28-aastane debütant päästis Itaaliale viigipunkti

Jalgpalli EM-valiksarjas pidasid põneva mängu Bulgaaria ja Itaalia, kes tegid lõpuks 2:2 viigi. Itaaliale päästis viigipunkti 28-aastane Brasiilias sündinud Eder, kes tegi täna uue kodumaa eest debüüdi.

Bulgaaria jaoks algas mäng üsna õnnetult, kui Yordan Minev kolmandal minutil palli oma võrku lõi. Ometi suutis kodumeeskond mängu juba 17. minutiks juhtima minna, kui jala said valgeks Ivelin Popov ja Ilian Micanski. Teisel poolajal sekkus Itaalia poolel vahetusest 28-aastane koondise debütant Eder, kes 84. minutil viigivärava lõi.

EM-valikturniir kulgeb ootamatult kehvalt aga Hollandi koondise jaoks, kes on A-alagrupis kahe võidu kõrvale kogunud ühe viigi ja kaks kaotust. Täna tehti kodus 1:1 viik Türgiga. Burak Ylimaz viis külalised juhtima, kuid Hollandi suutis läbi Wesley Sneijderi viimasel minutil viigistada.

Kõik tänased tulemused:

A-alagrupp:

Holland – Türgi 1:1

Kasahstan – Island 0:3

Tšehhi – Läti 1:1

  1. Tšehhi 13
  2. Island 12
  3. Holland 7
  4. Türgi 5
  5. Läti 3
  6. Kasahstan 1

B-alagrupp:

Iisrael – Wales 0:3

Andorra – Bosnia 0:3

Belgia – Küpros 5:0

  1. Wales 11
  2. Iisrael 9*
  3. Belgia 8*
  4. Küpros 6
  5. Bosnia 5
  6. Andorra 0

*mäng vähem peetud

H-alagrupp:

Aserbaidžaan – Malta 2:0

Horvaatia – Norra 5:1

Bulgaaria – Itaalia 2:2

  1. Horvaatia 13
  2. Itaalia 11
  3. Norra 9
  4. Bulgaaria 5
  5. Aserbaidžaan 3
  6. Malta 1

Kerde võiduka poolfinaali järel: nägin, et mehed on nõus võitlema viimse veretilgani

Üllar Kerde juhendatav Moskva Dinamo alistas Venemaa korvpalli karikavõistluste poolfinaalis kahe lisaaja järel Samara Krasnõje Krõlja meeskonna 86:82 (normaalaeg 65:65) ning kohtub finaalis Novosibirskiga.

Karikasarjas saavad osaleda vaid venelased, seetõttu Dinamo mängujuht Sten-Timmu Sokk täna kaasa ei teinud. Dinamo parimana viskas Denis Saharov 21 punkti, Jevgeni Karpenko lisas 15 silma.

Kerde tõstis mängu analüüsis esile meeskonna iseloomu. «Oli väga keeruline mäng, kuid meie meeskond sai raskustega hakkama, ei lasknud käsi rüppe ning võitles lõpuni. Tõsi, meil oli kohtumise algul probleeme, kuid see tulenes mõningasest närvitsemisest,» vahendab basket.ee Kerde sõnu.

Ta lisas: «Olin meestes kindel, selles, et neis jätkub tahet ja iseloomu, meeskond lihtsalt ei saanud kaotada seda mängu. Kui poisid läksid teisele lisaajale, nägin, et nad on nõus võitlema viimse veretilgani.»

Finaalist ootab Kerde vähemalt sama rasket mängu: «Tuleb hoopis teine mäng, mitte vähem raske. Seepärast on vaja piisavalt puhata ja valmistuda homseks kompromissituks võitluseks.»

Pareiko lõi üle Reimile kuulunud rekordi

Eesti jalgpallikoondise väravavahi Sergei Pareiko nimele läks reedeses EM-valikmängus Šveitsi vastu kirja uhke rekord, kui temast läbi aegade kõige vanem Eesti A-koondist esindanud pallur sai.

Statistik Mati Kesaväli andmetel sai Pareiko rekordi omale 38 aasta, 1 kuu ja 24 päeva vanusena, vahendab Soccernet.ee.

Eelmine rekord kuulus kunagisele poolkaitsjale ja praegusele Eesti U-21 koondise treenerile Martin Reimile, kes oma viimase matši sinises särgis pidas 38 aasta ja 23 päeva vanusena.

Pareikol on võimalus rekordit uuendada juba teisipäeval Islandi vastu, mil ta on võrreldes reedega neli päeva vanem. Oma koondisekarjääri lõpetav Raio Piiroja on hetkel «vaid» 35-aastane.

Dopinguproovis kokaiiniga põrunud endine vormel-1 piloot sai pika võistluskeelu

2006. aastal vormel-1 sarjas sõitnud prantslane Franck Montagny, kes viimati sõitis vormel-E ehk elektrivormelite sarjas, andis pärast novembris peetud Malaisia etappi dopinguproovi, millest leiti kokaiini tarvitamise jälgi. Täna määrati mehele kahe aasta pikkune võistluskeeld.

36-aastane Montagny tunnistas pärast vahelejäämist mõnuainete tarbimise üles ega vaidlustanud proovi. «Autospordiga on minu jaoks ilmselt kõik. Pärast võistlust nägin, kuidas proove võttev tüüp mulle viipas. Peast käis kohe läbi mõte, et nüüd on kõik. Tegin vea, olen süüdi,» ütles Montagny.

2006. aastal tegi ta vormel-1 sarjas Super Aguri tiimis kaasa seitsmel etapil, kuid punktikohale ei jõudnud. Montagny on töötanud ka Toyota ja Renault vormel-1 tiimide testisõitjana.

Postimehe otsepilt: iluuisutamise MMi suurejooneline lõpugala

Kuigi iluuisutamise MMil on kõik medalikomplektid juba jagatud, siis programm veel päris läbi ei ole. Pühapäeval Eesti aja järgi kell 9 algab Shanghais suurejooneline lõpugala, mille Postimees otseülekande vahendusel vaatajateni toob.

Torisev bussijuht jäi lisatasust ilma

Bussijuhi käitumises pettunud inimese kaebus viis selleni, et bussijuht jäi täitmata töökohustuste pärast märtsikuu lisatasust ilma.

Järve peatuses koos MUPOga bussi oodanud lugeja otsustas osta pileti bussijuhilt, sest muud võimalust tal polnud. Roheline kaart oli koju jäänud ning telefoniga piletit osta ei saanud, sest telefoninumber kuulub tööandjale ning sel kehtib piletite ostmise piirang.

«Münte mul polnud, ulatasin bussijuhile viie-eurose, mille ta torisedes vastu võttis,» rääkis lugeja, kes ei saanud bussijuhi täpsetest sõnadest aru. Lugeja sõnul kallas bussijuht seejärel mündid endale pihku ning hakkas tagastusraha lugema. Pärast seda märkas reisija kiirelt öelda, et palub siiski sooduspiletit.  

«See oli aga viimane piisk tema karikasse: bussijuht viskas mündid maneerlikult tagasi oma kohta ning otsustas mulle vene keeles paar paremat sõna öelda,» rääkis lugeja, kelle sõnul oli bussijuhil piisavalt münte, et talle 4,2 eurost tagasi maksta. Lugeja sõnul löödi piletimüügi ava seejärel pauguga kinni ning bussijuht teatas, et tema piletit müüa ei kavatse. «Eesti keeles ta minuga ka rääkida ei kavatsenud,» ütles teeninduses pettunud lugeja.  

Reisija lisas, et bussis pileteid kontrolliv MUPO pidi nõustuma bussijuhiga, sest bussis on nähtaval kohal silt, mis palub leida enne pileti ostmist täpne raha. Nii jätkas inimene sõitu ilma piletita.

«Ei tea, kas tollel naisbussijuhil läks päev kohe helgemaks, kui sai ennast välja elada?» küsis lugeja. Vaimse tervise huvides soovitab ta sõidukijuhil siiski ametit vahetada. 

Tallinna linnatranspordi bussiteenuste osakonna juhataja Raivo Karolin ütles, et juhtumiga oli seotud bussijuht Ljubov K. Bussijuht esitas Karolinile sündmusest ka oma nägemuse.

Juhataja sõnul selgus bussijuhi öeldust, et bussis kontrolliti pileteid. Lugeja kirjeldatud hetkel pöörduti bussijuhi poole sooviga osta üks pilet. Bussijuht oli enda sõnul pileti välja trükkinud ja hakkas viiest eurost raha tagasi andma.

Kontrolörid lahkusid ja sel hetkel sooviti osta hoopis sooduspiletit. Selleks aga bussijuhil enda sõnul raha tagasi anda ei olnud. Seetõttu tagastas bussijuht raha ja jättis ka täispileti endale, sest see on vaja hiljem aruandluses annulleerida.

«Kahjuks ei suutnud bussijuht ennast õigesti väljendada ja reisijale antud situatsioonis tema õigusi seletada. Reisijal on antud juhtumi korral kohustus jääda juhi lähipiirkonda, et vahetusraha tekkimisel saada pilet või kontrolöride tulekul saada bussijuhi kinnitus, et piletit ei olnud võimalik müüa,» rääkis Karolin. 

Ta lisas, et oma töökohustuste täitmata jätmise eest jäetakse bussijuht Ljubov K. ilma märtsikuu lisatasust.

Läti jalgpallikoondis jäi üllatusvõidust ilma viimasel minutil

Jalgpalli EM-valikturniiril oli Läti koondis lähedal tõelisele suurüllatusele, kui suure osa mänguajast juhiti Tšehhi meeskonna vastu. Lõpuks said kodus mänginud tšehhid kirja 1:1 viigi.

Lätlased läksid kohtumist juhtima pooletunnise mängu järel, kui värava lõi Aleksei Visnakovs. Võõrsil mänginud Lätil õnnestus eduseisu hoida pea mängu lõpuni, kuid 90. minutil said tšehhid siiski oma tahtmise. Viigivärav kanti Vaclav Pilari nimele.

Tšehhi oli senipeetud EM-valikmängudes vaid võite tunnistanud. Turniiri alustati 2:1 võiduga Hollandi üle ning hiljem on võidetud ka Türgit, Kasahstani ja Islandit.

Tabeliseis:

  1. Tšehhi 13
  2. Island 12
  3. Holland 6*
  4. Türgi 4*
  5. Läti 3
  6. Kasahstan 1

*mäng vähem peetud

Jeremy Clarkson: jätke produtsent rahule, see polnud tema süü!

Jeremy Clarkson kaitseb BBC produtsenti, kellega tekkinud tüli viis tema «Top Geari» karjääri lõppemiseni.

Autosaate endine juht rääkis oma Lääne-Londoni kodu ees reporteritega ning palus fännidel produtsent Oisin Tymon rahule jätta, vahendab Mirror. Tymon on pärast Clarksoni vallandamist sattunud internetis rämeda sõimu ohvriks ja saanud isegi tapmisähvardusi.

Neljapäeva pärastlõunal koju saabunud Clarksonilt küsiti, kas ta kardab arreteerimist, millele ta keeldus vastamast.

«Tahan öelda vaid seda... Soovin, et Ois rahule jäetaks, sest miski sellest polnud tema süü,» ütles ta hoopis.

Reedel avaldas Tymon oma advokaadi vahendusel, et ta ei esita juhtunu kohta politseisse avaldust, sest tahab, et kõik osapooled saaks oma eluga edasi minna.

Vaata BBC Newsi videot:

Maailma pikim kasutuses olev raudteetunnel

Jaapanis asuv Seikan on praegusel ajal maailma kõige pikem ja kõige sügavamal asuv kasutatav raudteetunnel.

Seikan’i raudteetunnel kulgeb Tsugaru väina all ja ühendab Honshū saart Hokkaidō saarega. Tunneli pikkus on ligi 54 kilomeetrit, millest 23,3 kilomeetrit kulgeb merelava all. Seikan’i tunneli ehituse tingis omal ajal suur reisijate ja kauba hulk. Näiteks 1970. aastal ületas Tsugaru väina enam kui üheksa miljonit reisijat ja veeti üle enam kui kaheksa miljonit tonni kaupa. Pikima raudteetunneli tiitli kaotab Seikan tõenäoliselt järgmisel aastal, kui Šveitsi lõunaosas avatakse Gotthard’i põhjatunnel.

Loe tunneli kohta lähemalt Reisiguru.ee-st.

Video: meesüksiksõidu medalimehed pakkusid publikule emotsionaalseid hetki

Shanghais toimuval iluuisutamise MMil selgusid täna viimased medalivõitjad. Meeste üksiksõidus kroonit maaimameistriks hispaanlane Javier Fernandez, kes kogus 273.90 punkti. Hõbeda võitis jaapanlane Yuzuru Hanyu (271.08) ja kolmas oli kasahh Denis Ten (267.72). Ülalolevast videost saab vaadata, milliste esitustega tänased medalivõitjad publiku ette astusid.

 

Video: hispaanlase Javier Fernandeze kuldne vabakava

Shanghais toimuval iluuisutamise MMil selgusid täna viimased medalivõitjad. Meeste üksiksõidus kroonit maaimameistriks hispaanlane Javier Fernandez, kes kogus 273.90 punkti. Hõbeda võitis jaapanlane Yuzuru Hanyu (271.08) ja kolmas oli kasahh Denis Ten (267.72). Ülalolevast videost saab vaadata, milline vabakava Fernandezele kuldse autasu tõi.

Galerii: kaunim kodu, mis praegu müügil

Suurepärased lahendused ja läbimõeldud sisekujundus hubases kesklinna kodus tõstavad selle teiste kinnisvaraportaali KV.ee müügikuulutuste seas selgelt esile.

Korteri üldine värvipalett on hele, palju on kasutatud puitu. Viimistluses on pööratud tähelepanu detailidele, sealhulgas ajastutruudele lülitidele-pistikutele, valgustitele jms.

 

Eesti jalgpallikoondise järgmine vastane jätkab võimsalt

Eesti jalgpallikoondis kohtub teisipäeval Raio Piiroja lahkumismängus koduväljakul Islandiga. Oodata on rasket mängu, kuna Island jätkab viimastel aastatel tuttavaks saanud hea hooga.

Täna toiminud EM-valikmängus oldi võõral väljakul kindlalt 3:0 üle Kasahstanist. Skoori avas vanameister Eidur Gudjohnsen 20. minutil. Lõppskoori vormistasid Birkir Bjarnasoni kaks väravat.

A-alagrupis on Islandil kirjas neli võitu ja üks kaotus.

Islandi senised mängud käimasolevas EM-valiksarjas:

Island – Türgi 3:0

Läti – Island 0:3

Island – Holland 2:0

Tšehhi – Island 2:1

Kasahstan – Island 0:3

Lugeja küsib: miks ma ei saa ise Bingo Loto mängunumbreid valida?

«Miks ma ei saa Bingo Loto mängunumbreid ise valida, samas kui teiste lotomängude (Keno Loto, Viking Lotto, Eurojackpot) puhul on see võimalus olemas? Kas see võimalus tekib? See ei tohiks ju raketiteadus olla. Samuti, ostes mitme mänguväljaga Bingo Loto pileteid (lootes, et on totaalselt erinevad kombinatsioonid), ei erine need numbrid oluliselt, vaid on samad numbrid, ainult erinevas asetuses. Tundub kuidagi, et tegu on tarbija petmisega,» uurib Postimehe lugeja.

Vastab AS Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Annely Luikmel.

Bingo Loto mängust eksisteerib maailmas erinevaid formaate. Eestis on aastast 1996 kasutusel mänguformaat, kus kõik mängukombinatsioonid on unikaalsed. Ja sellest tulenevalt ei ole mängijatel võimalik ise numbreid valida.

Et meie poole on sel teemal pöördunud teisigi mängijaid, siis kavatseme tulevikus kaaluda mänguformaadi muutust, kus mängijatel oleks võimalik ka ise Bingo Loto mängunumbreid valida.

Viljandi jäi Balti liigas finaali ukse taha

Käsipalli Balti Challenge liiga finaalturniiril Klaipedas mängib Viljandi pronksmedalitele. Finaaliuks jäi suletuks, sest poolfinaalis tuli alla vanduda Dobele Tenaxile 28:32 (13:17). 3.-4. kohta otsustavas mängus minnakse pühapäevale kell 12 vastamisi Leedu klubiga Kaunase Granitas-Gaja-Karys.

Läti meister alustas laupäeval hästi ja sai 3:0 ette ja paariväravaline vahe jäigi pidevalt püsima – lähemale kui kaks väravat mulgid kogu kohtumise jooksul ei jõudnud. Avapoolaja võitis Tenax 17:13 ja kogu kohtumise 32:28. Lätlaste finaalivastane on pühapäeval kell 14 võõrustajaklubi Klaipeda Dragunas, kes teises poolfinaalis alistas Granitase 32:26 (16:12).

Ott Varik viskas viljandlaste parimana täna 9 väravat. Robert Lõpp lisas 6, Karl Roosna 5, Karl Toom 3, Mikk Varik 2 ning Kristjan Koovit, Madis Parik ja Mark Lõpp 1 värava. Tenaxi poolel oli pidurdamatu Ansis Bilkštis, kes viskas 10 värava, sealjuures koguni 6 tabamust sündis 7-meetri karistusvisetest.

Ene Ergma: ma olen hasartne inimene - kui huvi kaob, on parem lahkuda

Tunnistan Ene Ergmale, et olen natuke närvis. Et kuna ta on astrofüüsik ja emeriitprofessor ja akadeemik, lisaks poliitik ja kauaaegne riigikogu esimees, siis olen elevil, aga tõesti – natuke ka närvis.

«Oh, ärge olge. See ei tee inimest veel eriliseks, kui ta on akadeemik või riigikogu esimees,» vastab Ene Ergma asjalikult ja tellib endale klaasi jõhvikamorssi.

Me vestleme Tartu kaubamaja kolmanda korruse kohvikus. «Siin on suurepärane vaade ja siin ei vaata keegi su peale pahasti, kui juhtub, et jääd pisut kauem lobisema,» ütleb Ergma. See on paik, kuhu ta kutsub kohtumisele sageli need inimesed, kes tahavad temaga juttu ajada.

Te vist elate siin üsna lähedal?

Jah, ma elan ühes neist kollastest majadest, kui Aida tänavalt sisse minna. Mulle väga meeldib seal. Sealt on 10 minutit bussijaama ja 10 minutit turule, 15 minutit kesklinna. Teater on siinsamas.

Mul ei ole autot. Ma olin nõukaajal nii halb inimene, et mulle autoostuluba ei antud. Selleks pidid olema väga tubli partei- või ametiühingutegelane. Ma ei olnud kumbagi.

Ja kui ma Moskvast 1988. aastal tagasi Tartusse tulin, tundsin, et milleks mulle auto.

Te loete ennast tartlaseks, kuigi vahepeal olite ju aastaid eemal?

Tallinnas olen ma elanud vaid ajutiselt, nädalavahetustel käinud alati kodus. Tallinn on nagu pealinnad ikka, selline kiirustav, hakkab käima närvidele.

Tartul on oma sarm. Tartu on normaalse suurusega, mitte liiga väike. See on noorte inimeste linn, see suurendab entusiasmi. Tallinnas ei ole tudeng kõige tähtsam, Tartus aga on! See annab Tartule väga palju võlu juurde.

Aga siin linnas teil oma kabinetti pole?

Mul on oma pisike nurgake Physicumis. Ma olen kogu aeg olnud ülikooli hingekirjas, ma pole tahtnud ära minna. Olin siin aastaid nullkoormuse peal, sest riigikogu esimehena ei saanud ma mõnd tõsiseltvõetavat loengukursust ette võtta.

Nüüd ma tegelikult lõpetasin ära ka oma korralise professori staatuse, ja oli väga meeldiv, et ülikool ilma mingite küsimusteta valis mind emeriitprofessoriks.

Olen tähele pannud, et kui sa ameteid ei otsi, otsivad need sind ise üles.

Päris erus te niisiis ei ole?

Oleneb, kuidas võtta.

Suurest poliitikast olen ma lahkunud. Mulle on küllalt. Ma ei suuda aru saada neist, kes on nõus seal aastakümneid istuma. Võib-olla siis, kui väljaspool poliitikat midagi muud teha ei ole.

Mina ammendasin end seal. Kui ei ole enam huvitav, siis on parem ära minna. Ja ma läksingi.

Aga ma tulen nüüd kohalikku poliitikasse tagasi. Loomulikult on Tartu mulle väga tähtis. Enne kui ma riigikokku sattusin, töötasin ju ka ühe aasta siin linnavolikogus.

Aga riigikogu valimistel te Tartu piirkonnas ometi kandideerisite. Olite nimekirja viimane, aga saite hea hulga hääli – 798.

Need on erakonnale kõige odavamad hääled. Mitte ühtegi kommi, mitte ühtegi pastapliiatsit ei kulunud nendeks. Istusin valimiste-eelse aja ilusti kodus ja vaatasin suusatamise maailmameistrivõistlusi.

Te tulite oma erakonnale vastu.

Tulin erakonnale vastu jah. Usun, et oleksin võinud saada veel korraliku häältesaagi, aga olin juba öelnud, et ma ei lähe.

Olen hasartne inimene. Mulle meeldib tegelda asjadega siis, kui tunnen neist mingisugustki rõõmu.

Aga miks ma kandideerisin?

Teate, ma olen erakonnas olnud 13 aastat. Nad on mind väga usaldanud ja sellepärast oli mul tõesti niisugune tunne, et ma pean ka midagi tagasi andma.

Inimene ei tohiks mõelda ainult iseenda peale.

Mäletan, kunagi päris alguses tuli erakonnast mu juurde üks noor mees, kes tahtis, et ma kasutaksin oma võimu ... noh mitte eriti korrektse asja ajamiseks. Ta oli veendunud, et kui mina tema eest paluksin, siis ei keeldutaks.

Ütlesin, et ma ei tee seda, sest see ei ole õige.

Ma tõesti ei armasta seda nõukogudeaegset mõtlemist, et kui inimene on kõrgel positsioonil, siis võib ta kasutada seda positsiooni.

Ja siis see mees ütles, et milleks ta küll erakonda tuli, kui teda sellise asjaga üldse ei aidata.

Teate, just see viib poliitikute imidži väga alla. Kui erakonda tulevad inimesed ja kui nad siis seda või teist ei saa, kaovad kohe minema.

Nii nagu see teie endine kolleeg, kes ka poliitikasse tuli. Kes ei osutunud riigikogusse valituks ja kes nüüd leidis, et ta enam ei tahagi poliitikas olla.

Kas te vahel mõtlete ka oma poliitikukarjääri alguse peale, et kuidas te pälvisite kohe väga suure tähelepanu? Ja nüüd tagantjärele on olnud rääkijaid, kes teavad, kuidas Res Publica erakonnasiseste valimiste tööriistadeks olid ka kruvikeeraja, paber ja pastakas. Eesti Ekspress kirjutas sellest. Et Ergmale kirjutati need hääled.

Ei, seda ma ei usu. Ma ei usu, et mulle poliittehnoloogiliselt oleks tehtud mingi niisugune käik.

Aga jah, ma olin paljudele inimestele tundmatu ja Res Publica noored mehed hakkasid minust rääkima, mind tõsteti ette. Aga ma arvan ka, et ma suutsin ennast võrdlemisi kiiresti poliitikas üles töötada. Sest kui tuleb inimene mujalt ...

Muidugi, kui poliitikasse tuleb Maire Aunaste, teatakse teda loomulikult palju rohkem kui mingit ülikooliprofessorit.

Nüüd võib vist kokkuvõtteks seda öelda, et riigikogu spiikriks olemine on teie elus sama hästi tunnetatud roll kui täheteadlase oma, kes uurib supernoovasid.

Teate, mul paluti ju kirjutada ... Mitte mina ei kirjuta, mul aidatakse kirjutada ühte raamatut, kus ma räägin sellest. Ja see oli vist Jürgen Ligi, kes kunagi kommenteeris, et Ene Ergma on kõige apoliitilisem poliitik.

Minu idee oli, et riigikogu esimees peab olema organisatsiooni esindaja. Ma püüdsin alati rääkida sellest, kui halb on niisugune suhtumine, et kui oled opositsioonis, siis parlament nagu ei olekski sinu oma ja algab selline halvustamine.

Organisatsioon ei ole iialgi milleski süüdi. Ütlen ausalt, et kindlasti ei olnud ma oma erakonna riigikogu esimees. Püüdsin kogu aeg olla organisatsiooni juht, kuigi selle organisatsiooni koosseisu ei saanud valida mina.

Seal oli paraku inimesi, kelle puhul mõtlesid, et ambitsioonid on oi kui suured, aga võimekust ei ole.

Kas saite oma erakonna käest mõnikord nahutada ka?

Teate, ma võin küll selline leebe tädi välja näha, aga tegelikult, kui olen milleski veendunud, on mind väga raske teisele teele viia. Erakond teadis, et ma ei tee iialgi seda, mis on vastuolus minu veendumustega.

Ja kui lubate, tulen ma nüüd ajakirjanduse juurde. Minu meelest juhtub väga tihti seda, et asju või sündmusi ei soovita vaadata mõlemalt poolt. Otsitakse üks seik kiiresti välja ja pannakse kohe letti.

See võib olla seotud meediaväljaannete närvilisusega, et kuidas nad teistest ette saavad. Jah, neljandal võimul on suur võim. Aga neljandal võimul on ka väga suur vastutus, seda ei tohi ära unustada.

Võin rääkida ühe anekdoodi nõukogude ajast.

Üks teadlane pidi sõitma kapitalistlikku riiki, sellisesse, kuhu igaüks tahtis pääseda. Teine inimene, kes neid dokumente akadeemia välisosakonnas vormistas, jäi mõtlema, et selle mehe kohta käis vist miski sahin. Vene keeles öeldakse šumok.

Ja ei lastudki teda minna sinna välismaale.

Järgmine kord pidi seesama mees sõitma palju väiksema tasemega riiki. Jälle tuli osakonna inimesel meelde, et viis aastat tagasi oli seal mingi šumok.

Lõpuks oli vaja kedagi saata mingisse Aafrika kohutava kliimaga riiki. Ja taas seesama mees oli valmis sinna minema. Jälle arutati, et 10 aastat tagasi oli selle mehega seotud mingi kahtlane sahin – mingi šumok.

«Olgu, kutsume selle mehe kohale ja küsime otse, mis tal seal kümme aastat tagasi juhtus, et millega see šumok seotud oli,» otsustati lõpuks.

«Kakoi šumok, u menja šubu ukrali,» vastas mees. Tal oli lihtsalt kasukas kunagi ära varastatud.

Nii on ka praegu, et mõnest vastutustundetust uudisenupust jääb inimest saatma udupilv, see saab legendiks ja hakkab kasvama. Püüa siis lõpuks tõestada, et sa ei ole kaamel.

Kas on midagi, mida te soovitate IRL-ile positsioonide parandamiseks?

Ma olen seda öelnud ja jätkan selle ütlemist, et see maksureformi idee oli mulle vastuvõetamatu. Et kui hakkame rääkima, et meie teeme inimesed rikkamaks, et neil jääb rohkem raha kätte, et siis tulevad nad meie poolt hääletama.

Vaadake! Miks mina olen alati hoidnud paremerakonna poole? Sest mina usun inimesesse. Kui hakata inimestega suhteid üles ehitama selle najal, et te hakkate talle midagi maksma, siis seda on alati vähe, sellega te ei tee inimest õnnelikuks.

Teiseks, ei saa käituda klantspiltide peale lootes. Maire Aunaste on suurepärane teletegija, aga ma ei ole sugugi veendunud, et inimesed usuvad, et ta ka poliitikas sama hea on.

Minu soovitus on: rohkem kuulata oma erakonna inimesi.

Olen enda peal märganud, et kui inimestele tõtt rääkida, toimib see päris hästi. Mitte et hakkan rääkima seda, mida inimesed tahavad minult kuulda.

Sel nädalal Tartu ülikooli muuseumi valges saalis, pärast seda, kui rektor oli andnud teile kätte Skytte medali ja te kõnepulti astusite, muretsesite oma ettekandes kõige rohkem selle pärast, et noored tulevad ülikooli, saavad sealt bakalaureusekraadi kätte ja enama poole ei püüdlegi. Ja et selliseid inimesi on väga palju poliitikas ja muudel olulistel ametikohtadel. Miks see teile muret teeb?

Ma olen veendunud, et olla poolharitlane on halvem kui olla mitteharitlane.

Sest kui inimesel tekib illusioon, et tal on kõrgharidus, ja sealt kasvab välja mingi ambitsioon ning temas endas ei ole sisuliselt mitte kui midagi ... See bakalaureus on ju ainult õpipoisistaatus, need ei ole isegi mitte sellipaberid.

Kui te saite rektorilt medali ja käepigistuse, siis te võisite ju mõelda, et ka teist endast oleks võinud mõni aeg tagasi saada Tartu ülikooli rektor.

Jah, ülikooli rektoriks olin ma 2007. aastal valmis minema, sest selle ettepanekuga pöördusid mu poole väga paljud ülikooli professorid.

Kas leinate seda käestlibisenud võimalust?

Ei, ma ei leina oma kaotusi. Mõtlev inimene analüüsib ja õpib. Kaotused on alati teatud võidud.

Tollane rektor Aaviksoo oli siis väga veendunud, et poliitik ei tohiks tulla rektoriks, kuigi nüüd kandideerib ta poliitikuna ise küll rektoriks. Ta on selle oma seisukoha ära unustanud.

Jah, meie suhted Jaak Aaviksooga on olnud väga erinevad.

Mina olen kange inimene, sest Moskva on mind õpetanud, nagu see filmgi «Moskva pisaraid ei usu», et seal jäävad ellu tugevad. Paljudes asjades pean ma Aaviksood väga andekaks inimeseks ja tugevaks tegijaks. Ta on briljantse mõtlemisega, kiire, tegus. Tal on aga üks suur puudus – ta ei ole meeskonnamängija. Ta tahab ainult ise domineerida. Ja kui sa inimeste ees käitud ikka nii, et te kõik olete rumalad, siis kaotad väga palju.

Teil on eriline sünnikuupäev – 29. veebruar. See on just planeetide liikumisest tekkiv ajaline jõnks, mida iga nelja aasta tagant püütakse parandada. Äkki sai just sellepärast teist täheteadlane?

Ei, ma seda ei usu, aga see päev on üks tore päev küll.

Eelmisel nädalal oli päikesevarjutus. Sellest on õnneks tavainimestel võimalus aru saada, miks see tekib. Aga kui mõelda selle peale, mida teie olete uurinud, siis see on surelikule inimesele täiesti hoomamatu. Et kuidas tähtede evolutsiooni lõpuperioodil neis termotuumaaine põleb.

Päikese sees käib ju täpselt sama protsess. Ja ma võin teile lohutuseks öelda, et Päiksest jätkub meil umbes neljaks miljardiks aastaks. See on aeg, mis tal kulub tema sees oleva ülejäänud vesiniku ärapõlemiseks, ja alles sealt edasi läheb asi karmiks.

Mis te neist inimestest arvate, kes soovivad Marsile elama minna?

Me ei tohi seda tavaarusaamisega elust ja maailmast hinnata.

Kujutage ette pilti, kuidas 15. sajandi meresõitjad maailma avastasid. Ja veel siis, kui arvati, et maailm on lapik. Keegi ei teadnud, mis juhtub, kui sinna äärele sattuda.

Neid inimesi, kes on valmis tegema midagi täiesti uut ja selle nimel oma mugavusest ja isegi elust loobuma, on alati vaja, ja neid on alati ka olnud. Inimene ilma unistuseta polekski nagu inimene.

Unistus ei ole see, et tahaksin suuremat maja või uut autot.

Unistada tuleb ikka väga suurelt.

Kas see, et te olete terve elu end teadusele ja tööle pühendanud, on teile ka midagi maksma läinud? Te olete ise tunnistanud, et te olete paraku üksik hunt.

Iga inimese isiklik elu on natuke nagu mitmesuguste kokkusattumiste summa. Või tulemus.

Mul olid väga lähedased sõbrad. Kui sa aga elad oma parimas eas lindprii elu … Mina pidasin valeks, et selles rollis olles muretseda endale laps.

Mina olen ju see, kes peab tema elu eest vastutama!

Kas see oli õige või vale, seda on mul väga raske öelda, aga siis mulle tundus see õigena. Ma ei kujutanud ette, et toon ilmale lapse, jätan oma ema kaela ja teda hakkab kasvatama vanaema.

Mul on väga palju tuttavaid, kelle emadel ei olnud aega lapsega tegelda. Ja kui nendega rääkida, kuuled kogu aeg, kuidas nad räägivad vanaemast, aga mitte emast.

Mida te praegu teete?

Naudin vabadust. Et ma ei pea midagi täpselt tegema. Viimase aasta istusin juba väga suure vastikusega iga pühapäeva õhtul Tallinna bussi ja ei tahtnud sinna minna.

Ma naudin seda, et panen kaks kätt tasku, jalutan Physicumi ja räägin seal inimestega. Et tuhlan oma asjades – riigikogu esimehe ameti tõttu nõutakse minult, et ma teeksin korda oma isikliku arhiivi.

Mul on tohutult palju raamatuid, mida ma pean veel lugema. Mul on praegu käsil vapustav raamat, «Pariisi salajane ajalugu». Te võib-olla ei ole mõelnud sellele, et iga astronoom on tegelikult ka ajaloolane.

Edasi räägib Ene Ergma kümme minutit Päikese sees tekkivatest valguskvantidest, mis jõuavad Päikese pinnale 30 miljoni aasta pärast.

 

Otepää-Tartu jooksumaratoni võitis Olari Orm

Täna 42. korda peetud Eesti pikimate traditsioonidega Otepää-Tartu jooksumaratonil osutus kiireimaks Olari Orm. Võitja aeg oli veidi üle kahe ja poole tunni. Täpse lõpuprotokolli lubasid korraldajad avaldada hiljem.

Maratoni esimesel poolel läks juhtima Allar Soo, kelle edumaa oli Pangodis juba rohkem kui neli minutit. Siis hakkasid teda kimbutama aga krambid, ning kaks konkurenti tuli viimasel kümnel kilomeetril mööda lasta.

Võitja Olari Ormi jaoks oli tänane elu kümnes maraton ja selle hooaja esimene. Tema sõnul oli suurem osa distantsist allatuult ja joosta oli lihtne. Seevastu viimasel kruusakattega teelõigul pööras tuul vastu. «Nagu vastu seina jookse,» kirjeldas võidumees. Lõpp oli väga raske, seda tunnistasid ka teised.

Kokku läks täna täispikale maratonirajale 65 spordisõpra, 37 osales poolmaratonil.

Pärnu alistas tasavägises mängus Selveri ja on finaalist ühe võidu kaugusel

Võrkpalli Eesti meistrivõistluste poolfinaalis pidasid rohkem kui kaks tundi kestnud põnevusmängu Pärnu ja Tallinna Selver. Kodus mänginud pärnakaid said lõpuks kirja 3:2 võidu ja läksid kolme võiduni peetavat poolfinaalseeriat 2:0 juhtima.

Ülimalt tasavägise mängu avageim kuulus pärnakatele 25:22. Teises geimis olid omakorda paremad tallinlased 25:23. Pikale veninud kolmandas geimis olid numbritega 29:27 taas üle koduväljakul mänginud mehed. Neljandas geimis õnnestus Selveril omakorda võtta 25:18 võit ning viia mäng otsustavasse geimi, kus numbritega 16:14 osutus paremaks Pärnu.

Hindrek Pulk tõi pärnakate kasuks 29 punkti, Andrus Raadik lisas 20 punkti. Selveri pommitaja Lincoln Williamsi arvele jäi täna 26 silma.

Pärnu võib finaalikoha kindlustada juba esmaspäeval, kui Selveriga kohtutakse Audentese spordihoones.

Kanepi võitis Wozniacki vastu avaseti, kuid kaotas mängu

Eesti esireket Kaia Kanepi kohtus Miami tenniseturniiri kolmandas ringis maailma viienda reketi Caroline Wozniackiga. Kanepi alustas üle kahe tunni kestnud kohtumist küll hästi, kuid lõpuks pidi eestlanna tunnistama vastase paremust numbritega 6:4, 1:6, 3:6

Kanepi - Wozniacki

-

Miamis on kell kohe-kohe 11 hommikul ning tennisepäev saab avalöögi. Peaväljakul asuvad võistlustulle Kaia Kanepi ja Caroline Wozniacki

-

Pärast avamängu saab peaareenile kogunenud publik tänase päeva jooksul teiste seas näha veel selliseid tennisestaare nagu näiteks Jo-Wilfried Tsonga, Serena Williams ja Novak Djokovic.

-

Mäng käib! Esimesena servib Wozniacki

0:1

Wozniacki on oma servil kindel

1:1

Kanepi ei anna oma servil vastasele ühtegi punkti

1:2

Kanepi võidab küll kaks esimest punkti, kuid lõpuks õnnestub Wozniackil oma servigeimi hoida

2:2

Kanepi loovutab oma servil vastasele vaid ühe punkti

3:2

Kanepi murrab Wozniacki servi

4:2

Kanepi võidab läbi raskuste oma servigeimi

5:2

Kanepi murrab taas. Wozniacki paistab veidi liimist lahti olevat ning teeb palju lihtsaid vigu

5:3

Wozniacki murrab Kanepi servi ning vähendab vahet

5:4

Wozniacki kogub enesekindlust ja võidab oma servigeimi

6:4

Kanepi võidab maailma viienda reketi vastu avaseti

0:0

Teine sett

0:1

Wozniacki võidab oma servigeimi

0:2

Kanepi ei võida oma servil mitte ühtegi punkti ning lõpetab geimi topeltveaga...

0:3

Kanepi kaotab kolmanda järjestikuse geimi

0:4

Teises setis on väljakul hoopis teistsugune Kaia Kanepi kui matši alguses

1:4

Kanepi võidab Wozniacki servigeimi, loovutades vastasele ühe punkti

1:5

Kanepi ei suuda oma servi hoida

1:6

Wozniacki võidab teise seti ülikindlalt

0:0

Kolmas sett

0:1

Kanepi ei suuda oma servi hoida

1:1

Kanepi püsib mängus ja murrab Wozniacki servi

2:1

Kanepi hoiab oma servi ning läheb otsustavas setis juhtima. Viimati võitis Kanepi oma servigeimi esimeses setis

2:2

Wozniacki hoiab oma servi

2:3

Wozniacki murrab Kanepi servi

2:4

Kanepil on võimalus vastase palling murda, kuid lõpuks suudab Wozniacki oma servi hoida

2:5

Kanepi kaotab taas oma servi. Wozniacki on matši võidule väga lähedal

3:5

Kanepi murrab vastase servi ning kohtumine jätkub. Mängitud on veidi vähem kui kaks tundi

3:6

Kanepi lõpetab kohtumise topeltveaga. Kanepi alustas küll hästi, kuid lõpuks pidi ta tunnistama vastase paremust numbritega 6:4, 1:6, 3:6

Enne mängu:

Kanepi tööpäev kestis teises ringis tunni ja 17 minutit, kui eestlanna võitis 6:2, 6:4 maailma 31. reketit Varvara Leptšenkot USAst. Avaringis vaba olnud Wozniacki pääses veel kergemalt, alistades ameeriklanna Madison Brengle'i (WTA 44.) 57 minutiga 6:0, 6:1.

Kanepi ja kunagine maailma esireket Wozniacki on varem kohtunud kuus korda ning taanlanna on saanud neli võitu, kahel korral on peale jäänud Kanepi. Viimati loovutas Wozniacki 2012. aastal Seouli turniiri finaalis Kanepile kahe seti peale vaid ühe geimi, võites 6:1, 6:0.

Enne seda oli Kanepi aga suutnud samal aastal Prantsusmaa lahtistel Wozniackit kolmesetilises põnevusmängus 6:1, 6:7 (7), 6:3 võita. Tervelt neljas omavahelises mängus kuuest ongi seejuures vajatud võitja selgitamiseks otsustavat setti.

TTÜ võitis põnevusmängus Raplat, Valga alistas Pärnu

Korvpalli Eesti meistriliigas võitis TTÜ meeskond kodusaalis 71:68 Raplat. Valga oli samal ajal 80:71 üle Pärnust.

TTÜ ja Rapla vahelise mängu lõpplahendus kujunes ülimalt põnevaks. Kodumeeskond juhtis veel 35 sekundit enne mängu lõppu 69:62, kuid seitse sekundit enne lõppu oli eduseis vaid ühe punkti peale kahanenud, 69:68. Andrew Arnold tabas siiski kaks vabaviset ning tegi lõppskooriks 71:68. Viimasel sekundil eksis Sander Saare kaugviskel.

TTÜ parimana viskas Mooses Kaja 17 punkti. Joonas Järveläinen tõi 12 ja Toomas Raadik 11 punkti. Rapla resultatiivseimana viskas Domagoj Bubalo 16 punkti ja võttis maha üheksa lauapalli. Janar Soo arvele jäi 15 punkti.

Valga poolelt särasid lätlased Reinis Strupovic ja Jurijs Aleksejevs, kes viskasid vastavalt 27 ja 23 punkti. Aleksejevs võttis maha ka 15 lauapalli.

Montenegro jalgpalli juht: tundub, et me ei vääri oma riiki

Montenegro jalgpalliliidu peasekretär Momir Djurdjevac tunnistas pärast seda, kui tema riigi fännid tabasid Venemaa koondise väravavahti Igor Akinfejevit signaalraketiga, et selline tegevus jättis barbarite mulje.

«Need fännid laulavad, et nad armastavad Montenegrot, kuid viskavad platsile rakette, karjuvad vastaste suunas solvanguid ning tekitavad iga kord probleeme. See on tõeline silmakirjalikkus,» vahendab Soccernet.ee Djurdjevaci sõnu. 

«Jätsime endas barbarite mulje ja see on täielik katastroof. Tundub, nagu me ei vääriks oma riiki, jalgpallimeeskonda või kohta suurturniiril.»

Hotelliäri ootavad lähiaastatel ees põhjalikud muutused

Milline on majutusäri aastal 2020? Täiesti teistsugune kui täna, sest milleeniumilapsed ja e-teenuste populaarsus muudavad seda põhjalikult, kirjutab Grant Thornton Rimessi juhtiv partner, vandeaudiitor Mati Nõmmiste.

Maailmas läheb majutusäril üldiselt hästi: hotellide täituvus on hea, tubade keskmised hinnad üsna kõrged ning käive seetõttu korralik. Ometi peab majutusäri kohanema trendimuutustega, mille põhjusteks on digitaalse maailma võidukäik ning tarbijate muutunud soovid, vahendab ärinõustamis- ja auditeerimisettevõtte Grant Thorntoni värske hotellituru ülevaade.

Milleeniumilapsed kujundavad turgu

Järgmise viie aasta jooksul saab nn milleeniumilastest majutusasutuste jaoks väga oluline kliendigrupp. Piltlikult öeldes on nad sündinud, nutitelefon käes, ja nende jaoks on digitaalsus elu loomulik osa. Näiteks arvas 46% milleeniumilastest, et kui nad saavad hotelli sisse- ja väljaregistreerimise teha mobiilis, siis see motiveeriks neid teinekord tagasi tulema.

Lisaks ootavad milleeniumilapsed majutusasutustelt senisest isiklikumat teenindust alates toa broneerimisest ja lõpetades hotellitoa valgustuse, temperatuuri ja suupistete valikuga. Loomulikult peab kõigi nende valikute tegemine olema võimalik mobiilis või muus nutiseadmes. Näiteks pakkus Holiday Inn koostöös Samsungiga 2012. aasta Londoni olümpiamängude ajal külastajatele võimalust oma nutitelefoni abil juhtida hotellitoa telekat, konditsioneeri ja valgustust. On ka hotelle, kes töötavad äppide kallal, mis lubaksid klientidel telefoni kasutada toa ukse avamiseks. 

E-võimaluste kasutamine määrab edu

Kuid üldiselt on hotellid praegu veel keskendunud oma veebilehtede arendamisele, kuigi külastajad tahavad järjest enam teha otsingut, hinnavõrdlust, broneerimist ja check-in´i oma mobiili kaudu. Hotellid, kes suudavad seada mobiilikasutuse esikohale, saavad olulise konkurentsieelise. Juba praegu on näiteks ärireisijatele check-in mobiilis oluline, sest neil pole aega seista järjekorras, et check-in´i teha ja leti ääres ankeeti oma andmeid kirjutada.

Siiski tegutsevad paljud ülemaailmsed hotelliketid e-maailmas aktiivselt. Näiteks InterContinental Hotels Groupi strateegia ja e-äri direktor Régis Kahn tutvustas, et neil on äpp, mis võimaldab külalistel teada anda oma toatemperatuuri või vooditüübi eelistusest. Kui aga külastaja möödub restoranist või hotellipoest, saabub tema telefoni eripakkumine.  Samuti on InterContinetalil äpp, mis tutvustab külalistele vastava linna vaatamisväärsusi. Ritz-Carlton aga lansseeris mullu äpi, mille abil saab teha broneeringu ja kust leiab ka linnajuhi ning eripakkumisi kohalikelt kauplustelt ja söögikohtadelt.

Mobiilide ja teiste nutiseadmete puhul on oluline teadvustada ka tõsiasja, et väga palju turiste jõuab erinevatesse maailma paikadesse arenevatest riikidest, kus mobiilikasutus on in. Näiteks Hiina turiste reisis 2013. aastal maailmas 97 miljonit. 2020. aastaks on neid juba üle 200 miljoni. Ja nad kõik kasutavad agaralt nutitelefoni.

Kuidas andmebaasid enda kasuks tööle panna?

Digitaalsusest tuleb rääkida ka andmeanalüüsi kontekstis. Praegu ei ole suurem osa hotelle veel valmis andmebaaside osaval kasutamisel põhinevaks äriks. Kuid kui nad pole seda ka paari aasta pärast, langevad nad konkurentsis tahaplaanile. Praegu on viimane aeg mõelda töötajate palkamisele või koolitamisele, keda digitaalne ajastu vajab: andmebaaside spetsialistid, sotsiaalmeedia eksperdid jne. Näiteks TravelClicki paar aastat tagasi tehtud uuring näitas, et 30% ülemaailmsetest hotellikettidest plaanis tööle võtta inimesi, kes tegeleksid sotsiaalmeediaga.

Niisiis – hotelliäri seisab silmitsi suurte muutustega, kus võitjad on need, kes suudavad paremini vastu tulla klientide soovidele ning pakkuda lisaväärtust erinevate e-teenuste abil.

Artikkel põhineb rahvusvahelise auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtte Grant Thorntoni ülevaatel «Hotels 2020: Welcoming tomorrow´s guests».

Jelena Skulskaja: kodumaa sündroom

Patriotismitunne, mida riik praegu vajab, on rahumeelne ja aeglase loomuga, seda tuleb kasvatada aastatega, selleks tuleb tekitada oma murdmatud traditsioonid, mida antaks edasi põlvest põlve, kirjutab kolumnist Jelena Skulskaja.

Mõne aasta eest valmis Iisraelis teleseriaal «Sõjavangid», mis, võib öelda, lõi laineid kogu maailmas. Selles räägiti kahest sõjaväelasest, kes olid kuus aastat vangis, elasid üle ebainimlikku piinamist, jõudsid aga lõpuks koju tagasi, kus neid hakati kahtlustama riigireetmises. Süžee õigused ostsid ära ameeriklased, kes väntasid sellest oma seriaali «Kodumaa» («Homeland»), mis sai samuti bestselleriks ja pälvis rohkelt auhindu.

Nüüd on aga tuntud Vene režissöör Pavel Lungin võtnud mõlema versiooni põhjal üles seriaali, mille pealkiri on samuti «Kodumaa» («Rodina»). Kõigi kolme tuum on üsna lihtne: kodumaa saatus on tähtsam üksikisiku saatusest, õigupoolest selliseid üksikisiku saatusi polegi olemas, on vaid edukad või ebaedukad terrorivastased operatsioonid, mille käigus mõistagi hukkub teatav hulk isikuid, aga mis päästavad palju rohkem isikuid, kui nüüd puhtaritmeetiliselt vaadata.

Patriotismi kasvatamine on üks kohustuslikke ülesandeid, mille võtab endale iga riik, eriti aga selline, mis elab sõjapitsituses. Närva maapinnaga, liivast ja kivist küllastunud Iisrael suudab püsida tänu oma kodanike kõrgest patriotismitundest johtuvale tohutule niisutussüsteemile: seal on auväärt teenida sõjaväes, teenivad isegi vallalised neiud, sõdurid käivad varahommikuti, relv käes, tänavail, sõdurite seas valitseb tõeline kamraadlus ning langenud kaaslase pere võtavad oma hoole alla kõik sama väeosa võitlejad. Iisrael on tilluke maa, mida alati on ähvardanud ohud ja vaesus, kuhu aga iga hetk võib sõita kust tahes juut ning, loomulikult sisima soovi korral, kohe tunda, et viibib kodumaal.

Ameerika patriotism on avaram ja lihtsam: on üks suur maa, kõige võimsam ja võimukam kogu maailmas, kus iga inimene sõltumata aktsendist, nahavärvist, emakeelest, päritolust ja usutunnistusest on impeeriumi täisväärtuslik ja täieõiguslik kodanik, osa rahvast. Ameerikas on auväärt olla ameeriklane, sest miski ei sega unustamast oma ajaloolist minevikku, juuri, kombeid, nii et ainult mingid albumid kollakaks tõmbunud fotodega või veel tundmatus keeles raamatud pööningunurgas võivad meenutada ükskõiksetele järglastele, et kunagi sõitsid nende vaarisad, vanaisad või lausa isad sellele maale Harkivist, Tartust või Dublinist.

Seepärast on ka põhimõtted, mille järgi on üles ehitatud iisraellaste ja ameeriklaste sõjalispatriootlikud seriaalid, täiesti mõistetavad ega vaja lähemat seletamist. Ent samal teemal Vene seriaal jäi otsekui õhutühja ruumi rippuma.

 

Miks minevik olevikule ei sobi?

Nõukogude patriotismi kujundanud kunstiteostel on oma lugu. Seal toetus kõik võimsale hingejõule: inimesed hukkusid selle nimel, mis tuleb pärast neid, mis elab nad üle ja mis seeläbi kindlustab neile endilegi killukese surematust. Sealjuures tõstsid miljonitele suunatud nõukogude filmid alati esile isiklikud, väikesed, üksikud saatused, lõid nõndanimetatud kaevikutõe, milles võeti luubi alla iga isik, ja tema elu – lahingustseenides ekraanil näidati tuhandeid «tapetud» statiste – oli hindamatu, mille tõttu tema hukkumine tekitaski sedavõrd sügavaid tundeid.

Ütleme nii, et Hemingway romaani «Kellele lüüakse hingekella» peakangelase surm, kelle jätsid surema kaaslased – sest vastasel juhul oleks hukkunud kogu rühm –, olnuks kõlbelises plaanis vastuvõetamatu nõukogude vaatajale: see inimene, keda me nägime nii üksikasjalikult, keda me jõudsime juba armastama hakata, lihtsalt peab ime läbi ellu jääma või siis vähemalt hukkuma teadlikult ja kaunilt!

Põhialused, millele võiks rajada Vene patriotismi uue eetika, alles kujunevad ja sünnivad ning neid ümbritsevat hägu ja vastuoksusi arvestades pole nende kohta võimalik midagi lähemat öelda. Nõukogude mineviku kunstnikud on jätnud meile pärandi, mis alati ei kõla kokku uue ajaga. Pavel Lungini püüdlused on selles mõttes ühtaegu naiivsed ja omamoodi liigutavad.

Lungini «Kodumaa» peategelane on major Bragin (keda mängib üks paremaid Vene näitlejaid Vladimir Maškov), kes oli kuus aastat vangis Põhja-Kaukaasias, vabanes eduka operatsiooni tulemusel ja naasis koju. Aastatega on palju muutunud nii temas endas kui ka kodus. Kas ta pidas tõesti vastu metsikud piinamised või andis siiski ühel hetkel järele? Kas ta reetis kodumaa või mitte? FSB analüütik laseb majorit ööpäev ringi valvata. Bragini naine jõudis kuue aasta jooksul armuda tema venda, lapsed on ülekäte läinud. Kõik nagu Ameerika versioonis.

 

Stampidega stampide vastu

Iga kunstiteos koosneb faktidest, detailidest, nüanssidest. Vene versioonis näidatakse näiteks, kuidas Maškovi tegelaskuju vangipõlves – piinatud ja nälgiv, räpane ja pooleldi mõistuse kaotanud mees – roomab laua poole, millel on liud viinamarjade ja muude puuviljadega. Iisraeli ja Ameerika kinos võinuks selline stseen peagu märkamata jääda, aga Vene versioonis on see jõhker ja vaat et palaganlik.

Vene (Nõukogude) ohvitserid keeldusid nii palju, sadu ja tuhandeid kordi värbajate põlastusväärsetest almustest, eelistades pigem nälga surra kui kavaldada ja koguda jõudu edasiseks võitluseks, et me hakkame hetkega põlgama major Braginit, kes kugistab ahnelt viinamarju. Ja mis viinamarjad – see pole ju vene komme pärast piinamist ja nälgimist viinamarju kugistada! Kuhu jäid liha ja leib?

Või võtame FSB analüütiku, kes tõotab idamaise printsi armukesele, agendiks värvatud vene kaunitarile, et too on pideva kaitse all. Tegelikult aga ei kavatsegi keegi valvata neiut, kes oli andnud eriteenistusele vajalikku informatsiooni. Mine tea, kas põlati tema kõlbelist ebapuhtust (oli ta ju nõustunud eluga haaremis) või ei jagunud lihtsalt kaadrit. Analüütik tunneb kohutavat piina valetamise pärast, aga mõistab, et teisiti ei saa. Neiu loomulikult tapetakse.

Taas on see Ameerika seriaalis tilluke episood, ebameeldiv jõnksuke eriteenistuse töös, Vene kinos on aga see, kes omad hülgab, paadunud lurjus, hingetu inimene, kelle puhul ei saa vaatajat kuidagi lepitada mingigi arutlusega kõrgematest eesmärkidest. Värvati, kasutati ära, hüljati – lihtne.

Major Bragini teismeline tütar mässab ema armuloo pärast isa vennaga. See on tavaline võte Ameerika kinos, kus peresuhteid lahatakse igakülgselt. Reetmine toob peaaegu alati kaasa lahutuse, puhtsüdamlik ülestunnistus aga eeldab, et «me saame sellest üheskoos jagu». Kuid Vene kinos, kus alati tuntakse kaasa raskele «naise taagale», ei oleks tütar hakanud ema nii kirglikult ja ühemõtteliselt hukka mõistma.

Pavel Lungin lubas ühes intervjuus, et tema Iisraeli-Ameerika päritolu seriaalile kasvatatakse külge «vene liha». Tõepoolest, Braginite kodus korraldatakse majori naasmise puhul pidu ning seal lauldakse kitarri saatel ja juuakse rohkelt viina. Kuid see «lihakaste» ei lisa filmile midagi venelikku, vaid toob ekraanile hoopis stambi, mida kasutatakse juba ammu kõigis lääne filmides venelaste ja nende kommete kohta.

Ameerika seriaal, mis pälvis rohkelt auhindu, haarab kaasa, selles on hasarti, meeletustki, praktiliselt kõigil kangelastel, kes mängivad ülemaailmse terroristide vandenõu ruletilaua taga, on meditsiiniline diagnoos. Pavel Lungin üritab ent ühendada vene psühholoogilisust, usaldusväärsust, olustikku hoopis muu traditsiooni ja kultuuri tõsiasjadega, hoopis teistsuguse – arusaadava – patriotismimõistega, mida seni (õnneks või kahjuks?) Venemaal pole.

Ühes on Pavel Lunginil igati õigus: meie fragmentaarne elu nõuab midagi kindlat, kestvat, usaldusväärset. Näiteks imepikka seriaali, mis muutumatult ootaks sind igal õhtul kindlal kellaajal. Ja mitte ainult lembe- või ajaloolist seriaali, vaid ka sõjalis-patriootlikku. Kuid sellist, millesse vaatajad võiksid end sisse mõelda – mis õieti on iga seriaali edu võti.

 

Eesti luuraja saatus

Minu meelest ei ole ka Eesti riik veel päris täpselt ja ühemõtteliselt mõistnud patriootliku kasvatuse ülesandeid. Selge see, et see peab olema niisugune, et sellega haakuksid rõõmuga kõik siinse maa kodanikud. Lihtsaid lahendusi siin pole. Kui meil vändataks seriaal «Kodumaa», kus Eesti sõjaväelane langeks Iraagis või Afganistanis vangi, siis mis täpselt peaks andma talle tuge kangelaslikkuse ilmutamiseks?

Lennart Meri rääkis mulle kunagi, et tema isa nägi laagrisse viimisel, kuidas rivist astus välja mees, kes ütles: «Vaadake, kuidas sureb Eesti ohvitser» – ta astus rivi ette ja ootas rahulikult, kuni ta maha lastakse. Ent see oli erand, kangelaslikkus. Massilise patriotismi tunne, mida riik praegu vajab, on seevastu üpris rahumeelne ja aeglase loomuga, seda tuleb kasvatada aastatega, selleks tuleb tekitada oma murdmatud traditsioonid, mida antaks edasi põlvest põlve.

Kuni niisugust kõigile kodanikele ühist patriootlikku ideed pole, elame me edasi üksteisest hirmsasti tüdinud abikaasade elu, kes kunagi ei leia endas julgust lahutada …

 

18. kohalt startiv Alonso: seis on parem, kui arvasin

McLareni vormel-1 meeskonna piloot Fernando Alonso sai Malaisia GP-etapi ajasõidus 18. koha.

Kvalifikatsiooni esimeses osas kaotas hispaanlane parimatele rohkem kui kahe sekundiga. «Enne tänast ei osanud ma meie seisu kohta midagi öelda, kuid see on parem, kui arvasin,» ütles Alonso pärast kvalifikatsiooni, vahendab ERR Sport.

Ajasõidu võitis britt Lewis Hamilton Mercedesel. Alonso suutis edestada vaid Marussia piloote.

Kaspar Kiisk leidis kutsumuse juba varakult

Tartu poiss Kaspar Kiisk (12), kes täna Tallinnas esietenduvas muusikalis «Billy Elliot» kehastab nimikangelast, on meie teatriilmas juba tuntud tegija.

 

 

 

Kuidas väike Kaspar ära tabas, et temagi võiks laval publiku ees olla ja laulda, on poisil hästi meeles. Näinud ühel kontserdil oma lasteaiakaaslast lõõritamas, pöördus ta ema poole: «Ma tahan ka minna.» Poiss pidas silmas Tartus juba aastaid ilma tegevat laulustuudiot Fa-Diees, kus õppis juba tema vanem õde. Nüüd on sellest hetkest möödas üheksa aastat, ja muide, sel nädalal esines oma elu esimesel sama laulustuudio kontserdil Kaspari noorem, kolmeaastane õde.

Nii et erinevalt oma vastsest muusikalikangelasest – kes samanimelist filmi näinud, see teab – ei kulunud Kasparil oma tõelise kutsumuse leidmiseks sugugi pikki aastaid. «Vedas,» naerab ta lõbusalt.

Elavaloomulise Kaspari vanemad on kindlasti õnnega koos, et laps nii varakult oma tee ära tundis. Kes teab, millesse ta oma ülekeevat energiat muidu suunama võinuks hakata.

 

Kuidas teatrisse esinema saada

Etendusi – muidugi kodulinna Vanemuise teatri omi –, milles ta kaasa löönud, on juba päris mitu. Esimene oli «Mary Poppins».

«Käisin siis teises klassis, kui muusikaõpetaja küsis, et kas ma mingile laulukonkursile tahan minna,» meenutab Kaspar. Muidugi poiss tahtis, uurimata täpsemalt, millisele. Laulis mitu vooru ära ja alles siis, kui oli konkursisõela läbinud, jõudis kohale, et tegelikult otsiti ju «Mary Poppinsisse» Michaeli osatäitjat.

Juba pärast esimest muusikali mõistis Kaspar, et kui oled ühe jala teatriuksest sisse saanud, tuleb varsti ka teine järele ning edasi on juba tunduvalt lihtsam. «Kui oled ühes etenduses kaasa teinud, siis nad hakkavad teistessegi kutsuma,» ütleb ta, pidades silmas lavastajaid. «Nii saabki etendustesse, ja järjest.»

Järgnesid nimiosa «Nukitsamehes», «Maria Stuarda», «Lotte kosmoses», «Lotte jõulupidu», osatäitmised teleseriaalides, poolfinalisti staatus tänavusel «Laulukarusselli» võistlusel... Loomulikult ei saanud see kõik toimuda vanemate heakskiidu ja suure toetuseta. Pealegi on Kasparil hinded head – kui kunstiõpetus välja arvata. Joonistamisannet pole poisis tema enda sõnul üldse ning käekirigi on nii hull (või hoopis isikupärane?), et mõnest tähest ei saa mitte keegi aru. «Käekiri on tõesti jube ja kole, aga tean, et mu emal oli täpselt sama probleem,» võtab Kaspar asja stoilise rahuga.

Möödunud aastal juhtus nii, et ühel heal päeval juhtus vanaisa nägema lehekuulutust, milles kutsuti lapsi «Billy Elliotis» kaasa lööma. Vanaisa rääkis sellest Kaspari emale ja kui viimane uudise omakorda pojale edastas, oli jah-sõna kiire tulema. «Sain sisse,» võtab ta ettelaulmise kokku.

Igatseb sõprade järele

Proovide pärast kolis Kaspar juba umbes pool aastat tagasi ajutiselt Tallinna ja käib veel praegugi siin koolis. Seltsiva loomuga poisile polnud uude klassikollektiivi sisseelamine keeruline – juba esimesel koolipäeval leidis ta endale sõpru, ehkki vanaema arvas, et selleks võib kuluda nädalaid või terve kuu. Tallinnas on Kaspari meelest põnev, aga siin on veel palju avastada.

Kui sel nädalal kolisid «Billy Ellioti» tegijad peaproovidele Nordea kontserdimajja, siis varasemad proovid peeti balletikoolis ja Hopneri majas. Balletitantsuga puutus Kaspar esimest korda kokku ja «see läheb nii ja naa». Alguses oli stange ääres hakkama saada muidugi eriti raske, nüüd on nende harjutustega kõik kombes, aga keerutamisel hakkab vahel pea ringi käima. Stepptants on lihtsam.

Proovides, tunnistab Kaspar, on vahel olnud probleemiks, et ta ei suuda laval naeru pidada. «Mul on ju mõned kurjad stseenid,» põhjendab ta. Kui Kaspar pidurdamatult itsitab, muutuvat lavastaja Teet Kask tõsiseks, nii et ajaga on noor näitleja õppinud oma emotsioone taltsutama. Kui miski kangesti naerma ajab, vaatab ta hetkeks põrandale või ei vaata lavapartnerile otsa silma, vaid tema näost natuke kõrvale. Seega: käsitööoskust, mida näitlejatel hädasti vaja, on talle elu ise õpetanud.

Loomulikult teevad professionaalsed näitlejad oma tööd honorari eest, ning kuna Kaspar on sellega juba aastaid tegelnud, on ta saanud endale ka üht-teist lubada. Ostnud näiteks arvuti, mälupulga, kõrvaklappe; «Billy Elliotis» teenitu eest soetaks meelsasti Jack Russelli terjerikutsika, Playstation 4 ja elektrikitarri.

«Kitarri peaksin kodus rohkem harjutama,» ütleb Kaspar, kes akustilist pilli juba mõnda aega sõrmitseb. «Mul pole tihti viitsimist seda kätte võtta, aga kui juba kätte võtan, on hästi äge.»

Esimest korda haaras poiss pilli neli aastat tagasi ja nüüd käib ta seda ka Tartus muusikakoolis õppimas. Tõsi, «Billy Ellioti» tõttu tekkis õpingutesse väike paus, aga küll see asi hoo uuesti sisse saab, nagu ka vehklemistrennis käimine.

Elektrikitarr oleks aga suur asi, sest viimasel ajal on Kasparile väga meeldima hakanud ansambli AC/DC looming. Eriti sellised lood nagu «Thunderstruck» või «Highway To Hell».

«Tartu sõpru tahaks küll näha,» õhkab Kaspar. Pole ju ammu saanud üksteisel külas käia, niisama lobiseda, üheskoos arvutis surfata või mõnd filmi vaadata. Ent pole hullu – juba järgmisel nädalal on nad kõik Tallinnas «Billy Ellioti» etendusel, nagu ka klassikaaslased Tallinna koolist.

«Billy Elliot»

Autorid Elton John, Lee Hall,

Stephen Daldry

Lavastaja-koreograaf Teet Kask

Kunstnik Maria Ducasse (Norra)

Muusikajuht Kaire Vilgats

Valguskunstnik Trui Malten

(Holland)

Stepptantsu koreograaf Matthew Jordan (Suurbritannia)

Osades Mait Malmsten, Kaire

Vilgats, Jaagup Kreem, Reet Linna, Jüri Vlassov, Kaspar Kiisk, Rudolf Bauman jpt

Kaasa teeb ansambli Terminaator laiendatud koosseisus

Etendused aprillis ja mais Nordea kontserdimajas

Eesti sai sulgpalli EMil esimese võidu

Poolas toimvatel sulgpalli juunioride Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti täna oma alagrupis esimese võidu, kui alistati Soome 4:1.

Eesti poolt alustasid matši võidukalt segapaarismängus Helina Rüütel ja Mihkel Laanes. Teise võidupunkti tõi üksikmängus Kristin Kuuba, kes alistas Annmarie Oksa 21:16, 24:22. Soomlased said ainsa võidupunkti meeste üksikmängus, Valtteri Nieminen võitis Mihkel Laanest 21:12, 21:12. Kohtumise otsustava kolmanda mänguvõidu said Kristin Kuuba ja Helina Rüütel paarismängus, olles tulemusega 21:10, 21:12 üle Elina Niiranenist ja Linnea Vainulast. Neljanda punkti kindlustasid kohtumise viimases mängus samuti vastaseid kahe geimiga võitnud meespaar Heiko Zoober ja Mikk Õunmaa.

Eile õhtul peetud kohtumises alagrupi suursoosiku Hollandiga jäi Eesti alla tulemusega 1:4. Ainsa mänguvõidu said Kristin Kuuba ja Helina Rüütel paarismängus. Holland on võitnud alagrupis kõik seni peetud kohtumised.

Täna õhtul peab Eesti oma alagrupis viimase kohtumise Kreekaga, kes on kõik senised mängud kaotanud. Kuna Soome alistas esimeses mängus Eestist jagu saanud Šveitsi, siis võib kolme võistkonna vahel tekkida «surnud ring» ja Eestil on võimalused saada veel alagrupis Hollandi järel teine koht. Seda eeldusel, et Eesti alistab Kreeka ning Holland jätkab täiseduga ka viimases mängus Soome vastu. Sel juhul määravad Eesti lõpliku koha matšides saadud mänguvõitude ja kaotuste suhe. Veerandfinaali pääseb alagrupi võitja.

Rekordeid purustanud Eesti jõutõstja võitis EMil pronksi

Tšehhis toimuvatel esimestel Euroopa meistrivõistlustel klassikalises jõutõstmises võitis Harri Olak pronksmedali ja Siim Rast sai neljanda koha.

Olak võistles juunioride kaalukategoorias -74 kg ja tihedas konkurentsis tõi talle pronksmedali kogusumma 595 kg, mis on ühtlasi Eesti rekord. Lisaks võitis Olak pronksmedali kükis tulemusega 205 kg (Eesti rekord) ja kuldmedali jõutõmbes tulemusega 260 kg (Eesti rekord).

Avatud klassis, kõige raskemate meeste hulgas (120+) pidi Siim Rast tihedas konkurentsis leppima neljanda kohaga kogudes kolme alaga 897,5 kg. Lohutuseks võitis Rast pronksmedali jõutõmbes tulemusega 340 kg. Viimasel katsel üritas ta püstita uut Euroopa rekordit jõutõmbes 352,5 kilogrammiga, kuid katse jäi napilt fikseerimata. Lisaks püstitas ta Eesti rekordi lamades surumises – 227,5 kg. Kükis oli tulemuseks 330 kg.

Järgmised Euroopa meistrivõistlused klassikalises jõutõstmises toimuvad juba aasta pärast Tartus.

Soome korvpallitähe uues lepingus on NBA klausel

Soome korvpallikoondise liider Petteri Koponen allkirjastas Venemaa suurklubi Moskva Himkiga lepingupikenduse, mille järgi mängib mees klubis veel kaks hooaega. Infot kinnitas ka Himki koduleht.

2012. aastast Himkis pallinud 26-aastane tagamees valiti NBA draftis juba 2007. aastal 30. valikuna ning tema mängijaõiguseid omab hetkel Dallas Mavericks. Koponeni kolmeaastane leping Himkiga hakkas aga sel kevadel lõppema ning tema tulevikku seostati peamiselt NBAga, vahendab basket.ee.

Itaalia korvpalliportaali Sportando andmetel on uues lepingus sees klausel, mis lubab soomlasel võimaluse korral NBAsse siirduda.

«Himki võttis lepingupikenduse teemaks juba eelmisel suvel ning viimase kahe nädala jooksul on asjad kiiresti arenema hakanud,» sõnas Koponen Soome korvpalliliidule tehtud avalduses. «Himki tahtis selgelt mind oma ridades hoida ka tulevikus ning leidsime üsna kiiresti üksteisemõistmise. Enesetunne on tõeliselt hea.»

Vaata, kes kutsuvad üles valgustust välja lülitama

World Wildlife Fund (WWF) üleskutse Maa tund raames lülitavad sajad miljonid inimesed kogu maailmas tunniks ajaks valgustuse välja, et juhtida tähelepanu keskkonnaga seonduvatele teemadele.

 

Helme: EKRE maine hakkab põhinema erakonna tegudel riigikogus

Täna lõunal toimus Viljandi maavalitsuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimene volikogu pärast valimisi, kus arutati muuhulgas valimistulemusi ning protseduurilisi tegevusi aprillis toimuvaks kongressiks. 

«Suur osa volikogust läks valimistulemuste kokkuvõtte ja analüüsi peale. Üleüldiselt volikogu on tulemustega rahul. Olemasoleva ressursi ja võimaluste piires me võitsime sellise tulemuse nagu kõik lootsid,» kirjeldas EKRE aseesimees Martin Helme volikogu seisukohta. Teine tähtis teema oli tema sõnul 25. aprillil toimuva kongressi ettevalmistamine. 

Helme sõnul arutati ka sisulisi küsimusi ning jõuti järeldusele, et EKRE maine hakkab põhinema erakonna tegudel riigikogus. «Meediaskandaalid on ühe päeva asi, need tulevad ja lähevad ning ei murra meid,» ütles Helme. Erakonna seest tuleva kriitika kohta ütles aseesimees, et erakond põhineb maailmavaatel, mis on kirjas alusdokumentides ning kui inimesel tekib sellega lahkheli, siis lähevad nende teed varem või hiljem lahku. 

EKRE volikogu peab vajalikuks, et erakonna fraktsioon asuks parlamendis ellu viima neid programmilisi punkte, mis tooksid kaasa poliitilise süsteemi reformi. Soovitakse hääletusele viia eelnõud, mis kaotaksid või oluliselt kärbiksid parteide riiklikku rahastamist ning vähendaksid rahvasaadiku palka ja lisatasusid. Samuti tahetakse seadustada rahvahääletuse algatamise võimalus. 

Erakond võtab eesmärgiks seista vastu topeltkodakondsusele, viia ellu saadiku tagasikutsumismehhanism ning omavalitsuse valimisõiguse kehtestamise ainult kodanikele.

 

Volikogu mõistab, et kõige väiksemal fraktsioonil riigikogus on piiratud võimalused erakonna programmi elluviimiseks seadusandlikul tasandil, kuid fraktsioon saab poliitilisi konkurente sundida hääletusel ja aruteludel näitama selget meelsust nende poliitiliste reformide suhtes, millele andis mandaadi EKRE valijad.

 

Postimehe otsepilt: kolmekordne Euroopa meister pärjati esmakordselt MM-tiitliga

Shanghais toimuval iluuisutamise MMil selgusid medalivõitjad. Meeste üksiksõidus kroonit maaimameistriks hispaanlane Javier Fernandez, kes kogus 273.90 punkti. Hõbeda võitis jaapanlane Yuzuru Hanyu (271.08) ja kolmas oli kasahh Denis Ten (267.72).

23-aastane Fernandez oli seni võitnud kolm kuldmedalit Euroopa meistrivõistlustel ning MMilt oli ta auhinnakappi kogunud kaks pronksi. Maailma GP finaalvõistlustelt on tal kirjas teine ja kolmas koht.

MMi meeste üksiksõidu lõplik protokoll

Üllar Kerde vedas Moskva Dinamo Venemaa karikavõistluste finaali

Venemaa korvpalli karikavõistlustel jõudis Üllar Kerde juhendatav Moskva Dinamo finaali. Poolfinaalis oldi napilt üle Samara Krasnõje Krõlja meeskonnast.

Dinamo võidunumbrid olid lõpuks 86:82. Võitjate parimana viskas Deniss Saharov 21 punkti. Sten-Timmu Sokk Dinamo ridades kaasa ei teinud, kuna karikasarjas osalevad vaid venelased. Finaalis kohtuvad Kerde hoolealused kas Novosibirski või Spartak-Primorje meeskonnaga.

Mängu saab täies pikkuses vaadata SIIT.

Keskerakond esitab Tartu volikogu juhiks abilinnapea Vladimir Šokmani

Keskerakond esitab riigikokku lahkuva Tartu volikogu esimehe Aadu Musta asemele uueks volikogu juhi kandidaadiks senise Tartu abilinnapea Vladimir Šokmani.

Šokmanist vabaks jääva sotsiaalvaldkonna abilinnapea kohale esitatakse kandidaadiks Tartu linnavolikogu liige Artjom Suvorov.

Aadu Must ütles, et tema asumine riigikogusse tingib muutuseid Tartu linna juhtimises. «Vladimir Šokmanil on väga palju kogemusi nii linnavolikogust kui ka linnavalitsusest ning ta on kahtlemata hea kandidaat volikogu esimehe ametikohale. Artjom Suvorov on noore linnavolinikuna tõestanud oma haritust, püüdlikkust ja kohusetundlikkust ning linnavalitsus saab tema näol juurde väga tubli inimese. Soovin neile edu nende töös,» sõnas Must.

Tartu linna juhtiva koalitsiooni moodustasid 2013. aasta kohalike valimiste järgselt Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Keskerakonnale kuulub koalitsioonilepingu järgi linnavolikogu esimehe ja sotsiaalvaldkonna abilinnapea ametikoht. 

Schumacherite perekond pääses napilt Germanwingsi katastroofist

Seitsmekordse vormel-1 maailmameistri Michael Schumacheri kasuvend Sebastian Stahl oli teisipäeval Alpides alla kukkunud Germanwingsi lennu 9525 reisjate nimekirjas. 36-aastane mees tunnistas Saksamaa meediale, et tal oli tohtutult õnne, kuna pääses lennult vaid juhuse tõttu.

Kereautode sarjas võidusõitmisega tegelenud Stahl viibis Barcelonas fotosessioonil. «Jah, ma olen elus,» vastas Stahl Berliner Kurieri ajakirjaniku küsimusele. «Hullumeelne, kui palju sõpru ja tuttavaid mult seda viimaste tundide jooksul küsinud on.»

Ta jätkas: «Mul oli tohutult õnne. Tulin tagasi 24 tundi varem sama Germanwingsi lennukiga. Kuna pühapäeval sadas vihma, siis arutasime fotosessiooni pikendamist ühe päeva võrra. Seega oleksin sellisel juhul olnud alla kukkunud lennuki paradal. Lendasime päev varem üle samade mägede.»

Sebastian Stahli ema on abielus Michael Schumacheri isa Rolf Schumacheriga.

Germanwingsi lennuk kukkus alla teisipäeval Prantsusmaa Alpides. Hiljem selgus, et lennuki kaaspiloot Andreas Lubitz lukustas end üksinda kokpitti ning läks vabasurma, tappes ka 149 kaasreisjat.

Andrei Stepanov: Raio peale saab alati kindel olla

Olid ajad, mil vutifänni süda võis kergendatult hingata, kui korraga jooksid platsile Raio Piiroja ja Andrei Stepanov. Pikka aega moodustasid need vintsked mehed Eesti koondise keskkaitsepaari. 89 matši kirja saanud Andrei Stepanov jättis tippvutiga hüvasti 2012. aastal, Piiroja lahkumismängu eel antud põgusas intervjuus räägb ta oma pikaaegsest kaitsepartnerist, vahenab Eesti Jalgpalli Liit.

Kuidas sa Raiot iseloomustaksid?

Raio on see inimene, kelle peale saab alati 100% kindel olla. Tema peale saab loota igas olukorras nii jalgpalliplatsil kui elus. Ta on avatud ja sõbralik, kuigi kui ta käis väljakul, siis tema vastu eriti sõbralik mängida ei olnud (naerab – toim.). Väga tuntud võitleja. Eriti said seda tunda vastasvõistkonna ründajad. See on just see, mida jalgpallis ja spordis vaja läheb. Just sellise iseloomuga mängijad löövad läbi. Raio alustas jalgpalliga päris hilja, seetõttu polnud ta tehnika parim, aga iseloomuga jõudis ta sinna, kuhu jõudis. Temast sai üks parimaid Eesti jalgpallureid läbi aegade.  

Millised olid tema trumbid keskkaitsjana?  

Kindlasti oli ta taktikaliselt väga tugev. Teitur Thordarson tegi Raioga väga head tööd. Teituril oli just taktikaline pool väga tugev ja Raio õppis seda temalt väga hästi. Mul oli väga mugav tema kõrval mängida, me tundsime üksteist ja koostöö klappis.

Kuidas te üksteist täiendasite?

Mina olin rohkem palliga hõivatud, tema oli see, kes võttis enda peale praktiliselt kõik õhupallid. Mina olin see, kes julgustas, tema oli meie paarist kindlasti agressiivsem keskkaitsja. Olin tema taga, vaatasin nii tema kui meeskonna üldist kaitsetegevust.

On sul Raiole mõni soovitus?

See oli väga positiivne uudis, et ta sai Pärnu Linnameeskonna presidendiks. Ma tahaksingi, et ta jääks jalgpalli juurde. Tema kogemusi ja teadmisi läheb vaja, tema on see inimene, kes peab jalgpalli edasi viima. Tal on kindlasti õiged omadused, et olla klubi eesotsas.

Kumb teist parem keskkaitsja oli?

(Naerab – toim). Ma arvan, et Norras või Inglismaal öeldakse, et Raio. Venemaal või Kesk-Euroopas valiks treener mind. Kõik oleneb sellest, mis jalgpalli klubi mängib ja mis visioon treeneril on. Me mängisime Raioga samal positsioonil, aga me olime väga erinevad mängijad. Mul on kahju sellest, et Raio ei saanud end Inglismaal proovida. Tugevas Championship’i (Inglise esiliiga – toim.) klubis oleks ta kindlasti põhimees. Kahjuks ta ei saanud endale seda võimalust, aga oma karjääriga peab ta kindlasti rahul olema. Hea eeskuju teistele Eesti jalgpalluritele, et kuhu saab jõuda, kui sul on õige suhtumine ja iseloom. Kui tahad jõuda, siis jõuad ka. 

Loe pikemalt Eesti - Island maavõistluse mängukavast!

Grosjean sai Malaisias karistada ja kolib stardirivis tahapoole

Vormel-1 sarja Malaisia etapil täna kaheksanda koha välja sõitnud Romain Grosjean sai kohtunikelt karistada ja peab homset võistlust alustama hoopis kümnendast ruudust.

Kohtunike hinnangul möödus Grosjean teise kvalifikatsioonivooru eel boksist rajale minnes lubamatul moel järjekorras seisnud konkurentidest. Autod seisid rajalepääsu oodate järjekorras, sest Sepangi ringrajale lähenes vihm ning kõik sõitjad soovisid võimalikult kiiresti ringiaja kirja saada. Reeglid keelavad aga ükskõik mis olukorras boksitee lõpus foori taga seisjatest mööda sõita.

Tänu Grosjeani karistusele kerkivad stardirivis koha võrra nii Valtteri Bottas Williamsil kui ka Marcus Ericsson Sauberil.

Vägivallast rabatud Venemaa alaliit esitas ametliku protesti

Venemaa jalgpalliliit esitas protesti eile õhtul toimunud Montenegro-Venemaa EM-valikmängu kohta. Mängu varjutas Montenegro fännide vägivallatsemine ning lõpuks pidi kohtunik kohtumise katkestama.

Venelasi pahandas sakslasest väljakukohtuniku Deniz Aytekini otsus kohtumisega jätkata, ehkki venelaste väravavaht Igor Akinfejev sai juba paarkümmend sekundit pärast avavilet pihta tribüünidelt visatud põleva raketiga. Vastu pead tabamuse saanud Akinfejev ei olnud võimeline kohtumist jätkama ja nii tuli venelastel kohe teha esimene vahetus, kui postide vahele saadeti Juri Lodõgin. 33 minutit hiljem mäng jätkus, kuid teisel poolajal hakkasid fännid taas venelasi erinevate esemetega pilduma, lisaks läks ka platsil mängijate vahel kähmluseks ja Aytekin lõpetas kohtumise enneaegselt.

UEFA teatel peavad nad enne otsuse langetamist ära ootama kohtuniku ja mängu delegaadi raporti. Venemaa peatreeneri Fabio Capello arvates oleks samuti tulnud mäng esimese intsidendi järel katkestada. «Tegime nii, nagu mängu delegaat käskis – läksime väljakule ja mängisime. Me ei oleks saanud lihtsalt keelduda ja minema kõndida,» sõnas Capello pressikonveretsil.

Venemaa kaitsja Vassili Berezutski sõnul hoiatati publikut, et kui keegi veel mängijaid millegagi viskab, jääb mäng pooleli. «Aga täpselt nii läkski. Dmitri Kombarov sai vist välgumihkliga pihta. Siis juhatas kohtunik meid tagasi riietusruumidesse,» kirjeldas Berezutski Venemaa telekanalile Rossija 2 juhtunut. Mäsu sai alguse olukorrast, kus võõrustajate väravavaht Vukašin Poleksic tõrjus Roman Širokovi penalti. Auti sisse viskama läinud venelasi tabas aga prügirahe.

Venemaa koondise arsti Eduard Bezuglovi sõnul on Akinfejevil peapõrutus ja põletushaavad kaelal. «Ta läbis kohalikus haiglas kontrolli ja lendas siis koos ülejäänud koondisega tagasi Moskvasse,» sõnas Bezuglov.

«Kahju, et Montenegro toetajate käitumine rikkus mängu, mis oleks võinud olla väga huvitav,» nentis Venemaa alaliidu president Nikolai Tolstõhh vestluses kodumaise ajalehega Sport Ekspress. «Kohe pärast mängu andsime protesti sisse. Meie meelest oleks mäng tulnud lõpetada esimesel minutil.»

Nädal lõpeb tuuliselt

Riigi ilmateenistuse andmetel sajab nädala viimasel päeval mitmel pool vihma, millele lisandub ka tugev tuul.

Ööl vastu homset on Ida-Eestis pilves ilm. Paljudes kohtades sajab enamasti vihma. Lääne-Eestis on pilvi vähem ja peamiselt sajuta. Kohati tekib udu. Puhub lõunakaare tuul 2-8 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on -1..+4 kraadi.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Ida-Eestis sajab mitmel pool vihma. Õhtul jõuab saartele uus sajuala. Kagutuul tugevneb 5-12, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti 15-17 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on +3..+8 kraadi.

Barcelona täht läheb megapalga eest Katari karjääri lõpetama

Barcelona jalgpalliklubi poolkaitsja Xavi lahkub Hispaania väljaande AS teatel hooaja lõpus oma pikaaegsest koduklubist ja läheb Katari suurt raha teenima.

35-aastase Xavi lahkumisest on räägitud juba mõnda aega ning väidetavalt tegi Al Saddi klubi talle nüüd pakkumise, millest on võimatu keelduda. Nimelt hakkab Xavi Kataris saama kümne miljoni euro suurust aastapalka, temaga sõlmitase kolmeaastane leping.

Xavi sai pakkumisi ka Põhja-Ameerika klubidelt, kuid sellist palka pole seal keegi võimeline talle maksma. Al Sadd täidab Xaviga augu, mis jäi meeskonda kunagisest Madridi Reali tähtründajast Raulist, kes siirdub mängima just nimelt Põhja-Ameerika profiliigasse MLSi, liitudes New York Cosmose meeskonnaga.

Eesti U18 koondist ootab täna ees ellujäämismäng Horvaatiaga

Eesti U18 noortekoondis sai Tallinnas, Tondiraba jäähallis toimuval kuni 18-aastaste noormeeste jäähoki MMi II divisjoni A-grupi turniiril neljandal võistluspäeval 1:5 (0:1, 1:1, 0:3) kaotuse Poolalt ning peab laupäeva õhtul ellujäämismängu Horvaatiaga.

Kohtumises Poolaga viskas Eesti koondise värava Georg Ermel. Tabamusele tegid eeltöö Daniil Fursa ja Nikita Kozõrev.

Teistes reedestes kohtumistes alistas Lõuna-Korea Hollandi 6:3 (2:1, 3:0, 1:2) ning Suurbritannia Horvaatia 7:1 (4:0, 2:1, 1:0).

Otsustava vooru eel jagavad täisedu 12 punktiga turniiril esikohta Poola ja Lõuna Korea. Võistkonnad kohtuvad omavahel täna kell 16:30 ning selgitavad välja järgmiseks aastaks I divisjoni B-gruppi pääseja.

Kolmanda ja neljanda koha nimel mängivad kell 13:00 välja Suurbritannia ja Holland. Hetkel on brittidel 6 ja hollandlastel 5 punkti. Kell 20:00 lõpetavad turniiri Eesti ja Horvaatia. Kohtumise võitja säilitab järgmiseks aastaks koha II divisjoni A-grupis, kaotaja langeb B-gruppi. Omavahelise mängu eel on Eestil 1 ja Hollandil 0 punkti, kuid sellele vaatamata vajab Eesti Horvaatia edestamiseks kindlasti võitu.

Turniiri koduleht IIHF-i portaalis: http://www.iihf.com/competition/482/statistics.html

Video: Tallinnas toimub maadlusturniir Tallinn Open

Kultuuriminister Urve Tiidus avas nädalavahetusel, 28. - 29. märtsil Saku Suurhallis toimuva Euroopa suurima noorte maadlusvõistluse Tallinn Open 2015.

Kahepäevasel turniiril võistleb medalite nimel naiste-, vaba- ja Kreeka-Rooma maadluses ligi 1600 noort maadlejat 17 eri riigist. Võistlustel osalevad kuue- kuni 20-aastased noored maadlejad üle kogu maailma.

Finaalid algavad täna orienteeruvalt kell 17.00 ja pühapäeval kell 15.00.

Tallinn Open maadlusvõistlus kuulub võistlustesarja European Youth Wrestling Series ning seda korraldatakse juba 27. korda Eesti kuulsaima maadleja ja olümpiavõitja Kristjan Palusalu mälestuseks.

Vettel surus end vihmases kvalifikatsioonis kahe Mercedese vahele

Vormel-1 sarjas sõidetakse sel nädalavahetusel Malaisia GP. Tänases kvalifikatsioonis tekitas kõvasti põnevust teise vooru ajal Sepangi ringrada tabanud paduvihm, mis jättis viimasest voorust ehk kümne hulgast välja näiteks Kimi Räikköneni Ferraril. Enam kui pooletunnise pausi järel õnnestus ajasõit siiski lõpule viia ning parimalt kohalt stardib homme avaetapi võitja Lewis Hamilton Mercedesel. Vaid 0,074 sekundiga kaotas talle Sebastian Vettel Ferraril, kolmandast ruudust läheb homme rajale Nico Rosberg Mercedesel ja neljandast Daniel Ricciardo Red Bullil.

Viies oli Daniil Kvjat samuti Red Bullil, kuues uustulnuk Max Verstappen Toro Rossol. Järgmisest reast stardivad Felipe Massa Williamsil ja Romain Grosjean Lotusel, esikümne lõpetavad teine Williamsi sõitja Valtteri Bottas ja Marcus Ericsson Sauberil. Räikkönen stardib 11. kohalt, Fernando Alonso ja Jenson Button McLarenitel said tänases kvalifikatsioonis tagantpoolt vastavalt kolmanda ja neljanda koha.

Homne võidusõit algab Eesti aja järgi kell 10.

Ajasõidu käik:

Ajasõidu alguseni on jäänud loetud minutid.

Kvalifikatsioon on alanud!

Raja läheduses kogunevad vihmapilved, kuid praegu on rajal veel kuiv

Parim aeg on Hamiltoni ja paremuselt teine Rosbergi nimel, kuid Vettel sõidab kõvemate rehvidega välja vaid kuus kümnendikku Hamiltonist kehvema aja.

Esimene voor läbi!

Välja jäävad oodatult nii Merhi kui ka Stevens, viimane rajal ei käinudki. Samuti ei pääse avavoorust edasi McLareni sõitjad Alonso ja Button ning esimesena jääb joone alla Austraalias ilusat sõitu teinud Felipe Nasr Sauberil.

Merhi ja mõistagi ka Stevens ei mahu ka 107% sisse, seega ei pruugi homme rajal näha kumbagi Manorit.

Kõik 15 meest lähevad teises voorus kohe rajale, sest vihmapilved on jõudnud rajale ähvardavalt lähedale.

Vihma tõttu meenutab kvalifikatsioon juba võidusõitu!

Vihma sajab!

Hamilton on alles kaheksandal kohal, Räikkönen aga 11. ja jääb viimasest voorust välja!

Kolm esimest: Rosberg, Vettel ja Bottas

Vihma kallab ja kõik mehed tulevad boksi.

Viimasest voorust jäävad välja Räikkönen, Maldonado, Hülkenberg, Perez ja Sainz

Sajab kõvasti ja halvemal juhul võib see isegi tähendada, et kvalifikatsiooni viimane voor jääb üldse sõitmata. Sel juhul oleks esikümne järjekord järgmine: 1. Rosberg, 2. Vettel, 3. Bottas, 4. Ricciardo, 5. Grosjean, 6. Massa, 7. Verstappen, 8. Hamilton, 9. Kvjat, 10. Ericsson

Kolmas voor on esialgu 15 minuti võrra edasi lükatud.

Nagu ikka, mõõdetakse ka Malaisias suurimat lõppkiirust ning on huvitav, et sedapuhku ei pääsenud kolmest esimesest mehest kaks isegi viimasesse vooru. Esimese viie seas on Massa, Räikkönen, Maldonado, Bottas ja Ericsson. Kumbki Mercedes ei mahu seejuures isegi esikümnesse.

Mercedses raadioside teatel sõidetaks vihmasaju jätkumisel kvalifikatsiooni viimane voor siiski homme enne võistlust.

Tundub aga, et ilm on pisut selginemas ja kvalifikatsioon õnnestub siiski täna lõpule viia.

Turvaauto käib rada testimas ja viimase vooru algus lükatakse veel 15 minutit edasi.

Turvaauto on taas rajal olusid kontrollimas.

Otsus on positiivne ja mõne minuti pärast läheb taas sõiduks!

Kolmas voor on alanud.

Hamilton edestab praegu Rosbergi enam kui sekundiga, kolmas on Vettel. Üldse ei liigu märjal rajal aga Williamsid.

Vetteli viimane aeg on Hamiltoni omast vaid 74 tuhandikku kehvem!

Mercedesed on aga veel tulemas.

Rosberg pingutab kõvasti, aga ei paranda aega ja jääb kolmandaks!

Hamilton ei paranda samuti, kuid on kvalifikatsiooni võitja.

1. Hamilton, 2. Vettel, 3. Rosberg, 4. Ricciardo, 5. Kvjat, 6. Verstappen, 7. Massa, 8. Grosjean, 9. Bottas, 10. Ericsson

Enne kvalifikatsiooni:

Vabatreeningute põhjal näib, et Ferrari on mahajäämust Mercedesest Austraalias peetud avaetapiga võrreldes pisut kärpinud. Esimesel ja kolmandal vabatreeningul oli kiireim küll Nico Rosberg Mercedesel ja teisel näitas parimat aega tema tiimikaaslane Lewis Hamilton, kuid teise aja sõitis nii esimesel kui ka teisel vabatreeningul välja Kimi Räikkönen Ferraril. Viimasel vabatreeningul oli soomlane kolmas.

Temast ei jäänud kaugele ka Sebastian Vettel teisel Ferraril, järjest paremat kiirust näitasid iga vabatreeninguga ka Williamsi sõitjad Felipe Massa ja Valtteri Bottas. Endiselt on aga võistlejaterivi lõpus McLarenid ning kindel pole seegi, et pühapäeval 20 autot üldse starti pääseb - pärast vahelejäetud avaetappi vormelikarusselliga liitunud Manor Marussiad ei mahtunud näiteks kolmandal vabatreeningul 107% reegli sisse.

11 huvitavat fakti kellakeeramise kohta

Väga suur osa sakslastest (koguni 73 protsenti) ei ole sugugi õnnelikud suveajale ülemineku suhtes. Pühapäeval keeratakse jälle kellasid ja kella kahest saab kolm – see annab õhtuks ühe lisatunni valget aega juurde.

Ajaleht Bild toob välja 11 huvitavat fakti kellakeeramise kohta.

1. Algselt oli kellakeeramise eesmärgiks hoida kogu elektrienergiat. Täna me teame, et elektritarbimine ainult kasvab ega näita pidurdumisest ühtki märgi.

2. Uuringute andmeil kaasneb kellade keeramisega ka iga-aastaselt küllaltki palju segadust. Näiteks – iga neljas keerab kella vales suunas. Iga kümnes jääb kellade keeramise tõttu kusagile hiljaks.

3. Meie kehad järgivad väljakujunenud päeva ja öö rütmi. Kui seda muuta, mõjutab see meie immuunsüsteemi. Immunoloogide sõnul oleme sellise ajalise nihke järel palju vastuvõtlikumad nakkushaigustele ja külmestusele.

4. Paljud inimesed võivad kogeda kellakeeramise järel ajavööndivahetuse väsimusele sarnast tunnet. Tekib väsimus ja tuimus. Paljud tulevad sellega toime vaid paari kolme päevaga, tundlikemal inimestel võib see võtta aga nädalaid või koguni kuid.

5. Kahtlused selles osas, et kellakeeramine võiks ka meedikutele tööd tuua, polegi vaid kahtlused. Kellakeeramise ajal on mõnedel riskigruppi kuuluvatel patsientidel tõenäosus saada südameinfarkt. Uuringuraportite järgi suureneb erinevatel andmetel kellakeeramise järgsel ajal südameinfarktidega pöörduvate patsientide hulk kuni 25 protsenti. Enamik neist on naised ja vanurid.

6. Ka suureneb õnnetuste arv. Süüdistada saab siin väsimusest tulenevat tähelepanu langust. The Auto Club Europa (ACE) arvutas välja, et ühes kuus pärast kellakeeramist kasvab õnnetuste hulk kuni 20 protsenti möödunud kuuga.

Teine põhjus kasvuks on see, et meie elu nihkub tunni võrra varasemale ajale, millega pole harjunud metsik elu. Metsloomad otsivad just hommikuse päikesetõusu ajal süüa. Sel ajal liiguvad nad sageli ka üle maanteede ning nii ongi loomadega seotud autoavariid sagedamad pärast kellakeeramist, leiab Saksa metsaelu ühendus.

7. Ka loomad kannatavad selle muutuse käes – näiteks lehmadel väheneb piimatootlikkus kuni 10 protsenti. Neil kulub kuni nädal, et uue olukorra ja kellaga harjuda.

8. Isegi väiksemad koduloomad pole muutusest just eriti sillas. Koerad, kes on harjunud kindlatel kellaaegadel toitumisega, ei saa sellest muutusest aru.

9. Eriti puudutab muutus lapsi. Nende tähelepanuvõime hajub. Uuringud näitavad, et ainult tund vähem und vähendab koolis võimekust 30-40 protsenti.

10. Vahetustes töötavad inimesed kannatavad ka.  Öösel vahetuses olles pead sa ühe tunni kellakeeramise hetkel rohkem töötama. On asutusi, kus selle lisatunni eest ei maksta.

11. Ka saksa raudtee- ja logistikaettevõtted kritiseerivad bürokraatiat, kuna muutmist vajavad rongide sõiduplaanid ja ka ligi 120 000 kella.

Piltuudis: Eesti koondise kapten Klavan jõudis eile märkimisväärse tähiseni

Eile pidas Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan oma 100. mängu Eesti koondises. 2003. aastal debüteerinud Klavanile andis enne Šveits - Eesti EM-valikmängu autasu üle jalgpalliliidu peadirektor Tõnu Sirel.

Enne Klavanit olid 100 mängu tähiseni jõudnud Martin Reim (157), Marko Kristal (143), Andres Oper (134), Mart Poom (120), Kristen Viikmäe (115), Raio Piiroja (113), Enar Jääger (112 koos eilse mänguga) ja Indrek Zelinski (103).

100 mänguga on keskkaitsja Klavan löönud Eesti kasuks 3 väravat - aastal 2006 Uus-Meremaale, aastal 2012 El Salvadorile ja mullu Gibraltarile.

Klavan on teist põlve koondislane, tema isa Dzintar esindas Eestit 19 kohtumises. Dzintar oli platsil ka 1993. aastal Zürichis toimunud Šveits - Eesti MM-valikmängus.

Maa tund kustutab tunniks ajaks valgustuse kogu maailmas

Sajad miljonid inimesed ja tuhanded kogukonnad kogu maailmas lülitavad laupäeval tunniks ajaks valgustuse välja, osaledes Maailma Looduse Fondi (WWF) korraldataval üritusel Maa Tund (Earth Hour).

Eestis leiab see aset õhtul ajavahemikus 20.30-21.30.

Maa Tund on seekord rekordiline, hõlmates 172 riiki ja piirkonda. Tunniks ajaks lülitatakse valgustus välja ka sellistel maamärkidel nagu Eiffeli torn Pariisis ja hiiglaslik Kristuse kuju Rio de Janeiros. Soomes kustub muu hulgas Helsingi toomkiriku valgustus.

Läti pealinnas Riias lülitatakse välja raekoja, vantsilla ja Vabadussamba valgustus. Maa Tund korraldatakse juba üheksandat korda ning selle eesmärgiks on kannustada inimesi tegutsema keskkonna heaks.

Eestis on tuled lubanud kustutada SEB pank.

Esmakordselt toimus aktsioon 2007. aastal Austraalias Sydneys, kui üle kahe miljoni majapidamise oma valgustid üheks tunniks välja lülitasid.

 

Olümpial osalenud noor jooksja hukkus koondise treeninglaagris

Kanada sprinter Daundre Barnaby, kes esindas kodumaad ka 2012. aastal Londoni olümpiamängudel, hukkus treeninglaagris toimunud õnnetuses.

Barnaby oli koos kaaslastega St. Kittsi saarel toimunud laagris ujumas, kui tugev hoovus ta minema viis. Teised kanadalased üritasid Barnabyt päästa, kuid ei suutnud seda teha. Päästetöötajad leidsid noormehe surnukeha pisut hiljem ranna lähedalt sügavast veest.

24-aastane Barnaby oli spetsialiseerunud 400 meetri jooksule. Ta sündis Jamaical, kuid sai Kanada kodakondsuse enne Londoni mänge. Olümpial lõpetas ta oma eeljooksu kuuenda kohaga, teda peeti Kanada üheks lootustandvamaks tulevikutäheks. Samuti kuulus Barnaby Kanada 4x400 meetri teatenelikusse.

Video: Zlatan lõi Moldova vastu kandikul kingitud värava

Rootsi koondise ründaja Zlatan Ibrahimovic sai EM-valikmängus Moldova vastu pea valgeks õige kummalisel moel ning peab selle eest tänama vastaste väravavahti.

Moldova-Rootsi mängu avapoolaeg lõppes väravateta viigiga, kuid teist poolaega olid kulunud vaid loetud sekundid, kui pall oli Moldova väravas. Ilie Cebanu üritas tagasisöödetud palli uuesti keskväljale mängida, kuid tabas täpselt Ibrahimovici pead. Ründaja jõudis veel teha ka korraliku löögiliigutuse ning pall veeres selle tulemusel segamatult võrku.

Mängu teise värava lõi Ibrahimovic veidi enne kohtumise lõppu penaltist. 102 mänguga on tema arvel nüüd Rootsi koondise eest 53 väravat.

Vaata tabamust SIIT.

Raio Piiroja: sul peab olema sisemine põlemine, kirg, armastus!

Eesti jalgpallikoondise kauaaegse kapteni Raio Piiroja 16 aastat Eesti rahvuskoondises kujutasid endast jalgpallisõbra jaoks suurepärast kaasaelamismaterjali. Sageli kõlas enne järjekordset valikmängu fännide huulil tähtsaima küsimusena: kas Raio on terve, kas Raio ikka mängib? Muidugi ta mängis. Mitmes mõttes sümboliseeris Piiroja mängijakarjäär kogu Eesti jalgpalli toonast käekäiku, sest takistusi-vigastusi jagus, ka loomupärast talenti oli tsipa vähem antud kui paljudele kaaslastele – viimast on Piiroja isegi alati varmalt tunnistanud. Aga tühja see tehnika, kui on tahtmist! Piiroja mängis sinisärgis iga viimast kui mängu ja minutit kirega, sellise sisemise põlemisega, mida harva kohtab. On igati sümboolne seegi, et teisipäeval kell 19 rivistub Lillekülas Piiroja ja Eesti koondise vastu Island – vahva ja visa rahvas, kellel tugevad sidemed merega.

Sest tegelikult käivad hingelt sportlaskaluriks loodud Piiroja päevad juba tükimat aega hoopis selle takti järgi, mida meri ette kirjutab. «Tulge esmaspäeval, siis on maapäev,» ütleb ta, kui uurida, millal oleks veidi aega jalgpallijuttu puhuda. Kaluritöö lubab kevadnädalast näpistada päevakese, ei enamat.

Raio Piiroja, kalurina ei ole sulle märtsi lõpp vist tegelikult sugugi parim aeg, et minna Tallinna jalgpalli taga ajama?

Kusjuures sellega oligi nii, et kui see lahkumismängu kuupäev tuli, vaatasin kohe ja ütlesin, et kuulge-kuulge, kevadpüügi kõige kiirem aeg! (Naerab.) Siiamaani oli laht veel osalt jääs, aga tänase (esmaspäevase – toim) tormiga viib viimase jää minema ja tambib tükkideks. Nii kui tuul maha jääb, hakkab tugev kevadpüük pihta ja peaksin iga päev merel olema. Mis seal ikka, tuleb mõneks päevaks asendajaid leida.

Su päevad ongi siis enne viimast mängu sellised, et kodus käid ainult magamas?

Põhimõtteliselt küll, jah. Eks ta on siiamaanigi nii olnud, seni püüdsime koha ja nüüd läheb mõrrapüük lahti.

Kui jää läks, oli ka paar kibedat päeva, paaril ööl sain vaid mõne tunni magada. Eile näiteks oligi nii, et jõudsin pool neli koju ja mõtlesin, et magan tunnikese, siis on vaja hakata võrke pesema. Kui ärkasin, vaatasin kella ja see oli kümne pärast kaheksa hommikul!

Samas peatreener ütles ka, et kui sa ei taha laagrisse tulla, siis ei pea tulema – võid tulla ka viimaseks päevaks. Aga mul on viimane võimalus poistega koos olla, kala on aega terve elu pärast püüda. Tahaks ikka selle fiilingu ka kätte saada, et oleks õige asi, terve laager. Ja harjutama peaks ju ka enne natukene!

Jalgpalli puudutasid viimati ... millal? Mäletad?

Mäletan. Hästi mäletan. Valikmäng Türgi vastu. (Muigab.) Ühelt poolt ei ole aega, aga ega ei julge ka hästi, äkki tõmbad kuskilt ära midagi... Aivar Pohlak oli siin Pärnu Linnameeskonna mängu vaatamas, rääkisime ka, et ma pole veel trenni jõudnud. Kevadpüük käib ja õhtuks oled nii väsinud, Linnameeskonnal algavad õhtul kell seitse trennid. Mina juba kaheksast magan!

Aga jah, hästi ei julge ka – see koht, mille Türgi mängus ära tõmbasin, annab ikka tunda. Aivar ütles ka, et kuule, ära parem sel nädalal ka siis trenni tegema hakka, muidu juhtub nii, et me reklaamime välja, et tuled, aga pärast sa ei saagi mängida!

Piiroja päevad täidab kaluritöö. FOTO: Ants Liigus

Aga füüsiliselt oled valmis? Töö hoiab ju vormis.

Eks see füüsiline töö mingi vastupidavuse annab, samas spordi seisukohalt ta suurt midagi ei paranda. Aga nüüd on teisi asju teha saanud, suusatada ja joosta. Tervis on rahvasportlase jaoks normaalses korras. Eelmisel kevadel täpselt samal ajal mõtlesin, et hakkan vaikselt trenni tegema, siis ei saanud midagi teha – jalad ei kannatanud.

Viimasest jalgpallipuutest oli juttu, aga kas sa esimest ka mäletad?

Eks ta hoovijalgpallis oli. Omal ajal ikka mängiti enne hoovijalgpalli ja siis mindi trenni. Tänapäeval vist käiakse enne trennis ja ... kas hoovijalgpalli üldse enam mängitakse? Esimesed trennid pole meeles, aga suvised laagrid küll.

Platsil olid sa alati lõpuni võitleja. Lapsena olid samasugune?

No ikka, jah. Ega koolis ka, kui suuremate poistega kaklemiseks läks – peksasaamine oli ette teada, aga ega selle pärast alla ei antud! Eks kogu aeg pead ennast tõestama. Hoovi peal olid ka paar aastat vanemad poisid, pidi kogu aeg natuke rohkem pingutama kui teised.

Teismeliseeas saab sageli spordist kõrini, tahaks muude asjadega tegeleda. Oli sul ka selline aeg?

Ma hakkasin trennis käima tänapäeva mõistes väga hilja. Aga tegin teisi spordialasid sealt kõrvalt, nii et otsest tüdimust ei tekkinud mul kunagi. Eks ma proovisin kõik asjad järele – enne jalgpalli ujusin paar aastat, siis mingi lühikese aja käisin isegi maadlemas, purjetamas ja kas oli veel male või kabe... Võrkpallid, korvpallid – need olid küll kõik sellised ühe-kahepäevased käimised. Aga mulle on eluaeg meeldinud kergejõustikku vaadata ja ise tahaks ka ju ikka proovida, nii et sedagi on tehtud.

Millal see teadmine tuli, et nüüd jääb jalgpall?

Siis, kui Flora duubelmeeskonda mängima kutsuti. Mis ma siis olin – läksin 11. klassi, Tallinna, TSIKi. Polnud pealinnas käinud ka eriti, kolid kohe pärast põhikooli kodust ära ja hakkad iseseisvat elu elama. Alguses oli ikka päris keeruline, suur linn, paras seiklemine oli. Ellu jäin! Ei, TSIKi aeg oli tore aeg.

Flora dressi jõudis Piiroja kanda nii karjääri alguses kui ka lõpus. FOTO: Liis Treimann

Alguses üürisin korterit, aga see vist kestis paar kuud, siis juba kolisin TSIKi ühikasse teiste omasuguste juurde. Paralleelklassis oli Priit Lehismets, kes on praegu füsioterapeut ja jookseb maratone hästi. Kossuvennad... Viimane korrus oli poiste ühiselamus selline, kuhu spordiga tõsiselt tegelejad said pärast TSIKi lõpetamist ka veel aastaks elama jääda, siis elasime aasta aega Andrus Värnikuga ühes toas. Ikka päris kirju seltskond on olnud.

Tahtmisest ei jäänud sul kunagi puudu, aga kui me iseloomust räägime, siis millest võis jääda? Ehk oskusest ennast kaitsta – vahel ka iseenda eest?

Noh, mingi tugev külg peab ju inimesel olema! Kui ma poleks kompromissitult igasse olukorda läinud, vaid olnud nagu kõik teised, et natuke hoiad tagasi, siis jalgpallurioskuste poolest vaevalt keegi mind tahtnud oleks. Näed ju, et teised on tehniliselt võimekamad. Seda saab muidugi järgi ka arendada, aga füüsilist poolt on tunduvalt kergem teha.

Võitlusvaimuga on aga nii, et seda kas on või ei ole. Sul peab ikka olema sisemine põlemine, kirg, armastus asja vastu! Ma ei kujuta ette, äkki on seda võimalik õppida, aga ma kahtlen. Mul õnneks pole seda vaja olnud. Ükspuha, mis sport või üldse mõni asi elus – ikka täiega.

Põlemist peab olema! FOTO: Raigo Pajula

Üks asi on platsil võidelda, teine lugu on siis, kui platsile ei pääsegi. Kuidas sa vigastusperioodidest üle said, eriti just vaimselt?

Need on rasked. Algul oled ikka šokis, paar päeva põed ja nutad patja. Aga siis öeldakse sulle mingi number, kaua paranemine võib aega võtta, antakse kava ette ja hakkad seda täitma. Kõige hullem on see, kui teed taastusravi läbi, lähed väljakule ja esimese kümne minutiga tunned, et mitte midagi pole paremaks läinud – siis kukud jälle oma musta auku ja hakkad sealt välja ronima.

Tekitasid sa endale mingi rutiini ka, et kergemini sellistest perioodidest üle saada?

Kodus oli kerge, käisin kalal või matkasin looduses ringi. Lülitasin end välja ja tegelesin kalapüügiga. Mul oli ka tehtud maja keldrisse väike puutöökoda, nikerdasin seal midagi. Hoidsin end tegevuses. Muidu lähed koju ja... Kui korteris elad, mõtled lolliks ennast, lõpuks tapab see su ära.

Ebaõiglust Piiroja ei salli. FOTO: ekranitõmmis videost

Sul on see põlemine ka sees, et ebaõiglust sa ei kannata? Norras oli üks legendaarne hooajaeelne treeningmäng...

No see on jah Youtube’i hitt! (Naerab.) Eks vanemana õpid ennast kontrollima, aga jah, see oli üks väheseid kordi, kus lõi pildi mustaks – kõigepealt oli tunne, et oleks kõigi vastasmängijatega kaklema hakanud ja siis veel kogu tribüüni ka ette võtnud. Meie mängija sai vigastada ja vastased tahtsid palli välja lüüa, nagu kombeks. Aga vastaste treener karjub noore mängija peale – ei löö välja, minge edasi!

Kõik mehed seisavad. Noor mängija siis võttis ja hakkaski minema. Neil oli seal üks Aafrika mängumees testimas, andis palli talle – see vaatas, et oh, vägev, võttis ja lõi tühja väravasse. Sellisel juhul tavaliselt lastakse värav tagasi lüüa, aga seal ei järgnenud mitte midagi sellist. No ja siis läks nagu läks!

Vaata kirjeldatud videot SIIT!

Viimased aastad jalgpallurina tulid sul vigastuste tõttu vist juba natuke hambad ristis?

Jah. Raskeks läks siis, kui läksin Norrast Hollandisse. Koondisega oli fantastiline aasta olnud. Hollandis oli mängutempo ikka natuke teine, uus koht ja panin ühe käigu juurde... Kaks päeva vist kestis, siis hakkas vigastustejada pihta. Lõppes Iirimaa mänguga, kus läks põlv. Ja edasi oli suhteliselt sunnitöö, sealt edasi ma ausalt öeldes ei mäletagi enam valuvaba päeva. Siis tegin juba tööd. Pärast Hollandit andsin tegelikult allagi, olin pool aastat Eestis, aga siis tuli Hiinasse mineku võimalus.

Mõtlesin, et tuleks raha ka teenida. Profijalgpalli mängid muidu ikka mängimise pärast, raha on teisejärguline ja vaatad, et olen 28, aega küll! Aga siis ühel hetkel vaatad, et kurat, kogu aeg vigane ka ja enam ei olegi seda aega... Hiinasse läksin raha pärast, sealsetes trennides kunagi täiega ei pannud ja hoidsin tagasi, et jumala eest ära ei laguneks. Mängus tegin ka kolmveerandiga.

Mingit eesmärki oli muidugi vaja, töötasin siis selle nimel, et saaks koondisesse ja koondisemängudes oleks kõva minek. Nii et paar korda saingi aasta jooksul vormi. Üks oli sõprusmäng (Trinidadi ja Tobagoga – toim), siis võit Andorra üle, siis Holland, kus kohtunik andis vale penalti ja võttis meilt võidu ära. Ja siis see Türgi mäng, kus ma sain 20 minutit või palju seal oligi (vigastus lõpetas Piiroja seni viimase jalgpallimängu 2013. aasta oktoobris 34. minutil – toim).

Eesti ja Hollandi mäng lõppes Piirojale punase kaardiga. FOTO: Liis Treimann.

Kas selline lõpp jättis väga mõru maigu suhu?

Ei jätnud, sain ju kõva emotsiooni. Oleks kasvõi ainult see Hollandi mäng olnud – juba selle pärast tasus kõik end ära.

Kui sageli sul elus üldse selliseid hetki on olnud, et sa millelegi käega lööd – ei oska, ei tule välja, las ta jääb?

Ega ei tule pähe küll! Hetkeemotsiooni pealt on muidugi nii olnud, et mõtled – kuradile! Aga järgmisel hommikul lähed proovid ikka uuesti.

Kuulad sa teiste nõu palju või vähe? Või kuulad, aga lõpuks teed ikka nii, nagu ise õigeks pead?

Treenereid olen ikka üldjuhul kuulanud, aga oma peaga juurde ka teinud. Võib-olla need oma peaga tegemised olekski võinud teinekord tegemata jätta... (Muigab.) Eks elus on samamoodi olnud, kalapüügiga tegin ka algul asju valesti. Ikka pead oma nahal kõik järele proovima.

Sul on vist sellest karjääri jooksul probleeme ka tulnud, et läksid veel jooksma, kui oleks puhkama pidanud?

Ikka on, jah. Jooksma ja kümnevõistlust tegema ja... (Naerab.) Selle eest sain Flora ajal päris suure trahvi, vist lausa nelja kuu palga. Laupäeval oli mäng ja pühapäeval oli Pärnus igamehe kümnevõistlus. Viimane ala oli 1500 meetri jooks, jooksin seal hea aja ja mingi leht trükkis selle ära. Sellest tuli veel paksu pahandust. Ma pole Teiturit (treener Thordarson – toim) nii vihasena kunagi näinud!

Ja üks kord oli veel – selle puhul ma arvasin, et treenerid ei teadnud, aga hiljem tuli välja, et teadsid küll. Pärnus on igal sügisel Tõstamaa jooks, kümme kilomeetrit või sinnakanti, võitsin selle ära. Teitur teab siiamaani, et see oli päev pärast mängu. No tegelikult see oli suhteliselt ebaprofessionaalselt päev enne mängu! (Naerab.) Aga ei saanud minemata ka jätta.

Tegelikult on selles mõttes õnneks läinud, et ma ei ole ennast muudel võistlustel ära lõhkunud. Käisin ka juba Flora ajal vahel mõnel jooksuvõistlusel, kuigi siis pigem puhkuse ajast. Et probleeme vältida, võtsin numbri, aga ei pannud oma nime kirja.

Tegelikult ju absurdne, et teed sporti ja saad trahvi – vaevalt oleks sulle trahvi tehtud, kui oleksid järgmisel päeval lisatrenni teinud! Lepingus oli muidugi kirjas, et teiste aladega tegeleda ei tohi. Aga oled noor ja mõtled, et kuskilt ei valuta, jooksen natuke ja mis seal siis ikka juhtub. Hüppad veidi teivast ka ja... (Muigab.)

Kapteni asi on tihti ka kaaslastele toeks olla. Pildil Piiroja koos Enar Jäägeriga. FOTO: Scanpix

Kas sa endasuguseid mängumehi näed peale tulemas? Koondisesse on viimasel ajal kindlat keskkaitsepaari natuke raske leida.

Eks jalgpall on ka natuke muutunud, minu stiiliga mängumehi ei lähegi võib-olla enam väga vaja. Keskkaitses mängivad rohkem keskpoolkaitsjad, ei ole enam tarvis sellist füüsiliselt hästi kõva venda. Mängu teisel korrusel on väheks jäänud, jalgpall on tehnilisemaks läinud.

Aga näed sa tänapäeva noortel sellist töötahet ka, nagu sul omal ajal?

Ühte asja just arutasime – seni on Pärnust alati tulnud häid kaitsemängijaid. Nüüd on aga noortekoondistes pärnakatest poolkaitsjad ja ründajad. Ei tea, kust see muutus on tulnud... Eks maailm on materiaalsemaks muutunud. Omal ajal tegid sporti spordi pärast, TSIKis olid veel elamine ja söök ka olemas. Aga tänapäeval on raha vaja, kui elada tahad.

Samas tahtmist on inimestel ikka, seda ma näen rahvaspordiüritustel. Ja nüüd ma olen näinud seda teist poolt ka – on professionaalsed treenerid, treeninggrupid, inimesed maksavad selle eest peale, et saaks sporti teha! Rahvas on suuskadel ja jooksmas, vanasti olid jooksurajad tühjad. Elatakse spordi nimel nagu mina, kui ma noor olin. Selle poolest oleme suhteliselt maailma tipus, ainult et säravaid tippe meil kahjuks praegu väga pole.

Tuttav pilt lõppevast talvest: Raio Piiroja suusarajal. FOTO: Spordifoto

Lahkumismäng on ukse ees, aga tundub, et sa pole tegelikult kuskile lahkumas, eesmärke spordis on sul küll ja veel? Tõsi, need juba puhtalt endale.

Eelmise aasta esimene pool oli küll kurb – lõpuks oli see aeg käes, kus tohtis teha neid asju, mida kogu aeg oled teha tahtnud, aga tervise pärast ei saanud. Siis oli küll must masendus peal. Aga siis hakkas juba lubama ja suve teisel poolel oli vist igal nädalavahetusel mul mingi võistlus. Sõbrad kartsid ka, et äkki suren ära spordirajale! Neile tundus, et tahtsin ühe suvega tagasi teha kõik selle, mida ma 15 jalgpalluriaastaga teha ei saanud. No tegelikult natuke nii oli ka, aga mul oli jälle see mõte, et ma ju ei teadnud, kui kaua need jalad kestavad – äkki on järgmisel aastal samamoodi? Mõtlesin, et võtan siis maksimumi.

Praegu jalad peavad vastu?

Suusatamine on hea tegevus, otseselt jalgu ei koorma. Järgmine eesmärk on maraton alla kolme tunni joosta. Võistlusgraafik tuleb päris tihe. Mingi eesmärgi võid ju võtta, ega ma seda ei mõtle, et järgmiseks lähen 2.50 jooksma – tean, kui palju selle jaoks tööd tuleb teha. Seda aega mul ei ole ja hobispordiga ma küll ei tahaks ennast ratastooli joosta.

Jalgpalli kasuks otsustamist sa ei kahetse, aga kas tunned tagantjärele, et äkki olekski sinu õige ala olnud hoopis suusatamine või jooks?

Kui TSIKis olin, siis tegelikult kümnevõistluse ja keskmaajooksu treenerid käisid mind ikka igal aastal korra-kaks meelitamas. Keskmaajooksu distantsid mulle istusid, see oli mus olemas. Lihas ongi mul mitte just kõige aeglasem, aga plahvatuslikku loomulikku kiirust mu kehas pole, see tuli kõik kangitrennide ja hüpete pealt. Võib-olla see ongi keha forsseerimine, kui tegeled alaga, milleks su keha tegelikult loodud ei ole? Kuigi omal ajal jõudsin keskmaad joosta ikka päris kiiresti. Võib-olla suve lõpuks on see vorm taastatud!

Aga kust sa seda teada saad, mis sust saanud oleks... Ma arvan, et jõudsin jalgpallis päris kaugele – siis oleks pidanud mõnel teisel alal olümpiale jõudma. Samas jooksualadel pole valgel mehel maailmas ju midagi teha. Kümnevõistluses ilmselt oleks, aga no ei näe ma endal seda massiivset ülakeha, mille pealt raskejõustikualad tulema peaksid! (Muigab.) Arvan, et tegin jalgpalli kasuks otsustades ikkagi väga õige valiku.

Raio Piiroja. FOTO: Liis Treimann

Raio Piiroja

Sündinud 1979. aasta 11. juulil Pärnus

Keskkaitsja

Klubid: Pärnu JK Rivaal, JK Pärnu, FC Lelle, Lelle SK, FC Flora, FC Valga Warrior, Vålerenga IF (Norra), Fredrikstad FK (Norra), Vitesse (Holland), Chengdu Blades (Hiina)

Eesti koondises: 113 mängu, 8 väravat

Valitud viis korda Eesti aasta jalgpalluriks.

Kooliõpetajast vähem teenivad lasteaednikud küsivad palgalisa

Viljandi lasteaedade juhatajad pole nõus linnajuhtide arvamusega, et lasteaiaõpetajatele peaks piisama  viieprotsendilisest palgatõusust, ja küsivad 12,5 protsenti palgalisa.

Sadakond lasteaiaõpetajat, kes Viljandi kuues lasteaias iga päev väikseid lapsi kasvatavad ja õpetavad, saavad ühes kuus haridusest ja staažist olenevalt 600–700 eurot, millest arvatakse maksud maha. Samal ajal algavad nende tavakoolis lapsi õpetavate kolleegide palgad 900 eurost. Vähemalt sellise miinimummäära on riik õpetajatele kehtestanud.

Tavakooli õpetajatele annab palgaraha riik, lasteaiad on aga täielikult omavalitsuste ülalpidamisel ning lasteaiaõpetajate palga suuruse määrab volikogu.

130 õpetajat ja veerand miljonit eurot

Nii ei leidnud kuue Viljandi lasteaia juhid enam võimalust vaiksena püsida ja saatsid kuu aja eest volikogule ja linnavalitsusele ühispöördumise, milles tegid ettepaneku tõsta 130 lasteaiatöötaja palka. Lisaks tahavad direktorid, et linn kaotaks palgalõhe keskerihariduse ja kõrgharidusega töötajate vahel.  

Esialgsed arvutused näitavad, et kui linnajuhid tahaksid selle ettepaneku rahuldada, peavad nad leidma linna rahakotist ligi 260 000 eurot aastas. Et direktorid tahaksid palgatõusu septembrist, oleks tänavu vaja vähemalt 90 000 eurot. Linnal on aga pakkuda 66 000 eurot ja selle eest saaks septembris õpetajatel, õppejuhatajatel ja direktoritel tõsta palka viis protsenti. Nimetatud summa tuleb lapsevanematelt, kes pidid hakkama aasta algul maksma varasemast suuremat lasteaiatasu.

Linnajuhid võtsid kuue lasteaia direktorid vastu ning hakkasid palgatõusuga seonduvat arutama. Esialgu midagi otsustatud ei ole ja taas kohtutakse aprillis. 

Volikogu esimees Randel Länts ei tahtnud spekuleerida selle üle, kas lasteaednike ettepanekut saab täies mahus täita. Küll aga oli ta nõus, et olukord vajab parandamist ning lasteaednike pöördumine arutamist. Praegu on kokku lepitud, et direktorid panevad kirja, kellel tuleks kõige esimesena palka tõsta, ning annavad linnavalitsusele koosseisude tabeli, sest alles siis saab rahandusamet täpselt välja arvutada, kui kalliks üks või teine samm linnale maksma läheb.

Esialgsed andmed näitavad, et praegu 2 350 000 euro suuruse palgafondiga Viljandi lasteaiad vajaksid soovitavaks palgatõusuks juurde 260 000 eurot.

Palgatõusu oodatakse mitmel aastal

Randel Läntsi meelest võib soovitud muudatusi olla tänavu linnal väga keeruline ellu viia, kuid järgmise aasta eelarvet kokku seades võib ehk raha lihtsamalt leida. 

«Poole põllu peal atra teistpidi seada on keerulisem kui seda teha vao alguses,» viitas Länts 2016. aasta eelarve koostamisele.

Lasteaedade direktorite arvates tuleks palka tõsta aga nii tänavu kui järgmistel aastatel. Lasteaia Krõll juht Margit Suurmets leidis, et töötajate palk peaks tõusma nii septembris kui uuesti 1. jaanuaril ning siis tuleks juba ette näha ka järgmiste aastate palgatõusud, sest muidu pole võimalik kohati 300 euro suuruseks veninud palgavahet lasteaedade ja koolide õpetajate vahel tasa teha.

Suurmetsa sõnul on väikse palga tõttu tekkinud lasteaedades inimeste nappus ning tööd tuleb korraldada tavalisest teistmoodi. «Noored ei taha tööle tulla, sest tasu on liiga väike,» nentis ta ja lisas, et mõnes lasteaias on juba rakendatud ühe kasvataja süsteemi. See tähendab, et kui tavaliselt peaks igal rühmal olema kaks kasvatajat ja üks abi, siis mõnel pool töötab rühmaga üks kasvataja ja kaks abi. Abilisele saab maksta väiksemat palka ja tal ei pea olema kindlat haridust.

Viljandis olid lasteaedade ja koolide õpetajate palgad võrdsed viimati 2008. aastal. Siis Eestit tabanud majanduskriisi tipphetkest alates on lasteaedade töötajad jäänud selgelt vaeslapse rolli. 2009. aastal vähendas volikogu linna raskele majandusseisule viidates nende palku ja edaspidi on kooliõpetajate palgad kerkinud  kiiremas tempos.

Eesti läheb täna üle suveajale

Täna, 29. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta, selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Talveaeg ehk vööndiaeg algab taas oktoobri viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Tartumaal leiti kulupõlengualalt põletushaavadega hukkunud inimene

Tartumaal Konguta vallas Majala külas leiti täna peale lõunat elumaja tagant vanema mehe põletushaavadega surnukeha. Hukkunut ümbritses põlenud pinnas.

Prokuratuurilt edastatud esialgse versiooni kohaselt oli mees põletanud kulu, mille käigus süttisid ka tema riided. Põlema süttinud riideid ta aga iseseisvalt kustutada ei suutnud ning hukkus saadud vigastustesse.

Täpsemad asjaolud selgitab uurimine.

Päästeamet juhib tähelepanu, et kulu põletamine on ohtlik ja keelatud! Lisaks kahjule, mis tekib keskkonnale, ohustab see ka vara ja nagu antud sündmus selgesti näitab, on see tegevus ohuks inimelule.

Professor muretseb: president peaks välja kuulutama «musta puuma»-hüppe

Et Eestis on populaarne õppida infotehnoloogiat ja humanitaaralasid, pole enam üllatus, paraku on see viinud selleni, et mõned väga vajalikud tulevikuerialad on jäänud teenimatult tahaplaanile ja seisavad kuristiku äärel, muretseb Tallinna Tehnikaülikooli professor Hendrik Voll.

Kaks sellist eriala on veetehnika ning kütte ja ventilatsiooni insenerid, kusjuures viimast ametit saab Eestis õppida vaid TTÜs. Nelja aasta pärast lõpetab küte ja ventilatsiooni eriala aga ainult üks tudeng. «Nende spetsialistide töö ehk hoone sisekliima tagamine mõjutab otseselt rahva tervist, heaolu ja produktiivsust,» märkis Voll.

Veetehnika inseneriks õpib TTÜs esimesel kursusel üks tudeng, teisel kursusel mitte ühtegi, kolmandal kursusel kaks noort. «Kas varsti saame kasutada ainult Alpides pudelisse pandud vett?» küsis ülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll.

Veetehnikud õpivad vee- ja kanalisatsioonisüsteeme projekteerima, aga ka neid välja ehitama. «Ka sinna sektorisse on jõudmas ressursisäästu teema, mistõttu võiks see olla perspektiivikas eriala,» arvas Voll.

Volli arvates ei ole nende alade ebapopulaarsuse põhjuseks hirm keeruliste õpingute ees: «TTÜ kõigil tehnilistel erialadel on raske kaks esimest aastat: siis õpitakse füüsikat, matemaatikat... Erialaained on palju lihtsamad.»

Põhjuseks, miks perspektiivist hoolimata nii vähe tudengeid neil erialadel õpib, peab Voll aegunud ja halba imagot. «Kütte-ventilatsiooni inseneri tüüpmaine oli viina ja küüslaugu järgi haisev räpast tööd tegev mees. Aga noored tahavad hea imidžiga ametit omandada. See, et õpitakse «torujüriks», läheb 18- aastastele väga korda,» rääkis Voll.

Tegelikult on aga nii veetehnikud kui kütte- ja ventilatsiooniinsenerid palju spetsialiseerumist juurde saanud. Tänapäeval on need ametimehed aga väga väärtuslikud, pigem sisekliima kujundajad, arhitekti paremad käed. Nende ülesanne on süsteemid kavandada ja välja joonestada, objektil paika panna ja tasakaalustada ning hooldada. Järjest suurenev trend on tootearendus ehk uute ja paremate toodete väljatöötamine.

Voll rõhutab, et enam ei tohi ühtegi korterelamut ilma mehaanilise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemita ehitada. «Nende tööpõli muudkui laieneb. Meie ei ole aga aastaid suutnud pakkuda piisavalt selle valdkonna erialaspetsialiste,» muretses Voll. «Aga ega need kohad täitmata jää: tööd teevad paljud teistel ülekoolitatud erialadel mitte tööd leidnud inimesed.... Neil tuleb aga kuskil teadmistes sein ette ning väljapakutavad lahendused pole kõige ökonoomsemad,» rääkis ta.

«Aastal 2021 peavad kõik uued hooned olema liginullenergia hooned nZEB,» osutas Voll ja selgitas, et energia kulubki hoonetes peamiselt kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja valgustuse peale. «Need süsteemid tuleb targalt kavandada, et saavutada nZEB taset. See aga nõuab häid erialaseid teadmisi,» selgitas Voll.

Voll tõi näite, et ventilatsioonisüsteemide tootearendusega tegelev Eesti firma ETSNord on öelnud, et võimalusel võtaks kohe tööle kaheksa tubli inseneri. Aga pole, keda võtta.

«Olukorras, kus Lennart Meri kuulutas välja tiigrihüppe IT-sektori arenguks, võiks järgmine president koos haridusministriga üles kutsuda «musta puuma»-hüppe mustade, aga vajalike erialade populariseerimiseks,» pakkus Voll. «Kaval oleks õppida erialasid, mis ei ole populaarsed laiade masside seas, vaid leida tulevikuks perspektiivikas, ent vähetuntud ala, siis oled tulevikus tehtud mees!» soovitas ta.

TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory avati äsja uus ventilatsiooni šõu-labor eriala populariseerimiseks. «Uue laboriga me üritame seda halba imagot muuta, aga see on pikem protsess,» nentis Voll. 

Küsimus NATO peasekretärile: mis juhtub, kui Venemaa röövib 12 Eesti piirivalvurit?

NATO peasekretär Jens Stoltenberg vastas Kanada visiidi käigus erinevatele julgeolekuküsimustele, muuhulgas ka sellele, mis juhtub, kui Venemaa röövib Eston Kohveri juhtumile sarnaselt näiteks 12 Eesti piirivalvurit.

«Meie seisukoht on, et me kaitseme ja püüame ära hoida kõiksuguseid meie liitlastele tehtavaid ähvardusi,» vahendas ERR Uudised Stoltenbergi sõnu Kanada väljaandele Maclean.

Ta lisas et NATO suurendab oma kohalolekut nii maal, õhus kui vees, et ohu korral kiiremini reageerida. «See kõik suurendab meie valmisolekut reageerimiseks, kui selleks on vajadus.»

Samas jättis Stoltenberg otseselt vastamata küsimusele, millised on need tegevused NATO liikmesriigi vastu, mis käivitavad artikkel viie.

Tallinnas avariipaigalt põgenenud joobes juht andis ennast ise politseile üles

Tallinnas Nõmmel põgenes alkoholijoobes, BMW-d juhtinud meessoost isik avarii sündmuspaigalt, ent andis end siiski hiljem politseile üles.

 

Põhja prefektruuri pressiesindaja sõnul põhjustas BMW juht Nõmmel Vääna 4 asuva hoone juures avarii, misjärel sõitis autoga sündmuskohalt minema. Autos üksinda olnud mees põgenes sõiduvahendiga ligidal asuva Glehni lossi juurde. Seal jäi auto muda sisse kinni, mistõttu juht andis ennast ise politseisse helistades üles.

Sündmuskohale kohale jõudnud politseipatrull tuvastas roolis olnud meesterahval kriminaalse joobe. Politsei alustas juhtunuga seoses kriminaalmenetlust.

Juhtunus keegi vigastada ei saanud.

Galerii: keskajast saabunud rüütlid madistasid Viljandis

Täna pärastlõunast alates peeti Viljandi lennukitehases esimesi avatud Eesti meistrivõitlusi keskaegses võitluses.

Eri voorudes võisteldakse nii üks ühele kui viis viiele kategooriates ning tulemuste põhjal pannakse kokku tänavune rahvusmeeskond, kes sõidab Eestit esindama täiskontaktse keskaegse võitluse maailmameistrivõistlustele ehk Rahvaste Liigale. See leiab aset Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas 7.–10. maini.

Esimestest meistrivõistlustest võtavad osa Karu Klubi Narvast, Nordburg, Soldknechte ja Valhalla Tallinnast.

Kuigi spordiala tundub ohtlik, ei pidanud vähemalt kohal olnud punane rist ühtegi keskaegset sõdalast tohterdama.

Vaata suurt galeriid võistlustest!

Terras: luurevõimekust rahuvalvemissioonidel tuleb tõsta

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras osales esmakordselt kogunenud kaitseväe juhatajate kohtumisel ÜRO peakorteris New Yorgis, kus arutati rahuvalve hetkeseisu ning tulevikuperspektiivide üle, Terras toonitas oma sõnavõtus vajadust luure- ning eelhoiatusvõimekuse tõstmise osas rahuvalveoperatsioonidel.

Rohkem kui saja riigi kaitseväe juhatajad ning diplomaadid kutsus kokku ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

ÜRO peasekretär rõhutas oma sõnavõtus tarvidust kiiresti ning asjakohaselt reageerida maailma eri paigus tekkivaile kriisidele, selleks peab ÜRO tõhustama oma väeplaneerimisvõimet. Kohtumisel kõnelenud asepeasekretär rahuvalve alal Herve Ladsous nentis, et rahuvalve on ja jääb kõige tõhusamaks tööriistaks, millega rahvusvaheline kogukond saab sekkuda probleemsetes riikides ning piirkondades. Asepeasekretäri hinnangul on olulisel kohal ka rahuvalve ennetav iseloom, mis on mitmes kriisipiirkonnas hoidnud ära võimalikud negatiivsed arengud.

Kindralleitnant Riho Terras toonitas oma sõnavõtus vajadust luure- ning eelhoiatusvõimekuse tõstmise osas rahuvalveoperatsioonidel. Kaitseväe juhataja sõnul on siin väga heaks näiteks MINUSMA missioon Malis, millel osalevad ka Eesti kaitseväelased. «Malis rakendatud uudne kontseptsioon, mis aitab koguda ja analüüsida erinevaist allikaist pärinevat luureinfot on osutunud tõeliselt efektiivseks. Sarnase kontseptsiooni rakendamine on hädavajalik ka teistel rahuvalveoperatsioonidel,» ütles kindralleitnant Terras.

Kindralleitnant Terras teavitas oma kolleege ka Eesti otsusest suurendada märkimisväärselt panust ÜRO operatsioonidesse, nimelt saadab Eesti mais Liibanoni UNIFILi missioonile rühmasuuruse üksuse.

Eesti kaitseväelased on ÜRO rahuvalvemissioonidel osalenud alates 1995. aastast, kui UNPROFORi missiooni koosseisus Horvaatias alustas teenistust esimene kaitseväe üksus. Täna osalevad Eesti kaitseväelased ÜRO missioonidel Malis ning Lähis-Idas.

Suveajale üleminek muudab Narva-2 piiripunkti lahtiolekuaegu

Seoses suveajale üleminekule muutuvad Narva-2 piiripunkti lahtiolekuajad.

Alates homsest, 29. märtsist on piiripunkt avatud kella 8-20, teatas PPA pressiesindaja.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi ütles, et lahtiolekuaegade muutus on tingitud asjaolust, et Venemaal suveajale üleminekut ei toimu ning piiril ühilduksid kellaajad.

Alar Sudak: kes kaitseks riigivõimu eest?

Kodanikuühiskonna tegelane Alar Sudak teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku pöörduda ühiselt oma põhiseaduslike õiguste kaitseks ühiselt õiguskantsleri poole, et riigikogu viiks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse põhiseadusega kooskõlla.

Põhiseaduse paragrahv 154 sätestab, et «Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt».

Kuna riiklikult tähtsad ehitised ja rajatised mõjutavad ja kujundavad kohaliku elu, siis põhiseadusest lähtuvalt sätestas planeerimisseaduse eelmine redaktsioon. «Riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha määrab maavanem koostöös ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse riiklikult tähtis ehitis kuulub ja riiklikult tähtsa ehitise asukohajärgse kohaliku omavalitsusega».

Selleks, et suruda maha omavalitsuste vastuseis Rail Balticu trassi suhtes, võeti maavanematelt võim ja omavalitsustelt võimalused otsustada riigi eriplaneeringute ja joonplaneeringute asukohtade üle.

Omavalitsuste võimu piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 11, mis sätestab, et «õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust».

Riigi ülemvõim omavalitsuste üle ei ole demokraatlik. Põhiseaduse järgi on rahvas kõrgeim võimukandja ja rahvas valib volikogud. Piirates omavalitsuste võimu piiratakse rahva võimu.

Muudatused ei saa olla ka vajalikud, sest probleeme poleks tekkinud, kui Rail Balticu trass oleks kulgenud olemasolevates raudteedekoridorides, nagu nõudsid Tartu linna ja kõik Valgamaa omavalitsused.

Seadused lubavad omavalitsused kaasata planeeringute ettevalmistusprotsessi, kuid praktika näitab, et omavalitsustega ei arvestata.

Oravad ja sotsid lubasid koalitsioonilepingus  arvestada Rail Balticu trassivalikul «võimalikult palju kohalike elanike elu- ja looduskeskkonda hoidvate soovidega»; kuid valitsus murdis mitme  vallaga sõlmitud kokkuleppeid trassi asukoha suhtes.

Are, Tootsi ja Vändra vallad protesteerisid ühisavalduses. «Pärnu maavanema poolt pakutud lahendus, kus trass ei poolitanud külasid ning ei läbinud Taarikõnnu loodusala, oli leitud omavalitsuste, elanike, planeerija ja looduskaitsjate vahelise kompromisslahendusena, mille tarbeks tegid kõik osapooled järeleandmisi. Pakutud kompromisslahendusega mitte arvestamine annab piirkonna elanikele ja omavalitsustele selge signaali, et nende arvamus ei oma planeerimise protsessi käigus vähimatki tähtsust».

Juuru Vallavolikogu ütles oma otsusega «ei» Rail Balticu raudteetrassi ehitamisele.  «Senised otsustused on tehtud maavanemate eest, eelistatuima trassi osas ei ole kohalikelt omavalitsustelt seisukohta  võetud, trassi alternatiivid on sisuliselt võrdlemata. Lisaks on Juuru volikogu liikmed vastu muistsete asulakohtade väljakaevamistele, põhjavee veerežiimi kahjustamisele, geoloogiliste pinnavormide ja kaitsealuste liikide kasvukohtade hävitamisele, pärimuslike, looduslike ja miljööväärtuslike alade mõjutamisele, rohevõrgustiku ohustamisele, puhke- ja virgestusalade kasutuskõlbmatuks muutmisele, elu-, tootmis-ja ärimaade kasutusotstarbe lõpetamisele».

Juuru vallavanem Margus Jaanson tagandati pärast seda Reformierakonna riigikogu nimekirjast vaatamata sisevalimiste heale tulemusele.

Rae vallavolikogu keelas oma vallas Rail Balticu trassi rajamise, kuid seadus tühistab selle otsuse.

Kompromisside murdmine oli ebaseaduslik ning vastuolus põhiseaduse paragrahviga 10, mille alusel on riigikohus korduvalt otsustanud, et Eestis kehtib õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiip. Õigustatud ootuse põhimõte eeldab, et riigipoolse õiguspoliitika järsk muutmine peab olema  põhjendatud ja muudatuste ettevalmistamise protsessis peab arvestama huvigruppide esindajatega ehk antud juhul omavalitsustega.

Jõelähtme ja Kihnu vallavalitsused, Tallinna ja Tartu linnavalitsused, Harju maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit (ELL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOVL) pöördusid ministeeriumite ja riigikogu poole. Nendele kirjadele vastati kas eitavalt või enamasti ei vastatud üldse.

ELL ja EMOVL märkisid pöördumises riigikogu poole veel üht vastuolu põhiseadusega, mille paragrahv154 sätestab. «Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest». Ehitusseadustikus jäetakse omavalitsuse kohustuseks kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust ja ohutusnõuete täitmist, kuid seaduses ei määrata täiendavat ressurssi ekspertide palkamiseks ega ekspertiiside tellimiseks.

ELL ja EMOVL pöördusid presidendi poole palvega, et president ei kuulutaks välja planeerimisseadust, sest see on põhiseadusega vastuolus. Samasisulise memorandumi saatsid presidendile rahvaliikumise «Peatame Rail Balticu!» algatajad Sven Kivisildnik, Toomas Kümmel ja siinkirjutaja. Memorandumile, millele kogunes petitsioon.ee keskkonnas 170 toetusallkirja, vastas presidendi kantselei direktor Siim Raie. «President kuulutas planeerimisseaduse 13. veebruaril 2015 välja, kuivõrd seadus on riigipea hinnangul põhiseadusega kooskõlas. Planeerimishierarhia põhiseaduspärasust on võimalik täiendavalt kontrollida õiguskantsleri ja kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel». Omavalitsused võiksidki järgida presidendi kantselei direktori soovitust pöörduda õiguskantsleri poole.

Loomulikult tekib küsimus, kas õiguskantsler Ülle Madis, kes oli presidendi õigusnõunik ajal, mil president seaduse välja kuulutas, täidaks omavalitsuste palve?

USA taustaga Toomas Hendrik Ilves soovis europarlamendi saadikuna Euroopa Liidu suuremat föderaliseerumist liikmesriikide iseseisvuse vähendamise arvelt. Kui ta ei hoolinud riigi  iseseisvusest, siis ei saanudki presidendilt loota omavalitsuste iseseisvuse kaitsmist.

Ülle Madise on tõelise riigidaamina kaitsenud omavalitsuste põhiseaduslike õigusi alates ülikooli magistritööst, mille teemaks oli «Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses». Ülle Madise on ka üheks autoriks põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohalike omavalitsuste peatükile, mis sätestab. «Põhiseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse aluseks idee kogukonnast, kelle ülesandeks on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides (vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega) kogukonna elu». «Õigusriik järgib oma suhetes kohalike omavalitsustega põhiseaduse sätteid ja mõtet, mis ei jäta ruumi riigivõimu meelevaldsusele ega omavolile».  «Omavalitsuste nii kaudne kui otsene riigikeskseks muutumine peaks meie arvates saama välistatud». «Kohalike elanike reaalse osaluseta neid vahetult puudutavate otsustuste kujundamisel kaotaks kohalik omavalitsus oma sisulise tähenduse».

Juhul, kui Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit algatavad pöördumise õiguskantslerile, peaksid sellega ühinema kõik omavalitsused. Vajadus kaitsta omavalitsuste põhiseadusliku iseseisvust ei ole mitte mõne üksiku omavalitsuse huvides, vaid kõigi ühine mure. Pöördumisega ühinenud omavalitsuste arvukus saab argumendiks riigikogu jaoks.

Kui omavalitsused vaikivad, saab riik ehitada ja rajada fosforiidikaevandused, kruusakarjäärid, tuulepargid, mürkainete ladustamispaigad jne ilma, et omavalitsused saaks midagi määrata.

Õhus lendleb õietolmu

Kevade saabumisega on õide puhkenud ka puud ja taimed, mille õietolm võib tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.

Lepp ja sarapuu, mis on ka ühed põhilised  õietolmuallergiat ehk pollinoosi tekitavad taimed, hakkasid õitsema juba märtsi alguses. Nende õitsemine võib kesta kuni aprilli lõpuni, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Varsti on oodata ka kase õitsemist, mis on samuti tugev allergeen. Olenevalt ilmastikust algab kase õitsemisperiood aprilli teisest poolest kuni maist ja võib kesta kuni juunini.

Mai lõpus hakkavad õitsema ka kõrrelised. Nende õitsemisperiood kestab kuni suve lõpuni, sest erinevad liigid õitsevad erineval ajal.

Juuli teisest poolest alustab õitsemist veel üks tugevamat allergiat põhjustav taimeperekond, milleks on puju ja mille õitsemisperiood võib kesta kuni septembrini.

Õietolm on välisõhus leiduv allergeen, mis tungib koos sissehingatava õhuga bronhidesse ning põhjustab õietolmule tundlike inimeste seas allergilisi vaevusi, sh astmat ja  heinapalavikku. Kevadest sügiseni, puude ja taimede õitsemise aegu, on erinevate õietolmude kontsentratsioonid õhus kõrged.

Erinevate taimede õietolmu sisaldust õhus on võimalik jälgida Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi kodulehelt ja Allergialiidu kodulehelt.

Õietolmuseiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus viies Eesti linnas - Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares. See on üks osa Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemist. Õietolmuseiret rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Indrek Tarand: valija andis mandaadi Reformi- ja Keskerakonna koalitsioonile

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand rõhutas, et kui koalitsioonikõnelused vana kolmikliidu partnerite vahel peaksid luhtuma, on valijad andnud selge mandaadi ka nn. «liberaalide» koalitsioonile.

Endine meediajuht Mart Luik tõdes Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et Reformierakonnal pole esmaspäeval ilmselt probleem loovutada riigikogu esimehe koht sotsiaaldemokraatidele.

«Reformierakond on harjunud Suure Peetri kombel alati ise kõigepealt saama, aga riigikogu juhatuse valimisel peaks ta nagu esmalt midagi teistele andma, teadmata, mida ja kas ta vastu saab,» arutles Tarand.

«Tegelikult ka nn. «suurele koalitsioonile» andis valija oma mandaadi – pean silmas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsust, ja see kogemus koostööst on Reformierakonnal ju vanast ajast olemas. Viimati oli kolmandaks rattaks sellises koalitsioonis Rahvaliit, nii et ei tea, kas peaks EKRE-poistele ka midagi pakkuma?» arutles Tarand.

«Jutumärkides «liberaalide» valitsemine, kes teeks neile iseloomulikke tegevusi, annaks järgmisteks valimisteks väga tugeva impulsi puhastumiseks ja Eesti NSV aegse närutamise lõpetamiseks,» uskus Indrek Tarand.

Kesk- ja Reformierakonna koalitsioonil oleks riigikogus 57 kohta. Arnold Rüütli ja Villu Reiljani juhitud Eestimaa Rahvaliidust välja kasvanud EKRE-l on parlamendis 7 kohta. Vana kolmikliidu osapooltel – IRLil, SDE-l ja Reformierakonnal – on parlamendis kokku 59 kohta.

Mart Luik: tundub, et põhimõtteline kokkulepe on saavutatud

Ajakirjade kirjastust ja Postimeest juhtinud Mart Luige sõnul tundub koalitsioonikõnelustelt laekuva info põhjal, et põhimõtteline kokkulepe võimuliidu tegemiseks on kolme osapoole vahel ikkagi saavutatud.

«Edgar Savisaare haigus on erinavaid koalitsioonivõimalusi tunduvalt vähendanud,» leidis Luik Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Keskerakond on hetkel ju paralüseeritud, mis näitab eriti ilmekalt selle erakonna nukrat seisu,» sõnas ta. «Tegu on ikka väga terava tipuga püramiidiga.»

«Parteile on üldse keerulised ajad ees, kui Savisaar nüüd taastub ja tuleb tööle tagasi, mis siis saab…» arutles Luik.

«Mina ei usu, et Keskerakonnast ongi üldse võimalik teha väga tugevat eesti valijatele suunatud erakonda,» ütles Mart Luik.

Kaarel Tarand: truudusetud

Seninägematult veidral viisil kulgevate koalitsioonikõneluste keskne märksõna on usaldus. Vahepeal teeb mõni kõneleja avalduse, et usaldust ikkagi ei ole, kuid mõne telefonikõne ja kiire kirjavahetuse järel antakse teada, et usaldus on taastunud ja läbirääkimisi saab jätkata. Millest erakonnad üldse räägivad, kui räägivad usaldusest, arutleb Kaarel Tarand Õpetajate Lehes.

Tegu peab olema millegi põhimõtteliselt muuga kui sellega, millele inimeste koostoimimine üldiselt on rajatud. Kui selline «usaldus», nagu me näeme seda erakondade suhetes, valitseks ka näiteks perekonnas või äris, siis elaksime kindlasti kaoses, mitte õigusriigis. Muidugi leiab hoolega otsides juhtumeid, kus kaks inimest korduvalt kokku ja lahku ja jälle kokku kolivad, suhteid, kus on kirgede möllu ja uksed pauguvad, mille järel sama kirglikult lepitakse. Leiab ka ärisid, mille algne idee ongi kohe arved maksmata jätta. Kuid see pole norm, vaid erandjuhtum.

Parteielu käib teisiti. Alustuseks, regulaarne avaliku arvamuse mõõtmine näitab, et kodanike silmis on demokraatliku riigi mitmesuguste institutsioonide hulgas kõige vähem usaldusväärsed just erakonnad. Kui pikaajaline keskmine institutsioonide usaldamise määr jääb 2/3 kanti, siis erakonnad küünivad 25, maksimaalselt 30 protsendini. Igaühe kohta, kes erakondi usaldab, on kaks umbusaldajat. Erakondade kehv reiting viib alla ka asutuste üldist.

Väärib eraldi märkimist, et needsamad inimesed, kes erakondlastena on kahtlustäratavad, tunduvad suure jõnksu jagu usaldusväärsemad, kui on asunud tegutsema riigikogus või valitsuses. Eks hinnang institutsioonile sõltub arvaja poliitilistest sümpaatiatest ja kindlasti on üksikisikuga täidetud institutsioonil (nagu president või õiguskantsler) lihtsam hulkade silmis usaldust saavutada kui poliitilisel kogul, mis vastandite kooseluna üles ehitatudki.

Erakonnad ise pole oma väheses usaldusväärsuses probleemi näinud. Mugav on väita, et valimistel usaldab erakondi summaarselt kodanikkonna enamus, seekord siis ligi 64 protsenti kõigist. Jah, alternatiivide puudumisel anti hääl neile, keda tegelikult eriti ei usaldata. Valimisel on suured kaubamärgid erakondade omad ja nii mõnigi saab just kuuluvuse tõttu hääli, teised aga üksikisikuna, mis sest, et vähe usaldust väärivas struktuuris. Ega vist ükski saadik päris täpselt ei tea, kes konkreetselt olid tema valijad ja mis motiividel nad talle hääle andsid. Ja kui palju usalduskrediiti kätte jagasid. Igal juhul pole mandaat riigikogus tegutsemiseks mingi blankoveksel. Eksitavad on jutud, mis näevad valimiste ainsa mõttena «omade» võimule tõukamist.

Arvatavasti pole valijate hulgas vähe neid, kes on teadlikult toetanud «omade» opositsiooni jäämist. Opositsiooni tähtsuse pisenemine on küll erakondade endi aastatepikkuse pingutuse vili. Otsustamise raskuskeskme nihkumine parlamendist valitsuse kätte on tõesti võtnud opositsionääridelt nii mõnegi relva, kuid see, mis kaotatud, on võimalik sealsamas parlamendisaalis hõlpsasti tagasi võita, kui tunda reegleid ja viitsida pingutada.

Argielus ei sattu ühe laua taha pingsalt koostöövõimalusi otsima isikud ja organisatsioonid, kes üksteist varem korduvalt on petnud, tüssanud, üle kavaldanud. Parteid on huvitavad erandid. Ka praeguseks laua taha jäänud kolmiku ühine ajalugu sisaldab intriige ja kelmustükke, reetmist ja kättemaksu nagu üks korralik Shakespeare’i näidend. Mitte üldse või väga vähe leidub seal aga sõnapidamist ja ausust.

Ühesõnaga, iga delegatsioon teab, et potentsiaalne partner petab esimesel võimalusel, kui talle see kasulik tundub. Nad on seda kõik varem teinud ja teevad jälle. Isikuid võib vahetada, aga muster jääb. Iga järgmist petmist õhutab tagant teadmine, et see jääb karistuseta. Valijaskonnas on piisav hulk neid, kes hindavad võitu ka siis, kui see saavutatakse reegleid rikkudes. Et vargad küll, aga vähemasti «omad», mitte Moskvast.

Erakondade läbirääkimistaktika ses totaalse umbusu õhkkonnas saab olla vaid üks: kindlustada see, et «meie punktid» täidetakse esimesena. Paraku on mõni plaan seotud kalendriga nii, et seda kohe täita ei saa. Näiteks presidendi valimine, millest ametlikult ei räägita, mitteametlikult on ta aga ametikohtade jaotuspaketi osa. Parlamendis saavad üksi oma kandidaadiga välja minna vaid Reformi- ja Keskerakond. Seda mugavam on Reformierakonnal praegu näiliselt see koht teistele lubada. Näiteks Eiki Nestorile. Vastutasuks annab SDE ära mõne vasakpoolse põhimõtte või strateegilise tähtsusega ministrikoha. Kuid septembris 2016, kui saabub Reformierakonna kord oma sõna pidada, on kindlasti «ilmnenud uusi asjaolusid», mis takistavad antud sõna pidamist.

Aga kõigepealt hakkavad nad (mistahes liikmetega koalitsioon) avalikkusele valetama, et kõneluste käigus järgmise presidendi küsimuses polegi üldse kokku lepitud. Mitmekihiline mäng seega. Alguses öeldakse, et tehingut polegi, ja lõpuks ei kavatsegi kõik pooled seda läbi viia. Ilu ses mängus pole.

Põltsamaal hukkus põlengus kaks inimest

Põltsamaa linnas leidis ööl vastu tänast aset tulekahju, milles hukkus kaks inimest.

Kell 00.14 tuli häirekeskusele teade, et Aasa tänaval põleb ühekorruseline puidust maja lahtise leegiga. Juba esimeses teates öeldi, et majas võib olla kaks inimest, neist üks liikumispuudega.

Päästjate saabudes oli kogu hoone leekides. Kohe anti informatsiooni, kus millises ruumis inimesed sees võivad olla. Kustutustööde käigus leiti naisterahva surnukeha, meesterahvas suri teel haiglasse. Kustutustööd lõpetati kella 03.31 ajal.

Kogu hoone hävis tules täielikult, päästjad suutsid ära hoida tule leviku naabermajadele.

Võõras mees raudteel

Oma naise sõiduauto tankimine Eesti Raudtee kütusekaardiga kõlas piisava põhjusena, et Ahti Asmann paneks riigiettevõtte juhi ameti maha vaid mõned kuud enne ametiaja lõppemist. Majandusministeerium tunnistab, et raudteefirma muutus Asmanni juhtimisel paremaks, kuid oma kodumajapidamise edendamine ettevõtte arvelt mõjub pehmelt öeldes halvasti.

Vahejuhtumile bensiiniga eelnes ülespuhutud lugu väidetavalt kümne miljoni euro väärtuses rööbaste haihtumisest ettevõttest. Mõlemad episoodid tilkusid avalikkusesse otse Asmanni tagalast – juhatusest ja nõukogust. Raudtee tegutseb nagu riik riigis ja raudteelased meenutavad omavahelistes sidemetes justkui sekti. Seetõttu õhkasid Eesti Raudtee peakorteri seinad pakast, kui 18 aastat SEB pangas töötanud Asmann kolme aasta eest sinna sisse astus. Seda üllatavamalt mõjus, et mees lasi nii banaalse eksimusega endal vaiba jalge alt tõmmata.

Rahvuslike suurfilmide mees

Kristian Taska on produtsent, kes tahab teha suuri filme. Artur Talvik tahtis ka, aga poliitika neelas ta alla. Film jäi tema suurtele mõtetele kitsaks, või tema ise filmile – mine võta kinni! Taska künnab seda vagu aga kangekaelselt edasi. Ja nagu näha – viljakalt.

 

Taasiseseisva Eesti kinolevi kodumaiste kassahittide edetabelis seisab tema toodetu nüüd kahel esimesel kohal. Kõigepealt «Nimed marmortahvlil», siis tükk tühja maad, seejärel «1944», jälle tükk tühja maad, ja alles siis kõik ülejäänud. See on muljetavaldav ja jääb nii ilmselt veel pikaks ajaks. Võimalik, et koguni seniks, kuni Taska ise oma ammuse Ümera lahingu idee laseb filmiks vändata. Et ta seda kõige kiuste ka kunagi teeb, ei kahtle ma hetkekski. Kasvõi sellepärast, et triloogia kõlab uhkemalt kui diloogia. 

 

Kutsuge LA-Talving!

Lips andis ära. Ja miski veel, mis polnud üheselt tabatav, aga oli selgelt tajutav.

See mees viisikust, kes võttis esmaspäeva pärastlõunal kell veerand viis istet Tartus Maarjamõisa polikliiniku neljanda korruse nõupidamisteruumis, et jagada värskeimat teavet vabariigi patsiendi number üks kohta, eristus teistest.

Ta istus kõige keskel, ainsana prillid ees. Nonde tumedad raamid rõhutasid tema uurivaid, osavõtlikult puurivaid silmi. Tema pilgust ja pea hoiakust kiirgas niisugust aktiivsust, mida eestlaste puhul enamasti ei kohta.

Ta oli viisikust ainus, kes kandis lipsu. Lipsu kannavad ameeriklased, eurooplased käivad enamasti lahtise särgikaelusega. Nagu ülejäänud neli viiest.

Ja kui saabus tema kord patsiendi ravist ülevaade anda – «Mina sisenesin haige lukku täna hommikul,» alustas ta –, tajusid küllap kõik, kes jälgisid pressikonverentsi ülekannet ka veebis, et laua taga kõige keskel istuja minevikus peitub midagi, mis viib Eestist kaugemale. Nii rääkija olekust, silmavaatest, riietusest kui väljendusviisist moodustus lõpuks suur küsimus: kes on see valges kitlis pisut teistmoodi mees, professor Peep Talving, kes oli alles hommikul liitunud Edgar Savisaart päästva arstide meeskonnaga?

«Kell on tiksunud reede õhtul üle üheksa ja doktor Peep Talving heidab pilgu oma vööle,» alustas BBC julgeolekukorrespondent Frank Gardner veidi vähem kui kaks aastat tagasi oma lugu «Kuidas Los Angelese kirurgid võitlevad gängide sõjatsoonis». «Tema piipar on hakanud piiksuma, andes märku, et traumatiim asuks tegutsema. Tema meeskond valmistub vastu võtma patsienti, kellel on eluohtlikud kuulivigastused.» Talving siirdub Los Angelese maakonna ja Lõuna-California ülikooli haigla katusele, kuhu maandub haavatut transportiv helikopter.

Gardner kirjutab: ««Neli kuulihaava tuharates ja jalgades. Vererõhk stabiilne. Muid nähtavaid vigastusi pole,» ütleb doktor Talving, kes on rootslane.»

Nüüd põrutas BBC korrespondent küll bambusesse! Talving on ikkagi eestlane. 48 aastat tagasi Haapsalus sündinud. Tema ema on naistearst Heli Talving ja isa kirurg Tõnu-Teet Talving. Tõsi, 1987. aastal, pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas esimese kursuse lõpetamist, lahkus ta Rootsi, kus pärast mõningaid eluseiklusi jätkas meditsiiniõpinguid Stockholmi kuulsas Karolinska instituudis.

Möödunud kümnendi hakul töötas Talving aasta jagu maailma ühes nn traumamekas, Groote Schuuri haigla traumakeskuses Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Seal tuleb arstidel pista aasta jooksul rinda tervelt 18 000 traumajuhtumiga. Kümnendi teisel poolel pääses Talving tänu isiklikule pealehakkamisele tööle Los Angelesse ehk LAsse maailmakuulsa traumakirurgi Demetrios Demetriadese meeskonda.

Tunamullu sügisel, pärast viit aastat päikselises LAs, naasis Talving Eestisse, et arendada sünni- ja kodumaal erakorralist kirurgiat. «Hästi tore oleks Eesti residentidele ja üliõpilastele õpetada seda, mida mul on olnud võimalus saada,» lausub ta.

Talving jagab end kolme koha, Tartu Ülikooli (TÜ) arstiteaduskonna, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) vahel Tallinnas. Ta on ühe aasta jooksul loonud PERHis erakorralise kirurgia keskuse ja TÜs erakorralise kirurgia teadusgrupi, loonud piirkondlike haiglate ülese traumaregistri ning toonud kolleegide abiga Ameerikast Eestisse koolituskursuse arstidele, kes tegelevad traumahaigete raviga. Tolle kursuse heaks ajas ta lobitööga kokku 100 000 eurot.

Teadmine, et meil on Eestis nii vilunud ja võimekas spetsialist, tuleb enamikule ilmselt samasuguse jahmatusena, nagu too operatsioon, mille ta nädala algul Tartus läbi viis.

Söögikohast näppamine on moes

Söögikohtade pidajad tunnistavad, et kliendid pistavad sageli midagi kotti või taskusse, mõnikord on kahju päris suur.

«Kohvikutest näppamine on moes,» ütles Tallinnas asuvate söögikohtade Ginger Cafe, Villa Thai ja Ingver juht Üllar Niitav. Eriti puudutab see probleem tema sõnul Lasnamäe kohvikut Ingver, kuhu satub kirevam rahvas ning kust kaob alatasa nuge, kahvleid, kohvilusikaid, soola- ja pipratoose. «Olen oma silmaga näinud, kuidas üks naisklient suhkrut kotti valas!» märkis Niitav. Viimati kadus Ingveris laua pealt aga üks suurem klaasist kann.

Ka tema teistest söögikohtadest pannakse asju pihta, näiteks Villa Thai restoranist näpatakse enim nuge ja kahvleid. «Ühesõnaga varastatakse igasuguseid asju! Kõike, mida võtta annab, seda ka võetakse. Isegi WC-paberi rullid kaovad. Lihtsalt keset päeva muugitakse WC-paberi hoidja lahti ja pistetakse paberirull kotti,» lisas ta.

Restorani Amarillo juht Tarmo Õmblus ütles, et aeg-ajalt «kaovad» arve viimisel kasutatavad väikesed ämbrikesed, laualt võetakse kaasa logode ja erikujundusega klaase ning terrassilt «jalutavad ära» tuhatoosid. Kui tihti vargusi ette tuleb, ei oska ta öelda, kuid näiteks ämbrikeste varu peab restoran iga poole aasta tagant täiendama.

Butterfly Lounge’i teenindusjuht Getter Raidam nentis, et selliseid inimesi, kes inventari kotti libistaks, on nende külastajate seas vähe. «Silmapaistvaim juhtum on ilmselt see, kui üks klient püüdis lahkuda meie seinalt kaasa haaratud maaliga,» märkis ta.

Suvisel ajal kipub Butterfly Lounge’ist kaduma aga pleede, ning mida jahedam õhtu, seda rohkem. «Muidugi kaasneb sellega ka otsene kulu,» märkis teenindusjuht, kelle sõnul näppajad sageli ei teadvusta endale, et tegu on vargusega.

«Külas olles meelepäraseid asju kaasa haarata oleks tõenäoliselt kõigi nende jaoks kummaline, baarist klaasi või pleediga minema jalutamine aga miskipärast ei ole, kuigi kahju tekitatakse samamoodi,» lisas Raidam.

Vargusprobleemiga on kokku puutunud söögikohad mujalgi Eestis. Pärnus asuva trahteri Postipoiss juhataja Meeri Froš tunnistas, et ka neilt on näpatud igasuguseid asju – nii nuge, maalinguga vene puulusikaid, firmalogoga klaase kui ka viinapitse. Kord viidi tualetist minema peegel.

Markantsema näitena nimetas Froš, et naiste tualetist on püütud ära tarida isegi elektriradiaatorit. «Õnneks oli pealtnägijaid, kes õigel ajal teenindajatele teatasid.»

Kui Postipoisi teenindajad koristades märkavad, et laualt on puudu mõni lusikas või pits, siis pärivad nad võimalusel selle kohta kliendilt aru. Teinekord on taskupistetu tagasigi saadud.

Adavere tuuliku kohviku juhi Rita Mäesepa sõnul on lauanõude pihtapanemise kõrval suuremaks probleemiks hoopis «salaja tualetis käijad» ehk need, kes ei osta kohvikust midagi, kuid üritavad ikka tasuta hädal ära käia.

«Uksel on silt viies keeles, et tualett on tasuline, kui kohvikust midagi ei osteta. Leidub aga kliente, kes hiilivad sisse või välja, ja kui nad teolt tabame, palume neil tualeti kasutamise eest tasuda,» rääkis Mäesepp.

Seejärel on mõni klient hakanud isegi sõimama, et miks sellise teenuse eest maksma peab. Ent Mäesepa sõnul ei mõelda sellele, mis paberi, vee ja kuivati kasutamine ettevõttele maksma läheb.

Veel üks viis petta on naise sõnul see, kui rootsi lauas maksab üks, kuid sööb mitu inimest. «Kui kliendile seletada, et hind on arvestatud ühe inimese kohta, ütleb ta ja-jah, ning tõstab naabrile ka,» seletas ta. Selles olukorras tunnevad end ebamugavalt nii teenindaja kui ka priitoidul naaber.

 

Tamkivi sai koha Saarte Liinide juhatuses

AS-i Saarte Liinid nõukogu valis reedel Kuressaares firma kaheliikmelisse juhatusse riigikogu eelmise koosseisu liikme Jaanus Tamkivi ja juhatuse esimeheks tagasi senise juhi Villu Vatsfeldi, kirjutab Saarte Hääl.

Konkursil kandideerimise vastu tundis huvi 15 inimest nii Saare maakonnast kui ka Mandri-Eestist, neist 14 esitas oma dokumendid. Saarte Liinide nõukogu esimehe Ain Seppiku sõnul kutsuti eilsesse vestlusvooru kohale viis inimest. Nõukogu otsustas üksmeelselt alustada läbirääkimisi juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks Villu Vatsfeldi ja Jaanus Tamkiviga. «Hääletamisel määras nõukogu juhatuse esimeheks Villu Vatsfeldi,» ütles Seppik lehele.

Ta märkis, et kõik viis vestlusvooru kutsutud kandidaati olid võrdlemisi tugevad. «Siiski paistsid just need kaks kandidaati silma oma visiooni oskusliku esitamise, oma kogemuste ja arusaamistega, mis kattusid Saarte Liinide arengukavaga, samuti omaniku ootustega kõige rohkem,» selgitas nõukogu esimees. Vatsfeldi ja Tamkivi volitused nõukogus algavad Ain Seppiku sõnul siis, kui senise juhatuse volitused lõpevad – tänavu juuni algul.

Praegu on juhatuses lisaks Villu Vatsfeldile ka Peeter Oopkaup, kelle ametinimetus on juhatuse liige-ehitusjuht. Oopkaup seekord enam ei kandideerinud. Samas on ka Jaanus Tamkivil ette näidata ehitusinseneri diplom Tallinna polütehnilisest instituudist, mille ta lõpetas 1983. aastal. Villu Vatsfeld on õppinud rahandust.

Saarte Liinid haldavad riigile kuuluvaid regionaalse tähtsusega sadamaid.

Siim Veskimees: kaotajate valitsus

Kirjanik Siim Veskimees (Vabaerakond) leiab Postimehe arvamusportaalis, et koalitsioonikõnelusi peavad ja uut valitsust panevad kokku jõud, mis jäid valimistel tegelikult kaotajaks.

Üle pika aja sündis Eesti poliitmaastikul midagi uut. Midagi, mis annab lootust. Ent inertsi (nii füüsikas kui mõtlemises) ei murra ühekorraga. Kõik on veel lahtine, kuid vaevalt valimiste kaotajatel muud üle jääb, kui seljad kokku panna; muutumisest nad keeldusid. Ees ootab neli aastat ikaldust, ent jää on liikuma hakanud. Ajad lähevad huvitavaks ja loodetavasti pole see Eesti jaoks liiga hilja.

Kui me senisest oluliselt kiiremini ei õpi selgeks, mis õieti on rahvusriik, jõuame enne välja surra

Me pole mäletamata aegadest olnud suured. Noh, läks nii. Asjad on aga lõplikult hapud alles siis, kui sellele tõdemusele tuleb juurde teine pool – «me ei saa kunagi suureks». Sel juhul tuleks tõepoolest otsus ära teha, kelle hulka me lahustume – vaevalt keegi vastu vaidleb, et maailm globaliseerub ja väikerahvastel läheb aina raskemaks oma identiteeti säilitada. See ei ole võimatu, teiselt poolt on tsiviliseeritud rahvad rikkamad kui eales varem ja vahendeid selleks mõõtmatult rohkem kui kunagi teadaolevas ajaloos, vaja on aga mõtestatud pingutust – selget, kogukonnas üldaktsepteeritud poliitikat.

Küllap teavad ka usukauged inimesed, miks Mooses oma hõimuga 40 aastat kõrbes ringi rändas – et orjad jõuaksid surra ja vabad inimesed peale kasvada. Eesti tegi selle vea, et lasi orjadel edasi valitseda ja nüüd mürgitab see seltskond ka juba vabaduses kasvanud inimeste hingi. Või sõnastagem see ebapoeetilise pragmaatilisusega – Eesti juhtide kultiveeritud mentaliteet, mis avaldub kogu meie elukorralduses, alates majandusest, hariduselust ja kasvõi kohtusüsteemist, ei kõneta uut põlvkonda, ei tekita neis veendumust, et seda maad tasub pidada oma koduks, ega kindlusetunnet, et midagi sellele riigile andes midagigi vastu saab.

Maailmaajalugu ei lükka oma tähtaegu edasi sellepärast, et eestlastel on kõva pea.

Juba pikka aega on võimul seltskond, kel pole üldse mingit plaani peale võimulpüsimise

Mõned aastad pärast taasiseseisvumist Eesti vähemalt proovis euroopalikke väärtusi üle võtta, siis aga algas reaktsioon, mille süngeim hetk paljude arvates on kvislingi valimine presidendiks aastal 2001. Ühelt poolt pole täna enam mingit reaalset võimu endistel kolhoosiesimeestel, kelle teene see suuresti oli, juhtunud on aga midagi teatud mõttes palju ohtlikumat – tegeletakse üksnes kosmeetikaga.

Palgavaesus ja üldine õhkkond sunnib igal aastal Eestis lahkuma tuhandeid parimas tööeas inimesi, ent valitsus valetab, et meil on kõik hästi; demograafiline olukord on selline, et vaielda saab ainult selle üle, millal me välja sureme, ent selleteemaline poliitika võimulolijatel lihtsalt puudub.

Jah, kahtlemata nii mõneski suhtes Eesti väga hea ja tore elada, aga kui juurtest enam jõudu ei tule, on ehtimine ju korraks ilus, aga pärast jõule visatakse kuusk välja...

Valimistulemusi vaadates tundub Eesti suurim probleem olevat meie valijate võimetus aru saada, mida nad tegelikult valivad

Võimalik, et me ootame inimestel palju. Vabandust, tean, et nii pole paljude arvates kohane mõelda, kuid kui Eesti valijad oleks andnud 1. märtsil oma hääle täie teadmisega, mõistes poliitika olemust ja valiku pikaajalisi tagajärgi, oleks mul kõigile inimestele, kellest hoolin, ainult üks sõnum – põgenege! Põgenege, sest eestlased tõmbasid endale kollektiivselt vee peale, siin pole enam midagi teha, see riik ja rahvas läheb kolinal torudest alla ja paari põlvkonna pärast asustab tühjenenud ja lõplikult allakäinud maa keegi teine. Kuna sellised protsessid pole mitte kunagi ajaloos kaotaja suhtes leebed olnud, on suurim kingitus, mida sa oma lastele teha saad, kusagil mujal õnne otsida.

Võib julgelt öelda, et võrdsete tingimuste juures oleks Vabaerakond Reformierakonda löönud

Millise erakonna valijate hulgas oli kõige rohkem kõrgharidusega valijaid? Just. Ja suhteliselt kõige kõrgem e-häälte saak? Just. See tähendab, et Eestis on mõtlemisvõimelisi inimesi küll. Arvutame siis mõttes maha-juurde need, kes arvasid, et Vabaerakond ei saa sisse; need, kes sellistest tegelastest lihtsalt ei teadnudki, sest kampaaniakulude vahe on umbes sajakordne; need, kes uskusid, et ainus võimalus Eesti reeturite võimulepääsu takistada on teha teine halb valik; need, kelle valikuid mõjutab reklaam, mida tuli mitte ainult söögi alla ja söögi peale, vaid ka suutäite vahele; ja need, kes annavad oma hääle lihtsalt sellepärast, et nad on enne ka nii teinud.

Järeldus? Seda on maailmas nähtud küll ja küll – kui riik ja rahvas vajab tõsist muutust ja demokraatia enam-vähem toimib, kipub minema nii, et kui vaatamata võimulolijate ebaausale ja ebaeetilisele vastutegutsemisele uus jõud parlamenti ikkagi sisse saab, võib ta juba pärast järgmisi valimisi valitsuse moodustada.

Seega ei tohi suhtuda nii, nagu oleks Eestil mingi eriliste säästuajude monopol või et kilplased peavadki peksa saama ja maamunalt kaduma. Eestlased ei käitu teistest õhtumaade rahvastest sugugi erinevalt ja peame jätkuvalt mõtlema, kuidas seda kõige paremini teenida. Me kaotame küll neli aastat, et üldse alustada protsesse, mis võiksid Eesti välja viia demograafilisest, majanduslikust ja moraalsest ummikust, kuid loodetavasti pole lootusetult hilja.

Tunnistagem realiteete – kartellikate seni ikkagi veel üsna soodne tulemus saavutati ju mitte Eesti eest võitlemise ja mõtlemisega, vaid massilise reklaami, ajastatud spinnide, valede, häma, demagoogia ja tohutu hulga katteta lubadustega. Nagu keegi vabaerakondlane ühele Reformierakonna valijale kampaania ajal ütles, kui too polnud rahul, et Vabaerakond ei luba midagi: sa oled ju Euroopa viie rikkama hulgas, mille üle sa üldse kurdad?

Küsimust ei saa asetada nii, et mitu korda veel õnnestub valijat tühjade lubaduste pillerkaariga petta, sest kindlasti jõuame enne välja surra. Kuidas teha nii, et siin oleks nüüd ja tulevikus meie lastele kodu?

Parem-vasakskaala pole ammu enam see, mis siis, kui see tekkis

See mõeldi välja 18. sajandil ning tähistas algselt muutuste soovijaid ja nende vastaseid. Ajapikku tähendus muutus, skaala vaskusse otsa seadsid end sisse sotsiaaldemokraadid. Neid nihkeid on veel ja võib öelda, et täna asuvad kõik parteid sel skaalal enam-vähem keskel, ent nii, nagu liberaalid moodustasid juba üle-eelmisel sajandil teise telje, on ka kodanikuvabaduste-korporatiivsuse, rahvusküsimuse, loodushoiu, julgeoleku ja paljud teised teljed olemuselt vasak-paremskaalaga risti.

Kolm kaotajat sarnanevad suuresti üksteisega. Nendest ühele poole jääb Eesti ja eestluse olemuslik opositsioon, mille soovid ja suundumused endise (selgelt eestluse hävitamisele suunatud) okupatsioonivõimu suunal tahes või tahtmatult tähendaksid realiseerumise korral rahvuskeha kiirendatud hävingut, ja teisele poole uued jõud.

Ühelgi erakonnal pole riigikogus enamust, järelikult hakkab Eestit valitsema koalitsioon. President tegi valitsuse moodustamise ülesandeks Reformierakonnale kui kõige rohkem hääli saanule.

Neid ei tohi alahinnata. Nad on kaua võimul olnud ja teevad kõik, et sinna jääda. Raske on küll ette kujutada nende koalitsiooni Keskerakonnaga, sest see tähendaks nö maskide langemist isegi siis, kui Keskerakond vannub piiblil Eesti, mitte Venemaa huvidest lähtuda. Viimases valimisdebatis ju ei mõistnud Savisaar hukka Venemaa sõda Ukraina vastu, seega vaevalt on ühelgi mõistusega inimesel enam kahtlusi, kelle teenistuses ta on. (Aga võimalik, et nad tunnevad meie valijaid paremini ja peavad neid veel hulga rumalamaks kui mina söandan...)

Ühest partnerist Reformierakonnale ei jätku, seega tuleb punti võtta keegi kolmas. Et kõik rauad tules hoida, kutsuti koalitsiooniläbirääkimistele ka Vabaerakond ja vallandati või vähemalt aidati tõsiselt kaasa EKRE-vastasele laimukampaaniale. Viimane täitis ka teist eesmärki – välistada laiapõhjalise vähemusvalitsuse võimalus (kus nii Reformi- kui Keskerakond pingil istuksid). Vabareakonnast said riigikokku suuremas osas inimesed, kes seal enne olnud pole, ja alustati nii avalikkuse töötlemist («neil pole kogemusi, neil pole ühtsust, neist pole niikuinii millekski asja...») kui katseid saadikuid ära osta ja meelitada. Paraku osutus Vabaerakond kõvemaks pähkliks ja tulemus on käes.

Millised võimalused üldse on?

Palju neid pole, kui arvestada, et 27 kohta on täidetud kasutuskõlbmatu osaga – Euroopasse kuuluva Eesti vaenlastega. Keegi nägi vaeva, et muuta kasutuskõlbmatuks ka EKRE 7 kohta. Jääbki järele Reformierakond, see rahva enamiku arvel lühiajalisele kasule orienteeritud uusrikastest manipulaatorite jõuk, ja partneriteks SDE – see üsna nunnu, kuid masendavalt selgrootu katse istutada Eestisse Skandinaaviast imporditud sotsialismiideid – ja Res Publica – selle reformarite demi-monde'i – poolt tapetud erakonna laip (nagu tulemustest näha, saavad sellest juba valijadki aru). Nii peavadki – Kivirähu sõnadega – kõik vanad mölakad jälle üksteist musitama...

Seega, kallid kaasmaalased, jätkub tõeline eesti muinasjutt: «Ja kui nad surnud ei ole, läheb neil endiselt halvasti»

Kui me relvastatud ülestõusu ette ei valmista, peame mängima kehtivate reeglite järgi ja ootama järgmisi valimisi. Kaotatud aastatest on muidugi kahju, sest ükski märk ei näita, et midagi muutuks, ning pole vaja olla geenius mõistmaks, et tegevuse imiteerimine ei pidurda ega pööra ühtki tänast negatiivset tendentsi – sündivus on vilets, väljaränne jätkub, ettevõtjad vannuvad kurja, kasutu ametnikearmee kasvab, huvigrupid ostavad seadusi, eurotoetusi jagatakse omade vahel ja Eesti asub tõsisesse võistlusse Euroopa Liidu viimase koha eest. (Kas veame kihla?)

Tundub, et kõik peale Reformierakonna saavad aru, et see, mis tõi meid siia, ei vii enam edasi. Varem või hiljem tuleb ajakohastada haldus- ja maksusüsteem, tühistada suur hulk ettevõtjaid (eriti ühistuid) nöökivaid seadusi, piirata oluliselt bürokraatiat, taastada aus konkurents valimistel.

Ja peaasi, taastada kodanike usk oma riiki. Et riik on meie vabatahtlik ühendus ühise asja ajamiseks. Saagem aru, tänapäeva maailm on selline, et no mitte kuidagi ei saa läbi ilma mõtlemata ja mõtestatult tegutsemata! Meil tuleb varem või hiljem seda riiki juhtima hakata. Parem varem, muidu varsti enam pole, mida juhtida.

Pildid ja video: avariis Peterburi teel paiskus auto katusele

Reede õhtul juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi teel, kus üks sõiduauto paiskus katusele.

Avarii juhtus täna õhtul kella 19 paiku Tallinnas Peterburi ja Smuuli tee ristmikul, kus põrkasid kokku Mercedes-Benz ja Honda.

Esialgsetel andmetel sooritas Honda punase fooritulega vasakpööret ning sõitis ette otse sõitnud Mercedesele. Kokkupõrkest paiskus Honda katusele.

Õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Katusele paiskunud Hondas oli ka laps, kes pääses samuti vaid ehmatusega.

Siin on aasta teatriauhinnad!

Reedel, rahvusvahelisel teatripäeval jagati Estonia teatris 2014. aasta tehtud tööde eest teatriaasta auhindu. Sõnalavastuse žürii esimees Ott Karulinil on seekordsete auhindade juures kõige suurem heameel selle üle, et ainuüksi sõnalavastuste nominentide seas on mainitud 27 lavastust üheteistkümnest teatrist.

«Nii see peakski olema: häid näitlejaid, kunstnikke ja lavastajaid jagub mujalegi kui paari pealinna esindusteatrisse. Samas kuulub ebaõnnestumine igasuguse ettevõtmise, sh kunsti juurde,» ütleb Karulin.

Eesti teatri aastaauhindu jagab Eesti Teatriliit alates 1961. aastast. Igale laureaadile antakse üle klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline stipendium.

 

-Ott Karulin, palun iseloomusta 2014. aastat teatris, milliseid tendentse saab esile tõsta?

Kui eelmistel aastatel on olnud huvitav jälgida, kas ja kuidas sulanduvad Eesti teatrimaastikku postdramaatilised lavastused, st lavastused, mis ei lähtu tingimata näidendist ning kus tekst on võrdne väljendusvahend heli, liikumise ja visuaali kõrval, siis eelmise aasta järel võib väita, et võrdselt elujõudu on nii näidendil põhineval dramaatilisel kui postdramaatilisel teatril. Ehk kui keegi pelgas, et postdramaatiliste lavastuste osakaalu kasvuga kaob klassikaline teater ära, siis nüüd võib rahulikult nentida, et see hirm oli sama asjatu kui kunagine kartus, et televisioon raadio välja suretab.

 

-Andres Noormetsale tõi laureaadi tiitli lausa kolm lavastust, palun iseloomusta mõne lausega tema lavastajakäekirja.

Näib, et Noormets on tabanud ära nn ideaalse repertuaariteatri lavastuse valemi ehk loob teoseid, mis nii intrigeerivad kriitikuid kui ka toovad publiku saali. Mind paelub Noormetsa lavastuste puhul tema oskus ka keerulisi lugusid lihtsustamata selgelt jutustada ning töö näitlejatega. Pole harv, et mõni näitleja justkui avaneb uuesti või teise nurga alt just Noormetsa lavastuses, mida tõendavad ka seekordsed näitlejanominatsioonid.

 

-Pääru Oja Billy roll lavastuses «Hõimud» oli tõesti vapustav, ent kuidas sa kirjeldaksid seda rolli neile, kel pole õnnestunud Eesti Draamateatris «Hõime» näha.

Oja rollilahendus võiks vaatajale oma kompromissituses ja töömahu osas heas mõttes meenutada Oscaritel pärjatud sooritusi, kus sageli hinnatakse totaalset ümberkehastumist. Kurt-tumma Billy mängimine – viipekeele ja tämbri äraõppimine – polnud siiski peamine, mis auhinna tõi. Pääru Oja on näitleja, kes suudab lavastust vedada ja kelle lavaline kohalolu sunnib teisigi näitlejaid end kokku võtma. Ja seda nii «Hõimudes» kui eriti teises Ojale laureaadi tiitli toonud lavastuses «Vennas», mis on sisuliselt tema kolmetunnine monoloog.

 

-Anne Reemannile tõi naispeaosa auhinna roll lavastuses «Igatsus», mille poolest see roll eriline oli?

Olen varemgi öelnud, et see roll näitab, kui põhjendamatult üheplaaniliselt teda siiani on kasutatud: selles rollis on valu, millele pealtnäha rõõmsameelne olek vaid sügavust lisab.

 

-Miks võitis aasta lavastuse auhinna Theatrumi «Joobunud»?

Aasta lavastuse valib teatriliidu juhatus. «Joobnud» on kahtlemata eelmise aasta üks suurlavastustest, mida iseloomustab nii selge stiili ja eesmärgiga lavastajatöö kui ka mitu õnnestunud rolli. Selle lavastuse mõttemaailma ja stilistikaga ei pruugi nõustuda, aga professionaalne on see siiski vaieldamatult.

 

-Esimest korda antakse tänavu üle etenduskunstide ühisauhind, mis ühendab nii sõna-, muusika- kui ka tantsuteatrit. Ühendžürii valis võitjaks Labürintteatriühenduse G9. Millega on tegu?

See on teater, kus publik on lavastuses aktiivne osaleja. Nende lavastused on rännakud – ja seda otseses mõttes ruumist ruumi – müstilistesse maailmadesse. Samas ei nõuta publikult väga suurt mugavustsoonist välja astumist, nii et nende lavastusi võib julgelt soovitada igaühele.

 

-Millisest teatrist Eestis puudu on ja millist on liiga palju?

Pigem küsiksin, kas umbes 200 uuslavastust aastas liiga palju pole. Eri tüüpi lavastuste proportsioonid on üsna hästi paigas, aga nii mõnigi kord on saalist väljudes tunne, et prooviperiood võinuks ehk veidi pikem olla, ning kahjuks pole harvad ka juhud, mil tegelikult jääb arusaamatuks, miks just see lavastus siin ja praegu repertuaari võeti.

 

BOKS

Mullused parimad

 

Aasta lavastus

«Joobnud» (Theatrum)

Autor Ivan Võrõpajev / lavastaja Lembit Peterson / kunstnik Lilja Blumenfeld / liikumisjuht Tiina Mölder / helikujundaja Marius Peterson / valguskunstnik Rene Liivamägi / videokunstnik Sander Põldsaar / grimmikunstnik Helga-Aliis Saarlen / produtsent Aive Sarapuu

 

Lavastaja

Andres Noormets

Lavastused «Deemonid» (Vanemuise teater), «Mandel ja merihobu» (Endla teater) ja «3 õde» (Rakvere teater)

 

Meespeaosatäitja

Pääru Oja

Billy lavastuses «Hõimud» ja Willem lavastuses «Vennas» (mõlemad Eesti Draamateatris)

 

Naispeaosatäitja

Anne Reemann

Varvara Pavlovna – lavastuses «Igatsus» (Tallinna Linnateater)

 

Meeskõrvalosatäitja

Gert Raudsep

Osatäitmised lavastustes «Mu naine vihastas» ja «Tõde, mida ma olen igatsenud» (mõlemad teatris NO99)

 

Naiskõrvalosatäitja

Katariina Unt

Agnes lavastuses «Brand» (VAT Teater)

 

Etenduskunstide ühisauhind

Labürintteatriühendus G9

Kaasavad ruumirännakud «Heleaines» ja «Mõtteaines» (mõlemad Tartu Uus Teater)

 

Kunstnik

Pille Jänes

Kujundused lavastustele «Brand» (VAT Teater), «Surnud hinged» (Tallinna Linnateater) ja «Keskmängustrateegia» (Eesti Draamateater)

 

Näitlejate liidu auhind

Raivo E. Tamm

 

Algupärase dramaturgia auhind

Martin Algus «Väävelmagnooliad»

Klassikalise draamavormi värskendamise ning peensusteni läbitöötatud dialoogi kaudu ühiskondlikult kõnekate teemade käsitlemise eest

 

Kristallkingakese auhind

Vallo Kirs

Lavastused «Idioot», «Vanad ja noored» ja «Kahe isanda teener» (kõik Ugala teatris) ning «Hiirtest ja inimestest» (Tallinna Linnateatris)

Olga Zaitseva

Almirena Georg Friedrich Händeli ooperis «Rinaldo» ja Giannetta Gaetano Donizetti ooperis «Armujook» (mõlemad rahvusooperis Estonia).

 

Salme Reegi nimeline auhind

Leino Rei

Tundliku lavastajatöö eest tajudega mängivas lavastuses «Siil udus» (Tartu Uus Teater)

 

Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind

Sten Karpov

Erinevate rollide eest Endlas, Eesti Draamateatris, Viimsi Suveteatris

 

Ants Lauteri nimeline lavastajaauhind

Ivar Põllu

Dramaturg, lavastaja, teatrijuht. Tartu Uue Teatri looja

 

Rahel Olbrei nimeline auhind

Ülo Vilimaa

Omanäoline tantsija ja isikupärase käekirjaga koreograaf, kes on oma loomingus edasi kandnud eesti balletile aluse pannud Rahel Olbrei ja Ida Urbeli traditsioone.

 

Tantsuauhind

Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik «...an Blue»

Läbinisti eestimaine teos, mille kunstiline küpsus on saavutatud tihedas koostöös muusikute, valguskunstniku ning isikupäraste tantsijatega (Fine 5 ja Vaba Lava).

 

Balletiauhind

Sergei Upkin

Iason lavastuses «Medea» ja Prints lavastuses «Uinuv kaunitar» (mõlemad Eesti Rahvusballett)

 

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind

Toomas Lunge

Originaalmuusika Emajõe Suveteatri lavastustele «Üle linna Vinski» ning «Karid ja kõrgused»

 

Otto Hermanni nimeline auhind

Heiti Riismäe

Rahvusooper Estonia fagotirühma kontsertmeister, oma ala professionaal ja eeskujulik kolleeg, kes töötab Rahvusooperis Estonia alates aasast 1976.

 

Muusikaauhind

Jassi Zahharov

Paavali Lempeliuse tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse ja lavalise teostuse eest Eduard Tubina ooperis «Reigi õpetaja» (Vanemuise teater).

Arne Mikk

Paul Hindemithi ooperi «Pikk jõulueine» haarava ansamblitööga lavastuse eest (rahvusooper Estonia).

 

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Alvar Loog

Järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ja vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest.

 

Lavastust ettevalmistava töötaja auhind

Reigo Tammjärv

Pealavameister teatris NO99. Loominguliselt ja insenertehniliselt keerulisi lahendusi nõudva töö eest lavastuste ettevalmistamisel ja rahvusvahelistes koostööprojektides.

 

Etendust teenindava töötaja auhind

Kadri Tammiste

Etenduse juht Eesti Draamateatris. Lavastuste kindlakäelise hoidmise eest: töökalt, täpselt, nõudlikult, abivalmilt, sõnakalt ja naeratavalt.

 

Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Lea-Liisbet Peterson

Trupijuht rahvusooperis Estonia. Professionaalse töö eest trupijuhina, inimliku panuse eest kollektiivi hinge ja südametunnistusena, kes säilitab rahu ka kõige keerulisemates olukordades.

 

Aleksander Kurtna nimeline auhind

Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo

Henrik Ibseni värssdraama «Brand» tõlke eest. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena.

 

Rõivas: alkoholi- ja tubakaaktsiisi hüppelist tõusu pole ette näha

Kuigi võimukõnelustel ei ole maksuküsimustes veel kokkuleppeid tehtud, kinnitas Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, et alkoholi- ja tubakaaktiisi hüppelist tõusu ei kavandata.

Rõivas ütles täna ajakirjanikele, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad lepivad maksuküsimused kokku kõige lõpus ja kokkulepetest räägitakse siis, kui kogu koalitsioonilepe on koos.

Tema sõnul kaaluvad läbirääkijad väga erinevaid võimalusi, et leida ühelt poolt katteallikaid tööjõumaksude langetamisele ja muudele olulistele lubadustele, kuid teisalt muuta õiglasemaks kogu maksukeskkonda. «Ma ei hakkaks spekuleerima erinevate ideede üle, mida avalikkuses on käsitletud kui võimalikke katteallikaid, praegu ei saa küll öelda, et need kuidagimoodi veel lukus oleksid või otsustatud,» ütles ta.

Küll märkis ta, et väga põhjalikult on kõnelustel arutatud alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmist. «Aktsiisitõusud umbes sarnases graafikus, nagu nad on ka seni olnud, võib eeldada, et jätkuvad. Samas mingit väga suurt kiirenemist või midagi sellist alkoholi ja tubaka puhul ette näha ei ole. Seda mitte niivõrd poliitilistel põhjustel, kuivõrd seetõttu, et kui liiga kiiresti aktsiisimäärasid tõsta, siis tegelik laekumine võib hoopis väheneda,» rääkis Rõivas.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu lisas, et maksustamisest rääkides peavad erakondade esindajad kõnelustel täiendavate maksustamisvõimalustena silmas tarbimist, saastamist või pahesid. «Üldine lähtekoht on see, et maksukoormus peab alanema, mitte kasvama,» ütles ta.

Eston Kohveri kavandatud ülekuulamine lükkus edasi

Moskvas Lefortovo vanglas kinnipeetava kaitsepolitseiniku Eston Kohveri reedeks planeeritud ülekuulamine lükkus edasi, kuna uurija oli terve päeva hõivatud.

Eston Kohverile Venemaa poolt määratud kaitsja Jevgeni Aksjonov ütles reede õhtul BNSile, et ülekuulamine pidi algselt algama kell 14 kohaliku aja järgi, kuid uurija oli sel päeval hõivatud nõupidamisega, mis kestis õhtuni.

Venemaa seaduste kohaselt ei tohi pärast kella 18 kinnipeetavaid üle kuulata, ütles Aksjonov. «Kuna uurija polnud mulle selleks ajaks helistanud, siis tähendab see, et täna [reedel] ülekuulamist ei toimu,» ütles Aksjonov BNSile kell 18. 15 kohaliku aja järgi. «Oletan, et järgmiseks [ülekuulamise] tähtajaks võiks olla järgmise nädala teisipäev,» sõnas ta.

Sel aastal ei ole Kohverit kaitsja juuresolekul üle kuulatud, Samuti ei ole Kohver käesoleval aastal kaitsjaga kohtunud. Aksjonov külastas Kohverit viimati mullu 28. detsembril. Eesti konsul on Kohveriga regulaarselt kohtunud.

Möödunud aasta detsembris pikendati Eston Kohveri vahi all hoidmise tähtaega 5. aprillini. Järgmise kohtuistungi täpset kuupäeva ei ole hetkel teada.

Eesti kaitsepolitsei teatas mullu 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum toimus Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel.

Kaitsepolitseinik Eston   Kohver  viidi füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale. Inimröövile eelnes seejuures Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Hiljem on Kohverit hoitud Moskva Lefortovo vanglas.

Ruuben Kaalep: liialdamisest ja tasakaalukusest

Lootust tasakaalukusele saavad tänapäeva Euroopas pakkuda ainult need, kes on valitsevate liialdustega pisut pahuksisse läinud, kirjutab EKRE juhatuse liige Ruuben Kaalep tagasisidena David Vseviovi arvamusele.

Olen alati kõrgelt hinnanud seda, kuidas mütoloogia õpetab meile elu põhitõdesid. Mitmed Kreeka müüdid hoiatavad meid ennasthävitava armastusega liialdamast. Ent sama tähtis on õppida meid ümbritsevast reaalsusest. Nii näitab paljude Lääne-Euroopa riikide kogemus meile, millised ohtlikud tagajärjed võivad olla üle võlli pingutatud sallivusel ja kõigel, millel sallivuse sildi all sündida lastakse.

Laupäevases Postimehes kirjutas David Vseviov, et ülemäärane armastus võib viia hukatuslike tagajärgedeni. Selle hoiatusega tuleb muidugi nõustuda. Elus ei maksa millegagi liialdada, saati siis tunnetega: ohtlikuks muutuvad tunded siis, kui nad pimestavad meie võimet teha tarku ja kaalutletud valikuid või näha olukorra kõiki külgi. Seda suudavad põhjustada ühtviisi armastus, viha, uhkus, hirm, kui ka näiteks soov teistele meele järgi olla.

Meie optimistlik progressiusk võib pisendada muret Eesti ja Euroopa tuleviku pärast. Nad ju teavad, mida nad teevad, kinnitame endale, vaadates Euroopa poliitikute pingutusi sallimatusega võitlemisel ja püüdes seda kõike siingi järele aimata. Sest oleme harjunud mõttega, et sallivust ei saa kunagi liiga palju olla. Oleme harjunud käigult fikseerima pilku üha uutele vähemustele, kelle õiguste eest võidelda. Ükskõik, kas nad ise tunnevad end diskrimineerituna või ei.

Lääne-Euroopas on sallivus viinud niikaugele, et piirid on avatud lugematutele immigrantidele ja põgenikele Aafrikast ja Lähis-Idast. Ja Pariisi, Londoni või Malmö äärelinnades kohtume me ühtäkki selle piiritu, hävitusohtliku sallivuse traagiliste tagajärgedega. Need pildid panevad meid kahtlema kohalike põlisrahvaste etnilise ja kultuurilise allesjäämise võimalikkuses.

Mis sellest, võib ju salliv inimene küsida. Aga ühes Euroopa kultuuride langusega madala iibe ja immigratsiooni tagajärjel nõrgenevad ka Lääne tsivilisatsioonile omased väärtused – sealhulgas sallivus. Avades sõbralikult ukse teistele maailmajagudele, jätame kuulmata veel ühe Kreeka mütoloogiast pärit ja kõigile tuntud hoiatuse. Trooja hobune.

Seepärast on mul EKRE liikmena võimatu nõustuda Vseviovi diagnoosiga, nagu oleks hoopis minu erakond emotsioonidest pimestatud fanaatikute kamp. Ei, seda on liberaalid, kes rahvusi ja rasse sotsiaalseks konstruktsiooniks tembeldades pigistavad silma kinni multikultuursuse pahupoole ees. Need, kes seitsekümmend aastat pärast teise ilmasõja lõppu otsivad endiselt tikutulega fašiste taga. Kelle sallivus on kaotanud mõõdutunde ja võtnud võimust tänapäeval nii vajaliku identiteeditaju ning isamaa-armastuse üle.

Hädasti on vaja tasakaalustavat jõudu. EKRE programmis ei ole midagi Eesti jaoks ennasthävitavat. Või on seda soov, et Euroopa Liit koosneks võrdväärsetest rahvusriikidest?...

Pean ilmselt meelde tuletama, et EKRE on alati toetanud Eesti kuulumist NATOsse. Organisatsiooni, mis erinevalt Brüsseli bürokraatidest on tõesti võimeline Ukraina sündmuste kordumist siin ära hoidma. Nii et pole mingit alust vihjata, nagu EKRE võimuletõus tooks kaasa Venemaa agressiooni Eestis.

Loen, et minu erakond jagab Kremliga «sisuliselt sarnast maailmavaadet». Seda tõestavat kaks näidet. Oleme tunnistanud, et ameeriklased püüavad varjatud meetmete kaudu oma mõju Eestis süvendada – kas see tuleks siis maha vaikida? Ja teiseks võitlevat me samasooliste suhete vastu. Loomulikult ei võitle. Samasooliste suhted on eksisteerinud siiamaani ilma kooseluseaduseta, päris rumal peaks olema neid keelama hakata. Et selle seaduse kriitikuid tihtipeale ei peeta demokraatliku debati vääriliseks, on omaette lugu progressifanaatikute poolsest ideoloogiliste vaenlaste tuvastamisest.

Nendest kahest, pealegi vigasest näitest ei piisa mitte kuidagi EKRE sidumiseks Kremliga. EKRE otsedemokraatiale ja kodanikuühiskonnale üles ehitatud programm on täielikus vastuolus moskoviitliku despootiaga. «Sisepoliitilisel alal mõlema rahva sotsiaalpoliitilised ideoloogiad on erinevad nagu tuli ja vesi,» võrdles 1944. aastal Eesti ja Venemaa ajalugu Jüri Uluots, üks Eesti rahvusriigi ideoloogia suurkujusid, kelle ideedest lähtub ka EKRE. Meile on ajalooliselt omased isikuvabadused ja seaduste austamine, Venemaale kollektivism ja jõumeetodid, teadis Uluots, ja nii ongi.

Eelpooltoodud süüdistused panevad seega lihtsalt käsi laiutama. Loodan siiralt, et Vseviovi kujutluse taga pole mitte pahatahtlikkus, vaid vähene kokkupuude EKRE liikmetega. Lisaks usk sellesse, et läänemaailm on õigel teel. Sest lihtne on ju võtta omaks kõige tugevamad ideed, need ideed, mis naudivad hegemooniat. Hoopis keerulisem on seista ideede tasakaalu eest.

Lõpuks võrsub siitsamast küsimus, mida me teeks, kui läänemaailmas domineeriks mõni hoopis teistsugune ideoloogia. Raske on uskuda, et praegused liberaalse demokraatia kaitsjad astuksid selgi juhul sallivuse ja multikultuursuse eest välja. Sest kui me seni oleme kriitikavabalt püüdnud kõiki Lääne tempe järgi teha, siis kust tuleks ajend ühel hetkel teistmoodi teha? Kui meil on sisse juurdunud arusaam, et aktsepteeritavad on ainult läänemaailmas domineerivad ideed, siis mis seda muudaks? Me oleks valmis vastu võtma ükskõik millise domineeriva maailmavaate – ja see on väga hirmutav perspektiiv.

Lootust tasakaalukusele saavad tänapäeva Euroopas pakkuda ainult need, kes on valitsevate liialdustega pisut pahuksisse läinud. Rahvuskonservatism tasakaalustab.

Video: võimuleppe allkirjastamiseni läheb veel aega

Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul loodavad erakonnad jõuda pühapäeval suuremates küsimustes kokkuleppele, kuid seejärel tuleb koalitsioonilepe veel kokku kirjutada ja saada sellele ka erakondade volikogude heakskiit.

Rõivas ütles kõneluste vaheajal, et täna jõudsid delegatsioonid sisuliste kokkulepeteni haldus- ja riigireformi lähtekohtades, samuti on suures osas ühistele seisukohtadele jõudnud töögrupid. «Vaid paaris on jäänud veel ka nädalavahetuseks otsi kokku sõlmida. Mõnedest töögruppidest on jäänud ka mõned lahendamata küsimused veel üles, aga üldiselt võib öelda, et töögruppides, mida valdkondade kaupa on peetud, on jõutud väga suures osas ühisarusaamadele selles, kuidas edasi minna,» ütles ta.

Rõivase sõnul jätkavad delegatsioonid täna lubaduste maksumuse ja katteallikate, samuti töögruppides lahendamata jäänud küsimuste arutelu. «Täna veel sinnamaani, paistab, et ei jõua, et me saaksime öelda, et nüüd on kõikides sõlmküsimustes kokkulepeteni jõutud,» nentis ta.

Uuesti kohtuvad erakondade esindajad pühapäeval, mil Rõivase sõnul loodetakse sõlmida suuremates küsimustes koondkokkulepe. «Pühapäeva jooksul loodetavasti on see võimalik. Praegu on veel võimalik mõõdukalt optimistlik selles ajaraamistikus olla, aga eks elu näitab,» lausus ta, kuid kordas samas, et tähtaegadest olulisem on lepingu kvaliteet.

Rõivase sõnul ei saa siiski ignoreerida asjaolu, et esmaspäeval koguneb avaistungile uus riigikogu, kes valib esimehe ja kaks aseesimeest. Võimuliidule kuulub tavaliselt esimehe ja ühe aseesimehe koht, mis on varasematel aastatel jagatud osana koalitsioonileppest. «Kindlasti me eelistame seda versiooni, kus meil on võimalik esitada ühised kandidaadid riigikogu juhatuse valimistel. Kas me selleni jõuame, seda lähipäevad loodetavasti näitavad,» märkis ta.

Rõivase hinnangul pole ühiste kandidaatide esitamiseks tingimata tarvis allkirjastatud koalitsioonilepet, vaid piisab ka läbirääkimisdelegatsioonide veendumusest, et kokkulepped on olemas ja valitsusliit on võimalik moodustada.

Koalitsioonilepingu allkirjastamiseks peavad selle heaks kiitma ka kõigi kõnelustel osalevate erakondade volikogud. Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna põhikiri nõuab seejuures, et erakorralisest koosolekust teatataks ette vähemalt kolm päeva.

Reformierakonna volikogu liikmetel on Rõivase sõnul palutud valmis olla kogunemiseks uue nädala alguses. «Millal täpselt see aset leidma saab, on natuke vara veel öelda,» ütles ta ja lisas, et protseduurid võtavad veel aega, sest pärast kokkuleppele jõudmist tuleb koalitsioonilepingu tekst kokku kirjutada ning samuti pole välistatud, et volikogud tahavad leppe detaile täpsustada.

Ülestõusmispühade ajal ei toimi pankadevahelised maksed neli päeva

3. - 6. aprillini tähistab Euroopa ülestõusmispühi ning pühade tõttu on suletud üleeuroopaline arveldussüsteem TARGET2, sh ka selle Eesti osa, mistõttu ei toimu sellel ajal ei pankadevahelised ega rahvusvahelised arveldused.

 

2. aprillil alates 16.00-st kontoris ja 16.30-st elektroonilistes pangakanalites ning 3.-6.aprillil tehtud siseriiklikud maksed võetakse küll vastu, kuid edastatakse saaja panka alles 7. aprillil, kirjutab Swedbank oma kodulehel.

2. aprillil eurodes tehtud ekspressmaksed, Euroopa kiirmaksed ja pangagrupi sisesed maksed edastatakse saaja- või korrespondentpanka samal arvelduspäeval (02.04.2015), kiirmaksed ja Euroopa maksed järgmisel arvelduspäeval (07.04.2015), tavamaksed ülejärgmisel arvelduspäeval (08.04.2015).

6.aprillil eurodes tehtud Euroopa kiirmaksed, ekspressmaksed, kiirmaksed, Euroopa maksed ja Swedbanki Grupi sisesed maksed edastatakse saaja- või korrespondentpanka järgmisel arvelduspäeval (07.04.2015) ja tavamaksed ülejärgmisel arvelduspäeval (08.04.2015).

2. aprillil tehtud ekspressmaksed ja pangagrupi sisesed maksed edastatakse saaja- või korrespondentpanka samal arvelduspäeval (02.04.2015), kiirmaksed järgmisel arvelduspäeval (06.04.2015), tavamaksed ülejärgmisel arvelduspäeval (07.04.2015). Juhul kui saaja- või korrespondentpanga asukohariigis on riigi- või rahvuspüha, võib makse liikumise aeg pikeneda.

Kõik pangasisesed maksed toimivad tavapäraselt. 3.04. panka laekunud nii siseriiklikud-kui ka välislaekumised kantakse klientide kontodele 6.04.

Tartus tungis kauplusesse relvataolise esemega vehkinud mees

Tartus tungis täna õhtul Säästumarketi kauplusesse relvataolise esemega vehkinud mees, kelle poe turvatöötaja kahjutuks tegi.

Võru ja Aardla tänava ristmikul asuvasse Säästumarketisse sisenes kella kuue paiku õhtul mees, kes tungis kaupluse turvaruumi ja suunas seal relvataolise eseme turvatöötajale.

Turvatöötaja vajutas häirenuppu ning tegi mehe kiirelt kahjutuks. Mees anti üle kohalesaabunud politseipatrullile, mis viis korrarikkuja arestimajja kainenema. Mees vehkis poes siiski mitte tuli-, vaid õhkrelvaga.

1977. aastal sündinud mees oli juba varem samal päeval käinud poes ning jäänud seal turvatöötajale vahele, kui üritas varastada 79 senti maksnud õlut. Turvatöötaja peale pahakseks saanud mees ähvardas teda kättemaksuga.

Laevakaitsjate kaasuses tõotab varsti selgus tulla

Välisministeerium teatas täna, et nendeni jõudnud info kohaselt toimub aprilli keskpaigas laevakaitsjate, nende seas 14 eestlase, kaasuse esimene istung India Ülemkohtu kohtunike ees.

Täpse istungi kuupäeva kohta hetkel ametlikku kinnitust ei ole, kuid ministeeriumi sõnul on erinevad allikad viidanud kõige rohkem 10. aprillile. Väidetavalt peaks vastav teade Ülemkohtu leheküljele ilmuma umbes nädal enne istungit. Varasemalt on öeldud, et edasikaebamise taotluse osas teevad kohtunikud otsuse ühe kuni kolme istungi jooksul, seega esimesel istungil ei pruugi midagi lõplikku selguda.

Laeva Seaman Guard Ohio pardal olnud piraadikütid, nende seas 14 eestlast ja kuus britti, võeti 2013. aasta oktoobri keskel India võimude poolt kinni. Mehi süüdistati India territoriaalvetesse sisenemises, illegaalse kütuse tankimises ja ebaseaduslikus relvade käitlemises. Oktoobri lõpus pandi mehed vangi, kust nad aprillis kautsjoni vastu vabanesid.

2014. aasta juulis leidis Tamil Nadu osariigi kohus, et süüdistustel pole alust ning vabastas laevakaitsjad kõikidest süüdistustest. See otsus kaevati prokuröri poolt septembris edasi India Ülemkohtusse, mis peab otsustama, kas kaasus võetakse menetlusse. Oktoobrist alates on laevakaitsjad oodanud, millal määratakse esimese kohtunike eest toimuva istungi aeg.

Samuti peaks Tamil Nadu osariigi kohtus aprilli keskpaigas toimuma istung kodanike dokumentide kohtuvaidluses. Välisministeeriumile teadaoleva info kohaselt peaks see toimuma 16. aprill, kuid täpse istungi aja kohta ametlikku kinnitust veel ei ole.

Eesti saatkond New Delhis jätkab suhtlust nii India välisministeeriumi kui Tamil Nadu osariigi võimudega. Samuti toimub tihe koostöö Suurbritannia ja Ukraina esindajatega Indias.

Ametnikud korraldavad reide Tallinna ehitusobjektidele

Tallinna kommunaalamet, koostöös munitsipaalpolitsei ja liikluspolitsei ametnikega, alustas iganädalasi kontrollreide ehitusobjektidele.

Reedel toimunud reidil kontrolliti kaheksat Tallinna ehitusobjekti. Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialisti Margus Metstaki sõnul jäi ta reidi käigus nähtud üldise pildiga rahule, kuid nentis, et kolm päeva tagasi sadas vihma ning liiv ja muu lahtine materjal, mis tuulega lendub, on seetõttu kadunud.

«Olid väga puhtad ja olid vähem puhtad, kuid heakorra seisukohast päris heas korras objektid,» ütles ta. «Me selgitame parimat, kui näeme puuduseid, siis pöörame tähelepanu.»

Metstaki sõnul esineb ehitusobjektidel mitmeid probleeme,  sageli kandub prügi ja muu lenduv materjal objekti piiridest väljapoole, mis ei ole lubatud. Samuti on probleemiks see, et ehitajad pargivad oma autod halajasaladele, mis on teadupärast kevadeti ning sügiseti väga pehmed.

Ametnike rõõmustab see, et heakord ehitusobjektidel on läinud aasta-aastalt paremaks ning üldiselt kõrvaldatakse puudused kiiresti. Suurematel objektidel, kus toimuvad pinnasetööd, pestakse isegi raskeveokite rehvid puhtaks, enne kui liiklusesse suundutakse.

Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul on reidide eesmärk jälgida ehitusobjektide heakorraalast seisukorda, et oleks tagatud juurdepääsuteede puhtus, ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektne ladustamine ning tõkestatud ehitusobjektidel leviv torm.

Puudused, mida ametnikud reidi käigus tuvastavad, märgitakse üles ning edastatakse ehitajale kõrvaldamiseks. Kui rikkumised on korduvad, siis alustatakse menetlus, mille tulemusena võib munitsipaalpolitsei määrata rahatrahvi.

Lisaks ehitusobjektidele teostatakse igapäevaselt teemaa haljasalade lenduvast prügist koristust ja ühissõidukite peatustes asuvate prügikastide hooldust. Vastavavalt ilmastikutingimustele teostatakse võimalusel kastmist peamagistraalidel ja kesklinna piirkonnas, kus on tihedam liiklusvool.

Reidist võtsid osa Mart Pops (Linnaplaneerimise amet), Margus Metstak (TKA, hooldusosakond), Elis Branno (TKA, hooldusosakond), Tarmo Roossaar (Põhja prefektuur, teabebüroo) ja Jaanus Anni (Mupo ehitusmenetluse peainspektor).

Rõivas: leppisime kokku haldusreformi lähtekohad

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad leppisid täna kokku haldusreformi lähtekohad.

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles kõneluste vaheajal ajakirjanikele, et kokkuleppe kohaselt tuleb järgmise aasta 1. juuliks välja töötada haldusreformi seadus, kus pannakse paika selged kriteeriumid, mille järgi omavalitsusi hinnata. Seaduses nähakse tema sõnul koos täiendavate soodustustega ette ka omavalitsuste vabatahtliku ühinemise periood, mis kestab järgmiste kohalike valimisteni 2017. aasta oktoobris.

Pärast seda on valitsusel võimalik uusi kriteeriume arvestades otsustada omavalitsuste liitmine. Reinsalu sõnul on reformi eesmärk, et omavalitsused oleksid suutelised kas eraldi või ühiselt pakkuma avalikke teenuseid, maapiirkondade konkurentsivõime suureneks ja omavalitsused oleksid võimelised panustama majandusarengusse.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser lisas, et millised täpselt hakkavad uued kriteeriumid olema, ei ole veel otsustatud. «See kindlasti ei saa olema lihtne töö, aga kuivõrd eesmärk haldusreform läbi viia on ambitsioonikana seatud ja peaministrikandidaat peaministriks saades on lubanud ka ise seda köit vedada, siis ma usun, et suudame ka nendes asjades töö käigus kokku leppida,» ütles ta.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas märkis, et erinevate kriteeriumide seadmisel on ka tulemus erinev ja seetõttu on reformi detailidega veel tükk tööd. Eesmärgiks on tema sõnul, et Eesti kõik omavalitsused saaksid heal tasemel teenuste osutamisega hakkama. «Omavalitsuste arv ei ole kindlasti eraldi eesmärk,» kinnitas ta.

Rõivase sõnul on ühtlasi otsustatud, et uuele portfellita ministrile reformi elluviimise ülesannet ei anta. «Pigem on see kogu valitsuse prioriteet ja kindlasti on siin ka peaministril juhtiv roll,» märkis ta ja lisas, et plaani ettevalmistamisega hakkab tegelema siseministeerium.

Kolme erakonna esindajad jõudsid täna kokkuleppele ka riigireformi lähtekohtades. IRLi esimehe sõnul soovitakse Eestis vähendada üldise valitsemise ja administreerimise mahtu ning teha seda jõuliselt.

«Meil on kaks liini: üks on bürokraatia, dereguleerimine, õiguskeskkond, et me ei koormaks oma keskkonda üle liigsete regulatsioonidega. Teine sammas on see, kuidas saavutada seda, et me rohkem suudaksime saavutada väiksema arvu inimestega,» ütles Reinsalu, kelle sõnul peakski riigireform lähtuma eesmärgist, et riigisektori ülalpidamine oleks maksumaksjale jõukohane.

Hundisilma koerad igatsevad nukralt oma peremeest

Kümme päeva pärast seda, kui Edgar Savisaar raske haigusega Tartu kliinikumi sattus, valitseb tema kodus Hundisilma talus raske vaikus. Tinahallist märtsitaevast tibutab vihma ja kaks hundikoera ootavad igatsedes oma peremeest.

Tõupuhtad saksa lambakoerad pikutavad murul ega tee metsasügavusse sattunud üliharvadest möödasõitjatest suurt väljagi. Inimest nähes nad korra tulevad siiski aia juurde ning seejärel keeravad end taas keldrikatusele murukamarale kerra.

Koerte eest käib naaberküla naine siiski hoolitsemas ja neile toitu viimas, kuid ometi on neljajalgsed nii kurvad, et isegi ei haugata.

Samas kõrgub Tauno Kangro loodud monument, kus Hundisilma vapiloom on koonu taeva poole tõstnud.

Vaikuses on kuulda vaid Lahemaa ürgmetsa kuuselatvade kahin. Sinimustvalge mastivimpel lehvib laisalt. Hoovis seisab peremehe Nissan Patrol, aia taha on värskelt toodud mitu koormat küttepuid järgmist talve ootama.

Krundi servas asuv sõnajalgadega ääristatud kiigeplats, kus suviti toredaid jaaniõhtuid peetud, on nukralt kõle. Mullu suvel oli peoperemees seal veel muhe võõrustaja, kauboikaabu uljalt kuklas, jalutas ta lõkke ääres ja näitas külalistele oma valdusi. Löödi tantsu ja lauldi ühiselt. Hundisilma jaanikud on olnud pika traditsiooniga rahvapeod, kust paljud Savisaare erakonnakaaslased ja sõbrad läbi käinud.

Vabariigi aastapäevadel on Edgar Savisaar võõrustanud oma Hundisilma talus lähedasi, ristilapsi ja mõnda kohalikku sõpra.

“Koos korvitäie puravikega Hundisilma metsas. Siit jagub kõike – seenesuppi ja sousti, ka marineerimiseks. Lähen varsti uuesti seenele, metsas on tore!”. Nii kirjutas Savisaar septembris oma pildi juurde Facebookis, kui oli tulnud seenesaagiga kodumetsast.

Kuu aega varem kirjeldas ta, kuidas käis koos laste ning nende peredega öisel metsamatkal Sagadi ja Altja põlislaantes ja kopraradadel. Kaasas oli ka Siret Kotka.

Ajakirjanduses Hundisilma perenaiseks tituleeritud keskerakonna aktiivne liige ja Savisaare ustav võitluskaaslane Siret Kotka veedab praegused rasked hetked Tartus, et oma mentorile toeks olla. Valimispeol säras ta õhulises kollases kleidis Savisaare kõrval – üks neist oli kogunud 2500 ja teine 25 000 häält.

Esmaspäeval peab Lääne-Virumaalt riigikokku valitud Kotka siiski Tallinna sõitma, sest siis on parlamendi uue koosseisu esimene istung.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles eile Postimehele, et suuri muutusi pole Savisaare paranemises toimunud. “Haigused võtavad aega – vahel ei muutu midagi nädalaid ja kuid,” märkis ta. Savisaar on jätkuvalt narkoosi all ja praegu ei ole ka teada, millal ta narkoosist äratatakse.

Toobal lubas, et kohe, kui suurem muutus toimub, antakse sellest lähedaste loal ka avalikkusele teada.

Viimati teatas keskerakond kolmapäeval, et Edgar Savisaare lähedastega kohtunud arstide hinnangul on Savisaare seisund erakordselt raske, kuid mitte enam kriitiline.

Esmaspäeval amputeeriti Savisaarel jalg, sest selgus, et tal on jalavigastusest tingitud streptokokknakkus ja toksilise šoki sündroom.

 

 

Ülemiste keskus plaanib lähiaastatel kino ehitada

Ülemiste keskus plaanib lähiaastatel laiendada kaubanduskeskuses meelelahutusvõimalusi ja järgmise juurdeehituse käigus rajada kino.

«Ülemiste keskuse järgmist laiendust plaanides oleme mõtelnud kino peale. Kaubanduspinda Tallinnas  juurde pole vaja, no alati võib paar-kolm tuhat ruutu kaubanduspinda juurde teha, kuid kuna me oleme nii suured ja Ülemiste piirkond on vaikselt arenemas elurajooniks, siis me oleme valmis oma meelelahutuse poolt veel suuremaks tegema ja ennekõike kino ehitama,» ütles Ülemiste keskuse tegevdirektor Guido Pärnits.

«Me oleme selle tegevuse planeerinud järgmisesse laiendusetappi. Ma ei ütle, et see nüüd aasta või kahe pärast tuleb, pigem 2018-2020 perspektiiv. Konkreetseid plaane veel ei ole, aga mõtelnud oleme ja küll me selle kunagi ära teeme,» lisas Pärnits.

Ülemiste keskuses on 210 kauplust ja teeninduskohta. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International, mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades, Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal.

Valimiskomisjon määras riigikogusse neli asendusliiget

Vabariigi valimiskomisjon määras täna mandaadist loobunud reformierakondlaste Urmas Klaasi ja Urmas Paeti ning keskerakondlaste Mihhail Kõlvarti ja Yana Toomi asemel riigikogusse asendusliikmed.

Urmas Klaasi asemel asub riigikogu liikmeks Remo Holsmer, Mihhail Kõlvarti asemel Andrei Novikov, Yana Toomi asemel Dmitri Dmitrijev ja Urmas Paeti asemel Eerik-Niiles Kross, teatas valimiskomisjon.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokku esmaspäevaks kella 15ks.

Moonika läheb teisipäeval liinile

Järgmisel teisipäeval hakkab Tondi ja Kadrioru vahet sõitma esimene Hispaanias Tallinna jaoks valmistatud tramm, mis sai nimeks Moonika.

Esimene spetsiaalselt Tallinna jaoks toodetud tramm CAF Urbos AXL läbis kõik katsetused edukalt ja hakkab sõitjaid teenindama poolteist kuud enne lepingulist tähtaega. «Nii Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) kui CAF on selleks teinud suuri jõupingutusi, et sõitjatel oleks uut ja mugavat trammi võimalik kasutama hakata varem. CAF-iga sõlmitud lepingu järgi peab esimene tramm liinile jõudma hiljemalt 22. mail,» ütles TLT juhatuse esimees Enno Tamm.

Esimene uus CAF Urbos AXL tramm saabus Hispaaniast Zaragoza tehasest Tallinna 17. detsembril. Peale seadistamist läbis tramm ettenähtud tüübikatsetuste programmi ja on praeguseks valmis sõitjaid teenindama. Lisaks on tehasest kohale jõudnud veel kaks trammi. Teine tramm saabus Tallinna 13. märtsil ja kolmas 17. märtsil ning liinile lähevad nad aprillis.

Neljas tramm peaks CAF-i praeguse info järgi jõudma kohale 6. aprillil.  Kõigil saabuvatel trammidel tuleb enne liinile lubamist läbi teha pidurdus- ja kiirenduskatsetused, millega kontrollitakse, et kõik funktsioneerib nõuetekohaselt. Tüübikatsetusi teine, kolmas ja järgmised trammid enam ei läbi – nad seadistatakse esimese trammi katsetustega kogutud info alusel.

Kokku hakkavad rekonstrueeritud 3. ja 4. trammiliini teenindama 20 uut moodsat trammi, millest 16 saabuvad järgemööda 2015. aasta jooksul. Viimased neli optsiooniga lisaks ostetud trammi jõuavad liinile 2016. aasta esimeses kvartalis

Tallinna 3. ja 4. trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus on 91 miljonit eurot. Eesti ja Hispaania vahel 2011. aastal sõlmitud lepinguga saastekvootide eest ostetavad trammid moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot. Keskkonnaministeerium toetab Tallinna trammiliikluse kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse 24,5 miljoni euroga. TLT ja Tallinna linn finantseerivad uute trammide liinile toomist 2013-2015 aasta jooksul vähemalt 13,1 miljoni euro ulatuses.

Kadunuks jäänud Andres Valme on Peterburi haiglas

Venemaal märtsi keskel kadunuks jäänud Ida-Viru ühiskonnategelane Andres Valme viibib Peterburi haiglas.

Valme abikaasa Jelena kinnitas uudisteagentuurile Interfax, et Andres Valme võttis perega ühendust, mees on praegu Peterburi haiglas ravil. Valme põeb suhkurtõbe.

Venemaa politsei algatas eelmise nädala lõpul seoses Valme kadumisega uurimise.

Andres Valme abikaasa Jelena Valme ütles Interfaxile, et Vene politsei algatas uurimise seoses inimese kadumisega. 14. märtsi õhtul ületas mees Eesti ja Venemaa piiri ning pärast ei õnnestunud temaga ühendust saada.

Valme on tuntust kogunud sõjahaudade hooldajana ning külastas mullu suvel Viru Prospekti ajakirjaniku sildi all isehakanud Luganski rahvavabriiki.

2004. aastal korraldas Valme aktiivse Putini-vastasena eksiilis üles astunud Boriss Berezovski abiga Narvas ja Tallinnas Tšetšeenia sõja teemaliste filmide näitamise.

Lugeja küsib: miks Peterburi tee ääres laiub kummalise kujuga auk?

Tallinncity lugeja küsis, miks Tallinnas Peterburi tee ääres laiub kummalise kujuga hiiglaslik auk. Pro Kapital Grupp AS tegevjuhi Allan Remmelkoori sõnul rajatakse sinna lähiajal uus kaubanduskeskus.

«Loodame varsti tühja augu täita põnevate kauplustega,» ütles Pro Kapital Grupp AS tegevjuht Allan Remmelkoor. «Auk sai varasemalt ära tehtud sellel põhjusel, et see oli ühest küljest suhteliselt lihtne ja teisest küljest väga aeganõudev ning mahukas töö. Saime sellele tookord väga hea hinna.»

Remmelkoori sõnul ei saa ta nõustuda kolleegi Guido Pärnitsaga, kes ütleb, et Tallinnasse täiendavat kaubanduspinda enam ei mahu. «Kindlasti mahub. Ajad kaubanduses ei ole sugugi halvad ja vakantsid olemasolevates keskustes on endiselt sisuliselt nullilähedased. Me oleme arvamusel, et heale tootele on Tallinnas kindlasti veel ruumi,» ütles ta.

Peterburi tee 2 rajatav kaubanduskeskus.

Pro Kapitali rajatav kaubanduskeskus asub Petervuri maantee 2, Tallinna kõige suurema liiklussõlme juures, mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.

Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele  ka ühendust lennujaama ja Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.

Kaubanduskeskuse rendipinnal saab olema ruumi rohkem kui 200 poele.

St. Peter Line plaanib peagi uue laeva tellida

Vene laevafirma St. Peter Line kavandab uue laeva ehitamist ja tegeleb praegu finantseerimisvõimaluste otsimisega.

«Aasta tagasi alustasime uue laeva projektiga. Me ei ole veel laeva tellinud, kuid oleme loonud uue laeva mudeli,» ütles ettevõtte tegevdirektor Sergei Kotenev BNSile.

«Aasta tagasi valmis uue laeva dokumentatsioon ja otsime selle ehituseks võimalusi, võttes arvesse ka majandusolukorda. Oleme praegu tegelenud ehituse finantseerimise küsimustega,» märkis ta.

Kotenevi sõnul ei ole praegu teada, milliselt laevaehitajalt alus tellitakse, ega ka see, kas uus laev hakkab sõitma LNGga. «Kõik sõltub turuolukorrast,» lisas Kotenev.

Kotenevi ütles, et uus laev saab olema senistest suurem. «Uus laev saab olema veidi pikem kui 200 meetrit,» ütles Kotenev ja lisas, et selle pikkust võiks võrrelda näiteks Tallinki Baltic Queeniga, millel on pikkust 212 meetrit. 2007. aasta aprillis tellitud Tallinki Baltic Queen läks maksma 160 miljonit eurot.

Ettevõtte juhi sõnul ei ole praegu veel otsustatud, kas uus laev asendab ühe praegu kasutusel olevatest laevadest või võetakse see lihtsalt kolmanda laevana kasutusele.

Kotenev ennustab Läänemerele ka reisijate arvu kasvu. «Reisijate hulk Läänemerel kasvab. Meie promome välisturistidele kogu Balti regiooni kui terviksihtkohta, eriti Aasia turistidele, sest Aasia turg on kiire kasvuga turg,» ütles ta.

St. Peter Line on Vene laevafirma, mis opereerib Tallinna, Helsingi, Stockholmi ja Peterburgi vahel praegu kahe laevaga. Kahest laevast suurim on 177-meetrine Princess Anastasia, teine laev on 166-meetrine Princess Maria. St. Peter Line asutati 2010. aastal ja tänavu tähistab ettevõte viiendat tegevusaastat.

Eetikanõukogu: avalikud teenistujad on osa arutlevast ühiskonnast

Eetikanõukogu kujundas esimese seisukoha avaliku teenistuja sõnavabaduse küsimuses, kas riigikontrolli kommunikatsiooniosakonna juhataja võib eraisikuna sotsiaalmeedias erakonda ja tema esimeest kritiseerida ning leidis, et partei esitatud pöördumises viidatud postitus pole eetikakoodeksiga vastuolus.

Jaanuaris esitas Keskerakond riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattsoni suhtes kaebuse riigikontrollile, ametnikueetika nõukogule ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile. Partei pressisekretär süüdistas Mattsoni toona süstemaatilises Keskerakonna maine halvustamises sotsiaalmeedias.  

«Tegemist oli isikliku arvamusega avaliku elu küsimustes. Ühiskondlikel teemadel väljendusvabaduse piiramiseks peavad olema väga selgelt põhjendatud alused ning pigem peaks Eesti ühiskond liikuma selles suunas, et me kodanikuna tahaksime ja julgeksime avaliku elu küsimustes rohkem kaasa rääkida,» ütles eetikanõukogu esimees Heiki Sibul. 

Eetikanõukogu hinnangul ei ole eraisikuna avalikes aruteludes osalemine sisendiks riigikontrolli audititele ega kommunikatsioonijuhi tööle. Riigikontrolli kommunikatsioonijuhi sotsiaalmeedia kontol on välja toodud, et tegemist on isiklike arvamuste ja seisukohtadega.

Samas juhtis nõukogu tähelepanu sellele, et eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes tuleb silmas pidada postituste võimalikku mõju organisatsiooni mainele. Olemasoleva kaasuse puhul puudusid selged alused väitmaks, et riigikontrolli või kommunikatsiooniteenistuse usaldusväärsust või sõltumatust oleks kahjustatud.

Sotsiaalmeedia postituste kahju asutuse mainele saab hinnata eelkõige asutuse juht. Eetikanõukogu soovitab asutustel arutada avalike teenistujate töö- ja erarollidega kaasneva sõnavabaduse teemat organisatsioonisiseselt ja vajadusel asutusesisestes põhimõtetes kokku leppida. Kuna teema on aktuaalne ja nüansirohke, siis koostab eetikanõukogu ametnike sõnavabaduse küsimustes eraldi juhendi.

Lugeja kiri: inimesed on e-riigiga püsti hädas

Eesti reklaamib end maailmas kui e-riiki, kuid tegelikult on paljud riigiga asju ajades püsti hädas. Kui keeruline on tavainimestel pealesunnitud e-riigiga suhelda, näitab ühe Postimehe lugeja kommentaar.

Olen kuue inimese kohta üks kättesaadav inimene, kes oskab ID-kaarti kasutada. Reaalsuses tulevad need inimesed minu juurde ID-kaardiga ja teen neile tuludeklaratsiooni ära, üks kord aastas aidata on OK. Enne deklaratsiooni tegemist on vorm (nn teenuse leping), kus nõutakse andmeid, kui e-maili lahter täidetud ei ole, siis edasi liikuda lehel ei saa. Kuna ühelgi e-maili ei ole peale minu, panen sinna enda aadressi. See tähendab, et edasine info tuleb minu postkasti ja hakkan seda ka veel haldama.

Maamaksu teatest. Tuli SMS inimesele, helistas minule, palus abi, leppis aja kokku, sõitis minu juurde, ID-kaart ja kommikarp kaasas, asusime asja uurima arvutist. Saime teate info kätte, kirjutasime paberile või prindime välja (igal eeskujulikul kodanikul peab olema ju kodukontor ajakohase tehnikaga ja see «ei ole mingi kulu riigile»!). Kuna internetipanka ei ole, siis jätkus sõit postkontorisse, kaks eurot ülekandetasu. Teine variant on maakonnakeskusesse panka. Kolmas variant, maksan enda kontolt ja saan sularahas tagasi.

Korra aastas tuludeklaratsioon aidata teha on OK, aga kui ka paljud teised toimingud ja teated suunatakse sunniviisiliselt elektroonilistesse kanalitesse, siis peavad kogukonnad hakkama ise ametnikke ja IT-tegelasi palkama ja kontorit ülal pidama.

Üks igakuine tegevus on elektriarve ja telefoniarve väljaprintimine ja vanematele saatmine. Neil on soov ja ka õigus omada ülevaadet ja säilitada dokumendid kulude kohta.

Samuti on mindud massiliselt iga väiksema teate digiallkirjastamise teed. Asjatu sahmimine ja lisatöö kõigile osapooltele. Tean, et paljud ei saa neid e-maile lahti, sest nad ei kasuta ID-kaardi programmi.

Olen saanud ka digitaalse tähitud kirja ametist, nõusolekut ei küsitud, kirja avada ei saanud.

2015 väljastatud ID-kaart ei hakanud tööle, kasutu. 2013 väljastatud kaart töötab kenasti. Probleemi uurimiseks kulus kuus eurot. Loomulikult oli minu arvuti jälle süüdi. Arvuti ja kommikarp kaenlasse ja IT «osakonda» minek. Kusjuures arvuti on aastast 2004, XP ei tee probleeme, kuna loen vaid e-maili ja Postimeest, muud ei ole vaja. Aga mõned korrad aastas e-teenuste kasutamiseks pean hoidma arvuti lahinguvalmis ametite IT-gurmaanidega sammu pidamiseks.

Kaartide-dokumentide kehtivusaeg on ebamõistlikult lühike. 10 aastat oleks OK, kuid viis aastat möödub silmapilkselt. Kui on erinevad dokumendid, siis satub vabalt nii, iga aasta tuleb millegagi neist tegeleda, sõita, helistada, arvutis proovida, paluda kedagi appi jne.

Seega peab olema palju vaba aega, raha ja taiplikkust arvuti maailmas, et selle kuue inimese asjaajamisi elektroonselt riigi jaoks «tasuta» ajada.

Tööandjad on erakondades pettunud

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar saatis täna meediale avalduse, kus taunib koalitsiooniläbirääkimiste arenguid.

«Arengud koalitsiooniläbirääkimistel, kus avaikkuse selja taga sünnivad üleöö uued maksud, tekitavad Eesti tööandjais muret ja pettumust erakondades, kes alles kuu aega tagasi lubasid üksmeelselt pöörata riigivalitsemises uus lehekülg,» kirjutas Tamsar.

Tema sõnul kinnitasid veel kuu aega tagasi kõik suuremad erakonnad, et üleöö ja varjatult sündivad maksumuudatused, ettevõtluskeskkonna reostamine ja halduskoormuse kasvatamine on vastuvõetamatu. «Mõisteti, et olulised muutused tuleb ühiskonnas läbi rääkida. See sisendas lootust,» ütles Tamsar.

Tamsari avalduse kutsus esile tänase Eesti Päevalehe artikkel, kus toodi välja, et koalitsioonikõnelustel on arutluse all olnud ühtse pakendiaktsiisi sisseviimine.

««Maksuüllatused» ja ettevõtluskeskkonna raskendamine, mida kirjeldab reedene Eesti Päevaleht, ei räägi uue lehekülje pööramisest, vaid riigivalitsemise halvimate tavade visast edasielamisest. Kergekäeliselt sündinud eluvõõrate uusmaksudega nõrgestavad poliitikud Eesti ettevõtluskeskkonna habrast konkurentsivõimet, teevad ausal ettevõtjal ebaausaga konkureerimise veel raskemaks ning kokkuvõttes ajavad käe sügavale iga tarbija taskusse. Kiire koalitsioonileppeni jõudmine ei saa olla vabandus ega põhjus eiramaks head valitsemiskultuuri, millest veel kuu aega tagasi valijatele valjuhäälselt räägiti,» kirjeldas Tamsar avalduses.

Estonian Airi lennukite kokpitis kehtib nn kaheinimesereegel juba möödunud aastast

Eesti Lennuamet toetab ettepanekut kehtestada lennukite kokpittides nn kaheinimesereegel, millest täna teatas näiteks Air Baltic ja mis on Estonian Airis kasutusel juba mullu novembrist.

Viimastel päevadel on mitmed lennufirmad seoses Germanwingsi lennukatastroofiga teatanud, et kehtestavad lennuki kokpitis kaheinimesereegli, mis tähendab, et kui üks kahest piloodist lahkub lennu ajal kokpitist, peab mõni teine meeskonna liige teda seni asendama. Nii on tagatud, et kokpitis viibib kogu aeg kaks inimest.

Sellisest muudatustest on teatanud näiteks Air Baltic, Briti Easyjet, Norra Norwegian, Saksa Air Berlin ning Kanada Air Canada.

Estonian Airi kommunikatsioonijuht ütles Postimehele, et ettevõttes on vastav protseduur sisse viidud mullu novembris, küll aga teistel kaalutlustel. «Vaatame täna ilmunud EASA (Euroopa Lennuohutusameti) Safety Bulletini valguses meie praegused reeglid üle ja vajadusel muudame,» lisas ta.

Lennuamet toetab kaheinimesereeglit

Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor August Kaasik selgitas, et normnõuded, mis puudutavad lennuki meeskonnaliikme äraolekut oma töökohalt, on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses. «Lähtudes nendest nõuetest kehtestab lennuettevõtja konkreetsed reeglid, mis on kohustuslikud täimiseks ettevõtte õhusõiduki meeskonna liikmetel,» lisas Kaasik.

Kuna need nõuded on suunatud lennuohutuse tagamiseks, ei saa lennuamet täpsemalt kommenteerida, millised n-ö kokpitireeglid milistes lennufirmades kehtestatud on.

Kaasiku sõnul on Alpides juhtunud traagilise lennuõnnetuse taustal arutusel ettepanek juurutada Euroopa lennufirmades protseduurid, et kabiinis oleks kogu lennureisi ajal kaks inimest. «Eesti Lennuamet toetab seda ettepanekut,» ütles ta.

Kahe piloodi kokpitis korraga olemine kerkis päevakorda pärast seda, kui Prantsusmaa prokuratuur avalikustas musta kasti lindistusele viidates, mis võis Gremanwingsi piloodikabiinis viimastel hetkedel enne õnnetust toimuda.

Ilmnes, et lennuki kapten lahkus korraks kokpitist, kuid ei pääsenud enam sinna tagasi. Kaaspiloot aga lukustas ukse ning oletatavalt juhtis lennuki Alpides vastu mäge. 24. märtsi õnnetuses hukkus 150 inimest.

Vare: Asmanni lahkumisavalduses on süüdi meedia

Eesti Raudtee nõukogu koguneb esmaspäeva hommikupoolikul, et langetada otsus täna ootamatult laekunud juhatuse esimehe Ahti Asmanni lahkumisavalduse suhtes, ütles videointervjuus nõukogu esimees Raivo Vare.

Ilmselgelt häiritud olekuga Vare leppis Tallinnas Soolalao eeskojas telefoni teel raudtee nõukogu liikmetega kokku esmaspäevast koosolekut, et arutada ettevõtte juhi lahkumisavaldust. Ühelegi sisulisele küsimusele polnud Vare intervjuu toimumise ajal valmis vastama.
 

Mõned Savisaare tervisenäitajad on paranenud

Ehkki eile haiglat külastanud Edgar Savisaare sõber ja Keskerakonna juhatuse liige Aadu Must ütles, et mõni tervisenäitaja on peale operatsiooni plahvatuslikult paranenud, siis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitas, et suuri muutusi pole toimunud.

Aadu Must kinnitas, et külastas Tartu Ülikooli kliinikumis olevat Savisaart eile, mistõttu ei ole tal ülevaadet öö jooksul toimunud muudatustest. Samas kinnitas Must Postimehele, et peale operatsiooni on siiski näitajad paremaks muutunud, mõni ka plahvatuslikult. Ta ei soovinud täpsustada, milliste analüüside tulemused on paremaks muutunud.

Priit Toobali sõnul siiski praegu suuri muutusi Savisaare tervises ei ole. «Haigused võtavad aega – vahel ei muutu midagi nädalaid ja kuid.»

Praegu ei ole ka teada, millal Savisaar narkoosist äratatakse.

Toobal kinnitas, et kohe, kui suurem muutus toimub, siis antakse sellest lähedaste loal ka avalikkusele teada.

Viimati teatas Keskerakond kolmapäeval, et Edgar Savisaare lähedastega kohtunud arstide hinnangul on Savisaare seisund erakordselt raske, kuid mitte enam kriitiline.

Edgar Savisaar viibib endiselt intensiivravi osakonnas narkoosis ning tema elutegevust toetatakse.

Täiendavaid operatsioone ei ole ta kolmapäevase teate kohaselt vajanud, kuid kirurgid jälgivad tema seisundit tähelepanelikult.

Esmaspäeval aputeeriti Savisaarel jalg, sest selgus, et tal on jalavigastusest tingitud streptokokknakkus ja toksilise šoki sündroom.

Piltuudis: vene lauljale kingiti piinlik Eesti suveniir

Tuntud vene laulja Stas Pjeha esines 18. märtsil Nordea kontserimajas ja üks kuulajatest kinkis talle käsitsi tehtud šokolaadi. Ainult šokolaad oli juba pisut näritud.

«Alguses ei saanud aru, mis ta selle videoga tegelikult öelda tahtis, aga hiljem, kui ma selle olin ära vaadanud, lugesin all olevat kommentaari ja mul oli tõesti väga piinlik ja häbi seda näha ja lugeda,» kirjutas Postimehe poole pöördunud naine. Ta lisab, et ilmselt  inimene, kes talle selle kinkis, tõesti ei osanud arvata, et seal midagi sellist ette tuleb.

«Aga  tegelikult tahaksin hirmsasti teada saada, mis käsitööšokolaadiga on tegemist, et vältida selliseid olukordi,» kirjutas ta.

Eruohvitserid tahavad riigi kulul taastusravi saada

Kaitseministeerium uurib, kas oleks vajadus muuta seadust, et eruohvitserid saaksid Seli tervisekeskuses taastusravil käia.

Selline võimalus kadus eruohvitseridel ära. 2013. aasta märtsi seadusemuudatusega. Varem said taastusravi eruväelased ja kaitseliitlased olenemata sellest, kas neil esines teenistusülesannete täitmisega seotud tervisekahjustusi.

Seadusemuudatusega aga sätestati, et sõdurid saavad taastusravi vaid siis, kui vigastus on tekkinud teenistusülesannete täitmisel. Kehtiv seadus eruohvitseridele enam taastusravi ei võimalda, kuna neil ei ole vigastusi, mis oleks tekkinud Eesti kaitseväes teenistusülesannete täitmisel.

Samas sai ligi 50 eruväelast ka mullu Seli tervisekeskuses ravi, kuna nad olid taotluse teinud juba enne seadusemuudatuse jõustumist.

Eruohvitseride kogu juhatus pöördus kaitseministeeriumi poole, et vana kord taastada, kuna kogu kinnitusel on see vajalik sotsiaalne garantii panuse eest riigikaitsestruktuuride taastamisel.

Kaitseministeerium pöördus nõu küsimiseks sotsiaalministeeriumi poole, sest vaja oleks algatada järjekordne seadusemuudatus.

Samas kinnitas kaitseministeerium, et ei pea põhjendatuks riigi kulul taastusravi võimaldamist kõigile eruväelastele. Seepeale tegi eruohvitseride kogu ettepaneku, et taastusravi võiks saada eruväelased, kes on asunud tegevteenistusse aastatel 1991-1994, olnud kaitseväeteenistuses vähemalt 13 aastat ja vanuses üle 60 eluaasta.

Hetkel on selliseid inimesi 340, kuid näiteks 2036. aastaks oleks neid juba 1605.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet kinnitas, et taastusravi võimaldamiseks tuleks muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust, mille «omanikuks» pole mitte kaitseministeerium, vaid sotsiaalministeerium.

«Seetõttu on mõistlik enne mahuka töö tegemist järgi uurida, kas selline võimalik muudatus üldse leiaks toetust teistes ministeeriumites,» põhjendas Kuimet, miks sotsiaalministeeriumi poole pöörduti.

Ta kinnitas, et muudatus ei tooks samas tervisekeskusele kohe kaasa väga olulisi täiendavaid kulusid.

«Keskus võtab aastas vastu 850 taastusravi patsienti, neist umbes 400-420 on kaitseväelased, ülejäänud kohtasid saavad täita teised sihtgrupid. Kuni praegu kehtiva seaduse vastuvõtmiseni olid selliste patsientide hulgas ka umbes 50 ohvitseride kogu liiget. Pärast kogu tehtud seaduseparanduse ettepaneku läbiminekut suureneks sihtgrupp umbes 340 isiku võrra ning 20 aasta perspektiivis potentsiaalselt umbes 2000 isikuni, kuigi tõenäoliselt hakkaks seda võimalust kasutama vaid väike osa neist,» selgitas Kuimet.

Samas tuleb tema sõnul arvestada ka sellega, et eelkõige on Seli tervisekeskus mõeldud teenistusülesandeid täites vigastada saanud kaitseväelaste ja eruväelaste ning veteranide taastusraviks. «Kuna Seli tervisekeskuse eelarvet ja ravikohtade arvu ei ole võimalik oluliselt suurendada, võib sellise paranduse sisseviimisel tulevikus põhimõtteliselt tekkida probleem kõikide sooviavaldajate tervisekeskusesse mahutamisega,» lisas Kuimet.

Eruohvitseride kogu büroojuhataja Aliide Purken ütles, et  eruohvitseridel ja -allohvitseridel oli võimalus saada taastusravi kuni 2014. aasta lõpuni eelnevalt terveks aastaks koostatud graafiku alusel, kaks inimest vahetuses, kokku 44 inimesel aastas.

«See ravivõimalus oli väga populaarne, vajalik ja hinnatud.»

Lennunduspsühholoog: kõiki lendurikandidaate testitakse

Lenduriks sobivust hinnatakse juba enne kooli vastuvõtmist ning kõik soliidsed lennufirmad testivad enne tööle võtmist kõiki kandidaate veel kord, kinnitas Eesti Lennuakadeemia õppejõud, lennunduspsühholoog Aavo Luuk.

Luuk soovis ära õiendada ühe meedias leviva eksiarvamuse, justnagu Lufthansa ei kontrolliks oma lendureid psühholoogiliselt. «Nende väljaütlemistega mõeldakse, et regulaarselt või igapäevaselt ettevõte töötavaid lendureid ei testi. See ei tähenda, et Lufthansa ei oleks oma lendurikandidaate testinud. Tõenäoliselt ühed maailma kõige põhjalikumad testimised toimuvad just Lufthansa lendurikandidaatidega,» kinnitas Luuk. Tema sõnul on tegu väga pika traditsiooniga firmaga, kes hoiab oma mainet kõrgel. «Neil on võimalus valida parimatest parimad.»

Luuk osutas, et rahvusvahelised lennunduseeskirjad ei nõua tegelikult lendurikandidaatide psühholoogilist testimist. Kohustuslik on vaid meditsiiniline kontroll, mille üks osa on psühhiaatriline hinnang, mis saadakse tavaliselt perearsti kaudu. «Tervisehinnangu kaudu võib põhimõtteliselt läbi minna kandidaat, kes psühholoogilises plaanis võib-olla ei tohiks lenduriks saada,» arvas lennunduspsühholoog.

«Aga arenenud riikide korralikes lennufirmades on üldiselt tavaks saanud, et psühholoogiline testimine lendurikandidaatidele korraldatakse. Kui see on läbitud ja kandidaadid valitud, siis lendureid reeglina enam ei torgita, kui selleks just mingit kindlat põhjust pole,» lisas Luuk.

Lennuakadeemias kontrollitakse kandidaate, kes on avaldanud soovi lenduriks õppida. «Testime nende tunnetuslikku võimekust ja püüame hinnata nende isiksuslikku sobivust sellesse elukutsesse,» selgitas ta. Neid, kes testide tulemuste põhjal lenduri ametisse ei sobi, kooli lenduriks õppima tavaliselt vastu ei võeta.

Olulisim omadus, mis lenduriks soovijal olema peab, on stressitaluvus. «Tal ei tohi olla ühtegi märki nõrga stressitaluvuse kohta. Ideaalis peaks meil olema võimalik ka öelda, et see inimene on väga motiveeritud lenduriks saama,» lausus Luuk.

Lennuakadeemias lastakse täita erinevaid tunnetuslike võimete teste ja küsimustikke. «On tõesti firmasid ja lennundusõppeasutusi, kus tehakse teste justnagu eriüksuslaste valikut, meie seda ei tee. Selle, kas inimene stressi talub või mitte, saame me küsimustike alusel üsna usaldusväärselt kätte,» kinnitas Luuk. 

«Rutiinne igapäevane tundidepikkune lendamine on lendurite põhitöö, eksklusiivsete olukordade lahendamist tuleb ette tõenäoliselt mõni üksik kord. Me eeldame, et valime inimesi küll kõrgeid nõudmisi esitavale, kuid suhteliselt rutiinsele tööle,» põhjendas Luuk.  

Testimiseks täispikk tööpäev

Ülemäära lihtsaks ei saa neid teste siiski pidada. Lennuakadeemia kolmanda kursuse tudeng Lembitu Lükk meenutas, et nende tegemine oli justkui täispikk tööpäev. «Hommikul kutsuti kõik kandidaadid kokku. Esimesed kolm tundi tuli teha võimekuse teste, mis olid justnagu IQ-testid. Järgnevad kolm-neli tundi tuli täita psühholoogilisi teste,» rääkis 2011. aastal kooli astunud Lükk.

«Seal oli erinevaid situatsioonikirjeldusi, aga ka lühikesi küsimusi. Esitati mingi fakt ja tuli ennast hinnata viie palli skaalal, kas see kirjeldab mind või mitte,» tõi Lükk näite.  

«Stressitaluvust näitab ilmselt ka see, et tegu oli väga pika päevaga. Küsimusi oli mitusada. Vastamine kestis tunde ja tunde, kokku seitse ja pool tundi. Kõiki küsimusi esitati mitme nurga alt. Kui vastad ühes kohas üht ja teises teist moodi või püüad «õigesti» vastata, kuidas tundub, et peaks vastama, siis ilmselt see paistab läbi,» rääkis ta.

Psühholoogilise testimise järel oli sisseastumiseksamite viimane etapp intervjuu kooli esindajatega, kus Lüki hinnangul saadi ka selgeks, kui palju kandidaat varasemast lennunduse kohta teadis ning ilmselt hinnati selle järgi ka õpimotivatsiooni. 

Tallinna loomade hoiupaiga hankele tuli üks pakkumus

Tallinnas hulkuvate loomade püüdmiseks ja hoidmiseks väljakuulutatud hankele tuli üks pakkumus. Huvilised kiruvad, et hanketingimused välistasid teised pakkumised, linn hakkab seda alles analüüsima.

Kuigi linn lootis, et hulkuvate lemmikloomade püüdmise ja hoidmise hankele esitatakse mitmeid pakkumisi, siis teisipäevaks oli esitatud ainult üks, mille taga on senine operaator MTÜ Loomade Varjupaik, mida juhib hiljuti Keskerakonda astunud Larissa Kozõreva.

«Esimest korda loodame, et tuleb keegi veel, peale selle, kes praegu opereerib. Me ei nõua pakkujatelt, et neil oleks juba täna vastav kinnisvara olemas. See peaks tegema konkureerimise oluliselt avatumaks,» ütles Sarapuu veebruaris Postimehele.

Huvilisi oli tegelikult mitmeid, kuid linna poolt seatud hanketingimused olid sellised, mis ei võimaldanud pakkumust esitada. Üks huvitatutest oli Varjupaikade MTÜ, mille üldjuhi Triinu Priksi sõnul ei õnnestunud neil mõjutada hoiupaiga kinnistu soomlasest omanikku.

«Ma olen temaga suhelnud, kuid ta vastab vaid, et tal on leping, mis kehtib veel 10 aastat ja kõik maksed on siiani kenasti tasutud,» ütles Priks ja lisas, et omanikule tehti ettepanek sõlmida eelleping, millega nad oleks saanud pärast hanke võitmist edasi liikuda, kuid see ei sobinud.

Alles veebruaris ütles Sarapuu, et Soome ettevõte, kes hoonestust omab, ütleb nõnda, et tema teeb selle operaatoriga lepingu, kes saab Tallinna linnas opereerimisõiguse. See väide tekitas Varjupaikade MTÜ-l hanke vastu huvi, sest Harjumaale kinnisvara soetamine või hoiupaiga taolise kompleksi ehitamine ei ole nende jaoks mõeldav.

«Me ei kvalifitseeruks hankele ilma eellepinguta kinnistuomanikuga,» ütles Priks. «Kuidas saab Sarapuu väita, et võitja saab hakata läbi rääkima kinnistuomanikuga kui võitmiseks peab hankel osalema ja hankel osalemiseks peab sul olema kinnisvara või eelleping selle kasutamiseks. Klassikalisemat nokk-kinni-saba-lahti näidet annab otsida.»

Linn analüüsib hanke tulemusi

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu on andnud Tallinna keskkonnaametile ülesandeks teha esmaspäevaks analüüs, et selgitada välja, miks hankele tuli ainult üks pakkumus. Sarapuu sõnul olid kõik tingimused teistele pakkujatele loodud, sest tuli esitada ainult «väga pehmel kujul paber», mis sisuliselt oleks seisnud selles, et pakkuja oleks öelnud, et meil on lootus ja võimalused saada pärast hanke võitmist leping kinnisvaraomanikuga.

«Me oleme tänasega ära kasutanud kõik instrumendid, et asi hanke teel ära lahendada. Kui hanke teel ei ole võimalik asju ajada, siis tuleb kaaluda teisi mooduseid. Neid variante palju ei ole: kas linn hakkab ise varjupaika ehitama või kinnisvara omanikuga läbi rääkima,» nentis Sarapuu.

Hankega ei ole veel hoiupaiga lõplik saatus otsustatud. «Ei kindlasti mitte, kui nüüd väljapoole sõnum anda, siis me ikkagi analüüsime seda kujunenud olukorda ja kindlasti ei torma seda ühe pakkuja huvides ära kasutama,» ütles Sarapuu.

Tartu kesklinnas kihutanud mees pandi nädalaks aresti

Politsei tabas neljapäeva õhtul Tartu kesklinnas üsna suurel kiirusel kihutanud Porsche maasturi, mida juhtinud mehele määrati karistuseks nädalane arest. Lisakaristusena võeti pooleks aastaks ära tema juhtimisõigus.

Lõuna prefektuuri kinnitusel märkas politsei lubatust märka kiiremini liikuvad sõidukit õhtul kella 22 ajal Turu, Jõe ja Kuu tänava vahelisel lõigul. Porsche Cayenne ületas oluliselt linnaliikluses lubatud sõidukiirust ning võinuks ohtu panna teised kaasliiklejad.

Masina roolis istunud 30-aastase Dmitry viis politsei pikema jututa arestimajja kohut ootama. Tänasel istungil määras Tartu maakohus Dmitryle kiirusületamise eest karistuseks seitse arestipäeva ning lisakaristusena võeti mehelt ajutiselt juhtimisõigus.

Ajateenijad leidsid metsast ohtliku mürsu

Eile hommikul Võrumaal väliharjutust teinud Kuperjanovi pataljoni ajateenijad avastasid metsast sõjaaegseid lõhkekehi.

Lõuna päästekeskuse teatel saabus väljakutse Juba külla 26. märtsil kella 11 paiku. Ajateenijad leidsid 76 mm soomustläbistava mürsu ja reaktiivgranaadi PG-2 lõhkepea.

Reaktiivgranaat tuli demineerijail hävitati kohapeal. Mürsk viidi lähedal asuvale Nursipalu lõhkamiskohale ning tehti seal kahjutuks.

Lõhkekeha leiti eile ka Tartu linnast. Kella 13.30 ajal tuli Kuu tänaval pinnasetöödel välja 150 mm mürsk, mis pärineb Esimesest maailmasõjast. Leid transporditi Kardla hävituskohta ja tehti kahjutuks.

Kahtlane äri: auto müüdud, aga raha pole

Läinud aasta oktoobris oma sõiduki Mediaauto OÜ-le komisjonimüüki usaldanud Irina pidi koledal kombel pettuma. Ettevõte tegi masina talle teatamata rahaks ja hoidub raha maksmisest ka nüüd, kolm kuud pärast tehingu toimumist, kui müük juhuslikult ilmsiks tuli.

“See jama käibki niimoodi: ta (Mediaauto OÜ juhataja Oleg Veliki – A. P.) lubab, et maksab mulle homme. Järgmisel päeval ei võta ta telefoni vastu. Kui saan ta juhuslikult kätte või käin parklas, ütleb ta, et maksab, aga oodaku ma natuke. Aga kui kaua ma ootan siis?” kirjeldab Irina, kel on enda kinnitusel sellest lollitamisest ja jooksutamisest närvid juba täitsa läbi ning süda rütmist väljas.

Võib-olla ootaks Irina tänase päevani heauskselt, mil müügiplats tema 2006. aasta Ford Mondeo rahaks teeks. Nagu kokkulepe jäi, 3500 euro eest, millest müüja saaks teenustasuna 100 eurot. Irina, kes ise platsil autot vaatamas ei käinud, arvas sõiduki endiselt müügis olevat seetõttu, et veel märtsi alul rippus veebis Mediaauto pandud kuulutus, milles pakuti Irina autot 3750 euroga müüa.

Irina usub, et kuulutust hoidis ettevõte üleval vaid tema lollitamiseks. “Kui vaatan, et kuulutus on alles, ei ole järelikult auto maha müüdud, aga kui näen, et kuulutust ei ole, olen kohe kohal,” kahtlustab Irina sihilikku jälgede varjamist.

Kevadel hakkas auto, mille Irina ajutiselt kasutusele võtnud oli, koledal kombel lagunema. “Summuti oli roostetanud ja maha kukkunud ning igasuguseid trikke hakkas välja tulema,” loetles Irina põhjusi, miks tal tekkis mõte anda müügis olnud Ford hoopis mõnele automüügiettevõttele uue auto sissemaksuks.

Kütusepump või midagi

12. märtsil seadiski Irina sammud Pereauto OÜsse. Lepiti kokku, et Irina toob auto müügiplatsilt Pereauto esindusse, kus see ära hinnatakse ja uue auto sissemakseks võetakse.

Juba samal päeval suundus Irina Mediaauto müügiplatsile. “Lähen parklasse, autot pole,” ootas teda seal üllatus. Küsimuse peale, kus auto on, teatanud parklatöötaja, et auto on remondis. “Kas kütusepump või midagi,” ei mäletagi Irina täpselt, mis autol väidetavalt viga olnud.

Et Irina tahtis siiski oma autot kätte saada, võttis ta kõne Velikile. Too tunnistanud, et auto on maha müüdud, ja lubanud, et Irina saab raha nädala pärast, kui auto uus peremees kuskilt naaseb. Seda, et auto on tõepoolest omanikku vahetanud, kinnitatud hämmeldunud ja segaduses Irinale ka autoregistrikeskusest.

Raha ajab segaseks

Irina ootas. Nädal sai mööda, aga Veliki ühendust ei võtnud. Irina proovis talle helistada ja käis müügiplatsil Velikit otsimas, aga mees ennast näole ei andnud.

Laupäeval, 21. märtsil võttis Irina kaks sõbrannat manukatena kaasa ja läks taas parklasse, et Velikiga kokku saada. “Omanik muidugi ei tulnud jälle kohale, pidi haige olema või mida iganes,” ei saanud Irina ka seekord targemaks ja rikkamaks.

Kannatuse kaotanud Irina suundus üleeile avalduse kirjutamiseks politseisse, kus ta sai teada, et auto oli maha müüdud juba 19. detsembril. “Oleks auto märtsis müüdud, võinuks ju veel oodata, aga ta kasutas raha juba kolm kuud,” ei mahu selline nahaalsus Irinale hinge.

Ent veel samal päeval sai Irina Velikilt kõne. Mees pakkus välja, et helistab Irinale kolmapäeval kell üks, misjärel saadakse kokku ja siis saab Irina oma kauaoodatud raha.

Kolmapäeval Veliki kokkulepitud ajal ei helistanud ja Irina kõnedele ei vastanud. “Ma hakkan juba mõtlema, kas ta üldse on adekvaatne,” kardab Irina, et 3500eurone nõue on Veliki psüühikale pisut pahasti mõjunud.

Muidugi pole summa väike Irinagi jaoks, kes sellesama Ford Mondeo ostmiseks kolm aastat raha säästis. “Panin ilusti sada eurot iga kuu kõrvale, et seda raha korjata,” seletas Irina, kes nüüd automüüja kahtlaste manöövrite ja katteta lubaduste tõttu on ilma nii autost kui rahast.

Uued lubadused

Katsetele vaatamata ei õnnestunud ka toimetusel teada saada, kas tegemist on kuritahtliku ülelaskmise või halvasti läbi mõeldud ja kehvasti välja kukkunud äririski võtmisega.

Ettevõtte juhataja Veliki ei vastanud ööpäeva jooksul toimetuse kirjalikule arupärimisele, ei võtnud korduva helistamise peale telefoni vastu ega helistanud tagasi. Selgitusi ei soovinud anda ka ettevõtte palgaline, kes müügiplatsil oli.

Küll teadis Veliki, et toimetus juhtumi vastu huvi tunneb. “Ta helistas mulle ja palus, et artikkel ei ilmuks,” teavitas Irina eile. Ta tegi ettepaneku: ehk annaks loo avaldamisega kuni teisipäevani viivitada. “Ta lubas mulle homme raha ära maksta,” jäi Irina taas lubadusi uskuma.

Jalgrattaga poiss sai rongilt löögi

Jõhvis sai eile lõunal rongilt löögi jalgrattaga ülekäigurada ületanud 15-aastane poiss.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 13.10 ajal Jõhvi linnas Tartu maantee ja Tallinn-Narva raudtee ülekäigurajal. Jalgrattur, 15-aastane poiss sai löögi rongilt, mida juhtis 45-aastane Eduard.

Jalgrattur toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.  

Tamsalus põleb puidust elumaja

Tamsalus puhkes tund aega tagasi põlema kahekordne puidust elumaja, päästjad on seda kustutamas.

Häirekeskusele teatati täna varahommikul kell 5.44 tulekahjust Lääne-Viru maakonnas Tamsalu linnas Paide mnt 21.

Päästjate saabudes põles kahekorruseline puidust elumaja lahtise leegiga. Majas olnud naine pääses hoonest välja iseseisvalt.

Kella 7 ajal hommikul kustutustööd veel jätkusid.

Pildid: ringristmikul juhtus ootamatu avarii

Kolmapäeva õhtul kella 20 paiku põrkasid Tartus Räpina maantee alguses ringristmikul kokku sõiduautod BMW ja Opel. Meedikud andsid Opeli juhule sündmuskohal esmaabi.

Õnnetus juhtus Jaama ja Nõlvaku tänava ning Räpina ja Rõõmu tee ringristmikul. Kesklinna poolt Räpina suunas liikunud Opel sõitis ristmikule, kui ootamatult tuli vasakult üsna suure hooga BMW ja sõitis Opelile külje pealt otsa. Opeli juht väitis, et nägi BMW-d eelnevalt ringristmikul külg ees sõitmas. BMW juht väitis, et asfaldile tekkinud mustad rehvide libisemisjäljed ei kuulu tema masinale.

Juhid lubasid hiljem uuesti kohtuda, et asjad selgeks rääkida. Kui süüdlase osas kokkuleppele ei jõuta, peab asja lahendama politsei.

Kaasvangi vägistanud mehed said karistada

Harju maakohus pikendas täna kahe kinnipeetava vangistusaega, kes kasutasid oma kaasvangi kallal seksuaalvägivalda.

Kohus tunnistas Roman Vassiljevi (31) ja Aleksei Korovini (29) süüdi kaasvangi vastu toime pandud seksuaalkuriteos ja väljapressimises ning Vassiljevi ka narkokuriteos ning mõistis esimesele koos varasema kandmata karistusega viie aasta ja nelja kuu pikkuse ning teisele varasema kandmata karistusega kokku viieaastase vangistuse, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutasid varguste ja röövimise eest vangis istunud Vassiljev ja Korovin 2013. aastal vanglas korduvalt seksuaalset vägivalda ühe kaasvangi suhtes.

Vassiljev ja Korovin sundisid kaasvangi vägivallaga nende sugukirge rahuldama ning lisaks nõudsid nad kannatanult raha, ähvardades vastasel juhul avaldada tema kohta häbistavaid andmeid.

Vanglateenistuse aastaülevaate kohaselt alustati vägistamiskahtluse tõttu 2014. aastal Eesti vanglates üks kriminaalasi, milles menetlus veel kestab.

Alaealised tuuritasid ärandatud autoga linna peal

Kolmapäeval peatas politsei Tartus ärandatud auto, milles sõitsid kaks noorukit.

Lõuna prefektuuri kinnitusel teatati 25. märtsil, et Tartus Turu tänaval varastati parklast punane sõiduauto Mitsubishi. Politseipatrull peatas sõiduki mõned tunnid hiljem Tartus Jaama tänaval. Masinas istusid 16- ja 17-aastane noormees.

Politsei pidas mõlemad noormehed ka ärandamises kahtlustatavana kinni.

Arestikambrist vabastatud noormees jäi 20 minutit hiljem taas vahele

Nädalavahetusel Raplas autot juhtimisõiguseta juhtinud noormees peab ligi kaks nädalat arestikambris veetma. 20 minutit enne politseile vahelejäämist oli ta sama teo eest arestikambrist vabanenud.

Politsei tabas 22. märtsil Raplas autot juhtimas 23-aastase kohaliku mehe, kes ei oma juhtimisõigust ja keda on varem korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna varasemad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, siis pidas politsei vajalikuks taotleda talle kohtult karistuseks aresti. Kohus pidas taotlust põhjendatuks ja Rapla kohtumaja kohtunik määras mehele karistuseks 15 ööpäeva aresti, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Rapla politseijaoskonna patrullitalituse juhi Margus Kaldma sõnul on juhtum üsna ebatavaline. «Kurioosseks teeb selle asjaolu, et noormees kandis eelnevalt Rapla politseijaoskonna arestikambris karistuseks määratud aresti selle eest, et oli autorooli olnud, omamata selleks õigust. Noormees vabastati arestikambrist pühapäeval, 22. märtsil  kell 14.45. Tema vabaduses olemine kujunes aga väga lühiajaliseks, sest juba 20 minutit hiljem jäi ta uuesti politseile vahele, olles taaskord mootorsõidukit juhtimas ja politsei tõi ta tagasi arestikambrisse,» selgitas Kaldma. 

Noormeest on varem mootorsõiduki juhtimise eest, milleks tal õigus puudub, korduvalt karistatud nii rahatrahvi kui arestiga, kuid seni ei ole määratud karistused tema liikluskäitumist muutnud.

Kaldma sõnul on juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimine raske liiklusalane rikkumine, millesse politsei suhtub täie tõsidusega. «Need inimesed ei ole läbinud koolitust ega selgeks õppinud liiklusreegleid ja on üsna suur tõenäosus, et nad võivad eksida liiklusreeglite vastu ja põhjustada oma ebaõigete valikute tõttu raske liiklusõnnetuse. 2014. aastal registreeriti Rapla maakonnas kokku 106 liiklusõnnetust. Juhtimisõiguseta isikute poolt põhjustatud liiklusõnnetustes sai vigastusi 30 inimest ja üks hukkus,» lausus ta.

Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt näeb liiklusseadus karistusena ette rahatrahvi kuni 800 eurot või aresti. Kui sama teo paneb toime isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kellelt juhtimisõigus on karistusena ära võetud siis on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eurot või arest.

Isiku suhtes, kes süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, alustatakse kriminaalmenetlus ja selle eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Süstemaatilisuseks loetakse sama teo toimepanemist vähemalt kolmel korral ühe aasta jooksul.

Kohus mõistis bussifirmalt avariis kannatanule välja 15 000 eurot

Harju maakohus karistas kolmapäeval tingimisi vangistusega raske liiklusõnnetuse põhjustanud bussijuhti ning mõistis tema tööandjalt kannatanu kasuks välja 15 000 eurot.

Bussijuhina töötanud 62-aastane Vladimir sõidutas 2013. aasta 4. aprillil kella 17.10 ajal väikebussiga Iveco liinil Ardu-Tallinn reisijaid, kui tema juhitud buss sõitis Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Vaida lähedal tagant sisse veoautole GAZ. Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja paremale kraavi ja eluohtlikult sai vigastada väikebussiga reisinud 39-aastane naine.

Süüdistuse kohaselt ei veendunud bussijuht enne sõidu alustamist, et reisijate turvavööd on kinnitatud ja vedas seetõttu turvavöödega kinnitamata inimesi. Samuti ei jälginud ta piisavalt tähelepanelikult liiklust, ei arvestanud küllaldaselt vajadusega tagada tema vastutusel olnud reisijate turvalisus, ei lähtunud kiiruse valikul liiklusolukorrast ja ei hoidnud piisavalt pikivahet, mistõttu sõitis ta sirgel ning hea nähtavusega teel sisse teepeenral liikunud veoauto tagumisse vasakusse nurka.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Vladimirile süüdistuse mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Lisaks esitas kannatanu solidaarselt süüdistatava ja bussifirma vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudega summas 20 000 eurot.

Kuigi nii süüalune kui ka kaitsja leidsid, et bussijuht ei olnud õnnetuses süüdi, otsustas kohus kolmapäeval Vladimiri süüdi mõista. Kohus karistas Vladimirit ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena võeti mehelt pooleks aastaks mootorsõiduki juhtimise õigus.

Vladimir ja bussifirma peavad kannatanule solidaarselt hüvitama tsiviilhagi 15 000 eurot. Vladimir peab tasuma ka kannatanu õigusabikulud 2054 eurot ning riigile sundraha ja menetluskulud 1723 eurot.

Bussipeatusest välja silganud poiss jäi auto alla

Tallinnas jäi eile auto alla poiss, kes bussi varjust sõiduteed ületama kiirustas.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 19 ajal Tallinnas E. Vilde tee 92 Szolnoki bussipeatuse juures. Bussi varjust väljaspool ülekäigurada sõiduteed ületanud jalakäija, 12-aastane poiss sai löögi sõiduautolt Opel Vectra, mida juhtis 33-aastane Alo.

Jalakäija toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Värske Hello! suurest pulma-erist leiad Eesti tippdisainerite pruutkleidigalerii ja palju praktilisi nõuandeid

SUUR PULMA-ERI! Beatrice ja Edi värvikas abiellumiselugu, Eesti tippdisainerite pulmakleidigalerii, kuidas eestlased interneti teel Itaalias pulmi korraldasid.

- Värvikas paar! Moeikoon Beatrice ja tema abikaasa Ed räägivad armastusest, mis algas taevalikust omletist ja sai pärjatud pärast kaheksat abieluettepanekut laulatusega.

- Suur pruutkleidigalerii Eesti tippdisaineritelt: milline on sinu lemmik?

- Rootsi väikelinnast pärit Sofia Hellqvist abiellub sel suvel tema kuningliku kõrguse prints Carl Philipiga.

- Eesti paari unistuste pulm Itaalias: ettevõtja Martti ja tema kaunis kaasa Kathy organiseerisid pulmi interneti teel ja palusid Tom Cruise’i pulmamuusikuid ka oma pulma esinema.

- Saate "Tantsud tähtedega" võitja ja pilatesetreener Kerttu Tänav sai järjest kaks last ja leidis enda parima versiooni.

- Staaride pelgupaik Fidžil! Vaata, kus lõõgastuvad Bill Gates, Nicole Kidman, Celine Dion ja paljud teised kuulsused.

- “Tuhkatriinu” filmistaar Lily James pihib oma unistuse printsist.

- Meelelahutaja, modell ja moedisainer Heidi Klum paljastab, kuidas ta glamuursete projektide ja nelja lapse kõrvalt lõõgastub.

HELLO! SUUR PULMA-ERI! Praktilised nõuanded kleidi valikul, Eesti disainerkleitide hinnajärk, megasuur pildigalerii! Lisaks sõrmused, pruudi jumestusnipid ja magusad üllatused.

Lisaks iganädalased rubriigid: maailm pildis, nädal pildis, sisering, filmimaailm, 7 päeva. 

«Laula mu laulu» helisevad hääled: mida kõike me nende kohta teada saame…

Mis juhtub siis, kui ühte majja tuua kokku seitse andekat ja silmatorkavat inimest? Hello! oli tunnistajaks, kuidas sellisel juhul Pegasuse kapjade alt sädemeid lendama hakkab!

Hello! käis ühte võttepäeva kaemas ja leidis eest tohutul hulgal askeldavaid inimesi. Villa saalist oli tehtud koguni seitse väiksemat kambrit, kust ühes oli avatud tõeline ilusalong, teises sai stilisti abiga endale riideid valida, kolmandas sähvis fotokaamera, neljandas oli oma koha leidnud helistuudio. Lisaks veel töökabinet, mõnus puhkenurk ja restoran-kohvik, kus laud oli kaetud hommikust õhtuni. Just siin istus Hello! meie armastatud lauljatega kohvi jooma ja uurima, mida uut ja üllatavat nad siis majas üksteise kohta on teada saanud.

Nädal pildis: Essence kutsus ilusõbrad brunch’ile

Eelmise nädala kolmapäeval kogunes Kochi kohvituppa seltskond iluhuvilisi. Essence kostitas külalisi viimaste iluuudistega, jumestajad andsid praktilist meiginõu ja sündmuse tõmbas hooga käima stiiliäss Ženja Fokin.

Nädal pildis: uus dokumentaalfilm «Tashi Delek» jõudis Artisesse

Eelmisel nädalal kustusid mitmeti andekad vennad Peeter ja Priit Rebane sõbrad kinno Artis, kus näitasid erakordset dokumentaalfilmi Tiibetis asuva suletud kuningriigi Mustangi 17aastase munga elust. 

Robin Juhkental: tuleb ühendada armastus ja praktiline elupool

Robin Juhkental räägib Hello!-le avameelselt oma raksest eluperioodist, depressioonist ja sellele järgnenud eneseleidmisrännakust, mille ta võttis ette ehtsa trubaduurina - kitarr üle õla, tolmuse maantee ääres, pöial püsti.

«Ma sain mingil hetkel aru, et pildil püsimine pole eraldi väärtus,» tunnistab ta. «Mul polnud rohkem laive, kui olin mõne ajakirja kaanel ja rääkisin juustust juttu. Ma ei saanud aru, miks peaksin edaspidi jagama oma eraelulisi detaile. Pealegi ei oska ma rääkida juttu, mida ise ei usu. ma ei vali väga sõnu, nii on endal lihtsam ja ausam olla, aga tihti tõlgendavad inimesed seda ülbusena.»

Laine Mägi ja Liis-Katrin Avandi elujõud läbi tantsu

Meie pisikese Eestis pole kuigi palju juhuseid, kus kutsumus läheb üle emalt tütrele. Andekate vanemate Laine Mäe ja Tõnis Mäe tütar Liis-Katrin Avandi ei tegele vaid tantsuga - ta on end edukalt proovile pannud ka näitlejana.

Võiks ju arvata, et Liis-Katrini jaoks on olnud esinemine ja õpetamine oma emaga seotud koolis ja trupis midagi möödaminnes tehtavat. Vastupidi. Temalt on kohati seetõttu rohkemgi nõutud. Ta ei saanud lubada endale tusatsemist ebaõnnestumiste pärast, vaid pidi olema juba maast madalast tasemel ja arvestama teistest suurema kriitikaga - ka oma emalt.

Pressinõukogu tööd hakkab juhtima venekeelse Postimehe peatoimetaja

Pressinõukogu liikmed valisid eile toimunud koosolekul Pressinõukogu esimeheks venekeelse Postimehe peatoimetaja Jevgenia Värä. 

Lisaks nimetas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu täna Pressinõukogu uueks liikmeks Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau.

EALLi nõukogu vabastas Pressinõukogu liikme kohalt Maalehe vanemtoimetaja Merike Pitki, kes lahkus veebruari lõpus Saarte Hääle peatoimetaja kohalt, et suunduda Maalehte. Antud Pressinõukogu liikme koht oli mõeldud maakonnalehtedele ja nii sai selle endale Andrus Karnau.

Pressinõukogu liikmed valisid eilsel koosolekul Jevgenia Vära Pressinõukogu esimeheks ühehäälselt.

Pressinõukogu koosseis on: venekeelse Postimehe peatoimetaja Jevgenia Värä (esimees), sotsioloog ja Saar Polli juhataja Andrus Saar (aseesimees),  Eesti Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll, Harju Maakohtu esimees ja kohtunik Helve Särgava, Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla, Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Maalehe peatoimetaja Andres Eilart ja Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis liige antud kaebuse arutlusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Eesti Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi, raadio Kuku, Tallinna TV, BNS ja TV3.

Katrin Kuldma vaba aja mood Ecco kingades

Tunnustatud moelooja Katrin Kuldma kutsus moesõbrad oma uude butiik-galeriisse. Menüüs oli Amanjeda kevadsuvine vabaajakollektsioon täiendatuna Ecco jalatsitega. 

«Minu jaoks on rahu moes kohutavalt ilus!» rääkis moelooja Hello!-le. «Rõivad ei pea võtma isiksuselt tähelepanu endale, tegelikult on päris lahe, kui need lubavad sul rahulikult olla, mõelda ja tegutseda.»

Hendrik ja Berit Sal-Saller naudivad kodus poja kontserte

Hendrik Sal-Saller rääkis Hello!-le, milliseid kontserte ta naudib. Kui abikaasa Berit just rambivalgust ei armasta, on selle geeni isalt pärinud paari seitsmeaastane poeg Sebastian.

Kuigi Sebastian on tubli jalgpallipoiss, korraldab ta kodus vanemate suureks rõõmuks aeg-ajalt kontserte.

Helen Sildna: hoolimine on liikumapanev jõud

Rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud muusikafestivali Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna on väga rõõmus imekauni ja tavatult sooja kevade üle, sest see on andnud talle hädasti vajaminevat energiat maineka ürituse korraldamiseks. Hello! uuris Sildnalt, kuidas ta jõuab endas jõudu seda kõike vedada.

Kuldne Plaat jagas tunnustust rahva lemmikutele

Meie enda Eesti auhinnahooaeg sai möödunud nädalal taas ühe tseremoonia võrra rikkamaks, kui imekaunis Kadrioru lossis jagati Eesti Esitajate Liidu, Eesti Autorite Ühingu ja NCB Eesti kogutud andmete alusel 11 kategoorias popmuusikaauhindu Kuldne Plaat 2015.

Arheoloogid otsivad järgmise keskaegse Inglise kuninga jäänuseid

Briti arheoloogid asusid pärast Richard III leidmist, uurimist ja uuesti matmist otsima järgmise kuninga jäänuseid.

Tegemist on William Vallutaja pojapoja, Inglise kuningas Stepheniga, kes ajalooallikate andmetel suri 1154. aastal, edastab Daily Mail.

Seda kuningat otsitakse Kentis Favershamist kunagise kloostri alalt.  

Kuningas Stephen sai troonile 1141. aastal pärast kuningas Henry I surma.

Ta maeti Favershami kloostrisse nagu ka ta naine, kuninganna Matilda ning nende poeg, prints Eustace.

Favershami klooster lõhuti 1538. aastal kuningas Henry VIII käsul. Esimest korda tehti selle kloostri aladel väljakaevamisi 1965. aastal, kuid siis Stepheni jäänuseid ei leitud.

Kenti arheoloogi Brian Philipi sõnul tegi ta ajaloodokumentide ja jooniste põhjal kindlaks paiga, kuhu Stepheni ja ta pereliikmete maised jäänused võidi matta.

«Tegin kindlaks, kus see kuningas suure tõenäosusega maeti. 1965. aastal ei leitud luid, kuid siis ei kaevatud põhjalikult,» teatas arheoloog.

Ta lisas, et kuigi Richard III oli kuulsam ja tuntum ning ta sai matused, mida vääris, on ka kuninga Stephen sama väärt.

«Kuningas Stephen suri ja maeti 330 aastat enne Richard III ning sellel põhjusel ei ole ta nii lihtsalt leitav kui Richard III. Aeg on oma töö teinud ning kui Richard III matmiskloostrist on üsna palju järel, siis Stepheni omast mitte nii palju,» selgitas asjatundja.

Philip loodab väljakaevamistega teha algust sellel nädalalõpul.

Wikipedia: Inglise kuningas Stephen (1092 – 25. oktoober 1154) oli William Vallutaja lapselaps ning Inglise kuningas alates 1135. aastast kuni surmani. Ta oli oma naise kaudu ka Boulogne´i krahv.

Stepheni ja ta sugulase Matilda vahel tekkis kodusõda pärast mida sai Inglise troonile Matilda poeg Henry II, kes oli esimene Angevini dünastia kuningas.

Stephen sündis Prantsusmaa keskosas Blois. Ta isa oli Blois krahv Stephen-Henry, kes suri kui Stephen oli väike. Teda kasvatas ta ema, krahvinna Adela ning onu, kuningas Henry I.

Stephen abiellus Boulogne`i Matildaga ning sai sellega nii Briti saartel Kenti kui Prantsusmaal Boulogne`i. Tegemist oli tollase ühe jõukama aadlisoost paariga.

Kui Inglise kuningas Henry I 1135. aastal suri ruttas Stephen Inglismaale, et ise kuningaks saada. Ta õnnestuski see oma venna, mõjuvõimsa kirikutegelase Blois Henry abil.

Samas tekkis tal selle tõttu konflikt Henry I tütre Matildaga, kes samuti tahtis Inglise troonile ehk saada kuningannaks. Nende kahe vaheline kodusõda kestis kuni 1153. aastani, kuid juba 1154. aastal Stephen suri.

Stephen kroonis küll oma poja Eustace´i uueks Inglise kuningaks, kuid tegelikult sai selleks Henry II.

Kas robotid ja «maapiloot» aitaksid ennetada «kamikaze» piloote?

Prantsusmaa prokuratuuri arvates lendas Saksa lennufirma Germanwings katastrooflennu kaaspiloot Andreas Lubitz Airbus A320 meelega Prantsuse Alpides vastu mäge, tappes sellega nii iseenda kui veel 149 inimest.

Maailmas on varasemast teada juhtumeid, milles liinilennupiloodid on teinud lennu ajal enesetapu ning võtnud endaga kaasa ka pardal olnud, kirjutab Discovery News.

Lennundusasjatundjad on juba ammu esitanud küsimuse, et mis saaks kui pilootide asemel juhiks lennukeid nüüdistehnoloogia, robotid ja arvutid.

Uue põlvkonna lennukites on juba üsna palju automaatsüsteeme, mis ei vaja piloote.

Ekspertide sõnul on juba nüüd olemas süsteemid, mis oleks mingil määral võinud takistada «kamikaze» piloodi Andreas Lubitzi enesetapulendu.

«Täiesti pilootideta lennud ei ole veel võimalikud. Inimlik faktor mängib veel suurt rolli nii õhkutõusmisel, maandumisel kui ka ohuolukorras lendamisel. Võimalik, et kunagi tulevikus on lennukid robotpiloodi käsutada, kuid veel mitte,» selgitasid USA Michigani tehnoloogiainstituudi lennundusasjatundjad.

Lennundusekspertide arvates oleks Germanwings 24. märtsil aset leidnud katastroofi saanud ära hoida lihtsa reegliga, mis on osades leenufirmades juba ammu kehtestatud ehk kokpitis peab olema kogu aeg kaks isikut.

Kui näiteks kapten suundub tualetti, siis istub tema asemele mõni teine pardatöötaja kuni ta tagasitulekuni.

Tulevikus, kui kasutusele võetakse veel rohkem tehnilisi abivahendeid, võib lennata vaid üks piloot ning teine on lennuga tegelemas maapinnal juhtimiskeskuses ehk ta on «maapiloot».

«Ma ei arva, et piloodiamet täiesti kaob, kuid see muutub. Lennukis olevale piloodile on maapinnal abiks isikud, kes otseselt ei lenda, kuid ikkagi suunavad  ja kontrollivad lendu, nähes samas kõike, mida näeb lennukis olev piloot,» selgitas USA lennundustehnoloogia firma Honeywell Aerospace asepresident Bob Witwer.

Witweri arvates saaks maapinnal olev piloot võtta üle mitmeid funktsioone, aidates korraga mitut õhus olevat lennukit. Samas nõuaks see praegusest paremat infovahetust  lennuki ja lennujuhtimiskeskuse vahel.

«Lennunduse arengus on esikohal turvalisusküsimused ja sellest lähtuvalt arendatakse ka uusi süsteeme. Tulevikus on lendamine praegusest kindlasti ohutum. Inimfaktor jääb, kuid tehniline pool kasvab. Tehnika võib aidata ennetada niinimetatud enesetapupiloote, kellele võib ootamatult pähe lüüa, et nad ei taha enam elada ning otsustavad tappa ka temaga koos olevad inimesed,» selgitas Witwer.  

 

Ilmus maailma esimene vadja keele lugemik

Esmaspäeval esitleti Tartu ülikooli Paul Ariste auditooriumis maailma esimest vadja keele lugemikku «Vad´d´a sõnakopittõja» («Vadja sõnakoguja»). Selle autor on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi soome-ugri osakonna läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo. Akadeemik Karl Pajusalu arvamuse kohaselt on see raamat mitmeti tähtis ja vajalik.

Vadja keele lugemik on akadeemiku hinnangul vajalik näiteks tähelepanu äratamiseks vadja keele praeguse olukorra vastu, kõigepealt aga vadjalastele endile nende keele väärtustamiseks.

«Seda raamatut saavad viimased vadjalased, kes praegu on põhiliselt vanaemad, oma lastele ja lastelastele näidata ja selle abil vadja keelt õpetada,» ütles akadeemik Pajusalu. «Aga see on ka täiesti kasutatav erinevate maade ülikoolides esmaseks tutvumiseks vadja keelega.»

Homsest Tartu Postimehest saab lugeda, mida Heinike Heinsoo on lugemikku kirjutanud. Lugeda saab ka vadja keele taaselustumisest.

Maailma vanim rinnavähijuhtum? 4200 aasta vanuselt Egiptuse muumialt leiti see haigus

Arheoloogide sõnul võisid nad avastada maailma vanima seni teada oleva rinnavähijuhtumi 4200 aastat tagasi surnud Vana-Egiptuse naiselt.

Seega ei ole rinnavähk vaid nüüdisühiskonna haigus, edastab Huffington Post.

Hispaania arheoloogid leidsid täiskasvanud naise muumia Aswanist läände jäävast Qubbet el-Hawa arheoloogiliste väljakaevamiste paigast.

Uurimine näitas, et muumia pärineb 4200 aasta tagusest ajast ning ta luudel oli kahjustusi, mis võisid tekkida vaid kaugele arenenud rinnavähist.

Teadlasi huvitas, kes oli see raske haiguse tagajärjel surnud naine. Matmispaigast leitud tõendid osundasid, et ta elas Vana-Egiptuse kuuenda dünastia ajal Niiluse jõesaarel ning kuulus tollase ühiskonna kõrgklassi.

Tegemist ei ole esimese juhtumiga, mil arheoloogid leiavad iidsel ajal elanud inimeselt vähihaiguse. Möödunud aasta märtsis leiti Sudaanist 3000 aastat tagasi surnud isiku jäänused, mille uurimine paljastas, et tal oli vähk.

2014. aasta oktoobris teatasid Venemaa teadlased, et Siberist leitud «jääprintsessil», kes suri 2500 aastat tagasi, oli rinnavähk. Ta kasutas kanepit, et haiguse ja valudega toime tulla.

 

 

 

 

Video: NASA plaanib viia asteroidi Kuu orbiidile

USA kosmoseagentuur NASA koostab projekte tuleviku treeningute ja lendude tarbeks.

Üks neist on asteroidi viimine Kuu orbiidile, kus seda saaks põhjalikult uurida, edastab AFP.

NASA edastas eile, et Asteroid Redirect Mission (ARM) peaks käivituma 2020. aastal ning selle maksumuseks kujuneb 2,6 miljardit dollarit.

ARMi üks eesmärkidest on katsetada päikesel töötavat energiaallikat, mida tulevikus tahetakse kasutad Marsil lendamise alustel.

Mehitamata alus lendab esmalt lähikosmoses asuva asteroidi juurde ning sobivate seadmete abil saadetakse asteroid teele  Kuu suunas. Kuu orbiidile jõudmiseks kulub üsna mitu aastat.

NASA plaani kohaselt peaksid astronaudid minema Orion raketiga Kuu orbiidil oleva asteroidiga tutvuma ja seda uurima 2025. aasta paiku.

Astronaudid kannavad sellele missioonil just asteroidi uurimiseks mõeldud uue põlvkonna skafandreid. Missioon peaks kestma 25 päeva pärast mida saabub Orion tagasi Maale.

NASA vaateväljas on praegu kolm asteroidi, mis võiksid sobida.

USA kosmoseagentuur teatab 2019. aastal, milline neist lõpuks välja valitakse.

Wikipedia: asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad orbiitidel ümber Päikese. Senistel andmetel on avastatud ligi 400 000 asteroidi, kuid neid võib olla miljoneid.

Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid.

Seni on teada, et 26 asteroidi läbimõõt on suurem kui 200 kilomeetrit, 250 asteroidi läbimõõt on suurem kui 100 kilomeetrit ning 700  asteroidi läbimõõt  on suurem kui 50 kilomeetrit.

Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit.

Asteroidid koosnevad enamjaolt suure süsinikusisaldusega külmunud gaasidest, niklist, rauast ja kivimitest.

 

Jeemenis on saudide rünnakutes hukkunud 39 inimest

Jeemenis on Saudi Araabia juhitud õhurünnakutes šiiamässuliste vastu 24 tunni jooksul hukkunud vähemalt 39 tsiviilisikut, ütles reedel tervishoiuministeeriumi ametiisik.

Kaksteist inimest sai surma, kui rünnak, mille sihtmärgiks oli Sanaast põhjas asuv sõjaväebaas, tabas ümberkaudseid elamupiirkondi, vahendas mässuliste kontrolli all olev ministeerium.

Pealtnägijate sõnul ründasid lennukid Al-Samaa baasi, mida kontrollivad sõjaväeüksused on lojaalsed oma endisele komandörile Ahmed Ali Salehile.

Saleh on kukutatud presidendi Ali Abdullah Salehi poeg, kes väidetavalt teeb koostööd president Abedrabbo Mansour Hadi vastu võitlevate huthi mässajatega.

Reede varahommikul tabasid kolm õhulööki Sanaa lõunaosas asuvat presidendikompleksi, mille mässulised veebruaris hõivasid.

Saudid võtsid oma öiste õhurünnakute ajal sihikule ka Salehile lojaalse armeebrigaadi idaprovintsis Maribis ja suure relvalao.

Saudi suursaadik USA-s Adel al-Jubeir ütles neljapäeval, et huthide-vastane koalitsioon, kuhu kuulub Ar-Riyadi teatel üle 10 riigi, on valmis tegema kõik, mis vaja, et kaitsta Jeemeni sunnist presidendi Hadi valitsust.

Hadi lendas neljapäeval Saudi Araabiasse.

Saudi televisiooni teatel viib riik õhurünnakuid läbi 100 hävitajaga, Araabia Ühendemiraadid panustavad 30, Kuveit 15, Katar 10 ja Bahrein 12 hävituslennukiga.

Saudid on mobiliseerinud Jeemeni piiri ääres üle 150 000 sõjaväelase.

Huthide edasitung Jeemeni lõunaosas on tekitanud Saudi Araabias kartuse, et šiiamässulised hõivavad kogu sunnide ala ja see läheb Iraani kontrolli alla.

Uurijad: lennukatastroof Alpides näib olevat tahtlikult korraldatud

Prantsuse Alpides teisipäeval Germanwingsi lennukiga Airbus A320 juhtunud õnnetust uurivad eksperdid oletavad, et kaaspiloot juhtis lennuki tahtlikult alla.

«Ta paistis tahtvat lennukit hävitada,» sõnas Marseille' prokurör Brice Robin. «Kaaspiloot oli üksi kokpitis ja juhtpaneeli juures. Ta keeldus kokpiti ust avamast ja hakkas tahtlikult lennukiga laskuma.»

«On kuulda, kuidas piloot palub kaaspiloodil kontroll üle võtta, ja samal ajal on kuulda istme tagasi liikumise ning ukse sulgumise heli,» rääkis Robin ajakirjanikele. Sealt edasi juhtis kaaspiloot lennukit üksi, sealjuures oli ta lennuki allakukkumiseni elus – salvestuses on lõpuni kuulda sügavat hingamist.

«Üksi jäänud, vajutas kaaspiloot lennujuhtimissüsteemi nuppe ja viis lennuki laskumisse,» rääkis Robin, kelle sõnul sai see tegevus olla vaid tahtlik.

Nähtavasti püüti Germanwingsi lennukiga ühendust võtta, kuid see ei õnnestunud. Kokpitis kõlas ilmselt hädasignaal ja sellele järgnesid tugevad löögid kabiini ukse pihta. Salvestiselt on kuulda, kuidas kapten hüüab: «Lase mind sisse!»

Kokpitti jäänud kaaspiloot ei öelnud lõpuni mitte ühtegi sõna ega saatnud välja ühtegi hädasignaali, kuigi pole välistatud, et lennuk riivas enne kukkumist veel mõnd mäge. Prokurör lisas, et paanikat kokpitis polnud. Salvestiselt on kuulda, et kaaspiloot hingas täiesti normaalselt.  

Robini sõnul ei olnud kaaspiloodil mingit loogilist põhjust alustada laskumist, vältida kontakti lennujuhtimiskeskusega ning hoida pilooti kokpitist eemal. Ehkki kaaspiloodi tegevus oli tema meelest tahtlik, ei tahtnud ta seda veel enesetapuks nimetada. Miski ei viita ka terrorirünnakule. Prokuröri sõnul polnud kaaspiloodil teadaolevalt mingeid seoseid terroristlike rühmitustega. Praegu uuritakse juhtunut kui tapmist hooletuse tõttu.

Ülejäänud meeskonnaliikmed ja kapten tagusid kuni kokkupõrkeni kabiini ust. «Paistab, et [kaaspiloodi tegevuse] põhjuseks oli soov lennuk hävitada,» sõnas prokurör. Lõpuks on helisalvestiselt kuulda karjeid. Robin kinnitas, et reisijad ei teadnud toimuvast kuni lõpuni mitte midagi. «Surm oli silmapilkne.»

Prokuratuuri ametnike kinnitusel võib seda oletada musta kasti salvestise põhjal.

Lufthansa, Saksa pilootide ühing ning Lufthansa Bremeni lennuakadeemia on Germanwingsi lennuki piloodi ja kaaspiloodi kohta andnud vähe infot, kuid Saksa meedia on nende isikud kindlaks teinud.

Kaaspiloodi nimi oli Andreas Lubitz. Tegemist oli Montabaurist pärit noore mehega, kellel oli lennutunde selja taga 630. Germanwingsiga liitus ta 2013. aasta septembris.

Andreas Lubitz Foto: Twitter

Tema tuttavad kodulinnast Montabaurist sõnasid, kui nad 28-aastast Lubitzit möödunud sügisel viimati nägid, polnud tal märgata mingeid depressiooni märke. Kodulinnas käis Lubitz selleks, et pikendada purilennuki juhtimise luba.

«Ta oli rõõmus Germanwingsi töö üle,» sõnas kohaliku purilendurite klubi liige Peter Rücker. «Temast õhkus häid emotsioone,» lisas ta. Rücker lisas, et Lubitz oli pigem vaiksemat tüüpi, kuid sellegipoolest sõbralik noormees. Purilendurilitsentsi oli Lubitz omandanud juba teismelisena.

Saksa meedia teatel oli piloodi nimi Patrick S, ta oli kahe lapse isa. Tabloidi Bild info põhjal oli ta Lufthansa ja Germanwingsi lennukitega lennanud üle kümne aasta ja Airbus 320ga oli tal lennutunde üle 6000.

Saudide sekkumine Jeemeni kodusõtta viis nafta hinna tõusule

Brenti toornafta hind tõusis järsult pea 60 USA dollarini barrelilt teadete peale, et Saudi Araabia sõjalennukid ründasid Jeemeni valitsusvastaste positsioone Adenis.

Ehkki importijad otsest ohtu tarnete jätkuvusele ei näinud, tõusis Brenti toornafta hind ikkagi kuus protsenti teadete peale, et Saudi Araabia ja tema liitlasriigid Pärsia lahe ääres on käivitanud sõjalise operatsiooni Jeemenis, vahendas Reuters.

Brenti toornafta futuurid tõusid 59,71 dollarini barrelist, USA toornafta omad 51,76 dollarini.

Pärsia lahe riigid, sh Jeemen, on ka maailma suurimad veeldatud gaasi (LNG) tarnijad. Hoolimata kodusõjast Jeemenis ei ole selle riigi ega ka tema naabrite LNG tarned seni häiritud olnud.

Saudi Araabia õhulöögid tabasid Jeemeni mässuliste võtmepositsioone

Saudi Araabia õhulöögid tabasid ööl vastu neljapäeva Jeemeni šiiamässuliste võtmepositsioone, kinnitasid armeeallikad.

Õhurünnakute sihtmärgiks oli muu hulgas Al-Daylami õhuväebaas, pealinna Sanaa rahvusvaheline lennuväli ja presidendi ametiruumide kompleks, mille mässulised hõivasid juba jaanuaris, kinnitasid allikad.

Sanaa elanikud kinnitasid Eesti aja järgi kella 4 ajal öösel, et pealinnas ja selle ümbruses pommitatakse sihtmärke juba kolmandat tundi järjest.

Mõnedel andmetel on õhulöökides surma saanud juba mitmeid mässulisi, kuid ametlik informatsioon ohvrite kohta esialgu puudub.

Galerii: Saksamaal Halternis leinatakse lennuõnnetuses hukkunud õpilasi

Saksamaal Ruhris Nordrhein-Westphaleni liidumaal Haltern am Seenis leinatakse sealse Joseph-Königi keskkkooli 16 õpilast ja kahte õpetajat, kes kaotasid 24. märtsi Alpide lennuõnnetuses elu.

Selle kooli 10. klassi õpilased olid olnud Kagu-Hispaanias Kataloonias Barcelona lähedal keeleõppe eesmärkidel ning lendasid Germanwingsi lennuga tagasi kodumaale, edastab Reuters.

Joseph-Königi kooli rektor Ulrich Wessel teatas kolmapäeval kooli tabanud kaotusest meediale öeldes, et see on väga raske tragöödia, mis võttis sõnatuks.

Ta avaldas kaastunnet vanematele, kes kaotasid oma lapsed.

Koolis käivitati kriisiabi üksused, mis aitavad nii kaaslasi kaotanud õpilasi kui vanemaid, kes jäid oma lastest ilma. Kokku aitab šokis inimesi 50 kriisiabispetsialisti.

Kooli treppidest tehti lahkunute memoriaal, kuhu on toodud lilli, küünlaid ja järelhüüdeid. Samuti oli seal kirjutisi, et «eile oli meid palju, täna oleme üksinda».

Haltern am Seeni gümnaasiumi juhi Ulrich Wesseli sõnul lootsid nad, et nende kooli õpilased ja õpetajad on elus, sest õnnetuslennukiga samaaegselt startis Barcelonast veel mitu lennukit Saksamaa suunas.

«Pool tundi pärast lennuõnnetuseteadet oli selge, et meie õpilased olid õnnetuslennukis. Meie pidime teatama selle kurva uudise ka vanematele. See oli minu jaoks väga raske katsumus, öelda vanematele, et nende lapsed on surnud,» nentis koolijuht.

Õpilasi kaotanud kooli külastas Nordrhein-Westphaleni liidumaa haridusminister Sylvia Löhrmann, olles õpilastele, õpetajatele ja vanematele toeks.

«Leina ei saa ära võtta, kuid leinas saab toeks olla,» sõnas minister.

Haltern am Seeni elanikud on suurest kaotusest šokis ning linnas olevad lipud on leina tõttu pooles mastis.

Haltern am Seeni rekojas saab kirjutada kaastundesõnumeid seal olevasse raamatusse. Mitmed söögikohad ja poed on pannud akendele silte, milles leinatakse hukkunud õpilasi ja õpetajaid.

Eestimaalane on lääneeuroopalikult usaldav

Usaldus oma lähikonnast väljapoole jäävate inimeste suhtes on ühiskonnateooria kohaselt ühiskonda kooshoidev jõud. Nii on Saksa sotsioloogia klassik Georg Simmel kirjutanud, et ilma üldise usalduseta inimeste vahel pudeneks ühiskond laiali. Eeldades, et kõrge usalduse tase ühiskonna sujuvat toimimist toetab, on põhjust Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes analüüsida, kui usaldavad on kaaskodanike suhtes eestimaalased ehk kui hästi püsib võrreldes teiste Euroopa riikidega koos Eesti ühiskond.

Briti sotsioloog Anthony Giddens defineerib usaldust kindelolekuna inimeste või süsteemide usaldusväärsuses. Sotsiaalset usaldust võib sellest johtuvalt defineerida kui kindelolekut, et teised inimesed peavad üldjuhul sõna ning käituvad abivalmilt ja heatahtlikult. Seejuures on oluline, et usaldavalt, abivalmilt ja heatahtlikult toimib suurem osa inimestest, sest ühiskonnas, kus sotsiaalset usaldust napib, kasutataks usaldavalt käituvat inimest armutult ära. 

Nüüdisaegsete ühiskonnateooriate kohaselt mängib sotsiaalne usaldus olulist rolli nii poliitiliste institutsioonide töövõime kui majanduse toimimise seletamisel. Usaldus soodustab koostööd ja muudab majanduse efektiivsemaks. Samuti vähendab see ühiskonna jaoks pettuse ja kuritegevusega seonduvaid kulusid. Anu Realo ja Jüri Allik on leidnud, et inimesed, kelle usaldusraadius on laiem, kalduvad rohkem toetama ühiskondlikke algatusi ning osalema ühiskondlikes ettevõtmistes. 

Sotsiaalse usalduse mõõtmiseks palutakse Euroopa Sotsiaaluuringus inimestel vastata küsimusele «Kas Teie arvates võib enamikku inimesi usaldada?». See sotsiaaluuringutes väga levinud küsimus võimaldab mõõta inimeste usaldust väljapoole nende lähiringi jäävate ja päris võõraste inimeste suhtes.   

Vaadates 2012. aasta vastuseid sellele küsimusele, selgub, et kõige usaldavamad inimesed elavad Taanis, kuid ka Norra, Soome, Rootsi ja Island näitavad sotsiaalse usalduse osas kõrgeid skoore. Skandinaavia maade järel kuuluvad sotsiaalse usalduse osas Euroopa esikümnesse Holland, Šveits, Eesti, Suurbritannia ja Leedu. Madal on usalduse tase mitmetes Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides. 

Riikide järjestus ei muutu oluliselt, kui lisada analüüsi eurooplaste arvamus teiste inimeste abivalmiduse ja heatahtlikkuse kohta. Kolme küsimuse liitmisel moodustatud indeksi alusel tõuseb samuti tugevalt esile iseäranis usaldav Skandinaavia, millele järgnevad Lääne-Euroopa ja Balti riigid. Seega võib täheldada sotsiaalse usalduse lõhet Lääne- ja Ida-Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel. Seejuures on märkimisväärne, et Eesti ja Leedu paigutuvad usalduse taseme poolest ühte gruppi Lääne-Euroopa riikidega. 

Eesti eristumist ülejäänud postsotsialistlikest riikidest aitab seletada vast see, et Eestis on suhteliselt hästi mitmete teguritega, mida peetakse sotsiaalse usalduse tekkes oluliseks: ühtviisi kõrged on nii inimeste haridustase kui ka usk õigussüsteemi usaldusväärsusse. Saksa sotsiaalteadlase Katja Nelleri Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinev analüüs näitab, et oma osa eestimaalaste kõrges üldise usalduse skooris võib mängida ka ajalooliselt protestantlik taust. 

Tajutud diskrimineerimine ohustab eluga rahulolu

Euroopa riigid on praegu rahvuslikult mitmekesisemad kui kunagi varem – kokku elab neis arvatavasti pisut üle 100 miljoni vähemusrahvusest inimese. 

K

uigi vähemusrahvuste õigused peaksid paljudes riikides seaduste abil kaitstud olema, kaasnevad vähemusrahvuse hulka kuulumisega sageli siiski tõsised sotsiaalmajanduslikud ja psühholoogilised katsumused: riigi enamusrahvusega võrreldes võib vähemustel esineda suuremaid raskusi näiteks tööturule sisenemisel, terviseteenustele ligipääsemisel ja kõrghariduse omandamisel. Seetõttu on vähemusrahvustel paljudes riikides madalamad palgad ning nad kannatavad sagedamini vaimse tervise probleemide käes. Nende tõsiasjade valguses on tähtis küsida, kui heaks nad oma elu üldiselt peavad.

Vähemusrahvad KESKMISEST õnnetumad

Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta andmestik näitas üldise üleeuroopalise tendentsina, et vähemusrahvused on oma eluga vähem rahul kui riikide põhirahvusest elanikud. Kui panna uuringus osalenud 29 riiki pingeritta selle alusel, kui suur on eluga rahulolu erinevus enamus- ja vähemusrahvusest inimeste vahel, saab esimese koha Slovakkia, kus suurimaks rahvusvähemusgrupiks on ungarlased. Samuti on rahvuspõhine rahuloluerinevus suur Leedus, kus arvukaimateks vähemusteks on poolakad ja venelased. Eesti asub selles edetabelis kõrgel, 6. kohal. Seega annavad siinsed vähemusrahvused eestlastega võrreldes märgatavalt madalamaid hinnanguid oma üldisele eluga rahulolule. Vähemusrahvus võib tähendada vene, ukraina, soome või ka mõne muu rahvuse esindajat – viimase rahvaloenduse järgi elab Eestis rohkem kui saja esindajaga rahvusi üle kolmekümne.

Siiski ilmnes uuringust, et mitmes Euroopa riigis oli enamus- ja vähemusrahvuste eluga rahulolu tase üsna sarnane, ning kolmes riigis (sealhulgas Venemaal) hindasid vähemused oma rahulolu isegi pisut kõrgemaks, kuigi need erinevused ei olnud statistiliselt olulised. Sellega seoses kerkib esile järgmine küsimus: millistel tingimustel on rahvusvähemusgrupid oma eluga vähemalt sama rahul kui riigi põhirahvus? Riigi objektiivne inimarengu tase ei ole siin määrav, sest rahvusgruppide eluga rahulolu hinnangutes oli lahknevusi ka väga kõrge inimarengu tasemega riikide puhul, näiteks Rootsis. 

VÄHEMUSTEGA tuleb arvestada

Vähemuste eluga rahulolu on enamusrahvusega seda sarnasem, mida paremaks nad hindavad oma üldist terviseseisundit ning mida vähem tajuvad nad oma elukohariigis rahvuspõhist diskrimineerimist. Vähemusrahvuste heaolu on kõrge riikides, kus vähemused tunnetavad oma huvide arvestamist alates riigi seadustest kuni kogukondliku tasemeni. Ent riigi enamusrahvuse heaolu võib harvadel juhtudel vähemuste omast ka madalam olla – näiteks siis, kui vähemusrahvuse hulgas esineb erandlikult palju kõrge kvalifikatsiooniga, näiteks arsti või ettevõtjana töötavaid inimesi, ning samal ajal seisab enamusrahvus ise silmitsi erinevate sotsiaalsete probleemidega, nagu vaesus ja kuritegevus.

Kokkuvõttes mõjub vähemusrahvuste eluga rahulolu hinnangutele positiivselt see, kui nende elukohariigis ennetatakse vähemuste diskrimineerimisega seotud probleeme ja soodustatakse ligipääsu nii vaimse kui füüsilise tervise teenustele. Kuigi ülemaailmastumisega seoses pälvivad tähelepanu eelkõige uusimmigrandid, ei peaks nende kõrval ära unustama ka põliste vähemusrahvuste – Eesti puhul nende hulgas näiteks ingerisoomlaste ja peipsivenelaste – heaolu.