ja šimpansid need haruldased liigid, mille esindajad ründavad sageli oma liigikaaslasi.

Inimesed ja šimpansid on geneetiliselt lähedased, selle tõttu on šimpanse uurides püütud tõlgendada ka inimeste vägivaldset käitumist.

Teadlased on püüdnud aastakümneid teha kindlaks, miks šimpansid ründavad liigikaaslasi. On neid, kelle arvates nende ahvide agressiivsuse põhjustajaks on inimesed, kes hävitavad šimpanside looduslikku elukeskkonda või siis ei toida vangistuses elavaid šimpanse õigesti.

Osa teadlasi aga arvavad, et šimpanside vägivalla taga on looduse poolt kaasa antud ellujäämiskäitumine. Liigikaaslasi rünnates pääsevad šimpansid juurde tähtsatele eluks vajalikele ressurssidele nagu toit ja paaritumispartnerid.

Teadlased tegid uuringu viimase 50 aasta jooksul šimpanside kohta kogutud teadusmaterjali põhjalt. Andmeid oli 18 Aafrikas elava šimpansiderühma kohta ning inimeste mõjust neile.

Uuringutes oli ära toodud 152 juhtumit, milles šimpanse hukkus liigikaaslaste rünnakus.

Uurijate sõnul on šimpanside vägivaldsus ja agressiivsus nende loomade viis ellu jääda ja endale paremaid olusid luua.

«Uuring näitas, et inimese mõju ei suurenda šimpanside kogukondade sees ega ka kogukondade vahel agressiivsust,» selgitas Chicago Lincoln Parki loomaaia teadlane David Morgan.

Uuringut juhtinud Minnesota ülikooli teadlane Michael Wilson rõhutas, et uuring aitas kaasa ka inimvägivalla mõistmisele.

«Šimpanside uurimine aitab paremini aru saada ka inimeste agressiivsusest. Esmalt tuleb aru saada vägivalla tekkepõhjustest,» lisas Wilson.

NASA leidis väikegalaktika, millel on hiiglaslik must auk

USA kosmoseagentuuri NASA Hubble´i kosmoseteleskoop avastas senileitud galaktikatest väikseima, mille sees on hiiglasuur must auk.

Astronoomide sõnul kehtib selle galaktika kohta, et suured asjad võivad mahtuda väikeste sisse, edastab foxnews.com.

«Koletislik must auk on end «peitnud» väga väikese galaktika sisse,» selgitati.

NASA teatas eile, et Hubble´i teleskoop leidis uue galaktika, mis sai nimeks M60-UCD1. Selle diameeter on umbes 3000 valgusaastat ning selles on 140 miljonit tähte. Tegemist on siis suure tähetihedusega galaktikaga.

Selle galaktika läbimõõt on vaid 1/500 meie galaktika Linnutee diameetrist.

Galaktika keskel on supermassiivne must auk, mille mass on viis korda suurem kui Linnutee keskmes oleval mustal augul.

NASA teadlaste arvates näitab nüüdne leid, et sellised musta auguga väikegalaktikaid võib veel olla.

Oletatakse, et M60-UCD1 on mõne suurema galaktika jäänus, mis eraldus kahe suure galaktika kokkupõrkel.

«Meile ei ole teada ühtegi teist nii väikest galaktikat, millel oleks nii suur must auk,» tõdes Utah ülikooli astronoom Anil Seth.

Seth ja ta meeskond kasutasid nii Hubble´i kosmoseteleskoopi kui Hawaiil asuvat Gemini North 8 optilist- ja infrapunateleskoopi tegemaks uut galaktikat kindlaks ning saamaks teada musta augu massi.

Ürgsed mustad augud tekkisid juba Universumi sünnihtekel, hilisemad on tekkinud suure massiga tähtede kollabeerumise tagajärjel. Must auk võib kasvada oma ümbrusest aine neelamise tagajärjel.

NASA teadlaste sõnul on mustad augud ultratihedad aegruumipiirkonnad, milles gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse neist välja.

Rohkem kui 3000 aastat tagasi elanud egiptlannal oli 70 juuksepikendust

Arheoloogid leidsid Egiptusest naisejäänuse, kes oli maetud juuksepikenduste ja keeruka soenguga.

3300 aastat tagasi surnud naist ei oldud mumifitseeritud, vaid ta oli keeratud kanga sisse, edastab Live Science.

Arheoloog Jolanda Bosi sõnul on iidsel egiptlannal 70 juuksepikendust.

Uurijate sõnul ei olnud matmispaigas mitte ühtegi viidet naise isiku ega nime kohta. Samas on ta neist Vana-Egiptuse Amarna matmispaika maetutest, kellel on juuksed säilinud.

Uue pealinnana Amarna lasi ehitada vaarao Akhenaten, kes valitses 1353 – 1335 eKr. Ta muutis ka religiooni, võttes peajumalaks Atoni ehk päikesejumala.

Akhenaten andi käsu rajada kõrbesse Amarna linn ning varasemalt kummardatud jumalate kujud hävitada. Pärast Akhenateni surma jäeti linn maha. Arheloogid on selle vaarao pealinna uurinud juba mõnda aega ning leitud on ka inimjäänuseid, millel on keerukad soengud.

Bos on tuntud kui iidsete soengute asjatundja, kuid naine, kellel oli 70 juuksepikendust, oli ka tema jaoks üllatus.

«Küsimus on, kas naisele pandi juuksepikendused matmiseks või olid need tal juba varem. Tõenäoliselt tehti keerukas soeng talle matusteks. Samas aga on teada, et Amarna elanikud kasutasid juuksepikendusi iga päev,» selgitas Bos.

Bos on varem uurinud mitmeid koljusid, millel on juuksed alles ning mitmel neist olid juuksepikendused. Ühel koljul olid «tribujuuksed» ehk talle olid pandud triipudena hallid ja tumedad juuksepikendused.

Bos analüüsis rohkem kui 100 hiljuti Amarnast leitud koljut, millest 28 olid juuksed hästi säilinud.

Uurija sõnul olid linna elanike soengud ja juuksevärv väga erinevad alates lühikestest mustadest lokkis juustest kuni pruunide pikkade sirgete juusteni.

Amarna elanike seas olid populaarsed ka patsid.

«Leitud patsid on lihtsad ning tavaliselt ühe sentimeetri laiused. Oli ka kitsamaid patse, mis olid sabaks kokku pandud,» teatas Bos.

Ta lisas, et Amarna elanike juuksed olid võrdlemisi lühikesed. Patside pikkus ulatus 20 sentimeetrini ehk õlgadeni. Seni leitud patsidest kõige pikemad olid 30-sentimeetrised.

Soengute tegemiseks kasutati loomset rasva, mis oli nagu juuksegeel.

Ühe naise hallinenud juustest leiti oranži värvi juukseid, mis võis olla katse oma hallinevaid juukseid taimse värvi hennaga varjata.

London võõrustab jalgpalli EM-finaali

2020. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mänge peetakse üle Euroopa ning täna pandi paika ka otsustavate kohtumiste toimumise paik. Vastavalt UEFA otsusele võõrustab 2020. aasta EMi poolfinaale ja finaali Wembley staadion Londonis.

Lisaks Londonile kandideeris otsustavate matšide korraldajaks ka München, kuid nende võimalusi peeti juba varasemalt väiksemaks, kuna väidetavalt soovivad sakslased endale saada 2024. aasta finaalturniiri, kirjutab Eurosport.

Münchenis toimub 2020. aasta EMi üks veerandfinaal, ülejäänud veerandfinaalide võõrustajateks on Bakuu, Peterburg ja Rooma.

Ülejäänud 2020. aasta EM-finaalturniiri võõrustavad linnad on Kopenhaagen, Bukarest, Amsterdam, Dublin, Bilbao, Budapest, Brüssel ja Glasgow.

Avatud Ühiskonna Foorum «Pehme võim: hiiglased ja kärbeskaallased»

Postimees tegi täna otseülekande 19. Avatud Ühiskonna Foorumilt, mis seekord vaagis mõttelistel kaalukaussidel pehme ning kõva võimu omavahelisi suhteid. Avatud Eesti Fondi korraldatava foorumi peaesineja oli särav poliitikaanalüütik, Vene presidendi Vladimir Putini endine majandusnõunik Andrei Illarionov.

Illarionov püüdis oma ettekandes leida vastust küsimusele, kuidas liberaaldemokraatlikud riigid suudavad hakkama saada infosõja tingimustes ning milline peaks olema vastus agressorile.

Pärast avaettekannet kuulis teda mõtteid vahetamas Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Freedom House'i juhi David J. Krameriga. Arutelu juhtis inimõigusorganisatsioonide võrgustiku Ariadne juht Jo Andrews.

Foorumi teine paneel keskendus eestlaste ning eestivenelaste erinevatele inforuumidele. Tutvustati Avatud Eesti Fondi (AEF) tellimusel värskelt valminud uuringut ning püüti leida vastust küsimusele, mil moel oleks võimalik neid üksteisele lähendada.

Aruteluringi olid haaratud meediaekspert ning AEFi nõukogu liige Raul Rebane; politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo venekeelse meedia ekspert, endine venekeelse Postimehe peatoimetaja Viktoria Korpan ning kaitsepolitsei komissar Andres Kahar.

Vestlust vedas rahvusringhäälingu meediauuringute osakonna juhataja ning AEFi nõukogu liige Andres Jõesaar.