Pitspesu müüki Soomes ei keelata

Kõik selged kujundid Soome järgmise peaministri Juha Sipilä kohta, kellel on täna sünnipäev, on nädala jooksul ja varemgi tüütuks trööbatud: miljonär, seejuures self-made ehk meie keeli isetehtud, jätab kõigile meeldiva mulje, on kampaania ajalgi suhteliselt vähe rääkinud ja ebamugavaid teemasid vältinud.

Üllatavamad asjad aga nõuaksid pikka lisaseletust ja pole vähemalt poliitika mõttes just liiga tähtsad. Näiteks see, et Sipilä on pärit meie ja ka lõunasoomlaste jaoks eksootiliselt konservatiivsest lestaadiuslaste liikumisest – see on hernhuutlik luterlik «äratusliikumine ja õpetus, mis on levinud eeskätt Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas soomlaste ja saamide seas» (et.wikipedia.org). Eestlastele võiks meenuda vennastekogudused.

Kõige karmimad lestaadiuslased ei vaata näiteks televiisorit, sest ilmselt … kurat teab, mis roppusi sealt näidatakse. Poodide vaateaknaid ei tohi vaadata, sest pilk võib ju langeda ka naiste pitspesule, mis on teada-tuntud roppus. Loomulikult on nad homoabielude vastu ja peavad naiste kirikuõpetajaks ordineerimist väga halvaks asjaks. Tahaks juba fantaseerida, kuidas soomlaste hordid hakkavad käima Eestis televiisorit vaatamas ja pesu ostmas, sest kõik see ja palju muudki keelatakse Soomes kohe ära, aga…

Kahjuks tuleb see mõte kohe kõrvale heita, sest soomlaste uus lemmikpoliitik kuulub lestaadiuslaste mõõdukasse voolu, mis lõi äärmuslikest lahku juba ammu enne tema sündi, umbes 80 aastat tagasi – Sipilä on sündinud 1961. aastal. Lestaadiuslaste teemat püüdsid ta oponendid kampaania ajal küll üles võtta, ent ta ise ütleb lihtsalt, et on luterlaseks ristitud (mis on tõsi kõigi lestaadiuslaste kohta) ning peab usuküsimust igaühe eraasjaks.

Sel esmaspäeval, kohe pärast parlamendivalimisi, kuulutas enamik teiste maade lehtedest pealkirjades, et Soome järgmine peaminister on miljonär ja kogenud ärijuht. Olgu täpsustuseks öeldud, et ta polnud ärimehena Soomes siiski nii mõjukas, kui meil on näiteks Jüri Käo, ega nii kuulus, nagu meil on näiteks Jüri Mõis. Enne seda, kui ta neli aastat tagasi 5543 häälega parlamenti valiti, polnud ta kindlasti üle riigi tuntud mees, ent vaid aasta hiljem valis Keskusta ta erakonna suurkogul esimeheks.

Miljonärlusest ja ärijuhtimisest niipalju, et noor diplomiinsener läks 1986. aastal tööle raadiotehnika komponente tootvasse ettevõttesse ja tegi seal kenasti karjääri. 1994. aastal sai temast endise tööandja tütarettevõtte peamine omanik. 1996. aastal ostis üks USA ettevõte firma Sipilält ja teistelt ära. Sipilä sai sellest müügist väidetavalt umbes 12 miljonit eurot – ta oli üks esimesi Oulu IT-miljonäride reas.

Selle rahaga asutas ta valdusettevõtte Fortel Invest Oy ning on olnud omanik ja meie mõistes nõukogu liige umbes 25 ettevõttes. Ta on juhtinud nii ettevõtteid, kus on mitu tuhat töötajat, kui ka väga väikeseid ettevõtmisi. Huvi ökoäri vastu sai näiteks alguse juhtumist, mis võiks meilgi paljudele meeldida.

Nimelt nõudis riiklik elektrivõrk ta suvila liitmise eest hirmus kõrget hinda. Sipilä otsustas, et ei maksa monopolile ja hakkas ise enda tarbeks elektrit tootma ning asutas lõpuks Volter Oy, mis tegelebki energia väiketootmise lahendustega. Nüüd on ta poliitilises programmiski ambitsioonikas ökomajanduse eesmärk kogu riigile: Soome saagu biomajanduse, taaskasutamise ja kestliku arengu eessammujaks.

Sipilä ei ole tüüpiline poliitiline liider, kes püüaks igast asjast isiklikku PR-võitu, vaid juhib pigem inimeste kaudu. Sel nädalal pidas ta kahepoolseid läbirääkimisi teiste parlamendierakondade juhtidega. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab temast järgmisel teisipäeval ametlikult peaministrikandidaat ja koalitsiooniläbirääkimised võivad päriselt alata.

 

Kapsapeade allee

Võtaks kohe lõõtspilli ja sõidaks rongi katusel Tartusse ja laulaks: «Üks madrus, kurivaim, kukkus vette, ei teda saa sealt enam kätte.» Siis tõmbaks lodjamasti koka vana särgi ja paluks purjetada Tartu linna Kvissentali asumisse, et lahendada seal elavate isikute pöörane mure: tänavanimi Madruse on alavääristav ja toob kaasa ebavõrdsuse. Švejk ütleks selle kohta «lollus kuubis», kuid murelikud kodanikud palkasid õigluse maksma panemiseks kogunisti advokaadi. Mina ise elan Tallinnas Rähni tänaval, kuid nüüd tean, et hakkan tellima taksot Kotka tänavale, mis siinsamas kulgeb. Häbi muidu dispetšeri ees. Tundub, et Eestis hakkabki tekkima jõukas keskklass, kel elu nagu lill ja pole oma ajaga targemat teha, kui suitsuvorsti süüa ja kaebekirju saata. Loodame, et Madruse tänava rahva poolele asuvad ka Kärsa, Kohila ja Tapa murelikud elanikud.

 

Kullamasin

Pärnu Võrkpalliklubi tõi Avo Keele sügisel peatreeneriks selge eesmärgiga meeskond taas Eesti võrkpalli lipulaevaks vormida. Keele käe all võideti juba esimesel hooajal Eesti karikas ja Pärnu tuli 11-aastase vaheaja järel Eesti meistriks.

Keel on enesekindel ja karm, aga õiglane. Kui midagi on valesti, saavad mängijad sellest alati teada. Tugeva taktikuna üllatab ta tihti käikudega, mida teised treenerid teha ehk ei söandaks. Hea inimesetundja ja hea suhtleja – need on omadused, mis tulevad peatreenerile alati kasuks, olles abiks nii meeskonna komplekteerimisel kui ka mängijate motiveerimisel.

Treenerina on Keelel seitse Eesti meistri tiitlit, lisaks kuus Schenkeri liiga esikohta ja viis karikavõitu. Mängijana on ta riigi parimaks kroonitud kaheksal korral, seejuures viiel korral Pärnu ridades, nüüd on ring täis saanud ja «kullamasin» on tagasi kodukandis.

 

Real pääses kodusele finaalturniirile, Olympiacos lülitas Barcelona välja viimasel sekundil

KORVPALL. Euroliiga veerandfinaalid pakkusid põnevust igale maitsele – viimasest seitsmest mängust viis võideti kolme punktiga või veelgi väiksema vahega, kolm mängu leidis lõpplahenduse viimase sekundi viskest, üks lisaajal.

Neljapäeval kindlustas pääsu poolfinaali Madridi Real, kui 76:63 saadi jagu Istanbuli Anadolu Efesist ja seeria võideti 3:1. Real saab nüüd juba kolmandat aastat järjest Final Fouril mängida, seejuures peetakse seekordne turniir Madridis. Kahel eelneval hooajal jõuti ka finaali, ent seal tuli eelmisel hooajal alla vanduda Tel Avivi Maccabile ja enne seda 2013. aastal Olympiacosele.

Teine Hispaania suurklubi, FC Barcelona kaotas aga Pireuse Olympiacose vastu seeria neljanda kohtumise ülinapilt viimasel sekundil. Olympiacose ääremängija Georgios Printezis jäi viimasel rünnakul kolmese joone taga täiesti vabaks ja tabas koos lõpusireeniga – Kreeka klubi sai 71:68 võidu ja pääses seeriavõiduga 3:1 samuti finaalturniirile. Seejuures oli Printezis kohtumise varasemad viis kaugviset mööda kõmmutanud. Olympiacose koduhallis Friendship Stadiumil peetud mängu järel täitus väljak pärast lõpusireeni juubeldava fänniarmeega, kes kohtumise kangelast õnnitledes rebisid Printezisel isegi mängusärgi seljast.

15.–17. maini Madridis peetaval Final Fouril kohtuvad poolfinaalides Real ja Istanbuli Fenerbache Ülker ning Olympiacos ja Moskva CSKA. CSKA sai veerandfinaalis mängudega 3:1 jagu Ateena Panathinaikosest ja esmakordselt finaalturniirile pääsenud Ülker lülitas teel sinna 3:0 välja tiitlikaitsja Tel Avivi Maccabi.

 

Tarvale avavaatuses hämmastav võit

Rakvere Tarvas üllatas ühes viimaste aastate põnevaimas korvpallietenduses Eesti meistriliiga poolfinaalseeria esimeses matšis võõrsil Tartu Ülikool/Rocki ja võitis teisel lisaajal 84:81. Suurepärase esituse tegi Tarva liider Brandis Raley-Ross, kes kogus lõpuks 41 punkti ja 13 lauapalli. Teisel lisaajal oligi just tema see, kes Tarva kasuks vahe sisse tegi.

«Raley-Ross tegi oma ära – 41 punkti,» naljatas Tarva pallur Reinar Hallik pärast kohtumist. «See oli ikka võimas esitus, Rock ei saanudki teda lõpuks kinni,» lisas ta. Ameeriklasega on Rock hädas olnud varemgi, põhiturniiril kostitas Raley-Ross tartlasi 38 punktiga. Tõsi, siis jäi Rock lisaajal peale.

Avapoolaeg kulges Rocki dikteerimisel ja parimal juhul said tartlased ette 13 punktiga. Teise veerandi lõpuks sai Tarvas siiski lähemale ja poolajaks juhtis Rock 38:32.

Siis algas Tarva võimas tõus, mis polnud lühiajaline ja juhuslik, vaid lõi Rockil paiguti hinge kinni. Kolmanda veerandaja võitsid külalised 21:9 ja kui mängu lõpuni jäi kaheksa minutit, juhiti 57:50. Rock oli selleks hetkeks alates teise perioodi keskpaigast visanud 18 minuti jooksul 19 punkti.

Lõpuks suutis Rock mängu tänu Tanel Soku korvidele lisaajale viia. Seisult 62:62 suutsid mõlemad tiimid lisaajal visata vaid viis punkti ja Tartu publikut ootas veel viis minutit pingelist heitlust. Sealjuures polnud Tarval viimasel neljal minutil kasutada ühtegi korvialust pallurit, sest Reinar Hallik ja David Haughton langesid viie veaga välja ja Julius Brooks eemaldati kahe ebasportliku vea tõttu.

Sellegipoolest ei suutnud Rock pikkuse ülekaalu ära kasutada ja tihti ei suudetud palli korvi saada ka poole meetri pealt. «See on meil juba pikemat aega murelaps. Tihti ei suuda me korvi alla meestele korralikult sööta ja häid viskeid välja mängida,» ütles Rocki peatreener Gert Kullamäe.

Rocki resultatiivseim oli Janar Talts 18 punktiga. Järgmine mäng peetakse kolmapäeval Rakveres.

 

Jeemeni ekspresident kutsub mässulistest liitlasi ÜRO otsuseid täitma

Jeemeni ekspresident Ali Abdullah Saleh kutsus oma mässulistest liitlasi viima ellu ÜRO Julgeolekunõukogu otsuseid vastutasuks Saudi Araabia juhitava koalitsiooni õhurünnakute lõpetamise eest.

«Ma kutsun Ansarullah't (huthi šiiamässulisi) nõustuma kõigi ÜRO Julgeolekunõukogu otsustega ning neid ellu viima vastutasuks koalitsioonivägede agressiooni peatamise eest,» ütles Saleh avalduses, mis tema nimel tema eratelekanalis ette loeti.

Saleh kutsus ka terrorivõrgustiku Al-Qaeda ning president Abedrabbo Mansour Hadile lojaalseid poolsõjaväelisi üksusi lahkuma kõikidest provintsidest, eriti Adenist, kus on aset leidnud ägedad lahingud rivaalitsevate jõudude vahel.

ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas sel kuul relvaembargo mässuliste liidritele, teiste seas Saleh' pojale Ahmedile, ning nõudis, et huthid lahkuksid valitsusasutustest, mille nad hõivasid pärast Sanaa vallutamist septembris.

Saleh, kellel on endiselt mõjujõudu huthidega liidus olevate armeeüksuste üle, tervitas resolutsiooni kui teed «verevalamise lõpetamisele» Jeemenis.

Saudi Araabia juhitav koalitsioon alustas õhurünnakuid mässuliste ja nende liitlaste vastu 26. märtsil.

Vastast hammustanud Luis Suareze kohta tehti veel üks skandaalne avaldus

Eelmisel aastal toimunud jalgpalli MMi skandaalseim moment leidis aset Uruguay ja Itaalia vahelises alagrupimängus, kui Luis Suarez hammustas vastasmeeskonna kaitsjat Giorgio Chiellinit. Nüüd selgus, et Suarez eitas oma süüd esialgu nii visalt, et ta valetas kümme päeva ka oma abikaaslane Sofia Balbile.

«Ta ütles mulle, et ta ei teinud seda. Ta oli asjad nii ise enda jaoks läbi mõelnud ja lõpuks hakkasin ka mina teda uskuma,» rääkis Balbi intervjuus Canale 10-le. «Samas televisioonis ja raadios räägiti ainult sellest hammustamise juhtumist ja kümme päeva hiljem rääkis ta mulle lõpuks tõtt.»

Balbi meenutas ka oma esimest jutuajamist abiakaasaga pärast juhtunut. «Ma helistasin talle pärast mängu ja küsisin, mida ta teinud on. Tema vastas, et ta ei tea, millest ma räägin. Kuna sarnane asi juhtus ka Inglismaal, siis küsisin, kas ta tegi seda jälle. Seejärel vastas ta ikkagi, et ta ei ole midagi teinud ja küsis, kas ma ei olegi õnnelik Uruguay edasipääsu üle?» meenutas Suareze abikaasa.

Ka Suarez tunnistas Canal 10-le antud intervjuus, et ta ei tahtnud alguses oma tegu tunnistada.

OSCE vaatlejad nägid Ida-Ukraina konfliktitsoonis raskerelvastust

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) erivaatlusmissiooni liikmed registreerivad endiselt raskerelvastuse liikumist üle kogu relvakonflikti tsooni Ida-Ukrainas, kust see oleks pidanud vastavalt Minski kokkulepetele juba olema välja viidud.

«(Isehakanud) Luganski vabariigi kontrolli all oleval territooriumil nägid erivaatlusmissiooni liikmed nelja lahingtanki ja üht raskesuurtükki,» ütles vaatlusmissioon reedel avaldatud raportis.

«(Isehakanud) Donetski vabariigi kontrolli all olevates piirkondades nägi vaatlusmissioon 15 tanki ja kolme jalaväe lahingmasinat (BMP),» lisati raportis.

«Valitsuse kontrolli all olevatel aladel nägi vaatlusmissioon kolme statsionaarset tanki (T-64) (samu tanke mainiti ka 22. aprilli raportis) ja veel kolme MBT-d (T-64), mis olid samuti piirkondades, mida Minski kokkulepped hõlmavad.»

Gert Kullamäe: peame Raley-Rossi vastu rohu leidma

Tartu Ülikool/Rock ja Rakvere Tarvas pidasid Eesti korvpalli meistriliiga poolfinaalseeria avamängu Tartus. Võitja selgitamiseks läks vaja koguni kahte lisaaega ja lõpuks võitis mängu oma liidri Raley-Rossi 41 punkti ja 13 lauapalli toel Tarvas 84:81. Janar Talts tegi TÜ/Rocki parimana samuti kaksikduubli 18 punkti ja 12 lauapalliga.

TÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäe sõnul takerdus teisel poolajal rünnak ning kaitses ei suudetud lahendada põhiprobleemi Raley-Rossi.

«Alustasime mängu hästi ja esimesed 15 minutit pidasime mänguplaanist kinni. Siis aga unustasime ära need asjad, mis edu tõid – just korvi all. Me ei suutnud oma jõudu korvi all ära realiseerida ja edasi läks punnitamiseks.

Kaitses oli praktiliselt ainus probleem Raley-Ross ja me ei leidnud täna meest, kes oleks tema vastu saanud. Aga seeria on kolme võiduni. Nüüd saame teha omad järeldused ja juba kolmapäeval ootab ees raske mäng Rakveres. Kindlasti peame oluliselt paremini mängima rünnakul ja leidma rohu Raley-Rossi vastu,» rääkis ta pressiteate vahendusel.

Otse: Tänak kaotas ratta ning katkestas neljandalt kohalt

Öösel vastu reedet tehti Argentinas algust autoralli MM-sarja hooaja neljanda etapiga. Stardis on ka eestlane Ott Tänak.

Tänak alustas eile võistlust kümnenda ajaga, kuid kahe tänase esimese kiiruskatsega kerkis ta neljandaks. Ralli neljas kiiruskatse sai aga eestlasele saatuslikuks. Kaks kilomeetrit pärast kiiruskatse starti sõitis Tänak kivile otsa ning kaotas esimese vasaku ratta.

Viie kiiruskatse järel on liider Kris Meeke, kes edestab 53,1 sekundiga Jari-Matti Latvalat. Avakatse võitnud Sebastien Ogier katkestas võistluse teisel kiiruskatsel tehniliste probleemide tõttu. Volkswageni tiim teatas, et asutakse probleemi uurima ning täna Ogieri enam rajal ei näe.

Ralli käik:

Teine päev:

Seis 5. kiiruskatse järel: 1. Meeke, 2. Latvala +53,1, 3. Östberg +1.11,7, 4. Sordo +1.57,6, 5. Evans +1.59,0, 6. Prokop +3.24,3.

5. kiiruskatse: 1. Meeke, 2. Östberg +8,4, 3. Evans +8,5, 4. Neuville +9,9, 5.Sordo +13,9, 6. Latvala +24,4.

Seis 4. kiiruskatse järel: 1. Meeke, 2. Latvala +28,7, 3. Östberg +1.03,3, 4. Sordo +1.43,7, 5. Evans +1.50,5, 6. Prokop +2.51,5.

4. kiiruskatse: 1. Meeke, 2. Latvala +13,4, 3. Östberg +27,1, 4. Sordo +27,7, 5. Evans +39,5, 6. Neuville +39,8.

Seis 3. kiiruskatse järel: 1. Meeke, 2. Latvala +15,3, 3. Östberg +36,2, 4. Tänak +1.00,5, 5. Evans +1.11,0, 6. Sordo +1.16,0, 7. Prokop +1.35,4, 8. Paddon +1.45,2.

3. kiiruskatse: 1. Latvala, 2. Östberg +10,2, 3. Evans +11,8, 4. Neuville +15,6, 5. Meeke +18,6, 6. Tänak +20,2, 7. Al Qassimi +38,0, 8. Prokop +41,0.

Seis 2. kiiruskatse järel: 1. Meeke, 2. Sordo +32,7, 3. Latvala +33,9, 4. Östberg +44,6, 5. Paddon +47,8, 6. Tänak +58,9, 7. Prokop +1.13,0, 8. Evans +1.17,8.

2. kiiruskatse: 1. Meeke, 2. Sordo +31,9, 3. Latvala +33,8, 4. Östberg +43,0, 5. Paddon +45,2, 6. Tänak +55,6.

Esimene päev:

1. kiiruskatse: 1. Ogier 2.32,0, 2.-3. Meeke-Mikkelsen +0,2, 4. Latvala +0,3, 5. Sordo +1,0, 6. Neuville +1,1... 10. Tänak +3,5.

Üldseis 1. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2.-3. Meeke-Mikkelsen +0,2, 4. Latvala +0,3, 5. Sordo +1,0, 6. Neuville +1,1... 10. Tänak +3,5.

 

Interaktiivne graafik: jälgi Premier League mänge ja tabeliseisu

Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel on kätte jõudmas kulminatsioon ja pidada on jäänud veel viimased voorud. Jälgi interaktiivse graafiku vahendusel kohtumiste käike ning tabeliseisu.

Soome ratifitseeris ELi ja Ukraina assotsiatsioonileppe

Soome president Sauli Niinistö allkirjastas Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe ratifitseerimisseaduse, mille parlament oli varem heaks kiitnud, teatas Ukraina välisministeerium.

«Täna ratifitseeris Soome Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe,» säutsus Ukraina asevälisminister Andri Olefirov oma Twitteri kontol. Ta postitas ka lingi vastavale leheküljele Soome presidendi veebiküljel.

Soome on 15. EL-i liikmesriik, kes leppe ratifitseeris. Ukraina välisministeeriumi kõneisik Jevhen Perebõinis ütles 21. aprillil Kiievis, et assotsiatsioonileppe on täielikult ratifitseerinud 14 riiki, teiste seas Eesti, Läti, Leedu, Suurbritannia, Poola ja Rootsi.

Ta lisas, et veel kolme riigi (Luksemburgi, Soome ja Hispaania) parlamendid on leppe heaks kiitnud ning ootavad oma liidritelt allkirja.

Piinlik video: džokil vajusid võistluse ajal püksid maha

Austraalia džokil Blake Shinnil juhtus Canterbury’s toimunud võistlusel piinlik äpardus, kui võistluse lõpus vajusid tal püksid alla.

Vaata videot.

Andres Sõber: ju meil oli midagi, mida Rockil polnud

Rakvere Tarva korvpalliklubi peatreener Andres Sõber ütles pärast Eesti meistriliiga poolfinaali esimeses kohtumises teisel lisaajal saadud 84:81 võitu Tartu Ülikool/Rocki üle, et täna oli Tarva mängijatel kodusaalis mänginud tartlastest rohkem võitlusvaimu.

«Ega see võit millegi muu pealt ei tulnud, kui et võitlesime kõvasti ja tahtsime nii hirmsasti seda võitu kätte saada. Ju see meid täna Rockist eristaski,» sõnas ta Postimehele.

Tarvast ei heidutanud ka fakt, et kolm korvialust jõudu - Julius Brooks, Reinar Hallik ja David Haughton - langesid järjepanu vigadega välja (Brooks sai sealjuures kaks ebasportlikku määrusterikkumist ja saadeti platsilt minema) ja Rock sai seega pikkuse-eelise.

Sõber on kindel, et kolmapäeval Rakveres peetav teine kohtumine saab olema väga raske. «Peame eriti kõvasti mängima minema, sest Rock tuleb ka uue hooga peale. Aga puhkame ennast välja ja paneme edasi, mis seal ikka.»

Tarva kangelaseks tõusis nende liider Brandis Raley-Ross, kes viskas koguni 41 punkti, sellest 11 teisel lisaajal. «Raske on tema kohta midagi öeldagi... Ta on kõva poiss, las teeb oma asju ja mina ei hakka vahele segama,» muigas Sõber.

Raudteelaste ametiühing toetab kütuseaktsiisi tõusu vastast meeleavaldust

Raudteelaste ametiühingu juhatus arutas tänasel koosolekul valitsuse otsust tõsta kütuseaktsiisi ning jõudis otsusele, et toetab 26. aprillil Tallinnas riigikogu hoone ees toimuvat protestiaktsiooni kütuseaktsiisi tõstmise vastu.

Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov meenutas 2014. aasta lõppu, mil valitsuse poolt tehtud otsus erikütuse kaotamise osas oli raudteesektori jaoks valus löök. See tõi endaga kaasa lisakulusid raudtee-ettevõtetele. «Samuti ei ole paranenud kaubaveo mahud raudteesektoris. Juba aasta algus on toonud kütuseaktsiisi tõusu ja kaubaveo vähenemise tõttu endaga kaasa üle 250 töötaja koondamise,» nentis ta.

Tšubarovi sõnul on ametiühing korduvalt pöördunud valitsuse poole protestiga kütuseaktsiisi tõusu osas raudteesektoris, kuid valitsus olevat neid pöördumisi eiranud. «Lubati kompenseerida, aga seda pole tehtud. Seoses sellega on ettevõtted raskes olukorras. Go Rail otsustas lõpetada reisijateveo ning alustas koondamistega. Tänaseks on koondatud 60 töötajat. Koondamise teatisi on edastatud veel 41 töötajale ning see ei ole veel lõpp,» rääkis ta.

«Kui valitsus ikka otsustab tõsta kütuseaktsiisi, siis muutub tänane olukord raudteesektoris veel raskemaks. Kaubaettevõtted on olukorras, kus nad ei suuda konkureerida Läti ja Leeduga, sest seal on vedudele madalamad hinnad. Raudteele on kauba- ja reisijatevedude üks olulisemaid kulude allikaid kütus. Kütuseaktsiisi tõusuga võib raudtee ära kaduda, sest maksumaksjad ei suuda neid kulusid kinni maksta. Olukord, kus raudtee tõi riigile miljoneid, on minevik,» lisas Tšubarov.

Raudteelaste ametiühingu juhatus otsustas kutsuda kõiki raudteelasi ja nende pereliikmeid osalema meeleavaldusele. Juhatus palub aktisoonist aktiivselt osa võtta, sest sellest sõltuvat Eesti ja raudtee tulevik.    

Reinar Hallik meeskonnakaaslase hiilgemängust: Raley-Ross tegi oma ära. 41 punkti!

Rakvere Tarvas võitis Eesti korvpalli meistriliiga poolfinaali esimeses kohtumises Tartu Ülikool/Rocki võõrsil teisel lisaajal 84:81. Hiilgavas hoos oli Tarva liider Brandis-Raley Ross, kes viskas koguni 41 punkti.

Kohtumise võtmehetki vigade tõttu pingilt vaadanud Reinar Hallik ütles pärast mängu Postimehele, et Tarvale tõid võidu võitlejahing ja loomulikult Raley-Rossi soolo.

 

«Brandis tegi oma ära... 41 punkti!» naljatles Hallik. «See oli ikka võimas esitus, Rock ei saanudki teda lõpuks kinni,» lisas ta.

 

Tarvas näitas suurema osa matšist suurepärast kaitset, kui pärast 18:31 kaotusseisu jäämist lasti Rockil järgmise 18 minutiga visata vaid 19 punkti.

 

«Jäime taha, aga tegime ikka oma asju edasi. Kõva kaitse ja teise lisaaja paar kolmest meile võidu tõidki. (Peatreener) Andres (Sõber) jagas ära, mida Rocki takistamiseks vaja teha on. Vahepeal panime maa-ala ja mees-mees kaitset vaheldumisi. Õnneks pidasime kuidagi füüsiliselt ka vastu, kuigi nägin, et mõned olid pingile tulles ikka päris läbi,» selgitas 6 punkti ja 5 lauapalliga piirdunud Hallik.

 

Seeria teine kohtumine peetakse kolmapäeval Rakveres.

Pariisi veidrad vaatamisväärsused

Peale kuulsate vaatamisväärsuste nagu Eiffeli torn ja Louvre'i muuseum, leiab Pariisist ka mitte nii tuntuid ja pigem erilisemaid kohti, mida avastada. 

Pariis on teada tuntud kultuuri nautimise koht, kus aga lisaks klassikalistele ja elegantsetele vaatamisväärsustele on võimalik näha ka veidraid paiku ja objekte, kirjutab The Local.

Väärarengud purgis

Ühes Pariisi muuseumis Musée Dupuytren on välja pandud suur kollektsioon anatoomilisi isendeid, mis illustreerivad haigusi ja väärarenguid. Muuseum asutati 1835. aastal ning kokku on seal umbes 6000 erinevat nii vahast valatud objekte kui ka purgis olevaid luid ja kehaosi. Nende väljapanekutega näidatakse, kuidas väljenduvad inimese kehas näiteks süüfilis ja tuberkuloos.

Sarvedega kukk

Pariisi Jahi- ja Loodusmuuseumis on võimalik näha palju erinevaid topiseid, trofeesid ja relvi. Kui mõned ruumid on pühendatud vaid kindlatele loomadele, siis teistes ruumides võib näha ka müstilisi olendeid, nende hulgas ka üks sarvedega kukk.

Võltsitud Diori parfüümid

Pariisis on ka eraldi võltsimistele pühendatud muuseum, kust leiab sadu järeletehtud tooteid, lõhnaõlisid ja muid luksuskaupu. 

Rotitopised

Rotid on suurte linnade paratamatuks osaks. Sellest ei ole pääsenud ka Pariis. Julien Arouze ja Co on kahjuritõrjevahendeid müüv pood, mille aknale on riputatud rotitopised, mis lisavad sellele glamuursele linnale oma huvitava varjundi.  

Kanalisatsiooni puhastav pall

Lisaks muudele galeriidele ja muuseumitele leiab Pariisist ka eraldi kanalisatsioonimuuseumi. Musée des Égouts de Paris on välja pannud ka hiiglaslikud pallid, mida kunagi kasutati kanalisatsioonitunnelite puhastamiseks.

Maal, millel tüdruk näpistab oma õde nibust

Kuulsas Louvre’i muuseumis näeb lisaks klassikutele ka veidi veidramaid maale. Näiteks tundmatu autori 1594. aastal tehtud maalil «Gabrielle d’Estrées ja üks tema õdedest» istuvad Henry IV armukene ja tema õde alasti vannis samal ajal kui üks näpistab teist nibust.

Kuulsad juuksed

Notre Dame’i kiriku vastas on üks Pariisi tähtsamaid muuseume Museum Carnavalet, mis jutustab linna asutamise loo. Lisaks suurele kunsti- ja skulptuurikogule leiab muuseumist ka Napoleoni tualett-tarbed ja isiklikud asjad ning Marie Antoinette'i juuksed. 

Kangert lõpetas Trentino velotuuri 16. kohaga

Tanel Kangert lõpetas Itaalias sõidetud neljapäevase Trentino velotuuri (2.1) kokkuvõttes 16. kohaga. Viimasel etapil võitis Kangerti klubikaaslane Paolo Tiralongo (Astana).

Tuuri võitis austraallane Richie Porte (Sky) hispaanlase Mikel Landa Meana (Astana) ja tsehhi Leopold Konigi (Sky) ees, kirjutab rattaprofid.ee.

Raske tuuri lõpetas ainult 77 ratturit.

Politsei sekkus Sõpruse silla all tänavakunstniku tegevusse

Tartu tänavakunstifestivali Stencibility ühe suurema teose autor, Tartu ülikooli maalimagistrantuuri mullu lõpetanud maalikunstnik Edgar Tedresaar peatas täna Sõpruse silla all töö ja ronis redelilt maha. Politseinikud olid tulnud kontrollima, kas vastab tõele, et keegi sodib jämedaid betoonist sillaposte.

Edgar Tedresaar oli selleks ajaks ühele sillapostile saanud president Toomas Hendrik Ilvese portree juba peaaegu valmis maalida. Parajasti oli tal teisel sillapostil pooleli president Lennart Meri portree.

Kunstnik selgitas politseinikele, et tal on festivali korraldajate ja nende vahendusel linnavõimudega oma loometöö kooskõlastatud ning et eelmisel päeval oli kolm politseinikku tema tegevuse kohta juba aru pärinud. Seepeale kontrollisid korrakaitsjad igaks juhuks saadud infot raadiosaatja vahendusel ning soovisid seepeale kunstnikule head loomisinnu jätku.

Tartu tänavakunstifestival lõpeb pühapäeval Tartu kultuurilokaalis Arhiiv (Vanemuise 19), kus kell 13 algab mitmetunnine tegevus töötoa, kunstilavka, ettekannete, debati ja Saksamaal keelatud filmi seansiga. Täna kell 21 avati sealsamas Tallinna grafitikunstnike näitus ja praegu käib pidu.

Suur galerii: Raley-Ross viskas 41 punkti ja vedas Tarva magusa võiduni

Tartu Rocki ja Rakvere Tarva vaheline Eesti korvpallimeistrivõistluste poolfinaalseeria sai võimsa alguse, kui võitja selgus alles kahe lisaaja järel. Lõpuks võttis Tarvas magusa 84:81 võidu.

Võitjate kasuks viskas Brandis Raley-Ross 41, Juris Umbraško 17 ja Julius Brooks 8 punkti. Lisaks võttis Raley-Ross 13 lauapalli. Kaotajate edukamad olid Janar Talts 18, Tanel Sokk 13 ja Joosep Toome 12 silmaga.

Võimutüli leegid lõid Otepääl taas lõkkele

Otepää volikogu istungil anti sisse umbusaldusavaldus volikogu esimehe Jaanus Raidali suhtes. Põhiliselt heidavad kümme saadikut Raidalile ette vallavalitsuse töösse sekkumist ja valla arengu peatumist.

Otepää Kodaniku esindaja Kuldar Veere väitel annab valimisliidu Otepää esindajana volikokku valitud Raidal vallavalitsuse liikmetele pidevalt käske. «Temal vahet pole, kas on volikogu või vallavalitsuse inimesed – see on sobimatu.»

Et asjad Otepää vallamajas just sel moel käivad, kinnitasid ka IRLi ainus esindaja volikogus Peeter Kangur ning samuti umbusaldusavaldusele allkirjad andnud Reformierakonna fraktsiooni esimees Enn Sepma.

Süüdistustega ei nõustu

Jaanus Raidal kriitikaga päri pole. «Ma ei saa sellest aru. Ma ei ole vallavalitsuse tööd kuidagi seganud. Sellised süüdistused on täielik üllatus.»

Samas tunnistas Raidal, et umbusaldusavalduse sisseandmine polnud ootamatu. «Otepää Kodanik ja Kuldar Veere isiklikult ihkasid minust ammu lahti saada – juba eelmisel kevadel läks see asi käima.»

Otepää Kodanik ja IRL tegid ka Raidalile eelnevalt ettepaneku vabatahtlikult tagasi astuda. Volikogu esimehe sõnul ei näinud ta selleks vähimatki põhjust. «Olen enda poolt kõik Otepää arengu heaks teinud.»

Areng seiskunud?

Enn Sepma sõnul on aga Otepääl areng hoopis seiskunud. «Elu peab arenema, praegu aga pole siinne elu konkurentsivõimeline. Ega ma Raidalit nii väga süüdista ega arva, et tema kõiges süüdi on. Ent mingi muutus peab tulema.»

Ühe põhjusena, miks areng toppama on jäänud, näevad nii Sepma, Kangur kui Veere seda, et Otepää volikogus pole selget koalitsiooni. Just äratundmine, et seda ilmselt ei tekigi, sundinud eelmise aasta lõpus Otepää Kodanikku otsima koalitsioonipartnereid. «Oli näha, et volikogu eri osalpooled ajavad eri asja ja koostööd pole,» tõdes Veere.

Tema kinnitusel püüti leida ühisosa kõigi teiste volikogu jõudude esindajatega: sealhulgas kolme saadikuga esindatud valimisliiduga Meie Kodu, mille liikmete nimesid umbusaldusavalduselt ei leia.

Peeter Kangur tunnistas, et eri osapooled on tõepoolest juba mõnda aega üksteise seisukohti kombanud. IRL oli esialgu tema sõnul veidi ettevaatlik. «Tol hetkel ei tundunud koalitsiooni teke veel kuigi tõenäoline.»

Jaanus Raidalil on enda kinnitusel siiralt kahju, et valimiste eel õhus olnud mõte, et volikogus võiks hakkama saada ilma koalitsiooni-opositsiooni eraldusjoonteta ja Otepääle lõpuks poliitiline stabiilsus saabuks, lörri on läinud. «Paraku polnud teised jõud piisavalt kompromissialtid. Valimisliit Otepää on omalt poolt kogu aeg koostööd pakkunud. Samas pole vastaspoole ambitsioonid ja võimujanu seda võimaldanud.»

Ka Kuldar Veere kahetseb koostöö puudumist

Lisaks näeb ta kujunenud olukorra taga endise vallajuhi Kuldar Veere isiklikku kibestumist, kuna tema valitsusaeg vallajuhi toolil jäi lühikeseks. Kuldar Veere sõnul on selline väide põhjendamatu. Ka tema on enda sõnul kurb, et volikogus koostööd pole.

Selles, et umbusaldusavaldus volikogu 30. aprilli istungil läbi läheb, Veere enda sõnul ei kahtle. «Kümme allkirja on ju ikkagi avaldusel all,» viitas ta.

Jaanus Raidali sõnul pole aga veel miski kindel. «Praegu pole volikogu jõudude vahel veel mingeid kindlaid kokkuleppeid. Samas on meil siin kõik kõigiga seotud ja väga kerge on kedagi meelt muutma panna. Selliseid asju on Otepääl juhtunud korduvalt,» kinnitas Raidal eile.

Vallavolikogus on valimisliit Otepää Kodanik esindatud viie, Reformierakond nelja, valimisliit Meie Kodu kolme, valimisliit Otepää kahe ja IRL ühe saadikuga.

Tarvas alistas poolfinaalseeria avamängus kahe lisaaja järel Rocki

Tartu Rocki ja Rakvere Tarva vaheline Eesti korvpallimeistrivõistluste poolfinaalseeria sai võimsa alguse, kui võitja selgus alles kahe lisaaja järel. Lõpuks võttis Tarvas magusa 84:81 võidu.

Võitjate kasuks viskas Brandis Raley-Ross 41, Juris Umbraško 17 ja Julius Brooks 8 punkti. Lisaks võttis Raley-Ross 13 lauapalli. Kaotajate edukamad olid Janar Talts 18, Tanel Sokk 13 ja Joosep Toome 12 silmaga.

Seeria jätkub 29. aprillil Rakveres.

Mängu käik:

Rock - Tarvas

Tere õhtust korvpallisõbrad! Eesti korvpalli meistriliiga esimene poolfinaalkohtumine Tartu Ülikool/Rocki ja Rakvere Tarva vahel on algamas 15 minuti pärast.

Algviisikud: Rock: Tanel Sokk, Augustas Peciukevicius, Tanel Kurbas, Janar Talts, Joosep Toome. Tarvas: Jan Špan, Brandis Raley-Ross, Juris Umbraško, Reinar Hallik, David Haughton.

0:0

Mäng on alanud!

0:2

Kahe minuti järel avab skoori Tarva korvialune jõud David Haughton.

7:6

Joosep Toome viib korvi alt Rocki juhtima.

12:8

Vahetusest sekkunud Karolis Petrukonis suurendab Rocki edu. Esimese veerandi lõpuni 3.30.

14:10

Tarva üks liidreid Reinar Hallik teeb juba oma kolmanda vea.

17:12

Julius Brooks teeb Marek Doroninile ebasportliku vea ja Rocki mängijad käivad aina vabaviskejoonel. Tartlaste kurvastuseks on sealt viimastel minutitel tabatud vaid 8-st 3. Veerandi lõpuni 45 sekundit.

18:14

Umbraško pealtpanek lõpetab esimese veerandaja. Rocki resultatiivseim on Talts 6 punktiga, Tarvale on Raley-Ross ja Brooks toonud 4 punkti.

25:16

Valmo Kriisa tabab kaks vabaviset ja lisab siis oma tänase esimese kolmese.

29:16

Nelja veaga väljakul oleval Reinar Hallikul ei õnnestu ka rünnakul miski (visked 6-st 0) ja Rock suurendab aegamisi edu. Poolajani 6.51.

31:22

Haughtoni järjestikused 4 punkti toovad Tarva lähemale.

34:27

Rockil ei õnnestu rünnakul enam miski, Tarval pisut rohkem. Raley-Rossi arvele on kogunenud 10 punkti. Poolajani alla kolme minuti.

38:27

Talts viib Rocki taas turvalisemalt ette.

38:32

Rock võidab esimese poolaja 38:32. Tartlaste resultatiivseimana viskas Talts 9, Tarvale Raley-Ross 13 punkti.

38:32

Teine poolaeg on alanud!

38:37

Brandis Raley-Ross surub palli üle Joosep Toome korvi ja Tarvas on vägagi mängus sees.

38:39

Ja kohe viib Juris Umbraško Tarva juhtima!

41:44

Raley-Ross tabab ka kukkumise pealt kolmese ja Tarva liidril on koos juba 21 punkti. Kolmandat veerandaeg mängida 4.46.

41:47

Tarvas on hoos - Umbraško paneb kolmese sisse.

45:51

Kolmanda veerandaja lõpuni on 1.49 ja Rock ei leia Tarva kaitse vastu rohtu. Viimase 14 minutiga on vistaud täpselt 14 punkti.

47:53

Kolmas veerandaeg läbi. Kaotusseisus oleva Rocki resultatiivseim on Talts 13 punktiga, Raley-Rossil on Tarva poolelt koos 23 punktiga.

50:55

8.16 neljanda veerandaja lõpuni

50:55

Brooks saab teise ebasportliku vea ja peab väljakult lahkuma

55:57

Rock on jõudnud Tarvast kahe punkti kaugusele, 6.27 lõpuni

58:60

3.35 lõpuni, Tarvas jätkuvalt juhib

60:60

1.30 lõpuni ja tablool on viik

60:62

Raley Ross tabab

62:62

Tabab ka Sokk, 50 sekundit lõpuni

62:62

Kohtumine läheb lisaajale!

62:64

Raley-Rossi tabavate vabavisete järel juhib taas Tarvas, 2.35 lõpuni

62:64

Haughton eksib kahel vabaviskel

67:64

Rockile viis punkti järjest, 1.30 lõpuni

67:67

Raley-Ross toob tabloole viigi

67:67

Tuleb veel teinegi lisaaeg!

70:73

3.40 teise lisaaja lõpuni

72:76

Raley-Ross tabab kaugelt

73:78

Umbraško tabavate vabavisete järel juhib Tarvas viie punktiga

76:78

Kurbaselt tabav kaugvise, 50 sekundit lõpuni

76:80

Raley-Ross tabab kaks vabaviset

78:80

Sokk kahene, 25 sekundit lõpuni

80:83

Raley-Rossi tabavate vabavisete järel on Tarva edu kolm punkti, 6 sekundit lõpuni

81:84

MÄNG LÄBI! TARVALE VÕIT!

Enne mängu:

Põhiturniiril esimeseks tulnud Rock võitis veerandfinaalseerias kindlalt 3:0 TLÜ/Kalevit, Tarvas jäi Pärnu vastu 1:2 taha, aga suutis kaks viimast mängu võita ja seeria 3:2 endale kallutada. Selle hooaja kolmes omavahelises kohtumises on Rock Tarva vastu 2:1 peal.

Teises poolfinaalseerias mängivad omavahel BC Kalev/Cramo ja TYCO Rapla, seeria esimene kohtumine on kavas pühapäeval.

EKRE auesimees Arnold Rüütel: Madison on jätnud sümpaatse mulje

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) auesimees Arnold Rüütel ütles Postimehele, et EKRE liige ja parlamendisaadik Jaak Madison on temale seni jätnud sümpaatse mulje ning ta arvas, et Madisoni ümber lahvatanud skandaalide taga võivad olla kellegi poliitilised huvid.

Rüütel sõnas, et erakonna auesimehena ei käi ta kõikidel erakonna koosolekutel, kuid nii palju, kui ta on Madisoni neil esinemas näinud, on viimane talle sümpaatse mulje jätnud. «Ta on väga argumenteeritult esinenud ja eelkõige rääkinud neist probleemidest, millega oleks vaja tõsiselt Eestis tegeleda, et oleksime rahva ja riigina jätkusuutlikud,» ütles Rüütel.

Kõrvalt vaadates tundub talle, et kõikide nende skandaalide taga on kellegi poliitilised huvid. «Kui palju selles kõiges tõelist tõde on, ei ole ma suutnud vähemalt ajakirjandusest välja lugeda,» sõnas Rüütel ning lisas: «Ilmselt jätkub mingisugune poliitiline tegevus, mis toimus valimiste eel ka nüüd, pärast valimiste lõppu.»

Ta möönis, et erakonna juhatus kindlasti tegeleb nende küsimustega ning selgitab välja, kas süüdistused vastavad tõele või «on need väga tugeva poliitiliste huvide mõjuga».

Rüütli sõnul tegeleb EKRE põhimõtteliste küsimustega ning siiani on ta erakonna tööga rahul. «Toetan EKRE tegevust igakülgselt, sest probleeme, mis vajavad lahendamist, on Eestis väga palju.»

Kui Madison sattus esimesse skandaali seoses natsiteemalise blogipostitusega, leidis Rüütel, et tegemist on kunstnikult tekitatud probleemiga.

Postimehe otsepilt: Tammeka ja Tulevik viigistasid Lõuna-Eesti lahingus

Eesti jalgpallimeistrivõistluste tänases ainsas kohtumises viigistasid Tartu Tammeka ja Viljandi Tulevik esimese koduväljakul 1:1. Viljandi asus kohtumist 30. minutil Joonas Tamme tabamusest juhtima, Tammekale tõi viigi Geir-Kristjan Suurpere värav. Tammeka on turniiritabelis nüüd kaheksa silmaga kuues, tulevik aga viie punktiga kaheksas. Tabeliliider on kõik seitse kohtumist võitnud Nõmme Kalju 21 silmaga.

Enne mängu:

Tammeka on saanud meistriliigas aastaid nautida Lõuna-Eesti kõige kõvema klubi staatust, sest konkurente neil sellele tiitlile lihtsalt polnudki. Nüüd aga on Viljandi Tulevik mõneaastase pausi järel tagasi meistriliigas ning valmis tartlaste trooni kõigutama. Mõlemad meeskonnad tulevad mängule hea hoo pealt – keskpäraselt alustanud Tammeka on viimasest kolmest mängust võitnud kaks, alistades nii Narva Transi kui ka Paide Linnameeskonna. Liigatabelis on tänu nendele võitudele kerkitud kuuendaks.

Tammeka ründajad on samuti väravasoone üles leidnud ja viimase kolme mänguga löödud seitse väravat räägivad enda eest, seejuures on enamik tartlaste väravaid hiilanud iluga. Väravata ongi Tartu tänavu jäänud vaid avavooru kohtumises Nõmme Kaljuga. Paraku ei saa Viljandi vastu kaasa teha esiründaja Martin Hurt, kes teenis eelmises kohtumises Paidega lõpuminutitel rumala punase kaardi.

Tulevikul on tabelis neli punkti, mis annab neile 8. koha, kuid just nüüd on mulkide jaoks alanud periood, kust võiks loota punktilisa. Esimese kuue vooru jooksul meistriliiga terve mulluse esiviisikuga kohtunud Tulevik suutis võtta vajaliku ja suureskoorilise võidu mängust Pärnuga, eelmises voorus saadi viigipunkt kätte ka Narva Transilt. Tartu ja järgmises voorus ees ootav Paide on kindlasti meeskonnad, kelle vastu loodetakse tabeliseisu parandada.

Tammeka peatreener Indrek Koser lausus enne mängu klubi koduleheküljele: «Viljandi on näidanud kogu hooaja vältel, et nendega pole kellelgi kerge. Eriti hästi on nad tegutsenud kaitses, lastes lüüa endale vähe väravaid ja on vältinud suuri kaotusi tugevate vastu. Samuti näitasid nad Pärnu vastu, et kui püssi paukuma saavad, siis ikka korralikult. Vaatamata Viljandi headele esitlustele ei saa meie kodupubliku ees endale hinnaalandust teha… anname endast 100% nagu alati ja kui teeme väljakul õigeid asju, siis sellega kaasnevalt hakkavad ka head asjad juhtuma.»

Tammeka keskkaitsja Martin Jõgi: «Meeskond on saanud lõpuks oma mängu käima ja seda tõestavad viimased  kohtumised. Pärast hooaja alguse vähest punktisaaki on tabeliseis rõõmsamaks muutunud. Oleme leidnud hea tasakaalu nooruse ja kogemuse vahel. Viljandiga on tulemas järjekordne tähtis mäng ja ootame staadionile palju toetajaid, kes aitaksid meil mängust kolme punktiga lahkuda.»

Lugeja küsib: miks Viking Line suitsetavaid töötajaid kiusab?

«Viking Line XPRSi laeval puudub meeskonnale õues olev suitsetamise nurk. Laevas ainult 10 inimest mahutav ruum, kuhu peavad mahtuma 140-liikmelisest meeskonnast  suitsetajad.  Kuidas see normaalne on, kui äkki inimene, kes ei taha endale suitsuhaisu juurde, tahab seda vältides teha suitsu väljas? Aga enam ei tohi õues suitsu teha reiside ajal, kuna kliendid näevad ja kaebavad. Mis mõttes kliendid näevad? Kas siis töötaja polegi inimene ja kas see on palju parem, kui inimene haiseb suitsu järele, suitsuruumis puudub isegi nõuetekohane ventilatsioon?» küsib lugeja.

«Reis kestab 2,5 tundi ja lubatud on väljas suitsu teha vaid siis, kui reisijad seda ei näe ja kui laev sadamas on. Varem oli laeva küljel märgistatud CREW SMOKING AREA.  Kus siis olid kliendid ja kaebused? Külje peal aga paraku oli võimatu suitsu teha, kuna tuul puhus nii kõvasti. Seega tuleb käia väikses kuudis, kus pole õhkugi.  Mul on küll tunne nagu vanglas oleks. Kui inimene on suitsetaja, siis tuleks ka sellega arvestada ja pakkuda tööandjal inimlikke tingimusi.  Kui laev oli Rootsi lipu all, siis isegi kokad käisid väljas suitsul. Mis siis, las käia, nad on ju inimesed, aga mida nüüd tehakse. Kas pärast seda, kui laev läks Eesti lipu alla, tohib nii käituda? Kelle poolt selline kord küll nüüd tuli?» kirjutab küsija.

Vastab Viking Line'i intendant Jan Löfgren.

Viking Line kaitseb laevandusettevõttena nii töötajate kui ka reisijate huve piiramata liigselt kummagi käitumisharjumusi. Kuna meie laevadel reisivad ka mittesuitsetajatest reisijad ning suvisel perioodil viibib välitekil ka palju lapsi, siis on suitsetamine välitekil lubatud ainult selleks ettenähtud kohas. Laeva välistekil võivad laevapere liikmed suitsetada, kuid seda tuleb neil teha reisijate liikumisteedest eemal 9. tekil. Sellise otsuse tegemisel on reeder toetunud reisijatelt saadud negatiivse varjundiga tagasisidele, oleme pidanud laeva klienditeeninduspersonali suitsetamist välistekkidel tööriietes halvamaiguliseks.

On tõsi, et siseruumides paiknev suitsuruum on mõõtmetelt üsna piiratud ning ventilatsioonil puudub piisav võimsus. Oleme eelarves viimase täiustamiseks näinud ette täiendava summa, kuid seoses laevale kehtivate erinõuetega oleme otsimas sobivat ümberehitusprojekti. Niipea kui leitakse parim lahendus, kuidas parandada õhuliikumise kvaliteeti suitsunurgas, alustatakse parandustöödega.

Kinnitame, et laevandusettevõttena käitume vastutustundlikult nii laevapere liikmete kui ka reisijate osas, kelle seas on nii suitsetajaid kui mittesuitsetajaid.

Rammo jätkab Hyeres’i MK-etappi esikümnes

Prantsusmaal Hyeres'is toimuval ISAF Purjetamise MK-sarja kolmandal etapil on Karl-Martin Rammo homsete viimaste avaseeria sõitude eel 9. positsioonil.

Taakord kimbutas purjetajaid täna hommikul tuulevaikus, mis lõunaks asendus 3-5 m/s puhunud kagutuulega, võimaldades sportlastel jätkata avaseeria sõitudega, mis kestavad edasi veel ka homme. Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) täiendas Laser Standard klassis oma võistlussõitude seeriat täna 2. ja 28. tulemusega ning on jätkab 9. positsioonil. Esikohta hoiab austraallane Tom Burton.

Rammo hinnang tänasele päevale: «Oli väga vaikne merebriis, mis pani stardile erilise rõhu. Need, kes said stardist vabas tuules minema ja rahulikult oma sõitu sõitma, need olid kuningad. Esimeses sõidus õnnestus mul see suurepäraselt, jõudsin üles märki 3ndana ja pidasin terve sõidu ladvikus ilusti vastu, võttes viimase allatuulega veel ühe koha paremaks, finišis teine. Kahju, et teine sõit kehvasti läks, kaks head sõitu võinuks täna imet teha ja tõsta mind juba väga väga kõrgesse mängu. Esimese sõidu supertulemus hoidis õnneks ära halvima, jätkan enne homset, viimast Medal Race-i eelset päeva 9ndana! Tahan juba merele, et enda tänast teist sõitu parandada!»

Finn klassis sai Deniss Karpak (KST) kirja 30. ja 7. sõiduresultaadi ning on praegu 18. positsioonil. Lauri Väinsalu (ROPK/TREV2) on kokkuvõttes 26. real, tema tänasteks tulemusteks olid tublid 13. ja 5. koht. Liidriks on endiselt maailmameister Giles Scott.

Naiste 470 klassis seilasid Marjaliisa Umb ja Elise Umb (Maru) tubli 4. ja 7. finišikoha vääriliselt ning paatkond hoiab kokkuvõttes 18. positsiooni. Klassis on esikohal brasiillannad Fernanda Oliveira ja Ana Luiza Barbachan.

Ingrid Puusta (NYCS) tänaseks saagiks olid 25., 19. ja 31. tulemus ning ta on praegu asetunud naiste RS:X klassis 25. kohale. Juhtimas on hollandlanna Lilian de Geus.

Anre Nõmme (SMS) lõpetas paraolümpiaklassis 2.4 mR tänased sõidud 16. ja 18. resultaadiga ning on praegu 17. kohal. Liidripositsioon kuulub Bjomar Erikstadile.

ISAF MK Hyeres'i etapil osaleb kõigis olümpia- ja paraolümpiaklassides kokku 639 purjetajat. Etapile pääses kutse alusel osalema klasside 30 parimat vastavalt 2. veebruaril 2015 avaldatud purjetamise maailma edetabelile ning lisaks igas klassis 10 purjetajat, kes pidid selleks kvalifitseeruma 30. märtsist 4. aprillini Hispaanias Palmal toimunud Trofeo Princesa Sofia regatil.

Hyeres'i MK-etapp kestab pühapäevani, mil eelsõitude tulemuste põhjal selgunud iga klassi kümme parimat purjetavad medalisõidus.

Fotod: Mayweatheri üks taldrikutäis sööki läheb talle maksma 1000 dollarit

Maailma rikkaim sportlane Floyd Mayweather jr on tuntud oma kalliste autode, ehete, riiete, elupaiga ja palju muu poolest. Lisaks ei ole odav ka tema söödav toit.

Mayweatherile valmistab sööki kokk Quiana Jeffries ning Mayweatherile läheb üks taldrikutäis maksma minimaalselt 1000 USA dollarit.

Vaata fotosid.

Ka Põdrala näitas rohelist tuld

Täna, 24. aprillil toimunud Põdrala vallavolikogu istungil oli arutusel ka Helme vallavolikogu esitatud ettepanek omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste alustamiseks.

Sõnavõtuga esinesid Põdrala vallavolikogu esimees René Rahnu, vallavanem Aivar Uibu, Tõrva linnapea Maido Ruusmann ja Helme vallavanem Tarmo Tamm.

Rahnu tõi oma sõnavõtus välja ühinemise negatiivsed ja positiivsed asjaolud. «Negatiivse poole pealt tooksin välja just seda, et fookus pikas perspektiivis läheb sellelt piirkonnalt ära ning vähenevad ka investeeringud  piirkonda. Positiivse poole pealt tooksin välja EL struktuurifondidest raha taotlemise lihtsustumise,» ütles Rahnu.

Veel lisas ta, et ühinemine võimaldab vallavalitsust  komplekteerida pädevamate spetsialistidega ning läbi ühinemise arendada enam piirkonna tõmbekeskust Tõrvat. «Läbirääkimisi ma pooldan, alles läbirääkimisel selgubki tõde,» nentis Rahnu.

Põdrala vallavanem Aivar Uibu lisas, et tema seisukoht ei ole aastatega muutunud ning tema toetab omavalitsuste ühinemist. «Koos Helme vallaga oleme kindlasti Tõrva mõjusfääris. Oluline pole, kus asub vallavõim: peamine, et erinevates ühendvalla piirkondades oleks tagatud inimestele esmavajalikud teenused. Meid ühendab ühine ajalooline taust – Mulgimaa,» rõhutas Uibu.

Helme vallavanema Tarmo Tamme arvates, kes volikogu istungil ühinemist toetava sõnavõtuga esines, on neli omavalitsust juba praegu seotud tihedalt Mulgi-temaatikaga. «Läbirääkimiste käigus, mis kindlasti ei saa kerged olema, on võimalik kõik asjad omavahel selgeks rääkida ja kõiki pooli rahuldavate tulemusteni jõud,» arvas Tamm.

Ruusmann kinnitas, et tema küll ei arva, et ühinemisel hakatakse linna maapiirkondade arvelt arendama. «Ühinemise eesmärk on uue tekkiva omavalitsuse võimekuse tõus. Suurem omavalitsus on suuteline pakkuma kvaliteetsemat teenust,» kinnitas ta.

Kõik kohaletulnud kaheksa volikogu liiget nõustusid Helme valla algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega eesmärgiga moodustada ühinemise tulemusena uus omavalitsus ja toetasid ühehäälselt osalemist ühinemisläbirääkimistel. Volikogu volitas ühinemisläbirääkimistel osalema vallavolikogu esimehe Rene Rahnu ja vallavanema Aivar Uibu.

Tänase seisuga on kõigi nelja Tõrva linnavolikogu, Helme, Põdrala ja Hummuli vallavolikogud ühehäälselt  toetanud ühinemisläbirääkimiste alustamist uue omavalitsuse moodustamiseks. Kui läbirääkimised osutuvad edukaks, saaks Tõrva linna, Helme, Põdrala ja Hummuli valla ühinemine ametlikuks 2017. aastal toimuval omavalitsuse volikogude korralisel valimisel.

TV3 video: taksojuht kasutas noore naise suhtes füüsilist vägivalda

Vähem kui aasta tagasi toimus Tallinna kesklinnas intsident, mis paneb imestama isegi kõike näinud korrakaitsjaid. Nimelt sai ühel kevadööl taksojuhi käest peksa süütu neiu, kes toimetati haiglasse. Ent see ei ole veel kõik, kurioosne juhtum paljastas omaette probleemiderägastiku Eesti taksoäris, mida pole siiani suudetud lahendada.

Kõik sai alguse sellest, kui neiu palus taksojuhil tööle panna taksomeetri ning näidata oma töötõendit, kuna viimane sõitis hoopis teises suunas, kui oleks pidanud. «Küünitasin tagaistmelt töötõendi järele, et seda teistpidi keerata. Aga siis haaras taksojuht ühe käega mu juustest kinni ja sealt edasi läkski meil päris rüseluseks,» meenutas nooruke Tallinna neiu ühte pimedat kevadööd, kui ta pealinna öölokaali ees pahaaimamatult takso peale istus.

Lõpuks peatus taksojuht Kalev Spa lähedal pimedas pargis. Ligi kümneeurose arve pärast marru läinud taksojuhi peatas sündmuspaika saabunud politsei. Neiu toimetati haiglasse, kus fikseeriti ka vigastused: verevalumid kätel, punetus ja vigastused peanahal.

Taksojuht, kellel oli juba varasemast ajast kriminaalkaristus sarnase teo eest, sai ka seekord karistada.

PPA Tallinna kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit sõnas, et selline juhtum on väga harv.

Taksojuhtide liidu liikme Lembit Poolaku sõnul on tema oma 30 aastase tööstaaži juures kõike näinud, kuid selline füüsiline rünnak naisterahva suunas on ka tema jaoks šokeeriv.

Vaata lähemalt videost!

Video: Aksalu teine nullimäng

Eesti koondise väravavaht Mihkel Aksalu tegi Soome kõrgliiga kolmandas voorus teise nullimängu. Aksalu tõrjetööd näeb allolevas videos alates 1:10 ja 4:15, vahendab Soccernet.ee.

USA telekomisektoris kukkus läbi 45 miljardi dollari suurune tehing

Käibelt maailma suurim ringlevi- ja kaabeltelevisioonifirma Comcast ei saanud USA konkurentsiregulaatoritelt luba meediaettevõtte Time Warner kaabeltelevisiooni üksuse ostmiseks, kirjutab Wall Street Journal.
 

Regulaatorid põhjendasid ühinemiskeeldu tarbijate huvide kaitsmisega, kuna ühinemise järgselt oleks ettevõttel USAs konkurentsitult kõige rohkem interneti- ja videoteenuste kliente. Lisaks oleks hiigelfirmal ka väga oluline hulk programmide õigustest. See aga halvaks ausa konkurentsi ning eriti ka internetipõhiste video- ja filmiteenuste arengut.

Comcast oli nõus Time Warner Cable´i eest välja käima 45,2 miljardit dollarit.

«Tänasel päeval oleme sunnitud edasi liikuma. Muidugi oleks meile meeldinud oma suurepärased tooted viia uutesse linnadesse, kuid me olime selle tehingu struktureerinud viisil, mis valitsuse keeldumise puhul lubab meil sellest eemale jalutada,» ütles Comcasti tegevjuht Brian Roberts.

Time Warner Cable´i tegevjuht Robert D. Marcus kinnitas eraldi pressiavalduses, et ettevõte on jätkuvalt tugev ning tehing kukkus läbi alles peale regulaatorite otsust mõned päevad tagasi.

Vaata, millises maailmanurgas toimuvad suurimad loomade ränded

Maailma suurimad imetajate ränded leiavad aset Põhja-Tansaanias ja Edela-Keenias Serengeti piirkonnas, kus elab peaaegu 70 liiki imetajaid ja enam kui 500 linnuliiki.

Piirkonna suur liigiline mitmekesisus on seotud sealse mitmekesise loodusega, mis pakub loomadele ja lindudele erinevaid elupaiku. Serengetis leidub ulatuslikult rohumaad ja metsa, aga ka jõgesid, märgalasid ja soid. Valdav osa piirkonnas pesitsevatest lindudest on veelinnud. Igal aastal rändab vee ja toidu otsingutel Serengeti piirkonda enam kui kaks miljonit rohusööjat. Neid rändeid on peetud ka maailma kõige suuremaks loodusimeks.

Loe nii Serengeti loomade ja lindude rännetest kui ka seal elavast põlisrahvast lähemalt Reisiguru.ee-st.

Kontaveit jõudis Türgis juba poolfinaali

Istanbulis peetaval 50 000 USA dollarili suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril on Anett Kontaveit settigi kaotamata jõudnud poolfinaali.

Eestlanna mängud 16 parema hulgas ja veerandfinaalis olid tulemuste poolest sarnased: pärast 6:2 võidetud avasetti läks teises setis mäng tasavägiseks. Teises ringis võitis Kontaveit inglanna Naomi Broady (WTA 162) lõpuks tulemusega 6:2, 7:6(4) ja veerandfinaalis Horvaatia mängija Tereza Mrdeza (WTA 179) vastu vorimistas meie mängija võidu lõpptulemusega 6:2, 7:5, kirjutab tennis.ee.

Poolfinaalis ootab Kontaveiti Iisraeli esindaja Shahar Peer (WTA 124), kes omab võitlustel kolmandat asetust. Poolfinaal on kavas homme.

Pildid ja video: Tartu ülikooli füüsikud avasid moodsa ilmajaama

Reede pärastlõunal avas Tartu ülikooli füüsika instituut pidulikult oma uue ilmajaama Physicumi katusel. Ühtlasi lennutati taevasse meteoroogiline õhupall, millesarnaseid lastakse sel nädalal maailmas taevasse tuhandeid.

Eestlased osalesid globaalsel õhupalliväljakutsel esimest korda. Palli otsa riputati ilmaseadmeid aga ka mobiiltelefon, mis pidi läkitama otsepilti ühte füüsikamaja auditooriumisse. Kõik ei läinud päris tõrgeteta, sest mobiiltelefonil puudus esialgu pildi edastamiseks levi ning ootamatult lõppes palli täitmisel heelium. See tingis umbes pooletunnise viivituse, kuid lõpuks kõik laabus. Kerge gaasiga täidetud pall tõusis õhku ning võttis suuna Peipsi poole.

TÜ meteoroloogia ja klimatoloogia dotsendi Piia Posti kinnitusel osaleti Iimapalli õhupalliväljakutses sooviga tutvustada kooliõpilastele meteoroloogiat. Tudengid ja kooliõpilased valmistasid palli üleslaskmise ette. Õhku saatsid selle kooliõpilased, kes jälgivad õhupallilt tulevaid andmeid ning analüüsivad neid hiljem.

Õhupall soovitakse lennutada 25-30 km kõrgusele.

Fotod: Naljamees sõitis maasturi keset Pärnut porri kinni

Reede pärastlõunal katsetas üks maasturijuht, kui kandev on Pärnus Kuldse Kodu otsas olev tühermaa ja sai teada, et omal jõul ta auto pehmesse pinnasesse kaevunult enam välja ei pääse.

Ehitajate tee, Lille ja Raba tänavate vahele jäävat maa-ala ületada proovinud maasturijuht kaevus kella 17 paiku autoga pinnasesse nii tublisti, et appi tuli kutsuda sõbrad teise autoga.

Vaadake piltidelt mis toimus!

Fotod: Ridaelamus põles rõdu

Päästjad said reedel kella 16.43 ajal väljakutse Pärnusse Kiige tänavale, kus põles lahtise leegiga ridaelamu teise korruse rõdu.

Päästjaid teavitanud, kuid anonüümsust palunud naaber rääkis, et märkas kõrvalmaja rõdul suurt lahtist leeki ja musta paksu tossu. „Tuul oli kõva ja kartsin, et läheb midagi veel põlema,“ rääkis naaber.

Selleks ajaks kui päästjad kohale jõudsid oli tuld märganud ka korteriomanik ise, kes suutis selle kustutada omal jõul.  

Miks tuli üldse valla pääses, ei osanud aga seletada ei sündmusele reageerinud päästjad ega ka korteriomanik.

EKRE noortekogu Sinine Äratus hakkab looma salku ja valima laule

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) noortekogu Sinine Äratus mai keskele kavandatud koosoleku päevakorras on muu hulgas salkade loomine, töögruppide ja vastutusalade määramine ning laulude valimine.

Lisaks salkade loomisele, töögruppide määramisele ja laulude valimisele kavandavad ürituse korraldajad sotsiaalvõrgustikus Facebook oleva kuulutuse järgi arutada muljeid kongressist ja kütuseaktsiisi tõstmise vastasest meeleavaldusest ning planeerida üritusi.

«On aeg tulla kokku! Saame tuttavaks uute liikmetega, arutame noortekogu plaanide ning arengu üle,» seisab Sinise Äratuse Tallinna ringkonna juhi Rauno Siguri allkirjastatud kuulutuses.

Sigur ütles BNS-ile, et Sinine Äratus üritab luua «väikseid rakukesi enda organisatsioonis». «Näiteks Tallinnas on kavas luua linnaosasde kaupa noorteorganisatsiooni rakukesed ja me nimetame neid salkadeks,» lausus Sigur, eitades kavatsust moodustada löögirühmi.

Lisaks kavatseb EKRE noorteorganisatsioon arutada tööd pressiga ning luua töögrupi, kes hakkab Siguri sõnul tegelema «laulude, luuletuste ja kirjandusega, et noortekogu harida». «Ma saan aru teie huvist, aga tegelikult on selle taga head kavatsused,» sõnas Sigur.

Siguri sõnul plaanivad Sinise Äratuse liikmed valida umbes viis laulu, mida siis laulda. «Tahame valida umbes viis laulu, mida me hakkame koos laulma. Otsustame koos, millised laulud need võiksid olla, mis kellelegi meeldib ja hääletame,» lausus Sigur, nimetades esimese pähetuleva sobiva lauluna Gustav Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm».

Tallinna kesklinna kohvikus Mosaiik peetavale koosolekule on teiste hulgas registreerunud ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonin aseesimees Jaak Madison, kes arutles paari aasta eest enda blogis koonduslaagrite positiivsete ja negatiivsete külgede üle.

Guardiola: Barcelona on praegu parim meeskond

Jalgpalli Meistrite liiga poolfinaalis saab Müncheni Bayerni meeskonna peatreener Pep Guardiola esmakordselt mängida oma kunagise tööandja FC Barcelona vastu.

«Kõik saavad aru, et see mäng on minu jaoks eriline,» rääkis Guardiola Eurospordile ning lisas, et samamoodi on see eriline Thiago Alcantarale ja mitemele tema abimehele, kuna ka nemad on veetnud pikki aastaid Barcelonas.

«Mida ma oskan öelda? Barcelona on minu kodu,» sõnas Guardiola. «Sellest tuleb eriline duell. Peame Barcelonat väga täpselt analüüsima. Barcelona on praegu parim meeskond.»

Jürgen Ligi andis kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi andis täna Eesti kirjandusmuuseumis Tartus kätte Eesti Vabariigi presidendi preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Aktusel muuseumi saalis tunnustati ka teisi rahvaluule arhiivi kaastöölisi.

Eha Võso pälvis tunnustuse eelmise aasta kodupärimuse kogumisaktsiooni silmapaistva kaastöö eest. Katre Koppel ja Liis Reha said preemia Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimuse kogumise projekti koordineerimise ja läbiviimise eest aastatel 2011-2014. Anne Rebane on rahvaluule arhiivi aktiivne kaastööline, keda premeeriti järjepideva oma pere pärimuse vahendamise eest.

Kirjandusmuuseumi teatel laekus 2014. aastal arhiivi kokku üle 6500 lehekülje kirjapanekuid, 2000 fotot ja 351 audiovisuaalset säilikut, suur osa neist kaastööliste vabatahtliku panusena. Kaastööd sisaldavad muuhulgas  üliõpilastraditsiooni, pärimust nii Kihnust ja Karjalast kui ka Setomaalt.

Arhiivi 2014. aasta kogumisteema oli «Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest». «Laekunud võistlustööd näitavad ilmekalt, kuidas erineb eestlaste kodu-kogemus ja -tunnetus eri vanuserühmades,» ütles kogumisaktsiooni peakorraldaja Mari Sarv. «Kodulugudes kajastub ka eestlaste liikuvuse suurenemine 20. ja 21. sajandi muutlikes ühiskondlikes oludes.»

Aktusel kuulutati välja uus, 2015. aasta kogumisaktsioon «Minu maastikud», mille keskmes on kohapärimus. Arhiivi oodatakse tähenduslike paikade või maastikega seotud lugusid, mälestusi ja muljeid.

Küsitluskava on kättesaadav Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodulis Kratt.

Eestis disainitud teraapiatool võistleb mainekal konkursil

Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži disainerite loodud vibroakustiline teraapiatool osaleb mainekal USA disainiliidu konkursil, millest võtab osa üle kümne tuhande võistlustöö maailma eri paigust.

«Kui seni on heli ja vibratsiooni ühendanud massaaživoodid olnud suured, kohmakad ja koledad, siis on Tallinna ülikooli kompetentsikeskuse looming on elegantne lamamistool,» ütles kolledži disainieriala õppekava juht Arvo Pärenson Läänlasele.

Ameerika disainiliidu poolt korraldataval toote- ja tööstusdisaini konkursil on osalevad tooted jagatud paljudesse kategooriatesse. «Ütleme nii, et koht on kõigele, mis meid ümbritseb – meie osaleme meditsiini- ja teadusuuringute kategoorias,» sõnas Pärenson.

Uuendusliku teraapiavoodi töötasid välja ja disainisid Taavet Pärenson, Raivo Hein ja Arvo Pärenson. Haapsallased osalesid samal konkursil ka möödunud aastal käte mudavanniga ja sellele osaks saanud žürii tähelepanu innustaski neid tänavu uuesti proovima.

Loe refereeritud artiklit lähemalt Läänlasest.

Noored töömessil: töö leidmine ei ole raske, see on pealehakkamise küsimus

Tallinna kesklinna noortekeskuses toimus alla 18-aastastele noortele suunatud töömess. Noorte huvi oli suur ja pakutud võimaluste üle ei nurisetud. Vaata videost!

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus korraldas täna kolm tundi kestva noortele suunatud töömessi, kuhu oli saabunud nõnda palju noori, et pooled neist pidid väljas kannatlikult järjekorras ootama.

Noored said töömessil tutvuda tööpakkumistega ning suhelda isiklikult tööandjatega. Toimusid ka mitmed töötoad, kus sai õppida CV koostamist, töövestlustel osalemist ning nippe, et tööandja silmis atraktiivsem olla.

Ettevõtetest olid esindatud: AS Sokotel, Transcom Estonia, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, Tallink Grupp AS, Green Cab OÜ, Simplimo OÜ, Logistika Pluss OÜ, Maxima Eesti OÜ, Premier Restaurants Eesti AS, Nordic Hotel Forum, ISS Eesti, Tomra Baltic OÜ, LPP Estonia OÜ, Rõõmu Aiand OÜ ja Võib Kah OÜ.

K-1 tippvõitleja tuleb Eestisse

Täna tuleb Eestisse K-1 võitlusstiilis maailma paremikku kuuluv venelane Dzhabar Askerov, kes asub läbirääkimistele Fight Night meeskonnaga seoses võimaliku matšiga Eestis.

29-aastane Dagestani päritolu võitleja on oma karjääri tipphetkedel võidelnud nii Mike Zambidise, Buakaw Por Pramuki, Armen Petrosyani ja ka Eesti sportlase Maksim Võrovski vastu. Askerovi näol on tegemist mitmekordse maailma ja Euroopa meistriga, kellele osalemine Tallinnas on huvi pakkuv väljakutse.

«Askerov annab ka kaks seminari sellel nädalavahetusel. Esimese laupäeval kell 12.30 Lasnamäel Katleri 2a asuvas Garandi spordiklubis ning teise Spartas esmaspäeval kell 10. Teeme omalt poolt köik võimaliku, et Dzhabar tunneks end siin koduselt ning loodetavasti näeme teda ka enda võistlusel sügisel,» kommenteeris Askerovi tulekut Fight Nighti peakorraldaja Helen Raid, kes eelnevalt on sama ürituse raames Eestisse toonud ka maailma tippraskekaalase Alistair Overeemi.

Vihane Bolt: dopingupatune Gay oleks tulnud igaveseks kõrvaldada

Kergejõustiku kuuekordne olümpiavõitja Usain Bolt on vihane, et dopingupatune ameeriklane Tyson Gay saab taas starti asuda.

Gay’le määrati dopingu tarvitamise eest ühe aasta pikkune võistluskeeld ning Bolti meelest on see läbi aegade kõige rumalam asi, mida ta on kuulnud, kirjutab Eurosport.

Gay jäi 2013. aastal vahele anaboolsete steroidide kasutamisega, kuid ta tegi koostööd USA Antidopingu Agentuuriga ja seetõttu sai ta vaid ühe aasta pikkuse võistluskeelu.

«Olin sellisest tegutsemisest väga häiritud. Talle määrati aastane keeld, kuna ta otsustas rääkida. See annab vale sõnumi. Õige sõnum peaks olema selline,e t kui sa jääd vahele, siis lüüakse sind spordist igavaseks välja,» teatas vihane Bolt.

«Ma ei oota absoluutselt temaga võistlemist. See häirib mind tõsiselt,» teatas Bolt, kes peab Gay’ga tõenäoliselt heitlema ka tänavu Pekingis toimuval MMil.

Jultunud pesuvaras lasi ühele poemüüjale pipragaasi ning lõi teisele rusikaga näkku

Pärastlõunal pidas G4S turvapatrull politseilt saadud infole tuginedes kinni naise, keda on alust kahtlustada varguses ning poeteenindaja vastu pipragaasi kasutamises.

Täna kell 12.45 sai G4Si juhtimiskeskus politseilt info, et Kadaka puiesteel asuvas kaupluses toimus vargus ning selles kahtlustatav nooremapoolne naisterahvas on põgenemisel rünnanud teda taga ajanud poe töötajaid.

Esialgse info kohaselt lasi agressiivselt meelestatud naine talle poest järgnenud teenindajatele pipragaasi, lõi ühte tagaajajatest näo piirkonda ning põgenes Mustamäe tee suunas.

Kergemaid vigastusi saanud mees- ja naisteenindaja kiirabi meedikute abi ei vajanud, kuid varas sai põgenema.

Kella 13 ajal märkas Mustamäe piirkonnas patrullinud turvaekipaaž Paldiski maantee ja Mustamäe tee ristis politsei kirjeldusele vastanud naisterahvast. Mõne minuti pärast peeti vastupanu osutanud naine kinni.

Suur galerii: vaata, mida pakutakse sisustusmessil Interjöör 2015

Pirital Eesti Näituste messikeskuses avati reedel kolmepäevane sisustusmess Interjöör ja aiandusmess Aiandus. Sisustusmess on järjekorras 18, aiandusmessi peetakse aga juba 23. korda.

Rohkelt pakuti kõikvimalikke sisustus- ja aiandustooteid, palju hakkas silma köögi kujunduse ja sisustusega seonduvat ning Eesti ettevõtted paistsid oma toodanguga hästi silma. Oma projekte ja teenuseid reklaamisid agaralt pea kõik Eesti suurimad kinnisvarafirmad.

Messi ajal peetavatel tasuta seminaridel ja töötubades annavad spetsialistid nädalavahetusel ülevaate kodusisustuse uutest trendidest nii sisustuse kui ka värvide osas. Messil on avatud ka tasuta sisearhitektide nõuandla, kus huvilisi nõustavad sisearhitektid Reet Krause, Kristi Tammekand ja Victoria Rüütel. 

Sisustusmessiga samaaegselt toimub mess Aiandus 2015. Lisainfot messil toimuvate seminaride ja messil osalejate kohta saab Interjöör 2015 kodulehelt.

 

 

Galerii: ameeriklased üritavad Vladimir Klitško troonilt tõugata

Poksi raskekaalu valitseja Vladimir Klitško (Klitško käes on WBO, WBA, IBO, IBFi ja The Ring meistrivööd) asub sel nädalavahetusel taas oma tiitleid kaitsm, kui ta kohtub laupäeva õhtul New Yorgis ameeriklase Bryant Jenningsiga.

Klitško tõusis maailmameistriks 2006. aastal 22. aprillil ning seega sai tema valitsemisperiood selle nädalaga juba üheksa aasta pikkuseks. Temast kauem on suutnud poksimaailma valitseda vaid legendaarne ameeriklane Joe Louis, kes oli maailmameister 11 aastat, 8 kuud ja 8 päeva.

Kui pikkuses jääb Jennings ukrainlasele 7 cm alla, siis käte siruulatuses on 7 cm eelis hoopis ameeriklasel. Üldise arvamuse kohaselt ei tohiks ameeriklane siiski jõu vastu saada ehk Klitško võimsus peaks kokkuvõttes maksvusele pääsema. Siiski hellitab ka tema vastane suuri lootusi.

«Olen seda hetke oodanud. Nüüd on aeg tuua tiitlid koju,» teatas Jennings, et raskekaalu kõik tiitlid peaksid ikkagi kuuluma ameeriklastele.

Kui mõnda aega ei olnud ameeriklastel raskekaalus eurooplastele suurt midagi vastu panna, siis 30-aastane Jennings on just üks nendest meestest, kes soovib olukroda muuta. Senise karjääri jooksul on ta pidanud 19 matši ja need kõik ka võitnud.

WBC meistrivöö kuulub teatavasti alates 17. jaanuarist ameeriklasele Deontay Wilderile, kes on võitnud kõik karjääri 33 matši ning 32 neist nokaudiga. Wilderi on sihikule võtnud ka Klitško. «Tahan lisada puuduva meistrivöö oma kogusse,» teatas Klitško.

Siiski tuleb tõdeda, et USAs ei huvita Klitško ja Jenningsi vaheline duell eriti kedagi, kuna järgmine nädalavahetus lähevad kergkeskkaalus vastamisi praeguse aja kaks kõige kuulsamat poksistaari Floyd Mayweather jr ja Manny Pacquiao.

Pildid ja video: Õismäe teel sattus ahelavariisse neli sõidukit

Õismäe teel sattus reede õhtul ahelavariisse neli sõidukit.

 
Liiklusõnnetus juhtus reede õhtul kella 21.30 paiku Tallinnas Õismäe teel, kus toimus nelja sõiduki ahelavarii.
 
Avariisse sattusid Audi, Škoda, Mercedes ja Fiat. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud.

Kahuriliha

Kui koalitsioon kuulutas välja ministrikohtade jaotuse erakondade vahel, üllatas kõiki, et Reformierakond loobub rahandusministri kohast. Tundus uskumatu, et nad rahakoti enda käest ära annavad.

Nüüd tundub see liigutus juba tunduvalt loogilisem: kõnelustel otsustati nii palju äärmiselt ebapopulaarseid maksutõuse, et Reformierakond saatis nende elluviimiseks eesliinile läbirääkimiste nõrgima positsiooniga erakonna. Kohe pärast katteallikate tabeli avaldamist keeldusid reformikad edasistest kommentaaridest ja saatsid ajakirjanikud IRLi Sven Sesteri kallale.

Pärast rahandusministeeriumi varasemast süngema prognoosi avaldamist (mis oli koalitsiooniläbirääkimiste ajal poliitikutele juba teada) anti Sesterile ülesanne alustada suisa kümnetesse miljonitesse ulatuvat kärpeprogrammi, millest peab rahvale teatama samuti Sester ja vastutus läheb taas IRLile. Populaarsust see ministrikoht igatahes lähiajal tuua ei tõota.

Kallis ravim tõmbab ligi

Eestis eelistatakse kallemaid ravimeid odavamatele ja nüüd on sotsiaalministeerium leidnud võimaluse, kuidas mõjutada ravimifirmasid hindu alandama.

Aasta alguses otsustas ministeerium mitukümmend ravimit soodusravimite nimekirjast välja arvata, kuna need on liiga kallid. «Selle algatuse peamine eesmärk ei ole riigi raha kokku hoida,» rääkis ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel.

Tema selgitusel püütakse nii alandada nende ravimite hindu, mille kohta ei ole sõlmitud riigi ja tootja vahel hinnakokkuleppeid, aga mis sellegipoolest on soodusravimite loetelus.

«Tahame anda ravimitootjatele ette piirid, et see hinnavahemik, mille võrra nende ravimid on piirhinnast kallimad, ei oleks lõputu,» lausus Rüütel.

Soodusravimite nimekirja lisatakse aina uusi odavaid turule tulevaid ravimeid, mille kohta sõlmitakse hinda fikseerivaid hinnakokkuleppeid, kuid tegelikult toimub hinnaralli juba soodusravimite nimekirjas olevate kallimate ravimite seas, mille osas hinnakokkuleppeid enam ei ole.

«Odavama ravimi tootja küsib, miks temal peab olema odavam hind, kui paremini läheb müügiks hoopis kallim,» rääkis ta.

 

Silmaklappidega tarbijad

 

Hirm, et nende ravim langeb soodusravimite seast välja, pani nii mõnegi firma tegutsema. Nii näiteks teatas laialt kasutatava südameravimi Betaloc müügiloa hoidja AstraZeneca, et on nõus alandama ravimi hind viiendiku võrra, kui see jäetakse soodusravimite nimekirja. Nii et kui praegu maksab 75-protsendilise soodustusega Betaloc 50 mg 5,42 eurot, siis pärast hinna alandamist on selle hind 4,08 eurot.

«Tädi Maali jaoks lähebki ravim täpselt nii palju odavamaks, sest riik maksab jätkuvalt selle hinnast ainult piirhinna osa (2,50 eurot) kinni,» rääkis Rüütel.

Küsimusele, kas ministeerium ei karda, et mõni ravimifirma sellise käigu peale hoopis loobub Eestis oma toodangu müümisest, vastas ametnik küsimusega: «Miks tahetakse turustada ravimeid siin nii kõrge hinnaga, miks Eestis peab kas haigekassa või patsient maksma nii kõrget hinda?»

Rüütli sõnul ei pruugi ravimitootjad kümne aasta taguseid hindu alla lasta isegi siis, kui turule on jõudnud palju geneerilisi ravimeid. «Kusjuures neid kalleid ravimeid ka ostetakse, ma ei tea, miks,» imestas ametnik.

Rüütel pakkus, et ilmselt osa inimesi ei ole nõus senist ravimit odavama vastu välja vahetama, sest on harjunud võtma roosat tabletti sinisest karbist. «Kuigi arst peab kirjutama välja toimeaine, kui ei ole meditsiinilist põhjust ühte kindlat ravimit tarvitada, siis apteekrite sõnul on küll juhuseid, kus tullakse paberilipikuga, kus on n-ö õige ravimi nimi peal,» lisas ta.

Ametniku hinnangul ei võta arstid ja apteekrid piisavalt aega selgitada ja julgustada, et sama toimeainega ravimite toime on samasugune ja kallim ei ole milleski parem.

Kui vaadata retseptide keskmist maksumust, siis ei saa Rüütli sõnul öelda, et kõik ravimid oleksid Eestis väga kallid. Kui tema on kallite ravimite üle ministeeriumi poole kurtnud inimestega rääkinud, selgub enamasti, et ei kasutata odavamaid alternatiive.

«Konkreetne ravim on kallis, sest selle hind ületab nii palju piirhinda, et sisuliselt maksab patsient ravimi täishinna, kuigi formaalselt on ravimil kõrge soodusmäär,» märkis Rüütel.

Ravimiosakonna juhataja sõnul näib süvenevat tendents, et just odavamad ravimid ei jää Eesti turule pidama, sest neid ei taheta. «Tuleb uus odavam geneeriline ravim turule, lisame ravimi soodusravimite loetellu, alandame piirhinda, aga mõne aja pärast tunnistab firma, et kuna ravimit ei osteta piisavalt, ei ole ta huvitatud Eestis selle edasi müümisest,» rääkis ta.

Kuigi mõni ravimifirma polnud nõus oma toote hinda alandama, ei tähenda see sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialisti Jane Kesküla sõnul seda, nagu jääks osa patsiente vajalikest ravimitest ilma, kuna need arvatakse soodusravimite seast välja.

«Enamikul juhtudel, kui soodusravimite loetelus oleva ravimi müügihind ületab piirhinda enam kui kaks korda, osutus samas annuses ja ravimvormis alternatiive olema kaks kuni 15 ning hinnaerinevus võrreldes sellele ravimile kehtestatud piirhinnaga ulatus kuni 8,3 korrani,» ütles ta.

 

Mitu markantset näidet

 

Kesküla sõnul uuendatakse soodusravimite loetelu regulaarselt kord kvartalis ning keskmiselt lisatakse igas kvartalis loetellu 20 uue nimetusega ravimit (erinevaid pakendisuuruseid ei ole arvestatud) ja välja arvatakse keskmiselt 25 pakendit.

Enamasti arvatakse välja ravimid, mille müügiloa kehtivus on lõppenud või mille turustamise on ravimitootja otsustanud lõpetada. Vahel arvatakse välja ka ravimid, mille maksumus on muutunud n-ö liiga kõrgeks – st ravimit püütakse Eestis turustada kallimalt kui teistes Euroopa Liidu riikides või mitu korda kallimalt kui maksavad teiste tootjate samaväärsed ravimid Eestis.

«Enamasti jäävad hinnaerinevused kuni mõnekümne protsendi piiresse. Markantsemate näidetena võib tuua ravimi Rivotril 2 mg N30, mille tootjahind on Eestis kuni 2,5 korda kallim kui teistes riikides (ravim maksab Eestis 3,86 eurot) ning ravimi Xeloda 500 mg N120, mille tootjahind Eestis ületab enam kui kolm korda teiste riikide hinda (ravim maksab Eestis 417,92 eurot),» tõi ta näiteid.

Xeloda puhul on siiski tegemist ajutise olukorraga – teistes riikides on geneerilised ravimid juba turule tulnud ja sellega ka Xeloda hind langenud, kuid Eestis on käimas patendivaidlus. «Lõpliku kohtuotsuseni ei saa geneerilised ravimid turule tulla ja Xeloda hinda ei ole ka nõustutud langetama,» lisas Kesküla.

 

Hinnalangetus

Algatus puudutas 18 ravimitootjat ja 41 ravimit. Hindu langetavad kümme tootjat, seda 14 ravimi osas. Hinnalangus on erinevate ravimite puhul erinev – väikseim hinnalangus on 1,87 protsenti (0,16 eurot) ja suurim hinnalangus 61,82 protsenti (10,88 eurot) pakendi kohta. Keskmiseks hinnalanguseks tuleb 28,15 protsenti pakendi kohta.

Ravimitootja ja sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitava hinnakokkuleppega lepitakse kokku maksimaalne hind, millega ravimitootja müüb ravimi Eesti hulgimüüjale. Hinnakokkulepped sõlmitakse nende ravimite osas, mis on kas ainsad sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimid (tüüpiliselt originaalravimid patendiaja kehtides) või mis on mitmete sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite grupis odavaimate seas.

Soodusravimite loetellu kantud ravimitele kehtib 50-protsendiline, 75-protsendiline või 100-protsendiline soodusmäär. 75-protsendilise soodusmäära asemel rakendatakse 90-protsendilist soodusmäära juhul, kui ravim on välja kirjutatud 4–16-aastaste lapsele, töövõimetus- või vanaduspensioni saavale või vähemalt 63-aastasele inimesele. 50- või 75-protsendilise soodusmäära asemel rakendatakse 100-protsendilist soodusmäära juhul, kui ravim on välja kirjutatud alla nelja-aastasele lapsele.

 

Eestisse kolinud Vene aktivist: olen väga rahul, et lapsed on siin kindlas kohas

Eestisse kolinud Vene opositsionäär ja keskkonnaaktivist Jevgenia Tširikova on siinse eluga väga rahul, sest tema ja tema pereliikmed tunnevad end siin turvaliselt ning ta saab siit oma keskkonnakaitseportaali toimetada.

Tširikova rääkis ETV saates «Ringvaade», et Venemaal on praegu ühiskondlikele aktivistidele keeruline olukord, vahendab ERRi uudisteportaal. «Peaaegu kõik mu kaaslased, kellega ma olen viimased kümme aastat keskkonna või ühiskondlikes küsimustes koostööd teinud, on kas tapetud või vangi pandud või on nad kriminaalkorras jälitatavad või on olnud sunnitud poliitilist varjupaika taotlema,» tunnistas ta.

«Praegu olen ma väga rahul, et lapsed on siin kindlas kohas ja keegi ei saa neid minult ära võtta,» rõhutas Tširikova, kes püüab praegu lähedastele saadetavates kirjades ümber lükata neid valesid, mida Venemaal Eesti kohta levitatakse.

Küsimusele, kuidas ta Eestis hakkama saab, vastas Tširikova, et Eesti on vaba maa, kus on puhas loodus, eriti meeldib talle eestlaste suhtumine puudesse.

Kaarel Tarand: reamees Rõivase päästmine

Peitke tikud, sest iga päevaga suureneb oht, et ta võib juhusliku soovitaja või halva nalja tegija sõnade tõukel end põlema panna. Kes? Eks ikka valitsus, kirjutab Kaarel Tarand Õpetajate Lehes.

Praegusega kõrvutatavat katastroofi kommunikatsioonis vahetult ametisse pääsemise järel ei ole küll juhtunud ühegi varasema põhiseadusliku valitsuse ega selle aluseks oleva koalitsiooniga. Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste järel liikus valitsuse moodustamist juhtinud Reformierakonna toetus ülespoole, nüüd aga vähemalt sama pika sammuga vastupidises suunas. Ka toon, millega avalikus inforuumis valimiste võitjat ja tema partnereid koheldakse, erineb varasematest nagu öö päevast.

Olukorrale lisab kummalisust see, et tegu pole ju puhtalt uue valitsuse moodustamisega. Eriti peaministri juures Stenbocki majas jäi kõik isikuti endiseks, nagu ka mõnes ministeeriumis. On loogiline arvata, et endiselt jäi kehtima ka üldine kommunikatsioonistrateegia ning seda viivad endise professionaalsusega ellu kõik valitsuse kommunikatsioonibüroo 13 töötajat, kus muude seas on nii kriisikommunikatsiooni kui ka psühholoogilise kaitse alale spetsialiseerunuid (kui mul oli sajandivahetuse paiku juhus selles büroos töötada, tegutses seal kokku vaid neli inimest). Peaministri toetuspinda aitavad laiendada peaministri büroo üheksa nõunikku, kellest osa juba vägagi staažikad ja kogenud ametnikud. Kõhklusteta võib sellele meeskonnale lisada ka erakonna kaudu saadava kommunikatsiooniabi, sest maksumaksja helduse tõttu jaksavad kõik suured erakonnad olla mõne meedia- ja PR-agentuuri püsikliendid.

Ja tagajärg? Null või pigem miinus. Harvaesineva meisterlikkusega mähib peaminister end isiklikult ja kaude kogu valitsust aina uutesse kriisikihtidesse. Ebaõnnestunud repliigid nõuavad tagantjärele vabandamist, vahetusse sõnasõtta minnakse täiesti marginaalset päritolu teemadel. Peaminister ise pani koalitsioonile nimeks «visaduskoalitsioon», mis kõlab hammaste kiristamise, mitte palsamina. Koalitsioonikõneluste lõpust saadik pole valitsusel õnnestunud arvestatavalt positiivsete sõnumitega üldises infovoos domineerima pääseda, kuigi värsked poliitilised kokkulepped ehk heateod valijaskonna enamusele peaksid selle ju ülihõlpsaks tegema.

Jah, normaalpilt oleks see, et praegu oleks poliitiline inforuum üle ujutatud uute ministrite ning teiste poliitiliste võtmefiguuride seletustega sellest, kuidas ja mida nüüd rahva elujärje parandamiseks tegema hakatakse. Selle asemel on kõlama jäänud, et põhimõtteliselt on antud ja kirja pandud lubaduste täitmine peaaegu võimatu ning asjaosalised isegi ei usu, et koalitsioon võiks esimese riigieelarve tegemise üle elada. Ja lõpuks on kõiges süüdi ülemaailmse levikuga kontoritarkvara tabelarvutuse osa nimega Excel.

Etteheites, et Reformierakond juhib riiki nagu püüdlik raamatupidaja, pole midagi uut. Seda pandi pahaks Andrus Ansipile alates globaalse finantskriisi ajast, kui rahalisest rangusest sai Eesti tähtsaim sõjaratsu. Sellesama Exceli kujundiga on aastaid kritiseeritud rahandusministeeriumi liigset võimu teiste ministeeriumide finantsplaneerimise üle.

Kui nüüd üks eksnõunik selle väite ajalehe arvamusartiklis üle kordab, ei tohiks see panna peaministrit kulmugi liigutama. Vallandatud alluvad ju pahatihti kurdavad ülemuste rumaluse üle. Aga Taavi Rõivas, kas siis saamata või kuulamata asjatundlikku arvamust, kuidas sellisele kriitikale vastamata jätta, tõmbas endale, valitsusele ja probleemile, mida saanuks rahumeeli eitada, peatähelepanu terveks nädalaks! Taavi, Ruta ja Excel täitsid mastaapselt inforuumi, lõigates sellega juhitud, proaktiivse kommunikatsiooni ning muude sõnumite esilepääsu võimaluselt jalad alt. Kui uuemat Eesti poliitikaelu vana rahvajutuga võrrelda, näib, et Kaval-Antsu võib stsenaariumist üleliigse tegelasena rahulikult «välja kirjutada», Vanapagan saab endale tina silma valatud kõrvalise nõuande ja abitagi.

Tõepoolest, selliste sõpradega, nagu reformierakondlastest omavahel on saanud, pole neil vaenlasi vaja. Opositsioon pole pidanud lillegi liigutama, aga Jürgen Ligi hädaldab saamata «saja päeva» pärast. Kogu negatiivse fooni valitsusliidu tegevusele on ju loonud mitmesugused (juhtimata) infolekked võimuliidu ja juhtpartei seest. Mõne erakonna siselisti kirjavahetuse söötmine ajakirjandusele näilise lekke või tööõnnetusena on erakondades olnud tehnikana kasutusel aastaid, aga nüüd paistab, et sisetülid, mida asjaosalised ise ekslikult sisedemokraatiaks nimetavad, on üle pea kasvanud. Muudkui juhtub, mitte ei juhita.

Kohati ei saagi enam Reformierakonna siseelu virvendusi lugedes aru, kas kõik toimub päriselt või on tegu Mart Juure loominguga Postimehe huumoriküljel. Või veel hullem, reformierakondlik reaalsus kipub vägisi sarnaseks David Vseviovi pajatustega Nõukogude parteielust saates «Müstiline Venemaa», selle vahega, et bolševikud mõõtsid parteitöö tulemuslikkust õhtuks kogunenud laipade arvuga.

Steven Spielbergi filmis «Reamees Ryani päästmine» jääb filmi lõpuks ellu vaid kaks meest päästjate kaheksamehelisest jaost. Mitu protsenti oma erakonnast ohverdab «strateeg» Rosimannus aasta lõpuks peaministri õnne nimel?

PÄEVAINTERVJUU: mida arvavad Madisoni skandaalidest noore poliitiku kodukoha elanikud?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige ja parlamendisaadik Jaak Madison sattus viimase kahe kuu jooksul juba kolmandat korda skandaali keskmesse, kui tema endised naiskolleegid süüdistasid teda ahistamises. Postimees uuris Madisoni kodukoha Albu valla elanikelt, mida nad arvavad EKRE poliitiku skandaalidest.

Protsentuaalselt oli Madisoni jaoks valimistel edukaim Albu vald, kus kõikidest valijatest ligi 12 protsenti hääletasid noore poliitiku poolt. Samuti kuulus Madison enne parlamenti siirdumist Albu vallavolikokku. Kohalikke elanikke küsitledes selgus aga, et paljud on küll kuulnud Madisoni nime uudistest, kuid täpsemalt temast midagi ei teatud.

Kuigi Albulaste teadmised Madisonist erinesid, siis suurem osa leidis, et noorele parlamendisaadikule on ülekohust tehtud.

Kaamera ees rääkimisest keeldunud albulased kaitsesid valdavalt Madisoni ning kritiseerisid meediat ja teisi poliitikuid rünnakute eest. Nende hinnangul tuleks noorele poliitikule anda võimalus end tõestada. Teised leidsid aga, et Madison ei oska ilmselt oma kapis olevaid luukeresid piisavalt hästi varjata.

Vaata videost lisaks, milliseid hinnanguid andsid Albu valla elanikud Madisoni skandaalidele!

----

Eelmise skandaali ajal tehtud intervjuud Madisoniga näed siit.

Kadrioru trammiliiklus seiskus liiklusõnnetuse tõttu

Täna õhtul kella 17 paiku sattusid Kadriorus liiklusõnnetusse tramm ja sõiduauto, mille tõttu seiskus vähem kui tunniks ajaks Kadrioru trammiliiklus.

«Politsei sai teate liiklusõnnetuse kohta kell 17.01. Ükski inimene viga ei saanud. Aga sõidukijuhid ei saanud süüdlase osas omavahel kokkuleppele ja trammiliiklus seisab niikaua, kuni politsei asja lahendab,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava kella 17.20 paiku.

Kella 18.15 ajal sõnas Aava, et sõidukijuhid said omavahel kokkuleppele ning trammiliiklus on taastatud.

Sikorski Tallinnas: Donetski rahvavabariik on paremini relvastatud kui mõni NATO liikmesriik

Tänavuse Lennart Meri konverentsi avapaneelil «Maailmakorra piirid» («The Limits of Order») osalevad Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Poola parlamendi spiiker ja kauaaegne välisminister Radosław Sikorski, Hispaania varasem välisminister Ana de Palacio ja Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse direktor François Heisbourg.

Paneeli avas endine Poola välisminister ja praegune seimi esimees Radoslaw Sikorski, kes meenutas, et Ukraina president Viktor Janukovõtš kukutati seaduslikult ja seda tehti parlamendis, kus suur hulk kohti kuulus tema enda Regioonide parteile.

Sikorski nentis ka, et esimest korda pärast II maailmasõda on üks Euroopa riik teise territooriumi hõivanud ja see rikub kõiki rahvusvahelisi leppeid, sealjuures ka Budapesti memorandumit, millega Ukraina andis ära oma tuumaarsenali.

Sikorski sõnul paistis, et Putini esialgne plaan oli saavutada kontroll kogu Ukraina üle ja teha seda majanduslike vahenditega. Sealjuures soovis Venemaa iga hinna eest Ukraina föderalriigiks muutmist.

Poola seimi esimees meenutas ka Gruusia sündmusi ja Venemaa õppusi. «Venelased teevad seda, mida nad harjutavad ja teevad seda edukalt,» sõnas ta.

Krimmi käsitlesid venelased Sikorski sõnul juba 1990ndatel Krimmi lõpetamata teemana.

Ukraina ja Venemaa olukorda kommenteerides jäid kõlama kaks Sikorski mõtet: «Haige mees relvaga on ikkagi mees relvaga» ja «Donetski rahvavabariik on paremini relvastatud kui nii mõnigi NATO liikmesriik.»

Hispaania endine välisminister Ana de Palacio nentis, et praeguses maailmas on palju ohte, need on kaootilsed ja omavahel seotud: «Ajaloost näeme, et kõik on mõelnud, et elavad erakordsetel aegadel. Kaos on alati olnud, erilseks teeb praeguse olukorra tihe seotus.»

Palacio rääkis probleemide ja kohustuste tihedast seotusest. «Vahemeri on sama palju Eesti mure, kui Venemaa on Hispaania mure,» sõnas ta.

Euroopa äärmuserakondi seostas ta teatud laadi nostalgiaga – nii Podemos, Syriza kui Prantsusmaa Rahvusrinne igatsevad mingeid selliseid aegu, mida enam ei ole.

Sealjuures leidis Palacio, et väide, et viie aasta jooksul Euroopa Liidu laienemist ei tule, saadab vale signaali. On küll realistlik arvata, et ükski kandidaatriikidest ei liitu viie aasta jooksul, aga nende tõrjumine saadab vale signaali nende suhtes.

Palacio rõhutas nii Euroopa ühtsuse vajadust kui fakti, et EL on reeglipõhine organisatsioon ning tuleb selle jurude jääda.

Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse direktor François Heisbourg nentis, et Ukraina praegune olukord on palju karmim kui Venemaal ning tõenäoliselt kukub enne Ukraina majandus.

Ta rõhus vajadusele kasvatada majandust, tõsta kaitsekulutusi ja mõelda globaalselt – Euroopa ei saa keskenduda vaid iseendale ja Venemaale, olemas on ka näiteks Hiina ja selle kolmnurga suhetega peaks tulevikus tegelema.

Euroopas on praegu olukord, kus on selgunud, et külma sõja järgne olukord ei püsi ning Lähis-Idas on hakanud lahti sulama Esimese maailmasõja järel tekkinud olukorrad. 

Eesti president Toomas Hendrik Ilves kordas mitmeid viimasel ajal juba kõlanud mõtteid ja nentis, et oleme praegu kõik üsna tõsises jamas.

«Me oleme reeglitepõhise maailmakorra lagunemises osalised, sest tolereerime reeglite rikkumist,» sõnas president. Illustreerimaks seda meenutas ta, et Donbassi olukorra paranedes lubatakse Venemaa vastu suunatud sanktsioone lõdvendada, ent annekteeritud Krimmi sealjuures ei mainitagi.

Raviasutuses segastel asjaoludel viga saanud mees suri haiglas

Prokuratuur on käivitanud menetluse, et tuua selgus kahtlase surmajuhtumi kohta ühes Tallinna raviasutuses.

Eelmisel nädalal sai politsei teate, et Tallinnas asuvas raviasutuses on saanud viga 1969. aastal sündinud mees. Prokuratuurist öeldi ERR-i uudisteportaalile, et esialgse info kohaselt võis sellele eelneda konflikt teise haigla patsiendiga, kuid see info on kontrollimisel ning juhtunu asjaolud alles selgitamisel.

Meedikud võtsid viga saanud mehe enda hoole alla, paraku suri ta esmaspäeval haiglas.

Mehe surma täpsem põhjus pole praegu teada, selle selgitab ekspertiis.

Galerii: Jürgen Ligi andis üle preemiad rahvaluule kogujatele

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi andis täna Tartus Eesti kirjandusmuuseumis üle presidendi rahvaluule kogumispreemiad. Tänavused laureaadid on Eha Võso, Katre Koppel, Liis Reha ja Anne Rebane.

Rahvaluule kogumispreemia on vabariigi presidendi kultuurirahastu autasu parimatele rahvaluulekogujatele.

Eha Võso pälvis tunnustuse eelmise aasta kodupärimuse kogumisaktsiooni silmapaistva kaastöö eest. Katre Koppel ja Liis Reha said preemia Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimuse kogumise projekti koordineerimise ja läbiviimise eest aastatel 2011-2014. Anne Rebane on rahvaluule arhiivi aktiivne kaastööline, keda premeeriti järjepideva oma pere pärimuse vahendamise eest.

Alates rahvaluule kogumispreemia taastamisest aastal 1994 on selle saanud 63 erineva taustaga inimest, alustades professionaalsete folkloristide ja keeleteadlastega ning lõpetades oma kodukoha pärimust talletavate entusiastidega. Igal aastal antakse välja mitu preemiat. Preemia määramisel arvestatakse viimase aasta kaastööd ja ka eelnevatel aastatel arhiivile üle antud materjale.

Alates 1935. aastast määras Eesti vabariigi riigivanem igal aastal iseseisvuspühaks rahalised preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Vahemikus 1935-1940 anti preemia enam kui sajale rahvaluule arhiivi kaastöölisele.

Mupo ja politsei tabasid Tallinnas libataksojuhi

16. aprillil andsid munitsipaalpolitsei kaks taksosektori töötajat Põhja prefektuurile info võimalikust juhtimisõiguseta taksojuhist, kes sõidutab kliente.

Infot kontrollinud politseipatrull pidas kinni taksoteenust pakkunud mehe, kellel oli varasemate rikkumiste eest juhtimisõigus ära võetud. Juht peeti kinni ning kõrvaldati liiklusest.

«Meil on tõeliselt hea meel, et koostöö kahe organisatsiooni vahel taksonduse alal on hakanud kenasti tööle,» ütles mupo pressiesindaja.

Kohus arutas Emilyt väärkohelnud emalt vanemlike õiguste äravõtmist

Tartu maakohus arutas täna vanemlike õiguste äravõtmist Keiti Voogrelt, kes mõisteti möödunud kuul süüdi oma väikese tütre kehalises väärkohtlemises.

Täna pärastlõunal toimus Tartu maakohtu Võru kohtumajas kinnine istung Võru linna avalduses Keiti Voogrelt isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse suhtes. Maakohtu pressiesindaja Krista Tamme sõnul oli kohtuistung kinnine nii eraelu kaitseks kui alaealise huvides.

Pressiesindaja lisas, et kohus teeb antud asjas lahendi teatavaks hiljemalt 30. aprillil.

Märtsis mõisteti Voogre süüdi lapse kehalises väärkohtlemises ning talle mõisteti karistuseks kolmeaastane vangistus, millest kuu kuud kannab süüdimõistetu ära kohe ja ülejäänud 2,5 aastat mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kuna aga karistuse kandmise algusajaks loeti päev, mil Voogre kahtlustatavana kinni peeti ehk mullu 18. september, oli ta otsuse kuulutamise ajaks kuus kuud juba vangistuses veetnud ja ta vabastati kohtusaalis.

Kolmeaastase katseaja jooksul peab Voogre täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, osalema sotsiaalprogrammis ning ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks mõisteti naiselt riigi tuludesse sundraha 585 eurot.

Voogret süüdistati selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre Emily kallal – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Väikese Emily sandistamises süüdi mõistetud Voogre elukaaslasele Egert Mustale mõistis Harju maakohus karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse. Ühtlasi mõistis kohus Mustalt kannatanu esindaja kasuks 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Meremuuseumi uut mängu saab mängida nii arvutis kui mobiilis

Nii koolilastele kui täiskasvanutele mõeldud mäng on inspireeritud Lennusadamas avatud näitusest «Ujub või upub», mida saab näha kuni 26. juulini.

«Mängu saab mängida kõikide vahenditega, mis on ühendatud internetti ja omavad brauserit – arvuti, tahvel, telefon, nuhvel või luger. Hariv osa sellest on füüsika – vee tihedus vs. teiste ainete tihedus. Ehk tuleb ära arvata või teadmistele tuginedes vastata, kas kuvatav ese või objekt ujub või vajub põhja. Alati kuvatakse pärast vastust ka põhjendus, miks see on nii. Iga küsimuse vastamiseks on aega viis sekundit. Seletuse lugemiseks ei ole ajalist piiri. Mängu saab mängida ka vene keeles,» rääkis meremuuseumi kommunikatsioonispetsialist Jüri Paltser.

Mängida saab mobiilis (mobiiliveebis eraldi link «Ujub või upub» mäng) või arvutis, otselink www.lennusadam.eu/uvu

Pildid: Harjumaal puhkes järjekordne kulupõleng

Täna toimus Harjumaal Anija vallas Pillapalu küla lähistel järjekordne kulupõleng, mida tõttasid kustutama kaitseliitlased koos Aegviidu vabatahtlike päästjatega.

Täna toimus kulupõleng ka Tallinnas Liikuri tänaval, kus põles hinnanguliselt sada ruutmeetrit. Nüüdseks on kustutustööd lõpetatud.

Sel aastal on toimunud juba sadu kulupõlenguid, mis on alguse saanud hooletust lõkkepõletamisest, suitsukonist, tikust või muust kuritahtlikust hooletusest.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on aastaringselt Eestis keelatud ja seadusega karistatav.

Laupäevast suletakse Sossi mäel üks sõidurada

Seoses Tartu maantee taastusremondiga Tallinnas Pallasti ja Odra tänava vahelisel lõigul tehakse Sossi mäel ajavahemikus 25. aprill-2. mai kaevupäiste remonttööd ja freesimistööd.

Freesimistööd tehakse ajavahemikus kella 20-7. Päevasel ajal tehakse kaevupäiste remonttöid, mille käigus on üks sõidurada suletud, teatas AS Nordecon.

Rõivas: kõlama on jäänud, justkui oleks Excel kurja juur

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase hinnangul jäi tema endise nõuniku Ruta Arumäe arvamusloole järgnenud aruteludest kõlama, justkui oleks Exceli tabel kurja juur ja arvutamine riigijuhtimisel halb.

Rõivas ütles täna Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister», et mõjude hindamist ja tasakaalu leidmist naeruvääristada või alaväärtustada pole kohane. Tema sõnul on oluline, et oleks läbi rehkendatud, mida eri muudatused maksavad või sisse toovad, ning seda on mõistlik teha tabelites.

Küsimusele, kas Arumäe kriitika polnud ajendatud ettevaatava majanduspoliitika puudumisest, vastas Rõivas, et vastavad eesmärgid on väga täpselt kirjas nii Reformierakonna valimisprogrammis kui valitsusliidu leppes. «Väga raske on selle kriitikaga nõustuda, et ei seata sihte. Ma arvan, et sellised hästi suured üldistused üsna tihti kipuvad ekslikud olema,» ütles ta.

Rõivase kinnitusel on Eestil, sealhulgas ametisoleval valitsusel selge visioon, mille üks oluline osa on see, millist eelarvepoliitikat aetakse. Riigieelarve tasakaal on tema sõnul kivikõva vundament, et langetada tööjõumakse, ehitada paremat ettevõtluskeskkonda, innovatsiooni kui ka seda, et teadus- ja arendustegevus oleks ettevõtlusega paremas kooskõlas.

«Nendes riikides, kus on väga suur eelarvepuudujääk ja kus on suur võlg, võideldakse selle hambavalu tekitava suure probleemiga, aga neil on palju vähem mahti tegeleda sellega, kuidas tulevast kasvu initsieerida või kuidas sellele kaasa aidata,» ütles Rõivas raadiosaates.

Fortumo sai Google’ist uue juhatuse liikme

Mobiilimakselahendusi pakkuva ettevõtte Fortumo uueks juhatuse liikmeks saab aprillis Tim Carter, kes seni juhtis Google’i makselahenduste äriarendust Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas.

Fortumos hakkab Tim Carter Chief Revenue Officer (CRO) ametikohal juhtima ettevõtte äriarendust ja strateegilisi ärisuundasid. Carterist saab esimene töötaja Fortumo uues Londoni kontoris.

«Tänaste klientide kõrvalt on Fortumo viimased poolteist aastat investeerinud agressiivselt uutesse ärisuundadesse, et pakkuda makselahendusi ka füüsiliste teenuste ning toodete müügiks ja mobiilirakenduste poodidele nagu Google Play ning Apple iTunes. Uutesse segmentidesse sisenemisega tahame, et lähiaastatel töötleks Fortumo platvorm miljard makset aastas. Selle eesmärgi täitmisel on Tim suureks abiks, sest tema kontaktivõrgustik ja kogemused antud vallas on ainulaadsed,» rääkis Fortumo tegevjuht Martin Koppel.

Tim Carter töötas Google’i Androidi meeskonnas operatsioonisüsteemi loomisest saati 2008. aastal. Tema eestvedamisel muutusid mobiilimaksed Google Plays kättesaadavaks enam kui 20 riigis. Lisaks sellele juhtis Carter Androidi turuosa kasvatamist Verizon Droidi ja Google Nexuse programmide kaudu. Vahetult enne Fortumoga liitumist oli Carteri ülesandeks Androidi turuosa kasvatamine Aafrikas.

Fortumo on uute ärisuundadena sihikule võtnud rakenduste poed, makseteenuste ja e-raha pakkujad nagu PayPal ning füüsiliste teenuste osutajad (kinopiletid, majutus- ja taksoteenused jms). Ettevõte hindab uute turusegmentide potentsiaalse mobiilimaksete mahu 1 triljoni dollari peale ja on sõlmimas lepinguid esimeste klientidega nendest valdkondadest.

Lisaks uue juhatuse liikme värbamisele on Fortumo suurendanud ka äriarenduse meeskonda Aasias (avades 2014. aastal kontorid Delhis ja Singapuris) ja tehnilist meeskonda Eestis, et kiirendada uuteks strateegilisteks suundadeks vajalikku tehnilise platvormi väljaehitamist.

Eelmisel aastal sõlmis Fortumo lepingud enam kui 20 maailma juhtiva mobiilioperaatori ja mobiilioperaatorite grupiga peamiselt Kagu-Aasias, aga ka Euroopas ning Ladina Ameerikas. Täiendavalt alustas Fortumo 2014. aastal oma makseteenuste pakkumist kümnes riigis (Singapur, Filipiinid, Jordaania, Bahrein, Iraak, Omaan, Pakistan, Gruusia, Moldova ja Keenia).

Fortumo on mobiilimakselahendusi pakkuv Eesti ettevõte, kelle klientideks on muuhulgas Microsoft, Facebook, 21st Century Fox, WeChat, Alibaba, Gameloft ja Electronic Arts. Fortumo pakub tööd 70-le inimesele Tallinnas, Tartus, San Franciscos, Pekingis, Delhis, Mumbais, Singapuris ja Londonis. Fortumo on valitud Ettevõtluse Auhinna konkursil aasta ettevõtteks ja aasta eksportööriks. Ajakirja Forbes Eesti edukamate internetiäride edetabelis oli Fortumo 2013. ja 2014. aastal esimesel kohal.

Täna algab kaheksas Lennart Meri konverents

 

Täna Tallinnas algav kaheksas Lennart Meri konverents «Maailmakorra piirid» keskendub rahvusvahelisele olukorrale ajal, mil me tähistame Helsingi lepete 40. aastapäeva.

Tallinnasse koguneb ligi 400 julgeolekueksperti ja kõrget ametnikku kogu maailmast.

Konverentsi saab jälgida otseülekandes aadressil lmc.icds.ee/live alates kella 17st.

Maailmakorda vapustavad täna väga tõsised väljakutsed, ning seda ka Euroopas. Küünilised ja agressiivsed jõud õõnestavad ja hävitavad paljusid demokraatlikke väärtusi. Venemaa rahvusvaheline käitumine ja Lääne püüded sellele vastu astuda, idapartnerluse strateegilised dilemmad, Põhja-Atlandi piirkonna uus julgeolekudünaamika, Euroopa integratsiooni poliitilised väljakutsed, jätkuvad rahutused Lähis-Idas ning informatsiooni kasutamine relvana on vaid mõned tänavuse konverentsi teemadest.

Tänases avapaneelis, mis on pühendatud konverentsi seekordsele juhtmõttele, osalevad Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Poola seimi esimees Radosław Sikorski, endine Hispaania välisminister Ana de Palacio ja Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse direktor Francois Heisbourg.

Lennart Meri konverentsi esinejate hulgas on kõrgeid riigiametnikke ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid nagu OSCE peasekretär Lamberto Zannier, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Anne Brasseur, NATO asepeasekretär  Alexander Vershbow, Läti välisminister Edgars Rinkevičs, Leedu välisminister Linas Linkevičius, USA armee Euroopa ja NATO maavägede komandör Frederick Hodges.

Venemaa teemadel on oodatud kõnelejateks endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul, endine Vene presidendi nõunik Andrei Illarionov, Vene opositsiooniaktivist Maša Gessen, ajakirjanik Peter Pomerantsev, ajakirjanik ja autor Edward Lucas.

Ukraina teemal arutlevad Ukraina parlamendi väliskomisjoni esinaine, endine Maidani aktivist Hanna Hopko ning Vene riigiduuma liige Ilja Ponomarjov.

Üks konverentsi varahommikustest paneelidest käsitleb hetkel traagilise pöörde võtnud põgenikeprobleemi. Mitu arutelu on pühendatud infosõjale.

Konverentsi kahekõne peavad president Ilves ja ICANN Euroopa asepresident Jean-Jacques Sahel.

Konverentsil meenutatakse ka kaks kuud tagasi traagiliselt hukkunud Boris Nemtsovi ja austatakse tema mälestust.

Konverentsi täpsema päevakavaga saate end kursis hoida Lennart Meri konverentsi kodulehel - http://lmc.icds.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=224&Itemid=340

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Kaheksanda Lennart Meri Konverentsi programmi panid kokku Riina Kaljurand ja Tomas Jermalavicius. Lennart Meri Konverentsi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, toetavad Eesti Energia, Elering, Lennart Meri Tallinna Lennujaam, Eesti Idapartnerluse Keskus, Milrem, Jenni ja Antti Wihuri fond, meediapartner on BNS.

Elion ei suuda lahendada nähtamatuks muutunud kirjade probleemi

Kuigi Elion teatas nädala alguses, et hot.ee ja suhtlus.ee nähtamatute kirjade probleem saab kohe lahendatud, pole see siiani täielikult õnnestunud.

Täna on tarbijatoimetus saanud mitu kirja, kus hot.ee kasutajad kurdavad, et ei näe siiani oma kirju. Eesti Telekomi pressiesindaja Raigo Neudorfi sõnul ilmnesid sel nädalal  tehnilised probleemid Suhtlus.ee ja hot.ee e-posti teenuse kasutamisel, mille tõttu ei kuvatud osale klientidele nende postkastis olevaid e-kirju või kuvati kirja asemel küsimärke (?). 

«Praeguseks on suurel osal intsidendist mõjutatud postkastides probleemid lahendatud, põhifunktsionaalsus taastatud ning ka meilikeskkonnad töötavad,» ütles ta. Elioni esindaja kinnitas, et kõik tehniliste probleemide vältel sisse tulnud klientide e-kirjad on alles.

«Eesti Telekomi spetsialistid tegelevad hetkel veel selle nimel, et osas postkastides taastada intsidendieelne situatsioon. Eesti Telekom palub vabandust tekkinud ebamugavuste pärast!» sõnas ta.

 

Postimees: Madisoni süüdistavad päris inimesed

Kui parlamendi noorliikme Jaak Madisoni ahistamise loos üldse miski desinformatsioon on, siis on see EKRE väide, et tegemist on anonüümsete süüdistustega.

Vastupidi, nende väidete taga on konkreetsed inimesed, Postimees teab nende nimesid, tausta, oleme nendega rääkinud  ja kontrollinud nende töösuhet laevafirmaga Tallink. Need inimesed on meile lubanud, et kui protsess ametlikuks läheb, on nad valmis Postimehe poolt pakutud anonüümse allikakaitse varjust välja tulema. Kuid see on tõesti nii-öelda viimane variant.

EKRE ja Jaak Madison võivad ju seda lugu kommenteerides rääkida „lolluse tipust“ ja absurdist. Postimees vastutab selles loos iga viimase kui väite ja sõna osas. Selle prognoositavalt tundliku teema käsitlemisel lähtusime algusest peale seisukohast, et artikli ilmumise aluseks ei saa olla pelgalt sõna-sõna vastu olukord. Nii ka läks. Me leidsime mitu kannatanut ja ei välista, et neid on rohkemgi.

Veel. Kui keegi üritab seda ahistamise teemat naeruvääristada, küsides, miks heidetakse Madisonile ette neidudele külge löömist, siis on see trikitamine inimeste emotsioonidega. Probleem on siiski kajutikaartide kopeerimises ja inimeste privaatsesse ruumi loata sisenemises.

Taavi Aas: aktsiisitõusud toovad ühistranspordile miljoneid lisakulu

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul kulub kavandatud tempos aktsiiside tõstmisel nelja aasta pärast pealinna ühistranspordi käigushoidmiseks kütusele vähemalt 2,4 miljonit eurot praegusest enam.

«Juba järgmisel aastal tuleb linnaeelarvest ühistranspordile eraldada vähemalt 800 000 eurot enam, juhul kui arvestada kütuse maailmaturuhinna püsimisega praegusel tasemel,» ütles Aas linna pressiteenistuse vahendusel. «Nelja aastaga tõstavad riigi valitsuse plaanitud kütuse aktsiisi tõusud Tallinna Linnatranspordi AS-i kulusid kokku 2,4 miljoni euro võrra, seda juhul kui arvestada nafta hinna püsimisega praegusel madalal tasemel.»

Aas tõdes, et tempokas kütuseaktsiisi tõstmine valimislubaduste täitmiseks paneb linnaeelarvele ühistranspordi doteerimisel üksjagu suure täiendava koormuse.

«Tegelik hinnatõus saab olema kindlalt suurem, sest ilmselt naftabarreli hind praegusel madalal tasemel pikalt ei püsi,» lausus Aas.

Aas rõhutas, et kütuseaktsiiside pealt pealinn riigilt midagi tagasi ei saa, pigem vastupidi – Tallinna ühistransport aitab riiki ülal pidada. «Juba praegu maksab Tallinna Linnatranspordi AS mootorikütuse eest aktsiisi näol riigikassase 4,4 miljonit eurot, teede ja tänavate korrashoiuks saab pealinn aga riigi käest toetust vaid 2,8 miljonit eurot.»

Kaks rahvakogunemist panevad politsei kõrgendatud valmisolekusse

Pühapäeval toimub Tallinnas lühikese vahega kaks rahvakogunemist. Hommikul avaldatakse meelt kütuseaktsiisi vastu ja õhtul toimub aprillirahutuste mälestusüritus. Politsei rahutuste puhkemist ei karda, kuid on sündmuste eskaleerumiseks valmis, toonitas Põhja Prefektuuri vanemkomissar Urmas Tuisk Kuku raadio intervjuus.

Eeloleval pühapäeval toimub Tallinna kesklinnas kaks registreeritud rahvakogunemist, kus avaldatakse meelt kütuseaktsiisi vastu ja mälestatakse aprillisündmusi.

Toompeal toimuvale kütuseaktsiisi vastasele meeleavaldusele plaanitakse 3000-4000 inimest ning õhtul algavale aprillisündmuste mälestusüritusele 1-100 inimest.

«Pean tunnistama, et me mures ei ole,» ütles Põhja Prefektuuri vanemkomissar Urmas Tuisk. «Meeleavalduste aeg jääb võrdlemisi pikkade vahedega. Me ei näe mingit ohtu, ega muret, et need kaks gruppi võiksid omavahel kokku saada.»

Urmas Tuisu sõnul on politseil väga hea koostöö meeleavalduste korraldajatega, kes on neile kinnitanud rahumeelseid kavatsusi. Toompeal toimuvale meeleavaldusele on korraldaja korra tagamiseks kaasanud turvafirma.

Politsei on halvaks stsenaariumiks valmis. «Meil on valmis 20 patrulli, keda me saame vajadusel kaasata, kui asi kontrolli alt väljub. Ohu tekkimisel toome täiendavaid toimkondasid sündmuspaigale,» ütles Tuisk.

Kell 12 algava kütuseaktsiisi vastase meeleavalduse korraldaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noortekogu MTÜ Sinine Äratus liige Silver Jõgger. Õhtul kell 19 Tõnismäel toimuva mälestusküünalde asetamise koosoleku korraldaja on Öise Vahtkonna liige Sergei Tšaulin.

Suur osa omavalitsustest tahab tasuta elektriauto alles jätta

Mitmed omavalitsused on sotsiaalministeeriumile teada andnud, et tahavad jätkata riigi poolt tasuta antud elektriautode kasutamist, praeguse seisuga on teada antud vähemalt 186 sõiduki kasutamise soovist.

Sotsiaalministeerium ootas linnadelt ja valdadelt vastust, kas nad soovivad sotsiaaltöö tarvis saadud elektriautod tasuta kohaliku vara hulka arvata või riigile tagasi anda. Ministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik ütles BNS-ile, et praegusel hetkel on kinnitatud 186 autot, mida soovitakse edasi kasutada. Kohalike omavalitsusi, kes ei soovi autot enda omandisse, on kokku kolm.

«Lisaks sellele on tulnud mitmeid taotlusi, kes soovivad autosid juurde, seega üle jäänud autod saab tõenäoliselt ära jagada neile,» rääkis Lepik. «Kindlad otsused peaks olemas olema juunis, kus soovime vormistada autode üleandmise,» lisas ta.

Kuigi ministeerium ootas linnadelt ja valdadelt autode kasutamise kohta vastuseid juba 13. aprilliks, on mitmed omavalitsused taotlenud vastamiseks pikendust kuni mai alguseni.

Käesoleva aasta viimasel päeval lõpeb ministeeriumi ja omavalitsuse vahel sõlmitud riigivara ehk elektriauto tasuta kasutamise leping. Riik jagas sotsiaaltöö tegemiseks laiali 390 elektriautot Mitsubishi i-MiEV, esimesed omavalitsused said autod kätte 2011. aasta oktoobris ja viimased 2012. aasta mais.

Riik kavatseb elektriautod järgmise aasta algusest omavalitsuste omandisse anda, kuid tingimusega, et neid kasutatakse edasi sotsiaaltöö tarbeks.

IRL Noored: Ligi peaks vabandust paluma

IRL Noored on seisukohal, et haridus- ja teadusminister Jürgen Ligil oleks kohane vabandust paluda seoses eile TV3 saates «Õhtu» väljaöelduga, justkui kütuseaktsiisi vastu protestijad peaksid häbenema.

«Suurimad fossiilsete kütuste põletajad on Hiina, India ja USA. Määrida suurte tööstusriikide tasemel globaalset probleemi kaela Eesti inimestele, kelle sõidud tööle, poodi ja laste kooli viimiseks valitsuse otsuse tõttu kütuseaktsiisi tõsta hüppeliselt kallinevad on silmakirjalik ning ülbe,» ütles IRL Noorte peasekretär Ergo Hanni.

Eriti arvestades, et Jürgen Ligi on alates 1995. aastast olnud riigikogu liige või minister, kelle bensiini eest on läbi kuluhüvitise ja riigi kütusekaardi tasunud seesama Eesti maksumaksja, kellel Ligi häbeneda soovitas.

«Elan Viljandimaal ja minu kodukoha pered ning väikeettevõtjad on kütuseaktsiisitõusu ja majutusasutuste käibemaksutõusu tõttu tuleviku pärast väga mures. Räägin mitte jõukatest, nagi Ligi eile ütles, vaid tavalistest Eesti inimestest. Ligi eilne väljaütlemine on neile solvav,» sõnas Hanni.

Lauri: kütuse tarbimist peab piirama

Kui nafta hind on langenud, peaks kütuseaktsiisi tõstma, et mittetaastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste tarbimist piirata, märgib riigikogu liige ja endine rahandusminister Maris Lauri oma blogis.

Eestis maksustatakse aktsiisiga alkoholi, tubakat, pakendeid, kütuseid ja elektrit. Tähtsaim põhjus on soov nende kaupade tarbimist vähendada.

«Põhimõtteliselt võiks aktsiisiga maksustatavate kaupade ringi laiendada ja mitmes riigis on seda ka tehtud (suhkru/magusa aktsiis, energiajoogid jne),» kirjutas Maris Lauri oma blogis.

Kütuste hind on suures sõltuvuses nafta maailmaturu hinnast ja kuna seda väljendatakse dollarites, siis Eesti ja eurotsooni puhul ka dollari-euro kursist. Kõrgele tõusnud nafta hind tõstis märkimisväärselt inflatsiooni ja hakkas pärssima majanduskasvu.

Samas nafta hinna langusel samaväärset positiivset mõju ei olnud – inflatsioon on küll asendunud deflatsiooniga, kuid lõppkaupade ja teenuste hindade langus ei ole olnud proportsioonis nafta hinnalangusega.

Kõrge nafta hinna juures oli täiesti mõistetav, et kütuste aktsiise ei tõstetud – selle negatiivne mõju majandusele oleks olnud täiesti tuntav.

«Nüüd, kus hinnatase on langenud, võiks ja tegelikult ka peaks kütuse aktsiise tõstma. Peaks just seetõttu, et mittetaastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste tarbimist peab piirama ja ergutama nii inimesi kui ka ettevõtjaid kasutama alternatiivseid kütuseid ja eelkõige säästlikumat energiatarbimist,» kirjutas endine rahandusminister.

Tarbimist peab piirama nii seetõttu, et tegemist on mittetaastuvate maavaradega kui ka keskkonna saastamise vähendamiseks.

Ühelt poolt peaks aktsiisikauba hind tõusma piisavalt kiiresti, et hinnasurve oleks piisavalt tugev. Teisalt tuleb arvestada võimalike negatiivsete mõjudega, seda just selliste kaupade puhul, mis on eelkõige või olulisel määral tootmissisendid või eluoluks hädavajalikud. Kütuste puhul tuleb seega asja tõsiselt kaaluda.

Väga keeruline on pikalt ette näha, milline on tuleviku majanduskeskkond. Kütuste puhul on kindlasti üks küsimärk nafta hind. «Nafta hinna pikaajaline prognoosimine on osutunud äärmiselt kasutuks tegevuseks. Seega kui pikaajaliselt planeerida aktsiiside tõstmist, siis tuleb olla valmis selleks, et tulenevalt nafta kõrgest hinnast ei saa aktsiise tõsta, sest vastasel juhul võib aktsiiside tõus tuua kaasa tõsisemat laadi tagasilöögi majanduses,» kirjutas Lauri.

Mitme aktsiisikauba (tubakas, alkohol, kütused) puhul tuleb arvestada rohkemal või vähemal määral ka sellega, mis toimub naaberriikides. Üks asi on salaturg, millega on vähemalt mingil määral võimalik võidelda kui maksu- ja tolliameti tegevust toetada ja teha vajalikud investeeringud (nt peidikute avastamiseks osta piiripunktidesse röntgenaparaadid).

Teine asi on tarbijate ratsionaalne käitumine – kui hinnavahe muutub väga suureks, võidakse minna kaupu ostma naaberriikidesse. Lauri sõnul oleme ju küll kuulnud sellest, kuidas Soome alkoholitootjad on kurjad Eesti peale. Sama võib juhtuda Eesti-Läti suhetes.

Lauri arvates peaks kütuse aktsiise tuleval ja ka ületuleval aastal tõstma. Põhjusteks tarbimise mõjutamine ja varasemast sobivam keskkond.

«Kas hinnatõusuga peaks jätkama ka seejärel ning eelkõige millises tempos, vajab aga tõsist kaalumist ja arutelu,» kirjutas Lauri. «Aktsiisitõusu seadusega lukkulöömine kaugemas tulevikus tundub mulle praegu olevat liialt varajane, kuid selle üle võiks rahulikult ja argumenteeritult arutleda.»

PPA lennuk suundub kuuks ajaks missioonile Kreeka merealale

Politsei- ja piirivalveamet saadab järgmisel nädalal kuuks ajaks Kreekasse Euroopa Liidu piirivalve ühisoperatsioonile ühe kahest lennusalga seirelennukist L-410.

Lennuk osaleb patrull- ja seirelendudel Kreeka merealal, tuvastamaks illegaalset tegevust, ütles BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Missioonile suunduvasse meeskonda kuulub 12 piirivalvurit.  

Sama lennuk osales rahvusvahelises ühisoperatsioonis ka eelmise aasta mais. Siis patrullis lennuk kuu aja jooksul Itaalia merealal.

Pressiesindaja lisas, et amet kaalub sel suvel või sügisel kiirkaatri saatmist Vahemere piirkonda ühisoperatsioonile. Ta märkis, et piirivalve kiirkaater on samal missioonil korduvalt osalenud, viimati käesoleva aasta veebruaris.

Politsei- ja piirivalveameti lennusalgal on kaks seirelennukit L-410, üks väikelennuk Cessna, kolm helikopterit Augusta Westland AW139 ning üks kopter Enstrom 480B.

Eelmisel aastal osales Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontexi operatsioonidel kokku 85 politse- ja piirivalveameti töötajat.

Euroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval Brüsselis peetud ülemkogul kolmekordistada piirivalve ühismissioonide rahastamist, mis tegelevad otseselt üle Vahemere Euroopasse suunduvate põgenikega.

Ülemkogul osalenud peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et Eesti toetab Euroopa Liidu ühtseid samme ning saab panustada kogemusega tänu pikale rahvusvahelisele koostööle piirijulgeoleku tagamisel. Eestil on võimalus lähetada eriväljaõppega eksperte, samuti saata tehnikat nagu kaatrid ja piiriseirelennukid ning ka erivarustusega bussid.

EL kolmekordistab Vahemere otsimis- ja päästemissiooni rahastamist

Euroopa Liit kolmekordistab oma Vahemere otsimis- ja päästemissiooni rahastamist, et tulla toime Euroopasse püüdlevate migrantide voolu suurenemisega, ütles Saksa kantsler Angela Merkel.

«Me tahame tegutseda kiiresti ja see tähendab, et me kolmekordistame Tritoni rahastamist,» ütles Merkel pärast EL-i liidrite erakorralist tippkohtumist, mis kutsuti kokku seoses rohkem kui 750 inimese hukkumisega migrantide laeva uppumisel pühapäeval Vahemeres.

«Kohustume kiiresti tugevdama EL-i operatsioone Triton ja Poseidon, suurendades nendele eraldatavaid finantsressursse aastatel 2015-2016 vähemalt kolmekordseks ja lisades neis kasutatavaid tehnilisi vahendeid,» öeldakse Ülemkogu lõppdokumendis.

Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex missioonid Triton ja Poseidon tegelevad EL-i välispiiri valvamisega vastavalt Itaalia lõunarannikul ja Kreeka saarestikus Egeuse meres. Avalikkuse tähelepanu alla on neist sattunud peamiselt Triton, kuna viimased sadade ohvritega õnnetused põgenikelaevadega on juhtunud just Itaalia ja Liibüa vahel.

Ülemkogu otsustas samas mitte muuta missiooni mandaati, mis sätestab Tritoni ülesandeks eelkõige piiride valvamise, mitte aga pääste- ja otsimistegevuse. Ülemkogu presidendi Donald Tuski sõnul ei sega ka praegune mandaat Tritoni missiooni raames inimesi päästa ning mandaadi muutmine oleks tähendanud mitmeid kuid vältavat juriidilist protseduuri.

EL-i liidrid tervitasid oma avalduses ka liikmesriikide uusi lubadusi eraldada Tritoni missioonile lisaressursse.

Eile teatas Ühendkuningriik, et on valmis saatma piirkonda kuningliku mereväe lipulaeva, kolm helikopterit ja kaks piirivalvelaeva. Ainsa tingimusena nõudis peaminister David Cameron, et merelt üleskorjatavatel põgenikel poleks õigust saada asüüli mitte Briti saartel, vaid nad viidaks Itaaliasse.

Saksa kantsler Angela Merkel teatas pärast ülemkogu, et tema riik panustab EL-i ühismissiooni kahe laevaga. Prantsusmaa lubas lisaks saata kaks laeva ja kaks lennukit ning kuus eksperti. Belgia lubas saata piirkonda ühe laeva. Samuti andis Euroopa Liitu mittekuuluv Norra neljapäeval teada, et panustab operatsiooni Triton 6,25 miljonit eurot ja saadab piirkonda ühe laeva. Erinevatel andmetel esitas neljapäeval vähemalt 15 liikmesriiki oma konkreetse osalusplaani.

Samas Eesti veel neljapäeval oma võimalikust lisapanusest teada ei andnud. Peaminister Rõivas ütles, et seda tuleb arutada valitsuses ja (riigikogu) Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Missiooni Triton praegune aastaeelarve on 18,25 miljonit eurot, mis teeb igakuisteks operatsioonikuludeks 2,9 miljonit eurot. Hetkel osaleb selles 21 EL liikmesriiki 65 spetsialisti ja 12 erineva tehnikavahendiga. Tehnikast on missiooni kasutuses neli lennukit, üks helikopter, neli avamerelaeva, üks rannapatrulli laev ning kaks rannavalve kaatrit. Missiooni on varasemalt kavandatud kestma vähemalt 2015. aasta lõpuni.

Poseidoni missioon alustas tegevust tänavu veebruaris ja see oli kavandatud kestma septembrini. Poseidoni eelarveks oli plaanitud 5,26 miljonit eurot. Missioonis osaleb 19 riiki panustades 10 eksperdiga ning lisaks kuue mobiilse kontori, ühe lennuki, ühe termokaameraga varustadud sõiduki, seitsme patrullpaadi ja kolme ranniku patrull-laevaga.

EKRE keeldub Madisoni skandaali kommenteerimast

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kinnitas, et ei jaga taas skandaali keskmesse sattunud Jaak Madisoni juhtumi kohta mingeid kommentaare, kuna süüdistused on EKRE jaoks anonüümsed.

«Meie erakonna seisukoht on Facebooki üles pandud ja meie ei kommenteeri seda,» ütles EKRE aseesimees ja riigikogu liige Martin Helme.

Postimehele on kannatanute isikud teada.

EKRE teatab suhtlusportaalis, et Madison on kinnitanud, et tegu on pahatahtliku väljamõeldisega. «Seni, kuni tegemist on anonüümsete süüdistustega, ei pea erakond võimalikuks teemat kommenteerida,» kirjutab EKRE.

Ka aprilli alguses Madisoni mentoriks määratud fraktsiooni liige Arno Sild ütles Postimehele, et keeldub kommenteerimast süüdistusi, mille taga on anonüümsed allikad.

Postimees kirjutas eile, kuidas Tallinki naistöötajad süüdistavad värske riigikogu liikmena juba kahe skandaali keskmesse sattunud Jaak Madisoni järeletehtud uksekaardiga nende kajutisse tungimas. «Kui see korduma hakkas, siis sain vihaseks ja viskasin Jaagu lõpuks kajutist välja. Tema ahistava käitumise pärast ma vahepeal isegi kartsin kajutisse magama minna,» rääkis üks Madisoni toonane naiskolleeg Postimehele. Madison ise nimetab selliseid süüdistusi absurdseks.

Kodukotuse eakad matkasid soos

Eile läbisid Tartu linna pensionäride organisatsiooni Kodukotus 25 eakat liiget Alam-Pedja kaitsealal Palupõhjas neljakilomeetrise raja, vaatlesid loodust ja tundsid koosolemisest suurt rõõmu.

Sportliku sündmusega tähistati südamenädalat, ka oli see üks osa eakate ettevõtmisest «Liikumine – eakate eluviis».

Kodukotuse juhataja Malle Salk ütles, et on väga hea tunne näha seda, et eakate organisatsiooni tegemistesse võib lisanduda uusi ettevõtmisi.

«Eilne retk oli meie liikumisprogrammi teine etapp, esimene leidis aset eelmisel aastal Emajõe Suursoos,» selgitas ta. «Alam-Pedja rada ei olnud just kerge, aga kõik suutsid. Tõsi on paraku see, et alati ei jõua inimesed linnast välja ehedasse loodusesse. Need retked on näidanud suurt huvi. On vaja leida ainult jõukohased eesmärgid.»

Loodusretkel läbiti palumännik, siirdesoo ja raba. Malle Salk ütles, et nii mõnedki linnud, silkavad kitsekesed ning taasnähtud jõhvika, küüvitsa ja sammalde kasvukohad tekitasid värskendavat tunnet. Omavaheline suhtlemine tõi palju rõõmu ja sünnitas uusi mõtteid.

Väljasõit ja matk sai teoks tänu Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistusele.

Giid oli loodusentusiast Robert Oetjen. 

Fotod: Politseiaia pargi veeinstallatsiooni valgustid on puruks pekstud

Värskelt renoveeritud Politseiaia pargi kaskaadidega veeinstallatsiooni valgustid on vandaalide poolt puruks pekstud.

Möödunud aasta viimastel päevadel avati tulevase Hiltoni hotelli vastas Politseiaia pargi restaureerimistööde esimene etapp. Kuigi mõningaid töid veel teostatakse, siis vandaalid on jõudnud juba parki ühest otsast lammutama hakata.

Politseiaia restaureerimistööde käigus on valminud uus lastemänguväljak ning remonditud mõlema purskkaevu konstruktsioonid. Püramiidpurskkaevu asemele on rajatud uus kaskaadidega veeinstallatsioon, mille ümbrus on ääristatud suuremõõduliste graniitplaatidega..

Rekonstrueerimistööde lepinguline maksumus oli 630 000 eurot. Ehitaja Lemminkäinen Eesti AS.

Madruse tänava juhtum sunnib linna üle vaatama teavitamise korda

Kohaliku rahva vastuseis Madruse tänava nimele pärast selle volikogus kinnitamist ja etteheited vähese teavituse pärast panevad Tartu linnavalitsuse üle vaatama teavituse korraldust.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et menetluskord näeb ette, et asjasse puutuvaid inimesi tuleb teavitada. Elektrooniliselt ehk e-kirjadega ongi teavitatud. Ometi tuli Madruse tänava inimestele asi ootamatult.

Möldri sõnul võib küsida, kas tähitud kiri oleks taganud parema teavituse, kuid linn eelistab asjaajamise lihtsuse eesmärgil e-kirju.

«Küsimus pole hinnas, küsimus on selles, et valdava osa inimeste jaoks on e-kirja lugemine tunduvalt lihtsam protseduur kui minna postkontorisse tähitud kirja kätte saama,» ütles Mölder. «See on vastastikune mugavus.»

Paraku näitab kiire võrdlus, et suur osa neist, keda linn teavitas 20. veebruaril saadetud kirjas tänavatele Madruse ja Talmani nimede määramise kavatsusest ning et on aeg esitada ettepanekuid ja vastuväiteid 6. märtsini, kirjutasid alles pärast volikogus nimede äraotsustamist alla seisukohale, et nad ei nõustu Kvissentali tee ümber nimetamisega Madruse tänavaks. Volikogu hääletas vastava määruse üle 19. märtsil.

Kuni asi oli volikogu menetluses, ei tulnud linnale ühtki vastuväidet, on ametnikud kinnitanud.

Kas oleks andnud parema tulemuse, kui tänavaristi oleks üles pandud teavitustahvel?

«Täna võib loomulikult neid küsimusi küsida, aga see on esmakordne kogemus, et niisugune küsimus võib sedavõrd mitmekesiseid emotsioone tekitad inimestes,» ütles Mölder. «Vaieldamatult võib mõelda, et äkki tulevikus paneme tänavanurgale midagi üles. Aga kuskilt läheb mõistlikkuse piir. Küsimus taandub sellele, kas need, kes pidid teada saama, said sellest teada.»

Tartu volikogu kantselei teatel oli avalikustamise perioodil tänavanime muutmise kohta teade üleval ka Tartu linna kodulehel rubriigis «Pane tähele!». Õige ei ole varem avaldatud väide, et teade ilmus ka ajalehes. Tänavanimede panemisel ei näe kord ette ajalehes teate avaldamist ja seda linn ka ei teinud.

Politsei otsib võimalike röövide ohvreid

Politsei on kinni pidanud kaks 18-aastast noormeest, keda kahtlustatakse veebruaris toimepandud röövimises Tallinna kesklinnas.

Noormehed on Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahi alla võetud, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Politseil on alust arvata, et noormeestega võib seotud olla rohkem episoode ning ohvreid võib olla teisigi. Seetõttu palub politsei kõigil, kes tunnevad pildil olevad noormehed ära või kellel on nende suhtes pretensioone, anda sellest teada telefoninumbril 56904272.

Vitsut: uute asjaolude ilmnemisel tuleb Madisoni positsioon ELi asjade komisjonis üle vaadata

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Toomas Vitsut (KE), kes ühtlasi esitas taas skandaali keskmesse sattunud Jaak Madisoni (EKRE) hiljuti komisjoni aseesimehe kohale, ei tõtta veel järeldusi tegema ning ootab, et täpsed asjaolud enne selgemaks saaks.

«Las Jaak Madisoni koduerakond kõigepealt klaarib need asjad ära. Eks siis vaatame, mis saab edasi nendest positsioonidest, mis Jaak Madison on riigikogus võtnud,» ütles Vitsut Postimehele.

Vitsut nentis, et komisjoni aseesimees Madison on igal juhul avalikkuse ees oma usaldusväärsust kaotanud. «Sellised skandaalid kindlasti käivad usalduse pihta ja Madison kaotab oma usaldust. Aga enne, kui mingisuguseid otsuseid hakata tegema, peab asi ikka lõplikult selgeks olema tehtud,» sõnas keskerakondlane.

Samas aga ei usu ta, et järjekordne skandaal komisjoni tööd oluliselt segaks. «Komisjoni aseesimehel nii kandvat rolli komisjonis ei ole, et see kuidagi kohe hakkaks komisjoni usaldusväärsust mõjutama. Pikas perspektiivis aga tekitab see kindlasti küsimusi.»

Madisoni kandidatuuri üles seadmist Vitsut otseselt ei kahetse, sest ta lähtus sellest, et noore riigikogulase koduerakond usaldas teda. «See ettepanek tuli tema erakonnast ja see oli opositsioonierakondadega kokku lepitud. Mina olin selle otsuse n-ö tehniline teostaja, kes esitas tema kandidatuuri komisjonis. Kuna tema enda erakond teda usaldas, siis ei olnud mingit põhjust kuidagi teistmoodi otsustada,» ütles Vitsut.

«Aga loomulikult, kui ilmneb uusi asjaolusid, siis tekib ka uus olukord ehk siis tuleb uuesti selle asja juurde tagasi tulla.»

Postimees kirjutas eile, kuidas Tallinki naistöötajad süüdistavad värske riigikogu liikmena juba kahe skandaali keskmesse sattunud Jaak Madisoni järeletehtud uksekaardiga nende kajutisse tungimas. «Kui see korduma hakkas, siis sain vihaseks ja viskasin Jaagu lõpuks kajutist välja. Tema ahistava käitumise pärast ma vahepeal isegi kartsin kajutisse magama minna,» rääkis üks Madisoni toonane naiskolleeg. Madison ise nimetab selliseid süüdistusi absurdseks.

Fotod: Pärnu maanteele rajatakse katuseaedadega äri- ja eluhoone

Pärnu maanteele ehitatakse äri- ja eluhoone. Esimesele kahele korrusele tulevad äripinnad, kolmandale bürooruumid ja ülemistele korrustele kortereid. Hoonel on suured rõdud ning bürooruumide katusel aiad.

Hoone kahele esimesele korrusele plaanitakse kaubanduspindasid. Kuna Pärnu maantee on mööbli ja esindussalongide tänav, siis nähakse sealgi sobivaimana esindussalongi või salonge. Kolmandale korrusele on planeeritud bürooruumid ja üles korterid.

Bürooruumide kohal asuvale katusele on planeeritud väliaiad (3D renderdustel seda joonistatud ei ole – JK). Kuna rõdud on planeeritud jalgpallistaadioni poole, siis on sealt hea vaade all katusel olevatele väliaedadele. Rõdud on planeeritud suurusega 17-19 ruutmeetrit.

Ehitatav hoone asub Tallinna kesklinnas Kitseküla piirkonnas Pärnu maantee ja Alevi tänava nurgal.

Töid alustati aprillis ning plaanitakse lõpetada 2016. aasta suvel. Arhitektid on Indrek Erm ja Emil Urbel. Ehitustööd teostab Vilcon Ehitus OÜ ja müügiga tegeleb LVM Kinnisvara. Täpsem info hoone kohta avaldatakse järgmise nädala alguses.

Vene vagunitootja tahab ehitada Baltimaadesse hoolduskeskusi

Venemaa vagunitootja OVK (Objedinennaja Vagonnaja Kompanija) kavatseb järgmisel aastal ehitada vagunite hooldus- ja teeninduskeskused Eesti, Läti ja Leedu raudteele.

Tihvini vagunitehases vaguneid tootval OVK-l on praegu kokku 40 hooldus- ja teeninduskeskust venemaal, Kasahstanis ja Valgevenes. Tänavu kavatseb OVK arendada keskustevõrku Kaug-Idas ja Kaukaasias, selgub ettevõtte presentatsioonist investoritele.

OVK teeb 29. aprillil Moskva börsil aktsiate esmase avaliku emissiooni (IPO). IPOga tahab ettevõte finantseerida nii teeninduskeskuste võrgu laiendamist 55-ni kui ka uute vagunimudelite väljatöötamist ja nende tootmise alustamist.

Ringkonnakohus muutis Narva endiste linnajuhtide karistusi

Tartu ringkonnakohus muutis täna Viru maakohtu eelmise aasta 7. aprillis mõistetud karistusi nelja süüdistatava osas Narva endise abilinnapea Andrei Filippovi (56), Narva linnavolikogu endise liikme ja rahanduskomisjoni esimehe Fjodor Ovsjannikovi (55), Sergei Hamitski (55), Aleksandr Arsenjevi (56) ja Viktor Belsneri (62) kriminaalasjas. 

Tartu ringkonnakohtu pressiesindaja teatel jättis ringkonnakohus Filippovile, Ovsjannikovile, Hamitskile ja Arsenjevile juba maakohtus mõistetud karistuste pikkused küll muutmata, kuid määras need tingimisi kaheaastase katseajaga. Kõik neli süüdistatavat peavad katseajal alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistatavatele mõistetud reaalne vangistus ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktika ja karistuse kohaldamise alustega. Kohtu hinnangul ei ole ühegi nelja süüdistatava osas otstarbekas kohaldada reaalset vangistust, vaid neile tuleb mõista tingimisi vangistus allutamisega käitumiskontrollile. Seejuures on katseaeg kõigi puhul pikem kui mõistetud vangistus.

Ükski süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuritegude toimepanemisest on möödunud neli aastat ning kõigil neil on olemas kindel elu- ja töökoht. See annab aluse eeldada, et tingimisi karistusega on võimalik mõjutada neid seadusekuulekale teele ja saavutada karistamise eesmärk. Kohtukolleegiumil ei ole alust eeldada, et varem karistamata isikud jätkavad kindlasti kuritegude toimepanemist.

Ringkonnakohus märkis, et maakohtu mõistetud reaalsed vangistused on ka üleriigilise konkurentsisüütegude statistika kohaselt liiga ranged ja põhjendamatud.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Maakohtu otsus

Viru Maakohus tunnistas Andrei Filippovi süüdi altkäemaksu võtmises ametiisikuna ja konkurentsikuriteole kaasaitamises ning mõistis talle ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse, millest eelvangistuses on kantud juba 11 päeva.

Fjodor Ovsjannikovi tunnistas maakohus süüdi mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsikuriteo toimepanemises ning mõistis talle kaheaastase vangistuse, millest eelvangistuses on juba kantud kuus kuud. Ovsjannikov mõisteti aga õigeks pistise võtmises, kuna prokurör loobus sellest süüdistusest. 

Sergei Hamitski tunnistas maakohus süüdi altkäemaksu andmises ja konkurentsikuriteo toimepanemises ning talle mõisteti ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus, millest eelvangistuses on kantud juba 30 päeva.

Aleksandr Arsentjevi tunnistas maakohus süüdi konkurentsikuriteo toimepanemises ning teda karistati ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega, millest kohe kandmisele kuulub kaks kuud. Ülejäänud karistus mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga. 

Viktor Belsneri  tunnistas maakohus süüdi konkurentsikuriteo toimepanemises ja teda karistati 4991-eurose rahalise karistusega. Kuna karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, tuleb tal kanda 4860,80-eurone rahaline karistus. 

Süüdistus

Süüdistuse järgi lõi Fjodor Ovsjannikov aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teostada vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale Gennadile erinevatel varjatud viisidel 10 prontsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja. Seejärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit. 

Andrei Filippovile on süüdistus esitatud selles, et vastutasuks lähedase korteris teostatavate remonttööde allahindlusele lubas ta ettevõtjale, et tema nimetatud ettevõtted saavad edaspidi Narva linna hankemenetluste raames tellitavad avariitööd ilma sisulise konkursita.  Samuti lepiti kokku, et Filippov saab vajaduse korral ettevõtja vahendusel muid soodustusi. 

Süüdistatavate toimepandud konkurentsi kahjustava tegevusega tekkis olukord, kus iga kord ehitus- ja remondihangetes osalevate ettevõtete nimekirja eelneva kokkuleppimise ja seejärel Filippovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel tagati, et eelnevalt loetletud hankekonkurssidel ei saaks osaleda kolmandad ettevõtted ning kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagatakse omavahel. 

Lisaks eeltoodule süüdistati Ovsjannikovi pistise nõudmises, kui ta küsis 2010. aastal Narva linnas tegutsevalt osaühingult Euroopa sotsiaalfondi projektile linnapoolse finantseeringu eest raha. Osaühingu liikmed keeldusid sellisest pakkumisest. Kohtuvaidlustes loobus prokurör selles osas süüdistusest.

Vaarmanni süüasi võib laheneda kokkuleppemenetluses

Riigikogu endise liikme Urbo Vaarmanniga seotud süüasja arutamise algus lükkub edasi ka uuel nädalal, kuna menetluspooled peavad kõnelusi süüasja lahendamiseks kokkuleppemenetluse.

Mullu oktoobris ei saanud Tartu maakohus süüasja arutamisega algust teha, kuna kohtualune Oleg Kuzmin haigestus. Novembri alguses lükkus protsess edasi samal põhjusel.  Novembri keskel vahetus süüasjas kohtunik, keda kaitsjad detsembris taandada üritasid, kuid tulutult. Ühtlasi panid menetluspooled 10. detsembris paika, et protsess algab 20. aprillil.

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ütles 20. aprillil BNS-ile, et istung lükkus edasi 27. aprillile, kuna süüdistatava Oleg Kuzmini kaitsja vandeadvokaat Janek Väli esitas Tartu maakohtule taotluse selleks nädalaks planeeritud istungite edasilükkamiseks tema kaitsealuse haiguse tõttu.

Reedel selgus, et istungit ei toimu ka 27. aprillil. «Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marge Püss esitas kohtule taotluse 27.–29. aprillile planeeritud kohtuistungite edasilükkamiseks, kuna prokuröri ja süüdistatavate kaitsjate vahel toimuvad kokkuleppemenetluse läbirääkimised. Kohus rahuldas prokuröri taotluse asja arutamise edasilükkamiseks,» märkis Tartu kohtute pressiesindaja BNS-ile.

Urbo Vaarmanni  (37) ja OÜ Puhkepesa süüdistatakse soodustuskelmuses ja pistise andmises, Oleg Kuzmini (44) ja OÜd Avicia soodustuskelmuses ning Ülle Märssi (51) pistise võtmises.

Politsei pidas 2012. aasta mai keskel  Vaarmanni  kuriteos kahtlustatavana kaheks ööpäevaks kinni. Vaarmann  sai esialgu kahtlustuse pistisega seotud kuriteos ning soodustuskelmuses. Kohtueelse uurimise lõppedes sai   Vaarmann  süüdistuse korduvas pistise andmises ning pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises.

2012. aasta kevadel märkis prokuratuur, et uurimise andmeil olid kuriteod toime pandud ajavahemikul alates 2010. aasta teisest poolest kuni tunamullu suveni ning korruptsioon oli seotud uurimisaluse isiku tegevusega Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni töös.

Samuti kahtlustati 2012. aasta suvel Vaarmanni  selles, et ta taotles pettuse teel abikaasale kuuluva äriühingu nimel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) rahalist toetust summas ligi 300 000 eurot. Uurimise andmeil on taotletud summa välja makstud osaliselt.

Uurimise alla sattumise järel peatas   Vaarmann  oma volitused Tartu linnavolikogus, kuid taastas need peagi. Hiljem sai ta Aadu Musta asendusliikmena riigikogusse. Parlamendi uude koosseisu ta ei pääsenud.

Politsei pidas Tartus kinni arvatava seksuaalkurjategija

Lõuna prefektuuri lastekaitseteenistus pidas Tartus kinni mehe, keda kahtlustatakse lapse suhtes seksuaalsüüteo toimepanemises, mees võeti kohtu loal vahi alla.

Et tuvastada mehe teisi võimalikke süütegusid ja nende ohvreid, palub politsei avalikkuse abi, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Inimestel, kel on mehe võimalike süütegude kohta informatsiooni, palutakse politseiga ühendust võtta telefonil 530 69 479 või meiliaadressil louna.lkt@list.politsei.ee.

Jalakäija jäi Säästumarketi parklas auto alla

Tallinnas jäi Sõle tänava Säästumarketi parklas eile auto alla jalakäija, liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks palub politsei pealtnägijate abi.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 20.35 Tallinnas Sõle tänav 27 asuval Säästumarketi parkimisalal. Sõle tänava suunas jooksnud jalakäija, 37-aastane Katrin sai löögi sõiduautolt Audi A8 Quattro, mida juhtis 46-aastane Aleksander.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Politsei palub abi liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks ning palub tunnistajatel helistada politsei infotelefonil 612 3000.

Politsei otsib teadmata kadunud 28-aastast meest

19. aprillil kella 2 ajal öösel lahkus kodust 28-aastane Dmitri, kes pole tänaseni naasnud koju Maardus.

Dmitri on umbes 190 cm pikk ja saleda ning sportliku kehaehitusega, tal on lühikesed helepruunid juuksed, vahendas PPA pressiesindaja.

Lahkudes oli tal seljas musta värvi poolpikk jope kapuutsiga, musta värvi dressipluus ja musta värvi dressipüksid (külgedel valged triibud) ning jalas helesinised spordijalatsid.

Politsei palub kõigil, kes on pildil kujutatud meest näinud, temaga suhelnud või teavad tema asukohta, anda sellest teada telefoninumbritel 612 5311, 612 4810 või lühinumbril 112.

Galerii: Joobes juht rullis BMW üle katuse

Neljapäeva õhtupoolikul kella 17.24 ajal juhtus liiklusõnnetus Pärnu lähedal Sauga vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ja Nurme tee ristmikul, kus sõiduauto BMW juht kaotas oma sõiduki üle kontrolli, rullis auto üle katuse ja maandus teelt väljas kraavis.

Lääne päästekeskuse valvepressiesindaja kinnitusel oli autos neli inimest, kes said kõik ise masinast välja. 

Politsei pressiesindaja Heiko Leesment lisas, et politsei tuvastas kõigil autos olnuil joobetunnused. Kes neist roolis oli, selgitab välja menetlus.

Kinnitamata andmetel oli sõidukis olnutel mõnel autost väljudes käes õllepudel. Meedikute abi vajas vähemalt üks autos olnu.

Päästjad eemaldasid akult süttimise vältimiseks juhtmed.

Politsei palub inimestel olla tähelepanelikud ja teha kõik, et joobes inimesed ei sattuks liiklusesse.

Juhul kui näete võimalikku joobes juhti liikluses, tuleks helistada kohe hädaabinumbril 112.

Politseilt 80 000 eurot röövida üritanud mehed mõisteti vangi

Politsei lõksu langenud viis meest mõisteti täna süüdi röövimise katses ja Dmitri Rimm ka narkokuriteos.

Rimmile määras Harju maakohus liitkaristuseks seitse aastat, Aleksandr Koljaginile kuus aastat, üheksa kuud ja 29 päeva, Artur Eesikule kuus aastat, kaheksa kuud ja kuus päeva, Vadim Semjonovile kuus aastat ja Oliver Läätsele neli aastat vangistust.

Põhja ringkonnaprokurör Vahur Verte taotles süüdistatavatele ühe-kahe aasta võrra pikemaid vangistusi. Prokurör avaldas täna rahulolu, et kohus nõustus prokuratuuri esitatud süüdistusega ja mõistis kõik kohtualused süüdi röövikatses.

Politsei tekitas mullu olukorra, kus kriminaalsel ringkonnal tekkis mulje, et leidub inimene, kes soovib rahvusvahelise narkoäri jaoks hankida suures koguses uimasteid.

Esimene tehingki oli toimunud. Kümnete tuhandete eurode eest oli omanikku vahetanud 18 kilo metamfetamiini. Sündmustest ette rutates – uimasteid politseile müünud kolmik on kohtus praeguseks süüdi mõistetud. Selle peamehele määrati seitsme ja poole aastane vangistus.

Tol ajahetkel polnud kahtlusteks aga mingit alust, sest pealtnäha paistis kurjategijate jaoks kõik korras olevat. Nii sai Vadim Semjonov märtsi alguses ühendust uimastite ostmisest huvitatud politsei kaastöötajaga. Lepiti kokku, et Semjonovi kaudu saab osta 20 kilo amfetamiini hinnaga 80 000 eurot.

See ei olnud kaugeltki tavaline tehing. Semjonovi ja tema tuttavate kireva taustaga seltskonna (näiteks Oliver Lääts kuulus varem Eesti üheks vägivaldseimaks peetud Jokkeri jõuku – R. B.) pani see kukalt kratsima. Et tehingu vastaspoolel puudus nende teada kuritegelikus maailmas seljatagune ehk «katus», otsustati klient kuritegelikus slängis «üle lasta».

Tehingut pidi vaid teeseldama. Raha reaalsel nägemisel plaaniti see ohvrilt jõuga ära võtta. Kaebama minna polnuks ohvril ju kuhugi. Semjonov kohtus veel korduvalt amfetamiinist huvitunud mehega ja leppis tehingu detailid kokku.

Kaupa pidi tehtama 27. märtsil. Õhtul veidi enne kella seitset kohtusid politsei kaastöötaja ja Semjonov Tallinna linnahalli Statoilis. Kaastöötaja sõitis sinna pealtnäha ilmetu Opel Astraga, näitas pakiruumi pandud sularahapakki ja Semjonov võttis amfetamiini väidetava tarnijaga ühendust.

Väidetavalt kureeris eemalt kogu tegevust sel ajal oma Nissan Qashqais Rocca al Mare kandis tiirutanud Aleksandr Koljagin. Kuuldes raha olemasolust, andis too edasised juhtnöörid röövima pidanud triole.

Röövimispaigana lepiti kokku Paldiski maantee 108b asuv Euro Oili tankla, kuhu Opel Astra omanik koos tehingut vahendanud Semjonoviga õhtul kell 21.55 lõpuks sisse keeras ja ootama jäi.

Toimuvat eemalt, Paldiski maantee ääres asuvast Sõpruse kohviku parklast jälginud Koljagin edastas info Peugeot’s istunud kolmikule, kes kell 22.02 parklas Opeli taha sõitis. Autost väljunud kolm mustas meest üritasid Opeli uksi avada. Üks neist vehkis relvaga.

Politsei kaastöötaja jõudis vaid hirmunult küsida, kes need on. Kõrvalistmel üllatust teeselnud Semjonov vastas, et tema ei tea. Seejärel kihutas Opel minema ja röövlid asusid seda jälitama.

Asjade selline käik oli politseile muidugi üllatus, sest arvestatud oldi uimastitehinguga ja kurjategijate vahistamisega sealsamas tanklas. Nii tuli taktika käigupealt ümber mängida. Umbes kaks kilomeetrit hiljem toimusidki artikli alguses kirjeldatud sündmused. «Selleks hetkeks ma arvestasime, et uimasteid neil inimestel kaasas ei olnud ja tegemist oli labase röövimisega,» ütleb politseiüksuse juht Leho Laur.

Surmav noahoop garaažis tõi 10-aastase vangistuse

Tartu maakohus tunnistas täna Andres Kuutoki (52) süüdi tapmises ja varguses ning mõistis talle 10-aastase vangistuse. Esialgu süüdistati meest mõrvas.

Ehkki prokurör esitas Kuutokile mõrvasüüdistuse ja nõudis 14-aastast vabadusekaotust, kvalifitseeris kohus mõrvasüü tapmiseks, kuna leidis, et tapmine ei olnud toime pandud vara hõivamise eesmärgil. Ohvri taskutest 250 euro võtmise liigitas kohus varguseks.

Kohtukolleegiumi juhtinud kohtunik Ingeri Tamm lausus otsuse ettelugemise järel, et tapmise loeb kohus esitatud tõendite alusel tõendatuks, kuid mitte seda, et tapmine oleks toime pandud omakasu motiivil.

Kuutoki karistuse kandmise aega arvatakse eelmise aasta 20. juulist. Sel päeval peeti ta ka kuriteos kahtlustatavana kinni.

Ohvri lähedaste esitatud tsiviilhagi katteks peab Kuutok tasuma 112 eurot. Menetluskuludena aga koguni 15 383 eurot, millest lõviosa on  DNA-analüüside tegemise kulu.

Mullu ööl vastu 20. juulit sai politsei teate, et Tartus Kalevi tänaval asuva garaaži eest on leitud 44-aastase mehe vägivallatunnustega surnukeha. Sündmuskohal viibinud Andres Kuutok väitis küll, et ei tea tapmisest midagi, kuid ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ning vahistati prokuröri taotlusel päev hiljem.

Süüdistuse järgi tarbisid Kuutok ja 44-aastane Tõnis garaažis koos alkoholi, selle käigus tungis süüdistatav Tõnisele kallale ning lõi teda noaga kaela piirkonda. Ohver suri sündmuskohal.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid viitasid sellele, et süüdistatav tappis inimese omakasu motiivil. Esitatud süüdistuse alusel otsis süüdistatav pärast noaga löömist ohvri läbi ning võttis tema taskust viis 50-eurost rahatähte. See raha leiti süüdistatava kinnipidamisel ja võeti ära, märkis kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Toomas Liiva. Tänase kohtuotsusega määrati see summa ohvri pärijatele.

Kohtuotsusega polnud prokurör aga rahul ning avaldas arvamust, et kaebab selle edasi. Kuutok ise oli endiselt seisukohal, et kuritegu, milles teda süüdistatakse, pole ta toime pannud. Tartu Postimehe küsimusele, kas Kuutok kaebab samuti otsuse edasi, jättis kaitsja Mihkel Gaver vastamata.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Politsei otsib jalgratturi ja auto kokkupõrke pealtnägijaid

Eile kella 19.30 paiku juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Männiku tee 85 juures, kus suunaga Pärnu maantee poole liikunud sinist värvi sõiduauto Peugeot ja samas suunas liikunud jalgrattur põrkasid kokku.

Liiklusõnnetuses keegi kannatada ei saanud. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks palub politsei liiklusõnnetuse pealtnägijatel võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või kirjutada aadressil pohja.lmt@politsei.ee.

Pärnus jäi mees varguskatse ajal magama

Turvatöötajad pidasid möödunud reedel ühes Pärnu kaubanduskeskuses kinni meesterahva, kes oli oma jope põue peitnud poest võetud viinapudelid ja seejärel riiulite vahele magama jäänud.

USS Security turvatöötajateni saabus möödunud reedel ühest Pärnu kaubanduskeskuse toidukauplusest paanikahäire, mida suundusid kontrollima keskuse turvatöötajad. Poe müüjad andsid teada, et nad olid märganud kahtlase olekuga vanemat meesterahvast, kes riiulite vahele pikali vajus, edastas turvafirma pressiesindaja.

Turvatöötajad tuvastasid, et mees oli magama jäänud ning oli põhjust arvata, et ebaõnnestunud varas oli tugevas alkoholijoobes. Turvatöötajad toimetasid mehe seejärel turvaruumi, kus talle teostati ka rutiinne turvakontroll. Kontrolli käigus leiti meesterahva jope põuest kaks 0,5-liitrist viinapudelit, mille eest ta tasunud ei olnud.

Kohale kutsuti politsei, kes mehega tegelemise üle võttis.  

Joobes alaealiste kamp jooksutas politseinikke

Läinud nädalavahetusel tuli politseil kahel korral tegelda Rakveres Lennuki tänava paneelmaja kolmanda korruse korteris pidutsevate noorukitega, kellest noorim oli 13aastane.

Naaberkorteri elanik kutsus esimest korda korravalvurid välja reede õhtul kell kuus, teatades, et kõrvalkorteris noorukid lärmavad. Patrull leidis eest viis joobes alaealist, neist kolm olid tütarlapsed. Korteris oli ka täiskasvanud mees, kes naabrite sõnul oli korteri hiljuti üürinud.

Politsei alustas juhtunu suhtes väärteomenetlust ja andis lapsed vanematele üle. Kõige noorem purjutaja oli 13aastane.

Sellega lugu veel ei lõppenud. Pühapäeval, mõni minut pärast südaööd kutsuti politsei taas Lennuki tänavale. Sedapuhku oli helistaja mürgelkorteri teine naaber. Põhjus sama – kõva pidutsemine, vali muusika. Sündmuskohale kihutanud mitu patrulli leidsid korterist 13 noorukit. Nelja joobes alaealise suhtes alustati taas väärteomenetlust. Kaks neist olid korravalvuritele vahele jäänud juba esimesel korral. Üks noormees otsustas korterist põgeneda, kuid komistas pimedas ja politsei sai ta kätte.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et alkoholi pruukimisega vahele jäänud alaealised on kõik oma varasemate tegude tõttu korravalvuritele tuttavad.

Et 13aastane ei ole veel süüdiv, siis tegeleb temaga edasi noorsoopolitsei ning seejärel maakonna alaealiste asjade komisjon.

Ülejäänutele määratakse karistuseks ilmselt trahv. Selle tasuvad suure tõenäosusega vanemad. Samuti uurib politsei, kust said alaealised alkoholi.

Risti sõnul alustab politsei ka menetlust korteris elanud üürilise suhtes.

Pidu korteris oli nii lärmakas, et seda kuulis kogu maja. Naabertrepikojas elav mees ütles, et muusika ja jutt kostis temani. Mees nägi ka noori tütarlapsi majja sisenevat, kes samal ajal ropendasid. “Tüdrukud kõige suuremad lärmajad olidki.”

Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link ütles, et lapsevanemad peaksid rohkem huvi tundma oma lapse tegemiste vastu. “Neil kordadel tabati 13- ja 14aastaseid noorukeid võõrast korterist nii hilisel õhtutunnil, et nad oleksid pidanud sel ajal juba kodus olema,” sõnas Link. “Alaealise poolt alkoholi tarvitamine ja alaealisele alkoholi müümine või alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele on jätkuvalt karistatavad. Politsei pöörab nimetatud rikkumiste väljaselgitamisele tugevdatud tähelepanu,” lisas ta.

Laupäeva hommikul märkas reede õhtul politseile lärmakast naabrist teatanu, et tema sõiduauto BMW on kadunud. Teade riputati sotsiaalmeediasse ja natukese aja pärast tuligi kõne, et autot üritati 300 euro eest maha müüa.

Noormees, kellele autot müüa pakuti, rääkis telekanali TV3 saates “Seitsmesed uudised”, et sõidukil olid lõhutud tagumine klaas ja süütelukk. Müüjaks oli osutunud tema tuttav.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova vastas toimetuse järelepärimisele, et laupäeval varastati Rakveres Lennuki tänavale pargitud sõiduauto BMW. Kahju on täpsustamisel.

“Selles asjas ei ole hetkel kedagi kahtlustatavana üle kuulatud,” lisas Jelena Filippova.

Tallinna vanalinna serval põles maja

Tallinnas põles täna öösel Aia tänaval puidust hoone sein ja pööning.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Tallinnas Aia tänaval täna öösel kell 3.02. Põles mansardkorrusega puidust hoone sein ja osaliselt pööning.

Inimesi õnnetuse hetkel majas polnud. Tegemist on teenindushoonega, kus on mitmeid erinevaid ettevõtteid. Kesklinna, Lilleküla ja Kopli päästjad panid tulele piiri kella 4.11ks, tulekahju kustutati kella 5.29ks.

Esialgsetel andmetel sai põleng alguse hoone hoovipoolse välisseina juuresasuvast prügikastist. 

Fotod ja video: inimese röövinud kurjategijad lõhkusid Männikul neli autot

Täna südaöösel sai politsei info, et Tallinnas on võetud vabadus 29-aastastelt mehelt, kes sõidutati auto pakiruumis Männiku karjääride juurde, kus talle tungiti kallale. Mehel õnnestus abi kutsuda ning hiljem põgeneda.

Politsei sai teate võimalikust vabaduse võtmisest nii seda pealt näinud inimestelt kui ka kannatanult endalt. Korrakaitsjad asusid kannatanut otsima ja erinevate vihjete alusel kontrolliti Männiku ümbrust, kust kannatanu ka leiti.

«Patrull pidas sündmuskoha läheduses kahtlustatavatena kinni 36- ja 32-aastase mehe ning viis nad asjaolude väljaselgitamiseks jaoskonda. Samuti andsid nad meedikute hoole alla mehe, kelle vastu oli kasutatud vägivalda ning võetud vabadus. Hetkel on teada, et kannatanu vigastused ei ole rasked ning pärast esmaabi saamist ta haiglaravi ei vajanud,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.

Ta lisas, et esialgse info kohaselt oli sama auto vahetult enne kahtlustatavate kinnipidamist sõitnud Männiku teel otsa neljale parkinud autole, kuid et kõik juhtunuga seotud asjaolud on selgitamisel ning uurimise huvides täiendavat infot hetkel jagada ei ole.

Potentsiravimite müük tõi mehele kriminaalkaristuse

Harju maakohus mõistis kolmapäeval kriminaalkorras süüdi mehe, kes tegeles ebaseaduslikult potentsiravimite müügiga.

Kohus määras varem karistamata 31-aastasele Rainerile kokkuleppemenetluses tingimisi rahalise karistuse 265 sissetuleku päevamäära ehk 6278 euro ulatuses. Katseaja pikkuseks määras kohus kaks ja pool aastat. 

Maksu- ja tolliamet võttis Rainerilt läbiotsimise käigus ära 498 pakki geeli ja 2940 tabletti, mis konfiskeeritakse ja hävitatakse. Nende seas on näiteks Kamagra, Viagra, Suhagra, Lovegra, Cialis, Super P-Force jt tablette ja geelipakendeid. Samuti mõisteti talt riigile välja sundraha 585 eurot.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt toimetas Rainer alates 2008. aasta juulist kuni 2013. aasta juunini ebaseaduslikult Eestisse potentsiravimeid, mille seas oli ka võltsitud ehk ebaseaduslikult valmistatud ravimeid. Eestis müüs ta neid erinevate internetilehekülgede kaudu ilma ravimiameti loata edasi.

Ravimid tellis Rainer peamiselt Ungarist, need toimetati postipakkidega Eestisse ja Rainer saatis kauba kulleriga ostjateni. Uurimisel tuvastas maksu- ja tolliamet vähemalt 27 Raineri klienti, kelle seas oli 25 meest ja kaks naist.

Kanepi propageerija kannab karistust

Tartus Pirogovi platsil peetud kanepi tarvitamise lubamist nõudnud meeleavalduse üks korraldajaid, MTÜ Eesti Kanepiliit juhatuse liige Madis Masing kannab kriminaalkaristust.

Tartu maakohus tunnistas mullu 17. detsembril toona 34-aastase Madis Masingu süüdi narkootilise aine valmistamises ja hoidmises ning kanepi ebaseaduslikus kasvatamises.

Teda karistati kolme aasta ja 22 päeva pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 22 päeva. Ülejäänud kolmeaastane vangistus mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Tingimisi vangistuse saanud Masing peab katseajal alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele ega tohi tarvitada narkootikume.

Eesti kanepiliit korraldas esmaspäeval, 20. aprillil Tartus Eesti esimese meeleavalduse kanepi legaliseerimise toetuseks, kuhu kogunes ligi paarsada nooremat inimest.

«Korraldajate eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu ebaõnnestunud keelupoliitikale, mis on toonud kaasa võimudele vahele jäänud tarvitajate elude rikkumise kriminaalkaristuse ja stigmatiseerimise läbi,» teatas Eesti kanepiliit oma pressiteates. «Teiselt poolt on Eestis täiesti legaalne ravikanep jäänud abivajajatele kättesaamatuks, kuna teadaolevalt ei ole ükski arst seni nõustunud ravikanepit sisaldavaid preparaate välja kirjutama.»  

Meeleavalduse «Lõpp hävitavale kanepipoliitikale!» korraldajad viitasid vajadusele tekitada ühiskonnas laiemalt kanepit puudutav ratsionaalne ning teaduspõhistele faktidele tuginev diskussioon.

Tartumaal põles öösel puidutööstus

Minut enne südaööd saabus päästjaile väljakutse Tartu valda Tila külla, kus tuld oli võtnud saekaater. Tulekuma paistis selleks hetkeks põlengupaigalt juba kaugele.

Siseministeeriumi teatel põles puidutööstuse ladu ja saepuruhoidla. Päästjate saabudes põles saepuruhoidla mõõtmetega 20x40 meetrit lahtise leegiga. Süttinud olid ka lähedalasuvad puiduhunnikud. Kustutustööd kestsid varahommikuni.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik täpsustas hiljem, et tulekahju avastati suhteliselt hilja. Kui päästjad lõpuks kohale kutsuti, hakkas liimpuitdetailidel seisnud metallkarkasshoone juba kokku vajuma. Vähem kahjustusi sai üksnes vaheseinaga eraldatud kontorihoone.

Hoone juures süttisid ka puidujääkide hunnikud. Kohale saabunud päästjad hakkasid kaitsma tulekaitsemüüriga eraldatud hoonepoolt, kus asusid väiksemad lao- ja toomisruumid ning kontor. Tule levik sinna saadi pidama. Ühtlasi kaitsti hoone äärde ladustatud saematerjali virnasid, millest suur osa tulest säästeti.

Päästetöid raskendas kustutusvee puudumine lähikonnas. Ettevõtte territooriumil olevad tuletõrjehüdrandid ei töötanud ning kõrval asuva firma territooriumil olev tiik sai veest tühjaks. Päästjad pidid kustutusvett kohale vedama paari kilomeetri kauguselt Kõrveküla paisjärvest.

Sündmuskohal tegutsesid päästjad Annelinna, Tartu, Tabivere ja Alatskivi päästekomandost. Kutselistel päästjatel olid abiks Võnnu vabatahtlikud. Järelkustutustööd kestsid veel kella 9.50 ajal.

Tööstuses toodeti puidukraanuleid ja saematerjali. Kahjud on suured ning tulekahju tekkepõhjusi lähevad tuvastama eksperdid, täpsustas Kiik.

Eakas jalakäija kukkus vastu mööduvat veoautot

Tallinnas sai viga jalakäija, kes sõidutee ääres kõndides kaotas tasakaalu ja kukkus vastu temast mööduvat veokit.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 16.01 Tallinnas Suur-Sõjamäel Tallinn-Lagedi maantee 5. kilomeetril Sõjamäe bussipeatuse juures. Sõidutee parempoolsel teepeenral liikunud jalakäija, 85-aastane Arkadi kaotas tasakaalu ning kukkus vastu temast möödunud veoautot DAF, mida juhtis 27-aastane Marek.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Fotod: Järvamaal hävis tulekahjus kogu elumaja sisemus

Täna öösel põles Järvamaal elumaja koos kauplusega, hoone sisemus hävis põlengus täielikult, inimesed viga ei saanud. 

Täna öösel kell 1.48 sai häirekeskus teate, et Järvamaal Ambla vallas Käravetel põleb elumaja, mille esimesel korrusel asus kauplus. Tulekahju avastas teisel korrusel maganud naine, kes praksumise peale üles ärkas. Naine äratas kohe oma lapse ja mehe, kõik said leekides hoonest tervelt välja.

Peremehe kinnitusel oli neil eluruumides ka suitsuandur, aga tööle see ei rakendunud, sest põlengu avastamise hetkel teise korruse eluruumides suitsu ei olnud.

Tulekahju arenes väga kiiresti, kogu hoone sisemus hävis täielikult, maja katus kukkus sisse.

Sündmuskohale saadeti Paide, Aravete, Koeru ja Tapa päästjad, lisaks vabatahtlikud, operatiivkorrapidaja ja kiirabibrigaad.

Meedia lühiuudised

60+ on loetavaim ajakiri

Eesti lugejauuringu värsketel andmetel on ajakirja 60+ lugejate hulk kasvanud 84 400ni. See on 9600 lugejat rohkem kui pool aastat tagasi.

Peatoimetaja Eve Rohtla avaldas heameelt, et ajakiri püsib edetabeli tipus. «On tore, et ajakirja nimi pole inimesi kohutanud ja meie lugejate seas on suur hulk nooremaid inimesi. Ajakirjas käsitletavad hingeelulised ja terviseteemad pakuvad huvi ka palju noorematele, sest haigused kimbutavad neidki.»

Ajakirja 60+ lood on lühivormis loetavad veebiväravas www.60pluss.ee, lisaks on seal hulgaliselt huvitavaid videolugusid ning päevakajalisi uudiseid ajakirja sihtrühmale, elukogenud inimesele.

«Näeme, et praegu eelistavad eakamad endiselt paberväljaannet,» ütles aktsiaseltsi Ühinenud Ajalehed nõukogu liige Margus Mets. «Sellele vaatamata kasvab veebivärava loetavus pidevalt. Nii anname eakamate tiigrihüppesse oma panuse.»

Eesti kümne enim loetava ajakirja seas on esimesel kohal ajakiri 60+ (84 400 lugejat), järgnevad Kroonika+Nädal (76 100), Imeline Teadus (73 900), Imeline Ajalugu (71 000), Eesti Naine (66 000), Kodu ja Aed (64 800), TV/Teleleht (56 400), Naisteleht (54 500), Tiiu (49 300) ja Kodutohter (45 500).

Kõige rohkem on ajakirjal 60+ 50-aastaseid ja vanemaid lugejaid, neid on 63 700. Veidi üllatav, kuid nooremaid lugejaid on koguni 20 700. Mehi on 60+ lugejate hulgas 33 ja naisi 67 protsenti.

PM

 

Algab Tallinn Comedy Festival

28.–30. aprillini toimuv Tallinn Comedy Festival tutvustab Eesti publikule teiste hulgas stand-up-artiste, kes ei proovi nihutada žanri piire ega parandada maailma, vaid teevad lihtsalt head nalja. Festivalil naerutavad publikut näiteks Carey Marx, Felicity Ward ja Zoe Lyons.

Neljapäeval kell 20 astub Von Krahlis üles üks festivali peaesinejatest, Zoe Lyons (pildil). «Minu naljad ei muuda maailma,» tõdeb Lyons – klassikalises mõttes üks praegu maailma paremaid koomikuid, kes nalja tehes ometi ka (kasvõi pooljuhuslikult) maailma parandab. Tallinnas on Lyons varemgi käinud: «Siin on suurepärane publik ja väga hea õlu!»

Kolmapäeval kell 20 Sõpruses ja neljapäeval kell 18.30 Von Krahlis näeb Felicity Wardi. Ward on paljude auhindadega pärjatud Austraalia koomik, näitleja ja autor, kelle firmamärk on brutaalselt ausad naljakad lood omaenda elust.

Kolmapäeval kell 22 Sõpruses ja neljapäeval kell 22 Von Krahlis saab kaasa elada koomikule, kelle kohta ütlevad teised koomikud, et tal on eriti naljakad naljad. Carey Marxi huumor võib olla üsna tume, aga ta suudab seda serveerida kergelt. Ta on võitnud tiitleid nii kodumaal Suurbritannias kui ka rahvusvahelistel festivalidel.

Välismaiste artistide kõrval astuvad Tallinn Comedy Festivali kahel galaõhtul üles Eesti koomikud: Henrik Kalmet, Peeter Oja, Ott Sepp, Mattias Naan, Kaarel Nõmmik jt.

PM

 

ÜRO süüdistas Briti kõmulehti võõraviha õhutamises

ÜRO inimõigusjuht Zeid Ra'ad al-Hussein süüdistas reedel Briti kollaseid ajalehti immigrantide vastases vihakõnes.

Inimõigusjuhi sõnul võrdles hiljutine tabloidi The Sun artikkel immigrante prussakatega, mis on sarnane 1994. aasta Rwanda massimõrva algatajate retoorikale.

Tõsielusarja «The Apprentice» endine osaleja Katie Hopkins kirjutas 17. aprillil The Sunis, kuidas patrull-laevu peaks kasutama immigrantide aluste vastu ning kuidas põgenikud on «metsikud inimesed».

Zeidi sõnul oli Hopkinsi arvamusartikkel kõigest üks ekstreemne näide tuhandetest Briti meedias ilmunud välismaalaste vastu suunatud loost viimase kahekümne aasta jooksul.

Inimõigusjuht ärgitas ajakirjandust ja võime viha õhutamist takistama.

Meeste maailm Lasnamäe moodi

Eelmisest reedest hakkas Eesti kinodes jooksma värvikas täispikk dokumentaalfilm «Sipelgapesa». Vladimir Loginovi dokumentaalfilm piilub Lasnamäe hiiglasliku garaažikompleksi sisemusse, kus keeb vilgas, justkui paralleeluniversumi elu.

Tallinna vanim hotell pidas 165. sünnipäeva

Hotell St. Petersbourg on Tallinna vanalinna vanim ja tänini edukalt töötav hotell, mille sünnipäev tõik kokku äri- ja meelelahutusmaailma tähed, hotelli juhtfiguurid, sõbrad ja koostööpartnerid.

Diplomaat Toomas Kahur sai Hispaania kuningalt ordeni

1992. aastal pääses üks andekas noormees äsja Nõukogude Liidust vabaks saanud Eestist Hispaaniasse diplomaatide kooli õppima. «Alguses ei osanud ma hispaania keeltki,» muigab Toomas Kahur, kellel anti Hispaania suursaadiku T. E. hr Fernando Garcia Casase residentsis eelmisel nädalal üle kõrge autasu: Hispaania kuningas Felipe VI tsiviilteenete ordeni suurrist.

 

Eesti Eurovisiooni fännklubi 12. sünnipäev

Eurovisioonini Viinis on jäänud vaid mõni nädal ja nii otsustasidki Eesti eurolaulu fännid ülemöödunud laupäeval koguneda vabameelsesse ööklubisse W, et veel kord üle kuulata tänavune eurolaul «Goodbye to Yesterday» Stig Rästa ja Elina Borni esituses. Eksklusiivse kontserdiga tähistati Eesti Eurovisiooni fänniklubi 12. sünnipäeva.

Martin Algus: mehed võiks osata rohkem naisi usaldada

«Tahtsingi kirjutada loo, mis lihtsalt hakkab ennast järjest hullemaks kerima ning muudkui kerib ja kerib, kuni lõpuks laheneb kõik suure pauguga,» selgitab Eesti kõige menukamate seriaalide stsenarist Martin Algus oma uut, eelmisel laupäeval Viljandi Ugalas esilinastunud komöödiat «Kaheksajalg».

«Vahel on selline tunne, et mehed on justkui alateadlikult endale selle rolli valinud, et nemad juhivad ja veavad siin maamunal neid asju. Eks see tekitab loomulikult pingeid, kui sa oled ootused üles kerinud ja siis pead korraga kõige eest vastutama,» nendib Martin.

«Ühiskonnas valitseb ju suur sooline ebavõrdsus ja seda mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. See iseenesest ju ongi näide meeste tohutust initsiatiivist - selle medali teiseks küljeks on tohutu stress. Mehed võiks osata lõdvestuda ja lõpuks rohkem naisi usaldama õppida.»

Kristjan Jõekalda võtab USAsse kaasa vaid Crocs’id, teksad ja kaks särki

Armastatud saatejuhid Teet Margna ja Kristjan Jõekalda põrutasid Ameerikasse - maale, kus saab lõpuks ometi normaalselt süüa ja sobivas suuruses riideid osta!

«Ameerika on minu jaoks see koht, kus ma saan minna asju ostma. Euroopas näiteks ei ole minu suurusele ja kehakujule vastavat dressipluusi. Saan minna Miamis asuvasse krokodilli mall’i ja asju osta,» ootab Kristjan.

«Viimati, kümme aastata tagasi, kui me seal naisega käisime, siis me läksime hommikul kell 9 sinna, käisime päev läbi, õhtul kell seitse tulime välja ja me olime natuke üle veernadi jõudnud läbi käia. See oli tõeline ostuparadiis,» kiidab ta.

Nädal pildis: Telliskivi Loomelinnakus avati Muusa kauplus

Telliskivi Loomelinnaku mõnusate asukate sekka lisandus nüüd Muusa - kauplus, mis pakub hoole ja armastusega valitud raamatuid ning inspireerivaid kingitusi. Eelmisel kolmapäeval peetud kinnisele avamispeole kutsus kirjastaja ja ärinaine Tiina Ristimets oma parimad sõbrad ja koostööpartnerid.

 

Tiina Talumees: vastandlikkus on oma olemuselt naiselik nähtus

Moelooja Tiina Talumees esitles hiljuti kollektsiooni «Must valges», mis võlus vastuolulise elegantsiga. 

«Pean ise viimast kollektsiooni hästi vastandlikuks: ühest küljest oli see karge ja range, selline enesekindla naise riietus,» rääkis moelooja Hello!-le. «Teiselt lustakas ja lõbus mustrimäng, täpid ja lilled.»

Tiina Talumehe arvates on vastandlikkus juba oma olemuselt naiselik nähtus. «Me oleme ju ise samasugused! Tahame olla kõik kanged ja tugevad ning teisalt oleme hellad ja õrnad, vajame üle kõige tähelepanu ja armastust.»

Eda-Liis Kann: kõrge konts püüab meeste pilke

Kanal 2 ajakirjanik ja saate «Kolm naist paadis» üks saatejuhte Eda-Liis Kann on tugev ja särtsakas naine, kelle stiil on alati laitmatu pealaest jalatallani. Tuleb välja et tal on ka suur huvi kingade vastu.

«Kingad annavad mulle silueti, kõrguse, stiili ja enesetunde,» sõnab ta. «Näiteks kontsakingadega tunned vahel, et võid ka nööril kõndida. Ma ei saa öelda, et ma kingi armastaksin, kuid kingad panevad mind armastama mind ennast ja võib-olla ka kedagi teist.»

Eda sõnul meeldib ka meestele, kui naine kannab kontsakingi. «Tundub uskumatu, aga olen tähele pannud, et kui sa kannad madalat kinga, ja oled nii kaunis kui oskad, siis ikkagi kõrge konts püüab meeste pilke rohkem.»

Saara Kadak kevadväsimuse vastu: inimesed, minge loodusesse ja liigutage end!

Näitlejatar Saara Kadak ei püsi pudeliski paiga! Saara armastab ääretult looduses käimist ja matkamist. See ongi tema viis, kuidas kogunenud pinged maha laadida. 

«Kevad on käes, ilmad lähevad ilusaks, loodus ärkab ellu… Parim vahend kevadväsimusega võitlemiseks on korraks töörutiinist ja kiirest elutempost aja maha võtmine,» teab Saara. «Inimesed, minge loodusesse ja liigutage end! Nautige sõpru ja perekonda, leidke uusi ja põnevaid vaba aja veetmise võimalusi!»

Presidendipaari armuloo maagiline algus ja lõpp

Eesti Vabariigi esipaari, president Toomas Hendrik Ilvese (61) ja esileedi Evelin Ilvese  (47) ühine lugu saab peaaegu et nõiduslikul kombel avaliku lõppakordi täpselt samal päeval, kui see ka 18 aastat tagasi algas - volbrilaupäeval, 30. aprillil.

Ilvesed andsid möödunud reedel, 17. aprillil meediale teada, et nad kavatsevad oma peaaegu 11 aastat kestnud abielu lahutada. Selle sammuga saab neist esimene Eesti presidendipaar, kes ametiaja jooksul (või üldse) on lahutanud. Hello! teeb ülevaate paari ühisest kulgemisest läbi aastate.

Yellowstone´i rahvuspargis leiti suur magmareservuaar

Teadlased avastasid USA kuulsas Yellowstone´i rahvuspargi sügaval pinnases suure magmareservuaari.

Sealse supervulkaani all on ülessulanud kivimite vedelat massi on nii palju, et sellega saaks täitas Suure kanjoni mitmeid kordi, edastab Live Science.

Asjatundjate kinnitusel ei viita leid, et supervulkaan kohe purskama hakkaks ja katastroofi tekitaks.

Magmaresevuaar asub 19 – 45 kilomeetri sügavusel ning ulatub 48 kilomeetri ulatuses loodest kagusse ja 70 kilomeetri ulatuses edelast kirdesse.

Selle magamakogumi suurus on 46 700 kuupkilomeetrit.

Yellowstone´ist on ka varem leitud magmakambreid. Üks selline on nagu hiiglaslik pann, mille «käepideme» osa ulatub 30 kilomeetri pikkuselt loodest kagusse ning «pann» 90 kilomeetri ulatuses edelast kirdesse.

See magmakamber asub 5 – 14 kilomeetri sügavusel.

Teadlaste arvates leidub seal nii sulamagmat kui ka kuumi kristalle.

See magmakamber olevat aga liiga väike selleks, et supervulkaanis purset tekitada.

Lisaks on veel väiksemaid magmakambreid, mille mõõtmed on kahe nimetatud omast väiksemad.

«Nüüdseks on teada, et Yellostone´i vulkaani all on terve magamareservuaaride süsteem,» lausus Utah ülikooli teadlane Hsin-Hua Huang.

Supervulkaanide pursked võivad tekitada looduskatastroofi, mis võib hävitada ka inimkonna. Maal on tänapäeval tosin supervulkaani ning üks suuremaid asub Yellowstone´is.

Yelloswstone´i kaitseala on kaldeera ehk hiiglaslik kraater, mille suurus on 65 korda 40 kilomeetrit.

Yellowstone`i supervulkaani viimane kataklüsmiline purse leidis aset umbes 640 000 aastat tagasi, kuid laava voolas vulkaanist isegi veel 70 000 aastat tagasi.

Kui Yellowstone`i vulkaan nüüd purskama hakkaks, siis tooks see kaasa ülemaailmse kataklüsmi.  Sellise vulkaanipurske tõenäosus on  üks 700 00 vastu.

Teadlased uurisid Yellowstone´i supervulkaani ka seismilisest vaatenurgast. Teada on, et maavärinalained liiguvad jaheda kivimite aladel kiiremini kui kuuma sulakivimiga aladel.

Vulkaaniteadlased tegid Yellowstone´i supervulkaanist uue arvutimudeli uurimaks, kuidas magmasüsteem kulgeb ning milliseid potentsiaalseid ohte tekitada võib.

Video: Hubble´i 25. aastapäeva fotol on tähekogum Westerlund 2

USA kosmoseagentuur NASA avaldas kosmoseteleskoobi Hubble 25. aastapäeva auks mitmevärvilise foto, mis kosmoseuurijate arvates ilmestab Hubble´i tööd kõige paremini.

Pildil on näha meie galaktika Linnutee tähekogumit Westerlund 2, mille keskel on rohkem kui 3000 tähte, edastab foxnews.com.

Pildil vasakul asuv värviline gaasipilv kannab nimetust Gum29 ning see on tähtede sünnikoht.

Westerlund 2 asub Maast 20 000 valgusaasta kaugusel Carina (Kiilu) tähtkujus.

«Hubble on meie arusaama universumist mitu korda muutnud, avaldades selle ilu ja mitmepalgelisuse. See pilt, millel on näha erinevaid kosmose komponente, näitab Hubble´i tööd ta parimast küljest, olles samas kosmoseteleskoobi 25. aastapäeva ametlikuks fotoks,» seisab NASA teadusmissioonide keskuse avalduses.

Hubble´i aastapäevafotot tutvustati eile, 23. aprillil Washingtonis Newseumis toimunud avaüritusel, kus astusid üles mitmed NASA ja Hubble´i projektiga seotud isikud.

Hubble jäädvustas Westerlund 2 oma infrapuna laikaamera abil. Kosmoseteleskoop sai laikaamera 2009. aastal kui astronaudid käisid viiendal missioonil Hubble´i juures seda paigaldamas.

«Westerlund 2 läbimõõt on 6 – 13 valgusaastat. Hiiglaslik tähekogum on umbes kahe miljoni aasta vanune ning selles on ka meie galaktika kõige kuumemad, eredamad ja massiivsemad tähed» teatas NASA.

Hubble´i tehtud fotode analüüsimine näitas, et punasega aladel on vesinikku ning sinakasrohelistel aladel hapnikku.

Alal, kus on näha nagu mägesid, toimuvad kosmiliste tuulte tõttu tähtede ja gaasi kokkupõrked.

«Punased täpid on algusjärgus olevad tähed, mis on veel gaasikookonis. Need on 1 -2 miljonit aastat vanad ehk tegelikult üsna noored. Selged sinised tähed on aga kõige kaugemal asuvad tähed,» jätkus NASA teade.

Westerlund 2 on astronoomidele pikka aega huvi pakkunud, kuna see on tähtede sünnipaik ja inkubaator.

Hubble`i kosmoseteleskoop saadeti kosmost uurima 24. aprillil 1990 ning teda tahetakse kasutada kuni 2020. aastani ja kauemgi.

 

Lapseooteaja märgid teavad tulevikku

Inimesegeneetika professori Maris Laane sõnul on Eestis käsil erakordne uuring, kus ühe mütsi all tegutsevad meeste ja naiste viljakuse uurijad, nii teadlased, geneetikud kui arstid, ning kaasatud on meditsiinidiagnostika ettevõte.

 

Jutt on kolmeaastasest reproduktiivtervise uuringust «Õnnelik rasedus», ingliskeelse nimega «Happy Pregnancy».

«Tavaliselt on nii, et günekoloogid ajavad oma asja ja androloogid oma asja. Ning kuskil laborites uurivad teadlased mingit kolmandat teemat ja keegi ei murra pead selle üle, kas see patsienti ja arsti igapäevaselt ka kuidagi aitab,» kirjeldas tavapärast olukorda Tartu ülikooli inimesegeneetika professor Maris Laan. «Rasedusest rääkides ei peaks me keskenduma ainult lapsele. Pigem mõtlema nii, nagu inglise keeles on tavaks öelda: «We are pregnant.» Et kui perre hakkab ilmuma laps, siis ütlevad mees ja naine, et nemad on rasedad, nemad ootavad last.»

Laane sõnul on nii Eestis kui terves maailmas saavutatud uskumatult häid tulemusi lapse sünnieelses diagnostikas, ema ja isa tervis on selle kõrval jäänud tagaplaanile.

 

4500 uuritavat

Palju räägitakse üldlevinud haigustest, nagu südame- ja veresoonkonna haigused või vähk või siis Alzheimeri tõbi. «Aga ka rasedusega seotud haigused võivad olla need, mis mõjutavad ühiskonda laiemalt,» ütles Laan.

«Õnneliku raseduse» uuringusse on kaasatud 4500 Eesti inimest, nende seas üle 2100 raseda. Maris Laan kirjeldas, et see ei ole olnud mingi lihtne andmekogumine, vaid see koosneb kolmest raseduse jooksul vastatud küsimustikust ning muudest andmetest raseduse kulu ning raseda elu- ja töötingimuste kohta. Talletatud on ka DNA-, vereseerumi-, plasma- ja platsentaproovid.

Lisaks rasedaile on uuringus 160 viljatut naist, samuti 200 tervet naist, kes ei ole rasedad ning kes ei kasuta beebipille – selleks, et oleks olemas kontrollrühm.

Ka on uuringusse haaratud 2000 meest, et avastada viise, kuidas neid rühmitada ja leida nendegi viljakusprobleemidele personaalseid lahendusi. Et mitte alati ega iseenesest mõistetavalt suunataks paari, kes ei ole aasta jooksul igatsetud last saanud, kohe kunstliku viljastamise protseduuridele, mis on naisele psüühiliselt rasked ning tema ja ta tulevase lapse tervist silmas pidades murederohked.

Maris Laan rõhutas, et nende pikaajaliseks meeskonnaks on suurepärane trio. «Siin soleerijat ei ole. Mina olen inimesegeneetik ja seda uuringut ei oleks kindlasti ilma Tartu ülikooli kliinikumi naistearsti Kristiina Rulli ega meestearsti Margus Punabita,» sõnas ta.

«Õnneliku raseduse» eesmärk on leida uusi tunnusmärke, mis aitaksid ennustada rasedusega seotud tüsistusi. Aga mitte ainult.

«Selle peale, kuidas üsasisene periood mõjutab lapse ja raseda edasist tervist ja tervet elu, ei ole maailmas kuigi palju tähelepanu pööratud,» rääkis Laan.

Ta tõi näite unikaalsest organist, platsentast, mis peab ema organismi tekkima vaid mõne kuuga. On teooria, et molekulid, mis raseduse ajal platsentast ema vereringesse lähevad, ei modelleeri mitte ainult platsenta enda veresoonte sisepindu, vaid võivad mõjutada hiljem ema haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

Maailmas on koguni platsentaühing ning selle Euroopa alagrupi juht professor Anne Cathrine Staff Oslo ülikoolist on seekord Tartus ettekannet pidamas.

 

Vererõhk ja diabeet

Oxfordi ülikooli professori Christopher Redmani uurimistöö fookuses on rasedusaegne kõrge vererõhk ning selle mõju naise edasisele tervisele.

Kopenhaageni ülikoolihaigla professor Peter Damm on uurinud teist suurt komplikatsioonide teemat – rasedusaegset diabeeti. Miks tekib naisel, kes enne rasedust on täiesti terve, just raseduse ajal glükoosi ainevahetuse häire ning kui suur on risk, et see naine oma hilisemas elus haigestubki teise tüübi diabeeti.

Küsimuste küsimuseks jääb, kuidas kõikide nende tüsistuste märke juba raseduse varases faasis ette näha.

«Kaks asja on puudu – ennustusmarkerid ja ravimid,» ütles Maris Laan. «Ravimite osas valitseb totaalne lünk, sest raseda peal ei saa katsetada. Pealegi ei räägi me siin ühest organismist, vaid kolmest – isast, emast ja lapsest.»

Ka ei saa ühte rasedust vaadata omaette.

Maris Laan tõi näite oma Taani kolleegide uuringust. Sealt võib välja lugeda: risk, et emal võib tekkida korduv raseduse katkemine, on suurem, kui esiklaps on poiss, mitte tüdruk. Poissloode tekitab ema vereringesse ühtmoodi antikehasid, tüdrukloode aga teistsuguseid.

Kuid ei ole uuringuid selle kohta, kas sama risk kehtib naise järgmisi rasedusi silmas pidades ka siis, kui peres on kõigepealt tüdruk ja alles siis sünnib poiss.

«Selleks on vaja pikaajalist kliinilist materjali,» sõnas Maris Laan. Ta selgitas murekohta, mis puudutab ka sel aastal lõppevat «Happy Pregnancy» uuringuprojekti.

«Eestis on väga keeruline teadust teha, kuna pikaajaliste uuringute rahastust pole,» rääkis ta.

 

Potentsiaal tulevikuks

Laane sõnul ei jõua tema rahvusvahelised kolleegid ära imestada, et nii lühikese ajaga on Eestis kogutud ülimalt kvaliteetne uuringuvalim, milles on tohutu potentsiaal suurepärasteks tuleviku-uuringuteks.

«Pikaajaliste uuringute rahastusmure ei puuduta ainult meie tööd,» selgitas Laan. «Ka näiteks vähkkasvajate uuringutes on väga olulisi kliinilise kvaliteediga valimeid, mis vajavad pikaajalisi riiklikke meetmeid nende andmete säilitamiseks ja analüüsimiseks ning patsientide edasiseks jälgimiseks. Praegu on Eestis aktiivselt toetatud vaid geenivaramut, mis on populatsioonipõhine valim. Aga sellest üksi ei piisa.»

Täna alanud foorumi avas Soome professor Johan Gunnar Eriksson, kes tutvustas Helsingi sünnikohordi uurimist, mis tehti aastail 1924–1944 sündinud 20 000 lapse terviseandmete põhjal. Tänu põhjanaabrite võimalustele on analüüsitud nende inimeste haigestumist vähki, südame- ja veresoonkonna-, aju- ja vereringe- ning ainevahetushaigustesse.

 

Viljakusteemaline foorum

  • 23. ja 24. aprillil leiab Omicumis aset uuringu «Õnnelik rasedus» tegijate, kliinilise meditsiini doktorikooli ning biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ühine rahvusvaheline kursus «Looteperioodi ja esimeste sünnijärgsete päevade mõju tervisele lapse- ja täiskasvanueas».
  • Kümme tippspetsialisti räägivad rasedusaegsete probleemide mõjust ema tervisele tulevikus ning lapse üsasisese perioodi mõjust tema hilisemale elule.
  • Doktorikoole rahastab Euroopa sotsiaalfond ja projekti «Õnnelik rasedus» Euroopa regionaalarengu fond.

 

 

 

Video: Hiinast leiti hiidsisaliku 43 fossiliseerunud muna

Hiinas Guangdongi provintsis avastasid  tee-ehituse töölised selle kuu alguses hiidsisaliku 43 fossiliseerunud muna, mis pärinevad kriidiasjastust.

Heyuanist leitud munadest olid 19 terved ja puutumata ning suurima muna diameeter oli üle 17 sentimeetri, edastab Huffington Post.

Alates 1990. aastatest on Heyuani piirkonnast leitud tuhandeid hiidsisalike mune ja munafragmente.

Nii paleontoloogid kui hiinlased ise kaustavad ala kohta naljatlevalt «hiidsisalike kodulinn».

Heyuani muuseum jõudis oma 10 008 hiidsisalikumunast koosneva kollektsiooniga  2004. aastal Guinnessi rekordite raamatusse.

Muuseumi kuraator Du Yanli sõnul leitakse Heyuanis hiidsisalike mune tavaliselt  liivakivialadelt.

Selle kuu alguses tehtud leid on aga esimene, kus eelajalooliste loomade mune leiti Heyuani kesklinnast.

Teadlased uurivad leidu, tegemaks kindlaks, mis liiki hiidsisaliku munad need on.

Kuidas 1900 aastat tagasi pohmelli raviti?

Iidses Egiptuses ei olnud ibuprofeeni saadaval ja selle tõttu kanti seal alkoholist tingitud halva enesetunde raviks teatud taime.

Vanakreeka keeles kirjutatud tekst kannab pealkirja «Joobnud pea ravi» ning selles soovitatakse  kanda kaela ümber taimest «kaelakeed», edastab Live Science.

Tegemist on taimega, mis tänapäeval kannab teaduslikku nime Ruscus racemosus ( Aleksandria loorber).

Ei ole teada, kas see taim aitas pohmelli korral või mitte, kuid teada on, et selle taime «keesid» kanti.

1900 aasta vanune papüürus on üks 500 000 iidsest dokumendist, mis leiti 100 aastat tagasi arheoloogide Bernard Grenfelli ja Arthur Hunti poolt iidsest Egiptuse linnast Oxyrhynchusest.

Siiani on neid dokumente dešifreeritud ja tõlgitud. Hiljuti anti inglise keeles välja 80 dokumenti, mille seas oli ka 30 meditsiiniteemalist papüürust, kaasa arvatud pohmelliravi oma.

Briti University College London teadlase Vivian Nuttoni sõnul on iidsetes tekstides lisaks pohmelli ravimisele näpunäiteid ka hemorroidide, haavandite, silmade, hammaste ja veel mitme teise haiguse ja kehaosa raviks.

Nende papüürusdokumentide koostajad on võtnud aluseks Vana-Kreeka meditsiinilised teadmised.

Oxyrhynchust tuntakse kui hellenistlikku linna ning see kultuur jõudis Egiptusse ja Lähis-Idasse koos Aleksander Suure vallutustega.

Meditsiinitekstide seas oli ka palju neid, milles antakse silmade ravimise näpunäiteid. Tosinas tekstis oli viiteid silmaloputusvee collyrium`i kohta. Ühe silmaravimi retsepti koostisained olid vasetükid, valge plii, antimonoksiid, tärklis, kuivatatud roosid, vihmavesi, moonimahl, kummiaraabik ning veel üks tänapäeval tundmatu taim.

Ravimite abil silmade ravimine oli võrreldes tollaste silmaoperatsioonidega üsna ohutu. Teada on, et siis ei pruugitud kasutada uimastavaid aineid ning opereeritav võis lihtsalt valu tõttu teadvuse kaotada.

 

Hundid on sõbralikumad ja tolerantsemad kui koerad

Austria Viini ülikooli teadlaste uuring näitas, et hundid on sõbralikumad ja tolerantsemad kui koerad ning see selgitas, miks hundid abivalmid ja teevad koostööd.

Varem arvati, et huntide kodustamise abil saadud koerad on pehmemaloomulisemad ja kergelt treenitavad ning neil puudub inimesekartlikkus, edastab Discovery News.

«Hundid on koostööaltimad kui koerad, mis puudutab järglaste saamist, territooriumi kaitsmist ja jahipidamist. Koerad seevastu on isepäised,» selgitas uuringu autor Friederike Range.

Koeraomanikele meeldib oma lemmikute kohta kasutada väljendit, et koerad on neljajalgsed karvased «inimesed».

Range koos oma kahe kolleegi Caroline Ritteri ja Zsófia Virányiga kasvatasid teaduskeskuses grupi koeri ja grupi hunte, kes olid täpselt identses keskkonnas.

Hundid pärinesid Põhja-Ameerikast, kuid olid üles kasvanud vangistuses. Koerad olid sündinud ja pärit Ungari loomakaitsekeskustest.

Teadlased uurisid ja dokumenteerisid, kuidas karjas elavad hundid ja koerad teineteisega läbi saavad.

Eriti huvitav oli nende kahe liigi käitumine söögiaegadel. Hundid näitasid koertest enam üles demokraatiat, sest söögi kallale pääsesid korraga nii hierarhia tipus kui ka madalama asuvad hundid.

Koerte puhul said esmalt toidu kallale karja juhid, kes karjas alamal astmel olevatele liikmetele tähelepanu ei pööranud. Alamad liikmed hoidsid end toidust esmalt kaugemale.

«Huntide puhul näitavad karja juhid üles tolerantsust nende liikmete suhtes, kes on neist madalamal. Koerte puhul aga ei julge karjas staatuselt allpool olevad karja juhtidele väljakutset esitada ning selle tõttu on koerte seas staatuslõhe,» selgitasid uurijad.

Teadlaste sõnul on koerte ja huntide puhul selgelt märgatav karjastruktuuri erinevus.

Range selgitas, et metsikud koertekarjad koosnevad tavaliselt mitmest isasest ja emasest, kes ei ole suguluses. Hundikari seevastu koosneb domineerivast paarist, isasest ja emasest ning nende 2- 3-aastastest järglastest ning paarist «õest-vennast». Tegemist on seega rohkem «perekondliku» grupiga.

Teadlased rõhutasid, et hundid olid karja teiste liikmete vastu agressiivsed vaid erandjuhtudel ning väga tolerantsed, koostööaltid ja sõbralikud. See aga kehtib vaid oma karja liikmete, mitte aga teiste hundikarjade liikmete suhtes.

Täheldati, et ühe karja hundid võivad teise karja huntide suhtes näidata üles halastust. Kui kahe hundi kokkupõrkes end nõrgemaks pidav hunt võtab allaandmise asendi, milleks on selili viskumine ning kõhu näitamine,  siis vastane ei ründa teda.

Kuigi levinud arvamuse kohaselt on hundid verejanulised kiskjad, ilmnes teises uuringus, et tegelikult meeldib huntidele hoopis rohkem rahulik kalapüük kui hoogne jaht.

Kanada Briti Columbia teadlane Chris Darimont tegi huntide väljaheidetel põhineva nelja aasta pikkuse uuringu, mis näitas, et hundid eelistasid kalu, eriti lõhet metsloomade lihale.

«Hundid saavad lõhest mitmeid kasulikke aineid, kaasa arvatud kalarasva,» selgitas Darimont.

See, et hundid suudavad karjas olla sõbralikud ning rahumeelselt kala püüda, ei tee neist veel koerte sarnaseid.

«Inimesed võtsid koera oma kaaslaseks ja aretasid mitmed tõud, sest koos elamine on kergem kui üksinda. Samas aga muutusid koerad nendega suguluse olevatest huntidest erinevaks, võiks öelda isepäisemaks,» nentisid uuringu teinud Austria teadlased.  

Maailma üht mõjukaimat raamatut saab lugeda eesti keeles

143 aastat pärast esmailmumist on paljude eri teadusharude autoriteetide hinnangul maailma üheks mõjukaimaks raamatuks peetav Darwini «Inimese põlvnemine» nüüd saadaval ka eesti keeles. Raamatu esitlus on reedel, 24. aprillil kell 14 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis.

«Inimese põlvnemine» on üks maailma teaduse ajaloo tüviteostest, milles Darwin tõestas, et inimene ei ole jumalikku päritolu, vaid sarnaneb nii kehaehituse kui käitumise poolest paljude loomadega, eelkõige primaatidega, ning on samasuguste evolutsiooniprotsesside tulemus, mis kujundasid ülejäänud eluslooduse, rääkis raamatu tõlkija Mart Niklus Tartu ülikooli pressiesindaja vahendusel.

Inimkonna maailmapilti muutva mõjukuse poolest on Darwini seisukohtadega võrreldavad üksnes Koperniku ja Galilei avastused, et me ei asu Universumi keskpunktis ning et Päike ei tiirle ümber Maa.

Raamatu üks toimetajatest, Tartu ülikooli geoloogia vanemteaduri Oive Tinni sõnul võib teost vaadelda bioloogilise, semiootilise, ajaloolise, kultuurilise või kirjandusliku nurga alt, hinnata maailmakirjanduse seisukohalt või lugeda kui käitumisbioloogia õpikut – kõiki üksteise sees, peal või ümber peituvaid kihte on keeruline kokku lugeda.

Raamat ilmub Eesti looduseuurijate seltsi sarjas «Loodusteaduste klassikuid». Varem on samas sarjas ilmunud Darwini «Autobiograafia» (2006) ja «Liikide tekkimine» (2012).

Teose tõlkis Mart Niklus, toimetasid Oive Tinn, Lauri Laanisto ja Mart Viikmaa.

Galerii: HÕFFi esimesel päeval nägi KITTi, zombisid ja «Turbo Kidi»

Neljapäeval õhtul algas 10. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival avaparaadiga, mis oli inspireeritud 1980ndate filmidest, Haapsalu peatänav keskusest kuni kultuurikeskuseni oli täis kirevat seltskonda, teiste seas ilutses paraadil ka KITT, kes pärineb kuulsast sarjast «Knight Rider».

KITTi saatsid hordid aeroobikafutusid ja muidugi zombid, ilma kelleta ei möödu ükski HÕFFi avaparaad.

Festivali juht Maria Reinup pidas kinosaalis avakõne ning esimese filmina linastus hoogne ulmeseiklusfilm «Turbo Kid».

Galerii: 10. HÕFF avati 1980ndate superkangelaste paraadiga

Täna Haapsalus alanud juubelihõnguline 10. õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) avati uhke paraadiga, mille teemaks olid 1980ndate filmide superkangelased.
 

Rongkäigul astusid vaatajate ette mitu toonast superkangelast filmidest «Mad Max», «Tagasi tulevikku», «Elm Streeti luupainaja».

Katse: robotiga aknaid puhastamas

Kõik sai alguse sellest, et tarbijatoimetus sokutas mulle nädalavahetuseks koju kaasa aknapesuroboti Winbot 9. Ega mul ei olnud plaanis veel aknaid pesta ning ausalt öeldes ei meeldi mulle igasugu n-ö robotitega jännata. Lihtsam on võtta asi käsile ja aknad järjest puhtaks pesta.

Kuna ma ei osanud ära öelda, olingi laupäeval sunnitud suhteliselt väiksest karbist roboti välja võtma. Kasutusjuhend oli üsna lakooniline, mis oli tunnistuseks masina lihtsast tööprotsessist. Robotile tuli kinnitada nelinurkne riie ja sellele pisikesest pudelist veidi klaasipesuvedelikku peale lasta ning aknapesu võiski alata.

Ei mingit suurt veega möllamist ning mööbli liigutamist – lihtsalt tuli robot akna vastu suruda ning nupust tööle panna ning siis voodis lesides selle süsteemset liikumist vaadata.

Puhtamad aknad said lihtsalt puhtaks – robot imes end vaakumiga akna külge ja hakkas siis süsteemselt mööda akent liikuma. Mõnedel akendel, millel mändide õietolmu või muud mustust rohkem peal, sai lastud robotil mitu tiiru teha.

Kui oli näha, et robot jätab enda järele musta jälje, oli õige aeg pesuvedelikku juurde pihustada või puhastuslappi vahetada ning must lapp puhtaks pesta. Üllatuslikult kulus puhastusvahendit terve maja peale väga vähe.

Teatud mustust robot eemaldada ei suutnud ning hoolikalt vaadates kõik aknad ideaalselt puhtaks ei saanud. Võimalik, et kui oleks kauem sellega mängida viitsinud, oleks tulemus parem olnud. Teisalt avastad ka käsitsi pestes teinekord päikese käes, et mõni koht tahab uuesti pesemist.

Kartus, et äkki kukub robot teisel korrusel aknaid väljastpoolt pestes alla ning kallis seade võib katki minna, osutus asjatuks. Selleks tarbeks on ettenähtud turvakinniti, mis elektrikatkestuse ajal kaduva vaakumi korral hoiab ära roboti allakukkumise ja purunemise. Endal õnneks sellist probleemi ei tekkinud.

Kuna pesemine läks robotiga lihtsalt, sai seda proovitud ka peeglite ja klaasuste pesemisel ning ka sellega sai robot hästi hakkama.

Kokkuvõttes olin igati rahul, et roboti endale koju võtsin – paari tunniga said maja kõik aknad ja klaaspinnad seest ja väljast puhtaks ning erilist vaeva ja väsimust pesemistööga ei kaasnenud.

Eks neil, kellel majas kõrged, läbi mitme korruse ulatuvad klaasseinad, võib robotist oluliselt suurem kasu olla. Laseks aga mõne aja tagant seadeldise mööda klaase rändama ja klaasid on pidevalt suurema vaevata puhtad. Väiksemate akende korral pole roboti kasulik efekt ehk nii suur.

Küsimusele, kas ostaksin ka endale niisuguse kalli abimehe, vastan siiski eitavalt. Mitu korda ma ikka aastas aknaid pesen, et see robot end ära tasuks? Lisaks tahab iga asi oma ruumi ja ka vananeb aja jooksul ehk uued ja paremad mudelid tulevad peale.

Pigem oleksin hea meelega valmis seda laenutama tööriistalaenutusest või siis tasuks see osta n-ö tervele külale kamba peale. Teisalt, kui see oleks mul kodus olemas ja aknapesu sellega nii lihtne on, muutuks ehk aknapesu igakuiseks tegevuseks.