Fotod: Saksamaa kättemaks, Fääri saared olid taas üllatamas

2016. aasta jalgpalli EM-valiksarjas läksid tänases keskses kohtumises vastamisi Saksamaa ja Poola. D-alagrupi mängus teenis koduväljakul 3:1 võidu Saksamaa. Sakslastele oli see ülimalt magusaks võiduks, kuna samale vastasele oli eelmisel aastal võõrsil jäädud 0:2 alla.

Skoori tegid Saksamaa ja Poola vahelises kohtumises vaid Müncheni Bayerni mängumehed. Võitjate poolel lõi kaks väravat Mario Götze (19. ja 82. minut) ja ühe Thomas Müller (12. minut). Külaliste ainsa tabamuse autoriks oli Robert Lewandowski (36. minut).

F-alagrupis oli taas üllatusele lähedal Fääri saarte meeskond. Lõpuks jäädi koduväljakul siiski Põhja-Iirimaale alla 1:3. Kohtumise avapoolaja järel oli veel seis 1:1, kuid 64. minutil saadeti teise kollase kaardi tõttu väljakult minema fäärlaste värava löönud Joan Simun Edmundsson ja seejärel lõidki külalised veel kaks väravat.

F-alagrupis sai võidurõõmu tunda ka Soome, kes alistas võõrsil Joel Pohjanpalo 75. minuti tabamusest Kreeka. Eelmisel suvel MM-finaalturniiril mänginud kreeklaste jaoks on käimas tõeliselt katastroofiline valiksari, kus seitsme matšiga on teenitud vaid kaks punkti. Seejuures on kaotatud kahel korral Fääri saartele.

Tänased mängud ja tabeliseisud:

D-alagrupp

7. mänguvoor: Gruusia – Šotimaa 1:0, Saksamaa – Poola 3:1, Gibraltar – Iirimaa 0:4.

Tabeliseis 7. vooru järel: 1. Saksamaa 16, 2. Poola 14, 3. Iirimaa 12, 4. Šotimaa 11, 5. Gruusia 6, 6. Gibraltar 0.

F-alagrupp

7. mänguvoor: Fääri saared – Põhja-Iirimaa 1:3, Kreeka – Soome 0:1, Ungari – Rumeenia 0:0.

Tabeliseis 7. vooru järel: 1. Põhja-Iirimaa 16, 2. Rumeenia 15 punkti, 3. Ungari 12, 4. Soome 7, 5. Fääri saared 6, 6. Kreeka 2.

I-alagrupp

7. mänguvoor: Taani – Albaania 0:0, Serbia – Armeenia 2:0.

Tabeliseis: 1. Portugal 12 punkti/5 mängu, 2. Taani 11/6, 3. Albaania 11/5, 4. Armeenia 1/6, 5. Serbia 1/6.

Eriline kolmapäev ja tippvormis jalgpallurid

Jalgpallikoondisel seisavad ees aasta kõige tähtsamad neli päeva. Täna kell 19 võõrustatakse Lillekülas Leedut ning teisipäeval minnakse Mariboris vastamisi Sloveeniaga. Meid rahuldab vaid kaks võitu ning kuus punkti, kuna ühe viigi või kaotuse korral muutuks pääs EM-finaalturniirile üsna lootusetuks.

Kõigepealt keskendume aga ülesande esimesele poolele – Leedu võitmisele. Kui kaitses on Magnus Pehrssoni juhitud Eesti koondis üldiselt häid etteasteid teinud, siis ründemäng on olnud ebastabiilsem ning vahele on tulnud mänge, kus pall jõuab ründetsooni harva. Seekord on aga kindlasti vaja väravat või väravaid. Kelle õlule see ülesanne jääb? Ilmselt alustab tipuründes Ats Purje, kes juuni alguses sõprusmängus Soomega kaks väravat lõi. Teda on valmis asendama Eesti meistriliiga suurim väravakütt Ingemar Teever.

Pehrsson kinnitas eilsel pressikonverentsil, et esmaspäeval kogunenud koondis jättis selja taha väga produktiivse nädala, kus heas vormis mehed tegid ka Pehrssoni ajastu parima treeningkorra. «Kolmapäevane treening oli koondise viimase pooleteise aasta parim. Tegelesime ründefaasiga ning ka sellega, mida teha palli kaotamise puhul. Mängijad on heas hoos ning tõeline luksus on olnud nendega töötada,» selgitas rahulolev Pehrsson.

Pehrsson kogub hoogu

Paistab, et Pehrsson hakkab koondise juhina oma elementi täielikult üles leidma, kuna ka juunis toimunud koondise laager oli rootslase sõnul tema ajastu parim. Nüüd astuti justkui veel üks samm edasi. Mis tegi selle kolmapäeva sedavõrd eriliseks?  «Ikka mängijad. Nagu ma juba varem olen öelnud, on meil koos parimad võimalikud mehed ning nad on tõesti heas vormis. Palliga mängides hakkavad asjad reaalselt juhtuma, näha on enesekindlust. Oleme mänguks valmis ja läheme kolme punkti järele.» Nüüd ei jää muud üle, kui hea vorm ja hea emotsioon Leedu vastu ära realiseerida.

Ründajatest on viimasel ajal klubi eest mängides parimat hoogu näidanud Sergei Zenjov, kes koondises alustab ilmselt paremal äärel. Aserbaidžaani klubiga Qabala Euroopa liigasse murdnud Zenjovi teravuse toel peaks Eesti suutma palli võimalikult kiiresti vastaste karistusala lähistele liigutada. Leedukate vastu peab olema agressiivne ning ründemäng peab olema enesekindel ja kohati ka sirgjooneline. Ülipikad rünnakud tavaliselt Eesti kasuks pole töötanud.

Keskväljal saab otsustavaks vajaliku ruumi tekitamine hetkel Poola kõrgliigas superhoos olevale Konstantin Vassiljevile. Tema kauglöögid, söödud ja ootamatud lahendused on kindlasti elemendid, milleks Leedu on viimase nädala jooksul spetsiaalselt valmistunud. Kui vastastel peaks korda minema Vassiljevi mäng tappa, siis võiks Eesti liigutada palli rohkem läbi äärte, kus kasuks võiksid tulla Zenjovi kiirus ja Lindpere kogemus.

Pehrssoni sõnul ei kavatse ta tavapäraselt ründavamalt mängima minna ning ka liigsest riskimisest ei soovinud ta rääkida. Siiski oli ta enesekindel, et heas vormis koondis suudab palliga otsustavalt tegutseda. «Me läheme alati ründavalt mängima. Kuna mängijad on heas vormis, siis suudetakse asju kiiremini teha ning seda ka ründefaasis. Meie ründajad suudavad väravaid lüüa,» ütles peatreener.

Üks tippvormis mehi koondises on iga nädal Norra kõrgliigas Stavangeri Vikingi eest mängiv Karol Mets. Kaitsva poolkaitsja sõnul ta võrreldes Floras oldud ajaga edasi arenenud. «Ma loodan küll, et olen nüüd harjunud kiirema tempoga mängima ning ka enesekindlus on kasvanud,» rääkis ta.

Leedulaste kurb seeria

Leedu koondisel jääb selja taha keeruline aeg – viimase seitsme mängu saldo on kuus kaotust ja üks viik. Viimati võideti eelmise aasta oktoobris toimunud mängus Eestit. «Treenerina on mul hea meel, et nende trend on veidi negatiivne, kuid sellele me hetkel ei keskendu,» sõnas Pehrsson.

Äärekaitsja Ken Kallaste sõnul tunnevad mängijad tabeliseisu vaadates küll võidukohustust, kuid liigselt riskida pole enne mängu plaanis. «Riske võtta? Eks see selgub mängu käigus. Taga tahame nulli hoida ja ees ära lüüa. Kui vaadata tabelit, siis meil on vaja kolme punkti,» ütles ta. «Trenne jälgides on näha, et poisid on isu täis. Meil on väga heas vormis ründefaasi mängijad, kes löövad trennis palju väravaid. Eesti on nii tugev meeskond, et homme (täna - toim) võtame selle mängu ära.»

 

Margus Hunt läheb saatusega silmitsi

Ameerika jalgpalluril Margus Hundil on täna tähtis päev. Pikalt vigastusega maadelnud Cincinnati Bengalsi äärekaitsja saab Eesti aja järgi kell 23 teada, kas mahub Bengalsi tänavuse hooaja 53-mehelisse põhikoosseisu või mitte.

Aprillis vigastas Hunt jõusaalis rassides selga ning tema hooajaeelne ettevalmistus jäi lünklikuks. Kui meeskond juuli viimastel päevadel treeninglaagriga alustas, siis pandi Karksi-Nuia mees vigastatute nimekirja ning esimeses hooajaeelses kontrollmängus Hunt kaasa teha ei saanudki. Järgmised kolm kohtumist käis Hunt väljakul, kuid tema esitustes puudus eriline sära.

Eesti aja järgi ööl vastu reedet võitis Bengals viimases kontrollmängus varumeeste toel 9:6 Indianapolis Coltsi. Hunt sai palju mänguaega ning statistikasse kogunes neli tackle’it ehk vastase ründaja peatamist.

Suve jooksul on Cincinnatis palju Hundi tuleviku üle arutatud. On spetsialiste, kelle arvates tuleks nn Hundi eksperiment kiiremas korras lõpetada, teised arvavad, et tema füüsilised eeldused on siiski nii tugevad, et ühe võimaluse peaks talle veel andma. Võrreldes eelmise suvega jäi eestlase esitus kontrollmängudes aga kahvatuks. Viimases kahes mängus heideti Hundile ette passiivsust, tujutust ja aeglast mõtlemist.

Septembri alguses kärbiti Benglasi meeskond 75 mehe peale, see tähendab, et täna õhtul saab hundipassi veel 12 mängijat. Pigem ennustatakse, et Hunt põhihooaja meeskonda ei mahu. Võib juhtuda, et endine kettaheitja liitub kümnemehelise Benglasi treeningrühmaga, kust oleks hooaja jooksul võimalus taas põhimeeskonda murda. Samas võib Cincinnatist välja jäänud eestlase endale värvata hoopis mõni konkurent.

Käivad ka jutud, et Hunt võidakse veel enne kella 23 välja vahetada. Nimelt on Minnesota Vikingsi peatreeneriks Hundi talenti austav Mike Zimmer, kes varem töötas Benglasi kaitseliini koordinaatorina. Just tema käe all alustas Hunt oma NFLi karjääri ning Zimmer on eestlases alati suurt potentsiaali näinud. Vastutasuks võiks Vikings saata Cincinnatisse wide receiver’i Cordarrelle Pattersoni, keda peetakse väga võimekaks meheks, kuid kes Minnesotas pole oma mängu leidnud. Just tema positsioonile oleks Benglasil tugevdust vaja.

Cincinnati Benglas kohtub põhihooaja avamängus 6. septembril Oaklandiga.

 

Täna algab – kõik on rivis, värinaid pole tunda

Eile õhtul astusid Eesti korvpallikoondise mängijad esimest korda EM-finaalturniiri alagrupimängude toimumispaigaks olevale Riga Arenale ja tegid seal pisut üle tunni kestnud treeningu. Tänahommikusest harjutuskorrast eestlased loobusid, sest juba kell 15.30 alustavad nad ülitähtsat heitlust Tšehhiga.

«Praegu pole veel erilist värinat tunda, selles mõttes on kõik hästi. Võib-olla tekib värin homme, kuid võib-olla seda ei tekigi,» sõnas Eesti koondise kapten Kristjan Kangur pärast harjutuskorda. Kerge värin oleks loomulik – kõik Eesti koondise 12 mängijat on EM-finaalturniiri debütandid. Viimati mängis Eesti sellisel turniiril 14 aastat tagasi ning mõistagi on vahepeal jõudnud vahetuda põlvkonna jagu mängijaid.

Võimalik, et Kanguril polegi aega ärevust tunda, sest tänase mängu eel on tema tervislik seisund üks peamisi küsimusi. Viimasel kontrollturniiril Horvaatias sai ta selja pihta valusa obaduse ning pärast seda polegi saanud täie jõuga treenida. Pärast eilset treeningutki tegi meeskonna arst Kalle Põder koos koondise raudvaraga mõned eriharjutused – kõik ikka selleks, et seljavalu käes vaevlev mees saaks täna ja ka järgmistes kohtumistes koondist aidata.

Kangur ise oli oma mängimisvõimaluste suhtes optimistlik. «Olen elus! Loomulikult võiks seisund olla parem – selg on kange –, kuid samas olen kogenud ka hullemat,» sõnas Kangur. «Usun, et saan kõikides mängudes osaleda ja teha seda nii palju, kui vaja.»

Eesti koondise treenerid on andnud Kangurile ja tema meeskonnakaaslastele Tšehhi meeskonna mängujoonisest detailse ülevaate. Kanguri hinnangul on tegemist ühtlaselt tugeva koosseisuga keerulise vastasega. «Neil on oma selged liidrid ja usun, et kogu meeskonnas on palju peidus,» hindas Kangur tšehhe. «Peame vihaselt panema ja kõvasti võitlema.»

Eesti koondise peatreener Tiit Sokk märkis, et Tšehhi sai kontrollmängudes häid võite, kuid samas on tegemist meeskonnaga, mille rünnak toetub selgelt kahe mehe – Tomaš Satoransky ja Jan Vesely õlule. «Tegime treeningutel meestele selgeks, kuidas nad mängivad ja kuidas nende elu võimalikult raskeks teha,» lausus ta. «Samas ei saa keskenduda ainult kahe mehe peale – nad kõik on võimelised panema.» Võimaliku musta hobusena pelgab ta kodustatud mängumeest Blake Schilbi, kes kontrollkohtumistes sai üllatavalt vähe mänguaega.  

Tšehhid ise on rääkinud, et neile meeldib kiire korvpall. Soku sõnul ei tähenda see aga, et nad tormaksid vaid kiirrünnakutesse. Eestlaste peatreeneri hinnangul hoiab nende mängujuht Satoransky platsil asju hästi kontrolli all.

«Esimesed minutid panevad palju paika,» rõhutas Sokk kohtumise alguse tähtsust. «Peame mängima stabiilselt – kontrollkohtumistes on see meil mõned korrad õnnestunud, kuid seekord on see eriti tähtis. Me pole meeskond, kes vastaseid üle viskab, pigem peame nad kaitses üle mängima.»

Sokk lisas, et võrreldes kontrollmängudega pole olulisi muudatusi tehtud. «Viimase hetke muudatused toovad tavaliselt paha… Peamine eesmärk on anda endast maksimum,» lausus ta.

Mõnes mõttes on eestlastel endast maksimumi anda lihtsam kui suursoosikutel. Kõiksugu spetsialistide ja kihlveokontorite ennustuste järgi pole Eesti koondise lootused kuigi suured.

«Meie jaoks on selline olukord isegi mugavam, äkki tuleb keegi meie vastu nii-öelda mütsiga lööma,» leidis tagamees Rain Veideman. «Samas on selge, et me pole siin ühegi meeskonna vastu soosikud, kuid kindlasti pole vahed ka väga suured.»

 

 

Eesti korvpall seljatas EMi reeglid

Korvpalli EM pole mingi suvaline üritus, kus osalevad meeskonnad ja nende tegemisi kajastavad ajakirjanikud saavad teha, mis pähe tuleb – kõik käib kindlate reeglite järgi. Ikkagi suurvõistlus.

Nii peaks olema asjad teoorias. Praktikas osutus aga Eesti delegatsioon rahvusvahelise alaliidu FIBA reeglitest tugevamaks. Nimelt on EMil reegel, et treeningute lõpp on meediale avatud – pooleteise tunni pikkuse treeningu viimased 15 minutit, ja kui harjutuskord kestab tund ja veerand, siis 10 viimast minutit. Lihtne ja mõistetav reegel, mis lubab meeskonnal segamatult harjutada ning ajakirjanikel anda uudiste järele janunevatele fännidele ülevaate meeskonna tegemistest.

Eile hommikul läksidki Eesti ajakirjanikud kell 11 lõppema pidava treeningu ajaks kohale, kuid oh üllatust – Eesti koondise juhtide käsul ajasid turvamehed ajakirjanikud välja ja keerasid sissepääsu takistamiseks ukse lukku. Reeglid võivad ju olla, kuid Eesti koondisele need ei kehti. Vähemalt eile ei kehtinud.

Eesti korvpalliliidu infojuht Aldo Maksimov põhjendas asjade sellist käiku info puudumisega. «Kuna ma pole akrediteeritud ajakirjanikuna, ei saatnud turniiri korraldajad mulle meedia käsiraamatut ning seepärast polnud me sellisest reeglist teadlikud,» selgitas Maksimov. «Kui palusin käsiraamatu endale saata, ei saanud ma seda kohe kätte, kuna enne Riiga sõitu viibisime teadlikult hotellis, kus polnud isegi internetti. Avastasin selle reegli alles eile (neljapäeva – toim) õhtul hilja. Suhtlesin kohe sellel teemal korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhiga, kuid lükkasime otsustamise hommikule. Kuna treening algas hommikul varakult, ei jõudnud me oma esialgset otsust muuta.»

Maksimovi sõnul tähendas esialgne otsus seda, et koondise juhtide arvates polnud mõtet mõlema treeningu lõppu ajakirjanikele avada.  

Tšehhi — osaliselt tundmatu suurus

Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniiri avavastane Tšehhi teab nagu meiegi, et ühtlases D-grupis on esimene mäng ülioluline. Saad kohe võidu kirja, on edasiseks korralik tõuge antud, kaotuse korral tuju kuigi hea pole. Eriti peaks see kehtima tšehhide kohta, kes on Eestiga kohtudes ikkagi favoriidiseisuses. Postimees tegi juttu Tšehhi kolmest eeldatavast põhitegijast kahega – Jan Vesely ja Blake Schilbiga – ja nemad jäid esimese kohtumise eel tagasihoidlikuks.

Omal ajal üheks Euroopa andekaimaks noormängijaks peetud 213 cm pikkune Vesely polnud Eesti stiiliga veel hästi kursis, aga mainis meie ohtlikke kaugviskajaid. «Kindlasti peame nendeks valmistuma ja kui mäng käes on, siis viskajateks valmis olema. Meie eelistest ja taktikast ma rääkida ei tahaks, eks mäng näitab. Ma ei saa öelda, et me oleme Eesti vastu favoriidid, ja tegelikult siin turniiril favoriite polegi,» ütles ta.

Tšehhid rõhuvad aga kiirusele ja atleetlikkusele. Lisaks tsentri positsiooni täitvale Veselyle ja ääremängijale Schilbile määrab tiimi näo kahemeetrine mängujuht Tomaš Satoransky, kes lõpetas muljetavaldava hooaja Barcelona ridades. Pikkuse poolest võib teda võrrelda möödunud kümnendi sihvakate Euroopa mängujuhtidega, nagu Theodoras Papaloukas ja Zoran Planiniciga. Nende legendide platsinägemise ja tarkuseni Satoransky ei küüni, aga teeb selle osaliselt tasa võimsate kehaliste eeldustega – tegemist on kahekordse Hispaania liiga pealtpanekuvõistluse tšempioniga.

Pealegi on vastastel selleks EMiks lisakäik osava ameeriklase Schilbi näol, kelle naine on tšehhitar ja kes otsustas oma tuleviku uue kodumaaga siduda. Tšehhi passi sai ta kätte alles kuu aega tagasi. Nagu märkis Eesti peatreener Tiit Sokk, sai ta kontrollkohtumistes platsile kahtlaselt vähe ja võib-olla hoidiski Tšehhi peatreener Ronen Ginzburg ohtlikku relva saladuses.

«Mul pole tegelikult suur aimu, mis vahe on Tšehhil koos minuga ja varem. Olen tiimiga koos olnud vaid alates sõprusmängudest ja meil on väga ühtlane meeskond. Treenerid on lühikese ajaga suutnud tiimis luua väga hea keemia ja nüüd peame seda kõike testima hakkama,» ütles ta diplomaatiliselt.

Tšehhi koosseisus pole ühtegi puhast keskmängijat ja seega peaks nad suutma oma kiiret mängu ellu viia. Viimasena jäeti koondisest välja 217 cm pikkune koljat Ondrej Balvin, mis oli paras üllatus, sest vaid 22-aastasena hinnati teda üheks Tšehhi tõusvaks täheks. Hoolimata tõelise tsentri puudumisest uskus Schilb, et korvi all hätta ei jääda ja Vesely teeb oma liikuvuse ja kõrge lennuga vastaste elu kibedaks.

Kontrollkohtumised läbiti kahe võidu ja seitsme kaotusega, aga see ei näita muidugi Tšehhi nõrkust. Nagu märkis Eesti abitreener Alar Varrak, heideldi viimati Zaragozas Hispaaniaga nii mehiselt, et väljakul tundus olevat kaks sama klassiga meeskonda. Lahing algab kell 15.30.

 

Kast:

Korvpall

Tšehhi koondis EMil

Mängujuhid: Tomaš Satoransky (201 cm), Jakub Širina (185). Viskavad tagamängijad: Jiri Welsch (200), David Jelinek (195), Vojtech Hruban (200). Väikesed ääred: Blake Schilb (198), Pavel Pumprla (197). Korvialused mängijad: Jan Vesely (213), Petr Benda (204), Luboš Barton (202), Pavel Houska (203), Patrick Auda (206).

 

Kontaveit kohtub US Openil järgmisena Williamsiga

US Openi tenniseturniiril 16 parema sekka jõudnud Anett Kontaveit (WTA 152.) läheb kaheksandikfinaalis vastamisi nüüd kogenud ameeriklanna Venus Williamsiga.

35-aastane Williams on US Openi karjääri jooksul võitnud kahel korral, ameeriklanna võitis kodupubliku ees 2000. ja 2001. aastal.

Käimasolevaks turniiriks 23. asetuse saanud Williams alistas viimati 6:3, 6:4 Šveitsi esindaja Belinda Bencici, kellel oli turniiriks 12. paigutus.

19-aastane Kontaveit ja 35-aastane Williams ei ole seni omavahel varasemalt kohtunud. Selle duelli võitjat ootab veerandfinaalis suure tõenäosusega maailma esireket Serena Williams.

Võidukas Kontaveit: jäin oma mänguga väga rahule

US Openi tenniseturniiril kolmandas ringis 6:2, 3:6, 6:0 ameeriklannast Madison Brengle'ist jagu saanud ning esmakordselt suure slämmi turniiril teise mängudenädalani jõudnud Anett Kontaveit ütles pärast mängu, et esimest korda suurturniiril nii kaugele pääsemine valmistab talle suurt rõõmu.

«Tõepoolest, ma pole varem kunagi nii kaugele jõudnud, vähemalt mitte täiskasvanute seas,» ütles Kontaveit, kes mängis kolm aastat tagasi US Openi noorteturniiri finaalis. «Väga eriline tunne, suur tänu kõigile toetamast! Püüdsin olla agressiivne ja see toimis. Olen väga õnnelik selle üle, kuidas mängisin, ning edasipääsu üle,» lausus Kontaveit pärast kohtumist platsil antud kiirintervjuus.

16 parema seas läheb Kontaveit vastamisi endise maailma esireketi, praegu edetabelis 23. kohal oleva ameeriklanna Venus Williamsiga.

Võimas mäng: Kontaveit jõudis US Openil kaheksandikfinaali!

US Openi tenniseturniiril jätkab suurepäraseid esitusi Anett Kontaveit (WTA 152.), kes alistas kolmandas ringis 6:2, 3:6, 6:0 ameeriklanna Madison Brengle’i ja pääses kaheksandikfinaali.

Enne käimasolevat turniiri ei olnud Kontaveit karjääri jooksul võitnud ühtegi matši suure slämmi turniiril, kuid nüüd on eestlanna võitnud US Openil juba kolm kohtumist järjest!

Tänane kohtumine kestis üks tund ja 24 minutit. Kontaveit lõi kohtumises kuus serviässa ning Brengle kaks. Topeltvigu tegi eestlanna kaks ning ameeriklanna viis. Kokku võitis Kontaveit 88 ja Brengle 66 pallivahetust.

Mängu käik:

Kontaveit - Brengle

-

Esimene kohtumine Grandstandi nime kandval areenil on lõppenud. Mladenovic alistas 6:2, 6:3 Kasatkina

-

Praeguseks on enda mänguga alustanud ka Tsonga ning Stahhovski. Nende kohtumise järel tulevad väljakule Kontaveit ja Brengle

-

Tsonga on asunud kohtumist 6:3, 7:5 juhtima.

-

Tsonga võidab ka kolmanda seti, Tsonga võidunumbriteks on 6:3, 7:5, 6:2

-

Peagi on väljakule tulemas ka Kontaveit ning Brengle

-

Mängijad on tulnud sooja tegema!

-

Brengle alustab servimist

0:1

Brengle võidab enda servigeimi

1:1

Kontaveit võidab samuti enda servigeimi

-

Matši kolmandas geimi käib tihe heitlus

1:2

Kontaveit saab küll paar geimpalli, kuid lõpuks võidab ameeriklanna enda servigeimi

2:2

Kontaveit on enda servil kindel ja viigistab taas seisu

-

Brengle servil on käimas taas tasavägine heitlus, 30:30

-

Kontaveit asub 40:30 juhtima

3:2

Kontaveit murrab ameeriklanna servigeimi!

-

Brengle asub Kontaveidi servil juhtima, kuid seejärel võtab eestlanna kolm punkti järjest, seis Kontaveidile 40:15

4:2

Kontaveit võidab enda servigeimi

-

Kontaveit asub ameeriklanna servil 30:15 juhtima

-

40:15 Kontaveidile

5:2

Kontaveid murrab taas Brengle servigeimi

-

Kontaveidi servil on seis 15:15

-

Kontaveit asub 30:15 juhtima

-

40:15 eestlannale

-

40:30

6:2

Kontaveit võidab esimese seti!

-

Teises setis alustab servimist Brengle

1:0

Kontaveit murrab kohe alustuseks vastase servigeimi

-

Kontaveidi servil on seis 30:30

1:1

Brengle murrab Kontaveidi servigeimi

-

Kontaveit asub ameeriklanna servil 40:0 juhtima

-

Brengle võtab kaks punkti tagasi, 40:30 eestlannale

2:1

Kontaveit murrab siiski Brengle servigeimi

-

Kontaveit asub enda servigeimil 15:0 juhtima

-

30:30

2:2

Brengle murrab siiski eestlanna servigeimi

-

Brengle asub enda servil kiirelt 40:0 juhtima

-

40:30 Kontaveit saab lähemale

2:3

Brengle võidab siiski enda servigeimi

-

Kontaveit asub enda servil 15:0 juhtima

-

Brengle võidab kolm punkti järjest ja asub 40:15 juhtima

-

Kontaveit suudab seisu viigistada, 40:40

-

Kontaveidile edu

3:3

Kontaveit võidab enda servigeimi

-

Brengle servil on seis 40:30 ameeriklannale

-

40:40

3:4

Brengle võidab enda servigeimi

-

Brengle asub Kontaveidi servil 30:15 juhtima

-

40:40

-

Kontaveidil edu

-

40:40

-

Kontaveidi edu

-

40:40

-

Brengle edu

-

40:40

3:5

Brengle murrab siiski eestlanna servigeimi

-

Kontaveit asub Brengle servil 40:15 juhtima

-

Kontaveit annab kahjuks edu käest

3:6

Brengle võidab enda servigeimi ja sellega ka teise seti!

-

Võitja selgitab kolmas sett!

-

Kontaveidi servil on seis 30:30

1:0

Kontaveit võidab enda servigeimi

-

Kontaveit juhib Brengle servil 40:15

2:0

Kontaveit murrab Brengle servigeimi

-

Kontaveit asub enda servil 30:0 juhtima

-

40:0 Kontaveidile

3:0

Kontaveit võidab enda servigeimi

-

Kontaveit juhib Brengle servil 40:15

-

40:30

4:0

Kontaveit murrab taas vastase servigeimi

5:0

Kontaveit võidab kiirelt ka enda servigeimi

-

Kontaveit asub vastase servigeimil 15:0 juhtima

6:0

Kontaveit võidab kolmanda seti nulliga ja pääseb US Openil neljandasse ringi ehk 16 parema sekka!

Kontaveidi ja Brengle’i vaheline matš peetakse Grandstandi nime kandva suuruselt kolmanda väljaku kolmanda mänguna. Esimene kohtumine sellel väljakul algab Eesti aja järgi kell 18.00. Esimesena on sellel platsil kavas naiste kolmanda ringi matš Daria Kasatkina ja Kristina Mladenovici vahel ja seejärel meeste kolmanda ringi kohtumine Jo-Wilfried Tsonga ja Sergei Stahhovski vahel.

Kontaveit ja Brengle on seni omavahel kohtunud ühe korra, kui eelmisel aastal Nottinghamis toimunud turniiril alistas eestlanna vastase pääsu eest 16 parema sekka 6:1, 6:2.

25-aastane Brengle teeb sarnaselt Kontaveidile enda karjääri parimat US Openi turniiri. Suure slämmi turniiridel on tal seni kõige paremini läinud käimasoleva aasta Austraalia lahtistel, kus ta jõudis neljandasse ringi.

Selle duelli võitjat ootab järgmises ringis ees šveitslanna Belinda Bencic või ameeriklanna Venus Williams. Esimesel on turniiriks 12. ja teisel 23. asetus.

Madison Brengle US Openil. Foto: SCANPIX

 

Graafik: vaata Eesti ja Leedu jalgpallikoondiste eeldatavaid algkoosseise

Eesti jalgpallikoondis kohtub homme kell 19.00 Lilleküla staadionil EM-valikmängus Leedu koondisega. Postimehe ennustuse kohaselt alustab Eesti koondise väravavahina homme mängu Mihkel Aksalu.

Kaitseliini moodustavad eeldatavalt Ken Kallaste (vasakult), Ragnar Klavan, Enar Jääger ja Taijo Teniste. Kaitsvate poolkaitsjatena peaksid väljakule tulema Aleksandr Dmitrijev ja Karol Mets. Äärepoolkaitsjate kohad võtavad arvatavasti sisse Joel Lindpere ja Sergei Zenjov. Ülemise poolkaitsjana on väljakule oodata Konstantin Vassiljevit ja ründajana Ats Purjet.

Nõmme Kalju koduareeni ebapiisav valgustus tõi kaasa muudatusi

Seoses ebapiisava kunstvalgustusega Nõmme Kalju koduareenil Hiiu staadionil viidi Eesti jalgpallimeistrivõistluste mängukalendrisse sisse mitu muudatust.

«Hooaja kalendrit koostades oli probleem teada, kuid kuni oli võimalus, et valgustus saab korda, siis ootasime mänguaja muudatusega,» selgitas jalgpalliliidu peadirektor Tõnu Sirel.

«Kolmapäeval toimus meie tellimusel AS KH Energia-Konsult poolt Hiiu staadioni valgustugevuse mõõtmine (tulemused lisatud), mis näitas, et valgustus on ebaühtlane ja madal. Koduklubi Nõmme Kalju oli seda meelt, et sellise valgustusega ei saa Premium liiga kohtumisi pidada ja samasugune on ka meie hinnang,» lisas Sirel.

Muudatused:

XXIX voor

Teisipäev, 15. september kell 17:45 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora, Hiiu kunstmurustaadion (oli kell 19:00)

XXX voor

Laupäev, 19. september kell 14:00 Nõmme Kalju FC – Talliinna FC Infonet, Hiiu kunstmurustaadion (oli kell 19:00)

XXXII voor

Laupäev, 3. oktoober kell 14:00 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond, Hiiu kunstmuruväljak (oli 19:00)

XXXIV voor

Reede, 23. oktoober kell 19:00 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev, Tartu Tamme staadion (oli 24.10 kell 14:00)

Laupäev, 24. oktoober kell 14:00 Nõmme Kalju FC – Narva JK Trans, Hiiu kunstmurustaadion (oli 23.10 kell 19:00)

XXXV voor

Pühapäev, 1. november kell 14:00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka, Hiiu kunstmurustaadion (oli 30.10 kell 19:00)

Fabio Aru jätkab Vueltal liidrina

Jalgratturite mitmepäevasõidul Vuelta hoiab 13. etapi järel jätkuvalt liidrikohta Astana ridades sõitev Fabio Aru. Teisel positsioonil on Joaquin Rodriguez (+0.27) ja kolmas Tom Dumolin (+0.30).

Tänase 178 km pikkuse etapi võitis Nelson Oliveira, kes edestas ühe minutiga Julien Simoni ja Nicolas Roche’i.

13. etapp:

1. Nelson Oliveira (Lampre-Merida)

2. Julien Simon (Cofidis) +1.00

3. Nicolas Roche (Team Sky) +1.00

4. Sylvain Chavanel (IAM Cycling) +1.00

5. Jose Joaquin Rojas Gil (Movistar) +1.00

6. Rinaldo Nocentini (Ag2r) +1.00

Üldarvestus 13. etapi järel:

1. Fabio Aru (Astana)

2. Joaquin Rodriguez (Katjuša) +0.27

3. Tom Dumolin (Team Giant) +0.30

4. Rafal Majka (Tinkoff-Saxo) +1.28

5. Johan Esteban Chaves (Orica GreenEDGE) +1.29

6. Alejandro Valverde (Movistar) +1.52

Leedu peatreener: Eesti tugevuseks on meeskonnamäng

Homme Lillekülas Eestiga kohtuva Leedu jalgpallikoondise peatreeneri Igoris Pankratjevase sõnul on Eesti koondise peamiseks tugevuseks meeskonnamäng.

«Tuleb keeruline mäng raske vastasega,» ütles Leedu peatreener. «Eesti on pikalt kokku mänginud koondis, kelle tugevuseks on meeskonnamäng. Teil on küll paar võtmemängijat, kuid kõik mehed tunnetavad üksteist hästi.»

Möödunud aasta oktoobris toimunud EM-valikmängus kaotas Eesti võõrsil Leedule 0:1. «Selle ajaga pole Eesti palju muutunud. Agressiivne ja kompaktne koondis, kes suudab ka rünnata. Oleme vastaste mängu piisavalt analüüsinud ning teame Eesti nõrku kohti,» ütles Pankratjevas.

Oktoobris eestlaste võrku sahistanud Saulius Mikoliunase sõnul saab otsustavaks see, kes rohkem võita tahab. «Peaks tulema võrdne mäng, kus võidab näljasem meeskond,» ütles koos Artur Kotenkoga Valgevenes Saligorski Šahtjoris profileiba teeniv mees. «Eks me Kotenkoga lõõpisime ka. Tema arvates võidab Eesti, mina vaidlesin aga vastu. Otsustavaks saavad pühendumus ja võidunälg.»

Eesti ja Leedu mäng algab laupäev kell 19 Lilleküla staadionil.

Karoliine Loit saavutas rahvusvahelisel epeeturniiril 2. koha

Peterburis toimunud rahvusvahelisel naiskadettide epeeturniiril «Anitškovi Palee» saavutas Karoliine Loit (Tallinna Mõõk) 163 osaleja seas 2. koha.

Poolfinaalis alistas Loit venelanna Manana Saumova torgetega 14:12, kuid finaalis tuli vastu võtta 8:15 kaotus teiselt Venemaa esindajalt Aleksandra Neverdinovalt.

Ülejäänud Eesti vehklejatest jõudsid 64 parema hulka Andra Talen, Jelizaveta Kuznetsova, Carmen-Lii Targamaa, Zinaida Smõtskova ja Sandra Skoblov. Alika Tarakanova piirdus eelringiga ja oli kokkuvõttes 149.

Rootsi kroonprintsess Victoria ootab teist last

Rootsi kuningakoda kinnitas, et nende pere saab juurdekasvu.

Palee teatas täna, et kroonprintsess Victoria ootab oma teist last, vahendab People. 

38-aastase Victoria ja abikaasa Danieli peres kasvab juba kolmeaastane tütar Estelle.

«Nemad kuninglikud kõrgused kroonprintsess Victoria ja prints Daniel teatavad rõõmuga, et kroonprintsess ootab nende teist last,» kuulutas palee rõõmusõnumit sotsiaalmeedias. «Laps peaks sündima 2016. aasta märtsis. Kuningliku paari avalike ürituste graafikus pole enne sügist muudatusi plaanis.»

 

Eesti parim naisvõrkpallur vahetab koduklubi

Eesti naiste võrkpallikoondise nurgaründaja Anu Ennok vahetab koduklubi, siirdudes Soomest Šveitsi liigasse.

Viimastel aastatel Eesti parimaks mängijaks valitud Ennok pallis viimased kolm aastat Soome tugevaimas naiskonnas Salo LP Viestis, kus sai eelmisel hooajal ka Meistrite liiga kogemuse.

«Tahtsin vaheldust, sai kolm aastat oldud ka Soomes, tekkis teatud väsimus,» sõnas võrkpallur, kes on juba kolm nädalat uue klubi Sm'Aesch Pfeffingeni juures treeninud ja hindab naiskonna taset korralikuks. Lisaks eestlannale on välismängijatest tiimis neli brasiillannat ja üks lätlanna.

«Klubi tahab liigas medalit võita, peale leegionäride on meil noored ja andekad kohalikud mängijad. Neid peab liigamängudes väljakul olema vähemalt kaks,» ütleb ta. «Trennid kestavad kaua – tavaliselt kaks ja pool tundi ja on raskemad ja huvitavamad kui Soomes. Treener on väga detailne, mängijatega tegeletakse positsioonide kauba, analüüsitakse palju,» räägib Ennok.

Lisaks koduliigale osaleb klubi ka CEV Challenge Cupi sarjas. «Sealt saab veel korralikke mänge juurde,» on sportlane rahul.

Tiit Sokk homsest vastasest: neid hinnati üllatajateks

Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk rääkis homse EM-finaalturniiri avamängu eel, et eestlastele vastu tulevaid tšehhe on peetakse algava turniiri üheks üllatusmeeskonnaks. Ka Soku sõnul on tegemist hea võistkonnaga, kelle ridades on mitmeid häid mehi.

Vaata videost, mida Sokk homse kohtumise eel veel rääkis.

Selgus näosaate neljas osaleja

TV3 hittsaate «Su nägu kõlab tuttavalt» neljas osaleja on laulja Rolf Roosalu.

 

Näosaate kaheksast osalejast on tänaseks avalikustatud veel Sepo Seeman, Saara Kadak ja Juss Haasma.

«Su nägu kõlab tuttavalt» neljanda hooaja juht on Märt Avandi, kohtuniketrios jätkavad Tanja Mihhailova, Andrus Vaarik ja Olav Osolin. 

Postimees korvpalli EMil: Leedu koomik ja lätlased ootavad omadelt kõrgeid kohti, Eestit ei kardeta

Eesti korvpallikoondis alustab homme mänge Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, kui vastamisi minnakse Tšehhiga. Eesti mängib alagrupiturniiri teatavasti Riias, kus lisaks kohtutakse võõrustajate, Belgia, Ukraina ja Leedu koondistega. Postimees käis täna Riia tänavatel ja vestles kohalikega, et teada saada, kui palju linnas toimuva suurvõistlusega kursis ollakse, millised ootused neil oma meeskonnale on ja mida arvatakse Eesti korvpallist.

Tänavaküsitlus Riia EMil. Aivars.

Esimesena räägime Aivarsiga, kel homseks mänguks pilet olemas. «Lähen homme Läti mängu Belgiaga vaatama. Usun, et saame kindla võidu,» sõnab mees. «Finaalturniir on Läti jaoks suur sündmus, kõik mu sõbrad lähevad mängudele. Eesmärgiks on alagrupist edasi pääseda. Eesti korvpallist ma palju ei tea, usun, et saame ka teie koondisest suuremate probleemideta jagu,» usub ta Läti edusse.

Küsimuse peale, kas jäähoki kõrval Lätis ka korvpallile publikut jagub, vastab ta: «On hoki aeg ja on korvpalli aeg, ütleksin, et mõlemad on populaarsed.»

Seejärel kõnetame viit-kuut inimest, ent keegi neist ei soostu intervjuud andma, kes pelgab fotokaamerat, kes diktofoni. Lõpuks soostub rääkima leedukas Paulus, kes ametilt koomik. Koomik või mitte, korvpalli kohta on igal leedukal midagi öelda. Paulus on Riias samuti mänge vaatamas, et nende ainetel hiljem ka mõned sketšid teha.

Tänavaküsitlus Riia EMil. Paulus.

«Meil Leedus on ootuste osas kõik väga lihtne – alagrupimänge peetakse pelgalt formaalsuseks, õige turniir algab Prantsusmaal ja alla kulla fännid meeskonnalt ei oota,» sõnab ta.

Eesti korvpalli kohta oskab Paulus öelda vaid ühe nime – Siim-Sander Vene. «Teda tean muidugi, mängib juba aastaid Žalgirises ja selle klubi toetajad on viimastel hooaegadel temast ka rohkem lugu hakanud pidama, ta on tegijaks saanud,» räägib Paulus, kes ise on Kaunase klubi suurima koduse rivaali Vilniuse Lietuvos rytase fänn.

Tänavaküsitlus Riia EMil. Reinars.

Seejärel põiklevad mitmed lätlased meie küsimuste eest taas eemale, ent lõpuks leidub ka üksikuid julgemaid. End suureks korvpallisõbraks nimetav Reinars loodab, et oma meeskond võtab EMi kõige kirkama autasu. «Vaatan mänge teleri vahendusel. Lätlased on üsna korvpallihull rahvas, seega on sellise turniiri korraldusõiguse saamine suur asi,» ütleb ta. «Eesti on kindlasti korralik vastane, ent kokkuvõttes loodan, et suudame korrata 1935. aasta saavutust,» vihjab ta tol aastal võidetud EMi kullale. Hoki ja korvpalli populaarsuse kohta ütleb Reinars, et jäähoki on korvpallist siiski tunduvalt populaarsem.

Viimasena nõustub meiega Riia olümpiakeskuse juures rääkima Liana, kes on teel saalihoki trenni. «Ma isiklikult pole suur korvpallifänn, ent olen EMi toimumisega muidugi kursis. Tean, et Riiga tulevad tuhanded Eesti ja Leedu fännid. Meediakajastus on Lätis suur, meenutatakse vanu mänge ja rahva ootused on suured,» ütleb ta.

Tänavaküsitlus Riia EMil.Liana

 

Postimees korvpalli EMil: eestlaste homsed vastased on lahinguks valmis

Eesti korvpallikoondis peab homme EM-finaalturniiril enda esimese kohtumise, kui Riga Arenal minnakse vastamisi Tšehhiga. Kohtumine algab kell 15.30. Kui Eesti koondis harjutas täna ühtul homses mängupaigas, siis heatujulised tšehhid viisid enda harjutuskorra läbi väiksemas saalis.

Arvutipoodi pidanud kelm mõisteti süüdi

Eile jõustus Tartu maakohtu otsus, mis mõistis Siim Ruga ja tema ettevõtte süüdi ohtrates kelmustes, meest karistati kolmeaastase tingimisi vabadusekaotusega.

Süüdistuse kohaselt postitas Siim Ruga (26) oma ettevõtte OÜ Computech veebilehel kuulutuse arvutite ja arvutitehnika müügi kohta. Kriminaalasja kohtueelset menetlust läbiviinud lõuna prefektuur tuvastas 13 kannatanut, kes esitasid arvutipoele tellimuse ja kandsid selle eest ka raha ettevõttele üle, kuid jäid lõpuks ilma nii rahast kui tellitud kaubast.

Kannatanute hulgas oli nii era- kui ka juriidilisi isikuid – juriidilisi mõnevõrra isegi rohkem – ning kuriteod pandi toime 2013. aasta juunist kuni septembri alguseni. Summad, mis Ruga kannatanutelt välja pettis, jäid vahemikku 224 kuni 1736 eurot. Ligi pooltel juhtumitel oli kannatanute jaoks tegemist 1000 euro suuruste väljaminekutega.

Hoiatused avalikes foorumites

Hoiatusi Ruga ja tema ettevõtte kohta leidis avalikest foorumitest juba 2013. aasta juulist. Näiteks Hinnavaatluse foorumis kirjeldavad mitmed pettasaanud oma juhtumeid.

«Telefonile ei vasta, emailidele ei vasta, skypes ei vasta,» kirjeldas 23. juulil üks petta saanutest, kuidas ta tahtis osta äiale iPhone’i ja endale iPad’i, kuid jäi ilma nii seadmetest kui ka neile kulutatud rahast. «Olen ka mina üks järjekordne ohver, kelle Siim Ruga ja ettevõte Computech üle lasi – hetkel seis selline, et pole kaupa, pole raha!» tähendas teine 5. augustil.

Lisaks eelnevale süüdistati Ruga’t selles, et ta sõlmis oma ettevõtte esindajana vähemalt kahel korral laenulepingu, mille tulemusel pettis mees ettevõtte kasuks välja 22 000 eurot. Ruga lähedased said võetud laenudest, mida nad pidid käendama, teada alles siis, kui neile saadeti teatised võlgnevuse kohta. Ruga oli võltsinud laenude saamiseks nende digiallkirju.

Ka esitati mehele süüdistus selles, et ta omastas sõiduauto 2013. aasta lõpus Kia Ceed väärtusega 6600 eurot, mille ta müüs edasi selleks müügilepingut võltsides ja hiljem omastas müügist saadud sularaha – 5000 eurot.

Pääses tingimisi vabadusekaotusega

Oma 18. augusti otsusega mõistis Tartu maakohus nii Siim Ruga kui OÜ Computech süüdi ja määras neile järgmised karistused. OÜ Computech sai rahalise karistuse summas 10 000 eurot, mis tuleb tasuda maksu- ja tolliametile käimasoleva aasta 3. oktoobriks. Lisaks rahuldas kohus ka juhtumi käigus esitatud tsiviilhagid, mis olid kokku summas 10 592 eurot.

Siim Ruga ise sai liitkarituseks kolm aastat vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta kolme-aastase katseaja jooksul uut kuritegu toime ei pane ja täidab kontrollnõudeid. Viimaste hulka kuulub näiteks kohtu määratud alalises elukohas elamine ja allumine kriminaalhooldaja kontrollile, sealhulgas igasugustes küsimustes, mis puudutab kodust või Eestist lahkumist.

Tuleb kohe politseisse pöörduda

«Virtuaalmaailmas toime pandud kuritegude puhul ei pöördu kannatanu reeglina koheselt politseisse,» märkis juhtumi kohtueelset menetlust juhtinud lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg. Tema sõnul on sellistel juhtudel väga tavapärane, et kõigepealt üritab kannatanud iseseisvalt probleemi lahendada, otsides esmalt libamüüjaga kontakti. «Kuid nagu näitab kohtupraktika ei too see tihti oodatavat tulemust, alles siis pöördutakse politseisse,» nentis ta.

Selliseid kelmusi toime panevad inimesed aga tavaliselt panustavadki, kuna siis, kui politseisse pöördutakse, on kannatanute ring, keda petetakse, läinud märksa suuremaks. «Ka selle kriminaalasjaga seotud esimesed tellimused, mis jäid täitmata, olid tehtud juunis, aga teated võimalike kelmuste kohta hakkasid politseisse laekuma alles augustis,» sõnas abiprokurör.

Nii soovitab Kilk igasuguste sarnast laadi tehingute puhul teha alati enne ostma asumist teha erinevate suhtlus- ja müügiportaalide vahendusel ettevõtte taustauuring, et veenduda selle usaldusväärsuses.

Postimees korvpalli EMil: eestlased tutvumas homse mängupaigaga

Eesti korvpallikoondis peab homme EM-finaalturniiril enda esimese kohtumise, kui Riga Arenal minnakse vastamisi Tšehhiga. Kohtumine algab kell 15.30. Täna õhtul said eestlased veel homse mängupaigaga tutvuda.

 

Postimees korvpalli EMil: Tšehhi suurim staar kardab Eesti viskajaid

Eesti korvpallikoondis alustab EM-finaalturniiri D-grupi kohtumisi homme kell 15.30 Tšehhiga. Tšehhide suurim staar Jan Vesely ütles pärast tänaõhtust treeningut, et Eesti ohtlikke kaugviskajaid tuleb kindlasti hoolega valvata.

«Jah, kindlasti peame nendeks valmistuma ja kui mäng käes on, siis viskajateks valmis olema. Meie eelistest ja taktikast ma rääkida ei tahaks, eks homne mäng näitab,» rääkis ta.

Kriitikud on D-gruppi hinnanud selle turniiri nõrgimaks, aga Vesely julgeid avaldusi loopida ei tahtnud. «Ma ei oska öelda, kas me oleme mängus Eestiga favoriidid ja tegelikult polegi siin turniiril favoriite. Aga kindlasti tahame play-off'i jõuda ja võitleme selle nimel kõvasti,» lausus 213 cm pikkune Istanbuli Fenerbahce mängija.

Galerii: Eesti jalgpallikoondise viimane trenn enne homset mängu Leeduga

Eesti jalgpallikoondis kohtub homme EM-valikmängus Leeduga ning täna tegi meeskond Lilleküla areenil viimase treeningu enne matši. Samad tiimid olid valiksarjas vastamisi ka eelmisel sügisel, kui Vilniuses teenis 1:0 võidu Leedu. Turniiritabelis on Eestil praegu kirjas seitse ja Leedus kuus silma.

Hamilton näitas Ferrari kodus võimu

Mercedese vormel-1 meeskonna piloot Lewis Hamilton näitas Monza vormel-1 etapi kahel esimesel vabatreeningul parimat minekut.

Mercedese suurima konkurendi Ferrari kodurajal peetava etapi kahel esimesel vabatreeningul näitas teist aega Hamiltoni meeskonnakaaslane Nico Rosberg.

Mõlemal vabatreeningul oli kolmas Ferrari rooli keerav Sebastian Vettel, kelle jaoks see on Ferrari ridades esimeseks korraks Monzas võistelda.

Vaata vabatreeningute tulemusi.

Venemaa MMiks staadioni ehitavad Ukraina põgenikud jäetakse palgata

Venemaa valmistub hoogsalt 2018. aastal peetavaks jalgpalli MM-finaalturniiriks, kuid paljud staadione ehitavad töölised ei ole enda olukorraga rahul, kuna palgad on juba mõnda aega maksmata. Teiste seas ehitavad staadione ka Ukrainast pärit põgenikud.

Briti ajaleht The Guardian käis olukorda uurimas Peterburis, kus ehitatakse üht MM-areeni, millest ühtlasi saab ka Peterburi Zeniti jalgpalliklubi koduareen.

66 881 pealtvaatajat mahutavat Zenit Arenat hakati ehitama juba 2007. aastal, kuid valmimine on pidevalt veninud ja ajalehe teatel saab sellest staadionist nüüd maailma üks kallemaid. Praeguse kava kohaselt peaks areen valmima järgmisel aastal (esialgselt pidi areen valmima 2009. aastal). Staadioni maksumuseks on umbes 1,4 miljardit eurot ja võrreldes esialgsega on see summa umbes kuus korda suurem.

Kui korruptsiooni tõttu on staadioni ehitamisel õhku haihtunud suuri summasid, siis paljude töölisteni pole raha kuude kaupa jõudnud. Nii plaanivad The Guardiani teatel paljud töölised kohtuteed. «Ma ei ole kolm kuud palka saanud. Küsime Peterburis elavate sõprade ja sugulaste käest laenu, et kodumaale raha saata,» rääkis üks Usbekistanist pärit tööline.

«Mõnest perekonnast on staadionil mitu ehitajat, tuldud on ka Krimmist. Isegi Ukrainast pärit põgenikud töötavad staadionil. Sellistele inimestele mitte maksmine on väga alatu. See on kõige alatum asi, mida on üldse võimalik teha,» sõnas ehitaja Ivan Grigorjev, kes töötas Zenit Arenal eelmise aasta septembrist detsembrini ja hakkas seejärel oma raha nõudma, kuid seda edutult.

Lisaks saamata palkadele tuleb töölistel elada kehvades tingimustes ja tööpäevade pikkuseks on 10 kuni 15 tundi. Zenit Arena ehitamisel on surma saanud viis inimest, kellest suurem osa on välismaalt pärit töölised.

Hiljuti külastasid Zenit Arenat ka Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA esindajad, kes leidsid, et valmimas on igati suurepärane areen.

Koondislased pressikonverentsil: oleme piisavalt tugevad, et võita

Eesti jalgpallikoondislased Karol Mets ja Ken Kallaste tunnistasid tänasel pressikonverentsil, et homme Leeduga peetava EM-valikmängu eel ollakse heas vormis.

Magnus Pehrssoni sõnul jäi selja taha väga hea koondise laager ning eriliselt tõstis ta esile kolmapäevast kogunemist, mis oli rootslase sõnul viimase pooleteise aasta parim. Ka Metsa sõnul toimis kõik hästi: «Suutsime täita treeneri antud ülesandeid. Meil olid seal omad nüansid, kus kohas me tahaks vastast haavata ja ma arvan, et mõnel puhul need toimisid küllaltki hästi, eriti, kui ka peatreener nii arvab,» rääkis Mets.

Mängija ise on heas vormis ning tema sõnul iganädalane mänguprantika Norra kõrgliigas on teda ensekindlamaks muutnud. «Ma loodan, küll et olen nüüd harjunud kiirema tempoga mängima ning ka enesekindlus on kasvanud.»

Ken Kallaste sõnul Eesti liiga suuri riske võtma ei hakka, vähemalt mängu eel sellist plaani ei ole. «Riske võtta? Eks see selgub mängu käigus. Taga tahame nulli lüüa ja ees ära lüüa. Kui vaadata tabelit, siis on meil kolme punkti vaja,» ütles ta. «Kui vaadata trenne, siis on näha, et poisid on isu täis. Meil on väga heas vormis ründefaasi mängijad, kes löövad trennis palju väravaid. Vastaste nõrk koht on teada, kuid Eesti on nii tugev meeskond, et homme võtame selle mängu ära.»

Interaktiivne graafik: jälgi Monza vormel-1 etapi põnevamaid sündmuseid

Sel nädalavahetusel on kavas vormel-1 sarja käimasoleva hooaja 12. etapp, kui punkte jagatakse Itaalias Monzas. MM-sarja üldarvestuses hoiab praegu 227 punktiga esikohta Mercedese piloot Lewis Hamilton, kellele järgnevad 199 silmaga tiimikaaslane Nico Rosberg ja 160ga Ferrari rooli keerav Sebastian Vettel.

Näitlejannast elukaaslane on Klitško viinud viimse piirini

Juba pikka aega on oodatud poksistaari Vladimir Klitško ja näitlejanna Hayden Pannettiere’i pulmi. Paaril on ka ühine tütar Kaya Evdokia Klitško, kuid pulmi ei paista kusagilt.

Paar on kihlatud ja esialgu plaaniti pulmad veidike edasi lükata, kuid nüüd soovib Klitško juba pikemat aega abielluda. Poksistaari õnnetuseks pole Panettiere aga asjast huvitatud. Ajakirja OK! teatel on ukrainlane praegusest olukorrast ülimalt frustreerunud.

«Vladimir Klitško on väga frustreeritud. Nad on juba mitmeid kordi kuupäeva kokku leppinud, kuid Hayden mõtleb jälle ümber või tuleb töö vahele,» rääkis paarile lähedal seisev allikas.

Väidetavalt soovib 26-aastane näitlejanna abielu vältida, kuna ta tahab keskenduda enda karjäärile ja lapsele. «Karjääri ja lapse kasvatamise kõrval ei ole tal väidetavalt aega, et pulmi planeerima hakata,» lisas allikas.

Ajakirja OK! teatel soovib Klitško peagi saada enda kihlatuga ka teist last.

Vladimir Klitško. Foto: SCANPIX

 

Chelsea oli lähedal jalgpalliajaloo ühele suurimale tehingule

Londoni Chelsea jalgpalliklubi oli sel suvel lähedal jalgpalliajaloo ühele suurimale tehingule, kuid mängija vastuseisu tõttu jäi see ära.

Mitmete suurklubide huviorbiidis olev Prantsusmaa koondise poolkaitsja Paul Pogba tulevik on olnud pidevalt küsimärgi all, kuid praegu jätkab mees Torino Juventuses. Chelsea oli valmis Pogba eest maksma 88 miljonit eurot ja seejuures oli Juventus samuti tehinguks valmis, lõpuks otsustas Pogba aga ise Torinosse jääda, kirjutab La Gazetta dello Sport.

Kuna järgmisel suvel toimub jalgpalli EM-finaalturniir Prantsusmaal, siis soovib Pogba väidetavalt suurturniiri eel teenida regulaarselt mänguaega ja seda juba tuttavas keskkonnas. Lisaks on mehe teenete vastu huvi tundmas FC Barcelona, kes sel suvel enda ridadesse uusi mehi keelu tõttu lisada ei saanud.

Pogba tehing oleks olnud seejuures läbi aegade üks suuremaid ja rohkem on makstud vaid Gareth Bale’i, Cristiano Ronaldo ja Luis Suareze eest.

Enesekindel Pehrsson: selja taga on fantastiline nädal, läheme Leedut võitma

Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson tunnistas tänasel pressikonverentsil, et mängijad on heas vormis ning läinud nädalasse jääb ka koondise viimase pooleteise aasta parim treeningsessioon. Homsest EM-valikmängust Leedu vastu minnakse võtma kolme punkti.

«Selja taga on fantastiline koondisenädal. Kokku saame mänguks valmistuda kuue päeva jooksul,» ütles Pehrsson. Esmaspäeval tegeles Eesti koondis ründemängu lihvimisega ning mängijate jaoks oli tegemist rohkem taastava treeninguga. Teisipäeval said mehed vaba päeva, et kolmapäevaks maksimaalselt valmis olla. «Kolmapäevane treening oli koondise viimase pooleteise aasta parim. Tegelesime ründefaasiga ning ka sellega, mida teha palli kaotamise puhul. Mängijad on heas vormis ning tõeline luksus on olnud nendega töötada,» selgitas Pehrsson.

Mis tegi sellest sessioonist sedavõrd erilise? «Ikka mängijad. Nagu ma juba varem olen öelnud, on meil koos parimad võimalikud mehed ning nad on tõesti heas vormis. Palliga mängides hakkavad asjad reaalselt juhtuma, näha on enesekindlust. Oleme Leeduga mänguks valmis ja läheme kolme punkti järele.»

Homses kohtumises tavapärasemest ründavamat koosseisu aga oodata ei ole. «Me läheme alati ründavalt mängima. Kuna mängijad on heas vormis, siis suudetakse asju kiiremini teha ning seda ka ründefaasis. Meie ründajad suudavad väravaid lüüa,» ütles enesekindel peatreener.

Maailma üks parematest sportlastest keeldub võistlemast

2000. aastal vapustas surfar Laird Hamilton maailma, kui ta suutis edukalt sõita seitsmekorruselise maja kõrgusel lainel. Tegemist on siiani suurima lainega, mille pealt on surfar edukalt sõitnud.

Praeguseks on 51-aastane Hamilton andnud surfimaailmale palju uut ja tegemist on ala legendiga. Surfer Magazine on ameeriklast nimetanud surfi testpiloodiks ja The Washington Post on mehe ristinud maailma parimaks sportlaseks, kirjutab Huffington Post.

Legendi staatusele vaatamata pole Hamilton kunagi professionaalselt võistelnud. «Olen kohutav kaotaja. Olin nii võidujanuline, et ma ei suutnud võistelda. Näidake mulle mõnd sportlast, kes oskab hästi kaotada ja ma näitan teile kedagi, kes kaotabki,» põhjendas Hamilton enda otsust.

«Kui sa suudad kaotust taluda, siis sa ei võidagi eriti,» lisas ta veel.

Lisaks pole Hamilton surfivõistlustel osalemisest huvitatud veel ühel põhjusel. «Surfamise eest on raske punkte anda, kuna surfamine on kunst,» põhjendas ameeriklane.

Esimesed märgid, et torud võivad olla ummistunud

Kõigis majapidamistes esineb olukordi, kus torud on ummistunud ja santehniku väljakutsumine paratamatu. Selleks, et toruabil kuluks vähe aega, tuleks märgata juba esimesi märke tekkivast ummistusest, kirjutatakse Toruonu blogis.

Märgid, et torud võivad olla ummistunud:

1. WC-pott või mõni muu äravool mulksub ja koriseb.

2. Vesi voolab WC-potist, kraanikausist ja/või dušinurgast märkimisväärselt aeglaselt alla.

3. Vannitoa põranda rest tahab koos veega üles tõusta, kui pesumasin või nõudepesumasin on tsükli lõpetanud ja parasjagu vett väljutavad või te ise vanni veest tühjaks lasete.

4. Vannitoas või/ja köögis on äravoolude juures ebameeldiv seisnud vee lõhn.

Toruonu blogis soovitatakse sellisel juhul ühendust võtta torutööde spetsialistiga. Paljud neist annavad ka telefoni teel häid soovitusi ning vajadusel saate ka aja torutöödeks kokku leppida.

Ülevaade: kõikidele Eesti neljapaadi liikmetele on jagunenud MM-medaleid

Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo jõudsid eile Prantsusmaal Aiguebelette’is peetaval MMil finaali. Sellises koosseisus sõidavad mehed MMil üldse esmakordselt, aga MM-finaalide kogemusi on meestel kuhjaga. Kõik mehed on võitnud maailmameistrivõistlustelt ka medaleid, seni on maksimaalseks saavutuseks olnud pronksine autasu. Endrekson on kaela saanud kolm, Jämsä ja Raja kaks ning Taimsoo ühe MM-pronksi.

Seejuures on Endrekson karjääri jooksul osalenud kolmes ja Jämsä kahes MM-finaalis. Finaalide kogemusi on MMidelt kõige rohkem Rajal, kes on seni osalenud neljas finaalis, Taimsoo on osaline olnud kolmes MM-finaalis.

Postimees vaatas homse finaali eel tagasi meie nelja sõudja senistele MM-sõitudele.

Allar Raja tulemused MMidelt:

Allar Raja. Foto: Liis Treimann

14. koht kahepaadiga Gifu MM 2005 – paadis istus ka Silver Sonntak

3. koht neljapaadiga Etoni MM 2006 – paadis istusid veel Igor Kuzmin, Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä

8. koht neljapaadiga Müncheni MM 2007 – paadis istusid veel Taimsoo, Igor Kuzmin ja Vladimir Latin

3. koht kahepaadiga Poznani MM 2009 – paadis istus veel Taimsoo

8. koht kahepaadiga Karapiro MM 2010 – paadis istus veel Taimsoo

7. koht kahepaadiga Bledi MM 2011 – paadis istus veel Taimsoo

5. koht neljapaadiga Chungju MM 2013 – paadis istusid veel Taimsoo, Sten-Erik Anderson ja Kaur Kuslap

5. koht neljapaadiga Amsterdami MM 2014 – paadis istusid veel Taimsoo, Anderson ja Kuslap

Tõnu Endreksoni tulemused MMidelt:

Tõnu Endrekson. Foto: Liis Treimann

7. koht neljapaadiga Luzerni MM 2001 – paadis istusid veel Silver Sonntak, Andrei Šilin ja Leonid Gulov

7. koht neljapaadiga Sevilla MM 2002 – paadis istusid veel Sonntak, Šilin ja Igor Kuzmin

7. koht neljapaadiga Milano MM 2003 – paadis istusid veel Sonntak, Šilin ja Gulov

3. koht neljapaadiga Gifu MM 2005 – paadis istusid veel Gulov, Andrei Jämsä ja Jüri Jaanson

3. koht neljapaadiga Etoni MM 2006 – paadis istusid veel Jämsä, Allar Raja, Igor Kuzmin

3. koht kahepaadiga Müncheni MM 2007 – paadis istus veel Jaanson

10. koht neljapaadiga Poznani MM 2009 – paadis istusid veel Jämsä, Kuzmin ja Vladimir Latin

9. koht ühepaadiga Karapiro MM 2010

16. koht neljapaadiga Bledi MM 2011 – paadis istusid veel Jämsä, Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson

16. koht kahepaadiga Amsterdami MM 2014 – paadis istus veel Jämsä

Kaspar Taimsoo tulemused MMidelt:

Kaspar Taimsoo. Liis Treimann

8. koht neljapaadiga Müncheni MM 2007 – paadis istusid veel Raja, Igor Kuzmin ja Vladimir Latin

3. koht kahepaadiga Poznani MM 2009 – paadis istus veel Raja

8. koht kahepaadiga Karapiro MM 2010 – paadis istus veel Raja

7. koht kahepaadiga Bledi MM 2011 – paadis istus veel Raja

5. koht neljapaadiga Chungju MM 2013 – paadis istusid veel Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaur Kuslap

5. koht neljapaadiga Amsterdami MM 2014 – paadis istusid veel Raja, Anderson ja Kuslap

Andrei Jämsä kohad MMidelt:

Andrei Jämsä. Foto: Liis Treimann

9. koht kahepaadiga Milano MM 2003 – paadis istus veel Igor Kuzmin

3. koht neljapaadiga Gifu MM 2005 – paadis istusid veel Gulov, Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson

3. koht neljapaadiga Etoni MM 2006 – paadis istusid veel Endrekson, Allar Raja, Igor Kuzmin

10. koht neljapaadiga Poznani MM 2009 – paadis istusid veel Endrekson, Kuzmin ja Vladimir Latin

16. koht neljapaadiga Bledi MM 2011 – paadis istusid veel Endrekson, Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson

16. koht kahepaadiga Amsterdami MM 2014 – paadis istus veel Endrekson

Solarise toidupoes väikesed ostud end enam ära ei tasu

Comarketi kauplusi ja Solarise toidupoodi haldav ABC Supermarkets otsustas ühtlustada oma kauplustes kasutatavate sooduskaartide kasutustingimusi, kehtestades soodustuse saamiseks ka Solarise toidupoes 10-eurose ostumiinimumi.

«Nii mina kui veel mõned kliendid said Solarise toidupoes üllatuse osaliseks,» rääkis Postimehe tarbijatoimetuse poole pöördunud lugeja, kelle jaoks tuli üllatusena, et kauplus on muutnud Solarise keskuse sooduskaardi kasutamise tingimusi.

«Varem sai Solarise kaardi – mis võimaldab odavamalt osta –, anda iga ostu korral, kuid nüüd aktsepteeritakse seda alates 10-eurosest ostust,» kirjeldas naine, kes ei saanud ka kassapidajalt selgitust, miks see nii on. «Püüdsin helistada Solarise toidupoega seotud juhtivkoosseisule, kuid eile see ei õnnestunud,» lisas ta.

Solarise toidupood kuulub sarnaselt Comarketi kauplustega ABC Supermarkets alla, kus kehtivad ABC sooduskaardid, mis jagunevad kolmeks: tavakaart, hõbe- ja kuldkaart. Solarise toidupoes on seni kehtinud lisaks ka Solarise keskuse kliendikaart ja Club One kaart, mida seni sai kasutada ükskõik, millises summas ostu puhul.

ABC Supermarkets müügivõrgudirektori Tiina-Mai Mahlapuu sõnul muudeti aga tingimusi selle aasta 1. juunist eesmärgiga ühtlustada kõikide kaupluste kliendikaartide kasutamise tingimusi. Nimelt kehtivad nüüd Club One ja Solarise keskuse kliendikaardi kasutamisel Solarise toidupoes samad tingimused, mis ABC hõbekaardi kasutamisel, kus soodustused rakenduvad üksnes üle 10-euroste ostude puhul.

«Sarnaselt ABC hõbekaardiga saab ka Solaris Club ja Club One kliendikaardiga Solaris toidupoes viieprotsendilist allahindlust kõikidelt tavahinnaga ostudelt, mille suurus on vähemalt 10 eurot,» ütles Mahlapuu. 10-eurone ostumiinimum ei kehti üksnes ABC Supermarketsi kolmeprotsendilisele tavakaardile.

Need sooduskaartide tingimused on varem kehtinud ka juba kõigis Comarketi kauplustes.

Postimees korvpalli EMil: Riia areeni uhke korvpallipõrand müüakse pärast võistluste lõppu maha

Korvpalli EMi D-alagruppi võõrustav Riia suurim spordisaal Arena Riga on suurvõistluseks peaaegu valmis. Homme hakatakse mängima moodsal Connori põrandal, mis on uhiuus, aga müüakse pärast EMi lõppu maha.

Seega tuleb Arena Rigal pärast EMi taas kasutusele võtta endine väljak, mis pole õnneks kuigi eakas ja amortiseerunud. «Suurvõistluste korvpallipõrandate mahamüümine pole kuigi haruldane tegevus, näiteks Läti korvpalliliit ostis pärast 1994. aastal Torontos peetud MMi tolle aja kohta väga uhke väljaku, mis teenis meid pikka aega,» selgitas Läti korvpalliliidu peasekretär Edgars Šneps Postimehele.

Piltuudis: parkimisgeenius trammiteel

Koplis oli trammiliiklus halvatud, sest autojuht parkis mereakadeemia ees trammitee kinni.

Iga nädal esineb Tallinnas mitu juhtumit, kus trammi-, bussi-või trolliliiklus on häiritud teele suvaliselt ette pargitud autode tõttu. Eile kella 2 ajal parkis üks geenius mereakadeemia ees kinni trammitee, mille tõttu pidid teised linlased tükk aega asjata trammi ootama.

«Mereakadeemia tudengid pargivad septembri algusest saati oma autosid nagu jumal juhatab. Trammiliiklus seisis, kuni politsei abiga suudeti omanik tuvastada ja trammitee vabastada,» ütles Tallinna Linnatranspordi AS avalike suhete juht Sirje Roht.

Koolijuht kinkis oma juubelil muuseumile kanga koos looga

Tartu Descartes'i kooli direktor Jaan Reinson tähistas koolimajas täna oma 60. sünnipäeva. Tänusõnavõtus viis koolijuht jutu oma ema kootud, kindlameelse värvija käes üheksa aastat omanikku oodanud ning tänini hoole ja armastusega hoitud kangale, mille ta kinkis sealsamas Eesti Rahva Muuseumile.

Koolijuhti olid tulnud õnnitlema Tartu linnavalitsuse esindajad, linna koolide juhid ja õpetajad. Jaan Reinson tänas õnnitlejaid ja rääkis loo kanga tavatust saatusest.

Tema ema Salme oli lõpetanud Karja kodumajanduskooli Saaremaal ja valdas seepärast hästi muu hulgas peene kanga kudumise kunsti. Ühe oma kangastelgedega valmistatud peaaegu viiemeetrise riidetüki, millel laiust 90 sentimeetrit, viis ta 1949. aastal värvida, aga pere küüditati ja kangas jäi töökotta.

Kangas oli töökojas kogu aja, mil pere oli asumisel Siberis. «Sugulased käisid seda töökojast küsimas, aga värvija keeldus kindlameelselt ja ütles, et annab selle tagasi ainult Salmele, meie emale. Värvija usk oli väga kõva,» ütles Jaan Reinson.

Pärast Siberist naasmist ei saanud pere umbes aasta Saaremaale minna ja nii sai ema kanga värvijalt kätte umbes üheksa aastat pärast selle sinna viimist.

Ema andis kümmekond aastat tagasi kanga Jaan Reinsonile ja tema abikaasale Üllele, et nad sellest midagi teeksid. «Me isegi mõned korrad arutasime, mis sellest teha, aga mida aeg edasi läks, seda rohkem selgus, et nii väärtuslikule kangale kääre sisse lüüa ei raatsi,» ütles direktor Reinson. «Ja ma arvan, et Ülle oli see, kes ütles esimesena välja: kingime selle Eesti Rahva Muuseumile.»

Paar aastat tagasi sai Jaan Reinson teada, et ERM oleks väga tänulik sellise kingituse eest, sest nn looga kangaid muuseumi fondides ei olegi. Ema Salme oli asjade sellise käiguga nõus. Juubeliaktusele oli tulnud kingitust vastu võtma ERMi direktor Tõnis Lukas. Üle andsid selle Jaan Reinsoni kõrval tema õed ja vend.

Müncheni Bayerni suvine suurost taas alkoholiga pahuksis

Müncheni Bayerni jalgpalliklubi tänavuse suve suurost Arturo Vidal jõudis taas purjutamise tõttu leheveergudele. Suvise Copa America ajal sõitis Vidal purjus peaga puruks enda uhke Ferrari, kuid toona talle koondise poolt andestati. Praegu on Tšiili koondis kogunenud eelseisvaks sõpruskohtumiseks Paraguay’ga ning taas on Vidalil napsutamisega probleeme.

Tšiili meedia teatel saatis koondise peatreener Jorge Sampaoli poolkaitsja koondise juurest minema, kuna Vidal saabus võistkonna laagrisse joobetunnustega.

Esmalt oli Sampaoli saatnud Vidali enda tuppa välja magama ja hiljem teatas juhendaja, et ta annab mehele veel viimase võimaluse. Viimane võimalus tähendab väljaande El Mercurio teatel seda, et eelseisvast maavõistlusmängust Paraguay’ga jääb Vidal kõrvale ja praegu saadeti ta Saksamaale koduklubi juurde tagasi.

Tšiili jalgpalliliit andis ametlikus pressiteates teada, et Vidal läks isiklike probleemide tõttu Saksamaale tagasi.

Bayern maksis sel suvel 28-aastase poolkaitsja eest Torino Juventusele umbes 40 miljonit eurot.

Noored pedagoogid: kutsub huvi ameti vastu, mitte palganumber

Sellel nädalal koolis uut õppeaastat alustanud kolm noort – Maigi Varusk, Indrek Pajur ja Mari-Liis Türno – on õpetajaks õppinud ja samas ametis tööle asunud seetõttu, et neil on juba varajases koolieas tekkinud mõne aine vastu suurem huvi. Nad on leidnud, et koolis õpetades saab ühendada huvi tööga ja ühtlasi teistele oma teadmisi edasi anda.

Maigi Varusk (27) õpetab sellest aastast Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis saksa keelt, kuid oma esimesed kogemused õpetajaametis sai ta juba viis aastat tagasi ülikoolis. Forseliuse kooli eesti keele õpetaja Mari-Liis Türno (26) ja Jaan Poska gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Indrek Pajur (27) alustasid mõlemad sellel nädalal teist õppeaastat koolis aineõpetajana, lisaks on nad veel klassijuhatajad.

Kas unistus õpetajaametis oli juba lapsepõlves või kuidas on elu teid õpetajaameti juurde toonud?

Maigi Varusk: See amet kuidagi jõudis minuni. Soovisin vahepeal ka näitlejaks saada ja panin ennast katsetele kirja. Olen aga aja jooksul saanud Saksamaa, saksa keele ja kultuuriga sina peale ja ma arvan, et see on toonud mind õpetajaameti juurde.

Tee õpetajaameti poole algas magistrantuuris germanistikat õppides. Mulle tehti ülikoolis pakkumine anda seminare ning nii ma töötasin kaks aastat ülikoolis ja õpetasin tekstianalüüsi. Olin 22-aastane, kui esimest korda klassi ees olin. Teised auditooriumis olid vanemad ja arvan, et paljudel võisid olla minuvanused lapsed.

Kui lõpetasin ülikooli, leidsin Luunja keskkoolis paariks aastaks koha asendusõpetajana ja veel selle aasta alguses olin asendusõpetaja Melliste algkoolis, kus ma ei andnud saksa keelt, vaid eesti keelt, matemaatikat ja inglise keelt. Sain seal hoopis teise kogemuse õpetajana. Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium on neljas kool, kus olen õpetanud.

Mari-Liis Türno: Minul oli soov õpetajaks saada juba lapsepõlves. Mäletan, et algklassides olid mu lemmikõppeained eesti keel ja kirjandus ning soovisin suvel alati töövihikuid ette täita. Mõte liikus vahepeal ka teiste erialade poole, aga ülikooli läksin õppima peaerialana eesti filoloogiat ja kõrvalerialaks võtsin eesti kirjanduse. Need olid mu lemmikained juba varem ning nendega tahtsin ka jätkata. Kui magistrantuuris tuli teha valik, olin ma päris kindel, et võiks võtta ette õpetajatee.

Indrek Pajur: Unistust otseselt mul polnud, et tingimata peaks õpetajaks saama, pigem olid mõtted seotud valdkonnaga. Lasteaias tahtsin lihtsalt ajaloolaseks saada. Ajaloohuvi on mul kaua olnud ja minu endised ajalooõpetajad on sellele ainult kaasa aidanud. Õpetajaamet võimaldab ühendada huvitava kasulikuga ja see on minu jaoks kõige optimaalsem väljund realiseerida ajaloohuvi, millest oleks ka laiemalt kasu.

Meenutage esimest korda, kui tuli klassi ees üles astuda. Mis sellest korrast kõige eredamalt meeles on?

Türno: Kui eelmise õppeaasta alguses Forseliuse koolis alustasin, oli mul esimene tund oma klassiga ehk tolleaegse 4. klassiga. Hästi mõnus tunne oli, hirmu ei olnud. Nad võtsid mu hästi vastu, sest olid arvatavasti ka ise uue noore õpetaja suhtes põnevil.

Tunnis esitati mulle naljakaid küsimusi, näiteks küsis üks poiss tõsiselt, kui tark ma õigupoolest üldse olen. See jääb mulle vist alatiseks meelde. Loomulikult hakkasin ma selle peale naerma ning ütlesin, et see selgub siis, kui ma neile päris tunde hakkan andma.

Suurt furoori tekitas ka see, et ma kõigi õpilaste nimesid teadsin. Olin need klassipildi järgi varem selgeks õppinud.

Varusk: Ma mäletan ülikoolikogemust. Kui närveerin, siis ma hommikul ei suuda süüa. Kui sellel nädalal uues koolis alustasin, ei söönud ma samuti hommikust, jõin ainult kohvi.  

Mäletan, et ülikoolis tuletasin endale kogu aeg meelde, et ma lükkaks selja sirgeks ja tutvustamisel pidasin oluliseks, et ma ei ütle, kui vana ma olen. Mäletan, et pabistasin, aga ei tea, kas see oli välja näha või mitte. Kõik olid auditooriumis minust vanemad ja kartsin, et neil tekib minu suhtes eelarvamus, et olen nii noor. Pärast sain õppeaasta lõpus väga positiivse tagasiside. Tagantjärele ma arvan, et ma sain esimesel päeval hästi hakkama, sest muidu poleks ma praegu õpetaja.

Pajur: Mina andsin esimesel korral tundi 12. klassi õpilastele ja üldiselt väga suurt hirmu publiku ees ei tekkinud.

Niipalju kui olen teistega rääkinud, siis käib ka väga kogenud esinejatel asja juurde see, et närv tuleb sisse, aga kui oled juba asja sees, läheb kõik üle. Tavaliselt tuleb närveerimine sellest, et ei olda kindel oma teadmistes või oskustes. Kui oled asjad selgeks teinud, on pilt ees ja ei peaks muretsema, isegi kui keegi hakkab kiuslikke küsimusi esitama.

Varusk: Minul kaob närveerimine ära, kui rääkima hakkan. Arvan, et see värin on hea. Kui seda üldse ei oleks, oleks ka halb, sest õpetajatööd ei saa teha nii, et lihtsalt lähed klassi ette ja oled seal. Olen seadnud eesmärgi, et kui ma näiteks aastate pärast tunnen, et lähen klassi ette ja tuimalt annan tunni ära, siis ma ei peaks seda tööd enam tegema. See oleks õpilaste suhtes ebaaus.

Kas tajute, et õpilased suhtuvad kuidagi teistmoodi, kuna olete noor, sest näiteks gümnaasiumis pole teil vanusevahe 12. klassi õpilastega kuigi suur?

Pajur: Ma ei oska küll öelda. Minul näiteks oleks väga raske tõsiselt võtta kedagi, kes räägib mulle midagi sellest, mida ta ise ei tea. Selles mõttes pole mul probleeme võtta tõsiselt kedagi, kes teab, mida ta teeb ja millest räägib, hoolimata tema vanusest. See ei mängi minu jaoks mingit rolli ja ma arvan, et õpilastega on samamoodi.

Türno: See on mitme otsaga asi. Ühelt poolt tundub, et on lihtsam poolehoidu võita, teisalt peab noor õpetaja ennast tõestama, et teda üldse tõsiselt võetaks ja autoriteedina koheldaks. Minu arvates ei saa noor õpetaja olla õpilastele nagu sõber, vaid peab olema oma nõudmistes konkreetne ja järjekindel ehk väga selgelt juba varem läbi mõtlema ja ette kujutama, milline tema tund peaks olema. Vastasel juhul ongi oht, et noore õpetaja tunnis valitseb kaos.

Varusk: Teinekord ma tunnen, kuidas õpilased soovivad mulle tihti sina öelda, lihtsalt vanuse pärast. Kust see piir täpsemalt läheb, peab vaatama, aga ma ei eelista, et õpilased ütleksid mulle sina. Ma leian, et õpetaja pole sina, kuigi see võib tunduda vanamoodne. Kui lased endale sina öelda, on pärast raskem ennast kehtestada ja see register kipub sassi minema.

Mina tundsin õpetajana alustades, et mind võeti väga hästi omaks. Kindlasti on noorel õpetajal ennast keerulisem klassi ees kehtestada. Noore õpetajana on väga raske alguses ka asju mitte isiklikult võtta. Mäletan, et ma võtsin kõike väga isiklikult.

Mis on teile õpetajaameti puhul kõige meelepärasem?

Türno: Ma olen iga päev oma lemmikvaldkonna sees ja lisaks on see loov ja mitmekülgne ning tähtis amet. Ma tõesti tunnen uhkust, et saan olla õpetaja. Ma arvan, et kui olla iga päev noorte seltsis, jääb õpetaja ise ka hingelt nooreks vanusest hoolimata. Hea on tunda, et õpilased usaldavad mind ning jagavad minuga oma kõige argisemaid muresid ja rõõme.

Varusk: Ma arvan ka, et see tuleb eelkõige saksa keele huvist, mille juurde kuulub teadmiste edasiandmine. Mitte, et amet oleks teisejärguline, aga esmane on eelkõige huvi aine vastu.

Pajur: Kõigist ei saa teadlased ja kõik ei tööta päevast päeva arhiivis dokumentidega. See on koht, kus ajaloohuvile leida väljund selle kaudu, et ajalugu võimalikult paljudeni viia. Kui töö tulemusena võiks ka kelleski teises huvi ajaloo vastu kasvada, võib öelda, et midagi on korda läinud.

Kui meenutate aega, kui olite ise põhi- või keskkooli õpilased, kas on selliseid omadusi, mida olete oma tolleaegsetelt õpetajatelt üle võtnud ja mõelnud, et hea õpetaja peab just selline olema? Milline õpetaja te ise sooviksite olla?

Pajur: Mulle jäävad positiivsena meelde pedagoogid, kes palju nõudsid. Tingimata polnud minu lemmikained need, kus mul olid kogu aeg viied, ajalugu välja arvatud, aga nii mõnigi õpetaja nõudis palju. See tulemus ei pruukinud mul maksimaalne olla, kuid tunnis oli kord majas. See raiskab energiat, kui pidevalt on kaos. Üritan korda saavutada sellega, et ütlen selgelt välja, mis tunnis peaks olema ja mis mitte. Selles mõttes võib öelda, et olen range õpetaja.

Minu töödes kukkusid üsna paljud õpilased alguses läbi, hiljem saadi aru, et nii lihtsalt läbi ei saa ja töö võibki tulla terve kursuse peale.

Türno: Algkoolis oli mul kuus aastat sama klassiõpetaja. Lugesime tema tunnis palju ja tänu tema huvitavatele tundidele tekkis kirjanduse vastu suurem huvi. Kindlasti on mind mõjutanud ka see, et ta oli hästi soe ja siiras inimene, kuid samas nõudlik.

Ka ma ise püüan alati leida raamatuid, mis kõnetaksid õpilasi ning käsitleksid mingit laia elulist valdkonda.

Õpetajana on mulle tähtsad märksõnad konkreetsus ja järjekindlus, et olen välja mõelnud, mida nõuan ja millest ei tagane. Õpilased peavad mind kuulduste järgi pigem rangeks. Pean olema kõigi suhtes õiglane ja kohtlema kõiki võrdselt, sest õpilased näevad selle kohe läbi, kui ma seda ei ole, ning siis võivad tekkida suured probleemid. Arvan, et olen samas ka sõbralik ja püüan ikka vahel nalja ka teha.

Varusk: Ma ei taha olla juuksekarva lõhki ajav ja range, vaid konkreetne, aga see on raske ja ma ei tea, kas see tuleb mul välja. Nalja võib ja peabki tegema, aga tunnis ei pea kogu aeg lõbus olema. Tuleb valmis olla ka terve tunni tõsist tööd tegema, et tekiks õppimisharjumus.

Õpetajatöö ei piirdu ainult klassiruumis tundide andmisega. Kui palju tuleb väljaspool kooliaega õppetööga tegeleda ja kodus tööd teha?

Türno: Võibolla kogenum õpetaja saab nii, et on kella viieni tööl ja saab asjad tehtud. Kindlasti võtan tööasjad koju kaasa, sest meeldib pigem kodus töid parandada ja tunde ette valmistada.

Pajur: Kui ma koolist koju lähen, siis kõik jätkub – Jaan Poska, ajalugu ja ühiskonnaõpetus ei kao kodust kuhugi. Aasta jooksul tuleb ka ette, et ma ei pea nädalavahetustel tööd tegema, kuid selliseid hetki iga kord ei õnnestu leida.

Möödunud aasta sügisel sai mõni õhtu koolimajas istutud. Mulle tuldi klassiruumi ütlema, et koju läheksin, sest koolimaja tuli valve alla panna.

Varusk: Mul oli vahepeal reegel, et koju tööd ei vii, aga see ei tule mul veel välja. Seejärel proovisin, et nädalavahetuseks koju tööd ei vii ehk istusingi reedel viimase minutini koolis. Kui enam ei jõudnud, siis ütlesin õpilastele ja vabandasin, et kõiki töid pole jõudnud veel parandada.

Minu ema on ka õpetaja ja ma nägin väiksena, kuidas ta hommikuti ärkas kell viis, et kontrolltöid parandada. See võibolla näitas, et ma ei peaks õpetajaks hakkama, aga küllap on see veres. Töö tuleb paratamatult koju kaasa.

Pajur: Tööde parandamine võtab väga palju aega, kui tahad seda teha nii, et õpilased saaksid aru, mis on valesti ja miks ei saa õige olla see, mida ta kirjutab või arvab.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) esitles augustis aasta analüüsi, murekoht hariduses on endiselt noorte õpetajate vähesus. Sealt selgus, et ainult alla kümne protsendi õpetajatest on alla kolmekümnesed nagu teie. Miks see protsent on nii väike ja kuidas motiveerida rohkem noori õpetajaametit valima?

Varusk: Kahjuks tuleb sellest rääkida, aga ma arvan, et üks mõjutaja, miks noored, eriti mehed, ei tule õpetajaks, on raha. Kool võib noore meesõpetaja tööle saada, aga ta ei püsi seal. Kui magistrikraadiga haritud tippspetsialist saab kuus palka 900 eurot, millest lähevad maksud maha, siis leiavad nad muu väljundi.

Ma ei ole küll õpetaja palga pärast, aga noor inimene tahab pikemas perspektiivis oma kodu ja autot soetada, lastele head elu võimaldada ja reisida.  

Pajur: Üks peamine põhjus võib olla tõesti see, et mehed ühel või teisel viisil mõtlevad rohkem rahale. Kõik loevad uudiseid ja elavad kuskil inforuumis, kus liigub jutt, et õpetajatele ei maksta raha. Väga raske on seletada mehele, kellel on käed-jalad terved ja pea lõikab, miks on mõistlikum saada matemaatikaõpetajaks, mitte aga minna kuhugi laborisse, kus samu oskusi kasutades võib rohkem teenida.

Ma kardan küll, et see pidev diskussioon palga ümber hirmutab inimesi ära. Võibolla see, et õpetajaametis on lõbusaid momente ja tugevalt positiivseid külgi, jääb tähelepanuta selle tõttu, et kuskil levib see jutt, et õpetajad saavad vähe palka. Kardan, et see hirmutab paljud noormehed ära.

Türno: Ma arvan, et see amet nõuab inimeselt väga palju aega ja pühendumust, mis enamiku jaoks on koormav ja liiga stressirohke. Sa pead seda ise väga nautima ja tahtma, et jääksid selle ameti juurde püsima. Mis puutub rahasse, siis inimene ei vali endale eriala ainult raha pärast, see on minu arvates õnnetu inimene, kes seda teeb. Raha on minu jaoks teisejärguline, inimene peab tundma, et töö annab midagi hingele.

Kui palk oleks ülikõrge ja öeldakse, et tulge õpetajaks, siis võibolla tuleks kooli rohkem noori, aga võibolla läheksid nad aasta-kahe pärast ära. Õpetajaks ei kutsu raha, vaid see, et tahadki noortega tegeleda ja haridussüsteemi panustada.

Pajur: See on keeruline teema, aga mina arvan, et koolis on tore ja see võibolla korvab nii mõndagi. Mis iganes töö puhul me näeme, et palk ei taga kvaliteeti, vaid tahtmist peab ka olema. Palka võib muidugi tõsta ja see tõenäoliselt tooks võimekaid ja asjahuvilisi juurde, kuid see ei saa ainuke mõjutaja olla.

Me ei saa rahast mööda, aga see suund võiks jõuda sinnamaani, et kui inimene mõtleb õpetajaametile, siis ta esimene mõte ei oleks madal palk. Pigem võiks tulla toredaid märksõnu, nagu tore seltskond, suur suhtlusvõrgustik, pidev eneseareng.

Mis te arvate, kas vähe noori koolides võib olla tingitud ka sellest, et koolidel pole kohti pakkuda? Kui lõpetasite ülikooli ja tööd otsisite, mida ise tähele panite? Kas õpetajaid ikka koolidesse otsitakse?

Türno: Kui ma uurisin kunagi kuulutusi, siis tundus küll, et Tartu linnas on üsna raske kohta saada, pigem otsiti rohkem maakohtadesse.

Pajur: Seda probleemi ma ei oskaks välja tuua, et kohti ei vabane, pigem on nii, et need kohad võivad asuda keskustest eemal. Noorele õpetajale on koht olemas ikka, aga see pole ehk Tartus ega Tallinnas, vaid peab siirduma kuskile maapiirkonda.

Varusk: Ma arvan, et on noori, kes tahavad tulla kooli, aga ei pruugi piisavalt kohti tekkida. Võtame kasvõi saksa keele näite – minu endine kursuseõde on otsinud mitu aastat saksa keele õpetaja kohta, aga pole leidnud. Inglise keele õpetajaid ikka otsitakse rohkem, aga see oleneb ainest ka.

Mõnes kohas pakutakse väiksemat koormust, see võib olla aga teises Eesti otsas. Noor õpetaja ei hakka kolima 0,3 koormuse pärast teise Eesti otsa, see ei toida lihtsalt ära.

Mis te praegu arvate ja tunnete, kas õpetajakutse on see, kus ennast ka tulevikus soovite näha?

Varusk: Ma ei pane endale piiri, sest praegu tahan ja jõuan seda teha. Kui peaks tekkima hetk, mil tunnen, et olen väsinud ja närtsinud nagu liinitööl, tuleb endale otsa vaadata ja ära minna. Arvan, et mitte keegi ei taha sellist õpetajat klassi ette.

Türno: Eks ikka on vahel keerulisi hetki, aga ma pole kordagi mõelnud, et ei taha enam õpetaja olla. Ma loodan, et sellist tunnet ei teki ka. Keeruliste hetkedega tuleb tegeleda ja kolleegilt nõu küsida.

Kuigi mul on vähe kogemust, arvan, et ajan enda jaoks õiget asja. Ma ei kujuta ette, et võiksin kunagi midagi muud teha.

Pajur: Paljud inimesed ei tee ühte asja terve elu ja oma pädevuse piires leitakse teistsuguseid väljundeid. Kui ühel hetkel tuleb tunne, et see amet enam midagi põnevat ei paku, siis pole mõtet seda enam edasi teha. Siis tuleb leida midagi sellist, kus seda põnevust ja sisemist põlemist on rohkem.

See on võibolla teine probleem, mida osa õpetajaametis inimesi justkui tajub – et kui sa selle ameti valid, oled sellesse terve elu lukustatud. Et teengi 40 aastat seda tööd ja võin seejärel pensionile minna.

Vahepeal paneb täitsa positiivselt üllatama, et õpilastel ikkagi on nii toredad mõtted ja ideed ning iga päev koolis töötades on võimalik seda kõike  kogeda. Vahepeal üllatud, kui laia silmaringiga on mõni õpilane ja see omakorda motiveerib ennast pingutama.

Botaanikaaed külastajatele: hoidke lastel paremini silma peal

Täna pärastlõunal avastasid Tartu Ülikooli botaanikaaia aednikud aiast kolm välja tõmmatud kanarbikku, mis suure tõenäosusega olid jäänud lastele pihku.

«Kindlasti ei ole võimalik neid inimesi kätte saada – see on ka tõenäoliselt lastel käigu pealt mööda minnes välja tõmmatud,» nentis botaanikaaia aednik Katrin Mäeots, kes välja tõmmatud taimed täna pärastlõunal aiast leidis.

Umbes tund aega tagasi postitas ta pildi sellest ka Tartu Ülikooli botaanikaaia Facebooki lehel, esitades pildi all küsimuse, kes seda tegi. Kui eelmisel korral oli keegi külastajatest välja tõmmanud ja ka kaasa viinud mitu lilletaime, siis seekord oli välja tõmmatud kolm kanarbikku, mis seekord küll botaanikaaeda jäid.

«Põhimõte on lihtsalt selles, et inimesed märkaksid seda natuke,» sõnas Mäeots, viidates sellele, et külastajad ka ise oleksid tähelepanelikumad ja sealhulgas oma võsukestel silma peal hoiaksid.

Väga tihti selliseid asju siiski ette ei tule. «Aasta jooksul mõned taimed lähevad kaduma,» märkis aednik.

Pevkur: Eesti suudaks vastu võtta veel 200 põgenikku

Siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles täna pressikonverentsil, et ministeeriumil pole Euroopa Komisjonilt kinnitust uute põgenike jaotamise kohta. Eesti võimekus on ministri sõnul vastu võtta veel 200 põgenikku. 

 

"Oleme püüdnud saada Euroopa Komisjonist kõikvõimalikke kanaleid pidi kinnitust sellele, mis spekulatsioonidena nii Daily Mailis, Financial Timesis kui ka igal pool mujal kirjutatud. Numbrilist kinnitust meil täna ei ole. Teada on, et ettepanek tuleb. Milline ta saab olema, selgub 9. septembril," rääkis Pevkur pressikonverentsil. 

Samas toetab Eesti tema sõnul jätkuvalt seda poliitikat, et põgenikke peaks jaotama õiglaselt, vabatahtlikkuse alusel ning johtuvalt iga liikmesriigi elanike arvust ning majanduse suurusest.

Pevkur nentis, et juunikuust alates on olukord läinud hullemaks ning  põgenike arv on kasvanud üle poole miljoni, kuid Euroopa Komisjon peab mõistma, et kohustulikus korras põgenike jagamine ei saa olla lahendus.

Samas on tema sõnul Eestil piisavalt võimekust rohkem abivajajaid riiki vastu võtta: "Kui Euroopa Komisjoni ettepanek on 100 000, siis võime arvestada, et see on ca 200 inimest veel." Minister ei osanud öelda, kas ajalist mahtu põgenike vastuvõtmiseks muudetakse. Esimese alla 200 põgeniku vastuvõtmise jaoks on antud aega kaks aastat. 

"Ma väga loodan, et Euroopa Komisjon ei tule uuesti välja sellise ideega, mis on korra Euroopa Liidu valitsusjuhtide poolt tagasi lükatud," lisas minister, et vastasel juhul langeks Euroopa Liit sügavasse kriisi ja riikide vahel tekiks usaldamatus. 

Pevkuri sõnul on oluline ka rõhutada, et ainuüksi Türgis ja Liibanonis on üle kolme miljoni põgeniku. "Liibanonis peavad 4,5 miljonit inimest hakkama saama 1,5 miljoni põgenikuga. Euroopa Liidus elab 500 miljonit inimest ja praegu spekuleeritakse 100-160 tuhande põgeniku aitamisest. Selles valguses 500 miljoni inimese peale aidata 100 000 inimest.." arutles minister ning ajendas inimesi kriisi suuremas pildis vaatama. 

Pevkuri arvates ei ole Eesti teiste riikide surve alla sattunud seoses väikese arvu põgenike majutamisega, seetõttu ei lähtuta tuleviku otsuste tegemises teiste riikide survest, seda ministri sõnul lihtsalt pole. "Eestile ei heideta midagi ette," ütles minister.

Ärileht Financial Times kirjutas eile, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kavatseb järgmisel nädalal teha ettepaneku paigutada Itaaliast, Kreekast ja Ungarist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse 160 000 põgenikku. Ettepanek on täiendus komisjoni maikuisele soovitusele paigutada ümber 40 000 põgenikku, seega Junckeri kava alusel tahetakse ümber paigutada täiendavalt 120 000 põgenikku. 

Ametnikule tõi kriminaaluurimine kaela 3000 euro eest arveid

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ametnikku ja ühte ettevõtjat kahtlustatakse sobingus, mille kogusumma oli 3000 eurot.

Eile õhtul otsis kriminaalpolitsei Harju maakohtu määruse alusel läbi Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ruumid. Ühte ettevõtjat kahtlustatakse võltsarvete esitamises ning linnavalitsuse ametniku arvete alusel väljamaksete tegemises linna vahenditest.

«Uurimise all on kaks arvet, mille kogusumma on 3000 eurot,» ütles Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse pressiesindaja Raivo Lott. «Kahtlustuse on saanud Põhja-Tallinna valitsuse üks töötaja, uurimine käib ja seetõttu ei ole Põhja-Tallinna valitsusel õigust tema nime avaldada. Inimese saab süüdi või õigeks mõista siiski üksnes kohus, kui asi sinna jõuab.»

Õhtulehe andmetel on tegemist linnaosavanema sekretäriga, kes tegeleb muu hulgas ürituste ja väljasõitude korraldamisega. «Väljasõidud» väidetavalt uurimise kaasa tõidki.

Kuigi linnaosavanem Karin Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutser olid koos kriminaalpolitsei ametnikega hoones neljapäeva hiliste õhtutundideni, siis üle neid ei kuulatud ja neile kahtlustust pole esitatud. Ülekuulamist ei teostatud linnaosavalitsuses ka kahtlustatava ametniku suhtes, ütles linnaosavalitsuse pressiesindaja. Kriminaalpolitsei ametnikud uurisid põhiliselt arvuteid ja dokumentatsiooni, mis sealt lahkudes ka kaasa võeti.

Prokurör kahtlusaluste isikute vahi alla võtmist ei taotlenud ja nad said reede päeval vabaks.

Uurimine võib kesta kuid

Möödunud kuul leidis Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon oma kontrollaktis, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsus on linnaosa eelarve kasutamisel rikkunud mitmeid õigusakte. Prokuratuuri sõnul ei ole uurimine aktist ajendatud, ent juba akt näitab ilmekalt rahaliste vahendite kasutamises valitsevat korralagedust.

Eelkõige heideti aktis ette reservfondi vahendite kasutamist, mida peaks kasutama üksnes erakorralistel juhtudel. Kontrollijad leidsid, et paljud kulud, mida linnaosavalitsus kasutas, ei olnud oma loomult erakorralised. Neid kulusid oleks saanud planeerida ning peaksid olema kajastatud linnaosa eelarves.

Mittetulundusühingutele Põhja-Tallinna linnaosa eelarvest eraldatud toetuste puhul on revisjonikomisjoni hinnangul kõnealuste lepingute sõlmimisel, registreerimisel ja allkirjastamisel rikutud kehtestatud nõudeid. Linnaosa ostu- ja teenusarvete kontrollimisel selgus, et mitmel puhul pole võetud hinnapakkumisi.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Postimees korvpalli EMil: Leedu fännid läksid ootamatult eestlastest mööda

Kui pikka aega tundus, et Riias peetavatele korvpalli EMi alagrupimängudele tuleb Eestist rohkem fänne kui korvpallikantsist Leedust, siis viimaste nädalatega on olukord muutunud.

Läti korvpalliliidu peasekretäri Edgars Šnepsi sõnul on Riiga homseks oodata 9000 Leedu poolehoidjat, eestlasi on kohal sõltuvalt päevast 4000-6000. «Leedulaste aktiivsus suurenes tunduvalt paari nädala eest, kui nad hakkasid tihedamini kontrollmänge pidama ja koondis tõusis meedias fookusesse. Tekkis nagu teine laine,» ütles Šneps Postimehele.

Eesti fänne iseloomustab Riiga pikemaks ajaks jäämine, leedulased eelistavad iga päev autodega kodumaa vahet edasi-tagasi sõita.

Homme peetakse 9515 pealtvaatajat (sinna hulka ei arvestata meediaesindajaid ja ametnikke) mahutaval Riga Arenal kolm mängu: esmalt Eesti-Tšehhi, siis Läti-Belgia ja lõpuks Leedu-Ukraina. Eesti-Tšehhi kohtumisele oodatakse 5000-6000 inimest, Läti-Belgiale peaaegu täismaja (tänase seisuga on müüdud 80 protsenti piletitest) ja Leedu-Ukrainale 9000 inimest.

Kindlalt on välja müüdud Läti-Eesti ja Läti-Leedu mängud, aga Šneps lootis, et sama juhtub ka ülejäänud Läti mängudega ja potentsiaali on selleks loomulikult ka Eesti-Leedul.

Ametlik: Ojamaa jätkab karjääri Inglismaal

Henrik Ojamaa leidis endale uue koduklubi, kui ta allkirjastas lepingu Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas palliva Swindon Towni jalgpalliklubiga.

Ojamaa sõlmis klubiga ühe aasta pikkuse lepingu ja poolte kokkuleppel on võimalik seda veel ühe aasta võrra pikendada, teatab klubi kodulehekülg.

Augusti lõpus lõpetas Ojamaa poolte kokkuleppel kontrahti Poola tippklubiga Varssavi Legia, kelle ridades ta tuli hooajal 2013/14 Poola meistriks.

Mastaapide erinevus: Kontaveidi saavutus on väärt rohkem kui kergejõustiku maailmarekord

Tippspordis liiguvad teadupärast suured rahasummad, kuid samas tuleb tõdeda, et erinevatel aladel on autasudena ringi liikuvate summade suurused väga erinevad. Nii näiteks on US Openi tenniseturniiril kolmandasse ringi jõudnud Anett Kontaveit selle saavutuse eest teeninud vastavalt ette nähtud reglemendile 120 200 USA dollarit.

Arvestades, et US Openi võitja pistab taskusse 3,3 miljonit dollarit, siis on Kontaveidi teenistus sellega võrreldes üsnagi väike.  Kui muuta aga taustsüsteemi ja heita pilk hiljuti Pekingis lõppenud kergejõustiku MMile, siis seal oli igale maailmameistrile ette nähtud poole väiksem summa, kui US Openil kolmandasse ringi jõudnud mängijale.

Pekingis toimunud kergejõustiku MMil teenis iga ala võitja 60 000 dollarit. MM-hõbe oli vastavalt reglemendile väärt 30 000 ja MM-pronks 20 000 dollarit. Kettaheites neljanda koha teeninud Gerd Kanteri auhinnarahaks oli 15 000 dollarit.

Kergejõustiku MMil maailmarekordi püstitamise eest on ette nähtud 100 000 dollarit. Pekingis suutis maailmarekordit parandada kümnevõistleja Ashton Eaton, kes kokku teenis seega MMilt 160 000 dollarit. Siiski tuleb aga tõdeda, et tennise suure slämmi turniiril on kolmandasse ringi jõudmise eest ette nähtud suurem rahaline preemia, kui kergejõustiku MMil maailmarekordi püstitamise eest.

Postimees korvpalli EMil: Eesti homne vastane jättis noore ja andeka koljati koju

Eesti korvpallikoondis kohtub homme Riias peetava EM-finaalturniiri D-grupi avamängus kell 15.30 Tšehhiga. Kui varem võis eeldada, et Eesti peab vastu astuma gigantsele eesliinile Jan Vesely-Ondrej Balvin, siis tšehhid tegid huvitava lükke ja jätsid treenerite ebasoosingusse sattunud 217 cm pikkuse Balvini koju.

Seega mängib tsentri kohal Vesely (2.13), kes klubikorvpallis on tavaliselt olnud pigem suur äär. Huvitaval kombel oli 22-aastane Balvin tšehhide ainus põhikohaga keskmängija. See ei tähenda loomulikult, et Eestil kergemaks läheb - Tšehhile meeldib kiire mäng ja tihti loodetakse punktilisa teenida kiirrünnakutest. Koosseis ongi stiilile vastav.

«Meil oli kuus pikemat mängijat ja meil tuli üks koju jätta. Olen kindel, et tegime õige otsuse, kuigi seda oli väga raske teha,» ütles Tšehhi peatreener Ronen Ginzburg kodumaa meediale. Eelmisel aastal tegi Hispaania kõrgliigas Sevillas palliv Balvin EMi kvalfikatsioonimängudes kaasa kõik kuus kohtumist ja viibis platsil keskmiselt 25 minutit.

Mupo rahustab lapsevanemaid: septembri algul me koolilapsi ei trahvi

Mupo lubab septembris koolilapsi mitte trahvida, sest kõigile pole jõutud õpilaspileteid väljastada.

Mupo ja Transpordiameti poole on pöördunud paljud lapsevanemad murega, et mitmed koolid ei ole jõudnud uuendada või väljastada kõigile õpilastele õpilaspileteid, mis omakorda tähendab seda, et ühiskaardile ei tule õpilase tasuta sõiduõigust. Eeskätt puudutab see neid koolijütse, kes ei ole Tallinnasse sisse kirjutatud.

Amet lubab, et sarnaselt varasemate aastatega suhtub piletikontroll õpilaste kontrollimisse septembri keskpaigani leebelt ega trahvi koolilapsi.

Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) käivitatakse taas 22. septembril ning selleks ajaks on enamik koole ka õpilaspiletite probleemi suutnud lahendada. Sellest kuupäevast alustab mupo taas kontrolli.

Hooldekodust jalga lasknud vanapapi veetis öö kodututega

Munitsipaalpolitsei kesklinna tugipunkti pöördus abi saamiseks umbes 70-aastane mees, kes oskas öelda vaid seda, et tema nimi on Aivar S. Ühtegi dokumenti mehel kaasas ei olnud. Ta oli väsinud, kurnatud, näljane, räpane ning vaimse ebastabiilsuse tunnustega. Seda, kust ta tuli ja kus elab, mees ei teadnud.

Küsitlemise käigus meenus mehele, et ta elanud üksi kuskil soojas toas, aga kui kaua ta seal on olnud või kuidas ning millistel asjaoludel seal viibis, ei mäletanud. Igatahes Tallinna sõitnud ta bussiga, et külastada oma noorepõlvesõpra. Sõber elanud vanasti Kingissepa tänaval. Paraku ei leidnud Aivar eest ei Kingissepa tänavat ega sõbra maja. Pärast pikka sihitut ekslemist linnas ja nagu hiljem selgus, keskturu juures koos kodututega ööbimist, pöördus ta lõpuks Mupo kesklinna tugipunkti, kus tema murega tegelema asuti.

«Küsisin, kas ta mäletab midagi kohast, kus ta tuli. Jah, see koht oli metsa sees ja kõrval oli punast värvi maja. Laua peal olevat olnud jõulukalender ja kommipakk. Olevat elanud üksi toas ja tuba olnud soe, süüa saanud ka iga päev. Nii me vaikselt samm-sammult asju meenutasime – mina küsisin märksõnade abil ja talle kas meenus või ei meenunud mõni oluline detail, millega edasi minna,» kirjeldas asja lahenduskäiku mupo kesklinna tugipunkti peainspektor Pavel Boitsov. «Siis ühtäkki meenus mehele, et ta on sündinud vist saare peal, et oli meri ja kadakad. Helistasin Saaremaa omavalitsusse ja näkkas – Aivar S oli tõesti sündinud Saaremaal ja sealse info põhjal olid mehe vanemad ja lähedased kõik surnud.»

Omavalitsuses arvati, et küllap on mees leidnud elukoha mõnes hooldekodus. «Vanemate surm kurvastas Aivarit ja ta nuttis südantlõhestavalt. Ta oli ikka nii omadega sassis, et otsustasin teda enam mitte minema lasta, vaid püüda veel veidi edasi uurida,» rääkis peainspektor.

Inspektor otsis välja kõik Eesti hooldekodude numbrid ning asus neid läbi helistama. «Hooldekodusid on Eestis ikka päris palju, läks mitu tundi aega, aga tulemust ei tulnud. Jäi vaid üks, nimekirja keskel olnud hooldekodu, kuhu helistades keegi vastu ei võtnud. Proovisin seda veel kord ja näe, oligi õige koht,» kirjeldas ta edasist. Selgus, et Lõuna-Eestis asuvast hooldekodust on mees ära olnud üle viie päeva. Personal oli kadumisest teavitanud ka politseid ja nüüd rõõmustati, et Aivar on lõpuks leitud.

«Mina rõõmustasin ka, sest ütlemata hea tunne on leida lahendus algul lahendamatuna tunduvale probleemile ja inimest aidata. Ta oli ikka päris mitu tundi bussiga sõitnud, aga mulle ütles, et pool tundi,» muigas peainspektor «Sellepärast hakkasingi kõigepealt Tallinna ümbruse hooldekodusid läbi helistama, muidu oleks ehk isegi kiiremini selle müsteeriumi lahendanud. Kes teab, mis temaga siin linnas juhtuda oleks võinud. Meil kaob igal aastal jäljetult päris suur hulk inimesi,» selgitas Boitsov.

Fotod ja video: avariisse sattunud BMW juht pages sündmuspaigalt

Tallinnas juhtus eile kella 23.00 paiku Kadaka puiestee ja Tähetorni tee ristmikul liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku sõiduautod BMW ja Volvo. BMW juht pages sündmuskohalt.

Esialgsetel andmetel mööda Kadaka puiesteed liikunud Volvole sõitis rismikul ette BMW.

Kohe pärast õnnetust oli BMW juht autost välja hüpanud ja minema jooksnud.

Kiirabi toimetas haiglasse Volvot juhtinud naisterahva.

Volvos olnud kaasreisija sõnul põles neil ristmikule sõites fooris roheline tuli.

 

Jahimehed pole siiani saanud võimalike katkusigade jaoks külmikuid

Kuigi veterinaar- ja toiduamet (VTA) hakkas juba juunis jahimeestele soojal ajal kütitud võimalike katkusigade hoiustamiseks mõeldud külmkappe hankima, võivad esimesed külmikud jõuda Eestisse alles oktoobri keskel.

«VTA poolt lubatud esimese kaheksa külmkambri tarneaeg oli 9. september, kuna tarnija ei suuda neid kambreid selleks ajaks valmistada, lükkub tarneaeg edasi 10. oktoobrini,» teatas Eesti Jahimeeste Selts (EJS) enda kodulehel.

Edasine hange 20 külmkambri saamiseks on peatatud, kuna rahade eraldamine riigi poolt pole selge.

VTA korraldas juunis külmikute ostmiseks hanke, et soojal ajal katkupiirkondades metssea lasknud jahimeestel oleks koht, kus looma hoida, kuni laborist saabub vastus selle kohta, kas siga põdes sigade Aafrika katku (SAK) või oli ta terve.

Kütitud loomade lihakehade hoiustamiseks külmkappide ostmise riigihanget rahastatakse Euroopa Liidu määruse alusel projekti «African swine fever in Estonia 2015» raames, ütles BNS-ile VTA haldusspetsialist Silver Lusti.

EJS tegevjuht Tõnis Korts ütles BNS-ile, et kui põrsastega emised välja arvata, kütitakse metssigu aastaringselt ja jahimeestel lasub kohustus võtta nendelt SAK-i analüüse. «Soovime igasse SAK-i piirkonda saada ühe kapi. See pole hea elu, vaid mure pärast, kulu ja jamamist on palju, aga samas, kuhu sa sead analüüsi vastust oodates paned, kui väljas on näiteks 25 kraadi sooja,» rääkis Korts.

«Ideaaljuhul saabub Tartus asuvast laborist vastus 24 tunni jooksul, aga kui vahele tuleb nädalavahetus, kulub rohkem aega. Ja soojade ilmadega tekib kohe küsimus, kus lihakehasid hoida," rääkis Korts. "Ja sead on ikka haiged, neid ei saa panna näiteks nii, et ema või naine töötab mingis suures toidupoes, et paneme sinna   külmkappi.»

Korts rääkis, et külmkappi  peaks saama sea rippuma panna, sest katkukahtlusega siga ei saa hakata tükeldama. EJS paigaldaks need jahimajade või jahimeeste kooskäimise kohtade juurde, kus on olemas elekter.

Bussiturg pääseb vapustusest

​Veel selle nädala alguses oli ainult ekspressliine teenindavatel bussifirmadel lootus, et liiniloa saamine muutub kergemaks, sest nende väljumisaegu ei võrrelda enam kiir- ja kaugliinide väljumistega. Eile aga otsustas maanteeamet, et ekspressbusside turgu ei avata.

Kaks nädalat tagasi tegi maanteeamet ettepaneku avada ekspressbussi liinide turg, mis oleks viinud paljude peatustega kaugliinide sulgemiseni.

«Mitte ükski vedaja, kellele selle ettepaneku saatsime, ei olnud sellega nõus,» rääkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson. Tema sõnul leidsid bussiettevõtted, et paljude peatustega liinid on Eesti rahvale palju parem valik.

Sestap jääb kestma senine kord, kus ekspressbusside väljumisaegu võrreldakse samas ajavööndis väljuvate kiir- ja kaugliinibussidega. Just sellise reegli tõttu on šotlasest miljardärile Brian Souterile kuuluv Superbus seni soovitud väljumisaegadest ilma jäänud.

«Kui Superbusi soovitud väljumised on selles vahemikus, et neid tuleb võrrelda ühe «halli bussiga», ning kui on tagatud piletimüük, sõiduvõimalus liikumispuuetega inimestele ja neil on sama uued bussid, siis nad saavad kaalutluskriteeriumi järgi sama palju punkte ja maanteeametil ei ole õigust neile ei öelda,» selgitas Williamson.  

 

Vanadel olijatel eelis

 

Alates 1. oktoobrist hakatakse uute liinilubade andmisel bussifirmasid võrdlema juhul, kui nende väljumiste vahe on kuni 29 minutit. Sel juhul võrreldakse liikumissagedust ja rohkem punkte saab iga päev väljuv buss.

Ühtlasi soosivad uued põhimõtted liine, kus on rohkem peatusi, ning busse, mis on uuemad ja kuhu pääseb ratastooliga. Samuti antakse rohkem punkte bussidele, kuhu saab pileteid osta nii kassast kui ka internetist.

Superbusi soomlasest juhi Lauri Helke kinnitusel on ka uued kaalutluspõhimõtted vastuolus 2009. aasta 3. detsembrist kehtivate Euroopa Liidu reeglitega.

«Ühistranspordiseadus (kaalutluspõhimõtete koostamise alusdokument – toim) on riigikogus vastu võetud, seda on vaadanud justiitsministeerium, majandusministeerium. Tänapäeval ei saagi Eestis vastu võtta ühtegi seadust, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigustega,» sõnas Williamson veendunult.

«Mina lähtun sellest, et seadus, mida mina pean täitma, on õige. Mina eeldan, et see on õige, sest mulle on nii kinnitatud,» lisas maanteeametnik.

Helke ütles, et uued liinilubade jagamise põhimõtted kinnistavad senist vanade olijate eesõigust ja takistavad uusi firmasid turule tulemast. Superbusi juhi sõnul ei loobu nad selle vastu võitlemast ja pöörduvad nii majandusministeeriumi, konkurentsiameti kui ka Euroopa Komisjoni poole.

Helke on veendunud, et kuna seadus lubab juba praegu suure avaliku huvi korral anda välja liiniloa, siis peaks maanteeamet seda ka tegema. «Aga nad ei anna, sest kardavad, et siis tunnevad teised bussifirmad, et neile on aastate jooksul liiga tehtud,» rääkis ta.

Kuigi kõrvalseisjale võib jääda mulje, et uue korra järgi ei peaks Superbusil liiniloa saamisel probleeme tekkima – neil on uued sõidukid, pileteid saab osta veebist ja igasse bussi pääseb ka ratastooliga –, pole Helke selles nii veendunud.

Ta ütles, et ehkki erinevalt Eesti firmade bussidest pääseb igasse Superbusi sõidukisse ratastooliga, antakse selle eest bussifirmade võrdlemisel nii vähe punkte, et erilist eelist see ei anna. «Kaalutluspõhimõtted on kirjutatud nii, et isegi vanade bussidega võib sõita,» rääkis ta.

 

Superbus ei anna alla

 

Kuigi Superbus pole uute kaalutluspõhimõtetega nõus, kinnitas Helke, et nad ei loobu plaanist Eestis tegutsema hakata. «Kindlasti taotleme liinilube, aga kui see protsess võtab aega oktoobri, novembri, siis ilmselt on 1. detsember realistlik kuupäev, millal saame tegutsemist alustada,» rääkis ta.

Helke sõnul pole tal siiski kindlust, et nad loodetud tegevusloa saavad: näiteks võib neil olla mõni peatusenimi valesti kirjutatud või ei kogu Superbus võrdluses mõne teise firmaga piisavalt punkte. «Võib-olla nad soovivad, et me lahkuksime, kuid ma kinnitan, et me ei lähe kuhugi. Me hakkame siin sõitma,» lisas ta.

19. augustil tegi maanteeamet ettepaneku avada ekspressbusside turg. Eesti bussifirmade sõnul võiks selline muudatus viia paljude kaugliinide väljasuremiseni. Ka maanteeameti pressiesindaja tunnistas, et kui see ettepanek ellu viia, võivad paljude peatustega liinid välja surra ja kannatavad väiksemates kohtades elavad inimesed, kes samuti tahavad bussiga sõita.

Kui paar päeva tagasi kinnitas maanteeameti osakonnajuhataja Williamson, et ettepanek ekspressbusside turg avada tuli bussifirmalt, siis eile tunnistas ta, et sama ettepaneku tegi ka maanteeamet. Milline ettevõte selle ettepaneku tegi, ei soostunud ametnik ütlema, lisades vaid, et see firma ei ole kuulunud autoettevõtete liitu.

 

 

Päikese ja pilvede duett andis Viljandi kohal lummava etenduse

Kultuuriakadeemia multimeediakeskuse juhataja Tauno Uibo jäädvustas neljapäeva õhtul Viljandi vanalinna kohale lennutatud droonikaameraga hingematvalt uhke taevase värvide mängu.

Sakala palvel pildi saamislugu kirjeldades rääkis Uibo, et märkas esmalt oma koduaknast Viiratsi kohale kerkinud võimast äikesepilve, mille päikesevalgus oli eriliselt punakaslillaks tooninud. «Nagu ikka, kui midagi sellist silmad, läheb kohe jube kiireks, sest drooni sättimine võtab aega. Ja kui mälupilt mind ei peta, siis tegelikult jäingi pisut hiljaks,» kirjeldas ta.

Panoraamfoto koosneb viiest pildist. Autori kinnitusel ei töödelnud ta jäädvustuse värve, küll aga mängis dünaamilise kontrastiga.

Video: Rõivas peab Leedolt rahaküsimist pelgalt kuulujutuks

Postimehe ajakirjanikud usutlesid taustatöö käigus kümneid parvlaevahankega seotud inimesi ja mitmest allikast kinnitati neile, et sadama nõukogusse kuuluvad reformierakondlased käisid kohtumas ärimees Vjatšeslav Leedoga, kellelt väidetavalt küsiti liinikonkursiga seoses raha. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas arvab, et tegemist on pelgalt kuulujutuga.

Vaata videost, kuidas Rõivas tänases Postimehes avaldatud väiteid tõrjub.

Pevkur: kuluaarides on arutatud Schengeni viisavabaruumi kaotamist

Siseminister Hanno Pevkur tõdes, et ELis on Schengeni viisavaba ruumi kaotamisest põgenike sissevoolu tõttu juttu olnud.

Pevkuri sõnul arvestatakse võimalusega, et Saksamaa piirangute korral üritavad põgenikud liikuda edasi Skandinaaviasse näiteks Eesti kaudu, vahendas ERR.

«Me teame seda, et Euroopa piirid on vabad, Schengeni ruum on täna vabalt läbitav ja minul oleks äärmiselt kurb, kui nende arutelude tulemusena räägime me Schengeni viisavaba ruumi kaotamisest,» ütles Pevkur ja lisas, et sellest on Brüsseli kuluaarides juttu olnud.

Ministri sõnul on olnud kuulda, et teatud osal Itaalia piirist tahetakse kehtestada piirikontroll.

Kriminoloog: seadustik on vihakuritegude osas täiesti piisav

Ameerika õigusruumist pärit vihakuritegude mõistet Vabaerakonda kuuluva Jüri Saare sõnul meie seadustikus ei ole ja seetõttu tuleb selle termini kasutamisesse ja selle õigusloomesse lisamisse suhtuda ettevaatlikult, vahendas ERR.

«Kui mõningad kuriteo liigid, lähtuvalt motivatsioonist, klassifitseeritakse vihakuritegudena, siis see võib kaasa tuua hoopis suuremaid gruppide vahelisi vastuolusid,» rõhutas Saar.

Saare arvates tuleb sisse grupiline mõõde ja läänemaine arusaam karistusõigusest ja vastutusest, mis on individuaalne.

Sotsiaalset vaenu õhutavate vihakuritegude muudatused jõuavad juba selle aasta lõpuks riigikogu ette, lubas justiistminister Urmas Reinsalu. Kui karmid muudatused aga karistus-seadustikku jõuavad, selgub avalike arutelude käigus, millest esimene on kavas korraldada juba lähiajal.

Poolas andsid intervjuu natside kullarongi väidetavad leidjad

Poolas astusid esimest korda avalikkuse ette kaks meest, kes väidavad, et leidsid Wałbrzychi lähistelt Teise maailmasõja aegse rongi, mida on meedias hakatud kutsuma natside kullarongiks.

Poolakas Piotr Koper ja sakslane Andreas Richter ütlesid TVPle antud intervjuus, et neil on kindlaid tõendeid rongi olemasolu kohta, vahendas ERR.

Mehed rõhutasid, et neil pole juhtumiga kaasnenud meediatsirkusega midagi pistmist, sest nemad rääkisid leiust vaid Poola ametnikele ja ilmselt lekkis info kuidagi meediani.

Koper ja Richter on nõudnud, et võimaliku leiu korral saaksid nemad 10 protsenti leiu väärtusest, saadud rahaga soovivad nad muuseumi rajada. Samuti vihjasid nad, et tegelikult on neil endil piisavalt vahendeid, et rong ise välja kaevata.

Walbrzychi piirkonna võime teavitati eelmisel nädalal ametlikult, et kaks inimest leidsid natside rongi, mis läks väidetavalt kaduma 1945. aasta kenadel Punaarmee eest põgenedes. Kuulduste kohaselt võib tegu olla niinimetatud kullarongiga, mis kadus Walbrzychi linna lähistel.

Poola asekultuuriminister Piotr Zuchowski ütles eelmisel nädalal, et on rongi olemasolus veendunud enam kui 99 protsenti ning lisas, et on näinud rongist maadläbistava radari fotot, millel on näha platvorm ja kahurid.

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt seakasvatussektorile erakorralist abi

Maaeluminister Urmas Kruuse saatis reedel Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile kirja, milles palub rakendada Eesti seakasvatajate olukorra leevendamiseks erakorralisi abimeetmeid.

Eesti taotleb Euroopa Komisjonilt ühekordse Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse erakorralist toetust, mis aitab ühekordse meetmena kompenseerida III piirangutsooni seakasvatajatele kaubanduspiirangutest tingitud hinnalangust, teatas BNS-ile maaeluministeeriumi pressiesindaja.

Meetme rakendamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni vastav otsus ja selle käivitumisel tuleb Eesti riigil katta pool kuludest.

«Kõige raskemas seisus on kolmandasse piirangutsooni sattunud tootjad. Kuigi selle piirkonna liha on ohutu, seisavad paljud tootjad silmitsi olukorraga, et toodangut realiseerida pole võimalik. Ka üha karmistuvate bioohutusmeetme täitmine toob kaasa suuri lisakulutusi,» kirjutas Kruuse.

«Olukord Eesti sealihasektoris on väga järsus languses. Kasvav pakkumine ja kukkuvad hinnad panevad seakasvatajad suure surve alla,» lisas ta.

Minister juhtis voliniku tähelepanu Eesti seakasvatussektori keerulisele olukorrale, mis on halvenenud alates 2012. aastast, kui Venemaa keelustas ELst elussigade sisseveo ning jõudnud kriitilisse olukorda seoses leviva sigade Aafrika katkuga.

Alates 21. juulist, kui diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel, on nakatunud kokku 16 farmi ning hukatud üle 22 000 sea ehk ligi kuus protsenti Eesti sigadest.

Augustis esitasid Baltimaade ja Poola põllumajandusministrid Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles küsitakse sigade Aafrika katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist. Lisaks palusid nelja riigi ministrid täiendavat rahalist tuge sigade Aafrika katku tõkestamiseks regioonis.

Tallinna-Pärnu maanteel põrkas sõiduauto kokku veoautoga

Tallinna-Pärnu maanteel Kernu lähistel põrkas täna õhtul sõiduauto kokku veoautoga, viga said kaks inimest.

Õnnetus juhtus 17.33 Tallinn-Pärnu-Ikla 49. kilomeetril, kus põrkasid kokku sõiduauto ja veoauto, teatas Lääne prefektuur. 

«Algselt oli liiklus häiritud. Praegu liiklus toimub mõlemal sõidusuunal,» ütles Postimehele Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak.

«Esialgsete andmete kohaselt said vigastada kaks inimest, täpsemad asjaolud on selgitamisel,» lisas ta.

Ligi 5000 pagulast on jalgsi teel Saksamaa poole

Ligi 5000 Ungari vastuvõtukeskustest välja murdnud pagulast on jalgsi teele asunud Saksamaa poole.

Samal ajal võttis Ungari parlament vastu seadusemuudatused, mis aitavad valitsuse hinnangul koos Serbia piirile püstitatava taraga olukorra kontrolli alla saada, vahendas ERR.

«Olen hetkel Budapestis ja marsin koos 5000 pagulasega. Nad murdsid läbi Keleti rongijaamast ja politsei barrikaadist,» kirjutas Postimehe lugeja.

«Siin on ka ratastoolis inimesi, väikeseid lapsi ja rasedaid naisi. Vabatahtlikud jagavad vett ja sajad ajakirjanikud teevad reportaaže. Politsei on kontrolli kaotanud ja laseb neil minna,» rääkis lugeja, kes kõndis migrantidega kaasa ligi kümme kilomeetrit.

Enamasti Süüriast ja Afganistanist pärit inimesed alustasid teed Keleti raudteejaamast täna hommikul pärast seda, kui neil ei lastud rongiga Austriasse reisida, vahendas Iirimaa rahvusringhäälingu veebiportaal RTE.

Paljud inimesed hoiavad käes Saksa kantsler Angela Merkeli pilte ja hüüavad «Saksamaa, Saksamaa!», kirjeldas RTE.

Samal ajal jätkub vastasseis Bicske raudteejaamas, kus osa inimesi on politsei piiramisrõngast läbi murdnud ja jalgsi Austria suunas liikuma hakanud, kirjutas ERR.

«Oleme väga õnnelikud, et midagi lõpuks toimub. Järgmine peatus on Austria. Lapsed on väga väsinud, Ungaris on väga halb, me peame kusagile minema,» vahendas RTE teel oleva Süüria mehe sõnu.

Migrandid kardavad, et kui nad registreerivad end Ungaris, on neil keerulisem Saksamaal ja teistes riikides varjupaika taotleda.

Politsei on asunud pagulasi jälitama ja kokku koguma, seni veel keskuses viibivad 2300 inimest ähvardavad sealt samuti välja murda, vahendas Reuters.

SDE juhatus koguneb arutama muudatusi valitsuses

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski kutsus laupäeva õhtuks kokku erakonna juhatuse, kes hakkab arutama võimalikke muudatusi valitsuse koosseisus.

Ossinovski kinnitas Postimehele, et juhatus koguneb homme õhtul, kuid ei soovinud veel avaldada, millisteks muudatusteks ta ettepaneku teeb. Samuti ei soovinud ta öelda, kas kavatseb ise minna valitsusse või eelistab jätkata tööd riigikogus.

Varem on Ossinovski öelnud, et erakonna volikogu mitme liikme arvates peaks esimees praeguses olukorras juhtima SDE ministrite meeskonda valitsuses ning seda ettepanekut ta ka kaalub.

Samas on ta mõista andnud, et SDE endise esimehe, kaitseminister Sven Mikseri praegust positsiooni ta ei ihka. «Nii palju võib öelda, et kaitsepoliitika ei ole olnud minu erilises huviorbiidis poliitiliselt,» ütles Ossinovski kolmapäeval ETV otsesaates «Foorum». Kui Ossinovski otsustab ministrikoha kasuks, saab temast kõige tõenäolisemalt ettevõtlusminister.

Asjaolule, et Ossinovski soovib teha valitsuses suuremaid muudatusi ja mitte vaid uue ettevõtlusministri nimetamisega piirduda, viitab muu hulgas ka SDE aseesimehe, eelmise valitsuse sotsiaalkaitseministri Helmen Küti kinnitus, et Ossinovski on temaga võimalikust ministrikohast rääkinud. «Mul on olnud temaga juttu, aga olen vastanud eitavalt,» ütles ta üleeile.

Üheks võimalikuks ministrikandidaadiks on pakutud ka parlamendi väliskomisjoni praegust esimeest Hannes Hansot, kes ütles täna, et ei soovi seda teemat kommenteerida. «See info peab ikkagi liikuma erakonna esimehe kaudu. Ma praegu jätaks täitsa selle teema kõrvale,» ütles Hanso vastuseks küsimusele, kas talle on tehtud ettepanek asuda tööle valitsuses.

SDE-le kuuluvad valitsuses kaitseministri, ettevõtlusministri, kultuuriministri ning tervise- ja tööministri koht. Ministrite võimalik ümbermängimine tõusis teemaks pärast erakonna volikogu pühapäevast otsust jätkata senises koalitsioonis, misjärel teatas senine ettevõtlusminister Urve Palo tagasiastumisest.

Kaitseministrina töötab praegu Sven Mikser, kultuuriministrina Indrek Saar ning tervise- ja tööministrina Rannar Vassiljev.

Fotod: Estonia ees põrkasid kokku mootorratas ja sõiduauto

Tallinnas põrkasid täna õhtul Estonia teatri ees kokku mootorratas Kawasaki ja sõiduauto Peugeot. Mootorrattur sai kergelt vigastada.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et politsei sai juhtunust teate kell 18.13.

Hetkel on avariigrupp sündmuskohal.

Kiirabi vaatas tsiklimehe kohapeal üle.

Juhtunu täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

 

Tamsalu vallavanemale avaldati umbusaldust

Tamsalu staažikas vallavanem Toomas Uudeberg vabastati täna kell 17.00 toimunud vallavolikogu erakorralisel istungil ametist seoses umbusalduse avaldamisega.

Umbusaldust avaldasid kümme vallavolikogu liiget, viis volikogu liiget hääletasid umbusaldamise vastu ning üks jäi erapooletuks.

„Nii suur poolt hääletanute protsent näitab, et see ei olnud intriig vaid iga vallavolikogu liikme tõsiselt läbi mõeldud ja kaalutletud otsus,” ütles vallavolikogu esimees Vardo Arusaar.

Vallavanemale pandi süüks visiooni ja juhiomaduste puudumist, suutmatust vastutust delegeerida, vähest ettevõtluse arendamist, suutmatust prioriteete määrata, liialt familiaarset ja labast suhtlust töökeskkonnas ning koostöötahte puudumist volikoguga.

Vallavanema kohusetäitjaks määrati abivallavanem Riho Tell. Uudebergil tuleb Tellile ülesanded üle anda 9. septembriks.

„Kindlasti ma ei rõõmusta selle üle, mis täna toimus,” ütles Tell. „Esmane on püüda saavutada kodurahu, siis saab vaadata, mis edasi saab,” lisas ta.

Toomas Uudeberg ei soovinud ametist vabastamist kommenteerida.

Saaremaal avastati katkukahtlusega metsseakorjus

Pihtla vallas Kuusiku küla lähistelt 28. augusti õhtul leitud metsseakorjuselt võetud esialgne proov näitas Aafrika seakatku diagnoosi, kirjutab Saarte Hääl.

«Kuna korjus oli suhteliselt roiskunud, siis labori analüüsimeetod võib vahel ka eksida,» põhjendas Jürisson vajadust kontrollida proovi referentslaboris.

Samas pidas ta Tartus tehtud analüüsi veavõimalust minimaalseks. Teisalt pärines katkukahtlusega metssiga aga paigast, kus selle esinemise võimalus on arvestades Saaremaa puhast fooni väga ebatõenäoline.

«Ei Läänemaal ega Pärnumaa meiepoolses osas pole katkukoldeid avastatud. Tõsi, Pihtla ei asu päris keset saart, kuid mingi loogika oleks olnud selles, kui korjus oleks leitud mere äärest. Siis saanuks väita, et ulpis kusagilt mujalt meieni,» rääkis Jürisson.

Leitud hukkunud sigu on sel aastal uurimisele saadetud Kõinastu laiult, Lahetaguse, Räägi ja Hübja külast, kuid need proovid olid negatiivsed.

Jürissoni sõnul leidis haigusekahtlusega metssea kraave puhastanud inimene, kes teavitas oma leiust kohe. Valla volitatud loomaarst võttis samal õhtul korjuselt proovi, mis saadeti uurimiseks Tartu laborisse esmaspäeva hommikul. Tartu labor on ainus laboratoorium Eestis, kus Aafrika seakatku uuringuid tehakse.

Korjus oli metsa all vedelenud ilmselt nädala jagu. «Seal olid juba vaglad peal. Proov, mille volitatud arst pakituna meie majja tõi, lehkas võikalt,» kirjeldas Jürisson.

Eile rääkis ta sealse kandi seakasvatajatega ja informeeris ka jahimehi. «Teavitasime neid veel kord, et hukkunud sigadest tuleb teada anda. Enne proovi tulemuste saamist mingeid tsoone seal ei kehtestata, positiivse vastuse korral määratletakse ohustatud tsoon ümber leiukoha, mis on minimaalselt 200 ruutkilomeetrit,» lisas Jürisson.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel kinnitas, et Hispaaniast tuleva positiivse kinnituse korral kehtestatakse leiukoha ümber kaheksakilomeetrine kaitsetsoon.

Sellesse tsooni ühtegi suurt sigalat ei jää, kuigi üks sigalatest (Kaali) on üsna piiri peal. «Aga ootame vastuse ära,» rõhutas Pärtel. Kaali sigalas kasvab üle 500 sea, peamiselt võõrdepõrsad. Lisaks jääb sinna kanti paar-kolm väikeseapidajat, kellel on kuni kümme looma.

Kaali sigalal on osaliselt aed ümber ja seal järgitakse ka bioohutusmeetmeid. Väikestel majapidamistel oli aega kuni 1. septembrini oma majapidamine nõuetega vastavusse viia. Nüüd käivad volitatud vetarstid neid kontrollimas, ütles Toivo Jürisson.

Lisaks hoonetele peab aiaga ümbritsema ka sööda- ja sõnnikuhoidlad. Väiketootjad said toetust küsida nii aedade ehitamiseks kui ka seapidamise lõpetamiseks.

«Väiketootjad peavad mõistma, et nende hoolimatus mõjutab suurtootjaid ja nende töötajaid, see ei mõjuta vaid neid endid,» märkis Jürisson. Jahimehed peaksid aga hoiduma külalisjahimeeste kutsumisest, sest inimfaktor on oluline katku levitamise allikas.

Aktiivselt tegeletakse ka matmispaiga otsimisega. Praegu on valikus kaks asukohta. Need jäävad Kihelkonna ja Mustjala valla territooriumile riigimaale.

Pihtla vallavanem Jüri Saar soovitas, nagu dopingukahtluse puhul, B-proovi tulemus ära oodata. Tema teada otsustasid jahimehed aktiivselt sigade küttimisele keskenduda.

«See katku asi on üks, aga eks neid sigu ole viimasel ajal meile natuke palju siginenud ka. Kui katkukahtlus kinnitust leiab, tekib küsimus liha realiseerimisest,» märkis Saar.

Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ja esimesed taudipuhangud kodusigadel tänavu 21. juulil.

F-22 piloot: selle hävitajaga lendamist ei anna millegagi võrrelda

Ameerika Ühendriikide hävitaja F-22 Raptori piloodi, major David Ruizi sõnul on tegemist ülimalt võimeka lennukiga ning selle hävitajaga lendamise kogemust ei anna millegagi võrrelda.

«Viienda põlvkonna hävitaja F-22 on eriline, kuna tal on peal vargtehnoloogia, mis muudab lennuki avastamise väga raskeks. Lennukil on ülihea manööverdamisvõime, hävitaja suunda saab muuta väga kiirelt ja järsult. See on väga väle lennuk. Lennukisse integreeritud avioonika annab piloodile ülimusliku situatsioonitunnetuse,» loetles major Ruiz F-22 Raptori eeliseid teiste hävitajate ees.

Ta lisas, et lennuk on võimeline lendama ülehelikiirusega palju kauem kui teised hävitajad.

Major Ruiz märkis, et varem lendas ta F-15C-tüüpi hävitajaga, kuid F-22 Raptorit juhtida on täiesti teistmoodi kogemus, mida ei anna millegagi võrrelda.

«Ma arvan, et pilootidel, kes selle lennukiga lennata saavad, on väga vedanud ja nad võtavad sellest võimalusest parima,» ütles major Ruiz täna Ämari lennubaasis Postimehele.

Täna keskpäeval maandusid Ämari lennubaasis kaks Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitajat F-22 Raptor. Superhävitajaid saatsid tankurlennuk KC-135 ja kaks A-10 ründelennukit. Saksamaalt Eestisse lennanud F-22 Raptorid suunduvad täna õhtul Saksamaale tagasi.

F-22 Raptorid kasutavad kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, seetõttu ei lubatud Ämari lennubaasis hävitajaid filmida või pildistada lähemalt kui paarikümne meetri kauguselt.

Euroopat väisavad hävitajad kuuluvad USA õhuväe 95. hävitajate eskadrilli koosseisu, mis baseerub Tyndalli lennubaasis Floridas. Euroopas viibides baseeruvad hävitajad Saksamaal Spangdahlemi lennubaasis.

F-22 Raptor on USA õhuväe uusim hävitaja. Oma stealth-omaduste (vargtehnoloogia), relvastuse, avioonika, manööverdusvõime ning juhitavuse poolest loetakse lennukit maailma parimaks.

Praegu on F-22 ainus uude, nii nimetatud viiendasse hävitajate põlvkonda kuuluv relvastuses olev hävitaja maailmas. Lennuki relvastuses on nii õhk-õhk kui ka õhk-maa relvad. USAl on praegu 195 F-22 hävitajat. F-22 maksab koos relvastusega umbes 189 miljonit dollarit (147 miljonit eurot).

F-22 tehnilised andmed

Tootja: Lockheed-Martin, Boeing

Mootor: kaks Pratt ja Whitney F199-PW-100 turbomootorit järelpõlemiskambritega

Tõukejõud: 35 000 naela (mõlemal mootoril)

Tiivaulatus: 13,6 meetrit

Pikkus: 18,9 meetrit

Kõrgus: 5,1 meetrit

Kaal: 19 700 kilogrammi

Maksimumkaal õhkutõusul: 38 000 kilogrammi

Kütuse mahutavus: 8200 kilogrammi, koos kahe välise tiivas asuva mahutiga 11 900 kilogrammi

Maksumumkiirus: Mach 2,25 (2410 km/h)

Lennukaugus: 2960 kilomeetrit koos kahe välise kütusepaagiga

Lennukõrgus: 15-20 kilomeetrit

Relvastus: M61A2 20-millimeetrise kaliibriga pardakahur 480 mürsuga, kaks AIM-9 infrapunasihikuga õhk-õhk-tüüpi raketti, kuus AIM-120 radarjuhitavat õhk-õhk tüüpi raketti, kaks 1000-naelast GBU-32 JDAM pommi, kaks AIM-120 radarjuhitavat õhk-maa-tüüpi raketti.

Kihnu Veeteed: me ei müü end kellelegi

Väikesaarte vahel opereeriv laevafirma Kihnu Veeteed teatab, et Tallinna Sadama korruptiivse parvlaevahankega seoses Postimehes teemaks toodud ettevõtte osaluse müük pole laual olnud isegi jututeemana.

„Jah, me tunneme Tõni Pohlat (altkäemaksu andmises kahtlustatav kaubaärimees – R.B) seoses koostööga Pärnu sadamas, kuid meil pole kunagi olnud isegi jutuks tema võimalik huvi Kihnu Veeteedes osaluse omandamise kohta,“ teatas Kihnu Veeteede nõukogu esimees Kaspar Kokk.

 

Postimees kirjutas reedel, et sadamajuhtide korruptsiooniskeemides võis olla osa ka riigi dotatsioonidest sõltuval Kihnu Veeteedel, mida üritanud mõnda aega tagasi ära osta kaubaärimees Tõnis Pohla.

 

Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer vihjas mais erakonnakaaslastele võimalusele võtta Hiiumaa ja Saaremaa vahelistele liinidele uueks operaatoriks seesama Kihnu Veeteed.

Maksude laekumine kasvas seitse protsenti

Augustis laekus makse seitse protsenti rohkem kui aasta tagasi samal kuul, teatas rahandusministeerium.

Augustis kogus maksu- ja tolliamet (MTA) 513,1 miljonit eurot makse.

Aasta eelarvest on kaheksa kuuga täidetud 67 protsenti, teatas ministeerium. Kaheksa kuuga on eelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige otseseid makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu.  

«Sotsiaalmaksu laekumine on möödunud aastaga võrreldes jõudsalt kasvanud tänavu igal kuul. Laekumise kasv aeglustus aprilli üheksa protsendiga võrreldes siiski mais kaheksale protsendile, juunis 7,1 protsendile ja juulis kuuele protsendile,» kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene.

«Seevastu augustis kiirenes kasv taas ja sotsiaalmaksu laekus 8,1 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul — see võis tuleneda puhkuste edasilükkamisest võrreldes eelmise aastaga,» lisas Tuvikene.

Keskmise palga tugev kasv kiirenes Tuvikese sõnul juulis veelgi. Palgad olid juulis keskmiselt 7,1 protsenti kõrgemad kui aasta varem samal ajal, samas kui juunis oli palgakasv 5,2 protsenti.

Palgasaajate arv kasvas juulis ühe protsendi möödunud aasta sama kuuga võrreldes, kuigi kasv aeglustus tänavu varasemate kuudega võrreldes. Samal ajal vähenes töökohtade arv 0,2 protsenti. Suurematest tegevusaladest kiirenes palgafondi kasv enim hariduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Viimasel kolmel kuul kasvas deklareeritud palgafond kõige enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning jaekaubanduse tegevusaladel. «Osaliselt on selle põhjustanud eelmise aasta juulis rakendunud töötamise register, mille mõju palgafondi kasvule taandub lähikuudel,» ütles Tuvikene.

Kolme kuu kõige aeglasema palgafondi kasvuga on olnud ehitus ja mäetööstus. Põllumajanduses deklareeritud palgafond kahanes.

Käibemaksu augustikuu laekumise kasv oli aasta üks kiiremaid, maksu laekus 12,8 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. «Käibemaksu üle ootuste head laekumist toetab kaupade jaemüük, mis on olnud viimastel kuudel aasta keskmisest kiirem,» ütles Tuvikene.

Sarnaselt eelmistele kuudele vähenes augustis ettevõtete maksustav käive võrreldes eelmise aastaga. Aasta kokkuvõttes on maksustatav käive kahanenud ühe protsendi võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

«Käivete vähenemise on tinginud ettevõtete Eesti-sisese soetuse langus, samas kui müük püsib eelmise aasta tasemel,» ütles Tuvikene. «Soetuse langusele on oluliselt kaasa aidanud fiktiivsete arvete vähenemine, mis on tingitud käibemaksu deklareerimiskohustuse muudatustest ehk kohustusest deklareerida vähemalt tuhandeeurosed arved.»

Rahvasaadikud külastavad Jordaania Zaatari põgenikelaagrit

Parlamendi väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni seitse liiget sõidab järgmisel nädalal Jordaaniasse, et tutvuda olukorraga riigi põhjaosas asuvas Zaatari põgenikelaagris.

Riigikogu pressiteenistuse teatel on saadikud visiidil esmaspäevast reedeni. Väliskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Hannes Hanso ütles Postimehele, et Jordaanias viibib riigikogu esindus sellest kolm päeva, mille jooksul kohtutakse Ammanis ÜRO, Euroopa Liidu ja saatkondade esindajate ning energiaministriga. Samuti külastatakse tema sõnul Zaatari põgenikelaagrit ja kohtutakse ka kohaliku võimu esindajatega Irbidi linnas.

Hanso sõnul oli tema eesmärk visiidiks ettepanekut tehes ennekõike see, et Eesti poliitikud näeksid oma silmaga kohapeal valitsevat ääretult komplitseeritud olukorda. «Kui Jordaanias on alla miljoni põgeniku Süüriast, Liibanonis tublisti üle miljoni ja Türgis 1,7-2 miljonit, siis kui me Eestis arutame seda, kas võtta 100 või 200 inimest, siis midagi pole teha, me peame suutma adekvaatselt hinnata, millega tegelevad need väga vaesed ja problemaatilised riigid kohapeal,» rääkis ta ning avaldas lootust, et visiidil nähtav aitab tekitada ka Eestis üldist intelligentset debatti.

Lisaks Hansole osalevad visiidil Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Palling ning komisjoni aseesimees, Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Jaak Madison.

Väliskomisjonist sõidavad Jordaaniasse ka reformierakondlane Eerik-Niiles Kross, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Juhan Parts, Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Henn Põlluaas ja keskerakondlane Vladimir Velman.

Laupäev tuleb jahe ja vihmane

Eesti kohale jõuavad homme mitmed kogukad vihmapilved, kust kohati võib tulla ka äikest ja õhutemperatuur küündib 19 kraadini, teatas ilmateenistus.

Õhukeerise kese nihkub Läänemere kohale ja tihedamad sajupilved lahkuvad Venemaa suunas, kuid piisavalt niiske õhk soodustab uute sajupilvede arengut, seda eriti päevasel ajal.

Ilm on pilves selgimistega. Aeg-ajalt sajab vihma ja kohati võib olla äikest. Puhub lõuna- ja edelatuul 4 kuni 11 meetrit sekundis, saartel ja rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Õhusooja on 15 kuni 19 kraadi.

Põhja-Tallinna korruptsiooniasjas kahtlustatavad pääsesid vabaks

Põhja-Tallinna korruptsioonikaasuse raames kinni peetud kaks kahtlusalust olid reede pärastlõunaks vabadusse pääsenud.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja kinnitusel ei taotlenud prokurör kahe kahtlusaluse vahi alla võtmist. Pressiesindaja lisas, et kahtlusaluste ring pole laienenud.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad otsisid neljapäeval Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ruumid läbi Harju maakohtu määruse alusel kriminaalasjas, mille sisuks on Põhja-Tallinna valitsusele võimalike võltsarvete esitamine ning nende alusel väljamaksete tegemine linna vahenditest.

Praeguseks on ühele Põhja-Tallinna valitsuse ametnikule ning ühele ettevõtjale esitatud kahtlustus  dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise asjus. Keskkriminaalpolitsei kinnitusel on kahtlustuse saanud ametnik spetsialisti taseme töötaja.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Lääne-Nigula vallavalitsus protestib katkusigade matmispaiga vastu

Lääne-Nigula vallavolikogu ja vallavalitsus ei ole nõus keskkonnaameti otsusega matta tuhanded sead Ledissoo looduskaitseala lähedale, juhul kui taud peaks jõudma Atria farmid OÜ Linnamäe seafarmi ning sead tuleks tappa. 

Läänemaa kõige suurem Atria farmide Linnamäe seafarm ligi 7000 seaga asub Lääne-Nigula vallas Linnamäe külas. Keskkonnaamet kinnitas eile ennetavalt 10 kilomeetri kaugusele farmist Keedika küla Piirsalu metskonna kinnistule matmispaiga juhuks, kui katk peaks farmi tabama ja sead hukkamisele läheks, selgub Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Andres Kampmanni ja Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse pöördumisest valitsuse ja maaeluministeeriumi poole.

Kinnitatud matmispaik asub Ledissoo looduskaitseala sihtkaitsevööndist 200 meetri kaugusel, 500 meetri kaugusel on lähim talu ja 450 meetri kaugusel selle talu kaev. Vallavalitsuse hinnangul on keskkonnaameti toodud seisukohad matmispaiga ohutuse kohta ebamäärased ning neil puudub selgus, mis saab siis, kui toimub reostus ning kaevud ja põhjavesi peaksid reostuma.

«Teadaolevalt on  sigade Aafrika katku viirus väga vastupidav ja säilib erinevates tingimustes väga pikka aega, näiteks pinnases kauem kui kuus kuud. Samas kuumutamisel ehk põletamisel 70 kraadi juures viirus hävib,» märgivad ametnikud kirjas.  

«Kõik õigusaktid SAK-i teemadel ütlevad, et kõige tõhusam viiruse hävitamise viis on põletamine. Siiani on täpsemalt läbi kaalutlemata hukatud loomade avapõletamise võimalused. Tulenevalt sellest peaksid tauditõrje eest vastutavad organid leidma võimalused haigestunud ja hukatud loomade põletamiseks, mitte ainult Läänemaal, vaid kogu riigis, ning korjuste massmatmine peab olema välistatud,» märgivad nad.

Postimees teeb otseülekande toetuskontserdilt «Sõbralik Eesti»

Pühapäeval kell 15:30 Tallinnas Vabaduse väljakul algaval toetuskontserdil «Sõbralik Eesti» astuvad muusikaliste etteastete vahel sõnavõttudega üles Evelin Võigemast, Luule Komissarov, Olga Sõtnik, Andres Tarand, Jaak Prints, Vahur Kersna ja David Vseviov. Päeva juhib Loore Martma. Postimees teeb sündmusest otseülekande, mida saab vaadata siinsamas.

Sõbralik Eesti ühendab inimesi ja ettevõtteid, kes soovivad hoida riiki abivalmi ja avatuna.

Päeva kava

15:00 Rahvusköökide toiduala avamine

15:30 DJ Tõnu Kõrvits

16:00 päevajuht Loore Martma sissejuhatus

Kõneleb: David Vseviov

16:05 – 16:20 Wilhelm

16:30 –  16:45 Birgit ja Jüri Pootsmann

Kõneleb: Evelin Võigemast

17:00 – 17:15 Euroopa Kultuuripealinna Segakoor

17:25 – 17:45 Ivo Linna ja Antti Kammiste

Kõneleb: Andres Tarand

18:00 – 18:10 Mari Kalkun

18:20 – 18:35 PX Band

18:45 – 19:00 Würffel

Kõneleb: Olga Sõtnik

19:15 – 19:30 Marten Kuningas ja Raul Ojamaa

19:40 -  19.55 Rolf

20:05 – 20:20 Lenna

Kõneleb: Luule Komissarov

20:35 – 20.45 Estonian Voices

20:55 – 21:05 Sofia Rubina, Jason Hunter

21:15 – 21:30 Getter Jaani ja Risto Vürst

Kõneleb: Vahur Kersna

21:50 – 22:05 Cantilena

22:15 – 22:30 Bombillaz ja Siiri Sisask

Kõneleb: Jaak Prints

22:45 – 22:50 Siiri Sisask

Juba alates kell 15 pakuvad rahvusköökide roogasid Eestis tegutsevad välispäritolu toidukohad: Gotsu (Korea), Naan Kohvik (Türgi), Papa Joe Falafel ja Hummus (Liibanon, Lähis-ida), Tio Leno (Mehhiko), Tokumaru (Jaapan), Tasty AFRICA (Nigeeria), Lendav Taldrik (Aasia), Vao keskus (Afganistan, Dagestan, Sudaan), aga ka Toomemäe talu piirakupuhvet (Setomaa). Toidualal on kaetud pikk laud sõbralikuks koosistumiseks.

Sõbraliku Eesti algatust toetavad Adcash, BLRT Grupp, TransferWise, GrabCAD, Pipedrive, Teleport, Telliskivi Loomelinnak, AKU, Musiccase, Event Center, Jadasson, Kemmerling, Estonian World ja hetkeks ligi sada eraisikut.

Esnejad ja meeskond töötavad tasuta. Ürituse vältimatute kulude katmist saab rahaliselt toetada www.sobralikeesti.ee/toeta või avaldada solidaarsust kodulehel oma nime kirja pannes.

Suur ekspressbusside turu laienemine jääb ära

Veel selle nädala alguses oli ainult ekspressliine teenindavatel bussifirmadel lootus, et liiniloa saamine muutub nende jaoks kergemaks, sest nende väljumisaegu ei võrrelda enam kiir- ja kaugliinide väljumistega. Eile aga otsustas maanteeamet, et ekspressbusside turgu ei avata.

Kaks nädalat tagasi tegi maanteeamet ettepaneku avada ekspressbussi liinide turg. «Mitte ükski vedaja, kellele me selle ettepaneku saatsime, ei olnud sellega nõus,»  rääkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson. Tema sõnul leidsid bussifirmad, et paljude peatustega liinid on Eesti rahvale palju parem valik.

Seetõttu jääb kestma senine kord, kus ekspressbussi väljumisaegu võrreldakse samas ajavööndis väljuvate kiir- ja kaugliinibussidega.

Just sellise reegli tõttu on šoti miljardärile Brian Souterile kuuluv Superbus seni jäänud ilma soovitud väljumisaegadest.

«Kui Superbusi soovitud väljumised on selles vahemikus, et neid tuleb võrrelda ühe halli bussiga, kui on tagatud piletimüük, liikumispuuetega inimestele sõiduvõimalus ja neil on sama uued bussid, siis nad saavad kaalutluskriteeriumi järgi sama palju punkte ja maanteeametil ei ole õigust neile ei öelda,» selgitas Williamson. Superbusi juhi Lauri Helke kinnitusel on ka uued kaalutluspõhimõtted vastuolus Euroopa Liidu regulatsiooniga, mis kehtib 2009. aasta 3. detsembrist. «Ühistranspordiseadus (kaalutluspõhimõtete koostamise alusdokument – toim)  on riigikogus vastu võetud, seda on vaadanud justiitsministeerium, majandusministeerium, tänapäeval ei saagi Eestis ühtegi seadust vastu võtta, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigustega,» on Williamson veendunud. «Mina lähtun sellest, et seadus, mida mina pean täitma, on õige. Mina eeldan, et see on õige, sest mulle on nii kinnitatud,» lisas Williamson.

Kui paar päeva tagasi kinnitas Williamson, et ettepanek ekspressbusside turg avada tuli bussifirmalt, siis täna tunnistas ta, et sama ettepaneku tegi ka maanteeamet. Milline firma selle ettepaneku tegi, ei soostunud Williamson ütlema, lisas vaid, et see ettevõte ei ole kuulunud autovedajate liitu.

Uute liinilubade väljastamisel hakatakse eri bussifirmasid võrdlema juhul, kui nende väljumiste vahe on kuni 29 minutit, siis võrreldakse liikumissagedust ja rohkem punkte saab iga päev väljuv buss. Samuti soosivad uued põhimõtted liine, kus peatusi on rohkem, ning busse, mis on uuemad ja kuhu pääseb ratastooliga. Samuti antakse rohkem punkte bussidele, kuhu saab pileteid osta nii kassast kui ka netist.

Kuna Superbus on seni teatanud piletite müümisest veebis ja bussist, siis Willliamsoni sõnul soovitab tema firmal mõelda võimalusele müüa pileteid ka bussijaamadest.

19. augustil tegi maanteeamet ettepaneku avada ekspressbusside turg. Eesti bussifirmade sõnul võiks selline muudatus viia paljude kaugliinide väljasuremiseni. Ka maanteeameti pressiesindaja Triin Adamson kinnitas, et selle ettepaneku jõustumisel võivad paljude peatustega liinid välja surra ja kannatavad väiksemas kohas elavad inimesed, kes sooviksid bussiga sõita.

 

 

Tallinnas kadunuks jäänud Annely leiti surnuna

Politsei teatel leiti augusti lõpus kadunuks jäänud 41-aastane Annely surnuna.

Põhja prefektuur teatas, et Annely vägivallatundemärkideta surnukeha leiti üleeile, 2. septembril Tallinnast. «Politseil ei ole alust arvata, et naise surma põhjustas kuritegu,» märkis pressiesindaja.

26. augustil läks 41-aastane Annely Tallinna kesklinnas tegema sisseoste Tallinna Kaubamajja Gonsiori tänaval, mille järel lähedastel enam temaga kontakti saada ei õnnestunud. Viimati nähti naist Madala ja Kari tänava ristmiku juures.

 

Ugala teatri hooaja avapeol teeb diskot ka Luule Komissarov

Ugala teater avab laupäeval, 19. septembril oma 96. hooaja Ott Aardami uuslavastusega «Making of «Kapsapea»», mille etendusele järgneb tantsumaraton uues teatrisaalis, kus teiste seas astub diskorina üles ka näitleja Luule Komissarov.

Hooaja avapidu toimub koostöös festivaliga Viljandi Music Walk.

See on õhtu, kui esimest korda avab publikule uksed UBB ehk Ugala black box: 250-kohaline nüüdisaegne teatrisaal, mille asemel oli veel kaks kuud tagasi tühi tehasehoone. Ugala Vaksali tänava teatrimaja on sel hooajal remondis.

Kell 21 algav pidu toimub kahes saalis: teatrisaalis ja üheks õhtuks UBB õuele püstitatud Viljandi Music Walki festivalitelgis.

Pärast hooaja avamist jätkub teatritegevus harjumuspärases rütmis, ent geograafiliselt väga laiahaardeliselt. Ugala mängib oma lavastusi sel hooajal Viljandis viies eri mängupaigas: UBBs, Sakala keskuses, lennukitehases, Viljandi gümnaasiumis ja Grand Hoteli konverentsisaalis. Samuti võib teatrit tavapärasest tihedamini kohata teistes Eesti linnades ja vallakeskustes.

Uuslavastusi on sügisel viis: «Making of «Kapsapea»», «Oleanna» ja «Ema oli õunapuu», noortele on mõeldud «Moraal» ja lastele «Väike Pii ja kiigelaud».

 

 

Kirjanikest vabad naised räägivad meestest ja elust

Eesti kirjanduses leidub kümnete meeldejäävate naiste hulgas kuus, kes paelusid Urmas Vadi nii palju, et ei lasknud temast lahti enne, kui ta nad näidendisse oli kirjutanud. «Head tüdrukud lähevad taevasse» esietendub laupäeval.

Loomingu tänavuses seitsmendas numbris ilmus Urmas Vadi kolm monoloogi näidendist «Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad». Vanemuise draamajuhi ja näidendi lavastaja Tiit Palu sõnul on autor monoloogid hiljem mitu korda läbi kirjutanud, arvestades näitlejannade ettepanekuid ja proovides tekkinud ideid.

«Nii on loomulik, kui autor on elus ja normaalne inimene,» lisas lavastaja.

Näitlejannasid on kolm. Igaühel neist on kaks osatäitmist.

Kõigepealt räägib Teele osas Piret Rauk, et ühtki meest ei peaks ära põlgama, sest maailmas on nii vähe armastust. Pille-Riin on Piret Laurimaa kehastuses külm naine, kes pakub ennast kui muusat kirjanikele ja teistele loomingulistele meestele. Kärt Tammjärv astub publiku ette Mari rollis ja rõhutab tammsaarelikku-vargamäelikku vajadust tööd rühmata.

Teise vaatuse tekst – see ei ilmunud Loomingus – viib kolm uut tegelast laval bussipeatusse. Nad on samuti eesti kirjandusest: Polkovniku Lesk (Piret Laurimaa), «Tabamata ime» klaverikunstniku Leo Saalepi innustaja ja kannustaja Lilli (Piret Rauk) ning «Libahundi» Tiina (Kärt Tammjärv).

Kuus naist kõnelevad publikule meestest. Millest veel?

«Nad räägivad oma lugudest, aga mitte neid loonud kirjanike vaatenurgast. Mingis mõttes on need naised vabastatud (mees)autorite mõttelõnga otsast,» vastas Palu. «Neil lohiseb taga kirjandusteose kontekst, kuid nad on vabad. Nagu on moodne öelda: need naised pole enam objektid, vaid on ise subjektid. Eks nende suust pudeneb igasuguseid pärleid, neil on käes ka tänapäev.»

Trupis on Piret Rauk, kes tegi kümme aastat tagasi otsuse hakata juhtima Kuressaare linnateatrit.

«Kuigi ta on seal teinud väga uhkeid rolle, on temast mandril vähe kuulda olnud. Ometigi on ta tippnäitleja,» märkis Palu. «Vanemuine on avatud teater, külaliste kutsumine on vajalik ja loomulik nii truppi kui ka publikut silmas pidades.»

Silver Vahtre lavakujundust iseloomustas Tiit Palu viie sõnaga: lihtne, võimalusi pakkuv, näitlejat toetav. Liikumisjuht tahab jääda varjunime Impeerium Onassis alla. Ta on lavastaja sõnul väga tagasihoidlik isik, kes vahel siiski annab oma panuse teatrikunsti püsimisse.

Etenduse alguses luusib laval ringi jahipüssiga Raivo E. Tamm, aga ei tulista. Kas pärast pauk tuleb? «Seda saab näha,» ütles lavastaja.

Kas teate?

Sadamateatris

• Urmas Vadi tragikomöödia «Head tüdrukud lähevad taevasse» esietendub Sadamateatris 5. septembril kell 19.

• Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Margus Vaigur, liikumisjuht Impeerium Onassis.

 

Maastikuvaateis ilmneb tundlik värvimeel

E-Kunstisalongis on avatud graafiku ja joonistuskunstniku Matti Pärki näitus, kus on nii Kanaari saarte kui ka kodumaiste maastike vaateid, abstraktseid kompositsioone, vaikelusid ning portreid.

Kunstniku 70 aasta juubelit tähistavas väljapanekus on ühtekokku 16 söe- ja pastellijoonistust.

Matti Pärk sündis 1945. aastal Valgamaal Pukas. Ta õppis Tartu kunstikoolis ning aastal 1976 lõpetas Eesti riikliku kunstiinstituudi graafikuna. 1984. aastast on ta olnud sealsamas ehk Eesti kunstiakadeemias joonistamise õppejõud.

Peen detailitunnetus

Pärast kunstiõpinguid töötas Pärk aastaid Eesti entsüklopeedia peakunstnikuna – selle töö aegu omandatud peen detailitunnetus ilmneb ka praeguse näituse teostel. Ühest küljest ilmestab kunstniku joonistusi pehme ja maaliline joonekäsitlus, kuid teisalt on Pärk suutnud väga nüansirikkalt käsitletavat objekti ja sisu edasi anda.

Eriti selgelt ilmneb selle tehnika meisterlik valdamine söejoonistustel, kus pealtnäha keerulises joonterägastikus vormub robustsete ja sealjuures siidpeente söetõmmetega tähendus. Teosel «Juga» on vaataja ette toodud rütmilise joontemänguga rahutu vee voolamine vaheldumisi õrna sillerdusega.

 

Kas teate?

E-Kunstisalongis

• E-Kunstisalongis (Tehase 16, E-Kaubamaja esimesel korrusel) saab vaadata söe- ja pastellijoonistusi, mille autor on Matti Pärk.

• Näitus on avatud 30. septembrini.

Pärk võrdleb musta-valget söejoonistust följetoniga, kus on väga vähesega saavutatud romaani sisu ja tunnetus. Samamoodi suudab ka söejoonistus vaid hele-tumeduse ning joone intensiivsusega edasi anda tervet jutustust.

Lugusid on Pärk silmaga nähtavaks teinud juba kunstiinstituudi õpingutest peale, mil ta lõi kinos linastuvatele filmidele plakateid.

Hiljem on ta illustreerinud teatmeteoseid, luulekogusid ja ilukirjandusteoseid. Tema kunstnikuülesandeks on olnud loominguliselt visualiseerida juba olemasolev sisu, panustades nõnda ka uue tähenduse loomisele.

Maastikuvaated

Näitusel väljas olevad maastikuvaated on kunstniku võimalus pakkuda vaatajale enda kogetud muljeid. Kujutatud maastikumotiive ei otsi Pärk teadlikult, vaid leiab need reisides enamasti juhuslikult: olgu selleks siis Eesti männimets, Tenerife põlenud maastik või Keila joa vee langemine.

Jäädvustatud vaadetel, mis on sageli hiljem mälu järgi kodus joonistatud, tuleb esile kunstniku tundlik värvimeel.

Matti Pärk seab lõunamaa saarte, nagu Tenerife või Gran Canaria intensiivselt eredad toonid vastukaaluks Eestimaa vaadete mahedapoolsetele värvidele, tuues nõnda välja piirkonnale kõige iseloomulikuma.

Kunstnikule endale on kõige meelepärasem luua abstraktseid teoseid, sest nende kaudu on võimalik kõige ehedamalt tunnet edasi anda. Inspiratsiooni on andnud mõni meloodia, mis mängib tihtipeale siis, kui Pärk on loometegevuses.

Nende töödega näeb kunstnik enda sõnutsi kõige rohkem vaeva. Ka praeguselt näituselt nimetas kunstnik oma lemmiktööks just abstraktset joonistust «Salapära».

Mitte ainult reisijad, ka bussijuht saab molli

Postimehes ilmunud Mariel Gregori arvamuslugu «Rohkem tõelisi mehi tänavatele!» kirjeldas muu seas autori läbielamisi Tallinna ühistranspordis, nentides kurbusega, et inimesed pelgavad konfliktsetesse situatsioonidesse sekkuda ja kaasreisijat aidata. Kas sellisel juhul peaks midagi ette võtma bussijuht? Selgub, et bussijuhi ülesanne on kutsuda turvapatrull ja sageli ei ole ta üldse bussis toimuvaga kursis.

Tallinna Linnatranspordi AS-i avalike suhete juhi Sirje Rohu sõnul on nõnda, et kui tegemist on ekstreemse olukorraga, ohtliku konfliktiga, siis tuleb kutsuda politsei. Tavalise huligaansuse korral kutsub ühissõiduki juht välja turvafirma patrulli. «Paraku rahvast täis bussis ei näe juht ise midagi, mis tagapool toimub, ta saab toimuvast teada, kui keegi sõitjatest teda informeerib,» toob Roht välja, mis bussijuht ei pruugi reageerida.

Õnneks juhtub olukordi, kus bussijuht peab mõne sõitja ohjeldamiseks politsei kutsuma harva. «Enamasti kutsutakse turvapatrull muudel põhjustel, näiteks on keegi ühissõidukisse magama jäänud ja keeldub väljumast, keegi huligaanitseb ja lõhub või muutub ilmses narkojoobes inimene ebaadekvaatseks. Juhtub, et lapsevanem unustab väljudes lapse bussi või lähevad mudilased ringi sõitma ja eksivad linnas ära. Pea iga nädal juhtub midagi,» selgitab ta.

Ohtlikke olukordi ei teki ühistranspordis ainult reisijatel, ka juhid on pidanud nii mõndagi läbi elama. Mõned aastad tagasi tungis äsja vanglast vabanenud mees lõpp-peatuses bussijuhile noaga kallale ja tekitas tõsise vigastuse. Halvima hoidis ära appi jõudnud teine bussijuht.

Teine juhtum. Sütiste tänaval busside seisuplatsil sõitsid pätid 4-5 aastat tagasi autoga bussi juurde, võtsid pakiruumist kurikad ning hakkasid bussijuhti ja bussi kurikatega peksma. Kui pätid juhti taga ajades ühest uksest välja hüppasid, õnnestus juhil kiiresti teisest siseneda ja uksed sulgeda

Igasuguseid asju on ka bussi akendesse visatud. Laagna teel  visati ülevalt sillalt kivi bussile esiklaasi ja juht suutis teelt välja sõitnud bussi vaid hetk enne kiviseina pidama saada. Täis õllepudeliga on sõitvale bussile esiklaasi visatud, peatuses läbi esiklaasi aialabidaga kallale tuldud.

Lasnamäe on üldse bussijuhtide jaoks huvitav kant. Lasnamäe bussis ähvardas kärbikuga mees mõned aastad tagasi bussijuhi maha lasta, kuna tema hundikoer oli eelmises peatuses lahtisest bussiuksest välja jooksnud. Politsei võttis mehe järgmises peatuses kinni.

Mitmele bussijuhile on sõitjad pileti ostmisest või ettenäitamisest keeldudes päise päeva ajal rusikaga näkku või pähe löönud, mille tõttu on nad pidanud vigastustega haiguslehel viibima. Need on ehk traagilisemad juhtumid, viimasel ajal ei ole nii ekstreemseid olukordi õnneks esinenud.

Fotod ja video: Ämaris maandus kaks superhävitajat

Täna keskpäeval maandusid Ämari lennubaasis kaks Ameerika Ühendriikide õhuväe hävitajat F-22 Raptor.

Superhävitajaid saatsid tankurlennuk KC-135 ja kaks A-10 ründelennukit.

F-22 Raptorid kasutavad kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, seetõttu ei lubatud Ämari lennubaasis hävitajaid filmida või pildistada lähemalt kui paarikümne meetri kauguselt.

«Need lennukid opereerivad ainult väga valitud lennubaasides ning F-22 tänane maandumine on suur tunnustus kogu Eesti õhuväe professionaalsusele, millega tagame ööpäevaringse Ämari lennubaasi ning seire- ja juhtimisvõime toimimise tasemel, mis vastab ka maailma tugevaima õhuväe tipptehnika kasutamise nõuetele,» ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on F-22 Raptorite maandumine Ämari lennuväljal oluline, kuna tegemist on seda tüüpi lennukite esmakordse treeningmissiooniga Euroopas üldse.

«Lisaks Saksamaale ja Poolale maandutakse selle treeningmissiooni raames ka Ämari õhujõudude baasis. See on ühest küljest oluline sõnum Ameerika Ühendriikide valmisolekust ja liitlaste solidaarsusest meiega. Teisest küljest on see väga suur tunnustus Eestile, Eesti õhuväele ja Ämari baasile,» ütles Mikser Postimehele.

Kaitseministri sõnul annab F-22 Raptorite visiit tunnistust sellest, et paljude aastate jooksul Ämari õhujõudude baasi ehitusse tehtud investeeringud on ennast ära tasunud ning lennubaas on võimeline vastu võtma ka kõige tehnoloogilisemalt keerulisemaid ja arenenumaid sõjalennukeid.

Ta lisas, et tänane USA hävitajate visiit Ämarisse on kindlasti sõnum sellest, et ei tasu üritada ühegi NATO liikme vastu midagi provokatiivset, sest NATO liitlased on ühtsed kõigi, ka kõige väiksemat liitlaste kaitsmisel.

Saksamaalt Eestisse lennanud F-22 Raptorid suunduvad täna õhtul Saksamaale tagasi.

Augusti lõpust kuni septembri keskpaigani toimub neljast hävitajast F-22 koosneva Ameerika Ühendriikide lennusalga külaskäik Euroopasse. Tegemist on seda liiki ülimoodsate lennukite esmakordse visiidiga Euroopasse.

Kaitsevägi teatas, et visiit näitab Ameerika Ühendriikide panust Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja kinnitab liitlastele, et USAle on tähtis liitlaste julgeolek.

Hävitajate eesmärk on ka harjutada koostööd liitlaste õhuvägedega ning tutvumislendude kaudu tundma õppida Euroopa õhuruumi, lisas kaitsevägi. Ühtlasi on külaskäik heaks harjutuseks lennukeid vastuvõtvate riikide õhuvägedele.

Euroopat väisavad hävitajad kuuluvad USA õhuväe 95. hävitajate eskadrilli koosseisu, mis baseerub Tyndalli lennubaasis Floridas. Euroopas viibides baseeruvad hävitajad Saksamaal Spangdahlemi lennubaasis.

F-22 Raptor on USA õhuväe uusim hävitaja. Oma stealth-omaduste (varg tehnoloogia), relvastuse, avioonika, manööverdusvõime ning juhitavuse poolest loetakse lennukit maailma parimaks.

Praegu on F-22 ainus uude, nii nimetatud viiendasse hävitajate põlvkonda kuuluv relvastuses olev hävitaja maailmas. Lennuki relvastuses on nii õhk-õhk kui ka õhk-maa relvad.

USAl on praegu 195 F-22 hävitajat. F-22 maksab koos relvastusega umbes 189 miljonit dollarit (147 miljonit eurot).

USA saatis eelmisel nädalal Saksamaale neli taktikalist hävitajat F-22, mis osalesid Poolas treeningharjutusel.

Augusti lõpus teatas USA õhuvägi, et saadab Euroopasse kõrgtehnoloogilisi hävituslennukeid F-22, mis hakkavad osalema õppustel teiste riikide sõjavägedega ning rahustama Vene agressiooni pärast muretsevaid liitlasi.

USA õhujõud on kasutanud F-22 hävitajaid näiteks õhurünnakutes islamistliku äärmusrühmituse Islamiriik vastu.

F-22 tehnilised andmed

Tootja: Lockheed-Martin, Boeing

Mootor: kaks Pratt ja Whitney F199-PW-100 turbomootorit järelpõlemiskambritega

Tõukejõud: 35 000 naela (mõlemal mootoril)

Tiivaulatus: 13,6 meetrit

Pikkus: 18,9 meetrit

Kõrgus: 5,1 meetrit

Kaal: 19 700 kilogrammi

Maksimumkaal õhkutõusul: 38 000 kilogrammi

Kütuse mahutavus: 8200 kilogrammi, koos kahe välise tiivas asuva mahutiga 11 900 kilogrammi

Maksumumkiirus: Mach 2,25 (2410 km/h)

Lennukaugus: 2960 kilomeetrit koos kahe välise kütusepaagiga

Lennukõrgus: 15-20 kilomeetrit

Relvastus: M61A2 20-millimeetrise kaliibriga pardakahur 480 mürsuga, kaks AIM-9 infrapunasihikuga õhk-õhk-tüüpi raketti, kuus AIM-120 radarjuhitavat õhk-õhk tüüpi raketti, kaks 1000-naelast GBU-32 JDAM pommi, kaks AIM-120 radarjuhitavat õhk-maa-tüüpi raketti.

Tuleva aasta riigieelarve maht on kava kohaselt 8,81 miljardit eurot

Valitsus arutles neljapäeval kabinetinõupidamisel esimest korda järgmise aasta riigieelarveprojekti, mille maht kasvab kava kohaselt 236 miljoni euro ehk 2,8 protsendi võrra 8,81 miljardi euroni.

Eelarve koostamise põhimõtted on jäänud samaks – see tuleb konservatiivne ja jätkusuutlik, ütles rahandusminister Sven Sester neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Rahandusministri sõnul suuri erimeelsusi eelarves oodata ei ole, kuivõrd rasked otsused langetati juba kevadel nelja aasta eelarvestrateegia koostamisel.

Võrreldes selle aastaga kasvavad kava kohaselt enim riigi ülekanded kohustuslikku pensionifondi 64,9 miljonit eurot, haigekassa eraldis 48 miljonit eurot, pensionikulud 46,7 miljonit eurot, makse Euroopa Liidule 14,5 miljonit eurot, otsetoetused põllumeestele 11,8 miljonit eurot ja töötuskindlustusmaksed töötukassale 7,9 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad kava kohaselt 86,2 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti 1,5 miljardi euroni. Kasv on peamiselt tingitud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) rendimaksete kasvust ja tervishoiutöötajate palgafondi kasvust.

Investeeringuteks on plaanitud tuleval aastal 263 miljonit eurot, millele lisandub RKAS-i kaudu veel 71 miljonit. RKAS-i kaudu on suurimad investeeringud tuleval aastal Tallinna uue kohtumaja ja uue vangla ning Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone ehitus. Samuti valmivad Eesti Rahva Muuseumi, Rahvusarhiivi ja Riigikontrolli uued hooned.

Riigikaitse eelarve moodustab järgmisel aastal vähemalt 2 protsenti SKT-st, millele lisanduvad liitlaste kohalolekuga seotud kulud, mis tuleval aastal moodustavad umbes 11 miljonit eurot. Sellest enamus läheb Tapa linnaku arendamisele ja kaitseväe keskpolügooni arendamisele.

Tuleval aastal on plaanis toetada ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostööd 21 miljoni euro ulatuses. Ettevõtete juurdepääsu rahastusallikatele suurendamiseks suunatakse 50 miljonit riigi fondifondi. Põllumajanduse arendamiseks suunatakse 144,8 ja kalandusse 11,9 miljonit eurot.

Teadus- ja arendusasutuste struktuursete muutuste läbiviimist ja võrgustiku korrastamist toetatakse 22,4 miljoni euroga. 1 miljon eraldatakse teaduse populariseerimiseks.

Madalapalgaliste maksutagastuseks, mis tuleval aastal käivitub, ja maksuvaba tulu tõusuks 170 euroni kuus, kulub tuleval aastal 28 miljonit eurot. Selleks et tõsta toimetulekutoetuse määr 130 euroni kuus, kulub tuleval aastal kava kohaselt 3,4 miljonit eurot. Lisaks plaanitakse 6,1 miljoni euro eest toetada täiskasvanute keskhariduse omandamist.

Lastetoetuse tõstmiseks tulevast aastast 50 euroni kuus kulub 14,3 miljonit eurot ja paljulapseliste perede kodutoetuse programmi lisandub 3,2 miljonit eurot. Täiendavate lastehoiukohtade loomiseks ja puuetega laste hoiuteenuse pakkumiseks investeeritakse 4,6 miljonit eurot.

Maapiirkondadesse on plaanis töökohti luua, majandust elavdada ja infrastruktuuri arendada kokku 32 miljoni euro eest. Lisaks on kavas muuta kruusateid tolmuvabaks kokku 11 miljoni euro eest.

Valitsemissektoris töökohtade koondamise kaudu plaanitakse kokku hoida 13 miljonit eurot ja e-arvete kasutamisest kokku hoida 2,5 miljonit eurot. Lisaks plaanitakse valitsemiskulusid kokku hoida 3,8 miljonit eurot ehk 3 protsenti. Välistoetuste kaasfinantseerimise põhimõtete muutumisest plaanitakse säästu 5 miljonit eurot.

Esialgse plaani kohaselt peaks valitsus lõplikult jõudma eelarves kokkuleppele 24. septembriks.

Kuidas sündis NASA päeva astronoomiafoto?

Kolmapäeval NASA päevafotoks valitud pildi autor Eesti fotograaf Martin Mark kirjeldab blogis, mismoodi foto sündis, kas seal on ka montaaži ning kui palju ta seda hiljem töötles.

«Sel ööl oli plaanis lihtsalt Linnuteest ja inimesest pilti teha. Modelliks võtsin kaasa sõber Viivika. Olin leidnud selleks suurepärase koha — kõrgem küngas, kus ei seganud valgusreostus ja Linnutee oli sel ajal täpselt sobivas kohas ning asendis. Tegime erinevad katsetusi ja otsustasin igaks juhuks järgi vaadata, kas sel ööl ka taevas midagi huvitavat toimumas on. Olin selle enne ära unustanud. Avastasin, et paari minuti pärast on just selles suunas, kuhu mul kaamera suunatud oli, tulemas küllaltki ere iriidiumi sähvatus,» kirjutab Mark.

Ta selgitas ka, mis asi on iriidiumi sähvatus ja kust ta selliseid andmeid näeb.

«Taevas võib näha peale tähtede, kuu, planeetide, meteoriitide ehk langevate tähtede jms ka muud põnevat, mida on võimalik isegi ette ennustada. Meie peade kohal lendavad lennukid ja satelliidid ning nende liikumine on täpselt teada. Satelliitide, eelkõige just iriidiumi satelliitite vastu on mul ööfotograafina suur huvi, sest need tekitavad aeg-ajalt väga ägedaid sähvatusi, mis mõnele pildile lisaväärtust annavad.

Iriidiumi sidesatelliite on orbiidil 66 ning nende väga peegeldava pinnaga antennid suunavadki päikesevalgust maapinna väikesele alale nii, et meie näeme neid satelliite hetkeks väga heledatena. Sähvatus kestab 5–20 sekundit ning võib mõnikord olla väga ere, teinekord aga vaevalt nähtav. Tavaliselt on öö jooksul selliseid sähvatusi isegi mitu korda näha,» kirjutab Mark.

Taevas ette teadaolevate liikumiste kohta saab infot  lehelt www.heavens-above.com ning iriidiumi sähvatuste kohta on lehel eraldi alajaotus, kus on põhjalik info satelliidi liikumisteekonna, sähvatuse eeldatava ereduse ja ka sähvatuse toimumise täpse asukoha kohta. «Enne lehelt andmete vaatamist tuleb kindlasti sisestada üleval paremal olevasse kasti oma vaatluspaiga asukoha info!» soovitab fotograaf.

Sähvatuse eredust mõõdetakse tähesuuruse ehk magnituudina ning mida väiksem see number on, seda eredam on sähvatus. «Korralikku, silmaga nähtavat sähvatust võib oodata siis, kui heledus on alla nulli.

Minu fotole püütud iriidium oli eredusega -4. Umbes sama heledusega on ka üks meie taeva eredamatest tähtedest, Veega. Vaata fotol sähvatusest ülespoole, sealne kõige suurem ja eredam täht ongi Veega,» osutab Mark tähelepanu.

Kuidas kuulus pilt sündis?

«Pärast seda, kui olin selgeks teinud, kus täpselt sähvatust oodata on, juhendasin kiiresti modelli, et ta oskaks õiges suunas näidata. Kusjuures siin on väga oluline, et ka juhendatav tunneks tähistaevast. Mul piisas sellest, kui ütlesin Viivikale, et jälgi taevas kohta Veegast allpool ja Altairist paremal ning ta teadis kohe, kuhu vaadata. Kuna aega oli vähe, siis ei oleks jõudnud enam tähekoolitust läbi viia ja selleks ajaks, kui ilma nende teadmisteta modell oleks asja selgeks saanud, oleks juba hilja olnud.

Sättisin kiiresti ka kaamera säriaja natuke pikemaks, kui see mul lihtsalt Linnuteed pildistades oli. Kui tavaliselt teen tähtedest pilti 20-sekundilise säriajaga, et need fotole ilusate täppidena jääksid, mitte ei muutuks Maa pöörlemise tõttu kriipsudeks, siis eelnevale kogemusele tuginedes teadsin, et sellest jääb satelliidi triibu täielikult pildile püüdmiseks väheks. Seega sättisin säriajaks 30 sekundit. /--/ 30 sekundit on enamasti kogu sähvatuse pildile saamiseks piisav, kui osata õigel hetkel päästikule vajutada.»

«Selleks ajaks, kui kõik paika sain, oligi satelliit juba mõne hetke pärast nähtaval ja ei jäänud muud üle kui päästikule vajutada ning vaatepilti nautida. Satelliit muutus järjest paremini nähtavaks ja oma tipphetkel oli tõeliselt ere,» kirjeldab fotograaf.

«30 sekundi pärast, kui ta oli juba taas üsna nähtamatuks muutumas, oli pilt kaamerasse püütud. Säriaeg oleks võinud ehk mõne sekundi võrra pikem olla, aga ka selle ajaga mahtus triip peaaegu täies mahus fotole.»

Kas montaaž? Ei!

«Vaatamata paljude arvamusele ja spekulatsioonidele on tegemist ühe fotoga. Ei ole mitut fotot kokku kombineeritud, selleks polnud mingit vajadust,» kinnitas Mark.

«Mõnes tekitas kahtlusi see, et inimene pildil on täiesti selge. Siinkohal ei ole mul muud öelda, kui et Viivikal on lihtsalt suurepärane oskus täiesti liikumatult paigal püsida. Selge ja terav siluett on puhtalt tänu temale.

Mõnele tundus jälle kahtlane, et inimese käsi on pildil kahtlaselt pikk. Endale nii ei tundu, kuid natuke võib seda siiski mõjutada lainurkobjektiivi omadus pildi servad välja venitada.

Mõned arvasid, et foto on koguni kolmest erinevast võttest kokku kombineeritud ja mõni lubas isegi Paintis kümme samasugust valmis teha. Ma pean ausalt tunnistama, et mina fototöötluses nii osav ei ole, et oleksin osanud kolmest erinevast fotost sellise tulemuse kokku panna, aga eks mul on kõvasti arenguruumi ka,» märkis fotograaf.

«Kahtlusi tekitas ka see, et tähed on ilusad täpid ja pole kriipsuks muutunud. See ongi tänu laiale objektiivile, kuid tegelikult tähed natuke ikka juba liikusid selle ajaga. Väikese pildi pealt ei paista see välja, aga 100-protsendilise suurendusega on näha, et tähed on natuke edasi liikunud.»

Kui palju fotot töödeldi?

«Töötlusest nii palju, et muidugi ei tule pilt otse kaamerast sellisena. Kõik, kes fotograafiat tõsiselt võtavad, pildistavad RAW formaadis. See tähendab seda, et pilti ei lasta kaamera sees oleval pisikesel arvutil valmis töödelda, vaid lastakse teha nö toorfail, kus on kõik kaamera poolt salvestatud info muutmata kujul alles ja millest siis hiljem ise arvutis valmis pilt viimistletakse,» selgitas Mark.

«Algne fail on lame, mürane, ilma igasuguse kontrasti ning enamasti ka korrektse valgustasakaaluta. Pilti töödeldes tegin ainult täiesti tavapäraseid liigutusi, mida tehakse ka päevaste piltide puhul. Lisasin kontrasti, tegin heledamaid toone heledamaks ja tumedaid tumedamaks, et tähed ja Linnutee paremini esile tuleksid. Eelmaldasin müra ja lisasin teravust. Täpselt ei mäleta, kas valgustasakaal oli juba kaameras paika pandud või sättisin natuke ka seda. Linnutee paremini välja toomiseks lisasin sellele natuke lisateravust. Pilti on äärtest ka tsipake kärbitud, sest 14 mm jäi selle jaoks veits laiaks. Ja ongi kogu teadus,» selgitas fotograaf.

Kohvri süüdimõistmine Venemaal jõustus

Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri süüdimõistmine Venemaal jõustus, teatas Pihkva kohus oma veebilehel.

Kohtu teatest selgub, et Kohver ei vaidlustanud enda süüdimõistmist ning reedese seisuga on kohtulahend jõustunud. Kohvril oli apellatsioonkaebuse esitamise kohta teate edastamiseks aega neljapäevani.

Pihkva kohus leidis 19. augustil, et Kohvri süü on tõendatud spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos ning selle eest peab mees veetmas 15 aastat Venemaal range režiimiga vanglas. Ühtlasi määras kohus Kohvrile 100 000 rubla ehk 1375 euro suuruse trahvi.

Süüdistaja nõudis Kohvrile 16-aastast vangistust ja 200 000 rubla suurust trahvi, seevastu kui Kohver ise end süüdi ei tunnistanud.

Juuli lõpus alanud protsess toimus suletud uste taga.

Kohverile on esitatud süüdistus spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos. Pihkva kohtu andmetest selgub, et Kohvrit süüdistatakse Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahv 276 järgi ehk spionaažis, paragrahv 226 lõige 1 järgi ehk relva salakaubaveos, paragrahv 222 järgi ehk relva kandmises ning üheksas rikkumises paragrahv 322 järgi, mis käsitleb riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.

Eesti kaitsepolitsei teatas mullu 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum leidis aset Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Enne Pihkvasse toomist oli Kohver Moskvas Lefortovo vanglas.

Palo ja Mikser ei tea, mida on Leedoga räägitud

Sotsiaaldemokraatide endine juht Sven Mikser ning endine majandusminister Urve Palo ei tea oma sõnul midagi ärimees Vjatšeslav Leedoga peetud kohtumistest ega seal räägitust.

Tänane Postimees kirjutas, et võimuerakonnad mängisid laevaliinidel opereerimise Tallinna Sadama kätte seetõttu, et ei saanud laevaliine opereeriva Vjatšeslav Leedolt küsitud raha erakonna toetuseks. Leedoga käisid enne konkurssi väidetavalt kohtumas nii Tallinna Sadama nõukogusse kuuluvad reformierakondlased kui SDE toonane peasekretär Indrek Saar. 

«Kas ja mis juttu on Saar rääkinud Leedoga mina ei tea ega tahagi teada. Mina pole tal palunud kellegagi suhelda,» ütles Urve Palo Postimehele.

«Fakt on see, et praamihange oli aus ja Tallinna Sadam küsis kümneaastase lepinguaja eest riigilt dotatsiooni ligi 60 miljonit vähem kui Väinamere Liinid. Vastavalt seadusele võidab hanke see, kes teeb parema pakkumise,» lisas ta.

«Ma ei ole mitte kunagi mitte midagi sellist kuulnud, enne kui lugesin tänasest artiklit,» ütles ka Sven Mikser Postimehele.

Seda, kas artiklis mainitud kohtumised on toimunud või mitte, ei osanud temagi kommenteerida. «Ma ise ise tean Leedot ainult ajalehepildi järgi - ta on üks selliseid Eesti ettevõtjaid, kellega mina näost-näkku pole kohtunud.

Aga selles, et Eesti poliitikud saavad aeg-ajalt kokku ka ettevõtjate-ärimeestega, midagi haruldast ei ole. Ma arvan, et Eestis on suur hulk poliitikuid kõigist erakondadest, kes on kohtunud ka Leedoga. Mida neil kohtumistel arutatakse või ei arutata, selle kohta pole mul põhjust midagi arvata,» leidis Mikser.

Mikser ei saanud ka aru väitest, nagu oleks võimuerakonnad laevaliinidel opereerimise Tallinna Sadama kätte mänginud. «Esimesel konkursil osales Leedo üksinda ja ei vastanud tingimustele, teisel konkursil tegi teine odavama pakkumise. Ma ei julge näha seal kättemängimist. Nii võib ka küsida, kas see, et Leedo opereeris neid liine palju aastaid varem, kas see talle kätte mängiti kuidagi? Ma ei ole vahetult vastava valdkonnaga tegelenud ega oska neid väiteid hinnata,» lausus Mikser.

Reformierakonna juhatus viskas Allan Kiili erakonnast välja

Reformierakonna juhatus viskas täna erakonnast välja Tallinna Sadama juhatusse kuulunud Allan Kiili, kes on suures ulatuses altkäemaksu võtmises kahtlustatuna vahi all.

Reformierakonna pressiesindaja ütles Postimehele, et juhatuse üksmeelse otsusega arvati Kiil täna erakonnast välja.

Kiil astus Reformierakonda 2003. aasta detsembris, enne seda oli ta 1998. aasta kevadest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.

Kaitsepolitsei pidas nii Kiili kui Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna kinni eelmise nädala kolmapäeval. Riigiprokuratuur ei ole võimalikke altkäemaksusummasid avalikustanud, samuti ei ole teada, kui palju raha on sadama eksjuhid kätte saanud. Küll on prokuratuur kinnitanud, et Kaljurand on võtnud kahtlustuse kohaselt altkäemaksu sadu tuhandeid, Kiil aga miljoneid eurosid.

Fotod ja video: öine tagaajamine Tallinna tänavatel lõppes Viimsi vallas

Täna öösel kella 2 paiku märkas politsei Lasnamäel Pärnamäe teel kahtlase sõidustiiliga autot, mis pärast peatumismärguannet otsustas eest ära sõita.

Politseipatrull märkas 1.45 paiku Lasnamäel Pärnamäe teel kahtlase sõidustiiliga sõiduautot Volvo, mille juht otsustas peatumismärguannet eirata ja eest ära sõita. Algas tagaajamine mööda Tallinna tänavaid, mis lõppes Viimsi vallas Äigrumäel, kus Volvo pärast kurvi teelt välja sõitis.

Autos oli kaks inimest. Volvo juht jooksis pärast teelt välja sõitmist minema, kaassõitja saadi kätte.

Volvos olnud 19-aastane kaasreisija viidi jaoskonda, tal mõõdeti sündmuskohal ka joove.

Juhi leidmiseks kutsuti kohale jäljekoer, kuid otsingud ei andnud tulemust.

Uurimine peab nüüd välja selgitama sündmuskohalt lahkunud juhi ja sõidufakti ning tema võimaliku joobe.

Üha rohkem trahvi saanud rikkujaid kannavad karistuse tööd tehes

Üha rohkem väärteorikkumiste eest politsei käest trahv saanud inimestest kannavad neile määratud karistuse raha puudmise tõttu ühiskondlikult kasulikku tööd tehes.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivspetsialisti Riina Kurgpõllu sõnul taotleb politsei rahatrahvi arestiga asendamist kohtult nendel juhtudel, kui trahv on jäänud määratud tähtajaks tasumata ning kohtutäitur on teinud kindlaks, et inimesel ei ole võimalik seda  tasuda.

«Sel juhul pöördub politsei trahvi asendamise taotlusega kohtu poole ning kohus võib asendada karistuse aresti või süüdlase nõusolekul ka üldkasuliku tööga. Trahvi arestiga asendamisel vastab kümme trahviühikut ühele arestipäevale. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel vastab ühele arestipäevale üks tund üldkasulikku tööd,» selgitas Kurgpõld BNS-ile.  

Selle aasta seitsme kuuga on politsei taotlusel rahatrahv üldkasuliku tööga asendatud koguni 1012 korral. Möödunud aasta jooksul määrati  selliseid asenduskaristusi kokku 1558 korral.

«Kohtutäiturite ja politsei koostöö  ja infovahetus on viimastel aastatel paranenud, mistõttu on ka asenduskaristuse taotluste arv varasemate aastatega võrreldes kasvanud,» märkis Kurgpõld.  

Määratud rahatrahvid tuleb tasuda väärteootsusel märgitud tähtajaks, üldjuhul on inimesel tasumiseks aega 15 kalendripäeva otsuse tegemisest. Kui selle ajaga rahatrahvi ei tasuta, saadab infosüsteem tasumata rahatrahvi nõude automaatselt ilma lisahoiatuseta kohtutäiturile ja kohtutäitur alustab trahvi tasumise tagamiseks täitemenetlust. Inimene ise makseraskuste korral rahatrahvi arestiga asendamist  taotleda ei saa. Küll saab väärteomenetluse ajal taotleda rahatrahvi ositi maksmist.

Mosleminaised on Eestis rünnaku alla sattunud

«Aktuaalsele Kaamerale» on teada juhtum, kus üks mees tungis Tallinnas Koplis noortele mosleminaistele kallale.

Rünnaku alla sattunud Luiza Kudzajeva rääkis «Aktuaalsele Kaamerale», et pearätte kandnud sõbrannadel õnnestus ründajast eemalduda, kuid temal nii hästi ei läinud, vahendas ERR Uudised.

«Kuna mina olin ilma rätikuta ja ei jälgi kõiki tavasid, siis sattusin nende vahele justkui mehe rollis, et see mees ei läheneks neile,» meenutas Kudzajeva.

Ründaja lõi noort naist näkku ja jalaga vastu külge ning tõukas vastu õlga.

«Tuli sõita traumapunkti ja loomulikult läksin politseisse ja kirjutasin avalduse, sest sellist asja ei saa niisama jätta,» lisas Kudzajeva.

Autojuht ja mootorrattur pisteti pokri

Läinud nädalavahetusel tabas politsei Tartumaal alkoholi tarvitanud, juhtimisõiguseta ja kiirust ületanud mootorratturi, kes mõisteti kuuks ajaks aresti. Kümme päeva peab trellide taga veetma ka Tartus tabatud alkoholi tarvitanud autojuht.

Pühapäeva, 30. augusti ennelõunal mõõtis politsei Aovere-Kallaste maanteel sõitnud mootorratta kiiruseks ligi 140 km/h. Peatumismärguandele sadulas olija ei reageerinud, vaid lisas gaasi juurde ning kasvatas sõidukiirust enam kui 100 km/h võrra. Ühelt kõrvalteelt pööras rattur ära heinapõllule, kus ta enam tsikli seljas püsida ei suutnud ning kukkus. Politsei pidas mehe kinni.

Selgus, et mootorratast juhtis äsja joobes juhtimise eest kinnipidamisasutuses karistust kandnud 24-aastane Kajar. Lisaks kiirusületusele ja peatusmärguande eiramisele oli mees ka alkoholi tarvitanud ega omanud juhtimiseks õigust.

Politsei taotles mehele sel nädalal maksimaalset ehk 30 päeva pikkust aresti, mille kohus ka rahuldas.

Kolmapäeval pidas politsei aga Tartus Sepa tänaval kontrollimiseks kinni Ford Focuse, mille roolist avastati alkoholi tarvitanud 38-aastane Tarmo. Kuna mehel oli varasemast mitmeid liiklusalaseid kehtivaid karistusi, viidi temagi kohtu ette. Eilsel istungil mõistis kohus Tarmole 10 päeva aresti ning tema juhtimisõigus peatati järgnevaks neljaks kuuks.

Küberkurjategijad viisid Abja kultuurimaja Küprosele puhkama

Abja kultuurimaja ametliku e-postkasti adressaatide hulgas olnud inimesed said eile hommikul abipalve, millest võinuks järeldada, et suur kivist hoone on koos töötajatega Küprosel hätta sattunud.

 

Tegelikult olid maja ja inimesed muidugi oma kohal, aga kaaperdatud oli kultuurimaja üldaadress, millelt petukiri laiali saadeti. Samasuguse skeemi järgi hakkasid küberkurjategijad tegutsema eelmise aasta jõulupühade ajal, võttes üle meiliaadresse ja saates nendelt petukirju rahaküsimisega.

Abja kultuurimajana esinedes küsisid petturid seekord lühiajalist laenu 980 euro ulatuses, et maksta pileti ja hotelli eest Küprosel. Ülekanne paluti teha rahasüsteemi Western Union kaudu.

Abja kultuurimaja juhataja Kersti Sillaots kinnitas postkasti kaaperdamist. «Kohe võtsime ühendust politseiga, kes andis juhised konto tagasisaamiseks. Samuti tegeleb politsei konto ülevaatamisega,» lausus Sillaots.

Tema sõnul jõudis kiri enamikule kultuurimaja kontakt­aadressidele ning kõigi nende omanikega püüti kohe ka ühendust võtta, et juhtunust teada anda.

«Konto on taas meie valduses ning tegeleme selle turvalisemaks muutmise ja taastamisega,» ütles Sillaots ja palus ebamugavuste pärast vabandust.

Sarnane käekiri

Abja kultuurimaja sisulise töö koordinaator Ülle Rõigas oli tänulik kõigile, kes ühendust võtsid ja kaaperdamisest kultuurimajale teada andsid.

Petukirjade käekiri on sarnane mullu jõulude ajal levinute omaga. Mäletatavasti sattusid eelmise aasta lõpul küberkurjategijate ohvriteks viljandlased Gert Elmaste ja Jaan Männik, kelle meiliaadressid ärandati ja neilt rahapalveid saadeti. Kelmuse õnge läinud Elmaste tuttav läkitaski toona Suurbritanniasse 1000 eurot.

Kirjutatud tekst mõjub esmapilgul usutavalt: postiaadressi «omanik» on välisriigis hätta sattunud ja kiri on saadetud Google’ile kuuluva e-posti teenuse Gmail kaudu.

Erinevusena olid Abja kultuurimaja kirja lõpus välja toodud telefoninumbrid. Sakala sai mõlemad märgitud kontakt­isikud kätte ja nood olid väga üllatunud. Tallinna osaühingu Lahevik juhatuse liige Martin Lahesalu mainis, et ligi tund enne Sakala kõnet oli talle juba helistatud ja küsitud Abja kultuurimaja. «Ei oska arvatagi, miks minu number sinna sattus,» lausus ta.

Teisel numbril vastas üks Abja vallas elav proua.

Paar kirja päevas

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul laekus juunis teade Karksi vallast, mille kodaniku Hotmaili kontolt oli samasuguseid kirju saadetud. Veebikonstaabel Maarja Punak lisas, et viimase nädala jooksul on laekunud päevas üks või kaks kirja, milles teatatakse elektroonilise postkasti võõrastesse kätesse sattumisest. Petukirjas küsitakse rahalist abi, et pääseda Küproselt tagasi kodumaale.

«Minu hinnangul pole see suur laine, võrreldes selle aasta algusega,» lisas Punak.

Et jääda oma konto peremeheks, soovitab politsei regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral uuendada oma arvutis kasutatavaid viirusetõrjeprogramme, samuti uuendada regulaarselt e-posti kontode paroole.

Punaku sõnul pole neid kurjategijaid võimalik Eestis kohtu ette tuua, seega jõuab iga selline menetlus lõpuks ummikusse. «Kui inimene kannab raha üle, jääb ta sellest ilma. Petuskeemiraha väljavõtmine välismaal käib väga kiiresti.»

Autojuhi eksimine käiguga viis jalakäija haiglasse

Autojuht pani eile Võrus parklas kogemata sisse tagurpidi käigu ning sõitis seetõttu otsa jalakäijale, kes sai viga ja viidi haiglasse.

Õnnetus juhtus eile kell 21.33 Võrus Kreutzwaldi tänava parklas. 64-aastane Kaarin tagurdas käiguga eksimise tõttu sõiduauto Honda Civic avatud uksega otsa 63-aastasele Elmarile, kes kukkus saadud löögist maha.

Vigastatu toimetati Lõuna-Eesti haiglasse ja sealt edasi Tartu Ülikooli kliinikumi. 

Põlvamaal hukkus tulekahjus inimene

Põlvamaal Ihamaru külas toimus täna öösel kortermajas tulekahju, milles hukkus mees. Teine inimene suudeti põlengust päästa.

Häirekeskus sai täna öösel kell 1 teate, et Põlvamaal Ihamaru külas põleb kortermaja teisel korrusel korter. Korteris pidi elama kaks inimest. Teataja sõnul olid leegid korteri uksest väljas.

Kohale jõudnud päästjad alustasid suitsusukeldumisega ning korterist toodi välja kaks kannatanut, naine ja mees. 81-aastase naise viis kiirabi põletushaavadega haiglasse, 64-aastane mees suri aga sündmuskohal. 

Tulekahjule reageerisid päästemeeskonnad ning kiirabibrigaadid Põlvast ja Otepäält. Tulekahju lokaliseeriti kell 1.26 ning kustutati kell 2.01.

Tuli oli alguse saanud koridorist. Menetlusinspektori esialgsel hinnangul võis hooletust suitsetamisest põlema süttida koridori ukse juures olev prügiämber, kust tuli kandus edasi kogu korterile.

Korteris puudusid nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandurid. Kohale saabunud menetleja leidis küll suitsuanduri elutoast riiulilt, kuid kuna patarei oli tühi, siis andur ei töötanud. Ikka ja jälle tuletab Päästeamet meelde, et eluruumides peavad olema paigaldatud suitsuandurid nõuetekohaselt. Mida kiiremini tulekahju avastatakse, seda suurem võimalus on päästa oma elu.

Põlengu täpsemad asjaolud ning tekkepõhjuse selgitab uurimine.

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ruumid otsiti läbi

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad otsivad täna läbi Põhja-Tallinna valitsuse ruumid.

Põhja-Tallinna valitsuse ruumid otsitakse läbi Harju maakohtu määruse alusel kriminaalasjas, mille sisuks on Põhja-Tallinna linnaosavalitsusele võimalike võltsarvete esitamine ning nende alusel väljamaksete tegemine linna vahenditest.

Praeguseks on ühele Põhja-Tallinna valitsuse ametnikule ning ühele ettevõtjale esitatud kahtlustus seonduvalt dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisega.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kuna menetlustoimingud alles käivad, siis ei ole prokuratuuril ja politseil võimalik veel kriminaalmenetluse detaile täpsemalt kommenteerida.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles Postimehele, et teos kahtlustatav on linnaosavalitsuse spetsialisti tasemel töötaja. Ta ei täpsustanud, millise osakonna töötaja kahtlustatav on. «Praeguse seisuga on kahtlustatav ainult üks linnaosavalitsuse töötaja. Prokuratuur pole veel otsustanud, kas taotleb tema ja kuriteos kahtlustatava ettevõtja vahistamist,» ütles ta.

Läbiotsimine algas umbes kella 16 ajal. Läbiotsimine toimub hoone ülemisel korrusel. Linnaosavalitsuse töötajad ütlesid kohalviibivale Postimehe ajakirjanikule, et enamus linnaosavalitsuse töötajatest on praeguseks majast lahkunud, kuid linnaosavanem Karin Tammemägi, linnaosavanema asetäitja Priit Kutser ja linnaosavalitsuse pressiesindaja Raivo Lott viibivad veel hoones. Linnaosavalitsuse töötajatele ei ole toimuva kohta infot antud.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi kinnitas Postimehele läbiotsimist linnaosavalitsuses, kuid ta ei saa enda sõnul praegu sellest rohkem rääkida.

«Ma arvan, et prokuratuur peaks seda ise kommenteerima. Asi puudutab ühte meie töötajat, aga mina ei ole õige inimene seda kommenteerima.  Ma ei tea, mida tohib või ei tohi öelda,» ütles Keskerakonda kuuluv Tammemägi.

Tammemägi ei öelnud, kellega seoses linnaosavalitsust läbi otsitakse. «Ma arvan, et ma ei tohi seda öelda,» lausus ta.

Linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Raivo Lott ei teadnud veidi enne kella viit, mis võiksid kahtlustuse täpsemad asjaolud olla. «Ausalt öeldes ei tea ma mitte midagi. Umbes tund aega tagasi tuldi siia sisse ja mul ka rohkem infot ei ole,» ütles Lott ja lisas, et jälgib praegu isegi huviga uudiseid.

Põhja-Tallinna linnaosavalitsust on uuritud ka varem

2014. aasta veebruaris alustas keskkriminaalpolitsei väärteomenetluse, et kontrollida kas pikettide korraldamisel 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses võidi kasutada Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse vahendeid kolmandate isikute huvides. Väidetavalt aitas Põhja-Tallinna linnaosavalitsus oma ressursiga kaasa korteriühistute osalemist valitsusevastastel pikettidel. Politsei lõpetas mullu juunis menetluse aegumistähtaja täitumise tõttu.

Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas 2012. aasta mais Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemägi tegevuse suhtes alustatud kriminaalmenetluse, mille käigus uuriti võimalikku omastamist ja pistise võtmist.

Kriminaalasi lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Tammemäge kahtlustati 11 791,17 euro Tallina linna raha omastamises 2011. aasta riigikogu valimiste kampaania läbiviimiseks ja 264,4 euro suuruse pistise võtmises ühelt ettevõtjalt, keda kahtlustati omakorda talle pistise andmises.

Uurimisel tuvastati, et Tammemägi tellis 2010. aasta detsembris Põhja-Tallinna valitsuse nimel linna raha eest 10 000 Põhja-Tallinna valitsuse logoga seinakalendrit ning korraldas 2011. aasta jaanuari lõpus tervisepäeva, mille reklaamimiseks valmistati 100 plakatit ja 4000 kutset. Kõigil neil trükistel oli kesksel kohal Tammemägi foto.

Harju maakohus mõistis 2011. aasta veebruaris Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse linnamajandusosakonna endise juhataja Allar Oviiri süüdi korduvas pistise võtmises ja karistas teda tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Mustvee eksmeeri kohtuistung lükkus edasi

Täna pidi Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas algama istung Mustvee endise linnapea ja hiljem ka Lohusuu vallavanema ametit pidanud Pavel Kostromini (51) üle, kuid teise süüdistava haiguse tõttu lükkus istung tulevikku.

Taotluse istungit edasi lükata esitas kohtule teine süüdistatav Ivo Kosk (48), kellele prokuratuur paneb süüks pistise andmist, märkis Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Et süüdistatavad valisid kokkuleppemenetluse tee, ei ole prokuratuuril võimalik süüdistust avaldada, märkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina. Mida neile täpsemalt süüks pannakse, saab avalikuks alles kohtuistungil, kui süüdistus ette loetakse, lisas ta.

Kuriteokahtlustuse saanud Kostromini kuulasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude töötajad üle 2013. aasta detsembris, kahtlustades teda Mustvee linna raha omastamises ning võltsitud dokumendi kasutamises ning Lohusuu vallavanemana pistise nõudmises.

Kriminaaluurimine puudutab meeste tegevust aastatel 2012–2013. Kohtueelse menetluse raames ja tõendite leidmiseks korraldasid politseinikud ka mitu läbiotsimist, sealhulgas Mustvee linnavalitsuses ja Lohusuu vallavalitsuses.

Ka aastatel 2007–2008 oli Kostromin uurimise all aastal 2002 Mustvee linnavalitsuses tehtud tehingute tõttu. Toona karistas kohus teda ametiseisundi kuritarvitamisel võõra vara riisumise eest. Hilisema kohtumäärusega lõpetas kohus siiski kriminaalmenetluse.

Vao külas süüdati pagulaskeskuse otsasein

Lääne-Virumaal Vao külas süüdati täna öösel pagulaskeskuse otsasein, politsei ja prokuratuur alustasid põlengu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.

Peaminister Taavi Rõivas mõistis süütamise hukka. «Enam kui 50 inimese kodu süütamine on jõhker kuritegu, millele ei ole mitte mingisugust õigustust,» kirjutas Rõivas oma Twitteri kontol. 

Ka Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kritiseeris tegu tugevalt. «Ligi 70 magava inimese, sealhulgas laste kodu süütamine keset ööd on ränk kuritegu, millesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Tegemist on potentsiaalse massimõrvaga,» leidis Paet. «Politsei ja prokuratuur peavad tegema kõik, et kurjategija(d) välja selgitada.» 

«Me kõik suudame ette kujutada õudust, mis oleks aset leidnud, kui põlengut poleks õigel ajal avastatud. See kuritegu jätab meie ühiskonda jälje. Me oleme muutumise ohtlikul teel ja et pidama saada, on vaja see kuritegu kiiresti lahendada ja süüdlane/süüdlased välja selgitada. Üle 20 aasta oleme Eestis püüdnud ehitada inimlikku ühiskonda ja ka meie riigist sõbralikku rahvusvahelist kuvandit. Selliste tegudega, nagu möödunud ööl, on kõik see tõsises ohus,» märkis Paet.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külas Pargi tänaval varjupaigataotlejate majutuskeskuses täna varahommikul kella 4.31 ajal.

Päästjate kohale saabudes olid inimesed majast evakueeritud, suitsu tuli maja otsaseina fassaadi alt.

Tulele pandi piir kümnekonna minutiga, kuid tulekollete otsimiseks ja kustutamiseks pidid päästjad avama maja otsaseina fassaadi. Siseruumides suitsu või tulekoldeid ei olnud. Kokku põles maja otsaseina välisvoodrit ligikaudu 10 ruutmeetri ulatuses. Kustutustööd lõpetati kell 5.44.

Päästeameti teatel on esialgsel hinnangul tegemist süütamisega.

Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link ütles, et kuigi keegi juhtunu käigus vigastada ei saanud, on tegemist äärmiselt tõsise vahejuhtumiga. «Majas oli põlengu tekkimise ajal üle poolesaja inimese, kellest 13 on lapsed. Seega võinuks juhtumi tagajärjed olla väga rängad.»

Vanemprokurör Sirje Merilo sõnul on juhtunu uurimiseks alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 404 alusel, mis käsitleb süütamist. Juhtunu asjaolusid uurivad Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud ja uurimist juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Praegu tegeleb politsei juhtunu kohta info kogumisega. Kõigil, kellel on juhtunu kohta informatsiooni, palutakse ühendust võtta politsei telefonil 322 2674 või 5196 4661.

Avarii Pärnu maanteel tekitas liiklusummiku

Tallinnas Pärnu maantee ja Järvevana tee ristmikul juhtus täna hommikul kolmikavarii, mistõttu on liiklus seal piirkonnas praegu tugevalt häiritud. 

Põhja prefektuuri pressiesindaja Maria Aava sõnul põrkas kokku kolm autot, esialgsetel andmetel keegi kannatada avariis ei saanud. 

Pealtnägija rääkis Postimehele, et ilmselt on õnnetus juhtunud hetkel, kui üks auto hakkas sooritama vasakpööret ning põrkas kokku vastassuunas liikunud autoga. 

Avarii tõttu oli kella 8.15 ajal Pärnu maanteel märkimisväärne liiklusummik. 

Omanik söötis koera roiskunud veisepeadega

Valgamaalasele laekus vihje, kus räägiti Puka vallas Pedaste külas asuva talu õuele ketti aheldatud koerast, kellel ainus toit näis olevat roiskuvad veisepead ja seltsiks maapinda katvad vaglad.

Vihjega kaasas olevatelt piltidelt puudus kahjuks või õnneks hingemattev hais, mis loomade surnuaeda meenutavat sündmuspaika vaatama läinud lehetöötajatele ninna lõi.

Anonüümseks jääda soovinud allika väitel oli ta koera õõvastavast olukorrast leidnud juba möödunud reedel, kui tuttavat taluperemeest appi kutsuma läks. Tuttava asemel leidis ta eest aga vaevalt kolmemeetrise ketiga kuuriseina külge kinnitatud segatõulise hundikoera, kelle söögilaud näis koosnevat vähemalt paar nädalat mädanenud veisepeadest.

Maapind koera niigi piiratud liikumisalal kubises kontidest, vakladest, karvadest ja väljaheidetest. Joogiks oli koerale jäetud natukene vett plastmassämbri põhja.

Pikemalt mõtlemata klõpsas kaastundlik kodanik vaatepildist foto ning teatas juhtumist Eesti Loomakaitseseltsi hädanumbrile. Loetud minutid hiljem saabus SMS, mis teavitas tema pöördumise edastamisest Valga veterinaarkeskusele. Vaatamata sellele, et koer näis olevat näljast ja elamistingimustest nõrkenud, ei suutnud vihje edastaja neljajalgset sõpra ketist päästa, kuna koer vastas lähenemiskatsetele ähvardava urinaga.

Vähemalt 15 veisepead

Olles siiski koera edasise käekäigu üle mures, naases mees esmaspäeva hommikul. Olukord polnud vahepeal muutunud – koer oli endiselt ketis, veisepead natukene rohkem roiskunud ning nähtavasti ei olnud omanik vahepeal kodus käinud.

Pärast koerale värske toidu ja joogivee etteandmist otsustas mees omaniku omal käel üles otsida. «Peremehe sain Aakrest kätte ja käskisin koju minna ja seda ta ka lubas,» seisis Valgamaalasele sama päeva lõunapaiku laekunud vihjes.

Kui vihje saatja Valgamaalase paar tundi hiljem taluõele juhatas, oli koer kadunud. Lagunenud majapidamise vahel olid nähtaval värsked autojäljed, kuigi peremehel väidetavalt sõiduvahendit ei ole.

«Ei tea, kus koer olla võib,» kehitas mees õlgu ning mainis ära, et tema teada pole peremeest vahepeal nädalate viisi kodus. «On teine sellise asotsiaalse eluviisiga. Kunagi elas siin oma emaga, aga pärast selle surma hakkas kõik allamäge minema,» rääkis mees, kelle teada on taluomanik pensionär, kelle sissetulek enamasti alkoholile kulub.

Seal, kus koer olnud oli, avanes veelgi vastikusttekitavam vaatepilt, kui fotodelt eelnevalt aimata võis. Kuuri seina ääres ja veidi eemal hunnikus seisvate koljude, poolikute lõualuude, sõrgade ja sarvede pealt võis kokku arvutada, et koeratoiduks on läinud vähemalt 15 veisepead. Maapinda kattis paks püdel kiht luudelt maha voolanud roiskuvat ihu. Vaevalt püstiseisvast koerakuudist vaatas vastu õlletaara, jooginõus ujusid sääsevastsed.

«Ma ei kujuta ette, kust kohast ta neid päid siia toonud on,» ei teadnud koera avastanud mees olukorda kommenteerida. Tema teada on küll lähikonnas mõni pisem piimakarjakasvataja, kuid samas need oma loomi ei tapa. «Eks ta pidi neid päid siin ikka sööma, kuidas sa ilma söömata ikka oled.»

Koer omanikuga küla peal

 «Ei olnud koera ega koera peremeest,» ütles esmaspäeval koha peal käinud Valga veterinaarkeskuse peaspetsialist Virgo Roose, kes olevat vihjeedastajale saatnud palve koeraomanikuga rääkida ja kokkusaamine organiseerida. «Eelkõige tahaksime rääkida ja selgitada, kuskohast need veisepead pärit on,» rääkis Roose, kelle sõnul on kindlasti koeraomanikule ette nähtud ettekirjutused, mille kohta ta esialgu veel täpsemalt rääkida ei soovinud.

«Püüdsin omal käel veidi asja uurida. Tuleb välja, et peremees võttis koera ikkagi endaga kaasa,» oskas algse vihje teinud mees eile rääkida. Tema teada asub peremees nüüd oma koeraga kusagil Aakres. «Neil on seal mingisugune punker,» väitis mees, kes ka esmaspäeval sealt loomaomaniku nime vaevalt vääriva inimese joobnuna eest leidis.

Valga loomakliinikus töötavat loomaarst Jaan Luhta huvitas kogu loost kuuldes samuti eelkõige küsimus, kust sattus koera söögilauale nõnda suur arv veisepäid. «Teatavasti tapamaja uksel selliseid asju ei jagata.»

Kas selline dieet ka koera tervisele otseselt ohtlik on, oleneb Luha sõnul looma vanusest, liha roiskumise astmest ja sellest, milliseid haigusi võis veis kanda. «Kindlasti peaks sellisel juhul kontrollima koera tervislikku seisundit,» soovitas Luht.

Kraavi sõitnud mehel tuvastati joove, aga karistust ei järgne

Kolmapäeval kella 5 ajal sõitis Kõo vallas Kirivere kooli lähedal kraavi sõiduauto BMW, mille roolis olnud mehel tuvastas politsei paar tundi hiljem kerge joobe. Karistust aga ei järgne, sest mees väitis, et oli jooma hakanud pärast kraavi sattumist.

 

 

Kui politseinikud sündmuskohale jõudsid, oli 25-aastane mees oma BMW-ga kraavis olnud juba paar tundi ning ootas sõpru, kes ta sealt autoga välja aitaksid. Viga polnud saanud ei juht ega auto.

Mehel kästi alkomeetrisse puhuda ning tulemus näitas väikest joovet. Autojuht selgitas, et oli juba kaks tundi abilisi oodanud ja sel ajal alkoholi tarvitanud. Politsei pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul pole tagantjärele võimalik kontrollida, kas see väide tõele vastab, ning seetõttu kraavis seisnud auto juhile karistust ei järgne.

Sündmuskohal käinud inimeste sõnul oli Kirivere kooli lähedal maanteel näha hulk musti rehvijälgi, mis viitavad sellele, et seal on öösel driftitud. Selline tegevus pole maanteel liiklusseaduse järgi lubatud.

Tagant otsasõidus sai viga kolm inimest

Tallinna-Pärnu maanteel sõitis autojuht eile tagant otsa vasakpööret tegevale autorongile, avariis sai vigastada tema ja ta kaks kaasreisijat.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 19.27 ajal Märjamaa vallas Tallinna-Pärnu maantee 46. kilomeetril. Sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis 34-aastane Ardo, sõitis tagant pihta ees vasakpööret sooritavale autorongile, mida juhtis 53-aastane Toomas.

Volkswageni juht ja kaasreisija 35-aastane Terje toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Teine kaasreisija, 8-aastane tüdruk toimetati Tallinna lastehaiglasse.

«Pealtnägija»: Tallinna taksomaffia jõhkrutseb edasi

Tunne on selline, nagu filmiks Tujurikkuja sketši. Sest see, kuidas Tallinna munitsipaalpolitsei dispetšer tunnistab suvalisele helistajale, et neist pole mingit kasu ja seetõttu nad ei kavatsegi oma tööd teha, peab lihtsalt olema mingi nali, vahendas ERR Uudised.

«Munitsipaalpolitsei! Tere!»

«Tere, helistan siit Estonia juurest ja vaatan jälle, et taksojuhid ruulivad ikka päris korralikult. Nüüd on siin juba kolm taksot ja kõik pargivad keelualas!»

«Kuskohas Estonia juures?» «Solarise vastas, väikese parkla külje peal seisavad taksod. Ma juba korra helistasin teile, lihtsalt oleks hea meel teid näha neid korrale kutsumas.»

«Aga me käisime siin, aga nad sõidavad eest ära!» «Sõidavad eest ära?» «Jah!»

«Tähendab, te siis ei tule kohale, sest nad sõidavad eest ära?» «Ei, me juba korra käisime, aga eks tuleme veel.»

Kui mupo patrull lõpuks Estonia teatri juurde jõuab, sketš jätkub. Taksomaffia, mis on teinud endale Tallinna kesklinna keelutsooni ebaseadusliku peatuse, veerebki vaikselt patrulli eest lihtsalt ära. Aga vaid korraks ümber nurga, et patrulli haihtumise järel oma piraatpeatuses koht taas sisse võtta.  

Paraku on see päris elu Eesti vabariigi pealinnas, Tallinnas aastal 2015. Päise päeva ajal sülitab vargaseaduste järgi elav taksomaffia võimule otse linna südames lihtsalt näkku. Ja kahjuks ei olnud see ainuke kord viimase kuu aja jooksul, kui «Pealtnägija» meeskond nägi, kui jõuetu ja otsustusvõimetu on meie võim mafioosse tsunfti ees, kelle jaoks kehtivad endiselt 90. aastate vargaseadused.

Esmakordselt «Pealtnägija» ajaloos kordasime publiku nõudmisel ajakirjanduslikku eksperimenti, mis lõi 2008. aastal laineid riigikoguni välja! Me laenasime jälle ehtsa takso ja kehastusime taksojuhiks, et tuvastada, kas meieni jõudnud appikarjed veel hullemast taksomaffast vastad tõele.

See, mida «Pealtnägija» koges nelja nädala vältel Tallinnas nüüd, 2015. aastal, jätab mulje, et võimud on käega löönud: südalinna magusaid peatuseid, kus võimutseb kartmatu taksomaffia ning kus kliendi ootamine võib võõrale taksistile olla ohtlik, on täna märksa enam kui seitse aastat tagasi. Ent kõige rohkem jäi silma selgelt üle käte läinud ülbus, jultumus ja karistamatuse tunne. Ja just nendest trendidest me täna räägimegi.

Eesti riigi suurimad väravad on Tallinna lennujaam ja sadam. Mõlemad on ära teinud mida iganes, et miljonid välismaalased ei satuks siia jõudes esimese asjana taksomaffia otsa, kes paarutavad julmalt ametliku taksopeatuse ette ja meelitavad sealt auto peale kliendi, kellele lüüakse siis vähemalt kolm kord kallim arvekirves.

«Kaks aastat tagasi läks ühel professoril sõit Tähetorni hotelli maksma 80 eurot,» rääkis Tallinna Lennujaama reisiterminali juhataja Asko Kivinuk. Ta jätkas: «Poolteist aastat tagasi saime kirja, kus Kanada reisikorraldaja tuli Eestisse uut sihtkohta vaatama ning ta esimene mulje oli see, kui ta sai siit kesklinna sõidu eest arve 35 eurot. Ta kirjutas meile, Tallinna linnale ja EASile, kuidas siia uut turgu avastama tulles oli esimene tervitus tema jaoks väljapetmine. Ta lõpetaski kirja sellega, et tema jaoks osutus see suureks pettumuseks. Palju see nüüd meilt turiste vähemaks võttis, ei oska keegi öelda.»

Tallinna sadama avaliku ohutuse programmi juht Tamo Vahemetsa sõnul on kõige markantsem näide, kui Tallinna sadamast Tabasallu sõitmise eest esitati kliendile 500-eurone arve. «Vanalinna alast sadamasse - 50 eurot. See tundub kohati täiesti normaalne,» lisas Vahemets.

Kivinuka sõnul jõudis olukord neli-viis aastat tagasi kriitilise piirini, saabuma hakkas meeletult kaebusi ning oli selge, et lennujaam peab kuidagi taksoäri ohjama hakkama.

Tänu keelumärkidele, tõkkepuudele, hoiatavatele flaieritele ja plakatitele ning G4Si turvatöötajate jõupingutustele on sadam ja lennujaam suutnud nn varrukameeste hulka oluliselt vähendada. Aga need, kes on jäänud, on nutikamad, jultunumad ja ülbemad.

Kivinuki sõnul on lennujaama töötajad märganud, et taksojuhtidel on selge töötjaotus. «Siin käib ainult üks seltskond. Kui siin neli-viis aastat tagasi oli 10-15 juhti, siis tänaseks on neid järgi jäänud viis. Neil on oma liider, oma juht, kes annab korraldusi; on see, kes on taksode pealeviskaja ehk taksode täitja. Tegevus on oma struktuuriga, nagu täiesti eraldi firma,» rääkis ütles reisiterminali juhataja ning näitas turvalindilt, kuidas nn taksomaffia töö käib.

«Siin on näha, kuidas ta jookseb järgi, valib välismaalase välja - kui sa välismaalase moodi välja näed, siis võetakse õigel hetkel kaasa. Huvitav on see, et inimesed lähevad temaga kaasa, ametlikust taksopeatusest mööda. Nad veetakse läbi terminali teise parklasse, teiste autode vahel seisvate taksode peale, mis on tülikas. Mingil määral peavad turistid ennast süüdistama,» lausus Kivinuk.

Kolm kuud tagasi tegi lennujaam erakordse käigu. Nad palkasid saabuvate lendude väravasse G4Si turvamehed, kelle põhiülesanne on seista varrukameeste ees ja kolmes keeles hoiatada, kui suure vea nad teevad, kui taksomaffia masina peale lähevad. Ja see, mis edasi juhtuma hakkas, on selge märk, kui karistamatult varrukamehed end täna Eesti riigis tunnevad.

Kristjan Saariku, G4Si lennundusosakonna juhataja sõnul ei ole turvameeste kontaktid taksojuhtidega olnud just meeldivad. «Meid on ähvardatud, nende sõbrad on meid ähvardanud. On jõutud erinevate konfliktideni; meid on jälitatud koju. Meie töötajatele on lastud koduteel gaasi. Seda tehti siis, kui töötaja läks siit rongi peale ning poole tee peal jäi üks auto seisma ja sealt lasti gaasi,» sõnas Saarik.

Tänaseks on turvafirma G4S teinud politseile avalduse seitsme juhtumi kohta, mille üks peategelane on 27-aastane noormees musta Lexusega. Muuhulgas kaks korda turvatöötajaid koduni jälitanud blond on ametlik taksist, kes sõidab Tallinna linnalt saadud loaga. Lennujaamale suure hulga kaebuseid kaela toonud mees ise aga lausa uhkustab oma saavutustega – näiteks riputas ta netti üles video, kus G4Si patrullid ta ühe järjekordse intsidendi järel ümber piirasid.

«Seal on episood, kus ta päeval siin sai reisijad ikkagi kätte ja me püüdsime reisijaid teise taksosse suunata. Lõpuks sõitis sama taksojuht meile ette ja kui ma ei eksi, siis see oli Tartu maanteel, kus ta tegi meie patrullidele äkkpidurdusi. Pärast seda tuli ta autost välja, lõi meie patrullsõiduki esiklaasi ning lahkus. Kogu see info sai ka politseile antud,» rääkis G4Si esindaja.

Samuti on netist kergesti leitav foto, mis on poseeritud pärast eelmainitud intsidenti, kus noormehed rabasid turvatöötajate ees ülbitsemiseks välja relva. Ehkki, nagu hiljem selgus, oli tegu gaasirelvaga - kommentaarid on vist liigsed.

Saariku sõnul on politsei kinnitanud, et tegelevad esitatud kaebusega ja et see on üks nende prioriteet. «Kuna lõpuks on ju politsei ja turvatöötajad need, kes võiksid aidata turvalisust tagada Eestis, siis tänaseks kahjuks ei ole see juhtum kuskile jõudnud. Loodame, et see lõpuks jõuab kuskile välja. Sest isiklikumalt ma ei pea täna mõistlikuks seda, et täna turvatöötajaid sellisel moel rünnatakse ning et nad peavad tundma endale ja oma perele ohtu,» lausus ta.

«On suhteliselt masendav ja arusaamatu, kuidas need inimesed saavad seda teenust osutada. Kuna on olnud konflikte, jätab see selgelt karistamatuse mulje küll,» arvas Kivinuk. «Ta on suur probleem, lennujaam ise kulutab selle probleemi haldamiseks või ohjamiseks 100 000 eurot aastas. Meie tegeleme tagajärgedega, aga seda kõike saaks ennetada, kui tagada, et sellised inimesed ei saaks taksoga sõita,» lausus Kivinuk.

Kui blondi Lexuse mehega seotud turvakaamera videod on politsei uurimistoimiku vahel, siis sealt on juba tulemusteta läbi käinud lint, mis pärineb 2013. aastast. Ehkki pilt näitab selgelt, kuidas üks Tallinna sadama põhiline varrukamees tagurdab taksoga sihilikult otsa Ühisteenuste kontrolörile, ei olnud see piisav tõendusmaterjal, et kedagi karistada.

Pealtnägijat eksperimentide juures aidanud taksojuhid küsisid seitse aastat tagasi ja küsivad ka täna, et kas keegi peab tõepoolest surma saama selleks, et riik, linn, politsei või kes iganes lõpuks ärkaks, kuulutaks Tallinna taksomaffiale sõja ning kehtestaks veerand sajandit pärast Eesti riigi taasloomist selle pealinnas lõpuks ometi selle riigi seadused. Kahjuks on see kartus vahepeal juba tõeks saanud. 

Kaks aastat tagasi jõulude eelsel laupäeval kees Hollywoodi ees elu nagu tavaliselt. Kella 02.30 ajal nägid tunnistajad, kuidas ööklubi esisel platsil tuigerdas noormees, kelle juurde tagurdas takso. Juht väljus, läks tuikuja juurde ja lõi talle rusikaga näkku. Mees kukkus pikali ja taksojuht sõitis ära.

Ei ole mingit kahtlust, et see tragöödia on Tallinna taksonduses lokkava korralageduse kõige ehtsam tagajärg. Jõululaupäeval haiglas surnud 22 aastane Oleg oleks elus, kui hambutu kord ei lubaks täna taksojuhiks hakata kas või vanal retsil. Ja Mihhail Lozovski, kes Olegi Hollywoodi ees ühe hoobiga kooma lõi, on lausa avalikkusele tuntud kurikuulus vana rets.

2002. aasta 14. oktoobril teatas «Aktuaalne Kaamera»: Süüdistuse järgi peksis Pärnu vanglas karistust kandev Mihhail Lozovski prefektuuri kriminaalosakonna juhi Uno Reediku tellimusel arestimaja kambris nr 16 kinnipeetavatelt välja tunnistusi. Tänutäheks sai Lozovski endale kambrisse kõik mugavused. Sealhulgas kassipoja, kelle kaela ehtis väidetavalt jäme kuldkett. Lisaks sellele lubati tal käia vabaduses ja ka politseis oli ta nn oma inimene. Vahialused kirjeldasid täna kohtus, mismoodi Lozovski aheldas nad käeraudadega nari külge, peksis neid kumminuia, rusikate ja jalgadega.

Selle sajandi ühe räpasema politseiskandaali võtmetegelane Lozovski pandi vähemalt 31 kinnipeetu peksmise eest 2004. aastal vangi 3 aastaks. Terve tema kriminaal- ja väärtegude register on aga kuus lehekülge paks. Ja vot see mees töötas aastaid Tallinnas täiesti ametliku taksojuhina.

Mõned taksojuhid esitasid politseisse ka kaebuse, kui pärast Lozovski ähvardusi nende autot lõiguti või lõhuti. Need lood ei jõudnud aga kuhugi. Lozovski töötas taksistina edasi ja terror jätkus kuniks ta noore mehe surma põhjustamise eest vangi pandi. Tähelepanuväärne on, et Lozovski tööandja ja tema heaks kohtus tunnitanud mees oli, Aleks Idavain. Seesama mees, kes nimetas 2008. aastal end Pealtnägija toimetajale Hollywoodi esise bankovka ehk taksomaffia pealikuks.

20aastase staažiga taksojuht Aleksander meenutab samuti kohtumist Lozovskiga. «2011. aastal ma olen selle sama taksojuhiga, kes lõi surnuks, ka kakelnud. Ta on mulle kallale tulnud. Tal oli Hollywoodi juures selline ülesanne, et kui keegi taksojuht ei saanud aru, et siin seista ei tohi, siis ta tuli ja lõhkus rehve ja taksojuhi omandit,» sõnas taksojuht. Ta lausus, et on pärast inimese surmaga lõppenud juhtumit lootnud olukorra paranemisele, kuid kahjuks on asjad vaid hullemaks läinud.

Vana rets Lozovksi on veel vangis, aga kokku seitse korda kriminaalkorras karistatud varrukamees Arkadi jahtis veel eelmisel reedel Tallinna linnavalitsuse ees kliente. Politsei on tabanud selle mehe koduvalt autoroolist narkojoobes. Viimati alles 1,5 kuud tagasi – 15. juuli südapäeval tänu tublide linnakodanike valvsusele. Ometi viib see narkomaanist bankovka-maffia liige täna ikka inimesi taksoga ööklubist koju.

Taksojuhte terroriseerivad kantpead: nüüdsest hakkate parkimise eest maksma 50 eurot kuus

Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänaval on taksojuhtidele ette nähtud kaks taksopeatuse kohta, kuid seal saab seista ka söögikoha Taco ja baari Dubliner ees. Juba aastaid on «Bermuuda kolmnurgaks» tituleeritud alal figureerinud üks taksofirma, kes hoiab positsioone vahendeid valimata.

Postimehe poole pöördus taksojuht Raivo (perekonnanimi teada – J.K.), kelle sõnul paljud linnas tegutsevad taksojuhid väldivad Suur-Karja tänava ümbrust, sest kardavad oma tervise ja auto pärast. «Väga paljusid taksojuhte on ähvardatud füüsilise vägivallaga ja lubatud lõhkuda sõiduk, kui nad piirkonda oma takso pargivad ja kliente ootavad,» kirjeldab ta.

Probleem on kestnud juba aastaid. Varasematel aastatel on teisi taksojuhte pekstud ja sõidukitel rehve läbi torgatud. Augusti lõpus võttis olukord aga täiesti uue pöörde, nüüd saabusid tänavale kantpead, kes hakkasid «katust pakkuma».

«Kesköö paiku ilmusid Suur-Karja tänavale kolm vene keelt kõnelevat meesterahvast ja hakkasid järjest taksosid läbi käima. Ütlesid, et nüüdsest hakkate maksma 25-50 eurot ja nemad tagavad selle, et taksojuhid saavad seista Suur-Karja tänaval koos Global Taksodega,» ütles Raivo. «Raha eest lubasid organiseerida selle, et keegi pistise maksjaid tänaval ei segaks.»

Mõned taksojuhid läksid sellise jutu peale koheselt minema, ilmselgelt kartes, teised taksojuhid võtsid mõtlemisaega ja meeste kontaktandmed. Seal samas seisis Raivo väitel ka Tallinki ettevõttele kuuluv taksobuss, kelle juurde jõmmid läksid suhtlema hoopis teisel toonil.

Taksojuhile öeldi, et ta võtab liialt ruumi. Roolis olnud juht vihastas ja tuli autost välja, mille peale mehed tagasi tõmbasid ja korraks eemaldusid. Kui taksojuht autosse istus, siis koogiti taskust välja naaskel, millega mõned sahmakad rehvidesse virutati. Hiljem sõitma hakanud juht märkas, et läbi oli torgitud kaks rehvi.

Raivo sõnul on see ainult üks episood aastatepikkusest võitlusest, ent ükski jõuorgan ei ole seda veel suutnud lahendada. Juba toimepandud kuritegudega tegeleb politsei, aga linna taksonduse kontrollimisega laiemalt munitsipaalpolitsei.

Lugeja kaebab: Rakvere politseinik ülbitseb

Lugeja Kain Kivissaar kaebas Ida prefektuurile politseiniku peale, kes tema hinnangul ilmaasjata kodanikega ülbitseb ja neid ähvardab.

Esmaspäeva õhtul kella 18 ajal soovis Kain Rakveres sõita Pikalt tänavalt Tallinna tänavale, kuid teel seisnud politseinik suunas liiklust teisale. «Jäime seisma ja läksin küsima, milles asi, et infot saada,» kirjutas Kain.

«Läksin politseiniku Aivar Saare juurde ja küsisin viisakalt: «Tere, kas vöiks teada, milles asi, et siit läbi ei saa, kas [on juhtunud] mingisugune õnnetus?»» kirjeldas mees.

Selle peale oli aga politseinik  vastanud:  «Pole sinu asi, ma ei pea sulle midagi ütlema , minge minema.»  «Sellele järgnes veel tema poolt ütlemine: «Kui veel autot linna vahel näen, teen kordusülevaatuse,»,» kirjeldas mees.  Kui autojuht küsis, mille eest, soovitanud politseinik tal end liiklusseadusega kurssi viia ning kordas oma hoiatust.

«Minul tekib siinjuures küsimus , et kuidas saab politseinik, kes on riigiteenistuja suhtuda nii üleolevalt ja ülbelt kodanikesse, keda ta peaks kaitsma?» imestas Kain.

Kaini kaebusest selgub, et tal on selle politseinikuga varemgi kokkupuuteid olnud ning talle on määratud kohustus teha korduvülevaatust. «Selle politseiniku kohta on igalt poolt kuulda, kuidas ta näitab oma üleolemist teistest ja mängib nii-öelda köva meest,» kommenteeris Kain. «Isiklikult kardan lausa sõita autoga linnavahel, sest kunagi ei tea, millal Aivar Saarel teib tuju mulle trahvi vöi korduvülevaatust teha.  Selline inimene ei saa töötada politseis! Olgu ta välijuht vöi kasvöi politsei pealik,» leidis Kain, lisades, et tal on kogemusi ka väga heade ja toredate politseinikega, kes suudavad viisakad olla.

Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link kommenteeris kaebust napilt: «Praegusel hetkel on kõik juhtumi täpsemad asjaolud kontrollimisel. Politseinik peab olema kõrge stressitaluvusega ning tema käitumine peab olema eeskujuks teistele, seega suhtutakse taolistesse kaebustesse täie tõsidusega.» 

Takso põrkas kokku jalgrattaga ja lahkus peatumata sündmuskohalt

Politsei otsib eile Tallinnas Pärnu maanteel ja Suur-Ameerika ristmikul toimunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid

Eile kella 18.10 ajal toimus liiklusõnnetus Pärnu maanteel ja Suur-Ameerika ristmikul, kus esialgsetel andmetel põrkasid kokku mööda jalgrattarada linnast väljuval suunal liikunud jalgrattur ja Tulika Taksole kuuluv universaalkerega valge sõiduauto. Taksojuht lahkus sündmuskohalt peatumata.

Politsei palub täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks pealtnägijatel võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või kirjutada e-posti aadressile pohja.lmt@politsei.ee.

Tallinna Sadama juhtide väidetava altkäemaksu kogusumma küündib nelja miljonini

Postimehe andmetel pidid tänaseks vahistatud Tallinna Sadama juhid saama väidetavat altkäemaksu kokku nelja miljoni euro ulatuses, millest enamik pidi endale saama juhatuse liige Allan Kiil.

Riigiprokuratuur ei soovi võimalikke summasid avalikustada. Ka ei ole hetkel teada, kui palju sadama eksjuhid raha on kätte saanud.

Küll aga on prokuratuur kinnitanud, et juhatuse esimees Ain Kaljurand on võtnud kahtlustuse kohaselt altkäemaksu sadu tuhandeid eurosid, Kiil aga miljoneid eurosid.

Uurimine puudutab suures osas ka saartevahelise praamilaevaliikluse suurprojekti, mille sadam sai aasta tagasi enda juhtida ja mille ettevõte võtab tuleva aasta 1. oktoobrist ettevõtja Vjatšeslav Leedolt üle.

Kiil oli kahtluste kohaselt seotud kõikide kahtluse all olevate juhtumitega, kuid Kaljurand praamlaevade puhul altkäemaksu võtmisega seotud ei olnud. Altkäemaks ei liikunud otse Kiilile ja Kaljurannale, vaid mitme isiku ja äriühingu kaudu, kuid prokuröri sõnul on kahtlustatavad mingi osa altkäemaksust kindlasti kätte saanud.

Postimees kirjutas reedel, et lühidalt võib uurimisversiooni kokku võtta nii: sadama asejuht Allan Kiil tegeles ülemus Ain Kaljuranna teadmisel korruptiivsete ärisidemete loomise ja raha kokkuajamisega. Kahtlustatavad ise eitavad oma süüd täielikult. Raha sai teha kõigega, kus sadamal oli otsustusõigus – prahilepingute, konteinervedude, ehituslepingute ja muu seesugusega. Kui uskuda kahtlustusaktis viiel-kuuel lehel esitatud sündmuste kirjeldust, siis suutsid Kaljurand ja Kiil nii luua ettevõtete vahel omamoodi võrgustiku, mis tagas sadamajuhtidele kopsaka lisatulu.

26. augustil pidasid kaitsepolitsei töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni AS Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul.

Rakvere ainus juugendstiilis puithoone langes õhtuhämaruses tuleroaks

Vaevalt olid päästjad üleeile õhtul jõudnud kustutada majapõlengu Kooli tänaval, kui mõnisada meetrit eemal Tõusu tänava ja tammiku sissesõidutee ristil lõi lõõmama järjekordne puumaja.

Et tegu on Rakvere ühe kõrgeima kohaga, paistis suits kaugele ning uudistajaid vooris sündmuspaigale palju.

Selleks ajaks kui politsei Tõusu tänava mõlemast otsast sulges, oli kohal ka kinnistu omanik Oleg Gross koos pojaga.

Kuigi tuli lahvatas verandalt välja suure leegina, pandi põlengule piir üsna kiiresti.

Maja kuulub mittetulundusühingule Kehala, kavas oli hoone renoveerida külalistemajaks. MTÜ Kehala juhatuse liige Oleg Gross rääkis, et plaanis oli taotleda raha hoone renoveerimiseks. “Paar nädalat tagasi käisime muinsuskaitseinspektoriga maja üle vaatamas – katus oli korras, konstruktsioonid tugevad, sees oli uhke savipottidest ahi,” kõneles Gross. “Ei teagi, mis nüüd järel on,” lisas ta.

Suurettevõtja hinnangul on praegu kõige hullem see, et seni korras olnud katus laseb nüüd vett läbi. “Kui katust pole, on see ju teadupoolest maja surm,” sõnas Oleg Gross, kes ei olnud rahul politsei tegevusega kohapeal. Tema andmetel jooksnud verandalt välja lapsed ning inimesed olevat neid ka pildistanud.

“Olin ka ise sündmuskohal, kuid paraku ei näinud politseid pealtnägijaid küsitlemas,” kurtis Gross, kelle sõnul rääkisid päris paljud inimesed, et olid näinud lapsi majast välja jooksmas.

Ida päästekeskuse valvemenetleja teatel olid hoone uksed küll suletud, kuid akendest oli siiski võimalik majja siseneda. Tuli sai alguse maja tuulekojast ning esialgsel hinnangul võis tegemist olla süütamisega. Asjaolude selgitamiseks on algatatud haldusmenetlus.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Kaarel Truu ütles Virumaa Teatajale, et üleeile Rakveres põlenud mõlemad majad jäävad vanalinna muinsuskaitsealasse.

Vaneminspektori sõnul on Tõusu tänava majast pool säilinud ja enamik detailegi alles. Nüüd ootab muinsuskaitseamet hoone omanikult enne sügisvihmade ja talve tulekut maja konserveerimist. Ka soovib amet omanikuga arutada, mis majast edasi saab: kas külalistemaja rajamise soov on tõsine või on plaanid muutunud.

Ajaloolase Odette Kirsi sõnul on tulekahjus kannatada saanud Tõusu 7 hoone Rakveres ainus tänini säilinud juugendstiilis rajatud ühepereelamu, mille õuel olev ait on samuti ainus omataoline, mis algsel kujul säilinud.

Kooli tänavale said päästjad väljakutse esmaspäeval kell 16.30, Tõusu tänavale kell 20.16. Kummaski majapõlengus inimesed vigastada ei saanud.

 

Knihviga ajalooline maja

7. mail 1871 müüs Rakvere mõisaomanik Andreas von Rennenkampff kinnistu 675 hõberubla eest pagarmeister Aleksander Lindströmile. Lisaks tavalistele lepingupunktidele sisaldas see tehing veel ühe erilise nõude: krundi omanikul pole õigust lubada oma krundi territooriumil müüa alkohoolseid jooke. Niisamuti ei tohi krundi piires tegelda õlle ega viina tootmisega.

Ajaloolase Odette Kirsi sõnul pole täpselt teada, millal ehitati alates 1902. aastast Carl Robert Jakobsoni vennapojale Karl Jakobsonile kuulunud elamu aadressil Tõusu 7. Aga asjaolu, et maja oli koduks Karl Jakobsonile, muutis selle hoone Rakvere ajaloos oluliseks. Kui pärast Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas saadeti telegraafi teel Rakverre Eesti iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee päevakäskude tekstid, ruttas tollane kreisikomissar Tõnis Kalbus nendega Tõusu tänavale maavanem Mihkel Juhkami juurde, kes elas siis Jakobsoni majas.

Juhkam ja Jakobson olid sinna varjule toonud ärevatel aegadel Rakverest pagenud maavalitsuse paljundusaparaadid. Nende abil paljundati nüüd vajalikud dokumendid ja veel sama päeva, 25. veebruari hommikupoolikul levitati neid linnas. Rahvas sai teada, et Eesti on iseseisev.

Krossirajal kukkunud mees viidi haiglasse

Maardu krossirajal kukkus eile õhtul mootorrattaga noor mees, kes viidi haiglasse.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 17.20 ajal toimus Maardu linnas Üleoru tänaval, kus 25-aastane Gert kukkus mootorrattaga krossirajal.

Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Jõgevamaal hävitas tuli elumaja

Jõgevamaal muutis eile hilisõhtul elumajas puhkenud tulekahju selle kõlbmatuks, kaks inimest viidi vigastuste tõttu haiglasse.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Valgma külas eile kella 23.18 ajal. Põles puidust elumaja, mis oli kokku ehitatud plokkidest laudaosaga.

Päästjate saabumise ajaks võis näha katuseräästa alt leeke. Päästjad tõid majast välja 53-aastase mehe ja 81-aastase naise, kes toimetati haiglasse. 

Kustutustööde käigus toodi köögist välja propaaniballoon. Hoone muutus tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks. Suitsuandurit lakke paigaldatud ei olnud, see lebas pakendis laua peal.

Kustutustööd lõpetati kell 00.55. Sündmuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

«Mustad lesed» pole mingi Saksa porno

Vägivald, karm keelekasutus, grupiseks, mõrvarlikud naised ja kriminaalne raha. Selle kõik toob ETV ekraanile viimased 13 aastat peamiselt Venemaal töötanud režissöör Andres Puustusmaa uues 12-osalises telesarjas «Mustad lesed».

Kuidas sobib see ETV vaataja reedeõhtusesse elutuppa? «Ka rahvusringhääling peab ajaga kaasas käima,» ütles sarja produtsent Anti Reinthal ning naeris pikalt ja mõnuga. «Tele tegemine ongi noatera peal käimine ja produtsendi särk on auguline, sest igalt poolt tulistatakse.» Ta tunnistas, et julgetest valikutest hoolimata on kõik maitsekalt tehtud ja häbeneda pole midagi: «Ega me mingit kaheksakümnendate Saksa pornot ekraanile tooma ei hakka.»

«Mustad lesed» jutustab kolmest keskealisest naisest, kes on oma abikaasadest tüdinenud ja lasevad nad lihtsalt paadiga õhku. Tegemist on Soome sarjaformaadiga, mille esimene hooaeg jõudis seal ekraanile eelmisel aastal ja teine on tegemisel. Soomes vaatas iga osa ligi miljon inimest, lisaks veel 1,4 miljonit, kes nägid internetikordust.

Kodumaal auhindu saanud seriaali on edukalt müüdud USA kanalile CBS, Prantsusmaale, Hispaaniasse, HBO Europe’ile, Skandinaaviasse ja Lähis-Itta. ETV jaoks adapteeris selle Veera Marjamaa.

«Eesti «Mustad lesed» on adaptsioon Soome variandist, sest eestlaste huumorimeel ja natuur erineb meie põhjanaabritest,» ütles Reinthal. «Oleme eestindanud karaktereid ja mõningaid situatsioone.»

Puustusmaa on Reinthali hinnangul praegu kõige tugevam eesti režissöör: «Tema käekiri, nägemus ja töö näitlejatega sobib selle materjali jaoks kõige paremini.»  «Leskede» puhul pole tegemist mitte niivõrd tavapärase Eesti teleseriaaliga, vaid märksa filmilikuma formaadiga. Režissööri sõnadega: «Kauamängivat seepi ei maksa oodata!»

Loomulikult liigub Venemaa kinotööstuses, millega Puustusmaa harjunud, hoopis teises kaliibris raha kui ERRile toodetaval sarjal käsutada. Reinthal tunnistab, et meil tuleb 12-osaline hooaeg valmis saada vähema rahaga, kui seal tehakse vaid ühte episoodi.

 

«Mustad lesed»
Esimene osa 11. septembril kell 20.05 ETVs
Režissöör Andres Puustusmaa, osades Hele Kõrve, Inga Salurand, Anne Reemann, Märt Avandi, Mait Malmsten, Tiit Sukk jt.

Arvustus: Tanel Padari uus inspireeriv muusikasaade

Uus saatesari «Tanel Padar ja sõbrad» paneb kokku kaks asja, mida enamik eestlasi väga armastab: mööda suvist Eestimaad ringi sõitmise ja muusika.

Avasaate algusminutid, kus Tanel Padar bändiga arutas, kuhu ja kellele võiks külla sõita, olid kõige ebaloomulikumana mõjuv osa, aga edasine on puhas kuld - kõik mängud, laulud ja meenutused Ülenurmel, Tartus Pirogovi platsil ja Varbuse muusikamõisas.

Saates samuti üles astunud Eesti edukaim ja tõesti üliandekas kitarrist Laur Joamets ütles, et sõpradega on alati hea pilli mängida koos, ja see on tõsi, nagu ka see, et tõeliselt andekaid inimesi esinemas kuulates ununeb kõik muu ümberringi - tekibki tunne, nagu kogu maailm jääks vait ja kuulaks hinge kinni pidades.

Uue saatesarja avasaade, kus Tanel Padar ja The Sun käisid külas Eeva Talsil, pakkus armsaid mängulisi pilguheite Curly Stringsi laulja olulistele kohtadele ja head muusikat, aga kõige võimsam elamus tuli hoopis sellest, et saate mõjul taaselustusid mälus mitu armsat sõpradega koos musitseerimist ja tuli vastupandamatu soov neid peatselt korrata. Vaikselt juba ligi hiilivat suveigatsust toidab see saade muidugi ka, aga ühismusitseerimisi saab õnneks ka põleva kamina ees ja lihtsalt tubastes tingimustes korraldada.

Muusikalisest poolest - kui Curly Stringsi «Kättemaks» oli koos esitatuna väga ilus ja uutmoodi, siis Tanel Padar & The Suni “Õnne valemis” kippus Padar domineerima ning naishääl ja viiul varju jääma, millest oli pisut kahju.

Eraldi väärib ära märkimist Tanel Padari sarm ja telegeenilisus. Eeva Talsi ütles avasaates tabavalt, et täiskasvanud inimesed on jube tõsised mõnikord, aga Tanel Padarile ei saa seda küll ette heita. Tema ulakas poisilikkus kombineerituna andekusega on üks faktor, mis paneb huviga järgmisi saateid ootama, kui minnakse külla Karl-Erik Taukarile, Jalmar Vabarnale, Ivo Linnale ja teistele. Lisaks valmib ringreisist ka akustilise albumisarja «Veidi valjem kui vaikus» kolmas plaat, mis ilmub veel sel aastal.

«Tanel Padar ja sõbrad»
Neljapäeviti kell 20.00 TV3-s

 

Staaride paraad: ETV 60. sünnipäeva tähistamine telemajas

19. juulil möödus 60 aastat televisiooni esimesest eetripäevast Eestis.

Juubeli tähistamine toimus 3. septembril vana telemaja fuajees ja stuudiotes ning sellest valmib ka telesaade.

Kokkuvõtet toimunust näeb ETV ekraanil pühapäeval, 6. septembril kell 22 saates «ETV 60: Staaride paraad».

Arvustus: «Armastus esimesest silmapilgust» haaras ootamatult kaasa

Alustuseks ma tunnistan, et ma ei ole suurem asi reality-sõude fänn, ainuke saade, mida ma vaat et religioosse järjekindlusega jälgin, on «Selgeltnägijate tuleproov» ja seegi vene variant. Eesti reality on jäänud võõraks ja kaugeks, kuigi võiks just olla vastupidi.

Eesti tõsielusaated on eestlaste nägu ning suure tõenäosusega on kõigi probleemide ema see, mida sotsiaalmeedias sageli ette heidetakse: no kui on tuimad tegijad, siis on ka tuim saade. Olin pruutpraadisaadet vaatama asudes skeptiline, valmis piinlikeks momentideks ning peas kirjutasin valmis juba hävitava arvustuse.

Kuid selgus, et asjata! Tõsi, alguses nõudis kogu mõte harjumist: ekraanil ongi tavalised eesti mehed ja naised, natuke omamoodi, kõik täiesti erilised ja kõik täitsa valmis kohe abielluma. Mul selle viimase asjaga probleemi ei ole, olen ju teada-tuntud sariabielluja, kel kahed pulmad (ja kaks lahutust) seljataga. Nii et minu jaoks ei ole selles abiellu astumise aktis iseenesest midagi šokeerivat.

Ka ei ole minu jaoks selline seiklus, mida need noored ekraanil ette võtavad, kuigivõrd ootamatu. Ma olen elu jooksul kohtunud julgelt sadade inimestega, kellega oleme kõigepealt loonud «pimekontakti» internetis: blogilugejad, fännid, aga jah, ka suhtlusportaalide tutvused. Nii et ma olen suur inimestesse uskuja ja täiesti veendunud, et tutvuste loomine pimesi töötab täiesti. Ja kui mängus on veel eksperdid, kes paaride sobivust hindavad, siis on ju garanteeritud, et suhtlus toimib.

Nii et mis mind siis selle saate külge siiski haakis?

Kõigepealt ma avastasin, et analüüsin saates osalejaid põnevusega ning proovin ka ise ekspert olla ja ennustada, kes kellega kokku sobib. Seda, et kokku saavad Helen ja Siim, oskasin ma vabalt ette näha. Juhan ja Liis oli ka üsna kindel match. Kõige kummalisem paar on see kolmas, Liisa ja Kristjan, võib-olla seetõttu, et neist saan ma inimtüüpidena kõige vähem aru. Aga see ju saate võlu ongi – vaadata, kuidas toimivad olukordades teised inimesed, kuidas hakkab tööle paaride dünaamika, ning jah, kui palju meid siiski nende magamistubadesse lubatakse...

Absoluutselt vähetähtis pole ka see, et saatesse valitud eksperdid on kõik pealaest jalatallani ääretult sümpaatsed ja oma vallas tegijad. Ning mulle meeldib, kuidas nad annavad leebeid ja toredaid hinnanguid, kuidas kellegi kohta ei öelda halvasti, kuidas iseloomujoont, mille kohta võiks öelda «veidrus», nimetatakse kaunilt «eklektiliseks küljeks». Aimar Ventsel, kes on nii mõnigi kord meedias sõna võtnud väga teravatel teemadel, näitab oma muhedat külge ja ma vean kihla, et kui sisseastujate arv antropoloogia erialale peaks kasvama, on tegu selle saate ja Aimari teenega. Ma loodan, et ka edaspidistes saadetes on ekspertidel suur roll kanda, nende sisevaated ja ekspertiis on põnevad ja annavad palju juurde.

Ma ei ole vaadanud formaadi originaalsaadet, seega ei oska ma Eesti versiooni millegagi võrrelda. Aga avapauk annab lootust huvitavaks telekogemuseks, olgugi, et tundub ehk eestlaslikult natuke häbelik ja alles otsib julgust end täielikult avada.

«Pealtnägija» Avignonis: nii hea, et tahtnuks veelgi paremat

«Pealtnägija» ETV
Eetris kolmapäeval kell 20.05

New York Timesi teatrikriitik kirjutas, et Cumberbatchi «Hamlet» on piisavalt hea, tahtmaks veelgi paremat. Täpselt sama pean ütlema NO99 Avignoni teatrifestivali kajastava saatelõigu kohta «Pealtnägijas».

Mihkel Kärmase saatelõik NO99 Avignoni reisist oli igati professionaalsel tasemel, inforikas, hästi kokku monteeritud. Eriliseks vürtsitasid NO99 näitleja Helena Pruuli filmitud küsimused-vastused, näitlejate ehedad emotsioonid, kaadrid hotellitubadest, dušinurgast,  kuumuses kõrbevast linnast. Kiitus «Pealtnägija» meeskonnale selle idee eest! See materjal on haruldane ja väärtuslik.

Kui ma teeksin telesaateid, siis ma kaaluksin Helena Pruuli palkamist, sest tema naksakas ja samas pisut kiisulik oleks sobis ideaalselt ekraanile.

Aga siiski jäi Avignoni käsitluses miskit, seda just pealtnägijalikku erilist puudutust-nägemist vajaka, ma ei räägi siin publiku kommentaarist, pingest, laiemast konteksti loomisest või NO99 kulude Exceli tabelist. Vaid sellest, mis paneks hüüdma «vau, vot ise selle peale polekski tulnud!».

«Pealtnägija» kaubamärk on endiselt skandaalid, paljastused, kõik see, mida aastaid mitte ükski teine telesaade ja sageli ka ajaleht ei ole suutnud pakkuda. Hooaja avasaate pinevam saatelõik käsitleski Tallinna taksomaffiat, millele järgnes ideaalne reklaamlugu Eesti teatri eduloost. Vahepeal veel intervjuu Tarja Haloneniga, nii et tervikuna oli «Pealtnägija» peaaegu ideaalses tasakaalus – eksperiment-paljastus; terav intervjuu ning nunnulugu NO99st. NO99 fänni, teatrikriitiku ja kultuuriajakirjanikuna on mul selle üle ülimalt hea meel, sest on teleaated, kuhu reklaami osta ei saa, ning just see muudab need saated kõige magusamaks. «Pealtnägija» on üks nendest – teatrikriitikud, -ajakirjanikud võivad kirjutada kümneid ülistavaid-analüüsivaid-informatiivseid tekste, teha saatelõike, kuid ühelgi kultuuriväljaandel pole nii suurt mõju kui «Pealtnägijal».

Omad kultuurilised paljastused olid NO99 Avignoni  lõigus ka olemas, näiteks on ajalooliselt väärtuslikud kaadrid näitlejate etenduse-eelsetest rituaalidest-võimlemisest. Loodan, et ETV-l jätkub tarkust tellida «Pealtnägijalt» Avignonis filmitu kohta veel eraldi saade, sest Helena Pruulil ja «Pealtnägija» tiimil on salvestatud materjali palju rohkem, kui kahekümneminutilisse saatelõiku mahtus. Kui aga saadet ei ole plaanis teha, siis loodan, et filmitud must materjal oleks tulevikus kättesaadav Eesti teatriuurijatele.

Uue Ringvaate arvustus: ETV tabloidlik vastulöök Reporterile

Terav päevakajaline intervjuu, huvitavad persoonid, inimlikud pisaralood, loomauudised laiast maailmast, sekka tarbijalugusid ning meelelahutust – suurepärane formaat, mis töötab olenemata tegijatest. Peaasi, et lood oleks lahedad ning saatekülalised huvitavad või uudislikud.

«Ringvaade», ETV, E-R 19:00-20:05

Telehooaja alguse puhul arvustavad Postimehe ajakirjanikud erinevaid Eesti telekanalite originaalsaateid. Mul paluti arvustada ETV saadet «Ringvaade».

«Ringvaade» on aastatega hästi sissetöötatud saade, mis röövib paratamatult samal ajal eetris olevatelt massidele pühendunud Reporterilt ja Seitsmestelt Uudistelt vaatajaid. Augustis, kui kohalikes telekanalites polnud peaaegu midagi vaadata, suutis n-ö B-koondisega varem alustanud Ringvaade tõusta lihtsa vaevaga teleedetabeli tippu. Vaesel ajal on kärbes ka liha.

Samas kui Marko Reikop oma puhkusejärgses esimeses saates võttis ette sotside ühe juhi Andres Anvelti, siis oli kohe selge, miks teatud saatejuhtidel on kõrgem reiting: kiire reaktsiooniga otsekohesed küsimused näitasid selgelt, kes on tegija ning sotsidest kinnistus taas arusaamatu mulje. Nad on küll rahuolematud, kuid ise ka ei tea, mida nad õieti tahavad.

Ringvaate trump ei ole kindlasti Aktuaalsesse Kaamerasse sobivate päevateemade käsitlemine, vaid pigem huvitavate ja positiivsete lugude ja inimeste leidmine. Skandaalide ja negatiivsete lugude alla mattuva meedia taustal on õhtusel ajal vahelduseks ka hea inimlikke lugusid vaadata – on see siis vanemast härrasmehest, kes endale naise leidis või siis enda võimete piire katsetavad jalgratturid. Mõneti tuletab Ringvaade meelde laupäevast Postimeest, kus on uudiste, nädalapersoonide ja AK kõrval ka veidi pehmem Arter. Kõigile midagi, mida põnevusega oodata.

Igapäevase uudismagasini peamiseks probleemiks on, et kui suvel ettevalmistatud põnevad saatelõigud otsa saavad, siis kuidas hoida stabiilset kvaliteeti läbi hooaja. Nii pole ka imestada, kui avad teleka konkureerivate kanalite uudiste ajaks, et vaadata, mida põnevat on maailmas või Eestis juhtunud ning unustad lihtsalt Ringvaate ära. Uudistega on ikka väga keeruline konkureerida.

Võidujooks ajaga: arheoloogid jäädvustavad Islamiriigi poolt hävitada võidavat digitaalselt

Arheoloogidel ja vabatahtlikel on käsil võidujooks ajaga, et jäädvustada need iidsed paigad ja ehitised, mida ohustab äärmusrühmituse Islamiriik hävitustöö.

Digitaalarheoloogi instituudi juht Roger Michel sõnas, et kui Islamiriigil lubatakse ajalugu ümber kirjutada, saab inimkond suure kaotuse osaliseks, edastab The Telegraph.

Mais langes Süürias asuv iidne linn Palmyra Islamiriigi võitlejate kätte, kes on seal juba hävitustööd teinud.

Palmyra jäi ilma 2000-aastasest Baalshamini templist, lõhuti osa ka Baali templist. Juba varem laastasid äärmusislamistlikud võitlejad Iraagi iidset linna Nimrudi.

Islamiriigi arusaamade kohaselt on antiikaeg ja teised usundid jumalateotus ning selle tõttu tuleb nendega seotud paigad hävitada. Antiikaegsete objektide hävitamine on osa Islamiriigi propagandast.

Harvardi ja Oxfordi ülikooliga koostööd tegev Digitaalarheloogia instituut kulutas kaks miljonit dollarit umbes 5000 kõrgtehnoloogilisele kaamerale, mille abil tehakse ohus olevatest objektidest miljoneid fotosid.

Instituudi spetsialistid teevad neist fotodest 3D pildid, mille abil saab luua hävitatud linnadest digitaalsed koopiad.

Islamiriigi poolt kontrollitavatel aladel on ohtlik antiikobjektidest fotosid teha. Seega käivad instituuti abistavad isikud eelkõige paikades, mis ei ole veel Islamiriigi kontrolli all, kuid mis võidakse hiljem vallutada.

Ohus olevat paikade digitaalkaardistamise projekt käivitati kuus nädalat tagasi.

«Tahan jäädvustada selle, mis võib kaduda,» lisas Michel.

Maailmas on üle kolme triljoni puu

USA Yale`i ülikooli arvutuste kohaselt on maailmas rohkem kui kolm triljonit (3 000 000 000 000)  puud.

Uus number on varasemast puudenumbrist, mis oli 400 miljardit puud, kaheksa korda suurem, edastab BBC.

Teadlane Thomas Crowther ja ta kolleegid kasutasid puude arvukuse uuringus satelliitpilte ja puude kohta käivaid andmeid maailma 400 000 metsaselt alalt. Arvesse võeti ka erinevaid metsatüüpe erineva kliimaga aladel.

Meie planeedil on seega iga inimese kohta ligikaudu 420 puud.

Crowtheri sõnul ei tähenda puude suur arvukus seda, et metsi tohiks massiliselt hävitada.

«Meie uuring kirjeldab globaalset metsade olukorda, mida saavad oma tarbeks kasutada nii loodusuurijad kui poliitikud,» lisas teadlane.

Uuringu kohaselt on puid  kokku umbes 3 040 000 000 000. Neist 1, 39 triljonit on troopikas ja subtroopikas, 0,61 triljonit parasvöötmes ja 0,74 triljonit polaaraladel.

Uurijate arvates langetatakse aastas maailmas umbes 15 miljardit puud, kuid tagasi istutatakse vaid viis miljardit puud.

Wikipedia: mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 hektarit, puude kõrgus ületab 5 meetrit ja võrade pindala on üle 10 protsendi kogu alast.

Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30 protsenti, kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50 protsenti maismaast.

Video: hüäänid takistasid Euroopas varajaste inimeste liikumist?

Varajased inimesed liikusid Aafrikast Euroopasse umbes 1,4 miljonit aastat tagasi, kuid nende levik seal oli aeglane.

Antropoloogid ja teised teadlased on pikka aega pead murdnud, miks neil inimestel oli keerulisem Euroopas levida kui hilisematel inimestel nagu neandertallastel ja nüüdisinimestel, kirjutab Daily Mail.

Paleontoloogide arvates võisid varajasi inimesi takistada suured eelajaloolised Pachycrocouta brevirostris hüäänid.

Fossiilileiud näitasid, et need tänapäeva hüäänidest rohkem kui kaks korda suuremad loomad domineerisid Lääne-Euroopa aladel varajaste inimeste saabudes.

Arvatakse, et need hüäänid võistlesid ja võitlesid Homo antecessor inimestega toidu pärast.

Kui varem arvati, et Aafrikast rändas esimesena välja pikka kasvu ja lihaseline Homo erectus, siis uued inimluude analüüsid näitasid, et esimesed väljarändajad olid väikesed ja meenutasid välimuselt pigem ahve.

Seega võis Aafrikast esimesena Aasiasse ja Euroopasse jõuda hoopis Homo habilis. Samas ei ole selle liigi esindajate fossiile Euroopast leitud.

Antropoloogid on käinud välja mõtte, et varajased, pleistotseenis elanud inimesed ei suutnud toime tulla tollaste kiirete kliimamuutustega.

Hispaania Barcelona ülikooli teadlase Joan Madurell-Malapeira sõnul oli varajaste inimeste üheks põhiprobleemiks toit. Nad vajasid liha ja rasva, et karmis ja jahedas kliimas ellu jääda.

«Varajased inimesed ei öelnud ära kiskjate poolt tapetud saakloomade korjustest. Neile pretendeerisid nii inimesed kui näiteks hüäänid,» selgitas teadlane.

1,4 – 1,2 miljonit aastat tagasi kliimaolud muutusid ja võimaldasid varajastel inimestel liikuda Euroopa Vahemere äärsetesse piirkondadesse.

«Seal olid ees aga suured kiskjad, nagu mõõkhambulised tiigrid ja hüäänid, kes takistasid inimestel toitu hankida,» teatas Madurell-Malapeira.

Teadlased uurisid Hispaania kirdeosas Terassa lähedal Venta Micenas kahte paika ja ilmnes, et neis asuvad luud olid sinna jõudnud pigem hüäänide kui inimestega.

Nendes koobastes olnud imetajate luud pärinesid ajast, mil Homo antecessor elas juba Hispaania alade koobastes.

Iidsed  hüäänid olid umbes 120 sentimeetrit pikad ja kaalusid ligi 200 kilogrammi. Need loomad suutsid varajastest väikest kasvu inimestest lihtsalt jagu saada.

Hüäänid murdsid tugevate lõugade ja hammaste abil saakloomade luud lahti, et toitev luuüdi kätte saada, jättes samas luudele hambajälgi.

«Võib oletada, et Euroopasse saabunud varajased inimesed pidid võitlema toidu eest. Neid ohustasid lisaks hüäänidele teised kiskjad nagu mõõkhambulised tiigrid, hundid, Euroopa jaaguar, hiidgepard, puumasarnased loomad ja veel teised,» nentis Hispaania teadlane.

Reporter.ee video: spekulatsioon: Eesti peaks vastu võtma veel 3200 pagulast

Euroopat on tabanud pagulaste laviin, mille ohjamisega ei suudeta toime tulla. Järgmisel nädala kogunevad Euroopa Liidu siseministrid Brüsselis, et olukorda arutada. Paika pannakse ka uued pagulaste vastuvõtmise kvoodid. Daily Maili spekulatsioonide järgi peaks Eesti vastu võtma veel 3200 pagulast. Sellist numbrit peetakse aga pigem ulmeks.

 

 

Reporter.ee video: Remo Holsmer: me ei pressinud Leedolt raha välja

Postimehe andmetel käisid Tallinna Sadama nõukogusse kuuluvad reformierakondlased Remo Holsmer ja Kalev Lillo liinihanke eel Vjatšeslav Leedolt parteile raha küsimas. Holsmer eitab kuuldusi ja lubas asja kohtusse viia.

 

Reporter.ee video: Tõnu Silves mõisteti süüdi narkokuriteos ja roolijoodikluses

Kunagise kurikuulusa võlgade väljanõudja ja allilmas tuntud Tõnu Silves jäi narkojoobes sõitmisega vahele eelmise aasta märtsis. Samal ajal leiti tema autost ka suures koguses narkootikume. Kohus otsustas, et mehe lõplikuks karistuseks jääb 3 aastat tingimisi.

 

Reporter.ee video: suur ekspressbusside turu laienemine jääb ära

Seoses oktoobris jõustuva ühistranspordiseadusega kehtestab maanteaamet asutusesisesed kaalutluspõhimõtted liinilubade väljastamiseks, millega hinnatakse pakutava teenuse kvaliteeti. Põhimõtteid hakatakse rakendama juhul kui taotletava liini väljumise ajavahe juba tegutseva liiniga on alla 29 minuti.

 

Naabrinaine kiidab varjupaigataotlejaid

Vaos varjupaigataotlejatega samas majas elav Elsa Pissarenko rääkis, et majaelanikud on sõbralikud ja vastutulelikud.

"Kui bussi pealt tulen aitab mõni mul raskeid kotte kanda," rääkis Pissarenko.

Öist süütamist pidas naine õudseks teoks.

Teine Vao elanik Milvi oli samuti süütamise peale nördinud. Milvi sõnul on varjupaigataotlejad rahulikud inimesed. "Jäetagu neidki rahule," lausus ta.

Ida prefekt Vallo Koppel ütles, et Vao on jätkuvalt politsei kõrgendatud tähelepanu all ning politsei loodab, et see süütamine jääb Vaos viimaseks korrarikkumiseks.

Vaata, mida räägib Ida prefekt Vallo Koppel Vao põlengust

Vao pagulaskeskuse põlengu tõttu sõitis kohale ka Ida politseiprefekt Vallo Koppel.

Vaata videost, mida prefektil öelda oli.

Urve Palo jätkab poliitikas

Ametist lahkuv ettevõtlusminister Urve Palo ütles intervjuus «Aktuaalsele kaamerale», et ta on pärast ministri kohalt lahkumist otsustanud jätkata poliitikas.

«Ma kaalusin väga põhjalikult ja see otsus oli kord nii kord naa, aga ma konsulteerisin, pidasin nõu Jevgeni Ossinovskiga, oma lähedaste erakonnakaaslastega, fraktsiooni liikmetega ja see toetus, mida ma olen saanud SMSide, telefonikõnede ja ka meili vahendusel oma erakonnaliikmete - ja mitte ainult -, käest, kus on avaldatud lootust, et ma jätkan poliitikas - see andis mulle lõpuks sellist tuge, et ma jätkan, ei viska veel püssi põõsasse,» vahendas ERR Uudised Palo sõnu.

Nädala alguses teatas Palo, et astub valitsusest tagasi. Seda kommenteerides ei välistanud ta siis ka poliitikast lahkumist.