Videointervjuu: Robert Täht: eesmärk sai täidetud

Eesti võrkpallikoondise nurgaründaja Robert Täht tunnistas pärast Taani teistkordset alistamist, et koondislased olid Euroopa liiga finaalturniirile jõudmise osas üsna enesekindlad.

Videointervjuu: Kert Toobal Final Fourist: iga mees peab endas viimase raasu leidma

Võrkpallikoondise kapten Kert Toobal sõnas pärast Taani 3:1 alistamist ja koha kindlustamist Euroopa liiga finaalturniiril, et on meeskonna seniste esitustega üldjoontes rahul ja erinevate meeste mängitamine õigustas ennast.

Otse: Tänak tõusis Soome rallil viiendaks

Neljapäeval tehti Soomes algust ralli MM-sarja kaheksanda etapiga ning kõrgete ootustega läks starti ka Ott Tänak, kes kolmandal kiiruskatsel vastu kivi sõitis ning auto vasaku esiamortisaatori lõhkus. Teise päeva lõpuks ehk kümne kiiruskatse järel jäi Tänak liidrikohal olevast Jari-Matti Latvalast maha kolm ja pool minutit ning oli 10. kohal.

Täna oli kavas kaheksa kiiruskatset. Esimene neist oli kavas kell 8.08, viimane kell 18.25. Päeva esimese poolega tõusis Tänak viiendaks, möödudes Esapekka Lappist, Martin Prokopist, Daniel Sordost ja Juho Hänninenist.

Homme on kavas veel kaks kiiruskatset, kui kahel korral läbitakse 14,13 kilomeetrine Myhinpää katse. 

WRC2 klassis teeb eestlastest kaasa Sander Pärn, kes samuti kolmandal kiiruskatsel sõiduvea tegi. Pärn oli sunnitud katkestama, ent oli täna jälle rajal. Siiski tabas teda päeva esimeses pooles ebaõnn ja nii jäi sõit ka täna lõpetamata. Meeskonna otsustas aga auto homseks korda teha, et Sander Pärn-James Morgan saksid homme Jyväskylä rallil jätkata. RC4 klassis teeb kaasa ka Kristen Kelement, kes keeras auto üle katuse ja jäi samuti raja äärde.

RALLI KÄIK:

Kolmas päev:

Seis pärast 18. kiiruskatset: 1. Latvala, 2. Ogier +13,2, 3. Östberg +1.28,0, 4. Neuville  +3.26,5, 5. Tänak +4.19,1, 6. Hänninen +4.21,0, 7. Prokop +5.41,2, 8. Lappi +6.32,6, 9. Tidemand +7.55,9, 10. Bertelli +8.56,8.

18. kiiruskatse (15,59 km): 1. Latvala, 2. Ogier +1,8, 3. Östberg +2,7, 4. Tänak +7,0, 5. Evans +8,3, 6. Neuville +8,9, 7. Hänninen +10,3, 8. Sordo +12,3.

«Pärast eilset pettumust on tänane päev olnud meie jaoks väga hea. Saime tulevikuks hea õppetunni ning saime siinseid radasid paremini tundma,» ütles Tänak peale 18. kiiruskatset. 

Seis pärast 17. kiiruskatset: 1. Latvala, 2. Ogier +11,4, 3. Östberg +1.25,3, 4. Neuville  +3.17,6, 5. Hänninen +4.10,7, 6. Tänak +4.12,1, 7. Prokop +5.24,8, 8. Lappi +6.15,8, 9. Tidemand +7.39,2, 10. Bertelli +8.35,4.

17. kiiruskatse (14,95 km): 1. Latvala, 2. Ogier +5,2, 3. Tänak +7,2, 4. Östberg +8,3, 5. Evans +11,0, 6. Neuville +13,8, 7. Hänninen +15,7, 8. Prokop +20,9.

«Me püüame anda endast parima. Ootasime vihma ja valmistusime ka selleks, aga kokkuvõttes ei sadanudki,» ütles Tänak pärast 17. kiiruskatset. 

Seis pärast 16. kiiruskatset: 1. Latvala, 2. Ogier +6,2, 3. Östberg +1.17,0,9, 4. Neuville  +3.03,8, 5. Hänninen +3.55,0, 6. Tänak +4.04,9, 7. Prokop +5.03,9, 8. Lappi +5.52,7, 9. Tidemand +7.15,1, 10. Bertelli +8.10,3.

16. kiiruskatse (21,14 km): 1. Latvala, 2. Ogier +3,3, 3. Tänak +11,9, 4. Evans +13,3, 5. Hänninen +16,2, 6. Neuville +20,0, 7. Östberg +26,4, 8. Sordo +33,7.

«Vihmas oli ülimalt keeruline sõita ja meil tekkis probleeme ka tuuleklaasi puhastajaga, see oli kogu aeg udune,» ütles Tänak pärast 16. kiiruskatset. 

Seis pärast 15. kiiruskatset: 1. Latvala, 2. Ogier +2,9, 3. Meeke +34,9, 4. Östberg +50,6, 5. Neuville +2.43,8, 6. Hänninen +3.38,8, 7. Tänak +3.53,0, 8. Prokop +4.28,2, 9. Lappi +5.17,1, 10. Tidemand +6.26,1.

15. kiiruskatse (13,84 km): 1. Ogier, 2. Latvala +0,1, 3. Meeke +1,5, 4. Tänak +3,7, 5. Östberg +3,7, 6. Evans +7,2, 7. Kubica +8,2, 8. Hänninen +10,0.

Seis pärast 14. kiiruskatset: 1. Latvala, 2. Ogier +3,0, 3. Meeke +33,5, 4. Östberg +47,0, 5. Neuville +2.33,2, 6. Sordo +2.39,1, 7. Hänninen +3.28,9, 8. Tänak +3.49,4, 9. Prokop +4.10,0, 10. Lappi +4.55,0.

14. kiiruskatse (15,59 km): 1. Latvala, 2. Ogier +1,0, 3. Östberg +2,3, 4. Tänak +7,1, 5. Meeke +7,2, 6. Evans +7,7, 7. Sordo +9,7, 8. Neuville +10,1.

«Autos veedetud aeg on tore olnud, aga see katse oli kohutav, oilime kurvides liiga aeglased,» ütles Tänak pärast 14. kiiruskatset. Nüüd ootab ees hooldusala.

Seis pärast 13. kiiruskatset: 1. Latvala, 2. Ogier +2,0, 3. Meeke +26,3, 4. Östberg +44,7, 5. Neuville +2.23,1, 6. Sordo +2.29,4, 7. Hänninen +3.10,7, 8. Tänak +3.42,3, 9. Prokop +3.50,9.

13. kiiruskatse (14,95 km): 1. Ogier, 2. Latvala +0,1, 3. Meeke +0,4, 4. Östberg +3,3, 5. Kubica +3,7, 6. Tänak +3,9, 7. Evans +11,7, 8. Neuville +13,5.

Kaheksandaks tõusnud Tänaku kommentaar pärast 13. katset: «Olen üsna rahul. Suudan jätkuvalt paremaks saada ja korrigeerin märkmeid.»

Seis 12. kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Ogier +2,1, 3. Meeke +26,0, 4. Östberg +41,9, 5. Neuville +2.09,7, 6. Sordo +2.15,4, 7. Hänninen +2.53,4, 8. Prokop +3.30,6, 9. Tänak +3.38,5.

12. kiiruskatse (21,14 km): 1. Ogier, 2. Latvala +3,9, 3. Meeke +4,9, 4. Östberg +7,8, 5. Tänak, +9,1, 6. Kubica +9,8, 7. Evans +14,7, 8. Neuville +14,8.

Tänaku kommentaar pärast 12. kiiruskatset: «Ma pole nendel katsetel veel WRC autoga sõitnud, seega kohanen kiirusega ja kontrollin märkmeid.»

Seis 11. kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Ogier +6,0, 3. Meeke +25,0, 4. Östberg +37,6, 5. Neuville +1.58,8, 6. Sordo +2.02,3, 7. Hänninen +2.35,3, 8. Prokop +3.04,5, 9. Tänak +3.33,3, 10. Lappi 3.41,0.

11. kiiruskatse (13,84 km): 1. Latvala, 2. Meeke +1,0, 3. Tänak +3,1, 4. Ogier +3,4, 5. Östberg +3,5, 6. Evans +6,2, 7. Kubica +8,5, 8. Neuville +9,2.

WRC2 sarja liidrist Esapekka Lappist möödunud ja üheksandaks tõusnud Tänaku auto on taas korda tehtud, aga kiiruses on tema sõnul veel varu. «Auto töötab perfektselt, aga mu tunnetus pole veel päris paigas. Saan paremaks minna,» oli ta kommentaar ralliraadiole pärast laupäevast esimest katset.

Teine päev:

Seis kümnenda kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Ogier +2,6, 3. Meeke +24,0, 4. Östberg +34,1, 5. Neuville +1.49,6, 6. Sordo +1.52,3, 7. Hänninen +2.22,5, 8. Prokop +2.46,6, 9. Lappi +3.18,5, 10. Tänak +3.30,2.

Kümnes kiiruskatse (2,27 km): 1. Ogier, 2. Latvala +0,5, 3. Sordo +1,3, 4. Meeke +1,4, 5. Neuville +1,5, 6. Östberg +1,6, 7. Prokop +1,9, 8. Tänak +2,1.

Tänak ütles 10. katse finišisse tulles, et hooldusala puudumine talle ei sobinud. «On olnud keeruline päev. Pisut loll olukord, et nii pika päeva jooksul polnud ühtegi hooldusala.»

Seis üheksanda kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Ogier +3,1, 3. Meeke +23,1, 4. Östberg +33,0, 5. Neuville +1.48,6, 6. Sordo +1.51,5, 7. Hänninen +2.19,3, 8. Prokop +2.45,3, 9. Lappi +3.14,1, 10. Tänak +3.28,6.

Üheksas kiiruskatse (5,62 km): 1. Latvala, 2. Ogier +1,0, 3. Sordo +3,5, 4. Meeke +3,5, 5. Neuville +4,1, 6. Östberg +5,3, 7. Prokop +6,0, 8. Hänninen +6,6 ... 12. Tänak +12,8.

Tänaku kommentaar pärast 9. katset: «Need katsed on meie auto jaoks praegu liiga rasked, aga vähemalt on päev peaaegu läbi.»

Seis kaheksanda kiiruskatse järel: 1. Latvala, 2. Ogier +2,1, 3. Meeke +9,6, 4. Östberg +27,7, 5. Neuville +1.44,5, 6. Sordo +1.48,0, 7. Hänninen +2.12,7, 8. Prokop +2.39,3, 9. Esapekka Lappi +3.02,4, 10. Tänak 3.15,8.

Kaheksas kiiruskatse (34,39 km): 1. Latvala, 2. Ogier 5,4, 3. Meeke +5,7, 4. Östberg +6,9, 5. Neuville +18,2, 6. Sordo +24,9, 7. Hänninen +27,8, 8. Prokop +36,0 ... 12. Tänak +1.01,1.

Tänak tõdeb ralliraadiole, et katkise amordiga pole lihtne sõita. «Teed on teisel läbimisel raskemini sõidetavad kui esimesel korral.» Kaheksandal katsel pääseb Tänakust mööda ka WRC2 klassi liider Esapekka Lappi ja eestlane langeb taas kümnendaks.

Seis seitsmenda kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Latvala +3,3, 3. Meeke +7,2, 4. Östberg +24,1, 5. Sordo +1.26,4, 6. Neuville +1.29,6, 7. Hänninen +1.48,2, 8. Prokop +2.06,5, 9. Tänak +2.18,0.

Seitsmes kiiruskatse (23,56 km): 1. Meeke, 2. Latvala +3,0, 3. Ogier +4,3, 4. Östberg +5,1, 5. Neuville +14,0, 6. Sordo +15,0, 7. Prokop +18,5, 8. Hänninen +18,8 ... 10. Tänak +34,2.

Tänak sõidab endiselt katkise esiamordiga ja möönab katse lõpus: «Olukord on ikka samasugune.»

Seis kuuenda kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Latvala +4,6, 3. Meeke +11,5, 4. Östberg +23,3, 5. Sordo +1.15,7, 6. Neuville +1.19,9, 7. Hänninen +1.33,7, 8. Tänak +1.48,1, 9. Prokop +1.52,3.

Kuues kiiruskatse (14,51 km): 1. Latvala, 2. Ogier +0,7, 3. Östberg +0,9, 4. Meeke +1,6, 5. Sordo +9,1, 6. Neuville +9,5, 7. Hänninen +13,4, 8. Prokop +19,1 ... 10. Tänak +21,6.

Et Hayden Paddon sõitis rajalt välja ja katkestas ning starti ei tulnud ka Robert Kubica, tõusis Tänak kümnendalt kohalt kaheksandaks.

Seis viienda kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Latvala +5,3, 3. Meeke +10,6, 4. Östberg +23,1, 5. Paddon +29,1, 6. Kubica +56,9, 7. Sordo +1.07,3, 8. Neuville +1.11,1 ... 10. Tänak +1.27,2.

Viies kiiruskatse (5,62 km): 1. Ogier, 2. Latvala +0,5, 3. Sordo +2,4, 4. Kubica +3,5, 5. Paddon +3,8, 6. Östberg +4,4, 7. Meeke +4,9, 8. Neville +6,5 ... 10. Tänak +8,3.

Tänak ralliraadiole: «Ühtlase tee peal on tunduvalt parem sõita, seega see kiiruskatse läks paremini.»

Seis nelja kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Latvala +4,8, 3. Meeke +5,7, 4. Östberg +18,7, 5. Paddon +25,3, 6. Mikkelsen +35,9, 7. Neuville +1.04,6, 8. Sordo +1.04,9 ... 11. Tänak +1.18,9

Neljas kiiruskatse (34,39 km): 1. Ogier, 2. Latvala +0,4, 3. Östberg +3,8, 4. Meeke +5,3, 5. Paddon +15,9, 6. Mikkelsen +16,4, 7. Sordo +23,7, 8. Neuville +25,8 ... 16. Tänak +1.12,0

Katkise esiamordiga sõitev Tänak ralliraadiole: «Võite ette kujutada. Üle nende hüpete pole lihtne sõita.» Kokku on Ouninpohja kiiruskatsel üle 75 hüppe ning parimate keskmine kiirus ulatub kuni 130 km/h.

Seis kolme kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Meeke +0,4, 3. Latvala +4,4, 4. Tänak +6,9, 5. Paddon +9,4, 6. Evans +13,2, 7. Östberg +14,9, 8. Mikkelsen +19,5

Kolmas kiiruskatse (23,56 km): 1. Ogier, 2. Meeke +0,8, 3. Tänak +3,8, 4. Latvala +4,7, 5. Paddon +4,8, 6. Evans +5,3, 7. Östberg +6,5, 8. Mikkelsen +11,4

Tänak tegi sõiduvea ning lõhkus auto esiamordi. Eestlase kommentaar ralliraadiole: «Keerasin ise oma sõidu kihva. Läksin ühte kurvi liiga kiirelt, libisesime külg ees vastu kivi ning lõhkusime vasaku esimese amortisaatori. See on meie jaoks täna ilmselt kõik.»

Ka WRC2 klassis kaasa teinud Sander Pärn tegi sõiduvea ning katkestas. Twitteris teatas mees, et loodab homme taas rajal olla.

Seis kahe kiiruskatse järel: 1. Meeke, 2. Latvala +0,1, 3. Ogier +0,4, 4. Tänak +3,5, 5. Paddon +5,0, 6. Evand +8,3, 7. Mikkelsen +8,5, 8. Östberg +8,8

Teine kiiruskatse (14,51 km): 1. Latvala, 2. Meeke +0,9, 3. Tänak +1,1, 4. Ogier +1,9, 5. Paddon +2,5, 6. Evans +8,6, 7. Östberg +8,6, 8. Mikkelsen +9,2

WRC2 üldseis: 1. Lappi, 2. Tidemand +1,7, 3. Nikara +3,4 ... 5. Pärn +7,9

Kiiruskatse võidu saanud Latvala keskmine kiirus oli 131,78 km/h. See on tänavuse MM-hooaja senine rekord.

Esimene päev

Esimene kiiruskatse (2,27 km): 1. Sebastien Ogier, 2. Kris Meeke +0,6, 3. Andreas Mikkelsen +0,8, 4. Robert Kubica +1,1, 5. Jari-Matti Latvala +1,6, 6. Mads Östberg +1,7 ... 10. Ott Tänak +3,9, 26. Sander Pärn +10,2, 73. Kristen Kelement +25,4

Tänakul oli probleeme käsipiduriga ning korraks rammis eestlane ka raja ääres olnud liivakotti. Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Mul puudub käsipidur. Kõik neli ratast läksid blokki. Ma pole hetkel kuigi õnnelik.»

ENNE RALLIT:

Testikatsel näitas parimat aega Mads Östberg, kes edestas 0,4 sekundiga Andreas Mikkelseni. Järgnesid Robert Kubica (+0,5), Jari-Matti Latvala (+0,7), Sebastien Ogier (+0,8) ja Tänak (+1,3).  

Ralli esimene kiiruskatse toimub täna kell 19, kui kavas on publikukatse. Homme sõidetakse üheksa ning ülehomme kaheksa kiiruskatset. Ralli võitja selgub pühapäeval, kui kahel korral läbitakse Myhinpää kiiruskatse.

 

Tiit Sokk: täna oli võimalus ka võidule mängida

Septembris toimuvaks korvpalli EM-finaalturniiriks valmistuv Eesti koondis kaotas tänase kontrollmängu Venemaa vastu 62:70. Peatreener Tiit Sokk arvas kaotuse järel, et eestlastel oli ka võimalus võita. 

«Lasime lõpus mitmeid vigu läbi. Oli ka võimalust täna võidule mängida. Oli ju seis üsna võrdne mõni minut enne lõppu. Meie panime kaks korda vabalt mööda, nemad kaks korda sisse, nii see läks,» ütles Tiit Sokk.

«Kui rääkida kaitse ja rünnaku vahekorrast, siis olekski vast üsna imelik, kui rünnak praegu õlitatult töötaks,» sõnas peatreener. «Samas, kaitses on veel parandamiseruumi kõvasti. Need eksimused, mis me lõpus kaitses tegime, tulid suuresti kommunikatsioonivigadest.»

Martin Dorbek ja Kristjan Kitsing täna platsile ei saanud ning Rain Raadik tegi kaasa vaid esimesed paar minutit. «Homme on uus päev,» sõnas Sokk. «Vast nad saavad ka mängida, ma loodan.»

Eesti võrkpallikoondis alistas Taani ja kindlustas pääsu Euroopa liiga finaalturniirile

Eesti võrkpallikoondis kohtus täna teist päeva järjest Tondiraba jäähallis Taaniga. Eile oldi Taanist kindlalt 3:0 paremad ja täna saadi raske 3:1 (25:21, 30:28, 29:31, 25:19) võit. Sellega kindlustas Eesti ühtlasi ka pääsu augusti keskel Poolas peetavale Final Fourile.

Taas olid taanlased vastuvõtul paremad, kus nende näitaja oli koguni 61 protsenti, Eesti 44 vastu. Rünnakul olid numbrid peaaegu võrdsed: meil 46, külalistel 45. Robert Täht tõi Eestile 21, Mart Tiisaar 18 punkti.

Mängu käik (Eesti - Taani):

Tere õhtust! Eesti ja Taani teine omavahelie mäng on iga hetk algamas. Eile said eestlased 3:0 võidu.

 

Esimene geim:

Eesti algkoosseis: Toobal, Tiisaar, Treial, Aganits, Pupart, Täht, libero Pärtel

Eile mängis Tiisaare asemel Teppan ja Pärteli asemel Tamme

1:1

Taanlsed lähevad juhtima, ent Tiisaar viigistab, lüües blokist auti

4:3

Tiisaar servib auti

5:3

Toobali - Aganitsa koostöö esimeses tempos lõpeb ilusa punktiga

7:3

Täht ja Aganits blokis ning esialgu tundub, et ka selle koosseisuga asjad sujuvad

8:4

Pupart punkti Eestile ja esimesele tehnilisele vaheajale minnakse eetlaste eduseisus

8:4

Kui Eesti täna võidab, siis on ka pääs Final Fouri kindel. See toimub 13. ja 14. augustil Poolas.

13:9

Taanlased eksivad servil

13:10

Bonnesenilt võimas rünnak ja Taani jõuan kolme punkti kaugusele

15:12

Nüüd on Eesti poolel ebakõla ja pall kukub meeste vahele maha

16:12

Taani serv läheb taas pikaks ja teiseks tehniliseks time-outiks on Eesti neljaga peal. Taanlased on täna servil üsna palju eksinud

16:14

Ilus temporünnak Taanilt ja seejärel ründab Jacobsen meie blokist auti

16:15

Pupart eksib rünnakul ja vahe on sulanud

16:16

Serviäss Möllgaardilt ja viik. Cretu võtab aja maha

17:18

Täht ründab hästi, ent eksib siis servil ja siis pääsevad juba ette taanlased

19:19

Toobal pääsatb raske palli nii, et see põrkab tema kätest vastaste tagajoone juude maha

22:21

Tiisaar ründab blokist auti ning siis üle bloki, Taanile time-out

23:21

Taanlased eksivad rünnakul ning Eesti saab kahega ette

24:21

Veel viga vastuvõtul taanlastelt ja Eestil geimpall, Taanilt teine mõtlemisaeg

25:21

Eesti võtab punkti blokist ja võidab geimi ning asub mängu 1:0 juhtima.
Tiisaar ja Täht on toonud viis punkti. Eesti rünnakuprotsent oli 40 nagu ka Taanil. Ka vastuvõtt oli sama - 29% mõlemal.

0:0

Teine geim:

1:0

Tähelt võimas pommlöök.

4:3

Aganitsalt punkt

8:4

Täht ründab kavavalt üle bloki ja esimene tehniline vaheaeg

10:6

Treial tempost

11:8

Treial servib võrku

12:8

Ka taanlased eksivad servil

13:10

Puparti löök jääb nõrgaks ja on Taani kahesele blokile kergeks saagiks, time-out Eestile

14:12

Taani ründab blokist auti ja seejärel ei suuda Tiisaar audist palli ära päästa

16:12

Taani rünnak antenni, teine tehniline time-out

20:15

Täht särab taas, tuues kaks punkti järjest

21:16

Puparti rünnak jääb Taanile püüdmatuks

21:18

Tiisaar eksib rünnakul

22:19

Tooabl lahendab ise võrgu pealt ära

22:20

Puparti rünnak takerdub taanlaste blokki

23:20

Täht ründab piki piiri

23:21

Punkt taanlastele

24:21

Tiisaare rünnak õnnestub viimaks ja geimpall

24:23

Jacobsenilt võimas serv, mis põrkab kohe üle võrgu tagasi ja see pallivahetus lõpeb Taani punktiga

24:24

Toobal ei saa rasket palli kätte ja viik

24:25

Jacobsenilt serviäss

25:25

Järgmine serv läheb aga võrku

25:26

Täht servib samuti auti

26:26

Taas viik

27:26

Treiali serv on taanlastele liiga kõva pähkel ja taas Eestil geimpall, Taanilt time-out

27:27

Ent seda ei suudeta ära kasutada

28:27

Aganits viib Eesti taas ette

28:28

Taani viigistab

29:28

Pupart ründab kavalalt bloki kõrvalt ja pall Taani poolel maas

30:28

Taani temporündaja eksib ja Eesti võidab geimi ning juhib mängu 2:0.
Teises geimis tõi Täht 7 punkti. Eesti rünnakuprotsent oli 55, vastuvõtt 52. Taanil rünnakuprotsent 45 ja vastuvõtt koguni 71!

0:0

Kolmas geim:

2:2

Täht ründab tagantliinist hästi

2:3

Trolle toob Taanile punktilisa

3:4

Punkt Eestile ja Jacobsen teenib kohtunikuga vaidlemise eest kollase kaardi

5:7

Blokipunkt Eestile, ent Taani eduseis püsib

5:8

Tehniline time-out

7:8

Treial hästi tempost, võrk on täiesti tühi

8:9

Eesti jõuab viigini, ent Taani pääseb taas ette

9:10

Taani eksib nüüd rünnakul

11:11

Taani rünnak läheb pikaks ja tablool viik

13:13

Täht särab taas

13:14

Trolle rünnak jääb eestlastele püüdmatuks

14:14

Taas leiab Toobal tõstega Tähe, kes ei eksi

16:15

Teine tehniline time-out Eesti juhtimisel

17:15

Tähelt ka serviäss! Täht on täna liidrirolli võtnud

18:15

Taas Täht, seekord üle bloki

18:17

Tehniline praak meilt ja serviäss Taanilt ning vahe üks silm

18:18

Kohtunike pika arutelu järel saavad taanlased punkti ja seis viigiline

19:20

Puparti rünnak põrkab blokist tagasi ja meie poolele maha

21:20

Tiisaar ründab blokist auti

21:21

Serviviga meilt

22:22

Pupart toob punkti Eestile, ent Tähe rünnak lendab auti

22:23

Taanilt ilus esimese tempo rünnak ja Cretu võtab mõtlemisaja

22:24

Nüüd ei saa Täht aga taanlaste blokist jagu ja Taanile esimene geimpall

23:24

Tiisaar aga on õigel ajal mees omal kohal

24:24

Täht blokist auti

24:25

Taani pääseb juhtima

25:25

Pika ja raske pallivahetuse võidab Eesti!

26:25

Täht toob taas raskel hetkel raske punkti!

26:26

Trolle ei eksi samuti ja väga raske on ka see geim

27:26

Eestil taas geimpall! Publik on püsti ja skandeerib Eesti Eesti!

27:27

Trolle taas viigistab

28:27

Treial lööb esimesest tempost võimsalt palli maha!

28:28

Taas punkt Taanile

29:28

Trolle eksib servil ja Eestil taas võimalus see geim ja mäng lõpetada!

29:29

Taas viik

30:29

Aganitsa rünnak kukub kahjuks ome poolele maha

31:29

Tiisaarelt tehniline praak ja Taani võidab geimi. Eesti juhib seega mängu 2:1. Selles geimis Eesti rünnak langes 36-le %-le, vastuvõtt 42%.

31:29

Neljas geim:

4:4

Ka neljas geim on alanud tasavägiselt

8:5

Tiisaar ründab blokist auti ja esimene tehniline time-out Eesti kolmepunktilisel eduseisul

8:6

Möllgaardilt võimas rünnak

9:6

Siis eksivad taanlased aga servil

10:8

Täht ei saa servi üle

11:8

Kohe heastab nurgaründaja aga oma vea võimsa löögiga tagantliinist

11:10

Taani jõuab punkti kaugusele

13:11

Trolle lükkab palli Eesti blokist auti, ent kohe eksivad taanlased servil

13:12

Pika ja võitlusliku pallivahetuse võidavad taanlased

15:14

Trolle ründab taas resultatiivselt

16:14

Taani serv läheb võrku, tehniline time-out

17:14

Ilus kahene blokk Treialilt ja Tiisaarelt

18:14

Tähelt serviäss!

18:14

Taani võtab mõtlemisaja

18:15

Trolle ründab taas

19:15

Tiisaare rünnak õnnestub

20:16

Pupart toob Eestile 20nda punkti selles geimis

20:17

Taas ei jõua eestlased pallile järgi

21:17

Õnneks servib Trolle võrku

22:17

Eesti liigub raskelt, aga kindlalt siiski mängu võidu suunas, taas time-out

22:18

Taani teenib punkti

23:18

Tiisaar ründab üle kolmese bloki

24:19

Taani saab punkti, ent Treial toob Eestile matšpalli!

25:19

Eesti blokk peab ja lõpuks ründavad taanlased võrku! Geim 25:19 ja kogu mäng 3:1!

25:19

Seega on Eesti ka taganud koha finaalturniirile!

Enne mängu:

Eile olid Eesti resultatiivseimad Renee Teppan ja Robert Täht, kes kumbki tõid 15 punkti. Eesti rünnakuprotsent oli täna 62, vastuvõtt 42 protsenti. Taanlaste vastavad numbrid olid 50 ja 38.

Eesti on senisest seitsmest mängust võtnud kõik, Taani on edukas olnud kahel juhul, alistades korra Iisraeli ja korra Makedoonia.

 

Eesti korvpallikoondis kaotas Venemaale

Septembris toimuvaks korvpalli EM-finaalturniiriks valmistuv Eesti koondis alustas täna kontrollmänge. Esimeseks vastaseks on Moskvas Venemaa, kellele kaotati avamäng 62:70. Homme kohtuvad samad vastased uuesti. 

Mõlemad poolajad lõppesid Venemaa kasuks 35:31. Eesti resultatiivseimana viskas Siim-Sander Vene 13 punkti, Talts ja Keedus lisasid 10 silma. 

Enne mängu: Moskvas peetavatele kohtumistele võetakse kaasa Sten Sokk, Rain Veideman, Martin Dorbek, Gert Dorbek, Gregor Arbet, Tanel Kurbas, Erik Keedus, Siim-Sander Vene, Janar Talts, Kristjan Kitsing, Joosep Toome, Rain Raadik ja Reinar Hallik.

Kapten Kristjan Kangur taastub haigusest, kuigi osaleb juba pallitreeningutel. Tanel Sokul ja Timo Eichfussil on samuti tervisega probleeme ja nemad seetõttu Venemaale ei sõida.

Eesti korvpallikoondis kohtub Riias peetavas D-alagrupis Läti, Leedu, Ukraina, Tšehhi ja Belgiaga.

Postimehe video: vaata maailma parimate rallimeeste erinevat kurviläbimise tehnikat

MM-sarja kaheksandale etapile Soomes läks kõrgete ootustega starti ka Ott Tänak (Ford), kes kolmandal kiiruskatsel vastu kivi sõitis ning auto vasaku esiamortisaatori lõhkus. Kolmanda päeva lõpuks ehk kaheksateistkümne kiiruskatse järel hoiab Tänak viiendat kohta, jäädes liidrikohal olevast Jari-Matti Latvalast maha neli minutit ja 19,1 sekundit. 

Galerii: Soome MM-ralli kolmas päev

MM-sarja kaheksandale etapile Soomes läks kõrgete ootustega starti ka Ott Tänak (Ford), kes kolmandal kiiruskatsel vastu kivi sõitis ning auto vasaku esiamortisaatori lõhkus. Kolmanda päeva lõpuks ehk kaheksateistkümne kiiruskatse järel hoiab Tänak viiendat kohta, jäädes liidrikohal olevast Jari-Matti Latvalast maha neli minutit ja 19,1 sekundit. 

Galerii: Eesti võrkpallikoondise Euroopa liiga kohtumine Taaniga

Eesti võrkpallikoondis kohtub täna teist päeva järjest Tondiraba jäähallis Taaniga. Eile oldi Taanist kindlalt 3:0 paremad.

Tiitlikaitsja Levadia alistas kindlalt Pärnu 5:0

Jalgpalli Eesti meistriliiga 21. voorus olid vastamisi tabeli viimasel real olev Pärnu Linnameeskond ja tiitlikaitsja Tallinna Levadia. Hooaja esimeses omavahelises mängus suutsid pärnakad Levadiat üllatada, kuid täna võttis Levadia Raeküla staadionil kindla 5:0 võidu. kahel korral olid täpsed Tarmo Kink ja Igor Subbotin, jala sai valgeks ka Pavel Marin. 

Enne mängu:

Pärnu Linnameeskond – Tallinna Levadia

Laupäeval 1. augustil kell 19.00 Pärnus Raeküla staadionil

Tiitlikaitsja Levadia heitleb tabeli tipus esikoha eest ja Pärnu üritab omakorda pääseda punase laterna rollist, kuid kindlasti mäletavad Levadia mängijad hästi, mis juhtus, kui nad aprillis viimati suvepealinna külastasid – Robert Kirsi ja Greger Könninge väravatest 25 minutiga 2:0 juhtima pääsenud Pärnu oli väga lähedal suurüllatusele ning tiitlikaitsjal tuli 2:2 viigiga pääsemiseks kõvasti vaeva näha. Punkti tõi Levadiale alles seitse minutit enne mängu lõppu Artur Rätteli värav.

Võib-olla oli just see kaheksanda vooru kohtumine hooaega nadilt alustanud Levadiale viimaseks äratuskellaks, kuna sestpeale peetud tosinast kohtumisest on viiki mängitud vaid kolm ja ülejäänud üheksa võidetud. Tänu edukale seeriale ollakse ka liigatabelis kolmandal kohal, liidrist Nõmme Kaljust vaid kahe punkti kaugusel. Eelmainitud kolmest viigist kaks on tulnud FC Flora vastu, kusjuures mõlemas mängus asus Levadia juhtima, ent andis edu käest. Viimati osutus Flora vastu patuoinaks keskkaitsja Artjom Artjunin, kes sai juba teise poolaja alguses punase kaardi ega saa seetõttu mõistagi ka kaaslasi Pärnu vastu aidata.

Levadia tänavune esimene külaskäik Pärnusse lõppes napi pääsemisega. FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Hooaja teises omavahelises kohtumises oli Levadia kodusel Kadrioru staadionil Pärnust 3:0 parem, kui kaks väravat lõi Ingemar Teever ning ühe lisas Artsem Rahmanau. Liigatabelis viimasel kohal olevad pärnakad on aga viimastes voorudes näidanud visa võitlejahinge – nii Sillamäe kui ka Paide vastu tuldi võõrsil välja 1:3 kaotusseisust ning saadi mõlemast kohtumisest kätte vähemalt viigipunkt. Paide vastu oli meeskonna päästjaks keskkaitsja Karl Palatu, kes viigistas oma endise kodumeeskonna vastu seisu viis minutit enne mänguaja täistiksumist.

Halvema uudisena tegi mängus Paide vastu põlvele viga äsja Pärnuga liitunud Martin Vunk, kes ei pruugi laupäevaseks kohtumiseks mängukorda saada. Samuti peab kohtumise Levadiaga vahele jätma Rauno Tutk, põhjuseks kollased kaardid. Levadial puudub jalavigastuse tõttu endiselt poolkaitsja Ilja Antonov, lisaks talle ja Artjuninile ei saa kaartide tõttu kaasa teha ka viimastes mängudes väga heas hoos olnud ning seitsme viimase kohtumisega kuus väravat löönud Siim Luts. Mängukeelu alt on samas vabanenud äärekaitsja Artur Pikk.

Pärnu pidas nädala keskel kohtumise ka Evald Tipneri karikasarja teises ringis, kus oldi püstihädas III liigas mängiva Läänemaa Haapsaluga. Kodus mänginud ja arvestatavat hulka põhimeeskonna mängijaid kasutanud Pärnu päästis täielikust häbist alles Kristian Lenk, kes lõi teisel lisaminutil pärnakate 1:0 võiduvärava.

Pärnu peatreener Marko Lelov: «Premium liigas on jõudnud kätte aeg, kus eksimiseks enam palju ruumi ei ole. Iga punkt on kulla hinnaga. Selles mängus on mõlemal meeskonnal vaja kulda kaevata. Meie väljakutseks peab olema väga hea ja distsiplineeritud kaitsemäng. See oleks ju suur üllatus, kui me FC Levadiat võidaksime, aga tähtis on see, et me ise oleme valmis üllatust tegema.»

Pärnu poolkaitsja Envar Lauter: «Seis on meil juba sellinem, et kui püsima tahame jääda, siis peame kõigilt punkte võtma ja Levadia ei ole mingi erand. Anname endast kõik, et punktid koju jätta!»

Levadia peatreener Marko Kristal: «Mäletame väga hästi, mis eelmisel korral Pärnus juhtus. Selle vältimiseks peame mänguks keskenduma samamoodi nagu esmaspäeval FC Flora vastu. Kokkuvõttes peame suvepealinnast kolm punkti ära tooma.»

Levadia keskkaitsja Taavi Rähn: «Kahes senises mängus oli meil Pärnu Linnameeskonnaga kõvasti tegemist ja küllap said nemadki kindlust, et suudavad meiega mängida. Laupäeval üritavad pärnakad kaitsest lähtuvalt tegutseda ja loodavad kontrarünnakutele. Me peame mänguks väga hoolikalt keskenduma ega tohi vastast alahinnata. Üritame teha hea mängu, oma võimalused ära kasutada ja võiduga koju tagasi tulla.»

Paide võitis kindlalt Tulevikku

Jalgpalli Eesti meistriliiga 21. voorus võitis hooaega tagasihoidlikult alustanud Paide Linnameeskond Viljandi Tulevikku 4:1. 

Avapoolajal lõi kodustaadionil mänginud Paide kolm vastuseta väravat. Täpsed olid Lauri Varendi, Artur Rättel ja Jasper Chibueze Uwaegbulam.

Teisel poolajal vähendas Rainer Peips küll Tuleviku kaotusseisu, kuid Jasper Chibueze Uwaegbulam oli täpne ka teisel korral, vormistades Paidele 4:1 võidu. 

Augsburg võitis kindlalt Prantsusmaa klubi

Ragnar Klavan ning Augsburg pidasid viimase sõpruskohtumise enne hooaja algust, alistades Ligue 1 meeskonna Toulouse'i koguni 5:0.

Eelmise hooaja Prantsuse kõrgliiga 17. tabelireal lõpetanud Touluse'ist ei olnud Saksa klubile erilist vastast, lastes eestlase koduklubil lüüa esimesel poolajal kaks ning teisel kolm väravat, vahendab Soccernet.ee

Eesti koondise kapten Ragnar Klavan alustas mängu algkoosseisus ning tegi tavapäraselt kaasa kogu kohtumise. Augsburgi eest paistis hästi silma Raul Bodabilla, kes vahetusest sekkununa suutis teisel poolajal vastaseid kostitada kahe kolliga.

Mäng Toulouse'iga oli Saksa klubile viimaseks kohtumiseks enne hooaja algust, 7. augustil kohtutakse Saksa karikavõistlustel madalamas liigas pallivaga Elvesbergiga. Esimene Bundesliga kohtumine Klavanil leiab aset aga 15. augustil, kui kodus avatakse liigahooaeg Berliini Hertha vastu.

Laporta: Barcelona hing müüdi Katarile maha

Barcelona presidendivalimised kaotanud Joan Laporta leidis, et Barcelona on Katarile hinge müünud.

Kuigi Laporta jäi valimistel Bartomeule ootamatult kindlalt alla, ei kavatse ta Kataloonia klubi presidenditooli jahtimisest loobuda, vahendab Soccernet.ee

«Ma jätkan võitlust. Selle presidendi pärast on klubi esimest korda uurimise all,» ütles 53-aastane Laporta. «Jätkan võitlust, et klubi ei müüdaks enam Katarile maha. Praegune klubimudel ei ole jätkusuutlik.»

Patjuk jooksis Balti matšil oma hooaja tippmargi

Lätis Valmieras jätkuval Balti matšil võitles Jekaterina Patjuk naiste 1500 meetri jooksus välja teise koha. Patjuk läbis distantsi 4.26,70ga, mis tähistab ühtlasi ka tema tänavuse hooaja tippmargiga. Võitis lätlanna Agata Strausa 4.23,48ga. 

«Tegin teisipäeval tugeva trenni, mis aitas mul täna joosta. Pidin jooksu algusest peale ise vedama, sest tahtsin head tulemust saada, jalutades ei ole see ju võimalik,» ütles Patjuk Jooksuportaalile. «Teadsin, et lätlanna Agata Strausa on tugev. Enne viimast ringi ta kiirendas ja läks ise juhtima. Vaatamata sellele suutsin oma kiirust lõpuni hoida.» 

City tegi Guardiolale ulmelise pakkumise

Müncheni Bayerni peatreeneri Pep Guardiola leping lõppeb järgmisel suvel ning Manchester City loodab sellest kasu lõigata. 2013. aastal Bayerni ohjad haaranud Guardiola sõnul ei ole ta kindel, mis tulevik toob.

City soovib Guardiolat klubi etteotsa viieks aastaks, pakkudes talle ühe hooaja eest üle 28 miljoni euro. Nii suurt summat pole aga ajaloos ühelegi treenerile varem pakutud, vahendab The Mirror.

Guardiolat seostatakse tõsisemalt just Cityga, sest sealse peatreeneri Manuel Pellegirni leping lõppeb samuti tuleval suvel. 44-aastase Bayerni peatreeneri sõnul on aasta aga pikk aeg ning otsuseid ta veel langetanud ei ole.

Müncheni Bayerni jalgpalliklubi esimees Karl-Heinz Rummenigge on aga kindel, et Guardiola Manchester City´ga ei liitu. «Ma ei suuda seda endale ettegi kujutada, et Guardiola läheks sellise klubi juurde nagu seda on Manchester City,» ütles ta. Siiski jäi esimees napisõnaliseks, kui teema puudutas Guardiola lepingu pikendamist. 

Mourinho: Arsenali võitmine pole midagi erilist

Jose Mourinho saatis Arsenali suunas väikese kriitikanoole, kui ta vihjas, et Arsenali alistamine pole suurem asi.

Kaks klubi kohtuvad sel nädalavahetusel Community Shieldi raames ning mängu eel on taas üles võetud Arsene Wengeri jube tulemuste rida mängudes Mourinho vastu, vahendab Soccernet.ee

Wenger pole veel kordagi Mourinhot alistada suutnud ning Mourinho on sellest enam kui teadlik. Enne pühapäevast mängu torkis ta taas prantslast ja Arsenali.

Kui temalt Arsenali vastu mängimise kohta küsiti, lausus ta: «Ma pole kunagi Arsenali võitmisest suurt asja teinud. Ma ei plahvata õnnest, kui me nad alistame ning ma ei teeks draamat, kui me kaotame.»

Mõõduka tempoga sõitev Tänak: me ei hakka liigseid riske võtma

Eile Soome rallil sõiduvea teinud ja seetõttu suurem osa katseid katkise amordiga läbinud Ott Tänak on täna saanud sõita terve autoga ning on näidanud neljal katsel vastavalt 3., 5., 6. ja 4. aega. Kümnendalt kohalt on ta tõusnud kaheksandaks.

Lühikesel lõunapausil ütles ta M-Spordi pressiteenistusele, et hommikupoolse osaga võib enam-vähem rahule jääda. «Hommik on olnud okei. Tegemist on vähemal või suuremal määral esimese korraga, kui olen siin WRC autoga sõitnud, seega on õppida päris palju. Vahel tuleb ette üllatusi ja meie trajektoor pole alati ideaalne,» sõnas ta.

«Peame lihtsalt enesekindlust kasvatama. Liidrite tempos püsimiseks tuleb kogu aeg piiri peal sõita. Praegu pole meil mingit põhjust nii suuri riske võtta ja seega keskendume lihtsalt tunnetuse parandamisele ning võimalikult hea punktikoha võtmisele,» lisas Tänak.

Soome MM-ralli lõppeb homme.

Kupper ja Israel jäid Balti matšil tagasihoidlikuks

Lätis Valmieras jätkuval Balti matšil ei suutnud Eesti meeskettaheitjad kuigi säravat esitust näidata. Martin Kupper sai parima eestlasena teise koha, saades parimal katsel tulemuseks 60.80.

Ühtlase seeria teinud Kupper ületas 60 meetri joone neljal korral ja nõrgmaks tulemuseks jäi 58.95. Väljaspool arvestust võistlenud Märt Israeli parimaks jäi 59.80.

Esikoha teenis kettaheites leedulane Andrius Gudžius, kes sai kirja 61.15.

Kahevõistluse olümpiavõitja tegi Kesk-Aasia olümpialinnad maatasa

Rahvsuvaheline Olümpiakomitee (ROK) valis eile 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajalinnaks Pekingi, mis endestas hääletusel napilt Kasahstani suurlinna Almatõd.

Kui Norra rahvusringhääling küsis eelmisel aastal Sotšis kahevõistluses kahekordseks olümpiavõitjaks tulnud Jörgen Graabakilt, mis ta valikust arvab, ei kostunud 24-aastase sportlase suust just kuigi kiitvaid hinnanguid.

«Esiteks, need riigid, mis rikuvad inimõigusi, oleks ROK pidanud kohe koos saba ja sarvedega konkursilt välja viskama. Oleks normaalne, kui olümpiat saaksid korraldada ainult demokraatlikud riigid, aga nüüd oleme õnnetus olukorras, kus just sellised riigid ei taha ennast olümpiaga seostada,» ütles Graabak.

Lisaks teeb talle muret Kesk-Aasia ja Hiina suurlinnade õhukvaliteet. «Olen Almatõs võistelnud ja seal oli õhk nii paks, et välja minnes tuli orienteerumiseks kompass kaasa võtta. Aga sama asi on ilmselt Pekingiga - see on suur linn ja palju saastet. See kõik pole üldse tervislik, aga me peame sellega kahjuks arvestama,» sõnas Graabak.

Väikeseid edusamme tegeval Michael Schumacheril on täna suur tähtpäev

Seitsmekordsel vormel-1 maailmameistril Michael Schumacheril möödub täna 20 aastat päevast, kui ta abiellus oma naise Corinnaga. Kahjuks ei saa perekond tähtpäeva pidada nii nagu loodeti, sest Michael taastub endiselt rasketest peavigastustest, mille ta sai 2013. aasta lõpus Alpides juhtunud suusaõnnetuses.

Mida aeg edasi, seda vähem infot on Schumacheri seisundi kohta tulnud. Saksa ajakirja Bildi kinnitusel viibib Schumacher endiselt oma kodus, mis on ümber ehitud hiiglaslikuks haiglapalatiks ja tema eest kannavad hoolt eraarstid. Ümbritseva maailmaga pole ta endiselt suuteline olulisel määral suhtlema.

Schumacheri mänedžeri Sabine Kehmi sõnul teeb läbi aegade edukaim vormel-1 piloot edusamme, aga need pole kuigi suured, sest vigastused olid väga tõsised. Ometi annavad signaalid Corinnale ja nende lastele 18-aastasele Gina-Marie'le ning 16-aastasele Mickile lootust, et perepea võiks nendega taas kunagi suhtlema hakata.

USAs joovad enim alkoholi rikkad ja haritud

Ameerika Ühendriikides on alkoholi tarbimine seotud tugevalt sotsiaalmajandusliku staatusega. Joojad on pigem kõrgelt haritud ja jõukad, näitab Gallupi iga-aastane tarbimisharjumuste uuring.

Gallupi uuringu järgi joob USAs alkoholi 80 protsenti ülikooliharidusega inimestest, samas kui keskkoolitunnistusega või madalama haridustasemega inimestest tarbib alkoholi vaid 52 protsenti.

Alkoholi tarbimine on tugevalt seotud ka sissetulekuga. Alkoholi joob 78 protsenti inimestest, kes teenivad 75 000 dollarit või enam, samas kui 30 000 dollarit või vähem teenivatest inimestest joob vaid 45 protsnti.

Uuringule vastanud ameeriklastest ütles 64 protsenti, et nad joovad alkoholi – seda kinnitavad ka uuringu eelmiste aastate tulemused.

Kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega ameeriklastel on rohkem raha, mistõttu saavad nad endale ka soovi korral enam alkoholi lubada. Samal ajal osalevad nad suurema tõenäosusega üritustel, mis sisaldavad alkoholi tarbimist, näiteks restoranis õhtustamine, puhkusel käimine ja kolleegidega suhtlemine, pakkus uuringu koostaja välja võimalikke selgitusi.

Kaasan soovib korraldada suveolümpiamänge

Kaasani linnapea Ilzur Metšin teatas, et linn kavatseb esitada Rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK) avalduse kandideerimaks suveolümpiamängude korraldusõigusele, kirjutas uudisteagentuur TASS.

Kõige varem saaks Kaasan kandideerida 2024. aasta suvemängude korraldamisele. «See otsus on heakskiidu saanud kogu Venemaal ja protsessi veab riigi president (Vladimir Putin - toim) isiklikult,» ütles Metšin rahulolevalt. «Me esitame avalduse, aga kõige õigem hetk selleks selgub siis, kui riik ja linn on valmis sellesse täielikult panustama,» lisas ta.

Kaasani tugevuseks pidas Metšin asjaolu, et viimasel ajal on seal toimunud palju suurvõistlusi, näiteks vehklemise MM, suveuniversiaad ja praegu käib seal veealade MM. Seega on seal olemas oluline osa vajaminevast infrastruktuurist.

 

Elu24 galerii! Mõnusa Intsikurmu festivali esimene päev pakkus sahmaka vihma ja kosutavat muusikat

Kaunis metsapõues toimuv Intsikurmu Muusikafestivali esimene päev pakkus külastajatele armastatud artistide muusikat ning ka sahmaka vihma. Õhtuks aga jäi vihm järgi ning külastajaid said kuu paistel nii tantsida kui kaasa laulda.

Ürgne, tugeva energiaga Intsikurmu Muusikafestival pakkus linnalastele nii ilu silmale kui ka väärt muusikat kodumaiste ja kaugemate artistide poolt. Elu24 kaamerate ette jäi teiste seas elav ja energiline Triana Park Lätist, armastatud Ewert and The Two Dragons, kes andis ainsa suvise kontserti Eestis ning Mauno Meesit ja Odd Hugo.

Metsade vahel kostuv muusikaprogramm pakkus esimesel päeval kõrvadele meelehead ning mõjus linnamüra keskelt tulnud rahvale igati kosutavalt.

Vaata galeriist, kes Intsikurmu festivali esimesel päeval kohal käisid ja mis mürgel laval toimus!

Naiste loodud idufirmad on edukamad kui meeste loodud

Riskikapitalifirma First Round Capitali avaldatud uuringu tulemuste järgi läheb naiste loodud idufirmadel paremini kui meeste omadel. 

First Round Capital pakub idufirmadele stardiraha ning on investeerinud mitmetesse ettevõtetesse, millest kuulsaim on Uber.

Ettevõte analüüsis kümnendi jagu andmeid 300 firma kohta. Uuringu tulemused näitasid, et ettevõtted, mille asutajate seas on vähemalt üks naine, olid 63 protsenti edukamad kui ainult meestest koosnevad meeskonnad. Lisaks näitasid First Round Capitali andmed, et naised on esindatud nende kümne kõige väärtuslikuma firma eesotsas.

Riskikapitalifirma osanik Josh Kopelman ütles, et naised panustavad ettevõtetesse ideede ja kogemuste mitmekesisusega, kuid turg ei pruugi seda veel mõista. Ta lisas, et praegu on naistele rahastusele kandideerimisel kõrgemad ootused.

CNNi analüüsi järgi on maailma 500 edukaima ettevõtte tegevjuhtide seas vaid 24 naist. 

Froome'i abimees siirdub BMC-sse, Astana on huvitatud Giro mägedekuningast

Täna on esimene päev, kui jalgrattameeskonnad võivad avalikustada uueks hooajaks sõlmitud lepinguid. Hiidudest tegi otsa lahti BMC, kes teatas, et on jõudnud kokkuleppele praegu Skys pedaaliva Richie Porte'ga.

Neli aastat Sky ridadesse kuulunud Porte'l oli tänavusel Giro d'Italial suurepärane võimalus tõestada, et temas on sisu olla tiimi liider ka suurtuuril, kuid paraku pidi ta võistluse pooleli jätma, vahendab Spordipartner.ee. Tour de France'il aitas ta sepistada Chris Froome'i üldvõitu, kuid see roll 30-aastast austraallast mõistagi ei rahulda.

Lisaks spekuleeritakse, et Etixx-QuickStepist siirdub Cannondale-Garminisse Kolumbia äss Rigoberto Uran ning endine Itaalia meister, tänavuse Giro mägedekuningas Giovanni Visconti vahetab Movistari Astana vastu.

NBA sai teise naistreeneri

Korvpalliliiga NBA klubi Sacramento Kings palkas abitreeneriks Nancy Liebermani, kes saab liiga teiseks naistreeneriks, vahendas ERR-i spordiportaal.

Lieberman oli aastatel 2009-2011 NBA D-liiga klubi Texas Legends peatreener.

57-aastane Lieberman on mängijana teeninud olümpiahõbeda (1976 aastal Montrealis ja tulnud maailmameistriks (1979 Söulis) ning valiti 1996. aastal korvpalli Kuulsuste Halli.

Esimesena naistreenerina palkas San Antonio Spurs tänavu aprillis abitreeneriks Becky Hammoni.

Mis toimub F1 suvepausil?

Kuninglikus võidusõidusarjas on suvepaus ning meeskonnad valmistuvad hooaja teiseks pooleks, mis algab 23. augustil Belgias. Puhkusele eelnes sündmusterohke Ungari GP, kus ei mahtunud poodiumile kumbki Mercedese sõitja, kes viimase poolteise hooaja jooksul on F1 sarja valitsenud. Nii on ootamatu poodiumiseisuga lõppenud Ungari etapi järel mõtlemisainet nii üldliidritel kui ka nende potentsiaalsetel ründajatel ja suvepausi ajal tuleb mõlgutada mitmesuguseid mõtteid. Millele tiimid keskenduvad?

Mercedes hädas startidega

Konstruktorite karikat juhtival Mercedese tiimil on kahe viimati sõidetud etapi järel mõtlemisainet piisavalt ja seda startide tõttu. Hamilton ja Rosberg alustasid esimeselt ja teiselt kohalt nii vahetult enne suvepausi kavas olnud Ungari etapil kui ka sellele eelnenud Suurbritannia GP-l, ent mõlemal sõidul nähti sama stsenaariumi, kui kohe stardis anti esimesed positsioonid käest.

Tiimi juht Toto Wolff tunnistas Ungari etapi järel, et stardid on neile reaalne probleem, millele tuleb hooaja teiseks pooleks lahendus leida. «Olen väga mures. See (Ungari etapi algus – toim) oli täiesti vastuvõetamatu ja peame analüüsima, miks nii juhtus. See, kes teeb nii palju vigu nagu meie Budapestis, ei väärigi kohta poodiumil,» andis Wolff mõista, et esikohtade võitmiseks tuleb startide probleem lahendada.

Ferrari võidulainel

Kui Mercedese tiimi jaoks lõppes hooaja esimene pool veidi tumedamates toonides, siis Ferrari ja eelkõige just Sebastian Vettel said suvepausile minna  rahulikuma südamega. Nimelt kerkis Vettel Suurbritannia etapi kolmanda koha ning Ungari GP võiduga sõitjate üldarvestuses kahele esimesele üsna ohtlikult lähedale ja nüüd lahutab teda kaasmaalasest Rosbergist vaid 21 silma, Hamiltonist omakorda 42 punkti.

Kui sakslase hooaeg on seni kulgenud suuremate muredeta, siis sama ei saa öelda tema tiimikaaslase Kimi Räikköneni kohta, kelle tuleviku kohal ripub endiselt suur küsimärk: kas Ferrari kasutab võimalust ja pikendab soomlasega aasta võrra lepingut või mitte? Vormelisõprade kurvastuseks ei ole Räikköneni saatuse kohta siiski veel otsust oodata, sest tiimi juht Maurizio Arrivabene andis selgelt mõista, et kavatseb suvepausil puhata.

«Miks? Öelge mulle üks hea põhjus, miks,» nõudis Arrivabene ajakirjanikelt, kes uurisid, kas Ferrari tiim otsustab Räikköneni küsimuse ära pausi ajal. «Suvepausi ajal ollakse enamasti puhkusel, seega sel ajal inimesed ei langeta otsuseid, ei tee tööd ega mõtle. Sel ajal ujutakse, ronitakse, sõidetakse rattaga või tehakse mida tahes,» selgitas Arrivabene ja lisas hiljem, et töölainele naastes on nende peamiseks fookuseks autod, mitte järgmise hooaja sõitjad.

McLaren loodab ikka 

Kui enne hooaja algust loodeti, et taas Honda mootorid kasutusele võtnud McLareni meeskond on Jenson Buttoni ja tiimi toodud Fernando Alonsoga tõsiselt võetav konkurent, siis hooaja esimesel poolel sujus koostöö üle kivide ja kändude. McLarenilt kõlas korduvaid kaebusi, et Jaapani mootoritootja ei suuda pakkuda piisavat võimsust ning seetõttu pole ka võimalik konkurentidega võidu sõita.

Portaali F1today.net andmetel on McLarenile teatatud, et hooaja teises pooles on nende mootoritel kuni 50 hobujõudu rohkem ning tiimi boss Éric Boullier’le on need uudised ilmselt meelepärased, sest hooaja teiseks pooleks jagati suuri lubadusi. «Võtab aega, et jõuda sinna, kuhu me tahame, aga me jõuame sinna. Teil on minu garantii,» lubas Boullier, kelle tiim on konstruktorite karikas eelviimasel kohal.

Ohtlikud jälitajad

Kui McLaren-Honda on hooajaeelsetele ootustele alla jäänud, siis Ferraride kõrval on olnud Mercedeste peamised ohustajad nii Williamsi kui ka Red Bulli sõitjad. Neist esimesed, Felipe Massa ja Valtteri Bottas, tegid suurepärase alguse Suurbritannia etapile ja said seal vastavalt neljanda ning viienda koha. Ungari etapil olid mõlemad mehed küll raskustes, kuid üldarvestuses kuuendat kohta hoidev Massa lubas, et kuna hooaja teisel poolel on ootamas palju kiireid ehk neile sobivaid ringradasid, suudavad nad konkurentsis püsida.

«Need (aeglased kiirused – toim) ei ole kindlasti probleem ning olen kindel, et oleme taas heas vormis ringradadel, mis meile sobivad,» teatas Massa.

Kui Williamsi mehed suutsid Suurbritannias poodiumikohti hoida enda käes vaid sõidu ajal, siis Red Bulli noorukid Daniil Kvjat ja Daniel Ricciardo kihutasid end Ungaris teisele-kolmandale kohale ja võivad ka hooaja teisel poolel kõrgete kohtadega üllatada. 

Leedu korvpallikoondis sai kaks korralikku võitu Austraalia üle

Septembris peetavaks korvpalli EM-finaalturniiriks valmistuv Leedu koondis alustas kontrollmängude seeriat kahe korraliku võiduga tugeva Austraalia koondise üle. Üleeile olid Klapiedas võidunumbrid 80:68, eile 92:85.

Kahe mängu peale oli leedulaste stabiilseimaks ääremängija Mindaugas Kuzminskas, kes tõi neljapäeval 10 ja reedel 14 punkti. Eilses kohtumises tõi lisaks Kuzminskasele 14 punkti Lukas Lekavicius, kes loodab täita koondises mängujuhi Mantas Kalnietise vahetusmehe rolli. Kalnietise saagiks jäi eile 8 punkti.

Austraallastele tõid eile David Andersen 20, Brock Motum 15 ja Andrew Bogut 12 punkti.

EMi D-alagrupis on Leedu vastasteks Eesti, Läti, Ukraina, Belgia ja Tšehhi. Eesti alustab kontrollkohtumistega täna ja homme, kui Moskvas ollakse kahel korral vastamisi Venemaaga.

Tanel Laanmäe sai Balti matšil kirja korraliku tulemuse

Eile alanud kergejõustiku Balti matšil võitis meeste odaviske Tanel Laanmäe, kes sai parimal katsel kirja 81.50. Ülejäänud katsetel jäi odakaar alla 77 meetri. Laanmäe hooaja tippmark on 83.11.

Eesti tippudest lõid kaasa ka Magnus Kirt ja Risto Mätas, aga nende tulemused Balti matši arvestusse ei läinud. Kirt viskas tulemuseks 79.53 ja Mätas 76.39.

Jaak-Heinrich Jagor võitis 400 meetri tõkkejooksu isikliku hooaja tippmargiga 51,39. Eelmisel aastal joostud isiklik rekord on tal seitsme kümnendiku võrra parem.

Täna on muuhulgas kavas ka meeste kettaheide, kus kaasa lööb Martin Kupper.

Peking sai taas olümpia korraldamise õiguse, Rios võetakse kasutusele erakordsed turvameetmed

OLÜMPIA. Eile sai selgeks 2022. aasta taliolümpia paik, milleks valiti Peking. Hiina pealinn on varem teatavasti võõrustanud suveolümpiamänge (aastal 2008). Seejuures ongi Hiina ajaloos ainus riik, mis on võõrustanud nii suve- kui ka talimänge. Lõppvooru pääses lisaks Pekingile ka Kasahstani suurim linn Almatõ. 

Mängud toimuvad kolmes paigas: osa võistlusi peetakse pealinnas, osa Pekingist 200 kilomeetri kaugusel asuvas Zhangjiakou külas ja osa Pekingist loodesse jäävates Yanqingi mägedes.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) spordidirektori Martti Raju sõnul ta mängude korraldusliku poole pärast ei muretse. «Eks mõlemad valikud olid sellised kauged kohad, ses osas mul isiklikult mingit eelistust ei olnud,» sõnas ta. «Võistluspaikade vahemaad on küll suured, aga eks ROKil on ka mingid reeglid, millest üle ei minda, ja usun, et mängud toimuvad suuremate probleemideta. Kõige olulisem on taliolümpia puhul mägede olemasolu ja kliima, see seab kandidaatidele juba piirangu.»

Raju sõnul mängis otsustamisel rolli ka ROKi enda sponsorite mõju, samuti teleõigused jms. «Oleme ausad, näiteks Coca-Cola jaoks on oluline, kus oma toodet reklaamida,» lisas ta.

Samal ajal teatasid 2016. aasta Rio de Janeiro suveolümpia korraldajad, et seal võetakse kasutusele erakordselt karmid turvameetmed. Kui juba 2012. aasta Londoni mängudest räägiti ülemaailmse terrorismiohu tõttu kui aegade enim turvatud olümpiast, siis Rios hakkab mänge turvama poole rohkem turvamehi-sõdureid – 85 000. Londonis oli see arv poole väiksem.

«Midagi sellist pole Brasiilias kunagi varem tehtud,» rääkis mängude turvaülem Andrei Augusto Rodrigues intervjuus BBC-le. Terroriohu tõttu luuakse linna ka integreeritud turvakeskus.

Samas kinnitas Rodrigues, et sarnaselt 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega ei kavatseta seekord politsei ja sõjaväe abil hiiglaslikke favela’sid ehk getostunud rajoone nii-öelda inimestest puhastama hakata.

Brasiilia on üks maailma suurema kuritegevusega riike, kus aastas tehakse umbes 52 000 mõrva. «Kui aastal 2007 oli Rio maailmas kuritegevuses teisel kohal, siis nüüd on langetud 23. kohale,» ütles Rio linna turvalisuse eest vastutav Jose Mariano Beltrame Reutersile. «Meil tulevad suurepärased olümpiamängud, sellised nagu on olnud ka teised suurüritused siin.»

Samas ilmneb statistilistest uuringutest, et kuigi 2012. aastal näiteks mõrvade arv vähenes, hakkas see 2014. aastal taas kasvama – eelmisel aastal tapeti Rios ja selle ümbruses 4939 inimest.

Lisaks kriminaalsele elemendile ja terrorismile on Brasiilias valitsuse ebapopulaarsuse ja laiaulatusliku korruptsiooni tõttu oht, et linnatänavad täituvad ka mängude ajal tuhandete protestijatega. Lisaks pole paljud kohalikud rahul olümpiamängude korraldamisega ajal, mil riigis lokkab vaesus, grandioosse spordipeo asemel võiks raha suunata tervishoidu ja teistesse sfääridesse. Kuigi valitsuse ametlik seisukoht on, et kodanikel on õigus meelt avaldada, on politsei varem paljud protestijad vahistanud.

 

Karol Mets lõi Norras omavärava

Eesti jalgpallikoondislase Karol Metsa koduklubi Stavangeri Viking sai Norra meistriliigas kahe võidu järel kirja kaotuse, kui kodumurul jäädi tulemusega 0:1 alla Haugesundile. Kohtumise ainus tabamus kirjutati eestlase omaväravaks. 

Eesti koondislase õnnetus juhtus 69. minutil, kui mees vasakult äärelt tulnud tsenderdusele jala vahele pani ning see 15 meetri kauguselt õnnetust põrkest üle väravavahi lendas, kirjutas Soccernet.ee.

Hoolimata kaotusest jätkab Viking endiselt tabelis kõrgel neljandal kohal, olles 18 mänguga kogunud 31 punkti.

Sander Pärn: Soome rallil on väga raske vigadest hoiduda

Sander Pärna ja James Morgani Soome ralli reedene päev algas korralikus tempos ja esimesel katsel sõidati välja hea tulemus. Legend oli täpne ja kõik toimis. Ülesõidul järgmisele ehk päeva teisele katsele, tekkisid autole elektriprobleemid. Meeskonnal õnnestus see probleem omal jõul lahendada koostöös inseneridega raadio teel suheldes.

Paraku selgus teise katse stardis, et stardisüsteem ei tööta ja startida tuli manuaalselt. Juba katse esimesel kilomeetril tundus Sanderile, et legend on liiga positiivne ja järgmise ringi tarbeks viidi jooksvalt sisse parandusi.

Umbes 2,7 km stardist, pikast kiirest paremkurvist väljudes kaldus auto tagaosa teelt välja kraavipervele kus kahjuks oli kivi, mis rebis küljest vasaku tagumise amordi koos rattaga. Auto saadi küll tee peale tagasi, kuid 200 meetri pärast oli ralli selleks päevaks läbi.

Mitu tundi hiljem saabusid kohale mehaanikud koos inseneriga, kes auto kohapeal liikumisvõimeliseks tegid. Jyväskylä hooldusalas andis tehniline komisjon loa auto taastamiseks ja täna hommikul on Sander Pärn ja James Morgan taas rajal Rally 2 süsteemis.

«Auto paistab heas korras olema ja sellega peaks olema võimalik kiiresti sõita küll. Aga Soome rallil väga raske autot tee peal hoida ja vigadest hoiduda, seega sõitmine pole lihtne,» ütles Pärn.

 

Otsepilt: Tallinn Open toob Vabaduse väljakule tänavakorvpalli tipud

Täna Vabaduse väljakul toimuv rahvusvaheline 3x3 tänavakorvpalliturniir „OlyBet Tallinn Open 2015“ toob kohale 3x3 tänavakorvpalli tippmängijad kokku 11. riigist. Lisaks eestlastele asuvad võistlustulle võistkonnad Serbiast, Venemaalt, Leedust, Hispaaniast, Gruusiast, Hollandist, Valgevenest, Lätist, Soomest ja Andorrast. Võistluste peaauhind on reis FIBA 3x3 maailmaturnee etapile Sveitsi ning 4000 eurone auhinnaraha.

«Võistluste favoriitideks võib pidada Venemaa võistkonda Ognezaschita, kes nädal tagasi võitis Moskva Open suurturniiri ning Serbiat, kes omab võistkondadest kõrgeimat FIBA ränkingut“, hindas võistluste korraldaja Reigo Kimmel, „samas üllatada võivad kõik, sealhulgas ka Eesti võistkonnad, näiteks aasta tagasi võitles Tallinnas finaalikoha välja ka Renato Lindmetsa, Elgar Tamsalu, Mario Paiste ja Janis Vahteri tiim,» lisas Kimmel.

Võistluste vaatemänguliseim osa toimub aga alates kella 13.00st, kui vaheajashowl pakuvad kõrgelennulisi õhulende maailma parimad pealtpanekustaarid eesotsas Jordan „Mission Impossible“ Kilganoniga. Lisaks selguvad kaks õnnelikku, kes keskjoone viskega võidavad VIP reisi korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalmängudele Prantsusmaal.

Lisaks rahvusvahelisele turniirile selguvad täna Vabaduse väljakul ka tänavakorvpalli Eesti meistrid alates 12-aastastest poistest ja tüdrukutest kuni korvpalli harrastussportlasteni.

Ivanov ja Kerner võitsid Merko Estonian Openi paarismängu

Pärast pikaleveninud vihmapausi pääsesid reede õhtul Pärnus Merko Estonian Openil mängijad lõpuks välisväljakutele. Esimese eestlasena sai täna väljakule Vladimir Ivanov (ATP 310), kelle vastaseks oli hispaanlane Adria Mas Mascolo (ATP 918). Ivanovil õnnestus võita mäng tulemusega 6:2, 6:3.

Kenneth Raisma, kes teenis Merko Estonian Openil oma esimesed ATP edetabeli punktid, mängis veerandfinaalkohtumises venelase Evgeny Elistratovi (ATP 517) vastu. Pärast nappi kaotust avasetis võttis noor Eesti mängija initsiatiivi ja võitis teise seti tulemusega 6:1. Otsustavas setis kulges mäng väga tasavägiselt. Kodupubliku toetusel suutis võidu siiski vormistada Raisma, võites ka otsustava seti. Poolfinaali viis Raisma tulemus 4:6, 6:1, 6:4.

Selle võiduga teenis Eesti noormees ATP edetabelisse 6 punkti. Tänases poolfinaalkohtumises läheb aga Eesti publikul keeruliseks, sest omavahel kohtuvad Ivanov ja Raisma.

Paarismängu finaalis kohtusid Vladimir Ivanov / Markus Kerner venelaste Ilja Lebedevi / Jan Sabaniniga. Mäng algas alles kell 12.00 öösel tulede valgel. Esimese seti suutsid eestlased 6:4. Teises setis aga suutsid vastased ennast koguda ja peale pingelist lahingut see võita 6:4. Otsustavas tiebreak’is suutisid venelased saavutada 6:3 edu. Sel hetkel oli kodupubliku toetus meeletu. Markus ja Vladimir suutsid raskest seisust välja tulla ja võita otsustava tiebreak’i 10:8.

Intervjuu: Norbert Hurt vennast, Levadiast ja sellest, miks kõik on nii nagu on

Postimees avaldab eilse Premium liiga kohtumise FC Flora - FC Infonet mängukavas ehk FCF Magazine'is ilmunud pika ja põhjaliku intervjuu, kus Flora peatreener Norbert Hurt räägib hooaja esimesest poolest ja ka paljust muust.

Sel hooajal on Norbert Hurt tõusnud meheks, kelle kohta on igaühel, kes kodumaist vutti jälgib, midagi öelda või vähemalt oma arvamus tema kohta olemas. Miks mees, kes oma selge visiooniga paljud endast välja viia on suutnud, ise selle kõige juures nii rahulik on? Kuidas ta lahendab olukorras, kus põkkuvad kaks kõva kivi ja kuidas näevad välja vennatapulahingud Eesti moodi?

Räägime algatuseks sinust, Norbert. Flora poolehoidjate radarile ilmusid sa duubli treenerina ja kui sind esindusse edutati, olid sa paljudele ohhoo-efektiks. Läheme päris algusesse – kuidas üldse tekkisid sidemed sinu ja jalgpalli vahel? Tegid ju palju ka muud sporti?

Pigem mitte – kõik muu sport on tulnud jalgpalli kõrvalt. Jalgpall oli ikka esimene ala, millega tegelema hakkasin ja seda mõistsin juba väikesena, et jalgpall on see õige. Tartus alustasin, juba 6-aastaselt läksin trenni, koos hoovisõprade ja klassikaaslastega, Tammekasse. Aasta oli siis ehk 1989 või 1990... Oma esimest kaht treenerit ma ei mäletagi, esimene, kelle nimi meenub, oli igatahes eesnimega Riho.

Hüppame ajas edasi – ja siis oled sa juba sellesama Tammeka ninamees...

Juhtus sedasi jah. (Muigab).

Ja kuidas läks?

Olen alati olnud treener, kes vaatab suurt pilti ja olin seda ka toona. Et teha tulemust, tuleb luua tingimused. Alustasin seal noortega ja nägin peagi, et süsteemi on vaja kõvasti parandada. Nägin, et see, kui ma töötan klubis see ühe killukesega, ühe meeskonnaga, ei vii klubi kuigi kaugele. Hakkasin pakkuma oma ideid klubi terviklikuks arenguks ja nii ta hakkas minema. Kokku töötasin seal kuus aastat. Ju siis ühel hetkel nähti, et sobin selle kõige kõrgema treenerikoha peale. Järjest kadusid ära eest treenerid, kellega poldud rahul ja tol hetkel loodeti, et ehk suudan mina toime tulla.

Sul oli Tammekas palju poisse, kes on varem või hiljem Florasse sinu juurde tulnud.

Praegu on jäänud Prosa ja Toom, olid veel ka Torop ja Laabus. Juba enne mind oli siin Jürgenson.

Kui täna kodulinna meeskonnale tagasi vaatad – see krahh, mille nad üle elasid, jagunemine, Kristjan Tiiriku ja Kalle Paasi esilekerkimine, et klubitöö päästa – siis kas praegu on sinu süda rahul?

Jah, praegu on hea meel, et lõpuks ometi on paigas inimesed, kes on ise klubis sees kasvanud ja teavad, mida ja miks nad teevad. Varem oli see klubi ikkagi puhas ärimudel. Inimestel, kes omanikeringis olid, puudus aim, mida tähendab spordiklubi juhtimine ja see toimus valedel alustel. Sakslasest treeneri palkamine oli ka ilmselt lihtsalt meeleheitlik käik. Oli keeruline periood, aga tagantjärele vaadates oli seda lagunemist ja läbikukkumist vaja, et puhastus võimalikuks saaks. Kõik läks nagu pidi ja tänased mehed pakuvad ainult rõõmu – nende kirg ja noortetöö areng on suurepärased. Kui mingil hetkel tundus, et Santos võib neist mööda minna, siis täna on Tammeka kindlasti taas tugevam. Noortetöö on seal alati tugev olnud, noortekoondistesse on Tammeka alati tugevalt panustanud, seda tööd on tehtud seal palju aastaid ja täna võib tagantjärele öelda, et tuleb tänulik olla, et eelmised juhid noortetööst üldse ei huvitunud – nii ei saanud nad seda ka segada.

Norbert Hurda vanem vend Martin mängib Tartu Tammeka särgis. FOTO: Kristjan Teedema

Sinu vend mängib Tammekas siiamaani. Vennatapulahinguid oleme näinud juba mitmeid. Kui vaatan Martinit, su venda, väljakul mängimas ja sind vastasmeeskonna tehnilises alas seismas, siis peale füüsilise sarnasuse teil midagi ühist justkui polekski. Martin on keevaline, emotsionaalne, sina äärmuseni rahulik. Kui Martin sel hooajal Paidega mängides punase kaardi sai ja väljakult lahkus, astusin tahtmatult paar sammu eemale, sest ta oli elektrit täis nagu kõuepilv. Ja sina – vana rahu ise.

Sellele saab vastata vaid üht – sa ei ole mind mängimas näinud! (Naerab). Martin on tegelikult niivõrd intelligentne inimene, et väljaku ääres oleks ta täpselt samasugune nagu mina, võib-olla isegi rahulikum. Olen teda näinud ka väljaku kõrval, ta on ka treeneritööd teinud. Ja noh, olen ka mina treenerina emotsionaalne – aga seal, kus seda tarvis.

Kui väidad, et oled väljakul sama raevukas, kui vend Martin, siis ma eeldan, et sinu rahulikkus väljaku kõrval ongi tingitud sellest, et sa tead ise väga hästi, mis mängijaga platsil toimub?

Täpselt. See on lihtne – kui mõtleme, kuidas kujuneb rahulikkus, siis selle eelduseks on teadmine, et miks miski juhtub nii, nagu ta juhtub; ja sellistel hetkedel on oluline teha õigeid otsuseid. Kui sa oled emotsionaalselt tasakaalust väljas, siis intuitsioon ei pääse ligi, õiget otsust on raske teha. See on raske seesmine treening, jääda rahulikuks olukorras, kus kriis on silme ees. Või isegi kaos. Suuta siis leida õige lahendus, see on meeletult raske. On see midagi erilist? Tegelikult mitte. Kui vaadata tänaseid treenereid üldiselt, siis see kultuur on väga palju muutunud. Kõrvutades tänaseid lastetreenereid mõne aasta tagustega, siis üha vähem kohtan sõimu ja laste peale karjumist. Karjutakse aga siis, kui ise ei saada aru, mida treenitavatelt tahetakse, elatakse end välja. Ülikooliõpingutest suure osa moodustab pedagoogika ja spordipsühholoogia, kus õpetataksegi emotsioone juhtima, märkama iseennast ja mängijat, püüdma mõista mängijat ja kuidas teda aidata. Käitumine treenerina on täiesti eraldi valdkond, mille valdamist ei saagi nõuda treenerilt, kes ei ole seda õppinud – ja enamus maailma treenereid ei ole seda teinud. UEFA koolitustel on sellekohane õpetus nii minimaalne, et praktiliselt puudub ning siis hakataksegi tegema otsuseid hirmude pealt. On see siis hirm kaotuse ees, hirm oma koha kaotamise pärast või muu hirm. Ja nii ongi see, mis toimub mängu ajal väljaku kõrval sageli lihtsalt hirm, mitte professionaalne teadlik käitumine.

Oled sa Flora esinduse tüüri hoides – oled seda nüüdseks kaks aastat teinud – ka ise teinud hirmu pealt mõne otsuse, sellega näppu lõiganud ja kohe sealsamas seda kahetsenud?

Muidugi, loomulikult. Emotsionaalsus ja emotsioonide väljendamine ei ole ju pahed, aga asi on halb siis, kui see muutub meeleheiteks ja sa hakkad end lihtsalt välja elama. Ikka tuleb ette, ka mul, muidugi, nagu ka hetki, kus lihtsalt mõtled hiljem, et mis oleks saanud, kui oleksin otsustanud teisiti... Ses mõttes ei ole ma eksimatu ega pea ennast mingiks üliinimeseks. Olen lihtsalt veidi eelkaalutlevam, sest ma tean, et mida kauem sa oled ühe tiimiga, seda raskemaks muutub see suhe, sest pisiasjad hakkavad häirima. Alustada on lihtne – oled kõigi vastu sõbralik, kõik treenerid on – ja siis algab see niiöelda kooselu, kus mingid asjad hakkavad järjest ja järjest häirima. Kui lasta sellel süveneda, oled end ära kaotanud. Mina ka – kui lasen mingil mängijate harjumusel end „ära süüa“, jään pidevalt otsima nende käitumises seda üht negatiivset joont ja ainult kirun, siis kaotan lõpuks ennast ära, ei ole enam objektiivne.

Ennast kaotada on võimalik ka teistpidi – paljud treenerid jäävadki meeskonnaga sõbrasuhte tasandile ja asjad lähevad seetõttu käest. Autoriteedi kehtestamine on ju ka oluline.

Mõistagi. Olukordade taga, kus autoriteet kaob sõbralikkuse taha, on seesama hirm. Hirm kaotada austus või usaldus mängija suhtes või tema poolt. See kehtib eriti liidermängijate või andekate noorte kohta. Treener toetab neid, teeb neile alateadlikult erandeid, lubab neile rohkem, adumata seda, et lõpuks maksab see kätte nii mängijale kui treenerile endale. Mängijaga tuleb aga olla objektiivne, mõista teda nii vaimselt kui füüsiliselt.

Aga ikkagi tuleb hetki, kus asub tööle vanasõna, mille kohaselt kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Konfliktsituatsiooni äärmuslik lahendus, kus see kooselu lõpeb lahutusega, ei ole ka sulle võõras.

Muidugi. Olukordi on olnud igasuguseid. Noorema treenerina kompasin maad, proovisin end jõuga kehtestada, aga nägin ära, et ma võin ennast peale suruda, kuid see ei vii tulemuseni. Sellistel hetkedel, kus näed mängijas näiteks verbaalset agressiivsust, ei ole mõtet end peale suruda, vaid pigem aru saada, et ta vajab abi. Ta otsib sinuga konflikti, aga sel hetkel on parem ta lihtsalt ära kuulata, sest kui sa hakkad talle vastu, siis toidab ta sellega oma viha ja saab sellest endale vaid juurde uusi põhjusi sind rünnata. Minu viis ei ole jõuga asju lahendada. Kas mul on mõne mängijaga koostöö katkenud otseselt tüli tõttu? Ei, seda ei ole.

Levadiaga on Flora tänavu kaks korda viiki mänginud ja korra kõige tulisemale rivaalile ka kaotanud. FOTO: Jaanus Lensment

Tuleme selle hooaja juurde. Ma väidan, et tuima ja mõttevaba jõu ekspluateerimisele rajatud püramiid ei saa lõputult püsida. Ma tean, et seda küsimust on sult tüdimuseni küsitud, aga proovi, palun, lihtsalt ja loogiliselt sedastada, miks me ei suuda lüüa Levadiat, kes mängib nii primitiivset jalgpalli, et seda on ajuti piinlik vaadata?

Levadia ei ole meie ainuke vastane, neid on üheksa. Me ei tee aasta otsa tööd selleks, et Levadiat võita. Kindlat rohtu Levadia vastu ei ole õnnestunud leida, aga juba möödunud hooajast näitavad mängud, et muudatus on toimumas. Eelmise aasta saldoks jäi kolm viiki ja kaotus liigas ning võit nende üle Superkarikafinaalis – ehk me oleme endiselt võimelised neid võitma. Sel hooajal oleme saanud kolmest mängust kaks viiki ja kaotus. See näitab minu arvates asjade seisu päris loogiliselt. Enne minu tüüri juurde asumist oli meie osaks pigem kaotus, kui viik. Pilt on teine, kui varem. Teiseks, liigas on näha seda, et kõik satsid lähevad üksteise vastu välja usus, et nad on võimelised võitma. Ka Pärnu, kes on praegu tabelipõhjas. Järelikult on liiga muutunud. Kui Gert Kams rääkis varem, et Soome liigas võivad kõik kõiki võita, siis täna on Eesti liiga selgelt samasugune. Seega on täna juba raske tõmmata piiri, kustmaalt algavad kohustuslikud võidud, mistõttu on peamine küsimus see, kuidas olla stabiilselt edukas, kuidas saavutada edu, mis kasvab.

Me ehitame oma süsteemi üles samm-sammult. Kui tahta kõik üles ehitada jõule, siis pead palkama väga kõvad vennad, muidu edu ei saavuta. Holland on hea näide sellest, kuidas väike riik suudab mängida intelligentset jalgpalli maailma tipus. Mõtestatud jalgpalli ülesehitamine ON väga raske ja paraku süsteemis, kus seda varem viljeletud ei ole, võtab see ka palju aega. Ka Eestis hakati sellele mõtlema alles siis, kui siia saabusid esimesed Hollandi treenerid ning alles praeguseks on peale kasvamas treenerite ja mängijate põlvkond, kes hakkavad aru saama sellest, mida meile nende hollandlaste poolt siia toodi, mida tähendab pedagoogiline mõtlemine jalgpallis ja nii edasi.

Ja nii ongi lihtne tõdemus see, et liiga on läinud ühtlasemaks ja kõik oskavad mängida, kui mitte tarkusega, siis vähemalt jõuga. Ka meie oleme selles süsteemis sees koos oma arenguga ja kui küsida, kas me üldse oleme tänaseks seisus, kus oleme nii tugevad, et Levadia või Kalju lahti harutada, siis: ei, ilmselgelt ei ole me täna nii tugevad, et need võidud peaksid olema garanteeritud.  Meie vastu mängitakse kindlat moodi ja teatakse, et meile ei tohi anda ruumi, sest seal, kus on ruumi, oskame me väga hästi mängida. Meie eurovastane Rabotnicki: kui vaadata, kuidas nad mängivad, siis nad hoiavad näiliselt palju palli, aga kus nad seda teevad? Oma väljakupoolel. Kui nad jõuavad meie poolele, on nende lahenduseks ainult pikad söödud. Milles aga Rabotnicki oli meist selgelt üle, oli see, et nad on kasvanud palliga mängima, nad olid palliga mängides meist lihtsalt niivõrd palju enesekindlamad. Võõrsilmänguks olid nad aru saanud, et meile ei tohi ruumi anda, aga meie kultuurikiht selles osas, et MEIE teaksime, mida palliga teha suure surve all, on veel õhuke.

Ja hetkel, kui meeskond, kes oskab vaba ruumi ära kasutades rünnata, saab käppa ka selle, mida teha palliga siis, kui ollakse surve all, ongi sündinud põhimõtteliselt unbreakable meeskond?

Me oleme seda ju ajaloos näinud. Barcelona vastu nuputati kaks aastat, mil moel saada meeskonna vastu, kes ei karda palli kaotada. Ühe lahendusena mängiti antijalgpalli, Bayern otsustas, et muud ei jää üle – tuleb Barcelonalt igasugune ruum ära võtta ja tehti meeletu töö kaitses. Tänaseks ongi lahenduseks minna niivõrd füüsiliseks, et proovida palli valdav meeskond halvata. Kui see ei õnnestu, vajutakse taas oma kasti ja tulemust ei tule. Lõppkokkuvõttes on selge see, et kui meie poisid muutuvad palliga piisavalt enesekindlaks, on käes see aeg, kus teised meeskonnad peavad hakkama meie vastu mängides nuputama uusi käike.

Hetkel napib meil siis olemasolevate võimaluste ärakasutamiseks mida? Vaimset tasakaalu või füüsilist võimekust või nende kombinatsiooni?

Suures pildis nende kahe kombinatsiooni. Tarkust, et jalgpallimängu on võimalik mõjutada oma intuitiivsete otsustega. Levadia viimases mängus oli näha, et nad ei mänginud päris oma tüüpilist mängu, meie aga kartsime neid ennatlikult ega osanud ära kasutada ebatüüpilisusi nende mängus. Muidugi tahame võita, teeme kõik selleks, aga me ei ole lihtsalt veel sealmaal, et lõpuni suuta oma peale suruda. Kui vaadata tabelis allapoole, siis on selgelt näha, et stabiilsus on leitud – ka rasketes mängudes, kus peame kõvasti pingutama ja vastane mängib nii, nagu meie vastu peab mängima, on lõppkokkuvõttes mängud kaldunud ikkagi meie kasuks, me oleme suutnud end maksma panna. Sisselastud väravate arv on eelmise aastaga võrreldes madalam ja ehkki pallivaldamine on tolle aja võrdluses ehk isegi väiksem, on ta kindlasti kaitsemängu ja ründe suhtes optimaalsem. Kindlasti oleme läinud tugevamaks ja sellele vundamendile on hea edasi ehitada. Duublil võttis kolm aastat aega, et stabiilsus saavutada, esindusmeeskonnaga on käsil alles teine aasta, aga juba täna on selge, et mõtestatuse kadumise hetki mängus on vähem. Mängijad positsioneerivad end loogiliselt, on märksa vähem hetki, kus end väljakul kaotame, auke sisse jätame. See on keeruline protsess, ka füüsiliselt.

Norbert Hurt võib olla ka emotsionaalne. FOTO: Tairo Lutter

Kui tagumise otsa meeskondade vastu peetud mänge vaadata, siis kurjad poolehoidjad ja väljaspool klubi kahjurõõmutsejad ei anna enda aru sellest, et Kalju on sel aastal hävinud Tulevikule ja Narvale, Levadia viigistas Pärnuga ja pääses Tammeka käest napilt, Narvaga viigistati, Sillamäe on sel aastal hoopiski viikidelainel.

Jah, ja omavahelistes mängudes on ka ülemise otsa meeskonnad üksteisele punkte loovutanud. Ongi suur vahe selles, kuidas meie vastu mängitakse: Flora vastu on alati mäng teistsugune kui teiste klubidega mängides. Kui Paide suudab meid pikalt kuival hoida ja sealsamas järgmises mängus viigistab Pärnuga, siis kas me saame öelda, et meie teeme midagi väga valesti või et Paide on järsku väga tugevaks muutunud? Meie vastu mängides suudetakse end alati motiveerida. Kui olin Tammeka treener ja Levadia või Floraga mäng seisis ees, siis mu mängijad tegid neil perioodidel kõige raskemaid trenne – mulle ei olnud tulemus neis mängudes eesmärk omaette, sest keskendusin oma otseste konkurentidega heitlusteks, tugevate vastu aga läksin olemasoleva vormi pealt parimat võtma. Kas ma suudan suurt hammustada või ei, see ei saa olla primaarne. Möödunud suvel rääkisin meie meeskonna mängijatega ning nende jutust jäi kumama, et millest Floral on juba aastaid puudu olnud, on stabiilsus – enne minu tulekut mängiti kaks mängu võidukalt ja siis kaotati, kaks võitu ja kaotus, kaks võitu ja kaotus. Täna oleme palju töötanud stabiilsusega ja rõhuasetus on ikkagi aastal tervikuna, mitte üksikutel mängudel. Võib ju tahta paljut, aga fakt on, et me laome põhja. Kui stabiilsus on saavutatud, siis saab hakata rohkem jõudu ka tabeli ülaotsa suunama.

Ehk aeg, kus sai eeldada ja nõuda seda, et see või teine meeskond peab olema meie jaoks kindel peksupoiss, on põhjendamatu?

Kui mõne aasta eest oleks olnud põhjendatud Kaljult küsida, et kas neil on piinlik, et kaotati Viljandile või Levadialt sama Pärnu viigi kohta, siis täna see enam piinlik ei ole. Jah, need punktid tuleb võtta, muidugi, aga tänases reaalsuses kaotavad punkte väikestele kõik. Kui tahta puhtstatistiliselt läheneda näiteks eelmisele hooajale, siis alumisest viiest meeskonnast kaotas Flora ju punkte ainult Tammekale. Stabiilsuskõver on sellest vaatevinklist ikkagi konkreetselt tõusus ja treenerina ei ole olnud kerge teha seda süsteemis, mis toetub suuresti oma mängijatele ja leegionäride minimaalsele kasutamisele. Näiliselt ei tule meile kusagilt jõudu juurde, samas nõutakse, et tuleb tugevneda ja teha samme edasi.

Nagu nõgesevihaga saunas käimine, annad aga endale pihta ja kuradi valus on, aga samas tead, et see on tervisele hea...

Jah, ja vaimses plaanis on see kindlasti kurnav. Seda enam, kui paljud su ümber ei usu sinusse ega sellesse mida teed. Õnneks ma ei loe internetikommentaare, minu jaoks on internet ainult töömeilide jaoks ja uudiste lugemiseks. Ma ei tea täna, mis meist räägitakse, aga pahameel on tuntav, kasvõi siis, kui omad fännid tribüünil su vastu laulavad, aga süsteemi ehitamine on raske ja oluline on, et vähemalt klubis sees saadaks asjadest ühtmoodi aru.

Sel hooajal on sind otseselt kaks korda välja vilistatud. Kodumängul Paide vastu, kus tuli napp võit ja paar vooru hiljem võõrsil Kalju vastu, kus sinu ja fännide vahel väike konflikt lahvatas. Fännid on tänaseks veidi rahunenud ja suuresti mängis selles ilmselt rolli kodune euromänguvõit. Meie tänase koosseisuga, suurelt jaolt oma poisid, keskmine vanus selline nagu oli. Ütlesid, et internetti ei loe, aga kas sa olid kursis sellega, et just see noor sats suutis esimest korda üle 18 aasta kodus peetud euromängu võita?

Pärast mängu sain teada, jah, enne ei teadnud. Mis puutub konflikti fännidega, siis ma pean ütlema, et ega mul olegi sellistes olukordades sõnadega suurt midagi teha. Neil ei olnud ju kogu infot meeskonna kohta ja seda ei saa neile ühestki otsast pahaks panna. Muidugi on kurb, kui omad inimesed sind ei usalda, aga nagu sa ise just ütlesid, kaks kõva kivi head jahu ei jahvata. Jõuga fännidele vastu hakata ei ole ju mõtet ja mul ei olnud neile ka tol hetkel midagi ette näidata. Võttes nüüd selle konkreetse Paide mängu – ma ju vaatasin graafikut, nägin ette, mis meid ootab euromängude ajal. Pidime töötama usus, et saame edasi ja euromängude ajal näitab meeskonna tugevust muuhulgas see, kui kodus ei kaotata punkte. Seetõttu oli oluline kaaluda, kas euroliiga vääris sel aastal säärast rõhuasetust või veel mitte. Hooaja ettevalmistuse ja mängude väsimus kuhjus, paraku oleks võinud liigapaus ja puhkus tulla natukene varem, sest puhkuse ajal tehtud töö võimaldas meil hästi valmistuda euromänguks ning nagu näha, siis ka kahe euromängu vahel Infonetti võita, aga enne puhkust Kalju ja Narva võitmiseks ei jätkunud meil lihtsalt esimesel puhul jõudu ja teisel juhul mehi.

Floras ei ole kunagi olnud selliseid aegu nagu viimastel aastatel, kus duublist tõstetakse igal aastal üles vähemalt üks mängija, mõnikord rohkemgi. Kas duubli ja esinduse treeningute ja mängustiili sünkroniseerimine võiks mingil hetkel viia selleni, et Flora esinduses mängivad ainult Flora oma poisid. Kui jah, siis millal see juhtuda võiks?

Seda pilti saab avada ehk sedapidi, et kui Floraga taasliitus Joonas Tamm, siis nägime, et tal ei olegi nii lihtne meie juures mängida, sest ta pole harjunud mängima mõtestatud jalgpalli. Kui küsisin temalt, et kuidas Rootsis asjad olid, selgus, et ka Rootsis mängitakse lihtsakoeliselt – ründajal oli kaks põhikäiku ja ülejäänu oli mängija oma loomingulisuse ja vaistu teha. Floras avanes talle täiesti uus maailm, ta sattus justkui koolipinki. See annabki meile märku sellest, et meie jaoks on oluline õiged natuurid oma klubisse ja meeskondadesse saada võimalikult ruttu, et kool läbitaks õigel ajal. Üleval tuleb juba tulemust teha, õpiaega ei peaks seal enam olema.

Palun ütle mulle, Norbert, millest vennad omavahel räägivad, kui üks vend on platsil ja teine vastasmeeskonna treeneripingil ja too treenerist vend saadab oma poisid oma venna vastu ja nood annavad talle 7:0 tappa? Millest sa Martiniga peale viimast Flora-Tammeka mängu rääkisid ja kuidas?

(Naerab). Ma sõitsin järgmisel päeval Tartusse ja enne, kui ta mulle isegi tere ütles, küsis «Pidite te siis nii palju lööma?» Üldiselt me üritame omavahel olles jalgpallist rääkimist vältida, aga no mis sa teed, tema lapsed mängivad ka jalgpalli ja siis ikka juhtub, et ei saa pidama.

Kui ma sulle teisipäeval helistasin ja intervjuu aega kokku leppisin, ütlesid, et kolmapäev on sul vaba päev ja siis heameelega klubiasju üldse ei ajaks. Millega sa oma harvu vabasid päevi sisustad? Suvisel perioodil sa neid ju palju ei saa?

Eks aegajalt ole vaja ka argiseid ja koduseid asju ajada. Üldiselt ma proovin vabadel päevadel ikka lihtsalt puhata vähemalt pool päeva ja siis teha kodus tarvilisi asju. Koristan kodu näiteks.

Rahustab?

Pigem on sageli lihtsalt peale mängu hea koju tulla. Et vähemalt KODU on korras. (Naerab). Aga palju veedan aega perega ja lähedastega. Neid hetki on vähe, muidugi, aga seda kõrgemalt neid hindad. Vahel tahaks lihtsalt paar päeva täiega puhata, aga siis on nii, et ise ei muretsegi, aga aju muretseb, käib mingit mängu läbi. Ütled, et kurat, aitab juba, aga ei... Ärkad öösel üles ja teed ikka mingeid tööasju.

Rahulolu on ohtlik asi, aga lõpetuseks võib vist asja kokku võtta nii, et tegelikult läheb kõik nii nagu plaanitud?

Mugavustsooni me tõesti ei otsi, kus saaks öelda, et tulevik on helge, seda hetke ei tule nagunii mitte kunagi, töö peab kogu aeg käima. Tööd on meeletult, ideid on meeletult. Pigem jah, asjad on positiivsed nii Floras kui Eestis tervikuna.

Liigume edasi?

Edasi!

Maailma kalleim jalgpallur läks kaduma

JALGPALL. Manchester United ostis alles mullu suvel Madridi Realilt 85 miljoni euro eest argentiinlasest poolkaitsja Angel di Maria, püstitades ühtlasi Inglismaa klubide kõigi aegade üleminekurekordi. Vaid aasta hiljem on di Maria aga sattunud kadunud isikute nimekirja.

«Mul pole aimugi, kus ta on. Ma ei tea,» tunnistas Unitedi peatreener Louis van Gaal pärast seda, kui Copa America järel lisapuhkust saanud di Maria pidanuks saabuma Ühendriikides tuuritava Unitedi juurde. Argentiinlane ei ilmunud aga ettenähtud lennule ning tahab liituda hoopis Paris Saint-Germainiga.

Poolkaitsja käitumise tõttu on United ilmselt sunnitud paarkümmend miljonit eurot lihtsalt kuludesse kandma ja müümagi di Maria PSG-le, kes on valmis tema eest välja käima veidi üle 60 miljoni euro. Väikese lohutusena jäeti argentiinlasele mitteilmumise eest karistuseks maksmata kahe viimase nädala palk, mis ulatub poole miljoni euroni.

Kui di Maria üleminek Prantsusmaa meistri ridadesse saab tõesti teoks, kerkib 27-aastane argentiinlane ühtlasi maailma kalleimaks jalgpalluriks – seda arvestuses, kus lüüakse kokku kõik mängija eest karjääri jooksul makstud üleminekusummad. Di Maria saabus 2006. aastal Euroopasse Lissaboni Benficasse vaid kuue miljoni euro eest, kuid liikus sealt neli aastat hiljem Reali juba 25 miljoni euroga.

Eeldusel, et PSG maksab tema eest tõepoolest 60 miljonit eurot, kerkiks di Maria üleminekutasude kogusumma ligi 187 miljoni euroni. Praegu on vastava tabeli esikoht 178 miljoni euroga Zlatan Ibrahimovici käes, kes mängib juhtumisi samuti PSG ridades.

Tšehhi politsei kasutas sisserändajate ohjeldamiseks pisargaasi

Tšehhi politsei kasutas sisserändajate ohjeldamiseks pisargaasi, kuna sisserändajad püüdsid põgeneda pagulaskeskusest, kus ootasid riigist väljasaatmist, teatasid võimuesindajad.

 

«Umbes sada migranti hakkas mässama. Eriüksus pidi sekkuma olukorra ülima pingelisuse pärast,» ütles välismaalastega tegeleva ametkonna eestkõneleja Katerina Rendlova.

Vahejuhtum leidis aset Bela-pod-Bezdezemi pagulaskeskuses, kus sisserändajad ootasid väljasaatmist riikidesse kustkaudu nad olid Schengeni viisaruumi saabunud.

Rendlova sõnul tekitasid peamiselt Afganistanist, Pakistanist ja Iraagist pärit immigrandid keskusele ainelist kahju, kui üritasid põgeneda.

 

Argentina spordiärimees ennast FIFA kohtuasjas süüdi ei tunnistanud

Argentina spordiärimees Alejandro Burzaco ennast reedel New Yorgi kohtus süüdi ei tunnistanud ja maksis ära kautsjoni, teavitas kohalik meedia.

USA võimud esitasid Burzacole Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) korruptsioonijuurdluse raames süüdistuse.

USA justiitsministeerium süüdistab Burzacot turundusfirma Torneos ja Competencias presidendina kümnete miljonite dollarite väärtuses pistise maksmises Ladina-Ameerika jalgpalliturniiride meediaõiguste omandamiseks.

FIFA-t räsib korruptsiooniskandaal, mis on toonud muu hulgas kaasa täitevkomitee liikme Chuck Blazeri ülestunnistuse altkäemaksu võtmises.

USA justiitsministeerium teatas mai lõpus, et on esitanud üheksale FIFA ametnikule ja viiele juhtivtöötajale süüdistused vandenõus ja korruptsioonis 24 aasta vältel.

Kamerun saatis riigist välja enam kui 2000 nigeerlast

Kamerun saatis välja rohkem kui 2000 nigeerlast, kes elasid riigis illegaalselt, vahendas kohalik meedia valitsusallikaid.

Tegemist on osana terrorismivastasest võitlusest islamirühmituse Boko Haram vastu.

Ajalehe L'Oeil du Saheli kirjelduse kohaselt rivistati umbes 2500 nigeerlast üles riigi põhjaosas Kousseris ning saadeti neljapäeval tagasi kodumaale.

Regionaalvõimude allikas kinnitas rohkem kui 2000 nigeerlase väljasaatmist.

Nigeeria president Muhammadu Buhari külastas selle nädala kolmapäeval naaberriiki Kameruni, et arutada võitlust üha kasvava ohuga, mida kujutavad endast äärmusrühmituse Boko Haram islamistid.

Ööpäevase visiidi ajaks võeti tarvitusele erakorralised turvameetmed, sest Boko Harami vägivald Kamerunis on viimasel ajal hoogustunud.

Nigeeria tõotas teisipäeval, et juba lähiajal alustavad võitlust islamistidega uued piirkondlikud kiirreageerimisjõud.

Nigeeria presidendikantselei teatel moodustavad Buhari kõnelused Kameruni presidendi Paul Biyaga osa «käimasolevatest püüetest luua Boko Harami vastu senisest tõhusam piirkondlik koalitsioon».

Spordi lühiuudised

Tsitaat

«Praeguse plaani järgi kavatsen ma põhihooajal mängida.»

Ameerika jalgpalli (NFL) mängija Margus Hunt ütles ESPNile, et loodab seljavigastusest taastuda ja õige pea koduklubi Cinicinnati Bengalisiga treenima hakata.

Eesti alistas kindlalt Taani

VÕRKPALL. Eesti võrkpallikoondis sai Euroopa liigas seitsmendast mängust seitsmenda võidu, alistades Tondiraba jäähallis Taani kindlalt geimidega 3:0. Eesti oli kahes esimeses geimis Taanist selgelt parem ja võitis need vastavalt 25:17 ja 25:16. Kolmas geim oli tasavägisem ja seal olid Eesti võidunumbrid 25:23. Eestlaste resultatiivseimad olid Renee Teppan ja Robert Täht 15 punktiga, Henri Treial lisas 10, Keith Pupart 9 ja Andri Aganits 7 punkti. Täna on samad meeskonnad uuesti vastamisi. Kui Eesti võidab ka selle mängu, kindlustatakse ametlikult koht augusti keskel Poolas peetaval finaalturniiril. Suure tõenäosusega saadakse sinna ka kaotuse puhul.

 

47 punktiga ehk 29:76 kaotas Eesti U18 neidude korvpallikoondis eile EMil Tšehhile.

Eesti snuukrimängija alistas tugeva inglase

SNUUKER. Riias toimuval esinduslikul snuukriturniiril alistas Eesti esinumber Andres Petrov kolmandas ringis maailma edetabelis 36. kohal oleva inglase Rod Lawleri 4:2. Petrov kohtub neljandas ringis edetabelis 62. kohal oleva Peter Linesiga. Võidu korral võib eestlase järgmine vastane aga olla juba tõeliselt kõvast puust tegija, edetabelis 12. kohta hoidev Mark Allen. 18-aastane Petrov osaleb turniiridel alates 2009. aastast, ta on kolme viimase aasta Eesti meister ning tuli tänavu Euroopa meistrivõistlustel kolmandaks. 

Zirk jäi neljandaks

Ujuja Kregor Zirk lõpetas Bakuus peetaval Euroopa noorte olümpiafestivalil 200 meetri liblikujumise finaalis ajaga 2.04,11. See andis kokkvõttes neljanda koha, kuigi enamiku võistlusest ujus Zirk kindlalt esikolmikus. Võitis venelane Dmitri Popov ajaga 2.00,86 ning kolmandale kohale tulemiseks oleks Zirk pidanud ujuma alla 2.04,00.

Kalju suurendas edu

Jalgpalli Eesti meistriliigas tegid Flora ja Infonet 0:0 viigi. See rõõmustas eelkõige Nõmme Kaljut, kes võitis võõrsil Narva Transi 2:0. Sillamäe Kalev oli koduväljakul 4:1 üle Tartu Tammekast. Kaljul on nüüd 21 mänguga koos 48 punkti, Flora on 45 punktiga teisel kohal. Kolmandat positsiooni hoiab 43 puntiga Tallinna Levadia, aga neil on üks kohtumine varuks.

 

Saaremaa taganurgast on saanud Kamtšatka

Saaremaa ühest tagumisest nurgast, Kipi külast Lümanda kandis on selleks suveks saanud sadadele noortele venelastele kauge ja saladuslik Kamtšatka – nii kutsutakse loomelaagreid, mida Moskva noored kultuuriinimesed teist aastat Saaremaal korraldavad.

Selle nädala algul lendas teine vahetus Kamtšatka laagrist tagasi Moskvasse, aga ka Pariisi, Dubaisse, Istanbuli ja teistesse maailma suurlinnadesse. 112 teismelist, keda innustasid loovusele noored muusikud, kunstnikud, ajakirjanikud Venemaa pealinnast – kokku 140 vene päritolu noort inimest. Kokku käib suve jooksul Kipi külast läbi neli vahetust laagrilisi. Esimeses vahetuses oli 35 peret, augusti algul saabub teine noortevahetus ja augusti lõpus eraldi täiskasvanute vahetus.

Huvi esimest korda 2010. aastal Pihkvamaal kultuuriinimestest mõttekaaslaste laste jaoks korraldatud Kamtšatka laagrite vastu kasvab.

Alguse sai ajakirjast

Laagri üks algatajaid, ajakirja Esquire Venemaa väljaande endine peatoimetaja Filipp Bahtin armus Saaremaasse kümmekond aastat tagasi. Esquire’s on olnud kombeks teha suviti nn väljasõidu-väljaandeid – kultuuriinimesed tulevad kokku, arutlevad eri teemadel ning sellest pannakse kokku ajakirja erinumber.

Korra oli kohtutud Pihkvamaal, Filipi kodukandis, aga siis avastas ajakirjanik Saaremaa, kuhu ta mõni aasta tagasi ostis oma kolme lapsega perele isegi suvekodu. Üks ajakirjanumber pandigi kokku Saaremaal. Ja kui lastelaagrile uut kohta otsiti, langes valik just Saaremaa kasuks.

«Esialgu oli see hobi, aga nüüd juba minu peamine tegevus,» ütleb Bahtin laagrite kohta. Alustati vaid suviste lastelaagritega, kuid plaan on korraldada loovust arendavaid laagreid aasta ringi.

«Saaremaa loodus on sarnane mu kodukandi loodusega, aga siin on ka meri, puhtus, ilu, vaikus – palju sellist, mida Venemaal praegu kahjuks pole,» räägib Bahtin. «Eestis on rohkem korda, ja kui rääkida lastelaagrist, siis Venemaal töötavad kiirabi ning politsei halvasti, toit on halb – sellistes tingimustes on ohtlik laste eest vastutust võtta.»

«Imestama paneb, et on selline koht, kus puutumatu looduse kõrval on piiskopiloss, spaad, maitsva toiduga restoranid,» loetleb Saaremaa võlusid teist suve vabatahtliku kasvatajana Kamtšatkas töötav, ümmarguste prillide taga sädemeid pilduva pilguga Lilia Brainis.

Kamtšatka pole tavaline laager – teist päris sellist vene noortele ei korraldatagi. Laagripäevad on sisustatud loovusülesannetega – tehakse teatrit, kunstiprojekte, multifilme. Nagu Bahtin ütleb: «Kui meil on siin mingi missioon, siis see on pakkuda lastele ja ka täiskasvanutele rõõmu loomingust, anda võimalus endasse uskuda.» Hetke mõelnud, lisab ta: «Meie missioon on, et lapsed oleksid sama õnnelikud kui meie, inimesed, kes laagrit organiseerivad.»

Noored, kellega Postimees Lümandas, täpsemalt Kipi küla Kipi talus, ja veel täpsemalt Marta-Lovise külalismajas ja selle ümber püsti pandud, rekadega Venemaalt kohale toodud telklaagris vestles, kiitsid nagu ühest suust laagri õhkkonda ja eriti loomeinimestest kasvatajaid.

«Võrreldes teiste laagritega Venemaal on see kallis (ligi 1000 eurot – toim), aga iga sent, mis kulutatud, õigustab end täielikult,» räägib mitu aastat tagasi Pihkvamaal samas laagris käinud Moskva noormees, 17-aastane Miša. «Esiteks väga head kasvatajad, kes pole suvel töötavad tudengid, vaid inimesed, kes on Venemaal professionaalselt palju saavutanud. Nad on väga kultuursed inimesed, oskavad lastega rääkida, neid aidata.»

Võimalus suhelda eriliste täiskasvanutega, kes pole ei vanemad ega ka õpetajad, on Bahtin sõnul ehk kõige tähtsam, mida Kamtšatka laagris noortele tahetakse pakkuda. «Kasvatajad töötavad ilma palgata – maksame kinni nende reisi- ja elamiskulud,» ütleb ta ja kinnitab, et noori loomeinimesi, kes neisse laagritesse tahavad vabatahtlikena tulla, on rohkem, kui neid esialgu vajatakse.

Kiusuvaba laager

Laagrilise Miša sõnul erineb Kamtšatka laager suurtest laagritest Venemaal ühe olulise asja poolest – siin pole dedovštšinat ehk kiusamist, mida ta noorena on ühes inglise keelele keskendunud laagris omal nahal tunda saanud. «Olin 11-aastane ja mind pandi suurematega kokku, kuna oskasin inglise keelt juba siis väga hästi – mul oli suuremate kõrval väga raske. Siin sellist asja pole, meil on kõrvuti 17- ja 12-aastased ja kõik suhtuvad üksteisesse lugupidavalt,» võrdleb Miša.

Kasvataja Lilia Brainise sõnul on Kamtšatkast kujunenud ka vene keele laager. Ligi veerand lastest elab püsivalt kusagil välismaal, samuti on laagris Moskvas elavate segaperekondade lapsi, kellele vene keele kasutamine pole päris igapäevane.

14-aastane Moskva poiss Nikolas, kellega esimesena vestlema satume, valib jutukeeleks inglise keele. «Vene keelest saan aru, ema räägib minuga vene keeles, aga ma ise ei räägi seda hästi,» tunnistab venelanna ja sakslase segaperes kasvav Nikolas. Moskvas elab tema pere välismaalaste kogukonnas ja ta käib rahvusvahelises koolis, kus õpitakse inglise keeles. Saaremaale lendas Nikolas koos koolikaaslasega, kes nüüd elab Dubais.

Pariisist laagrisse tulnud Tom ja Ivan tunnistavad, et neilgi on vene keelega veidi kehvasti, kuid juttu ajavad nad siiski vene keeles. Tomi venelastest vanemad lahkusid Venemaalt juba nõukogude ajal. «Käin saksakeelses erakoolis,» räägib noormees, kes õpib ja räägib veel prantsuse, inglise, vene, hiina ja jaapani keelt. Ivani ema on venelanna, aga isa prantsuse-boliivia segaperekonnast ning nende pere kodune keel on prantsuse keel.

Enamik lapsi on Saaremaal siiski Moskvast, n-ö tavalistest vene peredest. Enamik käib tavakoolides, kuid on ka nn eliitkoolide õpilasi.

«Mina õpin koolis, mis on reitingu järgi Venemaal esimene – parim kool,» tutvustab ennast 14-aastane Maria. «Varem käisin tavakoolis, aga ema soovitas pärast kuuendat klassi proovida teise kooli, lütseumi nr 1535 astuda, ja saingi sisse – nüüd lähen 9. klassi.»

«See siin on nagu paradiis – parim koht,» kiidab 14-aastane Leva, kes on Saaremaal teist korda. «Et siia saada, tuleb varakult registreerida, aga neil, kes juba käinud, on õnneks eelis.»

12-aastane Saša, keda kutsutakse laagris Petšenkaks on Eestis kolmandat korda. Lisaks mullusuvisele laagrile Saaremaal, siis Loona mõisas, veetis ta koos vanematega loomingulise aastavahetuse Kuressaares. See oli Kamtšatka meeskonnal esimene kord lapsed ja vanemad koos laagrisse tuua. «See on väga loominguline laager ja hoopis teistsugune kui tavalised laagrid, kus on väga range kord. Siin on sõnavabadus, eriline atmosfäär, ka söök on normaalne – ainult ilm on laagrielu natuke rikkunud,» räägib Petšenka, ja tema sõbranna lisab, et tahaks oma vanemad ka siia tuua.

16-aastane Mary, kes elab koos venelannast ema ja inglasest isaga Moskvas, on Eestis kolmandat korda. Teist korda Saaremaal laagris ja vanematega on ta veetnud nädala Tallinnas. «Siinne laager on parim ning Tallinn on eriline linn,» kiidab tüdruk. «Mulle väga meeldivad siinsed inimesed, nad on teistsugused – viisakad, rahulikud.»

Pistis interneti eest

Keset puhkemaja-esist muruplatsi on maas suur alus platsmasskarpidega, igal nimi peal, mõnest paistab sedel. See on Kamtšatka laagri «Facebook». Internetikeeld on ainuke range keeld selles laagris – isegi öörahu pole väga täpselt määratud. Eks teismelistel ole ikka kihk arvuti abil maailmaga suhelda – mõned pakkusid puhkemaja administraatorile lausa 50 eurot, et WiFi parooli saada. Helde pakkumine küll, aga ei läinud õnneks.

Ligi kaks nädalat olid laagrilised Saaremaal kohapeal. Väljasõit tehti vaid Sõrve majaka juurde ning väikeste gruppidega käid ka Kuressaares, Tallinnast sõideti vaid riivamisi läbi teel lennujaamast Saaremaale.

Marta-Lovise puhkemaja pidajatele on suvi olnud pingeline – kolm korda päevas 140 inimesele süüa teha ja kõiksugu kerkivaid probleeme lahendada. Restoranimenüüga söögikoha ja puhkemaja tavapärane tegevus – pulmade ja muude pidude korraldamine ning hea toidu pakkumine – on sel suvel seiskunud. Tõsi, mõned ammu kokku lepitud pulmad on laagri kõrval ikka peetud.

Kas Marta-Lovise ka tuleval suvel on valmis noori, loomingulisi venelasi vastu võtma, jätab peremees Andi Kuivjõgi suve lõpu otsustada.

«See on pererahvale (sel suvel on kokki ja köögitöötajaid tavapärasest rohkem appi võetud – toim) raske töö,» tõdeb Bahtin. Tema sõnul tahavad nad kindlasti Saaremaale jääda, aga oma tegevuste laiendamiseks ja mitmekesistamiseks on nad maad kuulanud ka Haapsalus ja Tallinna ümbruses.

Venemaal on laagreid liiga vähe ja seepärast on Kamtšatka-sugusel laagril kasvamiseks suured võimalused. «Venemaal on 13 miljonit koolilast, aga laagrites saavad käia neist vähem kui pooled,» ütleb Bahtin. Ametlikult Venemaa valitsus tunnustab entusiaste, kes püüavad lastele laagreid korraldada, ja see annab ka Kamtšatka meeskonnale kindluse, et nende tegevust ei hakata segama. Samas ega neid toetata ka, kuigi Bahtini sõnul on valitsuse tasandil mitu aastat tagasi olnud juttu, et lastelaagrite korraldajatele võiks teha maksusoodustusi või neid lausa toetada.

«See on suure riskiga vähetulus tegevusala ja ainult meiesugused entusiastid püüavad toime tulla. Me püüame teha ettevõtte, mis hakkaks ka rahaliselt tööle,» arutleb Bahtin.

Ja lõpuks: miks on laagri nimeks ikkagi Kamtšatka? Lilia Brainise sõnul on nime taga idee, et tegu on kohaga, mis asub kaugel, on saladuslik ja tundmatu.

Laagriline Miša näeb Kamtšatka nime taga paralleeli klassiruumist: «Kõige tagumisi pinke nimetatakse Kamtšatkaks, kus istuvad õpilased, enamasti poisid, kes tegelevad palju huvitavamate asjadega kui õppimine.»

Postimehe video: lendavad autod rõõmustasid Soome rallil publikut

MM-sarja kaheksandale etapile Soomes läks kõrgete ootustega starti ka Ott Tänak (Ford), kes kolmandal kiiruskatsel vastu kivi sõitis ning auto vasaku esiamortisaatori lõhkus. Teise päeva lõpuks ehk kümne kiiruskatse järel jääb Tänak liidrikohal olevast Jari-Matti Latvalast maha kolm ja pool minutit.

Kui Tänak ei saanud sõiduvahendit katkise amordi tõttu Soome kiiretel ja hüpetega palistatud katsetel n-ö lendu lasta, siis konkurendid rõõmustasid publikut efektsete õhulendudega.

Postimehe video: Ott Tänaku kehastumine rehvivahetajaks

MM-sarja kaheksandale etapile Soomes läks kõrgete ootustega starti ka Ott Tänak (Ford), kes kolmandal kiiruskatsel vastu kivi sõitis ning auto vasaku esiamortisaatori lõhkus. Teise päeva lõpuks ehk kümne kiiruskatse järel jääb Tänak liidrikohal olevast Jari-Matti Latvalast maha kolm ja pool minutit.

Täna polnud ekipaažidele ette nähtud ühtegi hooldusala. Nii said pealtvaatajad näha, kuidas tulevad rehvivahetusega toime sõitjad ise. Tänak ja kaardilugeja Raigo Mõlder on tuntud kui suurepärased mehaanikud ning oodatult said nad ülesandega lihtsalt, samas elegantselt hakkama.

Paistus kogutakse raha suurperele klaveri ostmiseks

Laupäeval, kui tähistatakse Paistu 781. aastapäeva ja Viljandi valla külade päeva, kogutakse heategevuse korras raha valla suurimale perele digiklaveri ostmiseks.

Nagu ütles Viljandi vallavanem Ene Saar, on peres kaheksa last ja ema ootab üheksandat. Pere nime ta veel avalikustada ei soovinud. «500 eurot saime »Jõulutunneli« saatest, 200 paneme valla raha, klaver maksab 1460 eurot,» kõneles Ene Saar.

Pidustused saavad Paistus alguse kell 11 vabamaadluse absoluutkaalu Eesti lahtiste meistrivõistlustega. Järgnevad jalgratta vigursõit, jooksud ning koerte ja kassidega tsirkuseetendus lastele. Kell 16.30 algab telesaate «Suvenaabrid» salvestus. Kohtuvad Viljandi ja Tarvastu valla laulukoorid.  

Karjala võimud kahtlustavad linnavolinikku separatismis

Karjala võimud on algatanud uurimise Suojärvi linnavoliniku suhtes, keda kahtlustatakse Vene territoriaalse terviklikkuse lõhkumisele üles kutsumises, teatas kohaliku julgeolekukeskuse juht Vadim Krivonos reedel.

Volinik tegi vastava üleskutse meeleavaldusel Petroskois 20. mail, sõnas Krivonos.

«Kõik on dokumenteeritud. Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) töötajad ning meie uurijad saatsid materjalid uurimiskomiteele, kes algatas ka kriminaalasja,» ütles ta.

Vene territoriaalse terviklikkuse lõhkumise üleskutsete eest võib kahtlusalust süüdimõistmise korral oodata nelja-aastane vanglakaristus.

Siseministeeriumi sõnul on tegemist esimese korraga viie aasta jooksul, kui kutsuti avalikult üles separatismile.

2010. aasta augustis mõisteti samas kuriteos süüdi Karjala ärimees Vjatšeslav Drezner, kellele määrati 100 000 rubla suurune trahv.

Mees otsis poliitilist asüüli Soomes ning Eestis.

2015. aasta mais korraldasid sajad inimesed Petroskois meeleavalduse, milles nõudsid Karjala juhi Aleksandr Hudilaineni tagasiastumist.

USA mõistis hukka palestiinlasest lapse elu nõudnud «terrorirünnaku»

USA mõistis reedel hukka Läänekaldal toimunud «kohutava terrorirünnaku», milles hukkus 18-kuine palestiina laps.

USA välisministeerium ärgitas Iisraelit mõrvareid tuvastama ning kutsus nii palestiinlasi kui juute üles «vältima pingete eskaleerimist».

Läänekaldal sai reedel väidetavalt juudiasunike süüdatud tulekahjus 18-kuine palestiina laps surma ja tema vanemad vigastada.

Neli isikut panid põlema maja palestiinlaste küla sissesõidutee ääres, kritseldasid seinale grafiti ja põgenesid naabruses asuvasse asundusse.

Moskvas avati Eesti aktsendiga Põhjamaade restoran

Täna õhtul avati Moskvas uus Põhjamaade kööki pakkuv restoran Møs. Peakoka, Eestist pärit Andrei Korobjaki jaoks on oluline, et pakutaval oleks ka selge Eesti pitser.

Møs, mis taani keeles tähendab vanaema musi, ei paku kodust toitu, vaid viimaste aastatel kogu maailmas võidukäiku tegeva põhjamaade köögi hõrgutisi, vahendas ERRi uudisteportaal.

Peakoka, Tallinna teeninduskooli lõpetanud, restoranis Egoist alustanud ning hiljem end Moskvas, Kopenhaagenis ja New Yorgis proovile pannud Andrei Korobjaki jaoks on Eesti aktsent uues restoranis tähtis.

«Me proovime näidata, mis on õige nordic cusine, mis on õige eesti köök,» ütles Korobjak, lisades, et menüüs on olemas näiteks kama magustoit ning varsti hakatakse pakkuma ka mulgikapsast.

Rikbergi asendanud Rauno Tamme: loodan, et kasutan peatreeneri usalduse ära

Reedel ja laupäeval mängib Eesti meeste võrkpallikoondis taas kodupubliku ees, kui kahel järjestikusel päeval võõrustatakse Euroopa liigas Taani koondist. Tänases mängus sai Eesti kindla 3:0 võidu, geimides teenisid taanlased vastavalt 17, 16 ja 23 punkti. Eesti jätkab A-alagrupis täisedu seitsme võiduga.

Eesti koondise põhiliberot Rait Rikbergi asendanud 23-aastane Rauno Tamme ütles pärast kohtumist, et tema mängukundlus läheb päev-päeval paremaks. «Teine täispikk mäng alles... et natuke on see positsioon harjumatu, aga olen peatreenerile (Gheorghe Cretu  - toim) tänulik ja loodan, et kasutan selle usalduse ära,» sõnas ta.

Galerii: Pärnu rannas käib usin ettevalmistustöö Weekend Festivaliks

Laupäeval vedasid rekad Pärnu randa juba hulganisti mitmesugust tehnikat ja tehti algust Weekend Festival Baltic lavade ehitusega. Lähipäevil sõidab ranna vahet pea 70 veokit.

Weekend Festival Baltic leiab aset 6.–8. augustini Pärnu rannas, kus saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste.

Vaata pildigaleriist, kuidas kulgeb festivali ettevalmistustöö Pärnu rannas!

Galerii: Audrus tekitasid melu vanasõidukid

Pärnumaa Audru muuseumi õuele tõid vanatehnikahuvilised vaatamiseks nolstalgilisi retrosõidukeid. Sarnane näitus toimus Audrus juba kolmandat korda ja ühtlasi on käimas Audru valla päevad.

Vaata pildigaleriid vanatehnika näitusest Audrus!

Taavi Rõivas: Seto maa ja rahvas kestavad igavesti

Soome-ugri pealinnas, Obinitsas tähistas täna Seto kuningriigi päeva ka peaminister Taavi Rõivas, kelle sõnul on elu Setomaal kümne aastaga väga palju edasi läinud ning kes usub, et sealne kultuur, keel ja kombed jäävad igavesti püsima. 

Peaministri juured on laiali mitmel pool üle Eesti, kuid põhiline osa neist on ikka pealinnas. «Suur osa minu juurtest on Tallinnas, täpsemalt öeldes Nõmmel,» rääkis vähemalt viiendat põlve Nõmmelt pärit peaminister, kellel on sugulasi ka Saadjärvel ja Kanepis, kust on pärit ka Rõivase perekonnanimi. «Kanepi on üks esimesi kui mitte päris esimene koht, kus hakati perekonnanimesid panema,» ütles ta.

Setodega seob Rõivast sõprus seto rahva vastu. «Aastal 2005, kui töötasin toonase peaminister Andrus Ansipi nõunikuna, määras ta mind Setomaa asjatundjate komisjoni. Loodi Seto valdade liit, olid kultuuri, teede ehitamise ja ettevõtluse programm. Väikesed, aga olulised asjad, et siinset élu edendada,» rääkis Rõivas, kes tunneb heameelt, et kümne aastaga on elu Setomaal väga palju edasi läinud.

«Siinne käsitöö on paremal järjel kui kunagi varem, seda kultuuri on hoitud, Obinitsast on saanud soome-ugri kultuuripealinn. Kõik toimib,» tõdes Rõivas, soovides jõudu ja edu ka täna valitud sootskale ja kõikidele setodele selle kandi elu edendamisel. 

Rõivase sõnul paelub teda seto kultuuri juures see, et üks väike rahvakild suudab oma esivanemate pärandit sellisel viisil edasi kanda. «Rahvariided, muusika ja need lood, mis on ka teatritükkideks vormitud ja mida oleme ikka suviti jõudumööda vaatamas käinud. Siinsamas oli ju aastaid tagasi Taarka etendus, Värskas oli neli suve tagasi Peko, neid etendusi on veelgi plaanis ja mul on nende üle hea meel,» rääkis ta.

«Kindlasti on igal Seto kuningriigi päeval üks olulisemaid hetki ülemsootska valimine,» rääkis Rõivas, kes on ka ise ülemsootska valijate sabas seisnud. «Kui viisa on soetatud, saavad ka külalised valimistest osa võtta,» ütles Rõivas, kes täna jäi siiski erapooletuks. «Naaberriigi peaministrina ei ole kohane valimistesse sekkuda, aga ma usun, et ka järgmine sootska saab olema see õige inimene, kes seto asja edasi ajab.» 

Rõivase sõnul pole Seto kuningriigi päevalt võimalik nii koju minna, ilma et midagi kaasa ei soetaks. «Kindlasti soovime maitsta kohalikke toite, see käib alati asja juurde. Seto kuningriik on ka see koht, kus on alati parimad meistrid, käsitöö-, õlle-, hansa- ja toidumeistrid on siin oma kunsti näitamas.»

Rõivase sõnul maitseb iga asi kõige paremini seal, kus ta on tehtud ning sama lugu on ka tuntuima seto toidu ehk sõiraga. «Setomaal söön sõira väga hea meelega, ka kodus oleme söönud ja oleme tänulikud, kui teinekord on sõira kaasa kingitud,» rääkis Rõivas, kelle sõnul on kõige õigem sõir ikka see, mis Setomaalt koha pealt ostetud. «Kui tead, kelle käest ostad ja kelle tehtud see on, siis maitseb küll hästi.»

Peaministri sõnul tuleb leppida sellega, et teisel pool Eesti piiri on viimased eestlased välja suremas. «Riigipiir on paigas, seda me nihutama ei hakka ja sellest saavad aru nii eestimaalased, sealhulgas setod kui ka teisel pool Eesti piiri elavad inimesed. Eks meie kõigi huvides on see, et piir oleks paigas ja et see oleks hästi kaitstud,» ütles ta, uskudes, et seto kultuur, keel ja kombed jäävad kõigest hoolimata igavesti kestma. 

«See, millise kirega Seto asja aetakse ja kui palju on siin külas ka setode sõpru, näitab, et suur tulevik on ees ja seto maa ja rahvas kestab igavesti,» sõnas Rõivas.

Raplamaal põrkasid kokku Moskvitš ja rong

Raplamaal Kohila vallas juhtus täna õhtul õnnetus, kus omavahel põrkasid kokku rong ja sõiduauto Moskvitš.

Õnnetus juhtus Rootsi külas. Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Graki sõnul sai politsei juhtunust teate kell 21.03.

Keegi õnnetuses viga ei saanud.

«Esialgne teadmine on see, et madal päike pimestas autojuhti,» tõi pressiesindaja välja ühe võimaliku põhjuse, miks Moskvitš sõitis rongile ette.

Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Kokkupõrke tõttu oli rongiliiklus häiritud. Elroni teatel seisis rong 378 Türi - Tallinn liiklustakistuse tõttu Kohila sissesõidul.

 

 

 

 

 

Keskerakond ennustab võimuliidu lagunemist sügiseks

Keskerakonna juhatuse liikmete hinnangul võib praegune võimuliit laguneda juba sügiseks ja uue valitsusliidu võiksid moodustada sotsiaaldemokraadid, IRL ja Keskerakond.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liikme Helmen Küti sõnul oleneb kõik sellest, millise hinnangu annavad Reformierakonna ja IRL-i juhid sotsiaaldemokraatide esitatud koalitsioonileppe täiendamise ettepanekutele, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset Kaamerat»

«Kui Reformierakond ei ole nõus muutuma ja avama valitsusliidu lepet, siis ma arvan, et sügisel võib näha juba uut võimuliitu juhul, kui Jevgeni Ossinovskil on autoriteeti oma ideid sotsiaaldemokraatide sees lõpule viia,» rääkis riigikogu Keskerakonna juhatuse liige Jaanus Karilaid.

«Tuleb arvestada, et Keskerakond on täna opositsioonis ja nad on seal juba pikka aega olnud ja eks nad loomulikult otsivad tähelepanu,» kommenteeris Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur.

Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul võib valitsusliidu koosseis muutuda alles siis, kui selgub, kas Keskerakonna esimehena jätkab Edgar Savisaar.

Seto kultuuri pärliks on sealsed noored

Kahekümne teist korda peeti täna Eesti lõunanurgas Setomaal kuningriigi päeva, kus valiti setode jumala Peko maapealne asemik. Pidustused meelitasid soome-ugri kultuuripealinna kohale hulgaliselt rahvast, arvukalt oli esindatud ka kohalik noorsugu.

 

Vaiko Eplik: «Sa oled ka alkohoolik, jah?»

Kultuuriajakirjanik satub kahe kuulsa ja armastatud artistiga ühte kitsasse tuppa, saades seal elamuse osaliseks, mille kohta ütleb: «Vägev!»

Lenna Kuurmaa on minu kooli superstaar. Kunagine 54. keskkool ehk praegune Tallinna Saksa Gümnaasium on kool, kus oleme erinevatel aegadel, aga mõlemad teisest klassist alates süvitsi deutsch’i õppinud. Mäletan, kui uhke tunne see oli, kui omal ajal Vanilla Ninja koosseisu kuulunud Lenna kooli kurikuulsatel võimlemispidudel muusikaliste vahepaladega üles astus.

Keset kontserdiproovi, kuhu nüüd aastaid hiljem sattunud olen, käib enne loo «Nelgid» esitamist selle pealkiri Vaiko Epliku ja Lenna vahel mõned korrad nagu pingpong loominguliselt edasi-tagasi. Muigan, kui Lenna naljatades «Die Nelken» ütleb. Seda nalja, et ühe eestikeelse sõna ette pistetakse saksakeelne artikkel ja lausutakse seda siis võimalikult tugeva aktsendiga, teevad oma elupäevade lõpuni vist pea kõik saksa gümnaasiumi keeleklassis käinud. «Die Nelkeniga» pani ta aga täppi. Guugeldan (igaks juhuks!) ja veendun, et saksa keeles tähendab sõna neidsamu lilli, mida meilgi, kuigi «Die Nelken» võib viidata ka 1990ndate alguses Ida-Saksamaal tegutsenud marksistlikule parteile.

Jahmatav tervitus

«Sa oled ka alkohoolik, jah?» küsib Vaiko Eplik, kui ma püüdlikult, kitsukesse prooviruumi sisenedes, juba ukselävelt ennast kõigile entusiastlikult tutvustan. Minu kerge ärevus andis sugugi mitte suu peale kukkunud üle Eesti piiridegi tuntud lauljale ilmselgelt ainest. Väikeseks ärevuseks on ka põhjust. Juba nädal aega olen seda teadnud, aga täna jõudis see päev kätte – Lenna ja Epliku ühise tuuri «Nelgid Rapunzlile» kontserdiproov. Avastan ennast umbes kümne ruutmeetri suurusest kitsukesest toast Rapla tänaval, mis on otsast otsani bändi kola täis. Kõige selle keskel musitseerivad Vaiko Eplik ja Eliit, nendega koos kogu oma ilus, lihtsuses ja loomulikkuses Lenna Kuurmaa.

Epliku tervitus oli ootamatu! Olen anonüümsete alkohoolikute kogunemisele vihjavast naljast endiselt veel vaat et kaameks kohkunud, aga aja edenedes saan aru, et Epliku naerutamise saatel möödubki kogu proov. Ta on tänase seltskonna hing ja nagu hiljem Lenna jutust selgub, siis kogu bändi hing ka. Võtta tuleb tšillilt, õpin Epliku olemisest. Tema muretu, mänguline ja positiivne meel mõjub inspireerivalt kogu kollektiivile.

Rapla tänav on Epliku kodukoha ja sõnade järgi proovipaigaks saatuslik valik. «Äärmisel juhul Paide või Türi tänaval, aga väljaspool Edelaraudteed mitte midagi,» lausub Eplik mulle hiljem veendunult.

Kaks nostalgialaksu

Loovusekanalid avali, jätkab bänd prooviga. Kord laulab Lenna mõnda Vaiko lugu, siis jälle vastupidi. Küsin vaheajal Lenna käest, kas pole kummastav Vaiko lugusid esitada, aga tema vastab, et olenemata sellest, et lood pole veel päris sisse harjutatud, on see pigem vaheldusrikas.

Kahte nostalgialaksu luban kontserdile minejatele ka! Muusikud on kavva võtnud unustusse vajunud lood oma minevikust ja vahetanud needki ära. Lenna esituses kõlab kunagise Rufuse eurolugu «Eighties Coming Back» ja Eplik laulab jällegi oma seades aastate eest maailma vallutanud Vanilla Ninja pophitti «Club Kung Fu».

Proov on kaasahaarav, ei tahakski enam kohapeal istuda, ja seepärast on mul hea meel, kui fotograaf mu diivanilt ukse äärde seisma kamandab, et ta kuhugigi pilte tegema mahuks. Tatsun seal ühelt jalalt teisele, tantsimisele ei tasu mõeldagi. Raudselt koperdan juhtmetesse, komistan ja kukun Lennale sülle...

Väike ruum kaigub helidest, mida Eliit koosseisus Sten Šeripov kitarril, Kostja Tsõbulevski bassil ja Kallervo Karu trummide taga koos loovad. Sellist privaatset kontsertelamust ühele pole mul olnud au enne kogeda – vägev! Muusikud on oma asjas nii jäägitult sees ega pane mind tähelegi. Nad viskavad küll aeg-ajalt nalja, aga peamine prooviaeg kulub pühendunult instrumentidega möllamisele.

Välk ja pauk

Suitsupaus! Mulle aga kontserdi vaheaeg. Astun muusikutele uljalt ligi, küsides, miks nad nii ilusa päikselise suveilmaga õues proovi ei tee. Sellele ideele on Eplik kategooriliselt vastu. Valusad mälestused: «Üks kord tegime ja enam ei tee. Ei tule kõne allagi,» ütleb ta. On see nüüd nali või mitte, tekib mul hetkeline segadus, aga bändiliikmed kinnitavad ninamehe juttu. «Olimegi siis Raplas su õue peal, kui see juhtus,» ütleb Šeripov Eplikule ja ka teistel tuleb üle-eelmisel aastal ohtlikuks muutunud kord meelde.

«Mängisime nii kõvasti, et välk lõi sisse, ja pärast seda pole õues tahtnud proovi teha,» tutvustab Eplik meeste otsust. «See lõi elektriliinidesse, maasse ja viimaseks maanduseks enne maja olimegi meie. Jagasime löögi kolme peale ära,» kirjeldab ta kõva litaka teekonda. «Pärast seda on kõik teisiti, meil on supervõimed! Me helendame pimeduses ja kui enne tegime väga uimast muusikat, siis pärast seda juhtumit läks kohe palju särtsakamaks kõik – siis tuli elu sisse.»

Täisvõimsusel töötava sünergia saavutavad bändiliikmed iroonilisel kombel proovi viimaste minutite jooksul, kui Eplik improviseerima hakkab ja rahvalaulu «Haania miis» üles võtab. Sellega lähevad professionaalsed muusikud lugu tundmata mängeldes kaasa. Proovi lõpp on kirss. Silmad kinni, aga meeled avali, kütab Eliit, laulavad Lenna ja Vaiko nii, nagu torust tuleb. 

Lenna leiab, et tänu Vaikole pole mitte ükski esinemine ega proov igav, sest alati tuleb ette üllatusi. Ka bänd on sellega harjunud ja kõigil on lõbus. Eplik, kellega Lenna sai ühel laval esimest korda esineda juba nelja-aastasena ETV laululaste saates, teeb tema sõnul live’ist live’i oma spontaansuse ja alatiste improviseerimisvõimaluste õhushoidimisega.

«Mul on palju lavapartnereid olnud ning mitmed neist käituvad alati nii, nagu skript ette näeb,» ütleb Lenna rõõmsalt. «Aga Vaikoga ei tea kunagi, mis saab.»

Seda, mis saab, võis eile kuulda Pärnus Reiu jõe kaldal. Kes sinna ei jõudnud, võib kuulda seda, mis saab, järgmisel nädalal Tartus, Tallinnas ja Võrus.

Eesti konsul kohtus Eston Kohvriga

Eesti Moskva saatkonna konsul kohtus eile Eston Kohvriga Pihkva eeluurimisvanglas, teatas välisministeerium.

Välisministeeriumi teatel edastas konsul Kohvrile sõnumid lähedastelt ja räägiti ka Eesti uudistest. Konsul kinnitas Kohvrile, et Eesti teeb jätkuvalt kõik võimaliku, et ta vabastataks ja pääseks tagasi koju.

Kohtuprotsessiga seonduvast ei võimaldanud kohtumise juures viibinud FSB ametnik konsulil Kohvriga rääkida, öeldi ministeeriumist.

Ministeeriumist mainiti, et Kohvri enesetunne oli olusid arvestades hea ja et tervise üle ta ei kurtnud. Ta on vahepeal saanud rääkida ka lähedastega.

Konsul jätkab Eston Kohvriga regulaarseid kohtumisi, järgmine kohtumine toimub esimesel võimalusel. Kohtumised konsuliga on ainus vahetu suhtlus- ja infovahetuskanal Eston Kohvriga. Kohtumised võimaldavad Kohvrile anda moraalset tuge ning adekvaatset infot ja selgitusi. Kohver mõistab oma olukorra keerukust, nentis välisministeeriumi pressiesindaja.

Kaitsepolitseinik Eston Kohver viidi füüsilist jõudu kasutades ja relva ähvardusel Venemaale. Inimröövile eelnes seejuures Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Enne Pihkvasse toomist hoiti Kohvrit Moskva Lefortovo vanglas.

 

Tehke järele: 71-aastaselt Euroopa meistriks!

Kadrina mees Tiit Karp on käinud läbi Siberist ja igasugu elukeemiast, aga käte kindluselt ja silma teravuselt saavad talle Vanas Maailmas vastu vähesed.

Astuge Kadrinas Koidu tänaval Tiit Karbi kahekorruselisse majja ning imestus on garanteeritud. Kogu esiku parempoolne sein on värvilise metalliga kaetud. Need on tema võidetud medalid.

«Kui palju neid on?»

«Kui teaks,» vastab ta. «Kakssada, siia-sinna...»

Peegli kõrval säravad neli värskeimat autasu: kaks kulda ja kaks hõbedat. Need tõi ta hiljuti Itaaliast. Karp on 71-aastane – kehaehituse järgi pakuks raudselt kümme aastat vähem –, aga tuli kahekordseks Euroopa meistriks. Seda alal, mis nõuab teravat silma ja kindlat kätt ehk omadusi, millega enamik temaealisi just ei hiilga – jahipraktilises laskmises.

«Kas teil tõesti käsi ei värise?»

«Mehed ütlevad, et ei värise,» kostab ta. «Aga väriseb ikka. Igaühel väriseb. Inimene on inimene.»

Kuid fakt on see, et autot juhib ta ilma prillideta.

Astume elutuppa. Seal säravad kogu seina pikkuses kapi otsas tihedalt üksteise kõrval karikad. Neid on nii palju, et osa karikaid on tulnud tõsta raudahju peale.

«Kui palju karikaid on?»

«Lapsed ja lapselapsed kunagi otsustasid, et loevad üle, kus ja millal miski saadud,» räägib Karp. «Jõudsid 150ni. Siis sai isu otsa ja aeg täis.»

«Aga kes kapi peal karikatelt tolmu pühib?»

«Omanik,» teatab abikaasa Reet varjamatu lõbuga.

Peab ikka olema sihikindlust ja kannatlikust. Ei, mitte selleks, et autasudelt tolmu pühkida, vaid selleks, et jõuda lõpuks, kaheksandas elukümnes, oma elu säravaima sportliku tulemuseni. Kui Karp Itaalias oma esimese Euroopa meistrikulla võitis – seda saja meetri kauguselt seisvate siluettide pihta tulistades, mida ta iseloomustab läbi huumori nii: «Rebid teljaška lõhki ja hüüad: «Streljai, bljääd!»» –, olid konkurendid imestanud: «Nii vana mees ja nii täpselt laseb!»

Kadedad soomlased

Aga palju ei puudunud, et väärt medalid oleks võitmata jäänud. Kui kaaslased teda kevadel Eesti koondise neljandaks liikmeks kutsusid, ütles Karp neile esimese hooga ära. Vanuse tõttu, tunnistab ta: «71 – seda ei olegi nii vähe.» 2600 km kaugusele Itaaliasse tuli ju sõita sõiduautoga. Ometi jäi ta kutse üle mõttesse. Ööpäeva vaagis, kas peab pikka teekonda väikses masinas vastu. «Arvestage sellega,» hoiatas ta viimaks kaaslasi, «et kaine mõistus ütleb: minu eas enam juhtima ei peaks.» Sellega nood nõustusid.

Ja nii nood medalid tulid, teine kuld kahest võistkondlikus arvestuses Eesti koondisega.

Karp on jahilaskmises, kui nii sobib öelda, vana kala. Esimest korda sõitis ta EM-võistlustele aastal 1992. Nood toimusid Soomes. «Mul oli Vene karabiin SKS,» meenutab ta, «sellega poleks vist üle piirigi saanud.» Anti Levandi, kahevõistleja Allar Levandi isa, kauples võistlusteks relvad soomlastelt. Järgmisel EMil Saksamaal esitas Levandi soomlastele sama palve, aga nood teatasid, et ei saa aidata. Tegelik põhjus oli läbinähtav: Karp oli laenatud relvaga paljudest soomlastest parema tulemuse lasknud.

Aasta hiljem tagasi hankis Karp endale isikliku jahikarabiini. See seisab tal kodus teraskapis luku taga. Kapp on kinnitatud põranda külge. Politsei käib seda aeg-ajalt kontrollimas.

Oma esimese püssi hankis Karp aga juba siis, kui oli 10 või 11. See juhtus Siberis Krasnojarski krais, kuhu ta ema küüditati 1949. aastal koos kolme alaealise lapsega. (Isa suri Vorkuta vangilaagris 1947. aastal.) Väike Tiit läks lihtsalt poodi ja ütles, et tahab püssi. «Teadsin,» mäletab ta, «et nõel tuleb panna raua peale põigiti ja mida rohkem see toru poole keerab, seda parem püss. Maksin raha letti, võtsin püssi õlale – rihma sel polnud – ja astusin läbi küla kodu poole.»

Samamoodi mäletab ta oma esimesi laske Siberis. Valitses tuisune ilm, kui poisid läksid jõe peale tulistama. Tiit märkas, et teiste tabamused kalduvad kõik keskkohast paremale. Palus siis vanemaid kamraade, kas saab ka proovida. «Ma ei tea, kust mul see mõistus tuli, et sihiksin vasakule,» meenutab ta. «Lasin kaheksa!»

Hirmus tark sõdur

Aga Vene sõjavägi põlgas ta sellegipoolest algul ära – vererõhk oli liiga kõrge. Kuid aasta pärast oli siiski minek: sõja ajal sündinud poisse nappis. Karp ei raisanud seal aega, vaid tegi raadio- ja elektrotehnika endale üksipulgi sedavõrd selgeks, et tikkus sooritama radarijaama ülema eksamit. Teisisõnu: trügis ajateenijana ohvitseri kohale. «Eksamineerija ütles, et mul pole õigust seda eksamit teha,» räägib ta. «Seejärel üritas mind vahele tõmmata.» Tulutult. Lõpuks sai Karp oma tahtmise ning hakkas tavalise sõduripalga, 3 rubla ja 50 kopika asemel saama palju suuremat tasu – 25.80. «See oli kõva raha,» sõnab Karp.

Ja kulus peagi ära. Kui ta pärast kolmeaastast teenistust endise Karjala alal koju Kadrinasse naases, otsustas ta hakata maja ehitama. Sest kuidas sa ikka, täisjõus mees, elad oma perega, kes peagi kasvas neljaliikmeliseks, õe juures Kiviõlis pliidiga toas? Ta sai Rakveres tööd mehaaniku-energeetikuna, kuid igapäevased sõidud sinna röövisid majaehituselt liiga palju aega, mistõttu niipea, kui Kadrinas avati siirupitsehh, asus ta sinna tehnoloogiks.

1970. aastate lõpus algas Eestis BioEsti pesupulbri võidukäik. Selle tootmise käivitamisega Kadrinas tekkisid aga probleemid. Käis Karpki uut liini uudistamas, aga tuli joonelt tulema: silmad hakkasid keemiast vett jooksma. Aga kui Taani insener, kes tootmist seadistas, viimaks päris, kes teda asendama hakkab, oli tema tõlk kuulutanud: «Teid asendab härra Karp.»

«Mul tõusid ihukarvad püsti,» tunnistab Karp, «sest mul polnud keemiaga mingit pistmist.»

Kõigest kolme nädalaga tegi ta endale aga asjad selgeks. Karp jäi pesupulbri tootmist juhtima ligi 23 aastaks, kuni Venemaa turg, mis ulatus Valgest Musta mereni, eelmise kümnendi hakul kokku kuivas.

Parandamatu kirg

Kogenud mehi on aga alati tarvis. Sõber kutsus Karpi looma Kadrinas plasttorusid tootvat ettevõtet. Algul soetasid ühe tootmisliini. Siis teise. Siis kolmanda. Praeguseks on HAKA Plastil tootmisliine juba kuus. Sel suvel otsustas Karp firmast enda sõnul sujuvalt välja tulla. «Nüüd olen kaks kuud pensionil,» nendib ta.

Kuna kolm last, kaks poega ja tütar, on ammuilma suureks saanud, jääb Karbil rohkelt aega meelisharrastuseks, laskmiseks. Ja loomulikult võistlemiseks.

«Mille nimel te võistlete?» pärin. Pole ju jahipraktiline laskmine olümpiaala.

«Vaata, see on nagu haigus,» vastab ta. «Siiamaani tunnen, et kui võistlust ei ole, on midagi puudu.» Poisipõlves, meenutab ta, kõlbas võistlemiseks isegi see, kes suudab kõige kaugemalt bussipileti täpselt prügikasti visata.

Siis üllatab Karp avaldusega, et teab, mida ma kõige lõpuks teada tahan: nimelt, kui kaua ta kavatseb veel võistelda?

Jah, ta on mu lihtsa plaani läbi näinud.

«Keegi olevat tulnud 72-aastaselt jooksva metssea laskmises maailmameistriks,» lausub Karp. (Ta on jooksva põdra laskmises Eesti meister.) «Järelikult üks aasta on mul veel varu.»

Kui karikate tarvis pole kapi peal tõesti enam ruumi, siis medalite jaoks, osutab Karp esiku seintele, jagub vaba pinda veel piisavalt.

Galerii: EKRE peab suvepäevi

Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) peab täna ja homme oma suvepäevi Peipsi ääres Kauksi puhkekeskuses. Ürituse peakorraldaja on erakonna Tartu ringkond.

 

Vaata, kui kaugel tuleb hakata perearsti juures käima

Eesti perearstisüsteemi ootavad lähiajal ees suured muudatused. Kui praegu töötab enamus perearste üksinda, siis lähiaastatel peaksid nad koonduma tervisekeskustesse.

Kavas on rajada 55 piirkondlikku ja 47 kohalikku tõmbekeskust. Tervisekeskusega liitumine ei ole kohustuslik, perearst võib soovi korral jätkata ka iseseisvalt. Eestis töötab 74% protsenti perearstidest üksikpraksistes.

Tervisekeskuste rajamiseks sai Eesti Euroopa regionaalse arengu fondist 85,2 miljonit eurot,  millele lisandub keskuse rajajate omafinantseering 25% ulatuses ehk kokku peaks lähema kaheksa aasta jooksul Eesti meditsiinisüsteemi investeeritama 113,6 miljonit.

Interaktiivselt kaardilt näeb, milline peaks ideaalis välja nägema Eesti perearstide võrgustik kaheksa aasta pärast.

Video: setud valisid endale uue ülemsootska

Postimees vahendas täna otsepildis Seto kuningriigi päeva raames ülemsootska ametisse määramist ja kroonimist.

Uue ülemsootska ameti kohale kandideerisid Jane Vabarna ja Aivar Piirisild. Valituks osutus Vabarna.

Tänavune Seto kuningriigi päev on märgilise tähtsusega, kuna see on 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa aasta tippsündmus.

Seto kuningriigi päev hoiab Setomaa kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ning oskusi.

Pealava programmi leiab siit. Vabalava programmi saab vaadata siit.

Pisiperega väljas söömas käies peab leidlik olema

Tihtipeale võib väikelapsega väljas käies tekkida vajadus tal mähkmeid vahetada, kuid söögikohtades ei pruugi selleks võimalust olla ning lapsevanemal tuleb olla leidlik. 

Väikelapse ema Maarika Tamme sõnul valmistab see teinekord raskusi, sest Viljandis ei leidu eriti palju kohti, kus saaks lapsel mähkmeid vahetada. «Pingi peal, teiste eest varjatult saab asja ära tehtud,» ütles ta. 

Tualetis saab lapsega toimetada nii kraanikausi najale toetudes kui WC-poti kaanel. 

Väikelapsega Elle Vahtramäe rääkis, et korraliku mähkimislaua või privaatse ruumi puudumise korral saab minna autosse ja soojema ilmaga võib mähkemid vahetada lapsevankris. Pikema reisi korral saab alati teiste lapsevanemate käest uurida, millised paigad on lapsesõbralikud.

Võiks olla vastutulelik

Eesti lasterikaste perede liidu president Aage Õunap leidis, et vähegi beebisõbralik kohvik võiks hoolitseda selle eest, et nende klientidel oleks võimalik beebil mähkmeid vahetada ning suurematel lastel oleks mängunurk, kus värviraamatuga aega veeta. 

«Need ei ole ettevõttele suured kulutused, aga see loob perele positiivse meeleolu,» sõnas Õunap. 

Kui spetsiaalset mähkimislauda pole, võiks personal tema sõnul olla vastutulelik ning pakkuda võimalust beebiga igapäevastes olmeruumides toimetada.

Armeenia kohvik Soso Juures ei ole küll mähkimislauda muretsenud, kuid pakub vajaduse korral lapsevanemale eraldatud kohta beebi mähkmete vahetamiseks. Kohviku pidaja Sasun Hayrapetyanil on välja käia vähemalt neli sobivat kohta. Üks neist on nurgatagune laud, kuhu inimesed suhteliselt harva istuvad. Kui keegi parasjagu siiski seal einestab või soovib klient eraldatud ruumi, on ta pakkunud võimalust kasutada riietus- või laoruumi, mille võtit tuleb teenindajalt küsida. Neile, kes väljas einestavad, on teinekord pakutud võimalust varjuda terrassile viiva ukse taha. 

Vaid aastakese avatud olnud kohvikus Amrita ei ole samuti mähkimislauda, kuid vajaduse korral leitaks lapsevanemale kindlasti lahendus. Selleks tuleb pöörduda kohviku töötajate poole. Üks kohviku eestvedajatest Aavo Pärnsalu nentis, et peresid käib seal palju, kuid tema käest ei ole kordagi tuldud küsima mähkmete vahetamise võimalust. Kui aga kellelgi peaks soov tekkima, leiaks Pärnsalu lahenduse ning juhataks nad kohviku kohal olevasse seminariruumi, kus saaks omaette rahulikult toimetada.

Pisiperega arvestatakse

Fellini kohviku teenindaja Tiina Lõhmuse sõnul on söögikoht arvestanud sellega, et klientide seas on väikelastega peresid. Nii meestele kui naistele mõeldud tualettruumis on seina külge kinnitatud lahtikäiv mähkimislaud. Ruumi see ei võta ning kellelegi ette ka ei jää. 

Kärudega emmedele meeldib suvel Sakala keskuses asuva kohviku Harmoonia terrass. Sealgi ei ole tarvis pead vaevata sellega, kus lapsel mähkmeid vahetada, sest mähkimislauaga invatualett on kohviku ukse kõrval.

Politsei: liikluskäitumine ei ole märgatavalt paranenud

Ehkki tänavu seitsme kuuga on liiklusõnnetuste ja neis hukkunute või kannatanute arv mullu sama ajaga võrreldes veidi vähenenud, ei saa sellest politsei- ja piirivalveameti hinnangul välja lugeda liikluskäitumise märgatavat paranemist.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse juhi Sirle Pai sõnul on positiivne, et sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunuid viie võrra vähem kui mullu samal ajal. Kui eelmise aasta seitsme kuuga hukkus liikluses 42 inimest, siis tänavu on liiklusõnnetustes elu kaotanud 37 inimest.

Samuti on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga juhtunud veidi vähem liiklusõnnetusi joobes juhtide süül: mullu oli neid 89, tänavu 73. Samal ajal on politsei kõrvaldanud liiklusest rohkem alkoholi tarvitanud roolikeerajaid – sel aastal ligi 4500 –, ennetades sellega Pai sõnul liiklusohtlike olukordade tekkimist.

«Siiski ei ole need muutused arvudes olnud nii suured, et saaks rääkida positiivsest muutusest meie liikluskultuuris,» nentis ta.

Endiselt teevad politseile muret alkoholi tarvitanud autojuhid, kellest mõnikümmend jääb iga päev korrakaitsjatele vahele. «Samuti on suveperioodile omaselt teedel enam kiirustajaid ehk rohkem on tuvastatud juhte, kes on ületanud kiirust rohkem kui 20 ja 40 km/h,» ütles Pai.

Seitsme kuuga on politsei tabanud teedelt enam kui 25 300 kiiruseületajat, neist üle 15 300 ületasid kiirust 21–40 km/h.

Koduaias on imelihtne jõhvikaid, mesimurakaid ja pohli kasvatada

Aednik-aiakujundaja Piret Pihtjõe kinnitab, et metsamarjade kasvatamine koduaias ei ole sugugi keeruline, kui luua neile sobivad kasvutingimused.

Metsataimedele sobivaima kasvupinnasena nimetab ta freesturvast. Ehkki üksikuid taimi võiks peenrasse istutada nii, et täita istutusauk turbaga, ei pea Pihtjõe seda siiski mõistlikuks, sest turvas neutraliseerub sel moel üsna kiiresti. «Otstarbekam, loomulikum ja kenam on rajada turbapeenar,» õpetab ta.

Suurus loeb

«Turbapeenra suurus on aiakujunduslikust aspektist vaadatuna väga oluline. Liiga väike peenar ei pääse mõjule. Enamik metsataimi talub kasvatamist kõrgpeenras, aga jõhvikas võib seal kuivale jääda, kui peenart regulaarselt ei kasteta. Kõrgpeenar kuivab lauspäikeses kiiremini, aga kultuursordid jälle viljuvad päikese käes paremini,» argumenteerib aednik.

Kõige lihtsam viis aeda turbapeenar saada ongi Piret Pihtjõe meelest siiski niinimetatud kõrgpeenar rajada. «Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide või turbapätsidega. Kui tõstetud peenar ei meeldi, võib turbapeenra maa sisse ehitada. Ka jõhvikale meeldib selline kasvukoht paremini. Pinnasekihid eraldatakse peenrakanga või geotekstiiliga. Savine pinnas ei nõua kangast, sest see ei segune turbaga nagunii, aga liivase kihi peale peab kanga panema,» õpetab ta. Seevastu paesel pinnasel on turbapeenra tegemine tema kinnitusel ainuvõimalik kõrgpeenrana, sest maa sees liikuv pinnasevesi neutraliseerib turba.

Väetamine on tähtis

Piret Pihtjõe märgib, et koduaias kasvatatavad metsataimed vajavad saagi kandmiseks enamasti väetamist. Vaja on teada, kui palju taim mingis kasvu­etapis väetist vajab. Tuleb lugeda ka pakenditl juhendit ja pidada kinni reeglist «pigem vähe kui liiga palju». Külmakindlamatest Eesti kliimasse sobivatest metsataimedest nimetab ta harilikku jõhvikat, harilikku pohla, mesimurakat, ahtalehist mustikat, söödavat kuslapuud, hiina sidrunväändikku ja südajat aktiniidiat.

Nimi raba järgi

Jõhvikas on kaunis kääbuspõõsas, väga väärtuslike marjadega rabataim. Kasvupinnaseks sobib hästi freesturvas ja tema looduslikust kasvukohast tingituna niiskem pinnas. «Öökülmade eest saab koduaias jõhvikataimi kergesti kaitsta, visates näiteks vana voodilina taimedele peale. Väetada tuleb neid happelise täisväetisega (üks tikutopsitäis graanuleid ühe ruutmeetri  kohta või vedelväetist üks supilusikatäis kastekannu kohta) enne jaanipäeva, muidu kasvavad võrsed jõudsalt edasi, ei jõua enne talve puituda ja kahjustuvad pakasega,» märgib aednik.

Looduslike vormide seast on koduaias kasvatamiseks välja valitud viis jõhvikasorti, mis on oma nime saanud raba järgi, kust algmaterjal toodud: «Kuresoo», «Nigul», «Maima», «Soontagana» ja «Virussaare». Kaks viimati nimetatut on Pihtjõe andmetel suure saagikusega, hakkavad vilja kandma kaks kuni kolm aastat pärast pikeerimist ja on vähenõudlikud, aga nende marjad ei säili kaua. «Kuresoo», «Nigula» ja «Maima» on meeldiva värvuse ning kauem säilivate marjadega.

Piret Pihtjõe tõdeb, et pohl on suurepärane taim, mis takistab erosiooni ehk mulla ärauhtumist, sest ühe taime juured katavad umbes ühe ruutmeetri jagu pinda. Seega on hea kasvatada teda kallakutel muru asemel nii koduaias kui haljasaladel. «Hollandis kasutati pohlasorti «Koralle» esmalt haljastuses pinnakattetaimena juba 1969. aastal. Peagi märgati ka tema head viljakandmisvõimet ja teda hakati kasvatama marjataimena. Praegu on «Koralle» enim kultiveeritud sort maailmas,» teab Pihtjõe.

Tema sõnutsi on pohl väga dekoratiivne taim õitsemise ja viljade valmimise ajal ning sügisel, kui kogu lehestik külmade saabudes punetab. Passib hästi kasvama näiteks koos okaspuudega või pinnakattetaimena rododendronite vahele, kus küll viljasaak jääb tagasihoidlikuks isegi kõige valgemas kohas, sest pohl on valguslembene ja ei vilju hästi varjus. Peale freesturba sobib pohlale kasvupinnaseks ka liivane toitainevaene muld, millesse on segatud väetamata turvast. Sellisele niinimetatud nõmmealale sobib ta hästi koos kanarbiku, kadaka ja männiga.

Kevadel soovitab aednik pohlataimi päikese eest kuuseokstega kaitsta, sest pohl taastub halvasti: «Kevadine päike on üldse igihaljastele taimedele ohtlik, sest taim kuumeneb, aga külmunud pinnase tõttu ei saa juured vett kätte ja nii tekib füsioloogiline kuivus. Tihti arvame, et taime on kahjustanud külm või koerapiss, aga tegelikult on ta otsa saanud hoopis janu pärast, ära kuivanud.»  Pihtjõe kasutab pohla «Koralle» ka hauaplatside haljastamisel. Seda, kuidas hauaplatsi pohlaga haljastada, saab õppida tema e-kursusel.

Vähenõudlik mesimurakas

Seevastu mesimurakas on Piret Pihtjõe kinnitusel vähenõudlik ja ilus pinnakattetaim, kiire kasvuga ja võib kontrolli alt väljuda, kui teda aias ei piirata. «Aga titena on taim väga õrnuke ja suuremat tähelepanu vajav, teda ei tohi kuivale jätta ning ta tahab poputamist. Marja suurus oleneb tolmlemise kvaliteedist. Siinsete kuumade ilmadega valmib tolm halvasti ja puudub ka tema spetsiifiline tolmeldaja. Kimalane ajab küll asja ära, aga marjade suurus varieerub. Põhjamaa taimena on mesimurakal Eesti põldudel raske kohaneda, sest ta haigestub kergesti hahkhallitusse,» sedastab aednik. Looduslikult on mesimurakas tema teada levinud külmadel aladel põhjapoolkera parasvöötmes.

Rohkem tegeldakse mesimuraka kasvatuse ja marjade töötlemisega Soomes, kus ta on looduslik taim. Eestimaale on mesimurakas jäänud niiskest ja jahedast subarktilisest kliimaperioodist ning on looduskaitse all. «Aias väikesel alal seda kasvatades võib aga saada suurepärase suutäie ja jõulunapsu pealekauba. Kasvatatakse hübriidi Rubus stellatus × Rubus arcticus sorte «Aura» ja «Astra» ning Rubus arcticus’e sorte «Pima», «Mesm» ja «Mespi».

AEDNIK

Piret Pihtjõe on lõpetanud Räpina aianduskooli ning täiendanud ennast Eesti maaülikoolis ja Luua metsanduskoolis.

•  2009. aasta sügisel asutas ta osaühingu Sinu Aednik.
•  Ta lõikab õunapuid ja õpetab seda ka teistele ning jagab  kalmude kujundamise ja koduaedade rajamis  soovitusi.
• Piret Pihtjõe peab «Virkuse maastikukujunduse» blogi  (www.virkus.com/aiandus) ja annab nõu Facebookis.

 Allikas:  Piret Pihtjõe

Merevägi katsetab allveerelva

Merevägi harjutab Naissaare lähedal veealuste objektide lõhkamist, et katsetada meremiinide hävitamiseks kasutatavatele allveerobotitele hiljuti hangitud lisavarustust.

Eesti mereväel on meremiinide identifitseerimise ja hävitamise süsteem Seafox juba kümmekond aastat.

«Seafoxi lisakomponentide uue partii kasutusse võtmine eeldab katsetusi ning täiendavat praktilist väljaõpet merel. Sisuliselt on tegemist rutiinse miinitõrjealase väljaõppega uutele meeskonnaliikmetele, kellel pole kogemusi selle relvasüsteemiga,» ütles kapten Arvo Jõesalu kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.

Katsetuste käigus saadavad mereväelased Seafoxi varem välja peilitud veealuse objekti juurde ning paigaldavad allveeroboti lisavarustust kasutades selle külge lõhkelaengu. Seejärel õhitakse objekt kontrollitud tingimustes.

Katsetused laevadele ohtlikud pole ning Naissaare ümbruses ei ole tarvis harjutuste ajaks laevaliiklust sulgeda.

«Kuna lõhkelaeng on väike ning meie laev järgib kõiki kohustusi ja õigusi, mille on mereväele pannud rahvusvaheline mereõigus ja Eesti seadused, siis pole vaja suuremat mereala harjutuste ajaks sulgeda,» kinnitas Jõesalu.

Seafoxi süsteemid on olemas kõigil kolmel Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijal: Admiral Cowanil, Sakalal ja Ugandil.

Õhutemperatuur tõuseb 20 kraadi ümbrusse

Pühapäeval ulatuvad soojakraadid Eestis kuni 21ni, uue nädala esimeses pooles on oodata aga mõne kraadi võrra soojemat ilma.

Ilmateenistuse andmetel on pühapäeva öösel vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Puhub lääne- ja edelatuul 4–10, öösel põhjarannikul ning päeval saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja tuleb öösel 7–14 ja päeval 17–21 kraadi.

Esmaspäeval tuleb pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Päeva jooksul pilvisus hõreneb ja sajuvõimalus väheneb. Puhub lääne- ja edelatuul 4–10 m/s. Öösel on sooja 9–15 ja päeval 17–22 kraadi.

Teisipäeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Öösel puhub läänekaare tuul 2–8 ning päeval muutlik tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur ulatub öösel 7–12, rannikul 15, päeval 18–23 kraadini.

Kolmapäeva öösel tuleb vähese pilvisusega sajuta ilm. Päeval on ilm vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Öösel puhub muutlik tuul 1–7, päeval ida- ja kagutuul 4–10 m/s. Sooja tuleb öösel 9–15 ja päeval 19–24 kraadi.

Spaa valikul tasub teha põhjalikku eeltööd

Heaoluteenused on maailmas kõige kiiremini arenev ja suurem tööstusharu: 2014. aasta Flash Eurobarometeri eurooplaste turismi eelistuste raportis selgus, et 13 protsenti puhkuse planeerijatest valis sihtkohta heaolu-, tervise- või spaateenuste järgi.

Eestis on üle 30 spaahotelli, millest ligikaudu pool on ravispaad. Osutatavad tervise- või raviteenused sõltuvad spaa liigist. Spaa ja meditsiini valdkonnas lähtutakse põhimõttest, et ennetamine on parim ravi.

Spaateraapiat on rakendatud krooniliste haiguste korral ravi toetava meetodina. Välismaal on spaateenustena arendatud tervisepakette, näiteks kaalulangetamiseks, unehäirete raviks ja läbipõlemise ennetamiseks; operatsiooni- ja haigusjärgse, pea- ja seljavalu, elustiili, kroonilise valu jne jaoks. Sellised paketid kestavad neli kuni kuus päeva ja klient on spetsialistide hoole all.

Kuidas valida spaad?

Spaa veeprotseduuride toime põhineb laias laastus vee mineraalisisaldusel ja temperatuuril. Spaa ja füsioteraapia kombineeritud teenuste eesmärk on krooniliste haigustega inimeste valu leevendada, liikumisvõimet parandada, terviseteadlikkust tõsta ja üldist elukvaliteeti parandada.

Esmalt tuleks selgeks teha eesmärk: kas soov on lihtsalt lõõgastuda, veeta puhkust või tähtpäeva, nautida iluprotseduure või on mõni terviseprobleem; kas teenust kasutatakse üksi või koos pere või seltskonnaga, kas tahetakse ühekordset või regulaarset spaakülastust. Meditsiinilise probleemi ja krooniliste haiguste korral tasuks enne spaa külastust konsulteerida oma raviarstiga.

Kui eesmärk on selge, tasub uurida teenuseid. Võrrelge spaade teenuseid, hindu, kvaliteeti. Kui midagi on liiga odav, siis uurige, mille arvelt see tuleb. Spaade peamised teenused on massaažid, aroomiteraapia, kuuma kivi teraapia, iluprotseduurid (näo-, kehahooldus), akupunktuur või akupressuur, veeprotseduurid jne.

Spaasid on eri liike

Heaoluspaa teenused on keskendunud tervisele, fitnessile, energia taastamisele ja lõõgastusele. Valikus võivad olla jooga, pilates, lõõgastus- ja veeprotseduurid. Raviteenuseid ei pakuta. Programmid on keskendunud kindlale eesmärgile, võimalik on saavutada püsivaid elustiilimuudatusi. See sobib ühiskülastuseks.

Mõni eelistab spaas olla mitu päeva koos ööbimisega, mõnel juhul ongi sätestatud miinimumperioodi nõue, näiteks kaks-kolm ööd, kuid on ka päevaspaa võimalus.

Kuurortspaa pakub lõõgastust koos puhkusega. Spaateenustega saab nautida vabaajaharrastusi. See on suurepärane valik pereliikmete või kaaslastega puhkuseks, kus üks soovib lõõgastusprotseduure ja teine saab samal ajal osaleda vabaajategevustes.

Päevaspaa eesmärk on lõõgastus ja hoolitsus. Päevaspaasse minnakse üheks-kaheks protseduuriks, külastuse kestus on tavaliselt üks-kaks tundi. Sagedasemad on iluteenused (maniküür, pediküür, näohoolitsused) ja massaaž. Võrreldes teiste spaadega võivad pind ja ruumid olla väiksemad, kuid hind on madalam, sest ei pea ööbima.

Ravispaa ehk medispaa omab Eestis terviseameti tegevusluba haiglavälise eriarstiabi osutamiseks. Pakutakse taastus- ja kuurortravi ning traditsioonilisi spaateenuseid. Nimekirjast võib leida toitumisnõustamist, akupunktuuri, holistilisi teraapiaid.

Medispaa on kombinatsioon kliinikust ja päevaspaast. Välismaal võib teenuste nimekirjast leida arsti supervisioonil sooritatavaid iluprotseduure, näiteks naha keemiline või mikrokoorimine, täitesüstid (Botox), laserravi jne. Medispaad pakuvad haiglatega võrreldes suuremat mugavust ja luksust.

Info kogumine

Lugege spaade kodulehekülgi, vajadusel helistage spaasse, uurige kodukorda ja terapeutide kvalifikatsiooni, milliseid tooteid ja aparatuuri kasutatakse iluprotseduuridel (tehnika on kallis, aga uuem on tervisele ohutum ja valutum), mitu korda on vaja protseduuri läbida tulemuste saavutamiseks, tuttavate spaakogemusi. Enne broneeringu tegemist võib paluda spaaruume vaadata, võimalusel broneerige aeg kohapeal, et veenduda, kas spaa vastab teie ootustele.

Kui soovite vaikust ja rahu, uurige, milline klientuur spaas sagedamini liigub. Võib-olla ei leia te spaas, mida külastatakse väiksemate lastega, soovitud rahu.

Oluline võib olla asukoht. Kas spaa peaks olema teie lähiümbruses, millises keskkonnas, millise infrastruktuuriga.

Puhtus ja hügieenireeglite täitmine on tähtsad. Teada on, et niiske ja soe keskkond on meeltmööda seentele ja bakteritele, mittesteriilsete tarvikutega võivad levida vere kaudu edasi kanduvad infektsioonid.

Võimalusel vaadake üle, milline näeb välja vesi, uurige, kas massaažis või iluprotseduuridel vahetatakse käterätte iga kliendi järel, kuidas puhastatakse maniküüri- või pediküüritarbeid või kas on võimalik tulla oma tarvetega.

Välismaal veenduge, et meditsiinilistel protseduuridel kasutatakse ühekordseid nõelu (nõelravi, ilusüstid) jne.

Koostage kodus nimekiri, millest enne protseduuri spaaterapeuti informeerida: võimalikud terviseprobleemid; rasedus; allergiad; varasemad negatiivsed kogemused, mida soovite vältida jne. Vajadusel esitage küsimusi protseduuride, tulemuse säilitamise jne kohta.

Kuidas saavutada hea spaakogemus?

Spaaekspert Anitra Brown annab soovitusi, mida jälgida:

* Spaaterapeut on professionaalne.

* Spaahoolitsus algab broneeritud ajal. Terapeut peseb käsi enne protseduuri sooritamist.

* Sessiooni ajal ei peaks terapeut liigselt rääkima, eriti eraasju, vaid andma lühidalt töösse puutuvaid selgitusi. Reeglina on klient tulnud spaasse lõõgastuma ja puhkama ning pidev rääkimine ei võimalda seda.

* Massaaži ajal sooritatava surve tugevus peab olema kliendile vastuvõetav. Kui klient kurdab valu, tuleb sellega arvestada.

* Protseduuri ajal on terapeut kogu aeg kliendi juures, klienti ei jäeta üksi. See on seotud kliendi turvalisusega.

* Terapeut võib esitada küsimusi koduse nahahoolitsuse kohta, kuid ei tohi survestada klienti ostma spaas pakutavaid tooteid, kui klient seda ei soovi.

* Kliendil peab olema võimalus esitada küsimusi enne protseduuri, selle ajal ja pärast seda.

* Enne aja broneerimist on kliendil võimalus tutvuda spaateenuste ja keskkonnaga.

Ksenia Zheltoukhova ja Stephen Bevani 2011. aastal koostatud aruande „Töövõimeline Eesti? Luu- ja lihaskonna vaevused ning Eesti tööturg” järgi vähendavad luu- ja lihaskonnavaevused vähemalt poolte töötajate töövõimet Eestis, mille tõttu tekib aastas peaaegu 400 miljonit eurot kaudseid kulusid.

Pea- ja seljavalud on maailmas sagedane arsti juurde pöördumise põhjus tööealiste inimeste seas.

Järgnev spaapakettide kirjeldus annab sagedaste selja- või peavaludega klientidele ülevaate, mida võib välismaa spaapakettidest leida, ja ideid kodumaa spaadesse rakendamiseks.

Seljatervise toetamine

Paketid on keskendunud kas seljavalude ennetusele ehk terve selja hoidmisele või ravile. Alaseljavalu ei ole alati võimalik ennetada (vananemist ei saa vältida), kuid vähendada saab alaseljavalude negatiivset mõju inimesele. Tervisliku elustiili, tööergonoomika ja sellealane nõustamine aitab sellele kaasa.

Alaseljavalude ravis kasutatakse ravimeid, füsioteraapiat, ravivõimlemist, klientide nõustamist, massaaži, nn seljakooli, rühmateraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, manuaalteraapiat. Paljudes Euroopa riikides määravad arstid luu- ja lihaskonna probleemide korral, mille alla kuulub krooniline alaseljavalu, balneoteraapia ja spaateraapia.

Balneoteraapia tähendab ravivanne mineraaliderikka veega, kus veetemperatuur on vähemalt 20 kraadi ja vee mineraalisisaldus 1 g/l. Spaateraapia all mõeldakse füsioteraapiaprotseduure spaakuurordis.

Spaateraapiat on rakendatud eraldi ja koos ravivõimlemise, füsioteraapia, klientide seljavalude alase teadlikkuse tõstmise, massaaži, mudaravi ja süsihappegaasi ravivannidega.

Välismaa seljaravi pakettidest leiab veel vesivõimlemise, akupunktuuri, ujumise, meditatsiooni, kinesioloogia, jooga, individuaalse psühhoteraapia, laserravi, TENSi (transkutaanne elektriline närvistimulatsioon), kinesioteipimise jne.

Peavalu ennetamine

Elukvaliteeti mõjutavad sagedased ja kroonilised peavalud. Migreeni esineb maailmas 10 protsendil, pingepeavalu on kogenud elu jooksul umbes 80 protsenti inimestest.

European Headache Federationi peavalu ravijuhendi (2007) järgi on mittemedikamentoossetest meetoditest efektiivsed järgmised teenused:

* nõustamine peavalu olemusest, põhjustest, ravivõimalustest, võimalikest migreeni teket vallandavatest teguritest, elustiilist;

* füsioteraapia;

* tööasendi korrigeerimine, kodused võimlemisharjutused;

* biotagasiside meetod, relaksatsiooniteraapia;

* kognitiiv-käitumuslik teraapia;

nõelravi;

* paikne jaheda kasutamine;

* lõõgastumine, aja maha võtmine, massaaž või soe vann;

* stressi juhtimise meetodid – hingamis- või relaksatsiooniharjutused, meditatsioon, jooga, muusikateraapia vms;

regulaarne liikumine.

Peavalupaketid välismaa spaades sisaldavad veel traditsioonilist Hiina meditsiini (TCM), loodusravi, toitumissoovitusi, refleksoloogiat, külma kivi teraapiat, aroomiteraapiat, akupressuuri, kinesioteipimist jne.

Spaades saab keskenduda oma tervisele ja heaolule, saavutada sisemist tasakaalu ja selgust ning taastada tervist. Soovi korral leiab igaüks midagi enda jaoks.

Karksi lennuväljal maanduma pidanud lennuk sõitis Polli õunaaeda

Täna Polli lennuväljal peetav Karksi üheksas lennupäev algas äpardusega, kui kella 10.30 ajal vihmast märjal ja pehmel lennuväljal maanduma pidanud Cessna-172 ei saanud pidama ning sõitis õunaaeda, inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.

„Siin on lühike maandumisrada, mis on kapriisne, paraku hindas vähese kogemusega piloot olukorda valesti. Ta oleks pidanud uuele ringile minema, hoog oli liiga suur, pidurdamisel jooksis masin rajalt välja,“ kirjeldas lennupäeva korraldaja Hendrik Agur.

Ta möönis, et kiirus oli väike ning keegi vigastada ei saanud, aga tiivad said vastu kuuske ja õunapuud sõites kahjustada. „Kõik saab ära remontida, aga see on suur töö ja vaev ning piloodile, kes sellega hakkama sai, läheb kalliks maksma,“ tõdes Agur. Ta ütles, et lennuametit on õnnetusest teavitatud.

Seoses madalate pilvedega on Polli lennuväljale täna maandunud vaid neli lennukit, neist rivis on hetkel kolm. „Lubanud on tulla kolm kopterit ja 10 lennukit,“ rääkis Agur. Juhul kui õhusõidukid veel saabuvad, siis toimuvad Aguri kinnitusel Karksi kohal lennukite täpsusmaandumised ja pommitamised. Samuti on plaanitud preemialennud eesootava Karksi jooksukrossi parimatele ja Mulgi maratonil abistanud vabatahtlikele.

Tule- ja veeõnnetustes on tänavu hukkunud 54 inimest

Kui tulekahjudes on tänavu seitsme kuuga elu kaotanud kolm inimest rohkem kui mullu samal ajal, siis veeõnnetustes hukkunute arvu on jahe suvi vähendanud, siiski on vee- ja tuleõnnetused nõudnud sel aastal kokku juba 54 elu.

Päästeameti andmetel on Eestis sel aastal 26 tulekahjus hukkunud 32 inimest. Seejuures oli ameti pressiesindaja sõnul kaks põlengut, kus kummaski kaotas elu kolm, ja üks tulekahju, kus hukkus kaks inimest. Mullu samal perioodil nõudsid tulekahjud 29 inimese elu.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Kairet Kõljala sõnul mängib tulesurmade puhul endiselt rolli hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, eelkõige suitsetamisel, ning märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et üle poole tulekahjudes hukkunutest olid alkoholijoobes.

«Toas suitsetamine ja alkohol moodustavad väga ohtliku kombinatsiooni, mida annaks kindlasti vältida. Muidugi tuleb endiselt rõhutada ka töökorras suitsuanduri vajalikkust, mis tulekahjust õigeaegselt märku annab ning elusid säästa aitab,» ütles ta.

Veeõnnetustes on sel aastal elu kaotanud 22 inimest, samas kui mullu samal ajal oli uppunuid koguni 40. Kõljala sõnul on jahe suvi inimesi kindlasti veekogudest ning võimalikest õnnetustest eemal hoidnud, siiski ei tohiks kaotada valvsust ka soojade ilmade saabumisel.

Ta nentis, et veeõnnetuste puhul torkavad eriti valusalt silma lastega juhtunud õnnetused. Tema sõnul peaksid lapsed veekogude ääres käima ainult koos täiskasvanuga ning sealgi peab täiskasvanu järelevalve ja tähelepanu olema suunatud vaid lastele.

Kõljalg märkis, et veekogude ääres peavad hoolsalt käituma ka täiskasvanud, kes on peamised veeõnnetuste ohvrid. «Tihtipeale satuvad inimesed ohtu tegurite tõttu, mis polegi ujumiskavatsusega seotud, seega ei tohi veekogude riske alahinnata ning enda ohutuse tagamisse tuleb suhtuda tõsiselt,» ütles ta.

Galerii ja video: Obinitsas algas Seto kuningriigi päev

Postimees vahendas täna otsepildis Seto kuningriigi päeva avatseremooniast Obinitsas, pärastlõunal toimub ülekanne ka ülemsootska kroonimisest.

Ülemsootska ametisse määramisest ja kroonimisest saab otseülekannet vaadata kella 16.20–17.30.

Tänavune Seto kuningriigi päev on märgilise tähtsusega, kuna see on 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa aasta tippsündmus.

Seto kuningriigi päev hoiab Setomaa kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ning oskusi.

Pealava programmi leiab siit. Vabalava programmi saab vaadata siit.

Viktor Šenderovitš: elutähtis küsimus

Rahvusvahelise tribunali organiseerimise torpedeerimine ja eemaletõukav klounaad kord kõneleva ja siis mittekõneleva Kovtuniga (Litvinenko tapmist käsitlevas kohtuasjas Londonis) on Venemaa administratsiooni kaks avalikku katset seista vastu rahvusvahelisele kohtupidamisele. Siinkohal pole võimalik, tõtt-öelda, isegi muid seletusi välja mõelda, kirjutab Vene kirjanik-satiirik Viktor Šenderovitš veebiväljaandes Ježednevnõi Žurnal.

Need katsed osutavad otse Venemaa juhtkonna osalusele mõlemas kuritöös – viimane on selge ka praegu, aga peagi saab see ametlikult tõestatud.

Mis saab edasi? Pole raske ennustada. Kremli keeldumine tunnistada ilmset, edasine isolatsioon, sanktsioonide tugevdamine, sõjalise vastasseisu ohtlik lähenemine...

Mõistan hästi neis kuritegudes osalenud inimeste loogikat. Mõistan Putinit ja inimesi FSB ning kaitseministeeriumi juhtkonnast, kes andsid loa Litvinenko mõrvaks, kes on otseselt vastutavad sõja vallapäästmise eest Ukrainas, separatistide varustamise eest surmarelvaga, mis tappis Boeingu reisijad... Roimarid lükkavad tasumisetundi edasi ja püüavad selle eest pääseda. Nende asemel talitaks igaüks nõnda; valitud taktika ei tekita küsimusi.

Ent ma ei mõista venemaalaste loogikat, kes lasid end mentaalselt muuta mõrvarite pantvangideks ja marsivad, rõõmsalt silmi kinni pigistades, üksmeelsetes kolonnides põrgule vastu. Vähemalt sotsiaal-majanduslikule põrgule...

Ja oleks veel tegu, tõesti, pelgalt orwellilike «proledega», kes on propaganda poolt maad ligi surutud (neid on paras isegi haletseda) – ent põrgu kannustamises osalevad inimesed, kes valdavad täiel määral arvutihiirt ja, tähendab, evivad hõlbust ligipääsu tõese infoni.

Ja tegu nagu poleks idiootidega, kes ei suuda sammu jagu ette näha...

Mis siis paneb neid nõnda talitama?

Vastus on banaalne: argus. Ja juba arguse tagajärjena – Stockholmi sündroom. Enda mentaalne vangiandmine bandiidile, mis vabastab inimese eksistentsiaalsest isiklikust valikust.

See sündroom vähendab pantvangide kollektiivse vabanemise võimalusi ja on lõppkokkuvõttes ohtlik – rääkimata küsimuse eetilisest poolest. Kuna hea on surra rahus endaga, ent häbiväärne, olles rahus bandiidiga...

Kõik totalitaarsed režiimid on seestpoolt seda diagnoosi täis. Mida ohtlikuma režiimiga on tegu, seda häbitum on reeglina selle üle rõõmustamine, et su elu on bandiidi käes. Põhja-Koreas kiljuvad miljonid hüsteeriliselt juba järjekorras kolmandat Kimi nähes.

Nad kiljuvad, et summutada oma hirmu.

Meie veel ei kilju massiliselt, ent hirm istub juba ajukoores.

Jutt ei käi siin müüdavast putinlikust eliidist, kes juba ammu saanud osanikeks ja kardavad seda osa kaotada (siin puhul on kõik selge ilma psühholoogia sügavustesse laskumata) – ma räägin «normaalsetest» inimestest, kes on sidunud oma ja oma laste elu vene kultuuri ja vene maastikega, mitte kodumaa viljasalvede riisumisega. Ma räägin neist, keda lööb kõige valusamalt nüüd juba lähitulevik.

Ja olen sunnitud jutumärgistama sõna, mis iseloomustab selle putinliku elektoraadi osa normaalsust: kui see on «norm», on see väga kaugel mitte vaid väärikusest, vaid ka enesealalhoiust.

Mu meelest on Venemaa asukail viimane aeg endale midagi selgeks teha (no kas või tulevaste rahvusvaheliste resolutsioonide stenogrammid) – ja mõista erinevust isiklike ja Kremli administratsiooni huvide vahel.

Massimõrvades süüdiolijail pole mingit tulevikku väljaspool absoluutset võimu Venemaal; ja neid ei hirmuta enam mingid sanktsioonid ega peata mingi veri: hullem sellest, mida nad väärivad, neil enam olema ei saa.

Aga meil?

Põllumees saab saagi tavapärasest hiljem

Soojaga kitsi olnud suvi ei kurvasta mitte ainult puhkajat, kes mereranda ei pääse, vaid ka põllumeest, kes võrreldes varasemate aastatega saagi tükk maad hiljem kätte saab.

“Kõigega läheb veel aega,” ütles Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp ja lisas, et kombainid nii pea põllule ei pääse. Kui ilmad lubavad, saab ehk järgmisel nädalal talirüpsi ja -otra võtta, nisu ja rapsiga läheb aga veel paar nädalat aega.

“Võrreldes varasemate aastatega on kõik paar nädalat nihkes,” sõnas Lepp.

Sama ütles ka rukkikuningas Hans Kruusamägi, kes meenutas, et eelmisel aastal alustati saagikoristusega juba juuli lõpus. “Sel aastal kisub see sinna 10. augusti kanti,” sõnas ta.

Põllud on tema hinnangul ilusad, aga rukis on veel toores. “Vili on veel isegi rohekas, nii et peame kannatama ja ilmale lootma. Meie kandis läheb koristuseni paar nädalat kindlasti veel,” ütles rukkikuningas.

Kruusamägi sõnul paistab saak hea tulevat, aga enne ei saa lõplikku hinnangut anda, kui see on salves.

Rabaveere Farm OÜ juhatuse liige Olav Kreen rääkis, et pikale veninud kuivaperioodi tõttu kevade lõpu poole jäi talivilja kasv kinni ja suvivili ei võrsunud nii hästi kui võinuks. “Sestap on pilt praegu keskmine ja rekordaastat kindlasti ei paista,” ütles ta.

Ka tema ettevõttes saavad kombainid põllule pooleteise või kahe nädala pärast. “Rukis ja taliraps on näiteks veel toored. Ilusat suve pole ju olnud, mistõttu pole ka kiiret kasvuperioodi olnud,” kõneles Kreen ja lisas, et kõige ilusam paistab praegu olevat hoopiski hernepõld.

Maisipõlde, mis Voore Farmi maadel laiuvad, aga kiita ei saa. Mais paistab üsna niru. Margus Lepp ütles, et eks see sõltub külviajast ja ilmast, sest Eestis on tänavu ka väga ilusaid maisipõlde.

Talivili on Voore Farmis kenasti valminud, kuid kevadel külvatud viljade kohtade sama öelda ei saa. Just seetõttu, et nende juurestik arenes kõige külmemal ja kuivemal ajal. Margus Lepp ei osanud ennustada, milliseks kujuneb saak, kuid tema hinnangul oli eelmisel aastal näiteks oder paremas seisus kui tänavu. “Eks koristus näitab lõplikku tulemust,” sõnas Lepp.

Küsimusele põllumehe jaoks ideaalse ilma kohta vastas Olav Kreen, et palub alati külvi alustades, et oleks nii päikest, vihma, tuult kui jahedust, aga kõike seda võiks olla mõõdukalt, samas ei tasu kunagi ilma peale pahane olla. “Tuleb harjuda loodusega koos elama ning kohati on see ju ka väljakutse põllumehele,” ütles Kreen.

Seakasvataja: meil hakkas siin asi juba arenema ja plaane oli palju, kuid nüüd...

Roosna-Alliku vallas Valasti külas murdis seakatk sisse Järvamaa ühte suurimasse, Mahetooted OÜ-le kuuluvasse seafarmi, see tähendas surmaotsust ligemale poolele tuhandele loomale.

Seafarmi omanik Marko Alev on nagu teisedki Eesti seakasvatajad elanud viimasel ajal nagu püssirohutünni otsas. Aafrika seakatku tõkestamiseks olid kasutusele võetud kõik ettevaatusabinõud.

Eriti närvesöövaks läks olukord, kui sellel nädalal üks kärssnina hinge heitis. Mõni siga ikka vahel sureb ja Alevite pere lootis parimat. Peagi suri aga ka teine. Proovid saadeti kohe laborisse.

Järgnes ülimalt närvesööv ootamine, sest meedia raporteeris samal ajal katku levikust. Kolmapäeva õhtul sai peremees veterinaarilt kõne kardetud sõnumiga, et tegu on Aafrika seakatkuga.

Need kaks sõna tõmbasid Alevite aastatepikkusele tööle hetkega kriipsu peale.

Eile hommikul sigade tapmist oodanud Marko Alev tunnistas, et esimest korda elus võttis ta rahustit, et raske päev üle elada. Neljapäeval paika pandud kava järgi kulub tema 478 sea tapmisele ja farmist minema vedamisele kuni kaks päeva.

Alev ütles, et kõige rohkem pelgabki ta hetke, kui kõik sigade hävitamiseks vajalikud tööd on tehtud ja farmis valitseb tühjus. Olid ju suured plaanid, mis aasta-aastalt kasvanud. «Meil hakkas siin asi juba arenema ja plaane oli palju, kuid nüüd...,» ohkas mees.

Mis edasi saab, ei oska ta öelda. «Ei tea, millal see katk taanduma hakkab ja mis siis saab,» sõnas ta.

Alev tunnistas, et majandusliku kahju peale pole ta suutnud veel mõeldagi, sest hinge närib valu loomade, eriti väikeste põrsaste pärast. Ta selgitas, et sigu kasvatatakse liha tarvis ja seetõttu on looma hukkamine loomulik. Kui aga korraga tapetakse kõik, nende seas ka emised ja põrsad, on see midagi muud.

Riigiasutustele Alevil katkuga võitlemise osas suuri etteheiteid pole, kuid ta arvab, et metssigu oleks tulnud rohkem küttida.

Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis ütles, et Alevite farmis olid vajalikud ohutusnõuded täidetud. Kuidas haigus sigadeni jõudis, ei oska aga ka tema öelda.  Ta selgitas eile pärastlõunal, et plaanide järgi  peaks olema loomad reede õhtuks tapetud.

Leisi andmetel on maakonnas 1. mai seisuga 2796 siga. Suuri farme on Järvamaal viis, lisaks Valasti külas asunud farmile Päidla OÜ Amblas, Koigi Mõis OÜ Koigis,  Rakvere Farmid AS Väätsa vallas ja üks eraisik Türi vallas.

Koigi Mõis OÜs kasvab praegu ligemale 300 siga. Asutuse juhataja Ain Rool võttis olukorra kokku kahe sõnaga: «Hirmus elame.»

Rool selgitas, et ohutusnõuded on täidetud, kuid see ei taga katku eemalejäämist. «Ega me tööd seisma saa panna, loomad vajavad söötmist ja hooldamist,» lisas ta. Ka Rool on seda meelt, et katku pidurdamiseks oleks tulnud metssigade arvukust tunduvalt vähendada. «Metssigu on väga palju, ei saa enam kartulitki kasvatada,» sõnas ta.

Järvamaa jahindusklubi juhatuse liige Toomas Marrandi on seakasvatajatega päri, et mets­sigade arvukust tuleb piirata, sest lisaks katku levitamisele teevad nad ka põldudel palju kahju.

Marrandi selgitusel on aga ka jahipidamine praegu piiratud. Tema meelest tuleks jahimeestele anda vabamad käed, sealhulgas võiks ajutiselt lubada küttida summutitega ja kasutada valgusteid.

«Kui riik metssigade küttimist toetaks, suudaks jahimehed nende arvukuse raamidesse suruda,» arvas Marrandi.

Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Mahetooted OÜle kuuluvas seakasvatusettevõttes kehtestas Järva maavanem Alo Aasma taudipunktis karantiini. Samuti kehtestas maavanem ohustatud tsooni kolme kilomeetri raadiuses ümber taudipunkti ja järelevalvetsooni kümne kilomeetri raadiuses ümber taudipunkti (vaata kaardilt).

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus – kuni sada protsenti loomadest.

Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea haigestumise kohta.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Varblas põlesid puidutööstuse hooned

Pärnumaal Varblas põlesid täna öösel lahtise leegiga puidutööstuse hooned, inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Lääne päästekeskuse valvepressiesindaja teatel sai häirekeskus tuleõnnetuest teate kell 00.19. Päästjate sündmuskohale jõudes põlesid saekaatri hooned suure leegiga. 

Põlengust oli haaratud puidutööstuse kaks hoonet kogupindalaga 50x100 ruutmeetrit ja puidukuivati.

Kustutustöödel osales seitse päästeautot, samuti Vatla vabatahtlikud. 

Põleng saadi kontrolli alla kell 2.40 ja kustutustööd lõpetati kell 6.26.

Tulekahju tagajärjel hävist suures osas hoone katus ja kuivati osa suurusega 10x15 ruutmeetrit. 

Millest põleng alguse sai, pole seni teada ja selle väljaselgitamisega tegelevad menetlejad. 

Tulekahju ajal hoones tootmist ei toimunud, viimased töölised lahkusid seakaatrist eelmise päeva õhtul kella viie paiku.

Jõgevamaal sai liiklusõnnetuses viga kaks mootorratturit

Jõgevamaal Palamuse vallas juhtus eile ennelõunal liiklusõnnetus, kus sai kaks mootorratturit vigastada.

Politsei- ja piirivalveameti korrapidaja sõnul juhtus õnnetus kella 11.30 ajal Jõgeva-Palamuse-Saare teel, kus 33-aastane Rain sõitis mootorrattaga Suzuki VZR 1800 otsa ees liikunud mootorrattale Suzuki RF 600R, mida juhtis 32-aastane Kaimar.

Kokkupõrke tõttu kukkunud Kaimarile andis kiirabi kohapeal esmaabi, samuti kukkunud teine mootorrattur toimetati Jõgeva haiglasse.

Mootorrattur sai vigastada ka õhtul Maardus aset leidnud liiklusõnnetuses. Politsei andmetel juhtus õnnetus kell 17.53 Maardu ja Meriste tee ristmikul, kus 60-aastane Georgi sooritas mootorrattaga Yamaha XVS 1300 CU parempööret, kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus. Mees toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Fotod: Paide vallas süttinud auto hävis täielikult

Reede õhtul kella 22.40 paiku kutsuti päästjad Paide valda Otiku külla, kus külavahelisel kruusateel põles sõiduauto Opel.

Kinnitamata andmetel sõitsid selle autoga noored, ühel hetkel läks masin põlema ning autos olnud seltskond lahkus sõiduki juurest.

Majast, mille lähedal Opel põlema läks, jooksid inimesed kustutitega auto juurde. Ent kui nähti, et leekides on auto tagumine ots bensiinipaagi juurest, ei võetud riski hakata ise kustutama, vaid oodati ära päästjad.

Loetud minutitega oli kogu auto leekides. Paide päästjad kustutasid tulekahju, sõiduk hävis täielikult. Sündmuskohale kutsuti ka politseinikud.

 
 

Kas kookosvesi on parem kui tavaline vesi?

Kookosvett reklaamitakse sageli kui väga toitaineterikast ja looduslikku jooki.

 

Kuigi kookosvesi on spordijoogile tervislikum alternatiiv, pole see siiski kõiki kiidusõnu väärt, teatab huffingtonpost.com.

Tegemist on kookospähkli sees sisalduva vedelikuga, mis sisaldab keskmiselt 45 kilokalorit, 11 grammi süsivesikuid, millest üheksa on looduslikud suhkrud, 70 mg soodiumi ja 500 mg kaaliumi ühe tassitäie kohta.

Pudelivees loomulikult kaloreid ega süsivesikuid pole. Spordijoogi vastavad näitajad on 55 kilokalorit, 14 grammi süsivesikuid, millest kõik on lisatud suhkrud ning soodiumi 105 ja kaaliumi vaid 30 mg.

Kookosvee mõju spordist taastumisele on vähe uuritud, peamised tulemused viitavad, et taastumisprotsessi see märgatavalt ei kiirenda. Janu kustutav toime on tavalisel veel, kookosveel ja spordijoogil ühesugune.

Kui võrreldi spordijooki ja lisatud soodiumiga kookosvett, siis avastati, et need hüdreerivad keha paremini kui tavaline vesi, kuna imenduvad vereringesse kiiremini. Samas kui trenni tegeva inimese toidulaud sisaldab piisavalt soolasid ja mineraale, imendub ka tavaline vesi piisavalt kiiresti.

Seetõttu on paar-kolm korda nädalas 60 minutit treenivale inimesele parim spordijook ikkagi tavaline vesi. Suurema koormusega treenijad võiks soovi korral vahel ka kookosvett juua.

Veebikonstaabel hoiatab Weekend Festivalile pileteid müüvate eraisikute eest

Veebikonstaabel Maarja Punak on saanud mitu teadet eraisikute kohta, kes müüvad järgmisel nädalal Pärnus toimuvale Weekend Festival Balticule pileteid, mida neil tegelikult ei ole.

«Huvilised, olge tähelepanelikud eraisikutelt «hea» hinnaga Weekendi piletite ostmisel. Praegu on minuni jõudnud juba kaks juhtumit, kus müüakse pileteid, mida tegelikult müüjal olemas ei ole,» hoiatas veebikonstaabel sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et politsei jaoks on Weekend Festival selliste juhtumite ning staabi ehitamisega juba vaikselt pihta hakanud.

Pärnus toimub 6.-9. augustini Baltikumi suurim tantsumuusikafestival Weekend Festival Baltic.

Loe ka politsei soovitusi, kuidas üritus ohutult ja konfliktideta mööda saata: Politsei soovitused Weekend Festival Baltic minejatele

Tutvustame kodudisaini: String riiul

Kui mõelda Rootsi disainile, tuleb paljudele esimesena meelde Ikea. «Tegelikult on see riik sünnikohaks mitmele disainiikooni staatust nautivatele mööbliesemele. Üheks selliseks on String riiulid, mis on püsinud populaarsena juba üle 60 aasta,» rääkis ELKE Mööbli tegevjuht Siim Siigur.

String on tema sõnul tegelikult mitte lihtsalt riiul, vaid riiulisüsteem, mille suurimaks võluks on geniaalne kombineerimisvõimalus. «See ja lihtne, selge ning ajatu disain muudavad Stringi sobivaks mistahes ruumile,» rääkis Siigur.

String ja Bonnier

Kõige algupärasema String riiulisüsteemi autoriks on rootsi arhitekt ja disainer Nils Strinning, kellele andis esimese riiuli tootmiseks 1949. aastal tõuke Bonnieri kirjastus. «Nimelt otsustas kirjastus, et kui ärgitada rootslasi rohkem raamatuid ostma, peaks neil olema ka üks korralik riiul raamatute hoidmiseks.  Seetõttu korraldaski Bonnier konkursi, mille eesmärgiks oli leida praktiline, taskukohane ja kergelt kokkupandav raamaturiiul. String riiul pälvis konkursil esikoha,» jutustas Siigur. «Muide, Bonnieri riiulikonkursi näol polnud sugugi tegu väikese kohaliku võistlusega. String riiul tuli võitjaks 194 konkursitöö hulgast, mis esitati erinevatest riikidest üle maailma.»

Osake pea igas kodus

Huvitav on Siiguri sõnul ka fakt, et tegelikult on osake Stringi pea igas kodus. «Nimelt jõudis Nils Strinning enne Stringini jõudmist leiutada ja kasutusele võtta plastikuga kaetud terasest traatkorvid, mis teeb temast garderoobide korvsüsteemide eelkäija, » selgitas ta.

Aastakümnete jooksul on algupärane String pea samal kujul säilinud. Täna müüdavatele riiulitele on lisandunud vaid mõned täiendavad moodulid, laienenud on ka värvi- ja materjalivalik.  ELKE Mööbli salongis saab üht versiooni Stringist ka kohapeal näha. «Kuna String koosneb erinevatest moodulitest, mida saab ise vastavalt ruumile ja maitsele kombineerida nende kodulehel, varieeruvad ka hinnad. Näiteks on 80 sentimeetrit laia ja 2 meetrit kõrge nelja vahega ja kahe sahtliga riiuli maksumuseks orienteeruvalt 680 eurot,» rääkis Siigur.

Kiviõlis Erra jõest leiti uppununa naisterahvas

Häirekeskus sai täna kell 18.50 teate, et Kiviõlis Mäepealse tee juures Erra jões on uppunud naisterahvas.

Sündmuskohale sõitsid päästjad Kiviõli päästekomandost, kes tõid veest välja 67-aastase naisterahva surnukeha, teatas Ida päästekeskuse pressiesindaja.

Juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Sel aastal on Eestis uppunud 22 inimest, neist 8 Ida-Virumaal. 2014. aastal uppus Eestis kokku 68 inimest, neist 10 Ida-Virumaal.

 

Fotod: Tallinna-Narva maanteel põles auto maani maha

Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maantee 68. kilomeetril põles täna õhtul sõiduauto maani maha. Keegi autopõlengus vigastada ei saanud.

Ida päästekeskuse pressiesindaja Helen Tammets ütles Postimehele, et häirekeskus sai kell 18.26 teate Kadrina vallas Läsna külas süttinud autost.

Täpsemad asjaolud, miks sõiduauto läks põlema, on selgitamisel.

 

Fotod: Tallinna-Tartu maanteel toimus ahelavarii

Täna õhtul kella 18 paiku juhtus Tallinna-Tartu maanteel Ardu alevikus liiklusõnnetus, kus Tallinna poolt tulnud ja vasakpööret oodanud sõiduautole Ford sõitsid tagant otsa sõiduauto Hyundai ja kaubik Renault.

Esialgsetel andmetel põhjustas ahelavarii Renaulti juhtinud mees, kes sõitis Hyundaile tagant otsa ning see paiskus vastu Fordi.

Kuigi sündmuskohale kutsuti ka meedikud, pääsesid inimesed ehmatusega ning keegi vigastada ei saanud.

Avarii häiris reedese tipptunni ajal liiklust umbes tund aega.

Kose päästjad tõmbasid kaubiku kõrvalteele. Kuigi Hyundai vigastused olid kõige tõsisemad, sai sellega suurelt maanteelt ära sõita. Tugeval Ameerika Fordil läks vaid tagumine põrkeraud kergelt mõlki.

Fotod: stiilne kodu keset metsa

Klaasist kodu keset metsa, just selline stiilne kodu asub Californias Mill Valleys .

Asukoht metsapõues lubab suurte klaaspindade läbi elamisse imekauneid vaateid. Väärtuslikest punase varjundiga okaspuudest sekvoiadest valmistatud puitpinnad rõhutavad samuti hoone looduslähedust. Majas on hulgaliselt panipaiku, saun ja terrass.

Nelja magamistoaga maja on ehitatud 1976 ning väärtust hinnatakse 1,8 miljonile dollarile. Vaata galeriist pilte - kuidas maja meeldib?

 

Galerii: Tartumaal hukati katkufarmis 1200 siga

Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas hukati täna sigade Aafrika katku nakatunud farmis 1200 siga.

Sead hukati süsihappegaasiga, seejärel hävitab AS Vireen korjused mobiilses seapõletis.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) avastas teisipäeval Rämsi külas sigade kasvatusega tegelevas Heko Põld OÜ farmis sigade Aafrika katku. Pärast loomade hukkamist hoone desinfitseeritakse.

Taxify laienes Prahasse

Taksode broneerimise mobiilirakendus Taxify avas tänasest oma teenuse Tšehhi pealinnas Prahas.

Taxify teeb Prahas koostööd kolme kohaliku taksofirmaga, kes alustasid täna üle 120 taksoga, teatas ettevõte.

«Taxify on järjest liikunud Kesk-Euroopa poole ja Praha on meie jaoks järgmine tähtis suurlinn, kus teenuse avasime,» ütles Taxify juht Martin Villig.

«Tšehhi ja Eesti on üsna ühesuguse elatustaseme ja taksohindadega riigid. Praha on samas tuntud väga ebausaldusväärsete taksojuhtide poolest, mistõttu usume, et Taxify rakenduse tagasiside süsteem aitab meil kiiresti välja filtreerida vaid parimad taksojuhid ja pakkuda hea hinna ja kvaliteedi suhtega taksosid,» lisas Villig.

Taxifyga Prahas koostööd tegevad taksofirmad teenindavad paralleelselt nii era- kui ka ärikliente. Taxify teatel on ettevõttega koostööd tegevad taksod Prahas keskmisest parema kvaliteedi ja väga konkurentsivõimelise hinnaga.

Praha on Taxify jaoks esimene linn, kus kliendid saavad takso eest tasuda ainult pangakaardiga mobiilirakenduse kaudu. Mobiilimakse muudab taksode hinnastamise läbipaistvaks ja vähendab pettuste võimalusi, sest iga taksosõidu trajektoor on kaardi peal näha.

Halduskohus: Savisaar peab valimisreklaamide kulud Tallinnale hüvitama

Tallinna halduskohus ei rahuldanud täna Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare kaebust ega tühistanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutust, mille kohaselt peab ta linnale kohalike valimiste eel tehtud valimisreklaamide eest tagasi maksma peaaegu 113 000 eurot, Savisaar kavatseb otsuse vaidlustada.

Halduskohus jättis Savisaare kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Otsuse vaidlustamiseks on aega 31. augustini, teatas halduskohtu pressiesindaja.

Kohus leidis, et ettekirjutuses nimetatud reklaamid ehk Hiiu staadioni avamise reklaam, «Tallinn liigub» reklaam ja PBK telereklaam olid suunatud eelkõige Savisaare reklaamimisele, mitte aga avalike huvide edendamisele.

Halduskohtu hinnangul ei selgunud vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse aluseid ega ka asjaolusid, mis oleksid andnud aluse rahuldada alternatiivne taotlus ja ettekirjutus tühistada. Seega jättis kohus kaebuse rahuldamata, ütles kohtu pressiesindaja.

Keskerakond teatas õhtul, et Savisaar vaidlustab otsuse ringkonnakohtus. Savisaare esindaja, vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul kinnitas kohus ühelt poolt, et plakat ja videoklipid olid Tallinna linna teavitustegevuseks vajalikud ja seaduslikud, kuid teisalt hindas need teavitused annetusteks.

«Selline käsitlus on vastuoluline, kuna seaduslik teavitustegevus ei saa samaaegselt olla keelatud annetuseks,» märkis ta pressiteates ning lisas, et samuti on nii järelevalvekomisjon kui kohus jätnud tähelepanuta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna arvamuse, mille kohaselt ei olnud Savisaare osalemine kõnealustes teavituskampaaniates kehtiva õigusega vastuolus.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi Savisaarele aasta algul ettekirjutuse, mille järgi peab ta tasuma kohalike valimiste eelse «Tallinn liigub» reklaami eest 100 842,69, telekanalis PBK näidatud venekeelse reklaamklipi eest 8467,2 ning Hiiu staadioni avamise reklaami eest 7333 eurot. Viimane summa tuleb Savisaarel ettekirjutuse järgi tagastada Tallinna ettevõtlusametis töötava endise abilinnapea Jaanus Mutliga solidaarselt.

Komisjon on ühe korra Savisaarele samalaadse ettekirjutuse juba teinud. Lisaks nõudis komisjon mullu mais keelatud valimisreklaami kulude tagastamist ka Mutlilt, Põhja-Tallinna linnaosa vanemalt Karin Tammemäelt, tema asetäitjalt Priit Kutserilt ja abilinnapealt Arvo Sarapuult.

Mullu augustis otsustas komisjon ettekirjutused menetlusvigadele viidates tühistada ning alustada uusi menetlusi, et asjaosalised saaksid võimaluse esitada ka omapoolsed seisukohad. Tammemägi, Kutser ja Mutli said seejärel oktoobri lõpus, Savisaar tänavu jaanuaris ja Sarapuu märtsis uued ettekirjutused, mis kõik vaidlustati Tallinna halduskohtus.

Lisaks Savisaare kaebusele on halduskohus jätnud rahuldamata ka Mutli, Tammemäe ja Kutseri kaebuse. Mutli, Tammemägi ja Kutser on halduskohtu otsuse juba ka edasi kaevanud.

Keskerakondlasest linnajuhtide valimisreklaamidega seoses pöördus erakondade rahastamise järelevalve komisjon mullu suve hakul ka riigiprokuratuuri poole, kes alustas kriminaalmenetlust, et kontrollida, kas linnavalitsuse juhtimisülesandeid täitvad ametnikud on pööranud neile usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks.

«Riigiprokuratuurile laekunud avalduses on viidatud sellele, et Tallinna linnavalitsuse eelarvest on tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Tallinnas võimul oleva Eesti Keskerakonnaga seotud isikute reklaamikampaaniat,» teatas prokuratuuri pressiesindaja toona.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku sätte järgi, mis käsitleb ametiisiku poolt toime pandud omastamist ja lubab süüdimõistmisel määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitas täna Postimehele, et uurimine endiselt käib.

Sigulda muusikud puhusid festivali ja fotoaknad avatuks

Täna pärastlõunal mängis Tartu raeplatsil kohviku Truffe ees Sigulda puhkpilliansambel Jānis Raslavsi dirigeerimisel avatuks tänavuse puhkpillifestivali «Mürtsub pill». Ühtlasi lõigati läbi lint nurga taga Kompanii tänava neljale aknale paigutatud fototahvlite eest.

Indrek Päi ja tema tütre Martine Päi kujundatud fototahvlid meenutavad samas majas aastail 1940-1990 tegutsenud Tartu kultuurihoone parimatest parimaid kultuuritöötajaid. Tseremooniat juhtinud puhkpilliorkester Tartu peadirigent, festivali üldjuht Margus Kasemaa ütles avamise lõpetuseks, et kaubamaja kõrval festivalikülas saab puhkpillimuusikat kuulata tänasest pühapäeva õhtuni. Esimesed esinejad täna olid Senior Swing Band ja noorte sümfooniline puhkpilliorkester Neunkirchen am Brand (Saksamaa). Kell 16.30 alustab oma kava noorte puhkpilliorkester Tótkomlós (Ungari).

Galerii: Kõpus peetakse pitsafestivali

Aprilli algul aset leidnud ning kohaliku vallamaja pea kahenädalase sulgemise põhjustanud Kõpu vallaametnike reis Itaaliasse kannab esimesi vilju – kultuur, millega tutvuti, loodetakse vallarahva südametesse viia ravioolikoolituste, ürdiaedade ning täna peetava pitsapeo abiga.

Üleskutse: ootame pilte ja lugusid sahvrist!

Mäletate jahedat ja hämarat kambrikest vanaema köögi kõrval, mille valge paberiga kaetud riiulitel ilutsesid moosipurgid või mahlapudelid? Sahver kuulus endisaegse köögi juurde, aga meie ootame lugusid tänapäeva sahvritest.

Sahvrit on ikka kasutatud enamasti hoidiste, aga ka juurviljade või lihakraami (näiteks singi või süldi) säilitamiseks. Sahvrile sobivaks temperatuuriks loetakse umbes 5-6 soojakraadi, ka peaks sahver olema üsna hämar, ent kuiv ja ventileeritav. Sahvririiulid peaks olema kergesti puhastatavad - vanasti kaeti need määrdumise vältimiseks paberiga.

Head lugejad, kas teie kodus on sahver? Kas sahvrit on tänapäeva kodus üldse enam tarvis?  Kuidas hoiustate oma kodus hoidiseid ja juurvilju?

Kirjutage meile kõigest sellest ja saatke pilte oma toredast sahvrist kodu@postimees.ee või jagage oma kogemusi kommentaariumis.

Nõmme saunas tehti värskendusremonti

Sel nädalal tehti Nõmmel Valdeku 13 asuvas saunas väikesi remonditöid, mille käigus värskendati meeste leiliruumi sisemust. Välja vahetati seinte ja lae laudis ning ehitati uus lava.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme sauna eripäraks see, et seal on lubatud naturaalse vihaga vihelda, mida enamikes avalikes saunades teha ei tohi. «Praegu sai uue sisu meeste leiliruum, naiste poolel esialgu veel värskenduse järele tarvidust ei ole,» lisas Terik.

Ligi kaks aastat tagasi avatud sauna on linlased hästi omaks võtnud. «Talveperioodil külastatakse sauna stabiilselt umbes 2000 korda kuus, kõige väiksem külastatavus on juulis, kuid võrreldes eelmise aastaga, on tänavu olnud külastuste arv oluliselt suurem. Kui mullu käis juulis Nõmme saunas veidi alla 900 inimese, siis eilse seisuga oli sel kuul külastatud sauna 1350 korda, kuid see arv pole lõplik, sest tänagi oli enne avamist järjekord ukse taga,» lisas linnaosavanem.

Värskendusremondi läbinud Nõmme sauna leiliruum

Valdeku 13 asuv Nõmme saun-spordihoone avati 2013. aasta sügisel. Hoone esimesel korrusel on 60-kohaline avalik saun, millest 30 kohta naistele ja teine 30 meestele, ning väike kohvik. Teisel korrusel on spordisaal ja jõusaal.

Põhikooli lõpueksameid võib ees oodata reform

Haridus- ja teadusministeerium ei ole rahul praeguse põhikooli lõpueksamite korraldusega ning soovib, et tulevikus oleks põhikooli lõpueksamid ühtlasi ka sisseastumiseksamiks.

 

Praeguse korra järgi tuleb põhikooli lõpetamiseks sooritada kolm eksamit: eesti keel ja kirjandus, matemaatika ning lisaks õpilase valikul üks valikeksam.

Eksamid on riiklikult ette valmistatud, kuid neid hindab iga kool ise viiepallisüsteemis.

Haridus ja teadusministeeriumi hinnangul ei täida aga lõpueksamite praegune korraldus kõiki eesmärke. Seetõttu on ministeerium teistele asutustele arvamuse avaldamiseks saatnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise kavatsuse.

Dokumendist selgub, et põhiliselt ei olda rahul sellega, et põhikooli lõpueksameid ei ole võimalik kasutada sisseastumiseksamina järgmisele haridustasemele. Seetõttu peavad õpilased sooritama veel ka sisseastumiseksamid.

Ministeeriumi hinnangul ei anna näiteks viiepallisüsteemis hinne uuele haridusasutusele piisavalt infot ning objektiivset pilti õpilase tasemest.

«Praegu on põhikooli lõpueksamite tulemusi raske sisseastumistel kasutada juba selle pärast, et hindamisskaala on sisuliselt 3-punktine (positiivsed hinded on 3,4 ja 5). Samas lubaks ulatuslikuma skaala kasutamine (nt 50 või 100 punkti skaala) anda nii õpilasele kui ka koolidele detailsemat tagasisidet tulemuste kohta,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.

Ta lisas, et see lubaks tulemusi kasutada näiteks kutsekoolide ja gümnaasiumide vastuvõtul.

«Vastuvõtu seisukohalt on vaja vaadata ka eksamite läbiviimise aega. Siin tuleb jällegi otsida lahendusvariante koostöös põhikoolide, gümnaasiumide eneste ning SA Innovega, kes juhib eksamite korralduslikku poolt,» lisas Hollo.

Kui õpilane riiklikult eksamilt läbi kukub, siis saab järeleksamina sooritada üldse koolieksami, mille sisu ja hindamise üle otsustab kool. Nii ei ole hinded aga võrreldavad.

Valikeksamiks valivad õpilased aga aine, milles nad on kõige tugevamad ja mis on nende jaoks kõige lihtsam. Seetõttu ei moodustu eksami sooritajatest esinduslikku valimit, mis võimaldaks luua konteksti iga sooritaja tulemusele, selgub dokumendist.

Ministeerium leiab, et valikeksam ei loo pilti sellest, mis seisus on vastava õppeaine õppimine ja õpetamine riigis, ei anna infot õppekava ja õppekirjanduse arendamiseks, õpetajate täienduskoolituse planeerimiseks.

Dokumendist selgub, et nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus võiks olla kohustuslikuks eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksam.

«Eksamite kohustuslikuks muutmise osas soovime algatada alles arutelu. Omad põhjendused on olemas nii kindlatel eksamitel kui ka võimalusel valida. Siin on esimene samm sügisel toimuvad konsultatsioonid huvigruppidega. Muudatusettepanekuga plaanime edasi minna, kui vajaduses on kokku lepitud,» ütles Kristin Hollo.

Ka soovitakse arutada selle üle, kuidas eksamite hindamist objektiivsemaks muuta. Praegu hindavad eksameid koolid ise.

«Variante on siin erinevaid. Osalt peitub lahendus eksamite elektroonilises läbiviimises, kui eksamitööd muutuvad osaliselt automaatselt kontrollitavaks,» tõi Hollo välja.

Ministeerium loodab eelnõu kooskõlastamisele saata tuleva aasta veebruaris ning muudatused võiks jõustuda juba järgmise aasta septembrist.

«Tegu on alles eelnõu väljatöötamise kavatsusega ehk mitte veel isegi eelnõuga. Seetõttu sõltuvad kõik järgmiste etappide kuupäevad arutelust. Jõustumisaeg sõltub sellest, kuidas kokkulepped saavutatakse ja milliste muudatustega edasi minnakse,» kinnitas ministeeriumi kommunikatsioonijuht Argo Kerb.

Ka lisas ta, et kui muudetakse lõpetamise tingimusi, peab eelkõige õpilasi, aga ka koole, sellest piisavalt ette teavitama. «Kindlasti ei saa see tähtaeg olla lühem kui vähemalt üks õppeaasta,» lisas Kerb.

Ilm paraneb tasapisi

Kaugenev madalrõhkkond saadab homme veel mõnesse kohta sajuhooge. Sooja tuleb kuni 21 kraadi.

Ülehomme piirab kõrgrõhkkond pilvede jõulist arengut ja vaid üksik vihmarabin võib Eestisse eksida.

Temperatuur tõuseb 20 kraadi ümbrusse, kuid läänekaare tuul on veel tuntav ja selle jahutust on eelkõige tunda põhjarannikul.

Homme on muutliku pilvisusega ilm. Siin-seal sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub läänekaare tuul 4–10 m/s, põhjarannikul ja Liivi lahe ümbruses puhanguti kuni 15 m/s. Õhusooja on 17–21 kraadi.

 

Seakatku teekond Aafrikast Eestisse kümne aasta jooksul

Maailma Loomatervise Organisatsioon on kogunud Aafrika Seakatku levimise kohta andmetel 2005. aastast.

Nende andmete põhjal on selgelt näha, miks seda katku Aafrikaga seostatakse. Alguse on see saanud just sealt. Ja aastate jooksul aeglaselt, aga visalt ülespoole liikunud.

Euroopa riikidest on katk jõudnud Ida-Euroopasse ja Itaaliasse.

Jahimees: seakatkust võiks päästa metssigade püünisaed

Keskkonnaministeerium kavandab seoses seakatku levikuga metssigade arvukuse piiramiseks kehtivate regulatsioonide muutmist, jahimehe hinnangul võiks katkust päästa vaid püünisaed, keskkonnaagentuuri hinnangul on taudiga võitlemisel jäädud hiljaks.

«Eesti Vabariigi aegadel olid jäägrid ehk spetsialiseerunud jahimehed, kes täitsid riigi poolt ette antud küttimismahtu. Jäägrid suutsid igal aastal üksi küttimismahud täita, kuid nüüd jäävad jahimehed sellega hätta,» rääkis anonüümsust soovinud jahimees. «Ma pean lugu oma kaasküttidest, kuid tean, et enamus neist pole võimelised kilomeetritki metsas liikuma, nende põhijaht käib ikka ümber auto, selline on Eesti jahimeeste oskus,» tõdes ta.

Jahimeeste suutlikkus pole piisav?

«Jäägrid olid professionaalid, nad said selle eest palka, hommikust õhtuni jahipidamisega tegeledes oli neil selleks ettenähtud aeg, eelarve ja tehnika, aga täna on jahimehed MTÜsse kogunenud ja tegelevad jahipidamisega oma vabal ajal, oma vahenditest,» ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kelle hinnangul on praegune probleem komplekssem.

«Katkuga seoses ja suurest metssigade arvukusest tulenevalt on metssigu vaja rohkem küttida, aga küsimus ei ole jahimeeste professionaalsuses vaid võimekuses,» rääkis ta.

Kortsu sõnul on kogu ühiskond muutunud looduskaugemaks, kuid kui vaadata jahimehi, siis võrreldes paljudega on jahimees spetsialist. «Jahimees pole küll võrreldav professionaalse jäägriga, kuid võrreldes keskmise inimesega on ta ikka loodusetundja,» ütles Korts, kelle hinnangul on jahimehed praegu katkuga võitlemisel üks aktiivsemaid gruppe.

«Jahimehed on sõlminud lepingu korjuste matmise osas, kuigi korjused ei ole nende omad, sest uute seaduste järgi on metsloom peremehetu. Jahimehed on vabatahtlikult võtnud selle lepingujärgse õiguse ja kohustuse korjuseid matta, et neid oleks metsas vähem,» rääkis Korts, kelle sõnul on praeguseks maetud üle 300 korjuse.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja sõnul on 300 korjust piltlikult öeldes vaid jäämäe veepealne osa. «Looduses võib neid oluliselt rohkem olla, sest kõiki ei leita üles ja vedelema jäänud korjused tarbitakse teiste loomade poolt kähku,» kommenteeris ta.

Tõnis Kortsu sõnul on jahimeeste tööpõld lai. «Küttimismahud kirjutatakse ette, need tulevad ühiskondliku tellimusena ja jahimees on tellimuse täitja. Metsakasvatajad soovivad põtrade suuremat küttimist, põlluharijad soovivad metssigade suuremat küttimist, farmerid tahavad, et suurkiskjaid rohkem kütitaks, viljakasvatajad kaeblevad, et rändlinnud söövad põllud puhtaks,» rääkis Korts, rõhutades, et jahimees peab jahti oma vabast ajast.

«Kui jahipidamine saab jahimehe tööks, siis tulevad mängu teised põhimõtted ja siis tuleb mõelda, kuidas tööd tasustada, kust selleks vahendid leida,» ütles Korts.

Anonüümsust soovinud jahimehe sõnul oleks metssigade arvukuse ja seakatku probleemile lihtne lahendus, aga mitte ükski ametnik ega teine jahimees ei soovi seda tema sõnul kommenteerida.

Katkust päästaks püünisaed

Jahimees näeb lahendusena metssea püüdmise aia kasutusele võtmist. «Püünisaed püüaks ühe ööga terve karja, olgu loomi kolm või nelikümmend. Püünisest on võimalik vabastada loomad, keda küttida ei soovita või keda tahetakse uluki populatsiooni säilitamiseks alles jätta,» rääkis jahimees.

«Püünisaed on maailmas laialdaselt kasutusel, kuid kui hakata jahiseadust lugema, siis leiame, et see ei ole jahiseadusega kooskõlas. Mina aga leian, et katku epideemia ajal tuleb mõelda suuremalt ning vajadusel seadust muuta,» ütles ta.

«Seakatk ohustab seakasvatust, kuid Eesti jahimeeste selts mõtleb ikka, kuidas jahimeestele sobivatel tingimustel metssea arvukust saaks alla viia. Püünisega püüdes jääb ära elamus, adrenaliin, mida saab iga jahimees metssiga küttides,» lisas ta.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Kortsu sõnul tuleks esialgu kasutusele võtta seadusega lubatud vahendid. Korts tõi välja, et ühes ajaga on muutunud nii väärtused kui püügimeetodid. «Nõukogude ajal olid seapüügiaiad lubatud, täna on need keelatud ega kuulu enam lubatud vahendite hulka,» tõdes ta.

«Püünisaed on väga efektiivne püügivahend, ainult et tegemist ei oleks enam jahipidamisega. Tuleb eristada, et see on vahend, millega püütakse loomad kinni ja hukatakse,» rääkis Korts, kelle sõnul ei käi selline teguviis kokku tänapäeva jahipidamise eetikaga.

«Senine aeglane katku levik pole tõstnud seda päevakorda, kuigi siin-seal vestlustes on meelde tuletatud, et nõukogude ajal kasutasid jäägrid ja metsamajandid püünisaedu,» rääkis Korts, kelle sõnul on mõnes metsas need tänaseni säilinud.

«Eriolukorras tuleks ja peaks arutama kõiki võimalikke vahendeid. Kui eksperdid tulevad kokku ja otsustavad, et seoses eriolukorraga võiks püünist rakendada, siis esindatud peaksid olema ühiskonna eri grupid, kes ka eetilise poole pealt seda kaaluvad.» ütles Korts. «Jahipidamist peetakse tänapäeval ausaks mänguks looduse ees. Isegi katku ja sõja ajal on mingisugune eetika olemas,» lisas ta.

Kortsu nõustub anonüümsust soovinud jahimehega selles osas, et möödunud aastal kehtestatud piirangutel ajujahile ja koertega jahile pole enam mõtet ning jätkata tuleks eelmise aasta praktikat nagu seaduses ette nähtud. «Jahimeeste seisukoht on, et ilma aju- ja koertejahita ei suudeta teadlaste poolt soovitatud küttimismahte täita,» rääkis Korts. Ka keskkonnaagentuuri hinnangul oleks mõistlik piirangud jahipidamisele laialdase seakatku leviku tõttu maha võtta.

«Ulukiseire osakond soovitas juba eelmisel sügisel, et katkuga seoses võiks lubada nii summuteid kui valgusteid kasutada. Keskkonnaministeerium kavandab nüüd lubada valgustite ja summutitega jahi lubamist ning ajujahi keelu kaotamist, kuid siiani oli meie sõnum jäänud vaid ettepanekuks. Kui pole kriis ja kõik kulgeb tavapäraselt, siis soovitusi väga ei kuulata,» tõdes Veeroja.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja sõnul on metssigade püünisaed üks võimalus, et metssigade arvukust kontrolli alla saada. «Keskkonnaagentuur pole siiani sellist varianti välja käinud, kuid praeguses olukorras ei saa seda kõrvale jätta. Katkupiirkondades võiksid need olla efektiivsed,» ütles Veeroja.

Metssigade arvukust on alahinnatud

Keskkonnaagentuuri hinnangul tuleks tänavu küttida vähemalt 29 100 metssiga, kuna metssigade arvukus on Eesti metsades märgatavalt kasvanud ja sigade arvukust ei ole mõjutanud ka Aafrika seakatk. Kui katkukolletes on kohati metssea arvukus drastiliselt langenud, siis riigis tervikuna pigem tõusnud.

«Küttimislimiit 29 100 metssiga ei lahenda kohe kindlasti probleemi metsas. Jahimeeste andmete kohaselt elab metsas ligi 30 000 tuhat metssiga,» rääkis anonüümsust soovinud jahimees, kelle hinnangul on metssigade arvukus vähemalt poole suurem.

Rauno Veeroja hinnangul on metssigade populatsiooni arvukus tõesti alahinnatud ning mõne maakonna küttimise andmed näitavad seda juba aastaid. «Talvine seis võib olla 30 000, suvine 60 000,» arvas ta, selgitades, et suvine sigade arvukus põrsaste sünni tõttu poole suurem. «Keskkonnaagentuuri küttimisettepanek võtab alahinnangut arvesse,» lisas Veeroja.

Kui palju praegu metssigu Eesti metsas on, seda ei soovinud Veeroja kommenteerida. «Konkreetseid andmeid ei ole, ei oska spekuleerida, eriti praegu, kui katk võtab enda alla aina uusi alasid.»

«Ulukiseire aruannetes on metssigade arvukuse vähendamist soovitatud juba alates esimesest aruandest, mis avaldati 2009. aastal. Küttimine on muutunud intensiivsemaks, kuid soojad talved ja soodsad aastad on küttimise intensiivistumise lõppkokkuvõttes nullinud,» ütles Veeroja, kelle sõnul teeb asjaolu keeruliseks see, et aruanne tugineb kevadistel andmetel, kuid nüüd on olukord paljuski muutunud.

«Katk on oluliselt laiemalt hakanud levima, päris keeruline on öelda, mis võiks hetkel metssigade küttimisarv olla, et metssigade arvukus soovitult väheneks.» ütles Veeroja. «Võimalik, et katkualadel polegi kedagi küttida varsti, aga igal juhul tuleb rohkem küttimist aladel, kuhu katk kohale pole jõudnud,» lisas ta.

Saksa meedia: Eestit iseloomustab fentanüülisõltuvus

Kui suuremas osas Euroopas on sõltuvus fentanüülist ehk «valgest hiinlasest» kontrollitav, siis Eestis on tegemist endeemilise probleemiga, kirjutab Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung.

Fentanüül on opioid, mida uimastisõltlased on õppinud keetmise teel valuvaigistavatest plaastritest kätte saama. Uimastiringkonnas ringlevad Süddeutsche Zeitungi sõnul nii keetmisõpetused kui ka teave, et fentanüüli on võimalik kätte saada ka kasutatud plaastritest. Nii liigub uimastiturul ka kliinikute ja vanadekodude jäätmekonteineritest pärit plaastreid.

Plaastrid sisaldavad 1,4 kuni 35 milligrammi fentanüüli, mis on morfiinist vähemalt 80 korda tugevama mõjuga. «Kui palju keetmise teel kätte on võimalik saada, on keeruline arvutada. See sõltub tootjast, tootest, keetmismetoodikast ja -kestusest,» ütles Süddeutsche Zeitungile Beate Erbas teadus- ja praksiseinstituudist Bayerische Akademie für Sucht- und Gesundheitsfragen.

Iga kolmas uimastisurm Baieris on seotud fentanüüli tarbimisega. Mullu suri Saksamaa suurima pindalaga liidumaal fentanüüli tarbimise tagajärjel 69 inimest.

Eestis sureb aastas uimastite üledooside tõttu 127 inimest miljoni elaniku kohta – selle näitaja poolest on Eesti Euroopa riikide seas esikohal, selgub Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse Euroopa narkoraportist. Üle 40 surmajuhtumi miljoni elaniku kohta registreeriti seitsmes riigis: Norras ja Rootsis registreeriti võrdselt 70 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, Taanis registreeriti 60, Iirimaal 59, Soomes 54 ning Ühendkuningriigis 45 surma miljoni elaniku kohta. Leedu vastav näitaja oli raporti kohaselt 27 ning Lätis kõigest kaheksa.

Raporti koostajad märgivad, et Eestis on täheldatud üledoosist põhjustatud suremuse näitajate paranemist, kuid need on jätkuvalt EL-i keskmisest kaheksa korda suuremad. Eestis on üledoosist põhjustatud surmajuhtumid seotud peamiselt fentanüülide süstimisega.

Hinnanguliselt sureb Euroopas igal aastal 10 000–20 000 opioiditarbijat.

Eesti turule jõudis fentatnüül Wikipedia andmeil 2000. aastal. «Valge hiinlane» sisaldab peale fentanüüli veel mitmeid täiteaineid. Uimastit manustatakse veenisiseselt, suitsetades või nuusutades.

Alkoholi tarbinud mopeedijuht võib kaotada kõik juhtimisõigused

Kui politseile vahele jäänud alkoholi tarbinud mopeedijuht arvab, et temalt võetakse ära ainult mopeedijuhiluba, siis ta eksib, sest üldjuhul jääb ta ilma kõikide kategooriate juhtimisõigustest.

Liiklusseaduse mõistes on mopeed mootorsõiduk ja mopeedijuht peab kinni pidama liiklusreeglitest, mis kehtivad nagu igale teisele liikumisvahendile. Kuna mopeed on AMkategooriasse kuuluv mootorsõiduk, siis liikluses osalemiseks peab juht olema vähemalt 14aastane ja tal peab olema autokoolis läbitud selle kategooria ettevalmistamiskursus või peab ta omama muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat juhiluba, vahendab nädalaleht Kuulutaja.

Liiklusseadus näeb alkoholi piirmäära ületanud juhile sanktsioonina juhtimisõiguse äravõtmist. See tähendab, et ka mopeedijuhilt võetakse juhtimisõigus ära olenemata sellest, mis kategooria on talle välja antud.

Näiteks kui inimesel on olemas mitme kategooria luba (B-, C-, D-), siis purjus peaga vahele jäädes võib politsei kohtult taotleda kõikide kategooriate äravõtmist. Seega võib juhtuda, et sõidad mopeediga purjuspäi saja meetri kaugusele poodi õlle järele ja jääd pikaks ajaks ilma ka oma bussi- või veokijuhi loast.

Refereeritud artiklit loe siit.

Politsei otsib 44-aastast Valerit

Ida prefektuur otsib 44-aastast Valerit, kes hoidub kriminaalmenetlusest ja keda kahtlustatakse kehalises väärkohtlemises.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni mehe kohta, anda sellest teada telefonil 3372317 või 612 3000.

 

Tapal huligaanitsenud noored jäid videokaamera pildile

Ööl vastu teisipäeva rüüstasid teismelised Tapa südalinnas Vilmsi platsi lähistel lillekaste, kiskusid sealt lilli välja ning pildusid neist suurema osa ümbruskonda laiali. Noorte tegevuse salvestas videokaamera.

Platsilt liikusid noored edasi mööda Pikka tänavat, samal ajal lilli ka tänava äärde visates. Juhtum leidis aset kella ühe paiku öösel.

Toimunu avastasid peagi Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinikud, kuid selleks ajaks olid korrarikkujad jõudnud juba oma teed minna.

“Politseipatrull tegi tavapärast tööd öisel ajal Tapal, kui märkas, et Vilmsi platsi läheduses on lilli laiali loobitud. Kohe vaadati läbi turvakaamerate salvestised, kust nähti, kuidas võimalikud rikkujad riides olid,” rääkis Tapa ja Kadrina valla piirkonnapolitseinik Aleksander Klasberg.

Kogutud info põhjal kontrolliti ümbruskonda ning umbes poole tunni jooksul tabati kolm noort, kellega politseinikud vestlesid. Esialgsetel andmetel oli vandaalitsejaid viis: neli ­tüdrukut ja üks poiss, vanuses 14–15 aastat.

“Turvakaameratest on Tapa linnas väga palju abi, kuna politseinikud peavad eelkõige lähtuma menetluse käigus kogutud tõenditest,” märkis piirkonnapolitseinik.

Samal ööl vandaalitseti ka kesklinnas asuvas Kirikupargis, kus lõhuti ja lükati ümber pargipinke ning pilluti laiali prügiurne. Klasbergi sõnul käis politseipatrull ka Kirikupargis, sealse juhtumi lähemaid asjaolusid alles selgitatakse.

Tapa abivallavanem Andrus Freienthal rääkis, et vallale tekitati kolme pargipingi lõhkumise ning lillekastide rüüstamisega kahju 650 eurot. Vallavalitsus esitas teisipäeval politseile avalduse, märkides lisaks kahjunõudele olulisena ka korrarikkujate kindlakstegemist ning karistamist.

Politsei on alustanud väärteomenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb varavastast süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu.

Tapal on viimasel ajal olnud veel tõsisemaid vandaalitsemisi ja lõhkumisi. Näiteks ööl vastu 18. juulit laamendasid pahategijad kesklinnas, lõhkusid bussiootepaviljoni ja pargipinke ning loopisid laiali prügikaste. Juuli algul murti Männikumäel sisse vallale kuuluvasse vaba aja veetmise ja spordiürituste jaoks ehitatud hoonesse, kus lõhuti sisustust ning põhjustati tulekahju maja välisseina ääres.

Vallavalitsus sõlmis hiljuti lepingu turvafirmaga, et see abistaks korra tagamisel. Eelmisel nädalal pöördus omavalitsus Ida prefekti poole, väljendades oma muret avaliku korra pärast.

Kirjas tuuakse välja, et eelkõige Tapa linnas on viimastel aastatel sagenenud avaliku korra rikkumised: alkoholi tarbimine avalikes kohtades, inventari lõhkumine, prügi laiali loopimine ja klaastaara purustamine tänavatel, samuti lärmamine ning sündsusetu käitumine. See kõik on kulmineerunud tänavu suvel.

Politsei jalgsi- või autopatrullid tänavatel aitaksid ennetada avaliku korra rikkumisi, sealhulgas inventari lõhkumist, praegu on politsei kohalolek ebapiisav. “Soovime ööpäevaringset politseipatrulli ja alustuseks abipolitseinike koolitamist ning sõiduki ja erivarustusega varustamist,” rääkis abivallavanem Andrus Freienthal.

Freienthal on seisukohal, et vabatahtlike abipolitseinike kaasamine on siiski ajutine abinõu ning pikemas perspektiivis peaks avaliku korra tagamine olema politsei- ja piirivalveameti ülesanne. Kuna seaduse järgi tuleb ametlikele kirjadele vastata 30 päeva jooksul, on prefektil selleks veel aega.

Küsimusele, mida saab politsei teha, et vandaalitsemisjuhtumeid ära hoida ning kiiremini avastada, vastas Aleksander Klasberg, et väga oluline on kogukonna toetus.

“Ühiselt on võimalik muuta piirkonda turvalisemaks ja korrarikkumisi ära hoida. Inimene võib proovida takistada korrarikkumist, kui see tema enda elu või tervist ohtu ei sea,” sõnas Klasberg.

Kui takistamiseks võimalust pole, siis tuleks esimesel võimalusel politseile rikkumisest teada anda.

Piirkonnapolitseinik lisas, et alates juulist käivad Tapal patrullis ka abipolitseinikud, kes panustavad palju kogukonna julgeolekusse, ja plaanis on vabatahtlike panust suurendada.

Fotod ja video: Tallinnas juhtunud liiklusõnnetuses sai viga kaks inimest

Täna õhtul juhtus Tallinnas Pirital liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku kaks sõiduautot. Õnnetuses sai vigastada kaks inimest, üks neist oli 8-aastane tüdruk.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava sõnul põrkas mööda Vahtramäe teed liikunud sõiduauto Peugeot kokku mööda Ranniku teed liikunud sõiduautoga BMW.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus BMW vastu eramu aeda. BMW juht, 1967. aastal sündinud naine, ja samas autos viibinud 8-aastane tüdruk toimetati haiglasse.

Sõiduautot Peugeot juhtis 1960. aastal sündinud mees. Ehkki Peugeot paiskus vastu tänavavalgustusposti, siis juht viga ei saanud.

Aava kinnitusel olid mõlemad juhid õnnetuse toimumise ajal kained ning omasid juhtimisõigust.

Õnnetuse täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Saatuse iroonia: Kassi tappa tahtnud mees lasi eksikombel maha tapmise tellija

Venemaal Voroneži oblastis anti kohtusse mees, kes kassi asemel lasi maha oma sugulase. Saatuse tahtel oli just sugulane kassi tapmise tellijaks. 

Kassi taheti kõrvaldada seetõttu, et ta jahtis tuvilas olevaid linde.

Sündmus ise juhtus 24. mail, mil 33aastane Sergei oma sugulase palvel tulistas jahipüssist kuuris olevat kassi, kirjutab portaal lenta.ru.

Paraku tabas laeng ust, mille taga seisis kassitapu tellija. 46aastane mees sai surmavad haavad pähe ja rindkeresse.

Sihtmärgiks olnud kassil õnnestus minema joosta ja ta jäi ellu.

Maksimaalne karistus, mida inimese tapmise eest võib nüüd tulistaja saada, on kaks aastat vabadusekaotust.

Kassi pähe inimese tulistamist on ette tulnud varemgi. Näiteks 2010. aastal tabas Prilukis üks ukrainlane kassi tulistamise katsel kahte juhuslikku möödakäijat. Viga saanud naisterahvas ja laps toimetati haiglasse. Tulistaja õigustas toona enda tegu sellega, et kass näppas tema tagaaiast ning sõi ära viis parti ja seitse tuvi. Ka tolle intsidendi ajendiks olnud kassil õnnestus minema pääseda. 

Politsei alustas kassi tulistamise uurimiseks kriminaalmenetlust

Tundmatu isik tulistas juuli teisel poolel Saaremaal kassi, kes tuli piinade lõpetamiseks hukata, politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Ajavahemikul 13.–24. juuli tekitati Lääne-Saare vallas Kärla alevikus kassile laskevigastus, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Loomaarst hindas kliinikus kassi vigastusi ja seisundit ning otsustas viia läbi eutanaasia.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Fotod ja video: sõiduauto põrkas kokku tänavapuhastusmasinaga

Eile kell 23.51 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Endla tänaval Kristiine keskuse juures.

Esialgsetel andmetel põrkas sõiduauto BMW kokku esimesest sõidureast neljandasse sõiduritta reastuda soovinud teehooldussõidukiga Mercedes-Benz.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto vastassuunavööndisse. BMW roolis olnud 27-aastane mees toimetati haiglasse.

Postimees osaleb uues projektis LÕVI

Juulist kuni detsembri lõpuni viib Etnoweb läbi eesti- ja venekeelsele auditooriumile suunatud meediaprojekti LÕVI, mille eesmärgiks on vähemusrahvuste kultuuriseltside, sotsiaalse sidususe, noorsootöö, hariduse ja kultuurielu puudutavate uudiste koostamine ja levitamine erinevates projekti meediaväljaannetes­­ – Etnowebis, Postimehes, ETV+ ja Kultuuriinfos.

Meediaprojekti LÕVI ehk lõimumisvaldkonna info ellukutsumise peaeesmärgiks on lõimumisvaldkonna kommunikatsiooni koostöövõrgustiku arendamine ning uudiste vahendamine. Etnoweb kaasab uudiste tootmisprotsessi kodanikuajakirjanduse. Artiklite ja uudislugude loomises löövad kaasa ka meediakoolituse Our Media Generation osalenud noored.

Projektijuhi Valeria Mihhailova sõnul on ettevõtmise eesmärk muuta info erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste huvitavatest avalikest tegevustest, üritustest ja kultuurisündmustest eesti- ja venekeelsete elanike jaoks rohkem kättesaadavamaks. «Sageli me ei tea, millised huvitavad ettevõtmised ja algatused toimuvad meie kodukohas ja selle vahetus läheduses, kuna info ei jõua meieni või pole seda piisavalt ega ka arusaadavas keeles,» ütles Mihhailova.

«Ühise infovälja loomise vajaduse on tinginud ka see, et tihtilugu pole kodanikeühendustel ja pisematel organisatsioonidel piisavalt ressurssi ega võimalusi oma üritustest ja avalikkusele suunatud tegevustest inimesi teavitada. Infot jagatakse sageli vaid kitsamale ringile näiteks sotsiaalmeedia kaudu ning tihtilugu ka vaid eesti või siis vene keeles, mis aga kindlasti ei ole piisav ega vasta ka korraldajate endi ootustele,» selgitas projekti ellu kutsumise vajadust MISA meedia valdkonnajuht Natalja Kitam.

«Selleks, et avalikkus oleks Eestis toimuvast informeeritud ning saaks soovi korral ka ise tegevustest osa võtta, on selliste ettevõtmiste kommunikatsioonialane toetamine info loomise ja levitamise eesmärgil kindlasti oluline,» lisas Kitam.

Ühise infovälja loomisesse saavad panustada sajad Eestis tegutsevad kodanikuühendused, organisatsioonid ja haridusasutused. Uudiste edastamise, vahendamise ja loomise huvi korral tasub ühendust võta Etnowebi toimetajatega aadressil lovi@integratsiooniinfo.ee.

Selleks, et silmaringi laiendavad sündmused ei jääks huvilistele märkamata ning oleks ka hõlpsam oma vaba aega planeerida, saadab Etnoweb kord nädalas välja uudiskirja, mis sisaldab nädala lõikes avaldatud olulisemaid uudiseid. Eesti- ja venekeelse uudiskirjaga saab liituda siin.

Projekti «Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonikoostöövõrgustiku arendamine ja uudiste vahendamine» toetab MISA kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

 

Video: NASA avastas Maa «uue naabri»

USA kosmoseagentuuri NASA astronoomid teatasid, et avastasid Kassiopeia tähtkujust Maale lähima kivise eksoplaneedi.

NASA teadlaste sõnul sai Maa «uue naabri», mis on varem leitud eksoplaneetidest lähim, edastab cbc.ca.

«Enamik teadaolevatest eksoplaneetidest on sadade valgusaastate kaugusel. See aga on praktiliselt «kõrvalmajas»,» teatas USA Harvard-Smithsonian astrofüüsika keskuse teadlane Lars Buchhave.

Uue eksoplaneedi uurimist juhtis Šveitsi Genfi observatooriumi astronoom Ati Motalebi.

Super-Maaks nimetatud planeet HD 219134b asub Maast 21 valgusaasta kaugusel.

Ta liigub koos kolme kaaslasega ümber oranžika tähe, mis on väiksem ja jahedam kui meie Päike.

HD 219134b puhul ei ole tegemist planeediga, kus võiks elu olla, sest ta on oma tähele liiga lähedal. Kuna sel planeedil on temperatuur kõrge, siis ei saa seal vett olla.

Teadlased arvavad, et selle planeedi pind on kivine, kuid osaliselt sulanud ning ta pinnal võib olla vulkaane.

HD 219134b on oma tähele väga lähedal, tehes selle ümber tiiru vaid kolme Maa ööpäevaga. Samas on ta mass 4,5 Maa massi.

See planeet leiti Genfi ülikooli planeediotsimiseks kasutatava, Kanaari saartel asuva 3,6-meetrise Telescopio Nazionale Galileoga.

NASA Spitzeri teleskoobiga tehtud jätku-uuring näitas, et planeedi diameeter on 1,6 Maa diameetrit. Kui mass ja diameeter olid kindlaks tehtud, ilmnes et tegu võib olla kiviplaneediga.

Teadlastel on seda planeeti kergem uurida, kuna ta liigub oma tähe eest läbi, varjates selle valgust. Valguse muutumise abil oli võimalik järeldada, milline on selle planeedi atmosfäär.

HD 219134b kuulub neljast planeedist koosnevasse süsteemi, milles on väike planeet, mille mass on 2,7 Maa massi ning mis teeb tiiru ümber tähe 6,8 Maa ööpäevaga. Veel on meie süsteemi Neptuni sarnane planeet, mille mass on üheksa Maa massi ning mis teeb tiiru ümber tähe 47 päevaga.

Kolmas on hiigelplaneet, mille mass on 62 Maa massi ning see on oma tähest kaks korda nii kaugel kui on Maa Päikesest. Ta teeb tiiru ümber tähe 1190 päevaga.

HD 219134b on Maale lähim kivine eksoplaneet, kuid on leitud veelgi lähemal asuv eksoplaneet GJ674b, mis on Maast vaid 14,8 valgusaasta kaugusel. Samas ei ole teada, kas tegemist on gaasi- või kiviplaneediga.

 

Philae uuring näitas, et komeedil 67P on elu algaineid

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kontakt komeedil 67P  oleva uurimisrobotiga Philae on olnud katkendlik, kuid Philae poolt esimestel päevadel pärast maandumist edastatud informatsioon oli põhjalik.

Saadud andmete analüüs näitas, et Philae leidis komeedi gaasist ja tolmust orgaanilisi molekule, milles leidub süsinikku ja lämmastikku ehk elu algaineid, edastab Yle.

Teadlaste arvates sai elu Maal alguse just sellistest komeetidega saabunud molekulidest.

Philae instrumendid said molekulide kohta andmed möödunud aasta novembris esimesel kolmel päeval pärast komeedile maandumist.

Lisaks «elumolekulidele» edastas sond andmeid ka komeedi ehituse kohta. Osa teadlasi arvas, et komeedi pind on väga pehme ja sond võib sellesse «uppuda». Uurimine näitas, et puuderlume ja tolmuga kaetud pinna alla on jäine tugev kiht.

Teadlaste sõnul on see tähtis informatsioon, mis näitas, et sondi üles-alla põrkamine on ohtlikum kui «uppumine». Nii juhtuski Philaega, kui ta komeedile maandus, põrgates mitu korda pinnast üles enne kui pidama jäi.

Astronoomide andmetel on komeedi 67P vanus umbes 4,6 miljardit aastat, kuid ei ole teada, kas need elumolekulid pärinevad ajast enne seda kui komeedid tekkisid või moodustusid need molekulid pärast komeedi väljakujunemist.

«Kas nii või naa, kuid kindel on, et komeedid on eluks vajalike ainete transportijad,» teatas Briti astronoom Mark McCaughrean.

Philae on seni komeedil 67P ning ESA teadlased loodavad, et sond leiab ka aminohappeid, mis on otsesteks elu märkideks.

Probleemiks on, et uurimisrobotil ei ole olnud juba nädalaid sidet komeedi ümber tiirleva uurimisjaama Rosettaga ja seega ka Maal olevate teadlastega.

Philae ärkas juunis pärast pikka «talveund» kui ta päikesepaneelideni jõudsid uuesti päikesekiired, kuid «uinus» uuesti juuli alguses.

ESA teadlased loodavad, et kontakt Philaega taastub enne 13. augustit, mil komeet 67P on Päikesele kõige lähemal.  

Wikipedia: komeet 67P tiirlemisperiood on 6,45 aastat ja pöörlemisperiood 12,4 tundi.

Nagu kõik komeedid, sai ka see nime enda avastajate järgi. Nendeks olid nõukogude astronoomid Klim Ivanovitš Tšurjumov ja Svetlana Ivanovna Gerassimenko, kes märkasid komeeti esmakordselt fotoplaatidel 1969. aastal.

Kus tegutsevad juba praegu tapjarobotid?

Sel nädalal avaldas rida inimkonna tuleviku pärast muretsevaid tippteadlasi- ja mõtlejaid pöördumise, kus kutsus maailma üles tehisintellekti inimkonna hüvanguks kasutama ning keelustama autonoomsed relvasüsteemid. Uut võidurelvastumist isetegutsevate tapamasinatega näevad nad vastasel juhul vältimatu tulevikustsenaariumina, ehkki praegu teadaolevalt ükski sõjavägi veel täisautonoomseid relvi ei kasuta.

Autonoomsete relvade puhul räägitakse küll tehisintellekti arendamisega seotud küsimustest, ent siinkohal ei peeta silmas sugugi teduslikust fantastikast tuntud inimesesarnase mõtlemisega masinaid. Autonoomsete relvade intelligentsus tähendab võimet töödelda kogutud andmeid programmis etteantud moel. See tähendab näiteks drooni või kuulipildujat, mis valib ette antud andmete põhjal endale kindlat tüüpi sihtmärkide seast ise ohvri.

Täisautonoomsed relvasüsteemid erinevad näiteks Afganistani sõjast tuntud USA kaugjuhitavatest droonidest selle poolest, et inimene pärast programmeerimist enam otsustusprotsesis ei osale. Et sellel niinimetatud tehisintellektil, millest autonoomsete relvade puhul räägitakse, puuduvad inimintelligentsuse omadused ja otsustusvõime eripärad, kerkivad ka inimõiguste ja moraalinormide järgimist puudutavad küsimused – masin lähtuks vaid etteprogrammeeritud juhtnööridest ega hindaks neid inimese kombel ümber.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch leiab näiteks sarnaselt sel nädalal Future of Life instituudi poolt avalikustatud pöördumise allkirjastajatele, et autonoomsete relvade kasutuselevõtu järel hakkavad sõjaväelised organisatsioonid vältima vastustust tsiviilelanike tapmise eest. Samuti tähendaks inimkäe eemaldamine, et suurte tapatalgute korraldamine muutuks oluliselt lihtsamaks.

Praegu avalikkusele teadaolevalt kasutatavate autonoomseks peetavate relvade puhul ei ole veel inimest otsustusprotsessist siiski täielikult eemaldatud, nii et võiks rääkida pigem näiteks poolautonoomsetest robotrelvadest. 

Erineva autonoomsuse astme ja surmavuse astmega relvi katsetavad mitmed riigid, teiste seas Hiina, Saksamaa, India, Iisrael, Lõuna-Korea ja Ühendkuningriik. Lahingtegevuses on neid juba kasutanud nii USA, Ühendkuningriik, Iisrael kui Lõuna-Korea, mille põhjapiiril asuvat demilitariseeritud tsooni valvavad erinevad robotkuulipildujad on ilmselt ka tuntuim näide enam-vähem autonoomsetest relvadest. Sarnaseid katsetusi teeb ka Iisrael Gaza sektori ääres.

Lõuna-Korea robotrelvad demilitariseeritud tsoonis

Lõuna- ja Põhja-Korea vahelist piiri valvab muuhulgas robotrelv Super aEgis II, mida toodab Lõuna-Korea firma DoDAAM Systems. Firma reklaamib end oma kodulehel maailma parimate totaalsete turvalahenduste pakkujana ning lubab seda teha niinimetatud intelligentsete robotite abil. 

2010. aastal esitletud relv suudab tuvastada, jälitada ja hävitada liikuvaid inimese suurusi sihtmärke, mis asuvad kuni kolme kilomeetri kaugusel. Sealjuures on see nii võimas, et suudaks peatada ka veoauto - sel on 12,7 millimeetrise kaliibriga kuulipilduja ja 40-millimeetrise kaliibriga granaadiheitja. Relva ei sega ka halb ilm ega pimedus - sihtmärgi tuvastamiseks on sel ka infrapunakaamera.

Esialgne versioon relvast tulistas tõepoolest autonoomselt (etteantud parameetreid järgides muidugi), ent kliendid soovisid roboti eksimusi kartes inimfaktori lisamist. Nüüd tegeleb relv küll sihtmärgi tuvastamisega ja karjub selle suunas demilitariseeritud tsoonis korea keeles «mine tagasi» ja «mine tagasi või me tulistame», ent otsuse tulistada teeb roboti edastatud info põhjal inimene, kes peab toimingu läbiviimiseks või selle keelamiseks sisestama parooli. Hoiatus peab relvatootja kinnitusel igal juhul kõlama, kui tahetakse kinni pidada rahvusvahelise õiguse normidest.

Müüdud on neid roboteid DoDAAMi väitel üle 30, ehkki koos masina juurde käivate süsteemidega maksab igaüks üle 40 miljoni dollari. Kasutuses ei ole need praegu mitte ainult Lõuna-Koreas, vaid BBC andmetel ka näiteks kolmes Araabia Ühendemiraatide õhuväebaasis, Abu Dhabi kuninglikus palees, Qataris ja veel mitmel pool maailmas, kus need valvavad strateegilise tähtsusega punkte.

 

Möödunud sügisel paigaldati meedia teatel demilitariseeritud tsooni ka hulk Samsungi valmistatud sõjaroboteid SGR-A1, mida on samas katsetatud juba ligi kümme aastat. Robot suudab tuvastada korraga mitu liikuvat sihtmärki, kasutades selleks nii infrapuna- kui tavalisi kaameraid.

Samsung Techwini kõneisik Huh Kwang-hak on neid esitledes toonud välja hulga põhjusi, miks robot täidab piirivalvuri ülesandeid inimesest palju paremini: nad ei ole mitte mingis mõttes laisad, nad ei jää magama, nad on alati valvsad ja nad ei karda vastast. «SGR-A1 võib ja saabki ennetada sõdu,» leidis ta.

Kui palju robotrelvi praegu Lõuna-Koreas kasutusel on, ei ole kindlalt teada.

Radareid otsiv harpüia - Iisraeli IAI Harpy



Iisraelis toodetav mehitamata õhusõiduk ehk droon Harpy on programmeeritud ründama radarsignaali edastavaid objekte ja täidab seega niinimetatud SEAD (Suppression of Enemy Air Defences ehk vastase õhukaitse limiteerimine) rolli. Seda on müüdud muuhulgas Hiinale, Lõuna-Koreale, Türgile ja Hiinale.

Iisrael reklaamib Harpy't kui kõige efektiivsemat lahendust vaenulike radarite probleemile. See on varustatud lõhkepeaga, mis on seatud plahvatama siis, kui droon on sobivas kõrguses objekti kohal. Hävib muidugi ka droon ise.

Harpy saab teele saata nii auto järel veetavalt platvormilt kui laevalt ning see uitab eelprogrammeeritud koordinaate kasutades iseseisvalt õhus ringi. 

 

Inimjuustest leiti veel üks komponent

USAs Philadelphias toimunud teaduskonverentsil tehti ettekanne, mille kohaselt leidub inimjuustes seni teada olevatele komponentidele veel üks komponent.

Inimjuust on uuritud aastakümneid, kuid alles nüüdsitehnoloogia võimaldas teada saada juuste täpse struktuuri, edastab Discovery News.

«Juuksed koosnevad kolmest kihist: säsi ehk tuum, korteks ehk keskmine ja kõige laiem osa ning kutiikul, mis on väline osa,» sõnas uuringu teinud teadlane Vesna Stanic.

Ta lisas, et uus uuring paljastas veel ühe kihi kutiikuli ja korteksi vahel.

Stanic ja ta kolleegid avastasid selle juuksekihi kasutades juuksekarva läbilõike uurimiseks röntgenkiirt.

Teadlased leidsid selle kihi kui olid uurimas, kuidas juuksehooldusvahendid juustele mõjuvad ning kas võivad ka juustes midagi jäädavalt muuta.   

Kui varasemates juukseuuringutes on keskendutud juuksekarva väliskihi uuringutele, siis nüüd uuriti ristlõike abil sees olevat.

Enne seda uuringut oli teada, et juuksekarvad koosnevad valgust nimega alfakeratiin, kuid sisaldavad ka mineraale ja lipiide. Teadlaste jaoks oli üllatus, et alfakeratiini ei olnud alal, mis jäi kutiikuli ja korteksi vahele. Seal leidus hoopis beetakeratiini.

Varasemalt seostati beetakeratiini vaid lindude ja roomajatega. Beetakeratiini leidub küünistes, nokkades ja sulgedes, muutes need kehaosad tugevaks, kuid samas elastseks.

Alfa- ja beetakeratiinil on sarnane molekulaarne struktuur, kuid suurus ja kuju on erinevad.

«Alfa- ja beetakeratiini erinevus seisneb nende molekulide struktuuris. Kui alfakeratiin on heeliksikujuline, siis beetakeratiinil on kihid üksteise peal,» selgitas teadlane.

Kutiikul ehk soomuskiht on juuksekarva välimine kiht, mis koosneb üksteise peal asuvatest soomustest. Selle kihi peamine ülesanne on kaitsta juukseid kahjustuste eest.

Korteks ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab enamiku kogu juukse massist.

Säsi ehk tuum on juukse keskel kulgev kanal, mis koosneb 2-4 nurksest torujate rakkude kogumikest. Need rakud on seest tühjad.

Video: astronoomid nägid esmakordselt meie päikesesüsteemi väliseid virmalisi

Rahvusvaheline astronoomide meeskond märkas esimest korda meie päikesesüsteemist väljapool virmalisi.

Valgusmäng leiti Maast 18 valgusaasta kaugusel Lüüra tähtkujus asuva pruuni kääbustähe juures, edastab BBC.

Teadlaste sõnul meenutas sealne valguskuma Maa virmalisi, kuid need olid miljoneid kordi erksamad ning enamjaolt punased, mitte rohelised nagu meie planeedil.

Briti Sheffieldi ülikooli astronoom Stuart Littlefair kinnitas, et see oli esimene kord, mil pruuni kääbustähe juures märgati virmalisi.

Juba varem arvasid teadlased, et mitte ainult Maal ja meie päikesesüsteemis ei esine virmalisi, vaid neid on ka väljaspool meie süsteemi.

Teadlased jõudsid nn pruuni kääbuse, mis kannab tähistust LSR J1835, jälile kasutades Very Large Array (VLA) raadioteleskoopi ning Hale`i ja Kecki optilisi teleskoope.

Uurimine näitas, et selle pruuni kääbustähe juures olev valgus vaheldus just selliselt, nagu see juhtub virmaliste puhul.

Maal on suur osa virmalistest roheka tooniga selle tõttu, et Päikesest pärit osakesed, elektronid segunevad atmosfääris hapniku aatomitega.

Pruuni kääbustähe virmalised on aga punakad, kuna laetud osakesed segunevad seal vesinikuga.

Teadlased ei tea siiski kindlalt, kuidas LSR J1835 ümber virmalised tekivad, sest selle  lähedal ei ole ühtegi teist tähte, mis teda oma osakestega «pommitaks».

«Võimalik, et virmaliste tekkeks vajalikud laetud osakesed pärinevad kääbustähe pinnalt,» lausus Littlefair.

Teise võimalusena pakuti välja, et pruuni kääbustähe lähedal on seni avastamata planeet või kuu, millest tuleb virmaliste tekke «materjal».

Varasemast on teada, et meie päikesesüsteemi planeedil Jupiteril tekivad virmalised ta kuu Io vulkaanidest pärit laetud osakeste abil.

Teadlaste sõnul aitab avastus pruunide kääbuste uurimisel sammu edasi. Siiani käib debatt, kas pruunid kääbused on tähesarnased või pigem meenutavad planeete.

«Pruunide kääbustähtede puhul tuleb arvestada, kas tegemist võib olla väikese tähe või suure planeediga. Teame, et pruunidel kääbustel on atmosfääris pilvi, kuid nüüd saime teada, et ka virmalised. Seega saab oletada, et pruunid kääbused on pigem planeedid, mitte tähed,» lisas astronoom.

 

Augustikuu kalender

Augustikuu on tuntud kui heina- ja viljategemise kuu. Samuti seostuvad augustikuuga pimenevad ööd, kooliks valmistuvad lapsed, valmivad marjad ja pääsukeste lahkumine pärtlipäeva paiku.

Nautige viimast suvekuud ning sinises taevas lendavaid pääsukesi!

Augustikuu kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 | 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1920x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Juuli kalender 2015

» Juuni kalender 2015

» Mai kalender 2015

» Aprilli kalender 2015

» Märtsi kalender 2015

» Veebruari kalender 2015

» Jaanuari kalender 2015

» Detsembri kalender 2014

» Novembri kalender 2014

» Oktoobri kalender 2014

» Septembri kalender 2014

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008