Valus tõde või mõnitamine? Rooney’t nimetati vastase poolt paksukeseks

Inglismaa jalgpallikoondis peab homme sõpruskohtumise Norraga, kui vastamisi minnakse Wembley staadionil. Tegemist on inglaste viimase maavõistlusmänguga enne järgmisel nädalal algavat EM-valiksarja, kui esmalt kohtutakse Šveitsiga.

Norra ja Inglismaa kohtumise eel võttis norralaste kaitsja Vegard Forren sõna inglaste värske kapteni Wayne Rooney füüsilise valmisoleku aadressil ning leidis, et inglane on veidike ülekaalus.

«Rooney on natuke paksukese moodi,» sõnas Forren TV2.no’le.

Siiski tunnistas norralaste kaitsja, et Inglismaa koondise ründajate taltsutamine saab nende jaoks olema kindlasti keeruline.

Fotod: spordimaailma üllatas kuum uudis

Korvpalliliigas NBA Miami Heati ridades kolmel korral meistriks kroonitud liiga üks paremaid mängumehi Dwyane Wade abiellus eelmise nädala lõpus oma näitlejannast kihlatu Gabrielle Unioniga.

Nii 32-aastase Wade’i kui ka 41-aastase Unioni jaoks on tegemist teise abieluga. Pulmad peeti Miamis, külaliste seas olid vaid pereliikmed ning lähimad sõbrad. Paar kihlus eelmise aasta detsembris.

Dramaatiline kukkumine lõi Vueltal kaardid segamini, Kangertilt hea esitus

Jalgratturite mitmepäevasõidul Vuelta oli täna kavas 36,7 km pikkune eraldistardist sõit, mille võitis sakslane Tony Martin. Senine üldliider Nairo Quintana kukkus aga valusalt ning kaotas etapivõitjale 4.07.

Quintana langes kokkuvõttes nüüd 11. kohale, kaotust liidriks kerkinud Alberto Contadorile on 3 minutit ja 25 sekundit. Üldarvestuses on teine Alejandro Valverde, kes kaotab liidrile 27 sekundit. Kolmas on Rigoberto Uran (+59 sekundi), neljas Winner Anacona (+1.12), viies Chris Froome (+1.18) ja kuues Joaquin Rodriguez (+1.37).

Tänasel etapil oli teine Uran (+15 sekundit) ja kolmas Fabian Cancellara (+18 sekundit). Tanel Kangert tegi täna korraliku esituse ja sai 16. koha (+1.49), Gert Jõeäär oli 41. (+2.50).

Kangert on kokkuvõttes 47. kohal, kaotust liidrile on kogunenud 25 minutit ja 38 sekundit. Jõeäär on üldarvestuses 181. Positsioonil, kaotust liidrile on kogunenud 1:39.46.

Vladimir Klitško suunas loobitakse karme süüdistusi

Poksi raskekaalu valitseja Vladimir Klitško pidi 6. septembril Hamburgis kohtuma tiitlimatšis bulgaarlase Kubrat Puleviga, kuid ukrainlane pidi biitsepsivigastuse tõttu matši edasi lükkama. Loomulikult lendas Pulevi leerist seejärel Klitško suunas mitmeid süüdistusi.

«Tegemist on täieliku jamaga. Tegemist on väga kerge vigastusega ja tänapäeva meditsiini juures ei ole see mingi trauma, eriti arvestades tema meditsiinilisi abilisi,» kritiseeris bulgaarlane kodumaa meedias Klitškod. «Kui oleks tegemist tõsise vigastusega, siis ei saaks ta ka 15. novembriks terveks. Ta lihtsalt teeskleb. Ta teab, et see matš ei ole tema huvides, kuna tal on suur risk mulle kaotada.»

Praeguseks on paika pandud ka matši uus toimumisaeg, milleks 15. november, tiitlimatš leiab aset ikka Hamburgis.

Ukrainlane kaitseb oma karjääri 26. tiitlimatšis Pulevi vastu WBA, IBFi ja IBO tiitleid. Profikarjääri jooksul on ta 62st matšist kaotanud vaid kolm, 53 võitu on tulnud nokaudiga. Pulev on pidanud 20 profimatši ja on seni löömatu, nokaudiga on tulnud 11 võitu.

Kuula: Eesti korvpallikoondise põhitegija langes tüngakõne ohvriks

Poewr Hit Radio tüngakõne ohvriks langes viimati Eesti korvpallikoondise põhitegija Gregor Arbeti elukaaslane Ly ning oma osa sai ka Arbet, kes lubas lahkesti olla osaliseks heategevuslikus ürituses.

Kuula tüngakõnet.

Tennisetreener: Kanepi puhul on küsimus hetke vaimses seisundis

Tennisetreener Alo Ojassalu lausus pärast Kaia Kanepi võrdlemisi tagasihoidliku aasta järel korraliku tulemust USA lahtistel, et tegelikult pole eestlanna mäng kunagi kuhugi kadunud, kirjutab ERR Sport.

«Küsimus on ainult hetke vaimses seisundis ja vahel harva ka füüsilises olukorras,» lausu Ojassalu intervjuus Vikerraadiole. «Aga see on Kaial viimastel aastatel päris hea olnud. Kristjan (füüsilise ettevalmistuse treener Kristjan Prüüs) on teinud head tööd.»

Kanepi jõudis tänavusel US Openil neljandasse ringi, kus ta jäi alla maailma esireketile Serena Williamsile.

ManU uuest tähest sai Premier League'i kõige rikkam mängija

Briti ajaleht The Telegraph kirjutab, et Manchester United maksab klubi uuele ründetähele Radamel Falcaole 330 000 euro suurust nädalapalka ja sellega saab Falcaost Premier League'i kõige suurema palgaga mängumees.

Lisaks maksab ManU ründaja eest tema koduklubile AS Monacole 7 miljoni euro suuruse summa, mis tegi kokkuvõttes laenulepingu üldse võimalikuks. Järgmisel suvel võib ManU ründaja 44 miljoni euro eest juba endale osta.

Väidetavalt pakuti Falcao teeneid ka Londoni Arsenalile, Manchester City’le kui ka Madridi Realile, kuid lõpuks oli tehingust ainsana huvitatud ManU.

Ukraina korvpallikoondis sai MMil magusa võidu

Ukraina korvpallikoondis teenis täna MMil magusa võidu, kui C-alagrupi kohtumises alistati pingelise lõpuheitluse järel 64:58 Türgi.

Võitjate kasuks viskasid Oleksandr Mišula 10, Igor Zaitsev 12 ja Eugene Jeter 10 punkti. Kaotajatele tõid Ömer Asik 16 ja Emir Preldzic 14 silma.

Ukrainal on C-alagrupis kirjas nüüd kaks võitu ja üks kaotus. Türgi on võitnud aga ühe kohtumise ja kaotanud kaks. C-alagrupi favoriidiks on USA, kes on seni võitnud mõlemad peetud kohtumised.

D-alagrupis alistas Mehhiko täna 79:55 Angola.

Äpp, mis kustutab saadetud sõnumi

Mobiilirakenduste turule on tekkinud uus app, mis võimaldab saadetud sõnumi kiirelt tagasi võtta.

Kõigepealt tuli Snapchat, nüüd Invisible Text (Nähtamatu sõnum) – uus mobiilirakendus, millega saab oma saadetud sõnumi tagasi võtta, kirjutab news.au.com.

Pärast pikalt pidutsemist ja mitmete jookide allakulistamist on paljud saatnud tekstisõnumeid, mille saatmist nad peagi kahetsevad. Või on läinud tekstisõnum valele inimesele.

Uus app Invisible Text, mis nüüd on saadaval nii Androidile, iOSile kui BlackBerryle, saab rumala peaga saadetud lollused «tagasi kutsuda».

Rakendus töötab nii, et lubab kasutajal kustutada sõnumi selle hetkeni, mil seda pole saaja poolt veel avatud.

Invisible Texti kasutajad saavad saata ka videosid, tekste ja hääl- ning piltsõnumeid, samuti seada taimeri sõnumile (täpselt nagu Snapchatis) kui pikalt on see vastuvõtjale vaadeldav-loetav.

NBA mängijad püstitasid korvpalli MMil rekordi

Hispaanias toimuval korvpalli MM-finaalturniiril on osalevate tiimide koosseisudes kokku 45 mängijat, kes kuuluvad praegu mõne korvpalliliiga NBA meeskonna hingekirja. Tegemist on uue rekordiga ja sellega ületati 2010. aasta MMi tippmark, mis oli 44 NBA mängijat.

Kokku on turniiril 75 mängijat, kes on mingil hetkel NBAs mänginud. Lisaks on veel 17 pallurit, kes on valitud NBA draft'is või kelle mängijaõigused kuuluvad mõnele NBA klubile, kirjutab USA Today.

Kõige rohkem NBA-mehi on USA koondises, kus kõik 12 meest kuuluvad maailma tugevaimasse liigasse. Hispaanial on ette näidata kuus NBA-meest. Neile järgnevad Prantsusmaa, Austraalia ja Brasiilia nelja mängijaga.

Viimsi vallavanemaks valiti taas Jan Trei

Täna valis Viimsi vallavolikogu vallavanemaks volikogu esimehe Jan Trei, kes loobus erakonna positsioonide säilitamise nimel vallavanema kohast 26. juunil.

Trei valiti tagasi 12 poolthäälega, kohal oli 18 volikogu liiget. Volikogu esimeheks sai Priit Robas ning senine vallavanem Andres Kaarmann jätkab abivallavanemana.

«Minu tagasivalimine Viimsi vallavanemaks on olnud kogu aeg päevakorras, pigem oli vahepealne olukord tingitud poliitiliselt ebastabiilsest olukorrast Viimsi volikogus seoses minu asendusliikme Urmas Arumäe liitumisega volikogu opositsiooniga,» sõnas Viimsi vallavanem Jan Trei.

«Tänaseks on oma volikogu liikme volitused taastanud IRLi liige, endine vallavanem Haldo Oravas, kelle asendusliige ei ole Urmas Arumäe. See annab mulle võimaluse peatada oma volikogu liikme volitused ning asuda taas vallavalitsuse etteotsa ning rahuliku südamega jätkata plaanitud tööd vallavanemana.»

«Minu ametiaja tähisteks on riigigümnaasiumi õigeaegne valmimine hiljemalt 2018. aastal, uute lasteaia- ja koolikohtade ning huvihariduse õppekohtade juurdeloomine, Viimsi kergejõustikustaadioni rajamine,» rääkis Trei tulevikuplaanidest.

«Tahame, et Viimsi oleks kvaliteetne ja turvaline elukeskkond, läbimõeldud tark planeerimispoliitika, korras teed ning edasi arendatud valla ühistranspordivõrk – need on sihid, milleni jõudmiseks pingutame,» lisas Trei.

Uueks vallavolikogu esimeheks valitud Priit Robas, kes on volikogu juhtinud ka varem, märkis, et tänaseks on töömeelolud vallavolikogus taastunud ning  jätkatakse ühtse, tegusa ja teotahtelise meeskonnana. «Tänase meeskonna eesmärk on, et vald toimiks tervikuna – vallaelanikud peavad tajuma, et vallavalitsus on loodud nende jaoks, mitte vastupidi,» lisas Robas.

Senini vallavanema tegutsenud Andres Kaarmann jätkab oma tööd abivallavanemana. «Kuna  alustasin vallavanemana koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Viimsi riigigümnaasiumi rajamise projekti, siis minu kõige olulisem ülesanne abivallavanemana on anda endast parim, et Viimsi saaks tasemel gümnaasiumi, mis annab võrdselt head haridust eliitgümnaasiumidega,» ütles Andres Kaarmann.

Venelased ei suuda koondise peatreenerile Capellole palka maksta

Venemaa Jalgpalli Liit vabandas koondise peatreeneri Fabio Capello ees, kuna nad ei ole suutnud viimasel kolmel kuul maksta talle palka.

«Venemaa Jalgpalli Liit tunnistab võla olemasolu. Vabandame tema ees maksmata palga pärast ning teeme endast kõik oleneva, et võlg saaks võimalikult kiiresti likvideeritud,» sõnas sealse alaliidu juht Nikolai Tolstoi portaalile Sovetski Sport.

Venemaa spordiminister Vitali Mutko tunnistas laupäeval ITAR-TASSile, et lisaks Capellole ei ole ettenähtud töötasusid saanud kätte veel 22 jalgpallikoondise juures ametis olevat isikut.

Capello aastaseks teenistuseks Venemaa koondise peatreenerina on 7,8 miljonit eurot ja sellega oli ta suvisel MM-finaalturniiril ülekaalukalt suurima palgaga juhendaja.

Venemaa jalgpallikoondis alustab 2016. aasta EM-valiksarja esmaspäeval, kui koduväljakul minnakse vastamisi Liechtensteiniga.

Video: vaata, kuidas on videomängud aastatega arenenud

Peagi algab taas ameerika jalgpalli NFLi uus hooaeg ning nii tõusevad taas populaarsemaks ka vastavad arvutimängud. Praegu on pilk peale heidetud ameerika jalgpalli mängule Madden ja vaadatud, kuid videomäng on arenenud alates 1989. aastast, kui kõik tundus tänapäevaseid standardeid arvestades väga algeline.

 

Tartu uurib Riia lendude taastamise võimalust

Tartu delegatsioon eesotsas linnapea Urmas Klaasiga sõidab homme Riiga kohtuma Air Balticu presidendi Martin Gaussiga, et kõnelda Riia ja Tartu vahel lennuühenduse taastamise võimalusest.

„Varem minule teadaolevalt ei ole Tartu linnal nii kõrge Air Balticu esindajaga otsekontakti olnud ja meie soov on kindlasti teha teatavaks Tartu ja Lõuna-Eesti poolne huvi, et Tartul oleks Riiaga lennuühendus. Riia kui transiitlennujaama tähtsus lõunaeestlaste jaoks järjest kasvab,“ ütles Klaas. „Teiselt poolt tahame kuulda Air Balticu juhtkonna seisukohti ja nägemust, mismoodi ja kui kiiresti oleks lennuühenudse avamine võimalik. Loomulikult ei lähe me rusikaga vastu lauda lööma, vaid keskendume positiivsele programmile. Tutvustame omapoolset statistikat ja analüüse.“

Klaas lisas, et Euroopa lennunduses on üsna keerulised ajad, keegi eriliselt õnnelik ei ole. Tartu delegatsioon soovib tema sõnul teada, kuidas Air Baltic üldse mõtestab oma nägemusi ja väljavaateid selles keerulises turusituatsioonis.

Klaas viitas ka aruteludele Air Balticu ja Estonian Airi ühendamise üle ja võimaliku ühendamise mõjule Tartu välisühenduste arendamisele.

„Tartu linnapea huvi ühemõtteliselt on, et Tartul oleks lisaks Helsingile teine õhuvärav Riia kaudu,“ lisas Klaas.

Kolmelt OMilt medaleid võitnud mäesuusataja lõpetas karjääri

Austria naismäesuusataja Marlies Schild teatas teisipäeval, et kavatseb 33-aastasena oma sportlaskarjääri lõpetada, kirjutab ERR Sport.

«Olen elanud oma unistuste elu. Aga mäesuusakarjäär on nüüdseks läbi,» sõnas Schild.

Slaalomieksperdina tuntud Schild võitis medaleid kolmelt erinevalt olümpialt, kuid olümpiavõitjaks ei õnnestunud tal tõusta.

2006. aasta Torino OMilt sai ta alpikahevõistluses hõbeda ja slaalomis pronksi ning 2010. aastal Vancouveris ja 2014. aastal Sotšis võitis slaalomis hõbedad.

Spordipüksid, mis vallutasid maailma

Spordisaalidest välja kasvanud ja kõrgmoodi tee rajanud puuvillased spordipüksid on üks viimase aja populaarsemaid riideesemeid.

Paljude poiste ja meeste riidekappi kuuluvad spordipüksid (ingl k sweatpants, sweat – higi, pants – püksid) olid veel mõni aeg tagasi rõivastus, mida ei peetud heaks tavaks kanda või mis näis koguni kole välja, kirjutab Business Insider.

Viimaste aastate jooksul on sweatpantsid populaarsemaks muutunud. Tuntumad spordikaupade brändid on spordipüksid koguni üheks oma põhitooteks kujundanud.

Nutikad rõivadisainerid nägid siin võimalust vabaajariiete valikus sammuke edasi astuda (enam ei kasutata pükste nimetuses liidet sweat – toim.) ning püüda turuosa laiendada toodetega, mida varem vaateakendele poleks mingil juhul tõstetud.

Spordipüksid muudeti kitsamaks, vormilt loomingulisemaks. Nende peal hakati kasutama erinevaid mustreid ja mustrite kombinatsioone, isegi palmikmustrit.

Kõige viimasem trend on aga alt kitsenevad sweatsid, mis on popiks saanud nende pükstekandjate seas, kes tahavad esile tuua oma uhkeid korvpalli-tosse.

Sel kevadel loetles maailmakuulus meesteajakiri GQ sweatpantsid, mida võib julgelt kanda avalikel üritustel, koduseinte vahelt väljas.

Ka Ameerika luksuskaupade edasimüüja Neiman Marcus on hullusest nakatunud ja müüb nüüdsest disainerite kavandatud vabaajapükse, mis maksavad sadu dollareid.

Nike Tech Fleece spordipüksid.

Ei peaks siis üllatusena tulema, et traditsiooniliselt spordirõivaid tootvad ettevõtted kulutulena levivast trendist oma kasu lõikavad. Nii tegi ka Nike oma Tech Fleece sweatpantsidega, mis on pälvinud kultusliku poolehoiu pärast pükste väljatulekut turule. Püksipaar maksab 110 dollarit (84 eurot).

Pükste sääred on tipust soonivad, et ei lohiseks järel ning jätaksid hoitud mulje. Ka pükste taskud on targalt disainitud – parempoolsel sügaval taskul on ka lukk, mis jookseb mööda säärt pea põlveni. Suure tasku sees on veel lisaks ka väiksem. Mugav on see seetõttu, et enamasti on sellistel vabaajapükstel suured sügavad taskud, mis venivad välja. Nike’i versiooniga seda ei juhtu, kiidavad disainerid. Lukk omakorda välistab selle, et midagi väärtuslikku taskust välja kukuks.

Tech Fleece’i püksid on saanud väga palju kiitvat tagasisidet. Sneaker Report on suisa väitnud, et tegemist on maailma kõige mugavamate sweatsidega.

Business Insideri ajakirjanik Breton Fischetti leidis, et peab järgi proovima, kas kogu see kära ühe pükstepaari ümber on ikka tõsiseltvõetav. Ta läks toimetuse kõrval asuvasse Nike’i poodi ning küsis, kas kõnealust mudelit saadaval on. Poemüüja Mike Fish kinnitas, et püksid tõesti lähevad nagu soojad saiad ning iga kord, kui tuleb uus kogus Tech Fleece’i pükse, ostetakse neid koguni mitmekaupa ning teavitatakse ka sõpru uute saabumisest.

Ta lisas, et need konkreetsed püksid on kõigist Nike’i kaupadest ühed populaarsemad – seda nii Ameerikas kui ka rahvusvaheliselt. Fiscetti proovis pükse (müüja soovitas tal valida oma numbrist üks number suuremad) ning kirjutas ülevaate artiklis, et sai kohe aru, miks need püksid nii popid on.

«Püksid hoidsid hüppeliigesest põlveni kitsalt ümber sääre, kuid mitte soonivalt, vaid piisavalt mugavalt, et neis joosta. Mugavalt hoidsid need ka reite ümbert ja vöökohalt. Pükste materjal tundus väga kerge, kuid samas vastupidav. Taskudki on hästi läbimõeldud ja praktilised,» kirjeldas Fischetti püksteproovimise elamust.

Ainuke, mis ajakirjanikule pähe ei mahtunud, oli pükste hind. «Isegi kui need on maailma populaarseimad sweatsid, ei neelaks ma alla seda, et need maksavad 110 dollarit, mis on kahekordne hind minu lemmikteksade eest. Kui aga keegi on nõus seda hinda maksma ja armastab ülekõige logelemist, siis nendes pükstes on seda tõepoolest kõige mugavam teha,» ütles ajakirjanik lõpuks.

Argentina koondise ründestaar: palusin arste, et nad minu jalad amputeeriks

Argentina jalgpallikoondise läbi aegade kõige suurem väravakütt Gabriel Batistuta tunnistas, et pärast karjääri lõpetamist tegid jalad talle nii palju valu, et ta soovis koguni oma jalgade amputeerimist.

Batistuta pani 2005. aastal punkti 17 aastat kestnud karjäärile ning ründaja tunnistas, et kõndimine tegi talle hirmsasti valu. Ründaja sõnul olid tema liigesed lihtsalt kulunud ja nii hõõrdusid luud üksteise vastu.

«Tegin jalgpalliga üleöö lõpparve ning ma ei olnud võimeline kõndima. Olin voodis ja tegin püksi, kuna ma ei olnud võimeline kolme meetri kaugusel asuvasse vannituppa kõndima. Hüppeliigesed tegid mulle tohutult valu,» rääkis ta TyC Sportsile.

«Läksin dr. Avanzi jutule ja soovisin, et ta minu jalad amputeeriks. Ta ütles, et olen lihtsalt hull. Vaatasin Oscar Pistoriust ja arvasin, et minu tulevik võiks olla samasugune,» meenutas Batistuta, kes lisas, et arstidel õnnestus kruvidega tema probleemid lahendada ja praegu saab ta elada normaalset elu.

Batistuta pidas Argentina koondises 78 kohtumist ja lõi selle ajaga rekordilised 56 väravat. Argentina koondise kõigi aegade väravaküttide edetabelis on 42 tabamusega teisel kohal Lionel Messi, tema on pidanud selleks 93 kohtumist. Kolmas on Hernan Crespo 35 ja neljas Diego Maradona 34 väravaga.

Ilm läheb tasapisi soojemaks

Kõrgrõhkkond jääb Läänemere ümbrusse ja hoiab sajud meist eemal.

Õhk on veel jahe, kuid tuul võtab edelasuuna ja inimeste enesetunne on juba mõnusam. Nädala teiseks pooleks vahetub õhumass soojema vastu, öine hallaoht taandub ning päevased termomeetrinäidud kerkivad juba 20 kraadi ümbrusesse.

Kolmapäeval on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 2–7 m/s, põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 16 kuni 19 kraadi.

Saksamaa jalgpallikoondises toimus oluline muudatus

Suvel Brasiilias toimunud jalgpalli MMil võidutsenud Saksamaa koondis sai täna endale uue kapteni, kui selle austava ülesande sai endale õlgadele Müncheni Bayerni poolkaitsja Bastian Schweinsteiger.

Saksamaa jalgpallikoondise senine kapten Philipp Lahm tõmbas pärast MMi koondisekarjäärile joone alla. Täna pidas Saksamaa koondis pressikonverentsi, kus peatreener Joachim Löw avaldas, et uueks kapteniks saab Schweinsteiger.

Kuna 30-aastane Schweinsteiger on praegu vigastuse tõttu väljakult eemal, siis järgmises kohtumises täidab kapteni kohuseid 28-aastane Müncheni Bayerni väravavaht Manuel Neuer.

Saksamaa koondis kohtub homme Düsseldorfis sõpruskohtumises Argentinaga, samad meeskonad olid mäletatavasti vastamisi ka tänavuses MM-finaalis.

Astana jääb ilma Itaalia sprinterist

Astana jalgrattameeskonna sprinter Jacopo Guarnieri sõlmis kaheaastase lepingu Venemaa klubiga Katjuša. 27-aastase itaallase peamiseks ülesandeks saab olema Alexander Kristoffi (pälvis tänavu esikoha Milano-San Remol ja võitis Tour de France'il kaks etappi) abistamine grupifinišites, vahendab Spordipartner.ee.

«Guarnieri tulek tugevdab silmnähtavalt Kristoffi toetavat sprinterite gruppi nii klassikutel kui velotuuridel,» lausus Katjuša mänedžer Vjatšeslav Jekimov. «Samas on Guarnieri piisavalt tugev, et ka ise tulemust teha.»

Guarnieri jõudis tänavusel Austria ja Poola velotuuri etappidel kahel korral esikolmikusse.

Fännid süüdistavad FIAt legendaarse Monza raja ärarikkumises

Sel nädalavahetusel Itaalias sõidetava vormel-1 sarja eel, millega kaasnevad paljude teistegi võidusõidusarjade etapid, avastas nii mõnigi võidusõitja oma üllatuseks, et raja üks legendaarsemaid kurve Parabolica on varasemate aastatega võrreldes oluliselt muutunud.

Nimelt on Rahvusvaheline Autoliit (FIA) lasknud Parabolica väljasõiduala asfalteerida. Varem laius samal kohal kruusaväli. Kriitikute arvates lubavad asfalteeritud väljasõidualad, mida on viimastel aastatel rajatud pea kõikidele vormel-1 sarja võõrustavatele ringradadele, sõitjatel eksimusi kartmata üle raja piirjoonte kalduda ning vähendavad seetõttu riski ja põnevust. Fännide seas on Parabolica väljasõiduala asfalteerimine kutsunud esile laialdase pahameele.

Vormel-1 sarja võidusõidudirektori Charlie Whitingi väitel on muudatuse taga aga vormel-1 sõitjate enda soov. «Asendasime umbes 35 protsenti kruusast asfaldiga. Loomulikult andestab see eksinud sõitjatele rohkem vigu, aga ma usun, et paranenud turvalisus on seda väärt,» sõnas Whiting Autospordile.

Lotuse sõitja Romain Grosjean märkis, et sõitjatel muutub nüüd Parabolicas pidamise piiri otsimine märksa hõlpsamaks ülesandeks – pole enam vaja peljata, et väiksemagi vea korral maandub auto kruusas, kust vormelid enamasti omal jõul enam liikuma ei pääse ja sõit tuleb pooleli jätta. «Parabolica on väga keeruline ja kiire kurv, nii et turvalisuse mõttes on kindlasti hea, kui eksimisvõimalus on suurem. Mäletan, et varem võis seal kas või imenatuke pidurdamisega hiljaks jääda, kui olidki juba kruusa peal ja siis kohe ka suure kiirusega seinas. Nüüd hakkavad sõitjad ilmselt pidamise piiri varem üles leidma, sest teame, et eksimust ei karistata kohe avariiga,» nentis Grosjean.

Tänavaküsitlus: miks tehakse jää-ämbri väljakutset?

Tänu sotsiaalmeedia vallutanud jäävee kampaaniale on lihashaiguse amüotroofilis lateraalskleroos (ALS) ravivõimaluste uurimiseks kogutud miljoneid. Eestis elab praegu hinnanguliselt 70 haigust põdevat inimest. Ämbritäie jäävee kaela tõmbamine annab korraks aimu, mida igapäevaselt lihasvaludes vaevlevad inimesed pidevalt kogevad.

Ice Bucket Challenge on heategevusaktsioon, mis sai maailmakuulsaks tänavu suvel ja on nüüdseks jõudnud massidesse ega anna vaibumise märke. Väljakutse kohaselt peavad osalised end jääveega üle kallama ning aktsiooni seejuures filmima. Pärast ülesande sooritamist edastatakse väljakutse järgnevale kolmele või neljale inimesele ning tehakse heategevuslik annetus. 

Läksime tänavale ja uurisime, kas inimesed teavad, millisele haigusele väljakutsega tähelepanu juhitakse. Mis on ALS? Vaata videot!

 

Lugeja: enne Obama visiiti eemaldatakse südalinnast prügikastid

Tähelepanelik Tallinncity lugeja kirjutas, et enne USA presidendi Barack Obama visiiti eemaldatakse südalinnast pommiohu tõttu prügikastid. Sama olevat tehtud ka enne George W. Bushi visiiti.

Politsei- ja piirivalve pressiesindaja Martin Luige ütles, et politsei teeb kõik vajaliku selleks, et tagada visiidi turvalisus. «Kui tarvis, eemaldatakse külastatavate hoonete juurest ka prügikaste või pannakse kinni kaevuluugid. Samasuguseid turvameetmeid on Tallinnas kasutatud ka teiste kõrgetasemeliste visiitide ajal,» lisas Luige.

 

Eestlased olid Läti motokrossi meistrivõistlustel võidukad

Cesise krossirajal sõideti läinud nädalavahetusel meie lõunanaabrite motokrossi meistrivõistluste eelviimane etapp, kus eestlased saavutasid poodiumikohti mitmes masinaklassis ja seda mõlemal võistluspäeval.

Laupäeval olid Cesises võistlustules noored krossisõitjad ja kõik quadide masinaklassid, pühapäeval oli aga järg erinevate sooloklasside ja külgvankrite käes.

125cc klassis võitis etapi kindlalt Hardi Roosiorg, kes edestas kummaski sõidus lätlast Kristers Drevinskist 11 sekundiga. Kahe sõidu tulemusena saavutas kolmanda koha leedulane Dovydas Karka, tema lõpetas sõidud vastavalt neljanda ja kolmandana. Ülejäänud Eesti noortest olid Rait Kaimer neljas ja Aron Lenzius viies, Kaimer oli sõitudes kuues ja neljas ning Lenzius viies ja kuues. Meistrivõistluste liidrina jätkab Cesises avasõidus kolmanda koha saanud, kuid teises katkestanud Tomass Sileika (120 p), Roosiorg tõusis teiseks ja jääb lätlasest 26 punkti kaugusele. Cesise üheksas Elgars Jonass langes kolmandaks ja tema kaotab eestlasele 4 punktiga.

Lätlaste 65cc esinumber Kristians Freimanis jätkas Cesises edukalt edestades avasõidus Romeo Karu ja valgevenelast Artsiom Sazanavetsit. Teises järgnesid Läti poisile Sazanavets ja kaasmaalane Patriks Uzuls, Karu ületas lõpujoone neljandana. Kahe sõidu kokkuvõttes sai Freimanise järel teise koha Sazanavets ja kolmanda Karu. Teistest eestlastest olid Juri Vinogradov 9-s ja Mikk Kallion 17-s. Freimanis võitis ka juba meistrivõistlused ja tal on koos 294 punkti, teisele kohale tuleb viimasel etapil põnev võistlus, kuna Freimanisele järgnevad võrdse 211 punktiga Karu ja Uzuls, kellest omakorda jääb 9 punkti kaugusele Sazanavets.

Masinaklassis 50cc saavutas kahe sõidu kokkuvõttes kolmanda koha Robin Kruuse, kes oli avasõidus neljas ja viimases kolmas. Esikoht kuulus seekord Roberts Lusisele, kes suutis mõlemas sõidus edestada viimastel etappidel pea võitmatuna püsinud Karlis Alberts Reisulist. Meistrivõistluseid juhib Lusis (273 p), talle järgnevad Reisulis (256 p) ja Janis Kubulins (209), kes oli Cesises neljas. Ainult kahel etapil osalenud Kruuse on 76 punktiga 13-s.

Suurtel quadidel võidutses avasõidu kolmandana lõpetanud ja teise võitnud lätlane Kristaps Veinbergs, kellele järgnes mõlemas sõidus teise koha saanud Kaspar Kangur. Lätlaste motolegend Agris Neija lõpetas sõidud neljandana ja oli kokku kolmas. Avasõidu võitnud, kuid teises katkestanud Sten Jupaschevski oli kokkuvõttes seitsmes. Meistrivõistluste liider on aga Ralfs Reinfelds, kes oli Cesises viies, kellest Kangur jääb teisena 12 punkti kaugusele. Eestlasele kaotavad omakorda Neija 3 ja Veinbergs 7 punktiga.

Quad 100 ja 200 ühissõitudes jätkas võidukalt Kevin Saar, kes võitis ülivõimsalt sõidud, kuna tema edumaa mõlemas oli vähemalt pool minutit. Esimeses sõidus lõpetasid eestlase järel lätlased Martins Toms Pukitis ja Matiss Palevics ning teises avasõidu neljas Lauris Eizans ja Pukitis. Saar võttis Quad 200 klassis etapivõidu, talle järgnesid Pukitis, Palevics ja selles arvestuses mõlemas sõidus neljanda koha saanud Cris Sten Kutti. Saar on siiani toimunud kõik sõidud võitnud ja nii saavutas ta enne viimast etappi juba meistrivõistluste esikoha, Palevics, kes kindlustas endale juba hõbeda, jääb Saarest maha 70 punktiga. Kolmandal kohal asub Kutti (122 p), tema edestab enne viimast etappi Pukitist 48 punktiga ning vajab sealt pronksiks vähemalt 3 punkti.

Väiksemas Quad 100 masinaklassis võitis etapi Eizans kaasmaalaste Reinis Bicansi ja Arturs Baltgalvise ees, klassi ainus eestlane Joosep Eesmäe oli viies. Meistrivõistlused võitis enamus sõitudest võitnud Eizans 295 punktiga, kuna Eesmäe kaotab talle 64 punktiga, kolmandal kohal asub Atis Breds (226 p), tema oli Cesises neljas.

Kõige väiksemate Quad 50 võidutses kummaski sõidus Kristians Stolarovs Eesti poisi Tanel Põdra ees, kahe sõidu kokkuvõttes sai nende järel kolmanda koha sõidud viienda ja kolmandana lõpetanud Markuss Augustovskis. Sõidu teine eestlane, Karl Robin Rillo oli esimeses sõidus kolmas, kuid katkestas viimases ja sai selle eest 8-nda koha, mistõttu oli ta kokku viies. Põdra tõusis meistrivõistluste liidriks ja tal on koos 252 punkti, Augustovskis (246 p) langes teiseks ja temast omakorda jääb punkti kaugusele Stolarovs.

Pühapäeval toimunud võistlussõidud tõid eestlastele veel võite ja poodiumikohti ning mitmed meie sõitjad säilitavad head võimalused meistrivõistluste arvestuses medaleid võita.

Lätlaste hetke kiireim sõitja Matiss Karro oli Cesises parim MX1 klassis ja seda kummaski sõidus. Teise koha sai sõidud teise ja kolmandana lõpetanud Lauri Lehtla ja kolmanda lätlane Davis Ivanovs, tema ületas avasõidus lõpujoone neljandana ja viimases teisena. Indrek Mägi oli nii sõitudes, kui ka kokkuvõttes viies, avasõidus tehnilistel põhjustel katkestanud ja teises kuuendana lõpetanud Tanel Leok 12-s ja esimeses üheksandana lõpetanud, kuid teises katkestanud Andero Lusbo 13-s. Meistrivõistluste liider on aga Ivanovs (129 p), kellest teisel kohal olev Lehtla jääb 4 ja Cesises neljanda koha saanud Augusts Justs 14 punkti kaugusele.

MX2 klassis võttis mõlemast sõidus võidud lätlaste tulevikulootus, eelmise aasta juunioride 125cc maailmameister, Pauls Jonass. Mõlemas sõidus lõpetas teisena Erki Kahro, kes saabus otse Soomest, kus sõideti eelmine päev sealne meistrivõistluste etapp. Kahe sõidu kokkuvõttes sai kolmanda koha Kristers Drevinskis, tema oli avasõidus kolmas ja viimases neljas. Esimeses sõidus viiendana lõpetanud ja teises kolmanda koha saanud Andre Park oli kahe sõidu tulemusena neljas. Meie sõitjatest olid veel Aleksei Vinogradov kuues, Rait Kaimer üheksas ja Henri Airich 12-s. Pauls Jonass suurendas oma edumaad ja juhib tiitlivõistluseid 145 punktiga, talle järgnevad Kahro (117 p) ja Park (105 p).

85cc klassis võttis magusa võidu Andreas Hiiemägi, kes edestas mõlemas sõidus meistrivõistluste liidrit Rainers Zuksi. Kui esimeses sõidus oli eestlase edu Läti poisi ees napp sekund, siis teises tuli võit juba kindlamalt ja vahe lätlasega oli lõpujoonel 11 sekundit. Poodiumi madalaimale astmele astus kummaski sõidus kolmanda koha saanud leedulane Arnas Milevicius. Meico Vettik oli kahe sõidu tulemusena seitsmes ja Genry Arras 16-s. Meistrivõistluseid juhib Zuks (144 p), teine on Vettik (109 p) ja kolmas Toms Babris (102 p), kes oli Cesises viies.

Külgvankritel heitlesid avasõidus esikohale värsked Eesti meistrid Kert Varik – Erkki Kõiv ja lätlased Janis Daiders – Ivars Skultans, kes võitlesid kuni lõpujooneni ning võidu võtsid eestlased ja seda ainult 0,3 sekundilise eduga sõitu esimese poole juhtinud lätlaste ees. Teises sõidus jätkus sama duell ja ka seekord võitsid sõidu Eesti meistrid, vahe Daiders – Skultansi ees oli lõpujoonel 0,4 sekundit. Kummaski sõidus lõpetasid järgmistel kohtadel Margo Sonn – Tanel Kõiv ja Raido Riim – Arno Peever. Argo Põldsaar – Indrek Aljes olid kokku 7-ndad ja Markus Normak – Karl Kasesalu 9-ndad. Varik ja Kõiv suurendasid oma edumaad ning juhivad tiitlivõistluseid 142 punktiga, Daiders – Skultans jäävad eestlastest 23 ja Sonn – Kõiv omakorda lätlastest 14 punkti kaugusele.

Läti meistrivõistluste viimane etapp toimub  13.-14. septembril Dobele krossirajal, enne seda tulevad aga enamus Cesises tegusid teinud Balti krossisõitjatest Tihemetsa, kus tuleval laupäeval sõidetakse Tridens Eesti motokrossi meistrivõistluste viimane etapp.

Kullas ja Kahro võtsid Soomes kaksikvõidu

Orimattila krossirajal toimus eelmisel nädalavahetusel Soome motokrossi meistrivõistluste järjekordne etapp, kus MX2 klassis tegid puhta töö Harri Kullas ja Erki Kahro.

MX2 klassi kvalifikatsioonis oli eeldatult kiireim Kullas, kelle ringiaeg oli konkurentide omadest 3 või enam sekundit ringi peale kiirem. Kahro aeg oli neljas ja ta jäi Kullase omast 4,1 sekundit.

Avasõidus haaras Kullas liidriohjad ja ei andnud neid sõidu jooksul kordagi käest ja sama kindel oli Kahro teine koht, kui ta jäi Kullasest 50,7 sekundit, kuid edestas kolmandaks tulnud Miro Sihvoneni pea 10 sekundiga. Kullas võitis hoolimata ühest korralikust kukkumisest ka teise võistlussõidu ja edestas lõpujoonel Kahrot minuti ja seitsme sekundiga. Kolmandaks sõitis end seekord Valtteri Malin, kes kaotas Kahrole omakorda kümne sekundiga.

Kahe sõidu kokkuvõttes kuulus etapivõit Kullasele (50 p), teine oli Kahro (44 p) ja kolmas Sihvonen (38 p).

Külgvankritel olid stardis Andrus Kiskonen ja Kristjan Kivistu, kes olid sõitudes saadud kuuenda ja viienda koha eest kokkuvõttes kuuendad.

Kullas ja Kahro stardivad juba sellel laupäeval Tihemetsas, kus sõidetakse Tridens Eesti motokrossi meistrivõistluste viimane etapp ning noormeestel tuleb seal MX2 klassis tõsine mõõduvõtt, sest sarja liider Kahro edestab Kullast ainult 5 punktiga. Lisaks on Kullasel võimalus tulla ka MX1 klassi Eesti meistriks, mis tähendab, et noormees osaleb Tihemetsas mõlemas klassis, nagu ka eelneval kahel etapil Karksi-Nuias ja Lange motokeskuses.

Jüri Saar: kui käsi haarab sae järele

Tegelikult on asi väga lihtne. Kui paar aastat tagasi oli suur arutelu Tartu kesklinna tuleviku üle, tõusis küsimuseks kaubahoovi asukohta ehk Poe tänava parki maja ehitamine. Siinkohal pole tähtis, mis maja ja kui suur, aga oluline on, et väitluses tõusis argumendiks, et ei saa, seal kasvab püramiidtamm.

Vastuse täpset sõnastust enam ei mäleta, aga mõte, mille ütles välja taimeökoloog Kristjan Zobel, oli umbes nii, et sellise takistuse vastu on ammu abinõu olemas – selle nimi on saag.

Siia võib lisada, et kui poleks saagi, tuleks abinõuna kasutada kirvest, sest muidu oleksime ammu tihedasse võssa või metsa kasvanud. Vaadake või Raadi mahajäetud sõjaväelinnakut.

Kui tähtis on üks puu või puudekogum, olgu metsa, allee või pargina, erineb aga vaatenurgast sõltuvalt nii suurel määral, et vastasseis muutub ühe osapoole jaoks suisa tragöödiaks.

Luunja kergliiklustee rajamisel papliallee maha saagimise tragöödia kordab seda igihaljast vastasseisu puukallistajate ja arenguihalejate vahel. Teist samasugust tragöödiat – vähemalt mõnede tartlaste jaoks – on Tartu ülikooli kliinikumi eestvõttel mängitud Puusepa tänaval endise sisekliiniku ümber, ja nüüd on siis päevakorral Mathieseni pargi korrastamine.

Alles see oli, tegelikult küll juba neli aastat tagasi, kui mitmete supilinlaste meelehärmiks läksid sae alla Emajõe tänava vanad vahtrad. Asemele saanud uued on nüüd labidavarre jämeduseks kosunud. Vaidlused selles üle, kas parem oli enne või pärast, on puhtalt maitse asi. Kuid et «labidavartest» saaks põlispuud, võtab kole kaua aega.

Olen Tartus elanud piisavalt kaua, et veel mäletada pahameelt Kesk tänava vanade paplite saagimise üle – nüüd on seal kastanid juba puu mõõtu –, aga liiga vähe, et mäletada varjulist, et mitte öelda pimedat Vanemuise parki põlispuudega, nagu see oli enne suurt uuendamist.

Emajõe kaldapealse papliallee langetamine või tugev kärpimine põhjustas tugevat poleemikat, saagimine lükkus edasi, kuid ühel heal päeval tuleb see uuesti päevakorrale.

Mis seal salata, ühes ajapunktis muutuvad vanad puud ohtlikuks ja vastutavate ametnike mure selle pärast, et need võivad kellelegi või millelegi kaela kukkuda, on ju ka mõistetav.

Kas aga sajandivanuse haiglahoone ümbrus peaks olema nagu hooldamata mõisaaed või nagu põllupealsesse tööstusparki rajatud uue logistikakeskuse ümbrus, on aga jällegi puhtalt maitse asi.

Aga nagu Luunja või ka Maarjamõisa puhul jääb mõnelegi poole üles küsimus, kuivõrd puudega seotud plaanide ja ohtude aus selgitamine kogukonnale ja naabritele ning muude võimaluste üle arutamine võiks ära hoida süüdistamise ja petta saamise tunde. Tasku laiendamise planeeringu arutelul näiteks öeldi otse välja, et Soola tänava pärnad tuleb maha võtta, et istuda uued ratta- ja sõidutee vahele, või et turu ja Dorpati hotelli vahel võiks vanade kastanite asemel olla väljak.

Kas mäletate, kuidas kliinikumi esindaja kevadel põhjendas puude langetamist: maha võetakse ohtlikud ja väheväärtuslikud puud. Kui nii, siis polegi midagi arutada.

Näinud kohapeal kände ja värskendanud mälu internetist tänavavaateid guugeldas, saab teha mõneti meelevaldse üldistuse, et kuni paarikümnesentimeetrise läbimõõduni on puud väheväärtuslikud ja sealt edasi ohtlikud. Selgituses ei öeldud sõnagi selle kohta, et Puusepa tänava äärest tuleb noored kastanid ja kased maha saagida selle pärast, et asemele teha parkla. Küllap on ka seda parklat vaja.

Aga miskipärast ei tundu soliidne ausalt välja öelda, et tahame puude asemele parklat või et vanad paplid ei meeldi. Või on asi selles, et siis jääks aruteluks ruumi?

Mupo on määranud enam kui 440 000 euro eest trahve

Sellel aastal on Tallinna Munitsipaalpolitsei pealinna ühistranspordis sõiduõiguseta sõitjatele ja linnas valesti parkijatele määranud trahve 442 266 euro eest.

Augustikuus koostati ühistranspordiseaduse alusel 469 trahviotsust, kogusummas 8052 eurot. Liiklusseaduse alusel koostati 1917 trahviotsust, kogusummas 28 432.

Selle aasta kaheksa kuu jooksul koostati 5231 trahviotsust, kogusummas 97 188 eurot. Liiklusseaduse alusel on koostatud 17 188 trahviotsust, kogusummas 345 078 eurot.

Mupo pressiesindaja Meeli Hunt ütles, et linnakodanikud peaksid parkimise osas olema vastutustundlikumad ja seaduskuulelikumad. «Meediast on läbi käinud ka probleemid parkimisega Mustamäel ja Lasnamäel, kus otseselt maja ees olevaid parkimiskohti napib,» ütles Hunt ning lisas, et  mupo viis kevadel läbi spetsiaalse aktsiooni haljasaladel parkivate autoomanike välja selgitamiseks. Tema sõnul on parkimisteema olnud 2014. aastal kõrgendatud tähelepanu all.

Alonso: ma ei kavatse Ferrarist lahkuda, töö on ju pooleli

Fernando Alonso lausus nädalavahetusel toimuva Itaalia vormel-1 etapi eel, et tal pole kavaski Ferrari ridadest lahkuda, ehkki kuulujutud viivad teda McLarenisse.

«Tiimivahetus ei kuulu minu eesmärkide hulka, tahan siin võita ja paar aastat tagasi alustatud töö lõpule viia,» sõnas Alonso. «Eelmisest suvest saadik on minu tuleviku kohta palju jutte liikunud, kuid minu suust pole iial tulnud sõnagi selle kohta, et kavatseksin Ferrarist lahkuda või mõne teise tiimiga liituda,» lausus 33-aastane hispaanlane Sky Sportsile.

«Spekulatsiooni on olnud palju ja need küll ei häiri mind, aga tekitavad natuke pingeid ja stressi. Samas olen muidugi õnnelik, et kõige suuremad tiimid minu vastu huvi tunnevad,» nentis Alonso.

Ferrari vormel-1 meeskonna tegevjuht Marco Mattiacci lausus eelmisel nädalal, et nii Alonso kui ka Kimi Räikkönen jätkavad Ferraris järgmiselgi hooajal. Alonsol on punatiimiga leping 2016. aastani, ehkki vormel-1 ringkondades liigub kuulujutt, nagu oleks selles klausel, mis on otseselt seotud võistkonna kohaga tiimide edetabelis. Praegu on Ferrari seal Mercedese ja Red Bulli järel kolmas.

Tennisetäht tüdines lõppematust vigastusejutust: ega ma surnud pole

Endine maailma esireket Viktoria Azarenka, kes on käimasoleval US Openil jõudnud veerandfinaali, tüdines pressikonverentsil lõpututest küsimustest pika vigastuspausi kohta.

Valgevenelanna alistas neljandas ringis 4:6, 6:4, 6:4 serblanna Aleksandra Krunici ning kohtub veerandfinaalis venelanna Jekaterina Makarovaga. Azarenka, kes võitis 2012. ja 2013. aastal Austraalia lahtised ning mängis mõlemal aastal ka US Openi finaalis, on maailma edetabelis langenud 17. kohale, kuna on pidanud jala- ja põlvevigastuse tõttu tänavu pidama pikki võistluspause.

Azarenka vastas kannatlikult ajakirjanike küsimustele selle kohta, kui keeruline tal on pärast pausi taas tipptasemel mängida, ent kui sama teema juba mitmendat korda üles võeti, sai valgevenelannal kõrini. «Mis on sellel turniiril olnud sinu jaoks kõige nauditavam, kui arvestada seda, mida sa oled pidanud üle elama?» küsis üks ajakirjanik.

«Sa küsid nii, nagu ma oleksin surmasuus olnud. Mind ründas kümme haid, aga ma jäin ellu! Ja lisaks päästsin veel ka ühe delfiini elu,» ironiseeris Azarenka. «Asi pole tegelikult üldsegi nii keeruline. Ma naudin tennisemängu. Mis mõtet on ikka veel mu vigastustest rääkida? Praegu tahan lihtsalt keskenduda käesolevale ja mängimist nautida. Mis juhtus, see juhtus. Mul pole kuskilt sellist džinni võtta, kes mind ajas tagasi viiks,» sõnas Azarenka.

Valgevenelanna ja Makarova kohtumise võitja läheb poolfinaalis vastamisi kas 11. asetusega Flavia Pennettaga või neljandas ringis Kaia Kanepist jagu saanud maailma esireket Serena Williamsiga.

Ihaste sild sai lõpuks kokku

Uudse rippraketise tehnoloogiaga valatud Ihaste silla kaks poolt said möödunud reedel Emajõe kohal lõplikult kokku, kui kahe sillapoole vahele valati viimane ühendav tekiplaat.
 

Tähelepanuväärse sündmuse puhul tõmbasid ehitajad raudvarda külge pajuvitstest punutud pärja. Omaniku järelvalve esindaja Arno Huik ütles, et kahe sillapoole üksteisega kokkuajamine ei olnud keeruline. «Seda, et otsad õigesti läheneks, jälgiti geodeetide abiga iga uue jupi valamisel,» ütles Huik.

«Üldiselt oleme rahul. Kõrvalekallet ei olnud üldse, aga väike kõrgusevahe tekkis. Aga see oli nii tühine, paar sentimeetrit,» sõnas Huik ning märkis, et selliste suurte betoonitööde puhul sõltub palju temperatuurist.

Neljasajameetrisest sillast jääb Emajõe kohale umbes 90 meetrit. Silla kogulaius on 15,5 meetrit ning sellele tuleb 1+1 sõidurajaga sõidutee ja ühele poole 4 meetri laiune kergliiklustee.

Sillale on kavandatud ka 1,4 meetri kõrgused läbipaistvast materjalist müratõkked ja kahe keskmise samba juurde rajatakse kumerja kujuga vaateplatvormid. Silla ametlik valmimisaeg on lepingu järgi järgmise aasta 17 aprill.

Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor võidutses Itaalias rahvusvahelisel konkursil

Tallinna Muusikakeskkooli (TMKK) noortekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel saavutas 27.–30. augustini Itaalias Arezzos Euroopa karika sarja kuuluval rahvusvaheline koorikonkursil esikoha naiskooride ning teise koha 20.–21. sajandi muusika kategooriates ning pääses grand prix’ vooru.

TMKK noortekoor osales neljas kategoorias, lisaks nimetatud kategooriatele, mida hindas žürii, esineti ka rahvamuusika ja vaba programmiga, mida hindas publik. Koor astus üles 19 teosega, sh heliloojatelt nagu Hassler, Holst, Brahms, Kreek, Pärt, Tormis, Sisask, Grigorjeva, Donkin.

Konkursile valiti varasemate saavutuste ja helisalvestuste põhjal 16 koori (Itaaliast, Hispaaniast, Ukrainast, Ungarist, Sloveeniast, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Tšehhist, Indoneesiast, Poolast). Eestist osales teinegi koor – Musamari koorikooli lastekoor (dirigent Tiina Mee, tulemuseks II koht lastekooride kategoorias).

Konkursi tase oli kõrge, grand prix’ võitis Ukraina segakoor Oreja, kes saavutas esikoha kõikides kategooriates, milles osales. Konkurssi hindas seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii.

TMKK noortekooris laulavad tüdrukud vanuses 14–20, kooriga töötavad dirigent Ingrid Kõrvits ja hääleseadja Jaanika Kuusik. Kooriliikmed õpivad põhierialana mõnda instrumenti, laulmist, koorijuhtimist või muusikateooriat.

 

Seeneline leidis metsast kilosed kivipuravikud

Seeneline Arvi Pukk leidis pühapäeval Palivere kandi metsast neli ebatavaliselt suurt puravikku.

Suurim kaalus puhastamata kujul 1,28 kilo, teised kolm kaalusid natuke vähem, kirjutab Lääne Elu.

Suured puravikud leidis ta madalast rabaäärsest inimtegevusest puutumata metsast.

Pukk ütles, et on saanud tänavu metsast puravikke, sirmikuid ja natuke pilvikuid. Kukeseeni olevat vähe, aga neid võivat veel tulla.

Loe pikemalt siit.

IRL nõuab Keskerakonnalt Tallinna ajalehtede väljaandmiskulusid

Neljapäeval tuleb Tallinna linnavolikogus arutlusele IRL fraktsiooni poolt esitatud eelnõu, mille kohaselt peab Tallinna linnavalitsus nõudma MTÜ Eesti Keskerakonna käest välja Tallinna ajalehtede väljaandmiskulud.

IRLi kuuluv linnavolikogu liige Tarmo Kruusimägi kirjutas seletuskirjas, et Patendiameti andmebaasi järgi on Keskerakonnal õigused kaubamärgile Pealinn 2016. aasta veebruarini ning kaubamärgile Stolitsa 2016. aasta märtsi lõpuni. Pealinna kaubamärk kuulub parteile 2005. aasta lõpust, Stolitsa 2006. aasta algusest. Lisaks kuulub MTÜ Eesti Keskerakond alla ka kaubamärk Raepress.

«Kuna nii Tallinna kui ka Keskerakonna esindajad on on korduvalt väitnud, et erakonna ja linna rahakotid hoitakse konkreetselt eraldi, ei saa olla õige tänane praktika, kus Tallinn maksab kinni ajalehtede ilmumise, mille üks väärtuslikumaid osi kuulub Keskerakonnale,» leidis Kruusimägi ja lisas, et arvestades aastaseks lehtede väljaandmiskuluks keskmiselt 900 000 eurot, saame 2006-2013 aastatel Keskerakonna meediaväljaannetele kulutatud summaks 7 200 000 eurot.

«Selleks, et välistada igasugune võimalus, et linnakodanikud ajalehti Pealinn ning Stolitsa ekslikult Tallinna häälekandjateks peaksid, on oluline, et lehtede väljaandmise maksaks ajalehtede kaubamärkide omanik. Pärast 2016. aasta algust, kui Keskerakonna õigused kaubamärgi suhtes katkevad, jätkab väljaandmise kulude katmist kaubamärgi õigusjärgne omanik,» kirjutas Kruusimägi.

Samasisuline eelnõu on viiel korral istungi päevakorrast välja jäetud, ühel korral on see volikogus maha hääletatud.

Obama visiit: Tornimäe Ärikeskusesse tavakodanikud ei pääse, Stockmanni külastuseks piiranguid pole

Homme Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama saabumise päeval on Tornimäe Ärikeskus tavakodanikele suletud, kuid Stockmanni kaubamaja külastajatele piiranguid ei sea.

Tavakodanike poolt külastatavad ärikeskuse poed ja söögikoht Mamo on suletud, homme peavad poodlejad ja lõunatamas käijad leidma teised alternatiivid. Tornimäe Ärikeskuse töötajatele on väljastatud läbipääsukaardid, kuid tavainimesed majja ei pääse. 

Stockmanni kaubamajst öeldi, et seal käib kauplemine tavapäraselt ning külastajatele piiranguid ei seata.

Videod: vaata korvpalli MMi seniseid vägevamaid pealtpanekuid

Korvpalli MMil on tänaseks mängitud juba kolm päeva ja 30 kohtumisega on meeskonnad hakkama saanud nii mõnegi ilusa pealtpanekuga.

Rahvusvaheline Korvpalliliit FIBA on kogunud klipid ühte videonimekirja, kust võib näha kõigi mängude parimat pealtpanekut. Vaata ja naudi!

Tallinlaste lemmikloomad: enim toakasse elab Lasnamäel

Linna tellitud lemmikloomauuringust selgub, et kassid on vaieldamatult tallinlaste lemmikud – rohkem kui pooled inimesed peavad kassi, kellel tuleb terve elu vaid toas mööda saata, vahendab ajaleht Pealinn.

Kokku on hiirekuningas kodus rohkem kui igal teisel linlasel ehk 62%-l. Kaks kolmandikku kassidest on toakassid ja neid on enim (92%) Lasnamäel. Pirita kassidest peab toaeluga leppima vaid neljandik. Kassiomanikest 85%-l on üks kass, 13%-l kaks kassi ning 4%-l kolm või rohkem kassi.

Lauljatar Hannah Ild nentis, et loomade toas pidamine on linnas paratamatu. «Linnakeskkond pole enam meie lemmikloomadele ohutu ja seetõttu peaks iga loomaomanik oma lemmiku käike piirama,» ütles Ild, kellel on kaks koera ja kolm kassi.

Et kassid jõuaks mõne kuu jooksul kiibi saada, korraldab linn oktoobris kasside sooduskiipimise kampaania. See toimub igas linnaosas kas siis statsionaarses või mobiilses loomakliinikus.

Uuringust selgus, et 38%-l linlastest on koer, 7%  peab kodus pisinärilisi, 5% akvaariumikalu, 4% linde, 2% kahepaikseid, roomajaid või küülikuid. Haruldasemateks koduloomadeks on tšintšilja ja tuhkur, vahendas Pealinn.

Uuring valmis Tallinna linnakantselei tellimusel ja selle viis läbi uuringufirma Faktum & Ariko. Uuring tehti telefoniintervjuude vormis 23. maist 18. juunini, selle aja jooksul küsitleti 775 15-aastast või vanemat tallinlast.

 

Endine KHLi väravavaht: Vene arstid tahtsid mulle sööta 16 tabletti päevas

Jäähokiliigas KHL mänginud austerlasest väravavaht Bernd Brückler kirjeldab peagi ilmuvas raamatus, mil moel Venemaa arstid üritasid mängijatele kõikvõimalikke rohtusid sisse sööta.

Nižni Novgorodi Torpedoga liitumise järel meeskonna juurde saabunud Brücklerit ootas kohe ees tohter, kes leidis, et noor mees peaks hakkama kiiremas korras südamerohtusid võtma. «Olin šokeeritud. Ma olin 28-aastane ja lisaks veel sportlane ega oleks osanud iialgi arvata, et peaksin hakkama südameravimeid tarvitama,» vahendab Iltalehti Brückleri meenutusi.

«Torpedo riietusruumis oli ka suur laud, kust võis leida igasuguseid tablette. Vastasseinas oli tahvel, millele oli joonistatud tabel. Ühes tulbas oli hommikusöök, teises lõuna ja kolmandas õhtusöök. Igasse tulpa olid arstid kirjutanud, millise söögikorra järel keegi milliseid tablette peaks võtma – kas enne või pärast trenni, mitu tükki, kui sageli... See oli rabav vaatepilt. Lugesin kokku ja avastasin, et kui nende juhiseid täpselt jälgiksin, peaksin võtma iga päev 16 tabletti!» kirjeldab Brückler.

Savisaare seenesaak: korvitäis puravikke

Tallinna linnapea Edgar Savisaar jõudis samuti sügisel metsa seenele: meer korjas Hundisilma metsast suure korvitäie puravikke.

«Siit jagub kõike - seenesuppi ja sousti, ka marineerimiseks,» rõõmustas ta oma Facebooki lehel. «Lähen varsti uuesti seenele, metsas on tore!»

Hea asukoht meelitas alkoholitootja Näpile

“Tegutsesime võõral pinnal, võõraste seadmetega ja logistiliselt ebamugavas kohas,” põhjendas ettevõtte Koch OÜ omanik Riho Maurer tootmise Näpile kolimist.

Varem Viljandimaal Holstres peaaegu kaks aastat vanaldast tehast (kunagi toimetas seal Liiwi Heliis) rentinud ettevõte asus juba möödunud aasta suvel Näpil ETKVLi rajoonidevahelise kaubabaasi endistes laoruumides modernset tootmisliini püsti panemas. Tänavu juulikuust tuleb sealt juba toodangutki.

Liinil saab toota kanget alkoholi, mis ei sisalda gaase: viina, džinni, rummi ja likööri. Maureri sõnul on nende ettevõtte müügimaht olnud seni miljon liitrit aastas. “Aga liin suudaks teha ka miljon liitrit kuus, kui sellest maksimum välja pigistada,” ütles ettevõtte omanik.

Ettevõttele kuuluvad laiendamist võimaldavad ruumid on pannud omanikud toodangu suuremas mahus eksportimist kavandama. Eelkõige mõeldakse Skandinaavia turule, kus juba tegutsetakse ja kus klient Kochi tooteid teab.

“Piilume ka ­Aasia turge, esialgu küll allhanke korras. Tuleb alustada väiksemate hangetega, et siis vaikselt kanda kinnitada,” lausus Maurer.

Praeguse liini kõrvale on järgmisel kevadel oodata veiniliini.

Veini Koch OÜ ei plaani siiski ise tootma hakata, pigem soovitakse osta head ja kvaliteetset veini, mida siin pakendada ja ostjale soodsa hinnaga pakkuda.

Pakendatud veine ostab ettevõte praegugi sisse.

“Veinitootmisse Eestis ma ei usu, siin tehakse veini küll tikrist ja sõstrast, aga vein peaks olema valmistatud ikka viinamarjast. Viinamarja kasvatamiseks pole aga Eestis kliimat,” põhjendas Maurer, miks nad veinitootmisesse ei panusta.

Näpi tehases töötab praegu kümme inimest, neist neli n-ö kolis koos tehasega Viljandimaalt Rakveresse.

Kui kõik läheb plaani järgi, siis loodab ettevõte paari aasta pärast pakkuda tööd 30 inimesele.

Näpil laienemiseks näib perspektiivi olevat: ettevõttele kuuluvad ruumid seda võimaldavad, asutakse Eestis soodas kohas, taristu on ümberringi hea jne.

Lisaks kange alkoholi tootmisele tegeleb Koch OÜ Tallinnas Kochi ajaloolises taastatud kvartalis käsitööõllede valmistamisega.

Läänemerre jõudnud tapjabakter nõudis inimelu

Läänemerre Kariibi merest tee leidnud tapjabakter on nõudnud inimelu, kokku on nakatunud kuus inimest, kellest üks on raskes seisundis koomas.

Bakter nimega Vibrio vulnificus, mis levib nüüd lisaks teistele maailmameredele ka Läänemeres, pärineb Mehhiko lahest. Bakter levib soolases vees, mille temperatuur on üle 20 kraadi, kirjutab The Local.

«Bakter võib pesitseda mistahes veekogus, kui vaid tingimused tema arenguks on õiged,» ütleb Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa tervise arengu osakonna (LAGuS) juht doktor Heiko Will. «See on väga levinud Taani, Poola ja Saksa rannikul.»

Üks bakterilt nakkuse saanud turist puhkas Usedomi saarel (Saksamaa ja Poola piiril Läänemeres paiknev saar) juuli lõpul. Kuu hiljem ta suri.

Teine pensionär on olnud koomas kolm nädalat ning tõenäoliselt amputeeritakse ta jalg. Ujuma läks ta Ahrenshoopi (Saksamaa põhjarannikul) lähedal, pisike haav jalal. Haiglasse pöördus ta vahetult pärast veeskäiku, kuna tema jalg tõmbus siniseks. Arstid diagnoosisid koheselt Vibrio vulnificus’e põhjustatud veremürgituse.

«Minu abikaasa poleks mitte mingil juhul Läänemerre ujuma läinud, kui oleks teadnud sellisest ohust,» ütles mehe abikaasa Sonja Bruehl Ostsee Zeitungile. «Tema tõsine terviseseisund ja laiaulatuslik põletik on talle ja tema perele väga laastavalt mõjunud ning seda oleks saanud vältida, kui kuurort oleks turiste ohtudest teavitanud.»

LAGuS ütles DPA uudisteagentuurile, et arstidele seati ülesandeks suve algul tuvastada infektsiooniriskid, kuid ühtki sellekohast avalikku teadannet ei väljastatud. Põhjus võis seisneda selles, et tollaste jahedate veetemperatuuridega välistati bakterilt nakkuse saamise võimalus.

«Esmaspäevaste testide tulemused näitasid, et Läänemere vetes on Vibrio vulnificus järsult tagasi tõmbunud,» märkis Will. «Jahedamad temperatuurid on teinud oma töö.»

Vibrio vulnificus on bakter, mis on suguluses ka kooleratekitajatega, ning on eriti ohtlik inimestele, kel on krooniline maksahaigus või nõrgenenud immuunsüsteem (HIV haiged, diabeedikud ja vanurid). Suuremat ohtu kujutab bakteriga kokkupuutumine aga meestele, kuna östrogeenil pidavat haigustekitaja vastu kaitsev toime olema. Kui bakter pääseb inimese vereringesse, põhjustab see veremürgistust ning põletikulisi protsesse.

Ligikaudu 25 protsenti bakteriga nakatunud haavadest viivad surmani.

Ka mereannid, mis sisaldavad Vibrio vulnificust, võivad inimest nakatada. Praegu teadaolevate haigete puhul pole bakter nende organismi toidu kaudu sattunud. «Tõenäolisemad on sellised haigusjuhud lõunapoolkeral,» ütles Will.

Viimati võttis Vibrio vulnificus Saksamaal kahe inimese elu 2010. aastal.

Von Krahli teater läheb remonti

Von Krahli baar ja teater saavad uue ilme - maja läheb remonti, peale mida taasavatakse uksed uue kontseptsiooniga. 

Kuulda on olnud, et teater saab remonditud majas senisest rohkem ruumi, kud eesseisvatest uuendustest täpsemalt legendaarse teatri ja baari kollektiiv veel ei räägi.

Tallinn tõstis lasteaiaõpetajate palkasid

Alanud õppeaastast on Tallinna lasteaiaõpetajate palk keskeltläbi 70 euro võrra suurem kui varem. Proportsionaalselt õpetajatega tõuseb Tallinnas ka õpetaja abide palk, mis on nüüd 426 eurot kuus, vahendab ajaleht Pealinn.

 «Tallinnas tõusevad sellest õppeaastast ka lasteaiaõpetajate töötasud,» rääkis abilinnapea Mihhail Kõlvart väljaandele. Kui mullu oli õpetajate alampalgamäär 715 eurot kuus, maksude mahaarvamisel umbes 570 eurot, siis alates 1. septembrist hakkab ka lasteaiaõpetajate töötasu olema 800 eurot (640 eurot kätte). Lasteaiaõpetajate, õpetajate abide ning direktorite palgatõusuks on linnaeelarves tänavu ette nähtud 1,5 miljoni eurot. «Praegu ei ole palgatõusu määrust volikogus veel kinnitatud, kuid et eelarves on raha selleks olemas, võivad lasteaiaõpetajad siiski olla kindlad, et palgatõus tuleb, » lausus Kõlvart.

Teistes omavalitsustes õpetajate-lasteaiaõpetajate palgad omavahel reeglina seotud ei ole. Pealinna lasteaiaõpetajate töötasu tõuseb 800 eurole alates 1. septembrist, pangakontol hakkab seda nägema oktoobrikuu palgapäeval.

«Meie õpetajad on kõik palgatõusuga arvestanud,» ütles Lepistiku lasteaia direktor Ülle Põld ajalehele Pealinn. «Palk pole õpetajale siiski peamine motivatsioon lasteaias töötamiseks. Lepistiku lasteaed on üks Tallinna suuremaid ja võin öelda, et meie majas pole palga üle kunagi nurisetud, sest need inimesed, kes siin töötavad, fännavad seda tööd,» rääkis Põld.

«Nad ei tee seda raha pärast, sest kui palju palk ka ei tõuseks, õpetajatööga Eestis rikkaks ei saa. Samas kui vaadata tööturgu üldiselt – keskmiselt pakutakse 500-600-eurost palka –, siis on lasteaiaõpetajatel nüüd ikkagi suhteliselt hea palk.»

Edmontonis selgusid triatloni maailmameistrid

Nädalavahetusel toimus Kanadas triatloni MM-sarja finaaletapp, kus tiitlivõitjateks pärjati hispaanlane Javier Gomez ja ameeriklanna Gwen Jörgensen. Gomezi jaoks oli tegemist ühtlasi neljanda MM-tiitliga viimase seitsme aasta jooksul. 

Finaaletapi parimaks osutus seekord britt Alistair Brownlee, kes pika vigastuspausi tõttu aga sarja üldarvestuses poodiumikohtade jagamisel peaosa ei mänginud. Hea võistluse teinud Brownlee väljus veest kolmandana ning sõitis rattaetapi käigus peagrupiga soliidse vahe sisse. Jooksurajale siirdudes oli vahe jälitajatega juba piisavalt turvaline ning keegi tema teed etapivõidule enam ohustama ei pääsenud.

Tagapool toimus aga haarav heitlus MM-sarja esikolmiku vahel, kus ühes grupis olid nii Jonathan Brownlee, Javier Gomez kui ka Mario Mola. MM-sarja liidrina startinud Gomez tegi taktikaliselt äärmiselt targa võistluse, mis tagas talle sarja üldkokkuvõttes ka soovitud edu.

«Teadsin, et pean püsima koos Jonathaniga,» kommenteeris värske maailmameister oma võistlustaktikat. «Alistairi äraminekul polnud minu jaoks suurt tähtsust. Oluline oli kontrollida just Jonathani ning säästa oma energiat jooksuetapi jaoks,» lisas õnnelik Gomez.

Kangest kolmikust lõppes jooksurajal esimesena jaks just Brownleel, millega oli tänavuse MM-tiitli saatus ka otsustatud. Lõpusirgel raputas Mola omakorda kandadelt ka hetk hiljem neljakordse maailmameistrina finišeerinud Gomezi. Teine ja kolmas koht Edmontonis kindlustasid hispaanlastele ka kaksikvõidu MMi üldtabelis.

Naiste arvestuses asus peafavoriidina starti Gwen Jörgensen, kes talle omase stiiliga Kanadas nii etapivõidu kui ka MM-tiitli võttis. Taaskord osutus ameeriklanna edu pandiks teistest parem jooksukiirus, ent olulist rolli mängis võidus ka kaasmaalanna Sarah Haskinsi hea vedamistöö rattaetapil. «Ilma Haskinsi abita poleks ma täna võita suutnud. Olen talle palju tänu võlgu,» rääkis Jörgensen hilisemal pressikonverentsil.

Ameeriklannade kaksikvõidu eest MM-sarjas kandis hoolt Sarah Groff, kes nädalataguse Stockholmi etapivõidu ja Kanadas saavutatud neljanda kohaga tõusis sarja üldarvestuses hõbedale. Poodiumi kolmas aste kuulus inglanna Jodie Stimpsonile. Edmontonis sai Stimpson 13. koha.

Südalinna elanik kahtlustab seoses Obama visiidiga telefoni pealtkuulamist

Venekeelse Postimehe toimetusse pöördus murelik kodanik, kes elab Swissôteli lähedal - ta kahtlustb oma telefoni pealtkuulamist.

«Helistasin 30. augustil oma erinevatele sõpradele ning torust kostis kummalisi sahinaid ja kaja. Varem pole niisugust asja olnud. Elan Swissôteli lähedal ja seal peatub ka Barack Obama. Ei tea, kas kummalised sahinad ja kaja on seotud mu telefoni pealtkuulamisega või on lihtsalt mingi tehniline viga?» muretses kodanik.

Vastab politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Martin Luige:

See on ilmselt mingi tehniline viga ega ole kuidagi seotud USA riigijuhi Eesti-visiidi turvameetmetega.

Galerii: Mupo maskott jagas esimesel koolipäeval ülekäiguradadel komme

Munitsipaalpolitsei ameti maskott lumeleopard Lauri käis 1. septembril eri linnaosades, et muuta rõõmsamaks mupo turvatavatel ülekäiguradadel toimuv esimese koolipäeva turvakampaania.

Maskoti sõnul oli olukord üldiselt rahulik. «Tundub, et lapsevanemad viisid oma lapsi kooli autodega, sest autosid oli palju ja jalgsi kooli minevaid koolijütse proportsionaalselt vähe,» ütles tänane maskoti sees olnud heakorra- ja noortesektori  vaneminspektor Annely Roditelev.

«Sellest on isegi kahju, sest meie abistav tegevus esimesel kahel koolipäeval on suunatud just esimest korda kooliteed käivatele ja vähest liikluskogemust omavatele lastele. Ühel päeval tuleb neil nii või naa koolitee jalgsi ette võtta.»

Roditelevi sõnul tervitasid lapsed maskotti rõõmsalt, hea meelega võeti vastu ka lumeleopard Lauri pakutavat kommi ja kaelapaelu. Eriti vaikne ja distsiplineeritud oli olukord Mustamäel.

Muretsemiseks on põhjust aga Nõmme lapsevanematel ja koolipapadel. Nimelt tabas Raudtee tänaval Nõmme põhikooli ja gümnaasiumi juures tegutsevaid inspektoreid halb üllatusšokk. «Koolilapsed lõikasid oma trajektoori võimalikult ökonoomselt üle ristmike. Ülekäigurada jäi kaugele kõrvale, aga olukord sellise lõikamise puhul võib sellises piiratud nähtavusega kohas vales kohas ületamisel tuua kaasa väga raskeid tagajärgi. Maskott koos inspektoritega suunasid valesti teed ületavad lapsed ülekäigurajale ja teenisid selle eest vaid õlakehitusi. Ilmselt on see igapäevane praktika,» oli Roditelev murelik. «Tundub, et mupol ja politseil on põhjust nende koolide õpetajatele ja õpilastele teha korralik liiklusalane õppepäev.»

Kokku turvasid mupo inspektorid eri linnaosades kaheksal ülekäigurajal ja esimesel päeval jagas maskott kuus kilo komme ning hulgaliselt mupo kaelapaelu.

 «Paneks lapsevanematele ja ülejäänud inimestele, kes on liikluses liikumises kogenumad, südamele, et nad vaataks hoolega, kuidas nad liikluses käituvad – veidi maad kaugemal olev laps, kellel puuduvad oma kogemused, matkib täiskasvanute liiklemise harjumusi. Nõmme salapärased ja pimedad ristmikud on igale koolijütsile ning tavaliiklejale kõrgendatud ohuallikaks,»  lisas Roditelev.

Mikser: liitlasvägede kohalolek Ida-Euroopas peab kasvama

NATO peab tugevdama kohalolekut Ida-Euroopas, et heidutada võimalikku agressorit, ütles kaitseminister Sven Mikser täna Londonis NATO parlamentaarse assamblee konverentsil «Approaching the Summit 2014».

«Ma olen veendunud, et NATO valmisolek kollektiivkaitseks on kindel ning et NATO suudab kõigile ohtudele adekvaatselt vastata,» ütles Mikser NATO tippkohtumisele keskendunud konverentsil esinedes. «Peame tegema kõik endast oleneva, et olukorda, mis kollektiivkaitse aluseks oleva Washingtoni leppe viienda artikli rakendab, kunagi ei tekiks.»

Kaitseministri sõnul on selleks vaja sellist poliitilist ja sõjalist heidutust, mis näitab NATO jõudu ja otsustavust. «NATO kohalolek Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas peab kasvama,» ütles Mikser. «NATO liitlasväed on juba praegu tugevdatud jõududega Ida-Euroopas kohal, kuid peame olema valmis ka olukorraks, kus liitlasvägede kohalolekut on vaja kiiresti veelgi suurendada. Selleks peavad NATOl olema täpsed plaanid, mis on regulaarsetel õppustel läbi harjutatud.»

Mikser rääkis konverentsil ka Venemaa tegevusest Ida-Ukrainas. «Putin üritab diplomaatiliste vahenditega Ida-Ukrainas kinnistada seda, mida ta on sõjalise operatsiooniga saavutanud. Tema taktika on saada poliitilist tunnustust niinimetatud separatistlikele piirkondadele,» sõnas Mikser. «Rahvusvaheline kogukond ei tohi sellega leppida, vaid peab näitama otsustavust ja jõudu. Putini režiimile vastates on nõrkus provotseerivam kui tugevus.»

Kaitseminister esines täna NATO parlamentaarse assamblee korraldatud konverentsil mitmete NATO riikide parlamendiliikmetele. Konverentsil esinesid teiste seas ka Ühendkuningriigi välisminister Philip Hammond, Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja kindral Sir Nick Houghton ja NATO asepeasekretär Alexander Vershbow. Esinejad rõhutasid, et Putini režiimi tegevus Ida-Ukrainas on lubamatu ning et Euroopa Liit peab tugevdama Venemaa-vastaseid sanktsioone. Samuti avaldati lootust, et NATO tippkohtumisel Walesis lepivad riigijuhid kokku meetmetes, mis näitavad NATO otsustavust oma liikmete kaitsmisel.

Fotod: Nargenfestival tõi Jaani kirikusse hulganisti inimesi

Nargenfestivali raames toimub täna Jaani kirikus kontsert, kus kantakse ette Arvo Pärdi teos «Aadama itk». Inimeste huvi kontserdi vastu oli nii suur, et üle Vabaduse väljaku lookles pikk järjekord muusikahuvilistest, kes ootasid kirikusse pääsemist.

Valitsuskabinet alustas riigieelarve aruteluga

Valitsuskabinet alustas täna 2015. aasta riigieelarve aruteluga, mille käigus sai valitsus ülevaate avaliku sektori personalikuludest ja vaadati üle ka ministeeriumite eelarve lisataotlused.

«Astusime pika sammu edasi  ja esmajärjekorras toetasime neid taotlusi, mis puudutavad julgeolekut, sealhulgas liitlasvägede vastuvõtukulude katmist ning  piiri tugevdamist  ja kiirreageerimise võimekuse suurendamist ,»  ütles peaminister Taavi Rõivas.

Järgmisel korral jätkab  valitsus lisataotluste ülevaatamist ning arutab riigi e-teenuste arendamisega seotud kulusid.  

Ministeeriumitega eelnevalt toimunud läbirääkimiste põhjal on rahandusministeerium valitsusele esitanud riigieelarve eelnõu, mille kohaselt on riigieelarve kulude maht orienteeruvalt 8,4 miljardit eurot, mis on ligi 4,5 protsenti suurem tänavuse aasta eelarvest.

Riigieelarve üleandmine riigikogule on planeeritud hiljemalt 25. septembriks.

Obama visiidi päevik: Tallinn on tähtsa külalise saabumiseks valmis

3. septembril viibib Eestis USA president Barack Obama, kes kohtub siin riigijuhtidega, kaitseväelastega ja peab avaliku kõne. Sellesse päevikusse koondab Postimees visiidiga seotud uudised ja olulised teated.

Tarvilik teada! Kümme soovitust ja teadet Tallinnas 3. septembril liiklejale.

Tähtis! Obama visiit toob Tallinnas kaasa parkimis- ja liikluspiirangud

Viimased uudised

2. september

Kell 18.34 Juba visiidi eel on Tallinnasse saabunud mitmeid välisajakirjanikke. Reutersi ajakirjanikud intervjueerisid tallinlasi, nende hulgas ka peaminister Taavi Rõivast.

Kell 18.30 Politsei soovitab kõigil huvilistel president Obamale lehvitama minna Narva maanteele Tallinna ülikooli kanti.

Kell 15.46 YLE andmeil maandus täna Helsingi-Vantaa lennuväljal kaks president Obama administratsiooni kasutuses olevat USA lennukit.

Kell 14.44 Postimees hoiab kõiki lugejaid kolmapäeval Obama külaskäiguga seonduvaga kursis. Sellest, mida Postimehe vahendusel lugeda ja vaadata saab, loe siit!

Kell 13.47 Pealinn on tähtsa külalise saabumises peaaegu valmis! Vaata, miline vilgas askeldamine kesklinnas teisipäeva päeval aset leidis.

Kell 13.19 Kolmapäeva varahommikul Eestisse saabuvad Ameerika Ühendriikide presidenti läheb lennujaama tervitama välisminister Urmas Paet.

Kell 12.39 Kolmapäeval on Tornimäe Ärikeskus tavakodanikele suletud, kuid Stockmanni kaubamaja külastajatele piiranguid ei sea.

Kell 11.15 Venekeelse Postimehe toimetusse pöördus Swissôteli läheduses elav murelik kodanik, kes kahtlustas, et tema telefoni kuulati seoses Obama visiidiga pealt. Mida politsei selle kahtlustuse peale ütles, saab lugeda siit.

Kell 10.42 Kuna Obama saabumine nihkub kolmapäeva varahommikusse, võib politsei sellel hommiku ajutiselt sulgeda liikluse Tartu maanteel lennujaama ja kesklinna vahel.

Kell 10.35 Uudisteagentuur AP kirjutab, etUSA president Barack Obama sõidab juba teist korda sel aastal Venemaa tagahoovi, et kinnitada sealsetele närvis riikidele Ühendriikide raudkindlat pühendumist nende julgeolekule. Küll aga varjutab Obama eesmärke lääne võimetus peatada Venemaa agressiooni Ukrainas.

1. september

Kell 21.30 Politsei- ja piirivalveameti teatel on USA presidendi visiidi ajaks kehtestatud ajutine piirikontroll sujunud vahejuhtumiteta. Küll aga väljastati pühapäeval kaks Eestisse sisenemise keeldu.

Kell 19.59 Välisministeeriumis on end Obama viisidi kajastamiseks akrediteerinud ligi 300 ajakirjanikku, neist 200 välisriikidest.

31. august

Kell 11.33 Politsei- ja piirivalveamet tuletab meelde, et seoses USA presidendi Barack Obama visiidiga kehtib 31. augusti kella kahest pärastlõunal kuni kolmapäeva, 3. septembri õhtuni Eestis ajutiselt piirikontroll ka Schengeni viisaruumi piires reisijatele.

Galerii: USA presidendi Barack Obama limusiin käis Toompeal, et katsetada pika sõiduki toimetulekut kitsastel tänavatel.

30. august

Kell 11.08 Galerii: laupäeva hommikul maandus Tallinna lennuväljal USA õhuvägede transpordilennuk, mis tõi Eestisse Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama peatseks visiidiks vajalikku tehnikat.

Kell 20.01 Valge Maja avaldas Barack Obama Eesti-visiidi põhjaliku kava, millest selgub näiteks, et Ühendriikide president kohtub Läti ja Leedu riigipeadega Kadrioru kunstimuuseumis.

29. august

Kell 10.15 Postimees.ee vahendab pressikonverentsi, kus USA president Barack Obama ütles, et kinnitab järgmisel nädalal Eestit külastades pühendumust NATO liitlaste kaitsmisele.

Kell 10.46 Eesti Kodanike Komiteed 2 algatusrühm korraldab Obama visiidi päeval, 3. septembril kell 17 Vabaduse väljakul miitingu, kus juhitakse tähelepanu globaalpoliitikas toimuvale.

Kell 11.49 Postimees.ee avaldab galerii Obama visiidi ettevalmistustest

Kell 12.55 Vaata, millistel tänavatel piiratakse visiidi ajal parkimist

Kell 14.57 Vaata, kuidas mõjutab Obama visiit Tallinna kesklinna koolide ja lasteaedade tööd

28. august

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on teatanud, et majutab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal Tallinnasse turvalisust tagama tulevad politseinikud Tallinki hotelli.

Kell 12.15 Solarise keskus kinnitab, et ajal, mil Obama kõrvalolevas Nordea kontserdimajas avalikku kõnet peab, on keskus endiselt avatud. Kinni on keskuse Rävala pst poolne sissepääs ja maa-alune parkla.

Valitsuse pressikonverentsil teatab siseminister Hanno Pevkur, et praegu pole veel teada, kui palju täpselt kulub Eestil USA presidendi Barack Obama visiidi korraldamiseks, kuid see summa ületab poolt miljonit eurot.

27. august

Kell 10.24 Tallinna Lennujaam soovitab Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi ajal reisijatel varuda tavapärasest enam aega.

Kell 11.53 Päästeamet viib Tallinna kesklinnas Swissoteli juures läbi Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiks vajalikud ettevalmistused.

Kell 12.18 Selgub Obama visiidi kava.

Välisminister Urmas Paet ütleb välisministeeriumis toimuval briifingul, et Obama visiidil Eestisse on kõneluste teemadeks Euroopa julgeolek ning erinevad kriisid, nende hulgas Ukraina ja Iraak.

Kell 12.47 Politsei jagab soovitusi, kuidas Obama visiidi ajal Tallinnas liigeldes käituda.

Veel pole selge, kas ja kuidas mõjutab Obama visiit Tallinna kesklinna koolide õpilaste koolipäeva.

26. august

Kell 15.03 Tallinncity avaldab Facebookis ringleb foto Tallinna linnaliikluse olukorrast. Ühtlasi palutakse foto kaudu Obamalt kehvade liiklusolude pärast vabandust.

Kell 19.55 Postimees.ee vahendab USA mõttekoja The Heritage Foundation’i kommentaari, mille kohaselt leiab Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse aset õigel ajal ning saadab Balti riikidele tähtsa signaali.

21. august

Valitsus võtab vastu otsuse taaskehtestada Schengeni sisepiiril ajutiselt Eestisse sisenemisel piirikontrolli, et tagada Eestis toimuva Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal avalik kord ja riiklik julgeolek.

Siseminister Hanno Pevkur teatab valitsuse pressikonverentsil, et teeb valitsusele ettepaneku kaasata Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi turvalisuse tagamiseks kuni 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Kell 13.31 Politsei- ja piirivalveamet ei luba Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajaks politseinikke puhkusele, kuna sel ajal on avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks tarvis tavapärasest enam ressurssi.

20. august

Kell 15.44 Postimees kirjutab, et siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku kehtestada Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi julgeoleku tagamiseks ajutine piirikontroll 31. augustist 4. septembrini.

18. august

Kell 11.07 Postimees teatab, et Eesti taastab Obama visiidi eel Schengeni viisaruumi sisepiiridel ajutiselt piirkontrolli, mis hakkab kehtima augusti viimastel päevadel.

16. august

Kell 00.11 Postimehe arvamustoimetaja Argo Ideon avab Obama visiidi tähendust ja tagamaid lehe rubriigis «Nädala näod»

Kell 21.14 Nii peaminister Taavi Rõivas kui kaitseminister Sven Mikser rõhutasid Arvamusfestivalil NATO olulisust muutunud julgeolekuolukorras ning Rõivas märgib sellega seoses, et Obama tulek Eestisse pole juhus.

15. august

Kell 12.06 Läti president Andris Bērziņš plaanib Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Eesti visiidi ajal temaga Tallinnas kohtuda, vahendab Postimees.ee Läti uudisteportaali BBNi.

Kell 17.34 Valge Maja kinnitab Obama visiidi toimumist.

Kell 18 Välisministeerium teatab, et Obama tuleb Eestisse 3. septembril

Kell 18.12 Peaminister Taavi Rõivas teatab, et tema hinnangul näitab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama eelseisev visiit Eestisse USA tunnustust Eesti suhtumisse riigikaitsesse.

Kell 18.18 President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse meie riikide tugevaid ja tulemuslikke liitlassuhteid, meie ühiseid eesmärke ja ühist tegutsemist.

Kell 19.47 Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul on PPA USA presidendi Barack Obama visiidiks valmis.

14. august

Kell 19.34  Postimees.ee avaldab uudise teatega, et lähiajal külastab Eestit USA president Barack Obama.

Padar: piima kokkuostuhinna langus oli prognoositav

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul oli piima kokkuostuhinna kukkumine septembris tootmise omahinna alumise piiri juurde prognoositav. Minister loodab, et tal õnnestub Brüsselis kaubelda Euroopa Liidu sekkumiskokkuostuhind kõrgemaks.

«Seda oligi oodata, septembriks olidki meie prognoosid sellised,» kommenteeris Padar piimakilo kokkuostuhinna langemist 25-26 eurosendi juurde. «Piimatootmise omahind on sõltuvalt tootjast 25-30 senti, seega on kokkuostuhind praegu omahinna vahemiku alumises servas.»

«Kui ta nüüd hoiab 25-26 sendi juurde, siis pole veel kõige hullem, see hind laseb natukene hingata,» lisas Padar.

Kui kilohind kukub alla 20 sendi, rakendub Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu mehhanism. Sekkumiskokkuost on EL turukorralduslik meede, mis peaks stabiliseerima turgu ja hoidma hinda alla teatud taseme vajumast.

«Ega meil praegu muid võimalusi piimatootjate aitamiseks praktiliselt pole kui seesama ELi sekkumiskokkuost. Uute turgude otsimine muidugi ka, aga see võtab palju kauem aega,» ütles Padar.

Reedel osaleb Padar Brüsselis erakorralisel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kus on üks teema: Venemaa sisseveokeeld EL toiduainetele. «Ma hakkan reedel Brüsselis rääkima, et sekkumishind ei oleks nii madal. See tase ei jäta ellu,» rääkis minister.

Kui palju sekkumiskokkuostuhind võiks läbirääkimiste tulemusel tõusta, Padar prognoosida ei tahtnud.

Päev varem kohtub Padar Euroopa Parlamendi esimehe Martin Schulziga. «Tähtis on, et parlament toetaks abimeetmeid,» ütles Padar. «Meil on tähtis hoida ühisrinnet, mitte et üks riik mängitakse teise vastu, sest see on just see mida Vladimir Vladimirovitš Putin tahabki.»

Politsei soovitab minna Obamat tervitama Tallinna ülikooli kanti

Politsei soovitab kõigil inimestel, kes soovivad tervitada Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama autokolonni ja riigipeale lehvitada, minna Narva maanteele Tallinna ülikooli kanti.

«Tallinna ülikooli kant on Obama tervitamiseks kõige parem, kuna seal on head laiad kõnniteed ning jalakäijatele ei ole seal kandis liikumispiiranguid,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Martin Luige Postimehele.

Tema sõnul on Narva maantee piirkond Obama tervitamiseks hea ka seetõttu, et USA presidendi autokolonn peaks sealt homme mitu korda mööda sõitma.

«Loomulikult on autokolonnile lehvitamine lubatud igal pool, kus inimesed juhtuvad Ameerika Ühendriikide riigipea autokolonni nägema,» lisas Luige.

Barack Obama jõuab Eestisse homme hommikul kella 7 paiku. Tema autokolonni liikumise aeg ei ole täpselt teada, kuid politsei on varem teada andnud, et kolmapäeva hommikul kella 9.30 ja 11 vahel suletakse autokolonni liikumise ajaks lühiajaliselt liiklus Rävala puiestee ja Kadrioru lossi vahelistel teedel ning kella 11.30 ja 13 vahel marsruudil Kadriorg – Estonia puiestee.

Majandusministeerium: Fazer oli madala tööjõukuluga tootmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juht Kaupo Reede kommenteeris Majandus24 palvel Fazeri Tallinna tehase sulgemist.

Fazeri puhul on tegemist eelkõige madalale tööjõukulule suunatud tootmisega. Eesti keskmine palk on aga Baltikumi kõrgeim ja see mõjutab tootmise kogukulu kõige rohkem. Seega, kui Fazeril on odavam toota Lätis või Leedus, siis kulude kokkuhoiu eesmärgil ta ka teeb seda.

Kui statistikat jälgida, siis on eestimaalaste jaoks aasta-aastalt üha tähtsam saia- ja leivatoodete värskus ja eripära. Tuntavalt on tõusnud väikeste pagarikodade müügimahud ning ka ettevõtteid on juurde tulnud. Kui on valida, kas osta värske ja soe leib–sai kodulähedasest pagarikojast või standardtoode suurkauplusest, siis statistika kinnitab valikut pigem esimese kasuks.

Teisalt tegutsevad turul aktiivselt Eesti kapitalil põhinevad tugevad leivatööstused, kes tegelevalt usinalt tootearendusega. Seega on konkurents selles sektoris tihe.

Laiemas kontekstis on Eesti eesmärk püüda ja hoida neid välisinvesteeringuid, mille tööjõu palk on keskmisest kõrgem ja mille toodang on suunatud selgelt ekspordile ja keerukamatele toodetele. Siin on ka juba edusamme, näiteks Kühne+Nageli arendusüksuse loomine, samuti Orkla finantstugiteenistuse toomine Eestisse.

Olukorras, kus eestimaalaste palgaootused kasvavad, on küsimus selles, kuidas tuua Eestisse investeeringud, mida me tegelikult vajame ja kas meie haridussüsteem on piisavalt paindlik selleks, et reageerida tööjõuvajaduse muutustele.

Galerii: Draama avanes teatraliseeritult

Poe ja Küüni tänava nurgal avati täna Tartus teatraliseeritud raamistuses Eesti teatri festival Draama. Asjakohastele sõnavõttudele andis raamistuse Viljandi teatritudengite teater Must Kast aktsiooniga «Kohaloleku kunst. Interaktiivne installatsioon».

Koda: 9 ettepanekut tööjõupuuduse leevendamiseks

Majandus24 palus Kaubandus-Tööstuskoja juhil Mait Paltsil teha ettepanekuid Eestis probleemiks tõusnud tööjõupuuduse lahendamiseks. Tema sõnul imerohktu pole, sest muidu oleksid paljud teised riigid selle juba ammu avastanud, kes samade probleemidega silmitsi on olnud juba aastaid.

Et tööjõupuudust leevendada tulebki rakendada erinevaid meetmeid koos. Mõned annavad lühiajaliselt tulemuse, kuid mitmete tegevuste mõju võib avalduda alles 10  aasta pärast ja nende koos rakendamine on tulemuslik.

Tegevused, mis aitaksid leevendada tööjõupuudust:

• Töövõimereform, mille idee on aidata aktiivselt tööhõivest väljas olevaid isikuid tööturule tagasi.

• Tänaste töötute koolitus ja ümberõpe, kuid samuti töötavatele (tööturul riskirühma kuuluvad isikud, kelle puhul võib esineda suurem risk töö kaotamiseks) inimestele täiendkoolitusvõimaluste pakkumine, mille eesmärgiks ei oleks pelgalt uue oskuse õpetamine, vaid ka reaalne kvalifikatsiooni tõus.

• Innovatsiooni toetamine nii tehnoloogias kui protsessides. Uute tehnoloogiate pealetung on maailmas kiire ning kulgeb meist paljuski sõltumatult. Et sellega sammu pidada või mööda astuda on vaja investeerida nii seadmetesse kui inimestesse ning kumbki ei ole odav. Seega on riigi tugi siin väga vajalik.

• Tark ja läbimõeldud migratsioonipoliitika on kindlasti see, mida saab ja tuleb kasutada. Sellest tuleb aga rääkida avatult ja faktipõhiselt. Võib juhtuda, et kunagi peame rääkima näiteks ka välismaalt haiglaõdede palkamisest, kuid hetkel, rääkides võõrtööjõust, peavad ettevõtjad silmas siiski kõrgete või spetsiifiliste oskustega inimesi, keda meil lihtsalt ei ole ning sageli isegi ei koolitata. Reeglina tuleb neid niigi siia meelitada, nad ei oota meil piiri taga järjekorras. Suhtena Eesti elanikesse, käib jutt vaid null koma midagi protsendist, tähtajalise tööloaga töötajatest, kes enamasti mingi aja pärast Eestist uuesti lahkuvad.

• Eraldi teemana on oluline ka õpirände parem ärakasutamine.

• Tööjõuvajaduse ja oskuste parem planeerimine ning nende vajaduste ulatumine haridussüsteemi peaks tagama omakorda selle, et haridussüsteemist tööturule sisenedes oleks inimesel juba baasoskused sellised, mis võimaldaksid rakendust leida.

• Eestist maailma nii tööle kui õppima läinud inimestega sideme hoidmine ja võimaluste loomine neile tagasitulekuks ja eneseteostuseks Eestis on samuti hästi oluline.

• Kindlasti tuleks efektiivsemaks muuta veelgi ka avaliku sektori toimimist ning ka sealt vabanev ressurss on võimalik suunata erasektorisse. See on paratamatu, sest pikaajaliselt on keeruline kujutada ette majanduskasvu, kui erasektoris hõivatute arv väheneb ning avalikus sektoris püsib samal tasemel või kasvab.

• Kindlasti on erinevaid meetmeid veelgi. Kvaliteetne haridus on kindlasti üks neist.

Tööjõumahukate tegevuste Eestist välja viimisest on palju räägitud, kuid palju ei ole suudetud neid valdkondi leida, mida siis massiliselt välja peaks viima või mida meil üldse vaja ei oleks. Ka täna lasevad ettevõtjad ju üksjagu vajalikke tooteid teha mujal, kus palgatase veelgi odavam ning see trend on kindlasti kasvav. Küsimus on lõpuks aga selles, kuidas kallimat ja suuremat lisandväärtust tootvat tootmist üldse Eestis hoida ja juurde luua.

Ametiühingud: tööjõud peab olema võimeline liikuma palju suuremas mahus

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles Majandus24 palvel tööjõupuudusele lahendusi pakkudes, et võti peitub kiires ümberõppes.

Meie esimene eelistus on tagada, et töötuks jäänud inimesed sobiksid olemasolevatele vabadele töökohtadele. Kahjuks pole võimalik, et kangrust saaks kohe IT-guru.

Kokkuvõttes tähendab see aga, et tööjõud peab olema võimeline liikuma palju suuremas mahus kui siiani. Piltlikult: süsteemihaldur õpib programmeerijaks, bussijuht õpib ümber süsteemihalduriks ja kangrust saab ümberõppe käigus bussijuht.

Tänapäeva ei sobi enam mudel, kus inimestel on üks amet elu lõpuni. Tunnistame, et siiamaani on liiga vähe toetatud uue ameti omandamist. Ametiühingud teevad selle olukorra muutmiseks pingutusi. Oleme seda meelt, et toome väljast selliseid tippspetsialiste, kes aitavad majandusel järsult areneda. Lihttööd on mõistlik viia sinna, kus odavat tööjõudu rohkem leidub. Meie eesmärk - Eestist peab saama kõrgete palkade kodumaa.

Täna tegeleb Töötukassa inimeste tööleaitamisega, aga koolituste eelarve on alatäidetud, sest inimestel õnnestub tööd leida ilma koolituseta. 5-10 aasta pärast väldiks sama stsenaariumi kordumist õieaegne ümberõpe.

Oleme jõudnud Töötukassas järeldusele, et kindlasti on vaja luua ennetav täiend-ja ümberõppesüsteem, kuid ei arva, et see on täna Töötukassa missioon. Kus ja kuidas see peaks käivituma, seda praegu arutame erinevate institutsioonidega. Eesmärk on töötaja väärindamine kõrgemale palgale. Täiendõppe puhul leiame, et korralik täiendõpe vähemalt kord 5 aasta jooksul oleks tarvilik.

Tööandjad: peame kõrgelt haritud tööjõudu n-ö ette tooma

Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar ütles Majandus24 palvel tööjõupuuduse probleemi lahendusi välja pakkudes, et inseneride koolitamiseks ei saa ära oodata tehaste tulekut. Reaalsuses tuleb tema sõnul pöörata järjekord vastupidiseks ehk septsialistid ees, töökohad järel.

Töövõimereform tuleb läbi viia, kogu valust ja vaevast hoolimata. Meid kummitavad nii emigratsioon, demograafiline auk kui ühiskonna vananemine. Meie ühiskond peab tagama, et igaühel kes suudab ja saab panustada kasvõi osaliselt, on võimalus seda teha.

Hoolimata pensioniea tõstmisest ei ole tegelik pensionile jäämise iga tõusnud, st eakamatel inimestel on tööd raske leida. Seal on palju erinevaid põhjuseid, kõige sagedamini on küsimus ikkagi inimeste oskustes - kas meie vanemaealised töötajad on ühe töökoha kadudes piisavalt konkurentsivõimelised, et järgmine leida. Kahjuks on vastus liiga sageli ei. See puudutab muuseas lisaks vanemaealistele ka inimesi, kes töötavad palgaredeli n-ö alumises, kõige lihtsamate tööde otsas. Me leiame, et seetõttu peaks eeskätt töötukassa kaudu korraldama mõlema riskirühma jaoks n-ö ennetavat ümberõpet, võimalust oma konkurentsivõimet parandada ja uusi oskusi omandada enne, mitte pärast töötuks jäämist.

Kindlasti peab ka meie sotsiaalsüsteem olema selline, et motiveerib panustamist - kasvõi osaliselt. Ükski toetus ega hüve ei tohiks tekitada olukorda, et inimesel (näiteks vanemapuhkusel viibijal) on kõige kasulikum mitte midagi teha. Inimeste osalist panustamist pärsib ka sotsiaalmaksu alampiir, poole või veerandi kohaga töötaja puhul on sotsiaalmaksu osakaal tema tööjõukuludest juba nii suur, et tööandjal võib osutuda mõistlikumaks osaajaga töötaja ukse taha jätta.

Aga selleks, et meelitada riiki kõrgetasemelisi tehnoloogiainvesteeringuid - mis peaks olema meie ühiskonna suur eesmärk - peab kõrgharidussüsteem seda otsustavalt toetama. Nii, et ootame ära tehase tuleku ja siis hakkame insenere koolitama, ei saa. Majanduse esimese kursuse loengutes räägitakse ühest kesksest seadusest - pakkumine loob nõudluse. Väljaõppinud tööjõu piisav pakkumine on üks olulisimaid kriteeriume, mida välisinvestor uut investeeringut tehes vaatab. Ehk siis reaalsuses tuleb pöörata järjekord vastupidiseks, lihtsustatult öeldes - spetsialistid ees, töökohad järel. St tegelikult peame me kõrgelt haritud tööjõudu n-ö ette tootma. Nii Eesti kui välistudengite arvelt, ning andma endast parima, et võimalikult suur hulk neist ka pärast õpinguid Eestisse tööle jääksid.

Kõrgtehnoloogiainvesteeringud on pikas perspektiivis üliolulised, sest kõigi märkide kohaselt on Eesti jõudnud n-ö keskmise sissetuleku lõksu, kus ühiskond enam odavat tööd teha ei taha, kallist aga ei oska. Seetõttu on teadmistemahuka, keerulise ja kalli tootmise Eestisse meelitamine võtmetähtsusega, sest vaid piisav hulk selliseid ettevõtteid saab ühiskonda tuua uusi teadmisi ja uut äri, mis lubaksid klaaslaest läbi murda. Hoiatavaid näiteid on mitmeid, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika on selles lõksus juba aastakümneid kinni. Lõuna-Korea, Singapur ja Soome, kes tegid eelmise sajandi viimastel kümnenditel panuse haridusele ja tehnoloogiale, on sellest aga välja murdnud. See peaks tõsist mõtteainet andma küll.

Leiud viitavad muinasaja katastroofile

Üldrahvaliku ettekujutuse järgi käib arheoloogide põhitöö kaevandites, kus nad maapõuest ettevaatlikult vanu potikilde välja puhastavad. Arheoloog Andres Tvauri lükkas selle üsna levinud arvamuse ümber.

Ta astus eelmisel reedel oma kabinetti Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis Viljandist, kus pandi elektrikaablit. Tuli vaadata, kas ilmub lagedale midagi sellist, mis võiks uurijatele huvi pakkuda. «Praegu midagi välja ei tulnud, aga ka see on info, et selle koha peal midagi niisugust ei ole,» ütles Tvauri.

Kogu leitud arheoloogiline materjal pakub palju rohkem tööd siis, kui see on välja kaevatud ja konserveeritud. «Esemeuurimine viib teadust edasi,» lisas ta.

Nooleotsad, kirved ja sirbid, aga samuti muud esemed lubavad teha järeldusi kogu ammuse eluolu kohta. Ja sellest saab kirjutada. Arheoloogi niisuguse töö hea näide on Andres Tvauri mahukas raamat «Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis», mis ilmus tänavu suve hakul.

Aastad 450–1050 pKr

Monograafia käsitleb Eesti ala ühiskonda, majandust, asustust ja kultuuri ajavahemikus umbes 450–1050 pKr. Tvauri sõnul oli tegemist suurte muutuste ajastuga, mille lõpuks kujunes Eesti talurahvakultuur, millisena tunneme seda kuni 19. sajandini.

Rahvasterännu-, eelviikingi- ja viikingiaeg on olnud Eesti metalliaja kõige vähem uuritud perioodid. Raamat annab esimest korda täieliku ülevaate tolle ajastu uurimise allikatest.

Monograafias on hulgaliselt teavet toonastest linnustest, asulakohtadest, kalmetest, põllujäänustest, rauasulatuskohtadest, aaretest ja teistestki muististest. Mõistagi tutvustab Tvauri oma teoses põhjalikult leide vaadeldavatest aastasadadest.

Raamat kuulub monograafiasarja «Estonian Archaeology» ning ilmus esmalt kaks aastat tagasi ingliskeelsena. Autor pälvis selle eest 2012. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal.

Raamatu kõige intrigeerivam osa (Kristo Siig on sellele eraldanud oma pikas, 11. juuli Sirbis kaks lehekülge täitnud arvustuses kolmandiku) käsitleb 6. sajandi kriisi, mis vapustas loodust ja sealhulgas inimesi.

«Tõeline muutus toimus Eesti alal 6. sajandi keskpaigas, mil arheoloogilises aineses on täheldatav inimmõju järsk nõrgenemine loodusele ning kinnismuististe ja esemeleidude peaaegu täielik kadumine vähemalt pooleks sajandiks,» kirjutab Tvauri. «Vaid rituaalseid peitleide on sellest ajast rohkem kui ühestki teisest ajastust.»

See näitab autori arvates, et maad ja rahvast tabas «mingi suur õnnetus, tõenäoliselt näljahäda, mille tagajärjel suur osa inimestest suri». Tvauri peab võimalikuks, et selle põhjustas 536. aastal kliimaanomaalia, millest räägivad Vahemere maades kirja pandud kroonikad, kuid mille põhjust seni veel kindlalt ei teata.

Eestikeelse teose ilmumise eel on autor lisanud raamatusse kõige uuemaid teadustulemusi. See puudutab eelkõige Salme teist matust, hiljuti leitud viikingiaegseid järveasulaid ja linnuste kaevamiste värskemaid tulemusi.

Vapustav leid Kohtlast

Monograafiast on välja jäänud mullu suve lõpul arheolooge vapustanud ootamatult rikkalik peitleid Kohtlast Ida-Virumaalt.

Mullu septembris välitöödel Kohtlas oli Ester Oras (29) veel Cambridge’i ülikooli doktorant. Pärast doktorikraadi kaitsmist töötab ta Tartu ülikooli arheoloogia osakonnas nooremteadurina.

Kokku on leide vähemalt 500. Mõnda neist näitas Ester Oras ettevaatlikult kilepakendist välja võttes Tartu Postimehele. Ülejäänud on plastanumates konserveerimislahuse, suurem osa aga külmkappides, mis on neid leide maast laeni täis.

Möödunud suvel osales ta Kohtlas kaevamistel peale seda, kui harrastusarheoloogist metallidetektorist oli teada andnud oma esimestest leidudest, mida oli umbes 30. Tänavu kaevamised jätkusid.

«See on küll Eesti kõige-kõige suurem peitvara, kus on nii palju üksikesemeid,» ütles Oras. «Meie arheoloogid ei ole kunagi varem niisugust leidu kaevata saanud. Kõik varasemad leiud, mis meil on Eestist teada, on niisugused, mis on leitud talumeeste poolt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, ning antud üle kamaluga.»

Kohtlas said arheoloogid esimest korda kihtide haaval vaadata, mis on mille peal või kõrval, ja võtta täpseid proove.

Mida arvab Ester Oras oma kolleegi Andres Tvauri monograafia kohta? «Raamatust üleüldse arvan ma muidugi väga hästi,» ütles Oras. «Eestikeelse puhul on väga hea just see, et praegu on Eestis väga palju inimesi, kellel on huvi muinasaegsete leidude vastu.»

Kodumaine lugeja saab tema sõnul teada, mis tüüpi ja liiki muinasleide on meil olemas ja mida võiks maapõuest oodata. «See on väga oluline ja hea õppe- ja võrdlusmaterjal kõigile neile, kes üleüldse muinasajast huvituvad,» lisas ta.

Raamat

Andres Tvauri,
«Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis»,

TÜ kirjastus, 2014, 352 lk.

Tallinnas kasvab kinnisvarapakkumiste arv kiirelt

Tallinna pakkumises olevate korterite arv kasvab jätkuvalt kiires tempos, mis on heaks uudiseks ostjatele - suurem valik hoiab hindu paigal või alandab neid veidi ja ka valik on märksa suurem.

Kui aasta alguses oli Tallinnas 4000 korteripakkumist, siis praeguseks on see tõusnud juba 5800-le, samas tehingute arv on langenud.

«Veel talvel oli turul alapakkumine, mis andiski võimaluse hindadel kiirelt tõusta, nüüdseks on see läbi,» ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.

Pakkumiste arvu kasvu põhjuseks pidas analüütik tehingute arvu vähenemist ja hinnatõusust tingitud nn kasumivõtuaega, kuna paljud masuperioodil ostetud varad tagasi turule paisatakse. Pidevalt kasvab ka nende müüjate hulk, kes on laenulõksust vabanenud ja soovivad soetada perele suuremat elamispinda.

Politsei ei pea spidomeetri näitu tõendiks kiiruseületamisest

Lõuna-Eesti elanik filmis augusti viimastel päevadel, kuidas politseiauto ületas Võru linnas väidetavalt lubatud sõidukiirust, kuid politsei ei pea järelsõitva auto spidomeetri näitu siiski piisavaks tõendiks kiiruseületamise kohta.

Politseiauto sõitu filminud inimene pani selle üles ka oma Facebooki kontole. Videost on näha, kuidas Võrus politseibussi järel sõitva auto spidomeetri näit kerkib kohati 75 km/h.

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets ütles Postimehele, et kõnealusele videolõigule on politsei tähelepanu juhitud ning sisekontrollibüroo ametnikud tuvastasid, et  filmimise ajal toimetas politsei patrulltoimkond vahialust arestimajja.

«Järelsõitva sõiduki spidomeetri näidu filmimise kaudu eessõitva sõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamist ei loeta meie kohtupraktikas karistamiseks piisavalt tõendatuks ei politseisõiduki ega video filmimises osalenud tavasõiduki puhul,» märkis Koemets.

Samas nentis ta, et kuna politseilt oodatakse liiklusohutuse tagamisel hea eeskuju näitamist, siis suhtub politsei- ja piirivalveamet igasse politseisõiduki juhi toimepandud liiklusrikkumise teatesse tähelepanuga.

«Kõikidel taolistel puhkudel, kus on esitatud kahtlus lubatud kiiruse ületamisele, teavitame nii roolis olnud politseinikku kui ka tema vahetut juhti võimalikust korrarikkumisest. Kui teade laekub vahetult, saame kohe sõidukijuhti hoiatada, sarnaselt politsei liiklusliiniga. Hilisemalt edastatud infost on kasu juba kesisem, kuid ka sellisest tähelepanu juhtimisest on vahel politseisõiduki juhile vajaliku eeskujulikkuse taseme saavutamisel abi,» märkis Koemets.

Krooniliste haiguste varjamine pole laste tervise huvides

Et lapsevanemad pole kohustatud lapse kroonilisest haigusest kooli teavitama, ei pruugi kooliõde sellest teadlik olla.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõuniku Aleksandra Solntseva sõnul on terviseandmete puhul tegemist delikaatsete isikuandmetega, mis ei ole mõeldud kolmandatele isikutele avaldamiseks. Seetõttu ei ole koolil kohustust terviseandmeid lapsevanematelt küsida, nagu ka lapsevanemal ei ole kohustust seda infot kooliga jagada.

«Samas on kooli ja lapsevanema koostöö lapse tervise hoidmise seisukohast väga oluline. On igati mõistlik ja loogiline, et hooliv lapsevanem on ise huvitatud sellest, et koolipersonal oleks lapse tõsistest või teatud jälgimist vajavatest haigustest teadlik. Nii ei seata last ohtu ning koolipersonal oskaks ka ohtlikke olukordi ära tunda ja vajadusel kiiresti tegutsema asuda,» lisas ta.

SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimehe Kädi Lepa sõnul kogub kooliõde praegu koolimineva terviseinfo tema vanematelt ise, mis on aeganõudev ega vasta kaasaja võimalustele.

«Kuna aga see teadmine on lapse tervise huvides hädavajalik, et õpilast vajadusel aidata, anda tema kasvamise ja arengu kohta hinnanguid või siis tervisest tulenevaid soovitusi, peame andmeid koguma paberkandjal,» selgitas ta, lisades, et see kestab seni, kui tervise infosüsteem hakkab efektiivselt tööle ja kõik tervishoiuteenuse pakkujad hakkavad sinna andmeid saatma.

«Sel juhul saaks koos lapsevanema ja raviarstiga lahendada lapse elukorralduse ja õppetöö küsimused. Praegu on selline olukord, kus kooliõde pole mitte alati lapse kroonilistest haigustest informeeritud ja minu arvates on see lubamatu.»

Lepp märkis, et tema isiklikult ei kujuta ette, et keelduks oma lapse terviseprobleemidest kooliõele rääkimast, sest kuigi õde ei ravi, saab ta lapse tervise jälgimisel paljuski toeks olla.

Kas probleemidest on vajalik teavitada klassijuhatajat või mõnda aineõpetajat või siis näiteks kooli kokka, kas on vajalik ka kaasõpilaste teavitamine, on aga Lepa sõnul delikaatne küsimus ja selle otsustab lapsevanem.

«Alati jäägu terviseprobleemid sinna ringi, kus see on vajalik teadmine, alati peab lähtuma lapse huvidest ja kaitsest. Alati peab arvestama olemasoleva keskkonnaga. Nii käituvad ka kooliõed ja seda teadmist proovime me edastada ka vanematele,» rääkis ta.

Lepa sõnul õpib tavakoolis järjest rohkem krooniliste haigustega õpilasi – astmaatikuid, allergikuid, diabeetikuid. Kuid iga juhtum tuleb lapsevanemal koos kooliõega lahendada – kui palju ja kes peab teadma.

«Juhul, kui väikeses koolis töötab õde osalise koormusega, siis oleks hea, kui neis küsimustes usaldatakse ka klassijuhatajat. Õde saab olla siinkohal ka pedagoogilise personali nõustajaks.»

Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) direktor Kersti Nigesen tõdes, et kuigi vanemad ei pea lapse diagnoosist kooli teavitama, siis  nende koolis seda sageli tehakse.

«Tihti on vanemad ise huvitatud sellest rääkima, sest loodavad ka kooli poolt abi saada ja teavad, et seda kurjasti ei kasutata.  See, et vanemad usaldaksid rääkida oma murest, eeldab usalduslikke suhteid ja kindlustunnet, et infot kasutatakse ainult lapse hüvanguks ja ei millekski muuks. Kuna meie kooli võetakse erivajadusega lapsi eraldi järjekorras, siis tegelikult kujuneb lapse diagnoos mõnikord  vanematele argumendiks, et tulla meie kooli. Nii nad räägivad ka lapse eripärast, et koos lahendusi välja töötada,» selgitas ta.

Kujala: Fazer lahkub Eestist, kus tehasel on vanad seadmed

Fazer Grupp viib leivatootmise Lätisse ja Leedusse mitte Eesti liiga kõrgete palkade vaid siinse tehase võimetute seadmete pärast, rääkis ettevõtte pagaritööstuste tegevjuht Petri Kujala.

Petri Kujala,

Fazer Grupi pagaritööstuse valdkonna tegevjuht:

Leivaturg on muutunud kogu Baltikumis nii, nagu see on muutunud kõikidel meie koduturgudel. Pakendatud värske leiva tarbimine on vähenenud, toodete maksumus on tõusnud ja Baltikumis on tootmisvõimsuste ülejääk, mistõttu kasumlikkus pole ootuspärane. Hea kasumlikkuse nimel me konsolideerime oma tootmise. Eesti kõrgemad palgad pole süüdi selles, et me viime tootmise Eestist mujale. Eesti leivatööstus on Balti riikidest vanim ja seadmete võimsus selgelt väikseim. Siin oleks vaja teha selliseid suuri investeeringuid, mida meie teistes Baltikumi leivatööstustes pole vaja teha, sest meil on uus tehas Ogres ja uued seadmed Kaunases. Tuleme siia müüma siin tuntud ja turvalisi Eesti tooteid, meie müük ja turundus jäävad siia alles. Me jälgime endiselt Eesti tarbijate harjumusi ja vajadusi. Valmistame edaspidi samasuguseid leibasid nagu tänaselgi päeval.

Laenuandja: kiirlaenu reklaami keelamine mõjub hävitavalt kogu pangandusele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas valitsusele reklaamiseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse kiirlaenu reklaam nii teles, raadios kui ka internetis, välja arvatud laenuandja kodulehel.

Credit24 Baltimaade tegevjuht Rain Sepp ütles, et see seadusemuudatus ei puuduta vaid kiirlaenusektorit, vaid kogu finantsettevõtlust, muuhulgas olulisel määral kogu pangandust üleüldiselt.

«Mujalt maailmast oleme harjunud kuulma uudiseid, kus valitsused on võtnud vastu  otsuseid pankade päästmiseks, põhjendusega majandust jalul hoida. Meie majandusministril on tekkinud aga üks kummaline kinnisidee - arvestatav osa pangandus- ja finantsettevõtlusest pigem välja suretada. Ma väga loodan, et see eelnõu ei leia siiski valitsuses toetust,» ütles Sepp.

SOK koondab Soomes 110 inimest, Eestis otsitakse tööjõudu

Soome tarbijate keskühistu SOK koondab 110 inimest endale kuuluvatest kaubanduskettidest, samas SOKile kuuluv Prisma Peremarket Eestis koondamisi ei plaani, vaid otsib vastupidi uut tööjõudu.

Algul kavatses SOK koondada 530 esmatarbekaubaharu töötajast 130, kuid pärast läbirääkimisi ametiühinguga otsustati vähendada tööjõudu 110 võrra. SOKi esmatarbekaubaharusse kuuluvad Prisma ja S-marketi ketid ning väikepoed.

SOKi pressiteate põhjal on koondamiste põhjused nii SOKi organisatsiooni reorganiseerimine kui ka arengud turul, mis mõjutavad enim just esmatarbekauba müügiga tegelevaid poode. Soome ärilehe Kauppalehti hinnangul on SOKi esmatarbekauba müügiga tegelev haru olnud viimasel ajal kahjumlik; reorganiseerimisega taotleb SOK suuremat efektiivsust ja tulusust.

SOKile kuuluva Prisma Peremarketi juhataja Janne Lihavaineni sõnul on olukord Eesti jaekaubandusturul Soome omaga vastupidine. «Soomes on jaekaubandus juba tükk aega kiratsenud, kõigil kettidel raskusi. Ka Kesko ja Stockmann koondavad ja on raskustes,» ütles ta. «Eestis on meil seis väga hea, hoopis teine kui Soomes.»

«Soomes toimuv SOKi organisatsiooni muutus Eestit ei puuduta,» ütles Lihavainen. «Me ei koonda, meil on jätkuvalt tööjõudu juurde vaja. Otsime juurde müüjaid.»

Leibur: meile on Eesti turg jätkuvalt prioriteet

ASi Leibur juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul pole ettevõttel plaane Eesti tootmist mujale kolida ega kärpida ning eestimaist leiba-saia saab poest ka edaspidi.

Lankotsi sõnul jätkab tänavu pakendatud leiva- ja saiaturg küll langust, kuid Leibur jääb jätkuvalt keskmisest kasumlikumaks toiduainetööstuseks ettevõtteks nii Eestis kui ka Balti riikides. «Meie tugevus on kaasaegne tehnoloogia, hästi organiseeritud tootmine ning turul toimuvale kiire reageerimine,» nentis Lankots pressiteate vahendusel.

Tema sõnul kavatseb Leibur ka edaspidi panustada nii olemasolevatesse kui ka uutesse toodetesse. «Hetkel kasvab näiteks nõudlus bake-off-pagaritoodetele ning seda trendi silmas pidades avas meie emaettevõte VAASAN Grupp juba aasta tagasi Sauel uue külmutatud pagaritoodete tehase, mis võimaldab meil laiendada pakutavat tootevalikut ning turumuutustega paremini kohaneda,» lisas Lankots.

«Seni on Eesti toiduainetööstus ja tootmisettevõtted pigem puutunud kokku tööjõupuudusega ning usun, et head töötajad pikalt tööta ei jää. Leibur ootab Fazeri endiste töötajate CVd ning headele spetsialistidele leitakse kindlasti rakendus,» ütles Lankots.

Fazeri tootmise Eestist ärakolimise pärast ei näe Leibur ette ka tarneraskusi lõpptarbijale. Lankotsi sõnul on Leibur valmis vajadusel enda tootmismahtu kasvatama.

Leibur annab Eestis tööd üle 300 inimesele. Toodangut valmistatakse Tallinna tehases ja pagaritöökojas Tartus. Leibur varustab oma toodanguga igapäevaselt Eesti, Soome, Läti ja Leedu turgu. Leibur kuulub rahvusvahelisse pagaritööstuse kontserni VAASAN Grupp, mis on juhtiv pagaritööstus Soomes ja Balti riikides.

Piltuudis: Eesti lipu ehtes Oslo tänav

President Toomas Hendrik Ilves sõitis täna ühepäevasele riigivisiidile Norra kuningriiki. Trollidemaa pealinna tänavad olid sel puhul ehitud Eesti lippudega.

Fazeri juht: nägin koondatavate töötajate nägudel pettumust

Hiljuti Eestis firma 20. aastapäeva tähistanud Fazer valmistas ettevõtte siinse tegevjuhi Riina Aamisepa sõnul  Tallinna tehase sulgemisega töötajatele suure pettumuse.

«On inimesi, kes on töötanud meil hingega 20 aastat ja nad on andnud oma panuse,» rääkis Aamisepp. «Toiduainetetööstuses valitseb töökäte puudus ja ma loodan, et nad leiavad uue töö.»

 

Ilves Oslos: Ukraina vajab demokraatlike riikide kaitset

President Toomas Hendrik Ilves tõdes täna riigivisiidil Norra kuningriigis, et nii Eesti kui Norra saavad ühtemoodi aru, et julgeolekuolukord Euroopas on otsustavalt muutunud ning selle põhjuseks on Venemaa nähtav sõjaline tegevus Ukrainas, mis hülgab piiride puutumatuse ja riikide suveräänsuse põhimõtted.

«Me peame rääkima asjadest õigete nimedega: Vene Föderatsiooni relvajõud ründavad Ukrainat. See on agressioon. Venemaa on konflikti üks osapool,» rõhutas Eesti riigipea kohtumisel Norra parlamendi spiikri Olemic Thommesseniga ja peaministri Erna Solbergiga. «Praegu on väga oluline lääneliitlaste ühtsus ja Venemaale ühiselt saadetud selge sõnum, et rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist ei saa aktsepteerida.»

Norra otsus ühineda Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa suhtes kinnitab veel kord, et me jagame ühiseid väärtusi, ütles president Ilves, lisades: «Euroopale lähenev Ukraina vajab demokraatlike riikide kaitset, seetõttu toetame edasisi sanktsioone Venemaa vastu. Samas peame vajalikuks tihedat dialoogi Ukrainaga selle riigi parimaks toetamiseks.»

Samamoodi on demokraatlike riikide kohustus toetada Gruusia ja Moldova valikuid – reformipoliitikat ja nende maade eurolõimumist, sõnas ta.

President nimetas Eestit ja Norrat samameelseteks liitlasteks, kellel on omavaheline tihe koostöö nii majanduse, kultuuri kui ka riigikaitse alal, samuti on Norra Eestile väga hea regionaalse koostöö partner Põhjala-Balti ruumis.

President Ilves pidas regionaalse julgeoleku arendamisel oluliseks Põhjala-Balti piirkonna poliitilist ja kaitsealast koostööd. Tema sõnul on Norra Eestile vastutustundlik ja kindel liitlane. Seda näitab Norra osalemine NATO õhuturbemissioonil Balti riikides ning kinnitab ka meie ühine tegevus koos Taani, Hollandi, Läti ja Leeduga ekspeditsiooniväe loomisel, et olla valmis nii sõjalisteks kaitseoperatsioonideks kui ka loodusõnnetustele ja humanitaarkriisidele reageerimiseks.

«NATO tippkohtumine Walesis keskendugu alliansi kollektiivse julgeoleku ja heidutusvõime tugevdamisele, rõhutatult just idatiival. See näitab, et agressori piiri taga pole üksik NATO liige, vaid kogu NATO,“ sõnas Eesti riigipea.

Tema sõnul soovib Eesti Norraga teha nii kahe- kui ka mitmepoolset koostööd globaalse küberjulgeoleku tugevdamiseks, mille üheks sammuks võiks olla Norra ühinemine Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega.   

Samuti kutsus president Ilves Norrat tutvuma Eestis loodud turvalise andmevahetuskihi X-tee võimalustega, mida Soome on plaaninud meie eeskujul kasutusele võtta ning kaasa lööma Põhja-Balti riikide digitaalse teenusteturu arendamises.

Ühtlasi rõhutas president Ilves Balti ühtse gaasituru loomise vajadust, öeldes, et Norra gaas on oodatud Balti turule konkurentsi tekitama.

Postimees toob Obama Tallinna-visiidi tähtsamad hetked videopildis lugejateni

Postimehe kaameramehed saadavad homme Ühendriikide juhti Barack Obamat kogu tema külaskäigu vältel saabumisest lahkumiseni.

Kavas on kaks otseülekannet: president Toomas Hendrik Ilvese ja Obama ühiselt pressikonverentsilt ning USA riigipea avalikust kõnest Nordea kontserdimajas. Kõne ülekanne on varustatud eestikeelse sünkroontõlkega.

Lisaks näitame videopildis nii kohtumist Eesti presidendiga Kadriorus, kokkusaamist Ilvese, Läti presidendi Andris Bērziņši ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga. Samuti saab vaadata Obama ja Eesti peaministri Taavi Rõivase kohtumist USA ja Eesti kaitseväelastega.

Kõik videod on hiljem Postimehe veebis ka järelvaadatavad.

Erinevatel üritustel osalevad ka Postimehe reporterid ja fotograafid, kes vahendavad kohapealt meeleolusid ja asjaosaliste kommentaare nii sõnas kui pildis.

 

Luik ostis näputäie Ekspress Grupi aktsiaid

Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik ostis augusti alguses talle kuuluva HHL Rühma kaudu 2500 meediaettevõtte aktsiat, selgub finantsinspektsiooni andmetest.

Aktsiad vahetasid omanikku hinnaga 1,06 eurot väärtpaber.

Ametlikes Teadaannetes avaldatu ei pruugi tulevikus enam avalikuks muutuda

Ametlike Teadaannete infosüsteem läbis põhjaliku uuenduskuuri, mille tulemusel saab inimene ise lõpetada teadaande avaldamise, kui ta kinnitab, et on selle kätte saanud.

Üleeile lõppes võrguväljaande ja andmekogu Ametlikud Teadaanded uue versiooni testimine ning justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla kinnitusel on viimased vead parandatud.

Heinla selgitas, et täna ei ole täidetud Ametlike Teadaannete peamine eesmärk – teavitada inimesi. Praegu kasutatakse süsteemi enamasti selleks, et menetlustoimingutega edasi minna. See, kas teave inimeseni tegelikult jõuab, on teisejärgulisem. Ta tõi näite – kohtutäiturid avaldavad 300-pealise nimekirja võlglastest, keda kutsutakse korraga ühte kohta vastuvõtule. See ei ole mõistagi reaalne – eesmärgiks ei ole sellistel puhkudel inimeste informeerimine, mis peab muutuma.

Uus süsteem otsib erinevatest ametlikest registritest (peaasjalikult rahvastiku- ja äriregistrist) inimese kontaktandmed üles ja teavitab inimest, et tema kohta on andmed avaldamisel. Inimene saab uues portaalis ka ise oma kontaktandmed määrata. Teadaanne saabub inimesele tasuta e-posti vahendusel, tulevikus ilmselt ka SMSi vahendusel.

Uues infosüsteemis saab ta pärast ID-kaardiga sisselogimist kinnitada, et ta on eelteate kätte saanud ja sellega tutvunud. Samaaegselt teadaanne arhiveeritakse ja avalikuks see ei muutu.

Selline võimalus tekib aga vaid siis, kui teadaande avaldamise eesmärk on konkreetse isiku teavitamine.

ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logides saab inimene tutvuda kõigi oma ja endaga seotud juriidiliste isikute (kui ta on nende esindaja) vanemate teadaannetega arhiivis. Muuhulgas tekib tal võimalus ka lugeda, kes on tema kohta käivaid teadaandeid arhiivis vaadanud. Nii on tal õigus esitada järelpäring, miks tema andmetega tutvuti.

Ka vähendatakse isiku kohta teadaandes väljatoodud andmete hulka – teadaandesse jääb vaid konkreetse teabeavaldamise eesmärgi täitmiseks vajalik.

Septembris ning oktoobris tehakse ettevalmistusi süsteemi kasutuselevõtuks. Uut süsteemi juurutatakse oktoobrist tuleva aasta aprillini. Vana AT infosüsteem asendatakse uuega tõenäoliselt järgmise aasta aprillis.

Projekti läbiviimise eest vastutas justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seda rahastati Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.

Ametlikud Teadaanded on Riigi Teataja seaduse alusel justiitsministeeriumi võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamine on õigusaktides ette nähtud.

Galerii: kesklinnas kohtab järjest enam märke kuulsa külalise peatsest saabumisest

Tallinna südalinnas, eelkõige Swissoteli ümbruses käib täna päeval vilgas askeldamine seoses USA presidendi Barack Obama peatse saabumisega.

Ühendriikide riigipea jõuab Eestisse ööl vastu homset või kolmapäeva varahommikul ning tema päev on täidetud kohtumistega nii Eesti riigi kõrgete tegelastega kui ka teiste riigijuhtidega.

Rõivase julgeolekunõunik: NATO-Vene aluslepe sõlmiti praegusest erinevas olukorras

Peaminister Taavi Rõivase julgeolekunõuniku Kadri Peetersi sõnul on selge, et NATO-Vene aluslepe koostati ja allkirjastati kardinaalselt teistsuguses julgeolekukeskkonnas, kui see on praegu.

«Eesti on sarnaselt teiste lääneriikidega seisukohal, et endale võetud lepinguid tuleb täita, kuid antud lepingu puhul on lepingu teine osapool teinud kõik endast oleneva, et lepingu mõte tõsise kahtluse alla seada,» ütles Peeters valitsuse pressiesindaja vahendusel Postimehele.

Peeters märkis, et Venemaa ei ole rikkunud mitte vaid NATO-Vene alusakti kohustusi ja printsiipe, vaid ka Euro-Atlandi partnerlusnõukogu baasdokumenti ja Rooma deklaratsiooni. «Rooma deklaratsioon, NATO-Vene alusakt ega Euro-Atlandi partnerlusnõukogu baasdokument ei takista ega sea ühtegi piirangut NATO-le oma liikmesriikide kaitsmiseks,» märkis ta.

NATO ja Venemaa suhteid arutasid viimati välisministrid oma juuni kohtumisel. Siis oldi üksmeelel, et olukord alates aprillist, mil koostöö Venemaaga täielikult katkestati, on halvenenud, mistõttu ei ole võimalik varasemat suhete külmutamise otsust muuta.

«Venemaaga on igasugune koostöö NATO raamistikus endiselt peatatud, kehtib vaid erand NATO-Vene Nõukogu ja Euro-Atlandi koostöönõukogu ebaregulaarseks kohtumiseks suursaadikute tasandil,» lausus Peeters.

Saksa ajakirja Der Spiegel võrguväljaanne kirjutas pühapäeval, et Poola, Balti riigid ja Kanada tahavad lõpetada NATO-Vene alusdokumendi kehtivuse. Eesti ametiisikud on nimetanud Der Spiegeli artiklit spekulatsiooniks, mida ei saa kommenteerida.

Väärismetallide pöördmaksustamine tõi riigile tulu

Väärismetallide pöördmaksustamine ja tõhusam kontroll sektoris on oluliselt piiranud käibemaksupettustega seotud ettevõtete tegevust, mille tulemusel tasusid väärismetallidega tegelevad isikud juulis esmakordselt viimase nelja aasta jooksul kokku rohkem käibemaksu kui riigilt tagasi küsisid.

Juuli algusest jõustunud käibemaksu seaduse muudatusega hakati võrdse konkurentsikeskkonna tagamiseks pöördmaksustama kõiki väärismetalle, väärismetalli sisaldavaid metallimaterjale ning vääriskive.

«Fiktiivne kullakaubandus on aastaid viinud riigieelarvest miljoneid, aga juba mõne kuuga oleme hakanud saama sektorist maksutulu. Pöördmaksustamisega tuleb olla väga ettevaatlik, sest seal on oma riskid, aga kuld on osutunud kaubaks, kus see on mõistlik,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi.

Kui veel selle aasta veebruaris tagastas riik väärismetalliga seotud äriühingutele kokku 1,65 miljonit eurot, siis juulis oli väärismetallidega tegelevate isikute käibemaksu tasumise kohustus kokku 43 000 eurot. Antud isikute esitatud käibemaksudeklaratsioonide arv on langenud veebruari 137-lt juulis 107-ni.

Kindlasti ei ole väärismetallidega seotud sektor täielikult korrastunud ning maksu- ja tolliamet jätkab seal järelevalvet ja kontrollitegevust, et takistada kullaäriga seotud maksupetturite tegevust ja eemaldada käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtted, millel puudub reaalne majandustegevus.

Pöördmaksustamisel vastutab käibemaksu tasumise eest kauba või teenuse maksukohustuslasest ostja. Selle tulemusel ei toimu üldjuhul käibemaksu tegelikku eelarvesse tasumist ega riigi poolt sisendkäibemaksu tagastamist. Praegu maksustatakse sel viisil väärismetalle, väärismetalli sisaldavat metallimaterjali ja metallijäätmeid, ning investeeringukulda ja kinnisasju, kui maksukohustuslane on otsustanud sellise käibe maksustada.

Norra rahvusringhääling: Ilves lühendas riigivisiiti ootamatult

Norra rahvusringhäälingu (NRK) sõnul muutis Norrat väisav Toomas Hendrik Ilves riigivisiidi kava lühikese etteteatamisega.

«Vahetult enne saabumist muutis ta programmi, kuna Barack Obama soovis külastada Eestit lühida eelhoiatusega,» teatas NRK uudisteportaal, mille sõnul pidi Ilves Ukraina kriisi pärast Eestisse saabuva Obama tõttu üles ütlema mitmeid külastuskohti Norras.

Norra rahvusringhäälingu (NRK) sõnul loobus Evelin Ilves teisipäeval alanud Norra riigivisiidist kollases pressis avaldatud fotoseeria tõttu.

«President Ilves pidanuks saabuma koos enda abikaasaga, kuid loobus palee kinnitusel rahutute sündmuste tõttu Eesti tabloidmeedias - teda pildistati kohas, kus seda ei oleks pidanud juhtuma. Pärast seda loobus ta (Evelin Ilves) riigivisiidil osalemisest,» ütles NRK moderaator riigivisiiti kajastanud otseülekandes.

Norra euroministri Vidar Helgeseni sõnul lühendati Ilvese algselt kolmepäevaseks planeeritud riigivisiit ühepäevaseks, kuna Eestit külastab Barack Obama. Helgeseni väitel pidanuks Ilves koos kaaskonnaga esialgse kava kohaselt veetma kaks päeva Oslos ja ühe Trondheimis. Ärajäänud päevade tõttu riigivisiidi kava mõneti tihendati. «Visiidi lühendamisest on mõnes mõttes kahju. Samas väljendab see situatsiooni, milles me praegu Euroopas elame ja sedavõrd olulisem on asjaolu, et ta (Ilves) ikkagi tuleb,» ütles Helgesen otse-eetris.

NRK portaal pidanuks Ilvese visiiti otseülekandes kajastama Eesti aja järgi vahemikus 10.45-17, kuid katkestas saate ligi pool tundi pärast algust.

Anvelt esitab riigi peaprokuröriks Lavly Perlingu

Justiitsminister Andres Anvelt tegi Lavly Perlingule ettepaneku kandideerida riigi peaprokuröri ametikohale ning tänasel kohtumisel ministriga andis Perling kandideerimiseks ka nõusoleku.

Ministri sõnul rääkis Perlingu kasuks tema kogemusterikas ja silmapaistev töö prokuratuuris ning selge visiooni olemasolu prokuratuuri rollist ja tulevikust.

Anvelti väitel on Perling kogenud ja tunnustatud jurist ning tema tugevustena nimetas minister ekspertteadmisi kriminaalmenetluse valdkonnas.

«Samuti on ta end silmapaistva teenistuse ajal prokuratuuris tõestanud asjatundliku juhina nii Viru kui ka Põhja ringkonnaprokuratuuris, samuti riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas. Ta on arendanud prokuratuuri edukalt nii kuritegude tõkestamisel ja avastamisel vajaliku jälitustegevuse planeerimise, kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimise, kui ka riikliku süüdistuse esitamise valdkonnas,» põhjendas Anvelt oma valikut.

Riigi peaprokuröri nimetab ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Justiitsminister Anvelt soovib peaprokuröri kandidaati esitleda ka kõigile riigikogu fraktsioonidele.

Senise, 2005. aastast riigi peaprokurörina töötanud Norman Aasa nimetas valitsus justiitsministeeriumi uueks kantsleriks. Tema volitused peaprokurörina lõppesid 31. augustiga.

CV

Lavly Perling

Sündinud 26. septembril 1975 Tartus

Haridus:

Hugo Treffneri gümnaasium 1990–1993

Tartu Ülikool, õigusteadus, 1993–1997

Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumise magistriõpe 2003–2005 (lõpetamata)

Töö:

2007–... riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurör

2005–2007 Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör

2004–2005 Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör

1998–2004 Tallinna prokuratuuri prokurör (spetsialiseerumine narkokuritegudele), sealjuures I osakonna (narko- ja raskete kuritegude osakond) juhtivprokurör

1997–1998 Tallinna prokuratuuri abiprokurör

1996–1997 Tallinna prokuratuuri abiprokuröri kandidaat

Kolme lapse ema, abielus

Obama võtab Tallinna lennujaamas vastu Paet

Välisminister Urmas Paet osaleb Eesti ametliku esindajana Tallinna lennujaamas visiidile saabuva Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama tervitustseremoonial.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on praegu täpsustamisel, kes veel Tallinna lennujaamas toimuval Obama tervitustseremoonial osalevad.

Obama saabub Eestisse vahemikus täna hilisõhtust homme varahommikuni, tema täpne saabumisaeg pole veel teada.

Barack Obama kohtub homme toimuva visiidi käigus president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Taavi Rõivase ja Eesti valitsuse liikmetega.

Samuti kohtub president Obama Tallinnas koos president Ilvesega ka Läti riigipea Andris Bērziņši ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitėga ning esineb Solarise keskuse kontserdimajas avaliku loenguga.

Enne lahkumist kohtub USA president Tallinna lennujaamas Eesti ja Ameerika Ühendriikide sõduritega.

Eesti visiidi järel suundub Ameerika Ühendriikide president Walesi, kus ta osaleb NATO tippkohtumisel.

Galerii: Ilves alustas riigivisiiti Norras

President Toomas Hendrik Ilves alustas täna hommikul riigivisiiti Norra Kuningriigis, kus teda tervitasid pidulikul vastuvõtutseremoonial Norra Kuningapalee ees kuningas Harald ja kuninganna Sonja ning kroonprits Haakon ja kroonprintsess Mette-Marit.

President Ilves ning kuningas Harald ja kuninganna Sonja panid pärja Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärgile. Eesti riigipea kinkis Norra kuningapaarile Vano Allsalu maali «Trooja».

Ilves kohtub täna Norra Parlamendi spiikri Olemic Thommesseniga ja Norra peaministri Erna Solbergiga. Kohtumised keskenduvad julgeolekuolukorrale Euroopas ja Balti-Põhjala piirkonnas, Ukraina sündmustele ning NATO rollile, Eesti ja Norra kui liitlaste julgeolekualasele koostööle, samuti Eesti-Norra suhetele laiemalt.

Kuningapaar annab president Ilvese auks riigiõhtusöögi. Eesti-Norra koostöö üle avaneb Ilvesel võimalus kuningas Haraldiga arutada ametlikul lõunasöögil.

Maavanem esitas Otepää tulistele poliitikutele väljakutse

Ennast jääveega üle valada lasknud Valga maavanem Margus Lepik esitas väljakutse Otepää poliitikutele.

Endiselt Valga põhikooli direktorilt, praeguselt Elva gümnaasiumi juhilt Tarmo Postilt väljakutse vastu võtnud Lepik ootab, et jäävett kallaksid endale pähe Otepää volikogu esimees Jaanus Raidal, volikogu liige Aivar Nigol ja endine vallavanem Kuldar Veere enne tänast volikogu istungit.

«Asja tuleb huumoriga võtta,» vastas Lepik küsimusele, miks ta just Nigoli, Veere ja Raidali välja valis. «Otepääl on kõige tulisem olukord. Neile kõigile oleks kasulik ennast korraks jahutada.»

Praeguseks on väljakutse vastu võtnud Kuldar Veere, kes saab jääveesahmaka kaela täna kell kaks päeval Otepää vallamaja trepil.

«Oo, rõõm kuulda. Mõtlesin enne, et kas nad on solvunud või suudavad asja huumoriga võtta,» oli Lepik Veere plaanist kuuldes rahul.

Nigol ütles, et kuna on tõbine, hoiab ta jäisest veest eemale. «Kui mu arstist abikaasa sellest teada saaks ... » naljatas ta.

Raidal lubas mõelda, millal väljakutse vastu võtab. «Aega on. Annetuse teen kindlasti,» lisas ta. «Kampaania ise on huvitav. Originaalselt välja mõeldud.»

 

Sertifikaadiomanikud taotlevad riigikohtult VEB fondi otsuse ümbervaatamist

VEB fondi sertifikaadiomanikud taotlevad riigikohtult VEB Fondi kohtuasjas kaks aastat tehtud otsuse ümbervaatamist ning 20,5 miljonit dollarit pangast väljavõtnud inimese nime.

Oktoobri alguses arutab riigikohus sertifikaadiomanike teistmisavaldust ehk taotlust varem tehtud otsuse uuesti läbivaatamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu. «Küsimus on, kas riigikohus leiab, et asja uuesti läbivaatamiseks on alused olemas. Meie arvates on,» ütles sertifikaadiomanike esindaja, advokaadibüroo Glimstedt juhtivpartner Indrek Leppik.

2012 aastal tegi riigikohus otsuse, et VEB Fondi sertifikaatide omanikel pole alust riigilt õiglast hüvitist nõuda. «Taotleme nüüd selle varasema otsuse tühistamist, arvestades uusi asjaolusid, mis on selgunud riigikontrolli ja riigikogu komisjoni uurimise käigus,» ütles Leppik.

Leppiku sõnul on riigikohtu 2012 aasta otsus ja kaks aastat varasem ringkonnakohtu otsus vastukäivad ses osas kuidas peaks riik sertifikaadiomanikele kahju hüvitama. «See on üks kummaline olukord: ringkonnakohtu otsus, kus riigil on kohustus leida uus meede sertifikaadid kompenseerida, on jõustunud. Aga riigikohtu otsus seda miskipärast ei arvestanud,» rääkis Leppik.

Lisaks taotlevad sertifikaadiomanikud, et riigikohus tuvastaks isiku või isikute nime, kes sai kätte VEBist äriühingu TSL International nõude abil väljavõetud raha: 20,5 miljonit USA dollarit. «Riigikogu komisjoni raporti avalikustamisel teatati, et see info on Kaitsepolitseil olemas, kuid see on riigisaladus. Kohtumenetluses on võimalik dokumente riigisaladuse alt vabastada, seda taotlemegi,» ütles Leppik.

VEB Fondi sertifikaadiomanike taotlus on esitatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid veel pole teada, kas kohus asja menetleda võtab. «Poolteist aastat ootame. Inimõiguste kohtuga ongi raske ennustada — teinekord nad reageerivad kiiresti, teinekord peab pikalt ootama,» sõnas Leppik.

Last aktusele sõidutanud emal tuvastati alkoholijoove

Eile hommikul kella 9.40 paiku peatasid liikluspolitseinikud Tartu kesklinnas Jakobi tänaval kontrollimiseks Audi 100, mille roolist tabasid purjus naise, kelle kõrvalistmel oli ka tema laps, keda naine oli viimas esimese koolipäeva aktusele.

Politsei tegi eile hommikul linnas liiklusjärelvalvet ning märkas Jakobi tänaval sõiduautot Audi, millel oli registreerimisnumber paigaldatud esiklaasi taha. Korravalvurid pidasid kontrollimiseks sõiduki kinni ning juhiga suheldes tekkis politseinikel kahtlus, et juht võib olla alkoholi tarvitanud. Roolis olnud 29-aastasel Epul tuvastati 1,4 promilli-suurune joove, mistõttu alustati tema suhtes menetlust.

Naise kõrval istus ka umbes 10-aastane laps, keda ema oli viimas kooli aktusele. Kuna ema kõrvaldati juhtimiselt, siis võeti ühendust lapse isaga, kes sõidutas koolilapse aktusele.

Lõunaprefektuurist öeldi, et juhtum on ilmekaks näiteks, kui ükskõikne võib üks ema olla oma lapse turvalisuse osas ning samas tekitada iseendast oht kõikidele teistele lastele ja lapsevanematele, kes koolialguspäeval linnas liiklemas olid.

Politsei on ka varasemalt Epu auto juhtimiselt kõrvaldanud põhjusel, et naine oli alkoholi tarvitanud.

Altia koondab Põhjamaades kuni 120 töötajat

Alkoholitootja Altia koondab Soomes, Rootsis ja Norras kuni 120 töötajat.

Koondamised on osa programmist, millega ettevõte soovib säästa 2016. aastaks 20 miljonit eurot, et tõsta kasumlikkust, teatas ettevõte. Soomes koondab ettevõte kuni 50 ja Rootsis kuni 35 töötajat.

«Tulevased meetmed on laialdased. Kahjuks oleme sunnitud astuma samme, mis puudutavad Altia personali, et kindlustada ettevõtte tulevik. Üritame uue strateegiaga vajalike meetmete osas hoida mõju personalile minimaalsena,» ütles Altia juhatuse esimees Pekka Tennilä pressiteate vahendusel.

Altias tegutseb Taanis, Eestis,Soomes, Lätis, Norras ja Rootsis, kontsernis töötab 1074 inimest.

Altia Corporationi kogukäive ulatus mullu 475,8 miljoni euroni ning ärikasum 17,4 miljoni euroni. Kontserni puhaskahjum oli 3,1 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi prognoosi esitlus on nüüd ka järelvaadatav

Eile esitles Rahandusministeerium suvist majandusprognoosi, millega prognoositi selleks aastaks 0,5 protsendilist ja järgmiseks aastaks 2,5 protsendilist majanduskasvu.

Majandus24 tegi esitluselt ülekande, mis on nüüd siin ka järelvaadatav.

Pindi: kaubaks lähevad odavad korterid

Praeguses turu vaikelu staadiumis tehakse tehinguid eelkõige oma segmendi odavamas hinnaklassis olevate korteritega.

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et Tallinnas vara müügiga ei ole probleeme, kui see vara on teiste omasuguste seas veidi odavamas kategoorias. «Kui korterist on veidi kehvem vaade või planeering, ent sellevõrra on ka hind madalam, siis müük käib lihtsamalt. Uute korterite turg on aktiivne kuni 1800 €/m² maksvate pindade puhul, kallim vara lihtsalt seisab,» sõnas ta.

Simson lisas, et tarbijate käitumine muutub alati turu madalseisu ajal odavtoodete keskseks.

Obama: Ameerika on ära teeninud palgatõusu

USA president Barack Obama lubas eile Tööpüha puhul Milwaukees peetud esinemises, et jätkab Kongressi survestamist kõrgema miinimumpalga kehtestamiseks, vahendas BBC.

Obama ütles oma esinemises, et nii majandus kui ka töölised on praegu paremal järjel kui 2009 mil ta asus ametisse. «Ameerika on ära teeninud palgatõusu,» ütles ta.

USA töötuse määr kukkus ühe protsendipunkti tänavu teises kvartalis, ning majandus kasvas 4,2 protsenti mulluse sama kvartaliga võrreldes.

Obama sõnul on need majanduse paranemise märgid põhjustatud otsustest, mida tema administratsioon tegi esimesel ametiolekuajal, kaasa arvatud USA autotööstuse võlakoorma kustutamine.

«Ameerika on palju tugevam otsuste tõttu mida me tegime majanduse päästmiseks ja selle uuele alusele ülesehitamiseks, küsides lihtsa küsimuse: on see hea lihtsatele ameeriklastele?» ütles Obama.

Veebruaris üritas Obama kehtestada miinimumpalga uut määra 10,1 USA dollarit (7,7 eurot) praeguse 7,25 dollari (5,5 eurot) kõigile föderaalvalitsuse lepingupartneritele, kuid USA kongress, kus vabariiklastel on enamus, blokeeris selle plaani. Novembris on tulekul kongressi vahevalimised, kus on ette näha üsna tasavägist rebimist vabariiklaste ja demokraatide vahel.

Leht: Finnairi Hiinast pärit lennukipersonali põhipalk on 250 eurot

Finnairi Hiina lepingupartneriga sõlmitud lepingute alusel on Hiinast pärit lennukipersonali põhipalk on vaid 250 eurot, vahendab YLE Iltalehti uudist.

Lisaks on Iltalehti andmetel personalil keelatud rasestuda, abielluda inimesega, kes ei ole Hiina kodanik ning osaleda ebamoraalsetes tegevustes, mis lehe hinnangul on viide homoseksuaalsusele. Lepingud on sõlmitud aastal 2002.

Finnairi kommunikatsioonijuhi Päivi Iallqvisti sõnul on lepingu hilisemad muudatused andnud töötajatele rohkem õigusi. Ta lisas, et lennufirmad, mis ei ole pärit Hiinast, ei saa otse hiinlasi palgata ning peavad kasutama Hiina valitsuse poolt heaks kiidetud personalivahendusfirmasid.

Paljud Finnairi Aasia-suunaliste lendude kliendid ei räägi teisi keeli peale hiina keele.

Piirideta Arstid: maailm on kaotamas võitlust Ebolaga

Rahvusvaheline meditsiiniorganisatsioon Medecins sans Frontieres (Piirideta Arstid) hoiatas teisipäeval, et maailm on kaotamas võitlust Ebola-viirusega ning kutsus looma abi toimetamiseks Lääne-Aafrikasse üleilmset kriisireageerimisjõudu.

«Kuus kuud pärast maailma rängima Ebola-puhangu algust on maailm kaotamas võitlust selle ohjeldamiseks,» ütles organisatsiooni president Joanne Liu New Yorgis ÜRO briifingul.

President avaldas kahetsust, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kinnitus 8. augustil, et Ebola-puhang on rahvusvahelise tähtsusega oht tervisele, ei ole viinud riikide otsustava tegevuseni.

Liu kutsus rahvusvahelist kogukonda üles toetama rohkem kriisipiirkondade Guine, Sierra Leona ja Libeeria haiglaid ning saatma sinna treenitud personali ja laboritarvikuid. 

Stubb kaitses Soome osalemist Venemaa-vastastes sanktsioonides

Soome peaminister Alexander Stubb kaitses täna parlamendi sügisistungjärgu avamisel Venemaale seoses Ukraina kriisiga kehtestatud sanktsioone ning ütles, et majanduslik sekkumine olukorda oli vältimatu.

Stubb kaitses kõnes Soome osalemist Euroopa Liidu sanktsioonides ning märkis, et Venemaa on rikkunud Krimmi annekteerides ja Ukrainat destabiliseerides rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Sellises olukorras oli majanduslik sekkumine vältimatu, lisas peaminister.

«Meie põhiväärtused ei ole müügiks,» rõhutas valitsusjuht kõnes.

Stubb lisas ühtlasi, et alates Ukraina kriisi puhkemisest on Soome rõhutanud, et ainus võimalus edasi liikuda on olukorra lahendamine läbirääkimistega. Peaministri sõnul ei ole EL Venemaaga kaubandussõjas.

«Meie põhiväärtused ei ole müügiks,» rõhutas valitsusjuht kõnes.

«EL kehtestas Venemaa suhtes sanktsioonid välis- ja julgeolekupoliitilistel põhjustel. Võimalikud edasised sanktsioonid - olgu siis rangemad või kergemad - otsustatakse lähtudes üksnes sellest, kas Venemaa astub samme Ukraina kriisi leevendamiseks või ei. Venemaa peab lõpetama Ida-Ukraina destabiliseerimise ja kohalike separatistidide toetamise,» ütles Soome valitsusjuht.

Stubb meenutas saadikutele, et valitsuse augusti lõpus avaldatud prognoosi kohaselt on Vene vastumeetmete mõju olnud Soomele seni minimaalne. Peaminister rõhutas siiski sanktsioonide otsest mõju Soome piimatootjatele, kes eksportisid mullu üle 80 protsendi oma toodangust idapiiri taha. Peaministri sõnul on valitsus eraldanud Vene sanktsioonidest enim kahjustatud sektorite toetuseks 20 miljonit eurot.

Reuters käis Obama visiidi eel tallinlasi ja peaministrit küsitlemas

USA president Barack Obama kohtub homme Tallinnas Baltimaade riigijuhtidega ning sel põhjusel tegi uudisteagentuur Reuters ka Eesti pealinnas videoloo. Ajakirjanikud intervjueerisid Eesti peaministrit Taavi Rõivast ja Tallinna Ülikooli lektorit Catlyn Kirna ning küsisid Tallinna tänaval ka inimestelt, mida nad Obama visiidist ootavad.

Eesti peaminister Taavi Rõivas võrdles Reutersile antud intervjuus praegust julgeolekuolukorda globaalse kliimasoojenemisega – see on probleem, mis lihtsalt ära ei kao. «Ma arvan, et Euroopa on aru saanud, et julgeolekuolukord on muutunud ja tegu pole vaid ajutise muutusega. See pole halb ilm, vaid situatsiooni võib võrrelda kliimamuutusega ja sel põhjusel usun ma, et Euroopa ja NATO reaktsioonid peavad olema pikaajalised,» sõnas Rõivas.

«Ma usun, et president Obama saadab tugeva signaali, et NATO ja USA võtavad regiooni julgeolekut väga tõsiselt ja ma usun, et tegemist on väga tähtsa ja ajakohese sõnumiga,» lisas Rõivas. «Jutt ei käi kümnetest tuhandetest sõduritest, kes oleksid varsti Eesti pinnal, kuid see polegi eesmärgiks. Me räägime selgest ja nähtavast kohalolust siin,» ütles ta.  

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektori Catlyn Kirna sõnas Reutersile, et kõige äärmuslikumad inimesed võrdlevad võimalikku arengustsenaariumit 1940. aastatel juhtunuga. «Kuid mõistlikumate inimeste jaoks pole tankid esmatähtsad, sest sissetung ei oleks tankid, vaid iseseisvuse kaotus, Vene mõju alla langemine,» ütles ta.

«Eriti pärast Ukraina sündmusi on paljud inimesed himul, et see võib ka siin juhtuda, et ühel päeval astub Vene vähemus välja ja ütleb, et tahab Venemaaga liituda või et tahab Kirde-Eesti Eesti küljest ära lõigata ja Venemaale anda, » ütles Kirna.

Reutersi ajakirjanikud küsisid ka Tallinna elanikelt, mida nad Obama visiidist ootavad.

«Ootused oleks kindlasti Ukraina kriisi osas. Et lõpuks keegi ütleks midagi paikapanevat ka, et keegi lihtsalt ei hiiliks kogu aeg ega oleks n-ö poliitiliselt korrektne. Ootaks jõulist maailmapolitsei lähenemist, nagu Ameerika kunagi oli, aga mis ta enam ei ole,» sõnas Reutersile Tallinna elanik Rasmus Karja.

«Kindlasti teeb murelikuks see olukord, mis praegu valitseb ja loodetavasti tulevad sealt õiged otsused – ja tõesti otsused. Et me ei peaks ennast rahutult tundma tulevikus,» sõnas Margit Savitski.

«Vaevalt, et siin suuri poliitilisi avaldusi tehakse, aga nähtavasti tema siiatulek on piisav avaldus ja sihitud ikkagi Venemaale eelkõige,» ütles Andres Melesk.

«Tugevamalt, tugevamalt, tugevamalt. Mulle ei meeldi, kuidas see Venemaa närib seda Ukrainat. Loomulikult tugevamalt, ma arvan, et paljud ootavad seda,» sõnas Eve Pooler.

ÜRO: ühte Balti riiki on jõudnud 20 000 Ukraina põgenikku

ÜRO teatel on 20 000 Ukraina elanikku põgenenud ühte Balti riikidest, millisesse täpselt, maailmaorganisatsioon ei kinnita, edastas BBC korrespondent Imogen Foulkes.

Tundub tõenäoline, et tegemist võib olla Leeduga, mis asub Ukrainale ka geograafiliselt kõige lähedamal.

Venemaa teatel on 800 000 Ukraina elanikku tulnud abi otsima suure idanaabri juurest.

Augusti alguses teatas ÜRO, et ligi 117 000 Ukraina elanikku on sunnitud elama sisepagulastena, kes ei saa naasta oma kodudesse. Nüüdseks on see arv aga oluliselt kasvanud.

 

 

Ukraina: Donetskis ja Luganskis on märgatud Vene vägesid

Ida-Ukraina suuremates mässuliste käes olevates linnades ja selle ümbruses on märgatud Vene vägesid, ütles täna Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu kõneisik Andri Lõssenko.

Eelnevalt oli Ukraina kaitseminister öelnud, et valitsusväed laiendavad oma strateegiat võitluselt separatistidega vastasseisule Vene relvajõududega sõjas, mis võib maksma minna kümneid tuhandeid inimelusid.

Lõssenko sõnul on Vene sõdureid nähtud Donetskis ja Luganskis, aga ka väiksemates paikades riigi idaosas.

Teatele pole õnnestunud sõltumatut kinnitust saada.

Piltuudis: Saksamaal avati memoriaal natside tapetud puuetega inimestele

Täna avati Berliinis memoriaal natside ohvriks langenud enam kui 200 000 füüsilise või vaimse puudega inimesele.

Läbipaistev 24-meetrine sinisest klaasist sein asub Berliini filarmooniaorkesti kontserdisaali kõrval ning nii Holokausti ohvritest juutide, kui natside tapetud homoseksuaalide ja mustlaste memoriaalide läheduses, kirjutab uudisteagentuur AP.

Mälestusmärk asub paigas, kus natsid koordineerisid haiglate ja hullumajade patsientide mõrvamist. Natsid nimetasid seda eutanaasiaoperatsiooniks. Nii tapeti näiteks gaasi kasutades üle 70 000 inimese.

Operatsioon kandis 1940. ja 1941. aastal koodnime T4, mis viitas keskuse aadressile Tiergartenstrasse 4.

«Just seal samas koordineeriti tapmistehnoloogiate katsetamist kaitsetute, haigete ja puuetega inimeste peal,» rääkis uudisteagentuurile Sigrid Falkenstein, kelle tädi, Anna Lehnkering, oli samuti natside kaitsetu ohver. Kõigepealt ta steriliseeriti ning hiljem ka tapeti.

Veel kümneid tuhandeid puuetega inimesi tapeti näiteks erinevate mürkide süstimisel või lihtsalt näljutades. SS-laste ohvriks langesid ka vallutatud riikide vaimuhaiglate patsiendid.

Natside niinimetatud eutanaasiaprogrammide ohvriks langes erinevatel hinnangutel 200 000 kuni 300 000 vaimsete ja füüsiliste puuetega inimest.

Väga vähesed sellega seotud arstid astusid pärast Teist maailmasõda kohtu ette.

Meeleheitel ema tahab Süüriasse viidud poega tagasi

Kosovo elanik Pranvera Abazi arvas, et tema abikaasa Arben läheb koos nende kaheksa-aastase poja Erioniga nädalalõpureisile populaarsesse Rugova mäestikku. Kolme päeva pärast sai naine aga ärevusttekitava tekstisõnumi.

«Pranvera, ma olen meie pojaga Süürias. Helistan sulle, kui ma mobiililevi leian,» seisis sõnumis. «Ma olin tööl, kui ma selle sain. Lugesin sõnumit ja kõik jäi seisma, ma ei suutnud seda uskuda,» sõnas naine Raadio Vaba Euroopale.

Nüüdseks on Kosovo televisioon näidanud ka internetti üles riputatud fotosid, mis kujutavad Erioni koos Islamiriigi (IS) võitlejatega. «Ta näeb täiesti teistsugune välja,» ütles Pranvera Abazi.

Abazi pole ainuke IS-ga liitunud kosovlane, ametnike hinnangul on Süüriasse ja Iraaki sõdima suundunud sada kuni 200 etnilist albaanlast. Politsei sõnul on neist vähemalt 16 võitlustes surma saanud. 11. augustil vahistati Kosovos 40 meest, keda kahtlustatakse ISi poolel võitlemises.

IS on ehitanud laste värbamiseks ehitanud treeninglaagreid, mida püütakse haridusasutustena esitleda, selgub möödunud kuu keskpaigal avaldatud ÜRO inimõiguste nõukogu raportist. Laagrites olevad lapsed saadetakse võitlema, ka tegema enesetapurünnakuid.

Kosovo islamivaimulikud on hukka mõistnud vanemad, kes otsustavad oma lapsed võitlusele kaasa võtta. «Ma ei oska seda hullust kuidagi muudmoodi kommenteerida, kui seda vaid tõsiselt hukka mõistes,» sõnas islamikogukonna esindaja Resul Rexhepi.    

Pranvera Abazi sõnul ei märganud ta oma abikaasa käitumises midagi kahtlast. «Ta palvetas, ta oli usklik, kuid ta ei rääkinud kunagi, et võtab poja kaasa. Ta ostis küll paljude taskutega pükse, et neid linnas või tööl kanda, kuid selles polnud midagi erilist. Tal oli kodus sõjaväekott, kuid see oli tal juba kaua aega,» sõnas naine.

Pranvera Abazi pöördus alles hiljuti oma murega meedia poole, sest ta lootis, et poeg tuleb tagasi ja ei tahtnud asja avalikuks teha. «Kui kaks kuud polnud midagi juhtunud, otsustasin meediaga rääkida,» ütles Abazi.

Viimati rääkis Abazi oma abikaasaga 15. juulil, toonane kõne oli põgus. «Nad lasid tal ainult väga lühidalt rääkida ja ta vastas vaid väga lühidalt mu küsimustele,» ütles Abazi. Naine lisas, et Erion peaks kodus olema, sõprade juures. «Kool algab ja ma tahan, et ta läheks sinna, oleks oma pere, sõprade, ema lähedal, mitte seal kaugel võõraste peredega,» sõnas Abazi ja kirjeldas poega väga vaikse lapsena.

Väike NATO tippkohtumise sõnastik: S - Ü

Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

 

S

«-Stanid». Lisaks NATO-välistele Venemaa Euroopa naabritele, kellest enamiku soovi Walesi tippkohtumisel osaleda on Kremli viimase aja teod ilmselgelt suurendanud, on Cardiffis platsis ka suurem osa nende kõhu alla jäävaid Kesk-Aasia riike.

Kutsutud kui «Afganistani piirkonna riigid», on Brüsseli kutsekaardile «jah» öelnud Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Pakistan. Naabrid Armeenia ja Aserbaidžaan saadavad oma esindaja kui ISAFi panustajariigid.

T

Turvapakett. Justkui kartusest midagi ära sõnada on idaliitlaste kaitseametnikud tippkohtumise eel üsna napisõnalised. Ometigi näib alates Ukraina sündmuste lahtirullumisest alliansilt üsna kiirelt uusi toetusmeetmeid saanud Baltimaadel, Poolal ja Rumeenial olevat vähemalt see kindlus, et praegu ainult selle aasta lõpuni kestvaid meetmeid pikendatakse määramata ajaks.

See tähendab, et paralleelselt ja varasemaga võrreldes tugevdatult nii Zokniaist kui ka Ämarist käiv Baltimaade õhuturve jääb kindlasti. Nagu jäävad ka Baltimaadesse ja Poolasse saadetud Ameerika jalaväekompaniid.

Kindel paistab olevat ka see, et Eestile lähimast NATO väekoondisest – Poolas Szczecinis paiknevast Kirdekorpusest – saab artiklile viis pühendatud korpus ja sellele antakse lisaressursse.

U

Ukraina. NATO tunnistas juba möödunud nädalal, et Ukrainasse on tunginud üle tuhande Vene sõjaväelase ja lisaks neile passib veel vähemalt 20 000 Vene vormikandjat otse piiri teisel poolel. President Petro Porošenko saab oma muredest alliansi valitsusjuhtidele ja riigipeadele rääkida kohe tippkohtumise avapäeval peetaval NATO-Ukraina Komisjoni arutelul.

Möödunud nädalavahetusel Euroopa Liidu tippkohtumise eel Brüsselisse kutsutud Porošenko avaldas seal lootust, et alliansi riigid lubavad Walesis tema riigile relvaabi. Otsest rahalist abi saab NATO Ukraina kaitsejõududele anda nelja nende jaoks rajatud usaldusrahastu kaudu. Lisaks kutsutakse kõiki liitlasriike üles andma oma otsepanust hätta sattunud ukrainlaste toetuseks.

Eesti, kelle jaoks oli Ukraina tähtis abistamise sihtriik juba enne konflikti puhkemist, kulutab mitmesuguste kahepoolsete projektide raames tänavu ukrainlaste toetuseks 680 000 eurot. Selle eest antakse nii toiduabi ja ravimeid kui ka korraldatakse näiteks maksukuritegude uurimise projekti. Praeguseks on valitsuses langetatud ka otsus, et lisaks kahepoolsetele toetusprojektidele annab Eesti raha Ukraina kaitsejõudude tarbeks loodud NATO usaldusrahastutesse. Eile õhtuks polnud veel selge täpne summa ega ka see, kas panus tehakse teatavaks juba Walesis.

Ukraina on koos Afganistaniga üks neist kahest riigist, kellele pühendatakse omaette üks Walesi tippkohtumise avalikest lõppdokumentidest. Selles resolutsioonis mõistetakse Venemaa kindlasti tõsiselt hukka nii sissetungi kui ka valitsusvastaste toetamise eest. Samuti pole kahtlust, et meenutatakse juulis Ida-Ukraina kohal venemeelsete jõudude poolt alla tulistatud Malaysia Airlinesi reisilennukit. NATO liikmesriik Holland pole saanud kodumaale omastele matmiseks tuua sugugi mitte kõiki seal võika lõpu leidnud kodanikke. Samuti pole siiani võimalikuks saanud MH17 katastroofi asjaolude korralik uurimine.

V

Venemaa. Helgematel aastatel on Vene riigipäid tõepoolest NATO tippkohtumistele kutsutud. Näiteks Vladimir Putin andis kaunis pahura pressikonverentsi 2008. aastal Bukarestis, kui oli ebameeldiva üllatusena leidnud ürituse lõppdeklaratsioonist alliansi lubaduse võtta ühel heal päeval liikmeks nii Gruusia kui ka Ukraina. Märksa helgemal toonil esines 2010. aastal Lissabonis Dmitri Medvedev, tema jutust võinuks jääda suisa mulje, et raketikilpi asuvad NATO ja Venemaa tegema koos.

Sel korral pole aga keegi Kremlile kutset saatnud. Seoses Venemaa käitumisega Ukrainas on külmutatud sama hästi kui kogu suhtlus Moskva ja Brüsseli vahel. Kui venelastel on NATO-le midagi öelda, saavad nad seda teha suursaadiku vahendusel. Selles valguses tuleks vaadelda ka lähipäevil tõenäoliselt Vene meediasse ilmuvaid uudiseid, kuidas Walesi «otsustati» mitte minna.

Tippkohtumise tutvustuses on alajaotuse «NATO-Vene suhted» alla kirjutatud üsna lakooniline selgitus: «2014. aasta 1. aprillil mõistsid NATO välisministrid hukka Venemaa ebaseadusliku sõjalise interventsiooni Ukrainasse ning Venemaa-poolse Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise. NATO ei tunnusta Venemaa illegaalset ja õigusvastast katset annekteerida Krimm.»

Ü

Ühendatud ekspeditsiooniväed. Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Suurbritannia ja Taani sõlmivad kokkuleppe, mille järgi moodustavad need riigid omavahel ühendatud ekspeditsiooniväe. Praeguste plaanide järgi tähendab see sagedast üksteise pool õppustel käimist ning seeläbi nii koos tegutsemise kui ka üksteise territooriumitel ja nende kaitseks võitlemise harjutamist.

Leppe allkirjastavad riigid pole teinud saladust, et nende otsus ühistegevust suurendada on seotud julgeolekukeskkonnaga, mis pärast Venemaa agressiivset käitumist Ukrainas on märkimisväärselt muutunud.

Üks sagedamini üksteise juures õppustel käimise kiireid kõrvalprodukte saab olema suurenenud heidutus – liitlaste üksused on lihtsalt puhtfüüsiliselt sagedamini üksteise pinnal kohal. Teisalt lihtsustab selline lepe ka laiemalt Põhja-Atlandi Nõukogul kahtlase olukorra tekkides omavahel konsulteerimata üksteisele abivägede saatmist.

Kuigi algatus saab allkirjad Walesi tippkohtumise ajal ja esialgu vaid NATOsse kuuluvatelt riikidelt, pole rajatav riikidevaheline kiirreageerimisüksus ametlikult alliansiga seotud. Ehk teoorias võiks sellega edaspidi liituda ka NATOsse mittekuuluvaid sarnase maailmavaate ja huvidega riike, näiteks mõni vastne süvendatud koostöö programmi maa.

Praegu on selle ühendatud ekspeditsiooniväega liitumise vastu huvi ilmutanud ka Kanada, kel sarnaselt suurema osaga uue algatuse tuumikgrupist on Lõuna-Afganistanis võitlemise kogemus.

Skeptikud võivad sellest iseenesest heast algatusest rääkides aga küsida aja kohta. Juba aastaid on brittidel käsil samasuguse projekti arendamine koos prantslastega – loodetakse, et käiku läheb see 2016. aastal.

Taani mošee teatas Islamiriigi toetamisest

Taani Århusi mošee, mida on pikka aega süüdistatud oma noorliikmete ajupesus, teatas nüüd, et toetab sunniitlikku äärmusrühmitust Islamiriiki.

Århusi Grimhøjmoskeen edastas, et Islamiriik on just see, mida moslemid vajavad, edastab The Local.

«Moslemid vajavad Islamiriiki, selle tõttu me toetame seda. See rühmitus võib vigu teha, kuid nad arenevad. Ootame ja vaatame,» sõnas mošee esindaja Fadi Abdallah.

«Meie olukord on üsna erinev sellest, mis on Süürias ja Iraagis. Samas mõistame pühasõdalaste eesmärke,» lausus esindaja.

Grimhøjmoskeen mošeed on pikka aega süüdistatud äärmusislami propageerimises.

Selle aasta juulis andis mošee välja video, milles esineb imaam Abu Bilal Ismail, kes kutsub üles hävitama sionistlikke juute. Selle video kohta tehti politseile avaldus.

Ida-Jüütimaa politsei andmetel on Taanist läinud Süüriasse vähemalt 100 inimest, kellest 22 on Århusi mošee liikmed.

Politsei pressiesindaja Allan Aarslev sõnas, et selle mošeega seotud isikud on läinud suure tõenäosusega Süüriasse sõdima.

Väljaande The Economist andmetel on Taanist läinud Süüriasse 0,044 protsenti Taani moslemitest.

Taanis elab 5,6 miljonit inimest, kellest 226 000 on moslemid.

Üks Taani-Türgi juurtega isik, kes võitleb Süürias, teatas möödunud nädalal, et Taani on suure tõenäosusega Islamiriigi rünnakute nimekirjas.

«Tegemist on globaalse sõjaga, sest pühasõdalased on valmis võitlema kõikide uskmatutega. Kes ei ole islami usku, need hävitatakse ja Taanile ei tehta erandit,» lausus pühasõdalane, kes kasutas enda kohta nimetähti Ö.A.

Islamiriik avaldas hiljuti video, millel oli näha USA ajakirjaniku James Foley julma hukkamist.

Väidetavalt on Islamiriigi pühasõdalaste juures vangis välismaalasi, kelle seas on ka taanlane.

Teine taanlane Daniel Rye Ottosen oli Süürias džihadistide käes vangis 13 kuud enne kui juunis vabastati.

Diplomaadid: Šoigut ähvardab sissesõidukeeld ELi

Euroopa Liidu plaanitavate täiendavate Vene-vastaste sanktsioonide sekka võib mahtuda ka sissesõidukeelu kehtestamine Vene kaitseministrile Sergei Šoigule, rääkisid Euroopa Liidu diplomaatilised allikad.   

Ka on arutatud Šoigu varade võimalikku külmutamist.

Nimetuks jääda soovinud diplomaatilised allikad on rääkinud, et osa ELi liikmeriike jätaks Venemaa eemale ka suurtest kultuuri-, majandus- ja spordisündmustest.   

Euroopa Liit kavatseb uusi Vene-vastaseid sanktsioone koordineerida G7 riikidega ehk siis USA, Kanada ja Jaapaniga, mis jäävad väljapoole uniooni.

Väike NATO tippkohtumise sõnastik: J - R

Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

Kuigi kollektiivkaitse ja NATO enda julgeolek on võtnud varem planeeritud ISAFi missiooni lõpetamise asemel Walesi tippkohtumisel keskse koha, on Afganistanist alliansile siiski kasu – see andis läänele suurepärase ettekäände kutsuda enamiku Venemaa naaberriike Putini-vabale nõupidamisele. Siinkohal on ära toodud ABC põhilistest Cardiffis ja Newportis jutuks tulevatest teemadest.

J

Jordaania. Lubab Walesis hakata osalema NATO süvendatud koostöö programmis. Sama uue algatusega liituvad ka Austraalia, Gruusia, Soome ja Rootsi.

Tänu põhjanaabrite NATO-teemast tavapäraselt ülierutunud meediale ja sellele omakorda järgnenud tavapäraste mõõdukalt terroriseerivate – stiilis «Soome ei tohi iial NATOsse minna» – avaldustele Venemaalt on sellest Eestiski põhjalikult juttu olnud. Samas pole päris selge, mida see programm sisuliselt tähendab.

Võimalike süvendatud koostöö variantidena on välja pakutud näiteks nende riikide eelisjärjekorras õppustele kutsumist, teistest avatumat infovahetust, varajast kaasamist operatsioonide planeerimisse ning isegi ameteid ­NATO struktuuris.

Arvestades, kuivõrd üksteisest erinev on juba süvendatud koostöö programmi algviisik, ei saa seal ilmselt olema mingit ühtse mõõduga tegutsemist. Pigem on tegu lihtsalt NATO rahupartnerlusprogrammi kõrgema tasemega, mis paneb kutsutud end uhkemalt tundma ning on vähemalt praeguses faasis suur «aitäh» eriti suure kaaspanuse eest Afganistanis. Tulevikus võib kutsutuid olla teisigi – näiteks Jaapan või Ukraina.

K

Küberkaitse. Eesti ja NATO esindaja sõlmivad Walesis vastastikuse mõistmise memorandumi. See pealtnäha abstraktne dokument tõotab Eestile praktilist kasu. Nimelt, kuigi tahtjaid oli teisigi, õnnestus Eestil endale napsata NATO küberkaitselabor, mis rajatakse siinse küberkaitselabori baasile.

Küberkaitse lisatakse kõigile NATO õppustele. See tähendab, et allianss mitte ainult ei investeeri Tallinna, vaid Eesti kätt on edaspidi tunda iga ­NATO harjutuse juures.

M

Makedoonia. NATO tunnistas nad liitumiskõlblikuks kuus aastat tagasi. Allianssi kuuluv Kreeka vetostab nende vastuvõttu nimevaidluse tõttu täie jõuga edasi ja majanduskriis on Ateena kiusu väikese slaavi naabri vastu vaid suurendanud. Sestap pääsebki Skopje esindaja tippkohtumisel kandidaatriikide üritustele vaid Bosnia, Gruusia ja Montenegro seltsis. Üks kolmest riigist, kes palus Eestilt Walesis kahepoolset kohtumist – ilmselt ennekõike just oma õnnetu olukorra meenutamiseks.

N

NATO-Vene aluslepe. Ei saa suurima tõenäosusega mingit tähelepanu. On tõsi, et osa liitlaste hinnangul tuleks dokument lihtsalt prügikasti heita, sest Venemaa on niikuinii seda korduvalt ja mitmekülgselt rikkunud. Samas on siiani jäädud siiski seisukohale, et las see paber jääb – NATO näitab nii Moskvale eeskuju, kuidas kokkuleppeid austatakse.

Et hoolimata Kremli korduvatest vastavasisulistest sooviavaldustest pole kunagi tegelikult paika pandud, kui palju NATO sõdureid nende piiri kõrval on liiga palju, on Brüsselis jõutud ka järeldusele, et praegune idaliitlaste julgestuspakett lepet ei riku.

Kui küsimus on aga Venemaa naaberriikides paiknevates NATO baasides, siis need pole mingi uudis. Iga NATO liikmesriigi sõjaväebaas on NATO baas, kus võivad peatuda nii selle liikme kui ka liitlaste sõdurid. Seega: NATO baasid on Venemaa naabruses muretult tegutsenud juba aastaid.

P

Protsendid. Tippkohtumise lõppdokumentide seas on ka üleatlandiline deklaratsioon, kus liitlased Atlandi ookeani ida- ja läänekaldalt kinnitavad üksteisele kestvat truudust. Muuseas tõotatakse truudust ka kriteeriumile panustada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.

Praegu täidab kahe protsendi reeglit 28 liitlasest vaid neli: Eesti, Kreeka, USA ja Ühendkuningriik. Võib arvata, kummale poole jääb see nelik tippkohtumise eelõhtul vaidluses, kas deklaratsiooni tuleks panna lubadus, et kõik liikmed hakkavad kahe protsendi nõuet täitma lähima kümne aasta jooksul, või siis lubadus, et kõik hakkavad kahe protsendi nõuet täitma millalgi ja kunagi.

Nagu näitavad viimased arvutused, kipuvad riigid, kes kulutavad vähem, kulutama ka asjadele, mis otseselt alliansi kaitsevõimet ei suurenda. Kui raha on vähe, kipub see ära kuluma vältimatule – struktuuri mingisuguselegi ülalhoidmisele ja näiteks erusõjaväelastele pensionite maksmiseks – ning edasine elujõud investeeringute ja operatsioonivõimekuse vallas kipub hooletusse jääma.

Ajakirja Jane’s Defence Weekly andmeil kuulub aastatel 2012–2014 20st maailma kõige kiiremini kahanenud kaitse-eelarvest 13 NATO riikidele. Alliansi kõrval paiknev Venemaa tõusis juba tunamullu maailma suuruselt kolmandaks kaitsekulutajaks ja peaks praeguste prognooside järgi olema peagi maailma kõige kiiremas tempos kasvava kaitse-eelarvega maa.

R

RAP. NATO jaoks pole see mitte muusikažanr, vaid lühend sõnadest rapid action plan ehk kiirreageerimisplaan – kava, mis peaks tagama hätta sattuvale liitlasele võimalikult kiiresti appi jõudmise.

Kuigi vaevalt see Kremlil nii plaanis oli, suutsid nad oma eriti tigedaks muutunud palge paljastada just parajalt nii palju kuid enne tippkohtumist, et allianss sai muutunud julgeolekukeskkonna põhjalikult ette võtta. Sestap saab algsete kavade järgi suuresti Afganistanile mõeldud Walesis heakskiidu mitu olulist kollektiivkaitset puudutavat algatust.

Pärast aastaid mõlgutamisi pannakse näiteks lõpuks tõesti alus kiirreageerimisjõudude sees nn väga kõrge valmisolekuga väekoondisele. See tähendab, et lisaks tõenäoliselt samuti tugevdatavatele tavalistele kiirreageerimisjõududele saab alliansi Euroopa vägede ülemjuhataja käsutuses iga kell olema brigaad, kelle ta võib igal vajalikul hetkel 48 või 72 tunniga saata just sinna NATO otsa, kuhu tahab. Mingit väeloomet, liikmesriikidelt eraldi panuste ja heakskiidu küsimist sellele ei eelneks – valmisolekus riigid on juba ette andnud oma nõusoleku ülemjuhataja käsku täita.

 

 

YLE: Obama Eesti-visiidi baaslennukid jõudsid Helsingisse

Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama homne Eesti-visiit hakkab silma ka Helsingi-Vantaa lennuväljal, kuhu täna maandus kaks USA lennukit.

YLE uudiste andmetel oli neist üks presidendi administratsiooni kasutuses olev Boeing C-32, mis on Boeing-757 modifikatsioon. Teine oli transpordilennuk C-17.

USA Helsingi suursaatkonnast kinnitati YLE-le, et kõnealused lennukid on president Obama visiidi n-ö tugibaasideks.

Kui Obama käis 2013. aastal Rootsis, siis saatis USA presidendi administratsiooni baaslennuki samuti Helsingisse.    

 

Väike NATO tippkohtumise sõnastik: A-G

Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

Kuigi kollektiivkaitse ja NATO enda julgeolek on võtnud varem planeeritud ISAFi missiooni lõpetamise asemel Walesi tippkohtumisel keskse koha, on Afganistanist alliansile siiski kasu – see andis läänele suurepärase ettekäände kutsuda enamiku Venemaa naaberriike Putini-vabale nõupidamisele. Siinkohal on ära toodud ABC põhilistest Cardiffis ja Newportis jutuks tulevatest teemadest.

A

Afganistan. Afganistanis pole siiani kokku lepitud, kes võitis kevadised presidendivalimised ja pärib Hamid Karzai mantli. Seetõttu pole ka ikka veel selge, kas tänavu 31. detsembril lõppeva Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAFi) missiooni järel algab ka NATO jätkuoperatsioon Resolute Support.

NATO-l on vajaminevad plaanid valmis. Ühtlasi on mõlemad võimalikud Afganistani presidendivalimiste võitjad väljendanud valmisolekut allkirjastada lääne sõdurite jätkamiseks vajalikud paberid. Kuid kuni kestab segadus küsimuses, kes on president, kes allkirja annab, ei tule Kabulist ka vajaminevat paberit.

Näib, et Kabul kaotab rohkem kui NATO. Kuigi afgaani ajakirjanikke ja diplomaate tuuakse abiprogrammidega jätkuvalt Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse n-ö elu vaatama, on lääne tähelepanu Ukraina sündmuste järel juba pöördunud omaenese julgeoleku juurde.

Kui Resolute Supporti ei tule, jääb Afganistan ilma suurest osast neile juba paljude maade järgmiste aastate riigieelarvetes mõtteliselt eraldatud abist: mitte ainult ei jää laekumata raha nende armee ja politsei palgafondi, vaid puuduliku julgeoleku pärast ei riski seal jätkata ka pealtnäha NATOga üldse mitte seotud humanitaarorganisatsioonid.

13 sõja-aasta jooksul on Afganistanis elu jätnud 3468 ISAFi operatsioonil osalenud sõdurit, nende seas üheksa eestlast. Vigastatuid on mitu korda rohkem. Langenutele, vigastatutele, nende lähedastele ning kõigile NATO operatsioonides osalejatele ja nende peredele avaldab austust ka üks Walesi tippkohtumise lõppdokumente.

Samas möönavad alliansi kindralid ka seda, et NATO liikmesriikide sõjaväed pole olnud kunagi nii hästi kokku harjutanud kui pärast Afganistani sõda. Eestlane või prantslane, poolakas või portugallane – kui sa räägid kutselise kaitseväelasega, siis suure tõenäosusega on üks olulisi osasid tema kui sõduri kujunemisloost rotatsioon või kaks või kolm Afganistanis. Lisaks andis ÜRO mandaadiga peetud Afganistani sõda Põhja-Atlandi liidule võimaluse leida samasuguse mõtteviisiga riike Vaikse ookeani äärest ja sõlmida nendega tugevamad sidemed kui kunagi varem.

Samas on oluline märkida, et Resolute Support pole veel jäänud toimumata. Ning kuigi Eesti jaoks on ISAF läbi, teenib sellel operatsioonil veel praegugi 44 300 NATO sõdurit.

D

Debütant. Vene agressioon Ukrainas on Moskva enda retoorika järgi osaliselt tingitud sellest, et nad ei taha ­NATO mõjuvõimu laienemist oma naabruses. Vähemalt mõnel juhul paistab nende praegune käitumine täiesti kontraproduktiivsena.

NATO-Ukraina Komisjoni kaudu on Kiiev 1997. aastast kõigi oma presidentide juhtimisel alliansiga koostööd teinud. Alliansi liikmeks astumine oli aga tänavuseni teema, mida rahva eeldatava vastuseisu tõttu üldiselt eriti jutuks võetud pole. Möödunud nädalal teatas peaminister Arseni Jatsenjuk, et ka nende riik võtab kursi alliansi liikmesusele.

Hädas ukrainlastest kõvasti suurem üllataja on Walesis aga Moldova – põliselt NATO-leige riik. Ülemöödunud kuul rabas Chișinău väga sihipärase ja avaliku teatega, et läkitab esindaja oma kõigi aegade esimesele NATO tippkohtumisele. Ametliku võimaluse Walesi sõita annab Moldova delegatsioonile Afganistan – nad on osalenud ISAFi missioonil ning saavad istuda ühes lauas koos 28 NATO ja 24 alliansivälise Afganistanis sõdinud riigiga.

G

Gruusia. Kuigi NATO-Gruusia Komisjoni formaadis Thbilisi sel korral eritähelepanu ei saa, on nende esindaja oodatud rohkematele kohtumistele kui ükski teine neljast alliansi kandidaatriigist. Lisaks kandidaatide ja Afganistanis võidelnud riikide kohtumisele on nende esindaja kutsutud ka esimeste NATO süvendatud koostöö programmi riikide sekka.

Praegu ei paista, et Thbilisile antaks Walesis NATO-liikmesuse tegevuskava ehk MAP, mis pärast seda, kui grusiinid sellest 2008. aastal Bukarestis ilma jäeti, varasemast kõvasti maagilisema kõla on omandanud. Samas ei ole sisuliselt väga palju vahet, kas Gruusia arendab oma kaitseväge ja ühiskonda NATO-kõlblikuks ülemüstifitseeritud MAPi või neile praegu pakutava iga-aastase riikliku aastaprogrammi ehk ANPi alusel. Kummagi saamine pole allianssi pääsemise eeltingimus.

FAZ: väike selgitav sõnaraamat Putini mõistmiseks

Autoritaarsed süsteemid kasutavad meelsasti poliitilist partisaniturundust. Eriti andekalt on see lähenemine leidnud kasutust Vene sisepoliitikas, kus Kreml tarvitab demokraatlike lääneriikide terminoloogiat oma eesmärkide saavutamiseks.

 

 

Venemaa president Vladimir Putin ja Kreml on läänes kasutatavate sõnadele uue sisu andmisest erakordse kunsti välja arendanud. Sellest tuleb välja aga suurim mõttetus, mida on võimalik ette kujutada, kirjutab Jasper von Altenbockum väljaande Frankfurter Allgemeine arvamusrubriigis.

 Vene demokraatia peaks olema õige demokraatia, juhitud demokraatia. On aga juhitud demokraatia midagi muud kui diktatuuri sisseseadmine teiste meetodite abil, küsib von Altenbockum.

Mõnikord avaldub selline moonutamine vanade vastanduste kasutamises, näiteks kasutades mõistepaare materialism (lääs) ja vaimsus (ida). Putin on esitanud oma poliitikat kui valikut vorsti ja elu vahel – «meie otsustame elu kasuks».

Nüüd kannab Moskva sõnaväänamiskunsti üle ka oma välispoliitikale ja Ukraina separatistidele. Siin on uute putinoomide tõlked: «humanitaarkoridor» tähendab «kapitulatsiooni», «humanitaarabi» «sõjavarustust»: «sõbralik lahendus» tähendab tegelikult «annektsiooni». «Kiievi agressioon» tähendab «riigi omakaitset», Ukrainas «puhkust veetnud sõdurid» on sissetunginud väed, Putini «Novorossija» on vana (Nõukogude) Venemaa ning kui keegi kogemata Ukrainasse eksib, on ta tegelikult sinna sisse marssinud.

Kuid ka läänes on kasutusel keel, mis ei kajasta tegelikku olukorda, vaid soovunelmat. Kui Venemaast räägitakse kui demokraatiast, mõjub see rahustavalt. Kui Venemaal on Ukrainas ainult «sõjaliselt kohaolev» või «sinna sattunud», kõlab see paremini kui «sissetung» või «okupatsioon».

Kui Ukrainale soovitatakse maa detsentraliseerida, kõlab see föderaalselt ja mitte riigi jagamisena, kuigi lõpuks seda see just tähendab.

Poliitikaeksperdid kritiseerivad Boistö saare kohtumise tulemusi

Grupp rahvusvahelisi poliitikavaldkonna arvamusliidreid kritiseerib karmilt Soomes Boistö väikesaarel juuni lõpus aset leidnud Ukraina-teemalisi läbirääkimisi.  

USA mõttekoja Freedom House juht David Krameri kokku kutsutud ekspertrühm saatis ajalehele The Atlantic avaliku kirja, milles tõdetakse, et läbirääkimiste lõpptulemusena sündinud 24-punktilist raportit ei saa mitte mingil juhul aktsepteerida.

Boistö kohtumise suurimaks puuduseks peetakse tõsiasja, et sinna ei kutsutud Ukraina esindajaid. See võib nende arvates peegeldada mõtet sellest, et Venemaal ja koguni Ühendriikides ei suhtuta Ukrainasse kui täiesti iseseisvasse riiki. Nii võivad USA ja Venemaa justkui omavahel otsustada Ukraina saatuse.

Lisaks on veel neli punkti, mis ekspertidele ei meeldi.

Esimese asjana häirib neid kohtumise kokkuvõtteks koostatud dokumendis see, et Venemaad ja Ukrainat nähakse kriisi võrdse osapoolena, kuna mõlematel soovitatakse konfliktipiirkodadest tagasi tõmbuda. Tegelikkuses on nii, et Ukraina kaitseb oma maad Venemaa agressiivsete rünnakute eest.

Teiseks probleemiks on Boistö raportis välja toodud mitmed inimõigus- ja seadusküsimused. Neid saab pidada ainuüksi Ukraina, aga mitte Venemaa või USA asjaks.

Kolmandaks suureks probleemiks on Krimmi olukord ja see, et Krimmi ühendamine Venemaaga on justkui heaks kiidetud, kuigi liitumisotsus oli vastuolus rahvusvaheliste seadustega.   

Neljandaks saab kriitika osaliseks see, et kriisi üheks lahenduseks pakuti välja Ukraina blokivälisust ja piiranguid sõlmitavatele rahulepetele ning NATO-koostööle. Niisugused piirangud kitsendavad ja rikuvad riigi enesemääramisõigust. Need jätavad grupi arvates mulje, et president Vladimir Putini valitsus saab hirmsa tegutsemise eest preemia.     

Kokkuvõttes tuletab mõttekoda meelde, et Ukraina pole üksnes ida ja lääne probleem, see on sõltumatu riik, ja lisas, et ajad, mil Venemaa ja Ühendriigid otsustasid omavahel teiste riikide saatuse, on ajalugu.

 

Mogherini: Venemaa naabrid NATOs vajavad kinnitust kaitstuse kohta

Venemaaga piirnevad NATO riigid vajavad süveneva Ukraina kriisi valguses kinnitust, et allianss neid kaitseb, ütles Euroopa Liidu järgmine välispoliitika juht Federica Mogherini.

Venemaa ei ole enam ELi strateegiline partner, lisas Itaalia välisminister Mogherini Euroopa Parlamendis.

«Kõik alliansi riigid, kellel on Venemaaga ühine piir - Poola, Leedu, Läti ja Eesti - peavad olema kindlad, et artikkel viis pole lihtsalt tekst, vaid et on olemas meetmed nende julgeoleku tagamiseks,» ütles Mogherini, väljendades nõusolekut Saksa presidendi Joachim Gauckiga, kelle sõnul Venemaa on oma partnerluse ELiga «sisuliselt katkestanud ning soovib kehtestada uut korda».

«Praeguses olukorras on strateegiline partnerlus kahtlemata lõppenud. Ennekõike oli see Moskva valik,» ütles Mogherini.

Britid tahavad Venemaa ettevõtted maailmast ära lõigata

Suurbritannia survestab Euroopa Liidu juhte blokeerima Venemaad rahvusvahelisest pangaülekannete võrgustikust SWIFT.

SWIFT on üks Venemaa peamisi ühendusi rahvusvahelise finantssüsteemiga, vahendab Bloomberg.

Moskvas tegutseva konsultandi Chris Weaferi sõnul oleks Venemaa blokeerimine SWIFTi süsteemist väga tõsine sanktsioonide eskaleerumine ja tooks kindlasti kaasa vastusanktsioonid.

Interfax: EL täiendab Venemaa survestamiseks nö musti nimekirju

Euroopa Liit täiendab Venemaale surve avaldamiseks isikute ja organisatsioonide nö musti nimekirju.

«Jah. Tekivad täiendavad nimekirjad, kuhu lisatakse isikuid ja organisatsioone, kes teevad koostööd nende struktuuridega («Donetski ja Luganski Rahvavabariigid»),» rääkis Euroopa diplomaatiliste ringkondade allikas Interfaxile.

Ta ei kinnitanud informatsiooni võimalike impordipiirangute sisseviimisest Vene viina, kaaviari ja teemantide osas.

Kui Euroopa Liit langetab sanktsioonide kohta konkreetse otsuse, siis tuleb need avaldada ka ELi ametlikus väljaandes. «Jutt pole lühikestest tähtaegadest,» märkis diplomaat.

30. augustil otsustati Brüsselis, et Venemaa suhtes tuleb kehtestada täiendavaid karistusi.

Meedias liikuvate kuulduste järgi võivad need tabada finantssektorit ja tehnoloogia valdkonda.  

Putini abi: presidendi väide Kiievi vallutamise kohta on kontekstist välja rebitud

Kreml väitis, et Vene presidendi Vladimir Putini sõnad, nagu võiks Venemaa vallutada Kiievi kahe nädalaga, olid kontekstist välja rebitud ning tähendasid tegelikult hoopis midagi muud.

Eile levis meedias teade vestlusest Putini ja Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso vahel, kus Putin sõnas, et kui vaja, võivad Vene väed Kiievi kõigest kahe nädalaga vallutada.

«See oli kontekstist välja rebitud ning sellel oli hoops teine tähendus,» kinnitas Vene presidendi välispoliitika nõunik Juri Ušakov. Konteksti ning seda, kuidas öeldut mõistma peaks, Ušakov aga ei täpsustanud, edastas Newsru.com.

Ušakovi sõnul väljus Barroso Putinit tsiteerides üldse diplomaatiliste tavade piiridest ning on äärmiselt ebakorrektne.

Esimesena kirjutas Putini teatest Itaalia ajaleht La Repubblica, mis leidis, et arvatavasti tahtis Putin sellise sõnakasutusega teatada, et Venemaad ei tasu uute sanktsioonidega ärritada.

Ajalehe teatel rääkis Barroso 30. augustil Euroopa nõukogu kohtumisel, et vestles Putiniga. «Kui küsisin talt Ukraina piiri ületanud Vene vägede kohta, hakkas Venemaa liider ähvardama.» Barroso sõnul ütles Putin, et kui ta tahab, võib ta Kiievi vallutada kahe nädalaga.

Eile kinnitas seda informatsiooni ka Saksa ajakiri Spiegel, viidates allikana lääne diplomaadile, kes kohtumisel viibis ja Barroso sõnavõttu kuulis. 

 

Leedu advokaadid soovitavad sulgeda pangaarveid Venemaal

Leedu advokaatide hinnangul on nüüd aeg pangaarved Venemaal sulgeda, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonide tõttu ei hakata Vene pankadega rohkem arveldama.

«Arveldamises võivad tekkida tõrked või kaob võimalus Vene pankade kaudu arveldada sootuks. Võidakse külmutada ka välispankades olevaid arveid, kui kasusaajateks on märgitud Venemaa residendid, mitte tingimata oligarhid, mitte tingimata teatud nimekirjadesse kuuluvad isikud,» hoiatas õigusbüroo Marcinkevičius ir partneriai Juridicon advokaat Laimonas Marcinkevičius usutluses ärilehele Verslo žinios.

Advokaadibüroo Lawin assotsieerunud partneri Elzė Matulionytė sõnul võib Venemaa pankades asuvate arvete sulgemist või teiste riikide pankadesse üleviimist käsitleda Vene pankade kaudu pangandusoperatsioone teostavate ettevõtete kõige vastutusrikkama sammuna.

Straujuma: Dombrovskis saab koha finants- ja majandussektoris

Läti peaministri Laimdota Straujuma rääkis Läti TV saatele  «Rīta Panorāma» antud intervjuus, et endine valitsusjuht ja Euroopa Komisjoni volinikukandidaat Valdis Dombrovskis saab ametikoha finants- ja majandussektoris.

Straujuma rääkis, et Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Jean-Claude Junckeriga oli talle kinnitanud, et Dombrovskis saab jõukohase ametikoha, vahendas tvnet.lv.

«Juncker teeb ametikohtade jaotuse teatavaks 8. septembril. Ma ei saa varem avaldada seda, mida ta mulle rääkis Dombrovskisele pakutava koha kohta.»

Straujuma kinnitas aga, et tegemist on auväärse ametipostiga finants- ja majandussektoris. «Nädal on veel vaja oodata ja tuleb loota, et suuri muudatusi ei tuleks.»

Terroristid ründasid Ukraina sõdureid «deti» kirjaga veokitest

Terroristid ründasid Donetski oblastis Razdolnes Ukraina jõustruktuuride kontrollposti nelja veokiga, millel olid valged lipud ja kiri «deti» (lapsed).

Ründajad kandsid kahju nii elavjõud kui tehnikas, kinnitas Rahvuskaardi pressiteenistus. Valged veokid hävitati.

Terroristide ja Vene armee sõdurite rünnak jõustruktuuride pihta sai alguse Razdolne asulast Kalmiuse jõge ületava silla juurest.   

«Kontrollposti juurde sõitis neli valgete lippude veokit, millel oli kirjutati «deti». Veokitest hüppasid välja relvastatud inimesed, kes avasid Ukraina sõdurite pihta tule. Algas mastaapne halastamatu lahing.»   

Rahvuskaardi sõduritel õnnestus vaenlase rünnak tagasi lüüa, kinnitati pressiteates.

Rosneft otsib Hiinast raha

Rosneft pakub Hiinale osalust ühes oma suurimatest naftamaardlatest. Tehing süvendaks Moskva ja Pekingi energiasuhteid nüüd kui lääne firmade tulevik Venemaal vangub.

Osalus Vankoris tähistaks senist suurimat Hiina kapitali osalust Venemaa maismaa-naftatööstuses, kirjutab Financial Times.

Ettepaneku avalikustas eile Siberi-Hiina gaasijuhtme ehituse avamisel välja president Vladimir Putin, kes sõnas Hiina asepeaministri Zhang Gaoli juuresolekul: «Setšin [Rosnefti nõukogu esimees] ütles, et ta on teinud teile ettepaneku saada aktsionäriks ühes Venemaa põhjaosa suurimas naftaettevõttes. Riigivõimud toetavad seda ideed ning me tervitame teie osalust.»

Uudise taustaks on Venemaa ponnistused tugevdada kahepoolseid kaubandussidemeid Hiinaga, kompenseerimaks suhete halvenemist läänesuunal.

Venelaste ülestähenduste järgi vastas Zhang avaldusega poliitilisest ja majanduslikust toetusest Venemaale: «Ma tahan selgesõnaliselt öelda, et Hiina on kategooriliselt nende sanktsioonide vastu, mille Ameerika Ühendriigid ja [teised] lääneriigid Venemaa vastu on kehtestanud.»

Ukraina saadab Ilovaiskis haavata saanud sõdurid Saksamaale ravile

Ukrainast saadetakse Saksamaale ravile 20 sõdurit, kes said raskelt haavata Ilovaiski lähistel, kirjutas presidendi nõunik Olga Bogomolets sotsiaalmeedias.

Saksamaa valmisolek osutada tasuta meditsiiniabi sai selgeks 23. augustil, kui Kiievis kohtusid Saksa kantsler Angela Merkel ja Ukraina president Petro Porošenko.

«Ukraina president Petro Porošenko andis mulle kui oma nõunikule korralduse kontrollida haavatute läbivaatluse protsessi Kiievi sõjaväehaiglas, et tekiks võimalus saata 20 sõdurit, kelle seisund vajab otsekohest ravi ja operatiivset sekkumist, mida ei saa Ukrainas võimaldada, Saksamaale.»   

Arstid tegelesid terve öö haavatud sõdurite ettevalmistamise ja nende dokumentide vormistamisega.

Täna kell 10.30 võttis 15 erivarustusega kiirabiautost koosnev kolonn suuna sõjaväehaiglast Borispoli lennuväljale. Saksa õhujõudude erilennuk toimetab ukrainlased ravile nelja Saksa linna.  

Obama visiiti varjutavad Venemaa edusammud

USA president Barack Obama sõidab juba teist korda sel aastal Venemaa tagahoovi, et kinnitada sealsetele närvis riikidele Ühendriikide raudkindlat pühendumist nende julgeolekule.

Obama eesmärke varjutab aga lääne võimetus peatada Venemaa agressiooni Ukrainas.

Vene president Vladimir Putin näib olevat enne Obama visiiti Eestisse ja Walesi NATO tippkohtumisele oma provokatsioone vaid hoogustavat.

Kuigi Obama on hoiatanud, et Putinit võivad oodata uued majanduslikud karistusmeetmed, jätkab ta samal ajal vastuseisu üleskutsetele osutada Ukrainale sõjalist toetust.

Obama reageerimine Ukraina kriisile on vaid üks element laiemas välispoliitilises lähenemises, mis on pälvinud kriitikat nii vastastelt kui ka liitlastelt, kes kardavad, et Valge Maja on globaalsete ohtudega silmitsi seistes liiga ebalev.

«Usun, et Putin on jõudnud järeldusele, et lääne poolt pole oodata Venemaa jaoks tõeliselt valusaid sanktsioone ega ka relvi, mida Ukraina enesekaitseks vajab, ning me peame tõestama, et ta eksib,» ütles USA senati välissuhete komitee esimees demokraat Robert Menendez.

USA endine luureametnik Eugene Rumer kinnitas, et USA ja Euroopa senine suutmatus Putinit peatada tekitab Venemaa piiriäärsetes riikides hirmu.

«Nad peavad lääne vastusamme ebapiisavaks ja see suurendab nende kartusi,» ütles Rumer, kes juhib praegu Carnegie Rahvusvahelise Rahu  sihtasutuse Venemaa ja Euraasia programmi.

Venemaa ja Ukraina vaheline kriis on tõstnud sellenädalase NATO tippkohtumise panuseid. Obama survestab Walesis liikmesriike oma kaitsekulutusi suurendama.

«Meie eesmärk on pidev rotatsioon ja pidevad õppused, mis tagaksid Eestile ning teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele NATO kohaloleku, mis on vajalik nende julgeolekuvajaduste tagamiseks,» ütles Valge Maja Euroopa-osakonna vanemdirektor Charles Kupchan.

«Kui on midagi, mida Balti riigid NATOs usaldavad, siis on see USA panus,» ütles endine Pentagoni ametnik Kathleen Hicks, kes juhib praegu Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse rahvusvaheliste uuringute osakonda. «Seepärast avaldavad nad tugevat survet, et NATO kontingendis oleks USA jõuliselt kohal.»

Daniljuk: Ukrainas on hukkunud vähemalt 2000 Vene sõdurit

Ukrainas on hukkunud vähemalt kaks tuhat Vene sõdurit, kaitseministri nõuniku Oleksandr Daniljuki kinnitusel on neist enamik dessantväelased.

Tema sõnul on hädavajalik toetada kontakte hukkunud Vene sõjaväelase sugulastega, vahendas Korrespondent.net.

«Praegu on väga tähtis luua mitteametlik struktuur, mis hakkaks pidama sidet hukkunute sugulaste ja elus olevate Vene sõdurite ning ohvitseridega,» lisas ta.

Kaitseminister Valeri Heletei oli varem öelnud, et terrorismivastane operatsioon sai läbi ja Ukraina peab end kaitsma Venemaa vastu. Vene välisministeerium avaldas taolise avalduse peale nördimust.

Ukraina president Petro Porošenko kinnitas eile, et Ukraina vägede võitlusvaim on tugev ja sõdurid on valmis kaitsma oma territooriumi ja seda vaatamata keerulisele olukorrale, mille on põhjustanud Vene vägede invasioon.    

Eile sai teatavaks, et muutub Ida-Ukrainas toimuva terrorismivastase operatsiooni formaat. «Otsust selle formaadi muutmise kohta pole veel langetatud, kuid mina arvan, et lähiajal me kuuleme laiematest otsustest, sealhulgas kaadrit puudutavatest,» rääkis Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) kõneisik Andri Lõssenko.  

Tõmtšuk: Vene armee nõuab langenute matmiseks Luganskist maatükki

Vene Föderatsiooni armee esindajad nõudsid Luganski oblastist maatükki, kuhu saaks matta langenuid.

Grupi Informatsiooniline Vastupanu koordinaator Dmitri Tõmtšuk kirjutas Facebookis, et Venemaa kavatseb oma sõdurite surnukehad matta Krasnõi Lutši linna, nõudes kohalikelt ametivõimudelt vastavat krunti.

Tõmtšuki kinnitusel on olukord Donbassis endiselt keeruline. Vene väeüksused ja terroristid korraldavad pealetunge, saades toetust Vene Föderatsiooni territooriumilt.

Igor Taro Ukraina päevik: 31.08-01.09

Ukraina üksused on taganenud Luganski ümbrusest, jätkanud väljumist Ilovaiski piiramisrõngast ning peaksid valmistuma võimalikuks sõjategevuseks Mariupoli suunal. Hetkel on ründav Vene sõjavägi aktiivsem pool ning dikteerib suuresti ka päevakorda lahinguväljal.

Ilovaiski sündmustest moodustavad Ukraina relvajõudude ajaloo ühe mustema peatüki. Tegu oli sisuliselt nullist loodud Ukraina kaitsejõudude olulise proovikiviga, mis pidi lõplikult purustama Donetskis pesitseva terrorigrupeeringu. Pöördemoment tuli Venemaa jõulise sekkumisega, kus vene armee jõududega plokeeriti ukrainlaste varustus- ja taganemisteed. Ligi 700 vangilangenut ning tõenäoliselt kolmekohaline surmasaanute number. Ukraina üksused on hetkel Komsomolske-Rozdolne liinil, kümmekond kilomeetrit Starobeševest lõunas, et niiöelda katta Ilovaiskist väljujate taandumist. Kuigi katta pole tõenäoliselt suurt enam midagi ja Ukraina ametivõimud lubavad numbritest rääkida alles selle operatsiooni lõppedes.

Komsomolske-Rozdolne peaks teoorias katma ka Mariupoli jaoks mingil määral põhjasuunda. Kui eelduseks on muidugi, et venelased ei saa lambist vajalike üksustega lõunapool piiri ületada. Nagu nad on korduvalt enne seda teinud. Seetõttu ei sisenda see jutt, et põhjasuund on kaetud, istudes siin – Mariupolis, sugugi kindlust. Komsomolskest n.ö paralleeltänaval Donetsk-Mariupol asuv Volnovahha sõlmpunkt on hetkel okupantidest vaba, kuigi nad väidavad vastupidist. Ise nägin, sõitsime hommikul sealt läbi.

 

Samuti on täielik valeinfo vene agentuuride poolt levitatav jutt Mariupoli sissepiiramist. Nad on ajanud mingit soga, et Mariupolis on «lõksu jäänud viis NATO ohvitseri». Ma ei tea, kes siin lõksu on jäänud, aga kui nad mõtlevad NATO ohvitseride all OSCE vaatlejaid, siis nad ei paistnud eriti lõksus olevat. Pigem nautisid nad Asovi mere sooja tuult ja õuekohvikut. Üldiselt jätab see osce-laste tegevus üsna mannetu mulje. Nad pole seni isegi üritanud sõita linnast välja Novoazovski poole. Väidavad, et neile ei anta julgeolekugarantiisid. Samal ajal on seal käinud mitu ajakirjanike võttegruppi, kes omavad nn. DNR-i akrediteeringut. Seal ei käi hetkel aktiivset lahingutegevust, ainult üksikud tulevahetused. Mõistagi teatab OSCE, et nad ei saa kinnitada vene vägede viibimist Ukrainas. Muidugi ei saa! Istudes Mariupolis ning minemata kohale ei saa olla millegi tunnistajaks. Kevadine vaatlejate pantvangistamine on arvatavasti neile hirmu nahka ajanud ja see oligi Putini eesmärk – halvata välisvaatlejate tegeuvus, samas seda ametlikult lubades ja soosides. Ja propagandas pööratakse need «ei saa kinnitada vene vägede olemasolu» avaldusi nii, et OSCE ei kinnita või suisa lükkab midagi ümber. Asi on lihtne – nad lihtsalt ei tea, sest neil on kohati vähem infot, kui bürokraatiast mittekammitsetud meedial.

Terrorivastase operatsiooni pressiteenistus teatas, et meile on siia kõvasti abiväge saadetud. Pole näinud, ei oska kommenteerida. Kolleegid pole samuti täheldanud muljetavaldavaid jõudusid. Kilomeetrit 60 enne Mariupolit, veel naaberoblastis, nägin rongiaknast ešeloni raketikompleksidega Uragan ja muud tehnikat suuremal hulgal, ka mahatõstetuna. Võimalik, et see ongi siia saadetud reserv, aga tema kohalejõudmine häda korral võtab kindlasti päris mitu aega.

Venelased on suutnud Ukraina armee välja lüüa Luganski lennuväljalt, mida LNR-i terroristid ei suutnud teha üle 3 kuu. Kui jutt tankipataljoni rünnakust vastab tõele, pidi seal olema hea mitukümmend tanki. Neist 7 muutis pataljon Aidar vanarauaks, aga seda polnud piisavalt. Taanduti põhjendusel, et säästa isikkoosseisu. Samuti läksid ukraina üksused minema Lutugine asulast lennuväljast edelas. Lennuväljale surve avaldamine käib ka Donetskis. Meenutan taas kunagi kirjapandut, miks ukrainlased neid lennuvälju üldse nii pingsalt enda käes hoidsid - selleks, et õhku ei ilmuks «separatistide lennuväge». Kuna Putin pelgab endiselt avalikult tegutseda, oli ainus võimalus luua tema marionettidele õhutoetus - kasutades nende aladel olevad lennuvälju. Aga Ukraina armee tõkestas selle eos ja pole lasknud ühtki terroristi lennuvälja lähedalegi. Nüüd on sellega aamen, paljude elude hinnaga hoitud ja võidetud positsioone jäetakse nüüd järjest. Ikkagi parem, kui korrata piiriäärse katla ja Ilovaiski stsenaariumi.

Venemaa löökide prioriteetsed suunad langevad üsna hästi kokku Ukraina armee strateegiliste võitudega terrorismivastasel operatsioonil - Donetski linna ohustav piiramisrõngas ida suunal Ilovaiskis, Ukraina üksused Saur-Mogila kandis, Luganski juurdepääsuteed kõigil suundadel ja ühendus Vene piiriga, Luganski ja Donetski lennuväljad, Debaltseve ristimik, Lõssõtšanski piirkond, Volnovahha liiklussõlm, Mariupoli linn lõunas. Need tunduvad igati loogilised löögisuunad ja pooled neist on Vene armee juba täide viinud. Loodame, et Volnovahha ikka 3. septembri õhtuni lahti jääb - me peaks sealtkaudu koju tagasi sõitma. Kirjutasin paari päeva eest võimalikust meredessandist Mariupoli kanti ja üle-eile piirivalvekaatri ründamine ja põhjalaskmine pigem kinnitab seda mõtet, kui lükkab ümber.

Moskvas ülikooli lõpetanud ja korrespondendina töötanud Igor Taro Ukraina päevik ilmub originaalis tema Facebooki kontol. Postimees avaldab teksti autori nõusolekul. 

Venemaa kosmilised «seksigekod» hukkusid hüpotermia tõttu

Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos uuris, kuidas kaaluta olek mõjutab gekode paljunemist.

Nüüd teatati, et kosmoses olnud gekod surid hüpotermia tagajärjel, edastab Interfax.

19. juulil saadeti Kasahstanist välja rakett, mille pardal oli teadussatelliit. Satelliidis oli viis gekot ning veel teisi katseloomi – ja taimi.  

Teadlased jälgisid video vahendusel kas gekod suudavad gravitatsioonivabas olekus paarituda ja paljuneda.

Foton M4 satelliit saabus plaani kohaselt Maale tagasi eile. Selle pardal oli lisaks gekodele ka puuviljakärbsed, seened ja veel paar katselooma ja –taime.

«Kahjuks gekod ei pidanud kaaluta olekus vastu ja surid. Seevastu puuviljakärbsed jäid ellu ja paljunesid edukalt,» teatas Venemaa kosmoseagentuur.

Roskosmose esindaja sõnul surid gekod selle tõttu, et soojussüsteem vedas alt ning loomadel tekkis hüpotermia.

Gekodel tekkis ohtlik olukord juba nädal pärast satelliidi välja saatmist kui teadlased kaotasid satelliidiga kontakti.

Meedia andmetel pidasid gekod üsna kaua ebaharilikes tingimustes vastu ning surid alles nädal enne seda kui satelliit Maale tagasi jõudis.

Gekod on öise eluviisiga sisalikud, kes ohu korral võivad oma saba küljest heita. Hiljem kasvab neile uus saba.

Gekode pikkus on sõltuvalt liigist 3,5 – 40 sentimeetrit.

Gekodel on tavaliselt kuni kaks muna korraga, kuid emased munevad korduvalt. Munade haudumisaeg on 6 – 10 nädalat.

Gekod elavad looduses Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Austraalias, Kagu-Aasias, Vaikse ookeani rannikul ja saartel, Uus-Meremaal, Lõuna-Ameerikas, Mehhikos, California lõunaosas, Floridas, Kariibi mere rannikul ja saartel.

Paet: Soome on Venemaa suhtes liiga lootusrikas

Eesti välisminister Urmas Paet sõnas Soome väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et Soome on seni Venemaa suhtes liiga lootusrikas ning Venemaaga suhtlemisel neutraalsel positsioonil.

Paeti arvates saab Venemaa edasist tegevust Ida-Ukrainas peatada vaid veelgi karmimate majandussanktsioonidega.  

Eile teatas Ukraina välisministeerium, et Vene väed on Ida-Ukrainas.

Eesti välisministeeriumis selles teadaandes ei kaheldud.

«Juba möödunud nädalal oli NATOl teada, et Venemaa armeeüksused on ületanud Venemaa-Ukraina piiri ning liiguvad Ida-Ukrainas edasi. Andmeid selle kohta on aina enam,» lausus Paet.

Üheksa aastat Eesti välisministriks olnud Paet on arvamusel, et mitmed riigid kuulavad ikka, mida Venemaa räägib, mitte ei vaata, mida tegelikult teeb.

Paeti arvates näitavad kõik märgid, et Ida-Ukrainaga juhtub sama, mis juhtus sel kevadel Krimmiga ehk sellest sai Venemaa osa.

Lääneriikides arvatakse, et Venemaa tahab taastada niipalju kui võimalik kunagise Nõukogude Liidu piire.

«Venemaa viib oma plaani samm sammult Ida-Ukrainas ellu. Venemaad ei peata enam diplomaatiaga, kui üldse, siis vaid väga karmide majandussanktsioonidega,» arvas Paet.

Paeti arvates peaks Euroopa Liit loobuma Venemaa naftast ja naftasaadustest.

Eesti välisminister lisas, et lääneriikide eesmärgiks on takistada Venemaa agressiivset tegevust Ukrainas ning mitmetes teistes riikides nagu näiteks Moldovas poliitilise ja majandusliku surve avaldamist.

Paeti sõnul räägitakse Läänemere äärsetes riikides palju sõja võimalikkusest.

«Venemaa tuleb peatada Ukrainas, et edaspidi ei hakkaks see riik oma kanda kinnitama ka Baltimaades,» nentis Paet.

Läänemere riikidest on lisaks Eestile nõudnud Venemaale karmimaid majandussanktsioone Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Taani.

«Soome ei ole olnud kiirete lahenduste poolt. See ei tähenda samas, et Soome oleks olnud sanktsioonide vastu,» selgitas Eesti välisminister.

Paeti sõnul on Soome olnud Venemaaga suhtlemisel neutraalsel positsioonil.

«Soome võib ikka arvata, et nüüdses konfliktis on senine strateegia sobiv, kuid olukord on muutunud. Samal viisil suhtlus ei anna enam tulemusi,» arvas Paet.

CNN: Soomest on läinud Süüriasse kõige enam pühasõdalasi

USA uudistekanali CNN andmetel on kõikidest maailma maadest võrreldes seal elavate moslemite arvuga läinud Soomest enim pühasõdalasi Süüriasse sõdima.

Soome umbes 42 000 moslemist on Süüriasse läinud 30, mis on 0,07 protsenti Soome moslemitest.

Soomele järgnevad Süüriasse läinud pühasõdalaste arvult Iirimaa, Austraalia, Taani ja Belgia.

CNNi teatel on välisriikidest pärit džihadiste Süürias kokku umbes 11 000. Arvuliselt on enim pühasõdalasi Tuneesiast – 3000. Venemaalt on läinud Süüriasse rohkem kui 800 ja Prantsusmaalt umbes 700 võitlejat.

Need andmed põhinevad USA uurimiskeskuse Pew Research Centeri ja erinevate riikide poolt avalikustatud statistikal.

Soome esikohale paigutumist saab selgitada selles riigis oleva moslemite väikese arvuga. Taanis on umbes sama palju elanikke kui Soomes, kuid seal elab 226 000 moslemit.

Soome rahvaarv on 5,4 miljonit ja Taani rahvaarv on 5,6 miljonit.

Soome kaitsepolitsei andmetel on Soomest Süüriasse reisinud üle 40 inimese, kellest siiski kõik ei ole sinna sõdima läinud.

Iraagis ja Süürias tegutsev sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik teeb propagandat, mille abil loodab saada mujalt maailmast uusi võitlejaid.

Väljaanded: Putin Barrosole – võin vallutada Kiievi kahe nädalaga

Itaalia väljaande La Republica andmetel oli Venemaa president Vladimir Putin Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga vesteldes üsna jämedakoeline.

Saksamaa väljaanne Der Spiegel kirjutas, et Putin ütles Barrososle: «Kui tahan, siis vallutan Kiievi kahe nädalaga».

Anonüümseks jääda soovinud diplomaatiline allikas kinnitas Putini ja Barroso vahelise telefonivestluse toimumist ning Putini poolset ähvardust.

La Repubblica arvates tahtis Putin sellise sõnakasutusega teatada, et Venemaad ei tasu uute sanktsioonidega ärritada.

Pärast seda kui Putini ja Barroso vaheline kõne tuli avalikuks, muutus Kremli retoorika.

Venemaa hakkas uuesti jõuliselt kasutama väljendit «Novorossija», mis tähendab uut Venemaad.

Uudisteagentuuri Reutersi kirjutises arvatakse, et selle kasutamisega soovib Venemaa tekitada Ukraina ja Venemaa vahelistes rahuläbirääkimistes pingeid juurde.

Putin on juba varasemast tuntud oma mahlaka keelekasutuse poolest. Üks selline juhtum leidsi aset 1999. aastal kui ta oli Tšetšeenia sõja ajal Venemaa peaminister.

Venemaa telekanali Russia Today andmetel sõnas Putin pressikonverentsil: «Kui nad (terroristid) on lennujaamas, siis olgu seal. Kui me tabame nad, siis tapame kohapeal kasvõi WC-sse sita sisse».

Kui Venemaa ja Gruusia vahel toimus 2008. aastal sõda oli rahuvahendajaks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Rahvusvaheline üldsus kartis siis, et Venemaa võib jõuga Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili võimult tõugata.

«Tahan ta m**epidi üles puua,» olevat Putin siis Sarkozyle öelnud.

Ligi: Venemaa võiks partnerite hulgast ära unustada

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et Venemaa ei ole Eestile hea majanduspartner, sest riik on ebastabiilne ja alati politiseeritud.

Rahandusministeerium kahandas majanduskasvu prognoosi käesolevaks aastaks 0,5-protsendile ja järgmiseks aastaks 2,5-protsendile, uuendatud majandusprognoos arvestab ka Ukraina sõjast tuleneva negatiivse mõjuga, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Ligi ütles, et Ukraina kriis ja sellest tulenevad vastastikused sanktsioonid uut majanduskriisi maailma ei too, sest Venemaa on tema sõnul väike majandus.

«Põhimõtteliselt võiks selle riigi üldse partnerite hulgast ära unustada - riik ei ole stabiilne, usaldusväärne ja on alati politiseeritud, isegi energiakandjaid saab mujalt ju asemele. Varem või hiljem sellised probleemid Venemaaga ikkagi juhuvad, et nemad kasutavad oma jõudu rohkem kui mõistust ja energiakandjaid selle jõu teenistuses,» selgitas minister.

Kõik on kutsutud, peale Putini

Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

Kuigi kollektiivkaitse ja NATO enda julgeolek on võtnud varem planeeritud ISAFi missiooni lõpetamise asemel Walesi tippkohtumisel keskse koha, on Afganistanist alliansile siiski kasu – see andis läänele suurepärase ettekäände kutsuda enamiku Venemaa naaberriike Putini-vabale nõupidamisele. Siinkohal on ära toodud ABC põhilistest Cardiffis ja Newportis jutuks tulevatest teemadest.

A

Afganistan. Afganistanis pole siiani kokku lepitud, kes võitis kevadised presidendivalimised ja pärib Hamid Karzai mantli. Seetõttu pole ka ikka veel selge, kas tänavu 31. detsembril lõppeva Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAFi) missiooni järel algab ka NATO jätkuoperatsioon Resolute Support.

NATO-l on vajaminevad plaanid valmis. Ühtlasi on mõlemad võimalikud Afganistani presidendivalimiste võitjad väljendanud valmisolekut allkirjastada lääne sõdurite jätkamiseks vajalikud paberid. Kuid kuni kestab segadus küsimuses, kes on president, kes allkirja annab, ei tule Kabulist ka vajaminevat paberit.

Näib, et Kabul kaotab rohkem kui NATO. Kuigi afgaani ajakirjanikke ja diplomaate tuuakse abiprogrammidega jätkuvalt Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse n-ö elu vaatama, on lääne tähelepanu Ukraina sündmuste järel juba pöördunud omaenese julgeoleku juurde.

Kui Resolute Supporti ei tule, jääb Afganistan ilma suurest osast neile juba paljude maade järgmiste aastate riigieelarvetes mõtteliselt eraldatud abist: mitte ainult ei jää laekumata raha nende armee ja politsei palgafondi, vaid puuduliku julgeoleku pärast ei riski seal jätkata ka pealtnäha NATOga üldse mitte seotud humanitaarorganisatsioonid.

13 sõja-aasta jooksul on Afganistanis elu jätnud 3468 ISAFi operatsioonil osalenud sõdurit, nende seas üheksa eestlast. Vigastatuid on mitu korda rohkem. Langenutele, vigastatutele, nende lähedastele ning kõigile NATO operatsioonides osalejatele ja nende peredele avaldab austust ka üks Walesi tippkohtumise lõppdokumente.

Samas möönavad alliansi kindralid ka seda, et NATO liikmesriikide sõjaväed pole olnud kunagi nii hästi kokku harjutanud kui pärast Afganistani sõda. Eestlane või prantslane, poolakas või portugallane – kui sa räägid kutselise kaitseväelasega, siis suure tõenäosusega on üks olulisi osasid tema kui sõduri kujunemisloost rotatsioon või kaks või kolm Afganistanis. Lisaks andis ÜRO mandaadiga peetud Afganistani sõda Põhja-Atlandi liidule võimaluse leida samasuguse mõtteviisiga riike Vaikse ookeani äärest ja sõlmida nendega tugevamad sidemed kui kunagi varem.

Samas on oluline märkida, et Resolute Support pole veel jäänud toimumata. Ning kuigi Eesti jaoks on ISAF läbi, teenib sellel operatsioonil veel praegugi 44 300 NATO sõdurit.

D

Debütant. Vene agressioon Ukrainas on Moskva enda retoorika järgi osaliselt tingitud sellest, et nad ei taha ­NATO mõjuvõimu laienemist oma naabruses. Vähemalt mõnel juhul paistab nende praegune käitumine täiesti kontraproduktiivsena.

NATO-Ukraina Komisjoni kaudu on Kiiev 1997. aastast kõigi oma presidentide juhtimisel alliansiga koostööd teinud. Alliansi liikmeks astumine oli aga tänavuseni teema, mida rahva eeldatava vastuseisu tõttu üldiselt eriti jutuks võetud pole. Möödunud nädalal teatas peaminister Arseni Jatsenjuk, et ka nende riik võtab kursi alliansi liikmesusele.

Hädas ukrainlastest kõvasti suurem üllataja on Walesis aga Moldova – põliselt NATO-leige riik. Ülemöödunud kuul rabas Chișinău väga sihipärase ja avaliku teatega, et läkitab esindaja oma kõigi aegade esimesele NATO tippkohtumisele. Ametliku võimaluse Walesi sõita annab Moldova delegatsioonile Afganistan – nad on osalenud ISAFi missioonil ning saavad istuda ühes lauas koos 28 NATO ja 24 alliansivälise Afganistanis sõdinud riigiga.

G

Gruusia. Kuigi NATO-Gruusia Komisjoni formaadis Thbilisi sel korral eritähelepanu ei saa, on nende esindaja oodatud rohkematele kohtumistele kui ükski teine neljast alliansi kandidaatriigist. Lisaks kandidaatide ja Afganistanis võidelnud riikide kohtumisele on nende esindaja kutsutud ka esimeste NATO süvendatud koostöö programmi riikide sekka.

Praegu ei paista, et Thbilisile antaks Walesis NATO-liikmesuse tegevuskava ehk MAP, mis pärast seda, kui grusiinid sellest 2008. aastal Bukarestis ilma jäeti, varasemast kõvasti maagilisema kõla on omandanud. Samas ei ole sisuliselt väga palju vahet, kas Gruusia arendab oma kaitseväge ja ühiskonda NATO-kõlblikuks ülemüstifitseeritud MAPi või neile praegu pakutava iga-aastase riikliku aastaprogrammi ehk ANPi alusel. Kummagi saamine pole allianssi pääsemise eeltingimus.

J

Jordaania. Lubab Walesis hakata osalema NATO süvendatud koostöö programmis. Sama uue algatusega liituvad ka Austraalia, Gruusia, Soome ja Rootsi.

Tänu põhjanaabrite NATO-teemast tavapäraselt ülierutunud meediale ja sellele omakorda järgnenud tavapäraste mõõdukalt terroriseerivate – stiilis «Soome ei tohi iial NATOsse minna» – avaldustele Venemaalt on sellest Eestiski põhjalikult juttu olnud. Samas pole päris selge, mida see programm sisuliselt tähendab.

Võimalike süvendatud koostöö variantidena on välja pakutud näiteks nende riikide eelisjärjekorras õppustele kutsumist, teistest avatumat infovahetust, varajast kaasamist operatsioonide planeerimisse ning isegi ameteid ­NATO struktuuris.

Arvestades, kuivõrd üksteisest erinev on juba süvendatud koostöö programmi algviisik, ei saa seal ilmselt olema mingit ühtse mõõduga tegutsemist. Pigem on tegu lihtsalt NATO rahupartnerlusprogrammi kõrgema tasemega, mis paneb kutsutud end uhkemalt tundma ning on vähemalt praeguses faasis suur «aitäh» eriti suure kaaspanuse eest Afganistanis. Tulevikus võib kutsutuid olla teisigi – näiteks Jaapan või Ukraina.

K

Küberkaitse. Eesti ja NATO esindaja sõlmivad Walesis vastastikuse mõistmise memorandumi. See pealtnäha abstraktne dokument tõotab Eestile praktilist kasu. Nimelt, kuigi tahtjaid oli teisigi, õnnestus Eestil endale napsata NATO küberkaitselabor, mis rajatakse siinse küberkaitselabori baasile.

Küberkaitse lisatakse kõigile NATO õppustele. See tähendab, et allianss mitte ainult ei investeeri Tallinna, vaid Eesti kätt on edaspidi tunda iga ­NATO harjutuse juures.

M

Makedoonia. NATO tunnistas nad liitumiskõlblikuks kuus aastat tagasi. Allianssi kuuluv Kreeka vetostab nende vastuvõttu nimevaidluse tõttu täie jõuga edasi ja majanduskriis on Ateena kiusu väikese slaavi naabri vastu vaid suurendanud. Sestap pääsebki Skopje esindaja tippkohtumisel kandidaatriikide üritustele vaid Bosnia, Gruusia ja Montenegro seltsis. Üks kolmest riigist, kes palus Eestilt Walesis kahepoolset kohtumist – ilmselt ennekõike just oma õnnetu olukorra meenutamiseks.

N

NATO-Vene aluslepe. Ei saa suurima tõenäosusega mingit tähelepanu. On tõsi, et osa liitlaste hinnangul tuleks dokument lihtsalt prügikasti heita, sest Venemaa on niikuinii seda korduvalt ja mitmekülgselt rikkunud. Samas on siiani jäädud siiski seisukohale, et las see paber jääb – NATO näitab nii Moskvale eeskuju, kuidas kokkuleppeid austatakse.

Et hoolimata Kremli korduvatest vastavasisulistest sooviavaldustest pole kunagi tegelikult paika pandud, kui palju NATO sõdureid nende piiri kõrval on liiga palju, on Brüsselis jõutud ka järeldusele, et praegune idaliitlaste julgestuspakett lepet ei riku.

Kui küsimus on aga Venemaa naaberriikides paiknevates NATO baasides, siis need pole mingi uudis. Iga NATO liikmesriigi sõjaväebaas on NATO baas, kus võivad peatuda nii selle liikme kui ka liitlaste sõdurid. Seega: NATO baasid on Venemaa naabruses muretult tegutsenud juba aastaid.

P

Protsendid. Tippkohtumise lõppdokumentide seas on ka üleatlandiline deklaratsioon, kus liitlased Atlandi ookeani ida- ja läänekaldalt kinnitavad üksteisele kestvat truudust. Muuseas tõotatakse truudust ka kriteeriumile panustada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.

Praegu täidab kahe protsendi reeglit 28 liitlasest vaid neli: Eesti, Kreeka, USA ja Ühendkuningriik. Võib arvata, kummale poole jääb see nelik tippkohtumise eelõhtul vaidluses, kas deklaratsiooni tuleks panna lubadus, et kõik liikmed hakkavad kahe protsendi nõuet täitma lähima kümne aasta jooksul, või siis lubadus, et kõik hakkavad kahe protsendi nõuet täitma millalgi ja kunagi.

Nagu näitavad viimased arvutused, kipuvad riigid, kes kulutavad vähem, kulutama ka asjadele, mis otseselt alliansi kaitsevõimet ei suurenda. Kui raha on vähe, kipub see ära kuluma vältimatule – struktuuri mingisuguselegi ülalhoidmisele ja näiteks erusõjaväelastele pensionite maksmiseks – ning edasine elujõud investeeringute ja operatsioonivõimekuse vallas kipub hooletusse jääma.

Ajakirja Jane’s Defence Weekly andmeil kuulub aastatel 2012–2014 20st maailma kõige kiiremini kahanenud kaitse-eelarvest 13 NATO riikidele. Alliansi kõrval paiknev Venemaa tõusis juba tunamullu maailma suuruselt kolmandaks kaitsekulutajaks ja peaks praeguste prognooside järgi olema peagi maailma kõige kiiremas tempos kasvava kaitse-eelarvega maa.

R

RAP. NATO jaoks pole see mitte muusikažanr, vaid lühend sõnadest rapid action plan ehk kiirreageerimisplaan – kava, mis peaks tagama hätta sattuvale liitlasele võimalikult kiiresti appi jõudmise.

Kuigi vaevalt see Kremlil nii plaanis oli, suutsid nad oma eriti tigedaks muutunud palge paljastada just parajalt nii palju kuid enne tippkohtumist, et allianss sai muutunud julgeolekukeskkonna põhjalikult ette võtta. Sestap saab algsete kavade järgi suuresti Afganistanile mõeldud Walesis heakskiidu mitu olulist kollektiivkaitset puudutavat algatust.

Pärast aastaid mõlgutamisi pannakse näiteks lõpuks tõesti alus kiirreageerimisjõudude sees nn väga kõrge valmisolekuga väekoondisele. See tähendab, et lisaks tõenäoliselt samuti tugevdatavatele tavalistele kiirreageerimisjõududele saab alliansi Euroopa vägede ülemjuhataja käsutuses iga kell olema brigaad, kelle ta võib igal vajalikul hetkel 48 või 72 tunniga saata just sinna NATO otsa, kuhu tahab. Mingit väeloomet, liikmesriikidelt eraldi panuste ja heakskiidu küsimist sellele ei eelneks – valmisolekus riigid on juba ette andnud oma nõusoleku ülemjuhataja käsku täita.

S

«-Stanid». Lisaks NATO-välistele Venemaa Euroopa naabritele, kellest enamiku soovi Walesi tippkohtumisel osaleda on Kremli viimase aja teod ilmselgelt suurendanud, on Cardiffis platsis ka suurem osa nende kõhu alla jäävaid Kesk-Aasia riike.

Kutsutud kui «Afganistani piirkonna riigid», on Brüsseli kutsekaardile «jah» öelnud Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Pakistan. Naabrid Armeenia ja Aserbaidžaan saadavad oma esindaja kui ISAFi panustajariigid.

T

Turvapakett. Justkui kartusest midagi ära sõnada on idaliitlaste kaitseametnikud tippkohtumise eel üsna napisõnalised. Ometigi näib alates Ukraina sündmuste lahtirullumisest alliansilt üsna kiirelt uusi toetusmeetmeid saanud Baltimaadel, Poolal ja Rumeenial olevat vähemalt see kindlus, et praegu ainult selle aasta lõpuni kestvaid meetmeid pikendatakse määramata ajaks.

See tähendab, et paralleelselt ja varasemaga võrreldes tugevdatult nii Zokniaist kui ka Ämarist käiv Baltimaade õhuturve jääb kindlasti. Nagu jäävad ka Baltimaadesse ja Poolasse saadetud Ameerika jalaväekompaniid.

Kindel paistab olevat ka see, et Eestile lähimast NATO väekoondisest – Poolas Szczecinis paiknevast Kirdekorpusest – saab artiklile viis pühendatud korpus ja sellele antakse lisaressursse.

U

Ukraina. NATO tunnistas juba möödunud nädalal, et Ukrainasse on tunginud üle tuhande Vene sõjaväelase ja lisaks neile passib veel vähemalt 20 000 Vene vormikandjat otse piiri teisel poolel. President Petro Porošenko saab oma muredest alliansi valitsusjuhtidele ja riigipeadele rääkida kohe tippkohtumise avapäeval peetaval NATO-Ukraina Komisjoni arutelul.

Möödunud nädalavahetusel Euroopa Liidu tippkohtumise eel Brüsselisse kutsutud Porošenko avaldas seal lootust, et alliansi riigid lubavad Walesis tema riigile relvaabi. Otsest rahalist abi saab NATO Ukraina kaitsejõududele anda nelja nende jaoks rajatud usaldusrahastu kaudu. Lisaks kutsutakse kõiki liitlasriike üles andma oma otsepanust hätta sattunud ukrainlaste toetuseks.

Eesti, kelle jaoks oli Ukraina tähtis abistamise sihtriik juba enne konflikti puhkemist, kulutab mitmesuguste kahepoolsete projektide raames tänavu ukrainlaste toetuseks 680 000 eurot. Selle eest antakse nii toiduabi ja ravimeid kui ka korraldatakse näiteks maksukuritegude uurimise projekti. Praeguseks on valitsuses langetatud ka otsus, et lisaks kahepoolsetele toetusprojektidele annab Eesti raha Ukraina kaitsejõudude tarbeks loodud NATO usaldusrahastutesse. Eile õhtuks polnud veel selge täpne summa ega ka see, kas panus tehakse teatavaks juba Walesis.

Ukraina on koos Afganistaniga üks neist kahest riigist, kellele pühendatakse omaette üks Walesi tippkohtumise avalikest lõppdokumentidest. Selles resolutsioonis mõistetakse Venemaa kindlasti tõsiselt hukka nii sissetungi kui ka valitsusvastaste toetamise eest. Samuti pole kahtlust, et meenutatakse juulis Ida-Ukraina kohal venemeelsete jõudude poolt alla tulistatud Malaysia Airlinesi reisilennukit. NATO liikmesriik Holland pole saanud kodumaale omastele matmiseks tuua sugugi mitte kõiki seal võika lõpu leidnud kodanikke. Samuti pole siiani võimalikuks saanud MH17 katastroofi asjaolude korralik uurimine.

V

Venemaa. Helgematel aastatel on Vene riigipäid tõepoolest NATO tippkohtumistele kutsutud. Näiteks Vladimir Putin andis kaunis pahura pressikonverentsi 2008. aastal Bukarestis, kui oli ebameeldiva üllatusena leidnud ürituse lõppdeklaratsioonist alliansi lubaduse võtta ühel heal päeval liikmeks nii Gruusia kui ka Ukraina. Märksa helgemal toonil esines 2010. aastal Lissabonis Dmitri Medvedev, tema jutust võinuks jääda suisa mulje, et raketikilpi asuvad NATO ja Venemaa tegema koos.

Sel korral pole aga keegi Kremlile kutset saatnud. Seoses Venemaa käitumisega Ukrainas on külmutatud sama hästi kui kogu suhtlus Moskva ja Brüsseli vahel. Kui venelastel on NATO-le midagi öelda, saavad nad seda teha suursaadiku vahendusel. Selles valguses tuleks vaadelda ka lähipäevil tõenäoliselt Vene meediasse ilmuvaid uudiseid, kuidas Walesi «otsustati» mitte minna.

Tippkohtumise tutvustuses on alajaotuse «NATO-Vene suhted» alla kirjutatud üsna lakooniline selgitus: «2014. aasta 1. aprillil mõistsid NATO välisministrid hukka Venemaa ebaseadusliku sõjalise interventsiooni Ukrainasse ning Venemaa-poolse Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise. NATO ei tunnusta Venemaa illegaalset ja õigusvastast katset annekteerida Krimm.»

Ü

Ühendatud ekspeditsiooniväed. Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Suurbritannia ja Taani sõlmivad kokkuleppe, mille järgi moodustavad need riigid omavahel ühendatud ekspeditsiooniväe. Praeguste plaanide järgi tähendab see sagedast üksteise pool õppustel käimist ning seeläbi nii koos tegutsemise kui ka üksteise territooriumitel ja nende kaitseks võitlemise harjutamist.

Leppe allkirjastavad riigid pole teinud saladust, et nende otsus ühistegevust suurendada on seotud julgeolekukeskkonnaga, mis pärast Venemaa agressiivset käitumist Ukrainas on märkimisväärselt muutunud.

Üks sagedamini üksteise juures õppustel käimise kiireid kõrvalprodukte saab olema suurenenud heidutus – liitlaste üksused on lihtsalt puhtfüüsiliselt sagedamini üksteise pinnal kohal. Teisalt lihtsustab selline lepe ka laiemalt Põhja-Atlandi Nõukogul kahtlase olukorra tekkides omavahel konsulteerimata üksteisele abivägede saatmist.

Kuigi algatus saab allkirjad Walesi tippkohtumise ajal ja esialgu vaid NATOsse kuuluvatelt riikidelt, pole rajatav riikidevaheline kiirreageerimisüksus ametlikult alliansiga seotud. Ehk teoorias võiks sellega edaspidi liituda ka NATOsse mittekuuluvaid sarnase maailmavaate ja huvidega riike, näiteks mõni vastne süvendatud koostöö programmi maa.

Praegu on selle ühendatud ekspeditsiooniväega liitumise vastu huvi ilmutanud ka Kanada, kel sarnaselt suurema osaga uue algatuse tuumikgrupist on Lõuna-Afganistanis võitlemise kogemus.

Skeptikud võivad sellest iseenesest heast algatusest rääkides aga küsida aja kohta. Juba aastaid on brittidel käsil samasuguse projekti arendamine koos prantslastega – loodetakse, et käiku läheb see 2016. aastal.

USA lennukid ründasid taas pühasõdalaste positsioone

USA sõjalennukid ründasid taas Iraagi valitsusvägede ja kurdi võitlejatega Iraagi suurima tammi pärast lahinguid pidavate pühasõdalaste positsioone.

Samanimelisest linnast põhjas asuv Mosuli tamm on tõusnud sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik võitlejate ja kurdide pešmergavägede lahingute keskmesse sestsaadik, kui Ühendriigid möödunud kuul äärmuslaste vastu õhulööke alustasid.

Ühendriikide keskväejuhatuse andmeil jätkasid USA hävitajad ISi positsioonide ründamist pühapäeval ja esmaspäeval.

«Õhulöögid hävitasid kolm ISILi veokit, purustasid lahingumasina ja likvideerisid miinipildujapositsiooni Mosuli tammi lähistel,» seisab väejuhatuse avalduses.

ERR: Federica Mogherini on näidanud, et vaated võivad muutuda

Tulevane Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ning välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini seisavad oma positsioonidele astudes vastamisi suurte katsumustega, mitte ainult ei ole nende ülesandeks peatada Putini agressioonipoliitika, vaid samal ajal olla ka malbe lepitaja ning hoida Euroopa Liidu sisest tasakaalu.

Catherine Ashtoni asemel asub alates novembrist Euroliidu välispoliitika tüüri juurde Itaalia välisministri ametit pidanud Federica Mogherini, vahendas ERR Uudised ETV «Välisilma».

Kuigi mitmed vaatlejad on Mogherini juba enne tööle asumist maha kandnud, on 41-aastane politoloogia kraadiga itaallanne näidanud, et vaated võivad muutuda ning üritab küünikute arvamusest hoolimata tõestada oma sobivust ametikohale.

Kui juulis iseloomustas ta Venemaa tegutsemist Ukrainas põhjendatud huvide kaitsmiseks, siis äsja Itaalia ajalehes Corriere della Sera avaldatud intervjuus leiab ta, et Kreml käitub oma rahva huvide vastaselt ning nimetab Putinit mitteusaldusväärseks diplomaatiliseks partneriks.

 

Gauck: Venemaa on sisuliselt katkestanud oma partnerluse Euroopaga

Venemaa on sisuliselt katkestanud oma partnerluse Euroopaga, ütles esmaspäeval Saksa president Joachim Gauck, nimetades Ukrainas toimuvat uueks relvakonfliktiks kontinendil.

«Me soovime partnerlust ja heanaaberlikke suhteid (Venemaaga) tulevikus, kuid tingimusel, et Moskva muudab oma poliitikat ning hakkab taas austama teiste rahvaste õigusi,» lausus Gauck Poola sadamalinnas Gdanskis Teise maailmasõja puhkemise 75. aastapäeva puhul toimunud tseremoonial.

Saksa president meenutas sakslaste ja poolakate ajaloolist leppis Teise maailmasõja järel ja lisas, et on Venemaa arengusuunas pettunud. «Me uskusime ja tahtsime uskuda, et ka Venemaa, Tolstoi ja Dostojevski kodumaa, saab olla osa Euroopast.»

«Meid valdas šokk, kui meid asetati silmitsi uue konfliktiga Euroopa piiridel, uute piiride ja uue korra kehtestamisele suunatud relvastatud konfliktiga. On fakt, et stabiilsus ja rahu meie kontinendil on taas sattunud ohtu,» ütles Gauck.

«Külma sõja järel seadsid Euroopa Liit, NATO ja suured tööstusriigid Venemaaga sisse erisuhted ning integreerisid teda eri viisidel», lisas ta. «Venemaa on selle partnerluse sisuliselt katkestanud.»

Enne Gaucki kõne pidanud Poola president Bronislaw Komorowski kutsus ilmutama julgust ja otsustavust, et seista vastu neile, kes ohustavad rahvusvahelist korda, rahu ja vabadust.

USA senati väliskomisjoni esimees kutsus lääneriike Ukrainale relvi saatma

Lääs peaks saatma Ukrainale kaitseotstarbelisi relvi, ütles USA senati välissuhete komitee esimees Robert Menendez ja nimetas Vene vägede viibimist Ukrainas «invasiooniks».

«Asi ei ole enam separatistides, see on invasioon,» ütles Menendez esmaspäeval Kiievis.

Senaatori hinnangul võitleb Venemaa Ukraina territooriumil Euroopa vastu.

Ukraina vajab koordineeritud abi Euroopalt ja Ühendriikidelt. «Me peaksime andma ukrainlastele seda tüüpi kaitseotstarbelisi relvi, mis paneksid Putinit agressiooni jätkamise eest hinda maksma,» lausus ta.

Menendez saatis enda sõnul kirja USA presidendile Barack Obamale, kutsudes teda toetama karmimaid Vene-vastaseid sanktsioone. Ühtlasi keelitas ta Ühendriike ja ELi uut tegelikkust teadvustama ja Ukraina valitsusele kaitserelvastust saatma.

Senaator ei peatunud relvastuse üksikasjadel, ent seletas, et neid kasutatakse Venemaalt Ukraina territooriumile toodud tankide, soomustransportööride, raketiseadeldiste vastu võitlemiseks.

Ecuador kaalub esimese riigina virtuaalraha kasutuselevõttu

Lõuna-Ameerika riik Ecuador, mis praegu kasutab USA dollarit, tahab paralleelselt kasutusele võtta virtuaalraha, kirjutab CBS.

Virtuaalrahal ei ole veel nime ega tehnilist lahendust, kuid ettevalmistustööd käivad. Loodav raha on likviidsete vahendite ja seadusega tagatud.

Eelkõige on see mõeldud vaestele, kellel ei ole raha pangateenusteks. Mõte on selles, et niisugused inimesed saaksid oma mobiiltelefoniga raha vastu võtta ja maksta.

Bitcoin on Ecuadoris keelatud.

Kreeka hakkab kuueaastasest majandussurutisest välja tulema

Kuus aastat majanduslanguses olnud Kreeka sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes teises kvartalis täpsustatud andmetel 0,3 protsenti, mis lisab lootust, et teisel poolaastal võib majandus taas kasvama hakata.

Valitsus on prognoosinud selle aasta majanduskasvuks 0,6 protsenti. See oleks suur saavutus Kreekale, mis on pankrotist päästetud 240 miljardi euro suuruste rahvusvaheliste abipakettidega ning ligi 100 miljardi suuruse võla kustutamisega.

Vastutasuks abi eest on Kreeka pidanud tegema ebapopulaarseid struktuurireforme, kärpima eelarvepuudujäägi vähendamiseks palku ja pensione.

Rahvusvaheline abiprogramm lõpeb detsembris ja siis loodetakse, et Kreeka suudab iseseisvalt naasta rahvusvahelisele laenuturule. Võrreldes kriisiajaga on laenuintressid euroalas tunduvalt alanenud, seda ka Kreeka jaoks.

Teisipäeval alustavad Kreeka ministrid rahandusminister Guikas Hardouvelise juhtimisel kõnelusi rahvusvaheliste kreeditoride ehk niinimetatud troikaga. Kreeka välisvõlg on 318 miljardit eurot, mis moodustab 175,1 protsenti riigi SKTst.

Separatistid nõuavad Luganski ja Donetski eristaatust

Isehakanud Donetski ja Luganski rahavabariigi esindajad nõuavad Valgevene pealinnas Minskis täna alanud Ukraina rahuprotsessi kolmepoolse kontaktgrupi läbirääkimistel oma «vabariikidele» eristaatust ning Ukraina valitsusvägede sõjalise operatsiooni lõpetamist, et viia läbi vabad valimised.

«Vastavalt Genfi kokkulepete vaimule ja kirjatähele peavad Ukraina president, valitsus ja parlament võtma vastu seadusandlikud aktid, mis tagavad humanitaarkatastroofi tagajärgede kohese likvideerimise, Ukraina tunnustuse rahvavabariikide kontrollitavate territooriumide eristaatusele, tingimuste loomise - esmajoones terrorivastaste operatsioonide peatamise näol - rahvavabariigi kõigi tasandite juhtide ja saadikute vabaks valimiseks,» ütlesid isehakanud vabariikide esindajad.

Lisaks nõuavad nad Luganski ja Donetski territooriumil avaliku korra kaitse erirežiimi, mis tähendab «miilitsa eriüksuste loomist, aga ka prokuröride ja kohtunike ametissemääramist».

«Vabariigid» taotlevad õigust kasutada ametlikul tasandil vene keelt.

Sellele peaks lisanduma «tingimusteta amnestia poliitvangidele ja omakaitseväelastele ning samuti poliitikutele, parlamendiliikmetele, valitsusametnikele ja teiste rahvavabariigi struktuuride ametnikele».

Elumajad ja taristu tuleb taastada ja piirkonnas tuleb kehtestada välismajandustegevuse reeglid, mis lähtuksid «vajadusest lõimida majandust Venemaa ja Tolliliiduga».

Donetski ja Luganski esindajad lubavad, et kui Ukraina on seadusandlikud garantiid heaks kiitnud ning Euroopa Liit ja Venemaa omapoolse tagatise andnud, «pingutavad rahvavabariigid omalt poolt maksimaalselt, et kindlustada rahu ning säilitada Ukraina ja kogu vene-ukraina kultuuriruumi ühtne majandus-, kultuuri- ja poliitiline ruum».

Donetski ja Luganski rahvavabariik lubavad kiita üheaegselt seadusandlike aktide vastuvõtmisega Ukrainas heaks oma vastavad seadusandlikud aktid, et tagada eelloetletud eesmärkide täitmine.

«Vabariikide» esindajad deklareerivad, et peavad läbirääkimisi Kiieviga ainult ühiselt ega sõlmi eraldi kokkuleppeid.

Soomes lõpetab lähiaastatel tegevuse viiendik farmidest

Soomes plaanib tegevuse järgmise aastakümne alguses lõpetada 10 000 farmi, ligi viiendik praegu tegutsevatest põllumajandustootjatest, selgus Soomes teostatud uuringust.

Põllumajandusministeeriumi ja põllumajandustootjate keskliidu MTK ühisel tellimusel valminud uuringust selgub ka, et enamik tootmist lõpetada plaanivatest farmidest on kas seakasvatus- või piimafarmid. Tegevuse lõpetamise otsuse langetamise põhjuseid on kaks: kehv tasuvus ja põllupidajate keskmisest kõrgem vanus.

«Meil on üsna palju talupidajaid, kes on pensionile jäämas. Kui tegevus ära ei tasu, tehakse pensionile jäämise otsus varem,» rääkis Soome rahvusringhäälingule YLE MTK põllumajanduse osakonna juhataja Minna-Mari Kaila.

«Tasuvus on üks põhjus, miks ei leidu neid kes farme edasi peaksid. On päevselge, et ametit valivad noored mõtlevad mitu korda järele, sest põllumajanduse ebakindlus on suurenenud,» ütles Kaila.

Kaila sõnul on põllumajanduse ümberkujunemine Soomes olnud kiire, kuid nüüd paistab, et see protsess kiireneb veelgi. Maamajapidamiste arvu vähenedes kasvab samas ühe farmi haritava maa pindala: mullu oli see keskmiselt 40 hektarit, aastaks 2020 ületab aga ilmselt 50 hektarit.

Uuringu põhjal on aastaks 2020 Soomes alles vaid umbes pooled neist farmidest, mis tegutsesid aastatuhande vahetusel.

Analüütik: Mistralide müügist keeldumisega kaotaks Prantsusmaa usaldusväärsuse

Mistral-tüüpi helikopterikandjate tehingu tühistamine tähendaks, et Prantsusmaa kaotaks oma usaldusväärsuse relvaeksportöörina, ütles Prantsuse mõttekoja analüütik Pascal Boniface.

«Kui me tühistame tehingu, tuleks maksta umbes viie miljardi euro suurune kompensatsioon ja Prantsusmaa kaotaks kogu oma usaldusväärsuse eksportijana,» ütles Rahvusvaheliste strateegiliste suhete instituudi (IRIS) analüütik uudisteagentuurile AFP.

Boniface juhtis tähelepanu, et Pariis püüab praegu müüa Brasiiliale ja Indiale Rafale-tüüpi lennukeid ning Mistralide-tehingu tühistamine võiks sellele negatiivselt mõjuda.

Kremli kinnitusel kulgeb Prantsusmaa ja Venemaa vahel sõlmitud leping Mistral-klassi helikopterikandjate ostuks plaanipäraselt. 2011. aastal sõlmitud lepingu järgi peaks esimene Mistral-tüüpi sõjalaev, mis kannab nime Vladivostok, saadetama Vene sõjalaevastikule oktoobris. Teist, nimega Sevastopol, alles ehitatakse ja see peab lepingu järgi Venemaale jõudma tuleva aasta lõpuks.

Beslani tragöödiast möödub kümme aastat

Täna kümme aastat tagasi šokeeris Venemaad ja kogu maailma Põhja-Oseetias Beslanis puhkenud pantvangidraama, milles hukkus 334 pantvangi.

Tuhanded inimesed, kelle seas olid ka sajad ohvrite sugulased ja ellujäänud, kogunesid Beslani 1. keskkooli varemete juurde, et mälestada pantvangidraamas hukkunud inimesi, kelle seas oli 186 last. Ohvrite mälestuseks süüdati küünlad ja asetati varemete juurde lilli.

Täna kümme aastat tagasi tungisid tšetšeeni mässulised kooliaasta esimesel päeval Beslani kooli, võtsid pantvangi üle tuhande inimese ning nõudsid Tšetšeenia sõja lõpetamist. 3. septembril alustasid Vene eriüksuslased kaootilist rünnakut ja tulevahetuses sissidega plahvatasid kooli paigutatud pommid. Seejuures kasutasid Vene väed pealetungi käigus ka raskerelvastust.

Ametliku versiooni kohaselt vallandasid plahvatused terroristid ning julgeolekujõud olid sunnitud pantvangide päästmiseks jõuga sekkuma. Verise sündmuse lõpplahendust pole aga siiani leitud, sest paljud Beslani ohvrite lähedased süüdistavad võime tegevusetuses ja pantvangitragöödia tegelike sündmuste varjamises.

Paljud peavad Vene vägede reaktsiooni peamiseks põhjuseks, miks intsident nii palju ohvreid nõudis. Nii süüdistab tragöödiast eluga pääsenuid ja ohvrite lähedasi koondav organisatsioon Beslani Hääl juhtunus Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Võimud pole oma eksimusi tunnistanud.

«Pärast Beslani terrorirünnakut tundis valitsus, et ta võib teha kõike, mis soovib. Ükski mõjukas silovik (peamiselt Putini endised kolleegid KGB päevilt, kes kontrollivad siseministeeriumit, julgeolekuteenistusi ning tervet hulka riigi mõju all olevaid ettevõtteid - toim), föderaalametnik või kohalik ametnik pole kaotanud oma tööd, kuid vene rahvas kaotas õiguse valida otse kubernere,» märkis Beslani Hääl juht Ella Kesejeva veebiportaalile Moscow Times.

«Lapsevanemate ja sugulaste silmis on riik see, kes käitub terroristina. Meie jaoks pole vahet, kes tappis terroristid. Meie nägime tanke tulistamas kooli, milles viibisid meie lapsed,» lisas Kesejeva, kelle praegu 22-aastane tütar pantvangidraamast eluga pääses ning nüüd pediaatriks õpib.

«Putin ütleb meile nüüd, et Ukraina valitsus ründab oma rahvast, kuid meie koolis tegi valitsus seda sama, tappes lapsi,» lisas Svetlana Marijeva, kelle tütar tragöödias surma sai. «See on tohutu kuritegu. Terroristid olid vaenlased, kuid miks valitsus ei teinud midagi laste päästmiseks? Miks Putin andis käsu kooli tulistada? Ta on ainus, kes võis seda teha,» lisas Marijeva.

«Putin ütles, et me peame tegema kõik laste päästmiseks,» kinnitas aga pantvangikriisi ajal läbirääkijana tegutsenud Aslambek Aslahhanov. Tema sõnul oli suurim viga, mille võimud tegid, see, et neil ei õnnestunud sündmuspaigalt eemale hoida relvi haaranud kohalikke, kes ümbruses patrullima asusid ning tänaseni teadmata põhjustel toimunud plahvatuste järel kooli tungisid.  «Kui tormijooks hoonele oleks olnud kavandatud valitsuse poolt, poleks seda läbi viidud nii ebakompetentsel viisil,» märkis Aslahhanov.

Ukraina kaitseminister: meid on ähvardatud tuumalöögiga

Venemaa on ähvardanud Ukrainat taktikaliste tuumarelvadega, teatas Ukraina kaitseminister Valeri Heletei täna oma suhtlusvõrgustiku Facebook kontol.

«Suur sõda, millist Euroopa pole näinud alates Teisest maailmasõjast, on jõudnud meie ukselävele. Kahjuks ei mõõdeta kaotusi sellises sõjas sadades vaid tuhandetes ja kümnetes tuhandetes,» kirjutas Heletei Ukraina uudisteportaali UNIAN teatel. «Mitteametlike allikate kaudu on Vene pool korduvalt ähvardanud, et kui vastupanu jätkatakse, on nad valmis kasutama meie vastu taktikalisi tuumarelvi. Et ellu jääda peame kõik olemasolevad jõud täielikult koondama.»

Kaitseministri sõnul on Venemaa aga sõja kaotanud. «Venemaa on kaotanud hübriidsõja Ukrainaga. Meie relvajõud avaldasid Vene palgasõdurite bandele kindlameelselt survet ning hävitasid diversante ja eriväelasi. Seetõttu oli Kreml sunnitud Donbassis alustama täiemõõdulist invasiooni oma tavavägedega. Täna on meil tegemist diviiside ja rügementidega. Homme aga võib-olla juba korpusega,» märkis Heletei, kelle sõnul oleks ilma Venemaa sissetungita terrorismivastane operatsioon lõpule viidud oktoobri alguseks.

«Venemaa on sissetungi eest juba maksnud ränka hinda. Sajad Vene sõdurid ja ohvitserid on leidnud end juba Ukraina mullas. Kaotuste kriitiline hulk paratamatult kainestab Venemaad. Kuid selleks peame hülgama paanika ja näitama, et ukrainlased ei anna alla. See on meie Suur Isamaasõda ja me võidame selle kindlasti.»

Kiviõlis tapeti mees

Eile hommikul leiti ühest Kiviõlis asuvast korterist mehe surnukeha, kes kahtlustuste kohaselt tapeti ühise joomingu käigus tekkinud tüli käigus.

Ida prefektuuri teatel leiti 51-aastase mehe vägivallatundemärkidega surnukeha Kiviõlis Aasa tänaval korteris. Kahtlustatavatena peeti kinni 47- ja 54-aastane mees.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Carol Merzin ütles Postimehele, et praegu on alust arvata, et tapmiseni viis ühise alkoholi tarbimise käigus tekkinud tüli. Surma põhjuse selgitab välja ekspertiis, ka kõik muud asjaolud on veel selgitamisel.

Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel.

 

Kundas löödi kiirabi töötajate autode aknad sisse

Täna varahommikul lõhuti Kundas kolme kiirabimeediku isiklikud autod ja varastati asju.

AS Karell Kiirabi juhatuse liige Ave Põlluaas rääkis, et kui meedikud naasesid väljakutset teenindamast, leidsid nad eest lõhutud sõidukid. Autodel olid lõhutud aknaklaasid, armaturlauad ja varastatud isiklikke asju. Kurjategija oli end ka vigastanud, jättes maha vereplekke.

Põlluaasa sõnul on varem Eestis meedikute autosid lõhutud, kuid Virumaal on see juhtum esimene.

Kiirabitöötajad tegid politseile avalduse. Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust.

Taas sattusid ohtu pangakaartide andmed

Reedel avastas tähelepanelik inimene Valgas Selveri kaupluse juures olevalt sularahaautomaadilt kaardiandmeid kopeerida võimaldava seadme. Panga kinnitusel keegi siiski kahju ei kandnud.

Valgamaalasele teadaolevalt avastas seadme juhuslik pangaautomaadi kasutaja, kes teavitas sellest politseid.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles, et skimmeriks nimetatav kopeerimisseade pandi kogutud tõendite põhjal SEB automaadile sama päeva ennelõunal. Seadeldis eemaldati rahaautomaadilt koheselt pärast leidmist.

Kostina lisas, et algatatud on kriminaalasi arvutikuriteo tunnuste alusel. Juhtunu täpsemaid asjaolusid uurib kriminaalpolitsei.

SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu kinnitas, et juhtunu tõttu panga kliendid muret tundma ei pea. "Meie pangaautomaatidel on seade, mis tekitab võimalike segajate tööd häiriva elektromagnetvälja. See on ka Valgas rünnaku alla sattunud automaadil. Samuti segab see võimaliku kurikaelte paigaldatud kaamera tööd."

Kuna pank hetkel reaalset ohtu klientide rahale ei näe, pole esialgu plaanis ka ühtegi kaarti konkreetse avastatud seadme tõttu ümber vahetada ega sulgeda.

Siiski jälgib pank Vohu kinnitusel teraselt, ega pangakaartidega, mida eelmisel reedel Selveri juures asuvas sularahaautomaadis kasutati, kahtlaseid tehinguid tegema ei hakata. "Kui tõesti skimmeri paigaldajad mingeid andmeid saavad, tehakse nendega tehinguid riikides, kus pangakaartidel kasutatakse veel põhiliselt magnetriba. Euroopas seda naljalt enam ei kohta, küll aga näiteks Aasias."

"Võimalike ohusignaalide puhul reageerime kiiresti ning teavitame ka avalikkust," kinnitas kommunikatsioonijuht.

Vohu pani kõigile panga klientidele südamele, et lisatagatise selle kohta, et andmed valedesse kätesse ei satuks, annab see, kui pangaautomaati kasutades PIN-koodi varjata. "Ka siis, kui kurjategijad saavad magnetribalt mingeid andmeid, ei saa nad neid kasutada, kui ei teata PIN-koodi."

Kaubik peitis endas üle 23 000 karbi huuletubakat

Möödunud nädalal leidsid maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikud Tartus ühes kaubikust üle 23 000 karbi huuletubakat.

Lisaks leidsid ametnikud kaubikut juhtinud, 1988. sündinud mehe kodust veel 526 karpi huuletubakat ning 635 Valgevene maksumärkidega sigaretti. Kokku võeti noormehelt ära 23 566 karpi huuletubakat, teatas MTA oma Facebooki leheküljel.

Ameti teatel on viimasel ajal üha enam huuletubakat avastatud ning kasvanud on ka avastatud kogused, mis võib olla tingitud selle kasvavast populaarsusest Eestis.

Ühes avariis sai viga viis inimest

Eile juhtus Eestis kolm tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai kokku vigastada kaheksa inimest. Ohvriterohkeimas avariis Pärnumaal sai viga viis inimest.

Paljude ohvritega liiklusõnnetus juhtus eile kella 10 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 142. kilomeetril, teatas siseministeerium.

36-aastase mehe juhitud sõiduauto Audi A8 ei lasknud vaskpööret sooritades läbi vastassuunas otse liikunud sõiduautot Volkswagen Passat, mida juhtis 34-aastane naine.

Õnnetuspaigalt toimetatud Pärnu haiglasse mõlema sõiduki juhid ning 22-aastane naine, 11-aastane poiss ja 13-aastane neiu. 

Pärnumaal juhtus eile teinegi vigastatuga liiklusõnnetus. Kella 8.25 paiku sõitis Häädemeeste vallas Rannametsa–Ikla tee 5. kilomeetril mööda peateed sõitnud rollerile Baotion, mida juhtis 52-aastane mees, vasakult poolt kõrvalteelt otsa sõiduauto Audi 80, mida juhtis 61-aastane mees.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada rolleril tagaistmel istunud 58-aastane naine, kes toimetati Pärnu haiglasse.

Eile õhtul kella 17.30 ajal juhtus liiklusõnnetus veel Jõgevamaal Tabivere vallas Sepa-Koogi-Laeva tee 9. Kilomeetril. Seal sõitis 38-aastane mees mootorrattaga Honda tagant otsa ees liikunud mootorrattale Honda, mida juhtis samuti 38-aastane mees.

Kokkupõrke tagajärjel kukkunud mootorratturid toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kohus karistas karmilt kodus vägivallatsenuid

Tartu maakohus mõistis sel ja möödunud nädalal karistuse kahele mehele, kes vägivallatsesid oma pereliikmete kallal. Neist üks peab minema vangi, teist karistas õigusemõistja tingimisi vabadusekaotusega.

Möödunud nädalal karistas maakohus kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega 62-aastast meest, kelle vägivallatsemist oma 34-aastase tütre kallal pealt näinud juhuslik tunnistaja lihtsalt ei saanud jätta sellest politseid teavitamata.

Varem kriminaalkorras karistatud mees pani uurimisandmeil tänavu 9. märtsil noa oma tütre kõrile ning ähvardas teda tappa. Pärast seda haaras ta tütrel juustest ning tiris teda endaga kaasa.

Süüdistuse järgi lõi mees kannatanut metalltoruga pähe ja keha piirkonda. Lisaks lükkas süüdistatav naise kaevu ja jätkas peksmist.

«Kogutud tõendid viitavad sellele, et selline tegevus kestis kaks tundi,» märkis kriminaaluurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido.

Ta lisas, et kannatanu sai mitmesuguse raskusastmega pea- ja kehavigastusi.

Naise ja laste peksja

Sel nädalal karistas kohus ka 48-aastast meest, kes samuti vägivallatses oma pereliikmete kallal.

Süüdistuse järgi kasutas mees 1979. aastal sündinud elukaaslase vastu füüsilist vägivalda ning karistas füüsiliselt ka oma kahte poega (snd 2003 ja 2005). Kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel käivitatud kriminaaluurimine hõlmab kümmet vägivallaepisoodi.

Kohus tunnistas mehe ka süüdi ning mõistis talle karistuseks kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga. Menetluskulude katteks peab ta tasuma 532,95 eurot.

Süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tuleb rääkida

Prokurör Raul Heido kinnitusel saavad õiguskaitseasutused lähisuhtevägivallaga seotud teateid iga päev. «Tulemuslik kriminaalmenetlus nendes asjades on võimalik ohvri, õiguskaitseasutuste ja abiandvate organisatsioonide koostöös,» rõhutas ta.

Prokurör tõi näite, et väga raske on aidata kuriteoohvrit, kes pärast politsei saabumist ja olukorra rahunemist ei soovi kriminaalmenetluse alustamist. Selliselt käitudes vägivald üsna tõenäoliselt jätkub.

Lähisuhtevägivalla puhul on Heido sõnul eriti oluline, et teave vägivallast jõuaks kas kannatanu või lähedaste ja kolleegide kaudu õiguskaitseasutuste või abi andvate organisatsioonideni.

Vajalikud kontaktandmed ja info abi saamiseks lähisuhtevägivalla korral saab veebiaadressilt www.kuriteoennetus.ee/35927.

Auto keeras otsa mopeediga sõitnud 14-aastastele noortele

Järvamaal pööras sõiduauto parempööret sooritades otsa mopeedile, millega sõitsid 14-aastased noored, kes mõlemad said avariis viga.
 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 16 ajal Järvamaal Väätsa vallas Paide – Roovere – Kuimetsa tee 1. kilomeetril. Mopeed, mida juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omav 14-aastane tüdruk, põrkas kokku temast möödasõitu ja seejärel Röa mõisa teele parempööret sooritanud sõiduautoga Volvo, mida juhtis 26-aastane Jekaterina.

Mopeedi juht ja tema 14-aastane kaassõitja toimetati Järvamaa haiglasse. Liiklusõnnetuses osalejad kasutasid turvavarustust nõuetekohaselt.

Eile juhtus veel teinegi mopeediõnnetus. Kella 20.20 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Raasiku vallas Aruvalla-Jägala maantee 18. kilomeetri läheduses asuval metsavahelisel pinnasteel. Mopeedi juhtinud alkoholi tarvitamise tunnustega 27-aastane Konstantin kaotas mopeedi üle kontrolli ning paiskus külili.

Mopeedi juht kandis küll kaitsekiivrit, kuid sai viga ja toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. 

Põllul seisnud bussivrakk jäi avarii teinud autole ette

Viljandimaal sõitis eile öösel sõiduauto teelt välja põllule, kus põrkas aga vastu seal seisnud bussivrakki.

Liiklusõnnetus juhtus eile öösel kella 5 ajal Viljandimaal Halliste vallas Uue-Kariste - Vana-Kariste tee alguses. Sõiduauto Opel Omega sõitis järsus paremkurvis teelt välja põllule, vastu seal seisvat bussivrakki.

Sõiduki juures viibinud 34-aastane Kristo sai viga ja toimetati Viljandi haiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Viimane pidu: legendaarne Von Krahli baar suleb uksed

Käesoleva nädala neljapäev läheb kõigi praeguse Von Krahli baari fännide hulgas ajalukku erakordselt kurvana - baari ruumides peetakse sulgemispidu.

Baari Facebooki leheküljel soovitatakse  nüüd, kui Von Krahli baar kinni pannakse, meeles pidada kahte asja: 1) et tunneli lõpus on valgus ja 2) et tunneli lõpus on algus.

Neljapäeval, 4. septembril algusega kell 21 läheb Von Krahli baaris käima viimane pidu pealkirjaga "In The End There's Only Love". Esinevad Von Krahli Bänd, Holy Motors ja Pedigree. DJ-d on Robert Kõrvits, Robert Linna, Kersten Kõrge, Madis Aesma, Kaarel Valter.

Pilet maksab 3 eurot.

 

Kunstiteoste tellimine avalikku ruumi muutub lihtsamaks

Kultuuriministeerium sai pärast põhjalikke arutelusid valmis eelnõu, mille eesmärk on muuta kunstiteoste tellimine avalikku ruumi selgemaks ja arusaadavamaks.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre selgitas, et edaspidigi jääb Eestis kehtima põhimõte, mille järgi suunatakse 1 protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteose tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. «Protsendi-põhimõte on Eestis kehtinud praeguseks üle kolme aasta ja selle aja jooksul on avalikku ruumi jõudnud ligi kakskümmend uut kohaspetsiifilist teost. Samal ajal on nii kunstnikelt, tellijatelt kui ka hoonete kasutajatelt kogunenud tagasisidet takistuste kohta, mis on kunstiteoste tellimise käigus ilmnenud. Nüüd valitsusele esitatud eelnõu nende takistuste lahendamisega peamiselt tegelebki,» rääkis Soomre.

Edaspidi on seaduse tasemel täpsemalt lahti kirjutatud, kellele seadus kehtib ja milliste reeglite alusel tuleb kunstiteose tellimise hange läbi viia. «Seaduse mõtte parema järgimise nimel on eelnõus rõhutatud, et tellitav kunstiteos peab kindlasti olema kujutava kunsti teos. See peaks hoidma ära olukorrad, kus kunstiteoste asemel tellitakse hoone toimimiseks tarvilikku inventari,» märkis kunstinõunik ja tõi veel ühe muudatusena välja, et edaspidi tekib võimalus tasuda kunstnikule töö eest osade kaupa. «Selle sammu abil on tulevikus lihtsam suure-eelarvelisi teoseid luua,» selgitas Soomre.

Seaduse muutmise tulemusel paraneb ka teavitustöö nii tellimisprotsessi algul kui ka pärast kunstiteose valmimist, selleks kirjutatakse senisest paremini lahti erinevate osaliste teavituskohustused. Muudatuse eesmärk on tagada nii kohaliku kogukonna informeerimine kui ja laiema avalikkuse teavitamine valminud kunstiteostest. Kultuuriministeeriumi kodulehele koondatakse tellitud teoste andmebaas, samuti kohustub tellija oma kodulehele lisama teose täpsema tutvustuse ja soovitavalt kaasama kunstiteose tutvustamisesse ka selle autorit.

Kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud alates 2011. aasta jaanuarist. Selle aja jooksul on tellitud 18 teost, 2014. aastal on lõppemas veel mitmeid konkursse. 

Arvustus: lõhutud südamete kurbmäng

Heinrich von Kleisti ja Henriette Vogeli kaksikenesetapu lugu.

Läbi aegade on armastatud jutustada lugusid armastusest ja surmast. Mida õnnetum armastus või ebaharilikum surm, seda suurema dramaatilisema fantaasiapuhangu on see sündmus teose loojas tekitanud. Vähesed on otsustanud need kaks elementi oma maises elus täiuslikult realiseerida.

Saksa kirjanduse suurkujul Heinrich von Kleistil õnnestus teha seda märkimisväärse aplombiga aastal 1811, lastes vastastikusel kokkuleppel kõigepealt maha oma sõbratari Henriette Vogeli ning võttes seejärel elu ka iseendalt. Mees, keda ei tunnustatud tema eluajal, on nüüd saksa romantikute esifiguur, ja isegi üllatav, et von Kleistist on tehtud vaid üks-kaks biograafilist filmi.

Jessica Hausneri «Sõge armastus» («Amour Fou») räägib nüüd oma loo ülalkirjeldatud kaksikenesetapust ja režissööri fookus on koondunud Vogelile, naisele, kes von Kleistiga vabasurma läks.

Hausneri linateos pakub alternatiivset vaatenurka seni valitsenud sündmuste tõlgendusele. Kui enamasti ollakse keskendunud tol hetkel 34-aastase tulevase saksa kirjandusklassiku motiivide üle arutlemisele, siis «Sõge armastus» on Henriette’i (Birte Schnöink) lugu: von Kleist (Christian Friedel) on siin üksnes taustategelane, korraga nii traagiline kui ka naeruväärne oma wertherlikkuses.

Hoopis Henriette on see, kes üritab sotti saada oma elust empaatilise mehe ja armsa tütre kõrval. Vähetähtsad pole maailmas, eriti Prantsusmaal tol ajal toimuvad sündmused, mis mõjutavad ka eluolu Preisimaal.

Midagi on Henriette’i tervisega lahti, aga mis see olla võiks, ei oska öelda keegi. On need närvid või on see kasvaja, seda teab ainult jumal taevas – arstid kohe kindlasti mitte. Pere on armastav, kuid kõik see pole päris see, kõik on justkui mõttetu ...

Need, kes on näinud Austria režissööri Hausneri eelmisi filme («Lourdes», «Hotell»), teavad enam-vähem, mida «Sõgedast armastusest» oodata.

Kaader on staatiline, selle vorm napp, ja peaosas naine, kes otsib vastuseid oma olemise mõttele.

Ajuti on film justkui külmikus maha mängitud kammerdraama. Tegelased on vaoshoitult lähedased, nende soovid on suured, kuid pea keegi filmis nähtud aadlikest pole võimeline jäist koorikut sulada laskma.

Väidetavalt pöörati filmi puhul suurt tähelepanu loo visuaalsele küljele, interjööridele-eksterjööridele, vältimaks levinud väärarusaamu biidermeierlikust elulaadist. Ning tõsi ta on, «Sõgeda armastuse» autoritel on nappide vahenditega õnnestunud tuua linale küllaltki tõeselt mõjuv miljöö, igal juhul tõesem kui nii mõnigi holliwoodilik lavastus.

«Sõge armastus»

Režissöör Jessica Hausner

Austria 2014

Alates 29. augustist Tallinna kinodes Sõprus ja Artis

Õnnepalu teatrimaitset näeb Tartus festivalil

Täna algab Tartus festival «Draama 2014» pealkirjaga «Kohaloleku kunst», mille põhiprogrammi koostas kirjanik Tõnu Õnnepalu. Pühapäevani toimuval festivalil on kavas 20 lavastust, kokku antakse 30 etendust.

Festivali avab täna kell 17 uus teater nimega Teatro Poetico – luuleteater, mis sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul. Teatri koduks saab Tartu Ülikooli endine kirik Jakobi tänaval.

Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjali valikul olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ning paikades harjutatu lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poeticos astuvad publiku ette järgmised kooslused: Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus; Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.

Kui «Draama 2014» põhiprogramm «Kohaloleku kunst» ja luulelavastustest sündiv Teatro Poetico vahendavad kirjanikust kuraatori Tõnu Õnnepalu teatrinägemust, siis lisaprogramm keskendub tänavu ühele kirjanikule. Fookuses on Tom Stoppard – nelja teatri (Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Ugala, Endla) koostöös valminud triloogia «Utoopia rannik» kõiki lavastusi mängitakse laupäeval. Stoppardi-programmi raames näeb ka Üllar Saaremäe lavastust «Rosencrantz ja Guildenstern on surnud» (Ugala).

Lisaprogrammis saab näha kahel õhtul Tartu Uue Teatri ja Vene Teatri koostöölavastust «Illusioonid» ning festivali viimasel päeval, 7. septembril kell 12 Vanemuise teatris äsja esietendunud lavastust «Armastan! Armastan! Armastan!», nii autor kui ka lavastaja Avtandil Varsimašvili Gruusiast.

Festivali kavas on teema-arutelusid Festivali klubis, mis asub sel aastal Ülikooli kohvikus, aastaraamatu «Teatrielu 2014» esitlus, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse konverents «Esilekerkivad identiteedid nüüdisteatris», avatakse lavastaja Mladen Kiselovi mälestusnäitus. 7. septembril peab Tartu Loomemajanduskeskuses loengu maailmakuulus Ameerika Ühendriikide lavastaja ja kunstnik Robert Wilson.

Põhiprogramm

• «Külaline» (autor Éric-Emmanuel Schmitt / lavastaja Ingomar Vihmar / Eesti Draamateater)

•  «Ma olen tuul» (Jon Fosse / Lembit Peterson / Theatrum)

•     «Neli aastaaega» (Arnold Wesker / Alo Kõrve / Tallinna Linnateater)

•     «Petroskoi» (Ari Numminen / Telakka, Vanha Juko, Rakvere Teater)

•     «Pure mind» (Renate Valme / Kompanii Nii ja Tartu Uus Teater)

•     «Tuvi» (Andri Luup / Maria Peterson / MTÜ Arhipelaag)

•     «Vaikus» (Esko Salervo / Andres Noormets / Endla)

•     «Õnn kaasa» (Viktor Rozov / Ivan Strelkin / Vene Teater)

Täpne kava www.draama.ee.

Tänavale kerkib festivali paviljon

Tartus algab 1. septembril Eesti teatri festival Draama, mille suurim kõigile huvilistele nähtav kujundusteos on punaseks värvitud kaubaalustest paviljon Küüni ja Poe tänava nurgal. Nii selle ehitamine kui ka punase välimööbli – need on samuti kaubaalustest – paigaldamine algas sel nädalavahetusel, abistamas üle poolesaja vabatahtliku. Festivali kunstnikud on Katarina Klett ja Annika Lindemann.

1. septembril kell 17 avatakse festivali raames Tartu ülikooli vanas kirikus (Jakobi 1) uus teater nimega Teatro Poetico. See on luuleteater, mis sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul.

Pidulik festivali avamine toimub 2. septembril kell 16 Küüni ja Poe nurgal, kus ühtlasi avatakse Draama paviljon. Etteaste teeb teater Must Kast.

Kurmo Konsa: ökoutoopiline mülgas

Kurmo Konsa kirjutab värskes Sirbis, et ökokogukonnad püsivad vaid tänu ümbritsevale tsivilisatsioonile, kust voogab neile vajalikku ressurssi.

Rabaserval hulkudes jäävad teinekord mätaste vahel silma ilusa helerohelise samblaga kaetud alad. Rohetava samblavaiba all on aga mudane mülgas, kuhu kummikut kaotada pole mingi kunst. Sellised mädamülkad tulevad mulle kohe meelde, kui loen järjekordset juttu meie lääne tsivilisatsiooni vältimatust hukust ja ökokogukondadel baseeruvast helerohelisest tulevikust. Mulle tundub see tulevik täpselt samasugune nagu mülgas – eemalt vaadates väga ilus ja meelisklema kutsuv, aga jumal hoidku sinna sisse astumast.

Inimene on kõige uudishimulikum ja kõige enam maailma muutev liik planeedil Maa. Vähemalt seni on see meile ka edu toonud. Ümbritseva keskkonna mõjutamine ei ole kaugeltki midagi ainult inimliigile loomuomast. Kõik mikroorganismid, taimed ja loomad muudavad keskkonda, kus nad elavad. Siiski on inimene erilisel kohal võrreldes teiste organismidega just selle mõju ulatuse aspektist.

Väga tõenäoliselt on inimene meie planeedil kõige arvukam suur loom. Praegu hinnatakse inimeste arvu 7,105 miljardile ning inimkonna biomass on ligikaudu 300 miljonit tonni. Võrdluseks: šimpanse ja mägigorillasid on ka kõige optimistlikumatel andmetel mitte üle 250 000 isendi ning see arv väheneb pidevalt.

Inimliik on domineeriv kogu Maa biosfääri ulatuses. Inimene on asustanud peaaegu kogu Maa kõikvõimalikud elukeskkonnad ja lühiajaliselt isegi ookeanisügavused ja lähikosmose. Tegemist ei ole päris tavapärase nähtusega. See ei ole olnud mingi eriline looduse kingitus. Tasub tähele panna karmi tõsiasja, et loodus ei tee kingitusi ei inimestele ega ühelegi teisele liigile. Seni Maal elanud liikidest on hinnanguliselt kuni 99,9 protsenti välja surnud, keskmiselt kiirusega kümme liiki aastas. Inimliik on senini eksisteerinud ligikaudu veerand miljonit aastat, umbes kümnendiku liikide keskmisest elueast. Kas me oleme oma õitsengu tipul ja selle järgneb kiirem või aeglasem allakäik või seisab meil ees arenemine kosmilise ulatusega liigiks, seda ei oska täie kindlusega keegi öelda. Inimliigi senise edukuse on taganud meie eripära – nimelt närvisüsteemi, looduse ja kultuuri koostoime ärakasutamine.

Inimene, olles küll bioloogiline olend, erineb teistest elusolenditest võime poolest mõjutada ümbritsevat keskkonda ülemaailmses ulatuses. Selle aluseks on inimese käsutuses olev tehnika, mis ei ole aga mitte midagi inimesele ja seega ka loodusele võõrast, kusagilt väljast toodust ja inimest mõjutav. Tehnika on tekkinud koos inimesega ja on praegusest inimliigist lahutamatu.

Inimühiskond põhineb suuresti pidevalt väljatöötatavatel uutel tööriistadel ja tehnoloogiatel. Tehnika üksinda ei ole loomulikult ühiskonda muutvaks jõuks, kuid tasub kindlasti arvestada tõsiasja, et tehnika moodustab ühtse põimingu koos sotsiaalse ja ühiskondliku süsteemiga. Tehnoloogiate asendumine tähendab muutusi kogu keerukas tootmist, kaubastamist, reklaami ja tarbimist haaravas süsteemis. Inimese ja looduse suhete seisukohalt on tehnoloogiad lausa kriitilise tähtsusega, kuna just tehnoloogiad seovad inimese loodusega, inimese mitteinimestega, toimides omalaadsete vahendajatena.

Inimühiskonda, eriti selle kapitalistlikku urbaniseerunud ja industriaalset osa, ning loodust nähakse lepitamatute vastanditena. Just rohelisest liikumisest pärineb dualistlik ettekujutus, mis lõppkokkuvõttes asetab inimese väljapoole loodust. Tehnika on midagi sellist, mis võib meid loodusest eristada, aga paradoksaalsel kombel ka ühendada.

Walter Benjamin on selle kohta tabavalt märkinud, et «tehnika ei seisne mitte ülemvõimus looduse üle, vaid suhetes looduse ja inimese vahel». Inimene pole olnud loodusega ühte sulanud ja tsivilisatsioon ei ole teda sellest järjest enam eemale kiskunud, vaid vastupidi – alles koos tehnilise arenguga jõuame arusaamisele loodus- ja inimkeskkonna eristamatusest. Kultuuri, tehnika ja keskkonna vaheliste mõjude ja tähenduse analüüsimine on otsustava tähtsusega tänapäeva ühiskonna normaalseks arenguks.

Tehnika ühteaegu kujundab ja kirjeldab inimese suhet ümbritsevasse keskkonda. Võib öelda, et tehnika on vahend kultuuri naturaliseerimisel ja looduse kultuuristamisel. Tehnika on olnud inimese-looduse suhtes kesksel kohal inimese evolutsiooni algusaegadest peale.

Inimeseks olemine tähendabki looduse vormimist ja kujundamist lähtudes meie isekatest vajadustest. Kontrolli saavutamine kogu maailma üle on teaduslik-tehnoloogilise tsivilisatsiooni mõte ja eesmärk. Inimkond ei saa olla rahul ümbritseva loodusega, ta peab seda oma tahte kohaselt ümber kujundama ja enese hüvanguks ära kasutama.

Ei liigid ega ka tsivilisatsioonid ei ole lõputu elueaga, selle kohta leiab ajaloost piisavalt näiteid. Seega ei või me olla kindlad, et tehnoloogiline lääne tsivilisatsioon püsib lõputult. Kuid kas ökoloogiline kogukond on lahenduseks meie tsivilisatsiooni kokkukukkumise korral? Väga kahtlane. Esiteks on tänapäeva maailmas olukord natuke teistsugune. Lääne tehnoloogiline tsivilisatsioon on levinud üle kogu maailma, ükski ühiskond ei ole sellest mõjutamata. Mõned üksikud inimrühmad on võimelised oma eluviisi samamoodi jätkama, kui tsivilisatsioon kokku kukub, aga enamik mitte. Kindlasti on inimrühmi, kes suudavad tsivilisatsiooni kollapsi üle elada, aga neil on kaks võimalust. Kas siis kibekiiresti hakata uut tehnoloogilist tsivilisatsiooni rajama, enne kui teadmised on lõplikult kadunud ja prügimäed tühjaks saanud või siis kujuneda mingiks uut tüüpi tsivilisatsiooni algeks. Teine võimalus ei ole loomulikult välistatud, aga on üsnagi vähetõenäoline.

Valmistumine maailmalõpuks on iga inimese vaba valik, ta võib minna puu otsa valget laeva ootama või kaevata endale tuumavarjendi ja täita selle konservidega. Kogu tsivilisatsiooni valmistumine maailmalõpuks on aga selgelt võimatu ülesanne. Kõik lahendused, mis inimeste elu maailmas on paremaks muutnud, tulenevad looduse, inimese ja tehnika koostoimest. Kui me ühe elemendi sellest seoste võrgustikust unustame või seda tahtlikult eirame, on tagajärjeks katastroof.

Meil ei ole lihtsalt teist võimalust kui arendada olemasolevat tehnoloogilist ühiskonda. Ökokogukonnad püsivad vaid tänu ümbritsevale kõrgel tasemel tsivilisatsioonile, kust voogab neile vajalikku inimressurssi, raha, tööriistu ja kõike muud. Termodünaamilises käsitluses võiks öelda, et ainult tänu läbi süsteemi liikuvale kõrgetasemelisele energiale on võimalik luua selline korrastatud struktuur. Välise energiavoo lõppemise korral lagunevad ka need struktuurid. Ilma tsivilisatsioonita ei ole sellistel kogukondadel pikka iga. Ökoloogiline eluviis, mis seisneb selles, et võetakse vanaema kartulikonksuga ämbritäis kartuleid, siis minnakse ja blogitakse sellest kui ilmaimest ning lõpuks müüakse need kartulid, euro tükk, maha mõnele rikkale linnanaisele, ei ole ju mingit pidi jätkusuutlik.

Inimese võime mõjutada ümbritsevat keskkonda on äärmiselt suur, samal ajal ei ole inimesel võimalik ennustada oma tegevuse tulemusi, kuna nii ajalugu kui ka loodus on komplekssed ja ennustamatud nähtused. Minu arvates peaks see meile õpetama kui mitte muud, siis vähemalt alandlikkust ja tagasihoidlikkust nii suhetes üksteise kui ka ümbritseva keskkonnaga. Inimeseks olemise minevik, olevik ja tulevik on kõik lahutamatult seotud tööriistade, tehnoloogiate, leiutiste ja praktikaga. Tehnoloogiad seovad meie elusid, identiteeti ja tegevust ning osalevad nii meie koha loomisel maailmas kui ka inimese mina kujundamisel. Elades bioloogilise olendina oma kultuurilist ja sotsiaalset elu selles inimese poolt kujundatud maailmas, on meile oluline seda tunnustada ja tunda.

Rügada rasket tööd, surra noorelt mõne rõveda haiguse kätte ja enne seda veel näha, kuidas suurem osa su lapsi sureb – see ei ole küll tulevik, kus ma tahaksin elada. Meie tehnoloogiline tsivilisatsioon on küll väga kaugel täiuslikkusest, aga mul on vähemalt võimalus seda iga päev veidi paremaks muuta.

Ott Aardam uues rollis

Peamiselt näitlejana tuntud Ott Aardam pole enam ammu lihtsalt näitleja, vaid ka lavastaja ja näitekirjanik. Tal on teisigi rolle: abielumees ja isa. Ja augustis lisandus veel üks – Ugala loominguline juht

Pikka kasvu, tiheda habeme ja tihti justkui kusagile kaugusse vaatava pilguga Ott Aardam pole end loomingulise juhi avarasse kabinetti veel täielikult sisse seadnud. Lõunatunnil teed rüüpav ja vabal ajal kalastamisest lugu pidav saarlane osutab mahukale raamaturiiulile, mis eelkäijatest tühjaks jäänud ning nüüd näidendite ja muude ilukirjanduslike teostega täitmist ootab.

12 aastat tagasi tuli ta siia värskelt lavakunstikooli lõpetanuna, lahkus siis, et maailmas ligi aasta aega ringi vaadata, tegutses Theatrumis ja naasis nüüd 34-aastase mehena, et juhtkonnavahetustest räsitud väikelinnateatrit taas joonele juhatada.

Neile, kes siinkohal arvavad, et kohe saab Ugala laval ka Ott Aardami näitlejameisterlikkust nautida, peab siinkohal pettumuse valmistama – algaval hooajal tal endal lavalaudadele asja pole, küll aga loodetavasti edaspidi. Seni peavad austajad rahulduma Theatrumis pakutavaga, jälgima teleekraanilt «Õnne 13» Jaanuse tegemisi ning ootama, millal jõuab kinodesse mängufilm «Supilinna salaselts», milles Aardam kaasa teeb.

Ent 20. septembril peetav Ugala uue hooaja pidulik avaüritus pole enam mägede taga…

Lavakunstikooli 2002. aastal lõpetades ja Viljandi Ugalasse tulles olid veidi pettunud ka, et pealinnas tööd ei leidnud?

Vastupidi, mind ei kutsudki esialgu Ugalasse, kutsuti hoopis pealinna! Siiatulekuks avaldasin tol korral ise soovi. Tunnetasin lihtsalt vajadust keskkonna muutmise järele, argument oli seegi, et siia tulid mu koolikaaslased. Olime nagu üks punt. Arvasin, et Viljandi on mõnus müravaba koht loomingulise tööga tegelemiseks, keskendumiseks, süvenemiseks. Eks ma loodan seda siiamaani.

Muidugi olen vahepeal muutunud. (Muheleb.) Palju, ma arvan. Täiskasvanulikumaks. Selgroogu on rohkem tekkinud.

Kuidas sulle tundub, on see justkui kadunud poja tagasitulek?

Ei oskagi seda kohe niimoodi öelda… Eks see tagasitulek on mõnes mõttes keeruline, sest kui oled kusagilt lahkunud ja sinna tagasi läinud, siis justkui naaseksid emotsionaalselt sinna, kust ära läksid. Aga tegelikult on vahepeal väga palju aega mööda läinud ja väga palju asju muutunud. Olen püüdnud seda oma peas teadlikult lahus hoida – see ei ole tagasitulek. Tulen ikka täiesti uude olukorda ja uude rolli. Kuigi jah, tunnen maja ja siinset keskkonda ning paljusid inimesi. Tõenäoliselt on nii, et kui ma neid inimesi ei tunneks – ei tunneks seda väärtust –, siis ma poleks siia tulnud.

Seda kinnitab teadmine, et kui otsiti uut peanäitejuhti ja küsiti kollektiivi arvamust, oldi sinu poolt lausa sajaprotsendiliselt?

Kas just sajaprotsendiliselt, kuid toetus oli olemas. Tulla sellele ametipostile trupi toetuseta on… väga keeruline.

Juhina võib sul tekkida põhjus kedagi sind nõnda üksmeelselt toetavast trupist koondada…

Muidugi võib täiesti nii olla. Ja see oli üks põhjusi, mille pärast ma enne sellele kohale kandideerimist tugevasti kahtlesin.

Kas sa ei karda, et selliste otsuste tegemine võib su isikut tugevasti muuta?

Muide, see oli esimene asi, millest ma üle-eelmise peanäitejuhi Indrek Sammuliga rääkisin, et võim võib inimest talle endale märkamatult muuta. Üllatavalt tõi ta just selle teema esimesena välja.

Sul on siis täitsa huvitav iseennastki jälgida?

Jaa, kindlasti. (Muigab.) Aga ei tohi ennast selles uues rollis ka liiga tõsiselt võtta. Kuigi jah, loomingulise juhi positsioon on näitleja omast ikka väga erinev. Näitlejal on palju suurem vabadus, ta saab lubada endale luksust tegelda ainult oma rolliga.

Nüüd oled peanäitejuhi rollis ja kabinetis. Kui sa 12 aastat tagasi näitlejalepingut sõlmimas käisid, kes siis siin istus?

Peeter Tammearu istus. Ja siin oli ikka kõik suhteliselt teistmoodi! Seal toa otsas oli üks suur töölaud ning neid pompoosseid mööblitükke (peab silmas kaht väga massiivset tugitooli – toim) ei olnud, need on siia vahepeal tekkinud.

Tundub, nagu oleks need dekoratsioonid mõnest lavastusest.

Kardan, et need on siia majja muretsetud, aga mitte siia kabinetti. Ma ei teagi täpselt, kuidas nad on siia eksinud. (Muheleb.) Väga hästi nad siia ei sobi, pakkusin neid lavastaja Taago Tubinale uude lavastusse «Hirm sööb hinge seest» lavakujunduseks, aga nad on vist isegi sinna liiga suured. Ma pole jõudnud oma käe järgi siin midagi ära sättida.

Isegi riiulid on veel tühjad. Aga eks siia koguneb ajapikku igasugu kultuurikihti, näidendeid ja kirjandust, nii et ruumi paistab olevat kõvasti.

Aga jah, lisaks Peeter Tammearule on siin vahepeal peanäitejuhi ametit pidanud ka Indrek Sammul ja Margus Kasterpalu.

On nende lõhna tänini tunda?

Tammearu suitsetas, seda lõhna on kõvasti tunda.

Veel eile mõtlesin sellele, mis on selles ruumis vahepeal toimunud, kui palju emotsionaalset pinget on siin olnud, aga ma ei tunneta, et seintest väljuks tohutu taak. Püüan sellesse suhtuda kui neutraalsesse ruumi ja mitte võtta oma õlgadele kabinetiraskust. Isegi sellega harjub ära, et vaade on siit surnuaiale. See on päris tervislik, kui hakkad väga sahmima, rahustab maha.

Ugalas on pereheitmistega ikkagi tunduvalt kergemini läinud kui Vene Teatris?

Nojah… Ja minu meelest on praegu majas väga hea meeleolu. Ja mitte ainult majas, vaid ka majast väljaspool, linna peal. Ugala suhtes valitseb positiivne ootusärevus. Noh, eks need väntsutused ju väsitavad, olenemata sellest, kuidas asjad lahenevad. Ka publik kaugeneb teatrist, kui seal on segane olukord. Praegu tunnetan küll head meelestatust.

Milline on sinu nägemus uuenevast Ugalast?

Näen, et Ugala teater peaks lähtuma keskkonnast, kus oleme. Me ei saa pigistada silmi kinni, et oleme väikese koha suur teater. Meie võimalus toime tulla on olla võimalikult avatud ja koostööaldis muule kultuurielule. Viljandis asuvad ju kultuuriakadeemia, pärimusmuusika ait – minu nägemuses peaksime tegema koostööd, Ugala ei saa olla eraldiseisev, suletud kultuuritempel, kus tegeldakse ainult teatrikunstiga ja teistel pole põhjust sinna jalga tõsta. Teisalt – maa. Jah, Viljandi on küll linn, aga tegelikult on maa nii lähedal, peaksime tegelema teemadega, mis on siinsetele inimestele praegu olulised. Võtame või maapiirkondade ja Viljandi linna inimestest tühjaksjäämise, perede lõhestatuse – palju on peresid, kus pereisa töötab hoopis Soomes või mujal. Ma ei pea silmas, et peaksime end justkui Viljandi konteksti sulgema, need teemad on olulised ka Eestis laiemalt.

Eks see Ugala teater ongi oluline ka regionaalpoliitiliselt. Et inimesel, kes elab väljaspool suurt kultuurikeskust, ei oleks läheduses ainult toidupood. Inimväärseks eluks peab ikka midagi muud ka olema.

Oled maailma dramaturgia varasalvest juba piisavalt sobivaid näidendeid leidnud?

Eks neid ole ka seal, kuid isiklikult tahaks, et autorilavastused, mida olen ka ise siin teinud, oleks välisdramaturgia ja klassika kõrval samuti esindatud. Reeglina on selline teater mulle väga südamelähedane.

Sinu kirjutatud ja lavastatud «Mee hind» on Ugala laval juba neljandat aastat?

(Muigab.) «Mee hinnaga» on nii, et mingil hetkel oli tunne, et mõned etendused veel ja siis see tõenäoliselt enam pikalt publikut ei leia, aga pärast seda, kui Balti draamafestivalil hästi läks, sai see tuule tiibadesse ja uue tähelepanu lainel on see siiani repertuaaris.

Meeldiv üllatus, kui on teada, et samas mängitakse mõnd teist lavastust ehk kümme korda ja ongi kõik?

Jah, ega ma peast ei tea, mitu etendust oleme «Mee hinnaga» andnud.

Viiskümmend?

Võib-olla küll, jah. Väga hästi on läinud. Seda enam, et tegemist on väikese saali tükiga, millel puuduvad publikumagneti ilmsed tunnused. (Naerab.)

Milline sa lavastajana oled? Näitad näitlejale füüsiliselt ette, kuidas näidelda tuleb?

Mulle meeldib tööprotsess, kus näitleja on kaaslooja, mitte ettur lavastaja suures mängus.

Kiusatus ette näidata tekib ausalt öeldes küll, sest tundub, et ette näidates saab info – plaksti! – kohe, kiiresti ja lihtsalt edastada. Kui hakkad seda sõnadesse panema, tekib proovis, millel hea hoog sees, tempo raugemine, ja pole ju mõtet mõnest väikesest asjast tükk aega rääkida. Paraku arvan, et ma pole väga hea ettenäitaja. (Muheleb.) Ettenäitamine on nagu raamatulugemise asemel telekavaatamine, see pole näitleja kujutluse ärgitamiseks kõige parem.

Millest tunneb ära hea tüki, mis pakub tegijale endale midagi ja meelitab ka publikut?

Mulle meeldiks, kui ei peaks hakkama tootma spetsiaalselt kassatükke, mis tegijatele endale väga korda ei lähe ja selle kõrval saaks teha nn kunsttükke, milles on sõnum ja millesse on palju loomingulist energiat panustatud. Kui üks teatrilavastus õnnestub, see on hästi tehtud, siis usun, et publik leiab selle üles.

Siin aitab kaasa sinu kogemus Theatrumist?

Kindlasti, muidugi. Theatrumis on materjalide mängukavva valik väga põhjalikult läbi kaalutud. Seal on see lavastaja ja trupi ühine otsus, äratundmine, et see on praegu aktuaalne. Aga see on igal pool ühe hea lavastuse sünni eeldus.

Publik pole ju rumal ja ta saab aru, et on lihtsalt saali meelitatud ja peamine on tema käest piletiraha kätte saada. Kui see juhtub, läheb ta järgmisel korral mõne teise teatri etendust vaatama.

Milliste tunnetega võitlesid enne Viljandisse tööle ja elama asumist? Kalamajast tulite juba ära?

Ei veel, alles remondime Viljandis pinda, kuhu läheme elama. Natuke läheb veel aega, aga ehk jõuame septembri jooksul oma staabi siia üle kolida.

Sinu näitlejast abikaasa Laura Peterson liitub samuti Ugalaga?

Ei, praegu küll sellist plaani ei ole, tema jääb edasi Theatrumi näitlejaks. Eks me siis edaspidi vaatame, kuidas asjad paika loksuvad. Meil on kokkulepe, et Laura ei jäta temale loominguliselt olulisi töid sellepärast tegemata, et mina peanäitejuht olen.

Üks ühes, teine teises linnas – sa ei karda, et äkki võõrdute?

Eks oma staabi paneme ikka ühte kohta, me ei kavatse eri linnades elama hakata.

Staabi? Miks sa kodu staabiks nimetad?

(Naerdes.) Võib-olla sellepärast, et praegu pole see veel kodu staatuses… Seinad on pahteldamisel, õnneks on vend abiks käinud. Oleme sel suvel nii palju lennus olnud, et poeg Abram juba ütleb, et tahab oma koju!

Otsust Viljandisse tulla oli muidugi keeruline teha. Eriti kui sa pole äsja kooli lõpetanud seljakotiga näitleja, vaid kui vastutad ka teiste pereliikmete eest. Ma ei taha, et tekiks olukord, et mu lapsed ja pere kuidagi kannataksid. Pean seda silmas pidama. Õnneks on lapsed veel nii väikesed, et ei pea elukohamuutusest tingituna kooli vahetama.

Mu ema suhtus asja algul murega, et millal ma siis sind laval näen. Ja kui ma ikka mõtlen tagantjärele, siis otsuse sündi on ratsionaalselt isegi raske kirjeldada. Nii et mingis mõttes oli see isegi intuitiivne otsus.

Kui palju üldse elus intuitsioonist lähtud?

(Mõtleb.) Eks see ole alalõikudes erinev… Tegelikult ma ei ole nii väga emotsiooni pealt otsustaja.

Aga loojana?

Loojana on impulsside ja inspiratsiooni tekkimine endalegi vahel täiesti mõistatus. Need võivad tekkida näiteks siis, kui vaatad bussiaknast peatuses seisvaid inimesi, kui sõidad autoga läbi suvise Eestimaa ja näed mahajäetud talukohta, kui vaatad Youtube’ist mõnda videot… Tuleb olla lihtsalt avatud. Ja mitte ainult oodata. Impulsse hakkab siis rohkem tulema, kui ka ise töötada selles suunas. Mul isiklikult on dramaturgina väga raske näitemängu alustada. Aga kui juba töö käib, siis hakkab igasuguseid kummalisi ja inspireerivaid kokkusattumusi juhtuma.

Äkki võtad ka igapäevaelu kui näidendit?

Nagu Shakespeare, et elu on teatrilava, kus kõik rollides oleme…  Jah, võib ka nii vaadata, aga üldiselt ma igapäevast elu näidendina ei võta. On lihtsalt hetki, mis justkui kõlksuvad kokku, mis tekitavad mõtteid, mis ületavad tavareaalsuse piiri kas oma emotsionaalsuses, absurdsuses või milleski muus.

Mõtete kirjapanemiseks pead saama olla üksi. Seoses uue ametiga jääb nüüd sule liigutamine soiku?

Pean püüdma hoida tasakaalu, vastasel juhul oleksin ühel hetkel lihtsalt energiast tühi. Mängimist, kirjutamist ja lavastamist ei tahaks päris kõrvale jätta. Üksiolemise aega on kindlasti vaja, et teemad «välja kuulata» ja nendega edasi minna. Ega see lihtne ole.

Süvenemine kui selline ei ole meie ühiskonnas väärtusena just väga esil. Isegi kui suudad end mürast eemale hoida, see sada protsenti kunagi ei õnnestu. Kui unustad telefoni koju, on selline tunne, nagu oleksid ka ise koju jäänud, kuigi nagu oleksid kuskil mujal. Aga aeg-ajalt see õnnestub, aitavad ka paaritunnised looduses käigud.

Viimati sai valmis «Jää»?

Jah, see on viimane valmiskirjutatud näitemäng, ja eks on ka sahtlis mõned asjad.

Edu tiivustab, eks? Kui näed, et teisigi inimesi su kirjapandu huvitab?

Ikka, see on väga vajalik. Näitemängu kirjutamine on tegelikult hästi suur ettevõtmine. Nagu maja ehitamine. Kui tahad ehitada maja, aga tead, et sinna keegi elama ei lähe, saab see maja kindlasti teistsugune.

Kirjutama hakates on loo lõpp tavaliselt teada?

Ei ole alati. Aga on hea, kui lõpp on teada, sest lõpetada on alati kõige keerulisem.

Kuid kindlasti saadab sind kujutluspilt, kuidas see laval võiks välja näha. Kas kujutluspildi ja reaalsuse vahe on tihti valus?

Muidugi see erineb. Isegi kui juba kirjutades mõelda konkreetsetele näitlejatele. Lõpuks võivad nad sind proovis nii üllatada, et see kõik on veel mitu korda parem! Näiteks see, kuidas Meelis Rämmeld «Mee hinna» ühes stseenis kruvikeerajaga vastu pead kopsib. Seda juba laua taga välja ei mõtle! (Naerab.)

Kuivõrd on sünnipaik Saaremaa sind loojana mõjutanud?

Arvan, et tugevasti. Keskkond, kus lapsena kasvasin, küla- ja alevikeskkond, see on väga tugevasti mõjutanud, andnud fookust. Kuigi olen pikalt elanud linnas, tundub mulle siiski, et maal on mingid minule olulised teemad teravamalt esil, suur osa minu klotsidest on sealt pärit.

Fookust aitas kindlasti leida ka ümbermaailmareis, mille 2008. aastal abikaasa ja sõpradega ette võtsid?

Eks seegi lähtus ka keskkonnast – kui ikka oled mere ääres kasvanud, siis see tekitab mingi avaruse ihaluse, et kuhu see meri välja viib. Kihk on sealt pärit. Reis aitas kindlasti kaasa empaatiavõime kasvatamisele. Et inimlikud teemad on kõik universaalsed, ehkki olukorrad ja inimesed erinevad. Kõige eredamalt on mällu jäänud templietendused Indias, mis andsid reaalse katte teatrikoolis räägitule, et millistest rituaalidest on teater välja kasvanud. Seda näha oli väga huvitav. Teiseks viibisime kuu aega ühe teatritrupiga koos ja osalesime nende loominguliselt kaootilises tegevuses.

Siin, Viljandis, sa avarusest, merest puudust ei tunne?

Osa inimesi küsib, jah, et elad nüüd sisemaal ja nii edasi… Tegelikult pole ma seda tundnud. Eks siin ole teised võimalused loodusega kontakti saada – minna näiteks järvele või rabasse.

Tuleval aastal läheb Ugala kapitaalremonti ja vähemalt üks, mida saad aastategi pärast öelda, on, et see suur remont toimus «sinu ajal».

(Naerab.) Seda kindlasti! Suur ja väike saal saavad uue lavatehnika ja väike saal, veider ruum, mis kunagi tehtud banketisaaliks, normaalseks black box’iks ümber ehitatud. Veel saab teatrimaja fassaad korda ja soojapidavamaks tehtud.

Nüüd tegelengi juba hooajaga, mil oleme majast väljas.

Sinu praegune peaülesannete esikolmik?

Esiteks, Ugala 95. hooaja avamine 20. septembril. Teiseks, 2015. aasta repertuaari paikasaamine. Kolmandaks, perega end Viljandisse sisse seada.


Ott Aardam

Sündinud 1. juulil 1980 Orissaares.

Põhihariduse sai 1995. aastal Orissaare gümnaasiumist, keskhariduse omandas 1998. aastal Saaremaa ühisgümnaasiumis.

Lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli ja töötas kuni 2008. aastani Ugalas näitlejana.

2009. aastast oli näitleja Theatrumis.

Kirjutanud ja lavastanud mitmeid oma näidendeid («Mee hind» pälvis festivalil Balti teatrifestivalil 2012 parima lavastuse auhinna, «Jää» võitis mullu III preemia Eesti Teatri Agentuuri näidendivõist-lusel).

Mängib teleseriaalis «Õnne 13» Jaanust, ent kinopublik teab teda ka Kohlapuuna menufilmist «Nimed marmortahvlil».

Abielus näitleja Laura Petersoniga, peres sirguvad kaheksakuune Sonja ja kahe aasta ja nelja kuu vanune Abram.

Salla Simukka: noortekirjanduse edu võti on mitmekesisus

Heidi Iivari intervjueerib värskes Sirbis tänapäeva Soome üht edukamat kirjanikku ja pühendunud noortekirjanduse edendajat Salla Simukkat.

Salla Simukka on tänapäeval Soomes edukamaid kirjanikke ja pühendunumaid noortekirjanduse edendajaid. Ta on kirjutanud 13 noorteromaani, pälvinud 2012. aastal Soome lastekirjanduse suurima, Topeliuse auhinna ning 2013. aastal naabermaa kultuuri- ja haridusministeeriumi Suomi auhinna. Viimase on varem pälvinud vaid kaks noorte- ja lastekirjanikku Tove Jansson ja Maria Vuorio. Simukka Lumikki-triloogia tõlkeõigused on müüdud 43 riiki. Tänavu ilmus selle esimene köide «Punane nagu veri» («Punainen kuin veri», 2013) ka eesti keeles.

Oled kirjutanud põneva, hoogsa ja sügavamõttelise trilleritriloogia, mis on sinu kirjanikukarjääri läbimurdepunkt. Kas triloogia vastuvõtust võib järeldada, et lõpuks võetakse Soomes ka laste- ja noortekirjandust tõsiselt? Missugune on praegu laste- ja noortekirjanduse positsioon ja tase Soomes?

Salla Simukka: Kahjuks valitseb ikka vastuolu laste- ja noortekirjanduse taseme ja sellele pööratava tähelepanu vahel. Meil on äärmiselt mitmekülgset, auahnet, kõrgetasemelist ning rahvusvahelise potentsiaaliga laste- ja noortekirjandust. Seda ka tõlgitakse ohtralt võõrkeeltesse, näiteks Mauri Kunnase, Aino Havukaineni ja Sami Toivoneni, Siri Kolu, Seita Vuorela, Timo Parvela ning Sinikka ja Tiina Nopola raamatuid. Sellest hoolimata käsitleb meedia laste- ja noortekirjandust ja -kirjanikke, nagu need oleksid täiskasvanute kirjandusega võrreldes teisejärgulised. Öeldakse palju head ja ilusat laste ja noorte lugemise kohta, aga need kõned ei kajastu tegudes.

Laste- ja noortekirjandust tuleks igati püüda nähtavamaks teha ja teadvustada. Kui lugejad ja raamatuostjad isegi ei tea, et raamat on olemas, kuidas nad saavad selle üles leida? Võttis natuke aega, enne kui Soome meedias tärkas huvi kas või selle vastu, et mu raamatute tõlkeõigused on müüdud nii mitmesse riiki. Nüüd on tähelepanu jätkunud küll ja küll. Loodan aga, et tegemist pole ainult ühe triloogia ja ühe naise nähtusega, vaid tähelepanu sära laieneb ka muule soome laste- ja noortekirjandusele, et ilmub järjest rohkem tõsiseid intervjuusid ja arvessevõetavaid arutlusi selle kirjanduse üle.

Keda soome noortekirjanikest hindad kõrgelt ja miks?

Kuna mul tekkis võimalus kiita soome kirjandust, jätkan samas vaimus: hindan väga kirjanikke nagu Siri Kolu, Sari Peltoniemi, Seita Vuorela ja Vilja-Tuulia Huotarinen. Kõik nad kirjutavad eri­ilmelist, mitmetasandilist kirjandust ega alahinda lugejat. On au olla mitte ainult nende kolleeg, vaid ka sõber.

Kas noortekirjaniku vastutus on suurem kui täiskasvanutele kirjutaval kirjanikul? Kas ta peab juhtima noort inimest vastutava, avarapilgulise ja moraalse käitumise juurde? Kas see on üldse võimalik meie väärtuspluralistlikus ajas?

Kirjandus on kirjandus, eneseabiraamatud eneseabiraamatud. Kunst ei saa olla kunagi eetiliselt kodeeritud. Ma ei anna oma lugejatele elureegleid. Osa lugejaid küll leiab need mu raamatutest, aga siis on tegemist lugeja enda reeglitega, mis vormuvad tema maailma ja minu raamatu maailma kohtumisel. Lähtumine eesmärgist, et raamat peaks kedagi õpetama või kasvatama, on kipakas. Lugeja on radikaalselt vaba looma oma tõlgendusi ja lugema oma koodisüsteemist lähtudes – ja nii peabki olema.

Mida soome noored loevad?

Rahvusvahelised menuraamatud on menukad ka Soomes: «Videvikud», «Näljamängud»... Üks viimase aja populaarsemaid raamatuid on Veronica Rothi düstoopia «Lahkulööja», hiljuti linastus ka selle järgi tehtud film. Aga loetakse ka kodumaist kirjandust. Tean, et kas või mu Lumikki-triloogiat loetakse usinalt, samuti saan palju tagasisidet oma varasemate raamatute kohta. Populaarsed on ka Annukka Salama «Faunoidide» ning Elina Rouhiaineni «Susiraja» sarjad.

Kui palju ilmub Soomes noortele täiskasvanutele suunatud kirjandust?

Noorte täiskasvanute kirjandusest on Soomes hakatud rääkima alles viimastel aastatel. See ei tähenda seda, et varem ei oleks kirjutatud sihtgruppide piire ületavat kirjandust. Nüüd lihtsalt ilmub seda laadi kirjandust üha rohkem ja teadvustatakse selle olemasolu. Nii noori kui ka täiskasvanud lugejaid kõnetavad spekulatiivset fiktsiooni esitavad teosed, mille ühe fantastilise näitena toon välja Emmi Itäranta romaani «Vesi mäletab» («Teemestarin kirja», 2012, ek 2014), mille puhul on sõlmitud ka rõõmustavalt palju tõlkelepinguid.

Kellele on kirjutatud «Punane nagu veri»? Kes seda loevad ja milline on olnud tagasiside?

«Punane nagu veri» on kirjutatud kõigile, kellele meeldib põnevus, iseseisev 17-aastane peategelane, viited muinasjutule ning üleüldse kirjandus, mis ületab žanribarjääri. Ma ei mõelnud raamatut kirjutades mingile sihtgrupile ja «Punane nagu veri» ongi leidnud väga laia lugejaskonna. Märkimisväärselt positiivset tagasisidet on tulnud inimestelt vanuses 15–50 aastat, nii tüdrukutelt kui poistelt, meestelt kui naistelt. Paljud on leidnud, et «Punane nagu veri» on raamat just neile. Ma olen selle üle väga rõõmus.

Mis võib olla põhjus, et Lumikki-triloogiat loevad innukalt nii erinevas eas inimesed?

Arvan, et minu raamatud annavad mõtlemisainet väga erineva tausta ja vanusega lugejatele. Osa lugejatest naudib detektiivisüžeed, osa köidab peategelane Lumikki Andersson, osa huvitub miljööst, muinasjuttudest või võimalusest heita pilk noorte argipäeva. Ja muidugi põnevus on põnevus, olgu peategelane 17-aastane gümnaasiumitüdruk või 40-aastane politseinik. Raamatus on ka teisi karaktereid, kellega lugeja saab samastuda. Paljud mõttekäigud ja tunded on nii universaalsed, et ei sõltugi inimese vanusest.

Kuidas sündis Lumikki Andersson? Miks ta on Lumikki ehk eesti keeles Lumivalgeke, miks mitte Tuhkimo ehk Tuhkatriinu?

«Punane nagu veri» on romaan, mille sünnilugu algas ühes Saksamaa raamatupoes. Ma armastan raamatupoodides hulkuda ja seda eriti välismaal, kus raamatute kaaned, teoste väljapanek ning üllatavad leiud toidavad mu inspiratsiooni ja suunavad nägema uusi asju. Tavaliselt suundun kõigepealt osakonda, kus on noorte ja noortele täiskasvanutele mõeldud raamatud. Ka tookord selles Saksa raamatupoes tegin nii. Põnevike ja trillerite suur hulk ei oleks pidanud mind üllatama, ma ju teadsin, et sakslased armastavad krimit selle mis tahes vormis: raamatute, filmide, teleseriaalide ja teatrietendustena. Mustakarva raamatukaante virnu vaadates meenus paraku, kui vähe on noortele kirjutatud trillereid Soomes. Ühtäkki mind tabas visioon.

Nägin vaimusilmas fantaasiat ergutava pealkirjaga põnevusromaani «Rot wie Blut». See tõesti ilmutas ennast mulle kõigepealt saksa keeles ja kohe seejärel soome keeles: «Punainen kuin veri». See pealkiri tarretas mu kohale ja tekitas ajurünnaku. Kui raamatu pealkiri on «Punane nagu veri», siis peavad sellele järgnema ka «Valge nagu lumi» ja «Must nagu eebenipuu». Taipasin, et mul on olemas täiuslikud pealkirjad Lumikki-triloogiale. Jäi ainult üle see ära kirjutada.

Lumikki-triloogia on paljuski noore inimese hakkamasaamise ja kasvamise lugu. Kirjelda peategelast Lumikki Anderssoni.

Lumikki on 17-aastane soomerootslane Riihimäelt. Ta on kolinud Tamperesse, kus elab üksi ja õpib gümnaasiumis. Lumikki on üldjoones tugev, iseseisev, sarkastiline, isegi küüniline, aga kõik see on pigem kaitsemüür. Ta on selle enda ümber ehitanud, kuna koges eelmises koolis räiget koolikiusamist. Tema elus on palju süngeid saladusi, mis tulevad triloogiat lugedes tasapisi välja.

Lumikki mõtiskleb tihti selle üle, et tüdrukud ja poisid käituvad väga erinevalt, iseäranis vastassoo seltsis. Teda segab, et eriti tüdrukud teevad ennast lollimaks ja väiksemaks, kui nad tegelikult on, ja annavad niiviisi poistele võimaluse tüdrukute seltskonnas tugevate ja tarkadena särada. Lumikki ise on pigem poisilik tüdruk. Kas Lumikki on ka feminist?

Ma ei usu, et Lumikkil on vajadus end poisstüdruku või feministina määratleda. Ta on inimene, kelle eesmärk on kohelda teisigi kui inimesi. Just sellepärast ta teebki teraseid märkusi, kui keegi järgib mingit päheõpitud või väljastpoolt antud soorollimudelit, mis paneb ta käituma teisiti, kui ta ise käituks. Lumikkile tundub, nagu ta jälgiks mõnikord näidendit, mille näitlejad ei ole iga kord teadlikud oma osast.

Kas noored on andnud tagasisidet ka koolikiusamise teemal?

Üllatavalt vähe. Ma arvan, et koolikiusamine on selle ohvritele, olgu möödanikus või praegu, nii valus teema, et sellest on raske rääkida.

Lumikki-triloogia on üsna realistlik triller. Kas realism on tulnud uuesti noortekirjandusse pärast seda, kui oleme kogenud «Harry Pottereid», vampiiriarmastuslugusid ning ahastavaid düstoopiaid, mille keskmes on võitlus ellujäämise eest?

Ega realism ole kadunud olnudki. Vahel lihtsalt juhtub, et mõni romaan või romaanisari saab populaarsemaks kui paljud teised – siis nuhutatakse õhku ja küsitakse, kas tegemist on äkki mõne trendiga. Mina usun, et kõik kirjanduslikud žanrid ja võtted elavad rahulikult kõrvuti. Ka noortekirjanduse edu võti on just mitmepalgelisus ja mitmekesisus. Üha rohkem ilmub raamatuid, mis lõhuvad žanripiiri: need võivad olla väga realistlikud ja sisaldada ühtlasi fiktiivseid elemente – või vastupidi. Jäigad kastid pakuvad harva huvi. Huvitavamad on hüpped kastide vahel.

Kunstnikud kasvasid välja vabatahtlike hulgast

Tänavune Draama toob kaasa uue kujunduse. Kuigi domineerib punane värv nagu eelmistel festivalidel, on linnas näha mõndagi uut. Sellest rääkisid algava Draama uued kunstnikud, kes varem on osalenud festivalil vabatahtlikena.

 

«Aastaid on näha olnud punaseid planke ja punaseks värvitud mööblit. Me vahetame selle välja,» ütles kunstnik Katarina Klett. «Linna tuleb ikkagi punane mööbel, kuid see valmib kaubaalustest. Need jäävad kasutusele ka järgmistel aastatel.»

Töörohke nädalavahetus

Festivali suurim kujundusteos on Draama paviljon, mis kerkib Küüni ja Poe tänava nurgale. Nii selle ehitamine kui ka punase välimööbli paigaldamine mitmel pool linnas läheb lahti algaval nädalavahetusel, abis ühtekokku üle poolesaja vabatahtliku.

Festivali vabatahtlikena on varem töötanud ka kunstnikud Katarina Klett ja Annika Lindemann ning festivali tegevjuht Kadi Rutens.

Klett ja Lindemann lõpetasid eelmisel aastal Eesti kunstiakadeemia stsenograafia erialal. Klett oli mulluse Draama ajal vabatahtlikuna abis festivali kunstnikul Maret Tammel.

Lindemann on teinud lavakujundustöid Tallinna linnateatris, Draamateatris ja Ugalas. Praegu on tal käsil Vanemuise lavastuse «Estoplast» kujundus, esietendus on novembri lõpus Sadamateatris.

Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust õppinud Rutens vaatas mullu isukalt Draama etendusi, kuus aastat tagasi oli aga abis vabatahtlikuna ja värvis muu hulgas planke punaseks. Vahepeal töötas ta Pimedate Ööde filmifestivali tiimis pealinnas ja osales ka Tallinn Music Weeki korraldamisel.

Eelmisel aastal otsustasin Tartusse tagasi tulla, sest ma olen siit pärit,» lisas Rutens.

Suur osa kujundajate jõust ja ajast läheb täna-homme-ülehomme uue teatri loomisesse. Nimelt algab Draama 1. septembril Tartu ülikooli vanas kirikus Teatro Poetico avamisega. See on luuleteater, mis tegutseb vaid festivali ajal.

Draama nüüdne kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või näitekooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja tekstide osas olid tegijatel vabad käed.

Erinevate tegijate loodud ning erinevatest impulssidest ajendatud, eri kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Valmivas teatris astuvad publiku ette järgmised kooslused: Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti tudengid; Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.

Viimati nimetatud asendavad lavastusega «kevad ja suvi ja» 6. septembril Teatro Poetico repertuaaris etenduma pidanud lavastust «Luuleklubi Nartsiss: tagasi löömameeste juurde». Tegevjuhi Kadi Rutensi sõnul on see kavas seni ainus muudatus ja loodetavasti ainsaks jääbki.

«Tagasi löömameeste juurde» etendusele müüdud piletid ostetakse tagasi või soovi korral kehtib sama pilet asendusetendusele «kevad ja suvi ja».

Põhiprogramm

Põhiprogrammi on Draama kuraator Tõnu Õnnepalu koos oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad Maarja Helena Meriste, Priit Põldma ja Kaarel Kuurmaa, valinud kaheksa lavastust.

Esimesed neist on kavas festivali teisel päeval 2. septembril: Sadamateatris Andres Noormetsa poolt Endlas lavastatud «Vaikus», Tartu Uues Teatris Alo Kõrve «Neli aastaaega» (Tallinna linnateater) ja Tartu kammivabriku klubis Ivan Strelkini «Õnn kaasa» (Vene Teater).

Järgmised päevad toovad publiku ette Ingomar Vihmari «Külalise» (Eesti draamateater), Lembit Petersoni «Ma olen tuul» (Theatrum), Ari Num­mi­neni «Petroskoi» (Telakka / Vanha Juko / Rakvere teater), Renate Valme «Pure mind» (Kompanii Nii / Tartu Uus Teater) ja Maria Petersoni «Tuvi» (MTÜ Arhipelaag).

Kas teate?

Nädal täis teatrit

• Eesti teatri festival Draama algab 1. septembril kell 17 Tartu ülikooli vanas kirikus (Jakobi 1) uue teatri Teatro Poetico avamisega.

• Avamisele  järgneb Tõnu Õnnepalu lavastuse «Meil siin Hüperboreas» esietendus.

• Festival kestab 7. septembrini.

• Kavas on 20 lavastust.

• Draama seekordne kuraator on kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes koos oma meeskonnaga on valinud põhiprogrammi kaheksa lavastust.

• Festival avatakse pidulikult 2. septembril kell 16 Küüni ja Poe nurgal koos Draama paviljoni avamisega.

Põnevikud ja märulifilmid panevad sööma

Väljaandes The Journal of the American Medical Association avaldatud artikli kohaselt paneb põnevike ja märulifilmide vaatamine rohkem sööma.

Teadlased tegid võrdleva uuringu, mille kohaselt jutusaadete vaatamise ajal süüakse vähem ja tervislikumalt kui märulifilmide vaatamise ajal, edastab Discovery News.

Katses pandi 94 üliõpilasele lauale M&M komme, greipfruuti, porgandeid ja küpsiseid. Osale üliõpilastele anti vaadata Charlie Rose`i jutusaadet, osale aga psühholoogilist põnevikku «The Island».

Tulemused näitasid, et filmi vaadanud tarbisid 65 protsenti rohkem kaloreid kui jutusaadet vaadanud. Kaloraaž oli vastavalt 354 kalorit ja 215 kalorit.

Isegi need üliõpilased, kes vaatasid filmi «The Island» helita, sõid 46 protsendi võrra enam kui jutusaadet vaadanud.

«Leidsime, et kui vaadatakse märulifilmi või põnevikku, siis süüakse rohkem. Mida enam on telesaates või filmis pinget ja närvikõdi, seda suurem kogus toitu süüakse,» selgitas uuringut juhtinud Aner Tal.

Filmi vaadanutel täheldati ka närvilisuse ja ärevuse kasvu ning enda rahustamiseks hakatakse rohkem sööma.

«Mida kaasahaaravam saade või film on, seda enam vajatakse toitu ega vaadata, mida suhu pistetakse,» selgitasid uurijad.

Üks varasemaid uuringuid näitas, et ka kokandussaated panevad rohkem sööma.

Loodusdokumentaalfilmide vaatajad aga sõid rohkem tooreid porgandeid ja vähem magusat. Kokandussaate vaatajad aga vastupidi – rohkem magusat ja vähem juurvilju.

Samas aga said mõlema saate vaatajad ühesuguse kalorikoguse.

Gibraltari koopast leiti neandertallaste «hashtage»

Hispaaniast Gibraltaris asuvast Gorhami koopast leiti neandertallaste tehtud märke, mis meenutavad tänapäeva Twitteri hashtage, mis võimaldavad sõnumeid kategoriseerida.

Üha enam on leitud tõendeid selle kohta, et neandertallased olid üsna nutikas inimliik, edastab BBC.

Teadlased olid pikka aega veendunud, et abstraktne mõtlemine on omane vaid nüüdisinimesele.

Neandertallased on osutunud siiski arenenumaks, kuna nad matsid oma surnuid, ehtisid end linnussulgede ja merekarpidega, värvisid oma keha musta ja punase värviga ning sõid mitmekesist toitu.

Gibraltari muuseumi uurija Clive Finlaysoni sõnul toob uus leid neandertallasi aina enam nüüdisinimestele lähemale.

Varasemast ajast on teada neandertallaste koopaid, luust muusikainstrumente ning vääriskive, mida kanti religioossel eesmärgil.

Teadlasi huvitas, kuidas neandertallased oma joonised Gorhami koopasse tegid. Nad katsetasid erinevate tööriistadega tehes samasuguseid mustreid dolomiidile.

Prantsusmaa Bordeaux`s asuva rahvusliku teadusuuringute keskuse teadlane Francesco d´Errico selgitas, et dolomiit on väga kõva kivim ning sinna mustri tegemine võtab palju aega ja jõudu.

Arheoloogide arvates valmisid graveeringud 200 – 300 tööriista löögiga ning tegemiseks kulus vähemalt üks tund.

«Kui see tegevus mahtuda ühe tunni sisse, siis võib kätt vigastada. Vigastust saab vältida kui tööriista käepide on kaetud nahaga,» sõnas d`Errico.

Ta lisas, et neandertallaste  kivisse raiutud märgid tähendasid nende jaoks midagi ning need ei ole juhuslikult tehtud.  

Teadlase Clive Finlaysoni sõnul on üheks selgituseks, et tegemist võis olla teemärkidega, kuna need asuvad paigas, kus koobas muudab 90 kraadi suunda.

«Märgid on nähtavas kohas. Need võisid olla seda koobast külastanud neanadertallastele suunamärgid, et nad jõuaksid õigesse kohta. Või siis oli see koopa omanike märk ja näitas, et see paik on hõivatud,» selgitas uurija.

Ta lisas, et märgid asuvad koopa põrandast 40  sentimeetri kõrgusel.

«Hashtagid» leiti pinnasekihi alt. Varem avastati samast paigast 294 kivist tööriista.

Asjatundjate sõnul on tööriistad 39 000 aasta vanused, seega peaks ka kivisse raiutu olema samavana.

Need kaljujoonised tehti neandertallaste poolt ajal, mil paika ei olnud veel nüüdisinimesi elama asunud.

Nimetatud koopajoonised avastasid 2012. aastal Hispaania El Puerto Santa Maria arheoloogiamuuseumi juht Francesco Giles Pacheo ja tema meeskond.

Neandertallased (Homo neanderthalensis) elas Euraasias 40 000 – 150 000 aastat tagasi.

Neandertallased olid kuni 165-sentimeetrised massiivse kehaga ja lihaselised. Pea ja nägu olid laiad, kululuud etteulatuvad, silmakoopad sügavad ning ning nina lai ja madal. Madal laup oli tahapoole ning lõug väga ettepoole ulatuv.

Liiga lühike kastmisvoolik aitas lahendada Stonehenge`i mõistatust

Briti arheoloogide sõnul aitas liiga lühike kastmisvoolik lahendada megaliitehitise Stonehenge`i ühte mõistatust.

Ilmnes, et Stonehenge oli kunagi täiuslik kiviring, edastab The Telegraph.

Mõistatus sai lahenduse kui väga kuiv suvi paljastas kohad, kus kunagi olid kivid.

Wiltshire´is Salisbury tasandikul asuva ehitise ümbrust kastetakse, et sealne rohi oleks niiske ja roheline.

Sel aastal jäi aga kastmisvoolik liiga lühikeseks ning see ei ulatunud igale poole. Muruosad, mis vett ei saanud, kõrbesid ära. Paljastus maapind, milles oli näha seal kunagi olnud suurte kivide jäljed.

Teadlaste sõnul mõjutavad pikka aega mingil alal olnud objektid sealset taimekasvu. Taimekasv jätkub samamoodi ka siis, kui objektid on kadunud.

Stonehenge´i hooldustöötajad märkasid kummalisi lohkus paiku, mis viitavad, et seal võisid varasemal ajal kivid olla.

Ajaloolased on pikka aega pead murdnud, kas Stonehenge oli kunagi täiuslik ring või mitte.

Paigas tehtud mitmed uuringud ei ole seni sellele kindlat vastust andnud.

Wikipedia: Stonehenge on neoliitikumi ja pronksiajastu monument.

Arheoloogide arvates ehitati see millalgi 2000 – 3000 eKr. 2008. aastal süsinikmeetodil uurimine näitas, et esimesed kivid pandi püsti millalgi 2200 – 2400 eKr.

Varasema uuringu kohaselt pandi sinakad kiltkivid paika juba millalgi 3000 eKr.

Välja on pakutud, et Stonehenge on võinud olla nii jumalate kummardamise paik, matmispaik, ohverdamiskoht kui ka observatoorium.

Viimasele viitavad talvise pööripäeva päikesekiirte langemine kivide vahel.  

Kontoritaimed aitavad tõsta tööviljakust 15 protsendi võrra

Briti Cardiffi ülikooli, Austraalia Queenslandi  ülikooli, Hollandi Gröningeni ülikooli ja Briti Exeteri ülikooli uuring näitas, et kontoris olevad taimed aitavad tõsta tööviljakust 15 protsendi võrra.

Samas aga spartalik ümbrus võib tööviljakust kahandada, edastab The Telegraph.

Varasemad uuringud on näidanud, et taimed kahandavad tööstressi ning kasvatavad heaolutunnet.

Psühholoogide sõnul peaks juhid investeerima kontoritaimedesse, kuna need aitavad kaasa loomingulisusele ja innovaatilisusele.

«Spartalikud kontoriruumid on pigem tööd takistavad. Taimed seevastu tekitavad mõnusa õhkkonna, aitavad tööle keskenduda ning olla produktiivne,» selgitas psühhoog Marlon Nieuwenhuis.

Ta lisas, et tänapäeval on töö väga kiire ning ajurünnakuid vajatakse aina rohkem. Kui ümbrus on meeldiv, siis tekivad ka head ideed kergemini.

«Uuring lükkas ümber levinud arvamuse, et mida vähem on kontorilaual asju, kaasa arvatud taimi, seda produktiivsem ollakse,» lisas uurija.

Psühholoogid uurisid kontoreid mitu, kuud lisades neisse taimi ning võttes ära.

Uuring näitas, et mida enam oli kontoris taimi, seda mõnusamalt töötajad end tundsid nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt.

 

Euroopa võttis sanktsioonidega mõtlemisaega

Euroopa Liit võttis vastu hommikut endale veel nädala mõtisklusteks selle üle, kuidas Moskva-vastaseid sanktsioone laiendada – kuigi Ukraina president hoiatas, et aeg totaalse sõja vältimiseks on otsa lõppemas.

«Ma arvan, et me oleme väga lähedal punktile, kust tagasipöördumist ei ole. See punkt on täieulatuslik sõda, mis on juba alanud separatistide ja Vene regulaararmee üksuste kontrolli all oleval [Ukraina] territooriumil,» ütles Petro Porošenko Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel Brüsselis.

Nagu kirjutab Financial Times, rõhus Saksa kantsler Angela Merkel sellele, et EL peab nädala jooksul leidma sanktsioonidele rohkem sihtmärke, kuid välistas võimaluse, et lääs võiks Ukrainat relvastada.

«Me ei tohiks isegi mitte luua sellist muljet, et me võiksime luua lahenduse saates [ukrainlastele] relvi ja tugevdades Ukraina armeed,» ütles Merkel.

Tippkohtumise sanktsioone puudutavas lõppjäreldustes teatasid Euroopa Liidu 28 liikmesriiki, et Euroopa Komisjon peaks «lisama oma ettepanekule sätte, mille alusel lülitatakse nimekirja iga isik ja institutsioon, mis separatistidega Donbassis asju ajab».

Vaatamata kasvavale tõstusmaterjalile Vene vägede tegutsemisest Ukraina idaosas on Euroopa Liit jätkuvalt lõhestatud sanktsioonide «raskusastme» osas.

Mitmed riigid kardavad, et kõvemad sanktsioonid vallandavad avaliku kaubandussõja Venemaaga, mis on ähvardanud anda vastulöögi Euroopa tootvale tööstusele. Nagu ütles Financial Timesile diplomaatiline allikas, väljendasid sanktsioonide karmistamise üle muret Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik ja Küpros.

Leedu president Dalia Grybauskaite oli tippkohtumisele saabudes aga rõhutanud, et Euroopa Liidu tugi peaks minema sanktsioonidest kaugemale. «Venemaa on praktiliselt Euroopaga sõjas. Me peaksime Ukrainat sõjaliselt toetama ja saatma Ukrainale sõjalisi vahendeid,» ütles Leedu riigipea. 

Venemaa saadik Euroopa Liidus Vladimir Tšižov ütles, et Vene vägede süüdistamine võitluses osalemises on «äärmiselt kahetsusväärne» ning kinnitas, et see on «Kiievi propaganda» töö, kes üritab Euroopa liidreid uuele sanktsioonide raundile õhutada. 

Martin Noorkõiv: kas me oleme väärt päästmist?

Järjest selgemaks saab, et sõjakoldeid tekib maailma aina juurde, mitte ei jää vähemaks, tõdes Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv oma kõnes tänasel ülikooli avaaktusel.

Lugupeetud rektor, linnapea, maavanem, kallid tudengid, kogu akadeemiline pere!

Palun tõstke käed kõik need, kes on lugenud mõnd Harry Potteri raamatut või vaadanud mõnd Harry Potteri filmi? (enamus tõstsid käe) Väga hea, mina olen ka. Olen lugenud läbi kõik raamatud, esimest seitse korda, teist kuus, kolmandat viis korda jne. Iga kord kui uus välja tuli, pidi ju kõik eelmised ka üle lugema...

Minu lemmik tegelane oli Dumbledore. Minu lemmikud kohad raamatus olid sageli need, kus Dumbledore kõnet pidas, eriti kooliaasta alguses. Ma soovisin tol ajal alati, et ka päriselt oleks mõni kooliaasta algus nii põnev nagu raamatus - et direktor tuleks ette ja ütleks, et sel aastal ei maksa kolmandale korrusele minna, sest seal võib surma saada... või et äsja põgenes vanglast eriti ohtlik kurjategija ja nüüd on kooli ümber dementorid valves. Oleks olnud märksa põnevam.

Täna olen ma ette valmistanud just sellise kõne, täpselt sellise, nagu oleksin tahtnud kuulda kõik need aastad. Kuid täna, teades mis on selle kõne sisu, siis ma enam ei taha.

Täna ma soovin, et saaksin teile rääkida hoopis sellest, kuidas võtta oma ülikooliajast maksimum, õppida öösiti eksamiteks, tutvuda maailma kõige ägedamate inimestega, leida poiss- või tüdruksõber, liituda mõne tudengiorganisatsiooniga... täna tahaksin teile rääkida sellest, kuidas ülikool on teie elu parimad aastad.

Kuid kahjuks ma ei saa. Kahjuks elame me teistsuguses maailmas. Kahjuks elame me maailmas, kus Putini Venemaa on asunud vallutama Ukrainat ja ähvardab samaga kõiki teisi endisi nõukogu liidu maid, sealhulgas meid. Üle 100 000 inimese on praeguseks hetkeks pidanud lahkuma oma kodudest Ida-Ukrainas. See on terve Tartu linna jagu inimesi. 2600 inimest on surnud oma kodus, Ukraina pinnal, sõjas mida ei ole välja kuulutatud, relvadega mida ei ole olemas, tulistatuna tuhandete venemaa sõdurite poolt, kes on parasjagu juhuslikult „piirkonnas puhkusel“. Ning kui nad sealt puhkuselt enam kunagi tagasi ei tule, siis ei olnud ka neid kunagi olemas, hoolimata neid taga leinavatest emadest ja naistest ja noortest lastest.

Ja see kõik ei toimu kusagil kauges Aafrika külas. See toimub siinsamas, paaritunnise lennu kaugusel.

Inimestena on meie jaoks loomuomane püüda vältida ebameeldivaid teemasid. Rääkimata sellistest, milles me ka päris kindlad ei saa olla. Kuid me ei saa enam riigi ja rahvana seda teemat vältida, me ei saa lihtsalt jätkata oma igapäevast elu nagu midagi ei oleks juhtunud. Me ei saa lihtsalt tulla ülikooli avaaktusele, panna kenad riideid selga, laulda toredaid laule ja alustada rõõmsalt uut kooliaastat.

Paljud teist tõenäoliselt tahaksid ka praegu, et ma lõpetaksin sel teemal rääkimise. Ma saan sellest aru. Ärgu keegi arvaku hetkeksi, et sellest kerge rääkida on. Kuid sellest rääkimist lõpetada me ei tohi. Ükskõik kui ebameeldiv see ka ei oleks. Eesmärk ei ole paanikat tekitada. Mitte hirmu, vaid jõudu ja tahtmist midagi selle suhtes ette võtta. Midagi ära teha. Seni, kuni veel saab.

Alates uue peaministri ametisse astumise kõnest on paljud asunud otsima Eestile uut narratiivi. Minu meelest on see lihtne, minu meelest on meil vaid üks küsimus – kuidas teha nii, et Eesti oleks väärt kaitsmist? Mitte lihtsalt valmis vastu võtma NATO vägesid, mitte lihtsalt lepingu järgi kaitstud, vaid sisuliselt ja vaieldamatult väärtuslik. Ja mitte ainult meile, vaid kogu maailmale. Inimestele, kes peavad valima meie vabaduse ja enda heaolu vahel. Keskmisele Ameerika elanikule. Sest Ameerika ei saa olla korraga kümnes sõjas. Järjest selgemaks saab, et sõjakoldeid tekib maailma aina juurde, mitte ei jää vähemaks. See on ainult aja küsimus kui USA Iraaki jälle sisse peab minema, samal ajal on kogu maailmas järjest kerkimas uusi, meie jaoks kaugeid ja ebaolulisi, aga maailma jaoks võtmetähtsusega konflikte.

See hetk kui tekib reaalne vajadus NATO abi järele, on väga tõenäoliselt just see hetk, kus on miljon põhjust, miks NATO meile appi tulla ei saa. Ja just sel hetkel ei ole küsimus ainult sõjaväes ega lepingutes, vaid just selles, kas me oleme väärt päästmist. Kas me oleme väärt päästmist... Sel hetkel loeb vaid läänemaailma tunnetus – vastus küsimusele, kust läheb viimne piir, millest alates on lääne tsivilisatsioon sellises ohus, et raha ja heaolu enam ei loe, sest küsimus on selle tsivilisatsiooni säilimises. Kas Eesti on täisväärtuslikult osa sellest tsivilisatsioonist ja kas meie kaotamine on lääne inimestele vastuvõetamatu?

Ma ütlen ausalt. Ma ei usu, et see praegu nii on. Kuid ma olen 100% kindel, et seda on võimalik teha ja et selle tegemisse peaksite teie siin, Tartu Ülikooli tudengid ja teadlased ja õppejõud andma kõige suurema panuse.

Ilmselt on enamus teist kuulnud väidet, et mitte kunagi ei ole olnud sõjas kaks riiki kus mõlemas on McDonald’s. Kuigi see väide on vaid müüt, siis ma usun, et siin peitub päris oluline tõetera. Inimesed hoolivad sellest, millest nad hoolivad. Ärme oota teistelt aateid ja idealismi, mida me endasgi leida ei suudaks. Needsamad inimesed, kes lõpuks otsustavad meie saatuse, on inimesed nagu meiegi – oma kiiksude ja hirmude ja lemmikutega. Ning just neist viimastest tahan ma rääkida – üks asi on kaitsta üht toredat riiki. Hoopis teine, on kaitsta üht toredat riiki, kust on muuseas pärit mu lemmik laulja või kirjanik või kus on koht kus ma oma pulma aastapäeval puhkusel käisin. Mida ma öelda tahan, on et kui näiteks Bill Gates elaks ja töötaks Tartus või Lady Gaga oleks Eesti päritolu, oleks palju suurem tõenäosus, et ameerika avalikkus toetaks USA sõjalist kaitset balti riikidele.

Kuid kellest sõltub see, et maailma jaoks olulised inimesed oleksid Eesti päritolu või elaksid siin? Kellest sõltub see, et siin tehtaks maailmatasemel filme või muusikat või arhitektuuri või ettevõtlust või teadust? Kellest sõltub, et meil oleks rohkem Arvo Pärte või Skype’e või Kerli Kõivusid?

Me kõik teame seda vastust... Meist. Meist sõltub.

Meie teha on, et Eesti oleks väärt kaitsmist. Meie ehitada on selline riik kus tehtaks maailmatasemel asju kõikvõimalikes valdkondades.

Selleks lõime me üliõpilasesindusega eelmisel aastal „ole rohkem“ ideestiku. Ideoloogia, mille järgi õige tudeng ei ole mitte see, kes püüab vähimaga end kuidagi läbi vedada ja Rüütli tänaval õlut lürbib, vaid see kes annab endast kõik, et saada parimaks versiooniks iseendast.

Tänaseks on sel üleskutsel tekkinud muidugi hoopis teine väärtus. See ei ole oluline mitte ainult isiklikust perspektiivist, vaid see võib olla saanud meie vabaduse kõige paremaks garantiiks.

See ongi minu üleskutse teile. See on see, mida igaüks meist saab teha nende ohtude suhtes - olla rohkem! Panna kogu oma aeg, iga viimanegi hingetõmme sellesse. Mitte puhata loorberitel, ei riigi, ühiskonna ega üksiku Tartu Ülikooli üliõpilasena. Leida viise kuidas areneda, kuidas saada iga päev veidi paremaks ja seeläbi teha Eestit iga päev ka veidi paremaks, veidi ilusamaks, veidi targemaks, veidi väärtuslikumaks maailmale.

Me elame hirmuärataval ajal. Me elame hirmuäratavas maailmas. Kuid me oleme julged. Me oleme üles ehitanud oma riigi. Me oleme liitunud NATO ja Euroopa Liiduga. Ja me oleme täna siin, ajaloost läbihõngunud sammaste vahel, valmis vastu seisma neile ohtudele, valmis võitlema selle riigi ja selle vabaduse eest, mis meile nii raskelt kätte on tulnud. Me oleme selleks valmis. Aitäh.

Mis on kõige olulisem muutus, mis lähiaastatel lapsevanemate abil tuleks saavutada?

Vastavad Huvitava Kooli nõukoja liikmed

Maris Hellrand 
vabakutseline meediakonsultant

Kui valida üks lihtne asi, mida koolis saaks vanemate abiga muuta ja millel oleks suur mõju, siis võiks see olla õuesõpe. 

Kurb oli teise klassi poistega ilusate sügis-ilmade ajal toas istuda ja loodusõpetuse töövihiku piltide järgi puude nimetusi õppida. Samas on Eestiga sarnase kliimaga riikides –  Soomes, Rootsis, Norras – sadu lasteaedu ja algkoole, mis tegutsevad aasta läbi ainult õues. Nn metsakoolide liikumine on jõudnud suisa Jaapanisse ja Londoni kesklinna. Õuesõppe kasuks räägivad paljud uuringud, mis näitavad, et laste stressitase on madalam, keskendumisvõime kõrgem, motoorika parem ning ka akadeemilised oskused tugevamad. Rääkimata sellest, et digimaailma ahvatluste tõttu muutuvad lapsed vähem liikuvaks ja tubasemaks. 

Tavakooli õpetajale tundub aga mõte 25 algklassi lapsega päev otsa metsas mütata ebamugav ja hirmutav. Väidetakse, et lapsed ei ole sellega harjunud ja möllavad niisama või jooksevad laiali ja kaovad ära vms. Vaadates näiteks Rootsi Sgoksmulle koolide aastakümnete pikkuseid kogemusi on need hirmud põhjendamatud. Seega oleks minu ettepanek, et vanemad aitaksid kaasa näiteks ühe õuesõppe päeva läbiviimiseks iga nädal. See võib toimuda ka kesklinna pargis, kui päris metsa minna on keeruline. Materjale ja infot selle kohta, kuidas õues saab õppida kõiki aineid vähemalt algkooli õppekava ulatuses, leidub kuhjaga. Rääkige oma õpetajaga ja julgustage teda proovima!

Kersti Kaljulaid 
Euroopa Kontrolli-koja liige

Lapsevanemad peaksid palju aktiivsemalt kooli ümber koonduma ja moodustama kogukonna. Muidugi tähendaks see sagedasemat vanemate kaasamist otseses õppetöös – algklassides sobib väga hästi näiteks lugemishetk, kus lapsevanemad saavad oma lapsepõlve lemmikraamatuid klassile ette lugemas käia. Õuesõppesse saab kaasata enam kui 1-2 lapsevanemat, keda on vaja laste turvalisuse tagamiseks. Olgu koostööks kasvõi pisike lumesõda pärast tunde, aga olgu palju vanemaid ja kõigil tore. 

Klassi lapsevanemad lihtsalt peavad olema peaaegu sõbrad, et siis, kui kätte jõuavad keerulised teismeliseaastad, söandaks teistele kasvõi helistada, kui oma või mõne teise lapse käitumise üle tahaks nõu pidada.

Kooli lapsevanematel on vaja üksteist tunda, et aidata koolil koos areneda – niisiis on tore, kui kool ja vanemad võtavad ühiselt ette ka vaid vanemaile mõeldud üritusi – loenguid, ühissportimist, jõulu- ja lihavõttelaatasid või muud meeldivat. Tuttavatel inimestel tekib ikka ühise teema ümber palju ideid, kui nad on omavahel harjunud kokku saama. Niisiis on koolidel aktiivsetest ja reaalsetest, mitte vaid meililistidest koosnevatest vanemate suhtlusvõrgustikest kindlasti kasu ja abi. Sealt just tulebki palju ideid, mis kooli lähiaastatel põnevamaks saavad muuta.

Kristi Klaasmägi 
SA Noored Kooli tegevjuht

Vanemate eestvedamisel peavad kool ja kodu moodustama meeskonna, mis töötab sama eesmärgi – laste võimete välja arendamise ja rõõmsa, kõrgete eesmärkidega õppimise nimel. See tähendab lapsevanemate suuremal määral koolielus kaasa rääkimist, kooli visiooni eest vedamist ja selle nimel kaasa töötamist. Lapsevanematel on erinevad praktilised teadmised ja eluvaldkondade kogemus – see on suurepärane õppematerjal, mille abil teha õppimist huvitavamaks ja tähenduslikumaks. Lapsevanem saab kooli tunde andma tulles või klassi oma tööle või mujale õppima kutsudes reaalselt laste õpikogemustele kaasa aidata. Noored Kooli ja Tagasi Kooli algatuses osalenud inimeste kogemus on näidanud, et mida rohkem sa annad, seda rohkem ka vastu saad. Kõige suuremad võitjad on muidugi meie lapsed.

Heldur Meerits 
Audentese nõukogu esimees

Huvitav on selline kool, kuhu laps tahab hommikul rõõmsal meelel minna ja kus tal on terve päev tore, kasulik ja põnev olla. Kooli roll on tekitada lastes eluterve uudishimu ja avastusrõõm ning pakkuda keskkonda, kus lapsed saavad vastavalt oma eeldustele ja eripäradele areneda. Kuid haridus on palju laiem mõiste kui kooliprogramm. Kodu mõjutab laste väärtushinnanguid, suhtumisi, probleemilahenduse teid palju enam kui kool. Ja lapsevanemad eksivad, kui loodavad kasvatusmured kõik kooli kraesse lükata. 

Kooli ja lapsevanemate koostöö on viimase paarikümne aasta jooksul tohutult arenenud, kuid ideaalist oleme veel kaugel. Oleks vale, kui kooli suhtlemine lapsevanematega käiks vaid nõudlikus toonis. Kannatlik koostöö peaks viima ühiste arusaamadeni, kuidas meie lastest kasvaksid õnnelikud ja harmoonilised täiskasvanud.

Heidi Paabort 
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht

Lapsed õpivad eelkõige eeskujude ja isetegemise kaudu. Kui soovime, et meie lastest kasvaksid ühiskonnas aktiivsed ja enda elu juhtivad isiksused, on oluline, et ka nende vanemad oleksid aktiivsed, kaasavad, kaasa rääkivad ning enda ümber olevat keskkonda juhtivad. Eeskuju on nakkav ja selle kaudu tekib ka lapsel harjumus. Harjumus on aga tihti kogu meie igapäevase elu aluseks. Seega on lapsevanematel teatud mõttes kohustus olla aktiivsed, sest nii õpivad ka meie lapsed osalema ühiskondlikus elus, teades, et meil kõigil on õigus oma arvamuseks ning kaasa rääkimiseks (seda siis koolis, klassis, enda peres või kogukonnas).

Artikkel ilmus 1. septembril Postimehe vahel ilmunud haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud erilehes Huvitav Kool.

Pimedate ja vaegnägijate teater - hoopis teine tera

Täna õhtul on võimalik vaadata Tallinnas Kanalas (Kultuurikatlas) uue ja erilise teatri etendust – pimedate ja vaegnägijate teater Terateater mängib Indrek Hargla lugu «Roos ja lumekristall», mille on lavale seadnud Jaanika Juhanson. 

Terateatri avamine toimus kaks päeva tagasi, 31. augustil, mil esietendus «Roos ja lumekristall». Teater on aga loodud aasta aega tegutsenud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu teatriringi baasil ja eesmärk on pakkuda pimedatele ja vaegnägijatele võimalust end teatrivaldkonnas väljendada ja arendada.

«Roosis ja lumekristallis» naispeategelast mängiv Hedy Haavlaid on täiesti pime, Julia Kabanova eristab valgust ja mõningaid värve, Indrek Kaljumäe, Ahti Tomp, Katrin Margus ja Merle Koger on osalise nägemisvõimega. Lavastuses teeb kaasa ka PPÜ juhiabi Helen Künnap.

Et näitlejad on vaegnägijad, Jaanika Juhansoni sõnul tööd oluliselt keerulisemaks ei muutnud. Samas tunnistab lavastaja, et tema eripäraks on visuaalne mõtlemine. «Ka mu elu koosneb piltidest,» lausub Juhanson.

Terateatri üks eesmärk on muuta ühiskond erivajadustega inimeste suhtes tolerantsemaks ja teadlikumaks. Etendusi plaanitakse anda üle Eesti ja teemade osas enesele piire ei seata.

«Mitte pimedaid ei pea ühiskonda integreerima, vaid vastupidi – ühiskond tuleb nägevamaks muuta,» on Juhanson kindel. «Näiteks, millist restorani soovitaksid oma pimedale sõbrale kõikidest vanalinnas asuvatest?» viskab Juhanson õhku küsimuse. Sest vaegnägijatele on restoranis lisaks toidule olulised ka mööbel, lõhnad ja loomulikult erinevad hääled, alates kohviaparaadi surinast ja lõpetades inimeste saginaga.

Nii on ka Terateatri lavastustes tavapärasemast olulisemal kohal just helid ja hääled. Etenduse eel palutaksegi nägijatest vaatajatel uue kogemuse saamiseks silmad sulgeda ja mitte harjumuspärasel moel laval toimuvat jälgida.

«Mõeldud on sellele, et etendust saaksid vaadata nii nägijad kui ka pimedad. Pidime tekstiga palju tööd tegema, lisandusid mõningad sisemonoloogid ja tegelaste kirjeldused, aga ma pole kunagi ühtegi näidendit lavastanud, alati dramatiseerin. Ma ei oskagi teisiti,» ütleb Juhanson.

Esietendusel viibis ka «Roosi ja lumekristalli» autor Indrek Hargla, kes on lavastaja materjalivaliku üle pisut üllatunud. «See tekst on loodud ligi kümme aastat tagasi, siis ei olnud veel puutetundlikku tehnikat,» meenutab Hargla. «Jaanika tõi isegi Skype’i sisse. Ma mäletan, et raamatus sõitsid inimesed selle asemel teineteisega kohtuma. Ei tea, kas ma tänapäeval enam oskaksingi sellist lugu kirjutada.»

«Roos ja lumekristall» põhineb virtuaalmaailma ja reaalse igapäevase elukeskkonna kokkupuutel ning on tõukunud Hans Christian Anderseni muinasjutust «Lumekuninganna». Hargla lugu on fantaasiaküllane ning sealt ei puudu reaalsed inimesed ja igavikulised, kuid samas igapäevased teemad nagu õnn ja armastus, hool ja mõistmine. «Vaimustav! Ainult tekstil põhinev lugu sai lavateoseks,» on Hargla lavastusega rahul. 

Aga miks just Terateater? Jaanika Juhanson soovitab nime lahtimuukimiseks mõelda järgmistele kõnekäändudele ja väljenditele: «Pime kana leiab tera», «See on hoopis teine tera!», «kahe teraga mõõk», «üle noatera» ning «silmatera», «tarkusetera» «päevatera». 

Põlevkivi kompetentsikeskus soodustab väikeettevõtluse arengut

Põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk on kindel, et kompetentsikeskuse käivitamisega saab hoo sisse väikeettevõtlus ning suureneb ka inseneride järelkasv.

Põlevkivi kompetentsikeskuse loomise tähtsaim põhjus oli vajadus panustada senisest enam Ida-Virumaa põlevkivitööstuse valdkondliku oskusteabe arendamisse ja rakendamisse. Juhataja sõnul soodustab see omakorda nii väikeettevõtluse arengut kui kindlustab inseneride järelkasvu. «Lisaks nähti põlevkivisektoriga seotud osapoolte koostöö edendamisel ühe takistusena erapooletu eksperdi puudumist ning vajadust koordineerida edaspidist teadlaste ja ettevõtjate ühistegevust,» lisab Kalle Pirk projekti tausta selgitades.

Arvestades projekti kulukust, ei oleks ilma toetuseta kompetentsikeskuse rajamine nii hõlpsalt läinud. Samas oli vajadus tekkinud juba pikema aja vältel, selle järele väljendasid soovi nii TTÜ Virumaa Kolledž ise, põlevkivitööstuse ettevõtted, teadusasutused kui ka kohalikud omavalitsused.

Mahukas projekt aitab väikeettevõtluse arengule kaasa

Kompetentsikeskuse kogumaksumuseks on 3,6 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu saadakse veidi üle kolme miljoni euro. Ülejäänud osa katavad Tallinna Tehnikaülikool ja TTÜ Virumaa Kolledž oma eelarvest. Ligikaudu pool projekti kogumaksumusest on investeeritud tänapäevaste laborite väljaehitamisele ja sisustamisele.

Projekt sai toetust siseministeeriumi haldusalas olevast kompetentsikeskuste arendamise meetmest. Meedet viib ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul toetati projekti, kuna sellel on tähtis roll ettevõtluse arendamisel väljaspool Harju- ja Tartumaad.

Kompetentsikeskuse projekti abil on kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumisse võimalik hankida uued seadmed ning mõelda läbi edasised tegevused. Samuti on käivitatud ettevõtlussuunal inkubatsiooniteenus, korraldatud erinevaid üritusi, millest on osa võtnud ka üliõpilased ehk tulevased insenerid, kellele kompetentsikeskusest otseselt palju kasu on.

Lisaks mainib Kalle Pirk, et teadus- ja uuringusuunal on osaletud eksperdina laiemat huvi pakkuvate uurimistööde läbiviimisel, algatatud uusi projekte koostöös ettevõtetega, pakutud konsultatsiooniteenust ning tutvustatud Eesti põlevkivialast kompetentsi välisriikides. Teadlikkuse ja kommunikatsiooni suunal on aga tähtsündmuseks iga-aastase põlevkivikonverentsi korraldamine, lisaks antakse välja põlevkivi uudiskirja ning tehakse erialaseid seminare, õppereise ja praktilisi koolitusi.

Abi kogu Eestile

Tänu põlevkivile kui riigi rahvuslikule rikkusele on tagatud meie riigi energeetiline sõltumatus. Kalle Pirki sõnul on seetõttu tegu üle-eestilise tähtsusega projektiga. «Põlevkivi kompetentsikeskus on üks lüli struktuuris, mida nimetame põlevkivisektoriks ja selle arengusse panustamine on kahtlemata kasulik kogu meie riigile tervikuna.»

Lisaks on projekt regionaalselt tähtis mitmest aspektist. Esiteks on loodud alus toetamaks töökohtade tekkimist nii ettevõtluses kui teadus-arendusasutustes. Teiseks on tänu kompetentsikeskusele olemas sõltumatu valdkondlikku oskusteavet valdav asutus. Kolmandaks on keskusel oluline roll põlevkiviga seotud info jagaja ja teadlikkuse tõstjana inimeste seas.

Keskuse ettevõtlustegevused on suunatud piirkonna suurettevõtete tulevikuplaanide info koondamisele, kitsa valdkonna õigusteabe seire teenuse pakkumisele ja valdkondliku välisvõrgustiku loomisele. Kindlasti saab sellest kasu väikeettevõtlus põlevkivivaldkonnas, kasvatades ja koondades enamasti just Ida-Viru regioonis tegutsevate ettevõtete tegutsemisindu. Ilma põlevkivi kompetentsikeskuseta selliseid arenguid Ida-Virumaal tõenäoliselt ei toimuks.