Real alistas Liverpooli 3:0, Arsenal sai tänu üleaja väravale jagu Anderlechtist

Kolmapäeva õhtul peetud jalgpalli Meistrite liiga mängudest oodatati põnevat vastasseisu Madridi Reali ja FC Liverpooli vastasseisust. B-alagruppi kuuluvate suurklubide kohtumine lõppes Reali 3:0 võiduga. Cristiano Ronaldo viis Reali 23. minutil juhtima, lüües seega oma 70. värava Meistrite liigas. Kahel korral oli täpne Karim Benzema.

Realil on alagrupi liidrina koos 9, Liverpoolil 3 punkti. 

Londoni Arsenal oli raskustes Anderlechtiga. Arsenal jäi 71. minutil 0:1 kaotusseisu, ent Kieran Gibbsi ja Lukas Podolski hilised väravad tõid neile siiski võidu.

Tänased kohtumised:

A-akagrupp:

21.45 Madridi Atletico - Malmö 5:0

Väravad: 48. Koke, 61. Mandžukić, 63. Griezmann, 87. Godin, 90+3 Cerci

21.45 Olympiakos - Juventus 1:0

Väravad: 36. Kasami

Tabeliseis: 1. Atletico 6 punkti, 2. Olympiakos 6. 3. Juventus 3, 4. Malmö 3.

B-alagrupp:

21.45 Liverpool - Madridi Real 0:3

Väravad: 23. Ronaldo, 30. , 41. Benzema

21.45 Ludogorets - Basel 1:0

Väravad: 90+2 Y. Minev

Tabeliseis: 1. Real 9 punkti, 2. Basel 4, 3. Liverpool 3, Ludogorets 1.

C-alagrupp:

21.45 Leverkuseni Bayer - Peterburi Zenit 2:0

Väravad: 58. Donati, 63. K. Papadopoulos

21.45 Monaco - Benfica 0:0

Tabeliseis: 1. Bayer 6 punkti, 2. Monaco 5, 3. Zenit 4, 4. Benfica 1.

D-alagrupp:

21.45 Anderlecht - Arsenal 1:2

Väravad: 71. Najar - 89. Gibbs, 90+1 Podolski

21.45 Galatasaray - Dortmundi Borussia 0:4

Väravad: 6., 18. Aubameyang, 41. Reus, 83. Ramos

Tabeliseis: 1. Borussia 9 punkti, 2. Arsenal 6, 3. Anderlecht 1, 4. Galatasaray 1.

Sainte-Chapelle'i vitraažaknad – ühed kaunimad maailmas

Kauneid vitraažaknaid on maailmas väga palju. Neist kaunimate sekka arvatakse sageli Prantsusmaal Pariisi kesklinnas Cité saare lääneosas asuva Püha kabeli ehk Sainte-Chapelle'i vitraažaknad.

See 13. sajandi esimesel poolel ehitatud kuninglik kabel on tervikuna gooti arhitektuuri üks väljapaistvamaid ehitisi. Arhitektuuripärli märkimisväärse osa moodustavad 13. sajandi keskel loodud 15 kitsast ja kõrget vitraažakent ning 15. sajandi viimasel kümnendil lääneseina lisatud suur ja kirev rosett-vitraažaken.

Sainte-Chapelle'i vitraažaknaid peetakse üheks kõige paremini säilinud algsel kohal olevate 13. sajandist pärit olevate vitraažakende kogumiks.

Loe täpsemalt Reisiguru.ee-st, mis muudab selle vitraažakna nii eriliseks ning millal on Püha kabeli külastamiseks kõige õigem aeg.

Tartumaal kanepikasvatust pidanud mees sai karistada

Tartu maakohus karistas täna tingimisi vangistusega noormeest, kes pidas Tartumaal paarikümnest taimest koosnenud väikest kanepikasvatust.

Kohus määras 21-aastasele Aleksandrile kokkuleppemenetluses kanepi ebaseadusliku kasvatamise ning kasvatatud kanepist marihuaana ebaseadusliku valmistamise ja hoidmise eest kolmeaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Lisakohustusena ei tohi süüdistatav käitumiskontrolli ajal tarvitada narkootikume. Karistusaja hulka arvas kohus kolm eelvangistuses viibitud päeva, ühtlasi tuleb noormehel tasuda menetluskulude katteks 1936 eurot.

Süüdistuse järgi kasvatas mees Tartumaal Peipsiääre vallas asuval kinnistul 25 kanepitaime, mille korrakaitsjad leidsid ja võtsid läbiotsimisel ära tänavu 13. mail. Lisaks leidsid politseinikud ligi 20 grammi marihuaanat.

Süüdistatav oli varem kriminaalkorras karistamata. 

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Eestikeelseid etendusi näevad ka muu maa lapsed

Teatribussi-nimeline trupp käis hiljuti taas etendusi andmas raja taga. Emajõe Suveteater mängis nädalavahetusel Dublinis «Kunks­moori». Teatriekspordi tõelist tähendust mõistis Andres Dvinjaninov alles tagant­järele.

Aino Perviku «Kunksmoor», mille Andres Dvinjaninov lavastas suvel etendamiseks Raadi järve kaldaküngastel, tuli eestikeelse publiku ette Iirimaa pealinna Dublini ühe poistekooli saalis. Seal kogunevad kord kuus kogu saareriigi eesti lapsed ja nende vanemad.

««Kunksmoor» sobis sinna suurepäraselt,» ütles Emajõe Suveteatri juht Dvin­janinov. «Oli täissaal eesti lapsi ja eesti emasid – tubli 60 inimest. Oli ka üks eesti isa. Üldiselt on sealsetel eesti lastel ema eestlane ja isa iirlane, aga on ka erandeid.»

Etendus kooli laval

Vabaõhulavastusena mängitud «Kunksmoor» sobis kooli lavale nagu valatult seepärast, et juhuslikult on lava taustaks maalitud väikesed saared ja külgedele linnapildid. Aga Kunksmoor ju elabki saarel ja käib ka linnas.

Emajõe Suveteater kutsuti Iirimaa eestlaste laste ette tänu truppi kuuluva Inga Lunge seal elavatele sugulastele.

«Ega ma aimanud, mida me «Kunksmooriga» sisuliselt tegema lähme, milline tähendus sellel võib olla,» ütles Dvinjaninov. «Laste säravad silmad niikuinii, aga nende emade tagasiside näitas, kui vajalik see oli. Üks ema oli sõitnud viis tundi Iirimaa teisest otsast Dublinisse.»

Tagantjärele laekunud postitused südamlike tänusõnadega näitavad Dvinjaninovi sõnul ka seda, et missioon hoida eestlust maailma eri nurkades lastele etendusi andes on väga vajalik.

Teatribuss Süda-Euroopas

Tartusse loodud ning näitleja ja lavastaja Marko Mäesaare (pildil) juhtimisel tegutsev Teatribuss on Dublinis andnud varem kaks etendust. Süda-Euroopas käis bussitrupp ka mullu, tänavuseks teatriekspordiks võtsid aga tartlased eestlaste lastele kaasa kevadel valminud ja kodumaa koolides mängitud «Aardejahi».

Teksti on kirjutanud Teatribussi näitlejast dramaturg Veikko Täär, laulud on loonud Aapo Ilves.

Lavastus valmis Tartu ülikooli mereinstituudi toetusel. Vanaisa ja lastelaste mereröövlimäng lõpeb aardekasti leidmisega. Kaane avamisel selgub, et aardeks on kala, mida saab sealsamas süüa. «Mereinstituut soovis, et lugu propageeriks kalasöömist,» lisas Mäesaar.

«Aardejahi» etendused olid septembris eesti lastele Berliinis, Hamburgis, Haagis, Brüsselis ja Luksemburgis. Mäesaar tegi tähelepaneku, et Hollandis, eriti aga Saksamaal Hamburgis on pisikesi eesti lapsi võrreldes eelmise aastaga märgatavalt juurde tulnud.

«Aardejahti» on kavas mängida veel Tallinnas, peale oktoobrikuiste etenduste ka detsembris. Käimas on aga juba ettevalmistused Sven Nord­qvisti raamatu «Pettsoni ja Finduse jõulud» lavale toomiseks. Esietendus on 4. detsembril Tartu laulupeomuuseumis.

Noor kelladisainer leidis oma tee

Kersti Teenu valmistas kõrgema kunstikooli mööbli ja restaureerimise eriala lõputööks puidust käekellad, mis on praeguseks pälvinud ohtralt kiidusõnu ja tunnustust.

Alustuseks tuleb kohe selgeks teha, et need käekellad on tehtud puust, tegu pole imitatsiooniga, nagu paljud kipuvad ehk esmapilgul arvama. Puukoor, mida on nii mõnelgi kellal näha, on ehtne ja pärineb kord Eesti metsas kasvanud puu küljest.

Kellade autor Kersti Teenu räägib enesekindlalt ja tundub, et ta on oma tegutsemises leidnud just selle tee, mida mööda soovib minna. Omapäraste käekellade juures peab ta ennekõike oluliseks seda, et nad on hingestatud ja valmistatud soojast looduslikust materjalist.

Kõigele lisaks on iga kell oma näoga, sest looduses pole olemas puu­süüd, mida kaunistavad identsed aastaringid või kahjustused. Kahjustunud puusüü võib olla isegi ilusam ja erilisem kui terve puusüü.

Kellade loomine sai alguse tänavu, kui kõrgemas kunstikoolis saabus periood, mil tuleb hakata tegelema lõputööga. «Tahtsin, et minu töö pakuks mulle midagi, ma ei tahtnud lihtsalt mööblieset teha, vaid midagi hingelisemat,» meenutab ta. Samal ajal heidab ta pilgu sinise rihmaga käekellale, mis tiksub tema randmel.

Idee hakata puidust ajanäitajaid looma tuli vanaisa kellast, sellest samast, mis ta kätt kaunistab (pildil).

«Vanaisa oli inimene, kes tähendas mulle hästi palju, ta suri enne seda, kui ma kõr­gemas kunstikoolis oma kooliteed alustasin, ja mina sain toona tema kella endale,» meenutab Kersti.

Vanaisa rääkis talle mitu aastat tagasi, et kokkulepitud kohas on parem viis minutit varem olla kui hiljem. «Mul oli kombeks igale poole alati natukene hiljaks jääda, ainukene trenn, mida tegin, oli see, et jooksin hommikul bussile, mis hakkas peatusest minema sõitma,» naerab ta.

Vanaisa käekell, mille ta endale sai, näitas alati täpset aega ja sellega polnud kunagi mingit probleemi. Kui Kersti aga kella üles keeras ja uuesti kasutusele võttis, juhtus midagi erilist. «Kell hakkas sellest ajast, kui ma ta uuesti tööle panin, viis minutit ette käima.» Meenusid vanaisa ja tema õpetussõnad ning tärkas huvi.

Mõni aeg hiljem aga selgus veel üks tõsiasi, mis kinnitas Kerstile jällegi, et ta on õigel teel. Nimelt tuli välja, et ta vanaisa oli ametilt tisler. «Käisin tal väikese tüdrukuna järel ja mõtlesin, miks ta küll puudega tegeleb kogu aeg, aga ma ei saanud toona sellest aru,» meenutab Kersti.

Omamoodi kellad

Lõputöö valmis ühe erandiga kasepuidust. Kersti tegi ühe kella pähklipuust ja see oli mõeldud talle endale kandmiseks. See eriline kell jäi aga ka kellelegi teisele silma ning seda enam Kersti käes pole, sest keegi pani selle näituselt pihta.

Ta on väga õnnetu ja otsib seda siiani taga. «Inimene, kes selle võttis, võib ta anonüümselt tagastada ja saata näiteks kõrgemasse kunstikooli,» ütleb Kersti. Alati on ka võimalus, et keegi märkab seda kella kellegi randmel ja annab sellest Kerstile teada. See kell on silmatorkav, sest mitte kellelgi ei saa olla samasugust.

Nimelt pole need lõputööks valminud kuus kella, millest on nüüd alles viis, mõeldud müügiks, need jäävad autorile alatiseks alles. «Need kellad ehk meenutavad mulle kunagi, kust ja kuidas ma alustasin,» räägib ta. Alles tuleval kuul valmivad esimesed kellad, mis on mõeldud müügiks.

Ühe kella valmistamiseks kulub Kerstil umbes kaks nädalat. Ta lisab, et nii kiiresti saab ta töö valmis vaid juhul, kui tema tähelepanu ei köida teised ettenägematud asjaajamised. «Iga protsess selle kella valmistamisel on omamoodi aeganõudev,» tunnistab ta.

Suur huvi

Kõige põnevam on kindlasti see osa, kus tuleb leida kellaks sobiv puu. Kersti näitab puusüüd, mis on seenest natukene kahjustada saanud. Hallid lainetused tekitavad mulje, nagu oleks kell valmistatud hoopis marmorist.

Puit, mida kella valmistamisel kasutatakse, stabiliseeritakse ehk muudetakse vastupidavamaks temperatuurile, niiskusele ning mustusele. «Ei ole nii, et kell saab natukene vett ja siis kohe pundub,» selgitab ta. Kersti kasutab stabiliseerimiseks vaakumkeskkonda, mille abil imbub kaitsevahend sügavamale puu sisse.

Kerstit üllatas, et tema kellade vastu oli juba lõputöö kaitsmise ajal suur huvi. Esialgu arvas ta, et auditooriumisse kogunenud hulk inimesi tuli enne oma toimetusi lihtsalt aega surnuks lööma. «Hiljem öeldi mulle: sa mõtle nüüd natukene ise järele selle üle, mida sa teed. Sa teed puidust kellasid, loomulikult pakub see paljudele huvi.»

Sellele, et huvi on, sai Kersti kinnitust, kui lõi Facebooki sotsiaalvõrgustikku oma kelladele lehekülje. Ta nägi, et tema ettevõtmine meeldib väga paljudele. Saabus küsimustelaviin, millest enim jäid kõlama üks: kust selliseid kellasid osta saab?

Nii otsustas Kersti, et asub looma oma ettevõtet. See aga võtab natukene aega, sest kõigepealt on tarvis läbida sellekohane koolitus loomemajanduskeskuses. Kõikide lootuste kohaselt on tal üsna pea, juba paari kuu jooksul, oma ettevõte olemas.

Kersti tunnistab, et tema suur eeskuju, toetaja ja aitaja on meestekingade disainer ja kingsepp Sille Sikmann, kes alustas ettevõtlusega mõni aasta tagasi ning on nüüdseks saavutanud edu. Nii et pole need kunstnikud lootusetud midagi.

«Meil võib olla teine elurütm ja ehk me magamegi hommikuti kauem, kuid mina võin julgelt öelda, et tegelen praegu tootearendusega ja käin ettevõtluskoolitusel, ma ei istu niisama kodus,» on Kersti resoluutne.

Praegu on tema suur eesmärk saada ettevõtjaks, sest peale inimeste tunnevad tema toodete vastu huvi ka edasimüüjad. Ta tunnistab, et on rääkinud nii mõnegi poega, kuid konkreetseid kokkuleppeid veel pole. Ja ega enne ettevõtlusega alustamist saagi neid sõlmida.

Nende kellade erilisusest annavad aimu mitmed tunnustused, mida Kersti on saanud. Näitusele «Mini-KAAMOS» laekus 47 tööd, millest rahvusvaheline žürii valis välja 20, nende hulgas ka Kersti kellad. Ühtlasi oli ta Eesti disainiauhinna Bruno nominent autoridisaini valdkonnas.  

Kersti käekelladel on hing, täpselt nagu nendel puudel, millest nad on valminud.

CV

• Sündis 5. jaanuaril 1990 Tartus

• 1997–2006 Tartu Raatuse gümnaasium

• 2006–2010 Tartu kunstikool

• 2010–2014 Tartu kõrgem kunstikool

Saavutused ja näitused:

• 2014 «Mini-KAAMOS» Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis

• 2014 Tartu kõrgema kunstikooli näitus «Väli/Field»

• 2014 Eesti disainiauhinna Bruno nominentide näitus

• 2014 Eesti disainiauhinna Bruni nominent

• 2014 rahvusvahelised disaininäitused «Heliodisain»

• 2014 Tent London «5tuff»

• 2013 näitus «Disainielevaator» Tallinnas

• 2013 näitus «8:tool» Nooruse galeriis Tartus ja Võrus

• 2013 näitus «Väljendades väljendamatut» Pärnus

• 2012 installatsioonnäitus «Duubel» Tartus

• 2011 näitussari «Lastekunstikooli vilistlased»

• 2011 sisustusmess «Oot-oot» Tartus

Tallinn ehitab õpetajate jaoks Lasnamäele maja

Tallinna elamuehitusprogramm jätkub õpetajate jaoks mõeldud maja ehitamisega Lasnamäele Uuslinna tänavale ning seenioride maja rajamisega Koplisse Maleva tänavale.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul algas Tallinna teine elamuehitusprogramm 2007. aastal. «Esimene programm oli suunatud eelkõige sundüürnike probleemide lahendamiseks, see on tänaseks lõpetatud. Teine tegeleb noorte perede ja linnale vajalike töötajate eluasememurede lahendamisega,» rääkis Võrk.

Selle raames on alates aastast 2009 Lasnamäel Raadiku elamurajoonis eraldatud korterid 781 leibkonnale. «See on märkimisväärne hulk inimesi. Nendest noortele peredele on antud üürile 597 ja linnale vajalikele töötajatele 184 korterit,» lausus abilinnapea.

«Linnale vajalikud töötajad on need, ilma kelleta me ju tegelikult elu ette ei kujuta. Õpetajad, lasteaiakasvatajad, arstid, õed, bussijuhid, politseinikud. Kõik need inimesed on saanud esitada taotlusi ja paljud nendest on ka eluruumi saanud,» ütles Võrk.

«Teine elamuehitusprogramm kitsamalt rakendub meil praegu Mustamäel korda tehtavas majas Akadeemia teel, kuhu saavad endale kodud arstid ja õed. Kokku saab seal olema 97 korterit. Seal on nii kööktubasid kui ühe- ja kahetoalisi kortereid. Tänaseks on sinna eluaseme saamiseks esitatud 104 avaldust,» rääkis abilinnapea ning lisas, et selline suur huvi on kannustanud linnavalitsust elamuehitusega jätkama ning täna tehti linnavaraametile ülesandeks asuda ette valmistama õpetajatele mõeldud maja ehitust. Seda plaanitakse Lasnamäele, aadressile Uuslinna 3. «Miks just sinna? Kui vaadata kaarti, siis on näha, et see krunt asub lauluväljaku lähedal ehk logistiliselt on sealt väga mugav sõita pea igasse linnaossa. Ka on just Lasnamäe õpetajad kõige rohkem eluaseme avaldusi kirjutanud,» selgitas Võrk.

Samuti plaanib linnavalitsus veel ühe elumaja ehitamist Põhja-Tallinna Maleva tänavale. «Sinna kavandame nii-öelda seenioride maja ehitamist. Sinna saaksid eluaseme ka teistesse gruppidesse kuuluvad inimesed, aga eelkõige seeniorid. Sest avaldusi seenioritelt eluaseme saamiseks on laekunud üsna märkimisväärselt,» ütles abilinnapea.

Õpetajate ja seeniorite majade projekteerimine võiks toimuda järgmisel aastal ja ehitamine aastatel 2016-2017. Seda eeldusel, et linnaeelarves selle jaoks raha leidub.

Kehra peatreener Põlva Serviti alistamisest: saime kaitse paremini pidama

Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste viiendas voorus sai tiitlikaitsja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper kodus 28:22 (16:11) jagu mullusest hõbedast Põlva Servitist.

Kehra peatreener Jüri Lepp: «Seekord saime kaitse vastasest paremini pidama ja rünnak toimis meil eriti hästi esimese poolaja lõpus, kui tegime vahe sisse. Teisel poolajal tekkis meil paar kriitilist momenti, kus Serviti vähendas ka vahet, kuid kõva kaitsega suutsime võidu koju tuua. Meil mängis hästi ka uus ukrainlasest tugevdus Buinenko, seda eriti kaitses.»

Serviti juhendaja Kalmer Musting: «Esimesed 20 minutit oli võrdne mäng, ent siis seisul 11:11 tegime paar jämedat viga, mille krooniks oli see, et väravavaht Denis Lõokene lasi lõpus sisse Kehra ülikauge viske. Samuti oli meil oli avapoolajal ka kolm eemaldamist, mida on lubamatult palju. Meie probleemiks on praegu ka see, et meeskonnal pole rünnakul liidrit, seda eriti tagaliinis. Hästi 7-meetri karistusviskeid realiseerinud Piksööt oli meil kõige resultatiivsem, kuid üldjoontes jaotus skoor meeste vahel ühtlaselt. Samuti ei saa ma seekord rahule jääda värvavavahtidega. Ei Eston Varuski, ega Lõokesega.»

Tabelijuhina jätkab aga Viljandi HC, kes alistas kodus SK Tapa meeskonna 34:19 (16:7).  

Tabeliseis 5. vooru järel: Viljandi HC 10, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 10, Põlva Serviti 8, HC Viimsi/Tööriistamarket 6, Valga Käval 2, Aruküla SK 2, SK Tapa 1, Audentes 1 punkt.

Elioni töös võib öösel esineda häireid

Seoses ööl vastu homset toimuvate talitluspidevuse testidega võib eeltoodud perioodidel esineda lühiajalisi häireid Elioni lairibateenuste töös.

Ettevõtte teatel toimivad testide käigus internetiühendused ja kõneside põhiteenused katkestusteta, häiritud võivad olla mõned kõneside lisateenused, nagu näiteks kõnepostkast või click-to-call. Samuti toimivad katkestuseta NutiTV põhiteenused ehk telekanalid, ent häireid võib esineda lisateenuste, nagu näiteks salvestamine, kordusTV ja videolaenutus, töös. Lühiajaline katkestus on Suhtlus.ee töös. 

Talitluspidevuse testide eesmärk on tagada klientidele parema töökindlusega teenused. Testid teostatakse öösel, et kliente võimalikult vähe häirida.

Elion palub vabandust võimalike ebamugavuste pärast.

Sõber: Moskva meeskond on korralik, aga publiku toel saime võidu kätte

Korvpalli Balti liigas alistas Rakvere Tarvas Moskva Dinamo 83:77, seejuures tuldi välja 14-punktilisest kaotusseisust.

«Meil sel aastal on mängud tihti niimoodi üles-alla käinud. Lõpp läks ka täna teravaks, aga tänu kodupubliku toele suutsime ikka ära võtta, kuigi kohtunikud meie elu just lihtsaks ei teinud. Kõva abi oli ka Brandis Raley Rossist,» tunnustas Tarva peatreener Andres Sõber fänne ja meeskonnaga äsja liitunud ameeriklasest tagameest.

«Moskva meeskond oli korralik – on jõudu, oskavad visata. Kõik mehed olid tublid ja meie jaoks väga vajalik võit,» lisas Sõber.

Roberts Štumbris ja Kaspars Cipruss tõid Tarvale kumbki 15 punkti, Dinamo kasuks viskas Pavel Gromõko 17 punkti. Tarval on C-alagrupis kirjas üks võit ja üks kaotus.

Varrak suurest võidust Balti liigas: alagrupis olemegi soosikud

Korvpalli Balti liigatänases keskses mängus alistas valitsev Eesti meister Kalev/Cramo 90:71 Riia Baronsi.

Peatreener Alar Varrak oli eelkõige rahul nooremate meeste esitusega. «Need, kes Ühisliigas rohkem minuteid on saanud, said täna rohkem puhata ja noored kasutasid oma võimaluse ilusti ära. Juba teist mängu järjest tegid nad Balti liigas korraliku esituse ja nende kallal ei saa millegi kallal nuriseda,» sõnas Varrak Postimehele.

«Eesliini osas on aga just kaitse osas nuriseda palju üle. Peame seal mitmed asjad üle vaatama,» lisas peatreener. «Samas olemegi Balti liigas vähemalt alagrupis soosikuks ja midagi ulmelist see võit ei tähenda.»

Kalevlased dikteerisid suuresti tänu tagamängijate agressiivsele kaitsemängule kogu kohtumist. Seejuures ei teinud kaasa liider Frank Elegar, kes vigastas hüppeliigest. Armands Škele oli Kalevi resultatiivseim, tema arvele jäi 19 punkti, 6 söötu ja 5 lauapalli. Baronsi ridades viskasid nii Jekabs Rozitis kui Ernests Kalve 15 punkti. Kalevlased juhivad A-alagruppi täisedu kahe võiduga.

Kalev/Cramo alistas Baronsi, Tarvas oli üle Moskva Dinamost

Korvpalli Balti liigas seisab täna ees suur mängude õhtu, kus võistlustules on ka neli Eesti klubi. Keskses mängus alistas valitsev Eesti meister Kalev/Cramo 90:71 Riia Baronsi. Armands Škele oli Kalevi resultatiivseim, tema arvele jäi 19 punkti, 6 söötu ja 5 lauapalli. 14 punkti jäi Reinar Halliku arvele. Baronsi ridades viskasid nii Jekabs Rozitis kui Ernests Kalve 15 punkti.

Põnev lahing peeti maha Rakveres, kus kohalik Taravas sai 83:77 jagu Moskva Dinamost. Roberts Štumbris ja Kaspars Cipruss tõid Tarvale kumbki 15 punkti, Dinamo kasuks viskas Pavel Gromõko 17 punkti. Valga kaotas Jekabpilsile 65:86 ja TLÜ/Kalev jäi Panevežyse Lietkabelisele alla 68:86.

Mängu käik: (Kalev/Cramo - Barons):

 

Mäng algas!

 
 
0:0

Kalevi algviisik: Kupšas, Škele, Dorbek, Singler, Kitsing

 
 
0:0

Baronsi algviisik: Kambala, Jahovics, Valters, Zonne, Kalve

 
 
10:5

Kalev on kohtumist hästi alustanudja juhib vaatamata sellele, et Frank Elegar ei saa hüppeliigese vigastuse tõttu täna meeskonna aidata

 
 
15:8

Škele on Kalevi kasuks toonud 7 punkti

 
 
15:8

Seni on Kupšas võimsa Kambalaga üsna hästi hakkama saanud, Kambala saab viimasel rünnakul ründaja vea ja võetakse pingile.

 
 
21:12

Singler tabab kolmepunktiviske ja Škele samuti kaugelt täpne ning Kalev jätkuvalt juhtimas, kui avaveerandaja lõpuni jääb kaks minutit

 
 
21:18

Kupšas teeb juba oma neljanda vea, olles väljakul viibinud vaid 2.31

 
 
24:18

Arbet tabab veerandaja viimasel sekundil kaugviske

 
 
24:18

Avaveerand on lõppenud!

 
 
24:18

Algas teine veerandaeg!

 
 
29:20

Arbeti kaugviske järel on Kalev üheksa punktiga juhtimas

 
 
33:29

Läti klubi ridades on hea viskekindluse leidnud Ernests Kalve, kelle kaugviske järel on vahe vaid 4 silma

 
 
41:35

Kambala tuleb pärast pikka pausi taas mängu. Hallikult kahel järjestikusel rünnakul täpsed kaugvisked

 
 
43:42

Kui poolaja lõpuni jääb vaid minut, on Barons jõudnud punkti kaugusele

 
 
46:42

Halliku neljas kaugvise suurendab taas kalevlaste eduseisu, time-out, poolaja lõpuni jääb 40 sekundit

 
 
48:42

Dorbek teeb vaheltlõike ja söödab palli Singlerile, kes selle kerge vaevaga korvi viskab. Taas time-out, mängida 33 sekundit

 
 
50:44

Škele korv lõpetab avapoolaja!

 
 
 

Alanud on ka Rakvere Tarva ja Moskva Dinamo kohtumine, kus Venemaa klubi 18:16 juhtimas on, kui avaveerandit on mängida 2.43.

 
 
 

Tarvas kaotas avaveerandi 16:21.

 
 
50:44

Algas kolmas veerandaeg!

 
 
52:44

Dorbek lõpetab kiirrünnaku

 
 
57:47

Kupšas tabab korvi alt

 
 
64:47

Škelelt kaks pluss üks ja Kalevi eduseis suureneb veelgi. Vabavise on samuti täpne. Järgmisel Baronsi rünnakul teevad kalevlased vaheltlõike ja Škele lõpetab kiirrünnaku pealtpanekuga

 
 
67:47

Kupšas teeb ründaja vea, mis on tema jaoks viies ning leedulasel tuleb mängust lahkuda

 
 
67:53

Kambala toob Halliku vastu korvi alt kaks puntkti ja Alar Varrak võtab 1.50 enne kolmanda veerandaja lõppu minutilise mõtlemisaja

 
 
 

Tarva ja Dinamo mängu avapoolaeg lõppes 37:37 viigiga.

 
 
72:55

Keedus tabab kaks vabaviset, teisel pool väljakut saab samaga hakkama Kaleve. Järgmisel rünnakul tabab Sten Olmre kolmese, veerandaja lõpuni 30 sekundit

 
 
72:56

Kolmas veerandaeg on lõppenud!

 
 
76:58

Algas neljas veerandaeg!

Pärast Dorbeku järjekordset vaheltlõiget (5) lõpetab kiirrünnaku pealtpanekuga Kitsing

 
 
78:62

Hallik tabab korvi alt ja ei ole lätlased oluliselt lähemale saanud, mängu lõpuni 6 minutit

 
 
84:65

Kitsingu ja Škele korvide järel on Kalev üsna kindlalt mängu võidu suunas minemas, 4 minutit lõpuni

 
 
90:71

Käimas on mängu viimane minut ja Kalev on turvalises eduseisus. Balti liigas on see Kalevile teine võit järjest.

 
 
90:71

Mäng on lõppenud!

 
 
90:71

Armands Škele oli Kalevi resultatiivseim, tema arvele jäi 19 punkti, 6 söötu ja 5 lauapalli. 14 punkti jäi Reinar Halliku arvele.

 
 
 

Tarvas on samal ajal Rakveres Moskva Dinamo vastu juhtimas 58:55. Käimas on kolmanda veerandaja viimased minutid

 
 
 

TLÜ/Kalev on Panevežyse Lietkabelise vastu avaveerandil 11:20 kaotusseisus ja Valga on Jekabpilsi vastu poolajaks 39:45 kaotusseisus.

 
 
 

4 minutit enne neljanda veerandaja lõppu on Tarvas juhtimas 69:62.

 
 
 

Tarva ja Dinamo kohtumise lõpuni jääb kaks minutit ja Rakvere klubi on 78:68 eduseisus.

 
 
 

Kui neljanda veerandaja lõpuni jääb 54 sekundit, on Tarva eduseis vaid 3 punkti - 78:75.

 
 
 

Tarvas saab Dinamost jagu 83:77!

 
 
 

Valga kaotas Jekabpilsile 65:86 ja TLÜ/Kalev jäi Panevežyse Lietkabelisele alla 68:86.

 
 

Mängu eel:

Baronsi kaks nimekaimat mängijat on Kaspars Kambala ja Kristaps Valters, mõlemad on siiani ka klubi resultatiivsemate seas.

Kell 19.00 algab põnev lahing Rakveres, kus kohalik Taravas võõrustab Moskva Dinamot. TLÜ/Kalev läheb samal ajal Kalevi spordihallis vastamisi Lietkabelise meeskonnaga. Valga kohtub kell 19.30 võõral väljakul Jekabpilsiga.

Lisaks leiavad aset veel kohtumised Prienai – Valmiera, Pyrintö – Jurmala ja Liepaja – Nevežis.

Postimehe otsepilt: Kehra alistas põnevuslahingus Põlva Serviti

Käsipalli Eesti meistrivõistluste viienda vooru keskses mängus võõrustas Kehra igipõliset rivaali Põlva Servitit. Kehra sai 28:22 võidu, poolaja võitis samuti Kehra 16:11. Võitjate kasuks viskas Dmitro Jankovski 7 väravat, Põlva meeskonna resultatiivseim oli samuti 7 tabamusega Margo Piksööt.

Postimees tegi mängust otseülekande.

Mängu eel:

Kehra sai eelmises voorus võõrsil 28:20 jagu Arukülast ja Serviti samuti vastase väljakul 37:26 Viimsist.

Tiitlikaitsja Kehra ja mullune hõbe Serviti on tänavu juba korra kohtunud Balti liigas, kus kehralased võtsid kodupubliku toel 27:25 võidu. Kehra peatreeneri Jüri Lepa sõnul sütitab vastasseis Servitiga neid alati. «Meile saabub Eesti absoluutne tipp ja oleme nende võõrustamiseks valmis,» teatas Lepp. «Kuna meil pole viimasel ajal olnud ühtegi tugevat mängu, siis meeskonna hetkeseisu kohta on midagi konkreetset raske öelda.»

Lepa hinnangul on Serviti jõudu kogumas. «Nad ehitavad meeskonda, tuues rivistusse tagasi Andrei Ternovõi,» lausus Lepp, kes ei soostunud ütlema, mis võib seekord väljakul oluliseks saada. «Neil on pikem pink,» sõnas Lepp siiski.  

Serviti juhendaja Kalmer Musting vaatab aga juba tulevikku. «Meie jaoks on lähimad sihid seotud eurosarja ning Eesti karikaga ehk siis peame olema hoos novembris ja detsembris,» ütles Musting. «Mäng Kehraga motiveerib meid alati, kuid kui peaksime kaotama, siis poleks see katastroof. Nii saaksime näha oma vigu ja neid korrigeerida.»

Põlvaga taasliitunud Ternovõi vajab Mustingu meelest sisseelamiseks aega. «Võrreldes 2011. aastaga on meil enamus koosseisust vahetunud, aga Andrei kohaneb alati kiiresti,» lausus Musting ja tõi välja, et Kehrasse ei saa nad minna oma parimas rivistuses. «Ardo Puna ja Hendrik Varul vaevlevad vigastuste küüsis, lahtine on ka Raiko Rudissaare osalemine.»

 

Kõige vähem külastatud kohad maailmas

Ülemaailmse Turismiorganisatsiooni (UNWTO) raportist selgub, millised on maailma kõige vähem külastatud paigad.

Raportis külastajate arvu poolest viimasele kohale jäänud kohad on tegelikult väga ilusad ja täielikult alahinnatud, kirjutab Huffington Post. Need looduskaunid avastamata riigid ja saared köidavad kindlasti neid, kes ei armasta puhata rahvarohketes kohtades.

10. Vaikses ookeanis asuv saareriik Belau

Külastajate arv mullu: 105 000

Belau saareriik. Foto: wikipedia.org

9. Moldova

Külastajate arv mullu: 96 000

Moldova Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes.

Old Orhei. Foto: wikipedia.org

8. Timor-Leste Demokraatlik Vabariik

Külastajate arv mullu: 78 000

Timor-Leste asub Kagu-Aasias Timori saare ida osas.

Rand Timor-Lestes. Foto: wikipedia.org

7. Dominica

Külastajate arv mullu: 78 000

Dominica saareriik asub Kesk-Ameerikas Kariibi meres Väikeste Antillide saarestikus.

Calibishie rand. Foto: wikipedia.org

6. Saint Vincent ja Grenadiinid

Külastajate arv mullu: 72 000

Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.

Mustique saar Grenadiinidel. Foto: wikipedia.org

5. Anguilla

Külastajate arv mullu: 69 000

Anguilla on Suurbritannia ülemereterritoorium Atlandi ookeanis Kariibi meres.

Maundays Bay. Foto: wikipedia.org

4. Liechtenstein

Külastajate arv mullu: 60 000

Liechtenstein on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Liechtensteini lossi vaade Vaduzis. Foto: Reuters

3. Niue

Külastajate arv mullu: 7000

Niue on saar Vaikse ookeani lõunaosas.

Avatele rand. Foto: wikipedia.org

2. Montserrati saar Kariibi meres

Külastajate arv mullu: 7000

Montserrat moodustab Suurbritannia meretaguse ala.

Little Bay. Foto: wikipedia.org

1. Kiribati saareriik Vaikses ookeanis

Külastajate arv mullu: 6000

Kiribati saareriik. Foto: Scanpix

CSKA vilistas UEFA poolt määratud karistusele?

Meistrite liiga kolmanda vooru avamäng Moskva CSKA ja Manchester City vahel pidi Himki koduareenil toimuma tühjade tribüünide ees, kuna Moskva klubile oli määratud rassistlike fännide tõttu vastav karistus kolmeks kodumatšiks. Siiski oli CSKA kodumängule tribüünidel umbes 350 kohaliku meeskonna toetajat, mis ajas muidugi inglastel harja punaseks.

Nii tegi Briti ajaleht Daily Mail ülevaate, et kellel oli üldse ametlik luba staadionil viibida. Piletiga pealtvaatajaid: 0 inimest. Klubide esindajaid: mõlemast meeskonnast 75. Mängijaid väljakule saatvad lapsed ja nende vanemad: 50. Meedia: 150. UEFA partnerid (sponsorid): 300.

The Guardian teatas juba pärast kohtumist, et City esitas UEFA-le ametliku kaebuse staadionil viibinud CSKA fännide kohta. Väidetavalt ongi UEFA asunud juba asja uurima ning seniste teadete kohaselt müüdi sponsoritele mõeldud pileteid ning meediapääsmeid mustal turul CSKA fännidele, kes siis keelule vaatamata elasid häälekalt tribüünidel mängule kaasa. Kohtumise teisel poolajal tegid ka UEFA ametnikud tribüünidele kogunenud CSKA sümboolikaga inimestest pilte ja videosid.

«Fänne ei tohtinud staadionil olla, kuid siiski oli seal sadu CSKA toetajaid. Loomulikult pole see number suur probleem, kuid kus olid meie fännid? Miks meie toetajaid areenile ei lubatud? Kokkuvõttes karistati niimoodi ju hoopis City’t,» pahandas The Guardiani veergudel ManCity kapten Vincent Kompany.

«Kõnealused inimesed olid partenerid ja sponsorid. Kui nad on CSKA fännid, siis see on ju meile hea. Kõik kutsuti UEFA poolt, mitte CSKA poolt,» teatas Moskva klubi pressiesindaja Sergei Aksjonov süüdistuste kohta.

Eestlannad välisliigades heas hoos

Välisliigades mängivad Eesti naiskorvpallurid on heas hoos. Parima etteastega sai viimases kohtumises hakkama Maaja Bratka, kelle esitus oli vooru silmapaistvamaid, vahendab basket.ee.

Leicester Riders võttis Inglismaa meistriliigas kolmanda võidu ning jätkab täiseduga tabeli tipus. Kodus võideti Barking Abbey Crusaders 63:51 (24:34), Maaja Bratka kogus 26 minutiga 25+8 (visked 14/8 ja vv 9/9), tema õde Maia Bratka sai 23 minutiga kirja 4+7 (9/2). Ka senine statistika on õdedel kena vaadata: Maaja 20p+7lp, Maia 6+3,7lp.

Merike Andersoni koduklubi Royal Castors Braine on Belgias võitnud Ridersile sarnaselt kolm mängu. Nädalavahetusel oldi võõrsil külllat raskes mängus 75:63 paremad tabeli keskmikust Sint Katelijne Waverist ning koos Belfius Namur’iga püsitakse kaotuseta.

Anderson mängis 29 minutit ja tõi kuus punkti, visked 3/2, 2/0 , 2/2. Eestlanna teenib minuteid mullusega samal tasemel – keskmiselt 25 (võrdluseks mullu 24,5 min ja 10,2 punkti).

Valeria Kasti naiskond Kaunase Hoptrans Sirenos teenis teisipäeval Leedu kõrgliigas esimese võidu kahe kaotuse kõrvale. Kodus oldi üle Vilniuse Jaunieji Talentai („noored talendid“) võistkonnast 92:62. Kasti panuseks kujunes 16 p, 6 lp ja 2 rs.

Kast, kel pikkust 201 ja vanust 27 aastat, on senistes mängudes saanud aega ennast tõestada 17 minutit, visanud kaheksa punkti ja võtnud neli lauda. Nädalavahetusel võõrsil Utena vastu jäi tema arvele 20 minutiga 8+2 ning neli viga. Seega on Eesti koondise tsentri mänguaeg iga kohtumisega Leedus kasvanud.

Liisi Sokman on kenasti kanda kinnitanud Saksamaa 2.Bundesligas. Tema koduklubi DJK Brose Bamberg jätkab tugevuselt teise liiga Lõuna regioonis nelja võidu ja ühegi kaotuseta. Viimati alistati DJK/MJC Trier 83:46. Kaotuseta on lisaks Bambergile Heidelberg, Keltern ja Speyer, järgmisel vastasel Würzburgil on kirjas kolm võitu ja üks kaotus. Mäng peetakse võõrsil.

Sokman tõi Trieri vastu 14+6+1 (2/2, 5/3, 3/1), lisaks neli viga. Parksepas korvpallihariduse saanud 26-aastane ja 166 cm pikk tagamängija on seniste kohtumistega kirja saanud keskmiselt 17 minutit, 13 punkti , 4,5 lauda ja 0,8 rs.

Vigastusega hädas Ibrahimovic lendas Rootsi

PSG jalgpalliklubi ründetähe Zlatan Ibrahimovici naasmine on venimas ja rootslane on viimaste uudiste kohaselt Pariisist Malmösse lennanud, et oma füsioterapeudiga rääkida.

Ibrahimovic on tänavusel hooajal hädas olnud kannavigastusega ning viimastes mängudes pole ta taas PSG-d aidata saanud, vahendab Soccernet.ee.

Käimasoleva nädala alguse on ta veetnud Rootsis, et oma isikliku füsioterapeudiga ravi osas aru pidada.

Tõenäoliselt ootab teda veel paar nädalat pausi ning eesmärgiks on võetud tema naasmine Meistrite liiga kodumänguks APOEL-iga järgmisel kuul.

Justyna Kowalczyk sõidab MM-il kahte distantsi

Poola suusataja Justina Kowalczyk osaleb tänavu talvel Falunis toimuval MM-il ainult klassikalises tehnikas sõidetavatel distantsidel.

«Maailmameistrivõistlustel teen kaasa vaid sprindis ja 30 km distantsil,» ütles 31-aastane poolatar ning lisas, et keskendub tänavu ka MK-sarjale ja Tour de Skile, kirjutab ERR Sport.

2015. aasta suusatamise MM toimub Falunis 18. veebruarist kuni 1. märtsini.

Mupo noomib: lehed tuleb ära koristada

Saabunud sügishooaeg toob kaasa kohustuse puhastada langenud lehtedes omaniku haldusalasse kuuluvad kõnniteed ning kaasnevad puhastusalad.

Munitsipaalpolitsei Ameti tugipunktid linnaosades tegid kontrollkäigu oma piirkonnas. Selgus, et kui Nõmmel, Pirital, Mustamäel ja Kristiines on olukord rahuldav, siis soovida jätab heakord kesklinna piirkonnas ning Põhja-Tallinna linnaosas.

«Alustasime viie kinnistuomaniku suhtes menetlust, need olid ka täiesti karjuvas kaoses. Omanikud pole vist sügisel kordagi koristamistöid ette võtnud ja seda vaatamata korduvale tähelepanu juhtimisele,» kommenteeris Põhja-Tallinna korralagedust peainspektor Pjotr Gavrilov.

Gavrilovi sõnul on üks selline näide Balti jaama lähedal asuv Kopli 4a, mille omanik pole ka pärast karistuse määramist tegutsema asunud.

Kesklinna tugipunkti peainspektor Pavel Boitsovi sõnul ei saa olukorda kiita ka Kadrioru kandis. «Inimesed teevad suured silmad ja ütlevad, et kuulevad asjast esmakordselt,» ütles Boitsov.

Mupo tuletab meelde, et vastavalt Tallinna linna heakorraeeskirjale on kinnistu valdajal kohustus teostada heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal. Puhastusalaks loetakse kõnniteed, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel, samuti on kinnistu omanik kohustatud tegema heakorratöid kõnniteel juhul, kui kinnistu ja kõnnitee vahele jääb tee koosseisus olev kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba.

 

Video: hokimehele löödi intervjuu ajal tort näkku

Kasahstani hokiklubi Astana mängija Aleksei Kolpakov sai oma 20. sünnipäevaks «toreda» kingituse osaliseks, kui talle intervjuu ajal tort näkku löödi.

Kingituse tegijaks oli meeskonnakaaslane Danijar Kairov. Kolpakov tänas viisakalt ja jätkas pärast näo puhastamist intervjuud.

Eestlaste reisilembus paneb leivatootjad proovile

Leiburi tootearendusjuht Tiina Rühka sõnul tuleb tootearenduses jälgida maailmas levivaid trende ning neid ka Eestis rakendada.

Rühka sõnas, et tootjad peavad jälgima tarbijaharjumusi ja oskama ka mõistlikult eksperimenteerida. «Eesti inimesed reisivad aina enam ja proovivad uusi maitseid. See paneb ka tootjad proovile ja uusi tooteid välja mõtlema,» ütles ta tänasel Eesti Leivaliidu 25. tegutsemisaastale pühendatud konverentsil «Leiba ei asenda».

Samuti on Rühka hinnangul näha, et ostjad tahavad toodete tervislikkuse ja koostise kohta rohkem teada. «Inimesed on teadlikud erinevatest allergeenidest ja uurivad tootepakenditelt infot,» märkis Rühka.

Ta tõdes, et uued tarbimisolukorrad loovad ka uusi toiduformaate. «Inimestel on pidevalt aega vähem, kui nad sooviksid, ning see mõjutab ka nende tarbimisharjumusi. Seda on näha ka leivatoodete valikus, kus aina rohkem leiab näiteks suupistepalasid ja kaasavõetavaid snäkke.»

Lisanditega leivatooteid

Konverentsil sõna võtnud Rimi Eesti Food ASi ostudirektor Margus Amor märkis, et tarbijad eelistavad aina enam lisanditega leivatooteid. «Näiteks on meie ostjate seas populaarsed lihaleib ning pähklite ja rosinatega leivatooted. Samuti on näha tõusu täisteraleiva tarbimises,» ütles ta.

Nii nagu otsivad tootjad uusi lahendusi sortimendi uuendamisel, peavad Amori hinnangul ka jaeketid leidma nippe, kuidas ostjaid enda poodidesse meelitada. «Väga oluline on kauplustes olevate leivatoodete asukoht ja väljapanek. Siin on Eestil veel näiteks Lätilt ja Leedult palju õppida.»

Oma väljapaneku atraktiivsemaks muutmisel on ka Eesti poodides näha nn bake-off-toodete ehk poodides kohapeal valmistatud leibade-saiade valiku suurt kasvu.

Toobal alustas Türgi meistrivõistlusi 3:0 võiduga

Möödunud nädalavahetusel pandi pall mängu Türgi võrkpallimeistrivõistlustel, kus eestlastel on tänavu põhjust kaasa elada Inegöli Belediyespori meeskonnale. Just selles tiimis täidab sidemängija kohustusi Eesti koondise kapten Kert Toobal (35).

Meistrivõistluste esimeses voorus alistas Inegöl tulemusega 3:0 (22, 16, 14) Erzurumi meeskonnaga Palandöken BLD, vahendab volley.ee. Toobal tegi kaasa kogu mängu, kogudes kolm punkti (ühe nii rünnakul, blokis kui serviässast).

«Esimese mängu kohta korralik esitus, kodus peame selliseid meeskondi igal juhul võitma, kui tahame play-offi jõuda,» rääkis Toobal pärast avamängu volley.ee-le.

Klubisse kuulub tänavu lisaks Toobalile veel kaks leegionäri - Kuubalt pärit nurga- ja diagonaalründaja. «Hetkel koostöö sujub, kuid kontrollmängude põhjal võib karta, et tugevamate meeskondade vastu võime jääda hätta vastuvõtul,» ütles Toobal, täpsustades: «vastuvõtule pööratakse palju tähelepanu ja vast kulgeb edaspidine positiivses võtmes.»

Avamängu statistika leiate SIIT, turniititabeli ja kõikide mängude tulemused SIIT. Järgmises voorus on Inegöli vastaseks pühapäeval, 26. oktoobril võõrsil toimuvas mängus Ankara Ziraat Bankasi meeskond.

Esimeses voorus olid võidukad ka suurfavoriidid Ankara Halkbank (alistas 3:1 M.Milli Piyango), Istanbuli Fenerbache (võitis 3:0 Ankara Ziraat Bankasi) ja Izmiri Arkas (3:1 Istanbuli Galatasary vastu).

Video: müügipiirang pummeldamist ei vähendaks

TallinnCity uuris, kuidas suhtutakse mõttesse keelata pühapäeviti alkoholimüük. Linlased arvasid, et alkoholimüügi piiramine on üldjoontes mõistlik lahendus, kuid alkoholitarbimist see ei vähenda. Vaata videot!

Kohtuniku jõhkralt läbi peksnud poksija sai eluaegse võistluskeelu

Noorte poksi EMil kohtunikule kallale läinud 18-aastane horvaat Vido Loncar sai oma teo eest eluaegse võistluskeelu.

Loncar ei suutnud matšis leedulase Algirdas Baniulise vastu kaotusega leppida ning läks matši kohtunikule kallale ja asus teda jõhkralt peksma.

Leedulane põgenes samal ajal ringist ja kulus mitu sekundit, enne kui korraldajad reageerida jõudsid ja Loncari kohtunikust eemale tirisid. Kannatada saanud Poola kohtunik Mageja Dziurgota viibib siiani haiglas.

Vanalinnas avas uksed uus kunstigalerii

Tallinna südames toimus uue kunstigalerii – АRT galerii 1 – pidulik avamine.

Tallinna vanalinnas asuv galerii on Baltimaade kutseliste kunstnike, sealhulgas Vene kunstnike Eesti ühenduse liikmete esindus. Galerii avamisel viibisid aukülalised, galeristid, kunstnikud, media esindajad ja kujutava kunsti austajad.

Galerii peamine eesmärk on kunstnike esitlemine kunstiturul ja sisedisainiga seotud äris, aga ka kustielamuste pakkumine Eesti elanikele ja külalistele. Lisaks kunstnikele, kelle loomingut tuntakse Eestis ning välisriikides, tutvustab galerii noori andekaid tegijaid.

АRT galerii 1 loomekeskuse arenguplaan hõlmab haridustegevust, mille hulka kuuluvad kunstnike autoriõhtud, kohtumised kunsti- ja kultuuritegelastega, muusikalis-kirjanduslikud loomeõhtud.

Galerii tegevuse üheks erisuunaks on meistriklasside korraldamine ja kõigi huviliste kaasamine kunstitegevusse. Koolitusi viivad läbi kunstnikud ja kogenud pedagoogid, programm on suunatud erinevatele vanusegruppidele.

АRT galerii 1 teeb koostööd kujutava kunstiga seotud muuseumide, eragaleriide, kollektsionääride ja organisatsioonidega.

Galerii: Tartus alustas tööd tänavaraamatukogu

Anne noortekeskuse hoovis avas täna lugejatele oma pleksiklaasist luugi Eesti esimene ööpäevaringselt avatud tänavaraamatukogu, kust saab soovi korral võtta aga kuhu ka tuua lugemisvara.

Valikus oli teoseid nagu näiteks «Tarzan» ja «Kolm musketäri». Nende kõrval leidus ka õpik «Ettevõtluse alused», mitu kokaraamatut ja palju muudki.

Raamatukogu sisu hakkab pidevalt täienema vastavalt lahkete inimeste annetustele või siis laenutamise aktiivsusele. Raamatukogul hakkab Anne noortekeskus ise silma peal hoidma.

Ivanovic alistas aastalõputurniiril Bouchardi

Serblanna Ana Ivanovic sai Singapuris toimuval naiste tennise aastalõputurniiril 6:1, 6:3 võidu kanadalanna Eugenie Bouchardi üle.

Punase alagrupi teises tänases kohtumises oli rumeenlanna Simona Halep 6:0, 6:2 üle ameeriklanna Serena Williamsist.

Kahe vooru järel on Halepil kaks ning Ivanovicil ja Williamsil üks võit. Bouchard on kaotanud mõlemad matšid.

Kummaline vigastus NBAs: Mozgov hammustas kogemata vastasmängijat peast

Korvpalliliigas NBA sai Portland Trail Blazersi keskmängija Chris Kaman kummalisel kombel vigastada, kui Denver Nuggetis tsenter Timofei Mozgov teda kogemata peast hammustas.

Juhtum leidis aset korvialuses võitluses positsiooni pärast, kui Mozgov Kamanile otsa kukkus ja tema hambad Kamani pähe verise haava tegid.

Kaman pidi mängust lahkuma ja vajas õmblusi. «Tundsin tema hambaid oma peas ja sain aru, et ilmselt vajan paari õmblus. Muidu tundsin end hästi,» kommenteeris Kaman juhtunut.  

Tallinnas ja Harjumaal tulevad jutupühad

Tallinnas ja Harjumaal peetakse 2-7. novembrini lugude jutustamise festivali Jutupühad. Kavas on jutuõhtud täiskasvanutele, jutuhommikud lastele ja töötuba «Sõnad ulatavad käe».

 

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel on külalisi lausa kolm: Martin Ellrodt Saksamaalt, Markus Luukkonen Soomest ja Kriszta Tóth Ungarist. Nad on kõik väga erinevad jutustajad, aga neid ühendab sügav pühendumus lugude vestmise kunstile.

Jutupühi korraldab Rahvakultuuri Keskuse jutukool. «Just sügistalvisel pimedal ajal on jutuvestmiseks kõige sobivam aeg. Jutupühad aitavad meile seda meenutada,» ütleb jutukooli eestvedaja jutuvestja Piret Päär. Tema südameasi on meelitada inimesi taas lugusid jutustama ja kuulama: «Meil kõigil on lugusid, mis väärivad jutustamist ja kuulamist. Tihti ei osata mõelda, et just sinu või minu lugu võib kellelegi tuge pakkuda, aidata tal mõista iseenast ja maailma.»

Jutupühade külaline Martin Ellrodt korraldab kodulinnas Fürthis juba aastaid väga populaarset jutuööd, kus oma loo saab rääkida iga soovija. «See muudab palju, kui tunnen neid inimesi, keda vahetevahel poes või tänaval kohtan, ka lugude kaudu,» ütleb Martin.

Jutupühad saavad teoks koostöös Goethe Instituudi, Kirjanike Liidu, Ungari Instituudi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja MTÜga Kogukond.

Rocki korvpallipoisid alustavad Euroopa noorteliiga mänge

Sel nädalal on kahel Rocki korvpallikooli meeskonnal ees rahvusvaheline nädalavahetus, Euroopa noorteliiga (EYBL) alustab järjekordset hooaega.

U15 klassi esimeses divisjonis mängivat Salva/Rocki meeskonda (treenerid Raido Rebane ja Gert Prants) ootavad Riias ees mängud Riia VEFi, BC TEIWASi (Ukraina), VISI KARTU Vilniuse, A. Sabonis BS ja Tallinna Kalevi meeskonnaga.

Eelmisel hooajal jõudis see Salva/Rocki meeskond – siis osaleti Euroopa noorteliigas esimest aastat – superfinaali kaheksa parema hulka ning saadi lõpuks seal kõrge neljas koht.

Sel hooajal nimetas treener Raido Rebane meeskonna eesmärgiks eelkõige seda, et anda poistele häid rahvusvahelisi mänge. «Poisid, kes on kodus hästi mänginud ja treeninud, saavad nii tugevaid mänge ning näevad, mis tasemel on Läti, Leedu ja Poola eakaaslased,» ütles Rebane enne turniiri.  

Neljandat aastat aga läheb Euroopa noorteliigat mängima Salva/Rocki meeskond (treenerid Toomas Kandimaa ja Rein Raam), kes osaleb U17 klassi esimeses divisjonis. Ka nemad mängivad sel nädalavahetusel Riias ning nende vastasteks tulevad Itaalia, Soome, Rootsi, Ungari ja Läti poiste võistkonnad.

Treener Toomas Kandimaa ütles, et ka neile poistele pakub see sari eelkõige rahvusvahelisi mänge, väga suurte võidumõtetega meeskond Riia turniirile ei sõida.

Kolmas Salva/Rocki meeskond, kes selles sarjas kaasa lööb, osaleb U14 klassis, ning nende avaturniir tuleb novembris Tartus.

Potisepp: nisujahu söömisest katastroofi ei sünni

Eesti Leivaliidu 25. aastapäevale pühendatud konverentsil ütles Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, et nisujahu ebatervislikuks tembeldamine pole õige.

«Räägitakse, et suhkur on number üks surm, sool number kaks ning kolmandale kohale paigutatakse aina enam nisujahu. Seda, et nisujahu on söödud aastatuhandeid ja süüakse ka edaspidi, ei räägita. Nisujahu on tõepoolest vähemväärtuslikum kui täisterajahu, aga mingit katastroofi selle söömisest küll ei sünni,» julgustab Potisepp mitte liiga kergekäeliselt saiatoodetest loobuma.

Eesti leivasöömiskultuuri kommenteerides viitas Potisepp oma ettekandes muuhulgas statistikale, kus tõi välja, et eestlaste seas on leivasöömine aasta-aastalt vähenemas. «Samas, teiste tervislike pagaritoodete – sepikute, segasaiade – söömine Eestis aina kasvab. See on tendents, millega tasub arvestada,» ütles Potisepp vihjega tootjatele.

Anna teada: milline on sinu lemmikpood Tallinnas?

Emori uuringu kohaselt eelistavad linlased ostelda Tallinna suurtes kaubanduskeskustes. Uurime ka lugejatelt, millistes poodides armastatate käia ning miks? Kodupood vs supermarket? Ootame vastuseid kommentaariumisse!

 

Lasteaia kohatasu tõus kergitab õpetajate palgaraha

Lasteasutuste kohatasude ühtlustamine peaks tuleval aastal tooma linnaeelarvesse pea 1,5 miljonit eurot lisaraha. Selle raha abil plaanib linn õpetajate palgatõusu ning loob lasteaedadele juhifondi, mis muudaks töötajate tasustamise paindlikumaks.

Linnavalitsuses käivad praegu 2015. aasta eelarve läbirääkimised, kus linna haridusosakond võitleb lasteaiaõpetajate 10-protsendise palgatõusu eest. Haridusosakonna juhataja Riho Raave tõdes küll, et see protsent ei pruugi jääda erineva haridustasemega õpetajatele samaks – mõni võib saada rohkem, mõni vähem.

Palgalõhe ühes majas

Küll aga on kindel soov, et kõrgharidusega õpetaja, kelle praegune palk on 700 eurot kuus, hakkaks uuest aastast saama 770 eurot. See aitaks linnal tõusta paremale positsioonile ka näiteks konkurentsis Ülenurme vallaga, kus sama taseme õpetaja saab linna pedagoogist sada eurot suuremat palka.

Seega ongi Tartu linna servas Õssu külas tekkinud jabur olukord. Nimelt tegutsevad ühes majas nii Ülenurme valla Laululinnu lasteaia filiaal kui laevaringu tõttu ajutiselt oma majast välja kolinud Tartu Kesklinna lastekeskus. Valla lasteaias on lapse kohatasu 25 eurot ning kõrgharidusega õpetaja saab 800 eurot palka, maja kõrvaltiivas täpselt sama tööd tegevad Tartu õpetajad saavad aga palka 700 eurot ning lapse kohatasu on 53.25 eurot.

Raave tõdes, et linn tunnetab praegu üsna valusalt, kuidas head õpetajad lähevad kõrgema palga pärast linnast ära.

Uudne juhifond

Lasteaia kohatasu tõstmine tähendab lasteaiajuhtidele edaspidi veidi suuremat tegutsemisvabadust. Linnaeelarve kaudu on plaanitud luua juhifond, mis moodustab kaks-kolm protsenti lasteaia palgafondist. Lõplik protsent on küll otsustamata, aga keskmise suurusega lasteaiale tähendaks kaheprotsendiline juhifond aastas 9000 – 10 000 eurot lisaraha.

Sellest rahast umbes kolmandik oleks direktori kasutada õpetajate motiveerimiseks. Ülejäänud raha kulub asendamistega tekkiva palgalõhe katmiseks. Näiteks kui kõrgema palgatasemega õpetaja asendas madalama palgaga õpetajat, pidi lasteaed seni oma vahenditest leidma raha, et asendamisest tulenev palgavahe katta.

Lisaks pikenes suvise kollektiivlepinguga lasteaiaõpetajate puhkus 42 päevalt 49 päevale. Ka selle lisanädala tõttu vajavad lasteaiad asendamisteks raha juurde.

Riho Raave tõdes, et kui kohatasu ühtlustamise järel on linna esimene samm õpetajate palgatõus, siis sealt edasi peaks hakkama mõtlema soodustuste peale. Praegu saavad kohatasu vabastust pered alates kolmandast aiaealisest lapsest. Raave on nõus, et sarnaselt Tähtvere vallaga võiks ka Tartu mõelda teisele lapsele soodsama kohatasu võimaldamist.

Samamoodi on üks toetuse koht söögiraha. Raave ei mõista, miks otsustas riik toetada küll gümnaasiumiõpilaste koolilõunat, ent lasteaialaste söögi peavad vanemad ise täies mahus kinni maksma.

Mida aga öelda neile linna lasteaedades käivate laste vanemaile, kes ei lepi kohatasu hüppelise tõusuga vaid seepärast, et linn saaks senisest rohkem toetada erategijaid?

«Me ei saa öelda, et see raha läheb mujale,» selgitas Raave. «Ka eralasteaedade toetuse maht kasvas linnaeelarves. Me võitlesime eelarveläbirääkimistel selle eest, et kohatasu tõusust tulev raha läheks eranditult tagasi munitsipaallasteaedadele töötajate palgatõusuks.»

Gerrard: Reali vastu peab endast kõik andma, muidu jääme häbisse

Täna jalgpalli Meistrite liigas Madridi Realiga kohtuva FC Liverpooli kapten Steven Gerrard sõnas mängu eel, et Hispaania suurklubi vastu tuleb kogu meeskonnal hästi esineda. Vastasel juhul võib mängu skoor Liverpooli jaoks piinlikuks kujuneda.

«Kõik peavad aru saama, et täna ei saa ükski mängija endale allahindlust lubada. Vastasel juhul saame hävitava kaotuse,» sõnas Gerrard kodumaise meedia vahendusel.

«See kehtib mõistagi ka minu enda kohta. Kõik, kes väljakule jooksevad, peavad oma taseme välja mängima. Real on Euroopa parim meeskond ja kui meie poolel mõni mees piisavalt ei keskendu, on tagajärg halb.»

B-alagruppi kuuluvate Reali ja Liverpooli kohtumine algab täna kell 21.45. Realil on enne tänast koos 6, Liverpoolil 3 punkti.

Vallaelaniku ilus elu – soodne lasteaed ja olematu saba

1. septembrist Tartus kehtima hakanud hiiglaslikuna näiva lasteaia kohatasu kõrval on Tartu rõngasvaldade elanikud õnnega koos. Lasteaed on linna omast umbes poole odavam ja ka koha saamine enamasti lihtsam.

Kui seni võis Tartu linnaäärsete valdade peredest vähemalt üks vanem end linna elanikuks kirjutada, et saada Tartusse lapsele lasteaiakoht, siis nüüdse hüppelise hinnatõusu järel on peredel põhjust vaagida, kas valida kodulähedane lasteaed vallas või töökohalähedane, ent palju kallim koht linnas.

Ülenurme vald, mis maadles seni nagu Tartu linn lasteaiakohtade puudusega, avas läinud aasta suvel uue Laululinnu lasteaia, millele lisandus ka filiaal Õssu külas Eerikal.

Praegune seis on, et kõigile vähemalt 1,5-aastastele lastele, kelle vanemad on lasteaiakohta soovinud, on Ülenurme vald suutnud selle tagada. Kohatasu valla lasteaias on lapsevanemale 25 eurot ehk enam kui poole odavam kui sama teenus Tartu linnas.

Hoid sõime asemel

Kõige kallim on kohatasu Tartu vallas, kus Kõrveküla lasteaias ja Raadi munitsipaallastehoius tuleb vanemal maksta 32 eurot, Lähte lasteaias aga 28 eurot.

Tartu vald lõi ka ammu enne kui Tartu linn munitsipaallastehoiu, mis tegutseb Kõrveküla lasteaia allasutusena. Nii kehtib vallas põhimõte, et alla kolmeaastased lapsed käivad hoius, sealt edasi saab vanem valida, kas laps läheb aiarühma Kõrveküla või Lähte lasteaias.

Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste ei ole kitsi Tartu valla näite kiitmisel. «See on väga mõistlik lahendus,» märkis ta.

Raadi lastehoidu juhib Kõrveküla lasteaia direktor, tänu sellele on hoid pideva järelevalve all ka sisu osas.

Tartu valla sotsiaalnõunik Jaana Puur märkis, et tegelikult ei ole ka vahet valla lasteaia ja hoiu teenuse sisus, sest hoid tegutseb samadel alustel kui lastesõim. Vaid kõrgharidusega õpetajate asemel töötavad seal koolitatud lapsehoidjad.

Kui Tartu vald 2008. aastal oma hoiu avas, hakkasid kohe selle vastu huvi tundma ka Tartu linna elanikud ning igal aastal leidub neid, kes kirjutavad end Tartu valla elanikuks just seepärast, et saada koht Raadi lastehoidu.

Luunja vald, kel on siiski endiselt sõimekohtadega kitsas, on läinud seda teed, et tagada valla lastele aiakoht ning sõimeealiste laste puhul toetada vallaelanikke, kes kasutavad Tartu linnas lapsehoiuteenust. Eesmärk on võimaldada vanemale erahoiu teenust sama raha eest, nagu ta maksaks valla lasteaias – 21 eurot kuus.

Valla lapsed linna

Luunja valla haridusnõunik Kadi Saarso tõdes, et olenevalt hoiust võib lapsevanema osalus erahoius olla küll ka suurem, ent isegi kõige kallimates hoidudes on see siiski palju odavam kui Tartu lapsevanemate makstav kohatasu.

Nii tekibki olukord, kus ühes ja samas Tartu erahoius käivate laste eest tuleb tartlasest vanemal maksta 53 eurot, Luunja valla elanikul aga vaid 21 eurot.

Lisaks on oluline, et vald kompenseerib oma elanikele ka toiduraha vahe. Kui hoius maksab toidupäev näiteks 2.50 eurot, siis Luunja valla elanik peab ise sellest maksma 1.25 eurot nagu valla lasteaias.

Kõige soodsam on lasteaiateenus aga Tähtvere vallas, kus vald on lisaks kehtestanud kohatasu soodustuse alates teisest lapsest. Esimese lapse kohatasu on 16 eurot, teisel aga vaid 11 eurot.

Hoidjatädi ja lasteaia saab sama hinnaga

Kuigi Tartu lapsevanemad maksavad tänavu septembrist võrdselt nii koolieelikute hoidmise kui õpetamise eest, ei tähenda see, et lasteaiad ja -hoiud ka sisu poolest võrdsed on.

Kui Tartu linn võttis sel suvel vastu otsuse, et kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt, tähendas see linna lasteaedades käivate laste vanematele hüppelist hinnatõusu, seniselt 39-euroselt kohatasult 53.25 euro peale, ning tulevast jaanuarist küünib hind koos alampalga tõusuga lausa 58.50 euroni.

Eralasteaedade ja -hoidude teenuseid kasutavatele lapsevanematele oli hindade ühtlustamine rõõmu-uudis, sest käärid linna ja eraettevõtja teenuse hinna vahel võisid olla mitmekordsed.

«Meile tähendas see ainult rõõmu. Sellist lahendust ei oleks osanud oodatagi,» rääkis kohatasu ühtlustamisest tartlanna Liisa Mälk, kelle kaks last käivad eralasteaias seetõttu, et linnal polnud neile lasteaiakohta pakkuda.

Tema esimene laps sattus Puhhi eralasteaeda, kuna seal juhtus olema vaba koht. Kui ka väikevennal oli aeg hakata lasteaias käima ja linn talle kohta ei pakkunud, otsustas Mälk jätta mõlemad lapsed eralasteaeda, ehkki tütrele olnuks selleks ajaks juba ka koht munitsipaallasteaias.

«Teise lapsega oli teadmine, et ei taha kindlasti hakata tüdrukut mujale harjutama, ja ma ei tahtnud, et nad erinevates lasteaedades käivad,» lisas ta.

Mälk nägi, kuidas eralasteaed oli kõrge kohatasu tõttu paljudele vaid ooteplatvormiks linnalt märkimisväärselt odavama koha saamiseni, mis põhjustas pideva laste vahetumise. «Mingi periood oli selline, et kõik lapse sõbrad läksid ära ja tekkis tunne, et äkki peaks ise ka ikkagi ta linna lasteaeda panema. Aga valisin variandi, et talle turvalises keskkonnas tulevad ümber uued sõbrad,» rääkis ta.

Mälk ei näe ka mingit vahet teenuse sisus. Nii era- kui munitsipaallasteaiad peavad samadel alustel täitma õppekava ning mõlemale kehtivad võrdsed nõuded ruumidele ja personalile. Pigem toob Mälk eralasteaia plussina välja väiksemad rühmad, individuaalsema lähenemise ja seega lastele turvalisema keskkonna.

Korterist suure hoiuni

Peale lasteaedade tegutsevad Tartus ka lastehoiud. Seni vaid eraettevõtjate loodud, ent tänavu sügisest on ka Tartu linn asunud hoogsalt lastehoide rajama. Siin on teenuse sisus juba suuremad erinevused.

Nimelt ei pea lastehoiud täitma riiklikku õppekava, nagu tehakse lasteaia sõimerühmas. Samuti on nõuded hoiuruumidele ja personalile tunduvalt leebemad. Kui lasteaiaõpetajal peab olema vastav kõrgharidus, siis lastehoius piisab lapsehoidja kutsetunnistusest.

Samuti on lastehoiud väga erineva suurusega: ühe nimetuse alla lähevad nii paari last oma kodus hoidvad tädid kui suuremad, spetsiaalselt lastehoiuks kohandatud ruumides tegutsevad asutused, mis võivad sisuliselt järgida sama õppekava, mis lastesõimed.

Siin ongi linn seadnud tingimuse, et toetab rahaliselt neid hoide, mis viivad läbi last arendavaid tegevusi, sealhulgas ka liikumis- ja muusikategevusi vähemalt kaks tundi nädalas.

Senisest kopsakam toetus seab linna ka küsimuse ette, milline on erahoidude teenuse kvaliteet.

Tartu linna haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe tõdes, et kuna linnal on erahoidudega rahastamissuhe, oleks tal ka õigus kontrollida teenuse sisu.

Seni on kontroll käinud vaid vanemate üksikute kaebuste peale, samas ei poolda Kreegimäe ka hoidude lauskontrollimist.

Ehkki keegi ei solguta kergekäeliselt oma last ühest hoiust teise, on üks indikaator hoiu kvaliteedist lapsevanemate endi käitumine: kui tingimused on ikka täiesti ebasobivad, pannakse laps mujale.

Nii on ka linnal osalt kindlus, et erategijatele makstav toetus läheks õigesse kohta. «Kõik sõltub ju sellest, et kui lapsi on, siis saad raha, kui lapsi ei ole, siis ei saa,» näitlikustas Kreegimäe.

Tugevam seire

Eralastehoiu loomisel tuleb taotleda maavalitsuselt tegevusluba ning kui selleks vajalikud tingimused on täidetud, ei ole ei linnal ega maavalitsusel kohustust neid rohkem kontrollida.

Tartu maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Annely Võsaste tõdes, et ka nende järelevalvet tegevad ametnikud on linna hoide seni väisanud vaid üksikutel kordadel lapsevanemate signaalide peale. Kuid uuest aastast on neil plaanis erahoidude tegevus teravama luubi alla võtta, eesmärgiga olla pigem nõuandjaks.

Kuna seni ei ole hoidude kohta sisulist seiret tehtud, ei saa Võsaste ka millegi põhjal öelda, et erahoidude kvaliteet oleks praegu väga halb või suurepärane.

Küll aga on ta seda meelt, et lapsehoidjakoolituse läbinud inimesed suudavad alla kolmeaastastele lastele pakkuda samade oskuste arendamist, mida kõrgharitud õpetajad lastesõimes riikliku õppekava täitmiseks teevad – selles vanuses on oluline enese teenindamise ja sotsiaalsete oskuste kujundamine.

Tõsi, nentis Võsaste, väiksemas lastehoius jäävad lapsed vähem haigeks ja seega on seal lapsele vähem ohutegureid. «Aga tegelikult oleneb kõik inimesest, kellega laps sobitub ja kellega vanem tunneb usaldusväärset koostööd,» rääkis ta hoide ja lasteaedu võrreldes. «Ka tavalasteaias juhtub ju, et lapsed lihtsalt ei sobi õpetajaga kokku.»

Suured ootused

Järgmine teema on Võsaste sõnul aga see, mida lapsevanemad üldse lasteasutuselt ootavad ja kas see peabki kõigile nende ootustele vastama.

«Vanematel on ebanormaalselt suured ootused,» tõdes Võsaste. Ta lisas, et lasteaiaõpetajad peavad vanemate harimisel tegema pidevat tööd, selgitades, mis üldse on koolieelse lasteasutuse ülesanne.

Nii võib olla ka levinud arusaam, et eralasteaias õpivad lapsed justkui rohkem kui linna omas. Võsaste sellega täitsa päri ei ole. Ta lisas, et küll aga võib olla eralasteaias õpetajate häälestus ja meeskonnatöö kohati motiveeritum.

Riho Raave on seda meelt, et ka linna enda lasteaiad ei seisa võrdse pulga peal. Kuigi kõik täidavad riiklikku õppekava, on lasteaedades pakutava vahel siiski erinevused.

«Mis mulle praeguses olukorras meeldib: kui hind on võrdne, siis ei mängigi enam rolli rahakott, vaid mängib rolli see, kes suudab pakkuda paremat teenust,» rääkis Raave. «Konkurents lähebki tihedamaks ja siin tuleb ka linna lasteaedadel pingutada. Ei ole enam vana situatsioon, et andke ainult lapsi ja küll kõik meile tulevad.»

See, et linn on asunud jõuliselt enda lastehoide rajama, on teinud aga ärevaks erahoidude pidajad ja juba on nad pöördunud linna poole sooviga kutsuda kokku ümarlaud, et arutada olukorda, kus Tartu linn kutsub nende juures käivaid lapsi enda hoidudesse.

Kaspar Kreegimäe selgitas, et kuna needsamad vanemad, kelle lapsed on praegu erahoidudes, on teinud ka linnale avalduse lasteaiakoha saamiseks, on omavalitsus kohustatud teavitama vanemaid koha olemasolust. Tõsi, nad on teinud avalduse sooviga saada kohta lasteaias, mitte linna hoius.

«Aga vanemale jääb siiski vaba valik ja kui ta seda (linna pakutud – toim) kohta vastu ei võta, ei juhtu temaga mitte midagi,» lisas Kreegimäe.

Maksuamet näeb vahet

Küll aga on ilmnenud lapsevanema jaoks üks oluline vahe lasteaia- või hoiukoha kasutamisel. Nimelt, kuna lasteaed tegutseb riikliku õppekava alusel, saab kohatasu esitada maksuametile koolituskuluna, mis arvestatakse tuludeklaratsiooni esitamisel maksustatavast tulust maha. Lastehoid õppekava täitma ei pea ja seega ei ole hoiu kohatasu koolituskulu.

Riho Raave sõnul on Tartu linnal küll maksuametiga kokkulepe, et kui linn esitab munitsipaalhoidude kohta tõendi, et neis sisuliselt siiski täidetakse õppekava, arvestab amet seda koolituskuluna. Erahoidude puhul seda aga teha ei saa.
------------------------------------------

Arvamus

Milline on eralasteaia ja munitsipaallasteaia erinevus?

Ülle Kurvits

Puhhi eralasteaia direktor

Üks erinevus ongi see, et me oleme väike ja kodune lasteaed. Kuna meil on ainult kaks rühma, siis kõik tunnevad kõiki.

Me teeme tööd täpselt nii nagu tavalasteaias: meil käivad lasteteatrid, töötavad huviringid, on korralik kooliks ettevalmistus, lisaks teen ise kord nädalas eelkooli. Laste elu saab huvitavamaks teha ka eralasteaed, kirjutades kõiksugu projekte. Meil on tänu keskkonnainvesteeringute keskuse projektitoetusele õuesõppeklass ja käime tasuta väljasõitudel.

Meil käib väljastpoolt muusikaõpetaja ning oma õpetajad korraldavad liikumiskasvatust. Igal kevadel vaatab logopeed lapsed üle ning annab õpetajatele nõu ja vanematele kirjaliku selgituse lapse keelelisest arengust. Laps saab ka eralasteaiast igati korraliku alushariduse.

Meil ei ole õpetajatel palgavahet, oleme püüdnud teha nii, et meie õpetajad on täpselt samaväärsed munitsipaallasteaia õpetajatega. Meil on püsiv kaader ja kõik kõrgharidusega õpetajad.

Uuring: tallinlased eelistavad ostukohana suuremaid kaubanduskeskuseid

TNS Emori igasügisene Tallinna kaubanduskeskuste uuring näitab, et jätkuvalt on juhtkohal Rocca al Mare keskus, mis on oma positsiooni kindlustanud.

Emori uuringuekspert Kersten Jõgi sõnul on Rocca al Mare keskus tuntuim ja suurima ostjaskonnaga ostukoht, mida Tallinna ja Harjumaa elanikud peavad ka parimaks tööstuskaupade ostukohaks.

Ostjatele on Rocca al Mare keskus eelkõige meeldiv ja avar ning laia kaubavalikuga ostukeskkond, kus on kogu perega hea ostelda ning aega veeta.

Tuntuselt ja ostjaskonna suuruselt järgnevad liidrile Kristiine keskus ja Ülemiste keskus. Kersten Jõgi selgitab, et laiaulatuslikud ehitustööd on Ülemiste keskuse positsiooni küll nõrgestanud, kuid stabiilselt kõrge spontaanne tuntus ning eestlaste armastus suurte keskuste vastu annab kindluse, et homme avataval uuenenud keskusel on potentsiaali liidriks tõusta.

Emori uuringus küsitleti 1000 Tallinna ja Harjumaa elanikku vanuses 15–74 aastat, valim oli esinduslik kogu Tallinna ja Harjumaa vastavaealise elanikkonna suhtes. Uuring toimus augustis ja septembris 2014. aastal telefoniintervjuudena.

Korvpallikoondise tsenter naudib mängimist Leedus

Eesti naiste korvpallikoondise keskmängija Valeria Kast kuulub sel hooajal Leedu klubi Hoptrans-Sirenose ridadesse.

Kast mängis eelmisel hooajal Bulgaaria meistriliigas Beroe klubis, ent enne sinna siirdumist oli juba suhelnud ka Sirenose esindajaga. «Kahjuks jäid nad tookord veidi hiljaks ja lõpuks leppisime kokku, et suhtleme järgmisel aastal,» räägib kahemeetrine korvpallur.

Ta püüab korvpalli armastavas Leedus ka uusi asju omandada. «Treener Linas Šalkus on väga range, väga nõudlik, aga nõuab neid asju, mida kõik head mängijad peavadki oskama. Kaitsemäng on tema jaoks kõige olulisem,» ütleb Kast. «Ta parandab minu puhul asju, mida keegi pole väga ammu parandanud. Pärast Hispaania kõrgliigat on Leedu liiga kõige tugevam, kus mänginud olen. Töö käib, see ongi hea märk, kui saad aru, et kasvad ka, mitte ainult ei mängi.»

Kast on varem lisaks Eestile pallinud Lätis, Hispaanias, Valgevenes, Kreekas ja Bulgaarias.

«Leedu inimesed austavad korvpalli, vahet pole, kas naiste või meeste. Korvpall on korvpall ja korvpall on siin kindel number üks,» kinnitab Kast.

Leedu meistriliigas on Hoptrans-Sirenos hetkel kolmandal kohal. Kast on seni kolmes kohtumises visanud keskmiselt 8 punkti ja võtnud 4 lauapalli.

Riiklik lepitaja annab haiglatele aega järgmise nädala lõpuni

Riiklik lepitaja esitas eelmisel neljapäeval haiglate esindajatele ja tervisetöötajatele omapoolse palgapakkumise, mille kommenteerimise tähtaeg oli eile. Haiglad palusid aga pikendust.

«Soovin haiglate liidult põhimõttelist vastust minu ettepaneku osas järgmise nädala jooksul. Vastava teate olen edastanud suuliselt, homme läheb ka kirjalikult,» kinnitas riiklik lepitaja Henn Pärn.

Ametlikult oli lepitaja pakkumise kommenteerimise tähtaeg eile. Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit saatsid Pärnale ühise vastuse, milles tunnistasid vastuvõetavaks Pärna kompromissettepaneku meditsiinitöötajate palgakomponentide osas.

Haiglate liidu juht Urmas Sule ütles, et liit palus riikliku lepitaja pakkumise osas seisukoha kujundamiseks lisaaega ja kinnitas, et konsultatsioonid käivad endiselt. Sule on varem öelnud, et nende allkiri tähendab seda, et nad garanteerivad, et kõik tervishoiuasutused on suutelised lepet täitma. Selleks on vaja veel konsultatsioone pidada.

Kuna haigekassa eelarve ja tervishoiuteenuste loetelu kinnitamise protsess alles käib, siis ei ole kollektiivlepingu tingimuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tööandjatele praegu tagatud, nentis riiklik lepitaja. «Teeme pooltele ettepaneku sõlmida tingimuslik eelkokkulepe, milles kirjeldatakse sõlmitava kollektiivlepingu tingimusi,» lisas Pärn.

Sule kinnitusel ei ole see läbirääkimistele takistuseks.

«Novembri lõpuks valmiva haigekassa 2015. aasta eelarve II versiooni koostamisel arvestame läbirääkimiste käigus sõlmitavate kokkulepetega, mis on oluliseks sisendiks ressursside jaotamisele erinevate valdkondade vahel,» ütles haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov.

«Haigekassa osaleb protsessis ning teeme kõik meist oleneva, et anda igakülgset infot ravikindlustuse võimalustest ning toetada kokkuleppe saavutamist,» lisas ta.

Talv toob kõrvaltänavatele uued sahad

Lõviosa Tartu tänavatest hoiab sellest sügisest puhtana Eesti Keskkonnateenuste Lõuna regioon. Et jõud kõvasti suuremaks läinud tööpõllust ikka üle käiks, soetas ettevõte talviseks tänavapuhastuseks kümme uut traktorit.

Kollaste kriipimata sahkade ja läikiva värviga kaheksa Valtra traktorit seisid eile Tähe ja Sepa tänava ristis Eesti Keskkonnateenuste Lõuna regiooni õues sirges reas. Veidi kaugemal olid stardivalmis veel kaks uut laadursüsteemiga Valtrat, millel saab saha asendada kopaga.

«Reguleeritav sametkattega iste, reguleeritav rool, stereo ja ka konditsioneer, kuigi tegu on talihooldustehnikaga,» tutvustas Eesti Keskkonnateenuste Lõuna regiooni juht Kalle Voogla uusi Valtraid lähemalt. «Väga mugav juhtimissüsteem, ei pea kange kabiini pidi taga otsima.»

Miljon ruutmeetrit

Kümme uut Valtrat ostis ettevõte veidi vähem kui poole miljoni euro eest selleks, et 2017. aasta kevadeni Tartu kõrvaltänavaid hooldada. «Kõiki kõrvaltänavaid hooldab nüüd mitme firma asemel üks firma,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg. «Kõrvaltänavate hooldaja leidmiseks korraldatud hankel ei olnud linn enam jagatud viieks piirkonnaks nagu seni. Kui kõigil tänavatel on ühtne masinapark, siis saame ka töö tulemuse ühtlasema.»

Tartus on hoolduse all miljon ruutmeetrit ehk 180,5 kilomeetrit kõrvaltänavaid. Eesti Keskkonnateenuste Lõuna regioon hoiab neid lepingu järgi külmal ajal puhtana selle aasta 15. oktoobrist 2017. aasta 15. aprillini.

Lisaks kõrvaltänavatele tuleb ettevõttel talvel sõidetavad hoida üle linna ka 12,3 kilomeetrit rattateid. «Uues hankes oli tingimus, et talvel peavad puhtad olema ka suuremad rattateed,» ütles Madis Tammeorg. «Igat väikest juppi me veel hooldama ei hakka, töösse lähevad põhilised liinid.»

Pea- ja bussiliiklusega tänavad on endiselt jagatud kahte piirkonda: läänepiirkonna (Narva mnt - Riia tn - Võru tn joonest lääne ehk Tallinna poole jääv osa Tartust) 58 kilomeetrit hõlmavate sõiduteede talihooldust teeb Tänavapuhastuse AS ning idapiirkonna (Narva mnt - Riia tn - Võru tn joonest ida poole, koos piiritänavate ja suuremate sildadega) 62 kilomeetril AS Eesti Keskkonnateenused.

Talv annab tööd

Et tööd ja traktoreid on Eesti Keskkonnateenuste Lõuna regioonil nüüd rohkem kui varem, palkab firma hooajaks ehk 1. novembrist 15. aprillini juurde talihoolduse traktoriste, vabu kohti veel on. «Vanasti oli see peamiselt tudengite töökoht,» märkis Kalle Voogla ja lisas, et ka tema esimene, peamiselt öine töökoht oli 1980. aastal kooli kõrvalt toonases spetsautobaasis talihoolduse traktoril.

Tali taeva ei jää ja suure tõenäosusega saavad õige pea tööd liiva- ja soolapuisturid, mis igal talvel esimesena välja sõidavad. «Novembri alguses ja keskel läheb ilm kergelt miinusesse,» ütles hoolega ilmateadet uuriv Kalle Voogla. «Külmaks peaks minema novembri lõpus, aga loodust ei tea kunagi ette. Ehk hakkavad uued traktorid lund lükkama juba varem.»

Uued tööloomad

• Tartu kõrvaltänavaid hakkavad talvel puhtana hoidma Valtra A-seeria traktorid, millele tootja pani tehases alla linna sobivad rehvid ning seadis ette reguleeritava laiusega sahad. Saha suurim laius on 2,8 meetrit.

• Kui gaasipedaal põrandani suruda, on traktori võimsus kuni 100 hobujõudu.

• Suurim kiirus 40 km/h. Tühermaal võib võimaluse korral lund lükates tuisata ka kiirusega 20 km/h. Kitsastel aedade ja hekkidega palistatud kõrvaltänavatel naljalt üle 3 km/h sõita ei saa.

Allikas: Eesti Keskkonnateenuste ASi Lõuna regioon

Venemaa tippklubi ostab taas endale koha finaalturniiril

Kolmandat aastat järjest mängib Venemaa võrkpalli karikavõistluste finaalturniiril meeskond, kes sinna mänguliste näitajate poolest ei pääsenud. See on maa mitmekordne meister ja Euroopa karikasarjas omale nime teinud Kaasani Zeniit. Kui on raha, võib lõppturniirile ikkagi saada. Tuleb vaid kanda korralik summa Venemaa võrkpalliliidu arveldusarvele ja kandideerida ühele vabapääsmele, kirjutab volley.ee.

F-6 finaali kandidaate on tavaliselt mitu. Aga eelistatuks on seni osutunud vaid autoriteetseim, Kaasani Zeniit. Vene pressis (volley.ru) ennustatakse, et nii läheb tänavugi. Karikavõitja selgub 28. novembril Belgorodis.

Sealne Belogorje mängib kaasa kui korraldaja, ülejäänud neli on Moskva Dünamo, Novosibirski Lokomotiiv, Novõi Urengoi Fakel ja Kemerovo Kuzbass. Kõik nad (Zeniit välja arvatud), kuuluvad tabeli etteotsa ka alanud meistrivõistlustel: superliiga kolme vooru järel pole punktigi kaotanud vaid Lokomotiiv.

Zeniit ei saa hooaja alguses jälle jalgu alla. Põhiliselt vigastustelaine tõttu, mis parimas koosseisus mängida ei luba. Eks sama häda kimbuta teisigi, täiesti tervet meeskonda pole kellelgi. Tatarlaste klubi lähtub lihtsast kreedost: kui ei saa edasi omal jõul, siis muul moel ehk raha toel ikkagi.

Petta saanud naine äsas röövtaksojuhile käekotiga

Kogemata KUMU juures piraattaksosse istunud tallinlanna Katrin Lust ei uskunud sihtkohta jõudes oma silmi, kui sõidu eest südalinna küsis end Koljaks nimetanud taksojuht 27 eurot. «Kui nii vaene olete, sõitke bussiga,» nähvas taksojuht, mispeale mõnituse osaliseks saanud naine talle käekotiga virutas.

 

Katrini sõnul ootas ta KUMU juures oma lemmiktaksofirma, Eurotakso masinat. «Superfirma ja superteenindus,» pole naine kiidusõnadega kitsi. Silmanud lähenemas vanemat sorti Volkswagenit, arvas naine, et tema sõiduk saabus ja istus taksosse.

Tegemist oli aga mitte tellitud autoga, vaid sellele sarnaeneva eraldusmärkideta röövtaksoga, millised Tallinnas juhuslikele pahaaimamatutele turistidele jahti peavad. Nii tabas ka Katrinit sihtpunkti jõudes halb üllatus: lühikese sõidu eest kasseeris mees 27 eurot. «Selline summa on mõne pere eelarve! Olin taolisest jultumusest täiesti šokeeritud,» jutustas naine.

«Eriti õudne oli suhtumine, kui ta mind mõnitas ja käskis, kui nii vaene olen, bussiga sõita. Uurisin siis, et mis taksoga tegemist: mees vastas et on eratakso,» vahendas petta saanud naine. «Tšekki ma loomulikult ei saanud, politsei kutsumiseks polnud aega ja olin ka väga endast väljas, niisiis mis mul üle jäi kui maksta,» räägib ta.

Katrin paneb inimestele südamele, et nad vaataksid ette, millisesse taksosse istuvad. «Vaesed välismaalased, keda taksojuhid röövivad! Jumala eest panen köigile südamele, et nad vaataksid, kuhu sõidukisse istuvad,» sõnab naine.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul tuleks enne taksosse istumist kindlasti selgitada, milline on hinnakiri (peab olema aknal kinnitatud. «Võiks küsida ka seda, kui palju võiks sihtkohta jõudmise hind. Samuti tuleb jälgida, et autos oleks taksomeeter, mis pannakse ka tööle ning sõidu lõppedes peab klient saama ka kviitungi,» selgitas ta. Kuna taksonduse osas väljastab lubasid kohalik omavalitsus, siis tasuks kindlasti röövtaksost neile teada anda.

Üha rohkem mehi õpib meditsiiniõeks

Mullu novembri seisuga töötas Eestis 7428 meditsiiniõde ja ainult 1,7 protsenti neist olid meessoost, selgus Tervise Arengu Instituudi tervishoiutöötajate uuringust.

Eesti Õdede Liidu president Ester Öpik ütles numbreid kommenteerides, et Eestis näitab meessoost õdede osakaal siiski kasvutrendi ja tervishoiu kõrgkoolidesse pürgib igal aastal ühe enam mehi, kirjutab Meditsiiniuudised.

Meeste seas on populaarseimad õenduserialad intensiivõendus ja vaimse tervise õendus. «Kindlasti võiks meesüliõpilasi tulla meie valdkonda senisest enam õppima ja tööle,» leidis õdede liidu juht.

«Soome näitel võib hinnanguliselt öelda, et meessoost õdesid on umbes 10 protsenti,» ütles Öpik ja lisas, et Põhjamaades on õendus iseseisva kutsevaldkonnana olemas olnud pikka aega. «Neis riikides ollakse teadlikud õenduse karjäärivõimalustest ning stabiilselt kerkivast töötasust, mis ei jää alla riigi keskmisele palgale. Need võimalused meelitavad mehi õendusalale,» rääkis ta.

Eestis on riiklikult võetud eesmärgiks 1000 inimese kohta üheksa õde. Täna on 1000 inimese kohta 6,8 õde. Puudu on 4000 õde. Vastavale tulemusele on jõudnud ka Tartu Ülikooli professor Raul-Allan Kiivet oma uurimistöörühmaga.

Maailma parim meestennisist ja tema kaunis kaasa tulid lagedale suurepärase uudisega

Meeste tennise maailma edetabeli esimene number Novak Djokovic teatas oma kodulehel, et tema abikaasa Jelena tõi ilmale terve poisslapse, kelle nimeks sai Stefan.

Djokovic veedab järgnevad päevad koos naise ja lapsega, enne kui ta sõidab Pariisis algavale ATP tenniseturniirile.

Tennise maailma esireket sai üllatavalt kindla kaotuse

Singapuris jätkuval tennise WTA sarja finaalturniiril sai üllatavalt kindla kaotuse maailma esinumber Serena Williams, kes tunnistas Simona Halepi paremust.

Halep loovutas 0:6, 2:6 võidumängus Williamsile kõigest kaks geimi. Kogu esimese seti jooksul õnnestus Willamsil võita kõigest üheksa punkti. Mäng kestis kõigest ühe tunni ja viis minutit. Tegemist oli Williamsi karjääri ühe kindlaima kaotusega.

Punases grupis on Williamsil kahest mängust kirjas võit ja kaotus, Halepil aga kaks võitu. Siiski võib ka Williams veel poolfinaali pääseda, kui ta võidab homme Eugenie Bouchardi.

Täna Postimehes: uus peaprokurör saab poliitikute heakskiidu

Tõenäoliselt saab riigi peaprokuröri kandidaat Lavly Perling parlamendi õiguskomisjonilt täna valitsuses ametisse nimetamiseks rohelise tule.

Kõik märgid näitavad, et erialaselt tugevat Perlingut toetab ka seni prokuröri peaprokuröriks valimisele «reserveeritud» vastuseisu näidanud Reformierakond. Valitsuspartei üks ägedamaid sõnavõtjaid sel teemal, õiguskomisjoni kuuluv Igor Gräzin jääb tänaselt istungilt ilmselt üldse kõrvale. Seega on prokurör Perlingu vastastel komisjonis üks hääl vähem.

Kuid Gräzini hääl ei pruukinukski midagi otsustada, sest ülejäänud Reformierakond kipub Perlingut pigem toetama. Perlingu kandidaadina esitanud justiitsminister Andres Anvelti suunas kõlab küll etteheide, et minister võinuks välja tulla mitme kandidaadiga, kuid pigem on see formaalne.

Riigikogu fraktsioonides toimunud kohtumistel jättis Perling parlamentääridele hea mulje. Perlingu väitel on tema jaoks olulised laste, majanduse ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalmenetlused. Ta rõhutas, et peab vajalikuks tihedat ja sisulist koostööd uurimisasutustega ning kohtus prokuröride esinemise kvaliteedi tõstmist.

Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Seeder: järgmise aasta riigieelarves puudub kaugemale ulatuv eesmärk

Riigikogus esimese lugemise läbinud 2015. aasta riigieelarve eelnõul on peaministri nägu ning sellel puudub kaugem eesmärk, arvas parlamendis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Helir-Valdor Seeder.

Ta rääkis «Foorumis», et nõustub arvamusega, et tegemist on vahe-eelarvega, kus kõigile on midagi. «Ja kui küsitakse, kelle nägu see kõige rohkem on, siis ma ütlen, et peaministri nägu.»

Seederi arvates puuduvad uues eelarves «narratiiv» ja kaugemale ulatuv eesmärk, rahvasaadiku sõnul tuleb ühte eelarvet vähemalt kolmes osas hinnata, üks on konkreetse eelarve numbrid, teiseks, milline on maksuseaduste pakett ja mis sellega kaasneb ning kolmandaks, kas selline eelarvepoliitika on jätkusuutlik.

«Ja ma ütlen kohe, et enam-vähem võib selle vahe-eelarvega olla rahul, sest valitsus, kes tuleb üheks aastaks, mingit imet korda ei saada ja sealt tema nägu välja ei loe,» ütles Seeder, kes oli eriti kriitiline maksuseaduste paketi osas, mis kaasneb eelarvega ja tema arvates tänane eelarvepoliitika pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik.

Lugeja küsib: miks pank nõuab lapselt passi?

«Minu 2. klassis käiv laps läks hoiupõrsas olnud münte panka viima, kuid pangatöötaja nõudis talt passi. Alles suure seletamise peale sai ta asjad õpilaspiletiga aetud. Miks nõuab Swedbank lapselt passi, kuigi selle omamine pole Eestis kohustuslik? Pealegi on õpilaspiletil olemas nii lapse pilt kui ka isikukood,» soovib isa teada.

Vastab Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Teadmata, kes oli see klient, on keeruline täpset kommentaari juhtunu kohta anda. Hetkel jääb arusaamatuks, kui vana lapsega oli tegemist ja kas me siis tegime tehingu või mitte. Üldiselt me tegelikult lubame õpilaspiletiga müntide sissemaksu juhul, kui lapsel on kehtiv dokument meie poolt varasemalt tuvastatud ning pole ID-kaarti/passi kaasas. Seega on keeruline vastata, kui sisulisem taust puudub.

Ma arvan, et selline situatsioon võis tekkida seetõttu, et kliendil- lapsel puudus programmis üldse isikut tõendava dokumendi koopia ja me küsisime isiku tuvastamiseks passi või ID kaarti, sest rahapesu tõkestamise seadus näeb ette, et kliendil peab isiku tuvastamiseks olema esitatud isikut tõendav dokument.

Igal juhul vabandame kliendi ees!

Igasügisene jutt: ole pimedas nähtav!

Politsei hakkas juba septembris inimestele meelde tuletama, et helkuri kasutamine on vähim, mida enda elust ja tervisest hooliv inimene enese turvalisuse suurendamiseks teha saab.

«Kumba näeb autojuht paremini, kas helkurvesti või ümber käe pandud helkurriba,» küsib noorsoopolitseinik Marina Aleksejeva kohtumisel lastega Mustamäe Laste Loomingu Majas. Muidugi vesti, teavad lapsed. Üheskoos tõdetakse samas, et iga päev ju helkurvestis ringi ei joosta. Seda kasutatakse siis, kui üheskoos ekskursioonile minnakse. Üksinda väljas käies aga tuleb jälgida, et riiete küljes oleks helkur. Aleksejeva näitab ka erinevaid helkureid ja räägib nende headest ja halbadest omadustest. Nii näiteks on ühe tanklaketi helkur küll kvaliteetne, aga suurem osa sellest on kaetud firma tumedates toonides logoga, nii et helkivat pinda on helkuril üsna vähe.

Noorsoopolitseinik soovitab liialt mitte loota ka pehmetele helkuritele. «Nad on ilusad, aga kui nad on näiteks jope külge õmmeldud ja neid pestakse koos jopega pesumasinas, siis nad muutuvad tuhmiks ja enam ei helgi. Pärast ühte-kahte pesu selline helkur enam korralikult ei helgi,» rääkis Aleksejeva.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul ei pea paljud inimesed helkuri kasutamist vajalikuks või ei oska hinnata selle väikese abivahendi ennetavat mõju. Samuti ei ole suur hulk jalakäijatest kinnitanud helkurit õigesti ega nähtavasse kohta. See aga kahandab helkuri kasutegurit.

«Helkurit tuleb kanda paremal pool, nii, et see oleks nähtav mõlemalt poolt, täiskasvanud inimeste puhul põlvede, ehk sõiduki tuledega samal kõrgusel. Laste puhul oleks kasu mitmest erinevast valgusallikast, nagu näiteks helkurvest, taskulamp ning erksamat värvi riided, seda eriti liigeldes asulavälisel teel vasakul teeservas. Meeles tuleks pidada, et helkurit tuleb kasutada ka linnatänaval, sest kaugeltki pole kõik asulateed ega tänavad piisavalt valgustatud ning sajuse ja uduse ilmaga halveneb nähtavus veelgi ning sellisel juhul on helkuri kasutamine linnatingimustes väga oluline,» rääkis Uldrich.

«Kindlasti ei ole helkur siiski mingi imevits, mille abil saame õnnetusi ära hoida. Turvatunde kaitsmisel on oluline kõikide liiklejate omavaheline koostöö. Kui jalakäija või jalgrattur täidab korrektselt liiklusreegleid ja teeb end kaasliiklejatele nähtavaks, on ka autojuhtide kohus liigelda vastutustundlikult ja seaduskuulekalt. Kui iga liikluses osaleja peab kinni kokkulepitud reeglitest ning arvestab kaasteelisega, väheneb oluliselt risk sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse,» lisas ta.

Möödunud kuust alates juhivad korrakaitsjad liiklejate tähelepanu just enda nähtavaks tegemisele. Koostöös maanteeametiga antakse neile jalgsi või rattaga liiklejatele, kes helkurita politsei vaatevälja jäävad, puuduva helkuri või ohutusvesti ja aitame neid ohutusvahendeid õigesti kasutada.

Sel aastal on liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunud 60 inimest, neist 22 jalakäijat. Tänavu üle 200 viga saanud jalakäijatest ligi pool sattus liiklusõnnetuse pimedal ajal. Igal teisel, kes avarii tagajärjel kannatada sai, puudus helkur või mõni muu valgusallikas, millega enda autojuhile võimalikult nähtavaks teha. Ainuüksi oktoobris on hukkunud neli jalakäijat, kellest vähemalt kaks ei kasutanud helkurit.

Suurem osa jalakäijatega õnnetusi on olnud asulas, kaks kolmandikku kõigist jalakäijate õnnetustest on juhtunud Tallinnas. Mullu hukkus Eestis 23 jalakäijat, neist kümme Tallinnas.

Hille Hanso: Türgi president Erdoğan on endale võimu väga hästi kindlustanud

Istanbulis elava Hille Hanso sõnul on homme Eestisse visiidile tulev Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan vastuoluline poliitik, kes on siiski suutnud võimu endale kindlustada.

Hanso rääkis ETV saates «Ringvaade», et Recep Tayyip Erdoğan on üks populaarsemaid poliitikuid, kes on Türgis alates Mustafa Kemal Atatürki valitsemisest saadik olnud, vahendas ERR Uudised.

«Tal on üle poole türklaste tugev ja soe toetus, ülejäänud pool suhtub temasse kriitiliselt või isegi vihkab teda, Erdoğan on väga vastuoluline poliitik, aga ta on ka väga osav poliitik ja endale võimu väga hästi ära kindlustanud,» lisas Hanso.

Suur kriitika tabas Erdoğani möödunud aasta lõpus, kui ta tahtis rajada Istanbulis Gezi pargi asemele kaubanduskeskuse ning inimesed selle vastu protestima tulid, politsei ajas rahva jõuga laiali ning oli ka hukkunuid.

Hanso tõdes, et see negatiivne maine saadab Erdoğani mõnel määral siiani, sest enne Gezi pargi sündmuseid oli ta armastatud suure hulga inimeste poolt, Gezi pargi protestide jõhker mahasurumine tõi aga tema vastu suured demonstratsioonid.

Selveri uuendus teeb ostud suurel ekraanil nähtavaks

Selveri kassadesse on ilmunud suured ekraanid, kus saab näha ostude nimekirja, aga ka seda, kui palju sooduspakkumiste pealt kokku hoiti.

«Mitmes Selveris uuendatakse sel aastal kassad, võttes kasutusele kaasaegseim tehnoloogia ja samas hakatakse kasutama suuremat kliendiekraani,» rääkis Selver AS juhataja Kristi Lomp. Ta lisas, et seda tehti sooviga tulla vastu klientidele, kes palusid võimalust ostu sooritamise ajal näha paremini ostude nimekirja ja hindu. Samas möönis Lomp, et tegelikult valitseb jaekaubanduses trend suuremate, värvilisemate ja informatiivsemate ekraanide kasutamisele.

Kui Rimi mõni aeg tagasi suured ekraanid üles pani, siis pahandas see paljusid ostjad. Lombi sõnul Selveri kliendid nurisenud ei ole. Tallinna Kaubamajas on samasugused kliendiekraanid kasutusel juba üle aasta ning on saanud samuti positiivset tagasisidet. «On igati tervitatav, et kliendil on jooksvalt ülevaade toodetest mida ta ostis ja ka iga toote hinnast, samas näeb ta ka kogu aeg kogusummat/ostukorvi maksumust, mida siiani ei näinud,» arvas Lomp..

Esimesena uuendati Tallinna Järve Selveri ja Tartu Anne Selveri kassad. Järgnevad Punane Selver, Kadaka Selver, Pirita Selver, Tondi Selver, Merimetsa Selver, Mai Selver, Krooni Selver, Centrumi Selver, Peetri Selver, Balti jaama Selver ja Astri Selver. Kokku tulevad uued ekraanid 13 poodi.

 

 

Mihkelson: seekordne õhupiiri rikkumine on mõnevõrra erandlik

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et asjaolusid arvestades on Venemaa luurelennuki eilne Eesti õhupiiri rikkumine mõnevõrra erandlik ning ei saa välistada, et lennuk ei eksinud Eesti territooriumile juhuslikult.

«Eesti õhupiiri seekordne rikkumine on mõnevõrra erandlik. Tavaliselt on need ikka viimastel aastatel toimunud mõnekümne sekundi vältel Põhja-Eestis Vaindloo saare juures, mille põhjuseks on lennujuhtimisalade mitteühtimine meie piiridega,» kirjutas Mihkelson (IRL) oma Facebooki leheküljel.

«Pole välistatud, et luurelennuk ei eksinud meie õhuruumi juhuslikult, kuna Läänemerel (õhus ja maal) on viimasel ajal märgata Venemaa aktiivsuse kasvu,» kirjutas ta.

Lisaks tõi Mihkelson välja, et Eesti reageering on asjakohane ja kõik rikkumised tuleb avalikustada ning juhtunust esitada vastav noot ka piiririkkujale.

Eesti kaitsevägi teatas täna, et eile pärastlõunal sisenes Venemaa Föderatsiooni relvajõududele kuuluv luurelennuk IL-20 ilma loata Eesti õhuruumi. Lennuk viibis umbes minuti jooksul Hiiumaast ning Saaremaast läände jäävas Eesti õhuruumi osas ligi 500 meetri sügavuselt.

Välisministeerium kutsus juhtumiga seoses täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi.

Maksuamet: FIE on teatud juhtudel kasulik olla

Teatud valdkondades on FIEna tegutsemine kasulikum, kui osaühinguna, ütles maksuameti pressiesindaja Rainer Laurits. Kaheksast suurimast FIEst maksumaksjast kuus on põllumehed.

Laurits selgitas, et ettevõtlusvormi valik sõltub ettevõtja paljudest erinevatest vajadustest ja riskivalmidusest. Siin peab iga isik vaatama ja otsustama vastavalt oma vajadustele. Maksumäärade mõttes ei ole ettevõtlusvormidel vahet. Kehtivad samad maksud samades maksumäärades. Vahe tekib ettevõtlusest teenitud kasumilt maksude deklareerimise ja maksmise ajast. Kasumilt (võrdsustatakse sisuliselt FIE töötasuga) makstakse maksud kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga, kuid aasta kestel tuleb maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

«Samuti on teatud valdkondades tegutsevale FIEle (nt põllumajanduses) ette nähtud maksusoodustused, mida äriühingutele ette nähtud pole - näiteks omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste müügist saadud tulu on FIEle kuni 2877 euro ulatuses maksuvaba. Äriühingutele sellist maksuvabastust ette nähtud ei ole. FIE ei ole kohustatud esitama majandusaasta aruannet, tema aastaaruandeks ongi tuludeklaratsiooni E vorm,» ütles Laurits.

Läinud nädalal avalikustatud FIEde edetabelist nähtubki, et kaheksast enim maksnud FIEst kuus müüvad põllumajandussaadusi.

Samas ei ole FIE-l võimalik ennast lähetusse saata ja maksuvaba päevaraha maksta, kuid ettevõtlusega seotud kulud saab ta muidugi maksuvabalt teha. Laurits selgitas, et isiku maksekäitumine ei ole sõltuv ettevõtlusvormist.

«Nii nagu muude ettevõtlusvormide puhul on suuremad riskid valdkondades, kus liigub rohkem sularaha,» ütles ta.

Michal: vihjeid oli, et materjalide levitajad võisid olla seotud IRLiga

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles täna videointervjuus Postimehele, et juba kevadtalvel oli vihjeid, et Siim Kallase mineviku kohta käivate materjalide levitajad võisid olla seotud IRLiga.

«Saan aru, et vihjed olid ajakirjanduses, et materjalide levitajad võisid olla IRLiga seotud, aga veel kord: liiga täpseks see ei läinud, meie jaoks oli esimest korda täna Postimehest see lugeda,» ütles Michal.

«Artiklis nimetati konkreetseid nimesid ja see on nende asi kommenteerida,» leidis ta.

«Kogu lugu on üllatav, eks tollal oli ajakirjanduses kahtlusi, et selline üsnagi süüdistava kallakuga aastakümnete taha jäävate materjalide ülessoojendamine on kellegi sihikindel pingutus, mis ei ole lõpuni ausatest kavatsustest kantud, aga konkreetset teadmist polnud tollal ja noh, tänagi lugesime huviga lehest selle kohta,» rääkis Michal.

«Kas see (omaaegne materjalide ilmumine mitmes väljaandes - toim) oli spontaanne huvi või keegi sel teemal pingutas, selle kohta meil teadmist polnud,» kinnitas Michal.

Tänane Postimees kirjutas, et kevadtalvel ajakirjanduses Siim Kallase minevikku puudutavate materjalide levimine võis olla seotud Isamaa Ja Res Publica Liidu ja konkreetselt erakonna üht juhtfiguuri Eerik-Niiles Krossiga.

Siim Kallase peaministriks saamist blokeerima pidanud operatsiooni nimi olla olnud «Hõbekuul» ning sellega olid seotud Urmas Reinsalu, Juhan Parts, Margus Tsahkna ja Gerrit Mäesalu, kes eesotsas Krossiga, aitasid Kallase minevikku puudutavad materjalid ajakirjandusse.

Kross ise eitab osalemist operatsioonis «Hõbekuul» ning tunnistab, et ei tea sellest midagi.

Ka IRLi esimees Urmas Reinsalu kinnitas, et erakonna tuumikusse kuuluvad poliitikud ei lekitanud ajakirjandusse Kallast puudutavaid dokumente. Ta lisas, et IRL sellist tüüpi infooperatsioonidega ei tegele. Reinsalu meenutas, et Reformierakonna esindajad püüdsid juba kevadel viidata, justkui olnuks IRL juhtunuga seotud.

Vene luurelennuk rikkus Eesti õhupiiri

Eile pärastlõunal sisenes Venemaa Föderatsiooni relvajõududele kuuluv luurelennuk IL-20 ilma loata Eesti õhuruumi.

Sündmus leidis aset eile kell 13.54. Lennuk viibis umbes minuti jooksul Hiiumaast ning Saaremaast läände jäävas Eesti õhuruumi osas ligi 500 meetri sügavuselt, teatas kaitseväe peastaap.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi.

Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennukil lennuplaani ei olnud, transponder oli välja lülitatud ning vältis raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenistusega.

Balti õhuturbe lennuüksusesse kuuluvad Šiauliai lennubaasis paiknevad Portugali hävitajad F-16 sooritasid tuvastuslennu ning saavutasid piiririkkujaga visuaalse kontakti neutraalvete kohal. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks. NATO jälgib kogu lennuliiklust Euroopas ning kaitseb oma õhuruumi ööpäevaringselt. NATO õhuturbe eesmärk on ära hoida loata sisenemist oma õhuruumi ning vältida õhuterrorismi.

Eestis ei tule tänavune aasta tõenäoliselt rekordiliselt soe

Ehkki aasta lõpuni on veel veidi aega, siis suure tõenäosusega ei ole tänavune aasta Eesti jaoks ajaloo kõige soojem.

USA ilmateenistus teatas, et 2014. aastast võib saada maailma ajaloos kõige soojem aasta. «Kuna aasta pole veel läbi, on väga raske öelda, kas see tuleb rekordiline või mitte. Kuid meie jaoks suure tõenäosusega ei tule aasta rekordiliselt soe,» lausus Postimehele Ilmateenistuse ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla.

Tänavu rekordeid vähe

Ta tõi välja, et Ilmateenistusel on olemas andmed aasta keskmiste õhutemperatuuride kohta 1961. aastast alates. Nendest nähtub, et kõige soojem oli 2008. aasta, mil keskmine temperatuur Eestis oli 7,4 kraadi. Sellele järgneb 1989. aasta 7,3-kraadise keskmise õhutemperatuuriga.

Loodla kinnitusel ei ole tänavu olnud ühtegi rekordiliselt sooja või külma kuud. «Selleks, et aasta rekordiliselt soe tuleks, peavad ülejäänud kuud tulema eriliselt soojad,» selgitas ta.

Postimehe palvel võrdles Loodla kõikide kuude keskmisi temperatuure alates 1961. aastast. Keskmiste temperatuuride alusel on tänavuse aasta jaanuar alles 37. kohal, veebruar 8., märts 4., aprill 8. ja mai 16. kohal (arvestatud soojemalt külmemale). Suvekuudest oli juuni 43. kohal, juuli 5. ja august 6. kohal. September on 53 aasta võrdluses soojuselt 12. kohal ning oktoober on Loodla sõnul olnud seni normile lähedal.

Soojenemine on toimunud kahtlemata

Tartu Ülikooli klimatoloog Jaak Jaagus ütles Postimehele, et ka Eesti kliima on viimastel aastakümnetel soojenenud, aga see ei tähenda, et siin just sel aastal kuumarekordit sünniks. «Põhja-Euroopa on selline piirkond, kus seda on rohkem olnudki. Arktika eelkõige, aga just põhja aladel [kliimasoojenemine] avaldub rohkem, mitte troopikas.»

Sellest aastast tema arvates rekordaastat ei saa, aga see ei ole ka pikemas perspektiivis näitaja. «Temperatuuri puhul on tegemist üsna suures vahemikus varieeruvusega,» ütles Jaagus. «Kui üks aasta on rekord, see veel midagi ei tähenda. Pigem on oluline kogu keskmise taseme muutus, mis tuleb paljude aastate kaupa välja. Aga soojenemine on toimunud kahtlemata.»

Klimatoloogi sõnul tõuseb kliima soojenedes veetase, aga Eestis pole seda väga märgata, kuna siin on kerge maapind, mis tõuseb koos veega.

 

Muuli teenis «Isamaa tagatoaga» pea 100 000 eurot

Ajakirjanik Kalle Muuli teenis raamatu «Isamaa tagatuba» müügilt pea 100 000 eurot ning ärikasum oli 58 186 eurot, selgub kirjastuse Tulimuld majandusaruandest.

«Põhitulu andis «Isamaa tagatuba», mis ilmus 2012. aasta sügisel ja mida oli 2013. aasta lõpuks müüdud üle 5000 eksemplari. 2013. aasta hilissügisel ilmunud «Vabariigi sünnimärkide» müügitulu jäi valdavalt juba järgmisse aastasse,» kirjutatakse aruandes.

Ettevõtte müügitulu oli 95 795 eurot, kirjastamis- ning mitmesugused tegevuskulud moodustasid kokku 37 580 eurot. Lisaks teenis ettevõte kasumit ka väärtpaberitehingutelt.

Osaühingu Tulimuld ainuosanik on Kalle Muuli.

ERR saab venekeelse programmi tugevdamiseks lisaraha

Peaminister Taavi Rõivase sõnul jätkab valitsuskabinet venekeelse telekanali loomise arutelu kuu aja pärast, kuid juba praegu on rahvusringhäälingule järgmise aasta riigieelarves venekeelse programmi tugevdamiseks ette nähtud 390 000 eurot.

Rõivas ütles täna riigikogu infotunnis, et valitsus on järgmise aasta riigieelarve eelnõusse planeerinud 390 000 eurot, et olemasolevaid programme venekeelsetes kanalites tugevdada. Tema sõnul on raha mõeldud nii Raadio 4-le, venekeelsele «Aktuaalsele kaamerale» kui ka rahvusringhäälingu venekeelse portaalile. «See summa on eraldatud, see otsus on tehtud,» ütles ta.

Venekeelse telekanali loomise üle jätkab valitsuskabinet tema sõnul arutelu 20. novembril, mil rahvusringhäälingu esindajad annavad ülevaate, milline võiks olla uue telekanali programm ja kui suur peaks olema eelarve.

«Kui see nii juhtub, et valitsus nõustub sellisel kujul kanali loomisega, siis on võimalik teha ka otsused ja näha raha eelarves ette. Puhtalt seetõttu, et lõplik otsus on langetamata, lõplikud analüüsid on tegemata, ei ole ka praegu veel eelarves raha ette nähtud, aga sellega saab tegeleda siis, kui see sisuarutelu on valitsuses toimunud ehk siis eeldatavalt novembri lõpus,» rääkis Rõivas riigikogus.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles hiljem tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel, et valitsus on otsustanud võtta venekeelsele telekanalile suuna ning praeguse kokkuleppe järgi tullakse selle juurde tagasi novembris, kui olemas on arusaadav kontseptsioon. «Et lihtsalt eraldada mingisugune raha, et tehke kanal – nii need asjad ei käi. Aga et kanalile võetakse suund, see oli valitsuse lõppotsus,» märkis ta.

Temagi viitas riigieelarve eelnõusse kavandatud 390 000 eurole ja lisas, et samuti vaadatakse kriitiliselt lisarahataotlusi. «Me ju kunagi tegime ikkagi teise kanali selle mõttega, et sealt ka see venekeelne vaataja saab midagi. Aga jah, vaatajad on väga erinevad selle koha pealt ja Vene propagandaga me ikka ei võistle,» märkis Ligi, kelle sõnul on olukord veel keerulisem, kui vaatajatel pole ka subtiitrite lugemise harjumust.

Ta küsis, kas Eesti tõesti on selline riik, kellel on üks kanal eesti ja teine vene keeles, ning avaldas arvamust, et see oleks proportsioonist väljas. «Minu jaoks ei tohiks nagu teise äärmusse minna, et teha puhtalt venekeelset kanalit ja jagada siis niimoodi eesti ja vene vaatajad tegelikult lahku, aga mõlemad saavad siis võrdselt. Neid vaidluskohti on tegelikult väga palju, mis ka kõik kõlasid. Aga me tuleme tagasi selle juurde novembris seniste plaanide järgi. Siis vaatame, kas on veel võimalik midagi teha,» ütles rahandusminister.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus toimus täna 2015. aasta riigieelarve seaduse esimene lugemine, mille juhatas sisse rahandusminister Jürgen Ligi, kellele riigikogu liikmed esitasid ka hulgaliselt küsimusi.

Peamised küsimused kõlasid teede rahastamise, põllumeestele lisatoetuse maksmise, õliga kütvate majapidamiste toetamise, piiri korrastamise ja tulumaksumäära langetamise kohta. Järgnevalt on lühidalt refereeritud mõningaid esitatud küsimusi ja antud vastuseid.

/.../

Jaak Aaviksoo (IRL): Hea minister! Võtan kätte selle riigieelarve seaduse koos seletuskirjaga ja pean tunnistama, et see dokument ei ole ei loetav ega mõistetav. Sealt saan ma teada eelarve ridade gruppidest, liikidest, kontodest, objektidest, ....., piirmääradest, arvestuslikest vahenditest, ülekantavate maksude ja palju-palju muu raamatupidamisliku abrakadabra kohta. Tegemist on minu arvates raamatupidaja unenäo või unistusega. Seletuskiri ka ei aita palju. Aga me ei saa sellest dokumendist teada seda, kui palju kulub näiteks maanteede ehituseks ja hoolduseks või näiteks teadus- ja arendustegevuseks, rääkimata sellest, mida maksumaksja selle kõige eest vastu saab. Hea minister! Millal saab Eesti loetava eelarve, mis on koostatud tegevus- ja tulemuspõhiselt ning mis oleks mõistetav igale kaasmaalasele?

Jürgen Ligi (Reformierakond): Aitäh! Me liigume sinnapoole, aga muidugi on suur pettumus äsjaselt ministrilt kuulda sellist avastust, et ei olegi riigieelarve sama põnev dokument kui ilukirjandus, ei saagi lihtsaid vastuseid. Eriti ränk on muidugi süüdistus ja ma ei oska seda kuidagi tagasi lükata, aastaid seda esitatakse, et riigis tegeldakse raamatupidamisega. Tõesti häbi, mul on häbi! See on nii halb nimetus, kui öeldakse rahandusministrile, et ta on raamatupidaja. Katsun kuidagi teisiti.

/.../

Kadri Simson (Keskerakond): Suvel sai koalitsiooni poolt vastu võetud rida maksutõuse, mis nüüd on eelarves aidanud tulu poolel kasvu näidata. Aga üks neist tõusudest oli prognoositav 37protsendiline küttekulude tõus neile majapidamistele, kes kasutavad küttena kergkütteõli. Ja suvel te ei osanud öelda, et kuidas seda nendele majapidamistele kompenseeritakse. Ütlesite, et kolmandas kvartalis olete targem. Kus siin eelarves võib seda kompensatsioonimehhanismi siis leida ja millised summad on planeeritud nende majapidamiste hinnatõusu pehmendamiseks?

Jürgen Ligi: See on KredExi meede tõenäoliselt täies ulatuses. Mina olen selle ka kooskõlastanud üsna värskelt. Kuhu see läheb? Läheb selle kalli kütteviisi asendamiseks ökonoomsemaga. Igal juhul on siin võit nii sellel katlaomanikul kui ka riigil ja keskkonnal. Ei ole vaja meil subsideerida maksusoodustuse kaudu kallist ja keskkonda koormavamat kütteliiki. Ma arvan, et see oli väga mõistlik struktuurne reform, mida ka eelmine valitsus tegelikult mõistlikuks pidas, lihtsalt selle meetmega läks rohkem aega.

/.../

Siret Kotka (Keskerakond): Tulen tagasi Tarmo Tamme küsimuse juurde ning teie vastuse juurde põllumeeste toetuse kohta, kus te ütlesite, et erilist arutelu ei pälvinud see valitsuses. Kas sisuliselt võib nii aru saada, et Reformierakond on sotsiaaldemokraatidega koalitsioonilepingus nii kokku leppinud, et sotsiaaldemokraadid saavad küll lastetoetuse, aga see on sisuliselt just põllumeeste üleminekutoetuse arvel?

Jürgen Ligi: Kui teil on selline seos tekkinud, eks te või seda siis selliselt esitada. Üldiselt on eelarves kulusid palju rohkem kui need kaks. Aga kui rääkida selle koalitsioonilepingu prioriteetidest, siis tõepoolest, koalitsioonilepingus eraldi põllumajandusraha ei olnud, oli väga ambitsioonikas ja järsk lastetoetuste tõus. Kui te soovite seda vaidlustada, siis Riigikogu saab alati seda arutada, ja oli ka tööjõumaksude alandamine, mis vastab ka kõikidele soovitustele, mis meie maksusüsteemi kohta antakse. Nii et meil ei olnud tõesti väga palju sinna kõrvale panna, aga neid erinevaid sotsiaalseid meetmeid lisandub ka. Tegelikult need otsetoetused tõusevad 11 miljonit või oli see 11%, ei toimu ju mingisugust toetuste vähenemist, nad kasvavad. Olen ka ise panustanud sellesse, et Euroopa eelarve selles osas meie jaoks oleks soodsam ja saanud ka tulemust. Nii et mul mingit häbitunnet ei ole otsetoetuste teemal, ma arvan, et olen teinud rohkem, kui minult võiks oodata.

/.../

Marko Mihkelson (IRL): Ma tahaksin tegelikult tunnustada valitsust eelarve tegemisel just selles valdkonnas, mis puudutab vahendite kasvu sisejulgeoleku- ja kaitseküsimustes. See on kindlasti tänasel ajal eriti oluline. Aga ma tuleksin teie sissejuhatava sõnavõtu juurde, kus te mainisite, et praegu eelarveprotsessi käigus tegelikult on veel kavas lisada mõned miljonid Eesti idapiiri väljaehitamiseks. Ma tahaksin, et võib-olla natuke siiski täpsustaksite, mitmest miljonist või kui suurest summast me täna räägime. Ja millistest vahenditest või mille arvelt see peaks eelarvesse lisanduma?

Jürgen Ligi: Kõigepealt on miljoneid juba selle aasta eelarvet muutmata kulutatud Siseministeeriumis ja see protsess jätkub. Teiseks on kõige kriitilisem küsimus piirisihi puhastamine. Selle me teeme ära, kui nii tohib öelda, eelarveväliselt, see on RMK vahenditega ja seda eelarves ei kajastu. Siis juba valmis eelarvesse lisati 0,9 miljonit ja minu ettepanek on lisada siia vähemalt kolm miljonit. Väga raske on suletud eelarves midagi muuta. Aga see, kui on meil olemas juba siht ja kui meil on kaamerate hankimiseks 0,9 miljonit, siis see kokku annab juba sellise jälgitavuse. Sinna Hiina müüri me kunagi ei kavatse rajada. Mis nee täpsed projektid on? Kui ma vaatan seda eelarve projekti, mida kunagi mingite uuringute järgi on paberile pandud, siis ma natuke kratsin kukalt, et kas need asjad ikka täpselt nii palju maksavad, eriti arvestades seda, et selle piirisihi puhastamine kipub välja paistma kuluvaba sisuliselt. Ma ei ole selle ala vahetu kureerija, aga RMK-le me selle eest võib-olla ei pea üldse midagi maksma. Siin on küsimus jälle eramaade asjades. Mis mind isiklikult kõige rohkem nüüd viimase hetke avastusena häirib, on see, et sellest projektist on jäänud välja – see ei ole enam etteheide eelmisele siseministrile etteheidete eest, mis tema tegi  – Narva piiripunkti investeering. See on jäänud koguprojektist välja. Siseministeerium ei ole arvestanud seal tolli vajadustega, aga see on ka osa piiri väljaehitamisest. Ja see summa on juba selline, et otsime sinna katet, mis on mingi 8,8 miljonit. Probleem on päris suur, aga ma ei taha uskuda, et see on 26 miljonit, isegi mitme aasta peale. 

/.../

Mihhail Korb (Keskerakond): Küsimus puudutab kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja konkreetselt kohalikule omavalitsusele eraldatava üksikisiku tulumaksu osa. Seda osa masu ajal vähendati ja vähendati mitte numbriliselt, vaid protsenti, mis eraldatakse kohalikule omavalitsusele ja mitu aastat ei ole see protsent muutunud. See, et kohalike omavalitsuste tulubaas praegu numbriliselt kasvab, summa, siis protsent jääb samale tasemele. Esimene küsimus, mis põhjusel selline suhtumine kohalikele omavalitsustele on, ja teine, et kas te ei plaani seda protsenti tulevikus tõsta?

Jürgen Ligi: Nagu ma ütlesin, on selle tulumaksu protsendi tõstmine regionaalpoliitiliselt kontraproduktiivne. See koondab raha Tallinna ja kuldsesse ringi ja võtab ära vaesematelt omavalitsustelt. Ei, ma ei poolda seda. Mina pooldaksin tasandusfondi suurenemist, millele on jällegi omad vastuseisjad, mulle vähe arusaadavatel põhjustel, miks seda konsensust ei ole leitud ei selles ega eelmises valitsuses, eelkõige eelmises valitsuses. Nii et kas omavalitsustelt keegi raha ära võttis – raha võttis ära ikkagi masu ja see, kus valitsus vea tegi, ei ole mitte sel ajal, kui ta masu ajal läks korrigeerima oma kunagisi unistusi ja reaalsusse tagasi aitas rahandusel pöörduda, vaid see, et me kunagi aina suurendasime seda protsenti. Vähendades tulumaksumäärasid, tõstes maksuvaba miinimumi võttis riik kogu selle koorma enda peale, keskvalitsus, ma mõtlen. Mis ei ole mõistlik, sest et ka kodanikud, tulumaksu maksjad, on korraga ju riigi ja omavalitsuse elanikud. See oleks võinud käia mõistlikumalt. Ühel hetkel lihtsalt see protsess jooksis kinni, sai jaks otsa. Minu arust see korrektsioon oli vajalik ja minu arust ei ole vaja seda tegelikult korrigeerida. Pigem tuleks omavalitsustel, nagu ma ütlesin, anda maamaksu osas autonoomsus, suurem autonoomsus. See on tõesti kohalik asi. Maad ei saa sisse kirjutada klikiga, see on, kus ta on, ja ta on ka majanduskeskkonna poolest kõige ohutum maks.

/.../

Urbo Vaarmann (Keskerakond): Värskes tööandjate manifestis on ühe ettepanekuna kirjas tööandjatel vabastamine erisoodustusmaksust. Kui suur summa see võiks olla riigieelarves arvestatud sellel aastal?

Jürgen Ligi: Ma ei tea. Sellist maksu nagu erisoodustusmaks ei eksisteeri. Eestis on sotsiaal- ja tulumaks, mida rakendatakse palgatuludele. Läbi aegade on olnud selliseid tahtmisi, et naturaalpalk oleks kuidagi maksuliselt soodustatud. Nii tore on lasta kinni maksta oma harrastusi ja riigi arvel säästa. Aga need on väga isiklikud valikud. Kui me hakkaksime kõiki isiklikke valikuid kirjutama firmade arvele, siis sellle eelarvekulu oleks suhteliselt raske prognoositav. Kindlasti kipub see minema kümnetesse miljonitisse ja see on ju nii soodus mitte maksta rohkem palka, vaid pigem jõusaalipilet või golfipilet või mis need kallimad alad on, jättes need odavamad ja tervistavamad alad katmata. Ei, isiklikke valikuid ei peaks kirjutama firmade arvele. Firmade arvel läheks see ka sotsiaalselt äärmiselt ebavõrdseks, selle omastaksid kaks jõukamat detsiili. See on statistiliselt tõestatud kõige paremini minu meelest "firmapensionide" ehk firmade kolmandasse sambasse sissemaksete puhul. Need, kellel on tegelikult juurdepääsuprobleem sellistele teenustele, need ei saa sellest midagi, neil on pigem palgaprobleem. Eelkõige makstakse ikkagi palk ära. Siis, kui on palka küllalt, siis hakatakse vaatama, et saaks harrastusi ka. See on väga tavapärane tahtmine ja jätkuks vaid Riigikogul meelekindlust selliseid asju mitte teha, mis nõrgestavad abivajajate kaitset ja soosivad neid, kes ise hakkama saavad.

/.../

Andres Herkel (Eesti Vabaerakond): Austatud minister! Niinimetatud erisoodustusmaksu puhul te muretsete selle pärast, et äkki võidaksid sellest loobumise puhul kõige enam sellised jõukamad detsiilid. Samas teie pikaajaline idee vähendada üksikisiku tulumaksu jätab kahtluseta enam raha kätte just suurema palgatulu saajatele. See, kui vähesel määral koalitsioon tulumaksuvaba miinimumi tõstab, on tegelikult ikkagi naerukoht. Kuidas te seletate seda vastuolu ja kas te seletaksite palun ka seda, mismoodi teie arvates Eesti maksusüsteem võiks lähematel aastatel areneda? Kas üksikisiku tulumaksumäära vähendamine saab käia kokku tööjõumaksude otsustava vähendamisega?

Jürgen Ligi: Viimasest lausest ma nüüd ei saanud aru, selles oli loogikaviga. Üksikisiku tulumaks ise on tööjõumaks, selle vähendamine saab küll käia tööjõumaksude vähendamisega koos. Küll aga võin kinnitada, et üheski maksuvaidluses ei toeta ma tulumaksumäära edasist alandamist, 20 on väga paras maksumäär. Kui te küsite nüüd sellest vastuolust maksumäära alandamise ja erisoodustusmaksu vabastuse all, siis vaadake, need on majanduspoliitiliselt täiesti erinevad asjad. Üks on, et maksumäärad iseenesest on majanduskeskkonna atraktiivsuse küsimus. Erisoodustuse küsimus on küsimus maksusüsteemi auklikkusest. Kui me seal kaotame ära, naturaalpalgal kaotame maksu ära, jättes rahalisele palgale alles, siis hakataksegi maksma isiklikke asju firma arvel ja see jaotub veel tunduvalt ebaühtlasemalt kui maksumäära küsimus. Kui pooled inimesed on tulumaksu maksjad laias laastus, siis erisoodustuse saajad on nendest vähemuses. See on erakordselt regressiivne tulemus, mis te saavutate, kui te hakkate harrastusi kinni maksma, sest harrastusi firmadest siiski maksab kinni väga väike hulk. Enamik näeb vaeva sellega, et maksta vähegi korralikku palka, mitte mingisuguseid luksuslikke harrastusi, et mida jõukam firma, seda luksuslikumaks lähevad harrastused. Ma ei näe põhjust, et seda peaks tegema pensionikassa, haigekassa või siis ka avalike spordirajatiste arvel, jutt on kogu aeg spordist. Ma ei saa aru, kuidas see nüüd nii on, kas see spordiharrastus on mingi riiklik missioon, kus tuleb veel panustada lõputult selle nimel, et sotsiaalne disbalanss veel suureneks. Sest pensionärid, lapsed, töötud, õpilased ei saa ju mitte midagi sellest, kui firmad hakkavad oma, mis seal salata, ka riigiaparaat hakkab siis oma palka natuuras maksma.

Ringkonnakohus jättis Bakuu afääri kohtuasjas karistused täitmisele pööramata

Täna tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, millega muudeti Harju maakohtu määratud karistusi Harles Liivile, Erki Piirsalule ja Tõnis Haavelile Gildi investeerimispettuse asjas ning jäeti karistused täitmisele pööramata, mis tähendab, et reaalne vangistus asendati tingimisi vangistusega.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sai Piirsalu kahe aasta pikkuse tingimisi karistuse, Liiv ja Haavel aga seitsme kuu pikkused tingimisi karistuse. Kõigi katseaeg on kolm aastat.

Šarunas Skyriuse osas muutis ringkonnakohus samuti maakohtu otsust, lõpetades tema osas kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Jõusse jäi Harju maakohtu otsus mõista Piirsalult, Liivilt, Haavelilt ja ettevõttelt AS Gild Financial Advisory Services (GFAS) solidaarselt välja tekitatud kahju. Piirsalu, Liiv, Haavel ja GFAS peavad solidaarselt tasuma seitse miljonit eurot ning Piirsalu, Haavel ja GFAS lisaks ka 4,48 miljonit eurot.

Selliseid karistusi nõudis maakohtus kohtualustele ka prokurör, kuid kohus leidis toona, et nn bakuu võlakirjade afääri osalistele tuleks mõista reaalsed vanglakaristused. Piirsalule mõistis maakohus kolme- ja Haavelile 2,5-aastase vanglakaristuse.

Pirshagi OÜ, OÜ Tertius, Marijus Kalesinskase ja Mindaugas Girjotase tsiviilhagide lahendamist puudutavas osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule tagasi

Otsus on jõustumata ja selle võib edasi kaevata 30 päeva jooksul.

Eurostat: Eesti väljastas mullu enim elamislube perekondlikel põhjustel

Eurostati andmeil väljastas Eesti möödunud aastal 1,9 elamisluba 1000 elaniku kohta, mis teeb kokku 2496 elamisluba – seejuures anti enim, 44,2 protsenti lubadest ehk 1103 tükki välja perekondlikel põhjustel.

Töö tõttu väljastati Eestis 23,2 protsenti lubadest ehk 579. Eestisse kooli tulnutele anti elamisluba 498 korral, mis moodustab 20 protsenti väljastatud lubadest. Absoluutarvudes jäi Eestile kõige lähemale Horvaatia 2496 väljastatud elamisloaga. Seejuures anti Horvaatia elamislubadest ligi 70 protsenti välja perekondlikel põhjustel. Protsentuaalselt elaniku kohta väljastasid Eestist pisut vähem elamislubasid Ungari ja Kreeka, mõlemad näitajaga 1,7 elamisluba 1000 elaniku kohta.

Euroopa Liidu liikmesriigid väljastasid 2013. aastal mujalt riikidest pärit inimestele 2,36 miljonit elamisluba, mida oli 12 protsenti rohkem kui 2012. aastal.

Enim elamislubasid andis välja Suurbritannia: ligi 724 000, teisel kohal on Poola, kus anti välja 274 000 elamisluba, ning kolmandal Itaalia 244 000 elamisloaga. Prantsusmaa väljastas mullu 212 000, Saksamaa 200 000 ja Hispaania 196 000 elamisluba.

Nende kuue riigi arvele langes 78 protsenti kõikidest eelmisel aastal kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubadest.

Kõige rohkem ehk 237 000 elamisluba anti Ukraina kodanikele, kellest enamik läks Poola tööle. Teisel kohal on India kodanikud 201 000 elamisloaga, kolmandal USA kodanikud 172 000 elamisloaga, neljandal Hiina kodanikud 166 000 elamisloaga, viiendal Filipiinide kodanikud 108 000 elamisloaga ja kuuendal Maroko kodanikud 102 000 elamisloaga.

Paet peab otsustama Euroopa Parlamenti mineku

Reformierakonna aseesimees, välisminister Urmas Paet peab pärast Euroopa Komisjoni uue koosseisu ametisse kinnitamist otsustama, kas minna komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi asendusliikmena Euroopa Parlamenti.

Suvistel eurovalimistel Reformierakonna nimekirjas kandideerinud, rekordilised 45 037 häält kogunud ja Euroopa Parlamenti valitud Ansip saab Euroopa Komisjoni ühtse digitaalturu valdkonna asepresidendiks. Täna sai komisjoni uus koosseis Euroopa Parlamendi heakskiidu.

Esimesena tekib Ansipi asemel Euroopa Parlamenti mineku võimalus välisminister Paetil, kes mais toimunud valimistel sai 8655 häält.

«Enne kui europarlament ei ole teinud otsust uue Euroopa Komisjoni kinnitamise kohta, ei ole ministril veel midagi otsustada,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja septembris ja lisas, et Paet teeb otsuse alles siis, kui Euroopa Parlament on komisjoni uue koosseisu kinnitanud.

Täna lubas Paet otsuse teha kümne päeva jooksul, kuid mitme poliitikaasjatundja hinnangul otsustab ta Euroopa Parlamenti minekust tõenäoliselt loobuda. See võimaldaks Paetil jätkata välisministrina ning kandideerida ka kevadistel riigikogu valimistel, kus ta on alati teinud hea tulemuse. Eelmistel, 2011. aasta valimistel toetas Paeti ligi 11 000 valijat.

Paeti loobumisel pääseb Euroopa Parlamenti riigikogu liige Igor Gräzin, kes on ka juba kinnitanud, et võtab sellisel juhul koha vastu. Gräzin kogus suvistel eurovalimistel 975 häält.

Gräzini esimene asendusliige riigikogus oleks Tartu maavanem Reno Laidre, tema loobumise korral saaks parlamenti mineku võimaluse aga Tabivere vallavanem Kalmer Lain.

Kohtutäiturid unustavad sageli võlgnike huvid

Endine kohtutäitur Priit Lantin võrdleb täituri ametit timuka tööga – täitur lihtsalt viib ellu kohtu otsuse, koheldes võlgnikku selles protsessis kui eikedagi.

Endise kohtutäituri ja praeguse võlgnike kaitsja Priit Lantini sõnul on kalestumine selles ametis paratamatu.

Priit Lantin mõisteti 2011. aastal süüdi Tallinna munitsipaalpolitsei juhile pistise andmises ja ta lahkus ise kohtutäituri ametist. Sellest hoolimata on tal unikaalne kogemus nii täituri kui inimesena, kes kaitseb nüüd kodanikke oma Võlakaitse Büroos hoopis kohtutäiturite liialduste vastu.

«Võin oma kogemusest öelda, et mingil hetkel sa ikkagi kalgistud,» lausus Lantin. «See on täiesti selge. Eks see on psühholoogiline reaktsioon – see on emotsionaalselt väga keeruline töö. Otsus on tehtud kuskil kõrgel ja kaugel, aga täiturit võib võrrelda nüüdisaegse timukaga – tema viib siis ellu selle, mida kohus otsustas.»

Lantini kinnitusel on täiturite seas üsna valdav suhtumine, et võlgnik on eikeegi. Samas näeb seadus ette, et täitur peab kaitsma mõlema osapoole, ka võlgniku õigusi.

Peeter Kümmeli juhtum

Postimees kirjutas nädal tagasi lahti Eesti koondise suusasprinteri Peeter Kümmeli loo – kohtutäitur Marek Laanemets müüb tema suvekodu Otepää külje all ning on arestinud ka korteri Otepääl.

Lantini väitel rikub Laanemets mitut seadust. «Kohtutäitur ei esita kohtule nõutud dokumente, arestib vara oluliselt rohkem, kui on nõude rahuldamiseks vajalik, ning müüb vara alla turuhinna, lisaks selgus, et ühele võlgnikule on täitmisteade edastatud aadressile, kus ta juba kümme aastat ei ela,» loetles Lantin. «Samas leidis kohus, et võlgniku vara võibki arestida ligi neli korda rohkem, kui on rahalise nõude suurus.»

Kõnealuses juhtumis on nõue kokku 125 000 eurot, millest iga võlgniku põhivastutus on ligikaudu 64 000 eurot. Kümmeli ja tema kolme hammasrataste vahele sattunud äripartneri kinnisvara on aga arestitud kokku 473 000 euro väärtuses. Lisaks on arestitud ka võlgnike pangakontod ja ettevõtete osakud – niisiis on lõppkokkuvõttes arestitud vara väärtus veelgi suurem.

Lantini sõnul kinnitavad riigikohtu lahendid, et kohtutäitur peaks enne vara mitmekordset arestimist seda ikkagi tõsiselt kaaluma. «Esimese astme kohtute kvaliteet kahjuks lihtsalt on säärane ja täituritel on võimalik teha sisuliselt karistamatult selliseid otsuseid,» lausus ta. «Inimesed ühel hetkel tüdinevad kohtus käimisest ja löövad kõigele käega – selle tulemusena ongi täituritel võimalik sääraseid asju teha.»

Lantini sõnul püüavad mõned täiturid endiselt seadust rikkuda, müües oksjonitel maha ka ühisvara seda osa, mis kuulub võlgadeta kaasomanikule, näiteks abikaasale. «See on väga tõsine rikkumine,» lausus ta. «Tõenäoliselt hakkab täitur hiljem väitma, et tema ei teadnud, kinnistusregistris pole see kirjas ja miks võlgnik kohe ei öelnud. Aga meil on ometi olemas abieluvara register ja abielusuhteid saab tuvastada rahvastikuregistrist.»

Kohus rikub norme

Postimees leidis ka rea kohtulahendeid, mis kinnitavad, et täitur ei saa arestida ühisvara seda osa, mis kuulub abikaasale, kes pole võlglane.

Lisaks ei pea kohus Lantini sõnul sageli kinni iseenda kohustustest. «Kui te loete täitemenetluse seadustikku, siis seal on kirjas, et kohus vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse suhtes läbi 14 päeva jooksul,» ütles Lantin. «See on norm, mida kohtul pole õigust rikkuda! Meie aga esitasime kaebuse Harju maakohtusse kevadel ja saime otsuse oktoobri algul. Kohus väitis, et ei saanud menetleda, sest täitur ei esitanud kohtule täitetoimikut.»

Lantini sõnul taotles ta ühes teises täituriloos oma kliendile esialgset õiguskaitset vara müügi peatamiseks, selle taotluse peab vastavalt seadusele läbi vaatama 48 tunni jooksul. «Tänaseks on see avaldus juba kaks nädalat kohtuniku käes, kes pole lillegi liigutanud!»

Täitur Laanemetsa sõnul langetas Harju maakohus eespool kirjeldatud Kümmeli juhtumis 2012. aastal otsuse, millega mõisteti kolmelt võlgnikult solidaarselt välja 79 000 eurot, millele lisandus viivis. Eelmise aasta algul, kui algas täitemenetlus, oli kogusumma kerkinud üle 132 000 euro. Praeguseks on müüdud 60 000 euroga Erik Tederi kinnistu Saaremaal – sellest lähevad mahaarvamisele võlausaldajate nõuded umbes 15 000 euro ulatuses. Lisaks Kümmeli suvekodule, millest on müügis tema pool kaasomandist, müüakse nüüd veel kahte kinnistut. Neist Tallinna korteris elab Erik Teder ise sees.

Laanemetsa sõnul müüakse kinnistud koos hüpoteekidega ja seetõttu on ka alghinnad madalamad. «Täna ei ole võimalik spekuleerida teemal, kas müüki läheb veel võlglaste kinnistuid või mitte,» teatas ta.

Vaid Kümmel vaidlustas Laanemetsa sõnul kohtus tema määratud hinna – kohtu kutsutud ekspert hindaski Peeter Kümmelile kuuluvaid kinnistuid ja hindamisakti tulemusena on vara väärtus väiksem, kui täituri koostatud arestimise aktis.

Laanemetsa väitel pole ükski võlgnik teinud täitemenetluse käigus ühtki ettepanekut, kuidas oleks võimalik nõue mingil muul viisil lahendada. «Ka riigikohus on leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt, pakkuma näiteks välja võimalusi muu vara müümiseks.» Kohtutäitur arvestab Laanemetsa sõnul täitemenetluse läbiviimisel võlgniku huvidega, kui need ei takista täitemenetluse eesmärgi saavutamist.

Laanemetsa sõnul ei ole ta arestinud ka võlgnike ühisvara. «Kontrollisin andmeid avalikest registritest, sealhulgas abieluvararegistrist ja rahvastikuregistrist,» lisas ta.

Priit Lantini sõnul võtavad kohtutäiturid oma töö eest kohtutäituri põhitasu, mis on alates 3000-eurosest nõudesummast keskmiselt kümnendik. Väiksemate nõuete puhul käib aga jutt isegi kuni poolest.

Pärast vara müüki võtavad kohtutäiturid sellele lisaks veel lisatasu kuni kolm protsenti müüdud vara hinnast – saavad võtta ka vähem, aga võtavad Lantini kinnitusel tihti seaduses lubatud maksimumi. Neile summadele lisatakse käibemaks.

Postimees.ee kutsub lugejaid jagama oma isiklikke kogemusi kohtutäituritega. Kogemusi saab jagada Postimehe vihjelingi kaudu.

Kohus lõpetas Koger Kinnisvara pankrotimenetluse raugemise tõttu

Harju maakohus lõpetas täna OÜ Koger Kinnisvara pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Suurimad võlausaldajad, kellel jäi ettevõttelt raha saamata, olid 6,1 miljoni euroga AS Swedbank, 3,3 miljoni euroga AS SEB Pank ja pankrotis Koger Projektijuhtimise AS ligi miljoni euroga.

Mullu suvel oli võlausaldajate nõuete maht pankrotistunud OÜ Koger Kinnisvara vastu ettevõtte pankrotihalduri sõnul ligikaudu 12 miljonit eurot.

Ettevõtte varade maht on suhteliselt väike, sinna hulka kuuluvad kaks kinnistut ja mõned nõudeõigused, ütles Koger Kinnivara pankrotihaldur Martin Krupp toona BNSile.

Harju maakohus kuulutas Koger Kinnisvara pankroti välja 2013. aasta mai lõpus. Samal nädalal kuulutas Harju maakohus välja ka teise ärimees Andres Kogerile kuuluva ettevõtte Koger Projektijuhtimise AS pankroti.

«C-komando» sai ehitusfirma juhtumit lahendades petta

«C-komando» püüdis tuua selgust  kodumaja remontinud  proua Isabella ja talle töid teostanud erinevate ehitusfirmade vahel.  Püüdes proua murele lahendust leida, sai paraku petta ka saatemeeskond.

Isabella on oma vana talumaja renoveerimisse paigutanud kümneid tuhandeid eurosid, kuid tänaseks on siiski reaalne, et maja kukub kokku. Naine müüs aasta tagasi maha tütre kolmetoalise korteri Lasnamäel, et renoveerida Järvamaal asuv maamaja. Kuigi raha ehituse teostamiseks oli naisel kohe maksta, on tööd ikka veel lõpetamata. Isabella väidete kohaselt on teda petetud.

Esmalt tundis Isabella end tüssatuna siseviimistlustöid teostanud Aleksandri poolt. Järgmine väidetav kelm oli ehitusfirma El San, kelle esialgne hinnapakkumine tõusis tööde käigus pea kahekordseks.

Saate meeskond asub välja selgitama, kas naist on tõesti petetud. Neli kuud kulunud probleemistiku lahendamisse kutsuti appi ka ekspertiis.

Hea lugeja! Millised on sinu kogemused ehitusfirmadega ja ehitajatega? Kui palju me saame usaldada ehitusfirmat, kes teostab töid ilma lepinguta?

«C-komando» on Kanal 2 eetris täna kell 22:30.

 

Reinsalu: Venemaa hirmutamine Euroopat ei lõhesta

Tundmatu objekt Rootsi vetes võib olla järjekordne Venemaa katse Euroopas hirmu ja ebakindlust külvata, aga see ei kanna vilja, ütles riigikogu liige Urmas Reinsalu (IRL).

Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» rääkis Reinsalu, et Venemaa tahab näidata oma võimu ja loodab, et kui Euroopa riigid muretsevad oma julgeoleku pärast, ei pööra nad Ukrainas toimuvale nii suurt tähelepanu.

Samas ütles endine kaitseminister, et Venemaa taktika ei ole olnud õige, sest viimase aja sündmused on Euroopas ühiskondi pigem just liitnud. Ka Rootsi on nüüd Reinsalu sõnul valmis panustama tihedamale lõimumisele NATOga.

Samas ei ole teada, kas väidetavalt Vene julgeolekujõududele kuuluva laevaga juhtus õnnetus või oli kogu sündmus planeeritud.

Eelmisel reedel teatasid Rootsi kaitsejõud, et on saanud usaldusväärset infot võõrriigi allveelaeva operatsiooni kohta ning alustanud Stockholmi ümbruse saarestikus otsinguid, kus osaleb üle 200 inimese.

Separatistide käes pantvangis olnud eestlane loobus Ukrainasse naasmisest

Ida-Ukrainas tänavu kevadel separatistide käes pantvangis olnud Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni OSCE vaatleja Tõnis Asson loobus puhkuse järel Ukrainasse naasmisest, kuigi algselt tal selline plaan oli.

«Loobusin Ukrainasse naasmisest perekonna palvel,» teatas Asson vastuseks Postimehe küsimusele.

Veel suvel plaanis Asson pärast pantvangist pääsemist puhata ja siis oma missioonile naasta. Leping OSCE missioonis osalemiseks oli Assonil septembri lõpuni.

Separatistid pidasid OSCE erimissiooni neljaliikmelise vaatlejate meeskonna Ida-Ukrainas Donetski lähistel kinni 26. mail rutiinse kontrollkäigu ajal. Lisaks Tõnis Assonile võtsid separatistid pantvangi taanlase, türklase ja šveitslase.

Donetski separatistid vabastasid pantvangid 27. juuni öösel. Tõnis Asson jõudis Eestisse tagasi 28. juunil.

Reinsalu «Hõbekuulist»: IRL selliste infooperatsioonidega ei tegele

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu lükkas tagasi väited, justkui oleks erakonna tipp-poliitikud lekitanud ajakirjandusse materjale, mis viisid Siim Kallase kevadel otsusele uue valitsuse moodustamisest loobuda.

Reinsalu ütles täna Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et IRLi aseesimees Eerik-Niiles Kross on Eestis legendaarne mees ning legendaarsetele meestele omistatakse teinekord ka asju, mis on põnevad, kuid õiged ei pruugi olla. Tema sõnul tuli Kallase loobumine IRLile samasuguse üllatusena nagu toona kõigile teistele.

Küsimusele, kas erakonna tuumikusse kuuluvad poliitikud on ajakirjandusse Kallast puudutavaid dokumente lekitanud, vastas Reinsalu eitavalt ning kinnitas, et IRL sellist tüüpi infooperatsioonidega ei tegele.

Reinsalu meenutas, et Reformierakonna esindajad püüdsid juba kevadel viidata, justkui olnuks IRL juhtunuga seotud. Samas kordas ta, et Kallase teade tuli erakonnale üllatusena ning partei ei saa pidada oma teeneks, et peaministriks on saanud Taavi Rõivas.

Postimees kirjutas täna, et valitsuse moodustamise eel päevalehe artiklisarjani viinud materjalid aitas ajakirjandusse IRLi tuumik – Urmas Reinsalu, Juhan Parts, Margus Tsahkna ja Gerrit Mäesalu – eesotsas Krossiga. Kallas teatas märtsi keskel, et loobub peaministriks ja Reformierakonna esimeheks kandideerimast endavastase meedikampaania tõttu.

Postimehe küsimusele, kust ja kelle initsiatiivil ilmusid välja dokumendid, millega teda survestati, vastas Kallas toona, et ei ole mõtet sellel enam peatuda. «Pole enam oluline,» lausus ta.

Kohtutäitur pani Pärnu rannaniidul nosinud veised enampakkumisele

Pärnu kohtutäitur Rocki Albert müüb internetioksjonil avalikul enampakkumisel Pärnu rannaniidul elutsenud ja seda puhtaks söönud kaht veisekarja.

Pakkumisel on Aberdiin-anguse tõugu kari, kus on 21 veist ja kolm vasikat, ning 20 veise ja seitsme vasikaga Šoti mägiveiste kari. Loomad asuvad Pärnu rannaniidul Raekülas.

Kariloomad müüakse esmaspäevani kestval elektroonilisel enampakkumisel, kus Aberdiin-anguse karja alghind on 21 300 eurot, Šoti mägiveiste alghinnaks on määratud 12 350 eurot.

Enampakkumisel kariloomad kuuluvad Eesti Pärandmaastikud MTÜ-le, mille juhatuse liige on Georg Artma.

Artma sõnade järgi on rannaniidul nosinud kari müügil seoses Eesti Pärandmaastike ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projektiga. Täpsemalt ta karja müügi tagamaid kommenteerida ei soovinud. „Jõudsin karja müügi osas KIKiga sellisele kokkuleppele,“ jäi Artma napisõnaliseks.

Juuni lõpul Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitekutse järgi on KIKil mittetulundusühingule Eesti Pärandmaastikud 16 529 euro ja 67 sendi suurune nõue, millele lisandub 868 euro ja 15 sendi suurune kohtutäituri tasu.

KIK andis 2011. aastal Eesti Pärandmaastikud MTÜ-le poollooduslike koosluste hooldustehnika soetamiseks 158 378,43 eurot toetust. Toetuse andmiseks sõlmis KIK Eesti Pärandmaastikega sihtfinantseerimise lepingu, mille üks tingimus oli, et toetuse saaja säilitab ja kasutab toetuse arvel ostetud vara sihtotstarbeliselt vähemalt viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest. Samuti ei tohtinud toetuse saaja viie aasta jooksul anda vara omandit või valdust üle kolmandatele isikutele ilma KIKi nõusolekuta. Nimetatud lepingutingimuste rikkumisel oli KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.        

Toetuse eest ostetud põllumajandustehnikat tuli kasutada sihtfinantseerimise lepingus kindlaksmääratud poollooduslikel kooslustel hooldustööde tegemiseks, talvisel ajal loomade hooldamiseks.

„Kuivõrd MTÜ Eesti Pärandmaastikud lõpetas toetuse vahenditest soetatud tehnika sihtotstarbelise kasutamise enne sihtfinantseerimise lepingus nõutud perioodi lõppu, nõudis KIK toetuse osaliselt tagasi, arvestades seejuures proportsionaalselt tehnika sihtotstarbelise kasutamise aega,“ seletas KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink.

Toetuse tagasinõudmisel antakse toetuse saajale võimalus esitada vastuväited ja maksta tagasinõutav toetussumma vabatahtlikult tagasi. Toetuse tagasinõudmise menetlemise ajal sai KIKile teatavaks, et MTÜ Eesti Pärandmaastikud on sihtfinantseerimise lepingu tingimusi rikkudes müünud KIKi toetuse eest soetatud tehnika kolmandale isikule.

„MTÜ Eesti Pärandmaastikud tagasinõutavat toetust vabatahtlikult tagasi ei maksnud ja KIK läks oma nõude sissenõudmiseks kohtusse. Selleks, et kindlustada oma nõude rahuldamist, esitas KIK kohtule avalduse hagi tagamiseks ja toetuse saajale kuuluvate loomade arestimiseks, samuti taotles KIK luba arestitud loomad müüa,“ selgitas Kink. „Loomade arestimise taotluse esitas KIK seepärast, et toetuse saaja andis KIKi loata toetuse vahenditest ostetud vara müües põhjuse arvata, et võõrandab kohtumenetluse käigus KIKi huve kahjustades kogu talle kuuluva. Kohtumenetluse lõppedes ei oleks KIKil võimalik siis oma nõuet rahuldada.“

KIK taotles arestitud loomade müümist, sest loomade arestimisel teatas Artma, et tal pole loomadele talvesööta varutud ja tal ei ole võimalik neid pikaajaliselt üleval pidada. „Kolmandatele isikutele loomade hoiule andmine on ülikallis. Toetuse saaja on ka ise andnud oma nõusoleku arestitud loomade müümiseks,“ märkis Kink.

KIKi kommunikatsioonijuht lisas, et olukordi, kus loomapidaja lepingutingimusi rikub ja KIK loomad ära võtab, on väga harva.

Tänavu augustis on kohus teinud Eesti Pärandmaastikud MTÜ-le hoiatusmääruse äriregistrist kustutamiseks, sest ettevõttel on esitamata majandusaasta aruanne. Eesti Pärandmaastike viimane aruanne kajastab 2011. aasta tegevust.

Äriseadustiku järgi võidakse majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühing äriregistrist kustutada.

Äriregistri andmete kohaselt Eesti Pärandmaastikel eilse seisuga maksuvõlga ei olnud.

Artma ütlust mööda ei lähe müüki kõik Pärnu rannaniidul murupügajana ametis olnud pudulojused. „Lähipäevil panen aiad püsti ja viin oma veised Soomaale,“ seletas ta.

Artma jutu järgi võtab Soomaa reisi ette umbes 70 veist.

Südamlik lugu: eakas mees ja eakas koer leidsid teineteist

76-aastane Valdur leidis pärast armastatud naise surma Pärnu varjupaigast endale 8-aastase koera Gustavi ehk Kusti, kes pakub mehele lohutust ja seltsi.

Varjupaikade MTÜ turundusjuht Mari Hagi kirjutas Facebooki, et Valdur tuli varjupaika esimest korda kevadel, pisarad kurgus ja silmis. «Jutust koorus välja hiiglaslik kurbus ja üksindus, sest peale ilusat ühist elu oli surnud memm. Lapsi polnud loodus sellele paarile jaganud. Nagu sellest löögist vähe oleks, suri nädal peale memme pere koer ja nii oligi taat jäänud päris üksi. Taat tuli uut sõpra otsima,» kirjeldas Hagi suhtlusportaalis.

Nii tutvustasid varjupaigatöötajad Valdurile oma eakat koera nimega Gustav Kastan Coconut ja see oli armastus esimesest pilgust. «Juba teisel korral käis hiiglaslik koer taltsalt ilma rihmata taadi kannul. Ega nad pikalt jalutada viitsinud, need kaks vanameest. Ikka vähekaupa, vahepeal istudes ja nosides barankasid, mis taadi pungil taskutes. Ja siis ühel ilusal päeval sõitsidki nad koju, Gustavi uude päriskoju,» meenutas Hagi.

Kui Varjupaikade MTÜ hakkas 2015. aasta kalendri tegemist plaanima, siis tulid Valdur ja Gustav kohe meelde. Septembri lõpus mindi fotograafiga Valdurile külla.

«Meie saabumise üle rõõmustasid nii vana mees kui koer. Natuke kurbustki mahtus selle kohtumisse, siis kui taat näitas tühje lilleampleid ja roosipeenraid ning rääkis, et kõik lilled surid ilma perenaise hoolitseva käeta välja. Kui jutt jälle vesistele teemadele kiskus, sekkus Gustav, otsekui tahtes peremehele öelda, et jäta, sul olen ju mina,» meenutas Hagi.

Eile oli lugu Valdurist ja Gustavist ka ETV saates «Ringvaade». «Naabrimees hakkas rääkima, et käid üksi ringi ja nutad, vaata endale parem sõber,» rääkis Valdur, kuidas ta aprilli lõpus Gustavile järele läks.

Novembri lõpus müügile tulevat MTÜ kalendrit saab osta nii varjupaikadest kui ka e-poest ning kogu tulu läheb sealsete loomade veterinaarkulude katteks.

Pärast loo nägemist on Hagi sõnul paljud head inimesed tahtnud Gustavit ja Valdurit ka toetada. See pole aga vajalik. «Gustavil on hea kodu olemas, varjupaikades on aga hetkeseisuga 69 koera ja 485 kassi, kes oma ideaalkodu alles ootavad. Seega, kui inimestele meie töö korda läheb, siis võiksid nad soovi korral meie tegevust toetada, kasvõi sellesama kalendri ettetellimisega,» lisas Hagi.

Ennet: Savisaare nimi toob saali rahvast täis

Keskerakondlase. psühhiaater Jüri Enneti sõnul tagavad rahvale tuntud nimed teatritegijaile publiku ja teevad nendegi nimed tuntumaks.

«Selge on see, et taolisi nimelisi etendusi saab teha vaid vägevate nimedega,» kommenteeris mees ajalehes Pealinn NO99 plaani tuua veebruaris lavale muusikal «Savisaar». «Kui etendusel on nimeks Napoleon, Vitsut või Savisaar, toovad sellised peategelased rahva saali igal ajal!»

Nii ei kavatse etendust eirata ka näiteks reklaamiguru Linnar Priimägi. «Ostke mulle pilet ja räägime pärast etendust uuesti,» sõnas Priimägi ajalehele Pealinn.

Enneti sõnul reklaamib etendus siiski pigem tegijaid kui nimikangelasi. «Savisaar valimiste eel lisareklaami ei vaja, ta on selletagi kõva mees!» lisas Ennet. «Küll aga võib selliste tuntud nimedega tegelemine kergitada muusikali autorite iseteadvust.»

2014 võib olla maailma ajaloo kõige soojem aasta

USA ilmateenistus teatas, et 2014. aastast võib saada maailma ajaloos kõige soojem aasta.

Andmed keskmistest aastatemperatuuridest pärinevad 1880. aastast, kuude lõikes aga 1981. aastast.

Fotol (all) on näidatud maailmakaardid iga kuu kohta sel aastal. Punane näitab, et temperatuur oli selles paigas vähemalt viis kraadi keskmisest soojem. Sinine aga, et temperatuur oli madalam.

Teadlased ei saa olla veel kindlad, milliseks selle aasta lõpp kujuneb, kuid on põhjust eeldada, et tänavune aasta lööb kuumarekordi. Selleks peavad oktoober, november ja detsember tulema sama soojad kui nende kuude keskmine on sellel sajandil olnud.

Siiani oli neli kuud üheksast rekordiliselt soojad, aprill oli teisel kohal, juuli kolmandal ja jaanuar ning märts neljandal kohal:

Maailmakaardid iga kuu kohta sel aastal. Punane näitab, et temperatuur oli vähemalt viis kraadi soojem 1981-2010. aastate keskmine samal kuul. Sinine, et temperatuur oli madalam. Allikas: NOAA Climate.gov NCDC

 

SEB: euro kasutuselevõtt mõjutas hinnatõusu väga vähe

Kõigis eurole üleminekuks valmistuvates riikides on peljatud hindade kasvu, kuid eurole üle läinud Eestis ja Lätis inflatsioon kardetud ulatuses ei realiseerunud, näitab SEB värske Balti leibkondade majandusanalüüs.

«Eurole ülemineku järel oli hinnatõus Eestis suurem kui Lätis. Samas näitab hiljutine Eesti Panga uuring, et selle hinnatõusu põhjustasid muud faktorid ja eurol oli pigem tagasihoidlik roll – erinevate arvutuste kohaselt vaid kuni kümnendik kogu inflatsioonist,» kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Tema sõnul mõjutas euro kasutuselevõtmine peamiselt nende kaupade hindu, mis olid Eestis euroalaga võrreldes oluliselt odavamad. Inflatsiooni mõju oli suurem väikestes poodides, kus toidukaubad kallinesid rohkem kui suurtes supermarketites.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvas 84 protsenti Leedu elanikest septembris, et euro toob kaasa hinnatõusu. Neli kuud enne eurot kartis hindade kasvu 81 protsenti Eesti ja kaheksa kuud enne eurot 75 protsenti Läti elanikest.

Erinevad uuringud on SEB kirjeldusel näidanud, et kuigi pärast euro kasutusevõtmist tajuvad elanikud olulist hinnatõusu, on tegelik hindade muutus olnud vaid mõõdukas.

Sellel, miks tarbijad tajuvad hinnatõusu tegelikust suuremana, on rida põhjuseid:

  • hindu on ühest valuutast teise keeruline ümber arvutada;
  • olemasoleva raha hulka tajutakse erinevates valuutades erinevalt;
  • suur osa peredest võrdleb hindu eurodes samade kaupade hindadega kodumaises valuutas enne euro kasutuselevõtmist, kuigi need hinnad pärinevad mitme aasta tagusest ajast;
  • enne eurole üleminekut on väga tugev hinnatõusu ootus;
  • hinnamuutuste tajumist võimendab selle teema laialdane kajastamine meedias ja osa elanikkonnagruppide sissetuleku vähenemine. 

Kultuurikatel: Kultuurikatla Aed oligi mõeldud ajutisena

Sihtasutus Kultuurikatel teatas täna, et Kultuurikatla Aia projekti käivitades oli teada selle lühiajaline perspektiiv ning arvestati sellega, et Kultuurikatla hoone valmides viiakse kõik tegevused üle Kultuurikatla hoonesse ja selle hoovi.

Kultuurikatla Aed asutati 2012. aastal eesmärgiga ette valmistada väiksemas mahus Kultuurikatla tegevusi, et olla valmis Kultuurikatla ruumide koheseks kasutuselevõtuks nende valmimise järgselt. Tänaseks võime öelda, et see eesmärk on Kultuurikatla meeskonna liikmete poolt aastate 2012 – 2014 vältel hästi täidetud, aiast on saanud tõeline kogukonna aed, teatas Kultuurikatla kommunikatsioonispetsialist Erle Allas.

«Kultuurikatla Aed ja selle areng kolme aasta jooksul on meile näidanud mida avalikkus ootab ning millisest linnaruumi osast tunneb avalikkus puudust. Kultuurikatla eesmärk on seista Kultuurikatla Aia samasisulise tegevuse jätkumise eest ning hoida alles seda millega oleme seni suutnud saada kogukonna ja klientide positiivse tähelepanu ja toetuse osaliseks. Kultuurikatla maja täitmine loomemajanduse arendamisele suunatud sisuga on suur väljakutse nii rahaliselt kui ajaliselt ning Kultuurikatlal ei saa olla seetõttu ambitsiooni paralleelselt valmivale majale piisava kasutuse leidmisega tänasel Kultuurikatla Aia territooriumil,» öeldakse Kultuurikatla pressiteates.

«Kultuurikatla Aias on meie soov seniste programmide ja tegevustega jätkata järgmisel 2015 aastal, ülejärgmisel aastal on plaanis Kultuurikatla Aia programm üle kanda Kultuurikatla ruumidesse ja maja merepoolsesse hoovi. Hoone C korpus koos hooviga  on perspektiivikas koht, mida saab sarnaselt tänasele Kultuurikatla Aiale kujundada kohvikuks koos rohelise linnaiaga ning kus saab teha Kultuurikatla Aiale sarnast kultuuriprogrammi.»

Lähiümbruse  piirkonna osas soovib Kultuurikatla meeskond, et see võimalikult kiiresti areneks ja korrastuks, et naabrusesse tuleks rohkem elu ja tegutsemist, mis looks paremad eeldused selleks, et oleks võimalik täita Kultuurikatel võimalikult kiiresti kultuuri edendava sisuga.

Mehhikos süüdistatakse linnapead tudengite ründamise organiseerimises

Mehhikos võetakse vahi alla Iguala linnapea, tema naine ja abi, keda süüdistatakse rünnaku organiseerimises eelmisel kuul kadunuks jäänud 43 tudengile, teatas kolmapäeval prokuratuur.

«Vahistamiskäsk on välja antud Iguala linnapea Jose Luis Abarca, tema naise ja nõuniku nimedele, keda kahtlustatakse linnas aset leidnud vägivaldsete sündmuste organiseerimises,» kinnitas peaprokurör Jesus Murillo Karam ajakirjanikele.

Igualas süütasid tudengite kadumise vastu protesteerivad meeleavaldajad varem päeval linnavalitsuse hoone.

Meeleavaldusel osalesid taas tuhanded õpetajad ja üliõpilased. Süütamise hetkel oli hoone tühi, kinnitas uudisteagentuuri AFP ajakirjanik.

Üliõpilaste kadumine on vallandanud riigis ja kogu maailmas pahameelelaine.

Kadunud tudengeid nähti viimati 27. septembril pedagoogide õiguste eest Guerrero maakonnas korraldatud meeleavaldusel. Arvatakse, et noored rööviti ja tapeti ning veretöös osalesid kohalikud politseinikud. Võimud kahtlustavad, et märkimisväärne osa politseinikest kuulub kuritegelikku jõuku Guerreros Unidos.

Neli Blackwateri julgeolekutöötajat mõisteti tapmises süüdi

Neli endist eriturvafirma Blackwater töötajat mõisteti kolmapäeval USA kohtus süüdi 14 inimese tapmises 2007. aastal Bagdadis.

Nicolas Slatten mõisteti süüdi mõrvas ning Paul Slough, Evan Liberty ning Dustin Heard tapmises.

Tulistamine leidis aset Bagdadi kesklinnas asuval Nisuri väljakul 16. septembril 2007.

Rootsi ekspert: otsingutega kujunenud olukord on väga frustreeriv

Teisipäevaste sündmuste valguses ei maksa hellitada lootust, et Stockholmi saarestiku otsingud lõpevad paljastava avastusega, leiab Rootsi välispoliitika instituudi Venemaa poliitika ekspert Ingmar Oldberg.

«Tekkinud olukord on Rootsi jaoks väga frustreeriv. Objekti leidmise keerukust on tunnistanud ka luureoperatsiooni juht ise. Veelgi enam - me ei saa välistada, et mis iganes seal vee all on, näeb veepinnal olevaid aluseid paremini, kui otsijad teda,» kirjeldas Oldberg Postimehele.

Operatsiooniga on kaalul palju: Rootsi riigi võimekus kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Soliidses eas Oldberg mäletab hästi seni viimast vaenuriigi allveelaevaintsidenti Rootsi vetes, kui 1981. aastal sõitis seal merealusele kaljurahnule Karlskrona mereväebaasi lähistel luuranud Vene allveelaev S-363. Koht ja eesmärgid on jäänud samaks, muutunud on vaid Rootsi vastupanuvõime.

«Tol ajal oli Rootsil palju suurem võimekus allveelaevu otsida ja neid uputada. Praegu on Rootsi selles vallas nõrk ja olgem ausad, sel korral olime üsna üllatunud,» tõdeb Oldberg mullu reedel alanud sündmuste käiku. «Venemaa on hetkel Ukraina ja Läänemere rindel küll  tagasi surutud, ent elustab oma sõjajõudu. Valitseb revanši meeleolu, Venemaa tahab naasta endise hiilguse juurde.»

Eksperdi sõnul morjendab kogu viis päeva kestnud otsingute perioodi peamiselt teadmine, et mereväel pole seni teadaolevalt otsitava objektiga kontakti olnud. Kui teisipäevase otsusega vähendatakse otsivate Rootsi laevade arvu, võib see olla vastasele julgustav.

Loe pikemalt juba neljapäevasest Postimehest!

Ukraina loob Donetski ja Luganski oblasti ümber julgeolekutsoone

Ukraina loob isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigi piiridel julgeolekutsoonid, täites president Petro Porošenko rahuplaani, teatas täna piirivalve.

«Peamistel maanteedel seatakse sisse kontrollpunktid, kus kontrollitakse passe ja sõidukeid. Kontrollpunktide vahelistel piirilõikudel patrullitakse,» ütles piirivalveteenistus avalduses.

Julgeolekutsoonid on «ajutised ja sunnitud» meetmed, mille eesmärgiks on kaitsta piirialade elanikke, lisati avalduses.

Tsoonide loomisel osalevad ka armee ja korrakaitsejõud.

«Pealtnägija»: Libeerias käib võidujooks surmaga

Libeeria on esimene koht, kus Ebola viirus jõudis suurlinna - pealinna Monroviasse. «Pealtnägija» näitas, kuidas asjad näevad välja karantiinis ja tänavatel, kus laipu kokku korjatakse.

Lääne-Aafrika on silmitsi ennenägematu kriisiga – ajaloo suurima Ebola puhanguga, mis ähvardab lahvatada rahvusvaheliseks pandeemiaks, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Kõige raskem on olukord Libeerias, kus Ebola puhkes ja jõudis suurlinna. 1,5 miljoni elanikuga pealinnas Monrovias on viirus võtnud ametlikel andmetel juba 1500 elu, aga see number on kindlasti suurem. Üks väheseid keskusi ja ainus Lääne organisatsioon, mis seal epideemiaga võitleb, on ühing Piirideta Arstid. 

Monrovias töötab ühingu Piirideta Arstid juures Ebola kriisi keskel ka noor prantsuse meditsiiniõde Charlotte. Tsooni, milles hoitakse maailma ühe ohtlikuma viirusega haigeid, tuleb siseneda hermeetilises varustuses - mask, müts, kaks paari kindaid, viimane kiht on kaitseprillid. Iga väiksemgi hooletus võib saada saatuslikuks.

«Iga sisenemine on raske, iga kord süda taob sees. Kui aga oled juba sees, siis teed oma tööd ja ei mõtle enam sellele,» kommenteeris Charlotte.

Kõrvaliste inimeste pääs riskitsooni on rangelt keelatud. Igas telgis on 15 patsienti, maas on lihtsad madratsid, meditsiinivarustust pole, on vaid veepudelid, et haigetele juua anda. Hemorraagilise palaviku vastu, mida maailm tunneb selle esimese ilmnemise koha järgi nimega Ebola, ei leidu ravi. Arstid saavad ainult sümptomeid leevendada.

Nagu kõik kolleegid, käib Charlotte tsoonis kolm korda päevas, korraga maksimaalselt tund aega. Suure osa tööst moodustab telkide puhastamine ja madratsite desinfitseerimine.

«Selle haigusega kaasneb kõhulahtisus ja oksendamine ja haigus areneb väga kiiresti. Patsientide hügieen ja mugavus on minu arvates kõige tähtsamad,» sõnas Charlotte.

Rohkem kui pooled nakatunutest vannuvad haigusele alla ja surm on igapäevane, aga mõnikord leidub ka lootuskiiri.

Ehkki suremus on ka arstide järelevalve all suur, on need, kes sinna tsooni jõuavad, õnnega koos. 15 aastat kestnud kodusõjast räsitud Libeeria on üks maailma vaesemaid riike ja 1,5 miljoni elanikuga pealinnas on vähem kui 300 voodikohta. Kriisi ulatust näevad kõige teravamalt Punase Risti vabatahtlikud, kelle töö on sõna otseses mõttes laipu koristada. Enne hommikust väljasõitu kraaditakse kõiki, sest palavik on Ebola üks esimesi sümptomeid.

Friday, kes varem pidas matusebürood, on nüüd Punase Risti tiimijuht. Tema esimene peatus on äärelinnas, kus naine on just kaotanud oma kaheaastase poja – vaid kaks nädalat pärast mehe surma.

«Pole piisavalt kohti, kes haigetega tegeleks. Valitsus muudkui räägib, et avatakse uusi keskuseid, et kõik ära mahutada, kuid hetkel pole neid piisavalt. Kui keskused on täis, pole kuhugi haigeid viia,» tõdes Friday.

See on võidujooks surmaga ning surnukehad tuleb ära viia nii ruttu kui võimalik, sest Ebola nakkab surnutelt veel enam kui elavatelt.

Ka haiglad ei suuda hukkunute hulgaga toime tulla. Redemptioni haiglas suri ühel ööl 12 inimest.

«Mul on kõrini sellest, et näen, kuidas mu kaasmaalased kukuvad ükshaaval nagu kärbsed. Ma tunnen end nii halvasti. Pole päevagi, mil oleks vaid üks laip. Eile korjasime peale 30 surnukeha. Täna on mul praeguseks juba 15 autos. See on nagu sõda, aga palju ohtlikum kui tavapärane sõda. Sõjas üldiselt tead ja kuuled, kus lahing toimub. Võid võtta oma perekonna ja põgeneda. Kuid siin sa ei tea, kus vaenlane on. Keegi tuleb külla ja sa ei tea, kas tal on Ebola või ei. Kui kedagi puudutada ja sul ei vea, nakatud ise ka,» selgitas Friday.

Kokku korjatud surnukehad põletatakse 30 kilomeetri kaugusel krematooriumis, kuid see on vaid osa, sest süsteem on ülekoormatud.

Kogu Monrovia ja lähiümbruse peale on vaid 8 kiirabiautot, ehkki elanikke on piirkonnas rohkem kui Eestis. Selles sõjas on just meditsiinitöötajad eesliinil ning loo tegemise hetkel on 150 arsti ja õde Libeerias nakatunud, neist 80 surnud. Abistajad välismaalt sinna ei kipu.

Nädal pärast võtterühma külaskäiku sulgeb ka Piirideta Arstid teadmata ajaks oma keskuse, sest üks prantslannast meditsiiniõde on nakatunud.

ÜRO andmetel oleks vaja miljard dollarit, et peatada Ebola Lääne-Aafrikas. Seda oodates on ainus viis viiruse levikut aeglustada anda jätkuvalt ja korduvalt edasi sama sõnumit, et inimesed saaksid haigusest teadlikumaks.

Läti suursaadik NATOs: Lääs peaks ühinema Vene agressiooni vastu

Läti alaline esindaja NATOs ning endine välisminister Māris Riekstiņš kritiseeris Moskva valeinformatsiooni kampaaniat ning kutsus lääneriike ühinema Vene agressiooni vastu Ukrainas.

Riekstiņš kritiseeris ka Vene välisministeeriumi diplomaatilise akadeemia asepresidendi Aleksandr Lukini hiljutist artiklit, mis Läti eriesindaja väitel oli täis Moskvale sümptomaatilist valeinformatsiooni.

Ühe Moskva korrutatud müüdina tõi Riekstiņš välja Kremli süüdistused NATO ning endise Nõukogude Liidu peasekretäri Mihhail Gorbatšovi vahelise leppe rikkumise kohta, mille järgi lubas allianss Vene mõjuvälja arvelt laienemise lõpetada. Endise välisministri sõnul pole NATO sellist lubadust kunagi andnud.

Samuti kritiseeris Riekstiņš Lukini väidet, et NATO ning Euroopa Liit sunnivad riike endaga liituma, kuigi tegelikult tahetakse tihedaimaid sidemeid Venemaaga.

Läti eksvälisminister tõstis ka esile seda, et Venemaa on korduvalt rikkunud 1975. aasta Helsingi lõppakti. Ta viitas 2008. aasta Gruusia-Vene sõjale ja Krimmi annekteerimisele.

Venemaa väidab omakorda, et Lääs rikkus Helsingi leppeid tunnustades Kosovo lahkulöömist Serbiast.

Memorial võitleb sulgemise vastu

Venemaa inimõigusorganisatsioon Memorial soovib, et kohus lükkaks edasi justiitsministeeriumi esitatud hagi arutamise.

Vene justiitsministeerium esitas ülemkohtule hagi, millega soovitakse Memorial laiali saata. Kohus peaks Memoriali saatust arutama kogunema 13. novembril, kuid inimõigusorganisatsiooni teatel on süüdistused absurdsed ning palvega hagi arutamine edasi lükata soovitakse võita aega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks.

Võimud on käskinud Memorialil registreerida end ka välisagendina. Vastavalt 2012. aastal Venemaal jõustunud seadusele registreeritakse kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks.

Vastuolulisest seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 300 000 rubla suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.  

Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat. Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks.

Läti erakondadel on raskusi võimuliidu moodustamisega

Läti president Andris Bērziņš andis eeldatavatele koalitsioonierakondadele nädal aega uue valitsuse moodustamiseks, ütles paremtsentristliku Ühtsuse juht Solvita Āboltiņa täna.

Tähtaeg on 29. oktoober.

Läti võimuliidu erakonnad tervitasid täna presidenti, et ei ole suutnud valitsuse koosseisus kokkuleppele jõuda, sest Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) tahab endale keskkonna- ja regionaalarenguministeeriumi, mida pakuti Rahvuslaste Ühendusele.

Āboltiņa sõnul on vaidlused ühe ministeeriumi pärast üldsuse juba ära tüüdanud.

«Meile anti käsk jõuda kolmapäevaks kokkuleppele. Vastasel juhul, kui kokkulepet ei sünni, tõestab see, et praegune koalitsioon ei õigusta valijate usaldust ja 61 häälest ei piisa valitsuse moodustamiseks,» sõnas ta ja lisas, et sel juhul tuleb moodustada uus koalitsioon.

Peaminister Laimdota Straujuma tunnistas, et ei ole kindel koalitsioonipartnerite suutlikkuses nädalaga valitsuses kokku leppida.

«Ma ei saa öelda, et ma selles päris veendunud oleksin, aga ma olen kindel, et novembris saab Läti valitsuse,» sõnas Straujuma.

Iraagi kurdid saadavad Süüriasse lisajõude

Iraagi Kurdistani parlament otsustas täna saata Süüriasse piiramisrõngas Kobane linna kaitsma julgeolekujõud.

«Kurdistani parlament otsustas saata üksused Kobanesse toetamaks seal võitlejaid ja kaitsta Kobanet,» teatas parlamendi spiiker Yusef Mohammed Sadeq pärast hääletust.

Kobanet piiravad sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik võitlejad. Linnas võitlevaid kurdide üksusi on lisaks Iraagi autonoomse Kurdistani võimudele toetanud ka Ühendriigid.

Islandi Bardarbunga vulkaan jätkab purskamist endise jõuga

Islandil augusti lõpus alanud vulkaanipurse ei näita raugemise märke, Bardarbunga tulemäest välja paiskuv laava katab juba rohkem kui 60 ruutkilomeetri suurust maa-ala Vatnajökulli liustiku põhjaosas.

Vulkaanipurskega on paiskunud atmosfääri ka suur hulk mürgiseid gaase, saastepilv on raskendanud islandlaste elu mitmes piirkonnas.

Juhul, kui vulkaanipurse liigub liustiku alla, võib tekkida samasugune tuhapilv nagu mõned aastad tagasi, hoiatavad eksperdid.

Küsitlus: järgmisesse Ukraina parlamenti pääseb kuus parteid

Ukrainas nädalavahetusel peetavatel üldvalimistel ületab parlamenti pääsemiseks vajaliku viieprotsendise lävendi kuus parteid, selgus täna arvamusküsitlusest.

24,4 protsenti küsitletutest hääletaks Petro Porošenko Bloki, 10,4 protsenti Batkivštšõna, 7,9 Rahvarinde, 7,4 Oleh Ljaško Radikaalse Partei ning 5,3 protsenti Andrei Sadovõi juhitud Sõltumatute poolt.

Goršenini Instituudi sotsioloogi Ljudmilla Tšetvertuhhõna sõnul hääletaks 4,9 küsitletutest Opositsioonibloki ning neli protsenti Tugeva Ukraina poolt.

Svoboda poolt annaks hääle 3 protsenti ning Kommunistliku Erakonna poolt 2,1 protsenti. 1,7 protsenti hääletaks muude erakondade poolt ning 19 protsenti pole veel otsustanud, selgus küsitlusest, milles osales 2000 inimest.

Rootsi valitsus kehtestab 2016. aastal pangamaksu

Rootsi valitsus on saavutanud vasakparteiga kokkuleppe kehtestada alates 2016. aastast uue pangamaksu, mis toob aastas eelarvesse neli miljardit krooni, kirjutab Dagens Industri.

Vasakpartei majanduspoliitika kõneisik Ulla Andersson nimetas seda otsust väga tähtsaks, vahendab BNS.

"Leiame, et pangad peavad rohkem panustama ühiskonna arengusse ja võtma suurema vastutuse," ütles ta.

Vasakpartei varasem ettepanek oli koguda pangamaksuga 12 miljardit krooni.

Lavrov: ELi riikides tuleb likvideerida kodakondsusetus

Euroopa Liidu riikides - Eestis ja Lätis - tuleb kaotada selline häbiväärne nähtus nagu kodakondsusetus, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov täna.

«Oleme huvitatud sellest, et meie kaasmaalaste õigused oleksid tagatud kõikjal, kus nad elavad, seal, kus elavad venelased, vene keelt kõnelevad inimesed, kes peavad end vene kultuuri, vene tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks,» ütles Lavrov kohtumisel Noorte ühiskondliku koja liikmetega.

«Praegu on selliseid [inimesi] väga palju Euroopas,» sõnas Lavrov.

«Meile teeb muret see, milline on inimõiguste olukord Ukrainas,» ütles Vene välisminister. «Ja loomulikult väärib selline häbiväärne nähtus nagu kodakondsusetus, mis on säilinud Euroopa Liidu riikides - Eestis ja Lätis - pidevat tähelepanu ja aktiivset tegutsemist eesmärgiga see likvideerida.»

Kanada parlamendihoone kõrval toimus tulistamine

Kanada parlamendihoonesse Ottawas keelati täna juurdepääs, kui tundmatu kurjategija oli tulistanud lähedalasuvat sõjamemoriaali valvanud sõdurit.

Pealnägijate tunnistusel nägid nad, kuidas tulistaja pärast intsidenti parlamendihoonesse jooksis ning väidetavalt kõlas ka hoone sees laske.

Kanada peaminister Stephen Harper on parlamendihoonest välja toimetatud ja viibib ohutus kohas, kirjutas Twitterisse tema kommunikatsiooniülem. Riik oli täna varem tõstnud oma terroriohu taseme tõstnud madalalt keskmiseks.

Egiptuse-Iisraeli piiri lähedal tulistati

Kaks Iisraeli sõdurit said haavata, kui tundmatud isikud avasid täna Siinai poolsaarel Egiptuse-Iisraeli piiri lähedal tule.

Iisraeli armee esindaja kolonelleitnant Peter Lerneri sõnul toimus intsident Gaza sektorist umbes 60 kilomeetrit lõunas. Patrullinud sõdurite veoki pihta avati tuli käsirelvadest, samuti tulistati selle pihta üks tankitõrjerakett. Sõdurite vigastused pole eluohtlikud.

Pole selge, kes on rünnaku taga. Iisraeli armee teatel kogutakse praegu juhtunu kohta luureinfot. Egiptuse julgeolekuallikate teatel panid rünnaku toime isikud, kes pidasid varem tulevahetust ka Egiptuse sõduritega.

Kairo ülikooli ees kärgatas pomm

Egiptuse pealinnas Kairos asuva ülikooli väravate ees plahvatas täna pomm. Plahvatuses sai viga vähemalt üheksa inimest, sh politseinikud.

Võimud piirasid ala ümber ja otsisid pommikoertega selle läbi. Ühe ametniku teatel olid üheksast haavatust viis politseinikud, kes olid saadetud sündmuskohta tudengiproteste rahustama.

 

Türgi president mõistis hukka USA toetuse kurdidele

Lahingmoona ja relvade transportimine Süürias islamiäärmuslastele vastupanu osutavatele kurdi võitlejatele on vale, ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan täna.

Erdoğani sõnul on USA saadetud relvad sattunud kurdide Demokraatliku Liidu Partei (PYD) võitlejate kätesse. Kuigi PYD võitleb Süürias sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik vastu, puudub neil Ankara toetus. «On saanud selgeks, et see oli vale,» ütles Türgi riigipea.

USA keskväejuhatuse teate kohaselt heitsid USA C-130 transpordilennukid nädala alguses Kobane kohal alla mitu relvastuse ja muu abi pakki, mille komplekteerisid Iraagi autonoomse Kurdistani võimud. Varustus on mõeldud Kobane omakaitsevägede vastupanu toetamiseks ISi vastases võitluses.

Türgi parlament andis oktoobri alguses loa astuda Türgi piiridele ohtlikult lähedale jõudnud sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik võitlejate vastu sõjalisi samme nii Iraagi kui ka Süüria territooriumil. Türgi parlamendi antud mandaat kehtib esialgu aasta, kuid see ei kohusta valitsust reaalselt relvajõude naaberriikidesse saatma. Türgi armee on küll tugevdanud piirialal oma kohalolekut.

Türgi valitsus soovib enne sõjalist sekkumist, et USA juhitav koalitsioon kehtestaks Süüria põhjaosas lennukeelutsooni ja annaks senisest suuremat toetust, muu hulgas ka logistilist abi Süüria režiimi vastu võitlevale Süüria Vabastusarmeele.

ÜRO pole lennukeelutsooni kehtestamist arutanud ega Ühendriikidele Süüria territooriumil sõjategevuseks luba andnud. Samas kehtestati ilma maailmaorganisatsiooni heakskiiduta lennukeelutsoon ka näiteks Lahesõja ajal 1991. aastal.

Vene uurimislaeva liikumine tekitab Rootsis hämmingut

Rootsi ajakirjanduses väljendatakse täna hämmeldust Vene uurimislaeva Professor Logatšov liikumise üle Läänemerel.

Veealustele otsingutele ja merepõhja kaardistamisele spetsialiseerunud laev alustas teekonda nädala lõpus Peterburist ja selle liikumist jälgiti hoolikalt. Ööl vastu tänast tuli teade, et laev on võtnud kursi Rootsile. Stockholmi saarestiku poole ta siiski ei sõitnud, vaid möödus Rootsist ja jätkas seilamist Taani väinade suunas.

Taani väinadesse laev ei sisenenud, vaid jäi Gdanski ja Kaliningradi lähistele, ehkki tema ametlik sihtkoht on Las Palmas Kanaari saartel.

Rootsis vallandas laeva pealtnäha sihitu tiirutamine spekulatsioonid, et see on mingil moel seotud venelaste arvatava veealuse tegevusega Stockholmi saarestikus.

Soome merendusasjatundja kapten Esa Pasanen ütles, et mitmekordne kursimuutus ei tähenda iseenesest midagi kahtlast.

«Merekaubanduses on tavaline, et suunda muudetakse, kui saadakse firmalt uus käsk,» ütles ta.

Professor Logatšov ei ole aga kaubalaev, vaid tegeleb ametlikel andmetel veealuste uuringute ja merepõhja kaardistamisega. Pasaneni sõnul paistab alus pealtnäha just see, millena teda ametlikult esitatakse

Alusega on võimalik vedada kaugjuhitavaid veealuseid sõidukeid ja see on varustatud kajaloodiga merepõhja uurimiseks.

«Kõik on võimalik, aga esmapilgul tundub alus täiesti normaalne,» ütles Pasanen, kes on sõitnud kaptenina samalaadsel laeval.

«Kasutusviise on muidugi mitmesuguseid,» nentis ta. «Aluse omanik või prahtija kasutab seda endale vajalikul eesmärgil.»

Mereliiklust jälgiv internetiteenus Marine Traffic täna päeval Professor Logatšovi asukohta ei näidanud.

Stubb: Soome abistab Rootsit otsingutel, kui abi palutakse

Soome kaalub Rootsi abistamist arvatava allveelaeva otsingutel, kui Stockholm seda palub, ütles peaminister Alexander Stubb täna.

«Kui seadus annab võimaluse, siis loomulikult naabrit aidatakse hädas,» ütles Stubb ajakirjanikele parlamendis.

Stubbi sõnul on võimaliku abi üle praegu võimatu midagi täpsemat öelda, kuna ei ole teada isegi see, millise ja kelle veealuse tegevusega on Rootsi rannikul tegemist.

Soome kaitseminister Carl Haglund peab võimalikuks suurendada allveelaevu puudutavat koostööd Rootsiga, kirjutas töna Aamulehti.

«Rootsi allveelaevad on varem koos Soome alustega harjutanud. Ühes koostöö tihendamisega võiks kahepoolsete õppuste korraldamise künnis olla madalam,» ütles Haglund.

Kaitseministri sõnul tuleks kasuks, kui merevägi saaks sagedamini allveelaeva otsinguid ja veealust valvet tõeliste objektide peal harjutada. Tema meelest võiks õppusi läbi viia Soome lähivetes ning neis ei peaks siduma suurte rahvusvaheliste manöövritega.

Venemaa naftaeksport on sel aastal vähenenud

Venemaa eksportis tänavu kaheksa kuuga naftat ja gaasikondensaati 149,2 miljonit tonni, mis on 4,1 protsenti vähem kui aasta tagasi, teatas Venemaa tolliamet.

Nafta moodustas kogu Venemaa ekspordist 32 protsenti ning kütuste ja energiakandjate ekspordist 44,8 protsenti.

Eksportnafta keskmine hind oli augustis 712,5 dollarit tonn.

Venemaa tootis kaheksa kuuga 348,8 miljonit tonni naftat ja gaasikondensaati, mis on 1,2 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Piltuudis: Põhja-Koreast pääsenud ameeriklane jõudis kodumaale

Põhja-Korea võimud vabastasid viis kuud kinni hoitud 56-aastase Ühendriikide kodaniku Jeffrey Fowle´i, kes jõudis täna kodumaal asuvasse Wright-Pattersoni õhuväebaasi, kus kohtus oma lähedastega.

Venemaa nõuab Putini pubi sulgemist Kõrgõzstanis

Venemaa suursaadik Kõrgõzstanis Andrei Krutko nõuab Biškekis asuva Putin Pubi sulgemist, sest Vene president ei kiidaks seda heaks.

«Pärast baaril olevate nimesiltide nägemist vestlesin linnapeaga ja nõudsin nende eemaldamist,» rääkis diplomaat Reutersi vahendusel. «

Kui baari nimi oleks Jeltsin Pub, poleks sel midagi viga. Vladimir Vladimirovitš ei kiidaks seda aga heaks.»

Putin Pub avati mullu reedel. Seal pakutakse kokteile, mis kannavad näiteks Putini väidetava silmarõõmu Alina Kabajeva ja riigipead teravalt kritiseerinud Boriss Berezovski nime.   

Biškeki ametivõimud eemaldasid septembris tänavatelt kõik Putin Pubi reklaamid. Suursaadik Krutko sõnul pole joogikohale Vene presidendi nime andmine eetiline ja ta lubas, et teeb kõik baari sulgemiseks.

«Nõuame baari sulgemist või vähemalt selle nimi muutmist,» lisas diplomaat.

Teisel pool tänavat avati mõni aeg tagasi Obama Bar, kui see pole taolist kriitikat pälvinud kui Vene presidendi nime kandev baar.

Poola kaebab salavanglat puudutava kohtuotsuse edasi

Poola valmistab ette apellatsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtu (ECHR) otsusele, mis mõistis Varssavi süüdi inimõiguste rikkumises, teatas Poola peaprokurör Andrzej Seremet.

 

Kohus mõistis Poola juulis süüdi USA Luure Keskagentuuri (CIA) salavangla lubamises oma territooriumil. Kohus leidis ka, et Poola toetas teadlikult terrorismis kahtlustatud vangide ebaseaduslikku kinnipidamist ning piinamist.

Samuti mõistis ECHR õigeks kaks Saudi Araabia ja palestiina päritolu isikut, keda aastatel 2002-2003 Poola territooriumil asunud vanglas kinni hoiti, kohustades Poolat maksma mõlemale kahjutasu.

Väidetavalt asus kõnealune salavangla riigi kirdeosas Kiejkutys, Szczytno-Szymany lennuväljal maandusid CIA-le või Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI) kuulunud lennukid väidetavalt alates 2002. aastast kuni 2003. aastani. Kuigi Poola võimud eitavad salavangla olemasolu, on kinnipidamisasutuse paiknemist Poolas kinnitanud ka meediasse lekkinud CIA raport.

Kerry ja Steinmeier hoiatavad uue külma sõja eest

USA välisminister John Kerry ja tema Saksa ametivend Frank-Walter Steinmeier hoiatasid täna Berliini müüri varemetel seistes Ida ja Lääne uute teravate lahkhelide eest Ukraina kriisi tõttu.

Välisministrid rõhutasid, et Lääs ei soovi vastasseisu Venemaaga, ja keelitasid Moskvat kiiresti Ukraina konflikti lahendamiseks sõlmitud kokkuleppeid täitma asuma.

Kerry ja Steinmeier kohtusid novembris saabuva Berliini müüri langemise 25. aastapäeva eel kooliõpilastega, kes on umbes sama vanad kui Kerry pärast Teist maailmasõda koos diplomaadist isaga kaheks jagatud Berliinis elades.

Kerry ajal ei olnud müüri veel ehitatud ja nii õnnestus tal 12-aastasena jalgrattaga linna Nõukogude tsooni sõita. Talle jäi meelde suur kontrast linna ida- ja lääneosa ning sealsete elanike vahel.

«Juba lapsena nägin ma erinevust, ma tundsin erinevust,» ütles Kerry ajakirjanikele, kui oli kohtunud koolilastega ja vestelnud naisega, kes oli põgenenud Ida-Saksamaalt Trabandiga Ungarisse.

«See hirmutas mind, nii et ma pöördusin üsna ruttu tagasi,» rääkis Kerry omaaegset rattasõitu meenutades. «See oli erinevus lootuse ja meeleheite, valguse ja pimeduse vahel. Seda oli märgata.»

USA välisminister avaldas lootust, et Ukraina kriis ei vii uue külma sõjani, ja rõhutas, et Lääne otsustav vastuseis Venemaa interventsioonile Ukrainas tugineb inimeste põhivabadustele.

«Need vabadused on ikka veel ohus liiga paljudes maailma piirkondades ja neid ähvardab oht isegi siin, Euroopas. Venemaa agressioon Ukrainas peab lõppema.»

«Me loodame, et Venemaa, kellega me ei otsi konflikti, kellega me teeksime palju meelsamini koostööd maailma probleemide lahendamiseks, saab aru, kui tõsiselt suhtub maailm katsetesse ühe riigi suveräänsuse ja iseseisvuse piiri ületada,» sõnas ta.

Saksamaa on olnud juhtiv Ukraina kriisile diplomaatilise lahenduse leidmises, kuid püüdnud samas Moskvat majandussanktsioonidega survestada. Kantsler Angela Merkel on selleks korduvalt president Vladimir Putiniga kõnelnud ja möödunud nädalal kohtus ta temaga Itaalias.

«Me teame, et see konflikt on veel küllalt plahvatusohtlik ning võib Euroopa rahuliku elukorralduse ohtu seada,» ütles Steinmeier. «Meie kohus on Euroopas uue eraldusjoone tekkimine ära hoida.»

Tarand jäi Junckeri komisjoni hääletamisel erapooletuks

Tänasel europarlamendi hääletusel Jean-Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni ametisse valimise üle jäi ainsa Eesti saadikuna Indrek Tarand erapooletuks.

Kõik ülejäänud Eesti saadikud – Kaja Kallas, Tunne Kelam, Yana Toom, Marju Lauristin – hääletasid Junckeri komisjoni ja sellega seotult ka Ansipi volinikuks nimetamise poolt.

Tarand ütles pärast hääletust europarlamendi pressiteenistusele, et usalduskrediit on uuele komisjonile antud ning nüüd tuleb vaadata, kas uuel struktuuril tekib sisu ja vormi ühtsus. «Jälgigem arenguid, kus Eesti huvi on Euroopa huvi ja vastupidi: see tähendab kindlasti South Streami ja energiajulgeolekut. Europarlament peab demokraatliku järelevalve tähe all aitama komisjoni sel okkalisel teel. Väga murettekitav on Šefčoviči määramine energiavolinikuks. See on väga halb otsus.»

Junckeri komisjon läks europarlamendi hääletusel läbi 423 poolt- ja 209 vastuhäälega. Erapooletuid oli kokku 67. Uue Euroopa Komisjoni peavad nüüd ametisse nimetama ELi riigi- ja valitsusjuhid, et see saaks alustada tööd 1. novembril.

Tarand oli Ansipi suhtes kriitiliselt meelestatud ka oktoobri alguses parlamendis toimunud kuulamisel, mil ta esitas Eesti ekspeaministrile järgmise küsimuse: «Kas 10 aastat kommunistlikus parteis on ka demokraatlik? Millist usaldust tahate parlamendilt saada, kui te blufite siin.»

Ansip vastas talle, et kõik teavad tema kunagisest kuulumisest Nõukogude Liidu komparteisse ning jätkas: «Meie inimesed teavad ka, et olin Eesti suuruselt teise linna linnapea kuus aastat. Inimesed teavad, et mind on neli korda valitud parlamenti ja seda vaatamata sellele, et nad teadsid üksikasju minu mineviku kohta. Möödunud Euroopa Parlamendi valimistel hääletasid eestlased minu ja mu erakonna poolt. Mina ja mu erakond saime kõige rohkem hääli europarlamendi valimistel. Minu minevik on läbipaistev, mul pole midagi varjata.»

Rootsi tõmbab mereoperatsiooni koomale

Rootsi mereväe operatsioon Stockholmi saarestikus  jõudis uude etappi, kaitsejõudude selgitusel naaseb osa mereväe laevu sadamasse hooldusesse.   

Nende seas, mis on merelt juba lahkunud, on mereväe modernseim korvett HMS Visby.

«Taktikaline komandör otsustas kasutada operatsioonis osalevaid maa- ja õhujõudude üksusi ning mõningaid mereväe üksusi,» rääkis kaitsejõudude pressiülem Erik Lagersten tänasel pressikonverentsil. 

«Tegemist ei ole operatsiooni piiramisega. Täidame ülesannet kasutusel olevate ressurssidega,» selgitas ta.

Kõik laevad jäävad aga endiselt täielikku valmidusse. «Luureoperatsioon jätkub sama moodi maal, merel ja õhus,» kinnitas Lagersten.

Lagersten kinnitas, et uusi tähelepanekuid pole pärast eile õhtust pressikonverentsi tehtud. Informatsiooni kogumine saarestikus aga jätkub.  

Lagersten kasutas nö allveelaevajahi kohta sõna luureoperatsioon. Selle terminiga väldivad kaitsejõud avalikustamast seda, kas otsingute sihtmärgiks on allveelaev.

Kaitsejõud ei kommenteerinud merele jäävate laevade arvu. Lagersteni kinnitusel on nende arv piisav, et viia ülesanne lõpuni.

Ka ei vastanud ta küsimusele, et kas kaitsejõud kahtlustavad luureoperatsiooni läbiviimist saarestikus või Rootsi mandriosas.    

«Usume, et kahtlane võõras veealune luuretegevus Rootsi territoriaalvete kestab edasi,» ütles ta. «Võin konstateerida, et sellist tegevus ei saa aktsepteerida, olgu selle eesmärk ükskõik mis.»

Lagersten ei kommenteerinud teavet, mille järgi on otsingute käigus leitud ka midagi konkreetset.

Pressikonverentsil sõna võtnud korveti HMS Visby komandör Per Öhrstedt kinnitas, et nüüd läheb vaja kannatlikkust. «Oleme töötanud Stockholmi saarestikus reede pärastlõunast saadik. Nüüd läheb vaja kannatlikkust, kannatlikkkust ja kannatlikkust.»      

Öhrstedti sõnul on meeskond töötanud ööl ja päeval, tehes kuuetunniseid vahetusi. Visby on kasutanud otsingutes kõiki seadmeid.

Kaitsejõudude pressikonverents pidi toimuma kell 19 riigikaitsekõrgkooli peahoones. See otsustati aga viia läbi peaaegu viis tundi varem ehk kella 14 paiku Berga mereväebaasis. Mingit eelinfot pressikonverentsi sisu kohta avalikkusele ei antud.  

Kaitsejõudude pressiülem Philip Simon oli üksnes öelnud, et operatsioon on jõudnud uude etappi. Mida see tähendab, ta siis ei täpsustanud.

Putin kaotas Euroopa äriringkondades suurima sõbra

Pühapäeval Moskvas lennuõnnetuses hukkunud Prantsuse naftafirma Total tegevjuht Christophe de Margerie oli Venemaa presidendi Vladimir Putini suurimaid sõpru Euroopa Liidu äriringkondades ning Totalile kuulus Putini täielik toetus, kirjutab Bloomberg News.

Mõni tund enne saatuslikule lennusõidule minekut kohtus De Margerie Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga, kellele ta kinnitas, et Venemaa suhtes rakendatud Euroopa Liidu sanktsioonid on ebaõiglased ning et viga on isoleerida Venemaad globaalsetest majanduslikest ja poliitilistest protsessidest.

De Margerie oli Venemaa-Prantsusmaa kaubanduskoja kaasesimees koos Gennadi Timtšenkoga, kes sanktsioonid esimeste seas tabasid. Suurte lääne firmade juhtidest oli ta üks väheseid, kes Venemaad avalikult kaitses ja õigustas.

Meedia: vähemalt 11 Euroopa panka põrus stressitestis

Vähemalt 11 panka kuuest riigist ei täida pankade stressitesti kapitalinõudeid, edastas Hispaania uudisteagentuur EFE.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldab stressitesti tulemused pühapäeval.

EFE väitel ei täida kapitalinõudeid kolm Kreeka panka, kolm Itaalia panka, kaks Austria panka, üks Küprose, üks Portugali ja üks Belgia pank. EFE kinnitab, et andmed on esialgsed ja et need võivad muutuda. Väidetavalt kõik Hispaania ja Saksa pangad täidavad nõuded.

Tõmošenko nõuab kohest referendumit NATOga liitumise üle

Ukraina erakonna Batkivštšõna (Isamaa) juht Julia Tõmošenko usub, et suudab veenda president Petro Porošenkot korraldama 26. oktoobril samaaegselt erakorraliste parlamendivalimistega rahvahääletust NATOga liitumise üle.

«Mul on olemas argumendid veenmaks presidenti käivitama viivitamatult referendumit Ukraina NATOsse astumise küsimuses,» ütles Tõmošenko täna Kiievis ajakirjanikele.

Ta leiab, et Ukraina selle hetke taas käest laseb, siis tehakse sellega veel üks strateegiline viga, mis tekitab tulevikus Ukraina julgeolekule ja suveräänsuse säilimisele uusi ohtusid.

Parteijuht lisas, et üleriigilise rahvahääletuse väljakuulutamiseks on tarvis üksnes presidendi poliitilist otsust.

«Meie meeskond kogus 3 300 931 allkirja selle toetuseks, et koos parlamendivalimistega toimuks referendum NATOga liitumise üle,» rõhutas Tõmošenko.

Vene naftafirmad küsivad pensionide reservfondist raha

Rosneft on juba küsinud Vene rahvusliku heaolu tagamise fondist raha, samuti plaanib seda teha Lukoil, vahendas Interfax. 3,15 triljoni rubla suurune rahvusliku heaolu tagamise fond on mõeldud pensionide väljamaksmise garanteerimiseks, kuid viimasel ajal on seda Venemaal kasutatud Lääne kapitaliturgudest sanktsioonide tõttu ära lõigatud suurprojektide rahastamiseks.

Seni on fondist raha küsinud vaid Rosneft ja Novatek, aga nüüd teatas soovist fondist raha saada ka Lukoili asepresident Leonid Fedun. «Jah, kui kõik pöörduvad [fondi poole - toim.], siis ka meie kavatseme seda teha,» ütles Fedun Moskvas nafta-gaasitööstuse foorumil.

Energeetikaministri asetäitja Kirill Molotsovi sõnul on otsus raha eraldamiseks Rosneftile juba tehtud ja edastatud majandusarengu ministeeriumile. Rosneft küsis fondist raha augustis. Fondi rahaga plaanitakse investeerida naftakeemia tehase ehitust. Kui palju Rosneft fondist saab, pole veel teada.

Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš ütles täna, et valitsus arutab nafta- ja energeetikaettevõtete avaldusi rahvusliku heaolu tagamise fondist raha saamiseks, aga tuletas ühtlasi meelde, et fond pole «põhjatu».

Kokku võidakse kulutada kuni 60 protsenti fondist kapitaliturgudest äralõigatud suurprojektide toetuseks. Selle 60 protsendi seas on aga juba ka projektid, millele on toetus määratud, nagu näiteks Moskva ringtee ehitus ja Rosatomi osalusega tuumajaama rajamine Soome.

Soome piirivalve: Vene uurimislaev lahkus Taani vetest

Veealustele otsingutele ja merepõhja kaardistamisele spetsialiseerunud Vene uurimislaev Professor Logatšov pöördus Taani vetest tagasi ja liigub nüüd taas Läänemere rahvusvahelistes vetes, ütles Soome piirivalve Soome lahe piirkonna ülem Markus Aarnio.

«Alus on Läänemere lõunaosas rahvusvahelistes vetes, laias laastus Poola-Klaipeda joonel. See ei sõida kindlas suunas, vaid tiirutab edasi-tagasi. Ma tõesti ei tea, milles on probleem,» ütles Aarnio.

Alus lahkus nädala lõpus Peterburist ja selle liikumist jälgiti hoolikalt. Ööl vastu tänast tuli teade, et laev on võtnud kursi Rootsile. Stockolmi saarestiku poole ta siiski ei sõitnud, vaid möödus Rootsist ja jätkas seilamist Taani väinade suunas.

Taani väinadesse laev ei sisenenud, vaid jäi Gdanski ja Kaliningradi lähistele, ehkki tema ametlik sihtkoht on Las Palmas Kanaari saartel.

MAK: Vnukovol purunenud lennuki mustad kastid on heas seisundis

Moskva Vnukovo lennuväljal purunenud Prantsuse väikelennuki Dassault Falcon 50 mustad kastid on õnnelikult kätte saadud, kinnitas Riikidevahelise lennunduskomitee (MAK) esindaja.

«MAKi teaduslik-uurimiskeskuse spetsialistid hindasid täna kastide seisundit koos Prantsuse lennutranspordi ohutuse uurimisbüroo (BEA) ekspertide ning Vene juurdluskomitee ametnikega ja viisid läbi heliliste pardasalvestiste eduka kopeerimise,» rääkis MAKi esindaja täna telekanalile Rossija24.  

Ta lisas, et alustati ka lennuki süsteemide parameetreid puudutava info kopeerimist.

«Lennukis olid kaasaegsed ja hästi kaitstud nn mustad kastid, mis võimaldavad taolisi töid operatiivselt läbi viia. Loodame, et kopeeritud salvestiste kvaliteet võimaldab viia läbi juhtunu igakülgset uurimist,» lisas MAKi esindaja.

Uurijad püüavad teha kindlaks mitte üksnes süüdlast, vaid soovivad viia objektiivse uurimise.   

Vnukovol ööl vastu eilset juhtunud õnnetuses hukkus neli inimest, nende seas Prantsusmaa naftahiiu Total tegevjuht Christophe de Margerie. Õhkutõusu sooritanud lennuk sõitis kokku rajal viibinud lumekoristusmasinaga.

Miilitsatöötajad pidasid masinat juhtinud Vladimir Martõnenko kinni. Juurdluskomitee ametlik esindaja Vladimir Markin on varem öelnud, et uurijad taotlevad lumekoristusmasinat purjus peaga juhtinud mehe vahistamist.

Otse Strasbourgist: vaata, kelle toel Junckeri komisjon läbi läks

423 poolt- ja 209 vastuhäälega läks luksemburglase Jean-Claude Junckeri juhitav järgmise Euroopa Komisjoni koosseis just praegu Strasbourgis europarlamendi täiskogul läbi.

Oma poolthääled sai Juncker peaasjalikult kahelt suurimalt fraktsioonilt: omaenese konservatiivselt Euroopa Rahvaerakonnalt ja sotsiaaldemokraatidelt. Neid toetas ka viimaste valimistega kaunis tillukeseks kahanenud liberaalide fraktsioon.

Juba enne hääletust deklareerisid oma vastuseisu Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete, Roheliste ning Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioonide esindajad. Põhjused, miks nad vastu hääletasid, olid erinevad.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete nimel kõnelenud küproslase Neokis Sylikotise sõnul olid nemad vastu, sest Junckeri plaan näeb ette Lõuna-Euroopa arvel edasi neoliberaalse majanduspoliitika ajamist.

Rohelisi esindanud Saksa saadik Rebecca Harms rõhutas sissejuhatuseks, et tema pole Junckeri isiku vastu midagi. Seejärel teatas, aga, et sellegipoolest hääletavad nad tema komisjonile vastu. Seda Ungari eurovoliniku Tibor Navracsicsi pärast.

Vastuhääletamist lubas ka Vaba ja Otsedemokraatlikku Euroopat esindanud Nigel Farage. Tema lisas oma teatele, et viie aasta pärast on britid ka EList juba läinud.

Teine briti saadikute suure mõju ja euroskeptitsismi poolest tuntud fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, otsustas hääletusel mitte osaleda.

Punane Rist: Ebola-epideemiale piiri panemiseks kulub neli kuni kuus kuud

Ebola-epideemia kontrolli alla saamiseks kulub maksimaalsete pingutuste korral vähemalt neli kuud, ütles täna Rahvusvahelise Punase Risti (IFRC) peasekretär täna Elhadj As Sy.

Sy hoiatas, et tegevusetus läheb kalliks maksma, kuid epideemiale piiri panekuks on tähtis haiged tervetest eraldada ja kõik surnud ohutult maha matta.

«Sellele epideemiale on võimalik 4-6 kuuga piir panna,» ütles ta.

Ebola vastu ei ole veel vaktsiini ja seni mõnel pool kasutatud ravimid on alles katsetusjärgus.

Epideemia on nõudnud Lääne-Aafrikas rohkem kui 4500 inimese elu.

Mitmed riigid on rakendanud turvameetmeid viiruse sissetoomise takistamiseks.

Poolas spioneerivaid Vene diplomaate ähvardab väljasaatmine

Poola sisejulgeolekuagentuur saatis välisministeeriumile ettepaneku mitme spionaažis kahtlustatava Vene diplomaadi väljasaatmiseks, teatas ajaleht Gazeta Wyborcza kolmapäeval viitega oma infoallikale.

Kirjutises pole öeldud, mitmest diplomaadist jutt käib.

Poola välisministeeriumi esindaja Marcin Wojciechowski ja sisejulgeolekuagentuuri esindaja Maciej Karczyński keeldusid kommentaaridest.

Ajalehe andmeil peab esitatud nimekirja osas otsuse tegema valitsusjuht Ewa Kopacz. Teisipäeval ütles ta riigitelevisioonile: «Otsus saab tehtud, kui ma olen läbi rääkinud kõigiga, kellega pean konsulteerima.»

Väljaande andmeil tuntakse Poola valitsuses samas muret, et Vene diplomaatide väljasaatmine pingestab niigi keerulisi Vene-Poola suhteid veelgi. Võimalik, et diplomaadid lahkuvad Poolast käratult, oletas Gazeta Wyborcza.

Poola sõjaväeprokuratuur esitas eelisel nädalal armeekolonelile süüdistuse teise riigi heaks luureandmete kogumises. Sama süüdistuse alusel vahistati ka jurist, kes on samaaegselt nii Poola kui Venemaa kodanik.

Rootsi kaitsejõud saavad mitu vihjet tunnis

Rootsis Stockholmi saarestikus kuuendat päeva kestvaid otsinguid pole plaanis koomale tõmmata, kaitsejõudude pressiesindaja Mikael Abramssoni kinnitusel tuleb avalikkuselt mitu vihjet tunnis.      

«Jätkame operatsiooniga samal moel ja samas mahus nagu siiani,» ütles ta Helsingin Sanomate võrguväljaande vahendusel. .

Ka merel liikuvad tavakodanikud on muutunud tähelepanelikuks. Kaitsejõududeni laekub pidevalt uusi tähelepanekuid võimalikust veealusest tegevusest.   

Täna jätkuvad otsingud Stockholmi saarestiku kesk- ja lõunaosas. Laias laastus osaleb neis sama palju inimesi kui varem ehk 200 meest ja naist.   

Vene uurimislaev Professor Logatšov läheneb Expresseni andmetel Rootsile. Laev on spetsialiseerunud veealusteel otsingutele ja merepõhja kaardistamisele. Meedias liikuvate spekulatsioonide järgi võib olla tegemist allveelaeva tugilaevaga, millel on olemas eriruum väikeste allveelaevade jaoks.

Lääs sai Venemaalt viis päeva Ukrainale gaasiraha tagamiseks

Eilsetel gaasikõnelustel Brüsselis seadis Venemaa uued tingimused gaasitarnete jätkamiseks Ukrainale ning asetas sellega küsimärgi alla Euroopa energiakindluse eelseisval talvel.

Vene energeetikaminister Aleksandr Novak tuli lagedale nõudmisega: Venemaa ootab viie päeva jooksul tõestust, et rahvusvahelised laenuandjad või muud organisatsioonid suudavad tagada Kiievi gaasimaksed.

Nagu kirjutab Financial Times, väljendas Novak rahulolematust, et Ukraina ei ole täpsustanud oma rahastusallikaid. «Me usume, et töö [läbirääkimisteks valmistumisel] oleks võinud olla tunduvalt põhjalikum,» ütles ta pärast kõnelusi Euroopa Liidu energiavoliku Günther Oettingeri ja oma Ukraina kolleegi Juri Prodaniga. «Sularahalõhe vajab rahastamist.»

Novaki sõnutsi ootab ta kinnitust, et sellised asutused nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Investeerimispank või mõni «esmaklassiline» pank aitab Kiievil arveid maksta. Ta pani ühtlasi ette, et Euroopa Komisjon võiks lasta käiku omaenda eelarve.

Järgmine koosviibimine Brüsselis leiab aset 29. oktoobril. Siis peaks Venemaa teatama, kas ta on Ukraina makseplaaniga rahul.

Kui kokkulepe oktoobri lõpuks saavutamata jääb, kasvab talviste gaasikatkestuste tõenäosus Euroopas. Euroopa Liit saab 30 protsenti oma gaasist Venemaalt ning ligikaudu pool sellest voolab kohale Ukraina kaudu. ELi riigid pelgavad, et kui Ukrainal endal talveks gaasi ei jagu, võivad nad võtta seda läände suunduvatest transiittorudest.

Gruusia endine kaitseminister mõisteti aastateks vangi

Thbilisi linnakohus mõistis Gruusia endise kaitseministri Batšo Ahhalaia seoses kolme inimese tapmisega 2006. aasta jaanuaris 7,5 aastaks vangi.

Kolmapäeval avaldatud kohtuotsuse järgi lähevad koos Ahhalaiaga vangi ka endised kõrged siseministeeriumi töötajad Levan Kardava, Giorgi Mazmišvili ja Megims Kardava. Neist kaks - Levan Kardava ja Giorgi Mazmišvili - mõisteti süüdi noorte inimeste vahetus tapmises Thbilisis rongijaama juures läbiviidud erioperatsiooni käigus.

Süüdistuse kohaselt peksis 2006. aastal kinnipidamisametit juhtinud Ahhalaia vange, kelle sugulasteks olid tapetud noored mehed. Toonase juurdluse väitel olid need noored mehed valmistanud ette oma sugulaste vanglast põgenemist.

Batšo Ahhalaiat süüdistatakse veel mitmes kriminaalasjas. Ta on juba kaks aastat viibinud eeluurimisvanglas ning väidab end olevat süütu kõigis talle esitatud süüdistuspunktides.

Ajaleht: Venemaale kuulub Soomes viis tagastatud krunti

Soome loovutas Nõukogude Liidule pärast Jätkusõda (1941-1944) kokku 144 objekti, Helsingin Sanomate andmetel kuulub Venemaale jätkuvalt viis maatükki ja seda kinnitas ka  maamõõduamet.

Venemaale kuuluvad krundid võõrandati Soomes elanud sakslastelt pärast Teist maailmasõda, kirjutab tänane ajaleht.   

Viiest kaks asuvad Ida-Helsingis Kulosaaris ja kaks Ahvenamaal. Üks kruntidest on Helsingis Kaivopuistos tänaval nimega Itäinen Puistotie, kus asub Vene suursaatkonna kool ja mis enne sõda kuulus Saksa saatkonnale.

Kulosaari krundid, mille üldpindala on umbes 2 500 ruutmeetrit, kuulusid kunagi sakslasest relvatöösturile Willy Daugsile. Seda, kes neid praegu kasutab, et õnnestunud ajalehel kindlaks teha.

Ahvenamaal asuvate kruntide pindalad on 8,3 ja 0,5 hektarit. Need kuulusid Saksa-Soome abielupaarile.  

Enim läks Nõukogude Liidu valdusesse maatükke Espoost, Helsingist, Inkoost ja Sipoost.

Juncker: minu vanuses diktaatorikarjääri ei alusta

«Ma ei palu volinikelt, et nad mind pimesi jälgiksid,» lubas täna hommikul europarlamendi ees Jean-Claude Juncker. Lähitundidel otsustab hääletus Euroopa Parlamendi täiskogus, kas Juncker ja tema komisjon saavad 1. novembrist tööd alustada või mitte.

«Ma ei palu volinikelt, et nad mind pimesi jälgiksid,» lubas täna hommikul europarlamendi ees Jean-Claude Juncker. Lähitundidel otsustab hääletus Euroopa Parlamendi täiskogus, kas Juncker ja tema komisjon saavad 1. novembrist tööd alustada või mitte.

«Minu vanuses sa ei alusta uut karjääri diktaatorina,» naljatas Juncker ning lubas, et tema juhitav komisjon saab olema poliitilisem kui praegune, mida juhib Jose Manuel Barroso. Eeldatav järgmine Euroopa Komisjoni president Juncker rõhutas, et volinikud tulevad tema komisjoni omade poliitiliste vaadetega ja just neist peaks tulema debatt, mis Euroopat edasi viib. «Me pole lihtsalt anonüümne kari tehnokraate,» märkis ta.

Iseloomustades oma eile pärast lahkumiskõnet sotsidelt ja mitmelt teistelt gruppidelt kritiseerida saanud eelkäijat Jose Manuel Barrosot, leidis Juncker, et tema arvates tegi Barroso head tööd. «Tihti kritiseeriti teda moel, mis minu arvates oli piinlik,» märkis Juncker, kes kuulub sarnaselt portugallasele konservatiivsesse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteiperesse. «Minu arvates tegi ta head tööd ja ma tänan teda selle eest.»

«Üheksa naist 28 volinikust on jätkuvalt hale,» leidis Juncker.

Juncker naasis ka naiste tagasihoidliku esindatuse teema juurde. «Juuli lõpuks olid liikmesriigid nimetanud kolm naiskandidaati,» meenutas ta ning rõhutas, et naisvolinike arvu kasvatamine on olnud talle suur isiklik võitlus, mille käigus saatis ta tagasi mitmete riikide meeskandidaate ja nõudis nende asemele naisi.

«Üheksa naist 28 volinikust on jätkuvalt hale,» leidis Juncker ning jätkas, et tal on piinlik ka selle üle, et tema koduriik Luksemburg ei nimetanud naiskandidaati. «Lühikeses plaanis ka mina oma sugu ei vaheta, pikas plaanis võib-olla…» jätkas Juncker taas naljaga.

Oma programmi poolelt kordas Juncker üle plaani pöörata senisest rohkem tähelepanu sotsiaalsele küljele. «Ma tahan, et ELil oleks sotsiaalne AAA reiting, see on täpselt sama oluline kui finantsiline AAA,» lubas ta. Samuti rõhutas ta uuesti, et viie järgmise aasta jooksul, kui ta ELi juhib, uusi liikmeid ühendusse ei võeta, see pole lihtsalt teostatav.

Junckeri komisjon läheb täiskoosseisus hääletusele täna umbes kahe tunni pärast. Praeguste hinnangute kohaselt läheb see komisjon, kus Eestit esindab digitaalse ühisturu asepresidendi kohal Andrus Ansip, läbi ja saab tööd alustada 1. novembril.

Galerii: eilne lennuõnnetus Vnukovol

Moskva Vnukovo eilses lennuõnnetuses, mille põhjustas lennujaama kõrgete ametnike kuritegelik hooletus, hukkus neli inimest.

Ohvrite seas oli Prantsusmaa naftahiiu Total tegevjuht Christophe de Margerie. Uue tegevjuhi isik peaks selguma direktorite nõukogu tänasel erakorralisel koosolekul.

Kommodoor: allveelaevast pääseb vee all välja teatud tingimustel

Rootsis Stockholmi saarestikus otsitakse kuuendat päeva tõendeid võõrast veealusest tegevusest, kommodoor Markus Aarnio peab võimalikuks allveelaeva hülgamist ja meeskonna lahkumist.

Soome lahe merepäästepiirkonna kommodoor rääkis YLE hommikusaates «Aamu-TV», et  tegelikkuses on kõik võimalik. «Kui allveelaev jäeti põhja, siis teatud võtete abil pääseb sealt välja ja võimalik on minna kaldale.»

Aarnio rõhutas, et tegemist on siiski üksnes spekulatsiooniga.

Ta pööras tähelepanu tõsiasjale, et Rootsi ei räägi allveelaevajahist, vaid veealuse tegevuse välja selgitamisest. Kui tegemist peakski olema allveelaevaga, siis suudaks see end varjata päris pikka aega.  

«Mingil hetkel peab nii väiksem kui ka veidi suurem allveelaev kerkima pinnale, et võtta akude laadimiseks voolu ja loomulikult hapnikku, et allveelaevas oleks, mida hingata.»  

Aarnio sõnul toimuvad otsingud keerulisel alal, kus sügavused on väga erinevad. «Piirkond on nii suur ja seega läheb aega, enne kui saab kindlalt öelda, et mitte midagi ei ole või siis hoopis leiti midagi.»   

Rootsi tõotas tõsta kaitsekulutusi

Allveelaevaotsinguisse haaratud Rootsi peaminister Stefan Löfven tõotas tõsta riiklikke kaitsekulutusi.

Rootsi värske vasaktsentristlik valitsus valmistub esitlema täna oma esimest eelarvet, kirjutab Financial Times.

Uus valitsus seisab kaljukindlalt NATO liikmelisuse vastu ning soovib keskenduda rohkem koostööle ÜROga.

Siiski teatas eile Tallinnas viisiidil viibinud Löfven: «Meil tuleb tõsta oma kaitsevõimet, mis tähendab seda, et meil tuleb kaitsesse rohkem resursse suunata.»

Kaitsevõime on rootslastele rohkesti peavalu põhjustanud. Mulluse arvamusküsitluse valguses usub vaid kuus protsenti elanikest, et Rootsi on võimeline end kaitsma.

Auke kaitsevõimes on paljastanud ka käimasolev allveelaevajaht. Nimelt puudub Rootsil allveelaevade-vastaseks võitluseks vajalik helikopter.

Kaks aastat tagasi ütles Rootsi kaitseväe ülemjuhataja Sverker Göranson, et «üksi» peaks riik rünnakule vastu «umbes nädal aega».

Rootsi kulutab kaitsele ligikaudu 1,2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Erilist muret valmistab naabritele Rootsi võime kaitsta Balti mere keskel asuvat Gotlandi saart. Nii Eesti, Läti kui Leedu ametnikud kardavad, et Venemaa võib kasutada saart baasina nende ründamiseks.

Microsofti uue juhi teenistus on 84,3 miljonit dollarit

Veebruaris Microsofti tegevjuhi kohale asunud Satya Nadella sissetulek on lõppenud majandusaastal 84,3 miljonit dollarit, mis on 11 korda rohkem kui varasemal aastal, kirjutab Bloomberg.

Nadella kompensatsioonipakett koosneb aktsiatest väärtusega 59,2 miljonit dollarit, mille saab ta kätte 2019. aastal, juhul kui Microsofti aktsia hinna tõus on 60 protsenti enam kui aktsiaindeksil S&P 500. Juhul kui aktsiahinna tõus on 80 protsenti suurem, saab ta aktsiaid väärtuses 88,8 miljonit.

Järgmisel majandusaastal on Nadella kompensatsioonipaketi suurus 18 miljonit dollarit, sellest 1,2 miljonit on põhipank, rahaline preemia, mille suurus on kolmekordne palk ning 13,2 miljoni väärtuses aktsiaid.

Haglund sooviks suurendada allveelaevakoostööd Rootsiga

Soome kaitseminister Carl Haglund peab võimalikuks suurendada allveelaevu puudutavat koostööd Rootsiga, kirjutab tänane Aamulehti.

«Rootsi allveelaevad on varem koos Soome alustega harjutanud. Ühes koostöö tihendamisega võiks kahepoolsete õppuste korraldamise künnis olla madalam,» ütles Haglund.

Kaitseministri sõnul tuleks kasuks, kui merevägi saaks sagedamini allveelaeva otsinguid ja veealust valvet tõeliste objektide peal harjutada. Tema meelest võiks õppusi läbi viia Soome lähivetes ning neis ei peaks siduma suurte rahvusvaheliste manöövritega.

Allveelaevakoostööd arutatakse riigikaitsekõrgkoolis. Jon von Weissenberg kooli taktikaosakonnast avaldas arvamust, et oma allveelaevade puudumine kahjustab Soome sõjalist võimekust.

Vene militaarekspert: allveelaevajaht on muinasjutt

Vene militaarekspert Viktor Baranets naerab Rootsis toimuva allveelaevajahi üle ja nimetab seda muinasjutuks, vahendas YLE «Ajankohtainen kakkonen».

Tema arvates on selle eesmärgiks Rootsi armee eelarve suurendamine.   

«Me mõistame hästi, miks Rootsi mõtles selle alusetu jutu just nüüd välja. Riik koostab kaitse-eelarvet ja merevägi ei saa piisavalt raha. Rootsi peab näitama, et neid ümbritseb Vene oht ja seetõttu peab luurele eraldama täiendavaid summasid,» rääkis sõjandusekspert Baranets.

Asjatundja nõuab rootslastelt tõendeid Vene allveelaevast: fotosid, teavet meeskonna ja allveelaeva komandöri kohta. Praegu on kogu operatsioon «täielik muinasjutt».

Teine põhjus viia Stockholmi saarestikus läbi mereväe  operatsioon, on Rootsi partnerlus NATOga. «Rootsi tahab näidata, kuivõrd lähedased suhtes sel on NATOga ja et riik ei suhtu Venemaasse lahkelt, vaid kuulub Vene-vastaste riikide sekka.»

Baranetsi kinnitusel võimaldab Venemaa tugev positsioon ja piisav sõjaline jõud tõrjuda eemale mis tahes vastase Läänemerel, sõjalise jõu suurendamine pole aga praegu vajalik.  

«Kui ka kogu Ühendriikide armee otsustaks maanduda Läänemerel, oleks meil selle vastu kasutada piisavalt head varustust. Kuid sellele me ei mõtle. Vaid hullud arvavad, et Venemaa tahab valitseda Läänemerd. See on üksnes propaganda. Tahame, et Läänemeri jääks nagu varemgi rahumereks.»     

Läänemeri ei ole ja sellest ka ei saa NATO sisemeri, kuna Rootsi ja Soome allianssi ei kuulu ja vaevalt, et kunagi üldse blokiga liituvad. Kui need maad ühineksid NATOga, oleks olukord hoopis teistsugune. «Siis saaks Soomest ja Rootsist meie vaenlased. Siis muutuks iga linn, tugibaas ja strateegiline objekt Vene Föderatsiooni rünnaku sihtmärgiks,» selgitas ta.

USA ranniku lähistel leiti Teise maailmasõja aegsed laevavrakid

Atlandi ookeanist USA Põhja-Carolina osariigi ranniku lähistelt leiti Teise maailmasõja ajal uputatud Saksa allveelaeva ja Ühendriikide kaubalaeva vrakid, teatasid ametiisikud teisipäeval.

Laevad sattusid vaenutegevusse Atlandi lahingu ajal 1942. aastal ning nende laevakerede asukoht oli seitsme aastakümne jooksul teadmata piirkonnas, mida tuntakse Atlandi ookeani surnuaia nime all.

USA riikliku ookeani- ja atmosfääriuuringute (NOAA) ameti osakond avastas kaks laevavrakki kaldast 48 kilomeetri kauguselt sügaval Atlandi ookeanis.

Saksa allveelaeva U-576 ning ameerika kaubalaeva Bluefields leidmine «pakub harukordse võimaluse heita pilk Teise maailmasõja ajaloolisele lahingule ning veealusele lahinguväljale», teatas NOAA.

Laevavrakid asusid teineteisest 240 jardi (219 meetri) kaugusel.

Saksa allveelaev ja USA kaubalaev sattusid lahingusse 1942. aasta 15. juulil, mil Virginia osariigist Norfolkist Florida osariiki teel olnud kaubalaevade konvoi sattus Saksa allveelaeva rünnaku alla.

«U-576 uputas Nicaragua lipu all sõitnud prahtija Bluefields ning tekitas veel kahele laevale tõsiseid kahjustusi,» seisis NOAA avalduses. «USA mereväe lennukid Kingfisher pommitasid vastuseks U-576t ning kaubalaev Unicoi avas allveelaeva pihta tekilt tule.» 

Mõlemad laevad uppusid minutite jooksul, Saksa allveelaevas läks põhja 45 meremeest.

Allveelaeva vrakki peetakse saksa meremeeste sõjahauaks ning seda kaitseb rahvusvaheline õigus. «Saksamaa ei ole huvitatud U-576 jäänuste tagasisaamisest ega osale üheski sellega seotud projektis,» teatas Saksa välisministeerium.

Sikorski vabandas faktivea eest Putini Ukraina-remargi edastamisel

Poola eksvälisminister ja praegune alamkoja spiiker Radoslaw Sikorski vabandas teisipäeval valeinformatsiooni edastamise eest seoses Vene presidendi Vladimir Putini väidetava Poolale tehtud ettepanekuga Ukraina jagamiseks, edastas Poola raadio.

Sikorski täpsustas, et Poola ekspeaministri Donald Tuski ja Putini vestlus ei leidnud aset 2008. aasta veebruaris Moskvas, nagu ta esmalt väitis USA ajakirjale Politico, vaid NATO Bukaresti tippkohtumisel kaks kuud hiljem.

«Mu mälu vedas mind alt. Pärast kontrollimist selgus, et Tuski ja Putini kahepoolset kohtumist ei toimunud,» ütles ta ja lisas, et viitas Putini remargile 2008. aasta aprillis peetud NATO Bukaresti tippkohtumisel.

Sikorski paistis soovivat eemalduda väitest, et Putin pakkus Poolale osa Ukrainast. See võinuks olla haiglane nali, ent see on muutunud viimaste aastate arengute taustal pahaendelisemaks, lausus ta.

Poola eksvälisminister on langenud kriitika alla "tundliku" informatsiooni avaldamata jätmise pärast ning suurim opositsioonierakond Seaduse ja Õigluse Partei (PiS) nõuab spiikri tagasiastumist.

Vastastes küsimusele, miks tema ja Tusk Putini imperiaalseid ambitsioone varem ei avaldanud, ütles ta, et «sürreaalsed remargid omandasid tähtsuse alles hiljem, pärast NATO tippkohtumist, Gruusia sõda ja Krimmi annekteerimist».

«Ta tahtis, et võtaksime mõlemad osa Ukraina jagamisest. See oli üks esimestest asjadest, mida Putin ütles peaminister Tuskile, kui külastasime Moskvat,» ütles Sikorski pühapäeval antud intervjuus Politicole.

«Ta [Putin] jätkas, et Ukraina on kunstlik riik ning Lviv on poola linn, sestap võib asja omavahel ära lahendada. Õnneks Tusk ei vastanud. Ta teadis, et teda lindistatakse,» ütles Sikorski.

Poola alamkoja spiikri kinnitusel leidis vestlus aset, ehkki ta ei olnud enda sõnul isiklikult selle tunnistajaks. «Putin ütles 2008. aastal Bukarestis kõigile lääne liidritele, et Ukraina on eri riikide territooriumitest kokku klopsitud moodustis, ja ähvardas selle riiklust,» ütles Sikorski teisipäeval pressikonverentsil.

Gruusia endine president Mihheil Saakašvili ütles Poola uudistekanalile TVN24, et «Vene president Vladimir Putin tegi aastaid tagasi Poola ja teiste riikide liidritele ettepaneku Ukraina jagamiseks».

Saakašvili sõnul rääkis talle vastavasisulisest vestlusest Putiniga Tusk. «Tusk ütles mulle, et ta pidas seda (Putini sõnu) naljaks,» lisas Saakašvili.

«Pealtnägija»: üürnikud tühjendasid maja ja lavastasid sissemurdmise

Niinimetatud puuküürnikest on ka «Pealtnägijas» korduvalt juttu olnud, aga seekordne juhtum on uus tase. Üürilised müüsid maja omaniku varast tühjaks, maksid sama rahaga nii palju üüri, et neid välja ei visataks, siis lavastasid sissemurdmise, aga jäid sellega haledalt vahele. Ometi neid välja visata ei saanud. Kõige krooniks laiutab politsei aga käsi – vara tagasi ei saa ja hüvitisest tuleb ilmselt suu puhtaks pühkida.

Tragikomöödia keskmes on 80ndatel ehitatud ja 2005. aastal aastaringseks elamiseks renoveeritud 78-ruutmeetrine suvila mõne minuti kaugusel Pärnu piirist, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Kaks aastat tagasi kolis omanik Andrus Lõõbas Tallinna ja teise kodu pidamine Reiul muutus tülikaks. 2013. aasta suve lõpus pani Lõõbas kinnisvaraportaali kuulutuse. Huvilisi oli mitmeid, aga kõige pikemast lepingust oli huvitatud üks noor pere. Majaomaniku ema oli kohal, kui nad esimest korda saabusid.

See paar olid Elar ja Triin Allmaa. Mees rääkis, et on ehitaja, nagu majaomanik Andruski. Naine oli teise lapse ootel dekreedis. Leping sõlmiti 27. oktoobril 2013 ja sellele andis allkirja Triin Allmaa. Nähes, et tegu on noore perega, lasi Lõõbas kuuüüri 170 euro peale ja mitte ainult seda... Andruse naine Agnes nägi, et lapseootel üürnik kannab külmal ajal lühikest jopet ning andis soojema kehakatte.

«Ma just tegin remondi ka sees ära. Kõik oli ilus värske ning nendele sobis see. Ma ütlesin, et kõik mis siin sees on, kõik jääb. Telekad, kõik, midagi pole vaja tuua, tuled kaks kätt taskus ja rohkem polegi midagi vaja,» meenutas Andrus.

Lisaks sisustusele jättis omanik majapidamisse suure hulga oma asju, mis olid eraldi garaažis ja panipaigas. Kuna peremees ise üüris Tallinnas korterit, ei olnud tal neid asju mujale panna. Üürnikud kinnitasid, et need asjad neid ei sega.

Kui esimesed kaks kuud laekus üür tähtajal, siis juba detsembris tekkis esimene viivitus. «Saan aru et, ehitusel ikka juhtub, tööandja ei maksa õigel ajal raha ära või ei saa objekti valmis,» rääkis Andrus. Üüri tilgutati 20, 50 ja 100 euro kaupa nii, et omaniku kannatus ei katkenud. Kui algul käis Lõõbas regulaarselt Reiul, siis ajapikku jäi see hõredamaks ja aasta alguses tuli sisse mitmekuune paus. Kuni märtsi lõpus sai ta ootamatult kõne politseist ning teatati, et suvilasse on sisse murtud.

Pärnu politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri sõnul oli Elar Allmaa teatanud, et tundmatud kurikaelad on suvilast asju varastanud. Omanik aga kahtlustas kohe, et miski on mäda ja salvestas järgmisel päeval sündmuskohal vestluse üürilisega. Hulgaliselt detaile ei klappinud sissemurdmise versiooniga. «Seal on sellised kohad, kust ei pääse inimene sissegi. Inimene varastab minu asjad kõik ära, aga üürniku asjad jätab kõik sisse,» rääkis Andrus Lõõbas.

Kõige trööstitum vaatepilt avanes garaažis, kus omanik hoidis muu hulgas vanaaegseid mootorrattaid ja talle moraalselt tähtsaid vanaisa esemeid. Lisaks mootorratastele olid väärtuslikumast kraamist kadunud mitu komplekti valuvelgi koos kummidega ja paarkümmend alust fibo-plokke, väiksemaid asju ei jõua lugedagi.

Omaniku sõnul on kahju kokku 38 000 eurot. Kogu kraami ära viimiseks oleks vargad pidanud käima öö jooksul mitu korda veoautoga, mis polnud lihtsalt usutav. Ta hakkas juhtunut uurima ning helistas oma tuttavattele. «See tuli mul selgeks peaaegu sama päeva õhtul, kes on asjad ära varastanud ja kuhu on need müüdud.»

Üürnik läks lõhki. Allmaa tunnistas, et oli alates jaanuari kuust maja jupikaupa tühjaks müünud. Ta möönas seda ka «Pealtnägijale» ning põhjendas töö ja raha puudumisega. Allmaa sõnul müüs ta võõrad esemed maha «ajutiselt». «Plaan oli need hiljem tagasi muretseda, aga see ei läinud korda,» väitis mees.

Andrus Lõõbas tegi ise detektiivitööd, peilis nimeliselt välja, kellele ja kuhu väärtuslikumad asjad läksid, andis info politseile ja soovis, et varastatud kraam tagasi võetaks või vähemalt arestitaks, et seda edasi ei müüda. Aga, oh üllatust! Politseist öeldi mehele, et kolmas isik ehk heausklik ostja on varastatud asjad ära ostnud ja nad ei saagi mitte midagi teha.

Andres Sinimeri selgitas, et kui üüritakse välja mingid hooned või ruumid ja seal sees on vara, nii et antakse valdus justkui vabatahtlikult üle, siis sellega aktsepteeritakse ka riski, et need võivad kaduma minna. «Seetõttu on seadusandja ette näinud, et sellisel juhul jääb kehtima heauskne omand,» lisas politseiosakonna juht.

Ehk et kuna Lõõbas andis maja, kus tema asjad sees, ise üürnike valdusesse, pole tegu varguse, vaid omastamisega. Ja omastatud vara ostjad on seaduse silmis heausksed. Perekond Lõõbasele see pähe ei mahu. Kui panipaik oli lukust lahti, siis garaaži tabaluku lõikas üürnik lihtsalt maha. Ometi see justkui varguseks ei kvalifitseeru. Aga taga targemaks – ehkki pätt jäi vahele ja tunnistas üles, ei saanud teda välja visata, sest üürileping kehtis edasi ning ta sai veel kuu aega suvilas elada.

Selle aja jooksul pandi toast pihta elektriradiaator, õhupüstolist lasti valgustikuplid puruks ning seinad auklikuks, viidi minema digiboks. Andrus näitas seinale: «Siin olid mul kõlarid, kinokodusüsteem, kõik on ta ära viinud.» Uus kamina detail, mille Andrus oli üürnikule andnud, rändas metallikokkuostu punkti.

Allmaa, kes, nagu selgub, on ka varem varguse eest karistatud, keeldus kaamera ette tulekust, aga ei eitanud midagi. Ta tunnistas isegi, et jäi üüriraha lõpu võlgu ja jättis elektriarve maksmata. Ainus, millele ta vastu vaidleb on kahjusumma suurus – tema hinnangul oli see maksimaalselt 9000 eurot.

Uurimise algusest on möödas varsti üheksa kuud, aga asi venib, sest töö käigus tuli politsei sõnul välja Allmaa teisigi patte. Andres Sinimeri sõnul on kahtlustatava puhul tegemist kelmiga, kes on suures osas omale elatist hankinud teisi inimesi pettes.

Arvestades, et ta ise möönab tehtut, mõistetakse Allmaa ilmselt lõpuks süüdi, aga tegelikult mitte keegi ei usu, et kannatanu kahju hüvitatakse, olgu see siis 9000 või 38 000. Nagu näitavad tänaseni Reiu tee postkasti saabuvad tähitud kirjad, on Allmaa arved niigi arestitud ja võlakütid kukil. Isegi politsei möönab, et hinge kinni hoida ei maksa. Üldiselt on nii, et need, kes teiste asju varastavad või välja petavad, müüvad võõra kraami kohe maha ning tavaliselt ei ole neilt mitte midagi tagasi saada.

«Tsiviilnõue nende vastu tuleb, kahjud mõistetakse loomulikult välja, on tulnud ka ette, et on neid hüvitatud,» ütleb Sinimeri.

«Nördima paneb see, et, et Eesti seadused on liiga kehvad. Oled korralik inimene, siis maksa ja kannata lihtsalt, ma ei oska muud midagi öelda. Kui oled pätt, siis ela hästi ja tee kuritegusid. Ma ei oska mitte midagi öelda,» on Andrus nõutu.

Elar Allmaa ise ütleb, et on saanud uue töökoha ja püüab siiski jupikaupa vanu võlgu klaarida, seetõttu lubas ta ka «Pealtnägija» kohtusse anda, kui saates tema nimi ja nägu avaldatakse. Saate tegijad siiski võtsid selle riski.

Politsei paneb südamele – kui te ei taha sama reha otsa astuda, sõlmige võimalikult konkreetne üürileping, pange oma asjad luku taha ja võimaluse korral kindlustage ära. Täpsemat juriidilist selgitust, kust jookseb varguse ja omastamise ning heausksuse piir, saab lugeda «Pealtnägija» kodulehel.

Prokurör nõuab mitmekordsele mõrvarile eluaegset vangistust

Prokurör taotles kolmapäeval Viljandi kohtumajas eluaegset vangistust mehele, kellel lasub süüdistus mõrvas, kahe inimese peksmises ning kolme mobiiltelefoni varastamises.

Varem kaks inimest tapnud ja oma 38-aasta pikkusest elust ligi 16 trellide taga istunud Juri Kolesnikovile esitatud süüdistuse kohaselt viibis ta eelmise aasta 6. novembril koos teiste isikutega Viljandis ühes Paalalinna korteris, kus tarvitati alkoholi.

Mingil hetkel tekkis süüdistatava ja teise mehe vahel tüli, mille käigus võttis süüdistatav lauanoa ning tekitas kannatanule kergeid vigastusi. Lahkudes varastas ta kolm mobiiltelefoni. Varastatud telefonid on praeguseks omanikule tagastatud.

Järgmisel päeval tarvitas Kolesnikov alkoholi koos kahe tuttavaga Viljandis Loode tänaval asuva maja korteris. Üks meestest jõi ennast purju ning jäi magama. Süüdistuse kohaselt tungis Kolesnikov seejärel kallale teisele, 1970. aastal sündinud mehele, keda ta lõi korduvalt haamriga pähe. Kannatanu suri sündmuskohal.

Kui magama jäänud mees ärkas üles, siis tungis süüdistatav ka talle kallale ja lõi teda näo- ja pea piirkonda. Seejärel helistas ta politseisse ning korrakaitsjad võtsid ta sündmuskohal vahi alla.

Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa palus kolmapäeval kohtuvaidluses Kolesnikovi süüdimõistmist mõrvas, kehalises väärkohtlemises ja varguses ning taotles talle eluaegset vangistust. Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus oma kaitsealune õigeks mõista.

Politsei arvestab õnnetuste uurimisel ka autokaameraid

Politsei võtab liiklusõnnetuste menetlusel arvesse ka autos olnud liikluskaamera videosalvestist.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles BNSile, et liikluskaamera olemasolu autos või bussis lihtsustab oluliselt õnnetuse põhjustaja vastutuselevõtmist, seda eriti siis, kui õnnetuse põhjustaja põgeneb sündmuskohalt.

Tallinna liikluses tekib ikka ja jälle olukordi, kus bussi- või trollijuht on näiteks ootamatult ühissõidukile ette pööranud sõiduauto tõttu sunnitud tegema äkkpidurduse, mille tagajärjel on reisijad ühissõidukis kukkunud ja viga saanud.

Tallinna ühissõidukeile siiski liiklussituatsiooni salvestada võimaldavaid kaameraid paigaldatud ei ole.

10-aastase tütre autorooli lubanud purjus mees sai trahvi

Ida prefektuur karistas rahatrahviga meest, kes purjuspäi lubas autorooli oma 10-aastase tütre.

Prefektuuri pressiesindaja Mari-Riina Risti sõnul ei saanud politsei meest karistada purjuspäi autojuhtimise eest, kuna ta istus juhi kõrvalistmel, ning seetõttu jäi talle alles ka mootorsõiduki juhtimisõigust. Küll aga tuleb tal tasuda juhtimisõiguseta isiku autorooli lubamise eest trahv, mis jääb alla 300 euro. Karistusotsus pole veel jõustunud.

14. septembril kella 16 paiku jäi Jõhvi patrullpolitseinikele Toila vallas Saka-Toila tee 18. kilomeetril silma Honda, mille sõidustiil tundus kahtlane. Sõiduki kontrollimisel selgus, et roolis oli juhtimisõiguseta 10-aastane tüdruk ning tema kõrvalistmel istus 43-aastane mees, kes oli alkoholijoobes. Mees selgitas politseile, et tahtis tütrele lihtsalt meelelahutust pakkuda ja plaan oli sõita Toila poodi.

Politsei toimetas mehe arestimajja kainenema ja tema suhtes alustati väärteomenetlust. Tüdruk viidi koju ja anti emale üle.

«Radar»: Silvi Vraidilt raha välja petnud kelm on politsei poolt tagaotsitav

Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar» kirjeldas, kuidas lauljatar Silvi Vraidilt raha välja petnud kelm Silver Tamm on politsei poolt tagaotsitav.

Silvi Vrait polnud ainus naine, kes Silveri võrku sattus. Merike rääkis oma loo moonutatud häälel ja nägu varjates, et tema ja Silveri ühine laps ei saaks kunagi teada, kes tema tegelik isa on.

Kaheksa aasta eest Merike armus Silverisse ning jäi peagi ka lapseootele. «Mind hoiatati, öeldi, et mees pole aus, tegeleb kasiinoga, on kireva minevikuga, aga olin väga armunud, ei uskunud kedagi.»

Merikesel ja Silveril oli kokkulepe, et üüri maksab üks, kommunaale teine, tegelikult ei maksnud Silver arveid üldse, ta kasutas naise krediitkaarti, kokku pidi Merike tasuma 41 000 krooni jagu mehest tekkinud võlgu.

Võlgade põhjuseks oli mehe kasiinosõltuvus. Kui Merikeselt enam midagi võtta polnud, asus Silver internetis uusi tuttavaid otsima.

Merikese päästis olukorrast parim sõbranna, kes tuli ja pakkis ema-lapse asjad kokku ja viis nad lihtsalt mehe juurest minema.

«Ma ei tahagi seda raha, tahan hingerahu,» tunnistab naine aastaid hiljem. Merike on neti kaudu kontaktis veel vähemalt ühe Silveri võrku langenud naisega, kes elab praeguaseks Soomes.

Silver leiab uusi suhteid enamasti internetist.

Kui naised ise andsid oma pangakaardi Silverile kasutada, polegi midagi teha, on politsei seisukoht antud asjas.

Mees on hetkel tagaotsitav teiste tegude tõttu. Tema kuriteoregister ulatub 1997. aastasse, ta on 8 korda kohtulikult karistatud varguste eest. Tagaotsitav on ta 2012. aasta kuriteo tõttu, mil Silver jäi vahele joobes autojuhtimisega. Talle määrati 5 kuud ja 28 päeva tingimisi vangistust, kuid mees ei täitnud kohtu määratud kontrollimeetmeid ning karistus otsustati pöörata täitmisele.

Hetkel redutab Silver ilmselt Saksamaal, aga ta otsib interneti kaudu uusi naistuttavaid. Silveri viimaseid kontaktiloomispüüdeid kommenteerides rõhutab Merike, et mees kasutab peaaegu täpselt samu fraase ja sõnu, mis omal ajalgi tutvusi luues.

Triin Tulev: ma ei kahetse, et mu juhtum avalikuks sai

Peale tänast kohtuistungit rääkis Triin Tulev, et ei kahetse, et temaga juhtunu avalikkuse ette tuli ning kohtumenetlus, milles ta süüdistab oma endist elukaaslast enda peksmises, avalik on.

«Ma loodan, et see saab kedagi aidata. Äkki jääb keegi löömata, äkki mõni naine käitub targemini,» ütles Triin Tulev. Ka oli ta arvestanud, et süüdistatav Rasmus Vesiloo tuleb avalikkuse ette oma väidetega, mis näitavad Tulevit ennast halvas valguses.

«Minu vastane laimukampaania sai alguse,» ütles Tulev peale istungit, kus andis tunnistusi Vesiloo. Ta väitis, et Vesiloo tunnistuses oli palju vasturääkivusi ja asju, mis tõele ei vastanud.

Tulevi kinnitusel oli Vesiloo teda ka ähvardanud, et kui ta süüdistusi tagasi ei võta, siis tehakse ta maatasa ja rikutakse ta maine.

Enne kohtuotsust oma loo avalikuks tegemine oli Tulevi advokaadi Maria Mägi sõnul väga kaalutletud otsus. «Kui sage on naiste vastu suunatud vägivald kodudes ja kui vähe sellest räägitakse. Nelja seina vahel on ka kohtuistung ja minnakse eluga edasi,» rääkis Mägi.

Tema sõnul saab avalik kohtuistung rohkem tähelepanu ja annab naistele kindlustunnet ning mehed omakorda näevad, et lähevad vägivallatsemise eest kohtu alla.

«Kui need asjad on alati nii salajased, siis on mulje, et kuriteod ei jõuagi kuhugile,» ütles Mägi.

Tulev on loonud ka fondi MTÜ Elus Fond naiste kaitsmiseks. «Enda jaoks ta juhtunut olematuks ei tee, aga äkki saab teistele abiks olla. Ta teab, mis tunne on, kui sind visatakse välja ja sul ei ole kuskil olla,» rääkis Mägi.

Rasmus Vesiloo on öelnud, et jagab kommentaare meediale pärast kohtuotsust.

30-aastast Vesilood süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises, valu tekitamises, mille eest saab karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda korduvalt, muuhulgas tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» ütles Tulev ja lisas, et moraalne kahju on tema jaoks korvamatu. Ta ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taas kord kellegagi koos elama.

Vesiloo tervist menetluse käigus uurinud arst Viktor Sergejev kinnitas eile kohtule, et mees oli küll joobes osalise mälulüngaga, ent andis oma tegudest aru ja on võimeline nende eest vastutama.

«Ma ei tunnista end süüdi, aga kui kannatanu väidab, et see on tõene, siis ma vabandan tema ees ja olen teinud seda ka varem,» ütles Vesiloo eile kohtus.

Nimelt tuli kohtus ilmsiks, et Vesilool on diagnoositud somnambulism ehk unehäire, mille ajal on magaja suuteline nägema ja kõndima, kuid hiljem juhtunut ei mäleta.

Täna rahuldas kohus Vesiloo kaitsja taotluse, mille kohaselt viiakse läbi uus Vesiloo terviseekspertiis. Ekspertiisist peab selguma, kas mees võib unehäire esinemise vältel panna toime vägivallaakti. Kui selgub, et see on võimalik, siis on küsimus, milline vastutus tal juhtunu suhtes on.

Järgmine kohtuistung toimub 8. detsembril.

Väidetav naisepeksja kohtus: aitasin oma naist igal sammul

Täna astus kohtupinki Triin Tulevi peksmises süüdistatav Rasmus Vesiloo (30), kes kirjeldas oma versiooni sellest, mis paari vahel juhtus. Mõistagi erines see kannatanu omast.

Rasmus Vesiloo rääkis, kuidas temast ja Triin Tulevist sai paar 2013. aasta märtsis.

«Meie suhe oli kirglik,» kinnitas Vesiloo, et tülitseti üsna palju, ent tülidele järgnes tema sõnul alati leppimine. Vesiloo toonitas, et ei ole vägivaldne mees. Küll aga väitis ta, et armukadedus oli suhtes probleemiks, ent armukade olevat olnud hoopis Tulev.

Tülile eelnenud päeva, 24. augustit kirjeldas Vesiloo järgmiselt: ärgati umbes kell 11 ja seejärel käidi poodides. Umbes kella 16 paiku mindi koos Vesiloo sugulase sünnipäevale, kus oldi kella 23-ni. Koju jõuti umbes 23.20.

Seejuures selgus kohtus, et Tulev helistas kodust taksosse umbes 00:20 ajal, mistõttu toimus väidetav vägivallaakt tunni aja jooksul.

«Läksin garderoobi riideid seljast ära võtma, kui Triin küsis mu käest, kes on Kadri ja Liis,» rääkis Vesiloo kohtus. Nimelt selgus Vesiloo kinnitusel, et Tulev oli tema sõnumeid lugenud. Vesiloo jõudis hambad ära pesta ning juua ka vitamiinijoogi.

«Triin läks ise endast välja, sest ma ei suutnud kohe reageerida. Hakkas mind sõimama,» selgitas ta. Vesiloo oli püüdnud naist rahustada. See polnud aidanud. «Ta lukustas end magamistuppa ja käskis mul diivanil magada. Heitsin pikali.»

Edasist ta enda sõnul enam ei mäleta, mistõttu ei osanud selle kohta ka kohtus selgitusi anda.

Ka ei mäletanud ta midagi sõnumist, millest Tulev saates «Pealtnägija» rääkis. Väidetavalt ärritus Vesiloo sel päeval seetõttu, et nägi sõnumit, kus Tulevit kutsuti õhtusöögile.

«Triinule saadeti Facebookis väga palju sõnumeid, kuna ta on atraktiivne tütarlaps ja veidi kuulus ka. Mul puudub mälu, et oleksin sellel päeval tema telefonist lugenud meili, mis oleks minus armukadedust tekitanud,» väitis Vesiloo kohtu ees.

Hommikul ärkas ja naist ei olnud

Järgmine mälestus on Vesilool enda kinnitusel hommikust, mil ta ärkas oma voodis, kuid elukaaslast kõrval ei olnud. Korter ei olnud segamini, kuid välisuks oli lahti. Samuti oli kraanikausi kõrval naise kihlasõrmus. Tulevi telefon oli väljas, tema kott oli kadunud.

«Mõtlesin, et olen talle väga halvasti öelnud ja ta on ülereageerinud. Ta on ka varem kohvreid pakkinud ja kodust ära läinud,» rääkis Vesiloo, kes helistas seepeale enda kinnitusel tuttavale, kelle juurde oli Tulev ka varem läinud. Tema telefon oli väljas.

Seepeale helistas Vesiloo enda väitel ohvri emale. Ka seal naist ei olnud.

Ta läks enda kinnitusel naist linna peale ka autoga otsima. Lõpuks helistas sugulane, kes oli saanud Facebooki vahendusel pildi Triinust sinikaga.

Nii helistas Vesiloo uuesti tuttavale, kelle juures Tulev oli ka varem peatunud ja see vastanud, et «ise andsid oma naisele peksa ja viskasid ta kodust välja». Tulev meest näha ei tahtnud. Mõne aja pärast teatas aga tuttav, et Vesiloo võiks naisele mõned asjad tuua.

Vesiloo väitel kohtuti 25. augusti õhtul, kuid naine teda näha ei tahtnud. «Sain teada, et tõsiseid vigastusi tal ei ole, et arst vaatas üle,» ütles Vesiloo, kes suundus edasi koju, ent ei osanud endaga midagi peale hakata. «Mõtlesin, et minust on saanud justkui naisepeksja. Mul ei olnud kuskilt valus, et ma oleks kedagi löönud.»

Järgmine päev läks ta tööle ning kohtus sõbra Anders Tsahknaga. Samuti palus ta Tulevil tagasi koju tulla ja tegi ettepaneku, et läheb Tartusse vanemate juurde.

Tartus külastas ta enda kinnitusel arsti, sest tema pea oli hakanud valutama. Samuti oli tema rangluul punetus. Väidetavalt külastas mees ka psühholoogi, ent abi ei saanud, vaid tal soovitati pöörduda unehäiretega tegelevate arstide juurde. Sinna jõudis ta 3. septembril.

«30. augustil saabus meil Triin Tulevi esindajatelt, kus oli kokku võetud, mis ma teinud olen,» meenutas Vesiloo, kelle kinnitusel teatati, et Tulev on nõus loobuma kaebusest, kui Vesiloo hüvitab talle 65 000 eurot. Tulev oli nõudmisi põhjendanud, et oli šokis, ei tunne end mehega turvaliselt ja vajab endale ja lapsele korterit.

2. septembril oli naine mõneks päevaks Vesiloo juurde tagasi tulnud

«Selle vältel helistas uurija 3. septembril ja teatas, et on algatatud kriminaalmenetlus ja soovis mind üle kuulata. Olin üllatunud.» Vesiloo väitis, et tal ei ole mälu, justkui oleks ta naisele haiget teinud. «Triin vihastas selle peale. Olime ühe öö veel koos, emotsioonid olid keerulised.»

Vesiloo: naine ei nõustunud minuga teraapiasse tulema

4. septembri hommikul väitis mees, et Tulev oli talle öelnud, et Vesiloo oli taas unes rääkinud ja käskis seetõttu abi otsida. Tulev lahkus Ameerika Ühendriikidesse. Selleks kandis Vesiloo talle enda väitel raha. Sama päeva õhtul ta naisega enam kontakti ei saanud.

12. septembril läks ta ülekuulamisele, kus selgus tema üllatuseks, et teda süüdistatakse Tulevi peksmises ka 1. juulil. «Varem ma pole teda kordagi löönud, siis ma sain aru, et Triinul olid muud kavatsused,» rääkis Vesiloo.

Tema kinnitusel lahkus Tulev hoopis Londonisse teadlikult rasedust katkestama ning sõitis sealt edasi 9. septembril Ameerika Ühendriikidesse.

Raseduse katkestamisest paaril omavahel juttu ei olevat olnud. «Teadsin, et ei ole ühtegi põhjust rasedust katkestada. Olin solvunud ja nukker,» väitis mees lisades, et see oli siiski naise enda otsus.

Eestisse tuli Tulev Vesiloo mälu järgi tagasi 21. või 22 septembril. «Olin väga mures, sest ta ei suhelnud ka oma vanematega. Aitasin teda igal sammul, nagu see oli võimalik.»

23. septembril saadi kokku ja arutati tulevikuplaane. «Pidime suhet võtma vaikselt ja rahulikult. Minu soov oli, et me peaksime minema teraapiasse,» väitis Vesiloo.

Suhtlus kestis 7. oktoobrini, mil paar pidi minema pereteraapiasse, ent Tulev oli sellest keeldunud. «Siis ma katkestasin suhtlemise.»

30-aastast Vesilood süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises, valu tekitamises, mille eest saab karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda korduvalt, muuhulgas tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» ütles Tulev ja lisas, et moraalne kahju on tema jaoks korvamatu. Ta ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taas kord kellegagi koos elama.

Politsei otsib kohtuotsuse täitmisest hoiduvaid mehi

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond otsib taga kahte kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduvat meest.

Ida prefektuuri teatel hoiavad kohtuotsuse täitmisest kõrvale 24-aastane Martin Lande, kelle kohus on süüdi mõistnud kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ja 31-aastane Pavel Krisak, kes on süüdi mõistetud joobeseisundis sõiduki juhtimises.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni meeste asukoha kohta, võtta ühendust lühinumbril 110, 5346 0878 või 322 2755.

Vello Lõugas jäi lõplikult süüdi

Riigikohus otsustas eile mitte võtta menetlusse Tallinna transpordiameti endise osakonnajuhataja Vello Lõugase kassatsioonikaebust ja sellega jõustus ringkonnakohtu otsus, millega ta mõisteti süüdi pistise võtmises.

Harju maakohus mõistis Lõugase mullu 2. septembril süüdi ja karistas teda korduva pistisevõtmise, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi konfiskeeris kohus Lõugaselt 3. seeria BMW, mis oli kohtu hinnangul kuritegelikul teel saadud vara.

Koos Lõugasega kohtu all olnud ASi Signaal juhatuse liige Ats Tamm sai korduva pistiseandmise eest samasuguse karistuse ja ASi K-Projekt juhatuse liige Rein Annusver pistiseandmise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena kohtu all olnud ASile Signaal määras kohus 100 000 euro suuruse rahalise karistuse, ASile K-Projekt aga 70 000 euro suuruse trahvi.

Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse tänavu suvel muutmata.

Tunnistaja Anders Tsahkna: unes Vesiloo ründas inimest ka varem

Seltskonnategelase Triin Tulevi peksmises süüdistatavat Rasmus Vesilood aastast 2010 tundev Anders Tsahkna rääkis täna kohtus, et Vesiloo ründas ka tema sünnipäeval 2012. aastal sõpra unes.

Täna Harju maakohtus jätkunud protsessil rääkis Vesiloo sõber Tsahkna, et oli mullu Taanis reisil, kui Vesiloolt tuli sõnum, et juhtunud on midagi kohutavat, millest ta peab kohe rääkima ja mida ta ei mõista.

Tsahkna ja Vesiloo kohtusid 26. augustil. Tulevi väidetav peksmine leidis aset ööl vastu 25. augustit. «Saime kokku kohe pärast lennukilt mahatulemist Ülemiste parklas. Rasmus oli väga endast väljas, väites, et juhtunud on uskumatu asi, millest ta midagi ei mäleta,» rääkis Tsahkna, kelle väitel ei mõistnud Vesiloo hommikul, miks elukaaslast Triinu kodus ei ole. Tuttavatega suheldes kuulis Vesiloo väidetavalt esimest korda, mis oli juhtunud.

«Kätel tal ei olnud mingeid vigastusi. Teadsin, et ta käib unes ja seda oli omavahel arutatud. Mul oli kunagi üks juhtum, kus samasugune asi oli ilmsiks tundnud. See oli avalik saladus, mida kõik sõbrad teadsid,» väitis Tsahkna.

Ta kirjeldas, et tema sünnipäeval 2012. aastal kutsus ta külla sõbrad ja tehti sauna.

«Rasmus oli väsinud ja läks ära magama. Teised pidutsesid edasi. Ütlesin, et ärge Rasmust segage,» rääkis Tsahkna. Üks seltskonnas viibinutest polevat sellest siiski hoolinud  ja läks Vesiloo juurde. «Rasmus viskas sõbra välja toast, hiljem midagi ei mäletanud. Ütlesin, et jälle sama asi, et unes teed asju, mida sa ei suuda meenutada,» rääkis Tsahkna, kes väitis, et Vesiloo oli vaid paar õlut joonud ega olnud purjus. Samas mingit suurt rüselemist tookord väidetavalt ei tekkinud.

Tsahkna väitel on sõpruskonnas räägitud, et unehäire avastati Vesiloo kinnitusel juba kaitseväes.

Rasmus Vesiloo sõber Timo Vaarmann tunnistas kohtupingis, et tema oli see, kes magava Vesiloo tuppa läks. Vaarmann kinnitas, et on Vesilood tundnud kümme aastat.

«Olime sõbra juures saunas, Rasmus väsis ära ja läks magama. Kell oli suhteliselt varajane, mõtlesin, et mis ta ikka magab. Nii kui ma teda puudutasin, hüppas ta püsti, võttis kratist kinni ja viskas mu eemale tugeva jõuga. Siis jäi uuesti kohe magama,» rääkis Vaarmann. «Hommikul läksin küsima, miks ta niimoodi reageerisin. Ta ei suutnud isegi meenutada,» ütles Vaarmann.

Vaarmann rääkis, et oli kuulnud sõprusringkonnas intsidendist, mis mullu augusti lõpus Tulevi ja Vesiloo vahel väidetavalt juhtus. Seejärel proovis ta Tuleviga kontakti saada Facebooki vahendusel. Seal avaldas Vaarmann soovi Tuleviga kohtuda.

Tulev väitis eile, et Vaarmann mõjutas teda kohtumisel süüdistusest loobuma. Vaarmann eitab seda. «Mina olin see inimene, tänu kellele need kaks inimest tuttavaks said. Tundsin moraalset vastutust, et teada saada, kas selline asi on juhtunud,» väitis Vaarmann kohtus.

«Triin rääkis, et Rasmus oli keset ööd ära keeranud, teda löönud ja peksnud. Lõpuks ta pääses uksest välja ja sai ära joosta,» meenutas Vaarmann, mida kohtumisel Tuleviga Ülemiste parklas räägiti. «Ütlesin, et selline asi on varem juhtunud minuga,» kirjeldas Vaarmann.

Kohus nõustus täna Vesiloole uue terviseekspertiisi tegemisega, et selgeks saada, millises seisus võis mees talle süükspandava peksmise ajal olla.

Vesiloo on äriregistri andmeil Keila haiglas hooldusraviteenuseid pakkuva PJV Hooldusravi juhatusest välja arvatud. PJV Hooldusravi uus juhatuse liige on Anders Tsahkna. Vesiloo kinnitas eile kohtus, et on 1. oktoobri seisuga töötu.

30-aastast Vesilood süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises, valu tekitamises, mille eest saab karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda korduvalt, muuhulgas tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» ütles Tulev ja lisas, et moraalne kahju on tema jaoks korvamatu. Ta ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taas kord kellegagi koos elama.

Vesiloo tervist menetluse käigus uurinud arst Viktor Sergejev kinnitas eile kohtule, et mees oli küll joobes osalise mälulüngaga, ent andis oma tegudest aru ja on võimeline nende eest vastutama.

«Ma ei tunnista end süüdi, aga kui kannatanu väidab, et see on tõene, siis ma vabandan tema ees ja olen teinud seda ka varem,» ütles Vesiloo eile kohtus.

Nimelt tuli kohtus ilmsiks, et Vesilool on diagnoositud somnambulism ehk unehäire, mille ajal on magaja suuteline nägema ja kõndima, kuid hiljem juhtunut ei mäleta.

Vesiloo kaitsja Aadu Luberg soovis, et viidaks läbi uus ekspertiis, kuna «Pealtnägijas» näidatu põhjal järeldas Luberg, et pole ikkagi päris selge, milline oli Vesiloo seisund väidetava peksmise ajal. Kohtunik Anne Rebane eile seda taotlust veel ei rahuldanud.

Tulev kinnitas, et tal on pärast peksmist vasaku kõrva kuulmine jäädavalt kahjustatud ja ta on pidanud vahetama töökohta. Lisaks võitleb ta posttraumaatilise stressiga ja tunneb pidevalt hirmu.

Arutelu jätkub täna, mil ütlusi annavad Vesiloo ja tema tunnistajad.

Fotod ja video: alkoholijoobes naine rullus Pirita teel autoga üle katuse

Täna õhtupoolikul korraldas purjuspäi autot roolinud naisterahvas Pirita teel paraja segaduse, kui sõitis autoga mitu liiklusmärki külili ning autosõit lõppes alles siis, kui auto katusele rullus.

Politsei sai juhtunu kohta teate täna kella poole viiie ajal. Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul sõitis alkoholijoobes naisterahvas sõiduautoga Škoda Octavia Pirita teel Lillepi peatuse juures maha mitu liiklusmärki. Ohtlik sõit lõppes alles siis, kui naine autoga üle katuse rullus.

Õnnetuses keegi viga ei saanud, kuid kuna liiklus oli sündmuspaigas kesklinna poole sõites häiritud, suunasid politseinikud liikluse ümber bussirajale.

GALERII: Kokkupõrge joobes juhi autoga nõudis jalgratturi elu

Täna lõuna paiku sõitis joobes juht Toyota Avensisega Võhma lähedal otsa eakale naisele, kes liikus teel jalgrattaga. Naine hukkus sündmuskohal.

Rasmus Vesiloo kaitsja: mehel on diagnoositud unehäire

Süüdistuse kohaselt seltskonnategelast Triin Tulevit väärkohelnud Rasmus Vesiloo (30) astus täna kohtu ette. Selgus, et Vesilool on diagnoositud somnambulism ehk unehäire ning kaitsja nõuab ka uue terviseekspertiisi tegemist, sest polevat selge, kas Tulevi väidetava peksmise ajal oli mees adekvaatne.

Rasmus Vesilood (30) süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises, valu tekitamises, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda korduvalt, muuhulgas tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» põhjendas Tulev, et moraalne kahju on tema jaoks korvamatu. Ta ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taaskord kellegagi koos elama.

Vesiloo kinnitas täna hommikul kohtus, et ei plaani taotleda kohtuasja kinniseks kuulutamist, kuna tema kohta esitatud süüdistused on juba päevavalgele toodud ja tal ei olevat midagi varjata. Vesiloo sõnas, et ei soovi enne istungit kommentaare jagada, sest ei taha enda kinnitusel kohust mõjutada. Samas lubas ta juhtunust rääkida pärast otsust. «Mind on aasta aega selle asjaga survestatud,» ütles Vesiloo.

Tema tervist menetluse käigus uurinud arst Viktor Sergejev kinnitas kohtule, et mees oli küll joobes osalise mälulüngaga, ent andis oma tegudest aru ja on võimeline nende eest vastutama.

Saate materjalidest sai tõend

«Ma ei tunnista end süüdi, aga kui kannatanu väidab, et see on tõene, siis ma vabandan tema ees ja olen teinud seda ka varem,» ütles Vesiloo kohtule.

Nimelt tuli kohtus täna ilmsiks, et Vesilool on diagnoositud somnambulism ehk unehäire, mille ajal on magaja suuteline nägema ja kõndima, kuid hiljem ei mäleta juhtunut.

Vesiloo kaitsja Aadu Luberg soovis, et viidaks läbi uus ekspertiis, kuna «Pealtnägijas» näidatu põhjal järeldas Luberg, et pole ikkagi päris selge, milline oli Vesiloo seisund väidetava peksmise ajal.

Kohtunik Anne Rebane seda taotlust ei rahuldanud, ent nentis, et kui menetluse ajal selgub, et teine ekspertiis on siiski vajalik, siis see ka tehakse.

Triin Tulevi väitel sai ta mehe diagnoosist teada pärast peksmist, kui Vesiloo sõber soovis Tuleviga kokku saada ning veenis Tulevit süüdistusi tagasi võtma, sest väitis, et Vesiloo ei ole muidu vägivaldne, ent on ka varem oma haiguse tõttu une pealt inimesele kallale läinud. «Sellisel juhul ma ei saa aru, miks elukaaslane ei öelnud, et tal selline ohtlik haigus on diagnoositud, et ta võib oma rasedat naist peksma hakata,» rääkis Tulev kohtus lisades, et ei võta väidet selle kohta justkui võiks mehe diagnoos tema peksmisega kuidagi seotud olla, tõsiselt. Koos elati umbes pool aastat, enne seda oldi tuttavad aasta.

Tulev kinnitas kohtus endiselt, et mees oli peksmise ajal adekvaatne. 

Samuti palus Vesiloo kaitsja, et tõendina arvestataks ka saate «Pealtnägija» materjale, kus Tulev oma kogemusest rääkis. Tulevi esindaja leidis, et saade ei ole tõend, ent kohtunik kinnitas, et arvestab saate materjale tõendina.

Tüliallikaks ka sõnumid Vesiloo telefonis

Vesiloo kaitsja tegi taotluse Tulevit trahvida, kuna viimane on avaldanud kriminaalasja materjalid ilma prokuratuuri ja kohtu loata. Kohtunik kinnitas, et kohtul sellised volitused puuduvad ja jättis selle rahuldamata.

Tulev rääkis 8. oktoobri ETV saates «Pealtnägija» oma kogemusest. Sealt selgus, et  esimest korda tõukas Tulevi kirjeldusel mees teda, kui ta oli kaks nädalat lapseootel. Sündmused, mille pärast Vesiloo kohtu all on, said Tulevi kinnitusel alguse 24. augustil ühest sõnumist, millest Tulevi sõber kutsus teda õhtusöögile. Sellele järgneski tüli, mille edenedes Tulev end magamistuppa lukustas.

«Ja siis ta tuli uuesti paluma. Tegin ukse lahti, tahtsin tualetti minna ja siis ta võttis mu peast kinni ja peksis vastu seda uksepiita. Siis peksis vastu maad, istus kõhu peale, peksis rusikaga vastu nägu. Ja see kõik kestis üle tunni aja,» rääkis Tulev, kelle kinnitusel viskas mees ta lõpuks ise välja.

Tänasel kohtuistungil ilmnes aga, et ka Vesiloo telefonis olid sõnumid, mille kohta Tulev ise mehelt aru pärima hakkas. «Sünnipäeval oli kõik hästi. Kodus leidis Triin Rasmuse telefonist SMS-e, Rasmus suhtles tütarlapsega. Triin esitas küsimuse, mida see tüdruk tähendab Rasmusele, mispeale hakkas Rasmus teda peksma,» rääkis kohtus juhtunust Triin Tulevi tuttav, kes ta mullu 25. augustil haiglasse aitas toimetada. Tegemist oli Tulevi kolleegi elukaaslasega.

Täna andis kohtus tunnistusi ka taksojuht, kes ilma jalanõudeta Tulevi esmalt kesklinna sõbranna juurde toimetas ning seejärel sõideti koos Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda.

Mees paistis meeleheitel

Kohtus selgus, et haiglast sai Tulev välja varahommikul, misjärel jäi naine oma töökaaslase ja selle elukaaslase juurde.

Kolleeg kirjeldas, kuidas Vesiloo oli mullu 25. augustil Tulevile toonud riideid, rasedusvitamiine ja lilli. «Ta nuttis ja oli väga meeleheitel. Ta ütles, et ei saa aru, mis toimub, ei saa aru, mida ta on teinud,» rääkis ta. Tulevi kolleeg kinnitas, et Vesiloo jutt tundus temale usutav ning mees näis tõesti olevat meeleheitel.

Samas tuli ka kohtupingis tunnistusi andnud Tulevi tuttavatele üllatusena Vesiloo unehäire, millest mees polevat pooleteise aasta jooksul midagi rääkinud.

Tulev läks uuesti haiglasse 26. augustil ning jäi sinna 29. augustini, kuna lapse südamelöögid olid aegulustunud.

Kohtus selgus täna veel, et mullu septembri keskel soovis Tulev Vesilooga ära leppida. Selleks ajaks oli ta juba oma raseduse katkestanud. Raseduse katkestas Tulev Inglismaal, kust pidi edasi sõitma Ameerika Ühendriikidesse. Reisil tekkisid komplikatsioonid ning naine oli sunnitud pöörduma arstide poole. «Oli risk, et võin sünnitada surnud lapse, ma ei oleks seda üle elanud,» rääkis Tulev.

Kui kohtunik küsis Tulevilt, kas ta hirmu ei tundnud Vesiloo juurde tagasi minnes, siis vastas naine, et soov perekonnast ja suhte taastamisest oli nii suur.

Siis aga selgus Tulevi kinnitusel, et Vesiloo ei plaanigi oma tegu avalikult tunnistada ning naine otsustas lõplikult lahkuda. Samuti on Vesiloo teda Tulevi väitel ka ähvardanud, et kui naine süüdistusi tagasi ei võta, siis saadab ta hoopis väljapressimise eest vangi ning rikub naise maine ära.

Peksmises süüdistatav mees on äriregistri andmeil Keila haiglas hooldusraviteenituseid pakkuva PJV Hooldusravi juhatusest välja arvatud. PJV Hooldusravi uus juhatuse liige on Anders Tsahkna. Vesiloo kinnitas kohtus, et on 1. oktoobri seisuga töötu.

Tulev kinnitas, et tal on pärast peksmist vasaku kõrva kuulmine jäädavalt kahjustatud ja ta on pidanud vahetama töökohta. Lisaks võitleb ta posttraumaatilise stressiga ja tunneb pidevalt hirmu.

Arutelu jätkub homme, mil tunnistusi lähevad andma Vesiloo ja tema tunnistajad.

Arstid võitlevad mopeediga õnnetusse sattunud mehe elu eest

Möödunud reedel Valgamaal mopeediga õnnetusse sattunud mehe seisund on üliraske ning arstid võitlevad tema elu eest.

17. oktoobril kella 09.55 ajal juhtus liiklusõnnetus Valgamaal Palupera vallas Tatra-Otepää-Sangaste tee 16. kilomeetril, kus mopeed Kymco, mille juht on väljaselgitamisel, paiskus sirgel teel külili. Mopeediga sõitnud 32aastane Andres ja 32aastane Erki toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul on veel tänagi, 20. oktoobril Andrese seisund sedavõrd raske, et meedikud võitlevad tema elu eest. Erki vigastused nii rasked ei olnud ja tema lubati kodusele ravile.

«Mõlemad mehed kandsid kiivrit, kuid õnnetuses lendas Andresel kiiver peast ning sellest tulenevalt sai ta ka pea piirkonda väga rasked vigastused,» selgitas pressiesindaja.

Ta lisas, et esialgsetel andmetel olid mõlemal mehel joobetunnused ning mopeediga sõites ei valinud juht teeoludele vastavat ohutut sõidukiirust.

Politsei tuletab meelde, et kiirusületamine on alati ohtlik, kuna see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise võimalust kui ka selle raskusastet. Lisades siia alkoholijoobe, saame juba surmava kombinatsiooni.

Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks. Surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk on kaine juhiga võrreldes kordades suuremgi.

Fotod ja video: Tulekahju Koidu tänaval

Pühapäeva hommikul kella 9.20 paiku sai häirekeskus teate põlengust Koidu tänaval Uues Maailmas.

Kohale saabunud päästjad likvideerisid põlengu kella 9.40ks.

Teise astme kohus ei kergendanud Tamsalu mõrva asjaosaliste karistusi

Tartu ringkonnakohus jättis muutmata Viru maakohtu maikuise otsuse 15-aastase tüdruku surmaga lõppenud Tamsalu mõrvajuhtumi kriminaalasjas.

Ringkonnakohus leidis täna, et maakohtu 20. mai otsus on seaduslik ja põhjendatud ning sellele esitatud apellatsioonid jäävad täielikult edutuks, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Viru maakohus tunnistas mais 34-aastase Natalja Tšitšerina süüdi mõrvale kaasaitamises, sugulise kire vägivaldses rahuldamises, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises.

53-aastane Sulev Kets tunnistati süüdi vägistamises, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises.

17-aastane Valeri tunnistati süüdi mõrvas, teiselt isikult vabaduse võtmises ja kehalises väärkohtlemises.

Tšitšerinale mõisteti 16-aastane, Ketsile 14-aastane ja Valerile 9-aastane vangistus.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus Tšitšerina ja tema kaitsja ning Ketsi kaitsja. Tšitšerina esitas oma apellatsioonis seisukoha, et ta ei osalenud kuritegude toimepanemises ning tema kaitsja palus ringkonnakohtul oma kaitsealune mõrvale kaasaaitamises õigeks mõista.

Ketsi kaitsja taotles oma kaitsealuse täielikku õigeksmõistmist või alternatiivselt talle mõistetud karistuse kergendamist.

Eelmise aasta 22. märtsi hommikul leiti Tamsalu terviserajalt 15-aastase tüdruku surnukeha. Tapmises kahtlustatavatena peeti samal päeval kinni Valeri ja Tšitšerina, kes võeti  järgmisel päeval kohtu loal vahi alla. 26. märtsil pidas politsei kinni kolmanda kahtlusaluse, Ketsi, kes vahistati 28. märtsil.

Süüdistuse kohaselt võtsid Valeri, Tšitšerina ja Kets eelmise aasta 18. märtsi õhtul kannatanu kinni ning hoidsid teda Tamsalus Koidu tänaval asuvas korteris kuni 21. märtsi õhtuni. Sel ajavahemikul tarvitati tüdruku suhtes nii vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda. Kannatanu suri saadud vigastuste tagajärjel.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Hooletu suitsetamine pani kortermaja elanikud suurde ohtu

Südaööl Jõgevamaal põlenud korterist toodi välja kaks vanemat inimest. Ülemise korruse korteri elanikud suutsid iseseisvalt evakueeruda.

Lõuna päästekeskuse teatel saabus väljakutse 20. oktoobril kell 00.01 Puurmani valda Sadukülla. Enne päästjate saabumist evakueerus häirekeskuselt saadud juhiste järgi majast teisel korrusel elav nelja lapsega pere.

Kohale saabunud suitsusukeldujad sisenesid kohe esimese korruse korterisse, kus põles diivan. Päästjad leidsid korterist kaks inimest. Suitsuses esikus eksles 59-aastane mees, kes juhatati korterist välja. 67-aastane naisterahvas tuli välja tuua, sest iseseisvalt ei olnud ta enam võimeline liikuma.

Põlenud korteri elanikud viis kiirabi haiglasse. Tulekahju kustutati kell 00.48. Päästetöö juhi esialgsel hinnangul põhjustas tulekahju hooletu suitsetamine.

Järvevana teel tabati kuus alkoholijoobes juhti

Ööl vastu laupäeva viis politsei Tallinnas Pärnu maanteel ja Järvevana teel läbi operatsiooni kõik puhuvad. Nelja tunni jooksul kontrolliti 1293 sõiduki juhti, nendest kuus kuus olid alkoholijoobes. Ühe juhi joove oli nii suur, et Tema suhtes alustati kriminaalmenetlust. Lisaks jäi vahele veel kaks juhti, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus.

 

Täna «Vahetunnis Postimehega»: mida arvata laevajahist Rootsi rannikul?

Tänane «Vahetund Postimehega» Kuku raadios keskendub juba pea nädala aega Rootsi rannikuvetes käivale salapärasele kaitseoperatsioonile.

 

Rootsi vägi jahib välismaist allveelaeva otse Stockholmi väravas? Mida see sündmus tähendab kaitsepoliitikale? Postimehe reporter Oliver Kund on sündmuskohal.

Pärast telefonivestlust Kundiga jätkavad stuudios juttu hiljutine kaitseminister Urmas Reinsalu (IRLi esimees) ja Põhjamaade arenguid ning kaitsepoliitikat jälgiv politoloogiaüliõpilane Illimar Lepik von Wirén.

Kell 13 algavat saadet juhib Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

Kuula saadet Kuku raadio kodulehe vahendusel. Kuulmiseni!

Täna «Radaris»: politsei otsib taga Silvi Vraidi võlgadesse mässinud meest

Kanal 2 telesaade «Radar» toob täna õhtul vaatajate ette loo muusiku ja pedagoogi Silvi Vraidi võlgadesse mässinud kelmist, kelle võrku on teadaolevalt langenud veel kaks naist ja keda politsei seetõttu taga otsib.

Telesaade näitab lugu ka kolmest endisest Jehoova tunnistajast, kes räägivad usurühmituse kulissidetagustest intriigidest. Saate andmetel keelatakse usulahust väljaastunutel muu hulgas oma vanematega suhtlemine.

Samuti tehakse saates tutvust Eesti teadlastega, kes ehitavad Marsile maja, millel leiduks rakendust ka Maal asuvates katastroofipiirkondades. Lisaks vaidlevad vanad peotegijad selgeks, kes oli Eesti esimene diskor ning kuidas sai Eestis alguse diskokultuur.

Telesaade «Radar» on Kanal 2 eetris täna õhtul kell 20.30.

«Kontakt»: Linnateatri näitlejad räägivad avameelselt iseendast

Mis on kõige ohtlikum hetk, mis laval on olnud? Kes kardab Virginia Woolfi? Kas kunstiinimesed peaksid jääma oma liistude juurde? «Kontaktis» otsitakse vastuseid neile ja väga paljudele teistele küsimustele.

22. oktoobril kell 19 Hobuveskis algavas sündmustesarjas saab publik kord kuus kolmapäeviti lähemalt tuttavaks kahe Tallinna Linnateatri näitlejaga.  Iga «Kontakt» toimub Hobuveskis vaid korra, kuid jõuab telesaatena ETV ekraanile juba sama nädala reedel pärast «Aktuaalse kaamera» põhisaadet. «Kontakti» esimesteks külalisteks on Hele Kõrve ja Evelin Võigemast, õhtujuhtideks Henrik Kalmet ja Veiko Tubin.  

Publiku ette tulevad kaks inimest, kes põhilise osa oma elust teesklevad, et on keegi teine. Sel õhtul mängivad nad iseennast – nad räägivad, otsivad, arutlevad, esinevad, küsivad, vastavad ja (umbes poolteist tundi hiljem) kaovad. Et kaks päeva hiljem ETV ekraanil taasilmuda. Lisaks jutuajamistele elustuvad endised või tulevased rollid, kõlab piinlik ja vabastav naer või sünnib midagi, mida varem pole juhtunud.  «Kontakt» on segu kunstilisest aktsioonist ja telesaatest «Inside the Actor's Studio» ehk teisisõnu: oodata võib pikemaid ja süvitsi vestlusi, aga samas tempokat ja ootamatut õhtut.

Igal sündmusel on kaks õhtujuhti ning fookuses kaks näitlejat. Esimesel korral, 22. oktoobril haaravad õhtujuhtimise enda kätte Henrik Kalmet ja Veiko Tubin, külalisteks on Hele Kõrve ja Evelin Võigemast. 19. novembri külalisteks on Karl-Andreas Kalmet ja Priit Pius.  Saated on eetris vastavalt 24. oktoobril ja 21. novembril. 

Ka publikul on võimalik esitada oma küsimused näitlejaile, saates need e-posti aadressil publik@linnateater.ee. Küsimusi Hele Kõrvele ja Evelin Võigemastile on võimalik esitada kuni 22. oktoobri kella 15.00-ni. 

«Kontakti» sari avab Tallinna Linnateatri viiekümnenda sünnipäeva tähistamise, mis kulmineerub 13. veebruaril 2016 teatri 50. juubeliga. 

Iga «Kontakti» piletid tulevad müüki sama kuu alguses Piletilevis ja Linnateatri kassas.  Pileteid novembrikuu kohtumisõhtule saab soetada alates 1. novembrist, detsembrikuu kohtumisõhtule 1. detsembrist jne.     

Fotod ja video: relvastatud kurjategija tungis siseministeeriumi hoonesse

Eile pärastlõunal korraldas politsei koos päästjate ja meedikutega õppuse siseministeeriumi hoones, et harjutada ründaja kahjutuks tegemist ning inimeste elu ja tervise päästmist.

Vanalinn oli täis politsei-, tuletõrje- ja kiirabiautosid, mis suundusid kõik Pikale tänavale siseministeeriumi poole. Kuna siseministeeriumi hoonekompleks avaneb korraga nii Pika, Pagari, Laia kui Oleviste tänava poole, siis oli tegemist küllaltki keeruka ning ebamugava objektiga.

Sellest, et asjad pole korras, andis kõigepealt märku ministeeriumi kõrval asuva Oleviste kiriku aiast tõusev oranž suitsupilv. Sellele tegid päästjad kiire lõpu. Samal ajal lähenes märkamatult ministeeriumile ja sisenes hoonesse pähe tõmmatud kapuutsiga ja võidunud nahkjakis tegelane, kelle välimus vastas täpselt stereotüüpse pisikurjategija kirjeldusele.

Kohe oli kohal ka politseipatrull, kes kilpi enda ees hoides maja ümber tiiru tegi ja ustest siseneda püüdis.

Kui tänav poleks olnud täis helkurvestides inimesi, kellel selja peal sildid «Hindaja», «Korraldaja» vms, siis oleks pilt olnud üsna masendav. Nii aga sai enamus juhuslikest möödujatestki aru, et tegemist on õppusega.

Politseinikke tuli ajapikku järjest juurde, lisaks sinistes mundrites patrullile ka mustades mundrites ning raskemalt relvastatud üksus, samuti koer koos juhiga. Peatselt saabusid ka kiirreageerijad, neist fotograaf vastavalt kokkuleppele pilte ei teinud.

Kriisijuhtimiskeskus, kust kõikidele korraldusi jagati, asus ohtlikust piirkonnast hoopis eemal, Paksu Margareeta juures. Kiirabi aga valmistus Laial tänaval suure hulga vigastatute aitamiseks. Tänavale valmis pandud kanderaamide arv oli masendavalt suur.

Vahepeal kostis ministeeriumist hüüdeid «Maja põleb! Maja põleb!» ning avatud uksest oli näha, et koridor on tõepoolest suitsu täis.

Siis aga sõitis nurga tagant välja tõeline soomusauto, millel küljes politseivilkurid. Teisest suunast lähenes aga pommirobot, mille tegutsemist võivad kõrvalised isikud vaid telekast näha. Tänava ääres toimunut jälginud inimestele jättis seesugune tehnika vägeva mulje.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul osales õppusel kokku üle saja ametniku. «Kaasa mängisid ka ministeeriumi töötajad, kes harjutasid ohuolukorras tegutsemist ning evakuatsiooni. Peale politseinike osalesid harjutusel päästjad, kiirabi ning haiglate töötajad, samuti politseikadetid ja vabatahtlikud, kes mängisid kannatanuid,» rääkis Uldrich.

Õppuse legendi kohaselt sisenes hoonesse mees, kel tekkis konflikt ministeeriumi töötajaga, misjärel kurjategija haavas ametnikku ning asus hoones edasi liikuma, eesmärgiga vigastada teisigi ministeeriumi töötajaid.

Põhja prefektuuri kriisireguleerija ning õppuse juhi Janek Laanevälja sõnul tuleb politseil ning teistel operatiivtöötajatel, kelle igapäevatöö on päästa inimesi, olla alati valmis tegutsema mistahes keerulises olukorras kiiresti ja oskuslikult, et säästa võimalikult paljude inimeste tervist ning teha kahjutuks kurjategija. «Politsei peab olema alati sammukese ees, mis tähendab, et meil tuleb regulaarselt läbi mängida erinevad kuriteo stsenaariumid, et testida nii enda kui ka oma partnerite vilumust ning leida üles need kitsaskohad, mida reaalse sündmuse puhul oskaksime juba ette näha ja vältida,» ütles Laaneväli.

Politsei on viimaste aastate jooksul korraldanud koos partneritega sarnaseid õppusi teiste hulgas Tallinna, Loksa ja Viljandi linnavalituse hoonetes, politsei- ja piirivalveameti  peamajas ning erinevates koolides.

Nostalgialaks: vaata, milline oli Tallinn aastal 1939

Tallinncity ajalootoimkond kaevas arhiivisügavustest dokumenaalkroonika, mis näitab Tallinna aastal 1939. Vaata ja võrdle!