Täna: Kalev/Cramo jahib Ühisliigas võidulisa

Korvpalli VTB Ühisliigas kohtub Kalev/Cramo täna kell 17 koduses Tondiraba hallis Krasnodari Jenissei meeskonnaga. Postimees hoiab lugejaid mängu käiguga kursis.

Kui Kalev/Cramo jagab kolme võidu ja nelja kaotusega liigatabelis 10.-11. kohta, siis Jenissei on kuuest mängust võitnud vaid ühe ning tabelis annab see 13. positsiooni. Viimati jäi Jenissei kodusaalis 88:94 alla liiga eelviimasele meeskonnale Minskile.

Loit saavutas Euroopa karikavõistluste etapil 5. koha

Karoliine Loit (Tallinna Mõõk) saavutas Prantsusmaal Grenoble'is peetud kõrgetasemelisel naiskadettide Euroopa karikavõistluste etapil 186 vehkleja konkurentsis viienda koha.

Peale alagrupiturniiri esimest asetust omanud Loit alistas pääsul 16 parema hulka esmalt prantslanna Emeline Dufraigne 15:8, seejärel sakslanna Alicia Geratzi 15:9 ja 32 parema hulgas itaallanna Agata Alberta Grasso 15:6. Kaheksandikfinaalis pidi Loit tunnistama prantslanna Camille Nabethi 15:9 paremust.

Loit tagas pääsu veerandfinaali läbi miinusringi alistades esmalt venelanna Viktoria Shichikina 15:11, seejärel sama tulemusega itaallanna Francesca Cugini ja pääsul veerandfinaali teise itaallanna Francesca Bertoglio 15:13. Veerandfinaalis pidi Loit tunnistama venelanna Jekaterina Tarasova 15:12 paremust.

Turniiri võitis USA esindaja Kenyata Plenty, kes finaalis alistas kaasmaalanna Tatijana Stewarti 15:14.

Ülejäänud võistlustules olnud eestlannadest said Violetta Gulakova (SBSK Draakon) 46. ja Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk) 143. koha.

Mikk Pinnonen säras euromängus

Bacau Stiinta Municipal Dedemani rivistusse kuuluv Eesti käsipallikoondislane Mikk Pinnonen viskas EHF-i karikasarja kolmanda ringi avakohtumises Team Tvis Holstebro vastu üleväljamehena kümme väravat.

Bacau pidi Taanis toimunud kohtumises siiski tunnistama vastase 32:27 (16:14) paremust. Pinnoneni kõrval Rumeenia klubi rivistusse kuuluva Martin Johannsoni arvele kogunes kolm tabamust.

Korduskohtumine peetakse 29. novembril Bacaus.

Sten Priinits saavutas MK-satelliitturniiril Oslos kolmanda koha

Sten Priinits (En Garde) saavutas eile Norras Oslos peetud meeste epee MK-satelliitturniiril kolmanda koha.
Play-off avaringis vaba olnud Priinits alistas 32 parema hulgas kaasmaalase Dmitri Svõrjovi 15:12, kaheksandikfinaalis Venetsueela vehkleja Jimenez Ortizi 13:12 ja veerandfinaalis rootslase Lasse Lindbladi 12:7. Poolfinaalis pidi Priinits tunnistama hilisema võitja rootslase Adam Larssoni 15:11 paremust.

Kokku osales 74 vehklejat.

 

Endine F1 maailmameister: loodan, et täna pole mu karjääri viimane sõit

2009. aasta vormel-1 maailmameister Jenson Button avaldas enne tänavuse hooaja viimast etappi lootust, et pääseb veel kunagi F1 vormeli rooli. Ometi läheb Button täna starti mõttega, et see võibki olla tema viimaseks sõiduks vormel-1 masinaga.

McLaren teatab alles detsembris, kes on nende järgmise hooaja piloodid ning senikaua hõljuvad mustad pilved nii Buttoni kui ka Kevin Magnusseni kohal. Ilmselt on meeskonna üheks põhisõitjaks Fernando Alonso, kuid teine piloodikoht on veel lahtine.

«Loodan, et see ei jää mu viimaseks etapiks. Ma tõesti loodan seda, sest mul on veel palju pakkuda,» ütles Button enne tänast Abu Dhabi etappi. Segase tuleviku tõttu on briti ajalehed sellel nädalal Buttonile palju leheruumi leidnud ning Abu Dhabisse on kohale sõitnud ka vormelimehe perekond. Seda kõike tehakse igaks juhuks, kuna endine maailmameister tuleb ju viisakalt ära saata. Ometi loodavad kõik, et suurepärase võidusõitja karjäär jätkub.

«Loomulikult tunnen kusagil kuklas, et see võib tõesti olla mu viimane sõit. Seega pean seda nautima nii palju kui võimalik,» ütles Button.

Kell 15 algavale Abu Dhabi GPle stardib Button kuuendalt kohalt.

Ülekaaluliste rohkus sunnib autotööstust muudatusi tegema

Kuna ülekaalulisi autojuhte on aina rohkem ja nende vigastused õnnetuse tagajärjel raskemad, katsetab kokkupõrketestide mannekeene tootev ettevõte Humanetics uut avarii testnuku prototüüpi, mis kaalub 124 kilogrammi.

«Rasvunud inimestel on 78 protsenti suurem risk õnnetuses surma saada,» ütles Humanetics tegevjuht Chris O’Connor, kirjutab CNN. Põhjus on selles, et suurem osa ülekilosid lisandub kõhu piirkonda, mistõttu istuvad ülekaalulised inimesed autoistmel teistsuguses asendis kui normaalkaalulised.

Praeguseks on juba üks 124-kilone mannekeeni prototüüp toodetud. Kehamassiindeks on sel 35.

Statistika näitab ka seda, et tõsiste vigastuste risk kasvab vanemate, alates 50-aastaste juhtide seas. Vanust kopeeriva mannekeeni loomine on suur väljakutse, kuid ettevõte loodab sellise prototüübi luua juba järgmisel aastal.

Katkise nutitelefoni asemele anti 80 eurot odavam mudel

Kahe ettevõtte vahel puhkenud vaidlus tõstatas laiema küsimuse, kas vigase nutitelefoni võib garantii korras odavama mudeli vastu vahetada.

Rent & Vahendus OÜ juhatuse liige Andres Vahtramäe soetas 20. novembril 2012 osaühingult Kännukas oma ettevõttele nutitelefoni CAT B10 hinnaga 399 eurot. «Rõõmu jätkus umbes kaheks kuuks, kui ilmnesid tõrked,» märgib Vahtramäe, kes seadme kohe poodi tagasi viis. Kännukas OÜ vahendas selle garantiiremondi läbiviimiseks valmistaja ametlikule esindajale.

«Peale nädalat ootamist sain seadme tagasi kommentaariga, et «viga ei leitud». Püüdsin saatusega leppida ja kasutasin edasi oma vana telefoni, CAT B10-st sai n-ö varutelefon,» lausub ta.

Selle aasta juunis tekkis Vahtramäel aga vajadus varutelefoni järele. Kuna garantiiaja lõpuni oli jäänud veel pool aastat, otsustas ta CAT B10 teist korda garantiiremonti viia. «Sel korral oli õnn minu poolel. Oodanud pea kolm nädalat, helistasin telefonimüüjale ning sain teada, et seade on otsustatud välja vahetada.»

Et asjad kiiremini liiguks, toimetas ta telefonimüüja heakskiidul oma vana telefonipakendi ja kõik selle juurde kuuluva otse telefonide garantiiremondiga tegelevale ettevõttele. «Sain veel umbes nädala oodata, sest viivitati vormistusliku küljega. Kuna oleksin selleks hetkeks nõus olnud juba ükskõik millega, leppisin telefoni vahetusega,» rääkis Vahtramäe, et muid variante talle ei pakutudki.

CAT B10 asemel sai ta uuema, kuid odavama mudeli CAT B15, mis tol hetkel maksis 319 eurot. Vahtramäe ei pea seda õiglaseks, et vahetustelefon on tema algselt soetatud nutiseadmest 80 eurot odavam. «Telefonimüüja leiab, et minu vana telefon on asendatud hinnalisemaga, tehniliselt täiuslikumaga. Minu vaatevinklist mõõdetakse asjade väärtust siiski eurodes. Garantiitingimuste kohaselt oleksin pidanud saama samaväärse toote,» nentis Vahtramäe, kes leiab, et on saanud petta.

Ta pöördus alguses ka tarbijakaitseameti poole, kuid kahe juriidilise isiku vahelise vaidlusega tarbijakaitseamet ei tegele. Ainus võimalus on kohtu poole pöörduda. Vaidlus telefonimüüjaga on veninud juba nelja kuu pikkuseks.

Tootja tippmudel

Kännukas OÜ tegevjuht Tauno Vään selgitas, et 1. juulil informeeriti Vahtramäed ametliku garantiiteenuse pakkuja otsusest, millega anti luba asendada vigane CAT B10 nutitelefon uue seadme vastu. «Kuna B10 mudel oli selleks hetkeks juba tootmisest väljas mudeli vanuse tõttu, siis oli koheselt võimalik vahetust teostada ainult uue mudeli ehk CAT B15 vastu. Vahetustelefoni näol oli tol hetkel tegemist CAT telefonide lipulaevaga, mis maksis alguses samuti 399 eurot,» selgitas Vään, et eri ajahetkedel hindasid vaadata pole ka päris õige. Enne kui CAT B10 tootmisest välja läks, oli selle hind langenud 299 eurole.

Vään nentis, et Vahtramäe võttis 15. juulil uue seadme vastu, olles seda tänaseks juba ligemale neli kuud kasutanud. «Meie arusaamist mööda aktsepteeris ta sellega ka garantiijuhtumi lahendust,» nentis ta.

Mehe sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus klient, olles saanud vahetada oma kasutatud, aegunud ja amortiseerunud vana telefonimudeli hetke tootja tippmudeli vastu, esitab pretensiooni ning väidab, et on petta saanud. «Analoogsed vahetusprotsessid on enamasti lõppenud kliendi rahulolu ja rõõmuga, et tagasi ei saadud mitte vana parandatud telefoni, vaid täiesti uue seade. Antud juhul tahaks veelkord rõhutada, et tegemist oli ühtlasi ka sel ajahetkel CAT tootja tippmudeliga,» ütles ta.

«Oleme jätkuvalt valmis Vahtramäega otsediskussiooni jätkama ja oma seisukohti korrektsetele faktidele tuginedes selgitama,» lisas Vään.

Advokaadibüroo Biin ja Biin advokaat Kaupo Kase sõnul oleks konkreetse juhtumi puhul vaja välja selgitada garantiitingimused, kuid üldreegel näeb ette, et garantii korral müüja või tootja vahetab tasu eest või tasuta asja välja või parandab asja, et see vastaks garantiis ette nähtud tingimustele.

«Lihtne loogika ütleb, et kui ostja ostis 399-eurose telefoni, siis garantii korras välja vahetatud telefon peab olema vähemalt sama mudel või oma näitajate poolest samaväärne. Kui müüja annab asenduseks teise mudeli, mis on odavam, siis peaks ta hinnavahe ostjale kompenseerima,» selgitas Kask. Antud juhul on tegu siiski algsest telefonist uuema mudeliga, millel on paremad näitajad.

Garantii puhul on tarbijale (füüsilisele isikule) ja majandus- ning kutsetegevuses tegutsevale isikule (juriidilisele isikule) teatud erisused. «Tarbija puhul eeldatakse, et tal on garantiitähtajal õigus nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Juriidilise isiku puhul peab vaatama garantiitingimustest, kas asendamine on tasuta või tasu eest,» lausus Kask.

Tarbija puhul antakse garantiitähtajal asendatud asjale sama kestusega uus garantii, juriidilise isiku puhul tuleb vaadata aga lepingutingimusi, asendatud asja garantii võib kehtida kuni esialgse asja allesjäänud garantiiaja lõpuni.

Tarbijale müügi puhul pikeneb garantiitähtaeg asja parandamise aja võrra, juriidilisele isikule müügi korral ei pruugi garantiitähtaeg pikeneda.

Pika distantsi sisesõudmise meistriteks krooniti Endrekson ja Pajusalu

Laupäeval, 22. novembril avati ajaloos esmakordselt toimunud pika distantsi sisesõudmise riigi meistrivõistlustega talvine hooaeg. Ajaloolisteks esimesteks meistriteks krooniti Kaisa Pajusalu ja Tõnu Endrekson.

EMT nime kandev sarivõistlus koosneb neljast etapist ning tavapäraselt pannakse esimesel osavõistlusel võimed proovile 6000 meetril, vahendab Eesti Sõudeliit.

Naiste klassis üllatustulemusi ei sündinud ning meistrikulla ajaga 21.31,3 viis Pärnusse, sõudekeskus Kalevisse, Kaisa Pajusalu.

Küll võis eeldada, et võitja noor paariline tänavusest hooajast paarisaeu kahepaadil - tartlanna Marliis Reinkort – hakkab südikamalt vastu, kuid nii ei läinud. Hõbedale tulnud SAK Tartu atleet kaotas kogenud Pajusalule tugevalt üle minuti, saades tulemuseks 22.41,4. Pronksmedaliga pärjati 22.43,7-ga finišeerunud kunagi riigi sõudmise paremikku kuulunud Tiina Kapten, kes esindab Sõudespinning.ee võistkonda.

Meeste läbi aegade esimeseks meistriks krooniti ka jõuproovi eel kindla favoriidina nähtud pärnakas Tõnu Endrekson, kes lõpetas ajaga 18.51,7. Tugeva tulemuse - 19.00,2 - sõudis hõbedat väärinud Allar Raja ning kolmandada 19.28,3-ga lõpetas võitja klubikaaslane Pärnu Sõudeklubist – Andrei Jämsä.

Võistluste valguses väärib eraldi märkimist ka fakt, et 2013. aastal loodud ning sõudeliidu liikmeks astunud Aidu Spordiklubi võitis oma tegutsemisaja esimese meistrimedali. Sellega sai hakkama tüdrukute A-vanuserühmas kolmandaks platseerunud Helen Kont.

Tallinna derbi võitis teistkordselt HC Viking

Laupäeval Škoda jäähallis peetud jäähoki Eesti meistriliiga hooaja teise Tallinna derbi võitis taas HC Viking alistades HC Panteri 5:2 (1:2, 1:1, 0:2). Viking jätkab ühtlasi kuue mängu järel täiseduga.

Panteri väravad viskasid Michael Kaspi ja Kristjan Lorezn, Vikingi poolel olid täpsed Dmitri Vinogradov, Igor Shamansky, Nikolai Krasotin, Aleksei Lubnin ja Maksim Borovikov. Kahele väravaele tegi eeltöö Konstantin Gritštšenko.

HC Panteri väravavaht Shoya Suzuki tõrjus 40 ning HC Vikingu puurilukk Villem-Henrik Koitmaa 36 pealeviset.

Täna, 23. novembril kell 14:00 kohtuvad Kohtla-Järvel Ida-Virumaa derbis Viru Sputnik ja Narva PSK.

Jäähoki meistriliiga tabeliseis: HC Viking 18 (6), Narva PSK 11 (6), HC Panter 10 (7), Kalev-Välk 4 (6), Viru Sputnik 2 (5).

Kiirtoidukohtade räpased saladused

Fox News toob välja räpased saladused, mis peituvad enamikes kiirtoidukohtades ning millest enamik kliente pole teadlikud ega ilmselt ka sooviks teadlik olla.

Jäämasinaid pole lihtne puhastada

 

Järgmine kord, kui sa jäämasinat kasutad, vaata seda lähemalt. On võimalik, et sel võib kusagil elutseda hallitust, sest neid on üsna keeruline puhastada, mistõttu minnakse lihtsamat teed ja tarvilik töö jäetakse tegemata. Või tehakse seda liiga harva.

McCafe masinaid pole samuti lihtne puhastada

Räpsastesse detailidesse pole mõtet sekkuda, kuid kui uskuda sadade inimeste postitusi Redditis sellest, et kohvimasin on puhastamata (põhjusel, et see on tülikas), siis võib mustusest kubiseda ka sinu külastatava McDonald’si toidukoha kohvimasin.

Ära jumala eest sidrunit või laimi küsi

Mistahes restoranis (ja sellest on ka meil siin varem juttu olnud) on sidruni- ja laimilõigud ühed kõige räpasemad asjad üldse (ning üsna sageli on need ka toidumürgituste põhjuseks). Aga miks on need lõigud saastunud? Sest enamasti ei pesta sidrunit või laimi enne selle lahtilõikamist ning enne letile jõudmist on neid katsunud tuhanded inimesed. Pluss enamuse ajast on lahti lõigutud tsitruseviilud avatult – nii satuvad nende peal kõiksugu õhus levivad bakterid.

Kanapala istub ja ootab letil

McNuggets’i kanapala võib olla eelvalmistatud ja «istuda ja oodata oma aega». Tegelikult peaks üle jäänud kaubast vabanema kindla aja möödudes (millest taimer märku annab), kuid tavaline praktika on ühe endise McDonald’si töötaja sõnul see, et taimer pannakse nullist käima ja nii mitu korda – kuni kaubale müüja leidub.

Kuidas saada kaks Big Maci ühe hinnaga?

Või noh, peaaegu. McDouble ehk McTopelt on põhimõtteliselt idente Big Macile. Erinevus seisneb selles, et McDouble on pisut väiksem ning selle vahel on salatilehe ja Maci kastme asemel sinep ja ketšup. Nii et kui tellida kaks McDoubles’it, saad kaks odavamalt kui peaksid maksma ühe Big Maci eest.

Grilli-triibud pole päris

Kahjuks enamikel kiirtoidukohtadel pole grilli elava tulega, mistõttu on võimatu saada selliseid piltilusaid grillitriibulisi, mis meile kõigile nii hirmsasti meeldivad. Tegelikkuses lisatakse need tootele enne seda, kui need restorani jõuavadki ning tegemist on toiduvärviga.

Kui tahad midagi värsket, pead seda rõhutama

Sellisel juhul võib sul kuluda rohkem aega oma eine kättesaamiseks, kuid enamikel juhtudel tuleb teenindaja kliendi soovile vastu ja teebki tema palvel toidu otsast peale. Ja kui tahad värskeid friikartuleid, küsi neid ilma soolata. Sest kõik friikartulid soolatakse kohe, kui need fritüürist välja valatakse. Selleks, et ilma soolata saada, peavad nad sulle uued tegema.

Need salatid pole tegelikult tervislikud

Arvad sa tõesti, et salatid täis juustu, rasvaseid kastmeid ja frititud kana on tervislikumad kui burger? Mõtle nüüd, palun uuesti. Mõned salatid võivad sisaldada koguni 700 kilokalorit!

Video: Ojamaa pommlöök Motherwelli ei päästnud

Šotimaa jalgpalli kõrgliigas lõi Motherwelli ründaja Henrik Ojamaa küll hooaja teise värava, kuid kaotusest ei õnnestunud eestlasel oma koduklubi päästa. Ojamaa pommlöök tegi 31. minutil seisuks 1:1, kuid teisel poolajal löödud väravad andsid Invernessile 3:1 võidu.

Itaalia meedia: Kangur läheb suure tõenäosusega seljalõikusele

Itaalia ajaleht La Prealpina kirjutab, et Eesti korvpallikoondise ja Varese meeskonna mängumees Kristjan Kangur läheb taas seljaoperatsioonile.

Tegemist on täpselt sama probleemiga, mille tagajärjel lõigati Kanguri selga ka möödunud aasta oktoobris. «Uuringud näitavad, et operatsioon on ka pragusel hetkel kõige tõenäolisem lahendus,» ütles doktor Stefano Stella ajalehele. Lõplik otsus võetakse vastu järgmise nädala alguses.

Operatsiooni järel peab Kangur korvpalliväljakult eemal olema vähemalt jaanuarini.

 

Pogba tõstis Juventuse ainuliidriks

Itaalia jalgpalli kõrgliigas tõusis laupäevase viimase mänguga tabeli ainuliidriks valitsev meister Juventus, kui võideti 3:0 Lazio.

Juventuse kangelaseks kerkis täna nooruke keskväljamootor Paul Pogba, kes meeskonna avapoolaja keskel juhtima viis ning tunni möödudes ka lõppskoori vormistas. Teise värava sai enda nimele avaväravale eeltöö teinud Carlos Tevez, vahendab Soccernet.ee.

Ainult roosiline see mäng aga Juventuse jaoks polnud, sest äärekaitsja Simone Padoin teenis 71. minutil teise kollase kaardi ja jättis külalismeeskonna mängu lõpuni kümnekesi. 

Galerii: vahvad fotod käsipalli miniliiga Tapa etapilt

Käsipalli miniliigas peeti noormeestele Tapa etapp. Vaata galeriid!

 

Messi purustas võidumängus veenvalt 59 aastat püsinud rekordi

Jalgpalli Hispaania meistriliigas said võidu kõik kolm tiitlipretendenti, eriliseks kujunes õhtu aga järjekordse tähise ületanud Lionel Messi jaoks.

Messi lõi Barcelona 5:1 võidumängus Sevilla üle kübaratriki, ületades ühtlasi Hispaania kõrgliiga kõigi aegade väravaterekordi. Argentiinlase esimene tabamus, mis sündis karistuslöögist, aitas tal jõuda samale pulgale Bilbao Athleticu ründaja Telmo Zarraga. Zarra püstitas rekordi 59 aastat tagasi, kui lõi 15 hooaja jooksul koduklubi eest kõrgliigas 277 mänguga 251 väravat.

27-aastane Messi vajas uue rekordini jõudmiseks vaid õige pisut rohkem ehk 289 mängu, kui saatis 73. minutil väravasse Neymari söödu ja võttis rekordi sellega ainuisikuliselt enda nimele. Uuteks rekordinumbriteks on pärast tänast aga 253 väravat, sest paar minutit hiljem vormistas Messi taas koostöös Neymariga kübaratriki ning ühtlasi lõppskoori. Barcelona ülejäänud väravad lõid Neymar ja Ivan Rakitic ning ka Sevilla tabamus läks Barcelona mängija nimele, kui õnnetu omavärava sai kirja Jordi Alba.

Tabeliliidrina jätkab siiski Madridi Real, kes oli võõrsil 4:0 parem Eibarist, tavapärased kaks väravat lõi Cristiano Ronaldo ning ühe lisasid James Rodriguez ja Karim Benzema. Tiitlikaitsja Madridi Atletico oli tänu Tiago, Antoine Griezmanni ja Diego Godini väravatele kodus 3:1 parem Malagast.

Realil on tabelis 12 vooru järel kirjas 30, Barcelonal 28 ja Atleticol 26 punkti. Viimastest võib veel mööduda Valencia, kes mängib oma 12. vooru mängu tabeli eelviimase meeskonna Levantega homme.

Dortmund mängis kaheväravalise edu maha ja kaotas taas Reusi

Jalgpalli Saksamaa kõrgliigas mängis Dortmundi Borussia maha kaheväravalise eduseisu, viigistades 2:2 Paderborniga.

Pierre-Emerick Aubameyang ja Marco Reus viisid võõrsil mänginud Borussia avapoolaja lõpuks 2:0 ette, kuid teisel poolajal Lukas Rupp ja Mahir Saglik viigistasid. Lisaks jäi Dortmund taas ilma Reusist, kes naasis alles äsja vigastuspausilt, kuid sai teise poolaja keskel uuesti löögi hüppeliigese pihta ja viidi kanderaamil platsilt minema. Dortmund on liigatabelis endiselt alles 15. real ja võib pärast homseid mänge langeda ka väljakukkumistsooni. Paderborn on 9. kohal.

Liider Müncheni Bayern sai 12. voorus kolme viigi kõrvale üheksanda võidu, olles kodus 4:0 parem Hoffenheimist. Bayerni väravad lõid Mario Götze, Robert Lewandowski, Arjen Robben ja Sebastian Rode. Hoffenheim lõpetas mängu kümnekesi, sest 90. minutil sai punase kaardi Adam Szalai.

Tiitlikaitsja edu teise koha ees kasvas juba seitsmele punktile, sest Wolfsburg kaotas võõrsil 2:3 Schalkele ja Mönchengladbachi Borussia jäi 1:3 alla Frankfurdi Eintrachtile. Leverkuseni Bayer sai 3:1 jagu Hannoverist ja Berliini Hertha 2:1 Kölnist, Mainz ja Freiburg mängisid 2:2 viiki.

Laura Vana jõudis Euroopa karikaetapil veerandfinaali

Euroopa sulgpalli karikaetapil Soomes jõudis Laura Vana üksikmängus veerandfinaali. 

Vana võitis esimeses ringis lätlannat Kristine Šefere 23-21; 21-18 ja teises ringis venelannat Jekaterina Bolotovat 21-18; 21-13. Pääsul poolfinaali oli Vana vastaseks esimese paigutusega Venemaa mängija Olga Golovanova ja tasavägise mängu võitis venelanna 21-15, 16-21; 21-12.

Üksikmängu teise ringi ehk 16 parema hulka, jõudsid Eesti mängijatest Getter Saar, Karoliine Hõim ja Kristin Kuuba. Kuuba lükkas esimeses ringis konkurentsist välja teise paigutusega Uus-Meremaa mängija Anna Rankini.

Naiste paarismängus jõudsid  Eesti paarid Kristin Kuuba-Helina Rüütel ja Kati-Kreet Marran-Sale-Liis Teesalu 16 parema hulka.

Serviti treener Kalmer Musting videointervjuus: saime siit soliidse edu

Käsipalli eurosarja avamängus 12-väravalise võidu saanud Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting oli hoolealuste tänase esitusega rahul, kuid ei kiirustanud Servitit veel edasipääsejaks nimetama.

«Seda näitab nädala pärast aeg, kas see võit on edasipääsuks piisav või ei, aga me saime siit soliidse edu. Ütleme, et algus on tehtud, 60 minutit on mängitud ja 60 minutit on minna. Usun, et meil seal (Itaalias – toim) lihtne olema ei saa,» sõnas Musting.

Vaata videointervjuu, mida pidas Musting võidu aluseks, mida on tema arvates põlvalastel vastastest õppida ning mille arvelt saab teises kohtumises oma mängu juures veel parandada.

Arsenali rünnakutelaviinile vastu pidanud Man United sai hinnalise võidu

Inglismaa kõrgliigas pidasid tulise kohtumise Londoni Arsenal ja Manchester United, 2:1 võitjana väljusid sellest külalised Manchesterist.

Ehkki avapoolaeg kulges Unitedi eksimuste ja Arsenali rünnakute tähe all, ei suutnud väljakuperemehed kuidagi neile avanenud võimalusi ära kasutada ning puhkepausile mindi väravateta viigiseisus. United asus kohtumist juhtima 56. minutil, kui Arsenali kaitsja Kieran Gibbs suunas Antonia Valencia ebaõnnestunud pealelöögi oma võrku. United pääses seega kurioossel moel eduseisu nii, et polnud ise teinud ainsatki raamidesse suunatud pealelööki.

Arsenali rünnakusurve kasvades tekkis Unitedil mitu võimalust kiireks vasturünnakuks ning ühe neist kasutas lõpuks ära Wayne Rooney, viies külalised 85. minutil kahe väravaga ette. Ehkki pika vigastuspausi järel vahetusest mängu sekkunud Olivier Giroud suutis viiendal üleminutil ristnurka suunatud pommlöögist Arsenali kaotusseisu vähendada, sai mänguaeg enne otsa, kui kodumeeskond suutis viigini jõuda.

Mõlemad meeskonnad on olnud sel hooajal hädas paljude põhimeeste vigastustega ning paraku möödus suurte kadudega ka tänane mäng - kõigest veerand tundi jõudis mängida hüppeliigest väänanud Unitedi kaitsja Luke Shaw. Teisel poolajal pidid aga vigastuse tõttu mängust lahkuma Arsenali poolkaitsja Jack Wilshere ning pealinnaklubi esiväravavaht Wojciech Szczesny, kes põrkas avavärava toonud olukorra eel kokku Gibbsiga.

United tõusis võiduga liigatabelis neljandaks, olles nüüd kogunud 19 punkti. Ainsana kaotuseta jätkavast Londoni Chelseast lahutab neid jätkuvalt 13 punkti, ent näiteks kolmandal kohal olevast Manchester Cityst nüüd viis punkti. Arsenal langes tänaste mängude järel tabelis kaheksandaks, samas jäädakse Unitedist maha vaid kahe punktiga.

Reegleid rikkunud Red Bullid tõsteti Abu Dhabis stardirivi lõppu

Red Bulli vormel-1 meeskonda süüdistati hooaja viimasel etapil Abu Dhabis pettusekatses ning kontrolli tulemusel tõstetigi nii Daniel Ricciardo kui ka Sebastian Vettel homse stardirivi lõppu.

Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) tehniline delegaat Jo Bauer käskis pärast tänast kvalifikatsiooni saata nii Daniel Ricciardo kui ka Sebastian Vetteli autod täiendavasse tehnilisse kontrolli ning kutsus Red Bulli esindaja vaibale, kuna tema hinnangul ei vastu kummagi auto esitiib nõuetele. Baueri väitel kasutas Red Bull esitiiva juures aerodünaamilise seurvejõu all painduvaid otsaplaate, mis on aga keelatud.

Sama süüdistust on Red Bulli suunas viimastel hooaegadel varemgi teele saadetud, kuid kunagi pole tehnokontroll tuvastanud, et autode esitiivad tõesti reeglitevastased oleks. Seekord karistati aga võistkonda sellega, et mõlemad sõitjad tõsteti stardirivi lõppu. Algselt sõitis Ricciardo Abu Dhabis välja viienda ja Vettel kuuenda stardikoha.

Video: vaata ja imetle Eesti meistriliiga hooaja kauneimat väravat

Jalgpalli Eesti meistriliiga selle hooaja kauneimaks väravaks valiti Tammeka kaitsja Rauno Tutki kauglöök FC Flora värava ristnurka.

Hooaja ilusaim värav sündis 20. septembril peetud 30. vooru kohtumises, mille Flora lõpuks siiski 4:2 võitis. Tutki tabamus tegi 67. minutil mänguseisuks 4:1.

Trifti sild – Alpide pikim ainult jalakäijatele mõeldud rippsild

Üksnes jalakäijatele kasutamiseks mõeldud Šveitsis Berni kantonis Gadmen’i küla lähedal asuv Trifti rippsilda kasutab aastas umbes 20 000 inimest – valdavalt need, kes soovivad minna vaatama Trift’i liustiku.

Silla pikkuseks on 170, laiuseks 0,8 ja sügavuseks 1,4 meetrit. See paikneb umbes 100 m kõrgusel sealsest maapinnast ning enam kui 1700 m kõrgusel merepinnast.

Praegune Trifti rippsild rajati 2009. aasta kevadel. Silla ehitamiseks kasutati muuhulgas umbes viie kilomeetri jagu terastrosse. Silla metallosad kaaluvad kokku umbes 7500 kilogrammi.

Loe edasi Reisiguru.ee-st.

Põlva Serviti võitis euromängu koguni 12 väravaga

Põlva Serviti alistas käsipalli eurosarjas Challenge Cup kolmandas ringis koduväljakul 36:24 Itaalia klubi Carpi Terraquilla.

Juba poolajaks seitsme väravaga juhtinud Serviti täpseimad olid võrdselt seitsme tabamusega Henri Sillaste ja Henri Hiiend. Kuus väravat viskasid nii Ardo Puna kui ka ukrainlane Andrii Ternovõi. Vastaste parimad olid kaheksa tabamusega horvaat Andrea Basic ja montenegrolane Zeljko Beharevic.

Kordusmäng peetakse järgmisel laupäeval Itaalias.

Hotell trahvis kliente paari halva kommentaari eest

Briti abielupaar pidi hotellile Tripadvisoris halva iseloomustuse jätmise eest sada naela trahvi maksma.

Inglismaal Blackpooli linnas Broadway hotelli tuba broneerides tundus paarile piltide järgi, et tegu on kena paigaga, kirjutab The Telegraph. Kohale jõudes leidsid nad eest aga haisva, räpase ja rikutud toa, mille ühe öö eest pidi maksma 36 naela. Rääkimata plekilistest kardinatest ja vaibast, ei tulnud ka vannitoas olevast kraanist vett. Sellest probleemist hotelli töötajatele rääkides vastati neile, et et sellest ollakse teadlikud.

Nii kirjutas hotelli broneerinud naine hiljem Tripadvisori lehele, et hotell oli „räpane ja haisev osmik“. Nädala pärast avastas mees, et tema krediitkaardilt on lisaks 36-naelasele hotellitasule maha võetud veel 100 naela. Selle kohta hotellist aru pärides said nad vastuseks, et hotelli poliitika näeb ette halva iseloomustuse kirjutanud inimeste trahvimist. Lisaks ähvardati krediitkaardilt maha võtta veel 100 naela, kui paar peaks veel midagi Tripadvisorisse kirjutama.

Kohalike tarbijakaitseameti otsusel makstakse paarile raha tagasi ning hotellil kästakse oma poliitikat muuta. 

Ojamaa värav ei päästnud Motherwelli kaotusest

Šotimaa kõrgliigas lõi oma hooaja teise värava Henrik Ojamaa, kuid Motherwell pidi Invernessilt vastu võtma 1:3 kaotuse, vahendab soccernet.ee.

Inverness läks kohtumist 29. minutil juhtima, aga vaid kaks minutit hiljem oli seis taas viigis, sest skoori tegi Eesti koondise ründaja Ojamaa. See aga jäigi Motherwelli ainsaks pealelöögiks ning teisel kolmveerandtunnil kasutas Inverness veel kahel korral oma võimalused ära. Ojamaa sai kirja 90 minutit.

Motherwell on 14 vooru järel 12 meeskonna konkurentsis 10 punktiga 10. kohal, Inverness jagab mängu vähem pidanud Glasgow Celticuga 29 punktiga liidrikohta.

Federer ja Wawrinka viisid Šveitsi Davis Cupi finaalis taas juhtima

Prantsusmaal Lille'is peetavas Davis Cupi finaalmatšis haarasid tänase paarismängu järel 2:1 eduseisu šveitslased.

Roger Federer ja Stanislas Wawrinka alistasid kolmes setis 6:3, 7:5, 6:4 Richard Gasquet ja Julien Benneteau. Homme on Federeril võimalik tuua Šveitsile kõigi aegade esimene Davis Cupi võit ja lisada oma auhinnakappi ainuke sealt seni puuduv suur karikas, kui ta kohtub päeva avamängus Jo-Wilfried Tsongaga.

Eile alistas Wawrinka neljas setis Tsonga, kuid lõppeval nädalal seljatraumaga võidelnud Federer jäi seejärel kolmes setis üllatavalt kindlalt alla Gael Monfilsile. Šveits mängib finaalis üldse alles teist korda, viimati 2001. aastal võidutsenud Prantsusmaa on Davis Cupi varem võitnud üheksal korral.

Tund aega kümne mehe vastu mänginud Chelsea sai kerge võidu

Inglismaa jalgpalli kõrgliigas jätkab löömatuna Londoni Chelsea, kes alistas tänu Diego Costa ja Eden Hazardi väravatele kodus 2:0 West Bromwich Albioni.

Seejuures jäid vastased juba poole tunni möödudes kümnekesi, sest otse punase kaardi sai Claudio Yacob. Manchester City jäi küll koduväljakul Swansea vastu juba 9. minutil Wilfried Bony tabamuse tõttu kaotusseisu, kuid kümme minutit hiljem Stevan Jovetic viigistas ja 62. minutil lõi Yaya Toure võiduvärava.

Heasse hoogu on läinud hooaega kolme võidu ja nelja viigiga alustanud Newcastle United, kes võitis juba viienda mängu järjest, kui kodus alistati tänu Moussa Sissoko väravale 1:0 Queens Park Rangers. Burnley oli tänu Danny Ingsi kahele tabamusele 2:1 parem Stoke Cityst ja Everton alistas 2:1 West Ham Unitedi, Leicester ja Sunderland mängisid 0:0 viiki.

Tartu võttis koduliigas Raplalt kindla revanši

Korvpalli Eesti meistriliigas võttis Tartu Rock võõrsil Raplalt kindla revanši hooaja alguses saadud kaotuse eest, võites 87:64. Tartlastele tõi seitsmest kaugviskest kuus tabanud Gert Dorbek parimana 23 punkti, Rapla resultatiivseim oli 16 punktiga Ziga Fifolt. Pärnu alistas suurelt 100:62 Audentese SG/Noortekoondise, Silver Leppiku arvele jäi 24 punkti. Audentese poolel viskas Ivo-Van Tamm 11 punkti.

Rapla Tyco - Tartu Rock 64:87

Rapla: Fifolt 16 p, Saare 11 p, Ezerskis 11 p, Keerles 10 p, Laane 8 p, Soo 6 p, Ruut 1 p, Pärn 1 p

Tartu: Dorbek 23 p (3p 8/6), Sokk 16 p, Eichfuss 11 p, Kurbas 10 p, Petrukonis 8 p, Doronin 6 p, Kriisa 5 p, Peciukevicius 4 p, Talts 2 p + 14 lp, Sutt 2 p

Audentese SG/Noortekoondis - Pärnu 62:100

Audentes: Tamm 11 p, Post 9 p, Jürjens 8 p, Raieste 7 p, Soodla 6 p + 10 lp, Pehka 5 p, Niits 4 p, Pajumets 3 p, Viilup 3 p, Kullamäe 3 p, Indermitte 3 p

Pärnu: Leppik 24 p (2p 7/7) + 8 lp + 6 vl, Tamsalu 20 p + 7 rs, Silavs 14 p, Vahter 12 p + 9 lp, Lindmets 11 p, Hämarsalu 7 p + 9 lp, Kuber 6 p, Andrei 4 p, Rutkauskas 2 p

Mängude käik:

 

Mängud on alanud!

 
 
 

Rocki algviisik: Sokk, Dorbek, Talts, Eichfuss, Kurbas

 
 
 

Rapla algviisik: Laane, Soo, Ezerskis, Fifolt, Keerles

 
 
 

Neli minutit mängitud ja Rock juhib Dorbeku tabava kaugviske järel 12:6

 
 
 

Rock kasvatab edu, Kurbase vabavisete ja Dorbeki kolmanda tabava kaugviske järel on see juba 20:6

 
 
 

Ezerskise kolmene lõpetab Rapla kolm minutit kestnud punktipõua, kuid Sokk vastab korviga ja seis on Rapla poolt vaadates 9:22

 
 
 

Keerlese vabavisked toovad Raplat lähemale, 13:22

 
 
 

Petrukonise pealtpaneku järel on Rapla kaotusseis minut enne esimese veerandaja lõppu 14:25

 
 
 

Soo lõpetab esimese veerandaja ühe tabava vabaviskega, kuid Rapla kaotusseis on 15:27

 
 
 

Pärnu juhib Audentese/Noortekoondise vastu esimese kümne minuti järel samuti kindlalt 29:13, väljakult kõik viis viset tabanud Silver Leppiku arvel on juba 13 punkti ehk täpselt sama palju kui tervel Audentese meeskonnal kokku.

 
 
 

Sander Saare toob oma esimesed punktid Rapla särgis, kuid Sokk vastab kolmesega ja seis on 19:33

 
 
 

Sokk ja Dorbek jätkavad kaugelt pommitamist - Tartu on kokku kolmese joone tagant teinud kaheksa viset, millest seitse on nende kahe tagamehe nimel ning neist omakorda kuus on tabanud. Seis on Rapla poolelt vaadates 25:41, avapoolaja lõpuni viis ja pool minutit.

 
 
 

Avapoolaeg läbi! Rapla ja Rocki mängus on esimese poolaja järel seis 28:51

 
 
 

Rock on tabanud suurepäraselt kaugviskeid - üheksast seitse. Rapla meeste seitsmest katsest on samal ajal tabanud vaid üks. Tartlaste edukaimad on esimese poolaja järel Gert Dorbek 15 ja Tanel Sokk 13 punktiga, Raplale on Rait Keerles toonud kaheksa ja Ernestas Ezerskis seitse punkti.

 
 
 

Audentese ja Pärnu mängu seis on poolajaks 25:52. Väljakult kõik kuus viset tabanud Silver Leppiku arvel on 15 ja Janis Vahteril 12 punkti, Audentese poolel viskasid nii Ron-Arnar Pehk kui ka Ivo-Van Tamm avapoolajaga viis punkti.

 
 
 

Rapla alustab teist poolaega kiire 7:0 spurdiga ja tartlased võtavad vaid 1.19 pärast veerandaja algust mõtlemisaja. Seis 35:51

 
 
 

Tartlased vastavad aga omakorda 9:2 minispurdiga, Kurbase kolmese järel on seis 37:60. Kolmanda veerandaja lõpuni viis minutit

 
 
 

Kolmas veerandaeg on lõppenud ja vahe püsib stabiilselt paarikümne punkti ringis, seis on kodumeeskonna Rapla poolt vaadatuna 48:65

 
 
 

Pärnu juhib kolmanda veerandaja järel Audentese vastu 83:43, Silver Leppiku arvel on 19 punkti

 
 
 

Viis minutit mängu lõpuni, Tartu eduseis on ikka 20-punktiline

 
 
 

Dorbeku viies tabav kaugvise teeb kaks minutit enne lõppu seisuks 61:82

 
 
 

Mäng läbi, Tartu võidab 87:64!

 
 
 

Pärnu alistab Audentese SG/Noortekoondise lõpuks seisuga 100:62

 
 

Enne mänge:

10. oktoobril kohtusid Rapla ja Rock Tartus ning siis võitis Rapla esmakordselt klubi ajaloos TÜ/Rocki. Erinevatel põhjustel jäävad laupäeval Raplal eemale Martin Paasoja ja Kristers Zeidaks, seevastu on võimalik, et väljakule jookseb meeskonna värskeim täiendus Sander Saare. Samuti on viimastes mängudes head minekut näidanud vahepeal vigastuse küüsis olnud Rait Keerles, mänguvormi on taastamas ka Ernestas Ezerskis, vahendab basket.ee.

Tartu Ülikool/Rock on pärast künklikku hooaja algust saanud 4 võitu järjest, neist kaks FIBA EuroChallenge sarjas, kodus võideti Sofia Lukoil Akademikut 71:59 ning viimati Ungaris 79:72 Körmendit. 

Audentese SG/Noortekoondises teevad kaasa vaid Audentese spordigümnaasiumi õpilased, kuid nimekirjast leiab korvpallisõpradele tuttavaid nimesid nagu Pehka ja Kullamäe. Rivistusse kuulub ka meistriliigas kogemusega KK HITO kasvandik Siim-Markus Post ning mitu aastat Hispaanias noorteakadeemias viibinud KK Viimsi kasvandik Karl Robin Jürjens. 

KK Pärnul on meistriliiga tabelis 4 võitu ja 3 kaotust, kuid kõik neli võitu on tulnud kodusaalis. KK Pärnu edukaim punktitooja on seni olnud leedulane Ronaldas Rutkauskas, kes on visanud keskmiselt 15,3 punkti mängu kohta ning võtnud maha 8,7 lauapalli. 

Audentese SG/Noortekoondis kaotas teisipäeval TTÜ KK-le 62:96. KK Pärnu sai kolmapäeval Balti liiga mängus võõrsil Riia Baronsilt valusa 78:81 kaotuse, kui Kristaps Valters tabas 2 sekundit enne lõpusireeni kolmese.

Fotod ja video: Aivar Sõerd tähistas juubelit suurejoonelise orelikontserdiga

Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd tähistas täna Niguliste kirikus oma 50. sünnipäeva.

Poliitik ei tähistanud suurt juubelit sugugi tagasihoidlikult ning andis kutsutud külalistele orelikontserdi. Nimelt on Sõerd väärikat instrumenti ka muusika- ja teatriakadeemias õppinud.

Vaata fotodelt, kes poliitiku sünnipäeva väisasid ning videost, kuidas tema orelimäng kõlas.

Pühapäeval suurt lumesadu oodata ei ole

Pühapäeval tuleb suurema sajuta ilm, ent liikluses tuleb siiski tähelepanelik olla, sest teed on jätkuvalt libedad.

Homme õhurõhk tõuseb ja kõrgrõhkkonna mõju tugevneb. Kohati võib veidi sadada, ent libeduseoht teedel püsib, selgub ilmateenistuse prognoosist.

Pühapäeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3 kuni 8 m/s, õhtul tugevneb saartel ja rannikul kagutuul. Õhutemperatuur on -2 kuni +1, saartel kuni +4 kraadi.

Surve kasvab: Bundesliga juht toetab jalgpalli MMi boikoteerimist

Saksamaa jalgpalli kõrgliiga Bundesliga tegevjuht Christian Seifert lausus Süddeutsche Zeitungile, et toetab vastavalt Venemaal ja Kataris toimuvate 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride boikoteerimist.

«Boikott oleks kõige tõhusam vahend. Saksamaa tunneb, et see FIFA ei esinda enam meie huvisid – me ei tunne end enam nende liikmena,» ründas Seifert teravate sõnadega Rahvusvahelist Jalgpalli Liitu. «Seitsekümmend viis protsenti MMil mängivatest meestest mängib klubijalgpalli Euroopas ja kui Euroopa ütleb, et me enam ei osale, muudab see kõike,» lisas ta. «Jah, muidugi võib FIFA Saksamaa, Inglismaa, Itaalia ja Hispaania järgmiselt kolmelt MM-turniirilt välja visata, aga sellest oleks ükskõik. Sest niisugusel juhul poleks enam MM-turniiri.»

Seifert kinnitas aga, et boikott toimiks vaid siis, kui Euroopa oleks selles osas ühtne. «Ja ma kahtlen väga, et nii läheb,» märkis ta.

Lõppeva nädalal kutsus Euroopa riike boikotile ka Inglismaa jalgpalliliidu endine president David Bernstein. «Kohati meenutab FIFAs toimuv mulle Nõukogude Liitu. Keegi ei ava suud, ja kui mõni avabki, tehakse ta tümaks. Katari korraldajaks valimine oli spordiajaloo üks naeruväärsemaid otsuseid. Sama hästi oleksime võinud MMi keset talve Islandil korraldada. See otsus meenutab mulle Alice’it imedemaal,» sõnas Bernstein.

Libedaga toimunud Tartu Novembrijooksu võitis Allar Lamp

22. novembril toimus Treenitus MTÜ eestvedamisel Tartu Jooksusarja kolmas ehk viimane etapp Novembrijooks, mis tõi libeda ja lörtsise ilmaga osalema 350 jooksjat-kõndijat.

5 km pikkusel jooksudistantsil läksid teistel eest Tartu keskmaajooksja Allar Lamp koos Rauno Laumetsa ja Anti Puustusega. Jooksu võidu võttis sarnaselt eelmisel aastale Lamp ajaga 15.52, jäädes oma püstitatud rajarekordile alla seekord 13 sekundiga. Oma osa mängis siin ilmselt ka heitlik ilm. Lambile ärgnesid Laumets (15.58) ja Puustus (16.02). Naiste üldarvestuses võidutses pärnulanna Birgit Pihelgas ajaga 18.31. Talle järgnesid Grete Tõnne (19.16) ja Külli Pirksaar (19.27).

Tartu Jooksusarja arvestuses kordas eelmise aasta esikohta meestest Allar Lamp ja naistest oli võidukas tallinlanna Kaisa Kukk. Jooksusari saab jätku ka järgmisel aastal: 11. aprillil Parkmetsa jooks, 20. august Suvejooks ja 21. novembril Novembrijooks.

Novembrijooksu tulemused on leitavad siit.

Tennise aastalõputurniiri võitsid Ivanov ja Gorlats

Tennise aastalõputurniiril Alexela Masters oli meestest võidukas Vladimir Ivanov ja naistest Valeria Gorlats. 

Ivanov (ATP 407) mängis finaalis Anton Pavlovi (ATP 1656) vastu, olles eile olnud poolfinaalis parem Mattias Siimarist 6:3, 6:2. Pavlov jõudis finaali 6:3, 7:5 paremusega Christopher Robin Klettenbergi üle. Finaalis pani 27-aastane Ivanov kaheksa aastat noorema Pavlovi vastu oma paremuse maksma numbritega 7:5, 6:2.

Naiste turniiril peeti täna matš Valeria Gorlatsi ja Jana Kuzovkova vahel, millest väljus võitjana esimene numbritega 6:0, 6:1. See võit tagas Gorlatsile ka aastalõputurniiri esikoha, teine koht kuulus naistest Julia Skripnikule.

Vahur Kersna räägib «Pealtnägijas» võitlusest pikaajalise haigusega

Armastatud telemees Vahur Kersna astub üle pika aja üles ETV saates «Pealtnägija».

«Pealtnägija» kinnitab uudist oma Facebooki lehel.

«Eile toimus tõepoolest salvestus, kus Vahur Kersna andis pärast pikka vaheaega intervjuu «Pealtnägija» saatele. Teemaks võitlus pikaajalise haigusega ja peatselt ilmuv raamat, mis sellest räägib,» kirjutab saatetiim.

Intervjuu ebatavalisust rõhutab see, et salvestus toimus Kadrioru kunstimuuseumis ja küsitleja oli Madis Jürgen. 

Vahur Kersna uue raamatu kaanepilt

 

Alatu varas kasutas raha väljapressimiseks võõra noormehe pilti

Noormees sai paar nädalat tagasi ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui nägi, et keegi on tema pildi internetiavarusest varastanud ja kasutab seda oma libakontol, et inimestelt raha välja pressida. 

Oliver Hainsalu sai paar nädalat tagasi ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui avastas, et teda soovitakse mustata. Keegi võõras inimene varastas internetiavarusest tema pildi ja kasutas seda Facebooki libakonto profiilipildina. Konto omanikuks märgitud Kevin Tali pettis inimestelt libakonto abil raha välja, müües Samsungi tahvelarvutit, mida keegi tegelikult kunagi ei näinudki.

«See oli vist 30. oktoober, kui mu sõber mulle kirjutas, et ta märkas osta/müü/vaheta grupis minu pildiga kontot, mille abil petetakse inimestelt raha välja ning tekkinud on suur probleem,» kirjeldas Oliver. Kevin Tali kontot lähemalt uurides avastas ta, et libakonto omanik kasutabki temast pilti, mille on teinud üks meediaväljaanne paar aastat tagasi fotolavastuse tarbeks. «See oli tõeliselt ebameeldiv üllatus,» kirjeldas Oliver oma emotsioone. Seepeale teatas noormees Facebookile pildivargusest ja võttis ühendust ka veebikonstaabel Maarjaga.

Vaadates osta/müü/vaheta portaalis Kevin Tali müügikuulutust, hakkas ta oma heaolu pärast kartma. «Vaatasin seda postitust ja viimane kommentaar oli seal all stiilis «Kui ma sind tänaval näen, siis ma löön su maha,»» rääkis Oliver, kes selgitas seepeale vihastele inimestele, et Kevin Tali on varastanud tema pildi ning et keegi talle siiski kere peale ei annaks.

«Järgmisel päeval veebikonstaabel kirjutas mulle, et Facebooki poole pöördumine oli õige samm ja ma pole esimene, kes tema poole sedalaadi murega on kirjutanud. Ta lisas, et hetkel võib Facebooki poolt vastamisega viivitusi tekkida,» rääkis Oliver. Facebook siiski vastas noormehele ja kirjutas, et kontot ei kustutata, sest nad ei tuvasta, et pildil oleks Oliver.

«Facebooki pildi tuvastus ei tööta nii, et inimene vaatab ja võrdleb kahte pilti. Seal on spetsiaalselt välja töötatud algoritmid, mis mõõdavad inimeste näojoonte järgi, kellega tegu on. Samal põhimõttel soovitatakse ka tag’e pildi all,» teadis Oliver ning lisas, et vaatas antud pildil alla ning see võis olla põhjuseks, miks teda pildil ei tuvastatud.

Et Oliver tundis end situatsiooni pärast jätkuvalt ebamugavalt, kaebas ta esimese otsuse edasi. Paari päeva pärast saatis Facebook kirja, tunnistades, et fotol on siiski Oliver ja libakonto kustutatakse. Et Oliveri jaoks oli mure lahendatud, ei hakanud ta politseile avaldust esitama, et maine ja turvatunde ohustaja isik teada saada. «Kuigi avaldus on seisnud mul kogu aeg laua peal,» tunnistas noormees.

Veebikonstaabel Maarja Punak ütles Postimehele, et veebikonstaablite poole pöördub pea iga päev keegi taolise murega, aga vargused on erinevad.  Näiteks libakonto, mis ei ole õige nimega, aga kasutatakse kellegi teise pilti. Keegi kasutab õiget nime, aga kellegi teise pilti. Või siis on variant, kus nime ei eksisteeri ja on võetud Google pildipangast kellegi suvalise pilt. On ka juhtumeid, kus varastatakse kellegi kontolt pilte, mida ei panda profiilipildiks, vaid pannakse kausta a la «minu puhkus» aga tegelikult on kellegi teise puhkuse pildid.

Kui keegi nende poole sellise murega pöördub, kirjutavad veebikonstaablid pildivargale kirja, paludes pilt või pildid eemaldada. Kui veebikonstaablite kirjale ei reageerita, soovitavad nad kirjutada ohvritel esialgu Facebookile ise raporteid. «Hea oleks, kui see varastatud profiilipilt on ka sinu enda profiili pilt, ehk siis inimene, kes kaebust kontrollib, saab aru, et see pilt on varastatud. Kui see pilt on tegelikult kuskilt mujalt või on seda lõigatud või muudetud, siis tulebki selle peale vastus, et pilti ei eemaldata, kuna pole piisavalt tõendeid,» rääkis Punak ning lisas, et sellisel juhul tuleks esitada kaebus uuesti. Ta pole küll kindel, kuidas täpselt Facebooki näotuvastus töötab, kuid arvas, et esimesel korral teeb seda robot, teisel korral inimene.

Veebikonstaabel teadis rääkida, et on olnud juhtumeid, kus pilti polegi maha võetud. Seejärel võtavad veebikonstaablid ise Facebookiga ühendust.

Samas on ohvril võimalus pöörduda ka kohtusse, mis menetleb seda kui inimese laimamist ja tema andmete kasutamist. Samal ajal, kui kohus seda menetleb, ei saa politsei isiku välja selgitamiseks toiminguid läbi viia. «Selleks, et kohus saaks selle inimese välja selgitada, peab ta esitama nõude Facebookile,» rääkis Punak, kuid lisas, et ei oska näited tuua, et kohus seda teinud oleks.

Veebikonstaabel toonitas, et ainult pildivargus pole identiteedivargus. «Identiteedivarguse kohta on meil väga selge paragrahv, kus on öeldud, et selleks peab olema peale pildi veel midagi- tõele vastav nimi, veel mingid andmed.  Et inimesed, kes seda ohvrit tunnevad, võivadki pidada teda ekslikult selleks inimeseks.»

Selleks, et vältida piltide vargust, soovitab veebikonstaabel oma sotsiaalportaali konto seaded selliseks muuta, et võõrad ei pääse nendele ligi. Kui midagi juhtubki, siis teab ohver, et pahategija on tema enda ringkonnast. Ka Googlega on võimalik piltide kustutamise osas kokkuleppele saada.

Norra suusatäht treenis enne hooaega hullumeelses mahus

Eelmisel hooajal murdmaasuusatamise MK-sarjas üldvõidu saanud, Tour de Ski võitnud ja Sotši olümpiamängudelt 30 km suusavahetusega sõidu pronksmedaliga naasnud norralane Martin Johnsrud Sundby tunnistas, et läks tänavuseks hooajaks valmistudes treeningutega üle piiri.

Sundby on kogunud enda arvestuste kohaselt lõppeval aastal umbes 1100 treeningtundi. «Ma ei tee seda enam mitte kunagi – see on olnud tohutu koormus,» sõnas ta Verdens Gangile, nentides, et pidev treenimine on jätnud oma jälje. «Olen väsinud – mitte füüsiliselt, vaid eeskätt just vaimselt,» lausus Sundby.

Hullumeelsete treeningute taga oli siiski ka selge siht – Sundby soovis leida oma võimete piiri ja laduda sellise vormi, millele saaks toetuda kogu ülejäänud karjääri jooksul. «Olen 30-aastane ja mu karjäär on lõpusirgel. Järgmisel aastal kavatsen kindlasti treeningmahte korrigeerida,» lubas Sundby. Vähemalt on norralase tööst kasu olnud – eile võitis ta Beitostölenis kavas olnud 15 kilomeetri klassikasõidu, edestades kaasmaalasi Didrik Tonsethi ja Petter Northugi enam kui 20 sekundiga. Tänavune MK-hooaeg algab järgmisel nädalavahetusel Soomes Kuusamos.

Vaksali-Riia nurgal valmis ülekäigukoht

Tartus Riia ja Vaksali tänava nurgal valminud uus ohutussaarega ülekäik sunnib küll jalgrattureid ja jalakäijad tegema väikese ringi, kuid tänavaületus on varasemast palju turvalisem.

Linna teedeteenistuse jalg- ja jalgrattateede peaspetsialisti Mihkel Vijari sõnul oligi uue ülekäigu rajamise peamine põhjus selles, et vana lahendus oli ohtlik.

«See ebaturvalisus väljendus selles, et jalakäijad ja jalgratturid ei saanud loogilist rada pidi kuidagi ohutult üle. Seal oli mitu konfliktpunkti autodega, kus tuli vaadata nii ette kui selja taha,» selgitas Vijar. Ta märkis, et tipptunnil ületab selles kohas Vaksali tänavat 150–200 inimest.

Valminud lahendus suunab jalakäijad ja ratturid vahetult enne Vaksali tänavat umbes 20 meetrit ristmikust kaugemale. «Jah, nüüd ongi nii, et otse enam ei saa, aga selle eest on teeületus kõvasti turvalisem,» kordas Vijar.

Tuleb ümber harjuda

Kuigi sunnitud kõrvalepõige võib tunduda harjumatu ja ajakulukam, ei uskunud Vijar, et jalakäijad võiksid hakata vanaviisi otse ristmikule pressima. «Ma usun, et alguses on see tõesti natukene võõras, aga mõne aja pärast võetakse uus lahendus omaks,» lausus spetsialist.

Selleks, et ei tekiks kiusatust lõigata, paigaldatakse Riia tänava raudteeviadukti poolsesse otsa torupiire, mis takistab otse liikumist ning suunab uuele kõnniteele. Samasugune torupiire oli esialgu plaanis panna ka linna poole, kuid Vijari sõnul arvas arhitektuuriosakond, et see pole otstarbekas.

«Et otse käimist takistada, on mõeldud kasutada taimi, aga praeguse ilmaga ei saa neid istutada. Nad ei lähe kasvama. Aga kevadel saaks neid panna,» sõnas Vijar.

Ülekäigu linnapoolsele osale on ehitatud väike jalakäijate ringtee, mis plaanitakse samuti istikutega haljastada.

«Ütleme nii, et projekteerija on soovinud seda kohta konkreetsemaks kujundada. Vanasti oli sellel alal parkimine, aga praegu kohtuvad seal nii Riia kui ka Vaksali tänava suund ja et asi konkreetsem oleks, ongi selline vigur sinna tehtud,» rääkis Vijar.

Tööd venisid

Nii uuel pisiringteel kui ka viadukti poolel olevale kergliiklusteele on paigaldatud moodsad sõõrikujulised leedvalgustid, millesarnaseid pole Vijari sõnul varem Tartus kasutatud. «Kuigi need valgustid on kallimad, hoiavad nad kokkuvõttes energiat kokku ja teenivad mingi ajaga ennast tasa,» ütles spetsialist.

Uue ülekäigu ehitas OÜ Ma­veter. Töö läks koos käibemaksuga linnale maksma 76 687 eurot.

Kuigi lepingu järgi pidi ehitus lõppema juba septembri lõpuks, venis see pea kaks kuud pikemaks.

Vijari sõnul oli selleks mitu põhjust. «Oleme selgitusi küsinud ka ehitajalt ja ta väitis, et kuna paljud hanked sattusid neil samale ajale, ei jätkunud lihtsalt tööjõudu,» lausus ta.

Abu Dhabis stardib esikohalt Rosberg, teiselt Hamilton

Vormel-1 sarja hooaeg saab lõpplahenduse Abu Dhabis, kus tiitli jagavad omavahel Mercedese sõitjad Lewis Hamilton ja Nico Rosberg. Tänases kvalifikatsioonis jäi peale Rosberg, edestades tiimikaaslast 0,386 sekundiga. Teisest reast stardivad homme Williamsitel Valtteri Bottas ja Felipe Massa. Kohad kolmandas reas sõitsid välja Red Bulli sõitjad Daniel Ricciardo ja Sebastian Vettel, kuid nende autode esitiivad osutusid reeglitevastaseks ja nii tõsteti mõlemad mehed kohtunike otsusega stardirivi lõppu.

Abu Dhabi etapile antakse start Eesti aja järgi kell 15.

Kvalifikatsiooni käik:

 

Ajasõidu esimene voor on alanud!

 
 
 

Avavoor on möödunud üllatustevabalt, esikohta hoiab Hamilton Rosbergi ees

 
 
 

Välja langevad Caterhami sõitjad Stevens ja Kobayashi, Lotuse mehed Maldonado ja Grosjean ning Gutierrez Sauberil

 
 
 

Hamilton edestab Rosbergi 0,101 sekundiga, kolmandal kohal olev Magnussen kaotab britile 0,897 sekundiga. Pehmemat rehvi kasutavad kõik sõitjad peale Bottase

 
 
 

Teise vooru lõpuni on kuus minutit, Hamilton edestab praegu Rosbergi enam kui poole sekundiga

 
 
 

Aega pole veel kirjas McLareni sõitjatel Buttonil ja Magnussenil, praeguse seisuga on esikümnest väljas lisaks neile ka Force India sõitjad ja Räikkönen

 
 
 

Välja langevad Magnussen, Vergne, Perez, Hülkenberg ja Sutil

 
 
 

Räikkönen päästab vooru lõpusekunditel endale kümnenda koha ja pääsu viimasesse vooru

 
 
 

Mercedeste vahele suudavad end pressida nii Massa kui ka Bottas, kuid Rosberg ei tulnud enam vooru lõpus asjatult rehve kulutama ning leppis ligi 0,6-sekundilise kaotusega Hamiltonile

 
 
 

Otsustav voor on alanud!

 
 
 

Rosberg sõidab hea aja 1.40,697, Hamilton eksib viimasesse kurvi pidurdamisel ja kaotab 0,324 sekundiga. Aega jääb veel kuus minutit

 
 
 

Rosbergi viimane sõna - 1.40,480!

 
 
 

Hamilton tuleb ja kaotab Rosbergile 0,386 sekundiga!

 
 
 

Abu Dhabi etapile stardib esikohalt Rosberg, teiselt Hamilton

 
 
 

Esikümme: 1. Rosberg, 2. Hamilton, 3. Bottas, 4. Massa, 5. Ricciardo, 6. Vettel, 7. Kvjat, 8. Button, 9. Räikkönen, 10. Alonso

 
 

Enne kvalifikatsiooni:

Hetkel on MM-sarja üldliider Mercedese piloot Lewis Hamilton, kel on pühapäevase etapi eel liidrina 334 punkti, tema meeskonnakaaslasel Nico Rosbergil on teisena kogutud 317 silma, seega on meistritiitli võitja veel lahtine.

Rosbergi ja Hamiltoni Mercedesed on tänavu olnud teistest autodest niivõrd palju üle, et mehed võivad mõelda peamiselt omavahelisele duellile ega pea konkurentide pärast liialt muretsema. Sel hooajal on sõidetud 18 etappi ning Rosberg on startinud parimalt stardikohalt koguni kümnel korral, seejuures viimasest neljast etapist kolmel. Hamilton on esimesest ruudust rajale pääsenud seitsmel korral, kuid samas on britt võidutsenud viimasest kuuest etapist viiel ehk suutnud kahel korral Rosbergi kvalifikatsiooniedu võidusõidu käigus nullida.

Abu Dhabi vabatreeningud on olnud puhtalt Mercedeste päralt - kahel esimesel näitas Rosbergi ees parimat aega Hamilton, tänahommikusel kolmandal oli aga kiireim sakslane, edestades meeskonnakaaslast 0,369 sekundiga. Kõigil kolmel vabatreeningul on Mercedesed seejuures olnud omaette klassist, sest kolmanda aja saanud sõitja väikseim kaotus teisele kohale on seni olnud 0,6 sekundit.

Rootsi võidusõitja põrus ootamatul moel dopinguga

Positiivseid dopinguproove tuleb tänapäeva spordis kahjuks pidevalt ette, kuid rootslane Johan Kristoffersson oskas keelatud ainega vahele jääda võrdlemisi ootamatul alal – rallikrossis.

Rootslane kasutas Prednisoloni nimelist ravimit, mis sisaldab kortisooni ja on seetõttu keelatud, kirjutab Aftonbladet. Kristoffersson andis positiivse proovi enne Belgia MM-etappi. «Johan oli sunnitud seda ravimit tarvitama, kuid meie eksimus seisnes selles, et me ei teavitanud sellest FIAt ega hankinud talle eriluba,» raputas Johani isa ja võistkonna juht Tommy Kristoffersson endale tuhka pähe.

Karistuseks võeti Kristofferssonilt Belgias teenitd MM-punktid ja auhinnaraha ning talle määrati järgmisteks etappideks hoiatus. Halvimal juhul oleks teda võinud oodata ka kaheaastane võistluskeeld. «Selline hirm oli küll. Ja see oleks olnud katastroof,» nentis Kristoffersson ise.

Rootslase jaoks oli Belgia etapi näol tegemist hooaja parima võistlusega, kus ta sai kolmanda koha.

Jalgpalli meistriliigas mängib tuleval hooajal lisaks Pärnule ka Viljandi

Jalgpalli Eesti meistriliiga tulevase hooaja geograafia laienes märkimisväärselt, sest lisaks otse kõrgliigasse kerkinud Pärnule kindlustas üleminekumängude kaudu koha meistriliigas ka Viljandi Tulevik.

Sel hooajal meistriliigas üheksanda kohaga lõpetanud Jõhvi ja Tuleviku avamäng Viljandis lõppes 0:0 viigiga ja nii teadsid viljandlased enne tänast kordusmängu, et ka väravatega viik viib nad järgmiseks hooajaks aste kõrgemale. Lokomotiiv asus küll kohtumist 53. minutil Stanislav Jablokovi väravast juhtima, ent 71. minutil Indrek Ilves viigistas.

Rohkem väravaid täna ei löödudki ja see tähendab, et pärast 2010. aastat mängib meistriliigas taas Viljandi Tuleviku nimega meeskond. Tollal lõpetati hooaeg küll seitsmenda kohaga, kuid pärast hooaega tõmmati joon alla koostööle senise emaklubi FC Floraga ning Tuleviku nimeline klubi jätkas vaid oma mängijate toel mängimist tugevuselt kolmandas liigas. Et säilitada linnale väljateenitud meistriliiga koht, mängis 2011. ja 2012. aastal meistriliigas FC Viljandi nime kandnud ja samuti Floraga seotud klubi, kasutades valdavalt mehi, kes Flora põhimeeskonda ei mahtunud. Mulluse hooaja eel saadeti FC Viljandi nime kandnud klubi laiali.

Seega pallib järgmisel hooajal Eesti meistriliigas neli meeskonda Tallinnast (Levadia, Kalju, Flora ja Infonet) ning kuus meeskond ülejäänud Eesti linnadest - Sillamäe Kalev, Paide Linnameeskond, Tartu Tammeka, Narva Trans, Pärnu Linnameeskond ja Viljandi Tulevik.

JÕHVI FC LOKOMOTIV - VILJANDI JK TULEVIK  1:1 (0:0) LÕPPSEIS

Väravad: 53. Stanislav Jablokov - 71. Indrek Ilves
Hoiatused: 40. Aleksandr Vladimirov, 61. Kevin Kaivoja, 69. Oleksandr Voltškov, 70., 90. Deniss Kulikov - 61. Raiko Mutle, 64. Tanel Lang
Eemaldamine: 90. Deniss Kulikov

FC Lokomotiv: 1-Matrossov, 21-Jablokov, 22-Zahharenkov, 14-M. Bazjukin, 5-Kaivoja, 13-Smirnov, 18-Voltškov, 11-Kulikov, 23-Vladimirov, 16-Jõgi, 17-Nimulin.
Varus: 25/28-Smelkov, 19-Gritsjuk, 20-Potapov, 24-S. Bazjukin.

JK Tulevik: 1-Nõmm, 6-Saar, 13-Henn, 2-Mutle, 25-Normann, 15-Lang, 4-Ilves, 14-Kübar, 7-Roman (73. 3-Berggren), 17-Peips, 10-Teor.
Varus: 23-Loigo, 3-Berggren, 8-Tölpus, 16-Hanson, 12-Oja.

«Sa ei näe ju, mida sa kardad!»

26-aastasena pimedaks jäänud Hedy Haavalaid tantsib koos professionaalidega ja näitleb vaegnägijate Terateatris, kirjutab Meeli Parijõgi Õpetajate Lehes.

Hedy ei püsinud lapsena pudeliski paigal. Ta mäletab kolmandast eluaastast päeva, mil käis isaga majade vahel jalutamas. Mäletab prügikastide rivi ja nende seas üht väiksemat, kuhu koguti saia- ja leivajääke loomadele. «Miks mitte maitsta,» turgatas lapsele mõte. Isa kõndis Hedyst natuke eespool ja sel hetkel selja taha ei vaadanud. «Mõeldud-tehtud … Sealt sain salmonelloosi,» teab Hedy. Arstid arvasid, et selle tagajärjel tekkis tüdrukul diabeet.

Hedy on kolmandast eluaastast praeguseni iga päev süste saanud. Vene ajal olid teised rohud, rääkimata pirakast süstlast, mida pidi enne süstimist keetma. Klassikaaslased teadsid, et Hedyl on suhkruhaigus. Tollal ei paistnud see välja ning sellest ei tehtud numbrit.

Hedy õppis sekretär-asjaajajaks. Kui sõbranna läks Kopli mehaanikakooli pabereid sisse andma, läks Hedy kaasa ja võttis igaks juhuks omagi dokumendid ühes – «Inimene peab ju midagi tegema.» Mehaanikakoolist koliti kursusega Tallinna sidekooli. Hedy asus pärast kooli lõpetamist õpitud erialal tööle.

Ühel hetkel avastas tütarlaps, et ei näe selgesti kellanumbreid. Ta teadis, millega on tegemist. Hirm oli.

Ülemusele Hedy diabeedist ei rääkinud. «Ongi raske mõista, miks sekretär käib nii sageli silmaarsti juures,» arvab Hedy praegu. «Oleks ta küsinud, oleksin vastanud.»

Nägemine halvenes aina ja Hedy ei saanud enam tööd teha. Nüüdseks on 36-aastane naine elanud pimedana kümme aastat. Ta ei taju isegi valgust.

Tal on täitsa ilusad silmad …

«Ju ma siis pean selle kogemuse saa­ma. Pole mõtet nägemist taga nutta: et kui oleks. Ei ole,» ütleb Hedy rahulikult. «Muidugi on hetki, mil mõtlen, et pagan, mul on vaja silmi. Näiteks kukub suhkrutoos maha. Terve põrand on suhkrut täis. Kodus saad ikka hakkama. Koristad tolmuimejaga ära ja hiljem vaatab keegi üle. Kohati on küll abitu tunne. Kuu aega tagasi käisin Portugalis, kus hotellis mängis taustaks portugalikeelne kanal. Siis tundsin küll, et olen eriti pime! Ma ei saanud mitte midagi aru! Ütlesin elukaaslasele ka, et olen praegu eriti pime.»

Kui Hedyl on vaja kuskile minna või toimetada, aitab teda päevasel ajal, kui elukaaslane Ahti on tööl, ema.

Hedy pole kogenud nägijate pahatahtlikku suhtumist, küll aga oskamatust pimedatega suhelda ja sellest sündivat kohmetust. «Passilauas eeldas ametnik, et kui ma ei näe, siis ilmselt ka ei kuule ja olen tagatipuks nõdrameelne. Olen kohanud ka süüdimatut käitumist. Ükskord emaga trammis sõites maandus minu kõrvale proua, kes taipas, et ma ei näe. Ta silmitses mind huviga ja ütles emale: «Aga tal on ju täitsa ilusad silmad!», nii et seda kuulis terve tramm. Mõtlesin, et nüüd läks küll hästi!»

Klassi ees vastamine oli kohutav

Vähemalt kaks korda nädalas tuleb Hedy Tondile Põhja-Eesti pimedate ühingu majja. Ta käib seal joogas ja teisipäeva õhtuti pimedate ja vaegnägijate Terateatri proovides. «Prooviperioodil võib siia sissekirjutuse võtta,» ütleb Hedy muiates.

Näitlemine on Hedyl sõna otseses mõttes veres, sest ka tema ema Niina Reinsalu on näidelnud – mänginud Vanemuises ja Endlas. «Võib-olla ema eeskujul tahtsingi lapsena näitlejaks saada, aga see polnud mõeldav, kuna ma kogelesin. Kogelen praegugi,» tunnistab Hedy. «Avalikus kohas suurema rahvasumma ees esineda mulle ei meeldi. Klassi ees vastamine oli kohutav.»

Enne Terateatrit sai Hedy eneseületusliku lavakogemuse rahvusvahelises Fragile’i projektis, kus Norras, Eestis ja Portugalis esinesid vaegnägijad ja pimedad koos professionaalsete tantsijatega.

Sellise projekti võimalikkusest räägiti aastaid. Kui 2011. aasta sügisel tuli pimedate ühingu meililisti teade, et on võimalik võtta osa loovliikumise töötubadest, mida tuleb andma Norra koreograaf, otsustas Hedy osaleda. Talle meeldis tants ning ta oli lapsepõlves seitse aastat rahvatantsuga tegelnud. Eesti-poolseks koreograafiks valiti Ajjar Ausma, kes jätkas töötubasid pimedate ja vaegnägijatega veebruarist juunini. Sügisel helistas Ajjar Hedyle ja ütles, et oleks väga tore, kui ta Fragile’ist osa võtaks.

«See oli väga hirmus, aga natuke tahtsin ka,» naerab Hedy. «Tun­nis­tasin, et mul on meeletu lavahirm ja publikukartus. Et võin kinni kiiluda ja seisma jääda. Seepeale öeldi tavaliselt: «Aga sa ei näe ju, mida sina kardad?» Ei näe küll, aga ma ju tean, et mind vaatab saal!»

Miška ja «kaerajaan»

Tegelikkus oli õnneks teine. Etenduse ajal liikus Hedy mõte ainult rajal: järgmine samm, järgmine samm. Ta oli tantsimisega nii hõivatud, et ei jäänudki aega mõelda, mida publik temast arvab.

Mullu jaanuaris algasid kolmekuused proovid, kus osales ainult Hedy koos professionaalidega. See oli ettevalmistus etenduseks. Proovid olid viis korda nädalas, pikad nagu korralikud tööpäevad.

Hedy meenutab, et füüsiliselt polnudki see nii raske kui vaimselt: «Töötad koreograafi ja profitantsijatega. Tunned ennast nende kõrval nagu karu. Nii väga, kui ma tahtsin mõelda, et ei peagi oskama kõike, mida nemad, et mul ei peagi nii hea painduvus olema, tekkis tunne, et näen välja nagu Miška. Teised olid küll sõbralikud ja toetavad, ei heitnud mulle midagi ette.»

Kuid pinge kuhjus ja ühel hetkel tabas Hedyt kriis: «Nutsin. Ütlesin, et võtke keegi teine. Ma ei suuda … Siis tulid kõik minuga rääkima. Ei mäleta, mida, aga tollel hetkel oli mul vaja neid sõnu kuulda. Küsiti, mida ma kardan. Nuuksusin, et seda kaerajaani, mida me terve kuu harjutanud oleme … Selle peale hakkasid teised naerma ja pinge oli maas. Üks tantsija küsis, mida ma siis üldse oskan. Ma ei saanud nutu pärast vastata, aga tahtsin öelda, et ainult natukene vene keelt.»

Hedy nuttis oma nutud ja läks proovisaali tagasi. «Midagi sellest kõigest lõpuks tuli,» poetab ta nüüd vaikse uhkusega.

Reporter tehku proov, silmad kinni, kaasa

Hedy elukaaslane, pimedate ühingu kultuuri- ja spordiorganisaator Ahti on terve elu olnud vaegnägija ning Hedy sõnul õppinud sellega väga hästi toime tulema. Näiteks osaleb ta jooksu- ja suusamaratonidel.

Kui Ahti ja lavastaja Jaanika Juhanson eelmisel suvel üritusel «Puude taga on inimene» kohtusid, sündis neil mõte hakata pimedate ühingu teatrit tegema. Hedy väidab, et liitus teatriga eelkõige sellepärast, et korraldaja oli tema elukaaslane. «Muidugi pakkus huvi ka, mida see endast kujutab,» möönab Hedy, kes mängib Terateatri esimeses lavastuses «Roos ja lumekristall» peaosa.

«Lumekristalli» tehes oli pinge suur,» meenutab Hedy. «Vahel olin üheksa tundi majas.» Prooviperiood oli ka kutselise teatri jaoks lühike, kuus nädalat, ja alustati nullist. Näitlemiskogemust osatäitjatel ju polnud. Hedyl keerles ka magama minnes peas näidendi tekst, mida ta üritas sealt viimaks jõuga välja visata.

Terateatri proov koosneb kahest osast. Esimene tund on teooria, kus lavastaja räägib teatri ajaloost. Järgneb kaks tundi praktikat saalis. «Teeme füüsilisi harjutusi, hääle- ja improharjutusi. Need on jälle eneseületuslikud asjad, millega tavaelus kokku ei puutu. Muidu ju ei käi mööda tuba ringi ega lükka seina eest ära,» kirjeldab Hedy. «Kujutleme näiteks, kuidas käiksime vees, liiva peal või kui maas oleksid klaasikillud. Ajakirjanikud tahavad tulla proovi vaatama. Aga siis peab silmad kinni panema ja kõik kaasa tegema.»

Ta ei pidanud ju nägema …?

Eelmisel aastal valis Hedy tuttav Tallinna ülikoolis lõputööks loovteraapilise kunstiprojekti – tants nägemispuudega inimestele. Hedy ja veel üks tüdruk esitasid tema lavastatud tantsukava. Lõputöö sai hindeks «väga hea». Juhendaja tähendas: «Aga üks neist ei pidanud ju nägema!» Hindamiskomisjon ei saanud aru, et Hedy ei näe.

Hedy selgitab, et Terateatri etenduses laval olles aitab teda pidev kontakt mõne esemega, näiteks laua või tooliga. Ka kaasnäitlejatega. Teised näevad. Kes rohkem, kes vähem.

«Orienteerumine on mu nõrk külg. Keegi proovis ikka karjatab, kui ma väga valesti lähen,» muigab Hedy.

Jaanika Juhanson on öelnud, et Terateatri liikmed käivad sagedamini teatris kui tema ise. Hedy ei oska kommenteerida, kui tihti lavastaja teatris käib, aga tema käis eelmisel ja üle-eelmisel nädalal. Vaatas draamateatris «Kontakti» ja Estonias kaasaegse tantsu etendust. ««Kontakt» meeldis väga,» sõnab Hedy vaimustusega, «Tantsuetenduse puhul sain elamuse eelkõige muusikast. Püüdsin laval toimuvat lisaks saatja kirjeldusele ette kujutada, niipalju kui ma ise kaasaegset tantsu kogenud olen.»

Neljas hoidistekonkurss tõi rekordarvu hoidiseid

Neljandat aastat Virumaa Teataja ja Käänu talu korraldatava hoidistekonkursiga "Paabu 2014" ühines tänavu ka Kaarli rahvamaja.

Tänavune konkurss tõi rekordi, sest hoidiseid esitati võistlema esmakordselt üle saja.

Konkursil läks võistlustulle 104 magusat ja soolast hoidist ning napse.

Napsude kategoorias selgitati parimad välja tänavu esimest korda. Parimaks osutus uues kategoorias hoidistekonkursil varemi auhinnalisi kohti saavutanud Marika Pedanik, kes tänavu valmistas parima napsu, milleks oli Jõulunaps.

Žürii esindaja Viljar Liiva ütles tänavusi võistlustöid kommenteerides, et tase on ka eelmistel aastatel hea olnud, aga sel aastal seati latt kohe eriti kõrgele.

 

 

 

Autojuhtide suhtumine joobe kontrollimisse üllatas politseinikke

Laupäeva hommikul kontrollis politsei Pärnusse sissesõidul, Paide maanteel, autojuhtide seisundit. Ligi kolmesajast kontrollitust olid kolm end ülehinnanud. Mitmed kontrollitavad avaldasid rahulolematust selle üle, et neid teekonnal häiritakse.

Laupäeva hommikul kell 8.30–10 olid Pärnu politseijaoskonna politseinikud kontrollimas sõidukijuhtide võimalikku joovet linna piiril, Reiu jõe silla lähistel, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak.

 Kokku kontrolliti ligi 300 autojuhi võimalikku joovet ning neist kolme puhul tuvastas politsei lubatud alkoholipiirmäära ületamise ja nende suhtes alustati väärteomenetlust. Kõik kolm olid linna sissesõidul, linnast väljuval suunal olid kõik juhid kained. Esimene oma seisundit valesti hinnanud juht tabati praktiliselt kohe kontrollimise alguses – kell 8.38, teised kaks järgnesid umbes 20minutilise intervalliga.

Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Imre Veber märkis, et põhjendused olid üsna tüüpilised – eelmisel õhtul sai natuke võetud.

„See paneb paratamatul juba kulunud fraasi kordama: enne rooli istumist hinda oma seisundit kriitiliselt. Kui inimene ei ole päris veendunud selles, et organism  eelmisel õhtul tarbituga toime on tulnud, siis tasub sõidu alustamist pigem edasi lükata,“ lisab Veber.

Üllatas liikluspolitseinikku see, kuidas paljud juhid hommikusse kontrollimisse suhtusid. Veber kirjeldab: „Kui tavapäraselt juhid suhtuvad sarnastesse kontrollimistesse mõistvalt ja ei näe selles väikeses viivituse probleemi, siis tänane hommik oli teistsugune. Päris mitmed väljendasid sõnakalt oma arvamust ning olid pahased, et neid tülitatakse ja liikumist piiratakse.“

Veberi sõnul selgitasid politseinikud liiklejatele seda, et 2–3minutiline viivitus on paratamatu ja ei tohiks soovitud ajaks sihtkohta jõudmisel ebamugavusi kaasa tuua. Veber loodab, et tänahommikune suhtumine oli erandlik ja kaasliiklejad siiski mõistavad, et sarnane kontrollimine on vajalik ja sel moel on võimalik liiklusest kõrvaldada neid, kes seal oma seisundi tõttu osaleda ei tohiks.

Tarmo Soomere: kõigil on teadusest kasu

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Nii küsis oma raamatu pealkirjas Alan Chalmers. Vastuse asemel andis ta hoopis ainet mõtiskluseks selle üle, mis ei ole teadus. Lühim teaduse definitsioon, kus veel sees vajalik kvintessents, võiks kõlada: uute oluliste teadmiste hankimine ja nende kommunikeerimine teistele. Minevikus pole see alati nõnda olnud. Kunagi peeti skolastikat teaduse tipuks ning teadmiste talletamine vaid enda jaoks oli auasi. Praegu domineerib loodusteaduslik-matemaatiline, faktipõhine mõtteviis ja teadlaste väärtust hinnatakse selle järgi, kuidas tema tulemusi kasutatakse, olgu siis viidetena teiste teadlaste töödest või rakendatuna meie kõigi elujärje parandamisse.

Koos maailma globaliseerumisega on radikaalselt muutunud arusaam teadlaste ja teaduse väärtusest. Kaugemas minevikus, mil kirjakunst oli haruldus, oli võimalik inimeste meeli valitseda. Mõnisada aastat tagasi nihkus fookus geograafiliste avastuste pealt teenimisele. Tööstusrevolutsioon viis raskuspunkti sõjalistele rakendustele. Need toitsid olulist osa ka Eesti teadusest veel eelmisel sajandil. Kaasaegses maailmas on tulipunkt ühiskonna kui terviku teenimisel.

«Mida täpselt ma oma raha eest saan,» ei ole enam küsimus, millele saaksime üheselt vastata. Kunagi sai, kui valitseja mõõtis teadlaste väärtust sellega, kui efektiivse masina või kui võimsa pommi nad suutsid valmistada. See küsimus eeldab, et teadustöö tulemused realiseeritakse samas kogukonnas või sama investori kasuks, kes teadlaste töö kinni maksis. See eeldus oli enam-vähem korrektne veel külma sõja ajal, mil strateegilisi saavutusi «teise poole» eest rutiinselt salajas hoiti.

Kommunikatsioonivahendite maruline täiustumine ja üha intensiivsem publitseerimine on viinud olukorrani, kus ühe riigi või kogukonna finantseeritud teadustöö tulemused ei kuulu enam ainult sellele kogukonnale. Lõviosa mistahes teaduskeskuses saadud tulemustest rakendatakse hoopis mingis muus maailma osas. Seda aspekti on enamasti rõhutatud negatiivsest vaatekohast: et nii Eesti kui ka Soome puhul on kodumaiste teadlaste saavutuste panus majanduse arengusse üsna tagasihoidlik.

Tegelikult on muutunud ­paradigma: teadusesse panustatud dollar või euro on kaotanud otsese seose panustava kogukonna majanduse arenguga. Selles pole midagi imelikku või ebaloomulikku. Nõnda on alati toimitud perekondades ja hõimkondades, mille liikmete tarbitud hüved ei ole otseses korrelatsioonis nende panusega. Oleks ka naljakas, kui pereisa või -ema lastele taskuraha andes küsiks, et mida täpselt andja selle eest saab. Sama praktika on tavapärane keskkonnakaitsealastes uuringutes, kus esmane eesmärk on võimaliku kahju ärahoidmine.

Kes võidab teadlaste loodud väärtustest, kui teadlane on kohustatud oma töö tulemustest pasundama kogu maailmale. Tema tööga loodud aarete kasutamise muster on nihkunud. Juba mõnda aega peavad nii Euroopa maksumaksja raha eest mõõdetud algandmed kui ka saadud teadustulemused olema kõigile kättesaadavad. Intellektuaalse omandi ühiskasutuse paradigma on jõudnud ühiskonna tasemele, osaks sellest, mida nimetame euroopalikuks suhtumiseks. Kitsamas mõttes tähendab see teatavate ühiste väärtuste kogumit. Aivar Pohlak märkis tabavalt, et need ettevõtmised, mida ei juhita väärtuste kaudu, liiguvad meelelahutuse poole.

Väärtuste alusel toimimine tähendab ideaalis, et kui keegi panustab mingisse üritusse, siis võidavad sellest kõik. Kõige reljeefsemalt ilmneb see teaduses. Teadustulemuste kiire ja süstemaatiline avalikustamine on radikaalselt muutnud teadustöö seost rakendustega. Need kaks olid varem lahutatud ajas: uuele tulemusele järgnes praktiline kasutamine. Nüüd on need lahutatud ka ruumis. See tähendab siirdumist talletamiselt kommunikeerimisele ja selle kaudu märksa efektiivsemale rakendamisele ükskõik kelle poolt.

Teadlased ei pea enam töötama inseneride või leiutajate naabertoas. Neid ühendab võrgustik, olgu praegune internet või selle tulevikuversioonid. Klassikalise pere(kulutuste)mudeli põhiväärtused on äkitselt hakanud toimima kogu maailma tasemel. Panustajaiks on siin avalike teadusuuringute finantseerijad. Pealtnäha on suurimad võitjad need, kes oskavad teaduspublikatsioone kasumiks realiseerida. Summas võidab kogu globaalne ühiskond, aga ka iga riik, kasseerides käibe ja kasumi pealt sisse maksud.

Kas maksumaksja raha on õigesti kulutatud? See kuulub küsimuste sekka, mille mõte on kadumas. Bürokraatiapõhine suhtumine ei ole ju oma sisult euroopalik. Perekonnas ei eeldata, et lapsed kirjutavad iga ostu kohta kõigepealt taotlusi ja siis aruandeid; küll aga, et nad teevad oma ostud arukalt. Kui ei tee, siis kannatavad kõigepealt ju ise. Teadlaste tegevuse ülemäärane reguleerimine põhineb sügavalt vildakal eeldusel, et selle kaudu saab mõjutada teadustöö kvaliteeti või tulemuslikkust. Kaunid sõnad maksumaksja huvidest on pigem hääbuva paradigma kramplik haare, et veidigi siduda teadusesse panustatud vahendeid panustaja enda kasudega.

Muidugi on igas kogukonnas, ka teadlaste ja riikide seas, pätte ja pettureid, aga see üldiselt ei õigusta kontrollimisele kulutatud vahendeid. Pigem on need sotsiaalabi teatavale osale ühiskonnast. Tänapäeva maailmas lahendatakse selliseid probleeme teisiti. Arenenud maades nii korraliku lastetoa kaudu, et täiseas ei teki mõtetki maksumaksja raha kurjasti kasutada. Arengumaades hariduse ja eeskuju andmise kaudu, et ükskord lõpeks sõdade ja vägivalla nõiaring. Kiireid lahendusi siin pole. Korraliku tulemuse saamiseks kulub umbes paar põlvkonda, nii nagu meie maal metsa istutamisel.

Teadustöö bürokratiseerumise aste on aga hea indikaator selle kohta, kui arenenud on üks või teine ühiskond. Euroopas ja Eestis kirjutame projekte pea iga sõidu või ostu peale. Paljudes USA finantseeritavates ettevõtmistes saabub pärast sisulise aruande esitamist lihtsalt tšekk või ülekanne. Norras imestati tõsiselt, kui esitasin lähetuse kohta detailse finantsaruande. Seda vaadati kui ilmaimet ja selgitati viisakalt, et nemad ei luba teaduse tippkeskustes teadlaste aega selliste asjade peale kulutada. Ehk ongi Norra rikkus ja USA teaduse ja majanduse võimsus rajatud inimeste sihipärasele rakendamisele.

Mis mõte on väikeriigil teadust finantseerida, kui kogu teaduse parim osa on nagunii publitseeritud, teisisõnu, suhteliselt väikese raha eest saadaval. Järsku toodame pimesi jõukust juurde meist palju rikkamatele rahvastele või oleme hoopis mingite mustade jõudude mängukannid? Millest jääksime ilma siis, kui meie riik loobuks tippteadusest ja panustaks maksumaksja raha vaid sellisesse koolitusse, mis suudaks teiste tehnoloogiaid kasutada?

Teaduse roll ühiskonna funktsioneerimises on keerukas ja mitmetahuline. Selle nähtav osa – erialaajakirjades publitseerimine ja otsene panus majandusse – on vaid kui jäämäe tipp. Mujal loodud tehnoloogiate ülevõtmiseks vajalik koolitus, spetsialistide ja inseneride harimisest rääkimata, oleks sisuliselt võimatu, ilma et õppejõud oleks samal ajal tegevteadlased. Lisaks on oluline ajafaktor. Teadlase mõiste sisse kuulub oma valdkonna uuringute lõiketeral olevate töödega kursis olemine. Tippteadlaste puudumine tähendab, et tuleme oma rakendustega turule lihtsalt liiga hilja. Elektrit, turvast või ümarpuitu võime ju edaspidigi müüa, aga kõrgtehnoloogia rong on siis juba läinud, kaasas need inimesed, kes oskavad õigeid küsimusi küsida.

Me ei tea iial ette, milline areng, leiutis või tehnoloogia tulevikus meie elu kõige rohkem arendab või mõjutab. Peame olema valmis sellisteks põhimõttelisteks muutusteks, nagu olid nano- või infotehnoloogia tekkimine. Teadusmaastik on kui ökosüsteem, kus praegu kasvavad ühed taimed, kuid olude muutumisel juurduvad uued. Kui muudame selle monokultuurseks põlluks, mille struktuur vastab täpselt Eesti tööstuse ja majanduse hetkevajadustele, teeme karuteene järgmistele põlvkondadele. Pigem tuleks teadusmaastikku hooldada kui hästi väetatud peenart, kus võib kasvatada mistahes vajalikke taimi.

P.S. Praegune Eesti teaduse finantseerimise korraldus vajab olemuslikku reformi. Ideaalset süsteemi ei tule kunagi, ent kindlasti on võimalik leevendada selliseid atribuute nagu absoluutne projektipõhisus, vastuolulisus retoorika ja tegelikkuse vahel, unikaalsus negatiivses mõttes, volatiilsus, tsüklilisus, riigi ja majanduse vajaduste ignoreerimine, aga ka puuduv arusaam ja projektsioon sellest, kui palju teadlasi Eesti vajab või suudab ülal pidada. Miks sellised jooned ilmnesid ja kuidas neid saaks vältida, tuleb hästi läbi mõelda, enne kui uute reformide kallale asume.

Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere asub Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ametisse detsembri alguses. Ta on TTÜ küberneetika instituudi lainetuse dünaamika labori juhataja.

Nüüd on teeolud suurematel teedel jälle head

Valdavalt on sõidetavus head, kuigi libedust esineb vaid vähestes paikades ja paiguti piirab nähtavust udu, teatas maanteeamet.

Varahommikul oli sõidetavus põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt hea, kuid libedust esines Tallinn-Narva maanteel ning Kirde- ja Kagu-Eestis, kus paiguti piiras nähtavust tihe udu.

Eilse päeva jooksul juhtus liiklusõnnetus ilma tõttu vähemalt kahel inimesel. 49-aastane Arkadi ei valinud kiirust vastavalt teeoludele. Sõiduk sattus külglibisemisesse, mille tulemusena libises vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga BMW, mida juhtis 27-aastane Anatoli. Arkadi toimetati kiirabiga Ida-Viru Keskhaigla.

65-aastase Ado juhitud sõiduk Volkswagen sõitis T-kujulisel ristmikul otse teelt välja. Juhi sõnul ei märganud ta udu tõttu liiklusmärki «STOP». Sõidukis sai viga kaasreisijana viibinud 72-aastane Pille, kes toimetati kiirabiga Jõgeva Haiglasse.

Ööpäeva jooksul tabati 17 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti ja üks narkotarvitamistunnustega juht.

EELK kirikukogu koguneb uut peapiiskoppi valima

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder pani laupäeval oma ameti maha ning siirdus emerituuri, mistõttu koguneb kirikukogu teisipäeval ja kolmapäeval, et valida järgmine peapiiskop.

Kirikuvalitsus võttis vastu otsuse arvata 65-aastaseks saanud Andres Põder emerituuri alates 23. novembrist 2014 ja kuni uue peapiiskopi ametisse seadmiseni täidab peapiiskopi ülesandeid piiskop Einar Soone, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Andres Põder andis Einar Soonele hoiule peapiiskopi ametitunnused, ajaloolise saua ja peapiiskopi kuldristi, mis valmistati 1949. aastal.

Tänupalvusest osavõtjad nägid täna ka teist peapiiskopi kullast ametiristi, mille tõi kaasa Välis-Eesti piiskopkonna piiskop Andres Taul ja seda ajaloolist risti kandis esimene eesti piiskop Jakob Kukk, Eestist viis risti Rootsi arvult kolmas piiskop Johan Kõpp.

Andres Põder oli EELK peapiiskop kümme aastat ning järgmine peapiiskop selgub kolmapäeval.

Eesti ja Vene piiriesindajad kinnitavad uued ühistegevused jaanuaris

Eesti ja Vene piiriesindajad kinnitavad järgmise aasta tööplaani ja ühistegevused tuleva aasta jaanuaris toimuval kohtumisel.

«Järgmise aasta piiriesindajate tööplaani ja ühistegevuste kinnitamine toimub 2015. aasta jaanuaris toimuval piiriesindajate plaanilisel kohtumisel. Samal kohtumisel tehakse ka kokkuvõtted 2014. aasta tegevustest,» ütles BNSile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson.

Härsoni sõnul on tuleva aasta plaanid eeldatavalt samas mahus kui tänavused. «Peamiselt on ühistegevusteks kohtumised, ühisreidid piirirežiimi nõuete täitmise kontrollimiseks, ühisõppused, infovahetus ja piirivalvejuhtumite lahendamine,» rääkis Härson.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna arendusbüroo juht Toomas Malleus ütles tänavu septembris BNSile, et Vene piirivalve huvi Eesti poolega koostööd teha vähenenud. Malleusi ütles toona, et piiriülese kuritegevuse tõkestamisel on esmatähtis eelinfo ning kui selles osas koostöö väheneb, siis on Eesti tegevus piirturvalisuse tagamisel raskendatud.

Rahvakogu tulemus: võim kaotas, kuid inimesed lähenesid

Kaks aastat pärast rahvakogu on selge, et see ei lisanud usaldust esindusdemokraatia institutsioonide vastu, kuid võime olla rõõmsad vähemasti selle üle, et inimeste omavaheline usaldus kasvab.

Esmaspäeval algab ühisnädal – vabaühenduste algatatud ettevõtmiste sari, et tähistada inimeste vabadust ühiselt tegutseda ja ühiskonna eluolu korraldada. Kogukond, naabruskond või vabakond – organiseerunud inimesed suudavad suuri asju korda saata.

Kaks aastat tagasi sai alguse üks ettevõtmine, mis oli Eesti ühiskonnas ootamatu, kuna kodaniku hääl sekkus poliitikasse sootuks teisiti kui valimispäeval.

Annan ülevaate, mida arvasid rahvakogus veebikeskkonna kaudu osalenud: mismoodi nad kogesid osalemist ja oma hääle jõudu. Tänu Örebro ülikooli kolleegide tööle saan tuua võrdlusi Rootsiga, kuid päris samasugust protsessi seal toimunud pole. Kohalike omavalitsuste juurde on inimestele loodud hoopis meie kunagise TOMiga (veebikeskkond Täna Otsustan Mina) sarnane püsiv osalusvõimalus, kus inimesed saadavad otsustajatele ideid, mida tuleks teha, ja saavad ametliku vastuse.

Seega on Rootsi variandis igal inimesel eraldi ettepanekuõigus, Eesti rahvakogu aga arutas ettepanekud enne poliitikutele esitamist ühiselt läbi.

Kui sageli on jääkeldrit peetud rahva initsiatiivi külmutamise kohaks, siis mina väidan vastupidist – jääkeldri kogunemisest sai alguse teekond, mille kaudu rahvas otsis väljapääsu ühiskonna poliitilisest ummikust. Rahvakogu kui kodanikualgatus kujunes ühisloomes.

Õigupoolest hakkas ühisloome mõte idanema juba enne jääkeldrit ja kus mujal kui Facebookis. Nimelt käis e-osalemise ekspert Liia Hänni seal välja sellise mõtte: «Selle meetodiga (crowdsourcing) pakub lahenduse välja kindlalt määratlemata hulk inimesi, kes ülesande vabatahtlikult enda peale võtavad. Alles hiljuti rakendas Island seda meetodit uue põhiseaduse tegemisel, kus põhiliselt sotsiaalmeedias toimunud arutelu tulemusena sõnastati hulk ettepanekuid.»

Kuna jääkeldris jõuti arusaamale, et erakonnad ise pole oma probleemide lahendamises erapooletud, kogunes punt inimesi vabakonnast, kes asjaga pihta hakkasid. Muide, tööviisi kavandamise juures olid ka kõikide riigikogu fraktsioonide esindajad, seega haaras ühisloome poliitikuidki.

Nelja kuu jooksul valmistati veebis ette arutelukeskkond, koguti seal ja kirja teel kõigi soovijate arvamusi, analüütikud koostasid arvamuste põhjal lahendusvariandid, rahvakogu vaagis neid ning esitas oma valiku riigikogule seaduste muutmiseks.

Mismoodi rahvakogu ettepanekud saadi?

Kõigepealt oli sõnaõigus rahval. Veebis said kõik teha viie probleemi lahendamiseks ettepanekuid. Neid kogunes ideede ja kommentaaridena ligi 6000. Nende seas oli ka suur osa korduvaid või sarnaseid – oli selge, et on vaja toormaterjali töödelda. Praxise analüütikud liigendasid ideed märksõnade alusel 59 rühmaks. Iga ettepanekute kimbu võttis ette ekspertide kogu, kes hindasid võimalikke tagajärgi ja mõju. Iga teema arutati läbi seminaridel, kus sõeluti välja kõige asjakohasemad ja mõjusamad lahendused – kokku 18. Seminaridel olid kohal eksperdid, oli poliitikuid. Ligi pool kohalolnutest olid algsete ettepanekute autorid ning kodanikuaktivistid. Lõpuks sai sõnajärje taas rahvas, kui arutelupäevale kogunenud 314 inimest hääletas 15 ettepaneku poolt, mis saadeti otsustamiseks riigikogule.

Protsess oli ülikiire, kuna riigikogu tahtis ruttu teha muudatusi erakonnaseaduses ja ootas ettepanekuid. Nende töö algas pärast seda, kui president oli parlamendile üle andnud rahvakogu töö tulemuse – ühisloomes kogutud ja läbi töötatud ettepanekud.

Teame, et riigikogu arutas rahvakogu ettepanekuid tõsiselt. Asja võttis vedada põhiseaduskomisjon, kes küsis arvamusi erakondadelt. Tehti plaan, millal ja milliste seaduste muutmist kaalutakse.

Seadusandja veskid jahvatavad aga aeglaselt. Praeguseks on tulemus selgunud – riigikogu võttis vastu ühe uue seaduse (seadusliku rahvaalgatuse ehk kollektiivsete pöördumiste kohta) ning tegi paar muudatust erakonnaseaduses, mis järgisid rahvakogus välja pakutud lahendusi. Veel mõned asjad otsustati muuta erakondade tegevuse ja rahastamise korraldamisel, kuid lahjemalt, kui rahvas tahtis. Arvestatud sai vähem kui pool, tegemata jäi enam kui pool rahvalt tulnud ja nii ekspertide kui ka kodanike toetuse pälvinud ettepanekutest.

Niisiis võib küsida, et kui riigikogu esindab rahvast, siis mismoodi ta seekord rahvast esindas. Poolikult.

Teisalt on õigustatud küsida: kes te, arvajad – rahvakogulased, olete? Keda te esindate? On ju ainult üks osaluse vorm, kus saab täie kindlusega kasutada sõnapaari «rahvas arvas». See on referendum, kus vastata saab ainult ühele konkreetsele küsimusele ning vastusevariandid on «jah» või «ei». Kõik ülejäänud osalusvormid kaasavad pelgalt osa inimesi. Kuid nende juures pole oluline mitte osalemise massilisus, vaid arvamuse moodustamise usaldusväärsus ja avatus. On kohane küsida, kas infot osalemise eesmärgi ja võimaluse kohta oli piisavalt ning kas osaleda said need, kes soovisid.

Nagu enne kirjeldasin, oli rahvakogul mitu etappi – osa neist avatud kõigile, osa ekspertidele, ning arutelupäev kutsetega neile, kes sattusid juhuvalimisse. Eesmärk oli koguda arvamusi ühiskonna eri tahkudest. Edasi käsitlen ainult neid, kes osalesid veebis läbi viidud esimeses etapis.

Kes avaldasid arvamust rahvakogu veebikeskkonnas?

Enamik veebis osalejatest (74%) olid mehed. Keskmisest rohkem oli vanemaealisi (50–74-aastaseid), samas kui alla 30-aastaseid oli vaid seitse protsenti ehk võrreldes Eesti elanike vanuselise jaotusega väga vähe. Väga paljudel osalejatel oli kõrgharidus (66%). Oli nii vasakpoolse (25%) kui ka parempoolse (45%) maailmavaate pooldajaid ning tervelt kolmandiku sõnul oli nende poliitiline meelsus skaala keskosas. Oli erakondade liikmeid, kuid ligi pool osalenutest ei pidanud end ühegi kindla erakonna pooldajaks.

Arvajad olid ühiskonnas aktiivsed – peaaegu kõik olid käinud valimas, kuid lisaks osalenud aruteludel, kommentaariumides, väljendanud arvamust meeleavaldustel või otse poliitikutega suheldes.

Samas iseloomustab enamikku neist rahuolematus demokraatia olukorraga Eestis.

Kokkuvõttes oli keskmine veebiosaleja intelligentne, soliidses vanuses, kriitiline ja aktiivse hoiakuga ühiskonnaasjade suhtes. Umbes nagu arvamusliider Madis-Ulf Regi, kes Postimehe veergudel päevakajalisi sündmusi analüüsib.

Vaadates seda profiili, olen veendunud, et tegime hiljem õige otsuse kutsuda kolmandasse etappi, arutelupäevale väga erinevaid inimesi ehk ühiskonna esindusliku läbilõike, nagu avaliku arvamuse küsitlusel. Arutelupäeval osales võrdselt mehi ja naisi, neid oli igast Eesti piirkonnast, mitmes vanuses ja haridustasemega – täpselt nii nagu elanikkonnas üldiselt. Kui esimeses etapis registreerisid inimesed end ise osalejaks, siis kolmandas sai kuuldavaks ka nende arvamus, kes end ise pakkuma ei tule, aga keda vaidluse all olevad asjad samamoodi puudutavad.

Kuidas hindasid rahvakogu arutelupäeval osalejad oma kogemust, võib lugeda nende tagasisidest veebiaadressil ngo.ee/rahvakogu.

Kuidas veebis osalenud rahule jäid?

Ligi 40 protsenti küsitletutest ütles, et nad said piisavalt infot selle kohta, kuidas osaleda. Pool vastanutest oli rahul nii juurdepääsuga protsessile kui ka sellega, et said võimaluse arvamuste vahetamiseks ja aruteluks. Eesti rahvakogu osalejad olid palju enam rahul kui Rootsi petitsioonide esitajad.

Küll aga muutub rahulolu rahulolematuseks, kui küsiti, kas osalemine tõi kasu – kas inimeste arvamusel oli mõju tulemusele. Tervelt 95 protsenti osalejatest vastas, et seda ei juhtunud.

Tuntavalt üle poole küsitluses osalenutest pidas vajalikuks, et inimestel oleks edaspidi enam mõju otsustele, võimalus mõjutada võimu ja anda oma eelistustest märku ka valimistevahelisel ajal.

Kuidas teha kodaniku hääl võimule kuuldavaks?

Tagantjärele võib välja tuua mõned õppetunnid olukordadest, kus dialoogist jäi puudu. Riigikogu suurem vastuvõtlikkus ja valikute parem põhjendamine oleksid loonud rahvakogu ettepanekutele suurema lisandväärtuse.

Osalejate ootused olid kõrged – neile ei piisanud sellest, et olla pelgalt informeeritud poliitikute pakutud lahendustest. Inimesed soovisid osaleda ja kutsuda esile muutuse. Erakondade esindajad olid algusest peale pardal ja protsessi kaasatud. Seega polnud rahvakogu eesmärk vastanduda ega konfliktiga tähelepanu pälvida, vaid teha koostööd ja pakkuda lahendusi.

Olime rahvakogu tiimis heausksed ja lootsime, et riigikogu võtab teatepulga üle samasuguse vastutustundega rahva arvamuse ees, nagu olime tundnud meie. Parlamendis asja küll kalevi alla ei lükatud – vastupidist väita oleks ilmne liialdus –, aga erilist õhinat samuti märgata polnud. Kõigepealt tehti pidulik algus, press oli kohal, põhiseaduskomisjoni liikmed Andrei Korobeinik ja Kajar Lember olid teinud ülevaate fraktsioonide arvamustest ning pakkusid välja ajakava, mille järgi riigikogu ettepanekuid arutab.

Edasi aga hääbus soov inimesi kaasata ning arutelud takerdusid kabinettidesse. Otsustamise juurde ei kutsutud rahvakogu esindajaid – ei korraldustiimi liikmeid ega ettepanekute autoreid. Vaid ühel korral saime juhuslikult teada, et komisjon juba arutab kollektiivse pöördumise reegleid, ning saime Liia Hänniga pead kokku panna, et argumente esitada. Hea oli, et komisjoni ukse taga tuli oodata, sest seal sain justiitsministeeriumi ametnikult palju taustainfot, millest on komisjonis varem kõneldud ja mille üle vaieldakse.

Poliitikud kujundasid oma seisukohad ning vaidlesid kuluaarides, kuni saavutasid isekeskis kompromissi. Kompromiss jäi paraku avalikkusele põhjendamata. Näiteks on arusaamatu, miks jäeti kõrvale valimistega seotud ettepanekud. Või miks ei soovitud suurendada rahalist toetust valimiskünnise alla jäänud erakondadele sellisel viisil, nagu oli pidanud õigeks rahvakogu.

Rahvakogu moodi läbi töötatud ettepanekuid riigikogu ju tavaliselt ei saa – pigem on tavaks kujunenud, et huvigrupid saadavad kirju, hoogu võtavad petitsioonid ehk allkirjade kogumise kampaaniad ning järjest rohkem on näha protestiaktsioone, nagu puudega inimesed teerulliga Toompeal või Kalamaja aktivistid linnaosavalitsuses. Vabakond on võimeline üles astuma mitmel moel. Näiteks olime äsja tunnistajaks ähvardusi esitavale lobikampaaniale kaevandustasude tõstmise vastu.

Seega on relvastus aktivistide valida ning võim peab olema valmis reageerima ja astuma dialoogi. Rohkem dialoogi võib tunduda koormav, kuid on vältimatu. Suletus ja ühiskonna hääle tõrjumine toob kaasa nii mainekahju kui ka hinnalise usalduse kaotuse riigi ja kodanike vahel.

Rahvakogu tulemusel vähenes osalejate usaldus institutsioonide vastu ning kasvas kaaskodanike ja vabakonna vastu.

Kuigi näeme, et osalusprotsessid ei lisa usaldust esindusdemokraatia institutsioonide vastu, võime olla rõõmsad vähemasti selle üle, et inimeste omavaheline usaldus kasvab. Rahvakogu abil sai ilmseks, et ühiskond suudab poliitikas kaasa rääkida ja samuti leidub asjalikku koostöövaimu. Loodetavasti on seda viimast järjest rohkem ka parlamendis kui esinduskogus; kindlasti on seda vabaühendustes ja lihtsalt aktiivsete inimeste ühistes tegemistes.
 

Rahvakogu

•    21. novembril 2012 kutsus president kokku jääkeldri koosoleku.

•    Jaanuaris 2013 said kõik ID-kaarti kasutavad kodanikud veebiportaalis esitada seaduse muutmise ettepanekuid viies valdkonnas: valimissüsteem, erakondade konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.

•    Veebruaris 2013 grupeeris poliitikauuringute keskus Praxis ligi 6000 saabunud ettepanekut 59 alateemaks ning eksperdid koostasid neile mõjuanalüüsid.

•    6. aprillil 2013 toimus Tallinna laululava ruumides arutelupäev, millel osales 314 inimest ja läbi arutati 18 ettepanekut, millest 15 edastati riigikokku.
 

Ühisnädal

•    Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub 24.–30. novembrini.

•    Ühisnädal kasvas välja kodanikuühenduste üle-eestilistest konverentsidest ja Domus Dorpatensise kodanikuühiskonna nädalast. Ühisnädalal räägivad osalejad kodanikuühiskonnast ja koos tegutsemisest.

•    Ühisnädala eestvedajad koondavad nädala sündmused veebiaadressile uhisnadal.ee, kust saab teavet oma kodukohas toimuvatest sündmustest.

•    Ühisnädalat toetavad siseministeerium ja sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tiit Kändler: Euroopa õnnestunud avastusretk

Philae erakordsus pole mitte selles, et see komeedile pihta sai ja sellele ka maandus, vaid selles, et suutis saata andmeid komeedi kohta, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadel laiuvast ja Päikesesüsteemi ümbritsevast vööst.

Väikese Saksa linna Darmstadti uhkuseks on juugendimuuseumi, õigeusu kiriku ja sõjapommitustest säilinud raudteejaamahoone kõrval või õigemini kohal Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus, linna ja villade piirkonna vahele ehitatud neljakorruselised tavapärase Euroopa teaduskeskuse moega hooned. Viie aasta eest detsembris, mil ühte siinset arvutisaalidest täidetud maja külastasin, kõneldi meile eelkõige ilmaennustusest, millega Darmstadtis igapäevaselt tegeldakse. Ent ilmaennustus ei saa läbi tehiskaaslasteta, EUMETSATi süsteemita, mida siitsamast juhitakse. Juhitakse ka teisi Euroopa kosmosesõidukeid, ja mõnda neist õige kaugele.

ESA kosmosesond Rosetta oli Päikesest kolm korda kaugemal asuva komeedi juurde teel kümme aastat ja läbis 2004. aastast kolm korda suurema vahemaa kui kaugus Maast Päikeseni, kuid see iseenesest ei ole katkestav saavutus. Katkestavaks leiutiseks võib pidada Rosetta sõidutatud maandurit Philae, mis 12. novembril laskus komeedile 67P/Huljumov-Gerassimenko. Philae ei lakanud 15. novembril töötamast. See lülitati varjusurma, hibernatsiooni. Midagi uut selles olekus Philae jaoks pole. Varjusurmas oli kolm tonni kaaluv Rosetta 957 päeva, kuni 20. jaanuarini 2014. Siis ärkas viksilt üles – erinevalt näiteks 1993. aastal raadioühenduses kaotsi läinud ESA Marsi sondiga Mars Observer.

Komeet on väike astronoomiline objekt, mis on kivist asteroidi sarnane, ent koosneb suuresti jäädest – külmunud veest, süsihappegaasist, metaanist, mis segatud meteoorse tolmu ja kividega. Sageli nimetatakse komeete poristeks lumepallideks. Kuid kui komeet koosneb suuresti jääst, millest see siis koosneb?

Philae erakordsus pole mitte selles, et see komeedile pihta sai ja sellele ka maandus, vaid selles, et suutis saata andmeid komeedi kohta, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadel laiuvast, Päikesesüsteemi ümbritsevast vööst, kus ringleb hiiglaslik arv, kümme astmes kaksteist kuni kolmteist erineva suurusega komeedituuma. Ning mida meil on aukohus nimetada Öpik-Oorti pilveks, ehkki maailmas on see kitsalt erialasest kirjandusest väljaspool saanud tuntuks Oorti pilvena.

Eesti astronoom Ernst Öpik alustas koolipõlves meteoriidilugejana ning hakkas maailmas esimeste seas mõlgutama, kust Maa atmosfääri jõudvad meteoorid, aga ka taevaruumi hulkurid komeedid pärit on. Ta leiutas 1920. aastatel meteoriitide lugemise meetodid, mille põhjal – tänu põhjalikele vaatlustele omaleiutatud võnkuva peegliga seadme abil – muude paikade seas Arizona ülikoolis – ja uskumatult mahuka statistilise analüüsi vaimukusele sai Öpik 1932. aastal välja arvutada, et osa meteoore pärineb Päikesesüsteemi äärealadel valgusaasta kaugusel laiuvast hiiglaslikust pilvest, mis ei olnud otseselt jälgitav, ega ole ka praegu. Nõnda nagu ka komeedid. «Planeetide piirkond komeedisfääri sees on otsekui pisike küla meie maakera pindalaga võrreldes,» kirjutas ta. Pärast Öpikut tuli sama hüpoteesiga 1950. aastal lagedale Hollandi astronoom Jan Oort.

Kiievi astronoomiaobservatooriumis 1969. aastal avastatud komeet 67P on pärit Öpik-Oorti pilvest, ent Päikesesüsteemi objektide gravitatsioonijõudude mõjul sellest välja rebitud ning leidnud stabiilsema asukoha Kuiperi vöös, Neptuuni-taguses alas, kus kihutab ringi miljardeid mõne meetri kuni 2000-kilomeetrise läbimõõduga taevakivisid. Veel paarikümne aasta eest ei olnud astronoomidel Hollandi astronoomi Gerard Kuiperi 1951. aastal ennustatud ja tema nime kandvast vööst praktilist aimu. Praegu arvatakse, et sealt pärinevad pika perioodiga komeedid, mille taasilmumiseks meie vaatevälja läheb vaja vähemalt 200 aastat.

Mitme kosmilise keha omavahelise mõju probleem pole matemaatiliselt siiani lahendatud. Seda tunnistas oma vaimukal moel üks Euroopa tuntumaid matemaatikuid, prantsuse matemaatik, Poincaré Instituudi direktor, matemaatikute Nobeli, Fieldsi auhinna 2010. aastal võitnud Cédrik Villani suvel Kopenhaagenis toimunud Euroopa teaduse avatud foorumil. Tõepoolest, matemaatikute jaoks vanim probleem – Päikesesüsteemi stabiilsus – ei ole tänapäevani täpselt tõestatud. «Matemaatikutel tuleb siiani tunnistada sama, mida oma elu lõpupoole tunnistas Newton: Päikesesüsteemi püsivuseks vajatakse jumalikku sekkumist,» ütles Villani.

Nüüdseks on leitud tõendeid Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni orbiitide ümbersättimisest Päikesesüsteemi ajaloos planeetide ja teiste taevakehade gravitatsiooni mõjul, võib-olla isegi viienda hiigelplaneedi kunagisest olemasolust.

Praeguseks on mõõdetud 1500 Kuiperi vöö objekti suurused ja orbiidid. Kuid kas Kuiperi vööst pärit taevakehade paiskumine vastu Maad tõi meie noorele kuivale Maale ookeanide tarbeks vee? Oluline on teada, et 67P on nende meie Päikesesüsteem asukate seas, mis ei ole alates Päikesesüsteemi moodustumisest 4,6 miljardi aasta eest kuigivõrd muutunud. See on jäine keha, mille vee hapniku isotoopiline koostis annab aimu Maa vee päritolust. Me ei tea, kuidas tekkisid planeete moodustanud paletesimaalid ehk planeedi-eellased ise, enne kui kokku rühmitusid, ning kui suured need olid. Loodetakse, et Rosetta aitab meid.

Idee on äratada Rosetta ja isegi Philae ellu, kui 67P kihutab Päikesele lähemale ja sellelt lähtuv soojus külmutab lahti komeedi helenduva saba. Kindlasti aga jätkab end ümber komeedi hoidev Rosetta teed sellega üheskoos Päikese poole veel 15 kuud.

Rosetta pole üksi. NASA kosmosesond New Horizons on 2006. aastast teel Pluto poole, mis 2005. aastast, Pluuto-suuruse Kuiperi vöö objekti Erise avastamisest, pole enam planeet, vaid väikeplaneet, mille elukohaks on Kuiperi vöö. Järgmise aasta juulis jõuab see eeldatavalt Pluuto ja tema viie teada oleva kuu lähedusse, kuhu ei ole ükski inimese tehtud asi veel jõudnud.

Esimene kokkupude komeediga oli inimesel 4. juulil 2005, mil Ameerika automaatjaam Deep Impact saatis komeedi Tempel 1 pihta pesumasinasuuruse, 370 kilo kaaluva vasksondi. Nüüd mõõtis Philae 56 tunni jooksul komeedi 67P omadusi, kuni aku tühjenes – päikesepatarei ei suuda Päikesest nõnda kaugel energiamahukat tööd tagada. Sidet 30-kilose maanduriga peeti Rosetta kaudu. Tonnine keha kaalub komeedi 67P peal 10 grammi, 30-kilone on vaid ebe oma 0,3 grammiga. Ime, et see komeedi pinnal püsis, kui ankruid selle sisse sättida ei suutnud. Nõnda pildistas Philae komeedi pinda, uuris selle sisemust raadiosignaalide abil, keeras päikesepaneeli 35 kraadi võrra, orienteerudes täpsemalt Päikesele. Nüüd varjusurmas loodetakse aku laadumist. Tähtsaim töö oli maandumisel vallandunud tolmu ja jää analüüs.

Kosmosesondide nimevalik pole juhuslik. ESA jätkab oma Egiptuse teemat. Rosetta sai nime kivi järgi, mille kakskeelse raidteksti abil Jean-François Champollion 1822. aastal dešifreeris egiptuse hieroglüüfid. Kivi leiti Memphisest Niiluse deltast. Philae maandumispaik sai nimeks Agilkia, mille nimelisele Niiluse saarele tõsteti ümber Assuani paisu üle ujutatud Philae saare ehitised. Nimi valiti esseedekonkursil. Rosetta pardal on ka mikrograveeritud nikkelketas, millel on 1200 keeles kirjutatud 13 000-leheküljeline tekst.

Nõnda on Rosetta lähetus astronoomia edenemisest loogiliselt kasvanud reis. Rosetta aitab uurida, kuidas tekkis Maa, kust pärineb Maa vesi ja kui palju on meid kas siis rõõmustamas või ähvardamas hiidkehi, mis astronoomide jaoks siiani märkamatult kihutavad Kuiperi vöös või koguni tormavad Oorti pilvest lahtirebituna selle vöö poole. Need küsimused ei ole vaid uudishimu rahuldamiseks.

Rosettasse andsid panuse paljud Euroopa riigid ja USA. Soome teadlased rõõmustavad näiteks, et nende panus oli erakordselt suur. Eurooplastena on meilgi tore rõõmustada koos meie kosmoseagentuuriga, kuhu on täisliikmelisuse poole liikumas ka Eesti, et sõbralikus võistluses ameeriklastega midagi selgelt vägevat vastu panna.

Martin Aidnik: kas tark ja tegus rahvas on masinlik ja kuulekas?

Kas tark ja tegus rahvas on masinlik ja kuulekas, küsib Martin Aidnik värskes Sirbis.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on koostanud aastateks 2015–2018 arengukava «Tark ja tegus rahvas», kus eesmärkide ja vahendite vahel esineb mitmeid ebakõlasid. Arengukava oluliseks märksõnaks on «teadmistepõhine majandus». Usutakse, et üleminek teadmistepõhisele majandusele tähendab haridus- ja teadustegevuse pidevalt kasvavat mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Mõiste «teadmistepõhine majandus» nõrkuseks on aga teadmiste ning majanduse vahekorra ühekülgne nägemine: teadmised on vaid selleks, et edendada majandust ning selle eesmärke. Teadmistepõhises majanduess rakendatakse teadmisi vaid oma huvides, nin g ollakse tõrjuv teadmiste suhtes, mis problematiseerivad majanduse toimimist ning mida on keeruline selle raamistikku integreerida.

Majanduse eesmärkide teenimise korral, väheneb aga teadmise iseseisvus. Seda on aga vaja majanduse mõistmiseks, hindamiseks ning vajadusel rekonstrueerimiseks. Viimastel aastakümnetel läänes tooni andnud neoliberaalne majandus on näidanud, et turule juhtrolli andmisega ei kaasne ühiskonna heaolu kasvu ning tulemuseks on pigem suurem kihistumine ning atomiseerumine. Pierre Bourdieu tõdes juba 1990ndatel, et neoliberalismi programmiks on puhta majanduse loogika ees seisvate kollektiivsete struktuuride hävitamine ning sotsiaaldarvinismi kultiveerimine.

HTMi arengukava järgi toetab haridus isiksuse sotsialiseerimist ja autonoomiat. Niisugune haridus peaks aga vähemalt osaliselt olema sõltumatu talle väliselt kehtestatud imperatiividest. Haridus toetab õpilaste autonoomiat juhul, kui ta võimaldab näha maailma teisiti, kui see just parasjagu on, ning mõelda sellest nüansseeritumalt. On kaheldav, kas haridus, mille nurgakivideks on ka selles arengukavas standardiseeritus ja sooritusekesksus, ikka kannab väärtusena loovust, nagu väidab HTM. Väärtusi ning isiksuse autonoomiat käsitletakse arengukavas üldse minimaalselt ja deklaratiivselt, hariduse mõõtmise ning ELi direktiivide osa on aga üsna mahukas. Hariduse mõõdetava taseme tõstmine ning õpilastes loovuse julgustamine ei ole aga nii seotud, nagu HTM eeldab: standardiseeritus mõjub tihti kahjulikult individuaalsusele. (Kõrg)hariduse laialdasem mõõtmine on iseloomulik majanduse- ja konkurentsikesksusele ning hariduses on viimaste aastakümnete tulemused olnud vastakad – tihti on suurenenud ebavõrdsus ning väljajäämus.

Teine oluline teema arengukavas on digiõpe: soovitakse tõsta digipädevust ning ollakse rahulolematu sellega, et digitehnoloogiat kasutatakse pigem suhtlemiseks ja info otsimiseks, mitte õppe-eesmärgil. Tuuakse välja, et Eesti on koolis interneti kasutamise poolest Euroopas alles 14. kohal. Rõhutatakse, et õpetajate tehnoloogiasuutlikkus peab paranema, sest vaid iga neljas õpetaja tuleb toime tehnoloogiarikkas keskkonnas – seda on kaks korda vähem kui uuringus osalenud riikides keskmiselt.

Digiõpe on ainus konkreetselt õppetegevust puudutav teema arengukavas. Eraldi võinuks välja tuua ka hariduse kvaliteedi ja tähendusrikkuse, käsitleda digiõppe liigrakendamise ohte ja infotehnoloogia võimalusi avaliku ruumina. Kuna arengukavas räägitakse õpikäsitluse muutusest PISA hindamisprogrammi tulemuste alusel, ei nähta ka ette õpetajate suuremat iseseisvust ning otsustusvabadust oma töös. Siit paistavad pigem tehnika- ja võrgumüüjate lobby tulemused kui haridusametnike soov valmistada ette noori kodanikke iseseisvaks eluks.

Arengukava järgi peab ühiskonna kestlikuks toimimiseks olema iga inimene tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suutma reageerida tööturu muutustele kiiresti ja paindlikult. See on indoktrinatsioon. Kuigi arengukava iseloomustab funktsionaalsus ja orienteeritus konkreetsetele eesmärkidele, mistõttu see näib ideoloogiliselt ja poliitiliselt neutraalsena, on see mulje petlik, sest arengukava esindab selgelt neoliberaalset seisukohta: ühiskondlik protsess peab toimuma majanduse eestvõttel.

Enamasti on hariduse ja indoktrinatsioon kokkusobimatus argument politiseeritud hariduse vastu, kuid HTMi arengukava järgne haridus hoidub indoktrineerimisest vaid ühes tähenduses: see pole oma ühiskonna suhtes kriitiline ning on oma sisu poolest küllaltki apoliitiline. Indoktrineeriv on see haridus oma turumajandusekesksuses. Tasakaalu taastaks just poliitilisem haridus, sest teadlikkus maailma mõjutavatest jõududest annab rohkem valikuvõimalusi.

Arengukavas on käsitletud ka koolist väljalangemist ja noorte tõrjutusriski. Esimese puhul tõdetakse, et seni rakendatud meetmed on olnud edukad: väljalangejate arv on vähenenud ning gümnaasiumitasemel stabiilne. Noorte tõrjutusriski mõjutajatena mainitakse vaesust ja vähest eesti keele oskust. Arvestades HTMi püüdlust vähendada väljalangemist ja tõrjutust, on aga üllatav, et arengukavas ei ole juttu mõlemaga tugevalt seotud koolivägivallast. Juba 2011. aasta Praxise uuringus on osutatud koolide vajakajäämistele seoses koolivägivallaga: koolides napib tugipersonali, sealhulgas psühholooge (koolipsühholoog on vähem kui kolmandikus tavakoolidest), sest riik on jätnud tugipersonali töölevõtmise koolide ja kohaliku omavalitsuse õlule.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et arengukava sissejuhatuses tuuakse küll väärtustena välja eneseteostus ja loovus, kuid ei visandata õppetegevuse muudatusi, mille toel nendeni jõuda. Samuti on lähtutakse liigselt lähtutud ELi mõõdupuudest ning haridust on käsitletud ühekülgselt turumajanduse vajadusi silmas pidades. Ka teine arengukavas esitatud eesmärk – isiksuse sotsialiseerimine – tähendab seal eelkõige inimeste konkurentsivõime tõstmist. Seega on arengukavas eelistatud koolisüsteemi, mida haridusteoreetik Henry Giroux on nimetanud «vaegkujutlusvõime tsooniks», mis seisab vastu muutustele õigluse ja suurema võrdsuse suunas ning valmistab õpilasi ette olemasoleva süsteemi tarbeks. Haridus peaks aga olema märksa ühiskonna- ja õpilasekesksem ning arengukavas peaks enam tähelepanu pöörama hariduse emantsipatsioonilisele potentsiaalile, et vabaneda kohanemisest ning muuta kohanemist nõudvaid tingimusi.

1 http://www.huffingtonpost.com/sir-ken-robinson/do-schools-kill-creativity_b_2252942.html

2 http://educatorvoices.wordpress.com/2013/05/22/what-have-schools-got-to-do-with-neo-liberalism/

3 http://praxis.ee/work/oppenoustamisteenuste-kattesaadavus-ja-rahulolu/

Jüri Saar: erakondade liikmeaudit on vältimatu

Eesti erakondadesse kuulus möödunud aasta lõpul kokku ligikaudu 59 000 inimest ning vaja oleks korraldata nn. parteide liikmeaudit, et saada selgust, kui paljud neist ka tegelikult oma erakonda kuulumisest teadlikud on, kirjutab Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Saar (Eesti Vabaerakond) värskes Sirbis.

Eesti poliitiline kultuur vajab parandamist mitme külje pealt ehk, nagu on öelnud president Ilves, «siit, kuhu oleme jõudnud, samal viisil edasi enam ei saa». Muutmisejuttu räägivad peaaegu kõik. Arvamused lahknevad siis, kui minna konkreetsemaks ja püüda visandada paranemise teid. Suured kartellierakonnad püüavad avalikku arutelu poliitilisest kultuurist viia taas kõrvalistele ja teisejärgulistele radadele (valimisea vähendamine, kahekohaline parlament jms). Erakondade riigieelarvelise ületoitmise kõrval, mis kindlasti on keskse tähendusega, on tähelepanuväljast kõrvale jäänud erakondade liikmeskonnaga seonduvate küsimuste spekter.

Kõige arvukama liikmeskonnaga erakonnad on oktoobri seisuga Keskerakond 14 288, Reformierakond 12 847, IRL 9782 ja sotsid 6228 liikmega. Seejärel on nimekirjas riigikogusse mitte kuuluvad erakonnad EKRE 7658, Eestimaa Rohelised 1136, Iseseisvuspartei 2137, Ühendatud Vasakpartei 1986 ja Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu 966 liikmega. Üks partei (Libertas) on veel likvideerimisel ja teine (Eesti Kristlikud Demokraadid) pankrotis. Nimetada saab ka kahte äsja sündinud erakonda, milleks on Vabaerakond 614 liikmega (18. X seisuga) ja nn Ojulandi partei ehk Rahva Ühtsuse Erakond 359 registrisse kantud liikmega (18. X).

Vormiliselt on erakondade liikmeskonnaga asi justkui korras. Kõik inimesed, kes on kunagi astunud erakonna liikmeks ega ole sealt tänaseks välja astunud või teise erakonda üle läinud, on mingi erakonna liikmed. Eesti erakondadesse kuulus möödunud aasta lõpul kokku ligikaudu 59 000 inimest ehk kõigist hääleõiguslikest elanikest 6,4 protsenti. Näitaja on aasta-aastalt kasvanud ja ligineb omaaegsele kompartei liikmete arvule. See eristab Eestit enamikust teistest demokraatlikest riikidest, kus erakondade liikmeskond väheneb. Näiteks veel 1995. aastal moodustas erakondade liikmete arv kõigist hääleõiguslikest kodanikest vaid 0,75 protsenti ja 1999. aastal 2,4 protsenti.

Erakondade poolelt vaadatuna jaguneb kogu elanikkond liikmeteks-mitteliikmeteks ja toetajateks-mittetoetajateks, kusjuures liikmed loetakse tavaliselt toetajate hulka. Liikmete aktiivsuse aste varieerub sõltuvalt osavõtust allorganisatsiooni tegevuses ja osalemisest valimistel ning tipneb tegevusega erakonna juhtorganites. Need, kes pole liikmed, võivad aga parteid kas toetada või mitte. Kui piir aktiivsete ja passiivsete liikmete vahel on suhteliselt selge, siis piir passiivsete liikmete ja mitteliikmete vahel pole üldse paigas. Formaalne fakt, et inimene pole erakonnast välja astunud, ei tähenda palju.

Registrite andmete ja seadusandja loogika kohaselt on oluline üksnes see, et arv ei jääks alla kehtestatud miinimumpiiri. Meie erakondade tegeliku liikmeskonna kohta (aluseks enese aktiivne määratlemine erakonna liikmena) puudub piisavalt adekvaatne informatsioon, välja arvatud äsja registreeritud n-ö uued erakonnad. Seal on aktiivseid ja formaalseid liikmeid peaaegu ühepalju. Hüpoteetiliselt võib hinnata, et mitte ühelgi erakonnal Eestis ei ole praegu palju üle 200 aktiivse liikme ja ülejäänud on n-ö passiivliikmed.

Eesti erakonnad on enamasti formeerunud liitumiste teel. Praeguses parlamendis on Reformierakond ainukene partei, kes pole ühinemisega liikmeskonda suurendanud. Ka siis, kui liitutud pole in corpore, ei saa peaaegu kunagi rääkida liidetavate maailmavaatelisest sidususest, mis on kasvanud ajapikku ühtsuseks, mistõttu erakonda kuulumise tähendus võib vägagi erineda. Väga paljud või isegi enamik erakondadesse kuulujaist ei ole astunud nendesse erakondadesse, mille liikmed nad nüüd vormiliselt on. Eestis on ka üsna tavaline aktiivsete erakondlaste nn parteijooks, kus elukutselised poliitikud lähevad olukorra muutudes üle teistesse erakondadesse, sh sellistesse, mis on seni olnud nende endi poliitiliste rünnakute peamine sihtmärk. Erakonnad on suureks kasvanud valdavalt liitmiste, ühinemiste ja allaneelamiste tulemina, mis on sisuliselt (poliitilise) inimkaubanduse erivorm. Nii on sageli liidetud erinevaid liikmeskondi, antud neid ühe juhtkonna alt teise juhtkonna alla, nagu Tsaari-Venemaal pärisorje, keda võis tüki- ja külakaupa ühe mõisniku voli alt teise kätte liigutada. Erakonnast väljaastumine võib küll olla tehniliselt küllaltki lihtne, kuid tegelikult on see seotud mitme eluliselt olulise asjaga, näiteks kohalikus omavalitsuses töökoha omandamise ja omamisega.

Vaatame näiteks Rahvaliiduga juhtunut. 2011. aasta riigikogu valimistel saadi kogu Eestis kokku natuke rohkem hääli, kui oli liikmeid. Saadud häälte arv oli hävitavalt väike, nimelt 12 184, kuigi liikmeid oli sel ajal ametlikult 8528. Arvud näitavad, et isegi mitte kõik selle erakonna liikmed ja nende lähedased ei soovinud, et erakond saavutaks valimistel hea tulemuse. Teoreetiliselt on niisugune asi võimalik, kuid tasub mõelda ka lihtsamate seletuste peale, mille järgi samastas ennast selle erakonnaga palju vähem inimesi, kui oli tollal liikmeid. Rahvaliit oli kujunenud väga erineva suunitlusega parteide liitumisel. Eestimaa Rahvaliit, kes kuni 1999. aastani kandis nime Eesti Maarahva Erakond, oli endaga liitnud väiksemaid erakondi nagu Eesti Maaliit ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, kes liitusid Rahvaliiduga 2000. aastal. Lisaks vormistati 2003. aastal ühinemine Erakonnaga Uus Eesti.

Edasine Rahvaliidu liikmeskonna saaga on aga veelgi huvitavam, sest pärast endise juhi kriminaalkorras karistamist võtsid uued juhid erakonna 2012. aastal uue nimetuse all üle. Uueks nimetuseks sai Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tänaseni räägitakse liikmete suurest arvust, kuigi sisulised kahtlused on suured ja viimastel kohalikel valimistel sai EKRE taas umbes sama palju hääli, kui on ametlikult sellel erakonnal liikmeid. Arvud 8337 (valimistulemus) ja 7658 (liikmete arv) räägivad paljustki. Küsimus, kas see kõlab usutavalt või on tegemist lihtsalt suure hulga passiivsete n-ö surnud hingedega, kes sisuliselt ei samasta end enam selle erakonnaga, kuid kes pole saanud, julgenud või viitsinud ennast erakonna nimekirjast kustutada, vajaks kindlasti täpsemat vastamist.

Kartellierakondadega on asjad keerulisemad. Need suudavad teatava püsiaktiivsuse demonstreerimiseks tänu riigiressurssidele alles hoida üle-eestilisi võrgustikke. Kuidas, mil viisil ja kui suurt osa deklareeritavast liikmeskonnast tegelikus töös kaasatakse või ollakse aktiivne puhtalt riigi ressursside jaotamise arvelt inimeste hoidmisega eelarvelistel töökohtadel, on siiski küsimus.

Kõige arvukamalt on väiksemaid parteisid endaga liitnud Keskerakond, kellega on 1994. aastast ühinenud Eesti Ettevõtjate Erakond (1994. aastal), Õigusliku Tasakaalu Erakond (1997), Erakond Eesti Rohelised (1997) ja Eesti Pensionäride Erakond (2005). Viimane ei liitunud Keskerakonnaga in corpore, sest 1500 Pensionäride Erakonna liikmest ühines Keskerakonnaga 505 ehk kolmandik. Keskerakond on enda hulka traditsiooniliselt olnud valmis võtma ükskõik keda ja ükskõik milliseid väiksemaid poliitilisi jõudusid. Keskpartei on Eestis praegu kõige kindlama distsipliini ja selgema võimuvertikaaliga erakond, mis esindab pigem läänemaisele võõrast poliitilist kultuuri. Koondumine ainuliidri ümber ja võimuvertikaali formeerumine peaks looma selge ülevaate ka liikmeskonnast, kuid nii see ei ole. Valijaskonna ja erakonna liikmeskonna lahknemine hakkab üha enam silma. Täna moodustavad Keskerakonna valijaskonnast ligi 85 protsenti venekeelsed, kuid liikmeskonnas on nende osa palju väiksem. Samuti on väike selle erakonna kaudu Tallinnas ja Ida-Virumaal võimule tulnud venekeelsete osakaal. Siiani on Keskerakond mänginud seda plaati, et niisugused disproportsioonid on seotud diskrimineerivate reeglitega, mille nad võimule saades ära muudaksid.

Reformierakond on nagu Keskerakondki olnud valmis võtma enda rüppe individuaalseid ületulijaid teistest parteidest. Mida suuremaks on erakond arvuliselt saanud, seda ebamäärasem on sõnum. Liberaalsusele on püütud külge pookida hoopis teisest (konservatiivsest) poliitilisest spektrist pärit loosungeid ja tegevust. Väline vastandumine ja sisuline sarnasus Keskerakonnaga hakkab silma ka kaadripoliitikas. Enne uusi valimisi käib nende kahe vahel üha intensiivsem liikmevahetus, eelkõige ületulemisena Keskerakonnast Reformiparteisse.

Sotsid, kes kannavad meeleldi oma meelsuse väljendamiseks punasetoonilisi lipse ja kingivad punaseid nelke, peaksid olema põhiolemuselt töövõtjate, vaeste ja viletsate erakond, ent liigitub olemuselt üha enam šampanjasotsialistide parteiks. Nad on liitnud endaga erakondi, kes nende hulka ideoloogiliselt kuuluma ei peaks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis asutati 1996. aastal Eesti Maa-Keskerakonna ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ühinemisel, kandis 2003. aastani nimesid Erakond Mõõdukad ja Rahvaerakond Mõõdukad. Varasema nimemuutmise tingis 1999. aastal ühinemine Rahvaerakonnaga, 2012. aastal ühineti aga Vene Erakonnaga Eestis. Sotsid teevad kõik, et jõuda suurerakondade seltskonda, arvestamata tegelikult oma ideoloogilist deklareeritavat põhihoiakut. Nende kõikuvad populaarsusreitingud annavad märku stabiilse valijaskonna vähesusest. Nii juhtub, kui seatakse eesmärgiks saada suureks mitte ideedelt, vaid arvult.

Isamaaliit oli kõige pikema ajalooga erakond Eestis, saades alguse ERSPst ja konservatiividest juba okupatsiooniaja lõpus ning esindades selgelt rahvuslikku joont. Res Publica kujunemine jääb 2001. aastasse, mil loodi Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica. Liikmeskond küündis 2002. aasta lõpuks äriregistri andmetel peaaegu 4000ni. 2006. aastal liitusid juba 3190 liikmega Isamaaliit ja 5339 liikmega Res Publica. Liikmete üleminekut silmas pidades oli ühinemine edukas, sest uue erakonna liikmeskond küündis üle 8000. Ühinemisel rongist maha astujate arv oli väike. Edaspidi ilmnes aga üha enam probleeme, sest kahe tiiva maailmavaade ja poliitiline kultuur jäid erinema. IRLi liikumist isamaalisusest projektipõhisuse suunas pole olnud keeruline jälgida. Enam polegi võimalik aru saada, kas üldse ollakse isamaalisemad kui liberaalid või mitte. Sattumine opositsiooni seab selle partei ette lausa eksistentsiaalseid küsimusi, mis enam ei pruugi olla populismikaardiga ületatavad.

Ülevaade näitab, et erakondade formaalse liikmeskonna kohta esitatud andmed ei veena kuidagi erakondade kui suhteliselt monoliitsete maailmavaateliselt sarnaste inimeste ühenduste olemasolus. Liikmeskonna kujunemist jälgides tuleb osutada 1998. aasta 1. oktoobrile, kui hakkas kehtima tuhande liikme miinimumnõue. Selleks kuupäevaks pidid kõik erakonnad oma nimekirja täiendama ja seejärel selle kohturegistrile esitama. Nii on teada 12 registreerimata jäänud erakonda, kes ei suutnud seda piiri ületada. Parteide liikmeskonna hüppelist kasvu soodustas ka 2002. aasta erakonnaseaduse muutmine, millega mitmekordistati parteidele riigieelarvest eraldatav toetus. Näiteks liikmemaksud moodustavad praegu erakondade sissetulekust marginaalse ja üha väheneva osa. Osa erakondi seab küll valimistel osalemise formaalseks tingimuseks makstud liikmemaksu, kuid kas ja kuidas seda keegi kontrollib, pole teada, sest tegemist on parteide siseasjaga. Andmed liikmemaksude kohta on lünklikud ja pole usaldusväärsed.

Sama kaheldava sisulise täpsusega on kartellierakondade liikmete hulk. Veel mõni aeg tagasi jätsid kõik suured erakonnad regulaarselt rakendamata liikmete sooviavaldusi erakonnast lahkumiseks (selliseid juhtumeid on korduvalt kirjeldatud). See tingis olukorra, et erakonda sai astuda, kuid sealt lahkumine oli tehtud keeruliseks. Alles seadusemuudatusega 2011. aasta algusest sai võimalikuks erakonnast lahkumine elektroonilise registri kaudu, kuid see tarkus pole üldteada. Praegu on erakonda astumise näol tegemist ühekordse sooviavaldusega. Kas liige hiljem on ka midagi erakonnas teinud, pole oluline.

Väidan, et me ei tea erakondadesse kuulujate tegelikku arvu. Erakonnad on eluliselt huvitatud võimalikult suure liikmeskonna näitamisest. Ilmselt parandab see valimistulemust, sest inimestel on kalduvus panna ennast etteulatuvalt võitjate poolele. Kaudselt sõltub erakonna arvukuse esitlemisest ka riigi dotatsioon. Olukord on kunagisega võrreldes diametraalselt muutunud ja erakondadest saavad mingi lati ületamise järel riigierakonnad ehk kartellistunud erakonnad. Nad elatavad end riigieelarve vahenditest ja mitte enam põhiosas liikmemaksudest ja liikmete annetustest. Seetõttu peaksid nad oma tegevusest andma riigile palju täpsemalt aru, sest ei saa olla nii, et raha saadakse, kuid aru ei anta.

Meil puuduvad tegeliku erakondliku aktiivsuse miinimumkriteeriumid, mille puhul saab üldse rääkida lisaks vormilisele ka sisulisest erakonda kuulumisest. Nii peaks olema seadusega sätestatud nõue, et iga liige peab korra teatud perioodil (nt igakordsete riigikogu valimiste eel) kinnitama oma jätkuvat soovi olla erakonna liige. Praegu näeme Eesti erakondade tipus privilegeeritute seltskonda, kuhu sattumist hoiavad oma kontrolli all ja piiravad need, kes seal juba sees on. Kuid see pole ainus tõkend, sest just liikmete arvukuse järgi püütakse teha vahet nn suurparteide ehk kõrgliiga ja väikeparteide ehk mudaliiga vahel (umbes nagu ÜRO ja Esindamata Rahvaste Organisatsioon). Juba ainuüksi selle sõnumi edastamisega antakse selgelt eksitav signaal valimiskäitumiseks. Liikmearvuga manipuleerimine, selle näitaja seadmine esiplaanile on üks tegureid, mis on toonud kaasa kartellistumise.

Tänane suhtumine erakondade liikmeskondadesse meenutab mõneti omaaegset olukorda komparteiga, mille liikmeid väideti Nõukogude Liidu lõpuperioodil Eestis olevat 100 000. Unustati, et kompartei varjas oma sisemist asjaajamist ja liikmeskonda selle partei tekkimise traditsioonist tulenevalt. 100 000 liiget Eestis pakuti välja absoluutselt konjunktuursetel kaalutlustel, sest oli vaja näidata üldrahvalikuks muutumist. Väljaastumine tehti nii raskeks kui võimalik – välja võidi üksnes visata. Fakt on see, et kompartei liikmete tegelikku hulka ei teatud siis ega teata siiani. Kui läänemaise poliitikakultuuriga maadel erakondade arvukus enamasti väheneb, siis Eesti on siin väljapaistev erand. Meil jätkub kommunistliku partei massilisusele rõhuv traditsioon ja erakondade liikmeskond kasvab formaalselt.

1 Vt E-Äriregister. Registrite ja Infosüsteemide Keskus, https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py

2 Vt Priit Kallakas, Erakondade liikmeskonna areng Eestis 1995—1999. – Riigikogu Toimetised 2010, nr 22, http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14294&op=archive2

3 Siia hulka pole arvestatud palgalisi erakonnategelasi, kes on saanud vormiliselt mittepoliitilise ametikoha tänu paiknemisele toiduahelas.

Valmis tüüri haarama

Kaheksalapselisest perest on sirgunud jõulise sõnaga noor naine, kes lähikuudel võib tõmmata teravalt liistule Eesti otsustajate raskekahurväe.

Alustuseks saagu mõned tähtsad tegelased paika pandud.

Esiteks, Taavi Rõivas esindab tüüpilist Facebooki-poliitikut, kes ühtegi tegelikku muudatust toovat otsust vastu võtta ei söanda, vaid keskendub neutraalsete teemadega pildis püsimisele ja populaarsuse kasvatamisele.

Teiseks, Urve Palo käib mööda «meediaskandaale», et mustata eelkäijat, ja kasutab peaaegu igas lauses sõna «mina», justkui asuks ta paljakäsi, Don Quijote kombel võitlusse tuuleveskitega.

Kolmandaks, Jevgeni Ossinovski, istudes Stenbocki maja laua taga, soovib asuda Edgar Savisaare kingadesse, kogudes toetajaid eestlaste ja venelaste vastandamisega ning püüdes meeldida Mihhail Stalnuhhini valijaile.

Nii karmilt ja otse saavad tavaliselt öelda need, kelle ütlemisi võib ignoreerida.

Nii karmilt ja otse on öelnud 26-aastane Linda Eichler – ja oleks viga teda ignoreerida.

Sest Eichler pole mingi poliit­broiler, kes sirgjooneliste ja värvikate arvamusavaldustega taustapoliitikute hallist massist iga hinna eest esile püüaks trügida. Ta on tegelikult üks kaugemale jõudnud Eesti noorpoliitikuid, kellest enamik seni veel kuulnud pole – Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni asepresident. Kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 281 häält, kümme rohkem kui keskerakondlaste suuvooder Priit Toobal ja kõigest ühe vähem kui Reformierakonna vana kala Rait Maruste. Kusjuures poliitika pole sugugi tema töö ja leib. Eichler on kinnisvara-investeerimisfondi Brave Capital investorsuhete juht.

Liblikas vees

Pole põhjust arvata, et vastu kevadet ei kuule Eichlerist palju rohkem. Ta on ühe suurpartei – jätkem selle nimi esialgu varju, et hoiduda tasuta valimisreklaamist, aga ka eelarvamuste ülespiitsutamisest – tõusev tegija. Uus noor naisnägu Eesti uueneva poliitika horisondil.

See, mis Eichlerit enamikust teistest poliitareenile trügijaist eristab, on tema kompromissitu jõulisus ja kartmatu sirgeselgsus. Ta ei heida valitsusele – kus on nii mõnedki tantsusaate-taustaga tegelased, ei jäta Eichler osatamata – ette ainult otsustamatust, vaid paneb süüks ka argpükslust ebapopulaarsete otsuste langetamisel. «Mõeldakse, mis värvi on sokid, mitte ei mõelda sellest, mida ma puldis ütlen,» lausub Eichler.

Ent see, mida ta kriitiliselt ütleb, pole sugugi plärtsumine. Elu on teda voolinud, et selgroog oleks tugev ja seisukohad kindlad.

Eichler sündis kaheksalapselise pere kuuenda lapsena. Mõistagi ei jõudnud ema-isa kõigiga süvitsi tegelda, mistõttu tuli kõigil juba maast madalast pusida, et oma asjad tehtud saaks. 16-aastaselt läks Eichler aastaks Ungarisse vahetusõpilaseks. Pere, kuhu ta sattus, ei rääkinud ühtki võõrkeelt. Ungari keel tuli käigult selgeks saada. Saigi. Töökust ja sihikindlust olid selleks ajaks arendanud ka ujumistrennid, mis viisid Eesti noortekoondisse, kuni krooniliseks muutunud põskkoopapõletik sundis spordiga lõpparve tegema. (Tema põhidistants oli raske: 200 meetrit liblikat.)

Kõrgkooliõpingute kõrvalt töötamine tõid kaine arusaamise, kuidas maailmas asjad käima peaksid – kuid paraku alati ei käi. EBSis õppides osales ta veebi- ja arvutifirmade töös nii Eestis kui ka Saksamaal, mis andis talle, erinevalt paljudest tema põlvkonna esindajaist (kes armastavad rääkida suurest hoolimisest), raudse veendumuse, et elu ei vii edasi tulude ümberjagamine, vaid ettevõtjana tulu teenimine. «Ise tuleb pingutada,» sõnab ta. Seevastu aasta õpinguid Prantsusmaal ja kuue kuu pikkune praktika Brüsselis paljastasid valusalt, milline bürokraatia ja vegeteerimine Euroopas pahatihti võimutseb. Tagajärjeks, nendib ta, on seisak.

Teismeea nähtav jälg

Selleks et Eesti koos teistega ei tarduks, suundubki Eichler sinna, mida paljud peavad räpaseks – poliitikasse. Aga vastukaaluks nii mitmelegi nimekale naisele, kes nõudnud, et Eestis kehtestataks naiste rohkemaks kaasamiseks sookvoodid, ei pea Eichler seda mõistlikuks ega vajalikuks. «Kindlasti on naisi poliitikasse vaja,» lisab ta, «aga ma ei arva, et neid kunstlikult sundima peaks, et keegi saaks nii oma võimuiha realiseerida.» Tema soovitus naistele kõlab: «Kandideerige, käige oma ideed välja, tulge avalikku debatti! Ärge peitke ennast!»

Eicler paistab juba välja – ja sugugi mitte ainult pikkuse poolest (177 cm). Ka ideede poolest: tema arvamuslugusid, alates Eesti riigitoetuste vähendamisest ning lõpetades Euroopa otsustamatusega, on avaldanud nii Postimees kui ka Delfi. (Üks tema legendaarseid lauseid: «Euroopa on nagu teleri ees istuv ja õlut rüüpav pensionieelikust mees: mugav, laisk ja vormist väljas.») Ent see ei tähenda, nagu oleks ta mingi poliit-bitch, kellele kõik inimlik on võõras. Näiteks ilutseb tema kaelal Kaksikute tähtkuju tätoveering – «Teismeiga on lahe iga,» lausub ta selle põhjenduseks – ning perekonnaseisu kohta kostab ta: «Vaba ja vallaline ei ole, abielus ka ei ole.»

Kevadel, kui selge siht on murda riigikokku (IRLi ridades, olgu siinkohal avaldatud), loodab Eichler täita teisegi eesmärgi: lõpetada Tartu Ülikoolis Euroopa-teemalise magistriõppe. Et olla pädev valdkonnas, millega kavatseb siduda oma tuleviku.

Lähikuudel, ei maksa alahinnata, saab Eichleriga raske olema – ta vastastel. Miks mitte ka Rõivasel, Palol ja Ossinovskil. Sest üks ta motosid kuulutab: «Võimu mitte kunagi ei anta. Võim alati võetakse.»

Meerits: inimeste hoiakuid tekitab kodu, mitte õppekava

Ettevõtja Heldur Meerits avaldas vene koolide õpilastele tehtavast ajupesust rääkides veendumust, et eelkõige kujundab inimeste hoiakuid siiski kodu, mitte õppekava.

«On selge, et meie vene inimeste hulgas on vene sümpaatiad tugevad, nõukogude nostalgia tugev, midagi uut selles teadmises ei ole,» leidis Meerits Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Ega pronkssõduri aegadele tagasi mõeldes ei olnud nii, et ühel hommikul kuri Ansip otsustas pronkssõduri ära viia, et venelasi kiusata. Seal oli viimastel aastatel näha, kuidas üha enam ja enam sinna õpilasi klasside kaupa hakkas voorima, viisnurkade jm sümboolika all,» meenutas Meerits.

«Ega pildistamiskoha äravõtmine Orlovi lossis ei lahenda ju midagi, me ei suuda kõiki selliseid kohti kinni panna, Narva linnuses on jätkuvalt Lenini kuju alles, kui õigesti mäletan. Kuhu me sellise ideoloogilise propagandaga jõuame ja kas meil on tasakaalustavat propagandat vastu panna?» küsis Andres Oopkaup.

«Kas sellise tasakaalustava propaganda filosoofia on üldse õige?» uuris Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.

«Mõned meist on nii vanad, et õppisid ajalugu Nõukogude Liidus ja «ideoloogiliselt õige» programmi järgi, aga tuleb tunnistada, et mõtted olid inimeste peades teistsugused. Hoiakud tulevad siiski kodust ja neid ainult õppekavaga ümber ei pööra kah, aga oluline on muidugi, et ajalooõpetajatel vene koolides poleks mingit varjatud agendat, mis on meie seisukohast vaenulik Eesti suhtes,» leidis Meerits.

«Rahast: tundub, et valitsus on siin nagu suhteliselt kooner. Kui siia kõrvale panna piirijoone lähedal puudelangetamine, siis öeldi, et see maksab 30 miljonit ja siis valitsusel silm ka ei pilkunud. Selle 4 miljoni puhul öeldakse, et see on nagu optimaalseim variant, samas kõlavad noodid, et ega ei tea, kas see raha üldse leitakse,» oli Meerits hämmingus.

Uus vene kultuur Eestis: Egor Kraft (video)

Vene kunstniku Egor Krafti näitus Wanderings 2.0  on avatud Rundumi uuel aadressil Kotzebue 7 Tallinnas. Näituse korraldaja on Uus vene kultuur Eestis.

 

David Rothenberg Eesti Loodusmuuseumis (video)

Ameerika filosoof, muusik ja naturalist David Rothenberg esines Eesti Loodusmuuseumis ja andis intervjuud Postimehele.

Päeva karikatuur

 

Juhtkiri: rohkem kui Euromaidan

Eile möödus aasta päevast, mil Ukraina ajakirjaniku Mustafa Nayemi kannatus katkes. President Janukovõtš oli teatanud, et ta ei allkirjasta assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga. «Kuulge, inimesed,» kirjutas Nayem Facebooki. «Kirjutage, kui te olete valmis, ja me püüame midagi algatada.» Ta polnud ainus, kes üleskutse esitas. Maidanile kogunes umbes viiskümmend inimest. Üsna lühikese ajaga sai neist tuhatkond. Kolme kuu jooksul – külma kuu jooksul – muutus Kiievi keskväljak paigaks, mida mainimata ei möödunud Euroopas ühtegi riikidevahelist kokkusaamist. Riigijuhtide retoorikasse jõudsid laused nagu «euroopalike väärtuste eest võideldakse kõige tugevamini just Euroopa Liidu piiride taga, Ukrainas».

Nüüd, aasta hiljem, näib Kiievis toimunu (ning sellele järgnenu Ida-Ukrainas) oluliselt komplekssema küsimusena. Viimase aasta jooksul pole ilmselt ühestki sündmusest kirjutatud enam artikleid, raamatuid ja raporteid. Ometi on palju veel analüüsimata. See, mille alguseks Euromaidan oli, on selleks liiga kompleksne ja liiga paljusid osalisi hõlvanud sündmus.

Kui palju saab Maidanil aasta eest toimunut vaadata lahus sellele järgnenust? Vene propaganda on püüdnud kinnistada arusaama, et Krimmi kaotamine ja lahingud Ida-Ukrainas olid Euromaidani tagajärg: sellised revolutsioonid kutsuvadki esile korralagedust ja sõdu. Venemaa hirm on mõistetav: kardetakse sarnaste revolutsioonide kordumist Venemaal. Kuid ehkki osaliselt seotud, on Euromaidan ja sellele järgnenu siiski kaks erinevat asja. Maidanil alanud revolutsioon oli julge vastuseis korrumpeerunud ja üha autoritaarsemaks muutunud režiimile, kus võideldi nii euroopalike väärtuste kui euroopalike hüvede eest. Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukrainas toimuv oli mitte riigi enda seest tulenev tagajärg, vaid Venemaa agressioon, mis aega ja olukorda ära kasutas.

Euromaidani ja sellele järgnenud Venemaa agressiooni mõju on märkimisväärne nii Ukrainale, Euroopale kui läänele tervikuna. Ukraina sündmused tõid vähemalt osale läänemaailmast tegelikkuse silma alla tagasi. Ukrainasse tungides rikkus Venemaa pea kõiki rahvusvahelisi reegleid, mida rikkuda sai, muutus kogu julgeolekustruktuur. Selgus, et Venemaa lähinaabrite «Venemaa-paranoia» ei olegi paranoia. Veidi väsinud vana Euroopa jaoks mõjus teadmine, et esimest korda ajaloos surid inimesed ELi lippude all, ilmselt ärkvele raputavalt.

Muutunud julgeolekuolukorras visati kinnas nii ÜRO-le, ELile kui NATO-le. Kuidas saab ÜRO edendada üleilmset rahu ja julgeolekut, kui rahvusvahelisi aluslepinguid rikutakse? Miks ELi liidrid ei reageeri piisava kiirusega ja üksmeelselt? Kas NATO on valmis reageerima Venemaa võimalikele järgmistele sammudele, nagu artikkel 5 ette näeb?

Ukraina jaoks on kujunenud olukord korraga nii võimalus kui takistus. Ühelt poolt on Ukrainal taas tekkinud võimalus teha ära vajalikud reformid ja ehitada üles euroopalik riik. Teisalt aga on väga raske teha reforme riigis, mille territooriumil käib sõda. Kuid reforme on Ukrainale väga vaja, ja kui Ukraina taas ebaõnnestuma juhtub, on see veel üks käest lastud võimalus.

Eile hommikul jõudsid Ukraina uude koalitsiooni kuuluvad erakonnad kokkuleppele, mis suunas edasi liikuda. Uue valitsuse võimele reformid ellu viia on pandud suured lootused.

Rein Veidemann: Kirjandusklassikud prügikastidel

Ma pole kunagi varjanud oma ühiskonnakeskset elu- ja ilmavaadet, mis ideoloogia ja poliitika keelde tõlgituna kõlab kui  «sotsiaaldemokraatlik». 1989. aastal kuulusin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei asutajate hulka. Nii et kui ma tõstsin häält Tammsaare, Vilde ja Suitsu kasutamise kohta SDE valimiseelses välireklaamis, siis ei ole see poliitilise konkurendi või oponendi hääl, vaid selle inimese hääl, kes vastustab kogu rahvale kuuluvate kultuuriheeroste rakendamist erakondliku võistluse vankri ette. 

Olgu, ma mõistan, et nii taheti osutada oma ajaloolisele identiteedile. Aga siis tulnuks mängu tuua hoopis kangemad nimed, Eesti Tööerakonna asutanud ja märtrina langenud Jüri Vilms, põrandaalust ajalehte Sotsiaaldemokraat toimetanud ja 1928–1929 riigivanemaks olnud August Rei ning sotsiaaldemokraatliku seltskonna kesksemaid kujusid Karl Ast-Rumor. Ast-Rumori mälestusraamatu  «Aegade sadestus» kohta on akadeemik Jaan Undusk öelnud, et Eestis pole vist ühtegi teist seesugust raamatut, «mis nii veenvalt tooks esile sotsiaaldemokraatliku mõtteviisi tähtsuse kogu Eesti elu uuenemisel 20. sajandi alguses».

Aga ei, välja valiti hoopis kirjanikud-klassikud. Ja see oli viga. Sest iga kirjanik, kui ta ei taha jagada propagandisti saatust, on oma loomingus enamat kui tema poliitiline ilmavaade. See ei kehti ainult suveräänse mõtleja Tammsaare, vaid ka Suitsu, Vilde, Tuglase, Semperi, Hindrey jpt puhul. Sellega ahendatakse kirjaniku õigust peegeldada inim- ja ühiskonna elu kogu selle vastuolulisuses. Nii «töötab» kirjanduse vulgaarsotsioloogiline käsitlus, taandades kirjaniku mõne tema romaani tegelase eestkõnelejaks või lülitades kirjandusteosed poliitilise retoorika osaks.

Paistab aga, et Eesti tänases poliitilises kultuuri(tuse)s ollakse «vali mind!» nimel valmis mistahes trikkideks, mille erakondadele kirjutavad ette nende palgatud reklaamikontorid. Seetõttu ajab mul kopsu üle maksa, kui näen Tammsaaret, Vildet ja Suitsu üht Tallinna peatänavat ääristavate postide külge kinnitatud prügikastidel.

Klassikud prügikastidel! Kastidel, kuhu visatakse konisid, muud taskuprügi, aga kuhu mõni koerapidaja poetab ka kotikese oma lemmiku järelt korjatud kakaga! Klassikud ei saa enam end kaitsta ja seda ebaeetilisem on kogu see reklaamitegu.

Kui kampaania kavandajad-algatajad oleksid hetkekski mõelnud kultuurisemiootilisele algtõele teksti ja konteksti vahelisest aktiivsest suhtest, siis nad oleksid selle sammu astumata jätnud. Nad oleksid loobunud ka siis, kui oleksid küsinud endalt, miks Koidula, Jakobson, Hurt, Tammsaare sobisid olema Eesti krooni rahatähtedel, aga miks ei saa neid kuidagi afišeerida ühe erakonna maskottidena plagudel, plankudel ... ammugi prügikastidel.

 

 

Hoiatus autojuhtidele, hea uudis lastele: Põhja- ja Kesk-Eestis on kõige rohkem lund

Kõige paksem lumekiht sadas maha Türil ja Tallinnas, näitavad ilmateenistuse andmed.

Tallinnas oli täna kell kaheksa hommikul lumekatte paksus seitse sentimeetrit, Türil aga lausa kaheksa. Saared jäid pea täiesti lumest puhtaks.

Seetõttu ei ole ka ime, et hoiatusi jätkub just mandrile. Kõigis Eesti maakondades, välja arvatud saartel ja Läänemaal, hoiatab ilmateenistus jäiteohu eest:

Allikas: www.ilmateenistus.ee

 

Eesti koolipoiss teenib YouTube’is raha

Janno Dreger on teinud kahe aasta vältel Youtube’i tehnikavidinate videoarvustusi ja jõudnud sellisele tasemele, et talle makstakse klippide tootmise eest raha.

Dreger nimetab ennast jutuuberiks. Videoportaal on tal nii veres, et kui vaja üht konkreetset vidinat näidata, siis ei klõbista ta oma tahvetelefonil märksõna mitte Google’i otsingusse, vaid otse Youtube’i. Tema kätt ehib pirakas nutikell.

Dreger ei soostu ütlema, kui palju raha tema hobikanal Wise Gadgets (sellel on 2100 tellijat ja 620 000 vaatamist) sisse toob – see on Google’iga sõlmitud lepingus selge sõnaga keelatud. Küll aga saab rahavoogudest aimu veebilehe socialblade.com abil, mis näitab, et Janno kaliibriga jutuuber võib klippide juures näidatavate reklaamide pealt teenida kuus 5–50 eurot ja aastas kuni 600 eurot. Janno suur eeskuju on Ameerika jutuuber, üliõpilane Marques Brownlee (kanal MKBHD, kaks miljonit tellijat, 185 miljonit vaatamist). Selliste A-klassi tähtede kuusissetulek võib vabalt küündida 40 000 euroni.

Raha tuleb sellest, et Google paneb kasutaja loodud sisu juurde reklaamid – aga ainult viimase soovil. Sissetulek oleneb tellijate arvust, vaatamiskordadest ja tähelepanust, st kui aktiivselt publik klippe jälgib. Näiteks ei loe selline klipi vaatamine, kus video teiste akende taha kaob ja kuulatakse ainult heli. Varem luges algoritm vaid video vaatamiskordi ja inimesed kasutasid seda kavalalt ära. Eelvaatesse pandi seksikas pilt, vaataja klikkis sellele ja polnud üldse tähtis, kui videot üle paari sekundi ei vaadatud, ehkki vaatamiskordi, mille eest maksti, oli miljonites. Nüüd arvestab algoritm aktiivsele vaatamisele kuluvat aega.

Sissetuleku suurendamiseks võib jutuuber liituda mõne võrgustikuga, mis on sisuliselt kirjastus. Janno on suurima Youtube’i-võrgustiku Fullscreen liige. Võrgustik reklaamib ja levitab jutuuberi toodetud sisu, et see saaks rohkem vaatajaid, seega ka reklaamitulu. Samas kaitseb võrgustik ka autoriõigusi, kui keegi tema loomingut peaks varastama. Üksiküritaja võib Youtube’ile e-kirju saata nagu herneid vastu seina pilduda, aga suure kirjastuse sõnal on mõju. Osutatud teenuste eest võtab võrgustik tasu, tavaliselt 20–30 protsenti teenistusest.

Väikestel jutuuberitel ei soovita Dreger uisapäisa kirjastustega liituda: «Esiteks ei loe nad arvatavasti lepingut korralikult läbi ja teiseks ei ole see neile tulus. Otse Google’i käest teeniksid nad rohkem raha. Aga lepingud on tavaliselt kaheaastased. Kui väike jutuuber näeb, et raha ei laeku, siis ta tavaliselt jätabki jutuubimise katki.»

Samas ei välista Dreger, et kui inimene ei soovi raha teenida, vaid peaasjalikult end nähtavaks teha, on kirjastuse teenustel siiski mõtet.

Lisaks raha teenimisele on Dregeril muudki kasud sees. Tema toanurgas seisab kast kõikvõimalike vidinatega, mis testimiseks saadetud. Mõnda pole ta kordagi pärast arvustamist kasutanud, teisi pruugib noormees igapäevaselt. Eesti firmad annavad toote arvustajale paariks nädalaks kuni kuuks ja küsivad pärast tagasi. Suured välismaised korporatsioonid lubavad toote sageli endale jätta. Dregeri sõnul ei oska Eesti firmad Youtube’i turunduskasu hinnata ega saa aru, millist müügiedu videoarvustus võib tuua.

USAs ja Inglismaal on tehnikaarvustusi märgatavalt lihtsam teha kui siin, sest saatmis- ja tollikulud teevad firmadele näidiste Eestisse saatmise keeruliseks. Välisfirmad on tihti Dregerile rõõmsalt teatanud, et jaa, me saadame sulle näidise, aga kui saavad teada, et ta elab Eestis, siis loobutakse.

Inglismaal suhtlevad firmad hea meelega isegi arvustajatega, kelle on vaid 200 jälgijat. Dregeriga hakati arvestama alles siis, kui tema kanali tellijate arv ületas 1100. Tõsiseks tegijaks võid end Dregeri hinnangul lugeda alates 60 000 jälgijast.

Vidin, mida Dreger arvustada võtab, peaks olema väikese kiiksuga, teistest omasugustest erinema. Asja teeb huvitavaks see, kui sellel on mingi funktsioon, mida pole enne olnud, kasutatud on unikaalset disainilahendust või on see näiteks kõige kergem omasuguste hulgas.

Viimase arvustusvideo kangelane oli SoloWheel, üherattaline elektrisõiduk, mida Dreger häbenemata tulevikutranspordiks nimetab. SoloWheeli asjus tuli isegi firma esindaja Londonist noormehega Eestisse rääkima.

Dregeri videod on üsna lühikesed, enamasti viie minuti ringis. Ta põhjendab, et mida väiksem tegija Youtube’is oled, seda lühemaid klippe peaksid postitama. Keskkonna soovitustes on kirjas: hoia video pikkus alla kümne, veel parem kui alla viie minuti.

Informatiivset arvustust on raske nii nappi formaati suruda, ent piirangutel on oma põhjus – inimesed ei viitsi pikemalt lihtsalt vaadata. «Google Analytics näitab, et seitsmendal minutil kaovad vaatajad ära, seega pikemaks ei maksa minna. Aga raha teenimise aspektist on video lõpuni vaatamine oluline näitaja,» selgitab Dreger.

 

 

Janno Rasmus Dreger

* Õpib Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassis.

* Kuulub Tallinna noortevolikokku.

* On Osaluskohviku üle-eestiline koordinaator, tema on teinud ka kõik kujundused.

* Eelmisel aastal oli Just Filmi žüriis ja tudeeris Õpilasakadeemias filmitegemist.

* Tulevikus kavatseb jätkata filmide ja tehnikaga, aga pikas perspektiivis näeb ta end poliitikas ja rahvusvahelistes suhetes. 

 

 

Kuidas klipp sünnib?

Video ei valmi ühe päevaga. Kõigepealt tuleb huvitav toode välja valida ja kätte saada. Järgneb testperiood toote iseloomulike omaduste, nõrkade ja tugevate külgede leidmiseks. Pärast seda tuleb kirjutada stsenaarium ja leida võtteplaanid. Järgneb video salvestamine ja montaaž. Filmimise algusest kuni Youtube’i üleslaadimiseni läheb Janno Dregeril kolm kuni seitse päeva.

 

Soovitused algajale jutuuberile

«Unusta raha ära. Kui sa hakkad seda raha pärast tegema, paistab see klipist välja ja sa ei jõua selles maailmas mitte kuhugi. Ükskõik, mida sa teed, ole siiras ja suhtu asjasse kirega,» ütleb Janno Dreger.

Stabiilsus on tähtis. Dreger postitab keskmiselt kaks klippi kuus. Mitmekuulise pausi pidamine hävitab kanali vaadatavuse, liiga sagedasti postitades langeb kvaliteet ja vaataja tüdineb sisututest klippidest.

«Salvesta pilt ja heli eraldi, sest muidu on kaadris kõik kuus minutit üks ja sama plaan ning see väsitab vaatajat. Kaamera peab olema mänguline, et vaataja ei tüdiks. Tänapäeva filmideski kestabki üks kaader keskmiselt 3–15 sekundit, mitte kauem,» pakub Dreger veel ühe nipi.

Mida, tegeled tõstmisega!?

Eesti klassikalise tõstmise kaalukategooria +75 kilogrammi liider Triin Põdersoo (SK Jõud Junior) tunnistab, et tihtilugu vaadatakse naistõstjatele viltu, kuid teda see ei kõiguta.

Triin Põdersoo puutub tihti kokku eelarvamustega, et tõstmine ei ole just kõige naiselikum ja kaunim ala. Põdersoo aga leiab, et seda spordiala ei saagi mõista, kui seda ise proovinud pole. «Tule jõusaali ja katseta, kuidas hakkama saad. Kui ühel hetkel mõistad, kuidas asjad käivad, ja sul tuleb lõpuks välja, on ütlemata hea tunne,» rääkis ta.

Põdersoo ennast kriitikast häirida ei lase, ta nendib, et mõnel korral on öeldud küll «mis mõttes sa tegeled tõstmisega», aga teisalt leiab ta, et igaühel ongi oma huvid.

Eestis ei ole talle vastast, naistest ei tõsta Põdersoost keegi rohkem. Rebimises on ta rekord 88, tõukamises 110 kilogrammi. Ta tunnistab, et Euroopa tasemel jääb tal medaliteni jõudmisest umbes 20 kilogrammi puudu, maailma tasemele jõudmiseks teine sama palju veel. «Selle kõige jaoks tuleb mitmeid aastaid tohutult tööd teha,» ütles ta. Põdersoo rõhutab sõna «tohutult», sest tema meelest ei jõua inimestele sageli kohale, kui palju tööd on tõstmise taga.

Põdersoo sõnul on viimasel ajal paljud naised-neiud tõstmise üles leidnud. Ta mäletab, et kui tema trennidega alustas, siis ei teadnud ta sellest midagi. «Võibolla on viimasel ajal seda ala rohkem kajastatud ka, ma ei tea, kuidas tüdrukud need trennid üles leiavad,» rääkis ta.

Tõstmine

Põdersoo teel tõstesporti oli palju juhuslikkust. Tal on sportlik taust: käis kergejõustikutrennis kuus aastat, siis mängis umbes aasta võrkpalli. Tõstetrenni jõudis ta poolkogemata. Ta käis oma lõbuks Mellistes aeroobikatrenne andmas, õe klassivennad käisid seal tõstmistrennis. «Tegime ükskord neile lihtsalt nalja, et mis see siis ära ole, me tuleme ka trenni. Poisid läksid seda kohe treenerile ütlema, kes arvas, et olgu siis nii,» meenutas ta.

Esmaspäeval kell kolm ootas treener õdesid Reelika ja Triin Põdersood trenni, nad pidid minema, midagi üle ei jäänud. Seal sai selgeks: kumbki ei osanud midagi teha.

Pärast ütles Triin Põdersoo treenerile, et võistlustele ta minna ei taha, kuid oma lõbuks ja vormi hoidmiseks on tõstmine täitsa tore tegevus. Treener Viktor Korobov vastas selle peale, et ta peaks natukene trenni tegema, siis on nad targemad ja eks siis ole näha, mis saama hakkab.

Esimene võistlus siiski tuli juba pärast paari kuud treenimist. Tegu oli Tartu maakonna  koolinoorte meistrivõistlustel ja kuna need toimusid Mellistes, siis treener mõtles, et miks mitte – tüdrukud võistlema.

Klassikalises ehk olümpiatõstmises on kaks tõstmisviisi: rebimine ja tõukamine. Rebimine on see, kui kang tõstetakse maast üles sirgetel kätele ühe katkematu liigutusega. Tõukamisel võetakse kang kõigepealt rinnale, peale väikest pausi või hingetõmmet tõugatakse see sirgetele kätele üles. Tavaliselt tõugatakse käärhüppega ja võistlustel loeb kohtunik soorituse positiivseks siis, kui jalad tuuakse harkseisu ühele tasandile.

Põdersoo tunnistas, et talle meeldib rebimine rohkem. Alguses see talle ei meeldinud, sest tõukamine läks lihtsalt, teise stiiliga tuli vaeva näha. «Rebimine nõuab rohkem tehnikat ja enda keha valdamist, liigutuse käigus tuleb hästi palju erinevaid nurki hoida, et asi ei ebaõnnestuks,» rääkis ta. See on tehniliselt keeruline ja omaette proovikivi.

Oma esimesel võistlusel viis aastat tagasi olid Triin ja Reelika Põdersoo segaduses. «Me ei teinud vahet, kumb on tõukamine ja kumb rebimine, ses mõttes oli huvitav,» muigas Triin Põdersoo.

Esimese võistluse võitis Reelika Põdersoo, Triin jäi õe järel teiseks. Tõtt-öelda puudus neil konkurents, sest Tartumaal ei olnud toona rohkem tüdrukuid, kes tõstmisega tegeleks.

Nüüd on naistõstjaid rohkem, Eesti edetabelis on kirjas 18 naist eri kaalukategooriates. «Kui mina alustasin, siis tegeles sellega kuus tüdrukut Eestis, nüüd on hästi palju noori juurde tulnud, praegu on juba Mellistes kaks 12-aastast tüdrukut, kes tõstmisega tegelevad,» rääkis ta.

Kehakultus

Ikka ja jälle viidatakse sellele, et tõstmine ei ole naiselik ega ole ka tõstjad väga kaunid. Vahepeal liikusid jutud, et ka kergejõustiklased näevad välja liiga lihaselised, kohati viidati, et suisa mehelikud. «Mina vaatan vastupidi ja mõtlen, et päris hea lihas. Tean, kui raskelt naistel lihas areneb, no ikka hästi suure vaevaga,» ütles Põdersoo.

Ta tunnistas, et peab kümme kilo juurde võtma, kuid need lisakilod tulevad väga raskelt. «Ma pean selleks ikka ropult sööma. Oleksin ma kümme sentimeetrit lühem, siis oleks mul endal lihtsam tõsta,» nentis ta.

Kaks aastat tagasi ütles treener 176 sentimeetri pikkusele Põdersoole, et mõni kilo tuleks juurde võtta. «Mis asja? Siis ma ei saa ju seelikuga käia!» mõtles ta toona. Nüüd nii ei ole. Kui tuleb juurde võtta, siis tuleb seda teha. Lihtsalt ennast suureks süüa ei ole väga kena, lihast tuleb taga ajada, sest sellega tuleb tugevus.

Trenni teeb 24-aastane neiu esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kaks korda, teisipäeval ja laupäeval korra päevas, iga kord poolteist tundi. Talle meeldib tõstmise juures hasart, mis tekib sellest, et ta tahab ennast alati ületada. «Ma ei oskagi seda hästi sõnastada, mulle pakub pinget see, et ma saan iseendaga võistelda,» rääkis ta.

Sobib naistele

Tartu klubi SK Jõud esitõstja Andres Viksi leiab, et tihtipeale arvatakse just naiste puhul, et tõstmine teeb suureks, lihaseliseks ja on neile võibolla liiga raske ala. «Suuruse jutu laidan kohe maha, sest tõstmine annab eelkõige korraliku figuuri. Asja paneb paika see, et on kaalukategooriad, mis ei annagi väga võimalust suureks või paksuks minna,» rääkis Viksi.

Selle peale, et spordiala on ehk raske, ütles ta, et tõstmine on eelkõige tehniline ala ja seda ei tasu karta. Kui trenni tehakse metoodiliselt õigesti, on tema sõnul kõik korras. «Seega pole mul midagi selle vastu, et naised sellega tegelevad, pigem isegi soovitan,» sõnas ta.

Kui aga viidata, et naistõstjad ei näe tavaliselt just kõige kaunimad välja, siis Viksi püüab seda väidet ümber lükata. «Ei ole vaja vaadata nüüd maailma tippe, kuigi kuni kehakaaluni 75 kilo on minu arvates naised väga kenad. Kui aga võtta üle 75 kilo, siis seal on juba see teema, et mida rohkem naine kaalub, seda tugevam ta on,» rääkis ta.

Siis pole enam välimus oluline ja minnakse võibolla väheke suuremaks. See on aga igaühe enda valik, kas ta tõstab raskusi tulemuse pärast või tõstab raskusi selleks, et hoida end vormis ja näha hea välja.

Pargi tänava remont jääb pooleli

Suve hakul remonti läinud Pargi tänaval Tartus on ikka mõlemas otsas liiklemist keelavad märgid. Need võivad varsti küll kaduda, kuid tööd ei lõpe veel niipea, mõni päev tagasi otsustas linnavalitsus lõpetada lepingu Par­gi tänava rekonstrueerijaga.

«Pidasime õigeks talveks remondi katkestada, sest tööd sõltuksid siis ilmast ja kohalike elanike liiklemine oleks rohkem häiritud,» selgitas Tartu abilinnapea Valvo Semilarski.

Ta lisas, et kuigi linnavalitsus lõpetas töövõtulepingu Pargi tänava põhjalikku remonti teinud osaühinguga Põdra Maja, pole ettevõte milleski süüdi.

«Selles asjas pole keegi süüdi, näpuga ei saa kellelegi näidata,» kinnitas ka Põdra Maja OÜ juhataja Ahti Käsi. «Esimese kava järgi pidi Pargi tänav valmis olema septembri keskpaigaks, kuid rekonstrueerimisprojekt sai kooskõlastatud alles oktoobri alguses. Nüüd ei ole sellise temperatuuriga enam võimalik klompkivi maha panna.»

Muudatused võtsid aega

Teetöid ei jõutud enne talve valmis, sest projekti avalikustamisel tegid Karlova selts ja elanikud mitmeid muudatusettepanekuid.

«Otsustasime, et üritame arvestada avaliku arvamusega ja muutsime projekti,» ütles Valvo Semilarski. «Seoses kaasamisega läksime tööde ajakavast üle: ümberprojekteerimine võttis kavandatust rohkem aega ja lükkas edasi ka tööde alguse. Nüüd ei saa külma ilma pärast klompkive enam maha panna.»

Pargi tänava rekonstrueerimise projekti tehti Karlova seltsi ja elanike ettepanekul muudatused, mis puudutasid kergliiklusteede asukohta, elektripostide paiknemist ja parkimisalade rajamist.

Kuid miks lõpetas linnavalitsus Põdra Majaga lepingu? Miks ei oleks võinud ettevõte pooleli jäävat tööd järgmisel aastal soojemate ilmadega jätkata?

Abilinnapea selgitas, et Pargi tänava uuendamiseks korraldatud riigihanke üks tingimus oli, et remont tuleb ära teha kahe ja poole kuuga. Kui projekti tuli muuta, pikendas linnavalitsus Põdra Majaga tööde lõpptähtaega 15. septembri ase­mel 15. novembrini.

«Riigihanke seaduse järgi ei saa lepingut teist korda pikendada,» ütles Valvo Semilarski. «Olnuks ideaalne, kui seda tööd oleks saanud jätkata sama firma. Aga meil pole selle lubamiseks seaduslikku alust.»

Uuel aastal uued hanked

Nii lõpetaski Tartu linnavalitsus Põdra Majaga lepingu, firmale makstakse tehtud tööde eest.

Tuleva aasta alguses kuulutab linnavalitsus välja Pargi tänaval tööde jätkamiseks uue hanke. Tööde peatamise tõttu tunnistati kehtetuks ka Pargi tänava parkimistaskute ehitamise riigihanke tulemused, selle võitja oli samuti Põdra Maja. Ka parkimisalade väljaehitamiseks korraldatakse järgmisel aastal uus hange.

«Hankel osaleb palju firmasid, ei ole teada, kas selle töö saame meie või saab keegi teine,» märkis Ahti Käsi. «Ega midagi teha ole, kui meie seda ei saa, hange on hange. Loodame, et meie pakkumine on parim ja saame jätkata.»

Pargi tänava põhjalik remont sai alguse ASi Tartu Veevärk torutöödest. Koos maa-aluste töödega on seal nüüd ära jõutud teha ligi pool kavandatust, teetöödest on abilinnapea hinnangul valmis laias laastus 40 protsenti.

«Konserveerime Pargi tänava, tööd jätkuvad seal kevadel esimesel võimalusel,» ütles Valvo Semilarski.

Enne talve lõpetatakse seal veel Kalevi tänava poolt tulles vasakule jääva kõnnitee ehitus. Tänav seatakse sellisesse seisukorda, et seda annab talvel sahaga hooldada, elanikud saavad seal autosid parkida ning üks kõnnitee on jalakäijate ja ratturite käsutuses.

Autoliikluseks on tänav talvel avatud.


Plaanid ja tegelikkus Pargi tänaval

• Aprilli alguses teatas linnavalitsus, et Pargi tänav läheb põhjalikku remonti, tööde lõpptähtaeg on 15. september.

• Juuli lõpus soovis Karlova selts Pargi tänava rekonstrueerimise projekti täiendada, 9. septembril käis veel uue projekti lihvimine.

• Oktoobri teisel nädalal algas sõiduteele klompkivide paigaldus. Sel aastal lootis linnavalitsus Pargi tänaval vähemalt sõidutee valmis saada.

• Teisipäeval, 18. novembril teatas linnavalitsus, et tänava remont jätkub järgmisel kevadel.

Allikad: Tartu Postimees, Tartu linnavalitsus

Advokaat: vähemusaktsionärid vajavad rohkem kaitset

Meedias levis hiljuti uudis Riigikohtu lahendist BLRT dividendivaidluse osas. Sõltumata konkreetse vaidluse asjaoludest on see lahend tegelikult oluline kõigile Eesti äriühingute osanikele ja aktsionäridele (edaspidi osanikud ja aktsionärid ühiselt nimetatuna aktsionärid). Lisaks peaks see tõsiselt mõtlema panema ka seadusandja, kirjutab advokaadibüroo Alterna vandeadvokaat ja partner Annika Vait.

Kõnealuses kohtuasjas (tsiviilasi nr 3-2-1-89-14) vaidlesid pooled selle üle, et kui vähemusaktsionärid nõuavad püsivalt kasumis olevas ühingus kasumi jaotamist, siis kas enamusaktsionärid on kohustatud sellise otsuse poolt hääletama või mitte.

Riigikohus selgitas, et kui ühingu põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet, siis võetakse kasumi jaotamise otsus vastu lihthäälteenamusega. See jätab alati võimaluse, et enamus teeb otsuse lähtudes vaid enda huvidest. Seega ei ole vähemusaktsionäridel võimalik nõuda, et enamus nende poolt soovitud ja nende huvidest lähtuval viisil hääletaks. Arvestades kehtivat äriseadustikku oli kohtu poolt sellisele järeldusele jõudmine igati mõistetav.

Küll aga tekib eeltooduga seoses küsimus väikeaktsionäride piisavast õiguslikust kaitstusest. Äriseadustikust tulenevad erinevad väikeaktsionäride õigused, mis peaksid neil võimaldama vähemalt minimaalsel määral osaleda ühingu tegevuse kontrollimisel. Ärinõustamise praktika näitab aga üsna tihti, et enamusaktsionäri pahatahtlikkuse korral on tegelikult väikeaktsionäride õigused ja nende kaitsmise võimalused vägagi piiratud.

Tihti jääb väikeaktsionäride efektiivne õiguste realiseerimine vähese õigusteadlikkuse ja võrreldes enamusaktsionäride majandusliku võimekusega ka rahaliste ressursside taha. Esiteks on äriseadustik oma mahukate muudatuste tõttu raskesti jälgitav ning paljud küsimused on seaduse asemel leidnud lahenduse Riigikohtu praktikas, millest aga mittejuristidest aktsionäridel tavaliselt ülevaade puudub.

Teiseks ei ole vähem tähtis aspekt, et kui ühingu juhatus allub enamusaktsionärile, siis praktikas peavad enamusaktsionärid väikeaktsionäridega vaidlusi tihti mitte enda vaid hoopis ühingu arvelt, ehk kaudselt  ka väikeaktsionäride ühingust saamata jäänud dividendide arvelt. Seda võimaldab asjaolu, et osades vaidlustes on kohtus juriidiliselt menetlusosalisteks sinna pöördunud väikeaktsionär ning nö vastaspoolel see äriühing, mille aktsiaid ta omab. Näiteks äriühingu üldkoosoleku otsuse kehtivuse vaidlustamisega seotud asjades on kostjaks äriühing; äriühingu juhatuselt teabe nõudmisel puudutatud isikuks äriühing jne - see sõltub konkreetsest nõudest, millega kohtusse pöördutakse (nt aktsionäri vastu olev kahju hüvitamise nõue tuleb ikka esitada aktsionäri vastu).

Vaatamata vähemalt 1/10 aktsiakapitalist omavate aktsionäride seadusest tulenevate õiguste arvulisele rohkusele, on enamusaktsionäride pahatahtlikkuse korral  tegelikult äärmiselt keeruline väikeaktsionäride õigusi efektiivselt kaitsta. Üheks selliseks võimaliku õiguste kuritarvituse klassikaliseks näiteks on olukord, kus vaatamata ühingu heale majanduslikule seisule, jätkusuutlikkusele ning suuremate investeeringuplaanide puudumisele, otsustavad enamusaktsionärid dividende kas üldse mitte maksta või siis neid maksta väga väikeses ulatuses. Selliselt harrastatakse kas vähema ressursiga väikeaktsionäride pikemaajalist nn väljakurnamise taktikat või halvimatel juhtudel suunatakse ühingust rahalised vahendid muid tehinguid pidi otse enamusaktsionärini.

Sellises olukorras on väikeaktsionäride olukord keeruline. Omamata kontrolli ühingu juhtorganite üle, on raha ühingust otse enamusaktsionärile nn väljasuunamist keeruline tõendada (kui see õnnestuks, oleks alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks). Nagu eelpool kirjutatud, siis Riigikohus ütleb, et nn kohustuslikku dividendi Eestis kehtivas äriõiguses ei eksisteeri. Seega jääb tabelis toodud õiguste loetelust reeglina sõelale erikontrolli taotlemise õigus. Kuid pahatahtlikul enamusaktsionäril, kellel on kontroll juhtorganite üle, on praktikas head võimalused ka erikontrolli taotlemise ja läbiviimise protsess võimalikult ebamugavaks, ajaliselt väga pikaks ning õigusabikulude kaudu ka äärmiselt kulukaks muuta. Lisaks võib juhtuda, et erikontrolli läbiviimisel koostatav aruanne ei pruugi väikeaktsionärile loodetud tulemust anda.

Praktikas kasutatakse sellise pahatahtlikkuse korral näiteks koosoleku korraldamise ajalist venitamist (nt ei kutsuta koosolekuid ettenähtud aja jooksul kokku; ei ilmuta koosolekule, mistõttu puudub esmakordselt kokkukutsutud koosolekul otsustusvõime jms); erikontrolli määramise vastu hääletamist, mistõttu tuleb vastava taotlusega kohtusse pöörduda; kunstlikult olukorra tekitamist, kus juriidiliselt oleks justkui erikontroll juba läbi viidud, mistõttu võib kohus väikeaktsionäri poolt taotletud erikontrolli avalduse jätta rahuldamata; nõutud teabe ja dokumentide esitamisega venitamist või osaliselt esitamata jätmist; halvimatel juhtudel dokumentide fabritseerimist või muutmist endale sobival viisil jne.

Lisaks on tegelikkuses võimalik isegi see, et kogu vajalik erikontrolli protseduur käiaksegi läbi, väikeaktsionär kannab sellega seoses kulusid, kuid lõpptulemus ei anna reaalselt midagi või on majanduslikust aspektist lähtudes kogu asjaajamist ja kulu arvestades ebapiisav. Seda juhtub eelkõige siis, kui erikontrolli taotlemise koosolek ei ole piisavalt hästi ette valmistatud, erikontrolli küsimused ei ole piisava detailsusastmega esitatud, küsimused on juriidiliselt või majanduslikult läbimõtlematult sõnastatud või enamusaktsionär on raha nn väljasuunamise korraldanud selliselt, et juriidiliselt selle tõendamine keeruline või võimatu.

Sarnaselt eeltoodud olukorraga on väikeaktsionärid ühegi hea lahenduseta olukorras ka siis, kui soovivad aktsionäride ringist lahkuda. Sellise soovi tekkimise üheks põhjuseks võib muuhulgas olla just eelnevalt nimetatud nn väljakurnamise taktika. Kui tegemist ei ole väärtpaberiturul noteeritud aktsiatega, siis praktikas võib tihti ainsaks tõsiseltvõetavaks väikeaktsionärile kuuluvate aktsiate ostuhuviliseks olla enamusaktsionär. Kui aga enamusaktsionär saab niigi toimetada ühinguga täpselt selliselt, nagu soovib, siis tähendab see omakorda seda, et väikeaktsionäri poolt müüdavatel aktsiatel puudub tegelik turuhind - need aktsiad ei ole likviidsed. Suure tõenäosusega enamusaktsionär talle aktsiate eest õiglast hinda ei paku.  

On tähelepanuväärne, et eelnevalt käsitletud asjaolule juhtis oma lahendis tähelepanu ka Riigikohus. Kohus märkis, et Saksa õigusele omaste väikeaktsionäride kaitsemehhanismide loomise vajalikkust peaks kaaluma ka Eesti seadusandja. Loodan, et seadusandja vastavat soovitust ka arvesse võtab ning tõsiselt kaalub. Kui üheks suuremaks äriõiguse eesmärgiks on seatud Eesti õigusmaastiku ärilise usaldusväärsuse tõstmine ning välismaiste investeeringute kaasamise suurendamine (kasvõi viimasel ajal palju räägitud start-up´ide ettevõtluse edendamiseks), siis on väikeaktsionäride õiguste parema kaitstuse vajalikkus kindlasti tõsiselt kaalumist väärt küsimus.

Võimalikud muudatused mõjutavad omakorda ka enamusaktsionäride õiguslikku positsiooni, mis on  Eesti õigusmaastiku atraktiivsuse ja usaldusväärsuse hindamisel samaväärselt oluline. Seega väärib see teema enne otsuste vastuvõtmist kindlasti põhjalikku analüüsi ja kaalutlemist, võttes arvesse nii vähemus- kui enamusaktsionäride huve. Tõenäoliselt ei olegi mõistliku tasakaalu saavutamiseks väga mahukate muudatuste tegemine vajalik. Olulisemate muudatuste osas võib piisata eelkõige eelnevalt mainitud dividendi maksmist ning aktsionäride ringist lahkumist võimaldavate küsimuste reguleerimisest.

Loodetavasti ei jääda selle teemaga äriseadustiku reformi ootama ega tehta vastavaid muudatusi ka viimasel hetkel nn poliitilise üllatusotsusega, vaid peetakse teemat piisavalt oluliseks, et sellega kiiremas tempos tegeleda, põhjalik analüüs koostada ja ka erinevad huvialagrupid kaasata. Seniks tuleb aga väikeaktsionäridel oma õigusi kaitsta seadusest tulenevate õiguste realiseerimise ning ühingu põhikirja ja aktsionäride omavaheliste kokkulepete kaudu.

Ideaalis tasuks vastavates äriühingute põhikirjadesse lisatavates reeglites ning aktsionäride omavahelistes suhetes kehtima hakkavates põhimõtetes muidugi kokku leppida enne ühingu asutamist või aktsionäride ringi sisenemist. Kui see on aga jäänud tegemata, siis tasub sellele siiski tõsiselt mõelda ka juba aktsionäride ringi kuuludes. Sama soovitus kehtib ka suuraktsionäridele.

Külmetushaiguste ABC: marlimask näo ette, teetass vastu põski ja raamatud madratsi alla

Külmetushaigusi saab ennetada ja ravida ka kodustest tingimustes. Pärnu haigla kodulehel jagas selleks soovitusi sisehaiguste osakonna vanemõde Eha Valk.

Soojenda kiirelt üles koht, mis külmetab

Kui jalad külmetavad, tee kuuma jalavanni. Korraliku jalavanni tarbeks peavad jalad olema kuni põlvedeni vees. Samuti võib lisada vannivette sinepipulbrit, riivitud ingverit või tšillipulbrit. Peale jalavanni tasub panna jalga villased sokid.

Kui käed külmetavad, soojenda käsi voolava kuuma vee all.

Kui külmetab turi, mine kuuma duši alla ja pane selga soojad riided või poe sooja teki alla.

Puhka palju

Külmetuse vastu aitab kõige paremini puhkamine. Võttes aega puhkamiseks, keskendub keha haiguse vastu võitlemisele. Iga päev üks kuni kaks tundi puhkust või pikutamist aitab haigusega paremini toime tulla.

Tarbi piisavalt vedelikke

Juua tuleks puhast, toatemperatuuril vett või mahla. See aitab kehal veepuudust vältida. Eriti oluline on juua, kui inimesel on palavik. Tavapärase 1,5-2 liitri asemel tuleks päevas juua umbes liitri võrra rohkem. Väga hästi sobivad ka erinevad taimeteed, kuid vältida tuleks kohvi ning kofeiini sisaldavaid jooke, näiteks koolat, musta teed ja energiajooke, sest need viivad vedelikku kehast välja.

Joo taimeteed

Külmetuse korral tuleks juua salvei, põdrasambliku, mündi, melissi või kortslehe teed. Head teeb ka pärnaõie, vaarika ja värske ingveri tee joomine. Taimetee tarbimine aitab ka keha soojendada.

Kurguvalu puhul ei soovitata aga teed väga kuumalt juua, sest tuline vedelik ärritab valusat limaskesta veelgi. Sel juhul on kõige parem tarbida jooki veidi jahtunult. Ka mesi tuleks lisada teesse alles siis, kui jook on juba veidi jahtunud, sest muidu mee raviomadused kaovad. 

Hinga auru

Kuum aur aitab ninasekreedil vedelamaks muutuda ning leevendab ka ninakinnisust. Samuti aitab see leevendada köha.

Keeda vett ja pane seejärel pott kuuma veega kraanikaussi. Kata oma pea käterätiga ning hinga auru läbi nina. Samas tuleb olla ettevaatlik, sest aur võib nina kõrvetada. Seetõttu tuleks hingata tavapärasest aeglasemalt.

Kui ei ole palavikku, võib istuda ka kinnise uksega duširuumis või duši all ja võtta «auruvanni». Ka õhuniisutaja või märg rätik kuumal radiaatoril muudab keskküttest tingitud kuiva õhku niiskemaks ning leevendab niimoodi ninakinnisust ja kinnist köha.  

Tõsta magades peaosa kõrgemale

Kõrgem peaalus aitab leevendada ninakinnisusest tingitud ebamugavust. Tõsta peaalust kas patjade abil või tõsta kogu madratsi peaosa, pannes sinna alla mõned paksud raamatud. Nii saad kohe paremini hingata ja nina on magades vähem kinni. 

Kurista kurku soolveega

Kui kurk on hell või kurgus on kraapiv tunne, tee soolalahus ning kurista sellega kurku.

Loputa nina

Paljud külmetushaigusi põdevad patsiendid on hädas kas tilkuva või kinnise ninaga. Parim abi nende sümptomite leevendamiseks on loputada nina soolvee lahusega. Odavaim ja kiireim viis on teha soolalahus ise. Lahusta veerand teelusikat soola klaasis vees ning tilguta puhta pipetiga paar tilka kummassegi ninasõõrmesse. Oota kümme minutit ning seejärel nuuska.

Soojenda põskkoopaid

Ninakinnisuse ja nohu puhul on abi ka põskkoobaste soojendamisest. Aseta kummalegi põsele soe keedumuna või soe soolakott. Mida kuumem, seda parem, kuid kõrvetamisohu tõttu ole siiski ettevaatlik.    

Apteegist võib osta ka spetsiaalse geelikoti, mida võib soojendada kuumas vees. Põskkoobaste soojendamine aitab nohul muutuda vedelamaks ning vähendab turset. Kõige lihtsam viis põskkoopaid soojendada on panna kuum teetass lonksude vahepeal vastu põske. 

Määri end mentooli sisaldava salviga

Mentooli sisaldava salvi määrimine rinnale, oimukohtadele, nina alla või varvaste vahele aitab leevendada külmetust. Mentooli rahustav aur aitab veresoontel laieneda ning kergendab ka hingamist.

Söö korralikult

Külmetuse ja gripi ajal ei pruugi olla söögiisu. Seda enam tuleb aga pöörata tähelepanu toidule. Kõige tervislikum on toituda mitmekülgselt. Samas tasub kuulata ka oma keha. Enamasti tekib haiguse ajal isu värskete puuviljade järele. Süüa võib näiteks apelsine, ananassi või õunu. Värsketes puuviljades, eriti tsitruselistes, on palju C-vitamiini, mida keha haigusega võitlemisel vajab. Turgutavalt mõjub ka kodune supp.

Hinga värsket õhku

Värske õhk aitab leevendada köha ja avab ka kinnise nina. Tuuluta sageli oma tuba või jaluta õues. Palavikuga tasub küll toas püsida, aga tuba tuleks siiski tuulutada.

 

Mida teha palaviku, kurguvalu või kerge köha leevendamiseks?

Palavikuga jääge kindlasti voodisse ja jooge rohkelt vedelikke.

Palavikku pole vaja kunstlikult alandada. Palavik on organismi loomulik kaitsereaktsioon.

Kui kurk on hell või kurgus on kraapiv tunne, tehke soolalahus: veerand teelusikat soola lahustatuna soojas klaasitäies vees. Sool aitab röga väljutada, vähendab valulikku paistetust ning leevendab kraapivat või ärritavat tunnet kurgus. Kuristage kurku soolveega mitu korda päevas vastavalt vajadusele. Vette võite lisada ka teelusikatäie mett, mis omakorda pehmendab valutavat kurku.

Tasub meeles pidada, et aurud, jalavannid ja teised soojendavad protseduurid ei sobi, kui inimesel on kõrge palavik. Sellised protseduurid võivad kehatemperatuuri veelgi tõsta.

Kuidas vältida nohu?

  • Pese hoolikalt käsi, eriti peale aevastamist ja köhimist
  • Kasuta nohu ajal vaid isiklikke toidunõusid
  • Väldi rahvarohkeid kohti
  • Võimalusel kanna ühekordselt kasutatavat marlimaski

Mõned soovitused, kuidas nohu leevenda:

  • Nohu ajal soovitab rahvatarkus hoiduda nisu- ja piimatoodetest, mis võivad paranemisaega pikendada.
  • Külma soolvee kuur: tõmba läbi nina soolvett või tavalist vett ja sülita see seejärel välja. Sool tapab pisikuid. Lihtsam viis on loputada nina Humeri aerosooliga.
  • Kinnisele ninale toob leevendust auru sissehingamine. Nohu vastu aitavad angervaks, kadakas, mänd, eeterlikud õlid, kummel  ning kartulikeeduveest tõusev aur.
  • Apteekides on müüa sinepipulbrit, mis ei maksa palju ning millega saab teha jalavanne. Jalgade vees liigutamisest kerkib õhku ka sinepiauru.

Riikoja: Reformierakonna võimetus oma vigu tunnistada on täiesti sümptomaatiline

Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis Ämari lennubaasis filmitud Reformierakonna valimisreklaami tõttu puhkenud skandaalist rääkides, et peaministrierakond on täiesti võimetu oma vigu tunnistama.

«Iga suhtekorraldusekspert ütleb sulle, et võime oma viga tunnistada, näitab sind tugevamana, aga peaministrierakond on täiesti võimetu võimalikku viga tunnistama, see on nende puhul täiesti sümptomaatiline,» rääkis Riikoja Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Võimalik on muidugi ka mõtteviis, et ülbe macho-laad tõmbab just ligi valijaid ja meeldib tegelikult inimestele,» pakkus välja ettevõtja Heldur Meerits.

«Ilmselt vajaks poliitreklaami valdkond ikkagi mingeid mängureegleid,» tõdes Riikoja. «Ei saa olla ühte reklaamivaldkonda, kus võib endale lubada mida iganes, ometi on tarbijakaitse tunnistanud, et poliitreklaam ei allu tavareklaami reeglitele.»

Poliitilisele meeleavaldusele Mähele Maxima suurpoe ehitamise vastu ei tulnud ühtegi protesteerijat

Reformerakonna piirkondlik häälekandja Parem Pirita kutsus rahvast laupäeval, 22. novembril kell 12 Merivälja ja Mähe tee ristis toimuvale toetusavaldusele, et ei kehtestataks MaximaXX detailplaneeringut. Postimees ei tuvastanud aga laupäeva keskpäeval ega ka veerand tundi hiljem mainitud kohal ühtegi meeleavaldajat.

Postimees võttis hiljem telefoni teel ühendust Pirita Halduskogu liikme Kaupo Nõlvakuga, kes omakorda soovitas meeleavaldusega seoses helistada reformerakondlasele Kalev Kallemetsale. Reformierakonna esindaja Kallemets kinnitas, et inimesi tõesti meeleavaldusele ei tulnud.

«Ma ise olin sealsamas, jalutasin koeraga,» teatas Kallemets, keda Postimehel paraku meeleavalduse toimumispaigal kohata ei õnnestunud. «Pirita elanikud ongi sellised tagasihoidlikud ega pole aktivistid, eelistavad pigem Facebookis oma arvamust avaldada kui tänavale tulla. Mõte polnudki selline, et suurte rahvahulkadega kisa teha,» rääkis Kallemets hilisemas telefonivestluses.

Küll aga tuli kohale suurpoe rajamise plaani toetav linnaosavanem Tõnis Mölder (KE), kelle sõnul on planeerimine alles algusjärgus, detailplaneeringut alles algatatakse ning arutelud kohalikega selle ümber, kas suurpood Mähele sobib või ei, seisavad alles ees.

Pirita Seltsi esimehe Lea Nilsoni sõnul polnud seltsi meeleavaldusest teavitatud. «Pirita Selts on aga planeerimisprotsessi vastu, kus ei arvestata naabrite huvisid ja varem kehtestatud sihtotstarvet,» teatas ta.

 

 

Lehmal pole rõngast, pullil udaraid

Kui lastelt küsida, kust tuleb piim, vastatakse tavaliselt, et poest. Paljud neist vastajatest pole kunagi oma elus lehma näinud, ning just see on ajendas Tallinna Kristiine lasteaia peret eile viima lapsi Läänemaale Lääne-Nigula valda vaatama Piirsalu Põllumajanduse OÜ lautasid.

Lapsed on kohale jõudes energilised ja lõbusas tujus, sest peale selle aasta esimese lume näeb mõni neist ka esimest korda lehma. «Mina näen esimest korda elus lehma, ainuke loom, keda paitanud olen, on kass,» ütleb poiss, kes on lauda külastamisest väga põnevil.

Piirsalu lautade omanik Elvo Leppmaa tervitab kõiki soojalt ja hoiatab enne lauta sisenemist spetsiifilise lõhna eest. Oma ettevõtet on ta juhtinud juba kümme aastat ning selle ajaga on seal loomade eluoluga tutvunud paljud lapsed.

Meie ekskursioon algab täisautomaatsest laudast, milles on 233 kohta, kuid praegu elab seal 166 lehma. Lauta sisse astudes ei jäta lapsed oma arvamusi tugevate «aroomide» kohta enda teada ja teatavad peatsest surmast või oksele hakkamisest.

Lasteaiaõpetajad lohutavad lapsi, et see lõhn on tegelikult kopsurohi ja hullu pole midagi.

«See teeb su tervisele head! Ära pane oma nina kinni, sa oled nagunii terve päeva selle haisu sees,» soovitab õpetaja punase mütsiga poisile, kes keeldub näppe ninast võtmast.

Poisile küll meeldivad lehmad, kuid ta küsib mitu korda nõutult: «Kas lehmad ikka peavad tõesti nii väga haisema?»

Plärtsutavate lehmade juures

Lapsed saavad kohe aru, et lehmad on päris sõbralikud ja lubavad end paitada. Niisiis ei kõneta Leppmaa põnev jutt silo koostisest pea kedagi. Olgugi et osa lapsi pole kunagi laudas käinud, on nad sealsete tegemistega enda sõnul hästi kursis.

Üks poiss teab rääkida, et lõuna-ameeriklased harjuksid kohe selle laudalõhnaga ära, kuna neil on rohkem lehmasid, nende lehmad olla aga pruunikamad kui eesti lehmad. «Mu issi on ju Lõuna-Ameerikast pärit, ta on rääkinud, millised lehmad seal on,» kõneleb ta.

«Kui ma käisin talus, siis üks mees pani kinnastega käe lehma pepusse,» demonstreerib aga teine tüdruk oma teadmisi.

Vaieldamatult kõige rohkem huvi pakuvad sõnnikuteemad, eriti «kett, mis liigutab kakat» ehk «masin, mis viib kaka ära» ehk sõnnikuroop. Lapsed arutavad pikalt, kuidas see masin töötab ja kuhu kaka koguneb.

Ühtäkki näitavad lehmad lastest meetri kaugusel, kuidas täpselt nad oma kehajääkidest vabanevad, ning põnnid saavad kõike elavalt kommenteerida. Käivad plärtsud ja lapsed hüüavad justkui ühel häälel: «Öäää, väkk!»

Peagi saavad lapsed käia lüpsimasina juures, mida leidub täisautomaatses laudas neli tükki. Leppmaa selgitab lastele, kuidas lüpsirobot töötab.

«Kõige lühem lüpsiintervall on iga kuue tunni tagant, aga see käib vastavalt piimatoodangule ja olenevalt sellest, kaua lehm lüpsnud on. Kui ta on poeginud, siis on intervall iga kuue tunni tagant. Mida kauem on ta lüpsnud, seda pikemaks läheb intervall, sest piima jääb vähemaks.»

Samuti räägib farmiomanik, et piim näeb esimest korda ilmavalgust alles tarbijate toidulaual.

Lapsed teavad küll, et lüpsimasinad on olemas, kuid ei teadnud seni täpselt, mis põhimõttel need töötavad. Kuid pärast Leppmaa selgitusi tundusid nad kõik spetsialistidena.

Teises tavalaudas tutvuvad lapsed noorloomadega, kes kõik on «nii nunnud», et võtaks või koju kaasa. Pisikesed «beebilehmad» lutsivad laste sõrmi, mis teeb neile palju nalja. «See polnud üldse rõve, see oli nii naljakas,» kirjeldab üks tüdruk.

Põgusalt näidati ka, mida loomad söövad. Söögikuhja juures küsib veel kakateemast mitte üle saanud tüdruk siiralt: «Kas see on ka kaka?» Farmiomanik vastab talle muigelsui: «Ei, see on oder, mis on lehmadele väga kasulik.»

 

Kombaineriks või jalgpalluriks

Hiljem saavad lapsed aga lähemalt vaadata põllutöömasinaid. Nad tohivad istuda ühe väikese kombaini juhikabiini, mis on eriti uhke. «Kombaini juhtimine on raske, sest sealt ülevalt sa ei näe väga alla, kui loomad tulevad, siis võib ju loom surma saada,» räägib üks poiss arukalt.

Leppmaa selgitab lastele, et kombaini juhtimiseks ei piisa vaid lasteaiaharidusest, vaid peab minema ka põhikooli, keskkooli ja tehnikumi.

Päeva lõpuks teavad kõik, mis vahe on pullil ja lehmal. «Lehmal pole rõngast, pullil pole udaraid ja ta ei anna piima.»

Peale põhjalikku tutvumist laudatöödega suundume aga vanasse kolhoosikontorisse, kus ootab ees farmiomaniku naine Sirje, kes võtab nõuks lastele näidata, kuidas valmib piimast kohupiim.

«Tahaks kohe sööma hakata,» kostab vaatajate hulgast kärsitult. Sirje näitab lastele kogu protsessi ette ning lausub, et täpselt samamoodi on tehtud poest ostetud kohupiim, aga see on valminud piimakombinaadis ja seal käib töö suurte masinatega.

Päeva lõpus kohupiimakausside taga juttu ajades tunnistavad mõned mudilased, et näeksid end tulevikus küll laudas ja põllul töötamas, suurte kombainide juhtidena muidugi. Samas jäävad aga mitu poissi oma varasemale veendumusele kindlaks ning kinnitavad, et isegi pärast põnevat päeva maal soovivad nemad siiski saada jalgpalluriks.

 

 

 

 

Janek Pool: justiitsministri tasuta kaupade pood

Tundub, et justiitsminister on kunagi piirdunud poole rehkenduse tegemisega, kirjeldab elatisvõlgnike pitsitamise eelnõul tekkinud kitsaskohti Viljandi kohtutäitur Janek Pool, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatuse esimees.

Kujutage ette olukorda, kui teile tavaliselt poeskäiguks antav 10 eurot vähendatakse 5 euro peale, kuid kästakse kaupa tuua ikkagi 10 euro eest. Ja siis veel küsitakse selle 5 euro pealt tagasi 2,50 ulatuses riigimakse. Niimoodi näeb välja poeskäik justiitsminister Andres Anvelti nägemuses – šoppama ei tuleks selliste mängureeglite kohaselt minna küll ministril enesel, vaid kohtutäituritel.

Me räägime viimastel nädalatel kõneainet pakkunud elatisvõlgnike pitsitamise seaduseelnõust ning täiturite tasude vähendamise eelnõust, mis on tekitanud lahkarvamusi justiitsministri ja kohtutäiturite vahel ning ka täitemenetlusest ning täituri tööst laiemalt. Tundub, et minister on kunagi piirdunud poole rehkenduse tegemisega, kui teised pidid terve ülesande tegema, seetõttu ongi tekkinud praegune olukord. Seda omakorda saadavad ministri levitatavad eksitavad arvamusavaldused kohtutäituritest kui ettevõtjatest.

Justiitsministri haldusalas olev täitemenetlussüsteem pole ärisüsteem ja kohtutäiturid ei ole ettevõtjad, vaid avalik-õiguslikku ametit pidavad füüsilised isikud. Ja täiturid ei ole kuidagi süüdi selles, et meil on elatisvõlgnikke nii palju - see on kokteil kehtivast seadusandlusest, üldisest elatustasemest, ühiskonna väärtushinnangutest ja riigi prioriteetidest möödunud aastate jooksul. Eestis praegu toimiva süsteemi puhul sõltub täituri sissetulek eelkõige ikka sellest, kui edukas ta on võlgade sissenõudmisel. Ometigi peab tema ka vaatama, kas riiklikult tagatud tasude süsteemiga on võimalik teha tööd sellise kvaliteediga, et klientidest sissenõudjad sellega rahule jääks.

Seetõttu olemegi kohati kriitiliselt suhtunud elatise täitmisega seotud seaduseelnõusse. Tegemist pole ometi pühakirjaga, et kritiseerida ei võiks. Selle eelnõu raames on ootamatult varjule jäänud tõsiasi, et justiitsministeerium oli varem saatnud riigikokku ka ühe teise eelnõu, mille tööpealkirjaks võiks olla «Kohtutäituri tasude vähendamise eelnõu». Selle eelnõu raames toimusid väga pingelised läbirääkimised kohtutäiturite ja ministeeriumi vahel, mis leidsid siiski kokkuleppelise lahenduse. Paraku täiendas ministeerium pärast kokkulepet eelnõud sätetega, millega me enam kuidagi nõus ei saa olla, kuid mida meiega enam ei peetud vajalikuks läbi rääkida – paralleelina meenub Eesti-Vene piirileppele hiljem lisandunud preambula.

Millist süsteemi eelistada?

Milline siis peaks olema otsuste täitmise tagamise süsteem? Maailmas on kasutusel mitmeid variante, näiteks Saksamaal on kohtutäiturid riigiteenistujad – kogu süsteemi finantseerivad maksumaksjad ja võlgnikul täiendavaid rahalisi kohustusi pole. Mõnes riigis, nagu näiteks Venemaal ja Armeenias, on aga relvastatud politseiüksustega sarnanevad organisatsioonid.

Samas võivad kohtutäiturid olla küll riigiteenistujad, kus kogu süsteemi rahastavad maksumaksjad, kuid ka võlgnik peab maksma mitmesuguseid tasusid nagu näiteks Soomes. Kohtutäiturid võivad olla ka vabakutselised – kogu süsteemi finantseerivad sel juhul võlgnikud või sissenõudjad seadusega kehtestatud tasude näol. See kehtib Balti riikides, Prantsusmaal, Madalmaades ning enamikus Ida-Euroopa riikides.

Esineb ka variant, kus osad kohtutäiturid on riigiteenistujad ja osad vabakutselised – riigiteenistujaid finantseeritakse sel juhul maksumaksja taskust, vabakutselisi võlgnikelt kasseeritud tasude arvelt. Nii toimub see Gruusias.

Süsteemi valikul tuleks lähtuda ennekõike majanduslikest aspektidest. Maksumaksja kulul toimetavaid kohtutäitureid saavad endale lubada rikkamad riigid. Soomes ei suuda makstud täitetasud süsteemi üleval pidada ning Soome riik maksab igal aastal ca miljon eurot süsteemi ülevalhoidmiseks peale. Väikeriikide jaoks nagu Eesti on minu arvates ainuvõimalik lahendus see, kus süsteemi halduskulud tulevad võlgnike arvelt. Lisaks toimib ristsubsideerimine ehk jõukamad võlgnikud maksavad kinni ka selle töö, mida kohtutäiturid teevad selliste nõuete osas, kus peale «töörõõmu» pole midagi võtta. Aga sellise süsteemi töötamise tagamise vahendiks on seadusega sätestatud tasud, mis ei peaks olema alati enne valimisi poliitilises tõmbetuules.

2010. aastal loodi riigi poolt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurid kohustuslikus korras. Koja eelarvesse riik rahaliselt ei panusta ning sisuliselt kogu eelarve moodustub liikmemaksudest. Liikmemaksude suurus on otseses sõltuvuses kohtutäituri sissetulekuga – kui need vähenevad, väheneb ka koja eelarve. Samas on kojale pandud seadusega vägagi märkimisväärses koguses kohustusi, mille täitmine sõltub selgelt olemasolevast rahast.

Justiitsministeerium on pakkunud välja ühe lahendusena liikmemaksumäära tõstmise. Ütleme näiteks, et täitur peab arvestatuna oma käibelt maksma liikmemaksu 300 eurot. Kui tema sissetulekud vähenevad poole võrra, tuleks maksta liikmemaksu 150 eurot. Et tagada laekuvat liikmemaksu vähemalt samas mahus, tuleb seega liikmemaksu määra tõsta 100 protsenti. Kui justiitsministeeriumis töötavatel inimestel toasooja hinda kodus tõstetaks 10 protsenti, siis kui rõõmsad nad oleksid?

Ometigi on varasemast võimalik tuua näiteid heast koostööst seadusloomes. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid arendasid 2013. aasta alguseks välja oksjonikeskkonna, mille kaudu toimub arestitud või pankrotivara müük. Kuna seadusandlik tugi ei olnud sobilik, siis tuli ette valmistada hulk muudatusi täitemenetluse seadustikus. Koostöös ministeeriumiga saime hakkama ilma üksteisel ninasid verele löömata. Seaduse muutmise initsiatiiv tuli meilt. Täna oksjonikeskkond toimib ja seal on praeguseks läbi viidud üle 11 000 oksjoni.

Samuti algatasime 2012. aastal projekti, mille tulemusena saab valmis platvorm, mille kaudu on sissenõudjatel võimalus oma nõudeid  täitmisele saata teistesse Euroopa Liidu riikidesse – ega võlgnikke meil ju riigipiir kinni ei pea. Samas on praktiline vajadus selliseks teenuseks olemas. Kohalik võlausaldaja teab ilmselt, et ta peab nõude kättesaamiseks pöörduma kohtutäituri poole. Kui see kohtutäitur asub aga teises riigis, jääb see nõue pigem täitmisele saatmata, kuna sissenõudja lihtsalt ei tea, kuidas see protseduur reaalses elus käib.

Põhimõtteliselt peaks olema võimalik pöörduda vajalike dokumentiga Eestis asuval võlausaldajal Eesti kohtutäituri poole, kes siis dokumendid edastab turvalist kanalit mööda selle riigi kohtutäiturile, kus võlgnik asub. Ma olen oma menetluses olevate elatisenõuete osas teinud statistikat, mille kohaselt 10-15 protsenti elatisevõlgnikest elavad-asuvad mõnes teises riigis. Seega puudub mul täna võimalus reaalselt elatisenõudjat kuidagi aidata, kui siin riigis puudub ka võlgnikul vara. Ja vaevalt et sellisel juhul siis kalapüügiloa äravõtmine seda võlgnikku kuidagi morjendab.

Kohtutäiturid on partnerina projektis «Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine».  Ka selles projektis osalemine aitab loodetavasti elatisega seonduvatele probleemidele lahendusi leida.

Meie huvi ei ole mitte maha matta elatisevõlgnike ahistamise eelnõu, vaid lähenda probleemile nii, et lahendatud saaks kõik valdkonna kitsaskohad. Ei saa olla nõus selliste poliitilise maiguga loosungitega, et uus eelnõu aitab kõigi haiguste vastu, välja arvatud surm ja sügelised.

Eestlased jagavad Londoni jõuluturul suitsuliha, mulgiputru ja kanasuppi

Koos Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandiga osaleb Eesti Skandinaavia jõuluturul Londonis.

23. novembrini toimuval turul tutvustatakse Eestit ja Eesti tooteid. Väljapaneku koostaja ja korraldaja, Eesti Gild Londonis eestvedaja Anneli Kimber ütles, et eelmisel aastal tunti erilist huvi Eesti jõulumaiustuste, mahetoodete ja käsitöö vastu.

Seekord pakutakse Eesti telgis ka toitu ja jooke kohapeal maitsmiseks. «Üllatame külastajaid suitsuliha, mulgipudru, kanasupi, viineripirukate ning piparkookidega,» ütles Jõuluturu korraldaja Liina Särkinen. «Menüü panime kokku selle järgi, mis toidud meie varasematel üritustel brittide seas on populaarsed olnud.»

Skandinaavia jõuluturgu on Londonis korraldatud juba viis aastat, vahendas Eesti Londoni saatkonna pressiesindaja. See kasvas välja Soome ja Norra kirikute jõuluturust ning tegutseb nüüd nii kirikute sees kui nende vahelisel tänaval. Turg on täis Skandinaavia jõulutooteid, disaini, käsitööd, tekstiili, rõivaid ning head põhjamaist toitu. Eelmisel aastal külastas turgu kolme päeva jooksul ligi 20 000 inimest ning sel aastal on külalisi oodata vähemalt sama palju.

BMW sõitis Tallinna kalmistu lähedal liinibussile sisse

Pärnamäe kalmistu lähedal sõitis eile kella kümne ajal hilisõhtul bussile sisse BMW.

Esialgsetel andmetel pärnamäe teelt muuga teele keeranud BMW kaotas juhitavuse, libises vastassuunavööndisse ning põrkas seal kokku bussiga, vahendas kohapeal käinud fotograaf. Avariis sai vigastada autos olnud kaks inimest.
 

Imbi Rego: ületamatuna tunduv võõristus

Hoolekandes püsib läbi aastate üks ja seesama probleem – võõristus endast teistsuguste suhtes, kirjutab AS Hoolekandeteenuste Erastvere, Kodijärve ja Tartu Kodu juht Imbi Rego.

Istudes ühes peielauas koos meie hooldekodu elanikega, küsis minult kõrval istuv proua, kes ise ei ela hooldekodus: «Kuidas nad teil on seal, kas on vägivaldseid ka?». Hetkeks ma kahvatusin, kuid siis kogusin ennast, heitsin pilgu meie Kodu elanike poole ja vastasin: «Ei, me oleme üks suur pere ja kõik on toimekad inimesed.» Endal süda värises sees ja peas tiksus mõte, kui piinlik mul Kodu elanike ees on.

Terveks nädalavahetuseks jäi see mu pähe keerlema. See oli just ehedaim näide sellest elust, mis puudutab meid kõiki, seda tunnet, et ma olen teistest erinev ja seda tuuakse koguaeg rõhutatult esile, samas mul puudub võimalus ennast kaitsta, sest ma olen arg. Meie Kodu elanik on arg, mitte sellepärast, et tal pole julgust, vaid arg, sest ka temal on piinlik, kohutavalt piinlik. Alates sellest ajast, kui ta elu keerdkäikude tõttu kunagi sattus hoolekandeteenusele. Tal on piinlik selle pärast, et ta justkui tahaks olla lihtsalt inimene aga teised tuletavad pidevalt meelde, et ta on erinev.

Vaatamata sellele, et Kodu elanikul on omad unistused, on ta teiste arvates ikkagi erinev. Teatud mõttes on see vaimne lõks, kuhu oleme osa inimesi endi seast ajanud. Me isegi ei pane enam tähele, et me peame sellist suhtumist iseenesestmõistetavaks. Paljudel meil puudub oskus näha ennast teise inimese olukorras.

Kui rääkida hoolekande käekäigust viimase kümne aasta jooksul, siis peamine teema, millega kokku puutume, ongi võõristus endast erineva suhtes. See on tunne, mis paljudes inimestes on. Selle ümberkujundamiseks ei ole vaja raha, vaid vaimset tolerantsi ja tarkust ning sisemist julgust. Mitte haletseda, vaid innustada inimesi, kel endal vaim ja jõud on raugenud.

Miks ma seda kirjutan täna? Sest minu meele teeb kurvaks, et ka meil, kes me igapäevaselt seda tööd teeme ja aitame abivajajaid, puudub usk selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Mina olen töötanud hoolekandeasutuse juhina ca kuus aastat ja enne seda veel sama kaua teinud vahetut klienditeenindaja tööd – kokku 12 aastat ja ikka on üks asi üsna stabiilne. See puudutab meid ennast, kes me tegelikult kardame muutusi. Me kardame neid nii hirmsati, et iga muutuse puhul, mida plaanitakse, et klienditöö sisulist kvaliteeti paremaks muuta, hakkame koostama nimekirju, miks seda asja teha ei saa, kui halb mõte see on jne. Aga kelle vaatevinklist? Ikka meie endi, mitte nende inimeste seisukohalt, keda me igapäevaselt teenindame. Mugavustsoonist väljatulek on ebameeldiv. Õnneks mitte siiski päris kõigile, meie seas leidub inimesi, kes on väga tublid ja lähevad uuendustega kaasa.

Mina olen kogu enda elu uskunud paremasse tulevikku ja kõigisse inimestesse, kellega ma olen kokku puutunud. Inimesega kohtudes näen ma eelkõige tema isiksust, vahetut olekut ja emotsiooni, mitte diagnoosi. See on nii tore ja ma naudin seda ning unistan, et ühel päeval me alustame teise inimesega juttu ja küsime «Kuidas sul läheb?», «Mis sulle meeldib?», mitte ei küsi «Kui hull sa oled?». Olenemata sellest, kas inimene elab hooldekodus – mis sisuliselt ei ole midagi muud kui elukoha üürimine koos professionaalse juhendamisega – või enda kodus.

Mind ei sundinud seda artiklit kirjutama mitte tähelepanuvajadus, vaid eelkõige tunne, et kui kunagi peaksin mina olema abivajaja, siis ma tahaksin, et inimesed, kes hoolekandes töötavad, teaksid, et ma tahan abi saada, et elada enda elu rõõmsalt, et minust peetaks lugu kui võrdväärsest partnerist, et ma lähen kellelegi korda ning minu individuaalsust märgatakse. Ma ei taha maksta ainult majutuse ja toidu eest ja mõelda, et see on kogu teenus, mida ma vajan. Ma vajan enamat – innustust ja usku, mis minus võib-olla siis on kustunud, aga sina saad mulle selle tagasi anda, kui sa julged mind toetada. Ning ära õpeta mind ennast haletsema, vaid «aita Kodust välja!».

See mõttekäik on pühendatud kõikidele mu kolleegidele, kellega oleme aastatepikku koos töötanud ja ühiselt erihoolekandes muutusi ellu viinud. Nüüd on aeg vaadata tagasi ja mõelda, kus me olime ja kuhu me oleme jõdnud. Kõik polegi nii hirmutav! Meie Kodude elanikud on meile tänulikud, et oleme nende heaks nii julgeid ja toetavaid otsuseid teinud.

Täna käivad meie Kodude elanikud tööl, koolis, kogukonnas teenuseid tarbimas, ühisüritustel. Me pakume neile elukohta ja toetust, et nemad saaksid meie juhendamise toel enda unistusi realiseerida. Aitäh sulle, kes sa töötad erihoolekande valdkonnas! Seda artiklit lugedes vaatad enda hinge ja  mõistad, kui palju on sõltunud sinu panusest ja pühendumusest. Ära kaota usku enda töösse!

Millistes basseinides ei tasu ujuda?

Terviseameti andmetel on pea kõigis Ida-Virumaa basseinides puhas ja korralik vesi, samal ajal kui paljudes Tallinna basseinides tuleb ettevaatlikum olla.

Terviseamet on viimase kahe aasta jooksul kontrollinud 343 erinevat basseini. Neist 104 basseinis ei vastanud vesi nõuetele.

Vaata täpsemalt andmeid terviseameti kodulehel.

Postimees on varem kirjutanud, et basseinivesi peab olema epidemioloogiliselt (nakkushaiguste levimise suhtes) ohutu ning keemiliselt kahjutu. Mikroorganismide hävitamiseks, orgaaniliste ainete jääkide kõrvaldamiseks ja vetikate vohamise takistamiseks vajab basseinivesi desinfitseerimist.

Seotud ja vaba kloori mittevastavuse põhjustena nimetab terviseamet järgmised punktid:

  • basseini suurt koormust
  • puudulikku veevahetust ja töötlust
  • veetöötlusseadmete rikkeid
  • sageli ei lisata basseini juurde piisavalt värsket vett
  • liiga suure hulga kloori lisamist vette
  • vastavate veetöötlus seadmete puudumine või vanade seadmete kasutamine
  • töötajate puudulik väljaõpe või ebatäpsus

Eestis antakse välja Euroopa esimest idufirma ajakirja

Euroopa esimese idufirmade ajakirja CoFounder esimene number tehti avalikuks sellel nädalal Põhja-Euroopa suurimal idufirma konverentsil Slush.

Eestis välja-antava ja ingliskeelsena ilmuva ajakirja esimese numbri tiraaž on 10 000 eksemplari ja lisaks sellel nädalal toimunud konverentsile Slush, levitatakse ajakirja peamiselt teiste idufirma sündmuste kaudu.

«Kogu Euroopas näeme me startup-buumi, aga see, mis sektorist puudu on olnud, on analüütiline ajakirjanduslik väljaanne. Esimene tagasiside lugejatelt on äärmiselt positiivne – tõsiseltvõetava startup'e kajastava ajakirjanduse järgi on olemas selge nõudlus,» ütles üks ajakirja CoFounder kaasasutajatest Tarmo Virki.

Koostöös Põhjala suurima startup-blogiga ArcticStartup loodud ajakiri hakkab ilmuma kord kvartalis. Ajakirja on võimalik tellida ka koju (www.cofmag.com) või laadida digitaalselt Apple seadmetele.

«Meie visioon lugejaskonnast on selge: esimese trükikojast Tallinna jõudnud ajakirjadepaki jagasime laiali Garage48 ruumides, teise paki viisime Eesti äriinglite hommikusöögile ja kolmanda EASi e-Eesti esitlusruumi Ülemiste innovatsioonilinnakus,» ütles Virki.

Ajakirja CoFounder Esimese numbri loomises osales kaastöölisi nii Londonist, Norrast, Soomest kui ka Eestist. Oma tiraažiga on CoFounder juba täna Eesti suurimate ajakirjade hulgas - asutajate järgmiseks sammuks on ajakirja kasvatamine üle-Euroopaliseks väljaandeks, mille levik ulatuks Põhjalast ka Berliini, Amsterdami kui ka Varssavini.

EAS hakkab Eestisse poksiga turiste meelitama

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andis MTÜle Kindel Käsi ligi 61 500 eurot rahvusvahelise profipoksiürituse Giga Boxing Night Estonia korraldamiseks, mis siia turiste peaks meelitama.

«Meie visioon on luua profipoksi võitlusürituste sari, mis hakkab toimuma Eesti erinevates paikades kolm korda aastas,» ütles MTÜ Kindel Käsi juhatuse liige Ervin Kade BNSile. See üritus on Kade sõnul parim võimalus kodumaa tutvustamiseks välisturul pärast eelmisel suvel Tallinna laululaval toimunud Robbie Williamsi kontserti.

«Üritus jõuab tänu EASile otseülekandes ka mitmetesse rahvusvahelistesse tele- ja internetikanalitesse.» Kade sõnul on tegemist ainulaadse võimalusega kutsuda Eestisse välisturiste ning reklaamida Eestit kui turismipiirkonda.

Koostöös võitlejate ja kohalike stsenaristidega on valmimas ka reklaamiklipid, kus tähtsaimal kohal on Eesti kui reisisihi tutvustamine. Ühtlasi on see Eesti esimene ja suurim rahvusvaheline profipoksiüritus, kus jagatakse esimest korda välja ka Eesti võitlusspordi ajaloo rahvusvaheline profipoksi tiitel.

«Läbirääkimised on käimas Soome ühe populaarseima sportlase, Skandinaavia hinnatuima profipoksija ja endise Euroopa meistri Robert Heleniusega ning Eestist pärit ning ka meie koondist esindanud Artur Akavoviga, kelle valduses on WBO Euroopa tiitel,» ütles Kade.

Peaüritus toimub 21. märtsil Tondiraba jäähalli Tallinn Arenal, kuhu oodatakse lisaks poksistaaridele ka 100 välisajakirjanikku ja 2000 võistlushuvilist raja tagant.

VIDEO: Kaks uut bareljeefi jutustavad Eesti lipu lugu

Hetked Eesti lipu bareljeefide avamisest Otepää Maarja kiriku ees.

Haavatud sõdur treenib 40kiloste hantlitega

Missioonil raskelt haavata saanud sõdur, mõlemast jalast ilma jäänud kapral Raigo Roots arendab raskuste kiuste sportlaskarjääri ja peab vaikelt plaani olümpialegi jõuda.

Raigo Roots läks Tapa pioneeripataljoni aega teenima 19aastaselt. Pärast seda scoutspataljoni pioneeri erialal tööle siirdunud Rootsi ülesanded oli seotud demineerimisega – teede ja miiniväljade miinidest puhastamine.

21aastasena sõitis Viru-Nigulast pärit noormees missioonile. Vastutusrikas ülesanne Afganistanis algas 2011. aasta novembris. Veebruari esimesel päeval, üheksa päeva enne puhkust, sai Raigo Roots raskelt viga, kui patrullis olles isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses mõlemad jalad kaotas. Pärast rasket õnnetust oli haavatud sõdur poolteist kuud koomas. Alates 2012. aasta aprillist on ta aktiivselt tegelenud taastusraviga.

Pärast ärkamist tugevate valuvaigistite mõju all olnud Raigo Roots ei adunud esialgu, missugune on tema olukord. Ta oli kaotanud umbes paarkümmend kilo kehakaalust ja lihtsaimadki tegevused nõudsid suurt pingutust. Raskusi oli istumisega ja ratastooliga ta esialgu iseseisvalt liikuda ei jaksanud.

Esialgu sai ülevalt poolt põlve jalad kaotanud noormees tasakaalu harjutamiseks jäigad sirged proteesid. Alles hiljem, kui tasakaalutunnetus juba parem, põlvest liikuvad.

Täpselt tema mõõtude järgi valmistatud “jalad” kaaluvad kokku umbes seitse kilo. Nendega on talvel libedaga väga raske liikuda. Ka väike kivi “päka” all võib keha tasakaalust välja viia. Elektroonika vabastab “põlve”, kui raskus langeb “varbale”, ning fikseerib, kui “kannale”. “Proteesidega harjumine ja nendega käima õppimine võtab kõvasti aega,” teab olukorraga kohanenud Raigo Roots.

Edasipüüdlik ja hakkaja noormees jõudis jõutõstmise juurde Inglismaal taastusravil olles, kui füsioterapeut jõusaalis keha treenimiseks harjutusi näitas. Tagasi kodumaale jõudnuna jätkas vigastustest taastuv noormees iseseisvalt treenimist.

Eelmisel aastal Vinni spordikompleksi jõusaalis treener Rene Kuusiku käe all sportlasteed alustanud Raigo Roots on tänavu võistelnud lamades surumises Eesti karikavõistlustel, meistrivõistlustel ja Londonis võitmatute spordimängudel, kus üksteiselt võtsid mõõtu haavata saanud sõdurid. Londonis saavutas kapral Raigo Roots kergekaalus tulemusega 128 kilogrammi hõbemedali.

Suurbritannia võistlustel osales üle 400 vigastatud sõjaväelase Afganistanist, Ameerika ühendriikidest, Austraaliast, Eestist, Gruusiast, Itaaliast, Kanadast, Madalmaadest, Saksamaalt, Taanist ja Prantsusmaalt. Kui seal võistles Raigo Roots teiste haavata saanud sõduritega, siis Eesti mõõduvõttudel tuleb silmitsi seista tavasportlastega.

Praegu valmistub spordipisikuga nakatunud Roots kevadel toimuvateks Eesti meistrivõistlusteks. Võimaluse avanedes on tal plaan minna järgmise aasta lõpul Ungaris peetavatele Euroopa meistrivõistlustele, kus saadav tulemus võib avada ukse ka olümpiamängudele pääsuks.

Praegu 130 kg ringis suruv sportlane seljatas hiljuti ka 140 kg piiri ja ostab peagi spordiala harrastamiseks vajaliku spetsiaalse surumissärgi. Sellega plaanib ta kevadeks tulemust paari-kolmekümne kilo võrra parandada. Sel aastal absoluutseks Eesti meistriks tulnud sportlane surus 212, teise koha saanu 150 kg. Kolmanda koha pälviski Raigo.

Asjatundjate sõnul esialgu turvalisuse huvides kasutusele võetud surumissärgil on rinnal tihedalt tugevad õmblused. Tugevdatud varrukaäär ja esiosa aitavad tõstmisel kuni soorituse lõpuni kaasa ja õige tehnika puhul paraneb tulemus tunduvalt.

Lamades surumises on väga tähtsal kohal just tehnika. See algab tugevast haardest ja nõuab spetsiifilisi teadmisi surumise faaside iseärasustest. Kes on asjaga kursis, ütlevad, et surumine ilma särgita ja särgiga erinevad nagu öö ja päev.

Kuigi taastuv sõdur on treeningutel raskustega heidelnud aasta jagu, ei ole tal taastusravi tõttu olnud võimalik nii palju treenida, kui võinuks. “Käisin iga kuu-kahe tagant Inglismaal. Seetõttu saingi pidevalt treenida vaid umbes kuu aega järjest, kui jälle tekkis treeningutesse paus. Praegu hakkab taastusravi osakaal vähenema ning on võimalik rohkem treeningutele pühenduda,” on Raigo Roots edasise sportlastee suhtes entusiastlik.

Peale sportimise Raigol muid hobisid eriti pole. Vahel sõidab ta ATVga või elab kaasa korvpallimängule. Veel on olnud tal võimalus proovida kajakisõitu. “Eks olukord seab ka omad piirangud. Ei olegi võimalik kõike teha, mida võib olla tahaks,” lisab ta.

Möödunud suvel oli tegusal noormehel plaanis heategevuse tarbeks kajakiga üle Soome lahe sõita, kuid operatsiooni tõttu jäi ettevõtmine katki. “Vahest tuleval aastal avaneb võimalus see ära teha,” on Raigo Roots lootusrikas.

Sportlik sõdurpoiss võttis suvel ette rohkelt adrenaliini pakkuva julgustüki ja tegi elu esimese langevarjuhüppe. Tandemhüppe sooritas Roots 2600 meetri kõrguselt ning vabalangemise kiirus oli 187 kilomeetrit tunnis. Enne lennuki ukselt välja sööstmist raudsete närvidega noormehel ümbermõtlemise plaane ei olnud. Samuti ei hakanud maapinnale jõudes käed värisema ega süda pekslema ning ta oli valmis kohe uuele katsele minema. “Vabalangemine oli äge. Järgmisel suvel lähen arvatavasti uuesti proovima,” ütleb Raigo Roots.

Treeningul teeb Roots peamiselt kahte tüüpi harjutusi. Ühel päeval treenib ta rinda, õlga ja triitsepsit, teisel päeval selga, kõhtu ja biitsepsit. Kuna jalgu treenida ei saa, treenibki ta nädalas tavaliselt kolmel-neljal päeval, mis tähendab, et teeb mõlemad treeningukavad kaks korda läbi. Jõusaalis heitleb jõutõstja enda kehakaalust raskemate kangide ning isegi 40kiloste hantlitega ja ei näe selles midagi erilist.

Raigo Roots plaanib treeningutele pühenduda ja vaadata, kui kaugele on võimalik jõuda. Ta ei välista võimalust tulevikus midagi õppima minna.

 

Raskejõustiku õpetaja teab, mis on sportimise alustalad

Tapa vallas Jänedal elav Tallinna ülikooli õppejõud, Heiki Nabi kolmel aastal järjest tiitlivõistlustel medalitele aidanud Aleksander Jairus on klassikalise tõstmise biomehaanikat põhjalikult uurinud.

Ala asjatundjal on ette näidata nii meditsiiniline kui kehakultuuri kõrgharidus. Seetõttu on tal kergem koostada treeninguplaane, jälgida taastumist ja seda, et an­aeroobne ja aeroobne töö oleks tasakaalus.

Tapa keskkooli kehalise kasvatuse õpetajad Alo Relli ja Heino Reisberg süstisid Aleksander Jairusesse spordipisiku ning ta tegeles õpingute ajal nii kergejõustiku kui tõstmisega.

“Päris hästi läksid hüpped, olin pikk vibalik, küllaltki hea plahvatusliku jõuga. Mul õnnestus isegi paaril korral tulla Rakvere rajooni koolinoorte meistriks,” rääkis Aleksander Jairus, kes end praegugi hingelt tapalaseks peab.

Aastatega on Tallinna ülikooli õppejõud oma huvi ja tegevuse keskendanud tavaspordi pealt sporditeaduse suunas. Kogenud sporditeadlase sõnul on tänapäevaste treeningute alustaladeks anatoomia, füsioloogia ja kinesioloogia ehk organismi ehituse, talitluse ja liikumise õpetused.

“Paljud sportlased ja treenerid lähevad kergema vastupanu teed – püüavad kopeerida tippsportlaste mudeleid internetist, arvestamata, et interneti tippsportlased on geneetilised talendid. Neil on sellele spordialale ideaalse pikkusega jäsemed, lihaskond, suur töövõime, kiire ainevahetus ja taastumiskiirus, kõrge rutiinitaluvus ja keskendumisvõime. Kas nendel kopeerijatel on need omadused olemas?” viskas Aleksander Jairus õhku küsimuse.

“Tean konkreetset juhust, kus kopeeritakse Usain Bolti treeninguid. Pimesi kopeerimisel on kõige suurem võimalus saada trauma, kuna kehalised võimed ei võimalda eeskuju kombel treenida. Üks edu mudel ei pruugi tuua edu iga kord,” tõi raskejõustiku õpetaja näite.

Näiteks on Aleksander Jairus Heiki Nabi jõutreeningutel klassikalise tõstmise arsenali püüdnud maadlusvõtete üksikute elementidega kohandada. Kangitõstmise stardikiirust saab kohandada partermaadluse algtõstega ning sellest lähtuvalt inertsjõu kasutamist.

“Kuna tõstmises langeb valdav koormus jala- ja seljalihastele, tuleb nende treenimisele tähelepanu pöörata. Selleks, et arendada plahvatuslikke omadusi, tuleb treenida klassikalise tõstmise põhielemente faaside kaupa.

Maadluses nüri pumpamisega kaugele ei jõua. Põhirolli mängivad lihaste erinevate jõuliikide omadused ja sooritusvõime tase,” selgitas Aleksander Jairus.

Absurd: kuulus Moët & Chandon vaidlustas eestimaise Moe viina nime

Muu hulgas Moe viina tootev peenviinatehas Virumaal on sattunud absurdsevõitu vaidluse keskele, sest Prantsusmaa kuulus šampanjatootja LVMH vaidlustas sarnasuse tõttu viina nime.

Moe peenviinatehase ja Rakvere piiritustehase juht Sven Ivanov ütles, et Moe viin on registreeritud juba ammu. “Nali on aga selles, et kui registreerisime oma kaubamärki “Moe 1886”, et seda veidi muudetud sildi all mujale Euroopasse viia, siis kaheteistkümnendal tunnil tuli Moët & Chandon ning teatas, et nemad vaidlevad sellele vastu,” rääkis Ivanov.

Tema sõnul on see absurdne, sest üks teeb šampanjat ja teine viina – need on täiesti erinevat liiki alkoholid.

“Neil on 12. detsembrini aega, kas maha rahuneda või oleme sunnitud minema LVMH vastu Euroopas selle vaidlusega kohtusse,” jätkas Ivanov, nentides, et ta ei teagi hetkel, mis sellest saab.

Estonian Spiritile kuuluv Moe tehas viib oma toodangut mitmesse välisriiki, sealhulgas Saksamaale, Ühendkuningriigis Londonisse, Prantsusmaale ja peagi ka Belgiasse.

Firmale Moët & Chandon pani Claude Moët aluse 1743. aastal.

Muddise (eestindatult Moe) mõisa viinaköök kanti Revali kreisi viinaköökide registrisse 1794. aastal. Rakvere piiritustehas sündis samuti 1794. aastal, tol ajal kandis see Wesenberghi viinaköögi nime. Piiritust hakati Moel tootma 1887. aastal. 1985. aastal täitus piirituse valmistamise algusest Eestis 500 aastat.

Estonian Spirit on Rakveres ja Moel tegutsenud täpselt viis aastat.

Kuus Eesti omavalitsust on kõrvuni võlgades

Kaks aastat järjest võlgades olnud omavalitsuste suhtes algatas rahandusministeerium korrigeerimismenetluse, mis aitab neil võlakoormust vähendada.

Menetlus, mis näeb ette meetmed, kuidas kohalikud omavalitsused neto võlakoormust vähendavad, algatatakse Keila, Loksa, Paide linna, Viimsi ja Mõniste valla ning Vändra alevi suhtes, vahendasid ERRi raadiouudised.

Need kuus omavalitsust ei tohi nelja aasta jooksul näiteks laenu võtta. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik selgitas, et nende suhtes kehtib ka olukord, et nad ei saa näiteks välisabi toetusi, kui on omaosalus nõutud.

Pildid: päästjad tõid Pärnus põlevast korterist välja kaks inimest

Reede õhtul Pärnus Karja tänaval majas puhkenud tulekahjust toodi välja kaks vanemat inimest.

Päästjad said kell 18.32 teate põlengust Karja tänaval, kus teataja sõnul põles maja esimene korrus ning teada oli ka see, et majas võivad viibida vanemad inimesed, teatas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Krtisti Kais.

Päästjad lõhkusid majja sisenemiseks ukse ning alustasid suitsusukeldumisega. Kell 18.39 toodi majast välja esimene kannatanu, mõni minut hiljem leiti ka teine ning toodi välja. Kiirabi viis 65aastase mehe ja 64aastase naise haiglasse.

Päästjad jätkasid suitsusukeldumisega ja kontrollisid üle maja teise korruse. Kannatanuid rohkem ei leitud. 

Kell 18.48 põleng lokaliseeriti. Tulekahju likvideeriti kell 19.19. Esialgsetel andmetel põles ühes korteris diivan ja tuld oli võtnud ka laud. Millest põleng alguse sai, selgitab välja menetlus.

Päästjad tuletavad kõigile meelde, et hooletu ümberkäimine lahtise tulega võib lõppeda väga õnnetult. Eestis on sellel aastal toimunud 497 tulekahju, mis on alguse saanud hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. Hooletusest suitsetamisel on alguse saanud 119 põlengut.

Reisimine pole privileeg, vaid õigus

Turismikoolitaja Thomas Baum Šotimaalt osales möödunud nädalal Pärnus peetud turismikonverentsil, kus kõneles muutustest turismis töö ja töökohtade vaatevinklist.

Selle teemaga on ta tegelnud Inglismaal ja Iirimaal niihästi uurimistööde kui koolituste kaudu üle 30 aasta. Ta on töötanud turismis era- ja riigisektoris, osalenud Aasia ja Ida-Euroopa projektides.

Turism paelub Baumi jätkuvalt. Ta peab seda väga mitmekesiseks valdkonnaks, kuigi teemad ja probleemid on lähedased üsna eri paikades.

Palun tutvustage ennast lugejaile.

Alustasin turismis ametikoolitusest. Töötasin Dublinis agentuuris, mis koolitas turismitöötajaid, alustades lihtsamast tasemest kuni meistriteni.

Edasi läks mu töö aina rahvusvahelisemaks paljude projektide kaudu Aasias, Aafrikas ja Ida-Euroopas. Olen teinud koostööd erasektori ja valitsustega, näinud kummalisi ja suurepäraseid kohti.

Ütlesite konverentsiettekandes, et see töö võlub teid. Milles seisneb võlu?

Mu töö on andnud mulle suurepärase võimaluse näha turismi kogu mitmekesisuses. Samad probleemid ja teemad on maailma igas nurgas, aga alati on neil uued aspektid. Kõikjal õpin uusi asju.

Arvan, et tean vastust, aga avastan, et mida rohkem uurida, seda täpsemaid vastuseid saab.

Turismil on oma kultuurilised mõõtmed, sotsiaalsed väljakutsed, nagu põlvkondade teema, migratsioon, mis on Euroopas praegu kõneaineks. Need kõik ilmnevad ka turismis.

Olete Pärnus käinud korduvalt. Mida turismi asjatundjana Pärnu kohta arvate?

Olen siin olnud lühiajaliselt mõne päeva korraga. Kasvasin üles samalaadses kohas, kus turism on hooajaline.

Mõistan hästi suletud kohvikuid, vaikseid tänavaid talvel, nagu on puhkuselinnale omane.

See on omamoodi atraktiivne: linn on unine ja ärkab siis jälle ellu. Olen olnud siin suvel vaid korra. Siis on Pärnu täiesti teistsugune.

Linn vajab talvel puhkust, kuigi majanduslikult on raske olla põhjamaine mereäärne puhkusepaik.

Kas oskate öelda mõnd head ideed, kuidas hooajaväliselt turismi edendada?

Arvan, et võimalused on kultuuripärandi arendamine, muusika, spaad – olete väga edukad oma spaadega. Eakate soomlaste teenindamine on väga hea võimalus, mida olete ära kasutanud.

Aga sellest ei piisa.

Jah, muidugi. Arvan, et väljapääsuks on kultuurisündmused, tegevused, mis ei sõltu kliimast ja ilmast. Pakkuda võimalusi vanemale seltskonnale, kes kaugele ei reisi.

Samasugune ilm on Šotimaal ja väga raske on inimesi meelitada sinna, kui kõik on ümberringi hall.

Kus on teie turistid sel aastaajal?

Suurtes linnades. Arvan, et Tallinn on talvelgi edukas. Suurlinnade turismi on palju kergem edendada hooajavälisel ajal kui kuurorti turiste meelitada.

Töötajatele, kes tahavad turismis karjääri teha, on tähtis leida sobivat tööd selles valdkonnas hooaja vahepeal.

Olen näinud ettevõtteid, kes on teinud lepinguid talvekuurortidega, et nad saadavad oma häid noori töötajaid talveks sinna – nii tehakse Iirimaal ja Šotimaal.

Töötajaid saadetakse Šveitsi Alpidesse ja mujale. Nad saavad uusi kogemusi ja tulevad hooajaks tagasi. Kuid see sobib noortele, kel pole perekonda.

Suvekuurortidel on raske ja loomulikult mõjutab see sealse turismi kvaliteeti. Hooajalisus on üks suurimaid probleeme Euroopa turismis. Ma ei usu, et keegi on leidnud sellele väga head lahendust.

Millisena näete turismi tulevikku globaalselt, näiteks loodushoidu silmas pidades?

Mõni on väga kriitiline massiturismi suhtes, tuues näiteks suured rahvamassid Hispaania supelrandades.

Mingil tasemel on selline turism kõige säästlikum, sest suur hulk rahvast on koos ühes piirkonnas ja nad ei riku keskkonda kõikjal.

Turismi ökoloogiast räägitakse, räägitud on ka keskkonnamaksust turismis, reisimise piirangutest isegi, aga ma ei arva, et see on mõistlik.

Turismi turud kasvavad kiiresti Hiinas ja Indias. Neil inimestel pole olnud varem võimalust reisida.

Ma ei arva, et võiksime öelda: te ei või siia tulla, sest meie, lääne inimesed, oleme tarbinud turismi juba ülemäära.

Turismi vaadatakse pigem kui õigust. Teie naabrid soomlased on ühed suurimad reisijad, statistika järgi reisib neil iga inimene rohkem kui ükski teine rahvas.

Noored ei pea reisimist millekski eriliseks. Nad näevad ennast maailmakodanikena, võtavad seda normaalse ja loomulikuna, et saavad reisida sinna, kuhu tahavad. Ma ei usu, et on võimalik seda piirata.

Peame leidma tee, kuidas juhtida seda majandusvaldkonda võimalikult efektiivselt.

Kalurid ja surfarid jagasid merd

Ajal, mil riik kavatseb laiendada omavalitsuste õigusi planeerida tegevusi rannameres, vaidlesid Pärnus tegutsevad surfiklubid ja kutselised kalurid püügipiiranguaja ja surfaritele suveks antud mereala üle.

Vaidlus teravnes pärast seda, kui linn andis kolmele surfiklubile Pärnu keskrannas hoonestusõiguse ajutiste hoonete püstitamiseks ja surfispordi arendamiseks keskranna merealal.

Vaieldi Pärnu maavalitsuses, kus olid kohal riigi ja maavalitsuse, Pärnu linna, kaluriorganisatsioonide, kutseliste kalurite ja surfiklubide esindajad.

Varasemate lepete järgi oli surfarite eeliskasutusse antud mereala Side tänava joonel, kus nad said segamatult kaugemale merele surfamispaikadesse liikuda, nii et 1. juulist 1. augustini sinna kutselistel kaluritel seisevpüüniste paigutamise õigust polnud.

Selline oli varasem kokkulepe, mis tundus kaluritele pealesurutuna.

Kalurid tõstsidki küsimuse püügikeeluaja lühendamisest 15. augustini, sest jahedamatel suvedel hakkab lõhe ja ahven sel ajal madalasse vette ujuma ning kalurid kaotavad teenistusest kahe nädala jooksul 600–900 eurot.

Et kalureil tuleb püügiõiguse eest riigile maksta 1100 eurot aastas, nõudsid nad riigimaksu vähendamist või saamata jäänud tulu kompenseerimist, kui püügikeeluaega surfarite alal ei lühendata.

Surfarid omakorda leidsid, et just need kaks nädalat on tihti tuulised ning sobivad surfamiseks ja surfispordivõistluseks.

Poolteisetunnise arvamuste vahetamise käigus sündis kompromiss, mis nõuab nüüd ametlikku kinnitust.

Kaluritele anti kahe nädala asemel tagasi üks nädal püügiõigust surfarite alal tingimusel, et nad loobuvad kuni 1. septembrini kahest kõige rannalähedasemast mõrrast, kuid saavad alates 22. augustist merre viia kolm mõrrajada, kaks neist mõrra jagu harilikest lühemad.

Peale selle anti kaluritele lubadus õgvendada surfarite jaoks suveks reserveeritud ala nii, et üks äärmistest mõrrajadadest jääb sellest alast välja ja seal võib püüda kas või suvi läbi, kui riigi seatud püügipiirangud seda ei keela.

Vastutasuks lubasid kalurid mõrrad veest välja võtta, kui surfamisvõistlus peetakse nädalavahetusel, mil kalurid on oma mõrrad juba surfialal vette pannud. Ja kui kavandatav võistlus on kaluritele aegsasti teada, võivad nad viivitada mõrdade vette laskmisega.

Varem on kalurid kokku leppinud purjesportlastega mere ruumilises ja ajalises jagamises.

Jätkuvalt teeb aga kaluritele muret, et kui purjesportlastele eraldatud merealal kehtib kevadest sügiseni kutselistele kaluritele püügikeeld, ei kohaldata seda harrastuskalastajatele. Paatide järel lante vedades kisuvad nad merest välja kalu töönduslikes kogustes, viimastel aastatel peamiselt koha, ja karta on, et alamõõdulisi isendeidki.

Teed on endiselt kohati libedad, kohati udused

Maanteeamet teatab, et teeolud on valdavalt head, kuigi kohati on teed libedad ja kohati on udu.

«Kõrvalteedel tuleb arvestada libeduse ja piirkonniti lumiste teeoludega,» teatas maanteeameti pressiesindaja. «Kohati piirab nähtavust udu.»

Eile juhtus üle saja liiklusõnnetuse, mistõttu tuleb praegu teedel eriliselt ettevaatlik olla.

Vaata teeolude kaarti:

Esimene lumi tõi õnnetuste laviini

Nagu juba reegliks saanud, tuli talv ka seekord liiklejaile ootamatult: eilse tööpäeva lõpuks oli hommikul maha sadanud lumi ja libedus kogu Eestis kaasa toonud üle saja liiklusõnnetuse.

Kella 17 seisuga oli politseile teatatud rohkem kui 120 liiklusõnnetusest, millest pea pooled ehk 50 juhtusid Tallinnas ja Harjumaal. Kokku sai õnnetuste tagajärjel vigastada vähemalt viis inimest.

Üks raskemaid õnnetusi juhtus hommikul kella 10 ajal Jüri lähedal Tallinna ringteel, kus põrkasid kokku kaks raskeveokit. Avarii tagajärjel said mõlemad veokijuhid viga ja kiirabi viis nad haiglasse. Esialgsetel andmetel kaotas üks juhtidest sõiduki üle kontrolli ning kaldus seetõttu vastassuunda, kus põrkas kokku teise veokiga.

 

EMOdes töine päev

Napilt poolteist tundi hiljem sattus Ida-Virumaal üheksa sõidukit avariisse, kuna esialgsetel andmetel ei saanud üks sõidukitest libedal teel sõitmisega hakkama ning pidurdas ootamatult. Ehkki teiste autode juhid püüdsid kokkupõrget vältida, tegid keerulised ilmastikuolud oma.

«Sõiduki taga sõitnud autod võtsid küll kiiruse maha, kuid tagantpoolt tulnud veokijuht ei pannud seda tähele ja sõitis eessõitvale autole tagant otsa,» ütles Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna välijuht Nikolai Alikov. Selles õnnetuses ükski liikleja viga ei saanud.

Talviste ilmaoludega kaasnevad ohud varitsesid ka jalakäijad ning jäise ja väga libeda hommiku tulemusena oli haiglate erakorralise meditsiini osakondades töine päev. Seda, et libedusega kaasnenud kukkumised tekitasid nii kergemaid kui ka mõnel juhul ka raskemaid vigastusi, kinnitasid Tallinna ja Tartu haiglate esindajad.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles BNSile, et üle Eesti tegeles lume- ja libedusetõrjega mitusada masinat.

«Hooldajate käsutuses on sahkade ja soolapuisturitega varustatud hooldeautosid üle 160. Lisaks on kasutusel sahkadega teehöövlid ja traktorid ning patrullsõite tegevad autod, mis teeb ühtekokku umbes 400 masinat,» selgitas ta.

Suuremat tähelepanu pöörati Kasesalu sõnul põhimaanteedele, kus on rohkem liiklust ning kus hooldetsükkel lume- ja libedustõrjeks on neli-viis tundi.

 

Rehvid olgu vahetatud

Korrakaitsjate kinnitusel nõuavad talvised ilmaolud liiklemisel erilist hoolikust.

«Pigem varuge sihtkohta jõudmiseks aega ning valige ohutu sõidukiirus, hoidke pikivahet ning vältige järske manöövreid ja äkilist pidurdamist. Vaadake üle ka auto tehniline valmisolek talviste ilmaoludega hakkamasaamiseks. Neil, kelle sõidukil pole talverehve, ei tasuks üldse sõitu ette võtta,» märkis politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrich.

Rumeenia idaosa tabas maavärin

Rumeenia idaosa tabas eile õhtul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 5,7 magnituudi Richteri skaala järgi, teatasid kohalikud seismoloogid.

 

Suuremate purustuste ega inimohvrite kohta pole esialgu andmeid laekunud, kinnitas riikliku päästeteenistuse eestkõneleja.

Teadlaste täpsustuse kohaselt asus tõuke kese Vrancea regioonis, mis jääb Bukarestist umbes 200 kilomeetri kaugusele kirde suunas. Maavärin leidis aset 39 kilomeetri sügavusel

Aastal 1977 raputas Vrancea ümbrust 7,2 magnituudine maavärin, milles sai surma rohkem kui 1500 inimest.

Nafta odavnemine õhutab Venemaal paanikat

Energiakandjate ekspordituludest sõltuv Venemaa valitsus kaalub nafta tootmise vähendamist, et peatada nn musta kulla hinna langus maailmaturgudel, teatas Kommersant.

Dramaatilise avaldusega esines Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak pärast uudist, et Ameerika Ühendriikide energeetikaministeerium prognoosis nafta odavnemist lähiajal isegi kuni 50 dollarini barrelilt.

Kui ameeriklasi teeb murelikuks, et nafta järsk odavnemine muudab ebarentaabliks nende kildaprojektid, siis peamiselt energiakandjate ekspordist sõltuvat Venemaad võib samal ajal tabada ülatuslik majanduskrahh. Tänavu oktoobris Riigiduumas kinnitatud Venemaa riigieelarve lähtus 100dollarilisest nafta barrelihinnast. Kuid rahandusminister Anton Siluanov rõhutas siis, et kuna majanduslik tegelikkus on vahepeal muutunud, siis tuleb koostada ka eelarve varuvariandid. Seal lähtutakse sellest, et naftahind võib jääda tasemele 80-90 dollarit, et sanktsioonid jätkuvad ja et Venemaa majandus on jätkuvalt seisakus, vahendas BNS.

Valitsuse ootustele ligilähedase nafta hinna prognoosiga koostas 2015. aasta eelarve ka venemaa juhtivaid erakapitalile kuuluvaid naftafirmasid Lukoil, kirjutas Vedomosti.

Luukoili optimistlik stsenaarium näeb ette 80dollarilist hinda, pessimistliku nägemuse kohaselt võib hind langeda 70 dollarini barrelilt.

Nafta odavnemise tõttu kärbib Lukoil märgatavalt investeeringuid uute puuraukude avamiseks ja geoloogiliseks luureks. Kärbete maht võib ulatuda 2-14 miljardi dollarini.

Venemaa  poliitikud avaldavad sellegi poolest kindlust, et vähenemine ei puuduta 2015. aasta eelarvet, mille toetamiseks kavatsetakse võtta reservfondidest 500 miljardi rubla.

Samas selgitas Siluanov, et aastail 2009-2015 kasvavad eelarve kulud 27 protsenti, kuid tulud ainult 0,8 protsenti.

Naftahinna langus iga dollari võrra vähendab eelarvetulu 80 miljardi rubla võrra, arvestati välja kõrgema majanduskooli arenduskeskuses. Kui naftabarreli hind langeb 85 dollarile, kaotab eelarve 1,2 triljonit rubla, kuid osa sellest aitab kompenseerida rubla nõrgenemine. Rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt lisab rubla nõrgemine dollari suhtes ühe rubla võrra 190-200 miljardit rubla.

Kuid rubla devalveerumine omakorda pidurdab ja vähendab tulubaasi. Sellest tingitud kahjud võivad ökonomistide hinnangul olla isegi suuremad kui naftakahjud ehk kuni 1,5 triljonit rubla.

 

Vene saadik: USA paisutab Venemaa-ohtu üle igasuguste piiride

Vene alaline saadik NATO juures Aleksander Gruško väljendas eile arvamust, et USA paisutab Venemaa ohtu üle igasuguste piiride isikliku kasu eesmärgil.

 

Gruško hinnangul on muu hulgas eesmärgiks, et Euroopa liitlased ostaksid rohkem Ühendriikides toodetud sõjatehnikat ning vähendaksid USA koormust alliansis.

«USA paisutab Venemaa ohtu ebaproportsionaalselt, et vähendada Ühendriikide koormust ning suurendada liitlaste panustamist NATO-sse. Sealhulgas ostes ka Ühendriikides toodetud sõjavarustust- ja relvi,» rääkis Gruško telekanalile Rossija 24.

«Paljud riigid on praegu viidud piirile, kus võetakse vastu otsuseid nii poliitilistel ja ka tehnoloogilistel kaalutlustel - seda näiteks õhujõudude kaasajastamise osas. Washington kasutab täielikult ära Ukrainas kujunenud olukorda, et mõjutada partnereid tegema niiöelda «neid õigeid otsuseid»,» lisas saadik.

«Ma näen juba praegu, et paljud riigid pole sugugi nõus seda teed minema. Mitmete erinevate poliitiliste jõudude esindajad nõustuvad näiliselt, et need otsused tuleb täide viia, kuid samas tuuakse ka välja, et esiteks pole selleks vajadust ja teiseks puuduvad selleks rahalised vahendid. Seepärast ma arvan, et Euroopa jõuab arusaamisele varem või hiljem,» lõpetas Gruško.

Soomes kahtlustatakse ema kahe lapse tapmises

Soomes kahtlustatakse ema oma kahe eelkooliealise lapse tapmises, teatas ööl vastu tänast politsei.

 

Kuopio asukoht. Allikas: Wikipedia
 

Laste laibad leiti eile õhtul perekonna Kuopios asuvast korterist. Politsei sai häirekeskuse kaudu hädakõne Itkonniemele kell 18.00 õhtul. Koheselt alustati eeluurimist.

Kriminaalpolitsei komissar Juha Korhonen ütles uudisteagentuurile STT, et üksikasju laste vanuse ja soo kohta esialgu ei avaldata.

«Põhjus on selles, et informatsioon pole jõudnud veel kõigi sugulaste ja omasteni. Samuti on esialgu veel ebaselged enamused juhtunu asjaolud ja ka kõik, mis selleni viis,» ütles Korhonen.

Politsei annab juhtunu kohta lisateavet kõige varem täna kell kaks.

Kuopio sotsiaalameti juhataja Arja Kekonen ütles rahvusringhäälingule YLE, et perekond oli lastekaitses arvel ja viimati käidi nende juures sel nädalal.

«See on ülimalt kurb ja kahetsusväärne juhtum. Perekonnale on abi antud, kuid alati sellest ei piisa. Ma võtan oma töötajatega ühendust ja avaldan neile toetust. Töötajad on kindlasti teinud kõik endast oleneva, kuid midagi sellist ette näha on väga raske,» märkis juhataja.

Sealsamas Põhja-Savo maakonnas said alles möödunud kuul surma ema ja kolm last, kui sõiduautot juhtinud naine kihutas ilmselt tahtlikult otsa vastutulevale autobussile.

Saksamaal avastati uus linnugripikolle

Saksamaa põhjaosas avastati uus linnugripikolle, kui ülinakkav viirustüvi H5N8 leidis kinnitust Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal leitud surnud metshanel, teatas eile põllumajandusministeerium.

 

Ministeerium soovitas kohalikel võimuesindajatel metslindudel aktiivselt silma peal hoida, mis tähendab viiruskahtlusega lindude tapmist ja testide tegemist.

Siiani oli viirustüve H5N8 avastatud vaid Aasias, kuid nüüd on nakkuskoldeid leitud ka mitmel pool Hollandis, Inglismaal ühes pardifarmis ja Saksamaal samuti Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal asuvas kalkunifarmis.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on viirus jõudnud Aasiast Euroopasse tõenäoliselt rändlindudega. Viirustüvi levib alates selle aasta algusest hoogsalt Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsus selle nädala alguses riike valvsusele hoiatades, et linnugripi uus viirustüvi hakkab Euroopa linnufarmides kindlasti levima.

ÜRO tervishoiuagentuuri teatel ei ole veel selge, kas viirus võib levida ka inimestele.

«Me kõik peaksime olema valvsad,» ütles WHO üleilmse gripiprogrammi teadlane Elizabeth Mumford Genfis ajakirjanikele.

Mumford avaldas veendumust, et linnugripp levib ka teistesse farmidesse ning rõhutas haigestunud lindude tapmise vajadust ning lindudega kontaktis olnud ja palavikku jäänud inimeste jälgimist.

Alates avastamisest ehk 2003. aastast on linnugripi viirustüvi H5N1 nõudnud rohkem kui 400 inimese elu. Viirustüvi H7N9 on vastavalt alates 2013. aastast surmanud üle 170 inimese.

Trinidadi ja Tobago puhkusesaarel tapeti Saksa abielupaar

Trinidadi ja Tobago saareriigi Tobago puhkusesaarelt leiti laupäeval tapetuna Saksamaa kodanikest eakas abielupaar.

 

Rohkem kui 70-aastased mees ja naine leiti surnukspekstuna oma suvituskoha lähedalt rannast.

Kohaliku telekanali andmetel oli surnukehadel suurel hulgal märke jõhkrast vägivallast.

Abielupaar oli saabunud saarele puhkust veetma juba oktoobri lõpus. Veel reedel nähti neid elusana.

Sakslased olid saarel puhkusel käinud juba mitmeid kordi. Tobago saar on populaarne suvituskoht, mida külastavad eriti britid ja sakslased.

Aastal 2008 tapeti Tobagol rootslastest abielupaar, kelle laibad leiti neile kuuluvast suvilast.

USA eraldab sel aastal Ukrainale veel 320 miljonit dollarit

Ühendriikide valitsus eraldab sel aastal Ukrainale veel 320 miljonit USA dollarit, teatas laupäeval Valge Maja pressiteenistus.

Enamus summast on mõeldud Ukraina julgeolekujõududele varustuse hankimiseks ja väljaõppeks, et riik saaks paremini jälgida ja turvata oma piire, kirjutati teadaandes.

Pressiteenuse täpsustuse kohaselt kuuluvad toetuse hulka muu hulgas kuulivestid, kiivrid, sõidukid, öövaatlus- ja termokaamerad, inseneritehnika, kommunikatsioonivahendid, patrullalused, sõjamoon, telgid, radariseadmed, mundrid, esmaabivarustus ja muu asjassepuutuv.

USA asepresident Joe Biden saabus neljapäeval Kiievisse, kus Maidani meeleavalduste alguse esimesel aastapäeval pidas kõnelusi Ukraina presidendi Petro Porošenko ja peaminister Arseni Jatsenjukiga.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Jeff Rathke kinnitas reedel, et Washington toetab Ukraina julgeolekut sel aastal veel vähemalt 116 miljoni dollariga.

«Ukrainal on õigus end jätkuva agressiooni vastu kaitsta ning Ühendriigid, nagu te kindlasti teate, toetab Ukrainat neis jõupingutustes vähemalt 116 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga,» lisas ta.

Venemaa käitumine sunnib lääneriike suurendama sõjalisi kulutusi

NATO asepeasekretär Alexander Vershbow kirjutas laupäeval oma Twitteri kontol, et Venemaa käitumine Ukraina kriisis sunnib lääneriike suurendama sõjalisi kulutusi.

«Venemaa kasutab oma naabri vastu sõjalist hirmutamist, maskeeritud sissetungi, salajasi relvatarneid, majanduslikku väljapressimist, diplomaatilist kahepalgelisust ja desinformatsiooni,» märkis Vershbow.

Asepeasekretäri veendumusel üritab Venemaa süstemaatiliselt lõhkuda Euroopas suure vaevaga loodud poliitilist raamistikku.

«Alates sellest, kui Venemaa keeldub järgimast rahvusvahelist õigust ja üritab lõhkuda rahvusvahelist korda, peab lääs  suurendama kaitsekulutusi,» sõnas Vershbow.

«Venemaa vastuvõetamatu käitumine nõuab seda, et lääs järgiks oma põhimõtteid ja tõstaks kõrgeks hinna, mida tuleb agressiooni eest maksta. Selle alla käib ka Ukraina tugevdamine,» lisas asepeasekretär.

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak ütles laupäeval, et Ida-Ukrainas, kus venemeelsed separatistid valitsusvägedega võitlevad, on 7500 Vene sõdurit.

Hiina edelaosas sai maavärinas surma vähemalt kaks inimest

Hiina edelaosas Sichuani asuvat provintsi raputas laupäeval maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 5,8 magnituudi, surma sai vähemalt kaks ja vigastada 60 inimest, teatasid USA geoloogiaamet ja kohalikud võimuesindajad.

Hiina seismoloogide mõõtmised andsid maavärina magnituudiks 6,3, vahendas uudisteagentuur Xinhua.

Maa-aluste tõugete kese oli mägise provintsi Kangdingi linnast 39 kilomeetrit loodes üheksa kilomeetri sügavuses.

Pealtnägijate kinnitusel vappusid hooned ja inimesed jooksid paanikas tänavatele.

Xinhua andmetel sai Ganzis surma 70-aastane naine, keda tabas pähe maavärina ajal lahtipääsenud aknaklaas. Veel 60 inimest viidi vigastustega haiglasse, neist kolm kriitilises seisundis.

Tagongi linna algkoolis said maavärinale järgnenud paanikas kergemalt vigastada 42 õpilast.

Viinis Iraani tuumakõnelustel pole tõelist edu saavutatud

Maailma suurriigid ja Iraan ei ole läbirääkimistel Teherani tuumaprogrammi üle endiselt tõelist edu saavutanud ning esmaspäevaks kõikehõlmavale kokkuleppele jõuda näib füüsiliselt võimatu, ütles laupäeval Euroopa allikas.

Kõnelustele lähedalseisva allika sõnul, et ole kuni praeguseni märkimisväärseid edusamme tehtud. «Meie seisukohast peavad iraanlased kokkuleppe saavutamiseks olulisel moel panustama,» lausus anonüümsust palunud allikas.

«Igatahes on eesmärk täpse kokkuleppe saavutamine .... Praegusel etapil näib füüsiliselt võimatu (esmaspäevaks) kogu asjaga ühele poole jõuda,» lisas ta.

«Isegi kui me jõuame poliitilise kokkuleppeni, ei saa tehnilised lisad valmis. Meie meelest ei ole milleski kokku lepitud, kui pole kokku lepitud kõiges, seal hulgas tehnilistes lisades.»

Euroopa allika hinnangul järgnevad võimalikule poliitilisele kokkuleppele igal juhul üksikasjalikud ja rasked läbirääkimised.

ISiga on liitunud umbes 300 Rootsi kodanikku

Umbes 300 Rootsi kodanikku on ühinenud sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) pühasõdalastega, kelle brutaalne taktika Iraagis ja Süürias on šokeerinud kogu maailma, ütles laupäeval Rootsi luureülem.

«Kinnitust on leidnud sajad juhtumid inimeste kohta, kes on liitunud lahingutega, lisaks veel arvatavad ja registreerimata jäänud juhtumid, mis teeb kokku 250-300,» ütles Rootsi raadiole luureteenistuste ülem Anders Thornberg.

Thornbergi sõnul on Süüriasse pühasõdalasteks minevate noorte arv kiiresti kasvamas.

«Teatav hulk noori Rootsi mehi on lahkunud või lahkumas ning treenib laagrites, et õppida terroristina kasutama lõhkeaineid ja relvi,» lausus ta.

«Nad ületavad inimliku käitumise piirid,» sõnas Thornberg. «Nad võitlevad ja tapavad teisi inimesi.»

«Rootsi naastes on osa neist valmis toime panema terroritegusid kodumaal ning on võetud range jälgimise alla,» lisas luureametnik.

Rootsi teatas oktoobri lõpus, et võtab vastu seaduse, mis keelab oma kodanikel osalemise võõrriikide relvakonfliktides. Möödunud kuul hindas Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse koordinaator Gilles de Kerchove ISiga ühinenud eurooplaste arvuks 3000.

Aleksei Kudrin: Venemaa saatus sõltub majandusest, mitte relvadest

Ukraina kriis ja sellest tulenevad sanktsioonid Venemaa vastu, naftahinna langus, võimalik kodanikuvabaduste ja poliitilise konkurentsi mahasurumine on suurimad väljakutsed, millega Venemaal tuleb praegu silmitsi seista, ütles vabaühenduse Kodanikualgatuste Komitee juht, Vene endine rahandus- ja asepeaminister Aleksei Kudrin.

«Pole kahtlust, et see aasta on kujunenud, julgen öelda, et dramaatiliseks, sest sajandeid meile nii lähedal seisnud naaberriik ning inimesed, kellega me oleme käinud samades koolides ja ülikoolides ning lahendanud samu majanduslikke ja tehnoloogilisi probleeme, on leidnud end olevat konfliktis Venemaaga,» lausus Kudrin laupäeval Ülevenemaalisel Kodanikefoorumil Moskvas.

«See on ühtlasi esile toonud teisi geopoliitilise riske, mis on seotud maailma hoiakutega Venemaa suhtes. Ma ei toeta sanktsioone Venemaa vastu, kuid me ei ole lapsed: sanktsioonid kehtestati ka siis, kui Venemaa tungis Afganistani. Arvestades samme, mida Venemaa astub, oli üsna prognoositav, et need toovad kaasa sanktsioonid,» sõnas ta.

«See on väljakutse, mis iseenesest võib hulga jõupingutusi nurjata,» ütles Kudrin.

Endise ministri sõnul ei saa tähelepanuta jätta ka naftahindu ning arenguid avalikus ja meediasektoris. «Praegu võib oodata, et naftahinnad ei tõuse. Ilmselt nad langevad. Ja ühtlasi, selle taustal võib aset leida ühiskondlike institutsioonide, meedia ja poliitilise konkurentsi mahasurumine,» lausus Kudrin.

Tema hinnangul sõltub Venemaa areng peamiselt tema majanduslikust võimsusest. «Ma vaatan olukorda esmajoones majanduse vaatevinklist. Venemaa saatust ei otsusta relvad ega sõjatehnika, kuigi need on olulised ja tuleb alati varuks hoida. Selle (Venemaa saatuse) otsustab selle majanduslik jõud.»

Kudrini sõnul ei tee tema Kodanikualgatuste Komitee praegu koostööd Mihhail Hodorkovski organisatsiooniga Avatud Venemaa, kuigi ühiseid jooni neil ühendustel on. Erinevalt Hodorkovskist ei kavatse Kudrin väidetavalt oma ühendusega poliitikas osaleda.

Hiina kindral tabati tonni rahaga

Kõrge Hiina kindrali Xu Caihou kodu läbi otsides avastasid uurijad niivõrd palju sularaha ja kalliskive, et neil läks nädal selle lugemiseks ning 12 veoautot vedamiseks.

Raha oli korralikult kastidesse pakitud, kirjutab Financial Times. Igal kastil oli silt sõduri nimega, kes selle altkäemaksu oli andnud – et käsuredelil kõrgemale kerkida.

Juhtumiga tuttavate allikate andmetel ei olnud paljusid kaste, igaühes miljoneid jüaane, iial avatud.

Uurijad võtsid kindral Xu sihikule juba märtsis, kuid tema tohutu saagi üksikasjad tulid välja alles sel nädalal. Nagu kinnitasid Hiina õiguskaitsjad, kaalus sularaha kokku üle tonni.

Hiinas kestab juba 2012. aasta detsembrist alates korruptsioonivastane kampaania. Käesoleva aasta septembri lõpu seisuga on karistada saanud enam kui 74 000 isikut.

Hiina rahatähed on väikesed, suurim neist on 100-jüaanine (väärtusega umbes 16 dollarit) – mis selgitab ühtlasi varanduse kopsakat kaalu.

Kindral Xu aare pole siiski rekord. Maikuus nabisid uurijad kinni riikliku energiaameti söeosakonna asejuhataja Wei Pengyani. Wei kodust leitud enam kui 200 miljoni jüaani lugemiseks rakendati tööle 16 masinat, millest neli läksid koormuse käes kärssama.

Naftaraha teeb igast norralasest miljonäri

Nafta hinna kukkumine maailmaturul survestab ka Norra naftatööstust. Kuid norralaste õnneks on riigi suured naftatulud aastakümnete jooksul investeeritud riiklikku naftafondi, mille väärtus kasvab mürinal, kirjutab Soome rahvusringhäälingu uudisteportaal yle.fi.

Naftabarreli kukkuv hind on viinud koondamiste ja uute projektide külmutamiseni Norra naftasektoris. Kuid ülirikkal maal ei ole väga muret: 1960ndatest saadik on naftaraha investeeritud riikliku fondi kaudu väärtpaberitesse ja kinnisvarasse.

Fond on maailma suurim, selle turuväärtus on 690 miljardit eurot ja viimaste aastatega on selle väärtus pea kahekordistunud. Norra rahvaarvuga jagades teeb fond igast norralasest kroonimiljonäri.

Norra riigieelarves kasutatakse fondi raha maksimaalselt nelja protsendi jagu aastas, praktikas isegi vähem. Norra praegune valitsus on otsustanud fondi osa uues eelarves pisut suurendada, kuid selle osakaal jääb siiski alla kolme protsendi kogu eelarvemahust.

Yle.fi intervjueeritud norralased suhtuvad fondi erinevalt: mõne arvates on rahvas ära hellitatud, mõne arvates võiks aga fondi raha targemini ja võrdsemalt kulutada. Näiteks tasuta koolitoidule.

Raha rohkus võib olla ka probleem. Fondi kogunenud varanduse hooletu kulutamine võib inflatsiooni taevani tõsta ja riigi konkurentsivõime nullida. Juba praegu on naftaraha tõstnud Norra palgataseme nii kõrgele, et eksportööridel on raske ülemaailmses konkurentsis püsida, tõdeb Oslo ülikooli makromajanduse professor Hilde Bjørnland.

«Investeeringud väikeettevõtetesse, uuringutesse ja innovatsiooni on liiga väikesed võrreldes teiste riikidega. Võib olla, et oleme võtnud nafta tõttu asju liiga lõdvalt,» ütles Bjørnland.

Fondi haldab Norra keskpank. Viimaste aastate jooksul on fondihaldurid hakanud võtma investeerides rohkem riske, et suurendada tootlust.

Siiski peab Norra olema ka valmis selleks, et nafta lõpeb. Bjørnlandi sõnul on viimastel aastatel avastatud mitu uut maardlat, seega peaks musta kulda veel aastakümneteks jaguma. Aga ikkagi mitte igavesti. Pealegi on uued leiukohad piirkondades, kus naftapuurimine on keerulisem ja kallim.

«Nafta moodustab Norra majandusest 30-40 protsenti. Kui see lõpeb, on muutus tohutu,» ütles Bjørnland.

Naftafondi idee on, et mõistlikult investeeritud tuhanded miljardid kroonid toetavad norralasi ka pärast naftavarude ammendumist.

«Fond peaks olema igavene, sellest tohiks kasutada vaid juurdekasvu jagu. Fond ei peaks tegema ainult meid rikkaks, vaid ka järgmisi põlvkondi,» rääkis Bjørnland.

Jaapani keskosa raputas võimas maavärin

Jaapani keskosa raputas laupäeval võimas maavärin magnituudiga 6,2, teatas USA geoloogiateenistus USGS, Jaapani meedia andmeil on kokkuvarisenud majade rusude alla jäänud lõksu viis inimest.

 

Maavärin leidis aset kell 15.08 Eesti aja järgi, selle kolle asus Nagano prefektuuris kümne kilomeetri sügavusel.

Jaapani meteoroloogiateenistus mõõtis tõugete võimsuseks 6,8 magnituudi.

Maavärin purustas mitu maja Naganos, kus riigi ringhäälingu NHK andmeil jäi rusude alla vähemalt viis inimest.

Politsei ja linnavõimud ei ole seni ohvrite ja purustuste ulatust kinnitanud.

Naaberprefektuuris Niigatas asuva Kashiwazaki-Kariwa tuumaelektrijaama seitse reaktorit tõugetes kannatada ei saanud. Kõik jaama reaktorid seisavad 2011. aasta kevadest saadik, vahendas NHK operaatorfirmat Tokyo Electric Power Co.

Jaapanit tabab iga aasta umbes viiendik kogu maailma võimsatest maavärinatest.

2011. aasta märtsis käivitas maavärin magnituudiga 9,0 tsunami, mis tõi kaasa katastroofi Fukushima tuumaelektrijaamas ja 18 000 inimese surma või kadumise.

Focus: Saksamaa lõpetab juurdluse Merkeli kõnede pealtkuulamise osas

Saksamaa lõpetab seoses tõendite puudumisega juurdluse kantsler Angela Merkeli mobiiltelefonikõnede väidetava jälgimisega USA luure poolt, kirjutas täna ajakiri Focus.

 

Kuus kuud päras uurimise algust ei ole ekspertidel õnnestunud kindlaid tõendeid leida ning seetõttu soovitavad nad juurdluse katki jätta, vahendas Focus justiitsministeeriumile lähedal seisvaid allikaid.

«Tulemus on sisuliselt eimiski. Palju kuuma õhku, kuid midagi tehtud ei ole,» ütles üks allikas.

Allikate sõnul võtab föderaalprokurör ekspertide soovitust kuulda

Juunis teatasid Saksa võimud juurdluse algatamisest välisluureteenistuste väidetava tegutsemise suhtes Saksamaa pinnal.

USA endise luuretöötaja Edward Snowdeni avalikustatud dokumendid Saksa kodanike telefonivestluste ja internetisuhtluse ulatusliku jälgimise kohta põhjustasid Saksamaal suurt meelepaha.

Privaatsus on iseäranis tundlik teema Saksamaa idaosas, kus mäletatakse veel, kuidas endise kommunistliku režiimi ajal salapolitsei Stasi massiliselt riigi kodanike järele nuhkis. Ida-Saksamaal on üles kasvanud ka praegune liidukantsler Merkel.

Saksamaa laskis Vene spiooni ennetähtaegselt vanglast välja

Vaid varjunime Heidrun Anschlagi järgi tuntud 48-aastane naine lasti Saksamaal kahe päeva eest vanglast välja ja deporteeriti Venemaale. Saksa meedia teatel oli ta ära kandnud ainult osa oma karistusest. Küll jäi trellide taha edasi tema abikaasa, keda tuntakse Andreas Anschlagi nime all.

Abielupaar võeti 2011. aasta oktoobris kinni, kahtlustatuna 20 aasta vältel Saksamaal Venemaa heaks spioneerimises. Mullu juulis mõistis Stuttgarti kohus nad spionaaži eest vangi – Andrease kuueks ning pooleks aastaks ja tema abikaasa viieks ja pooleks aastaks, kirjutab Deutsche Welle.

Saksa föderaalkohtu nimetuks jääda soovinud pressiesindaja kinnitas täna uudisteagentuuri AP teadet, et Heidrun on vanglast vabanenud. Allika hinnangul nõustusid süüdistajad tema maalt väljasaatmise valguses naise karitust lühendama.

Möödunud aasta kohtuistungi käigus selgus, et paar saadeti Lääne-Saksamaale 1988. aastal. Algul nuhkisid nad KGB, hiljem selle järglase FSB heaks.

Sadade NATOt ja Euroopa Liitu puudutavate saladokumendi kättesaamiseks kasutasid Anschlagid Hollandi välisministeeriumis töötava allika abi. Saksa meedia teatel sai abielupaar oma tegevuse eest koos umbes 100 000 euro suurust aastapalka.

Igor Taro Ukraina päevik: 21.11

Vene üksused ei jäta katseid avaldada survet ukrainlaste positsioonidele kogu rinde ulatuses, kui ehk välja arvata üks lõik Mariupoli linnast idas.

Mingil seniteadmata põhjusel on vene rändtsirkus pannud pillid kotti ning lahkunud mitmest külast Mariupolist kümme kilomeetrit ida pool - Sahanka, Kominternovo, Zaišenko, Oktjabr. Neid kasutati platsdarmina, et üritada forsseerida Kalmiuse jõge Mariupoli-Pavlopili lõigul. Sealt saanuks Mariupoli kaitset põhjapoolt tiivata, kuid viimastel kuudel pole venelased seal suutnud edu saavutada.

Jõge ületavad luureüksuseid on korduvalt tabatud ja neutraliseeritud (neutraliseerimine kaitseväe terminoloogias ei ole eufemism ega tähenda hävitamist - see on kaotuste tekitamine niisuguses ulatuses, mis ei võimalda üksusel ülesannet täita), mõnikord ka hävitatud. Paar päeva tagasi käis juba info läbi, et venelaste aktiivsus sellel lõigul on langenud, aga nüüd on siis ka kinnitus nende lahkumise näol olemas. Kaugeleulatuvaid järeldusi sellest ei teeks, sest Dokutšajevskis, mis asub küll 80 km Mariupolist põhjas on positsioonid sisse võtnud venelaste suurtükivägi ja see kannab põhimõtteliselt sama eesmärki. Otseselt ohustab see Volnovahat, kuid suures plaanis on see ikkagi Mariupoli põhjavärav.

Mariupolis endas sõitis üks ukrainlaste sõjaväeveok eile fugassi otsa. Kaks võitlejat said viga. Volnovahas olevat üks auto kontrollpunkti juures plahvatanud. See muster joonistub välja juba mõnda aega - seal, kus konventsionaalsete meetoditega venelane läbi murda ei suuda, kasutab ta terroristide taktikat.

Donetski lennujaama piirkonnas käib tegevus suhteliselt ägedalt. Venelased on seal korduvalt raporteerinud Piski ja Avdiivka külade võtmisest ja piiramisest, aga praegu paistab see veel soovunelmatena. Ukraina on sel suunal saatnud ka täiendust soomusüksuste näol. Kümneid uusi soomukeid on liikunud Slovjanski suunast Konstantinovka poole.

Mujal on tegevus piirdunud peamiselt venelaste poolt kahuri- ja miinipildujatulega. Selles suhtes on vene meedia muidugi osav - Donetski lennujaamas toimuvat nimetatakse eranditult elamukvartalite ründamiseks (venelastel on kortermajades tulepositsioonid), samas kui mujal lastakse miinipildujatest valimatult rinde lähedal olevaid külasid ja seda nimetatakse ukrainlaste õnnitlemiseks Maidani aastapäeva puhul. Konkreetselt siis on tegu Dzeržinski linnaga Horlivka ääres, Debaltseve ümbruskonna küladega, Popasna, Štšastja ja Stanitsa Luganskajaga.

Eelmisel korral näitasin ka kaartide võrdluses, et venelased on alates relvarahu kokkuleppest suurendanud okupeeritud ala kokku mitme tuhande ruutkilomeetri võrra - nii Donetski oblasti lõunaosas, kui Luganski kandis põhjas. Nüüd on tulnud ka värskemad ÜRO andmed, et selle ajaga on hukkunud üle 950 inimese.

Kokku Ida-Ukrainas konfliktis hukkunuid üle 4500. 9000 on saanud haavata või vigastada. Kõik ühe väikesekasvulise mehe ambitsioonide tõttu. Viimases pikas intervjuus tunnistab vene terrorist Strelkov-Girkin, et sõjategevuse päästis valla tema oma 52-mehelise üksusega, kes tulid üle Vene-Ukraina piiri. Esimesed hukkunud olid siis, kui Girkin oma kaaskonnaga avasid tule Ukraina ohvitseride pihta, kes sõitsid Slovjanskisse olukorda uurima. Need on ilmselgelt väärt tunnistused Haagi tribunali jaoks.

Neil päevil tähistab Ukraina aasta möödumist Euromaidani kogunemisest, millest algas ukrainlaste kasvamine oma riigi kodanikeks. Kolmekuuline vastasseis sai üpris koleda lõpu, kuid ilma selleta poleks Ukraina rahvust tänasel kujul olemas. Selle ühe aastaga tegid nad omariikluse osas läbi suurema arengu, kui viimase sajandiga. Meil Eestis on see emotsionaalne etapp ammu läbitud, loodetavasti suudame sõjalise osa korraliku riigikaitse ülesehitamisega ära hoida - ja siin on igal kodanikul oma roll täiesti olemas.

Steinmeier: Iraani tuumakõneluste tulemus on täiesti lahtine

Iraani ja kuue suurriigi tuumakõneluste tulemus on veel täiesti lahtine, ütles täna Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier.

 

«Erimeelsused on veel väga suured, aga me ei ole rohkem kui 10 aasta jooksul kordagi (kokkuleppele) nii lähedal olnud,» ütles Steinmeier Viini kõnelustega ühinedes.

«Kui Iraan on valmis võimalusest kinni haarama, on liikumine võimalik... Aga see, kas me tulemuse saavutame, on praegu veel täiesti lahtine.»

Steinmeier ütles, et suurriigid teevad, mis suudavad, ja kui sellega toime ei tulda, ei jää üle muud, kui leppida süüdistustega, et me oleme jätnud midagi kahe silma vahele, mis võinuks selle vastasseisu lahendada.

Austria pealinnas käivad läbirääkimised nn P5+1 riikide (ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed ja Saksamaa) ja Iraani vahel islamivabariigi vastuolulise tuumaprogrammi üle.

P5+1 riigid ja Iraan jõudsid mullu novembris ajutise tuumaleppeni, mille tulemusena leevendati Teherani tuumategevuse osalise peatamise eest mõnevõrra Iraanile kehtestatud sanktsioone.

Lõpliku tuumaleppeni osapooled 20. juuli tähtajaks siiski ei jõudnud, mistõttu otsustasid P5+1 riigid ja Iraan pikendada tuumakõneluste tähtaega 24. novembrini.

Lääneriigid ja Iisrael on mures Iraani uraanirikastusprogrammi pärast, kartes, et islamivabariik võib püüda välja arendada tuumarelva. Teherani kinnitusel on riigi tuumaprogramm rangelt tsiviilotstarbeline.

Steinmeier kohtub täna USA välisministri John Kerryga, kes on neljapäevast alates pidanud kolm korda kõnelusi Iraani välisministri Javad Zarifiga.

Iraani allikate sõnul on kavas ka Steinmeieri ja Zarifi kohtumine.

Eelnimetatutele lisaks võtavad kõnelustest osa Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

 

Näärivana eitamine kuulutati Venemaal seadusevastaseks

Venemaa monopolidevastane teenistus alustas uurimist ettevõtte Don-Stroi suhtes, kelle tellitud reklaamis väidetakse, et Näärivana – Ded Morozi pole olemas.

Rahulolematud lapsevanemad kaebasid, et eliitkinnisvara müüva ettevõtte reklaamid võivad tekitada nende lastele psüühilise trauma, kirjutas RBK.

Mõned aastad tagasi kuulutas monopolidevastane teenistus ebaseaduslikuks kodumasinate müügiga tegeleva Eldorado reklaamikampaania, kus kauplusteketti Eto tutvustati samuti hüüdlausega „Näärivana pole olemas“. Järelvalveametkond jõudis järeldusele, et Näärivana eitamine õõnestab lapsevanemate autoriteeti ja kujundab lastes negatiivset suhtumist vanematesse.

Venemaa võimud on viimastel aastatel käitunud äärmuslikult allergiliselt nii Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kuid samal ajal ka õigeusukiriku poolt esitletavaid uskumusi ja legende kahtluse alla seadvatesse nähtustesse. Näiteks tavatsetakse kõrgete riigiorganite tasemel aktiivselt võidelda ajaloo nn ümber kirjutamise vastu, püüdes takistada Nõukogude-aegsete ideoloogiamüütide purunemist. Samal ajal, kui ristiusu jõulude tähistamine ning Jõuluvana müüdi viljelemine oli Nõukogude Liidus keelatud, soosis punavõim aastavahetusel saabuva Näärivana ehk Ded Morozi austamist.  

Saksamaalt on läinud Süüriasse ja Iraaki 550 pühasõdalast

Ligikaudu 550 inimest on lahkunud Saksamaalt, et ühineda pühasõdalaste võitlusega Süürias ja Iraagis, ütles eile siseminister Thomas de Maizière.

 

«Meie hinnangul 550. Alles mõne päeva eest oli neid 450,» ütles minister telekanalile Phoenix.

«Need noored radikaliseerusid Saksamaal, selles ühiskonnas. Sellepärast peavad ennetusega kaasnema sunnimeetmed.»

Suurem osa pühasõdalastega liitunuist on mehed, aga Süüriasse ja Iraaki on sõitnud ka mõned naised.

Ministri sõnul hoiavad võimud silma peal umbes 230 inimesel, keda peetakse ohtlikuks just Saksamaa pinnal.

«Me ei saa välistada ja mõnel juhul on see vägagi võimalik, et nad valmistuvad rünnakuks.»

Saksamaa tegi oktoobri keskel teatavaks meetmed, millega takistatakse kodanikke Iraaki ja Süüriasse sõitmast, kui arvatakse, et nad tahavad liituda pühasõdalastega. Üheks vahendiks on isikutunnistuste ärakorjamine.

Paljudes Euroopa riikides kardetakse, mis saab siis, kui võõrsil sõdinud äärmuslased kodumaale tagasi pöörduvad.

Lavrov: lääs taotleb sanktsioonidega režiimimuutust Venemaal

Lääs soovib sanktsioonidega mitte üksnes sundida Moskvat muutma oma poliitikat ühes või teises küsimuses, vaid taotleb režiimimuutust Venemaal, ütles täna Vene välisminister Sergei Lavrov.

 

«Varem olid teiste riikide vastu suunatud sanktsioonid formuleeritud sel viisil, et need ei kahjustaks sotsiaalsektorit ja majandust, vaid annaks sihitud löögi eliidi pihta,» lausus ta.

«Nüüd on kõik vastupidi. Lääne liidrid on otse öelnud: sanktsioonid peavad olema sellised, et need hävitaksid majanduse ja vallandaksid rahva meeleavaldused,» väitis Lavrov mõttekojas välis- ja kaitsepoliitika nõukogu.

«Lääs on selgelt näidanud, et küsimus ei ole Vene Föderatsiooni poliitika muutmises, mis juba iseenesest on illusoorne soov, vaid režiimi muutmises.»

Ukraina minister: me ei tea, kuhu Putin Mistralid paigutab

Me ei tea, kuhu Vene president Vladimir Putin Prantsusmaalt tellitud Mistral-klassi kopterikandjad paigutab, ütles Ukraina ministrite kabineti liige Ostap Semerak täna usutluses BNSile.

 

Tema sõnul ei ole teada, kas Mistralid viiakse Mustale merele või Läänemerele.

«Putini eesmärk on päris selge - ta tahab taastada vähemalt osa kunagisest Vene impeeriumist. Ta on kunagi öelnud, et ei pea Ukrainat tõsiseks riigiks, mis tähendab, et tema eesmärk on saavutada, et Ukraina oleks nõrk, alaarenenud ja kergesti manipuleeritav.»

Semeraki sõnul ründas Venemaa Gruusiat ja röövis karistamatult osa selle territooriumist ning püüab nüüd Ukrainas samasuguse stsenaariumi järgi toimida.

«Me ei tea, missuguse riigi Putin järgmisena sihikule mõtleb võtta - võibolla Moldova, võibolla ühe Balti riikidest.»

Semerak osaleb väliskülalisena Riia lähedal Jurmalas Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) büroo kohtumisel.

Somaalia islamistid võtsid vastutuse Kenya verise bussirünnaku eest

Somaalia islamistlik rühmitus Al-Shabab võttis täna vastutuse 28 mittemoslemist bussireisija tapmise eest naaberriigis Kenyas.

 

Islamistide eestkõneleja sõnul oli rünnak kättemaksuks Kenya julgeolekujõudude läinudnädalaste haarangute eest sadamalinna Mombasa mošeedes.

Relvastatud islamistid pidasid laupäeva varahommikul Kenya kirdeosas Somaalia piiri lähedal bussi kinni ja tapsid 28 mittemoslemist reisijat.

Pealinna Nairobisse teel olnud bussi rünnati mõni kilomeeter pärast Manderat, mis asub Kenya kirdenurgas Somaalia piiril.

Politsei sõnul pidasid äärmusrühmituse liikmed bussi kinni, juhtisid tee äärde ja kamandasid kõik umbes 60 reisijat välja. Seejärel jagati need moslemiteks ja mittemoslemiteks.

Mittemoslemid pandi uuesti bussi peale ja üritati nendega minema sõita, aga mootor ei käivitunud. Seejärel hukkasid isamistid oma vangid ja põgenesid tagasi Somaaliasse.

Kenya julgeolekujõud tegid möödunud nädalal Al-Shabaabi toetajaid ja relvi otsides haarangu sadamalinna Mombasa mošeedele. 350 inimest peeti kinni, üks lasti haarangu käigus maha.

Juba esmaspäeval tapeti kättemaksurünnakutes neli inimest.

Kenya on olnud Al-Shabaabi rünnakute sihtmärk alates 2011. aastast, mil tema väed tungisid Somaaliasse ja ühinesid hiljem seal islamistidega võitlevate Aafrika Liidu vägedega.

Euroopa Liit taunis Venemaa natsisimi-vastaseid õigustusi

Euroopa Liit taunis ühisavalduses Venemaa püüdlusi natsismi-vastase võitluse ettekäändel õigustada tegevust Ukrainas.

Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid mitte toetada 21. novembril ÜRO Peaassamblee kolmandas komitees hääletatud natsismi ja neonatsismi ülistamise ning rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia kaasaegsete vormide vastu võitlemise teemalist resolutsiooni, mille algatas Venemaa, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

Resolutsiooni poolt hääletas 115, vastu hääletas 3 ja erapooletuks jäi 55 riiki. Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid jäid resolutsiooni osas erapooletuks, väljendades oma seisukohti ühisavalduses.

Euroopa Liit mõistis ühisavalduses hukka, et Venemaa on neonatsismiga võitlemise ettekäändel annekteerinud Krimmi. Samuti Venemaa hiljutisi püüdeid õigustada Molotov-Ribbentropi pakti ning juhtis tähelepanu sellele, et resolutsioon on tervikuna tasakaalustamata ega mõista üheselt hukka totalitarismi kõiki vorme.

«Eesti mõistab hukka kõik rassismi, rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia ilmingud, kaasa arvatud neonatsismi,» ütles välisminister Keit Pentus-Rosimannus. «On aga häbiväärne, et Venemaa kuritarvitab selliseid teemasid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas ning rakendab need oma kitsaste poliitiliste huvide teenistusse,» lisas välisminister.

Sellist resolutsiooni on Venemaa esitanud 2005. aastast.

Hiina Sichuani provintsi raputas maavärin magnituudiga 5,8

Sichuani provintsi Hiina edelaosas raputas täna maavärin magnituudiga 5,8, ütles USA geoloogiaamet.

 

Maa-aluste tõugete kese oli mägise provintsi Kangdingi linnast 39 kilomeetrit loodes üheksa kilomeetri sügavuses.

Esialgu ei ole teateid purustustest ega ohvritest.

Hiina seismoloogide mõõtmised andsid maavärina magnituudiks 6,3, vahendas uudisteagentuur Xinhua.

Madagaskaril möllab katkuepideemia

Madagaskaril on puhkenud katkuepideemia, mis on juba nõudnud 40 inimese elu, ütles eile Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja hoiatas, et tõbi võib tihedalt asustatud pealinnas Antananarivos kiiresti levida.

 

Esimene katkuohver tuvastati 31. augustil pealinna lääneosas ja ta suri kolm päeva hiljem.

Novembri keskpaigaks oli kinnitatud haigusjuhte juba 119. Kahel protsendil juhtumitest on tegemist iseäranis kergesti nakkava ja kõrge suremusega kopsuvormiga.

Katku levitavad kirbud ja Madagaskaril on olukord eriti murettekitav sellepärast, et sealsetel kirpudel on tekkinud putukamürkide suhtes resistentsus, ütles ÜRO tervishoiuagentuur.

Keskajast on teada kolm suurt katkuepideemiat, milles suri ligikaudu 200 miljonit inimest. 14. sajandil kahanes Euroopa elanikkond katku tõttu kolmandiku võrra.

Biden: Venemaal on kombeks kasutada energiavarusid poliitilise relvana

Euroopal on aeg asuda oma energiajulgeolekut tugevdama, ütles USA asepresident Joe Biden täna ja hoiatas Venemaa kombe eest energiat relvana kasutada.

 

Biden ütles Istanbulis Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel, et Euroopa peaks energiaallikate mitmekesistamise tõsiselt käsile võtma, sest vaid nii on võimalik saavutada sõltumatus Vene naftast ja gaasist.

Ukraina kriis on taas tõestanud, et Venemaal on kombeks kasutada energiavarusid poliitilise relvana naabrite vastu, sõnas ta.

«See on hiiglaslik strateegiline probleem.»

Bideni sõnul jääb Venemaa paratamatult Euroopa oluliseks energiaga varustajaks. «Venemaa võib olla osaline, aga ta peab mängureeglitest kinni pidama. Ta ei tohi mängu endaga mängida.»

USA asepresident kiitis Leedut ja Slovakkiat, kes püüdnud oma energiaallikaid mitmekesistada, aga manitses mitte loorberitele puhkama jääma.

«Töö tuleb lõpule viia. On aeg tegutseda.»

Londoni luksushotellis kärgatas öösel gaaplahvatus

Londoni West Endi viietärnihotellis põhjustas gaasileke ööl vastu tänast plahvatuse, milles sai viga 11 inimest, evakueeriti sadu külastajaid, ütles tuletõrje.

 

Plahvatus 434 toa ja sviidiga Churchill Hyatt Regency Hotelis tekitas tõsiseid purustusi keldrikorrusele ja esimesele korrusele. Kannatada sai ka viis naabruskonnas tänaval seisnud autot.

11 vigastatust viie seisund on tõsine ja hotelli 400 külastajat evakueeriti naaberhotelli.

Südmuspaigale saabus kuus tuletõrjeautot 35 tuletõrjujaga. Plahvatuse põhjust uuritakse, kuid tõenäoliselt oli tegemist gaasilekkega, ütles tuletõrje esindaja.

New Yorgi osariiki ähvardavad rekordilise lumesaju järel üleujutused

USA New Yorgi osariigi ennustatakse nädalavahetuseks sooja ja vihmast ilma, see aga ähvardab paksu lumevaiba alla peidetud aladel kaasa tuua uputuse.

Eile hoiatas USA riiklik ilmateenistus, et osa piirkondi peaks valmistuma märkimisväärseteks ja ulatuslikeks üleujutusteks, kirjutas Reuters.  

New Yorgi osariigi läänepoolsetes kohtades sadas lund kahe meetri jagu – tavaliselt on see seal aastanormiks. Homseks prognoositakse seal kümnekraadist sooja, esmaspäeval peaks õhutemperatuur veel kuue kraadi võrra tõusma, teatas ilmateenistus.

«Soojus toob sula. Sula toob vee. Vesi toob üleujutused,» sõnas New Yorgi osariigi kuberner Andrew Cuomo pressikonverentsil.

«Me valmistume ette selleks, et tuleb suurim üleujutus, selline, mida me pole pikka aega näinud,» lisas ta. Meil pole siin varem nii palju lund olnud ja nii palju lume sulamist lühikese aja jooksul samuti mitte.

Võimude teatel võib lume sulamine osades piirkondades kaasa tuua 152 kuni 183 sentimeetrise veekihi.

Lavrov: Euraasia Majandusliit võiks olla sild Euroopa ja Aasia vahel

Euraasia Majandusliit (EEU) võiks olla tulevikus sild Euroopa ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna vahel, ütles täna Vene välisminister Sergei Lavrov.

 

 

«Euraasia Liit on tulevikus väga tõsine element sillas Euroopa ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna vahel,» ütles Lavrov välis- ja kaitspoliitika nõukogus.

Ehkki Euroopa suhtub EEU-sse alandavalt ja ülbelt, on paljudel [Euraasia Majandusliidu moodustavatel] riikidel rohkem ühist kui Euroopa Liidu riikidel, sõnas ta.

Venelased hakkavad öösel helkima

Helkurite eksport Venemaale võib kujuneda ettevõtjatele magusaks äriks, sest uus määrus kohustab alates eelolevast suvest idanaabri jalakäijaid pimedal ajal väljaspool asulaid kandma valgust peegeldavaid elemente.

Erinevalt Eestist, kus seadus kohustab jalakäijat helkurit kandma isegi otse tänavavalgustuse laterna all, peavad Venemaa elanikud helkureid kandma väljaspool asulaid. Asulates võivad venelased helkureid kanda vabatahtlikult ja seadus kõigest soovitab ennast paremini nähtavaks tegema.

Uus kord hakkab kehtima alates 1. juulist 2015, et võimud jõuaksid inimestele helkurite kandmise vajadust selgitada. Venemaal tegutsevad helkurite tootjad ei suuda tõenäoliselt katta uue korra tõttu tekkivat nõudlust, mistõttu tuleb märkimisväärne osa helkuritest importida. Helkurite tootmist pidurdab praegu asjaolu, et seni pole kinnitatud standardeid, millele uued liiklusaksessuaarid vastama peavad.

Venemaa valitsuse häälekandja Rossiskaja Gazeta avaldas kahtlusi, et maainimesed, kelle sissetulek on niigi kesine, ei pruugi helkurite ostmisesse just kuigi suure entusiasmiga suhtuda. Helkurit võib sundida ostma üksnes hirm trahvi eest, mille suuruseks kinnitati 500 rubla ehk ligi üheksa eurot.

Kuid lisaks murele, kust ja millise hinnaga osta helkurit, kergendab uus määrus oluliselt jalakäijate saatust. Nimelt keelab muudatus nüüd kategooriliselt möödasõidu jalakäijate ülekäiguraja ees peatunud sõidukist. Jalakäijad võivad nüüd kindlustundega nn sebrale astuda, sest vähemalt seadusetähe kohaselt ei varitse neid enam oht, et läbi laskmiseks peatunud viisakast autojuhist kihutab surma toova hooga mööda hoolimatu roolikeeraja.

Samas ei tohi jalgratturid ja mopeedijuhid enam teed jalakäijate ülekäigurajal ületada. Eestis on selline manööver jalgratturitele lubatud, liikudes jalakäijaga samal kiirusel.

Kaitseminister: Ida-Ukrainas on 7500 Vene sõdurit

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak ütles laupäeval, et Ida-Ukrainas, kus venemeelsed separatistid valitsusvägedega võitlevad, on 7500 Vene sõdureit.

 

«Kahjuks ei sõltu Ida-Ukraina olukorra stabiliseerimine ainult meist,» ütles Poltorak.

«7500 Vene relvajõudude esindaja viibimine Ukrainas destabiliseerib olukorda ja takistab meid seda stabiliseerimast,» lisas ta.

 

Norra politsei saab ajutiselt relvakandmisõiguse

Norra politseile antakse ajutiselt õigus relvakandmiseks, teatas eile kohalik rahvusringhääling NRK.

 

Soomlaste YLE vahendatud uudisest selgub, et justiitsminister Anders Anundsen langetas otsuse, et mundris politseinikud võivad tulirelva kanda.

«Et saaksime taga politseinike turvalisuse ja võime kiiresti reageerida, siis otsustasime justiitsministeeriumis, et mundris politseinikud võivad tulirelva kanda,» ütles Anundsen.

Norra julgeolekuametnikud teatasid novembri alguses, et ohuhinnangu kohaselt korraldatakse riigis lähema 12 kuu jooksul terrorirünnak. Tõenäolised sihtmärgid on sõjaväelased, politsei ja poliitilised võimukandjad.

«Ohuhinnangu kohaselt võivad politseinikud olla terroristidele huvipakkuvaks sihtmärgiks. Politseiamet hindas ohu korrakaitsjatele nii tõsiseks, et praegune relvastus pole piisav,» lisas Anundsen.

Politseinikud võivad esialgu tulirelva kanda neli nädalat, siis hinnatakse olukorda uuesti.

Norra politseinikud ei kanna tavaliselt tulirelva ja peavad relvaluba eraldi taotlema. Norra on maailmas üks viiest riigist, kus politseinikud ei kanna tulirelva. Ülejäänud on Suurbritannia, Iirimaa, Island ja Uus-Meremaa.

Norra luureametnikud teatasid 5. novembril, et riiki ähvardab järgmise 12 kuu jooksul terrorirünnaku oht.

Terroritõrjekeskuse teatel on äärmusrühmitus Islamiriik kutsunud üles korraldama rünnakuid riikides, mis kuuluvad pühasõdalaste vastu võitlevasse USA juhitud liitu.

Norra valitsus otsustas oktoobri lõpus, et saadab Iraaki 120 sõjaväelast, kes hakkavad peamiselt tegelema kohalike sõdurite väljaõppega.

Peaminister Erna Solberg hoiatas tollal ühtlasi, et norralaste osalemine pühasõdalaste vastases tegevuses võib tõsta terrorismiohtu kodumaal. Solbergi sõnul ei saa Norra siiski jätta tegutsemata, kui Iraak abi palub.

Iraak on esitanud ametliku abipalve rahvusvahelisele üldsusele.

Gruško: Pariisi ootab Mistralide lepingu mittetäitmise korral kohtuasi

Prantsusmaad võivad Mistralide tehingu mittetäitmise korral oodata õiguslikud sammud ja poliitiline kahju, hoiatas eile Vene suursaadik NATO juures Aleksandr Gruško.

 

Kui lepet ei täideta, siis sellel on vastav poliitiline hind ning loomulikult on ka õiguslikud sammud, ütles diplomaat intervjuus Vene telekanalile Rossija 24.

 

Islamistid hukkasid Kenyas 28 mittemoslemist bussireisijat

Relvastatud islamistid pidasid töna varahommikul Kenya kirdeosas Somaalia piiri lähedal bussi kinni ja tapsid 28 mittemoslemist reisijat, ütles politsei Al-Shabaabi äärmuslasi süüdistades.

 

«Ma võin kinnitada, et Shabaab hukkas jõhkralt 28 süütut reisijat,» ütles piirkonna politseiülem Noah Mwavinda.

Tema sõnul pidasid äärmusrühmituse liikmed bussi kinni, juhtisid tee äärde ja asusid tapma reisijaid, kes nende arvates ei olnud moslemid.

NYT: Obama pikendas salajase korraldusega USA sõdurite lahingrolli Afganistanis

USA president Barack Obama pikendas hiljuti allakirjastatud salajase korraldusega Ameerika sõdurite lahingrolli Afganistanis aasta võrra, teatas eile ajaleht New York Times (NYT).

Varem on president öelnud, et USA ja NATO lahingoperatsioonid Afganistanis lõppevad selle aastaga.

1. jaanuaril algab NATO jätkumissioon, millest võtab osa 9800 USA sõdurit ning 3000 sõdurit Saksamaalt, Itaaliast ja teistest alliansi liikmesriikidest. Missiooni peaülesanne on toetada Afganistani vägesid võitluses Talibaniga.

New York Timesi sõnul on aga toimunud strateegiline nihe ja Obama on allkirjastanud korralduse viia kogu 2015. aasta vältel läbi sõjalisi missioone islamirühmituste vastu, mis ohustavad alliansi vägesid või Afganistani valitsust.

Korraldus lubab ka USA hävitajate, pommitajate ja droonide õhutuge Afganistani lahingmissioonidele.

Ajalehe andmetel olid tsiviilnõunikud 2015. aasta laiendatud missiooni vastu, väites, et nii seatakse USA sõdurite elu võitluses Talibaniga ohtu, ja soovitasid keskenduda kitsamalt terrorivastasele võitlusele Al-Qaedaga.

«Oli üks koolkond, kes tahtis, et missioon oleks väga piiratud, keskenduks ainult Al-Qaedale,» ütles üks Ühendiriikide ametnik ajalehel. Aga sõjaväelased viisid oma tahtmise läbi.

Teine kõrge ametnik täpsustas, et USA väed ei hakka järgmisel aastal tegema regulaarseid patrulle Talibani vastu. Kedagi ei võeta enam sihikule ainult sellepärast, et ta on Talibani liige, seletas ametnik.

Kui aga Talibani liikmed ohustavad otseselt USA ja liitlaste vägesid Afganistanis või toetavad otseselt Al-Qaedat, siis rakendatakse ameeriklaste ohutuse tagamiseks vajalikke meetmeid.

Lehe andmetel on muutus tingitud osalt sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik kiirest edasitungist Iraagis, mis on põhjustanud kriitikat, et Obama tõi väed Iraagist liiga vara välja.

Ka olevat Afganistani uus president Ashraf Ghani USA ulatuslikuma missiooni suhtes vastutulelikum kui tema eelkäija Hamid Karzai.

Ecuador lubab Assange'il oma Londoni saatkonnas edasi elada

Ecuadori võimud andsid Rootsis seksuaalkuritegudes süüdistatavale WikiLeaksi asutajale Julian Assange'ile loa jääda riigi suursaatkonda Londonis nii kauaks kui vaja.

 

Rootsi apellatsioonikohus ei rahuldanud neljapäeval Assange'i taotlust vahistamiskäsu tühistamiseks.

End kaks aastat Londonis Ecuadori suursaatkonnas varjanud 43-aastane Assange kardab, et Rootsi väljasaatmisel suunatakse ta Ühendriikidesse, kus teda ähvardab kohus tuhandete Ühendriikide valitsuse saladokumentide avaldamise eest.

Saatkonnahoonest väljumise korral on Briti võimud kohustatud Assange'i kinni pidama ja Rootsile üle andma.

Europarlament tahab lammutada Google’i

Euroopa Parlament valmistub esitama üleskutset lammutada Google. Financial Timesi valduses on ettepaneku projekt, millest tulenevalt «tuleks» Google’i dominantsuse kärpimiseks kaaluda «otsingumootori eraldamist teistest kommertsteenustest».

Ettepanekut toetavad parlamendi kaks peamist blokki, Euroopa Rahvapartei ja sotsid.

Sisuliselt üheainsa suure USA ettevõtte sihikule võtmine peegeldab muuhulgas seda, kuivõrd jõuliselt Saksa poliitikud tänavu Google’i vastu on pööranud.

Kohe pärast ELi digivolinikuks osutumist tuli Günther Oettinger lagedale plaaniga kehtestada Google’ile eraldi maks autoriõigustega kaitstud materjali näitamise eest.

Ühtlasi on Oettinger pannud ette, et otsingutulemused tuleb sunniviisiliselt neutraliseerida. Oettinger on mures ka Google’i tarkvara kasutamise pärast autodes.

Ametlikku võimu ettevõtteid lõhestada europarlamendil ei ole. Küll aga on neil üha suurem mõju komisjoni üle, mis algatab kõik ELi seadusettepanekud.

Google sai europarlamendi kavatsusest teada alles paar päeva tagasi – tänu sellele, et üks parlamendiliige võttis nendega ühendust ja palus selgitada, mida kogu see jutt tähendab.

Ettepaneku lõplik tekst lepitakse kokku tuleva nädala alguses, hääletamiseks peaks minema neljapäeval.

Abega või Abeta?

Shinzō Abe (60), kellest sai kahe aasta eest seitsmes Jaapani peaminister pärast sarmika Jun'ichirō Koizumi poliitikast loobumist 2006. aastal, on teisel ametiajal valitsusjuhina töötanud pea kaks aastat – kauem kui keegi tema viiest eelkäijast. Esimesel korral vähem kui aasta peaministriametit pidanud, kuid kahaneva populaarsuse, skandaalide ning valimiskaotuse järel tagasi astunud Abe on suutnud varasemaid vigu vältida, nagu ka Jaapani Liberaaldemokraatlik Partei, mis on kahe lühikese vahepuhkusega juhtinud Jaapanit 1955. aastast. Abe toetus on suur, kuid peamiselt majandushädade tõttu kahanemas. Siiski tundis ta end nii kindlalt, et otsustas riskida ja parlamendi alamkoja lõppeval nädalal laiali saata. Detsembrikuistel erakorralistel valimistel selgub, kas Abe tegi õige otsuse või näeme maailma kolmanda majandusega riiki juhtimas uut peaministrit – kaheksandat viimase kaheksa aasta jooksul.

Vene saadiku sõnul on NATO süüdistused propagandakampaania

Vene saadik NATO juures Aleksander Gruško kinnitas reedel veelkord, et Balti meedia ja veel mitmed riigid on korraldanud võltsi propagandakampaania Venemaa sõjalennukite lendude ümber.

«See kõik on osa propagandakampaaniast. Selle võlts olemus on ilmselge,» ütles Gruško telekanalile Rossija 24 antud intervjuus.

Gruško tegi Brüsselis eelmisel nädalal samasisulise pöördumise, kus kinnitas, et Lääne propaganda, milles kujutati Venemaa õhujõudude aktiviseerumist mitmes Euroopa lähipiirkonnas, oli korraldatud vaid selleks, et õigustada NATO jõudude tugevdamist idapiiril.

«On täiesti selge, et kogu see kära Venemaa õhujõudude üha kasvava aktiivsuse ümber, pole midagi muud, kui järjekordne propagandakampaania,» ütles Gruško Brüsselis.

«Kogu see avalikkuse mõjutamiseks meedias kajastatud aktiivsusestatistika põhineb NATO nõndanimetatud tuvastuslendudel ja Vene lennukite saatmisel. Märkimata jäetakse aga see, et NATO lennukite arv Balti riikides on suurenenud neljalt rohkem kui paarikümnele. Seetõttu ongi tuvastuslende palju rohkem,» rääkis Gruško.

«See lääne kampaania on ülespuhtutud ja võlts ehk nagu kaarik oleks rakendatud hobuse ette,» rääkis saadik.

«Tegelikkuses ongi asi täiesti vastupidine ehk NATO õhujõud on regioonis aktiviseerunud,» väitis Gruško.

«Kogu selle kära põhjus on ilmne - õigustada NATO tegevust oma idatiiva kindlustamisel ning seal üha suurema hulga sõdurite ja tehnikaga õppuste läbiviimine, milledel käikuminevad stsenaariumid on tihtipeale küsitava sisuga,» lisas saadik.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi kinnitusel on NATO hävitajad pidanud tänavu Vene lennukite tegevusele reageerides õhku tõusma üle 400 korra, mida on poole rohkem kui mullu.

«Reaalselt on Vene lennuaktiivsus kasvanud kõikjal Euroopa kohal. See arengusuund on riskantne ja õigustamatu. Seega jääb NATO valvsaks,» ütles Eestit külastav NATO peasekretär neljapäevasel kohtumisel Eesti peaministri Taavi Rõivasega.

«Me oleme kohal. Ja me oleme valmis kaitsma kõiki liitlasi kõigi ohtude eest,» ütles Stoltenberg.

Leedu kaitseministeeriumi andmetel olid NATO hävitajad Balti riikide õhuruumi lähistel teinud sel aastal Vene sõjalennukite tõttu 112 väljalendu.

2010. aastal tõusti sarnasel põhjusel õhku neli, 2011. aastal 37, 2012. aastal 44 ja 2013. aastal 47 korda, näitavad andmed.

Biden lubas saata rahukorpuse vabatahtlikud Ukrainasse

USA rahukorpuse vabatahtlikud saabuvad juba lähikuudel Ukrainasse, ütles Ühendriikide asepresident Joe Biden reedel Kiievis.

Biden ütles ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Petro Porošenkoga, et USA jätkab mitte ainult Ukraina valitsuse ja äriringkondade toetamist, vaid tähtsustab isiklikke kontakte kahe rahva vahel.

«Lähikuudel tulevad rahukorpuse vabatahtlikud taas Ukrainasse,» lubas Biden.

Demokraatlik areng on raske ning nõuab kannatlikkust, ütles USA asepresident, lisades, et nii kaua, kui Ukraina president ja tema kolleegid usuvad oma kohustusse luua õitsev ühiskond, ei ole nad üksi.

«USA on alati teiega, on teie partner ja sõber,» ütles Biden.

Pakistanis kukkus alla õhujõudude hävitaja

Pakistani lõunaosas Karachi linna lähedal kukkus reedel alla õhujõudude hävitaja, piloot sai surma, teatasid võimuesindajad.

«Eskaadriülem Tanveer Ahmed sai märtriks, kui tema hävitaja Miraj kukkus alla Gadapi asula kõrval,» täpsustas lennuväekommodoor Tariq Mehmood.

Mehmoodi sõnul oli piloot tavapärasel treeninglennul, kui õnnetus juhtus. Õnnetuse põhjused pole teada, juhtunut uuritakse.

Kohaliku politseiametniku Rao Anwari kinnitusel keegi maapinnal viga ei saanud.

«Paistab, et lennuk süttis juba õhus põlema. Õnnetuspaik oli täis laialipaisatud siseelundeid,» kirjeldas Anwar.

President: Maxima varing muutis Läti ühiskonda

Läti ühiskond on pärast möödunud aasta novembris 54 inimese elu nõudnud Maxima ostukeskuse varingut muutunud, ütles president Andris Bērziņš täna õnnetuspaika lilli asetades.

Bērziņš lisas, et tragöödia muutis ka teda ennast.

President ja tema abikaasa Dace Seisuma süütasid küünla tragöödiapaigas ja meenutasid ohvreid leinaminutiga.

Bērziņš kutsus ühiskonda varinguohvrite mälestust austama ja traagilisest juhtumist õppust võtma.

Aasta eest, 21. novembril 2013 varises sisse Riia Zolitūde elurajooni Maxima kaubanduskeskus. Surma sai 54 inimest, nende hulgas kolm päästetöötajat. Kümned ostukeskuses viibinud inimesed said vigastada.

Venemaa ei osale tuumatippkohtumisel

Venemaa kinnitab oma otsust mitte osaleda 2016. aastal USAs korraldatava tuumajulgeoleku tippkohtumise ettevalmistamises, ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkov täna.

«Tõepoolest, on otsustatud, et Venemaa ei ole seotud ettevalmistustega 2016. aasta tuumajulgeoleku tippkohtumiseks, mis korraldatakse USAs,» ütles Rjabkov tuumarelvastuse leviku tõkestamise konverentsil Moskvas.

Rjabkov esitas kaks peamist põhjust, miks Venemaa otsustas tippkohtumise ettevalmistustest mitte osa võtma.

«Me usume, et sellise tippkohtumise temaatika on ennast peaaegu ammendanud, sestap ei näe me lisaväärtust tööks teemadel, mida saab lahendada teiste, palju universaalsemate formaatidega  sama edukalt,» ütles asevälisminister.

«Venemaa otsus on põhjustatud ka sellest, et tagada palju universaalsemate institutsioonide nagu IAEA ja teised autonoomia ja potentsiaal,» ütles ta.

Rjabkovi sõnul ei ole otsus kuidagi seotud sellega, mis on juhtunud Venemaa suhetes USA ja teistega seoses Ukraina sündmustega.

Allikas: Venemaa võib saada esimese Mistrali veel sel kuul

Venemaa võib saada esimese Mistral-klassi kopterikandja veel sel kuul, ütles sõjalisdiplomaatiline allikas täna Vene uudisteagentuurile Interfax.

«Uus kuupäev [kopterikandja] Vladivostoki üleandmiseks on paika pandud. Alus võidakse anda Venemaale üle 27. novembril,» ütles allikas.

Esialgse kokkuleppe kohaselt asub kopterikandja Vladivostok Kroonlinna poole teele 28. novembri esimestel tundidel, saatjaks õppelaev Smolnõi, kuna uuel alusel ei ole veel kõiki vajalikke pardatunnuseid, ütles allikas.

See on «kuupäev, milleni jõuti uute kokkulepete tulemusena», sõnas ta. «Lõplik otsus selles küsimuses on endiselt Prantsuse presidendil.»

Prantsusmaal Venemaa mereväe jaoks ehitatav teine Mistral-klassi helikopterikandja Sevastopol lasti vette reedel Saint Nazaire'i sadamas.

Venemaa riiklik relvaettevõte Rosoboronexport ja Prantsuse ettevõte DCNS allkirjastasid kahe Mistrali ehitamise kokkuleppe 2011. aasta juunis.

Universaalne dessantlaev-kopterikandja Mistral on 199 meetrit pikk ja arendab kiirust üle 18 sõlme.

Meeskonna suuruseks on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, tekile mahub üheaegselt kuus kopterit.

Peaminister: Poola valimiskomisjon ebaõnnestus

Poola riiklik valimiskomisjon (PKW) ebaõnnestus kohalike omavalitsuste valimistel antud häälte lugemisel ja tulemuste teatavakstegemisel, ütles Poola peaminister Ewa Kopacz täna.

«Ärme aja omavahel segamini valimispettust institutsiooni (PKW) ebaefektiivsusega häälte lugemisel ja valimistulemuste avalikustamisel,» ütles Kopacz.

Peaministri sõnul pole poliitikute töö kindlaks teha, kas hääletamisel esines valimispettust või mitte.

«Selle peab tuvastama vastav piirkondlik kohus,» lisas valitsusjuht.

«Kui vastutustundlikud poliitikud hakkavad nõudma valimiste tühistamist ning nende sõnul puuduvad õigusriik ja demokraatia, siis pöördub kõik pea peale. See on ohtlik,» ütles Kopacz.

Pühapäeval toimusid Poolas kohalikud valimised, kuid riiklik valimiskomisjon pole suutnud arvutisüsteemi häire tõttu veel täielikke tulemusi avaldada.

Probleemid komisjoni töös kahandavad peaministri valitsuse proovikiviks peetavate valimiste usaldusväärsust.

Valimisjärgsete lävepakuküsitluste põhjal saatis edu konservatiivset opositsioonierakonda Seadus ja Õiglus (PiS).

Politsei: Riia Maxima deformeerumine algas kaks aastat enne varingut

Riias aasta eest kokku varisenud Maxima kaubanduskeskuse deformeerumine algas juba kaks aastat enne tragöödiat, ütles kriminaalpolitsei ülem Andrejs Grišins usutluses Läti televisioonile.

«Olen kindel, et uurijad esitavad kõik dokumendid, mis tõestavad, et deformatsiooniprotsess algas kaks aastat enne tragöödiat,» sõnas ta.

Uurijad vaatlevad juhtumit laiemalt, püüdes ka välja selgitada, mida inimesed eelnenud kahe aasta jooksul tähele panid.

«Uurijad on avastanud informatsiooni selle hoone projekteerimise ja ehitamisega seotud inimeste tegevuse ja tegematajätmiste kohta,» ütles Grišins ja lisas, et juba projekt näitab, et hoone võib olla ohtlik.

Suurem osa tõendite kogumise tööst on uurijatel juba tehtud ja varsti saadakse ka testide andmed.

Kahtlusaluste staatuse kindlaksmääramiseks ei kulu enam mitut kuud, ütles politseiülem täpsemaid tähtaegu välja käimata. Kahtlusalusteks on üksikisikud, aga kui on tõendeid, et nad tegutsesid mõne juriidilise isiku huvides, võetakse vastutusele ka see juriidiline isik, seletas ta.

Eeluurimise käigus on küsitletud rohkem kui 400 inimest.

Riia Zolitūde elurajooni Maxima kaubanduskeskus varises sisse 21. novembril 2013. Surma sai 54 inimest, nende hulgas kolm päästetöötajat. 58 inimest sai kehavigastusi ning 49 inimest kannatas moraalset või ainelist kahju.

Holland: MH17 vraki teisaldamisel leiti uusi inimjäänuseid

Malaisia lennufirma Malaysia Airlinesi lennu MH17 vraki teisaldamine jätkub ning uurijad leidsid uusi inimjäänuseid, selgus täna Hollandi valitsuse veebilehel avaldatud raportist.

Raporti kohaselt jätkus vraki teisaldamine plaanipäraselt.

«Osad vrakist teisaldati Torezi raudteejaama ning laaditi kaubavagunitesse, mis liiguvad hiljem edasi Harkivisse. Julgeolekuolukord on jätkuvalt habras ning asjaolude lubades jätkub operatsioon [laupäeval],» öeldi dokumendis.

Lisaks said Hollandi missiooni liikmed oma valdusesse päästetööde käigus leitud inimjäänused. Need toimetatakse esialgseteks uuringuteks Harkivisse ja lennutatakse seejärel teadmata hetkel Hollandisse.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud lennuk tulistati alla 17. juulil. Tragöödia 298 ohvri seas oli 17 riigi kodanikke. Holland kaotas katastroofis 193 kodanikku. Seni on tuvastatud 289 hukkunu säilmed ja Hollandi välisminister Bert Koenders hoiatas eelmisel nädalal, et mõnede ohvrite säilmeid ei pruugita kunagi leida.

8. novembri seisuga pole siiani suudetud tuvastada üheksat ohvrit.

Viimased teated inimjäänuste leidmisest pärinevad 12. novembrist.

Autojuhtide suhtumine joobe kontrollimisse üllatas politseinikke

Täna hommikul kontrollis politsei Pärnusse sissesõidul Paide maanteel autojuhtide seisundit ning ligi 300st kontrollitust olid kolm end ülehinnanud. Mitmed kontrollitavad avaldasid rahulolematust selle üle, et neid teekonnal häiritakse.

Lääne prefektuuri pressiesindaja teatel kontrollisid Pärnu politseijaoskonna politseinikud täna hommikul kella 8.30 ja 10 vahel sõidukijuhtide võimalikku joovet linna piiril, Reiu jõe silla lähistel. Kokku kontrolliti ligi 300 autojuhi võimalikku joovet ning neist kolme puhul tuvastas politsei lubatud alkoholipiirmäära ületamise ja nende suhtes alustati väärteomenetlust.

Esimene oma seisundit valesti hinnanud juht tabati praktiliselt kohe kontrollimise alguses – kell 8.38, teised kaks järgnesid umbes 20-minutilise intervalliga.

Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Imre Veber märkis, et põhjendused olid üsna tüüpilised – eelmisel õhtul sai natuke võetud. «See paneb paratamatul juba kulunud fraasi kordama: enne rooli istumist hinda oma seisundit kriitiliselt. Kui inimene ei ole päris veendunud selles, et organism eelmisel õhtul tarbituga toime on tulnud, siis tasub sõidu alustamist pigem edasi lükata,» lisas Veber.

Lisaks üllatas liikluspolitseinikku see, kuidas paljud juhid hommikusse kontrollimisse suhtusid. «Kui tavapäraselt juhid suhtuvad sarnastesse kontrollimistesse mõistvalt ja ei näe selles väikeses viivituse probleemi, siis tänane hommik oli teistsugune. Päris mitmed väljendasid sõnakalt oma arvamust ning olid pahased, et neid tülitatakse ja liikumist piiratakse,» kirjeldas Veber.

Tema sõnul selgitasid politseinikud liiklejatele seda, et kahe-kolme minutiline viivitus on paratamatu ja ei tohiks soovitud ajaks sihtkohta jõudmisel ebamugavusi kaasa tuua. Veber avaldas lootust, et tänahommikune suhtumine oli erandlik ja kaasliiklejad siiski mõistavad, et sarnane kontrollimine on vajalik ja sel moel on võimalik liiklusest kõrvaldada neid, kes seal oma seisundi tõttu osaleda ei tohiks.

Fotod ja video: Koidu tänaval süttis gaasiballooni lekkest korter

Päästjad said täna kella 15.00 paiku teate tulekahjust Tallinnas Koidu tn 57, kus põlema oli läinud puidust elumaja üks korteritest.

Päästjate kohale jõudes olid leegid teise korruse aknast juba väljas. Kiirelt kustutustöödega alustades suudeti suurem tule levik ära hoida. Tuli oli väidetavalt oli alguse saanud gaasiballooni lekkest.

Esimesel korrusel elava majaelaniku sõnul elavad majas korralikud elanikud, kuid põlenud korterist paistnud vaatepilt räägib enda eest. Meesterahvas pauku ei kuulnud ja tänas õnne, et elab alumisel korrusel.

Seoses tulekahjuga tuletavad päästjad meelde, et kindlasti tuleks küttekolded eelnevalt üle kontrollida, kui neid kasutama hakatakse. Täpsemad asjaolud, millest tuli alguse sai, selguvad menetluse käigus.

Klient ründas noaga Tallinna kõrtsis turvameest

Neljapäeva õhtul pidas USS Security turvatöötaja ühes Tallinnas asuvas lokaalis kinni noormehe, kes ründas teda korrale kutsuma tulnud turvafirma patrulltöötajat noaga. Isiku hilisema kontrollimise käigus avastati meesterahvalt veel mitu peidetud terarelva

 

Kell 18.41 saabus USS Security juhtimiskeskusesse paanikahäire ühest Tallinna kesklinnas asuvast lokaalist, mille teenindaja sõnade kohaselt oli üks piduliste seltskond omavahel kaklema läinud.

Sündmuskohale esimesena saabunud USS Security patrullekipaaži töötaja suutis kakluse lahutada ning kaklejad asutusest välja saata. Õues olles aga haaras üks asjaosalistest taskust noa ning üritas sellega turvatöötajat rünnata. Turvatöötajal õnnestus koos teise sündmuskohale saabunud patrullekipaaži abiga mees relvituks teha ning noaga vehkleja kinni pidada. Keegi asjaosalistest viga ei saanud. Sündmuskohale kutsuti ka politsei, kellele noaga kakleja üle anti ning kes juhtumiga tegelemise üle võttis.

Fotod sündmuskohalt: libedus põhjustas esimese avarii

Täna ennelõunal põrkasid Põhjakeskuse juures kokku sõiduauto Ford ja väikekaubik.

Õnnetuse asjaolud on selgitamisel, sõidutee oli libe maha sadanud jäite tõttu.

Maksu- ja tolliamet hoiatab üliohtliku sünteetilise uimasti eest

Maksu- ja tolliameti narkotalituse andmetel on Eestis hakatud sünteetilisi kannabinoide (nn spice’i) müüma neile tuntud uimastite välimust andes. Sellisel juhul ei tea keegi, mida aine sisaldab ja tarvitajatel üledoseerimise oht oluliselt suureneb.

Maksu- ja tolliamet on uurimiste käigus tabanud suures koguses ainet, mis oma välimuselt sarnaneb hašišile. Suure tõenäosusega on tegemist Eestis viimasel ajal üledoose põhjustanud sünteetilise uimastiga. Aine täpse koostise tuvastab ekspertiis.

MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul viitab konfiskeeritud aine välimus sellele, et seda püütakse müüa mõne teada tuntud narkootilise aine nime all. «Kuna antud sünteetiline uimasti võib olla selle nime all müüdavast kümneid kordi tugevam, siis on tarbijate jaoks nende toime ettearvamatu ning tagajärjed võivad olla traagilised,» märkis Tambre.

MTA hoiatab kõiki inimesi plastiliinile sarnase pruunikas rohelise aine eest, millel on kerge kasepuu aroom. Tegemist on väga ohtliku ainega, mille tarvitamise tagajärjed on ettearvamatud.

Eesti kohtuekspertiisi instituut kinnitas, et seni ei ole Eestis ühtegi surmajuhtumit sünteetilisest kannabinoidist olnud, kuid erinevates riikides on neid registreeritud. Samas on sünteetilise kannabinoidi toimest inimesed (peamiselt alaealised) sattunud haiglasse.

Soolapuisturist mööda sõitnud BMW paiskus üle katuse

Täna hommikul juhtus Talinna–Tartu maantee 106. kilomeetril Imavere vallas Käsukonna külas avarii, kui libedal teel paiskus kraavi sõiduauto BMW.

BMW juht rääkis kohapeal, et sõitis soolapuisturi taga, kui selle juht andis suunatulega märku, et ta mööda sõidaks.

Puisturist mööda saanud, kaotas sõiduauto juhitavuse ja paiskus kraavi. BMW juht pahandas, et möödasõiduks märku andnud puisturi juht ei jäänud pärast avariid isegi seisma, vaid sõitis edasi.

BMWs oli kolm inimest, kellest ühe viis kiirabi haiglasse kontrolli.

Piltuudis: arvuti tuulutusavasid ei tohi kinni katta

Neljapäeval Tartusse Ravila tänavale kutsutud päästjad tulekahju ei leidnud, kuid tegid peagi kindlaks hoones leviva kärsahaisu põhjuse.

Lõuna päästekeskuse teatel saabus 20. novembril kell 15.14 päästjaile kutsung, mis viis nad Ravila tänava hoone keldrikorrusel asuvasse serveriruumi. Seal oli tunda põlemislõhna.

Kohapeal selgus, et kärsahaisu põhjustab arvuti tuulutusavadele asetatud ning sulama hakanud klaviatuur.

Hoiatus: lörtsisadu muudab teed libedaks

Maanteeameti teeinfo keskus hoiatab, et vaatamata hooldetöödele tuleb jätkuva jäite- ja lörtsisaju tõttu täna libedusega arvestada pea kõikjal Eestis. 

Valida tuleks tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus. Samuti soovitatakse vältida suverehvidega liiklemist. 

Varajastel hommikutundidel olid teeolud küllaltki muutlikud. Põhja-, Kesk- ja Kirde-Eestis ning saartel oli teedel sõidetavus hea, kuid Lõuna- ja Edela-Eestist alguse saanud vihma- ja lörtsisadu, mis langes miinuskraadides olevale teepinnale, muutis teed vaatamata hooldetöödele piirkonniti libedaks.

Saju levikuala laieneb aga põhja suunal ning teedel jääb püsima libeduse tekke oht.

Politseinikud töötavad täna inimeste tehtud ettepanekute alusel

Täna töötab politsei üle Eesti ligi 3000 inimeste tehtud ettepaneku alusel, et hoida turvalisust ning tagada järelevalvet seal, kus liiklejad seda kõige rohkem ootavad.

Talgute ettevalmistuseks kogusid korrakaitsjad eelmise nädala jooksul tähelepanekuid probleemsetest kohtades liikluses ning ettepanekuid järelevalve tõhustamiseks. PPA Facbooki lehel olnud kaardirakenduse kaudu jõudis politseini 2942 ettepanekut probleemsete kohtade, teemade ja aegade osas, mida on ligi kuus korda rohkem kui eelmisel aastal.

Liiklustalgutele laekunud ettepankutest ligi kolmandik (1952) tehti Harjumaal. Tartumaal tegid inimesed 337, Virumaal 156 ning Pärnumaal 146 ettepanekut. 

Sarnaselt eelmise aastaga tegi ka tänavu inimestele enam muret juhtide sõidukiirus (804 tähelepanekut), fooritulede ja liiklusmärkide eiramine (652) ning nii jalakäijate kui ka autojuhtide hooletu käitumine ülekäigurajal (299). Üle 600 ettepaneku laekus ka liikluskorralduse parandamiseks.

Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Veiko Kommusaare sõnul tõestab ettepanekute suur hulk inimeste muret liikluses toimuva pärast, samuti tahet kaasa aidata parema ja turvalisema keskkonna loomisele. «On väga oluline, et inimesed mõistaksid, et hooletu käitumine kahandab turvatunnet ning häirib kaasliiklejaid. Liiklustalgute eesmärk ei ole võimalikult paljude liiklejate karistamine, vaid juhtida nende tähelepanu võimalikele ohtudele, mida reeglite eiramine ning teistega mittearvestamine endaga kaasa võib tuua,» ütles Kommusaar.

Mullu tegid inimesed liiklustalguteks 540 ettepanekut. Kõige enam talgutööd tehti Tallinnas ja Harjumaal, kus kogunes üle 350 ettepaneku. Eelmise aasta talgupäeval kandsid politseinikud päeva jooksul ette enam kui 900 inimestega eksimuste tõttu peetud vestlusest. Kokku sekkus politsei liiklejate käitumisse enam kui tuhandel juhul.

Avarii teinud BMW juht põgenes sündmuskohalt

Järvamaal põhjustas eile avarii BMW, mis kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastu tulnud autoga, juht põgenes.

Avarii juhtus kella 21.15 ajal Järvamaal Türi vallas Taikse raudteeülesõidu juures. Türi poolt tulnud BMW juht kaotas sõiduki üle kontrolli, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu sõitnud Volvoga, mille roolis oli 36-aastane Paul.

BMW roolis olnud inimene põgenes pärast kokkupõrget sündmuskohalt. Volvos oli vaid juht, esialgsetel andmetel oli ka BMW-s vaid üks inimene. Volvo roolis olnud mees vigastada ei saanud.

Avariilised autod jäid pärast kokkupõrget risti teele ja sulgesid liikluse paariks tunniks.

Maanteesillal istunud mees hukkus auto rataste all

Läänemaal hukkus eile hilisõhtul autolt löögi saanud sõiduteel olnud mees. Teataja sõnul istus mees maanteesillal ja talle otsasõitu ei õnnestunud vältida.

Politsei sai eile kell 23.36 teate, et Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 11. kilomeetril Kullamaa vallas on juhtunud liiklusõnnetus. Esialgse info kohaselt ei õnnestunud sõiduauto juhil vältida otsasõitu ootamatult tema vaatevälja ilmunud mehele. Auto liikus Ristilt Virtsu suunas ning Liivi jõge ületaval Koluvere maanteesillal üritas sõiduauto juht mööda sõita tema suunavööndis teel istunud mehest, kuid see ei õnnestunud ja mees sai autolt löögi. 35-aastane mees hukkus sündmuskohal.

Hukkunu kandis tumedat riietust ning esialgseil andmeil ei kasutanud ta oma nähtavaks tegemiseks ei valgusallikat ega helkurit. Sõiduautot juhtinud mees  oli autos üksi, omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja oli kaine. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei välja menetluse käigus.

Haapsalu politseijaoskonna juht Argo Tali tunneb kaasa hukkunu lähedastele. Samas tuletab ta meelde, et liikluses peavad kõik üksteisega arvestama ja tegema kõik endast oleneva, et õnnetustest hoiduda. 

Politsei tabas vanaproualt tuhandeid eurosid röövinud noormehe

Politsei tabas noormehe, kes röövis Lasnamäel eakalt naiselt 8500 eurot.

87aastaselt naiselt rööviti eelmisel nädalal tema Lasnamäel asuva kodumaja trepikojas  8500 eurot, millest osa oli ta äsja sularahaautomaadist välja võtnud.

Naine kukkus rünnaku tõttu pikali ja sai haiget, varas pani aga koos saagiga plagama. Ohver oskas kurjategija kohta öelda vaid seda, et tegemist olnud noore mehega, keda ta ei tundnud. Juhtumi asjaolude selgitamiseks algatati kriminaalmenetlus.

Täna teatas Põhja prefektuur, et arvatav kurjategija on tabatud. «Noormehe otsus hankida kiiresti raha osutuks väga halvaks. Tänu tõhusale operatiivsele tööle pidas politsei üleeile kinni vanaproua röövimises kahtlustatavana 23-aastase mehe. Täna otsustas Harju maakohus mehe prokuratuuri taotluse alusel vahistada,» teatas Põhja prefektuuri Facebooki leht.

Meelelahutuskülje lühiuudised

Metsatöll tähistab kümnendi möödumist albumi «Hiiekoda» sünnist

Metsatöllu album «Hiiekoda» ilmus 2004. aasta sügisel. Täna tähistatakse selle märgilise albumi ilmumist suurejoonelise kontserdiga Rock Cafés.

«Lahinguväljal näime, raisk!» kujunes pärast albumi «Hiiekoda» ilmumist Eestis lausa käibefraasiks. Kõik raadiod leierdasid singlit «Saaremaa vägimees». Praeguseks on «Hiiekoda» müüdud üle 10 000 eksemplari – see on arv, milleni on jõudnud ilmselt väga vähesed popmuusika albumid taasiseseisvunud Eestis.

Bändi trummar Marko Atso lubab täna ette mängida terve «Hiiekoja» albumi otsast lõpuni ja lisaks kuu aega tagasi lõppenud USA tuuri kava, milles lood peamiselt kahel viimaselt albumilt. Kindlasti tulevad ettekandele just albumilt «Hiiekoda» hittideks saanud «Sõjahunt», «Saaremaa vägimees» ja «Lahinguväljal näeme, raisk!». elu24.ee

 

PÖFFil linastub kirjeldustõlkega «Nukitsamees»

Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) kutsub tänavu juba neljandat aastat kinno ka nägemispuudega inimesi. 18. PÖFFi raames linastub Tallinnas Coca-Cola Plazas täna kirjeldustõlkega Helle Karise 1981. aastal valminud «Nukitsamees».

Kirjeldustõlge aitab vaegnägijatel filmist osa saada. Kirjeldustõlkes kirjeldatakse sõnadega dialoogide vahel olevat visuaalset pilti. Peale vaegnägijate on seansile oodatud ka kõik need, kes otsivad uutmoodi filmielamust. «Ootame kirjeldustõlkega filmile kõiki filmisõpru – tasub võtta kaasa sall silmade katmiseks, panna oma meeled proovile ning tunnetada maailma teist moodi,» rääkis PÖFFi erivajadustega inimeste projekti koordinaatori Triinu Toomela.

Kirjeldustõlkega «Nukitsamees» linastub Coca-Cola Plazas 22. novembril algusega kell 14.30. elu24.ee

 

Suri Oscari-võitjast režissöör Mike Nichols

Auhinnatud Hollywoodi režissöör Mike Nichols (pildil) suri sel nädalal 83-aastasena.

Nichols võitis parima režissööri Oscari 1967. aasta filmi «Elluastuja» («The Graduate») eest. Tema tuntumate filmide hulka kuuluvad «Catch-22», «Carnal Knowledge», «Silkwood», «Working Girl», «Heartburn», «Postcards from the Edge», «The Birdcage», «Primary Colours» ja «Closer». Nichols lavastas ka mitu Broadway hitti, nagu «Annie», «Spamalot» ja «The Real Thing».

1931. aastal Saksamaal sündinud Mikhail Igor Peschkowsky põgenes koos noorema vennaga 1938. aastal USAsse, kus nad said kokku varem põgenenud isaga. Nende ema jõudis Ameerikasse kaks aastat hiljem. Nicholsist sai USA kodanik 1944. aastal.

Nichols tegi enne filmitegijaks saamist karjääri improvisatsioonis, komöödias ja teatris. elu24.ee

 

Sisering: Rivo Vesik käib Moskvas rannavõrkpalli tulevikutalente treenimas

Eesti üks tuntumaid rannavõrkpallureid Rivo Vesik (34) jagab end juba mõnda aega Tallinna ja Moskva vahel, sest treenib teist hooaega kahte rannavõrkpalli tulevikulootust: 17aastaseid Oleg Stoyanovskit ja Artem Yarzutkinit, kes tulid sel aastal noorte olümpiamängude võitjaks.

«Ega ta kerge pole sedasi pendeldada. Plikast on raske eemal olla,» räägib Rivo Hello!-le.

Erilise auraga sünnipäev: Olympic Casino sai 21!

Eesti rahvusvahelise ettevõtluse üks lipulaevu, börsifirma Olympic Entertainment Group tähistas möödunud nädalavahetusel suurejooneliselt oma 21. sünnipäeva. Armin Karu märkis peokõnes, et kaardimängus on numbril 21 eriline aura ning seetõttu tuleb ka seda sünnnipäeva vääriliselt tähistada. Hello! teeb põneva ülevaate peol toimunust, kes kohal oli ja mida selga pani.

 

Komöödiasarja «Köök» näitleja Margaret Kodusaar on üdini temperamentne armastaja

Kanal 2 lustaka sarja «Köök» üks peategelastest Margaret Kodusaar rääkis Hello!-le, et tema süda on hetkel vaba. See, milline ta suhtes on, oleneb paljugi partnerist. «On olnud rahulikumaid perioode, on olnud väga kirglikke. Üldiselt, mis armastusse puutub, siis selles ei ole piiranguid või kindlaid reegleid.»

Margaretile on kõige olulisem, et mõlemal armastajal oleks ruumi iseolemiseks. «Suhe võiks olla harmooniline ja kuidagi orgaaniliselt minna.»

Video: hiiglaslik must auk või pikaajaline supernoova?

Astronoomid on uurinud aastakümneid 90 miljoni valgusaasta kaugusel asuvat kosmilist fenomeni.

Arvatakse, et tegemist on kas hiiglasliku musta augu või hiigeltähe pikaajalise supernoovaga.

Uuritav objekt kannab tähistust SDSS1133.

Rahvusvaheline astronoomide meeskond on seda uurinud Hawaiil Mauna Kea Kecki observatooriumi ja Pan-STARRS1 teleskoobi ning NASA Swift satelliidi abil. Saladust püütakse lahendada infrapuna uuringutega.

Briti astronoomiaväljaandes Monthly Notices of the Royal Astronomical Society avaldatud artiklis seisab, et esmalt peeti fenomeni supernoovaks. Samas ei ole mitte ükski varem jälgitud supernoova olnud nii pikaajalise kestusega.

See tähelepanek pani teadlased kahtlema, et tegemist on oma elu lõppjärku jõudnud tähega,  mis on plahvatanud ning mille heledus on kasvanud miljoneid kordi. Siis tekib ülitihe objekt, mille energiahulk on sama suur kui Päike kiirgab terve oma elu jooksul.

Teise teooriana pakuti välja, et tegemist on suure musta auguga, mis võis tekkida kui kahe galaktika mustad augud kokkupõrkel ühinesid.

Tekkinud hiiglaslik must auk lendas mingil põhjusel galaktikast välja.

Tavaliselt asub must auk oma galaktika keskmes, kuid SDSS1133 asub oma galaktika keskpunktist vähemalt 2600 valgusaasta kaugusel.

«Praegustel andmetel ei ole meil veel teada, kas tegemist on pikaajalise supernoova või hiiglasliku musta auguga,» teatas Šveitsi rahvusliku tehnoloogiainstituudi astronoom Michael Koss.

Müstiline objekt asub galaktikas Markarian 177, mis Maalt vaadatuna on Suure Vankri tähtkujus.

Šveitsi teadlased analüüsisid kümneid aastaid selle objekti kohta kogutud andmeid. Esimesed teated SDSS113 kohta pärinevad 1950. aastatest.

Viimase poole aasta jooksul tehtud uurimised on näidanud, et objekt on muutunud veelgi nähtavamaks.

Astronoomide sõnul on tegemist erakordse fenomeniga, mis seni on ainulaadne.

Miks kamina ees on kerge lõõgastuda?

USA Alabama ülikooli teadlased uurisid, miks kamina ees on mõnus ja kerge lõõgastuda, seda eriti siis, kui väljas paugub pakane.

Uuring näitas, et kaminatule vaatamine alandab vererõhku ning kogu keha rahuneb, edastab foxnews.com.

Tule ja sellest tekkiva soojus nautimine ulatub inimkonna alguaegadesse kui õpiti tuld tegema ning hõimuliikmed kogunesid õhtuti lõkke ümber.

Antropoloog Christopher Lynn küsitles uuringus 226 täiskasvanut ja palus neil vaadata kaminatule videot. Samal ajal mõõdeti nende vererõhku.

Katsealustel paluti veel meenutada oma varasemaid kogemusi kamina ja tulega.

Uuring näitas, et kaminatule vaatamine alandas vererõhku keskmiselt viie protsendi ulatuses. Videol oli kuulda ka kaminapuude prõksumist.

Mida kauem katsealused kaminatuld vaatasid, seda rahulikumaks muutusid.

Poolele kontrollgrupile näidati samuti kaminatule videot, kuid ilma helita. Teisele poolele aga tagurpidi keeratud pilti kaminast. Mõlema grupi liikmetel täheldati vererõhu tõusu.

Uurijate sõnul haarab elus tuli inimese nii-öelda endasse ja sellele keskendutakse.

Kaminatule vaatamisel on seega lõõgastav ja stressi vähendav funktsioon.

Hiljem tehtud kirjalik test näitas, et kaminatuld nautinud olid altruistlikumad ja neil oli suurem empaatia.

Lynni sõnul mängis lõke iidsetele aegadel kui oli pime tähtsat rolli olles valgusallikas ning samas näitas kätte potentsiaalsed ohuallikad.

«Kiviajal elasid inimesed suurte kogukondadena ning koguti koopasse elusa tule ümber. See tuli andis turvalisustunde ning andis sooja. Arheoloogilised tõendid näitavad, et varajased inimesed võisid looduslikku tuld kasutada enne seda, kui leiti viis, kuidas seda lihtsalt tekitada. Külma kliimaga paikades oli tuli eriti tähtis ning seal elanud hõimudel oli tulevalvur, et tuli ei kustuks. Neil, kes said looduslikku tuld, oli ellujäämiseelis nende ees, kellel seda ei olnud,» selgitas uurija.

 

Parimad teaduse populariseerijad on teada, elutööpreemia sai Viire Sepp

Täna selgusid Eesti riikliku teaduse populariseerimise auhinna võitjad. Auhindu andsid üle haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige Krista Aru.

«Teadus ja teadmispõhisus on kindlasti kaks märksõna, mis Eesti tuleviku arengu ja jätkusuutlikkuse mõistes on ääretult olulise tähtsusega. Selleks, et need märksõnad oleks ühiskonnas kõigile ühtmoodi arusaadavad, peavad tehnoloogia ja selle aluseks olev teadus olema arusaadavad nii täiskasvanutele kui lastele,» sõnas minister auhindade üleandmisel.

Ministri sõnul on hädavajalik, et suudaksime ühiskonnale näidata, et teadus ei ole kellegi erahuvi, vaid see on meie kõikide hüve. «Kindlasti on oluline, et need tublid inimesed, kes tegelevad teaduse populariseerimisega, tööd jätkaksid ja teeksid seda tööd veelgi paremini,» ütles minister. «Need auhinnad on Eesti riigi tunnustus selle töö eest, mida teinud olete, aitäh!»

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise eest sai Viire Sepp, andekaid lapsi toetavate tegevuste pikaajalise eestvedamise eest Eestis.

Kategoorias «Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil»:

II preemia: Jänku-Juss ja robootika. Lasteveeb OÜ, eestvedaja Janika Leoste.

Kategoorias «Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil»:

Peapreemia: «Matemaatika õhtuõpik», autorid Juhan Aru, Kristjan Korjus ja Elis Saar.

II preemia: «Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele», autor Enn Kaup.

II preemia: Laste populaarteaduslik ajakiri «Minu Maailm», väljaandja Sunwells OÜ, projektijuht Külli Koort.

Kategoorias «Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel»:

Peapreemia: Uuendatud sisu ja ekspositsiooniga Energia avastuskeskuse kui Põhja-Eesti suurima mitteformaalset haridust pakkuva kogemusõppel põhineva haridus- ja külastuskeskuse taasavamine. Energia Avastuskeskus, juhataja Kertu Saks.

Peapreemia: Teadlaste öö festivali pikaajaline koordineerimine. SA Teaduskeskus AHHAA, projektijuht Helin Haga.

II preemia: TTÜ keskkonnatehnika eriala edukas populariseerimine projektiga «Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni», projektijuht Hendrik Voll.

Kategoorias «Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja»:

Peapreemia: Signe Lensment (Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetaja) – mitmekesine tegevus loomingulise innovaatilisuse äratamisel nii oma kooli kui maakonna erinevate õppeastmete õpilaste hulgas.

Kategoorias «Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel»:

Peapreemia: OÜ Kolm Põrsakest – teadusteatri etendused lastele ja täiskasvanutele ning teadusringid lasteaedades – eestvedajad Martin Käärik, Ergo Kukk, Kristjan Kingo, Julius Air Kull ja Robin Saluoks.

II preemia: Eksperimentaalpsühholoogia populariseerija Psühhobuss – OÜ Psühhobuss, eestvedaja Madis Vasser.

Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga tunnustatakse igal aastal parimaid avalikkusele teaduse tutvustajaid. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.  Tänavu anti auhindu välja üheksandat korda.

Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot ning Stanislav Netchvolodovi skulptuuri «Möbiuse leht». Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia suuruseks 2200 ja II preemia suuruseks 800 eurot. Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki «Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija».

Keeleteadlaste sõrmedes läigivad uhkesti Läti ja Leedu

Tartu ülikooli keelekeskuse juhataja Tiina Kattel ja läti keele õpetaja Ilze Zagorska rääkisid tuttuuest õpikust «Läti keel eesti üliõpilastele» ning tutvustasid ühtlasi läti ja leedu keele auditooriumi. Reporteri erilise tähelepanu pälvisid nende sõrmused.

Zagorska parema käe ühes sõrmes olid Läti lipu värvid. «Vahetasin sõbrannaga sõrmuseid,» ütles ta. «Ma nägin, et ühel tema sõrmusel on merevaigust tehtud kattega Läti lipp. Ma põhimõtteliselt pressisin selle tema käest välja.»

Vasakus käes oli Zagorskal sõrmus, mille kohta ta ütles Nameja gredzens. «See on tuntud lätlaste seas üle maailma kui meie rahvussõrmus,» lisas ta. «Sellest me tunneme ära teisi lätlasi.»

Tiina Kattel ütles, et ta oleks samuti lätlase sümboli hommikul sõrme torganud. Kuid pani teiste hulgas hoopiski ruunimärgiliste ripatsitega näpuehte. «See on pruudisõrmus, millel peaks olema seitse ripatsit. Iga osa peal on üks läti rahvussümbol,» selgitas Zagorska.

Katteli vasaku käe nimetissõrmes oli aga hästi lai leedu sõrmus. «Mul on see balti käsi,» ütles Kattel. «Ma olen ju leedu keele ja kultuuri õpetaja.»

Õpiku «Läti keel eesti üliõpilastele» esitlus on homme, 21. novembril kell 13 Tartu ülikooli keelekeskuses (Jakobi 2-114).

Üritusel võtavad Tiina Katteli, Ilze Zagorska ja õpiku eesti keele toimetaja Kerttu Kibbermanni kõrval sõna Läti Vabariigi suursaadik Juris Bone, Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop ja Läti Keele Agentuuri direktor Jānis Valdmanis. Agentuuri metoodik Indra Lapinska peab ettekande «Läti keele agentuuri toetus läti keele õppele välismaal».

Ürituse ajal saab osta õpikud hinnaga 7.72, kusjuures maksta on võimalik vaid sularahas.

Inimeste aplus vähendab looduslikku mitmekesisust

Tänavu 50. sünnipäeva tähistava Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) punane nimekiri on jätkuvalt trööstitu – väljasuremisohus on kolmandik kõikidest Maa looma- ja taimeliikidest ning sealjuures elavad pea pooled tänavu ohustatuks tunnistatud liikidest kaitsealadel.

Väljasuremisohus olevateks on uues punases nimekirjas märgitud 22 413 liiki IUCNi jälgitavast 76 199st, seda on üle tuhande enam kui möödunud aastal, 29 võrra täienes ka väljasurnuks peetavate liikide nimistu.

«Iga täiendus IUCNi punases nimekirjas paneb meid mõistma, et meie planeet kaotab pidevalt oma uskumatut eluvormide mitmekesisust, suuresti meie endi ressursinälga rahuldava hävitava tegevuse tõttu,» kommenteeris täiendatud nimekirja IUCNi peadirektor Julia Marton-Lefèvre. Ta leidis ka, et ohustatud liikide kaitseks saaks palju ära teha, kui parandada kaitsealade tööd ning aidata seeläbi kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele.

Peamised looma- ja taimeliike ohustavad tegurid on seotud inimtegevusega, pidurdamatu küttimine, kalastamine, kaevandamine, metsatööstus ja põllumajandus vähendavad liikide arvukust nii otseselt kui kaudsemalt – nende elupaiku rikkudes. Mitmed väljasuremisele lähenevad liigid on sellised, keda lihtsalt liiga aplalt ja suurtes kogustes ära süüakse.

Kurvaks näiteks on Vaikse ookeani tuun (Thunnus orientalis), mis arvati veel möödunud aastal soodsas seisundis olevate liikide hulka (ingl k Least concerned). Kala, keda Aasia riikides armastatakse süüa ohtralt nii sushi koostisosana kui tooreste fileelõikudena (sashimi), paigutati tänavu aga kategooriasse «ohualdis». 80 protsenti maailmas püütavast tuunikalast jõuab Jaapani turgudele, kus peetakse suisa kvaliteetse kala oksjoneid.

Sealjuures võib värske tuunikala hind ulatuda astronoomilistesse kõrgustesse – värske kala võib Jaapani turul maksta kuni 80 000 eurot. Täiskasvanud tuun võib sealjuures olla kuni kolm meetrit pikk ja kaaluda 450 kilo, ent nõudlus tuuni järele on nii suur, et kalad ei saa sageli enam isegi võimalust suureks kasvada ja paljuneda, mistap viimase 22 aasta jooksul on liigi arvukus looduskaitsjate hinnangul vähenenud kuni 33 protsenti.

Märksa optimistlikumast kategooriast ohustatumasse on tänavu paigutatud veel mitmeid selliseid liike, keda ähvardab peamiselt see, et neid kuskil äärmiselt maitsvaks peetakse. Nende hulka kuulub näiteks Jaapanis hinnatud delikatess fugu – mürgine kerakala, ainus roog, mille söömine on olnud alati keelatud Jaapani keisrile, valesti valmistades võib see olla nimelt surmav.

Ameerika angerjas jõudis ohustatud liikide nimekirja aga seetõttu, et Jaapani angerja varud on juba vähenenud kriitilise piirini, ent isu angerja järele ei ole. Hiinas elav kobra, keda Eestis vaevalt et keegi väga oma toidulauale igatseks, on samuti langenud lihtsalt liigse apluse ohvriks.

On siiski ka liike, kelle olukord on paranenud tänu sihipärasele tööle nende elukeskkonna kaitsmisel. Selliste hulka kuuluvad tänavu näiteks kaks troopilist kahepaikset Colombias. Alati muutub ka mõne liigi ohustatuse hinnang lihtsalt täienenud teadmiste kohta – leitakse mõni uus asuala, tuvastatakse, et ühe liigi asemel on kellegi puhul tegemist hoopis mitme liigiga või vastupidi.

IUCN koostab punaseid nimekirju 1964. aastast, esimene niinimetatud punane raamat anti välja 1966. aastal. Punane raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis on palju enamat kui lihtsalt üks sünge nimekiri, see kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduse kohta. Organisatsiooni põhieesmärk on nüüdseks elukeskkondade kaitse, millega parandatakse ka ohustatud liikide olukorda. IUCN on seadnud endale eesmärgi 2020. aastaks anda hinnang vähemalt 160 000 liigi olukorrale.

Mehed aitavad suurema tõenäosusega kõrgekontsalisi naisi

Naised, kui soovite meest end abistama, siis kandke kõrgekontsalisi kingi.

Prantsusmaal tehtud uuring näitas, et mehed aitavad suurema tõenäosusega neid naisi, kes kannavad kõrgekontsalisi kingi kui neid naisi, kel on jalas madala kontsaga kingad, edastab Daily Mail.

Sotsiaaluurija Nicholas Guéguen sõnas, et naiste kingakontsad mõjutavad sõna otseses mõttes meeste käitumist.

Ilmnes, et mehed peatuvad tänaval parema meelega nende naiste juures, kes on kõrgetel kontsadel. Mida kõrgemad on naiste kingakontsad, seda suurema tõenäosusega on mehed nõus naistega suhtlema.

Kui naised kandsid madalaid kingi, siis mehed ei olnud nii agarad naistega suhtlema.

Kui naistel olid jalas kingad, millel olid umbes viiesentimeetrised kontsad, siis 60 mehest 36 oli nõus nende naistega suhtlema.

Kui naiste jalatsite kontsade kõrgus oli umbes 11 sentimeetrit, siis 60 mehest 49 oli valmis naistega suhtlema.

«Mehed suhtusid neid tänaval kinni pidanud naistesse positiivsemalt ja olid nõus neid aitama seda enam, mida kõrgemate kontsadega kingad naistel jalas olid,» selgitas Guéguen.

Samas ei olnud kontsade kõrgusel naiste nõusolekule olla katsealuseks mitte mingit mõju.

Teises katses kaotas naine tänaval kinda ning uuriti, kas mehed toovad selle naisele. Suurema tõenäosusega toodi see kõrgeid kontsi kandnud naistele.

60 mehest 56 oli valmis tagastama maha kukkunud kinda naistele, kes kandsid kümnesentimeetristega kontsadega kingi.

Kolmas katse toimus baari tingimustest ja ka seal kehtis sama. Mehed tegid tõenäolisemalt juttu naisega, kellel olid kõrged kontsad.

Guégueni arvates teevad kõrgekontsalised kingad naise kõnnaku ja kehakuju naiselikumaks ning see mõjub meestele külgetõmbavalt.

Kuidas on seks seotud meeste heade orienteerumisoskustega?

Teadlaste arvates on meestel paremad navigeerimise ja orienteerumise oskused kui naistel, kuid miks see nii on?

Uue provokatiivse uuringu kohaselt on selle põhjuseks evolutsioon ja seks ehk heade orienteerumisoskustega meestel oli ja on lihtsam leida partnereid ning saada seega ka järglasi, edastab Huffington Post.

«Hea orienteerumine ja navigeerimine viib mehi väga kaugele uusi alasid uurima. Mida kaugemale reisitakse, seda enam võib olla võimalusi leida järglaste saamiseks uusi partnereid,» sõnas USA Utah ülikooli antropoloog Layne Vashro.

Vashro tegi uuringu Aafrikas Namiibias Twe ja Tijma hõimude 120 mehe ja naisega.

Tegemist on hõimudega, mille liikmed liiguvad enamjaolt jalgsi ning neil on seksuaaltabudeta kultuur.

Neis kultuurides saavad mehed lapsi ka nende naistega, kes ei ole nende abikaasad.

Teadlane lasi katsealustel teha arvutis mitmesuguseid käelisi ja orienteerumisoskust nõudvaid ülesandeid. Samuti küsis ta uuritavatelt, mitmes kohas need olid viimase aasta jooksul käinud, kui kaugele nad läksid ning palju neil lapsi on.

Vashro ja ta kolleegid leidsid, et mehed suutsid need katsed läbida paremini kui naised. Lisaks liikusid mehed rohkem ja kaugemale ning külastasid rohkemaid paiku kui naised.

Teadlased avastasid seose meeste orienteerumisülesande hästi tegemise ning selle vahel, kui palju nad liikusid. Kõige paremini lahendasid ülesande enim reisinud mehed.

«Palju reisinud meestel oli keskmisest rohkem lapsi. Seega saab öelda, et meeste paremad orienteerumisoskused tagavad neile suurema partnerite ja laste arvu,» selgitas Vashro.

Mis aga puutus naistesse, siis ei leitud nende orienteerumisoskuste, reisimise ja järglaste vahel seost.

 

Fotokonkurss «Esimene lumi»

Esimene korralik lumesadu on seekord Eestisse jõudnud. Postimehe tarbijatoimetus ja Fiskars korraldavad fotokonkursi «Esimene lumi».  Pilte ootame aadressil tarbija@postimees.ee täna südaööni.

Konkursi peaauhinnaks on Fiskarsi lumelabidas, loosi läheb ka autojuhi talvekomplekt Postimehe poolt.

 

Peaminister tiris kaitseväe poliitikasse

Eile Eestit külastanud NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtus Ämari õhuväebaasis sealsete sõjaväelaste ja peaminister Taavi Rõivasega (RE), kuid kaitseministrit Sven Mikserit (SDE) kuuldavasti peaministri ja tema meeskonna vastuseisu tõttu Ämarisse ei kutsutud. Stoltenberg kohtus eile veel pidulikult president Toomas Henrik Ilvese ja välisminister Keit Pentus-Rosimannusega (RE). Kohtumine Mikseriga oli jäetud viimaseks.

Peaministri jaoks ei olnud see sel kuul esimene ohtralt meediatähelepanu pälvinud üritus Ämari õhuväebaasis. Seal samas filmis ta valimisklipi «Kindlalt edasi!», milles sammub reipalt Ämari lennurajal, pea kohal üle lendamas NATO hävitajad. Viimane oli küll montaaž, sest hävitajate teel kellelgi jalutada ei lastaks – isegi mitte peaministril.

Ehkki peaministril on täielik õigus õhuväebaasi külastada, tekitab küsimusi kaitsejõudude tõmbamine poliitikasse. Kaitseväe ametlik poliitika on sellele kategooriliselt vastu ning seda kinnitati ka sel nädalal Rahvusringhäälingule antud kommentaaris: «Kaitseväe juhataja on alluvatele alati rõhutanud, et kaitseväelased peavad säilitama erapooletuse ega tohi osaleda erakondade reklaamikampaanias.»

Teates lisatakse, et kaitsejõud on avatud ja teevad kõigi soovijatega koostööd, kui see ei kahjusta julgeolekut. «Kaitseväel on aga palve, et avatust ei kasutataks ära poliitilistel eesmärkidel.»

Kaitsevägi kinnitatab ka, et peaministri büroo võttis ühendust õhuväega ja õhuvägi andis loa filmimiseks, kes täpselt, ei ole aga öeldud. Seega leppis tõenäoliselt apoliitiline ametnik apoliitilise organisatsiooniga kokku poliitilise reklaami tegemise.

Ehkki seda määrustes kirjas pole ja kaitsevägi ei saagi ette kirjutada, kellega võib suhelda avalikkus, nõuab hea tava, et kaitseväe territooriumi kasutamisest (eriti poliitilistel eesmärkidel) teatatakse peastaabile. Niiviisi talitab enamik meediaväljaandeid, filmitegijaid, kolmanda sektori organisatsioone ja teisi, kes on huvitatud kaitseväe osalusest mõnes oma projektis. Seda, et peastaabiga oleks kampaaniavideo filmimiseks ühendust võetud, ei ole aga kinnitatud üheski avalduses, ka mitte nendes, millega on esinenud Reformierakonnaga seotud inimesed.

Eilsel pressikonverentsil, kus peateemaks oli küll NATO ja Euroopa julgeolekuolukorda puudutav, jõudsin peaministrilt küsida, kas vastab tõele, et tal ei pruukinud oma valimiskampaania filmimiseks Ämari õhuväebaasis nõuetekohast luba olla (siin ilmselt eksisin sõnastuses – nagu eespool selgitasin, ei saa rääkida nõudest, vaid heast tavast), ning kas ta ei leia, et kaitsejõude propaganda eesmärgil ära kasutades on ta nende mainet kahjustanud. Peaminister kergitas juba poole küsimuse peal kulmu, andes muigamise ja muude näomoonutuste abil ilmselt mõista, et küsimus on ebasobiv.

Ta vastas sellegipoolest: «Peaministri, erakonna juhi, isa ja Eesti patrioodina olen uhke Ämari lennubaasi üle. Olen uhke Eesti kaitseväe üle ja teen kõik, mis minu võimuses, et aidata neil kaitsta meid veelgi enam. Ma mõistan teie huvi leida intriigi, aga ma leian, et Ämarist on saanud Eesti kaitse võimas sümbol. Peaministrina, erakonna esimehena olen ma keskendunud alati sellele, et me teeme kõik selleks, et kaitsta end veelgi enam.»

Millalgi vastuse lõpu poole kinnitas peaminister, et hindab väga kaitseteemasid, millest räägiti NATO peasekretäriga, ning teeb sedagi nii isa, peaministri kui ka erakonna juhina.

Küsisin igaks juhuks üle, kas nõuetekohane luba oli olemas, sest vastust ma oma küsimusele eelnevast kinni püüda ei suutnud.

«Muidugi on meil olemas luba siia tulla ja filmida. Meil on luba, et tulla siia täna, ja ma tulen alati siia uhke eestlasena,» kinnitas Rõivas.

Püüdsin vastust saada pärast pressikonverentsi lõppu silmast silma vesteldes, ent peaminister pööras pea ära ja vastas vaid, et ei ole vaja ja rääkigu ma sellest kellegi teisega.

Lubasin seda teha.

Peaminister kõndis samal ajal justkui ruumist välja, ent pöördus peagi ümber, jäi seisma peaaegu täpselt oma esialgsele kohale ja ootas järgmise ajakirjaniku küsimusi.

Otsekohesemaid vastuseid ma eile kelleltki ei saanudki.

Meedia jätkuvast huvist teema vastu nördinud Reformierakonna kampaania juht Annika Arras võttis eile õhtul sõna oma Facebook lehel. Ta selgitas, et idee Ämaris filmimiseks tuli reklaamiagentuurilt ning selle teostamiseks pöördus tema ise peaministri nõuniku poole, et uurida, kellega kõnelda Ämaris aja kokkuleppimiseks.

Nõunik pöördunud parasjagu Ämaris viibinud kaitsenõuniku poole ja kaitsenõunik leidnud õhuväebaasist kontaktisiku, kellega sõlmis kokkuleppe produktsioonifirma Kuukulgur. Arras kinnitas ka, et Ämaris sai põhjalikult selgitatud, mida ja mille jaoks filmima hakatakse, ja keegi ei saanud teadmatuses olla.

Ka Arras ei maini kordagi peastaapi. Seega ei lükka seni avalikkuse ette jõudnud info ümber tõika, et kampaaniavideot filmides mindi mööda kõigist kaitseväe avalike suhetega tegelevatest sõjaväelastest ega lastud peastaabil otsustada, kas poliitilise kampaania filmimine Ämaris on vastuvõetav.

Eile õhtul sekkus president Ilves, kes teatas, et kaitsevägi ja julgeolekuga seotud ametkonnad tuleb valimiskampaania tegemisest lahus hoida.

«Eesti riigi julgeolekuga seotud küsimused on selgelt osa meie poliitilisest debatist, aga kaitsevägi ja teised julgeolekuga seotud ametkonnad on depolitiseeritud, nagu kohane demokraatlikule riigile, ning seega tuleb nad hoida lahus valimiskampaaniast,» rääkis president ERRile.

 

Praost Joel Luhamets loobus peapiiskopiks kandideerimast

Tartu Pauluse koguduse õpetaja assessor praost Joel Luhamets ütles, et ei kadideeri Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi ametikohale.

Seni on peapiiskopi kandidaate olnud viis, nende seas ka praost Joel Luhamets, kes osales avalikel debattidel ja kelle võimalusi valituks saada peeti heaks, Luhamets põhjendas «Aktuaalsele kaamerale» loobumist sellega, et tema anded on mujal, vahendas ERR Uudised.

Detsembris saab valmis Tartu Pauluse kirik, mille õpetaja Luhamets on.

«Praegu olen sellisel seisukohal, et ma loobun kandideerimast, ma ei ole kandideerimiseks nõusolekut andnudki, aga ametlik küsimine on valimispäeva hommikul ja siis ma saan ütelda oma seisukoha,» rääkis Luhamets.

«Praegu on mind üles seatud nõusolekut küsimata ja mul on hea meel olnud osaleda selles debatis, aga ma ei ole kunagi lubanud, et ma peapiiskopiks kandideerin, ma arvan, et minu anded, mis mul on, ei ole võib-olla peapiiskopi töö tegemiseks, võib-olla mõne muu asja tegemiseks on rohkem,» lisas ta.

Ferrari ametlik teade: Alonso lahkub meeskonnast, uueks sõitjaks saab Vettel

Vormel-1 sarjas sõitev Ferrari meeskond avaldas täna oma kodulehel ametlikud teadaanded selle kohta, et järgmisest hooajast ei sõida enam nende tiimis Fernando Alonso. Kahekordse maailmameistri koha võtab sisse valitsev maailmameister Sebastian Vettel.

Ferrari andis teada, et leping Alonsoga pärast viieaastast koostööd lõpetati poolte ühisel nõusolekul. Meeskond tänas Alonsot tehtud töö eest nii isiklikul kui professionaalsel tasandil.

«See oli raske otsus, mida langetada, aga kaalusin seda hoolikalt ja algusest lõpuni, minu armastus Ferrari vastu oli peamiseks põhjuseks, miks seda nii kaua kaalusin,» rääkis omalt poolt Alonso. «Võin täie kindlusega öelda, et need viis aastat pakkusid mu karjääri mõningaid parimaid momente ja tunnen, et tiimist lahkudes jätan maha mitte sõbrad, vaid perekonna,» lisas Alonso, kes jättis siiski täpsustamata, mida tulevik talle toob.

Lisaks Alonso lahkumisteatele avaldas Ferrari järgmisena ka pikka aega avalikuks saladuseks olnud info, et järgmisel hooajal asub Ferrari rooli keerama Red Bullist lahkunud Sebastian Vettel. «Järgmisel hooajal kuuluvad meie sõitjate koosseisu Kimi Räikkönen ja Sebastian Vettel,» seisis Ferrari ametlikus teates.

Ferrari rooli istuv Vettel lisas, et on seda võimalust oodanud juba pikka aega. «Minu karjääri järgmine etapp möödub Ferraris ja see tähendab minu eluaegse unistuse täitumist. Kui olin laps, oli mu suurimaks iidoliks punase autoga sõitev Michael Schumacher ja on uskumatult suur au, et mul on lõpuks võimalus sõita Ferraris,» rääkis Vettel.

Enne uut hooaega tõmmatakse sel nädalavahetusel joon alla praegusele hooajale ning aasta viimane etapp sõidetakse Abu Dhabis.

It was a difficult decision to take, but a carefully considered one and from start to finish, my love for Ferrari was a prime consideration - See more at: http://formula1.ferrari.com/news/fernando#sthash.GQApzqvX.dpuf
It was a difficult decision to take, but a carefully considered one and from start to finish, my love for Ferrari was a prime consideration - See more at: http://formula1.ferrari.com/news/fernando#sthash.GQApzqvX.dpuf

Hispaania ekstsentriline hertsoginna Alba suri 88-aastasena

Hispaanias Sevillas Palacio de Dueñas suri kuulus, oma ekstsentrilisuse poolest tuntud hertsoginna Alba.

88-aastaselt lahkunud Maria del Rosario Cayetana Fitz-James-Stuart viidi möödunud pühapäeval kopsupõletiku tõttu haiglasse, edastab The Local.

Lisaks olid tal ka südamerütmi häired  ning kõhuviirus.

Hispaania meedia teatas nädala alguses, et hertsoginna on paranemas ning ta kuus last ja 64-aastane abikaasa Alfonso Diez Carabantes viisid ta kodusele ravile.

Täna hommikul teatas Sevilla linnapea Juan Ignacio Zoido hertsoginna surmast.

Kuulsa naise surnukeha pannaks viimase austuse avaldamiseks Andaluusia pealinna Sevilla raekotta.

Hertsoginna Alba sündis 28. märtsil 1926. aastal Hispaania Madridis. Guinessi rekordite raamatu andmetel on 18. Alba hertsoginnal rohkem tiitleid kui ühelgi teisel aadlikul maailmas.

Tema 57 tiitli taga on kuulumine mitmesse tuntud aadliperekonda.

Hertsoginna varanduse suurus arvatakse olevat 600 miljonit kuni 3,5 miljardit eurot. Selle hulka kuulub ka palju Hispaanias asuvat kinnisvara.

Hispaanlanna üllatas kõiki sellega, et abiellus 2011. aastal endast noorema Alfonso Díez Carabantesega.

Hertsoginna Alba oli enne seda kaks korda leseks jäänud.

Abielu Carabantesega tõi kaasa selle, et hertsoginna lapsed keerasid talle selja, kuna nad ei olnud selle ebavõrdse abieluga nõus.