Uus vidin lennukis vaigistab nutvad lapsed

Nutvaid imikuid on lennukis raske taluda nii kaasreisijatel kui ka vanematel endil, mistõttu tuli kahe lapse ema välja leiutisega, mis laste reisi oluliselt mugavamaks peaks muutma.

Austraallanna Emma Lovell pidi tihti koos oma väikeste lastega Inglismaale, mistõttu nägi ta tugevat vajadust laste reisi mugavamaks muutmise järele, vahendab Lonely Planet.

Tavaliselt antakse väikelastele lennukis ka hällid, kuhu saab lapsed magama panna. Kuid need hällid on disainitud nii, et neid saab kasutada vaid tualettide või stjuardessialade lähistel, mistõttu on seal ka pidev müra ning see häirib laste uinumist ja und.

Lovell lõi laste mugavusele mõeldes spetsiaalse katte, mida saab kinnitada nii vankrite kui hällide külge. Kate blokeerib 97 protsenti helist ja valgusest, mistõttu on beebil hällis hea rahulik olla ning ta saab mõnusalt magada.

Kattel on ka väikesed taskud, kuhu saab pista mõne elektroonikaseadme, mis lapsele unelaulu laulaks. Lisaks on ka väike piiluauk, et vanemad ikka oma võsukesel silma peal saaksid hoida. Hetkel on Fly Babee nimeline toode kasutusel veel vaid Austraalias, kuid varsti jõuab see toode ka rahvusvahelise turuni. 

Suusakuninganna Björgen on hädas: korralikku und ei ole ega tule

Tippsporti tagasi pürgiv suusakuninganna Marit Björgen ütles Norra ajakirjandusele, et poja Mariuse sünd on treeninguplaanid kõvasti sassi löönud ja tal pole lihtsalt energiat, et kunagist vormi kiirelt taastada.

«Marius on alati öösel mingil hetkel üles ärganud,» ütles Björgen Norra rahvusringhäälingu vahendusel. «Kui kokku lugeda, siis detsembrist alates olen saanud ainult kümnel ööl normaalselt magada. sellega tuleb lihtsalt harjuda. Ma pole saanud treenida nii palju kui varem, aga olin selleks valmis,» lisas ta.

36-aastane Björgen oleks tahtud tippvormis olla juba selle hooaja alguses, aga nüüd loodab kuuekordne olümpiavõitja konkurentidele kandu näidata jõulude paiku. Ettevalmistust on seganud kaks vigastust. «Esimene vigastus tuli vara ja see läks kiirelt üle, aga puusaprobleemist vabanemine võttis aega. Nüüd peaks mu seis juba üsna turvaline olema,» rääkis Björgen, aga nentis, et pole saanud veel korralikult jooksmagi hakata.

Rootsi kaubandusbilansi puudujääk oli augustis 20 aasta suurim

Rootsi kaubandusbilansi puudujääk oli statistikaameti andmeil augustis 10,3 miljardit krooni, mis tuli analüütikutele üllatuseks ja millele SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist ei osanud ühest seletust anda, kirjutab Dagens Industri.

Aasta tagasi samal kuul oli puudujääk 2,7 miljardit krooni.

Rootsi eksportis augustis kaupu 87,4 miljardi krooni eest ja importis 97,7 miljardi krooni eest.

Bergqvist tõdes, et augustikuu nõrgad tulemused võivad olla ka juhus, kuna mängu tuleb ka hooajategur.

Eksperdid uurivad: viljaringid – mõistatus läbi sajandite

Sel kolmapäeval, 28. septembril kell 17.00 toimub Teadlaste Öö Festivali raames Tartu teaduskeskuses AHHAA Raadio 2 saate «Hallo, Kosmos!» avalik salvestus, kus erinevatest oma ala ekspertidest koosnev paneel uurib viljaringide mõistatust.

Erinevate maade, valdavalt küll Lõuna-Inglismaa viljapõldudel esinevad geomeetrilised kujundid on muutunud omalaadseks väljakutseks. Tänaseni pole paljastatud nende tegijaid, pole karistatud kahjutekitajaid, pole pädevalt kummutatud müstilisi fantaasiaid nende nähtuste ümber. Neljakümne aasta jooksul on selle maastiku-graffiti meisterlikkus kasvanud ja nähtus on muutunud maastikuarhitektoonika esteetiliseks osaks. See nähtus omab loodusteaduslikke, bioloogilisi, geoloogilisi, esteetilisi, õiguslikke, müstilisi, religioosseid ja filosoofilisi aspekte.

«Viljaringide mõistatus on huvipakkuv pea igale inimesele ja kohustav erialaekspertidele, niisiis püüame kokku kutsuda erinevate aspektide arutlemiseks mõtteliidreid, et kolleegide ja paljude huvilistega saladusele läheneda,» sõnas sündmust salvestava raadiosaate «Hallo, Kosmos!» autor Ingrid Peek, kes juhib ekspertide arutelu.

Viljaringide teemalisse arutelupaneelile oodatakse lisaks linnakodanikele ja õpilastele mõtteliidreid erinevatest eluvaldkondadest:

Füüsikud Jaak Kikas ja Taavi Vaikjärv

Religiooniteadlane Toomas Erikson

Ufoloog Igor Volke

Semiootik Mihkel Kunnus

Folklorist Kristel Kivari

Bioloog-botaanik Sirti Saar

Etnograaf Ahto Kaasik

Ruumikujundaja ja tööstusdisainer Aleksander Jakovlev

Ürituse alguses vaadatakse filmi 2016. aasta Inglismaa viljaringidest, mis saab olema visuaalseks põhjaks järgnevale arutelule. Paneeli toetab Tartu teaduskeskus Ahhaa, salvestavad Raadio 2 saade «Hallo, Kosmos!» ja Tallinna TV saade «Taevariik UFOdega».

Sündmus Facebookis: facebook.com/events/1696763043978276/

Küberkosmos: hallokosmos.ee

Disainiuudiseid: Alvar Aalto vaasikollektsioon üllatab uue värviga

Soome tuntuima disainiikooni Alvar Aalto 80. aastapäeva puhul lisas Iittala toodete valikusse halli värvi vaasid. Suitsune ja harmooniline toon täiendab Iittala sügisest värvipaletti.

Alvar Aalto 1936. aastal Karhula-Iittala disainikonkursi jaoks loodud vaba vormiga vaasikollektsioon oli midagi erilist ja ainulaadset. Revolutsiooniline ei olnud üksnes esemete geomeetriline kuju, vaid ka vabadus, mis lubas kasutajal otsustada, milleks neid vaase kasutada. Aasta hiljem tutvustati vaase esimest korda Pariisi maailmanäitusel, mis oli Alvar Aalto jaoks läbimurre tööstusdisaini maailma.

Aalto vaaside vormi tõlgendatakse mitmeti, kuid paljude jaoks tähendavad need Soome tuhandeid looklevate kallastega järvi. Mängulise inimesena tahtis Aalto ilmselt vaatajaid segadusse ajada ja pani võistlustööle nimeks «Eskimo naise nahast püksid». Keegi ei tea, kas nimi tulenes tõelisest inspiratsioonist või oli tegemist lihtsalt lõbusa sõnamänguga.

Disainiikoon

Alvar Aalto kollektsioon on olnud kaasaaegse Skandinaavia disaini olulisim osa aastast 1936 ja jäänud Iittala kuulsaimaks seeriaks. Tänapäevalgi on nende vaaside näol tegemist maailma tuntuimate klaasesemetega.

Iga Aalto vaas puhutakse endiselt suuga kõige kogenenumate klaasipuhujate poolt Iittala klaasitehases. Ühe vaasi tegemiseks kulub 7 käsitöömeistrit, 12 tööetappi, 1100 kraadi kuumust ning 10 tundi.

Tänapäeval kuuluvad lisaks erinevate värvide ja suurustega vaasidele Alvar Aalto kollektsiooni veel puidust taldrikud, metallkausid ja küünlaalused. Tumehall selles klassikalises valikus tähistab disaini kangelase aastapäeva. Värv on saadaval Alvar Aalto kollektsiooni kõige populaarsemates suurustes.

Teadlased leidsid kogemata vähiga võitlemise vahendi

Stanfordi ülikooli teadlased avastasid, et aneemia ehk kehvveresuse ravis rakendatavaid raua nanoosakesi saab kasutada ka muuks: nende abil on võimalik immuunsüsteemi õhutada kasvajat ründama.

Nii vahendas ERR-i teadusportaal Novaator ajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud uuringut

Uuritud nanoosakesed on juba praegu kasutusel rauapreparaatides ferumoksütooli süstelahusena, millega ravitakse rauavaegusaneemiat. Hiirtega tehtud uuringus selgus, et see lahus õhutab teatud immuunrakke ehk kasvajaseoselisi makrofaage vähirakke hävitama.

Seega on võimalik, et neid nanoosakesi saab kasutada lisavahendina olemasolevates vähi raviviisides. Uurimusest ilmneb, et avastus tehti juhuslikult, kui katsetati võimalust kasutada nanoosakesi omamoodi Trooja hobusena, mille abil keemiaravim hiirte kasvajatesse viia.

Loe täpsemalt Novaatori põhjalikust loost SIIT

Video: Peruust leiti ringikujulised geoglüüfid, mis võisid olla kasutusel infoedastussüsteemina

Peruust Sihuase`i oru iidse linna Quilcapampa lähedalt leiti kümneid ümara kujuga geoglüüfe, millest osa koosnevad mitmest ringist ja mis võisid olla kasutusel infoedastuse süsteemina. 

Kanada arheoloogide arvates olid need geoglüüfid nagu maamärgid, mis viitasid kunagisele kaubateele, edastab seeker.com.

Geoglüüfe on leitud maailma mitmetest paikadest, kuid kõige kuulsamad on Nazca geoglüüfid, mida on erineva suuruse ja kujuga ning mis asuvad Peruu kõrbealal.

«Nüüd leitud geoglüüfid on sümboolsed viited sealsetele elanikele ja nende kaubavahetusele,» teatas Kanada Ontario muuseumi kuraator Justin Jennings.

Jennings ja ta kolleegid kaardistasid Quilcapampa geoglüüfid satelliidi, droonide ja maapinna radarite abil. Väiksemad ümargeoglüüfid on selgelt nähtavad maapinnal olles, suuremate vaatlemine on kergem õhust.

Arheoloogid tahavad jäädvustada need maapinnajoonised enne kui sealne ala võetakse põllumajanduskasutusse.

Uurijate arvates tähistavad ümara kujuga geoglüüfid erinevaid asju, olles samas oma disainilt erinevad. Teada on, et sealsetel elanikel ei olnud kirjasüsteemi ning selle tõttu võisid nad suhtlemiseks ja info edastamiseks kasutada geoglüüfe.

Ühes geoglüüfis on näiteks koos kuus ringi, mis on paigutatud üksteise sisse, mitmes teises aga on kaks ringi, mis on oma kujult peaaegu ideaalsed. Osadel ümargeoglüüfidel on sees väike kivihunnik või on kivid laotud nende kõrvale, see viitab, et need on tehtud kivide eemaldamise ja maapinna uuristamise abil. 

Geoglüüfide suurus on erinev, diameeter ulatub 2 – 4 meetrini ning mitmest osast koosnevate ringide ulatus on üle 800 ruutmeetri. 

Maapinna kulumisjälgede ja erosiooni tõttu arvatakse, et need geoglüüfid pärinevad ajavahemikust 1050  - 1400 pKr, mil toimus aktiivne kaubavahetus rannaala ja mäestikuala elanike vahel ning nimetatud linn mängis selles põhirolli.

Geoglüüfid ei ole ainsad, mille Quilcapampa elanikud endast mälestuseks jätsid, sest linna lähedastest mäestikust leiti ka koopajooniseid.

Postimehe otsepilt: laupäeval joostakse 5. Tartu linnamaraton

Tartu Maratoni Kuubiku viimane etapp ja Eesti kõige ilusama jooksurajaga 5. Tartu linnamaraton, mis toimub 1. oktoobril, jõuab otseülekandes kõikide Postimehe lugejateni.

Otseülekanne algab viis minutit enne 42 km starti ehk 8.55 ja lõppeb pärast seda, kui finišeerinud on viimane osaleja. Finiš suletakse Tartus Raekoja platsil kell 15.30.

Lisaks 42 km distantsile näeb ülekandes ka 21 km võistlust, mis saab stardi kell 10.30. 10 km osalejad stardivad kell 13.30.

Ülekandes näeb kõiki starte Vabaduse puiesteelt ning finišeid Raekoja platsil ning otsepilti tuleb lisaks ka kahest punktist rajalt.

Prantsusmaa töötuse määr kerkis augustis järsult

Prantsusmaa töötuse määr tõusis augustis järsult, kerkides viimaste aastate kõrgeimale tasemele ning andes järgmisel aastal toimuvate presidendivalimiste eel hoobi riigipea François Hollande'ile.

Mandri-Prantsusmaal olevate töötute arv kerkis üle 50 000 ehk 1,4 protsendi võrra 3,56 miljonini, selgus tööministeeriumi statistikast. Koos ülemereterritooriumitega on Prantsusmaa töötute arv 3,81 miljonit.

Tegemist on suurima tõusuga ühe kuu jooksul 2013. aasta jaanuarist. Juulis töötute arv pisut vähenes.

Valitsuse hinnangul põhjustab tööhõive vähenemist osaliselt juulis Nice'is ja Normandias toimunud terrorirünnakud, mille tagajärjel vähenes turistide arv.

Arvud on tagasilöögiks ebapopulaarsele Hollande'ile, kes lubas eelseisvatel presidendivalimistel mitte kandideerida, kuid ta ei suuda töötust «usutavalt» vähendada.

Möödunud aastaga on töötute arv vähenenud vaid 10 900 inimese võrra. Teises kvartalis oli töötuse määr 9,6 protsenti.

Ameerika kool asendas õpilaste karistamise meditatsiooniga

Robert W. Colemani algkooli lapsi ei jäeta halva käitumise tõttu pärast tunde või ei saadeta direktori kabinetti, selle asemel lähevad nad hoopis vaiksesse klassiruumi, mis on täidetud lillade kott-toolide ja patjadega. 

Üks algkool Ameerikas on otsustanud, et pärast tunde jätmise asemel peaks lastele õpetama joogat ja meditatsiooni, vahendab Bustle. Lastele see tundub meeldivat ja muutus on olnud nii edukas, et  viimasel aastal on õpilaste peale tunde jäämise protsent langenud nulli.

Lapsed harjutavad hingamist ning seda, kuidas hajutada stressi ja viha läbi meditatsiooni ja kohalolutaju. «Keegi ei arvanud, et lapsed võiksid vaikuses mediteerida, aga nad teevad seda,» ütles kooli esindaja.

Kõik programmi osapooled kinnitavad, et tulemused on väga positiivsed. «Mõnikord, kui ma olen vihastan, siis ma proovin sügavalt sisse ja välja hingata,» räägib üks viienda klassi õpilane. «Täna hommikul sain ma oma isa peale pahaseks, aga mulle meenus hingamine ja ma ei hakanud karjuma,» jutustas teine õpilane.

Me leiame ennast tihti olukorras, kus töö juures on stress või tahaks kodus vihast karjuda, siis need programmi läbinud lapsed õpetavad isegi oma vanematele, kuidas õigesti hingata ja seeläbi rahuneda. 

Video! Telefoni või kirja teel pidev tülitamine saab Eestis kriminaalkuriteoks

Ahistav jälitamine sealhulgas ka telefoni või kirja teel pidev tülitamine saab Eestis kriminaalkuriteoks, sellise eelnõu saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile.

Kooskõlastusringile saadetud Istanbuli konventsiooni eelnõus puudutab Eestit eelkõige ahistav jälitamine. Eestis on nimelt ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13 protsenti naistest ja väga paljud neist pole kahjuks seaduse puudulikkuse tõttu täna politseilt abi saanud.  

Justiitsminister Urmas Reinsalu: Siiani ahistamise ja jälitamise poolelt eraldi sanktsiooni polnud, oli nn eraviisiline jälitustegevus, aga see eraviisiline jälitustegevus on pigem siiski süstemaatiline ehk spioneerimine, teise inimese jälgimine. Näiteks paigutatakse pealtkuulamise või -jälgimise aparaadid. 

Aga ahistava jälitamise mõte ei pruugigi seisneda selles, et inimesel käiakse pidevalt tänaval kannul. See võib tähendada näiteks pidevaid terroriseerivaid telefonikõnesid, jne. 

Veel soovitakse kriminaliseerida Eestis naiste sundabielud ja naiste suguelundite sandistav ümberlõikamine. 

Kui ahistav jälitamine on Eesti ja Euroopa probleem, siis sundabielud ja naiste suguelundite sandistava ümberlõikamise kriminaliseerimine on Eesti jaoks siiski ennetustöö ehk siis ettevalmistus  ajaks, mil Eestis hakkab elama palju Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia kodanikke, kes just usulistel ja rituaalsetel põhjustel selliseid õudusi teevad. 

Seksuloog Imre Rammul: See on nagu meestel tehakse ümberlõikamine. Just nii toimetatakse mitmetes riikides, eelkõige just Aafrika riikides ka naistega, kellel eemaldatakse kliitor ja vahel ka väikesed häbememokad. On religioone, kus õmmeldakse naisel häbememokad ka kuni pulmadeni kinni. 

Urmas Reinsalu: Meie kultuuritavas ei ole tavaks sundida pisikest tüdrukut vana mehega abielluma. Aga on kultuure, kus see on täiesti okei. Nad ei kujuta isegi ette, et see võiks olla midagi õigusvastast. Loomulikult on meie puhul tegemist ennetava preventiivse vahendiga, et inimesed, kes tulevad siia elama Aafrikast, Aasiast, Lähis-Idast või mujalt, et meie riigis tuleb elada meie kehtestatud reeglite järgi. Naise väärikus on Eestis kaitstud. 

  

Vaata videot!

Turist seksis end Tais surnuks

Briti turist suri arvatavasti südamerabandusse pärast seda, kui ta oli neelanud Viagra tablette ja kohaliku prostituudiga hullanud.

54-aastane Michael Sodenit nähti viimati eelmisel nädalal Tai patupealinnas Pattayas, kui ta parajasti üht prostituuti enda hotellituppa viis. Pärast mõnda aega tekkis hotellitöötajatel mehe pärast mure, mistõttu nad varuvõtmega tema tuppa sisenesid, vahendab news.com.au.

Tema toast leiti mitmeid Viagra karpe ning politsei arvates suri mees südamerabandusse pärast naisega seksimist. Naist ei ole politseil siiani õnnestunud aga leida.  «Toas ei olnud mingeid märke rünnakust või röövist, mistõttu ei otsi me ka kahtlusaluseid,» kinnitas politsei. Mehe surnukeha on viidud ekspertiisi ja kõik detailid edastatud ka Briti saatkonnale Tais.

Hotellitöötajate sõnul oli mees iga päev endaga mõne prostituudi tuppa kaasa toonud, ühtlasi nähti teda iga päev ka alkoholi tarbimas. «On üsna tavaline, et mehed toovad tüdrukuid endale tuppa kaasa. Me nägime teda õhtul koos ühe tüdrukuga, kuid hommikul me meest enam ei näinud,» kirjeldas olukorda üks hotellitöötaja.

Pattaya on kurikuulus, sest patupealinnas sureb igal aastal palju turiste, ühtlasi satuvad nii mõnedki rünnakute ohvriks. Linnas on tuhandeid seksitöötajaid, seksietendusi ja massaažisalonge, mis tõmbavad igal aastal ligi ohtralt turiste.

Kuidas otsustada, kes saab Nobeli?

Tänavu seisab Nobeli preemiate žürii keerulise otsuse ees: ehkki avastused on võimsad, pole teada, kes ikkagi nende tegemises suurimat rolli mängis. 

Järgmisel nädalal selguvad tänavused Nobeli preemiate võitjad. Tegu on kõige prestiižikamate teadusauhindadega. Nädal enne auhindu arutleb aga kogu maailm selle üle, kellele preemia minna võiks. Võrreldes eelmiste aastatega, on võitjate väljaselgitamine eriti keeruline, vahendab ajakiri Nature.

Ühe favoriidina nähakse CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia avastajaid. CRISPR geniaalsus seisneb selles, et meetod võimaldab küllaltki lihtsalt ja kiiresti genoomis muutuseid teha. Füüsikas ennustatakse võitu gravitatsioonilainete avastajatele.

Ometigi muudab asja keeruliseks tõsiasi, et gravitatsioonilainete avastamise taga seisab ligi tuhat teadlast ning CRISPR-Cas9 tehnoloogia puhulgi pole selge, kellele meetodi patent kuulub. Nii kerkib üles küsimus, kas Nobeli preemiaga peaks ootama seni, kuni patendivaidlused lõpevad ning kuivõrd võib võimalik Nobeli auhind omakorda patendivaidluseid mõjutada.

Nobeli preemia eelsed ennustused ulatuvad juba saja aasta tagusesse aega, kui neid auhindu esimest korda jagama hakati, rääkis ajakirjale Nature Düsseldorfi ülikooli ajaloolane Nils Hansson, kes on Nobeli preemia alased arhiivid põhjalikult läbi uurinud. Asjaga tegelevad ajaloolased seetõttu, et erinevalt võitjatest avalikustatakse Nobeli preemiate nominendid alles 50 aastat hiljem.

Hannsoni sõnul on kolme teadlase reegel – just nii palju teadlasi võib auhinda jagada – küsimusi tekitanud juba algusest peale ning osa teadlasi eelistaks varianti, kus auhind läheks konkreetsete inimeste asemel tervele uurimisrühmale. Põhjus peitub selles, et sageli on keeruline välja selgitada, kes teadusavastuses suurimat rolli mängis.

Teadlaste välja valimise keerukust peegeldavad ka ennustused. Kui eelmisel aastal ennustas Thomson Reutersi analüütikakeskus, et CRISPR-Cas9 eest võtavad auhinna USA-s ja Saksamaal töötavad teadlased Jennifer Doudna ja Emmanuelle Charpentier (tegelikult läks auhind aga teadlastele, kes uurisid, kuidas rakud kahjustatud DNA-d parandavad ja geneetilist informatsiooni kaitsevad), siis tänavu ennustab keskus CRISPR-Cas9-ga seotud võitu hoopiski MIT, Harvardi ja Cambridge ülikooli juures töötavatele Feng Zhangile ja Georg Churchile. Kui eelmisel aastal ennustasid nad võitu CRISPR-Cas9 tehnika välja töötamise eest, siis tänavu peaks võit minema CRISPR-Cas9 kasutamise eest hiirte ja inimeste rakkudes. Nii osutab ülikoolide vahelisele patendivaidlusele tähelepanu ka Thomson Reuters, sest jutt käib tegelikult sellest, kumma ülikooli uurimisrühma teadlastele auhind läheb.

Loe põhjalikumalt edasi Nature’i loost SIIT ning vaata Nobeli preemia kajastusi järgmisel nädalal Postimehe teadusportaalist. 

Taaramäe ja Kangert osalevad kuulsatel Itaalia ühepäevasõitudel

Eesti jalgrattprofid Rein Taaramäe (Katjuša) ja Tanel Kangert (Astana) osalevad homme Itaalias Milano-Torino ühepäevasõidul, mida peetakse juba 1876. aastast.

185 km pikkune võistlus kulmineerub 4,9 km pikkuse lõputõusuga, keskmine tõusuprotsent on 9,1. Koos pausidega on homne Milano-Torino sõit järjekorras 97.

Viimasel kolmel aastal on kiireimad olnud itaallased: 2013. aastal võitis Diego Ulissi, 2014. aastal Giampaolo Caruso ja mullu Kangerti tiimikaaslane Diego Rosa.

Nii Taaramäe kui Kangert peaksid stardis olema ka neljapäevasel Giro del Piemonte ühepäevasõidul ja laupäeval peetaval sügiskalendri suurimal klassikul Il Lombardial.

Maarja Kupits: härra minister, sünnitage ise või olge palun vait

Möödunud nädalal ületas Eesti internetis uudiskünnise sotsiaalse sidususe (või mõnede dokumentide järgi sotsiaalkaitse-) minister Margus Tsahkna avaldus, mille kohaselt oleks vaja, et Eesti rahvas hakkaks kiiremas korras rohkem lapsi sünnitama.

Jättes esialgu kõrvale poliithumoristide pingelise mõttetöö tulemusel koos pensioniea tõstmise plaaniga sündinud idee kvaliteedi, tuleb kohe esimeses järjekorras ära märkida, et rahvas ei sünnita siin tegelikult midagi. Sünnitavad ikkagi naised ja sinna veel õnneks või kahjuks zoovoliniku käed praeguse seisuga siiski ei ulatu.

Sünnita ise või ole vait

Osa minust tahaks auväärse sotsiaalse sidususe ministri käest viisakalt uurida, kas ta peab end õigustatud isikuks selliseid avaldusi tegema. Kas ta on oma elust viis kuud veetnud iga toidulõhna või –mõtte peale oksendades? Kas ta on mõnel öösel oma uut keha peeglist vaadanud ja nutnud? Kas ta on veetnud ööpäeva või minu poolest miks mitte rohkem igast kandist rebenedes, ise väsimusest iga kahe minuti järel liialdamata ümber kukkumas?

Või äkki on ta seisnud haiglas, vastsündinute intensiivraviosakonnas? Kas ta on idioodi järjekindlusega imikut kaalunud, toitnud, kaalunud, toitnud, kaalunud, magama pannud, äratanud, kaalunud, toitnud, kaalunud... ja nii iga nelja tunni järel... kuid? Kas ta on lamanud koos sellesama imikuga vannitoa põrandal, sest vannituba on ainuke koht, kus laps miskipärast ei röögi, ja üritanud meenutada, millal ta viimati magas, peas vasardamas ülima absurdina mõjuv «Surra, magada, ehk undki näha...» (ärme unusta nelja tundi)?

Kas ta on pealt näinud, kuidas lapsega mõni õnnetus juhtub – aegluubis, ent võimetuna midagi teha? Kas ta on üritanud oma liiga väikest last hoidu viia, sest peab hakkama tööle minema? Kas ta on näinud, kuidas ta laps ei usalda teda enam? Kuidas oli?

Võimalik, et mõnes aspektis saab sotsiaalse sidususe minister isegi kahekordse isana linnukese kirja. Tubli-tubli. Proovige nüüd kodus kolmandast ja neljandast juttu teha ja vaadake, mis naine arvab. Muidugi on see vaid murdosa ja mündi üks külg sellest, mida inimesed meie seast läbi teevad.

Ilmselgelt kaasnevad lastega ka samavõrra suured rõõmud, tean seda omast käest, ent see ei vähenda armide sügavust. See ei muuda asja, et lastesaamine on raske. See ei vähenda asjaolu, et kriisi lahendamiseks kedagi sünnitama üles kutsumine mõjub lisaks nägu krimpsutama panevale lapsikusele ka äärmiselt üleolevalt. Sellele saab aga vastata mitmeti. Saab näiteks öelda, et sünnita ise või ole vait. Hea meelega ütleks ka.

Paraku ei ole alust arvata, et pensioniprobleemi lahendamiseks pensioniea tõstmist lahenduseks pakkuvad inimesed sellest vastusest õigesti – või üldse kuidagi – aru saaksid. Seega tuleb vist natuke veel selgitada.

Eesti naine on nutikas – ta on kuulnud ütlust, et naine peab saama vaid nii palju lapsi, kui üles kasvatada suudab, ja enamasti toimib selle järgi. Muud ei jää lihtsalt üle. Kuigi ükskõik millise rahvuse meeste esindajate seas on ühtviisi ludrisid, räägib näiteks elatisvõlglaste probleemi ulatus Eestis sünnitajate ehk naiste jaoks selget keelt. Iseenesest inimlikult arusaadav, et kui sotsiaalse sidususe ministri peres selliseid probleeme ei ole, ei oska härra minister sellega ka arvestada, ent sellisel ametikohal peaks suutma silmad natuke laiemalt avada.

Tegeleme enne juba olemasolevate lastega

Lisaks võiks enne emakate sünnitama mobiliseerimist tegeleda hoopis nende lastega, kes juba olemas on, eriti nendega, kelle puhul on vanemliku hoolega üleüldiselt kehvad lood. Jah, härra minister, ka selliseid on meil, ja ilmselt rohkem, kui sotsiaalse sidususe kontoris arvatakse. Võiks enne majanduslikult kasulike üleskutsete (mõnes kultuuris tuntud ka kui «piinlike lapsuste») esitamist tegeleda lastekaitse võimalustega lapsi päriselt aidata.

Või siis võiks panustada lasteaia- või kooliõpetajatesse, et neil mõistus otsa ei saaks ja ei peaks laste suid kinni teipima. Võiks mõelda, kuidas pakkuda reaalselt kättesaadavaid hoiuvõimalusi lastele, kellele mingil põhjusel suurem kollektiiv ei sobi, kuid kelle vanemad ei suuda hoidjale Eesti keskmist või isegi kahekordset keskmist palka maksta. Võiks soodustada väikelaste vanematele sobivate töökohtade loomist. See on väga oluline osa turvatundest, mis meie naistel puudu on. Võimalik, et selle parandamisel hakkab ka sündimus vaikselt kasvama.

Muidugi, emad ei ole müstilised pühad lehmad ja nende lapsukesed pole maailma nabad, kelle ees peavad kõik silda viskama ja neile sulavõid ja mett ette kandma. Absoluutselt nõus. Kes see siin peab tulema sinu lapsi üleval pidama? Just nimelt. Ka minusse on küllalt sügavalt juurdunud arusaam, et igaüks saab ja kasvatab oma lapsed ise... mingi piirini.

Nimelt kipuvad meie kallid rahvasaadikud ja muud haljale oksale piruka juurde saanud asjapulgad unustama üht väga olulist põhimõtet. Inimesi ei loodud riigi jaoks, vaid riik loodi inimeste jaoks. Kui võimukandjad probleeme pidevalt elanikkonna arvelt lahendada üritavad, tasuks ehk teatepulk kellelegi järgmisele loovutada... ja seni kasutada võimalust vaikida. 

Valitsus tahab uuel aastal Eesti Energiast võtta 39 miljonit eurot dividende

Valitsus plaanib järgmisel aastal riigiettevõtetest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) dividende kokku võtta 153 miljonit eurot, seehulgas umbes 39 miljonit eurot Eesti Energiast.

Valitsus kinnitas teisipäeval 2017. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi plaanitakse riigifirmadest dividende välja võtta kokku 153 miljonit eurot, ütles rahandusminister Sven Sester pressibriifingul.

Vastuseks küsimusele, kui palju plaanib riik välja võtta Eesti Energiast, mille üldkoosoleku rolli täidab rahandusminister, ütles Sester, et võimalik suurusjärk on ligikaudu 39 miljonit eurot.

«See pole muidugi lõplik, see on prognoos, ma seda veel päris lõplikult lukku ei tahaks lüüa,» rääkis Sester pressibriifingul BNS-ile. Ta lisas, et mõne aasta tagune olukord, kus energiafirmast oli võimalik dividende saada 100 miljoni euro kandis, ei ole praegu võimalik.

Täna: uuenenud Tartu korvpallimeeskond alustab pürgimist Meistrite liigasse

Korvpalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiri lõpust on möödas pisut rohkem kui nädal ning juba alustab BC Tartu oma tänavust euroteekonda. FIBA Meistrite liiga eelringis tuleb üle mängida Hollandi meisterklubi Donar Gröningen. Täna kell 20.30 mängitakse võõrsil, neljapäeval juba kodus. 

Kuna Tartu vanameistrid Janar Talts, Tanel Sokk ja Gert Dorbek jäid erinevatel põhjustel Eesti koondisest eemale, on meeskond saanud rahulikult vormi timmida ja kontrollmänge pidada. Kevadel vigastustega kimpus olnud mehed on tervenenud ning meeskonda on püütud sulatada ka kolme leegionäri.

Mullu Tallinna Kalevis mänginud leedulane Dominykas Milka on peatreener Gert Kullamäe sõnul hästi meeskonda sulandunud ja sobib seltskonda hästi. Lisaks on mängujuhi kohale toodud Mandell Thomas ning ääremängijaks Austraalia passiga Venky Jois. Mõlemad mehed on tulnud USA üliõpilaskorvpalli süsteemist ning Tartu on nende jaoks esimene tõeline profimeeskond.

ERRile antud intervjuus nimetas Thomas end universaalseks mängijaks, kes võib visata ja samas ka kaaslasi söötudega toita. Lisaks suudab ta kohaneda ükskõik millise mänguplaaniga. Jois oli intervjuus tagasihoidlikum, märkides, et on seni harjunud peamiselt üks-ühe vastu korvpalliga ning Tartus kasutatav stiil vajab veel harjumist.   

Tallinna abilinnapead distantseerivad end Keskerakonna võimuvõitlusest

Tallinna abilinnapead ja linnaosavanemad tegid täna ühise avalduse.

Postimees avaldab avalduse täismahus:

Mõistagi puudutavad arengud Keskerakonnas varem või hiljem ka linna juhtimist, arvestades, et Edgar Savisaar on küll aasta ametist kõrvaldatud, kuid siiski volikogu poolt valitud linnapea. Näeme linnavalitsuse liikmete ja linnaosavanematena, et meie kõige olulisem ülesanne on tagada stabiilsus linna juhtimises. Seega keskendume kõik oma igapäevaste tööülesannete täitmisele, 2017. aasta linnaeelarve koostamisele ning oleme kõigi tallinlaste teenistuses.

Teatame ühtlasi, et ei lase linna juhtimist erakonna võimuvõitlusesse kaasa tõmmata. Igaüks üksikuna on loomulikult oma valikutes vaba, samuti kõik need erakonnakaaslased, kes töötavad meie poliitilistes meeskondades. Meie lojaalsus linna juhtidena kuulub Tallinnas elavatele inimestele. Erakondliku poliitikaga võib igaüks tegeleda vaba kodanikuna. See ongi demokraatia.

Linnaametnikuna ei saa keegi mingeid eeliseid ega kahjusid tänu sellele, millised on tema seisukohad erakonnapoliitikas.

Loodame siiralt, et keegi ei püüa Tallinna linna erakondlikku võimuvõitlusesse kaasa tõmmata. Kui keegi teeb selliseid katseid, lükkame need ühiselt tagasi.

Tallinna abilinnapead:

Taavi Aas

Kalle Klandorf

Mihhail Kõlvart

Merike Martinson

Arvo Sarapuu

Eha Võrk

Linnaosade vanemad:

Vadim Belobrovtsev

Maria Jufereva

Marek Jürgenson

Helle Kalda

Raimond Kaljulaid

Tõnis Mölder

Alar Nääme

Tiit Terik

Red Bulli boss: Verstappenit kritiseeritakse, sest ta on liiga andekas

Sel hooajal teiste sõitjate ja vormeliavalikkuse kriitika alla langenud 18-aastane Red Bulli vormel-1 tiimi piloot Max Verstappen pole nii karmi kohtlemist ära teeninud, ütles Red Bulli meeskonna boss Christian Horner usutluses väljaandele Autosport.

Üheks suuremaks Verstappeni peale pahandajaks on olnud Ferrari äss Kimi Räikkönen, kes on noort hollandlast süüdistanud konkurentide rajalt välja puksimises ja ohtlikus sõidustiilis.

«Ma ei tea, kas Verstappenit on vaja sellise kriitika eest kaitsta. See sõltub sellest, kas kriitika on õigustatud või mitte. 99 protsendil juhtumitest see nii ei ole. Seega tuleb müra lihtsalt ignoreerida ja oma asjadele keskenduda,» kinnitas Horner.

«Ta on noor ja võib vahel eksida, aga ta õpib vigadest väga kiiresti. See on kõik arengu ja õppeprotsessi osa. Oleme varemgi näinud, et erakordselt andekaid sõitjaid hakatakse kritiseerima, kui nad proovivad vormelimaailmas kanda kinnitada. See on juhtunud Sebastian Vetteli, Lewis Hamiltoni, Fernando Alonso ja isegi Ayrton Sennaga,» lisas ta.

Kassid levisid koos farmerite ja viikingitega

Prantsuse Jacques Monod instituudi teadlaste uuring näitas, et kassid levisid maailmas koos farmerite ja viikingitega, kes suundusid uusi maid haarama ja anastama.  

Kasside levikust andsid pildi 209 iidse kassi jäänused, milles leiduvat DNAd uuriti, edastab seeker.com.

Millal kasside kodustamine aset leidis, ei ole täpselt teada, kuid nüüdne geenianalüüs lubab oletada, et kasside kodustamise üks kõrgpunkte oli põllumajanduse leviku ajajärgul.

Kasside kodustamine ja levik jagunes kaheks perioodiks. Esimene toimus Lähis-Idas, kust need loomad koos farmeritega levisid edasi Vahemere äärsetele aladele. Teine kodustamisperiood toimus Vana-Egiptuses, kus kassid olid jumala staatutuses ja selle tõttu neid mumifitseeriti. Sealt levisid kassid edasi Euraasiasse, kaasa arvatud Skandinaaviasse ja Aafrikasse.

Kasside kahele levikuperioodile viitab 209 kassiskeleti mitokondriaalse DNA uurimine. Mitokondriaalne DNA levib edasi emaliini pidi ja seda saab eristada tuuma DNAst, mis kandub edasi mõlema vanemaga.

Evolutsioonigeneetiku Eva-Maria Geigli sõnul on koerte kodustamist ja levikut rohkem uuritud kui kasside oma, kuid arheoloogilised leiud lubavad oletada, et kasside kodustamine sai alguse koos põllumajanduse tekkimisega.

2004. aastal leidsid arheoloogid Küproselt 9500 aasta taguse matmispaiga, milles oli inimene maetud koos kassiga.

Vana-Egiptuses algas kasside kodustamine ja kultus umbes 4000 aastat tagasi. 2014. aastal leiti Egiptusest Hierankopolisest matmispaik, milles olid kahe kassi ja nelja kassipoja jäänused, mis lubab oletada, et seal võis kasside kodustamine  saada alguse juba 6000 aastat tagasi.

Hiinast tehtud leiud lubavad arvata, et seal hakati kasse kodustama 5300 aastat tagasi. Kassiluude analüüs paljastas, et need kassid toitusid peamiselt närilistest, kelle põhitoiduks oli hirss.

See leid kinnistas teooriat, et kasside kodustamine langeb kokku põllumajanduse algusaegadega. Kassid tulid viljasalvedesse otsima närilis, kes toitusid teraviljast ning nimesed said aru, et kassid on kasulikud, kuna hävitavad närilisi.

Kasside teine kodustamise ja leviku laine leidis aset tuhandeid aastaid esimesest hiljem, toimudes neljandast sajandist eKr kuni neljanda sajandini pkr.

Uurijate sõnul leiti Põhja-Saksamaalt viikingite matmispaigast kasse, kes olid pärit Egiptusest, sest sellele viitas nende mitokondriaalne DNA. Need kassid olid surnud ja maetud umbes 700 – 1000 pKr.

Viikingite mereretkedel olid seega kaasas kassid, et need loomad hävitaksid laevadel olnud rotid ja hiired.

Uurimine paljastas veel selle, et geenimutatsioon, mis andis kassidele kirjud karvastiku, ei toimunud enne keskaega. 

Armas foto! Kadri Kõusaar sai teise poja emaks ja pani lapsele huvitava nime

Tuntud kodumaine kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar sai 20.septembril Tallinnas teise poja emaks ning pani lapsele uhke nime.

Kõusaare teise poja nimeks sai Sebastian Frederick Brown. Kadri ja tema professorist abikaasa Martin Browni peres kasvab veel 2014.aastal sündinud Maximilian Felix.

Palju õnne ja jaksu ka Elu24 tiimi poolt!

Kuidas Raadi mõisapreili ilu tõi Puškinile huku

Praegu köidab tähelepanu sõnapaar Raadi Eesti Rahvusmuuseum, kuid sadu aastaid tagasi aga kuulusid kokku sõnad Raadi ja Liphartid. Kes poleks siis tol ajal teadnud seda rikast, kuulsat ja kunstilembest suguvõsa? Aga vähesed teadsid, et see suguvõsa varjas ka kiivalt oma saladust, mille tõi neile  imekaunis Raadi mõisapreili Euphrosine Ulrika, kes häbistas oma kuulsat suguvõsa ja kelle kergekäelised otsused mõjutasid traagiliselt mitte ainult tema enda saatust, vaid ka järeltulevaid põlvi.

Esialgu olid Liphartid käsitöölised ja kauplejad, kes said aadlitiitli 17. sajandil. Omal ajal rääkis rahvasuu, et Raadi mõis mängiti Liphartide perekonna kätte kaardilauas. Igatahes on teada, et 1751 maksis kaardiväe rittmeister Carl von Liphart senistele omanikele Bibikovidele 12 000 rubla ning järgmised 150 aastat õilmitses mõis tema järeltulijate kätes.

Liphartid ja Raadi mõis

Nende rikkuse aluseks oli aga viin. Kui Carl von Liphart Raadile tuli, lasi ta ehitada viinavabriku ning just Liphartide mõisatest tuli suurem osa kroonule minevast hundijalaveest.

Liphartid olid tuntud ka oma kaunite tütarde poolest. Raadi mõisnikul Carl von Liphartil ja Margarethe von Vietinghoffil oli suur pere – kuus tütart ja üks poeg. Noorim tütar Euphrosine, kes sündis 20. veebruaril 1761, oli neist kõige kaunim ja sai ka kõige kurikuulsamaks.

Kaunis  tütarlaps abiellus 10. mail 1778 Tartus Vana-Võidu mõisniku ja vabahärra Mauritz von Possega ning sünnitas juba 10. detsembril poja, kes kolmepäevaselt suri. Juba selle nii varakult pärast pulmi sündinud lapsega sai Ulrika külge veidi kergemeelse naise maine. Kuid see polnud veel ei midagi andestamatut. 22. oktoobril 1779 said von Possed teise lapse vanemateks – neil sündis tütar Johanna Wilhelmine.

Naise süda on ettearvamatu

Ulrika edaspidine elu oleks kulgenud ilmselt ballide, pidude ja laste sünnitamise tähe all, kui mitte 1782. aasta jaanuaris poleks saadetud Pihkvasse Ivan Zagrjažski husaaripolku. Ohvitseridel oli Pihkvas kaunikesti igav ja kui algas talvine laatade ja pidude aeg, siirduti paarsada versta eemal asunud Tartu linna. Seal peeti parasjagu vastlapäevapidustusi ja kohalik aadelkond võttis vene ohvitsere rõõmuga vastu. Ballid ja õhtusöögid ümberkaudsetes mõisates sisustasid meeldivalt aega ja ühel neist kohtas Zagrjažski Tartu esikaunitari Euphrosine Ulrika von Posset. Ivan Aleksandrovitš palus oma sõpradel mitte midagi kõnelda sellest, et ta on abielus ja hakkas noort kaunitari piirama. Nende huvi oli vastastikune ja viis noore naise äärmusliku sammuni.

Puhkes suur skandaal, kui sai teatavaks, et paruness von Posse põgenes oma mehe juurest, jättis maha oma tütre ja kadus koos armukesega. See tegu häbistas kogu suguvõsa. Isa Carl tegi suuri jõupingutusi, et saada tütar tagasi. Saades teada, et Ulrika asub Pihkvas, saatis isa sinna oma käskjala kirjaga, kus nõudis karmilt tütre pöördumist koju. Kohalik politsei sai võimudelt käsu üles otsida härra Lipharti tütar, millega sandarmid ka edukalt toime tulid, leides kadunud tütre Pihkva kaupmehe Safjanštšikovi juurest. Käskjalg juhatati sinna, kuid sellele teatas paruness kindlameelselt, et keegi pole teda röövinud, ta on lahkunud omal soovil ja mehe juurde ta tagasi ei pöördu.

Üsna varsti teatas Ulrika isale kirjas, et kavatseb oma mehest Moritzist lahutust nõuda. Seda ta järgmiseks tegigi, andes kirjaliku volituse notar Jankevitšile õigusega esindada teda lahutusprotsessil Riia konsistooriumi juures. Kõik lahutust puudutavad paberid saadeti Peterburi, kõige kõrgemale valitsejale tsarinna Katarina II-le. Venemaal oli kombeks öelda: abielud sõlmitakse taevas, aga lahutatakse monarhi võimuga. Lahutuse paruness igal juhul sai.

Liphartid ütlesid neid häbistanud tütrest lahti.

1782 saadeti Kargopoli husaaripolk kolmeks aastaks Tambovi kubermangu, kus Ivan Zagrjažskil juhtus olema Kariani mõis. Ta viis Ulrika oma mõisasse ja nende armastus sai segamatult õitseda. Kubermangulinna Tambovi ballidel säras paruness jälle ületamatu kaunitarina. Elu oli ilus, kuni tuli teade, et 1785. aastal paigutatakse husaaripolk ümber Kaukaasiasse.

Nüüd oli vaja midagi ette võtta. Ulrikat Peterburgi viia oli mõeldamatu oma karjääri ohtu panemata. Liphartide suguvõsa mehed ja naised olid keiserlikes ringkondades selleks liialt kõrgetel kohtadel. Pealegi oli Ivan tüdinud rasestunud naisest ja leidis enda meelest hiilgava lahenduse – jättis Ulrika oma seadusliku abikaasa Aleksandra hoole alla Jaropoletsi mõisasse Moskva lähistel. Võib vaid ette kujutada seda prantsuse farsi sarnast kohtumist kahe petetud naise vahel ja nende tundeid mehe vastu, kes nendega ühtviisi julmalt oli talitanud. Vahest saigi ühisest solvumisest alguse naiste omavaheline sõprus. Igal juhul räägitakse, et parunessist seitse aastat vanem Aleksandra Zagrjažskaja olevat Ulrikasse suhtunud emaliku hoolitsusega.

Seal sünnitas paruness 22. oktoobril 1785. aastal tütre Natalja. Ivaniga Ulrika rohkem ei kohtunud.  Tütrega sai ta koos olla vaid kuus aastat ja 1791 Euphrosine Ulrika suri Jaropoletsis, Moskva kubermangus.

Vanaemalt päritud ilu põhjustas ajaloo kurikuulsaima duelli

Tema tütar kasvas üles Zagrjažskite perekonnas nende suurejoonelises ja rikkas mõisas ning saatuse keerdkäikude tõttu osutus 1821. aastal selle rikkaks pärijannaks. Natalja oli 1807. aastal abiellunud suurtöösturi Nikolai Gontšaroviga ja nad elasid väga luksuslikult Jaropoletsi palees. Neil oli kuus last.  Napoleoni Moskva sõjakäigu ajal 1812 viis Nikolai Gontšarov oma raseda naise sõja eest pakku Tambovi kubermangu ja Natalja Gontšarova sünnitas oma samanimelise tütre Kariani mõisas, kus kunagi tema ema oli maitsnud üürikest õnneaega oma armastatuga. Nad elasid perega Karianis 1813. aasta augustini.

Natalja Puškina portree - Natalja oli oma Raadi mõisapreilist vanaemaga ääretult sarnane. / Wikimedia Commons

Suureks sirgudes sai Euphrosine tütretütrest Natalja Gontšarovast Aleksander Puškini armastatud naine. Ta oli pärinud oma vanaema skandaalse ilu. Kuid see ilu tema mehele sai saatuslikuks. Peterburi õukonnas säranud Natalja jäi silma Kavalegardide polgu ohvitserile Georges d’Anthesile, kes temasse silmini armus.

Intriig kippus inetuks muutuma ja keevavereline Puškin kutsus d’Anthesi duellile, loobus aga sellest, kui too palus Natalja õe Jekaterina kätt. Kuid ta ei suutnud unustada ja mõni aeg hiljem kirjutas luuletaja Georges´i kasuisale Heeckerenile nii solvava kirja, et d’Anthes esitas ise Puškinile väljakutse.

Duelli tingimused olid karmid – kahekümnelt meetrilt võisid vaenlased läheneda teineteisele kümne meetrini ja tulistada vabalt valitud hetkel. D’Anthes tulistas esimesena ja Puškin kukkus. Maas lebades tegi ta oma lasu ja tabas vastast käsivarde. Puškini haav oli raske, mõni päev hiljem Venemaa suurim poeet suri. Ta palus oma naist: «Kaks aastat võid mind leinata. Siis leia endale väärikas mees ja abiellu.»

Kulus tervelt seitse aastat, enne kui Natalja leidis väärika mehe ja abiellus 1844. aastal ratsarügemendi kindralmajori Pjotr Lanskiga. Mees hoolitses Puškini laste eest sama hästi kui oma lihaste laste eest.

Kuigi baltiaadlikest sugulastega läbi ei käidud, teadis Natalja ilmselt hästi oma vanaema kurba lugu ja oli teadlik ka nende suurest suguvõsast. Tema vanatädi Johanna von Posse oli abiellunud parun von Löwisega ja neil oli koguni üksteist last. Ühes oma kirjas töö asjus Riiga läinud mehele kirjutas Natalja: «Sa ei saa Liivimaal sammugi astuda, kohtamata minu siniverelisi sugulasi, kes meist midagi teada ei taha.»

Briti rock-sensatsioon Biffy Clyro esineb juba kuu aja pärast Tallinnas

Täpselt kuu aja pärast, 27. oktoobril, astub Saku Suurhallis üles hetke üks kuumemaid rock-bände Biffy Clyro. Piletid ainsale Baltikumi kontserdile on müügil Piletilevis. 

Šotimaalt pärit rokkbänd Biffy Clyro jõuab oktoobris fännide rõõmuks taas Eestisse. Eelnevalt kaks korda Rock Cafe ülikiirelt välja müünud artist esineb sel korral Saku Suurhallis ning Tallinna kontsert saab olema bändi ainus ülesastumine Baltikumis.

Biffy Clyro on tegutsenud alates aastast 1995 ning saavutas suurema tuntuse oma 2007. aastal ilmunud neljanda stuudioalbumiga «Puzzle». Järgnesid albumid «Only Revolutions» (2009) ning «Opposites» (2013), millest viimane jõudis Suurbritannias ka plaadimüügi edetabelis esikohale. Rokifännidele ei ole kindlasti võõrad Biffy Clyro hitid «Many of Horror», «Bubbles», «Stingin’ Belle», «That Golden Rule» ja «Mountains».

Biffy Clyro annab 27. oktoobril kontserdi Tallinnas, Saku Suurhallis. Piletid kontserdile on müügil Piletilevis. Osta pilet siit.

Video: mida on võimalik lennukis 19 000 euro eest saada?

Lennukite esimesed klassid võivad olla väga luksuslikud, kuid pileti hinnad on nii kallid, et enamik reisijatest neid mugavusi kunagi proovida ei saa.

Reisija Casey Neistat asus teele Dubaist New Yorki, kui talle teatati, et ta tõstetakse ümber esimesse klassi. Mees otsustas oma kogemuse üles filmida ning seda teistega siis ka jagada, vahendab Travel and Leisure.

Istekoht Emiratesi lennufirma esimeses klassis oleks maksma läinud 19 000 eurot, kuid Neistatil lihtsalt vedas. Ta alustas 14-tunnist teekonda oma uste sulgemisega ning mõnede väikeste hüvede uurimisega. Muuhulgas anti talle isegi ka pidžaama ja sussid.

Esimese klassi «kapslis» oli ka minibaar, kuid kui reisija sooviks midagi toekamat süüa, sai seda loomulikult tasuta tellida. Nii leidus menüüs muu luksusliku hulgas ka kaaviari. Ilmselt kõige omapärasem kogemus oli lennukis duši all käik. Enne maandumist oli kõigil esimese klassi reisijatel võimalik endale pesemiseks aeg reserveerida ning end värskendada. 

Välistoetused moodustavad tuleval aastal 10 protsenti riigieelarvest

Järgmise aasta riigieelarvest moodustavad välistoetused 10 protsenti ehk 961 miljonit eurot.

Euroopa Liidu ja muude välistoetuste riiklikuks kaasfinantseeringuks on teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud 2017. aasta riigieelarves ette nähtud 81 miljonit eurot, rääkis rahandusminister Sven Sester pressibriifingul.

Välistoetustest 60 protsenti moodustab 2014—2020 perioodi Euroopa Liidu vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.

Sester rääkis, et pikemas perspektiivis on Eesti eesmärk jõuda olukorda, kus eurotoetusi enam ei tule.

«See tähendaks, et me oleme jõudnud Euroopa Liidu keskmise tasemeni,» ütles rahandusminister.

Käesoleval aastal ulatus välistoetuste maht riigieelarvest 9,2 protsendini, tuleval aastal tõuseb see 10 protsendini. 2017. aastal kasvab osakaal 11 protsendini ja 2019. aastal taandub 10,4 protsendile ning 2020. aastal 9,4 protsendile.

Maraton toob laupäeval Tartusse palju liiklusmuudatusi

Laupäeval, 1. oktoobril joostakse Tartus 5. linnamaratoni. Mõõduvõtud erinevatel distantsidel toovad liikluspiiranguid nii kesklinna, Karlovasse, Annelinna, Ihastesse, Supilinna kui ka linnast väljapoole Luunja valda.

Liiklus suletakse Vabaduse puiesteel ja mitmel teisel tänaval juba reede õhtul, sest kell 9 antakse start maratondistantsile. Kell 10.30 saab alguse poolmaraton. Kella 10st alustatakse lastejooksudega, mis lisaks Vabaduse puiesteele piiravad lühiajaliselt liiklust Gildi, Munga, Magistri tänavatel, aga ka Küütri ja Ülikooli tänaval, teatas klubi Tartu Maraton.

Korraldajad uuendasid lasteradade asukohti, et pakkuda osalejatele rohkem ruumi ning ajalist hajusust, kinnitas lasteürituste projektijuht Kunnar Karu. «Aastalt aastasse on osalejate arv kasvanud ning soovime anda lastele rohkem aega startideks - ühe tunni asemel poolteis.»

Lasteürituste võistluskeskus asub Tartu linnaraamatukogu taga Magistri tn. parklas. Jooksud finišeeruvad Raekoja platsil. Hõivatud on ka mitmed ümberkaudsed tänavad. Täpsema ülevaate teesulgemiste kohta saab siin avaldatud kaartidelt ning klubi Tartu Maraton veebilehelt.

Minister: Iraan pole hetkel valmis naftatootmist külmutama

Iraan pole valmis Alžiiris nõustuma naftatootmise külmutamisega, lausus naftaminister Bijan Zanganeh teisipäeval naftakartelli OPEC mitteametliku kohtumise eel.

«Meie päevakorras pole leppeni jõudmine kahe päevaga. Vajame konsultatsioonideks rohkem aega,» lausus Zanganeh.

Ministri sõnul võidakse leppele jõuda 30. novembril Viinis toimuval OPEC-i tippkohtumisel.

Naftatootmist tahetakse külmutada naftahindade stabiliseerimiseks.

Käsipalli otsepilt: põnevusheitluses kohtuvad Viljandi ja Kehra

Eesti käsipalli meistriliigas kohtuvad kolmapäev, 28. septembril, meie tippklubid Viljandi ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Kell 19 algavast matšist näeb otsepilti Postimehes.

Viljandi on sel hooajal saanud kahest mängust ühe võidu, Kehra on edukas olnud kolmest katsest kahel. Mõlema tiimi kaotused on tulnud Põlva Servitilt.

Poed haaravad Lõunakeskuse liuvälja enda alla

Lõunakeskuses va­­litseb praegu mõningane segadus. Olgugi et kaubanduskeskuse juurdeehitis pole veel valmis, hakatakse juba järgmisel nädalal hoone kõige vanemas osas kapitaalremondiga pihta.

Et poed ka remondi ajal te­­gutseda saaks, kolitakse sel nä­­dalal neliteist kauplust keskuse kõige vanemast osast liuväljale rajatud asenduspindadele.

Müügipind kahaneb

«Suurematest kauplustest kolivad liuväljale Takko, Seppälä, NS King ja Shu,» sõnas Lõunakeskuse juht Jaan Lott. Sinna jäävad need kauplused vähemalt kevadeni, mil jõuab lõpule kaubanduskeskuse renoveerimine.

Asenduspinnad on esialgsetest müügipindadest küll poole väiksemad, kuid Loti sõnutsi on see igal juhul parem lahendus, kui poed vähemalt pooleks aastaks remondi tõttu üldse sulgeda.

Lott tunnistas, et ümberkorraldused pole siiski läinud tõrgeteta. Nimelt olnud nii mõnigi kaubandusettevõtja sellisest lahendusest kuuldes äärmiselt hämmeldunud.

Möödunud reedel suleti Lõunakeskuse Maksimarket, mis kolib samuti peagi valmivasse uude ossa. «Maksimarket avab uksed 20. oktoobril, samal ajal avatakse uues osas ka Rademar, Sportland, Lindex ja veel viisteist väiksemat kauplust,» märkis Lott. Nende kahe poe kolimine on tema sõnul päris korralik logistiline harjutus.

Juurdeehitise suurimad pinnad võtavad enda alla seitsmekümne kahe numbritoaga hotell ning kuue saaliga kobarkino. Ka lisanduvad kevadeks valmivasse keskusesse kolm suurt rõivakaubandushiidu: Sports Direct, New Yorker ning H&M.

Uus liuväli

Et Lõunakeskuse liuvälja kasutajad päris pika ninaga ei jääks, rajati keskuse juurdeehitise kõrvale vanasse laohoonesse uus uisuväljak. «Mul on hea meel, et saime ühe hoone korralikult taaskasutada,» sõnas Jaan Lott.

Samuti oli ta õnnelik selle üle, et sai uue jäähalli jaoks hea hinnaga väga vähe kasutust leidnud külmamasina. «See on Soomest saadud. Masin osteti seal spetsiaalselt tõsielusaate «Tähed jääl» tarvis ning see on tööd teinud ainult selle saate tootmise vältel,» rääkis Lott.

Väljak avatakse täna ametlikult kell 13. Liuvälja juhataja Triin Hüti sõnul on uisutajad ja hokimängijad jää juba varem ära proovinud. Hütt kinnitas, et jää kvaliteet on uuel väljakul parem kui peahoones.

Hütt tunnistas, et uus liuväli on vanast veidi pisem ning ehitati peamiselt ikkagi harjutusväljakuks. Et peaväljak on kevadeni kaubanduspindade all, peetakse hokivõistlused tavamõõtmetest veidi pisemal liuväljal.

«Jäähokiliidult on meil luba sel hooajal kõik noortemängud siin pidada,» ütles ta.

Uude majja on juba ümber kolitud ka uisulaenutuse inventar, kuid tänasest veel linnarahvas uisutama tulla ei saa. «Me püüame sügiseseks koolivaheajaks siin majas laenutuse tööle saada,» lausus Hütt. Tema hinnangul on see kõige populaarsem just sügisest kevadeni.

Kevadel, mil ehitus peaks Lõunakeskuse kõige vanemas osas ühele poole saama, avatakse uuesti ka sealne liuväli. Siis jääb nüüd avatav liuväli treeninguteks.

EAS avastas Rakvere Targa Maja tegevuses ulatuslikke rikkumisi

EASi siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot. EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise.

Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest.

EASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti. 

Audiitorite lõpparuande hinnangul on toimunud toetuse reeglite sihipärane rikkumine SA Virumaa Kompetentsikeskus poolt. Kõigis kolmes projektis on tegevusi ja kulusid, mis ei ole põhjendatud ja abikõlblikud. Projekti raames on küsitud toetust tegevustele, mida pole nõutud mahus läbi viidud ja EASile on esitatud valeandmeid toetuse välja maksmiseks. Testkeskkonna kasutamise tehinguid on tehtud seotud osapooltega. Audit viitab nii fiktiivsetele ostu-müügitehingutele, riigihangete seaduse rikkumisele kui teadlikult suurema toetussumma väljapetmisele.

Auditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole väljaarendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.

«EASi siseaudit on teinud head tööd, avastades skeemi, millega SA Virumaa Kompetentsikeskus püüdis näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Rikkumised on väga tõsised, millele peavad oma hinnangu andma ka õiguskaitseorganid. Toetuse tagasinõude otsuse koostamisel hindame kompetentsikeskuse tulemuseesmärkide saavutamist ja oleme nende mittetäitmisel valmis suurendama tagasinõutavat summat,» lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.

2016. aasta aprillis alanud auditi eesmärk oli hinnata, kas EASi poolt rahastatud Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse projektide eesmärgid on saavutatud. Riskikohtade ilmnemisel laiendati auditit ka toetuse saaja poolt tehtud hangete läbiviimisele ja projektikulude abikõlblikkusele.

«Auditeerime valikuliselt EASist toetust saanud projekte, mistõttu peavad toetust saanud organisatsioonid olema alati valmis esitama tõendusmaterjali toetuste sihipärase kasutamise kohta,» selgitas EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.

Euroopa Liidu toetuste perioodi 2007-2014 kompetentsikeskuste arendamise meetme eesmärk oli kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kokku sai sellel perioodil toetust kuus kompetentsikeskust - TTÜ Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse Kompetentsikeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise Kompetentsikeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervise-edenduse ja rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete Kompetentsikeskus, TTÜ põlevkivi Kompetentsikeskus ja SA Virumaa Kompetentsikeskus.

Alates 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta septembrini on EAS teinud kokku 152 toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 1 655 194,15 eurot. Enamasti oli tegemist riigihangete läbiviimise, toetuse alusel soetatud vara säilitamise või toetuse saamisest avalikkuse teavitamise nõuete rikkumisega.

Tartus joonistatud nädala näod vaatavad möödujaid Torontos

Läinud nädala reede hommikul ragistasid Postimehe toimetuste juhid Tallinnas koosolekulaua taga ajusid: kes on need tegelinskid, kes andsid ilmet lõppeva nädala Eesti elule ja kelle näopildid tuleks koos väikese jutuga lehte panna. Kusjuures üks peaks olema eriti tähtis isik, kohe nii tähtis, et temast peaks Peegel joonistama suure värvilise portree.

Tartust Torontosse

Samal ajal käis vilgas tegevus Ontario järve ääres Kanada suurimas linnas Torontos (on ikka tõesti suur linn – elanikke on kaks korda nii palju kui Eestis). Sealses Tartu College’is pani Väliseesti Muuseumi (VEMU) toimkond koosseisus Laani Heinar, Marika Mayfield, Piret Noorhani ja Taavi Tamtik üles äsja nimetatud Peegli tööde näitust.

Tartu College’i koridorigalerii seintele said lõviosas just needsamad nädala nägude portreed, mis on ilmunud Postimehe laupäevastes numbrites. Vahest kolmandik on sellised, mis tulevad tuttavad ette Toronto ajalehe Eesti Elu lugejaile.

Ei tasu siiski arvata, et kunstnik on jätnud need enne väljapanekule saatmist üle käimata.

Näituse idee sündis kirjandusteadlase ja kultuuriloolase, Emajõelinnas sündinud, siin hariduse saanud ning muu hulgas Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti kirjandusmuuseumis töötanud Piret Noorhani peas. Praegu on ta VEMU peaarhivaar ja Torontos ametis sügisest 2009. Lisaks kogudega tehtavale tööle juhib ta sealset kultuuriprogrammi.

Kuidas Peegli näitus Ontario järve äärde jõudis? «Suurema osa tõin siia omaenda kohvris, kui augustis Eestist tagasi tulin,» kirjutas Noorhani kaugelt maalt. «Väike valik saabus septembris järele. Tööd (38 tükki) läksid raamidesse.»

Meenutab tegevtoimetaja

Postimehe reedehommikustel koosolekutel osaleb ka tegevtoimetaja Margus Mihkels. Just tema annab pärast kolleegide ühise otsuse selgumist vabakutselisele kunstnikule teada, keda oleks tarvis suureks nädala näoks kujutada.

Peegli tehtud portreed hakkasid lehes ilmuma Mihkelsi teada aastal 2005, kui Tarmu Tammerk oli peatoimetaja kohalt lahkunud ja Mart Kadastik oli ajutiselt peatoimetaja kohuseid täitma hakanud.

«Mäletamist mööda oli portreede ajendiks nädalalõpulehe värskenduskuur,» lisas tegevtoimetaja. «Umbes poolteist aastat hiljem, kui mind küljetoimetajaks lubati, oli rubriik igatahes juba end sisse töötanud ning palavalt armastatud.»

Koostööd Peegliga nimetab Mihkels sujuvaks. «Ta mõtleb kõvasti kaasa, eriti olukordades, kus nädala nägu on midagi abstraktset, näiteks homses lehes (24. septembril – toim) ilmuv «tüüpiline valijamees». Haruharva on ette tulnud, et oleme palunud valmis pilti veidi muuta.»

Ja mis tegevtoimetajale eriti meeldib Peegli puhul, kes pole ju kunagi olnud ajakirjanik klassikalises mõttes – tema hea nina oluliste teemade tabamiseks. «Mitugi puhku on juhtunud, et ta helistab mulle juba neljapäeval: «Noh, selle nädala nägu on ilmselt X?» Mispeale mina hakkan tavaliselt kokutama ja arutlema, et noh, jah, ehk tõesti – ja järgmisel hommikul koosolekul langebki valik Peegli pakutud kandidaadile.»

Mihkelsi tähelepanekute järgi pole nendes suurtes portreedes kübetki õelust või ärapanemiskihku.

«Need pole pugevad, vaid alati ausad ja enamasti üsna soojad pildid,» lisas ta. «Olemata otseselt naljakad nagu karikatuurid või šaržid, on neis tihtipeale mingi lõbus vigur või krutski, mis aga kujutatavat ei solva ega pahanda.»

Näituse avamine Torontos

Peegli näituse avamine Torontos 24. septembril oli osa Tartu College’i 46. aastapäeva tähistamisest ja VEMU uue hooaja avamisest.

VEMU paneb igal aastal välja kolm kuni viis näitust. «Paljud neist on olnud rändnäitused, enamasti Eestist, aga teeme näitusi ka ise – nii omaenda jõududega kui ka koostöös Eesti muuseumidega,» kirjutas Noorhani Torontost.

Möödunud talvel asus ta otsima väljapanekut, millega tähistada 25 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest.

«Kevadel, kui valmistusime Roman Toi 100 aasta juubeliks, nägin Eesti Elu peatoimetaja Kai Kiilaspea laual Andruselt tulnud Toi portreed ja siis see näituse idee tekkiski,» meenutas ta. «Andrus on läbi aastate portreteerinud nii kodu- kui ka Kanada eestlasi. Paljud tema tööd on ilmunud Eesti Elus. See pildirida koridorigaleriis esitab kena läbilõike meie vabadusaastatest.»

(Vaat kui hea, et peaarhivaar Torontost nimetas nüüdsama Peegli eesnime. Muidu see olekski siinsest leheloost välja jäänud. Toimetuse sisesuhtluses ja ka tema lähemate tuttavate omavahelises vestluses on ta ikka ja alati Peegel.)

Hobune joonistamata

Peeglit tunneb Mihkels juba lapsest peale.

«Ähmaselt mäletan koguni tema Edasi-aegset töötuba, kus oli kogu aeg hirmus pime ja tolmune, kõikjal vedeles lademetes letra-kirja lehti ja õhk oli sigaretisuitsust paks. Ja laual olid pilla-palla peened välismaised tindipliiatsid, mille eest koolipoiss oleks toona mõndagi andnud,» meenutas ta. «Kuna ma Peeglit nii kaua tean, tean ka üht saladust: hobust ta joonistada ei oska.»

Peegli naine on samuti Peegel, eesnimega Külli. Ka tema on kunstnik, kuid mitte vabakutseline, vaid ametis Tartu linnaraamatukogus, ja ta väitis, et ei ole näinud seni veel ühtki oma mehe joonistatud hobust.

Peegel hakkas naerma, kui sai reporterilt sellekohase üsna jõhkralt otse esitatud küsimuse. «Ma ei ole proovinud,» ütles ta.
-------------------------

Andrus Peegel    

•  Sündis 10. märtsil 1955 Tartus.

•  Õppinud Tartu kunstikoolis ja Tartu ülikoolis.

•  Töötanud ajalehes Postimees (Edasi) ja mitmes teises toimetuses kujundajana, teinud ja teeb kaastööd mitmetele Eesti ja välismaa kirjastustele ja väljaannetele.

•  Postimehe rubriigi «Nädala näod» püsiautor maikuust 2005.

•  Loonud hulgaliselt tunnusgraafikat, sh Eesti kirjanduse seltsile ja Tartu linnaraamatukogule.

•  Näitustel esineb aastast 1978.

•  Tartu kunstikooli õppejõud.

•  Tartu kunstnike liidu liige, Torontos tegutseva Eesti kunstnike koondise kaugliige.

Burgundia veinitootjad kaitsevad kallihinalist viinamarjasaaki öiste patrullidega

Prantsusmaa Burgundia regiooni veinitootjad on igal sügisel hädas viinamarjavarastega ja selle tõttu astuti esmakordselt äärmuslikke samme, et kallihinnalist viinamarjasaaki kaitsta.

Sel aastal on piirkonda mitmel korral tabanud rahetormid ja vihmaperioodid, mille tõttu saak on tavapärasest väiksem, edastab The Local.

Järele jäänud marju noolivad vargad, kes soovivad need maha müüa ja kasu teenida.

Raadiojaama France Info teatel varastati ühest veinimõisast juba suur kogus viinamarju, millest oleks saanud toota 100 pudelit kõrgekvaliteedilist veini.

Varguste ennetamiseks lõid veiniviinamarjade kasvatajad käed, et loovad öised patrullid, mille abil saaki valvata. Tootjate teatel otsivad nad eelkõige võõraid sõidukeid, mis on öisel ajal nende viinamarjakasvanduste lähistel, kuna neis võivad olla potsentsiaalsed vargad.

Üks viinamarjadest ilma jäänu on Eric Boussey, kelle sõnul sai ta varguse tõttu suurt kahju.

«Peaagu kõik veini tegemiseks kasvatatud viinamarjad viidi minema, jäeti vaid käputäis, mida tõenäoliselt ei jõutud ära korjata. See teeb tigedaks. Neist marjadest oleks saanud kümneid pudeleid veini,» teatas veinimõisa omanik.

Viinamarjakasvatajast veinitootja Luc Hiboni sõnul tuleb neil kokku hoida ja end kaitsta, sest muidu läheb kogu raske töö raisku.

Ta lisas, et kuna tormid ja rahe kahjustasid saaki, siis on selle aasta saak seda hinnalisem ja see huvitab vargaid, kuna selliste viinamarjade müük toob rohkem sisse.

Lisaks kohalikele veinitootjatele patrullib piirkonna viinamarjakasvatustes ratsapolitsei. 

Meestele: kuus sotsiaalmeedia trikki, mis tõstavad šansse südamedaami leidmiseks

Kindlasti mõtled, et pole ühtegi tüütut Candy Crushi asja jaganud ning seega peaks sinu Facebooki profiil olema ehk üsna ahvatlev. Siiski näitab värske uurimus vastupidist, kinnitab AskMen. Targem on muuta oma profiil selliseks, et võiksid olla selle üle uhke.

1. Tunne kahte peamist profiili eesmärki!

«Esimesed kaks asja, mida naised profiile vaadates mõtlevad, on: kas ma usaldan neid? Ja kas ma tahan nendega koos aega veeta?» ütleb kohtingute ekspert James Preece. Naised otsivad märke sellest, et oled ambitsioonikas ja suhteks valmis. Kui su profiilil on näha sind joomas alkoholi, sealt leiab lapsikuid kommentaare ja teiste naiste piltite laikimist või nende alla kirjutamist, siis naised tunneksid end sinu kõrval tähtsusetult ning hoiavad pigem eemale.

2. Pane ekside pildid nähtavaks ainult sõpradele.

Et jätta paremat esmamuljet, on targem panna pildid, mis võivad sind häbistada, nähtavaks ainult sõpradele. Mõned pildid tuleks see-eest avalikuks jätta, need annavad aimu, et oled tõeline saak – eriti kui sinu pildi all on suur hulk meeldimisi. Fotod, millel oled koos eksiga, pane aga pigem vaju, see ei meelita kedagi ligi.

3. Ütle naljaga, mida mõtled.

Kellelegi ei meeldi vingujad, kuid kui seda suudetakse teha naljakas võtmes, siis pole see üldse hull. Kui su olukord on nigel, kuid sotsiaalmeedias nähakse seda vingumisena, leia juurde mõni naljakas pilt su olukorda kirjeldama.

4. Hoia oma profiilipilti ametlikuna.

Kui sa kasutad profiilipildina pilti, kus oled kurja näoga, siis ei meelita sa mitte kedagi ligi. Selfi peaks olema tehtud sinust normaalses olekus, mitte üle igasuguse võlli. Samasugust ametlikkust võiks rakendada ka kirjastiilile. Valesti kirjutamine jätab sinust lohaka mulje.

5. Ära ole liiga eneka-keskne.

Selle asemel, et suunata kaamera esimese asjana enda näo poole, võiks lisada pildile veidi müstilisust. Midagi sellist, millest ühe hetkega aru ei saa. Midagi, mis köidab inimest, kes juhtub su pilte vaatama.

6. Väldi laigipuhanguid.

Iga naise pilti laikides sa endast head muljet ei jäta. Sellest saab küll välja lugeda, et naine sulle tõesti meeldib, kuid samas on see natuke hirmutav käitumine. Parem on hoiduda sellest vähemalt seni, kuniks esimene kohtumine on möödas.

Valitsus kiitis heaks järgmise aasta 9,57 miljardi eurose eelarve

Teisipäeval kiitis valitsus heaks järgmise aasta eelarve, mille maht kasvab möödunud aasta eelarvega võrreldes 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni.

Riigieelarve tulude pool on 9,43 miljardit eurot ning kulusid on eelarves kokku 9,57 miljardi euro eest. Struktuurselt on eelarve 0,2 protsendiga ülejäägis, nominaalne puudujääk on valitsussektori tasemel aga -0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub eelarvest.

Tulude poolest annavad lõviosa ehk 70,6 protsenti maksulised tulud, mis panustavad eelarvesse kokku 6,65 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes prognoosib riik maksuliste tulude kasvu 5,4 protsenti ehk 338,7 miljoni euro võrra.

Riigieelarve kulud kasvavad eelmise aastaga võrreldes 7,3 protsenti ehk 649,8 miljoni euro võrra. Valitsemisaladele riigieelarve strateegias ja eelarvearutelude käigus antud summa moodustab sellest 263,3 miljonit eurot, ülejäänud osa tuleb varasematest kohustustest.

Ministeeriumite lisataotluste seas on näiteks haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) eraldatud 7,9 miljonit eurot erakoolide tegevuskulude katmiseks vastavalt riigikohtu otsusele. Kaitseministeerium saab liitlastega seotud täiendavate kulude katteks 17,3 miljonit eurot.

Lisaks saab HTM 7,7 miljonit eurot, et tõsta õpetajate palgafondi 3 protsenti. Justiitsministeerium saab muuhulgas 600 000 eurot, et tõsta siseturvalisuse palgafondi 3 protsenti. Kultuuriministeeriumile eraldatakse kultuuritöötajate töötasu 3-protsendiliseks tõstmiseks 1,6 miljonit eurot.

Kultuuriministeerium saab täiendavatest taotlustest ka 1,3 miljonit eurot laste ja noorte laulu- ja tantsupeo korraldamiseks ning 1 miljon eurot Kalevi staadioni renoveerimiseks, samuti 1,5 miljonit eurot spordialaliitude võimekuse tõstmiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saab 3 miljonit eurot suurinvestorite investeeringutoetuse kehtestamiseks, 6,3 miljonit eurot Rail Balticuga seotud kuludeks ning 2,3 miljonit eurot Elroni liisingmakseteks. Samuti eraldab riik 4 miljonit eurot, tagamaks AS-i Eesti Radutee jätkusuutlik finantseerimine.

Rahandusministeerium saab infotehnoloogilisteks arenduskuludeks lisaraha 1,3 miljonit eurot, samuti laekub ministeeriumile 1,6 miljonit eurot sisejulgeolekusse panustavate maksu- ja tolliametnike palgakasvuks. Siseministeerium saab haldusala palgakasvu katteks 4,1 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium saab täiendava rahastuse korras 10 miljonit eurot üksi ealvate pensionäride toetuse maksmiseks ning 6 miljonit eurot järgmise aasta juulis käivituvaks täiskasvanute hammaste parandamise programmiks.

Välisministeerium saab Moskva saatkonna renoveerimisega järkamiseks 12,4 miljonit eurot ning samuti laekub ministeeriumile 2,4 miljonit eurot seoses sellega, et välislähetuse tasusid hakatakse maksustama. Samuti saab ministeerium 500 000 eurot ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaaniaks.

Eelarve kogumahust moodustab ministeeriumiti suurima osa sotsiaalministeeriumi eelarve, mille maht on 3,84 miljardit eurot ehk 17,5 protsenti SKP-st, seda on 6,6 protsenti ehk 253,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal.

Uutest suurtest meedetest käivitub järgmisel aastal muuhulgas madalapalgaliste tagasimakse, mis läheb maksma 36,2 miljonit eurot. Lisaks tõuseb maksuvaba tulu järgmisel aastal 180 euroni ning sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile.

Julgeoleku tugevdamiseks kasvavad sõjalise kaitse kulud 2,17 protsendini SKP-st ehk 28 miljoni euro võrra. Jätkuvad tööd ka idapiiri väljaehitamiseks, milleks järgmisel aastal kulub 20 miljonit eurot. Jätkub ka riigi- ja haldusreform, kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks on plaanitud 14 miljonit eurot.

Järgmisel aasta teises pooles on Eesti ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, selleks kulub kokku 66 miljonit eurot. Eesistumise raames toimub Eestis 11 mitteametlikku ministrite kohtumist ja seitse kõrgetasemelist konverentsi, lisaks 203 eksperttaseme üritust.

Klopp nõuab Liverpooli mängijatelt veelgi suuremat panust

JALGPALL. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel on esimese kuue vooru jooksul olnud positiivses võtmes kõige rohkem pildis Manchester City ja nende juhendaja Pep Guardiola, kes on Premier League’i alustanud kuue võiduga kuuest mängust. Aina enam pälvib kiitust ka Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool eesotsas peatreener Jürgen Kloppiga.

Premier League’i teises voorus ootamatult Burnleyle 0:2 kaotanud Liverpool on seejärel liikunud tõusvas joones ning praeguseks on kõikide sarjade peale võidetud neli kohtumist järjest. Liigatabelis ollakse 13 punktiga neljandad. Kolmandal positsioonil oleval Londoni Arsenalil on punkte sama palju, teisel kohal on Tottenham 14 ja esikohal ManCity 18 silmaga.

Briti meedias ülistatakse juba Kloppi, kes on suutnud eelnevatel hooaegadel ebaõnne kogenud mehed panna suurepäraselt mängima ning teinud Liverpoolis tõelise revolutsiooni.

49-aastane Klopp on kõige selle juures jäänud aga tagasihoidlikuks ja palunud hoiduda ennatlikest järeldustest. Seejuures on ta rõhutanud, et võrreldes praegusega on võimalik mängida veelgi paremini. «Praegu on kõik väga varajases staadiumis,» sõnas ta Briti ajakirjanikele. «Jõuludenigi on palju aega. Seejärel tulevad veel jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai ja alles siis saab kõik läbi.»

«Seega on veel ees pikk, pikk, pikk võitlus. Ma ei ole kunagi näinud, et 20 kilomeetri jooksus oleks keegi viie kilomeetri läbimise järel juba tähistama hakanud,» manitses sakslasest juhendaja. «Ma tean, et suur töö seisab veel ees.»

Klopp on saanud kiita selle eest, et ründemängus on Philippe Coutinho kõrval end leidnud ka Roberto Firmino ja Adam Lallana. Keskväljal on sel hooajal taas hoo üles saanud Jordan Henderson. Võimsalt on alustanud suvine suurost Sadio Mane. Nüüdseks endisest keskväljamehest James Milnerist on Klopp omakorda vorminud eduka vasakkaitsja.

Erilist kiitust on teeninud ka Kloppi mängustiil, kus vastaste väravale võivad ohtu kujutada kõik väljakul olevat mehed. Nii on meedias kirjeldatud Liverpooli ründelaviini nagu loodusjõudu, mida ei ole võimalik peatada.

Nii ongi Klopp suutnud luua ülimalt tiheda konkurentsi meeskonna sees. Globaalses mõttes suuri staare klubis ei ole, süsteemi mitte sobivatele jalgpalluritele leiti suvel uued töökohad ja asemele toodi tõelised tiimimängijad. Seega tuleb kõigil mänguaja eest pidevalt võidelda. Edukalt on seda võitlust pidanud ka Klavan, kes on kaheksast ametlikust mängust algkoosseisu mahtunud täpselt pooltes.

«Vaadates meie tiimi koosseisu, on meie kvaliteet uskumatu,» ütles Milner klubi kodulehele. «Vaadates ka vahetusmängijate pinki, on seal meeletult talenti. Seda on meeldiv näha. Kui sa piisavalt head taset ei näita, siis alustab algkoosseisus lihtsalt keegi teine. Alati on vaja meeskonnasisest konkurentsi, et mehi paremuse poole suunata. Loodetavasti suudame meeskonnana veelgi areneda.» 

Viis Eesti noort loovad Kagu-Aasias uutmoodi panka

Eelmise aasta 2. jaanuaril astus Singapuris lennukilt maha äsja 22aastaseks saanud Kristjan Kangro. Neli kuud hiljem sai finantsharidusega Kangrost ülikooliõpingute kõrvalt kohaliku riskikapitali ettevõtte Expara finantsjuht, kirjutab Äripäev.

 

Viimase pooleteise aasta jooksul on Singapuris oma fintech-ettevõtte püsti pannud Artur Luhaäär, Gustav Liblik, Keir Veskiväli ning Markus Prommik. Siht on kõrge – ühendada jõud ning luua kamba peale üks suur pank. Pelgalt ideega kohale sõitnud mehed on suutnud kümne kuu jooksul endale välja võidelda kokku 340 000 euro eest investeeringuid ja üles ehitada tiimid.

Loe pikemalt Äripäevast.

Politsei palus Trumpi ja Clintoni debatiga rahulolematutel mitte helistada hädaabinumbrile

USA politsei palus kodanikel, kes ei jäänud rahule vabariiklase Donald Trumpi ja demokraat Hillary Clintoni debatiga, mitte kurta oma rahulolematust hädaabinumbri dispetšeritele, kuna see takistab tegelikult hädas olijate aitamist.

Näiteks Kansase osariigi Lawrence`i politsei edastas teate, milles palus ameeriklastel mitte neid tülitada kõnedega, milles kurdetakse nii Trumpi kui Clintoni üle, edastab The Independent.

Lawrence`i politsei sai sadu kõnesid debati ja kandidaatidega rahulolematutelt, kelle arvates peaks politsei ja teised korrakaitseorganid nad ära kuulama.

USA meedia teatel vaatas kahe kandidaadi avadebatti umbes 100 miljonit inimest, et saada selgus, kumb neist võiks olla sobivam uueks presidendiks.

Politoloogide ja kriitikute hinnangul kujunes debatt kividega loopimiseks ja üksteise nõrkade külgede esile toomiseks.

Trumpi ja Clintonit ootavad oktoobris ees veel kaks debatti.

USA presidendivalimised toimuvad 8. novembril, igas osariigis enim hääli saanud kandidaat saab kogu osariigi valijameeste hääled. Võiduks on vaja 270 häält.

Elon Muskiga seotud päikesepaneelide firmat süüdistatakse intellektuaalomandi varguses

Konkurent SunPower kaebas Elon Muski osalusega päikesepaneelide tootja SolarCity väidetava  intellektuaalomandi varguse tõttu kohtusse, kirjutab Bloomberg.

Nimelt väidab SunPower, et SolarCity sai päikesepaneelide tootmises rivaalide ees ebaõiglase edumaa, kuna ettevõte ostis üles väiksema konkurendi Silevo, millega SunPower oli oma sindlitel põhineva tehnoloogia kohta konfidentsiaalset teavet jaganud.

Hageja sõnul oli SolarCity´l võimalik väita, et on välja arendanud maailma kõige efektiivsema päikesepaneelitehnoloogia just ainult seetõttu, et oli varasemalt seadusevastaselt omandanud SunPoweri intellektuaalomandi.

SolarCity aga väidab, et SunPoweri väited on alusetud ning vastavad tehnoloogiad on välja arendatud iseseisvalt.

Kuidas mõjutab järjekordne kohtuasi SolarCity lähitulevikku plaanitud müügitehingut, pole veel teada. Tesla teatas kevadel, et soovib raskustes päikesepaneelitootja 2,3 miljardi dollariga üles osta, kuid praeguseks pole päris kindel, kas tehing ka lähiajal teoks saab. Ainuüksi septembris on sellega seoses algatatud nüüdseks juba neli kohtuasja. Hagejateks on kaks üksikisikut ning kaks pensionifondi, kes kõik väidavad, et Tesla nõukogu, mis on SolarCity ostu heaks kiitnud, ei ole ettevõtte huvide eest piisavalt hoolt kandnud. Lisaks väidetakse, et ostutehingu toimumise korral rikastuksid sellest ebaõiglaselt insaiderid.

Elon Musk, kes omab Teslast 19 protsenti ning SolarCity´st 22 protsenti, lubas, et ei võta  ostutehingut puudutavatest aktsionäride hääletustest osa.

Kuigi USAs on SolarCity katusele paigaldatavate päikesepaneelide turu liider, raporteeritakse kvartalist kvartalisse kahjumeid ning käesoleval aastal on ettevõtte aktsia hind börsil kukkunud 60 protsenti.

SolarCity´l on kohustusi rohkem kui kuue miljardi dollari eest, kaasaarvatud võlad. Ettevõte on sunnitud müüma varasid ning tegema suuri kärpeid, lootes, et tehing viiakse enne pankrotti jõudmist siiski lõpule.

Neli põhjust, miks lõpetada mugav suhe

Liiga tihti jäävad paarid kokku sellepärast, et nii on mugav. Uue suhte alustamine on raske ja aeganõudev, mistõttu «lepitakse» oma vana kaaslasega. 

Kui sul on raskusi oma kaaslase mahajätmisega, kuigi sa tead, et võiksid kohata kedagi palju paremat, siis siin on neli põhjust, miks ennast kokku võtta ja lahku minna, vahendab Elite Daily.

  1. Sinu jaoks on kahtlemata keegi parem olemas. Kõigi jaoks on vähemalt üks inimene, kelle nimel tasub võidelda ja kellega sa päriselt tahad abielluda, et õnnelikuks saada.
  2. Sa lükkad vältimatut edasi. Alguses mõtled, et jätad ta maha kuu aja pärast, siis aasta ja lõpuks oled kümme aastat abielus olnud ning alles siis saad aru, et te ei ole kokku loodud. Kui sa kahtled oma suhtes ja õnnelikkuses, siis oled juba ette õnnetuks määratud.
  3. Te olete nagu te olete ja midagi ei muutu. Ei ole mõtet loota, et ajapikku lähevad asjad paremaks ja te suudate ennast parandada, aga muutused ei ole tegelikult nii lihtsad. Inimesed ei muuta 180 kraadi ja üle öö. Kui sind häirivad mõned asjad su kaaslase puhul, siis need ei pruugi häirida kedagi teist.
  4. Sa võid teha midagi, mida sa hiljem kahetsed. Isegi, kui sa oled kõige eeskujulikum inimene, siis õnnetuna oled sa valmis asjadeks, mida sa muidu ei teeks. Näiteks võid sa oma kaaslast petta ajal, kui sa oled haavatav. Pärast tunned sa ennast süüdi ja sa, kas räägid oma kaaslasele või sööb süütunne sind igavesti seestpoolt. Õnnetuna oled sa kindlasti valmis oma kaaslast petma nii, et säästa ennast ja teda sellest valust ning mingi lahku enne, kui asjad lähevad liiga halvaks. 

Valitsus kiitis heaks üksi elava pensionäri toetuse

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille järgi hakatakse üksi elavale vanaduspensionärile maksma kord aastas 115 eurot.

Toetust hakkavad saama inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta ning toetus makstakse välja oktoobrikuus. Valitsus teeb ettepaneku kehtestada toetus inimestele, kelle pensioni suurus on väiksem kui 1,2 kordne keskmine pension.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega.

Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Seaduse jõustumisega kaasnevate kulude katmiseks on riigieelarves ette nähtud suurusjärk 10 miljonit eurot. Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2017.

Hea mängu teinud Käit jäi Fulhamiga napilt punktidest ilma

Eesti jalgpalli noortekoondislane Mattias Käit (18) jäi Fulhami U-23 võistkonnaga ülinapilt Premier League 2 teises divisjonis kodusel Motsur Parkil punktidest ilma, kui Norwich City eakaaslastele kaotati 51. minuti väravast 0:1.

Parempoolkaitsjana Fulhami algkoosseisu kuulunud ja kõik 90 minutit kirja saanud Käidi parim võimalus oli vahetult kohtumise lõpus, kui ta pealöögist pall latti lendas. Lisaks lendas mängu jooksul ta üks pealöök värava katusele ja jalaga teele saadetud ning rikošeti võtnud löögist veeres pall õige napilt postist mööda, kirjutas Soccernet.ee.

Liigatabelis langes Fulham kuuest mängust kogutud üheksa punktiga 12 meeskonna konkurentsis seitsmendaks. Liider on Swansea 12 punktiga.

Uus tehnoloogia muudab lennud turvalisemaks

Uus arvutitehnoloogia, mida hakkavad kasutama nii piloodid kui lennujuhid, peaks tulevikus lendamist muutma turvalisemaks ja kiiremaks.

DataCommi nimeline süsteem võimaldab pilootideni toimetada vajaliku info ilma vahendajateta. Nii jõuab otse kokpitti info muuhulgas lennukoridoridest, ilmast ja üldisest lennuliiklusest, vahendab Lonely Planet.

Kõigi eelduste kohaselt peaks see erinevaid protsesse lühendama kokku 20 minuti võrra, sest piloodid ei pea enam lennujuhtidega nii palju suhtlema. Aja säästmine on eriti vajalik siis, kui kerkivad esile mõned ootamatud asjaolud.

Nii on vajadusel pilootidel võimalik endale uus lennukoridor saada, kui peaks tekkima vajadus ilmaolude eest kõrvale põigata, rääkis Föderaalse Lennuameti administraator Michael Huerta. Praegu peavad nii piloodid kui reisijad lennujaamas ootama lennujuhtide korraldusi. Uue süsteemiga jõuab info ühe nupuvajutusega kõikide lennukiteni.

DataComm võimaldab lennujuhtidel anda korraga infot mitmetele pilootidele. See omakorda annab juhtidele rohkem aega tagada maandumis- ja õhkutõusuprotseduuride turvalisus, selgitas Huerta.

Lisaks vähendab arvutisüsteem eksimiste võimalusi, mis võivad tekkida kahe inimese vahelises suhtlemises. Inimfaktori eemaldamine sellest protsessist muudab süsteemi kindlasti turvalisemaks, kinnitas lennujuht Jim McAllister.

Raadiosignaal ei pruugi korralikult kohale jõuda, kui ees on mõni suur hoone või värav, aga uus süsteem ei saada sõnumeid raadiosignaali abil. Praeguseks on juba 25 lennufirmat üle maailma öelnud, et nad plaanivad DataCommi lennukites kasutusele võtta. Hinnanguliselt on järgmiseks aastaks süsteemi kasutusele võtnud juba ka 50 lennujaama. 

Video: Trump võrdles 1996. aasta Miss Universumit seaga, kaunitar lajatas nüüd tagasi

USA presidendikandidaatide debatis kerkis esile üllatav isik, kes valiti 1996. aastal Miss Universumiks ja kelle kohta vabariiklane Donald Trump kasutas varem nimetust Miss Piggy (Miss Põrsas).

Foxi teatel sõnas demokraadist kandidaat Hillary Clinton, et Trumpil ei olnud õigus Alicia Machadot tema Venezuela päritolu ega kehakaalu tõttu sõimata Miss Piggyks ega ka Miss Housekeeperiks.

Machado sõnul kostitas Trump teda pärast ilukuningannaks saamist solvavate nimetustega, kuna tal tekkisid terviseprobleemid, mille tõttu ta kehakaal kasvas.

«Elasin suures stressis, mis tõi kaasa nii anoreksia kui buliimia. Olen nende haigustega võidelnud 20 aastat,» teatas Machado nüüd Trumpile.

Trump tegi isegi seda, et viis Machado jõusaali treenima, et ta kaalu kaotaks, kuna Trumpi arvates võttis naine missiks saades 20 kilogrammi juurde. Samas kutsus ta meedia naise sportlikke jõupingutusi ja kehakaalu kaotust kajastama. 

Macadost sai selle aasta esimesel poolel USA kodanik ning Clinton ei unustanud seda debatis mainimata. 

Pärast debatti edastas Machado Twitteris, et ta toetab Clintonit ning mõni aeg hiljem avaldas foto, millel ta hoiab käes USA passi lisades, et kavatseb täita oma kodanikukohust ja hääletada uuel kodumaal.

Machado väite kohaselt täitis ta Miss Universumi lepuingus ette nähtud kohustusi suure hoolega, kuid Trump, kes oli siis meediamogul ja pidi talle selle eest maksma, ei maksnud sentigi.

Pärast Miss Universumi aja lõppemist esines Machado Lõuna-Ameerika ja Hispaania seebiooperites ning avaldas isegi kaks muusikaalbumit. Samuti sai temast esimene Miss Universum, kes poseeris meesteajakirjale Playboy.

Eksmiss sai mais USA kodanikuks ja on alates sellest olnud aktiivne Trumpi vastane.

Jalgpalli otsepilt: suvist võlga klaarivad Infonet ja Kalju peavad põnevusheitluse

Jalgpalli Eesti meistriliigas peavad Infonet ja Nõmme Kalju täna järele juulis eurokohtumiste tõttu mängimata jäänud omavahelise mängu. Tabeliseisu arvestades ülitähtis heitlus algab Lasnamäel Infoneti staadionil kell 19.00 ja Postimees toob selle otsepildis vaatajateni, ülekannet kommenteerivad Kristjan Jaak Kangur ja Jonas Grauberg.

POSTIMEHE TELEMÄNG

Tallinna Infonet – Nõmme Kalju

Teisipäeval 27. septembril kell 19.00 Lasnamäe Infoneti staadionil

Premium liiga tiitliheitluses on veel veidi enam kui kuu aega enne hooaja lõppu jätkuvalt neli meeskonda. Milline pööre võib meid järgmisena ees oodata? Vastuse võib anda teisipäeva õhtu, kui seni mängimata 19. vooru mängus kohtuvad Infonet ja Nõmme Kalju. Avavile kõlab Lasnamäel teisipäeval, 27. septembril kell 19.00.

Infonet on 68 punktiga hetkel liigatabelis teisel kohal, kuid ühe enam peetud mänguga on tabeliliidril FC Levadial koos täpselt sama arv punkte. Nõmme Kaljul on see-eest Infonetist üks mäng vähem peetud ning võrreldes Flora ja Levadiaga on Kaljul lausa kahemänguline eelis. 62 punktiga hõivab Nõmme meeskond hetkel neljanda tabelirea, kahe meeskonna vahele mahub veel 63 punktiga Flora.

Infonet on tegemas seda, mida tihti meeskonnad, kes tiitli peale mängivad, teha suudavad. Viimased kaks kohtumist on Lasnamäe võistkond mänginud liigatabeli põhjas asuvate Rakvere Tarva ja Pärnu Linnameeskonna vastu, kes on suudetud alistada 1:0. 

Kalju on pärast mannetust kaotust Levadiale on mängu käima saanud. Viimased kaks Premium liiga mängu on võidetud väravate vahega 8:1 (vastavalt 5:1 võit Pärnu üle ja 3:0 Narva Transi vastu), kahe mängu vahele jäi veel 2:0 võit Evald Tipneri karikavõistluste 1/32-finaalis Transi vastu.

Meeskonnad on tänavu kohtunud kahel korral ning mõlemas mängus on koduvõistkond võtnud 2:1 võidu – 9. märtsil oli Lasnamäel parem Infonet, aprillikuu lõpus Hiiu staadionil omakorda Kalju.

Infoneti peatreener Aleksandr Puštov: «Tegemist on mänguga medalite nimel, kus mõlemad meeskonnad jahivad esikohta. Selleks tuleb võita, mis aga omakorda tähendab, et mäng peab olema kompromissitu ja võitluslik. Meeskond on võitluseks valmis ning kavatseme mängida vaid võidule.»

Infoneti keskkaitsja Andrei Kalimullin: «Meie klubi pretendeerib esikohale, mistõttu peame võitma oma otseseid konkurente. Kõik mängijad mõistavad antud kohtumise tähtsust ning on valmis andma endast võiduks maksimumi. Püüame teisipäeval näidata oma parimat mängu ja võita!»

Nõmme Kalju peatreener Sergei Frantsev: «Tõsine mäng, kus kõik on väga motiveeritud. Vastuseid annab mäng.»

Kalju ründaja Ats Purje: «Hooaja kõige tähtsam mäng! Kui võidame, siis on head võimalused võita kuld. Nii mina kui ka meeskond oleme 100 protsenti valmis kolm punkti Hiiule viima. Samuti ootan, et Roosad Pantrid teeksid kõva möllu ja oleksid kaheteistkümnenda mängijana meile toeks.»

Euroliiga finaalturniir peetakse taas Istanbulis

Korvpalli Euroliiga nelja parema finaalturniir peetakse viie-aastase vaheaja järel taas Istanbulis. Final Four peetakse 19.-21. maini 2017 ja sarnaselt 2012. aastaga toimuvad mängud 16 000 pealtvaatajat mahutavas Sinan Erdemi hallis.

2012. aastal krooniti Istanbulis Euroliiga meistriks Piraeuse Olympiacos, kes alistas meeldejäävas finaalis Moskva CSKA tulemusega 62:61. Võidukorvi viskas 0,7 sekundit enne lõppu Giorgios Printezis.

Mullu peeti Euroliiga Final Four Berliinis ja siis sai võitjakarika endale Moskva CSKA, kes oli lisaajal 101:96 üle Istanbuli Fenerbahcest. Lisaks Fenerbahcele loodavad sel aastal kodulinnas finaalturniirile jõuda ka Anadolu Efes, Galatasaray ja Darüssafaka.

Euroliiga põhihooaeg algab 12. oktoobril Madridi Reali ja Piraeuse Olympiacose vastasseisuga.

Riigikogu ei toetanud EKRE ettepanekut korraldada immigratsiooni küsimuses rahvahääletus

Riigikogu ei toetanud tänasel istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ettepanekut korraldada rahvahääletus teemal, kas Eesti riik peaks osalema Euroopa Liitu (EL) saabunud immigrantide ümberjaotamises.

EKRE fraktsioon esitas tänavu juunis riigikogule seaduseelnõu, et panna 2017. aasta 23. aprillil rahvahääletusele küsimus «Kas olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud põgenike ümberjaotamises?».

EKRE esimees Mart Helme selgitas toona, et rahvahääletusel saadav seisukoht annaks immigratsioonipoliitikale tugeva legitiimsuse. Samuti andis EKRE siis riigikogu juhatusele üle ligi 40 000 massiimmigratsiooni vastasele petitsioonile antud toetusallkirja.

Eelnõu algatajate esindaja Jaak Madison selgitas, et möödunud aasta 22. septembril Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid ELi riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Kokku jagavad liikmesriigid ümber 160 000 inimest, millest Eesti osakaal oleks ligikaudu 550 inimest.

«Seoses selle küsimusega, mis on tekitanud ühiskonnas suurt poleemikat, vastandumist ja ka eri osapoolte selle ülesõhutamist, aitaks meie ettepanek tunduvalt pinget ühiskonnas maha võtta ning anda inimestele võimalus öelda, kas me peaksime osalema kõnealuses kavas ja paigutama sunduslikult ümber inimesi, kellest osa ei tahagi siia tulla ja keda ka väga paljud meie inimesed ei oota,» ütles Madison.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt rõhutas, et otsus ühineda ELiga võeti vastu rahvahääletusel. «Rahvahääletusel anti sellega põhiseaduslik mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. Kui antud juhul otsus, mis pannakse rahvahääletusele, läheb vastuollu varasema rahvahääletusega, siis ma ütleks, et õigusjõud on sellel varasemal rahvahääletusel, millega muudeti põhiseadust oluliselt,» selgitas Nutt.

Tema sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt hääletas kuus ja vastu viis komisjoni liiget.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini hinnangul on Eesti väärt oma rahvuslikku poliitikat immigratsiooni küsimuses.

Eelnõu lükati tänasel istungil tagasi. Selle poolt hääletas 51, vastu 14 ja erapooletuid oli neli riigikogu liiget.

Helme: 40 000 inimese arvamuse eiramine on erakordselt nahaalne

«Võimuerakonnad tõestasid täna veenvalt, et vilistavad rahva arvamusele külma kõhuga,» märkis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. «Teisiti ei ole võimalik tõlgendada riigikogu otsust tõmmata vesi peale ettepanekule korraldada rahvahääletus küsimuses, kas Eesti peaks osalema immigrantide ümberjaotamise mehhanismis.»

Helme sõnul ei olnud koalitsioonil mitte ühtegi kaalukat argumenti, et mitte lubada rahval öelda oma sõna küsimuses, mis mõjutab Eesti elu väga pikka aega ja võib-olla pöördumatult.

Helme sõnul on poliitilises mõttes EKRE allkirjade kogumise kampaania üks suurema allkirjade hulgaga petitsioone, mis taasiseseisvunud Eestis on tehtud, ja seda eirata on erakordselt nahaalne.

«Rahvahääletuse mittetoetamist põhjendati sellega, et Eesti rahvas on ühinemise Euroopa Liiduga heaks kiitnud ning sellega on antud mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. On erakordselt väär väita, et nüüd ei ole meil üheski küsimuses enam mitte midagi öelda,» nentis Helme. «Me astusime Euroopa Liitu esiteks suveräänsuse kaitse klausliga. Kui see kaitseklausel ei ole rakendatav immigratsiooni küsimuses, nagu meile praegu tahetakse selgeks teha, siis see tähendab, et meil ei olegi enam kübekestki suveräänsust järel. On ainult suveräänsuse rudimendid.»

Helme sõnul ei lõppe Eesti rahvale kahjuliku immigratsioonipoliitika ajamine enne, kui vahetatakse välja vabariigi valitsus.

Fotod: Raplamaal põrkasid kokku veo- ja sõiduauto

Täna kella 13 ajal juhtus liiklusõnnetus Rapla vallas Hagudis, kus põrkasid kokku veoauto ja sõiduauto. Politsei palub võimalusel avariipaika vältida ja kasutada ümbersõitu.

Liiklusõnnetus juhtus Tallinn-Rapla-Türi maantee 41. kilomeetril. Esialgsetel andmetel liikus veok Scania Tallinna poolt Rapla suunas, kui sellel purunes lauges kurvis rehv.

Veok kaldus rehvi purunemise tõttu vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku vastu tulnud kaubikuga. Teelt välja sõitnud veokijuht jäi kabiini kinni ja sai vigastada. Päästjad aitasid juhi kabiinist välja ja andsid ta kiirabi hoole alla. Kaubiku juht õnnetuses vigastada ei saanud.

Politsei on sündmuskohal ja aitab liikust reguleerida. Hetkel on suletud Raplast Tallinna poole suunduv sõidusuund. Täna kell 21.30 suletakse aga avariipaigal kogu tee kaheks tunniks, et veok teele tagasi tõmmata.

Politsei palub kõigil liiklejatel võimaluse korral õnnetuspaika vältida ja kasutada ümbersõitu.

PÄEVAINTERVJUU Stuudios ametist tagandatud Oudekki Loone

Täna kell 13.30 on Postimehe otsestuudios Keskerakonna endine peasekretär Oudekki Loone, kes vabastati ametist erakonna garantiikirjaskandaali tõttu. Loone eitab info varjamist juhatuse eest.

Keskerakonna juhatus vabastas pühapäeval garantiikirjaskandaali tõttu ametist peasekretär Oudekki Loone, samuti tegi juhatus ettepaneku korraldada 5. novembril erakorraline kongress, kus praeguse plaani kohaselt peaks esimeheks kandideerima Jüri Ratas.

Fotod: uus presidendikandidaat võib selguda täna õhtul

Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmed ja fraktsioonide esimehed, kogunes täna taas otsima presidendikandidaati, kelle parlament saaks valida järgmisel esmaspäeval uueks presidendiks, kokkulepe võib sündida juba täna õhtul.

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles pärast tunniajast arutelu ajakirjanikele, et vanematekogu võtab komisjonide istungite ajaks kella 16ni kestva pausi, misjärel aruteluga jätkatakse. Ta ei öelnud, mitmest võimalikust kandidaadist juttu on, kuid vihjas, et nende nimekiri ei ole väga pikk ja tõenäoliselt käiakse ühine kandidaat välja juba täna õhtul.

Esimest korda kogunes vanematekogu presidendivalimisi arutama eile, mil kõik fraktsioonid väljendasid valmisolekut ühist kandidaati otsida ja arvasid ka, et senised presidendikandidaadid rohkem enam kandideerima ei peaks.

Vanematekogu juhtiv Nestor ütles eilse kohtumise järel Postimehele, et fraktsioonid ja erakondade juhid said täna kella 13ni aega, et nõu pidada, kes võiksid olla võimalikud kandidaadid.

Selle kohta, kas või millal ühises kandidaadis kokku lepitakse, on poliitikutel erinevaid arvamusi. Nestor ütles eile, et laupäeval tuleb esitada kandidaat valimiskomisjonile registreerimiseks ja enne peab talle jääma võimalus ja aeg ka kõigi fraktsioonidega kohtuda.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Priit Sibul avaldas eile õhtul lootust, et kandidaat selgub juba täna. «See on kui mitte ainus, siis peamine võimalus jõuda selleni, et me järgmisel esmaspäeval suudaksime presidendi ära valida. Mida pikemaks ja keerulisemaks see protsess kujuneb, seda ebatõenäolisem see on,» nentis ta.

Opositsioonilise Keskerakonna aseesimees, riigikokku kuuluv Jaanus Karilaid arvas aga, et võimaliku kandidaadi leidmise osas saab õhk selgemaks kas täna õhtuks või homme hommikuks.

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas on rõhutanud kõigi fraktsioonide ja kõigi riigikogu liikmete vastutust, et president saaks esmaspäeval valitud, ning öelnud ka, et mängurluseks enam ruumi ei ole.

«Ma praegu hoiduks igasugustest vihjetest, igasugustest soovitustest, laseme vanematekogul omavahel arutada. Ma väga loodan, et kõik kuus erakonda on valmis koostööd tegema ja kõik mõistavad, et kõige suuremal ja kõige väiksemal fraktsioonil ja kõigil, kes sinna vahepeale jäävad, on kõigil vastutus, kõik 101 riigikogu liiget peavad selle töö nüüd ära tegema,» ütles Rõivas eile riigikogus Postimehele.

Galerii: uduloor kattis silmapiiri

Eile õhtust täna hommikupoolikuni oli Pärnu ümbrus mattunud tiheda uduloori sisse.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt jääb udu mitmele poole lõunani.

Täna päeval püsib muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub peamiselt läänekaare tuul kaks kuni seitse, õhtul tugevneb saartel edelatuul üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on 14 kuni 18 kraadi.

Ööseks lubab ilmateenistus muutliku pilvisusega olulise sajuta ilma. Kohati on udu. Puhub edela- ja lõunatuul neli kuni kümme, hommikul saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 kraadi.

Homme pilvisus tiheneb. Saartel algav vihmasadu levib üle Mandri-Eesti itta. Puhub kagu- ja lõunatuul viis kuni 11, saartel ja läänerannikul lõuna- ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 12 kuni 15 kraadi.

Kohus kaalub eluaegse vangi vabastamist

Harju maakohus kaalub kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vanglast vabastamist.

Oleg Pjatnitski (56) on praeguseks vangis istunud üle 33 aasta,
kirjutab ERRi uudisteportaal. Viimati kolm aastat tagasi suvel Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus leidis, et tema vabastamine pole põhjendatud.

Kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.

Pjatnitski on mitmel korral karistatud väga raskete kuritegude eest - kahe tapmise ja ühe üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Ta istub varguse eest vangis alates 1983. aastast, vanglas toimepandud tapmiste eest sai ta 1992. aastal surmanuhtluse. 1993. aastal andis president Lennart Meri talle armu ja Pjatnitski surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.

Seaduse kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt 30 aastat.

Eesti vanglates kannab karistust 41 eluaegset vangi.

Kulka juhiks soovib teiselgi katsel saada 24 inimest

Südaööl lõppes avalduste esitamise tähtaeg kultuurkapitali (kulka) uue juhataja ametikohale kandideerimiseks, kokku laekus 24 sooviavaldust.

Kultuurkapitali kommunikatsioonispetsialisti Piret Maiberg ütles ERRi uudisteportaalile, et kõik taotlused kvalifitseerusid dokumendivoorus. Nüüd valib nõukogu välja kandidaadid, kes kutsutakse 5. oktoobril toimuvasse vestlusvooru.

«Täpselt ei tea, mitu vestlusvooru tuleb. 30. septembril on nõukogu koosolek, kus nad otsustavad ära, millised kandidaadid kutsutakse vestlusele,» lausus ta.

Kulka juhi leidmiseks kuulutati välja uus konkurss, kuna nõukogul ei õnnestunud esimese korraga sobivat kandidaati leida. Kultuuriminister Indrek Saar ütles augusti lõpus, et nõukogul ei õnnestunud leida sajaprotsendilist ühisosa nõukogu nägemuse ja kandidaatide poolt pakutu vahel.

Eelmisel korral esitas avalduse kultuurkapitali juhataja ametikohale samuti 24 inimest, kellest vestlusvooru kutsuti viis. Nende seas oli ka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa, kes aga hiljem kinnitas, et ta ei kavatse uuesti kandideerida.

Uus kulka juht alustab tööd 1. novembril. Senise juhi Olavi Laido ametiaeg saab läbi oktoobri lõpus.

Täna «Radaris»: Savisaare vastasleer räägib suu puhtaks

«Kui tahad teha revolutsiooni erakonna sees, siis pead kuuluma sellesse erakonda.» Nii ütles Mailis Reps kevadel «Radari» kaamera ees. Täna õhtul jõuab eetrisse esimene osa sellest, kuidas Mailis Repsi meeskond vaikselt nelja kuu jooksul Edgar Savisaart pildilt välja surub.

«Olin Edgari kõrval veel aasta tagasi, kui ta oli üsna raskesti haige,» räägib Mailis Reps avameelselt oma suhetest Edgariga. «Mul oli viimase hetkeni lootus, et Edgar Savisaar omale vääriliselt lahkub erakonnast väärikalt. Edgar on väga must-valge inimene. Tal on need inimesed, kes teda toetavad ja need inimesed, kes teda ei toeta. Ja kui sa mingil hetkel oled mingi tema otsuse suhtes kriitiline, siis sa üldjuhul teda enam ei toeta.»

Sellisel must-valgel viisil on Savisaar heitnud oma lähedaste sõprade hulgast välja lisaks Repsile ja Simsonile veel mitu positsioonikat inimest, teiste hulgas on ta üles öelnud 30-aastase tutvuse Kalle Klandorfiga ning heitnud kõrvale oma lapsepõlvesõbra Aadu Musta. Seejuures Mustale mõjus Savisaare käik nii rängalt, et ta sattus haiglasse.

Tänaõhtuses loos tuleb vaatluse alla, mis suhted on Mailis Repsil ja Kadri Simsonil Edgar Savisaarega ja miks nad üldse tülli läksid. «Koosolekuid, kus ussitatakse - mina neis ei osale,» kirjeldab Kadri Simson õhkkonda Keskerakonnas.

Lisaks räägitakse sellest, kuidas Edgar Savisaar kuulab valesid inimesi ja ei oma kontrolli enda loodud erakonna üle.

Radar on eetris täna õhtul kell 20.00 Kanal 2-s.

Öömaja küsimine viis Võrumaal kahe illegaalse piiriületaja tabamiseni

Piirivalvurid pidasid laupäeval Võrumaal Misso vallas kinni salaja üle piiri tulnud Egiptuse ja Süüria kodaniku, kes äratasid kohalikes elanikes kahtlust öömaja küsimisega.

Luhamaa piirivalvurid said laupäeval teate kahe kahtlustäratava mehe liikumisest Misso vallas. Mehed küsisid öömaja ning liikusid siis edasi Riia suunas.

Piirivalvurid pidasid mehed kinni ning nad toimetati asjaolude selgitamiseks Luhamaa piiripunkti. Menetlustoimingute käigus selgitati, et meestest üks on Egiptuse ning teine Süüria kodanik, samuti tuvastati võimalik piiriületuskoht.

Tartu halduskohus andis esmaspäeval loa paigutada mõlemad mehed Harku kinnipidamiskeskusesse, kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud.

Tallinn ootab noori noortevolikokku kandideerima

Pealinna 14-26aastastel noortel on taaskord võimalus kandideerida Tallinna linna noortevolikogu koosseisu.

Oodatud on noored, kes näevad end tulevaste arvamus- ja ühiskonnaliidritena ning soovivad panustada noorte elu edendamisse Tallinnas. Sel sügisel valitakse Tallinna noortevolikogu kuuendat koosseisu ning kandideerida saab kuni 24. oktoobrini, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Kokku otsitakse noortevolikokku 21 noort kolmest erinevast huvirühmast: õpilased, üliõpilased ja noorteühenduste esindajad. Need, kes ei kuulu ühtegi nimetatud sihtgruppi, saavad kandideerida noorteühenduste koosseisude alt.

«Tallinna noortevolikoguga liitumine avas minu jaoks kõige seiklusterohkema peatüki elus. Vaadates tagasi peatselt lõppeva koosseisu tegemistele, valdavad mind vaid siirad positiivsed emotsioonid, mistõttu innustan kõiki Tallinna noori meie kollektiiviga liituma. Oleme ju Eesti riigi tulevik ning paari aastakümne pärast juhime ja mõjutame oma kodumaal toimuvat. Sestap ongi arukas mõelda kaugemale ja hakata varakult teadmisi ning kogemusi talletama, panustades samaaegselt kodulinna ja noorte heaolusse,» ütles noortevolikogu viienda koosseisu esimees Triinu-Liis Paabo.

Tallinna noortevolikogu on vabatahtlik ja poliitiliselt neutraalne osaluskogu, mis esindab ning kaitseb pealinna noorte huve, nõustades linnavolikogu ja linnavalitsust noori puudutavatel teemadel.

Vaata, millised Eesti ettevõtted jahivad kõrget äriauhinda

Selgunud on Rootsi Äriauhind 2016 finalistid, kelle seast rahvusvaheline žürii valib parimad kolmes kategoorias:  jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus, tehnoloogiline innovatsioon ja aasta noor ettevõtja.

«Finalistide valimine oli taaskord väga keeruline,» lausus Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt. Ta lisas, et kõik osalejad on omas valdkonnas silmapaistvad. Suti sõnul oli kõige keerulisem valida nominente tehnoloogilise innovatsiooni kategoorias, mistõttu pääses seekord finaali erandkorras neli ettevõtet. «Tehnoloogiline innovatsioon on kindlasti Eesti teema,» selgitas ta.

Eelmisel aastal võitis jätkusuutliku kasvu auhinna ETS NORD AS, sotsiaalselt vastutustundliku projekti auhinna pälvis Microsoft Eesti «Mobiilne kevad». Aasta nooreks ettevõtjaks pärjati tööjõuportaali GoWorkaBit kaas-asutaja Gerli Veermäe. Esmakordselt anti 2015. aastal välja ka tehnoloogilise innovatsiooni preemia, mille pälvis superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies.

Selleaastase Rootsi äriauhinna finalistid on:

  • Tehnoloogiline innovatsioon: pakiroboteid tegev Starship Technologies, idufirmade börs Funderbeam, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ja IT infrastruktuuri teenuseid pakkuv ByteLife
  • Jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus: mobiiliarendaja Mooncascade, kohvitootja Coffee People ja Tallinna Lennujaam
  • Noor ettevõtja: turvaliste jalgrataste hoidjate looja Bikeep ja Kristjan Lind, rahvusvaheline teadlaste võrgustik Guaana ja Marko Russiver, kosmeetikatootja Puhas Eesti Loodus ja Piret Laasik

Rootsi Äriauhind 2016 võitjad tehakse teatavaks 18. oktoobril Kumus toimuval rahvusvahelisel konverentsil. Ettevõtluskonkurss sai alguse 2006. aastal Leedust. 

Põhja-Tallinna elanikud hääletasid heakorra poolt

Põhja-Tallinna elanikud toetasid linnaosavalitsuse ettepanekut suurendada järgmisel aastal linnaosa heakorra eelarvet vähendades selleks piirkondlike ürituste korralduskulusid.

Eelarveraha ümberpaigaldamise ideed pooldasid 90,8 protsenti küsitluses osalenutest. Vastuhääli oli 9,2 protsenti. Kokku võttis Põhja-Tallinna eelarveteemalisest küsitlusest osa 4519 inimest. Neist 4098 hääletas selle poolt, et linnaosavalitsus vähendaks ürituste ja pidude aastaeelarvet kahe kolmandiku võrra ja suunaks selle raha parkide, tänavate ja randade kordategemisse, teatas linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Maksim Rogalski.

Kõigist vastanutest ligi 1000 inimest andsid oma hääle interneti kaudu. Neist 548 täitsid eestikeelse küsitlusankeedi ja 438 venekeelse. Meelsus oli kõigil sarnane, olenemata emakeelest.

Hääletada sai lisaks internetile ka kaubanduskeskustes ja Põhja-Tallinna valitsuse ametiasutuste statsionaarsetes hääletamispunktides.

«Tänan kõiki, kes küsitluses osalesid! Saime selle nädalaga hulgaliselt positiivset tagasisidet, mis annab kinnitust, et inimesed on kaasamisest huvitatud. Loomulikult täidan oma lubadust ja toimin nii, nagu inimesed otsustasid. See tähendab, et järgmisel aastal vähendatakse ürituste korraldamiskulusid 60 tuhande euro võrra ja suunatakse see raha parkide, tänavate ja randade kordategemisse. Erinevate ürituste ja sündmuste korraldamiseks jääb 30 tuhat eurot senise 90 tuhande asemel,» ütles Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid.

Linnaosavanema sõnul selgub lähikuudel, milliseid parke ja haldusalasid saab järgmisel aastal ümbersuunatud raha arvelt korda. Samuti selgub, millised muutused tuleb teha ürituste programmis.

«See ei tähenda, et kohalikud üritused kaoksid täiesti ära. Kindlasti peab linnaosa mõtlema eakate ja vähekindlustatud inimeste peale. Kuna ürituste eelarve väheneb kahe kolmandiku võtta, siis jääb mõni üritus ilmselt ära, kuid ülejäänud teeme paremini ja kvaliteetsemalt,» lisas Kaljulaid.

Küsitlus viidi Põhja-Tallinnas läbi 19.-25.09. septembril ning selle eelarve oli ligi 6500 eurot.

Karilaid: Keskerakond ei lähe presidendiotsingutel välistamise teed

Keskerakonna aseesimees, riigikokku kuuluv Jaanus Karilaid ütles, et erakond käib täna taas presidendiotsinguteks kogunevas vanematekogus välja oma kandidaadid, kuid ei hakka ka teisi võimalikke presidendikandidaate välistama.

Karilaiu sõnul on Keskerakonna fraktsioonis räägitud võimalike kandidaatidena ettevõtjast Raivo Varest, samuti teaduste akadeemia presidendist Tarmo Soomerest ja veel paarist akadeemikust.

Karilaiu erakonnakaaslane Peeter Ernits nimetas eile riigikogu vabas mikrofonis sõna võttes Soomere kõrval ka akadeemikute Richard Villemsi ja Mart Saarma nime ning ütles, et samuti leiduks sellele kohale sobilikke kultuuritegelasi.

Karilaid ütles Postimehele, et vestles eile õhtul presidendiks kandideerimisest ka ettevõtja ja pangandustegelase Indrek Neiveltiga, keda ta pakkus võimalikuks kandidaadiks juba kevadel. Paraku polnud Neivelt tema sõnul nõus kandideerima isegi siis, kui tal oleks kõigi kuue parlamendierakonna toetus.

Karilaid kinnitas, et kell 13 kogunevas vanematekogus teeb Keskerakond oma ettepanekud, kuid on nõus toetama ka mõnd teist kandidaati, kelle taha tuleb parlamendis äravalimiseks vajalik enamus. Välistamise teed Keskerakond tema sõnul ei lähe.

Kui keskfraktsiooni esimees Kadri Simson tunnistas eile ajakirjanikele, et ei kontrolli fraktsiooni ja selle liikmed ei pruugi järgmisel esmaspäeval riigikogus peetavatel presidendivalimistel hääletada nii, nagu kokku lepitakse, siis Karilaid ütles, et fraktsiooni eesmärk on siiski olla selles küsimuses ühtne.

Küsimus on tema sõnul praegu selles, et ühelgi erakonnal pole ühiskondlikku figuuri, kelle peale kokku leppida, ning pakutud võimalikel kandidaatidel on igaühel oma vead. Tema sõnul peaks ühine presidendikandidaat suutma kõigi kuue parlamendierakonnaga suhelda võrdselt, olema õiglane ja mitte parteiliselt karastunud.

«Arvan, et õhk saab selgemaks täna õhtuks või homme hommikuks,» ütles ta.

Rakvere puitmajatootja hämar pankrot

Mullu Soomes allhankija nurka surunud Eesti puitmajatootja Nordic Timber Houses on nüüd ise pankrotis, kusjuures enne tehti firma konto tühjaks.

Eelmisel kevadel jättis Rakvere puitmajatootja Nordic Timber Houses (NTH) Soomes maksmata neile alltööd teinud teisele Eesti firmale First Building, vahendab Äripäev.

Nimelt oli tuntud hotellikett Holiday Club tellinud Imatras järveäärsete majade ehitamise Eesti firmalt Pärisilla OÜ, kes peatöövõtjana jättis maksmata NTH-le. Nüüd on aga rollid vahetunud ja Nordic Timber Houses ise pankrotis, kuna firma enda kinnitusel jäid väliskliendid neile arvete tasumisega lootusetult jänni.

Pankrotihaldur Martin Krupile ei anna aga rahu NTH läbipaistmatu raamatupidamine - see, et raamatupidamisdokumendid pole pärast tänavu 15. aprillil välja kuulutatud pankrotti senimaani temani jõudnud ja see, et firma arved tehti enne pankrotiavalduse esitamist täiesti tühjaks ja NTH ise nii varatuks, et «tööriistakestki pole alles jäänud».

Loe pikemalt Äripäevast.

VIDEO Pooleks aastaks aja maha võtnud Egle Eller-Nabi võistlusdieedi saladus on lihtne

Viis aastat pausideta laval olnud bikiinifitnessi profiliiga võistleja Egle Eller-Nabi peab kõige olulisemaks, et trenni ja toitumisega endale liiga ei tehtaks.

«Hästi paljud murduvad, väga vähesed jõuavad lavale,» tõdeb äsja Las Vegasest kulturismi- ja fitnessi olümpialt naasnud naine videos Postimehele, «treenerina näen, et kui näiteks kümme tükki alustab, siis on täiesti normaalne, et lavale jõuab kuus-seitse.»

«Väga palju on neid, kes ei võtagi treenerit ja püüavad omal käel hakkama saada, mis on kõige raskem variant. Siis tihti ei jõutagi lavale. See on hästi vaimne ala ja ei tohi üle pingutada. Loetakse igasuguseid asju ja jälgitakse erinevaid võistlejaid – aga võistlejad ei postita oma asju 100 protsenti tõeselt,» lisas ta.

Toitumine on komistuskivi

«Liiga vähe süüakse – nii ei jaksa trenni teha ja dieet ka ei toimi. Kõik mõtlevad, et jätavad söömata, aga siis dieet ei toimi. Tegelikult on vastupidi – pead sööma ja hästi mitmekülgselt.»

Võistlejate seas näeb Egle tihti, et minnakse väga ühekülgseks: «Tahetakse ainult ühte ja sama asja hakata sööma ja siis kaal ei langegi, keha läheb väga stressi. Pressitakse edasi, aga ei tule midagi.»

Menüü puhtaks

Kuigi Egle päevane kaloraaž on treeneritöö tõttu suurem kui tavavõistlejatel, jälgib ta, et toitumine oleks puhas. Eriti oluline on see võistluseelsel perioodil.

«Kui ma muidu ikka luban endale magusat ja ei mõtle igat oma sööki läbi, siis võistluse eel pean läbi mõtlema kellaajad, et saaksin regulaarselt süüa ja mul on see toit kaasas. Toitumine läheb režiimi.»

Puhas menüü tähendab ennekõike liigsest ja tundmatust loobumist, nagu kastmed ja väga paljudest eri komponentidest kokku segatud toidud.

«Kui muidu on kohv koore ja meega, siis alles jääb näiteks kohv piimaga. Sellised väiksed asjad lõpuks tegelikult loevad. Mu kaloraaž ei lähegi väga palju madalamaks, vaid just hästi puhtaks.»

Võistlemisest paus

Järgmised pool aastat ei plaani Egle võistlemise peale mõelda ning soovib kehale ja vaimule puhkust anda. See aga ei tähenda, et trennid ja tervislik toitumine ei jätkuks.

«Kui ma ise võistlen, jääb vähem aega teiste tegevuste jaoks. Ma tahaks näiteks minna kellelegi külla ja mitte mõelda, et aga ta ju küpsetab nii hästi ja on äkki kringlit teinud!,» naerab ta, «tahaks vahelduseks võistlusrežiimist välja tulla.»

Septembri keskel oli Eesti esmakordselt esindatud kulturismi- ja fitnessivõistlusel Mr. Olympia. Ala kõige mainekamal jõuproovil võistles bikiinifitnessis ka Egle Eller-Nabi ja sellega sai temast esimene eestlane, kes antud ala olümpial osalenud.

Kokku oli bikiinifitnessis võistlustules 42 naist, kellest edasi finaali pääses 15 paremat. Finaali eestlanna kahjuks ei jõudnud ehk Bikini Olympia 2016 lõpp-protokollis oli tal kirjas 16. koht.

Koos eestlannaga oli väljaspool USA-d starti pääsenud ainult 10 naist. Ülejäänud osalejad olid kõik ameeriklannad.

Vaata videot!

Läti Valka linnapea ootab uuel aastal Eesti alkoturismi hoogustumist

Kuna ka tuleval aastal tõuseb Eesti alkoholiaktsiis, siis on oodata Lätis Eesti piiri äärsetes alkoholikauplustes Eestist pärit külastajate kasvu, ütles Läti Valka linnapea Vents Armands Krauklis Läti ringhäälingule.

Tema sõnul rajatakse praegu piiriäärsetele aladele ka toidukohti ja erinevaid asutusi, mis võivad Eesti alkoturistidele huvitavad olla, lisas ta.

Krauklis märkis, et piiriääred ettevõtjad proovivad Eestist pärit ostjaid piirkonnas hoida nii kaua, kui võimalik. Ta märkis, et see ei ole kõige lihtsam ülesanne, kuid kohalikud ettevõtjad saavad sellega siiski edukalt hakkama – piiri lähedale ehitatakse uusi moodsa sisustusega poode.

Käesoleval aastal tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsenti. Tuleval aastal lisandub sellele veel 10 protsenti, mis jätkub ka tulevatel aastatel. Kui praegu moodustab poole liitri suurusese õlu hinnast aktsiis umbes 41,5 senti siis tuleval aastal oleks see 45,7 senti. Poole liitri suuruse viina aktsiis tõusekse praeguselt 4,34 euro tasemelt tuleval aastal 4,78 euro tasemeni.

Piimakarja pidajad ei ole valmis toodangut vähendama

Piimatootmise vähendamiseks makstavat eurotoetust küsis Eestis väid väike osa tootjatest.

«Piimatootmise vähendmine ei ole nii lihtne, et täna võtad kätte ja homme enam süüa ei anna. Ja suurendamine on veel raskem kui algselt vähendamine on,» selgitas PRIA turukorralduse büroo juhataja Katri Viirlo, vahendab ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

Kui Euroopa Liit jagab piimatootjatele kokku 150 miljonit eurot, et tootjad toodaksid vähem, siis Eestist esitas sellest programmist raha saamiseks taotluse 46 ettevõtet, kes kärbivad eeloleva kolme kuu jooksul tootmist kokku 5300 tonni võrra. Samas PRIA andmeil on Eestis aga üle 1900 piimalehmapidaja.

«Tegemist on siiski üleeuroopalise meetmega ja näiteks Saksamaal on tootjad soovinud vähendada 300 000 tonni, mis on peaaegu üks protent nende kogutoodangust,» rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, lisades, et nende suurte tootjate mõju on kindlasti turule olemas.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist või vaata juuresolevast videost.

Turu-uuringute küsitlus: EKRE ja Vabaerakonna toetus aasta madalaim

Septembris langesid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest, kusjuures, kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. See tähendab, et septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad, kirjutab ERR Uudised.

Erakondade populaarsusedetabeli tipus on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond, kel mõlemal õnnestus kuu varasemaga võrreldes oma toetust tõsta. Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti (augustis 24 protsenti) ning Reformierakonda 25 protsenti (augustis 23 protsenti) valijatest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli septembris 12 protsenti, mis on küll kolme protsendipunkti võrra madalam kui augustis, aga samal tasemel, mis erakonna toetus olnud enamuse aasta jooksul. IRLi toetas septembris seitse protsenti valijatest, augustis oli nende toetus Turu-uuringute küsitluses viis protsenti. 

Helme: languse taga on meedias jäänud vale mulje

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ei näi languse pärast just liiga mures olevat. «See peegeldab selgelt presidendivalimiste kampaaniat,» ütles ta Postimehele, lisades, et ka sotsid ja Vabaerakond on toetust kaotanud.

Esimese puhul langetas Helme hinnangul toetust veidi see, et neil polnud peale riigikogu esimest vooru presidendikandidaati ja Jõksi kandidatuuri seostati pigem IRLi, mitte Vabaerakonnaga. Mis aga puudutab Reformierakonna väikest tõusu, siis see on Helme hinnangul puhtalt selle teene, et inimesed seostavad populaarset Marina Kaljuranda just oravaparteiga.

Konkreetsemalt EKRE selle aasta halvimast toetusest rääkides, leidis Helme, et selles saab süüdistada meedias jäetud valet muljet. «See, kuidas meedias kajastus meie ja Kaljuranna vastasseis, jättis mulje, nagu me oleks Kaljuranna isikut kuidagi rünnanud,» sõnas ta.

«Aga nagu ka debatid kampaania lõpus selgelt välja tõid, ei olnud see õige mulje. Tegelikult oli vastasseis ikka maailmavaateline. Kuid see mulje, mis jäi, ei meeldinud tõenäoliselt ka meie valijatele,» nentis Helme.

Kas EKRE-l on plaan, kuidas toetus taas kõrgemaks saada? «Ma arvan, et toetus läheb ise tagasi, kui väga kõrge profiiliga päevapoliitilised olukorrad lahenevad,» leidis Helme. Sellegipoolest kavatseb erakond tema sõnul edasi teha tööd, et kohalike omavalitsuste valimiste eel taas varasema, vähemalt 13-protsendilise toetuse juures olla.

«Ma arvan, et me tegime õigesti, et meil oli oma kandidaat väljas. Küll aga tegime kampaania ägeduses mõned väikesed taktikalised vead,» sõnas ta.

Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak hingas samuti, et tõenäoliselt võib erakondade populaarsusnumbrite taga näha presidendi valimistega seotud meediakajastust. «Vabaerakond toetas Allar Jõksi koos IRLiga ja see võis jääda varju teiste erakondade ühe oma kandidaadi taha positsioneerimises,» sõnas ta pressiteate vahendusel.

Simson: toetuse tõusu tõi edukas kampaania

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitab partei kahe protsendipunktiline toetuse tõus, et Keskerakond suutis presidendivalimiste raames oma sõnumit kõige selgemalt edastada.

Simson sõnas pressiteate vahendusel, et Mailis Reps seadis enne valimisi eesmärgiks tõstatada kampaania käigus senisest enam siseriiklikke küsimusi ning see tal ka õnnestus.

Simsoni sõnul on erakonna eesmärk et Eesti saaks endale riigipea, kes vaataks näoga rahva poole ja tegeleks ennekõike kodumaisete probleemidega. «Kogu Mailis Repsi tegevus valimiste raames baseerus sellele ning inimesed toetavad seda lähenemist. Presidendivalimised näitasid, et Keskerakond on parim alternatiiv tänastele võimuparteidele ning just meie oleme võimelised muutusi tooma,» arvas ta.

Keskfraktsiooni juht ennustab, et peagi parlamendis algavad riigieelarve arutelud toovad kaasa koalitsiooni populaarsuse languse. 

Hundikari piiras põdrakütid sisse

Kui Kärstna jahimehed põdrapullide peibutamiseks vilest põdralehma häält välja puhusid, ilmus kohale üheksapealine hundikari ja piiras nad ümber.

Kogu see lugu juhtus ülemöödunud nädalavahetusel Muti järve lähistel. Septembri keskel algas varitsusjaht põtradele ja tol hommikul oli kümmekond Kärstna jahimeest varitsusest huvitatud. Nii mindigi ühe või kahe mehe kaupa eri kohtadesse ning hakati põdralehma häält matkima. Põtradel käib parasjagu jooksuaeg ja kui jahimees suudab emaslooma häält piisavalt hästi järele teha, võib mõni pull talle päris lähedale tulla.

Kohtumine huntidega

«Järsku üks kütt siis vaatas, et mis seal metsas on – kas rebased või... Mitu looma passis,» rääkis Kärstna jahiseltsi esimees Henno Kallas, kes kogu jahi aja oli küttidega ühenduses olnud. «Kui jahimees optikaga püssist vaatas, nägi ta, et polegi rebased, vaid on üheksa hunti.»

Lisaks kolmele täiskasvanule oli seal kuus kutsikat. Suured hundid olid tulnud kaarega põdralehma hääle peale, mida jahimees tegi. Ega nende peletamiseks muud suuremat ette võtta saanudki kui püssist pauk õhku lasta, sest praegu neid veel küttida ei tohi. Hundijaht algab novembrist.

«Vana jahimees neist huntidest ei ehmata, aga võib-olla natuke ärevaks teeb küll, et põdralehma hääle peale tulevad vanad hundid teda piirama, üks ühelt ja teine teiselt poolt,» märkis Kallas ja lisas, et tagantjärele on see huvitav lugu, aga metsas võis ikka vähe kõhe olla.

Kui viimased aastad välja jätta, ei ole hundid Henno Kallase sõnul seal kandis muret teinud. Jahiseltsi on ta Kärstnas juhtinud juba üle 30 aasta ja teab rääkida, et üks või kaks hunti on talviti nende maal ikka liikunud. Kui neid on vahel ka kolm olnud, pole see traagika, sest hunti võib tõepoolest nimetada metsa sanitariks. «Aga kui neid on üheksa karjas ja me teame raudselt, et kusagil liigub veel kaks hunti, kes on jahipidamiseks karjast lahku löönud, siis on seda juba palju,» lausus ta.

Jahiseltsi esimees teadis veel rääkida, et sellessamas Muti looduskaitseala piirkonnas, kus hunte märgati, oli üks hommik varem nähtud kuut põdralehma ja kahte pulli. Põdralehmadel aga ei olnud ühtegi vasikat. «Sellist olukorda pole meil varem siin olnud. Ei ole raske arvata, kus need vasikad jäid,» tähendas ta. «Võib-olla üks vanalehm ei toonudki vasikaid ja alati võib hukkuda üks või kaks, aga hundid on kuus või seitse vasikat ära söönud.»

Kütid tahavad hundilube

Nii on Henno Kallas seda meelt, et hundilaskmislube on Viljandimaale juurde vaja. Ta meenutas, et kaks aastat tagasi, kui seakatk hakkas levima, ei saanud meie maakond ühtegi hundiluba, kuid juba toona nägid nad üheksat hunti ning rekordkari, mida kütid on märganud Kärstna ja Vambola jahiala lähistel, küündis suisa 11 isendini. Möödunud aastal oli selle kandi küttidel taas võimalik hunte lasta ning Kärstna mehed said kätte ühe ja Vambola omad kolm. Too kari, millest nüüd juttu oli, jäi toona puutumata.

Lisaks sellele teavad kütid teisest hundikarjast Pahuvere soos. «Neid on meie andmetel järel kolm looma ja seega räägime kahe karja peale kokku 12 hundist, kes siin Kärstna, Vambola ja Karksi jahimaadel elavad,» tähendas ta ja ütles, et lahendus ei ole üks või kaks hundilaskmisluba. «Teisest küljest, kui neid hunte jääb järele üks või kaks, siis jahimeestel ei tule ju mõttessegi, et läheks hundijahti. Las nad siis ollagi metsa sanitarid, aga kui neid on nii palju, on aasta või kahe pärast tulemus selline, et hakatakse rohkem koduloomi murdma.»

Jahiseltsi esimees tähendas, et metssigu, kes on hundi põhilised saakloomad, sisuliselt piirkonnas enam pole, metskitse arvukus on tagasihoidlik ja põdravasikad süüakse ära. «Kui edaspidi üheksane hundikari nälga jääb, siis küll enam garanteerida ei saa, et hunt üksikule seenelisele või marjulisele kallale ei tule,» nentis ta. «See ei pruugi kohe juhtuda, aga sama poliitika jätkudes võib see aasta või kahe pärast kõne all olla.»

Üleajavate reservidega töötukassa hakkab töötavaid inimesi ümber koolitama

Töötukassa hakkab järgmisest aastast töötuse ennetamiseks pakkuma ümberõpet ja koolitust töötavatele inimestele, seejuures peaks aastas koolitust saama kuni 10 000 vanemaealist ja madala haridustasemega inimest.

«Kui inimesel on näiteks vananenud oskused, aastatetagune haridus, mida täna enam vaja ei lähe, või on sellel erialal, kus ta töötab, puudulikud oskused, siis on võimalik neid tulevikus ka meie toel arendada,» selgitas töötukassa juht Meelis Paavel «Aktuaalsele kaamerale», vahendab ERRi uudisteportaal.

Kuigi töötuse määr on Eestis viimastel aastatel püsinud stabiilselt madalal, siis sellest hoolimata ei ole viimasel paaril aastal töötuskindlustusmakse määra alandatud, mistõttu suureneks töötukassa reservid aastas umbes 35 miljoni euro võrra. 

Ennetavate meetmete rakendamisel kasvaksid reservid aastas umbes 12 miljoni võrra. «Nende ülelaekuvate rahade arvel peaks tegema midagi, mis tööturgu mõjutab,» põhjendas Paavel, lisades, et ennetavad meetmed on see pakett, mis lisaks tänastele töötukassa võimalustele võiks lisanduda.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist või vaata juuresolevast videost.

Puitmajade tootja laiendus loob kuni 50 uut töökohta

Eesti üks suurimaid puidust aiamajade eksportijaid, Lasita Maja AS alustab Tartu maakonnas oma tootmishoone laiendamist, mis kahekordistab olemasoleva tootmisvõimsuse ning loob juurde ligemale 50 uut töökohta.  

Lasita Maja ASi juhatuse esimehe Kaido Maisvee sõnul investeerib Lasita Maja oma puitmajade tootmishoone laiendusega mitte ainult ettevõtte, vaid Eesti puidutoodete tööstuse arengusse ja ekspordivõimekusse tervikuna. 

«Eesti on hea koht, kus puitmaju toota. Meil on kodumaine tooraine ja väljaõppinud eksperdid, seetõttu on kodumaine puidutööstus oluline eksportöör ning juba täna ekspordib Lasita Maja ligemale 98 protsenti oma toodangust,» lausus Kaido Maisvee.

Ta lisas, et plaanitud juurdeehitis annab võimaluse suurendada toodete ekspordimahtu Lääne-Euroopasse, eelkõige Suurbritanniasse ja Itaaliasse, kus nõudlus eestimaiste puitmajade järele on kasvanud. 

Tootmishoone ehitisee mahuks on 8546 m2 lisanduvat tootmispinda Tartu lähistel. Ehituse ajal peab säilima ka tehase tootmisvõimsus, mis eeldab ehitajalt nõudlikku projektijuhtimist. 

Tegemist on ühe suurima Lõuna-Eesti tööstushoone ehitusega sel aastal, objekti projekteerija ja ehitaja on Embach Ehitus.

Lasita Maja AS annab Eestis tööd 250 inimesele.

Pool kartulisaagist on veel maas

Kuigi teravilja osas on põllumehed sellel aastal saagikoristamisel nobedamat tööd teinud kui mullu, oli siiski veel 15. septembri seisuga nii kartulisaagist kui ka rapsi ja rüpsi saagist pool maas.

Statistikaameti andmetel oli 15. septembriks koristatud 91 protsenti teravilja, 49 protsenti rapsi ja rüpsi ning 50 protsenti kartuli kasvupinnast. Aasta aega tagasi oli samaks ajaks koristatud 78 protsenti teravilja, 57 protsenti rapsi ja rüpsi ning 54 protsenti kartuli kasvupinnast.

Taliteraviljast on koristatud 94 protsenti, suviteraviljast 89 protsenti. Taliviljadest on talinisu koristatud 95 protsenti ja rukist 91 protsenti, suviviljadest on otra koristatud 93 protsenti, kaera 86 protsenti ja suvinisu 87 protsenti. Samuti on talirapsi ja -rüpsi koristatud 89 protsenti, suvirapsi ja -rüpsi 28 protsenti.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2016. aastal teravilja 348 200 hektaril, sellest on teraks koristatud 91 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3091 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 3541, nisu 3201, otra 2984 ja kaera 2647 kilogrammi. Teraviljakoristus jätkub ning osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 69 400 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga on veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1722 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5600 hektaril, millest poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 22 393 kilogrammi kartuleid.

Talikultuuride talvitumistingimused olid sel aastal väga keerulised, mistõttu jäi talivili hõredaks ja kevadel tuli teha palju ümberkülve. Tänavusele teraviljasaagile mõjus halvasti ka kevadine pikk põuaperiood ja augustikuu vihmaperiood. 

Aitame töötajal õnnelik olla!

Karjäärinõustamist vaadati varasemalt kui kitsast ameti- ja õppimisalast nõustamist. Tänapäeval on see omandanud uue mõõtme, käsitledes inimese elu kui tervikut. Juba poolteist aastat pakutakse kõigis maakondades tasuta nõustamist töötavale inimesele. 

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamise kaudu on kõigil, kes ei ole registreeritud töötud ega koondamisteatega tööotsijad, võimalik saada professionaalset tuge oma tööelu plaanide elluviimiseks. Karjäärinõustamine on hea võimalus nõustajaga arutada oma elu ja tuleviku üle, seada samme ja konfidentsiaalselt tundlikel teemadel rääkida. Tööl veedame suure osa ajast. Võiksime tunda end seal hästi. Mõnikord piisab väikese muudatuse sisseviimisest tööl või elukorralduses, et töö jälle rõõmu pakuks.

Vahel mõistab inimene nõustamisel, et tema elu kese ei olegi töö ja talle rahuldust pakkuvad tegevused on väljaspool tööaega – lapsevanema roll, hobid, sport, lemmiklooma eest hoolitsemine jm. Seda endale teadvustades ja lõpetades tööõnne tagaajamise võib inimene ühtäkki avastada, et elus on kõik paigas.

Paljudel ettevõtetel on üheks värbamisargumendiks, et nad pakuvad toetavat ja arendavat keskkonda. Hea on töötada tööandja juures, kes näeb töötaja muret, püüab teda aidata ning vajadusel oskab suunata spetsialisti, näiteks karjäärinõustaja juurde. Mehi satub karjäärinõustaja juurde ootuspäraselt vähem. See võiks olla teisiti – varane murede  märkamine võib päästa läbipõlemisest. Lisaks aitab individuaalne nõustamine inimesel kiiremini kohaneda uue ametikohaga või analüüsida, kas ametikõrgenduse vastuvõtmine on õige otsus – eriti olukordades, kus töötaja on teinud vaid spetsialisti tööd ja tal ei ole olnud siiani juhitööga kokkupuudet. Näiteks kui inimesel on mingi oskus puudulik, võib ta hakata kahtlema oma sobivuses ning seetõttu eirata ülesandeid, milles oskuse vajakajäämine välja võib tulla; näiteks uute kontaktide loomine, toimiva tarkvaralahenduse arendamine jms.

Töötukassa karjäärinõustajad keskenduvad peamiselt individuaalsetele nõustamistele, kuid ollakse valmis tegema ka grupinõustamisi tööandja juures ettevõtte töötajatele.

Grupinõustamise levinumad teemad on stressiga toimetulek, tööelu väärtuste analüüs, endas motivatsiooni leidmine, konfliktide jahutamine, aga ka parem töö- ja eraelu juhtimine.

Näiteks räägib Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Pille Pesti stressijuhtimise grupinõustamisel stressi olemusest, selle vajalikkusest ja kahjulikkusest, mõjust kehale ja meelele. Grupis arutatakse erinevaid stressiga toimetulekuviise ja tehakse läbi mõni lihtne, kuid toimiv kohaloleku harjutus, mis sobib hästi stressi ennetamiseks ja sellega toimetulekuks.

Valga maakonna karjäärinõustaja Jaana Butov: «Meil on huvi grupinõustamise vastu üsna suur. Pooleteise aasta jooksul, mil teenust on pakutud, on läbi viidud sadakond grupinõustamist kahekümnele eri sihtgrupile. Põhilised koostöökokkulepped on sõlmitud tööandjatega, kes soovivad töötajaid toetada, tööõhkkonda parandada ning arenguvajadusi välja selgitada. Pikemaajaline ja suuremahuline koostöö on Valga haiglaga, kes soovib, et kogu kollektiiv saaks osa erinevatest grupinõustamistest. Praeguseks on grupinõustamised läbi viidud hoolekandeosakonna ning EMO töötajatega. Lähiajal lisanduvad kirurgia- ning günekoloogiaosakonna töötajad. Põhilised teemad on rollid meeskonnas, suhted töökohal, kommunikatsioon, konfliktid ja nende lahendamine, tööstress ja sellega toimetulek, motivatsioon, ajajuhtimine ning eesmärkide seadmine.»

Valga haigla sekretär-personalijuht Elle Märtinson soovitab grupinõustamisi ka teistele asutustele: «Osalejad on andnud vaid kiitvad hinnanguid. Motivatsiooni teema tekitas inimestes positiivse tunde ja pani asjade üle järele mõtlema, õpetati eesmärke püstitama ja unistusi ellu viima. Meeskonnatöös toodi õpetlikke näiteid, kuidas lahendada pisiprobleeme ja anda neile positiivne suund. Kiidusõnu jagati ka nõustaja aadressil – inimestele meeldis, et nõustamised olid teistsugused, elulised.»

Elle Märtinson loodab, et koostöös töötukassaga saab nõustatud võimalikult palju haigla töötajaid ning üheskoos Valga ja maakonna elanike rahulolu ja teadmisi suurendada. 

Töötukassa maakondlike karjäärinõustajate kontaktid leiab veebilehelt www.minukarjaar.ee

Veebilehel tuuakse lugejateni uudiseid töö- ja karjäärimaailmast, jagatakse nõu ja vahendatakse kogemusi.

Grupinõustamine

Grupinõustamine on individuaalse nõustamise sarnane protsess. Vahe on selles, et korraga osaleb nõustamisel rohkem inimesi ja karjäärinõustaja tegeleb mitme ühesuguse vajaduse või huviga kliendiga. Grupi suurus on kuni 16 inimest ning üldjuhul kestab nõustamine sõltuvalt teemast 2-3 tundi.  Nõustamist saab läbi viia töötukassa ruumides või tööandja juures.

Muutuvad rollid

Töö- ja professionaalset elu ei saa eraldada inimese muudest rollidest – üks valdkond mõjutab teist. Lisaks karjääripöörde elluviijatele ja võimetekohasema ning huvitavama töö otsijatele jõuavad karjäärinõustajate juurde inimesed, kes on stressis, rahulolematud oma töö või töötulemustega. Vahel aga hoopis alahoidlikud ja kartlikud uute võimalike rollide ees. Olemasolev töö võib väljapääsmatuna paista üksikvanema rolli, erinevate kultuuri- või usuliste veendumuste tõttu, aga ka näiteks vanemate surve või ühiskonnas kinnistunud uskumuste tõttu. Meie saame suurendada inimese enesekindlust, toetada teda eesmärgipärasemale tegutsemisele suunamisega ja olla kõrval, kui tal on vaja muudatusi aktsepteerida ning ellu viia. 

                    Karjäärinõustajad (www.minukarjäär.ee

Hiiumaa

Põllu 17, 92414 Kärdla

Pille-Riin Persidskaja

tel 462 2365

pille-riin.persidskaja@tootukassa.ee 

Saaremaa

Tallinna 16, 93819 Kuressaare

Ursula Rahnik

tel 452 1880

ursula.rahnik@tootukassa.ee 

Ida-Virumaa

Rakvere 8, 41532 Jõhvi

Julia Rybalova

tel 332 1735

julia.rybalova@tootukassa.ee

Kerese 3 / Kosmonaudi 4,

20309 Narva

Aleksandra Lelkova

tel 332 1825

aleksandra.lelkova@tootukassa.ee 

Tallinn ja Harjumaa

Metalli 3, 10615 Tallinn

Kristel Ainsalu

tel 634 8000

kristel.ainsalu@tootukassa.ee

Anna-Liisa Tiisma

tel 634 8000

anna-liisa.tiisma@tootukassa.ee

Liina Kirsipuu

tel 634 8000

liina.kirsipuu@tootukassa.ee

Pille Pesti

tel 634 8000

pille.pesti@tootukassa.ee

Raja Lõssenko

tel 634 8000

raja.lossenko@tootukassa.ee

Sigrid Kruus

tel 634 8000

sigrid.kruus@tootukassa.ee

Anna-Liisa Lepasepp

tel 634 8000

anna-liisa.lepasepp@tootukassa.ee

Vahur Kask

tel 634 8000

vahur.kask@tootukassa.ee 

Jõgevamaa

Suur 14, 48306 Jõgeva

Marianne Kivimurd-Tarelkina

tel 776 6870

marianne.kivimurd-tarelkina@tootukassa.ee 

Järvamaa

Tallinna 18, 72711 Paide

Helje Mendel

tel 385 9160

helje.mendel@tootukassa.ee 

Läänemaa

Jaama 13, 90507 Haapsalu

Piret Luik

tel 472 7075

piret.luik@tootukassa.ee 

Lääne-Virumaa

Fr. R. Kreutzwaldi 5A, 44314 Rakvere

Külli Kuivaste

tel 326 0330

kylli.kuivaste@tootukassa.ee

Tartumaa

Vaksali 17a, 50410 Tartu

Anne Kaaber

tel 737 7100

anne.kaaber@tootukassa.ee

Ave Karu

tel 737 7100

ave.karu@tootukassa.ee 

Pärnumaa

Hommiku 1, 80010 Pärnu

Ele Linder

tel 447 9300

ele.linder@tootukassa.ee

Valgamaa

Vabaduse 26, 682014 Valga

Jaana Butov

tel 766 6250

jaana.butov@tootukassa.ee

Põlvamaa

J. Käisi 1a, 63305 Põlva

Ulvi Kollom

tel 799 0960

ulvi.kollom@tootukassa.ee

Viljandimaa

Tallinna 19/21, 71013 Viljandi

Enna Tikas

tel 435 0059

enna.tikas@tootukassa.ee

Raplamaa

Tallinna mnt 14, 79513 Rapla

Elliko Konno

tel 483 0140

elliko.konno@tootukassa.ee

Võrumaa

Jüri 19a, 65620 Võru

Reet Kender

tel 786 8750

reet.kender@tootukassa.ee

Puidutootjad heidavad kivi töötukassa kapsaaeda

Töötukassa pakub huvilistele üle 2500 koolituse. Mööbli- ja puidutootmise vallas on koolitusi ainult kaks. «Kui vaatan, kui palju on koolitusi kirjas, on see hämmastav,» rääkis ukse- ja aknavalmistaja OÜ Orthez tootmisjuht Allar Lohk. Samas on Eesti puidutööstused hoogsalt laienenud ja vajaksid uusi töötajaid.

Kui 2014. aastal oli Eesti puidutööstuses tööl 15 000 inimest, siis 2015. aastal oli hõivatuid juba 19 000. Ja kuigi puidutööstuses on hõivatud ainult kolm protsenti tööjõust, andis see valdkond eelmisel aastal 13 protsenti ekspordist.

Orthez valmistab uksi ja aknaid freesprussmajadele, väljaõppinud töömehi ja -naisi napib nii neil kui teistel ettevõtetel. «See ei ole ainult puiduvaldkond, töötlevale tööstusele ei ole üleüldse pakkumisi. Võib-olla see ei huvita inimesi. Mina ei pea õigeks, et töötukassa koolitab riigi rahadega inimesi savi voolima ja feng shui’ga tegelema. Mis sellest lõpuks villa on?» küsis Lohk.

Tõsi küll, feng shui koolitusi töötukassa pakutavate kursuste nimekirjast ei leia. Küll aga on puidutöötlemise ja mööblivalmistamise valdkonnas on pakutavaid koolitusi kaks, vee- ja kanalisatsioonitööde valdkonnas kaks, toiduainetööstuses ja põllumajanduses üldse mitte ühtki, ent kulmu- ja küünetehnikutele on 164 erinevat võimalust ennast täiendada.

Samasuguste probleemidega on kokku puutunud ka ASi Puit-Profiil juht Tiit Saar. Ühest küljest on probleem selles, et kutseharidus ei ole populaarne, kuid on ka erialasid, mida saab õpetada mõne kuuga ning inimeste koolitamine toimub ettevõtte sees. «Oleme kohanenud ja õpe ettevõttes toimib. Võtame hea meelega tööle ka näiteks koka ja sealt hakkame peale. Kokk on väga hea algmaterjal, saab niimoodi ka,» rääkis ta.

Tema sõnul on kohalik töötukassa nad küll ära kuulanud, kuid üsna tulutult. Kui laua taga on nelja ettevõtte esindajad, kellest kolm töötab väikeses firmas ja kõik nad vajavad ühte raamatupidajat, neljas aga on peaaegu saja töötajaga suurettevõtte esindaja, kellel on vaja tööpingioperaatoreid, siis on ometi nende kõigi soovid võrdsed.

«Kui palju ühelt või teiselt riigile tagasi tuleb, seda arvesse ei võeta. Kõigi sõnal on ühesugune kaal,» rääkis Saar. Töötukassa ja riigi tuge ei ole ettevõte inimeste koolitamisel aga küsinud, kuna see on liiga bürokraatlik.

Eriharidusega töökäte puudust kinnitas ka Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, kelle sõnul on töötukassa pakkumised liialt keerukad ning tulevad koos sanktsioonidega.

Teisalt nentis OÜ Kuustemäe farmi üks omanikke Katrin Sepp, et nemad põllumajandusettevõttena ei panustagi töötukassa koolitustele, kuid on nende abiga saanud häid töötajaid, keda oma käe all välja õpetada.

«Koolitusi ma ei tea, et oleks pakutud. Me oleme ise koolitanud. Kõik sõltub sellest, kas inimene tahab midagi omandada või käib ajaviiteks oma päeva täitmas. Mugav on võtta spetsialist, aga kui sa tahad oma ettevõttele parimat, siis pead vaeva nägema.»

Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Pille Heinla sõnul analüüsib töötukassa piirkonna tööturu olukorda, et otsustada, kui palju kliente koolitust vajavad, millised on tööandjate vajadused ning tööturu muutused. Nendele andmetele tuginedes tellib töötukassa erinevate valdkondade koolitusi.

Kui selgub, et inimene ei ole seniste oskuste ja teadmistega tööturul konkurentsivõimeline või vajab tööle saamiseks uusi teadmisi ja oskusi, saab ta osaleda ka koolitustel. Valdkondades, kus on töötajate järele suurem nõudlus, korraldab töötukassa koolituse tellimiseks hanke.

«Kui Ida-Virumaal ja Harjumaal käivad meil pidevalt eesti keele koolitused, siis arvuti algõppe koolitust võimaldame üle Eesti. Kui koolitusvajadusi on väiksemas mahus ja töötukassal koolitust tellitud ei ole, võimaldame kliendil omandada tööle saamiseks vajalikud oskused koolituskaardiga,» märkis Heinla.

Eelmisel aastal osaleti töötukassa koolitustel 18 245 korral ning küünetehnikute osakaal oli nende hulgas Heinla kinnitusel väike.

«Koolitusvajaduse hindamise etapis arutame kliendiga, kuidas selles valdkonnas teenuse osutamine toimub ja millised on tema võimalused asuda palgatööle pärast koolituse läbimist. Ja kas ettevõtjana teenuse osutamine toob talle tulevikus ka leiva lauale.»

Hanso: ELi sõjalise peakorteri loomise ettepanek väärib kaalumist

Täna Bratislavas toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel arutatakse ettepanekuid Euroopa Liidu riikide kaitsekoostöö süvendamiseks. Ühe ideena on välja käidud Euroopa Liidu sõjalise peakorteri loomine.

Praegu juhitakse Euroopa Liidu sõjalisi operatsioone viiest rahvuslikust staabist Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas. Ettepaneku järgi, mille on esitanud Saksamaa ja Prantsusmaa, koondataks missioonide juhtimine ühte kesksesse peakorterisse, edastas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul toetab Eesti Euroopa riikide tihedamat sõjalist koostööd. «ELi sõjalised operatsioonid, kus ka Eesti osaleb, on hea näide sellest, kuidas Euroopa riigid saavad end koos julgeoleku valdkonnas maksma panna,» ütles Hanso ministrite kohtumise eel.

«Kui sõjalise peakorteri loomine laseb ELi riikidel kaitsekoostööd tõhusamalt teha, väärib see ettepanek kaalumist.» Hanso sõnul lähtub Eesti sellest, et kõik uued algatused, mis Euroopa Liidu raames kaitsevaldkonnas tehakse, peavad andma selget lisaväärtust NATOs tehtavale koostööle.

«Euroopa Liit ei peaks dubleerima seda, mida teeb NATO,» sõnas minister.

Kaitseministrid kohtuvad täna ELi eesistujamaa Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus arutavad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekustrateegia rakendamist, Euroopa Liidu ja NATO koostööd ning ELi sõjalisi operatsioone Vehemere ja Saheli piirkonnas.

Päästetöötaja: «kahjuks oli tema jaoks juba hilja.»

Tõstamaa alevikus Varbla maantee äärest leiab leinapärja ja küünlad. Need on sinna toonud lähedased, mälestamaks laupäeval samas paigas liiklusõnnetuses surnud noort meest.

«Magasime lapsega tagatoas, kui kuulsin suurt pauku. Mõtlesin esmalt, et puu on maja peale kukkunud,» meenutab Varbla maanteel elav Elen, kelle maja hoovi laupäeva varahommikul 25aastane Taavi oma BMWga sisse sõitis.

«Et mees oli siin lähedal päästeametis valves, helistasin talle. Ta rahustas mind ja kuna jäi vaikseks, mõtlesin, et äkki ma nägin seda unes ja proovisin magama jääda,» kõneleb naine ja ütleb, et see mõte kadus juba mõne minuti pärast, kui ta väljas kedagi oigamas kuulis. «Arvasin, et äkki keegi on purjus ja kukkus. Et ma olen väga kartlik, jäin teki alla ja helistasin uuesti mehele. Kartsin, et äkki tullakse mu aknale koputama.»

Eleni mees Rain oli kaasa kõne peale valmis juba välja sõitma, kuid nägi töökohast möödumas autot, mis tema kodumaja poole suundus. «Kuna mu töökoht asub siit 600 meetri kaugusel umbes, ütlesin naisele, et vaadaku, kas mööda sõitev auto peatub. Ja kui peatub, sõidan ma välja,» meenutab Rain.

Elen kiikas aknast välja ja nägi, kuidas auto hakkaski hoogu maha võtma. «Nägin, kuidas tee peal üks noormees kätega lehvitab, ja teatasin mehele, et midagi on valesti. Midagi on juhtunud,» ütleb Elen.

Oli juhus, et maja kõrval peatunud autos juhtus olema erakorralise meditsiini osakonnas töötav naine, kes kohe tegutsema asus, sest kiirabi hakkas kohale sõitma 50 kilomeetri kauguselt Lihulast.

Poolteise minuti pärast jõudis oma koduhoovi päästeametis valves olnud Rain. «Lõikasin juhi ukse lahti. Tundsin, kuidas ta pulss kadus. Kahjuks oli tema jaoks juba hilja,» tõdeb ta.

Kiiresti oli ka kohal mõne maja kaugusel elav Tõstamaa perearst Madis Veskimägi, kes autos kõrval- ja tagaistmel olnud noormehed üle vaatas. Ühel neist vigastusi ei olnud. Teine oli murdnud jalaluu. «See oli ikka väga õnnelik õnnetus neil, sest kiirus pidi väga suur olema,» räägib Rain ja ütleb, et kinni kiilunud spidomeeter näitas 125 km/h.

Suurt sõidukiirust näitavad kauni kodu tiitli saanud elamu hoovi kahjustusedki. Mahasõidetud raudaia tükid lendasid nii vastu majaseina kui magamistoa akendesse. Aiapostide telliseid võib leida nii naabri aia äärest kui mitmekümne meetri kauguselt. «Üks neist on lennanud isegi 43 meetri kaugusele,» näitab pereisa.

«Jumal tänatud, et need meie akendest sisse ei lennanud,» kõneleb Elen, kes pärast õnnetust magada saanud ei ole. «Mind kohutab endiselt mõte, et inimene suri minu akna all. Aed näeb välja, nagu oleks siia meteoriit langenud.»

«Ma olen teda tundnud 13 aastat ja mul ei ole temaga seoses ühtegi halba mälestust,» räägib Taavi sõber ja ütleb, et Taavi oli inimene, kes oli valmis teiste nimel iseenda tahtmised tagaplaanile jätma.

«Mäletan, et kord helistasin Taavile öösel murega, et olen autoga teele jäänud. Ise asusin Pärnust väljas Toris. Taavi tuli kohe,» jutustab sõber. «Ta vaatas mu auto üle ja sai kiirelt aru, et mul oli bensiin otsas. Tõi oma autoga kütust juurde ja sõit sai jätkuda.» Sõber lisab, et hiljem vahetas Taavi vabast ajast paagi tasemeandurigi ära, et ta enam säärase probleemiga tee äärde ei jääks. «Ja raha ta selle eest ei küsinud.»

Kaaslane ütleb, et sõbralik olemine aitas Taavil alati seltskonda sulanduda. «Tal oli väga hea huumorisoon,» kinnitab ta.

Sõbra arvamust mööda võis õnnetus juhtuda auto mehaanilise rikke pärast. «Aga vara on oletusi teha. Eks ekspertiis tee selle selgeks.»

Sõidukist leiti alkoholipudeleid

Pühapäeval kell 4.16 sai häirekeskus teate, et Tõstamaa alevikus Varbla maanteel on sõiduauto BMW teelt välja sõitnud. Esmastel andmetel tuli sõiduk Varbla poolt ja kaldus kurvis suure kiiruse tõttu vastassuunda ja seejärel tagasi pärivööndisse, paiskudes vastu aiaposte.

Pärnu politseijaoskonna juht Andres Sinimeri sõnas pühapäeval, et tegemist on väga traagilise õnnetusega. «Sõidukist leiti alkohoolsete jookide pudeleid ja on põhjust kahtlustada, et juht ei olnud kaine. Samuti ei kasutatud nõuetekohaselt turvavarustust. Suurel kiirusel kitsal asulateel kihutamine on äärmiselt vastutustundetu, kuna pannakse ohtu nii ennast kui kaasliiklejaid,» sõnas Sinimeri.

Õnnetuse täpsed asjaolud selgitab menetlus, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Andmed: Lääne prefektuur

Kohus mõistis kuretulistaja tingimisi vangi

Kohus mõistis Oisu alevikus mais valget toonekurge tulistanud naisele kolm kuud tingimisi vangistust.

Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi tulistas Aive Järvamaal Oisus maja korstna otsas olevat valget toonekurge õhupüssist kahel korral 15. mail kella 10.30 ajal. Linnu avastasid juhuslikud möödakäijad, kes kutsusid kohale Türi päästekomando. Loomaarsti juures selgus, et toonekure vigastused olid nii tõsised, et ta tuli magama panna.

Juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlust paragrahvi 264 alusel, mis käsitleb looma julma kohtlemist, ja selle eest saab teo toimepanijat karistada kuni aastase vangistusega. Kokkuleppemenetluse järel mõistis kohus Aivele kolm kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi täitmisele eeldusel, et ta ei pane kuuekuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab karistusseadustikus sätestatud kontrollnõudeid

See tähendab, et Aive peab elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

Elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks peab Aive saama kriminaalhooldusametnikult loa. Kriminaalhooldusametniku luba läheb tarvis ka elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti peab Aive maksma riigituludesse menetluskulud, katma toonekure surmamisega seotud kulud ja maksma sunniraha. Kokku tuleb tal tasuda ligi 841 eurot.

Kohus viitas otsuse langetamisel loomakaitseseaduse neljandale paragrahvile, mille järgi on looma suhtes lubamatu põhjustada ka looma hukkumist. Kohtu hinnangul pani Aive looma suhtes lubamatu teo toime avalikus kohas.

Asja kohtueelses menetluses aset leidnud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri kohtus nõutud karistuse liigis ja määras.

Aive kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kuid jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Pärnu maakohtu järelduste kohaselt on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Asitõendiks olnud õhupüss kuulub kohtuotsuse järgi hävitamisele.

Kohtu pressiesindaja Anneli Vilu kinnitas, et metslindudega seotud kohtuasjad on Eestis harvad, sagedamini jõuavad kohtu ette koduloomade väärkohtlemise juhtumid.

Liikluses sai viga neli inimest

Eile juhtus üle Eesti neli liiklusõnnetust, milles sai kokku vigastada neli inimest.

Eile kella 06.14 ajal juhtus liiklusõnnetus Pärnus Paide maantee kergliiklusteel, kus üksteisele vastu liikunud jalgratturid, 52-aastane naine ja teadmata meesterahvas, põrkasid kokku. Naine toimetati Pärnu Haiglasse. Teine jalgrattur lahkus sündmuskohalt. 

Kella 08.47 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartus Kaunase puiesteel, kus 13-aastane poiss ületas jalgrattal reguleerimata ülekäigurada ja sai löögi kaubikult Hyundai H-1, mida juhtis 30-aastane naine. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Kella 10.48 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 juures, kus esialgsetel andmetel keelava punase tule ajal teed ületanud jalakäija, 58-aastane mees, sai löögi teises sõidureas liikunud sõiduautolt Seat Alhambra, mida juhtis 36-aastane naine. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kella 16.40 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 18. kilomeetril, kus sõiduautot Ford Focus juhtinud 40-aastane naine sõitis tagant otsa paremal pool tee ääres seisnud sõiduautole Ford Mondeo. Ford Focuse juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kohtla-Järvel sai kortermaja põlengus kaks inimest viga

Kohtla-Järvel puhkes esmaspäeva õhtul tulekahju kortermajas, päästjad tõid hoonest välja kaheksa inimest, kellest kaks viidi haiglasse.

Tulekahjust Järve linnaosas Uuel tänaval anti Häirekeskusele teada kell 22.26.

Korter, kust tulekahju alguse sai, oli tühi; päästjad kahtlustavad, et põleng võis alguse saada gaasilekkest, ütles Postimehele Ida päästekeskuse pressiesindaja. Tulekahju täpsemad asjaolud selgitab uurimine.

Eestiga seotud suur salakaubaskeem kukutas FSB kindralid

Tänavu suvel tehti Venemaa võimsa julgeolekuteenistuse FSB kindralite seas sellist puhastust, millesarnast ei suuda ka kogenud Moskva eksperdid meenutada. Kahe, kuid võimalik, et isegi kolme kindrali vallandamiseni viinud sündmusteahela üks ots ulatub ka Eestisse. 

Tegemist polnud siiski Vene salaoperatsiooni läbikukkumisega Eestis ega kapo kättemaksuga Eston Kohvri vangivõtmise eest. Eesti võimud olid sellega seotud ainult nii palju, et meie ametnikud jälgisid kõrvalt juba pikka aega käinud kummalist toimetamist, mis aga ei rikkunud Eesti seadusi.

Eelmise aasta 30. novembril pidas FSB eriüksus Peterburis kinni 20-tonnise Hiina kaupade saadetise, kus tollideklaratsioonide järgi olid odavad pildiraamid ja plastkujukesed. Tegelikult oli kaubaks aga 35 000 uut iPhone’i ja iPadi ning 15 000 tuttuut Lenovo A560 telefoni.

See oli võimas salakaubapartii, sest avastatud 50 000 nutiseadet on kolmandik kõigist nutitelefonidest, mis müüakse ühes kuus selles Euroopa suuruselt kolmandas linnas, ligi viie miljoni elanikuga Peterburis. Kauba väärtus oli kaks miljardit rubla (25 miljonit eurot).

Täpselt pool aastat hiljem, tänavu mai lõpus pidas FSB Ust-Luga sadamas kinni 110-meetrise kaubapraami Ferry 1. Vene meedia väitel otsiti laevalt salakaupa, kuid mis tulemusi see ootamatu kontroll andis, on seni saladuseks jäänud.

Mõlemal juhul käis väidetav salakaubakanal transiidina läbi Eesti. Ferry 1 vedas aastaid suuri kaubarekkasid regulaarselt liinil Sillamäe-Ust-Luga. Ühte otsa viis tundi sõitnud praam kuulub jõuka türklase, Venemaal heade sidemetega Jabrail Karaarslani ja tema kohaliku äripartneri Igor Havronovi firmale ULS Global. Sama firma oli seotud ka avastatud nutitelefonide laadungiga. ULS Globalil on esindus Tallinnas ning suur ladu Sillamäe sadamas.

Laeva kinnipidamine ei läinud sugugi vahejuhtumiteta. Kui FSB tahtis piirivalvekaatrite abil Panama lipu all sõitvat, Sillamäelt saabunud praami Ferry 1 kinni pidada, üritas kapten põgeneda rahvusvahelistesse vetesse, kirjutas Peterburi uudisteportaal Neva News. Soome lahel läks tagaajamiseks ja peaaegu rammimiseks. Märtsis oli Ferry 1 kaptenil õnnestunud ootamatut kontrolli põgenemisega vältida.

Nagu vanas maffiafilmis

Nende kahe FSB operatsiooni vahele jäi kuus kuud ägedat võitlust FSB erinevate osakondade, tolliametnike ja ärimeeste vahel. Vahi alla võeti hulk Peterburis väga tuntud ärimehi ning tunnistajate füüsiliselt mõjutamine nagu vanades maffiafilmides oli tavaline asi.

Kõik märgid näitasid, et Vene eriteenistus oli avastanud tõsise salakaubaveokanali, kus ristusid suurte tegijate huvid. Järgnenud kaadrimuutused FSB kõrgemas juhtkonnas näitasid ilmekalt, kui kõrgel tasemel salakaubandusele Venemaal «katust tehakse».

Venemaale tüüpiliselt läbipaistmatute kaadrimuudatuste tõttu on muidugi võimatu kindlalt öelda, kas Peterburi salakaubakanalite paljastamisel välja tulnud FSB kindralite väidetav osalus nendes skeemides oli peapõhjus nende tagandamiseks või mitte. Pigem võis see olla täiendav põhjus või ajend nende vastastele arveteklaarimiseks – Venemaa jõuametkonnad on täis üksteisega rivaalitsevaid gruppe.

Kõigepealt lahkus pärast Ferry 1 läbiotsimist ametist FSB ühe olulisema valitsuse «K» (tegeleb korruptsioonivastase võitluse ja panganduse-rahanduse valdkonnaga) ülem kindralmajor Viktor Voronin. Seejärel tema otsene ülemus, FSB majandusjulgeoleku teenistuse ülem kindral Juri Jakovlev.

Majandusjulgeoleku teenistus on FSBs üks omapärasemaid, sest nad ei tegele uurimise ega kuritegude avastamisega, vaid nende ülesanne on kontrollida Venemaa majanduses toimuvat ning hoida ohjes suurärimehi. Sealsed töötajad on näiteks komandeeritud kõigisse suurematesse riigiettevõtetesse ja -korporatsioonidesse, mida FSB kontrollib just selle teenistuse kaudu.

Mõjukad Vene meediaväljaanded seostasid kindralmajor Voroninit «katuse tegemises» Peterburi tähtsaimaks ärimeheks nimetatud Dmitri Mihhaltšenkoga. Just Voronini kaitse tõttu peeti Mihhaltšenkot aastaid puutumatuks, kuid kevadel võeti ta majanduskuritegudes süüdistatuna ootamatult vahi alla. Mihhaltšenko oli Vene meedia kinnitusel omakorda seotud ULS Globali kaudu käinud salakaubaveoga.

Mihhaltšenko tegevuse mastaapi näitab kas või see, et temaga koos pisteti vangikongi ka suur osa Venemaa kultuuriministeeriumi juhtkonnast, kaasa arvatud aseminister. Tõsi, nende väidetav kriminaalsus ei puuduta salakaubavedu, vaid väga suures ulatuses riigi raha varastamist ehitustellimustelt.

Lisaks oli Hiina nutitelefonide ja ULSi praami juhtumiga otseselt seotud Voronini alluv, polkovnik Vadim Uvarov. Teda seostatakse telefonide salakaubajuhtumis ühele tolliametnikule kahe miljoni rubla (25 000 eurot) suuruse altkäemaksu andmise juhtumiga. Altkäemaksu andmises süüdistatakse aga Uvarovi abikaasa venda, Vene tolliameti korruptsioonivastase võitluse osakonna endist operatiivtöötajat Pavel Smoljartšukki. Väidetavalt oli just Uvarov see, kes hoiatas märtsis Ferry 1 kaptenit oma FSB-kolleegide saabumise eest.

Isegi Putinist polnud abi

Peterburi salakaubaveokanalite uurimise järgmine ohver oli Andrei Beljaninov, kelle president Vladimir Putini oli juba 2006. aastal Venemaa tolliteenistuse ülemaks määranud. Talle sai saatuslikuks Peterburi tollipiirkonna kõrgete ametnike seotus salakaubavedajatega ning see, et ta käis ise FSBs nende vastu algatatud kriminaalasjade lõpetamist nõudmas. Ei aidanud seegi, et kunagine KGB ohvitser Beljaninov töötas omal ajal koos Putiniga Ida-Saksamaal. Beljaninovi kabinet ja kodu otsiti läbi, leitud sularaha näidati televisioonis ning nädal hiljem kaotas see tolliteenistuse mõjuvõimas juht oma koha.

Augustis pidi FSBst lahkuma selle luureorganisatsiooni üks tuntumaid tegevkindraleid Oleg Feoktistov, keda on pikka aega peetud Putini üheks lähemaks nõuandjaks ja viimastel aastatel ka riiklikku naftafirmat Rosneft juhtiva Igor Setšini protežeeks. Kindrali uueks töökohaks saigi septembris Rosneft. Osa Vene meediast seostas Feoktistovi erruminekut Peterburist alanud salakaubaskandaalidega ja mõjupiirkondade ümberjagamisega Peterburi tollis, mis oli ja on «katusepakkujatele» väga magus pirukas.

Feoktistov oli FSB ilmselt kõige mõjukama allüksuse, sisejulgeoleku teenistuse ülema asetäitja. Kindral Fiksiks ja Suureks Olegiks kutsutud FSB kindrali alluvad olid peaaegu kõigi viimaste aastate Venemaa kuberneride arestide taga, samuti vahistasid just tema alluvad ärimees Mihhaltšenko ning kuulasid üle polkovnik Uvarovi.

Vene meedia väiteid sellest, et kindralite massiline tagandamine on seotud Peterburi salakaubaskeemide ja sellele «katusetegemisega», ei usu aga rahvusvaheliselt tunnustatud FSB eksperdiks peetav ajakirjanik Andrei Soldatov. Tema sõnul on väga harv juhus, et FSBs vallandatakse kindral selle eest, millega ta hakkama sai. «FSB majandusjulgeoleku teenistuse juhi väljavahetamise otsuse langetab Putin isiklikult. Vaevalt et ta teeks seda sellepärast, et kindral Jakovlevi keegi alluv jäi asitõenditega vahele,» ütles Soldatov suvel portaalile Meduza.

Eesti tolli ja piirivalve teadjamad ametnikud jälgisid toimunut suure huviga, sest tegelikult olid neile Eesti kaudu tegutsenud Vene salakaubavedajate firmad ja skeemid enam-vähem teada. Aga neil polnud eriti midagi teha, sest Eestit transiitjaamana kasutanud salakaubavedajad üldiselt Eesti seadusi ei rikkunud ning ka Vene toll ei tundnud eestlaste info vastu huvi. Vene salakaubavedajad kasutasid transiitmaana aktiivselt ka Soomet, kelle toll jälgis samuti mängu.

Skeeme oli erinevaid. Kõige tavalisem oli, et Eesti tollile esitatud tollidokumendid ja kaup vastasid deklareeritule. Kõik oli absoluutselt korrektne. Aga salakaubaveos osalenud rekajuhtidel olid peidus topeltdokumendid, mis nad esitasid Vene poole peal. Uutes dokumentides oli kirjas juba mingi teine, palju odavam kaup või siis oli kauba hind näidatud oluliselt odavamana. Narva piiripunktis on Eesti toll juhikabiinidest korduvalt selliseid topeltdokumente avastanud.

Vene meedias ilmunud väited viitavad, et kui Ferry 1 tõesti kasutati salakaubaveoks, siis võidi praamil kasutada just niisugust skeemi, ainult selle vahega, et topeltdokumendid juba ootasid praamil, mitte ei olnud juhtidel kaasas. Teoorias oli praami viietunnine sõiduaeg täiesti piisav kaubadokumentide vahetamiseks. Tõestatud andmeid sellise skeemi kasutamise kohta Sillamäe-Ust-Luga praamil pole aga keegi esitanud.

Vene firmad kasutasid kaupa vedades Vene tolli petmiseks ka teisi skeeme. Deklareeriti vähem kaupa, kui tegelikult veeti, või veeti üldse deklareerimata kaupa, samuti veeti vahel deklareeritud kaupa, mille alla oli peidetud salakaup, või deklareeriti kaup vale kaubakoodiga (tollideklaratsioonis olid õiged vaid nomenklatuuri esimesed numbrid, mis aga määravad kaubagrupi). Eesti tolli huvitas eelkõige, et tegemist poleks fiktiivse ekspordiga ehk et deklareerimata kaupa ei jääks Eestisse. See aga polnud Vene salakaubavedajatel plaaniski, nende eesmärk oli petta Vene tolli ja piirivalvet.

Eesti maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Ants Kutti sõnul oli neil juba pikka aega kahtlus, et Eestit transiitmaana kasutanud Vene transpordifirmad kasutasid Ferry 1 praami skeemitamiseks. Eesti tolliametnikud üritasid kahtlustele tõestust leida, proovides vedajaid Eesti seaduste rikkumiselt tabada. «Kahtlused tekkisid dokumentide kontrollis ja autojuhtide küsitlemisel ning leidsid kinnitust füüsilise kontrolli ajal,» rääkis Kutti.

Näiteks ei osanud Sillamäe sadamas Ferry 1-le kaupa toonud veoautojuhid, kes olid tihti pärit Leedust (ULS tõi suure osa kaupa Hiinast lennukitega Kaunasesse), öelda, kus asub konkreetne kaup tema koormas. Rekajuht peab oma koorma eest aga täielikult vastutama. Keerutamine tähendas, et Sillamäe tolliametnikud saatsid veoki tühjaks laadimisele ja põhjalikule kontrollile, et välja selgitada, kas kaup vastab deklaratsioonile.

Kutti ei osanud eile täpselt öelda, kui palju Ferry 1 praamile suundunud kaubakoormatest pettusi avastati. «Võin öelda seda, et tühja tööd Sillamäel ei tehtud,» nentis ta. Üldiselt algatati sellistel juhtudel väärteomenetlus ning juhid pääsesid trahviga.

Mitmel korral pakkusid salakaubaveoga seotud rekajuhid Eesti tolliametnikele altkäemaksu. Üks eriti nahaalne Leedu veoautojuht, kes esitas Sillamäel tolliametnikule dokumendid, mille vahel oli 50-eurone kupüür, õnnestus vahi alla võtta ning kohus määras talle aastase vangistuse kolmeaastase katseajaga. Tema koormas olid deklareeritud trenažööride asemel joogiveefiltrid.

Tuleb veel kord rõhutada, et Eesti tolli ülesanne pole avastada tollipettusi Venemaal, vaid jälgida nende skeemide puhul, et Vene firmad ei rikuks Eesti ja Euroopa Liidu seadusi ega toimuks fiktiivset eksporti.

Sillamäe sadama esindaja ütles ULSi praamiga veetud kaupade kohta, et sadamas käisid kõik asjad korrektselt, vastavalt Eesti seadustele. «Kõik vajalikud paberid olid alati korras, mingeid rikkumisi polnud,» kinnitas sadama esindaja.

2010. aastate algusest vahelduva eduga Sillamäe-Ust-Luga vahet sõitnud Ferry 1 lõpetas augustis määramata ajaks liiniliikluse.

Süüdistati ULSi Eesti juhti

Pärast Ferry 1 kinnipidamist ilmus tähelepanuväärne tekst Peterburi linnauudiste portaalis Neva News. Ilma autorinimeta, sisuliselt anonüümses loos väideti, et salakaubaveoga on seotud ULS Globali Eesti filiaali juht Dmitri Sepp. Oma usaldusväärsetele allikatele viidates kirjutas Neva News, et Sepp valmistas ette kaupade n-ö teised dokumendid Venemaa jaoks ning organiseeris rekadele topeltregistreerimismärgid Eestis ja Venemaal. 

ULS Globali kaupade vormistamise ja tolliprotseduuride läbimise eest Sillamäe sadamas vastutas Vitali Jepifanov. Neva Newsi väitel oli tema roll salakaubaskeemis kaupade algsed saatedokumendid hävitada ning asendada need hiljem võltsitutega.

Eesti toll, piirivalve ega politsei ei kahtlusta Seppa ega Jepifanovi ametlikult milleski.

Juunis avaldas Venemaa üks parimaid uuriva ajakirjanduse väljaandeid Novaja Gazeta pika ülevaate Peterburi salakaubavedajate skeemidest, nende suhtes käimasolevatest uurimistest, nende seotustest Venemaa eriteenistustega ning vastastikustest süüdistustest.

Muu hulgas saab seal sõna kuritegeliku rühmituse organiseerimises süüdistatav ärimees Dmitri Zarubin, kelle vastu algatas kriminaalasja aasta tagasi just Smolartšuk. Ka Zarubin väitis, et tegelik salakaubaveo suurorganisaator oli FSB polkovniku Uvarovi ja Peterburi kõrgete tolliametnike kaitse all tegutsenud ULS Global, kellele peale praami kuulus veel 350 veoautot ning kaheksa kaubalennukit Airbus 300 ja 310.

«ULS viis väga tihti oma kaupu Hiinast ja Türgist lennukitega Tallinna ja Kaunasesse, kust see kõik viidi edasi ladudesse Sillamäe sadamas. Edasi laeti kaup ULSi veoautodele ning sõit läks kas Ivangorodi piiripunkti või siis praamiga Ferry 1 Ust-Lugasse,» kirjutas Novaja Gazeta ajakirjanikule eeluurimisvanglast Zarubin, kelle väitel realiseeriti 60–70 protsenti Eesti kaudu tulnud kaubast Venemaal salakaubana ehk sisse toodi oluliselt kallimat kaupa, kui tegelikult deklareeriti.

Ühe autokoorma salakauba Venemaale võltsitud dokumentidega sissevormistamise eest sai ULS Zarubini väitel 50 000 dollarit. (Konkureeriv Avakjani grupeering võttis näiteks väidetavalt 35 000 dollarit koormalt. – J. P.) Peterburi tollipiirkonda jäävaid tollipunkte ületab kuus tuhandeid veokeid. Sellise äri maht oli kümneid miljoneid dollareid aastas.

«Sellele grupile (ULS Global – J. P.) olid vajalikud Smoljartšuk ja Uvarov. Õigemini olid nad vajalikud üksteisele. Raha vastutasuks «katusele»,» selgitas Zarubin.

Huvitava kokkusattumusena hakkas Vene toll mõned kuud tagasi Eesti tollile äkitselt saatma teabepäringuid selle kohta, mis kaupu, kui palju ja mis hindadega on Sillamäe sadama kaudu Ust-Lugasse viidud. Varem polnud Vene toll Eesti kolleegidele selliseid päringuid saatnud.

Tarankovi tapmises kahtlustatakse ohvri lähikondlast

Allilmaliider Nikolai Tarankovi tappis tema lähedane tuttav, kriminaalses maailmas varasemast tuntud isik, kellel väidetavalt puhkes Tarankoviga Läänemaal kalastuskohas tüli.

Organiseeritud kurjategijate maailmas «ristiisa» rollis olnud Nikolai Tarankovi (63) surma taga ei pruugigi olla hoolikalt plaanitud palgamõrva, nagu meedia siiani arvanud on. Tapmises kahtlustatakse tema kauaaegset tuttavat, kriminaalses maailmas laialt tuntud meest, kelle ohver oma mõrvapäeval Läänemaal pahaaimamatult lähedale lasi.

Mida Tarankovile tema isiklikku kalastuskohta sõitnud tuttav «ristiisaga» arutas ja mis kuriteokohal täpselt toimus, selgitab keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri põhjalik uurimine. Väidetavalt põhjus, miks mees sinna Tarankoviga kohtuma läks, oli aga üks Tarankovi varasem otsus, mille tõttu too tuttav kaotas palju raha ja ta ei olnud selle otsusega rahul.

Kuid kuriteokohal töötanud uurijad arvestasid juba algusest peale võimalusega, et kuriteokohas toimus võitlus – sellele viitasid rohked verejäljed sündmuskohal ja Toyota LandCruiseri pagasiruumi peidetud surnukeha. Klassikalise palgamõrva versioon, kus mõrtsukas ohvrit varitsedes üllatab, oli selgelt tagaplaanil.

Selle teadmise valguses kerkis esikohale võimalus, et muidu äärmiselt umbusaldav ja alati relva kaasas kandnud Tarankov lasi tapja endale teadlikult lähedale ehk mehed pidid teineteist hästi tundma. Uurijad tegelesid terve nädala küsimusega, kes see inimene võis olla.

Samal ajal tegelesid siinsed allilmategelased probleemiga, kuidas ignoreerida «ristiisa» viimset soovi saada maetud oma sünnimaa ehk Valgevene mulda.

Pätipealikud pelgasid sealse miilitsa eriüksuse üllatusrünnakut ja demonstratiivset kinnipidamist ja seetõttu otsustati korraldada uhked matused pealtnäha turvalises Tallinnas.

Nii tehtigi, kuid Tarankovi väidataval tapjal tema matustele minna ei õnnestunud. Vahetult enne siinse piirkonna kõigi olulisemate kriminaalsete tegelaste osalusel toimunud matuseteenistust Lasnamäel pidas keskkriminaalpolitsei ta Tallinnas kinni.

Kaks päeva väldanud aktiivsete uurimistoimingute järel taotles riigiprokuratuur lõpuks laupäeval kohtult tema vahistamist, kahtlustatuna tapmises. Enne seda kuulati teda mitu korda ka üle. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse.

Uudist Tarankovi väidatava tapja tabamisest kinnitas riigiprokuratuur avalikult alles eile. Sündmuste niisugune käik on pommuudis ka kohalikus kriminaalses maailmas.

Kultuuri lühiuudised

Sander Joon sai Ottawas preemia tehnika eest

Maailma kõige hinnatumate sekka kuuluval Ottawa animafilmide festivalil võitis Sander Joon ühe väiksematest preemiatest – parima animatsioonitehnika eest. Žürii tõstis tema joonisfilmi «Velodrool» puhul esile perspektiivi leidlikku kasutamist, suurepärast visuaalset huumorit, transformatsioone, hajusaid värve ja disaini.

Tudengifilmide kategoorias võistelnud «Velodroolile» on see juba viies auhind, millest kaks on grand prix’d – Fredrikstadist ja Melbourne’ist. Sander Joon on Eesti Kunstiakadeemia animatsioonimagistrant ja «Velodrool» tema bakalaureuseastme lõpufilm. Film jutustab sigaretisõltlasest jalgrattasportlasest, kellel suitsud otsa lõpevad. Nende hankimiseks ühineb ta võidusõiduga, kus konkurentsis püsimiseks vajab ta publikult eriskummalist abi.

Ottawas võistles neli Eesti filmi, veel Kaspar Jancise «Piano», Priit Tenderi «Linnugripp» ja Chintis Lundgreni «#merrychristmas». Parima lühifilmi grand prix’ sai kanadalanna Diane Obomsawini «Mulle meeldivad tüdrukud». Tiit Tuumalu

Matsalu festivali võitis film elevantidest

Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ võitis film «Elevandi hing», mille autorid on Austria režissöörid Beverly ja Dereck Joubert. Film vaatleb üht Aafrika müstilisemat ja ikoonilisemat olendit, üritades ei vähem ega rohkem kui tungida tema hinge.

«Kunstiliselt kaunis ja jõulise, kuid vaevuhoomatava loodushoiusõnumiga film ühest maailma suurimast loomast. Osav ajalooliste ja kaasaegsete kaadrite põiming kujutamas isiklikku uurimisretke elevandi hinge,» resümeeris ka žürii.

Parima operaatoritöö auhinna kategoorias «Inimene ja loodus» sai Ants Tammik filmi «Habras maailm» eest, mis jutustab soode kuivendamise ja turba kaevandamise näitel tasakaalust, mida on vaja hoida, et säiliks ürgne loodus.

«Unikaalne vaatenurk kahest paralleelmaailmast, mida esitletakse killukese huumori ja südamlikkusega. Täpne ja isikupärane kaadritunnetus nii pildiliselt kui mõtteliselt,» kõlas žürii põhjendus. Lisaks sai võistlusprogrammi ainus Eesti film Lääne maakonna eripreemia.

Matsalu festivali kõiki auhinnasaajaid vaata www.matsalufilm.ee. (PM)

NUMBER

3795

vaatajat kogus avanädalavahetusel Toomas Hussari film «Luuraja ja luuletaja».

Eesti koor naasis Helsingist kolmanda kohaga

Collegium Musicale Endrik Üksvärava dirigeerimisel sai Helsingis lõppenud kõrgetasemelisel Harald Anderseni kammerkooride konkursil kolmanda koha. Esitati Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Veljo Tormise loomingut, lisaks kõlasid Schütz, Messiaen ja Rahmaninov. Kohustuslikuna pidid kõik koorid esitama Riikka Talvitie pala «Même mort (2002) III Mais je suis mort».

Konkursi võitis noortekoor Kamer Lätist, teise koha sai New Dublin Voices Iirimaalt ja kolmandat kohta jagas Collegium Musicale Rootsi kooriga St: Jacobs Ungdomskör. Kõiki esitusi saab järelvaadata http://yle.fi/aihe/tapahtuma/2016/09/24/v-kansainvalinen-harald-andersen-kamarikuorokilpailu-international-harald.

Eestis saab Collegium Musicalet kuulata 3. oktoobril Tallinnas Kultuurikatlas koori 6. sünnipäeva kontserdil. PM

Tartu maantee neljarajaliseks ehitanud Nordecon nõuab hiigelsummat

Järgmisel aastal hakatakse Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõiku neljarajaliseks ehitama, aga maanteeamet pole veel selja taha jätnud õppetundi 2013. aastal valminud Aruvalla-Kose lõigu ehitusest, kui käskis ehitajal suure osa tehtud tööst üles kaevata. 

Maanteeametil tuleb viimasel ajal üha sagedamini ette vaidlusi tee-ehitajatega, millest üks suuremaid on nüüdseks ka kohtusse jõudnud. Kohtusaagat jälgib huviga kogu ehitussektor ja Eesti Asfaldiliit. 

Lihtsalt öeldes leiab maanteeamet, et tõmbas 2012. aastal viimasel hetkel pidurit Nordeconi plaanile ehitada riigile strateegiliselt tähtis tee valmis kõlbmatust materjalist. Ehitaja on aga seisukohal, et ametkond käskis neil kogu sobiva liivakihi ilmaaegu üles kaevata. See ei olnud mõistagi odav lõbu – Nordecon nõuab nüüd 4 167 507,50 eurot. Võrdluseks, ettevõtte viimase nelja aasta keskmine puhaskasum on üle kahe miljoni euro ehk nõutavast summast kõigest pool.

Kose-Aruvalla teelõigu lindi lõikasid läbi Kose vallavanem Vello Jõgisoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink ja maanteeameti juht Aivo Adamson. Foto: Toomas Huik

Jutt käib asfaldi ja killustiku all olevast liivakihist, mis peaks vett teest välja filtreerima. Seal peitub maanteeameti hinnangul ka põhjus, miks Eestis teed lagunevad – dreenkihid on ehitatud nigelast materjalist ega täida oma otstarvet. Vesi on meie ilmastikuoludes teede kõige suurem vaenlane. Praod, kühmud, lohud – kõik need on teekatendisse jäänud vee põhjustatud.

Maanteeamet kehtestas 2012. aasta algul oma käskkirjaga uue ja karmima katsemetoodika, millega mõõta, kui kiiresti vesi liivakihi läbib. 

«Tee ehitati valmis. Vihma sadas, aga vesi seisis konstruktsioonikihi peal, kuigi oleks pidanud filtreeruma. Samal ajal näitas ehitaja, et paberid on korras, materjal filtreerub,» põhjendas maanteeameti teede arengu osakonna juht Janek Hendrikson muudatuse vajalikkust. 

Metoodika koostas Eesti Vabariigi Standardikeskus ja selle töötas välja Tallinna Tehnikaülikool.

Umbes pool aastat varem oli aga Nordecon dreenkihi paigaldamisega riigi esindusmaanteele juba alustanud.  

Ettevõtte juhatuse liige Erkki Suurorg kinnitas, et veel 2011. aasta lõpus tellis maanteeamet samal teelõigul vanal meetodil mõõtmise ning aktsepteeris seda ka 2012. aasta augustis.  

«2011. aastal kehtis pikaaegne ja maanteeametis aktsepteeritud praktika, et teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid (suutlikkus vett läbi lasta – toim) määratati kindlaks Sojuzdornii meetodil. Muul meetodil mõõtmist ei pakutudki. Seetõttu kooskõlastas maanteeameti määratud insener tööprogrammi, mis nägi ette Sojuzdornii meetodi kasutamise ka Aruvalla-Kose teelõigul. Nordeconi jaoks oli tööprogrammi järgimine kohustuslik,» väitis Suurorg.

2012. aasta suve lõpus sai Nordecon ebameeldiva uudise: materjal ei sobi. Liiv on savine, vesi ei voola ära. Nordecon pidi maha rullitud liivakihi üles kaevama. «Nordecon pidi hakkama keset lepingut tooma ehitusplatsile oluliselt rohkem filtreerivat materjali, kui ta seda 2011. aasta riigihankes pakkujana arvestanud oli, makstes kõik omast taskust kinni,» rääkis Suurorg.

Kui palju kõlbmatut materjali oli juba jõutud maha panna ja kust uus liiv nii kiiresti leiti, pole Postimehele teada.

«Kuna käimas on kohtuvaidlus, ei saa me vaidlusega seotud üksikasju, sealhulgas nõude suurust ega selle kujunemisloogikat, detailselt avaldada,» lisas Suurorg.

Kas tee vastab nõuetele?

Ülemöödunud nädalal tegi Harju maakohus esimese otsuse ja leidis, et Nordeconi nõue ei ole põhjendatud. Ettevõte kavatseb otsuse vaidlustada, mistõttu ütleb maanteeamet asja kommenteerides vaid, et Nordecon oleks ise pidanud lepingust kinni pidama.

«Enne lõplikku otsust ei saa me neid küsimusi sisuliselt kommenteerida,» vastas ameti pressiesindaja Evelin Kütt Postimehele.

Muuhulgas ei soovi maanteeamet öelda, kas praegu võib ikka kindlalt väita, et Aruvalla-Kose teelõik, mille garantiiaeg peaks lõppema 2018. aastal, vastab kõikidele kehtivatele nõuetele. «Kuna küsimus puudutab siiski sisuliselt käimasolevat kohtuvaidlust, siis enne lõplikku otsust ei saa me sellele vastata,» jäi Kütt kindlaks.

«Sisuliselt välistab maakohtu otsus töövõtja jaoks lepingu täitmise tingimustes igasuguse kindluse ning tellija jaoks vastuolulise käitumise eest igasuguse vastutuse,» pahandas Suurorg ja lisas, et maanteeamet peab riigi esindajana oma tegevuses järgima heas usus tegutsemise põhimõtteid. «Mitte muutma enda poolt aktsepteeritud ja rakendatud reegleid sõlmitud lepingute täitmise kestel.»

Suurorg rõhutas, et maanteeamet on kõik Aruvalla-Kose teelõigu teetööd vastu võtnud ning kinnitanud, et objekt vastab ehitusnormidele ja -eeskirjale. «Seega, Nordeconi tehtud teetööde nõuetekohasuses ning tee-ehituse kvaliteedis vaidlus puudub,» toonitas ta.

Tee-ehituses on aga kujunenud olukord, kus kogu ehitussektor kurdab, et uutele nõuetele vastavat materjali on raske leida, laborid on ülekoormatud ning risk, et materjal pärast korduvaid katseid ikkagi ei sobi, on suur. Eesti Asfaldiliit on katsemetoodika sobimatuse tõestamiseks pöördunud ekspertide poole.

Põhimõtteliselt näevad nende meetodite puhul katsed välja ühesugused: väga piltlikult öeldes pannakse märg liiv katsetorusse ning tihendatakse kindla arvu haamrilöökidega, siis valatakse peale vesi ning jälgitakse, kas see voolab materjalist piisavalt kiiresti läbi.

Aga kui vana meetodi puhul oli materjali veesisaldus katses alati fikseeritult viis protsenti, siis uue standardi järgi tuleb veel enne välja selgitada, milline peab olema veesisaldus, et saavutada liiva maksimaalne tihendus. Nii selgub katse käigus materjali minimaalne filtreerimisvõime. Ühtlasi suureneb ka risk, et tihe liiv ei lase vett läbi ega vasta seega nõuetele. Kui katse käigus ei ole liiv piisavalt tihendatud, jääb see poorseks ja vesi saab kiiresti läbi voolata.

Ei saanud tulla üllatusena

«Sojuzdornii metoodika võib näidata materjale paremas valguses, kui nad pärast teekonstruktsioonis on,» selgitas maanteeameti teede arengu osakonna peaspetsialist Karli Kontson.

Kusjuures maanteeamet väidab, et «uus» katse ei saanud ehitajatele üllatusena tulla: nõue, et dreenkihis kasutatavate materjalide filtratsioonivõimekus tuleb määrata maksimaalse tiheduse juures, kehtivat aastakümneid. «2012. aastal tegime käskkirja, kus täpsustasime, kuidas filtratsiooni määrata. Me täpsustasime, aga ei muutnud põhimõtet,» kinnitas Hendrikson. «See pole muudatus, vaid tähelepanu juhtimine, et kui materjali objektile tarnite, siis see peab vastama lepingus kehtestatud nõuetele ja Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele,» jätkas Kontson.

Põhimõtteliselt tunnistab maanteeamet seega, et ei kontrollinud varem, kas teedele pandav materjal vastab kehtestatud nõuetele, sest selle jaoks polnud olemas isegi kokkulepitud katsemeetodit.

Eesti Asfaldiliit tellis analüüsi geotehnikainsenerilt Peeter Talvistelt, kes on seisukohal, et teede lagunemise põhjus peitub mujal kui dreenkihis. Ühtlasi peab ta katsemetoodikat sobimatuks, kuna sel polevat midagi tegemist reaalse eluga. «Mugav on keerata kõik dreenkihi kaela. Vee voolamisega maa sees on seotud palju müstikat ja Eestis ei ole palju inimesi, kes sellest problemaatikast sügavuti aru saavad,» rääkis Talviste.

Esiteks ei sobivat metoodika seetõttu, et vesi voolab katsetorus vertikaalselt. Pinnase tihendamisel katsetorus kogunevad peenemad terad proovi alumisse ossa. Piltlikult tekib  tropp, kus vesi filtreerub palju aeglasemalt kui ülejäänud proovi osas. «Just need tsoonid määravad, kui kiiresti vesi läbi katsekeha voolab,» selgitas Talviste. Teekonstruktsioonis voolab vesi aga horisontaalselt ja seal sellist olukorda ei teki.

Talviste analüüsis juba tehtud katseid, mida on mõne aastaga kogunenud umbes sadakond. Koostise järgi peaks Eestis kasutatav materjal arvutuslikult tee-ehituseks sobima küll. «Lääne kirjanduse järgi justkui sobiks, aga kehtestatud metoodika kohaselt katsetades saame pinnase veejuhtivuse ebanormaalselt väikesena,» lisas Talviste.

Tema ettepanek on, et pigem võiks teha rohkem kontrollproove ja määrata tihedamini liiva koostist. Nii on hoopis suurem tõenäosus praak välja sõeluda.

Risk jääb ehitajate kanda

Talviste sõnul on kannatajateks ehitajad, kelle suurim probleem on teadmatus: «Tee tuleb valmis ehitada, sest sügis ju ei oota, ja siis jäädakse dreenkihi osas laboritulemusi ootama.»

Nimelt on laborid suvisel ehitushooajal ülekoormatud ning analüüsitulemust peab ootama nädalaid. Samal ajal ei saa ehitus seista, sest hooaeg lõppeb kiiresti ja ehituse hilinemisel on trahv suur. Siis ehitatakse tee valmis ja hoitakse hinge kinni, et kõik nõuetele vastaks. «Sisuliselt minnakse kasiinosse ruletilaua taha, aga maanteeameti mängus ehitajal mingit võiduvõimalust ei ole – ta kas saab oma raha kätte, mille eest ta tööd tegi, või ei saa,» ütles geotehnikainsener.

Teise probleemina tõi Talviste esile, et maanteeamet nõuab samal meetodil analüüsi ka dreenkihist, mida on teerullidega juba tihendatud. See tähendab, et teerulli alt läbi käinud kruusa tuleb katses teist korda veel tihendada, mida Talviste sõnul teha ei tohiks. 

Maanteeametil tekib õigus nõuda sobimatu materjali asendamist või trahvi. «Ehitajal puudub igasugune võimalus ise oma tegevust kontrollida, kuna ei ole mingit garantiid, et korra n-ö positiivse tulemuse andnud karjäärimaterjali uuesti katsetamisel negatiivset tulemust ei saada. Ma ei saa aru, kuidas teedeehitajate närvid viimased kaks-kolm aastat on püsinud,» imestas Talviste.

Hendrikson nentis, et leping võimaldab ehitajatel töödega jätkata, kui alumiste kihtide vastavust tõendavad katseprotokollid pole laboritest tulnud. «Aga see on ehitajate risk – kas sa mängid kindla peale, et tood hea filtreeruvusega materjali, või üritad piiri peal kõikuda,» lisas Hendrikson, kelle sõnul on juba eelmisest ehitushooajast töös laborite andmebaas, kust saab infot järjekordade kohta. Ka tulevat teenusepakkujaid aina juurde.

«Ettevõtjad suudavad leida materjale, mis vastavad nõuetele. Probleemi üritatakse laiana näidata, sest siin ongi mängus kahed erinevad huvi,» ütles Kontson, viidates sellele, et ühel pool on ehitajate ärihuvid, teisel pool aga maksumaksja raha.

Maanteeameti kinnitusel pööratakse ka mujal maailmas just dreenkihile üha enam tähelepanu. Teatud riikides on seda materjali hakatudki vaid tööstuslikult tootma ning ka Eestis tuleb juurde ettevõtjaid, kes materjali sõelumise ja pesemisega tegelevad. 

Aegunud Vene standard

«Praegu projekteeritakse muldkeha elueaks 50 aastat, katendil 20 aastat ja me tahame seda pikendada. Garantii on kahjuks viis aastat ja pärast seda on tee maanteeameti ehk rahva kulu. Kui kuskile tekib pragu, siis minnakse seda remontima juba maksumaksja, mitte ettevõtja või karjääriomaniku taskust,» selgitas Hendrikson.

Kontson lisas, et maanteeamet ei lepi enam sellega, et nelja aasta vanusel laguneval teel freesitakse lihtsalt asfalt pealt ära ja asendatakse uue kihiga, et garantii lõpuni välja venitada. «Probleemid on alumistes kihtides, nendega tuleb tegeleda.»

Peeter Talviste esitas küsimuse, miks ehitatakse Eestis jätkuvalt teid 1980ndatest pärineva Vene standardi järgi. Nimelt põhineb Eestis kasutatav projekteerimise juhend NSVLi transpordiehituse ministeeriumi ametkondlikul juhendil aastast 1983. Selles dokumendis toodud valemid on Eesti katendiarvutamise programmi arvutusalgoritmi aluseks. Seega, arvutuseeskiri, mille alusel Eesti teede katendit (asfaldikihi ja killustikukihi mark ja paksus, dreenkihi paksus jne) dimensioonitakse, pärineb muutumatuna aastast 1983.

«Vene teedeinsenerid jõudsid aga 2001. arusaamale, et algoritmid, mis 1980ndatel katendi arvutuseks sobisid, enam ei sobi. Vahepeal on suurenenud nii liiklusintensiivsus kui ka keskmise veoki kaal,» ütles Talviste, kes küsis, miks ei võetud seda parandust üle Eestis. 

Hendriksoni sõnul on katendite tugevusarvutuse põhimõtteid aastatega ajakohastatud ning ka sel aastal on sõlmitud Tallinna Tehnikaülikooliga viieaastane arendusleping, mis on suunatud katendite arvutuste põhimõtete täiustamisele. Mis puudutab katendi paksust, siis on see maanteeameti sõnul praeguste vahendite juures optimaalne. «Kui vahendeid oleks piiramatult, siis muidugi saaks teha paksemalt.»

Samuti lisas maanteeamet, et Venemaal 2001. aastal kehtima hakanud arvutuspõhimõtted annavad sama liikluskoormuse korral identsed tulemused või teatud juhtudel isegi õhemad katendikihid. Soomes ja Rootsis kasutusel olev metoodika oleks meie liikluskoormuse juures aga liiga kallis. 

_________________________________________

Aruvalla-Kose teelõik

Tallinna-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigu uued ristmikud. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Aruvalla–Kose teelõik ulatub maantee 26,6. kilomeetrist 40. kilomeetrini. Põhimaantee ehitati 13 kilomeetri ulatuses ümber neljarajaliseks I klassi maanteeks. Kõik ristumised põhimaanteega on viidud eri tasanditele – ristmike ja rampide kogumaht on 7,8 kilomeetrit.

Peale haljastuse rajati 20,1 kilomeetrit koguja- ja juurdepääsuteid, 7,1 kilomeetrit kergliiklusteid ja 6,9 kilomeetrit müratõkkeid. Paigaldati põrkepiirded, maanteevalgustus ja liikluskorraldusvahendid. Projekti raames ehitati kaks eritasandilist liiklussõlme ja kaks ristet, kokku kolme viadukti ja kahe tunneliga.

Samuti on valmis ehitatud põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, Eesti esimene rohesild, kogujatee sild ja kergliiklustee sild üle Pirita jõe ning kergliiklustunnel. Ehitus läks maksma üle 54 miljoni euro.

_________________________________________

Raiko Lipstok
Maanteeametit kohtus esindava Eversheds Ots & Co vandeadvokaat

Selles artiklis on nii Nordeconi juhatuse liige kui ka Nordeconi palgatud spetsialist esitanud ridamisi väiteid ja etteheiteid, mis on lükatud ümber nii Harju maakohtu kui ka kohtueelselt poolte moodustatud vaidluste lahendamise komisjoni otsustega.

Peamine vaidlus käib kohtus selle üle, kas Nordeconi kasutatud Sojuzdornii meetodiga on üleüldse võimalik täita juba 1999. aastal kehtestatud maanteede projekteerimisnormide nõudeid. Harju maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole võimalik täita, mistõttu oli maanteeametil õigus keelata Nordeconil Sojuzdornii meetodi kasutamine. Sealjuures on kohus tuginenud kaalukatele tõenditele, muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ekspertarvamustele.

Kuna Nordecon on teatanud soovist kaevata Harju maakohtu otsus edasi Tallinna ringkonnakohtusse, siis ei ole otstarbekas hakata kohtuvaidlust pidama kohtu asemel ajalehe veergudel. Oleme valmis teemat põhjalikumalt kommenteerima pärast kohtuvaidluse lõppu.  

Juku-Kalle Raidi kirjastus annab välja raamatu Kadastiku kirjutistest, mis avaldatud Jaak Kalju nime all

Juku-Kalle Raidi kirjastus annab välja raamatu, mis sisaldab Mart Kadastiku poolt Jaak Kalju nime all avaldatud kirjutisi.

Ajakirjanik Juku-Kalle Raid teatas oma Facebooki leheküljel, et tema kirjastus Ema&Isa annab välja raamatu «Paradokside puntras». Raamat sisaldab artikleid, mida Mart Kadastik avaldas 1980. aastatel ajakirjanduses  Jaak Kalju pseudonüümi all.

Raid sõnas, et Kadastik kirjutas Jaak Kalju nime all vabu inimesi, nagu Lagle Parek, Heiki Ahonen, Solženitsõn ja Enn Tarto vaenavaid artikleid ajalehtedes Edasi ja Kodumaa. Wikipedia andmetel on Kadastik kinnitanud, et ta pole andnud KGB-le informatsiooni, küll aga on ta ajakirjanikutöös kasutanud KGB andmeid.

Raid põhjendas raamatu «Probleemide puntras» ilmumist asjaoluga, et Kadastiku annab välja raamatu «Nüüd ma siis kirjutan», milles keskendub ajalehe Postimees ja meediaettevõtte Eesti Meedia ülesehitamisele. Raidi sõnul ei pööra Kadastik raamatus aga piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, seega annab ta artiklikogumiku välja «ajaloolise tõe huvides».

Paha oled, kapitalismike!

Richard Wagneri ooperid, mida Eestis nõukogude ajal ideoloogilistel põhjustel peaaegu üldse ei esitatud, on viimasel kümnendil hakanud vähemalt meie rahvusooperi repertuaaris võtma enesele seda kohta, mis varasematel aastakümnetel kuulus Giuseppe Verdi muusikadraamadele.

Kui aastatel 1943–2007 toodi Estonias välja vaid üks Wagneri ooper («Lendav hollandlane» kahes  lavastuses: 1958 ja 1984), siis viimase kaheksa aasta jooksul on publiku ette jõudnud koguni neli teost: «Tristan ja Isolde» (2008), «Parsifal» (2011), «Tannhäuser» (2013) ning nüüd esietendunud «Lendav hollandlane».

Kõiki nelja lavastust seob omavahel tegijate ajas kronoloogiliselt kasvanud püüd ooperite sisu ja lavalist välisilmet ühtaegu nii nüüdisaegsemaks, põnevamaks kui ka arusaadavamaks tuunida. Mis on omakorda tinginud vajaduse toimetada teoste dramaturgiast välja mütoloogiline aines.

See on üks ajastu paradokse, et ehkki kõiksugu Kääbikutel, Sõrmuste Isandatel ja «Star Warsidel» läheb turul paremini kui kunagi varem ning esimesed neist on ühtlasi kuulutatud otsapidi kõrgkultuuri kuuluvateks, on mütoloogilise vundamendiga lood ja tegelaskujud peaaegu täielikult kadunud ooperilavalt, kus nad end kuni 19. sajandi esimese veerandini vägagi koduselt võisid tunda.

Wagneri muusikadraamade puhul on ooperilavastajate ning -dramaturgide usaldamatus mütoloogilise ainese suhtes viimasel paaril kümnendil Euroopa suurtes ooperimajades ja festivalilavadel (ning mõistagi ka vanamoodsuse silti pelgavates provintsiteatrites) sünnitanud peaaegu kanooniliseks muutunud traditsiooni tõsta tegevustiku kronotoop tänapäeva ning tõlkida allikteose tegelased ja olukorrad lavastuslike vahenditega uuteks kujunditeks, rääkida nende kaasabil mingit uut ja sageli senisest sootuks teistsugust lugu. Ehk kallata värsket veini vanadesse lähkritesse.

Tegu on postmodernismi esile kutsutud paradigmamuutusega, mida ooperimaailm ajaga kaasas käimiseks ning omaenese kunstiliste võimaluste tunnetamiseks ja teadvustamiseks veel eelmise sajandi lõpus vägagi vajas, kuid tänaseks on selles rohkem inertsi, rutiini ja tuima kindla peale minekut kui revolutsiooni, eksperimenti ning läbimõeldud ja -tunnetatud loomingulisust.

Pealegi näib selle strateegia kasutamine olevat 21. sajandi teisel kümnendil juba peaaegu ennastõigustav ning seega nii kunstilisest kui ka majanduslikust aspektist suhteliselt riskivaba. See algselt palju pimedat ja fanaatilist hukkamõistu pälvinud kaanon seisab tänapäeval paljuski väljaspool kriitikat, sest need, kellele see ei meeldi, loetakse diskursuse seisukohast lihtsalt alalhoidlikuks ja vanamoodsaks. Kahtleva «võib ka nii?» on vaikselt välja vahetanud normatiivne «nii peabki!». Oleme jõudmas ringiga olukorda, kus Wagnerit oleks uudne ning avangardne lavastada autori- ja ajastutruult ehk «vanamoodsalt».

Värske vein vanas lähkris

Itaallanna Pamela Recinella Estonias lavastatud «Lendav hollandlane» on nii dramaturgia kui ka režii poolest selle traditsiooni stiilipuhas, ent samas suhteliselt positiivne näide. Recinella ja tema loomingulise tagatoa kunstilises ettekujutuses seikleb Wagneri ooperis needuse all kannatava hollandlase asemel saavutusnäljas ja pahede kütkeis depressiivne ärimees, kes otsib üheaegselt nii armastust kui ka hukatust.

Teatri kodulehel leiduva saateteksti kinnitusel on selle «ooperi lõputu ja sihitu seilamise teema metafooriks hollandlase kaasaegsele tarbimisneedusele». Estonia lavastuse esimene vaatus toimub hotelli baaris, teine bordellis ning kolmas kunstisaalis.

See uusdramatiseering polegi iseenesest väga vaimuvaene, häirivalt ennastnautlev või konfliktis ooperi muusikalise dramaturgiaga (viimase olemusest või väärtusest pole paljud tänapäeva muusikateatri dramaturgid ega lavastajad midagi kuulnud, kuna loovkirjutamise õpitubades, žanri ajaloo kiirkursustel ning töölepingute allkirjastamisel sellest ilmselt eriti pikalt juttu ei tehta).

Kuid paraku toimub Recinella fantaasia kehtestamine Wagneri loominguliste ideede arvel, neid üle ja ümber kirjutades. Rääkides «Lendava hollandlase» lavastuses needuse, armastuse, ohverduse ja lunastuse asemel kapitalistliku töö kangelase neuroosidest ja naftaärimehe maalikunstnikust tütre elutüdimusest, võtab ta allikteoselt hinge ja eripära ning jõuab tulemuseni, mis võib olla sisuliselt uudne ning visuaalselt põnev ja mõjus, kuid on intellektuaalses plaanis igast asendist igavam ja üheplaanilisem kui Wagneri üle-eelmisest sajandist pärinev originaal.

Sest jutt kapitalismi laostavast mõjust inimhingele on nüüdisaja kriitilise ning wannabe-kriitilise hoiakuga kunsti kõige suurem klišee – kindel ja käepärane päästerõngas igale ideepuuduse sohu uppuma hakkavale loovisikule.

Wagneri moraalsetest hinnangutest hoiduva ja nii sõnas kui ka muusikas romantilisele sentimendile rõhuva poeetika on Recinella asendanud «Hollandlases» tarbimisühiskonna kriitika ning näpuga näitava kristliku didaktikaga (alates dollarite sajust avamängu ajal kuni läbi lavastuse pidevalt visualiseeritud seitsme surmapatuni), milles ei leidu võrreldes Wagneri kummituslaeva ja tema needuse all ägava kapteni looga mingit isikupära, poeesiat ega salapära. Kujutavast kunstist paralleeli tuues võib väita, et impressionistlikust maalist on tehtud triviaalsusi kuulutav propagandaplakat.

Recinella on ringi kirjutanud ka ooperi alguse ja lõpu: proloogis tapab hollandlane liftis naise ning finaalis ei näita Senta oma armastust ja truudust mitte vabasurma minnes, vaid jäädes ootama, kuni hollandlane – kes sedapuhku lõpustseenis lunastavat surma ei leia – ühel oma seitsmeaastastest randumistsüklitest nagu tramm ringiga uuesti tema juurde tagasi jõuab. Või peaks hollandlase lunastama temast maalitud pilt, mille muldvana Senta lavastuse proloogis valmis saab? Mida iganes.

Kui seesama dramatiseering oleks mõne uue nüüdisooperi sisuks, tunduks ta oma sisulise trafaretsuse, labase didaktika ja peaaegu olematu dramaatikaga suhteliselt debiilne, kuid Wagneri ülekirjutamiseks kõlbab küll?

Avavaatuse mõjus tervik

Pamela Recinella lavastus, mis püüab olla uudne, julge, dünaamiline, meelelahutuslik ning visuaalne, püsib suurema osa ajast oma ülesannete kõrgusel. Etenduse algus on võimas,   ehk isegi võimsaim, mida Estonia 103-aastane maja iialgi näinud. Avamängu ajal nii ees- kui tagalavale projitseeritud aegluubis liikuvad hiiglaslikud kolmedimensioonilised merelained riimuvad koos valguskujundusega ideaalselt Wagneri ooperi teema ja keskkonna ning muusika tempode ja meeleoludega, neid leidlikul ja lummaval moel visuaalsesse keelde tõlkides.

Liikuvatest lainetest jäävad raamituks ka avastseenis pöördlaval kujutatud naftalaeva platvorm ning luksushotelli sohvabaar, mis on kogu esimese vaatuse tegevuse keskkond. Avavaatuse kunstilise lahenduse musikaalsus, visuaalne rikkus, maitsekus ning stiilipuhtus lõid pahviks. Vaheajal jalutussaali komberdades avastasin ühtlasi, et olen natuke merehaigeks jäänud.

Järgnevas kahes vaatuses, mis olid millegipärast teostatud kujunduslikult sootuks erinevates esteetikates ning ilma 3D-projektori abita, said mu tasakaalumeel ja imetlus puhkust. Teise vaatuse avastseeni lavalises lahenduses (kangale muinasjutu stiilis maalitud ebaproportsionaalselt väikeste majadega tänav koos elusuuruses naisjalgratturitega) andis tooni lasteteatri esteetika, mille võimalik ühisosa nii avavaatuses loodud lavamaailma kui ka Wagneri muusikaga jäi mulle täiesti tabamatuks.

Wagneril naiste ketrustoa pildiks kirjutatud stseeni viimine bordelli keskkonda mõjus piinlikult tüütu ja labase näpuga näitamisena kapitalistliku ühiskonnakorralduse väidetavatele pahedele. Kusjuures standardiseeritud vormiriietuses litside vahel askeldas noor, süütu ja tundeline romantikust naiskunstnik Senta, kes klientide ootamise ning teenindamise asemel unistas ja maalis pilte müütilisest hollandlasest.

Selle järgnenud diskoteegi ja kunstisaali pildid olid lähtuvalt muusikast vastavalt dünaamilise ja staatilise lavastuskeelega, kuid neist arusaamiseks tuli ka seda ooperit peast teadvatel inimestel kavalehelt pimedas saalis näpuga järge ajades sünopsist lugeda.

Lavastuse suurim firmamärk on hollandlast kõikjal ustavate deemonitena saatvad ning teda ühtaegu nii teenivad kui ka painavad seitse surmapattu, kelle alaline lavaline sebimine pakkus ühtaegu misanstseenilist dünaamikat ning lummavaid lahendusi (nt nende viirastumine baarileti peeglis ja ilmumine kunstisaalis eksponeeritud piltide kahemõõtmeliselt pinnalt), aga sageli ka lihtsalt visuaalset müra ja ebavajalikku enesekordust.

Leian, et lavastuskeele rikastamiseks ning kontrasti rõhutamiseks võinuks nende liikumisjoonis olla veelgi koreograafilisem ja sünkroniseeritum. Viimase vaatuse eelviimases stseenis, kui Senta nad lihtsalt püssist maha laseb, on lavastajal kujundiloogika pisut lappama läinud.

Recinella lavastuses on ideid, fantaasiat, julgust ning kunstilist maitset, kuid lahkulavastatud vaatuste ning korraliku katuskujundi puudumise tõttu puudub tervikul see monumentaalne mõõde, mida Wagneri teoste lavastustelt üldiselt oodatakse ja isegi eeldatakse.

Kohalik solistide ansambel

Estonia orkester dirigent Vello Pähni juhtimisel pakkus läbi esietenduse ühtlaselt heakõlalise esituse, mille forte-kohad panid positiivsete tulemustega proovile Estonia teatrisaali hääle- ja kõlamahutavuse. Omaette sportlikuks saavutuseks võib lugeda avaõhtu solistide ansamblit, mis koosnes vaid ühe erandiga üksnes kodumaistest solistidest ning sai sealjuures oma ülesandega suurepäraselt hakkama.

Rauno Elp ja Heli Veskus pidid vastavalt hollandlase ja Senta rollis esitama partiisid, mille tessituur neile loomuomaselt päris sobiv ei ole, kuid mõlemad tulid nüüdseks juba kogenud Wagneri-lauljatena sellest auga välja, kirjutades seeläbi uhke peatüki nii nüüdisaja Eesti ooperilukku kui ka omaenese interpreedibiograafiasse.

Veskusel, kelle kehastatud suhteliselt staatiline tegelaskuju esindas halastajaõe tingimusteta armastust, ei tekkinud ei musikaalses ega lavastuslikus mõttes õiget klappi ei needuse all ägava hollandlase/Elpi ega Eriku osa laulnud USA tenori Kevin Rayga, kuna esimene oli selleks liiga neurootiline, teine koomilisuseni kirglik. Rauno Elp, kelle tegelaskuju on lavastaja nii dramaturgiliste kui lavaliste vahenditega läbinisti negatiivseks muutnud, laulis ja näitles selle etenduse jooksul tagasi positiivseks.

Esietenduse staariks ja avavaatuse veduriks laval oli külalissolistina Dalandi rollis kaasa teinud Ain Anger, kelle väljapeetud, maitsekas ja igas elemendis ühtlaselt kõrgetasemeline esitus reetis siinmail harvanähtavat üleolekut Wagneri kirjutatud partiist. Angerit lavakuju usutavuse nimel vanemaks grimeerides oli tulemus saanud (tahtmatult?) koomiline. Talle assisteeris samas liinis Inspektor Kukekest meenutava mundri, figuuri ja kehakeelega Kevin Ray, keda polnud grimmi ja kostüümi abil hakatud nooremaks või saledamaks tuunima. Väikerollides astusid üles Helen Lokuta ja Oliver Kuusik.

Esietendusel valitses Estonia saalis Wagneri hilisemate ooperite ning neis kehastamist leidnud kunstiliste ideaalide vaim, mille tulemusena hoidus publik nii avamängu kui üksiknumbrite järel plaksutamast. Samuti oli meeldiva üllatusena ära jäetud vaheaeg 2. ja 3. vaatuse vahel.

Viimase kaheksa aasta jooksul Estonias toimunud Richard Wagneri teoste uuslavastused on seni kujunenud teatri jaoks õnnestunud eneseületusteks ning repertuaari paraadnumbriks. Värske «Lendav hollandlane» hoiab väärikalt sama standardit ning paneb sealjuures soovmõtlema, mis võiks seda rida pidi meie rahvusooperis järgmisena välja tulla. Minu mõistus pakub Richard Straussi, kuid süda soovib Kaija Saariahot.

UUSLAVASTUS

Richard Wagner

«Lendav hollandlane»

Lavastaja Pamela Recinella. Dirigent Vello Pähn. Kunstnik Yannis Thavoris. Valguskunstnik Matt Haskins. Koreograaf Daniel Kirspuu. Videokunstnik Apparati Effimeri

Esietendus 22. septembril Estonia teatris

Karilaid: Savisaarest võiks saada Keskerakonna auesimees

Keskerakonna juhatuse aseesimees Jaanus Karilaid leiab, et Edgar Savisaar võiks teha kokkuleppe Jüri Ratasega, et viimasest saaks erakonna uus esimees ja Savisaart näeb ta pigem erakonna auesimehena.

Karilaiu sõnul eeldab ta, et 5. novembril Paides toimuval erakonna kongressil saaks Keskerakond omale nii uue juhatuse kui ka uue esimehe ning selle tulemusel loodab ta oma erakonda taas ühtsena ja ühes leeris näha, ütles Karilaid ETV saates «Ringvaade», vahendas ERRi uudisteportaal.

Karilaid leiab, et Savisaar on oma paranoiadega üle piiri läinud, mistõttu vajaks erakond uut esimeest, Savisaarele soovitab ta aga taanduda auesimehe kohale nagu Reformierakond on toiminud Siim Kallasega.

«Ma saan aru, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on erakonna esimehele haiget teinud, aga see on süvendanud erakonna esimehes paranoiat, et kõik on kaitsepolitsei agendid ja see paranoia on liiga kaugele läinud. keskerakond kaitseb Keskerakonna esimeest poliitilise protsessi eest, aga me ei saa selle paranoiaga minna liiale, väites, et iga teine või kolmas on kaitsepolitsei agent,» rääkis Karilaid.

Ta nimetab end ka praegu Savisaare pooldajaks, kuid näeb tema rolli teisenemist ning peab vajalikuks uue esimehe valimist. «Ma olen ka täna Savisaare pooldaja, aga see ei tähenda, et erakonna esimees ei võiks vahetuda, ma arvan, et sellisest juhtimiskriisist võiks erakonna välja tuua Jüri Ratas.»

Politsei otsib Tartus kadunuks jäänud 46-aastast Margitit

Politsei palub abi 46-aastase Margiti asukoha kindlaks tegemisel, teatas Lõuna prefektuur. Viimati nähti naist ööl vastu laupäeva lahkumas Aleksandri pubist Tartus.

Margitiga aega veetnud sõbrannad nägid naist viimati ööl vastu 24. septembrit kesköö paiku, kui ta üksinda Aleksandri tänaval asuvast pubist kodu poole läks. Koju ei ole naine seniajani jõudnud.

Naisega telefonitsi ühendust saada või tema asukohta positsioneerida ei saa, sest mobiiltelefoni jättis Margit enne pubisse minekut koju. Samamoodi jättis ta koju dokumendid ja pangakaardi.

Politsei suhtles Margiti lähedaste ning tuttavatega, kel puudub info naise asukohast. Samuti ei andnud tulemust erinevate Margitiga seotud aadresside kontrollimine, kus ta viibida võinuks.

Margiti isikukirjeldus jagati politseipatrullidele, et suurendada võimalust tuvastada naise asukoht ringsõitude käigus. Lisaks koondab politsei taustainfot naise täpsema suhtlusringkonna ja varasemate käitumismustrite kohta.

Politseile teadaolevalt on naisel varem esinenud riskikäitumist, mille tulemusel võib olla ohtu sattunud tema tervis või isegi elu.

Margit on umbes 160 cm pikk ja tumedate lühikeste lokkis juustega. Seljas oli tal musta värvi jope ning jalas tumedad püksid ning mustad kingad.

Kõigil, kel on infot Margiti asukohast, palub politsei sellest teatada politseiuurija telefonil 7308745, 53301418 või hädaabinumbril 112.

Sibul presidendiotsingust: mida pikemaks see kujuneb, seda ebatõenäolisem presidendi äravalimine on

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul jätkavad erakondade esindajad läbirääkimisi, et juba homme kokku leppida ühine presidendikandidaat, kokkuleppega venitamine kahandaks tema sõnul iga päevaga võimalust president riigikogus ära valida.

Sibul ütles Postimehele, et täna õhtupoolikul kogunenud IRLi eestseisus konkreetseid nimesid veel ei arutanud. Tema sõnul töö käib ja ka IRLi esimees kohtub veel teiste erakondade esindajatega, et ühe võimaliku nimeni jõuda. «See on kui mitte ainus, siis peamine võimalus jõuda selleni, et me järgmisel esmaspäeval suudaksime presidendi ära valida. Mida pikemaks ja keerulisemaks see protsess kujuneb, seda ebatõenäolisem see on,» nentis ta.

Sibul märkis, et pärastlõunal esimest korda ühiskandidaadi otsinguid arutanud vanematekogus oli täna juttu ka võimalusest paika panna süsteem, kuidas ühise kandidaadini jõuda, kuid sel juhul mindaks otsima väikseimat võimalikku ühisosa, mis kindlasti ei tuleks uuele presidendile kasuks. «Kõige mõistlikum oleks ikkagi see, kui me suudaks jõuda homse jooksul kandidaadini, kellel on vähemalt 68 häält ülesseadmiseks,» ütles ta.

Sibul avaldas lootust, et homme leitakse presidendikandidaadi suhtes üksmeel, sest sel juhul jääks kandidaadile mõni päev aega, et oma võimalike ülesseadjatega kohtuda ja tutvustada ka avalikkusele oma seisukohti.

Täna õhtul oli koos ka sotside juhatus. «Nimesid lendab uksest ja aknast,» nentis juhatuse liige Andres Anvelt võimalike kandidaatide kohta, kuid enne homset ei soovi erakond ajakirjandusele mingeid kommentaare jagada, et mitte rikkuda erakondadevahelise kokkuleppe võimalust.

Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmed ja fraktsioonide esimehed, koguneb uuesti presidendikandidaadi leidmist arutama homme kell 13.

Liia Hänni Saarte Häälele: presidendivalimise kord vajab remonti

Omaaegne Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni leiab Saarte Häälele antud arvamusloos, et kui uus president Eestile lõpuks valitud saab, peaks ta algatama arutelu põhiseaduse muutmise ja presidendi otsevalimiste üle. «Presidendivalimise kord vajab remonti,» usub Hänni.

Hänni sõnul annab valimiskogu läbikukkumine põhjuse arutada, milliseid muudatusi põhiseaduses presidendi valimise korras teha.

«Põhiseaduse muutmine on olnud jutuks, aga seda pole tõsiselt ette võetud. Leian, et arutelu sellel teemal võiks algatada uus president, kuna kõik arutelud, mis on varem ühe või teise erakonna initsiatiivil toimunud, ei ole kuhugi välja jõudnud. Põhiseaduse muutmiseks on ju vaja laiapõhjalist üksmeelt,» leiab Hänni.

«Meil tuleb paratamatult rääkida ka otsevalimise võimalusest, need asjad uuesti läbi arutada.»

Hänni meenutas, et assamblees oli kõige raskemaid teemasid, milles üksmeelele jõuda, just presidendivalimisega seonduv. «Tuleb tunnistada, et meil jäi aega lihtsalt väheks, et arutada läbi kõik need, meile tollal teoreetilisena tundunud võimalused, mis elu veerand sajandit hiljem on meie ette toonud. Presidendivalimise kord vajab remonti, see on aja nõue.»

Hänni sõnul saab seekordset presidendivalimise kampaaniat võrrelda otsevalimise kampaaniaga, mille käigus räägiti lahti mitmed Eesti jaoks väga olulised teemad. «Mis oli loomulikult positiivne. Sellele tuginedes arvan, et me ei peaks kartma ka arutelu otsevalimise üle.»

Muidugi on otsevalimisel alati oma riskid, nendib Hänni. «25 aastat tagasi, kui põhiseadust kirjutasime, nägime neid riske ja selle tõttu eelistasime kaudset valimist. Olukord Eestis on aga väga palju muutunud. Kui me nüüd endale otsa vaadates ja Eesti tugevust hinnates leiame, et neid ohte praegu sellisel kujul enam ei ole, miks mitte siis presidenti otse valida.»

Valik olgu teadlik

Otsus president otse valida ei ole siiski lihtne – et tahame ja teemegi nii. Peame vaatama otsa sellistele ohtudele nagu suure raha mõju võimalikule valimiskampaaniale, lubadused, mida president oma põhiseaduslikus rollis täita ei suuda. Kõik need teemad tuleb enne riski võtmist mustvalgel läbi arutada, rõhutab Hänni.

«Siin ei saa olla ainuke argument «aga rahvas tahab». Sest ka rahvale peavad need uued riskid olema teadvustatud, see valik peab olema teadlik valik. Peame olema veendunud, et otsevalimised meie demokraatlikku süsteemi ei kõiguta, ja ette nägema, mis võib juhtuda.»

Hänni rõhutab, et maailm pakub väga erinevaid näiteid, kuidas otsevalimistega võib rahva veelgi rohkem lõhestada, või kuidas otsevalimine võib ebaõnnestuda nii, et pärast tuleb president tagasi kutsuda, nagu juhtus Leedus. «Meil peab silme ees olema kogu see kirju ja mitmekesine pilt.»

Hänni sõnul loodab ta praegu, et erakonnad suudavad nüüd omavahel kokku leppida ning saame presidendiks auväärse inimese, kes suudab Eesti ühiskonnas tekkinud lõhed ja poliitilised erimeelsused ületada.

Järvamaa paistab kuumaõhupallilt ikka taevalikult ilus

Järva Teataja fotograaf Dmitri Kotjuh sai võimalusel ühel eelmise nädala tööpäeval päikesetõusu kuumaõhupalliga lennates tervitada

Vaata pilte ja videot ning nendi, et Järvamaa on kuumaõhupallilt vaadates ikka taevalikult ilus. 

Kuumaõhupallisõitu pakkus Koigi lennuväljal tegutsev Keelutsoon eesotsas klubi eestvedaja Jaano Rässaga. 

Lenk hurjutas kolleege härrasmehelikkuse puudumise pärast, Vitsut palus tema sõnavõtu pärast vabandust

Kirglikku sisevõitlust pidava Keskerakonna liige Heimar Lenk avaldas täna riigikogus muret härrasmehelikkuse kadumise üle Eesti poliitikast ja leidis, et erakondi ärastatakse tänapäeval samamoodi, nagu omal ajal ärastati kolhooside masina-traktorijaamu, tema järel riigikogus sõna võtnud keskerakondlane Toomas Vitsut palus kolleegidelt Lengi sõnavõtu pärast vabandust, teenides sellega välja aplausi.

Lenk ütles riigikogu vabas mikrofonis sõna võttes, et Eesti poliitikast on viimasel ajal kadunud härrasmehelikkus ja galantsus. Esmalt rääkis ta presidendivalimistel juhtunust, nimetades rahva lemmikkandidaati Marina Kaljuranda valimiskogus suurimaks kaotajaks. Samuti küsis ta, kuhu jäi nende valijameeste vastutus, kes lasid valimiskasti rikutud või tühja sedeli.

«Nüüd, kui need suured debatid on selja taga ja kogu Eesti rahvas on üles köetud, et me saame tõelise presidendi, naise või mehe – naised, muide, kaotasid –, siis tuleb välja, et me ei suudagi teda valida. Ja nüüd istume riigikogu tagatoas, ma ei tea, kas kohvitassi või teetassi taga, ja lepime kokku, et äkki me leiame ühe toreda Eesti inimese, keda sobiks susata sinna koha peale, et jumala pärast rahvusvaheline skandaal suurem ei oleks,» ütles ta.

Väiksem pole skandaal Lengi sõnul ka 15 000 liikmega Keskerakonnas, mida on ehitatud 25 aastat. Tema sõnul on tegu võimsa vennas- või sõpruskonnaga, mille eesotsas on 25 aastat püsinud Edgar Savisaar, kes on muutnud Eesti poliitikat, nagu ta heaks arvas ja nagu valijad tahtsid. Tema hinnangul on Savisaar võitnud peaaegu kõik riigikogu valimised, kuigi valitsusse pole teda lastud, «sest ta on liiga kõva, liiga tugev.»

«Ja nüüd järsku, 25 aastat hiljem öeldakse talle: «Isa, mine ära ja anna maja palun meile!» 25 aastat hiljem ütlevad õpilased, keda ta on kasvatanud siin 10–15 aastat: «Õpetaja, mine ära või me lööme sulle noa selga, sa oled ikka veel elus! Anna ära oma elutöö ja me müüme selle asja maha!»» rääkis Lenk riigikogu ees.

Tema sõnul anti erakonna juhatuse liikmetele laupäeva õhtul vaid 24 tundi aega, et koguneda, mistõttu nii Savisaar kui mitmed teised sinna ei jõudnud. Juhatuse eileõhtust otsust võtta maha peasekretär ja nimetada tema asemele kohusetäitja nimetas ta ebaseaduslikuks.

«Täna hommikul see kt tuleb paari kõrge funktsionääriga Keskerakonna büroosse, lööb jalaga ukse lahti ja ütleb nii: «Andke oma paberid siia, andke oma sahtlid siia, mina kamandan!» Naisterahvas lükati ukse taha ja alustati partei ülevõtmist. Meedia on ukse taga, kõik halavad, keegi ei tea, mis teha. Keegi näeb, kuidas dokumente välja viiakse, teine seda ei näinud jne, jne, jne. Ja kõik see on tehtud seadusvastaselt, nagu selgus,» rääkis Lenk.

«Samamoodi võeti omal ajal üle, ma mäletan, uus kompartei, Väljase kompartei, mida lõpuks juhtis Tiit Toomsalu. Ta istus kabinetis ja uks löödi kirvega maha, võeti partei ära. Samamoodi võeti üle Rahva Hääle toimetus – tulid sisse suured «kapid», maffiamehed, tõstsid inimesed toimetusest sõna otseses mõttes välja. Ma olin seal kohal, tegin pilti. Rahva Hääl võeti üle, tehti uueks päevaleheks,» ütles Lenk. «Ja niimoodi me oleme jõudnud oma kultuuriga, kallis rahvas, sinnamaani, et me ärastame erakondi täpselt samamoodi, nagu me ärastasime kolhooside masina-traktorijaamu, panime endale tasku. Ja saime selle partei endale, aga sina, vana mees, mine koju! Vot see on meie poliitiline kultuur täna, aastal 2016.»

Lengi sõnavõtule reageeris Keskerakonnas vastasleeri kuuluv Toomas Vitsut, kes ütles, et riigikogu on koht, kus arutatakse seadusi ja paljusid asju, mis inimestele korda lähevad, mitte aga koht, kus mõni erakond peaks pesema oma musta pesu.

«Minu eelkõneleja alustas sellest, et mainis poliitilist härrasmehelikkust. Tõesti, kui siia pulti tulla, siis peaks igaühel seda olema. Mina tulin siia pulti selleks, et teie kõigi ees vabandust paluda eelmise sõnavõtu pärast,» ütles Vitsut lühikeses sõnavõtus, mis teenis riigikogu istungisaalist aplausi.

Tallinna lahel sai õnnetuses kolm päästjat vigastada

Tallinna lahel sai eelmisel neljapäeval merepääste koolitusel juhtunud õnnetuses kolm päästjat vigastada, päästeamet algatas juhtunu uurimiseks menetluse.

«Koolituse käigus juhtus eelmisel neljapäeval, 22. septembril Tallinna lahel intsident, mille käigus juhtus päästjatega kaks rasket ning üks kerge tööõnnetus. Tööõnnetuste asjaolude väljaselgitamine kestab ehk menetlus on pooleli,» rääkis päästeameti pressiesindaja Mari Rebane Postimehele.

Päästeamet õnnetuse asjaolude kohta täpsemat infot ei avalda, viidates käimasolevale menetlusele, mis peaks juhtunu asjaolud välja selgitamata.

Ametlikult kinnitamata andmetel sõitis koolitusel osalenud päästjate mootorpaat Tallinna lahel sõitnud suure laeva ahtrilainetesse ja tekkinud raputus põhjustas kolmele päästjale vigastusi.

Päästeamet ei kommenteeri ka päästjate vigastuste raskust. Rebane kinnitas vaid, et kõik kolm viga saanud päästjat on praegu jätkuvalt töövõimetud.

Ametlikult kinnitamata andmetel sai üks päästja selgroovigastuse, üks murdis varbaluud ja kolmas sõrmeluud. Viga saanud päästjad töötavad Eesti eri piirkondades, üks Põhja, üks Lääne ja üks Ida päästekeskuses.

Kokku osales merepääste esimese astme koolitusel 14 päästjat. Tallinna lahel toimunud koolituse praktilises osas osalenud päästjad olid kokku kolmes mootorpaadis, millest üks sõitis suure laeva ahtrilainetusse. Kõik kolm viga saanud päästjat olid selles paadis.

Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Heiki Soodla ütles, et amet tellis päästjate koolituse Reval merekoolilt. «Igasuguste õnnetusjuhtumite tekkimine õppetöö käigus ei ole aktsepteeritav. Ilmselgelt on siin tegu kellegi eksimusega ja loodame, et asjaolude uurimine annab sellele ka täpse vastuse,» lausus Soodla.

Revali merekool jäi esmaspäeval õnnetust kommenteerides napisõnaliseks, kinnitades vaid, et kirjeldatud õnnetus tõepoolest aset leidis.

«Juhtus see, et ristlainetusse sisenemisel kolm paadis olnud inimest libisesid ja kukkusid.  Inimestel oli seljas kogu kohustuslik pääste- ja ohutusvarustus ja nad olid instrueeritud võimalikest ohtudest. Õnnetuse põhjuseid uuritakse,» teatas Revali merekool.

Päästeamet korraldas tänavu riigihanke merepääste esimese astme koolituse sisseostmiseks, mille võitis Revali merekool. Merepääste esimese astme koolitus on seotud päästeameti merepäästevõimekuse tõstmisega. Koolitus on mõeldud kõigile päästeameti töötajatele. Reeglina osaleb merepäästekoolitusel ühel kursusel 15 päästeameti töötajat, neljapäeval toimunud koolitusel osales 14 päästjat, kuna üks inimene ei saanud tulla.

Revali merekool teatab oma kodulehel, et päästeametile mõeldud merepääste esimese astme koolitusel antakse teadmisi valdkonnas, mis vastavad siseministri määrusega kehtestatud nõuetele merepäästjatele ja vabatahtlikele merepäästjatele.

Koolituse raames tutvustatakse kursustel osalejatele viie akadeemilise tunni ulatuses merepääste süsteemi, 20 tunni ulatuses enesepäästet ja 15 tunni ulatuses päästmist. Enesepääste praktiline osa kestab vähemalt 15 ja päästmise osa vähemalt üheksa akadeemilist tundi. Praktilised õppused toimuvad välitingimustes basseinis ja merel.

Haigekassa nõukogu aseesimees ei toeta nõukogu suuruse vähendamist

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja haigekassa nõukogu aseesimees Aivar Kokk ei toeta väljakäidud ideed haigekassa nõukogu suuruse vähendamiseks kuuele liikmele.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja haigekassa nõukogu aseesimees Aivar Kokk ei toeta väljakäidud ideed haigekassa nõukogu suuruse vähendamiseks kuuele liikmele.

«Ma isiklikult ei pea seda vajalikuks,» ütles Kokk BNS-ile esmaspäeval pärast sotsiaalkomisjoni istungit, kus komisjon sai ülevaate sotsiaalministeeriumi õigusloome kavadest.

Kokk märkis, et ühtepidi on väiksem nõukogu muidugi hea, kuna võib olla lihtsam tööd korraldada. «Aga samas ei ole ühtegi nõukogu istungit ära jäänud sellepärast, et nõukogu liikmed ei oleks kohale tulnud,» sõnas ta.

Teiseks on Koka sõnul erinevad arvamused ja debatid alati head. «Ma arvan, et nendest tekib rohkem tõde ja ka juhatus ja haigekassa töötajad tunnetavad seda, et nõukogu tunneb nende töö vastu huvi ja pakub ka ise enda poolt variante, kuidas seda tööd paremini teha,» rääkis ta.

«Praegune variant, mis on välja pakutud, kus patsiente esindab ametiühingute kaks esindajat, tekitas siin küsimusi, et praegu on seal eakate esindaja, puuetega inimeste esindaja, seal on lastepoolsed esindajad, need kõik on need, kelle arvamusi peaks haigekassa oma otsuste tegemisel kuulama ja analüüsima, kas need on head arvamused või mitte. Mida laiapõhjalisem see on, seda parem,» rääkis Kokk.

Komisjoni liikmetel olid tema sõnul haigekassa nõukogu suuruse muutmise osas erinevad arvamused ja eelkõige räägiti sellest, et kas haigekassa miinus on tekkinud sellepärast, et nõukogu on suur või on haigekassa miinus tekkinud sellest, et juhatus on midagi tegemata jätnud või kolmandaks, et lihtsalt raha on vähe.

Üldiselt leiti Koka sõnul, et juhatus on teinud apse, sest kui eelarve on kinnitatud ja prognoosid tehtud ja siis selgus, et teatud asju polnud lihtsalt arvestatud. «Praegu püütakse võib-olla nõukogu muudatustega näidata, et 14 miljonit on kuskil niisama tekkinud.»

«Ma ise olen nõukogu aseesimees, ma arvan, et see nõukogu on viimastel kuudel ikka väga head tööd teinud ja väga palju ettepanekuid teinud, et kuidas haigekassa tööd ümber korraldada ja kus hoida kokku. Kahjuks kõik asjad ei ole veel töösse läinud, loodetavasti oktoobrikuu nõukogus on asjad saanud rohkem arutelu ja järgmine aasta ei teki sellist miinust kui see aasta on,» ütles ta.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Eelmisel nädalal toetas ka valitsuskabinet ettepanekut vähendada haigekassa nõukogu liikmete arvu 15-lt kuuele liikmele, et nõukogu vastutust oluliselt selgemaks muuta.

Elanikud kuulsid karjeid, päästjad murdsid korteriukse maha

Politsei sai esmaspäeval Tartust Annelinnast äreva teate, kus ühe kortermaja elanikud kuulsid naisterahva karjumist.

Lõuna prefektuuri kinnitusel teatati 26. septembrilt politseile, et Tartus Kaunase puiestee korteris on kuulda peretüli. Politsei saabumisel keegi korteri ust ei avanud, mistõttu tuli see päästjate abiga maha võtta.

Politsei tuvastas kohapeal, et 34-aastane mees ründas oma 40-aastast elukaaslast. Mees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ja tema vastu alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

Ringkonnakohus mõrvasüüst vabanenud mehe protsess jätkub riigikohtus

Harju maakohtus oma naistuttava jõhkras mõrvas süüdi jäänud, kuid Tallinna ringkonnakohtu otsusel mõrvasüüst vabanenud mehe kohtuprotsess saab jätku riigikohtus.

Harju maakohus leidis tänavu 18. veebruaril, et 34-aastase Aleksei süü mõrvas on tõendatud ja tal tuleb selle eest kanda 12-aastane vangistus. Täpselt sellist karistust nõudis süüalusele ka prokurör. Süüaluse kaitsja leidis aga, et süüdistus on konkretiseerimata ja mõrva kohta ei ole isegi kaudseid tõendeid. Kaitsja hinnangul on tõendatud vaid süü kannatanu löömises, mida süüdistatav ise ka tunnistab. Seetõttu palus kaitsja süü ümber kvalifitseerida kehaliseks väärkohtlemiseks või äärmisel juhul raske tervisekahjustuse põhjustamiseks või surma põhjustamiseks ettevaatamatusest.

Kaitsja viiski kaasuse ringkonnakohtusse, mis tühistaski mai keskel Aleksei süüdimõistmise mõrvas, küll aga karistas teda kehalise väärkohtlemise eest viieaastase vangistusega. Selle otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse riigikohtusse Põhja ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi ning kõrgeim kohtuaste võttiski süüasja esmaspäeval menetlusse.

Eeluurimise kogutud andmetel said kuritegelikud sündmused alguse mullu 17. mail Tallinna kesklinnas, kus Aleksei tarvitas koos naistuttavaga alkoholi. Peagi tekkis mehel naisega tüli ja Aleksei lõi naist neli korda näo-, pea- ja kehapiirkonda. Seejärel liiklus paar edasi Mustamäele, kus Aleksei tungis taas vihahoos naisele kallale. Seekord oli peksmine sedavõrd jõhker, et naine sai hulgaliselt eluohtlikke vigastusi.

Vigastatud naine läks oma tuttava juurde, et end Aleksei eest varjata, kuid mõni päev hiljem said nad siiski taas kokku. Aleksei jätkas naise peksmist, mõrvates ta. Naise surnukeha leiti mullu 23. mai öösel Mustamäel asuvalt tühermaalt.

Politsei jõudis Aleksei tabamiseni 1. juunil ning kohus võttis ta vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai mees süüdistuse mõrvas.

Prokurör nõuab naisetapjale kaheksa-aastast vangistust

Tartu maakohtu Valga kohtumajas toimus täna elukaaslase tapmises süüdistatava Vahur Siku (41) kriminaalasjas kohtuvaidlus, prokurör nõudis üle kümne korra kriminaalkorras karistatud mehele karistuseks kaheksa aasta pikkust vangistust.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin loobus kehalise väärkohtlemise süüdistuses ühest löömise episoodist. Samuti kvalifitseeris prokurör kohtuvaidluses Siku teise teo mõrva asemel ümber tapmiseks.

Seega palus prokurör Siku süüdi tunnistada ühes kehalise väärkohtlemise episoodis ja tapmises ning mõista talle kaheksa-aastane vangistus. Koos varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga palus prokurör süüdistatavale mõista kaheksa aasta ja kuue kuu pikkune vangistus.

Siku kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar palus oma kaitsealuse kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks mõista ja tapmise süüdistus kvalifitseerida ümber provotseeritud tapmiseks ning mõista Sikule karistus selle karistusmäärasid arvestades.

Korduv kehaline väärkohtlemine

Varem üle kümne korra kriminaalkorras karistatud Vahur Sikk peeti kahtlustatavana kinni mullu 2. oktoobril ja ta viibib tänaseni kohtu loal vahi all.

Valga linnas leiti möödunud aasta 2. oktoobri hommikul kella 6.30 ajal Riia tänaval korterist 37-aastase naise vägivallatundemärkidega surnukeha. Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas naise elukaaslasele süüdistuse mõrvas ja kehalises väärkohtlemises.

Menetlusmaterjalidest selgub, et mees ja naine tarvitasid sageli alkoholi. Süüdistuse järgi tekkis nende vahel 2. oktoobri öösel sõnavahetus, mille käigus mees lõi naist rusikaga mitu korda, seejärel kägistas ja lõi noaga rindkerre. Naine suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Lisaks sellele on kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus tuvastatud, et naine oli ka varem kannatanud mehe vägivaldse käitumise all. Mehele esitati süüdistus kahe juhtumi kohta, kui ta pani toime kehalise väärkohtlemise naise vastu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Valga politsei ja juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kohus teeb oma otsuse teatavaks 17. oktoobril kell 13.

Fotod ja video: avarii Peterburi teel

Täna kella 13 paiku juhtus liiklusõnnetus Peterburi tee ja Kivimurru tänava ristmiku juures.

Seal põrkasid kokku takso ja Poola numbrimärgiga veoauto Daf. Esialgsetel andmetel reastus veoauto esimesse ritta kuid juht ei märganud juba seal liikunud taksot ning sõitis talle küljepealt sisse. Juhtumit kutsuti lahendama politsei avariigrupp.

Kundas tegutses järgmine püssimees

Eile õhtul astus Kundas Grossi Toidukaupade kauplusesse Maksim, kellel oli kaasas püss.

Mees, kes on Kundas tuntud kui alkohoolik ja narkomaan, pani püssi leti najale ja küsis müüjalt pirukat. Kui naine vastas, et pirukaid pole, võttis maksim püssi ja kõndis minema.

Pealtnägijad kutsusid välja politsei. Virumaa Teataja andmetel õnnestus patrullil Maksim tabada ja viia ta Rakverre peatäit välja magama.

Politsei teatel sai politsei väljakutse Kunda linna Kasemäe tänavale, kus kaks meest õhupüssist noorukeid sihtisid. Kahtlustatavatena peeti sündmuskohal kinni 30aastane ja 35aastane mees, kes olid alkoholijoobes.

Alustatud on kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise eest ning menetlust viib läbi Viru ringkonnaprokuratuur. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et eelnevalt tulistamisele käisid kahtlusalused ka kohalikus toidupoes alkoholi ostmas, kuid relvaga ähvardamise kohta kaupluses politseil informatsioon puudub. Põhjust kahtlustada seost eelmise Kundas toimunud tulistamisega politsei kinnitusel ei ole.

Täna ennelõunal tiirutas politseipatrull igal juhul usinalt mööda Kunda linna.

Üle-eelmisel neljapäeval sihtis purjus mees Kundas stardipüstoliga lapsi.

Galerii: ööklubis ohvri surnuks pussitanud noormees astus kohtu ette

Täna algas Paide kohtumajas istung ööklubis kaht meest pussitanud Freddy Leppäneni üle.

Prokuratuur süüdistab Leppäneni surma põhjustamises ja tervisekahjustuse tekitamises.  Täna kohtus Leppänen ennast süüdi ei tunnistanud, vaid selgitas, et tegemist oli hädakaitsega.

Süüdistuse järgi lõi ta tänavu 20. märtsil Paide ööklubis omavahelise tüli käigus noaga 28-aastast meest, kes suri hiljem saadud vigastusse. Lisaks tekitas süüdistatav teisele, toona 31-aastasele mehele noaga kaks lõikehaava.

Politsei pidas Freddy Leppäneni samal päeval kinni ja kohus võttis ta 21. märtsil vahi alla.
Raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, saab kohtus süüdimõistmise korral karistada 4–12 aasta pikkuse vangistusega.

Naine asus korda looma tulnud politseinikku klohmima

Laupäeval kutsuti politsei Tartumaale Elvasse, kus ühe meelelahutusasutuse turvatöötajad ei saanud hakkama 20-aastase joobes naisterahvaga.

Lõuna prefektuuri teatel ei allunud naine Kesk tänaval asuvas meelelahutusasutuses turvatöötaja korraldustele ega tahtnud lahkuda. Kui politseipatrulli saabus, oli naine agressiivselt meelestatud ning lõi politseiametnikku. Naine toimetati esialgu kainenema.

Politsei alustas tema suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivalda võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku vastu.

Jupiteri jäise kuu Europa pinnalt purskab 200kilomeetriseid veejugasid

Tulemused lisavad jõudu oletusele, et Europa on parim kandidaat Maavälise elu leidmiseks.

Vee olemasolu Europal on praeguseks juba teada, kuid kõik senised mudelid on näidanud, et see peab olema kaetud paksu jääkihiga, mille alt jää uurimine võib osutuda üheks suuremaks kosmoseuurimise väljakutseks. Kui veepursete olemasolu aga lõplikult kinnitatakse, siis võivad selliste jugade seest võetud proovid osutuda väga väärtuslikeks uue info allikateks.

«Europa ookeane peetakse üheks kõige tõenäosemaks elutegevuse asukohaks terves Päikesesüsteemis,» vahendas NASA pressiteade agentuuri teadusdirektoraadi juhataja Geoff Yoderi sõnu. «Kui need joad osutuvad reaalseteks, siis on see suurepärane võimalus saada Europa pinna all olevast veest proove.»

NASA andmetel tõusevad planeedi jäise pinna alt välja purskavad veejoad kuni 200 kilomeetri kõrgusele ja langevad seejärel tõenäoselt tagasi kuu pinnale. 2013. aasta arvutuste kohaselt peaks sellistes pursetes paiskuma atmosfääri ühe Olümpia standardile vastava basseini täis vett kaheksa minuti jooksul. Kokku sisaldab Europa pinda kattev ookean ligi kaks korda rohkem vett kui kõigis Maa ookeanides kokku, kuid seda katab seni teadmata paksusega jääkiht. Jääkihi all võivad aga valitseda mikroobset elu võimaldavad tingimused, mille mõõtmiseks võiksid välja pursanud materjali proovid olla ideaalsed.

Esimesed vihjed Europa ebatavalisele pinnategevusele jäädvustati Hubble’i kosmoseteleskoobi pinnalt 2012. aastal. Kuigi ka tookord kasutati vaatlustes Hubble’i teleskoopi, kasutati tookord sootuks teistsugust metoodikat kui seekordses vaatluses

Kui varasemad andmed pärinesid kuult peegelduva valguse spektri analüüsis, siis seekordsetel vaatlustel keskenduti hoopiski varjule, mida Europa Jupiteri pinnale heidab. Teleskoop otsis infrapuna-valguse spektris jälgi sellest, kas varjus on märke kuu pinna kohale purskuvast materjalist. Viieteist kuu jooksul läbi viidud kümnest vaatluskorrast kolmel õnnestus Europa pinnal seisvaid «tumedaid sõrmi» ka tabada.

Muud seletused on ebatõenäosed

Uuringut juhtinud astronaudi William Sparksi sõnul on ta veendunud, et ükski teine looduslik nähtus peale veepursete ei saa selliseid varje heita.

«Hetkel ei tea me ühtegi teist looduslikku protsessi, mis võik selliseid iseloomulikke tunnuseid tekitada - kõik ülejäänud kandidaadid on statistiliselt ülimalt ebatõenäosed. Muidugi hoiame me [oma järeldustes] ettevaatlikku joont, kuna töötame Hubble’i jaoks keeruliste lainepikkustega,» ütles Sparks.

Kuigi seekordsed tulemused ühtivad varasematega ja viivad purskejugade olemasolu hüpoteesi tõestamisele märksa lähemale, lõplikku kinnitust veel ei ole. Tõrvatilgaks meepotis on teadmine, et vaid nädal pärast Sparksi meeskonna poolt tabatud purset ei leidnud teised uurimisrühmad pursetest jälgegi.

Selge on aga see, et pursked leiavad aset ebakorrapäraselt ning teadlased ei oska öelda, mis neid põhjustab.

Lõpliku kinnituse korral saaks Europast Päikesesüsteemi teine veepursetega kuu. Varem on samalaadset tegevust täheldanud uurimisalus Cassini, mis nägi neid Saturni ümber tiirleval Enceladusel.

Vaata ka NASA videot Europast:

Teadlaste Öö Festival vallutab Eestit

26. septembril alanud Teadlaste Öö Festival tõotab tulla suurim teadusfestival läbi aegade.

Üliere supernoova osutus hoopis musta augu lõunaeineks

Tugevaimaks teleskoobisilmaga tabatud supernoovaks peetud taevane valgus osutus hoopiski musta augu poolt alla neelatava tähe viimasteks tõmblusteks.

Astronoomide seas nimetust ASASSN-15lh kandev sähvatus leidis aset 2015. aasta juunis ja hilisemad analüüsid näitasid, et see oli koguni 200 korda võimsam kui ükski varem tabatud supernoova. Võrreldes kogu Linnutee udukogu summaarse valgusega oli ASASSN—15lh 20 korda tugevama valgusega.

Supernoovad on ühed eredamad valgused öötaevas, mis tekivad tähtedes leiduva kütuse lõppemise tagajärjel. Sisuliselt vajuvad tähed iseenda raskuse all kokku ja plahvatavad meeletu jõuga. Sellised plahvatused on ühed kõige eredamad objektid kogu Universumis.

Alguses peeti ka ASASSN-15hl’i tavaliseks supernoovaks – erakordselt võimsaks, kuid oma loomuselt täiesti tavapäraseks. Salvestatud andmete hilisem analüüs hakkas seda seletust aga järgemööda õõnestama. Esiteks ilmnes Hubble’i kosmoseteleskoobi ja Swift gammakiirte teleskoobi andmetest, et enne suure sähvaka tekkimist täht hoopiski tuhmus, mis on supernoovade puhul küll tavaline. Kolm kuud pärast plahvatust hakkas tema UV-spektrisse jääva valguse kiirgamine aga kasvama. Viiekordseks kasvanud kiirgushulk saavutas uue stabiilse taseme alles nelja kuu möödudes.

Samal ajal tuhmus aga tähe kiiratav nähtav valgus. Ohio Osariikliku Ülikooli astronoom Krzysztof Staneki sõnul on selline käitumine erakordselt ebatavaline ja see viiski teadlased kahtlusele, et taevalaotuses pidi aset leidma midagi hoopis põnevamat.

«See ei näe välja nagu ükski seninähtud supernoova ega ka ükski varem nähtud täheplahvatus. Igal juhul on tegemist millegi ekstreemsega,» vahendas New Scientist Texase A&M Ülikooli astronoomi Peter Browni sõnu.

Ootamatu must auk

Uus seletus pärineb ameerika teadlastest pea teiselt poolt maakera. Nimelt on Iisraeli Weizmanni Teaduste Instituudi astronoom Giorgos Leloudas käinud välja teooria, mille kohaselt ei olnud siin tegemist hoopiski mitte supernoovaga, vaid pöörlevasse musta auku sumbuva tähe viimase sähvatusega.

Musta augu mõjule viitavad mitmed asjaolud, nagu näiteks objekti temperatuurimuutused, tema ümber tekkinud elektriliselt laetud gaasipilved ja asukoht vana passiivse galaktika keskpaigas. Lisaks väidavad iisraeli teadlased, et neil on olemas ka tõendid vesiniku ja heeliumi heidete kohta sähvatuse hetkel.

«Musta augu osalemise võimalus sai varem välistatud, kuna meie hinnangul ei oleks must auk suutnud nii võimsat valgust tekitavat tähe lõhki rebimist tekitada ja oleks selle tervenisti alla neelanud. Girogiose artikkel näitab aga veenvalt, et piisavalt kiire pöörlemise juures võib ise kiiresti liikuv täht enne alla neelamist tõepoolest katki rebitud saada,» nõustus uue seletusega ka varem supernoova teooriat toetanud Peter Brown Texase A&M Ülikoolist.

Uus tehnoloogia teeb päikese jõuga paljast õhust süsinik-nanokiude

Kuigi praegu ei saa välja käidud lahendust veel masstoodanguks kasutada, võib õhus leiduvast CO2-st süsinikkiudude tootmise tehnoloogia aidata heitgaaside mõju vähendamisel.

Uuringut juhtinud George Washingtoni Ülikooli teadlane Stuart Licht ja kolleegid on nimelt loonud viisi, millega saab atmosfäärist eemaldada kliimamuutusi põhjustavat süsihappegaasi.

Protsessi põhimõte on järgnev: päikeseenergia kantakse kahte sulasooladesse (antud eksperimendi puhul liitiumkarbonaat) ja liitiumoksiidi uputatud elektroodidesse. Vabas õhus leiduv CO2 reageerib liitiumoksiidiga; reaktsiooni tagajärjel settib elektroodidele süsinik-nanokiudude kiht. Kõrvalproduktidena tekib hapnik ja liitiumkarbonaat.

Kuna vastupidavad ja tugevad süsinikkiud on paljudes valdkondades hinnatud materjal, loodab Licht, et sellisel meetodil toodetud kiud jõuavad kunagi reaalseid rakendusi ehitusest akude arendamiseni. Edu korral võiks sellise protsessi kasutamine eraldada atmosfäärist piisavalt süsihappegaasi, et peatada ka inimkonda ohustavad kliimamuutused.

Samas on hetkel olemas olev tehnoloogia alles töötava prototüübi staadiumis ja tööstuslike rakendusteni kulub veel vähemalt aastakümneid. Lisaks on probleeme mahtudega. Praegu on reaktsioonid läbi viidud laboritingimustes, kuid suurem toodang võib osutuda väga tõsiseks väljakutseks.

Kliimamuutuste kaotamiseks vajalikest tootmismahtudest ei tasu samuti unistada. Näiteks vahendas BBC keemitehnoloog Paul Fennelli sõnu, kelle hinnangul võib selline tehnoloogia olla õigustatud uudse nanokiudude tootmise viisina. «Kui idee on aga CO2 atmosfäärist eraldamine ja kliimamuutuste mõjutamiseks vajaliku koguse nanokiudude tootmine, siis oleksin ma ikka väga üllatunud, kui keegi sellega hakkama saaks,» ütles Fennell.

Hetkel ei ole professori Lichtil ja kolleegidel veel konkreetset plaani uue tehnoloogia turustamiseks. Ka nemad on oma avastuse kliimamuutuste vastu võitlemise vankri ette rakendamise osas skeptilised. Nimelt on teadlased välja arvutanud, et vajaliku efekti saavutamiseks tuleks sellele ühele keemilisele reaktsioonile pühendada pindala, mis võrdub ligikaudu 10 protsendiga Sahara kõrbe pinnast, ehk ligi 21 Eesti pindala.

Algas üle-eestiline Teadlaste Öö Festival

Täna algas rohkem kui 900 teadussündmust koondav Teadlaste Öö festival, millest oodatakse osa võtma enam kui 50 000 inimest. Tänavune festival on läbi aegade suurim.

Festivali korraldaja Annika Vesselovi sõnul jõuab tänavune festival peale suuremate linnade ka väga väikestesse kogukondadesse.

«Nädala vältel on sündmusi igas maakonnas ja 30. septembril, kui on üle-euroopaline teadlaste öö, leiab aset tõeline teadusplahvatus – samal ajal toimub kümneid teadussündmusi. Sel nädalal korraldatakse üritusi rohkem kui 40 kohas üle Eesti,» ütles Vesselov.

«Esmaspäeval annab festivalile avapaugu kaisuloomahaigla. Lapsed saavad oma kaisuloomad tuua Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikusse ning meditsiini- ja hambaarstitudengid aitavad lemmikud terveks ravida. Teadusmelu kestab reedeni, mil festivali lõpetab suur 18+ ulmepidu Ahhaa keskuses,» lisas ta.

Festivali kaaskorraldaja Riina Nõupuu märkis, et programmis leidub üritusi igale vanusele ning kuigi festivalil on suurt rõhku pandud õpilastele ja noorematele teadushuvilistele huvipakkuvale, äratavad näiteks teaduskohvikud, õuekino seansid või eriprogrammid ülikoolides kindlasti ka vanema publiku huvi. Üks tähelepanuväärsemaid üritusi on reedel teaduskeskuses Ahhaa toimuv FameLab.

«Igal aastal toome festivali kavasse uusi suursündmusi. Meie seekordne tähtsündmus on Põhja-Euroopas esimest korda toimuv FameLab. See rahvusvaheline stand-up-teadusvõistlus toob lavale Eesti ja Läti noorteadlased, kes tutvustavad publikule oma teadussaavutusi väga kaasahaaraval viisil,» rääkis Nõupuu. «Kõik osalejad peavad tegema humoorika teadmistepõhise etteaste, mis mahuks kõigest kolme minuti piiresse.»

Teadlaste Öö festival toimub juba 11. korda. Seekordne, 26.–30. septembrini aset leidev festival on läbi aegade suurim: üle Eesti korraldatakse üle 900 eriilmelise teadussündmust. Tegemist on Baltikumi suurima teadusfestivaliga.

Teadlaste Öö eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal, ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali kava asub aadressil www.teadlasteöö.ee.

Uuring: kassid vallutasid maailma kahe lainena ja seilasid koos viikingitega

Maailma esimene kasside kodustamise uuring kaardistas muistsete kasside DNAd Lähis-Idast ja Egiptusest. Tulemused annavad ülevaate loomade levimisest üle maailma.

Septembri keskel Oxfordi Ülikooli biomolekulaarse arheoloogia konverentsil tutvustatud uuringus sekveneeriti enam kui 200 vahemikus 13000 eKr kuni 18. sajandini elanud kasside DNAd. Kui tänapäeval on kassid nagu kulutuli võtnud üle internetikultuuri, siis uuringu tulemused näitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi levisid nad samamoodi muistses Euraasias ja Aafrikas, saates igal sammul tollaseid talupidaaid, meresõitjaid ja isegi viikingeid.

Kui tänapäeval teatakse ajaloost ennekõike Egiptuse pooljumala staatuses mumifitseeritud kasse, siis tegelikult on kassid olemas ka Põhjala mütoloogias. Näiteks olid kassid armastuse jumalanna Freja tõlla vedajad. Kui piksejumal Thor hiidude kantsi Utgardi külastas, tüssati teda kassi tõstmise võistlusega, kus kassiks oli maskeeritud hoopis hiigelmadu, keda Thor tõsta ei jaksanud.

Teadlased kinnitavad, et kassid olid kaasas ka viikingite ülemerereisidel, kus neid hinnati lisaks lemmikutena mõistagi ka hiirepüüdjatena.

Suuremahuline DNA-uuring näitab aga enamatki. Nimelt näib, et kasside populatsioonid on kasvanud kahe suure lainena. Esimesena levisid Lähis-Ida metsikud Vahemere idaranniku farmerite seas. Tõenäoselt liikusid kassid tookord koos saakloomade hiirtega, kes nägid põllumajanduses tekkivates ülejääkides söögivõimalust. Kassides efektiivsete kahjuritõrjujate nägemise tagajärjel asusid inimesed kasse kodustama.

Teine ja märksa suurem «suur kasside ränne» toimus tuhandeid aastaid hiljem, ligikaudu 4. sajandil pKr, kui kassid levisid kõikjale üle Euraasia ja Aafrika. See levimislaine on tõenäoselt seotud merekaubanduse arenemisega, kus kasse võetigi reisidele kaasa kui hiirepüüdjaid.

«[Uuringus] on mingeid huvitavaid tähelepanekuid,» ütles Harvardi Ülikooli populatsioonigeneetik Pontus Skoglund Nature’le. «Ma ei teadnud isegi näiteks seda, et viikingid kasse pidasid.»

Postimehe ristsõna: 27. september 2016

 

Postimehe ristsõna: 26. september 2016

 

Postimehe ristsõna: 25. september 2016