Atlanta Hawks jõudis play-offide järgmisesse ringi

USA korvpalliliigas NBA jõudis play-offide teise ringi Atlanta Hawks.

Ainsas eilses kohtumises võitis Hawks Boston Celticsit seisuga 104:92. Võitjate parimana viskas Paul Millsap 17 silma, omakorda 15 punkti lisasid Al Horford ning Kent Bazemore. Celticsi poolt sai Isaiah Thomas kirja 25 punkti ja 10 korvisöötu.

Hawks võitis seeria 4:2 ja jõudis järgmisesse vooru, kus nende vastaseks on Cleveland Cavaliers, kes oli kindlalt 4:0 parem Detroit Pistonsist.

Hamilton Venemaa GP eel: ma ei tohi Rosbergi veel rohkem eest ära lasta

Valitsev F1 sarja maailmameister Lewis Hamilton ütles sel nädalavahetusel sõidetava Venemaa etapi eel, et peab suutma tiimikaaslasele Nico Rosbergile tõsiselt kandadele astuda.

Hooaega suurepäraselt alustanud Rosberg on võidutsenud kõigil seni sõidetud kolmel etapil ning sakslasel on juba kirjas 75 punkti. Valitsev maailmameister Hamilton on omakorda kirja saanud teise, kolmanda ja seitsmenda koha ning hoiab tiimikaaslase järel 39 punktiga teist kohta.

Sel nädalavahetusel on F1 sari jõudnud Venemaale ja Hamilton teatas, et loodab seekord meeskonnakaaslasest parem olla. «Loomulikult on see hädaolukord. Ma ei tohi lubada seda, et jääksin temast veel kaugemale tahapoole,» rääkis Hamilton BBC-le. «Kes teab, kuidas nädalavahetus kulgeb. See võib olla sama hull kui eelmised, aga loodan, et see tuleb siiski positiivne,» lisas britt.

Täna sõidetakse Venemaa GP-l kaks vabatreeningut, homme on kavas kolmas vabatreening ja kvalifikatsioon. Pühapäeval algab võidusõit Eesti aja järgi kell 15.

Briti väljaande kinnitus: Manchester United andis Mourinhole töökoha

Suurbritannia ajaleht The Sun kirjutas täna, et Manchester Unitedi jalgpalliklubi on ametlikult pakkunud Jose Mourinhole peatreenerikohta.

2013. aastal Chelsea lootsiks palgatud Mourinho lahkus meeskonna juures mullu detsembris, sest tiitlikaitsja hooaeg ei kulgenud ootuspäraselt. Tööst ilma jäänud kogenud peatreeneri ümber hakkasid seejärel koheselt levima kuulujutud ja üheks Mourinho suurimaks kosilaseks on peetud ManUt, kelle peatreeneritoolil istuval Louis van Gaalil on kolmeaastasest lepingust läbi kaks aastat.

United ise pole ametlikult kommenteerinud oma huvi Mourinho palkamise vastu, kuid Briti väljaanne The Sun teatab täna, et nüüd on Portugali treenerile pakutud ManU lootsi kohta ja selgus peaks saabuma 48 tunni jooksul.

Endiselt olümpiapiletit jahtiv Tolmoff lõpetas EMi üheksanda kohaga

Rio olümpiamängude piletit jahtiv sulgpallur Kati Tolmoff lõpetas EMi üheksanda kohaga.

Tolmoff, kes EMi esimestes ringides alistas endast maailma edetabelis paarkümmend kohta kõrgemal paikneva venelanna Ksenia Polikarpova ja viienda asetusega Olga Kononi Saksamaalt, kohtus eile kaheksandikfinaalis soomlanna Nanna Vainioga. Vainio on maailma edetabelis Tolmoffist kaks kohta eespool ja samuti Eesti esireketi konkurent OM-kohtadele. Väga tasavägise mängu võitis lõpuks viimastel otsustavatel punktidel Vainio 13-21, 21-15, 21-19. Kaotusest hoolimata andis EM Tolmoffile väga olulist punktilisa võitluses OM-kohale.

Meeste paarismängus saavutasid Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner samuti 9. koha. EMil esmakordselt võistelnud Eesti meistrite jaoks on see karjääri parim tulemus. Kaljurand ja Käsner, kes esimeses ringis võitsid kindlalt Iisraeli paari Bass ja Geffen, said eile vastasteks kodupubliku ees mängiva Prantsusmaa esipaari Baptiste Careme ja Ronan Labar, kes kuuluvad Euroopa tipppaaride sekka ja hoiavad maailma edetabelis 45. kohta. Kaljurand ja Käsner suutsid tugevatele vastastele anda hea lahingu ning mängu lõppseis jäi prantslaste kasuks 21-16, 21-15.

Maailma pisim termomeeter on juuksekarvast 20 000 korda väiksem

Teadlased lõid DNAst tehtud termomeetri, et seda saaks kasutada rakkude uurimisel.

Kanada Montreali ülikooli keemikud otsustasid DNA omadustele praktilise otstarbe leida ja lõid maailma kõige väiksema termomeetri. DNA on hea termomeetri materjal, sest DNA ülesehitus on lihtne ning seda on küllaltki hõlbus programmeerida.

Termomeetri tegemise tagamaid ja loogikat kirjeldasid nad sellel nädalal ajakirjas Nano Letters avaldatud artiklis. Autorid loodavad, et termomeeter aitab tulevikus paremini mõista nanotehnoloogiad.

Kuidas ikkagi DNAst termomeetrit luua? DNA koosneb nelja tüüpi nukleotiididest. Neist kaks püsivad tihedalt koos, ülejäänud kaks aga küllaltki lõdvalt. Kui aga DNAd «ümber programmeerida» nii, et tekiks teatud järjekorras nukleotiidipaarid, hakkavad need konkreetsetel temperatuuridel kas kokku või lahku liikuma.

Termomeetri loomist inspireeris tegelikult loodus ise, sest elusorganismides käituvad RNA molekulid nanotermomeetritena, mis täpselt samal viisil temperatuurimuutustest märku annavad. Teadlased loodavad, et uus imepisikene termomeeter aitab suurema täpsusega teada saada, mis inimkehas rakkude tasandil toimub.

«Bioloogias on küsimusi, millele me ikka veel vastata ei oska,» ütles uuringu vanemautor Alexis Vallée-Bélisle. «Näiteks teame küll, et inimkeha sisemine temperatuur on 37 °C, aga meil pole õrna aimugi, miks rakukaupa temperatuurid suuresti erinevad,» rääkis ta.

Nii loodabki Vallée-Bélisle, et lähitulevikus võiks DNA termomeetrit kasutada elektroonilistes aparaatides, mis laseks juba raku tasandil temperatuure mõõta. 

Sirgeks rääkimata lood Eesti judos

Olukord Eesti judos paneb kõrvaltvaataja kukalt kratsima. Kõik asjaosalised soovivad spordialale justkui head, aga samal ajal käib üksteisele kaigaste kodaratesse loopimine. Nii väidab vähemalt üks osapool. Teine kinnitab: «Saame kokku ja räägime asjad sirgeks!» Selle plaani kiidab kõrvaltvaataja igal juhul heaks.

Grigori Minaškin tuli Euroopa meistrivõistlustelt tagasi pronksmedaliga ja oli silmanähtavalt õnnelik. Kui jutt läks Eesti judo hetkeseisule, vajus mees näost ära ja tunnistas: «Judoliidul ei ole huvi, et ma teeks häid tulemusi. Ma ei taha nimesid nimetada, kuid kõik saavad aru, kellest ma räägin. Mul pole usku sellesse alaliitu.» Ta jätkas: «Judoliidus on inimesi, kes kasutavad iga võimalust, et mind selja tagant rünnata. Nad ainult kritiseerivad meie tööd Alekseiga (koondise peatreener Aleksei Budõlin – toim). Nad lihtsalt segavad meie koostööd.»

Arvamused põrkuvad peamiselt raha jagamise osas. Budõlin näeb asja oma mätta otsast; alaliidu juhatusel eesotsas president Aavo Põhjalaga on olukorrast oma arusaam.

Vastuolud Eesti judos pole midagi uut: kui Budõlin sai 2013. aastal peatreeneriks, teatas koondise endine juhendaja Põhjala, et tema ei usu uude filosoofiasse. Aasta hiljem kerkis 29 aastat Eesti judokoondist juhendanud Põhjala omakorda alaliidu presidendiks. Sellest ajast alates on mehed pidanud justkui koostööd tegema, kuid nagu selgub, on mitu asja jäänud selgeks rääkimata.

«Mina olen Grigori jutuga täielikult nõus. Judoliidu juhatusel ja presidendil on omad prioriteedid: nad ei näe, et mina ja Minaškin võiksime koostööd teha,» ütles Budõlin. Põhjala luges aga kolmapäevases Postimehes ilmunud intervjuud Minaškiniga ja jäi nõutuks: «Ma ei mõista juttu, et juhatus pole tema headest tulemustest huvitatud. See oli tõesti kummaline väljaütlemine.»

Budõlin selgitas, et Põhjala paneb kokku oma koondist, millega loodetakse minna 2020. aasta olümpiamängudele. «Sellesse programmi ei kuulu mina, Grigori ega Juhan Mettis. Pool kogu alaliidu rahast pannakse sinna. Loomulikult ma ei ütle, et noori ei peaks toetama – muidugi peab. Samas on kummaline, et 2020. aasta olümpiakoondisesse panustatakse rohkem kui selle suve omasse. Ideaalis võiks olla umbes nii, et 70 protsenti rahast läheks praegusele täiskasvanute koondisele ja ülejäänud noortele,» arutles peatreener.

Põhjala sõnul pandi tõesti käima 20+ vanuseklassi noorteprojekt, mida rahastatakse Eesti Kultuurkapitali abil. «See on sihtotstarbeline raha. Kui me kulutaks seda kuidagi teisiti – mitte noortele , siis peaksime selle lihtsalt tagasi maksma,» selgitas Põhjala. «Aleksei vaatab asju peatreeneri vaatevinklist ega näe täit pilti.»

Presidendi sõnul toimub 25. mail judoliidu juhatuse koosolek, kuhu on oodatud ka sportlased ja peatreener. Ehk jõutakse ühise laua taga ka üksteisemõistmiseni. Selleks ajaks on selge, kas Minaškin ja Mettis suudavad Rio olümpiapääsme kindlustada.

Budõlin viitas, et ta on ka varem tahtnud juhatuse koosolekutel kaasa lüüa, kuid pole seda teha saanud. «See oli paar kuud tagasi. Mulle öeldi, et pean enne saatma neile oma küsimused, et seejärel saavad nad arutada, kas üldse soovivad mulle vastata. Sisuliselt öeldi, et minu arvamusega ei arvestata,» ütles ta. Peatreener tahab näha rohkem koostööd: «Meie suurim erinevus on see, et mina tahan meeskonnana töötada, juhatus mitte. President teeb kõiki asju oma äranägemise järgi.»

Kõige suuremaks tüliõunaks on ikkagi eurod. «Rahastamine on muidugi terav teema ja enne Grigori medalit polnud meil viis aastat ühtegi tulemust. Meil ei ole palju raha ja selle viimasegi jagamise juures kehtivad omad reeglid. Toetame koondislasi nii palju, kui suudame, kõik vabad vahendid suuname sinna,» kinnitas Põhjala, kelle käe all võitis Budõlin 2000. aasta Sydney olümpial pronksi.

Võidetud EMi medali väärtus on suur, kuna juba on asjad paremaks läinud: alates 1. maist on Minaškin EOK palgal. Tallinna linn premeeris Minaškinit 1800 ja Budõlinit 700 euroga. «Loomulikult kasvas ka meie usk Budõlini ja koondise tegemistesse. Aega võttis, aga asja sai – EMi pronksmedal on väga tugev tulemus. Võib-olla olime medalit oodates liiga kärsitud, kuid elu on karm, nii ka tippsport: kui tulemust ei tule, siis pole ka raha. Ma ei tea ühtegi alaliitu, kes saaks kõiki nii palju toetada, kui keegi soovib. Sponsorid ja toetajad on habras teema ja Minaškini torked alaliidu suunas ei aita nende leidmisele kindlasti kaasa,» ütles Põhjala.

Hetke seisuga töötab Budõlin olümpiatsükli lõpuni ja seejärel kuulutatakse peatreeneri kohale uus konkurss. Põhjala ootab Budõlinit sellest osa võtma, eriti viimaste tulemuste põhjal. «Ma ei oska öelda, kes täpselt kandideerivad, kuid loomulikult on Budõlin oodatud. Nii palju vahendeid meil ei ole, et rahvusvahelist konkurssi välja kuulutada, peame peatreeneri leidma omade seast.» Budõlin kinnitas, et tahab kindlasti alustatud tööga edasi minna. Juba ametisse astudes oli ta arvamusel, et pukis peaks olema vähemalt kaks olümpiatsüklit, kuna see on aeg, millega päriselt õnnestuks Eesti judo paremale järjele aidata.

Nii Budõlin kui ka Põhjala kinnitasid kui ühest suust: «Kõik oleme ju tegelikult sama asja eest väljas.» Nüüd ei jäägi muud üle kui olümpiapronks Budõlin, üle 30 aasta Eesti judo tipus olnud Põhjala ja värske medalimees Minaškin istuksid koos maha ja arutaksid asjad omavahel rahulikult läbi. Põhjala lubas selle eest hoolitseda: «Saame kokku ja räägime asjad sirgeks!»

Valusad fotod ja video: Taani koondislane vigastas poolfinaalis rängalt põlve

Neljapäeva õhtul peetud Euroopa liiga poolfinaali avakohtumine Donetski Šahtari ja tiitlikaitsja Sevilla vahel lõppes väga halvasti Sevilla poolkaitsjale Michael Krohn-Dehlile, kes vigastas 70. mänguminutil võrdlemisi süütus olukorras rängalt põlve.

32-aastane taanlane vajus vastaste eest palli kattes murule ja tõenäoliselt mängija enda keharaskuse mõjul läks tema vasak põlv liigesest välja. Krohn-Dehli toimetati kanderaamil väljaku kõrvale ja viidi seejärel arstide hoole alla. Sevilla peatreeneri Unai Emery kinnitusel on tegemist äärmiselt tõsise vigastusega.

«Toimunu nägi väga valus välja. Peame nüüd talle toeks olema ning soovime tema nimel finaali pääseda. See on meile innustuseks,» sõnas Emery ESPNi vahendusel. Varem ka RKC Waalwijki, Amsterdami Ajaxi ja Brondby särki kandnud Taani koondise poolkaitsja Krohn-Dehli mängib Sevillas esimest hooaega, siirdudes eelmisel suvel sinna Celta de Vigo ridadest. Taani koondises on ta saanud kirja 55 mängu ja löönud kuus väravat.

Donetski Šahtari ja Sevilla kohtumine lõppes 2:2 viigiga, kordusmäng peetakse nädala pärast Sevilla kodustaadionil.

Allolev video Krohn-Dehli vigastusest ei ole soovitatav nõrganärvilistele.

Ettevaatus pole liiast: kevadpealinnas hoiatatakse inimesi langeva lume eest

Tähelepanelik lehelugeja andis Järva Teataja toimetusele teada, et vaatamata hiliskevadest hoiatavad Türi lasteaia Särevere õppehoonele pandud kollased sildid endiselt lume kukkumise eest. 

Toimetuse hinnangul pole ettevaatlikkus kunagi liiast, kuid vaevalt lund lähikuudel enam sadama hakkab. 

Galerii: Liverpool kaotas lisaminutitel, tiitlikaitsja pääses Ukrainast viigiga

Jalgpalli Euroopa liiga poolfinaali avamängus pidi Liverpool võõrsil tunnistama Villarreali 1:0 paremust. Võiduvärav sündis kohtumise teisel lisaminutil, kui Adrian Lopez jäi Denis Suarezi hea eeltöö järel silmitsi tühja väravaga ja lükkas palli võrku.

Teise poolfinaali avamängus võis kahel viimasel hooajal Euroopa liiga võitnud Sevilla õnnelik olla, et pääses Ukrainast 2:2 viigiga. Donetski Šahtar, kes mängib oma kodumängud Donetskis valitseva olukorra tõttu Lvivis, pidi külma duši üle elama juba 6. minutil, kui Vitolo viis külalised ette. 23. minutil Marlos aga viigistas ning 36. minutil asus Šahtar omakorda Tarass Stepanenko tabamusest juhtima.

Viimane sõna jäi siiski Sevillale, sest 82. minutil määras poolakast väljakukohtunik Szymon Marciniak penalti ja Kevin Gameiro realiseeris selle. 2:2 viik annab tänu võõrsil löödud väravate reeglitele siiski kordusmängu eel selge eelise Sevillale. Korduskohtumised peetakse mõlemas paaris nädala pärast, finaal toimub 18. mail Baselis.

Villarreal - Liverpool 1:0

Värav: 90.+2. Adrian Lopez

Donetski Šahtar - Sevilla 2:2

Väravad: 23. Marlos, 36. Tarass Stepanenko - 6. Vitolo, 82. pen Kevin Gameiro

Üks küsimus: miks on oluline säilitada looduslikke pühapaikasid?

Tegemist on ajaloolise pärandiga, meie esivanemate pühapaikadega, millega on seotud väga mitmekesine ja haruldane vaimne kultuuripärand.

Kaitse alla võetud pühapaigad on punktid maastikul, kuhu me võime kõik minna. Pühapaigad on ajalooliselt ja ka tänapäeval kogukonna ja rahva omandis. Need on kohad, kus saame soovi korral ajaloolisi traditsioone jätkata ja neid oma lastele edasi anda. Eestis on praegu võimalik üles leida 5000 looduslikku pühapaika.

Neist 3000 on sellised, mida võib leida üksnes vanemaealiste põliselanike abil. Lisaks on terve hulk selliseid pühapaiku, mille kohta kirjalikud teated üldse puuduvad. Need on need paigad, mida me leiame. Need, mida enam ei leia, need on lisaks. Me juba oleme kaotanud unustamise tõttu vähemasti mitu tuhat pühapaika.

Unustamine ongi see, mis kaardistamata pühapaiku enim ohustab, kuna neil ei ole ainuomaseid tunnuseid. Hiiepuud või hiiekohta ei erista mõnest teisest puust või mõnest teisest kohast mitte miski. Eristab eelkõige ajalooline mälu ja kohapärimus.

Kui viimased mäletajad, kes on sündinud enne Teist maailmasõda, ära surevad, siis enamik pühapaiku hävib.

Metsafirma raietegevus pahandab pühapaikade kaitsjaid

Looduslike pühapaikade kaitsjad süüdistavad edukat Lõuna-Eesti metsaettevõtjat kultuuripärandi rüüstamises ning ebaeetilises metsamajandamises. Ettevõtte sõnul nad metsaseadust rikkunud ei ole.

«Tundub, et Tava Mets kahjustab loodust, hävitab kultuuripärandit ning petab tarbijaid ja sertifitseerijaid ning on tänu sellele «edukas Eesti ettevõte»,» räägib Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest. Jutt käib Lõuna-Eesti metsaettevõtja möödunudkevadisest tegevusest Kivisaare hiies Unipiha külas Nõo vallas Tartumaal. Tunnustuse «Edukas Eesti ettevõtte 2015» on see firma saanud Krediidiinfolt heade majandusnäitajate alusel.

Kaasik kirjeldab, kuidas metsaettevõtja rüüstas metsatööde käigus osaliselt Kivisaare hiit, mis kuulub arhitektuurimälestisena registreeritud ohvrikivi ja kivikalme kaitsevööndisse. Pühapaikade kaitsja sõnul kasutas Tava Mets hiieala, kust puud osaliselt maha võeti, selleks, et Liudsepa kinnistult langetatud metsa selle kaudu välja vedada ja ladustada.

Kaasikul on etteheiteid ka viisile, kuidas metsaettevõte on raiet teinud ja puid metsast välja toonud. «Metsamasinatest jäid kännud ja segipööratud maa,» kirjeldab ta. Kaasiku sõnul jättis Tava Mets hiiemäele maha kuni poole meetri sügavused rööpad.

Kaasiku kinnitusel olid ka mõni nädal tagasi Unipihas kohal käinud metsaomanikud ja -tootjad seda meelt, et ettevõtja tegevus ei pruukinud olla kõige metsasäästlikum. Nende metsameeste hulgas olid näiteks Eesti Metsaühistu juhatuse esimees Rünno Viir ja Erametsakeskuse metsakonsulent Aadu Raudla, kes siiski ei pea kahjustusi nii suureks kui Ahto Kaasik.

Majanduslikult väheväärtuslik

«Hiiealalt on küll puid maha võetud, aga ma ei nõustu sellega, et ta nüüd täiesti lagedaks on raiutud,» räägib Rünno Viir. Ta nõustub, et Unipiha hiiemäel tegutsenud metsamehed ei ole kõige õigemini talitanud. «Seal hiiealal, mis teest metsa poole jääb, on mingi laoplats – selle tegemist oleks küll tööde teostaja pidanud vältima,» nendib Viir.

Aadu Raudla sõnul on aga ainus, mille kohta võiks Tava Metsale seaduse järgi etteheiteid teha, punkt metsaseaduses, mille järgi ei tohi metsamajandaja maapinda üle 30 sentimeetri sügavuselt kahjustada. «Aga seal on ka aeg, mille jooksul ta peab need roopad tasandama,» lisab Raudla. Ta märgib, et kuna tegemist on metsamajanduslikus mõttes väheväärtusliku alaga, oleks olnud mõttekam see üldse puutumata jätta.

«Seal pigem paistab sedamoodi, et metsaomanikul on olnud ükskõik – et see on mõnus koht, kuhu saab laoplatsi teha, ja teeme selle siis siia,» ütleb Raudla.

Ta lisab, et hiiekohad on tavaliselt väikesed, mistõttu ei tohiks nende kaitsmine tekitada metsaomanikule erilisi lisakulusid. «Siin on, jah, olnud mingisugune kommunikatsiooniprobleem või siis on üleolev suhtumine – et kui kaitseala ei ole, siis meid mingisugune pühapaik ei huvita,» räägib metsakonsulent.

Keskkonnainspektsioonile kui peamisele asutusele, kes jälgib metsamajandamise nõuetest kinnipidamist, ühtegi kaebust Tava Metsa kinnistul tehtud raietööde kohta viimase aasta jooksul laekunud ei ole. Inspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul paistab aerofotolt, et raie on toimunud lubatud piires ja pigem on isegi nõutust rohkem puid alles jäetud. 

Sel nädalal käisid hiiepaigas kohal ka inspektorid, kelle esialgse hinnangu järgi ei ole Tava Mets seadust rikkunud. Türna sõnul esineb väljaveoteedel madalamates ja suurema liikluskoormusega kohtades üksikuid sügavamaid kohti, kuid arvestades jälgede kogupikkust, jääb nende keskmine sügavus silma järgi hinnates tublisti alla 30 sentimeetri.

Hiis ei ole kaitse all

Raieloa andsid Tava Metsale möödunud aasta alguses keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni ametnikud. Kuna otsuse tegemise ajal puudus keskkonnaametil teave, et kavandatavale raiealale jääb pühapaik, siis loas pole raietöödele lisatingimusi seatud.

Samuti rõhutab Ivar Omler keskkonnaametist, et Kivisaare hiis ei ole kinnismälestisena riikliku kaitse all. «Raietegevuseks loa väljastamisel lähtus keskkonnaamet olukorrast sarnaselt tulundusmetsaga, kus täiendavaid tingimusi metsamaterjali ladustamise koha valiku osas raie teostajale ei seata,» selgitab ta.

Ka muinsuskaitseameti sõnul ei rikutud Unipihas asuva hiie osalise mahavõtmisega seadust, sest mainitud alal on arheoloogiamälestisena kaitse all üksnes kivikalme ja ohvrikivi. «Mainitud raietööd toimusid kivikalme ja ohvrikivi kaitsevööndis ning vastavalt kehtivale muinsuskaitseseadusele ei pea arheoloogiamälestise kaitsevööndis tehtavateks raietöödeks muinsuskaitseametilt eraldi luba küsima,» selgitab ameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk.

Kuigi pühapaigad mälestiste liigina tuuakse praegu menetluses olevasse uude seadusesse sisse, ei puutu see kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Kai-Ines Nelsoni sõnul kõnealusel juhul asjasse. Seaduse järgi on looduslikud pühapaigad ka praegu muinsuskaitse all, kuid neid käsitletakse arheoloogiamälestiste all. Kokku on kaitse all ligi 465 rahvapärimustega seotud looduslikku pühapaika, sh puid, allikaid, kive, kabeliaedu, ohvri- ja hiiekohti, kuid Kivisaare hiis nende hulka ei kuulu.

Ettevõtja süüd ei näe

«Ükski kehtiv norm ei näe ette kaitse alla võtmata objekti säilitamise arvestamist, kui selleks pole keegi avaldanud huvi,» ütleb Tava Metsa juriidiline esindaja Mehis Adamson. Kuigi tema kinnitusel on ettevõte lubanud kohalikul kogukonnal kivikalme ja ohvrikivi ümbruses teha talguid ja ümbrust korrastada, siis antud juhul kogukond hiieala vastu huvi ei tundud.

Ostuhuvi näitas küll üles naaberkinnistu omanik, kuid Adamsoni sõnul juhtus see alles siis, kui raietegevus oli praktiliselt lõppenud. Ka hindasid ettevõtte omanikud 4000-eurost ostupakkumist liiga väikeseks. «Kuna õiglast hinda ei pakutud ja suhtlus katkes, müügitehinguni ei jõutud,» räägib ettevõtte juriidiline esindaja.

Ta lisab, et metsaseadus seab piirid raietegevusele ja muule tegevusele metsas, kuid mitte hiie olemasolu arvestamisele. Mis puudutab aga mingit muud võimalikku ladustamiskohta hiie asemel, siis seda ei olnud. «Tava Metsa poolt taotletud kohta maanteeamet ei kooskõlastanud, mistõttu tuli kasutusse ainult kõnealune koht,» selgitab Adamson.

________________

Kivisaare hiis

  • Kivisaare hiis asub Tartumaal Nõo vallas Unipiha külas. Üle hiiemäe läheb Lätiküla-Unipiha kruusatee ning 500 meetri kaugusel asub Unipiha mõis.
  • Hiis on paarisajameetrise läbimõõduga ning mõne meetri kõrgune metsane ja kivine kõrgendik. Viimasel sajandil on hiies valdavalt kasvanud lehtpuud: pärnad, tammed, saared, kased ja vahtrad.
  • Pühapaika kutsutakse rahvapärimuses Kivisaareks ja Rägavere hiieks. Hiiemäel on asunud mitu ohvrikivi.
  • 1930. aastatest alates on pühapaik olnud muinsuskaitse all. Praegu kaitstakse seal ohvrikivi ja kivikalmet ning Kivisaare hiis kuulub nende kaitsevööndisse.

Allikas: TÜ looduslike pühapaikade keskus

OÜ Tava Mets

  • 1997. aastal asutatud ettevõte annab püsivalt tööd 21 inimesele.
  • Enamiku ettevõtte käibest moodustab metsa ülestöötamine ja puidu müük Eesti suurimatele puidutöötlejatele, kes seda mitmesuguste toodetena ekspordivad.
  • OÜ Tava Mets omanduses on üle 1000 hektari põllu- ja üle 6000 hektari PEFC-sertifikaadiga metsamaad. Igal aastal ostab ettevõte juurde keskmiselt 500 hektarit metsamaad.
  • Ettevõtte omanikud on Jaanus Kiis ja Janek Padar.

Allikas: Tava Mets OÜ koduleht

Bayern taas ebamugavate hispaanlaste küüsis

JALGPALL. 2013. aastal Meistrite liiga võitnud ja seejärel Pep Guardiola käe all mängival Müncheni Bayernil jäi kahel tiitlivõidule järgnenud hooajal Euroopa kõige tugevamas klubisarjas teekond pooleli poolfinaalis, kui nende edenemisele tõmbasid kriipsu hispaanlased. Tänavu on Bayern taas poolfinaalis ja jälle on nende teel risti ja põiki jalus Hispaania klubi.

Hooajal 2013/14 kohtus Bayern poolfinaalis Madridi Realiga, kellele jäädi esmalt võõrsil alla 0:1 ning koduväljakul häviti kordusmatšis koguni 0:4. Mullu kohtusid sakslased poolfinaalis FC Barcelonaga. Ka toona peeti avamäng Hispaanias, kus Barcelona võttis 3:0 võidu, korduskohtumise 3:2 võit oli Bayernile vaid väike lohutus.

Tänavu tuleb Bayernil poolfinaalis heidelda kolmanda Hispaania suurklubi ehk Madridi Atleticoga. Avamäng peeti kolmapäeva hilisõhtul taas Hispaanias ja Atletico sai kirja 1:0 võidu. Seejuures oli mängu ainus tabamus tõeline iludus: 21-aastane hispaanlane Saúl Ñíguez mängis 11. minutil järjepanu üle Thiago Alcantara, Juan Bernati, Xabi Alonso ning David Alaba ja põrutas seejärel palli posti põrkest Manuel Neueri valvatavasse puuri.

«Peame teises kohtumises mängima kõrgema tempoga. Nende värav oli briljantne, kuid see tuli siiski meie enda veast,» tunnistas Guardiola uefa.com-ile.

«See oli suurepärane mäng. Kõik uskusid oma tegevusse. Kordusmängust tuleb võimas etendus,» lisas omalt poolt Atletico peatreener Diego Simeone. «Bayernil on rünnakul nii palju võimalusi, et iga vahetus teeb nad veel paremaks.»

Bayernile ei ole praeguses olukorras aga midagi uut: viimasest kaheksast Meistrite liiga play-off’i kohtumisest on neil kirjas neli viiki, neli kaotust ja mitte ühtegi võitu. Guardiola käe all on play-off’is võõrsil võidetud üldse vaid üks matš. «Kas Pep on taas mänginud maha Bayerni finaali pääsemise võimalused?» küsis kaotuse järel sakslaste suurim tabloid Bild.

Pärast mängu saigi palju kriitikat just Guardiola ja peamiselt ei mahtunud sakslastele hinge peatreeneri otsus jätta pingile Bayerni üks liidritest Thomas Müller. «Müller on Bayerni jaoks sama tähtis nagu Lionel Messi FC Barcelonale,» teatas endine Bayerni juhendaja Ottmar Hitzfeld Saksamaa televisioonile. «Suurtes mängudes ei saa lihtsalt temata.»

Kui nii mõnegi eksperdi arvates eksperimenteeris Guardiola põhjendamatult, siis katalaani sõnul soovis ta Mülleri jätta pingile, et paigutada keskväljale rohkem jõudu. See aga ei veennud sakslasi ning kriitikute sõnul mõtleb mees juba oma tulevasele tööle Manchester Citys.

Koduse kordusmängu eel annab ajalugu sakslastele veel lootust: Bayern on Meistrite liigas võitnud koduväljakul viimased 11 kohtumist, selle ajaga on löödud 41 väravat ja endale lubatud lüüa vaid 6.

MEISTRITE LIIGA

Madridi Atletico – Müncheni Bayern 1:0

Värav: 11. Saúl Ñíguez

Korduskohtumine 3. mail Münchenis

Vigastused võivad segada Kalevi ja Rapla duelli

KORVPALL. Kuigi pealtnäha võib korvpalli Eesti meistriliiga poolfinaale pidada lihtsalt finaalseeria ebahuvitavaks ja rutiinseks eelmänguks, kus võitjad ette teada, ei pruugi asjad osutuda soosikutele nii lihtsaks. 

Meistriliiga põhiturniiril kõik kohtumised võitnud ja ka veerandfinaali kolme mänguga lõpetanud Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak oli esmaspäeval Rapla AVISega algava seeria eel ilmselgelt murelik. Põhjuseks meeskonda painavad vigastused ning sellest tingitud ebaselgus, kes ja kui palju saab poolfinaalides kaaslasi aidata.

Juba pikka aega on kalevlaste leerist puudunud ameeriklasest mängujuht Morris Curry. Esmaspäeval peaks ta aga plastile jooksma. «Ta pole sisuliselt kaks kuud trenni teinud ning me ei tea, mida ta suudab sellises seisus platsil korda saata,» nentis Varrak. «Mängima ta aga peab, sest meil on koosseis jäänud väga kõhnaks.»

Varraku jutust selgus, et kalevlastel on erinevate hädadega kimpus mitu mängijat. Kes konkreetselt, ei soovinud ta aga avalikustada. «Ma ei taha hakata niisama paanikat külvama, kõik asjad pole veel päris selged. Võib-olla on mõne mehe jaoks hooaeg lõppenud,» rääkis ta ja täpsustas vaid seda, et probleemid lõid välja viimases kohtumises ja treeningutel.

Pärast kolmandat veerandfinaali Valgaga, mille Kalev pidas Haapsalus, jäi meeskond kuurortlinna lühikesse treeningulaagrisse.

Vigastused avaldavad oma mõju ka teisele poolfinaalipaarile Tartu Rock – TLÜ/Kalev. Seejuures on keerulisemas seisus niinimetatud väike Kalev.

«Paljud mehed neist, kellele me hooaja alguses lootsime, said vigastada ning tagasitulek on kujunenud väga keeruliseks,» viitas peatreener Kalle Klandorf just Eesti oma mängijatele. «Reimo Tamm on pärast paranemist teinud ainult ühe hea mängu, Renato Lindmetsa kasutamine on aga poolfinaalis veel väga keeruline. Samas on teda vaja kasutada. Kõige rohkem on läinud aega Martin Jurtomil. Veerandfinaal Pärnuga oli liiga pingeline, et teda üldse proovida.»

Seepärast peab Klandorf lootma peamiselt oma leegionäridele, kes on ka seni meeskonda peamiselt vedanud.    

Areenilt lahkuv Lindpere: olen rahva südamesse jõudnud

 17 aastat, 106 koondisemängu ja seitse väravat – selline on kokkuvõte Joel Lindpere karjäärist Eesti jalgpalli rahvusmeeskonnas. 1. juunil lisandub sellesse loetelusse vähemalt üks mäng – miks mitte ka mõni värav? –, kuid see jääbki Lindpere lõppsaldoks, sest eile teatas 34-aastane mängumees, et tõmbab koondisekarjäärile joone alla. Kuigi kogenud Lindpere ei välistanud, et hakkab mängima mõne teise klubi eest, seda suure tõenäosusega siiski ei juhtu ning värvikas koondislane jätkab jalgpalli juures muus ametis.

Eilsel pressikonverentsil sai viimaks vastuse küsimus, mis on jalgpallisõpru kummitanud juba mõnda aega: mis saab Joel Lindperest? Mullu tagasi kodumaale saabunud ja Nõmme Kaljuga kolmandaks tulnud mees hakkas hooaja lõppedes vaatama piiri taha ja avalikustas eile, et oli välisklubide juures ka edukas. «Tahtsin sellel aastal siirduda välismaale, kus mul oli ka üks pakkumine laual, ja mõnes kohas käisin treenimas, aga kahjuks selg ei pidanud vastu,» tunnistas Lindpere.

Just seljaprobleem saigi määravaks põhjuseks, miks just praegu koondisekarjäärile joon alla tõmmata. «Pigem lõpetada karjäär nii, et oled pildis. Võib-olla oleks reaalne, et võiksin olla veel mõnda aega vigastuste küüsis ja piinelda, aga minu jaoks oli oluline, et saaksin lahkuda heas vormis,» selgitas Eesti koondise särgis üle saja korra mänginud mees.

Kuigi karjäär tuli lõpetada vigastuse tõttu, mis on Lindperet vaevanud juba mõnda aega, ei ole ta seda otsust väga kahetsenud. «Kuidas siis kahju ei ole, kui 17 aastat oled seal sees olnud? Aga need hetked tuleb lihtsalt iseendas läbi elada,» rääkis Lindpere. «Eks ma nutan oma pisarad kuhugi padja sisse ära ja ühel hetkel, kui Eesti koondis jõuab kuhugi turniirile, võin ma südamerahus kõik uuesti läbi mõelda. Ja võib-olla minu ja Eesti koondise jaoks on helgemad ajad alles ees,» vaatas Lindpere tulevikku ja selgitas, et viimased aastad ongi tema roll rahvusmeeskonnas olnud varasemast teistsugune. «Olen ise mitu valiktsüklit läbi mänginud ja viimastel aastatel on minu roll olnud muuta meeskonda ühtlasemaks ja aidata noori. Näen, et hiljuti lõpetanud mehed – Raio Piiroja, Sergei Pareiko ja mina – on oma panuse andnud ja inimeste südamesse jõudnud. Pigem ma tahaksin, et inimesed ühe-kahe aasta pärast näeksid, et vaat, kus meil on noored tegijad. Ja kui mina saan sellesse panustada, siis ma olen täielikult selle poolt,» rääkis Lindpere, andes mõista, et tahab oma taandumisega ka noortele võimalust anda.

Oma 17-aastasele koondisekarjäärile tagasi vaadates tõi Lindpere esile oma debüütkohtumise ning neli meeldejäävamat mängu. «Loomulikult esimene mäng, kui mind koondisesse kutsuti ja kui Andres Operi välja vahetasin. See oli minu jaoks väga raske, sest oli esimene mäng A-koondise eest ja läksime talvisest Eestist kuuma kliimasse, see oli hoopis teine level. Siis sain ma teada, millega tegu on,» meenutas Lindpere 1999. aastat, kui ta debüteeris Abu Dhabis koondisemängus Araabia Ühendemiraatidega.

«Aga esile tõstaksin võib-olla neli mängu: kui käisime turniiril Maltal, kus ma lõin oma esimese koondisevärava, mis tõi minule kui ründavale mängijale väga palju rõõmu; kui lõin kunagi A. Le Coq Arenal Taani vastu viigivärava – see oli väga lahe mäng, 2:2 jäi seis; kui andsin Hollandi vastu Konstantin Vassiljevile väravasöödu ja ta lõi megavärava; neljanda mänguna on mul juba praegu meeles tulevane Andorra mäng 1. juunil,» rääkis Lindpere.

Kuna viimasel ajal pole lahkumist planeeriv mängumees saanud eriti jalgpalliga tegeleda, asub ta maikuus usinalt tööle Flora meeskonnaga, kelle ridades on ta koduses liigas mänginud kõige kauem – aastatel 2000–2007. Lindpere selgitas, et palus ise võimalikult pikka ettevalmistusaega ning see sobis ka koondise peatreenerile Magnus Pehrssonile. «Ma lähen positiivse meeleoluga treenima ja teen oma tööd. Magnus tekstis mulle ka, et kui sa tahad ikka mängida ja näiteks penaltit või väravat lüüa, siis pead ikka korralikult vormis olema,» rääkis Lindpere. Rohke mänguaja saamist ta iseenesest mõistetavaks ei pea. Lisaks selgitas kogenud koondislane, et kuigi spordirahvale on ta tuntud oma enesekindluse poolest, on tal  lahkumismängus teised ambitsioonid. «Minu eesmärk selles mängus on astuda väljakule ja aidata Eesti koondisele võit tuua. See pole oluline, kas ma löön või ei löö värava. Kui ma oleksin nii mõelnud juba varem, siis ma arvan, et mul poleks sellist karjääri ja edu olnud,» kõneles areenilt lahkuja. Oma põhimõttele pidada meeskonna edu isiklikust tähtsamaks jääb ta kindlaks ka oma viimases koondisematšis.

Pärast 1. juuni lahkumiskohtumist ootab Lindperet suvel operatsioon, edasisele karjäärile ta veel aga valgust ei heitnud. «Minu elu on olnud jalgpall ja ma tahan sellega edasi tegeleda. Me leiame need viisid, et seda teha.»

Raskeim ja parim klubihetk ühtaegu

Klubikarjäärile pole päevakangelane veel päris selget joont alla tõmmanud, vaid andis mõista, et mõne välisklubi pakkumise puhul võib ta seda kaaluda. Senistele värvikatele klubiaastatele tagasi vaadates nentis Lindpere, et kõige eredam ja keerulisem hetk langesid samasse aega – aastatesse 2010–2012. Nimelt mängis koondislane siis USAs New York Red Bullsi meeskonnas, kus ta oli väga vajalik mängumees, kuid tõrvatilgaks meepotis oli see, et nii jäi ta mitu aastat eemale rahvusmeeskonna mängudest.

«Mul läks kõik nii hästi, kui olin just Ameerikasse läinud, aga graafikud, ajavahed ja paljud muud asjad ei kattunud: samal ajal, kui oli koondisemäng, oli liigamäng. Ja see oli minule tegelikult raske hetk. Selles hetkes tänan ma suuresti Tarmo Rüütlit (koondise endine treener – toim), kes on karjääri jooksul väga palju mulle toeks olnud. Sama oli tolle aastaga – teadsin, mida rahvas mõtleb ja mida meedia kirjutab. Mul oli raske. Aga kõik asjad jooksid lõpuks nii hästi kokku ja kui sa rasketest aegadest üle saad, siis lõpuks võib kõik koos torti süüa,» võttis Lindpere aastad USAs kokku siiski positiivse noodiga.

Vägev Viljandi tegi ajalugu

Käsipalli meistriliiga poolfinaalseerias alistas Viljandi neljandas kohtumises 25:23 HC Kehra ja jõudis 3:1 seeriavõiduga klubi ajaloos esimest korda finaali. Seal minnakse vastamisi Põlva Servitiga, kes alistas teises poolfinaalipaaris Viimsi. 

Viljandi peatreeneri Marko Koksi sõnul sai poolfinaalseerias määravaks kaitsetöö. «Kõigis meie võidetud mängudes saime hea kaitse pealt kiirrünnakuid. Ühtlasi andis see noortele kindlust,» lisas Koks. Karl Toom viskas mängu parimana seitse väravat, nii Karl Roosna kui ka Kristo Voika said kirja viis tabamust. Kolme võiduni peetava finaalseeriaga tehakse algust 3. mail.

Selver viigistas finaalseeria

Võrkpalli Eesti meistri selgitamiseks vajatakse vähemalt kuut mängu, sest Tallinna Selver alistas kodusaalis 3:0 Pärnu meeskonna ja nelja võiduni mängitava finaalseeria seis on nüüd viigis 2:2. 

Selver alustas mängu tuliselt, juhtis terve avageimi jooksul, ent 19:11 eduseis anti käest ja Pärnu jõudis punkti kaugusele, 23:24. Geim siiski Selverile 25:23. Teises geimis näitas Pärnu rohkem hambaid, ent geimi võitis Selver 25:22. Kolmas geim oli juba punkt-punktis, ent otsustavatel hetkedel tegutsesid kindlamalt Selveri mängijad, võttes 25:23 võidu. Võitjatele tõi Karli Allik 15 punkti, Lincoln Williamsi arvele jäi 13 punkti. Pärnakate parimatena kogusid nii Hindrek Pulk kui ka Andrus Raadik 12 punkti. FOTO: Tairo Lutter

Spordi lühiuudised

Autovõidusõit on ohtlik. Tean seda alates kaheksandast eluaastast.

Maailmameister Lewis Hamilton ei poolda ilusate vormelautode rikkumist kohmakate turvakonstruktsioonidega.

KORVPALL

Galatasaray võitis Eurocupi

Istanbuli Galatasaray suutis korvpalli Eurocupi kahemängulise finaalseeria teises vaatuses alistada Strasbourgi 78:67 ning võita kahe mängu kokkuvõttes kuuepunktilise eduga tiitli. Galatasarayle oli tegu klubi ajaloo esimese tiitliga Euroopas. Finaali parimaks valiti Galatasarays mängiv Stephane Lasme, kes viskas 16 punkti ning hankis 10 lauapalli. Kaotajate parimana viskas 16 punkti, andis viis korvisöötu ning hankis neli lauapalli Mardy Collins. Galatasaray teenis võiduga järgmiseks hooajaks pääsme Euroliigasse. 

SPORDIPOLIITIKA

Alaliidud said raha juurde

Valitsuskabinet kiitis 2017.–2020. aasta riigieelarve strateegia arutelul heaks ning kinnitas kultuuriministeeriumi ettepanekud suurendada spordialaliitude baasrahastust ning treenerite palgafondi. Baasrahastusse lisandub 1 500 000 eurot ning palgafondi 352 000 eurot aastas. Eesti Rahvusringhäälingu spordi suurvõistluste ülekanneteks kinnitati täiendavad 400 000 eurot aastas.

Kuuba ja Rüütel EMil 9. kohal

Sulgpalli Euroopa meistrivõistlustel debüüdi teinud Kristin Kuuba ja Helina Rüütel said 9. koha, korrates Eesti sulgpallurite läbi aegade parimat tulemust EMi paarismängus. Kaheksandikfinaalis jäid eestlannad 12:21, 12:21 alla valitsevatele Euroopa meistritele ja MM-hõbemedalistidele, Taani paarile Kamilla Rytter Juhl – Christinna Pedersen.

TÜ/Kalev võitis pronksi

Naiste korvpalli meistriliiga pronksiseerias alistas Tartu Ülikool/Kalev teist aastat järjest Audentese SG/Noortekoondise. Kolmandas ja otsustavas mängus jäi lõppskooriks 55:47 ning kogu seeria kuulus Tartule 2:1. Nele Laurimaa tõi võitjatele 16 punkti ja Kadi Kals 10 punkti, kaotajate parim oli Victoria-Ida Vähi 12 punkti ja 11 lauapalliga.

Galerii: 28. aprilli õhtul astus Rock Cafe lavale Läti üks tuntumaid bände Brainstorm

 

 

 

Neljapäeva õhtul astus Rock Cafe lavale Läti üks tuntumaid bände Brainstorm. Bänd jõudis Tallinnasse oma uue albumi "7 Steps Of Fresh Air" esitlustuuri raames.



Bänd esitas loomulikult kõiki oma tuntumaid hitte nagu näiteks "My Star", "hunder Without Rain", "Maybe" ja mitmeid teisi.

Eelmise aasta mais avaldas Brainstorm Lätis ja Venemaal oma kõige uuema stuudioalbumi "7 Steps of Fresh Air", mis salvestati Berliinis koos produtsent Alex Silvaga. Kõigest nädal pärast albumi ilmumist teenis see Lätis kuldplaadi staatuse. Sama aasta suve veetis bänd mööda Lätit tuuritades, kogudes nelja kontserdiga pea 100 000 pealtvaatajat.

Vaata pilte Brainstormi etteastest Rock Cafe laval!

Video: vastasele äsanud Tottenhami tähe hooaeg lõppes enneaegselt

Inglismaa meistritiitlit jahtiv Tottenham Hotspuri jalgpalliklubi peab hooaja kolmes viimases kohtumises läbi ajama ilma tänavu särama löönud 19-aastase poolkaitsja Dele Allita, sest Inglismaa jalgpalliliit määras Allile vastase löömise eest tagantjärgi kolmemängulise võistluskeelu.

Alli kostitas esmaspäeval peetud liigamängus West Bromwich Albioniga vastaste poolkaitsjat Claudio Yacobit rusikahoobiga kõhtu. Mängu peakohtunikul jäi toimunu märkamata, kuid olukord jäi telekaamerate vaatevälja ja nii määrati Allile tagantjärgi karistus. Kuna hooaja lõpuni jääbki veel vaid kolm liigamängu, võib nädalavahetusel Inglismaa kõrgliiga tänavuseks parimaks noormängijaks kroonitud Alli oma hooaja lõppenuks lugeda.

Tottenham mängis West Bromiga 1:1 viiki ja jääb kolm vooru enne hooaja lõppu liidrist Leicester Cityst maha seitsme punktiga. Inglismaa meister võib seega selguda juba sel nädalalõpul, sest kui Leicester peaks pühapäeval alistama võõrsil Manchester Unitedi, on nad Spursile püüdmatud. Kui aga Leicester punkte loovutab, peab Spurs tiitlilootuste säilimiseks võitma esmaspäeval kindlasti võõrsil Chelseat.

Vaata Alli ebasportlikku liigutust siit!

Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis

Sellise nimega teatritükk esietendub juba 3. mail Türil. Broadwayl  9.-16. jaanuaril 2016 kirja pandud tekst põhineb tõestisündinud lool.

 

Käesoleva aasta alguse veetis Henrik Normann New Yorgis, elades Times Square'il, hotelli Crowne Plaza 46. korrusel, toas number 4637.

Pärast äpardusi lennujaamas, kummalisi intsidente lennukis ja konflikte vastuvõtulauas ei oleks ta eales uskunud, et visiit New Yorki saab edasi veel ainult hullemaks minna. Enam ei jäänud muud üle, kui kõik üles kirjutada.

Äratundmisrõõmu jagub kõigile, kes ise vähegi maailmas ringi reisinud on.

Väikesed liialdused teenivad ainult üht eesmärki – vaatajatel peab lõbus olema. Lavale astuvad ka mitmed riigijuhid ja avaliku elu tegelased, sest kes oskaks neid veel paremini parodeerida kui mees-nagu-orkester Henrik Normann ise. Kohustuslik kõigile, kes naljast lugu peavad!

Komöödiateatri etendust „Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis“ mängitakse 20 korda maikuus üle Eesti.

Muide, reedel 29.04 saates Nädalalõpp Kanal 2ga tutvustab Normann oma eelseisvat teatrituuri, kusjuures tema soojendusesinejaks on Taavi Rõivas. 

Varese peatreener: Kangur on kaitses meie kindral

Eesti korvpallikoondise ääremängija Kristjan Kanguri tööandja Pallacanestro Varese peab homme Eesti aja järgi algusega kell 19.30 Prantsusmaal Chalonis poolfinaalkohtumise FIBA Europe Cupi Final Fouris.

«Ma loodan ja usun, et oleme valmis mängima raske mängu,» vahendab ERRi spordiportaal Varese peatreener Paolo Moretti ERRile antud intervjuus. «Kas see on piisav, et konkurentsis püsida, seda ma ei tea, aga me püüame seda teha,» lisas ta, kiites ka Kangurit. «Kristjan on üks põhjus, miks me oleme hooaja pööranud positiivseks. Ta on meie kindral kaitses, ta võib mängida mitmel positsioonil ja on kogenud. Olen kindel, et ta viib meie meeskonna, eriti kaitses, õigesse suunda.»

Karli Allik videointervjuus: emotsioonid on vapustavad

Võrkpalli Eesti meistrivõistluste finaalseeria neljandas kohtumises kerkis võitjameeskonna Tallinna Selveri parimaks 19-aastane Karli Allik, kes tõi 15 punkti ja aitas Selveril seeria 2:2 viigistada.

«Emotsioonid on vapustavad! Esiteks selle pärast, et täna tuli meid vaatama väga palju fänne ja see andis pauerit juurde,» sõnas Allik, kes jäi enda mänguga väga rahule. «Kiidaks Andres Toobalit, kes suutis mulle pallid ilusti ette mängida ja mina suutsin ära lahendada.»

Vaata videost, mida rääkis Allik elu esimeses finaalseerias osalemise kohta ja mida ta pidas mängu võtmeelemendiks.

Video: Taaramäe tiimikaaslaselt võeti Romandia tuuril etapivõit

Šveitsis peetava Romandia velotuuri 173 km pikkusel teisel etapil ületas esimesena lõpujoone Katjuša meeskonna rattur Ilnur Zakarin, kuid tema võit tühistati enne poodiumitseremooniat, sest ta oli lõpusirgel takistanud määrustevastaselt Nairo Quintanat.

Etapivõitjaks krooniti seega Quintana, Zakarini järel sai kolmanda koha Rui Costa. Quintana ründas kuus ja pool kilomeetrit enne finišit ning temaga suutis kaasa minna vaid Zakarin, kelle heaks oli senise etapi jooksul kõvasti tööd teinud Rein Taaramäe. Etapivõitjaks tõusmisega sai Quintana ka boonussekundeid ja edestab tuuri üldarvestuses nüüd Zakarinit 18 sekundiga. Kolmas on Movistari sattur Jon Izaguirre Insausti.

Taaramäe lõpetas tänase etapi 25. kohaga, kaotades Quintanale 1.34. Üldarvestuses on eestlane samuti 25. kohal ja kaotab liidrile täpselt kaks minutit.

Sperma kvaliteedi kohta selgusid üllatavad tõsiasjad

Kõrge stressitase on üheks mõjuriks, mille tõttu DNA spermas killustub. See võib omakorda mõjutada järglaste saamist või neile edasi kanduda.

Uuringu kohaselt mängivad mitmeid elustiili tegurid rolli sperma kvaliteedis, kuid oluline osa on ka DNA-l, vahendab Reuters. Kahju võivad tekitada näiteks ülekaalulisus, stress ning isegi sagedane mobiiltelefoni kasutamine.

Poola teadlased viisid koostöös dr Marian Radwaniga Gameta haiglast läbi uurimuse, milles keskendusid 286 alla 45-aastase mehe spermaanalüüsidele. Suurem osa meestest olid ülekaalulised, mittesuitsetajad ning mõõduka stressitasemega. Pooled neist olid mobiiltelefonide omanikud olnud vähemalt kuus aastat. Lisaks oli tegu viljatusravikliiniku klientidega.

Ilmnes, et mida vanem oli mees ning mida suurem oli tema stressitase, seda killustatum oli DNA tema spermas. Samuti olid ebaküpsemad seemnerakud meestel, kes olid ülekaalulised või kasutanud mobiiltelefoni rohkem kui kümme aastat. Samas märkisid teadlased, et sperma kvaliteedil puudus seos rohke kohvi- või alkoholitarvitamisega, suitsetamise ning füüsilise aktiivsuse tasemega.

Lisaks on mõningaid tõendeid, et viljakust mõjutav DNA-kahjustus võib edasi liikuda ka mehe järglasteni. See tõstab geenimutatsiooni riske, mis on seotud mitmete haigustega. Kuna tavapärane spermaanalüüs ei tuvasta DNA-kahjustusi spermas, võib see ohustada ka mehi, kelle sperma kvaliteet tundub olevat normaalne.

«Peamiselt tuleks mõelda sellele, et tegurid, mis põhjustavad stressi ning annavad tunda DNA-kahjustustes, tulenevad meie enda ebatervislikust elustiilist. Lihtsad vahendid nagu näiteks  joogaga tegelemine aitavad stressi taset vähendada ning ühtlasi parandavad elukvaliteeti,» rõhutasid teadlased.

Galerii: Selver viigistas Pärnu vastu finaalseeria, Rakvere võitis pronksi

Täna kohtusid Eesti võrkpallimeistrivõistluste finaalseeria neljandas mängus Tallinna Selver ja Pärnu Võrkpalliklubi. 3:0 võidu võttis Selver, vaata statistikat!

Karli Allik tõi võitjatele 15 punkti, 13 punkti lisas Lincoln Williams. Pärnu poolel jäi Andrus Raadiku ja Hindrek Pulga arvele 12 punkti.

Selver alustas mängu tuliselt, juhti terve avageim, ent 19:11 eduseis anti käest ja Pärnu jõudis punkti kaugusele 23:24. Geim siiski Selverile 25:23. Teises geimis näitas Pärnu rohkem hambaid, ent geimi võitis Selver 25:22. Kolmans geimi oli juba punkt-punktis, ent otsustavatel hetkedel tegutsesid kindlamalt Selveri mängijad, võttes 25:23 võidu. Mäng seega 3:0 Selverile ning finaalseeria on 2:2 viigis.

Pronksimängus alistas Rakvere aga 3:1 TTÜ ning võitis pronksi.

Mängu eel:

Pärnut kummitab jätkuvalt vigastustetont, viimases kohtumise alguses oli Avo Keelel kasutada kaks vahetusmeest, siis mängu lõpuks jäi alles üks, sest ka Taavet Leppik sai trauma. Enne finaalseeriat said vigastada Tamar Nassar ja Kardo Kõresaar. Hindrek Pulk mängib juba pikemat aega seljavalu taludes.

Samal ajal selgub aga pronksiseeria võitja, kui Rakveres lähevad vastamisi kohalik meeskond ja TTÜ. Pronksimängu live-skoori saab vaadata SIIT.

Raadik 0:3 kaotusest: pühapäeval vaatame seda jama uuesti

Pärnu Võrkpalliklubi kapten Andrus Raadik oli pärast Eesti meistrivõistluste finaalseeria neljandat mängu nii iseenda kui meeskonnakaaslaste peale pahane. Pärnu kaotas Tallinna Selverile 0:3 ja finaalseeria on nüüd 2:2 viigis.

«Servivead ja blokk olid meil väga kehvad. Geimid iseenesest olid ju tasavägised, aga lõpu lasime ise käest ära. Kuigi sellise s*ta mänguga geimides vaid kahe punktiga kaotada polegi nii halb. Pühapäeval vaatame seda jama uuesti, ei kannata enam ise ka seda välja,» põrutas Raadik.

«Neil oli emotsiooni rohkem ja õnn pöördus samuti nende poole. Meil tulid blokis pallid igalt poolt läbi. Ei hoitud kinni asjadest, mis räägitud oli,» lisas nurgaründaja, kelle arvele jäi täna 12 punkti.

Seeria viies kohtumine peetakse pühapäeval algusega kell 16 Pärnus.

Galerii ja video! Kes võitis Anne Veski südame «Suures komöödiaõhtus»?

Lookas laud, joovastavad joogid ja Anne Veski laulud - nii suurt pidu nagu täna pole «Suures komöödiaõhtus» veel aset leidnudki.

Anne Veskile pühendatud «Suures komöödiaõhtus» kõlasid mitmed superstaari hitid, kuid kõik veidi omamoodi kuues. Lava taga showd jälginud Anne Veski kiitis kõiki omapäraste esituste eest ja ütleb, et ühte konkreetset lemmikut on tal raske esile tuua. Küll valis oma lemmiku välja Anne Veski kehastus saates, kelle südame võitis Metanooli lauluga «Jätke võtmed väljapoole». Väidetavalt oli just see esimene laul, mida ta sündides kuulis.

Aina kitsamaks koondub nüüd «Suure komöödiaõhtu» naljategelaste konkurss. Tänases saates lahkus lauluga uutele jahimaadele Vormsi Erna ja alles ongi jäänud veel neli võistlejat: Metanooli Technochuck, Suzi Vesik, Xavier Jesus ja Herbert Ving.

Vaata videost Anne Veski ja «Suure komöödiaõhtu» ühendkoori esitust!

Kerli tegi Beyonce't! Lauljatar avaldas ootamatult muusikavideo, milles paljastab ihu ja hinge

Lauljatar Kerli Kõiv avaldas ootamatult uue singli ja muusikavideo «Blossom».

 

Millal on sobiv aeg treenimiseks?

Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu ja Rimi personaaltreener Katrin Pärt annavad vihjeid, kuidas toituda ja treenida tervislikult ja tasakaalustatult. Mõnikord on vaja vaid väikeseid muudatusi, et muuta oma toidusedel tervislikuks ning elustiil aktiivsemaks. Rimi tervisenõustaja blogi ja muud kasulikku saad lugeda Rimi terviseveebist.

Elu24 Rootsis: Stockholm valmistub Eurovisiooniks

Vähem kui nädala pärast vallandub Rootsi pealinnas Stockholmis Eurovisiooni hullus, kui kohale saabuvad esinejad, press ja fännid.

Eurovisiooni lauluvõistluse toimumisest annavad juba praegu aimu linnas ilutsevad plakatid, ehitustööd ning Normalmstorgi väljakule üles pandud Eurovisiooni kell.

2016. aasta Eurovisiooni logo on saanud inspiratsiooni ära õitsenud võilillest ning seda meenutab ka Normalmstrorgi väljakule üles seatud installatsioon, mille kell loeb aega lauluvõistluse finaalini. Lisaks ajale saavad inimesed seal kuulata Eurovisiooni võidulaule läbi aegade.

Installatsiooni kõrgus on on 8,5 meetrit, see koosneb 7280 tulekerast ja on valmistatud Slovakkias.

Tänavune Eurovisiooni klubi ja kohvik on ehitatud kuningalossi lähistele ning viimased ehitustööd käivad ka seal.

Eurovisiooni küla valmib sel aastal kesklinna, Kungsträdgårdeni ehk Kuningaaeda. Ehitus on küll alles algjärgus, kuid peatselt on ka see valmimas.

Lisaks antakse viimast lihvi Globen Arenale nii seest kui väljast.

Dortmundi ametlik teade: meie kaitsja tahab Bayernisse minna

Dortmundi Borussia jalgpalliklubi teatas oma koduleheküljel ametlikult, et meeskonna kaitseliini pikaaegne tugitala Mats Hummels soovib liituda Müncheni Bayerniga.

Hummels alustaski seejuures karjääri Bayernis, kuid laenati 2008. aastal Dortmundi ja 2009. aastal ostis Borussia tema mängijaõigused lõplikult välja. Viimase üheksa hooaja jooksul on Hummels esindanud Dortmundi 297 kohtumises ja löönud 25 väravat, kerkides meeskonna liidriks.

«Kaitsja Mats Hummels on andnud Dortmundi Borussiale teada oma soovist suvel klubist lahkuda ja tahab järgmisest hooajast liituda liigarivaali Müncheni Bayerniga. Dortmundi juhatus on otsustanud nõustuda sellise üleminekuga juhul, kui Bayern ja Dortmund suudavad kokku leppida mõlemat klubi rahuldavas üleminekutasus. Siiani ei ole Müncheni Bayern pakkumist teinud,» teatas klubi. Lisaks rõhutati, et Hummelsi lepingus pole väljaostuklauslit ja tema praegune leping Dortmundiga kehtib 2017. aasta juuni lõpuni.

Dortmund on varemgi oma tippmängijaid Bayernile kaotanud, sest 2014. aastal siirdus Bayerni ridadesse Dortmundis nelja hooajaga 103 väravat löönud ründaja Robert Lewandowski. Aasta varem oli sama teekonna ette võtnud poolkaitsja Mario Götze, kelle karjäär pole aga Münchenis nii edukas olnud ning viimased kuulujutud viivad teda tagasi Dortmundi ridadesse.

Vaata, milline ratas on eestlaste seas kõige populaarsem

Bike-ID rattaregistri statistika järgi on eestlased hakanud eelistama maastikuratastele linnarattaid. Rattatootjatest on populaarseim Scott, millele järgnevad Classic ja Merida.

«Kui veel viis aastat tagasi osteti Eestis enim maastikurattaid, siis nüüd eelistatakse rohkem linnarattaid,» kommenteeris Bike-ID rattaekspert Marden Muuk. Ta nentis, et täpsemini on paika loksunud see, kus rattaga sõidetakse. «Täna me ei näe enam seda, et kallid maastikurattad vuravad linnas, vaid neid kasutatakse otstarbe kohaselt metsas, kus on nende õige koht. Lisaks on mõistetud seda, et parim liikumise viis linnas on omada linnaratast,» sõnas Muus. Ta tõi välja, et populaarseimaks linnarattaks on registri andmeil Classic Deluxe.

54 protsenti registreeritud sõidukitest on linnarattad, maastikurattad järgnevad 29 protsendiga ja maanteerattaid on 12 protsenti. Elektrirattad on Eestis aga jätkuvalt üsna vähelevinud - vaid üks sajast kaherattalisest saab elektrimootorilt tuge.

Eesti populaarseim jalgrattamudel on samuti Scotti toodang - maastikuratas Scott Aspect, mille kasutajad on Muugi sõnul peamiselt noored ja seda just tänu ratta töökindlusele ning soodsale hinnale.

Rattatootjate lõikes valitseb edetabelit Scott - iga neljas ratas kannab just seda firmamärki, kuid kogu edetabel on järgmine:

Scott

Classic

Merida

Trek

Bottecchia

GT

Cube

Author

Schwinn

Fuji

Põnevaid hooneid: kas ostaksid omale vana viinavabriku?

Endisaegseid tööstushooneid ehitatakse tänapäeval päris palju ümber. Üks niisugune unikaalne kultuurimälestis on 41 000 euroga näiteks müügis Lääne-Virumaal: nimelt otsib portaalis kv.ee ostjat 1886. aastal ehitatud Vaeküla mõisakompleksi kuulunud viinavabrik.

Tegemist on 1787.9 m² suuruse massiivse, liigendatud kahekorruselise maakivihoonega. Korpused on erineva kõrgusega - lao– ja katlaruumid madalamad, masinaruum kõrgem. Ülakorrusel paiknesid meskitõrred ja toorainevarud.

Seinad on kogu hoonerühmal laotud värvilistest tahutud maakividest, nurgad on laotud valgest tahutud paekivist nurgakettidega ja seotud müüriga hambuvate plokkidena. Avad raamistatud punaste tellistega, samuti seotud müüriga hambuvate plokkidena. Hoone põhiosa on kaetud kõrge viilkatusega, osadel juurdeehitistel lamedamad vilkatused.

Vaeküla Kooli tegutsemise ajal oli hoone kasutusel õppehoonena. Vaata müügikuulutust portaalist kv.ee.

Põnevat galeriid vanadest tööstushoonetest, mis saanud uue hingamise, saad vaadata siit.

Hamilton kirus uuendust: milleks meile see märulipolitsei kilp?

Red Bulli vormel-1 võistkond näitas avalikkusele oma versiooni juhi pead kaitsvast lahendusest, mis aga mõnele konkurendile sugugi meeltmööda polnud. Valitsev maailmameister Lewis Hamilton nimetas tuuleklaasi meenutavat lisandust otsesõnu inetuks.

«Kui neil on plaan midagi sellist teha, siis pangu kokpit täiesti kinni nagu hävituslennukil,» vahendab Autosport Hamiltoni sõnu. «Pole vaja asju üle jala teha – kas nii või naa. See klaas näeb nii jube välja. See on nagu mingi kuradi märulipolitseiniku kilp. Meil on vormel-1 auto, mis on vinge ja elegantne tehnikaime, ja siis paneme sellele mingi kilbi külge,» torises Hamilton.

Britile ei meeldinud sugugi ka Halo nimeline pead kaitsev raam, mida Ferrari näitas avalikkusele hooajaeelsetel testidel. «Jah, süsinikkiust tugevdus on muidugi hea, kuid Fernando (Alonso – toim) ei oleks pruukinud Melbourne’i avarii järel oma autost välja saada,» viitas Hamilton avaetapi kokkupõrkele, mille tulemusel hispaanlase McLaren kummuli paiskus.

«Samas on hea, et FIA ohutust tõsiselt võtab,» leebus Hamilton seejärel siiski pisut. «Selle teemaga tuleb pidevalt tegeleda – kuniks see ei mõjuta vormel-1 sarja ilu, stiili ja lahedust,» lisas ta. FIA kavatseb alates 2017. aastast kasutusele võtta juhi pead kaitsva konstruktsiooni ning otsib praegu sobivaid variante. Hamilton nentis aga, et tema eelistaks praegust lahtist kokpitti.

«Kui ma autosse istun, tean, et see on ohtlik. Tean seda alates kaheksandast eluaastast, kui võidusõiduga algust tegin. Olen valmis selle riski võtma, iga viimane kui vormel-1 autosse istunud sõitja on selleks samuti valmis olnud. Lapsena vaatad vormel-1 sarja ja mõtled – need tüübid on hullud, nad võivad ju igal hetkel surma saada!» selgitas Hamilton.

«Alati, kui mulle astub ligi keegi, kes on hakanud äsja vormel-1 vaatama, ütleb ta, et kuule, see on ju nii ohtlik. Suuresti just seetõttu imetlevad inimesed seda, mida me teeme. Aga võtame selle ohu ära ja vormelirooli võiks istuda peaaegu igaüks,» arutles britt.

Force India sõitja Nico Hülkenberg oli samuti Halo kasutamise tuline vastane, kuid Red Bulli pakutav tuuleklaas talle meeldib. «See on mulle piltide põhjal rohkem meeltmööda,» sõnas Hülkenberg enne tänast õhtut, kui Red Bull tuuleklaasiga auto esmakordselt avalikkuse ette tõi. «Ilmselt on pead kaitsva konstruktsiooni kasutuselevõtt paratamatu ja kahest senisest variandist meeldib tuuleklaas mulle rohkem.»

Red Bull katsetab Sotši etapil uudset tuuleklaasi, Lewis Hamiltonile ei meeldi selline lahendus aga sugugi. FOTOD: Scanpix

Graafikuudis: Eestlased on kehvad ettevõtjad

OECD värskes statistikakogumikust nähtub, et eestlased on üsna kehvad ettevõtjad, sest iseendale tööd andvate inimeste osakaalu poolest oleme viimaste hulgas.

Kõige suurem on iseendale tööd andvate inimese protsent Kreekas. Kokku annab on iseendale tööd 35,4 protsenti seaksetest töötajatest, iseendale annab tööd 39,4 protsenti meestest ja 29,8 protsenti naistest.

Eestis annab iseendale tööd 9,1 protsenti töötajatest, meeste hulgas on iseendale tööandjate protsent 12,5 ning naiste hulgas vaid 5,7 protsenti.

Uskumatu! Eesti Laul 2017 piletid tulevad müügile juba 5. mail

Suurejooneline konkurss Eesti Laul 2017 pole enam mägede taga ning järgmise aasta lauluvõistluse finaali piletid jõuavad müügile juba 5. mail.

Eesti Laulu tänavune finaal oli ülimenukas ning Saku Suurhall müüdi kiiresti välja. Selleks, et kõik huvilised kontserti nautima pääseksid, tulevad järgmise aasta finaalipiletid müügile juba nädala aja pärast.

«Need, kes ostavad piletid juba praegu, saavad parima hinnaga parimad kohad,» ütleb ETV pearežissöör René Vilbre. «Tänavuse Eesti Laulu finaalis oli Saku Suurhalli saal välja müüdud. Seetõttu ei tasugi piletite soetamist jätta viimasele hetkele, sest siis võib juhtuda, et parimad kohad on juba ammu võetud,» lisab ta.

Ka Eesti Laulu peaprodutsent Mart Normet kinnitab, et Eesti Laul on aastatega üha populaarsemaks kasvanud ning publiku huvi on tõeliselt suur. «Minu teada oleme me nüüd esimene riik, kes paneb oma lauluvõistluse finaali piletid nii vara müüki. See on ühtlasi ka hea võimalus välismaa fännidel Eesti kasuks otsustada,» rõõmustab ta.

Finalistidele, kes Saku Suurhallis toimuvas finaalis üles astuvad, on publiku poolehoid ülioluline. «Artisti jaoks on just publik kõige olulisem. Need on ju elavad inimesed, kes elavad sulle kaasa,» rõhutab Eesti Laul 2016 võitja Jüri Pootsmann. «Eesti Laulu finaalist saab kätte suure rahva tunde. See on ju nagu minieurovisioon. Kogu möll ja produktsioon on nii hiiglaslik, et see annab hea ettevalmistuse päris Eurovisiooniks,» ütleb Pootsmann.

Eesti Laul 2017 finaal toimub Saku Suurhallis 4. märtsil. Finaali piletid jõuavad Piletilevis müügile juba 5. mail.

Suvilaomanik ei mõista kindlustusfirma põhimõtteid

Suvilaomanikule tekitab meelehärmi, et kindlustus määrab maja nägemata hoonele hinna. Tema väikse puitmaja väärtus on 22 000 eurot, aga kindlustus hindas vastavalt maja suurusele nende kehtestatud ruutmeetri hinna alusel taastamisväärtuseks 38 000 eurot.

Ta märkis, et selline hinnakujundus käib terve Eesti kohta, olenemata asukohast (v.a Tallinn ja Tartu). Seetõttu tuli palju kõrgem aastamakse. «Kas see on loogiline, et maja nägemata kehtestatakse oma ruutmeetri hind – mul võivad ju olla kasutatud odavamad materjalid kui mõnel teisel?» küsis ta nõutult.

«Maja suurus on 60 ruutmeetrit, seega Ifil on ruutmeetri hinnaks määratud 633 ja Ergol 517 eurot. Kummaline on lihtsalt see, et kuna sarnane maja just mullu müüdi, on teada, et müümisel see maja nii palju ei maksaks. Miks määrab kindlustus maja nägemata ise hoone hinna?» soovis naine teada. Ta ütles, et seda saab internetist ise vaadata, If andis taastamisväärtuseks näiteks 38 000 eurot ja Ergo 31 000.

Ergo märgib, et õige ja piisava kindlustussumma määrab klient

ERGO varakindlustuse grupi juht Andres Külaviir sõnas, et hoone (kinnistu) müümisel kasutatakse turuväärtust. «Turuväärtuse puhul mängib lisaks hoonele, kinnisvaraturu üldseisule ja muudele näitajatele väga tähtsat rolli kinnistu asukoht. Näiteks on samasuguse kinnistu müügihind Ida-Virumaa kaevanduste lähistel ja Viimsis mere ääres täiesti erinev,» sõnas ta.

Just seetõttu ei kasuta kindlustused, ka ERGO, hoonete kindlustamisel turuväärtust. Aluseks võetakse taastamisväärtus, s.o kulu, mis tuleb teha hoone ülesehitamiseks selle täielikul hävimisel. «Õige ja piisava kindlustussumma määrab klient, kes oma hoonet kõige paremini teab-tunneb, aga inimene ei ole alati ehitusala spetsialist ega pruugi osata õiget summat välja pakkuda,» lausus Külaviir.

Ta märkis, et kindlustusseltsil on siinjuures nõustaja roll, kes piisava kindlustussumma kahjukäsitluse praktikale ja ehitusala spetsialistide hinnangule tuginedes soovitab. Erinevatel kindlustusseltsidel on erinev töömetoodika, seda ka piisava kindlustussumma arvutamisel, seetõttu erinevad ka pakutavad summad.

«Kliendile soovitaksin, et pigem olgu kindlustussumma natuke suurem, võttes arvesse ka võimalikku ehitushindade, -materjalide maksumuse muutust, ja alati tasub silmas pidada, et liiga väikese kindlustussumma puhul ei piisa sellest hoone kui terviku taastamisel kahju korral,» lausus ta. Külaviir märkis, et kui hoone on eriline kas kasutatud ehitusmaterjalide või projekti poolest, tasub anda see info kindlustamisel ka kindlustusseltsi nõustajale ja küsida nõu nii piisava summa kui ka just vajadusi arvestava kindlustuskaitse valikul.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss sõnas, et taastamisväärtuse leidmisel ei arvestata majaaluse krundi väärtust, samuti selle asukohast tulenevat hoone turuväärtust. «Maja taastamisväärtus ja turuväärtus on erinevad mõisted. Kui maja krunt on väga väärtuslik, siis tõstab see maja turuväärtust, kuid mitte taastamisväärtust ning vastupidi,» lausus Porss. Ta lisas, et ühesuguse maja ehitamine erinevate turuväärtustega kruntidele maksab samaväärse summa.

Õige kindlustusväärtuse esitamise eest on vastutav kindlustusvõtja

PZU Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Marek Ratnik sõnas, et PZU ei nõua kodukindlustuse lepingu sõlmimisel hoone kindlustussumma märkimist lepingusse, mis tähendab kliendi jaoks seda, et selliste teemadega ei ole tarvis tegeleda. «Samas kui klient ise ikkagi soovib, on võimalik kliendi poolt soovitud kindlustussumma ka lepingusse kanda,» sõnas ta.

Tulenevalt sellest, et hoonete puhul kindlustussummat lepingusse ei märgita, loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu. «See tähendab PZU poolset lubadust, et kui ehitis peaks kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustuma või täielikult hävinema, taastatakse ehitis selle esialgsel kujul,» märkis Ratnik ja lisas, et eelpool toodust tulenevalt ei rakendata kindlustushüvitise arvestamisel ei alakindlustuse klausleid ega ka hoone kulumit.

Kui aga kindlustussumma esitamine lepingu sõlmimiseks on möödapääsmatu, tuleb lähtuda uue samaväärse hoone ehituslikust maksumusest, kuna kinnistu (sh kinnistul olevad ehitised) müügihind ei kajasta ehitise taastamiseks vajalikke kulutusi. Ratniku sõnul sellistes piirkondades, kus hoone ehituslik maksumus on kõrgem kui kinnistu väärtus, tekib oht, et kahjujuhtumi korral on lepingusse märgitud kindlustussumma ebapiisav samaväärse ehitise taastamiseks ning suur osa taastamiseks vajalikest kulutustest tuleb sellistel juhtudel kliendil paraku endal kanda. «Oluline on märkida, et õige kindlustusväärtuse esitamise eest on vastutav kindlustusvõtja,» rõhutas ta.

Galerii: ajalugu teinud Viljandi kukutas Kehra ja jõudis käsipallifinaali

Käsipalli meistriliiga tulises poolfinaalseerias alistas Viljandi neljandas kohtumises 25:23 HC Kehra ja jõudis 3:1 seeriavõiduga klubi ajaloos esmakordselt finaali. Seal minnakse vastamisi Põlva Servitiga, kes alistas teises poolfinaalpaaris Viimsi.

Viljandi esindusvõistkond on viimase 20 aasta jooksul Eesti meistrivõistlustelt võitnud küll kuus pronksmedalit, kuid finaali pole võistkond kordagi pääsenud. Poolfinaali avamängus jäädi küll Kehrale 23:29 alla, kuid seejärel võideti 26:21 ja 25:22 ning tänane 25:23 võit lõpetaski seeria Viljandi kasuks. Viljandi kasuks viskas Karl Toom 7 väravat, nii Kristo Voika kui ka Karl Roosna said kirja 5 tabamust. Kehra parimad olid samuti 5 väravaga Kaspar Lees ja Dmõtro Jankovskii.

Viljandi peatreener Marko Koks ütles mängu järel, et finaalipääsuga sai üks väga suur eesmärk täidetud, aga süües kasvab isu. Poolfinaalseerias sai Koksi hinnangul määravaks Viljandi hea kaitse. «Kui esimeses mängus said nemad palju kiirrünnakuid, siis kõigis meie võidetud mängudes saime meie hea kaitse pealt kiirrünnakuid. Ühtlasi andis see noortele kindlust. Nii Karl Toom kui Karl Roosna mängisid täna suurepäraselt,» lisas Koks.

«Mängu alguses puudus kindlus. Isegi, kui kohad õnnestus välja mängida, siis viskasime postile või väravavahile pihta. Sellega andsime jälle initsiatiivi vastastele. See oli kõikides kaotatud mängudes läbiv teema, et kiirustasime ja ei võtnud mängusituatsioonides tarku otsuseid vastu,» rääkis Kehra peatreener Indrek Lillsoo. «Oleksin tahtnud seerias enda meeskonna poolt näha kindlamaid ja küpsemaid mänge.»

Teisipäeval Põlvas algava finaalseeria suunas vaadates tunnistas Marko Koks, et sealgi on nende võimaliku edu alustala tugev kaitse. Lillsoo lisas, et Viljandi jaoks ei saa klubi ajaloo esimene finaalseeria kerge olema. «Samas see, kuidas nad platsil võitlevad, võib play-off'is väga määrava tähtsusega olla. Kui nad ei hakka Servitiga võidu jooksma, on neil võiduvõimalused kindlasti olemas.»

Järgmisel nädala kolmapäeval algab aga Kehras pronksiseeria Kehra ja Viimsi vahel. Lillsoo tõdes, et esimest korda pärast 2010. aastat meistrivõistluste finaalist eemale jäänud Kehral on poolfinaali kaotuse järel keeruline end pronksiseeriaks koguda. «Eesmärk on kindlasti finaali saada, aga seedime rahulikult asja ja igal juhul tahame vähemalt pronksmedali kätte saada.»

Finaalseeria peetakse kolme võiduni, pronksiseeria kahe võiduni.

Finaalmängud

  • 03.05.16 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Viljandi HC
  • 06.05.16 19:00 Viljandi Spordikeskus Viljandi HC – Põlva Serviti
  • 09.05.16 19:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Viljandi HC

vajadusel

  • 12.05.16 19:00 Viljandi Spordikeskus Viljandi HC – Põlva Serviti
  • 15.05.16 18:00 Mesikäpa Hall Põlva Serviti – Viljandi HC

Pronksimängud

  • 04.05.16 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viimsi/Tööriistamarket
  • 07.05.16 17:00 Viimsi kool Viimsi/Tööriistamarket - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

vajadusel

  • 10.05.16 19:00 Kehra Spordihoone HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Viimsi/Tööriistamarket

Tartu Ülikool/Kalev võitis otsustava mänguga pronksmedali

Naiste Korvpalli Meistriliiga (NKML) kolmandas pronksimängus alistas Tartu Ülikool/Kalev teist aastat järjest Audentese SG/Noortekoondise. Kolmandas ja otsustavas mängus jäi lõppskooriks 55:47 (33:25) ning kogu seeria kuulus Tartule 2-1.

Lauavõitluses oli 41:40 parem Audentes ja korvisöötude arvestuses 13:10 Tartu, pallikaotusi tegi Tartu vaid 8, Audentes aga 22. Nele Laurimaa tõi võitjatele 16 punkti ja Kadi Kals 10 punkti, Kadri Uiga viskas 8 punkti ja võttis 13 lauapalli ning Eleriin Vaino arvele kanti 9 punkti ja viis vaheltlõiget. Audentesele tõi Victoria-Ida Vähi 12 punkti ja võttis 11 lauapalli, Siiri Kliimson viskas 11 punkti ja võttis 14 lauapalli, kuid kõik tema punktid tulid avapoolajal.

Tartu naiskonna treener Kaire Asi: »Lõpp hea, kõik hea. Eks see pronks ongi see, mida me enne hooaega oma miinimumeesmärgiks seadsime. Ütleme nii, et naiste ühisliigas oleks lootnud veidi kõrgemale sihtida. Aga selleks ajaks, kui lootsime TLÜd hammustada (NKMLi poolfinaalis – toim), polnud toonus ja vorm enam see, mis pidanuks play-off’is olema. Aga kokkuvõttes – polnud üldse halb hooaeg, noored said mängida ja hea karastuse.»

Finaalseeria saab jätku homme kell 18 Audentese spordihallis, kus seisul 2-0 on vastamisi 1182 Tallinn ja TLÜ.

Clemens Fuest: milline näeb välja Brexit läbi Saksamaa silmade?

23. juunil otsustavad Ühendkuningriigi valijad, kes nad lahkuvad Euroopa Liidust või mitte. Vaid nemad üksi omavad hääleõigust, kuid lahkumisotsuse («Brexit») poliitilist ja majanduslikku mõju hakatakse tundma üle kogu Euroopa, kui mitte kogu maailm, kirjutab Ifo Instituudi president ja majandusprofessor Müncheni ülikoolis Clemens Fuest.

Euroopa suurima majandusega Saksamaale oleksid Brexiti tagajärjed tõsised. Avalik arvamus on riigi sel teemal pooleks jaganud. Mõned kardavad, et Euroopa Liit muutuks vähem liberaalseks, kui Ühendkuningriik lahkub. Teised on solvunud Ühendkuningriigi arvamuse pärast, et neile võiks Euroopa Liidu liikmestaatus tähendada vaid endale sobivate osade valimist, ning ootavad kärsitult nende lahkumist. Kui mõelda vaid Brexiti majanduslikule mõjule, on Saksamaal palju kaotada ja peaaegu mitte midagi võita.

Investeeringud Saksamaale

Alustuseks muudaks Brexit piiriüleste ettevõtete investeerimisotsuste tegemist. Ühendkuningriik võib seista silmitsi välismaiste ettevõtete väljarändega, sest ettevõtted soovivad hoida oma olemasolu Euroopa Liidus. Pole põhjust arvata, et nad koliksid Saksamaale – näiteks mitmed USA piiriülesed ettevõtted koliksid tõenäoliselt Iirimaale.

Samal ajal muutuks kogu Euroopa Liit ja eriti Saksamaa investoritele vähem ligitõmbavaks. Ühendkuningriik oleks vaba leevendama regulatsioone ning alandama makse, et meelitada enda juurde investeeringuid, millele pole kindel jalgealune Euroopa Liidus vajalik. Ka see võib vähendada investeeringuid Saksamaale.

Teiseks usuvad mõned küll, et Brexiti tulemusena tõuseks Frankfurdi tähtsus finantskeskusena, kuid selline tulemus on ääretult ebakindel. Praegu on London Euroopa peamiseks finantskeskuseks isegi ilma Ühendkuningriigi eurotsooni kuulumiseta. Seetõttu võib arvata, et lähedus Euroopa Keskpangale pole rahanduses edukuse oluliseks teguriks.

Arvatavasti satuks Euroopa Liit kasvava surve alla võtta Londonilt regulatiivmeetmete abil äritegevust, kuid selle õnnestumise võimalikkus on lahtine küsimus. Deutsche Börse ja Londoni väärtpaberibörs on juba teatanud kavandatud liitumise edasiminekut, olenemata Brexiti referendumi tulemustest.

Isegi kui Londoni tähtsus finantskeskusena väheneb, korjavad osa äritegevusest üles väljaspool Euroopat asuvad keskused nagu New York ja Hong Kong. Äritegevuse, mis aga Euroopa Liitu liigub, võib endale napsata nii mõnigi Frankfurdi rivaal, näiteks Pariis.

Kolmandaks kannatavad tõenäoliselt Saksamaa eksportijad. 2015. aastal ületas kaubandus Ühendkuningriigiga eeldatud summat 50 miljardi euro väärtuses ning Saksamaa ekspordi koguväärtuseks oli umbes 89 miljardit eurot, mis moodustab kolm protsenti riigi SKPst. Vaid Prantsusmaa ja USA ostsid rohkem Saksa kaupu. Igasugust muudatust vastastikuses kaubanduses tunneks kogu riik.

See, kuidas Euroopa lahkumise tingimused täpselt kaubandust ja kapitali liikumist mõjutavad, sõltub Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kokkulepetest. Kui Ühendkuningriik jääks Euroopa siseturu osaks nagu Norra ja Island, oleks majanduslik kahju piiratud. Kahjuks on see aga ebatõenäoline.

Valulik lahkumine

Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, kel on juurdepääs Euroopa ühisturule, peavad järgima enamikku Euroopa regulatsioone, mis just ongi Ühendkuningriigi EList lahkumise soovi põhjuseks. Lisaks sellele tahavad mõned Euroopa otsusetegijad tagada, et Brexit põhjustaks võimalikult palju valu, mis peletaks teisi Ühendkuningriigi eeskuju järgimast.

Kuulutades oma soovi lahkuda, rakenduks Ühendkuningriigile ELi asutamislepingu artikkel 50, mis sätestab lahkumiskokkuleppe saavutamise tähtajaks kaks aastat. Kui enne tähtaega kokkulepet ei allkirjastata, siis Euroopa Liidu liikmestaatus aegub. Vähemalt 35 protsenti häältest Euroopa Komisjonis oleks piisav, et takistada kokkulepet, mis muudaks Brexiti majandusliku kahju võimalikult väikseks.

Lõpetuseks oleks Brexit suureks tagasilöögiks Euroopa integratsioonile. Ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid jõuaksid ilmselt lihtsamini kokkulepeteni ühise poliitika osas, mis puudutab sise- ja välisturvalisust ning välispoliitikat, kuid Saksamaa jaoks oleks keerulisem võidelda vabakaubanduse eest ja kaitsepoliitika vastu.

Praegu on Euroopa Liidus rühm riike – Ühendkuningriik, Iirimaa, Holland, Tšehhi vabariik, Slovakkia ning Skandinaavia ja Balti riigid – kes on vabakaubanduse suhtes soodsalt meelestatud ning need moodustavad Euroopa Komisjonis umbes 32 protsenti häältest. See annab kaheksa protsendi häälteosalusega Saksamaale olulise rolli majanduspoliitilistes läbirääkimistes. Koos liberaalsete riikidega saab Saksamaa takistada komisjoni otsuseid, mis võimaldab ära kasutada Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelisi erinevusi ja kujutab endast võtmeosa konsensuste loomisel.

Kui Ühendkuningriik peaks lahkuma, väheneks liberaalsete riikide häälteosalus komisjonis 25 protsendini, ulatudes koos Saksamaaga 34 protsendini – jäädes napilt puudu otsuste takistamiseks vajalikust vähemusest. Moodustada saab muidugi ka uusi koalitsioone, kuid Saksamaa poliitiline mõju Euroopa Liidule kindlasti väheneks.

Lühidalt öeldes on kõige suurem huvi Ühendkuningriigi liikmesriigiks jäämise osas Saksamaal. Briti valijatel on võimalus säästa end suurtest majandusprobleemidest, lubades samal ajal Saksamaal ja ülejäänud Euroopal kergendatult hingata.

Copyright: Project Syndicate, 2016.

www.project-syndicate.org

Kadunud sokkide müsteerium leidis lahenduse

Sageli võib juhtuda, et pesupesemise käigus kaob sokk ära - ja ebatavalisel moel mitte sokipaar, vaid üksainus sokk, mistõttu enamasti see enam kandmiseks ei kõlba. Hiljuti koostati valem, millest oleneb sokkide kadumine.

Psühholoog Simon Moore ning statistik Geoff Ellis võtsid arvesse erinevaid tegureid, mis on tihtipeale süüdlaseks sokkide kadumisel pesupesemise käigus, vahendab Daily Mail. Nad arvestasid näiteks pesu kogust, pereliikmete arvu ning sokkide kogust ühes masinatäies ning koostasid selle põhjal valemi, miks sokid ära kaovad.

Nad märkisid, et sokkide kadumise taga pole siiski üleloomulikud jõud, nagu sageli kahtlustatakse, vaid täiesti loogilised põhjused – näiteks satuvad sokid erinevatesse pesulaaridesse või kukuvad hiljem radiaatori peal kuivades selle taha.

Sokkide kadumise valem näeb välja järgmine:

Sealjuures L tähendab pesu kogust (laundry size), p märgib inimeste arvu peres (people), f näitab pesupesemise sagedust (frequency). C näitab aga pesupesemise keerukust (complexity) – see sisaldab näiteks seda, mitut eri tüüpi (t – type) pesu (värviline, valge pesu jm) nädala jooksul pestakse. See korrutatakse sokkide arvuga, mida nädala jooksul pestakse. Pesu koguse ja keerukuse summast lahutatakse positiivsuse (P) ja tähelepanu (A) korrutis.

Valemi loojad leiavad, et pesupesemise protsessi juures on oluline, millise tujuga inimene seda teeb ning see mõjutab ühtlasi ka tema tähelepanu. Positiivsus märgitakse viiepalliskaalal, kus üks tähistab suhtumist pesupesemisse kui tüütusse ja ebameeldivasse kohustusse, viis aga märgib tegevuse nautimist. Tähelepanelikkuse aste näitab aga seda, kas pesupesija kontrollib enne tegevuse alustamist esmalt riiete taskuid, pöörab riided õigetpidi, rullib sokid lahti jm.

Vaata lähemalt allolevast videost.

Ressursitasud langevad tagasiulatuvalt varasema laekumise arvelt

Valitsus on otsustanud järgmisel aastal põlevkivi ressursitasusid langetada, ent teha seda läbi tagasimaksete eelmistel aastatel makstud tasude eest; otsuse põhjus on muuhulgas soov mitte minna vastuollu Euroopa Liidu riigiabireeglitega.

Saastetasusid põlevkivisektorile valitsus ei langeta, ent külmutab need eelmise aasta tasemel. "Tähelepanu pööratakse rohkem ressursitasudele. Valitsus, täpsemalt keskkonnaminister on seda disainimas," ütles rahandusminister Sven Sester pressikonverentsil BNS-ile.

Vastuseks BNS-i küsimusele, kas ressursitasusid plaanib valitsus langetada tulevateks aastateks või teha eelmiste aastate eest laekunud tasudelt tagasimakseid, ütles Sester, et töösse läks viimane variant. "Me vaatame seda selles pildis, et mis hetkel juhtus olukord, kus brenti hinnad ja maailmaturuhinnad läksid langusesse," rääkis minister ja kinnitas, et tasusid langetatakse tagasiulatuvalt.

Neljapäeval valitsuse kabinetiistungil arutusel olevast eelnõust selgub, et maksulangetus algab 2015. aasta 1. juulist. Just siis oli raske kütteõli hind keskkonnaministeeriumi sõnul püsivalt olnud alla põlevkivi omahinna ning põlevkivielektri hind omahinna piiril.

Eelnõust selgub ka, et seaduse mõjul väheneb ressursitasude laekumine 2016. aastal 38,6 miljoni euro ulatuses ja 2017. aastal 26,7 miljoni euro ulatuses. Ida-Virumaal kaotatakse välisõhu saastamise lisakoefitsiendid, see muudatus jõustub tagasiulatuvalt selle aasta 1. jaanuaril.

Eelmiste aastate eelarvepositsioone valitsuse otsus aga ei mõjuta, kuna kahel viimasel aastal on eelarvesse toimunud 244 miljoni euro võrra rohkem laekumisi kui planeeritud ning ka selle aasta esimese kahe kuu maksulaekumine viitab pigem positiivsele stsenaariumile, lisas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Vastuseks BNS-i küsimusele, kas üks valitsuse otsuse põhjuseid oli kartus, et vastasel juhul minnakse vastu riigiabireeglitele, möönis rahandusminister, et see oli üks põhjuseid. "Võtsime erinevaid aspekte aluseks, muuhulgas ka riigiabireegleid, aga ka keskkonnamõju," ütles Sester.

Valitsus otsustas märtsi alguses, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad hiljemalt juulist ajutiselt nii keskkonna- kui ressursitasud 0,275 eurole tonni kohta. Selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.

TTÜ jõudis rahvusvahelises üliõpilasliigas ISBL finaali

Korvpalli üliõpilasliiga ISBL poolfinaalis alistas TTÜ 96:75 Moskva Riikliku Kehakultuuri Akadeemia ja jõudis väga kindla mänguga homsesse finaali, teatab Korvpalliliit.

Ehkki alguse sai veidi paremini käima MGAFK, leidis TTÜ end esimese veerandaja keskel, asus domineerima ning olles edu korra saavutanud, seda enam käest ei andnud. Esimese veerandaja lõpuks oldi 21:16 ees ja sestsaadik venelastele enam võimalust ei antudki. TTÜ oli oma mängu väga hästi käima saanud, poolajale mindi juba kümnepunktises eduseisus 41:31.

Ka poolajapausilt tuli tugevamalt tagasi just TTÜ. 6:0 minispurdiga alustanud, oli vahe juba mugavaks tehtud ning ehkki Moskva tuli aeg-ajalt paari punktiga lähemale, karistati see kiirelt. Kolmas veerand võideti 31:18, skooriks lõpus 72:49. Neljas veerand pani asjale kena punkti ning 96:75 võiduga sai TTÜ homseks hea tunnetuse kätte.

Võitjate parim oli täna Kristjan Kitsing, kels tõi 22 punkti, 14 lauapalli ja 5 korvisöötu. Moskva parimaks kerkis 18 punkti ja 6 korvisööduga Mihhail Antonov. TTÜ, kes võitis liiga esimesel hooajal esikoha, soovib 2012/2013 hooaja saavutust kahtlemata korrata, iseäranis võttes arvesse eelmisel hooajal saadud finaalikaotust.

Homseks mänguks, mis algab 17.00, tuleb TTÜ-le vastane Läti Ülikooli ja Leedu Spordiülikooli paarist. Pronksikohtumine algab kell 14.30. Mõlemast mängust näeb otseülekannet liiga kodulehel.

Remondi nipivideo: kuidas korralikult pahteldada?

Kevadel plaanivad paljud kodus värskendava uuenduskuuri ette võtta. Ent veel enne, kui värvidega seina kallale asuda, tuleb aluspind korralikult pahteldada. Kuidas, seda õpetab Postimees Kodu nipivideos Tikkurila koolituskeskuse juht Meelis Tarto.

Vaher: riigijuhid peaksid raha jagama nõudlikumalt

Riigikontrolli värskes auditis organisatsiooni juhtimises kiitvaid hinnanguid saanud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher (40) ütles, et enne riigieelarvest lihtsalt raha jagamist peaks selle saajailt hoopis kriitiliselt küsima, mida nad ise on paremaks toimetulekuks ära teinud.

Mitu korda olete riigikontrolli auditi läbi töötanud?

Kaks.

Mis on seal teie jaoks olulisemad asjad?

Oleks ju hea, kui saaksime iga kuritegu uurida nii põhjalikult nagu väikese Varvara [Ivanova] tapmist neli aastat tagasi, kus tuli välja hästi palju muid asju. See juhtum näitas selgelt, et võimekus meil on, aga käed on lühikesed. Aga mis minu jaoks kõige tähtsam…

2014. aastal oli aru saada, et PPA ühendamises kahtlejaid oli küllaga. Leidus nii poliitikuid kui ka arvamusliidreid. Ja mis mind tõsiselt hirmutas – lõpuks see kõik demoraliseeris meie töötajaid. Kogu aeg anti mingit sõnumit, et kohe midagi muutub. Kohe tuleb tagasi piirivalve, keskkriminaalpolitsei, kes peabki oma varjatuse ja kinnisusega olema ehk veidi muust politseist eraldi.

Oli vaja, et kellegi objektiivne pilk kõrvalt ütleks, kuidas asjad tegelikult on. Riigikontroll seda nüüd tegi. Meist tehti hea röntgenipilt ning minu jaoks on selles väga palju tarka kriitikat ja häid ettepanekuid. Väga oluline, et riigikontrolli viidatavad ohud on reaalsed. Need ei ole sellised asjad, et no vaatame, mis õige siis saab.

Audit ütleb mitmeid asju: et politsei töötajad vananevad ja organisatsioon jookseb nii lõpuks inimestest tühjaks, samuti seda, et avalik sektor laiemalt on saanud riigieelarvest palju heldemalt raha kui politsei. Mis on aga teie jaoks see kõige olulisem iva?

Tõdemus, et meie teenused ei ole halvenenud. Vastupidi, mõned asjad on isegi paranenud. Seda vaatamata sellele, et inimesi on meil vähem.

Kõige tugevama kindluse andis see, et palju kritiseeritud piirivalvamine on tegelikult läinud sisult paremaks. Me räägime siin päris piiri valvamisest, mitte administreerimisest.

Mis seal paremaks on läinud?

Vaadake, ükski sõda maailmas ei alga nii, et tank sõidab üle piiri. Sõjad algavad tunduvalt varasemas faasis. Ma toon ühe aktuaalse näite. Kaks, kolm või neli kuud tagasi saime öelda, et Eesti kuritegelikud ühendused ei tegele ebaseadusliku sisserände korraldamisega. Täna nad juba teevad seda.

Ma ei saa kõigest rääkida, kuid me kontrollime olukorda. Meil on käimas menetlused ja jälitusoperatsioonid. Kolm kuud tagasi meil seda probleemi polnud. Politsei ülesanne ongi see kriis ära hoida.

Olen juba varem öelnud, et kõiki kuritegusid me ei jõua uurida. Aga kui me ei jõua uurida üha rohkem väikeseid kuritegusid, siis klassikalises mõttes juhtub lõpuks nii, et kui varguseid ei uurita, tekib neid lõpuks väga palju. Seejärel on väga reaalne, et sellele varaste seltskonnale tekib mingi väiksemat sorti liider, ning sellele pundile tekib kuskil kõrgemal veel omakorda peremees ja lõpuks ongi kuritegelik ühendus valmis. On bandiidid, kes maksustavad vargaid, ning on vargad, kes süsteemselt varastavad. See destabiliseerib olukorda.

Audit toob välja selle, et piirivalvur sai varem rohkem palka kui politseinik. Näiteks Ida prefektuuris oli see vahe isegi kolmandik piirivalvuri kasuks. Kuidas nii?

Organisatsioonid arenesid erinevalt. See ei ole nüüd päris üks ühele näide, kuid keskmise rikkumisega seotud süüteoasjas kohtus esinev advokaat teenib tunnis 130 eurot. Võrdluseks, riigi poolt tõendeid koguva politsei menetleja tunnihinne on kümme eurot. See ei ole ka aus.

Aga tulles tagasi küsimuse juurde, siis oligi üks liitmise eesmärke, et sarnast tööd tegevad ametnikud ei saa olla erineva töötasuga. Näiteks Ida prefektuuris on piirivalvurite arv varasemaga võrreldes isegi suurenenud, nende palk on 2009. aastast tõusnud 430 eurot ehk umbes poole. Nende varustus on samuti paranenud.

Me ei ole teinud varustuses mingit tiigrihüpet. Oleme tasahilju saanud piirivalvurite varustatuse osas nina ämbri ääre peale. Kurjategijatel on juba ammu öövaatlusseadmed ja väga kiired masinad. Meie alles liigume neile järele. Meie varustatus hakkab nendega nüüd võrdsustuma. Mingit «vaud» pole tegelikult toimunud.

Aga kolm-neli aastat tagasi oli olukord palju hullem – piirivalvur ei näinud piiri. Ta ei teadnud, mis piiril toimub. Täna oleme liikumas sinna, et juba teame. Sellest ka kiirreageerimisüksuste loomine piiril.

Ainuüksi vastaspoolele teadaoleva piiripatrulli marsruudiga pahategusid planeeriva kurjategija vastu ei saa. Meil oli vaja luua üksus, kes lähebki vajadusel kolmeks päevaks metsa ja tuleb õigel ajal sealt välja. Oli vaja meeskondi, kes toimetaksid luureinfo põhjal ja kes tunneksid maastikku nagu oma viit sõrme. Kelle paiknemisest teistel piirivalvetoimkondadel ei peagi reaalajas aimu olema.

Kuuldavasti on praegugi pooleli kiirreageerimisüksuste isikkoosseisu suurendamine. Seda nii eriüksuses K kui ka piirivalves.

Meie eesmärk on tõsta kiirreageerimisvõimekust. On selge, kas tegu on kurjategijate või võõra riigi eriteenistustega – esimene tulevahetus saab neil tekkida politsei- ja piirivalve töötajatega. Eestis pole teist struktuuriüksust, kes selle tule meie asemel esimesena vastu võtaks.

Meie võimekus peab olema info omamises. Täpselt sama oluline on koostöö kogukonnaga. Kui ma rääkisin kuritegelikest ühendustest, siis kui me neid ei kontrolli, siis oleme pool lahingut juba kaotanud. Kui luure magab midagi maha, siis reageerimine on teine käik. Siis on tegelikult juba hilja.

Selle võimekuse tõstmine nõuab uut raha ja sellega on politseil auditi järgi kogu aeg muust riigisektorist kehvem seis. Miks sörgite sabas?

Oleme oma reformidega saanud sisemiselt nii palju raha kokku korjata, et lõime piirivalve kiirreageerimise. Tegelikult saime selle võimekuse loomiseks raha väljast hästi vähe. Enamiku saime oma sisemiste ressursside arvelt, tõmmates kokku kulusid juhtide, planeerijate, dokumendihalduse töötajate arvelt.

Aga planeerimise vähendamine pikas plaanis ei ole mõistlik. Sa pead ju teadma, mis sind ees ootab. Ka riigikontroll heidab meile väärikalt ette seda, et meil pole praegu pikka plaani. Mina peadirektorina ei tea näiteks, millised on minu personalivõimalused järgmise nelja aasta jooksul. Ma ei tea isegi järgmist aastat. Aga täna tuleb need otsused teha – personali osas, soetada varustust, ehitada maju. Oleks ju mõistlik, kui ma teaksin, kui paljudele inimestele ma varustust ostma pean. Me oleme juba teinud selle, mis meie võimuses.

Jäänud on veel üks käik – peadirektorina olen jätkuvalt seda meelt, et politsei ei saa olla armetus olukorras. Meil on  500 politseinikku tööl muudes ametis. Miks nad seal käivad? Mitte sellepärast, et nad tahaksid teisel tööl käia. Nad käivad omale lihtsalt leiba lauale teenimas.

Tallinnas on meie inimese palk 1000 eurot kätte. Kui tal on pere, siis palju selle raha eest saab? See lükkabki inimese teisele tööle. Aga ta tuleb politseitööle hiljem juba väsinuna. Kujutage ette olukorda, kus tuleb võtta vastu väga selgeid otsuseid. Kriisiolukorras on väsimus üks suuremaid riske, mis sunnib eksima.

Kui politseinik saab väljakutse, peab ta üheaegselt olema jurist ja psühholoog, kes suudab erinevaid inimesi lahutada puhtalt oma kehahoiakuga. Kui me ei suuda selliseid inimesi hoida või palgata, siis läheb lõpuks tunduvalt rohkem raha sellele, et keegi tuleb tööle, hakkab lõpuks asjadest aru saama ja läheb siis ära. Seejärel hakkame jälle uut inimest õpetama. Me paneme tohutu raha koolis nende inimeste alla, kes õpivad politseinikeks.

1000 eurot kätte pole isegi Tallinnas kindlasti väike palk.

Jah, aga iseasi, mis politseinik selle raha saamiseks tegema peab. Ta sõidab väljakutsele ei tea kuhu, ta ei tea, mis teda seal ees ootab…

Võib surma saada…

Absoluutselt, meil on 21 politseinikku ära tapetud. Mul on endal kaks auku seljas, ma tean, mida see tähendab.

Politseinik ei saa valida, mida tegema peab. Tal peab olema üsna suur oskuste pagas, tundma seadusi ja olema lõpuks ka psühholoog.

Mis see väärikas summa patrullpolitseinikule olema peaks?

1500 eurot bruto. Sellise summaga saaksime järjekorra ukse taha.

Audit ütleb, et kui nii edasi, siis politseinike keskmise vanuse suurenemise tõttu kaotab politsei lõpuks kümne aastaga viiendiku inimestest.

Olen käinud noortele politseinikele seda juba mitmel korral rääkimas – kui varem räägiti, et tuled politseisse, oled elu lõpuni politseinik ning hakkad siis saama eripensioni, siis see ei ole õige. See juhtub kuskil 30 aasta pärast. Aga me ei tea keegi, mis on 30 aasta pärast. Selle ootuse andmine inimestele on tegelikult nende petmine. Tal on vaja seda palka täna.

Mul on konkreetne ettepanek – lõpetame selle pensionijama ära, võtame selleks kuluva raha, tõstame selle politsei palgareale ning saame kohe 20 patrulli juurde. Või siis saame tõsta inimeste palka, et nad saaksid käia teatris, osta noodivihiku. Et kui nad tahavad luua peret, siis nad ei mõtleks nii – mul on küll väga vahva töö, kuid pere loomisega ei tule ma lihtsalt materiaalselt toime.

Poliitikud räägivad, et siseturvalisus ja kuritegevusega võitlemine on meie riiklik prioriteet. Tegelikult on see sisutu lubadus. Auditki nendib, et avalikus sektoris on sisejulgeolek saanud aastast aastasse kõige vähem raha. Miks selline vahe?

Ma arvan, et kõik muudkui küsivad raha, aga nende käest ei küsita vastu, mida te ise organisatsioonis olete raha leidmiseks juba ära teinud. Mis on see muutus, mille sa ise oled efektiivsemaks teinud.

Ma tunnetan, et selline nõudlikkus Eestis puudub. Kõik riigijuhid kulutavad väga palju töötunde otsustamaks, kust juurde saada ja kellele raha anda. Tegelikult jäetakse küsimata küsimus, mida sa ise oled ära teinud?

Kui tavaline inimene teab, et tema palk on järgmised viis aastat sama, siis ta arvestab sellega. Ta hakkab jälgima oma elektriarveid ja harjumusi – ta ei osta jäätist näiteks Statoilist, vaid läheb hinnavahe pärast seda ostma näiteks Rimisse.

Riigikontrolli audit näitab konkreetselt, et politsei teenus on läinud paremaks ilma riigieelarvest raha juurde saamata. See, mida teinud oleme, on riigi raha riigimehelik kasutamine. Ma võin ausate silmadega vaadata igaühele otsa ja öelda, et oleme teinud kõik endast oleneva panemaks riigi raha õigesse kohta.

Politsei kasutuses olev kinnisvara on vähenenud kolmandiku võrra, kuid kulud on suurenenud samas kaks kolmandikku. Matemaatiliselt tundub see absurdne.

Ütlen väga otse, me ei ole rahul Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi pakutava teenusega. Võtke kinnisvaraturu näide – erasektoris pole võimalik, et on teenust pakkuv organisatsioon, kelle usaldus on uuringute põhjal vaid umbes 30 protsenti. Samas on selle organisatsiooni pakutava kinnisvara hind väga kõrge.

Erasektoris on nii, et kui klient pole rahul kinnisvarateenusega, siis ta vahetab operaatorit. Meie seda vahetada ei saa. Oleme riigi kinnisvara ettevõttele peale justiitsministeeriumi suuruselt teine partner. Kui rahulolu on nii väike ja hinnad on turuhinnast kõrgemad, siis erasektoris lõppeks see leping kiiresti. Minul aga pole siin muid valikuid. Sealt see vahe tulebki.

Liverpooli jalgpallurile määrati leebe karistus, kuid uurimine jätkub

Liverpooli jalgpallimeeskonna kaitsja Mamadou Sakho, kes andis pärast 17. märtsil Manchester Unitedi vastu peetud Euroopa Liiga mängu positiivse dopinguproovi, sai UEFAlt 30 päeva pikkuse ajutise võistluskeelu.

26-aastane Sakho tarvitas tõenäoliselt mingit sorti rasva põletavat spordijooki, milles sisaldusid keelatud ained. Kuna Prantsusmaa koondislane loobus vabatahtlikult B-proovi avamisest ja Liverpool kõrvaldas ta positiivse A-proovi ilmnemisel kohe mängudeks üles antavast koosseisust, võib see talle karistuse määramisel kasuks tulla.

2011. aastal jäi kaalu langetavate tablettide tõttu dopinguga vahele ka Sakho meeskonnakaaslane Kolo Toure, kellele määrati toona kuuekuuline võistluskeeld. Kui UEFA määrab Sakhole samasuguse karistuse, jääb prantslasel osalemata suvisel EM-finaalturniiril.

Õdede liitu räsib skandaal

Äsja valitud õdede liidu president Tiina Teder astus ametist tagasi, sest avastas varasema juhatuse tegevuses vastuolu mittetulundusühingu seadusega, mille kohaselt määras eelmine juhtkond endale kõrgeid palku ilma üldkogu heakskiiduta.

Varasema juhi tegevuse suhtes kaaluti ka prokuratuuuri pöördumist, kuid sellest loobuti, vahendas ERR uudised «Aktuaalne kaamerat».

Möödunud aasta lõpus valis Eesti Õdede Liit endale 12 aastat organisatsiooni juhtinud Ester Öpiku asemel juhiks Tiina Tederi, kes avastas, et  varasem juhatus eesotsas Ester Öpikuga määras ise endale palga ja hüvitised.

Summa, mida president toona endale määras, oli «Aktuaalsele kaamerale» teadaolevalt 3200 eurot. Nendest summadest ei teadnud lihtliikmed aga mitte midagi ja tasu määramine läks vastuollu mittetulundusühingu seadusega.

Prokuratuur räägib Viljandi tapmisest täpsemalt pärast uurimise lõppu

Prokuratuur ei avalda Valuoja puiestee tapmise seni ilmnenud asjaolusid enne eeluurimise lõppu ega ütle, kas kahtlustatav on saadetud kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.

«Kahtlustatav on üle kuulatud ja viibib kohtu loal vahi all. Kriminaalasjas on määratud ka vajalikud ekspertiisid,» vahendas prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina seda, mida prokuratuur praegu mõrva kohta avaldab.

Täpsustavale küsimusele, kas kahtlustatavale on tellitud kohtupsühhiaatriline ja -psühholoogiline ekspertiis, prokuratuur ei vastanud. Vastuseta jäi ka küsimus, kas on selgeks saanud, miks kahtlustatav relva võttis ja tulistama hakkas.

15. aprilli lõuna ajal hakkas Viljandis Valuoja puiesteel elav 38-aastane mees, kes varem oli kinnises raviasutuses ravil viibinud, tulistama naaberkorteri ukse pihta, mille taga oli naine koos väikelapsega.

Naine ei saanud aru, et ust tulistati, vaid arvas, et seda lõhuti, ning kutsus appi oma lähedase ja pöördus politsei poole. Kui appitulnud sugulased kohale jõudsid, oli trepikoda tühi, aga enne kui nad sealt lahkuda jõudsid, astus tulistaja oma korterist välja ja lasi endast kõrgemal asuvat meest selga. 39-aastane ohver suri sündmuskohal.

Laskjale on esitatud kahtlustus tapmiskatses ja mõrvas. 

Gümnasistid meenutasid William Shakespeare´i

Eile oli Hugo Treffneri gümnaasiumi koolimaja seintele peidetud 23 paberilipikut, mida kaunistas kogu maailmas tuntud luule­­taja ja näitekirjaniku William Shakespeare,i portree ning mõni mõtlemapanev tsitaat tema sulest.

See oli üks viis, kuidas treffneristid tähistasid suurkuju neljasajandat surma-aastapäeva. Rühm õpilasi, nende seas ka külalised Võru gümnaasiumist, pidi 25 minuti jooksul leidma üles võimalikult palju koolimajja peidetud tsitaate ning mobiiltelefoni kasutades otsima internetist, millisest näidendist tsitaat pärineb ning kes seda ütles.

Orienteerumine

Kui treffneristid panid stardipaugu järel ummisjalu koolimaja peale jooksu, siis Võru gümnaasiumist külla tulnud 11. klassi õpilased Eveliis Kallas, Stefani Vissel ja Keithi Lepla pidid lisaks tsitaatide otsimisele tegelema võõras majas orienteerumisega.

Neiud tõdesid, et nad ei tea kirjamehest nii palju, kui sooviksid. Stefani Vissel lisas, et kuna Shakespeare,i looming pakub talle huvi, siis on ta seda omal käel veidi uurinud. Nii olid ka mõned ära peidetud tsitaadid talle tuttavad.

Kirjamehe surma-aastapäeva puhul gümnasistidele esinenud Tartu ülikooli inglise filoloogia lektor Pilvi Rajamäe seadis oma loengus aga kahtluse alla, kas maailmakuulsad näidendid ja neist tuntud tsitaadid on ikka Shakespeare,i enda kirjutatud.

Koolimaja teise korruse koridoridest võis leida Vanemuise teatri mängukavas ol­­nud Shakespeare,i näidendite plakateid. Neist vanim, 1946. aasta juulikuus esietendunud «Romeo ja Julia» plakat, ilutses direktorikabineti uksel.

Koolidevaheline sõprus

Lisaks Shakespeare,i-teemalis­­tele loengutele täitsid gümnasistid eilse päeva suurkuju kirja pandud monoloogide ja sonettide ettekandmisega ning temaatilise mälumänguga.

Treffneri kooli inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hilde­­brandt rääkis, et eilne üritus avas ühtlasi koostöö Võru riigigümnaasiumiga.

Ta märkis, et üha väheneva gümnaasiumide hulga juures tekib suurematest linnadest eemal olevatel koolidel probleem, kellega korraldada ühiseid võistlusi, kui oled oma piirkonnas ainus gümnaasium. Seetõttu plaanivad treffneristid Võru õpilasi edaspidigi endale külla kutsuda.

Messi porine mälestus ootab silumist

Mitmete Tähtvere linnaosa elanike arvates jättis nädalatagune maamess linna omajagu maahõngu, näiteks puhkepargi kõrval laiuv muruplats meenutab praegu märksa rohkem küntud põldu kui muru.

Plats on tihedalt täis poriseid autojälgi, millest sügavamate põhjas lainetab vesi. Pole ka ime, sest osa messikülalisi takerdus platsilt välja sõites nii tugevasti pinnasesse, et tarvis läks kõrvalist abi.

Tähtvere puhkepargi juhataja Marti Viilu märkis, et laululava tagune oli maamessi ametlik parkla ning kokku lepiti ka murul parkimine, kui maapind on piisavalt kuiv ja võimaldab seda. 

«See oli täiesti kooskõlastatud tegevus,» rahustas ta ümberkaudseid elanikke, kes ehk muruplatsi praegust seisukorda silmitsedes messist veidi halvasti mõtlevad.

Neljapäeval, mil mess algas, oligi maapind parkimiseks piisavalt tahe. Reedene vihm leotas aga pinnase korralikult läbi ja külastajate rekordi löönud messi kaks viimast päeva tegid murule omajagu liiga.

Loodus on Eesti kliimas kiire ja ilmade soojenedes muutuksid roopad peagi roheliseks. Et platsi aga ka edaspidi muretult niita saaks, on puhkepargil kavas songermaa ära siluda, tuua mulda juurde ja külvata muruseemet. 

Maamessi korraldajad on Viilu sõnul lubanud muru taastamist toetada. 

Töid alustatakse kohe, kui maapind kannatab. Puhkepargi juhi selgitusel ei ole praegu mõtet sinna tehnikaga peale minna.

Tänavu käis maamessil üle   43 000 inimese.

Uus nädal toob kuni 20 kraadi sooja

Nädalavahetus on veel hoovihmadega ja jahe, kuid järgmine nädal toob soojalaine, mil õhutemperatuur võib kerkida 20 kraadini.

Aasta kõige tujukam kuu on ennast igast küljest tõestanud. Öösiti on jagunud külmakraade ja päevased termomeetrinäidud on kerkinud kuni 20 kraadini. Üldjoontes on naljakuu ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud normist kõrgem, kirjutas ilmateenistuse sünoptik Maile Meius nädala ilmaprognoosis.

Tugevamatest tormidest pääsesime ja domineerivaks on olnud tuulevaiksed ilmad. Üle Eesti on rännanud ka mitmed sajupilved ja sadu on tulnud nii kosutava veena kui ka tahkemal kujul. Täpselt nii nagu aprillikuule kohane.

Kõige sagedasemad olid lörtsihood ajavahemikul 21.-26.04, üksikutel päevadel pudenes pilveservast ka rahet ja jääkruupe.

Kuu alguses ja keskel pakkusid võrratut vaatemängu öötaevas veiklevad virmalised ning edaspidigi on kevadel meie jaoks varuks rohkelt maagilisi hetki. Seda siiski tunduvalt maalähedasemal kujul. Stardijoonel seisev taimeriik ootab vaid soojema õhu saabumist, et uhke roheline rüü taaskord selga tõmmata ja see värviliste kalliskivide ehk õitega ehtida.

Lõppeval nädalal suuremat sooja saabumas ei ole ja seegi võib Eesti piires väga erinevalt jaotuda. Kohati sajab hoovihma, öösel langeb õhutemperatuur mõnel pool nulli lähedale ja hommikuti lisavad kõledust hallid udulõigud.

Järgmisel nädalal teeb meist lääne pool pöörlev madalrõhuala aga otsustava käigu ja meelitab Läänemere äärde soojema õhumassi. Seega ei ole välistatud, et mõnel päikesepaistelisemal päeval termomeetrinäidud Eestiski taas 20 kraadile lähenevad.

Täna on meil veel vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib hoovihma sadada. Õhutemperatuur on 11-15, meretuulega rannikul 8 kraadi.

Laupäeval sajab enamasti Ida-Eestis kohati hoovihma. Sooja on 8-14 kraadi. Pühapäevalgi sajab kohati hoovihma. Õhutemperatuur on 11-16, rannikul kohati 7 kraadi.

Ka esmaspäeval veel õhutemperatuur ei kerki, öösel jääb see 1-6 kraadi piiresse, päeval tõuseb 12-17, rannikul kohati 7 kraadini.

Põlula rahvas võitleb kooli eest: "Kõige hullem on teadmatus"

Kui tavaliselt jätavad volikoguistungid rahva külmaks, siis kolmapäeval oli Ulvi rahvamajja kogunenud pea viiskümmend kohalikku, lastest vanuriteni, kaasas isetehtud plakatid. Kirgi küttis Põlula kooli võimalik sulgemine.

Vallavolikogu esimees Arnu Lippasaar tutvustas vallavalitsuse otsust, millega määratakse nn kvoot: kuni Põlula koolis käib 35 õpilast, säilib see põhikoolina vähemalt 2020. aastani. Tema sõnul on kooli saatus juba kaua arutuse all, kuna õpilaste arv aina väheneb.

Ka lisas otsustamisele survet tõdemus, et haldusreformiga liidetaks Rägavere vald mõne suurema vallaga, kus on enamjaolt mitu kooli ning nii on põhikooli säilimine küsimärgi all. “Kui läheme ühinemiskõnelustele sõnumiga, et põhikool või mitte midagi, siis võime üldse koolist ilma jääda,” ütles esimees.

Vallavalitsuse otsus näeb ette, et kui laste arv Põlulas langeb alla 35, muutub kool neljaklassiliseks. Põhjuseks toodi, et enamik erialaaineid hakkab 5. klassis ja nii oleks üleminek lastele lihtsam.

Otsuse tegemisel tugineti ka valla küsitlusele kaheksa lapsevanemaga. Probleem on Lippasaare sõnul selles, et Põlula koolis käib 42 last, samal ajal kui valla hingekirjas on neid veel 41. “Me ei hävita kooli,” kinnitas Lippasaar.

Seejärel said sõna volikoguliikmed. Avaldati arvamust, et tegu on rutaka otsusega, sest selguse saaks alles ühinemiste järel.

Kuna ammu on olnud õhus teema Ulvi lasteaia viimisest Põlula mõisa, uuriti ka seda võimalust. Lippasaare sõnul oleks parim tuua tulevikus neljaklassiline Põlula kool hoonesse, kus on praegu lasteaed ja vanadekodu, viimane aga viia mõisahoonesse.

See provotseeris publiku seast küsimuse: “Lippasaar, palju sa mõisa müügist raha saad?”

Koolirahvas ja mitu volikoguliiget pooldasid aga esimest varianti, viidates, et kuna koolil on spordiväljakud, uued arvutiklassid ja moderniseeritud infrastruktuur, tuleks pakutavas hoones nullist alustada.

Direktori kohusetäitja tsiteeris koolilaste vanematega tehtud küsitluse tulemust – enamik pooldas kooli jätkamist üheksaklassilisena. Suur osa Põlula koolis mittekäivatest lastest ei tegevat seda objektiivsetel põhjustel: kes vajab erikooli, kes on Rägavere valda sisse kirjutatud, ent elab Tallinnas.

Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna juhataja Aivi Must sõnas, et kooli ja lasteaia ühe katuse alla viimine on mõistlik. “Vastutus lasub ka vanematel – kui nad oma lapsi maakooli ei pane, siis ei saa kool säilida,” rääkis Must. “Kogukond peab otsustama, kui kaua põhikool säilib. See on teie kätes, siin ei saa riik ega maavalitsus midagi ette kirjutada,” lisas haridusspetsialist.

Valla hoolekogu esindaja Käthlin Pakkani sõnul on hoolekogu seisukoht, et kool peab säilima põhikoolina, mitte neljaklassilisena. “Viiendas klassis tulevad erialaained, aga algkoolis ei pruugi õppekavad ühtida. See asetaks lapse uues koolis halba olukorda. Tal kaovad nii klassijuhataja kui turvaline keskkond,” lisas Pakkan.

Põlula kooli õpetajad kinnitasid, et kõige hullem on teadmatus. “Kui lapsevanem küsib, kas kool jääb, ja me ei oska lihtsalt vastata,” lisas õpetaja Merje Kallip.

Kuna vallavalitsus soovis, et kool võtaks ette samme laste arvu suurendamiseks, ütles ta, et plaanis on loodusõppe süvendamine.

“Mõned lapsed vajavadki rahulikumat keskkonda. Tuli linnast üks laps, kes suures koolis hakkama ei saanud – siin saab ilusti hakkama,” rääkis õpetaja.

Kolme lapse isa Olari Valter ütles, et just haldusreformi silmas pidades oleks tark luua tugev kohalik kogukond, mitte lõhkuda infrastruktuuri. “Kui kaob kool, kaovad õpetajad, tõenäoliselt kolivad lapsevanemad linna – see tähendab, et omavalitsusel jäävad maksutulud saamata,” rääkis Valter.

Vallavalitsuse otsus saadeti töökomisjonidesse, kes detaile arutavad ning arvutavad, kui palju läheks maksma lasteaia kolimine mõisahoonesse, kui palju kooli toomine lasteaiahoonesse ja vanadekodu viimine mõisahoonesse.

Naine müüs internetis olematut kaupa

Pärnu maakohus mõistis üleeile kokkuleppemenetluses kelmuses süüdi 34aastase Marise, kes müüs inimestele olematut kaupa.

Selle teo eest määras kohus Marisele aasta ja kuus kuud vangistust. Maris ei pea siiski vangi minema, kui ta ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime järgmist tahtlikku kuritegu.

Küll mõistis kohus Mariselt välja kannatanute tsiviilhagid kogusummas ligemale 1000 eurot.

Süüdistuse järgi pakkus Maris ajalehe Kuldne Börs kuulutustes, interneti müügiportaalide ja Facebooki vahendusel müügiks lapsevankreid ja diivanit, mida ta tegelikult ostjatele edastada ei kavatsenud.

“Ostjad kandsid raha süüdistatava pangakontole, kuid vastutasuks kaupa ei saanud,” selgitas esimese ja teise kohtuastme pressiesindaja Anneli Vilu, kuidas naine kannatanutele varalist kahju põhjustas.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnade järgi pakkus süüdimõistetu mullu märtsis lehes ilmunud kuulutuse peale helistades ühele naisele müüa lapsevankrit. Naine kandis Marise pangaarvele küsitud 250 eurot, kuid vankrit vastu ei saanud.

Samuti pani Maris internetti kuulutuse lapsevankri müümise kohta. Seekord tasus kannatanu talle 500 eurot, kuid kaupa ei saanud.

Veel pakkus Maris mullu maist juulini internetiportaalide vahendusel müügiks diivanit, mille eest sai eri kannatanutelt kokku üle 1400 euro, kuid kaupa vastu ei andnud.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Marist karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kelmust, kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördumisega.

Abja-Paluojal avati Eesti vägevaim jõusaal

Ehkki Eestis tekib jõusaale nagu seeni pärast vihma, on eile Abja-Paluoja spordihoones avatud saal oma nelja tõstepõrandaga ainulaadne. 

Nagu ütles Mõisaküla tõste­sporditreener ja entusiast Enn Raieste, on tõstepõrand mõnel üksikul Eesti jõusaalil, aga nelja põrandaga saali, nagu on nüüd Abja-Paluojal, ei ole kusagil mujal. 

Parem kui Käärikul

Eesti tõstespordi liidu juhatuse liige Ain Põder nimetas Abja-Paluoja kompleksi fantastiliseks: kohe jõusaali kõrval on täismõõtmetes pallisaal ja maakonna uhkeim ujula, läheduses on 60 kohaga majutus, õues on staadion ja metsas jooksurajad, 600 meetri kaugusel on järv ja talvel saab seal kasutada suusaradu. 

«Abja tingimused on tõstjatele Eesti parimad, kindlasti etemad kui Käärikul, sest seal pole tõstesaalis midagi pakkuda,» rääkis ta. 

Ain Põder rõhutas, et jõusaalis treenivad absoluutselt kõik sportlased, seda vajavad näiteks tipptasemel pallimängu võistkonnad. Jõusaal valmis koostöös tõsteliidu ja Ain Põdraga, kes tõi omalt poolt hulga vahendeid, seahulgas tõstepõrandad. Valla panus oli 22 000 eurot. 

Spordihoone juhataja Imre Jugomäe rääkis, et varem asus 50-ruutmeetrine jõusaal alumisel korrusel ning seal nappis ruumi ja õhku. «Isekeskis naljatasime, et kangihoidmise vahendeid vaja ei olegi: õhk on nii paks, et kang jääb ise õhku rippuma,» jutustas Jugomäe. 

Uus saal on 200 ruutmeetri suurune, sealt avaneb vaade allpool asuvale pallisaalile ja õuele. 

Treeningseadmed toodi kaasa alumiselt korruselt, need tehti korda, vahetati trossid, puksid ja laagrid. Juurde osteti kaks jooksulinti ja sõudeergomeetrit. 

Eesti tõstespordi taimelava

Vallavanem Peeter Rahnel avaldas lootust, et sellest jõusaalist saab kogu Eesti tõste­spordi taimelava. Plaanis on kutsuda treeninguid tegema ja teistele huvilistele näpunäiteid jagama Enn Raieste Mõisakülast. Rahnel lisas, et jõusaali on oodatud kõik kohalikud, aga ka mujalt pärit spordihuvilised. Samuti saavad sellest kasu lõigata spordilaagrid – tõsi, selleks suveks on kompleks juba täiel määral broneeritud. 

Juba enne ametlikku avamist pidas Eesti noorte tõstekoondis jõusaalis kaks laagrit ning andis sellele igati positiivse hinnangu. Noori käisid innustamas tõstekuulsus Mart Seim ja Jaan Talts juunior. 

«Mart Seim tõukas 220 kilogrammi. Kõik läks hästi, ainult üks lamp kukkus alumisel korrusel laest alla,» rääkis Ain Põder. 

Ta lubas ühtlasi teha jõupingutusi selleks, et Abjas saaks avada spordikooli gümnaasiumiealistele tõstesportlastele. «Siin on suurepärased tingimused, tee vaid trenni, õpi, söö, maga ja näita tulemust,» sõnas ta. 

Ravimipettur kasvatab vanglas imikut

31aastane Pärnu naine Reena Metsakänd on saanud kohtus karistada nii varguste kui korduvate pettuste eest. Möödunud aastal mõisteti ta ulatuslikus ravimipettuses süüdi ja talle mõisteti liitkaristuseks üheksa aastat reaalset vangistust.

Metsakänd on kolme lapse ema. Noorim neist oli süüdimõistva otsuse tegemise ajal kahekuune, nüüd on ta seitsmekuune ja istub ema süles Harku ja Murru vanglas.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku ütlust mööda on Harku ja Murru vanglas kaks lapsega ema ning üks rase naine. “Eesmärk on see, et väikelapse ja ema side säiliks,” kommenteeris ta.

Metsakänd mõisteti vangi, sest ta kasutas skeemi, millega sai ligipääsu võõrastele isikuandmetele. Ta helistas võõraste nimede alt arstidele ja palus psühhotroopseid ravimeid. Need on tavaisikutele illegaalsed. Nüüd on Metsakändu selle eest karistatud neli korda, samasuguse teo eest karistati tema ema ja õde, kes oli kuritegude toime panemise ajal alaealine.

15. aprillil jõustus Metsakännu suhtes uus kohtuotsus, mis lisas tema karistusele ühe kuu, sest veel enne vangiminekut jätkas ta ravimipettustega.

“Uus karistus määrati uue teo eest, sest ta pani pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid enne karistuse kandmisele asumist toime taas kuriteo,” kirjeldas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm.

Pärnu maakohus tegi erandi ja mõistis karistuse alla miinimummäära, sest kohtu hinnangul on üheksa-aastane vanglakaristus piisavalt karm.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnade järgi on Harku ja Murru vangla emade-laste osakond kohandatud lastele sobivaks. Seal on näiteks imikuvoodid, vannid, mänguasjad, mähkmed ja lastetoit. Erikoolitusega vanglatöötajad õpetavad vanemlikke oskusi ja nõustavad muudes küsimustes.

Emal ja kuni kolmeaastasel lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.

Vanglateenistus tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. Kui laps on sobivas vanuses, saab ta käia lasteaias, et suhelda teiste lastega.

Kui laps saab nelja-aastaseks, läheb ta vanglast ära sõltumata sellest, kas ema peab veel karistust kandma. Võsuke saab minna teise vanema või vanavanema juurde, kui selline võimalus puudub, siis hoolekandeasutusse.

Esimest korda karistati Metsakändu, kes toona kandis nime Vaikla, võõra identiteedi all retseptiravimite välja petmise eest juba 2012. aastal. Seejärel täpselt sama teo eest 2013. aastal, mil talle mõisteti kuus aastat vangistust.

Toona lükati karistuse kandmine edasi kuni tema noorima lapse kolmeaastaseks saamiseni. Järgmiseks kohtuotsuseks oli tal sündinud juba uus laps.

Rõivas võttis sõna Reidi tee toetuseks

Peaminister Taavi Rõivas võttis sotsiaalmeedias sõna Tallinnas Russalka ja sadama vahele kavandatava Reidi tee teemal, märkides, et seda on väga vaja.

«Planeeringu detailide üle tuleb alati arutada, aga ühendust kui sellist on väga vaja. Ummikud ju igal tööpäeva hommikul,» kirjutas Rõivas Twitteris sekkudes kavandatava Reidi tee üle peetud arutelusse.

Seni ei ole valitsuse liikmed avalikkuses Tallinna linnavalitsuse toetatud tee osas arvamust avaldanud.

«Meriväljal elades sõitsin kesklinna vähemalt 40 minutit ja kogu liiklus käis läbi Vabaduse väljaku. No ei ole loogiline…,» märkis peaminister. «See viimane käis siis töölesõidu ehk hommikuse tipptunni kohta. Viimsi ja Pirita elanikud teavad omast käest,» lisas Rõivas.

Kavandatav Reidi tee on Russalka juurest Ahtri tänavani viiv 2,4 kilomeetri pikkune ja mõlemas suunas kaheraline magistraal, millest suur osa kulgeks täiesti mere ääres, blokeerides sellega inimestel seni kasutada olnud võimaluse mereranda nautida.

Linnavalitsus on lootnud Reidi tee ehitust alustada sel sügisel. See läheks maksma umbes 30 miljonit eurot, millest enamik tuleb Euroopa Liidu rahast. Praeguseks on eskiisprojektid siiski laiema arutelu alla tõusnud ning linnavalitsus teatas kolmapäeval, et ootab kuni 10. maini kõigilt huvilistelt võimalikke täiendavaid ettepanekuid projekti kohta.

«Kui sa minu muusika järgi tantsid, kutsun ma miilitsa!»

Mitte ainult rahvusvahelist tantsupäeva ei tähistata 29. aprillil. Päev hiljem teeb Vanemuise teater kummarduse ka tänavu 75-aastaseks saanud ja riikliku elutööpreemia pälvinud ballettmeistrile Ülo Vilimaale.

Sellest peaks tulema üks väga eriline õhtu. Nimelt on seks puhuks taastatud ka mitu maestro kõige varasema loominguperioodi teost, sealhulgas «Collage’i teemal B-A-C-H» II osa, mis on esimesi Arvo Pärdi muusikale lavastatud tantse üldse. Nüüdisajal, kui maailma tantsukunstis ekspluateeritakse (üle) peamiselt Pärdi tintinnabuli-stiilis teoseid, peaks seda olema värskendav vaadata.

Ligemale 50 aastat tagasi esimest korda lavale jõudnud «Collage’iga» – muusikat soovitas Eri Klas – seondub ka üks anekdootlik seik, mida Ülo Vilimaa on muheledes ikka ja jälle allakirjutanule rääkinud. Nimelt polnud Pärdile mõte tema muusikat kasutada sugugi meeldinud ja ta hoiatanud Vilimaad enne esiettekannet: «Kui sa minu muusika järgi tantsid, kutsun ma miilitsa!»

Pärast kontserti, mida dirigeeris Eri Klas, patsutanud aga õlale ja lubanud edaspidi teha oma muusikaga kõike, mida hing ihaldab. (Hiljem mindi küll korraks pahuksisse Paganini pärast: Vilimaa jutu järgi ei meeldinud usklikule Pärdile, et ta tantsib saatana kehastuseks peetud viiulikunstnikku, nii et ta jättis kirjutamata Vilimaa tantse jäädvustava balletifilmi «Inspiratsioon» muusika.)

«Vilimaa on erakordselt musikaalne tantsija. Ta ei tantsi kunagi muusika saatel – õiges rütmis ja enam-vähem õige üldkarakteriga (kiire või aeglane, hoogne või lüüriline); ta tantsib muusikat ennast – arengus, detailides; ta tunnetab seda kogu kehaga. Ilmekas ja fantaasiarikas «Collage’i» seade, milles nagu teoseski on vastandatud ja ühendatud klassika ja kaasaeg, lubab uskuda, et Vilimaa kätte võib anda kõige keerulisema partituuri,» kirjutas 1967. aastal ka ajaleht Sirp ja Vasar.

Valguse ja varju, korrastatuse ja kaose kontrastile üles ehitatud kolmeminutilise tantsunumbri järel võttis Vilimaa ette veel ühe Pärdi varajase teose «Süllaabiline muusika», mida kaasajal kirjeldati ka kaose ja korralagedusena, või siis vastupidi – matemaatilise tehtena. Ka selle järgi tehtud «Süllaabiline tants», mida Vilimaa on esitanud isegi Aafrikas ja Jaapanis, on oma aja kohta väga modernistlik, paljuski vahetule improvisatsioonile üles ehitatud. Sedagi saab peoõhtul tagasivaatavalt näha, muidu kahetsusväärselt harva näidatavas filmis «Inspiratsioon».

Iseäranis tähelepanuväärne koht selleks õhtuks taastatavate teoste seas peaks aga olema lühiballetil «Kontsert mustas» (balletiõhtu «Kontrastid» II osa, 1967) – võimalik, et Vilimaa loomingu kõige ilusamal (sõna otseses tähenduses) tantsul, mille aluseks on Bachi muusika ansambli The Swingle Singers töötluses. Seda eeterliku iseloomuga seadet kannab idee vabastada end maa raskusjõust, tõusta taevastesse kõrgustesse.

«Mul läks silm märjaks, kui ma proovi käisin vaatamas,» ütles Vilimaa ise eile Postimehele.

Ülo Vilimaale pühendatud balletiõhtu on laupäeval kell 19 Vanemuise suures majas.

  

Savisaare sõnul ei pea Toobalit ja Laasit erakonnast välja viskama

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Tallinna Televisiooni saates «TeleTallinn», et kriminaalkorras süüdi mõistetud Priit Toobalit ja Lauri Laasit ei pea parteist välja viskama.

Savisaare sõnul otsustas kongressijärgne juhatus vana põhikirja järgi meeste väljaheitmise otsust mitte kinnitada.

Riigikohus otsustas eile, et Keskerakonna kaebust põhikirja üle ei võeta menetlusse, mistõttu jääb jõusse vana põhikiri, mille järgi tulnuks Toobal ja Laasi parteist välja arvata.

Savisaar näeks Toobalit meelsasti kaitsepolitsei juhina

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar näeks kriminaalkorras süüdi mõistetud Priit Toobalit meelsasti kaitsepolitsei (kapo) peadirektorina.

Savisaar viitas neljapäeva õhtul Tallinna Televisiooni saates TeleTallinn Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitiku Ken-Marti Vaheri öeldule, et Savisaar paneks võimalusel Toobali kapo peadirektoriks, lausudes, et Toobalist võiks selles positsioonis rääkida hea meelega.

«Ma mõtlen tõsiselt selle peale ja küll kunagi elus tuleb ka see moment kui mul tuleb kapo juhti aidata paika panna, nii et miks mitte,» rääkis Savisaar. «Toobalist selles positsioonis võiks rääkida hea meelega, sest täna on veel üks tähtis päev. Täna hakkasid kehtima Toobali volitused erakondade rahastamise järelevalve komisjonis. Nii, et ta valmistab end ette ka selleks Ken-Marti Vaheti kuulutatud ametikohaks.»

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis eelmise aasta novembris, et keskerakondlased Priit Toobal ja Lauri Laasi on süüdi Ivor Onksioni eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, samuti panid Priit Toobal ja Keskerakond toime ametialase võltsimise.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul tegid maakohus ja ringkonnakohus õigesti kindlaks, et Toobal võltsis Keskerakonna huvides kokku viis kassa sissetuleku orderit, võimaldamaks Keskerakonnal kasutada tuvastamata päritoluga sularaha. Võltsitud orderid olid vajalikud, näitamaks, et teadmata allikast pärinev sularaha, mille Toobal erakonna kassasse maksis, on füüsilistelt isikutelt saadud annetus, mida erakond tohib vastu võtta. Anonüümsed annetused oleks Keskerakond pidanud seaduse kohaselt annetajale tagastama või riigieelarvesse kandma.

Kuna Toobal pani dokumendi võltsimise toime Keskerakonna peasekretärina Keskerakonna huvides, tunnistati selles kuriteos süüdi ka Eesti Keskerakond kui juriidiline isik.

Triin Tulevi elulooraamat läks hävitamisele

Hiljuti sündis Eestis omalaadne pretsedent, kui Ajakirjade Kirjastus korjas lettidelt Triin Tulevi aasta aega müügil olnud elulooraamatu «Elus», saatis selle hävitamisele ja kirjutas kahju korstnasse. Seda ilma igasuguse kohtuotsuseta.

Eestis seni ainukordse sammu taga oli kirjastust ähvardanud hagi. Nimelt väidab raamatu üks põhilisi asjaosalisi, Tulevi endine elukaaslane ja naise peksmises süüdi mõistetud Rasmus Vesiloo, et Tulev on tema kohta raamatus korduvalt valetanud.

Kui raamatu välja andnud kirjastus asja uurima hakkas, selguski, et hulka väiteid nii vägivalla kui ka varasema kooselu detailide kohta pole naisel võimalik tõendada.

«Me heas usus arvasime, et kuna Vesiloo oli juba maakohtus süüdi mõistetud, siis kõik klapib. Aga mis välja tuli, oli see, et Triin Tulev oli sinna sisse pannud ka fakte, mis ei olnud tõesed või tõestatud,» möönis Ajakirjade Kirjastuse tegevjuht Tõnu Väät. Ilmselt on Tulevil võimatu tõestada, et Vesiloo oli ühes või teises episoodis tarvitanud narkootikume või Vesilool omakorda siis vastupidist.

«Triin Tulev ütleb, et kõik on tõsi; Rasmus Vesiloo ütleb, et mitte midagi pole tõsi. Ka juristide hinnang oli, et need faktid seal on väga raskesti tõestatavad,» ütles Väät.

Selle asemel et väidete tõesus kohtus selgeks vaielda, loobus kirjastus autorit ja raamatut kaitsmast ning sõlmis Vesilooga kokkuleppe. Selle kohaselt kutsutakse kogu 1000-eksemplariline tiraaž poodidest tagasi ja antakse žestina üle Vesiloole, kes need paberipurustajasse saadab.

Väädi sõnul kannab kirjastus sellega ligi 5000 eurot kahju ega kavatse Tulevi raamatut «Elus» enam kunagi trükkida. «Meil on pretensioon just autori koha pealt, et autor on meile valeandmeid esitanud,» leidis Väät.

Kirjastuse juht ütles, et otsus tehti maine säästmiseks. «Selles mõttes lõime kindlasti pretsedendi, et me ilma kohtusse minemata olime nõus raamatu tagasi võtma. Tavaliselt tehakse seda pärast kohtus süüdi mõistmist,» rääkis Väät.

Tõtt-öelda ei vääriks Tulevi-Vesiloo saaga ilmselt üldse edasist trükimusta, kui selles poleks peidus oluline iva. Eesti viimaste aastate kuulsaimas ja enim kajastatud koduvägivallajuhtumis on asjaosalistel õnnestunud avalikkust korduvalt eksitada. Valetanud on kumbki pool ja õpetlik on see, kui hõlpsalt on väärinfo jõudnud nii väärikatesse meediakanalitesse kui ka raamatukaante vahele.

Kogu lugu rullus avalikkuse silme all esmakordselt lahti 2014. aasta 8. oktoobril. Just siis esines kunagine seltskonnatäht ja diskor Triin Tulev telesaates «Pealtnägija» detailse ülestunnistusega, kuidas Vesiloo teda 2013. aasta augustiööl kodus tund aega peksis.

Peksmise hetkel lapseootel olnud Tulevi jutu järgi oli hoope enam kui 60. Ta kaotas ühest kõrvast osaliselt kuulmise, loote seisund halvenes niivõrd, et naine otsustas neljandal raseduskuul abordi kasuks. Avameelse kirjelduse lõpetuseks teatas Tulev, et avab vägivalla all kannatavate naiste toetuseks MTÜ Elus Fond. Temast sai üleöö üks tuntumaid nägusid naistevastase vägivalla vastu võitlemisel ja Tulevi fondi toetas avalikult isegi president Toomas Hendrik Ilves.

Juba 2014. aasta novembri lõpus esitleski Tulev oma üleelamistest rääkivat raamatut «Elus». Kui maakohus kolm nädalat hiljem otsuse langetas, mõistiski see Vesiloo tahtlikus peksmises ilma kahtlusteta süüdi. Sealjuures ei nõustunud eksperdid Vesiloo väidetega, justkui oleks ta teo toime pannud tahtmatult, somnambulismi seisundis.

Küll aga tuvastasid kohtuekspertiisid, et ka Tulevi jutt oli mitmes osas liialdatud. Kirjeldatud 60 hoobi asemel löödi naist mõnel korral. Tulevil pole kuulmiskaotust ja tema otsus rasedus katkestada oli vabatahtlik, sest loodet polnud intsident mõjutanud. Otsus on nüüd jõustunud, sest ringkonna- ja riigikohus lugesid maakohtu töö korrektseks. Raamat oli aga ilmunud juba enne esimese otsuse kuulutamist.

Nüüd on peksmises süüdi mõistetud Vesiloo esitanud Tulevi vastu tsiviilhagi, milles nõuab «Elus» esitatud väidetavate valede ümberlükkamist, moraalse kahju hüvitamist ja edasise levitamise lõpetamist. Esimene kohtuistung on 16. mail.

«Ma ei oska vastu vaielda sellele teole, mille eest mind karistati, küll aga on raamatus palju muid asju, mis on sellega seotud, näiteks tagajärjed, mis sellest tekkisid,» ütles Vesiloo. Kaalukas osa valeväidetest puudutavat aga hoopis asjaosaliste varasemat kooselu. Vesiloo väidab, et ei saanud varem raamatus esitatu vastu kohtusse minna, sest samal ajal käis kriminaalprotsess.

Kas, kes ja kui palju tegelikult eksinud on, jäägugi kohtu otsustada. Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet ütles aga Postimehele, et ei mäleta oma praktikas ühtki olukorda, kus kirjastus oleks omal käel raamatu müügist kõrvaldanud, hävitamisele saatnud ja kahjuga leppinud. Ennekõike on Tulevi kaasus hea näide sellest, kui ohtlik on kirjutada raamatuks eraelulisi detaile, ja seda ammu enne kohtuotsust.

Urmeti sõnul on Eestis aastas mõned juhtumid, kus raamatu tiraaž erinevate rikkumiste tõttu vaidluste osaliseks saab. Näiteks on kirjastused varem eksinud konkurendiga liiga sarnase kaanekujunduse, autoriõiguste rikkumise või ka üksikute faktiväidetega. Enamasti lõpevad sellised vaidlused vabanduste ja kahju rahalise hüvitamisega. Terve tiraaži hävitamine, nagu see juhtus Tulevi raamatuga, on aga esmakordne.

Triin Tulev on Ajakirjade Kirjastusele öelnud, et pole valeväiteid esitanud. Postimehe püüdlused Tulevile sõna pakkuda jäid vastuseta.

Ginteri hinnangul tuleks Toobal ja Laasi parteist välja heita

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professori Jaan Ginteri hinnangul tuleks keskerakondlased Priit Toobal ja Lauri Laasi põhikirja järgi erakonnast välja heita ning juhatusel pole olnud põhjust kaaluda, kas seda teha või mitte.

Kuna Keskerakonna põhikirjas on öeldud, et liikmed arvatakse erakonnast välja peale süüdimõistvat kohtuotsust kriminaalasjas, siis väljaheitmine on otsustatud juba kohtuotsusega ja juhatusel tuleb see lihtsalt kinnitada, selgitas Keskerakonna põhikirja üle vaadanud Ginter «Aktuaalses kaameras», vahendas ERRi uudisteportaal.

Keskerakonna põhikirjas on kirjas: «Erakonna liige arvatakse erakonnast välja, kui erakonna liikme kriminaalasjas on jõustunud süü­di­mõistev kohtuotsus.» Et erakonnale jääks peasekretär alles, otsustati muuta senist põhikirja, mis kohustab erakonda kriminaalidest lahti saama.

Möödunud aastal toimunud Keskerakonna kongressil pandigi uus põhikiri hääletusele, kuid see ei saanud piisavalt toetushääli. Kuna riigikohus ei võtnud põhikirja üle puhkenud vaidlust menetlusse, jäi kehtima vana põhikiri ning Toobalil tuleks lahkuda.

Erakonna juhatus peab liikme väljaarvamise kinnitama, ent kui juhatus seda ei tee, siis pole inimest ka välja arvatud. Just sellest vaimust on kantud Keskerakonna juhatuse otsus 2015. aasta 29. novembrist, mil otsustati mitte kinnitada Toobali ja Laasi erakonnast väljaarvamist.

Keskerakonna põhikirjas pole öeldud, millal tuleb otsustada kriminaalkorras karistatu saatus. See annab võimaluse oodata Toobali-Laasi kaasusega kuni järgmise põhikirja vastu võtmiseni.

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on tal õigus erakonda kuuluda, kuna tema hinnangul lubab põhikiri erakonna juhatusel liikmete väljaheitmise üle otsust langetada.

Pildid: tudengipäevadel joosti vihmas üle sildade

Tudengipäevade traditsiooniline sildade jooks tõi vaatamata vihmasele ilmale kokku hulga jooksuhuvilisi, kes 4-liikmelistes võistkondades jooksid üle kesklinna kulgevate sildade. Kokku läbiti võistkonnaga 5,8 kilomeetrit. 

Tavapärase teatepulga üleandmise asemel liitus iga uue rajalõigu alguses üks tiimikaaslane. Esimene lõik läbiti üksinda, teisel lõigul liitus tiimikaaslane, et joosta kahekesi. Kolmanda lõigu alguses lisandus kolmas ja neljas lõik läbiti kogu võistkonnaga. Esimene jooksja läbis kokku 5,8, teine 5, kolmas 3 ja neljas 2,2 kilomeetrit.

Igale rajalõigule oli seatud põnevuse lisamiseks ka takistused. 

Eesti Energia juhile kuuluvas Saaremaa Ökokülas väärkoheldi loomi

Eesti Energia juhile ja Eesti ühele suuremale lambakasvatajale Hando Sutterile kuuluvates AS-is Saaremaa Ökoküla lammaste ja MTÜ-s Ökoabi šoti mägiveiste eest hoolt kandnud neli töötajat lahkusid päevapealt töölt.

Möödunud nädala algul leidis üks kohalik elanik Lümanda piirkonnas Kuusnõmme karjamaalt kuus surnud šoti mägiveist, kirjutab Meie Maa. Nad veeti sealt ära lauda juurde. Ühele loomale tuli teha hädatapp, sest tema seis oli ebapiisava söötmise tõttu niivõrd hull.

«Etteotsa võetakse juhte, kes loomakasvatusest midagi ei jaga, ja neid, kes igapäevaselt loomadega ei tegele. Meist sõideti lihtsalt üle,» rääkis üks endistest Saaremaa Ökoküla töötajatest, kes koos kolme kolleegiga sel esmaspäeval töölepingu erakorraliselt üles ütles.

«Loomi peetakse ainult toetuse pärast ja maid pole 15 aastat uuendatud, sööt on väga vilets ning tehnikat pole. Kui tehnika rentida ja raha on maksmata, siis ei ole ka inimesi, kes tööd teeksid,» lausus endine töötaja.

Hando Sutteri sõnul tegeleb nimetatud ettevõtete igapäevase juhtimisega juhatuse esimees Meelis Laido. «Tema vastab ka ettevõtete nimel küsimustele,» piirdus Sutter.

Saaremaa veterinaarkeskus kinnitas, et farmis ei peeta loomi õigesti.

Loe täispikka artiklit Meie Maast.

Hando Sutter:

Olen Saaremaa Ökoküla ASi omanik alates 1999. aastast. 2014. aastal ja 2015. aasta suve jooksul kadus karjamaadel teadmata asjaoludel ettevõtte lambakarjast suurel hulgal lambaid, kokku üle 1000 looma. Eelmisel suvel ametisse asunud Saaremaa Ökoküla ASi juht Meelis Laido asus juhtunut uurima ning kuna asjaolud olid segased, tegi ta 2015. aasta lõpus politseile avalduse asjaolude väljaselgitamiseks. Ühe versioonina kontrolliti ka ettevõtte töötajate seotust loomade kadumisega.

Tänaseks on selgunud mitmeid asjaolusid, mis annavad alust kahtlustada endiste töötajate hoolimatust ja ebaausast käitumist tööandja suhtes, millega on põhjustatud ettevõttele olulist kahju. Kahtlustest ajendatuna tegi ettevõtte juht 17. aprillil endisele farmi juhatajale ülesandeks oma töö uuele farmi juhile üle anda. Sellest aga farmi juhataja keeldus. 25. aprillist on endise farmi juhatajaga tööleping lõpetatud ning ametis on uus meeskond. Koos farmi juhatajaga lahkus lisaks kolm töötajat.

Asjaolude selgitamiseks on uurimist läbi viimas politsei. Kuna uurimine käib, ei ole võimalik täpsemalt avalikult juhtunu detaile kommenteerida.

Kinnitan, et ettevõtte juhtkond teeb koostööd politseiga ning on äärmiselt tõsiselt suhtunud Saaremaa veterinaarkeskuse ettekirjutustesse. Tänaseks on Saaremaa Ökoküla loomadele tagatud piisav sööt ja muu vajalik loomade heaolu tagamiseks.

Kui politsei on uurimise lõpetanud, saame selle loo asjaoludest lähemalt rääkida ka avalikkusele.

Eestisse saabusid järgmised 12 sõjapõgenikku

Täna õhtul saabusid Kreekast Eestisse järgmised 12 Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud sõjapõgenikku – kaks Süüria ja üks Iraagi perekond ning üksik meesterahvas Jeemenist.

Viieliikmelises Süüria peres on kolm eelkooliealist last. Pereisa on õppinud automehaanikuks, naine on töötanud meditsiinivaldkonnas.

Kolmeliikmelise Süüria perekonna laps on kooliealine. Nii naine kui ka mees räägivad inglise keelt ja on õppinud kõrgkoolis, kuid pole seda lõpetanud. Naine on vabatahtlikuna töötanud õpetajana ja mees pidas kauplust. Ka Jeemenist pärit mees räägib inglise keelt ja on ülikoolis õppinud. Ta on töötanud kodanikuühenduses koordinaatorina.

Kolmeliikmelise Iraagi pere laps on kooliealine. Pereisa on elektrik.

Siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets ütles Postimehele, et 12 põgenikku jõudsid Eestisse tavalise liinilennuga ning lennujaamas said nad kokku oma tugiisikutega. Seejärel suunduti elupaikadesse Tallinnas, Tartus ja Haapsalus.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnul on põgenikud Eestisse tulemisega nõus olnud ning nad on hinnatud integratsioonisuutlikeks. 

Märtsi lõpus jõudsid Kreekast Eestisse esimesed Euroopa rändekava alusel ümber paigutatud seitse sõjapõgenikku – viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüriast pärit mees ja üks Jeemeni päritolu mees –, kes asusid elama Tallinnas ja Tartus.

«Nende esimene kuu Eestis on läinud igati rahulikult ja plaanipäraselt. Kõige olulisem ongi anda keerulistest oludest saabunud inimestele võimalus oma uue eluga rahulikult kohaneda ja pakkuda neile selles tuge. Samuti loodame, et nad leiavad endale peatselt ka töökoha – oskused tööturul hakkamasaamiseks on neil ju olemas,» rääkis Kuuse. 

Loe lisaks:

Kõik Eestisse tulnud sõjapõgenikud on läbinud taustakontrolli ja nendega on Kreekas tehtud intervjuud, kus neile muu hulgas tutvustati Eestit ja siinseid tavasid.

Eesti peaks kahe aasta jooksul vastu võtma 550 pagulast. Seega on ümberpaigutamisest saamas järjepidev protsess. 

Euroopa Liidu liikmesriigid on rändekava raames 20. aprilli seisuga ümber paigutanud 1195 inimest, neist 646 Kreekast ja 549 Itaaliast.

Kurjategijate nimemuutmist võidakse hakata piirama

Ajendatult ühiskonnas toimuvast arutelust, kas on ikka õige, et kurjategijad saavad nime muuta, on siseministeeriumis valmimas analüüs, mis käsitleb teatud kuritegude puhul nime muutmise piiramist.

Mullu vahetas Eestis oma ees- või perekonnanime 1941 inimest, aasta varem anti uus nimi ligi 1758 inimesele. Nime soovitakse muuta näiteks põhjusel, et inimesele ei meeldi tema vanemate poolt pandud nimi või on inimest hakatud teisiti hüüdma ja ta tahab hoopis seda nime kanda.

Teiste seas on ka neid, kes soovivad nimevahetusega oma musta mineviku selja taha jätta ja n-ö puhtalt lehelt alustada. Kui nad ikka jätavad. Meenutagem kas või mullust «Pealtnägija» lugu endisest karistatud bordellipidajast, kes õppis vanglast vabanedes psühholoogiks, vahetas nime ja asus tööle suurde meditsiinikeskusesse, kus pälvis kolleegide lugupidamise. Samal ajal elas mees võigast topeltelu, meelitades patsiente voodisse ning ahvatledes lapsi uimastite kasutamisele ja seksile.

Kohtuotsuseid jälgides võib aeg-ajalt ikka märgata, kuidas mõni värvika paturegistriga süüdimõistetu on lasknud oma nime muuta. Nii ei tule guugeldades ühtegi tema pahategu välja. Praegune seadus ei takista kuidagi kurjategijatel oma identiteeti vahetamast. Igal aastal muudab Eestis ees- ja/või perekonnanime vähemalt kümmekond vanglas istuvat kurjategijat. Täpset statistikat, kui palju süüdimõistetud isikutest on oma nime vahetanud, ministeeriumil aga pole. Paljudel juhtudel saab nime vahetada ka maavalitsustes ja sellegi kohta puudub igasugune ülevaade.

Nime muutmine pole iseenesest keeruline. Selleks tuleb teha vastav avaldus maavalitsusele ja tasuda riigilõiv. Avaldus vaadatakse lihtsamate juhtumite puhul läbi maavalitsuses ja keerulisemate juhtumite korral siseministeeriumis. Vajadusel arutab taotlusi isikunimekomisjon. Maavalitsuse või siseministeeriumi asekantsleri otsuse saab taotleja kätte sellest maavalitsusest, kuhu ta pöördus.

Kinnipeetavate või varem karistatute avaldused vaadatakse läbi üldistel alustel ja lähtutakse põhjendustest. Kui nende taotlus tagasi lükatakse, siis mitte nende paturegistri pärast, vaid üldistel põhjustel. Näiteks ei lubata nimevahetust põhjustel, et soovitakse endale elukaaslase nime – seda on võimalik saada ikka ainult abiellumisel. Või siis tahetakse anda eestkostetavale oma nime, kuid seda saab anda vaid lapsendatud lapsele. Lisaks ka juhused, kui soovitakse vabalt valitud nime, kuid see on võõrapärane.

Ehkki kurjategijad saavad Eestis väga lihtsalt oma nime vahetada, toonitab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Eve Mitin, et inimese isikukood sellega ei muutu. «Seega ei kao see inimene riigi jaoks kuidagi ära,» märkis ta. Ka näiteks tööandjad ja teised inimesed saavad kontrollida isikute tausta karistusregistrist. Iseasi, kui paljud seda teavad ja tegelikult ka teevad. Tavaline inimene ei tarvitse mõelda sellele, et tema elukaaslane võib olla endine naisepeksja või uus naaber on mõrva eest kinni istunud.

Kuna antud teema on avalikkuses palju kõneainet pakkunud, asus siseministeerium teemat analüüsima. «Hetkel veel lõplikku lahendust ei ole, kuid soov on teatud kuritegude puhul nime muutmist piirata,» ütles Mitin. Ta lisas, et soov on ajendatud ühiskonnas toimuvast arutelust, kas ikka on õige, et kõik kurjategijad saavad nime muuta. Küsimustele, milliste kuritegude puhul ja kuidas täpselt piirata, on tema sõnul veel vara vastata.

Nimeseadus võimaldab inimestel muuta oma eesnime, perekonnanime või isikunime üldjuhul ühel korral, kuid mõjuval põhjusel ka rohkem kui üks kord.

Mis põhjustel nime vahetatakse?

Eesnime muudetakse peamiselt juhtudel, kui inimesele tema vanemate poolt pandud nimi ei meeldi või on inimest hakatud teisiti hüüdma ja ta tahab seda nime kanda, samuti sooviga muuta nimede arvu. Perekonnanime soovitakse muuta eelkõige soovist kanda vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime ehk inimesed võtavad suguvõsast nimesid. Samuti soovist kanda abikaasa perekonnanime, kui abiellumisel seda ei soovitud või saadud. Palju nimemuutmise taotlusi esitatakse ka muu mõjuva põhjusel alusel, näiteks ei soovita kanda lahutatud abikaasa perekonnanime, halva tähendusega nime, keeruka kirjapildi ja hääldusega nimesid. Samuti soovitakse kanda eestipäraseid perekonnanimesid.

Fakte

  • Möödunud aastal anti siseministeeriumi otsusega uus nimi 306 inimesele ja maavalitsuse otsusega 1635 inimesele.
  • Neist eesnimi anti 262, perekonnanimi 1526 ning ees- ja perekonnanimi 153 inimesele.
  • 2014. aastal anti uus nimi 1758 inimesele, neist siseministeeriumi otsusega 384 ja maavalitsuse otsusega 1374 inimesele.

Galerii: Ämari lennubaasis võtsid õhuturbe üle Briti hävitajad

Täna andsid Ämari lennubaasis peetud tseremoonial Belgia õhuväelased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamise üle Suurbritannia õhuväelastele.

 

Brittide lennusalga relvastusse kuuluvad hävitajad Eurofighter Typhoon, mis vahetavad Ämaris välja seal seni paiknenud belglaste hävitajad F-16AM. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

«Suurbritannia relvajõududel on rõõm taas koos töötada Eesti erakordselt professionaalse kaitseväega,» ütles Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby. Tema sõnul näitab Balti õhuturbes osalemine brittide jätkuvat pühendumust Eesti ja Baltimaade kaitsele ja julgeolekule ning NATO alliansile tervikuna. «Briti kuninglik õhuvägi ei ole sel aastal ainus siinviibija - juba mais osalevad õppusel Kevadtorm Briti maaväelased ning Eestisse saabub kuninglik mereväe laevastik.»

Balti õhuturbemissiooni vastutuse üle andmisel osalesid kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby ning Eesti, Belgia ja Ühendkuningriigi õhuvägede vanemohvitserid. 

Vseviovi sõnul on Balti õhuturve hea näide NATO liikmesriikide ühtsusest ning soovist tegeleda alliansi kõigi tiibade kindlustamisega ning liitlaste panus meie taeva kaitsmisesse näitab, et partnerid võtavad Balti riikide julgeolekut tõsiselt.

Briti õhuvägi osaleb viimase kolme aasta jooksul NATO Balti õhuturbe missioonil juba kolmandat korda,  Ämaris paiknevad britid teist korda. Ämarisse saabunud lennusalk kuulub kuningliku õhuväe 140. ekspeditsiooniüksuse koosseisu, mis alaliselt paikneb Šotimaal.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus teisel mail võtab hispaanlastelt valvekorra üle Portugali lennusalk.

Tudengid kutsusid tänavale rammu katsuma

Keskmisest laiemate õlgadega tudengid vedasid Küüni tänavale kokku hulga rauakola, kulunud Kirovets K-700 rehvi ja väikese sinise traktori. Algas rammumehevõistlus tugevaima tudengi tiitlile.

Ehkki võistlustulle astusid peamiselt üliõpilased, ei hoidnud korraldajad end ülesannete raskusega tagasi. Ühe alana tuli näiteks läbida kõnnidistants, käes kaks kohvrit, millest üks kaalus 90 kilo.

Maad värisema paneva prantsatusega kivisillutisele langenud 280-kilogrammine traktorirehv pani aga nii mõnegi huvilise mõtlema, kas ta ikka on suuteline võistlusel kaasa lööma. Tõtt-öelda sai just rehvi kantimine mõnele osalejale ka komistuskiviks.

Mitte küll Joosep Laosele, kes suutis rehvi kuus korda ühelt küljelt teisele tõugata vähem kui 40 sekundiga. Üllatuslikult selgus, et Laos pole kunagi varem ühegi rammumehealaga kokku puutunud. «Olen hoopis sõudja,» märkis ta.

Lisaks rehvi kantimisele ja kohvritega kõndimisele oli kavas palgitõstmine, meremehekõnd ja traktori sikutamine. Kaasa lõi üle kümne julge noormehe ja ka mõned neiud. Viimastele oli ette nähtud veidi lihtsam programm.

10 olulist uudist, mida peaksid teadma

Kliinikum lükkas suurkoondamise teate ümber

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur lükkas ümber täna levinud info, nagu kavatseks kliinikum koondada üle saja ametikoha.

Siigur ütles, et kliinikum on küll koondanud 25 toidujagajat, aga rohkem koondamisi pole plaanis.

Med 24 vahendusel levis täna info, et sotsiaalministeeriumi teatel on kliinikum riigi survele järele andnud ning koondab veel 102,4 ametikohta. Siigur selgitas, et need ametikohad nihkuvad küll kliinikumi struktuuris tugiteenuste alt ära, ent jäävad alles. Need on Siiguri sõnul meditsiiniteenust osutavad töökohad, näiteks füsioterapeutide omad.

Praegu on kliinikumis üle 3500 ametikoha.

Džungliloos lööb kaasa üle 500 õpilase

Üks kooliteatri etendus jõuab lavale tavaliselt ühe korra, kuid Tamme kool mängib «Mowglit» lausa neli korda, et lisaks kooliperele saaks tükki vaadata ka Tammelinna rahvas ning õpilased teistest Tartu koolidest.

Kooli direktori Vallo Reimaa sõnul pole tegemist üksnes kooliteatriga, vaid eelkõige pedagoogilise protsessi osaga, mille käigus omandab suur hulk õpilasi lisaks uutele teadmistele ka esinemiskogemust ning koostööoskust. Teatritüki loomise käigus õpiti tundma selle päritolumaa India olustikku ning loomade käitumist, millest käis õpilastele rääkimas zooloog Aleksei Turovski.

Zooloogiat ei pea õpetama õpikulehekülgede järgi, selleks sobib suurepäraselt teatrietendus, leidis kooli näiteringi juhendaja Kersti Loim.

Mowgli lugude autor Rudyard Kipling on pärit Indiast ning autentsema keskkonna loomiseks kasutasid lavastajad sealseid rahvariideid. Indiast oma kodukülast tõid kehakatted Emajõelinna Gyaneshwer Chaubey ja Chandana Basu Mallic.

Tamme kooli 800 õpilasest on etendusega hõivatud ligi 550 noort. Lisaks õpetajad. Kaasa löövad kõik koolis tegutsevad koorid, laulud õpetas selgeks muusikaõpetaja Kersti Aan.

Peaosatäitja rolli kannavad kolm eri vanuses poissi, näidates lapse kasvamist koos huntidega. Tartu Postimees sai tutvuda eile hommikupoolikul viimase prooviga (pildil). «Mowgli» esietendus, kuhu olid kutsutud õpilaste vanemad ja teised tammelinlased, oli Tamme kooli aulas eile õhtul kell 18. Täna kell 11 näidatakse Mowgli seiklusi juba teistele Tartu koolide õppuritele ja lasteaialastele.

Provokatsioon europarlamendis: Magnitski nimekirjas nimetatud mehed ilmusid saadiku korraldatud üritusele

Eesti saadik Euroopa Parlamendis Tunne Kelam rääkis Postimehele, kuidas eile õhtul parlamendiruumides korraldatud roheliste fraktsiooni aseesimehe üritus kujunes «suurejooneliseks, aga äärmiselt kohmakaks FSB provokatsiooniks».

Euroopa Parlament võttis 2014. aastal vastu resolutsiooni, milles saadikud tegid valitsustele ettepaneku, et Euroopa Liit peaks külmutama Sergei Magnitski juhtumiga seotud 32 Venemaa ametniku ELis asuvad finantsvarad ja kehtestada neile viisakeeld. Resolutsioonis olid kirjas kõigi 32 ametniku nimed.

Nende nimede seas olid ka Pavel Karpov ja Andrei Pavlov. Suur oli aga osa europarlamendi saadikute üllatus, kui need kaks meest eile parlamenti Magnitskist kõnelevat filmi vaatama saabusid.

Nimelt korraldas roheliste grupi aseesimees eile õhtul ühe Vene režissööri filmi näitamise. Film keskendus Sergei Magnitski elule ja tema juhtumile hoopis uues ehk Venemaa riigipeale sobivas valguses.

Filmi vaatamiseni siiski ei jõutud, sest Magnitski perekond oli sellele vastu, väites, et film on laimav. Ühtlasi ähvardati filmi näitamisel kohtuga.

«Aga film ei olnudki peaküsimus. Peaküsimus oli see, et kohal oli vähemalt viis Vene televisioonijaama ja osaliste hulgas oli kaks Magnitski musta afääri peategelast,» rääkis Eesti saadik europarlamendis Tunne Kelam.

«See on skandaal, sest mõlemad on nii USA kui Euroopa Liidu mustas nimekirjas. Eriti skandaalne on see, et nad olid Euroopa Parlamendis, samal ajal kui terve rida parlamendi liikmeid on Vene valitsuse mustas nimekirjas,» lisas ta.

Kelami sõnul on tegemist «suurejoonelise, aga äärmiselt kohmaka FSB provokatsiooniga». Ja ehkki filmi režissöör esitles end eile kui usaldusväärse Putini vastasena, on Kelami arvates lood siiski vastupidi.

Kelam ise eile õhtul filmi vaatama ei läinud. «Me teadsime juba ette, et see on väga kahtlase sisuga üritus. Ja kui sa kohale lähed, siis on suur võimalus, et Vene televisioon võib seda sinu vastu ära kasutada.»

Täna hommikul kohtusid fraktsioonid esindajad, et arutada, kuidas sai nii juhtuda, et Magnitski nimekirjas mainitud inimesed europarlamenti pääsesid. «Me otsustasime esitada arupärimise parlamendi juhtkonnale, kuidas lasti need kaks inimest sisse ja kuidas sai selline provokatsioon toimuda,» rääkis Kelam.

Lisaks otsustati juhtunust kõiki fraktsioone teavitada ja ületuleval nädalal samal teemal kuulamine korraldada.

Päästjad kustutasid Viljandi aknatööstuse tulekahju üle 12 tunni

Neljapäeval kell 13.20 puhkes Männimäe tööstusrajoonis aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks tööstuses põleng. Seni teadmata põhjusel süttis ettevõtte katlamaja saepurupunker.

Esialgsetel andmetel püsib põleng punkris ega ohustanud ülejäänud tööstust. Päästjate esialgsel hinnangul võtab kustutamine kaua aega, sest punker on saepuru täis. Väljast on näha, et tehaseruumidest kerkib pisut suitsu, leeke ei paista. Põlengu põhjust ei suuda esialgu keegi arvata.

Põlengut on saadetud kustutama päästjaid kogu Viljandimaalt. Sündmuskohal on ka kiirabi, aga teateid kannatanute kohta ei ole.

Täiendatud reedel kell 7: Kokku põles päästeameti andmetel saepuru 160 kuupmeetri ulatuses.

Kustutustööd lõpetati reede öösel kell 2.10.

Priit Toobali saatus on erakonna juhatuse kätes. Õnneks on tal seal tutvusi

Selleks, et kriminaalkorras karistatud Keskerakonna peasekretäri ei peaks erakonnast välja viskama, soovis erakond muuta põhikirja. Kuna põhikirja muutmine ebaõnnestus, tuleb Toobalil erakonnast lahkuda. Või siis mitte…

Millest asi alguse sai?
Riigikohus leidis, et Priit Toobal ja Lauri Laasi on süüdi Ivor Onksioni eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises. Täpsemalt printis Ivor Onksion võõrast elektronpostkastist välja 455 leheküljel kirju ja edastas need Toobalile ja Laasile. Lisaks võltsis Toobal Keskerakonna huvides kassa sissetuleku ordereid, et Keskerakond saaks kasutada tuvastamata päritoluga sularaha.

Milles on probleem?
Keskerakonna põhikirjas on kirjas: «Erakonna liige arvatakse erakonnast välja, kui erakonna liikme kriminaalasjas on jõustunud süü­di­mõistev kohtuotsus.» Et erakonnale jääks peasekretär alles, otsustati muuta senist põhikirja, mis kohustab erakonda kriminaalidest lahti saama.

Möödunud aastal toimunud Keskerakonna kongressil pandigi uus põhikiri hääletusele, kuid paraku ei saanud see piisavalt toetushääli. Kuna riigikohus ei võtnud põhikirja üle puhkenud vaidlust menetlusse, jäi kehtima vana põhikiri ning Toobalil tuleb lahkuda.

Keskerakonna  juhatuse liige ja riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson: «Ma olen nõus erakonna aukohtu otsusega, et vana põhikirja alusel on kriminaalkorras karistatud inimese väljaarvamine automaatne ja seega järgmises juhatuses on vaja see vaid vormistada.»

Nii et probleemi pole?
Nagu alati, peitub kurat detailides. Kui erakonna põhikirja süvenenult silmitseda, võib sealt välja lugeda, et tegelikult peab erakonna juhatus liikme väljaarvamise kinnitama. Ja kui juhatus väljaarvamist ei kinnita, siis pole inimest ka välja arvatud. Ja just sellest vaimust on kantud Keskerakonna juhatuse otsus 2015. aasta 29. novembrist, mil otsustati mitte kinnitada Toobali ja Laasi erakonnast väljaarvamist.

Ehk erakonna juhatus läks vastuollu erakonna põhikirjaga?
Kui tavaliselt on Keskerakonna juhatus kriminaalid erakonnast välja arvanud, siis millegi pärast tehti Toobali ja Laasi puhul erand.

Mis saab edasi?
Kas Toobalile ja Laasile erandi tegemisel mindi vastu põhikirja mõttega, tuleb selgeks vaielda järgmisel juhatuse koosolekul. Aga kui vaidluses võidab tugevam argument, siis hääletuste puhul on võitjaks see, kelle paadis on rohkem aerutajaid.

Mis siis Toobalist saab?
Esiteks ei pea erakonna peasekretär olema erakonna liige. Teiseks ei keela Keskerakonna põhikiri liikmeks võtta kriminaalkorras karistatud inimesi ning seega saaks Toobali ja Laasi pärast välja viskamist kohe erakonda tagasi võtta. Kolmandaks ei ole ette näha, et Toobali vastased suudaksid juhatuse koosolekul läbi suruda Toobali erakonnast välja arvamise.

Mis juhatuse koosolekul saama hakkab?
Võimalusi on mitu. Esiteks võib koosoleku juhataja öelda, et Toobali küsimust on juba arutatud ning ta jääb erakonda. Seda varianti toetab Keskerakonna juhatuse ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, kelle sõnul erakonna juhatus on juba otsustanud, et Toobalit ja Laasit ei arvata erakonnast välja.Teiseks võib koosoleku juhataja pakkuda välja hääletuse, mille tulemus on kõigile ette teada.

Samas võib see kõik ka muutuda. Mõnda aega tagasi käisid Tallinna abilinnapead Hundisilmal ning tegid erakonna esimehele pakkumise loobuda linnapea tiitlist ning asuda juhtima linnavolikogu. Keskerakonna fraktsiooni liikme Toomas Vitsuti sõnul olevat Savisaar ähvardanud selle peale abilinnapäid välja vahetada.

Paraku pole see nii lihtne – kuna Savisaarel pole allkirjaõigust, peaks ta abilinnapea väljavahetamiseks saama nõusse linnapea kohuseid täitva Taavi Aasa. Et Aas mõtleb oma peaga näitab aga see, et hiljuti vallandas ta veendunud Savisaare fänni Priit Kutseri. Seega jääb Savisaare ainsaks võimaluseks abilinnapeade represseerimisel nende paigutamine valimistel valimisnimekirja lõppu. Ja see toobki meid tagasi Keskerakonna juhatuse juurde.

Kas Keskerakonna kongressil juhatusse valitud Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart jääksid Savisaarele truuks ka siis, kui neid endid või nende kolleege linnavalitsusest taga kiusatakse?

Aga aitab poliitmalest. Ei tasu unustada, et Keskerakonna põhikirjas pole mitte kusagil öeldud, millal tuleb otsustada kriminaalkorras karistatu saatus. See annab võimaluse oodata Toobali-Laasi kaasusega kuni järgmise põhikirja vastu võtmiseni.

Nii et Keskerakonnal pole kriminaalidest pääsu? 
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Karin Madissoni sõnul oleks pretsedenditu olukord, kus üks endast lugupidav erakond lubaks teadlikult enda ridadesse kriminaalkorras karistatud inimesi. «Sellega antakse avalikkusele selge sõnum, et Eesti riigis kehtivad seadused ei olegi täitmiseks ning nende rikkumine on igati aktsepteeritav.»

Mis saab Laasist?
Laasi maandus prügilas, nagu mõnda aega tagasi kirjutasime. Õnneks pole see mingi «tiksuja» amet, on abilinnapea Arvo Sarapuu öelnud.

Kohtla-Järve sai ühiskonda lõhestava aukodaniku

Kohtla-Järve linnavolikogu otsustas eile 14 poolthäälega teha linna 15. aukodanikuks Vladimir Tumko, kes on Venemaa kaasmaalaste liikumise aktivist ja omaaegse N. Liidu polkovnik, kes 1991. aasta augustis toetas Moskva putšiste, kirjutab Põhjarannik.

Esmalt tutvustas volikogu koosolekul aukodanike kandidaate linnavolinik ja kultuurikomisjoni liige Valentina Kutuzova, kes Vladimir Tumko puhul tõi välja, et juba mullu esitati tema kandidatuur ja siis oli seda toetaval kirjal suisa 150 pensionäri ja niinimetatud veterani allkiri.

Tumko kandidatuuri toetava kirja all oli sel aastal 21 nime − teiste seas riigikogu liikme Valeri Korbi oma. Kutuzova ütles, et kuna tänavu saab linn 70aastaseks, otsustati volikogule kinnitamiseks esitada suisa kaks aukodaniku kandidaati − ehk peale Tumko ka teenekas pedagoog Aadu Kukk.

Linnavolinik Eduard Odinets tahtis selle peale teada, kas koosolekul arutati ka Tumko minevikku, mida polnud paraku soovituskirjas nimetatud. Kuznetsova vastas, et tema komisjon pole uurimisorgan, ning lisas, et ajaleht kirjutab nii ja naa ja «mõnikord me usume, mis seal kirjas, ja mõnikord mitte».

Odinetsi repliigi peale, et kui kandidaatide tausta ei uurita, võib tulevikus aukodanikuks saada keegi veel odioossem Tumkost, ütles Kutuzova, et kui keegi sooritab kuriteo, tegeleb sellega kohus. Odinets tegi selle peale ettepaneku anda tänavu aukodaniku tiitel vaid Kukele, aga volikogu enamus polnud sellega nõus.

Sõna sai Viktoria Tsventarnaja, kes ütles oma Tumko kandidatuuri toetavas kõnes, et mees on 20 aastat tegelnud linna seenioridega, kellest kõik pole sugugi Eesti kodanikud, ja et nood on ühiskonna võrdne osa. Samuti ütles ta, et kui asutakse luukeresid otsima, leitakse neid teiselgi kandidaadil − viidates ilmselt sellele, et Kukk mõisteti 2009. aastal süüdi ühe kooliõpilase vastu füüsilise jõu kasutamises.

Lõhestab ühiskonda?

Odinets hoiatas, et otsus Tumko aukodanikuks nimetada tekitab taas linnale negatiivset tähelepanu − seda nii Eesti kui Euroopa kontekstis. «Kui meie linnale on selline maine tekitatud, ei aita see sugugi kaasa linna huvide esindamisel pealinnas − ei ministeeriumide ega riigikogu juures. See oleks järjekordne asi, miks mul on Kohtla-Järve volikogu liikmena häbi vaadata oma kolleegidele silma,» ütles Odinets, kes töötab kultuuriministeeriumis.

Tsventarnaja repliik selle peale kõlas, et säärased avaldused ja ajakirjanduses Tumko kohta ilmunu on surve avaldamine volikogule ja ta loodab, et elame tolerantses ühiskonnas.

Volikogu esimees pani hääletusele kahe aukodaniku küsimuse korraga ja 14 volikogu liiget toetas seda eelnõu. Volikogu esimees Riina Ivanova jäi erapooletuks ja volikogu aseesimees Arne Berendsen ei hääletanud. Vastu hääletasid peale Odinetsi linnavolinikud Valdor Ernits, Nikolai Kutašov ja Zaur Abbassov.

Ivanova põhjendas oma neutraalseks jäämist koosoleku vaheajal sellega, et tema meelest peab aukodaniku tiitli andja meie ühiskonda liitma, aga käesoleval juhul üks kandidaat lõhub seda. Ja vastu ei saanud Ivanova enda sõnul hääletada, sest peab usaldama ka kultuurikomisjoni, kes on oma otsuse teinud.

Odinets ütles pärast koosolekut, et volikogu on linna elanike hääletoru ja see on oma otsuse teinud − volinik tõi näitena varasemast asjast volikogupoolse heakskiidu Solovjovi jätkamisele linnapeana, ehkki kohus on ta süüdi mõistnud. Aga kui kodanikud pole otsusega rahul, võidakse koguda allkirju volikogu otsuse tühistamiseks, leidis Odinets.

Tumko ütles Põhjarannikule, et ta ei teadnud, et osa varasemaid aukodanikke on tema kandidatuuri esitamise pärast nördinud ja Ilmar Taluste lubas koguni aukodaniku tiitlist loobuda. «Saan aru, et inimesed kogusid allkirju, mina ise ennast ei esitanud. Ja telefoni teel ma ei saa rääkida, sest ma ei taha kedagi kahjustada. Minu vastu pole seni keegi konkreetselt midagi öelnud − enne teid,» kommenteeris Tumko Põhjarannikule.

Tumko on ka Eesti Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige. Kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes kinnitanud, et tegu on Venemaa saatkonna kureeritava organisatsiooniga, mille tegevus lähtub Venemaa välispoliitika eesmärkidest ja huvidest.

Paldiskisse rajatakse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik

Vabariigi Valitsus otsustas täna toetada Keskkonnaministeeriumi ettepanekut alustada Paldiski endise tuumaobjekti lammutamisega ja uue radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ehitamisega.

 

Nõukogude Liidu sõdurite väljaõppeks mõeldud Paldiski tuumaobjektil alustas esimene tuumareaktoriga allveelaeva õppestend tööd juba 1968. aastal. Pärast Tšornobõli tuumaõnnetust vaatasid Nõukogude võimud objekti ohutuse üle ning reaktorid otsustati sulgeda.

1990. aastate alguses viidi tuumkütus reaktoritest küll tagasi Venemaale, kuid kokkuleppe kohaselt jäi objekti ohutuks muutmine Eesti Vabariigi ülesandeks. «Venelased olid valmis ka reaktorid ise lahti võtma, kuid tingimusega, et nende töötajad ja sõdurid võiksid Paldiskisse jääda veel vähemalt kümneks aastaks. Sellisel juhul ei oleks me praegu ei NATO ega ka Euroopa Liidu liikmeriik. Objekti ohutuks muutmine on küll kallis, kuid selline on meie vabaduse ja ohutuse hind,» nentis keskkonnaminister Marko Pomerants.

Projekt maksumus on 90 miljonit eurot, millest pool kulub uue lõppladustuspaiga rajamiseks aastaks 2040. Ülejäänud pool kulub tuumaobjekti lahti võtmiseks. Töödega tahetakse valmis saada aastaks 2050. Kuigi tegemist on riikliku kohustusega, loodetakse vähemalt osa projektist rahastada rahvusvahelistest vahenditest. Välisvahendite kasutamine on tõenäoline, kuna projektil on suur positiivne keskkonnamõju kogu Läänemere äärsele piirkonnale.

«Meie jaoks oli oluline ettevalmistavate töödega juba praegu alustada, sest kõik vajalikud eeluuringud ja ka ehitus ise võtab aega. Reaktoreid saab ohutult hoiustada aastani 2040. Arvestades, et vanema reaktori ehitusest möödub siis 70 aastat, on selge, et pikemalt ohutust tagada ei ole võimalik. Seetõttu oli valitsuse tänane otsus väga tervitatav,» lisas minister.

1960. aastate algul rajatud kahe tuumareaktoriga nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskuses seisati reaktorid 1989. aastal ning tuumkütus eemaldati viis aastat hiljem. Samas jäi Eesti Vabariigile kogu vastutus endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite dekomisjoneerimise eest. Endise tuumaobjekti ohutustamisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluv AS A.L.A.R.A.

Aastatel 1995-2013 tehti Paldiskis suuremahulisi ohutustamise töid. Lammutati mittevajalikke hooneid ning ehitati rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Samuti on tagatud reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine aastani 2040.

2015. aastal lõppenud rahvusvahelise eeluuringu selge järeldus oli, et tuumaobjekt tuleb lammutada ning jäätmete ohutuks ladustamiseks tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik. 2016. aasta märtsis esitas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele vastavasisulise ettepaneku, mille Valitsus täna ka rahuldas.

Poliitikud: kandidaatide varasema ülesseadmise kokkulepe oleks õilis idee

Olukorras, kus presidendikandidaatide ametlik ülesseadmine algab vaid loetud päevad enne esimest hääletusvooru, võiksid erakonnad vabatahtlikult kokku leppida, et teatavad juba aegsasti, millise kandidaadi ja kelle häältega nad riigikogus üles seavad. Parlamendierakondade poliitikud ütlevad, et selline kokkulepe näitaks poliitilist kultuuri, kuid ometi ei suhtu nad selle võimalikkusesse väga suure optimismiga.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva justiitsministri Urmas Reinsalu hinnangul oleks õilis, kui erakonnad avaldaksid selge sõnaga oma seisukoha näiteks võidupühaks. «Samas on selge see, et ükskõik milline partei ise oma kandidaati ei tutvusta ja ei ütle, et ta on sellele kandidaadile jäägitult andunud,» lausus ta.

Reinsalu märkis, et kui Eesti poliitilises kultuuris õnnestuks siiski jõuda olukorda, kus oleks aegsasti teada, millised poliitikud kelle presidendikandidaadiks esitavad, siis annaks see ka kandidaatidele endile debattides osalemiseks tugevama aluse. Tema sõnul saaksid valimistel osalejad sel juhul näidata, et nad pole virtuaal- või kummituskandidaadid, vaid neil on konkreetsed toetajad, kes nad riigikogus või valijameeste kogus üles seavad.

«See annab tugevama legitimatsiooni nendele kandidaatidele ja see annab võimaluse uurida ja nõuda aru ka nendelt isikutelt, kes on ühe või teise kandidaadi kasuks oma valiku langetanud. See on kindlasti üks poliitilise kontrolli mehhanism,» ütles Reinsalu, kelle hinnangul ei soovi ka ühiskond näha arusaamatuid viimase hetke kokkuleppeid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt leidis samuti, et erakondade kokkulepe annaks kandidaatidele debattides osalemiseks kindlama tunde. «Kandidaadil, kes ei tea, kas talle üldse mingit toetust tuleb, on motivatsioon hoopis teistsugune kui kandidaadil, kellel on ette näidata paberileht 21 allkirjaga või vähemalt kahe-kolme erakonna juhtide avalik deklaratsioon, et nad teda toetavad,» nentis ta ja lisas, et ühtlasi paneks see kandidaadile selgema vastutuse.

Samas on küsimus tema sõnul poliitilises kultuuris ja tahtes. «Kõik see on võimalik ja ma väga seda pooldan, aga vaadates parlamendi killustatust, siis ma ei ole väga optimistlik, kuigi tahaks hirmsasti olla,» ütles ta ja lisas, et tema hinnangul peaksid erakondade esimehed tegema esmalt omavahel palju kõvemat tööd, et otsida ühist kandidaati.

Ühise kandidaadi otsimise vajadust rõhutas ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Martin Kukk, kes nimetas erakondade kokkulepet kandidaatide ülesseadmise aja osas teoreetiliselt võimalikuks. «Kõige lihtsam on seda kokku leppida võimaliku ühiskandidaadi osas, aga see on poliitiliste kokkulepete, mitte seadusandja pärusmaa,» ütles ta.

Tema sõnul on Reformierakond teinud erakondadele ettepaneku otsida ühist kandidaati, kel oleks parlamendis vähemalt 68 saadiku toetus, ning aeg peab näitama, kas selline kandidaat on võimalik leida. «Reformierakonnal on kolm tugevat pretendenti ning see, kes ja millises voorus kandidaadiks esitatakse, sõltub ikka rohkem meie võimalikest partneritest nii parlamendis kui valijameeste kogus,» ütles Kukk, kelle sõnul on valikuraskus seega Reformierakonna partneritel. «Sest milline ratsionaalne mõte oleks esitada kandidaadiks Siim Kallase või Marina Kaljuranna asemel Urmas Paet, kui näiteks mõni arvestatav poliitiline jõud ta protsessi alguses juba välistab, või ka vastupidi?»

Keskerakonda kuuluva riigikogu liikme Tarmo Tamme hinnangul oleks erakondadeülene heasõbralik kokkulepe tervitatav, sest siis ei saaks keegi viimasel minutil tagatubades kokku lepitud kandidaadiga üllatada. «Iseenesest see näitaks poliitilist kultuuri,» lausus ta ja kinnitas, et Keskerakonna taha taoline kokkulepe kindlasti ei jääks.

Tema sõnul võiks kandidaadid ja nende toetajad teada olla vähemalt kuu aega enne esimest hääletusvooru ehk hiljemalt juuli lõpuks. «Keskerakond on küll selliseks kokkuleppeks valmis ja me tervitame, kui milleski suudetaks poliitiliste jõudude vahel kokku leppida ega püütaks kedagi ei tea milliste käikudega üle trumbata,» ütles Tamm.

Riigikogus toimub presidendivalimiste esimene hääletusvoor 30. augustil.

Kukk: presidendikandidaatide esitamise kord ei vaja muutmist

Kuigi presidendi valimiskorra muutmine oli jutuks juba 2011. aasta valimistel ning kandidaatide esitamise tähtaja pikendamise lubadus on sees olnud kahes järjestikuses koalitsioonileppes, pole muudatust tehtud ja tegemata võibki see jääda. Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk ütleb otse, et kehtivat korda pole muuta tarvis.

Poliitikud on olnud aastate jooksul vähemalt sõnades üsna üksmeelsed, et praegust korda, mille järgi saab presidendikandidaate registreerimiseks esitada neljandast kuni teise päevani enne esimest riigikogus toimuvat valimisvooru, tuleks muuta. Kui tuua kandidaatide ülesseadmise tähtaeg senisest varasemaks, välistaks see võimaluse, et viimasel minutil toodaks mängu must hobune, kelle taustast ja vaadetest keegi midagi ei tea. Valimistel osalejad ja nende toetajad oleksid varem ametlikult teada ning kandidaadid saaksid ennast ja oma seisukohti tutvustada senisest pikemal perioodil.

Muudatusest hakati rääkima juba 2011. aastal toimunud presidendivalimistel, kui Keskerakonna kandidaadina valimistel osalenud eurosaadik Indrek Tarand tuli oma teesidega välja alles vahetult enne avavooru, öeldes, et ei saanud programmi varem esitada, sest polnud ametlik kandidaat.

Parlamendi põhiseaduskomisjon arutas presidendi valimiskorra muudatusi 2014. aasta veebruaris komisjoni toonase esimehe, reformierakondlase Rait Maruste ettepanekul ning avaldas presidendikandidaatide ülesseadmise tähtaja varasemaks toomisele toetust.

Samuti pidas komisjon kaalumist väärivaks ideed, et kandidaatide ülesseadmiseks saaks ettepanekuid teha senisest laiem ring inimesi, näiteks 500 või 1000 kodanikku, ehkki ettepanek ise ei oleks parlamendile siduv. Põhiseaduse kohaselt saab kandidaate üles seada vähemalt viiendik riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 riigikogu saadikut.

Komisjon arutas ka, kas seaduses tuleks ette näha kandidaatide minimaalne arv ning kas valimiste teise vooru peaks saama tuua kandidaate, kes esimeses voorus ei osalenud. Praegune kord näeb ette, et kui esimeses valimisvoorus presidenti ei valita, korraldatakse parlamendis teine voor, kus tuleb kandidaadid uuesti esitada. Samuti tuleb kandidaadid üles seada valimiskogus, kui ka riigikogu teises ega kolmandas hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat piisavalt palju hääli.

Põhiseaduskomisjon otsustas toona arutelu jätkata ning presidendivalimiste korra ajakohastamine ja kandidaatidele pikema avaliku debati võimaldamine sai lubadusena kirja ka kuu aega hiljem allkirjastatud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) koalitsioonilepingusse. Paraku tuli valitsusel aasta hiljem, enne mulluseid riigikogu valimisi koalitsioonilepingu täitmise kokkuvõttes nentida, et leppepunkt on täitmata, sest riigikogu pole muudatusi algatanud.

Põhiseaduskomisjoni toonase aseesimehe, Keskerakonda kuuluva Tarmo Tamme hinnangul puudus koalitsioonierakondade esindajatel muudatuste tegemiseks poliitiline tahe, mistõttu initsiatiiv vaibus ja teema jäeti sinnapaika. «Kui koalitsioonil oleks tahe olnud, siis nad oleks need muudatused ka ellu viinud. Riigikogus sõltub ju kõik koalitsiooni tahtest, opositsioonil on vähe kaasarääkimisõigust,» ütles ta.

Toonase justiitsministri, praegu SDE fraktsiooni juhtiva Andres Anvelti sõnul jäid muudatused soiku aga seepärast, et vaja olnuks muuta põhiseadust, kuid ainuüksi kandidaatide esitamise tähtaja pärast ei tahetud seda teed valida. «Ma toetan paljude teiste poliitikute arvamust, et põhiseadust tervikuna peaks redigeerima, vaatama üle väga erinevad asjad ja nende hulgas võiks olla ka see. Üksi sellepärast minna põhiseadust muutma pole mõtet, see ei muuda Eesti inimese elus mitte midagi,» ütles ta.

Sama lubadus jõudis kõigest hoolimata ka praegusesse, Reformierakonna, SDE ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) koalitsioonileppesse, mis allkirjastati mullu aprillis. Sügisel võttis justiitsministeerium presidendi valimiskorra muutmise põhiseaduslikke piire analüüsides seisukoha, et muudatused saaks siiski ära teha presidendi valimise seaduses ehk põhiseadust puutumata.

IRLi kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu nentis novembris põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et kehtiv valimisseadus võimaldab kandidaatidel end ja oma programmi tutvustada vaid ühe päeva jooksul, mis ilmselgelt on tugevaimate argumentide väljaselgitamiseks ebapiisav aeg. «Minimaalseks võimalikuks argumentide esitamise ning nende kaitsmiseks vajalike väitluste toimumise ajaliseks perspektiiviks saab pidada kaht nädalat. Sel juhul saab samades ajaraamides toimuda valimisdebatt ka valmiskogus toimuvate valimiste eelselt,» kirjutas ta.

Minister tegigi komisjonile ettepaneku täpsustada valimisseaduses esimese hääletusvooru toimumise aega nii riigikogus kui valimiskogus ja sätestada, et kandidaate saab registreerimiseks esitada 18.–14. päevani enne esimest hääletusvooru.

Reinsalu ütles Postimehele, et toonaste ettepanekute alusel oleks riigikogu pidanud muudatused jõustama juba tänavusteks presidendivalimisteks. Tema sõnul näitab muudatuste vajadust ka praeguste valimiste eel tekkinud olukord, kus on juba välja tulnud hulk kandidaadi kandidaate. «Kehtiv põhiseadus ei võimalda väga suurt mänguruumi, aga loetud tundide asemel on võimalik anda paarinädalased tsüklid ja minu meelest oleks mõistlik seda teha,» rääkis ta ja lisas, et sel juhul saaksid kandidaadid valimiseelsetel debattidel osaleda palju kindlamal alusel.

Kuigi nelja kuu pärast toimuvateks presidendivalimisteks ei saa valimisseadust nüüd enam muuta, leidis Reinsalu, et riigikogu peaks muudatused ikkagi algatama. «Ilmselgelt ei ole realistlik seda teha loetud nädalad enne valimisi, see poleks stiililises mõttes paslik, aga eks see praegune arutelu, mis on presidendivalimiste teemal vallandunud, mõjub ka teatud iseseisva signaalina põhiseaduskomisjonile,» ütles Reinsalu, kes nentis, et kord on parlamendid kiiremad, kord aeglasemad ja mõnikord tuleb hoogu võtta mitu korda.

Teistsugusel seisukohal on Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, põhiseaduskomisjoni kuuluv Martin Kukk, kelle hinnangul ei vaja kehtiv presidendivalimiste kord üldse muutmist. «Sel lihtsal põhjusel, et tänane kord ei sea ajalisi piiranguid kandidaadi ülesseadmisele, mis on olemuselt poliitiline tahteavaldus ning mida võib väljendada sõltumata kuupäevast või kellaajast,» ütles ta.

Ta meenutas, et Toomas Hendrik Ilvese esitas Reformierakond uuesti presidendikandidaadiks juba 2010. aastal ehk rohkem kui aasta enne, kui riigikogu ta tagasi valis. «Tõsi, tähtajalised piirangud on kandidaatide registreerimisele vabariigi valimiskomisjoni poolt, aga tegemist on pigem formaalse toiminguga,» lausus ta.

Kuke sõnul on kandidaatide esitamise teemat käsitlenud ka parlamendierakondade esindajatest moodustatud põhiseaduskomisjoni töörühm, mis leidis, et pelgalt registreerimistähtaegade muutmisega vähem kui pool aastat enne presidendivalimisi eraldi tegelema ei hakata.

Mootorrattad põikavad võsast linna

Kümnendat korda korraldataval Võrtsjärve enduurol annab Tartu kesklinnas ekstreemkatsel osalemine esimest korda boonuse, mis võib järgmistel päevadel tähendada suurt eelist. 

Preemiasekundid võivad laupäevasel ja pühapäevasel sõidul tuua paremusjärjestusse ootamatuid muudatusi, tõdes enduurovõistluse peakorraldaja Riho Kollist, keda mootorratturid kutsuvad hüüdnimega Lärm.

Rekordpikk rada

Täna asuvad Tartu poole teele palgikoormad, kõikvõimalikud trampliinid, merekonteiner ja teisedki takistused, mida peakorraldaja fantaasia on suutnud välja mõelda. Käiku lähevad isegi emale uueks talveks ostetud küttepuud. «Puudetooja oli nõus, et kallab alguses halukoorma maha Tartu linnas, korjab need siis kokku ja viib ikkagi emale,» muheles Kollist.

Osa takistustest jääbki veoauto peale ning mootorrattureil tuleb kõrgustes turnida. Päris rasketest takistustest rajatakse ka möödumisvõimalused, mis on küll lihtsamad, kuid mille läbimine võtab kindlasti kauem aega kui takistusele otse peale sõita. Kes otse merekonteineri katusele hüpata ei julge, peab sõitma konteineri sisse, seal kuidagi ümber pöörama ja jätkama mööda aedadega tähistatud rada, näitlikustas Kollist.

Linnakatsele kaasa elama tulnutelt piletiraha ei küsita.

Päev hiljem koguneb motoseltskond juba Rannu vallas Väike-Rakke külas avatud võistluskeskuses. Ring, kuhu on paigutatud kolm katset, on pikem kui kunagi varem ehk 70 kilomeetrit. 

Start ja finiš asuvad Väike-Rakke enduuropargis, kus sõidetakse ekstreemenduuro katse. Edasi liigutakse Tulimäe karjääri, kus on ette valmistatud kuue kilomeetri pikkune ring. Seejärel kolmandale katsele Puhja alla, kus Sangla turvas andis motomeeste käsutusse terve oma territooriumi. Kihutatakse nii turbatööstuse tootmishoonete juures kui ka elektrituuliku all. Sealt viib rada tagasi Väike-Rakkesse.

Selle raja peavad tippvõistlejad läbima laupäeval kolmel ning pühapäeval kahel korral. Noored, seeniorid ja naised pääsevad vähemate ringidega, kuid nagu Kollistil rada ette valmistada aidanud mehed rääkisid, on ka rada üks kord läbida füüsiliselt väga väsitav.

Sügisel Ida-Virumaal

Võrtsjärve enduuro on tavapäraselt kodumaise sarja avaetapp ja tänavu ka Skandinaavia võistlussarja stardiks. Kirja on pannud end 140 võistlejat nii Eestist kui ka ümberkaudsetest riikidest. Väliskülalistest on suurima esindusega kohal soomlased 26 sportlasega.

Järgmine etapp sõidetakse maikuus Paikusel, seejärel peetakse septembris Ida-Virumaa etapp ning septembri lõpus saab hooaeg otsa Tallinna külje all peetava Aruküla sõiduga.

Suurim uuendus tänavuses kodumaises enduurosarjas on see, et sügisel uuesti Võrtsjärve äärde ei koguneta, vaid selle asemel peetakse sarja eelviimane etapp hoopis Ida-Virumaal põlevkivi kaevandusaladel. See tähendab, et Elvas ei sõideta ka enam pooleli jäänud kultuurimaja varemetes. 

Kollist põhjendas kolimist sooviga otsida vaheldust. «Nii on ka osalejatel põnevam, et saab käia teistes kohtades ja proovida uusi radu,» leidis ta.

Võrtsjärve enduuro

•    Homme kell 15 ekstreemenduuro Tartu kesklinnas.

•    30. aprillil kell 12 Väike-Rakkes 210 km start.

•    1. mai kell 10 start 140 km rajale.

Töönädala lõpetab kuiv ja päikeseline kevadilm

Homne ilm rõõmustab päikesega, õhusooja tuleb 11 kuni 15 kraadi.

Reedel on Eesti kohal nõrk kõrgrõhuala ning tihedatel sajupilvedel ja tugeval tuulel siia pääsu pole. Suurema sõnaõiguse saab päike, mis õhu sisealadel mõõdukalt soojaks kütab.

Samas pealelõunasel ajal võib mõnest pilvest ka vihma tulla, suurim on selleks tõenäosus Venemaalt ulatuva madalrõhulohu lähedal Ida-Eestis.

Üldiselt on aga homme mõnus kevadiselt soe tuulevaikne ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur on 11 kuni 15, meretuulega rannikul 8 soojakraadi.

Videolugu: mis tunne on elada majas, mida autod pidevalt rammivad?

Mitme korteriga puumaja Telliskivi ja Rohu tänava ristmikul on arvatavasti kõige enam vatti saanud hoone terves Põhja-Tallinnas.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv ristmik on sealsetele elanikele juba aastaid parajaks pinnuks silmas. Mullu juhtus seal liikluskindlustuse fondi andmeil 10 liiklusõnnetust, viimase paari kuu jooksul on auto majaseina põrutanud kahel korral.

Maja, millest jutt käib, asub aadressil Telliskivi 37. Raul Randmer ostis samasse majja nurgapealse korteri 2013. aastal ning elas seal aastaid, kuni umbes kuu aega tagasi korteri välja üüris. Põhjuseks ei olnud otseselt tänavanurgal juhtuvad õnnetused, ent samas ei tee ta saladust, et see oli ikka parajalt tüütu küll.

«Samas toas ma ei ole viibinud, kui keegi on seina sõitnud, aga lihtsalt üks suur kolakas on,» kirjeldas ta õnnetuse hetke. «Kogu aeg on mingisugune hirm, et mis nüüd ja mida üldse seal toas hoida saab.»

Raul Randmeri korter asub selles nurgas, kuhu autod kipuvad sisse sõitma. Nagu fotolt näha, sai majanurk eelmises õnnetuses üksjagu kahjustada. 

Viimased kuu aega elab korteris üürnik, kelle lahkel loal piilusime ka ise korterisse, et näha, kas õnnetused on kahjustanud korterit ka seestpoolt. Silmale nätavaid kahjustusi me ei tuvastanud. Küll aga on kõige nurgapoolsemast toast tänaseks tehtud panipaik, ilmselt seetõttu, et tõenäoliselt ei tahaks keegi magada seina ääres, kuhu kipuvad autod sisse sõitma.

Korteriomanik tunnistab aga, et ristmik on probleemne ja see on mitmel korral ka ühistu koosolekul jutuks tulnud. Seda enam, et maja välisfassaadi kordategemine on kulukas. Seetõttu on elanikud vaadanud järgi avariis osalenud sõidukite registreerimisnumbrid ning kindlustuste poole pöördunud. Hüvitamiseks kulunud summad on jäänud 500 ja 1000 euro vahele.

Korteri kõige nurgapoolsemast toast on tehtud panipaik. 

Randmeri hinnangul oli nädalavahetusel juhtunud õnnetus senistest ilmselt üks suuremaid ning selle tagajärjel võis saada kahjustada ka maja kandekonstruktsioon. Seda peab hakkama eraldi uurima.

Küsimusele, kas majaelanikud tunnevad muret, kaua maja niiviisi vastu peab, vastas Randmer: «Absoluutselt! Ja sellega tuleb tegeleda.»

Telliskivi 37 korteriühistu näeb ühe võimaliku variandina nn lamava politseiniku paigaldamist vahetult enne teede ristumiskohta Rohu tänaval. Kuna liiklusmärgid ja ülekäigurada ei näi kõiki liiklejaid piisavalt peatavat, võiks just see olla kõige lihtsam ja tõhusam viis olukorra parandamiseks.

Rohu tänavalt tulijatele on nii «Anna teed» kui «Stop» märgid.

Lisaks pakub ühistu välja, et Telliskivi tänavale, täpselt maja ette, kus kohtuvad kõnni- ja sõidutee, võiks panna metallpiirde. See tagaks tulevaste õnnetuste puhul vähemalt sellegi, et jalakäijad jäävad ellu ja niigi palju kannatanud maja ei saa enam suuri kahjustusi.

«Eks see kõik algas pärast seda, kui Telliskivi tänav sai renoveeritud ja ristmiku sõidukorraldus muutus,» rääkis Randmer. Kui enne oli peatee Rohu tänaval liiklejatel, siis kolm aastat tagasi sai peatee õiguse hoopis Telliskivi tänav.

Droonifoto probleemsest ristmikust.

Miks aga need avariid alatasa juhtuvad, ei oska Telliskivi seltsi juhatuse liige Juho Kalberg täpselt pakkuda. «Arvatakse, et harjumusest. Samas, kolm aastat on juba harjumisaega olnud,» leidis ta.

Teise asjana peab ta probleemiks suurt kiirust. «Mingil müstilisel põhjusel krutivad osad juhid Rohu viadukti alt läbi tulles kiiruse päris korralikult üles.»

Samas aga näeb Kalberg asjas ka teatud huumorit. «Mõnes mõttes on ka lõbus, et on koht, kus see vaene elektrikapp kogu aeg sodiks sõidetakse. Võib ka öelda, et Pelgulinna kolm sümbolit on Peeteli kirik, Albert Kooba ja see elektrikapp.»

Võimalikest lahendustest rääkides on Kalberg Randmeriga sama meelt, et nn lamav politseinik võis aidata olukorda kontrolli alla saada. Samamoodi võiks aidata kiirusepiirang 30 km/h või kõrgendatud ristmik. «Aga ma arvan, et transpordiameti spetsialistel on endal ka varrukatäis lahendusi pakkuda,» oli Kalberg optimistlik.

Küll aga ei usu ta, et metallpiire sobiv lahendus oleks. Mida Telliskivi selts kindlasti ei taha, on foori paigaldamine või ka see, et ülesõit Rohu tänavale üldse kinni pandaks.

Töömehed «kurikuulsat» elektrikappi parandamas. 

Pikakari ja Pirita randades lehvib tänavu taas sinilipp

Kolmandat aastat järjest tunnustatakse Tallinna vanimat ja noorimat supelranda Piritat ja Pikakari veekvaliteedi kõrge taseme, kvaliteetsete teenuste ja eeskujuliku heakorra eest.

Ökomärgise «Sinilipp» omistamisest teatas programmi Eesti koordinaator Eesti Looduskaitse Selts viidates Rahvusvahelise keskkonnahariduse fondi FEE Sinilipu programmi direktor Sophie Bachet Granadosi kirjale.

«Ega me teist tulemust ei oodanudki. Mullu näitas Pirita ja Pikakari kontrollimas käinud FEE esindaja kõrge hinnang meie supelrandadele, et meie pingutused kannavad vilju. Kõige tähtsam on aga see, et nii tallinlastel kui ka pealinna külalistel on tagatud kõige paremad tingimused puhkamiseks,» ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

Rahvusvaheline žürii, kes teeb otsuse tunnustamise kohta, juhtis oma kokkuvõttes tähelepanu sellele, et mõned supelrandade omanikud kipuvad unustama, et ökomärgisega tunnustamine kohustab pakkuma keskkonnahariduslike tegevusi rannakülalistele ja kohalikele elanikele.    «Õnneks, ei olnud seda märkust  vaja teha meie kohta. Igal aastal viime läbi erinevaid keskkonnahariduslikke üritusi ja programme. Üheks näiteks on Eesti kõige rahvarohkemad talgud Stroomi rannas, mille korraldasime rahvusvahelise aktsiooni «Puhas rand» raames eesmärgiga juhtida inimeste tähelepanu Läänemere kaitsele ja mere prügistamise kasvavale ohule,» sõnas abilinnapea.

Tallinna keskkonnaamet planeerib ka selle aasta suveks keskkonnahariduslike tegevusi, sealhulgas ökotelkide päevi, ekskursioone Aegna saarele jms. Pirital ja Pikakaril on rannalistele kättesaadavad kolmes keeles bukletid Pikakari ja Pirita kaitsealustest objektidest ja puhkealadest.

Pirita rand on vanim tegutsev avatud supelrand Tallinnas (alates aastast 1925). Pikakari supelrand sai valmis 2007.aastal. Ta  asub Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel Katariina kai kõrval.

Ökomärgis «Sinilipp» heisatakse 49 riigis rohkem kui 4000 supelranda ja väiksesse sadamasse üle maailma. Tallinnas toimuvad sinilipu heiskamise tseremooniad 5.juunil, rahvusvahelisel keskkonnakaitse päeval. Eestis taastati võimalus taotleda sinilippu 2014. aastal Tallinna linna ja Eestimaa Looduskaitse Seltsi (ELKS) koostöö raames. Tallinnas koordineerivad randade keskkonnateadlikumat haldamist Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsused ning Tallinna keskkonnaamet.

Elu24 Live/ Anu Saagimil käis külas maailmaklassi tippmodell Alexandra Ljadov

Neljapäeval, 28. aprillil väisas Elu24 Live`i maailmakuulus eestlannast tippmodell Alexandra Ljadov

Alexandra Elizabeth Ljadov on noor ja kaunis 18-aastane neiu, kes juba pisikese põnnina soovis hakata tegelema modellindusega.   

Alexandra on alates 14. eluaastast osalenud maailma tuntuimate moeloojate šõudes, samal ajal õppides ka Tallinna 21. Keskkoolis. Hetkel viibibki neiu Eestis, et sooritada keskkooli lõpueksameid. 

Oma esimese modellitasu teenis neiu olles vaid kuue aastane. Elisa Eesti turule tuleku jaoks sai tehtud nii telereklaam, kui ka fotod. 

Tallinnas sündinud Alexandra on end moelaval alati hästi tundnud, juba seitsmeselt osales ta esimest korda surfilaagris toimunud O'Neilli moeshow'l. Sealt edasi osales kaunitar igal aastal mõnel suuremal või väiksemal moe-show'l. Näiteks seeniorite maailmameistrivõistlustel Extremespordi kaupluses müüdavate riiete šõul.

Oma 13. sünnipäeval avanes Alexandral võimalus pildistada koos tuntud moefotograaf Graham Mitchelliga, mille tulemusena valmis ka tema üks lemmikpiltidest õuntega. Samal sügisel võitis neiu Buduaari ajakirja lapsmodelli konkursil esimese koha oma vanuserühmas. 

Alexandra on öelnud juba aastaid tagasi Buduaarile antud intervjuus, et soovib ühel hetkel, mil vanust piisavalt, modellindusega ka tõsisemalt tegelema hakata. Tänaseks on tema unistus tuhandekordselt täitunud. 

Alexandra on öelnud, et modellindus avab palju uksi maailmas. Hetkel töötab tütarlaps Margit Jõggeri MJ Model Management modelliagentuuri all.

«Mulle meeldib modellindus sellepärast, et see annab võimaluse reisida, oma maailmapilti avardada, iseseisvaks saada ja muidugi on see hea võimalus tuleviku kindlustamiseks. Tean, et modellindus on raske töö, aga olen valmis pingutama, et elus midagi saavutada. Minu unistuseks on saada ka hea rahvusvaheline haridus, aga olen veendunud, et kõva tööga suudan mõlemat,» pajatas 14-aastane modellihakatis aastaid tagasi Buduaaris. 

Alexandra on tuline sporditüdruk

Vaba aja sisustab Alexandra kõikvõimalike huvipakkuvate spordialadega - tantsimine, rulluisutamine, jooksmine, suusatamine, uisutamine. Energiat on kaunitaril alati palju olnud ja ühe koha peal istumine talle suurt huvi ei paku. Alexandra on osa võtnud isegi triatlonistest.

Hetkel üks nõutumaid modelle maailmakuulsate moedisainerite šõudel

Alexandra ehk omadele lihtsalt Alex on korduvalt kõndinud Chanel`i, Prada, Gucci, Louis Vuittoni, Marc by Marc Jacobsi, Jil Sanderi, jpt. moešõudel. Hetkel on ta ka endise Spice Girli`st moelooja Victoria Beckhami muusa. 

Tütarlapse kodud on täna nii New Yorgis, kui Tallinnas. New Yorgis esindab teda modelliagentuur Society Management, kelle alla kuuluvad näiteks ka Victoria Secreti supermodellid Adriana Lima, Kendall Jenner ja Vogue kaanetüdruk Lindsey Wixson. 

Kuid selleks, et hullumeelsetel moenädalatel «ellu jääda» patustab Alexandra nii jäätise, kui ka šokolaadiga. Supermodell armastab ka friikaid ketšupiga, popcorni ja piimakokteile, nagu iga teinegi teismeline tüdruk.

Alexandrale on alati meeldinud ka tantsuvideosid teha ning maalida

Rääkides eeskujudest, ütleb Alexandra, et need kipuvad aeg ajalt ikka vahetuma, kuid üks on kindel - kaunitar soovib omal alal olla sama edukas, kui Madonna on lauljana. Tippmodellidest meeldivad talle aga näiteks Heidi Klum, Gisele Bündchen, Kimora Lee Simmons ja Tyra Banks. 

Andekas tüdruk, kes loob ka muusika- ja casting-videosid

Hiljuti sündis Alexandra käe all põnev video, kus tema lisaks teevad kaasa ka kaksikutest õed - nemadki tulevased lootustaandvad modellid MJ Model Management modelliagentuurist. 

Alexi super cool`i videot vaata SIIT!

Alexandra väisas Elu24 Live stuudiot neljapäeval, 28. aprillil.

Blogi: Trad.Attack Aasiat vallutamas: eesmärk on esineda kõikides riikides üle maailma

Hiinas Pekingis käib Eesti nädal, mille jooksul esitletakse suurlinna piirkonna ostujuhtidele, ametnikele ja ajakirjanikele Eestis toodetud toitu ja meie loodud disaini ning muusikat. Postimees kannab nädalat blogi vormis kohapealt üle.

Eesti kööki tutvustab seitsmel päeval endine Presidendi kantselei kokk Inga Paenurm, kokteile valmistavad Butterfly Lounge’i omanik Kristo Tomingas ning baarmen Silvester Harineem. Toidu valmistamisel kasutatakse Eestist pärit tooraineid.

Oma rõivakollektsioone esitleb hiinlastele moedisainer Lilli Jahilo. Nädala jooksul astuvad kontsertidega üles lauljanna Maarja-Liis Ilus, pianist Rein Rannap ning ansambel Trad.Attack!.

Üritusel on kohal Hiina ekspordist huvitatud Eesti toidusektori ettevõtted, kes tutvustavad seal oma tooteid. Ärikontakte loodavad leida teiste seas Saku, Värska, Liviko, Nobenaps, Semu, Pagaripoisid ja eestimaise kvaliteetmee tootja Artisan Honey.

Eesti nädalaga Hiinas tähistatakse kahe riigi diplomaatiliste suhete 25. aastapäeva.

Nädala raames tutvustatakse Eesti turismivõimalusi, toitu, muusikat ja disaini. Eesti nädalat veab Eesti suursaatkond Pekingis. Üritusel osalevad ka maaeluminister Urmas Kruuse ja kultuuriminister Indrek Saar.

Käibemaksukohustuslase piirmäär tõuseb 40 000 euroni

Täna eelarvestrateegiat arutanud valitsus otsustas tõsta aastakäibe piiri käibemaksukohustuslaseks registreerimisel 40 000 euroni.

«Edaspidi ei pea väikeettevõte hakkama käibemaksukohustuslaseks, kui tema käive on vähem kui 40 000 eurot,» ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.

Praegu on käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäär 16 000 eurot. Sellest väiksema käibega ettevõte ei ole kohustatud käibemaksukohustuslasena registreeruma.

Jaanuaris arutas valitsus käibemaksukohustuslase piiri tõstmist 25 000 euroni.

Piirmäära tõstmiseks tuleb küsida Euroopa Liidu luba.

Asfalteerimistööd toovad kaasa liikluspiiranguid

Seoses asfalteerimistöödega suletakse täna, 28.04 kell 14-18 liikluseks Roosi tänaval (Jänese - Muuseumi tee lõigus) üks sõidusuund. Ümbersõidud toimuvad Narva maantee kaudu.

Samuti suletakse homme seoses asfalteerimistöödega liikluseks kell 8.30 – 18 Eha tänaval Kesk ja Võru tänava lõigus Võru tänava suunaline sõidurada. Liikluseks on suletud ka Eha - Kesk tänavate ristmik, välja arvatud Kesk tänavalt parempööre Tähe tänava suunas.

Ümbersõidud toimuvad Lootuse või Õnne tänava kaudu.

Gobelään lisab muudele teostele head vaheldust

Tartu noore kunsti oksjonil käijad on näinud küll maale, graafikat, fotosid ja väiksemat sorti skulptuure, aga gobelääne ei tule senisest kolmeteistkümnest enampakkumisest justkui ühtegi meelde.

Seekordses näitusekomplektis on selline omamoodi erandlik töö vaatajate ees – Eva Mustoneni gobelään «Harjutus» (alghind 200 eurot). Ühtlasi on see värvirõõmus teos mõõtmetelt kõige suurem.

Kolm tekstiilikunstnikku

Tekstiilikunstnikest osalevad Eva Mustonenile lisaks Epp Mardi ja Triinu Pungits, kuid esimene neist on esitanud segatehnikas pildi «Assortii» (200) ja teine akrüülmaali «Kuldkala on kiirem» (275).

Alghinna poolest kõige suurem on Edward von Lõnguse «LAN party» – 980 eurot. Sama teose ühe tänavaeksemplari, mis oli märtsi lõpul juudi kalmistu uhiuuel betoonaial, otsustas kunstnik pärast järelemõtlemist katta halli värviga.

Sama kunstniku teostest on väljapanekusse mahtunud üks tema kohta ebatavalises tehnikas, digiprindis, tehtud pilt «Kas elektrilambid unistavad Wiiraltist?» (456 eurot).

Projektijuhi Liina Rausi sõnul on tänavusel oksjonil esindatud loomingut üsna palju neilt, kes ei ole varem osalenud. Muu hulgas on väljapanekus Toomas Kuusingu üks maal ja üks graafiline leht, muide, järgmistel Tartu noore kunsti enampakkumistel ei saa ta enam osaleda, sest vanusepiir 40 aastat on tulnud ette.

Tööd näha veebikataloogis

Oksjonitööde veebikataloogis, mis avatakse 1. mail aadressil www.noorkunst.ee, on lisaks teoste reprodele ka Andres Keili lavastatud videod, kus teoseid ja nende loojaid tutvustavad kunstiteadlased Indrek Grigor, Kadri Piirimäe ja Brita Arnover.

Oksjonitöid tutvustav näitus, mille on kujundanud Kristjan Nagla ja Kaisa Reimand, on loomemajanduskeskuse kahes hoones avatud kõikidele huvilistele 17. maini. 

Kalevi 13 majas on välja pandud teosed nr 1–56, mis lähevad enampakkumisele ka oksjonisaalis. Kalevi 17 hoones on eksponeeritud tööd nr 57–81, millele saab pakkumusi teha veebis.

Tartu noore kunsti oksjon toimub Tartu loomemajanduskeskuse algatusel igal kevadel ja sügisel alates aastast 2009. 

Saalis ja veebis

•    Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13 ja 17) on 17. maini avatud Tartu noore kunsti 14. oksjoni näitus.

•    Väljapanekus on 81 teost 72 noorelt kunstnikult.

•    Teosed on välja valitud enam kui 350 esitatud töö hulgast.

•    Oksjon toimub 18. mail kell 18 loomemajanduskeskuse saalis ja portaalis Osta.ee.

•    Portaalis Osta.ee saab hakata pakkumusi tegema 1. maist.

Eesti inimesed emadest ja emadepäevast

Emadepäev on Eestis armastatud püha. Kui palju pöörame emadele tähelepanu argipäeviti? Kas tegemist on omaette ametiga või elu loomuliku osana? Milline on hea ema ja mida emaks saamine tähendab ja naise elus muudab? Sellest ja veel paljust muust rääkisid Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni eriala tudengid inimestega tänavalt emadepäeva eel. Abiks olid neile BFMi tudengid, kes tegid pilti.

Kristiina: Need, kes ei ole emaks saanud,

...ei saa aru, mis tunne on olla ema. Maailm muutub ja inimesed muutuvad, kui nad emaks saavad. Mina muutusin näiteks kannatlikumaks, inimeste suhtes mõistvamaks. Kui näed, kui palju võtab ühe inimese kasvamine aega ja mida kõike ta läbi elab, siis ei saa enam enda kõrval olevasse inimesse ükskõikselt suhtuda. Ei saa olla üleolev, sest tal on ikkagi ema ja pere ning kellegi jaoks on ta kallis, olgugi, et ta ei pruugi mulle meeldida. Võin öelda, et olen seeläbi tolerantsemaks muutunud.

Katsume oma lapsi kõigesse kaasata – seeläbi saame ka ise teha asju, mida lapsena tehtud sai, aga enam teinud pole. Vanemad naudivad väga seda mängulist maailma, nalja saab palju. Muuseumites käime, õues saab olla palju rohkem, kui ise muidu oleks... Lapsed mõjuvad tervisele hästi, sest liikumist ja nalja on palju.

Tagasi Eesti inimeste avalehele

Tamara: Minu kultuuris ei ole

...üldse emadepäeva. Ma ei arva, et on vaja mingit spetsiaalset päeva, et tunda end ema rollis hästi ning väärtustatuna. Ega ma iseenda jaoks palju aega leia, sest milleks siis üldse lapsi saada, kui nende eest mitte hoolitseda? Aga tegelikult teed sa kõike iseendale, nii head kui halba, ning läbi oma laste saad seda hiljem kogeda. See on nagu investeering: kui kasvatad neid hästi, on see tulevikus sulle rõõmuallikaks. Me kõik oleme inimesed ja eks on päevi, kus ütlen oma abikaasale, et ta lapsed võtaks ja nendega tegeleks. Iga ema vajab vahel oma lastest puhkust...

Tuleb osata oma lastele õigeid vastuseid anda. Nad ju jätavad need meelde ja kujundavad nende abil oma arvamuse, tuleviku. Ja ega keegi ju ei õpeta sulle, kuidas ema olla – seda tuleb ise läbi praktika kogeda. Minu jaoks on emaks olemine nii loomulik osa elust, et ma isegi ei näe, et täidaksin mõnd uut rolli. Märkasin ka emaks saades, et minu elus said kõige tähtsamaks minu lapsed – seega on selles rollis palju isetust ja tingimusteta armastust. Teiste eest hoolitsemine on loomulik ja tänuväärne tegevus.

Tagasi Eesti inimeste avalehele

Mopeed põrkas kokku jalakäijaga

Valgas sõitis ülekäigurajal teed ületanud inimesele otsa mopeed, mis hoolimata kukkumisest pärast õnnetust sündmuskohalt põgenes.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 20.41 ajal Valgas Vabaduse tänav 16 juures. Seni tuvastamata isik sõitis valget värvi mopeediga otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 54-aastasele Siirile. Mopeed kukkus peale õnnetust ümber, kuid tõusis püsti ja juht lahkus mopeediga sündmuskohalt.

Jalakäija toimetati Valga haiglasse.

Eile toimus veel teinegi liiklusõnnetus jalakäijaga. Kella 12.03 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kärberi tänaval. Sõiduautot Volvo S80 juhtinud juhtimisõiguseta 23-aastane Grigori alustas parkimiseks tagurdamist ning sõitis otsa selleks mitte ettenähtud kohas teed ületanud 61-aastasele Tatjanale.

Jalakäija toimetati AS Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Politsei kaotas allilmajuhi arvatava mõrvarelva

Allilmaliider Kalev Kure kümne aasta taguse palgamõrva uurimistoimik on lõpuks avalik – selgub, et pika pingutuse kiuste ei jõudnud uurijad ühegi tõelise niidiotsani. Kõik kuriteo jäljed jooksid algusest peale liiva.

Kõige krooniks kaotati ära isegi Kure (44) arvatav mõrvarelv, mille juhuslik inimene 2007. aastal ehk umbes aasta pärast tapmist Vääna jõest leidis. Tegemist oli automaatrelvaga PPŠ.

Leidja andis relva kohale kutsutud politseipatrullile üle. Selle kohta vormistati isegi kirjalik akt. Reeglite järgi pidanuks see relv minema hoiule Põhja prefektuuri relvahoidlasse.

Pealtnäha oli tegu tavalise juhtumiga, mistõttu ei osatud politseis leiule suuremat tähelepanu pöörata. Siis sai aga Kalev Kure mõrva uuriv keskkriminaalpolitsei info, et seesama Vääna jõest leitud relv võibki olla neid huvitava kuriteo taparelv.

Tuli vaid teha ekspertiis, sest mõrvapaigalt leitud kuule, millega relvahoidlasse viidud automaatrelva kõrvutada, oli politsei kasutuses küllaga. Jõeveest oksüdeerunud relvalt tapja DNA ja sõrmejälgi leida olnuks keeruline, kuid ballistililise ekspertiisi sai teha.

Kui see kinnitanuks relva seotust Kure tapmisega, andnuks see politseile esimese reaalse niidiotsa palgamõrva lahendamisel. Relva kaudu saanuks otsida selle eelnevaid omanikke ja jõuda nii lõpuks tapjateni.

Uurijaid äkitselt huvitama hakanud automaatrelv oli aga relvahoidlast kadunud. See oli uskumatu uudis. Dokumendid kinnitasid relva kättesaamist Vääna jõe äärest, kuid selle Põhja prefektuuri relvahoidlasse jõudmisest polnud ainsatki kirjalikku kinnitust.

Kuhu see siis kadus? See ei saanud ju poolel teel hoidlasse õhku haihtuda? Pealtnäha nii ometi oli – kadumise asjaolusid üritas tagantjärele tuvastada politsei sisekontrolli osakond. Uurimine ei jõudnud kuhugi – süüdlane jäi leidmata, sest juriidiliselt polnud kellelegi midagi ette heita. Inimene, keda arvati olevat relva kadumises vastutav, lahkus politseist aastaid hiljem.

Tõdemus, et juriidiliselt on kõik korrektne, paneb Kure mõrva kriminaalasjaga tegelenud politseinikke tänini tulist kurja vanduma. Relva «haihtumise» kohta liigub igasuguseid teooriaid tahtlikust kaotamisest kuni kollektsioneerimiseni.

Eesti kriminaalset maailma viimasel aastakümnel enim kõnetanud Kalev Kure palgamõrva uurimise toimik seisab nüüd aga juba mitmendat kuud keskkriminaalpolitsei arhiivis. Sinna saadeti see eelmise aasta lõpus, kui tapmisest möödus kümme aastat. Postimees tutvus toimikuga, et näha, kui kaugele politsei uurimisega jõudis.

Vastus on ühene: mitte kuhugi. Aastaid kestnud uurimistöö ei toonud ainsatki konkreetset niidiotsa või potentsiaalset kahtlustatavat. Keegi ei näinud tulistajat ega suutnud teda kirjeldada, ehkki Kure toonane elukaaslane seisis mõrvahetkel mehest vaid mõne meetri kaugusel.

Nii ei tekkinudki politseil selle veretöö lahendamiseks isegi teoreetilist võimalust.

Kurg enne surma: kavatsen elada pika elu

2005. aasta 16. november oli aastaid kriminogeensetes seltskondades eestlaste huve esindanud Kalev Kurele tavapäraselt tihe – täis kohtumisi sõprade ja tuttavatega. Järgmisel päeval pidi ta lendama Malaisiasse kardispordi maailmameistrivõistlustele, mille üks sponsoreist ta oli.

Kaks nädalat varem oli Kurg matnud venna. «Ma kavatsen elada pika elu,» oli ta matuste järel tuttavatele teatanud. Ta oli parajasti alustamas uut elu – polnud enam tavapäraselt aktiivne kriminaalsetes asjades ja uuris võimaluste kohta ehitada kuhugi Eestisse mõni spaahotell.

Samal ajal kerkis Viimsisse Krüsanteemi teele Kure uus eramu. Sellest pidi saama mehe esimene päris oma kodu. Kuni viimase ajani elas ta Pirita-Kosel üürikorteris ja maksis korteriomanikule, spaaärimehest tuttavale selle eest vaid laenuintresse.

Malaisiasse pidi Kurg lendama koos kauaaegse tuttava, Tallinnas solaariumi vastuvõtus töötanud ööklubi Hollywood tantsijannaga. Kure selleaegne avalik elukaaslane, temast paarkümmend aastat noorem Eva-Maria pidi jääma Eestisse.

Saatusliku öö pidi isa juures veetma ka Kure eelmisest kooselust pärit üheksa-aastane poeg. Kurg ja tema elukaaslane Eva-Maria sõitsid lapsele koju järele. Poiss istus Hummeri esiistmele, Eva-Maria tema taha. Poisi ema jõudis vaid mainida, et mindaks kindlasti sööma, sest pojal on kõht tühi. Kurg suundus Piritale kodu lähedal asunud tollasesse Ulla pubisse, ühte oma lemmik-kohtumiskohta.

Kõhud täis, sõideti tuttava juurde, et majaehitust arutada. Et poiss esiistmel virises ja nõudis kojuminekut, ei saanud pikemast vestlusest asja. Veidi enne kella üheksat keeras Kure valge Hummer Lükati tee 6 korterimaja hoovi ja parkis Kure teise auto, erkpunase sport-Mercedese taha, mis eisis trepikoja ukse ees.

Krokodillinahast kingade ja osaliselt kaitsevärvides pükstega Kurg jõudis vaevalt autost välja tulla, kui tema selja tagant kõlas automaadivalang ja ta kukkus sinnasamasse maha. Teised majaelanikud, kes tol reedeõhtul kodus telekat vaatasid, pidasid pauke ilutulestiku heliks. Mõni läks isegi akna juurde asja uurima.

Autost välja tulnud Eva-Maria laskjat ei näinud. Küll sai ta kohe aru asja tõsidusest ja jooksis mehe juurde, kuid Eesti tuntumaid kriminaalseid tegelasi oli selleks hetkeks juba surnud. 13 kuulitabamust ei jätnud Kurele vähimatki võimalust.

Kell oli 21.00, kui neiu valis värisevate kätega häirekeskuse numbri. Et Hummeri ja korterelamu seina vahel nappis ruumi, käskisid kohale saabunud kiirabitöötajad auto eemale parkida ja püüdsid kannatanut elustada. Kümme minutit hiljem andsid meedikud alla.

Politsei üritas samal ajal tabada tapjaid kuumadel jälgedel. Tulistamise hetkel Kurest maksimaalselt pooleteise meetri kaugusel selja taga seisnud palgamõrvar oli hüpanud sealsamas üle madala raudaia ja minema jooksnud.

Politsei avastas murult umbmäärase mustriga jalajälje suurusega 43 või 44. Jäljekoer viis politseinikud sealt 200 meetri kaugusele alla Pirita jõe poole ning jäi nõutult seisma. Ilmselt istus mõrtsukas seal teda oodanud autosse.

Korterelamul oli viis turvakaamerat, kuid mõrtsukas oli suutnud neid kõiki vältida. Need vaatasid kõikjale mujale peale mõrvakoha. Kui politseinikud mõrvapaigal toimetasid, kogunes sinna pealtvaatajatena kümneid inimesi. Uudis kuulsa kriminaali tapmisest levis Tallinnas kulutulena.

Politseieksperdid võtsid lõpuks sündmuskohalt kaasa 13 padrunikesta, üheksa kuuli (neli kuuli jäid pidama Kure kehasse), kolm kasutatud närimiskummit, 11 suitsukoni ja kolm põlenud tuletikku. Neilt ja kõigilt majaelanikelt võeti DNA proovid, mis lõpuks ei viinud kuhugi.

Kuus tundi pärast veretööd, kell kolm öösel, kuulas politsei asja uurimiseks üle esimese inimese. Selleks oli tapetu elukaaslane Eva-Maria, kes väitis, et tema teada Kurel viimasel ajal mingeid probleeme polnud.

Kui üldse miski mõrva põhjusena kõne alla võis tulla, siis oli see Kure tegevusalaks olnud võlgade tagasinõudmine, pakkus naine. Näiteks olevat Kurg rääkinud, et keegi Kadrioru toonase Ballyse kasiinoga seotud mees võlgnevat talle 25 miljonit krooni.

Kuu aega hiljem, 7. detsembril toimunud uuel ülekuulamisel oli noor naine märksa jutukam. Ta rääkis, et oli kuus päeva enne Kure surma näinud Lükati 6 kortermaja aia taga töötamas kahte rohelistes tunkedes umbes 30 aasta vanust meest. Nad lõikasid oksi ja võsa sealsamas kohas, kust palgamõrvar hiljem põgenes.

«See oli kummaline, sest tavaliselt meie hoovil ei tehtud koristustööd ja nüüd nad olid aia taga,» rääkis Eva-Maria. Mingit autot ei paistnud tööliste läheduses olevat. Kummaline oli naise arvates seegi, et mõrvahetkel ei põlenud lähim õuelatern, mis harilikult valgustas seda osa hoovist, kus mõrtsukas varitses.

Veel rääkis naine mõni nädal enne tapmist ööklubis Bon-Bon peetud sünnipäevast, kus üks pidulistest – Rasmus – Kure nähes Eva-Mariat sõimama hakkas ja teda lõi. Selle peale puhkes klubis kaklus ja sõimaja sai kõva keretäie.

Samal ööl olevat Rasmus mitu korda Kurele helistanud ja ähvardanud, et selle jama eest Kurg veel maksab. Järgmisel hommikul üritas Rasmuse korraldatud pahandust siluda toonane tuntud kõrge politseinik, kes praeguseks on riigitööl teises ametis. Seetõttu jätab Postimees tema nime avaldamata.

See politseinik väitis end olevat Rasmuse sõber ja palus tehtu pärast vabandust. Kaks nädalat hiljem keeras Kurg Tallinnas autoga sõites ootamatult oma Hummeri Kosmose kino taha parklasse. Seal ootas valge roosibuketiga Rasmus, kes Eva-Marialt vabandust palus. «Ütles, et alkohol oli ta selliseks teinud,» rääkis naine ülekuulamisel.

Et Rasmus soovinuks talle osaks saanud alanduse eest kätte maksta, ei tundunud uurijaile usutav. Selleks hetkeks otsisid nad juba taga tumedat värvi kolmanda seeria BMWd väljalaskeaastaga 1998–1999. Tunnistajad olid näinud sellist autot seisma mõrva ajal Kose-Lükati silla parklas kuriteokoha lähedal, kus see tõenäoliselt tapjat ootas. Liiga üldiste lähteandmete tõttu osutus auto leidmine võimatuks. Ei aidanud ka ümbruskonna turvakaamerate salvestised.

Ballistiline ekspertiis teatas samal ajal, et Kure mõrvarelvaks oli kas automaatrelv PPS, PPŠ, PPD või isetehtud püstolkuulpilduja, milles kasutati püstolile TT mõeldud kuule kaliibriga 7,62 mm. Täpselt taparelva kindlaks määrata siiski ei saadud.

Politsei kuulas üle kümneid Kurega viimasel ajal kokku puutunud inimesi: tema endisi kuriteokaaslasi, Kure sponsitud motospordi esindajaid, talle majaehituseks 3,5 miljonit krooni laenanud ärimehe ja isegi mehe uue eramuga mässanud ehitajad ning ehitusmaterjalide müüjad.

Nad rääkisid laias laastus ühesugust juttu: Kalev tundnud end viimasel ajal turvaliselt ega osanud oma elu pärast karta. Pakuti, et palgamõrv võis olla kättemaks mingi «vana teema» eest. Neid vanu teemasid oli seinast seina. Näiteks arvati, et just Kurg algatas  1993. aastal Neste tanklas tulistamise, mis tõi kaasa «metallisõja» kurikuulsa Permi ja Linnuvabriku grupeeringu vahel.

Tunnistajad mäletasid, et viimati oli Kurg oma elu pärast muretsenud mõni aasta tagasi. Siis võttis ta endale isikliku autojuhi ja kandis kuulivesti. Kui probleem lahenes, lõpetas Kurg selja taha vaatamise, loobus autojuhist ja kuulivestist.

Ta olnud abivalmis ja avatud suhtleja. Selliseid iseloomustusi on toimikus mitu. Näiteks käis Kurg kuni oma elupäevade lõpuni külas Wismari tänaval tagasihoidlikus korteris elanud sõbral, kes oli oma raha 1990. aastatel kasiinodes maha mänginud. Kurg tõi mehele süüa ja värske Õhtulehe ning ajas harilikult pikalt juttu. Aeg-ajalt isegi tukastas sealsamas diivanil.

Kurel olid kuritegelikus maailmas endiselt teatud huvid, kuid ta ei tegelenud nendega enam nii pühendunult kui varem. Ta arvas end endiselt olevat kriminaalses maailmas nn eestlaste liider, kuid see ei meeldinud teistele rahvuskaaslastele ehk nn Assar Pauluse pundile, kellest saigi Kure surma järel liiderrühmitus.

Politsei uskus algusest peale, et tapmise põhjusi tuleb otsida nendest suhetest. Kuid ühtegi reaalset juhtlõnga uurimisse ei tekkinud. 2011. aasta 8. augustil allkirjastas prokuratuur Tallinnas kriminaalasja uurimise lõpetamise määruse. Esialgu jäi toimik uute asjaolude selgumiseni ootele. Eelmise aasta novembris, kui kuriteost möödus kümme aastat, suleti toimik lõplikult.

Fotod: tulekahju Viljandimaal viis üksi elanud mehe elu

Viljandimaal Aidu külas puhkes eile õhtul hilistel tundidel elumaja põlema, tuleõnnetuses hukkus majas üksinda elanud 66-aastane mees.

Põlengu avastasid naabrid. Esimene kõne häirekeskusesse tehti kell 23.20, selleks ajaks põles puidust elumaja juba suure leegiga - kogu katus ja eluruumid.

Sündmuskohale rutanud Viljandimaa päästjad leidsid ühe toa akna juurest hukkunud 66-aastase mehe.

Puumaja katus kukkus sisse, kogu sisemus sai nii kuuma-, suitsu- kui ka veekahjustusi. Kõrvalhoonetele tuli ei levinud. Tulekahju likvideeriti kell 1.44.

Menetlusinspektori esialgsel hinnangul põhjustas tulekahju elamu esikusse pandud kuuma tuhaga ämber.

Päästetöötajad juhivad tähelepanu, et koldest võetud tuhk tuleb alati panna metallist või muust mittesüttivast materjalist anumasse ning viia hoonest välja, kus see enne ära viskamist vähemalt ööpäeva ohutult jahtuda saaks. Kuumad söed võivad ahjus tuha sees hõõguda isegi üle nädala.

Konverentsile saabunud guinealane ihales tegelikult Saksamaale

Põhja prefektuuri teatel tabati Tallinna bussijaamast Guinea Vabariigi kodanik, kes Tartusse konverentsile sõitmise asemel eelistas sihtpunktina hoopis Saksamaad.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava sõnul saabus 26. aprillil Tallinna piiripunkti lennuga Istanbulist 1987. aastal sündinud Guinea Vabariigi kodanik, kes saabus konverentsile, mis pidi toimuma Tartus. Mehe reisidokumenti kanti Tallinna lennujaama piiripunktis tempel ühekordseks sisenemiseks ja ta lubati Eestisse.

Järgmisel päeval anti politseile teada, et Tallinna bussijaamas soovib sama Guinea Vabariigi kodanik osta bussipiletit Saksamaale. Tallinna piiripunkti operatiivteenistuse patrull viis mehe Tallinna lennujaama, kus tunnistati kehtetuks tema Eestis viibimise seaduslik alus. Mehele koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja talle kohaldati kolmeks aastaks sissesõidukeeld Schengeni riikide territooriumile. Kuni lennu väljumiseni viibib ta Tallinna lennujaama non-Schengen'i alal.

Kinnipeetav üritas arestikambris endalt elu võtta

Teisipäeval üritas vahialune Rakvere politsei arestikambris end üles puua, kuid arestimaja ametnikud märkasid seda turvakaamera pildist ning sekkusid kohe. Arstid kontrollisid mehe tervislikku seisundit ning tervisekahjustusi ei tuvastanud.

Ida prefektuuri pressiesindaja Kerttu Krall ütles, et mees võeti kuriteos kahtlustatavana kohtueelse menetluse ajaks vahi alla. Vahistamist taotles kohtult Viru ringkonnaprokuratuur ja Viru maakohus andis selleks loa.

See on juba teine kinnipeetava enesetapukatse Rakveres viimase poole aasta jooksul. Eelmise aasta novembris poos end Rakvere arestikambris voodilinaga üles narkokuriteos süüdistatud 22-aastane noormees. "Me ei saa kahjuks öelda, kas see oli nüüd halbade asjade kokkulangemine, aga konkreetne koht, kust inimene pooduna avastati, oli sellise koha peal, mis arestimaja töötajale kahtlust ei äratanud öises vahetuses," selgitas toona Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalistuse juht Joel Alla meediale.

Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse juht Reigo Loginov selgitas, et arestimajja saabudes otsib kinnipeetavaga samast soost ametnik läbi kinnipeetu ja tema isiklikud asjad. Inimeselt võetakse ära kõik esemed, millega on võimalik endale viga teha. Äravõetud asjad võetakse hoiule ja selle kohta tehakse märge ka läbiotsimise protokolli, millele kinnipeetav alla kirjutab. Need asjad, mis on arestimajas keelatud, on kirjas arestimaja sisekorraeeskirjas. Keelatud asjad võetakse ära ennekõike selleks, et inimene ei saaks endale ega teistele tervisekahjustusi tekitada.

“Iga arestimajja saabuja suhtleb ka meditsiinitöötajaga, kes kontrollib kinnipeetu tervislikku seisundit ja võimalikke riske,” jätkas Loginov.

Kinnipeetavate jälgimiseks on kambritesse paigaldatud kaamerad, mida koguaeg jälgitakse. Lisaks peab arestimaja töötaja iga tunni järel ka isiklikult kinnipeetavate seisundit kontrollima.

Tollikontroll leidis rekordkoguse võltsitud teksaseid ja tuulepluuse

Maksu- ja tolliameti ametnikud leidsid aprilli alguses tollikontrolli käigus suure koguse Venemaa turule suunatud võltsingukahtlusega riideid. Kokku oli leitud saadetises ligi 37 000 erinevat toodet, mis on rohkem kui möödunud aasta kõik avastused kokku.  

Suurema osa võltsingukahtlusega kaubast moodustasid pea 33 000 paari Dieseli kaubamärgi logole sarnase märgisusega teksapüksid, ülejäänud olid ilmselt järele tehtud Adidase ja Umbro tuulepluusid. Kaubamärgi esindaja esialgsel hinnangul on tooted võltsitud ja kui kauba omanik selle autentsust tõendada ei suuda, siis läheb kaup hävitamisele.

«Enamasti leiame korraga alla 100 toote ja nii suure koguse leidmine ka kogenud tolliametnike jaoks erakordne, sest seda on rohkem kui kõik möödunud aasta avastused kokku,» selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu. «Eestisse reeglina suuri koguseid ei tooda, kuna meie ei ole sihtriik ja lõviosa rikkumistest avastame hoopiski posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel.»

Jätkuvalt on intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade lähtemaaks enamasti Hiina, vähem jõuab võltsitud tooteid siia Hong Kongist, Singapurist ja Venemaalt. Kõige rohkem leitakse võltsitud käekellasid, riideesemeid, jalatsid ning mobiiltelefone ja nende tarvikuid ning kosmeetikatooteid. 

Vanem naine sattus jõkke

Möödujad aitasid täna hommikul Tartus Narva mnt ääres Emajõest välja vanema naise, kes oli millegipärast vööst saati vees.

Veetemperatuur on Emajões praegu 8,1 kraadi, mis on suplemiseks sobilik üksnes talisupluskogemusega inimese jaoks. Möödujatele hakkas aga silma, et vanadaam oli riides, mistõttu tekkis kaaskodanikel tema pärast mure.

Kella 8.34 paiku sai häirekeskus kõne, milles teatati Emajões viibivast inimesest. Kohale sõitis päästemeeskond ja kiirabiauto. Abi saabudes oli daam aga juba kaldal ning kedagi päästma hakata polnud tarvis. Kiirabi aitas veest tilkuvate riietega naise siiski autosse, et tema tervist kontrollida.

Kui vaimuhaige kohtusse kaebab

Tahtevastasele ravile määramisel peab arst alati kohtunikele aru andma, peale selle on vaimuhaigetel alati õigus tohtri ja maakohtu otsus edasi kaevata, psühhiaatrid tahaksid haiget aga võimalikult kiiresti ravida.

“See käib selle töö juurde, teisiti ei saakski,” kommenteeris Pärnu psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli suhtlust kohtunikega.

“Aga potentsiaalse ohtlikkuse määramine nõuaks vahel selgeltnägija võimeid,” tõdes psühhiaater. Kui pole ette näidata konkreetselt ohtlikke olukordi, on arstidel ja sugulastel väga raske kohtus tõestada, et inimene võib olla ohtlik enesele ja lähikondsetele.

Vaimuhaiged hagejad

Tänavu veebruaris näiteks otsustasid Pärnu arstid jätta proua T. K. tahtevastasele ravile, otsust kinnitas maakohus.

T. K. aga kaebas asja edasi ringkonnakohtule ja märtsis tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ja saatis asja ülevaatamiseks tagasi.

Arstid ja lähedased kirjeldavad, et T. K. on lapselast pidevalt haigeks pidanud, kuigi see pole põhjendatud. Lähedased kardavad, et proua võib üritada lapselast oma tütre juurest ära viia. “Viimastel päevadel olnud eriti hüperaktiivne, helistanud kiirabisse, päästeametisse ja saatnud ebaadekvaatse sisuga SMSe lapselapsele ja tema õpetajale,” sedastab kohtumäärus.

Arstid kinnitavad, et naine on haigusteadvuseta. “Keeldub ravist, kuid võtab toidulisandeid, mida keegi selgeltnägija olevat soovitanud,” seisab määruses. Arstid diagnoosisid bipolaarse häire maniakaalse ägenemise.

Möödunud aasta septembris kaebas samamoodi Pärnu psühhiaatrite otsuse kohtusse A. O., kes muu hulgas väitis, et tema peas on elektroonikaseade, mis tema tegevust juhib. Isik oli ravil mitmendat korda ja sattus haiglasse, sest oli lähedaste sõnutsi käitunud agressiivselt. Ähvardavalt ja ründevalmilt käitus ta kliinikuski. Ringkonnakohus sel korral tema kaebust ei rahuldanud.

Mullu juulist leiab näite, kus viimase viie aasta jooksul alkoholisõltuvuse tõttu 42 korda haiglasse sattunud A. P. enda statsionaarsele ravile määramise kohtusse kaebas. Alkoholi tõttu on ta olnud psühhootilises seisundis, kuulnud hääli ja avaldanud luulumõtteid. Kohus tema kaebust ei rahuldanud.

“Kõigil tahtevastasele ravile määratud inimestel on õigus kohtusse pöörduda,” rääkis Pilli. “Riik määrab neile kaitsja, kes ei tohi esindamisest keelduda.”

Psühhiaatri sõnutsi ei ole edasikaebamine küll eriti sage, aga seda võimalust kipuvad kasutama just maniakaalse käitumisega inimesed, kuna nad ei tunnista enda haiguse olemasolu.

Haige viib pere nõiaringi

“On hea, et on kindlad kriteeriumid, mis peaaegu välistavad võimaluse, et rikume inimõigusi. Samal ajal tekib nii juurde haigeid, keda me seetõttu lihtsalt ei saa ravida,” nentis psühhiaater. “See on lõiv, mida meditsiin praeguste seaduste tõttu maksab.”

Pilli märkis, et teinekord ei olegi arsti põhjendused üheselt mõistetavad ega kõige paremini väljendatud, sest põhjuste väljaselgitamiseks on psühhiaatritel aega vaid paar päeva.

Samuti tõi Pilli välja tõiga, et kohus otsib ohtlikkust, kuid ei kaalu argumendina inimese ega tema lähedaste eneseväärikust.

“Näiteks võin praegu öelda, et kui aeg on sealmaal, et kõnnin tänaval ringi alasti, on see mu enda huvides, et abi saaksin. Öelgu ma siis mida tahes,” rääkis Pilli.

Veel teeb murelikuks asjaolu, et tahtevastasele ravile satuvad samad inimesed sagedasti, mis on kahjuks loogiline, kui arvestada haigete haigusteadvuse puudumist.

Läinud aasta 7. novembril kirjutas Pärnu Postimees naisest, kelle ema põeb paranoidset skisofreeniat, ja haiget ei õnnestunud ravile saata. Nüüd on Anne (nimi muudetud, M. L.) ema tahtevastase ravi läbinud.

“Süstidest on ta juba keeldunud, käis arsti juures ja talle kirjutati ravimid, mida tema soovis,” kõneles Anne. “Xanaxit sööb ta hea meelega, sest see lubab tal paremini magada.”

Suurim probleem on Annele see, et ravil olek on alati ajutine lahendus. “Ema arvates pole ta midagi valesti teinud. Siiani ei tunnista ta oma haigust. See tähendab, et kui järgmine pauk käib, hakkab kõik algusest peale. Iga korraga muutub see mulle raskemaks,” tunnistas tütar.

Traagiline näide Viljandist

Äärmuslikke näiteid, kuidas õigel ajal saamata ravi on ühiskonna turvalisust kõigutanud, pole vaja kaugelt otsida. Hiljuti Viljandi kortermajas inimese surnuks tulistanud Rene ema olla aastaid hädas poja ravile saatmisega.

“Psühhiaatriahaigla ei ole tema sõnul pidanud vajalikuks Rene suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamist, kuigi pereliikmed on selleks vajadust näinud ja teda korduvalt ravile viia üritanud,” väitis ajaleht Sakala.

Pilli sõnutsi on skisofreenia või bipolaarse häire puhul kiire ravi hädavajalik, kuna ravimata jätmisel võivad need kroonilised haigused ainult ägeneda. Mingilt maalt ei pruugi rohudki enam toimida.

Pilli rõhutas, et kõik sedasorti haigustega inimesed ei peaks kindlasti kinniste uste taga ravi saama, vaid ravile tuleks määrata just ägenevate hoogudega isikud.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni ütles, et patsiendi psüühilist seisundit saavad kirjeldada arstid ja ohtlikkust võib hinnata ainult kohus. Hanni selgitas, et haigele määratud kaitsja ülesanne on oma kaitsealust esindada, sõltumata isiklikest tunnetest esindatava ja tolle tervisliku seisundi suhtes.

Probleeme 1997. aastal vastu võetud psühhiaatrilise abi seadusega tunnistab sotsiaalministeeriumgi. Möödunud aastal hakati ajusid ragistama, kuidas aegunud seadust paremaks muuta. Kogutud on ettepanekuid ja korraldatud ajurünnakuid. Meediasuhete nõuniku sõnutsi kutsutakse vastav töörühm kokku sügisel.

Seaduse eelnõu loomise kavas on välja toodud pea kõik Pilli nimetatud probleemid. Muu hulgas seisab selles, et kohtupoolne “ohtlikkuse määramine” on praegu liiga jäik ja takistab haiguse enda ravimist.

Tahtevastane ravi

Tahtest olenematut ravi rakendatakse ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;

 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;

 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Valvearstil on vaja tuvastada, kas saabunud patsiendi tahtevastasele ravile määramine on ainuõige variant. Arst peab otsuse vormistama ja lisama põhjendused. Kohtu loata võib tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi osutada kuni 48 tundi. Ravile määratud inimesele määrab riik kaitsja, kui raviperiood ületab nelja päeva. Nelja päeva jooksul käivad patsienti vaatamas kaitsja ja kohtunik.

Esialgu määratakse inimene ravile (kohtumäärusega) 40 päevaks, kui selle aja jooksul pole paranemist märgata, määratakse ravi kolm kuud.

Allikas: psühhiaatrilise abi seadus

Auto tagurdas kõnniteel jalakäijale otsa

Tallinnas sai viga kõnniteel liikunud jalakäija, kellele auto tagurdas otsa. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 16.50 Tallinnas Tartu mnt 68/2 juures. 29-aastane Sergei tagurdas sõiduautoga Audi A7 otsa kõnniteel  liikunud jalakäijale, 74-aastasele Annale.

Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.

Tallinnas juhtus eile veel teinegi liiklusõnnetus, milles sai viga jalakäija. Kell 18.04 sai Narva mnt 25 juures ülekäigurajale astunud jalakäija, 82-aastane mees löögi liinibussilt MAN Lions City, mida juhtis 53-aastane mees.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Politsei palub selle õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile pohja.lmt@politsei.ee.

Tallinna suurõnnetuse kriminaalasi jõuab kohtusse

Mullu mais Tallinnas Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul juhtunud 15 kannatanuga suuravarii kriminaalasi jõuab aasta hiljem kohtusse.

Eelmise aasta mais Tartu maantee alguses toimunud liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks alustati kohe pärast juhtunut kriminaalmenetlust. Käesoleva aasta jaanuariks kogus politsei kõik vajalikud tõendid ja saatis kriminaalasja prokuratuuri.

Seejärel pidi prokurör otsustama, kas kriminaalasi jõuab kohtusse või menetlus lõpetatakse.

«Tänaseks on kohtueelne menetlus lõpule viidud. Toimikud on edastatud süüdistatava kaitsjale tutvumiseks ja asi jõuab maikuus kohtusse,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas Postimehele.

Kaitsjal on kriminaaltoimikuga aega tutvumiseks kümme päeva, seejärel saadab prokuratuur süüdistusakti kohtusse.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati möödunud aasta kevadel kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 422 alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Juhti võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega.

Mullu septembris, seejärel, kui kõik tunnistajad ja kannatanud olid üle kuulatud, esitati liiklusõnnetuse põhjustamises kuriteokahtlustus BMW roolis olnud 22-aastasele Gregorile, kes sõitis punase tulega ristmikule ja kellel tuvastati ka alkoholijoove.

Kallas ütles, et prokuratuur ei ole BMW juhi suhtes tõkendite kohaldamist taotlenud. «Tõkendi kohaldamist on võimalik kohtult taotleda vaid juhul, kui on alust arvata, et isik võib jätkata kuritegude toimepanemist või hakata kõrvale hoidma menetlusest,» märkis ta.

16. mail juhtunud suurõnnetuses osales täpsustatud andmetel kokku 15 inimest ja kaks sõidukit. Sündmuskohalt toimetati haiglasse 13 inimest, üht vigastatut kontrolliti kohapeal ning üks pöördus hiljem ise haiglasse. Õnnetuses sai raskelt vigastada kolm täiskasvanut.

Videorekonstruktsioon. Eksperdid: kesklinna suuravarii põhjustanud BMW sõitis ligi 100 km/h

 

Mööda Tartu maanteed linnast väljuval suunal liikunud Gregori juhitud sõiduauto BMW põrkas kokku Lastekodu tänava poolt Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt vasakpööret sooritanud sõiduautoga Mercedes-Benz, mida juhtis 42-aastane Eve.

Loe lisaks:

Laste füüsiline karistamine viib lapsevanemad kohtu ette

Juhtumeid, kus vanem oma lapse füüsilise karistamise pärast kohtu ette jõuab, on igal aastal üha rohkem.

Möödunud reedel jõudis avalikkuse ette juhtum, kus isa oli last rihmaga löönud, info jõudis sotsiaalpedagoogi kaudu politseisse, kes alustas mehe suhtes kriminaalmenetlust ja kuulas ta üle.

Kommentaariumis tekkis arutelu selle üle, kas tegu võis olla jõhkardist isa või hoopis kaagiks muutunud poisiga, kellega meeleheitel isa enam hakkama ei saa. Tänavu kehtima hakanud lastekaitseseadus keelab laste igasuguse väärkohtlemise, sealhulgas nii emotsionaalse kui kehalise, kuid uuringud näitavad, et paljud lapsevanemad peavad karistamist siiani mõistlikuks.

«Kui õiguskaitseasutustele laekub informatsioon selle kohta, et last on kehaliselt väärkoheldud, alustatakse asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust. Hinnanguliselt 20 protsendil juhtudest tuvastatakse menetlusega, et tegemist on lapse füüsilise karistamisega,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas.

Milliseid karistusi lapsevanemad sellise teguviisi eest saavad, sõltub asjaoludest. «Juhul, kui on välja selgitatud, et tegemist ei ole süstemaatilise lapse löömisega, vaid ühekordse juhtumiga, kus last on karistatud, lõpetatakse reeglina kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu,» osutas Kallas.

Nii näiteks saatis Tartu maakohus varem kriminaalkorras karistatud Aivar Vindi tänavu 23. märtsil kaheksaks kuuks vangi selle eest, et ta oma poega lõi rusikaga vastu rinda, tekitades poisile valu. Varasemalt oli ta elukaaslast nii ähvardanud kui füüsiliselt rünnanud. Asi lahendati kokkuleppemenetluses, mees oli kokkuleppega nõus ning ta vahistati otse kohtusaalis.

Varem kriminaalkorras karistamata Urmo Pärn sai aga 17. märtsil Tartu maakohtust karistuseks seitse kuud tingimisi vangistust ning määrati kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, keelu alkoholi tarvitada ning kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Mees oli tarvitanud oma abikaasa vastu vägivalda ning nii teda kui last korduvalt ähvardanud. Näiteks oli ta taldrikuga visanud lapse ja naise suunas, see lendas aknaklaasi ja purunes. Vihategu oli ta kostitanud sõnadega «Ma tapan su noaga ära!». Teine kord oli Pärn abikaasale lauanoa kõrile surunud ja ähvardanud: «Kõigepealt tapan teid mõlemaid ära ja siis panen maja põlema!». Ka selles karistuses lepiti kokkuleppemenetluse käigus kokku.

«Lapsevanemad peavad olema teadlikud, et Eesti seaduste kohaselt iga lapse füüsiline karistamine on kriminaalkorras karistatav,» märkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido.

«Samas võimaldab kriminaalmenetlus prokuratuuril ja kohtul reageerida sellistele juhtumitele väga paindlikult ja eesmärgiks pole iga eksinud lapsevanemat karistada kriminaalkorras, mis võib veelgi halvendada lapsevanema ja lapse omavahelisi suhteid. Kriminaalmenetluse eesmärk on eelkõige kohtuvälise mõjutusvahendi või kohtuliku karistuse abil anda signaal lapsevanemale füüsilise karistamise keelatusest,» lausus ta.

«Juhtumitel, kus lapsevanem füüsiliselt karistab oma last väheste vanemlike oskuste tõttu, on võimalik kriminaalmenetluse lõpetamisel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu saata lapsevanem sotsiaalprogrammi, mille eesmärk on aidata lapsevanematel arendada efektiivseid  toimetulekustrateegiaid, et ennetada ja toime tulla laste käitumisprobleemide ja arenguküsimustega vältimaks laste füüsilist karistamist.»

Heido sõnul pole harvad ka juhtumid, mil väärkohtlejad lapsevanemad ise on lapsepõlves olnud väärkohtlemise ohvriks. «Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse laste süstemaatiline väärkohtlemine, siis on lapsevanema kriminaalkorras karistamine vältimatu ja laste turvalisuse tagamiseks peavad aktiivselt sekkuma lastekaitsetöötajad, millised lahendused võivad olla erinevad kuni hooldusõiguse piiramise või äravõtmiseni.»

Perevägivald kasvab

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik tõdes, et statistika näitab, et perevägivald kasvab aasta-aastalt. «Kui 2014. aastal perevägivalla kuritegude arvu kasv pidurdus, siis 2015. aastal kasv jätkus. 2015. aastal registreeriti 2997 perevägivallakuritegu, mida on võrreldes 2014. aastaga kümnendiku võrra ja võrreldes 2011. aastaga 55 protsenti rohkem.»

Ligi kaks kolmandikku perevägivallast toimub praeguste või endiste elukaaslaste või abikaasade vahel, kuid palju on ka vanemate vägi­valda laste või kasulaste vastu (kokku 14 protsenti. «Selle hulgas on nii laste kehalised karistamised, aga lisaks ka seksuaalset vägivalda ja erinevat liiki väärkohtlemist,» märkis Tuulik. Samas on registreeritud ka laste vägivalda oma vanemate vastu (9 protsenti).

Perevägivallatsejatest 88 protsenti olid mehed ja 11 protsenti naised, ühel protsendil juhtudest olid vägivallatsejateks nii naine kui mees. Vähe­malt ligi neljandikul juhtudel oli perevägivalla pealtnägijaks või kannatanuks laps.

MTÜ Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff  ütles, et liidu hinnangul on igasugune lapse väärkohtlemine keelatud ning taunitav. Samas näitavad mõne aasta tagused uuringud, et veerand lapsevanematest nii ei arva.

«Lasteombudsmani ning Praxise poolt 2011. aastal läbi viidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringust selgus, et veerand küsitletud lapsevanematest ei pidanud kehalist karistamist vägivallaks ning 38 protsenti leidsid, et teatud olukordades võib last füüsiliselt karistada,» ütles Gornischeff.

Samal ajal peab täiskasvanute vaheliste probleemide füüsilist lahendamist mõistetavaks vaid 8 protsenti vastanutest.

«Monitooringust tulenes, et vähemalt 32 protsenti lapsevanematest on vähemalt korra olnud situatsioonis, kus nad vajavad nõu, kuid ei oska kuhugi pöörduda. On kahetsusväärne, et Eestis kasutatakse siiani kasvatusmeetodina lapse füüsilist karistamist,» leidis Gornischeff.

«Lapsele füüsilise valu tekitamine ei kanna kindlasti karistamise eesmärki, vaid tegemist on lapse alavääristamisega ning rikub lapse õigust kehalisele puutumatusele, õigust inimväärikusele,» rõhutas Gornischeff.

«Lapse kehaline ja vaimne väärkohtlemine toob endaga kaasa lapse alandamise ning mõjutab negatiivselt lapse edasist vaimset ja füüsilist arengut (nt vaimse tervise probleemid, õpiraskused, hälbiva käitumise kujunemine jt). Lapse löömisel või vaimsel alavääristamisel saadame lapsele signaali, et probleeme lahendatakse vägivalla teel ning lisaks lapse väärkohtlemisele võtab tulevikus laps üle samad käitumismustrid,» osutas ta.

«On hea meel, et 1. jaanuarist kehtima hakanud uus lastekaitseseadus keelab sõnaselgelt lapse väärkohtlemise, määratledes detailsemalt ka väärkohtlemise erinevad vormid. Riik on võtnud õige suuna toetada lapsevanemaid lapse kasvatamisel läbi vanemahariduse, positiivse vanemluse,» lausus Gornischeff.

--

Lastekaitse liidu soovitused 

Praktilisi näpunäiteid annab gestaltpsühhoterapeut ja Lastekaitse Liidu koolitaja Merit Lage: 

Reeglina tunneb vanem last karistades ennast abitu ja saamatuna. Enne last sakutades, tutistades tasub endalt küsida:

  • Mida ma tutistamisega lapsele õpetan?
  • Missuguseks inimeseks ma soovin et mu laps kasvaks ja misssugused võiks edaspidi olla meie suhted kui üks meist on noor ja teine juba küps täiskasvanu?
  • Kas mina ise austaks või armastaks kedagi, kes minuga rääkimise asemel mind tutistaks?

Tõepoolest kui soovite, et lapsest kasvaks endast ja teistest lugupidav noor inimene, kellega teil on meeldivad ja endiselt lähedased suhted, tasub jätta laks andmata ja juuksed sikutamata. Selle asemel tuleb mõelda, kuidas oma emotsioonide ja ebaõnnestumistundega hakkama saada ilma last ja suhteid kahjustamata.

Järgnevalt mõned konkreetsed näpunäited:

  1. Kui tunned ärritust, võta korraks aeg maha. Hinga sügavalt sisse ja veel pikemalt välja. (näiteks loe sissehingates 7ni ja väljahingates 11ni).
  2. Vaatle oma tundeid (ärritus, pahameel, pettumus, oht oma autoriteedile, abitus vms), mõtteid ja tegusid. Hinda ka oma lapse tundeid ja vaata mida ta teeb. Väljenda ennast teist süüdistamata ja mina-keeles. Hea on ka hinnanguvabalt kirjeldada olukorda.
  3. Tekita uus hoiak mõeldes: mis on mu tegelik eesmärk? Mida soovin selles olukorras saavutada? Vaata lapse käitumise taha ja oleta, mis võib olla tema tegelik vajadus selles olukorras. Väljenda (teist süüdistamata) oma vajadusi ja kuula ka lapse vajadusi ja tundeid. Lapse vajaduste kohta oletusi tehes on kindlasti vaja kuulata ka lapse vastureaktsiooni: kas kinnitust või ümbersõnastamist.
  4. Sõlmige kokkulepe ning arutage rahulikult, mida nüüd teha ning missugune on lahendus, et tulevikus sellist olukorda vältida. 

-- 

Karistusseadustik

§ 121.  Kehaline väärkohtlemine

 (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

 (2) Sama teo eest, kui: /--/

 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes 

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Antud kuriteokoosseis jõustus sellisel kujul 2015. aasta algusest karistusseadustiku revisjoni tulemusel. 

Lastekaitseseadus

§ 24. Lapse väärkohtlemise keeld: (1) Lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

See redaktsioon hakkas kehtima 1. jaanuaril 2016

Pärnu rannapargist leiti naise surnukeha

Eile veidi pärast südapäeva leiti Pärnu Rannapargist naise surnukeha.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Ruth Vilusaare sõnade kohaselt sai häirekeskus eile kell 12.23 teate, et Pärnus Lehe tänaval pargis lebab inimene. Kui kiirabi kohale jõudis, oli 71aastane naine surnud.

Esmastel andmetel puudusid laibal vägivalla tundemärgid.

Eesti mees varastas Soomes tanklast tuhandeid liitreid kütust

Soome politsei tabas pühapäeva varahommikul kinni Eestist pärit mehe, kes varastas Espoos automaattanklast 2000 liitrit kütust, kirjutab Iltalehti.

Mees sõitis Espoos Ämmässuo Shelli tanklasse veoautoga, mille kasti oli paigaldatud tuhandeid liitreid mahutav kütusemahuti. Politsei ei täpsustanud oma teates, kuidas sai mees tanklast kätte korraga tuhandeid liitreid kütust.

Mees tunnistas politseile kütusevargust. Ta tunnistas üles, et käis samas tanklas vargil ka mullu augustis ja sai siis sealt saagiks 3800 liitrit diiselkütust.

Tanklaketi juhtkond lubas kütusevarguse tõttu tõhustada tankla turvameetmeid.

Kütusevargused tõid meestele karistuse ja kahjunõuded

Tartu maakohus tunnistas tänase otsusega Priit Uibopuu (32) ja Rauno Haunmani (26) kokkuleppemenetluses süüdi vargustes. Uibopuu lisaks ka mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, Haunmani kehalises väärkohtlemises ja avaliku korra raskes rikkumises.

Uibopuule mõistis kohus kaheaastase vangistuse, mille kandmise algust arvestatakse tema kinnipidamisest kahtlustatavana eelmise aasta 2. novembril, vahendas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Haunmanile mõistis kohus ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja lisakohustusena osalema ka kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

Kannatanutele tekitatud kahjude katteks peab Uibopuu kohtuotsuse järgi hüvitama 4209 eurot ja mõlemad süüdistatavad lisaks solidaarselt veel 701 eurot. Uibopuu peab menetluskulude katteks tasuma 813 ja Haunman 693 eurot.

Mõlemad süüdistatavad on ka varem kriminaalkorras karistatud.

Maksupettus kullaäris viis ärimehe aastateks vangi

Riigikohus ei võtnud menetlusse kullaäriga tegelenud Lenuri (50) kaitsja poolt esitatud kassatsioonikaebust ja sellega jõustus mehele maksupettuse eest mõistetud kokku nelja-aastane reaalne vanglakaristus.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Lenurit, Iljad (29), Mariannat (28), Sergeid (30), Kristinat (28) ja Jurit (28) ning osaühinguid Damianto, Alfalex ja PHP Develop käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tagajärjel jäi 2011. aasta oktoobrist kuni 2012. aasta veebruarini riigile laekumata ligi 360 000 eurot käibemaksu.

Maksu- ja tolliameti poolt eeluurimisel kogutud andmeil organiseerisid Lenur ja Ilja kullaäris maksupettuse, kasutades selleks äriühinguid, mille juhatuse liikmeteks olid määratud Ilja isiklikud tuttavad Marianna, Kristina, Juri ja Sergei.

Põhja ringkonnaprokuröri Andrei Voronini sõnul korraldasid Lenur ja Ilja süüdistuse kohaselt kulla ostmist Lätist ja Eestist ning müüsid selle edasi peamiselt osaühingule Unico Gold.

Kulda toimetati Eestisse ebaseaduslikult

«Muuhulgas soetati kulda ka mustalt turult, pandimajadest ja toimetati Eestisse ebaseaduslikult üle piiri. Kulla müügil konkurentsieelise saamiseks vormistati kauba liikumine läbi varifirmade, mis jätsid riigile käibemaksu tasumata – nii oli võimalik müüa kuni 20 protsenti odavamalt,» selgitas prokurör.

Prokuröri sõnul üritas Lenur vältida enda isiklikku seostamist skeemis kasutatud äriühingute juhtimisega, et pääseda vastutusest ja vähendada maksude juurdemääramise võimalust.

«Selleks otsis ta inimesi, kes oleks nõus juhtima ametlikult firmasid, mille vahendusel müüdi kulda edasi. Lenur pöördus oma vana äripartneri Ilja poole, kes pakkus, et äriühingute ametlikeks juhatuse liikmeteks hakkavad tema tuttavad,» kirjeldas prokurör.

Kuriteo organiseerimisel kasutati ära kuni 2012. aasta kevadeni kehtinud käibemaksuseaduse versiooni. 2012. aasta aprilli algusest kehtestati maksupettuste ärahoidmiseks pöördkäibemaksustamine kullamaterjalile, sealhulgas pooltoodetele, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa ja investeeringukullale, mis muutis sellise skeemi võimatuks.

Käibemaksu tasumata jätmisena tulemusena saadud summad võtsid Ilja ja Lenur ettevõtetest välja isiklikult või kandsid raha üle varifirmadele. Raha kasutati uurimisandmeil peamiselt ettevõtte käibevahenditeks: uue kulla ostmiseks, Tallinnas asunud kontori ülalpidamiseks ja Lätis samasuguse äri alustamiseks.

Prokuröri kinnitusel olid neil Riias renditud isegi kontoriruumid ja võetud tööle üks inimene, kuid kriminaalmenetlus tõmbas plaanile kriipsu peale. «Lõppkokkuvõtteks kulus skeemis väga palju raha selleks, et hoida kulla hinda konkurentidest madalamana,» märkis prokurör.

Kaasosaline sai tingimisi vangistuse

Harju maakohus mõistis Lenuri mullu 3. septembril üldmenetluses maksukuriteos süüdi ning määras talle koos varasema kandmata karistusega kaheaastase vangistuse. Teda oli varem karistatud omastamise eest ja uue kuriteo pani ta toime katseajal. Prokurör vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, mis mõistis Lenurile tänavu jaanuaris kokku nelja-aastase vangistuse.

Lenuri kaasosalised ja skeemis kasutatud ettevõtted mõistis Harju maakohus süüdi kokkuleppemenetluses mullu 29. mail. Teiste seas karistas kohus Iljad kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kolmaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja käitumiskontrolli nõudeid.

Samuti peab ta hüvitama riigile 30 kuu jooksul oma osa kuriteoga tekitatud kahjust ehk 70 000 eurot, millest 30 000 kohe pärast kohtuotsust ja ülejäänu 30 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Lasnamäel Pae karjääris lebas naise surnukeha

Lasnamäel leiti eile õhtul Pae karjäärist naise surnukeha.

Häirekeskusele teatati eile kella 20.42 ajal, et Tallinnas Pallasti 54 juures asuvast karjäärist leiti vanema naise surnukeha.

Hukkunu isik on tuvastatud ja politsei on naise lähedastega suhelnud. Esialgsetel andmetel ei ole politseil alust arvata, et surma oleks põhjustanud vägivald.

Pärnus leiti kaevust surnud mees

Pärnus leiti kaevust 44-aastane surnud mees.

Häirekeskusele teatati eile kella 14.21 ajal, et Pärnus Harju tänaval leiti elumaja ees asuvast kaevust 44-aastase mehe surnukeha. 

Päästjad tõid surnukeha välja.

Purjus mees hüppas sõidu ajal BMWst välja

Tartus sai viga purjus mees, kes sõidu ajal auto tagaistmelt välja hüppas.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 18.19 paiku Tartus Jalaka tn 10 juures. 27-aastase Taavi juhitud sõiduautost BMW 525 hüppas sõidu ajal välja taga paremal istunud alkoholijoobes 30-aastane mees.

Mees sai vigastada ja toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Tunnistajaid survestanud narkodiiler saatis lähedased trellide taha

Märtsi keskel mõisteti aasta jooksul juba teist korda kriminaalkorras süüdi narkodiiler ja väljapressija Ergo Jõhve. Mees paistis silma erilise jultumusega, sest asus eeluurimisvanglas olles ähvardama ja raha välja pressima tema vastu tunnistanud inimestelt. Niisugused juhtumid on üsna harvad – selle paragrahvi alusel alustati eelmisel aastal kaheksal korral uurimist.

Ent selleks, et midagi tunnistajalt välja pressida, pidi Jõhve esmalt eeluurimise alla sattuma. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröride Jane Pajuse ja Tatjana Tamme sõnul oli Jõhve üks peamisi Viljandi narkootiliste ainete MDMA ja amfetamiiniga varustajaid. Tema käsi ulatus kaugemalegi – Valka ja mujale lähipiirkonda. Viljandi lähedal asus tal garaaž, kus ta pakkus autodega seotud teenuseid, ent selle kattevarjus tegeles ka narkoäriga.

Jõhve hankis mõlemat ainet Tallinnast ning vedas need siis Viljandisse. Seal jagas ta need laiali madalama taseme diileritele, kes jaotasid need omakorda ümber teistele diileritele või müüsid neid otse tarbijatele.

Diileriteks olid tema sõbrad ja inimesed, keda ta pikemaajalise suhtluse põhjal usaldas. Kuigi tegude ja karistuste raskust see kuidagi ei mõjuta, võib öelda, et Jõhve müüs üsna puhast kraami – teisisõnu ei lahjendanud ta seda jahu, tuhksuhkru või mõne kemikaaliga, et koguste pealt veel enam teenida. Kuigi ta oli oluline Viljandimaa narkoturu varustaja, ei saaks öelda, et ta oleks just ülemäära luksulikult elanud – temalt konfiskeeriti veidi üle tuhande euro ning auto. Tavaliselt on sedasorti kohtualustel äravõetavat vara rohkem.

Politseile teadaolevalt tegeles Jõhve narkootikumide müügiga vähemalt 2013. aasta algusest alates. Ta jäi neile silma jälitustöö käigus. Pajuse sõnul soovisid nad lisaks otse tarbijatele müüvatele diileritele saada kätte ka nende varustajad ning omakorda nende varustajad, sest vaid n-ö tänavadiileri kinni püüdmisel täidab turg selle tühimiku kiirelt.

Seetõttu jälgiski politsei üht Jõhve järjekordset käiku Tallinna 2014. aasta 5. jaanuaril, kui ta kohtus oma diileri Regina Naidjonovaga. Naine andis Jõhvele 500 tabletti MDMAd ning Jõhve sõitis Viljandi poole tagasi.

Kuna politsei ei soovinud ohtlikku tagaajamist tekitada, lasti Jõhvel koju sõita ning alles sel hetkel, kui ta läks Tallinnast toodud narkootikume diileritele edasi andma, peeti ta kinni koos 488,5 tabletiga – teel oli ta mõned ära andnud ja ära tarbinud. Lisaks temale peeti kinni ka narkogrupi Tallinna võrgustik. Jõhve viidi eeluurimisvanglasse, kus tal ei olnud esialgu võimalik mitte kellegagi suhelda, et ta ei saaks tunnistajaid mõjutada ning et keegi ei saaks teda mõjutada.

Mõne aja pärast lubati Jõhvel siiski emale helistada, kellega suhtlemiseks olid tal mõjuvad isiklikud põhjused. Ent vanglatöötajate hooletuse tõttu läks nii, et Jõhve helistas lisaks emale ka teistele inimestele – oma elukaaslasele Sandra Tipule ning tema vennale Ringo Tipule.

Lisaks sellele pääsesid Sandra ja Ringo Tipp ligi Jõhve vastu eeluurimisel antud tunnistustele, millest tehti telefoniga pilti. Siit alates hakkas Jõhve organiseerima tunnistajate pitsitamist.

Pärast Jõhvega konsulteerimist sõitsid vend ja õde ühe tunnistaja juurde koju, et temalt Jõhve kasuks raha välja pressida. Igaks juhuks võeti hirmutamiseks kaasa ka Ian Reinmaa, keda sarnaselt Ringo Tipuga oli varem süüdi mõistetud avaliku korra raskes rikkumises.

Reinmaa tunnistas hiljem, et tema jaoks selgus käigu põhjus alles kohapeal, kus Tipud tunnistajat hirmutama asusid: Kaarlit (nimi muudetud – toim) ähvardati tema koduuksel füüsilise vägivallaga ja edasise häbistamisega, kui ta Jõhve arvelduskontole raha ei kanna. Esialgu oli Kaarel nõus teatud kulusid kandma.

Mõni aeg hiljem jõudis temani kiri vanglast, mille autoriks oli ei keegi muu kui Jõhve. Selles kirjas ähvardas Jõhve Kaarlit ühe Lõuna-Eestis tuntud peksumehega, keda ta arvas peagi vanglast vabanevat. Pärast seda otsustas Kaarel, et raha maksmise asemel pöördub ta siiski politseisse ning räägib loo ära.

Jõhve, Tippude ja Reinmaa teadmata algatati nende suhtes kriminaaluurimine väljapressimise ja tunnistaja vägivallaga ähvardamise paragrahvi alusel. Kuna prokurörid kartsid, et Jõhve mõjutab ka teisi tunnistajaid, kes ei pruugi sellest politseile teada anda, otsustati, et esialgu lahendatakse ära narkoasi. Selles oli Jõhve esmalt loobunud kokkuleppemenetlusest üldmenetluse kasuks, seejärel palunud siiski kokkuleppemenetlust ning kokkuleppe sõlmimise järel asus ta seda vaidlustama. Lõpuks jõustus veebruaris sõlmitud kokkulepe alles juulis.

Kui veebruaris 2015 lahendati narkoasi kokkuleppemenetluses ära, asus politsei märtsis menetlema ka väljapressimist.

Selles asjas olidki tõenditeks kohtumine Kaarli juures, Jõhve kirjad ja tunnistajate ütlused. Lisaks sellele ka Ringo Tipu ühte Viljandiga seotud Facebooki rühma lisatud pilt, kus olid fototöötlusprogrammi abil kitsepeade asemele asetatud tunnistusi andnud inimeste näopildid ning lisatud tekst: «kitsesid on kõik kohad täis». Kokku üritas seltskond erineval moel mõjutada seitset inimest.

Suvel kohtusse jõudnud asi sai kokkuleppemenetluses otsuse eelmise aasta 23. septembril. Jõustus see aga alles selle aasta 15. märtsil, sest Jõhve asus taas venitamistaktikat kasutama. Taas edutult. Otsuse alusel määrati koos narkoasjaga Jõhvele liitkaristuseks viis aastat reaalset vangistust.

Ringo Tipule määras kohus üheaastase reaalse vangistuse ning Sandra Tipule ja Ian Reinmaale nelja-aastase tingimisi vangistuse, ent nad istusid trellide taga ka eeluurimise ajal vastavalt 32 ja kaks päeva. Samuti keelati Tippudel suhelda kahe kannatanuga.

Kuigi prokuröridele ei meenu samalaadseid juhtumeid, ei saa nende sõnul siiski välistada, et sääraseid juhtumeid pole varem mujal aset leidnud.

«Me ei saa kindlalt väita, et see on ainuke juhtum Lõuna-Eestis, kus üks menetlusosaline üritab erineval viisil mõjutada teist osapoolt, kuid see on kindlasti ainulaadne seetõttu, et tunnistusi andnud isikute mõjutamist ja väljapressimist on juhtinud vangistuses viibiv suhtlemispiirangus olev vahialune. Tõenäoliselt kardetakse võimaliku kättemaksu tõttu sellest õiguskaitseasutusi teavitada. Julgustan kindlasti kas politsei või prokuratuuri poole pöördumist – meil on meetodeid ja vahendeid, mille abil tuvastada õigusemõistmise vastase kuriteo toimepanemine ja kurjategijad kohtu alla anda,» sõnas prokurör Jane Pajus.

PPA Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kristjan Tommingas ütles, et loodetavasti on see juhtum aidanud avada nii mõnegi inimese silmad, et tajuda nende endi või lähedaste suhtes toime pandud vägivalda.

«Meie silmis pälvivad eriti tunnustust inimesed, kes võtavad olukorra muutmiseks esimesel võimalusel ka midagi ette. Mõlema kriminaalasja valguses oli selgesti tajutav, et aastaid kestnud olukord oli tegelikkuses enamikule noortele vastumeelt, kuid paljudel puudus julgus kohe enda aitamiseks midagi ette võtta ja politseile juhtunust teatada,» ütles Tommingas.

Oma jultumusega suutis Jõhve lisaks endale tuua kriminaalkaristuse ka oma elukaaslasele, tema vennale ning ühisele sõbrale. Kaarlile ja teistele tunnistajatele on politsei lubanud kaitset pakkuda, kui seda taas vaja peaks minema.

Levinud kodumasin plahvatas ja pani köögi põlema

Inglismaal Essexis valmistas pereema Kelly Clarke parasjagu roogasid tütre seitsmendaks sünnipäevaks, kui märkas et, et firma Hotpoint kaubamärki kandvast töötavast nõudepesumasinast tuleb suitsu. See täitis köögi ja vaevalt sai pere kodust välja, kui masinast lahvatid leegid, vahendab Daily Mail.

«See oli kohutav, lihtsalt näed, kuidas su kodu põleb,» meenutas naine väljaandele. Päästjad pidid purustama kaks akent, et kööki pääseda ja põleng kustutada, ent köögi sisustus on tules hävinud. Tulekahju põhjustanud nõudepesumasin oli viis aastat vana, varem oli see töötanud probleemideta. Kuigi Hotpoint olla perele pakkunud nii masina parandust  kui asendust, ei kavatsevat pere seda vastu võtta, kirjutas Daily Mail.

Eestiski on hiljuti mitu tulekahju just nõudepesumaasinast alguse saanud: näiteks mullu detsembris puhkes tulekahju Laekvere vallas asuvas majutusasutuses, arvatavalt sai tulekahju alguse esimesel korrusel asuvast köögist, tõenäoliselt nõudepesumasinast. Mullu jaanuaris süttis aga nõudepesumasina pisik Pärnu haiglas.

Kohus karistas linna ruumides varastatud kraami hoidnud mehi

Mullu sügisel Tartus Puiestee 114 hoonetekompleksis kinni peetud mees ja tema kaasosalised seisid eile kohtu ees, süüdistatuna mitmete kuritegude toimepanemises.

Tartu kohtute pressiesindaja teatel tunnistas maakohus Alari Uljoki (21) kokkuleppemenetluses süüdi varguses ja omastamises, Raul Talli (34) varguses, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises ja tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises, Olavi Väiko (30) omavolilises sissetungis ja Vahur Alguse (34) varguses ja omavolilises sissetungis.

Uljokile mõisteti kuue kuu pikkune vangistus, millest eelvangistuses on ta ära kandnud kaks päeva. Mõistetud karistust suurendati aga talle varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mistõttu tuleb tal kanda kahe aasta, kaheksa kuu ja 11 päeva pikkune vangistus.

Tallile mõisteti ühe aasta ja viie kuu pikkune vangistus.

Väikole mõisteti kuue kuune tingimisi vangistus ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Algusele mõisteti üheaastane vangistus, kuid koos talle varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistusega peab ta kandma kokku kaheaastase vangistuse. See asendati omakorda 720 tunni üldkasuliku tööga, mille ta peab ära tegema kahe aasta jooksul ja täitma sel ajal kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Samuti peavad süüdistatavad osalt individuaalselt ja osalt solidaarselt hüvitama kannatanute kasuks neile tekitatud kahjud, mille kogusumma ulatub üle 22 000 euro. Veel tuleb neil tasuda menetluskulud, mis erinevate süüdistatavate puhul jäävad vahemikku 1450 kuni 2551 eurot.

Kõik süüdistatavad on ka varem kriminaalkorras karistatud.

Kohus andis Bermuda kolmnurga baaride öiste müügipiirangute osas õiguse Tallinna linnale

Tallinna halduskohus otsustas täna, et Valli baari puhul on Tallinna linnavalitsuse korraldus piirata vanalinna baaride öist lahtioleku aega ja alkoholimüüki õiguspärane, halduskohtu eilse otsuse kohaselt tühistati aga linnavalitsuse korraldus The Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri osas (M&A Pubid OÜ).

Valli baari osas on tehtud politseile palju väljakutseid, need on puudutanud lärmi ja kaklusi. Valli baari kliendid on tarbinud sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt pidanud baari kliente koju või kainestusmajja toimetama. Kuna Valli baaris puudub suitsuruum, lubatakse suitsetajatel baarist alkoholiga maja ette minna, mis häirib majaelanike öörahu, leidis kohus.

«Kohus leidis, et Valli baari vahetuses läheduses toimuvad tegevused kahjustavad erinevaid isikuid ja ka avalikke huve. Vaieldamatult kahjustab Valli baari tegevus majaelanike huve – öörahu ja tervist,» teatas halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Ta lisas, et M&A Pubid OÜ suhtes oli haldusasjas esitatud tõenditest nähtuvalt esitatud oluliselt vähem pretensioone kui Valli baari suhtes. «Ka ei olnud linnavalitsuse korralduses Dublineri ja Bayern Kelleri puhul arvesse võetud nende geograafilist asukohta kesklinna ja vanalinna piiril. Dublineri ja Bayern Kelleri olukord erineb nende ettevõtjate olukorrast, kes tegutsevad Suur-Karja tänava kitsamas, vanalinna poolsemas osas. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et linn on M&A Pubid OÜ suhtes jätnud arvestamata kaebajaga konkreetselt seonduvad olulised asjaolud ning õiguspärase kaalumise korral võinuks kaalutlusotsuse tulemus olla teistsugune,» selgitas Vilu.

M&A Pubid OÜ võib vaidlustada oma otsuse hiljemalt 25. mail 2016 ning OÜ Valli hiljemalt 26. mail 2016.

28. märtsil tegi halduskohus otsuse ka Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebuses (Labor baarid), jättes nende kaebuse rahuldamata. Selle otsuse võib vaidlustada hiljemalt 27. aprillil 2016, tänase seisuga ei ole kohtule apellatsiooni laekunud.

Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 korraldusega kohustati üheksat vanalinna baari lõpetama alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00.00 - 05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00 - 05.00. Samuti piirama toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist kellaaegadel 00.00 - 05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00 - 05.00 eesmärgiga tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord.

Samal teemal on kohtule esitanud kaebused ka Taco Express OÜ, Shotbar OÜ ning Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja Kanteron BVI OÜ (Route 13). Otsused eelnimetatud kaebuste osas tehakse käesoleval nädalal.

Tartus käimlast leitud peksmise ohver suri haiglas

Pühapäeva hommikul Tartu kesklinna avalikust tualetist leitud raskeid kehavigastusi saanud mees suri haiglas. Võimalike kahtlustatavate ring on muutunud, kinnitab prokuratuur.

Pühapäeva, 24. aprilli hommikul avastas koristaja, et Tartus Küüni tänaval on linnale kuuluvasse avalikku tualetti arvatavalt joobes mees magama jäänud. Kohapeale saabunud turvatöötajad tuvastasid, et meest on tõenäoliselt eelnevalt pekstud, ning teavitasid juhtunust politseid.

Kiirabi viis teadvuseta mehe haiglasse, kus paraku ei õnnestunud arstidel tema elu päästa ja ta suri eile. Praeguseks kogutud andmete põhjal võib tegu olla 41-aastase asotsiaalse eluviisiga mehega. Surma täpse põhjuse selgitab ekspertiis.

Politsei võttis sündmuskohal tunnistajalt esmased ütlused ning asus kohe olemasoleva info järgi selgitama isikute ringkonda, kes võisid juhtunuga seotud olla. Sama päeva jooksul pidas patrull Vabaduse puiesteel kuriteos kahtlustatavana kinni 33-aastase, Soola tänaval 36-aastase ning Ülikooli tänaval 31-aastase mehe. Kõigil kolmel puudub kindel elu- ja töökoht.

Praeguseks on mehed kahtlustatavana üle kuulatud. Esialgsetel andmetel tarvitasid mehed üheskoos alkoholi. Olemasolevatel andmetel viibis seltskonnas kokku viis meest. Joomingu käigus tekkis meestel tüli, mis päädis peksmisega ja lõppes inimese surmaga.

Tänaseks kogutud tõendid viitavad aga sellele, et kahtlustatavana ülekuulatud mehed viibisid küll seltskonnas, kuid peksmises ei osalenud. «Hetkeseisuga oleme olukorras, kus on kindlaks tehtud kaks meest, keda on alust peksmises kahtlustada. Ühe asukoht on tuvastatud, ta viibib praegu haiglas, teise mehe asukoht on väljaselgitamisel,» sõnas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv prokurör Mariken Arro.

Ülekuulatud meeste kinnipidamiseks enam alust ei ole, nad on lubatud vabadusse.

Aiamajast varastati kamin koos korstnaga

Eile murti ühes Lääne-Virumaa külas sisse kahte aiamajja.

Politsei sai eile teate, et Rakvere vallas Tõrma külas murti sisse aiamajja ja varastati puukamin koos korstnaga. Lisaks said vargad saagiks televiisori, akutrelli ning muud vara. Esialgsel hinnangul on kahju 1610 eurot.

Samas külas murti sisse ka teise aiamajja ja kuuri ning varastati mullafrees. Selle vargusega tekitati omanikule kahju 469 euro eest. 

Politsei on mõlema varguse osas alustanud menetlust karistusseadustiku vargust käsitleva paragrahvi alusel.

Kohus mõistis "mendimaja" õhkida ähvardanud noormehe tingimisi vangi

Laupäeval jõustunud otsusega mõistis Pärnu maakohus tingimisi vangi 16aastase noormehe, kes mullu detsembris helistas kolm korda hädaabinumbril 112 ja ähvardas õhkida pommi.

Süüdistuse järgi helistas noormees mullu 5. detsembri õhtul Pärnu-Jaagupi alevis asuvast korterist isikliku mobiiltelefoniga hädaabinumbril 112 ja ähvardas: "Pärnus tasulises parklas seisab Volvo V70, seal on pomm, mis lõhkeb 13 minuti pärast!"

Paar tundi hiljem helistas samas alevis asuvasse eramusse läinud noormees hädaabinumbril uuesti. "Panen igale poole pommid! Pärnu-Jaagupi mendijaoskonnale panen kümne minuti pärast pommi, mis plahvatab!" ähvardas ta.

Kui noormees tosin minutit pärast südaööd uuesti häirekeskusele kõne võttis, ei olnud jutu sisu muutunud. "Ma panen pommi ja lasen kõik õhku," lausus ta kolmandas ähvarduses.

Kohus mõistis noormehele neli kuud vangistust, millest arvas maha tema eelvangistuses viibitud kaks päeva. Süüdimõistetu ei pea siiski trellide taha minema, kui ta ei pane aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Lisakohustusena mõistis kohus noormehele käitumiskontrolli ajal kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Peale selle peab süüdimõistetu tasuma riigituludesse sundrahaks ja kaitsjatasu katteks kokku 861 eurot.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas noormeest karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Võimalik karistus selle teo eest on rahatrahv või kuni viieaastane vangistus.

Kohtulahendis seisab, et karistust kergendava asjaoluna väljendas süüdimõistetu puhtsüdamlikku kahetsust.

Räägi oma lugu ja pääse telepurki

Algab ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja «Eesti lood» tootmiseks aastal 2017. Juba teist aastat algab konkurss tavalisest varem, et teise vooru pääsejad võiksid arendada oma töid pikemalt.

 Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital välja 20 huvitavat ideed teise vooru. Teise vooru pääsejatel on võimalik arendada oma ideid kolm kuud. 20 idee hulgast tehakse lõplik valik hiljemalt oktoobri alguses ja valitakse välja 12 filmiprojekti. Filmid toodetakse 2017. aastal, eetris näeb neid Eesti Vabariigi juubeliaasta algul.

«Eesti lugude» ideekavandite esitamise tähtaeg on 24. mai 2016. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja tegelaste tutvustus, filmilooks komponeerimise viis ning põhjendus. Ideed palume saata e-posti aadressil eestilood@err.ee

 Palume idee juures ära märkida režissööri ja produtsendi nimed ning filmi tootjafirma.

 «Eesti lood» on sari väikese eelarvega 28-minutilistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad elule tänapäeva Eestis. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

ETV2 näitab keskkonnakuul mõtlemapanevaid filme

Maikuud tähistab ETV2 traditsiooniliselt keskkonnakuuna, mil vaatajad näevad head valikut temaatilisi dokumentaalfilme, mis on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Eetrisse jõuavad filmid, mis näitavad inimtegevuse tagajärgi planeedil Maa ning koputavad meie südametunnistusele. Leidub filme inspireerivatest maailmamuutjatest, kes tõestavad, et igaüks meist saab tegutseda parema elu nimel ning et teadlikkus viib meid lähemale muutustele. Eestimaa kaunist loodust saab uudistada lapse silmade kaudu filmis «Emajõe veemaailm».

Filmid on eetris mai teisipäeva ja neljapäeva õhtuti ning neid juhatavad sisse valdkonna parimad asjatundjad.

Keskkonnakuu pidulik avamine toimub 28. aprillil kell 18.30 kinos Artis, kus linastub režissöör Frederik Gertteni dokumentaalfilm «Rattad või autod» (Rootsi 2015). Jalgrattarohkus tänavatel muudab kogu linnakeskkonna dünaamikat ja elanike elukvaliteeti paremuse suunas, samal ajal teeb autotööstus jõulist lobitööd, et tõsta autode läbimüüki. Film räägib jalgrattaentusiastide inspireerivast tegevusest eri kontinentidel. Film on inglise, portugali ja hispaania keeles ning eestikeelsete subtiitritega. Filmiseansile järgneb arutelu, mida juhib Kristo Elias.

«Alles eelmisel nädalal avaldas Euroopa Keskkonnaagentuur uuringu, millest selgub, et 2015. aastal Eestis ostetud uued autod on Euroopa Liidus kõige õhkusaastavamad, lisaks teame, et Eesti autopark on keskmiselt 14 aasta vanune, mis võrreldes Euroopa Liidu vähem kui 10 aastaga on üpris kõrge. Jalgratta kasuks räägib lisaks tervislikkusele ka see, et pole vahet, kas ostad uue või vana ratta – õhu saastamine jääb igal juhul ära,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. «Aastaks 2050 tuleb Eesti transpordi süsinikuheidet otsustavalt ja oluliselt vähendada, mis tähendab nii sundliikumise vajaduse vähendamist kui ka ühistranspordi, kergliikluse ja vähese süsiniku heitega transpordisüsteemi arendamist. Hiljutise Amsterdami käigu põhjal võin ma öelda, et ka jalgrattur võib rahva hulgas sõites telefoni sõnumit toksida ja üsna uljaid manöövreid ette võtta. Selle osa juurdumist peaks muidugi eos vältida püüdma,» selgitas Pomerants.

«See kuidas meie siin Eesti elame, mõjutab inimesi ka teiselpool maakera. Kuigi kiimamuutused löövad esmalt kõige valusamini just kõige vaesemaid ja haavatavamaid kogukondi maailma lõunaosas, siis ühel või teisel moel jõuavad tagajärjed lõpuks ka meieni,» ütles MTÜ Mondo juhatuse liige Johanna Helin. «Selleks, et tagada maailmas stabiilsus ja areng võrdsema maailma nimel, peame tegutsema kohe ja üheskoos,» lisas ta.

Eesti organisatsioon MTÜ Mondo, mis tegeleb arengukoostöö, humanitaarabi ning maailmaharidusega, pakub muu hulgas ka koolidele globaalsetest teemadest rääkivaid dokumentaalfilme. Filmi «Rattad või autod» saab organisatsiooni maailmahariduskeskusest edaspidi tasuta laenutada: filmikogu.maailmakool.ee.

ETV2 keskkonnakuu filmid

3. mail kell 22.05

«Võidujooks väljasuremisega» (Racing Extinction, USA 2015)

Inimtegevuse tagajärjel on palju loomaliike väljasuremisohus. Jõulise pildikeelega film «The Cove’i» tegijatelt näitab miljonite aastate pikkuse eksistentsi hääbumist sellisel viisil, mis muudab meie senist pilti maakerast.

5. mail kell 20

«Emajõe veemaailm» (Eesti 2015)

Väike Aleksander avastab koos filmimehest isaga Eestimaa lummava looduse saladusi. Režissöör Remek Meel.

10. mail kell 22.05

«Sõnumitooja» («The Messenger», Kanada/Prantsusmaa 2015)

Jumalate saadikuteks nimetatud laululindude populatsioon on kahanemas. Film viib meid lindude imelisse maailma ning uurib, kuidas me neid kaitsta saaksime. Režissöör Su Rynard.

12. mail kell 20

«Inimese ajastu» (The Age of Man: The New Deal», Prantsusmaa 2015)

Kas suudame mineviku kogemustest õppida, et tänapäeva keskkonnaprobleemide ja kliimamuutustega paremini toime tulla?

17. mail kell 22.05

«Rattad või autod» (Bikes vs Cars, Rootsi 2015)

Jalgrattarohkus tänavatel muudab kogu linnakeskkonna dünaamikat ja elanike elukvaliteeti paremuse suunas, samal ajal teeb autotööstus jõulist lobitööd, et tõsta autode läbimüüki. Film räägib jalgrattaentusiastide inspireerivast tegevusest eri kontinentidel. Režissöör Frederik Gertten.

19. mail kell 20

«Läänemere needus» («Shipping Pollution, Rootsi 2015)

Läänemeri on üks tihedaima laevaliiklusega veekogu maailmas, kuid teadmata on fakt, et just hiiglaslikud reisilaevad on üks suuremaid Läänemere saasteallikaid.

24. mail kell 22.05

«Karusnahas» (Inside Fur, Norra 2014)

Filmi peategelane, psühholoog Frank Nervik, näitab varjatud kaameraga šokeerivat olukorda Põhjamaade karusloomafarmides, tõstatades eetilisuse teema nii loomapidamises kui ka filmitegemises.

26. mai kell 20

«Toidu kaitseks» (In Defence of Food, USA 2015)

Ajakirjanik Michael Pollan uurib, mida süüa, et olla terve; mis on päristoit ja miks peaksime teadlikumalt toituma.

31. mail kell 22.05

«DUGA3 - Vene rähn» (The Russian Woodpecker, USA/Inglise/Ukraina 2015)

Kunstniku ja vabamõtleja Fjodor Aleksandrovitši ohtlik teekond viib Tšernobõli tuumakatastroofi tagamaadele ja selle võimalike külma sõja aegsete seosteni.

Vaata, kui paljud vaatasid Savisaare seriaali

Laupäeva õhtul oli Tallinna TV eetris seriaali «Savisaare protsess» esimene osa.

Enne tele-esilinastust palju tähelepanu saanud seriaali vaatajaskond jäi teletabeli tippudega võrreldes napiks, et mitte öelda marginaalseks. TNS Emori uuringu järgi vaatas «Savisaare protsessi» seda saadet 13 000 inimest ehk 1,1 protsessi  sihtrühmast (keskmiselt  minutis; allikas: TNS EMOR, Teleauditooriumi Mõõdikuuring; sihtrühm: nelja-aastased ja vanemad Eesti elanikud).

Võrdluseks, Postimehe veebiversioonis luges selle seriaali arvustust ligi 30 000 inimest, lisaks veel ca 180 000 inimest, kellel oli võimalik seda lugeda esmaspäevases paberlehest. Arvustust vaata siit.

Emori iga nädal koostavasse telesaadete TOP10 jõudmiseks on vaja suurusjärgu võrra kõrgemat vaadatavust. Kevadhooaja tipus säravad sellised saated nagu TV3 «Pühapäev Sepoga» (181 000 vaatajat), Kanal 2 «Pilvede all» ja «Suur komöödiaõhtu» (vastavalt 178 000 176 000 selle aasta 15. nädalal).

Sõbrad võtavad valu ära. Sõna otseses mõttes

Uuringust selgus, et suurema tutvusringkonnaga inimestel on kõrgem valulävi. Oluliselt mõjus just sõprade arv, kellega ollakse ühenduses korra kuus. 

Mida suurem on sinu sõprade ring, seda paremini sa valu talud. Nii selgus sel nädalal ajakirjas Scientific Report avaldatud artiklist. Oxfordi ülikooli doktorant Katerina Johnson uuris, miks on osal inimestel suuremad tutvusringkonnad ja kas põhjus võib peituda neuroloogilistes erinevustes.

«Eriti huvitas mind endorfiin – need on meie ajus asuvad looduslikud valuvaigistid, ent samal ajal ka heaolutunde tekitajad. Varasemad uuringud näitavad, et endorfiinid soodustavad sõprussuhete tekkimist ning sõpru nähes tekitavad need meie ajus heaolutunde. Kuna endorfiin vaigistab valu isegi paremini kui morfiin, saime seda testida,» rääkis Johnson.

Nii saigi uurimisrühm valuläve kaudu endorfiini mõju katsetada, sest lihtsustatult öeldes oleks loogika järgmine: mida rohkem sõpru, seda rohkem endorfiini ja seda suurem võime valu tappa.

Teooria kontrollimiseks lasti 101 kuni 18-35-aastaselt täiskasvanul täita küsimustik kahte tüüpi tuttavate kohta: kellega nad on ühenduses vähemalt korra nädala jooksul ja kellega nad on ühenduses vähemalt korra kuus. Lisaks sellele küsiti osalejatelt ka üldisi küsimusi nende elustiili ja iseloomu kohta. Seejärel pidid vastanud seisma kükkis, 90-kraadise nurga all nii, et selg oli asetatud vastu seina, ning neil tuli hoida poosi nii kaua kui võimalik. Proovige järele, see pole lihtne! Isegi kui arvestati erinevusi inimeste kehalistes võimetes, selgus uuringust, et kõige kauem suutsid poosi hoida just need osalejad, kel oli suurem tutvusringkond. Sõbrad võtavad tõepoolest valu ära!

Sealjuures mõjutas kõige rohkem see, kui palju oli neid tuttavaid, kellega korra kuus suheldi. Nädalas ühendust võtmine mängis vähem rolli.

Osa inimesi võib sõbrad asendada trenniga

«Uuringu tulemused on seda huvitavamad, et varasem materjal näitab, et endorfiinide töötamist võivad erinevad psühholoogilised häired nagu näiteks depressioon segada. See selgitab ka, miks depressioonis inimesed kaotavad õnnetunde ja muutuvad eemaletõmbunuks,» ütles Johnson.

Teisalt ilmnes uuringust teisigi seaduspärasid: väiksemad tutvusringkonnad olid nii parimas füüsilises vormis kui ka kõrgeima stressitasemega osalejatel. Põhjus näib muidugi sulaselge: mida rohkem aega trennile kulutada, seda vähem jaksu  jääb sõpradega suhtlemiseks. Siiski võib Johnsoni sõnul rolli mängida ka tõsiasi, et sarnaselt suhtlusega annavad endorfiinilaksu ka erinevad treeningud. Nii võib osa inimesi oma vajalikud endorfiinid saada ka trennist ja ei tunne sõbrustamiseks enam vajadust.

Mis puudutab aga stressi, siis võib suurem tutvusringkond aidata stressiga paremini toime tulla, või vastupidi, stress või selle põhjused takistavad tuttavatega lävimist.

«Kõikvõimalikud uuringud näitavad, kuidas sotsiaalsed suhted meie füüsilist ja vaimset tervist mõjutavad. Veel enam, sellest võib oleneda ka meie eluiga. Nii on oluline uurida, miks osal inimestel on suuremad tutvusringkonnad kui teistel ja kuidas võib see oleneda neuroloogilistest eripäradest. Liigina arenesime me välja sotsiaalses mõttes rikkalikus keskkonnas, ent digitaalajastus võib üha vähenev reaalne suhtlus muutuda üheks tähelepanuta jäänud terviseriskiks,» möönis Johnson.

Video: meie päikesesüsteemis on uus kuu, mis on Makemake kaaslane

USA kosmoseagentuuri NASA astronoomid avastasid kosmoseteleskoobi Hubble abil meie päikesesüsteemist uue kuu, mis on kääbusplaneedi Makemake kaaslane.

Teadlaste arvates on  väikese kuu diameeter vaid 160 kilomeetrit ja Makemake oma umbes 1400 kilomeetrit, edastab foxnews.com.

Võrdluseks: meie planeedi kaaslane on enamvähem kaks korda nii suur kui Makemake ehk diameeter on 3474 kilomeetrit.

Makemake on väike jäine planeet Neptunist kaugemal Kuiperi vöös, kuuludes samas kääbusplaneetide plutoidide ehk Pluuto sarnaste planeetide hulka.

NASA teatel ei leitud Makemake kaaslast varem selle heleduse tõttu, kuid uus täpsem uuring näitas kaaslase olemasolu. Astronoomide teatel aitab kaaslane saada uusi andmeid näiteks Makemake massi kohta.

«Makemake kuulub kääbusplaneetide klassi, kaaslase leidmine aitab seda kosmilist objekti uurida detailsemalt,» teatas USA Southwesti kosmoseuuringute instituudi esindaja Alex Parker.

Kuiperi vöö teised kääbusplaneedid lisaks Makemakele ja Pluutole on Ceres, Eris ja munakujuline Haumea. Nii Haumea  kui Makemake kannavad viljakusjumalate nime. Haumea on Hawaii jumalanna ja Makemake Lihavõttesaarte jumal.

NASA teatel avastati Makemake 31. märtsil 2005 ja siis sai ta hüüdnimeks Lihavõttejänes, kuna avastamine toimus lihavõtete ajal.

Makemake kuu sai tähistuseks M2.

500 000 aastat tagasi maiustasid hüäänid inimestega

Inimkond on küll toiduahela tipus, kuid oli aegu, mil inimesed olid kiskjatele saagiks.

Arheoloogid leidsid Põhja-Aafrikast Marokost 500 000 aastat tagasi elanud varajaste inimeste luud, millel on näha kiskjate hambajälgi, edastab Daily Mail.

Maroko koopast leitud luud, mille seas oli ka reieluu, kuuluvad varajastele inimestele, kellega samal ajal elas mitmeid eelajaloolisi kiskjaid nagu suured hüäänid, lõvid, karud ja mõõkhambulised tiigrid.

Reieluul on näha hüääni hambajälgi, mis lubavad oletada, et loom toitus inimsurnukehast. Samas ei ole teada, kas inimene langes looma ohvriks või sattus loom juhuslikult inimlaibaga maiustama.

Varajased inimesed jõudsid Aafrikast väljarännates Euroopasse umbes 1,4 miljonit aastat tagasi, kuid nende levik sellel mandril ei kulgenud kiiresti.

Teadlasi on huvitanud aastakümneid, miks need inimesed ei suutnud levida, nagu hilisemad neandertallased suutsid. Luudeleidude põhjalt oletatakse, et selle takistuseks võisid olla kiskjad nagu näiteks iidne suur hüään Pachycrocouta brevirostris.

See loom oli kaks korda suurem kui tänapäeval Aafrikas elavad hüäänid ja nad olid Euroopa alal üks dominatsemaid loomaliike, võideldes varajaste inimestega nii eluareaali kui toidu pärast.

«Iidsete inimeset elu oli kiskjate tõttu keeruline. Karnivoorid nagu hüäänid jahtisid toiduks ka inimesi ning sõid inimlaipu,» teatas Pariisi loodusmuuseumi teadlane Camille Daujeard.

Hüääni hambajälgedega reieluu leiti Marokost Casablanca lähedal asuvast Grotte a Hominides koopast. Paigas oli veel iidsete inimeste hambaid, osa koljust ja luuosi.

HIVi vastu võivad kaitsta teatud tüüpi antikehad

Antikehi saanud ahvid püsisid viirusele immuunsena koguni kuid. Teadlaste sõnul on see  HIVi-vaktsiini uuringutes oluline samm edasi.

Põhjus peitub selles, et kunagi võiks neid samu antikehi kasutada HIVi-vaktsiiniks. Nii näitas sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud uuring.  

«Muidugi võiks kohe vastu vaielda, et ahv pole ju inimene! Aga see on praegu meie parim testimismeetod ning mis puudutab HIVi-vaktsiini uurimist ja antikehade kasutamist, on see suur samm edasi,» kommenteeris Nature uudisartiklis kõrvaltvaatajana tulemusi immunoloog Dennis Burton.

HIVi-vastast vaktsiini otsivad teadlased juba ammu, ent seni pole see õnnestunud. Uuringu juhtivautori, USA Allergia ja Nakkushaiguste Instituudi teaduri Malcolm Martini sõnul võiks aga nende avastatud meetod töötada hooajalise vaktsiinina, senikaua, kuni täielik vaktsiin välja nuputatakse.

Eelnevad uuringud on juba näidanud, et HIVi-viirust kandvatelt inimestelt võetud antikehad võivad HIViga nakatunud inimese veres lühiajaliselt viirust märkimisväärselt vähendada. Ka on testid näidanud, et kui ahvidele kaks päeva enne HIVi-laadse viirusega kokkuviimist antikehi anda, püsivad nad haiguse vastu immuunsena.

Martin ja tema kolleegide küsimus oli aga, kas sama põhimõte võiks töötada ka pikaajaliselt. Uurimisrühm viis täiesti kaitsmata ahvid kokku viirusega, mis sisaldas nii HIV-i kui ka nii-öelda ahvide HIVi SIVi. Ahvid nakatusid 2. – 6. korra jooksul, kui nad viirusega kokku viidi. Seejärel jagasid teadlased aga järgmised ahvid neljaks grupiks, andsid igale grupile erinevat antikeha ning viisid ahve viirusega kord nädalas kokku, kuni nad lõpuks nakatusid. Kõik ahvid nakatusid 12 kuni 23 nädala jooksul, olenevalt sellest, missugust antikeha neile doseeriti. Mida vähemaks looma veres antikeha alles jäi, seda suurema tõenäosusega ta nakatus.

Ehkki see leid on oluline lootuskiir HIVi-vastase vaktsiini leiutamisel, muretsevad eksperdid praktilise külje üle, sest antikehade kasutamine on väga kallis. Ka pole praegu veel selge, kui sageli neid kasutama peaks. Samas on aga Martin optimistlik, sest tema hinnangul peaksid antikehad inimkehades püsima kauemgi kui ahvide puhul. 

Pildid ja video: arheoloogid leidsid 4800-aastase ema hoidmas oma last

Taiwani arheoloogid avastasid 4800 aasta vanuse naisemuumia, kelle käte vahel on ta laps.

Ema koos lapsega ja veel 48 muumiat leiti Taichungist, olles viited et selles piirkonnas elati juba kaua aega tagasi, edastab foxnews.com.

«Meie meeskond oli sõnatu, kui väljakaevamistel paljastus ema koos lapsega. Eriti üllatav oli see, et laps oli ema käte vahel,» lausus Taiwani loodusmuuseumi antropoloogiaosakonna ekspert Chu Whei-lee.

Naise uurimine näitas, et ta oli umbes 160-sentimeetrine ja laps 50-sentimeetrine, seega on tegemist imikuga.

Taiwani arheoloogid alustasid Taichungi piirkonnas väljakaevamistega 2014. aasta mais ja lõpetasid projekti umbes üks aasta hiljem. Muumiate, kelle seas on ka viis last, uurimiseks kasutati süsinikmeetodit.

Arheoloogid on viimastel aastatel leidnud mitmeid ebatavalisi muumiaid ja inimjäänuseid. Möödunud nädalal teatasid mitmed meediakanalid Kreekas Ateenas avastatud mässajate luustikest. Tegemist oli poliitik Cycloni ja ta pooldajatega, kes tahtsid 632. aastal eKr tõugata Ateena valitsejad võimult, kuid see ebaõnnestus. Nad tabati, lubati ellu jätta, kuid tegelikult hukati.

Sõnade kaardistamiene ajus võib viia mõtete lugemiseni

Näiteks reageerib riietusega seotud sõnadele konkreetne ajuosa ja numbritele teine. Tulevikus võib nii mõista kõnevõime kaotanud patsiente.

Nii selgus sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud California Berkeley ülikooli teadlaste uuringust, mis näitas ära kaardid, mille kaudu  meie ajud sõnu organiseerivad. Näiteks tuvastasid nad ühe aju piirkonna, mis muutub aktiivseks siis, kui jutt käib riietusest ja välimusest.  

Uurimise käigus pandi seitse vabatahtlikku kuulama kaht tundi raadiolugusid ning samal ajal jälgisid teadlased MRT-skannerite kaudu, kuidas juttude kulgedes ajukoore erinevad alad kordamööda aktiivseks muutusid. Ajukoor mängib aju töös väga olulist rolli, sest just seal toimuvad näiteks keele ja teadvusega seotud protsessid.

Seejärel kõrvutasid teadlased skannerist saadud andmeid raadiolugude üleskirjutustega ning rühmitasid sarnasema tähendusega sõnu. Tulemuseks oli tesauruselaadne kaart, kus sõnad kuulusid kas vasakusse või paremasse ajupoolkerra. Kokku oli seal üle 100 sõnapiirkonna. Sealjuures olid alad eri inimeste puhul sarnased.

Suure potentsiaaliga ajukaardid

Märkimisväärne on seegi, et palju sõnagruppe moodustub pigem inimesi ja sotsiaalseid suhteid kirjeldades ning vähem leidus abstraktsete mõistetega seotud alasid. Samal ajal võib aga üks sõna esineda ka mitmes piirkonnas, seda eriti siis, kui tegu on sünonüümiga. Nii esines ingliskeelne sõna top (võib tähendada nii riietuseset, ülaosa kui ka paremikku – toim) riietusesemete ja välimusega seotud alal, aga ka numbreid ja mõõte käsitlevas ajuosas.

«Meie mudelid suudavad hästi ennustada, kuidas aju osad keelele reageerivad. Teisalt saame täpset informatsiooni selle kohta, mis laadi info erinevates ajuosades asub. Seetõttu ongi need ajukaardid nii põnevad ja väga suure potentsiaaliga,» ütles uuringu juhtiv autor Alex Huth.

Seda, et aju sõnu piirkonniti süstematiseerib, eeldasid ajuteadlased juba varemgi. California ülikooli uurimisrühm näitas aga, kuivõrd detailselt ja täpselt see toimub.

Tulevikus võiks neist teadmistest abi olla infarkti või ajukahjustuse järel rääkimisvõime kaotanud  inimeste puhul. Ehkki nende juttu kuulda ei saa, saaksid teadlased aju jälgides aru, millisel teemal patsiendid rääkida üritavad.

«Siiski on veel palju tööd ees, sest ehkki suures osas kaardid kordusid, leidsime inimeste ajusid võrreldes ka palju erinevusi. Edasi peame uuringusse kaasama rohkem osalejaid, et erinevusi paremini kaardistada,» tõdes lõpetuseks uuringu teine autor Jack Gallant.

Teaduse rahastamine tegi hüppe

Valitsus plaanib teaduse rahastamist suurendada 0,86 protsendini SKPst.

Valitsus leppis täna kokku 2017–2020 riigi eelarvestrateegias ning selle kohaselt pannakse ka teadusesse rohkem raha. Eesmärk on teaduse kaudu ka majandust elavdada, mistõttu peaks teadusesse jõudma 8 miljonit eurot rohkem. Lisaks sellele panustatakse ELi vahenditest teadus- ja arendustegevusse kokku üle 600 miljoni euro.

Kuigi teaduse rahastamine on Eestis pigem murelapse seisuses, rõõmustas see uudis nii teaduste akadeemia presidenti Tarmo Soomeret kui ka Eesti Teadusagentuuri juhti Andres Koppelit, sest mõlema sõnul on see korralik hüpe edasi. «Tõsi, päris nii suur see ei ole, et jõuaksime kolme aastaga 1 protsendini nagu eesmärk seati, ent siiski on see päris märkimisväärne rahastuse kasv,» ütles Koppel.

Ka Soomere sõnul on see arvestatav kasv ning samm sinnapoole, et tulevikus jõuda 1 protsendini. 

Loo esialgses versioonis ütles Andres Koppel, et jõuda tuleb 0,1% protsendini. Õige on loomulikult 1 protsendini. 

Šveitsis on juustu valmistatud umbes 3000 aastat

Uued arheoloogilised tõendid näitasid, et Šveitsi Alpide piirkonnas on juustu valmistatud alates rauaajast ehk umbes 3000 aastat.

Briti Yorki ja Newcastle`i ülikooli teadlased analüüsisid Šveitsi Alpidest leitud keraamikajäänuseid ning leidsid juustutegemise ja juustu jälgi, edastab The Local.

Keraamika pärineb rauaajast, mis sai alguse umbes 1000. aasta paiku eKr. Uuritud keraamikal on jälgi, et juustu tegemiseks kuumutati lehma- ja kitsepiima.

Arheoloogid avastasid rauaaegse juustutootmishoone jäänused Alpidest ja see meenutab oma põhiplaanilt nüüdisaegseid hooneid, mida karjakasvatajad kasutavad mägikarjamaadel.

Teadlaste sõnul ei olnud neil varem kindlaid andmeid, et Šveitsi Alpides üsna suurtel kõrgustel valmistati juba sajandeid tagasi juustu.

«Isegi tänapäeval, mil on olemas igasugused nutiseadmed, nõuab mägedes juustuvalmistamine tohutut pingutust. Iidsed karjakasvatajad ja juustuvalmistajad pidid teadma, millised on parimad karjamaad piimakarja karjatamiseks ning kuidas rammusast piimast head ja kaua säilivat juustu toota,» lausus Newcastle´i ülikooli esindaja Francesco Carrer.

Alpide juustuvalmistamise ajaloo uudis jäi silma ka Šveitsi juustutootjatele.

Šveitsi juustutootjate ühenduse esindaja Manuela Sondereggeri sõnul oli juba varem teada, et juustuvalmistamisel on pikaajalised traditsioonid, kuid ei teatud, et seda tehti Šveitsis heal tasemel juba rauaajal.

«Teadsime, et nii iidsel ajal tehti juustu Lähis-Idas, kuid mitte Euroopas. Seega saab öelda, et Šveitsis on juustuvalmistamisel väga pikk ajalugu,» teatas Sonderegger.

Šveitsi ajaloolaste sõnul tegeleti piirkonnas karjakasvatusega juba kiviajal, kuid varem ei olnud tõendeid, et natuke hilisemal perioodil käivitus juustutegemine.

Esimene keskaegne dokument, mis räägib Šveitsis juustutegemisest, pärineb 1115. aastast tänapäeva  Gruyère´i piirkonnast. Emmentali piirkonna juustu kohta on esmaülestähendus aastast 1237.

Euroopa raudteed hakkavad kulutamise asemel energiat tootma

Plaan on luua elektrit tootvad rööpad, kauakestvamad pidurid ja kergemad vagunid. 

Itaalia idufirma plaanib rongirööbastes rohelist revolutsiooni. Greenraili nimeline firma töötas välja rohelised liiprid, mis on  nelinurksed alustalad rööbaste toetamiseks. Ehkki enamasti valmistatakse liipreid betoonist, hakkab Greenrail liipreid tootma taaskasutatud materjalist ning varustab need väikeste päikesepaneelidega. Sellega saab integreerida ka kineetilise energia süsteemi, mis toodab mööduvatest rongidest tuleva pinge arvel energiat. Kui iga tunni jooksul möödub üle 20 rongi, tekiks kilomeetri kohta vähemalt 70 kWh.

Plaani tõeline võlu ilmneb aga siis, kui mõelda, et ühele kilomeetrile mahub umbes 1600 liiprit ning enamikus Euroopa riikides on kokku tuhandeid kilomeetreid raudteed. Võtame kasvõi Saksamaa, kus on kokku üle 41 328 kilomeetri raudteid.

«See on maailma ainus liiper, mida tehakse taaskasutatavast plastist ja endistest rehvidest,» ütles Greenraili teadus-ja arendusosakonna liige Emanuele Occhipinti. Iga kilomeetri kohta töödeldakse liiprite jaoks ümber ligi 30 tonni materjale ning ühe liipri eluiga on umbes 50 aastat, misjärel saab selle taas ümber töödelda. Occhipinti lubab ka, et kilomeetri kohta on nende liiprid praegustest ka 15–20 protsenti odavamad. Juba praegu on paar Euroopa raudteefirmat Greenraili liiprite katsetamiseks nõusoleku andnud. Esimesed liiprid paigaldatakse Itaaliasse.

Uued pidurid ja kergemad vagunid 

Rongide keskkonnasõbralikuks muutmine on aga ELi suur soov, sest juba praegu moodustab rongiliiklus kõigist kaubavedudest 12 protsenti ja lähiaastatel usutakse, et see osakaal tõuseb veelgi. Euroopa Liidu raudtee tehnoloogiate arendamisega tegeleva projekti ROLL2RAIL koordinaatori dr Eulalia Perise sõnul kaaluvad nad näiteks rongide kergemaks muutmist. Võti peitub vaguni materjalides ning praegu uuritaksegi uute materjalide kasutuselevõttu. «Nii saame rongid teha kergemaks, mis tähendab omakorda, et rong neelab vähem energiat, rööpad saavad vähem survet ja rongid saavad kanda suuremaid koormaid, » selgitas dr Peris.

Veel uuritakse praegu, kuidas rongide eluiga pikendada. Ehkki osa rongi ehitusest püsib töökorras ligi 35 aastat, tuleb teisi osi pidevalt ümber vahetada. See tähendab aga aja-, raha-, energia ja materjalikulu. «Näiteks pidureid tuleb kogu aeg kontrollida, sest iga kord, kui rong pidurdab, väsitab see pidureid. Samuti kuluvad kiiresti ka rongirattad,» rääkis Peris. Üks võimalik lahendus oleks keerisvoolpidurid, mis pidurdaks rongi kasutades elektromagnetjõudu. Need pidurid ei nõuaks füüsilist kokkupuudet, tänu millele pikeneks ka pidurite eluiga. 

Pildid ja video: milline näeb välja James Webbi uus kosmoseteleskoop?

USA kosmoseagentuur NASA teatas, millisesse ehitusfaasi on jõutud 2018. aastal kosmosse saadetava uue teleskoobiga, mis kannab NASA teise juhi James Webbi (1906 – 1992)  nime.

James Webb Space Telescope (JWST) on Hubble´i ja Spitzeri kosmoseobservatooriumide järglane, mis töötab infrapuna lainealas uurides galaktikaid ja tähti, edastab BBC.

James Webbi kosmoseteleskoopi hakati USAs Marylandi osariigis NASA Goddardi kosmoselendude keskuses ehitama juba 1996. aastal ja see peaks valmima pooleteise aasta pärast.

Kärjekulujulise suure peegliga JWST peaks Prantsuse Guajaana kosmosekeskusest kosmosesse viima Ariane 5 rakett. Enne kui teleskoop saab tööle hakata, tuleb inseneridel teha «lahtipakkimine» ja kontrollida seadmeid, samas tuleb seda teha piisavalt kiiresti, et teleskoop külmas ära ei hanguks.

Uus observatoorium hakkab olema Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaugemal kui inimesed seni lennanud on.

Teleskoobispetsialistid on alustanud ehitamise lõppfaasi, milles paigaldatakse veel peegleid kui mitmeid tähtsaid ülitundlikke instrumente.

NASA ekspertide teatel on JWST Hubble´ist kaks korda kergem ja selle suurim peegel on viis korda suurem Hubble´i omast.

Uus teleskoobi peegel koosneb 18 «kärjest», mis on kullaga kaetud berülliumist.

JWSTl on mitu mõõteriista, mida saab kasutada infrapuna lainealas lainepikkustel 5 – 28 mikromeetrit.

Enne kosmosse saatmist teeb NASA  Texases Johnsoni kosmosekeskuses JWSTga mitmeid jaheduskatseid hiiglaslikus kürovaakumkambris, mis ehitati Apollo programmi jaoks.

NASA andmetel läheb uue teleskoobi ehitamine ja ta uurimismissioon maksma kümme miljardit dollarit.

Loomingulise geeniuse ja psühhopaadi vaheline piir on hägune

Juba varasemast on teada, et loomingulise geeniuse ja psühhopaadi vaheline piir on hägune, uus uuring kinnitas, et see on hägusem, kui seni arvati.

Filipiinidel Manilas asuva De La Salle´i ülikooli psühholoogid tegid uuringu, mille kohaselt väga loomingulised inimesed on vaimse kõrvalekaldega ja näevad elu teistmoodi, edastab The Telegraph.

Uuringut juhtinud psühholoogi Adrianne John Galangi teatel ei käitu loomingulised geeniused alati ühiskonnas kehtestatud reeglite kohaselt, pigem on antisotsiaalsed, ebaausad ja võtavad suuri riske.

Katses osalenud 503 isikul paluti täita küsimustik, millega tehti kindlaks nende psühhopaatilised ja nartsissistlikud jooned.

Veel tehti teine katse, kuhu oli kaasatud 250 üliõpilast, kellel uuriti, millised kõrvalekalded neil olla võivad.

Kolmandas katses osales 93 inimest, kellele anti lahendada loomingulisi ülesandeid ja samal ajal anti neile kergeid elektrilööke.

Uuringud näitasid, et psühhopaatilisi ja nartsissistlikke jooni on rohkem neil, kes on loomingulisemad ja vaatavad elu «kastist väljas».

«Loomingulisusega on seotud nii positiivseid kui negatiivseid jooni. Mida loomingulisem inimene, seda enam võib tal olla psüühilisi kõrvalekaldeid, mis mõne väga suure loomisvõimega isiku puhul muutuvad äärmuslikuks. Näiteks endalt kõrva ära lõiganud kunstnik Vincent van Gogh,» selgitas psühholoog Galang.

Wikipedia: psühhopaatia on nartsissistliku isiksushäire raskekujuline vorm, mille tunnuseks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine.

Psühhopaadil on kalduvus ületähtsustada isiklikke soove ning maailma sündmusi tajuda hea ja kurja omavahelise võitlusena. 

Erinevate uuringute kohaselt on maailma rahvastikus 4-6 protsenti psühhopaate-sotsiopaate.

TTÜ hakkab miljoni euro eest arvuteid usalduslikumaks muutma

Arvutiteadlased said toetusraha, et parandada nanoelektroonikal põhinevate arvutisüsteemide usaldusväärsust kosmosetehnoloogias ja transpordis. 

Selliseid arvutisüsteeme rakendatakse pea igal elualal, kuid projektis keskendutakse peamiselt transpordi- ja kosmosevaldkonna probleemidele. Projekti Tutorial rahastab Euroopa Liit Horisont 2020 Twinning meetmest.

«Projektis Tutorial on ühendatud kauge ja lähedane – kosmosetehnoloogiad ning autode arvutisüsteemid. Nii kosmoses kui ka autodes on vajalik, et tehnoloogia oleks usaldusväärne, täpne ja töökindel,» ütles Projekti juht, TTÜ arvutitehnika instituudi professor Jaan Raik. TTÜ arvutitehnika instituudi teadlased teevad koostööd Saksa kosmosekeskusega DLR, et kosmosemissioonide jaoks töökindlamaid arvutiarhitektuure luua. Mõne aja eest sai Eesti ka Euroopa kosmoseagentuuri liikmeks. Koos Hollandi Delfti Tehnikaülikooli teadlastega keskenduvad TTÜ-lased aga uute nanolektroonika tehnoloogiate uurimisele ning koos Itaalia Torino Polütehnilise Instituudiga otsitakse lahendusi turvalisuse tõstmiseks autode arvutisüsteemides.

Projekti käigus korraldatakse arvutitehnika alal kaks rahvusvahelist teaduskonverentsi ning kolm suvekooli. Samuti toimub koostööpartnerite teadlasvahetus. «Tutorial tähendab TTÜ jaoks eelkõige Euroopa tippteadlaste visiite meile ning meie teadlaste külaskäike juhtivatesse laboritesse. Neid tegevusi rahastatakse kokku tervelt 75 kuu ulatuses. See on märkimisväärne panus Eesti IT-teaduse arengule. Lisaks rahastab projekt rahvusvahelisi suvekoole, mille eesmärk on maailma arvutiteaduse suurnimede loengute toomine meie doktorantide ja magistrantideni, » rääkis Raik.

50 aasta vältel tehtud uuring kinnitab lastele keretäie andmise kahjusid

Laksuandmine toob vaimse tervise probleeme, sellest hoolimata annab lastele laksu 80 protsenti lapsevanematest üle maailma. 

Mida rohkem lastele laksu antakse, seda suurema tõenäosusega muutuvad nad vanemate suhtes trotslikumaks, kogevad käitumise ja vaimse tervisega seotud probleeme, käituvad agressiivsemalt ning nende kognitiivsed võimed võivad kahjustuda. Nii selgus 50 aasta jooksul tehtud andmete analüüsist, mille viisid läbi Texase ja Michigani ülikooli teadlased.

Aprilli alguses avaldatud uuringus vaatlesid autorid üle 160 000 lapse andmeid, mis teeb sellest praegu kõige laiapõhjalisema laksuandmise tagajärgi uuriva teadustöö. Ka keskendub see üksnes laksuandmisele ja selle mõjudele. Ehkki uuringu juhtivautori, Texase ülikooli professor Elizabeth Gershoffi sõnul ei pea suur osa vanemaid laksuandmist väga kuritarvitavaks tegevuseks, on see vastuolus uuringu leidudega. 

«Uuringu peamine tulemus ongi, et laksuandmine suurendab igasuguste soovimatute tagajärgede tekkimise tõenäosust, sealjuures kohest või pikaajalist kuulekust tekitamata. Nii on tulemus tegelikult vastupidine sellele, mida lapsevanemad laksu andes saavutada tahavad,» selgitas uuringu teine autor Michigani ülikooli professor Andrew Grogan-Kaylor.

Nende analüüsid näitasidki, et 17 uuritud tagajärjest seostus laksuandmisega 13 ja need kõik olid soovimatud. Teadlased vaatlesid täiskasvanuid, keda oldi lastena sel viisil karistatud: mida rohkem neid karistati, seda suurema tõenäosusega olid neil käitumis-või vaimse tervisega seotud probleemid. Samuti oli nende puhul suurem tõenäosus, et füüsiliselt hakkavad nad karistama ka oma lapsi, nii kandub füüsiline vägivald põlvkonnalt põlvkonnale.

Grogan-Kaylor ja Gershoff uurisid rida varem tehtud analüüse ning selgus, et laksuandmise negatiivseid tagajärgi kinnitasid kõik uuringud, olgu neiks siis eksperimendid või pikaajalised vaatlused. Samal ajal näitab aga 2014. aasta UNICEFi raport, et seda karistusviisi harrastab ligi 80 protsenti lapsevanematest. Hoolimata sellest, et ühtegi tõendit laksuandmise positiivsetele tagajärgedele ei ole  – vaid hoopis vastupidi –,  on  see komme visa kaduma. 

Laut või büroohoone. Kuidas vältida plagiaati ja sellega vahelejäämist?

Ülikoolides avastatakse üha enam plagiaadijuhtumeid. Loe enim levinud vigu, mis võivad tuua kahtluse. 

Ülikoolides on praegu kiireim aeg, sest lõputööde esitamise tähtajad paistavad. Sel õppeaastal on aga näiteks Tartu Ülikoolis tehtud akadeemilise petturluse tõttu 15 üliõpilasele noomitus ning eksmatrikuleeritud on kolm tudengit. Eelmisel õppeaastal said noomituse 22 üliõpilast ja eksmatrikuleeriti üks, kirjutas Universitas Tartuesis oma viimases numbris. Peamise põhjusena on tudengid välja toonud ajapuuduse ja teadmatuse.

Plagiaatide tuvastamist põhjalikult uurinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis teadusfilosoofia aluseid õpetav Priit Pärnapuu sõnul on praegu üliõpilastel põhjust plagiaadiga vahele jäämise pärast palju rohkem muret tunda kui kümmekond või enam aastat tagasi, sest risk plagiaadiga vahele jääda on suurenenud. 

Esiteks on pea kõik lõpu- ja kraaditööd tänapäeval avalikult kättesaadavad. «Varem ei olnud  üliõpilasel seda riski, et suvaline inimene tänavalt võib tema tööst plagiaadi avastada. Praegu on see risk aga väga suur, sest kooli kodulehelt töö alla laadimine ja plagiaadi suhtes kontrollimine on väga lihtne,» põhjendas ta.  

Et plagiaati võib nüüd avastada kes tahes, pole ka plagiaadijuhtumite menetlemine enam üksnes kõrgkoolide mängumaa. «Kui varem plagiaadiga vahele jäädi, siis see klaariti omade keskel. Juba Eesti filmiklassika ütleb, et omadega ei plõksita. Mida rohkem võõraid on juhtumiga seotud, seda raskem on kõrgkoolidel plagiaadijuhtumeid kinni mätsida,» ütles Pärnapuu ning lisas, et praegu tuleb plagiaadijuhtumeid omakeskis klaarimise asemel menetleda eeskirjade rangusega.

Arvuti suudab kohe öelda, kust kopeeritud lõik pärineb 

See ei tähenda muidugi nagu poleks varasematel aegadel kõrgkoolid üritanud plagiaadijuhtumeid avastada. Toona toimus see aga puhtalt mälu ja suure lugemuse alusel: tänapäeval on kontroll aga masinlik. Masinlikul ja inimlikul plagiaadituvastusel on mitu suurt erinevust. Esiteks suudab arvuti indekseerita kümneid miljardeid veebilehti ning selle kõik meelde jätta – inimajul sellist võimekust ei ole. Pärnapuu meenutas juhtumeid, kus juhendaja ei ole suutnud ära tunda isegi selliseid juhtumeid, kus üliõpilane on kopeerinud sama juhendaja poolt aasta või kaks varem juhendatud tööst terveid peatükke. «Kui juhendaja ei suuda isegi selliseid kopeerimisi ära tunda, siis muudest ei maksa unistadagi, » ütles ta.

Arvuti saab inimese ees eelise ka siis, kui tuleb oma kahtlusi põhjendada, sest alati on vaja varem tehtud töö tuvastada. Erinevalt inimesest suudab arvuti hoobilt öelda, kust tööst lõik parajasagu pärineb.

Seda, et keegi aga tahtmatult plagiaadikahtlustuse kaela saaks, Pärnapuu ei usu. «Vaevalt, et mõni üliõpilane kopeerib 10 lk teksti ja jätab viitamata lihtsalt selleks, et juhendajat või kaitsmiskomisjoni proovile panna – kui edukalt kaitstud saab, siis pärast hea lastelastele heietada, kuidas pool «Sipsikut» kõrgkoolile doktoritöö pähe esitatud sai,» põhjendas Pärnapuu. Tema sõnul võib loomulikult sisse tulla vigu, kus eesnimi või perekonnanimi või aasta läheb vahetusse, ent sellised apsud plagiaadikahtlust kaasa ei too. Ka suudab üliõpilane enamasti suurepäraselt aimata, milliste tekstikohtadega seoses plagiaadikahtlus üldse tekkis. «Ja kindlasti ei ole mõtet rääkida seda juttu, et kaks inimest teineteisest sõltumatult suutsid kirjutada terve lehekülje ühesuguste trükivigadega teksti,» ütles Pärnapuu.  Veel enam, tema sõnul on osa plagiaatide taga ka juhendajate ülekoormus, sest kui juhendajal läheb 10+ tööd korraga kaitsmisele, siis ei ole inimlikult võimalik ka parima tahtmise korral kõikidele üliõpilaste muredele lahendusi leida ja lauslollusi välja praakida.

Plagiaadi vältimise tegelik võti ongi tema sõnul kõrgkoolide endi käes. Võimalikult varajane ja võimalikult omade poolt avastamine on kõigi osapoolte huvides. Pärnapuu tõi välja, et Eestis on küll olemas plagiaate tuvastav programm KRATT, ent sellega on liitunud väga üksikud kõrgkoolid ning needki on KRATTi andmebaasi andnud vaid üksikud aastakäigud. Pärnapuu sõnul saaks teoreetiliselt sinna lisada kõik lõputööd alates 2005. aastast, ent tegelikult on seal parimal juhul 2013. aastast algavad tööd. Ka on reaalset KRATTi kasutamist vähe ning osa teaduskondi pole siiani sellest võimalusest kuulnud. «KRATTil on ka sisulisi puuduseid, mistõttu ei pruugi see vahel tavasilmale selgeid plagiaate avastada. Praegusel kujul sobib see küll üliõpilaste hirmutamiseks, kuid see on ka kõik – selle abil üliõpilased oma töid probleemituks ei saa, » ütles ta. 

Loe siit Pärnapuu välja toodud enimlevinud vigu ja soovitusi, kuidas neid vältida: 

Viidatakse millele tahes

Viidata tuleb k a s u t a t u d allikale ning see ei ole pelgalt kooli eeskirjade nõue, vaid autoriõiguse seaduse nõue. Pärnapuu sõnul põhjustab palju pahandust see, et kasutatakse ühte allikat, kuid viide pannakse hoopis teisele. Näiteks kasutan eestikeelset teksti, viitan aga hoopis inglise keeles olevale tekstile; kasutan õpikut, kuid viitan teadusartiklile; kasutan Vikipeediat, kuid viitan hoopis mõnele tõsiseltvõetavale allikale; kasutan varasema üliõpilase tööd, kuid viitan mõne tuntud teadlase tekstile, kasutan aastast 1980 pärit teksti, kuid viitan mõnele 2010 ilmunud tekstile; kasutan alternatiivmeditsiiniga seotud teksti, kuid viitan hoopis tõsiseltvõetavale teadustekstile jne.

«Ahvatlusi oma tööd viitamise läbi paremana näidata on enam kui küll. Aga tegu on plagiaadiga, sest leidub allikas, mida ma olen kasutanud, kuid millele ei ole viidatud. Lisaks plagiaadile on siin probleem selles, et autoriõiguse seadus ei luba mõtet moonutada – kui ma panen vale viite, siis ma võin omistada isikutele seisukohti, mida neil ei ole,» selgitas Pärnapuu.

Tsitaadid jäävad jutumärkideta

Tihti jäetakse tsitaadid muust tekstist eristamata. Jutumärke ei nõua autoriõiguse seadus, ent  koolide eeskirjad nõuavad seda ühemõtteliselt. Kui seda ei tehta, on see plagiaat. Teisalt on probleem ka liigses tsitaatide kasutamises.

Allikast paistab vaid jäämäe tipp

Sageli jäetakse mulje, et allikat on kasutatud ainult natukene, ehkki tegelikult tehti seda palju rohkem. Näiteks mainitakse peatüki alguses möödaminnes, et järgnevad ideed on saanud inspiratsiooni sellest-ja-sellest, kuid tegelikkuses on praktiliselt terve peatükk sõna-sõnalt kopeeritud. Ehkki siin ei saa otseselt öelda, et poleks viidatud, ent korrektne see ei ole. Teine variant samast eksimusest on selline, kus viide on vaid viimase lõigu järel, ehkki tegelikult pärinevad samast allikast ka kümmekond eelnevat lõiku.

Viidata tuleb kõikjal ja kõige kohta

Autoriõiguse seadus ega kooli eeskirjad ei tee mitte mingisugust vahet, kas viitamata jääb sissejuhatuses, teoreetilises osas või uurimuslikus osas. Samuti tuleb meeles pidada, et autoriõigused ei kehti mitte ideedele, vaid just nende ideede sõnastusele. Elementaarseid ja kõigile teadaolevaid fakte ei pea viitama, kuid kui tegemist on ikka sõnasõnalise tsitaadiga, siis tuleb sellele viidata, hoolimata sellest, kui labast ideed tsitaat kannab. Vahel tuleb viidata seadustele, kui kooli eeskirjad seadustele viitamist nõuavad.  

Ragne-Klõuts Klemm: sotsiaalteaduslikud tööd nõuavad täpset viitamist

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi asejuhataja õppekorralduse alal

Sotsiaalteaduslikele töödele viitamise keerukus on seotud sellega, et tavaliselt on vaja teiste uurijate mõttekäigu avamiseks nende ideid pikemalt refereerida - ühiskonna fenomenide keerukus ei ole sageli edasiantav ühe lausega. Korrektne viitamine on siinkohal ülioluline. Refereerides peavad olema selgelt eristatavad refereeritava autori ja tudengi enda mõtted.

Teine keerukus tuleneb sellest, et sotsiaalsete fenomenide vaatlemisel võivad jõuda samaaegselt erinevad uurijad (sh ka tudeng) sarnastele järeldustele. Seega ei saa sageli olla päris kindel selles, et keegi ei ole samal ajal sama mõtet kirja pannud. Aga viimase puhul on abi heast juhendajast.

Teiste töid kohandada ei tohi

Ehkki neid on raske avastada, leidub massiliselt ka juhtumeid, kus võetakse varasem töö ning seda siis süstemaatiliselt oma uurimusest lähtudes kohendatakse. «Näiteks võtan lauda ehituse organiseerimise kohta käiva töö ning kuna minu ülesandeks on üks büroohoone ehitus organiseerida, siis süstemaatiliselt asendan laut => büroohoone, sekka ka muud asjakohased muutused mõõtmete ja arvutuste osas. Kui selliselt lubada üliõpilastöid teha, siis võiks ju kohe lünktekstid valmis teha ja üliõpilasele ülesandeks anda lihtsalt lüngad täita. See näide on elust endast,» rääkis Pärnapuu.

Kui petad, peta korralikult

Isegi kui kopeerida, tasuks ikkagi lugeda, mis nüüd täpselt kopeeritud sai. Näiteks on seadustega see häda, et neid muudetakse. Pärnapuu teab juhtumeid, kus üks tudeng on teinud lõputöös seadusest asjakohase ülevaate, teine on selle oma töösse kopeerinud, ent vahepeal on seadus muutunud.

Kuhu kaovad lumi ja jää? Eesti kliima tulevik

Keskmiselt on õhutemperatuurid kümne aastaga tõusnud 0,2 – 0,3 kraadi.

Nii rääkisid Eesti kliimaeksperdid eile, kliimamuutustega kohanemise võimalusi tutvustades. Seni tehtud raportid näitavad, et kui veel 1910. aastal oli aasta keskmine õhutemperatuur veidi alla 5 kraadi, siis nüüdseks on see juba 5,8 lähedal. Loodusmõjude mõttes on selline kõikumine märkimisväärne.

Allikas: Keskkonnaagentuur 

Lisaks temperatuuri muutustele on talvetuuled muutnud kiiremaks ning rohkem on edela-ja läänesuunalisi tuule. Kuigi just tormidest räägitakse kliimamuutumise puhul vast kõige sagedamini, ei ole nende arv veel suurenenud. Siiski sajab praegu rohkem vihma kui varem ning seda peamiselt just talvel ja sügise lõpus.

Pole imestada, sest samal ajal on ka lund vähemaks jäänud – lumi lihtsalt sulab varem. Kui vaadata aastaid 1961 – 2002, siis selgub, et lumekattega päevi on vähemaks jäänud peaaegu kuu võrra ehk 25,9 päeva. «Mõnikord tuleb lumi küll varem maha, ent fakt on see, et lumi ei püsi maas enam nii kaua nagu 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel, kui vahel nägi lund lausa 9. maini. Tulevikus reeglina aprillis enam lund ei ole, » selgitas eile geograaf Antti Roose.

Koos lumega on vähenenud ka Läänemere jäätumine. Teadlaste prognoosid näitavad, et 2080. aastal lainetab Läänemeri kogu talve jooksul, jääd võib näha vaid Botnia lahe ja Soome lahe kirdeosa aladel. 

Euroopa kosmoseagentuur lennutas kosmosesse järgmise satelliidi

Kosmosesse lennutati teine radariga Sentinel-tüüpi satelliit ning selle eesmärk on koguda võimalikult palju Maa kohta käivat infot.  

Uus satelliit Sentinel-1b veeti orbiidile Sojuz raketiga, mis alustas teekonda Prantsuse Guajaanast. Muuhulgas hakkab see  jälgima laevateid, et seal õigel ajal reostust ja jäämägesid märgata. Ka uurib see maapindade muutumist ja palju muud.

Sentinel-1b hakkab töötama koos juba 2014. aastal kosmosesse lennutatud Sentinel-1a-ga. Ehkki satelliidid asuvad samal orbiidil, lahutab neid 180-kraadine nurk, tänu millele suudavad nad iga kuue päeva tagant maa täielikult kaardistada. Satelliidid suudavad infot anda hoolimata sellest, kas on pime, valge, pilvine või selge.  

See on oluline edasiminek, sest satelliidid koguvad nüüd ligi viis terabaiti andmeid päevas ning et mõlemal satelliidil on korralik kommunikatsioonitehnika, jõuab see info kiiresti Maale. 

Sentinelid on Euroopa Liidu üks esiprojekte ja see on maksma läinud miljoneid. Neli kosmosesse lennutatud Sentineli satelliiti kuuluvad Euroopa Komisjoni Kopernikuse programmi, mille eesmärk on maakera kohta võimalikult palju andmeid koguda. Kopernikus annab infot näiteks õhukvaliteedi, viljapõldude, taristu planeerimise ning veevarude kohta.

«Praegu kasutab Sentineli toodud andmeid umbes 36 000 registreeritud kasutajat. Nad on kokku alla laadinud ligi neli miljonit pilti, millest enamik on tulnud Sentinel-1a kaudu. Tõenäoliselt see number nüüd suureneb, sest värvikaameraga Sentinel 2-a hakkas ka just tööle,» selgitas Euroopa Kosmose agentuuri Maa jälgimise direktor Volker Liebig. Tema sõnul on Sentinelid seni jäädvustanud fantastilisi pilte. «Kaks nädalat tagasi jäädvustas see hetke, kui kaks jäämäge Antarktika jääpangast murdusid. Arvestades, et Antarktikas tuleb talv ning päevad muutuvad üha lühemaks, on radaripildid võtmetähtsusega, et suudaksime sealseid muutuseid jälgida,» ütles ta. 

Nõmme linnapead said nimelised pingid

Teisipäeval paigaldati Kitsarööpa tee Nõmme turu ja suusahüppetornide vahelisele lõigule Nõmme omaaegsetele linnapeadele nimelised pingid.

Nõmme linnaosavanema Tiit Teriku sõnul on tegemist Nõmme juubeliaasta ühe ettevõtmisega. «Sügisel tähistame Nõmmele linnaõiguste andmise 90. aastapäeva. Kuigi Nõmme enam iseseisev linn ei ole, on ajalugu ja selle väärtustamine linnaosavalitsusele olulised,» lausus Terik. «Linnaosavalitsus paigaldab nimelised pingid austusavaldusena omaaegsetele linnapeadele Alfred Lukinile, Johannes Lindemannile ja Ludvig Ojaveskile. Ettepaneku selleks tegi Nõmmel elav kultuuriloolane Piret Loide,» lisas linnaosavanem.

Viimase tööna tuli igale pingile vastava linnapea nimesilt külge kruvida. Iga pingi juures tutvustas Loide lühidalt vastavat linnapead, seejärel pandi silt üheskoos paika ning jalutati järgmise pingini.

Viimane pink on pühendatud Ludvig Ojaveskile, kes oli viimane Nõmme linnapea ning tegi 6. augustil 1940 enesetapu, öeldes hüvastijätukirjas, et kui Eesti riik ja Nõmme linn on läinud, siis pole ka temal siin enam midagi teha.

Nõmmel on omanimelised pingid ka kahel kirjanikul – Ira Lemberil ja Heljo Männil, kes tänavu oma 90. sünnipäeva tähistavad.

Video: politsei kasutas puudega boliivlaste vastu pipragaasi

Protesteerivad puudega boliivlased, kes alustasid märtsi lõpus 232 km pikkust matka riigi pealinna jõudsid eile lõpuks sihtpunkti. Pealinnas ootas neid aga märulipolitsei, kes oli tee valitsushoone juurde sulgenud kahe meetri kõrguse aiaga.

Mõned meeleavaldajad muutusid vägivaldseks ning nad hakkasid tänavale püstitatud tara lõhkuma. Politsei oli rahva laiali ajamiseks sunnitud kasutama pipra- ja pisargaasi. Tosinkond inimest vajas juhtunu tõttu esmaabi.

Puudega boliivlaste toetus on praegu 144 dollarit aastas, kuid meeleavaldajad soovivad, et nende toetus oleks 72 dollarit kuus. Boliivia siseministri Carlos Romero sõnas, et meeleavaldajate nõudmised on ebaratsionaalsed ning toetuse tõstmine sellises mahus on võimatu.

Boliivia puudega inimesed on juba kuid protesteerinud valitsuse otsuse vastu mitte tõsta nende toetust ning tähelepanu saamiseks tehakse ekstreemsusi. Lisaks jalgsimatkale pealinna riputasid mõned protesteerijad ennast märtsi alguses köitega viadukti külge.

Video: tsirkusest päästetud lõvid lennutatakse Lõuna-Aafrikasse

Reedel lennutatakse Ladina-Ameerikast Lõuna-Aafrika looduskaitsealale 32 lõvi, kes päästeti Peruu ja Kolumbia tsirkustest.

Peaaegu kõigil kaslastel on nende küünised ära lõigatud. Mõnedel on hambad katki või nende nägemine on kahjustatud nii, et nad ei saaks metsikus looduses enam ise hakkama. Looduskaitsealal saavad lõvid elada looduslikus aedikus, kus on lisaks mänguasjadele ka joogikohad.

Organisaatorid (Animal Defenders International) ütlesid, et nad on kogumas annetusi, sest ühe looma transport maksab umbes 10 000 dollarit.

Video: tuli neelas India Loodusmuuseumi

Teisipäeva varastel hommikutundidel puhkes New Delhis asuvas India Riiklikus Loodusmuuseumis suur tulekahju. Tulekahju sai alguse hoone viimaselt korruselt ning levis sealt edasi.

Maja saadeti kustutama umbes 35 tuletõrjujat, neist kuus said tõsiseid vigastusi ning nad viidi haiglasse.

Muuseum avati 1978. aastal ning ametnikud ütlesid, et hoone tuleohutuse mehhanismid ei töötanud. India keskkonnaminister ütles, et ta andis välja määruse, mille järgi tuleb kõikides riiklikes muuseumides kontrollida tuleohutussüsteeme.

Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Video: karujaht California elamupiirkonnas

Los Angelese lähistel asuvas Slymari elamupiirkonnas märgati esmaspäeval musta karu. Väljakutsele reageeriti suurte jõududega ning tänavatel hakkas pihta suur tagaajamine. 

Must karu ronis politsei ja keskkonnaametnike eest pääsemiseks üle aedade ja seikles tagahoovides. Tagaajamine kestis umbes tund aega enne kui karu sai rahusteid ning ta uinus. Loom viidi elamurajoonist ära pikapi tagakastis.

Ametnikud teatasid, et eksinud loom inimesi ei rünnanud.

Video: uinutatud karu konarlik teekond maapinnale

New Yorgi osariigis asuvas Cortlandi linnas lasid keskkonnakaitse töötajad puu otsa roninud musta karu suunas uinutinoole. 90 kg karu ehmus lasu peale ning ronis seepeale kõrgemale puu otsa. Karu hakkas teadvust kaotades puu otsast alla kukkuma. Töötajad hoidsid puu all trampoliini, et karu maandumine oleks pehmem, kuid enne trampoliinini jõudmist põrkas karu mitme puuharu vastu.

Sama karu püüti kinni juba teist korda. Kaks nädalat tagasi ronis ta puu otsa lähedal asuvas maakonnas.

Postimehe ristsõna: 28. aprill 2016

 

 

Postimehe ristsõna: 27. aprill 2016

 

 

Postimehe ristsõna: 26. aprill 2016