Galerii: galakontsert «Noor Eesti jazz»

Laupäeval oli Jazzkaarel päeva pärliks galakontsert «Noor Eesti jazz», kus astusid üles Noore Jazzitalendi tiitli võitnud muusikud.

Noore Jazzitalendi auhinda antakse välja alates 2007. aastast ja selle on pälvinud kitarrist Erki Pärnoja, lauljad Kadri Voorand, Sofia Rubina, bassist Peedu Kass, pianistid Joel Remmel, Holger Marjamaa ja trummar Kaspar Kalluste.

Sunderland võttis Chelsea vastu üllatusvõidu ja lõpetas Mourinho võimsa seeria

Inglismaa kõrgliiga 35. mängude vooru laupäevases viimases kohtumises sai liiga teine meeskond Chelsea üllatuskaotuse 1:2 tabeli punaselt laternalt Sunderlandilt.

Kõik algas ilma haiguse käes vaevelnud põhiväravavaht Petr Cechita mänginud Chelsea jaoks hästi ja juba 12. minutil mindi Samuel Eto'o tabamusest ette. Peagi jätkus aga hiljuti Leeds Unitedist laenult Sunderlandi naasnud Connor Wickhami ilus muinasjutt, kui ta viigistas 18. mänguminutil seisu, vahendas Soccernet.ee.

Kohtumise lõpp oli aga Liverpoolist Sunderlandis laenul oleva Fabio Borini show: mees viigistas penaltist 82. minutil seisu ja lõpetas sellega Chelsea lootsi Jose Mourinho uskumatu seeria klubi eesotsas, see oli tema esimene kaotus pärast 77 kodumängu.

Borini tegi sellega oma tegelikule koduklubile ülisuure kingituse, sest homse võidu korral läheks Liverpool kolm mängu enne hooaja lõppu tabeli etteotsa juba viiepunktise eduga Chelsea ees.

 

Korjuse avastart Le Mans sarjas lõppes seitsmenda kohaga

Kevin Korjuse debüüt Euroopa Le Mans sarjas ei olnud just kõige õnnestunum, kui Silverstone'i ringrajal tuli tal pärast keerulist sõidu algust koos meeskonnakaaslastega leppida oma klassi seitsmenda kohaga, üldarvestuses lõpetati 27. platsil.

Pärast kuuendal kohal kvalifitseerumist tõstis Gregoire Demoustier ART Grand Prix masina number 98 juba esimese ringiga oma klassis teiseks, aga kohtunikud määrasid prantslasele valestardi tõttu karistuse, vahendas Õhtuleht Sport.

Rehvipurunemise tõttu tuli teisel piloodil Yann Goudyl teha veel üks üleliigne boksipeatus ja nii oligi Kevin Korjuse šanss esimeses sõidus ELMS sarjas poodiumikohta püüda kadunud juba enne kui eestlane ise autosse istuski.

Korjus asus 10. kohal liikunud masina rooli, kui neljatunnist võistlust oli järgi veel kolmveerand tundi ja piloodid liiklesid tõsise avarii tõttu turvaauto taga. Puhast võidusõitu sai meie mees proovida vaevalt 22 minutit ning tõusis selle ajaga 7. kohale.

 

Iluvõimlemise Eesti meistriks tuli Olga Bogdanova

Täna Tartus toimunud 66. Eesti meistrivõistlustel iluvõimlemises võitis absoluutse meistritiitli Olga Bogdanova (VK Piruett, treener Larissa Gorbunova), kes kogus 65,900 punkti.

Tihedas konkurentsis võitis hõbemedali Carmel Kallemaa (VK Janika, treenerid Svetlana Joukova, Janika Mölder) 64,250 punktiga ning pronksmedali Viktoria Bogdanova (VK Piruett, treener L.Gorbunova) 62,725 punktiga.

Juunioriklassis pälvis Eesti meistritiitli Janika Vartlaan (VK Janika Tallinn, treener Irina Anosova) 58,225 punktiga, hõbemedali võitis Lana Frolova (VK Piruett) 56,825 punktiga ja pronksmedali Vassilina Kuksova (IVK Fouette /NPSK) 56,525 punktiga.

Noorte iluvõimlejate esikolmik asub peagi võistlustulle juunioride EM-võistlustel, mis toimuvad 13.-15.juunil Bakuus.

Väravateta viik vähendas Klavani ja Augsburgi eurolootusi

Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani koduklubi Augsburg teenis täna Saksamaa kõrgliigas viigipunkti, kui kodus mängiti 0:0 viiki Berliini Herthaga,

Kuna põnevas mängus väravaid ei löödud, jättis Augsburg kasutamata hea võimaluse vahet vähendada võimalikku Euroopa liiga kohta tähistaval seitsmendal kohal oleva Mainziga - kuna Mainz sai kirja kaotuse, oleks Augsburg võidu korral tõusnud neist vaid kahe silma kaugusele. Viik tähendab aga seda, et kolm vooru enne lõppu on vahe neljapunktiline, vahendas Soccernet.ee.

Eesti koondise kapten tegi kaasa kõik 90 minutit. Järgmisel pühapäeval läheb Augsburg vastamisi Hamburger SV-ga, kes on tabelis alles 16. kohal.

Lindpere tegi Ostrava Baniku eest eduka debüüdi

Vigastusest paranenud Eesti jalgpallikoondislane Joel Lindpere tegi täna oma ametliku debüüdi Ostrava Baniku eest ning sai kingituseks võimsa 4:0 võõrsilvõidu.

Lindpere ja Baniku ohvriteks langesid Znojmo pallurid, kes võtsid mõlemal poolajal oma puurist välja kaks palli. Hiljuti vigastusega maadelnud Lindpere sai kirja põhikoosseisus alustamise ning 84 mänguminutit, vahendas Soccernet.ee.

Tabelis viimasel kohal oleva Baniku jaoks olid võidupunktid väga vajalikud, sest viis vooru enne hooaja lõppu lahutab Lindpere klubi väljalangemistsoonist pääsemisest vaid üks punkt.

Kontaveit kaotas USA turniiri veerandfinaalis

Anett Kontaveit (WTA 194.) kaotas Dothani (USA) 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri veerandfinaalis Victoria Duvalile (USA, 148.) 4:6, 4:6.

Kontaveit ei löönud ühtki ässa, kuid tegi kolm topeltviga. Tõsi, vastase näitajad olid sarnased – vastavalt 2 ja 5. Kontaveit kaotas viis oma servigeimi, ise murdis vastase pallingu kolmel korral. Teise seti lõpus enam murdeid polnud, kuid Duval pääses seisul 2:2 ühe murdega peale ning sellest piisas. Kontaveit teenis Dothanist 1267 dollarit ja 15 WTA punkti, vahendas Eesti Tennise Liit.

Kontaveit jätkab veel koos valgevenelanna Ilona Kremeniga paarismängu poolfinaalis.

Galerii: Tallinnas toimub Raju 13

Täna toimub Rocca al Mare suurhallis Eesti suurim võitlusspordisündmus Raju 13.

Sportlik vabavõitlus ehk MMA on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. See on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad. Raju on Eesti Sportliku Vabavõitluse Liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

Postimehe otsepilt: Flora alistas kindlalt Tallinna Kalevi

Eesti jalgpalli meistriliiga kaheksandas voorus alistas FC Flora võõrsil Tallinna Kalevi 4:1. Selle võiduga kerkis Flora koos Nõmme Kalju ja Sillamäe Kaleviga liigatabeli tippu.

Kalev pääses kohtumist 21. minutil üllatuslikult juhtima, kui Flora poolt saatis palli oma väravasse Taavi Rähn. 29. minutil tõi aga Rauno Alliku kirrünnaku järel tabloole viiginumbrid ning 45. minutil viis Sander Post Flora 2:1 juhtima. Alliku lisas ka 52. minutil ja 69. minutil väravad ning sellega vormistatigi 4:1 lõppseis.

Liigatabelit juhib jätkuvalt täna kodus Nõmme Kaljule 0:3 alla jäänud ja hooaja esimese kaotuse saanud Sillamäe Kalev 17 punktiga, ent 17 punkti on nüüd koos ka nii Floral kui Kaljul. Tiitlikaitsja Tallinna Levadia on 15 punktiga neljas ja FC Infonet 14 punktiga viies.

Enne mängu:

Pärast suurt kaotust Tartu Tammekale on Tallinna Kalev hakanud tuure koguma. Paide Linnameeskonnaga mängiti 1:1 viiki ning eelmisel nädalal näidati võõrsil Nõmme Kalju vastu sisu, kaotades tiitlipretendentidele napilt 1:2. Flora on viimasest kahest mängust saanud juurde neli punkti. Viimati alistati Narva Trans 1:0, värava lõi Taavi Rähn.

Kalevi abitreener Daniel Meijel: «Flora on oma mängult raskem vastane kui mõni tabelis samal tasemel olev sats. Tuleb nende võimalikud käigud kinni panna, ise distsiplineeritult tegutseda ja seekord kõige tähtsam on vast tahe võidelda.»

Aleksei Naariste: «Esimene mäng murul ja väljak väga hea ei ole. Tuleb palju võitlust ja üritame võita selle mängu.»

Flora peatreener Norbert Hurt: «Sellest on palju räägitud, et iga meeskond on oma nüanssidega tugev ja ühel hetkel võib olla meil halb päev ja nendel hea päev. Jalgpallis on alati palju detaile, mis võivad mänge mõjutada, aga meie ülesanne on alati maksimaalselt keskenduda, teha omad korrektuurid eelmistest mängudest ja kindlasti vaadata, mis on vastase tugevad ja nõrgad kohad. Laupäevaks oleme täielikult valmis.»

Ründaja Martin Kase: «Kalev on noor meeskond ja tahet neil on. Eks kokkumäng on veel selline krobeline ja nad koguvad alles vormi. Peame olema kannatlikud ja ootama oma võimalusi, need ilusti realiseerima – siis on kõik okei ning kolm punkti meie.»

Ülipopulaarne Arturi šašlõkibaar langes tuleroaks

Laupäeva õhtul läks põlema väga populaarne Arturi šašlõkibaar Viitnal.

Päästetööde juht Livar Liblik rääkis, et väjakutse tuli kella kuue ajal. Hoone teine korrus põles lahtise leegiga.

Esimesena jõudsid kohale Kärmu vabatahtlikud pritsimehed.

Majas oli tulekahju puhkemise ajal päris palju inimesi, sest tegemist on väga populaarse söögikohaga. Õnneks keegi põlengus vigastada ei saanud.

Libliku sõnul sai tuli alguse ilmselt teiselt korruselt, maja esimene korrus sai vee- ja suitsukahjustusi.

Šašlõkibaari juurdeehitus valmis alles hiljuti, valged sambad, mille järgi paika tuntakse, on alles.

Et tegemist on tuntud kohaga, kogunes Viitnale palju uudistajaid ja päästetööde juht oli sunnitud rahva eemal hoidmiseks politsei kohale kutsuma.

Koha peal oli kuulda, et toitlustuskoha omanikel on kavas šašlõki küpsetamist jätkata ning suvel inimestele õues süüa pakkuda.

Šašlõki müügiga alustas perekond Nersesjan Viitna külje all 2005. aasta septembris, uhke sammastega hoone sai valmis 2008. aastal.

Ka Viitna kõrts on maha põlenud, see juhtus 1989. aastal. Ajalooline kõrtsihoone taastati ligilähedase koopiana 1993. aastal.

Juunioride maailmameister kukkus keset matši kokku

Vehklemise juunioride MM-kuld Katrina Lehis ei võtnud täna epeevehklemise Eesti meistrivõistluste individuaalvõistluselt külmetushaiguse tõttu osa, kuid otsustas end proovile panna siiski En Garde'i tiimis võistkonnavõistlusel.

Ligi 38-kraadise palavikuga võidelnud neiu oli küll esimestes matšides võidukas, kuid vajus üht-äkki ühe matši keskel kokku ning teda tuli turgutada pikalt nuuskpiiritusega. Silmnähtavalt nõrgana ta enam vehklema ei tulnud, vaid siirdus kodusele ravile., vahendas Õhtuleht Sport.

MK-sarja liider kaalub tippspordist loobumist

Kuigi maailma ühel paremal mägiratturil Julien Absalonil on vanust vaid 33 aastat, kaalub Prantsusmaa äss selle hooaja järel tippspordist loobumist.

Eelmisel nädalal Pietermaritzburgis peetud hooaja esimese MK-etapi võitnud (see oli Absalonile karjääri 27. esikohaks MK-sarjas) BMC tiimi liider otsustab kuue nädala jooksul, kas riputab selle aasta lõpus ratta varna, vahendas Spordipartner.ee.

Absalon ütles, et üritab otsuse langetada hiljemalt 1. juunil Albstadtis peetavaks MK-etapiks.

 

 

Anier ja Motherwell pidasid liiga liidriga väravaterohke lahingu

Eesti jalgpallikoondislase Henri Anieri koduklubi Motherwell ja Šoti kõrgliiga liidermeeskond Glasgow Celtic pakkusid tõeliselt tulise vaatemängu, mis lõppes seisul 3:3.

Motherwelli viis juba viiendal minutil juhtima Anieri ründepartner John Sutton ja päris poolaja lõpus kahekordistas Zaine Francis-Angol seisu. Vahepeal oli Celticu poolkaitsjal Kris Commonsil kasutada penalti, kuid mees eksis. Siiski sai enne esimese poolaja lõppu valitsev meister silma kirja, kui Anthony Stokes esimesel lisaminutil skoori tegi, vahendas Soccernet.ee.

Teine poolaeg sai Celtic aga ree peale ja 56. minutil viigistas Georgios Samaras juba seisu ning neli minutit enne normaalaja lõppu viis Leigh Griffithsi tabamus võõrsilmeeskonna juba ette.

Viimane sõna jäi siiski Motherwellile ja John Suttonile, kes teisel lisaminutil tegi lõppseisuks 3:3.

Anier ise mängis 88 minutit ja ta vahetati pingile pärast Celticu kolmandat tabamust.

Ivanov pidi Kasahstani turniiri finaalis tunnistama Lobkovi paremust

Vladimir Ivanov (ATP 564.) pidi Kasahstanis peetava 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri finaalis tunnistama esimesena asetatud venelase Aleksander Lobkovi (ATP 375.) 6:4, 6:2 paremust.

Ivanov jõudis finaali ka paarismängus koos venelase Ivan Nedelkoga (ATP 409.), kuid seal jäädi 6:7 (6), 0:6 alla esimesena asetatud Valgevene duole Jaraslau Šilale ja Andrei Vasilevskile, vahendas ERR Sport.

Video: Eesti meistriks tulnud Kuusk: täna on minu rõõmupäev

Täna toimunud vehklemise Eesti meistrivõistlustel tuli naiste arvestuses esimest korda võitjaks Kristina Kuusk, kes alistas pingelises finaalis 15:14 Erika Kirpu. Värske võitja rääkis, et kuigi oli terve matši tagaajaja rollis, siis kordagi allaandmismõtteid pähe ei tulnud ning võiduks vajalikud torked olid läbi mõeldud.


Levadia alistas kindlalt Jõhvi Lokomotivi

Eesti meeste jalgpalli kõrgliiga kaheksandas voorus sai kindla võidu FC Levadia, kes alistas võõrsil tulemusega 4:0 Jõhvi Lokomotivi.

Avapoolajal sai kaks tabamust kirja Igor Subbotin, teisel kolmveerandtunnil lisasid omalt poolt kolle ka Arsenij Buinickij ja Andreas Raudsepp, vahendas Soccernet.ee.

Kogu mängu vältel vastasest üle olnud Levadia tõusis võidu toel tabelis vähemalt ajutiselt teisele kohale. Liider on endiselt Sillamäe Kalev.

Eesti meistriteks krooniti Novosjolov ja Kuusk

Eesti vehklemise meistrivõistlustel tulid täna Eesti meistriteks Nikolai Novosjolov ja Kristina Kuusk.

Novosjolov alistas finaalis tänavu veel juunioride seas võistelnud Peeter Turnau 15:8. «Mul on veel vara Novosjolovit võita,» sõnas finaalis kaotanud Turnau.

Novosjolov, kellele see oli kaheksas Eesti meistritiitel, ütles, et Turnaust võib tulevikus asja saada ja lisas, et kõik matšid olid keerulised. «Mul läks aega, et vastaste nõrkused üles leida,» rääkis värske Eesti meister.

 

Naiste finaalis alistas Kuusk 15:14 Erika Kirpu. Kogu aeg tagaajaja rollis olnud Kuusk suutis seisul 13:14 teha kaks otsustavat torget ja võitjaks tulla. «Eestis on väga raske võita, sest tase on nii kõrge, aga tundsin kogu aeg, et alla ei tohi anda. Uskusin endasse kuni lõpuni. Nii raskelt tulnud esimene individuaalne meistritiitel on erakordselt armas,» rääkis Kuusk.

Markko Märtin võitis Moskvas ralli

Venemaa pealinnas Moskvas peetud Rally Masters Show võitis Eesti rallilegend Markko Märtin koos kaardilugeja Kristo Kraagiga.

Neljandat aastat toimunud Rally Mastersil oli stardis vaid üks WRC auto, Märtini 11 aastat vana Ford Focus. Aasta varem samal võistlusel Jevgeni Novikovi uuemale masinale alla jäänud Märtin oli ka täna suurema osa rallist teisel positsioonil, ent suutis viimasel ehk kuuendal kiiruskatsel mööduda kohalikust ekipaažist Vassili Grjasin/Dmitri Eremejev, kellel oli kasutada Ford Fiesta S2000 sõiduvahend. Meeste vaheks kujunes lõpuks 3,4 sekundit, vahendas Õhtuleht Sport.

Lisaks Märtinile toob poodiumikoha Eestisse ka Timmu Kõrge, kes tõusis koos Erki Pintsiga viimase katsega kolmandaks. Raul Jeets/Andrus Toom olid Moskvas kuuendad.

Narva Transi peatreener: kohtunik mõnitas meid

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel peeti eile kohtumine, milles Narva Trans ja FC Infonet tegid 1:1 viigi. Transi peatreener Valeri Bondarenko oli kohtumise järel püha viha täis ja süüdistas kohtunikku mängu rikkumises.

«Kui rääkida mängust, siis see käis vastastikuste rünnakute saatel. Mõlemad meeskonnad üritasid rünnata ja platsil oli tõeline võitlus, ent kõik rikkus ära peakohtunik. Tema otsused, mida ta vastu võttis, olid suunatud meie meeskonna hävitamisele. Ma ei taha seda varjata. Kohtunik mõnitas meid. See oli jõhker,» vahendas Bondarenko sõnu Soccernet.ee.

«Ma ei ütle, et need oli mingisugused oskused, vaid teadlikud tegemised meie meeskonna hävitamiseks ja kõik, mida ta tegi täna platsil, oli tingitud nendest tegemistest. Ausalt öeldes ma ei taha enam sellist kohtunikku platsil näha ja tahan öelda, et sellistel kohtunikel pole jalgpallis kohta!»

Video: NBA maskottide parimad hetked

Korvpalliliigas NBA võeti lõppenud põhihooaja järel kokku ka meeskondade maskottide parimad hetked, millest pandi kokku lõbus video.

 

Piltuudis: Ojamaa käis lasketiirus täpsust harjutamas

Eesti jalgpallikoondislane ja Poola kõrgliigas Legia klubis mängiv Henrik Ojamaa käis täpsust harjutamas lasketiirus.

Sel hooajal on Ojamaa löönud kaks väravat.

Komisjon: volinikud peaksid volikogust lahkuma

Vabariigi valimiskomisjon leidis, et Otepää volikogu liikmed Urmas Kuldmaa ja Silver Eljand peaksid volikogust lahkuma, sest vallaga sõlmitud lepingud on sisuliselt töölepingud.

Valimisliit Meie Kodu liikmed Siim Kalda, Martin Teder ja Tanel Ojaste esitasid kaks kuud tagasi Otepää valla valimiskomisjonile taotluse volikogu asendusliikmete määramiseks.

Nad tahtsid, et Kuldmaa (IRL) ja Eljand (VL Otepää) lahkuksid volikogust, sest nende ja valla vahel sõlmitud käsunduslepingud olevat töösuhet varjanud. Eljand asendas Apteekrimäel haigestunud töötajat Raimo Peernat ja Kuldmaa oli heakorraspetsialisti ametis. Valla valimiskomisjon leidis, et nemad ei ole pädevad hinnangut andma.

Seejärel esitas Kalda kaebuse maakonna valimiskomisjonile, et valla komisjoni otsus tühistataks. Maakonna komisjon jättis selle rahuldamata. Pärast seda saatis Kalda kaebuse vabariigi valimiskomisjonile.

Esimene selline vaidlus

Säte, mille üle vaidlus käib, toodi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse läinud aprillis. Vabariigi valimiskomisjon tegeleb esimest korda seda sätet puudutava vaidlusega.

Komisjon leidis nüüd, et Otepää valla ja Silver Eljandi vahel tehtud lepingus on Eljandi ülesanded samasugused nagu Raimo Peernaga sõlmitud lepingus. Seega on see olemuselt tööleping. Ka pidi Eljand kinni pidama sisekorraeeskirjadest, ametijuhenditest, käskkirjadest ja korraldustest.

Kuldmaa tegi vallale aruandeid, võis kasutada töö tegemiseks vallalt saadud autot, mobiili ja e-posti aadressi. Ka Kuldmaa lepingu sisu võrdub töölepingu omaga.

«Eks pean nõu tuttavate juristidega, ilmselt lähen kohtuteed. Arvan, et tasub, sest see (otsus – M.V.) on kummaline, aga ehk see ongi Eesti Vabariik,» ütles eile Kuldmaa.

Apteekrimäe suusahüppekompleksis puhastas Eljand treppe lumest, küttis ahjusid ja meisterdas suusarada. Detsembris sõlmitud leping lõppes veebruaris.

Eljandit üllatab, et on midagi valesti teinud. «Küsisin vallasekretär Neeme Sillalt üle, kas kõik on korrektne. Tema koostas lepinguid. Ükski vallavanem ei koosta lepinguid. Neeme ütles, et käsunduslepinguga võib töötada.»

«Kas iga volikogu liige alates Tallinnast Piirissaareni peab omama juristi? Keda ma usun, kui ei usu valimiskomisjoni esimeest-vallasekretäri? Olen 62aastase mehena siin rasket tööd teinud ja see on nüüd kuritegu. Peaksin hoopis kiituskirja saama,» lisas Eljand ärritunult. «Olen pettunud riigi õigussüsteemis.»

Vallavanem Kuldar Veere sõnul on endise vallasekretäri ebapädevus taas üks näide, miks pidi Silla välja vahetama.

Siim Kalda rõhutas, et lepingud sõlmib siiski vallavanem. «Vallasekretär ei hakka oma peast midagi koostama. Pigem usun, et vallavanem andis suunised lepingud käsunduslepingutena teha, muidu pidanuks nad (Eljand ja Kuldmaa – M.V.) volikogust lahkuma.»

Uued volinikud

Kuldmaa ja Eljandi asendusliikmed peaks paika panema valla valimiskomisjon. Kui nii läheb, tuleb tõenäoliselt volikokku Rein Vikard (VL Otepää). Volikogus on Kuldmaa asemel juba Peeter Kangur (IRL), sest Kuldmaa peatas volikogu liikme volitused tähtajatult.

«Arvasin, et kondinärimist on siis vähem,» põhjendas Kuldmaa. «Mõtlesin, et targem annab järele, aga see ei aita Otepääl. Siin tulebki puusalt tulistada.»

Eljand usub, et tema valimisliit tahab luua koalitsiooni praegu opositsioonis oleva Reformierakonna ja valimisliiduga Meie Kodu, mida tema aga ei taha. «Üks hääl jääb puudu, Rein Vikard on aga sellega nõus.»

«Sellist juttu olen kuulnud jah,» sõnas vallavanem Kuldar Veere uue koalitsiooni loomisplaani kohta. Sel juhul satuks valimisliit Otepää Kodanik, kuhu Veere kuulub, opositsiooni.

Vikard sõnas, et teda volikogu ei ahvatle, kuid peab esmalt valimisliiduga teemat arutama. Tema kinnitusel aga võimupööret ei kavatseta.

Kuigi Vikard volikokku ei tahtvat, esitas ta pärast vabariigi valimiskomisjoni järelevalve algatamist valla komisjonile taotluse, et pääseda Eljandi asemel volikokku. Taotlust ei rahuldatud.

Vikard vaidlustas valla valimiskomisjoni otsuse maakonna komisjonis, mis tühistas valla komisjoni otsuse, paludes Vikardi taotlus uuesti läbi vaadata. Seni ei ole Otepää valimiskomisjon seda teinud.

«See on huvitav spekulatsioon. Ma ei ole kellegagi sel teemal rääkinud,» ütles Kalda võimupöörde kohta. «Oleme kandideerinud, et võtta Otepää inimeste eest vastutus ja valmis seda tegema ka täna.»

Kas seda poleks lihtsam võimul olles teha? «Jah, loomulikult,» sõnas Kalda.

Erinevad tõlgendused

«Vabariigi valimiskomisjon ütleb minu hinnangul väga selgelt, et mõlema lepingu puhul on püütud varjata tegelikku tahet. Vallavanem Kuldar Veere on seadust rikkudes sõlminud koalitsiooniliikmetega ebaseaduslikke lepinguid, et osta maksumaksja rahaga endale võimu,» lisas Kalda.

Veere aga luges valimiskomisjoni otsusest välja, et ei hinnatud töö või käsundi sisu, vaid vormiteksti.

«See, et mingisugused näpuvealised viited on sisse jäänud, on pahatahtliku või ebapädeva vallasekretäri töö. Sõlmisime täiesti seadusliku lepingu. Kas seda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tõlgendatakse üht- või teistmoodi, ei tee mind ega neid (Kuldmaad ja Eljandit – M.V.) seaduserikkujateks. Kas see leping oli kahjulik, mittevajalik või halb? Ei olnud,» selgitas ta.

Vabariigi valimiskomisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus Riigikohtule.

KOMMENTAAR

Tõnis Lass, maakonna valimiskomisjoni esimees

«See on huvitav kaasus, mida ongi vaja. Kunagi oli töölepingutega seotu terav. Siis tehti muudatus. Nüüd oleme jõudnud käsunduslepingute juurde.

Volikogu liige võib olla seotud juriidilise isikuga. Kas juriidiline isik, kus volikogu liige on juhatuses, ei tohiks ka vallale teenuseid osutuda? Ma päris sellega nõus ei ole. Temal ei teki huvide konflikti, aga eraisikul tekib.

Soovitatav on selliseid asju vältida: et volikogu liige ei tegeleks vallavalitsuse tellimustega. Siis on kõik selge. Loodan, et kohtupraktika annab lõpliku selguse. Edaspidi oleks asi selgem.»

Kohila asus finaalseeriat juhtima

Täna alguse saanud Eesti naiste meistrivõistluste finaalseeria esimeses mängus alistas Kohila VK kodusaalis tulemusega 3:1 TTÜ.

Mängu avageim kuulus napilt 25:23 tudenginaiskonnale, kuid kolm järgnevat juba selge vahega Kohilale. Kohila suurim relv, efektiivne palling, toimis ka täna suurepäraselt - võitjad lõid 13 ässa ja hoidsid TTÜ vastuvõtu 41,6% peal. Võitjate ülekaal väljendus mängu kokkuvõtte selgekt ka blokis (13-6) ja rünnakul (42%-29%), vahendas volley.ee.

Suurepärase mängu tegi esimeses finaalis Nette Peit, kes tõi võitjatele +17 efektiivsuse juures 23 punkti. Merilin Salben toetas Kohila naiskonda 16 (+12) ja Mari-Liis Graumann 11 punktiga. Kaotajate poolel ei jõudnud kahekohalise punktisummani keegi, 8 silmaga olid resultatiivsemad Dorit Heinastu ja Mari Loorman.

Naiskonnad on teistkordselt vastamisi juba homme kell 13:00 TTÜ spordihoones, homme saab alguse ka pronksiseeria, kui Famila/Võru VK võõrustab kell 12 algavas mängus Tartu Ülikool/Eedenit.

Käsipalliliigas peetakse teised poolfinaalkohtumised

Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel peetakse kolme võiduni mängitavate poolfinaalseeriate teised kohtumised, kus lähevad vastamisi Viljandi HC – Põlva Serviti ning HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Mõlemast mängust teeb otseülekande Postimees.ee.

20.04. (kell 13.00) Viljandi Spordihoone: Viljandi HC – Põlva Serviti

Omavahelised mängud. Põhihooaeg: 1. ring: 21:34; 2. ring: 19:25; 3. ring: 24:34. 1. poolfinaal: 16:29.

Põlvas toimunud seeria avakohtumises haaras Serviti 5:0 alguedu, võitis poolaja 15:8 ja kogu mängu 29:16. Seejuures said põlvalastel käe valgeks 13, viljandlastel aga viis meest.

Viljandi peatreeneri Marko Koksi meelest olid mehed avakohtumises liigselt krampis. «Peame maha rahunema ja aru saama, et meil ei ole selles paaris võidukohustust,» tõdes Koks. «Võitlusmeeleolu on meeskonnal säilinud, sest me pole Servitist ammu jagu saanud ning seetõttu neilt saadud kaotused meid ülemäära ei mõjuta. Kuna oleme jõudnud poolfinaali, siis tahaksime ikkagi näidata vastavalt sellele tasemele käsipalli.»

Koksi sõnul peab meeskond hakkama palle kindlamalt väravasse toimetama. «Esimeses kohtumises jättis meil soovida realiseerimine, mida peame nüüd parandama. Seekord on meil juures Marko Peterson ning nii saame rünnakul juurde panna,» ütles Koks. «Servitil on aga pingilt võtta rohkem võrdväärseid vahetusmehi ning neil on ka palju kogemusi.»

Serviti juhendaja Kalmer Musting meenutas, et edasipääsuks on neil veel vaja kahte võitu. «Seeria pole kaugeltki läbi, pealegi on Viljandi kodus alati kõva vastupanu osutanud,» tõdes Musting. «Kui nüüd võidaksime, siis oleks meil kolmandas kohtumises kodus lihtsam.»

Mustingu hinnangul tegutses meeskond esimeses matšis võrdselt. «Väravas seisis hästi Denis Lõokene, samuti on Andreas Rikken viimasel ajal hoos. Ülejäänud meeskond oli aga ühtlane,» lausus Musting. «Meil on rünnakul olnud erinevad liidrid, seda laia mängijateringi tõttu. Usun, et Viljandis me nõrgemalt ei mängi. Kui avakohtumisele läksime pärast lühikest puhkust, mille võtsime pärast rasket Balti liiga finaalturniiri, siis nüüd oleme teinud jälle kõvasti tööd.»

21.04. (kell 19.30) Viimsi Keskkool: HC Viimsi/Tööriistamarket – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper

Omavahelised mängud. Põhihooaeg: 1. ring: 28:33; 2. ring: 30:31; 3. ring: 29:27. 1. poolfinaal: 22:32.

Kehras peetud seeria avamängus läksid külalised 3:1 juhtima, kuid siis tegid võõrustajad 7:0 vahespurdi, juhtisid poolajavileks 16:9 ning võitsid 32:22. Nii suurelt polnud Kehra/Horizon Pulp&Paper tänavu Viimsi/Tööriistamarketist üle olnud.

Viimsi/Tööriistamarketi peatreeneri Ain Pinnoneni sõnul on meestel jalgades kolm rasket veerandfinaali. «Mängud Värska Originaaliga annavad veel tunda, aga enne teist vastasseisu Kehraga saame natuke puhata,» lausus Pinnonen. «Suur kaotus meid vaimselt rööpast välja ei löönud, kuid teine kohtumine peaks ära näitama, kas saame üldse Kehrale vastu või mitte.»

Pinnonen lisas, et parema tulemuse nimel tuleb juurde panna igas liinis. «Peame kaitses tööle hakkama ja rünnakut parandama,» tõdes Pinnonen. «Paraku on meil vigastatud üks liidreid Aleksander Oganezov, kelle jaoks on hooaeg ilmselt lõppenud.»

Kehra/Horizon Pulp&Paperi juhendaja Jüri Lepp manitses hoolealuseid ettevaatlikkusele. «Suur võit võib uinutada, kuid me pole sellises seisus, et võiksime kedagi mütsiga lüüa,» hindas Lepp. «Pärast esimest mängu sai meestega sellest ka räägitud, et ka teisele kohtumisele tuleb minna maksimaalse keskendumisega. Viimsi on kodus alati raske vastane ja peame kõigeks valmis olema.»

Esimeses mängus tundis Lepp juba enne avavilet, et seis on hea. «Soojendusel oli näha, et mehed on tahtmist täis,» meenutas Lepp. «Kuigi esimestel minutitel oli meil probleeme, käivitus meie mängumasin üsna ruttu. Palju tõi meile kasu vigastusest taastunud Kaupo Liiva osalemine, sest nii saime väljakul variante juurde.»

Poolfinaalpaarid (3 võiduni): Põlva Serviti – Viljandi HC 1:0 (29:16), HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Viimsi/Tööriistamarket 1:0 (32:22).

Veerandfinaalpaarid (2 võiduni): HC Viimsi/Tööriistamarket – Värska Originaal 2:1 (29:28, 25:26, 27:19), Viljandi HC – Aruküla SK 2:0 (33:24, 28:20).

Põhiturniiri lõpptabel (21 vooru): Põlva Serviti 41, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 35, HC Viimsi/Tööriistamarket 26, Viljandi HC 21, Aruküla SK 18, Värska Originaal 18, Audentes 7, SK Tapa 2 punkti.

Väravaküttide edetabeli tipp kokku: Ott Varik (Viljandi HC) 160, Andre Sild (Aruküla SK) 149, Andris Celminš (Audentes) 148, Mihkel Vaher (Aruküla SK) 146, Raiko Rudissaar (Värska Originaal) 133, Robert Lõpp (Viljandi HC) 126, Jürgen Rooba (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper) 122, Henri Sillaste (Põlva Serviti) 122, Rail Ageni (HC Viimsi/Tööriistamarket) 121, Robin Oberg (Värska Originaal) 117 tabamust.

Play-offi väravaküttide edetabeli tipp: Rail Ageni (HC Viimsi/Tööriistamarket) 23, Ott Varik (Viljandi HC) 22, Tarmo Ulla (HC Viimsi/Tööriistamarket) 19, Raiko Rudissaar (Värska Originaal) 17, Kristjan Koovit (Viljandi HC) 13, Priidik Neps (HC Viimsi/Tööriistamarket) 13, Rasmus Peterson (HC Viimsi/Tööriistamarket) 13, Alvar Tint (Värska Originaal) 13, Harri Oberg (HC Viimsi/Tööriistamarket) 12, Robin Oberg (Värska Originaal) 12 tabamust.

Põhiturniiri väravaküttide edetabeli tipp: Andris Celminš (Audentes) 148, Andre Sild (Aruküla SK) 142, Ott Varik (Viljandi HC) 138, Mihkel Vaher (Aruküla SK) 136, Henri Sillaste (Põlva Serviti) 120, Robert Lõpp (Viljandi HC) 116, Raiko Rudissaar (Värska Originaal) 116, Jürgen Rooba (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper) 114, Mihkel Keldoja (SK Tapa) 109, Ardo Puna (Põlva Serviti) 106, Robin Oberg (Värska Originaal) 105, Uku-Tanel Laast (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper) 103 tabamust.

Galerii: Eesti neiu läbis unistuste polaarretke

Eestlanna Katrina Sokk kogus mullu nii palju hääli, et võitis rahvusvahelisel võistlusel unistuste polaarretkele koos kelgukoertega. Tänaseks on 300-kilomeetrine retk läbitud.

300-kilomeetrine rännak sai alguse Norrast Signaldaldenist ning jõudis välja Rootsi Jukkasjärvisse. Matk kestis neli päeva ning sihtkohta jõuti 13. aprillil.

Enne rännakut oli kolmepäevane treeninglaager, kus harjutati ekstreemsetes tingimustes hakkama saamist. Ööbiti õues telkides, külmakraade oli 15.

Katrina Sokk kinnitas, et ettevõtmine oli raske, ent huvitav. Päevad olid pikad ning väsitavad. Ajataju kippus kaduma.

«Pärast esimest päeva olin üliväsinud – sõitsime 100 kilomeetrit,» märkis Sokk. «Mina olin kerge, aga suuremad mehed pidid ise kelku lükkama ja kaasa jooksma. Koerad ei jaksanud nii kiiresti liikuda,» lisas ta.

Ärgata tuli kella viie paiku hommikul, magama mindi alles kella 23 paiku.

Sokk kinnitas, et sai reisilt palju uusi tutvusi. «See oli ülihea pinnas suhete loomiseks – kõik tulid üksi ning meid pandi gruppidesse.»

Õhtul pandi kambakesi püsti telk, otsiti lõkke tarvis puid, hoolitseti koerte eest, keedeti vett ja tehti süüa. Kui esimesel ööl oli külmakraade 15, siis viimasel 5. Lume sisse kaevati magamise tarbeks auk, kuhu peale läks magamismatt. Telkidesse toodi ka kuumaveepudelid. Tüdrukud magasid keskel, poisid ääres.

Katrina Sokk peab kogemust tõeliseks eneseületuseks.«See oli kõige lahedam kogemus üldse. Viimasel öösel magasime väljas, järsku oli terve taevas virmalisi täis.»

Schumacheri meditsiinitiim: õnnetuse järel ei tehtud vigu

Saksamaa nädalakiri Stern kirjutas, et seitsmekordse maailmameistri Michael Schumacheri suusaõnnetuse sündmuspaigale saabunud kiirabibrigaad tegi vigu, mis eksvõidusõitja seisundi olulist halvendasid ja tema paranemisvõimalusi vähendasid. Nüüd lükkasid arstid aga need süüdistused ümber.

Ajakirja väitel hindasid esimestena sündmuskohale saabunud meedikud Schumacheri olukorda tegelikust kergemaks. Nii lennutatigi Schumacher esmalt helikopteriga väiksemasse Moutiersi haiglasse, mitte Grenoble’isse, kus töötavad kogenumad eriarstid.

Schumacheri meditsiinitiim teatas aga, et Moutiersis tehtud peatus aitas tegelikkuses päästa vormelilegendi elu, kuna sakslase seisund vajas stabiliseerimist. Veel lisati, et Schumacher poleks pikemat lendu alguses vastu pidanud, kuna ta langes koomasse vahetult pärast helikopteri õhku tõusmist.

Schumacheri mänedžer Sabine Kehm jättis ajakirja väited kommenteerimata.

Vettel: Ricciardo teeb minust paremat tööd

Neljakordne vormel-1 sarja maailmameister Sebastian Vettel tunnistas pärast Hiina GP-etapi kvailifikatsiooni, et ta peab tegutsema veidike paremini. Vettel sai stardib homsele võistlusele kolmandalt positsioonilt, täpselt tema ees alustab aga tiimikaaslane Daniel Ricciardo.

«Tänavune aasta on mullusest väga erinev. Masinad on erinevad, tänavust aastat ei saa eelmisega võrrelda,» sõnas Vettel AutoSpordile.

«Daniel teeb väga head tööd. Seni on ta saanud masinast maksimumi kätte. Samas olen mina olnud veidike raskustes,» lisas Vettel. «Meil on ühesugused vormelid ja kui ta on minust parem, siis nii ka on.»

ManU jahib taas Cesc Fabregast

Manchester Unitedi jalgpallimeeskond üritas eelmisel suvel palgata FC Barcelona poolkaitsjat Cesc Fabregast. Toona tehingust asja ei saanud, kuid väidetavalt üritab ManU tuleval suvel uuesti.

Metro krijutab, et Barcelonas on Fabregasele teada antud, et ta võib sobiva pakkumise korral klubist lahkuda. ManU üritabki nüüd olukorda ära kasutada.

2011. aastal Barcelonaga liitunud Fabregas ei ole oma lapsepõlveklubis endale õiget positsiooni leidnud ja temalt on loodetud tunduvalt suuremat panust. Väidetavalt on ManU valmis Fabregase eest maksma 30 miljonit eurot.

Homne ilm on mõnusalt kevadine

Pühapäevane ilm on mõnusalt kevadine – vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Oodata on kuni 19 soojakraadi.

Ööl vastu pühapäeva tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Kohati võib olla udu. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Õhutemperatuur on +1..+6, paiguti 0..-1°C.

Homne päev aga on vähese ja vahelduva pilvisega ning sajuta. Puhub ida- ja kirdetuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on 14..19, meretuule avatud rannikul kohati 11°C.

Esmaspäeval on oodata veelgi soojemat ilma. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Puhub ida- ja kirdetuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on 15..20, rannikul kohati 9°C.

Šadeiko püstitas USAs isikliku rekordi

Kergejõustiklane Grete Šadeiko püstitas USAs Põhja-Carolinas Chapel Hillis toimunud seitsmevõistluses 5706 punktiga isikliku rekordi, edestades oma senist tippmarki ühe silmaga.

Florida ülikoolis õppiv Šadeiko hüppas võistluse teisel päeval kaugust 5.89, viskas oda 45.24 ja jooksis 800 meetrit ajaga 2.31,33, kirjutab ERR Sport.

Avapäeva järel rekordgraafikut 261 punktiga edestanud Šadeikot vedas alt 800 meetri jooks, kus ta kaotas isiklikule rekordile 15 sekundiga.

Ronaldo loodab kolmapäeval Bayerni vastu mängida

Madridi Reali jalgpallimeeskonna tähtmängija Cristiano Ronaldo osales eile taas meeskonna treeningul ning loodab juba kolmapäeval väljakule joosta, kui Real kohtub Meistrite liiga poolfinaalseeria avakohtumises Müncheni Bayerniga.

Ronaldole on viimasel ajal muret teinud põlve- ning reievigastus. Viimati jättis ta vahele ka Hispaania karikafinaali, kus Real alistas 2:1 FC Barcelona, kirjutab Reuters.

Reali kodulehekülg teatas, et Ronaldo ja samuti vigastuse küüsis olnud Marcelo osalesid eile meeskonna treeningul ning seejärel jätkasid nad individuaalsete harjutustega.

ManCity tähtmängija: mind ei hinnata piisavalt, kuna olen pärit Aafrikast

Manchester City jalgpallimeeskonna poolkaitsja Yaya Toure usub, et teda ei loeta maailma parimate mängijate sekka, kuna ta on mustanahaline.

Toure on sel hooajal Premier Leagues löönud 18 väravat, lisaks aitas ta City’l võita liigakarika. Toure klubikaaslane Samir Nasri usub, et inimesed loeksid Touret maailma parimate mängijate sekka, kui ta ei oleks pärit Aafrikast.

«Ma arvan, et Samiri öeldu vastab tõele,» sõnas Toure intervjuus BBC Sportile.

Toure on karjääri jooksul kroonitud nii Elevandiluuranniku, Kreeka, Hispaania ja Inglismaa meistriks. Lisaks võitis ta 2009. aastal Barcelona ridades Meistrite liiga. Toure aga usub, et meedia peaks mustanahalisi mängijaid rohkem tunnustama.

«Ausalt öeldes olen ma tõelist tunnustust saanud vaid fännidelt. Kui me ei saa meedialt tunnustust, siis meid ei panda piisavalt tähele. Mind ei hinnata piisavalt kõrgelt, kuna ma olen pärit Aafrikast,» märkis Toure, kelle sõnul peavad Aafrikast pärt mängijad tähelepanu pälvimiseks tunduvalt rohkem tööd tegema.

Otsepilt: täna toimub põnev Raju 13

Täna toimub Rocca al Mare suurhallis Eesti suurim võitlusspordisündmus Raju 13. Õhtune peaüritus algab kell 19.00.

Õhtusel peaüritusel asuvad Eesti sportlased - sealhulgas Henri Hiiemäe, Ott Tõnissaar ja Jüri Jõgiste - lahingusse välisvõitlejate vastu Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Sportlik vabavõitlus ehk MMA on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. See on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad. Raju on Eesti Sportliku Vabavõitluse Liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

Vaata võistlusest otsepilti.

Madridi Atletico teenis Hispaania liigas taas võidu

Hispaania jalgpallimeistrivõistlustel teenis järjekordse võidu tabeliliider Madridi Atletico, kes alistas koduväljakul 2:0 Elche.

Võitjate poolel sai 72. minutil tabamuse kirja Miranda ning esimesel lisaminutil vormistas penaltist kohtumise lõppseisu Diego Costa. 50. minutil jättis penalti realiseerimata David Villa.

Atletico hoiab Hispaania liigas esikohta nüüd 85 punktiga. Ühe kohtumise vähem pidanud Madridi Real ja FC Barcelona on vastavalt 79 ning 78 punktiga teine ja kolmas.

Atleticol on hooaja lõpuni jäänud veel neli kohtumist – võõrsil tuleb Madridi klubil vastamisi minna Valencia, Levante ja Barcelonaga nign koduväljakul Malagaga.

FOTOD: lapseootel naine sattus trammis liiklusõnnetusse

Eile kella 19.15 ajal põrkasid kokku mööda Gonsiori tänavat Pronksi tänava suunas liikunud autobuss ja vasakult Maneeži tänavalt tulnud tramm.

Trammis oli ka üheksandat kuud lapseootel olev Airi Vipulkumar Kansar, kes õnnetuses vigastada ei saanud.

Politsei palub abi inimeste leidmisel, kes nimetatud liiklusõnnetust juhtusid nägema. Politsei palub ühendust võtta telefonil 612 5666 või 110.

Vassiljev Venemaal taas põhikoosseisus

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev kuulus uue peatreeneri käe all taas Permi Amkari põhikoosseisu, ent sellest hoolimata tuli vastu võtta kaotus.

Amkar võõrustas kodus Uralit ning kaotas vastaste 67. ja 83. minuti väravatest 0:2. Algkoosseisus alustanud Vassiljev vahetati puhkama 85. minutil kolmanda vahetuse käigus, kirjutab Soccernet.ee.

Liigatabelis on Amkar 26 mängust kogutud 36 punktiga seitsmes, kuid võib koha võrra langeda, kui nende selja taga asuv Rostov selles voorus võitma peaks. Ural on 27 silmaga praegu 11. real.

Kangur Maccabi alistamisest: nüüd on surve vastaste poole peal

Eesti parim korvpallur Kristjan Kangur ja Milano Emporio Armani avasid eile Euroliiga veerandfinaalseerias Tel Avivi Maccabi vastu võiduarve, kui koduväljakul oldi Iisraeli suurklubist paremad 91:77. Kristjan Kangur tegi suurepärase mängu, kui viskas 100% visketabavuse juures 13 punkti ja võttis maha kaks palli ründelauast.

«See oli meie jaoks väga-väga tähtis mäng. Ülioluline võit ning nüüd on surve vastaste poole peal. Nemad mängivad oma kodus ja meie üritame seal vähemalt ühe mängu ära napsata ning jätta seeria viimase mängu peale, kui mitte varem seda asja lõpetada,» rääkis Kanguri eile õhtul pärast kohtumist ERRile.

Eestlasel on kahju esimesest mängust, mis lõpuminutitel käest anti ning lisaajal Maccabi võiduga lõppes. «Ma loodan, et eelmise mängu rumal kaotus ei maksa meile lõpus kätte,» sõnas Kangur.

Milano Emporio Armani ja Tel Avivi Maccabi seeria jätkub kolmanda kohtumisega esmaspäeval Tel Avivis.

Hamilton alustab Hiina vormel-1 etappi esikohalt, Räikkönen põrus

Hiina vormel-1 etapi kvalifikatsioonis näitas parimat minekut Mercedese piloot Lewis Hamilton, kes alustab homset võistlust esimeselt stardikohalt.

Teise aja sõitis kvalifikatsioonis välja Red Bulli rooli keerav Daniel Ricciardo ning kolmanda tema tiimikaaslane Sebastian Vettel.

Neljandalt stardikohalt alustab homme MM-sarja üldliider Nico Rosberg Mercedesel. Viienda aja sõitis täna välja Fernando Alonso Ferraril ja kuuenda Felipe Massa Williamsil.

Teise Ferrari piloodi Kimi Räikköneni jaoks kvalifikatsioon kõige paremini ei kulgenud ja ta pidi leppima 11. kohaga.

Tulemused:

1. Hamilton 1.53,860

2. Ricciardo 1.54,455

3. Vettel 1.54,960

4. Rosberg 1.55,143

5. Alonso 1.55,637

6. Massa 1.56,146

7. Bottas 1.56,282

8. Hülkenberg 1.56,366

9. Vergne 1.56,733

10. Grosjean 1.57,079

11. Räikkönen 1.56,869

 

Ärge rappige suusatajaid ehk miks nöögitakse vehklejaid

Läinud nädalal võttis olümpiavõitja Jaan Talts intervjuus Eesti Päevalehele ette suusatajad ning tümitas nad olematute tulemuste ja riigilt saadud suure rahahunniku eest põhjalikult läbi. Paraku oli peks pisut ennatlik, sest raha jagati mulluse põhjal, mil suusatajad nii hullud polnudki. Küll aga paneb imestama, miks Eesti ülekaalukalt parim spordiala – vehklemine – rahatabelis nõnda taga on.

 

«Meil on 64 alaliitu, suusatamise rahastamine on minu teada kuskil eesotsas,» lausus Talts. «Aga kui võtame nüüd suusatajate ja kogu talispordi tulemused, siis arvan, et viimasel ajal saavutatud kohtadega ei jõua nad üldjärjestuses alaliitudest isegi 20 hulka, võibolla on nad isegi 40. kohal.»

Kui Talts räägib tulevikust, siis võib tal isegi õigus olla, sest läinud talv läks suusasportlastel täielikult aia taha. Ent raha jagati 2013. aasta tulemuste järgi.

Mitme olümpiaala esindajad said MMil kõvema koha kui Aivar Rehemaa, kes tuli seitsmendaks? Õige vastus: nelja. Vehklejad, maadlejad, kergejõustiklased, sõudjad.

Vaid üks spordiala sai noorte või juunioride MMil kirja paremad tulemused kui kahevõistlejad, kes tõid koju kaks pronksi. Milline? Õige vastus: laskesuusatamine hõbeda ja pronksiga. Ning isegi kui lisame siia arvestusse kõigi vanuseklasside EMid, on kahevõistlejad medalite arvu järgi alade esiviisikus.

Tegelikult on väga raske koostada spordialade pingerida. Mida võtta aluseks? Aasta suurim võistlus MM, sest paljudel aladel – näiteks suusatamises – EMi ei korraldata?

Kuidas hinnata tulemust? Vastavalt kohale ei tundu õiglane, sest pole raske tulla kuuendaks, kui stardis on kuus sportlast. Või nagu maadluses – kaotad mõlemad matšid ning saad viienda koha.

Siinkohal olümpiaalade subjektiivne paremusjärjestus 2013. aasta põhjal.

Kummaline, et ülekaalukalt triumfeerinud vehklejad on individuaalsete olümpiaalade rahatabelis kõigest 10. kohal. Kultuuriministeeriumi selgitustest selgub, et toetussumma sõltub harrastajate ja kutsetasemega treenerite arvust, täiskasvanute sportlikest saavutustest ja esindatusest viimastel olümpiamängudel. Just see, et vehklejad Londoni olümpiale ei pääsenud, kärbib toetust kõvasti. Paraku pole rahajagamistabeli koostajad võimelised aduma, et vehklemises peab naiskond või meeskond olümpiale jõudmiseks mahtuma Euroopas esiviisikusse. Kui säärased tingimused oleks teistelgi aladel, peetaks mängud ilmselt Eesti sportlasteta.

1. Vehklemine

Eestis ei kasva isegi nii pikka puud, kui pika puuga vehklejad kõigile teistele aladele ära panid. Kaks maailmameistrit – Julia Beljajeva ja Nikolai No­vosjolov –, lisaks veel kolm naist MMil 16 parema seas, kusjuures osales 153 naisvehklejat. EMilt naiskondlik kuld. Eri vanuseklassides kaks hõbedat ja kolm pronksi.

2. Maadlus

Maadlus saab teise koha tänu Heiki Nabi MM-kullale, kuid võitlus kolmandaks platseerunud kergejõustikuga on tihe. Mullusel MMil jõudsid küll kolm maadlejat 20 sekka, kuid kaks neist võitsid vaid ühe matši, üks mitte ainsatki.

3. Kergejõustik

Medalite eest hoolitseb kergejõustikus vaid Gerd Kanter. Ülejäänud pole alates 2007. aastast toonud väljas toimunud tiitlivõistlustelt ainsatki autasu, küll aga kaks sise-EMi kulda. Ent viimasel MMil said lisaks Kanteri pronksile veel viis sportlast 20 hulka. Ka juunioride ja U23- vanuseklassis võideti kummaski üks pronks ning saadi kokku seitse sportlast esikümnesse.

4. Sõudmine

Sõudjad hakkavad vägisi aerutajatele jalgu jääma. Neljapaadi viies koht mullusel MMi oli algkõrguse napp ületamine. EMi kohad – 7., 7., 10. – lati mahaajamine. Ka juunioride seas pole sõudjatel midagi hõisata.

5. Suusatamine

Suusatamise alla käib ka kahevõistlus, suusahüpped ja vigursuusatamine, kust mõne aasta pärast võib medaleid oodata. Rehemaa seitsmenda koha järel läinudtalvisel MMil pole murdmaarahvas enam sähvatanud. Kahevõistlejate kaks juunioride MMi pronksi ootavad järge.

6. Aerutamine

Aerutajad ajavad asju vaikselt ja varjatult. Tarmo Tootsi sai MMil 8. koha, kahesüst oli 15. EMil nopiti kolm kohta esitosinas, juunioride tiitlivõistlustel viis kohta esikümnes.

7. Purjetamine   

Kahtlemata ei jäänud Deniss Karpak MMi 14. ja EMi 12. kohaga rahule, kuid maailma edetabelis on ta endiselt kõrgel ja korjab häid kohti MK-etappidelt, nagu ka teised meie purjetajad. EMil, muide, pääses neli meie paati 20 sekka.

8. Laskmine

Laskmises mullu MMi polnud, kuid EMilt naasti mitme medaliga. Kõiki autasusid ei saadud olümpiaaladel, ent ütle sa Erki Noolele, et tema seitsmevõistluse medalid ei lähe arvesse või et kustutame Triin Aljandi lühirajavõidud annaalidest.

9. Jalgrattasport

Meil on Rein Taaramäe ja Astana meeskonnas MMil kuuenda koha saanud Tanel Kangert, kes teevad kordamööda ilma suurtuuridel. Tiitlivõistlustel pedaalisid 20 sekka maastikuratturid Martin Loo ja Maaris Meier.

10. Judo ja tõstmine

Mõlemad alad esinesid üsna võrdselt: MMil ei käidud või saadi vaid kaotusi, EMil teenisid judokad neli, tõstjad kolm esikümnekohta, lisaks toodi U23 EMilt pronksmedal. Seega 10. koha jagamine.


Rahaedetabel

Kultuuriministeeriumi tegevustoetus spordialaliitudele aastal 2014.

Arvestusest on välja jäetud sportmängud ja mitteolümpiaalad.

1. Kergejõustik    83 835

2. Suusatamine    77 372

3. Jalgrattasport    50 810

4. Purjetamine    48 768

5. Ujumine    45 729

6. Sõudmine    45 427

7. Judo    44 370

8. Maadlus    38 063

9. Võimlemine    32 068

10. Vehklemine    31 646

11. Laskesuusatamine    30 384

12. Laskmine    21 982

13. Tennis    20 655

14. Ratsutamine    20 655

15. Lauatennis    15 682

16. Poks    14 953

17. Triatlon    14 953

18. Aerutamine    14 701

19. Tõstmine    12 934

20. Uisutamine    12 154

 

Video: Raju 13 võitlejad Hutrov, Jõgiste ja Hiiemäe matšideks valmis

Eile õhtul toimus Solarise Keskuses Eesti suurima võitlusspordisündmuse Raju 13 sportlaste ametlik kaalumine. Vaata Raju videoblogist, millised on Eesti sportlaste Alar Hutrovi, Jüri Jõgiste ja Henri Hiiemäe mõtted päev enne võistlust. Pilte kaalumisest Solarise Keskuses saab näha Facebooki galeriist.

Eestis saab sportlikku vabavõitlust näha 19. aprillil Tallinnas Saku Suurhallis, kus toimub Eesti sportliku vabavõitluse liiga võistlus Raju 13.

Sportlik vabavõitlus ehk MMA on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. See on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad. Raju on Eesti Sportliku Vabavõitluse Liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

Toitumisekspert: Eesti munade toiteväärtus on üllatav

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi tunnistas, et tema jaoks on üllatav, et Eesti munades on rasvade sisaldus väiksem ning süsivesikute sisaldus oluliselt suurem võrreldes teiste maade andmebaasidest saadud munade toiteväärtusega.

«Ma oskaks seda seletada ainult söödaga, mida kanadele antakse, aga et selles kindel olla, siis tuleks seda teemat rohkem uurida. Rohkem mingeid suhteid välja tuua, et mõni muna sellepärast teisest parem oleks, kindlasti ei saa,» kinnitas Pitsi.

Munadest räägitakse ennekõike kui valguallikatest. Munavalkude aminohappelist koostist peetakse parimaks pärast rinnapiima. Samas tuleks teada, et kui 2000-kilokalorilise päevase energiavajadusega inimese (täiskasvanud naisterahvas) puhul võiksid valgud kogu energiast anda kõige enam 20 protsenti, siis see teeb 100 grammi valke. «Valke saame lisaks munadele hästi paljudest toitudest (lihatooted, piim, kaunviljad jne) ning seetõttu kindlasti ei tasu mune väga palju süüa. Üks muna päevas on valkude seisukohast täiesti optimaalne,» ütles Pitsi.

Ta lisas, et kindlasti ei ole munad meie toidus süsivesikute allikas, selleks on teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Seetõttu süsivesikutest munade puhul rääkida ei ole mõtet. «Munast saame mingil määral rasvu, aga kui süüa üks muna päevas, siis seda on suhteliselt vähe (2000 kilokalori juures võiks saada päevas rasvu umbes 65g).»

Munade puhul räägitakse ka nende suurest kolesteroolisisaldusest (ühes munas umbes 200 mg kolesterooli, päevane maksimaalne soovituslik kogus on 300 mg). «Seetõttu soovitati varem piirduda paari munaga nädalas. Kuna aga muna sisaldab letsitiini, mis reguleerib munas leiduva kolesterooli ainevahetust, siis nii väga munas leiduvat kolesterooli kartma ei pea.»

Lööme ajus korra majja!

Meeleolu nullis, rõõmu pole kübetki, vaim närtsib – jah, teil võib olla depressioon. Aga ärge heitke meelt: sellest saab jagu.

Mõelge korraks vähemalt 20 töökaaslasele. Või 20 sugulasele või 20 sõbrale-tuttavale. Neist iga 20 hulgas leidub vähemalt üks, kes on depressioonis. See on tõsine asi, sest depressioon on tõsine haigus.

Eestis on vähemalt 70 000 inimest – seega nelja Viljandi linna jagu –, kes maadlevad depressiooniga. Ja enamik neist, vaat et kolm neljandikku, isegi ei tea oma haigusest, lausub Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg, kes kaitses hiljuti doktori väitekirja depressiooni levikust Eestis.

Teema päevakajalisust kinnitab seegi, et eelmisel kuul jõudis vaatajate ette kaks depressiooniteemalist lavastust, «Varesele valu...» Eesti Draamateatris ja «Harakale haigus...» Tallinna Linnateatris.

Kuidas sellest laastavast hädast jagu saada, uuris Arter dr Kleinbergilt.

Mille järgi depressiooni ära tunda?

Klassikalised tunnused on meeleolu alanemine, rõõmutundetus ja pidev väsimustunne – puhkan, aga ei maga välja. Meeleolu alanemist ei panda tihti tähele, küll aga tuntakse pidevat väsimust ja seda, et need asjad, mis varem meeldisid, nagu hobid, suhtlemine, töö, ei paku enam rõõmu ega huvita. Siis hakatakse suhteid vähendama, ei taheta enam teistega vestelda, samuti peab end üha rohkem sundima, et üldse kodunt välja minna.

On see meeste või naiste, noorte või vanade häda?

Rohkem naiste kui meeste – poolteist kuni kaks korda. See on meditsiini klassika: naistel ongi meeleolu- ja ärevushäireid rohkem kui meestel, väidetavalt seetõttu, et nad on ümbritseva suhtes tundlikumad. Samas on meeste depressioon tihti raskemini märgatav, sest see on rohkem seotud kehva, ennasthävitava käitumisega: mees hakkab jooma, kihutama, riskima. Ta ei ole selline, kes tuleb ja ütleb, et mul on paha tuju ja olen kurb. Mehel on seda raske tunnistada, et ta ei jõua ja ei taha midagi, sest kõik ootavad, et tema jõuaks lõpmata. Seetõttu otsivad mehed harvem abi.

Eestis esineb depressiooni rohkem vanematel inimestel, üle 40-aastastel. Heaoluühiskondades on aga tavaliselt vastupidi: seal on vanematel elu turvalisem, neil on kõik paigas, reageerimine eluvalule pole enam nii traagiline nagu noorematel, sest nad on kohanenud, elu näinud.

Millest tuleb rõõmutus ja meeleolu langus, kui elu on viimase 10-15 aastaga läinud paremaks?

See tuleneb inimeste erinevast reaktsioonist stressile, ja selle tingivad omakorda sinu geenid. Depressioon on ajuhäire, mille vallandavad keskkonnategurid, mis võivad eri inimestel olla väga erinevad – näiteks kuidas sa ohuolukordi tajud ja neile lahendusi näed. Lisaks muud tegurid, mis teevad sind haavatavaks: kas oled üksildane, milline on su haridus. Kõrgharidusega inimesed on näiteks vähem depressiivsed, sest neil on eri variante, kuidas üht või teist olukorda tõlgendada ja ka lahendada.

Mida siis teha, kui tunned, et depressioon hakkab võimust võtma?

Kõigepealt peaks üle vaatama eluviisid, töötamise ja puhkamise vahekorra, kas uneaeg on piisav. Puhata ei tule ainult magades või viina juues, vaid aega tuleb leida ka iseendale ja oma suhete eest hoolitsemiseks. Just suhted on eluenergia ja rõõmsa tuju taastootmiseks olulised. Ei saa nii, et töötad kaks kuud nagu segane ja seejärel tutvud taas oma perekonnaga: siis võib juhtuda, et pere on su peale väga vihane ja lahkunud sinu territooriumilt. Sõpradega suhted on samuti depressiooni vastu võitlemiseks hästi olulised – siis oled sotsiaalselt aktiivne ja sul on, kellega oma mõtteid jagada, sest emotsionaalne üksildus on laastava iseloomuga. Kusjuures tähtis pole see, kui palju sa ringi käid, sebid ja sehkendad, kui palju on sul kõikvõimalikke tuttavaid, vaid mis tunne on sul siis, kui silmad kinni paned: kas tajud, et oled vaatamata kõigele üksildane, või on sul ikkagi toimiv paarisuhe, pere ja kollektiiv olemas.

Ja muidugi aitab stressihormoonide vastu sport. Kuid selleks, et keha hakkaks ise rõõmuhormoone tootma, ei pea high-tech dressides, neoonprillid ees, amokki jooksma – Eesti keskealiste meeste ennastpiitsutav sport ei ole alati parim lahendus, see võib lõppeda kehvasti –, vaid piisab ka sellest, et jalutamas käia, aiatööd teha. Oluline on teha seda, mis sulle meeldib, mitte et sport oleks nagu mõru pill, mille alla neelad, või jooksed end oimetuks.

Ja loomulikult söömine: et sööksid hommikul ja leiaksid

aega rahulikuks lõunasöögiks. Kui sa drive-in’ist läbi kihutad ja sõidu peal midagi alla neelad, pole see kõige parem viis – kui just drive-in’i müüja ei tekita sinus rõõmsaid tundeid.

Aga arstid? On neist abi?

Kindlasti võiks rääkida psühholoogi või psühhiaatriga, aga ka perearstiga. Eesti perearstid on end viimasel ajal palju harinud, et depressiooni ära tunda, nad teavad, kuidas seda ravida.

See on väga vajalik, et saaksid rääkida kellegagi, kes aitab sul endast paremini aru saada: mis tunded sul on, kuhu sa kinni jooksed. Sest depressioonis inimestel kipuvad automaatselt käivituma mustad stsenaariumid, kus negatiivne tulemus on alati garanteeritud. Näiteks mõtleb üliõpilane, et kui ta mingit tööd ära ei tee, siis ta kursust ei läbi, järelikult ei lõpeta ta ülikooli ega saa endale head töökohta ja kukub elus totaalselt läbi. Või mõeldakse, et kui mul ei ole teatud välimust, teatud asju või omadusi, olen teistega võrreldes kehvem, olen luuser. Neid mõttemustreid peab psühholoogiga koos kõvasti korrigeerima.

Millal tuleks ravile minna?

Kohe, kui sul on mõõdukas või raske depressioon. Sel juhul võid olla nii audis, et igasugused sisekaemused ei ole sulle võimetekohasedki, sest oled energiast tühi.

Paljud eelistavad psühhoteraapiat, aga ravi osas tasub oma suhtumist muuta. Kui sa aju ravimitega ei toeta, võivad närvirakud kahjustuda ja hävida.

Millised on ravi negatiivsed kõrvaltoimed?

Alguses võib esineda iiveldust või peavalu, aga see läheb enamasti esimeste nädalatega mööda. Võimalik on ka kehakaalu tõus ja seksuaalfunktsiooni häired. Aga ravimite valik on siiski sedavõrd lai, et arst võib leida alternatiivi, mis neid probleeme ei põhjusta.

Kui hea tulemuse ravi tavaliselt annab?

Ravikuurid kestavad enamasti kaheksa kuud või aasta, mõnikord kauemgi. Suurem osa paraneb. Kuid noorukite seas võib viie aasta jooksul 70 protsendil depressioon korduda. Kogu täiskasvanu eluea jooksul on kordumise risk väiksem. Aga kui oma eluviise ja suhtumisi pärast ravi korrigeerida, võib järgmine kord paremini hakkama saada: siis oskad näha ohte ja tunned depressiooni vallandavaid tegureid, nii et haigus ei arene enam nii kaugele nagu esimesel korral.

Nutitelefoni omanike põhilised mured 2 osa: defektiga telefonid

Nutitelefoni omanike soetamise rõõmu varjutavad teinekord ootamatud probleemid, mida vanade mobiiltelefonidega ette ei tulnud. Miks see nii on, selgitab EMT teenuste kommunikatsioonijuht Kristina Samra.

«Pelgan seda, et väga suur protsent nutitelefone on defektiga. Tean paljusid tuttavaid kes on hädas isehelistavate ja ise sõnumeid saatvate telefonidega või muude taoliste süsteemivigadega. Hiljaaegu  sai tehtud otsus osta endale nutikas ning mudeliks Samsung Galaxy S III. Nädal pärast kasutamist tekkisid süsteemivead, telefoni enam kasutada ei saanud ning pärast mitmeid ekspertiise ja garantiiremonte selgus, et defekt on parandamatu ning ootan senimaani raha (võitlus selle nimel, et defektiga toode ümber vahetada või raha tagasi saada on Eestis tsirkus omaette). Nüüd ei teagi mida teha - kas äkki proovida uuesti ja loota heale õnnele, et ehk on õnnestunud partii... või veel oodata ja loota kvaliteedi paranemisele. Sest tõepoolest ei taha uuesti seda ristiretke ette võtta, et mitu kuud selgitada, et telefon on vigane ja sooviks raha tagasi saada...,» kurtis üks EMT klient.

EMT teenuste kommunikatsioonijuht Kristina Samra sõnul kaasneb iga uue tehnoloogiaga nn lastehaigusi, mille tulemuseks võib olla ebameeldiv kasutamiskogemus ja see omakorda teha edaspidise kasutamise suhtes ettevaatlikuks. Sageli on lahenduseks seadme tarkvara uuendamine. «Tõesti leidub ka defektseid seadmeid, kuid mille osakaal koguarvust pigem väike, pigem erand kui püsimure,» kinnitas ta.
 

Nippe, kuidas lennukis paremini magada

Lennukis magamine nõuab teatud oludes rohkem pingutamist kui pakub lõdvestust, kuid on igatahes proovimist väärt.

Hiliseid väljumisi ei kutsuta ilmaasjata «punase silma» lendudeks ja ükskõik, kui palju energiat sul ka poleks, vähene uni ei ole tervisele kunagi hea, kirjutab news.com. Seetõttu on hea teada mõnda nippi, mille abil lennukis paremini magada.

Esmalt alusta oma reisiplaani kavandamisest. Oluline on leida ilma vahemaandumisteta marsruut. Kui see pole võimalik, siis püüa oma teekonda lisada võimalikult pikk ühe otsa lend – nõnda saad palju rohkem uneaega vähemalt ühe lennu vältel. Sealjuures on eriti hea valida hilisem väljumine, kui sa just ei plaani lennu ajal näiteks tööd teha.

Järgnevalt vali hoolikalt oma istekoht. Eelista aknapoolset istekohta – seal on üldiselt märksa enam ruumi ning saad vajadusel aknale nõjatuda. Istekohad, mis asuvad lennukis eespool, on üldiselt vaiksemad, kuna jäävad mootorist kaugemale. Kõige mugavam on puhata loomulikult äriklassis, kus on rohkem ruumi ja laiemad või lahtikäivad istmed.

Seejärel on oluline ette valmistada oma keha. Mõni vajab uinumiseks unerohte, kuid selleks tuleks konsulteerida arstiga. Üldjoontes tasub igal juhul vältida alkoholi tarbimist, mis võib põhjustada dehüdratsiooni. Enne lendu tasub mõistlikus koguses juua vett ja süüa.

Võta lennukisse kaasa kvaliteetsed kõrvaklapid ja silmaklapid. Pane selga n-ö lahtisemad rõivad, mis ei pigista ja mida saab vastavalt soovile eest lahti teha ja kinni panna.

Lõpuks toibu oma katsumusest. Kui saabud hommikul, siis mine esmalt hotelli ja lõdvestu veidi. Pese oma nägu värske veega, joo tassike kohvi. Järgnevalt hangi juba proteiini- ja kiudaineterikast toitu, mida eelista magusatele suupistetele.

Nagu külastaks hingesugulasi

Lõuna-Aafrika Vabariigis pole enam apartheidivalitsust, aga üllatuslikult näib sealne elupilt ikka mõneti sarnane veerand sajandi tagusega.

Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Kapimaa on eestlase pilgu läbi üks unistuste maa. Seal on vapustav loodus – imelised mäed ja ookeanilained –, suurepärane kliima ja meie temperamendile sobivad inimesed. Räägin siinkohal ikka selle maa põlisrahvast, afrikandritest, Hollandi juurtega valgetest inimestest, kes 17. sajandil Kapimaa asustasid ning kelle jaoks ühtegi teist kodumaad polegi olemas.

Kas mu jutt kisub juba rassistlikuks? Ma pole muide iialgi saanud aru eestlastest, kellel on rassistlikke hoiakuid. Meie ajalugu ei anna rassismiks ühtegi põhjust ja mind ajab urisema, kui keegi nahavärvist tulenevalt nõmedaid märkusi teeb.

Olles jõudnud aga esimest korda külla meie afrikandritest sõpradele, pidasin õigeks sel teemal suu kinni hoida. Külalisele, kes püüab haarata selle riigi meeleolu paari nädalaga, võivad jääda valupunktid varjatuks. Nahavärvist tulenevad pinged aga podisevad tegelikkuses tuliselt paksu pinnakihi all.

Mul olnukski raske nendel teemadel sõna sekka öelda, sest pole kombeks ebameeldivaid asju võõrustajatele nina alla hõõruda. Poleks ju sobinud ohkida, kui õudne tundub veel eelmisel sajandil valitsenud apartheidivalitsus, kus valgete afrikandrite valitsus kehtestas mustanahalistele uskumatuid seadusi ja piiranguid. Koledused kestsid pea sama kaua kui meil Nõukogude Liit; olukord muutus alles 1990. aastal. Mustanahalised ei tohtinud iial liikuda valgetele mõeldud aladel.

Oli mõeldamatu, et nad ujuksid samas veekogus või kasutaksid ühist tualetti valgetega. Segaabielud olid rangelt keelatud ja igasugused seksuaalsuhted eri rassist inimeste vahel seadusevastased.

Elu müüri taga

Üllatuslikult näib nüüdne pilt tollasega mõneti sarnane. Sõitsime Kapimaal palju ringi ja õhtustasime mitmetes restoranides. Ühelgi korral ei õnnestunud näha söögikohtade külastajate hulgas mustanahalisi. Tõsi, teenindajate seas oli neid rohkelt, ja nagu me kohalikud sõbrad tõredalt tähelepanu juhtisid, siis nende afrikaanikeelsele pöördumisele vastati ikka ja peamiselt inglise keeles. Midagi justkui sarnast meie ajalooga, kus lapsepõlves jäid kommipakist ilma, kui putkaaknast vastu vaatavale vene mammile ei osanud oma küsimust vene keeles esitada.

Võib-olla on mingidki ühised jooned ajaloos teinud ka meie iseloomud mõneti sarnaseks. Ma pole kusagil maailmas kohanud nii sobiva hoiaku ja temperamendiga rahvast. Ameeriklased mõjuvad mulle liiga tehislikult naeratavatena ja sageli väsitavalt ülevoolavatena. Aafrikas seda muret ei olnud. Üsna eestlaslikult viisakalt oskasid sealsed võõrustajad võtta sind vastu ja samas mitte liiga pinda käia. Kui sa tahad ikka omaette olla, siis see aeg sulle ka antakse.

Meie sõprade kodu asub Kaplinna lähistel Somerset Westis. Hambaarstist pereisa ja kooliõpetajast abikaasa elavad kolme lapsega kõrge müüri taga. Nende ookeanivaatega maja on sisustatud pigem tagasihoidlikult, sest see on mitu korda täiesti tühjaks varastatud. Pereisa ei pidanud enam otstarbekaks koju uhkeid asju osta. Selle juures jäi mulle arusaamatuks, miks nad pole oma aeda okastraadirullidega kaitsnud, nagu kõik ülejäänud valgete majapidamised.

Nojah, võib-olla ookeanivaade läbi okastraadi pole siiski päris see.

Mustanahaliste töö

Ujumas käimine on seal nagunii paras karastus, kuna tulenevalt Antarktikast alguse saavatest hoovustest on vesi aasta ringi külm. Korra me siiski sellise lahesopi leidsime, kus kannatanuks isegi ujumisliigutusi teha, kui võitlus lainetega poleks kogu jõudu ära võtnud. Selles mõttes oli arusaadav, et paljudes koduõuedes on bassein, mille ääres siis peamiselt mõnutatakse.

Majapidamise juurde kuuluvad ka koristaja ja aednik. Aedniku tööülesannetest ma väga täpselt aru ei saanud, sest millegipärast seal aiasaadusi ei kasvatata. Võib-olla põhjusel, et kauplustes on valik lai ja hinnad soodsad, kuigi kasvõi lilli oleme meie harjunud aias rohkem nägema. Koristaja ja aedniku tööd on värviliste ja mustanahaliste teha.

Valged inimesed mõjusid siiralt murelikena. Ikka lipsas mõnegi suust mõte, et elu pole enam endine ning kui saaks oma äritegevuse kaasa haarata, siis oleks juba ammu Austraaliasse põrutanud. Viimase kümne aasta jooksul on sealt jalga lasknud hinnanguliselt 800 000 valget. Kõiki teisi rasse tuleb aga aina juurde. Kuigi on olnud aegu, mil eurooplasedki armastasid sinna liikuda, on nüüdseks jäänud valgeid alla kümnendiku.

Juba lennujaamast Kaplinna poole liikudes võid näha tee ääres kilomeetrite viisi slumme, kus plekist, kilest ja millest kõigest veel on tihedalt ja korrapäraselt reastatud mustanahaliste elamised. Putkade ridadele järgnevad mitmelgi pool päris korralikult ehitatud väikesed majakarbid. Kohalikud imestasid koos meiega, kui pikk rida välipeldikuid on nende aia äärde veetud. Seega tundub, et puhtust hoitakse seal rohkem kui sarnastes elurajoonides Indias. Tõepoolest, nägime mitmelgi korral lisaks sibiautodele ka suuri koristustalguid, sest aiatagune teeäär kippus ikka olema rämpsu täis.

Mees kolkis naist

Mulle oli tegelikult arusaadav, et selles riigis võid sa muutuda rassistiks küll. Sõitsime ühel reedesel päeval nädalavahetuseks sisemaale pererahva farmi, mis asub keset tühja kiltmaad. Vahepeatuse tegime väikelinnas, kus rahvas peamiselt farmitöölised ja ikka mustanahalised. Panga ja alkoholipoe ukse taga looklesid pikad järjekorrad ning traktorikastides toodi rahvast aina juurde. Selgus, et tegemist on palgapäevaga.

Meie pererahvas oli pisut murelik, sest nendegi farmis elab ja teeb tööd üks mustanahaliste pere. Mõni palgapäev tagasi oli tolle pere mees oma kaasa nii rängalt läbi kolkinud, et mitu nädalat polnud naisel silmi näha ja mitu hammast oli jäädavalt minema lennanud. Katsu sa siin siis armastust ja tolerantsust üles näidata.

Armastus aga selle maa ja põlisrahva vastu tekkis minul küll.

NB! Kui sinnakanti hakkab reisima mõni Pille-nimeline, siis soovitan soojalt endale reisi ajaks mõni teine nimi välja mõelda. Minu eesnimi tähendab üks ühele nii kirjapildis kui häälduselt sama roppu sõna kui ühe Eesti väärika naisnäitlejanna perekonnanimi Soomes... Kohalikud mehed ei uskunud oma kõrvu ja naersid pisarad silma, kui ennast tutvustasin.

Politoloog: erakondade võrdne seis on seotud Tarandi efektiga

Riigikogus esindatud parteid saaksid eelolevatel europarlamendi valimistel kuuest mandaadist viis, kusjuures ükski erakond ei saaks kolme kohta, erakondade võrdne seis on politoloog Vello Pettai sõnul seotud üksikkandidaat Indrek Tarandi populaarsusega.

 

«Praegune seis näitab, et viis suuremat erakonda võitlevad viie mandaadi pärast ja hetkel pääseks ka üks üksikkandidaat, Indrek Tarand Euroopa Parlamenti,» kinnitas TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Politoloog Vello Pettai sõnul on vähetõenäoline, et üks erakond võidaks kolm kohta, küsimus on aga selles, kes saab kaks kohta.

Tema hinnangul on erakondade võrdne seis seotud Tarandi efektiga.

«Tema lihtsalt nopib toetajaid natukene erakondadelt ära selleks, et oma 11 protsenti kokku saada ja toob siis teised alla n-ö nivelleeritud väärtusele 16-17 protsenti,» selgitas politoloog.

Lugeja küsib: kui pikalt otsitakse mu autot läbi, kui jäin keelatud ainega vahele?

«Kui kaua see kestab, et minu autot otsitakse pidevalt läbi? Nimelt jäin paar kuud tagasi keelatud aine tarbimisega vahele. Jah, tean see on rikkumine ja on alus arvata, et võin omada seda. Aga hakkab villand saama, kui iga kord mind kinni peetakse ja minu aega raisatakse auto läbi otsimisega. Kuna on suhteliselt silmatorkav auto, siis on suur tõenäosus, et see veel ja veel kordub. Ei kavatse autot vahetada ka selle pärast, et mingi politseinik tahab minu autos pidevalt ringi tuuseldada,» kirjutab lugeja.

Vastab veebikonstaabel Maarja Punak.

Ega politseinikud päris asjata ka autos ei tuuselda. Politsei eesmärk on tagada turvalisus ja kui see tähendab, et kontrollitakse teid ja Teie sõidukit, kuna olete varasemalt ohu tekitanud, siis see on korra tagamise mõistes täitsa põhjendatud tegevus. Rikkumisest on möödas ka väga vähe aega.

Samas, kui Te saite eelmisel korral väärteokorras karistada, siis see karistus aasta pärast karistusregistris enam üleval ei ole. Pärast seda Teie kontrollimise jätkamine peaks olema juba teisiti põhjendatav kui see, et jäite ükskord vahele. See on ka karistuste kustumise mõte - riik annab rikkujale andeks. Seega, kui möödas on juba aasta, siis ma teeks vastavate politseinike ülemusele kirja sooviga saada teada, mis alusel Teid tol päeval ja hetkel kinni peeti ja kontrolliti.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
 

Lugeja küsib: kas Selverite WC on taas tasuta?

«Mõne aasta eest muutusid osade Selverite WC-d tasuliseks. Nüüd jäi Järve Selveris silma, et raha nende kasutamise eest enam ei võeta. Kas nii jääbki?» küsib nõmmekas.

Vastab Selveri pressiesindaja Annika Vilu.

Meil pole huvi selle teenuse eest raha küsida. Paraku leidub kurikaelu, kes tualettides lõhuvad ja asju kaasa võtavad. Aeg-ajalt kaotame tasu ära ja vaatame, kas vandaalitsemiste arv kasvab või mitte. Probleem on eelkõige suurte linnadega, väiksemates kohtades on lõhkumist ja varastamist vähem.
 

Fotod: Lääne-Virumaal põles populaarne söögikoht

Täna õhtupoolikul puhkes tulekahju Lääne-Virumaal Rõmeda külas, kus lahvatas leekidesse šašlõkibaar.

Häirekeskus sai tulekahju kohta teate täna kell 17.55. Ida päästekeskuse valvepressiesindaja ütles Postimehele, et tulekahjus keegi kannatada ei saanud.

Kella 18.50 ajal olid päästemeeskonnad veel sündmuskohal ning kustutasid põlengut. Sündmuskohal töötasid operatiivkorrapidaja, päästemeeskonnad Tapalt, Rakverest, Väike-Maarjast ja Kundast ning vabatahtlikud päästjad Kadrina, Kärmu ja Võsu komandodest. Kohal olid ka meedikud ning liiklust reguleeris politsei.

Päästjate sündmuskohale jõudes olid kahekordse puidust plekkkatusega hoone katusest leegid väljas. Päästjatel tuli kustutustööde käigus avada katusekonstruktsioone tulekollete leidmiseks.

Päästjad panid tule levikule piiri kella 20.35ks. Tulekahju tagajärjel hävis hoone katus täielikult. Kogu hoone sai kustutustööde käigus kuuma-, kustutusvee- ja tahmakahjustusi. Järelkustutustööd hetkel kestavad.

Pressiesindaja sõnul ei ole praegu veel teada, millest põleng alguse sai. Tulekahju täpse põhjuse selgitab välja menetlus.

Eesti oma kartulisortidel on mitmeid plusse

Põlvamaa kartulikasvataja Kaido Liiv ei suuda enam meenutada, millal ta viimati oma põldudele Eestis aretatud kartulisorte maha pani. Sel aastal lähevad mulda «Laura» ja «Vineta», mida Liiv iseloomustab kui universaalseid sorte, millel on suur ja kindel ostjaskond. «Need on vanemad tuntud sordid ning sobivad omaduste poolest paljudele,» lausus Liiv.

Eesti sortide järele on Kaido Liivi kogemuse järgi nõudlus väike. Ta saab aastas 100–150 tonni mugulaid, millest väike osa läheb kaubaks turul, kuid lõviosa müüb ta hulgimüüjatele.

Liiv ei ütle Eesti sortide kohta siiski midagi halba ja leiab, et väikeste kasvatajate hulgas on neil kindlasti perspektiivi. Samuti on need mahetootjaile sobivamad, sest on siinseis oludes haiguskindlamad.

Sadakond sorti

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Aide Tsahkna ütles, et statistika selle kohta, kui palju kartulisorte Eestis kasvatatakse ja kui suur on kodumaiste sortide osakaal, pole võimalik kusagilt leida. Kui Saku teadurid tegid kümmekond aastat tagasi haiguste monitooringut ja panid kirja kõik teadaolevad sordid, saadi neid sadakond. Aga see oli kümme aastat tagasi.

«Neid on meeletult, päritolu on lai,» sõnas Tsahkna. «Mis te ise arvate, kui on nii palju sorte, kas on kerge valida. Pärast seda, kui Euroopa Liidus oleme, võime kõiki Euroopa Liidu sordilehel leiduvaid sorte kasvatada. Ja siis on valik nii suur, et inimene ei oskagi valida. Tihti jäävadki kodumaised sordid tagaplaanile. Uudishimu on uue sordi vastu nii suur, et haaratakse kohe selle järele. Aga nagu vanasõnagi ütleb, et kõik pole kuld, mis hiilgab.»

Kui öeldakse, et Eesti sordid on nõrgukesed või viletsakesed, siis Jõgeval tuntud sordiaretuskeskuses töötav Tsahkna sooviks teada, mille alusel nii väidetakse.

«Olen korduvalt ajakirjandusest lugenud ütlemisi, et Eesti sortidel on paks koor ja inetu kuju ja sügavad silmakohad, aga see on meelevaldne. Need etteheited võivad käia mõne vanema sordi kohta,» möönis ta. «Uuemate Eesti sortide puhul see ei kehti. On tehtud hulk katseid ja võrdlusi välismaiste sortidega. Need on väga normaalse kujuga.»

Mitmete omaduste poolest teevad Eesti sordid välismaistele pika puuga ära.

Tsahkna märgib, et suurtootjaid huvitab kartuli maitse vähe ja kui kartul on mõeldud krõpsude või tärklise valmistamiseks, ongi olulised hoopis muud aspektid. Ja nii kipuvad maitseomadused isegi sordi-

aretuses vähetähtsaks taanduma. «Sellest on kahju,» tõdes ta. «Väikekasvataja võtab muidugi maitse järgi. Loomulikult võiks kartul olla ilusa kujuga ja ilma sügavate silmakohtadeta, et koorimiskadu oleks väiksem.»

Eesti sortidel on võrreldes mitmete välismaistega parem vastupidavus lehemädanikule. Probleem seisneb selles, et Eesti kliima erineb Saksamaa või Hollandi omast, siinne niiskem ja merelisem kliima soosib lehemädaniku arenemist. Mis on mujal hea, ei ole seda alati Eestis.

Sordikirjelduse järgi on näiteks varane sort «Princess» suhteliselt lehemädanikukindel. Seda soovitati isegi mahekasvatajale.

«Aga mahekasvatuses tõrjet ei tehta ja kartul peab olema lehemädanikukindel, sest üksnes siis saab saaki,» rääkis Tsahkna. «Oligi nõnda, et me siin seemnekasvatuses kasvatasime ka ja paljundasime ning andsime kaasa ühele Saare-

maa mehele originaalsordikirjelduse. Siis ta helistas, et keda ma pean uskuma, kas seda, mis silma all sünnib või seda, mis on kirjas. Kui tuli esimene lehemädanikupuhang, siis oligi kartul läinud.»

Uus sort tulekul

Isegi kui eesmärk pole mahekasvatus, on lehemädanikukindlus ikka väga tähtis. «Hollandis tehakse tõrjet 10–12 korda, meil 5–6 korda, aga see kemikaal on ju kallis,» põhjendas Tsahkna.

Kartuliteadlase sõnul võib Eesti sortidest lehemädanikukindlamatena nimetada selliseid nagu «Ando», «Anti», uuematest «Reet» ja kõige uuemat nimega «Teele». See on nii uus, et seda veel turul ei ole, praegu käib töö alles paljundamisega.

Uus sort on keskvalmiv, ilusa kujuga ja suhteliselt lehemädanikukindel.

Tsahkna jutustab, et ühe sordi aretamine kestab umbes kümme aastat. Näiteks peab see olema kaks aastat veel Eestis kahes kohas katsetel. Sort saadetakse katsetamiseks ka Tšehhimaale: «Selgitamaks, et pole plagiaati ning tulemus on ühtlik, eristatav ja püsiv, nagu sordi kohta öeldakse.»

Välismaiste sortide suure levimuse üks põhjusi on ka see, et seemnekartulite kasvatamine jääb Eestis vajadusele alla. Jõgeval kasvatatakse ja paljundatakse kartuleid algseemnest, kuid turuvajadust nad katta ei suuda. Talupidajad ei taha võtta riski, sest haiguspuhang võib nullida kogu paljundustöö.

Sellegipoolest on Eesti oma sortidel tulevikku, usub Tsahkna. «Kohalikes tingimustes aretatud sordid on siinsetele oludele ka vastupidavamad. Meie tarbija tahab – küll mitte kõik – enamasti natuke muredamat kartulit saada,» põhjendas ta.

Kui 2010. aastal «äratati ellu» «Jõgeva Kollane», siis selgus, et tahtjaid on rohkem, kui seemnekartulit paljundada jõutakse. Samas oli vahepeal sort maha võetud, sest ei leidunud tarbijaid. «Jõgeva Kollane» on 1942. aastal tootmisse läinud sort, millel on nostalgia hõngu ja mida restoranid ekstra küsivad.

«Tartu maamessiks oleme oma sorte hoidnud ja võtame kaasa ka mõned välismaised sordid. Mis tagasi tulevad, on just välismaised sordid. Meie sordid on sada protsenti ära läinud,» ütles Tahkna.

Sellel aastal on kaasas kindlasti «Anti», «Reet», võib-olla «Ants», aga kindlasti «Maret». Viimane on 2007. aasta sort, keskvarane ja natuke mure, sobides hästi ka tärklisetööstuse tooraineks.

Sordiaretajatele pakub elu ka üllatusi. Venemaal on siiani sordilehel «Sulev», aga mõni aasta tagasi Peterburis konverentsil selgus, et Eestis ammu unustatud sort «Varmas» on Siberis ikka kasvamas. «See on meil üksnes geenipangas alles,» sõnas Tsahkna.
-----------------------------------------

Aide Tsahkna näpunäide potipõllumehele

Potipõllumehel oleks tagumine aeg varane kartul idanema panna. Kasti ja turvast ikka leiate. Turvas põhja, mugulaid laduda üksteise vastu nii palju kui mahub, siis turvas peale ja hoida niiskes kohas alguses 15–20 kraadi juures, siis kuu aega 10–11 kraadi juures. Nii kasvab ilus idu ja tulevad ka juured alla. Juurepalliga kartuli saab vakku istutada siis, kui muld on juba viie kraadini soojenenud.

Kui ei ole eelidandatud, peab mullatemperatuur kartuli mahapanekul olema 8–10 kraadi, sest jahedam ja märg muld toob tõusmepõletike riski.

Varasele kartulile võiks ka loori peale panna, siis saab saaki noppida kahe ja poole kuu pärast.

Arko Olesk: tabamatu tõde

Ajaloo esimene valedetektor olevat olnud ­eesel. Juba 2500 aasta eest kasutasid India preestrid varga paljastamiseks lihtsat nippi: kahtlusalustele öeldi, et telgis on võlueesel, kes pistab kisama, kui teda sikutab sabast ebaaus inimene. Ausa inimese tõmbe peale eesel aga vaikib. Mehed pidid ükshaaval käima pimedas telgis eeslit sabast sikutamas. Nende teadmata olid preestrid eesli jõhvid lambitahmaga kokku määrinud ning varas paljastati hiljem meeste käsi uurides: süüdlase käed olid puhtad, sest tema polnud julgenud saba puutuda.

 

Tänapäevaste polügraafide esivanem sündis 120 aasta eest, mil itaalia kriminoloog Cesare Lombroso – seesama, kes uskus, et kriminaalsus on kaasa sündinud ja väljendub muu hulgas kolju mõõtudes – hakkas mõõtma kahtlusaluste vererõhku ja südame löögisagedust.

Sellest hetkest leidis inimese igiomane usk, et valetajad reedavad end alati mingil moel, mehhanistliku väljenduse. Kui aparaadid ei eksi, nad on objektiivsed, miks ei võiks neist saada otsustajad süü või süütuse üle.

Nüüdsama, kui mõned tublid eestlased on taas demonstreerinud veendumust, et masinad seda tõepoolest suudavad, on paslik vaadata pisut sügavamale vale ja selle avastamise olemusse.

Inimesed on tõhusad nii petmises kui ka  enesepetmises. Väidetavalt kõlab võõraste vahel peetud kümneminutilises vestluses juba kolm valet. Muidugi, need on pisivaled, mida ei tihkakski valeks nimetada: pigem ilustamised, pehmendamised, mahavaikimised. Neil «valgetel valedel» on oluline sotsiaalne funktsioon: suhete reguleerijana või enese kuvandi hoidjana.

Sama osavad, nagu oleme ise tõde väänama, oleme enese arvates ka teiste valesid läbi nägema. Ta pilgutab silmi, vaatab mujale, hõõrub nina. Higistab, kokutab. Kas või vaevumärgatavalt, ent me tajume selle ära. Valetab, kurivaim!

Psühholoogide tõdemus selle kohta on hävitav. Me ülehindame tugevalt võimet valetajat läbi näha, turgutades loomupärast enesekindlust mõne eriti kohmetu vale tabamisega. Üldlevinud arvamused valetajat reetvate märkide kohta ei pea samuti vett. Teatud tõeteraga eriti algajate luiskajate puhul, seda küll, ent kindlasti mitte universaalsed.

Just neid universaalseid märke on ajast aega taga otsitud. Ja nende puudumine on ilmselt põhjus, miks sajaprotsendilist valedetektorit kunagi ei sünni. Vale ise ei ole mõõdetav, öeldu on valena defineeritav ainult suhtes ümbritsevaga, millel enamasti samuti puuduvad vahetult mõõdetavad omadused – lühikesed jaladki on pelgalt metafoorsed. Nii oleme vale püüdmise võrgud kudunud varrastega, mis kehastavad teatud eeldusi.

Rahvasuus valedetektoriks nimetatud polügraafi põhimõte rajaneb eeldusel, et valetamine tekitab inimeses emotsionaalset pinget. Pinge avaldub autonoomse närvisüsteemi kaudu muutustena füsioloogilistes näitajates: kiireneb pulss ja hingetõmbed, nahk tõmbub kergelt higiseks. Just neid mõõdavad inimese külge kinnitatud andurid ja panevad joone paberil ägedamalt vonklema, andes võimaluse tõlgendada seda valetamisena.

Mulle meenub juhtum enda ülikooliaegsest üürilisepõlvest. Elasin tavapärase Annelinna korteri elutoas, samal ajal kui teine, omaniku asju täis tuba oli tabalukuga kinni. Ühel päeval tuhiseb sisse korteriomanik ja näitab näpuga lukule... mis oli lahti. Tundsin, kuidas lähen näost punaseks (see juhtub minuga kergesti), ja kinnitasin ägedalt, et ei tea asjast midagi. Ei teadnudki, kuid ma ei oleks ilmselt ise ka ennast uskunud. Emotsionaalne pinge. Ent millest? Süüst või süüdistatud olemisest?

Desdemona ei suutnud Othellot oma truuduses veenda ja maksis selle eest eluga. Psühholoogid ongi selle ristinud Othello efektiks: kui aus inimene tunneb ärevust või närvilisust pelgusest, et teda ei usuta. Välja paistvat hirmu võidakse tõlgendada kui kartust vahele jääda või millegi varjamist ning umbusk kasvab, mis veelgi süvendab kahtlusaluse närvilisust.

USA teaduste akadeemia avaldas 2003. aastal põhjaliku hinnangu polügraafi kasutamise kohta, kus tõdeb: «Polügraafi mõõdetavad reaktsioonid ei peegelda ühtset alusprotsessi: polügraafi näitusid ja testitulemusi võib mõjutada hulk mitmesuguseid psühholoogilisi ja füsioloogilisi protsesse, mille seas on tahtlikult juhitavaid.»

Need, kellele see on oluline, on ammu selgeks õppinud vastumeetmed, kas siis võimalikke signaale teadlikult  maha surudes või tekitades signaali hägustavat müra. CIA endine juht Richard Helms kurtis 1978. aastal Kongressi ees, et valedest läbi põimitud ühiskonnas üles kasvanud idaeurooplased lollitavad valedetektorit vähimagi pingutuseta. Kes tunneb eeldusi, saab nendega manipuleerida. Ka varas sikutab eesli saba.

Neil põhjustel on testi teaduslik põhjendus nõrk ega ole aja jooksul paranenud, öeldakse analüüsis. Hinnangud selle täpsuse kohta on ülepaisutatud, kuid väga raske on täpselt hinnata, kui palju. Polügraafi abil vale tuvastamine on parem kui juhuslik arvamine, ent kaugel täiuslikkusest, võetakse analüüsis kokku.

Kasutades ühest teisest diskussioonist eestlastele tuttavaks saanud termineid: test ei ole valideeritud (ning kahtlane, kas üldse ongi teaduslikult valideeritav) ja usalduspiirid ei ole paika pandud.

Akadeemiat ajendas analüüsi koostama Ameerika ühiskonnas sügavalt juurdunud polügraafiusk. Lisaks politseijuurdlusele ning julgeolekuasutustele kasutati valedetektorit ka eraettevõtetes töötajate värbamisel. Ühegi riigi kohus ei arvesta polügraafi tulemusi usaldusväärse tõendina, kuid mitteametlikult, kas või demagoogilise aktina, on selle kasutamine ikka populaarne.

Õigupoolest, sõnastab akadeemia, tuleneb polügraafitesti peamine kasu asjaolust, et asjaga vähem kursis olijad usuvad selle eksimatusse toimimisse. Nii võib hirm testil vahele jääda hoida ära plaanitavaid kuritegusid või panna inimest üles tunnistama. Kuid polügraafi enda suutlikkusega sel tegelikku seost ei ole.

Aegade jooksul on pakutud veel paarkümmend eri füsioloogilist näitajat, mis võiksid olla kasulikud petja reetmisel, alates muutustest hääletoonis, pupillide liikumisest kuni näost eralduva soojuseni. Kehakeele asjatundjad oskavad rääkida reetlikest mustritest, kõneuurijad samuti. Kõigiga sama lugu: eksperdi jaoks mõõdukalt kasulikud, ent mitte täiuslikud tööriistad.

Isegi ligipääs sinna, kus vale sünnib, pole kätte juhatanud vaieldamatut tuvastamismeetodit. Ajus ei ole valetamise keskust, meile annab niidiotsi eeldus, et valetamine on kognitiivselt pingutavam tegevus kui tõerääkimine. Tuleb langetada otsus mitte rääkida tõtt, vale tuleb konstrueerida, infot töödelda. Funktsionaalsel magnetresonantspildil tuleb suurem aktiivsus esile. Ent taas ei pruugi nähtav signaal olla täie kindlusega seotud just valetamisega, ikka on võimalus, et näeme hoopis mingeid muid protsesse.

Eesti psühholoogid Talis Bachmann ja Inga Karton tegid mõne aasta eest elegantse katse. Ekraanil sõõre nägevad katsealused said valida, kas annavad sõõri värvi kohta nupule vajutades õige või vale vastuse. Kui magnetimpulssidega väsitati ajuosa, mis seostub nii valetamise kui ka enesekontrolli ja info töötlemisega, muutus katsealuste vastuste osakaal.

Parema poolkera osa väsides suurenes tõeste vastuste, vasaku poolkera puhul valede hulk. Küll vaid paari protsendi võrra, ent efekt oli siiski oluline. Kognitiivse pingutuse eeldus saab sellest tuge: kui kontrolliv parema poolkera ajuosa väsib, on raskem valetada.

Samal eeldusel põhineb meetod, mida kohtupsühholoogid hindavad vale paljastamisel kõige tõhusamaks: kahtlusalusel lastakse jutustada oma lugu tagurpidi. Arvestades, et usutava vale konstrueerimine ja ettekandmine pingutab aju niigi, lisab vajadus teha seda ajaliselt teistsuguses järjekorras veelgi koormust, sagenevad komistamised, kõrvalekaldumised, «mittemäletamised».

Kuid siin pole enam mängus mingeid seadmeid. Tegu on suhtlusega, mida juhib, jälgib ja mille üle otsustab inimene. Inimene on parim valedetektor, kui ta on varustatud põhjalike eelteadmistega, mitte usaldades ühtainsat märki, vaid pannes pildi kokku paljudest vihjetest. Seejuures teades, et faktide puududes on see – masinate abiga või ilma – lõpuks vaid vahend, mis võib kaasa aidata ainsale vale paljastamise viisile, mis ka tõendina arvesse läheb: inimese enese ülestunnistusele.

Ent panete tähele, kuidas kõik keerleb vaid süü avastamise ümber? Ja kaldub seejuures vältimatult sellise järelduse poole, et kui kõigil valetamise tuvastamise viisidel on augud, siis muudab see ilmvõimatuks süütuse tõestamise. Meil pole vahendit, ei inimlikku ega tehnoloogilist, mille abil öelda, kas meie ees seisab puhta südamega inimene või isik, kelle motivatsioon ja isikuomadused on piisavad, et veenda ülejäänud maailma uskuma nende konstrueeritud reaalsust. Vaadake Alex Gibney dokumentaalfilmi «Armstrongi vale».

Süütõendite puudumine ei tähenda süütust. Nii ei jää meil lõpuks muud üle kui uskuda, mida me tahame uskuda, või leida faktid. Vonklev joon paberil ei ole oluline.

Suure Võluri ja Jutustaja lahkumine

Teate nobelist Gabriel García Márqueze (6. märts 1927 – 17. aprill 2014) surmast võtsin vastu mõõtkavas, kuhu kuuluvad kõik maailmakirjanduse suurkujud alates Cervantesest ja Shakesepeare’ist ning lõpetades Tolstoi, Faulkneri, Heming­way, Joyce’i, Kafka ja Thomas Manniga. Mitmest mainitust on ka Márquez sõnakunstnikuna mõõtu võtnud. Sest pole kahtlust, et ladina-ameerika maagilise realismi isa, colombialase Márqueze kirjanduslik pärand on üks 20. sajandi maailmakirjanduse sümboltekste, mis jääb oma pöördelisuse ja plahvatusliku jõuga eeskujuks ka tulevaste sajandite sõnakunstivõimalustele.

Seejuures söandan oletada, et Márquez ei kivistu siiski klassikuks, kelle tekstide tundmine kujutab endast kohustuslikku osa kirjanduslikust haritusest, vaid tema looming ja eriti selle kese, romaan «Sada aastat üksildust» (1967, e.k 1975) kestab elava allikana, mis jagab katkematult oma lumma igaühele, kes selle kohale võtab kummarduda.

Jüri Talvet, kes Márqueze suurromaani eestikeelse tõlke on järelsõnaga varustanud, tema novelle ka ise tõlkinud ning mitmel puhul temast kirjutanud, põhjendab kirjaniku peateose kütkestavust sellega, et see on 20. sajandi maailmakirjanduses üks väheseid romaane, mis suudab helisema panna kogu oma «keha», s.t mille vaimsus ilmub vaid selle kaudu. «Romaan ei kõnele üksnes oma peaga lugeja ajudele,» jätkab Talvet Márqueze proosa vaibumatu lumma põhjusi eritledes, «vaid lüüriliselt varjundatud kujunditetulvana, mis paneb teose filosoofiat ja psühholoogiat tundma kui midagi, mis ürgsest elukõiksusest on võõrandamatu.»

Kindlasti on igal lugejal, kes Márqueze loominguga kokku puutunud, sellega oma elamuslik suhe. Võtan siinkohal meenutada oma esmast kokkupuudet Márqueze meistritööga.

Romaani «Sada aastat üksildust» lugemine mõjus kui ilmutus. Juba avaleheküljel kohatud «kõhnade varblasekätega kerekas mustlane» Melquíades ja tema kuulutus, et «asjadel on omaenda elu, tarvis on äratada nende hing» mõjusid otsekui võlurikepp. Mitte ainult asjad ja loodus, vaid ka aeg ja ajalugu ning inimesed neis asetuvad maagilisse suhtesse. Kõik on pidevas, külluslikus, ajuti kaootilises liikumises. Ja kuidas see kõiksus omakorda sõnadesse ning kohati lausa pöörastesse kujunditesse valatakse – seda suudab vaid Márqueze-taoline kirjandusgeenius.

Kuigi Tuglase, Tammsaare, Gailiti proosakunstist vaimustununa oskasin juba hinnata eesti keele võimalusi taasluua tegelikkust ühelt poolt värviküllases mitmekesisuses, teiselt poolt aga ka filosoofilises sügavuses, avastasin ometi romaani «Sada aastat üksildust» lugedes, et meie oma keelgi võib olla nii ihulis-meeleline, barokne, kõlav ja lummav ning samas eksistentsiaalseid kihte paljastav.

Aita Kurfeldt, kelle võimsaks luigelauluks selle romaani tõlkimine kujunes, oli korraga nii teejuht Márqueze loodud imelisse maailma kui ka eesti keele kirjandus-kujundilise  suutlikkuse  näitlikustaja. Loo, õieti kümnete-sadade lugude jutustajana astub Márquez meie ette nagu mõni iidne muinasjutuvestja, varjutades neid iroonia, pulbitseva groteski või absurdiga. Ometi läbib Márqueze loomingut äratuntav ja selge eetiline allhoovus – elu sünnib ja kestab vaid armastuses.

Márqueze romaanide kõrval on sama väärtuslik aga ka tema novellilooming. Meistri surm  ajendab nii mõnestki neist otsima tema minakujundeid. Ikka ja jälle võtan lugeda «Kadunud aja merd» (e.k 1980), milles Tobíase-nimeline tegelane laskub härra Herbertiga neid ümbritsevast kõledast maailmast mere põhja, avastades seal küla, mille terassidel õitsevad roosid. Aga see on saladus, mida tuleb endas kanda. Sest niipea, kui see välja lobiseda, kui sellest loobuda, mis tähendaks ühtlasi loobumist armastamast, kaob ka rooside lõhn.

Márqueze surmaga on tema «sada aastat üksildust» lõppenud. Nüüd ongi ta nagu seesama Tobías laskunud mere põhja igavese armastuse küla juurde. Aga tema looming kiirgab sealt «kadunud aja merest» jätkuvalt  lumma. Nii sünnib vaikusest igaviku kõne.


Márquez eesti keeles

Romaanid:

•    «Sada aastat üksildust» (1975, 2002, 2006), tõlkinud Aita Kurfeldt

•    «Merehädalise jutustus» (1991), tõlkinud Ruth Lias

•    «Patriarhi sügis» (2005), tõlkinud Ruth Lias

•    «Armastus koolera ajal» (2006), tõlkinud Marin Mõttus

•    «Minu mälestus kurbadest hooradest» (2006), tõlkinud Külli Artman

Novellid:

•    «Kadunud aja meri» (1980), tõlkinud Jüri Talvet

Memuaarid:

•    «Elada, et sellest jutustada» (2007), tõlkinud Ruth Lias

Levinumad põhjused, miks inimesed kevaditi võla lõksu satuvad

Inkassofirma Lindorff teatab, et kõige rohkem tekib inimestel võlgnevusi just kevadel, mistõttu tuleb välja tuua peamised põhjused, mille tõttu võla lõksu satutakse.

Kevad toob tihtilugu kaasa õhinapõhise tegevuse. Maailm nagu avarduks ja nii paljut tahaks teha. Tasuta lõunaid on aga harva või kohtades, kuhu me ei satu. Sagedamini satutakse võlalõksu. Miks?

Lindorff jagab oma praktilisele kogemusele ja uuringutele toetudes peamisi põhjusi, lootes, et ehk hoiab see mõne inimese lõksust väljas ja jätab alles kevade toodud positiivsed emotsioonid.

1.     Emotsiooniost teeb meele rõõmsaks.

Kevade tärkamisega tärkab inimestes soov end emotsiooniostudega hellitada. Kevadel saavad jõulukinkideks võetud laenud ja krediitkaardiarved tasutud ning tundub, et aeg on sobiv uusi kohustusi võtta. Lindorfi statistika näitab, et emotsiooniostud on need, mille eest kipuvad võlad kõige kiiremini tulema.

2.     Kontaktid jäetakse uuendamata.

Kevadel vahetavad tuhanded üürikorterid omanikku. Üliõpilased kolivad tagasi oma vanemate juurde, aga arved jäävad tulema vanale aadressile. Arved ja maksja ei satu enam kokku, sest uus aadress, kuhu arveid saata, on lihtsalt unustatud anda ja vastupidi levinud arvamusele, et ah küll ma siit läbi käin, seda ei juhtu.

Valdav osa võlgadest saavad küll positiivse lahendi, aga mitte tähtaegselt ja sageli maksja jaoks hoopis kallimalt. Lohakusest raisatud raha on tühja raisatud raha.

3.      Seadused meid ei huvita.

Sageli kohtame imestunud võlglasi: kas ma pean maksma prügi eest, mida ma pole tootnud? Ehk kas tõesti peab maksma tühjana seisva suvekodu prügiveo eest, kui prügi ju polegi? Vihane inimene pahandab inkassofirmaga. Ometi jääks palju närve ja aega kulutamata, kui inimene oleks kursis Eesti vabariigi seadustega. Seadusi muuta käib ühele firmale üle jõu. Odavam on inimesel seadustega kursis olla. Kas teie teate, mida tähendavad teie jaoks uus prügiseadus ja tarbijakrediidiseadus?

4.       Allkiri on alati kaasas, ka kergel käel jagamiseks.

Kui leiate postkastist kupongi, mis lubab, et allkirja andes osalete loosimises ja võite võita vinge kraami, siis mõelge, miks peaks keegi tahtma teile tasuta midagi jagada. Lugege, tõepoolest, lugege, lugege enne allkirjastamist ja kupongi postitamist läbi kogu tekst.

Kui olete juba allkirja andnud, on leping on sõlmitud ja lisaks loosimises osalemisele olete esitanud ka tellimuse kaubale, mida  ehk ei soovigi või mille eest maksmiseks teil vahendeid ei ole.

Õnneks on jäänud vähemaks olukordi, kus kergel käel antakse allkiri käenduslepingule. Finantskohustuste võtmisel tuleks emotsioonid kõrvale jätta, nii on parem ka sõbrale.

5.      Töökaotus ja puhvervarusid ei ole.

Eesti on pisut eriline riik, sest tundub, et siin on suurem osa elanikkonnast ühe kuu kaugusel oma isiklikust pankrotist. Küllap see tuleneb vähem kui põlvkond kestnud kaubaküllusest aga ka Euroopaga võrreldes kõrgetest hindadest ja väikesest sissetulekust. Väikene puhvervaru kehvadeks aegadeks peaks igaühel oma võimaluste piires olema. Lootus, et kui enam maksta ei jaksa, müün midagi maha, on alusetu. Kasutatud kaubast õiglase hinnaga lahti saamine ei ole kerge.

Kurb, aga tõsi on see, et 30 protsenti võlgnevustest tekib just töökaotuse tagajärjel. Siin on kurb aeg sügis, kui suvine hooajatöö saab läbi. Põhjuseks on kevade õhinaga võetud kohustused, mida sügisel enam teenindada ei suudeta.

Mida siin ette võtta saaks, et kergendada raskustesse sattunud inimeste olukorda? Ega üks ettevõte palju muuta saa. Aga lähtume faktist, et teadlik inimene oskab enda eest seista ja pakume võlalõksu vältimiseks teadmisi, sest finantsmaailm on keerukam kui esmapilgul paistab.

Kollane maja hoiab väikest Vao küla elus

Mustanahaline mees istub üksi päiksest sooja seina ääres ja lõpetab sigaretti. Punane vatiinjope kõrgele üle krässus juuste tõmmatud, vaatab ta saabuvaid ajakirjanikke altkulmu ega viitsi enam ammu millegi peale üllatuda. See on tüdimus ootamisest, mis noore mehe selja veidi kühmu ajab, mitte kõle Eesti kevad.

 

Elevandiluurannikult pärit Ibrahim nägi arvutit esimest korda Maarjamaal, aga on ise juba korduvalt uudistesaates selle ekraanile sattunud. Abi pole sellest olnud, sest kohtud mäluvad tema varjupaigataotlust juba kolmandat aastat. Sellega on ta keskuse pikaaegseim elanik ja teeb isegi juhatajale silmad ette. Vanima olijana tunneb ta moraalset vastutust kosta oma 23 saatusekaaslase eest.

«Need inimesed tulevad teie riiki ja istuvad siin. Ei tee midagi. Ajakirjanikud tulevad ja teevad pilti. Minu riigis on palju inimesi ja nad kannatavad,» kurdab automehaanikust Ibrahim napis inglise keeles. Tema soov on lihtne: pagulasstaatus ja võimalus lõpuks ometi tööd teha. «Nad ütlesid, et kui tahad paberit saada, pead seda keelt õppima. Ma vastasin, et okei, hakkan peale.»

Kodusõja küüsis vaevlevalt Elevandiluurannikult pages kirjaoskamatu Ibrahim enda sõnul 2011. aastal otse Tallinna. Et sõit läheb Eestisse või mis see Eesti üldse on, ei olevat keegi talle toona öelnud. Laevale saabunud piirivalvurid tuvastasid, et ta on 26-aastane, aga tal pole ühtki dokumenti ega sidet omastega.

Omavaheline keelebarjäär

Iga hommikut alustab mees sellega, et kontrollib, kas on uudiseid sõja vaibumisest kodumaal või tema varjupaigataotluse rahuldamisest Eestis. Kedagi, keda sõbraks lugeda, Ibrahimil pole, sest enamik Vao külas asuva keskuse asukaid räägib araabia, tema aga prantsuse keelt. Pealegi, nad tulevad ja lähevad, tema aga jääb. Ühisele lainele jõutakse õhtuti, kui suurem osa varjupaiga meestest külaplatsil eesti poistega vutti mängib. Kaks korda nädalas on keeletunnid, ülejäänud aeg venib tegevusetult. «Käin Rakkes ja Väike-Maarjas. Ostan pileti ja tulen tagasi,» seletab mees.

«Sel põhjusel ma aeg-ajalt olengi õnnetu. Inimesed tulevad otse teie riiki, neil ei ole kooliharidust. Te peate neile inimestele ütlema «Tere tulemast!»,» veenab Ibrahim mind ja vaatab küsival pilgul, kas tema eesti keel ka täppi läks. Nii ja naa, kui aus olla.

Kui majutuskeskusesse sisse astume, siis tõsised pained sealseid asukaid ei tundu rõhuvat. Avatud ustega helgete ruumide vahel sibavad lapsed, noored sudaanlased Omar ja Adam vaatavad aga puhkeruumis uusimast nutitelefonist wrestling’ut. Arvutist araabia kaunitari muusikavideot jälgiv tumedanahaline sell laulab aeg-ajalt üle toa ennastunustavalt pala refrääni kaasa ega tee meid märkamagi.

Maja õbluke blond perenaine Jana Selesneva loendab, et tema hoole all on 24 asukat, valdavalt Sudaanist ja Süüriast. Teiste hulgas on pagulaskeskuses ka kolm last, kellest üks, üheksa-aastane albaania tüdruk, käib Kiltsi põhikoolis. Lisaks juhatajale on ametis ainult sotsiaaltöötaja-keeleõpetaja. Öösiti ja nädalavahetustel on majas küll valvurid, aga seda rohkem riigihanke nõuete pärast, sest korda rikkuma pagulased ei kipu.

«Kõige tähtsam keel on siin ikkagi kehakeel,» kirjeldab Selesneva seda, kuidas keelte paabelis toime tulla. Paljud uued tulijad ei oska inglise keelt ja seda hakatakse õpetama eesti keelega kahasse. Tallinnas elav araabia keele tõlk on Skype’i vahendusel majas sage külaline.

«Nimedega ongi nii, et Mohamedid saan selgeks, aga siis tulevad järgmised Mohamedid. Nad ise naeravad ka, et Adameid on meil praegu kolm ja tuleb numbritega nimetada. Aga kui Mohamediks nimetada, siis ütlevad kõik «jaa»,» kirjeldab Selesneva.

Selle eest, et toit laual ja toad puhtad oleks, vastutavad pagulased ise. Riik maksab neile toimetulekupiiri suurust toetust ehk 90 eurot kuus, lisaks üheksa eurot esmatarbekaupade jaoks. Transport politsei- ja piirivalveametisse või perearstile on tasuta, samuti jooksev arstiabi. Hammaste või vanade vigastuste ravi maksumaksja aga ei korva.

Mida 90 euroga tehakse? Vao elanikud teavad, et pärmi ja kana ei maksa poest küsida, sest pagulased on reeglina need juba ära ostnud. Ahjud huugavad majas mitu korda päevas ja nii pole imestada, et tubadest idamaised koriandri- ja kardemoniaroomid levivad. Ka igapäevane pita-sai tuleb oma ahjust ja sellel lastakse üheskoos hea maitsta.

Selesneva meenutab, et keskusest on läbi käinud isegi arste ja kunstnikke, kuid enamik on ametilt ikka mehaanikud, õmblejad või kokad. Pagulased ei ava end kuigi kergesti, sest nad on enamasti kriisikolletest ja on juhtumeid, kui nad vajavad psühhiaatri abi ja tablette.  

«Päris paljud räägivad ikka oma loo ära. Alguses kohe seda ei ole, kui nad on kuu-paar olnud, siis avanevad,» sõnab juhataja. Üks eredamaid tegelasi oli 50-aastane austraallane, kes tegi Illukal varjupaigas peenraid ja külvas aiasaadusi. «Talle meeldis väga Eestis, ütles, et väga ilus loodus, ja oli loodusmehe tüüp.» Varjupaigataotluse komisjon ei pidanud seda siiski piisavaks põhjuseks, et anda mehele luba Eestis elamiseks, ja austraallane teeb peenraid nüüd kodumaal.

Selesneva nendib, et kõige enam teebki pagulastele tuska ootamine, sest tööl ei või nad käia enne, kui on saanud positiivse otsuse. Samal ajal tuleb kella kümnest õhtul kuni kuueni hommikul viibida keskuses. Tavaliselt tuleb otsus kuue kuu jooksul, aga kui eitav otsus Eesti Inimõiguste Keskuse abiga kohtus vaidlustatakse, võib lahendi saamine võtta aastaid.

Mõni otsustab nädal pärast saabumist, et ei vaja varjupaika, ja sõidab koju tagasi. Need, kelle olukord seda ei luba, otsivad tegevust Väike-Maarja spordihoonest ja noortekeskusest. Seal käiakse ka postkontoris, et kodustele kirju või raha saata.

«Igatahes etemad kui kohalikud. Siin on kohalikega rohkem probleeme kui nendega,» annab Vao katlakütja Trestip pagulastele naerulsui heakskiitva hinnangu. Kui aus olla, on Trestipil majutuskeskuse ees väike tänuvõlg – kui keskust poleks jaanuaris külasse kolitud, oleks katlamaja kinni pandud ning mees kaotanud töö ja teised majad sooja. See on nüüd küla ilusaim hoone ja hoiab Vaol elu sees.

Kohalikega head suhted

Nüüd paneb Trestip paar korda päevas sae seisma ja uudistab, kuidas uued asukad sandaalides küla peal jalutavad. «Nendega ei oska ju rääkida – ma ei tea, mis keeles. Naersin, et Somaalia ja Valgevene suhtlevad omavahel, aga mis keeles, aru ei saa.»

Väike-Maarja valla noortekeskuse juhatajal Meeli Veial läheb pagulastest rääkides silm särama. Mitmekümnekesi on tehtud pannkoogiõhtuid ja käidud orienteerumas, Ibrahim silkab sageli neile piljardit mängima või motohalli.

«Ta tuli sisse ja ütles «Privet!». Ma ütlesin, et nüüd ei ole enam «Privet!», vaid nüüd on juba «Tere!»,» meenutab Veia seda, kuidas Ida-Virumaal Illukal veedetud aastad Ibrahimile oma jälje jätsid.

Veial on hingel praegu Kiltsi põhikoolis õppiva üheksa-aastase albaania tüdruku Amanda saatus. Tüdrukul on eesti keel nii puhtalt suus, et elamisloast ilmajäämine oleks traagika. «Mul on mure, et mis tast edasi saab? Kui nad saavad selle loa siia jääda, siis on ju hästi, aga kui ei saa? Eestis oleks tal ju suured võimalused,» arutleb ta.

Eelmisel aastal anti pagulase staatus seitsmele taotlejale, tänavu on selle saanud juba kuus inimest. «Eks masendust on ka mingitel hetkedel, aga üldiselt on kõik rõõmsad,» kirjeldab juhataja Jana Selesneva. Parimad päevad tema töös on need, kui keegi saab positiivse otsuse. «Siis istume, tehakse kooki ja kõik õnnitlevad.»

Kui Postimees end pärastlõunal minekule seab, saabub koolibuss ja Vao küla jütsid valguvad kodudesse laiali, et ranitsad ära panna. Seda vaid mõneks minutiks, sest kollase maja Sudaani poisid on õues juba pallimänguks valmis.

Ibrahim astub ligi ja ütleb, et pilte temast võib ka sel korral kasutada, aga vaid ühel juhul: «Kui te minu loo ära kirjutate.»


Majutuskeskus Vao külas

•    Keskus loodi Eestis 1998. aastal.

•    Alates 2000. aastast asus see Illukal, Vao külla koliti tänavu jaanuaris.

•    Renoveeritud majas on seitse 2–4-toalist korterit, sealhulgas kaks peretuba.

•    Kunagise kortermaja renoveerimiseks kulus 275 000 eurot.

•    Majutuskeskuses viibivad varjupaigataotlejad menetluse ajal. Kui taotlus saab eitava vastuse, saadetakse nad kinnisesse väljasaatmiskeskusse.

•    Praegu on Vaos 24 varjupaigataotlejat Sudaanist, Süüriast, Somaaliast, Koso­vost, Venemaalt, Elevandiluurannikult, Albaaniast ja Kuubalt.

•    2013. aastal andis Eesti varjupaiga kokku seitsmele taotlejale. Lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget.

Talentide linn: kontorihoone ehitamine suurendab pargi väärtust

Tallinna linnavalitsus menetles oma viimasel istungil detailplaneeringu eelnõu, mis näeb ette Viljandi maantee, Pärnu maantee, Rulli tänava ja raudtee vahelisele alale neljakorruselise äri- ja ühiskondliku hoone rajamise.


Planeering lubab ehitada nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone aadressile Viljandi mnt 2b, kus praegu asub raudtee teenindushoone. Praegune teenindushoone on ühekorruseline ning eelnõu kohaselt «hoonestamine on lubatud ainult olemasoleva hoonestuse mahus».

Kuigi detailplaneering ei vasta Nõmme ehitusmäärusele, on selle kooskõlastanud nii Nõmme halduskogu kui Nõmme linnaosavalitsus.

Alljärgnevalt mõned väljavõtted eelnõust. Esitatakse muutmata kujul:

- planeeritud lahendusega luuakse kaasaaegne turvaline keskkond ning kvaliteetne linnaruum. Kavandatud hoone aitab korrastada linnaruumi, andes sisuliselt linna sissesõidule (Järve keskuse äripiirkond – Pärnu mnt - Viljandi mnt ristmik, kus ühinevad kolme linnaosa Kesklinn-Kristiine-Nõmme piirid) kaasaaegsema ilme

- planeeritud hoone markeerib pargi ja raudtee vahelise ala muutes keskkonna turvalisemaks ning kutsub inimesi parki kui rekreatsiooniala aktiivsemalt kasutama

- arvestades planeeritud ala asukohta tiheda liiklusega Viljandi maantee ääres, on äri- ja ühiskondliku funktsiooniga hoone kavandamine siia igati sobiv;

Akukon OY Eesti filiaali poolt koostatud mürauuringust selgub, et rajatav hoone kaitseb pargi territooriumil puhkavaid inimesi Viljandi maanteelt kostuva liiklusmüra eest, luues sellega õdusama pargi;
 

Vakra: 32 miljoni dollari kiri võis olla koostatud aasta või kaks hiljem

Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon tellib Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt täiendavad dokumendi- ja käekirja uuringud, kuna komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kahtlus, et Eesti Pangast välja läinud valeandmetega kiri, millele kirjutas alla toonane panga juht Vahur Kraft, võis olla koostatud aasta või kaks hiljem.

Vakra ütles Postimehele, et VEB fondi uurimiskomisjon on küsitlenud 46 inimest, mille käigus on esile kerkinud vasturääkivusi. Sealt tuligi kahtlus, et kiri võis olla koostatud tagantjärele.

Perioodist 1991-1996 ei ole aga säilinud Eesti Panga kirjavahetuse registreid, kuna need on säilitamistähtaja möödumise tõttu vastavalt Riigiarhiivi hindamisaktidele hävitatud.

Seetõttu ei ole tema sõnul võimalik tuvastada VEB pangale Eesti Panga poolt 1995. a kirja saatmise fakti ja komisjon pidi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole pöörduma täiendavate uuringute tarvis.

Eesti Panga kirjas nimetatud äriühing TSL International omandas kirjas märgitud nõude summas 32 327 675 dollarit erinevate tehingutega 1997. ja 1998. aastal. Kuigi kirjas on märgitud kuupäevaks 1995. aasta 5. aprill, siis küsitluste käigus tekkis komisjonil kahtlusi, et kiri võib olla koostatud 1996. või 1997. aastal.

Tellitud uuringu eesmärk on Vakra sõnul saada võimalikult täpne info nn 32 miljoni dollari kirja originaalkujul olemasolu ja selle koostamise aja kohta.

VEB fondi puhul on uurimiskomisjon tänaseks selgelt tuvastanud, et algselt Vabariigi Valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud VEB Fondi nõuded omandas TSL International, kes erinevalt varem väidetule ka need nõuded VEB pangas realiseeris.

«Riigikogu uurimiskomisjon töötab koostöös Riigikontrolli ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga selle nimel, et 18. juunil ilmuvas lõppraportis saaks kõik VEB fondiga seotud küsimused ammendavad vastused,» ütles Vakra.

1993. aastal loodud VEB fond koondas Eesti pankade külmutatud nõudeid Venemaa Vnešekonombankis, mida Venemaa keeldus Eesti residentidele hüvitamas.

Eelmise aasta alguses selgus, et Eesti Pangas loodi 1995. aastal valeandmeid sisaldanud dokument, milles suurendati alusetult Venemaa kodaniku Aleksander Matti ettevõtte TSL International nõudeid Venemaa panga vastu.

Sel hetkel ei olnud TSL Internationalil 32 miljoni dollari eest nõudeid.

Kohtuekspertiisi vastus peaks saabuma mai keskel.

Maamess on nagu võilill, mis puhkeb kevadel

Mänglev kõnekäänd «Kakskümmend kaks on viimane taks» õhutas vallalisi naisi olema krapsakam elukaaslase otsinguil, sest teatud piirist võimalused vähenevad. 22 aastat tagasi Maamessi käivitanud ja viimased viis aastat seda suurüritust juhtinud Margus Kikkul ei arva kahtkümmend kahte aastat küll viimaseks taksiks, kuid nõustub, et Maamess näib olevat piirile jõudnud – viimasel kolmel aastal on üritus kasvanud nõnda suureks, et iga seda iseloomustava arvu ette võiks kirjutada sõna «rekord».

Nii osales mullu messil 375 firmat kümnest riigist ja 50 000 ruutmeetrile laotunud ekspositsiooni käis vaatamas 32 442 külastajat. Aga kas ainult vaatamas? Tegelikult on messide mõte hoopis mitmekülgsem kui pelgalt põllumajanduse, metsanduse, toiduainetetööstuse ja aiadusega seotud tehnika ja toodete näitamine. Sama tähtsad on kontaktid, uus teave, kogemused, võimalus oma ettevõttesse või majapidamisse vajalikku soetada, aga ka eriline koosolemise, seotuse tunne: kõik on kohal, kuidas siis mind seal ei ole?!

Pealegi on Maamess Eesti ja Baltimaadegi suurimaid messe ning kuulub Euroopa juhtivate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO.

Kevad poleks paljudele Eesti ja välismaa inimestele õige kevad, kui ära jääks tarvidus Tartu tee ette võtta. Mida siis ikkagi tähendab see piirile jõudmise jutt?

Messi piirid

Margus Kikkulile ei tähenda piir peatumist või tagasipöördumist, vaid uusi ideid, uut inspiratsiooni. «Mess on kollektiivne looming. Ükskõik mis teemal, ta peab olema kompaktne ja paeluv. Näiteks autonäitusel peab olema ka midagi muud peale autode, peab olema see midagi, mis sunnib inimest kohale tulema: kui ma ei tule, olen millestki ilma jäänud. Autost ta muidugi ilma ei jää, surfab natuke inernetis ja ongi käes, aga mess koosneb eksponaatidest, inimestest ja meeleoludest. Meeleolu loovad head ärikontaktid, mõnus programm, hea söök, ilus ilm. Kõik see peab olemas olema. Mess on nagu klubi, mis on küll kogu aeg olemas, aga korra aastas ta plahvatab. Nagu võilill, mille juur on maa sees kogu aasta, aga õitsema hakkab mais.»

Tartu messikeskuse ümbrus oli märtsi lõpus lage ja üksluiselt pruunikashall nagu veel ettevaatlikult saabunud kevade nägugi, aga april-

li lõpul lööb see Tallinna maantee ääres olev ala enne Tartusse sissesõitu justkui õitsema. Kaugelt vaadates nagu tohutu värvikirev lego: igasugused masinad tillukestest hiiglasteni, mille nime ja otstarvet lihtinimene ei teagi, meelitavad enda ümber kobarates mehi ja naisi ja lapsi.

«Kõik sõltub sellest, kuidas end häälestad, milliseid emotsioone ise tahad,» jätkab Margus Kikkul. «Tuleb seada eesmärgid ja need täita, kuigi loobuda oleks ju lihtne.» Nii püstitati eelmisel aastal Tartu raekoja platsile meelelahutuse tarbeks Maafesti telk, millega oli palju jändamist, lisaks veel kulukus. Lihtsam oleks see ära jätta, aga kuidas loobuda, kui rahvale meeldis. Telk tuleb tänavugi, aga seekord messi maa-alale.

Või siis selline näiliselt pisiasi nagu messi graafika. Mullu kujutati sellel hobust. Armas loom, kõigile meeldis, aga üks ja sama ei näita edasiminekut. Nõnda valiti tänavuseks märgiks kukk, millega tähistatakse ka nn messinaelad ehk erilist tähelepanu väärivad uudsed eksponaadid.

Ning kui veel piirist rääkida, siis tuleb kõige kavandatava juures silmas pidada, et mess olemasolevale näituste alale ära mahuks. «Meile tekitavad piire kõrgepingeliin, Tallinna maantee, raudtee ja teistele kuuluvad maad,» visandab Margus Kikkul Tartu Näituste maakaardi. Sellegipoolest peab Tartus sündinu Tartusse jääma.

«Enne Maamessiga alustamist uurisime, mida Tartus on varem tehtud ning siis tuligi mõte elustada vana põllumajandusnäituste traditsioon. Miks mõni asi teatud kohas paremini õnnestub, sellel on oma põhjused. Eks paljude firmade inimesed ole ju Tartus õppinud, messil saadakse kokku oma kursuse-, toa- ja mõttekaaslastega.»

Õpetaja ja õpilasmalev

Margus Kikkul ei ole ainult Maamessi tegija, tema eestvedamisel on peetud auto- ja tehnikanäitust,

motomessi, motoshow’d, sisustusmessi, õllefestivale jt populaarseid suurüritusi. Kuigi neist kõigist leiab internetist rohkesti teavet, pole projektide juhist peale nime suurt midagi lugeda.

«Hea on elada inkognito,» muigab Kikkul. Aga 22 on siiski selline kena kogus aastaid, millest võib üht-teist ka avalikkusele teadmiseks noppida.

EPA lõpetanud noor agronoom suunati Põltsamaa põllumajanduslikku ametikooli õpetajaks. «Sa võid ükskõik kui palju ja mida õppida, aga lõpuks sõltub kõik juhusest,» teab Margus Kikkul nüüd. Kuigi ta polnud tundigi pedagoogikat õppinud, meelitasid selle tööga kaasnevad hüved. Eriti kõva sõna oli uude majja pakutud ametikorter, sest koos temaga sai Põltsamaale töökoha ka pediaatrist abikaasa.

«Võrdlesin õpetajatööd näitlejatega, sest pead end samamoodi kehtestama ja kuulama panema,» meenutab Margus Kikkul. «Tund peab olema huvitav ja paeluv, aga kui õpetajal pole asja vastu huvi ega räägitavasse usku, tunnevad õpilased selle ära. Omal ajal ähvardati noori, et kui sa ei õpi, pead hakkama traktoristiks. Tegelikult oli selles koolis palju toredaid ja andekaid õpilasi.»

Kutseõpetaja ametis jäi üle palju vaba aega ja nii hakkas Kikkul suvel õpilasmalevat organiseerima. Eks sealt selle organiseerimispisiku sain,» märgib mees ise. «Õpilas-

maleva komandör on nagu väikese firma juht – 30 noort inimest on täielikult sinu vastutusel, samamoodi pead vastutama nende emade-isade ees. Kõik see oli väga huvitav, nagu ka õpetajatöö.»

Aga sealgi tuli piir ette. Kui saabus aeg pojad kooli panna, oli selge, et elus peab midagi muutma. «Kümme aastat tähendas meile murdepunkti. Lapsed ja nende haridus paneb ka vanemate elu paika,» nendib isa.

Tegu algab illusioonist

Seegi kord sekkus Margus Kikkuli ellu juhus. Tuttava kunstniku juures õpilasmaleva rühmale uut vormi kavandades tuli muuseas jutuks, et praeguse AS Tartu Näitused eelkäija Uue Tehnika Näituste juht Alo Pettai otsib abimeest.

«Mu õpilased kutsekoolis läksid parajasti praktikale ja mul oli voli sealt ära tulla. Nii ma ei pidanudki tööd otsima, see kukkus lihtsalt sülle.»

Taas amet, mida tuli õppima hakata.

«Näitustel paned eksponaadid välja, messidel käib aga äritegevus, luuakse kestvaid kontakte. See oli nii mulle kui ka teistele uus asi, keegi polnud veel marketingi õppinud, alguses käis töö katse-eksituse meetodil. Käisime ringi, silmad lahti, uurisime prospekte, igasuguseid välismesside materjale, võimalikke temaatikaid.»

Algusaastatel korraldati ka mitmesuguseid laatasid, sest tollal polnud veel suuri kaubanduskeskusi ega ka kaubaküllust. Firmad, kes kavatsesid midagi tootma hakata, proovisid laatadel turgu – kuidas rahvas selle vastu võtab?

Maamess ja maalaat on siiski kaks erinevat asja, laadalt ostad kaasa lilleampli või vorstilati, messidel tehakse märksa suuremaid tehinguid, pakub Kikkul näiteks. «Messid on rohkem professionaalidele. Talumees tuleb siia kindla sooviga otsida endale sobiv traktor või kombain, siin saab ta tehnikat võrrelda, vabaneda kõhklustest. Messilt saab tellida ja osta. Tõsi, paljud eksponaadid on juba enne näituseplatsile panemist ära müüdud, need saab pärast näitust kohe kaasa viia, mis tähendab, et nõudlus on olemas.»

Paljud käivad messidel ka selleks, et leida uusi ideid. «Kõrval

seistes ja pealt vaadates tekib mõtteid, mille peale sa ise pole varem tulnud,» teab Margus Kikkul omast käest. «Jah, enamik asju on juba kellegi poolt tehtud, täiesti uusi ideid pole nii väga palju. Kõik geniaalne on tegelikult unustatud vana, mille oleme kõrvale heinud pelgalt seepärast, et nii on mugav.»

Kui arvestada, et üht messi korraldades tuleb kavandada ka juba teist, peab tegijal olema sisemine vedru pidevalt pinges. Kuidas seda säilitada ja ennast käivitada?

«Rahulolu tagamiseks peab olema võime iseend motiveerida, sest seda ei suuda ükski ülemus ega palk. Võid õppida turundust kuitahes palju, tulemuse otsustab ikkagi inimene, tema intelligents, usk ja juhused. Lood illusioone ja vaatad, kui palju neist suudad täita. Alustad igal hommikul, kuigi mugavam oleks ehk loobuda. Lihtne on panna televiisor mängima, võtta kohvitass kätte ja mingit muret ei olegi.»

Mäng pole ainult lastele

Samas – nagu kõigil inimestel, on ka Margus Kikkulil tarve aeg-ajalt oma akusid laadida. Juba noorusest peale on ta kirg olnud suusatamine. Teine meeldiv võimalus on minna reisima, enamasti ikka sinna, kus erinevalt Eestimaast on soe ilm kindlustatud. Samas leiab aga huvitavat lähemaltki.

Nii on ta enda jaoks avastanud Põhja-Läti: «Reede õhtul võtad mõnes väikeses linnas või vanasse mõisasse rajatud hotelli toa ja siis uurid, mida sealtkandist paeluvat leida. Erinevalt meist on lätlased väikeste maakohtade kunagised majandikeskused korras hoidnud, alles on palju väikesi kauplusi.»

Huvitav on sõita ka Võru või Põlva kanti, viimane avastus oli lausa müstiliselt mõjuv Ahja jõe ürgorg. Aga tema poleks vist tema, kui ringisõtmistel puuduks väike kiiks. Nii proovis ta, kas õnnestub Pärnust Tartusse sõita üksnes kruusateid pidi, vältides igavaid asfaltteid. Oli võimalik küll, ja milliseid maastikke ning vaatepilte see teekond pakkus!

«Ka täiskasvanud peaksid üles leidma mängulisuse, sest rutiin väsitab,» on Margus Kikkul veendunud.

Koduaias on alati midagi nokitseda, tasapisi kasvab vinüülplaatide kogu popmuusika klassikaga alates biitlitest ning paar vana jalg-

ratast tuletavad meelde, et vana jääb meie elus järjest harvemaks, nende loodud meeleolu üha haruldasemaks. Aga nagu juba öeldud, vanata ei sünniks uut, meeleoluta inspiratsiooni, mida Margus Kikkul on kogu aeg otsinud ja teisigi otsima õhutanud.

Muidugi on elus rohkem värve ja inimeses tahke ning nurki, kui ühes ajaleheartiklis avastada jõuab. Jäägu selle jutu lõpetuseks veel üks pisike detail Margus Kikkuli elust: «Inimesed ei häbene enam öelda, et vahel on tore ka lihtsalt molutada. Võtad kohvitassi ja kõnnid ümber maja linnulaulu kuulates – kogu aeg ei pea midagi tegema.»

Mis aga sedapuhku on tehtud, selgub 24.–26. aprillil ehk Maamessil näeme.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Aitab linnast! Lähme hoopis maale elama!

Ei ole sugugi nii, et kõik noored pagevad maalt linna. See on müüt! Leidub noori, väga haritud üksikvanemaid, kes lahkuvad Tallinnast nii kaugele kui vähegi saab. Ja saavad seal edukalt hakkama.

Kõigist kohtadest, mis Eestis leida, kasvas Kairi Põldsaar, Tartu Ülikooli geoloogia doktorant, üles Lasnamäel. «Olen läbi ja lõhki kiviuss,» ütleb ta enda kohta.

Kõigist kohtadest, mis Eestis valida, valis ta aasta tagasi elamiskohaks Värska. Enam kaugemale kui Kagu-Eesti idaserva pole Lasnamäelt võimalik kolida. Aga töökoht – see on Põldsaarel jätkuvalt Tallinnas. Ta töötab Eesti loodusmuuseumis geoloogiaosakonna juhatajana.

Ajastul, mil enamik pageb pigem maalt linna, esindab 35-aastane Põldsaar oma nelja-aastase tütre Leenuga vastupidist, tasapisi, ent üha selgemalt hoogu koguvat liikumissuunda: linnast maale.

Maa, antud juhul Värska eelised pealinna ees on mõõdetavad rahas. Lasnamäel maksis Põldsaar ühetoalise korteri eest üüri 250 eurot kuus. Värskas maksab sada eurot – aga seda kõigi mugavustega neljatoalise eest. Kinopilet maksab Värskas vaid kaks eurot, ja selle eest näeb, muide, ikka uusimaid filme, mitte halle ja kulunuid.

Lisaks on Värskas kaks kohvikut (prae hind kaks eurot, mitte üle kümne, nagu Tallinnas). Ujumas saab käia Värska sanatooriumi veekeskuses, mustikaid ja seeni korjata otse maja tagant metsast. «Kultuuri ja sporti teen palju rohkem kui Tallinnas,» kinnitab Põldsaar. Ratast maja eest ära ei varastata, poodi minnes võib koduukse lukustamata jätta, tütre võib rahumeeli õue mängima lubada. Lasnamäel, lisab Põldsaar, ei söandaks ta last eales omapäi jätta.

Ja lasteaiakoha sai samuti kohe. Mitte nagu Tartus, kus lootusetult lõputud järjekorrad sundisid naasma pärast magistriõpinguid Tallinna, kus tutvuste abil õnnestus Leen lasteaeda sokutada.

Saatuslik kohtumine

Leenu sünd oligi sündmus, mille ajel ülikooliaastail allasurutud maa kutse Põldsaare meeltes taas endast märku hakkas andma. Ta oli lapsepõlves veetnud õega kõik suved ja nädalalõpud Tallinna lähistel vanavanemate juures, roninud puude otsa, mänginud piimapukil ja ajanud hanesid taga. Ja ta tahtis, et tema tütre lapsepõlv kujuneks sama roosiliseks.

Aastaid külastas Põldsaar kinnisvaraportaale. Vaatas seal müüdavate talude pilte, unistas... Ja ka kahtles: kas saan maal hakkama? Kas saan maal oma lemmiktööd edasi teha? Kas naabrid ja kohalikud võtavad omaks? Kuni aasta tagasi sattus päris juhuslikult, oma tütar ja õe kaks poissi käe otsas, Tallinna Tehnikaülikoolis messile «Maale elama».

Seal jäi ta silma ühele Kagu-Eesti mehele, noorele ja atsakale Värska kogukonna entusiastile. «Mida siin teete?» küsis too. «Mul on huvi maale minna,» kõlas vastus. «Kui suur huvi?» järgnes uus küsimus. «Suur,» oli vastus.

Mõne kuu pärast pakkis Põldsaar Lasnamäel asjad ning sõitis suveks Värskasse. Et eks näis, kuidas läheb – äkki leiab talukoha, millest teha suvekodu. Ja kui maal ei sobi, saab ju sügisel Tallinna tagasi minna.

Tallinnas ta käib, aga paar korda kuus. Käib tööl. Värskast kolm ja pool tundi autoga. Ent see pole raisatud aeg, kinnitab Põldsaar. See on aeg, mil saab tütrega segamatult rääkida ja laulda. Enamiku tööülesannetest, nagu uuemale ajale kombeks, saab siiski täita kodukontorist. Lisaks teeb ta geoloogina koostööd Värska sanatooriumi mudaravitsejatega, samuti on ajapikku kogunenud teisi nn projekte, milles kaasa lüüa. Tööd jagub – ja sissetulekut koos sellega.

Luuretöö viljad

Nüüd, Värska kandis juba sisse­elanuna, saab ette võtta järgmise sammu: otsida korteri asemele oma väike talukoht. «Ega ma uhket valmis villat endale lubada saa,» tõdeb Põldsaar, «aga pisikese räämas majakese küll.» Talv läbi tegi ta ümbruskonnas luuretööd ning avastas mitu paljutõotavat varianti. Mitmedki omanikud on talle tunnistanud, et näe, jah, maja seisab juba tükk aega tühjalt, ei ole viitsinud seni müüa ega oska ka. Lähiajal tuleb leitud kohad ehitusmeeste abiga põhjalikumalt üle vaadata.

Ent kiiret pole. Põldsaar tunneb, et ammune unistus oma majast maal on muutunud mõnusaks, nauditavaks protsessiks.

«Stressitase on kõvasti alla läinud,» võrdleb ta maaelu meluga Tallinnas. «Elu on tšill ja rahulik.» Peab pausi, siis küsib: «Tundub klišee?» Ja vastab: «Ei, nii ongi!»

Neile, kes mõtlevad minna maale

Värska valda Kagu-Eestis on seoses kodanikualgatusega «Maale elama» kolinud 12 inimest.

Liikumise eestvedaja Meel Valgu andmeil kolis eelmisel aastal «Maale elama» algatuse mõjul Lõuna-Eestisse vähemalt 40 peret, kokku üle saja inimese.

Tänavu laieneb algatus üle-eestiliseks. Järgmise nädala laupäeval, 26. aprillil osaleb Tartus «Maale elama» messil 56 kogukonda kogu Eestist.

Valgu sõnul ei ole messi eesmärk veenda linnainimesi iga hinna eest maale kolima, vaid anda neile, kes on südames selle otsuse juba teinud, taustainfot kogukonna kohta. Samuti saab messil küsida nõu kaevumeistrilt, palkmaja spetsialistidelt, pottsepalt jne.

10 kavalat sammu, kuidas põllumehed kasvavat saaki kaitsevad

Põllumajandusministeeriumi maablogis kirjutab taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep kümnest kavalast sammust, kuidas põllumehed oma kasvavat saaki kaitsevad.

Kogu maailmas kogub poolehoidu loodusega kooskõlas toimuv põllumajandustootmine. See tähendab, et taimekaitse on suunatud isenditevahelistele suhetele ja keemilised tõrjevahendid võetakse appi alles siis, kui muudmoodi enam ei saa.

1. Taimedele tuleb luua soodsad tingimused ja neid hästi hooldada. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad umbrohtudega paremini konkureerida, ei haigestu ega lange ka naljalt kahjustajate rüüste ohvriks või on kahjustajate suhtes vastupidavamad. Taimekaitse roll on erinevate abinõude kasutamise kaudu tõrjuda või piirata kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ja arenemise kiirust ning tagada saagi kvaliteet ja püsiv saagikus. Põllumajanduskultuuride saagi kaitsel on oluline tähtsus toiduga varustamise kindlustamisel.

2. Keskkonnasõbralikud abinõud lähtuvad tõdemusest, et kultuurtaimede kahjustajatena tuntud organismid on ökosüsteemi loomulik komponent. Seepärast rajanevad kaasaegsed taimekahjustajate ohjamisele suunatud põhimõtted ja tegevused üha enam isenditevahelistel suhetel, mis toimuvad põllukoosluste sees ja ka ümbritsevas elustikus.

3. Kõige targem on ennetada. Eelkõige tuleb hoiduda võõrliikide (kahjurputukad, haigused, umbrohud) sissetoomisest, kuna neil enamasti puuduvad meie oludes looduslikud vaenlased ja konkurentsis võivad nad ületada kohalikke liike. Otstarbekas on valida haiguskindlamad sordid, kuna siis toimub nakatumine hiljem, haigused arenevad aeglasemalt ja põhjustavad vähem kahju.

Lisaks tuleb ennetamisel puhastada masinaid, et kahjustajad ei leviks ühelt põllult teisele mõne mullaharimisvahendi küljes. Taimekahjustajate aga ka umbrohuseemnete levik ühelt põllult teisele toimub kergesti masinate ja inimeste kontakti abil.

4. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada otstarbeka mullaharimisega, kahjustajate püsiasurkonna tekke vältimiseks tuleb valida sobiv kultuuride järjestus ehk nn viljavaheldus. Osad taimekahjustajad suudavad püsida mullas eluvõimelisena pikka aega, nt kartuli kidu-uss ja tuulekaer. Kas eelistada kündmist, rakendada otsekülvi või minimeeritud harimist, sõltub juba konkreetse põllu olukorrast.

5. Planeeritud külviaeg ja tark väetamine aitavad kujundada optimaalse tihedusega ja jõulistest taimedest koosneva taimestiku. Võimaluse korral tuleb vältida külvi märjal või liigniiskel põllul, kuna seal on taimede algareng pärsitud ja seeläbi arenevad nõrgemad taimed. Taimedele tuleb tagada mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine, kuna kidur taim ei toida inimest ega looma. Väetamisel tuleb arvese võtta mulla kvaliteeti, struktuuri, tüüpi ning stabiilse saagi saamisel aitab lõimitud väetamine, st et kasutatakse nii mineraal- kui orgaanilisi väetisi.

6. Appi tasub võtta taimekahjustajate looduslikud vaenlased – seda aitab teha mitmekesine põllumaa. Mida rohkem on põllumajandusmaastikus elupaiku, seda rohkem on seal ka erinevaid liike. Nii luuakse ja hoitakse alles elupaigad ka selliste taimekahjustajate looduslikele vaenlastele, kes võivad hävitada suure osa taimekahjustajatest.

7. Taimekahjustajatel tuleb pidevalt silm peal hoida. Taimehaigusi ja –kahjureid tasub tunda, sest nii saab jälgida nende levikut ja prognoosida arengut. See on küll üks keerulisemaid ja aeganõudvamaid tegevusi taimekasvatuses, aga aitab probleemidele varakult jälile saada. Nii saab taimekahjustajate tõrjet teha selge vajaduse korral, majanduslikult põhjendatult ja õigeaegselt.

8. Sekkumine ehk taimekahjustaja tõrje olgu kaval. Integreeritud taimekaitse kasutamisel on eesmärk saavutada erinevate abinõude (mehaaniline, bioloogiline, keemiline) kombineerimise abil pigem kahjustajate arvukuse allasurumine, mitte nende täielik hävitamine. See tähendab, et kahjustajate arvukus viiakse piirini, mis on taime kasvu seisukohalt aktsepteeritav. Keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse vaid nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik, vältides resistentsuse väljakujunemist.

Taimekasvatajate ringis ja teaduslaborites on muutunud ülipopulaarseks bioloogiline taimekaitse. Praegu võib tõrjestrateegiate trendiks pidada nn peleta-meelita (push-pull) tehnoloogiat, mis põhineb kahjurite käitumisega manipuleerimisel. Püünis- e. lõksutaimed on selle süsteemi võtmetegur. Taimekaitse saadikutena kasutatakse ka tolmeldajad (mesilased või kimalased), kes viivad tõrjeaine õitele. Bioloogilised tõrjevõtted on küll piiratud kasutamisvõimalustega aga täiustuvad pidevalt ning neid on võimalik edukalt kombineerida keemiliste taimekaitsevahenditega.

9. Hea abimees on I-Taimekaitse veebilahenduse kasutamine, mis aitab majanduslikult kõige ratsionaalsema tõrje tulemuseks valida sobiva taimekaitsevahendi (või segu) ning arvutada optimaalseid taimekaitsevahendite kulunorme. Integreeritud taimekaitse paremaks elluviimiseks on väljatöötatud kultuuripõhised suunised: kaer, kartul, suvioder, talioder, taliraps ja talirüps, suviraps, talirukis, põldhernes, talinisu, suvinisu, kapsas.

10. Kasvuperioodi lõpus on oluline hinnata tehtud tõrjetööde efektiivsust, et otsustada, kas kulutused olid õigustatud. Üle tuleb vaadata, mis läks valesti, kuid olulisem, mis läks õigesti: kas tõrjetööde valik oli vajalik ja piisav, kas tõrje oli õigeaegne ja vastas soovitustele. Millised muutused tõrjetöödes võivad tõrjet parandada, kui tulevikus esinevad samad kahjustajad. Milliseid muutusi edaspidi tootmissüsteemis teha, et saavutada vähendada taimekahjustajate esinemist. Heaks abimeheks oma tegevuste hindamisel on integreeritud taimekaitse punktisüsteemi kasutamine. Abimehed leitavad: http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/

 

Ruussaar: USAs McCaini väljaütlemised Euroopaga võrreldavat tähelepanu ei pälvi

Ajakirjanik Ainar Ruussaar rõhutas, et senaator John McCaini resoluutsed väljaütlemised ei pälvi USAs ammu enam sellist tähelepanu kui Euroopas.

 

«USAs McCaini avaldused sellist tähelepanu ei tekita, kui Euroopas, sellega ollakse harjunud, et McCain on reaganlikult terav ja rõhutatult impeeriumide (Venemaa, Hiina) vastane,» selgitas Ruussaar Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Kui vaatame lääne reaktsioone Ukraina sündmustele, siis on nagu kaks kihistust: ühel juhul räägime käputäiele inimestele viisakeelu ja sanktsioonide kehtestamisest, teisalt NATO on tõesti reaalseid samme astumas,» rääkis ettevõtja Heldur Meerits.

«Gruusia sõja ajal alguses oli ka peaaegu otsustavust kõvasti, aga aasta pärast juba üritati sellest mööda vaadata, seda ära unustada, inimestel on komme ärritajaid niimoodi eemale tõugata, et eks saame näha, kas praegused meeleolud ka kestavad,» jätkas Meerits.

«Isegi keskerakondlased räägivad väga isamaalist juttu, alul mõtlesin, et Edgar Savisaar mängib mingit väga keerukat mängu ja on Kadri Simsoni või Mailis Repsi nuppu vastavalt kõvemaks keeranud, aga tegelikult ma ei usugi seda, nad räägivad ilmselt täiesti siiralt,» sõnas ajakirjanik Priit Hõbemägi.

Välisministeerium aitab Ukrainas e-valitsust luua

Välisminister Urmas Paeti sõnul aitab ligi 60 000 eurone välisministeeriumi investeering muuta Lääne-Ukrainas riigiasutuste töö tõhusamaks, läbipaistvamaks ning avatumaks.

Eesti välisministeerium toetab projekti, millega panustatakse e-valitsuse rakenduste kasutuselevõtmisesse Lääne-Ukraina linnades ja oblastites.

Nendeks rakendusteks on e-dokumendihaldussüsteem, kõnekeskus, geograafiline infosüsteem ning mobiililahendused.

Selle kogumaksumus on 505 683 eurot, millest 59 433 eurot on välisministeeriumi panus ning 446 250 eurot moodustab SIDA kaasfinantseering.

«Praegune olukord Ukrainas on väga keeruline ning oleme jätkuvalt valmis omalt poolt pakkuma igakülgset abi, et tagada riigi toimimine nii valitsuse kui kohalike omavalitsuste tasandil,» ütles Paet.

Esialgu toetatakse rakenduste kasutuselevõtmist Ivano-Frankivski oblasti administratsioonis ning Ivano-Frankivski, Kalushi, Dolyna ja Lvivi linnades. Projekti tulemusi plaanitakse jagada ka teistele Ukraina oblastitele ja linnadele.

Projekti viib ellu e-Riigi Akadeemia SA. Selle rahastajateks on Rootsi arengukoostöö agentuur SIDA ning välisministeerium.

Ampstükk sihib ü-le vaatamata ka välisturge

Tervisliku maiuse Ampstüki looja Margit Kimmel tahab murda müüti, et ökokaup on kallis nišitoode ning tõestada, et tervislik mahetoorainest koosnev maius suudab läbi lüüa ka suurtes poekettides laiatarbekaubana.

Ampstüki senised edusammud on olnud kiired: retseptid said valmis möödunud aasta augusti lõpus, septembris müüdi tooteid edukalt laadal ning detsembriks olid erksavärvilises pakendis Ampstükid enamike mahepoodide lettidel müügil. Sellest aastast on müüjate hulka lisandunud veel Solarise toidupood ning Rimi Talu Toidab turg. Enne, kui Margit Kimmel on valmis ülejäänud suurpoodidele Ampstükki pakkuma, tahab ta koduköögist välja kolida ning uute masinate abil tootmisvõimsust mitmekordistada.

Niisamuti võiks siis võtta suuna ka välisturgudele, vaatama sellele, et maiuse nimeks sai valitud eestipärane Ampstükk. «Tihti on nii, et mida veidram nimi, seda paremini müüb. On ju müügil tooteid, millel on väga kummalisi Norra või Rootsi nimesid, mis oma originaalsuses töötavad tegelikult toote kasuks,» arutles Margit Kimmel.

Ampstüki idee eest peab Margit Kimmel mõneti tänulik olema 5-aastasele pojale Andreasile. «Kui tema sündis, hakkasin mõtlema, et edaspidi võiks tegeleda ettevõtlusega, et saaks aega paremini planeerida,» meenutas ta. Konkreetselt Ampstüki mõte tekkis naisel aga siis, kui ta otsis poelettidelt maiuseid, mis poleks üksnes maitsvad, vaid ka tervislikud. «Otsisin ja sain aru, et poes pakutavad maiustused on väga valge suhkru kesksed ning neis praktiliselt polegi selliseid koostisosi, millest võiks saada ka kasulikke toitaineid.»

Ampstüki põhiretsept sündis poolenisti juhuslikult. «Purustasin ükskord müslimassi liiga kaua, nii et tekkis ühtlane mass, aga kuna see maitses väga hästi, siis proovisin veel erinevate koostisosadega ning niimoodi katsetades need retseptid sündisid,» jutustas Margit Kimmel. Võrreldes müslibatoonidega on Ampstükk mahlasem, sest see on röstimata ja seal on rohkem kuivatatud puuvilju sees.

Toiduainetehnoloogiat Margit Kimmel õppinud pole, vaid tal on taskus hoopis TTÜ ehitusteaduskonna diplom ning varasemalt töötas naine ligi kümme aastat Eesti suurimas betoonitööstuses turundus- ja kommunikatsioonijuhina.

Ka mahekaupadesse suhtus Margit Kimmel varem kerge skeptilisusega. «Pidasin mahekaupu natuke elitaarseks ja mõtlesin, milleks neid vaja on, aga poja sündides hakkasid mind tervisliku toitumise teemad rohkem huvitama. Kui olin uurinud, mida suurtööstuses toiduga tehakse, kuidas seda n-ö puhastatakse ja töödeldakse ning kui vähe toitaineid seeläbi alles jääb, hakkasin järjest enam mahetoitu eelistama,» kõneles Kimmel. Viimased aastad on naine olnud enamjaolt taimetoitlane ning tegelenud aktiivselt joogaga.

Algusaeg

Ettevõtlusega alustamine ei ole naise sõnul iseenesest keeruline, kui leidub häid spetsialistidest tuttavaid, kellelt nõu küsida ja kes vajadusel aitavad. Ka Ampstükis on mängus nii mõnegi Margit Kimmeli sõbra käsi – näiteks värvikirevad ning moodsad pakendid kujundas naise professionaalne kujundajast sõbranna, kodulehekülje tegi teine sõber, tootmistehnoloogia osas on nõu andnud pastade tootmisega tegelev vana klassiõde. «Paratamatult ei saa olla ise kõiges spetsialist ja siis on hea targematelt nõu küsida,» nentis ta.

Vahest ehk kõige raskem on alustaval ettevõtjal Margit Kimmeli arvates hallata kogu ettevõtmist tervikuna: toota, pakendada, müüa, transportida, mõelda välja uusi tooteid, turundada, teha raamatupidamist ja nõnda edasi. «Alustav väikeettevõtja peab olema väga mitmekülgne. Sa ei saa keskenduda ühele konkreetsele asjale, vaid pead tegema kõike korraga,» rääkis Margit Kimmel. Naise sõnul on see kõik äärmiselt põnev, kuid samas tuleb arvestada, et 8-tunniste tööpäevadega üldjuhul hakkama ei saa. «Tavaline tööpäev on pigem kümme tundi ja enam.»

Siiski julgustab Margit Kimmel neid, kel on mõtteis huvitavaid retsepte ning soov end väiketootjana proovile panna. Koduköögist tootmist alustades on nõuded küll konkreetsed ja ranged, kuid mitte nii karmid kui suurtööstuses, ning hea viis toodet tarbijate peal testida on müüa neid esialgu laatadel. «Mina müüsin ka kõige esimesed Ampstükid laadal. Tegin enda meelest tohutu koguse – 100 tükki – ja kui need kõik suhteliselt kiiresti ära osteti, sain aru, et taolise toote järele võiks olla nõudlust ja see andis kindlust juurde,» meenutas ta.

Laienemisplaanid

Praegu ei ole Margit Kimmeli firmas Amoor OÜ palgal ühtegi töötajat, abis on olnud naise lähedased, ent niipea, kui tootmine on kodu-

köögist välja kolitud ning soetatud võimsamad tootmismasinad, plaanib Margit Kimmel ka töötajaid palgata. Naine usub, et ruumide leidmine ning tootmise sisseseadmine neis on lähima poole aasta küsimus. «Kui ma tahan kasvada ja tagada, et Ampstükk oleks laiatarbekaup, mis kättesaadav enamikus poekettides, pean suutma oluliselt rohkem toota,» rääkis ta. Ökomaiuse hinda tahab Margit Kimmel tänu suurtele tootmismahtudele võimalikult madalal hoida – praegu maksab see sõltuvalt poest umbes 1,30 eurot tükk.

Niisamuti jätkab naine usinalt tootearendusega. Lisaks senisele neljale Ampstükile on sahtlis veel vähemalt viie maiuse retseptid. Ühtlasi soovib Margit Kimmel koostööd teha toiduainetehnoloogidega. «Tahan teaduslikku poolt juurde tuua. Võib-olla annab neid retsepte väikeste muudatustega veel tervislikumaks muuta.»

Margit Kimmelile meeldib väga idee, et Eesti nišiks võikski olla mahekaubandus. «Inimesed saavad järjest teadlikumaks toidu kvaliteedi osas ja mahekauba ostjaskond laieneb. Ma usun siiralt, et mõte «Eesti ökoriigiks» on täiesti reaalne,» rääkis Kimmel. «Oluline on hoida hindu mõistlikena, et mahekaup oleks kättesaadav ning seda ei peetaks vaid rikaste hobiks. Arenguruumi on muidugi veel palju, aga ma usun, et mahekaubandus on tulevik,» lisas ta.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Vaata, kuidas Savisaar Sotši teemal keerutab!

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar keeldus volikogu viimasel istungil vastamast opositsioonisaadikute korduvalt esitatud küsimusele selle kohta, kes teda Sotši olümpiamängudele kustus.


Põhjus, miks opositsionäärid seda nii kangekaelselt küsisid ja Savisaar sama kangekaelselt vastamisest kõrvale põikles oli ilmselt selles, et istungist tehakse audio- ja videosalvestis ning stenogramm ning need jäävad aastateks interneti kaudu igaühele kättesaadavaks.

Varem on Savisaar linna pressiteenistuse kaudu ametlikult teatanud, et teda kutsus Sotši olümpiamängudele Venemaa Raudteede juht Vladimir Jakunin.

Vaata videost, kuidas Savisaar linavolinike küsimustele vastamisest kõrvale hoiab!
 

Kreml: Venemaa jääb usaldusväärseks energiajulgeoleku tagajaks

Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso saatis Putini pressisekretäri väitel Kremlisse energiajulgeoleku teemal  Venemaa juhtidele arusaamatu sisuga kirja.

Venemaa on alati olnud ja jääb ka edaspidi usaldusväärseks energiaga varustajaks ja energiajulgeoleku tagajaks, vahendas BNS Interfaxi kaudu reedel levitatud Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskovi sõnu.

Rääkides Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso vastusest Vene presidendi Vladimir Putini kirjale energiatarnete turvalisusest, ütles Peskov, et "ilmenud on mõned arusaamatused".

"Härra Barrosolt on vastus tulnud. Meile on seni selgusetu, kas ta esindab riike, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, aga impordivad Vene gaasi," ütles Peskov Makedooniat, Bosnia ja Hertsegoviinat ning Türgi nimetades.

"See tuleb välja selgitada. Igatahes näeme me Euroopa Komisjoni valmisolekut pidada energiaalast dialoogi," lausus Kremli pressiesindaja.

Barroso nõustus Vene presidendi Vladimir Putini eelmise nädala ettepanekuga korraldada Vene-Ukraina-EL-i kolmepoolsed kõnelused gaasitarnete ja transiidi julgeoleku üle.

Peskovi sõnul ei ole kaasaegne tehnoloogia suutnud leiutada midagi, mis oleks usaldusväärsem ja kuluefektiivsem kui pikaajaliste lepingute alusel tarnitav gaas. "Turule on ilmunud hetketehingud, kildagaas ja muu säärane ning nende osakaal suureneb, kuid nad ei suuda tagada jätkusuutlikku arengut," ütles ta.

Tema väitel torujuhtmete kaudu transporditavale gaasile seni alternatiivi ei ole. "Venemaa ei seisa tehnoloogiate arendamisel samuti paigal. Ma ei laseks sellisel pessimistlikul suhtumisel võimust võtta," ütles Peskov vastuseks küsimusele, kas Venemaad võib ähvardada energiahindade langus.

Putin hoiatas eelmisel nädalal EL-i liidreid, et Venemaa katkestab gaasitarned Ukrainale, kui Kiiev ei tasu oma enam kui kahe miljardi dollari suurust võlga. Vene liidri sõnul võivad sellega väheneda ka gaasitarned Euroopale.

Eestlanna Krimmist: nüüd läheb elu paremaks

Elu viis Muhus sündinud Eda Golovko (neiupõlves Tüür) juba enam kui 40 aasta eest Krimmi, kus ta – otse kuulsa Livadia lossi külje all – kodumajatusega tegeleb. Millised on tema ootused ja lootused nüüd, mil Krimmist on saanud Venemaa osa?

Pool aastat Eestis sugulastel külas olnud Eda Golovko (68) seadis teisipäeval sammud Tallinna lennujaama, et taas koju sõita. Nimelt peab naine Krimmi oma koduks, Eestit aga sünnimaaks. Kuigi elanud Ukrainas aastakümneid, pole tema suust aktsenti kuulda, pigem annab tooni muhe muhulik maneer, ja isegi kui vahel mõni sõna meelde ei tule, pole ka hullu. Lahkunud Ukrainast, sõidab ta aga nüüd hoopis Venemaale…

Krimmi mindi poja pärast

19-aastane Eda tutvus oma tulevase mehega läinud sajandi 60ndate lõpul Tallinna Ohvitseride Majas tantsuõhtul. «Väga ilus lõunamaa mees oli, selline tume. Väga ilus mees, poeg on tema sarnane,» kiidab naine endast kümme aastat vanemat Anatolit ehk Tolikut, kes tänaseks on juba meie hulgast lahkunud. Nagu ka tema hilisem abikaasa. Esimene mees oli teeninud Eestis sõjaväes ja jäänudki siia.

Saabus aasta 1973 ja poeg Artur oli pidevalt haige, süüdlaseks siinne kehv kliima. Kuna lastearst osutus samuti ukrainlaseks, öelnudki too Anatolile, et lapsele oleks kasuks, kui ta saaks kasvõi suved veeta kusagil lõuna pool. Krimmis on ju ideaalne kliima, küll ta seal vanavanemate juures terveks saab, soovitanud arst.

«Mina ei tahtnud kahe ja poole aastast last ära anda ja hakkasin otsima elamispinna vahetust. Leidsimegi väikese maja, sada meetrit Livadia lossi juurest,» meenutab Eda Golovko. Mees põrutas lennukiga kohale, vaatas maja üle ja jaanipäeva paiku asus perekond autoga teele. Nad ei kahelnud otsuse õigsust hetkekski, oli ju Jaltas varemgi suviti puhkamas käidud.

«Sellest ajast sinna jäimegi. Väga ilus oli. Ja need soojad ööd… Algul oli see elu seal ikka imelik küll. Aga poiss sõi liiga palju jäätist ja jäi jälle haigeks, kiirabi käis… Olin algul üksi, mees tuli tagasi Tallinna, ta pidi asjad konteineritesse panema, ja see oli igavene suur töö,» meenutab Eda.

Eda Golovko on erialalt rätsep. Kuna seoses Krimmi kolimisega tekkis töötamisse pikem paus, siis varitses oht, et staaž katkeb. Krimmi inimesed aga osutunud toredateks ja vastutulelikeks ning väike Artur sai ka kohe lasteaiakoha. Kolm aastat hiljem sündis tütar Ilona.

«Mina töötasin sel ajal julgeolekus,» itsitab Eda Golovko. «Paljud küsivad, et mis sa seal tegid. Olin Tšernomorje sanatooriumis rätsep, julgeoleku mehed puhkasid seal. Minu tööks oli õmmelda valgeid kitleid, riideid kokkadele, ettekandjatele, kardinaid – kõike, kõike, kõike, tööd oli väga palju.»

Et saada perele lisaks majale ka korter, lahutasid Eda ja Tolik oma abielu ning Eda asus korterijärjekorda. «Nii soovitas üks tark mees Kiievist, endal üks silm vaatas kuu peale, teine taskusse. Mis teha, elu on elu,» nendib naine. «Lahutuse põhjuseks tõin, et mehel on teine naine. Saimegi lastega väga ilusa kahetoalise korteri, Tolik jäi majja, aga eks naabrid susisesid, sest lahkuminekust polnud tegelikult juttugi. Et söövad ühte toitu, magavad ühes voodis ja sõidavad ühe autoga. Mis teha! Ikka on kadestajaid.»

Eesti moodi majutus

Sanatooriumis töötas Eda pensionini, ent juba 80ndate lõpust pakub ta Jaltas Sevastopoli maantee ääres asuvas eramus kodumajutust. Algul ööbisid seal mehe sõbrad, siis ehitasid Golovkod majale kaks korrust peale, nüüd on tube kokku kaheksa ja elama mahub 21 inimest. «Selline kodune, eesti moodi,» selgitab Eda. «Suur hoov, auto saab ära panna. Kui eestlased meil peatuvad ja Livadia poolt tulla, on kohvilõhna tunda – eestlased seda ju vaaritavad, ja see on nii mõnus! Eestlasi ootan sinna väga-väga, siis saan ju ise ka eesti keeles rääkida.»

Kui varem sai ikka koos perega sünnimaal külas käidud, siis pärast taasiseseisvumist saabus pikem paus. Tütar Ilona tuli kolm aastat tagasi Eestisse elama, poeg Artur jäi Krimmi.

«Nüüd ütlesin talle, et mina sind enam kunagi maha ei jäta. Mõtle, korraks sõitsin kodust ära, ja niisugune jama tuli peale,» peab Eda silmas eelkõige märtsisündmusi. «Aga kui oleks sõjaks läinud? Kui Kiievis jama toimus, siis mõtlesin, et ah, Kiiev on Jaltast kaugel ja eks seal saab ülestõuse teha. Et Jaltas ei saa, seal on ju sanatooriumid, pole tehaseid ja rahvamassi. Igaüks nokitseb omaette. Aga näed, ikka tuli jama ka Krimmi, ma ei saanud süüa ega magada, enam ei käinud isegi lennukid ja ma ei pääsenudki koju – ega ma Eestisse pooleks aastaks tulnud!»

Eda Golovko on Krimmi tuttavatega ühenduses olnud ning kuulu järgi olevat kõik vaikne ja rahulik. Seda teab ta aga küll, et isegi veemõõtja tuleb ümber vormistada, autost, majast ja korteritest rääkimata, ning kokku peab selle eest välja käima päris kenakese summa.

«Pensioni hakkame kah saama Vene rublades, täpselt sama palju, kui oli pension Ukrainas. Rublades teeb see 5000, grivnades oli 1300, ja juba pidi osa inimesi – minust vanemad – olema väga õnnelikud, et mõtle, nad hakkavad 5000 saama,» räägib Eda, kes on aga veendunud, et puhkajaid tuleb suvel senisest rohkem. «Lennupiletidki tehti odavaks, et Vene turistid ei läheks enam Türgimaale. Mina arvan küll, et elu läheb nüüd paremaks.»

Loodab altkäemaksudest vabanemist

Eda Golovko kõneleb, et korruptsioon oli vallutanud kõik ametiasutused. «Sul ei ole mingit õigust. Ja vaata, mis Janukovõtš tegi, kas selline on õige president, kes ära jookseb? Altkäemaksu pidi andma kõige eest. Näiteks olen mina sisse kirjutatud Arturiga samasse korterisse, aga kuna elan seal nüüd üksinda, ajasin majavalitsuses asja, et elan üksi, et peaksin sooja eest vähem tasuma. Aga isegi sellise asja eest peab maksma – ainuüksi selle eest, et mind jutule võetaks. Meil ei saa ühtki tõendit altkäemaksuta,» räägib ta.

Summa suurus sõltub sellest, mida ametiasutusest soovitakse. Tavaline taks on umbes 300 grivnat (30 euro kanti – toim), aga et vormistada firmat või saada näiteks kätte sulle kohtuotsusega määratud maatükk, tekitatakse ametnike vahel omamoodi lõputu surnud ring, kust välja pääseda enam ei pruugigi, aga maksma peab kogu aeg.

«Arvestama peab ka sellega, et su peale pidevalt karjutakse. Loodan küll, et Vene riigis asi nii hull ei ole, ehkki ma ei usu, et ametnikke on massiliselt välja vahetatud. Aga elame-näeme. Usun, et korda tuleb nüüd rohkem, et uued juhid on õiglasemad.»

Eestisse kolimisele pole Eda aga kordagi mõelnud – tema elu on rohkem kui 40 aastaga saanud täiesti seotuks Krimmiga. «Mu süda on seal, poeg on ka seal ja tema ära tulla ei taha,» põhjendab naine. «Ei saa öelda «iial», aga mu kodugi on seal. Ma ei igatse nõnda isegi Muhu saarele.»

LIVADIA LOSS

 

•    Oli Vene tsaari Nikolai II ja tema pere suveresidents.

•    Hoone arhitektiks on Nikolai Krasnov, kes valiti selle eest 1913. aastal Peterburi kunstiakadeemia akadeemikuks.

•    USA president Franklin Roosevelt avaldas 1945. aastal soovi veeta seal aega presidendi ametiaja lõpuni.

•    1945. aastal peeti lossis nn suure kolmiku Jalta konverentsi (Suurbritanniat esindas peaminister Winston Churchill, USAd Franklin Roosevelt ja NSV Liitu rahvakomissaride nõukogu esimees Jossif Stalin).

•    2011. aastal tähistati suurejooneliselt lossi 100. sünnipäeva.

•    Tänapäeval tegutseb majas muuseum.

Loe täpsemalt www.livadia-palace.crimea.com.

Kihnu Virve teeb jälle trikke

Kihnu Virve suudab ikka veel üllatada. Homses ETV saates «Tõuse ja sära» põrutab ta stuudiosse mootorrattal ning on teist korda elus lasknud endale teha lokisoengu.

Alles see oli, kui laulumemm langevarjuhüppe sooritas ning veel hiljuti oma kontserttuuri raames balletti tantsis. Homme ilmub Kihnu Virve «Tõuse ja sära» saatesse uhkete lokkidega ja värvitud suuga. Kihnu kördi viskab Virve nurka ja jalga paneb kontsakingad. Kõik selleks, et olla moodne rokidaam ning laulda Rasmus Rändvee ja ansambliga Facelift Deer esmakordselt oma kuulsaimat lugu «Mere pidu».

Millal aga lasi Virve endale esimest korda lokid keerata? «Sada aastat tagasi,» naerab Virve. «Olin siis päris noor, peale kahekümne. Kõik tegid, tahtsin teisi järgi ahvida ja olla ilusam, kui ma olen. Siis tehti enamasti vesilaineid, aga ma lasin ikka elektriga teha. Elasin siis Manija saarel ja käisin linnas, Pärnus juuksuris.

Saba, mäletan, oli nii pikk, et uulitsa peal oli järjekord. Pärast läksid lokid nii sassi, et raske oli lahutada. Vaata, kui sa palja peaga oled ja kui heinapeprede sees on, näed ju välja nagu vanakurat! Lakki siis pähe ei pandud ega midagit, seda põlnd olemaski. Lõhna või haisu oli küll taga, ja oli kõva küll! Aga nüüd pandi ka värvi moka peale, mina seda muidu ei pane. Ennevanasti, kui sai karnevalil käidud, panime huulevärvi punase krepp-paberiga. Tegid aga paberi märjaks, panid suu peale ja oligi punane.»

Nüüdset tempu põhjendab Virve sellega, et mängib koos Facelift Deeriga esinedes Madonnat ning lisab, et lisaks «Mere peole» tuleb ettekandele ka tema enda kirjutatud «Muusika mängib». «Mul võõrast värki pole,» ütleb ta. «Ja oi, selle Rasmus Rändveega oli ikka väga vahva laulda. Väga sihuke hakkaja poiss ja andku talle see ülemine ots ikka tarkust ja jõudu. Hääl on tal kõva. Meie meelest läks see saade korda.»

Kordaminekule annab muidugi hoogu ka temp, et Kihnu naised stuudiosse mootorrattaga kihutavad.

Virve ütleb veel, et ega tema etteasted tänavu läbi ole. Suve saabudes on teda jälle lavale oodata.

Kesklinna valitsus kutsub tasuta perepäevale

Laupäeval, 19. aprillil kell 16-19 toimub Kalevi kunstmurustaadionil (Staadioni 3) Kesklinna perepäev.


Tasuta perepäeval «Liigume koos» leidub palju lõbusaid mänge ning aktiivset tegevust kogu perele. Kõik perepäeval osalejad saavad tasuta pääsmed samal staadionil kell 19 algavale jalgpallimängule JK Tallinna Kalev ja FC Flora vahel, teatas Kesklinna Valitsuse pressiesindaja Kerttu Rakke.

Lastel on võimalus saada mängu maskotipoisiks-tüdrukuks ning pärast mängu toimub kohtumine jalgpalluritega, kus jagatakse autogramme, tehakse koos pilti ning jagatakse kingitusi koostööpartneritelt. Üritust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
 

Päästeamet koristab rannikule kogunenud reostuse

Kolmapäeval Naissaare, Kakumäe ja Suurupi lähedal rannikumeres avastatud reostuslaigud on jõudnud rannikule ning päästeamet alustab reostustõrjega Tabasalu ja Suurupi vaheliselt rannikualalt täna kella 11 ajal. 
 

Kolmapäeval piirivalvelennuki tuvastatud reostuslaigud on jõudnud rannikule. Kahe viimase päeva jooksul on kohapeal käinud olukorda hindamas ja reostuse ulatust täpsustamas päästeameti  ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Reostus paikneb hajusalt rannikul erinevates kohtades, Tilgu sadama ümbruses, Tabasalu ja Kakumäe rannas.

Rannikureostust hakkavad koristama päästjad, töid juhib päästeameti põhja päästekeskus, kaasatud on ka reservpäästerühm. Kaldalt koristatakse reostus käsitsi (kellu ja ämbriga). Reostuse korjel keskendutakse masuudi (raske kütteõli) tükkide korjele, kividelt kraabitakse suurem reostus eesmärgiga vähendada/vältida ohtu elusloodusele.

Korjetööd katkestatakse kui soojadest ilmadest tingitud kulupõlenguid on väga palju ja päästjad peavad reageerima tulekustutustöödele. Tulekahju kujutab endast ohtu inimeste elule ja tervisele ning tekitab suurt kahju keskkonnale, siis reageerivad päästjad esmajärjekorras tulekahjudele.

Möödunud laupäeva, 12. aprilli õhtul lekkis Eesti looderannikul punkerdamise käigus merre raskekütteõli. Olemasoleva info järgi valgus laevatekile umbes 400 liitrit kütust, millest osa voolas ka vette. Kuna reostuse leviku takistamiseks paigaldati kohe poomid ning veest korjati kokku 1,2 tonni vee ja masuudi segu, oli alust arvata, et reostuse laialikandumine õnnestus ära hoida. Esmaspäeva hommikul tehtud vaatluslennul meres reostust ei tuvastatud.

 

Munamäele valmib Eesti uhkeim välirulapark

Pärnus Munamäel läks lahti uue skate-pargi püstitamine. Senisest märksa kõrgemate ja põnevamate rampidega trikipark valmib juuniks.

Munamäe päevinäinud rulapark vahetatakse uue vastu välja eeskätt seetõttu, et lähenemas on Eesti ühe suurima tänavaspordivõistluse Kuldrula juubeliüritus.

Kuldrula festivali peakorraldaja ja Eesti tänavaspordi liidu asepresident Hannes Paldrok ütles, et tõuke uue pargi rajamiseks andis Kuldrula kümnenda, juubeliürituse korraldamisest tulenev vajadus korraliku võistluspargi järele. 2010. aastal ehitatud ja nüüdseks küllaltki lagunenud rulapark ei paku sõitjatele enam pinget.

Eelmised, neli aastat vastu pidanud kaheksa atraktsiooni võeti platsilt maha nädala eest. Parki lammutanud trikiratturi Rasmus Paimre hinnangul olid need täiesti läbi.

“Päris ohtlikuks olid muutunud. Igale poole olid augud sisse tekkinud, rula ja tõukerattaga poleks neil enam sõita saanud,” ütles ta.

Enamik rulapargis juhtuvatest õnnetustest on tingitud just rajatiste kehvast seisukorrast. Kui rula või ratas takerdub, lennutab järsk pidurdus sõitja suure hoo pealt maha ja tagajärjeks on rasked vigastused.

Kõrgem, suurem, laiem

Munamäe uue rulapargi ehitaja leidmiseks korraldatud lihthankel tegi parima pakkumuse summas 43 680 eurot Paikusel tegutsev OnWheels OÜ, mille omanik on Paimre. Tema on ka üks uue pargi disainijaist.

Pargiprojekti kogumaksumus on 45 600 eurot, millest 31 956 eurot katab EASi regionaalsete investeeringute programm, Pärnu linna osalus on 6044 eurot.

Olgugi et valmiv park võtab enda alla niisama suure ala kui enne, tuleb see eelkäijast oluliselt etem.

“Olen ise aastaid BMX trikiratast sõitnud ja tean, mis ootused sõitjatel on. Ka tasemel sõitjatel ei hakka siin igav,” lubas Paimre.

Kõik atraktsioonid on varasemast kõrgemad, suuremad ja laiemad, paljast asfaldipinda jääb nende vahele vähe.

Obstaaklid moodustavad terviku, neil saab sõita mitmes suunas ja kiirema hooga.

Paldroki jutu järgi peab park vastavalt regionaalsete investeeringute programmi tingimustele püsima vähemalt järgmised viis aastat.

“Just seetõttu ongi kõik obstaaklid palju suuremad kui vanas pargis. Nii saab uus park ka viie aasta pärast pakkuda noortele katsumusi ja lõbu,” selgitas ta.

Paimre lubas pargi ehitamisel anda endast parima, et atraktsioonid peaksid kauemgi vastu kui viis aastat.

“Värvime lõikeääred üle ja vaatame, et kõik, mis maad puudutab, saaks kaitsekihi peale. Ehitajana anname pargile viieaastase garantii, kuid eeldatav vastupidamisaeg on seitse aastat,” sõnas ta.

Avatakse 1. juunil

Paimre ütlust mööda on nad töökojas pargi püstitamiseks kõik ettevalmistused ära teinud ja järgmise paari nädalaga peaks obstaaklid Munamäele püsti saama. Siis kulub veel nädalake järeltöödele, pannakse paika ohutussildid ja pingid ning uus skate-park avatakse sõitjatele 1. juunil.

Paimre ettevõtte rajatud on ka Paikuse rulapark. Kilingi-Nõmmest pärit trikiratturi firma ongi spetsialiseerunud sise- ja välisrulaparkide ehitamisele ja paigaldamisele, peale selle peab Paimre e-poodi OnWheels, mis müüb tänavaspordivarustust.

Pärnusse kerkivat parki peab noormees üheks Eesti ägedamaks vabaõhu skate-pargiks.

“Tasemel väliparke on Eestis viis ja Pärnu oma tuleb kindlasti selline, kus kõik sõita tahavad. Siin leiavad tegevust nii algajad kui edasijõudnud,” märkis ta.

Esimene modernne rulapark ehitati Pärnusse 2005. aastal, samal aastal taaselustati Kuldrula võistlus. “Kuldrula 2014” raames toimuvad 11.–13. juulil Munamäe uhiuues rulapargis Eesti meistrivõistlused rulasõidus, trikirattasõidus, trikirulluisutamises ja trikitõukerattasõidus.

Võistluste ajal on skate-pargi ümbrusesse toodud ajutised tualetid, kuid pargi igapäevastel kasutajatel tuleb häda korral kõndida üsna kaugele – Vallikääru luha teise otsa, kus asub avalik WC. Paimre arvates võiks mõni käimla asuda rulapargi juures.

Paimre lisas, et tore oleks, kui pargi kõrval oleks kaevgi. “Õnneks Muuli toidupoe juures üks on, aga poleks paha, kui kaev oleks lähemal. Mujal maailmas on skate-parkide juures kaevud,” teadis ta.

Europarlamendi valimistel koguks enim hääli IRL, üksikkandidaatidest Tarand

Euroopa Parlamendi valimiste eel TNS Emori poolt läbi viidud küsitluse järgi saaks enim hääli ehk 17 protsenti Isamaa ja Res Publica Liit ning üksikkandidaatidest Indrek Tarand.

ERRi uudistetoimetuse poolt tellitud uuring näitas ka, et Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on praeguse seisuga europarlamendi valimiste kontekstis võrdne - 16 protsenti, kirjutas ERR Uudised.

Konservatiivset Rahvaerakonda toetas kolm protsenti vastanutest.

Üksikkandidaatidest kerkis selgelt esile Indrek Tarand, kelle toetus oli küsitluse läbiviimise ajal 11 protsenti.

Kuna uuring toimus 26. märtsist kuni 16. aprillini, siis ei olnud kogu selle perioodi vältel veel kõiki europarlamendi valimistel osalevaid kandidaate teada.

Mupo hoiatab: varsti hakkame risustajaid täie rauaga trahvima

Tallinna munitsipaalpolitsei lubab, et pärast heakorrakuu lõppu prügihunnikute tekitajatele enam armu ei anta – tabatud reostajatele määratakse maksimumtrahvid.


Möödunud reedel tabas munitsipaalpolitsei patrull otse teolt Narva mnt 133 kinnistu risustaja: kaks noormeest loopisid järelhaagisest teeäärsele haljastusalale ehitusprahti ja kasutatud telliseid. Patrull fikseeris olukorra.

Järgmisel päeval tegi patrull taaskord kontrollsõidu Narva mnt 133 kinnistule. Seekord tabati teolt kaks ehitusmeest, kes vedasid lähedalolevalt, väidetavalt lammutatava ehitise kinnistult käruga telliskive samasse kohta, kuhu eelmise päeval oli tekkinud ehitusjäätmete hunnik.

«Üks meestest põgenes, teise mehe väitel käskinud lammutatava maja omanik tellisejäätmed minema toimetada. «Viige, kuhu tahate,» olevat tööandja öelnud. Ehitusmehed leidsid sõidutee äärse ala sobiva koha olevat, kuhu ehitusjäätmeid ja telliseid visata, Mupo algatas meeste suhtes väärteomenetluse Tallinna linna heakorraeeskirja rikkumise eest,» rääkis mupo pressiesindaja Meeli Hunt.

Ta lisas, et loodetavasti saab linn heakorrakuu raames palju meeldivama ja puhtama väljanägemise ning pärast selle lõppu tabatavatele risustajatele kavatseb mupo määrata maksimumtrahvid.

«Tallinna linna heakorraeeskirja eiramisel ulatub maksimumtrahv füüsilisele isikule 400 euroni ja juriidilisel isikul kuni 1300 euroni. Mupo kutsub heakorrakuu raames inimesi rohkem hoolima oma linna puhtusest ning lõpetama vastutustundetu prügistamise ja risustamise. Erilise tähelepanu alla võetakse Lasnamäe piirkond, kus viimasel ajal on täheldatud palju rikkumisi,» lausus Hunt.
 

Beebi pääses rongiõnnetuses tänu vaheseinale ja vankrile

“Rongi tuli tolmupilv, aken kukkus eest ära ja klaasikillud lendasid,” kirjeldas Tamsalus elav Tiit Lastik, kes koos abikaasa ja kahekuise beebiga kolmapäeval Raasikul rongi­õnnetuse läbi tegid.

 

 

 

Kolmapäeva pärastlõunal Tallinnast Tamsalusse sõitnud Lastikud istusid samas vagunis, kuhu veoauto sisse sõitis. Sinise kabiiniga masin rammis rongi otse nende nina all.

“Vahesein ja lapsekäru hoidsid hullema ära,” tänas Tiit Lastik õnne.

Kahekuine laps, kelle pärast oli hommikul Tallinna arsti juurde sõidetud, oli Lastikul õnnetuse hetkel süles. “Sain ta ruttu põue panna, et klaasikildudega pihta ei saaks,” kõneles isa, lisades, et üks pisike kriimustus lapsel siiski oli. Tema ise ja abikaasa kannatada ei saanud.

Pereisa kiitis hästi asjalikult tegutsenud Elroni klienditeenindajat, kelle juhendamisel hakati kõigepealt naisi ja lapsi ning seejärel mehi rongist välja aitama. Ka abi saabus üsna kiiresti.

Lastik usub, et laps, olgugi nii väike, tundis ette, et midagi juhtub, sest oli väga rahutu. Imiku rahustamiseks oli ta koos temaga enne kokkupõrget aknast välja vaadanud.

Ka Lastiku enda sisetunne andis talle tõenäoliselt hommikust peale märku, sest tundis, et selle kell 14.55 Tallinnast väljuva rongiga ei tahaks ta Tamsallu tagasi sõita. “Ütlesin naisele, et peaks juba kella 14 rongiga ära minema,” meenutas ta.

Ohu eest hoiatavaid märke oli mehe arvates sel päeval teisigi. Hommikul ei tahtnud kass pererahvast kodust välja lasta, heites ukse ette magama.

Tiit Lastiku sõnul olid nad veel järgmiselgi päeval šokis. Hingerahu taastamiseks käis kristlasest perepea Tapa kirikuõpetaja jutul. “Selline asi paneb elu üle järele mõtlema,” tõdes mees.

Päästetöödel abis käinud Tapa päästerongi ülem Vjatšeslav Suvorov ei soovinud päästetöödest rääkida. “Ma ei ole volitatud isik,” põhjendas ta keeldumist.

Kolmapäeval kell 15.19 sõitis Harjumaal Raasiku tõkkepuuta raudteeülesõidukohal raskeveok külje pealt sisse Tallinna-Tartu reisirongile.

Õnnetuses hukkusid veoautot juhtinud 59aastane mees ja rongis reisijana viibinud 43aastane naine, kaksteist inimest sai õnnetuse tagajärjel vigastada.

Veok tabas neljavagunilise diiselrongi viimast vagunit ja kokkupõrke tagajärjel jooksid kaks tagumist vagunit ning mootorimoodul rööbastelt maha. Nii kolmanda kui neljanda vaguni parempoolne külg sai õnnetuse tagajärjel tugevalt kannatada.

“Kõik rongis viibinud reisijad on Elroni poolt kindlustatud. Avaldame peatselt oma kodulehel info, kuidas tekkinud kahjudest meile teada anda,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Norbert Kaareste BNSile.

“Elron aitab kannatanutel suhelda kindlustusandjatega, kes juhtumiga seotud on,” lisas ta.

Raske liiklusõnnetuse tõttu oli rongiliiklus Aegviidu liinil veel neljapäevalgi häiritud, Elron asendas mitu rongi bussidega.

Eesti Raudtee kinnitusel panustatakse raudtee ülesõidukohtade renoveerimisse aastas üle 750 000 euro.

Suurema liiklustiheduse ja kaheteelise raudtee tõttu, mis suurendab ülesõidukohal ohtu, peab Eesti Raudtee prioriteediks Tallinna-Tapa suunda.

Möödunud aastal paigaldati Tallinna-Tapa kaheteelisel raudteelõigul tõkkepuud peaaegu kõigile seni tõkkepuuta olnud ülesõidukohtadele.

“Sel aastal on kavas renoveerida ülesõidu automaatsignalisatsiooni 21 raudteeülesõidukohal,” rääkis Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik BNSile.

Sealhulgas Tallinna-Tapa raudteelõigul viies jaamas koos tõkkepuude paigaldamisega, ja Tapa-Narva ning Moe raudteeülesõidukohal.

Beebi pääses rongiõnnetuses tänu vaheseinale ja vankrile

“Rongi tuli tolmupilv, aken kukkus eest ära ja klaasikillud lendasid,” kirjeldas Tamsalus elav Tiit Lastik, kes koos abikaasa ja kahekuise beebiga kolmapäeval Raasikul rongi­õnnetuse läbi tegid.

 

 

 

Kolmapäeva pärastlõunal Tallinnast Tamsalusse sõitnud Lastikud istusid samas vagunis, kuhu veoauto sisse sõitis. Sinise kabiiniga masin rammis rongi otse nende nina all.

“Vahesein ja lapsekäru hoidsid hullema ära,” tänas Tiit Lastik õnne.

Kahekuine laps, kelle pärast oli hommikul Tallinna arsti juurde sõidetud, oli Lastikul õnnetuse hetkel süles. “Sain ta ruttu põue panna, et klaasikildudega pihta ei saaks,” kõneles isa, lisades, et üks pisike kriimustus lapsel siiski oli. Tema ise ja abikaasa kannatada ei saanud.

Pereisa kiitis hästi asjalikult tegutsenud Elroni klienditeenindajat, kelle juhendamisel hakati kõigepealt naisi ja lapsi ning seejärel mehi rongist välja aitama. Ka abi saabus üsna kiiresti.

Lastik usub, et laps, olgugi nii väike, tundis ette, et midagi juhtub, sest oli väga rahutu. Imiku rahustamiseks oli ta koos temaga enne kokkupõrget aknast välja vaadanud.

Ka Lastiku enda sisetunne andis talle tõenäoliselt hommikust peale märku, sest tundis, et selle kell 14.55 Tallinnast väljuva rongiga ei tahaks ta Tamsallu tagasi sõita. “Ütlesin naisele, et peaks juba kella 14 rongiga ära minema,” meenutas ta.

Ohu eest hoiatavaid märke oli mehe arvates sel päeval teisigi. Hommikul ei tahtnud kass pererahvast kodust välja lasta, heites ukse ette magama.

Tiit Lastiku sõnul olid nad veel järgmiselgi päeval šokis. Hingerahu taastamiseks käis kristlasest perepea Tapa kirikuõpetaja jutul. “Selline asi paneb elu üle järele mõtlema,” tõdes mees.

Päästetöödel abis käinud Tapa päästerongi ülem Vjatšeslav Suvorov ei soovinud päästetöödest rääkida. “Ma ei ole volitatud isik,” põhjendas ta keeldumist.

Kolmapäeval kell 15.19 sõitis Harjumaal Raasiku tõkkepuuta raudteeülesõidukohal raskeveok külje pealt sisse Tallinna-Tartu reisirongile.

Õnnetuses hukkusid veoautot juhtinud 59aastane mees ja rongis reisijana viibinud 43aastane naine, kaksteist inimest sai õnnetuse tagajärjel vigastada.

Veok tabas neljavagunilise diiselrongi viimast vagunit ja kokkupõrke tagajärjel jooksid kaks tagumist vagunit ning mootorimoodul rööbastelt maha. Nii kolmanda kui neljanda vaguni parempoolne külg sai õnnetuse tagajärjel tugevalt kannatada.

“Kõik rongis viibinud reisijad on Elroni poolt kindlustatud. Avaldame peatselt oma kodulehel info, kuidas tekkinud kahjudest meile teada anda,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Norbert Kaareste BNSile.

“Elron aitab kannatanutel suhelda kindlustusandjatega, kes juhtumiga seotud on,” lisas ta.

Raske liiklusõnnetuse tõttu oli rongiliiklus Aegviidu liinil veel neljapäevalgi häiritud, Elron asendas mitu rongi bussidega.

Eesti Raudtee kinnitusel panustatakse raudtee ülesõidukohtade renoveerimisse aastas üle 750 000 euro.

Suurema liiklustiheduse ja kaheteelise raudtee tõttu, mis suurendab ülesõidukohal ohtu, peab Eesti Raudtee prioriteediks Tallinna-Tapa suunda.

Möödunud aastal paigaldati Tallinna-Tapa kaheteelisel raudteelõigul tõkkepuud peaaegu kõigile seni tõkkepuuta olnud ülesõidukohtadele.

“Sel aastal on kavas renoveerida ülesõidu automaatsignalisatsiooni 21 raudteeülesõidukohal,” rääkis Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik BNSile.

Sealhulgas Tallinna-Tapa raudteelõigul viies jaamas koos tõkkepuude paigaldamisega, ja Tapa-Narva ning Moe raudteeülesõidukohal.

Vana-Torokse talu tahab patendeerida suitsumaksa

Harjumaal Saku vallas asuv Vana-Torokse talu on sisse andnud taotluse, et registreerida oma talu suitsutatud veisemaks Eesti Patendiametis kasuliku mudelina. Senine taustauuring on näidanud, et suitsutatud veisemaks on unikaalne toode, mida mujal teadaolevalt ei valmistata.  

Talu perenaise Ädu-Krõõt Kaarli sõnul sündis suitsutatud veisemaksa retsept üsna juhuslikult.

Perenaine tegi köögis maksapasteeti ning poeg Toomas suitsutas õues liha. Kuna tükk veisemaksa jäi pasteeditegemisest järele, pani naine selle marinaadi

ja andis poja kätte: mine proovi, mis sellest suitsuahjus välja tuleb. Tulemuseks saadi originaalne maitseelamus. «Neile, kes maksa söövad, maitseb see väga, kuigi praetud maksast on suitsumaks ikka hoopis erinev,» rääkis talu perenaine Ädu-Krõõt Kaarli.

Eesti Patendiameti infoosakonna teabetalituse juhataja Eve Tammaru sõnul peab igasugune kaitstav leiutis olema uus, omama leiutusastet ning olema tööstuslikult kasutatav. «Kui näiteks kasutatakse uut meetodit suitsutamisel, on välja mõeldud uus ahi või kui kasutatakse uusi koostisaineid maksa maitsestamisel või suitsu tegemisel, on võimalik leiutist kaitsta. Oluline on leiutise uudsus,» selgitas Tammaru.

Taustauuring

Senine taustauuring ja suhtlus patendiametiga on talu perenaise Ädu-Krõõt Kaarli sõnul näidanud, et nende marineeritud ja suitsutatud loomamaks on eriline toode. «Olemas on näiteks suitsutatud hanemaks ja tursamaks, aga suitsutatud veisemaks on selline, mida me mujalt leidnud pole,» lausus ta.

Vana-Torokse talu põhitoodanguks on ligi üheksa aastat olnud erinevad suitsulihad, nagu näiteks suitsutatud kaela- ja seljakarbonaad, rostbiif, vutt, loomakeel, pardifilee või sidruni-tšilli kana. «Oleme püüdnud teha võimalikult originaalseid tooteid, et oleks ka mingi üllatusmoment või uudsus juures,» rääkis Ädu-Krõõt Kaarli. Lisaks valmistab söögitegemist palavalt armastav perenaine maksapasteeti ja mitmesuguseid vürstikaid kastmeid, mis samuti hästi kaubaks lähevad.

Talu müüb enda toodangut peamiselt Nõmme turul ja hooajati laatadel. Samuti on Vana-Torokse talu klientide hulgas restorane. Kuigi üksnes suitsutoodete valmistamisele spetsialiseerunud talusid ei ole palju, on konkurents Ädu-Krõõt Kaarli hinnangul ikkagi tihe, sest väike talu võistleb turul suurtootjatega ning tarbija ei oskagi tihtilugu hinnata erinevaid suitsutoodete nüansse – kas liha on eelnevalt keedetud või kui palju on tootes vett – ehk kõike seda, mis määrab suitsuliha kvaliteedi ja ka hinna.

«Enamasti müüvad kõlavad reklaamsildid ning ostja ei mõtle ise kaasa,» lausus Ädu-Krõõt ja tõi näiteks, et silt «saunasuitsusink» tõmbab laadalisi ligi justkui magnet, kuid tegelikult on Eestis vaid üksikud inimesed, kes teevad sinki saunas ja sedagi üldjuhul enda ja tuttavate tarbeks.

«Saunasuitsusinki võib teha müügiks ainult siis, kui ongi ehitatud spetsiaalset saun singi suitsutamiseks, see peab olema kontrollitud ja nõnda edasi, aga laatadelt niisugust sinki tavaliselt ei leia, kuigi silte «saunasuitsusink» leiab palju,» rääkis ta.

Samas nendib Ädu-Krõõt Kaarli, et tavatarbijal ongi keeruline vahet teha erinevatel suitsutustoodetel. «Tunnistan ausalt, et enne, kui me ise polnud suitsusinki teinud, käisin laadal samamoodi segadusse aetuna ringi ja valisin üsna juhuslikult sinki, mida osta, sest esmapilgul on raske ära tunda head kaupa,» rääkis ta.

Kogu pere

Vana-Torokse talus on ametis kogu pere – lisaks ema Ädu-Krõõdale veel isa Olavi, poeg Toomas (20), tütar Ädu (15) ja poeg Karl Oskar (11). Eriti suureks abiks on vanem poeg, kelle jaoks on erinevate lihade suitsutamine ja nende laatadel müümas käimine saanud peaaegu et täiskohaga tööks. «Taskuraha pole ma tänu sellele juba teismelisest peale küsinud, vaid olen kõik ise välja teeninud,» nendib ta. Noor mees ei ole veel päris veendunud, mida ta tahab tulevikus edasi teha, kuid ei välista, et jääbki hea meelega panustama kodutalu arendamisse, aidates teha suitsutooteid ning käies neid ka laatadel müümas.

Pereema Ädu-Krõõt on rahul, et poega ei pea sundima, vaid tal on iseenesest suur huvi lihade suitsutamise vastu. «Kui mõelda suurelt, siis minu unistuseks on luua praegu tugev alus talule, mis jääbki kuulsaks oma suitsusinkide poolest ja mida oleks hea minu lastel, lapselastel või lapselapselastelgi jätkata. Vana-Toroksest võiks saada pikkade traditsioonidega suitsutamistalu,» jutustas perenaine.

Rangemad piirid

Aasta alguses kerkis üles poleemika, justkui keelataks Euroopa Liidus sellest septembrist alates ära traditsiooniline suitsuliha. Mingit keeldu siiski karta pole, vaid polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormid muutuvad suitsutatud toidus rangemaks.

«See kõik on tehtud ühest küljest selleks, et kaitsta klienti nii-öelda tõrvatud liha eest, mis on võltssuitsuliha. Teisest küljest annab nõue jällegi suurtööstusele märkimisväärse eelise väikeettevõtjate ees,» lausus Ädu-Krõõt Kaarli ja selgitas, et sarnaselt suurtootjale peab ka väiketootja tellima igale tootekategooriale proovid, millest igaüks maksab mitusada eurot. «Proovid tuleb teha sealihale, veiselihale, linnulihale ja nii edasi. Nii et kokku on see väiketootjale väga suur väljaminek,» sõnas ta.

Seda, et Vana-Torokse talu tooted äkki ei vastagi piirnormidele, perenaine ei pelga. «Meie lihad jäävad kindlasti piirnormidesse, sest meil ei teki põlemist, vaid suits tuleb otse lihale peale,» märkis ta.

Talus kasutusel olevad neli suitsutusahju – kaks külmsuitsu ja kaks kuumsuitsu – on pererahvas ise ehitanud ning pildile palub perenaine neid mitte jäädvustada. «Need on piisavalt erilised ahjud, mille oleme läbi oma katsetuste ja küllaltki suure kooliraha ehitanud. Ei taha, et neid kopeerima hakatakse,» põhjendas ta.

Soov enda toodangut kopeerimise eest kaitsta oli ka peamine põhjus, miks pererahvas hakkas patendiametist uurima, kas nende suitsuloomamaksa oleks võimalik kuidagi kaitsta. «Kahju on, kui oled ise midagi välja mõelnud ja avastad peagi, et veel mitu inimest on hakanud täpselt sama asja laatadel pakkuma. Ma ei taha öelda, et teised ei või seda või teist teha, võivad ikka, aga tehku seda ikka kas või natukenegi omamoodi. Ideid, mida teha, on ju nii palju, ei ole tarvis üksteist kopeerida,» lausus ta.

Tulevikuks on Ädu-Krõõt Kaarlil veel üks unistus – õpetada linnastunud ja poodide valmistoiduga ära harjunud noori inimesi enda talus taas süüa tegema.

«Mulle tundub, et linnainimesed on liialt mugavustsooni vajunud ja harjunud plastkarbis ostetavate toitudega. Tahaksin taas meelde tuletada, kuidas teha head kodust sööki – kas või kartuliputru ja kastetki,» jutustas ta plaanist hakata talus ka kokanduskursusi läbi viima.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Pärnu kaubajaam võib riigile üle jõu käia

Kuigi Pärnu linnavolikogu võttis neljapäeval vastu pöördumise, milles paluti valitsusel kaaluda Rail Balticu kaubajaama väljaehitamist Pärnus, võib valitsus selle uue kiirraudtee ehitistest välja jätta.

“Pöördumine on tingitud vajadusest pöörata valitsuse tähelepanu Pärnu kaubajaama vajalikkusele,” ütles volikogu liige Viljo Vetik. “Heaks näiteks Pärnule on sadam, ebaõnnestumiseks võib pidada lennujaama. Et vältida kaubajaama samasugust saatust, tuleb valitsusele kaubajaama olulisust meelde tuletada.“

Rail Balticu tasuvus on piiripealne

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp on öelnud, et Rail Balticu tasuvus on piiripealne ja seetõttu ei tasu sellele kohe Pärnu kaubajaama ja Rapla sõitjate terminali rajada. Sedasama rääkis teisipäeval Pärnus olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann.

“Ei tohi suure tükiga suud lõhki ajada,” lausus Lindemann. “Räägime praegu läbimurde tekitamisest, rahvusvahelisest rongiliiklusest. Seetõttu ehitatakse esialgu ainult Tallinna ja Pärnu reisijate terminalid, Muuga kaubajaam ja hooldusdepoo.”

Lindemanni andmetel maksab Rail Balticu Eesti piires väljaehitamine 1,08 miljardit eurot, millest 466 miljonit tuleb Eestil endal maksta. Tõenäoliselt võetakse selleks pankadest pikaajalist soodsa intressiga laenu, mida hakatakse raudtee kasutamise kuludest tagasi maksma.

Lindemann kõneles, et Rail Balticule on ette nähtud Rapla peatuski, kuid praegu seda välja ei ehitata, sest perspektiivsed reisijate vood pole küllaldased. “Viljandi ja Pärnu suunal jääb olemasolev raudtee, Rapla saab selle baasil teenindatud,” ütles ta.

Lelle-Pärnu lõik vajab uuendamist

Küsimusele, millal rekonstrueeritakse Lelle-Pärnu raudteelõik, vastas Lindemann: “Majandusministeerium kinnitab, et investeeringuid tehakse seni, kuni Rail Baltic pole valmis. Aastatel 2019–2024 peaks Rail Balticut ehitama hakatama, aga seni tuleb tagada olemasoleva raudtee töötamine. Kui mõlemad on valmis, vaatame, kumba on rohkem vaja. Vahest on mõlemat vaja.”

Lindemann rääkis, et Briti konsultatsioonifirma AECOM tasuvusuuringus polnud Pärnu kaubajaam esimese ringi jaamade hulgas ja selleks, et see võimalikult kiiremini valmiks, tuleks see esmalt Pärnu maakonna planeeringus planeerida. Siis tekib võimalus – kui Rail Baltic on valmis – selle kiiresti sidumiseks.

Lindemann lisas, et Muugal oli kaubajaama jaoks planeering olemas, samuti vajalikud ühendused Vene rööpmelaiusega raudteega ja meri.

Volikogu liige Peeter Saunpere tundis huvi, kuivõrd Pärnut läbivad kaubarongid kohalikke elanikke võivad häirima hakata. Lindemann sõnas, et Rail Balticu kasutamise tiheduseks on planeeritud kaheksa reisi- ja kaheksa kaubarongi ööpäevas. Kaubarongid liiguvad kuni 120kilomeetrise tunnikiirusega, linna piires aeglasemalt. “See on väljakutse, kuidas paigutada reisi- ja kaubavedu nii, et see ümbritsevat ei häiriks,” ütles Lindemann.

Tähtaeg, mil Balti riikide ühisettevõte Euroopa Liidult Rail Balticu ehitamiseks toetust võib taotleda, on selle aasta septembrist järgmise aasta märtsini. Kui ühisettevõte leedukate vastuseisu tõttu seda õigel ajal ei tee, siis taotlusvoor suletakse ja raha saavad taotleda teised riigid.

Ossinovski: Euroopa Liit on moldovlastele kasulik

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kohtus eile Moldova suuruselt teise linna Bălți linnapea Vasile Panciuci ning riigi ühe suurima ülikooli rektori dr. Gheorghe Popaga ja ütles, et kahe riigi koostöö edendamine ei olla ainult välisministeeriumi ülesanne.

Ossinovski kohtus Panciuci ja Popaga, et arutada Eesti ja Moldova koostöövõimalusi omavalitsuste vahel, samuti hariduse ja teaduse valdkonnas.

Ta ütles, et Moldova kui Euroopa Liidu ühe idapartneri toetamine on Eesti riigi välispoliitika prioriteet ja et kahe riigi koostöö edendamisel on oluline nii teiste ministeeriumide kui ka kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste panus.

«Just sellisel viisil saame kõige edukamalt jagada meie Euroopa Liiduga lõimumise kogemust ning selgitada Moldova inimestele EL-i olemust, kummutades sealses ühiskonnas levinud hirme ja eksiarvamusi. Oluline on meie selge signaal Moldovale, et nad on Euroopa Liitu teretulnud ning see on Moldova rahva ja riigi tulevikule kasulik,» lisas minister. 

Panciuc hindas Eesti ja Moldova suhteid asjalikeks ja tihedateks, pidades oluliseks sidemete loomist kahe riigi omavalitsuste ning pealinnadest eemal asuvate kõrgkoolide vahel.

Nii sõlmisidki Narva ja Bălți sel nädalal sõprussuhete koostöölepingu ning loodud on esimesed kontaktid Tartu Ülikooli Narva kolledži ja Bălți ülikooli vahel, millele pani aluse Ossinovski visiit Moldovasse tänavu jaanuaris.

Linnapea Panciuci sõnul on Moldovale kasulikud Eesti ideed ja siinne kogemus nii laiemalt ühiskonna kui ka kitsamalt omavalitsuse reformimisel.

Postimehe lugejate kuraditosin küsimust Talleggile

Kas muna peaks hoidma külmkapis või toatemperatuuril? Poes on need mõnikord niisama müügisaalis.

Mune tuleks säilitada ühtlasel temperatuuril, soovitavalt külmikus. Lisaks ei ole soovitatav neid enne külmkappi panemist pesta, sest pestud muna kaotab oma loomuliku kaitsekile ja sellesse võivad tungida mikroobid.

Miks ma pean ostetud munakarpi lahti tehes ikka ja jälle nägema muna küljes kana väljaheidet, mille küljes sageli ka suled? Kas tehniliselt pole võimalik mune puhtaks teha?

Vastavalt ELi määrustele ei ole lubatud poes müüdavaid mune pesta.

Miks on kodumunade rebu kollasem kui nn poemunadel?

Munakollase värv võib varieeruda kahvatukollasest oranžini, peamiselt sõltub see kanade toidust ja aastaajast. Suvel on rebu tavaliselt tumedam, sisaldades hulgaliselt A-vitamiini eel­ühendeid karotinoide, mis tagavad organismi normaalse elutegevuse, arenemise ja kasvu.

Näiteks kasutame Talleggi Kollaste Munade söödaretseptis kollase värvi saavutamiseks looduslikku karotenoidi sisaldavat söödalisandit.

Miks on mõnel munal mitu rebu?

Väga suured munad on tihti kahe rebuga.

Mis vahe on pruunidel ja valgetel munadel?

Munakoore värv sõltub kana tõust: pruunid kanad munevad pruune, valged kanad valgeid mune. Pruunid kanad on valgetest pisut suuremad, mistõttu on ka pruunid munad valgetest suuremad. Lisaks on pruuni muna koor mõnevõrra tugevam kui valgel munal. Siiski ei mõjuta munade värvus kuidagi nende toiteväärtust.

Kui kanadele söödetakse Tervisemunade saamiseks lisaaineid, siis kui palju neist jõuab munasse?

Talleggi Tervisemuna tootmisel kasutatakse erisugust söödaretsepti, millele on lisatud linaõli, suurendamaks Omega-3-rasvhapete sisaldust munades. Omega-3-rasvhapete kasulikkus meie organismile on laialt tuntud.

Näiteks aitavad Omega-3-rasvhapped vähendada südameveresoonkonna haiguste riski ja alandada vere kolesteroolitaset, eriti vajalikud on need laste organismi arenguks. Üks Talleggi Tervisemuna sisaldab 400 mg Omega-3-rasvhappeid.

Mida tähendavad numbrid muna peal?

Munad peavad olema märgistatud farmi numbriga, kust munad pärinevad. Näiteks kui muna peal on märgistus 3EE12787, siis esimene number tähistab lindude pidamise viisi vastavalt ELi regulatsioonile (1 – vabalt peetavate kanade munad, 2 – õrrekanade munad, 3 – puuris peetavate kanade munad). EE on Eesti Vabariigi ISO kood ja 12787 on farmi hoonele antud number (praegusel juhul Kulli 1. kanala). Talleggil on praegu kasutusel kuus numbrikombinatsiooni.

Kui kaua elab üks munakana?

Talleggi munakanade tootmistsükkel lõppeb 72. elunädalaga.

Mis saab munejatest kanadest, kui nende munemisjõud raugeb?

Tallegg müüb oma munemisperioodi lõpetanud kanad Leetu.

Kas Tallegg «toodab» oma tibud ise oma munadest või ostetakse need sisse?

Tallegg ostab oma munakanade tibud Soomest.

Miks on valged kanamunad nii ebameeldivalt üle tembeldatud, et see lilla-roosa larakas ka mitte keetmisel maha ei kulu? Tahan näiteks lihavõtete ajal muna kollaseks või roheliseks värvida, aga see templilarakas jääb alt läbi näha.

Munade markeerimisel kasutatakse selleks ette nähtud ja lubatud markeerimisvahendit.

Miks mõned kanamunad haisevad, justkui oleks nad roiskunud? Võib täheldada ka koorimata munade, aga eriti hullusti omleti puhul.

Kui säilitustingimused on tagatud, siis võib ebameeldiv lõhn olla tingitud mõnest söödalisandist. Seda peab näitama juba täpsem analüüs. Tallegg kasutab ainult kontrollitud ja kõrge kvaliteediga söödalisandeid.

Kust võetakse vahetult lihavõttepühade eel nii palju valgeid mune munevaid kanu, mis neist pärast pühi saab ning miks muul ajal valgeid mune ei müüda?

Kuna kanad munevad ikka endises tempos, saavutatakse lisamüük valgete kanamunade ekspordi vähendamise abil.

Politsei otsib trammi ja bussi kokkupõrke pealtnägijaid

Eile kella 19.15 ajal põrkasid kokku mööda Gonsiori tänavat Pronksi tänava suunas liikunud autobuss ja vasakult Maneeži tänavalt tulnud tramm.

Liiklusõnnetuses sai vigastada kaks inimest.

Politsei palub abi inimeste leidmisel, kes nimetatud liiklusõnnetust juhtusid nägema. Politsei palub ühendust võtta telefonil 612 5666 või 110.

Mikser: NATO maismaajõududest saab küllap rääkida järgmisel nädalal

NATO saadab lähitulevikus Läänemerele neli miinilaeva ja ühe abilaeva, see on alliansi kinnitusel samm Ida-Euroopa liitlaste kaitse tugevdamiseks vastuseks Ukraina kriisile, Kanada on lubanud saata Ida-Euroopasse täiendavalt kuus hävitajat.

 

Kaitseminister Sven Mikser ütles, et tegemist on osaga tervikpaketist, kuhu kuulub ka õhukomponent ja kuulub ka kindlasti maismaakomponent, millest saab lähiajal juba täpsemalt rääkida, vahendas ERR Uudised.

«Usun, et lähem nädal juba toob meile selles osas positiivseid sõnumeid,» lausus Mikser.

Laevad kogunevad Saksamaal Kieli sadamas, valmistudes mais toimuvateks miinitõrje-õppusteks.

«Läänemeri on kitsas ja allpool sissepääsu on võimalik blokeerida, võimaldamaks suuremate üksuste ja kaupade liikumise erinevates regioonides - selleks loobki võimaluse selline miinitõrjelaevade eskaader,» selgitas mereväe ülem Sten Sepper.

Eesti kirikuis peeti suure reede jumalateenistusi

Eesti kirikuis peeti täna samuti suure reede jumalateenistusi ning Tallinna kristlased käisid erinevaid kirikuid läbival ristitee-rännakul.

 

Suure reede ristiteel saavad Tallinnas kokku inimesed, kes kuuluvad erinevatesse kogudustesse, kristlastele tähendab Kristuse kannatuse ja surmapäev ehk suur reede ajaloo suurima ülekohtu toimepanemise päeva ning ristitee on selleks, et ühiselt mõtestada selle päeva tähendust, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Äkki sellele mõeldes me võiksime jõuda teadmiseni, et see elu on elamist väärt siis, kui meie ta elamisväärsemaks muudame ja kui me jõudu saame sellest, et me oleme väärtuslikud läbi selle, mis esimesel suurel reedel meie heaks tehti,» rääkis EELK Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu.

Tänane ristiteerännak viis Jaani kirikust Olevistesse, vahepeatused olid Kaarli ja Toomkirikus ning nende kirikute vahel olid jagatud ristitee peatused.

Kaarli kirikust Toomkirikusse jalutades tegid ristiteelised hetkeks peatuse ka Nevski katedraali ees, kus mõni hetk enne seda oli alanud suure reede jumalateenistus, tänavu tähistavad lääne- ja idakristlsed suurt reedet ning ülestõusmispühi ühel ajal.

Jõgevamaal uppus tiiki meesterahvas

Jõgevamaal leiti reedel tiigist uppununa meesterahvas, teatas päästeamet pressiteates.

 

Häirekeskus sai reedel kell 20.19 teate, et Saare vallas Levala külas leiti talutiigist uppununa keskealine mees, teatas päästeameti lõuna päästekeskus.

Sündmuskohale jõudnud päästjad tõid mehe surnukeha veest välja ja andsid üle politseile, seisis pressiteates.

Juhtumi täpsed asjaolud on selgitamisel.

Tänavu on uppunud juba 13 inimest, lisas päästeamet.

Pikaaegsed lemmikud: 41-aastane Värska Vesi

Eestis on mitmeid toidukaupu, mida on toodetud aastakümneid. ärska Vesi kvaliteedijuht Piret Jõgeva tutvustab mineraalvett, mida toodetakse alates 1973. aastast.

1967. aastal alustati geoloog Vladimir Tassa eestvedamisel Värska lahe lõunasopis Õrsava järve kaldal puurimistöödega, mille eesmärk oli jõuda haruldase maa-aluse veekoguni. Terve suve väldanud puurimisega jõutigi lõpuks 470 meetri sügavusele. Just sellel sügavusel pidi geoloogide luureandmetel Värska lahe all asetsema suur looduslik kivikauss, mille sügavam veehorisont oli tekkinud juba 500 miljonit aastat tagasi. Seal peituv kristallpuhas vesi pidi olema kivimitest miljonite aastate jooksul omandanud vajalikke mineraale – seda naturaalsel moel ja just parajal määral.

Geoloogide ennustus osutuski täpseks. Õnneks leidus seda haruldast vett piisavalt ja mõni aasta hiljem rajati puuraugu juurde ka tehas, kus hakati villima naturaalset mineraalvett, mis sai tuntuks kui Värska Originaal.
Villitav mineraalvesi pärineb puurkaevust, mille sügavuseks on 470 meetrit. 1993. aasta 1. juunil moodustus reorganiseerimise käigus AS Värska Vesi, mis villib siiani mineraalvett, lisaks ka maitsestatud vett ning gaseeritud ja gaseerimata joogivett (kaevu sügavus 95 meetrit).

1980. aastatel turustati mineraalvett lisaks Eestile Lätisse, Pihkva oblastisse, Peterburi, Valgevenesse. Võib öelda, et Värska Originaal oli menukas juba toona. Praegu on Värska Originaal kõige joodavam mineraalvesi Eestis, nii et seda võib nimetada menukaks nüüdki. Lisaks turustatakse vett Venemaale, Lätisse, Leetu, Soome ning 2014. aastast ka Hiinasse.
Muistse legendi järgi on Värska vetel imejõud. Pühade allikate ääres itkenud maaema Maarja kaasa kaotuse kurbust ning puhta armastuse pisarad lisasid väge maa sügavusest kerkivale veele. Värska veest saab janune tervist, tugevust ja pika ea. Rahvapärimustes on alati tera tõtt.

 

Süürias vabastati neli prantsuse ajakirjanikku

Mullu Süürias pantvangi võetud prantsuse ajakirjanikud vabastati laupäeval, 10 kuud pärast seda, kui nad ühes maailma ohtlikumas riigis kadunuks jäid.

Nelja ajakirjaniku - Edouard Elias, Didier Francois, Nicolas Henin ja Pierre Torres - vabastamisest teatas Prantsusmaa president Francois Hollande. President ütles, et ajakirjanikud on «hea tervise juures, arvestades nende vangistuse keerulisi tingimusi,» vahendab AFP.

Türgi sõdurid leidsid kinniseotud kätega ajakirjanikud Türgi-Süüria piirilt.

Neli ajakirjanikku võeti pangtvangi mullu juunis.

Krimmi oodatakse sel aastal umbes nelja miljonit turisti

Krimmi oodatakse sel aastal puhkama umbes nelja miljonit turisti, ütles laupäeval poolsaare asepeaminister Rustam Temirgalijev.

Eelmisel aastal külastas ametlikel andmetel regiooni puhkamise eesmärgil umbes kuus miljonit inimest, kuid paljud peavad seda arvu liialdatuks.

«Puhkusteperiood ei kuku kindlasti läbi - me ootame vähemalt nelja miljonit turisti,» kirjutas Temirgalijev oma Facebooki küljel.

Varem saabus umbes 60 protsenti turistidest Krimmi rongiga, mis nüüd on raskendatud Ukrainas valitseva olukorra tõttu. Sellest hoolimata arvab Temirgalijev, et puhkajate arv saab olema küllalt suur.

«Muu hulgas tänu lennupiletitele lubatud soodustusele,» ütles asepeaminister.

Venemaa kodakondsust on taotlenud umbes 350 000 Krimmi elanikku

Venemaa kodakondsust on taotlenud umbes 350 000 Krimmi elanikku ja migratsiooniteenistus on selle tarvis trükkinud juba 250 000 passi, teatas laupäeval teenistuse ülem Konstantin Romodanovski.

Romodanovski täpsustusel on Krimmis 300 punkti, kus võetakse vastu kodakondsustaotlusi.

«Nädal tagasi oli 150, kuid me oleme suurendanud seal oma töötajate arvu,» ütles ametnik.

Romodanovski hinnangul soovib lõpuks Venemaa passi 1,5 kuni 1,7 miljonit Krimmi elanikku.

«Praegu trükitakse umbes 20 000 passi päevas. Ma olen kindel, et me täidame seaduses kindlaksmääratud kolmekuulise tähtaja,» ütles Romodanovski.

Tema kinnitusel jätkatakse passide väljastamist loomulikult ka pärast tähtaega.

«Loomulikult töö jätkub ja need, kes erinevatel põhjustel ei saanud kolmekuulise ajaperioodi jooksul passi hankida, saavad seda teha ka hiljem,» lisas migratsiooniteenistuse ülem.

Sukeldujad tõid Lõuna-Korea uppunud laevalt välja esimesed surnukehad

Sukeldujad tõid kohaliku aja järgi ööl vastu pühapäeva välja esimesed surnukehad kolmapäeval uppunud Lõuna-Korea reisilaevalt.

Õnnetuse seni kinnitatud hukkunute arv on 36. Aluse pardal oli kokku 476 inimest, kellest 174 on päästetud ja 266 endiselt kadunud.

Enamik reisijaist olid ühe kooli õpilased.

«Sukeldujad purustasid kajuti akna vahetult enne keskööd ja tõid välja kolm surnukeha,» teatas rannavalve. Kõik kolm kandsid päästeveste.

Post: NATO saadab maaväed Poolasse

Poola kaitseministri sõnul saadab USA Poolasse maavägesid, et laiendada NATO kohalolekut ajal, mil pingeline olukord Ukrainas kestab, kirjutas Washington Post.

Tomasz Siemoniak ütles lehele reedel, et sõjalised planeerijad juba töötavad vastava kava üksikasjade kallal. Ta lisas, et tõenäoliselt saadetakse Ühendriikide maavägesid ka Balti riikidesse.

Siemoniaki sõnul tehakse vägede paigutamise plaan teatavaks järgmisel nädalal.

Pentagoni pressiesindaja kontradmiral John Kirby ütles, et Euroopa sõjalise valmisoleku kindlustamiseks nii õhus, merel kui maal on kaalumisel terve rida abinõusid.

«Mõned neist plaanidest tehakse teoks NATO riikidega kahepoolselt. Mõned alliansi enda kaudu.»

USA kaitseministri Chuck Hageli ja Siemoniaki neljapäevasel pressikonverentsil USA baaside rajamisest Poolasse juttu ei olnud, küll aga rääkis Hagel «mõningatest uutest võimalustest» roteeruvate vägede tarvis.

Ühtlasi kinnitas Hagel NATO liikmetele nagu Baltimaad ja Poola, et Washington kavatseb täiel määral tagada, et nende territooriumi vastavalt NATO kohustustele kaitstakse.

Leedu ohvitseri sõnul ei ole võimalik riiki ootamatult rünnata

Leedu-vastase üllatusrünnaku korraldamine on olukorra pideva jälgimise tõttu võimatu, ütles sõjaväe väljaõppe- ja doktriini väejuhatuse ülem kolonel Danas Mockūnas.

Kolonel nimetas müüdiks juttu, et vaenulik sõjavägi on suuteline Leedut tunni või päeva jooksul okupeerima.

«See, et meie riiki on võimalik tunni ajaga okupeerida, on üks levinumaid stereotüüpe. See on põhimõtteliselt võimatu. Avalikkus võib end turvaliselt tunda, sest mis tahes selline operatsioon hõlmaks teatud tegusid, mille ettevalmistamist ei ole võimalik varjata,» ütles Mockūna reedel seimis tsiviilkaitse teemalisel arutelul.

«Operatsiooni läbiviimiseks tuleb liigutada vägesid, neid ümber paigutada. See hõlmab tohutuid ressursse, mida on vaja teatud asukohtadesse koondada. Kui tegemist on õppusega, on vaja laskemoona ning see saab tavaliselt õppuste käigus otsa. Me jälgime mitte ainult sõjalisi indikaatoreid, vaid ka poliitilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke näitajaid. Probleem ei seisne millegi mahamagamises, vaid sellele õigeaegses reageerimises. Täieliku üllatuse faktor on välistatud,» ütles kõrge ohvitser.

Mockūnase sõnul on teine laialt levinud stereotüüp, et NATO ei kaitse Leedut. «Kui NATO keelduks alliansi liikme kaitsmisest, variseks kokku kogu süsteem,» sõnas ta.

«Ma usun, et keegi ei julgeks seda süsteemi hävitada. Praktilisi samme on astutud, mis tõestavad, et nad kavatsevad meid kaitsta. Vajaduse korral on võtta NATO plaanid, strateegiliste operatsioonide plaanid ning taktikalise tasandi plaanid. Kõigele on mõeldud. Meie piirkonna küsimust arutatakse regulaarselt,» ütles kolonel.

 

Prokurör: Lõuna-Korea uppunud laeva juhtinud mehel puudusid kogemused

Uppunud Lõuna-Korea reisilaeva Sewol õnnetuse ajal juhtinud kolmas ohvitser navigeeris õnnetuspaiga vetes esmakordselt, ütles täna Lõuna-Korea prokurör.

Kahekümne viie aastane mees juhtis laeva läbi piirkonna, kus saared paiknevad tihedalt koos ning hoovused on tugevad, sõnas vanemprokurör Yang Jung-jin.

Tavapäraselt juhtis laeva selles piirkonnas üks teistest ohvitseridest, kuid paksu udu pärast hilinenud väljumise tõttu langes väinade läbimise aeg kokku kolmanda ohvitseri vahikorraga, lausus Yang.

Prokuröri sõnul ei ole uurijad veel kindlaks teinud, kas laeva kiirus oli tavapärasest suurem.

Laupäeva varahommikul vahistati laevakapten Lee Joon-seok ja tema kaks alluvat.

Kaptenit süüdistatakse muu hulgas ametikohustuste hooletussejätmises ja mereõiguse rikkumises, samuti kardetakse, et meeskonnaliikmed võivad üritada põgeneda või asitõendeid hävitada.

Incheoni sadamalinnast Jeju kuurortsaarele teel olnud reisilaev Sewol uppus Lõuna-Korea ranniku lähedal kolmapäeva hommikul.

Laeva pardal oli 475 inimest, neist 375 õpilast ning 14 õpetajat Soulist lõunas asuvast Ansani keskkoolist.

Õnnetuses on viimastel andmetel surma saanud 28 ja endiselt kadunud 268 inimest.

Allikas: Ukraina lõdvendas venelastele kehtestatud sisenemiskeeldu

Ukraina piirilt tagasi saadetud Vene kodanike arv on viimase 24 tunniga olulisel määral langenud, ütles täna Intefaxile Ukraina-Vene lennuliini teenindava ettevõtte allikas.

«Teisel päeval pärast sisenemiskeelu jõustumist keeldusid Ukraina piirivalvurid riiki lubamast kokku üheksat lennureisijat, kes saabusid meie ja meie partnerite lendudega - kaheksa inimest saadeti tagasi Odessast ja üks Harkivist,» sõnas allikas, põhjendades muutust Kiievi kehtestatud reeglite lõdvendamisega.

Reedel saadeti piirilt tagasi ligikaudu sada Vene kodanikku.

«Ukraina teeb lihavõttepühade puhul suuri erandeid ja Ukrainasse on lubatud rohkem inimesi. Kui esimesel päeval oli keeld absoluutne, siis praegu rakendavad Ukraina piirivalvurid sisenemispiirangut valikuliselt,» lausus allikas.

Vene lennufirma Aeroflot hoiatas neljapäeval reisijaid, et Ukraina võimud «piiravad ulatuslikult» riiki sisenemist. Aeroflot teatas, et Ukrainasse ei lubata 16-60-aastaseid vene mehi, kui nad ei suuda oma reisi põhjust tõendada ega reisi koos perekonnaga.

 

Veolaev Dragon lendas kolmandat korda kosmosejaama

USA-s Floridas asuvast Kennedy kosmosekeskusest startis reedel oma kolmandale teekonnale rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) veolaev Dragon.

 

Laeva pardal olev laadung kaalub umbes 2,5 tonni, vahendas ERR Uudised.

Tegemist on peamiselt seadmetega, mida kavatsetakse kosmosejaama eksperimentides kasutada, samuti toimetatakse kosmosejaama toitu ja varustust, vahendas NASA.

Esimest korda lendas Dragon kanderakett Falcon 9 abil kosmosejaama 2012. aasta mais, teine lend leidis aset mullu märtsis.

SpaceX on esimene erafirma, mis toimetab NASAga sõlmitud leppe alusel kosmosejaama varustust.

Peskov: Venemaa peab suhtuma liituda soovijatesse «ettevaatusega»

Venemaa on muutumas enesemääramisõigusega rahvaste seas väga populaarseks, kuid Vene Föderatsiooni koosseisu astumise taotlustesse tuleb suhtuda «äärmise ettevaatusega», ütles täna Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

«Tänapäeva maailmas muutuvad teatud arengutasemele jõudnud riigid teiste [rahvaste] jaoks ligitõmbavaks ja hakkavad mängima tõmbekeskuse rolli nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka muus mõttes,» lausus Peskov pühapäeval eetrisse jõudvas telesaates.

«[Need riigid] moodustavad enese ümber integratsioonikeskusi ja on nende integratsioonikeskuste tegevusse kaasatud, mis on võimalik vaid vastastikuse kasu põhimõtet järgides. Kolonisatsioonimeetodid enam ei toimi,» ütles ta vastuseks saatejuhi küsimusele, kas Krimmi Venemaaga liitumise järel võib oodata ka Transnistria või mõne muu piirkonna ühinemist.

Venemaa populaarsuse kasvades hakkab tööle rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte, kuid «iga konkreetset juhtumit tuleb käsitleda äärmise ettevaatusega», lausus Peskov.

 

Malaisia lennukit otsiv allveeliikur lõpetab töö uuel nädalal

Kadunud Malaisia reisilennuki musti kaste otsiv süvaveeliikur lõpetab töö eeldatavasti tuleva nädala jooksul, teatas otsingute koordinatsioonikeskus täna.

Eeldatavasti lõppevad tööd viie kuni seitsme päeva pärast, teatas keskus uudisteagentuurile AP.

Süvaveeliikur asus laupäeval oma seitsmendale otsinguretkele, kuna varasemate retkede käigus kogutud andmed ei ole loodetud tulemusteni viinud.

Otsingumeeskonnad saatsid miniallveelaeva Bluefin 21 ookeanisügavustesse merepõhja läbi kammima pärast seda, kui kuue päeva jooksul ei saadud arvatavatelt lennuki mustadelt kastidelt ühtegi uut signaali.

Malaisia kaitse- ja transpordiminister Hishammuddin Hussein ütles laupäeval ajakirjanikele, et süvaveeliikuri töö lõppemise järel lennuki otsingud jätkuvad.

«Otsingud jätkuvad tähtajatult,» sõnas ta. «Küsimus on lihtsalt lähenemisviisis. Lähipäevade jooksul keskenduvad kõik püüdlused allveeotsingutele.»

Ministri sõnul võivad uurijad hiljem otsingupiirkonda laiendada või võtta kasutusele senisest erinevad meetodid.

Lennuki otsingud on praegu keskendunud kindlale piirkonnale India ookeani lõunaosas, Austraalia rannikust lääne pool.

Hiina teatas 4. aprill esimesena pulseerivast signaalist, mille sagedus 37,5 kilohertsi vastas kadunud lennuki musta kasti signaali sagedusele. Nüüdseks on mustade kastide akud aga tühjaks saanud.

Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines Boeing 777 kadus radariekraanidelt 8. märtsi varahommikul veidi pärast starti. Kuala Lumpurist Pekingisse teel olnud lennuki pardal oli 239 inimest.

Gunvori eelmise aasta kasum oli 308 miljonit dollarit

Naftafirma Gunvor Group teatas oma eelmise aasta kasumiks 308 miljonit dollarit, aastaga kasvas see seitse miljonit, öeldakse firma pressiteates.

Grupi EBITDA suurenes 25 protsenti ja oli 719 miljonit dollarit.

Grupi käive alanes 2012. aasta 93 miljardilt dollarilt 91 miljardile. Grupp müüs 131 miljonit tonni naftat, kokku 35 riiki.

Kõik Ukraina sõjalaevad lahkusid Krimmist

Kõik Ukraina sõjalaevad, sealhulgas dessantlaev Kirovograd, korvett Vinnõtsja ja varustuslaev Zolotonoša, lahkusid täna Sevastoopoli lahest ja Donuzlavi järvelt, teatas Ukraina presidendi pressiteenistus.

 

Alused võtsid suuna Odessale, kus asub Ukraina mereväe baas.

Ülejäänud sõjatehnika, eelkõige lennukid, on Krimmist välja viidud.

Stockholmi lähedal põrkasid kokku reisilaev ja väikelaev

Reisilaev Viking Grace põrkas täna keskpäeval Stockholmi saarestikus Kapellskäri lähedal kokku väikelaevaga, keegi intsidendis viga ei saanud.

Väikelaeva pardal viibis õnnestuse hetkel kolm inimest, kes kokkupõrke tagajärjel merre kukkusid. Läheduses viibinud jaht toimetas kannatanud aga maale.

Mariehami teel olnud Viking Grace hilines intsidendi tõttu sihtkohta veerand tundi. Õnnetuse asjaolud on selgitamisel, kuid YLE teatel oli õnnetuse ajal merel udune ilm.

 

 

Video: Lõuna-Korea laevaõnnetuse ohvrite otsingud jätkuvad

Kolmapäeval Incheoni sadamalinnast Jeju kuurortsaarele teel olles uppunud Lõuna-Korea reisilaeva Sewol ohvrite otsingud jätkuvad. Laeva pardal oli 475 inimest, viimastel andmetel on õnnetuses surma saanud 32 ja endiselt kadunud 270 inimest. Lõuna-Korea võimude teatel võib kõikide surnukehade leidmine võtta aega mitu kuud.

 

Lõuna-Korea uppunud laeva kapten: mul on kahju

Kolmapäeval Incheoni sadamalinnast Jeju kuurortsaarele teel olles uppunud Lõuna-Korea reisilaeva Sewol kapten Lee Joon-seok vabandas, et lükkas edasi evakueerimiskäsu andmise.

«Ma langetan oma pea vabanduseks ohvrite perede ees,» ütles eile koos kahe meeskonnaliikmega kinni peetud 69-aastane Lee, keda süüdistatakse ka ametikohustuste hooletussejätmises ja mereseaduse rikkumises.

«Ma andsin juhised vastavalt teekonnale, siis ma läksin hetkeks kajutisse ja siis see juhtus,» selgitas Lee, kelle sõnul oli vool väga tugev ja ookeanivee temperatuur väga külm, mistõttu kartis ta, et ennatlik evakueerimiskäsk võiks olukorda veelgi halvendada.

«Ma arvasin, et vesi võib reisijad kaugele kanda ja neil võib tekkida raskusi, kui nad evakueeritakse mõtlematult ja ilma päästevestideta,» ütles Lee. «Isegi, kui nad oleksid kandnud päästeveste, oleks olukord ikkagi sama olnud.»

Samuti põhjendas ta evakuatsiooni edasilükkamist sellega, et päästelaevad polnud sündmuskohale veel saabunud.

Laeva pardal oli 475 inimest, viimastel andmetel on õnnetuses surma saanud 32 ja endiselt kadunud 270 inimest. Lõuna-Korea võimude teatel võib kõikide surnukehade leidmine võtta aega mitu kuud.

Belgias hukkus tulistamises 10-aastane poiss

Belgia idaosas Liège´i linna lähedal ööl vastu tänast toimunud tulistamises said surma kolm inimest, kaasa arvatud kümneaastane poiss.

Kohaliku meedia teatel toimus rünnak Visé linna staadioni lähedal, kui kolmik oli teel koju. Teadaolevalt oli täna hommikul vigastustesse surnud naine poisi sugulane ja ristiema. Väidetavalt avati ohvrite pihta tuli mööduvast autost.

Kohaliku linnapea Marc Neveni sõnul uurib juhtunut Liège´i prokuratuur, mis pole aga kommenteerinud rünnaku võimalikku motiivi ja ka seda, kes olid rünnaku taga.

 

Video: venemeelsete meeleavaldus Slovianskis

Eile Ukraina idaosas Slovianski linnas toimunud meeleavaldusest võttis osa mõnisada inimest.

«Me tahame rahu ja vaikust meie Donbassis ja me ei taha, et Kiievi praegune ebaseaduslik võim siia tuleks,» ütles kohaliku Lenini kuju juures toimunud meeleavaldusel osalenud Stanislav.

«Üle kõige tahame, et olukord lahendataks ainult rahumeelsel teel. Ja muidugi tahame vabadust, me tahame töötada, elada, lõbutseda,» lisas samuti meeleavaldusel osalenud Oksana.

Sloviansk on üks umbes kümnekonnast linnast, kus separatistid on hõivanud aprillis Ukarina valitsushooneid. Ukraina võimude teatel tegutsevad linnas ka Venemaa luure- ja diversiooniüksus, kes on rünnanud ka Ukraina julgeolekutöötajaid.

Küsitlus: enamus Ukraina kaguosa elanikest ei poolda Venemaaga ühinemist

Ligi 70 protsenti Ukraina kaguosas asuva Donetski piirkonna elanikest ei toeta Venemaaga ühinemist, selgus täna avaldatud arvamusuuringu tulemustest.

Venekeelse Ukraina nädalakirja Zerkalo Nedeli tellitud ja Kiievi rahvusvahelise sotsioloogia instituudi (КМИС) poolt läbi viidud arvamusküsitluse järgi ei toeta 69,7 protsenti vastanuist Venemaaga ühinemist.

Donetskis, kus kohalikud separatistid on välja kuulutanud sõltumatu vabariigi ja kus tehakse ettevalmistusi «referendumi» korraldamiseks piirkonnale suurema autonoomsuse andmise üle, oli vastav näitaja 52,2 protsenti, 27,5 protsenti toetas Venemaaga liitumist.

Samast küsitlusest selgus, et 38,4 protsenti vastanuist pooldab Ukraina suuremat föderaliseerimist, mida nõuab ka Venemaa. 41 protsenti küsitletuist pooldas aga võimu detsentraliseerimist.  

Ukraina võimude suhtes oldi aga kriitilised. Umbes 74 protsenti küsitletutest leidis, et presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov on ametis ebaseaduslikult, samal seisukohal oldi ka peaministri kohusetäitja Areseni Jatsenjuki osas.

57,2 protsenti Donetski piirkonna elanikkonna sõnul ei tunne nad, et nende õigusi oleks rikutud. 66,3 protsenti avaldas ka vastuseisu Venemaa sõjalisele interventsioonile. 46 protsenti piirkonna elanikest pidas võimalikuks kodusõja puhkemist. 16,4 protsenti leidis, et see on vältimatu.

Arvamusuuring viidi läbi kaheksas Kagu-Ukraina piirkonnas – Odessas, Nikolaejevis, Hersonis, Harkivis, Luganskis, Dnipropetrovskis, Zaporižžjas ja Donetskis.

Putin: suhete paranemine läänega ei sõltu Venemaast

Venemaa ja lääneriikide suhete paranemine ei sõltu Moskvast, teatas Venemaa president Vladimir Putin.

«See (suhete normaliseerimine - toim) ei sõltu meist. Ega üksnes ainult meist. See sõltub meie partneritest. Ma arvan, et ei ole midagi, mis seisaks suhete normaliseerimise ja normaalse koostöö teel,» ütles Putin vene uudisteagentuuride vahendusel täna eetrisse minevas teleusutluses.

Ka avaldas Putin lootust, et Venemaa ja ametisse astuva NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi suhted kujunevad heaks. «Meil on väga head suhted. Ja see puudutab ka isiklikke suhteid. Ta (Stoltenberg - toim) on väga tõsine, vastutustundlik isik ja vaatame, milliseks kujunevad suhted tema uues funktsioonis,» ütles Putin.

Putin tuletas Ukrainale meelde ka selle gaasivõlga. «Me ei saa igavesti oodata. Me ei saa 45 miljoni elanikuga riigi kohustusi kanda üle Venemaa eelarvesse ja Venemaa maksumaksjale,» märkis riigipea. «Me ei püüa õõnestada Ukraina majandust, mis seaks kahtluse alla transiidi usaldusväärsuse,» lisas Putin, viidates asjaolule, et suur osa Vene gaasiekspordist Euroopasse kulgeb läbi Ukraina.

Tõmošenko külastas Donestski

Ukraina presidendiks kandideeriv ekspeaminister Julia Tõmošenko külastas eile rahutus Ukraina idaosas asuvat Donetski.

«Ma arvan, et pärast Genfi kohtumist ja kõnelusi on meil kõik võimalused vältida vastasseisu, ummikseisu ja eriti sõda,» ütles Tõmošenko Donetskis ajakirjanikega kohtudes, lisades, et olemas on kõik võimalused lahendada konflikt rahumeelsel ja diplomaatilisel teel.

«Aga seda ei juhtu, kui Vene Föderatsioon pärast kõiki lubadusi ja läbirääkimisi ei vii oma vägesid välja. Ukraina kaitseb ennast relvadega. Ukraina rahvas on täna valmis relvad käes oma riiki kaitsma,» lisas Tõmošenko.

Ekspeaminister avaldas soovi kohtuda ka Ida-Ukrainas hooneid hõivanud isikutega, et nende nõudmisi paremini mõista. «Minu ülesanne praegu nende hooneid hõivavate inimestega läbirääkides ei ole see, et nad need hooned kiiresti vabastaksid, vaid mõista nende täpseid nõudmisi, korraldada nendega kõnelused ja jõuda ühisele mõistmisele, kuidas nende nõudmisi saab rahuldada,» ütles Tõmošenko.

Tõmošenko sõnul saab läbirääkimisi pidada piirkondadele suurema autonoomia andmise üle. «Ma saan kindlalt öelda, et riigi jagamise üle mingeid kõnelusi ei tule. Ukraina on iseseisev suveräänne riik ja meie piirid on puutumatud. Seetõttu saab läbirääkimistel edasi minna vaid piirkondadele suurema autonoomsuse piires,» täpsustas ta.

Uus seadus: venelasi võib blogimise eest kohtusse kaevata

Vene riigiduumas võeti reedel vastu terrorismivastase seaduse täiendus, mis lubab Vene blogijaid mõista süüdi veebipäevikus avaldatud sisu pärast, kui see ähvardab riigi julgeolekut.

Riigiduuma hääletas reedel selle poolt, et Vene blogisid liigitataks meedia väljaannete alla, kirjutas suurim ingliskeelne Venemaa päevaleht The Moscow Times.

Seaduse täienduse järgi, mille esitasid Alexei Mitrofanov erakonnast Õiglane Venemaa (Справедливая Россия) ning Andrei Lugovoi ja Vadim Dengin erakonnast Venemaa Liberaaldemokraatia (Либерально-Демократическая Партия России), kuulub nüüdsest iga blogija, sotsiaalvõrgustiku või isikliku veebilehe omanik, kes saab päevas üle 3000 kliki ja kelle blogis avaldatakse reklaame, veebimeediaga samasse kategooriasse.

See tähendab, et blogijad peavad tõestama informatsiooni täpsust, millest nad kirjutavad, pidama kinni kampaania seadustest ja hoiduma avaldamast materjali, mis võib pidada «ekstreemseks».

Neid, kes seadusest kinni ei pea, võib esimese seaduse üleastumise puhul trahvida 610 euro suuruse trahviga. Kui seadust rikutakse sama aasta jooksul uuesti, võib neid juba üle tuhande euro suurune trahv oodata.

 

Ekspertide sõnul piirab see seadus internetivabadust, kirjutas Russia Beyond the Headlines.

Malaisia: kadunud lennuki otsingud on kriitilises punktis

8. märtsil teel Kuala Lumpurist Pekingisse kadunud reisilennuki otsingud on kriitilises punktis, teatas Malaisia transpordiminister Hishammuddin Hussein täna.

«Otsingud täna ja homme on kriitilises punktis. Me pöördume kõigi poole üle kogu maailma palvega palvetada selle nimel, et me midagi leiaksime,» ütles minister.

Otsingute koordinatsioonikeskus teatas aga täna, et kadunud Malaisia reisilennuki musti kaste otsiv miniallveelaev Bluefin 21 lõpetab töö eeldatavasti tuleva nädala jooksul

Küsitlus: iga kolmas soomlane toetab NATOga liitumist

Ukraina sündmused on suurendanud põhjanaabrite toetust NATOga ühinemisele, näitavad hiljuti avaldatud arvamusuuringu tulemused.

Iltalehti tellitud ja uuringufirma Taloustutkimus läbi viidud arvamusuuringu järgi toetab Soome astumist NATOsse 34 protsenti küsitletutest, selle vastu on 45 protsenti vastanuist.

Möödunud suvel läbi viidud sarnases YLE uuringus toetas Soome liitumist NATOga 29 protsenti küsitletutest, selle vastu oli aga 52 protsenti vastanuist. Päevalehe Helsingin Sanomat arvamusuuringute järgi oli veebruaris alliansiga liitumist pooldavaid inimesi 18 ja märtsis 22 protsenti.

Toetust NATOga liitumisele on avaldanud ka Soome peaminister Jyrki Katainen. Samas rõhutas ta, et tegu on tema isikliku, mitte valitsuse ametliku seisukohaga.

Vaata, kes on Ameerika parimad tööandjad

Business Insider paneb teist aastat kokku Ameerika Ühendriikide parimate tööandjate nimekirja, kus hinnatakse nii palgataset kui ka töötajate rahulolu.

Huvitav on see, et kui eelmisel aastal olid esikümnes mitmed tehnoloogiaettevõtted, siis sel aastal kukkus Google mulluselt teiselt kohalt kaheksandale kohale ning Yahoo mulluselt kaheksandalt kohalt tänavu suisa 17ndaks.

1. Celgene Corporation - biotehnoloogia ettevõte 4700 töötajaga
2. Biogen Inc – biotehnoloogia ettevõte 4850 töötajaga
3. Celanese Corporation – keemiaettevõte 7400 töötajaga
4. Colgate-Palmolive Company – esmatarbekaupade tootja 37 700 töötajaga
5. Anadarko Petroleum Corp – nafta- ja gaasiettevõte 5200 töötajaga
 

Ukraina peatas pühadeks terroritõrjeoperatsiooni aktiivse faasi

Ukraina peatab ülestõusmispühade ajaks terroritõrjeoperatsiooni aktiivse faasi riigi idaosas, teatasid võimud.

Ukraina erivägede pressiesindaja Marina Ostapenko sõnul jätkatakse pühade ajal aga operatsiooni mitte-aktiivse faasiga, mis tema sõnul on kooskõlas ka neljapäeval sõlmitud kokkuleppega, millega pooled kohustusid vähendama pingeid Ida-Ukrainas.

Riigi välisminister Andrei Deštsõtsa sõnul ei saa rääkida aga operatsiooni peatamisest. Tema sõnul sõltub operatsiooni peatamine sellest, kuidas täidetakse Genfi kokkulepet, mis nägi ette muu hulgas ka Ida-Ukrainas hõivatud hoonete vabastamist ja relvade loovutamist.

Ukraina võimud alustasid terroritõrjeoperatsiooni möödunud nädalal, et vallutada tagasi relvastatud separatistide kontrolli alla läinud hooned. Kiiev on andnud mõista, et relvi haaranud ja hooneid hõivavaid separatiste peetakse terroristideks.

Ukraina ülemraada võttis sel möödunud nädalal vastu ka otsuse, millega karmistatakse karistusi riigireetmise ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumise katsete eest. Nüüd võib praegu riigi idaosas möllavaid separatiste kümneks kuni 15 aastaks vangi mõista.

Separatistid: ainus probleem on see, kui Kiievi hunta tahab sõda

Kiivis riigipöörde järel võimule tulnud hunta peab tagasi astuma, teatasid Ida-Ukrainas kümnekonnas linnas ametihooned oma kontrolli all hoidvad separatistid.

«Me ei  saa aktsepteerida Kiievi hunta väärtusi, meil on ajalooline minevik, mis ulatub Teise maailmasõjani, me oleme ärkav Vene karu,» teatasid Donetski separatistid tehtud avalduses. «Ärge muretsege, kõik jääb rahumeelseks ja distsiplineerituks. Ainus probleem on see, kui Kiievi hunta tahab sõda.»

Donetski rahvavabariigi välja kuulutanud separatistid ei tunnusta Ukraina praegust valitsust.
USA, Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liit leppisid neljapäeval Genfis kokku, et konflikti kõik osapooled lõpetavad vägivallatsemise ja sellele õhutamise Ukrainas, kuid separatistid pole lepingut tunnistanud.

Separatistid on lubanud vallutatud hoonetest lahkumist kaaluda siis, kui valitsus teeb samuti Kiievis. Samuti kavatsevad nad jätkata 11. maiks planeeritud «referendumi» ettevalmistamist Donetskis, kus hääletusele tuleb piirkonnale laiema autonoomia andmine. 

Venemaa: USA käitub meiega kui koolipoisiga

Valge maja kohtleb Moskvat, nagu süüdiolevat koolipoissi, teatas Kreml vastuseks Ühendriikide hoiatusele kehtestada Venemaale senisest rangemad sanktsioonid.

Ühendriigid hoiatasid Venemaad uute majandussanktsioonidega, kui Moskva ei täida neljapäeval Venemaa, Ukraina, USA ja Euroopa Liiduga vahel sõlmitud kokkulepet Ukraina olukorra deeskaleerimiseks.  

«Me usume, et Venemaal on märkimisväärne mõju nendele, kes on seotud Ukraina idaosas destabiliseerivate tegevustega,» ütles eile USA rahvusliku julgeoleku nõunik Susan Rice.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas Ühendriikide hoiatust lubamatuks. «Venemaad ei saa kohelda kui süüdiolevat koolipoissi, kes peab näitama, et ta on oma kodutöö ära teinud,» ütles Peskov. «Selline keelekasutus on lubamatu.»

Financial Times: Ilves murdis läbi

Toomas Hendrik Ilves ei pelga eristuda, tunnustab Briti majandusleht Financial Times: omanäoline kikilipsuga riigipea on juba pikemat aega hoiatanud läänt ohu eest, mida kujutab endast Venemaa.

Varem paranoiliseks peetud Ilves on Krimmi invasiooni kiiluvees otsitumaid isikuid jagamaks oma arusaamu eestlaste hiiglasliku idanaabri kohta.

«Needsamad inimesed, kes küsisid: «See on ju täiesti normaalne maa, miks te küll nendega läbi ei saa?» ütlevad nüüd äkitselt: «Anna meile andeks. Me võtame oma sõnad tagasi, me panime mööda,» ütles Eesti president Tallinnas Financial Timesile antud intervjuus.

Ilvese hinnangul ei ole Venemaa sammud Ukrainas midagi vähemat kui «eksistentsiaalne küsimus» ja seda mitte Eestimaa, vaid Euroopas valitsenud mõtteviiside jaoks julgeoleku kohta.

«Kui sa oled kogu aeg lähtunud fundamentaalsetest eeldustest nagu [näiteks] et piire ei muudeta sõjalise sekkumisega ja et selliseid Sudeedimaa-stiilis pöördumisi kaasmaalaste poole ei tehta... heakene küll, kui see kõik enam ei kehti, siis võib kogu selle mõtlemise minema visata,» ütles Ilves.

Tänagi on Ilves mures, et mitte kõik ei taipa, kuivõrd muutunud on olukord pärast Venemaa hiljutist agressiooni: «Ma olen mures mõnede riikide pärast, kellele see asi ei ole veel päris kohale jõudnud ning kes üritavad kindlustada oma kasumeid.»

Palve peale öeldut täpsustada ütles Ilves, et Suurbritanniale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Poolale – kui suurtest tegijatest rääkida – «on selgelt kohale jõudnud». Diplomaatiliselt vaikides jätab Ilves õhku arusaama, et Itaalia ja Hispaaniaga on lood teisiti.

Kuid isegi arusaajad riigid on Ilvese hinnangul ärihuvide surve all: «[Äridel] ei ole 10, 20, 50 aasta pikkust perspektiivi, mis on iga tõsiseltvõetava maa jaoks eluliselt oluline. Äri vaatab ühe, kolme, viie aasta taha, kuid nende nelja maa valitsused mõistavad, et see on suur [probleem ja oht]. See pole [mingi] kaubandustüli.»

Ilves ütleb otse, et praeguseid sanktsioone «heidutuseks pidada» küll ei saa. «Reaalsuses see ei toimi.» Ilvese sõnutsi saaks Venemaad tõeliselt majanduslikult survestada, kui hakata uurima rahapesu. «Kui nad sisuliselt kuritarvitavad meie avatud, läbipaistvat, demokraatlikku süsteemi, siis tulebki meil kasutada just seda eelist – läbipaistvust, avatust,» lisab ta.

Relvad ja rahu

Arizona osariigi vabariiklasest senaatorist John McCainist (77) õhkub sõjaväelast. Sirge selg, tugev käepigistus, veeklaas purunemiseni karmis haardes – ning sama resoluutsed on ka tema sõnavõtud. Vietnami sõja ajal lennukiga alla tulistatud ja aastaid piinamist taluma pidanud McCain on varem öelnud, et tema äkiline iseloom tuleb just sõjakogemusest. Sõjas on teada, et homme võib kõik lõppeda ja tegutseda tuleb täna, kohe.

Tallinna-visiidil rõhutas ta, et USA peaks kohe saatma Ukrainasse relvi, USA võimud selles nii veendunud pole. Kahtlejad süüdistavad McCaini liigses sõjalembuses ja pärivad: mis saab siis, kui relvad vastaspoole kätte satuvad?  

Äsjane visiit polnud siiski tuur senaatori isiklike vaadete tutvustamiseks – need tulid pealekauba –, vaid mitmekülgsele publikule mõeldud sümboolse laenguga käik.  

 

Rice'i sõnul jälgib USA tähelepanelikult leppe rakendamist Ukrainas

USA jälgib tähelepanelikult, kas Venemaa peab kinni neljapäeval Genfis sõlmitud leppest olukorra de-eskaleerimiseks Ukrainas, teatas Valge Maja reedel.

 

Moskva peab astuma kiiresti samme venemeelsete separatistide ohjeldamiseks Ida-Ukrainas ja lubama Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad piirkonda, ütles Ühendriikide rahvusliku julgeoleku nõunik Susan Rice.

«Me ootame, et Venemaa austaks endale võetud kohustusi ja kasutaks oma vägagi arvestatavat mõjuvõimu, et ohjeldada ja tõmmata relvarühmitused välja hoonetest, mida nad okupeerivad,» sõnas Rice.

«Lähipäevil selgub, kas Venemaa peab leppest kinni,» ütles nõunik, ähvardades Moskvat vastasel juhul uute sanktsioonidega.

USA välisministeeriumi pressiesindaja väljendas samuti kahtlust, kas Venemaa kavatseb lepet ellu viia. «Venemaa on lähiminevikus demonstreerinud, et ei pea lepetest kinni. Loodame, et sel korral läheb teisiti,» ütles Psaki.

Venemaa, Ukraina, USA ja EL jõudsid neljapäeval maratonkõneluse järel kokkuleppele Ukrainas kujunenud pingelise olukorra de-eskaleerimiseks. Lepe näeb ette «ebaseaduslike relvarühmituste» desarmeerimist ning venemeelsete separatistide hõivatud administratiivhoonete vabastamist.

Kokkuleppe sõlmimise järel väljendas Ühendriikide president Barack Obama kahtlust, kas Moskva täidab endale võetud kohustusi. Ta hoiatas, et USA valmistab ette meetmed, mida Venemaale kehtestada, kui Ukraina idaosas olukord ei parane.

«Niisugused deklaratsioonid, nagu tehti Washingtonis kõrgeimal tasemel ... ei soodusta dialoogi õhkkonna tekkimist,» ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov reede õhtul. «Venemaad ei saa kohelda koolitüdrukuna ning vehkida paberiga, kuhu kirjutatakse täidetud ülesannete kõrvale linnukesi,» lisas ta.

Jaapan teeb «teaduslikus vaalapüügis» muudatusi

Jaapan teatas reedel, et teeb muudatusi «teaduslikus vaalapüügiprogrammis» Antarkikas, mille ÜRO kohus tunnistas kommertspüügiks.

 

«Viime koostöös asjasse puutuvate ministeeriumiga läbi põhjalikud uuringud ning esitame sügisel rahvuusvahelisele vaalapüügikomisjonile uue uurimisprogrammi, mis peegeldab kohtuotsuses esitatud punkte,» ütles Jaapani põllumajandus- ja kalandusminister Yoshimasa Hayashi.

Hollande: tööpuuduse vähendamiseta ei ole tagasivalimist loota

Prantsusmaa president Francois Hollande tunnistas reedel, et tööpuudust vähendamata ei ole tal mingit võimalust 2017. aastal tagasi valitud saada.

 

«Kui tööpuudus 2017. aastaks ei kahane, ei ole mul põhjust kandideerida ega võimalust tagasi valitud saada,» ütles Hollande lõunasöögil Michelini tehase paarikümne töötaja, juhi ja ametiühinguaktivistiga.

Parempoolse Nicolas Sarkozy 2012. aasta valimistel alistanud Hollande'i sotsialistide valitsus on korduvalt lubanud tööpuuduse kasvu peatada ja uusi töökohti luua.

Kuid majandusseisak on töötuse määra rekordkõrgustesse tõustnud. Veebruaris küündis töötute hulk Prantsusmaal 3,34 miljonini.

Ka Hollande'i populaarsus on langenud rekordiliselt madalale.

Hiina-Vietnami piiril hukkus tulevahetuses seitse inimest

Vietnami kirdeosas sai tulevahetuses piirivalvurite ja Hiina illegaalsete immigrantide vahel surma seitse inimest, teatasid reedel võimud.

 

Quang Ninhi provintsivalitsuse andmeil pidasid piirivalvurid reede varahommikul kinni kuusteist ebaseaduslikult riiki sisenenud Hiina kodanikku -- 10 meest, neli naist ja kaks last.

Hetkel, mil piirivalve neid tagasi saatma valmistus, haarasid mõned Hiina mehed Vietnami piirivalvuritelt relvad ja avasid nende pihta tule, tappes ühe piirivalvuri kohapeal.

Vietnami ja Hiina ametiisikud üritasid olukorda maha rahustada, kuid illegaalid keeldusid relvi maha panemast. Puhkenud tulevahetuses hukkus veel üks piirivalvur ja viis hiinlast.

Vietnami riigimeedia andmeil olid migrandid pärit moslemienamusega Xingjian Uiguuri autonoomsest piirkonnast, kuid sõltumatut kinnitust neile teadetele seni pole.

Tšižov: Kiiev on Genfi kokkulepet valesti tõlgendanud

Venemaa suursaadik Euroopa Liidus väitis reedel, et Kiiev on valesti tõlgendanud rahvusvahelist lepet kriisi lahendamiseks Ukrainas, mille venekeelseid idapiirkondi on haaranud rahutused.

«Kui rääkida sellest, kuidas Genfi dokumenti on tõlgendanud praegused võimud Kiievis, siis kahjuks on nad sellest valesti aru saanud,» ütles saadik Vladimir Tšizov telekanalile Rossija-24.

«Eriti, justkui puudutaks see üksnes ida- ja lõunapoolseid oblasteid ning neid, kes föderalismi nõuavad, ent mitte Kiievit, kus olevat kõik seaduslik, sealhulgas Maidani (Iseseisvusväljaku) jätkuv okupeerimine» sõnas diplomaat.

Kiiev lubas vene keelele eristaatust

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk lubas vene keelele eristaatust ning võimu detsentraliseerimist, millega loodetakse rahustada venemeelseid riigi idaosas.

«Me võimaldame vene keelele eristaatuse ja lubame seda kaitsta,» vahendas uudisteagentuur AFP Jatsenjuki sõnu.

Jatsenjuk lubas veel suuri põhiseaduslikke reforme, millega antakse oblastitele rohkem võimu ja suuremaid finantsressursse.

Suurema autonoomia nõudmine ja hirm vene keele pärast on innustanud Ukraina idaosas separatistlikku liikumist.

Galerii: protestijad «kaunistasid» Kiievis Vene panka pealuudega

Ukraina pealinnas Kiievis sodisid meeleavaldajad Venemaa suurima panga Sberbank’i hoonet. Ukraina valitsus süüdistas Sberbank’i riigi idaosas tegutsevate venemeelsete finantseerimises. Ukraina peaprokurör teatas üleeile, et separatistide rahastamisega seoses on uurimise alla võetud 14 panka, nende hulgas Sberbank.


Kiievi kompromissid Genfi kõnelustel puudutasid põhiseadusreformi

Kiievi kompromissid Genfi neljapoolsetel kõnelustel Ukraina kriisi üle puudutasid põhiseadusreformi ja amnestiat separatistidele riigi idapiirkondades, ütles reedel välisministri kohusetäitja Andri Deštšõtsa.

«Me rääkisime põhiseadusreformi arutelust, milles osaleksid paljud soovijad, sealhulgas erinevate regioonide esindajad, nagu meie Vene partnerid soovisid,» ütles Deštšõtsa pressikonverentsil.

Ukraina nõustus ühtlasi armu andma Euromaidani vastastele idaregioonides. «Teine küsimus oli amnestia. Me nõustusime armu andma neile, kes vabatahtlikult relvad maha panevad ja lahkuvad hõivatud hoonetest,» sõnas minister.

Vastavalt nendele lepetele peaksid inimesed esmalt relvad maha panema ja hoonetest lahkuma ning alles siis antakse neile armu, lisas ta.

Deštšõtsa avaldas lootus, et pinged riigi idaosas lahenevad lihavõttenädalavahetusel, vastasel juhul tuleb võimudel «vajalikke meetmeid» rakendada.

Ukraina välisministeeriumi juhid kohtuvad reedel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajatega, et arutada Genfi 17. aprilli lepete jõustamist.

Kohtumisel kavatseb Ukraina paluda OSCE vaatlejate arvu suurendamist Donetski oblastis.

Ida-Ukraina separatistide üks juhte ütles reedel, et haldushooneid ei vabastata enne Ukraina praeguste võimude lahkumist.

Venemaa suurendab sõjalist kohalolekut Kuriilidel

Venemaa ehitab järgmise kahe aasta vältel uue sõjaväekompleksi Kuriili saartele, mille üle on naaberriigi Jaapaniga aastakümneid territoriaalvaidlust peetud, vahendasid Vene uudistekanalid.

«Otsused sõjaväebaaside rajamiseks Iturupi ja Kunaširi saarele on vastu võetud ja kinnitatud,» ütles Venemaa Kaug-Ida sõjaväeringkonna komandör Sergei Surovikov.

«Kõik peamised objektid, ja neid on üle 150, valmivad enne 2016. aastat,» lisas ta.
Kahel saarel paiknevad Vene väed saavad Surovikovi sõnul samuti täiendavat varustust.

«Sahhalini ja Kuriili saartel paiknevate ringkonna sõjaväebaaside ümberrelvastamine kestab,» ütles kindral.

Suhteid Moskva ja Tokyo vahel on aastaid varjutanud saarestiku nelja lõunapoolse saare staatus. Venemaal tuntakse neid Lõuna-Kuriilidena ja Jaapanis Põhjaterritooriumina.

Üks varem välja pakutud lahendusi näeb ette, et Venemaa loovutab kontrolli väiksemate Šikotani ja Habomai saarte üle ja jätab endale suuremad Kunaširi ja Iturupi saare.
 

Slovjanski lähedal puhkes öösel tulevahetus

Ukraina lehe Kramatorsk.info andmetel leidis ööl vastu tänast Slovjanski lähedal Sregeevka külas aset tulevahetus sõdurite ja venemeelsete vahel, milles hukkus üks separatist.

Kohalike sõnul tiirutasid sõjaväe helikopterid küla kohal ning separatistide tugipunktis puhkes tulevahetus Ukraina dessantväelaste ja venemeelsete vahel. Ühe külaelaniku sõnul hukkus tulevahetuses vähemalt üks separatist, kuid sellele puudub ametlik kinnitus.

Uudisteportaal Kramatorsk News kirjutas samuti tulevahetusest Sergeevka külas, mis asub 17 kilomeetri kaugusel Kramatorskist. Protaali andmetel ründasid Ukraina sõdurid separatistide tugipunkti ning mitu venemeelset sai haavata.

Uudisteportaali sõnul saabusid Ukraina väed Sergeevkasse helikopteritega ning lahkusid pärast tulevahetust.

Eile õhtul leidis aset USA, Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liidu kohtumine, milles kutsuti Ukraina vaenupooli vägivallast ja provokatsioonidest hoiduma ning hooneid vabastama. Separatistid pole hõivatud hooneid veel vabastanud.

Soome endine kaitseminister: Putini jutt tekitas külmavärinaid

Endine Soome kaitseminister ning ÜRO erisaadik Bosnias ja Hertsegoviinas Elisabeth Rehn ütles Vladimir Putini eilse otseliini kohta, et jutt tekitas külmavärinaid ja kuskil taga kajas justkui Slobodan Miloševići hääl.

Rehni arvates oleks saanud Venemaa käitumist Ukrainas ette ennustada aastaid tagasi, vahendas yle.fi.

Ta on jälginud sündmuste kulgemist Ukrainas suure murega. Putini kõnedest oleks pidanud lugema Venemaa plaanide kohta märke välja juba varem, kuna võimule saades lubas ta kaitsta venelasi kõikjal, kus nad elavad.

«Tuli õudne kujutluspilt sellest, kui Serbia president Slobodan Milošević pidas kõne Kosovo Poljes ja teatas, et teid, serblasi, ei solvata ega peksta enam iialgi. Siin oli täpselt samasugune tunne. Mul tekkisid külmavärinad, kui seda kuulasin,» kirjeldas ta.

«Ja me teame, mis pärast seda kõne Balkanil juhtus: algas kodusõda, mis rebis endise Jugoslaavia katki.»

Elisabeth Rehni kinnitusel on maailmapoliitika karmistumas. «Siin on tunda sellist külma sõja mõningast kõrvamaitset,» lisas ta.

NATO on Ukraina kriisi tõttu suurendatud kohalolekut muu hulgas Baltimaades. Rehn on Soome NATOga liitumise poolt ja loodab, et seda mõtet ka kaalutaks. «Kui olukord on aga nüüd selline, siis oleks lapsik arvata, et meid kohe avasüli vastu võetakse. Me oleme praegu pisut keeruline juhtum,» selgitas ta.

Rehn ei usu, et sõjaoht võiks Ukrainast mujale Euroopasse levida, kuid ta mõistab neid, keda sõjaoht hirmutab. «See on asi, mis võib hirmutada ja tekitada ebakindlust. Meil on olnud nii, et oleme tundnud end kaitstuna ja asjad on arenenud hästi. Nüüd tuleb selline uus nimetaja, mida me ei suuda kontrollida.»

Palju tõenäolisemaks peab ta aga Soome endas tekkivat võimalikku ohtu. «Kardan, et tekib mingi vastasseis Soome kodanike ja siin elavate venelaste vahel ning seda küll ei tahaks näha.»

Kahel vennal vara kokku 100 miljardit dollarit

Kansase osariigis Wichitas asuva konglomeraadi Koch Industries juhide ja suuromanike Charles ja David Kochi vara netoväärtus kasvas üle 100 miljardi dollari, kirjutab Bloomberg.

Kochide vara väärtus tuleb 84-protsendilisest omandusest USA suuruselt teises börsil mittenoteeritud ettevõttes Koch Industries, mille käive on umbes 115 miljardit dollarit. Vennad on rikkuselt viiendal ja kuuendal kohal maailmas.

Maailma rikkaim inimene on Bill Gates, kelle vara väärtus on 79,5 miljardit dollari, talle järgnevad mehhiklane Carlos Slim (67,1 miljardit) ja legendaarne investor Warren Buffett (64,5 miljardit).

UKRAINA PÄEVIK: Putini sõnul sõltub suhete paranemine lääneriikidest

Viimase päeva olulisemad teated:

Vene parlamendi ülemkoja esimees Valentina Matvijenko on veendunud, et president Vladimir Putinile antud luba Vene vägede viimiseks Ukrainasse jääb kasutamata.

Kiiev lubab amnestiat meeleavaldajatele, kes oma relvad loovutavad, ütles Ukraina peaministri kt Arseni Jatsenjuk.

Ukraina eriteenistused said kinnitust, et Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemraada hoone võtsid 27. veebruaril oma kontrolli alla Vene eriüksuslased.

VÄRSKED UUDISED:

LAUPÄEV 19. APRILL

13.08 Venemaa ja lääneriikide suhete normaliseerimine ei sõltu Venemaast, vaid lääneriikidest, ütles Venemaa president Vladimir Putin.

12:20 «Ukraina kaitseb ennast relvadega. Ukraina rahvas on täna valmis relvad käes oma riiki kaitsma,» ütles reedel Ida-Ukrainas asuvat Donetski külastanud Ukraina presidendikandidaat Julia Tõmošenko.

 

10:52 Ukraina võimud teatasid ülestõusmispühade ajaks riigi idaosas toimuva terroritõrjeoperatsiooni aktiivse faasi peatamisest. Ukraina välisminister Andrei Deštsõtsa sõnul sõltub operatsiooni peatamine sellest, kuidas täidetakse Genfi kokkulepet.

10:20 «Me ei  saa aktsepteerida Kiievi hunta väärtusi, meil on ajalooline minevik, mis ulatub Teise maailmasõjani, me oleme ärkav Vene karu,» teatasid Donetski separatistid, kes nõudsid Arseni Jatsenjuki valitsuse tagasiastumist.

9:40 «Venemaad ei saa kohelda kui süüdiolevat koolipoissi, kes peab näitama, et ta on oma kodutöö ära teinud,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, nimetades lubamatuks USA hoiatust kehtestada uued majandussanktsioonid, kui Venemaa ei täida neljapäeval sõlmitud kokkulepet.

REEDE 18. APRILL

15:42 Venemeelsete separatistide juhiks hakanud Deniss Pušilin teatas, et Venemaa ja Ukraina allakirjutatud rahvusvaheline leping neid ei puuduta.


14:07 Vene parlamendi ülemkoja esimees Valentina Matvijenko on veendunud, et president Vladimir Putinile antud luba Vene vägede viimiseks Ukrainasse jääb kasutamata.

13:38 Kiievi ajutine valitsus peab võimult lahkuma, enne kui Ukraina idaosa venemeelsed on valmis täitma rahvusvahelist kokkulepet hõivatud haldushoonete vabastamiseks, ütles Ida-Ukraina separatistide juht Deniss Pušilin.

12:10 Ukraina julgeolekuteenistuse SBU kuulutas tagaotsitavaks tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši vanema poja Oleksandr Janukovõtši.

11:26 Ukraina eriteenistused said kinnitust, et Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemraada hoone võtsid 27. veebruaril oma kontrolli alla Vene eriüksuslased. Sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juht Dmitri Tõmtšuk kirjutas sellest oma Facebooki kontol. Tema andmetel hõivasid sealse raada Vene õhudessantvägede 45. polgu eriüksuslased.

09:22 Kiiev lubab amnestiat meeleavaldajatele, kes oma relvad loovutavad, ütles Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk. «Sääraseid inimesi vastutusele ei võeta, kui nad pole pannud toime raskeid kuritegusid, eeskätt tapmisi. Sääraseid kuritegusid ei ole võimalik mingil juhul andestada,» ütles Jatsenjuk neljapäeva hilisõhtul valitsuse istungil.

NELJAPÄEV 17. aprill

20:46 USA, Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liit kutsusid täna ühiselt üles vägivalla lõpetamist Ukraina piirkondades, kus lääneriikide arvates Moskva venemeelseid separatiste toetab.

19:07  Ukraina karmistab kontrolli riiki saabuvate meessoost Vene kodanike suhtes, teatas täna Kiiev.
«Ukraina piirivalve on alates tänasest oluliselt tõhustanud kontrolli piiril Venemaaga, mitte ainult lennujaamades,» ütles piirivalveteenistuse kõneisik Oleh Slobodian.

18:36 Ukraina peaministri kt Arseni Jatsenjuk süüdistas täna Vene president Vladimir Putinit riigis järgmisel kuul toimuvate presidendivalimiste saboteerimiskatses. Lisaks teatas ta, et peab Moskvat vastutavaks Ida-Ukrainas kolme separatsiti surmaga lõppenud kokkupõrke eest.

17:47 Slovjanskis tungisid venemeelsed separatistid kohalikku teletorni ja lülitasid välja Ukraina televisiooni edastavad signaalid. Novosti Donbassa ajakirjaniku teatel edastas teletorn signaale Slovjanskisse, Kramatorski, Horlivkasse ja Makiivkasse.

17:45 Euroopa Parlament kutsus täna Euroopa Liitu üles karmistama Venemaale Ukraina kriisi taustal kehtestatud sanktsioone ning valmistama ette ka suunatud majandussanktsioone.

17:00 Vene lennufirma Aeroflot teatas, et Ukraina valitsus on kehtestanud uued karmid reisipiiranguid: Venemaalt Ukrainasse lendavad 16-60 aastased mehed enam riiki ei pääse.

17:21 Vene lennufirma Aeroflot teatas, et Ukraina valitsus on kehtestanud uued karmid reisipiiranguid: Venemaalt Ukrainasse lendavad 16-60 aastased mehed enam riiki sisse ei pääse. Sarnased piirangud kehtivad ka ukrainlastele, kes on registreeritud Krimmi autonoomsesse vabariiki või Sevastopoli linna.

14:52 Venemeelsed separatistid võtsid Donetski oblastis Slovjanskis kinni vabakutselise ajakirjaniku. Intsidendist andis teada ajakirjanik Serhii Lefteri tööandja Open Dialog Foundation. Lefterit süüdistatakse spionaažis ja Paremsektori liikmeks olemises, kirjutab Kyiv Post

13:36 Odessas kogunes täna umbes 10 000 inimest meeleavaldusele sõja vastu ja ühtse ning rahumeelse Ukraina poolt.  

Embedded image permalink

Foto:Twitter

12:13 Ukraina presidendi kt Oleksandr Turtšõnov teatas täna, et Ida-Ukrainas eile alla andnud 25. õhuväebrigaad saadetetakse laiali ning selle juhid võetakse vastutusele. 

11:45 Vene kaitseminister Sergei Šoigu lükkas täna tagasi Ukraina võimude väited, et Moskva on saatnud eliitüksused Ida-Ukrainasse rahutusi õhutama, nimetades süüdistusi paranoiaks. «Mis puutub avaldustesse Vene erivägede kasutamisest Ukraina sündmustes, siis võin ma ainult öelda, et pimedast toast on raske musta kassi leida, eriti kui teda seal ei ole,» sõnas ta. Kaitseminister lisas aga mõistatuslikult, et kassi otsimine oleks rumal, kui kass on intelligentne, julge ja viisakas.

11:00 Donetski oblastis Mariupolis maandus viis Ukraina sõjaväekopterit ja üks lennuk, edastas uudisteportaal 0629.com.ua. Kopteritest väljus kokku ligi 50 sõjaväevormides inimest. Praegu tõstavad nad maha snaipripüsse ja granaadiheitjaid.

10:29 Ukraina ekspeaminister Julia Tõmošenko pooldab viivitamatult erakorralise olukorra väljakuulutamist riigi idaosas, et saada luba relvajõudude kasutamiseks.

Ukraina presidendiks pürgiv Julia Tõmošenko külastas sisekaitseakadeemia kadette Lääne-Ukrainas Hmelnõtskõis 9. aprillil.

Ukraina presidendiks pürgiv Julia Tõmošenko külastas sisekaitseakadeemia kadette Lääne-Ukrainas Hmelnõtskõis 9. aprillil. Foto: Scanpix

10:15 Ukraina kaitseministeeriumi teatel hoiavad relvastatud ekstremistid Slovjanskis (Donetski oblast) oma kontrolli all kuut Ukraina relvajõudude soomukit, mis hõivati juba eile. Need 15 soomukit, mis venemeelsed aktivistid võtsid oma kontrolli alla Kramatorski lõunaservas Ptšelkino asulas, naasevad kaitseministeeriumi teatel täna Dnipropetrovski oblastisse, vahendas UNIAN.

09:57 Ukraina sõjalis-poliitiliste uuringute keskuse juhi Dmitri Tõmtšuki hinnangul on Donetski oblast Ukraina hävitamise teise etapi pilootprojekt. Ta kirjutas oma blogis, et kuna Kreml ei suutnud kohe kõigutada olukorda terves Kagu-Ukrainas, siis otsustati tegutseda etapi kaupa ja viia Kiievi kontrolli alt välja üks regioon teise järel.

09:18 Ukraina siseministri kt Arsen Avakov kirjutas Facebookis, et Mariupolis aset leidnud tulevahetuses tapeti esialgsete andmete järgi kolm venemeelset omakaitseväelast, lisaks sai 13 haavata.
Sündmuskohal võeti kinni 63 ründajat ja konfiskeeriti relvi. 

08:23 Ukraina rahvuskaardi sõdurid lõid kolmapäeval tagasi kaks venemeelsete omakaitseväelaste rünnakut nende pataljonile Mariupolis, teatas linna koduleht, mille andmeil sai tulevahetuses surma üks ja vigastada 12 ründajat. Tormijooks algas pärast seda, kui sõdurid keeldusid venemeelsete poolele üle minemast ning relvi loovutamast.

08:19 Rühm uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikke käis kaks korda kolmes erinevas paigas Ukraina-Venemaa piiri ääres. Esimene visiit toimus möödunud nädala lõpul, teine eile. Ajakirjanike sõnul on Venemaa sõjaline kohalolek Ukraina idapiiri juures silmnähtav. Nende visiitide vahelise paari päevaga lisandus märgatavalt Venemaa sõdureid. Nende tähelepanek on kooskõlas NATO andmetega, et Venemaa ei ole Ukraina idapiiri juurest oma üksusi ära viinud, vaid nende arvu suurendanud.

07:31 USA võimuesindajad ei usu, et täna Šveitsis Genfis algavatel Ukraina kriisinõupidamistel läbimurret toimuks. USA anonüümsed valitsusallikad kommenteerisid uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikele, et Venemaale võidakse kehtestada lisasanktsioone kui Genfis mitte mingile kokkuleppele ei jõuta. Genfi kõnelustel osalevad Ukraina, Venemaa, USA ja Euroopa Liidu esindajad.

Separatistid ähvardavad Vene ja Ukraina lepingut

Venemeelsete separatistide juhiks hakanud Deniss Pušilin teatas, et Venemaa ja Ukraina allakirjutatud rahvusvaheline leping neid ei puuduta.

Ida-Ukrainas kümnekonnas linnas ametihooneid oma kontrolli alla hoidva rühma esindaja ütles täna, et Ukraina ja Venemaa vaheline leping ei puuduta teda ega ka mitte tema mehi, vahendas Reuters.

Donetski rahvavabariigiks end nimetavad separatistid ei tunnusta Ukraina praegust valitsust.
USA, Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liit leppisid eile Genfis kokku, et konflikti kõik osapooled lõpetavad vägivallatsemise ja sellele õhutamise Ukrainas.

Lisaks peavad relvastatud rühmad loobuma relvadest ja hõivatud hooned tuleb vabastada.
Kiiev lubab amnestiat meeleavaldajatele, kes oma relvad loovutavad, ütles Ukraina peaministri kt Arseni Jatsenjuk eile hilisõhtul.

«Vene välisminister Sergei Lavrov ei allkirjastanud neide meie eest. Ta andis allkirja Vene Föderatsiooni nimel,» rääkis Pušilin täna Donetskis ajakirjanikele.

Tema sõnul kaaluvad mehed vallutatud hoonetest lahkumist, kui valitsus teeb samuti Kiievis. Nad kavatsevad jätkata «referendumi» ettevalmistamist Donetskis.

11. maiks planeeritud «referendumil» kavatsetakse hääletada piirkonnale laiema autonoomia andmise üle.
 

Novosibirski pensionär palus Ljudmila Putina kätt meedia vahendusel

Novosibirski pensionär Juri Babin tegi Ljudmila Putinale abieluettepaneku, pakkudes president Vladiir Putini endisel abikaasale nii kätt kui südant.

Babin loodab, et endise esileedi kuuleb tema ettepanekust meedia vahendusel, vahendas RIA Novosti.

«Mina olen vaba alates 2008. aastast ja ma tahan pakkuda kätt ning südant Ljudmila Aleksandrovna Putinale. Mõtlesin sellele juba kaks kuud tagasi, kuid Vladimir Putin ütles selle eile mulle ette. Loodan, et minu unistus täitub,» ütles ta ja lisas, et on Putini eakaaslane.

Kodulinnas kutsutakse Babinit kopikamiljonäriks ja seda nõukogude ja Vene kopikate tohutu kollektsiooni pärast. Mees korjas oma majja enam kui viis miljonit kopikat, mis kaalusid kokku 7,5 tonni. Detsembris 2012 pani ta oma kogu 19,9 miljoni rubla eest müüki, kuid ühtegi osthuvilist välja ei ilmunud.

Lisaks armastusele kopikate ja Ljudmila Putina vastu on mees tuntud ka seetõttu, et pakkus Edward Snowdenile Venemaal ajutist varjupaika ehk viit tuba oma majast ja seda suisa ilma rahata.

2013. aasta septembris püüdis Babin kohtu kaudu muuta oma perekonnanime. Uueks ametlikuks nimeks pidi saama Suure Venemaa President Babin, kuid Novosibirski Keskrajooni kohus ja ka perekonnaseisuamet ei andnud vastavat luba.

Putin vastas eilses otseliinis riigi uue võimaliku esileedi kohta esitatud küsimusele, et enne peab ta panema mehele endise abikaasa Ljudmila ja alles siis võib enda peale mõelda.

Ljudmila ja Vladimir Putin teatasid oma abielu lahutamisest juunis 2013. Nad olid elanud koos ligikaudu 30 aastat.

Politsei tabas ööpäevaga 31 joobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eestis kokku 31 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti.

Sõiduki joobes juhtimise eest võib karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Trammi haakele istunud mees suri saadud vigastustesse

Eile õhtul Lasnamäel trammi taga olevale haakele istunud mees kukkus ning suri saadud vigastustesse.

Eile õhtul kella 17.02 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Majaka 21 juures, kus trammi Tatra KT4, mida juhtis 55-aastane Tatiana, taga olevale haakele istunud 44-aastane Joel kukkus trammi liikuma hakkamisel, teatab põhja prefektuur. Kannatanu toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta eile kella 21.25 ajal suri.

Raasiku vallavanem: viimane aeg oleks tõkkepuu paigaldada

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kinnitas, et nähtavus Raasiku raudteeülesõidul on halb ja rongi saabumist varjab ka kõrge hekk.

«Viimane aeg oleks tõkkepuu paigaldada,» kinnitas Raivo Uukkivi Õhtulehele. Eesti Raudtee kinnitas, et antud ülesõit tõkkepuud tegelikult ei nõuaks, kuna Raasiku ülesõit kuulub teise kategooriasse.

«Hoolimata sellest, kas tuled põlevad või ei põle, kas tõkkepuu on üleval või all – tähelepanelik tuleb olla,» kinnitas põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Elari Kasemets.

Veokijuhti Avot tundnud inimesed kinnitasid Õhtulehele, et mees töötas veokijuhina aastakümneid, oli aastaid padukarsklane ja hoolas liikleja.

Möödunud kolmapäeval sõitis Harjumaal Raasiku raudteeülesõidul veok kell 15.19 küljelt sisse reisirongile, raskes õnnetuses hukkus kaks ja 12 inimest sai vigastada.

Pildid ja video: trammi ja bussi kokkupõrkes sai kaks inimest viga

Tallinnas toimus täna Gonsiori tänaval avarii, kus põrkasid kokku tramm ja buss ning selle tagajärjel sai kaks inimest viga.

Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul viidi kaks inimest haiglasse, kuid nende täpsema seisundi kohta andmed puuduvad.

Avarii leidis aset kella 19.15 paiku.                      

Juhtunu asjaolud selgitab välja kriminaaluurimine.

Pildid ja video: kulupõleng Maardus

Häirekeskus sai eile kella 23 paiku teate, et Maardus Ohaka teelt on näha kulupõlengut.

 

Väljakutsele reageerisid mitmed päästjad. Suurel alal põlenud kulu saadi umbes poole tunniga kontrolli alla.

Ülekäigurajal autolt löögi saanud jalakäija suri

Täna päeval juhtus Tartus raske liiklusõnnetus, milles hukkus ülekäigurada ületanud ja sõidukilt löögi saanud eakas naine.

Õnnetus juhtus kella 13 paiku Fortuuna tänaval reguleerimata ülekäigurajal, teatab lõuna prefektuur. Sõiduauto Fiat Bravo, mida juhtis kaine ja juhtimisõigust omav 65-aastane Harri, sõitis otsa ülekäigurada ületanud 79-aastasele Mariale.

Esialgsetel andmetel tegi Fiati juht vasakpööret suunaga Narva maanteelt Fortuuna tänavale ning lähenedes ülekäigurajale püüdis peateel liikunud autojuht veenduda, et talle kõrvalteelt tulijad teed annavad. Hõivatuna teiste sõidukite jälgimisega, ei märganud autojuht Võidu silla poolt ülekäigurada ületavat naist. Sõidukilt löögi saanud naine viidi raskete vigastustega haiglasse, kus ta suri.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk ütles, et antud avariipaiga näol on tegu keeruka ristmikuga, mille ületamine nii autojuhtide kui ka kergliiklejate maksimaalset tähelepanu nõuab. Seda kinnitab ka asjaolu, et politsei andmetel on sel ristmikul varasemalt mitmeid kergemaid liiklusõnnetusi juhtunud.

Politsei paneb autojuhtidele südamele, et nad ülekäiguradadele lähenedes sõidukiirust alandaks ja veenduks, et keegi teed ületamas ei ole. Samamoodi tuleb anda ohutuse tagamiseks endast kõik olenev sõiduteed ületavatel jalakäijatel veendudes, et autojuhid on neid märganud.

Eesti Raudtee: oleme foore paigaldanud rohkem kui nõutud

Eesti Raudtee kinnitas, et vastavalt tehnokasutuseeskirjale peaks olema valgusfoorid paigaldatud 41 raudteeülesõidukohale, ent Eesti Raudtee on foorid paigaldanud kokku 118 ülesõidukohale.

Eesti Raudtee selgitas, et raudteeinfrastruktuuril on tänase seisuga kokku 156 raudteeülesõidukohta. Nendest I kategooria ülesõite on kuus, II kategooria 35 ja III kategooria ülesõidukohtasid 115.

Fooriga on varustatud need ülesõidukohad, kus on tihedam auto- ja rongiliiklus. Selle järgi määratakse ära ka ülesõidukoha kategooria.

I kategooria eeldab ülesõidukohale lisaks foorituledele ka tõkkepuu paigaldamist. II kategooria nõuab fooride olemasolu ning III kategooria liigitub signalisatsioonita ülesõidukohaks.

Raasiku ülesõidukoht kuulub II kategooriasse, mille puhul on nõutav üksnes automaatse foorisignalisatsiooni olemasolu, teatas Eesti Raudtee.  

Foore peaks vastavalt tehnokasutuseeskirjale olema 41 ülesõidukohal, aga Eesti Raudtee kinnitusel on automaatsed foorisignalisatsioonid paigaldatud kokku 118 ülesõidukohale.

Fooriga ülesõidukohtadest on omakorda 28 varustatud tõkkepuudega. 59 ülesõidu automaatsignalisatsiooni on varustatud (LED) tüüpi ülesõidufooridega ning 59 hõõglampidega ülesõidufooridega.

Raudteeülesõidukohtade vastavust ohutusnõuetele kontrollib iga-aastaselt raudtee ülesõidukohtade ülevaatuse komisjon, kuhu kuuluvad tehnilise järelevalve ameti, kohaliku omavalitsuse, politsei- ja piirivalveameti, maanteeameti ja Eesti Raudtee esindajad.

Tõkkepuud ootavad paigaldamist

Vajadusel muudetakse ülesõidukoha kategooriat või viiakse sisse muid täiendavaid ohutusmeetmeid. Regulaarne ülesõidukoha kontroll ja seadistamine toimub iga kahe nädala tagant, teatas Eesti Raudtee. Uued ülesõitude automaatsignalisatsioonid on varustatud monitooringusüsteemiga, mida jälgitakse reaalajas liiklusjuhtimiskeskuses.

2012. aasta detsembris sai alguse raudteeülesõidukohtade renoveerimine Tapa-Tartu liinil, mille käigus uuendati 16 ülesõidukoha automaatsignalisatsioon. Tõkkepuud paigaldati Tiksoja, Vägeva ja Tähtvere ülesõidule. Ülejäänud ülesõidukohtadel vahetati välja kogu automaatsignalisatsioon koos LED fooripeadega, mille nähtavus autojuhile on oluliselt parem. Käesoleval aastal on jäänud veel lisada tõkkepuud juba LED-fooridega varustatud Tabivere ülesõidukohale ning paigaldada LED-foor Moe ülesõidukohale.

Tallinn-Tapa kaherealisele raudteelõigul paigaldati möödunud aasta lõpuks tõkkepuud üheksale ülesõidukohale neljateistkümnest. Veel puuduolevad tõkkepuud viis jaamas (Tuulevälja, Raasiku, Kehra, Ülejõe ja Aegviidu) paigaldatakse käesoleval aastal. Suurema liiklustiheduse ning kaheteelise raudtee tõttu, mis suurendab ülesõidukoha ohutusriske, on Tallinn-Tapa suund prioriteetne, teatas Eesti Raudtee.

Kokku on tänavu kavandatud renoveerida ülesõidu automaatsignalisatsiooni 21 raudteeülesõidukohal. Lisaks Tallinn-Tapa raudteelõigule uuendatakse ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni LED tüüpi fooridega viieteistkümnel Tapa-Narva raudteeülesõidukohal. Tõkkepuudega on sel lõigul juba varustatud Tapa ja Rakvere ülesõidukohad.

Eesti Raudtee kinnitusel on tegu mahuka projektiga, kuna hõõglampidega automaatsignalisatsiooni väljavahetamine LED tüüpi fooridega eeldab kogu olemasoleva automaatsüsteemi ümberehitust. Ülesõidukohtade renoveerimisse panustatakse 2014. aastal kokku üle 750 tuhande euro.

2015. aastal on plaanis uuendada Tartu piires linna läbivate raudteelõikude ning osaliselt Valga-Võru liinil paiknevate ülesõidukohtade automaatsignalisatsioone.

2013. aastal sõideti Eesti Raudtee taristul maha 74 tõkkepuud. 2014. aasta esimese kolme kuuga on maha sõidetud 22 tõkkepuud.

 

Pildid ja video: väidetav narkoärikas astus kohtu ette

Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas varem narkokuritegude toimepanemise eest karistatud 50-aastasele Raivo Harrakule süüdistuse enam kui kilo amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises.

Harju Maakohus võttis süüdistava prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla. Kokkuleppemenetluse jõustumisel ootab teda ees 7 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Harraku kohtuotsus langetatakse järgmisel nädalal.

Politsei pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni möödunud aastal 15. novembril Tallinnas ning tema kinnipidamisel ja tema kodu läbiotsimisel leidsid narkotalituse töötajad rohkem kui ühe kilo narkootilist ainet amfetamiini. Menetluse käigus tuvastati, et leitud ainest piisaks narkojoobe tekitamiseks enam kui 2000 inimesele.

 

 

 

 

Tänane istung. 

Autode alla jäi kolm jalakäijat

Eilse päeva jooksul sai liikluses viga kolm auto alla jäänud jalakäijat.

Esimene avarii juhtus eile kella 11.30 ajal Tallinnas Wismari ja Tehnika tänava ristmikul. Sõiduauto BMW GT535, mida juhtis 42-aastane Angeelika, sooritas vasakpööret ja põrkas kokku sõiduteed ületanud jalakäijaga. Jalakäija, 49-aastane Jelena toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Teine liiklusõnnetus toimus kella 13.25 ajal Jõhvis Rakvere ja Sompa tänava ristmiku läheduses. Seal sõitis Audi A6, mida juhtis 29-aastane Deniss otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijale. 82-aastane Endla toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.

Kella 16.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tulika tänav 33B juures. Sõiduauto Mercury Mystique, mida juhtis 37-aastane Roman, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal joostes sõiduteed ületanud jalakäijale. Jalakäija, 12-aastane tüdruk toimetati Tallinna lastehaiglasse.

Mees jäi käivitusabi andmisel kokku põrganud autode vahele

Eile hommikul sai Tallinnas mees viga kahe auto vahele jäädes, kui käivitusabi andmisel üks sõiduk ootamatult teisele otsa sõitis.

Õnnetus juhtus eile kella 11.27 ajal Tallinnas Akadeemia tee 35 parklas. Käivitusabi andmisel liikuma hakanud sõiduauto Peugeot 206, mida juhtis seni tuvastamata naine, sõitis otsa käivitusabi vajanud sõiduautole Opel Astra. Sel hetkel sõidukite vahel viibinud Opel Astra juht 25-aastane Maksim jäi sõidukite vahele ja sai vigastada. Mees toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Sõiduauto Peugeot lahkus sündmuskohalt.

Politsei palub kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, võtta ühendust telefoninumbril 612 5666 või politsei lühinumbril 110.

Autoriõigus on e-raamatutele jalgu jäänud

Raamatukogud ei saa aegunud autoriõigusseaduse tõttu oma e-raamatuid ise valida ja autorid ei saa e-raamatu laenutuse pealt hüvitist.

Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppami sõnul ei saanud raamatukogu eelmisel aastal osta ligi 58 protsenti soovitud e-raamatutest, millest omakorda umbes 63 protsenti olid Eesti autorite teosed, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal ERRi raadiouudiseid.

Seppam selgitas, et e-lugerite sisu sõltub paljuski autoriõiguse seadusest ja kuna autoriõiguse seadus täna e-raamatute laenutust otseselt ei reguleeri, tuleb iga e-raamatu laenutamiseks küsida eraldi nõusolekut autorilt, kirjastajalt ja/või ka e-raamatu tootjalt.

Euroopa Liidu seadusandluse kohaselt on e-raamat teenus, mitte raamat, mis tähendab et käibemaks on e-raamatutele 20 protsenti, samas kui raamatutele on see 9 protsenti, lisaks on ühe e-raamatu litsentsi eluiga vaid 20 laenutuskorda.

«Kui seadust ei muudeta, siis mingil ajal näiteks, kui e-raamatuid on rohkem või sama palju kui paberkandjal raamatuid, tekib selline olukord, kus kirjandust saavad lugeda ainult need, kellel on raha seda osta,» rääkis Seppam, lisades, et tegemist on sotsiaalse ebavõrdsuse küsimusega.

Kunst põleb temas ereda leegiga

Mai Murdmaa lugu on suurem, kui dokumentaalfilm «Ballettmeister» välja näitab.

New Yorgis kohtuvad Mai Murdmaa ja Mihhail Barõšnikov. On, mida meenutada. Möödas on 40 aastat sellest, kui Peterburi Maria teatris tuleb välja Mai Murdmaa seatud «Kadunud poeg», mille peaosas Barõšnikov tantsib. Samal 1974. aastal põgeneb viimane läände. Kui Murdmaa ise neli aastat hiljem esimest korda USAsse sõidab – sugulastele külla; kuidas ta sinna lastakse, ei tea ta siiamaani –, kohtub ta uuesti nii Barõšnikovi kui ka teise ärakargaja Natalja Makarovaga, kes teevad talle ettepaneku sinna jääda. Murdmaa keeldub – laste pärast! Hiljem jätkub suhtlus kirja teel, kus kasutatakse nn vitamiinide keelt: üks vitamiin tähistab üht, teine teist väljasõiduvõimalust. Sinnapaika see jääbki.

Tagantjärele meenutab Murdmaa, kuidas ta oli tolleks hetkeks jõudnud vaimsesse ummikseisu nii elus kui ka loomingus, kliinilisse depressiooni, kus ta tundis, et ei saa oma võimeid realiseerida ja peab kogu aeg tegema kompromisse. «Olla üksinda suures N. Liidus, püüda siin üksinda midagi liigutada… /---/ Muidugi on see ruineeriv!»

Siit edasi rullub lahti tema elu ja saatus kahes riigis: N. Liidus, kus tegutses ideoloogiline tsensor, ja Eesti Vabariigis, kus tegutseb kaubanduslik tsensor.

Siinkohal palun vabandust, et ma alustuseks nimme mängureegleid rikun ega kirjuta sellest, mida ma äsja ekraanile jõudnud dokumentaalfilmis «Ballettmeister» näen, vaid millisena sellist filmi ise ette kujutan.

Teen seda selleks, et näidata, kui kaasahaaravat, traagilist ja kujundlikku lugu – ka rahvusvaheliselt üldhuvitavat – oleks võimalik jutustada Murdmaa elust ja loomingust. Tema saatus pakub ridamisi detaile, mille saaks võimendada suurteks, filmi läbivateks kujunditeks. Ainult et selleks tuleb ise suurelt mõtelda, töötagu meie kitsad olud vastu palju tahes. Aga põnev oleks ka teistsugune, nonkonformistlik, vähemalt ebatraditsiooniline käsitlusviis – selline, mis haakuks Murdmaa enda olemise ja mõtteviisiga.

«Ballettmeister» pole üks ega teine. On traditsiooniline eesti portreefilm, kust autor kipub ennast pigem ajakirjanduslikult taandama, et anda ontlik, enam-vähem objektiivne ülevaade portreteeritava elukäigust, lisades sinna asjaosalise ja tema kaasteeliste mõtteid elust ja loomingust ning illustreerides seda rohkete loominguliste näidetega.

Tõesti, midagi pole välja jäetud, kõik on justkui olemas, aga kõike on ainult natuke. Ka need suure loo idud on. Nõukogude surutis ja mõttekaaslaste puudumine, mille taustal kumab ikka ja jälle unistuste New York, kuhu võttegrupp ei satugi – selle asemel läheb kunstlikult korraks külla hoopis Polli talus tegutsevale eesti-ameerika koreograafile Marika Blossfeldtile. Kompromissitus, kui kõne all on looming. Valus suhe Estonia teatriga, kust ta 12 aastat oli eemale tõrjutud. Ise oma lavastusi produtseerima sunnitud loomingulise inimese valu ja vaev. Natuke isiklikku elu ja selle dilemmasid. Ka see, mis Murdmaad üldse liikuma paneb.

Vaataja ees avaneb pilt läbi ja lõhki loomingulisest inimesest, kelles kunst põleb ereda leegiga ja kes pole ebasoodsale pinnasele ega ka vanusele vaatamata kaotanud oma aktiivsust ega – mis veel olulisem – särtsu, elavat huvi maailma vastu. Huvitav on filmi mitmeti tõlgendatav alguskujund, mis, tõsi, tundub veidi jõuga välja pressituna. Lõputu koridor, kus on kummalgi pool tohutult uksi, kõik kinni, ent Murdmaa sammub kindlalt ikka edasi – kusagile peab see ju välja viima…

Selleks päris filmiks läheb mu meelest alles kusagil lõpus. Siis, kui Murdmaa pajatab sellest, kuidas ta mööda suurt ja laia Venemaad sõites ja lavastades läbi põles. Tugevate antidepressantide mõju all valmisid lavastused «Lend» ja ka «Meister ja Margarita». Või kuidas traagilise saatusega helilooja Kuldar Sink ta sellest august välja aitas ja usu juurde juhatas. Või milline on tema suhe surmaga.

Just neil hetkedel, kus elu ja looming põimuvad, moodustavad tekst, pilt ja muusika järsku kõneka terviku. Enam ei hüpelda heitlikult geograafilisel (võttepaikadeks Tallinn, Joškar-Ola, Helsingi, Peterburi, Moskva, Hiiu- ja Setumaa) ega ajalisel teljel, üritamata suruda üheainsa filmi sisse korraga kogu Murdmaa karjääri ja kõiki tema viimaste aastate tegemisi. Üle ekraani valgub ainult olemise traagiline essents. See on isiklik ja liigutav.

Tõnu Viik: miks on huvitav vaadata merd või mägesid?

Miks on haarav ja huvitav vaadata merd, tähistaevast, rünkpilvi või mägesid? Sest neid silmitsedes seostame end paratamatult millegi suuremaga kui kõik see, millega me igapäevaselt tegeleme. On hulk asju, mida me päevast päeva üritame oma kontrolli alla saada: pooleliolevad ja tegemist ootavad tööülesanded, asjatoimetused, kohustused, meeldetuletused, kohtumised, meilid, telefonikõned, kodu ja asjade korrashoid, söögitegemine, särkide triikimine ja kõik muu.

Meie tähelepanu ootavad või lausa nõuavad lähedased inimesed, lapsed, kodu-, aia- ja töö-masinad, meie enda tervis, kodu- ja välismaine poliitika, kirjandus, teater, ajalehed ja lõputu veebiruum. Ja siis on seal kusagil midagi nii suurt ja omasoodu kulgevat, nagu meri või pilved. Ja nagu tähed ja mäed – sellised liiga majesteetlikud asjad, et neid kuidagi organiseerima hakata.

Seda sorti asjade peale me tavaliselt ei mõtle, sest nende teiste organiseerimine kurnab ära ja võtab nii võhmale, et tahaks toibumiseks hoopis meelt lahutada. Lülitame televiisori sisse ja ajud välja, ning oleme homme puhanuna valmis järgmiseks katseks seda asjade massiivi, mida me kutsume eluks, oma kontrolli alla saada. Aga pühade puhul võiks ju korraks ka nende suuremate asjade peale mõelda? Seda muidugi juhul, kui munad on ostetud, nende värvimise vahendid on varutud ja laste jaoks valmis seatud.

On kaks asja, mis on meie kalkuleeriva kontrolli alt täiesti väljas. Arvasite, et rikkaks saamine ja valimistulemused? Või saatus ja armastus? Need on seda ainult osaliselt. Aga täiesti kontrollimatu on tegelikult selline igapäevane asi nagu magama jäämine ja selline ühekordne sündmus nagu surm.

Fenomenoloog Merleau-Ponty on näidanud, et magama jäämine ei ole protsess, mida inimese teadvus juhiks. Tõsi küll, inimene võib ennast magama jäämiseks ette valmistada: ta võib voodisse minna, tuled ära kustutada, lambaid loendada, lõdvestuda ja aeglaselt hingama hakata, kuid nagu unetuse käes vaevlevad inimesed hästi teavad, ei pruugi ta siis ikkagi magama jääda. Üleminek unne toimub alles siis, kui inimene minetab kontrolli oma keha ja hingamise üle. See üleminek pigem juhtub inimesega, kusjuures see juhtub just nimelt alles siis ja sedamööda, kuidas ta enam olukorda ei kontrolli.

Sellepärast ei saagi ennast magama panna, kuigi inimene võib viia oma keha magamise asendisse ja simuleerida magamisele omast hingamist. Kui inimene saaks uinuda nii, nagu ta kõiki teisi oma toimetusi korraldab, siis unetuse probleemi ei eksisteeriks. Aga ta ei saa. Magama jäämine on meie argine dimensioonivahetuse ime, mis katkestab ühe reaalsuse ja asendab selle teisega. Ärkveloleku-maailm jääb kuni hommikuni ootele, ning selle asemele astub kõigepealt eimiski ja hiljem – aktiivse une faasides – ka mingisuguste ebareaalsete kujutluste maailm, mis ühel hommikusel hetkel katkeb ja jälle ärkveloleku-maailmaga asendub.

Ärkamine on dimensioonidevahetuse ime teine ots, aga sellega suudame me kaudselt päris hästi manipuleerida – äratusekella abil näiteks. Une seest on tahtejõu abil palju raskem välja tulla. Kuid magama jäämist inimene oma kontrollile allutada kuidagi ei saa, kuigi ta saab tekitada olukorra, kus see temaga kergemini (või raskemini) juhtuda võib. Erinevalt ärkamisest ei saa inimene jätta unenäoreaalsusesse äratuskella, mis tema ärkveloleku maailma katkestaks ja ta unne tagasi tooks. Siirdumine ärkveloleku-maailmast unne on seetõttu põhimõtteliselt raskemini kontrollile allutatav kui ärkamine.

Ka suremine sarnaneb samal põhjusel rohkem magama jäämise kui ärkamisega. Ka siin võib inimene endale võimaluse ja tingimused luua – näiteks ennast vette heites või oma keha mingil muul viisil kahjustades –, kuid surm tuleb ikkagi alles siis, kui inimene enam endaga midagi teha ei saa.

Aga surma esilekutsumine on erandlik olukord. Enamasti püüame surmaga lõppevaid olukordi vältida. Olukord on vastupidine magama jäämisele, mille puhul me ise regulaarselt kutsume esile olukordi, mis uinumist soodustavad.

Aga ei magama jäämise ega ka suremise puhul ei saa me esile kutsuda seda sündmust ennast, vaid ainult luua olukordi, kus sellel sündmusel on «kergem tekkida». Ja just sellepärast, et me saame manipuleerida ainult olukorra ja eeltingimustega, mitte aga surma endaga, ta meid ükskord vaatamata meie katsetele asju kontrolli all hoida ootamatult tababki.

Magama jäämise analoogiast võib olla kasu ka suremise kogemuse mõistmisel surija enda perspektiivist. Meile on tuttav meditsiiniline arusaam suremisest, mis määratleb selle kui keha organite töö peatumise. Aga kui minu enda keha organid enam ei tööta, siis seda seisundit ma enam kuidagi kogeda ei saa.

Seega ei ütle meditsiiniline arusaam surmast minu surma kohta mulle midagi. Me võime olla kogenud kellegi teise surma, kuid ka see kõrvaltvaataja pilk surmale ei aita meil kuidagi mõista, mis on surm minu enda seisukohast lähtudes.

Kui keegi sureb minu kõrval, siis jääb alles maailm, kus seda inimest enam ei ole. Aga surija perspektiivist kaob ka kogu see maailm, mida ma elavana kogen. Ja kuna mul ei ole ärkvelolekus aimu mingist teisest maailmast kui see, mida ma kogen, siis kaasneb koos surmaga mitte ainult minu, vaid kogu maailma kadumine.

Unekogemus võib aidata meil surma fenomeni mõista just seetõttu, et ta tutvustab meile igal õhtul meie tahtele kontrollimatut reaalsuse dimensioonide vahetust. Uinumine ja magamine on sündmused, mille käigus ärkveloleku-maailm kaob olematusse, selle seest kasvavad välja unenäomaailmad, ning siis ühel hetkel vahetuvad nad jälle ärkveloleku-maailma vastu välja. Üleminekud ühest reaalsusest teise ei ole kuidagi seletatavad selle reaalsuse enese loogikaga ega ole selle seest esile kutsutavad, kuid nad on lihtsad, suhteliselt kiired ja hästi toimivad.

Surres eeldatavasti, aga ainult eeldatavasti, mingeid unenäomaailmalaadseid reaalsusi ei teki. On ainult ärkveloleku-reaalsuse järkjärguline hajumine millessegi, millel ei ole nime ega mingeid muid objektiivsuse pidemeid. Une vallas – ma ei mõtle siin unenägude nägemise faase – ei moodustu maailmu ega keskkondi mingitest püsivatest või muutuvatest asjadest koos neid kogeva inimesega. Tekib eimiski ilma vähemagi paineta mingite asjade või inimese enda puudumise pärast.

Subjektiivsuse puudumine ja selle seisundi loodumine üleminekul ärkvelolekust magamisele ei ole mingil moel traagiline või raske sündmus, pigem kõige sündmusliku hääbumine – kõige selle tagaplaanile jäämine, mida iseloomustab selgepiirilisus ja määratletus.

Aga mis tuleb magama jäädes esiplaanile, kui kõik ärkveloleku-reaalsuses olev tagaplaanile jääb? On selge, et see pole mingit tüüpi ärkveloleku-maailma terminites kirjeldatav asi või nähtus. Aga sellegipoolest on see millegi oodatu ja vajaliku, isegi mingis mõttes magusa ja tagaigatsetu esiletulek, millesse me justkui sisemise tahtmise sunnil sukeldume.

Mõistagi on kõik kasutatud epiteedid unemaailma kohta ebakohased laenud ärkveloleku-maailmast, kuid mingeid teisi tähenduseloomevõimalusi meil pole. Unemaailm seob lahti kõik need tähendusseosed, millega me ärkveloleku-maailma koos hoiame. Ei ole enam mingeid pidevusi asjades ega erinevusi nende vahel, kõik plaanid ja tegevused, kõik hierarhiad ja väärtustamised on justkui tühistatud. Seega see miski, millega me magama jäädes silmitsi seisame, tundub kõike nivelleeriva nähtamatu jõuna, mis haarab meid sama kindlalt ja turvaliselt kui ärkveloleku-maailm oma püsivate asjadega. Uni tõmbab, aga mitte uute tähenduste, asjade ja hierarhiatega ahvatledes, vaid mingi teise jõuga.

Aga mis veel olulisem, magama jäämist ei saa võtta sündmusena, mis leiab aset teadvuse sees või teadvuse endaga. Magades mul teadvust lihtsalt ei ole. (Siin ei tule taas mõelda mitte unenäo-teadvusest, vaid sellest seisundist, mis iseloomustab inimest nn sügava une faasides.) Seega ei ütle sündmuse toimumine – magama jäämine – mu teadvuse kohta pärast seda sündmust mitte midagi.

Uinudes ei liigu mu teadvus edasi, vaid ta jääks justkui une piiri peale mind ootama. Teiste sõnadega, mu teadvus ei soorita magama jäädes üleminekut ühest reaalsusest teise, vaid pigem jääb ta maha sinna eelmisesse reaalsusse, kust mina ta või õigemini tema minu ärgates jälle üles leiab. Kusjuures mul ei ole mingit kogemust sellest ootamisest, enda liikumisest teadvusest välja, ega enda eemalolekust oma teadvusest.

Kui surm on nagu magama jäämine, siis jääb mu teadvus mind justkui lõputult ootama selles reaalsuses, mida ma oma ärkveloleku-maailmas nimetan eluks. Mitte midagi ei juhtu ei minu ega selle maailmaga. Ma ei koge enda hajumist olematusse ega maailma jäämist minuta. Kui surmareaalsust üldse kuidagi kirjeldada, siis hetkena, kus ma jään ennast igavesti ootama selles ärkveloleku-maailmas, mille ma arvasin olevat ajutise ja millest ma teiste surijate eeskujul arvasin ennast lahkuvat.

Fenomenoloogiliselt mõeldud surm muudab järelikult elu igavikuliseks, aga see igavik pole teispoolne, vaid seisneb minu elus endas – nii nagu ma seda elanud olen. Nii nagu päeva lõpus magama jäädes jäävad alles nii maailm kui mina, jäävad nad mind ootama ka surres. Aga seekord mitte hommikuni, sest seda ei saabu, vaid igavesti. Mu elu muutub igavikuliselt minu omaks. Ma väljun ajast – nii nagu magama jäädeski – ja tardun oma elu tervikusse. Viimase teadliku ajahetke võtab üle mu elu igavik.

Alati uus Anne Erm

Anne Erm (70) on eesti keeles mingis mõttes koloniseerinud kaks ilusat sõna: esimene neist on «džäss» ja teine «kevad». Kuna nii džäss kui ka kevad on improvisatoorse, puhkeva loomuga, võiks paralleele tõmmata ka nende vahel, aga las see jääda.

See, et kevad ei tule ilma Jazzkaareta, on olnud selge juba viimased 25 aastat. Nii et Jazzkaarest on saanud institutsioon, punkt džässi maailmakaardil jne. Institutsioone iseloomustab tihtipeale igavus, see on neisse loomuomaselt sisse kodeeritud. ­Jazzkaar ei ole igav – iga džässimaailma väljakujunenud suurnime kohta leiab mõne sellise artisti, kes seab džässi mõiste ja piirid uuesti küsimärgi alla.

Anne Erm alustas muusikuteed praeguseks kultusliku bändi, vokaal-džässgrupi Col­lage ridades. Džäss on Anne Ermil geenides ja see muusika on alati uus (vähemalt ideaalis).

 

Fotod: purjus nõukogude piirivalvurite ohvritest eestlaste põliste talismanideni

Üle kümne aasta tagasi Viimsi vanasse koolimajja kolinud Rannarahva Muuseum on kahtlemata üks selle kandi põnevamaid leide. Tallinncity käis sealsete näitustega tutvumas.

2005 avati muuseumis esimene osa püsiekspositsioonist Muinasajas piki rannajoont. Teisel korrusel on näitusepind rannarahva ajaloo ja praeguse tegevuse tutvustamiseks – võrgud, paadivinnad, paadid, fotod, stendid ja tublisti mõnusat merelõhna. Lisaks meenutatakse kunagist Tööpunalipu ordeniga pärjatud S. M. Kirovi nimelist näidiskalurikolhoosi. «Suur hulk meie kogudest olid juba kolhoosi tegutsemisjal koostatud,»rääkis Rannarahva Muuseumi juht Riina Aasma.

Muuseumi kõrgemailt korruselt leiab väljapaneku «Stopp! Piiritsoon». See on lugu Eestimaa rannarahva elust nõukogude impeeriumi piirijoonel ning pilguheit rannakülade saatusele peale Eesti Vabariigi okupeerimist 1940.aastal. Näitusel on ühtlasi väljas nende inimeste lood, kes kõigest hoolimata pidid uue korraga kohanema ning piiritsoonis hakkama saama, kuid neile vastukaaluks ka nende mälestused, kes kohaneda ei suutnud ja Eestist lahkusid. 

Oma kurva loo purjus piirivalvuri käe läbi Letipeal hukkunud suvepäevalistest jutustab kuuliaukudega telk, purjekas meenutab südikaid sportlasi, kes 1957 jahil Läände põgesid.  «Ühel päeval tekkis kaluri ja tema paadi vahele okastraat ja ta ei saanud enam merele minna - see oli tollele ajale väga sümboolne,»rääkis Rannarahva Muuseumi juht Riina Aasma.

Näitus «Hõbevalgeim»on pühendatud president Lennart Merile ja tema uurimistööle ning tutvustab  Eestis esmakordselt muistse Rävala maakonna näite varal meie esivanemate kõige kuulsusrikkamat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Just tollal algas läänemeresoomlaste kaubanduses kõrgaeg, mis peegeldub muuhulgas meilt avastatud hõbeaarete ülisuures hulgas.

 

Näitus koosneb kolmest eraldi väljapanekust, millest esimene on peamiselt arheoloogiaalane ja räägib juba Lennart Merile südamelähedasteks olnud teemadest, ent jõuab ka perioodi, kuhu kirjanik oma raamatutes allikate nappuse tõttu ei jõudnud. Eksponeeritakse kauneid ehteid ja seni peidus olnud aardeid.

Teine ekspositsioon kannab nime Kaupmeeste jäljed ja räägib viikingiaegsetest kaupmeestest ning kaubandussuhetest muu maailmaga. Näituse kolmas osa on osalusekspositsioon, kus publikul avaneb võimalus näituse temaatikaga tutvuda läbi erinevate mänguliste tegevuste.

Sihtasutus Rannarahva Muuseum tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes ja eksponeerides oma muuseumides kõike randlaste kultuuripärandiga seonduvat. Lisaks Rannarahva Muuseumile kuulub sihtasutuse koosseisu veel ka viimasest 400 meetri kaugusel asuv Viimsi Vabaõhumuuseum, kus saab aastaringselt nautida mereäärse ajaloolise rannaküla autentset miljööd. Väike ekspositsioon, väikesaare elu-olust ja militaarajaloost on muuseumil väljas ka Naissaarel.

Riigi toetust sihtasutus ei saa, Viimsi vald kannab osa jooksvatest kuludest, kuid juba rohkem kui poole vajaminevast rahast teenib muuseum ise. «Oleme selles vallas isegi eesrindlikud, kuid selle on tinginud vajadus - meie eelarve pole kasvanud, kuid vajaliku personali hulk küll. Ülejäänud osa teenime ise juurde - kõik selle, mis puudutab üritusi, näitusi, inimeste teenindamist,» loetles Aasma. «Meie uhkus pole mitte meie hooned, vaid meie sisu,» tunneb Aasma uhkust. «Kui alustasime, käis siin vast 1000 inimest aastas. Tänaseks on see arv kasvanud 30 000 külastajani.»

Rannarahva Muuseumil on hulk vahvaid suveplaane. Neid saab näha muuseumi kodulehelt.

 

 

Suri kirjanik Gabriel García Márquez

Neljapäeval suri 87-aastaselt kopsupõletiku tagajärjel maailmakuulus Colombia kirjanik ja maagilise realismi tähtautor Gabriel García Márquez.

 

6. märtsil 1927. aastal Aracatacas Colombias sündinud kirjaniku tuntuim romaan oli «Sada aastat üksildust» (Cien años de soledad; 1967), mis ilmus eesti keeles esmakordselt 1975. aastal Aita Kurfeldti tõlkes.

Lisaks romaanidele ja lühiproosale kirjutas ta ka filmistsenaariume ja publitsistikat, 1982. aastal pälvis García Márquez Nobeli kirjanduspreemia.

Pärast lõpetamata jäänud juuraõpinguid töötas ta alates 1950. aastast erinevate ajalehtede ja uudisteagentuuride juures korrespondendina, õppis filmikunsti ning hilisemail aastail töötas ka teleuudiste toimetajana ja andis välja oma ajakirja.

1999. aastal avastati kirjanikul vähkkasvaja. 2012. aastal teatas perekond, et García Márquezil diagnoositi Alzheimeri tõbi. Käesoleva aasta aprilli alul sattus ta hingamisteede ja muude vaevustega Mehhiko pealinnas haiglasse.

Eesti keeles on välja antud kümmekond Gabriel García Márquezi raamatut.

Kevadpühad: kuidas tähistatakse pealinnas lihavõtteid?

Tallinncity uuris, milliseid lihavõttepühadega seotud üritusi Tallinnast leiab.

Reedel, 18. aprillil kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis suure reede kontsert. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel, soleerivad Ksenja Kutšukova (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran). 

Kõlavad Erkki-Sven Tüüri «Reekviem» ning Joseph Haydni «Lunastaja seitse viimast sõna ristil». Viimase kohta ütleb tutvustus, et tegemist on näiliselt lihtsa ja askeetliku, nappide tugevate joontega heliteosega, mis annab edasi ristilöömise loo tundevarjundeid. Pilet 12 eurot, sooduspilet 9 eurot õpilastele, tudengitele ja pensionäridele.

Laupäeval, 19. aprillil kell 12 annab vaikse laupäeva kontserdi Tallinna Ülikooli kammerkoor. Kõlab Pärdi, Palestrina, Whitacre'i jt looming. Piletid hinnaga 2 -3.50 eurot müügil enne kontserdi algust kohapeal.

Pühapäeval, 20. aprillil kell 11-16 saab Eesti Vabaõhumuuseumis tutvuda muistsete kevadpühakommetega. Saab värvida mune, mängida munamänge, punuda paelu, kiikuda ja tutvuda vanade kevadpühade kommetega. Tavapilet maksab 4, sooduspilet 2 ja perepilet 8 eurot.

Tallinna Botaanikaaed pakub 17- 20. aprillini võimalust tutvuda palmide ja piiblitaimedega. 18. aprillil müüb Aiamaailm.ee botaaniakaaias kvaliteetseid köögiviljade ja maitsetaimede seemneid, samuti leiab sealt lilleseemneid. 20. aprillil toimuvas töötoas saab aga lihavõttemune kaunistada.

 

 

 Kas olete kuulnud jalutavatest palmidest, tondipalmist või sugumuutvatest palmidest? Vastuse leiate meie näituselt.

Tallinna Botaanikaaed kutsub 17.-20. aprillini näitusele „Palmid ja piiblitaimed“.

Reedel, 18. aprillil müüb Aiamaailm.ee kvaliteetseid köögiviljade ja maitsetaimede seemneid, samuti lilleseemneid.

Pühapäeval, 20. aprillil on avatud lõbus lihavõttemunade värvimise töötuba.


 

Video: Tallinncity kandis üle Koolitantsu suure finaalkontserdi

Tallinnas Nokia kontserdimajas toimub sel laupäeval Koolitantsu juubelifestivali finaalkontsert . Kell 12 algaval kontserdil sai näha laste-, vaba- ja Eesti-teemalisi tantse ja kell 19 estraadi-, show- ja tänavatantse. Postimees teeb kontserdist ka ülekande.

Õhtusel kontserdil astuvad spetsiaalselt Koolitantsule lavastatud kavaga üles õhtujuht Marek Sadam, E.T.A. Tantsukooli õpilased ja TTÜ tantsutüdrukud.  Kontserdimaja fuajees on üleval Koolitantsu 20. juubelile pühendatud näitus.

Lisaks tantsulahingule ristatakse Solarise Keskuse Apollo raamatupoes ka sõnapiike. Festivali finaalkontserdi vaheajal peetavas debatis hakatakse arutama huvihariduse rahastamise ja kvaliteedikontrolli teemadel.  Huvihariduse oleviku ja tuleviku üle peetavat debatti juhib Eesti Tantsuagentuuri nõukogu liige Urmo Kübar, kuulama  ning kaasa mõtlema ja rääkima on oodatud kõik huvilised.

Vaata koolitantsu kontserte siit järgi.

Väike Jazzkaare spikker

Homme algaval ja 25. sünnipäeva tähistaval festivalil Jazzkaar esinevad superstaarid Pat Metheny ja Cassandra Wilson ning fookusesse on seatud noor Euroopa džäss.

Janar Ala, Postimees

Mount Kimbie. Laupäeval, 26. aprillil Tallinnas merepaviljonis. Londonist pärit duo Mount Kimbie on suure tõenäosusega tänavuse Jazzkaare kõige tänapäevasem artist. Nende muusikat määratletakse kui post-dubstep ja nad on James Blake’i kõrval sellise muusikalise tunnetusviisi tähtsaim esindaja. Nii et kes tahab kuulda ja näha, milliseid helisid toodab muusikamaailma suurim sulatusahi London just nüüd, see võib minna asja uurima. Sellest post-dubstep’ist ja nuppude keeramisest ei maksa ennast nii väga eksitada lasta, sest live’is toimivad nad täiesti nagu päris bänd pillide ja kehaõõtsumisega. Kindlasti avardab džässi mõistet.

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu. Laupäeval, 19. aprillil merepaviljonis. Oma ala meistrid, pianist Kristjan Randalu ja pophelilooja par excellence Vaiko Eplik on jälle kokku saanud ja kuulajale on sellest kohtumisest arvatavasti ainult rõõmu. Mõned aastad tagasi midagi sellist juba juhtus ja siis oli rõõmu palju – tean öelda, sest käisin kohal. Eelmisel korral käivitas koostöö Epliku neljas album, sel korral lubatakse täiesti ennekuulamata materjali. Ikka on tore, kui akadeemilisem ja indim muusikataust pannakse kõrvuti seisma ja kumbki ei pea häbi pärast maa alla vajuma, vaid suheldakse kui võrdne võrdsega ja täiendatakse üksteist. Ei peagi vist ütlema, et kindlasti avardab  džässi mõistet.

Ülo Krigul Lend JK 025. Reedel, 18. aprillil Tallinnas Lennusadamas. Helilooja Ülo Krigul pani hiljuti Eesti muusika päevade kunstilise juhi ametikoha maha, nüüd on rohkem aega muusikat luua. Mida too lend endast täpselt kujutab, ei oska öelda, kuid helilooja arvestab Lennusadama avara ruumiga. Ta ise on öelnud, et selline mugav, vaatan selle ära ja lähen koju; kontserdiga tegu ei saa olema, pigem kaasatakse kuulaja teose sünniprotsessi. Teose kirjutas helilooja spetsiaalselt juubeli-Jazzkaare avamiseks. Muidugi avardab džässi mõistet.


Hedvig Hanson, muusik

Pean ütlema, et ma ei ole väga suur festivaliinimene, mulle meeldib valida üks kontsert ja olla siis selle lummuses pikemat aega. Kui tuleb ära kuulata-vaadata mitu kontserti õhtu jooksul, siis see ajab muljed segi. Seekordsel Jazzkaarel esineb üks mu absoluutne lemmik kitarrist Pat Metheny.

Eelsoojenduseks on plaan kuulata tänavuse Jazzkaare džässidiivat Cassandra Wilsonit, kelle loominguga tutvusin põhjalikumalt, kui kirjutasin temast lood Postimehele ja ka ajakirjale Muusika. Bluus on džässi esiisa ja mulle ikka hingelähedane.

 Cassandra on pärit Mississippi osariigist, bluusi sünnipaigast, ja sellist autentset bluus-folki peaks sel kontserdil jaguma küll.

Veel pakub mulle huvi hispaania naistebänd «Las Migas», kes esineb laupäeval, 25. aprillil merepaviljonis. Nende lauljatar tundus Youtube’i vahendusel vaadates nii kirglik ja kaunis ning flamenko ei saa küll kedagi külmaks jätta.

Selle festivali rütmikaim kontsert.


Tõnis Leemets, muusik

Mina ootan tänavuselt Jazzkaarelt suurima põnevusega duo Vaiko Eplik & Kristjan Randalu kontserti. Nende nelja aasta tagune ühisprogramm «Kooskõla» oli üks tolle kevade eredamaid festivalielamusi.

Mõlemad mehed on muidugi ka eraldi võttes kõvad – Eplik, teadagi, popikuningas, ja Randalu hetkel kõige kõrgemalt lendav eesti džässpianist. Aga see ei tähenda iseenesest veel midagi – pop- ja džässmuusikud, ka väga head, istuvad tihti piltlikult öeldes kumbki omas toanurgas ja põrnitsevad teineteist umbusklikult, sest mingi raskesti sõnastatav erinevus muusikasse suhtumises ei lase neil üksteist tõsiselt võtta. Aga Vaiko ja Kristjan on sellest nähtamatust müürist kuidagi märkamatult üle hõljunud, ja see on midagi väga erilist, mitte ainult Eestis.

Ülejäänud tänavused lemmikud on traditsioonilisemad... või pigem, kuuluvad kindlamalt ühte või teise toanurka. Mount Kimbie klubimaailma avangardi ja Pat Metheny klassikalise džässi legendide hulka. Metheny ei ole küll kunagi olnud minu isiklik lemmik võrreldes mõne teise sama kategooria kitarristiga, aga erinevalt mõnest omavanusest kuulsusest on ta jätkuvalt tippvormis ega logele loorberitel, ning bänd, millega ta Jazzkaarele tuleb, on tema vääriline. Ja Mount Kimbie puhul tahan juba puhtalt professionaalsest uudishimust näha, «kuidas nad seda (laivis) teevad».


Joosep Sang, muusikakriitik

Nils Landgren & JazzBaltica Ensemble. Neljapäeval, 24. aprillil merepaviljonis. Ei oska täpselt aimata, millist muusikat Nils Landgreni värskeim kollektiiv esitab, aga selle põhjal, mida ma temalt kontsertidel ja plaatidelt kuulnud olen, tasub oodata kõige kõrgemat klassi. Landgren on tulise mängulaadiga trombonist ja jaheda maneeriga laulja, kes paneb publiku hüppama ABBA lugusid funki võtmes töödeldes ja hiirvaikselt kuulama džäss- ja popballaade tõlgendades. Kvaliteeti lisab seegi, et Tallinnas astub tema bändis üles üks Soome säravamaid džässmuusikuid Verneri Pohjola ja meie džässi rahvuslik aare Raivo Tafenau.

Fatoumata Diawara. Kolmapäeval, 23. aprillil merepaviljonis. Ei, see ei ole džäss, vaid värske ja soe tuul Aafrika läänekaldalt. Fatou on pärit Malist, selliste etnomaailma hiiglaste nagu Salif Keita, Amadou & Mariam ja Oumou Sangare kodumaalt. Ta on andnud välja vaid ühe täispika plaadi, kuid see album lõi kohe laineid ja tõstis lauljatari lootustandvate debütantide kategooriast afromuusika esiliigasse. Samal päeval esineb ka Colombia harfi­ime Edmar Castaneda, nii et maailmamuusika fännidel on topeltelamus garanteeritud.

Cassandra Wilson ja Pat Metheny Unity Group. Cassandra Wilson esineb reedel, 25. aprillil Nokia kontserdimajas, Pat Metheny pühapäeval, 27. aprillil. Džässisõbrale kohustuslik! Mõlemad on oma valdkonna käilakujud ja suunamäärajad. Cassandra Wilson on toonud vokaaldžässi lähenemise ja konteksti, mida selles varem polnud. Ja Pat Metheny... Ma ei teagi, millest tema suuruse lahtiseletamist alustada, nii et ma parem ei proovigi. Olgu öeldud, et oma paljudest loomingulistest tahkudest esitleb ta Tallinnas just seda, millega ta võitis džässi kontekstis pretsedenditu superstaaristaatuse.

Tallinnas asuval Swissotelil on Baltikumi suurim hotellile kuuluv kunstikogu

Tallinna kesklinnas asuv Swissotel esitles äsja hotellile kuuluva eesti kaasaegse kunsti kogu kataloogi. Kunstikogu eesti- ja ingliskeelse kataloogi teksid kirjutas kunstiteadlane Jüri Hain ning kujundas Mari Kaljuste.

Linnapildis domineeriv elegantne hotell avati 2007. aastal. Enne Swissoteli avamist komplekteeris ehitist haldava Tornimäe Hotell OÜ juhatuse kutsel kunstiteadlane Harry Liivrand uuele hotellile kunstikogu. Swissoteli kollektsiooni kuulub alates 2007. aastast 317 rahvusvaheliselt hinnatud eesti kunstniku tööd, neist 32 on unikaalsed teosed (maal, graafika, skulptuur), ülejäänud on fotod. Ruumide funktsiooni ja esinduslikkuse määra järgi valis komplekteerija ka kunstiliigid: standardtube ja koridore kaunistavad fotod, sviite, lobby ja konverentsikeskust aga unikaalsed teosed.

Kunstikogusse kuulub 2 Nora Raba skulptuuri, mida võivad külastajad imetleda hotelli fuajees. Konverentsisaalis on Siim-Tanel Annuse 8 maali, Andres Toltsi 5 maali, Mare Vindi 5 joonistust, Jaan Elkeni 7 maali (suurim neist fuajees), Mari Roosvalti 3 maali, Ivar Kaasiku 2 maali, Andro Kööbi 69 fotot ja Ingmar Muusikuse 216 fotot.

«Kokku teeb see Baltimaade suurima ühele hotellile kuuluva kunstikogu,» rääkis Tallinncityle Tornimäe Hotell OÜ juhatuse liige Rein Tiik. «Kunstikogu kvaliteet on väga kõrge. Kutsusime kogu kokku panema tunnustatud spetsialisti, jättes talle vabad käed. Meie jaoks oli tähtis esteetiline tervik ja tollane uuem kunst, ning on hea meel öelda, et koostöö Harry Liivrannaga oli algusest peale suurepärane,» toonitas ta. « Praegusele seadusandlusele mõeldes on uhke tunne lisada, et kui oma kunstikogu ostsime, polnud 1% seadust (1% ehituse maksumusest peab minema kunstile - toim) olemaski. Nii et võiks öelda, et eraettevõtlus on olnud riigile eeskujuks.»

Swissotelil on mitmes maailma linnas oma kunstikogu. Swissotel Berlin kogus leidub ka Ivar Kaasiku maale.

NASA sond kukkus Kuule

NASA kinnitas täna, et kuu orbiidil tiirelnud mehitamata sond LADEE kukkus alla.

Teadlased usuvad, et sondi allakukkumise põhjustas suurel kiirusel kokkupõrge mõne mäe või kraatri küljega. LADEE tiirles Kuu orbiidil kiirusega umbes 5800 kilomeetrit tunnis, vahendas uudisteagentuur AP.

Eile pärastlõunal lendas sond umbes 90 meetri kõrgusel Kuu pinnast. LADEE kõrgust vähendati, et see esmaspäevaks alla kukuks.

Sond saadeti Kuule möödunud aasta septembris ning selle missioon sai läbi eelmisel kuul. Lühend LADEE moodustub sondi ingliskeelse nime – Kuu atmosfääri ja tolmukeskkonna uurija – esitähtedest.

USA kosmoseagentuur avastas arvatavalt elamiskõlbuliku planeedi

USA kosmoseagentuuri NASA teadlased teatasid, et avastasid planeedi, kus sarnaselt Maaga võib elu võimalik olla.

 

Planeet on umbkaudu Maa suurune ja asub nii 490 valgusaasta kaugusel.

«Tegemist on esimese peaaegu Maa suuruse planeediga, mis on leitud tähest elamiskõlblikus kauguses,» ütles NASA esindaja.

Planeedi leidis NASA kosmoseteleskoop Kepler.

Kui kaua võtab uue harjumuse kinnistumine aega?

Levinud arvamuse kohaselt võtab uue harjumuse kinnistumine või ka uue välimusega harjumine aega 21 päeva.

 

21-päeva legend sai alguse ilukirurgist Maxwell Maltzist, kes pani tähele, et iluoperatsiooni läbinud patsientidel kulus 21 päeva enne kui nad oma uue näo omaks võtsid, edastab Care2 Healthy Living.

Ta kirjutas sellest 21-päeva pikkusest harjumisprotsessist ka oma raamatus «Psycho Cybernetics».

«Minu ja veel paljude teiste tähelepanekud näitasid, et uute asjade juurdumiseks ja omaks võtmiseks kulub 21 päeva. See on aeg, mil vana harjumus kaob ja kinnistub uus,» selgitas ilukirurg.

Briti University College London teadlasi huvitas, kas see 21-päevane periood ikka peab paika.

Nad palkasid 96 vabatahtlikku katsealust tegelema 12 nädalat täpselt samade asjadega.

Uuring näitas, et neil kulus uute asjade juurdumiseks mitte 21, vaid keskmiselt 66 päeva.

Katsealuste seas üldse võttis uue harjumuse juurdumine aega 18 – 254 päevani. Samas rõhutati, et kontekst mängib uue harjumuse puhul tähtsat rolli.

«Et luua uut harjumust, tuleb seda korrata samadel tingimustel ja samasuguses keskkonnas. Just samalaadsus aitab uuel harjumusel kinnistuda,» teatasid uurijad.

Nad lisasid, et uus hea harjumus ei võta veel ära vanu kahjulikke harjumusi.

«Uued harjumused ei hävita vanu harjumusi. Uued lihtsalt on võimsamad kui vanad,» nenditi.

Arheoloogid püüavad lahendada Siberi vasemaskidega muumiate mõistatuse

Venemaa arheoloogid leidsid Siberist polaaralalt muumiad, kellel olid vasest maskid.

Zelezni Jari küla juures tehtud väljakaevamistel leiti iidne nekropol, kuhu maeti umbes 1000 aastat tagasi, kirjutab Siberian Times.

Väljakaevamised seal «maalima lõpuks» nimetatud kohas algasid juba 1997. aastal.

Arheoloogid avastasid 34 madalat hauda. Maetutest olid vasest maskid seitsmel täiskasvanud mehel, kolmel poisil ja ühel tüdrukul. Haudades oli rikkalikult hauapanuseid.

Enamikul maetutest olid skeletid vigastatud või puudus pealuu.

Viiel muumiat oli lisaks vasest maskile kaetud ka põhjapõdra, kopra ja karu nahaga. Kolmel vasemaskiga poisil oli kehal vaesest «tekid», mille paksus oli viis sentimeetrit.

Kõige paremini säilinud muumia oli puidust sarkofaagis punasejuukseline mees. Ta rinnal oli vasest plaat. Hauapanustena olid rauast relvad, karusnahad ja pronksist peaehe, millel oli kujutatud karu.

«Mujalt maailmast ei ole igikeltsast ega soistelt aladelt selliseid leide tehtud,» nentis Venemaa teaduste akadeemia Uurali osakonna teadlane Natalja Fjodorovna.

Samas oli leiukohas pinnas sulanud ja liivane.

Teadlaste sõnul toimus maetute mumifitseerumine tänu 14. sajandil aset leidnud temperatuurilangusele. Vask takistas jäänuste lagunemist.

Kõik olid maetud jalad lähedase Gornõi Polui jõe suunas. Fjodorova arvates oli sellel religioosne tähendus.

2002. aastal väljakaevamised seiskusid, sest kohalike sõnul häirivad arheoloogid nende esivanemate hingi. Nüüdseks on kohalikega kokkuleppele jõutud ning uurimine jätkunud.

«Tegemist on unikaalse matmispaigaga. Oleme päevavalgele toonud midagi sellist, mida varem leitud ei ole,» teatas arheoloog.

Lisaks leiti matmispaigast ka Lähis-Ida Pärsia päritolu kasusid, mis pärinevad 10. – 11. sajandist.

Need leiud lubavad oletada, et rohkem kui 1000 aasta eest ei olnud Siber kauge ja kõle paik, vaid koht, mida läbisid kaubateed.

Vene teadlased teevad leitud muumiatele DNA-testi, et teha nende päritolu kindlaks.

 

Saturn «sünnitas» uue kuu

Teadlased avastasid, et Saturnil on tekkinud uus kaaslane.

Uuele kuule anti hüüdnimeks Peggy ning see on Saturni 63. kaaslane, edastab BBC.

Uus kuu avastati Saturni välimiselt ringilt Cassini uurimisaluse abil.

«See väike kuu oli meie jaoks totaalseks üllatuseks,» nentis NASA Jet Propulsion Laboratory esindaja Linda Spilker.

Teadlased jõudsid Saturni uue kuu jälile märgates, et selle planeedi ühel ringil oli nagu muhk. See viitas, et seal on uus objekt.

Oletuste kohaselt on Peggy jääst.

Londoni Queen Mary ülikooli juhtivteadlane Carl Murray sõnul on see Saturni ringi «muhk»  20 protsenti heledam kui ülejäänud ala.

«Saturni ringid on jäised, koosnedes rohkem kui 90 protsendi ulatuses puhtast jäätunud veeosakestest. Selle tõttu on neil igasugused uued objektid hästi nähtavad,» selgitas uurija.

Teooria kohaselt on Saturni ringid uute jäiste kuude sünnikoht. Osa neist kuudest liigub hiljem kaugemale orbiidile.

NASA uurimisalus Cassini liigub Saturnile lähemal 2016. aastal ning siis saab imeväikest kuud, mille diameeter arvatakse olevat umbes kilomeeter lähemalt uurida.

Saturn on meie päikesesüsteemi kuues planeet.

Saturni rõngad ulatuvad 6630 -  120 700 kilomeetrini ja on keskmiselt 20 meetri paksused. Rõngad koosnevad jäätunud veeosakestest, metaanist, ammoniaagist ning amorfsest süsinikust.

Päeva karikatuur



Mart Kivastik: born in the USA või back to USSR?

Postimehel on komme igal aastal korraldada lõuna arvamusliidritele. Seekord oli menüüs kitsejuustusalat, pardirind, kook ja kaks ettekannet, üks pärast eelrooga ja valget veini, teine enne magustoitu ja pärast punast veini, teemaks oli virisemine.

 

Virisemisteema sattus ajale, mil Ukrainas olid asjad juba väga halvad. Seetõttu sai kokkutulek «katku ajal» hoopis teise tähenduse. Niisama rääkida ei olnud mõtet, virisemisest rääkimata. Kõnesid kuulates tulid mulle meelde kõik mu oma elu virinad. Igasugune virisemise isu kadus. Kadri Liik rääkis, et Eesti on seekord olukorras, kus saab nautida Rootsi tüüpi julgeolekut ega pea pabistama iga urina peale, mis karu suust kostab. Erinevalt 1940. aastast on meil palju kindlam tunne.

Neljakümnendal jooksis Eesti riik jalad rakku, et venelaste eest kaitset leida, midagi ei juhtunud. Jäi üle vaid loota, et sakslased vallutavad meid kiiresti ära. (Vähemasti lootsid sellele mu ema ja vanatädid, kes sõja ajal Tartus olid.) Ikka parem kui mitte midagi. Umbes nii läks ka. Olgu see Euroopa nii äbarik ja otsustusvõimetu, nagu ta on, ta hoiab seekord siiski ühte, mitte ei jookse laiali nagu lambakari.

Vähemasti esialgu. Aga Venemaa sikutab otsast nii kõvast kui võimalik. Ja sügisel, kui toad külmaks lähevad, tuleb neilt ikkagi gaasi osta. Siis võib Euroopa ühtsus kusagilt rebeneda ka. Aga ikkagi, Euroopa Liit on hetkel parim, mis meil võtta on, kuigi ühes Vene telekanalis nimetati seda gavno’ks. Siin oli nüüd mõni minu mõte ka Kadri Liigile lisaks, kes rõhutas, et Ukrainas praegu keegi ei virise. See ei päästa ei neid ega meid.  

Aga meie muudkui viriseme. Arvatavasti tuleb see liiga heast elust, kuigi miskipärast oleme me virisenud algusest saadik. Kui tuli otsustada, kas astume Euroopa Liitu, siis me astusime sinna, hambad ristis. Väga kõvasti ei õiendanud, aga kulm oli kipras. Mis Euroopa Liit, me oleme ise Kungla rahvas, hoiame kätest kinni ja laulame end vabaks. Ja mitte ainult Savisaar, kes oligi asja vastu, tühja temast, sõitku oma tasuta trammidega. Paljud mu täiesti mõistlikud tuttavad kõhklesid.

Üks mu sõber talumees näiteks rääkis pärast sauna, kui me õlut jõime ja seakõrvu närisime, et mis Euroopa, pole teist õieti näinudki ja ei tea, mis sealt tulla võib. Hakkavad meid Brüsselist samamoodi kamandama nagu Moskva omal ajal. Ja mis siis Vene ajal viga oli? Sink oli sahvris, kesik põllul, poest sai tutvuse kaudu Krakovi vorsti, polnd ju ullu!? Me vaidlesime nii poole ööni. Õnneks hääletasime end siiski Euroopasse, mitte tagasi kiviaega nagu Armeenia. Peab ütlema, et too talumees on oma arvamust Euroopa Liidust muutnud. Saab igasuguseid toetusi ja on nüüd poolt. Käib ametivendadega Poolas sõbrustamas ja kui poolakad siin on, kütab neile sauna, seakõrvad on laual ja kõik on päris rõõmsad.  

Nagu venelased ise ütlevad, protiv loma net prijoma. Ameerika on ainuke kang, mis Venemaad päriselt vaos hoiab. Kui järele mõelda, siis me oleme üht otsa pidi Euroopa Liidus, aga Euroopa Liit on jälle Ameerika väiksem vend. Nii et ka Eesti on mõnes mõttes USA osariik. Euroopa vahepeal nuriseb, et ei saa rahulikult telefoniga rääkida, kõik on kohe teada, aga mis teha.

Loodetavasti on ameeriklastel nii head mikrofonid, et ulatuvad Moskvasse ka. Pealtkuulamine võib selle maailma veel päästa! Ja mida meie teeme!? Viriseme! Ühe mu teise sõbraga, kes on hoopis pillimees, istusime kord, ja ma ei saanudki aru, kas tal hakkas pähe või, aga ta hakkas jorisema, et tegelikult on ameeriklased sama halvad kui venelased. Algul ma arvasin, et too pillimees on lihtsalt selline eriline, nagu mu tuttav talumees, aga tuli välja, et selliseid on veel ja veel. Ja mitte ainult talu- ja pillimehi.

Klassikaraadios on reedesesse jutusaatesse Ignar Fjuki asemele palgatud Markus Järvi. Tema omakorda oli külla kutsunud Sirbi peatoimetaja Karulini. Need kaks arutlesid siis Eesti asja üle ja leidsid, et päris piinlik on Eesti kaitseministri Reinsalu pärast, kes kutsus Ameerika vägesid Eestile appi. Eesti on ju iseseisev riik, meil on oma sõdurid, mitu laeva ja lennuk.

Nagu tolles anekdoodis, kus Laidoner küsis, kas saadame tankid venelastele vastu. Ja Päts uuris, kas saadame ühe või mõlemad. Igatahes arvasid Karulin ja Järvi, et pole meile kedagist vaja. Ameeriklased on ju sama halvad kui venelased, läksid Iraaki ja Liibüasse? Kuulasin ja kuulasin ja lõpuks viskasin Klassikaraadio koos Karulini ja Järviga aknast välja ja enne tagasi ei too, kui Fjuk jälle tööl on. Mozartist ja Anne Ermist hakkas muidugi kahju, aga mis teha.

Venemaa ja Ameerika on küll mõlemad suured ja mõlemal pool elab toredaid  inimesi, aga Vene riik on vähemasti praegu tõsiselt suur furunkul maakera pinnal. Ilma Ameerikata oleks me üsna pea Pihkva oblast ja Rail Balticut pikendataks Mahhatškalasse. Keegi meist ju ei taha tagasi Nõukogude Liitu?! Aga kui me oleme sellised viripillid – Ameerika ei kõlba ja põrgu see Brüssel –, siis me pole nende toetust ära teeninudki. Teine äärmus on muidugi ka – Eesti on vist parim kraanikausilugeja Euroopa Liidus. Nii et me oleme sellised viksid variserid.

Vaadake neid väikseid kalu, kes püsivad ookeanis elus üksnes tänu sellele, et puhastavad haide hambaid. Hai hoiab neid nagu silmateri! Aga nad ei tao haile jalaga perse, et milline suur väärakas sa oled, mitte sellepärast, et nad seda ei julgeks, vaid sellepärast, et see poleks aus!

Vahelduseks võiks hoopis mitte iriseda, vaid aitäh öelda. Näiteks Andrus Ansipile. Peaministreid on meil alati sõimatud, puhtalt sellepärast, et nad on peaministrid. See on selge. Andrus Ansip oli peaminister kõige pikemat aega ja tema kallal ilguti seetõttu ka kõige kauem. Tegelikult peaks talle korra ka «tänan» ütlema. Esiteks, et ta jaksas nii kaua nii rasket tööd teha, kaheksa aastat varahommikul unise peaga peaministriks hakata, see pole nali. Ta sai hästi hakkama.

Pronkssõduri ajal oli meil Donetski vabariigist vähe puudu. Iseasi, kas tema «ärakargamine» tuli kõige õigemal ajal. Töö tuleks siiski lõpuni teha. Ja Rein Langile. Lang ajas Eesti asja. Kõigepealt seoses Eesti raamatukogudega, kuigi jäi alla. Aga Eesti film võitis tänu Langile kõvasti. Lõpuks saadi Langist jagu, nagu ikka saadakse jagu neist, kes midagi teevad. Nähtamatu minister võib igavesti istuda, siis on rahvas rahul. Lang oli üks harvu kultuuripäälikke, kes käis vabatahtlikult teatris ja kinos, mitte ainult esikatel ja linte läbi lõikamas. Tagantjärele tundub, et tal oli õigus, kultuuriga kokku puutudes peabki käsi kabuuril olema, sest meid ju ei tea.

Umbes nende mõtetega ma seal Olümpia konverentsisaalis istusin. Enne Kadri Liiki esines veel Jüri Raidla. Jüri Raidlat oli hea kuulata. Tundus, et enam paremaks minna ei saa. Siis tuli pulti Kadri Liik, mis tundus erandlik, sest saalis oli üsna vähe naisi. Meie arvamusliidriteks on põhiliselt mehed nagu Iraanis. Aga ometi kõik see mees jäi teda kuulama! Mitte keegi ei haigutanud ega maganud nagu Estonia kontserdisaalis vabariigi aastapäeva aktusel. Isegi hiljem, Tartu poole sõites, mõtlesin, et ma kuulaks teda hää meelega uuesti ka järgmisel aastal. Nagu presidenti. Või miks nagu?

Mart Luik: kaitsetahe on peamine

Venemaa president peab Alaskat liiga külmaks maanurgaks, et seda tasuks vallutada. Muid takistusi ei paista olevat. Alaska, värske hüüdnimega Ice Krimmi mainimine oli pigem ebaõnnestunud nali Vladimir Putini neljapäevasel telemaratonil, kuid see iseloomustab värvikalt nii kogu selle propagandashow’ atmosfääri kui ka Kremli praegust meeleolu.

Adrenaliin ja enesekindlus laes, tunneb Putin, et ammune unistus on teostumas ja temast on saanud kõigi poolt kardetud valitseja. Presidendi unenägudes võivad end ilmutada nii Pariisi väisanud tsaariarmee kui Berliini varemetes kõndivad punaarmeelased. Euroopa on mitu korda varem olnud Moskva ees põlvili.

Möödunud nädalavahetusel Ida-Ukrainas alanud konflikti sõjaline faas, kui Kiievi võimud püüdsid esimest korda organiseeritult sissetungijatele relvaga vastu astuda, oli Maidani valitsuse jaoks ebaõnnestumine esimesest hetkest. Miks? Sest ukrainlastel napib kaitsetahet. Tänapäevane sõjapidamine on hästi vahetu. Sündmuskohal üles võetud fotod ja videod viivad sind osalisena konflikti epitsentrisse, väikelinnadesse, mille olemasolust sa polnud kuulnudki.

Vaatan oma arvutiekraanilt hirmunud Ukraina sõdurpoiste nägusid, kes kuskil Kramatorski või Slovjanski kandis soomustransportööri peal lösutavad, ja nendin: kui see on kõik, mis Ukrainal on välja panna, siis on nad selle sõja juba ette kaotanud. Youtube’i riputati üles näiteks video, kus end Vene armee alampolkovnikuks nimetanud mees rivistas üles Horlivka miilitsajaoskonna isikkoosseisu. Hiljem küll selgus, et see oli end laigulisse sõjaväevormi riietanud kohalik. Suli suliks, kuid miks ukrainlastest miilitsad sellisele tüübile rivis seistes au annavad!?

Poola peaminister Donald Tusk ütles välja karmi tõe: «Putin ei lõpeta seal, kus ta tahab, vaid seal, kuhu ukrainlased tal minna lubavad. Ükski riik ega rahvas ei osale võõra territooriumi kaitsmisel enam kui see, kelle huvi see tegelikult on.» Kui riik pole valmis ennast kaitsma, ei hakka seda tegema keegi teine. Ja sel juhul agressor ka ei peatu. Ukrainas sõjakoolis õppinud kindral Ants Laaneots oli samal seisukohal: ukrainlased on olnud lubamatult leebed. Aga Euroopa? Kehtestab sanktsioonid venelaste vastu, kellel polegi Euroopasse asja. Väljaviskamise asemel võtab Euroopa Nõukogu venelastelt ära hääleõiguse! Isegi nõrguke Rahvasteliit suutis end kokku võtta ja NSVLi Soome ründamise eest oma ridadest välja heita.

Tuski öeldu kehtib samavõrd ka Eesti kohta. NATO artikkel 5 ei aita, kui me ise pole valmis ennast kaitsma. Isegi Putini endine nõunik Andrei Illarionov hoiatab: «Ärge lootke NATO-le.» Sõjatehnika on arenenud küll tormilise kiirusega, aga 21. sajandil mängib mees mehe vastu konfliktides ometi väga suurt rolli. Ja siis on küsimus väga lihtne – sa kas oled valmis oma kodu kaitsma või mitte. Ühe kaitsetahte avaldusena võiksid kõik Eesti erakonnad kutsuda oma toetajaid liituma Kaitseliiduga. Põhimõtteliselt võiks selle üleskutsega liituda ka keskerakondlased, ei tahaks uskuda, et nad kõik on seal kvislingid.

Juhtkiri: uue võimu popp algus

Värske Emori uuringu järgi on Eesti suurima toetusega erakonnaks kerkinud sotsid, kellele järgneb Reformierakond. Keskerakond on populaarsuse selgest vähenemisest hoolimata kolmas ning reitingut parandanud IRL parlamendiparteide seas neljas.

Ülearu põhjapanevaid järeldusi erakondade ühe kuu reitingukõikumiste järgi teha pole mõtet, ent hetkesuunda näitavad arvud siiski. Sotside ning ka Reformierakonna tõusuvektori taga on ilmselgelt uue, Taavi Rõivase valitsuse ametisseastumine. Uued nimed, värsked näod, koalitsioonileppesse kirjutatud lubadus suurendada toetusi ning riigitöötajate palku. Mis siin rahvale meeldima ei peaks? Vastasrinda kukkunud IRLi kriitika rajaneb aga eelarverealiteetide tumedamal poolel. See pole kõigis aspektides vaieldamatu ning nõuab igal juhul mõistmiseks süüvimist, mida tavavalija vaevalt ette võtab. Arvustamist on hõlbus kirjutada tähenärimise või kaotaja kiusliku urgitsemise arvele, ning sestap kihutavad  valitsuserakonnad esialgu populaarsuse tõusulainel.

SDE esimees, kaitseminister Sven Mikser ütles hiljuti Postimehe usutluses, et neile oleks jõukohane isegi valimisvõit järgmisel kevadel, ning partei praegune seis – 28-protsendiline toetus – ei too seda lootust vähemalt otsemaid taevast alla. Samas võib ka osutada, et sotside toetusnäitajad on olnud Emori küsitlustes ajuti veelgi paremad, ning seda isegi juhtudel, kui reitingu tagamaad on praegusest hoopis udusemad. Kõrgustele on aga järgnenud kõikumised. Loeme neid tibusid parem sügisel, kui käes on uue koalitsiooni argipäev ning parlamendivalimiste kampaania jõudnud etappi, kus sõber enam sõpra ei tunne. Uue koalitsiooni tegelik läbikatsumine tuleb ikkagi 2015. aasta eelarve tegemisel.

Keskerakonna languse taga võib näha nende esimehe Edgar Savisaare pehmelt öeldes selgrootut sõnumit Ukraina teemal. Võib ju aru saada tema vajadusest laveerida oma põhivalijaskonna tunnete ning Venemaa agressiooni märksa kainemalt hindava seg­mendi vahel, ent ilmselt näib tsentristide positsioon liiga ebamäärane ja nõrk ka neile, kes on harjunud kiiresti eelistust muutma. Veidi enam kui kuu aja pärast on Savisaare isiklik populaarsus eurovalimiste vaekausil näha, ning kindlaid fänne vaevalt kõigutab ka tema Moskva-sõbralik vaade Ukrainas toimuvale.

Praegu neljanda, IRLi puhul mängib kaasa kaks vastandlikku faktorit: Ukrainast, NATOst ja lähipiirkonna pingetest kõnelemine pigem kasvatab, valitsusest väljakukkumine ja seniste ministrite maandumine varumeeste pingile aga kahandab valijate huvi neid eelistada. IRL on aga partei, kelle põhivalijaskond ootab neilt enamasti suhteliselt konstantset ja konservatiivset sõnumit.

Irina Tokareva: õige televisioon

Läinud nädalal arutati meedias poliitik Anvar Samosti mõtet Euroopa Hääle asutamise kohta – see oleks Eesti ja teiste Euroo­pa riikide venekeelsetele elanikele suunatud infokanal, mis pakuks alternatiivi Venemaa telejaamadele. Iseendast pole mõte ju halb.

Võib tajuda, et Venemaa teleuudised muutuvad aasta-aastalt üheülbalisemaks, ametlikumaks ja igavamaks. Paljud minu tuttavatest, kes armastavad veeta oma õhtut «Davai poženimsja» või «Pustj govorjat» seltsis (Venemaa Pervõi Kanali populaarsed meelelahutus- ja üldhuvisaated – toim), lahkuvad uudiste tunnusmeloodiat kuuldes telerite eest oma asjatoimetuste juurde.

Kuid raske on nõustuda sellega, et uut kanalit läheb vaja vastumürgina ohtliku Vene propaganda puhul. On keeruline ette kujutada tänapäevaseid, süüdivaid inimesi – olgu vene või muust rahvusest –, kelle seisukohad ja teod sõltuksid otseselt sellest, milliseid saateid nad vaatavad või kes täpselt neile ajupesu üritab teha. Arusaam tavakodanikust kui marionetist, keda poliitikud võivad propaganda abil nööripidi liigutada, on ilmselgelt vananenud.

On kahetsusväärne, et rahaotsingud võitluseks Vene propaganda vastu tunduvad esmatähtsa asjana, samal ajal kui raha eestlaste ja venelaste hõlvamiseks ühtsesse inforuumi pole juba aastaid leidunud. ETV saated «Aktuaalne kaamera» ning venekeelsete subtiitritega «Pealtnägija» on üpris populaarsed. Aga neid on kõigest kaks tükki.

Venelastel on vähem võimalusi saada ka ametlikku infot: riigiasutuste veebilehed on täielikult kättesaadavad üksnes eesti keeles, ning alles hiljuti, Eesti taasiseseisvuse 23. aastal sündis valitsuse tasemel algatus tõlkida vene keelde 50 Eesti peamist seadust.

Erinevad meediaruumid ja infovaegus on ohtlikud asjad. Ere näide sellest on konflikt venekeelsete gümnaasiumide eestikeelsele õppele ülemineku asjus. Korduvalt on avaldatud arvamust, et see võib tõugata venelasi separatismi teele. Ent kui need vastuolud olid äsja puhkenud, selgus, et venekeelsete õpilaste vanemate enamik isegi ei kahtlustanud, et valitsus oli selle ülemineku kohta oma otsuse langetanud juba kümne aasta eest.

Haridusministeerium kinnitas sel puhul, et kõigi nende aastate vältel polnud ta saanud koolidelt signaale, et üleminekuks ei olda valmis. Venelaste jaoks olulise sündmuse ettevalmistus käis bürokraatia tasandil, mingit arutelu ühiskonnas ja massimeedias aga polnud.

On palju tähtsam informeerida siinseid venekeelseid elanikke täies ulatuses sellest, mis toimub Eesti Vabariigis, kui teavitada neid täiemahuliselt Vene Föderatsioonis toimuvast. Teine ilma esimeseta on igatahes mõttetu.

Uued kinod pakuvad tasuta parkimist

Kuigi eestlased on teiste eurooplastega võrreldes tublid kinoskäijad, ei too kinoäri Eestis praegu omanikele siiski suurt kasumit. Eelmisel aastal sai turuliider Forum Cinemas küll ka maja müüki arvestamata umbes 400 000 eurot kasumit, kuid näiteks Solarise kino jäi 26 000 euroga kahjumisse. Tartu suurimalt kinolt Cinamon ei õnnestunud Postimehel kommentaari saada, kuid nemad on olnud majandusaruannete järgi kahjumis kogu Eestis tegutsemise aja ehk juba alates 2008. aastast.

Sellele vaatamata ei ole vaibunud jutud uute kinode rajamisest. Kui mitu projekti ongi vaid jutuks jäänud, siis mais avab uksed suisa kaks uut kino: nelja saaliga kino Tallinna külje all Viimsis ning kolme saaliga kino Pärnus. Eelmisel nädalal pandi pealinnas nurgakivi Baltikumi esimesele IMAX-kinosaalile, mis plaanitakse avada aasta lõpus.

Kinopidajate hinnangul on filmivaatajate poolest Eesti turul natuke ruumi veel küll, kuid kas uutele tulijatele ka kasumit jagub, on juba keerulisem küsimus. «Päris kindel on see, et kõik need kinod siia ära ei mahu,» ütles Eesti kinoturu valitseja Forum Cinemase juht Kristjan Kongo. «Tallinnas on CC Plaza ja Solaris ja siia mahuks veel üks kino, nii et vaatajaid jätkuks kõigile kinodele.»

Loomulikult tahaks Forum Cinemas turupositsiooni säilitamiseks ise selle ühe puuduva kino pealinna püsti panna. Nad lõidki mullu Lasnamäele Panorama City kaubanduskeskust planeeriva arendajaga käed, kuid selle aasta alguses selgus ootamatult, et kaubanduskeskuse ehitus jääb ära. Selleks ajaks aga oli Ülemiste keskus, kellega Forum Cinemas samuti mullu läbirääkimisi pidas, otsustanud, et kino nende laiendusse ei tule.

Ülemiste keskusest üle tee kavandab uut keskust Pro Kapital, kes loodab ehitama hakata veel sel kevadel. Neil on kino käitamiseks kokkulepe uue käitajaga, kelle nime nad veel avaldada ei taha.

Kristjan Kongo hinnangul võtab iga uus kino teistelt vaatajaid ära. Teisalt, kui uus kino ehitatakse vanadest piisavalt kaugele, toob see uusi külastajaid ka vanadele.

«Võib-olla sellepärast, et inimestel on nii mugavam kinos käia. Ühe korra asemel käiakse kaks korda kuus, mis annab juba korraliku kasvu,» selgitas Kongo. «Aga kui kinosid tuleb Tallinna juurde rohkem kui üks, siis on selge, et kõikidele ei jätku kriitilist arvu vaatajaid, aga kinotegemine on kapitalimahukas. Kinoga kaasnevad suured investeeringud ja ülalpidamiskulud.» Kesklinna kinodega konkureerida soovijad aga loodavad vanadelt kinodelt külastajaid üle lüüa, pakkudes tasuta parkimist.

Viimsi spaale kuuluv Viimsi kino on osa suurest meelelahutuskeskusest, mida hakati ehitama kohalikele elanikele, aga on juba kasvanud suuremaks kui mõni Eesti linn.

«Näeme, et Viimsi on kino jaoks piisavalt suur. Viimsiga külgneb Tallinn, mille elanikele on senini olnud kino kättesaadav ainult kesklinnas, kus on suureks probleemiks parkimine,» nägi oma võimalust Viimsi kino juht Rein Palosaar. «Meie pakume oma klientidele tasuta parkimist, pärast kino valmimist valmivad parkimiskohad veel umbes 300 autole, mida on rohkem kui suurtel kesklinna kinodel, kuigi meil on kinosaalides istekohti oluliselt vähem.»

Ka Ülemiste keskuse lähedal kaubanduskeskust arendava Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor nimetas oma keskusesse ehitatava kino eelisena tasuta parkimist.

«Praegu maksab inimene kesklinnas parkimise eest umbes kolm eurot tund, kolme tunni peale läheb parkimiseks kahe kinopileti raha. See võib olla argument, miks valida kaubanduskeskuse kino, et sa ei pea parkimise eest midagi maksma,» rääkis Remmelkoor.

Ülemiste keskus otsustas kino rajamisest esialgu loobuda, kuna Forum Cinemas, kellega läbirääkimisi peeti, otsustas toona Lasnamäe Panorama City kasuks.

«Kino ei ole rahalises mõttes keskusele kasulik. Kinod ei ole väga suured rendimaksjad, kuna nende investeeringud on üsna suured ning pahatihti tahetakse, et keskus selle osaliselt kataks,» kirjeldas Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. «Ega ükski hea keskus kinota sure.»

Samas tunnistas ta, et on tulevikus kino avamisest siiski huvitatud, kuna see annab juurde keskuse mainele ja on turundusargument.

Forum Cinemas tahtis mullu ära osta oma peamist konkurenti Solaris kino, kuid konkurentsiamet ei andnud selleks luba. Kongo andmetel on müügis kõik Cinamoni Balti riikide kinod ning Forum Cinemas on huvitatud ostmisest.

Kuna Tallinnas pole Forum Cinemasel praegu võimalik laieneda, üritab firma rajada korraliku kobarkino Tartusse.

Kui Tartu Tasku keskuse kino ülevõtmine ei peaks õnnestuma, on nad valmis rajama täiesti uue kino. Näiteks on praegu kooskõlastamisel Lõunakeskuse järjekordse laienemise detailplaneering, mis hõlmab kino, mille üks võimalik käitaja on Forum Cinemas.

Kristjan Kongo usub, et kino rajamine võib ära tasuda ka väiksematesse Eesti linnadesse ning niipea kui Tallinna ja Tartu turg on paigas, hakatakse tõenäoliselt kinosid püstitama järgmistesse linnadesse.

Praegu tehakse Kongo sõnul 75 protsenti kinoskäikudest Tallinnas, 20 protsenti Tartus ning ülejäänud viis protsenti mujal Eestis.