Erdoğan avab reedel Istanbulis Bosporust ületava uue silla

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan avab reedel Istanbulis kolmanda Bosporuse väina ületava silla.

Maailma kõige laiema ja ühe pikima rippsilla avamine lubab Erdoğanil näidata, et kaasaegse taristuga «uue Türgi» rajamise lubaduse täitmine jätkub hoolimata 15. juulil toimunud riigipöördekatsest.

Sild sai nime 16. sajandi Osmani sultani Selim I «Julma» järgi. Tema valitsemisaeg kestis 1512.-1520. aastani ning selle aja jooksul vallutas ta suure osa Lähis-Idast. Selim I on türklaste seas jätkuvalt populaarne ajalooline kuju.

Kaheksa sõidureaga sild on 58,5 meetri laiune ja 1408 meetri pikkune. Kuna sillal on ka raudteerööpad, siis on see ka maailma pikim raudteega rippsild. Silda hoiavad püsti Eiffeli tornist vaid meetri võrra madalamad 323-meetrised tugitalad.

Silla mõtles välja prantslasest insener Michel Virlogeux ning selle ehitas Lõuna-Korea ettevõtete Hyundai ja SK Group ühisfirma. Projekti kogumaksumus on 800-900 miljonit dollarit (700-800 miljonit eurot).

Silla nimi pani inimesi kulme kergitama, sest Selim I tuntakse armutute meetodite poolest, mida ta kasutas Osmani impeeriumi laiendamiseks tänapäeva Egiptuses, Iraagis, Iraanis, Süürias ja Saudi Araabias. Lisaks kiusas sultan taga ja mõrvas šiiitide usulahku kuuluvaid alaviite, kes ei salli teda tänini.

Türgi pommitas kurdide positsioone Süüria põhjaosas

Türgi pommitas neljapäeva õhtul Süüria põhjaosas Kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) positsioone, teatas riiklik meedia.

«Türgi relvajõud avasid tule kella kuue ajal õhtul, kui luureandmed näitasid, et kurdid tungivad edasi USA lubadustest hoolimata,» kirjutas riiklik uudisteagentuur Anadolu.

USA välisminister John Kerry teavitas oma Türgi ametivenda Süüria kurdivägede tagasitõmbumisest Eufrati jõe idakaldale, teatas Türgi välisministeerium neljapäeval.

Ankara nõudis kurdide tagasitõmbumist pärast Türgi tankide sisenemist Süüriasse Islamiriigi (IS) tugipunkti Jarabuluse vallutamiseks päev varem.

Kerry ja Mevlüt Çavuşoğlu pidasid neljapäeval telefonikõne.

ISi võitlejatega sõdivad kurdid on haaranud Põhja-Süürias enda kontrolli alla peaaegu terve Türgi-Süüria piiriala.

USA asepresident Joe Biden hoiatas kolmapäeval, et Süüria kurdiväed kaotavad USA toetuse, kui ei taganeta Eufratist idasse.

Türgi vägede operatsioon «Eufrati kilp» algas kolmapäeva hommikul kell 4 suurtükirünnakuga kümnetele ISi sihtmärkidele Jarabluse ümbruses. Seejärel suundusid üle piiri Türgi tankid ja eriväed, mida toetasid Ankara-meelse Vaba Süüria Armee (FSA) mässulised.

Kurdivägedel oli samuti plaan Jarabulus islamistide küüsist vabastada.

Somaalias ründasid relvastatud mehed restorani

Somaalia pealinnas Muqdishos ründasid relvastatud mehed neljapäeva õhtul rannarestorani ja puhkes tulevahetus julgeolekujõududega, teatas uudisteagentuuri AFP ajakirjanik.

Esialgsetel andmetel plahvatas kõigepealt läheduses autopomm, mille peale alustati rünnakut populaarse söögikoha vastu Lido rannas.

Ajakirjaniku sõnul piirasid julgeolekujõud söögikoha ümber ja kuulda on tulistamist. Esialgu pole ohvrite kohta informatsiooni.

Somaalia ajakirjanduse andmetel võttis rünnaku eest vastutuse terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud islamistide äärmusrühmitus Al-Shabaab.

Jalgpalli otsepilt: õhukese koosseisuga Trans püüab Levadiat nõelata

Jalgpalli Eesti meistriliiga 27. voorus on vastamisi Narva Trans ja Tallinna Levadia. Postimees toob reedel kell 18.45 Narvas Kreenholmi staadionil algava kohtumise otsepildis vaatajateni, ülekannet kommenteerib Kristjan Jaak Kangur.

POSTIMEHE TELEMÄNG

Narva Trans – Tallinna Levadia

Reedel 26. augustil kell 18.45 Narvas Kreenholmi staadion

Premium liiga tabelitipp on kolmanda ringi lõpu eel läinud väga tihedaks ning tabeli alumise poole klubide vastu ei taha keegi tiitlipretendentidest eksida. FC Levadiat ootab aga 27. voorus ees raske mäng, kui võõrsil minnakse vastamisi Narva Transiga.

Levadia hoiab tabelis 26 mängu ja 56 punktiga teist kohta, Floral on sama mängude arvuga koos 55 punkti. Infonet juhib liigat 58 punktiga, kuid neil on nii Levadia kui ka Flora ees mäng varuks. Levadial tasub kindlasti hoolikalt üle õla vaadata, sest Nõmme Kaljul on 24 mänguga koos juba 54 punkti – viimati mängis Levadia kodus just Kaljuga ning pidi vastu võtma 1:2 kaotuse.

Narva Trans on viimasest kahest mängust noppinud kuus punkti – esmalt alistati kodus Pärnu Linnameeskond, seejärel oldi võõrsil üle Tartu Tammekast ning tabelis tõusti ka seitsmendaks. Levadia on aga kindlasti veidi teistsugusest klassist vastane ning Transi õnnetuseks ei saa kohtumisest kaartide tõttu kaasa teha ei Timur Džuraev, Dmitri Prošin ega Dmitri Barkov.

Transi peatreener Adjam Kuzjajev: «Mängida liidrite vastu on alati raske, eriti siis, kui meie koosseis ei ole optimaalne. Seetõttu ootab meid ees raske katsumus. Proovime lõpetada kolmandat ringi ja minna pausile positiivselt.»

Transi kaitsja Igor Ovsjannikov: «Vaatamata selle, et palju mängijaid sai kollaseid kaarte, on meeskond hetkel heas tujus. Oleme valmis võitlema! Anname endast parima ja loodame fännide toetusele.»

Levadia juhendaja Igor Prins: «Peame eelmisest mängust kiiresti taastuma ja värskuse leidma. Narvas on alati raske mängida ning reedene kohtumine kujuneb kindlasti väga võitluslikuks. Meie ülesanne on kolm punkti tabelisse juurde teenida.»

Levadia äärekaitsja Hindrek Ojamaa: «Kindlasti tuleb Narva Transiga võõrsil väga raske mäng, millest vajame hädasti kolme punkti. Pärast viimast kaotust Kaljule ja enne koondisepausi tahaks võiduga koju tulla.»

Zenjov jõudis Euroopa liigas alagrupiturniirile, Pikk ja Londak langesid välja

Jalgpalli Euroopa liigas kaotas Eesti koondise ründaja Sergei Zenjovi tööandja Qabala küll play-off-faasi kordusmängus võõrsil 0:1 Mariborile, kuid jõudis siiski teist hooaega järjest alagrupiturniirile. Teiste Eesti koondislaste klubid nii edukad ei olnud.

Gabala oli avamängu võitnud kodus 3:1, kusjuures Gabala avavärava lõi selles mängus avapoolajal Zenjov. Korduskohtumises viis Marcos Tavares 66. minutil Maribori juhtima ja kolm minutit hiljem jäi Qabala kümnekesi, kui punase kaardi sai Theo Weeks. Edasipääsu tagavat teist väravat maribor siiski lüüa ei suutnud ja nii pääses koondskooriga 3:2 edasi Qabala. Zenjov kuulus algkoosseisu ja vahetati 86. minutil pingile.

Artur Pikk sekkus omakorda 86. minutil mängu, kui Borissovi BATE viigistas kodus 2:2 Astanaga ja langes 2:4 üldskooriga konkurentsist. Avamäng võõrsil 0:2 kaotanud BATE asus küll kodus avapoolajal juhtima, ent teise poolaja keskel lubati külalistel lüüa kaks väravat, mis otsustasid edasipääseja saatuse. Nii ei muutnud mängu enam ka BATE poolkaitsja Aleksey Riose punane kaart 82. ega Igor Stasevitši täpne penalti 89. minutil.

Pavel Londak vaatas pingilt, kuidas Rosenborg kaotas kodus 1:2 Viini Austriale. Ka avamäng Viinis oli lõppenud sama tulemusega ja nii pääses koondskooriga 4:2 edasi Austria klubi.

Suurriikide klubidest langes konkurentsist West Ham United, kes jäi kodus 0:1 alla Rumeenia klubile Ploiesti Astra ja kaotas koondtulemusega 1:2. Samale vastasele vandus West Ham eurosarjas alla ka eelmisel hooajal. Eelmises ringis Nõmme Kaljust jagu saanud Türgi klubi Osmanlispor alistas kordusmängus 2:0 ja kokkuvõttes 3:0 Taani klubi Midtjylland. 

Edasipääsu tagasid lisaks eelpool juba nimetatud meeskondadele veel Qarabag, Panathinaikos, Fenerbahce, Liberec, Krasnodar, Anderlecht, AZ Alkmaar, Genk, PAOK, Gent, Praha Sparta, Sassuolo, St Etienne, Donetski Šahtar ja Trencin. Tel Avivi Maccabi alistas penaltiseeria järel Spliti Hajduki ja Pireuse Olympiakos oli tänu lisaajal löödud kahele väravale kokkuvõttes 3:1 parem Portugali klubist Arouca. Alagruppide koosseisud loositakse reedel.

Enimteeniv meesnäitleja on The Rock

Hollywoodi enimteeniv näitleja on endine maadleja Dwayne «The Rock» Johnson.

«Kiirete ja vihaste» staar teenis möödunud aastal 64,5 miljonit dollarit, tervel kaks korda rohkem kui aasta varem, kirjutab Forbes. 

«Ma tahan selle kohta öelda kahte asja. Mul oli alustades taskus vaid seitse dollarit. Kui mina suudan, suudad ka sina,» kommenteeris The Rock uudist sotsiaalmeedias.

2016. aasta enimteeninud meesnäitlejad

  1. Dwayne Johnson – 64,5 miljonit dollarit
  2. Jackie Chan – 61 miljonit dollarit
  3. Matt Damon – 55 miljonit dollarit
  4. Tom Cruise – 53 miljonit dollarit
  5. Johnny Depp – 48 miljonit dollarit
  6. Ben Affleck – 43 miljonit dollarit
  7. Vin Diesel – 35 miljonit dollarit
  8. Shah Rukh Khan – 33  miljonit dollarit
  9. Robert Downey Jr – 33 miljonit dollarit
  10. Akshay Kumar – 31,5 miljonit dollarit

2016. aasta enimteeninud naisnäitlejad

  1. Jennifer Lawrence – 46 miljonit dollarit
  2. Melissa McCarthy – 33 miljonit dollarit
  3. Scarlett Johnsson – 25 miljonit dollarit
  4. Jennifer Aniston – 21 miljonit dollarit
  5. Fan Bingbing – 17 miljonit dollarit
  6. Charlize Theron – 16.5 miljonit dollarit
  7. Amy Adams – 13.5 miljonit dollarit
  8. Julia Roberts – 12 miljonit dollarit
  9. Mila Kunis – 11 miljonit dollarit
  10. Deepika Padukone – 10 miljonit dollarit

Juhtkiri: meil on Kallas ja meil on Kaljurand…*

Eestis ei vali presidenti rahvas, vaid esindusdemokraatiale kohaselt valitud saadikud riigikogus või vajadusel valimiskogus. Ometi on meie riigis, mille põhiseaduse esimene paragrahv annab rahvale kõrgeima riigivõimu kandja staatuse, olnud alati tähtis ka rahva seisukoht tulevase riigipea suhtes.

Eesti presidenti on nimetatud küll sümboliks, küll majakaks, küll esimeseks arvamusliidriks ja nii edasi. Otsevalimiste puhul tuleks presidendi kui võimude tasakaalustaja roll senisel kujul üle vaadata, on meie riigiõiguse asjatundjad valdavalt arvanud. Samal ajal rahva olematu toetusega mandaat praeguse süsteemi juures oleks samuti riskantne, sümbolina küsitav.

Seepärast on kandidaatide populaarsust testivad avaliku arvamuse uuringud vajalikud, kuigi kriitikute väitel polevat rahva seisukohal mõtet, sest rahvast ei sõltuvat midagi. Sõltub küll. Pealegi pole tühi sõnakõlks ka väide, et president, sõltumata varasemast parteilisest kuuluvusest või ametikohast, peaks olema kogu Eesti rahva president.

Postimehe tellitud ja TNS Emori läbi viidud värske uuring, mille käigus küsitleti 1505 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat, kinnitab Marina Kaljuranna püsimist rahva lemmikuna, sealjuures on tal suurim toetus nii eestlaste kui ka muulaste seas ning eri vanuste lõikes. Siim Kallas, keda toetavad enam mehed ja ka kõrgemapalgalised, on samas toetust juurde saanud, milles kahtlemata on oma osa mänginud veenvad avalikud esinemised suve teises pooles. Jälitajatest on tugevaim positsioon Mailis Repsil, veel siiski samasuguses suurusjärgus oleva Allar Jõksi trend on langenud.

Kaks rahva seas populaarsemat presidendikandidaati on niisiis praeguse seisuga Reformierakonna taustaga. Otse öeldes tähendab see, et erakond eesotsas peaministrist esimehe Taavi Rõivasega peab jõudma iseendas viimaks selgele otsusele ja valima. Jätkuv keerutamine toob olukorra, kus riigikogu voorude järel võib valimiskogus tulemus olla ettearvamatu. Ei ole sugugi kindel, et võimalik finaal tulekski Kallase ja Kaljuranna vahel, enamgi veel – võimalik, et otsustavasse järku ei jõua kumbki.

Valimiskogu ei ole rahvas, sootsiumi minimudel. Seal liituvad riigikogu 101 liikmega veel 234 valijameest, kes tulevad kohalike omavalitsuste volikogudest. 2013. aasta kohalikel valimistel võidutses Keskerakond Tallinnas ja Ida-Virus, kuid maakondades saatis edu Isamaa ja Res Publica Liitu. Kuigi erakonnad ei kontrolli isegi oma liikmete hääli, kõnelemata valimisliitude esindajatest, keda on samuti valimiskokku oodata. Ees seisab otsustav vaatus.

* – Parafraas Reformierakonna sajandivahetuseaegsest kampaanialaulust.

Nordea ja DNB liituvad suurimaks Eesti pangaks

Nordea ja DNB Balti riikides asuvate äride ühendamisel tekkiva panga peakontor rajatakse Eestisse, sest panku nõustanud ekspertide hinnangul osutus Eesti parima seadus- ja maksukeskkonnaga riigiks.

Nordea panganduse juhi Inga Skisakeri kinnitusel hakkavad Lätis ja Leedus tegutsema filiaalid, mille juurde luuakse ka kompetentsikeskused. «Võib ette tulla muutusi töötajate osas ja tekkida ka uusi töökohti,» rääkis Skisaker Riias toimunud Nordea ja DNB ühisel pressikonverentsil.

Kui Balti riikide ametkonnad kiidavad Nordea ja DNB pangakontsernide kava heaks, siis tekib järgmise aasta teises kvartalis Baltimaade suuruselt teine pank ja Eesti panganduse varade maht kasvab selle tehingu tulemusel ligi 40 protsenti.

Suurim pank Eestis

Nordea ja DNB saavad ühendatud pangas võrdse hääleõiguse, kuid erineva osaluse. Selline mõjujaotus peegeldab ühisesse panka tehtava panuse suhtelist väärtust tehingu lõpule viimise hetkel. Kuni tehingu lõpetamiseni tegutsevad pangad eraldi ja konkureerivad omavahel nagu tavaliselt.

Eestis haaravad pangad Siksakeri sõnul äride liitumisel 22 protsenti turust. Selline osa tõstaks uue panga samale tasemele praegu turul teisel kohal asuva SEBga. Samas erineb see hinnang Eesti Pangaliidu andmetest, mis annab varade mahu põhjal Nordeale 15 protsenti ja DNB-le kolm protsenti praegusest turumahust.

Leedus on Nordea osatähtsus 12 ja DNB-l 17 protsenti, millele tuginedes saavutatakse 29 protsenti turust. Lätis on Nordeal üle 18 ja DNB-l 11 protsendi, mis annab kokku 30–protsendilise osaluse. Loodava panga turuosaks Balti riikides tervikuna kujuneb Siksakeri kinnitusel üle veerandi turumahust – 26 protsenti.

DNB esindaja Mats Wermelini sõnul kummagi panga klientidel äride liitmisega kaasnevate muudatuste pärast muretsemiseks põhjust ei ole. «Hoiame oma kliente ühinemisega seotud muudatustega kursis,» lubas ta.

Uue panga nime asjaosalised ei avaldanud, kuid kinnitasid, et see peegeldab Põhjamaa päritolu, olles siiski Baltimaade-keskne. «Töö selles suunas hakkab nüüd pihta. Seni oleme keskendunud sellele, et otsustada, kas ühinemine on meile kasulik. Praegu oleme seisukohal, et on,» märkis Nordea Balti juht Inga Skisaker.

Kuni ühinemiseni jätkatakse nii jae- kui ka korporatiivklientide teenindamist ja pärast liitumist laiendatakse teenuste portfelli. Pankade ühinemisel liidetakse ka mõlema panga liisinguettevõtted ja pensionifondid. DNB ja Nordea panga Baltimaade juhid loodavad, et uus pank alustab tegevust 2017. aasta teisel poolel.

Suurem konkurents ja uued riskid

Finantsinspektsioon, mis hakkab hindama kavandatava finantsasutuse osanike seadusele vastavust, nimetas uue Euroopa panga loomist Eestile heaks proovikiviks.

«See on oluline tehing, mille tulemusel moodustatakse Baltimaades suuruselt teine pank ning koos Läti ja Leedu filiaalide varade mahuga suurim Eesti turul tegutsev pank, kelle omanikud on põhjala suured finantsgrupid, Nordea grupp Rootsist ja DNB grupp Norrast,» ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.

Balti regiooni suuruselt teise panga loomine võib Eesti Panga hinnangul tähendada suuremat konkurentsi jaepanganduses, kuid ka suuremaid riske.

«Oma suuruse tõttu muutuks uus pank Eestis süsteemselt oluliseks. Meie panganduse riskid hakkavad rohkem sõltuma Lätist ja Leedust, kus oleks suur osa uue panga ärist. Kui uue panga loomine saab heakskiidu, siis hakkame Eesti Pangas finantsstabiilsuse riske analüüsides kindlasti rohkem tähelepanu pühendama Läti ja Leedu turule ja täiendavate kapitalipuhvrite kehtestamisel sellega arvestama,» lausus Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Siinsed konkurendid on napisõnalised

Leedus võeti pankade tehing vastu kriitiliselt, sest kardetakse Balti pangaturu jätkuvat koondumist ja ühtlasi klientide valikuvõimaluste vähenemist.

Leedu pangaliidu president Stasys Kropas rääkis BNSile, et tema hinnangul Balti pangaturu koondumine jätkub ja sellega ei tohiks see veel lõppeda. Nordea ja DNB tehing toob Korpase sõnul Balti pangaturule kolmanda väga tugeva tegija SEB ja Swedbanki kõrval ning lisab konkurentsi.

Eesti juhtivate pankade Swedbanki ja SEB juhid ei soovinud konkurendi samme kommenteerida. Varju tõmbus ka tavaliselt aktiivne LHV. «See on hea uudis, kuid pangaliidu liikmete vahel kehtib kokkulepe, et me ei kommenteeri vastastikku üksteist,» ütles LHV juhatuse liige Erkki Raasuke.

Mitte kuigi ootamatu uudis

Kuuldused DNB lahkumisest Eesti turult ja Nordea müügist hakkasid levima juba kevadel, kuigi suve hakul Nordea Eesti etteotsa määratud Gerd Müller lükkas tagasi kõik jutud võimalikest muutustest.

«Eesmärgid juhi vahetumisega kindlasti ei muutu. Eesmärk on kasvada universaalpangana kogu Baltimaades. Selles mõttes ei ole siin strateegia- ega suunamuutust. Ma ütleks sedapidi, et see ei seondu mingi strateegiamuudatusega,» märkis Müller oma juunikuises usutluses Postimehele.

Kahe panga ühised huvid ilmnesid ka võlasuhete klaarimisel Eesti tuntuima piimatöötlemiskontserniga Tere, milleks palgati kahe peale ühiselt advokaadibüroo COBALT.

Samal ajal, kui Nordea on Eestis tegutsenud Swedbanki- ja SEB-laadse universaalpangana, on DNB keskendunud üksnes äri- ja korporatiivklientide teenindamisele. Mõlema panga Baltimaade juhi kinnitusel on see ka üks põhjus, miks otsustati liituda ja luua ühiselt Baltimaade suurim pank.

INTERVJUU

 
Pankade ühinemine ei ole väljumisstrateegia

Loodav pank hakkab võistlema ennekõike SEB ja Swedbankiga ning seab eesmärgiks kasvamise, ütles intervjuus Postimehele Nordea panganduse juht Inga Skisaker.

-Eesti finantsmaailmas levib väide, et ühinemine on kahele pangale Baltimaades hoopis väljumisstrateegia. Kuidas kommenteerite?

See ei ole väljumisstrateegia. Oleme loomas midagi suurt ja suuname ressursse organisatsiooni arendamiseks. Nordea nimel võin väita, et oleme pühendunud uue panga edule. Oma vaatenurgast oleme töötanud palju, et siinsel turul lisaväärtust luua, oleme seni keskendunud oma kasvuvõimekuse suurendamisele. Nüüd on meil see olemas ja oleme väga kindlad, et pikas perspektiivis loob uus pank lisaväärtust, mis on hea nii aktsionäridele kui ka klientidele.

-Teie peamiseks konkurendiks saab siis Swedbank?

Kaks suurimat võistlejat on kaks Skandinaavia panka. Meie eeliseks on Balti riikidele keskendunud juhtimine. Tegemist on iseseisva pangaga Baltimaade piirkonnas ja sellest tulenevad omakorda eelised.

-Mis muutub Balti pangandusturul kahe panga ühinemisega? Kuidas see mõjutab turgu, kliente ja kummagi panga töötajaid?

Andsime täna teada, et meie eesmärk on luua Baltimaade suurpank, millel on laiem geograafiline ulatus. Panga arengust olenevalt pakume oma töötajatele paremaid võimalusi karjääriredelil tõusmiseks ja enesearenduseks. Klientidele pakume paremaid teenuseid ja laiemat tooteportfelli.

 
KOMMENTAAR
 
Aivar Rehe, Danske panga juhatuse endine esimees

Nordea ja DNB panga ühinemine kindlustab Põhjamaade suurbrändide jäämise Eesti turule. Ühinedes pankade mõjukus ja roll suureneb: DNB ja Nordea liitmisel hakkab üks pluss üks võrduma kolmega, sest pankade väärtus turul kasvab.

Eesti kliendi vaatenurgast on pankade ühinemise puhul negatiivne aspekt vaid ühe laenupakkuja kadumine, sest minu kui kliendi jaoks väheneb nüüd valik. Pankade seisukohalt saab ühinedes aga kapitali ümber jagada ning kuludelt kokku hoida.

Näiteks IT- või finantssektori kulutustelt saab säästa ning see loob vundamendi veel efektiivsemaks tegutsemiseks.

Priit Põldoja, Inbanki nõukogu esimees

Nordea ja DNB ühinemine Eesti panganduses olulisi muutusi kaasa ei too. DNB pank on Eestis suhteliselt väikese turuosaga ja ärimahuga ning ühinemisega jõujooned eriti ei muutu. Tõenäoliselt ühinenud panga positsioon tugevneb, aga mitte kuigi palju. 

Ühendatud ettevõttel tugevneb liisingutegevus, mis on niigi olnud Nordeal suhteliselt tugev, kuid tervikuna mõjutab Nordea panga ja DNB ühinemine Eesti pangandust vähe.

Usun, et turupositsiooni kontekstis ühinemine nii määrav ei olnud. Pigem oli eesmärk sisemise efektiivsuse suurendamine ja parem kapitalijuhtimine. 

 
 

Indrek Neivelt, Bank Saint-Petersburgi nõukogu endine esimees

Nordea ja DNB ühinemine Balti riikides tähendab eestlastele, et laenuvõtmisel jääb valikuid veelgi vähemaks. Mujal see klienti ei mõjuta.

Kui kümme-viisteist aastat tagasi tahtsid kõik pangad tulla kiiresti kasvavale turule, siis nüüd on olukord teine. Elanike arv kahaneb, elanikkond vananeb ja turg ei kasva. Seetõttu on väga loogiline turult väljuda.

Eriti puudutab see pankasid, mis on Skandinaavias suured, aga Balti riikides keskmikud. Ma näengi seda ühinemist kui esimest sammu turult väljumise strateegias. 

Tartu prokurör kupatab korduvroolijoodikud trellide taha

Mullu augusti algul istus purjus Randy, kes jäi igavesti 23-aastaseks, Võrtsjärve lähistel Vehendi külas rooli ja sõitis surnuks nii enda kui ka kolm kaaslast. Tänavu on kriminaalses joobes tabatud juhtide hulk kahanenud Tartumaal terve Eesti mõistes rekordilised 28 protsenti.

See ei saa olla juhus, sest puhumiste hulk on seitsme kuuga kahanenud võrreldes mullu sama ajaga alla nelja protsendi. Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva: «Te küsisite mullu augustis pärast nelja noore hukkunuga õnnetust minult pressikonverentsil, et mida riik korduvroolijoodikute ohjeldamiseks ette võtab.» Nüüd annab ta tehtud töö kohta aru.

33-aastane Viktor Särak on patoloogiline roolijoodik, kes on jäänud joobes juhtimisega vahele üheksa korda. Veel mullu detsembris sai see mees neli kuud reaalset vanglakaristust, ülejäänu aga tingimisi. Paari nädala eest jäi umbjoobes mees jälle vahele, ta ei saanud aru, et sõidab sõidutee asemel hoopis kõnniteel.

Aga nüüd juhtus miski, mis tekitas mehes tõsist hämmeldust: lausa kolm aastat reaalset vangistust ehk võimalik maksimum! Ei või olla!

«Ma ütlesin sellele härrale, et kulla mees, nüüd hakkabki nii olema,» ütleb Liiva. «Ta oli küllaltki šokeeritud, sest arvas, et pääseb järjekordselt nelja kuuga, mis oli seni küllalt standardne lähenemine.»

Peasilitamiste lõpp

Kui Särak tuleb vanglast välja ja sõidab jälle purjuspäi, siis teeb prokurör kohtunikule ettepaneku saata see mees uuesti kolmeks aastaks vanglasse.

«Niikaua saab ta neid «kolmekaid», kuni mõistus pähe tuleb,» räägib Liiva. «See on valikute küsimus – riigile läheb kulukaks, aga ilmselt on siiski odavam kui pärast haudu kaevata.»

Rannu vallas maeti parajasti üht Randy kaassõitjat, samal ajal paarutas sealsamas ringi üks purjus tallinlane – tema püüdis põgeneda, aga sai lõpuks üle kahe aasta. «Karistusseadustikus on kõik tööriistad olemas ja vahepealsed peasilitamised hakkavad ära jääma,» teatab Liiva.

Kui võrrelda tänavust esimest seitset kuud mullu sama ajaga, siis tõepoolest on Tartumaal kahanemine koguni 68 kriminaalmenetluse võrra ehk 28 protsenti, järgneb Hiiumaa 25 protsendiga, seejärel Põlvamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Ainsana näitab väikest kasvu Harjumaa, kus roolijoodikutele on alustatud kahe protsendi võrra rohkem kriminaalmenetlusi. Just seal toimetas ka äsja vaatamata ligi kolmepromillisele joobele lapsi sõidutanud bussijuht – tema läks nüüd kolmeks kuuks «päriselt» vangi. Kuus aastat tagasi juhtis sama mees bussi 2,38-promillises joobes ja sai 10 500 krooni trahvi.

Just ringkonnaprokurör Liiva eestvedamisel algatati Tartumaal pilootprojekt, mis laieneb peagi teistesse Eesti maakondadesse. «Vehendi õnnetuse järel vallandus ühiskonnas taas arutelu, aga seesama diskussioon elavnes ka õiguskaitsjate hulgas,» räägib ta.

Liiva on seisukohal, et krooniliste roolijoodikutega pole paraku muud teha kui isoleerida nad ühiskonnast. «Palju on räägitud sellest, kas karmimad karistused võiks roolijoomarlust piirata, aga mulle isiklikult tundub, et just see kontingent teist keelt ei mõistagi,» ütleb ta. «Karistusi tuleb rakendada sel määral, et neile jõuaks kohale – kui nii teed, siis saad haiget.»

Korjati tänavalt kokku

Niisiis võttis Liiva roolijoodikud süsteemselt käsile. «Tänavalt on ära kadunud inimesed, keda varem koheldi võrdlemisi leebelt,» sõnab ta. «Pärast Vehendi õnnetust korjasime kõigepealt Tartumaa küladest ja tänavatelt kokku need inimesed, kes olid juba purjuspäi kuriteo toime pannud ja kelle kriminaalmenetlused käisid, aga kes jäeti vabadusse.»

Ligi kümmekonna säärase tegelase vahistamistaotlused kohus ka rahuldas. «Nende kaitsjad olid hämmastunud, sest varem polnud korduvaid roolijoodikuid niimoodi represseeritud ega vahistatud,» lausub ringkonnaprokurör.

Järgmisena kehtestati Tartumaal reegel, et korduvalt kriminaalses joobes vahele jäänud ja kehtivate tingimuslike vanglakaristustega inimesed peavad veetma vastavalt oma «teenetele» igal juhul mõne aja vanglas, olgu see siis kuu, kaks või rohkemgi. «Varem kohaldati leebemat varianti, neid sageli ei vahistatud ja määrati selle asemel üldkasulik töö (edasi ÜKT – toim),» selgitab Liiva.

Alles pärast mõnda aega vanglas viibimist hakkab prokurör nüüd kurjategijaga arutama, millistel tingimustel tuleks kõne alla ÜKT. «Seejuures oleks inimesel lisaks ÜKT-le kasulik läbida ka teatud sotsiaalprogrammid ja tegelda oma alkoholisõltuvuse ravimisega,» räägib Liiva.

Niisiis istub osa Tartumaa teenelistest roolijoodikutest praegu lihtsalt trellide taga ning see on üks kuritegevuse vähenemise põhjustest. Ka Lõuna prefektuuri politseinikud asusid rakendama põhimõtet, et nüüd saadetakse kahtlustavana 48 tunniks arestimajja mitte ainult korduvad kriminaalses joobes olijad, vaid sama kehtib ka väiksema ehk väärteo korras karistatava korduva joobe puhul. Kriminaalne joove algab 1,5 promillist.

Praeguseks on Liiva hinnangul kadumas Tartumaa külades teada-tuntud teenelised roolijoodikud, mis annab omakorda signaali kõigile teistele. Seejuures tabatakse 27 protsenti roolijoodikutest maakonnas nüüd inimeste teatamise peale, mis tähendab, et vahele võib jääda ka väikestel külavaheteedel, kuhu patrullid ei pruugi ise sattuda.

Koju alkokontroll

Liiva sõnul ei tähenda karmim suhtumine siiski päris seda, et kõik roolijoodikud pannakse nüüd vangi. Pigem käib jutt ikka korduvkurjategijatest. «Oleme aasta jooksul Tartumaal vahistanud ligikaudu 30 sellist kodanikku,» selgitas ringkonnaprokurör. «Kõik nad said sellised karistused, kus riik kontrollib edaspidi nende käitumist võimalikult põhjalikult.»

Esmakordsete kriminaalses joobes vahelejääjate suhtes püüab prokuratuur ja politsei rakendada veidi leebemat suhtumist, mis seisneb sotsiaalprogrammi ja/või spetsiaalse koolituse läbimises. Seni on selliseid koolitusi tehtud Lõuna prefektuuris väärteo korras trahvitutele. Lisaks tekib Liiva sõnul peagi võimalus saata inimesi läbi kriminaalmenetluse alkoholiravile alternatiivina vanglale.

Karistuspaketist puudub seni ringkonnaprokuröri sõnul võimalus rakendada elektroonilist alkokontrolli nende vanglast vabanenute suhtes, kellel on keeld tarvitada katseajal alkoholi. Justiitsministeerium ongi välja kuulutanud hanke, mis näeb käitumiskontrollile allutatud tegelastele ette ka säärase seadme. Selliseid aparaate on maailmas kasutusel kahesuguseid – esimesed pannakse kodu seinale. Iga päev ja kindla ajavahemiku järel peab inimene puhuma aparaadi huulikusse ning masin teeb samal ajal temast foto.

Uuemad seadmed on randme või jala ümber pandavad võrud, mis leiavad alkoholi tarvitamise jäljed higist ning saadavad info omakorda edasi kriminaalhooldajale. Selliseid vidinaid hakkavad peagi kasutama ka joobes vägivallakuritegusid teinud pätid.

Minister lubab uut ja karmi seadust

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitusel on praeguseks kooskõlastusringi läbinud seaduseelnõu, mis avab korduvroolijoodikute talitsemisel hulga uusi võimalusi.

Praegu avastatakse riigis ligikaudu 2700 kriminaalse joobe juhtumit aastas, neist viiendiku moodustavad inimesed, kes jäid sama teoga vahele ka kolme eelneva aasta jooksul. «Tahame seaduses paika panna, et šokivangistus on siin kohustuslik,» ütleb minister.

Seni on suurem osa patustajatest pääsenud rahalise karistuse või siis uue tingimisi karistusega, tihti määratakse pärast uut rikkumist järgmine tingimisi karistus.

Kui roolijoodik on korduvalt vahele jäänud ja tema juhtimisõigus peatatakse, peab ta eelnõu järgi läbima lubade tagasisaamiseks täiendava tervisekontrolli.

Kui inimene on tingimisi karistatuna kriminaalhoolduse all ning ta sõidab selle aja jooksul purjuspäi, on kriminaalhooldajatel Reinsalu sõnul eelnõu kohaselt kohustus teha kohtule ettekanne, milles taotlevad inimese karistuse täitmisele pööramist ehk vangistust. Praegu on veel võimalikud märksa leebemad lahendused.

Juhtimisõiguse äravõtmiste statistika paljastab Reinsalu kinnitusel jabura olukorra, et väärtegude puhul võetakse load ära kauemaks kui kriminaalkurjategijalt. «Kuritegelik joove on ju ohtlikum ja statistika peaks olema tagurpidi,» lausub minister. «Tahame kergitada kriminaalkorras juhtimisõiguse äravõtmise minimaalselt ühelt kuult vähemalt kolmele kuule.»

Kui inimene on nõus tingimisi karistusega, peab ta vabatahtlikult nõustuma ka alkoholiravi, vastava koolituse või sotsiaalprogrammiga. Alternatiiviks on vangla.

Lisameetmena saab inimesele määrata ka käitumiskontrolli, mille käigus võidakse keelata katseajal igasugune alkoholi tarvitamine. «Näeme ette võimaluse, et talle pannakse külge vastav andur, mis kontrollib inimese kainust (loe põhjalikumalt põhiloost – N. N.),» lisab Reinsalu. See piirang ei puuduta üksnes roolijoodikuid, vaid ka joobes kõikvõimalike isikuvastaste kuritegude toimepanijaid. Nils Niitra

Terror rikkus eestlaste hea võimaluse

Juuli keskel Prantsusmaal toimunud Nice’i terrorirünnak on jätnud oma jälje ka Eesti tippratturite plaanidele. Turvariski tõttu viidi maanteeratta EM Vahemere ääres asuvast Nice’ist Loode-Prantsusmaale Plumeleci. Asi on selles, et uus rada on oluliselt kergem. Näiteks Rio olümpial 9. koha saanud Tanel Kangerti plaanidesse septembri keskel peetav EM enam ei kuulugi, võimalused kõrgesse mängu sekkuda vähenesid ka Rein Taaramäel.

«Praegu olen öelnud, et ma ei lähe. Trass muutus nii palju lihtsamaks, et mul pole erilist mõtet EMile sõita. Muidu oleks ilmselt läinud. Pealegi on mul pärast seda mitu võistlust Itaalias, mis on mulle alati meeldinud,» tõdes Astana tiimi esindav Kangert.

Eesti rattakoondise peatreeneri Jaan Kirsipuu sõnul on Taaramäel erinevalt Kangertist endiselt EMi vastu huvi olemas, aga esmalt peab kõhuhädade käes vaevlev Katjuša proff Vuelta suurtuuri korralikult lõpuni sõitma.

Veel suve alguses oli Taaramäe EMist vägagi elevuses, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks pääsevad sinna esimest korda täiskasvanud (nn eliit) ehk olemas on uudsuse faktor. Mullune EM peeti Tartus ja siis said osaleda vaid juuniorid ja kuni 23-aastased. Taaramäe hinnangul oleks tema võimalusi tõstnud pikk, koguni 10-kilomeetrine tõus, mida oleks läbitud viis korda. Lisaks oleks konkurentide seast puudunud muu maailma tipud, eelkõige kolumbialased, austraallased ja ameeriklased – lootus jõuda kõrgele kohale või isegi medalile oleks täiesti olemas olnud.

EM võib tippe motiveerida küll

Maailmajao meistrivõistluste prestiiž pole kõikides Euroopa riikides veel väga kõrge, aga kui EM jäänuks Nice’i, oleks Itaalia (Fabio Aru), Belgia (Philippe Gilbert) ja Hispaania (Alberto Contador) suured staarid ikkagi välja pannud.

«Nüüd on kõige raskem tõus kahe kilomeetri pikkune ja Plumeneci rada enam puhtaid mägedemehi ei soosi, maksma hakkavad teised omadused. Muidugi tuleb võitmiseks endiselt tugev olla, ja kui järele mõelda, siis ehk võiks ka väiksemate mägedega rada Taaramäele sobida,» selgitas Kirsipuu. Ta lisas, et eliidis tulevad eestlastest starti veel Alo Jakin, Peeter Pruus, ilmselt Mihkel Räim ja võib-olla Gert Jõeäär.

Rattakalender on äärmiselt tihe ja vastust küsimusele, kuidas EM tulevikus toimima hakkab, veel pole. «Seda on veel vara ennustada, aga sedasorti kutid, kellele parasjagu rada sobib, on kindlasti motiveeritud kohale tulema ja endast maksimumi andma. Eriti sobiks see nendele, kes on just Vuelta lõpetanud ja endiselt heas vormis,» uskus Kirsipuu.

«Võib-olla väärtustatakse EMi medalit rohkem endistes idabloki riikides, eelmisel aastal nägime Euroopa mängude pealt, et see nii oli. Täpselt sama on Eestis – võid tulla Tour de France’il kaheksandaks või kuuendaks, aga kui sa Euroopa meister või EM-pronks pole, siis pole sa mingi mees. Tõsi, selline suhtumine on meil vaikselt muutumas, aga märke sellest leiab endiselt,» arvas alates sellest aastast Eesti koondise eesotsas olev Kirsipuu.

Kangert ootab Kanada sõite

«Taaramäe või Kangerti medal oleks tähtis olnud ainult Eestis. Klubi juures poleks see nende jaoks midagi muutnud, ka palganumbrit mitte. Koondisele ja Eesti Jalgratturite Liidule oleks medalist muidugi suur abi olnud,» lisas endine sprindiäss. Tegelikult pole EMi auhinnaraha sugugi pisku - grupisõidu võitja teenib 10 000, hõbe 5000 ja pronksiomanik 3000 eurot. Suured staarid on taoliste summadega harjunud, aga abiks seegi. Iseasi, palju sellest rahast kangelasele endale jääb, sest tavaliselt jagatakse see tiimiliikmete vahel laiali.

MM peetakse sel aastal Katari pealinnas Dohas. Taaramäel ja Kangertil pole sileda grupisõiduraja tõttu mõtet sinna minna. «Seekord jääb MM tõesti vahele. Pärast olümpiat sain õnneks puhata ja nüüd on tunne mõnusalt värske. Usun, et mõnel ühepäevasõidul saan ka ise korraliku tulemuse teha, näiteks Kanadas. Mullu olin Quebecis täitsa konkurentsis, aga jäin lõpus õigel momendil kõhklema,» rääkis Kangert, kes tuleb pärast kuuajast pausi esimest korda rahvusvahelises konkurentsis võistlusrajale 4. septembril Prantsusmaal Fourmies’ GP-l.

Kui Katjuša paneb Taaramäe MMil meeskondliku temposõidu tiimi, pole välistatud, et eestlane teeb kaasa ka individuaalse eraldistardi, aga see tõenäosus pole kuigi suur.

Taaramäe taastub endiselt kõhutõvest

Suurte lootustega jalgratturite aasta kolmandale suurtuurile Vueltale läinud Rein Taaramäe esimese nädala on rikkunud kõhutõbi. Nii pole ka ime, miks Katjuša proff on üldarvestuses viimaste hulgas. Eilsel kuuendal etapil sai Taaramäe 145. koha, kaotades võitjale 23.01. Kokkuvõttes on ta 189 tuuri jätkava mehe seas 184. kohal, liidrina jätkab Darwin Atapuma. Taaramäel on talle kaotust kogunenud 1:03.44.

Endine sprindiäss ja Eesti jalgrattakoondise peatreener Jaan Kirsipuu arvas, et Taaramäel läheb kõhuprobleemidest taastumisega veel aega. «Palavuse ja raskete etappidega on taastumine veel aeglasem. Kui kõhuhädad on olnud viis päeva, siis selleks, et uuesti heasse konditsiooni saada, läheb veel sama palju, võib-olla isegi rohkem.»

«Ka mul on sarnane asi juhtunud ja kui kõht ei pea, siis see nõrgendab organismi päris kõvasti. Võib-olla on Taaramäe nimelt võistlejaterivis nii kaugel, ja tegelikult olekski nii mõistlik käituda. Võimalikult väikse jõukuluga finišisse jõuda on ainuõige tegu. Kokkuvõttes ta kõrgele kohale enam nagunii ei jõua,» lisas Kirsipuu.

Esimene puhkepäev on Vueltal kavas alles 30. augustil.

Dopinguspetsid peavad Norra tegutsemist keelatuks

Norra suusatajate astmaravimite lembus on spordiringkondades varemgi vastakaid arvamusi ja kahtlusi tekitanud. Tasapisi ilmub avalikkuse ette ka fakte, et päris õiget mängu seal ei mängita – Norra telekanal TV2 paljastas, et Norra suusakoondises peavad astmaravimeid tarvitama ka need sportlased, kel vastav diagnoos puudub. 

Eesti Antidopingu juhatuse liikme Kristjan Pordi sõnul tähendab see dopinguvastaste põhimõtete vastu tegutsemist. «Sportlike tulemuste parandamiseks ei tohi ravimeid kasutada,» sõnas ta. «See on põhimõte, kuid kui aine pole otseselt keelatud, on sellest raske kinni pidada.»  

Norra telekanalile andis intervjuu anonüümsust palunud suusakoondislane, kes rääkis sellest, kuidas ta pidi möödunud hooajal enne tähtsaid võistlusi ravimeid tarvitama. «Olime üllatunud, miks peaksid täiesti terved inimesed rohtu kasutama,» lausus suusataja.

Suusataja jutu peale uuris ajaleht Dagebladet suusaliidu arstilt Vidar Löfshusilt, kas see väide vastab tõele. Arst ei hakanudki midagi varjama, väites, et sellist praktikat kasutavad ka teised suusatamise koondised. «Me hoolitseme kõigi oma sportlaste hingamisteede eest. Sellega ennetame võimalikke probleeme ja haigusi. Sellel pole astmaga mingit pistmist,» märkis ta.

Postimehe palvel norralaste juhtumit kommenteerinud Port on teistsugusel arvamusel. «Tervele inimesele ravimi andmine pole õige. See on sarnane juhtumiga, kui soomlased hakkasid kasutama hapnikumaski. Otseselt pole see keelatud, kuid samas ei tundu selline tegutsemine õige,» nentis Port.  

Soome dopinguekspert Timo Seppälä on Pordiga sama meelt. Ka tema leiab, et norralaste tegevus on sisuliselt dopingu tarvitamine. «Sellisel viisil neid ravimeid muidu ei kasutataks,» ütles Seppälä ajalehele Ilta-Sanomat. Tema sõnul pole mitte keegi tõestanud, et astmaravimitel saaks olla inimese tervisele mingisugune ennetav toime. «Pigem võib nende tarvitamine kaasa tuua astmat ja hingamisteede haigusi. Epilepsiavastast rohtu antakse epilepsiat põdevale inimesele, mitte ennetaval eesmärgil.»

Ilma vastava komisjoni loata pole sportlasel astmaravimite kasutamine lubatud. Paraku tekib tihti olukord, kus sellist luba väljastavasse riigi kohalikku komisjoni kuuluvad inimesed, kes on ka ise sportlase parematest tulemustest huvitatud. Nii minnaksegi rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete vastu ja tervele inimesele öeldakse, et hakka köhima. Seejärel leitakse, et tegemist on haigega, ja talle kirjutatakse ravimit.

«Tihti pannakse sportlasele diagnoos, mille paikapidavuse üle saab lõputult vaielda,» rääkis Port. «Seepärast võetigi vastu otsus, et rahvusvahelised komisjonid saavad kohalike komisjonide otsuseid tühistada ja neilt otsustusõiguse ära võtta.»

Port tunnistas, et suusatajate ja üldse vastupidavusalade harrastajate hulgas on tavapärasest rohkem astmaatikuid. Seepärast ongi mõned ravimid lubatud, kuid on ka selliseid rohtusid, mille kasutamine on spordis täiesti keelatud. Ta selgitas, et mõnede ravimite puhul on lubatud ainult teatud hulk doose. Samas on esinenud juhtumeid, kui sportlane võtab kogu lubatud dooside koguse korraga sisse.    

Viimati sattus Norra suusatajatest astmaravimi vale kasutamise tõttu reeglitega pahuksisse Martin Johnsrud Sundby. Tema organismist leiti lubatust suurem kogus astmaravimit Ventolin. Teatud piirini on see sportlastele lubatud, kuid Norra koondise arst andis seda sportlasele liiga palju.

Esialgu püüdsid FIS ja Norra suusaliit juhtunu maha vaikida, kuid rahvusvaheline antidopinguagentuur WADA andis asja spordikohtusse ning see tühistas Sundby 2015. aasta maailma karikavõidu ning määras talle kahekuulise võistluskeelu.   

Kui hirmus tont on olümpiajärgne masendus?

OLÜMPIA. Nelja aasta tagant peetav suur suvine spordipidu on selleks korraks möödas, medalid ja ebaõnnestumised on kokku loetud ja päevakangelased tagasi koju sõitnud. Võitjad ja kaotajad lahkuvad küll olümpialt erinevate emotsioonidega, kuid mõne aja möödudes võib nii ühtesid kui ka teisi tabada sama probleem – olümpiajärgne masendus. Kui maailma spordipsühholoogias on seda kirjeldatud eelkõige kui võitjate häda, siis Eesti sportlastel sellega asjaosaliste sõnul  suuri probleeme pole.

Suurvõistlustel, eelkõige just nelja-aastase vahega toimuvatel olümpiamängudel on  sportlaste panused suured ja ka õnnestumised või läbikukkumised sellevõrra tavalisest  kaalukamad. Kui enamasti pööratakse rohkem tähelepanu neile, kelle esinemine loodetud tasemeni ei küündinud, siis viimastel aastatel on hakatud üha rohkem rääkima medalivõitjate olümpiajärgsest depressioonist.

Michigani Ülikooli spordipsühholoog Scott Goldman on võrrelnud olukorda tabavalt lõbustuspargi Ameerika mägedega. «Mõelge nendele Ameerika mägedele, mis eelneb olümpiamängudele,» rääkis Goldman väljaandele The Atlantic. «See täiskiirusel sõit saab pärast olümpiat pidurite kriuksudes väga äkilise lõpu. Sportlased on täiesti kurnatud, sest see oli nende organismile tõeline rünnak. Ja kui see kõik lõpuks läbi on, siis on nad omadega täiesti läbi mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psühholoogiliselt.»

Paljusid Eesti sportlasi nõustav psühholoog Aave Hannus tunnistas, et tegu on küll tõsise probleemiga, aga see pole otseselt spordi eripära, vaid laiem teema. «Probleem kui selline on üldisem kui ainult sportlaste hulgas, sest eesmärgi saavutamise järgset masendust leidub ka teistel elualadel ja valdkondades. Mehhanism selle taga on see, et kui pikka aega tehakse ühe eesmärgi nimel tööd, siis pärast – sealjuures pole oluline, kas asi õnnestus hästi või halvasti – tekitab eesmärgi puudumine äkitselt tühja tunde,» rääkis Hannus, kelle sõnul võimendab olümpia puhul probleemi asjaolu, et need võistlused toimuvad nii harva.

OMi võlu ja valu võttis 2008. aastal hästi kokku USA judoka Taraje Murray-Williams, kes pääses oma riiki esindama nii Ateena kui ka Pekingi mängudel. Tema sõnul on valus kukkuda just kõige kõrgemalt. «Te arvate, et seks on vinge? Et hasartmängus võitmine on suurepärane tunne? Või autodega kihutamine? Langevarjuga hüppamine? Ükski neist asjadest ei saa lähedalegi sellele saatuslikkuse tundele – sellele, et sa oled osa millestki nii suurest ja universaalsest. Sa oled laval ja kogu maailm jälgib ainuüksi sind,» rääkis Murray-Williams, kes sattus pärast olümpiamänge võlgadesse ja hakkas tarvitama nii alkoholi kui ka kanepit.

Samasugust elevust ja hilisemat langust kirjeldas ka 2012. aastal Londoni OMil maadluses kulla võitnud ameeriklane Jordan Burroughs. «Need on justkui jõulud. Sa mõtled endamisi, et ei jõua jõule ära oodata, ja tahad kõik kingitused enne lahti teha,» rääkis Burroughs. «Aga kui sa kingid avad ja nendega ära mängid, siis saad aru, et nüüd on see läbi. Nüüd tuleb järgmiste jõuludeni oodata 364 päeva. Meil, sportlastel, tuleb aga oodata koguni 1000 päeva.» 

Suurvõistlustejärgsest madalseisust üle saamast takistab sportlasi asjaolu, et konkurentsi tõttu ei taheta oma nõrkusi tunnistada. USA ujuja Allison Schmitt, kes võitis Londonis viis medalit – neist kolm kulda –, kõneles Rio mängude eel nii: «Meile õpetatakse, et suudame kõigest läbi minna, me jõuame iga eesmärgini, kuhu tahame, ja meile öeldakse alati, et ärge küsige selleks abi.»

Schmitt on aga üks neist sportlastest, kes oma probleemi tunnistas ja pärast 2012. aasta olümpiat tekkinud depressiooniga võideldes ka abi sai. Sellest oli ilmselgelt kasu, sest Rios oli ta jälle kohal ning võitis kulla ja hõbeda. «Ma ei tahtnud teistele oma nõrkusi näidata. Ma ei tahtnud kelleltki abi küsida, aga avastasin selles olukorras, et ei suuda ise sellega võidelda... On olemas selline asi nagu olümpiajärgne masendus ja arvan, et mul oli see, mistõttu ma muudkui jätkasin enda isoleerimist teistest,» nentis mitmekordne olümpiavõitja.

Kurvad näited olümpiajärgsest depressioonist näivad aga Eesti sportlaste õnneks seni olevat eelkõige välismaiste atleetide pärusmaa. «Eestis tundub, et sellele probleemile väga palju ei mõelda, aga samas seda väga sageli ei juhtu ka,» ütles Hannus, kes on enda sõnul oma 15-aastase praktika jooksul sellega kokku puutunud vaid mõne korra.

Tema sõnul on sportlastel võrreldes tavainimestega sellisest olukorrast välja tulemiseks isegi väike eelis, sest liiga pikaks pausiks tavaliselt aega pole. «Sportlaste puhul aitab suure masenduse vältimisele kaasa see, et juba järgmine võistlus on ootamas, uus hooaeg on algamas ja uued eesmärgid on seatud.»

Lõppenud Rio mängudelt ainsa medalitreenerina koju sõitnud sõudetreener Matti Killing ütles samuti teemat vaagides, et tema õpilastel, kes on käinud mitmetel olümpiamängudel, ei ole võistluste järel suurt masendust tekkinud. «Minu õpilased on need olukorrad hästi üle elanud. Võib-olla on see seotud tugevate natuuridega, võib-olla varem tehtud ettevalmistusega, võib-olla sellega, et tiimi juures peab olema veidike teistmoodi häälestatus kui üksinda võisteldes. Igal juhul pole kellelgi edust katus ära sõitnud ja ka ebaedu puhul pole hirmsat stressi tekkinud,» rääkis Killing, kes usub, et ka värskel olümpia pronksipaadil suurt pingelangusest tingitud masendust tekkima ei peaks.

Kui tänavuse OMi järel on ehk veel vara sportlaste psüühika seisu hinnata, siis 2012. aasta mängudel hõbemedali võitnud maadleja Heiki Nabi kinnitas, et temal võistlustejärgset depressiooni ei olnud, ehkki ta sattus endale harjumatusse olukorda. «Masendust mul polnud, pigem oli harjumatu see, et kui muidu tegid vaikselt oma trenne ja puhkasid, siis ühtäkki tuli käia kõikvõimalikel üritustel. See ei olnud negatiivne, aga oma energiat tuli jagada hoopis teistmoodi ja see koormus oli tavapärasest erinev. On loomulik, et medalivõidu järel ongi huvi sinu vastu suurem, aga tuleb endale ka aru anda, et üks-kaks kuud teed sellist asja ning siis tuleb kriips vahele tõmmata, sest peab oma põhitööga jätkama,» meenutas Nabi.

Kui Eesti spordisangareid suur olümpiajärgne depressioon kimbutavat ei paista, siis motivatsiooni leidmine ja uute sihtide seadmine võib üsna keeruline olla. Selle kohta sõnas aga Hannus, et tegemist on normaalse nähtusega ja Eestis tuleks harjuda arusaamaga, et see pole maailma lõpp. «Tuleks teadvustada, et see on normaalne, kui motivatsioon hooaja jooksul kõigub. Jah, sportlaste puhul on keeruline see, et nende tulemus – see, mitmenda koha nad lõpuks saavad – sõltub ju ka konkurentidest. Selline kontrolli puudumine ongi just frustreeriv, sest tehakse aastaid töid ja loodetakse, aga tulemust ikka ei tule. Siis kaobki sageli igasugune tahtmine ära,» selgitas Hannus.

Tema sõnul tuleks sellisel juhul nii sportlasel kui ka treeneril sügavalt sisse hingata ja abi otsida. «Sageli ei saa sportlane sellest ise aru, et mis mõttes mul motivatsioon ära kaob. Sellega ei osata ringi käia: sportlane ise on sellest ära hirmutatud ja ka treenerid ei oska sageli toetada, aga tulekski aru saada, et selline kõikumine on loomulik. See ei tähenda, et motivatsiooni enam üldse poleks, vaid sageli tuleb sportlane sellest olukorrast välja veel tugevamana kui enne,» julgustas Hannus.

LISALUGU

Depressiooni vältimiseks tuleb seada sihte

Ameerika kliinilise spordipsühholoogi Kristin Keimi sõnul tuleb olümpiajärgse depressiooni all kannatav sportlane esmalt panna mõistma, et temas on ka muud kui vaid sporditulemused. «Tulemus ei ole see, mis sind määratleb. Indiviid tuleb tema sooritusest eraldada,» selgitas Keim The Atlanticule antud kommentaaris.

Peale selle peaks sportlane oma aega sisustama ka muude tegevustega kui oma spordiala. «Tekib imelik tunne, sest sa ei võistle, aga ongi oluline, et oleks olemas tugivõrk, et inimene hoiaks end tegevuses, käiks reisimas või teeks midagi muud, mis pole füüsiliselt seotud tema alaga. Kui sa mingist perioodist parasjagu välja tuled, siis peaks alati olema ka mingi teine periood, kuhu sa sisened,» rääkis Keim – niisiis peaksid sportlasel juba enne olümpia lõppu olema uued sihid.

Keimi sõnu kinnitas ka USA judoka Taraje Murray-Williams, kes pärast kahtedel mängudel osalemist sattus alkoholi ja narkootikumide küüsi, kuid suutis sellest välja tulla ja avas pärast kooli lõpetamist finantsteenuseid pakkuva firma. Kui tema käest Rio eel küsiti, kuidas depressiooniga hakkama saada, andis mees lihtsa vastuse: «Tehke plaane ka selleks ajaks, mis jõuab kätte pärast olümpiat.»

Spordi lühiuudised

KERGEJÕUSTIK

Rasmus Mägi võitis Teemantliiga etapi

Lausanne’i Teemantliiga etapil võitis meeste 400 meetri tõkkejooksu äsja olümpiamängudel kuuenda koha saanud Rasmus Mägi (pildil). Eestlase võiduaeg oli 48,59 ehk vaid 19 sajandiksekundit aeglasem kui Rios Eesti rekordit püstitades. Teise koha sai 48,68ga valitsev maailmameister Nicholas Bett Keeniast ja kolmas oli 49,22ga hispaanlane Sergio Fernandez. Meeste kettaheites lõpetas Gerd Kanter võistluse tulemusega 62.03 ja sai seitsmenda koha, Martin Kupper oli 61.93ga kaheksas. Võitis Belgiat esindav Philip Milanov 65.61ga. Naiste odaviskes oli Liina Laasma tulemusega 60.91 kuues, võitis lätlanna Madara Palameika 65.29ga.

JALGPALL

Pettusekahtlus esiliigas

Eile kell 19.00 Infoneti Lasnamäe staadionil algama pidanud esiliiga kohtumine Tallinna FC Infonet II – Viljandi JK Tulevik jäi ära mänguseisuga manipuleerimise kahtluse tõttu, teatas Eesti Jalgpalli Liit. Võistkondadele anti olukorrast teada kümme minutit enne mängu kavandatud algust. Kohtumise uus aeg teatatakse hiljem. Mullu veel kõrgliigas pallinud Viljandi Tulevik on esiliiga liider, olles 25 mänguga kogunud 58 punkti. Infoneti duubelmeeskond on tabelis Tuleviku ja FC Flora järel 48 punktiga kolmandal real.

8. kohale

tõusis matšpurjetamise maailma edetabelis Mati Sepa võistkond.

ORIENTEERUMINE

Sild jõudis esikümnesse

Orienteerumise MM-võistlustel Rootsis Strömstadis sai Timo Sild 10. koha, kaotades võitjale Olav Lundanesile 7.39. Hõbemedali võitis prantslane Thierry Guergiou ja pronksi šveitslane Daniel Hubmann. Kenny Kivikas sai 30. koha. Naiste seas lõpetas Annika Rihma 26. kohaga, võitis rootslanna Tove Alexandersson. Marianne Haug sai 46. koha.

Venemaa jäi põhimehest ilma

Venemaa korvpalliliit andis kolmapäeval teada, et tagamängija Aleksei Šved on vigastuse tõttu sunnitud algava Euroopa meistrivõistluste valikturniiri vahele jätma. 27-aastane Moskva Himki mängumees vigastas jalga nädalavahetusel Saksamaal Ulmis rahvusvahelisel korvpalliturniiril ning peab minema ka operatsioonile.

Barcelona palkas Cillesseni

Barcelona jalgpalliklubi palkas asendaja senisele esiväravavahile Claudio Bravole, kes liitub Manchester Cityga – Amsterdami Ajaxist toodi oma ridadesse hollandlane Jasper Cillessen. 27-aastane Cillessen on Hollandi koondist esindanud 30 korda. Barcelona maksis Ajaxile Cillesseni teenete eest 13 miljonit eurot.

Eesti tegi väikese edasimineku, aga sellest ei pruugi piisata

KORVPALL. Eesti koondis tegi nelja rahvuse karikaturniiri teises mängus edusamme... aga kahjuks kestsid need ainult 25 minutit. Järgmised 14 minutit kaotati 15:41 ja ainult Tanel Kurbase viimasel minutil visatud kaheksa punkti tegid lõppskoori soliidseks. Eestile seega teine kaotus kahe päeva jooksul, seekord tulemusega 69:76.

«Tekkis halb murdemoment, kus panime ise palju vabaviskeid mööda ja tegime väga halbu pallikaotusi (kokku 22) otsa, mis lõppesid Iisraeli kiirrünnakutega. Teadsime, et Iisrael on tasemel meeskond ja nad kasutasid meie eksimused ära,» ütles Eesti koondise peatreener Tiit Sokk pärast kohtumist.

«Võrreldes Ukraina mänguga (Eesti kaotas 15 punktiga – toim), oli edasiminekut küll, aga peame nii suuri mõõnu vältima. Minu ja Indrek Kajupanga viiendad vead lõid rotatsiooni sassi, see mängis ka oma osa. Anname endast parima, et lühikese ajaga parem üksteisemõistmine saavutada,» tõdes kuus punkti visanud ääremängija Erik Keedus.

37:34 võidetud esimesel poolajal näitas Eesti samas oma koosseisu juures täiesti võimetekohast mängu. Alati saab paremini, aga osa eksimusi saab Soku hoolealustele andeks anda. Kui mängujuht Sten Sokk läks teise veerandaja alguses pingile, jooksis rünnak kokku, aga seda oli karta.

Kolmapäevases mängus Ukrainaga oli sama asendamatu mees Rain Veideman, aga Tiit Sokk tegi õnnestunud vangerduse, kui tõi pingilt Veidemani asemel sisse puhanud Tanel Kurbase, kes suutis mõnda aega rünnakuteravust ise üleval hoida. Kui Sten Sokku väljakul polnud, läks temalgi raskeks. Teisel poolajal kadus rünnak kahjuks isegi siis ära, kui väljakul oli parim koosseis.

Kui Ukrainat oli Eesti vastasena üsna lihtne hinnata – tuttavad nimed ja mitu pikka kolli –, siis Iisraeliga on keerulisem. Aastast aastasse koondisega ringi sõitnud Omri Casspit, Lior Eliyahut, Gal Mekeli, Yogev Ohayoni ja Raviv Limonadi seekord Tallinnas polnud. Samas alistati kolmapäeval Albaania koguni 110:45, ent Ukraina võidunumbrid olid eile vaid 71:65.

Eesti resultatiivseim oli Tanel Kurbas 18 punktiga, Rain Veideman lisas 16 punkti. Kristjan Kitsingu arvele jäi üheksa punkti, aga haruldased kaheksa pallikaotust. Iisraelile tõid Itay Segev ja Oz Blayzer 13 punkti.

Sisuliselt oli mäng Iisraeliga Eestile viimane raske kohtumine enne 31. augustil algavat EM-valiksarja, kus esimene vastane on Valgevene. Täna on Eesti vastane Albaania.

USA sõjalaev tulistas Iraani aluse suunas hoiatuslaske

USA mereväe laev Squall tulistas kolm hoiatuslasku, kui Iraani revolutsioonilise kaardiväe alus lähenes neile ohtlikult, teatasid võimuesindajad.

«USS Squall tulistas kolm hoiatuslasku kahurist, mille peale Iraani alus kõrvale pööras,» ütles mereväe eestkõneleja Bill Urban.

Nädala alguses viisid neli Iraani sõjalaeva Hormuze väinas USA mereväe raketiristleja läheduses läbi ohtliku ja ebaprofessionaalse manöövri, kiirendades Ühendriikide laeva lähistele relvi laskevalmis hoides.

USS Nitze tulistas teisipäevase vahejuhtumi ajal hoiatuseks signaalrakette, lasi sireeni ning üritas ebaõnnestunult Iraani laevadega ühendust võtta.

Sisside rünnakus Kabuli ülikoolile hukkus 16 inimest

Sisside rünnakus Kabuli Ameerika ülikoolile hukkus 16 inimest, teatas Briti rahvusringhääling BBC viitega Afganistani politseile.

Politsei teatel sai surma seitse tudengit, kolm politseinikku ja kolm turvatöötajat. Julgeolekujõud tapsid ka kaks ründajat.

Uudisteagentuuri AFP andmetel hukkus ühtekokku 16 inimest, nende seas kaks turvatöötajat. Vähemalt 50 inimest on saanud haavata, osa neist on kriitilises seisundis.

Sissivõitlejate rünnak algas õhtu saabudes, mil eraülikool on tavapäraselt tudengeid täis. Esialgu ei ole ükski rühmitus rünnaku eest vastutust võtnud.

Julgeolekujõud päästsid öösel korraldatud operatsiooni käigus sadu õppehoones lõksus olnud tudengeid, kellest paljud olid ennast sulgenud klassiruumidesse ja teinud auditooriumis leidunud mööblist barrikaade.

Päästeoperatsioonis osalesid ka NATO instruktorid, kinnitas USA ametnik. Pantvangidest hetkel andmeid ei ole, kuid tudengite sõnul on mitmed inimesed jäänud kadunuks.

Ülikool rajati 2006. aastal ning seal õpib umbes 1700 tudengit.

Paari nädala eest võeti relvaähvardusel pantvangi kaks ülikooli õppejõudu, üks ameeriklane ning üks austraallane.

Islamiliikumine Taliban on hõivanud ka suvise pealetungi käigus viimastel nädalatel mitu Helmandi provintsis asuva Lashkar Gah' naaberpiirkonda ja hakanud ähvardama linna ennast. Kohalike ametnike hinnangul on umbes 80 protsenti provintsist kas Talibani käes või rühmituse kätte langemise ohus.

Helmand on mässuliste jaoks strateegiliselt tähtis, sest provintsis kasvatatav oopiumimoon annab suure osa maailma heroiinitoodangust. Hinnanguliselt kolme miljardi dollari suuruse käibega oopiumitoodang aitab sissitegevust rahastada.

Putin: Venemaa karistamine on ebainimlik ja moraalitu

Venemaa president Vladimir Putin kommenteeris riigi paraolümpiakoondisele määratud võistluskeeldu, lausudes, et see jääb «väljapoole seaduse, moraali ja inimlikkuse piire».

Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) määras Venemaa koondisele keelu osaleda 7. septembril Rios algaval paraolümpial. Põhjus on sama, mis jättis Rio mängudest eemale Venemaa kergejõustikukoondise – riigi poolt mahitatud dopinguprogrammi olemasolu.

Kremlis Rio mängudel osalejatele korraldatud vastuvõtutseremoonial sõnas Putin, et karistus «on küüniline ja häbistab selle määrajaid,» vahendab BBC. Presidendi kinnitusel korraldab Venemaa võistluskeelu all olevatele paraolümpialastele eraldi mängud, kus võitjad saavad sama autasu nagu Rio mängude parimad. «Venemaa paraolümpialased on sunnitud kandma kollektiivset vastutust tõestamata kuriteo eest,» lisas välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova.

Kerry teatas uuest rahualgatusest Jeemeni konflikti lahendamiseks

USA välisminister John Kerry teatas, et Jeemenis 17 kuud kestnud konflikti lõpetamiseks käivitatakse uus rahualgatus.

«See sõda peab lõppema ning võimalikult kiiresti,» lausus Kerry pärast kohtumist kuue Pärsia lahe riigi ja Suurbritannia diplomaatidega ning ÜRO Jeemeni erisaadikuga.

Istungil osalenud leppisid kokku uues lähenemises läbirääkimistele Saudi Araabia toetatud Jeemeni valitsuse ja Iraani toetatud mässulistega. Hiljuti peatati Kuveidis kolm kuud kestnud edutud kõnelused.

Visalt võidelnud Pärnu kaotas ja minetas edasipääsulootuse

Täna pidas Pärnu JK naiskond oma teise kohtumise Meistrite liiga eelringis, kus nende vastasteks oli Poola meister Medyk Konin. Mäng lõppes vastaste minimaalse 1:0 võiduga.

Juba teisel minutil oli vastastel ohtlik võimalus, kui nende löök tabas väravaraami ning mitmel korral tuli sekkuda ka väravavaht Elis Meetual. Vastaste pingutused kandsid vilja 19. minutil, kui Aleksandra Sikora nad juhtima viis.

Paar minutit hiljem oli Koninil võimalus eduseisu suurendada, kuid Meetua tegi suurepärase tõrje ning hoidis kaotusseisu minimaalsena. Konin jätkas tugevat survet, tehes esimesel poolajal kokku 16 pealelööki, kuid väravani esimese 45 minuti jooksul rohkem ei jõutud.

Teisel poolajal suutis Medyk Konin kahel korral palli väravasse saata, kuid mõlemal puhul fikseeriti suluseis ning mäng lõppeski tulemusega 1:0.

Pärnu JK - Medyk Konin 0:1

Värav: 19. Sikora

Pärnu koosseis: Elis Meetua,  Ketlin Saar (65. Berle Brant), Heleri Saar, Anete Paulus, Anastassia Morkovkina (73. Laada Tereštšenkova), Kairi Himanen, Liivi Sõrmus, Kristina Bannikova, Margarita Matjuhhova, Merily Toom, Anastasija-Grazyna Shcherbachenia (81. Marve Bessmertnõi)

Varus: Maarja Virula, Anne-Grethe Pajuviidik, Lisete Tammeveski, Kaire Tekku, Berle Brant, Laada Tereštšenkova, Marve Bessmertnõi

Pärnu JK järgmiseks vastaseks on ŽFK Breznica, kes siiani on pidanud leppima 0:9 kaotusega Medyk Konini vastu ning täna kaotati 0:10 Olimpia Cluj naiskonnale. Pärnu ei ole kahe mänguga suutnud punkte koguda ning kuna järgmisesse ringi pääsevad vaid alagruppide võitjad, on mitmekordsed Eesti meistrid edasipääsulootuse minetanud.

Pärnu JK mängud Meistrite liiga eelringis:

  • Olimpia Cluj – Pärnu JK 7:1
  • Pärnu JK – Medyk Konin 0:1

Pühapäeval 28. augustil kell 18:00 ŽFK Breznica – Pärnu JK

Oma teise kohtumise pidas üheksandasse alagruppi kuuluv Ferencvaros, kelle vastasteks oli Türgi klubi Konak Belediyespor. Eesti koondise kaitsja Inna Zlidnis tegi oma naiskonna 2:0 võidumängus kaasa terve kohtumise. Ungari klubi väravad sündisid teisel poolajal, kui resultatiivsed olid Agnes Nagy ja Evelin Fenyvesi.

Soome katsetab riiklikult tagatud põhisissetulekuga

Soome käivitab pilootprogrammi tööhõive tõstmiseks ja tervishoiukulutuste piiramiseks, tagades 2000 tööealisele inimesele igakuise 560-eurose põhisissetuleku.

Valitsuse teatel valitakse programmis osalejad välja suvaliselt. Põhisissetulekuks määratud 560 euro suuruse summa käis oma valimisplatvormis välja 15 kuu eest peaministriks saanud Juha Sipilä.

«Põhisissetulekuga eksperimenteerimise peaeesmärk on seotud tööhõive suurendamisega,» teatas tervishoiu- ja sotsiaalministeerium. Lisaks tahetakse lihtsustada ja teha jätkusuutlikumaks tervishoiutoetused.

Soome tahab olla esimene Euroopa riik, mis katsetab seda ideed üleriigiliselt.

Keedus videointervjuus: tuli üks paha mõõn ja sealt ka vahe

Eesti korvpallikoondise ääremängija Erik Keedus lausus pärast kontrollkohtumises Iisraelilt saadud 69:76 kaotust, et meeskonna üksteisemõistmine ei ole veel loodetud tasemel.

«Teisel poolajal tuli palju pahasid pallikaotuseid. Mina ja Kaju (Indrek Kajupank – toim) saime viis viga, see ajas ka rotatsiooni sassi. Tuli üks paha mõõn ja sealt see vahe sisse tuli,» lausus Keedus.

Vaata videost, mida lausus Keedus meeskonna üksteisemõistmise kohta, mida ta ootab mängust Albaaniaga ja millises seisus võiks meeskond olla valikmängude alguseks.

Timo Sild jõudis orienteerumise MMil esikümnesse

Orienteerumise MM-võistlustel Rootsis Strömstadis joosti täna tavarada sombustes ja vihmastes oludes. Rajameister pakkus karmil ja kaljusel maastikul väga põnevaid teevalikuülesandeid, millest keerulisim oli nii meeste kui naiste rajal ca 3,5 km pikkune etapp kohe raja alguses.

Kõige paremini lahendas selle ülesande Timo Sild, kes tagas nutika teevalikuga endale esimeses vaheajapunktis teise positsiooni vaid nelja sekundi kaugusel hilisemast võitjast ja 40 sekundit eespool lähimast jälitajast. Hea tempoga jätkates sai ta varsti kätte mitu eespool startinut ja grupis jooksmine kippus kohati eestlase enda orienteerumisrütmi häirima.

Hea positsioon hakkas aga kiiresti langema viimasel rajaveerandil, kui tekkis väsimus ning jalgades tekkisid krambid. Väsimusega võideldes jäi Sild 15,5 km raja lõpukilomeetritel maha mõnest juba kinnipüütud konkurendist, kuid suutis siiski lõpuni arvestatavat tempot hoida ja finišeeris ajaga 1:41.16. See andis talle 10. koha.

Tagapool startinud suure maailma vägevad said samuti rajal mitmekesi kokku ja tempo tõusis seal väga kõrgeks. Norralane Olav Lundandes võitis ajaga 1:33.27 oma kolmanda MM-kulla tavarajal, prantslane Thierry Gueorgiou (1:35.13), kel on varasemast juba neli tavaraja kulda, sai oma 13 MM-kulla kõrvale neljanda hõbeda ja šveitslane Daniel Hubmann (1:35.32), varasemalt kahe tavaraja kulla omanik, sai pronksi.

Timo Sild: «Vaatamata lõpus väsimisele olen tulemusega rahul, sest see oli mul tegelikult alles esimene õnnestunud sooritus MMide metsadistantsidel.»

Teise eestlasena startis meeste rajal Kenny Kivikas, kellele see oli varem joostud MM-sprintide kõrval MM-debüüt metsadistantsidel. Kolmandana startinuna tegi ta hea soorituse ja sai kirja 30. koha ajaga 1:55.48.

Kui meesteklassis oli võit ülekaalukas, siis naiste võistlus 11,2 km rajal pakkus tasavägisema kullaheitluse. Venelanna Natalia Gemperle sai raja alguse pikal teevalikuetapil ligi 3-minutilise edu suurfavoriidi, kodutanumal jooksnud Tove Alexanderssoni ees, kuid rootslanna hakkas seda vahet tasapisi kahandama ja jooksis publiku tormilise kaasaelamise toel lõpuks finišisse 26 sekundit parema ajaga. See tähendas Alexanderssonile kahepäevase vahega teist MM-kulda lühirajal võidetu kõrvale. Ajad vastavalt 1:26.24 ja 1:26.50. Pronksi teenis Norra koondise raudvara Anne Margrethe Hausken-Nordberg ajaga 1:28.25.

Eestlannadest olid stardis Annika Rihma ja Marianne Haug. Kogenud Rihma tegi tehniliselt hea soorituse, kuid kaotas aega mitme ebaõnnestunud teevaliku tõttu ning lõpetas 26. kohaga, aeg 1:47.16. Alles juuniorieas MM-debütant Haug sai oma lahinguristsetel kirja 46. koha ajaga 2:05.00.

Kuidas mõjutavad antibeebipillid naiste seksuaalelu?

Rootsi teadlased uurisid, kas antibeebipillid mõjutavad või ei mõjuta naiste seksuaalelu.

Karolinska instituudi uurijad jõudsid seisukohale, et rasestumisvastased pillid ei mõjutanud naiste üldist seksuaalset funktsiooni, kirjutab The Local.

Uurijad jagasid 332 naist kahte rühma. Üks rühm võttis Rootsis kõige levinumaid kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid tablette ja teine rühm tarbis suhkrupõhiseid platseebo pille.

Mõlema rühma tulemused olid sarnased. Samal tasemel olid nii orgasmide saamise sagedus, seksuaalne huvi, reageerimisvõime ja kuvand endast.

Samas teatasid antibeebipille võtnud naised, et nad kogesid kolm kuud kestnud uuringuperioodi ajal iha, erutuse ja rõõmu vähenemist.

«See on esimene uuring, mis näitab, et antibeebipillid võivad mõjutada seksuaalsust. Me ei ole seda varem teadnud, sest pole olnud teaduslikku tõestust,» ütles Karolinska instituudi professor ja günekoloog Angelica Lindén'iga Hirsch. Ta loodab, et see uuring inspireerib teadlasi antibeebipillide mõju naiste tervisele rohkem uurima, sest nii saavad arstid naistele paremat nõu anda.

Teadlase sõnul võtavad antibeebipille peamiselt noored ja terved naised. Nad võtavad neid iga päev ja mõnikord lausa aastakümneid. See ei pruugi olla aga mõistlik, kui need mõjutavad nende heaolu ja seksuaalsust.

Uuring avaldati ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism.

Vuelta etapi võitis soolorünnakuga Yates, Taaramäe peagrupis

Hispaania velotuuri Vuelta 6. etapi võitis Simon Yates, kes püüdis lõpukilomeetritel koos Daniel Morenoga kinni pikalt üksi ees sõitnud Mathias Franki ja ründas seejärel ise otsustavalt. Rein Taaramäe lõpetas sõidu peagrupis.

Finišis edestas Yates lähimat jälitajat Luis Leon Sanchezit 20 sekundiga. Üldliider Darwin Atapuma sai täna 16. koha ja juhib kokkuvõttes Alejandro Valverde ees 28 sekundiga, kolmas on 32-sekundilise kaotusega Chris Froome.

Rein Taaramäe sai täna 145. koha, lõpetades peagrupis ja kaotades Yatesile 23.01. Tuuri kokkuvõttes on haigusega võidelnud Taaramäe 189 jätkava mehe konkurentsis 184. kohal, kaotust Atapumale on kuue etapiga kogunenud juba 1:03.44.

Tallinna volikogu otsustas haridustöötajate palgatõusu

Tallinna linnavolikogu võttis vastu määruse, mille kohaselt tõusevad 1. septembrist linnaeelarvest palka saavate haridustöötajate töötasud.

«Palgatõusu üle saavad rõõmustada koolieelsete lasteasutuste juhid ja pedagoogid, üldhariduskoolide pedagoogid, huvikoolide direktorid ja pedagoogid,» ütles linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas linnavolikogu teatel. «Käesoleva aasta esimese lisaeelarvega nähti ette üle 1,1 miljoni euro palgaalammäärade suurendamiseks ning nüüd palume volikogul see palgatõusu otsus määrusena vastu võtta.»

Pedagoogide palgaalammäärad tõusevad 900 eurolt 958 eurole ning õpetaja abidel 480 eurolt 510 eurole. Koolieelsete lasteasutuste direktorite töötasude alamäär on 1. septembrist vahemikus 1340-1635 eurot sõltuvalt rühmade arvust.

Munitsipaalhuvikoolide direktorite töötasude alammäär kuus on lähtuvalt õpilaste arvust vahemikus 1515-1930 eurot. Töötasude suurendamiseks on linnaeelarves ette nähtud 1 167 330 eurot.

Eelnõu poolt hääletas 46 Tallinna linnavolikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud ükski volinik.

Rasmus Mägi alistas maailmameistri ja võidutses Teemantliiga etapil!

Tänasel Lausanne’i Teemantliiga etapil võitis meeste 400 meetri tõkkejooksu äsja olümpiamängudel kuuenda koha saanud Rasmus Mägi. Eestlase võiduaeg oli 48,59 ehk vaid 19 sajandiksekundit aeglasem kui Rios Eesti rekordit püstitades. Teise koha sai ajaga 48,68 valitsev maailmameister Nicholas Bett Keeniast ja kolmas oli ajaga 49,22 hispaanlane Sergio Fernandez.

Meeste kettaheites lõpetas Gerd Kanter võistluse tulemusega 62.03 ja sai seitsmenda koha, Martin Kupper oli tulemusega 61.93 kaheksas. Võitis Belgiat esindav Philip Milanov tulemusega 65.61. Naiste odaviskes oli Liina Laasma tulemusega 60.91 kuues, võitis lätlanna Madara Palameika tulemusega 65.29.

Kell 19 algavas kettaheites pakuvad Kanterile ja Kupperile konkurentsi Piotr Malachowski, Robert Harting, Philip Milanov, Daniel Jasinski, Robert Urbanek, Zoltan Kövago, Rodney Brown ja Lukas Weisshaidinger.

Kell 20.05 algab naiste odavise, kus Laasma konkurendid on Kathryn Mitchell, Christina Obergfoll, Sunette Viljoen, Madara Palameika, Tatjana Haladovitš, Barbora Spotakova ja Maria Andrejczyk.

Kell 21.03 võtab Mägi 400 m tõkkejooksus mõõtu Oskari Mörö, Sergio Fernandeze, Boniface Mucheru Tumuti, Nicholas Betti, Haron Koechi, Eric Shauwn Cray ja Alain-Herve Mfomkpaga.

Galerii: nukker teine poolaeg tõi Eestile Iisraeli vastu kindla kaotuse

Eesti korvpallikoondis jätkas Tallinnas toimuvat nelja rahvuse karikaturniiri ja täna kaotati 69:76 Iisraelile. Esimese poolaja võitis Eesti 37:34 ja läks kolmanda veerandaja alguses juhtima ka 44:35. Siis võttis Iisrael mänguohjad enda kätte ja võttis lõpuks üsna kindla võidu. Eesti resultatiivseim oli Tanel Kurbas 18 punktiga, Rain Veideman lisas 16 punkti.

Enne mängu: Eesti kaotas eile peetud turniiri avamängus 55:72 Ukrainale ning resultatiivseimana viskas Rain Veideman 16 punkti. «Alustasime tublilt. 35 minutit mängust oli päris okei, aga mingi periood tuli järsk auk. See vahe tuligi nendest perioodidest ning nagu statistika näitab, siis nad viskasid enesekindlamalt,» rääkis peatreener Tiit Sokk pärast kohtumist. «Saime lauavõitluses tublisti hakkama.»

Tavalisest noorema koosseisuga Tallinnasse sõitnud Iisrael võitis turniiri esimeses mängus Albaaniat koguni 110:45. Eesti ja Albaania kohtuvad omavahel reedel.

Õõvastav galerii: selle teismelise meigioskus paneb sind ahhetama!

Tiffany Baze on 17-aastane teismeline, kellel on huvitav hobi – nimelt meeldib talle luua õõvastavaid, verd tarretama panevaid meike, mis sobivad isegi mitte Halloweeni-peole, vaid vaat et juba Hollywoodi õudusfilmi!

Californiast pärit Tiffany hakkas horror-grimmiga eksperimenteerima mõned aastad tagasi pärast Halloweeni ajal käe soojaks saamist. Ning tõepoolest: neiu on selles tõeliselt andekas! Samuti on tal väga elav kujutlusvõime, seega hoiatame aegsasti – galerii vaatamine omal vastutusel! See on täis pilte, mis võivad sind õudusunenägudesse kummitama tulla…

Tiffany postitab oma kätetööd sotsiaalmeediasse ning on teinud seda viimased üheksa kuud. Muidugi on ta saanud parajalt vastikuid kommentaare, kuid kuna ta armastab veidrate meikide tegemist, ei kavatse ta loomulikult end sellest heidutada lasta. «Mõnedele meeldib mu kätetöö väga, teised ei mõista, miks üldse keegi peaks tahtma millegi sellisega aega veeta,» ütleb Tiffany Metrole.

Grimmide tegemine võtab muidugi aega – neljakümnest minutist kolme tunnini. Oma oskused on ta katse-eksituse meetodil selgeks saanud, abiks kasutanud Youtube’i videoid. Kõik tema kasutatavad materjalid (peale lateksi) on ise valmistatud – trikkide hulka kuulub näiteks vaseliini ja jahu kasutamine. Tiffany enda lemmikuks on otsast lõigatud sõrm, kuid tema Instagrami-kontol on veel räigemaid fotosid, näiteks külmakahjustatud varbad – lohutuseks meenutagem, et tegu on vaid väga hea grimmiga!

Mida varem investeerimisega alustad, seda parem

Investeerimisega tasuks algust teha võimalikult varakult, soovitab 43-aastane kogenud investeerija Silver (nimi muudetud).

Mida leiab praegusel hetkel sinu investeerimisportfellist?

Tallinna Börsil 7400 eurot, LHV kasvukonto u 25000 eurot, võlakirjad 4000 eurot – kokku umbes 38500 eurot, lisaks 1000 eurot Bondoras.

Kui suur on ajakulu investeeringute haldamisele?

Kaks kuni neli tundi kuus. Hoian varadel küll igapäevaselt silma peal, ent tehniliselt maksete tegemine võtab vähe aega.

Sinu investeerimisteekond sai alguse juba EVP-de ajal – millised olid sinu esimesed sammud, kust leidsid motivatsiooni ja teadmisi alustamiseks?

Info tuli siis ajalehtedest, vähem TV-st ja raadiost. Sel ajal olid levinud laste elukindlustuslepingud. 18-aastaseks saamisel sai laps siis 1000 rubla oma arvele. Siis avati Hoiupangas esimene arveldusarve. Pangakaarti esialgu ei olnud, oli paberist hoiuraamat. Rahareformini jäi siis veel aasta. Siis jagati elanikele EVP-sid ja sellega seoses hakati rohkem rääkima nende paigutamisest. Kuna minul siis eluaset ei olnud, mida erastada, siis leidsin EVP-dele teise rakenduse- ostsin Saku Õlletehase aktsiaid ja Hansa Investeerimisfondi osakuid.

/ Kristi Saare

Kui mõtled oma tutvusringkonnale, kas siis on investeerimine/rahateemad populaarsed?

Ei ole väga populaarsed, eriti sellest juttu pole.

Kui kindlalt tunned ennast oma praeguse rahalise olukorra juures?

Praeguses seisus on teatud kindlus olemas. Lisaks väärtpaberiportfellile on teises pangas arvelduskontol 3000-4000 eurot. Auto, korter ja elu on kindlustatud, Haigekassa tugi on samuti töökoha kaudu olemas. Tööd on jätkunud. Kuna töö on spetsiifiline ja sõltub tehnika arengust (mobiiltelefonide kasutuse kasv ja tavatelefonide ning telefonisüsteemide kasutuse vähenemine) ning selles osas mahud vähenevad, siis võib millalgi olla vaja muuta töö osas fookust või töökohta. Sellega võib kaasneda sissetuleku vähenemine. Samas on pidev tööstaaž ligi 20 aastat ja päris tööta jäädes peaks ka töötukassast mingiks ajaks tugi tagatud olema.

Kuidas teed investeerimisotsuseid?

Ajalooliselt olen ostnud aktsiaid Tallinna börsi IPO-delt (Arco Vara jäi õnneks vahele). Kui tekib säästusid, siis olen teinud vahel börsilt mõne aktsiaostu. Enne seda olen börsi lehelt vaadanud investori kalendrit, uurinud dividendide maksmise ajalugu, aktsia hinna muutust ajas. Ei ole siiani väärtpabereid müünud uute ostmiseks. Erandiks on juhud, kui ettevõtted on börsilt lahkunud. Erandiks oli ka korteri ostmine aastal 2000. Siis müüsin aktsiaid (Eesti Telekom ja Hoiupank/Hansapank), et saada raha omaosaluseks lisaks laenule.

Milline on sinu investeerimisstrateegia/filosoofia?

Senine strateegia on olnud aktsiate osas osta ja hoia. Saadud dividenditulu olen samuti investeerinud. Tulevikuprojektsioone portfelli suuruse osas ei ole teinud. Kaugemaks eesmärgiks on suuremas osas passiivsest tulust äraelamine.

Kust leiad värsket investeerimisinfot, tutvuseid ja koolitusi? Kellega investeerimisteemadel suhtled?

Ei suhtle väga palju, kui siis ainult oma kliendihalduriga. Ajakirjandus, raamatud, raadio, sotsiaalmeedia, podcastid (Investeerimisraadio, Buum, Majandusruum, Restart, Turundusraadio). Olen käinud ka LHV seminaridel, samuti Rahakompassidel kui neid veel korraldati.

Millises vanuses sooviksid pensionile minna? Millises seisus on sinu pensionisäästud?

Pensioniiga on selleks ajaks kindlasti 65 või isegi rohkem. Kogun igakuiselt teise ja kolmandasse sambasse. Teise samba väärtus on praegu u 20800 eurot (LHV L). Kolmandasse sambasse kogun nelja erinevasse fondi (Compensa Life, SEB, Swedbank, LHV). Kokku on kolmanda samba fondide maht u 25000 eurot. Kui jõuan pensioniikka (22 aasta pärast), siis ilmselt praeguses mõttes pensionile ei mindagi. Loodetavasti on selleks ajaks finantsiline vabadus nii suur, et on võimalik tegeleda ainult endale meeldivate tegevustega.

Kumb on sinu strateegia – kas rohkem säästa või rohkem raha teenida?

Tegelikult peaks tegema mõlemat. Eks püüan ka ise mõlemat suunda arendada jõudumööda. Ise olen praegu rohkem säästnud. Tegelikult on senine investeerimine olnud kuidagi hüplik ja toimunud võimaluse korral. Portfelli mahu kasvades oleks võib-olla mõttekas analüüsida portfelli sisu ja edasist investeerimisstrateegiat mõne professionaalse nõustajaga.

Millised on sinu investeerimisplaanid järgmise 1-2-3 aasta jooksul?

Plaanin suurendada igakuiseid makseid. Ilmselt teen mõne üksiku aktsiaostu ka Tallinna börsilt. Ostan mõnda aktsiat, millel on dividendimaksmise ajalugu. Tean, et mineviku tootlus ei garanteeri tulevikus samasugust käitumist.

Millised on sinu suurimad õppetunnid, mida oled alustades õppinud? Mida soovitaksid teistel teha, kes investeerimisega alustada tahavad?

Mida varem alustad, seda parem. Säästmine ja selle raha investeerimine peaksid saama harjumuseks. Võib-olla peaks rohkem panustama dividende ja intresse maksvatele toodetele võrreldes kapitalikasvu pakkuvate toodetega.

Galerii: vaata, missugune näeb välja brittide esimene autosuvila

Suurbritannias pandi oksjonile esimene ratastel minikodu, mille aristokraat Captain Dunn Pontiaci kerele aastal 1936 ehitada lasi.

Kõik eluks vajalik on olemas: väike köök, kus toitu valmistada, väljatõmmatav diivanvoodi, koguni kuivkäimla. Autosuvila oli aastaid unustuse hõlmas, kuni mehe lesk selle omakorda edasi pärandas, päranduse saaja müüs selle ühele haagissuvilate müügiga tegelvale inimesele, kelle poeg võttis vaevaks legendaarne ratastel kodu korda teha. See pidavat igatahes kenasti tänagi sõitma!

Vaata rohkem fotosid oksjonimaja Bonhams kodulehelt.

Cristiano Ronaldo täiendas auhinnakappi järjekordse karikaga

Madridi Reali ja Portugali koondise ründaja Cristiano Ronaldo valiti UEFA aasta parimaks Euroopas mängivaks jalgpalluriks. Auhind pole üllatav, sest Ronaldo viis Reali Meistrite liiga võitjaks ja Portugali Euroopa meistriks.

Lisaks talle kandideerisid auhinnale klubikaaslane Gareth Bale ja Madridi Atleticos mängiv Antoine Griezmann. Sama auhinna võitis Ronaldo ka 2014. aastal, mullu sai selle tema suurim rivaal Lionel Messi. Esmakordselt 2010. aastal välja antud auhinna ongi kaks korda pälvinud vaid Messi ja Ronaldo.

Naiste arvestuses võitis auhinna norralanna Ada Hegerberg. 21-aastane Hegerberg aitas Lyonil võita kevadel naiste Meistrite liiga, kui finaalis alistati penaltiseeria järel Wolfsburg.

Roheline tee võib päästa ohtlikust tervisehädast

Rohelise tee joomine võib aidata ära hoida kõhuaordi aneurüsmi.

Selles seisundis laieneb kõhuaort ning seda nimetatakse aneurüsmiks, kirjutab Newsmax. Laienenud aordi (kõige jämedama arteri) sein võib aga ebasobivate olude kokkulangemisel lõhkeda ning see võib osutuda fataalseks.

Jaapani Kyoto ülikooli uurijad jõudsid järelduseni, et rohelise tee joomine aitab selle seisundi tekkimist ära hoida. Teadlased tõid välja, et roheline tee sisaldab kasulikke ühendeid polüfenoole. Tegemist on antioksüdantidega, mis võitlevad vabade radikaalidega ning vähendavad põletikku. Samuti muudavad polüfenoolid artereid tugevamateks ja elastsemateks. Polüfenoole leidub näiteks ka mustikates ja oliivides.

Rohelise tee mõju uurimiseks kasutasid teadlased rotte, kel olid kõhuaordi aneurüsmi ergutavad ensüümid. Teadlased jõudsid järeldusele, et see seisund arenes vähem neil rottidel, kellele anti rohelist teed. Samuti esines neil rottidel vähem põletikku ja nende organism tootis rohkem elastiini, mis kaitseb artereid rebenemise eest.

Uuringu autor Kenji Minakata rääkis, et kõhuaordi aneurüsm jääb sageli märkamata, sest enne lõhkemist ei esine sümptomeid.

Uuringu kaasautori Hidetoshi Masumoto sõnul tuleks käsitleda rohelist teed kui uut kõhuaordi aneurüsmi ennetamise strateegiat. Tulevaste uurimustega on plaanis selgitada välja ka kogus, kui palju rohelist teed tuleks sel juhul tarbida. 

Paljud hiljutised uuringud on toonud välja teisigi rohelise tee kasulikke mõjusid, näiteks vähi või südamehaiguste ennetamise.

Surnud kärbsed ja Crocs'id tapsid abielupaari romantika

Abielupaar soovis minna nautima küll romantikapaketti, kuid romantika asemel said nad tunda pigem jahedat keldriõhku koos teenindaja siniste kroksidega.

Abielupaar Ene ja Risto said mõlemad juubeliks kingitus.ee keskkonnas vahendatava romantikapaketi Mooste viinavabrikus vaatega päikeseloojangule. Kohale jõudes pidi paar aga pettuma, sest vaatamata eelnevalt lubatud paketile sattusid nad hoopis õudusunenäkku.

«Meile lubati õhtusööki rõdu peal koos peakoka tervitusega. Ka kodulehte vaadates tõusid meie ootused abikaasaga veelgi, sest koht tundus algul ääretult ilus,» rääkis Ene.

Mõisa jõudnud paar sai juba alguses suure ehmatuse osaliseks, sest peale ääretu vaikuse ja inimtühjuse leidis paar eest koristamata mõisa.

«Igal pool, kuhu me mõisa sisse astudes ka ei vaadanud, leidsime aina enam surnuid kärbseid. Neid leidus nii põrandal kui ka laudadel, kust me neid ka maha ajasime, sest mõtlesime, et tegu on arusaamatusega ning lootsime nii mõisa head muljet päästa, enne kui peaksid saabuma teised kliendid ning sama nägema,» sõnas naine.

Restorani poolele jõudes kohkus paar aga veelgi enam, sest restoran oli olnud samuti must ja koristamata.

«Kui me restorani uksele jõudsime, tekkis tunne, nagu seal oleks olnud mõned päevad tagasi mingi pidu, mille järel oli jäänud tänaseni koristamata,» kaebas naine.

Paari sõnul olid lauad ja ka põrandad olnud täis puru ja toidujääke, mille hulgast ei puudunud ka surnud kärbsed. Teisalt jäi paarile silma veel leti ääres olnud laual suurem kohviplekk. Paari hämmastas ka teenindajate kogenematus ja riietus, sest neid teenindanud neiu olevat olnud närvis ja selle tõttu ka veini maha ajanud.

Kõige tipuks oli teenindaja kandnud peenes atmosfääris veel Crocs'e, mis Ene sõnul sugugi restorani ei sobinud ning peale söögi laudatoomist oli neiu kööki kadunud, jättes kliendid  omapäi.

«Kuna olen ka kokanduskooli lõpetanud, siis jahmusin peale teeninduse veel sellest, et meile pakuti söögiks suitsukala koos punase veiniga. Viimast aga kala juurde tegelikult ei serveerita,» sõnas naine.

Naise sõnul oli nende kõrval olnud ka teine paar, kes oli samuti tulnud nautima päikeseloojangupaketti ning mõlema üllatuseks said nad ka seda peale halva teeninduse nautida all keldris. Ene sõnul ei soovi ta süüdistada teenindajaid, sest oli aru saada, et nemad olid sinna aetud kui kohatäitjad, kuid siiski ei saa ta aru, kuidas taoline asi sai olla nii organiseerimata ja mõjuda niivõrd ebameeldivalt.

«Tegu oli elamuspaketiga ning saime sellest elamuse, küll aga tekib küsimus, millise,» sõnas Ene lõpetuseks, kellele jäid romantikapaketist meelde surnud kärbsed, Crocs'id, mustus ning olematu päikeseloojang.

Mooste viinavabriku esindaja Liina Glasneri sõnul on neil selle olukorra pärast väga piinlik ning nad avaldavad kahjutunnet klientide ees, kes midagi taolist tundma pidid. Glasneri sõnul oli olukord tingitud seljataga olevast nädalavahetusest ning peakoka äkilisest haigestumisest.

«Kahjuks ei olnud peakokal  kohe pädevat asendajat nii kiiresti võimalik leida, kui vaja oleks olnud ning ta otsustas kasutada meie abitööjõudu, kelleks on esimese kursuse kokk,» sõnas Glasner.

Glasneri sõnul ei õigusta aga koka asendus halba teenindust ja jäämata saanud tervitust, mida teeb tavaliselt kokk ise lauda teenindades. Tema sõnul ei osanud mõisa personal ette näha olukorda, et abitööjõud ei osanud maja enne külaliste saabumist koristada.

«Kogu meie meeskonnal on väga kahju ja peakokk kutsub need külastajad isiklikult romantilisele õhtusöögile ning palub vabandust,» sõnas Glasner lõpetuseks ja andis lubaduse tulevikus rohkem maja personali väljakoolitamisega tegeleda.

Eesti esiliiga tippude kohtumine jäeti kihlveopettuse kahtluse tõttu ära

Täna, 25. augustil kell 19.00 Infoneti Lasnamäe staadionil toimuma pidanud Esiliiga kohtumine Tallinna FC Infonet II - Viljandi JK Tulevik jäi ära mänguseisuga manipuleerimise kahtluse tõttu, teatab Eesti Jalgpalli Liit oma koduleheküljel.

Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juhi Mihkel Uibolehe sõnul anti võistkondadele olukorrast teada kümme minutit enne mängu kavandatud algust. Täna jalgpalliliit tema sõnul olukorda täpsemalt kommenteerida ei saa. Kohtumise uus toimumisaeg teatatakse hiljem.

Mullu veel kõrgliigas pallinud Viljandi Tulevik on esiliiga liider, olles 25 mänguga kogunud 58 punkti. Infoneti duubelmeeskond on tabelis Tuleviku ja FC Flora järel kolmandal real, olles kogunud 48 punkti.

Tallinn: Kadriorgu rajatakse 121-kohaline lasteaed

Tallinna linnavolikogu tänasel istungil võeti vastu otsus, millega osaletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis «L. Koidula 23 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks». Projekti tulemusel rajatakse 2017. aasta lõpuks Kadriorgu 121-kohaline lasteaed.

«Projekt annab võimaluse luua juurde lasteaiakohti Tallinna kesklinna linnaosas, kus on nende järele loomulikult ootus,» ütles linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas.

«Selle tulemusel rajatakse Kadrioru pargi miljööväärtuslikku keskkonda ajaloolise hoone rekonstrueerimisel 121 lasteaiakohta. Antud hoone kohandamine lasteaiaks on ette nähtud ka Tallinna linna kehtivas arengukavas ning kahtlemata on see hea uudis lapsevanematele ja muudab piirkonda veelgi atraktiivsemaks,» lisas abilinnapea.

Projekti kogueelarve on 2 500 000 eurot, millest välistoetus on 2 125 000 eurot ning linna omafinantseering kokku 375 000 eurot. Välistoetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Projekti lõpptähtaeg on 31. oktoober 2017.

Meistrite liiga loos viis alagrupis taas kokku Barcelona ja Manchester City

Jalgpalli Euroopa Meistrite liigas loositi alagruppidesse kõik need 32 klubi, kes mängivad sel hooajal Vana Maailma mainekaima klubiturniiri alagrupifaasis. Loos viis kokku Pep Guardiola endise ja praeguse tööandja Barcelona ja Manchester City. Tiitlikaitsja Madridi Real peab mängima Dortmundi Borussia, Lissaboni Sportingu ja Varssavi Legiaga.

Enne loosi:

Kaheksa alagruppi seas on taas mõistagi võimalik surmagrupi teke. Esimeses loosipotis on kõigile ihaldatud vastane kahtlemata Moskva CSKA või Lissaboni Benfica, kui arvestada, et lisaks neile on seal ka tiitlikaitsja Madridi Real, Barcelona, Müncheni Bayern, Torino Juventus, PSG ja Inglismaa üllatusmeister Leicester City.

Teises potis on kevadine finalist Madridi Atletico, samuti Saksamaa eelmise hooaja hõbedameeskond Dortmundi Borussia, alagrupist alati edasi murdev Londoni Arsenal, play-off-faasis jõudu näidanud Manchester City ja Euroopa liiga võitja Sevilla, lisaks Napoli, Porto ja Leverkuseni Bayer.

Kolmandas grupis on tugevamatest meeskondadest Inglismaal kolmanda koha saanud Tottenham Hotspur, samuti PSV Eindhoven ja Mönchengladbachi Borussia. Lisaks kuuluvad sinna alati üllatusvõimelised Basel ja Lissaboni Sporting ning Lyoni Olympique, Club Brügge ja Kiievi Dinamo.

Neljandast grupist ei soovi ilmselt keegi endale vastaseks AS Monacot, Poola klubide 20-aastase euroneeduse murdnud Varssavi Legiat ühes nende hullude fännidega ega ka Venemaal eelmisel hooajal imet teinud FK Rostovit, kes purustas play-off'is Amsterdami Ajaxi. Kehv pole ka Istanbuli Besiktas, alagrupiturniiril osalejate seas kuuluvad ilmselt nõrgemate sekka Zagrebi Dinamo, Glasgow Celtic, FC Copenhagen ja kolme hooaja jooksul teistkordselt nii kaugele jõudnud Bulgaaria klubi Razgradi Ludogorets.

Pärast homset hakkab temperatuur langema

Ilmateenistus lubab reedeks kuni 25 kraadi sooja, laupäevast hakkab temperatuur aga järk-järgult langema.

Põhja-Venemaale kaugeneva madalrõhkkonna järel on reede ennelõunane aeg pilvisem ja kohati udune, päeva peale peaks lõuna poolt sirutuv kõrgrõhuala õhu kuivaks muutma. Samal ajal läheneb Skandinaaviast uus madalrõhuala, mille ees hakkab tugevnev lõuna- ja edelatuul hoogu koguma ning ühtlasi ka soojemat õhku tooma.

Reede hommikupoolikul on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma ja on udu. Pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 5–10, puhanguti kuni 15 m/s. Õhusooja on 18–23, kohati kuni 25 kraadi.

Ilmateenistuse nädalaprognoosi kohaselt tuleb laupäeval sooja 19-24, pühapäeval 18-23, esmaspäeval 16-20 ja teisipäeval 17-19 kraadi.

Nädalavahetus tulekul: rohkem kui 10 võimalust nädalavahetusega kodu tuunida

Kui veedad nädalavahetuse kodus, on see hea võimalus oma kodu veidike tuunida.
 

Suur hulk projekte ei nõua sugugi väga palju aega, et annavad kodule päris palju juurde: võid näiteks välja vahetada köögikappide käepidemed või mõned kodumasinad, samuti välisukse luku ära vahetada ja ukse üle värvida.

Jõuad vabalt nädalavahetusega värvida või tapeetida toas ühe aktsent-seina, paigaldada uued põrandaliistud või võõbata üle väikemööbli, teha korda trepi, paigaldada uued segistid või valgustid. Rääkimata sellest, et jõuad nädalavahetusel riputada üles mõned kujundusdetailid nagu peeglid või kunstiteosed, mis kodu ilmet paljuski muudavad.

Üks hea võimalus kodu ilmet muuta on esik korda teha: nädalavahetusel jõuad üles sättida nagisid ja riiuleid, vaipasid paika seada. Ka õues jagub tegemist küllaga: vaata üle ja vaheta vajadusel välja välisvalgustid ning trepp, tee korda sissesõidutee ning säti aed sügiseks valmis: vaheta välja mõned suvetaimed jms.

Uue suhte algusnädalad: mida oodata, kuidas käituda?

Kui sulle tundub, et lõpuks oled sa leidnud Selle Õige, võib olla üsna raske end tagasi hoida. Paratamatult tormab mõte juba ühistesse vanaduspäevadesse, liblikad pekslevad kõhus hirmsa hooga ning oma emotsioonide tagasihoidmine tundub keeruline. Muidugi tasub leitud õnne nautida, kuid ühtlasi ei tohiks iseendale ega oma partnerile liiga suurt pinget peale panna.

Esimesed suhtenädalad on kriitiline aeg – siis selgub, kellega sa tegelikult suhtesse oled astunud, kuidas te omavahel klapite ning kuidas teie elud üheks saada võivad. Te näete, kas olete mõlemad valmis tegema pingutusi, et teie suhe pidama jääks. Enne, kui sa sündmuste käigust ette ruttad, järgi neid Bustle’i nippe!

1. Lase asjadel juhtuda ilma tagant sundimata. On nii lihtne hakata plaanima pulmakleiti ning valima potentsiaalseid lapsenimesid, kuid on ääretult oluline, et sa lased asjadel lihtsalt juhtuda ning ei avalda omapoolset survet. Lase asjadel voolata, püüa olla sina ise ning eelda võimalikult vähe.

2. Ära oota pidevalt suhtlust. Kui sulle keegi väga-väga meeldib, tundub iga sõnum, Facebooki- või Instagrami-postitus elu ja surma küsimus. Sa mõtled end haigeks, püüdes aru saada, mida teine pool tegelikult mõtleb ning kui ta sulle kohe ei vasta, võid kogeda kerget paanikatki. Esimestel nädalatel ära oota pidevat suhtlust – üksteisest pausi võtmine käib asja juurde. Nii olete ka kindlad, et te ei kiirusta suhet tagant.

3. Mõista, et sa ei pea kellelegi aru andma (ja vastupidi). Esimestel nädalatel pole te tõenäoliselt veel kokkulepitult monogaamses suhtes ning kuigi see võib tekitada sinus ärevust, on oluline jääda rahulikuks. Ta ei ole kohustatud sulle oma tegemistest detailselt ette kandma – täpselt nii, nagu sina ei ole kohustatud talle aru andma. Ristküsitlemine on kiireim viis kirge summutada.

4. Ole sada protsenti sina ise. Muidugi tahad sa end näidata kõige paremast küljest ning sa tunnedki, et just seda sa neil päevil oled – parim versioon iseendast. Samas ei tohiks sa unustada oma põhimõtteid ja moraalset koodeksit, sest sa ju ei taha, et keegi armuks sinu võltskuvandisse.

5. Ole valmis, et see ei pruugi kestma jääda. Ükskõik, kui palju sulle keegi esimestel nädalatel ka ei meeldiks, võib juhtuda, et mida rohkem sa teda tundma õpid, seda enam selgub teie omavaheline sobimatus. Seda juhtub, see on täiesti normaalne!

6. Ära oota kõigi tema armastatutega kohtumist. Enda kellelegi avamine on suur samm ning veel suurem samm on selle inimese sõprade ja perekonna ette toomine. Seetõttu on tark mõte mitte seda pinget suhte algusnädalatele panna. Enamik inimesi tahavad olla kindlad, et tegemist on pikaajalise suhtega, enne kui partnerit oma lähedastele tutvustavad.

Kuus ilutoodet, mille ostmist sa ei kahetse

Iga naine teab, et meil on liiga palju ilutooteid, millest pooli me isegi ei kasuta. Kui sa tahad välja näha kena, sätitud ja viimistletud, siis siin on kuus ilutoodet, mille ostmist sa pärast ei kahetse, vahendab PureWow.

  1. Näopuhastushari

    See on kõik, mida sa vajad, et oma nägu koorida. Tõeline spa-elamus otse sinu vannitoas.

  2. Kvaliteetne föön

    Ära veena ennast sellega, et kõik föönid on ühesugused. Küsi poest kõige kvaliteetsemat fööni ja sa näed kasutamisel erinevust.

  3. Silindrikujuline juuksehari looduslike harjakestega

    Hea harja ja fööniga on võimalik kodus väga lihtsalt ise soeng teha.

  4. Kvaliteetne ripmsekoolutaja

    Mõtle, kui hea, et ühe koolutamise tulemusena püsivad ripmsed mitu päeva ilusti ülespoole kaardus.

  5. Jumestuskreemi pintsel

    Kätega on üsna hea jumestuskreemi peale kanda, aga selleks, et saaks tõesti iga iluvea kindlasti ära peita oleks hea kasutatada jumestuskreemi pintslit.

  6. Lokitangid

    Kerged suured lained sobivad iga ürituse jaoks. Hangi endale lokitangid, mis oleksid kiired ja kvaliteetsed, et saaksid vajadusel kohe kena soengu.

 

Galerii ja video: Tori hobusekasvanduses süttis tall

Häirekeskus sai täna kell 19.07 teate, et Pärnumaal Tori vallas põleb hobusetall. Kui Taali vabatahtlikud päästjad sündmuspaigale jõudsid, ulatusid leegid katusest välja.

Lääne päästekeskuse valvepressiesindaja sõnade kohaselt tuvastasid esimesena sündmuspaigale jõudnud Taali vabatahtlikud, et põleb Tori hobusekasvanduse üks tallidest mõõtmetega 10 x 50 meetrit. Leegitseva katuse juurest oli kuulda eterniidi praksumist.

Sündmuspaigale saabusid Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu päästekomandod, Pärnumaa operatiivkorrapidaja ning Taali ja Sindi vabatahtlikud. Samuti on kohal kiirabi.

Peale põlengu kustutamise hoolitsevad päästjad selle eest, et tuli ei leviks kõrval olevatele hoonetele, sealhulgas kohalikule rahvamajale.

Tori valla keskus on mattunud paksu tossu alla. Kümned inimesed on saabunud põlengut uudistama. Päästeamet soovitab inimestel suitsu käes olemist vältida.

Põlema süttinud hoones hobuseid ega inimesi ei olnud. Hoones hoiti hobusesöödana kasutatavaid heinapalle.

Põhjuse, millest tulekahju alguse sai, selgitab menetlus. Küll on teada, elektriühendust tallis ei olnud. "Minu teada ei lähe sinna hoonesse isegi ühtegi juhet," lausus poole kaheksa aegu sündmuskohale jõudnud tallinaine, kes oli põlengu tekkimise ajaks tööpäeva lõpetanud ja koju läinud.

Hoone hävis tules täielikult, püsti jäid vaid maja kiviseinad.

Päästetööde juhi hinnangul võivad kustutustööd kesta hommikuni, kuna heinapallidesse tekib üha uusi tulepesasid.

Mees, kes kell 17.30 võttis põlema süttinud hoone kõrval asuvast tallist hobuse hobuhaagisele ja sõitis koos tütrega Paikusele trenni, rääkis, et sel ajal polnud veel võimalikust põlengust märkigi. "Ümberringi oli tavaline liikumine," lausus ta. "Poleks osanud kuidagi tulla selle peale, et see tavarutiin võib ühtäkki muutuda."

Kella poole kahe paiku öösel saabusid põleva talli juurde Are ja Halinga vabatahtlikud päästjad, kes vahetasid välja Sindi ja Taali vabatahtlikud. Kümmekond minutit hiljem vahetas Türi komando välja Vändra komando.

Minister sõidab Torisse olukorraga tutvuma

Maaeluminister Urmas Kruuse sõidab Pärnumaale Torisse olukorraga tutvuma. Tall on osa riigile kuuluvast ajaloolisest Tori hobusekasvandusest, kuhu plaanitakse tulevikus rajada rahvusvaheline hobumajanduse kompetentsikeskus.

Praegu rendib ja haldab kasvandust OÜ Tori Hobusekasvandus.  

Ärevushäiret esineb aina enam

Ärevushäire on tõsine terviseprobleem, mis levib aina sagedamini.

Kliiniline psühholoog Margus Laurik rõhutab, et ärevushäire ei ole tänapäeval enam haigus, millega peaks leppima ja seda kannatama, kirjutab Terviseuudised.

«Kliiniline psühholoogia ja psühhoteraapia on ääretult tõhusad ravimaks ärevushäireid ja väga head meetodid on praeguseks välja töötatud,» julgustab Laurik.

Psühholoog selgitab, et ärevus on normaalne seisund ja see on ka vajalik, sest paneb meid keskenduma ohule ja sellega tegelema. «Kui me aga räägime ärevushäirest, siis see on tõsine asi,» lisab Laurik ja selgitab, et see on ärevus, mis esineb näiteks vales kontekstis, esineb liiga tugevasti, liiga kaua või liiga sageli ja mis segab elutegevust.

Isiksushäireid ja ärevushäireid on väga palju ja elu jooksul põeb 30 protsenti inimestest mõnd ärevushäiret. Ärevushäire liigid on näiteks üldistunud ärevushäire, sotsiaalfoobia, paanikahäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, traumajärgne stressihäire, lihtfoobia, terviseärevus ja veel mõned. On täheldatud, et ärevus kipub esimest korda avalduma üsna noores eas ja vanuses 10-25 on inimene ärevushäiretele kõige haavatavam. Samuti ei teki selle haiguse põdemisel immuunsust ja ärevushäire võib avalduda ka hiljem vanemas eas. «Minu on jaoks kõige enam muret tekitav number see, et millegipärast vähem kui 30 protsenti inimesi otsib reaalselt abi, kui nad on ärevushäirega hädas. Mida teevad kõik need ülejäänud, ei tea,» nendib Laurik.

Loe Terviseuudistest, miks on tarvis ärevushäireid ravida ning millised häired võivad ärevushäirega kaasneda.

Galerii: vaata, missugune luksuslik elumaja kerkis Tallinna kesklinna

Endover Kinnisvara avas Tallinna peatänaval Tartu mnt 56 asuva luksusliku kaheksakorruselise äri- ja eluhoone City Residence, mis hiilgab mustast graniidist fassaadi, topeltkõrgusega fuajee, klaasist talveaia ja rõdude ning maast laeni akendega.

Tartu mnt. 56 hoone / Maris Tomba

Eksklusiivse 8-korruselise elu- ja ärihoone on projekteerinud arhitektuuribüroo Ars Projekt, Rasmus Tamme juhtimisel, kelle käe all on lisaks valminud Pagari 1 hoone restaureerimisprojekt ning legendaarse Lutheri elamukvartali projekt. City Residence’i esimesel korrusel asuvad äripinnad, 2.-8. korrusel korterid ning katusel terrassid. Kahel maa-alusel korrusel paiknevad parkla, panipaigad ning tehnilised ruumid.

Tartu mnt. 56 hoone / Maris Tomba

«Kvaliteetset looduskivi fassaadil väga tihti kortermajade puhul ei kohta,» rääkis City Residence’i projekteerinud Ars Projekt arhitektuuribüroo arhitekt Rasmus Tamme. «Hoone teeb eriliseks just materjalide ja detailide käsitlus – hinnalisemad materjalid, metallist detailid, profiilid, fassaadivalgustus, mis rõhutab maja vertikaalsust, maast laeni aknad ning minimalistlikud rõdud, mis on justkui elutoa osa. Majaesine on kaetud graniitplaatidega ning samuti on tehtud korralik haljastus istepinkidega.»

Tartu mnt. 56 hoone / Maris Tomba

«Tavapärasest eristuv ja suurlinnalikult mõjuv on tänava tasandil asuvad äripinnad, kus on väga kõrged ruumid ja topeltkõrged klaasvitriinid, mille mastaapi rõhutavad kahe korruse ulatuses portaalid,» ütles Rasmus Tamme. «Fuajee on tavapärasest suursugusem ning detailsemalt läbi töötatud ja uhkelt möbleeritud.» Fuajees peaks hakkama tööle ka portjee.

Keenia olümpiakoondis majutati Rio getosse tulistajate keskele

Keenia olümpiakoondise liikmed on maruvihased, sest pidid pärast Rio olümpiaküla sulgemist elama kehvas linnaosas, kus kõlasid pidevalt lasud.

Pühapäeval lõppenud olümpiamängude järel jäid Keenia sportlased Riosse, kuna neile otsiti võimalikult odavat kojulendu, nagu selgitas maratonijooksja Wesley Korir, kes on ühtlasi kodumaal sõltumatu parlamendisaadik. Korir postitas sotsiaalmeediasse ka pildid piirkonnast, kus keenialased pidid ööbima. Fotodelt on tõepoolest näha lagunenud hooneid, mis meenutavad pigem mahajäetud majasid kui sportlastele sobivat elupaika.

Spordiministri Hassan Wario sõnul on Keenia olümpiavõistkonda koheldud nii halvasti, et selle tagajärjel saatis valitsus sportlaste heaolu eest vastutama pidanud Keenia olümpiakomitee sootuks laiali ja algatas uurimise, kirjutab BBC Nairobi korrespondent Wanyama Chebushiri.

Koriri sõnul oli kogemus «põrgulik» ning ta lubas, et nõuab koju naastes selgitusi ja tegusid. Hoolimata kehvast kohtlemisest võitis Keenia 13 medalit, olles sellega edukaim riik. «Ja siis kohtlevad nad meid nii?» pahandas Korir. Tema sõnul pidi getos ööbima kogu meeste maratonikoondis – vaid kullavõitja Eliud Kipchoge ostis ise lennupileti, et Riost lahkuda. Ülejäänud sportlastele anti aga soovitus siseruumides püsida, sest terve õhtu jooksul kostis ümbruskonnast tulistamist.

Tartu raudvara lõpetab: Marek Doronin riputab korvpalliketsid varna

Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna raudvara Marek Doronin andis teada, et lõpetab karjääri. 33-aastane Doronin on mänginud nii Tartu Ülikool/Delta kui ka Tartu Ülikool/Rocki nime kandnud Tartu meeskonna ridades kogu karjääri alates 1998. aastast, tulles seitse korda ka Eesti meistriks ja üheksa korda karikavõitjaks.

Doronini postitus Facebookis:

«Kallid Sõbrad!

Aeg on jõudnud sinnamaale, kus piisavalt on higi valatud, liigeseid lihvitud, lihaseid venitatud, ning aeg on ketsid varna riputada ja elus uus lehekülg pöörata.

Tahaks tänada Spordiklubi, kes kõik need aastad mind on vajanud.

Tahaks tänada fänne, kelle närvirakke ja häälepaelu olen kulutanud.

Tahaks tänada kõiki arste, kes mind ikka ja jälle on plaasterdanud.

Tahaks tänada kõiki treenereid, kes mind on piitsutanud.

Tahaks tänada oma perekonda, kes mind läbi nende aastate on toetanud ja olnud kõige suuremad fännid.

Ja lõpetuseks midagi kõikidele meeskonnakaaslastele, kes te olete olnud minuga läbi aegade, TÄNUD KUTID, et andsite mulle mu elu parimad aastad!

Vahetus! #11 lahkub.

Thanks guys for the best years of my life!!!»

Lahkunud moelooja Sonia Rykieli 15 meeldejäävat tsitaati

Täna suri oma kodus Pariisis legendaarne moelooja Sonia Rykiel. Et meenutada tema elutööd, kogusime kokku Sonia 15 olulist mõtet.

«Ma tahtsin kogu maailmale näidata, kui õnnelik ma olen. Mu ämm oli šokis, aga tuttavad küsisid, kust ka nemad sellise [Sonia loodud moodsa rasedarõiva – toim.] leiaksid.»

«Ma olen, kes ma olen. Varem ei olnud ma nii uhke selle üle, et moodi loon. Mu perekond ei pidanud moodi eriti huvitavaks, seega ma peitsin seda.»

«On raske peegli ees luksuslikult liikuda, kui sa oled alasti, see on märksa kergem, kui sa oled riides. Aga kui sa suudad oma mehe ees alasti luksusliku kergusega ringi kõndida, siis on sul tõesti «see» olemas.»

«Mu sõud on täielikest naistest, kes neelavad kõik alla. Asi on ellujäämises.»

«Ma usun, et elu pimedaimatel hetkedel oleme me kõik väärt üht hingetõmbepausi.»

«On kasutu saata modelle lavale nutma.»

«Kõigepealt valmistasin ma kleidi, sest ma olin rase ja ma tahtsin olla kõige ilusam rase naine. Siis valmistasin ma sviitri, sest ma tahtsin, et mul oleks üks selline, mida pole kellelgi teisel.»

«Minu jaoks pole oluline olla moetrendidest sammuke ees. Oluline on aga edasi sammuda.»

«Kuidas saad sa elada kõrgelu, kui sa ei kanna kõrgeid kontsi?»

Sonia Rykiel koos tütre Nathaliega, kes võttis moemaja juhtimise üle 2007. aastal. / Reuters / Scanpix

«Kõik, mis ma teen, on minu väljendus – ma väljendan end läbi värvide ja vormide. Samal ajal püüan ma seletada, mida ma tunnen mitte ainult moelooja, vaid ka naisena. Ma ei saa üht teisest eraldada.»

«Parfüüm jälitab sind. See ajab sind taga ja see hõljub su ümber. See on sinu allmärkus. Parfüüm paneb vaikuse kõlama.»

«Disainitöö kukkus mulle sülle. Ma ei tahtnud seda teha. Esimesed kümme aastat ütlesin ma, et lõpetan homsest selle ära.»

«Ma usun, et riided peaksid olema varjupaik – nagu maja või vaip. Ma usun, et eksisteerib turvalisuselement ning rõivastus on just seda.»

«Ma usun, et on nii palju naisi, kes ei mõista riietest midagi ja nad peaksid enne püüdma iseennast mõista, enne kui nad hakkavad maskeeringuid kandma. Nad peaksid seisma päeva, kaks või kolm peegli ees, üles leidma selle, mis on neis ilusat ja huvitavat, mida nad peaksid näitama: juukseid, kaela, käsivarsi või käelabasid.»

«Mehe ja naise loomused on väga segatud ning minu jaoks on kõige ligitõmbavamat sorti see naine, kes on natuke maskuliinne, kelles on natuke meest; ja seda sorti mees, kes on ka natuke naine. On võimatu neid kahte omavahel segada!»

Selle sügise kõige vingemad juuksevärvid

Sügis on mahedate, aga samas sügavate toonide aeg. Tumepunane, ploomililla või mõnusalt tume virsik. Sellel sügisel on trendikad sügavad ja mehmed toonid, mida julgemad võiksid oma juustel katsetada.

1. Kaneel

 

A photo posted by Los Angeles | NYC Hairstylist (@anhcotran) on

2. Pehme blond

 

A photo posted by Los Angeles | NYC Hairstylist (@anhcotran) on

3. Punakaspruun

 

A photo posted by Los Angeles | NYC Hairstylist (@anhcotran) on

4. Lilla ploom

 

A photo posted by Aphroditi Escape Spa & Salon (@aphroditiescapespasalon) on

5. Roosakas kuldne

 

A photo posted by Abby Smith (@abbysmithcolour) on

6. Veinipunane

 

A photo posted by leemerson (@leemerson) on

7. Tume virsik

 

A photo posted by raven camacho (@soraverly) on

8. Tuhm vikerkaar

 

A photo posted by Kimemily Pham (@kimwasabi) on

Kümme küsimust, mida mees tahaks, aga ei julge sinult esimesel kohtingul küsida

Esimesed kohtingud on selleks, et teada saada, kas kahe inimese vahel on üldse mingisugune keemia võimalik. Kindlasti ei ole esmakohtumised üksteise läbi ja lõhki tundmaõppimiseks, vaid pigem selleks, et jätta endast üsna viisakas mulje ja saada teada mõned esimesed faktid oma kaaslase kohta. 

Mõned küsimused on natukene liiga suured, et nendega kaaslast esimesel kohtumisel ehmatada. Näiteks ei ole ilmselt kõige parem alustada sellest et, mitu last kumbki teist saada tahab, vahendab Cosmopolitan. Samas siin on mõned küsimused, mida võiks kaaluda, et kaaslasest natukene rohkem teada saada.

  1. Milline su perekond päriselt on? Perekond ja sugulastega kohtumine tulevad tavaliselt päevakorda alles mõne kuu möödudes, aga oleks hea natukene aimu saada, mida on ees oodata. Kas peres on mõni must lammas? Kas su kaaslane on must lammas? Need on inimesed, kes abielu korral sinuga elu lõpuni on seotud.
  2. Miks sa päriselt otsustasid minuga välja tulla? Kas ta on kuum? Kas sul oli tast kahju?
  3. Kas sul on õudseid sõpru? Mõnikord on ülimalt toredatel inimestel kohutavad sõbrad. See ei pruugi olla määrav, aga oleks tore ette teada, et valmistada ennast ette kõige hullemaks.
  4. Kas me suudleme täna? Okei, see on natukene pehmelt öeldud. Tegelikult tahab ta teada, kas sa oled valmis temaga ööd veetma. Kui sa talle kohe alguses ära ütled, siis see tõmbab ilmselt pinget vähemaks ja saate edasi üksteise tundmaõppimisega tegeleda.
  5. Mitu eksi oled sina minevikus maha jätnud? See on talle ohumärk sellest, et sul on kohutav maitse või sa tüdined liiga kiiresti inimestest ära.
  6. Kuidas sa tegelikult suhtes olles käitud? Mõned inimesed ütlevad, et nad on täiega rahulikud ja ei hakka kunagi paanitsema, kui nende sõnumitele kohe ei vastata, aga tegelikult nad valetavad. Keegi ei taha olla suhtes hulluga, kes pärast esimest kuud juba asju loobib ja kell neli hommikul ootamatult sinu ukse taha ilmub.
  7. Kas sa otsid midagi tõsist või tahad sa lihtsalt seksi? See informatsioon on päris oluline, et te mõlemad oleksite ühel lainel. Kui sa otsid parajasti ainult üheöösuhet, siis anna sellest kaaslasele märku, vastasel korral võib ta sind pikemate plaanidega ära ehmatada.  
  8. Kuidas on lood sinu seksiisuga? Esimesed paar kuud on seks kiire ja intensiivne, aga mingi aja möödudes asjad rahunevad ja lähevad paika. Tegelikult oleks ju jube hea teada kohe alguses, kas ja kui palju su kaaslane seksi naudib. Kahjuks ei ole see sobiv küsimus esimesel kohtingul, sest naine arvaks kohe, et mees on mingi pervert.
  9. Kui kaua aega tagasi lõppes su eelmine suhe? Kui sa läksid just eile lahku oma kutist, kellega sa olid viis aastat koos, siis on vist vara uut suhet otsima hakata.
  10. Kas sa ikka armastad oma eksi? Lihtsalt ütle kutile, et ta on sinu jaoks potentsiaalne üleminekusuhe mitte midagi enamat. See järel saab mees teha oma otsuse, kas kohtingut jätkata või mitte. 

Pärn õitseb aasta ringi

 

Tiina Lokk, PÖFFi juht

Aastaid tagasi, vist 2003 või midagi sinnakanti, igatahes näitas PÖFF Priidu uut filmi, Kanadas oli ilmunud ingliskeelne raamat Eesti animatsioonist (kus mõistagi tähtis koht ka Pärnal) ja Priit oli saanud Ottawas esimese elutööpreemia. Räägin kõigest sellest publiku ees, ka elutööpreemiast, ja äkki taban end valjusti välja ütlemas seda, mis on mõeldud üksnes mu enda kõrvadele. Ehmatus on suur, aga siis saan järsku aru, et olen õigel teel.

Arutlen selle üle, kas elutööpreemia andmine Pärnale on ikka asjakohane või mitte. Antakse neid ju välja siis, kui inimene on juba oma rajalt maha astunud või astumas. Aga Pärn – veel nii noor, täis elujõudu, loovust. Nüüdki, kui Pärnale antud elutööpreemiate hulk ulatub vist juba viie kanti, tundub see mõte võõrana. Muidugi on ta neid väärt, aga… mulle tundub, et Pärn kuulub nende inimeste hulka, kes on ja jäävadki teele käima – teele, mis on kuni lõpuni täis ootamatusi, üllatavaid pöördeid, loomingulisust, säravat vaimu ja elurõõmu.

Head kulgemist, Priit!

Ain Kallis, kaaslane ansambleist Rajacas ja The Sitt Singers

Et Priit Pärna tööd-tegemised on aastakümneid esti rahva silme ees olnud, tahaksin tutvustada juubilari haridus- ja loometee esimesi samme ühiselamuaastaist Tartus. Esimese asjana meenub tema liigutav hoolitsus kaaslaste eest.

Tulin kord suvel linna ja leidsin laualt PP kirja: «Ain! Tingimata võta kapist kanamunad ja sink ja söö ruttu ära, muidu lähvad halvaks!!» Selgituseks: olime mõni kuu varem temaga leivad ühte kappi pannud. Paar päeva hiljem kuulsin, et noor geograafia õppejõud Heino Mardiste (praegune emeriitdotsent) oli käinud nõutult koridoris ringi ja kirunud: «Keegi pätt on mu proviandi pihta pannud!» (Ka tema oli Priiduga ühe söögikapi peal.)

Muidugi, oleksin pidanud isegi taipama, et midagi on kirjakeses veidrat – nii hea isuga sellist ei jäänud ju kunagi midagi järele...

Valter Uusberg, kolleeg

Priit Pärna loomingulisse meeskonda sattusin ma «Hotell E» tegemisel (1992), leides eest koduselt mõjuva geeniuse, kes juhtis kogu protsessi isaliku rahuga, hoolitsedes loomingulise pere iga liikme eest. Tollane eesti joonisfilm mahtus kenasti ära Tallinnfilmi Harju tänava maja katusekorrusele, kuigi oli jagunenud kahte leeri – Raamatu ja Pärna omasse. Raamat oli taustalt maalija, Pärn karikaturist. Mulle meeldisid mõlemad.

Mäletan Jaan Ruusi kusagil mainimas, et vastanduvad leerid teevad koolkonna ainult tugevamaks. Olin ülejooksik: tulin Raamatu suurfilmide «Suur Tõll» (1980) ja «Põrgu» (1983) juurest Pärna poolele, kellel oli selleks ajaks valmis rida kodumaiseid ja rahvusvahelisi hitte – «... ja teeb trikke» (1978), «Kolmnurk» (1982), «Aeg maha» (1984), «Eine murul» (1987). Pärna looming köitis mind alates tema debüüdist «Kas maakera on ümmargune?» (1977), ja kõik, mis sellele järgnes. Tema «Harjutusi iseseisvaks eluks» (1990) olen visuaalse antropoloogia kursustel näidanud praegustele gümnaasiumiõpilastele – raske oleks leida midagi ilmekamat, mis näitaks, kuidas täiskasvanuks saamine atrofeerib suurema osa inimese sünnipärasest loovusest.

Pärn on võimeline filosoofilisi ja sotsiaalseid kategooriaid visualiseerima ja õpetab seda ka oma tudengitele. «Hotellis» kõrvutab ta näiteks mustvalge eksistentsialistliku ja kommikarbivärvilise konsumeerse maailma, mis tundusid Berliini müüri langemiseni teineteisest justkui lahus seisvat. Õhus oli naiivset ootust, et vaheseina kadumine sünteesib neist midagi kolmandat ja paremat. Seda ei juhtunud ja Pärna filmijäreldused pidasid taas paika.

«Hotelli» värvilise poole tarbeks laenas Pärn sõpru 1990ndate alguse Soomest ja näitlejaid Eestist. Filmisime nende olemuslikke natuurliigutusi ja joonistasime need filmi üle. Mustvalge poole eest hoolitses Pärn puhtalt ise, jõudes minu meelest just selles filmis inimese graafilisel kujutamisel laadini, mille halastamatus ja empaatilisus kannab tema tänaseidki tippteoseid. 

Leonhard Lapin, kunstnik ja emeriitprofessor

Priit Pärn alustas karikaturistina, olles ülikooli naljabändi Rajacas üks esinejaid: see oli ilmselt tema huumorikool. Ometigi on Pärn Eesti kunstiajaloos üks väheseid karikaturiste, kes on pilapildi arendanud iseseisvaks graafiliseks struktuuriks, seega on temast aastakümnete jooksul kujunenud omanäoline graafik. Veel tähtsam on aga see, et Pärn avastas endale joonisfilmi, milles ta saab maksimaalselt rakendada oma kõiki isikuomadusi, tõustes oma alal rahvusvahelisse tippu.

Kõneldakse Pärna koolist, kuhu pürgivad noored kogu maailmast. Seda naeruväärsem oli mõne kunstiakadeemia juhtametniku soov temast vääritul kombel lahti saada, mis oleks lõppenud kogu animafilmiosakonna sulgemisega selles koolis. On iseloomulik, et viimasel kümnel aastal on akadeemias püütud lahti saada isiksustest, kuigi kunstiõpe põhineb just neil. Kiputakse unustama, et kunstide areng toimub vertikaalselt, kus vanemad põlvkonnad annavad vahetult edasi teavet noorematele – Priit Pärn on sellise protsessi elav näide.

Janno Põldma, kolleeg

Pärn kuulub selliste inimeste hulka, et kui teda ei oleks, tuleks ta rahva tungival nõudmisel ja valitsuse konsensusliku otsusega kindlasti välja mõelda.

Kaspar Jancis, kolleeg

Mulle on Priit Pärn eelkõige spordimees, kes teab, et visa treening viib tulemuseni. Olen saanud õige aerutamistehnika alase õppetunni tema maja esisel muruplatsil, ta on ennastsalgavalt õpetanud oma naistudengitele maadlusnippe, heites neid mängleva kergusega purskkaevu karastavatesse voogudesse, koos Priiduga olen Jaapani lippudega lehvitades ergutanud Berliini maratonil väsimusest oksendavat süsimustanahalist favoriiti. Viimati mainitud vaatepilt avaldas meile mõlemale sügavat muljet. Mina otsustasin sel teemal filmi vändata, aga Priit alustas usinalt jooksutreeningutega, et Berliini maratonil pjedestaalile astuda. Mina sain filmi valmis, aga Priit maratonile ei jõudnudki, sest kahjuks oli sunnitud naise võtma. Sellega Priidu sportlasekarjäär lõppeski. Tublist atleedist sai hoopis leiutaja. Lutipudelist ja tolmuimejast kombineeritud liivaimurit teame me kõik, kuid vähesed aimavad, et leiutise taga on Priit Pärn. Aga nagu ikka, varastasid patendi hiinlased, nii et Priidul ei jää muud üle, kui jätkata teekonda multifilmimehe okkalisel rajal. Minu siiras kaastunne!

Sander Joon, animatsioonitudeng

Priit Pärn tundus mulle enne kunstiakadeemia animatsiooniosakonda astumist heas mõttes grandmaster’liku auraga isikuna, kellega jutuvestmine jääb lühikeseks. Tuli välja, et tegu on hoopis muheda härraga, kes on lahti mõtestanud animafilmi tuuma ja jagab seda tundide viisi lahkelt tudengitega. Tema lugude vaba mõttelend, perfektne rütmistamine ja tüüpiliste valukohtade vältimine on see, mis paneb tema filmid tööle. On auväärne kuulata nii suure mehe nõuandeid.

Otto Alder, Šveitsi animafilmiekspert

See oli 1992. aastal, kui ma kureerisin Stuttgardi festivalil Eesti animafilmide programmi. Fookuses oli Priit Pärna retrospektiiv, tema näitus ja kümnetunnine live-filmijoonistamise performance, mis kandis pealkirja «Death of Dark Animation in Europe» ja mida saatis Kalle Laari esitatav muusika. Priidu enda kavandatud aktsioonil osalesid kümne riigi animaatorid. Ühtlasi näidati festivali võistlusprogrammis tema uut filmi «Hotell E», mis muidugi võitis ka auhinna. Retrospektiivi tutvustamiseks läksime mõlemad lavale. Priit tegi seda ootamatult eesti keeles, mida mina üritasin siis tõlkida, ilma et oleksin sõnagi seda keelt osanud. Nali oli täiuslik.

Just seda laadi spontaanset, justkui ükskõikselt ilmetult esitatud huumorit armastab Priit. Ja mis seal salata – ka mina ise. Priidule meeldib «teha trikke» korraga nii publiku kui iseenda peal.

Tegelikult tahan ma öelda seda, et Priit Pärn ei ole mitte ainult üks parimaid animafilmitegijaid maailmas, vaid ka parimaid Eesti suursaadikuid. Pole kahtlustki, et ta on viinud Eesti maailmakaardile ja hoidnud uhkelt ja elegantselt selle maa lippu kõrgel. Peaksite olema õnnelik, et teil on selline mees nagu Priit Pärn. Palju õnne, Priit!

ETV 2 näitab Priit Pärnale pühendatud teemaõhtut pühapäeval algusega kell 19.30.

ELULOOLIST

Priit Pärn

Läbi ja lõhki Tapa poiss. Hariduselt bioloog. Ülikooliajal mängis ansamblis Rajacas. Tegutsenud ka kaskadöörina.

1976–1994 töötas kunstnik-lavastaja ja režissöörina Tallinnfilmi stuudios Joonisfilm, 1994. aastast on Eesti Joonisfilmis.

1960ndate lõpust alates tegev ka karikaturisti, illustraatori ja vabagraafikuna. Tal on olnud üle 30 isikunäituse Euroopas ja Kanadas. Tema tuntuim karikatuur on «Sitta kah!», mis ilmus 1987. aastal.

Kirjutanud ja joonistanud raamatud «Kilplased», «Kas maakera on ümmargune?», «Tagurpidi» ja «Naljapildiaabits», samuti illustreerinud teiste autorite raamatuid.

Aastail 1994–2007 oli Turu Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna kunstiline juht. 2006. aastal asutas Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna, kus tegutseb siiamaani. Õpetanud ka Saksamaa, Norra, Šveitsi, Hispaania, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa filmikoolides.

Tuntumad animafilmid on «Eine murul», «1895», «Porgandite öö» ja «Tuukrid vihmas». Võitnud arvukalt preemiaid maailma kõige nimekamatelt festivalidelt.

Alates 2007. aastast teeb filme koos Olga Pärnaga.

Kuue elutööauhinna laureaat.

Nestor: võib-olla valitakse mind esimeses voorus ära

Sotsiaaldemokraatide presidendikandidaadi Eiki Nestori sõnul võidakse president ära valida varem, kui praegu arvatakse, aga ka hiljem, kui kardetakse.

-Mainisite enne intervjuu algust, et kuigi täna on Eestis visiidil Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, olite teie hoopis Raikküla kärajatel. Kas presidendina kohtuksite te Merkeliga või läheksite Raikkülla?

Kui ma oleksin president ja Merkel tuleb siia ja ma olen juba lubanud Raikküla kärajatele minna, siis oleksin sunnitud Raikkülale ära ütlema. Neid olukordi tuleb ka riigikogu esimehena ette, kus mitu üritust on samal ajal. Merkeli visiit on väga tähtis.

-Mis võiks olla teie südameteema, kui te peaksite presidendiks saama?

Usun, et ma oleksin lisaks välispoliitika teemadele aktiivne ka nendel teemadel, mis siin Eestis kõige rohkem südant valutama panevad. Kui ma nüüd kampaaniat teen ja kõigile neile küsimustele vastan, siis võib öelda, et vahel ei ole ükski esitatud küsimustest presidendi teema. Aga kui arvamust küsitakse, tuleb vastata. Ja on ka neid teemasid, mis küll presidendi õiguste ja kohustuste hulka ei kuulu, aga kui presidendil on oma arvamus, siis ma arvan, et ta peab selle välja ütlema. Olen kampaania jooksul märganud, et ma olen muutunud meie ainsaks põhiseaduse kaitsjaks....

-Siin ma nüüd segan vahele. Allar Jõks ütles, et Eesti põhiseadus on tema maailmavaade.

Jah, aga samal ajal on ta mitmel korral avaldanud selliseid arvamusi, mille peale ma oleks tahtnud karjuda, et kui temast saab president ja ta jätkuvalt nii käitub, siis on tegemist põhiseadusliku kriisiga. Mul on meeles Juhan Kivirähki kirjutis, milles ta püüdis seletada, et kulla inimesed, te ootate presidenti, keda meil ei saa olla. Ärge pange selliseid lootusi või ärge hinnake neid kandidaate nende lootuste järgi, mida president kunagi täita ei saa.

Minu kindla veendumuse järgi on riigikogu valinud rahvas, aga me kipume seda mingi aja jooksul pärast valimisi ära unustama. See siin on rahva tehtud otsus ja seetõttu on presidendi ja parlamendi suhted sellised, et president, kui talle seadus ei meeldi, peab sellele alla kirjutama. Juhul kui ta seda ei tee, läheb ta rahva arvamusega vastuollu.

Kampaania käigus olen huvitaval kombel näinud, et see mees, kelle maailmavaade on põhiseadus, oleks esimesena valmis seda tõlgendama nii, nagu see talle meeldib. Ma saan aru, et ühiskonnas on teatud ootus presidendi suhtes, kes paneks nad kõik paika (lööb käega vastu tooli – toim), laseks lahti Dmitrijevi (lööb uuesti käega vastu tooli – toim) ja võtaks vastutusele kellegi teise. Nad ootavad sellist karmi kätt, mis peab olema just selline, nagu see inimene asjadest aru saab. Sellist presidenti meie põhiseadus kahjuks ette ei näe.

-Oleme nüüd palju rääkinud sellest, et mida te olete teinud, oleksite teinud ja mida te ei teeks, aga öelge nüüd, mida te teeksite. Kas te jääksite selle viis aastat tagasi palju kasutatud väljendi «põhiseaduslik minimalism» juurde?

Kindlasti ma oleksin rohkem sisepoliitik. Ma arvan, et ka mind tõukas kandideerima viimased paar aastat Eesti poliitikas kestnud olukord. Kui mulle midagi hinge läheb, siis ma ei oska vait olla – see on küll minu häda ja siis ma räägin kaunis otse ja selgelt. Nende viimaste aastate jooksul olen ma näinud, et meil on tekkinud mingi soov jälle uskuda, et oleme midagi erilist siin maailmas. Midagi, mida me tahaks isoleerida muust maailmast. Seda kõike on meeldiv uskuda, aga ma näen, mis ohud selle taga on. Ütlen alati, et me oleme uhked eestlased, me oleme uhked eurooplased ja me oleme uhked maailmakodanikud. See on ainukene võimalus tänapäeval Eesti põhiseaduse põhimõtteid täita. Me peame olema avatud ja peame olema selles väärtusruumis, kuhu me täna kuulume ja kuhu me kunagi läksime. Lihtsas eesti keeles öeldes kandideerin presidendiks selleks, et mu lapsed ja lapselapsed elaksid vabas, loomulikus ja sõbralike inimestega riigis.

-Kas teie sisepoliitika oleks pigem sõnavõtud haldusreformi teemal või mõne nunnukonkursi avamine?

Ma tunnen meie sisepoliitikas mitmes kohas puudujääke. Kui me võrdleme ennast Põhjamaadega, peaksime rohkem tegelema sellise põhimõttega nagu inimestele võrdsete võimaluste loomine.

-See on selline sotside jutt, ütleksid poliitilised konkurendid.

Jah, ma olengi sots.

-Aga presidendina peaksite olema kogu riigi ja rahva president, mitte ainult sotside oma.

See on minu maailmavaade ja veendumus, et igal inimesel peab olema võimalus ennast arendada sinnamaani, kuhu ta tahab ja suudab. Siin on meie poliitikud võrreldes Põhjamaadega oma valijatele kõige rohkem võlgu.

-Aga kuidas te suudaksite kõiki neid asju presidendi ametis rohkem muuta kui riigikogu esimehe ametis, kus teil on selge side täitevvõimuga?

Presidendi roll on tõesti teistsugune, aga ma usun, et kui president midagi ütleb, siis seda on rohkem kuulda kui riigikogu esimehe sõnu. Seda on ajalugu näidanud ja näitab ka tulevikus ning ma saan sellest väga hästi aru.

-Teie kõned on siiani olnud selline mõistliku inimese mõistlik jutt mõistlikule inimesele. Kas presidendi sõnades ei peaks olema rohkem suursugusust ja paatost?

Presidendikõnedes peab olema rohkem paatost, aga see ei välista mõistlikku juttu. Mõistliku inimese mõistlik jutt mõistlikule inimesele on kõige mõistlikum viis president olla.

-Teate, põhjus, miks me seda intervjuud täna siin teeme, on see, et te saite n-ö hääled kokku ja teid seatakse nüüd Reformierakonna toetusega riigikogus kandidaadina üles. Kas teid võiks nimetada presidendikandidaadiks Reformierakonna armust?

Meie põhiseaduse mõte on see, et nende volitustega president peab saama riigikogus 68 häält, mitte 51. Kuna valitsust võib moodustada väiksema häälteenamusega, siis presidendikandidaadile on seatud teatud nõuded. Ma olen seda ka varem öelnud, et kui erakonnad ei tee koostööd, siis mina riigikogus esimeses voorus ei kandideeri. Kui teevad, siis on see võimalik. Tean, et on peetud läbirääkimisi – neid ei pea mina, sest meie erakond ei ole mulle andnud volitusi käia fraktsioonides...

-Teid ajab see kuidagi naerma...

Jah. Kohustus, mis Siim Kallasele pandi, näis tema suhtes ülekohtune. Läbirääkimised erakondade vahel käivad teistmoodi. See, et meie erakond tuli välja ideega teha koostööd, on mulle sümpaatne. Täna on kaks kandidaati, kes on erakondade koostöös sündinud – mina ja Jõks. See on meie põhiseaduse mõte, et erakonnad teeksid koostööd. Nii et ma ei ole mitte kellegi armust presidendikandidaat.

-Juhul kui riigikogu presidenti ära ei vali ja te tahate seda koostöövaimu näidata, siis kas ma võin eeldada, et valijameeste kogus kavatsete hääletada koos Reformierakonnaga ühe kandidaadi poolt?

Ei või veel eeldada, sest sellist kokkulepet ei ole.

-Aga te ju tahate näidata koostöövaimu. Miks peaks see pärast parlamenti jälle muutuma?

Otsuse, mis toimub valijameeste kogus, teevad kõik siis, kui valimised riigikogus on lõppenud. Presidendivalimised võivad lõppeda varem, kui on täna oodata, aga ka hiljem, kui kardetakse. Täna ma jään väga kahtlevaks, kas keegi suudab ennustada, kuidas valijameeste kogu lõppeb. Täna muuseas on alles kolmapäev ja presidenti valime alles esmaspäeval. Nii et võib-olla valitakse Eiki Nestor esimeses voorus ära.

-Me tahtsingi küsida, et kui te ütlesite, et võidakse valida varem, kui arvatakse, siis teil oli selline lapselik rõõm silmades. Kas teil on teadmine, et teid valitakse ära?

Rõõm ongi alati lapselik. Ei, mul ei ole seda kindlat teadmist.

-Öelge ausalt: kas see pole teie jaoks ikkagi n-ö pehme maandumine presidendikampaaniast välja?

Kindlasti ei ole see nii, nagu keegi on kirjutanud, et ma saaksin viisakalt ära minna. Kui mul oleks olnud soov viisakalt kõrvale astuda, siis uskuge mind, on palju lihtsamaid mooduseid. Ma ei oleks tervet oma suve sellistele üritustele pühendanud. See kõik jätkub ilmselt ka nüüd, septembrikuus. Taandumiseks on palju lihtsamaid võimalusi.

-Miks septembrikuus jätkama peaks?

Kui president jääb valimata, siis jätkub.

-Te ütlesite sõna «ilmselt», mis tähendab, et teie hinnangul jääb president riigikogus valimata.

Kolmapäeval kell 15.50 (intervjuu toimumise aeg – toim) hoiavad erakonnad veel väga jäigalt oma positsioonidest kinni, aga see on praegu. Ma tõesti ei tea, mis seis on esmaspäeval kell 12.00. Sinna on palju päevi ja poliitikas tuleb välja, et päevad on pikad.

-Kelle poolt te esmaspäeval hääletate?

Eiki Nestori poolt.

-See, kelle poolt te hääletate, peaks tegelikult olema saladus.

Jah, aga ma väga austan üht riigikogu liiget, keda meie seas kahjuks enam ei ole. See on professor Uno Mereste. Ta ütles nii, et see, kes iseenda poolt ei hääleta, ei tohiks mitte kuskile kandideerida.

Tasuta kilekotid kaovad poodidest

Eesti inimesed peaksid end harjutama mõttega, et poes tuleb hakata kilekottide eest maksma senisest rohkem ja eriti õhukesi kilekotte kassalindi juures olla ei tohi.

Seadusemuudatuse eelnõu annab võimaluse kehtestada kilekoti miinimumhinnaks 30 senti kuni üks euro, kuid keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul jääb esialgu miinimumhinnaks 30 senti ja vajaduse korral saab seda edaspidi tõsta. Praegu maksavad poekassas müüdavad kilekotid keskmiselt 15 senti.

Eriti õhukestele plastkandekottidele (kuhu tavaliselt pakitakse puu- ja juurvili – toim) miinimumhinda ei tule, kuid et nende tarbimist vähendada, kehtestatakse nõue, et alates järgmise aasta 1. juulist ei tohi need olla poekassas tasuta kättesaadavad.

«Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti,» selgitavad eelnõu koostajad. Neile ei kehtestata miinimumhinda, kuna eriti õhukesi kilekotte kasutatakse suures osas toiduhügieeni ja lahtise kauba esmapakendina.

«Eriti õhukeste ehk puuvilja-juurvilja jms pakendamisel kasutatavate kilekottide osas on eelnõus vaid põhimõte, et neid ei anta tasuta, st nende hinna määrab kauplus ise,» ütles Eek.

Alternatiivide eelis

Eegi sõnul ei kirjuta seadusemuudatus kaupmeestele ette, milliste lettide juurest peaksid nad eriti õhukeste kilekottide rullid ära korjama. «Eelnõus ei nähta ette mingeid keelde kilekottide müümisele, seega saab neid kasutada seal, kus need on praegu,» kinnitas ta.

Küll aga peavad kaupmehed hakkama pakkuma kilekottidele alternatiive ja soodustama korduvkasutust. «Alternatiivid nn poekandekotile on paberkotid, aga eelkõige korduvkasutatavad kotid ning ka n-ö tavaliste kilekottide korduvkasutamine,» rääkis keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja.

Eriti õhukestele kilekottidele on alternatiivideks korduvkasutatavad võrgud ja paberkotid, kuid neid ei ole veel kõigis poodides saada ja inimesed ei ole neist piisavalt teadlikud.

«Selles osas peakski kilekottide kasutuse vähendamisele suunatud seadusemuudatused edendama just kõigi nende alternatiivide kasutamist,» arvas ta.

Rimi formaadijuhi Marko Põdra sõnul on nad pikemat aega mõelnud selle peale, et õhukesed kilekotid võiksid olla tasulised.

«Õhukeste kilekottide maksustamise süsteem nõuab põhjalikku läbimõtlemist ning väga hea, et riik on siinkohal appi tulnud. Nii oleks kõigil kauplustel olemas kindel juhend, kuidas õhukeste kilekottide müük ja tasustamine peaks toimima,» rääkis ta.

«Kui õhukese kilekoti hind oleks 30 senti kuni üks euro, siis neid ostetaks kindlasti väga vähe,» ütles Põder ning lisas, et kui riik sellise hinna kehtestab, siis nii palju Rimides ka küsima hakatakse.

Kaupmeeste liit kilekotikeeldu ei toeta. «Meie hinnangul on see küsimus sellest, millist ettevõtluskeskkonda ja majanduskeskkonda me tahame ja mis on riigi roll. Liidu hinnangul peaks hinnapoliitikat kujundama turg ehk vaba turumajandus,» põhjendas liidu tegevjuht Riin Savi poodnike arvamust.

Eurodirektiiv kohustab

Kaupmeestele jääb eelnõu eesmärk arusaamatuks, sest TNS Emori andmetel kasutab 89 protsenti eestlastest ostetud kilekotti prügikotina ning ligikaudu 90 protsenti prügist läheb Eestis põletamisele või taaskasutusse.

«Ministeeriumi praegune seaduseelnõu analüüs ei too välja kilekottide kasutamise mõju ja ohte keskkonnale Eestis, see keskendub pelgalt kottide kasutamise arvule. Aga ka siinkohal on Eestis seis hea: Eesti vastab juba praegu direktiivi eesmärgiks seatud tasemele, mille kohaselt ei tohiks aastaks 2025 inimese kohta kasutatavate plastkandekottide arv ületada 40 aastas,» toonitas Savi.

Kilekottide kasutamist piirav eelnõu põhineb eelmisel aastal vastu võetud eurodirektiivil, mille järgi peab õhukeste kilekottide kasutamine 2019. aasta lõpuks vähenema 90 kilekotini (ilma eriti õhukeste puuvilja-juurviljakottideta) inimese kohta ning aastaks 2025 peaks see näitaja jääma alla 40.

Keskkonnaministeeriumi mullu tellitud uuringu järgi kasutavad Eesti elanikud aastas inimese kohta umbes 40 nn plastkandekotti ja 170 nn eriti õhukest kilekotti. Kokku seega umbes 210 kilekotti inimese kohta aastas, mis teeb kokku 270 miljonit kilekotti aastas.

------

Ajakava

Alates 1. juulist 2017 ei tohi eriti õhukesed kilekotid olla ostjatele poekassas tasuta kättesaadavad.

Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi ostjatele eriti õhukesi kilekotte tasuta anda, v.a juhul, kui see on vajalik toiduhügieeniks (näiteks liha- ja kalatooted) või neid kasutatakse kauba esmapakendamisel, et vältida toidu raiskamist.

Alates 2018. aasta 31. detsembrist ei tohi anda ostjatele tasuta õhukesi plastkandekotte.

Alates 1. jaanuarist 2019 ei tohi eriti õhukesi plastkandekotte müügikohtades kasutada muul otstarbel kui toiduhügieeni tagamiseks ja lahtiste kaupade esmapakendamiseks.

Allikas: keskkonnaministeeriumi eelnõu

Ei saa me läbi Leeduta

Leedu režissöör Kristijonas Vildžiunas jäi meelde juba aastate eest. Kuidas saakski unustada filmi («Sina oled mina»), milles moodsast ühiskonnast võõrandunud noor arhitekt asub elama metsa puu otsa – et loodusega jäägitult üheks saada.

Tema uus film «Seneca päev» enam nii üllatuslikku süžeepööret ei paku, aga äärmiselt olulist teemat – võõrandumist – puudutab ometi. Sedapuhku 1980ndate lõpu rahvuslikku ärkamisaega, sellega kaasnenud idealismi, lootusi ja unistusi 2000ndate pragmatismile, pettumusele, noorusideaalidest lahtiütlemisele vastandades.

Toonane aeg, ühe ajastu lõpp ja teise algus, selle mõju ühiskonnale on põnev aines, mida meie filmides on tagantjärele kahetsusväärselt vähe mõtestatud. Rääkimata suure kunstilise üldistuseni jõudmisest.

«Seneca päev» sellega ka tegeleb, kuid ainult ositi, fikseerib protsessi alguse ja lõpu, tagajärje, aga mitte selle käigu, väärtushinnangute järkjärgulise muutumise enda – tegelikult protsessi kõige huvitavama osa.

Film liigub kahe aja vahel, mida lahutab umbes 25 aastat. 1980ndate lõpus tõotavad 19-aastased Simonas, Povilas ja Juozapas käituda üksmeelselt Senecale omistatava sententsi «Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane» järgi. Paraku ilmutab juba siis esimesi märke silmakirjalikkus, mis võimendub, kui poiste vahele tuleb kena tütarlaps Vakare.

2010ndateks on filmi peategelase Simonase kunagisest idealismist järel vaid magusvalus mälestus. Kahetsus, miks pole elu läinud nii, nagu kunagi unistati. Aga ka küsimus, kas midagi oleks võimalik veel tagasi pöörata. Teha vähemalt nii, et oma lapse puhul ei sünniks unistused juba surnult.

Siin on ilusaid kujundeid ja mõistulugusid, eneseotsinguid, siiski jääb film – iseäranis silmas pidades Simonase, Vakare, Juozapase ja Povilase vahel 25 aastat tagasi juhtunut, mis nende hilisemat elu mõjutab – kohati liiga punktiirseks, et kõrgele lendu tõusta. Seneca tsitaatide järgi kolmeks peatükiks jagatud loo lõtva kude tihendab veidi pildiline sümbolism, mida on vaieldamatult mõjutanud siinses luterlikus kontekstis võõravõitu, kuid samas kutsuvana tunduv katoliiklik traditsioon.

Imetlust väärib ka autori oskus siduda nõnda orgaaniliselt dramaturgiasse melanhoolselt poeetilise roki ansambli Šiaurės Kryptis muusika. Seda on palju ja see ei võimenda lihtsalt meeleolu, vaid toetab või suisa edastab filmi sõnumit. Ühtlasi annab see muidu aeglaselt ja pisut äraolevalt kulgeva linateose retrospektiivsele poolele vaheldusrikka rütmi.

Tähele maksab panna, et tegu olevat filmi autori Kristijonas Vildžiunase enda kollektiiviga, kus ta 1990ndate alguses vokalistina tegutses, ise ka laulusõnu kirjutades. Mõistagi annavad sellest ajast pärit palad kogu filmile tugeva autobiograafilise alatooni.

23. augustile paigutatud esilinastusega rõhutatakse, et tähtis roll «Seneca päevas» on 27 aastat tagasi korraldatud Balti ketil. Tõesti, see ilmub kaadrisse nii vana kroonika kui ka taaslavastusena. Siiski ei tekitanud minus emotsionaalset reaktsiooni mitte keti taaslavastus, vaid põgus kroonikalõik, mida teler näitab – ja see ei kõnele just «Seneca päeva» kasuks.

Balti kett kannab filmis küll olulise kujundi rolli, aga kogu muu Eesti-seos – see, et Vakare isa on eestlane ja Ruhnu saarel asub (arvatavalt) Eiffeli projekteeritud tuletorn – ei tundu just kuigi orgaanilise osana süžeest. Kas põhjus, miks tegevus (mõneks korraks) Eestisse üle kantakse, seisneb selles, et tegu on Leedu, Läti ja Eesti koostööfilmiga?

Sisulisem on see seos isegi Peeter Urbla tänamatult unustuse hõlma vajunud 1992. aasta filmis «Balti armastuslood», mille kolmas novell kannab pealkirja «Leedu sügis» ja mille tootjamaad pole mitte Eesti ja Leedu, vaid Eesti ja Soome.

Teisalt rõhutab just viimane asjaolu seda, et kolme Balti riigi koostöö filminduse vallas on veel paljuski avastamata maa erinevalt Eesti ja Läti, isegi Eesti ja Valgevene ühisest tegutsemisest, tänu millele on Peeter Simm teeninud ära koguni Läti ja Valgevene parima režissööri tiitli.

Igal juhul tuli eile rõõmustav uudis, et Vallo Toomla veel esilinastumata film «Teesklejad» on valitud nimeka San Sebastiani filmifestivali debüütide võistlusprogrammi. Mis see siia puutub? Aga niipalju, et tegu on juba järgmise Balti riikide koostööga.


UUS FILM KINOLEVIS

«Seneca päev»

Stsenarist ja režissöör Kristijonas Vildžiūnas, operaator Audrius Kemežys, kunstnik Galius Klicius, produtsent Uljana Kim, Eesti kaasprodutsent Riina Sildos

Leedu-Eesti-Läti 2016

Alates 23. augustist Eesti kinodes

Valitsus kiitis heaks haldusreformi valdkonnaseaduste edasised sammud

Valitsus kiitis heaks edasised sammud haldusreformi valdkonnaseaduste muutmisel.

Haldusreformi eesmärkide saavutamiseks saavad vallad ja linnad senisest suurema rolli piirkondliku arengu suunamisel ja konkurentsivõime edendamisel, teatas rahandusministeerium.

«Haldusreformi seadus on vastu võetud ja omavalitsuste ühinemine käib üle terve Eesti,» ütles riigihalduse minister Arto Aas. «Nüüd on aeg järgmisteks sammudeks - haldusreform annab omavalitsustele juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja kokkuvõttes toob kaasa kohaliku elu parema korralduse Eesti inimeste jaoks. Oleme valinud omavalitsusmaastiku uuendamisel suuna, mis muudab vallad ja linnad tugevamaks.»

Valitsuse otsusega antakse kohalikele omavalitsustele ühiselt täitmiseks piirkonna arengu kavandamise ja piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanne, mille täitmisel koostöövormi valik jääb omavalitsustele.   

Ettevõtluskeskkonna arendamiseks antakse linnadele ja valdadele üle maakondlike arenduskeskuste juhtimine, suurendades nende rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja piirkondliku spetsialiseerumise toetamisel. Samuti on plaanis suurendada omavalitsuste kaasarääkimise õigust ühistranspordi korraldamises piirkondlike ühistranspordikeskuste kaudu.

Avalik-õigusliku koostöö võimaldamiseks luuakse valdadele ja linnadele ühisametite moodustamise võimalus näiteks järelevalve teostamisel või sotsiaalvaldkonnas. Täiendavalt kaaluvad ministeeriumid eri ülesannete omavalitsustele üle andmise võimalusi haldusreformi järgselt.

Ka arutas valitsus erinevate struktuurivahendite ja siseriiklike toetustmeetmete tingimuste ülevaatamist, et need toetaksid haldusreformi eesmärkide täitmist.

Valitsus kaalub ka võimalikke muudatusi omavalitsuste rahastamiskorralduses, sealhulgas tulumaksu ja tasandusfondi jaotamisel ning muude toetuste andmisel. Täpsemad ettepanekud esitatakse valitsusele septembris. Omavalitsuste eelarvete tugevdamiseks on valitsus riigi eelarvestrateegias kavandanud nende tulude suurendamist nelja aasta peale kokku ligikaudu 190 miljoni euroga. Sellele lisandub sama ajaga omavalitsustele laekuva tulumaksu summa kasv ligikaudu 500 miljoni euro võrra.

Kuna mitmed kavandatavad muudatused sõltuvad riigivalitsemise reformi käigus tehtavatest valikutest, menetletakse haldusreformi eesmärki toetavaid valdkonnaseadusi tänavu neljandas kvartalis koos maavalitsuste reorganiseerimisega seotud muudatuste ettevalmistamisega.

Politoloog: suure tõenäosusega ei riskita valida kandidaati, kelle toetus avalikkuse seas on ülimadal

«Kahtlemata ei tasu meil arvata, et poliitiline eliit kas riigikokku või valijameeste kogusse valima minnes uuringu tulemusi eiraks,» leidis politoloog Tõnis Saarts.

Vahetult enne valimisvoore on 22-protsendiga kerkinud Marina Kaljuranna kannule Siim Kallas. Politoloog Tõnis Saartsi sõnutsi ei ole selles midagi eriskummalist.

«Kallast võetakse kui tõenäolist favoriiti, kellel on tõsised võimalused presidendiks saada,» sõnas Saarts. Saartsi sõnul on tulemustest näha, et toetus on kasvanud nende seas, kellel ehk enne konkreetseid eelistusi ei olnud.

Teiste kandidaatide puhul võib muudatusi siiski näha. Allar Jõksi toetus on langenud. «Võimalik, et see on viimaste nädalate esinemiste ja sõnavõttude tulemus,» sõnas Saarts.

Presidendivalimistel omavad selgeid eelistusi need, kellel on mõnevõrra suurem huvi poliitika vastu ja kes aktiivselt ka poliitikaelus toimuval silma peal hoiavad. «Teadlikuma seltskonna jaoks tekitasid Jõksi avaldused pahameelt ja lõid negatiivse fooni.»

Saarts nentis, et Mailis Repsi puhul on näha, kuivõrd tõsiselt ta presidendirallil osalemist võtab. «Kui ta esialgu kandidaadina välja käidi, ei suhtunud avalikkus temasse väga tõsiselt ning kuni ta kandideeris Savisaare vastu, ei võtnud vastasleer teda väga tõsiselt. Hoiakud on aga ajapikku muutunud.»

Marina Kaljurand ei ole viimastel kuudel avalikkuse ees silma paistnud ei negatiivses ega ka positiivses võtmes.

Eiki Nestor paistab Saartsi sõnul teiste kandidaatidega võrreldes ehk vähem karismaatiline. «Ka sotsid ise kalduvad pigem teiste kandidaatide poole ning praeguses olukorras ei nähta liialt suurt võimalust, et Nestor osutuks valituks.»

ERRi tellitud uuring: toetus Siim Kallasele on kasvanud pea kaks korda

Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi uuring.

Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat, vahendas ERRi uudisteportaal.

Eelmise, juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.

Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud (9 protsendilt 17 protsendile - toim).

Allar Jõksi toetab kaheksa protsenti vastanutest, EKRE presidendikandidaadi Mart Helme toetus on viis protsenti, Eiki Nestoril ja Mailis Repsil kolm protsenti, Urmas Paetil kaks protsenti ja Jaak Jõerüüdil üks protsent.

Postimehe tellitud ja TNS Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusküsitluse tulemused näitavad samuti, et Reformierakonna presidendikandidaadid on end teistest jõuliselt ette rebinud. Viiendat kuud hoiab ühtlast 30-protsendilist toetust uueks presidendiks välisminister Marina Kaljurand, vahetult enne valimisvoore on 22-protsendiga tema kannule kerkinud Siim Kallas.

Loe lisaks ja vaata graafikut: Küsitlus: rahvas eelistab presidendina Kaljuranda või Kallast

Küsitlus: rahvas eelistab presidendina selgelt Kaljuranda või Kallast

Rahva eelistused on settinud. Värsked küsitlusandmed näitavad, et Reformierakonna presidendikandidaadid on teistest jõuliselt ees. Viiendat kuud hoiab ühtlast 30-protsendilist toetust järgmiseks presidendiks välisminister Marina Kaljurand, vahetult enne valimisvoore on 22-protsendiga tema kannule kerkinud Siim Kallas.

Teised presidendirallis osalejad – Mailis Reps (7,8 protsenti), Allar Jõks (6,9 protsenti), Mart Helme (6 protsenti) ja Eiki Nestor (4,9 protsenti) – jäävad eelnimetatuist juba pikalt maha, näitab Postimehe tellitud ja TNS Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusküsitlus.

TNS Emori uuringute eksperdi Aivar Voogi sõnul on tulemused kõnekad mitmel põhjusel. Esiteks tähendab tekkinud seis, et vahetult enne valimisvoore rahva toetuses enam suuri nihkeid tulla ei saa ja vahed on n-ö sisse joostud. 

Presidendikandidaatide toetuse trendid
Create line charts

Kaljurand on püsinud toetustabeli tipus ühtejärge juba poolteist aastat. Tema edu võti on ühtlane toetus praktiliselt kõigis sotsiaaldemograafilistes rühmades olenemata vanusest, haridusest, sissetulekust või elukohast. Teiste kandidaatide tegevus ei paista Kaljuranna populaarsust eriti kõigutavat.

Lisaks on välisministril varuks kaks trumpi: tervelt 38,1 protsenti naistest eelistab presidendiks just teda. Teiseks on välisministril ühtlaselt kõrge toetus eesti- ja muukeelse elanikkonna seas, millega ta eristub tugevalt näiteks eestlaste poole kaldu olevast Siim Kallasest.

Kuigi Kaljuranna toetus kukkus juunis korraks 25 protsendile, taastus seis peagi, kui pooled varem Edgar Savisaart (KE) toetanud muukeelsed valijad asusid Kaljuranna leeri. Osa ülejäänuist asus toetama Mailis Repsi (KE), mis tõstiski Repsi augustis 7,8-protsendilise toetusega kolmandaks.

Mis on Kaljuranna edu valem? «Kindlasti see, et ta ei ole konfliktne. Sama fenomen oli kunagi Arnold Rüütlil - teda nähakse ühendaja, mitte konflikti tekitajana,» analüüsis Voog.

Kallas kasutas rambivalgust ära

Enam kui aasta rahva seas 10-12protsendilist toetust omanud Siim Kallas tegi augustis vahespurdi ja kahekordistas toetuse. Voogi hinnangul aitasid sellele kaasa rohked soosivad meediakajastused, muu hulgas seoses 20. augusti taasiseseisvumispäeva tähistamisega. Ka debattides on Kallas suutnud jätta teistest kaalukama ja kogenuma mulje.

Samasugust «kogu rahva presidendi» profiili nagu Kaljurannal, Kallasel aga numbrite kohaselt ette näidata pole. Ta on küll tugev pretendent eestlaste, kõrgharitute ja kõrgemapalgaliste jaoks, ent pole suutnud haarata muulaste poolehoidu.

Täbarasti on käinud teiste kandidaatide käsi. Veel juunis 11-protsendi elanikkonna toetust nautinud vandeadvokaat Allar Jõksil tuleb pärast ebaõnnestunud nalja Arvamusfestivalil leppida 6,9 protsendi rahva toetusega. Voogi sõnul on kukkumise peapõhjus pigem selles, et erinevalt Kaljurannast mõjub Jõks paljudele liialt konfliktialti inimesena.

Mart Helme (EKRE) toetus pole 5-6 protsendist kõrgemale kerkinud, sest küsitluse kohaselt keegi peale EKRE valijaskonna teda naljalt presidendina ei näe. Lisaks kaotab Helme silmatorkavalt naiste hulgas, kellest tahaks teda riigipeaks vaid 2,2 protsenti.

TNS Emori andmed näitavadki, et kõige erakonnatruumad on Reformierakonna ja EKRE toetajad. Tervelt 47 protsenti mõlemast eelistab presidendiks oma erakonna ametlikku kandidaati – Siim Kallast või Mart Helmet.

Teiste suuremate erakondade – eeskätt sotside - toetajad sama ustavad pole, vaid tahaks Kadriorus näha pigem Marina Kaljuranda. See on ka üks põhjus, miks SDE ametliku kandidaadi Eiki Nestori toetusnumbrid 4,9 protsendist kõrgemale ei küündi.

Rahva toetus viitab võitjale?

Voogi sõnul on augusti tulemused kõnekad veel seetõttu, et ajalooliselt on taasiseseisvunud Eestis presidendiks saanud alati keegi, kes elanikkonna viimastes arvamusküsitlustes olnud esimesel või teisel kohal.

Reeglina on presidendivalimised võitnud suurima rahva toetusega kandidaat, erandiks oli vaid populaarsuselt teisel kohal olnud Lennart Meri võit 1992. aastal. Kui muster jätkub, võib juba praegu kindel olla, et tulevase presidendi perekonnanimi algab K tähega.

UURINGUST

Küsitlusperiood: 17.08-24.08.2016
Kokku küsitleti 1505 elanikku (1026 eestlast; 479 muust rahvusest) vanuses 15-74-aastat
Uuringu meetod: personaalintervjuud vastajate kodudes  ja veebiintervjuud

Olukord maailmas ärgitab ka Eestit üle vaatama oma vastupanuvõimet

Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on Eesti naabrid riburadapidi ümber vaatamas oma seniseid meetmeid riigi ja elanikonna kaitsmiseks. 

Möödunud aasta detsembris alustas ka Eestis tööd elanikkonnakaitse rakkerühm, kes peab veel selle aasta lõpuks esitama valitsusele kontseptsiooni elanike kaitsmiseks kriisiolukorras.

„Oleme näinud oma idanaabri agressiivset poliitikat Ukrainas, näinud seda, kuidas terroristlikud organisatsioonid globaaselt pead tõstavad. Paratamatult peab reageerima ka Eesti,“ rääkis siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont.

Maaeluministeerium viis 2010. aastal läbi uuringu, mille tulemustest selgus, et keskmine Eesti leibkond saaks kriisiolukorras olemasolevate toiduvarudega hakkama seitse päeva. Hannes Kondi sõnul on elementaarne, et igal leibkonnal peaks olema kodus mingi kogus toitu varutud. Piisav hulk toiduvarusid pole aga kaugeltki ainus, mis kriisisituatsioonis olulist rolli mängib.

Inimeste heaolu ja riigi toimimine sõltuvad elutähtsatest teenustest. Nendeks on näiteks elektri ja veega varustamine, andmesideteenus ja sularaharinglus. Meil on vaja mõelda, kuidas neid teenuseid senisest paremini kaitsta,“ lausus asekantsler Kont. Kaasajale omane sõltuvus kübersüsteemidest ja tehnoloogia areng tuletavad meelde, et tuleb valmis olla uuteks ohtudeks. „Olukord muutub ja muutume ka meie,“ nentis Kont.

„Me vahetame teiste riikidega – näiteks Põhjamaade ja Saksamaaga – parimaid praktikaid, kuid ei kopeeri nende lahendusi. Meil on oma loogika, kuidas julgeoleku- ning sisekaitsepoliitikas asju ajame,“ rääkis Kont.

Kondi sõnul tuleb mõista, et Eesti vastupanuvõime võrdub meie valitsusasutuste, ettevõtete ja inimeste  endi vastupanuvõimete summaga. „Kui kõik osapooled teadvustavad, mida nad saavad teha oma vastupanuvõime tõstmiseks ja astuvad selleks vajalikud sammud, muutubki riik tervikuna tugevamaks,“ lisas ta

„Valitsusasututel ja elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel on olnud juba aastaid kohustus hinnata riske ning harjutada ohtudele reageerimist. Samuti on riigis olemas esmased kütuse-, toidu- ja ravimite varud. Kas see on piisav? Ilmselgelt on meil veel palju tööd teha. Kui me tahame tõsta kogukondade, valitsusasutuste ja ettevõtete valmisolekut ja vastupanuvõimet, siis peame antud teemat senisest rohkem tähtsustama ja sellesse märkimisväärselt rohkem investeerima,“ rääkis asekantsler.

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Türgi liidrid kinnitasid Kaljurannale demokraatlike väärtuste jätkumist

Välisminister Marina Kaljurand kohtus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana eile Ankaras Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja teiste riigi liidritega, kes kinnitasid riigi jätkuvat pühendumist demokraatiale juulis toimunud riigipöördekatse järel.

Kaljurand arutas kohtumistel president Recep Tayyip Erdoğani, parlamendi spiikri İsmail Kahramani, peaminister Binali Yıldırımi, välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ja justiitsminister Bekir Bozdağiga, mida saab Türgi teha Euroopa Nõukoguga koostöös selleks, et tagada inimõiguste, õigusriigi ning demokraatia kaitse pärast riigipöördekatset kolmeks kuuks kehtestatud erakorralise seisukorra tingimustes.

Välisminister Kaljuranna sõnul mõistis Euroopa Nõukogu väga selgelt hukka riigipöördekatse Türgis, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

«Riigipöördekatse oli šokk nii Türgi rahvale kui Türgi sõpradele. Mõistsime hukka rünnaku demokraatlikult valitud põhiseaduslike institutsioonide vastu Euroopa Nõukogu liikmesriigis,» lausus välisminister.

Ta märkis, et Türgi ametivõimud peavad tegema praeguse erakorralise seisukorra ajal kõik selleks, et järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid.

Kaljurand kinnitas Euroopa Nõukogu valmisolekut Türgit toetada ning pakkuda juriidilist ekspertabi.

«Tuleb teha kõik Türgi ja Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu säilitamiseks ning süvendamiseks,» lausus Kaljurand.

Kaljuranna sõnul on oluline, et selgitatakse välja riigipöördekatse süüdlased ning nende üle mõistetakse õigust sõltumatult ja erapooletult. Ta rõhutas ka läbipaistva ja erapooletu uurimise vajalikkust.

Kaljuranna sõnul jälgib Euroopa Nõukogu arenguid Türgis tähelepanelikult. Euroopa Nõukogu välisministrid kogunevad 7. septembril Strasbourgis, et arutada Eesti välisministri juhtimisel ning välisminister Mevlüt Çavuşoğlu osalusel olukorda Türgis.

Rändekriisist kõneldes rõhutas Kaljurand Euroopa ühtsuse olulisust olukorra leevendamisel ning kriisi algpõhjustega tegelemise tähtsust. Samuti tunnustas Kaljurand Türgi märkimisväärset panust kriisi lahendamisel.

«Euroopa Liidu ja Türgi lepe ebaseadusliku rändega võitlemisel on andnud selgeid tulemusi ning ebaseaduslikud rändevood Türgi suunalt on pidurdunud,» lausus Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti jätkuvat toetust Türgi lähenemisel Euroopa Liidule.

Veel kõneldi koostööst NATOs, viimastest arengutest Süürias ning terrorismivastasest võitlusest. «Eestil ja Türgil on sarnane nägemus julgeolekuolukorrast Euroopas ja maailmas laiemalt. Oleme lähedased liitlased NATOs ja hindame partnerlussuhet kõrgelt,» lausus Kaljurand.

Samuti arutati pingestunud olukorda Ida-Ukrainas ning Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone. Kaljuranna sõnul on Eesti ja Türgi seisukohad nendel teemadel samad.

Kahepoolsetest suhetest kõneldes rõhutas välisminister Kaljurand, et Eesti ja Türgi on head sõbrad ja liitlased, kelle poliitilised, majanduslikud ning kultuurisuhted arenevad jõudsalt.

«Türgi ei tunnustanud kunagi Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ning oli ka suur toetaja Eesti püüdlustel NATO liikmesusele,» sõnas Eesti välisminister.

Kaljurand kutsus Türgi kolleegi Mevlüt Çavuşoğlut külla Eestisse, visiit on planeeritud oktoobrisse.

Välisminister Marina Kaljurand viibis eile ja täna visiidil Ankaras Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana ning 47 liikmesriigi eestkõnelejana.

Ta kohtus visiidi raames ka opositsioonierakondade ning naisorganisatsiooni Flying Brooms esindajatega.

Hobusekasvataja: koplisse toodavad õunad võivad hobuse tappa

Türi vallas Kirna tallis hobuseid kasvatav Maie Kukk teab, et inimesed toovad õunu hobustele koplisse ju heatahtlikult, kuid tundmata karjas valitsevat hierarhiat, viivad nad oma teoga hobused lausa hukkumise äärele.

«Eelmisel nädalal oli mul kolm varssa siin niimoodi lämbumisohus, sest see pole naljaasi, kui hobune mälumata õuna kurku tõmbab,» ütles ta.

Kui kiiresti jaole ei saa, polegi enam kedagi aidata, sest hobune lämbub lihtsalt ära. Nii ei saa Kukk praegusel õunarohkel ajal rahulikult magadagi ja käib tavalisest palju tihedamini hobuseid koplis lihtsalt vaatamas.

Küsimusele, miks hobune õuna puruks hammustada ei oska, vastas Kukk, et karjas valitseva hierarhia tõttu tuleb just noortel hobustel õunte saamiseks neid  ahmida, sest nooremad pääsevad rahulikult «söögilaua» juurde siis, kui vanemad lubavad. «Samuti tuleb noort hobust õpetada õunu närima väikeste tükkidega ja nii lõikame neid talli juures neile söötes väiksemaks,» sõnas Kukk.

Noorte hobuste õuna kurku tõmbamine on üks oht, teine, vaat et isegi tõsisem, on Kuke ütlust mööda ohtralt õunu söövatel hobustel tekkivad kõhuhädad. «Kõhuhädadesse ehk tiirudesse jäävad jälle vanemad hobused. Nii et head õunte koplisse toojad, teadke, et tekitate oma heatahtlikkusega hobusekasvatajatele muresid, mis õigeaegse mittesekkumise korral võivad lõppeda hobuse surmaga. Kas te tõesti seda tahate? Ma ei usu,» selgitas ta.

Nii palub Kukk tungivalt hobustele õunu koplisse mitte viia ega neid teeäärses koplis olevatele hobustele mitte anda. «Kui tõesti õunu sedavõrd üle jääb ja te ei tea, kuhu neid viia, tooge talli juurde. Söödame hobustele nii palju, kui saame ja eks ülejäänu viskame siis teie eest komposti,» lausus ta.

Põhiseaduskomisjon koguneb erakorralisele istungile arutama haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust

Riigikogu põhiseaduskomisjon koguneb esmaspäeval, 29. augustil kell 11 erakorralisele istungile, et anda Riigikohtule arvamus, kas haldusreformi seadus vastab põhiseadusele.

«Komisjon koguneb haldusreformi seadust puudutava küsimuse arutamiseks erakorraliselt, et saaks Riigikohtule edastada oma arvamuse võimalikult kiirelt,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. «Haldusreformi seadus on Eesti riigi ja omavalitsuste jaoks äärmiselt oluline seadus ning oleks hea, kui vaidlus selle üle saaks võimalikult operatiivselt lahendatud.»

Taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele esitas Riigikohtule tänavu juulis Kõpu vald.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse (200 SE) vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

PÄEVAINTERVJUU Andres Tarand: presidenti on ikka «ette ära tehtud»

Täna kell 11.00 heitis Postimehe otsestuudios pilgu Eesti presidendivalimiste ajaloole endine peaminister, eurosaadik ja staažikas poliitik Andres Tarand. Tema sõnul on president tavaliselt «ette ära tehtud», kuid alati leidub ka erakond, kes kokkuleppest kinni ei pea.

Kas president võiks saada valitud riigikogus?

«Muljet on küll loodud, aga ma olen kindel, et ei lähe täide unistus, et presidendi valimisega saaks hakkama riigikogu, see ei ole Eesti traditsioon siiamaani,» alustas Tarand.

1992. aastal kui Lennart Meri valiti esimeseks presidendiks lähtuti presidendivalimiste korraldamisel paljuski sellest, et kõigil olid silme ees konkreetsed isikud – Lennart Meri ja Arnold Rüütel, meenutas Tarand.  «NSVL oli lagunenud ja Rüütel ei esindanud enam nomenklatuuri, aga tema selja taga seisis terve hulk neid, keda ma nimetasin lootskaladeks – kalakesed, kes haikala selja taga passivad. Ja see oleks takistanud meie arengut, sest nad olid harjunud teistsuguse süsteemiga,» selgitas ta.

Presidendi isikuomadustest

Tarand leidis aga, et Rüütli presidendiks saamine pärast Merit oli väga õige ja kasulik samm. Meri kahe ametiaja jooksul said uued noored juhid alustada uuendustega ja Rüütel pakkus palju oma pooldajatele, keda oli rahva seas palju. 

Presidendi isiksuseomaduste puhul leiab Tarand, et on oluline, et tal oleks mingi omapära. «Peaasi, et ta on tüüp omaette, et ta ei tahaks olla kangesti kellegi teise moodi. Ses osas pole Eestil seni häda olnud.» Ta meenutas, kuidas Meri suutis muidugi oma omapäraga ka vahepeal üle soolata – hästi mäletatakse näiteks Bushi gloobusele risti joonistamist.  

Tarandi presidendiks kandideerimisest

Omaenda presidendiks kandideerimist kommenteerides sõnas Tarand, et tegu oli erakonna soovile järele andmisega, temale endale on tseremoniaalsete kohustuste täitmine olnud vastumeelne. «Aga siis alustas keegi kampaaniat liiga vara ja natuke ebaõnnestunult prügikastide peale pilte kleepides ja sellega oht, et ma võiks presidendiks saada, kadus,» tegi ta kokkuvõtte.

«Kõik erakonad olid veendunud, et just meie teeme presidenti. Kõlab nagu käiks suur tegemine. Ei tee midagi, see inimene on ammu enne tehtud,» kommenteeris ta. Sealjuures nentis Tarand, et Eestis erakondadevahelised lepped eriti ei pea – keegi ikka petab ja kuna hääletamised on salajased, ei saa milleski kindel olla.

Kampaaniameistrite roll presidendi tegemisel

Kampaaniameistrid on omaette ala ka pikka aega tegutsenud demokraatias, nad on olnud olemas varem ja on edasi, nentis Tarand. «Ma kardan, et see osa on läinud liiga suureks,» leidis ta siiski – keskendutakse liiga palju hea mulje jätmisele ja vähe sisulistele küsimustele. 

Naispresidendi vajalikkusest

«Mina olen oletanud juba mõnda aega, et oleks aeg ka Eestis naispresident valida. Mulle ei ole see nimi praegu üldse tähtis, aga naisi on ikka mõnikümmend võtta, kes sellega hästi hakkama saaks. Me oleme ainukene Läänemere äärne riik, kus ei ole naisi üleüldse mingi niisuguse ametiga pärjatud,» sõnas Tarand. Ta meenutas, et nii Skandinaavias ja Venemaal on sealjuures olnud ju ka väga hinnatud kuningannasid. Praegu kahe naiskandidaadi nime kõlamise järel paistab justkui oleks võimalus naispresident saada suurem kui varem.   

Tarand leidis, et presidendiameti liikumine meestelt naise kätte, oleks Eestile väga vajalik ja ka meie naistele kasulik. «Me oleme ju punane latern palgalõhes,» meenutas ta. 


Järgmine otsesaade Postimehe stuudios on eetris kell 12.00, kui poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets annavad hinnangu kandidaatide võimalustele riigikogus valituks osutuda.

Kell 20.15 on Postimees otse-eetris Kanal 2 presidendidebati telgitagustest.

Kell 23.00 võtavad poliitika.guru toimetajad debati ja saatepäeva kokku Postimehe stuudios.
 

Pildid: Tallinnas Männikul põrkasid kokku kaks sõiduautot

Tallinnas Männikul põrkasid kokku sõiduautod Lexus ja Mitsubishi, ükski inimene õnnetuses kannatada ei saanud.

Politsei kinnitusel põrkasid kell 11.16 Männiku teel kokku kaks sõiduautot. Inimesed vigastada ei saanud ning edasi tegeleb juhtumiga liikluskindlustus. 

Postimees toob lugejateni erisaated presidendivalimistest

Postimees ja Kanal 2 toovad neljapäeval vaatajateni intervjuud presidendikandidaatide ja ekspertidega ning meenutused eelmistelt valimistelt. Päeva kulminatsioon saabub kell 21, kui saates «Suur presidendidebatt» võtavad mõõtu Marina Kaljurand, Mailis Reps, Allar Jõks, Mart Helme, Siim Kallas ja Eiki Nestor. Otseülekannet on võimalik vaadata nii Kanal 2s kui ka Postimehe veebilehel.

«Suur presidendidebatt» ei koosne ainult kandidaatide väitlemisest, vaid riigipeaks pürgijad pannakse ka ootamatutesse olukordadesse ning stuudioväitlust ergastavad teravad videolülitused. Saade kestab kaks tundi ning seda juhivad Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ja Kanal 2 telemagasini «Radar» peatoimetaja Marii Karell.

«Tegu on Kanal 2 ja Postimehe esmakordse nii suures mahus tehtud telekoostööga,» rääkis Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Debatisaate produtsendi ja kaassaatejuhi Marii Karelli sõnul püüti kandidaatide debatti tuua ka rohkem mängulisi elemente. Nimelt korraldati igale presidendiks pürgijale Hiltoni presidendisviidis kohtumine üllatuskülalisega. Mart Helme vastas istus näiteks Donald Trumpi kehastus ja Marina Kaljurannal tuli asju arutada Siim Kallase peegelpildiga.

«Ehkki rahvas ei saa ise presidenti valida, tahame kõik, et meie president oleks üliinimene, kelle üle uhkust tunda. Eesti inimestele läheb nende president korda. Seepärast üritame saadet teha nii, et see läheks korda kõigile inimestele,» selgitas Karell.

Postimehe veebilehel algab saatepäev juba neljapäeva hommikul kell 11, kui leiab aset «Päevaintervjuu», kus külaliseks ekspeaminister ja endine europarlamendi liige Andres Tarand. Intervjuus vaadatakse tagasi varasematele presidendivalimistele ja kampaaniatele.

Kell 12 algab järgmine otsesaade, kus portaali Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets lahkavad praegusi valimisi ja seda, milliseid otsuseid võidakse järgmisel nädalal riigikogus teha.

Kell 20.15 algab Postimehe otsesaade «Suure presidendidebati» telgitagustest. Sellele järgneb kell 21 kaks tundi kestev debatisaade. Seejärel võtavad riigipeaks pürgijate debati kokku Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets.

Tuleva nädala alguses koguneb riigikogu Eesti järgmist presidenti valima.

Saatekava

Kell 11 – «Päevaintervjuu» (külaliseks endine poliitik Andres Tarand)

 

Kell 12 – «Päevaintervjuu» (külalisteks Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets)

 

Kell 20.15 – «Suure presidendidebati» telgitagused

Kell 21 – «Suur presidendidebatt»

Kell 23 – «Ööintervjuu» (külalisteks Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets)

PÄEVAINTERVJUU Poliitika.guru eri: Allar Jõksita olnuks Helme toetus palju suurem

Poliitikavaatejate ja poliitika.guru toimetajad leidsid täna Postimehe otsestuudios, et Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaadiks valitud Jõks on erakonnale palju kasu toonud ning ilma temata olnuks Mart Helmel valitsuse kriitikute seas palju suurem toetus.

«Oleks väga hea, aga siiski üllatus, kui riigikogu voorudega saaks Eesti endale uue presidendi,» tõdes portaali poliitika.gurg toimetaja Keit Kasemets, «ilmselt näeme veel ligi kuu aja pärast valimiskogu voore ja võib-olla ka sealt edasi.»

Tõnis Leht leidis, et kõige suurema muutuse on kampaania käigus läbi teinud Allar Jõks. «Küllaltki tehnilisest, kuid väga intelligentsest ja asjatundlikust kuvandist on püütud midagi mahlakamat välja vormida,» lisas ta. Küsitluste põhjal võib Kasemetsa sõnul näha, et Jõksi populaarsus on sellega tõusnud.

«Teine kandidaat, kes on algusest peale olnud väga populaarne, aga pole ka poliitiliselt väga vilunud on Marina Kaljurand. Ka tema on selle kampaania käigus kõige rohkem arenenud poliitikuna ja oma kuvandit selgelt välja arendanud,» lisas ta.

Sellega, et president oleks kuidagi «ette ära tehtud» poliitikaanalüütikud ei nõustunud. Küll aga on kampaaniategijatel suur võim osava suhtekorraldusega enda kandidaati jõuliselt areenile tuua, kuid meeste sõnul jääb see pigem «fassaadiks ja teatriks», kui sisuliseks muutumiseks.

«See protsent, mida kampaania pool ja avalik imidži loomine ja esinemised annavad ei ole ülemäära suur,» tõdes Leht. Kasemets leidis, et selle aasta kampaaniat on tehtud kui presidendi otsevalimiste kampaaniat – see on olnud pikk ja paljude debattidega.

Poliitikavaatejate hinnangul on Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaadiks valitud Jõks erakonnale kasu toonud ning ilma Jõksita olnuks Mart Helmel palju suurem toetus, kui praegu.

Jõksi määramist IRL-i esimeheks ja 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste vankri ette rakendamist mehed täielikult ei välistanud.

«Kõlab nagu kena unistus IRL-i poolt,» märkis Leht, «juhul, kui Jõks soovib poliitikas jõuliselt läbi murda, siis ta lõputult Soraineni (advokaadibüroosse – M.V.)  jääda ei saa. Aga seda peaks tema enda käest küsima, praegu ta midagi sisukat selle kohta ilmselt ei ütle.»

«Sellel spekulatsioonil on iva sees, kui mõelda, miks IRL üldse valis Jõksi oma kandidaadiks, siis erakonnana on neil sellest võita ainult juhul, kui Jõks tulevikus nendega liitub. Kas ta seda päriselt ka teeb – seisukohti on palju,» arvas Kasemets. Leht lisas, et Jõksi staatus ja väljaütlemised on tegelikult igati sobivad ka Vabaerakonna põhimõtetega.

Mailis Repsi tegutsemine pälvis saatekülalistelt valdavalt kiidusõnu – enamik omavalitsusi on Keskerakonna kandidaadil läbi käidud ning kohalike inimestega kontakt loodud.

«Valimiskogus ei ole üldse välistatud, et kui ta jääb viimases voorus Jõksi vastu, siis ei ole tema šansid üldse mitte olematud. Ja isegi kui ta ei võida, on ta Keskerakonnas oma positsiooni jõuliselt tugevdanud ja kohalikud valimised on tulemas – äkki ta veel jõuab jäänud nädalate jooksul allesjäänud 50 omavalitsust ka läbi käia,» pakkus Leht.

Kell 11.00 algab Postimehe saatepäev pilguheitmisega Eesti «presidenditegemise» ajalukku. Eredaid hetki meenutab endine peaminister, eurosaadik ja poliitveteran Andres Tarand.

Kell 20.15 on Postimees otse-eetris Kanal 2 presidendidebati telgitagustest.

Kell 21.00 on Kanal 2 eetris suur presidendidebatt.

Kell 23.00 võtavad poliitika.guru toimetajad debati ja saatepäeva kokku Postimehe stuudios.

Kallas saab siiski ETV presidendidebatis osaleda

Rahvusringhäälingu poliitikasaadete toimetus otsustas kutsuda ETV pühapäevaõhtusesse presidendikandidaatide teledebatti Mailis Repsi, Allar Jõksi ja Eiki Nestori kõrval ka Siim Kallase.

«Siim Kallase kutsumine on ajakirjanduslikult ainuõige samm ja läbi räägitud ka ERRi juhatusega. Vaatajate huvides on näha valimiste eelõhtul väitlust, kus on kohal kõik riigikogus üles seatavad kandidaadid,» ütles ERRi poliitikasaadete toimetuse juht Andres Kuusk rahvusringhäälingu uudisteportaalile.

«Kuna valimiste kord praegust olukorda nii täpselt ette ei näinud, siis on tegemist pigem halli tsooniga ja mul on hea meel, et peale jääb ajakirjanduslik otsus,» märkis Kuusk, lisades, et tulevikus võiks valimiste korra kehtestamisel arutada toimetuse sõltumatut otsustusõigust saatekülaliste valikul.

«Kolmapäevaõhtuses «Foorumis» osalenud erakondade esindajate debati järel on selge, et presidendivalimistel riigikogus on Siim Kallas üks kindlatest kandidaatidest ja tema kõrvalejäämine debatist oleks eksitav,» selgitas muutust ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar.

Loe lisaks ETV selgitust 23. augustist:
Miks ei pääse Siim Kallas ETV ekraanile?

Fotod ja videod: Helme arutas Keskerakonnaga võimalikku kokkulepet

Keskerakonna riigikogu fraktsioon kogunes täna Laulasmaa spaasse tööseminarile, et valmistuda sügisistungijärguks ja arutada presidendivalimistega seonduvat. Kohale olid kutsutud ka presidendiks pürgivad Allar Jõks ja Mart Helme.

«Meil oli kohtumisel juttu sellest, keda võiksime meie toetada valimiskogu viimases voorus, kui mina ei osutu valimiskogu viimases voorus üheks kandidaadiks,» rääkis EKRE esimees ja presidendiks kandideeriv Mart Helme Postimehele.

Kuna EKRE ei nõustu Helme sõnul sellega, et Reformierakonnal oleks n-ö täiuslik võimu monopol nii riigikogus, valitsuses kui ka Kadriorus, siis kui valimiskogu viimases voorus jääb alles mõni Reformierakonna kandidaat, EKRE seitse saadikut seda kandidaati kindlasti ei toeta.

«Kui Reformierakonna kandidaadi vastas on näiteks Mailis Reps, siis on suur tõenäosus, et me toetame teda,» ütles Helme ja lisas, et päris 100-protsendilisi lubadusi nad siiski anda ei saa, kuna pole teada, kes viimases voorus vastamisi on. Teine variant on, et nad ei hääleta näiteks üldse.

Helme märkis, et on ka Siim Kallasele endale öelnud, et temal isiklikult Kallase toetamisega probleeme ei oleks, aga ta on üsna veendunud, et enda erakonda ta seda tegema veenda ei suudaks.

Üritusel oli kohal ka erakonna esimees Edgar Savisaar. Edgar Savisaar avaldas soovi Helmega esmaspäeval riigikogus veel pikemalt vestelda.

Presidendikandidaat Allar Jõks ütles, et teda on kandidaadina kutsutud tutvustama oma vaateid. Mingeid kokkuleppeid ta sõlmima ei tulnud.

 

Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps ütles, et fraktsioonis on kokku lepitud, et kuulatakse kõiki kandidaate. Neile antakse võimalust end tutvustada, ent antakse Repsi sõnul ka teada, et Keskerakond ootab hoopis hääli tema toetuseks.

 

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas, et keskerakondlased jäävad kuni valimiskoguni Mailis Repsi selja taha. Simsoni sõnul ei ole praegu arutatud, millistel tingimustel võidakse toetada kedagi teist.

 

Eesti valitsus andis Montenegro NATOga liitumisele heakskiidu

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Montenegro NATO-ga ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu, mille peab veel heaks kiitma ka riigikogu.

Montenegro ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokoll reguleerib riigi NATO-ga ühinemise korraldust. Valitsus kiitis protokolli heaks 12. mail ning sellele kirjutati alla NATO välisministrite kohtumisel 19. mail Brüsselis. Eesti nimel tegi seda välisminister Marina Kaljurand.

Pärast allakirjutamist peavad NATO riigid protokolli oma õiguse kohaselt heaks kiitma. Eestis tuleb protokoll heaks kiita riigikogus, sest sellega muudetakse riigikogus ratifitseeritud Põhja-Atlandi lepingut. Kui kõik NATO riigid on protokolli heaks kiitnud, edastab peasekretär Montenegrole ametliku ühinemiskutse.

Montenegro ühinemine NATO-ga suurendab julgeolekut Euro-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba ja rahumeelse Euroopa saavutamisele.

Montenegro koostöö NATO-ga algas aastal 2003, mil Serbia ja Montenegro liitriik ühines programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Pärast liitriigi lagunemist 2006 seadis Montenegro eesmärgiks NATO-ga ühinemise. NATO välisministrite kohtumisel 1. detsembril 2015 otsustati kutsuda Montenegro ühinemisläbirääkimistele. Ühinemisprotokolli eelnõu kiideti Põhja-Atlandi nõukogus heaks 22. märtsil 2016. Tegu on NATO viienda laienemisega pärast külma sõja lõppu.

Montenegro on osalenud 2010–2014 NATO operatsioonil Afganistanis ja on praegu seal jätkumissioonil, nõustades ja abistades Afganistani relvajõude ning õpetades neid välja.

Otsus jõustus: riigikohus ei võtnud koolitulistamise kriminaalasja menetlusse

Riigikohus otsustas tänase määrusega, et ei võta menetlusse koolitulistamise kriminaalasjas Tartu ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebust. Seega jäävad jõusse maa- ja ringkonnakohtu otsus.

Kui maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus mõlemad pooled, siis riigikohtusse läks asjaga edasi vaid õpetaja tapnud Viljandi koolipoisi kaitsja, kes taotles alama astme kohtutes poisile määratud karistuse vähendamist ning ühtlasi vaidlustas poisi isa esindaja tsiviilhagide summad.

Viimati tuli süüasjas lahend märtsi lõpus, kui Tartu ringkonnakohus jättis suures osas muutmata koolitulistaja süüasjas maakohtus langetatud otsuse. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust vaid osas, millega mõisteti süüdistatava isalt välja nii menetluskulud kui tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud ja kannatanutelt nende tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad tsiviilhagi läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et 16-aastasel noormehel oleks 2014. aasta 27. oktoobril saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega ka asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et õpetaja ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda, kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid.

Samuti on tõendatud, et mõte õpetaja tappa ei tekkinud noormehel sama päeva hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud, samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis.

Ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri taotlust tulirelva konfiskeerimiseks.

Üle-eelmise aasta 27. oktoobril veidi enne kella 14 avas toona 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap. Tulistaja oli sama kooli 9. klassi õpilane ning veretöö ajal viibis  klassiruumis peale õpetaja veel neli inimest.

Poiss avas tule oma isa seaduslikust relvast. Tulistamiseks kasutatud relv asus poisi elukohas lukustatud relvakapis.

Mammobuss sõidab päevaks sibulalaadale

Tartu kaubamaja ees praegu seisev mammograafiabuss on laupäeval, 27. augustil kella 10st Kallaste infopunkti juures ning ootab seal naisi rinnavähi sõeluuringule.

Kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael tuletas meelde, et rinnavähi sõeluuringu raames saavad tasuta rinnauuringu teha kõik 1956., 1958., 1960., 1962., 1964, ja 1966. aastal sündinud naised, kellel on kehtiv haigekassa kindlustus ja kes ei ole viimase kahe aasta jooksul uuringul käinud.

Rinnauuringuid tehakse naistele ka arsti saatekirja alusel, ja kui on huvilisi, kellel ei ole ei saatekirja, ning neid, kes ei  kuulu sõeluuringu aastakäiku, on võimalik uuringut lasta teha ka tasu eest.

Järgmisel nädalal 2. septembrini on mammograafiabuss taas Tartu kesklinnas kaubamaja ees. Täna hommikul ütles mammobussi üks töötaja, et naised käivad end kontrollimas päris hästi, eile oli näiteks 54 tulijat.

Noore eestlase esimene film pääses kohe nimekale festivalile

Esimese Eesti linateosena valiti Vallo Toomla verivärske mängufilm «Teesklejad» maineka San Sebastiani filmifestivali ametlikku võistlusprogrammi, kus osalevad debüüt- ehk autorite esimesed ja teised filmid.

«Oleme väga õnnelikud, et meid maailma ühe olulisema A-klassi filmifestivali programmi valiti. Ainuüksi sellisesse väärikasse seltskonda pääsemine on Eesti filmile suur võit,» ütles «Teesklejate» produtsent Riina Sildos pressiteate vahendusel. «Loodame, et suudame festivalipublikut üllatada, sest eesti keel on hispaaniakeelse maailma olulisimal festivalil päris suur eksootika.»

«Teesklejad» võistleb A-klassi kuuluval festivalil Kutxabanki uute režissööride auhinna eest, mille väärtus on 50 000 eurot. Summa jagatakse võiduka režissööri ja filmi Hispaania levitaja vahel. Samas kategoorias antakse välja ka teine, EROSKI Youth Award, mille määrab 300 üliõpilasest koosnev žürii.

«Teesklejad» on psühholoogiline draama, mille tegevus leiab aset mereäärses villas, kus saavad ootamatult kokku kaks paari. Filmi peaosalisi kehastavad Mirtel Pohla ja Priit Võigemast, kõrvalosades on Mari Abel ja Meelis Rämmeld, kaasa teevad veel Laine Mägi ja Andres Lepik.

Stsenaariumi on kirjutanud Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning filmi operaator on Erik Põllumaa.

Režissöör Vallo Toomla on lõpetanud Balti filmi- ja meediakooli. Tegu on tema esimese pika mängufilmiga.

Film valmis Eesti, Läti ja Leedu koostöös.

Eestis esilinastub «Teesklejad» 6. oktoobril.

Parvlaev Ionas jäi järjekordse rikke tõttu Virtsu sadamasse seisma

Mandri ja Muhumaa vahelisel liinil sõitvat parvlaeva Ionas tabas täna lõuna paiku rike ning laev jäi Virtsu sadamas kai äärde seisma.

Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinid teatel tekkis täna kell 11.45 Ionasel Virtsu sadamas sildumise järel ühe trasteri juhtimises tõrge. Tööd vea kõrvaldamiseks käivad.

Traster ehk põtkur on seade, mida kasutatakse laeva manööverdamisel kai äärde.

Saaremaa Laevakompanii on rikke tõttu tühistanud kell 12, 13.35 ja 15.25 Virtsust ning kell 12.45, 14.25 ja 16.10 Kuivastust väljuma pidanud reisid.

Parvlaev Hiiumaa reisid väljuvad iga 1 tunni ja 10 minuti järel mõlemast sadamast.

Parvlaeval Ionas on täna jäänud teha veel vaid kaks ringi - Virtsust kell 15.25 ja kell 17.00 ning Kuivastust kell 16.10 ja 17.45. Reiside toimumine sõltub vea kõrvaldamise tööde käigust.

Väinamere Liidid rõhutas, etIonas on suve tippkoormusele ilusasti vastu pidanud ja sõitnud ilma tõrgeteta alates 13. juulist.

Virtsu sadamas Muhumaale pääsu ootav Postimehe lugeja ütles pärast keskpäeva, et Virtsu sadamasse saabunud Ionaselt lasti sõidukid maha, kuid sadamas ootavaid autosid enam laevale ei lubatud. Reisijatele öeldi, et tegemist on tehnilise rikkega ja nad peavad ootama, kuni teine liinil sõitev laev Hiiumaa Virstu jõuab ja nad peale võtab.

Agressiivne mees vigastas Põhja-Eesti regionaalhaiglas kaht kiirabiautojuhti

Agressiivne mees tungis eile Tallinnas Mustamäel Põhja-Eesti regionaalhaiglas kallale kahele kiirabiautojuhile, kes said vigastada, politsei pidas ründaja kinni.

Politsei sai kolmapäeval teate, et Sütiste teel asuvas raviasutuses ründas 30-aastane mees kaht kiirabiautojuhti, kes said vigastada, teatas Põhja prefektuur.

Politseinikud toimetasid kahtlustatava jaoskonda.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Osta ära: Õnne 13 on müügis

Tartu popis Karlova linnaosas Õnne tänaval ootab uut pererahvast Õnne 13, lastehoiuks kohandatud hoone. Algupäraselt oli tegemist siiski individuaalelamuga, mis 2006. aastal lastehoiuks kavandati. 

Kahekorruselises majas on neli tuba, vannitoad mõlemal korrusel, kogupind on 171,5 m². Kinnistul asub aga ka kuue korteriga korterelamu, olemas on  väike õueala.

Vaata kuulutust Eesti suurimast kinnisvaraportaalist kv.ee.

Angela Merkelist sai Eesti e-resident

Eestis visiidil viibiv Saksamaa liidukantsler Angela Merkel pidas täna sündmuskeskuses SpaceX kõne teemal «Eesti kui teerajaja digivaldkonnas – eeskuju Saksamaale ja Euroopale». Peaminister Taavi Rõivas ulatas Angela Merkelile üle e-residendi tunnistuse.

Angela Merkel teatas kõne alguses, et ta tahab tänada väga sooja vastuvõtu eest.

Merkel rääkis, et kui ta jalutas eile ajaloolises vanalinnas, siis tajus ta hansalinna hõngu. Tallinn on pika ajalooga linn, mis on samal ajal väga arenev, kirjeldas ta. «Riik, mis ühendab traditsioone ja progressi samal ajal,» iseloomustas kantsler Eestit.

«Eesti on üks nendest riikidest, mis on innovaatilisemad. E-valitsus, e-hääletamine – need on siin igapäevaelu osa, mis mujal nii pole. Saksamaa vaatab suure huviga seda, mida teie olete siin saavutanud,» kõneles Merkel.

Merkel märkis, et Saksamaa majandus toetub 30 protsendi ulatuses tööstusele ning tehnoloogia kasutamine aitaks hoida kokku palju raha ja aega.

Merkel kinnitas, et me seisame koos solidaarselt ja oleme lähedased selles osas, mis puudutab meie julgeolekuohte. «See on väga oluline signaal, et NATO allianssi ei ole võimalik lõhkuda,» sõnas kantsler. «Jätkame koostööd selle nimel, et kaitseme Eesti julgeolekut. See on meie solidaarsuse märk.»

«Eesti on mõistnud riske ja ohte, mis võivad kaasneda digitaliseerimisega,» kiitis Merkel.

«Teie laulev revolutsioon näitas Balti inimeste vaimsust ja pühendumust vabadusele,» rääkis Merkel. Saksamaa liidukantsler kinnitas, et Balti kett läheb ajalukku.

«Saksamaa taastas Eestiga diplomaatilised suhted üsna kiiresti,» meenutas Merkel taasiseseisvumisele järgnenud aegu. «Me õpime oma ühisest ajaloost,» lausus Merkel ja tõdes, et oleme 20. sajandil palju kannatanud.

Merkel rääkis pärast kõnet peetud arutelul, et tema arvab, et see ei ole patt, kui keegi püüab hoida suhteid Venemaaga. «See on Euroopa huvides olla Venemaaga partnerlussuhetes.» Samas leidis Merkel, et Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas oli vaja sanktsioone rakendada.

«Mina isiklikult näiteks ei oleks uskunud, et Venemaa rikub rahvusvahelist õigust sellisel viisil,» sõnas Merkel Ukraina kriisist kõneldes.

Kantsler märkis, et nii tema kui ka Taavi Rõivas usuvad, et Brexit saab Euroopa arengus olema märgilise tähtsusega. «Me peame seda otsust austama, aga samas küsima, mida see tähendab meie 27 liikmesriigi jaoks.»

«Eesti näitab head eeskujud. Teie võtsite pärast Brexitit vastu otsuse teha eesistumisaeg kuus kuud varem, tõestades taaskord, et olete väga paindlikud – see on üks teie riigi tugevusi. Te olete digitaalvaldkonnas pioneer ja seate head eeskujud vabaduste vallas,» lausus Merkel ja kinnitas, et kui ta naaseb Saksamaale, siis julgustab Saksa ettevõtteid koostööle Eesti ettevõtetega.

Taavi Rõivas teatas sissejuhatuses, et praegused ajad on turbulentsed. Eestlased ja sakslased on viimased 25 aastat töötanud kõvasti selle nimel, et Euroopa oleks rahu. Meie eesmärk peaks Rõivase sõnul olema see, et Euroopa oleks «vaba, terviklik ja rahus».

Saksamaa liidukantsler külastas e-Eesti esitluskeskust ja pidas kõne «Eesti kui teerajaja digivaldkonnas – eeskuju Saksamaale ja Euroopale» sündmuskeskuses SpaceX.

Angela Merkeli Eesti visiit lõppeb neljapäeval. 

Galerii visiidi teisest päevast: Merkel kohtus Ilvesega

Eestis visiidil viibiv Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtus Kadriorus täna hommikul president Toomas Hendrik Ilvesega.

President Toomas Hendrik Ilvese ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli kohtumise peateema oli Euroopa Liidu tulevik.

«Ma olen nõus [liidukantsleriga], me ei vaja üleskutset «Rohkem Euroopat!», vaid me vajame edukamat Euroopa Liitu,» ütles Eesti riigipea, kelle sõnul on Saksamaa juhtroll mitmetes olulistes küsimustes otsustava tähendusega nii Eestile kui ka EL-ile tervikuna.

Brittide lahkumisotsuse mõjud, Euroopa Liidu tulevik, muu hulgas välispiiride tõhus kaitse, rändepartnerlus, võitlus terrorismiga, digitaalne siseturg, agressiivsuse ohjeldamine naabruskonnas – need on väljakutsed, mis nõuavad ühist juhtimist, rõhutas Eesti riigipea.

 «Noil kriisirohketel päevadel vajame üha sagedamini vaadet, mis jätab kõrvale kitsad riigisisesed huvid ja julgeb otsustada, kiirelt ja ühiseks hüvanguks.»

 «Euroopa vajab vedurit, kes meie veidi jõnksutava rongi kindlalt liikuma tõmbab, praeguse Saksamaa vastutustundlikkus, põhimõttekindlus, ka oskus liitlasi kuulata ja mõista, saab selleks veduriks olla,» sõnas president Ilves.

«Euroopa tuleviku üheks võtmeküsimuseks on meie kontinendi majanduslik areng, meie ettevõtjate konkurentsivõime ning uute ettevõtete sünd. Protektsionism, eriti IT vallas, võib EL-ile saatuslikuks saada,» ütles Eesti riigipea.

Keskendudes Suurbritannia lahkumise järelmitele nenditi kohtumisel, et see toob kaasa meie regiooni liikmesriikidele suurema vastutuse – peame häälekamalt ja enesekindlamalt oma eesmärke EL laua taga kaitsma ja meile oluliste valdkondade eest seisma.

Kõneldes olukorrast Ukrainas ja Venemaa agressioonist, tõdeti ühiselt, et olukord ei näita paranemismärke, vastupidi, pinged on teravnemas ning jätkuvalt on vajalik Euroopa Liidu valmisolek ühiselt ja heidutavalt reageerida.

Angela Merkeli Eesti visiit lõppeb neljapäeval. 

Fotod: Tallink Star põrutas reisijatekoridorile otsa

Täna hommikul sõitis Tallinna sadamas vastu reisijatekoridori Tallinki kiirlaev Star.

Star väljus Helsingist kell 7.30 ja jõudis Tallinnasse kaks tundi hiljem, kell 9.30. Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne ütles Postimehele, et sadamasse saabumisel põrkas laev kergelt reisijatekoridori otsaga.

«Viga ei saanud laev ega ka tuubus ise,» ütles Lääne, lisades, et mõne kriimu võib laevalt leida küll. 

Lääne sõnul juhtus kokkupõrge sildumisel tehtud inimliku eksimuse tõttu. See eksimus aga ei mõjutanud kuidagi reisijate maale pääsemist, sest tegemist polnud Stari reisijatekoridoriga. 

Küll aga lükkas kokkupõrge maabumissilla otsaosa relssidelt maha. See plaanitakse peagi korda teha.

Kahjustada saanud reisijatekoridori kasutab kiirlaev Superstar. «Koostöös Tallinna Sadamaga said meie tänased laevade sadamas viibimise graafikud nõnda ümber tehtud, et Superstar saab kasutada teist sobivat koridori,» lausus Lääne. Seega ei mõjuta hommikune intsident ka Superstari reisijate maale- ja laevalepääsu.

Galerii: Keskerakond esitas valimiskomisjonile Mailis Repsi presidendikandidaadiks

Keskerakond esitas täna hommikul vabariigi valimiskomisjonile riigikogus toimuvate presidendivalimiste esimeseks vooruks presidendikandidaadiks Mailis Repsi.

Repsi kandideerimisdokumendid andsid valimiskomisjonile üle riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Repsi kandideerimiseks andsid oma toetusallkirja kõik riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed - Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Peeter Ernits, Olga Ivanova, Jaanus Karilaid, Mihhail Korb, Valeri Korb, Siret Kotka, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Aadu Must, Andrei Novikov, Anneli Ott, Jüri Ratas, Rein Ratas, Martin Repinski, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Erki Savisaar, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Märt Sults, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman ja Toomas Vitsut.

Keskerakond on esimene partei, kes esitas presidendikandidaadi ametlikult valimiskomisjonile. Kandidaatide esitamine algas täna hommikul kell 9.

Ülesseadjad peavad esitama valimiskomisjonile registreerimiseks esildise ülesseadjate allkirjadega, sellele tuleb lisada kandidaadi omakäeline kuupäeva ja allkirjaga nõusolek presidendiks kandideerida ja kinnitus, et ta vastab presidendikandidaadile esitatavatele seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks peab kandidaat esitama dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on sünnijärgne Eesti kodanik.

Praeguseks teadaolevalt on vähemalt 21 ülesseadjat olemas Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Vabaerakonna 21 saadikut on lubanud esitada Allar Jõksi ning Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on leppinud kokku esitada valimiste esimeses voorus Eiki Nestori kandidatuuri.

Kandidaate saab üles seada kuni laupäeval kella 18-ni. Valimiskomisjon koguneb koosolekule pühapäeval kell 15, et kandidaadid registreerida.

Presidendivalimiste esimene voor toimub riigikogus esmaspäeval.

Poodidel keelatakse tasuta kilekottide jagamine

Keskkonnaministeeriumi kavandatud seadusemuudatus kergitab kilekottide hinda ja keelab nende tasuta jagamise.

Eelnõukohase seadusega kavandatakse seada Eestis õhukestele plastkandekottidele väikseim müügihind vahemikus 30 senti  kuni 1 euro, selgub seaduse seletuskirjast. Väikseima müügihinna sätestab keskkonnaminister oma määrusega ja see rakendub alates 1. jaanuarist 2019.

Inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kujuneks kaks kuni seitse korda suuremaks. Eriti õhukestele plastkandekottidele (poe piima-,  köögiviljaosakondades-toim) miinimumhinda ei rakendata, kuid nende tarbimise vähendamiseks kehtestatakse nõue, et alates 1. juulist 2017 ei tohi tarbijale müügikoha kassas olla need tasuta kättesaadavad.

«Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti,» selgitavad eelnõu koostajad. Neile ei rakendata miinimumhinda, kuna eriti õhukesi kilekotte kasutatakse  suures osas toiduhügieeni ja lahtise kauba esmapakendina.

Õhukesed kilekotid vaid liha ja kala jaoks

Alates 2018.aastast ei tohi eriti õhuke plastkandekott olla ostjale kättesaadav välja arvatud juhul, kui see on vajalik hügieeni otstarbel või seda kasutatakse kaupade esmapakendamisel, kui see aitab vältida toidu raiskamist. Hügieeni otstarbel ja esmase pakendina kasutatakse kõnealuseid plastkandekotte näiteks müügikohtade liha, kala ja valmistoidu lettides. Hilisem jõustamisaeg on selleks, et anda aega teha vajalikud ettevalmistused eriti õhukeste plastkandekottide asendamiseks muude võimalustega.

Nö tavalistele kilekottidele määratud hinnavahe ühtib teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud hindadega ja sealne praktika on näidanud, et plastkandekottide hinnastamine on tõhus vahend nende tarbimise vähendamiseks. «Kavandatav hinnavahe kattub ka alternatiivsete võimaluste (võrk-, paberkotid), mida saab korduvalt kasutada, hindadega,» seisab seletuskirjas.

Keskkonnaministeeriumi tekkitud uuringust selgus, et kõige rohkem tarbitakse Eestis plastkandekotte, mis on õhemad kui 50 mikronit (õhukesed plastkandekotid) ja mida korduskasutatakse paksematest plastkandekottidest harvemini. Seetõttu muutuvad õhukesed plastkandekotid kiiremini prahiks – need visatakse sagedamini ära.

Õhukestest plastkandekottidest suure osa moodustavad plastkandekotid, mis on õhemad kui 15 mikronit  ehk eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse lahtiste toidukaupade esmase pakendina või mis on nõutavad toiduhügieeni eesmärgil.

Uuringu tulemustele tuginedes tarbib inimene aastas keskmiselt umbes 40 plastkandekotti ja umbes 165 eriti õhukest plastkandekotti (neist kasutatakse toiduhügieeni eesmärgil umbes 37 protsenti ehk 63).

Ka kohustab uus seadus kaupmehi pakkuma tarbijale kauba pakendamiseks plastkandekottide asemel muid võimalusi. «Praegu on olemas alternatiivid – paber-, võrk- ja riidekotid – ning mõni neist peab olema kättesaadav kõigis müügikohtades,» seisab seletuskirjas. Ligikaudu pooled tarbitud eriti õhukestest plastkandekottidest kasutatakse puu- ja köögiviljade pakendamiseks ka nende tarbimise vähendamise üks võimalus on  leida toimiv ja mugav alternatiiv. Ühe võimaliku alternatiivse variandina puu- ja köögiviljade pakendamiseks saaks kasutada võrkkotte.

 Kui seni tasuta jagatavad õhukesed plastkotid hinnastatakse või piiratakse nende tarbijatele kättesaadavust muudmoodi, peab olema tarbijal reaalseid alternatiivseid valikuvõimalusi kauba pakendamiseks. Seadus ei täpsusta, milliseid valikuvõimalusi peab müügikohas pakkuma, see jääb müügikoha spetsiifikat ja muid asjaolusid arvestades kaupmehe enda valida.

Kas keravälgu mõistatus on lahendatud?

Lõpuks olen jõudnud tänapäevaste seisukohtade ja teooriateni, mis kirjeldavad keravälgu tekkimise põhjusi ja käitumise iseärasusi.

Tänapäevaste teooriate kohaselt tekib keravälk välgulöögi ja mitme aine koosmõjul. Ühe huvitava teooria esitasid Uus-Meremaa teadlased John Abrahamson ja James Dinniss. Nad uurisid välgulöögi mõju pinnasele ja jõudsid selle käigus järeldusele, et tähtsat osa keravälgu tekkes etendab räni ja selle aurustumine välgu toimel. Pärast aurustumist jahtub räni ülikiiresti ja tekitab nanokette, mis peaksid tugevasti helendama, sest toimub kiire oksüdatsioon. See teooria või mudel seletab samuti enamikku keravälguga seotut, sest selline reaktsioon on võimalik ja sellega kaasneb iseloomulik helendus, nanokettide kergus võimaldab keravälgul hõljuda, räniosakeste kattumine oksiidikihiga takistab kiiret lõpunipõlemist ja seega püsiks selline pall suhteliselt kaua stabiilne jne. Eksperimendi käigus saadigi iseloomulikke ränist nanokette, kuid mudelit tervikuna pole veel lõplikult tõestatud. Ka Brasiilia teadlased püüdsid seda teooriat kinnitada; väidetavalt saadi kuni pingpongipalli suurusi kerakesi, mille eluiga oli kuni 8 sekundit ja mille käitumine sarnanes keravälgu omaga.

Eksootilisemate teooriate kohaselt on keravälk must auk, mis tekkis Suure Paugu ajal, mida koguni „kontrolliti“ ühe iirlasest pealtnägija abil. Pealtnägija näitas kohta, kus keravälk kadus. Sealt leiti tõesti võimas kraav ja auk, kuid teooria pole elujõuline, sest nii väike must auk oleks juba Hawkingi kiirguse tõttu ammuilma aurustunud, st poleks ühegi valemiga püsinud üle 13 miljardi aasta.

Leidub veel üks huvitav loodusnähtus, millel on teatav sarnasus keravälguga – kett- ehk helmesvälk. On arvatud, et tegemist on joonvälgult keravälgule ülemineku vormiga. See nähtus on üliharuldane (üks välgu-uurija nägi seda 21 aasta jooksul vaid ühe korra mägedes – senini ongi nähtud peamiselt mägedes). Kuigi selle nähtuse täpsed põhjused pole teada, arvatakse tänapäeval enamasti, et tegu on tavalise joonvälguga, mille mõned osad on kas vaatleja eest varjatud või on välk väga ebaühtlase jämedusega, mistõttu ühed osad jahtuvad kiiremini kui teised, luues mulje kettvälgust.

Niisiis ei ole tänapäevalgi keravälgu tekkimise ja olemuse kohta ühtset teooriat, kuid võib arvata, et tegemist on mitme protsessi koosmõjuga: välgulöökide suur kuumus, reaktsioonid, elektromagnetväljad ja plasma tekkimine. Ka laborites ei ole tekitatud tõestatult reaalsusele hästi vastavat keravälku.

* * *

Eelmises ilmajutus oli ilma arengus kaks stsenaariumi: kuiv ja südasuviselt palav antitsüklon ja jahedamat ilma pakkuv idatsüklon. Mõlemad variandid osutusid õigeks, sest idatsüklon triivis tasapisi Karjala kohalt üle Eesti edelasse, hoides ilma jaheda ja sajuse. Seejärel pääses mõjule väga soe õhumass, nii et 21. augustil oli sooja mitmel pool üle 25 kraadi. 22. ja 23. augustil jahenes ilm taas.

Nädala vältel tugevnes Kesk-Euroopa kohal kuum antitsüklon, mille põhjaserv laotus lõpuks ka Eesti kohale, kuid ilmategijatena ütlevad oma sõna ka madalrõhulohud ja osatsükonid. Suurem osa nädalast on mõõduka suvesoojaga (päikese korral kohati ka üle 20 kraadi). 

Nädala lõpus ehk alates 26. augustist on ilmaprotsessid väga intensiivsed: üksteise järel on oodata lääne- või isegi põhjatsüklonite tormamist üle Skandinaavia, nende lõunaserva saabub antitsükloni äärt pidi troopiline õhumass. Tõenäolised on järsud ilmamuutused, mis toovad tugevat tuult, sajuhooge ja pikset, sekka rahulikumaid hetki. Sooja on selgema ilmaga üle 25 kraadi, pilvede ja saju all 20 kraadi. Ööd püsivad soojad, st üle 10 kraadi.

Eelmises ilmajutus oli ilma arengus kaks stsenaariumi: kuiv ja südasuviselt palav antitsüklon ja jahedamat ilma pakkuv idatsüklon. Mõlemad variandid osutusid õigeks, sest idatsüklon triivis tasapisi Karjala kohalt üle Eesti edelasse, hoides ilma jaheda ja sajuse. Seejärel pääses mõjule väga soe õhumass, nii et 21. augustil oli sooja mitmel pool üle 25 kraadi. 22. ja 23. augustil jahenes ilm taas.

Kõverkael-kured

Suvel näeme järve või jõe kalda ääres madalas vees liikumatult seismas mõnd suurt halli  pikajalgset lindu. Aeg-ajalt teeb ta kaelaga välkkiire liigutuse, et haarata oma kollase noka vahele väike kala või mingi teine veeloom, näiteks konn või ujur, kelle sealsamas tervelt alla neelab.

Ta on üsna inimpelglik ja tõuseb läheneja eest lendu vähemasti paarikümne meetri kauguselt. Tiivad on tal tublisti kumeramad kui sookurel või toonekurel, kael aga lennul S-kujuliselt kõverasse tõmmatud, nii et üks tema rahvapäraseid nimetusi on „käkrus kaelaga kurg”.

See meetrikõrgune kalakütt on hallhaigur. Praegusajal on ta levinud peaaegu kogu Euraasias lõuna pool 60. laiuskraadi ja Kagu-Aafrikas, Euroopas hinnatakse ta arvukust kuni 300 tuhandele haudepaarile; Vanas Maailmas arvatakse elavat kolm ja pool miljonit hallhaigrut. Eestisse asus liik pesitsema 19. sajandi lõpul ja tema asurkonda hinnatakse tänapäeval 2500 paarile. Kevadel on nad kohal juba enne jäälagunemist ja sügisel lahkuvad üsna aegamööda – enamasti novembriks, aga pehmetel talvedel võib mõni neist jääda külmumata allika- või muude vete äärde, kogu Eestis isegi paarsada lindu.

Hallhaigru toidusedelis on esikohal kuni kümne sentimeetri pikkused kalad, sealhulgas enamjaolt ahvenad (kuni 60 protsenti). Konnad on juhuslikum saak. Tabatu neelatakse kohe alla, kuid suuremad kalad tehakse enne noka abil tükkideks. Sügisel ja talvitusaladel jalutavad haigrud sageli mööda põlde ja niite ning rabavad seal nokka uruhiiri ja teisi pisinärilisi.      

Saaki jahtides hoiduvad need linnud eraldi ja koguni kaitsevad oma püügiterritooriumi, kuid pesitsevad üsna tihedasti koos – kusagil veekogust eemal metsasalus puude latva rohmakalt okstest ehitatud pesades. Maikuus muneb emalind ülepäeviti kokku 3–5 helesinise koorega kanamunasuurust muna ja jääb vaheldumisi isalinnuga hauduma kohe pärast esimese munemist, nii et pojad kooruvad paaripäevaste vahedega. 26päevase haudumise järel paljaste ja pimedatena ilmale tulnud pojad vajavad paar nädalat pidevat soojendamist. Umbes neljanädalaselt hakkavad nad juba pesaümbruse okstel turnima, kuna pesas jääb kitsaks, eriti lennuharjutuste jaoks, mil kerkitakse tiibu vehkides paari-kolme meetri kõrgusele. Pesast lennatakse välja seitsme nädala vanuselt, aga naastakse sinna veel paarikümneks ööks.    

Enamasti on koloonias kuni poolsada pesa, suurimas Eestis täheldatus aga isegi ligemale 300. Haudeasundites kihab elu kogu kevade ja pool suve, alates haigrute saabumisest märtsi lõpul. Mitmesugused häälitsused, enamasti krääksumine ja poegade ruigamine, kostavad isegi kilomeetri kaugusele. Leidub ka eraldi pesitsevaid paare.

Kogu valge aja vältel lendab haigruid kalavee poole ja sealt saagiga pesadele tagasi. Enamjaolt hangitakse toit pesapaigast päris kaugelt, isegi veerandsaja kilomeetri tagant. Poegadele tuuakse söödavat ikka alla neelatult ja öögatatakse pesal oma noka vahele, kust pojad selle välja kougivad. Suuremate poegade jaoks väljutatakse toit pesalamendile ja sealt  rabavad tugevamad endale rohkem, nii et paar nooremat jääb tihtipeale kängu ja võib nälgagi surra. Üldse on haigrukoloonia üsna ropp paik: pesade all vedeleb saagijätteid ja surnud poegi, vastikult lehkav haigruroe katab maapinda ja puid. Puistu ei kannata tihtipeale seda kraami välja ja vanemates kolooniates leidub palju kuivanud puid.

Eestis ja mujalgi pole hallhaigur kaitse all. Teda kütitakse kalakasvatuste ümbruses, meil kokku kuni sadakond lind aastas. Kuna haigur on niisama söödav nagu kormoran või kajakas  (soovitatakse nülitult keeta kolmes vees, lõpuks vesi ära valada, linnukere pärast maitsmist koerale anda ja pott minema visata), siis see lind erilist survet jahimeeste ja gurmaanide poolt ei tunneta ning võib edaspidigi meie looduspilti mitmekesistada nii vee ääres kui ülelendudel.

Viimase poolesaja aasta jooksul on meie linnufaunasse lisandunud veel kolm haigruliiki: lumivalge hõbehaigur, keda viimase 40 aasta kestel on meie ranna- ja järveroostikes näha üha sagedamini ning kes pesitseb ligi kahekümne paarina, suvilinnuna kohatav punapruun purpurhaigur ja neist pisem, seni veel haruldane valgesuline siidhaigur.     

Milliseid taimi korjata augustis (2. osa)?

Augusti keskpaigast septembri esimeste päevadeni saab korjata humalakäbisid. Looduses kasvab humal saviste pindadega jõekallastel ja mere ääres, kus on jõe või oja suue. Seda võib tuua ka aeda kasvama. Humal on hea ronitaim, mis hakkab mööda aeda ja seinu ronima. Käbidel on võrratu lõhn, sest humala eeterlikus õlis on üle saja komponendi.

Humalakäbidest valmistatud tee on kesknärvisüsteemi rahustava ja uneaega pikendava toimega. Uneteedes soovitatakse kasutada humalakäbisid koos teiste rahustavate taimedega, nagu palderjan, veiste-südamerohi või meliss. Välispidiselt on kasutatud humalakäbidest valmistatud tõmmist nahakahjustuste, ekseemide ning juuste väljalangemise korral.

Vanasti tehti humalaõisikutest pulbrit. Seda pulbrit kasutati rahustava ainena tablettides ja pulbrites ning antibiootilise ainena salvides ja haavade loputamiseks. Humalat on kasutatud õlle valmistamiseks, sest taim parandab õlle säilimist ja  humalavaik soodustab vahu püsimist.

Humalakäbisid ei tohiks üle annustada. Päevane annus on 1–2 grammi droogi. Liigne tarbimine võib põhjustada unisust, uimasust ja peapööritust. Östrogeenisisalduse tõttu kardetakse, et humal võib suurtes kogustes ja pikaajalisel tarvitamisel põhjustada rinnavähki (ka liigsel õlletarbimisel). Raseduse ajal ei tohiks humalat kasutada.

Kibuvitsamarjad

Augusti lõpus on paras aeg korjata ka kibuvitsamarju. Tavaliselt mere ääres kasvava suure kurdlehise kibuvitsa marjadest saab keeta siirupit, moosi ja kompotti ning väiksemad marjad sobivad kuivatamiseks, et neist talvel teed teha.

Kibuvitsamarjad on talvel heaks C-vitamiini allikaks ning tugevdavad organismi viirus- ja külmetushaiguste perioodil. Marjades sisalduvad karoteenid aitavad tugevdada limaskesti, soodustavad sapi ja maomahla teket ning aitavad kaasa seedimisele. Kibuvitsamarju võib lisada raviteedesse neeru- ja põiepõletiku korral ning marjad on väga kasulikud reuma ja artriidi toetusravis.

Eriti tõhus on kibuvitsamarjatee koos islandi samblikuga köha ja bronhiidi korral. Selleks võtke üks peotäis kibuvitsamarju, teist sama palju islandi samblikku ja kaks liitrit vett. Keetke segu 30 minutit, laske 10–20 minutit jahtuda, lisage mett ja jooge. Selline tee aitab ka palaviku vastu. Kui inimene on haige, suureneb organismi C-vitamiini vajadus mitmekordselt ja siis on kibuvitsamari üks kindel abiline.

Kibuvitsamarjad sisaldavad vitamiine, karoteene, pektiini, sahhariide, tanniine, flavonoide ja mineraale (nagu raud, kaalium, magneesium, räni, tsink jm). Ettevaatlik tasuks olla kibuvitsamarjade tarvitamisega trombiohu korral.

Kanarbik

Metsaservades, raiesmikel ja rabades õitseb augusti lõpu poole kanarbik, mis on hea meetaim. Mesinikud viivad oma tarud metsa, kus kasvab kanarbik, et saada väärtuslikku mett.

Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikutee on rahustava toimega ning on külma ilmaga hea soojendaja. Samuti neutraliseerib kanarbikutee maohapet ja aitab refluksi korral. Kuivatatud kanarbik annab igale teesegule kauni välimuse.

Kõrrelised kui asendamatu aiakujunduse element

Tuleb ausalt tunnistada, et ma pole alati kõrrelistesse nii soojalt suhtunud kui praegu. Pigem tundusid nad mulle nagu ilma loata istutusalasse pugenud ja umbrohuna käituv muru.

Soovides rajada tõeliselt ilusat muru, oli see nagu raketiteadus, peenras aga suutsid murutaimed korraldada ikka ja jälle peavalu. Aegapidi on kõrrelistest saanud minu jaoks asendamatud kujunduselemendid – seda nii loodusliku ilmega kui ka geomeetrilise aiakujunduse elemendina.

Esimesena tulid, et jääda, minu juurde teravaõiese kastiku (Calamagrostis x acutiflora) sordid „Karl Foerster” ja „Overdam”. Esimene võlus mind oma ebahariliku püsti pandud pintsli kujuga. Oma nime sai see taim maailmakuulsa Saksa botaaniku ja aedniku järgi, kes kord rongiga sõites aknast ebahariliku kujuga taime märkas ja seepeale hädapidurit tõmbas. Meest karistati tookord küll rahatrahviga, kuid maailm on rikkam ühe väga tänuväärse haljastustaime poolest. Samuti on tõeline pilgupüüdja imeilusa puhasrohelise lehestiku ja priskete õiepähikutega lühikarvane kastik (Calamagrostis brachytricha).

Roog- ja hariliku sinihelmika (Molinia arundinacea, M. caerulea) hulgast leiab üsna eri ilmega sorte. Kõrgust on neil 60–250 sentimeetrit. Tänu tugevatele kõrtele püsivad nad hästi püsti tuuliseski kasvukohas ja rõõmustavad kaua silma talvises aias.

Kõrgete tugevate kõrtega ja samas õhuliste ja habraste õiepööristega roog-sinihelmikas „Transparent” on raskesti pildile püütav. Tema tõeline võlu ilmneb pärast paariaastast kosumist oma kasvukohal. Hariliku sinihelmika sordid „Variegata”, „Igel”, „Edith Dudszus” ja „Moorhexe” on hea valik kitsamatesse tingimustesse või siis hoopis lausistutusse.

Piiphein

Madalate mätaste seas leidub kõrrelisi nii varju kui ka kehva, aga hea drenaažiga pinnasesse päikese käes. Karvane piiphein (Luzula pilosa) „Igel” on eriti tore mätas, kes eelistab kasvada parasniiskes kasvukohas poolvarjus.  Põhiliigina on ta Eesti looduses üsna tavaline ja mättaid ei moodusta, küll aga levib hästi seemnetega. Sordi „Igel” pooligihaljas üsna laiade lehekestaga mättake moodustab ümara, 15–25 sentimeetri kõrguse poolkera ja õisikuid peaaegu ei ole – seega ei muutu ta ka umbrohuks.

Minu üsna mitmeaastasel kogemusel on „Igel” siiani väga hästi talvitunud ka potitaimena, taludes üllatavalt hästi kevadtalvist päikest. Kuiva hea drenaažiga kasvukohta kiviktaimlas või kruusaaias sobib nõelteravate lehekestega vaip-aruhein „Pic Carlit” (Festuca gautieri), mis laieneb aeglaselt ja püsib ilusa ümara mättana. Õisikuid moodustab ta vähe.

Preeria pillahein

Eestis üsna vähe kasutatav hea haljastustaim preeria pillahein (Sporobolus heterolepsis) on peeneleheline ja väga õhuliste pööristega. Kuigi ta pole nii graatsiline kui jõhv-stepirohi (Stipa tenuissima), on ta täiesti külmakindel ja vastupidav meie heitlikes liigniisketes talveoludes, peale selle veel väga ilusa sügisvärviga.

Üheks minu lemmikuks on palmilehine tarn (Carex muskingumensis) ja tema mitmed huvitavad sordid. Välja näevad nad siin põhjamaa kliimas pisut eksootilised ja õrnakesed, olles samal ajal väga vastupidavad ja külmakindlad. Kuigi liigina on enamik tarnadest tuntud oma niiskuslembuse poolest, talub palmilehine tarn hästi tavalist aiamulda ja põuaperioodigi elab hästi juurdununa üle probleemideta. Pigem sobib ta siiski avarasse loodusliku ilmega kujundusse.

Mailis Reps mõjutamisest: käituge riigimehelikult

Kuna Reformierakond räägib presidendivalimistel Keskerakonnale vaid katuserahade jagamisest või eelarve arutluse meeles pidamisest, siis kaldub suuremat tulevikunägemust ootav Kadri Simsoni, Jüri Ratase ja Mailis Repsi juhitav Keskerakond ka oma esimehe Edgar Savisaare soovitusel presidendivalimisi valimiskokku vedama.

-Teist on saanud presiendivalimiste võtmekuju. Seda nii riigikogu valimisvoorusid arvestades kui ka laiemat poliitilist tulevikuperspektiivi vaadates. Tajute seda?

Kummalisel kombel on nii läinud jah. Aga ainsa kompromissina on pakutud ju seda, et saame valida Siim Kallase, kuna arvame, et Kallas on kõige parem ja tunneb end kõige rohkem presidendina. Jah, seda on ka debattidest märgata. Ja ükski teine kandidaat ei ole olnud oma elu jooksul välis-, rahandus- ja peaminister ning pikka aega eurovolinik ja Euroopa Komisjoni asepresident. Aga kas ühiskonnas ja meie hoiakutes muutuks tema valimisega midagi, kas sünniks uusi kompromisse – selles ma sügavalt kahtlen.

Kui mõelda, et kuu aega enne valimiskogu tõuseksid arutelu keskmesse maaelu- ja regionaalpoliitika, mille oleme viimasel kümnel aastal ära unustanud, siis arvan, et valimiskogu oleks väga värskendav. See loomulikult ei välista, et praegused kandidaadid on tugevad ka valimiskogus.

-On teil otsus langetatud, kas valida president riigikogus või minna valimiskokku, kus näete ehk enesel suurt võimalust?

Küsimus ei ole minus. Küsimus on palju laiem. Omavalitsused ja Eestimaa kodanikud ootavad muutusi, raputust. Midagi veidi ootamatut peaks sündima. Praegu on erakonnas selge veendumus, et peaksime minema valimiskogusse. Olen suvel pea kõik omavalitsused läbi sõitnud ja pahameel, sügav ootus millegi, mitte kelle järele on kümnete, kümnete rahvakohtumiste järel väga suur.

Inimesed ei taha, et neil oleks ainult töö ja jõukus, nad soovivad, et neid austataks, märgataks, tunnustataks. Et neid ei kiusata. Näiteks ühte majutusasutusse, kus ma ööbisin, ei tule veevärki sisse ja seal peab kontrollima kaevu. Kaev tehti aasta tagasi nõuetele vastavaks, sertifikaadid olemas. Aga nüüd peavad nad taas tegema veeproovi ja said 1200-eurose arve. Omanik tegi arvestuse ja ütles, et peab kaks aastat tööd tegema, et seda arvet maksta. Seesuguseid näiteid tuues soovivad inimesed, et riik oleks partner, mitte vastane. Et riik, mida koos ehitasime, vaataks meie poole. Et kontrolli ja arvete esitamise asemel leiaksime koos parima lahenduse.

-Kindlasti pole ka presidendi võimuses seda arvet maksta.

Ei, muidugi mitte. Enamik inimesi saab aru, mis on presidendi võimuses. Pigem ootavad inimesed tähelepanu ja teema tõstatamisi. Ja neist vestlustest tuleb ka välja tohutu haldusreformi vastasus, sest inimesed ei mõisa, miks neile surutakse jälle peale midagi, misjärel midagi paremaks ei muutu. Ehk ainult see, et saab viie liituva valla peale spetsialistid ära jagada. Aga suurt usku pole.   

-Tagasi eesseisvate päeva juurde – teil Keskerakonna kandidaadina on võimalus öelda, et ma ei kandideeri, ja see näitaks teistele parteidele, et te olete valmis reaalselt Keskerakonda juhtima, tõstma partei uuele tasemele, võimujuttude juurde.

Jah, erakonnas on tohutu ootus, et me pöörduks näoga maapiirkondade poole. Piltlikult öeldes seda, et bussiga ei pea sõitma kinno, vaid et kinobuss tuleks kohapeale, seda oodatakse väga. 

-Seda saaksite teha ju paremini, kui Reformierakonna survele alluksite ja...

Ei, ma tunnen, et Reformierakond ei tee praegu midagi. On olnud kohtumisi Taavi Rõivasega ja teiste Reformierakonna liikmetega, aga jutt on sama: «Olge riigimehelikud, valime presidendi riigikogus ära, siis on kindel, kelle presidendiks saame.» Ja ega keegi ju ei ütle otse, et Kallas ei oleks hea president. Aga kas muutub midagi? Kas Reformierakond on aru saanud, et on probleeme? Kas nad olemuslikult saavad aru, et ühiskonnas on muresid? Kahtlen selles.

-Aga neil kohtumistel Rõivase või teistega, kuidas see käib? Teie küsite või nemad pakuvad?

Me põhimõtteliselt ei küsi midagi. Oleme algusest peale võtnud hoiaku, et kauplema ei hakka. Jah, muidugi tõstatame küsimusi, et mis plaanid on ikka haldusreformiga või kas kavatsete teist või kolmandat, aga praegu ei näe ma seda vastutulekut. Pigem on Reformierakond võtnud hoiaku, et nn riigimehe käitumine tuleb meie poolt niikuinii või püütakse inimesi individuaalselt mõjutada. Et kui oled aus ja tubli riigimees, siis peame sind meeles. Peame sind meeles eelarve menetlemisel ja katuserahade jagamisel. Aga sisulist lubadust, et korrigeerime oma kivistunud seisukohti ühes või teises küsimuses, seda ei ole. Valimiskogus on mitmeid võimalusi.

-Ehk...?

Ehk ma ei näe praegu ühtegi põhjust, miks valimiskogu ei ole hea.

-Olete te Edgar Savisaarega jõudnud suhelda?

Ikka. Veel eile (üleeile – T. K.) rääkisime pikalt.

-Annab ta suuniseid või lubab teil endal otsustada?

Edgar uuris pigem, mida me tahame fraktsioonis teha. Aga ta on algusest peale öelnud, et võiksime minna valimiskogusse. Ei ole ka saladus, et talle meeldis ühel hetkel väga Kallase idee. Aga tundub, et ta on rohkem pettunud Kallases.

-Kas see vastab tõele, et kaalute oktoobris kongressi kokku kutsuda?

Praegu pole kongressiga tegelenud. Praegu on presidendivalimised fookuses, aga kindlasti uus president muudab midagi. Kui erakonnad ütlevad jätkuvalt, et nad ei suhtle meiega selle pärast, et meil on Edgar Savisaar, siis oleme võtnud hoiaku, et kui te ei suhtle meiega, siis on see teie probleem. Ja kui presidendivalimised peaks tooma midagi ootamatut, midagi plaanivälist, siis see kindlasti muudab olukorda.

-Teil oleks iseenesest ju hea pärast presidendikampaaniat kongressile minna ja erakonna juhiks kandideerida. Sügis võib tuua erinevaid süüdistusi, kohtuasju, hetkega teistsuguse poliitilise olukorra luua.

Asjad muutuvad nii kiiresti. Kuidas Edgar ise vastu peab, kohtuasi pole veel ju alanudki ja millised hoiakud siis üldse erakonnas on? Kas erakond pudiseb või vastupidi – erakond hakkab hoopis rohkem kokku hoidma. Täna oleme ootel. Mitte vaherahu, vaid rahu. Võib-olla kunagi läheb lahing edasi, aga ehk asjad sujuvad ise oma kulgu. Minu võit volikogus presidendikandidaadina muutis selgelt hoiakuid ja mõisteti, et Savisaar ei ole igavene. On selge ootus, et erakond peaks isolatsioonist välja tulema.

-Teil on see võimalus väga lähedal.

Erakonnas on ootus, et meie ütleme, milline on alternatiivne koalitsioon, mis on uued teemad. Kas meil on arusaam, kuhu võiks panna laenuraha, kuhu võiks suunata võlakirjaraha. Enne ei tasu laenu võtta, kui ei saada aru, kuhu seda suunata. Erakonnas on aru saadud, et pole enam ainult üks mantra – astmeline tulumaks –, vaid palju suurem pakett: majanduskeskkond, sotsiaalkeskkond, nende tulevik. Peame ühiselt läbi arutama, mida me oma meditsiiniga teeme. Aastatega kogutud rasv on raisatud. Mis me nüüd siis teeme? Ootus, et räägime sisust, oleme mõistlikud ja ratsionaalsed, on erakonnas selgelt ülekaalus. Kas see väljendub lõpuks kongressi hääletuses või asjad juhtuvad ise, seda me näeme.

-Teil on praegu magus võimalus öelda n-ö riigimehelik jah ja saada erakonna sisuliseks liidriks. Teiega teised erakonnad räägivad, teiega arvestatakse.

Enam kui aasta tagasi oli olukord, kus räägiti stiilis «tule üle». Kui saadi aru, et seda ei juhtu, siis nägid kõik erakonnad peale Reformierakonna selles võimalust. Usun, et ühel hetkel hakkab ka Reformierakond sellest aru saama, võib-olla ainult mitte Taavi Rõivas, aga kindlasti need, kes on kogu aeg asju otsustanud. Mõistavad, et meie oleme ka üks võimalus.

-Taavi Rõivasele pannakse otsustamatust järjest enam süüks.

On aja küsimus, mil Reformierakond otsustab oma «pakendit» muuta. Nad on seda ennegi teinud. Ja on küsimus, kas nad soovivad muutuse jooksul teha kummarduse meie poole või proovivad ümber pakendada olemasolevat koalitsiooni. Ootus ühiskonnas on veidi laiem kui ainult Reformierakonna n-ö pakendimuutus.  

-Valitsus näib hetkel püsivat, aga kas nii jääb?

Ei usu. Arvan, et keegi ei usu, et see valitsus järgmiste valimisteni välja veab.

-Mis ajaperioodist me räägime? Valitsus vahetub tuleva aasta kevadel, enne 2017. aasta kohalikke valimisi?

Ei oska öelda, kas enne uusi valimisi, aga selle aja võtmes kindlasti. Praegu pole keegi muutuseks valmis, aga nii mittetöötavat koalitsiooni ei ole võimalik taluda. Ja matemaatiliselt on mitmeid teisi kombinatsioone. Ei, sellest valitsusest ei tule midagi. 

-Miks sotsid Reformierakonnaga Nestori-Kallase kokkuleppele läksid?

(Muigab.) Ju see oli neile kasulik.

-On IRL end Allar Jõksiga kuidagi nurka mänginud?

Ei ole. Jõksil on ambitsioon, Jõksil on väga palju tahtmist. Erakonna mõttes ei teinud IRL Jõksiga valekäiku. Ehk ainult see, et IRLi Isamaa pool on väga pettunud. Tegelikult kujutas Helir-Valdor Seeder üle poole aasta ette, et neil toimuvad erakonnas valimised. Usun, et kindlasti pole Jõks avalikul ja erakonda läbival debatil võitnud seda positsiooni. See oli ikkagi juhtkonna kalkuleeritud otsus. Aga kuna nende eesmärk oli tuua end taas pildile, hoida end üle viieprotsendilise valimiskünnise, loota, et reiting veidi tõuseb, siis selle mänguilu juures on teinud IRL väga õigesti.

-Alustasite kampaaniat kaks kuud tagasi. Mis on selle aja jooksul muutunud?

Alguses oli erakonnasisene soov hoida meie parteid oma seisukohtadega pildis. Et keegi suudaks väljendada meie maailmavaadet, suudaks debattidest elusana välja tulla. Aga ühel hetkel kasvas see väga selgeks presidendikampaaniaks. Ma pole end algusest peale presidendiks mõelnud, vaid olnud protsessis. Et kuidas tõstatada erinevaid teemasid ja tulenevalt riigikogu saadiku tööst on näiteks haldusreform olnud niikuinii minu töö. On suur tõenäosus, et haldusreformi seaduse eelnõu potsatab tagasi riigikokku. Ja mul on pilt väga selge, mul on oma seisukohad.

Nüüdseks on asi aga jõudnud nii kaugele, et mul on valimiskogus väga head võimalused. Presidenti ei suuda sellest hoolimata ennustada kedagi. Ei saa ennustada, milline on Jõksi toetus kuu aja pärast. Kui palju võib Mart Helme Jõksi hääli ära võtta? Potentsiaal on kindlasti ka Helmel. Keegi ei julge EKREt avalikult toetada, aga salajases arvamuses on toetajaid väga palju.

-Riigikogu voorust valimiskoguni jääb kuu. See on väga pikk aeg?

Väga. Poliitikas on päev, tund juba pikk aeg. Oleneb ka skandaalidest. Praegu on olnud kampaania väga viisakas. Musta kampaaniat pole tehtud. Mida teeb lõpuks Reformierakond? Kes tõmmatakse maha – Kallas või Kaljurand? Ei saa välistada, et kandidaate tuleb juurde. Kui tuleb juurde keegi teine viigitud valgete pükstega kandidaat, siis on selge, et ta on Jõksi häälte jagaja. Kui tuleb keegi konservatiivsete ja veidi jõhkrate väljaütlemiste kandidaat, siis on ta Helmelt häälte võtja.

-Teate, et keegi tuleb?

Ei, ei tea, aga ma ei välista. Esitamiseks vajalikud 21 häält kokku koguda pole kuigi suur kunst.

Mulle näib, et ka Indrek Tarand pole lõpuni loobunud.

-Olete rahvaga kohtudes rääkinud haldusreformi kõrval kindlasti ka julgeolekust. Oletame, et mööda Eesti maanteed liigub õppustele liitlasvägede kolonn ja nende teel seisab «Sõjale EI», «Elagu RAHU» plakatitega ilmselgelt naaberriigi luure poolt õhutatud seltskond. Mida teha?

Provokatsioone ikka korraldatakse. Kui Vene pool seda hästi teeb, siis ei pane ta plakateid hoidma Georgi linte kandvaid inimesi, vaid sinimustvalges inimesi, kes ütlevad näiteks ei Euroopa Liidule. Olles ärevatel hetkedel Ukrainas, Maidanil, siis arutasime korduvalt erinevate riikide esindajatega, et mida tuleks seesugustel hetkedel teha. Esimene reaktsioon oli: telklinnak pargis on mõistetav, aga kui pannakse kinni liiklus pealinna kesklinnas või maanteel, siis tuleb kiirelt ja jõuliselt reageerida. Aga olen veendunud, et meie kaitsepolitsei ennetab sellist situatsiooni. Kas see kolonn ei jõua sinna või need inimesed viiakse enne ära.

-Olete lubanud presidendina teha Läti ja Soome järel visiidi Venemaale. Kas selleks, nagu oma kampaanias olete lubanud, et teha algust Venemaa ja USA presidendi Eestisse ühise laua taha meelitamisega?  

Ühel poolt näib Venemaa üsna stabiilne, teisalt rabe. Neil on valimised tulemas, teiseks pole majandus väga heas seisus. Venemaa on jätkuvalt aktiivne kodanikuühiskonna mõttes, ehk et hoolimata sellest, et nad on tohutult piiranud oma kodanikualgatusi, on keelustanud sadu kõige võimsamaid inimõigusteorganisatsioone, aga need on kõik kusagil alles. Jah, nad on meeletu surve all. Osa on kolinud isegi Valgevenemaale, on Ukrainas, Gruusias. Seda poolt ei suudeta Venemaal päriselt maha suruda. Mul pole naiivseid lootusi, et nende retoorika muutuks, aga neil on vaja ettekäänet, et suhelda. Selleks tuleb otsida ja anda võimalusi.

Näeme Venemaa, aga ka USA ja Prantsusmaa retoorikas nostalgiat näiteks Jalta-sarnaseks kokkuleppeks. See nostalgia on tõusmas. Nii nagu Brexiti järel kutsutakse Euroopas nn omad kokku. Kui peaks Donald Trump USAs tõesti võitma, siis peaksid väikeriigid olema need, kes võtavad juhtrolli. Niikuinii nad kohtuvad kusagil. Aga seal juures võiks olla teisi riike, et ei tekist uut MRPd. See tendents on järjest suurenev ja see oli presidentide Eestisse kutsumise mõte.

-Tuleb mõelda suurelt.

Kui Island mõtleb end sada tuhat korda suuremaks, siis miks ei võiks seda Eesti? Miks ei võiks me olla uus Singapur või Šveits? Palju häda tuleb sellest, et me mõtleme vaeselt. Me ei hoia kokku, vaid koonerdame. Aga eestlane pole koonerdaja rahvas. On hetki, mil peame end tundma hästi ja uhkelt. Ma ei ole seda meelt, et oleme viimased kümme aastat ära kaotanud. Ei ole. Oleme väga palju saavutanud, aga me ei julge eksida, riskida, teha midagi suurt, teha midagi lahedat. Aga miks mitte? Oleme nii uhked oma IT üle, aga samas pole koolides enam näiteks programmeerimisõpetust. Meil on terve põlvkond, kes näeb nutipilti, aga ta ei näe, mis on pildi taga.

Ülbed rebased tungivad taludesse

Talud, kus kasvatatakse kanu, on Eestis suures hädas nii rebaste kui kullidega. Tihti tulevad rebased koduaedadesse ja jäävadki sinna käima. Kui nad kana kätte ei saa, sobib ka koeratoit. Mis on parim lahendus rebaste ja teistegi metsloomade humaanseks tõrjumiseks?

Kui linnainimene või välismaalane jääb autoga sõites rebast nähes seda vaimustusega vahtima ja teeb pilti, siis Eesti talunikel teeb reinuvader tihti tuju pahaks. Eriti nendel, kes kasvatavad kanu, parte, kalkuneid või küülikuid. Teiseks vaenlaseks, kelle üle talupidajad head meelt ei tunne, on õhus tiirutavad kullid.

Raplamaa Märjamaa vald Sillaotsa talu Viire Martma ütleb Maa Elule, et kullid ja rebased on neil igasuvine nuhtlus, kes teevad ikka väga palju pahandust.

„Kanade jalutusala on küll võrguga ümbritsetud, kuid sel aastal see rebast kinni ei pidanud – kes kaapis aia alt augu, kes ronis üle aia. Ja kuna jalutusala on oma paari hektari suurune, siis ei tule kõne alla ka selle pealt võrguga katmine,ˮ selgitab Viive Martma. Nii käivad kullidki kanadega maiustamas, vahel on nad Martma sõnutsi isegi igapäevased külalised. „Iga suvi läheb meil kullide ja rebaste nahka 30 linnu ringis. Oma koer küll hoiatab ja jookseb hädakisa peale kohale, kuid vahel on juba liiga hilja. Kanade vabaltpidamine on küll tore, aga need pahalased teevad kohati meele väga mõruks,ˮ ütleb ta.

Rebane teeb uskumatuid trikke

Läänemaa Kullamaa valla Koka talu perenaine Lii Toht teab väga hästi, mida tähendab metsast tulev kutsumata külaline. „Jah, rebased on üritanud tungida ja on tunginud. Varakevadel said saagiks umbes 15 kana, osa murdsid, osa suri saadud vigastustesse. Viimaste hulka kuulub ka isane kalkun,ˮ ütleb ta. Pisikahjurite arv on Tohti kinnitusel viimastel aastatel kordades kasvanud ja teistelt kasvatajatelt tulevat peaaegu iga päev teateid, kuidas rebane, kull vm on kahju teinud. „Kui kullide vastu aitab veel aedikute pealt võrguga katmine, siis rebast nn linnuvõrk (peenike traat, kuusnurkne silm) ei pea, samuti kaevab ta aia alt ning suudab ronida üle aia. Meie puhul hukkus osa linde just seetõttu, et rebane tegi metallvõrgu sisse augu, mille kaudu sisse puges ja kanalasse pääsemiseks ronis üle 1,5meetrise traataia. Kui ma ise tema väljumist poleks näinud, ei usuks,ˮ märgib Toht.

Ebameeldivaks teeb olukorra seegi, et enamik ringiliikuvaid rebaseid on kärntõves, mis nakkab väga hästi koertele ehk siis nendegi kasutamine kodulindude kaitseks on problemaatiline. Koerte hilisem ravi on aga kallis. „Peale rebaste on palju liikvel teisi pisikiskjaid, nagu kährik, tuhkur jt. Mis aitaks, on keeruline öelda,ˮ arutleb Lii Toht. Inimlikku tõrjumist tema eriti tulemuslikuks ei pea: „Rebaste puhul aitaks arvukuse piiramine. Meie puhul kaitseks rohkem turvata on keeruline. Kanaaia võrk on juba ehitamisel umbes 30 sentimeetrit maasse kaevatud, aed ise 1,5 meetrit kõrge, pärast kevadist rünnakut on kõik linnud ööseks ka kinni pandud.

Kuni sinnani oli neil võimalus ise reguleerida, kas nad tahtsid olla sees või väljas, luuk oli 24/7 avatud.” Asi on selles Läänemaa piirkonnas isegi selleni jõudnud, et Toht kaalub linnukasvatuse lõpetamist.

Rebaseproua viis poegadele 30 kana

Pärnumaal asuva Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm ütleb, et neil on olnud rebastega suuri probleeme seepärast, et nende lähedal on suur kanala, mille „jäägidˮ suurendasid rebaste populatsiooni. „Üle-eelmisel aastal vedas üks rebaseproua 30 kana ringis oma poegadele söödaks. „Sai asjast koeraga tõsiselt räägitud ja paar aastat pole enam probleemi olnud. Austraalia karjakoer Berry vastutab kanade eest ja on murdnud vähemalt kaks rebast, aga tõenäoliselt  rohkemgi.

Sügiseti on muret olnud noorte hiireviudega, aga see ei ole väga ulatuslik olnud ja möödub ise. Murravad paar-kolm kana ja siis jätavad rahule.

Kanala on ka rottidele ahvatlev. Meid vabastas sellestki murest koer – murdis nii palju rotte, et järele jäänud kolisid välja. Igaks juhuks ei uuri, kuhu,ˮ seletab Tamm.

Mõnes kohas on linnukasvatajatel siiski õnne

Ida-Virumaa Aseri valla Männituka talu perenaine Kristel Allikmäe tunnistab aga, et neil on küll ümberringi näha olnud rebaseid ja kährikuid ja suurte männipuude otsas pesitsevad ka kullid, aga mingil põhjusel pole nad lindudele viga teinud. „Me oleme kohe eos ennetanud neid probleeme, kanad on oma aias ja peale on tõmmatud maasikavõrk, pealegi jookseb meil aias lahtiselt ringi hundikoer, kes ei seedi üldse suuri linde ja annab haukumisega teada aeda tulnud võõrastest loomadest,ˮ avaldab Allikmäe tõhusad vahendid rebaste jt ründajate vastu.

Mis aitab rebaste vastu?

  1. Väga vastupidav ja kõrge aed. Tõeliselt tugevad materjalid, millest rebane läbi ei pääse või ei suuda närida, lõhkuda.
  2. Väga hea, julge ja kõva haukumisega koer, eelistatult karjakoer.
  3. Kõikvõimalike ahvatluste vähendamine, ei tohi olla laokil toidujääke, koera-kassitoitu jne.
  4. Tehnoloogia – osta rebasetõrjuja, neid on internetipoodides müügil mitmesuguseid, see on patareide peal töötav seade, mis edastab rebase jaoks ebasobivaid hääli, lõhnu vm.
  5. Proovi veel: hernehirmutisi, lindi pealt tulevad häälitsusi.

Mis aitab kõige paremini rebaste jt teiste metsloomade vastu, et nad kanakarja ja teised koduloomad-linnud rahule jätaks?

Liivi Plumer, TÜ zooloogia osakonna doktorant:

Loomad tegelevad suure osa oma ajast toiduotsingutega ning kui kusagil on toit kergelt kättesaadav, siis on selge, miks koduloomade murdmisi aina jälle ette tuleb. Metsloomale ei saa pahaks panna tema tavapärast käitumist, toitu vajavad kõik. Enamasti on inimene see, kes rikkaliku toidulaua katab: lambad karjamaal, mida piirab vaid põlvekõrgune tara; kanad, kes majapidamise ümbruses vabalt siblivad. Hoopis loomapidaja on see, kes peab vastutama, et tema lemmikud poleks metsloomadele ligipääsetavad. Parim viis vältida üllatuslikke külaskäike kanaaedikutesse ja teistegi koduloomade juurde on ehitada korralik aed. Aed, mis hoiab eemal potentsiaalsed murdjad, mitte vaid koduloomad paigal. Kaks riba okastraati ei hoia hunte lammastest eemal, poolemeetrine võrk ei hoia rebaseid kanadest eemal. Ainus toimiv meetod on eraldada koduloomad muust faunast ja peagi kaotavad murdjad huvi. Korraliku aia tagant saagi vaatamine kõhtu ei täida ja metsloomade külaskäigud lõpevad.

Mati Kivistik, Võrumaa Jahimeeste Selts:

Esiteks, ega rebase vastu peale arvukuse piiramise mingit imerohtu pole. Kahjuks on karusnahaturg taas kord madalseisus ja seetõttu jahimeeste huvi rebasejahi suhtes leigevõitu. Kuna uue jahiseaduse järgi on aga väikeulukite arvukuse reguleerimine maaomanikele usaldatud, ei jäägi mittejahimeestest linnupidajatel muud üle, kui oma murega mõne tuttava jahimehe poole pöörduda. Rebase vastu annab kodulinde kaitsta ka aedikuga, aga arvestada tuleb sellega, et rebane on küllalt hea ronija. Miks aga rebased elamise lähedusse tulevad, on seotud ennekõike toidu otsinguga, s.t kui maaomanik kusagile elamise lähedusse loomseid (taimseid) jäätmeid poetab, siis on loodud juba kõik eeldused selleks, et rebasest krundil sage külaline saaks.

Lemmikpannkoogid valmivad suviti Lemme nostalgias

Kui sularaha parasjagu rannapükste taskus pole ja üle leti teenindaja pärast esimest luhtaläinud kaardimaksekatset, terminal käes, õue tõttab ja sellega taeva poole viipab, on ta juba öelnud, et proovib sedakaudu makse sooritamiseks paremat internetilevi kätte saada.

See tähendab, et Pärnumaal Läti poole kulgeval rannaribal saabki puhata ja internetti alati ei tabagi.

Siiski polnud too päev see hea levi päev ja sõpradelt tuli hommikupannkookide raha kokku laenata. Ega see mõni euro südasuviselt sooja suvealguse ajal rannaseltskonnale suuremat korda läinudki. Juuli lõpus Lemme õllesaali külastades on kaardimaksega juba sootuks parem olukord. „Nüüd see töötab,” teatab teenindaja, kui enne kaardi ulatamist saab hakatud punaseid sente hunnikusse lugema.

Lemme puhkeala kõrval tee ääres paiknev õllekas on koht, mille Lenini pildiga külalisraamatusse on kiitvaid sõnu kirjutatud rohkem kui küllaga. „Seda loe kui juturaamatut,” lausub Tiina Saar, sel suvel pärast taasavamist juba kuuendat hooaega avatud õllesaali perenaine.

Võib-olla see, mis telkivat või matkaautos ööbivat rannalist köidab, ongi just õlleka lihtsus. Oma väljanägemiselt ja sisustuselt on see koopia sellest, mida oma noorusajast mäletavad praegu juba kuuekümnendaid eluaastaid käivad inimesed.

„Kuus aastat tagasi tegime ta uuesti lahti,” tähendab perenaine. Enne seda oli õllesaal tema sõnul lahti juba ilmatu kaua – vististi juba 1960ndatel. „Midagi sealkandis võis olla, ma ise ka täpselt ei tea, põhilised meenutajad on inimesed, kes ümberkaudsetes suvilates olid,” lausub ta. Saar jutustab, et suvilate inimesed ongi ajaloost kõige rohkem rääkinud: „Kõigest, mis seal oli ja kui pisike keegi oli sel ajal, kui maja veel töötas – kes siis käis kohvikupoolel jäätist ja liivarõngast või Moskva saia söömas, samal ajal kui mehed siis teises maja pooles olid õllekas.”

Külalisraamatu avas õllesaali rahvas taastöötamise viiendal, juubelihooajal ja kuigi enamik sissekannetest kõneleb seal tõesti kõigest toredast, on Saare sõnade järgi olnud nurisejaidki, kellele ei meeldi pikk ooteaeg, kui kuumal suvepäeval on söögikoht tõepoolest rahvast pungil. Nii kipubki see olema just hea rannailmaga, siis tuleb seal endale istumiskoha leidmiseks vaeva näha, aga kehva suveilma puhul haigutab tühjus. Augusti viimasest nädalavahetusest on sellekski korraks õllesaali hooaeg läbi. Pererahvas hoiab seda suviti lahti nii kaks kuud, alates jaanipäevast. „Minu arust see aasta oli üldse imelik,” tähendab Saar ja räägib, et nii kui august algas, oli rahvas rannast kadunud. „Kui ilma ei ole, on meilgi nutune, sest kõik põhineb siin ju sellel. Kuid mõne korra saime ka seda puupüsti varianti  täitsa nautida sel hooajal.”

Ooteaeg kipub aga rahvarohketel päevadel pikaks venima, kuna hea asi tahabki ootamist. „Ma ei tee ju mikrolaineahjus süüa. Praen panni peal selle kartuli ja šnitsli, aga pliidil on ju ikka neli auku,” ütleb Saar, kes vahepeal toimetab köögis, siis jälle leti taga. „Kui mina olen letis, siis abikaasa on tagatoas ja mul on tütar ka abiks, nii et see on rohkem selline perevärk.”

Sel aastal lisasid nad kööki teise pliidi, ent kui seitse inimest on juba näiteks pannkookide järjekorras, mis on kindla peale üks õllesaali hittroogi, siis ikkagi aega läheb ja teisiti ei saa.

Hittide hulka kuulub perenaise sõnul kindlasti veel seljanka. Pikaks pole nad menüüd meelega ajanud. „Ikka küsitakse, miks teil pruuni suhkrut ei ole, aga meie maja ongi see veneaegne nii on menüü kui nõude ja asjade poolest,” ütleb Saar. Ta lisab, et kõik sai alguse sellest, et juba õlleka avamisega oli aastal 2010 nii kiire, et lihtsalt ei jõudnud osta kõiki uusi nõusid ja nii see läks. Pealegi sobivad aastakümnete tagused taldrikud ja noad-kahvlid ideaalselt praeguse õllesaali väljanägemisega. „Kõik, mis kodus oli võtta, selle võtsime – oma kodu tassisime avamiseks praktiliselt tühjaks –, kõik need pannid ja potid ja makk, kust muusika tuleb, on sealt,” märgib Saar, kinnitades, et nad tahavadki, et oleks vanaaegne. „Seda peent lugu on mujal nii palju, et siin mere ääres lööngi pigem lihtsusega.”

Rannaelu maitset on Tiina Saar ise juba lapsest saati tundnud. Sündinud on ta Kabli külas, aga kooli ajaks kolis mujale. Abielludes jõudis ta taas rannariba äärde tagasi ja nüüd on siia jäänud. Küsimuse peale, kas tal endal jääb üldse aega nautida seda suurepärast elukohta, kus meri aknast paistab, arvab õllesaali perenaine, et ega sooja ilmaga küll randa pääse. „Nüüd ma kahel aastal olen jõudnud selgusele, et hommikul, enne Lemme minekut peab rannas ära käima ja nii olen teinud seda maikuust alates,” jutustab ta. Väljaspool õllesaali hooaega on perenaine Häädemeestel lasteaia kokk ja juba siis saab pool seitse hommikul mere äärest läbi lipatud. „Aga suvehooajal ju lasteaiatööd ei ole ja mulle see tõesti sobib. Siis on aega, mida saan Lemmes õllekas veeta,” lausub ta ja märgib, et puhkus see küll pole, aga talle just meeldivadki sügis ning talv. „Selline pime aeg – siis ma puhkan.”

Lemme Ranna õllesaali ehk siis nüüdse Lemme õlleka sai Saare perekond rendile aastal 2010. Perenaine meenutab, et sel kevadtalvel juhtus temaga palju pahasid asju. Abikaasa siis ütles, et nüüd hakkame midagi tegema ja mingi mõte oli temas vahepeal küpsenud. Koos mindi kõigepealt Kilingi-Nõmmesse õllesaali ruume rendile küsima. „See kuulus Kilingi-Nõmme majandusühistule nagu enamik maju siin, näiteks Jaagupi pood, ja Kablis ka,” seletab Tiina Saar. Linnast saadi positiivne vastus ja remont võis alata – ühistult oli jah-sõna ja rentnike poolt korrastamine. Pool Saarte suguseltsi tuli appi. „Enne ei olnud seal ju põrandat ega katust ega klaase seinte peal. Rabasime siis, et kõik korda teha, ja saime veterinaarametilt load kätte,” jutustab Saar. Ühe kuuga sai asi tehtud ja esimeseks hooajaks võis uksed avada.

Tänavu märtsis sai teoks mõte õllesaal endale päriseks osta. „Hindaja käis vaatas üle meie töö ja pani asjad paika, ostsime ära,” lausub perenaine, lisades, et nüüd on juba tunda, et saab teha enda asja – seni oli ikkagi rentnik oldud.

Isevärki Peipsiveer: üks vald, kolm alevikku, kaks küla ja neli erapoodi

Linlasele harjumatult krõbedad hinnad, tihe konkurents, vähe ostjaid, aga kümmekonna kilomeetri peal neli erapoodi – Tartumaal Peipsiääre vallas on kõik, sealhulgas kaubandus, pisut teisiti kui mujal Eestis.

Valla keskuses Kolkjas on kolm erapoodi, kaks toidukauplust ja ehituspood. On ka kalafirma kiosk, kust saab Peipsist püütut soetada. Kolkjast seitsme kilomeetri kaugusel Varnjas kaupleb samuti erapood. Kuidas see võimalik on, mujal Eestis tuleb maakohtades ju väikseid erapoode otsida tikutulega, karmid nõuded ja suured ketipoed on need kohad enamasti välja suretanud?

Tööga rikkaks ei saa

„Kõik imestavad, et töötame veel, ise ka imestame,” kostab naerdes Olga Poljakova, kes koos abikaasa Nikolai Poljakoviga on viimased paarkümmend aastat pidanud Varnja servas poodi. Aina naerdes ja naeratades räägib perenaine, et tema ja ta abikaasa on kasvanud Tartus, kuid nende mõlema juured on Peipsiääre vallas Varnjas ja Kolkjas, sinna nad ka jäävad, abikaasadel on Varnja suurel vanausuliste kalmistul endale platski valmis vaadatud.

Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) lõpetamist said zootehnik Olgast ja insener-mehhanisaator Nikolaist Varnja sovhoosi töötajad. Kui sovhoosid 1990. aastate keskel „laiali aeti” ning sigalat pidanud Nikolai Poljakovi ja ta sõprade aktsiaselts pankrotti läks, mõtlesid kaasad linna tagasi minna. Mõtteks see jäigi. „Kus ja kellele meid, kõrgharidusega põllumajandusspetsialiste, seal vaja oleks olnud,” põhjendab Olga Poljakova otsust.

Poljakovide päästerõngaks sai ETKVL, mis oma poed Peipsi ääres kinni pani. „Kooperatiiv pakkus meile Varnjas poodi, see meid hädast välja aitaski,” ütleb perenaine. „Tööga me rikkaks pole saanud, ei saa ka, ma ei tunnegi ühtegi tööga rikkaks saanud inimest. Aga kurta ei tasu, elame.”

Ta ei kurda ka poodnikele kehtestatud nõuete üle, kuigi riik ja ametnikud käituvad tema hinnagul oma inimestega stiilis „keelan, käsen, poon ja lasen”. „Selle sajandi alguses kehtestas riik väikepoodnikele väga karmid nõuded,” räägib Poljakova. „Kedagi ei huvitanud, kas sul oli selleks raha või ei, oh, kui palju väikseid erapoode nende nõuete pärast kinni läks. Pidime oma poodi panema seitse kraanikaussi, pingutasime, saime kuidagi hakkama. Ja teate – nüüd neid kraanikausse enam ei nõuta! Õnneks on nõuded mõistlikumaks läinud, suhtuminegi on inimlikum, ei pea enam kontrolli ees värisema nagu siis.”

Varnja pood on avatud iga päev 10–20, ainult üks päev aastas, 1. jaanuaril, on kauplus suletud, lootuses, et „vast kõik magavad sel päeval”. Poljakovide palgal on kaks müüjat. „Rahvast jääb aina vähemaks, vanad kaovad, noored lähevad kaugemale tööd otsima, me ei jõudnud enam neljale müüjale miinimumpalka maksta ja riigile nende sotsiaalmaksu tampida,” selgitab perenaine. „Abikaasa ütleb ikka naljaga pooleks, et meie kandis töötavatele inimestele peaks riik siin elu hoidmise eest lisa maksma. Midagi sellist, nagu nõukogude ajal oli niinimetatud Põhja koefitsient. Siin ju tööandjaid eriti pole, suurem jagu tööealistest, ka meie, oleme füüsilisest isikust ettevõtjad.”

Võlaraamat ei kao

Aga „Põhja koefitsenti” ei ole ega tule ning jutukas Poljakova pajatab kohalikust elust nii, nagu see on. Näiteks on nii, et Varnja poes on võlaraamat. „Mis teha, omad inimesed ju,” ütleb perenaine lihtsalt. „Mõni teeb pattu ka, ei maksagi võlga ära. Kes pattu teeb, seda pean tükk aega meeles, aga siis unustan, vanus mul ju selline juba, lugesin lehest, et 60aastased ja vanemad on eakad,” naerab väljanägemiselt kõige rohkem 45, passi järgi aga 61aastane Olga Poljakova.

Enamasti aga võlga ei unustata, sest poele ei jääda võlgu üle võimete elamise pärast. „Meie inimesed, korralikud naised, käivad siinkandis ametlikult tööl, aga firma ei maksa neile paar-kolm kuud palka,” räägib poodnik kohaliku elu varjuküljest. „Mis teha? Midagi ei ole teha – riigil ei ole seadust, millega sellist firmat karistada. Ja mis kasu siin kaebamisest oleks? Üks kirjutas Facebookis õigesti: eile otsisime töökohal õiglust, täna otsime uut tööd. Meie naised tööl õiglust ei otsi.”

Mis Varnja poe elus hoiab? Sigaretid ei tule kõne allagi, muidu naerune Olga Poljakova põrutab otse, et ta on riigi suitsupoliitika peale väga vihane. „Viinale võin kas või sada protsenti juurde panna, suitsudele mitte, aga miks, vaat ei mõista,” kurjustab ta. „Suitsude pealt jätab riik mulle ainult viis protsenti. Kui suitsude eest makstakse kaardiga, läheb sellest viiest protsendist kaks pangale, mulle jääb ainult kolm protsenti, seegi seisab tükk aega pangas kinni.”

Viin ja õlu? Nii ja naa. Suvel lähevad hästi kaubaks väiksema kraadiga napsud, viina eriti ei osteta. „Talvel seisab viin aga meil nagu mööbel, pühi ainult tolmu,” ütles Poljakova. „Meie poe on alles hoidnud pudi-padi, tööstuskaup, näiteks väetised, turvas, supipotid. Inimene ei sõida ju iga väikse asja pärast linna.”

Kala poest ei saa

Suvel on abiks Peipsi ääres liikuvad turistid, talvel Läti kalamehed. Aga kolm viimast talve on olnud viletsad – polnud jääd, polnud ka Läti kalamehi. Aga miks ei müü Peipsi ääres asuv Varnja pood kala?

„Abikaasa püüab kala, müüb kokkuostjale, sest siin seda müüa ei tohi, kalamüügi nõuded on eriti karmid,” vastab Poljakova. „Ega siin kala suurt olegi, meil ei saa inimesed enam järvelegi, suurem osa aastast on keeluaeg. Ja riik eeldab, et iga kalur on varas. Sel aastal pani riik paatidele GPSid, inimesed naeravad, et varsti paneb riik kaluritele jalavõrud nagu vangidele.”

Ta lisab, et järvel käimine pole naljaasi. Kalur peab enne järvele minekut helistama, et läheb sinna, tund enne järvelt tulekut peab ta jälle helistama ning teatama saagi suuruse kümne kilo täpsusega ja tellima endale sadamasse inspektori vastu. Siis peab ta kella pealt sadamas olema, ei tohi varem tulla ega hiljaks jääda.

„Vanasti tulid kalurid järvelt lauluga, paadid olid saaki täis, meestel meel hea, sadamas said kasti kala viinapudeli eest. Oh, kui palju toredaid mehei end sellepärast siin surnuks jõi,” räägib Poljakova. „Ma ei taha nõukogude aega tagasi, ei taha, et toredad mehed end surnuks jooksid. Aga väga tahan, et mehed tuleksid järvelt jälle lauluga, et meie elu ja töö oleks inimlikum ja mõistlikum kui praegu.”

Juttu jätkuks kauemaks, sest maapoe pidaja on kursis nii kohalike uudiste kui kohaliku elu hiilguse ja viletsusega. Aga töö ootab, uus kaup on vaja välja panna. „Külastage meid jälle, siis inimesed teavad, et Peipsi ääres on elu endiselt alles,” ütleb Olga Poljakova lahkudes rõõmsalt.

Lätlastele ei saa loota

Varnjast Kolkjasse sõites on näha, et elu käib, inimesed puhastavad kuurides kuivavaid suuri sibulamägesid. Elamiste ees on letid väljas, ostjaid ootavad sibulad, sibulavanikud, tomatid, kõrvitsad.

Ostjaid ootab ka Kolkja peatänava ääres toidupoodi pidav Larissa Dubina. Varem töötas ta sealsamas müüjana, aga aasta tagasi pani eelmine omanik poe müüki ja noor naine ostis selle ära. Kuid ta ei jäänud Kolkja ainsaks toidupoodnikuks, nagu see seni aastaid oli olnud – eelmine omanik rentis veidi eemal asuvast kohalikust ehituspoest ruumid ja tegi sinna veel ühe toidupoe. „Seni oleme ellu jäänud, aga väga raske on,” ei tee Dubina oma äri käekäigust saladust. „Elame tasakesi, ilma rahata, kõik raha on kauba all. Võlaraamatut meil ei ole, ei saa seda lubada, olen ise võlgu. Ootan iga ostjat.”

Sel suvel neid õnneks on olnud. „Turiste on tänavu palju,” räägib Dubina. „Euroopas on ärev aeg, inimesed otsivad turvalisi kohti ja siin, Eestis, on veel turvaline. Lisaks on meil palju üritusi, mis siia rahvast toob.”

Talvel on Kolkjas poodi pidada väga raske, pole enam olnud jääd ja seega ka Läti kalamehi, lisab müüja Tatjana Krjohhova. „Nende lätlaste peale ei saagi loota,” ütleb Dubina. „Neil on siia tulles oma viinakott kaasas, Lätis on alkohol ju palju odavam kui meil.”

Kuigi Dubina konkurent, uus Sadamapood, asub Kolkja peatänavast veidi eemal, pole seegi pärastlõunal ostjatest tühi. Nagu tellimise peale tuleb poodi millegi vajaliku järele ka selle omanik Pjotr Kuznetsov. Omaniku sõnul tänavune aasta uuele poele nii hea pole kui mullune, siis olevat rahvast rohkem käinud. 

Kas Kolkja kannatab kaks toidupoodi välja – ehk miks Pjotr Kuznetsov ühe poe ära müüs ja teise asemele tegi? „Tegin kompanjoniga puhkeküla, võtsime laenu, raha oli vaja ja müüsin poe Larissale ära,” vastab Kuznetsov. „Aga puhkekülas oli vaikne, no mõtlesingi, et teen õige poe ka.”

Niidid, torud, tsement

Aeg näitab, kas Kolkja rahvas ja nende külalised suudavad mõlemad poed elus hoida. Uue toidupoega ühe katuse all olevat Tartus tegutsevale ettevõtjale kuuluvat ehituspoodi ei kaota sealt aga vist püssi- ega ussirohi. Ehituspoe juhataja-müüja-koristaja-kojamees Tatjana Kuzmina varustab koduvalla ja kaugema kandi rahvastki kõige vajalikuga kümnendat aastat.

„Meil on kõike,” kinnitab Kuzmina. „Tahate õnge, palun! On niiti, õhupüssi laskemoona, tsementi, telliseid, jalgratta kumme, hädavajalikke rotilõkse, torusid, sanitaartehnikat, kalamehevintskeid. Küsige ainult, ma kohe toon.”

Peipsiääre kaubanduse tutvmistuuri, 10. augusti lõunaks on Tatjana Kuzmina müünud kaheksa kotti tsementi, kastekannu, puidukaitsevahendit, lüliti, pisitkupesa, suure hulga kruvisid ja meetrite kaupa trimmerijõhvi. „Inimesed peavad siit saama kõike, mida vaja läheb,” kordab Kuzmina. „Ehitatakse ahje, soojustatakse maju, tehakse veevärke – no miks peaksid inimesed materjali järele linna sõitma.”

Kõige vajaliku pakkumine kodu lähedal on kindlasti üks põhjus, miks Peipsiääre valla neli erapoodi nüüdki avatud on. Aga see pole ainus põhjus. Läbi Kolkja, Kasepää ja Varnja sõites paistab sibulatega müügilettidelt kaugele selle kandi rahva kange kaupmeheveri. Seegi seletab Peipsiääre valla erakaubanduse fenomeni. Ja kindlasti ei ole sealsetel inimestel kahju oma raha omakandi inimese poodi viia, sest muidu oleks Kolkjas ja Varnjas poed ammu kinni, nagu see on juhtunud Eesti paljudes külades-alevites.

Peipsiääre vald Tartumaal

* Peipsiääre vald asub Tartu maakonna idaosas Peipsi järve rannikul, Tartust ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel. Valla pindala on 30,95 ruutkilomeetrit, keskus Kolkja. Pindalalt on Peipsiääre Mandri-Eesti väikseim vald, kus vene vanausuliste tänavtüüpi asustus on koondunud Peipsi rannikule.

* Selle aasta 1. jaanuaril elas Peipsiääre vallas 660 inimest.

* Omavalitsuses on kaks küla (Savka, Sipelga) ja Peipsi kaldal tee ääres reas kolm alevikku (Varnja, Kasepää, Kolkja).

* Kolkjas asuvad vallamaja, vene vanausuliste muuseum, raamatukogu, kultuurimaja, kala- ja sibularestoran ning uuest õppeaastast liidetud põhikool ja lasteaed. Eelmisel õppeaastal käis vene õppekeelega Kolkja koolis ligi 40 õpilast, lasteaias alla paarikümne mudilase.

* Varnjas on vanausuliste muuseumi filiaal, raamatukogu, Varnja kordon. Varnjas, Kasepääl, Suure- ja Väike-Kolkjas on vanausuliste palvelad.

Allikad: Vikipeedia, Tartu Postimees

Polli puuvilja- ja marjasordid on aretatud Eesti oludesse

Kui lähtuda sobivusest Eesti tingimustesse, on üks selge: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskuses aretatud sordid seda on.

Pikkade aiandustraditsioonidega ning puuviljandusele mullastikult ja kliima poolest soodsas Lõuna-Eesti Karksi vallas Polli külas asub 282 hektaril ligemale 30 töötajaga keskus, kus käib aktiivne õuna-, pirni-, ploomi-, maguskirsipuu, musta sõstra ja vaarika sordiaretus. Varasematel aastatel aretati siin ka hapukirsipuu, punase sõstra, valge sõstra, maasika ja karusmarjasorte. Eesti päritolu 255 marja- ja puuviljasordist on 104 aretatud just siin.

Aga sellega keskuse ülesanded ei piirdu, lisaks tegeletakse siin puuvilja- ja marjakultuuride kasvatustehnoloogiate, taimekaitse ja maheviljeluse  alase teadustööga, uute sortide sissetoomise ja katsetamisega nende perspektiivsuse selgitamiseks Eesti oludes, uute puuvilja- ja marjakultuuride katsetamisega, viljapuude vegetatiivaluste aretamise ja uurimise ning Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramu säilitamise, uurimise ja kasutamisega aretuses. Tootearetuskeskus teeb tihedat koostööd ettevõtjatega, teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuses PlantValor, mille rajamisel oli abiks Euroopa Regionaalarengu Fond, väärindatakse meie aiasaadusi kõrgtehnoloogiliste meetodite abil.

Keskuse vanemteadur, teaduskoostöö projektide ja uuringute juht Ave Kikas selgitab Maa Elule, millised on tähtsamad sordiomadused, millega Pollis aretustööd tehes arvestatakse:

„Meie kliimas on üks olulisemaid näitajaid vastupidavus talvedele, haigustele ja kahjuritele, aga kindlasti ka hea saagikus. Näiteks vaarikal on olemas suureviljalised, uhke marjaga sordid, mis aga ei pea hästi meie talvedele vastu. Pollis aretatud vaarikatega on see risk palju väiksem. Mustal sõstral on määravaks magusus. Näeme laste pealt, et meie sorte söövad nad isuga, aga mõni välimuselt ahvatlevam, kuid maitselt hapu marjaga Poola või Šoti sort võib neil aastateks musta sõstra isu ära võtta. Must sõstar on väga väärtuslik mari ja kuna teda saab nüüd juba ka koristuskombainiga korjata, töötame sellelgi suunal, et Eesti ettevõtjatel oleks võimalik kasvatada sorte, mis oleks ühtaegu magusad, saagikad ja hästi korjatavad. Õun on meie jaoks olnud läbi aegade oluline kultuur. Poola sordid jäävad siin kasvades rohelise muru maitsega, sest siinne päeva pikkus ja vegetatsiooniperiood on lühemad, viljad lihtsalt ei saa valmis. Viimastel aastakümnetel on üha olulisemaks tõusnud aretatavate sortide kvalitatiivsed omadused: viljade atraktiivsus, käitlemiskindlus, väärtuslike toitainete suurem sisaldus. Selleks, et saada uusi ja turu vajadustele üha paremini vastavaid sorte, Pollis pidevat aretustööd teemegi. Tähtis on seegi, et kasvatajatel oleks nii varavalmivaid kui ka hilisemapoolseid sorte, mida  mahekasvatajadki saaks kasvatada.”

Soovitusnimekirjas vaid parimad sordid

Parimad sordid valitakse kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistusse, aiandushuvilised leiavad kõik sordikirjeldused ja palju olulist teavet Pollis aretatud sortide kohta Maaülikooli sordivaramu internetilehelt sordivaramu.emu.ee. Kes veel täpsemat infot vajab, võib Polli spetsialistidega alati ühendust võtta. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide valiku otsustab puuviljanduskomisjon, kuhu kuuluvad Pollis sordiaretuse ja uuringutega tegelevad inimesed, Maaülikooli aianduse osakonna ja Eesti Aiandusliidu esindajad ning tootjad. Alates 2013. aastast on Pollis aretatud sortidest soovitusnimistus uued õunasordid „Krista” ja „Liivika”, pirnisortidest „Kadi”, maguskirsisortidest „Anu”, „Elle”, „Kaspar”, „Mupi” ja „Polli murel”, vaarikasortidest „Aita”, „Alvi”, „Helkal” ja „Tomo”, valge sõstra sortidest „Hele” ning musta sõstra sortidest „Karri” ja „Varmas”.

„Enne istikute ostmist tasuks ikka läbi mõelda, milliste omadustega sorte vajatakse. Ettevõtjad ostavad küll odavuse tõttu istikuid massiliselt Poolast, aga paraku tullakse ringiga meie juurde tagasi, sest on mõistetud, et iga sealne sort ei sobi siin kasvatamiseks. Kui on näiteks soov marju turul müüa, siis ostjad tahavad saada maitseelamust, mille annab ikkagi just meie olusid arvestades aretatud sort. See, et sort on Pollist pärit, annab garantii, et tulemuse taga on mahukas ja aeganõudev töö. Meist lõuna pool on istiku kasvatamise tingimused muidugi soodsamad, mistõttu meie nii odavalt müüa ei saa,” selgitab Kikas.

Polli nimi jätkuvalt hinnatud

Samal ajal on tal hea meel, et Polli nimi on aiapidajate seas jätkuvalt tuntud ja hinnatud: „Palju on neljakümnendates aastates inimesi, kes aianduse ja sealhulgas meie sortide vastu suurt huvi tunnevad. Väikeaiapidajad katsetavad meie uusi sorte hoolega. Uus põlvkond on uute sortide suhtes teadlikum, teatakse, et oleme välja aretanud väga palju mitmes mõttes suurepäraseid puuvilja- ja marjasorte nii tootmis- kui koduaedade jaoks.”

Pollis aretatud sordid koguvad vaikselt populaarsust ka piiri taga. „Kalju Kase aretatud pirn „Pepi” on näiteks hästi tuntud soomlaste seas, sealsed puukoolid kasvatavad ning müüvad seda palju. Õunasordid on hinnatud Lätis, näiteks tugeva viljaliha ja ilusa värviga maitselt kuldrenetti meenutav „Krista”.”

 Peale sordiaretustöö ja kvaliteetse istikute paljundamise on puu- ja marjakultuuride kasvatamisel vaja säilitada geneetiline ressurss, mille riik on usaldanud just Polli keskusele. Sellegi töö maht on aukartustäratav: Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes on kokku 1101 säilikut, sealhulgas 386 õunapuu, 97 pirnipuu, 89 ploomipuu, 70 maguskirsipuu, 15 hapukirsipuu, 56 maasika, 60 vaarika, neli pampli, üks tayberry (vampel, pampli ja vaarika ristand), 116 musta sõstra, 27 punase sõstra, 13 valge sõstra, 33 karusmarja, 56 söödava kuslapuu, 16 astelpaju, 26 pihlaka, 14 toompihlaka sorti ja aretist ning 24 õunapuu pookealust. Neist Eestis aretatud sorte on 136. 

Kui puuvilja- ja marjakultuuride aretusega on Pollis tegeletud juba 1945. aastast, siis nüüd on mitmes mõttes jõutud uuele tasemele. „Tooraine olemasolu, kuid väiketööstusliku tootmise vajakajäämised viisid mõtteni hakata tõsiselt tegelema marjade ja puuviljade töötlemistehnoloogiate uurimise ja tootearendusega,” selgitab Kikas. 2009. aasta mais käivitati Eesti-Läti programmi „Goodfruit” ja  Maaülikooli toel tootearenduskeskus, mis on ühtlasi Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium. Tootearenduskeskuse ülesanded on aiandussaaduste töötlemise ja tootearenduse edendamine Eestis ja Lätis, saaduste koristusjärgsete kadude vähendamine, valdkonna õppe-, teadus-, nõuande- ja arendustegevuse edendamine ning koostöö tugevdamine ettevõtjatega.

Võimalus ise katsetada

Väikeettevõtjatele pakutakse siin võimalust kasutada tootearenduskeskust ja katsekööki, teenuste nimekirjas on näiteks ensüümitud ja klaaritatud marjamahlade, klaaritamata marjamahlade, moosi ja hoidiste, seemneõlide valmistamine jpm. Pooltööstusliku mahuga katsetöötlemist saab teha tellija retsepti järgi ja tellija toorainest või töötada retsept välja koostöös kohalike spetsialistidega ning kasutada Polli katseaedades valminud toorainet. Kontrollitud atmosfääriga puuviljahoidlas pakutakse väiketalupidajatele võimalust säilitada oma toodangut. „Kümmekonna nüüdisaegse seadmega varustatud tootearenduskeskuse on omaks võtnud nii Eesti kui Läti väikeettevõtjad, meil on ligikaudu poolsada püsiklienti ja nõustanud oleme enam kui 80 ettevõtet,” kinnitab Pollis toorainete ja säilitustehnoloogiatega tegelev teadur Kersti Kahu.

Kõige uuem Pollis tegutsev üksus on 2014. aastal tegevust alustanud teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor, mille eesmärk on taimse materjali täielikum ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust. Keskusse rajatud ekstraheerimis-, destillatsiooni-, keemiatehnoloogia, kuivatustehnoloogia ja biokeemia laborites väärindatakse tänapäevaste kõrgtehnoloogiliste meetodite abil taimset toorainet, et saadud tulemust rakendada tervise- ja loodustoodete tehnoloogia- ja tootearenduses. See tähendab eelkõige aianduslikust toorainest saadavate bioaktiivsete ühendite kasutamist funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootearenduses. „Meie superkriitilise CO2 põhimõttel töötav ekstraktor, millega saame ekstraheerida õli ja muid kasulikke ühendeid, on Baltimaade suurima anumaga ja kõige nüüdisaegsem. Peale ettevõtjate, kes saavad siit infot oma toodete arenduseks, on meie sagedasteks külalisteks Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tehnikaülikooli tudengid,” tutvustab  tehnik Hans Neppo uhkusenoodiga hääles keskuse tegevust. „Septembris tuleb Pollisse külla delegatsioon Hiinast. Tasuks mõelda, millist meie taime võiks ekstraktiks teha ja sinna saatma hakata. Meie loodus on nendega võrreldes ülipuhas,” ütleb lõpetuseks Ave Kikas.

Kauplejad naaberriikidest pakuvad Eesti laatadel tihedat konkurentsi

Eesti laadakauplejaid paneb muretsema naaberriikidest pärit kauplejate üha suurem tung Eesti laatadele. Korraldajad leiavad, et müügiedu sõltub kauplejast.

Alles umbes kuu aega tagasi muretsesid Soome farmerid selle üle, et Baltimaade ja eriti Eesti piim tungib nende turgudele ja solgib odavama hinnaga turgu. Eesti toorpiimatootjad aga lükkasid toona selle väite ümber ja ütlesid, et Soome tarbija on kaitsev ja ostab ainult kodumaist toodangut, nii et Eesti piimal ei oleks seal lootustki. Umbes samasugune olukord valitseb praegu Eesti laadakauplejate seas. Nad on murelikud, sest üha rohkem on nende laadalaudade kõrvale end üles seadnud Läti ja Leedu kauplejad. Ja balti vennasrahvad pakuvad kõva konkurentsi, sest Eesti tarbija on ühtemoodi huvitatud nii Eesti kui võõrast toodangust.

„Järjest raskemaks läheb jah,” kurdab Eino, kes tegeleb kalapüügiga ja siis oma saaki laatadel müümas käib. Tema sõnul on laadad väiketootjate jaoks niikuinii üks väheseid kohti, kus oma toodangut üldse pakkuda ja sealgi muutub kauplemine üha tiheneva konkurentsi tõttu järjest raskemaks. „Aga kui mina lähen Siguldasse või kuhugi laadale, siis lätlane minu kaupa ei taha,” kirjeldab Eino olukorda. „Ükskõik, kui palju sa ka ei pakuks, tema ostab ikka oma kaupa,” märgib mees.

Sama kinnitab Katre, kes peamiselt seepe müüb. Ta ütleb, et kui tema on välismaal laatadel käinud, siis on seal tõesti oma kaupa keerulisem müüa kui Eestis. „Nemad hoiavad ikka rohkem omasid,” räägib ta. Eesti tarbija tema sõnul nii patriootlik ei ole ja ostab vabalt ka Lätis, Leedus ja Soomes toodetud asju. „Isegi kui hind enam-vähem samasse kanti jääb,” täiendab laadakaupleja Eino.

Eestlased Lätis ja Leedus

Marko Põldsam, kes on juba aastaid viinud Eesti kauplejaid Läti ja Leedu laatadele müüma, lükkab selle väite ümber. „Lätis ja Leedus on väga head laadad ja seal on väga hea müüa,” ütleb Põldsam. Tema sõnul oleneb kõik laadast. Eestiski võib leida laatu, kus kaubitsemine müüjale ei sobi ja kus ei leidu tema kaubale sobivat tarbijat. Põldsam lisab, et regulaarselt sõidavad Lätti ja Leetu laatadele umbes kuus kuni kümme eestlast, kellele seal väga meeldib ja kelle kaupa väga hästi vastu võetakse. „Seal võib kohati isegi odavam tulla kauplemine kui siin,” ütleb Põldsam. Tema sõnul on küll mõned laadad, kus platsimaks on välismaisele kaubitsejale kallim kui kohalikule, aga neid on pigem vähe. „Kes tahab, saab väga hästi seal  hakkama,” märgib Põldsam.

Eesti laadakorraldajad ütlevad, et kuigi teistest rahvustest kauplejaid on tõesti viimasel ajal rohkem ja laadamajandus üha kasvab, siis mingit meeletut konkurentsi tõusu nemad ei näe. Näiteks Valgas korraldatavatele laatadele on korraldaja Ülle Juhi sõnul lätlased väga oodatud ja see on seal pigem traditsioon. Läti müüjaid võetakse rõõmuga vastu ja aidatakse siin hakkama saada.

Pärnu Taimelaada korraldajad Piret Kukk ja Kati Niibo ütlevad, et ei ole õige teha vahet, kas müüja on eestlane või lätlane. „Laadal müüb see, kes suudab enda kaupa hästi eksponeerida, kellel on korralik ja huvitav kaup ja kes tegeleb müügiga, mitte ei istu nurgas,” ütleb Kukk. Ta nendib, et lätlastel on see töö tõesti paremini käpas. „Lätlased on tõeline laadarahvas ja teavad, kuidas müüa. Isegi vaatamata keelebarjäärile,” ütleb Niibo. Eestis aga vajab see kultuur veel veidi arendamist. Samas nendivad nii Kukk kui Niibo, et ka eestlaste kauplemiskultuur on üha arenenud. „Tõeliselt kauplevaid eestlasi on igal aastal järjest rohkem. Ei tea, kas nad on seda õppinud lätlastelt või ise kuidagi,” kõneleb Niibo.

Sõltub kaubast

Konkurentsi tihedus sõltub kauba sordistki. Niibo ja Kuke hinnangul on tihedat konkurentsi näha eelkõige püsilillede, ilupuude ja -põõsaste valdkonnas. Samal ajal aga köögi- ja puuviljandus on pea konkurentsitult eestlaste pärusmaa ja selle kauba turg on siin väga tihe. Kaupleja Eino toob välja veel igasugused punutised – korvid ja muud anumad, mida lätlased väga edukalt ja palju toodavad ning kuhu Eesti tootjal on raske konkurentsi pakkuma minna. Eino arvab sedagi, et kauplemiskultuurist müük nii palju ei sõltu. „Eesti inimene ei ole selline, et ta tahaks, et talle midagi hirmsasti pakutakse,” räägib ta. Lätlased ja leedulased on aga teistsugused ja nendega tulebki kasutada teistsuguseid müügitehnikaid.

Laadakorraldajad aga leiavad, et konkurents on tegelikult hea ja seda võiks rohkemgi olla. „Sellisest konkurentsist võidab eelkõige laadaline, kes tuli ostma kvaliteetset hinnale vastavat kaupa. Mida rohkem on müüjaid, seda rohkem peavad kõik pingutama,” ütleb Kukk. Nii Kuke kui Niibo meelest võiksid Eesti laadakauplejad lätlastelt õppida ka seda, kuidas teha omavahel tugevat koostööd. „Kuidas panna seljad kokku ja kaitsta enda turgu,” ütleb Niibo. Korraldajate sõnul on müügi edukus lõpuks ikkagi täielikult müüja enda kätes.

Kohus saatis Juuru topeltmõrvari 18 aastaks vangi

Pärnu maakohtu Rapla kohtumaja saatis neljapäeval 18 aastaks vangi topeltmõrvari, kes pussitas mullu novembris Juurus korteris surnuks kaks meest.

Kohus leidis, et 52-aastase Erichi süü kahe inimese mõrvas on tõendatud ning tal tuleb selle eest trellide taga veeta 18 aastat. Karistusaja alguseks arvestas kohus mullu 24. novembri.

Lääne ringkonnaprokuratuur esitas Erichile süüdistuse selles, et mullu 24. novembril kella 18 paiku lõi ta Juuru alevikus ühes korteris korduvalt noaga 57- ja 58-aastast meest, kes mõlemad hukkusid. Hiljem selgus, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Erich oli ränga veretöö ajal purjus.

Politsei pidas Erichi vahetult pärast kuritööd kinni ja 26. novembril võttis kohus ta vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai mees süüdistuse topeltmõrvas, mis võinuks talle tuua kuni eluaegse vangistuse.

Galerii: maanteel trikitanud krossimootorrattur kihutas auto esiklaasi

Tallinna–Tartu maanteel Puurmanis juhtus täna päeval liiklusõnnetus, kui kokku põrkasid krossimootorratas ja sõiduauto Volkswagen Bora.

Sõiduautos viibinud kaks meest rääkisid, et olid sõitmas Tallinnast Vorbusele, et kalastada Emajõel. Paraku lõppes nende teekond selles kohas, kus varem asus Tallinna-poolne sissesõidutee Puurmanisse.

Meeste väitel põrutas vasakult poolt tulnud krossimootorratas neile otse vastu kapotti ning juht maandus õlaga esiklaasis. Väidetavalt sõitis mootorratas tagaratta peal, esiratas õhus. Kokkupõrke järel paiskus rattur kraavi, tsikkel jäi tee peale lebama.

Volkswageni juht jõudis väga kiiresti pidurdada ning maanteel lebanud rattale ta uuesti otsa ei sõitnud. Kui rasked on mootorratturi vigastused, pole hetkel veel teada, aga ta on kohapeal töötanud Põltsamaa päästjate kinnitusel elus. Autos viibinud mehed pääsesid ehmatusega ning haiglaravi ei vajanud. Kõrvalistujal oli küll nina pisut verine, kuid seda vigastust ei pidanud mees oluliseks.

Avarii tõttu läks meeste kalaretk lörri ning nad kutsusid Tallinnast sugulased järgi, kes neid koju tagasi viiksid. Kalalemineku isu kadus ka ära, laususid nad purunenud autost asju välja võtma hakates.

Avarii tõttu oli liiklus Tallinna–Tartu maanteel häiritud. Liiklust reguleerisid alguses päästjad, hiljem politsei, kuni maantee sai avarii rusudest puhastatud.

Avariipaigast möödunud inimene, kes palus anonüümsust, kinnitas Tartu Postimehele, et on sama krossimootorratturit näinud varemgi ootamatult maanteele hüppamas.

Kortermaja trepikojas inimese surnuks tulistanud mees läheb kohtu alla

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 38-aastast Rened mõrvas ja tapmiskatses.

Süüdistuse kohaselt tulistas Viljandis Valuoja puiesteel asuva kortermaja elanik Rene tänavu 15. aprillil esmalt läbi suletud korteriukse korrus kõrgemal asuvasse korterisse, kus viibisid naine ja väike laps, kes õnneks vigastada ei saanud.

Hiljem tulistas süüdistatav trepikojas sellel hetkel teise ja kolmanda korruse vahel viibinud meest ja naist. Üks kuul tabas 39-aastast meest selga ja ta suri saadud vigastusesse sündmuskohal, teatas prokuratuuri pressiesindaja.

Eelnevalt oli Rene süüdistuse järgi käinud poes, kust ostis ketaslõikuri ja lõikeketta, millega lõikas kodus lahti relvakapi ukse, et saada kätte lähedasele kuuluv relv Nagan.

«Süüdistatav tunnistas eeluurimisel oma tegu ja tõi tulistamise põhjusena välja, et kuna tal oli väga halb enesetunne, häirisid teda ülakorruselt kostvad helid,» ütles ringkonnaprokurör Merike Tikk. Prokurör lisas, et kohtueelse menetluse käigus läbiviidud ekspertiis tunnistas mehe süüdivaks.

Rened ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud.

Süüdimõistmisel mõrva eest näeb seadus ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Menetlust viis läbi Lõuna prefektuur ja juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Pätid põletasid varastatud auto maatasa

Teisipäeva öösel varastati Jõgeval Tähe tänava garaažikompleksi ühest boksist Kia Sorento, mis eile õhtul sealt mõni kilomeeter eemal põlema pandi.

Ärandatud auto omaniku poeg Vladimir Litvin selgitas, et varguse avastas nende tuttav, kes teisipäeva hommikul kella kuue paiku tööle minnes nägi, et tema isale kuuluva garaaži uks oli ära lõhutud ning auto sealt seest kadunud. «Garaaž ja auto olid lukus. Garaažiukselt olid voodrialuad eest kistud ja siis autosse sisse murtud,» täpsustas mees. Litvin tegi kohe avalduse politseisse ning jagas infot auto ärandamisest ka Facebooki vahendusel.

Täna hommikul sai Litvin teada, et tema auto on leitud ja viidud Siimusti autoromulasse, kuid paraku on maasturist alles vaid vrakk. Eile kella üheteistkümne paiku õhtul anti päästekeskusele teada, et Jõgevalt paari kilomeetri kaugusel asuvas Võduvere külas põleb seesama auto lahtise leegiga. «Päästjad kustustasid tulekahju. Inimesi auto juurest ei leitud ning juhtumist anti teada politseile,» seisi täna hommikul Lõuna päästekeskuse pressiteates.

Kaskokindlustust maha põlenud autol ei olnud. «Mu isa sõitis sellega nii vähe, et ei pidanud seda vajalikuks,» märkis Vladimir Litvin, kes hindas kahju suuruseks 7000 eurot. Ta palub neil, kel on auto ärandamise ja selle süütamise kohta infot, pöörduda politseisse.

Prokurör nõuab Tartu kesklinna peksjatele kolmeaastast vangistust

Täna Tartu maakohtus alanud istung Andrias Liivati (23) ja Margus Laasi (20) üle, keda süüdistatakse lisaks kergematele kuritegudele tänavu märtsis pereisa oimetuks peksmises tema lapse silme all Tartu kesklinnas, laheneb lühimenetluses ning õigusemõistja langetab otsuse juba 31. augustiks.

Kohtualused avaldasid täna kahetsust tehtu pärast ja vabandasid kannatanute ees. Samuti võtsid nad omaks kõik neile esitatud süüdistused. Kohus võib seaduse kohaselt puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtta, hinnates seejuures muidugi, kui siira kahetsusega oli tegu. Nimelt on mõlemat noormeest varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ja nagu ka riiklik süüdistaja Toomas Liiva kohtule peetud kõnes märkis, ei paista, et varasemad karistused oleksid täitnud oma eesmärki.

Avaliku korra raske rikkumise eest näeb seadus ette kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotuse. Arvestades teo jõhkrust ja küünilisust palus prokurör kohtul karistada noormehi keskmisest kõrgema määraga ehk karistada mõlemat peksmise eest kolmeaastase vangistusega. Liivatil tuleb vanglas kanda ka varasema karistusega määratud osa. Lihtmenetlus võimaldab vähendada nõutud karistusmäära kolmandiku võrra.

Nii prokurör kui kaitsjad pidasid mõistlikuks taotleda kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suurel määral, sest süüdistatavatel lihtsalt pole mingeid sissetulekuid.

Liivati kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine ja Laasi kaitsja, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello palusid kohtul mõista oma kaitsealustele kergem karistus.

Süüdistuse järgi läks hilisem kannatanu koos kolmeaastase pojaga tänavu 4. märtsi õhtul Tartus Kesklinna keskusesse poodi. Kui nad poest Küüni tänavale väljusid, siis kutsus kannatanu mehi korrale, kuna üks neist lükkas kaubahalli ukse ees seisnud prügikasti ümber. Tehtud märkuse peale korrarikkujad ärritusid ning 1992. aastal sündinud Andrias lõi kannatanut. Kui kannatanu kukkus, siis teine süüdistatav, 1995. aastal sündinud Margus lõi teda jalaga näkku.

«Täna on kohtus arutamisel juhtum, mis raputas kogu Eesti,» lausus ringkonnaprokurör Toomas Liiva. Tema sõnul tuli initsiatiiv lahendada kriminaalasi lihtmenetluse teel süüdistatavatelt. Kuivõrd mehi süüdistatakse ka vargustes, mis on toime pandud Harjumaal, ja ühe kuriteo kannatanu asub Soomes, siis üldmenetluse puhul peaksid kõik vargustes kannatanud tulema mitmel korral Tartusse kohtuistungitele. «Ilmselt on mõistetav, et tavalisi inimesi pikaks ajaks töölt ära teise linna kutsuda on pehmelt öeldes tülikas. Sel põhjusel taotles prokuratuur kohtult ka lühimenetluse kohaldamist,» märkis prokurör.

Lisaks Küüni tänaval peksmisele süüdistatakse mehi varguste toimepanemises ning Andrias Liivatile on esitatud veel süüdistus sõiduki korduvas juhtimises ilma juhtimisõiguseta.

Ruhnus jäi kaheksa aasta järel taas roolijoodik politseile vahele

Möödunud laupäeval tabasid politseinikud Ruhnu saarel purjuspäi autoroolist 53-aastase mehe, viimati jäi saarel roolijoodik vahele 2008. aastal.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ruth Vilusaar ütles, et politsei kontrollis laupäeval, 20. augustil kell 17.26 Ruhnu saarel sõidukijuhtide tervislikku seisundit ja kontrolli käigus avastati alkoholitarvitamise tunnused 53-aastasel mehel. Juhtumi osas alustati väärteomenetlust, kirjutab Saarte Hääl.

Vallavanem Jaan Urvet ütles, et Ruhnul oleks kasvõi suveks vaja politseikontroll taastada ja turvalisusele rohkem tähelepanu pöörata.

Vallavanema sõnul toimub Ruhnus suvel ikka omajagu üritusi, kus tihtipeale ka õlut või veini pruugitakse, ning pahatihti läheb asi niiöelda käest. Ta mainis, et kui inimesed jäävad viisakaks ja asjad hoitakse kontrolli all, ei ole väikesest veiniklaasist või õllest küll probleemi. Ent kui asjad kipuvad inetuks minema, siis mõnes mõttes mängib kindlasti rolli ka inimeste teadmine, et saarel korrakaitsjat nagunii ei ole.

Jaan Urvet on ise küll abipolitseinik, kuid see ei anna talle oluliselt õigusi, sest ta tohib tegutseda vaid koos politseiametnikuga. Vallavanem arvas, et ehk on nüüd hakatud ka aru saama, et Ruhnul oleks vaja kasvõi suviseks perioodiks ühte politseiametnikku. Siis ei tekiks saarel viibijatel karistamatuse tunnet.

Fotod: vaibafirma hoovis avaneb põlengu järel nukker vaatepilt

Täna varahommikul pisut enne kella nelja teatati päästeametile, et Tartus Aardla tänaval põleb lahtise leegiga tööstushoone.

Kohale saabusid päästjad Tartu, Annelinna ning Elva komandost, tulekahju õnnestus lokaliseerida kella poole seitsmeks. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik täpsustas, et põles Vaiba- ja põrandaeksperdi kauplusehoone hoovis asunud töökoja- ja laoosa suurusega 4x45 meetrit. Kiik tõdes, et kuna see külgnes kauplusega, siis palju tahma- ja suitsukahjustusi sai ka müügisaal ning seega võivad kahjud olla väga suured.

«Seetõttu on tõenäoline, et asja edasine uurimine läheb üle politseile, meie võime neile esitada tulekahju tekkepõhjuste kohta vaid oma esmase arvamuse,» märkis Kiik. Praeguseks pole teada, mis asjaoludel tulekahju tekkis, see selgitatakse välja menetluse käigus.

Seal samas asub ka mitmeid teisi tööstushooneid, kuid neist suutsid päästjad punase kuke eemal hoida. Samuti ei tekkinud ohtu lähedal asuvale raudteele.

Riia tänaval põrkasid kokku veok ja sõiduauto

Täna pärastlõunal juhtus Tartu kesklinnas liiklusõnnetus, milles inimesed kannatada ei saanud. Küll aga autod ning ka liiklus oli linna tuiksoonel mõnda aega häiritud.

Avariisse saatusid meesterahva juhitud Scania veoauto ja naissohvri roolitud Seati sõiduauto. Lõuna prefektuuri kinnitusel teatati Riia 5 ees juhtunud õnnetusest kella 15.08 paiku.

Esialgsetel andmetel sõitis veok paremasse sõiduritta reastudes otsa seal liikunud sõidukile. Politsei lisas, et juhid pöörduvad kahjude korvamiseks kindlustusse.

Tagaotsitud lätlane Sergejs võeti vahi alla

Harju maakohus rahuldas täna Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud taotluse ja kaasmaalase tapmises kahtlustatav Läti kodanik Sergejs võeti vahi alla.

Tapmine, milles 28-aastast Sergejsi kahtlustatakse, pandi toime ühes Lasnamäe korteris ööl vastu esmaspäeva. Esialgu teada oleva info põhjal oli tapmise põhjuseks alkoholi tarbimise käigus tekkinud erimeelsused.

Nii Sergejs kui ka meessoost kannatanu olid varasemast omavahel tuttavad ja nad mõlemad on Läti kodanikud.

Sergejs on Eestis varem korduvalt kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest.

Esmaspäeval otsiti 1988. aastal sündinud Sergejsi meedia abil taga. Politsei teatel võis mees olla ohtlik. Kella kolme ajal päeval pidasid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo töötajad ta Tallinna kesklinnas kinni.

Galerii: veoauto sõitis maasturile külje pealt sisse

Harjumaal Tallinna-Peterburi maanteel sõitis täna hommikul veoauto maasturile külje pealt sisse, õnnetuses keegi vigastada ei saanud.

Liiklusõnnetus juhtus kella 10 paiku Irus, kus esialgsetel andmetel ei märganud kolmandas sõidurajas sõitnud Scania veoauto juht teisele rajale reastudes seal liikunud Nissani maasturit ja sõitis sellele külje pealt sisse.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus maastur veoauto ette. Veoauto lükkas maasturit enda ees mõned meetrid ja sai pidama alles Pirita jõe sillal.

Prokurör nõudis julmas mõrvas süüdistatavale üle 14 aasta pikkust vangistust

Tartu maakohtu Valga kohtumajas jõudis protsess julmas mõrvas süüdistatava mehe üle kohtuvaidlusteni, mille käigus nõudis prokurör süüalusele pikka vangistust.

Lõuna ringkonnaprokurör Milvi Väin palus määrata 50-aastasele Hillarile mõrva, kehalise väärkohtlemise, lähisuhtevägivalla ja väljapressimise katse eest 14 aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, kusjuures see sisaldaks ka varasema süüteo eest mõistetud, kuid osaliselt kandmata karistusosa.

Koos Hillariga kohtu all olevale Kuidole nõudis prokurör kuritööst teatamata jätmise eest üheaastast tingimisi vangistust sama pika katseajaga ning Margusele sama süüteo eest pooleaastast tingimisi vangistust üheaastase katseajaga.

Hillari kaitsja vandeadvokaat Rein Napa palus oma kaitsealune väljapressimise süüdistuses õigeks mõista, kehalise väärkohtlemise süüdistusest jätta välja üks episood ning mõrva asemel tunnistada ta süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud surm. Selle eest palus kaitsja kohtul mõista Hillarile prokuröri nõutust kergem karistus. Ülejäänud kahe kohtualuse kaitsjad leidsid, et nende kliendid tuleb õigeks mõista.

Tartu maakohus teeb otsuse teatavaks 16. septembril.

Politsei sai kuritööst teate mullu 12. juunil, kui Valgas Võru tänaval leiti maja hoovist 54-aastase mehe vägivallatundemärkidega surnukeha. Juhtunut uurima asunud korrakaitsjatele paljastus peagi julmust ja hoolimatust täis lugu, mis viis hukkunud mehe joomakaaslasteni.

Selgus, et ohver oli 12. juuni öösel Valgas Riia tänaval asuvas korteris alkoholi pruukinud ja temaga koos võttis viina ka 50-aastane Hillar. Mingil hetkel hakkas Hillar joomakaaslaselt raha nõudma ja muutus aina agressiivsemaks.

Kui kannatanu ei soovinud Hillarile ka oma pangakaarti ja selle pinkoodi anda, tungis Hillar talle kallale ja peksis ohvri armutult läbi. Mehe vigastused olid sedavõrd rasked, et ta ei suutud enam iseseisvalt liikuda, kuid Hillar ei mõelnudki talle kiirabi kutsuda. Selle asemel organiseeris ta järgmise päeva hommikul sündmuskohale kaks sõpra, Kuido ja Marguse, kes aitasid tal ohvri autoga viimase elukohta viia. Seal jätsid nad mehe maja hoovi lebama ja lahkusid.

Üliraskelt vigastatud meest märkas lõpuks tema naabrinaine, kes kutsus koheselt ka kiirabi, kuid meedikute sündmuskohale jõudes oli mees juba surnud. «Kriminaalasja raames määratud ekspertiis tuvastas, et kannatanu surm saabus talle tekitatud vigastuste tagajärjel,» sõnas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Milvi Väin.

Politseil ei kulunud palju aega Hillarini jõudmiseks ja alates mullu 13. juunist viibib mees vahi all. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud Hillar sai süüdistus mõrvas, kehalises väärkohtlemises, lähisuhtevägivallas ning väljapressimise katses.

Kehalise väärkohtlemise oli ta süüdistuse kohaselt toime pannud naabri ja elukaaslase suhtes. Väljapressimise episood leidis aset samuti ööl vastu 12. juunit, kui süüdistatav nõudis ühelt samas seltskonnas alkoholi tarvitanud mehelt raha ja pangakaarti, kuid viimasel õnnestus põgeneda.

42- ja 45-aastasele mehele, kes transportisid kannatanu tema koju õuele, esitas prokuratuur süüdistus kuriteost teatamata jätmises.

Vanadekodust varastati murutraktor

Kambja vallavalitsus annab teada, et ööl vastu 17. augustit varastati  Aarike hooldekeskusest murutraktor Husqvarna TS 238.

Vargusega tekitati vähemalt 2300 euro suurune kahju. Kõigil, kes teavad midagi varastatud murutraktori edasisest saatusest, palutakse ühendust võtta telefonil 5663 8247.

Rotid saavad vurrude ja tuule abil informatsiooni

Uus uuring selgitas, kuidas närilised, kaasa arvatud rotid, suudavad kerge vaevaga süüa leida ja ilmamuutust ennustada.

Teadlaste sõnul tunnetavad rotid vurrude abil tuule suunda ja koos tuulega jõuavad nende ninna erinevad lõhnad, mille abil jõuavad nad toiduni, kuid samas aitab tuulemuutus neil ka ilma ennustada, edastab seeker.com.

Vana-Kreeka ajalooallikate teatel põgenesid rotid 373. aastal eKr Helikest, mida tabasid maavärin ja tsunami. Teadlased murdsid pikka aega pead, kuidas rotid looduskatastroofi suutsid ette tunda.

Uuringute kohaselt on rottidel väga hea tunnetus- ja haitsmissüsteem, mis aitab saada keskkonnas toimuva kohta infot.

«Uurimine näitas, et rottidel mägivad ennustamisel ja tunnetamisel rolli nii vurrud kui tuul,» teatas USA Northwesterni ülikooli teadlane Yan Yu.

Teadlased tegid emaste rottidega katse, pannes nad ümarale lauale ja lastel neile ventilaatorite abil tuulejugasid. Katse kestis kümme päeva ning selle aja jooksul said nad tasuks kas vett või suhkruvett. Rotid suutsid lõpuks kerge vaevaga teha kindlaks õhuvoolu, selle suuna ja õhus olevad lõhnad. 

Pärast neid katseid lõikasid teadlased rottide vurre natuke lühemaks ja kordasid katset. Rotid suutsid ka siis õhuvoole kindlaks teha, kuid nende efektiivsus oli 20 protsenti väiksem.

Rottidele on loodus andnud kaasa, et nad tunnetavad keskkonda vurrude abil, liigutades neid edasi-tagasi. Vurruliigutamise ajal nuusutavad rotid ja ka teised närilised õhku, kuna õhus leidub mitmesugust informatsiooni. Rottidel on teatud vurrukarvad,  mis kannavad teadusnimetust vibrissae ja just need mängivad lõhna ja õhuvoolude tunnetamisel rolli.

Cambridge`i ülikooli teadlase Nick Cromptoni sõnul on inimesed koos sipelgaõgijatega ainsad imetajad, kellel vibrissae karvad puuduvad. 

Video: Maast nelja valgusaasta kaugusel oleval planeedil võib olla elu

Euroopa Lõunaobservatooriumi teadlased avastasid Maast 4,2 valgusaasta kaugusel asuva planeedi, millel suure tõenäosusega võib olla elu, kuna see planeet asub oma tähest õigel kaugusel.

Proxima Centauri süsteemi planeet Proxima B on tähele piisavalt lähedal, et vesi seal ei jäätuks, ent samas ka piisavalt kaugel, et vesi ei hakkaks keema, teatab news.com.au.

Astronoomide sõnul on planeedi õiges paigas olemine tähtis aspekt, kuna vesi on elutekke eeldus.

Teadlased plaanivad saata seda planeeti uurima robotsondi, mille abil tahetakse teha kindlaks, kas seal võib leiduda elusorganisme, kuid kindlasti ei saa see missioon teoks lähiajal.

Praeguse raketitehnoloogia arengugastmel võtab lend lähima täheni aega 76 000 aastat. Uue põlvkonna sondi saab valmis ehitada kiiremini ja see on tõenäolisem variant kui raketilend sinna.

Londoni Queen Mary ülikooli teadlase Guillem Anglada-Escude teatel avastati Proxima B planeet 30-liikmelise rahvusvahelise astronoomide meeskonna poolt.

«Leidsime Maale võrdlemisi lähedal asuva planeedi ja loodame, et see leid innustab ka tulevasi teadlasi. Meie eesmärgiks on saada teada, kas Proxima B-l võib olla mingit liiki elu,» teatas astronoom.

Uurimgus osalenud Soome astronoomi Mikko Tuomi teatel on leitud kiviplaneet natuke suurem kui Maa ja sellevõrra ka raskem.

«Tegemist on lähima eksoplaneediga, millel võib meie süsteemi väliselt elu olla,» teatas soomlane.

Teadlaste sõnul tahavad paljud teada, kas Maa on ainus planeet, kus elu on, kuid nüüd on võimalus uurida «naabrit», kus samuti võib elu olla.

Proxima Centauri tähesüsteem, milles on kolm tähte, asub Maalt vaadatuna lõunataevas Kentauri tähtkujus. Proxima Centauri on punane kääbustäht, olles neist tähtedest kõige halvemini nähtav, kaks säravamat tähte on Alpha Centauri A ja B.

Maalt vaadatuna võib see kolmest tähest koosnev süsteem paista ühe särava tähena.

Teadlaste teatel tuleb esmalt saada teada Proxima B atmosfääri koostis ja kui selles leidub hapnikku, siis võib see tähendada, et sel planeedil võib olla elu sellises vormis nagu seda on Maal.

Proxima B juures saab pidada negatiivseks seda, et see planeet on alati ühe poolega tähe suunas, mitte ei pöörle ümber telje nagu Maa. 

Astronoomid kasutasid Proxima Centauri uurimiseks Tšiilis Atacama kõrbes La Sillas asuvat Euroopa Lõunaobservatooriumi 3,6-meetrist teleskoopi.

Astronoomidele on teada umbes 3500 meie süsteemi välist planeeti. 

Oxford: Trumpil on rohkem psühhopaatilisi jooni kui Hitleril

Oxfordi ülikooli psühholoogi uuringu kohaselt on USA vabariiklaste presidendikandidaadil Donald Trumpil rohkem psühhopaatilisi jooni kui natsi-Saksamaa diktaatoril Adolf Hitleril, samas jääb demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton oma psühhopaatiliste joontega Prantsuse keisri Napoleon I ja Rooma keisri Nero vahele.

Psühholoog Kevin Dutton kasutas standartset psühhomeetrilist mõõdikut Psychopathic Personality Inventory – Revised (PPI-R), uurides selle abil nii Trumpi, Clintonit kui veel ajaloolisi suurkujusid, edastab The Telegraph. 

Trump ega Clinton ei täitnud ise küsimustikku, kuid seda aitasid teadlasel täita Trumpi ja Clintoni isiksuse ja poliitika asjatundjad.

Adolf Hitleri psühhopaatiliste joonte punktisumma oli kokku 169, Trumpil oli mõnevõrra kõrgem – 171. Briti endine peaminister Margaret Thatcher sai 136 punkti ja 16. sajandil valitsenud Inglise kuninganna Elizabeth I  130 punkti.

Üldjoontes peetakse psühhopaatilisi jooni negatiivseteks, kuid teatud kontekstis ja riigijuhtide puhul võivad need olla positiivsed ja kasulikud. 

Seda kinnitavad Jeesuse ja Püha Pauluse psühhopaatiliste joonte punktid, mis mõlemal isikul oli 157.

Ajaloost on teada, et paljudel valitsejatel ja riigijuhtidel on ilmnenud kergeid «hulluse» märke.

«Nii suurepärastel kui viletsatel juhtidel on keskmisest rohkem psühhopaatilisi jooni. Tavaliselt on neil ka otsusekindlus ja otsustavus, mis aitavad edule kaasa. Samas ei näita nüüdne uuring, et keegi oleks läbi ja lõhki psühhopaat, vaid tõi ära kaheksa joont, mis viitab psühhopaatilistele isiksuseomadustele,» selgitas Dutton.

Ta lisas, et osa neid jooni nagu kartmatus ja suur stressitaluvus on juhtide juures positiivsed. Samas aga kergekäelised üldistused ja tuleviku suhtes liigselt muretu oleks aga negatiivsed. Raudse loogika ja «käe» abil juhtimist tegemist leidub nii tugevate kui nõrkade juhtide juures.

«Nii suurepärastel kui viletsatel juhtidel on psühhopaatilisi jooni, kuid edu tagab see, kui need on tasakaalus teiste joontega. Näiteks on kellelgi olemas mõjuvõim, kartmatus ja kindlameelsus, mis teevad temast tõelise juhi, kuid kui juurde lisada teiste süüdistamine ja süüdlaste otsimine, siis võime saada genotsiidialti demagoogi,» selgitas teadlane.

Uuringus mõõdeti selliseid omadusi nagu kartmatus, kindlameelsus, egotsentrism, külmaverelisus, enesekindlus, karisma, ebaausus ning empaatia ja südametunnistuse puudumine.

Uuring näitas, et Trumpil oli rohkem ühiskondlikku mõju ja kartmatust kui Hitleril, samas edestas natsidiktaator Trumpi makiavelliku egotsentrismi ja karmusega.

Clinton jäi Trumpist psühhopaatilistelt joontelt maha, kuid oli eespool Vana-Rooma tuntud türannist, keiser Nerost.

«Uuring näitas, et nii Trumpil kui Clintonil on juhile omaseid häid ja halbu jooni. Nüüd on aga valijate ja valijameeste teha, kes pääseb oma isikuomaduste ja poliitiliste vaadete tõttu Valge Maja Ovaalkabinetti,» lisas uurija.

Uuringu kohaselt on palju psühhopaatilisi jooni ka Inglise 16. sajandi kuningal Henry VIII, kes sai 178 punkti ning Briti kunagisel peaministril Winston Churchillil, kes sai 155 punkti.

Teatud ametialadel, kaasa arvatud äris, sõjanduses ja juriidikas on vaja negatiivseks ja isegi julmaks peetavaid isiksuseomadusi ja iseloomujooni. 

Video: Mehhiko mägi peidab endas maailma suurimat püramiidi

Kui hispaanlasest maadeavastaja ja konkistadoor Hernan Cortez ning ta mehed jõudisd 500 aastat tagasi tänapäeva Mehhikos asuvasse Cholulasse, siis olid neid tervitamas rahumeelsed kohalikud, kes olid ehitanud mitmeid silmapaistvaid püramiide.

Hispaanlastest vallutajad tapsid kohalikud ja süütasid püramiidid, hävitades sealse kultuuri, edastab foxnews.com.

Üks ebatavaline püramiid mattus aastasadade jooksul mulla ja taimede alla ning seda peeti kuni 19. sajandin keskpaigani mäeks, kuid kui sinna hakati rajama pärast maavärinat uut kirikut, leiti kummalised ehitiseosad, edastab foxnews.com.

Nüüdseks on teada, et mäe sees on püramiid, mida saab pidada maailma suurimaks. Uurimised näitasid, et Cholula Suur püramiid ehk Tlachihualtepetl on üle 60 meetri kõrge ja umbes 450 meetrit allosas lai. Mehhiko püramiid on seega suurem kui Egiptuses Giza platool asuv Suur püramiid.

Hispaanlastest sissetungijad hakkasid rajama kristlikke kirikuid ning iidsed püramiidid vajusid unustustehõlma. Kui aga hakati rajama Iglesia de Nuestra Señora de los Remediosa kirikut, siis ilmnesid mäeküljel ebatavalised astmelised ornamendid.

Arheoloogide arvates ehitati algne Cholula Suur püramiid umbes 300. aasta paiku eKr ning iga järgnev põlvkond lisas oma astmeid juurde.

Tänapäeval on see kõrge mägi, mille tipus on kirik, kuid mille sees peidab end seni uurimata ja väljakaevamata püramiidi. 

Postimehe ristsõna: 25. august 2016

 

Postimehe ristsõna: 24. august 2016

 

Postimehe ristsõna: 23. august 2016

 

Suur presidendidebatt

 

Postimees toob lugejateni kõik presidendivalimistega seotud olulised uudised ja arvamused nii tekstis kui pildis.
Postimehe ja Kanal 2 koostöös valminud saates «Suur presidendidebatt» võtavad omavahel mõõtu presidendiks pürgivad Marina Kaljurand, Siim Kallas, Mart Helme, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks. Otseülekanne algab neljapäeval kell 21 ja seda on võimalik vaadata nii Kanal 2s kui Postimehe veebilehel.
Päevakava 25.08.2016
  • 20.15 - 21.00 «Suure presidendidebati» telgitagused
 
  • 21.00 - 23.00 «Suur presidendidebatt»
 
  • 23.00 - 23.20 Ööintervjuu. Külalisteks Tõnis Leht ja Keit Kasemets.