Palmisaarel karastunud korvpallikoondise jokker Raadik: olen senisest professionaalsem

Eile täies koosseisus kokku saanud ja Riias peetavaks EM-finaalturniiriks valmistuma hakanud Eesti korvpallikoondise müstilisemaid liikmeid on 26-aastane ja 208 cm pikkune keskmängija Rain Raadik. Möödunud suvel esines ta kuulsa Argentina ja muudegi korralike koondistega heideldes südikalt, aga lendas siis Prantsusmaale kuuluvale Kariibi mere palmisaarele Guadeloupeʼile. Nüüd tunneb ta, et suudab koondise edusse veelgi rohkem panustada.

«Vasaku käega pole ma viskama hakanud, aga tunnen, et olen mõnes asjas edasi läinud. Varem on mõni öelnud, et olen pehme mängija, aga seal sain korraliku karastuse. Pisivigasid ära ei vilistatud, küünarnukid käisid kogu aeg roietes ära. Sain paugud sisse ja pärast iga mängu oli keha sinine. Siis mõtlesin, et hakkan ise ka vastu panema, ja paningi. Aga nüüd ei tea, mis saab, kui koondise treeningul (Janar) Taltsile või (Kristjan) Kangurile pauke panna,» naeris Raadik.

Pehmo-mainest aitab tihtipeale lahti saada ka lihasmassi kasvatamine. «Jõusaalile pöörasin tähelepanu küll, iseasi, kas seda silmaga näha on. Rahul olen sellega, et hakkasin kangisaalis professionaalsemalt käituma. Alati võtsin väikese märkmiku kaasa ja panin kirja, mitu kordust mingi vahendiga vaja teha on. Hea oli vahel märkmikku lapata ja vaadata, et kahe kuuga olid raskused tunduvalt muutunud,» meenutas Raadik.

Värises külma käes

Kui pärnakas üllatuslikult Guadeloupe’ile läks, ei teadnud keegi, millise tasemega kohalik liiga on. Seda on raske öelda ka praegu, ainsa vihje võib välja lugeda Prantsusmaa karikavõistlustest, kus eestlase meeskond EDO kaotas riigi neljanda liiga klubile.

Ent Raadikule jäid enda sõnul näppude vahele just need asjad, mida ta kodunt kaugele otsima läks: iseseisvus ja enesearendamisoskus. «Kogu periood oli harjumatu, aga eesmärk oligi tekitada olukord, kus olen üksi ja pole kogu aeg nii, et sõbrad helistavad ja kutsuvad, et tule siia ja teeme seda. Plaan õnnestus – koduigatsus tuli peale alles aprillis, kuigi jah, viimased kuud olid päris rasked,» sõnas mai lõpus kodumaale jõudnud Raadik.

Kui varem nii ekstreemseid kogemusi pole, siis on raske ka teistsuguse kliimaga kohaneda. «Kuumas üle 30 minuti platsil olemine pani ikka korraliku paugu, aga mingi hetk harjusin ära. Peale Eestisse tagasi tulemist olin nädal aega audis pelgalt seepärast, et ei saanud magada. Nii külm oli ja värisesin üle keha. Aga kui teki peale võtsin, oli tunne, nagu see lämmataks mind ära. Ilm on tegelikult enam-vähem, kuigi minu jaoks veel külm. Guadeloupeʼil oli igapäevane temperatuur 35 kraadi. Eelmine nädal oli veidi soojem, sain juba T-särgi väel käia, muidu ilma pusata ei saa. Jaanilaupäeval istusin toas, välja ei hakanud minemagi,» selgitas ta.

Rannas ei vedelenud

Professionaalsusest rääkides lükkas Guadeloupe’i meistrivõistluste hõbeda teeninud Raadik ümber ka müüdi, nagu oleks Kariibi mere saartel kohustuslik kogu aeg eksootilisi kokteile kulistada. «Kahe treeningu vahel ma ei läinud ju randa ja ei hakanud Mojitosid jooma. Aga ma ei teadnud ka ise, mis seal toimuma hakkab. Õnneks oli nii nagu siin: hommikul oli trenn ja õhtul samamoodi. Laupäeviti olid mängud ja pühapäev vaba. Vabal päeval ikka käisin rannas, aga mitte nii, et kogu aeg kokteil näpus oleks.»

Nüüd tahab Raadik teada saada, kas edasiminek kajastub ka platsil. Esimene võimalus selleks on 18.–19. juulil, kui vastamisi minnakse igati jõukohase Taani koondisega. Pealegi pole sugugi kindel, kas ta pääseb EMil mängiva 12 mehe hulka. Nii on Raadiku puhul tegemist koondise ühe suurema jokkeriga.

 

Vene klubi võib varsti selguda

Eesti korvpallikoondise treeningutega liitunud Siim-Sander Vene on sel suvel olnud tervem kui kahel varasemal hooajal. «Eriharjutusi pean seljale ikka tegema, iga päev päris mitte, aga tuleb ennast pidevalt töös hoida,» rääkis füsioterapeut Indrek Tustitiga koostööd tegev Vene.

Juuli keskel peaks selguma, kas 24-aastane Vene karjäär jätkub Kaunase Žalgirises või siirdub ääremängija mujale. «Oleme kogu aeg ühenduses. Mõlemad pooled on oma visiooni ära rääkinud, juuli keskpaigaks peab otsused ära tegema,» ütles Vene, kelle teenete vastu on tema sõnul huvi tuntud ka mujalt.

 

EMiks valmistuv Eesti korvpallikoondis

Kandidaadid*: Mängujuhid: Sten-Timmu Sokk, Tanel Sokk, Martin Dorbek, Rait-Riivo Laane. Ääred: Gert Dorbek, Rain Veideman, Gregor Arbet, Kristo Saage, Erik Keedus, Tanel Kurbas, Janari Jõesaar, Jaan Puidet, Martin Paasoja, Janar Soo. Pikad: Kristjan Kangur, Siim-Sander Vene, Timo Eichfuss, Toomas Raadik, Indrek Kajupank, Joonas Järveläinen, Janar Talts, Joosep Toome, Rain Raadik, Kristjan Kitsing, Reinar Hallik.

*20. juulil jääb kandidaatidest alles 15–16 mängijat, EMile sõitvad 12 mängijat selguvad augusti lõpus/septembri alguses.

Kontrollmängude vastased: 18. juulil Viljandis ja 19. juulil Paides Taani, 1. ja 2. augustil Moskvas Venemaa, 14.–16. augustil Gruusias Itaalia, Läti ja Gruusia, 20.–22. augustil Tallinnas Holland, Island ja Filipiinid, 26.–28. augustil Horvaatias Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael ja Horvaatia.

 

Rio olümpia: Eestil olemas 6+1 kohta

Purjetaja Karl-Martin Rammo teenis Kanadas peetaval Laser Standardi klassi MMil Eestile 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiakoha. Kokku on Eestil nüüd kuus kindlat kohta, peale selle on Eesti Olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul pääse sisuliselt olemas ka tõstjal Mart Seimil.

Laser Standardi klassi tänavusel MMil antakse riikidele välja üheksa olümpiakohta lisaks neile 23-le, mis jagati välja 2014. aasta septembris toimunud MMil. Rammo lõpetas kvalifikatsioonisõidud 34. kohaga ja pääses eliitgruppi ehk kuldlaevastikku. Kuna sinna pääses peale eelmisel sügisel koha kätte saanud riikide sportlasi kaheksast riigist, oli üks olümpiakoha kindlustanud sportlane automaatselt ka Rammo.

Rammo sõnul oligi olümpiapääsme väljateenimine tema jaoks MMi tähtsaim eesmärk. «Normi täitnuna on suurem pinge nüüd maas. Saan lõpuks hakata eesmärgi poole purjetama ja loodetavasti hea tulemuse teha,» rõõmustas ta.

Varem on purjetajatest Eestile Rio koha toonud RS:X klassi purjelaudur Ingrid Puusta. Kergejõustiklastest on normi täitnud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi (norm 49,40, Mägil kirjas 49,14) ja kümnevõistleja Maicel Uibo (norm 8100 punkti, Uibol 8326 p). Veel saab kindlasti olümpiale vähemalt üks mees- ja naisujuja. Üliraskekaalu tõstja Seim teenis 2014. aasta MMil neljanda koha ja võimalus, et ta sellega olümpiapiletit ei teeni, on väga väike.

 

Spordi lühiuudised 07.07

Tour de France’il toimus raske kukkumine

JALGRATTASPORT. Tour de France’i velotuuril sõideti eile kolmas etapp, mille võitis Katjuša tiimi eest sõitev Joaquim Rodriguez. Eilset sõitu jäi tumestama raske kukkumine, mis toimus siis, kui sõidetud oli 2/3 etapist. Kukkumisse sattus ka tuuri üldliidri särki kandnud Fabian Cancellara ning sõit katkestati mõneks ajaks. Kukkumise järel katkestasid kohe võistluse neli sõitjat, pärast arstlikku kontrolli võib katkestajaid tulla veelgi. Sõidu võitis Katjuša tiimi rattur Joaquim Rodriguez, teise koha saanud Chris Froome’ile läks kirja võitjaga sama aeg (3.26,54). Kolmandana finišeeris Ag2r-i sõitja Alexis Vuillermoz (+0,4). Astana ratturid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe raskesse kukkumisse ei sattunud, nende lõppkohtadeks jäid vastavalt 73. (+2.29) ja 121. (+8.26). Astana liider Vincenzo Nibali sai täna seitsmenda koha (+0,11). Tuuri üldliider on kolme etapi järel Sky sõitja Chris Froome, kelle edu teist kohta hoidva Tony Martini (Etixx-QuickStep) ees on vaid üks sekund. Kolmandal kohal on BMC rattur Tejay van Garderen. Nibali on 13. kohal (+1.38), Kangert hoiab 75. kohta (+7.51) ja Taaramäe on 94. positsioonil (+9.55).

«Minu meelest on tegu lihtsalt liiga aeglase sarjaga.»

F1 sõitja Kimi Räikkönen tunnistas, et kui ta kaotaks koha Ferraris, siis elektrivormelite sari teda ei köidaks

 

VÕRKPALL

Kreek sai vastased teada

Võrkpalli tugevaima klubisarja ehk Euroopa Meistrite liiga uus hooaeg sai avalöögi, kui Viinis loositi alagruppidesse tuleval hooajal hinnalist karikat jahtima asuvad meeskonnad. Ardo Kreegi (pildil) koduklubi Pariisi Volley mängib B-alagrupis, kus nende vastasteks on Moskva Dinamo, kunagine Oliver Venno koduklubi VfB Friedrichshafen ja türklaste Ankara Ziraat Bankasi. Avavoorus ootab Kreeki ees reis Türki, kus neid võõrustab Ankara meeskond, vahendas volley.ee.

 

KÄSIPALL

Rooba siirdub Saksamaale

Eesti meeste käsipallikoondise mängija Jürgen Rooba asub uuest hooajast mängima Saksamaa 2. Bundesligas HSG Nordhorn-Lingeni meeskonnas. 25-aastane paremäär sõlmis HSG Nordhorn-Lingeni klubiga kaheaastase lepingu. «Olen väga tänulik võimaluse eest mängida HSG Nordhorn-Lingeni eest. See on mu karjääris suur samm edasi ja annan endast sada protsenti, et meeskonda aidata,» vahendas Rooba sõnu HSG Nordhorn-Lingeni Facebooki leht. HSG Nordhorn-Lingen mängib Saksamaa 2. Bundesligas ehk tugevuselt teises liigas. (Hamburgi HSV Handball).

 

Pärnat sai universiaadil kaheksanda koha

Lõuna-Koreas jätkuval suveuniversiaadil sai vibulaskja Reena Pärnat kaheksanda koha. Pärnat läks 1/24 ringis kokku lätlanna Anete Kreicbergaga ja võitis 6:5. Järgmises voorus võitis Pärnat Anna Stepanovat 6:4, kaheksandikfinaalis alistas eestlanna 6:5 Mariana Garcia Pineiro. Veerandfinaalis oli Pärnati vastaseks Misun Choi, kes alistas kindlalt Pärnati, eestlanna tulemuseks jäi kaheksas koht.

 

Läti NBA mees EMile ei sõida

Portaal Sportando vahendas, et septembris toimuvast korvpalli EMist jääb eemale lätlane Kristaps Porzingis, kes alles hiljuti tegi NBAs Baltikumi korvpalliajalugu, kui temast sai kõige varem draftis valitud mees. Uuel hooajal NBAs mängima hakkavast 2.16 mehest aga Läti koondis tänavusel EMil kasu lõigata ei saa, sest värske info järgi otsustas Porzingis jääda treenima oma uue klubiga.

 

Dalai-laama sünnipäeva tähistati rahu täis muusika rüppes

Täna, 6. juulil tähistati kõikjal maailmas Tema Pühaduse XIV dalai-laama 80. juubelit, nii ka Eestis, Tallinnas. Juubeli kontserti paika Hirveparki oli kogunenud ligi pooltuhat inimest. Suurest rahvahulgast hoolimata oli kohapealne meeleolu rahulik ja istudes või seistes keskenduti peaasjalikult lavalt kostuvale muusikale.

 

Nobeli rahupreemia laureaadi ja kaasaegse maailma ühe olulisema vaimse juhi sünnipäeva tasuta kontserdil astus esimesena üles Chalice. Kuna mees ei räppinud, siis seekord Jarek Kasarina. Mitte suupeale kukkunud muusik käskis publikul head teha, lisades, et kui ise ei viitsita, siis antagu raha kellegile, kes viitsib ja teeb.

Järgmisena esines Hirvepargis sündmuse korraldaja, Eesti Budismi Instituudi juhatuse esimees Sven Grünberg, koos temaga laulja ja helilooja Riho Sibul. Meeste minimalistlike helide ja kogu keskendumise saatel kargasid lava ees kontserdi kõige pisemad külastajad. See oli vahva, kuid omamoodi kentsakas vaate- ja kuuldemäng. Dalai-laama sünnipäeva puhul astusid kümneminutiliste kavadega üles ka Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Krista Joonas, Jaak Johanson, Ott Lepland ja Liisi Koikson.

Sõnavõttudega esinesid riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed Andres Herkel, Artur Talvik  ja Yoko Alender. Viimane tsiteeris Tema Pühadust XIV dalai-laamat öeldes, et inimesed peaksid olema alati head, kui see võimalik on ja see on alati võimalik. Vabaerakonna esimees Andres Herkel tuletas kuulajatele meelde, et dalai-laama on maailma kõige tuntum pagulane, kes pidi hülgama oma kodumaa kõigest 24-aastasena. Väga palju kannatanud rahva esindaja parandab Herkeli sõnul maailma ise kaastunde ja hea sõnaga.

Dalai-laama auks ja sündmuse olulisusest kõnelesid teiste hulgas ka helilooja ning sündmuse korraldaja Sven Grünberg ja Tiibeti Mastifite Ühingust Kaire Rjadnev-Meristo. Kontserdil loeti ette ka Mart Laari koostatud ühisavaldus ja edastati Eesti õnnesoovid kokku kolmel korral (1991, 2001 ja 2011) Eestit külastanud juubilarile.

Kõikidel külastajatel oli võimalus vabaõhulava kõrval avatud väikeses telgis tutvuda lähemat Tema Pühaduse eluloo,Tiibeti ja sealse olukorraga. Samuti oli inimestel soovi korral võimalik salvestada isiklik sõnum, mis edastatakse dalai-laamale tema Londoni esindaja vahendusel.

Tour de France'il liidrisärgis kukkunud Cancellara jättis tuuri pooleli

Täna sõideti Tour de France'i velotuuril kolmas etapp, kus leidis aset suur kukkumine. Kui mitmed sõitjad jätsid tuuri pooleli kohe pärast kukkumist, siis nüüdseks on sama kinnitanud ka tänasel etapil liidrisärgis sõitnud Fabian Cancellara.

Tänasel etapil liidrina sõitnud Cancellara (Trek Factory) sattus koos teiste sõitjatega raskesse kukkumisse ligikaudu 60 km enne etapi lõppu, kui William Bonnet (FDJ) kaotas ratta üle kontrolli, kukkus õnnetult ja tõmbas endaga kaasa ka rohkelt teisi rattureid.

Cancellara paistis koheselt pärast õnnetust olevat üsna räsitud, kuid jätkas siiski sõitu ja jõudis ka finišisse. Pärast arstlikku kontrolli teatas aga šveitslane, et on sunnitud tuuri katkestama. 

«Lahkusin just haiglast väga pettunult. Tour de France 2015 on minu jaoks läbi, murdsin sarnaselt kevadega jälle oma seljas paar luud,» kirjutas Cancellara oma Twitteri kontol.

Tänase sõidu järel kerkis tuuri liidriks Chris Froome (Sky).

Eesti rattur võitis Roanne'i tuuri kolmanda etapi

Silver Mäoma võitis Roanne'i tuuri kolmanda etapi, milleks oli 8km pikkune eraldistart.

Mäoma tundis ennas tugevalt juba esimesel päeval kui lõpetas grupifinišiga lõppenud sõidu teise kohaga, aga kahjuks leiti, et tehtud sprint polnud reeglitepärane ja eestlase tulemus tühistati. Kaks päeva hiljem täitis tartlane siiski seatud eesmärgi ja võitis eraldistardist sõidu. Tuur läks hästi ka teistel EC St Eteinne Loire meestel, sest Guilleume Bonnet võitis teise etapi, tõusis liidriks ja juhtpositsiooni õnnestus meestel hoida lõpun, vahendas Rattaprofid.ee.

Ametlik: ManU mängijast sai Türgi klubi liige

Manchester Unitedi jalgpallimeeskonna ääremängija Nani siirdub Türgi tippklubisse Fenerbahce, kinnitas klubi oma ametlikes kanalites.

29-aastane Roheneemesaartelt pärit Portugali koondislane veetis suurema osa möödunud hooajast laenul oma endise koduklubi Sportingi juures, lüües 27 liigamänguga 7 väravat, vahendas Soccernet.ee.

Unitedis viimastel hooaegadel treenerite valikust üha rohkem välja jäänud Nani sai Punaste Kuradite eest kirja kaheksa hooaega - Premier League'is tegi see kokku 147 mängu ja 25 väravat.

Fenerbahcega sõlmis Nani kolmeaastase lepingu. Uues klubis võib Nani saada kokku ka vana tuttavaga - nimelt seostatakse Istanbuli meeskonnaga ka Robin van Persiet.

Seitsmekordne Wimbledoni võitja jõudis kindlalt veerandfinaali

Wimbledoni tenniseturniiril jõudis meeste üksikmängus veerandfinaali mitmekordne võitja Roger Federer.

Edetabli teine reket Federer alistas hispaanlase Roberto Bautista 6:2, 6:2, 6:3. Veerandfinaalis läheb seitsmel korral Wimbledonis võidutsenud Federer vastamisi prantslase Gilles Simoniga (ATP 13.).

Internetipoodides levib väga ohtliku muljega telefoniümbris

Endine relvainstruktor märkas internetipoodides müügil relvaimitatsiooniga telefoniümbriseid, mis võivad politseinikke segadusse ajada.

Oceani maakonna prokuratuuri pressiesindaja Al Della Fave jagas Facebooki suhtluskeskkonnas pilte iPhone relvakujulisest telefoniümbrisest, vahendab CNN. Piltidel poseerib modell, kelle tagataskus oleval telefonil on relvasarnane ümbris, mis jätab mulje, justkui oleks neiu taskus relv.

«Paljud noored kannavad mobiiltelefone pükste tagataskus – kui keegi seda võtma ulatab, on minu esimeseks mõtteks, et ta haarab relva järele,» ütles endine relvainstruktor Al Della Fave.

Lisaks on pilt, kus modell hoiab telefoni näo juures ja räägib sellega, kuid üldsusele jääb mulje nagu ta vehiks näo juures relvaga.

Ta lisab, et selline asi tõmbab vägagi politseiniku tähelepanu, kui noor kõnnib ringi, relv taskus või veel enam, kui hakkab seda taskust välja võtma.

Relvakujulist telefoniümbrist on müügil mitmetes e-poodides, see on saadaval erinevates värvitoonides ning hinnavahemikus 5-49 dollarit. «Ära muretse, sa ei saa sellega kedagi tulistada!» seisab ühes tootekirjelduses. Hetkel pole aga selge, kes seda toodab.

«Peamine asi on, et kui need on müügil internetis, on need ka inimeste kasutuses,» ütleb Della Fave ning hoiatab, et talle ei tundu selle tellimine ja kasutamine sugugi hea mõttena.

Maailmaliiga: isegi Austraalia edestas Venemaad

Võrkpalli maailmaliigas lõppesid mängud alagruppides. Viimati võitis Austraalia koduväljakul Serbiat 3:2, tõrjudes tulevaks aastaks kõrgeimast divisjonist (A- ja B-grupp) tunamulluse võitja Venemaa. Nii Austraalia kui Venemaa jäid oma grupis viimaseks, kuid esimene sai kokkuvõttes kaks ja teine ühe võidu.

Kunagi varem pole Venemaa esikaheksast välja langenud. Iial ei ole Venemaa koondis kaotanud 11 mängu järjest. Pretsedenditu oli ka Vene meeskonna peatreeneri tagasiastumine kaks vooru enne turniiri lõppu. Viimases voorus saadi küll jagu Iraanist 3:1, kuid selle mängu alguseks oli juba teada, et iraanlastele pole võitu enam vaja, sest Poolat püüda ei õnnestu, vahendas volley.ee.

Paremad saavad lühikese puhkuse, kuue meeskonna finaalturniir mängitakse 14.-19. juulini Rio de Janeiros. Seal osalevad Brasiilia (kui korraldaja, aga võitis ka alagrupi), Serbia, Itaalia, USA, Poola ja teise tugevusgrupi parim meeskond, kes selgub eeloleval nädalavahetusel Bulgaarias. Poolfinaalides kohtuvad võõrustajad Belgiaga, teise finalisti selgitavad Argentina ja Prantsusmaa.

Absoluutselt enim punkte (35) kogus teises divisjonis kõik 12 mängu võitnud Prantsusmaa. Võiduta ei jäänud keegi. Väga edukalt mängis Belgia, kogudes 10 võitu, kindlasti ei jäänud oma lõpptulemusega (kolm võitu) rahule Soome.

Andy Murray ei vedanud kodupublikut alt

Suurbritannias toimuval Wimbledoni tenniseturniiril jõudis meeste üksikmängus veerandfinaali kodupubliku soosik Andy Murray.

Maailma edetabelis kolmandat kohta hoidev Murray alistas üksikmängu neljandas ringis Horvaatia esindaja Ivo Karlovici 7:6(7), 6:4, 5:7, 6:4. Veerandfinaalis on Murray vastaseks Kanada esindaja Vasek Pospisil (ATP 54.).

Pettunud Bottas: olin Massast kiirem, aga tiim ei lubanud mööduda

Eile sõideti Suurbritannias järjekordne vormel-1 sarja etapp, kus pakkusid põnevust Williamsi mehed Felipe Massa ja Valtteri Bottas. Kuigi kokkuvõttes said mehed neljanda ning viienda koha, on sõidu järel pakkunud rohkelt kõneainet nende omavaheline duell esikoha pärast.

Eilset sõitu asus üllatuslikult juhtima Massa, kes sai suurepärase stardi ning kerkis esimeseks. Kuna kohe avaringil sattusid omavahel kontakti mitmed sõitjad, tuli kiirelt rajale turvaauto, mille lahkumise järel tegi hea lükke Bottas, kes kerkis Massa järel teisele kohale. Kaksikjuhtumise saanud Williamsi meeskond teatas aga Bottasele, et omavahelist võidusõitmist ei toimu ning soomlane ei tohi kogenud brasiillasest hakata mööda sõitma.

Bottas oli sõidu järel meeskonna käitumise tõttu nördinud. «Sõidu alguses oli mul hea tempo ja ühel hetkel oleksin olnud võimeline Massast mööda sõitma, aga meeskond keelas selle ära,» rääkis Bottas. «Peame üle vaatama, kas me oleksime võinud langetada teistsuguseid otsuseid. Ma ei taha meeskonda kritiseerida, sest ilmselt oli sellise käsu jaoks oma põhjus. Lihtsalt mina ei tea, mis see on,» vihjas Bottas kriitiliselt.

Soome vormelisõitja lisas veel, et ta ei soovinud tiimilt käsku, mille järgi oleks Massa pidanud ta meelega mööda laskma, kuid ta oleks soovinud võitluslikkust. «See poleks olnud võidusõit (kui Massa oleks meelega lubanud mööduda). Küll oleks aga olnud tore, kui mul oleks olnud võimaluse korral variant temast mööduda,» ütles Bottas.

Massa lõpetas eilse sõidu neljanda ning Bottas viienda kohaga, sest Silverstone’i rajal hakkas vihma sadama ning tiimid pidid rehvide vahetamiseks tegema boksipeatusi, mille virr-varrist lõikas enim kasu Mercedes, kelle sõitjad Lewis Hamilton ja Nico Rosberg said vastavalt esimese ja teise koha. Williamsitest suutis mööduda ka kolmanda koha saanud Ferrari sõitja Sebastian Vettel.

Kalju alistas Paide, Sillamäe võitis Viljandit

Koduses jalgpalli meistriliigas peeti täna kaks mängu, võidud said kirja Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalev.

Nõmme Kalju läks kohtumist Paide Linnameeskonna vastu juhtima 39. minutil, kui täpne oli Vladimir Voskoboinikov. Ats Sillaste 61. minuti värav viigistas aga seisu 1:1, kuid võõrustajate jaoks tõi kolm võidupunkti Reginald Mbu Alidor, kes skooris 87. minutil ja tõi Kaljule 2:1 võidu.

Teises tänases kohtumises jäi Sillamäe Kalev koduväljakul 0:1 kaotusseisu Viljandi Tuleviku vastu, kui 15. minutil skooris Karel Kübar. Aleksandr Volkov viigistas seisu 78. minutil ning Sillamäe 2:1 võidu kindlustas 83. minutil Kõrõlo Silich.

Video: Wimbledonil meelega kaotanud maailma 29. reket võib saada hiigelsuure trahvi

Wimbledoni tenniseturniiril võib oodata suur trahv meeste üksikmängu 29. reketit Nick Kyrgiost, kes kaotas täna meelega neljanda ringi teise seti.

Kyrgios oli kaotanud neljanda ringi avaseti numbritega 7:5 Richard Gasquet'le ning jäi kaotusseisu kohe ka teises setis. Seejärel otsustas 20-aastane Kyrgios säästa energiat tähtsaks kolmandaks setiks ning jättis mitmed punktid meelega mängimata. Sellise käitumise eest võib austraallast Briti meedia väitel oodata hiigelsuur trahv - koguni 160 000 inglise naela.

Temperamentne Kyrgios kaotaski teise seti kindlalt 1:6, kuid võitis kolmanda 7:6. Tasavägise neljanda seti võitis omakorda 7:6 aga Gasquet ja nii pidi Kyrgios reketid pakkima.

Üllatus: Madridi Reali kapten tahab teiste Euroopa liigade asemel siirduda Portugali

Madridi Reali jalgpallimeeskonna kapteni ja väravavahi Iker Casillase uus klubi võib veidi šokeerivalt olla Portugali hiid Porto, kinnitas tema agent.

Hispaania meedias lõhkes täna üllatuspomm, kui telekanal RTE väitis, et Madridi Reali väravavahi Iker Casillase tuleviku osas on toimunud uusi arenguid ning kui varem seostati teda teiste Euroopa tippliigade klubidega, on hetkel favoriidiks tõusnud hoopis Porto, vahendas Soccernet.ee.

Porto on Realile 34-aastase väravavahi eest kirjaliku pakkumise teinud, kuid RTE infot täiendanud ajalehe AS andmeil on üleminekul takistused ees, sest Porto ei suuda Casillase 7 miljonit eurot ületavat palganumbrit ise ära tasuda ning Real ei soovi hetkeseisuga vahet kinni maksta.

Samal ajal on Casillase agent Carlos Cutropia juba Portugali meediale kinnitanud, et väravavaht tunneb tõesti Portosse kolimise vastu huvi ning loodab, et Real tuleb tema kliendile vastu.

Eesti koondislane sai teada vastased Meistrite liigas

Võrkpalli tugevaima klubisarja ehk Euroopa Meistrite liiga uus hooaeg sai avalöögi, kui Viinis loositi alagruppidesse tuleval hooajal hinnalist karikat jahtima asuvad meeskonnad.

Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley mängib B-alagrupis, kus nende vastasteks on Moskva Dünamo, kunagine Oliver Venno koduklubi VfB Friedrichshafen ja türklaste Ankara Ziraat Bankasi. Avavoorus ootab Kreeki ees reis Türki, kus neid võõrustab Ankara meeskond, vahendas volley.ee.

Sel hooajal nii Venno kui ka Martti Juhkami kodumeeskonnaks olnud Innsbrucki Hypo Tirol kuulub D-alagrupi, kus ootavad ees vastasseisud Kaasani Zeniidi, Ankara Halkbanki ja Montenegro klubi Budva Budvanska Rivijeraga. Seega on ühes grupis nii tiitlikaitsja Zeniit kui ka 2014. aasta teise koha omanik ja lõppenud hooaja veerandfinalist Halkbank.

Alagrupiturniir saab alguse 3. novembril ning lõppeb 26. jaanuaril. Pääsu järgmisse ringi tagavad kõigi seitsme alagrupi võitjad ja viis paremat teise koha omanikku.

9 võimalust, kuidas õlut kodumajapidamises kasutada

Nädalavahetuse külalistest jäid terrassile poolikud õllepurgid? Ära vihasta, vaid kasuta jääke nutikalt kodumajapidamise hüvanguks, soovitab USA meistrimees Bob Vila.

1. Hävita nälkjaid

Kellele limased nälkjad aias meelehärmi valmistavad, võiks maasse kaevata mõned vanad purgid, maapinnaga ühel tasapinnal, mille põhjas veerandi jagu õlut: magus õllelõhn meelitab nälkjad mekkima ja ühtlasi osutub nende surmalõksuks.

2. Poleeri mööblit

Õlu pidada olema üks parimaid looduslikke poleerimisvahendeid. Katseta seda pehme lapiga siiski kodumööblil alustuseks mõnes mitte nii nähtavas kohas ja jälgi tulemust.

3. Nühi vasknõud läikima

Vala veidi õlut poleerimislapile ja nühi vasknõud kenasti läikivaks.

4. Väeta muru

Mõned teavad rääkida, et õlu pidi murule mõjuma kui looduslik väetis. Kui liisunud õlut aiapeo järgselt vedelema jääb, võid ju katsetada.

5. Löö segisti läikima

Kui köögikraan või vannitoasegisti on hakanud läiget kaotama, võib seda samuti õllega taastada: vala kilekott kihisevat õlut täis ja seo kraani ümber, paari tunni pärast peaks see läikima.

6. Tee peo jaoks putukalõks

Kui sa ei taha, et tüütud herilased, kärbsed ja muud tiivulised tüütused su aiapeo külaliste ümbner tiirutavad, säti verandanurka mõned kausid õllega: tiivulised kihutavad maitsvat kraami mekkima ja sinna nad jäävadki. Pea aga külalisi silmas, et mõni kogemata herilasejooki lonksama ei kipu:)

7. Eemalda roostet

Kui terrassinurgast turritab välja mõni roostes kruvi, mida raske keerata, vala veidi õlut peale, ideepoolest peaks see roostet eemaldama. Seejärel saad vajaliku kõpitsemisetöö lõpule viia ja ennast premeerida: mõistagi lonksu jahutava õllega:)

 

 

Eesti koondislane liitub Saksamaa esiliiga meeskonnaga

Eesti meeste käsipallikoondise mängija Jürgen Rooba asub uuest hooajast mängima Saksamaa 2. Bundesligas HSG Nordhorn-Lingeni meeskonnas.

25-aastane paremäär sõlmis HSG Nordhorn-Lingeni klubiga kaheaastase lepingu. «Olen väga tänulik võimaluse eest mängida HSG Nordhorn-Lingeni eest. See on mu karjääris suur samm edasi ja annan endast 100%, et meeskonda aidata,» vahendas Rooba sõnu HSG Nordhorn-Lingeni Facebooki lehekülg.

Eestlase uue koduklubi peatreener Heiner Bültmann kiitis Rooba kiirust. «Jürgen on tõeline energiapundar - ta on kiire, plahvatuslik, hea hüppevõimega, tal on hea tunnetus ja paar lisatrikki. Ta on ambitsioonikas, hea motivatsiooniga ja on ka väljaspool platsi jätnud väga positiivse mulje, seega usun, et ta sobib meie tiimi väga hästi,» rääkis Bültmann.

HSG Nordhorn-Lingen mängib Saksamaa 2. Bundesligas ehk tugevuselt teises liigas. Eesti koondislastest mängib samas liigas Janar Mägi (EHV Aue), kõige kõrgemal tasemel mängivad Mait Patrail (Hannover-Burgdorf) ning uuest hooajast ka Dener Jaanimaa (Hamburgi HSV Handball).

Liigsed kilod võivad tulla hoopis kasuks

Kuigi rasvumine on pärasoolevähi tekke riskitegur, selgus hiljutisest uuringust üllatav asjaolu, et ülekaal võib aidata pärasoolevähki põdeval inimesel kauem elada.

Duke’i ülikooli uurijad esitlesid eelmisel nädalal toimunud kongressil European Society for Medical Oncology World Congress on Gastrointestinal Cancer uurimistulemust, mille järgi elasid rasvunud patsiendid keskmisel 2,5 kuud kauem kui kõhnemad patsiendid, kirjutab newsmax.com.

Tulemused üllatasid uurijaid, kes arvasid, et rasvunud patsiendid, kel oli kaugelearenenud pärasoolvähk, peavad ravile halvemini vastu, sest neil on suurem risk pärasoolevähi tekkeks.

Uuringut juhtinud Duke’i ülikooli meditsiiniprofessor Yousuf Zafar ütles, et vastupidiselt nende hüpoteesile oli madalaima KMI (kehamassiindeksiga) pärasoolevähki põdevatel patsientidel kõige suurem tõenäosus elada kõige vähem. Tema sõnul ähvardas suurim risk inimesi, kelle KMI oli vähem kui 25. WHO kriteeriumite alusel peetakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 18,5-25, üle 25 on tegemist ülekaaluga ning üle 30 jääv kehamassiindeks viitab rasvumisele.

Zafar rääkis, et madalam KMI ja elu pikkus võivad olla seotud sellega, kui palju ravi patsiendid suudavad taluda. Uuring hõlmas 6128 pärasoolevähki põdevat patsienti, kelle raviprotsessi jälgisid teadlased kaks aastat.

Madridi Reali vaevab suur mure

Hispaania väljaanne Marca vahendas, et Madridi Reali jalgpallimeeskonda on vaevamas suur mure - kellele anda uuel hooajal kaptenipael?

Hetkel on Reali kapteniks kogenud väravavaht Iker Casillas, keda aga viimaste aastate vormilanguse tõttu on hakatud seostama klubist lahkumisega. Casillase järel peaks saama kaptenipaela oma õlale Sergio Ramos, kuid ka tema kohta on viimasel ajal käinud aktiivsed üleminekujutud ning eelkõige seostatakse teda Inglismaa meeskonna Manchester Unitediga.

Kui nii Casillas kui Ramos peaksid tõesti Madridi meeskonnast lahkuma, peaks klubi traditsioonide järgi minema kaptenipael mängijale, kes on Realis kõige kauem olnud. Nii peaks uueks kapteniks saama Brasiilia koondislane Marcelo, kes on meeskonnas mänginud alates 2006. aastast. Samas pole mitte kõik Realis sellise lahendusega nõus, sest mitmed asjaosalised leiavad, et meeskonna kapteniks peaks olema tiimi vaimne liider Cristiano Ronaldo.

Nii ongi hetkel Realis lahtine, kas kogenud Casillas ja Ramos lahkuvad ning kellele jääb auväärt kaptenipael.

Ajaloolised majad: USA presidentide residentsid

Kui räägitakse USA presidendi residentsist, siis meenub enamikule esmalt kindlasti kuulus Valge Maja Ent nii mõnegi presidendi isiklik kodu on ajaloolise tähtsusega - kui palju võiks see aga täna väärt olla, küsib Elle Decor vahendades veebiportaali Trulia.
 

Näiteks Ameerika esimese presidendi  George Washingtoni kuulus 21-toaline Mount Vernon on tõeline turistimagnet. Millistes majades on aga elanud Ameerika presidendid ning missugune võiks olla hoonete tänane turuväärtus, vaata siit.

Viis põhjust, miks kasutada mobiilipanka

Pidevat kiirustamist nõudev elutempo võib muuta mobiilipanga kasutamise viie või kümne aastaga sama igapäevaseks kui praegu on seda pangaautomaadi kasutamine.

Praegu kasutab mobiilipanka iga kuu üle 80 000 inimese ja aastaga on maksete arv kasvanud ligi 62 protsenti. Mobiili vahendusel sooritatakse iga kuu umbes 245 000 makset, mida on pea üheksa korda enam kui kontorites. Swedbank elektrooniliste kanalite juht Arno Pae tõi välja viis põhjust, miks tasub kasutada mobiilipanka.

Kontojääk taskusse

Millal oli viimane kord, kui seisid poesabas, sinu seljataha oli kogunenud juba muljetavaldav järjekord ja mõtisklesid, kas pead korvist poelindile laotud kaubast loobuma? Üksnes sellepärast, et sa ei teadnud, kas sinu pangakontol on piisavalt raha või mitte. Mobiilipangaga ei pea mõistatama, kas sinu kontol on maksete tegemiseks piisavalt raha. Seda näeb vaid paari näpuliigutusega. Kiiret kontojääki saab vaadata ka sisse logimata. Jääki saab vaadata rakenduse avalehel, androidiga telefonidele saab seadistada vidina telefoni töölauale.

Arve võid rahulikult kokku küsida

Käisid sõbraga lõunal ja maksid ka tema eest arve? Soovid saata oma kontonumbrit, aga selle leidmine ja saatmine võtab liiga palju aega? Mobiilipangas saad ka sisse logimata oma kontonumbri koos summa ja selgitusega kas e-posti või SMS-iga mugava lingina sõbrale saata.

Makse tegemiseks pole vaja avada arvutit

Väike makse sõbrale pole kunagi olnud nii lihtne – vali saaja, sisesta summa ja kinnita makse nupuvajutusega. Ainuke asi, mida selleks vaja, on telefon ja mobiiliäpp.

Analüüsi kas või aktsiaturgu

Ootad bussi või rongi ja sul pole parasjagu midagi targemat teha, kui lihtsalt aega surnuks lüüa. Kasuta parem seda aega targalt: enamikes mobiilipankades on rakendus, mis võimaldab jälgida börsil toimuvat ning oma investeerimisportfelli seisu ja jälgimisnimekirja.

Sularaha mobiiliäpist ei saa, küll aga leiab pangaautomaadi

Käes on reede õhtu ja sinu lemmikkohas saab sissepääsu eest maksta üksnes sularahas? Näiteks Swedbanki mobiiliäpil on rakendus, kust on võimalik vaadata lähimat pangaautomaati. Rakenduse kaardilt leiad ka kontorite asukohad, lahtiolekuajad ja juhised kohalejõudmiseks.

Kristal Meistrite liiga matšist: peame oma mängu käima saama

Eesti jalgpallimeister FC Levadia läheb homme Meistrite liiga esimese eelringi korduskohtumises koduväljakul vastamisi Põhja-Iirimaa tiimi Belfasti Crusadersiga. Kui avamäng lõppes tulemusega 0:0, siis Levadia juhendaja Marko Kristal sõnul tuleb homme eestlastel enda mäng vastastele peale suruda.

«Füüsiliselt suudavad nad kõvasti võidelda, kuid vastupidavuse pool on meil parem. Peame saama oma palliga mängu käima. Vaevalt vastased millegi erilise uuega üllatavad. Neilt on oodata lihtsat ja konkreetset mängu, kus pannakse palju rõhku kahevõitlustele,» rääkis Kristal.

«Oleme favoriidi positsioonis. Peame kodumaal oma paremuse maksma panema. Belfastis oli väga kitsas väljak, kuid Tallinnas (mängitakse Lilleküla staadionil) on platsil ruumi rohkem. Peame selle oma kasuks pöörama. Vastane tahab rohkem mängida võitluste peale ning nad ei anna midagi lihtsalt ära. Meie peame aga oma mängu peale suruma ning olema domineerivam pool,» lisas Levadia poolkaitsja Ilja Antonov.

Raske kukkumisega Tour de France'i etapil sai võidu Katjuša rattur

Tour de France'i velotuuril sõideti täna kolmas etapp, mille võitis Katjuša tiimi eest sõitev Joaquim Rodriguez.

Tänast sõitu jäi tumestama raske kukkumine, mis toimus siis, kui sõidetud oli 2/3 etapist. Kukkumisse sattus ka tuuri üldliidri särki kandnud Fabian Cancellara ning pärast mõningast segadust sõit katkestati mõneks ajaks. Kukkumise järel katkestasid koheselt võistluse neli sõitjat, pärast arstlikku kontrolli võib katkestajaid tulla veelgi.

Tänase sõidu võitis Katjuša tiimi rattur Joaquim Rodriguez, teise koha saanud Chris Froome'ile läks kirja võitjaga sama aeg (3.26,54). Kolmandana finišeeris Ag2r sõitja Alexis Vuillermoz (+0,4). Astana ratturid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe raskesse kukkumisse ei sattunud, nende lõppkohtadeks jäid vastavalt 73. (+2.29) ja 121. (+8.26). Astana liider Vincenzo Nibali sai täna seitsmenda koha (+0,11).

Tuuri üldliidriks on kolme etapi järel Sky sõitja Chris Froome, kelle edu teist kohta hoidva Tony Martini (Etixx-QuickStep) ees on vaid üks sekund. Kolmandal kohal on BMC rattur Tejay van Garderen. Nibali on 13. kohal (+1.38), Kangert hoiab 75. kohta (+7.51) ja Taaramäe on 94. positsioonil (+9.55).

Video: võimas Xplosioni järelvideo! Kas leiad sealt ka ennast?

Tallinn Arenal 9. mail 2015 juba kuuendat korda toimunud Xplosion Fight Series võitlusspordiürituse korraldajad on valmis saanud võimsa järelvideoga!

Seekord näitasid häidt ulemusi ka Eesti sportlased. Profipoksimatšis oli võidukas Pavel Semjonov, kes alistas tugeva leeduka Artjom Karasiovi. Nüüd ootab Semjonovit ees veelgi raskem lahing Balti meistrivööle Mirkko Moisari vastu 25. juulil Kloogaranna Festivali Beach Fightil. Võidukas oli ka Moisari vend Markko Moisar, kes alistas belglase Yassine Moutachimi.

Üllatusi oli veelgi - MMA stiilis saavutas üle pika aja ülekaaluka võidu väga efektses matšis Alik Tseiko. K-1 stiilis matšides saavutas viimasel hetkel ringi naasnud Rain Kärkinen võidu Ernestas Dapkuse üle ning kauaoodatud kordusmatšis briti Luke Whelani vastu võistlustulle astunud Edvin-Erik Kibus.

Õhtu peamatš lõppes üllatusliku võiduga Maxim Vorovskile. Matši favoriidiks peeti küll tugevat poolakat Dawid Kasperskit, kes on Euroopa suurima võitlusliiga Superkombati 2014. aasta meister.

Ainukese eestlasena pidi kaotuse vastu võtma Xplosioni ajaloo esimeses raskekaalu matšis Ardo Rakaselg leeduka Julius Mocka vastu.

 

Ametlik: vanameister Pirlost saab New York City meeskonna mängija

36-aastane Itaalia jalgpallikoondise legend Andrea Pirlo asub uuest hooajast mängima USAs New York City meeskonnas.

New Yorki meeskond teatas täna ametlikult nii oma kodulehel kui sotsiaalmeedia kanalites, et kuulus itaallane kuulub nüüdsest nende ridadesse. Lõppenud hooajal Juventuses mänginud ja Meistrite liiga finaali jõudnud Pirlo ühineb New Yorki satsis selliste suurnimedega nagu David Villa ja Frank Lampard.

Pirlo liitub uue klubiga 21. juulil.

Galerii: Levadia viimane treening enne tähtsat Meistrite liiga mängu

Jalgpalli Meistrite liiga esimeses eelringis läheb FC Levadia homme vastamisi Belfasti Crusadersiga. Avamäng Belfastis lõppes 0:0, homne kohtumine Lilleküla staadionil algab kell 19.00.

Inglismaa kõrgliigasse kerkinud klubi püstitas rekordi

Uueks hooajaks Inglismaa jalgpalli kõrgliigasse kerkinud Watfordi meeskond tegi oma klubi ajaloo suurima ostu, kui Tottenhami meeskonnast osteti Etienne Capoue.

Kuigi hetkel pole lõplikku ostusummat avaldatud, on Briti meedia väitel üleminekusummaks 5,7 miljonit inglise naela, mis on Watfordi jaoks rekordiline ost. Enne seda oli ühe mängija eest välja käidud suurim summa 3,25 miljonit naela, mis maksti 2007. aastal Nathan Ellingtoni eest. Capoue sõlmis Watfordiga lepingu neljaks aastaks.

Interaktiivne graafik: jälgi Taaramäe ja Kangerti tegemisi Prantsusmaa velotuuril

4. – 26. juulini on kavas tänavune jalgratturite mitmepäevasõit Tour de France. Eestlastest on tänavu tuuril stardis Astana ridades sõitvad Tanel Kangert ja Rein Taaramäe.

Taaramäe on Tour de France’il stardis kuuendat aastat järjest, tema senine parim koht on 2011. Aastal saavutatud 11. positsioon.

Kangert osaleb Tour de France’il teist korda, mullu sai ta kokkuvõttes kirja 20. koha. Võidu teenis toona tema meeskonnakaaslane Vincenzo Nibali.

Õdede Williamsite duellis üllatust ei sündinud

Wimbledoni tenniseturniiril kohtusid täna naiste üksikmängus õed Serena ja Venus Williams, kindla võidu sai Serena.

Naiste edetabelis esireketi kohta hoidva Serena võidunumbrid õe üle olid 6:4:6:3. Veerandfinaalis kohtub Williams kas Victoria Azarenka või Belinda Benciciga.

Mikk Reintam on testimisel Šotimaal

Viimati Tšehhi jalgpalli esiliigas Frydek-Misteki eest pallinud Mikk Reintam otsib uut klubi Šotimaalt, kus talle pakub võimalust Alloa Athletic.

25-aastane Reintam on Alloa eest kaasa teinud kahes treeningmängus - kolmapäeval võideti madalamates liigades pallivat Edinburgh Cityt 4:3 (Reintamilt 36 minutit) ning laupäeval alistati tugevuselt kolmanda liiga meeskond Airdrieonians FC 2:0 (Reintamilt 90 minutit), vahendas Soccernet.ee.

Publikule avatud olnud esimese kohtumise põhjal jättis Reintam Alloa fännidele hea mulje ning ka Alloa peatreener Danny Lennon tunnistas The Alloa Advertiserile, et mõned testimisel olnud mängijad andsid talle palju mõtteainet.

Eelmisel hooajal alles viimase mänguga napilt esiliigasse püsima jäänud Alloa alustab uut liigahooaega 8. augustil.

Pildid ja video: Tour de France'il toimus suur ja ränk kukkumine, kuhu sattus ka tuuri liider

Täna sõidetud Tour de France'i kolmandal etapil toimus raske kukkumine, kuhu sattus ka tuuri üldliider Fabian Cancellara.

Tänasest etapist oli sõidetud napilt üle 100 km ning lõpuni jäi veidi üle 50 km, kui toimus raske kukkumine ning paljud ratturid lendasid teelt välja kraavi. Vigastada saanuid oli mitmeid ning nende hulgas oli ka tuuri üldliider Cancellara. Pärast mõningast segadust etapp peatati ning pärast kukkunud ratturite kogunemist jätkati sõiduga.

Astana eest sõitvad Rein Taaramäe ja Tanel Kangert kukkunute seas ei olnud.

Kukkumise tagajärjel jätsid mitmed sõitjad Touri ka pooleli, hetkel on loobumisest teatanud Tom Dumoulin (Giant-Alpecin), William Bonnet (FDJ) ning Simon Gerrans (Orica-GreenEDGE).

Baltikumi korvpalliajalugu teinud Läti koondislane EMil Eesti vastu mängima ei tule

Portaal Sportando vahendas täna Läti korvpalli Twitteri konto postitust, mille järgi jääb septembris toimuvast EMist eemale Läti koondislane Kristaps Porzingis.

19-aastane Porzingis on Läti koondislane, kes tegi alles hiljuti korvpalliliigas NBA Baltikumi korvpalliajalugu, kui temast sai kõige varem draftis valitud mängija - nimelt valis New York Knicks lätlase juba neljanda valikuna. Uuel hooajal NBAs pallima hakkavast 2.16 mehest aga Läti koondis tänavusel EMil kasu lõigata ei saa, sest värske info kohaselt otsustas Porzingis jääda treenima oma uue klubiga.

Septembris toimuval EMil on Läti koondis ühes alagrupis Leedu, Ukraina, Belgia, Tšehhi ja Eestiga, seega meie rahvuskoondis pääseb pika NBA mehe vastu mängimisest.

Eesti käsipalliliiga kõige professionaalsemaks mängijaks valiti Eston Varusk

Möödunud hooaja Eesti käsipalliliiga kõige professionaalsemaks mängijaks valiti meistermeeskonna Põlva Serviti puurilukk Eston Varusk.

Auto Forte OÜ andis Varuskile selle puhul auhinnaks Peugeot RCZ-R sportauto nädalase kasutusõiguse. «Hindasime Varuski panust Serviti edusse ja seda, et eeskätt tema head tõrjed finaalseeria otsustavas kohtumises tõid võidu Põlvale,» ütles Auto Forte OÜ juhatuse esimees Raido Toonekurg. «Varusk on olnud käsipallis pikka aega ning saanud eeskujuks noortele.»

31-aastasele Varuskile tuli auhind ootamatult. «Väga meeldiv, et ka üle 30-aastaseid käsipallureid Eestis hinnatakse,» rõõmustas väravavaht. «Suvel on taolise masinaga hea ringi sõita ja pealegi vaevalt, et ma kunagi endale sellise vägeva auto soetan.»

Töö kõrvalt sportiv Varusk jätkab ka tuleval hooajal Servitis. «Varem oli töö ja spordi sidumine raske, kuid kuna nüüd on mul oma firma, siis seetõttu lihtsam,» tõdes Varusk. «Uuel hooajal mängin edasi Servitis ning kui koondis mind vajab, siis ka seal. Klubitasandil on meie eesmärkideks tiitli kaitsmine ja karikavõit, sest Servitil ei saagi madalamaid sihte olla.»

Simple Session tutvustas USA maineka telekanali eetris Eestit 120 miljonile ameeriklasele

Pühapäeval 28. juunil jõudis 120 miljonis ameerika kodus leviva telekanali NBC eetrisse telesaade aprillikuus Tallinnas Tondiraba jäähallis toimunud Simple Sessioni võistlustest.

Saade on järelvaadatav siin.

Red Bull Signature Series ekstreemspordisaadete sarjas eetrisse jõudnud kahe tunni pikkune (koos reklaamidega) saade oli täielikult pühendatud Simple Sessionile, tutvustades võistluste taustal lähemalt ka Eestit. Peaasjalikult said ameerika vaatajad ülevaate BMX-finaalidest, pisteliselt aga ka rulafinaalide olulisematest hetkedest.

Kui algselt oli saade plaanitud eetrisse anda NBC Sports kanalil ning 14. juunil, siis saatesarja muutunud eetrigraafik ja kanal võimaldas saadet jälgida ligi kaks korda suuremal auditooriumil: 78 miljoni asemel 120 miljonis kodus.

Simple Sessioni korraldaja Risto Kalmre sõnul on võistlus olnud aastate jooksul pidevalt ameerika ekstreemspordile pühendunud telekanalite huvifookuses, kuid täispikk saade NBC on kahtlemata suur hüpe mitte vaid võistlusele, vaid ka aladele, milles seal võisteldakse. «NBC on telekanal, mis vahendab ameerika vaatajateni olümpiamänge, Tour de France'i, hokiliiga NHLi võistlusi, korvpalliliiga NBA mänge, jalgpalli suursündmust Super Bowli. Simple Sessionit peetakse BMXis maailma üheks esivõistluseks ning kajastus nii suure spordikanali eetris aitab seda kindlasti kinnitada,» sõnas Kalmre.

Saadet juhtis juba neljandat hooaega jooksva Red Bull Signature Seriese saatejuht Sal Masekela ning võistlust kommenteerisid legendaardne BMXi-sõitja Chris Doyle ja NBC spordikommentaator Todd Terris.

Kokku jõuab Red Bull Signature Series sarjas aasta jooksul 13 eraldi saatena NBC Sportsi eetrisse 20 tunni jagu ekstreemspordimelu üle maailma, iga saade kajastab ühte sündmust. Red Bull Signature Seriese näol on tegu hetkel kõige progressiivsema action-sporti kajastava saatekollektsiooniga, kus on suur rõhk tipptasemel toodetud, efektsel ja innovatiivsel originaalmaterjalil, mille eest hoolitseb telekanaliga koostöös neljandat aastat järjest Red Bull Media House.

 

18. ja 19. aprillil Tondiraba jäähallis toimunud Simple Sessioni 15. sünnipäeva võistlused võitsid kanada BMX-rattur Drew Bezanson ja prantsuse rulataja Robin Bolian. Kokku võistles kvalifikatsioonides 88 BMX-ratturit ja 67 rulatajat 34 riigist, neist pääses finaalidesse 24 BMX-ratturit ja 25 rulatajat. BMX-finaalidesse eestlastel sel aastal pääseda ei õnnestunud, küll aga rulasõidus: 17ndana kvalifitseerus finaali 23-aastane Aleksandr Tubin, kes saavutas finaalis 21. koha. BMXis läks parima eestlase auhind kvalifikatsioonides parima kohaliku tulemuse ehk 51. koha saavutanud Erik Orgole.

Simple Session 15 finaalidest tegi koostöös korraldajatega suurejoonelise teleülekande Red Bull TV, mis on täismahus järelvaadatav Simple Sessioni kodulehel ja Red Bull TV keskkonnas. Viimases on vaatamiseks üleval ka lühemad videokokkuvõtted. Kvalifikatsioonidest otseülekannet ei toimunud, kuid võistlused on järelvaadatavad Simple Sessioni Youtube's.

Simple Sessionit peetakse üheks kõige rahvusvahelisemaks ekstreemspordisündmuseks maailmas - igal aastal osaleb võistlusel umbes 180 tippsõitjat enam kui 30st riigist. Otseülekannet võistlusest jälgib igal aastal sajad tuhanded silmapaarid üle maailma ning võistlust on lisaks kümnetele ajakirjadele ja veebiportaalidele kajastanud telekanalid Extreme Sports Channel, Eurosport2, ESPN, Fuel TV, Fox Sports ja MTV, lisaks on võistlus olnud interaktiivselt jälgitav mängukonsoolis XBox.

Juba selle aasta novemrbiks kerkib Simple Sessioni tegijate tõukel Rae valda Peetrisse uudne, Euroopas ainulaadne ning rahvusvahelistele tippnõuetele vastav elamusspordikeskus, kus saab olema võimalik aastaringselt harrastada paljusid erinevaid, nii traditsioonilisemaid kui ka uuemaid spordialasid, sealhulgas rulasõitu ja BMXi. Elamusspordikeskuse sisehallis hakkavad paiknema BMX-krossi treeningrada, skatepark, trampliinid, võimlemisala, poroloonbasseinid ning drop-in atraktsioon, mida saab kasutada freestyle-suuskade, lumelaudade, rulade, BMX-rataste ja mägiratastega. Keskuses pakutavad teenused on suunatud nii harrastajatele kui ka võistlussportlastele ning tänu siseradadele on keskust võimalik kasutada aastaringselt.

Copa America päevik: pettunud Messi jättis korraldajad pika ninaga

6. JUULI, ESMASPÄEV

Madis Kalvet: pettunud Messi jättis korraldajad pika ninaga

Eesti aja järgi laupäeva hilisõhtul tõmmati joon alla tänavusele Copa Americale, kui Tšiili alistas penaltiseeria järel Argentina. Traditsiooniliselt antakse välja ka turniiri parima mängija tiitel, kuid sel korral jäi selline austav nimetus välja hõikamata. Nüüdseks on hakanud päevavalgele tulema ka põhjus, miks seekord nii läks. Argentina meedia teatel sooviti auhind anda nende tähtmängijale Lionel Messile, kuid viimane keeldus sellest austavast nimetusest.

Mäletatavasti valiti Messi turniiri parimaks mängijaks ka eelmise aasta MMil, kui Argentina kaotas finaalis Saksamaale. Toona sai nii mängumees kui ka valijad palju kriitikat. Messi tegi Brasiilias küll hea turniiri, kuid otsustavates mängudes ei suutnud ta näidata siiski oma parimate päevade taset. Hiljem räägiti, et auhinna tõi Messile hoopis sporditarvetefirma Adidas, kes on nii argentiinlase sponsor ning ka MMi parima mängija auhinna sponsor.

Lõppenud Copa Americal oli samuti Messil helgeid hetki ja poolfinaalis Paraguay vastu oligi tema meeskonna rünnakute peaarhitekt, kuid lõpuks jäi turniiril tema arvele kuue kohtumisega vaid üks värav ja sedagi penaltist. Väidetavalt ei soovinud Messi teist turniiri järjest saada sarnast tähelepanu ja seetõttu ta loobuski auhinnast. Nii on ka videokordustest näha, et parimale mängijale mõeldud auhind kadus salapäraselt enne auhinnatseremooniat poodiumilt.

Kui parima mängija auhinda välja ei antud, siis muud aunimetused hõigati siiski välja. Parimaks väravavahiks sai tšiillane Claudio Bravo, parimaks noormängijaks kolumbialane Jeison Murillo ja parima väravaküti tiitlit jagasid peruulane Paolo Guerrero ja tšiillane Eduardo Vargas.

Välja hõigati ka turniiri sümboolne koosseis, kus Messi oli ikkagi sees. Lisaks olid koosseisus veel Bravo, Murillo, Gary Medel (Tšiili), Nicolas Otamendi (Argentina), Christian Cueva (Peruu), Marcelo Diaz (Tšiili), Javier Mascherano (Argentina), Arturo Vidal (Tšiili), Vargas ja Guerrero.

1. JUULI, KOLMAPÄEV

Madis Kalvet: Messi saab kolmanda suure võimaluse

FC Barcelonas kõikvõimalikke tiitleid võitnud ning klubijalgpalli kõige ihaldusväärsema tiitli ehk Meistrite liiga karika neljal korral võitnud Lionel Messi saab laupäeval karjääri jooksul kolmanda võimaluse võita suur tiitel ka Argentina koondisega.

Omal ajal Argentina U20 koondisega maailmameistriks tulnud ja U23 tiimiga Pekingi olümpiavõitjaks kroonitud Messist on seejärel räägitud kui mängijast, kes ei suuda rahvuskoondise särgis teha samaväärseid esitusi nagu FC Barcelona ridades.

Seni on 28-aastane Messi Argentina A-koondise ridades osalenud kahes suures finaalis ja mõlemal juhul on tal tulnud platsilt lahkuda kaotajana. 2007. aastal kaotas Argentina Copa America finaalis 0:3 Brasiiliale, eelmisel aastal toimunud MMil jäi Argentina finaalis aga 0:1 alla Saksamaale.

Laupäeval saab Messi seega karjääri jooksul kolmandat korda mängida Argentina eest suures finaalis, kui vastamisi minnakse Tšiili koondisega.

Rahvusesindusega esimest suurt tiitlit jahtiv Messi pole tänavusel turniiril väravatega silma paistnud ja viie kohtumisega on tal kirjas ainult üks tabamus ja seegi penaltist. Samas poolfinaalis oli ta Argentina rünnakute võtmefiguur, kui ta andis söödu kolmele väravale ja lisaks tegi ta võimsa eeltöö veel ühele tabamusele, kui ta purjetas keskväljal mööda kolmest pallurist ja jättis neist kaks veel elegantselt murule lebama.

Lionel Messi Copa Americal. Foto: SCANPIX

30. JUUNI, TEISIPÄEV

Madis Kalvet: tüli käärlöögist kuni tulise poolfinaalini

Lõuna-Ameerikas on mitmete jalgpallikoondiste vahel pikaajaline rivaliteet, kus meenutatakse matšide eel pidevalt eelnevaid mõõduvõtte. Eesti aja järgi teisipäeva varahommikul kirjutati järjekordne peatükk naabrite Tšiili ja Peruu vahelises duellis, kus seekord jäid peale koduväljakul oma esimest Copa America tiitlit jahtivad tšiillased, kes teenisid tänu Eduardo Vargase tabamustele 2:1 võidu ja pääsesid sellega laupäevasesse finaali.

Käärlöök aegade hämarusest. Foto: SCANPIX

Jalgpallialaselt on Tšiili ja Peruu kõige tulisemalt vaidlemas käärlöögi ajaloo üle. Käärlööki peavad enda leiutiseks nii Tšiili, Peruu, Itaalia kui ka Brasiilia. Kõige ägedamalt on oma õiguste eest seismas just Tšiili ja Peruu. Esimesed peavad käärlöögi leiutajaks enda mängumeest Ramon Unzagat, kes väidetavalt sooritas sellist liigutust juba 1914. aastal. Peruu väitel kasutasid aga nende sadamalinna Callao mängijad sellist lööki juba 19. sajandil Inglise meremeestega koos palli taga ajades. Vihasest tülist hoolimata pole Rahvusvaheline Jalgpalli Liit FIFA ühtegi nö leiutajat ametlikult siiski tunnustanud.

Tuline oli ka seekordne poolfinaal, kus vaidlust jätkus kauemaks ning ilmselt pakub matš kõneainet veel pikalt. Pahameelt on sel korral põhjust tunda Peruul. Esmalt pääses igasuguse karistusega Tšiili koondise staar Arturo Vidal, kui ta lükkas käega näkku Carlos Zambranot. Peagi saadeti aga väljakult minema hoopis Zambrano, kes sai vaieldava punase kaardi, kui ta palli puhtaks lüües tabas väljasirutatud jalaga Tšiili mängumehe Charles Aranguizi selga.

«Ma ei taha enam kohtunikest rääkida. Kui nad (Tšiili) koduväljakul mängivad, siis toimub alati midagi. Peame selliste asjadega arvestama,» sõnas pettunud Peruu koondise ründajal Paolo Guerrerol pärast kohtumist kohalikule televisioonile. «Täiskoosseisuga mängides oleksid asjad olnud hoopis teistsugused.»

Gonzalo Jara (vasakul) viis ebasportliku käitumise uuele tasemele. Foto: SCANPIX

Pärast Zambrano eemaldamist meenutati ka tänavuse turniiri veerandfinaali, kus Tšiili vastane Uruguay lõpetas matši üheksakesi. Toonases kohtumises tekitas vaidlusi Edinson Cavani eemaldamine, kui ta reageeris Gonzalo Jara ebasportlikule käitumisele. Cavanile sõrme tagumikku torganud Jara sai selle teo eest hiljem mängukeelu, mis jättis ta kõrvale poolfinaalist ja ka ees seisvast finaalist.  

Tšiili jõudis nüüd Copa America ajaloos juba viiendat korda finaali, kuid senisel neljal juhul on neil alati tulnud leppida kaotusega. Praegu on nad seejuures Ecuadori ja regiooni kõige kehvemaks vutiriigiks peetava Venezuaela kõrval kolmandaks Lõuna-Ameerika Jalgpalli Liidu CONMEBOLi liikmeks, kes pole Copa Americat kordagi võitnud. Esimest tiitli hakatakse laupäeval jahtima Argentina või Paraguay vastu.

Selles vallas teeb Peruu oma vihasele naabrile aga seni silmad ette, kuna peruulased on turniiri võitjana saanud triumfeerida kahel korral.

Kohtunik Jose Argote näitab Carlos Zambranole punast kaarti. Foto: SCANPIX

28. JUUNI, PÜHAPÄEV

Madis Kalvet: suur poolfinaal jääb ära, kuid oodatakse suurt finaali

Tänavune Copa America on jõudnud staadiumisse, kus konkurentsi on jäänud vaid neli meeskonda. Kahe viimase veerandfinaali eel ootas suur hulk jalgpallifänne kindlasti Argentina ja Brasiilia võite, et poolfinaalis saaks näha just Lõuna-Ameerika kahe suurjõu omavahelist duelli. Kumbki soosik ei suutnud oma vastast 90 mänguminuti jooksul maha murda ja nii tuli mõlemal lüüa penalteid, kus Argentinat saatis Kolumbia vastu edu, kui Brasiilia langes Paraguay vastu konkurentsist.

Teises poolfinaalis lähevad seega vastamisi Argentina – Paraguay, esimeses poolfinaalis mängivad Tšiili – Peruu. Jalgpallis on loomulikult kõik võimalik, kuid valdav enamik ootab ikkagi korraldaja Tšiili ja mullusel MMil teise koha saanud Argentina vahelist finaali.

Turniirile suurfavoriidina saabunud Argentina pole seni suutnud eriti veenvalt mängida, kuid läbi raskuste on jõutud nelja parema sekka ja nende staaridearmee on võimeline maha murdma kõik vastased. Argentina ja Paraguay on sel turniiril korra juba kohtunud, kui alagrupimäng lõppes 2:2. Toonases matšis näitas Argentina esimesel poolajal väga head minekut ja 45 mänguminuti järel juhiti 2:0.

Paraguay jõudmine nii kaugele pole kindlasti mingi üllatus ja Argentinal midagi lihtsat oodata ei ole. Neli aastat tagasi jõudis Paraguay finaali, kus jäädi lõpuks alla Uruguayle. Toonasel turniiril ei võitnud Paraguay seejuures ühtegi kohtumist, kui alagrupis tehti kolm viiki ning veerand- ja poolfinaalides pääseti edasi alles penaltiseeria järel.

Tšiili on senise turniiri jooksul olnud aga kõige silmapaistvamaks tiimiks ning Alexis Sancheze ja Arturo Vidali eestvedamisel jahitakse koondise läbi aegade esimest tiitlit Copa Americal. Samas on silmapaistvalt mänginud ka Peruu, kes neli aastat tagasi pääses samuti nelja parema sekka.

25. JUUNI, NELJAPÄEV

Madis Kalvet: skandaalide varjus käib needuse murdmine

Tänavust Copa Americat võõrustav Tšiili üritab murda kurba traditsiooni ja tõusta esmakordselt Lõuna-Ameerika parimaks jalgpalliriigiks. Juba seitsmendat korda Copa Americat võõrustavad tšiillased saavad senistest turniiridest ette näidata neli teist ja viis kolmandat kohta, kuid võit on seni jäänud kättesaamatuks ja seda viga üritatakse iga hinna eest parandada.

Kümnest Lõuna-Ameerika Jalgpalli Liidu CONMEBOLi liikmest pole lisaks Tšiilile kordagi Copa Americat võitnud veel Ecuador ja sealse regiooni kõige kehvemaks jalgpalliriigiks peetav Venezuela. Seega teevad tänavused võõrustajad kõik endast oleneva, et see kurb seeria lõpetada. Praeguseks on kodusel turniiril jõutud nelja parema sekka ja selleks tuli viimati maha murda tiitlikaitsja Uruguay.

Arturo Vidal pärast avarii tegemist pressikonverentsil selgitusi jagamas. Foto: SCANPIX

Alagrupiturniiril kolme kohtumisega kümme väravat löönud Tšiili ei suutnud kuidagi Uruguay väravalukku lahti muukida ja lõpuks tõi neile võidu Mauricio Isla tabamus 81. minutil. Sellele eelnes aga tänavuse turniiri üks skandaalsemaid hetki, kui uruguailaste ründeliidrile Edeinson Cavanile meelitati välja punane kaart. Cavani oli juba esimesel poolajal saanud Arturo Vidalile tehtud vea eest kollase kaardi ning lõpuks suudeti PSG ründestaar ka endast välja viia. Hilisemast videokordusest on näha, et tšiillaste kaitsja Gonzalo Jara pistis lihtsalt näpu Cavanile tagumikku ja suutis sellega välja meelitada kerge käeliigutuse enda näo suunas. Kohtunik lehvitas koheselt uruguailasele teist kollast ja seejärel juba punast kaarti. Tõenäoliselt on turniir läbi ka Jara jaoks, kes saab eeldatavasti sellise käitumise eest paarimängulise võistluskeelu.

Võõrustajate jaoks on turniir üldse kulgenud skandaalide saatel. Eelmisel nädalal sõitis purjus peaga enda Ferrari puruks Tšiili koondise üks suuremaid staare Arturo Vidal, kuid vaatamata sellele jäi ta meeskonna juurde edasi ja ka veerandfinaalis rassis ta väljakul kõik 90 minutit.

Kõikidele jamadale vaatamata on Tšiili näidanud tänavusel Copa Americal seni kõige kindlamat mängu ja nüüd suudeti esmakordselt pärast 1991. aastat jõuda nelja parema sekka. Veernadfinaalis väga kaitsvalt ja visalt mänginud Uruguay oli aga samas kahel eelneval Copa Americal lõpetanud võõrustajate lootused. Esimest tiitlit jahtivat Tšiilit ootab nüüd poolfinaalis ees Boliivia ja Peruu vahelise duelli võitja.

Tšiili koondise staar Arturo Vidal sõitis Copa America ajal purjus peaga enda Ferrari puruks. Foto: SCANPIX

21. JUUNI, PÜHAPÄEV

Madis Kalvet: Barcelona ebaõnnestuja rikub Messi suure võimaluse?

Hooajal 2013-2014 FC Barcelona jalgpallimeeskonda juhendanud argentiinlane Tata Martino jäi tol hooajal teiseks nii Hispaania meistrivõistlustel kui ka karikasarjas ning Meistrite liigas katkes Barcelona teekond juba veerandfinaalis. Seejärel pani ta ameti maha ning MMi järel sai temast hoopis Argentina koondise peatreener. Nüüd on mees taas saamas kriitikat, kuna Argentina ei ole suutnud seni näidata Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel endale väärilist mängu.

Argentina võitis viimati 1:0 Jamaikat ning tagas sellega endale B-alargupis esikoha. Samas tehti veel alagrupis Paraguay’ga 2:2 viik ning alistati 1:0 Uruguay. Kuna Argentinal on Copa Americal kasutada ilmselgelt kõige võimsam ründeliin, siis on kolme mänguga löödud neli väravat ilmselgelt liiga vähe.

Viimati 1993. aastal Copa America võitnud Argentina ei ole ründeliinis leidnud seni õiget tasakaalu ning nii on Martino proovinud erinevaid kooslusi. Käesoleva turniiri ajal on jõudnud Argentina meediasse ka uudised, mille kohaselt viskasid meeskonna suured staarid Lionel Messi ja Angel di Maria peatreeneri taktikalise jutu üle nalja. Nii on ka räägitud, et Martino ei pruugi olla õigeks meheks, kes suudab Argentina tiitlipõua lõpetada.

Kuna Argentinal on lisaks Messile ja Di Mariale ründavatest mängijatest koosseisus veel Sergio Agüero, Gonzalo Higuain, Carlos Tevez, Ezequiel Lavezzi, Erik Lamela ja Javier Pastore, siis oodatakse neilt pidevat tulevärki. Samas oodatakse, et Jamaika vastu oma koondisekarjääri sajanda kohtumise pidanud Messi saab sel korral lõpuks A-koondise särgis pea kohale tõsta ka karika.

Seni on tal ette näidata teine koht 2007. aasta Copa Americalt ning 2014. aasta MMilt. Koos noortetiimidega on ta võitnud küll 2005. aasta U20 MMi ja 2008. aasta OM-kulla, kuid meeste seas pole ta Argentina koondise eest veel tiitlivõitu maitsta saanud. Tiitli eest heideldes on Argentinal vaja veerandfinaalis kindlasti senistele esitustele juurde panna.

Tata Martinol mõtteainet jagub. Foto: SCANPIX

18. JUUNI, NELJAPÄEV

Madis Kalvet: Neymar tõmbas Brasiilia lootustele ise kriipsu peale?

Eelmisel aastal toimunud jalgpalli MMi ajal lootsid võõrustajad brasiillased eelkõige enda superstaari Neymari peale, kes vedaski koondise poolfinaali välja, kuid jäi sealt seljavigastuse tõttu kõrvale. Vahepealse aja jooksul on Neymar tõusnud ka Brasiilia koondise kapteniks ja tema esitustest sõltub brasiillaste mäng senisest veelgi rohkem. Copa America avavoorus vedas just tema värav ja väravasööt Brasiilia 2:1 võidule Peruu üle. Kohtumises Kolumbiaga võis Neymar tõmmata aga brasiillaste edasistele lootustele ise kriipsu peale.

Käimasoleval turniiril on Neymari käitumine mitmel puhul tõmmanud endale kohtunike tähelepanu ja nii sai ta näiteks matšis Peruuga kollase kaardi õigusemõistja poolt maha lastud spreivahu ära pühkimise eest. Mängus Kolumbiaga sai Neymar esmalt kollase kaardi selle eest, kui ta suunas palli tahtmatult või tahtlikult käega väravale. Matši lõpus nägi ta aga juba punast kaarti.

Samas oleks võinud Neymar võinud mängu enda jaoks lõppenuks lugeda juba avapoolaja lõpus, kui ta talle näidatud kollase kaardi vastu protesteerides haaras selja tagant kohtuniku õlast. Vaid mõned minutid hiljem näitas ta taas välja oma frustratsiooni, kui ta lõi vile järel palli minema.

See ei olnud siiski Neymari poolt kõik, kuna lõpuvile kõlades lõi ta palli vastu Kolumbia koondise kapteni Pablo Armero selga. Seejärel tekkis tal sõnelus kolumbialaste võiduvärava löönud Jeison Murilloga, kelle suunas tegi brasiillane peaga löögiliigutuse. Viimase käitumise eest nägi Neymar ka punast kaarti.

Kahe eelnevalt teenitud kollase kaardi tõttu oleks Neymar pidanud nagunii vahele jätma alagrupiturniiri viimase kohtumise Venezuelaga, kuid matši lõpus aset leidnud käitumise tõttu võib teda oodata ka ühest matšist pikem mängukeeld. Sellega võis ta aga kriipsu peale tõmmata ka Brasiilia edasistele lootustele sel turniiril, kuna just tema mängust sõltub viiekordsete maailmameistrite esitus kõige rohkem.

Jeison Murillo (vasakul) ja Neymar arveid klaarimas. Foto: SCANPIX

 

Kolumbia koondise staar James Rodriguez (vasakul) ja Neymar väljakul juhtunud olukordi arutamas. Foto: SCANPIX

15. JUUNI, ESMASPÄEV

Madis Kalvet: favoriidid teevad oma elu raskeks, kuid süsteem andestab

Tänavustel Copa America meistrivõistlustel on alagrupimängude esimene voor läbi ning koheselt on turniir pakkunud ka mitmeid üllatusi. Kahe suurfavoriidi jaoks on turniir alanud raskelt ning järgnevates voorudes tuleb end tõsiselt tõestada.

Eelmisel suvel MM-finaali jõudnud Argentina pidi suurepärase esimese poolaja järel leppima 2:2 viigiga Paraguay vastu ning eelmisel aastal Brasiilias toimunud maailmameistrivõistlustel säravalt esinenud Kolumbia jäi Venezuelala alla 0:1.

Kui argentiinlastel sai nende võimas ründeliin oma tööga hakkama, aga alt vedas kaitse, siis Kolumbia ei saanud eile Venezuela vastu oma ründepotentsiaali kasutamisega hakkama. Manchester unitedi särgis kehva hooaja teinud Radamel Falcao ei paistnud ka eile millegi erilisega. Kuna Kolumbial on rünnakul sarnaselt Argentinale suur valik mehi, siis võib juhtuda, et Falcao peab ka koondises oma koha mõnele teisele mehele loovutama.

Nii sekkus eile vahetusest mängu FC Porto ridades säravalt mängiv Jackson Martinez, kes on väidetavalt sügiseks liitumas AC Milaniga. Lisaks on pingilt võtta ka kogenud Teofilo Gutierrez. 

Alagrupiturniiri teises voorus ootavad nii argentiinlasi kui ka kolumbialasi ees juba veelgi kõvemast puust vastased. Argentina läheb B-alagrupi mängus vastamisi Uruguayga, kes alistas avamängus Jamaika. Kolumbia kohtub aga C-alagrupis Brasiiliaga. Kahe favoriidi jaoks muudab olukorra aga lihtsamaks tõsiasi, et kolmest neljaliikmelisest alagrupist pääsevad lisaks kahele paremale edasi veerandfinaali ka kaks paremat kolmanda koha omanikku. Seega on turniirisüsteem alagrupifaasis tunduvalt andestavam kui näiteks MMil. Siiski tuleb teises voorus näidata juba paremat esitust.

Argentina ja Kolumbia kõrval loeti turniiri eel favoriitide ringi veel loomulikult Brasiilia ning võõrustaja Tšiili. Kui Tšiili alustas turniiri 2:0 võiduga Ecuadori üle, siis brasiillased pidid kolme punkti teenimiseks lisaminutiteni kõvasti higistama. Neymari suurepärase mängu toel alistati Peruu lõpuks 2:1. Turniiri suurtest staaridest paistiski avavoorus kõige enam silma just Neymar.

Lionel Messi (paremal) heitlemas Paraguay koondislase Victor Caceresega. Foto: SCANPIX

10. JUUNI, KOLMAPÄEV

Madis Kalvet: kuu aega täis ülipõnevat jalgpalli

Laupäeval tõmmati joon alla tänavuse hooaja Meistrite liigale ning juba sel nädalal alustavad mitmed eelmisel laupäeval väljakul käinud staarid juba mängudega Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel ehk Copa Americal.

Tšiilis toimuvale Copa Americale antakse avalöök juba neljapäeval, finaal on kavas 4. juulil. Maailmajagude meistrivõistluste mõistes on Copa America kindlasti Euroopa meistrivõistluste järel tähtsuselt järgmine ja kuna sisuliselt kõik Lõuna-Ameerika parimad mängumehed on taaskord suurturniiril kohal, siis on oodata ülimalt põnevaid mänge.

Lisaks kümnele Lõuna-Ameerika Jalgpalli Liidu CONMEBOLi liikmele on sel korral võistlusest külalistena osa võtmas Mehhiko ja Jamaika.

Suurima favoriidina läheb turniirile tõenäoliselt vastu eelmise aasta MMi finalist Argentina, kelle suurim staar Lionel Messi oli hooaja lõpus FC Barcelona eest suurepärases hoos. Klubihooajal näitas Manchester City särgis head minekut ka sergio Agüero ja Barcelonas oli heas hoos ka Javier Mascherano. Taas on koondises ka Torino Juventuse särgis särava hooaja teinud Carlos Tevez. Piisavalt tõestamist on aga Manchester Unitedis küllaltki kahvatult esinenud Angel Di Marial. Argentina viimane Copa America tiitel pärineb 1993. aastast ja seega on Messil võimalus taaskord tõestada, et ta ikkagi suudab Argentina suurte tiitliteni juhtida.

Brasiilia koondise suurim staar Neymar tegi FC Barcelonas suurepärase hooaja. Foto: SCANPIX

Loomulikult on ühtteist tõestada ka mullu MMi võõrustanud Brasiilial, kes lõpetas koduse turniiri kahe kaotusega ja poolfinaalis Saksamaa käest saadud 1:7 kaotus jääb neid igavesti kummitama. Ka Brasiilia loodab kõige rohkem oma FC Barcelona staari peale. MMil otsustavaid kohtumisi seljatrauma tõttu kõrvalt vaadanud Neymar tegi Barcelona ridades suurepärase hooaja ning ka koondises on ta alati hästi esinenud. 23-aastane mängumees on Brasiilia koondise särgis suutnud 62 matšiga lüüa 43 väravat. Kaitseliinis loodetakse jätkuvalt David Luizi ja Thiago Silva peale, võrreldes eelmise aasta MMiga on keskväljale kaasatud ka Liverpooli mängumees Coutinho ning rünnakul on taas rivis vanameister Robinho.

Kahe suure järel tõmbab enim pilke Kolumbia, kes mullusel MMil jõudis välja veerandfinaali. MMil säranud 23-aastane James Rodriguez tegi Madridi Realis korraliku hooaja ning tema eestvedamisel sihib ka Kolumbia esikohta.

Väravas seisab Kolumbial jätkuvalt Londoni Arsenali mängumees David Ospina. End peavad aga maailmale taas tõestama Londoni Chelseas ebaõnnestunult mänginud poolkaitsja Juan Cuadrado ja Manchester Unitedis kahvatult esinenud ründestaar Radamel Falcao. Rõnnakul on neil aga kasutada veel FC Portos särava hooaja teinud Jackson Martinez ja Sevilla Euroopa liiga tiitlini tüürinud Carlos Bacca.

Head võimalused on ka kodupubliku ees heitleval Tšiilil, kelle säravaimateks mängumeesteks on Torino Juventuse Meistrite liiga finaali aidanud Arturo Vidal ja Londoni Arsenalis särava debüüthooaja teinud Alexis Sanchez. Väravas on jätkuvalt kindel esinumber FC Barcelona ridades Hispaania liigas korralikke esitusi teinud Claudio Bravo.

Loomulikult ei saa maha kanda ka tiitlikaitsja Uruguay võimalusi. Suurimaks löögiks on nende jaoks aga tähtründaja Luis Suareze turniirilt eemale jäämine. Suarez kannab koondise eest jätkuvalt mängukeeldu, kuna ta hammustas eelmisel suvel MMil itaallast Giorgio Chiellinit. Lisaks on vahepeal koondisekarjääri lõppenuks lugenud eelmise turniiri sangar Diego Forlan. Seega loodetakse rünnakul peamiselt PSG edurivimehele Edinson Cavanile. Kaitses toetutakse Madridi Atletico meestele Diego Godinile ja Jose Gimenezele, väravas on endiselt esinumbriks igapäevaselt Istanbuli Galatasarays mängiv Fernando Muslera.

Viiest meeskonnast favoriitide ring tänavu koosnebki. Copa America A-alagrupp: Tšiili, Mehhiko, Ecuador, Boliivia. B-alagrupp: Argentina, Uruguay, Paraguay, Jamaika. C-alagrupp: Brasiilia, Kolumbia, Peruu, Venezuela.

Kolumbia koondise staarid Radamel Falcao (keskel), Jackson Martinez (vasakul) ja James Rodriguez. Foto: SCANPIX

 

Ootamatu põhjus, miks võid kannatada migreeni käes

Kanada teadlaste värskest uurimusest selgus, et üks migreeni tekkepõhjuseid võib olla lapsepõlves juhtunud trauma.

«Leidsime, et mida enam kogeb inimene lapsepõlves eri tüüpi vägivalda, seda suurem on tal migreeni tekkimise oht,» selgitas uurimuse autor Sarah Brennenstuhl Toronto ülikoolist,» kirjutab newsmax.com.

 

Brennenstuhl rääkis, et inimestel, kes olid puutunud lapsepõlves kokku nii perevägivalla kui ka vaimse ja füüsilise ärakasutamisega, oli migreeni tekkeoht kolm korda kõrgem.

Uuringu tulemustest kirjutati hiljuti ajakirjas Headache. Tulemusteni jõudmiseks uurisid teadlased 23 000 mehe ja naise vaimse tervise andmeid. Kõik uuringus osalejad olid vanemad kui 18 aastat.   

Hispaania koondis jäi EMi eel järjekordsest põhimehest ilma

Hispaania korvpallikoondis peab septembrikuus toimuval korvpalli EMil mängima ilma NBA mehe Marc Gasolita.

NBAs Memphis Grizzliese tiimis palliv Marc Gasol on otsustanud, et ta ei sõida Hispaania koondisega septembris peetavale EMile. Gasol, kes on Grizzliesega sõlmimas mitmeaastast lepingut, andis mõista, et soovib end enne uue hooaja algust välja puhata ning perekonnaga aega veeta. Ametlikult peaks Gasol oma otsusest teatama homme, 7. juulil.

Varasemalt on juba teatanud oma loobumisest ka Jose Calderon, kes ütles maikuu alguses, et ravib suvel oma Achilleuse kõõluse vigastust. Samuti jääb Hispaania koondisest eemale Minnesota Timberwolvesi mängujuht Ricky Rubio, kes ravib hüppeliigese vigastust.

Hispaania on EMil ühes alagrupis Islandi, Türgi, Serbia, Itaalia ja Saksamaaga. EM algab 5. septembril. 

Erakordselt tugevat tuult batuudiõnnetuse hetkel ei puhunud

Eile Tartumaal kahe lapse elu nõudnud ning kolm last raskete vigastustega haiglasse saatnud batuudiõnnetuse ajal ilmateenistus erilist tuule tugevnemist ei täheldanud, samuti välistavad eksperdid ka igasuguse ekstreemsed tuulekeerised.

Riigi ilmateenistuse klimatoloog Ain Kallis sõnab, et õnnetuse aset leidmise hetkel oli välistatud tornaado-tromb ning pagituul, sest puudusid äikesenähud. Kuna õhutemperatuur oli kella 17 ja 18 vahel üpris madal – 23 kraadi ümber, ei saaks rääkida ka nn tolmukeerisest ehk tolmukuradist, mis tekib palava ilmaga põldude, väljakute - harvem rohumaade, nagu õnnetuskohas - kohal ning võib mõningaid kergemaid esemeid lennutada.

Eile pärastlõunal aset leidnud õnnetuse ajal sellele kõige lähemal asuvas mõõtmispunktis Tartu-Tõravere ilmajaama andmetel tuule tugevus küll 17.40 paiku mõnevõrra tugevnes, kuid siiski vähe. Samuti ei registreerinud ilmajaam sel hetkel ka järsku pööret tuule suunas. «Samuti ei muutunud oluliselt tuule suund, mis võiks viidata keeriste olemasolule,» märgib ilmateenistuse klimatoloog.

Kümneminutilise intervalliga maksimum tuulekiirus ja suund olid järgmised:

  • kell 17.20 - 5,3 m/s tuule suund 260° (läänetuul)
  • kell 17.30 - 5,2 m/s tuule suund 272° (läänetuul)
  • kell 17.40 - 5,5 m/s tuule suund 250° (lääne-edelatuul)
  • kell 17.50 - 4,8 m/s tuule suund 299° (lääne-loodetuul)
  • kell 18.00 - 5,0 m/s tuule suund 255° (lääne-edelatuul)

Tuule kiirus (maksimaalne) saatusliku tunni jooksul eile õhtul Tartus (õnnetus juhtus kell 17:40):

Tuule kiirus (maksimaalne) pühapäeva hommikust esmaspäeva õhtuni Tartus (õnnetus juhtus kell 17:40):

Iga kümne minuti keskmine tuulekiirus oli aga veelgi madalam, olles kell 17.20 - 2,7 m/s, kell 17.30 - 2,8 m/s, kell 17.40 - 3,2 m/s, kell 17.50 - 2,9 m/s ja kell 18.00 - 2,7 m/s.

Õnnetuskoha läheduses asub ka Tartu-Ülenurme lennujaama vaatlusväljak. «Sealsed vaatlusandmed näitasid, et kella 17.30 ja 17.50 vahel puhus tuul, mille puhangud küündisid 6,1-7,8 m/s,» lisab Ain Kallis. Kella 17.40 ajal registreeriti keskmiseks tuule kiiruseks 4,9 m/s, mis on nõrk tuule kiirus, ja maksimaalseks puhanguks 6,5 m/s, mis on mõõdukas tuule kiirus.

«Võib karta, et täispuhutav batuut käitus isegi sellise nõrga kuni mõõduka tuule korral nagu tohutu õhupall, mida ei suudeta vaos hoida,» märgib Kallis.

Ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul ulatus 5. augustil Eesti kohale kõrgrõhuala serv. Ajavahemikul kella 17 ja 18 vahel oli ilm kuiv ja üksikute pilverünkadega. «Pilvede kõrgus ulatus vaid ühe-kahe kilomeetrini, millest nähtub, et edasiseks arenguks puudusid tingimused - järelikult atmosfäär oli ebapüsiv vaid õhukeses kihis ja võimsate tõusvate õhuvoolude tekkeks puudusid tingimused,» ütles Paljak.

Kõigis atmosfääri kihtides oli valdavaks üks tuulesuund – loodetuul – ja tuule kiirus kasvas proportsionaalselt kõrgusega. Seega ei saanud keeriste teket soodustada ka tuulenihe (tuule suuna ja kiiruse muutus erinevates atmosfääri kihtides).

Eelnevast tulenevale tuginedes märgib Paljak, et tal ei ole alust arvata, nagu oleksid ilmatingimused olnud batuudi õhku paisumise põhjuseks.

Interaktiivne graafik: jälgi Wimbledoni tenniseturniiri põnevamaid sündmuseid

Tänavune Wimbledoni tenniseturniir on kavas 29. juunist kuni 12. juulini. Eestlastest pääsesid põhiturniirile Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit, kuid mõlema jaoks piirdus turniir esimese ringiga. Eestlastest on Wimbledonis kõige paremaid esitusi näidanud Kanepi, kes aastatel 2010 ja 2013 jõudis veerandfinaali.

Naistest sai tänavuseks turniiriks esimese paigutuse ameeriklanna Serena Williams ning meestest serblane Novak Djokovic. Jälgi interaktiivse graafiku vahendusel turniiri käiku ja tutvu turniiri viimaste aastate võitjatega.

Tarbijakaitse: probleeme õhkbatuutidega esineb harva

Kuigi batuutide ohutust ei reguleeri Eestis otseselt ükski õigusakt, peavad selle tagama atraktsiooni rentija või müüja, küll aga esineb probleeme õhkbatuutidega üldiselt harva.

«Tarbijakaitseamet on kontrollinud statsionaarsetes tasulistes mängukeskustes peaasjalikult siseruumides, et batuutide kasutamine oleks ohutu,» selgitas ameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda batuutide osas kehtivat järelvalvesüsteemi Eestis. Üldiselt õhkbatuutidega esineb probleeme harva ning batuutide müügi ja renditeenusega ametile pöördumisi laekunud ei ole.

Batuutide jms puhul ei ole ohutuse nõudeid õigusaktidega spetsiifiliselt reguleeritud - lähtuda tuleb üldisest ohutuse regulatsioonist, mis sätestab, et osutatud teenus või kaup peab olema ohutu. «Tarbijakaitseseadus sätestab üldise nõudena, et kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab,» viitab Kalda.

Rendi korral - hoolimata kas tegu oli tarbija või ettevõtete vahelise suhtega -, on oluline paigalduse ja kasutamise juhised ning ohutusnõuded, mille tootja on ette näinud ja kas vastav info, instruktaaž on rentnikule ka edasi antud. «Antud juhtumi puhul selgitab politsei- ja piirivalveameti algatatud kriminaalmenetlus välja kõnealused asjaolud,» märgib Kalda eile pärastlõunal Tartumaal juhtunud batuudiõnnetuse osas, mis nõudis kahe lapse elu ja viis kolm raskes seisundis haiglasse.

Sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus pöördub amet erinevate teenusepakkujate, avalike ürituste korraldajate ja kohalike omavalitsuste poole, et juhtida nende tähelepanu teenuse ohutusele ja riskide maandamise olulisusele ning võimalustele.

Video: Räikkönen elas Suurbritannia GP-l üle hirmutava hetke

Vormel-1 sarjas sõideti eile Suurbritannia etapp, mille võitis Mercedese sõitja Lewis Hamilton. Soomlane Kimi Räikkönen sai oma Ferrariga kaheksanda koha, kuid nentis sõidu järel, et ta oli võimeline paremaks esituseks, kuid kõrgem koht jäi halva boksipeatuse taktika ning vale rehvivaliku taha. Tänaseks on etapist nähtavaks saanud aga video, kus on näha, kuidas Räikkönen kaotab ühel hetkel oma auto üle kontrolli ja teeb hirmutava pirueti, mis vale rehvivaliku korral oleks võinud lõppeda märksa õnnetumalt.

Galerii: Tänaku ja Mõlderi rõõmupidu edukal Poola rallil

Möödunud nädalavahetusel sõideti autoralli MM-sarjas Poola ralli, kus M-Spordi sõitjad Ott Tänak ja Raigo Mõlder said kolmanda koha ning võisid eile pidada poodiumil võidupidu. Ralli võitis Sebastien Ogier, teise koha sai Andreas Mikkelsen.

Galerii: töömehed alustasid euro remonti

The Wall Street Journal kirjutas tänavu aprillis, et euro sümboliseerib Euroopa ühtsust, kuid euro on lagunemas. Nad pidasid silmas Euroopa Keskpanga Frankfurdis asuva endise peakorteri ees seisvat 14 meetri kõrgust euro märgi skulptuuri, mis on kehvas seisus.

WSJ kirjeldas, et skulptuuri lambid vajavad vahetamist, see on kaetud kleepsutega ja vandaalid värvisid ühe tähe hiljuti punaseks. Ajaleht jõudis järeldusele: «Euro sümbol vajab abiprogrammi».

Ning just täna, kui Kreeka lahkumine eurotsoonist on reaalsem kui iial enne ja euro saatus seega lahtine, alustasid töömehed euro skulptuuri lahti võtmist.

Kusjuures euro skulptuur ei kuulugi Euroopa Keskpangale, küll aga toetavad nad selle hooldust. Skulptuuri omanik on kodanikuühendus Frankfurdi kultuurikomitee, mis haldab ka turismiinfo postreid kogu linnas. Selle president ütles WSJ-le aprillis, et nad kulutavad euro skulptuuri hoolduseks juba niigi aastas 15 000 – 30 000 eurot, kuid suuremaks remondiks oleks vaja kuni 60 000 eurot.

Töömeeste vilgas tegevus viitab tõenäoliselt sellele, et ilmselt on nüüd skulptuuri suuremaks remondiks siiski raha leitud.

Touri kollane särk tuli Cancellarale üllatusena

Tour de France'il üldliidriks tõusnud Fabian Cancellara kinnitas, et hommikul starti asudes ta kollase särgi peale ei mõelnud. 

Touri 2. etapi grupifinišis André Greipeli (Lotto Soudal) ja Peter Sagan (Tinkoff-Saxo) järel kolmanda koha saanud Trek Factori Teami äss edestab Tony Martinit (Etixx – Quick-Step) kolme sekundiga, kirjutab Spordipartner.ee.

«Olin üllatunud, kui tiimi pressiesindaja ütles, et kollane särk kuulub nüüd mulle. Tahtsin seda näha ekraanilt, reaalselt. Olin väga õnnelik,» ütles Cancellara.

Eesti korvpallikoondis kohtub eksootilise Filipiinide koondisega

Täna selgus ametlikult, et Eesti korvpallikoondis kohtub augustis Nelja rahvuse karikaturniiril Filipiinidega. 20.-22. augustini Saku suurhallis peetaval turniiril on Eesti vastasteks veel Holland ja Island.

Enne seda saab Eesti koondist kodumaal näha veel 18.-19 juulil, kui Viljandis ja Paides võetakse vastu Taani koondis.

Filipiinid osalesid ka 2014. aasta MMil, kui B-alagrupis jäädi 1 võidu ja 4 kaotusega viimaseks. Toona oli koondise suurim täht pikalt NBAs mänginud USA päritolu korvialune jõud Andray Blatche. Kas ta ka sel aastal Filipiine esindab, pole veel teada.

Septembri alguses Riias peetava EM-finaalturniiri D-alagrupis on Eesti vastasteks Läti, Leedu, Belgia, Tšehhi ja Ukraina. Mängud peetakse 5.-10. septembrini.

Video ja galerii: Daytona võidusõit lõppes ränga avariiga

Kuulsal Daytona ovaalrajal peetud NASCAR Sprint Cupi sarja etapp lõppes suure avariiga, kus said viga ka mõned pealtvaatajad.

Sõidu lõpumeetritel toimunud avariis tõusis Austin Dilloni auto õhku ja paiskus kaitsepiiretesse ning ehkki turvavõrk tegi oma tööd üldjoontes hästi, lendasid mõned väiksemad autoosad siiski publiku hulka. Kolmteist pealtvaatajat vajas kergemat sorti arstiabi, üks viidi lisaks haiglasse. Ehkki Dilloni auto purunes avarii tagajärjel pea täielikult, kaitses tugev monokok sõitjat nii palju, et ka Dillon pääses vigastusteta.

Sõidu algus lükkus vihmasaju tõttu neli tundi edasi ning kogu võistlus möödus avariide tähe all. Võidu võttis lõpuks Dale Earnhardt Jr., talle järgnesid Jimmie Johnson ja eelkirjeldatud kokkupõrke tõttu finišijoone külg ees ületanud Denny Hamlin. Neljas oli Kurt Busch ja viies sarja üldliider Kevin Harvick.

Kuidas kunst ühiskonda mõjutab?

Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias toimub 7. juulil rahvusvaheline konverents ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimisest «Insights and Tools for Managing Arts Projects with Societal Impact», kus osaleb mitu rahvusvaheliselt tuntud kultuuripoliitika uurijat.

Konverentsi peaesinejad on Eleonora Belfiore, Takaya Kawamura (Osaka Ülikool, Jaapan) ja Soome koreograaf Hanna Brotherus. 

Lisaks ettekannetele toimuvad töötoad ja uudistada saab Viktor Gurniaki näitust Ukraina sõjapiirkondadest. Konverentsi eesmärk on aidata kaasa arutelu tekkimisele kunsti mõju üle ühiskonnas nii Eestis kui ka laiemalt.

Kultuuri ja selle ühiskondliku ja poliitilise mõju analüüsimisele keskendunud konverents korraldatakse koostöös Estonian Business Schooli, Baskimaa ülikooli, Sibeliuse akadeemia ja Laurea ametikõrgkooliga. Konverentsile oodatakse teoreetikuid ja praktikuid Eestist, Hispaaniast, Hollandist, Jaapanist,  Leedust, Soomest, Taiwanist ja Ühendkuningriigist.

Konverents on osa rahvusvahelisest projektist MAPSI (Managing Art Projects with Societal Impact), mille eesmärk on  välja töötada uus õppemoodul kultuurikorraldajatele, mille tulemusena suureneb kultuurikorraldajate pädevus laiema ühiskondliku mõjuga kultuuriprojekte juhtimisel. Projekt keskendub sellistele igapäevaelu aspektidele, mida ilma kunstita ei olekski olemas ning selle raames luuakse m.h. käsiraamat ja e-õppe materjalid.

Täpsem info: http://www.mapsi.eu/mapsi-conference-in-tallinn/

Uber sai Kanadas olulise kohtuvõidu

Kanada suurima linna Toronto kohus otsustas, et linnavõim ei saa keelata transpordirakenduse Uber teenuste pakkumist, kirjutab Reuters.

Kohtunik Sean Dunphy sõnul ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, et Uber tegutseks taksoteenuste vahendajana. Seda oli kohtule esitatud dokumentides väitnud ka San Francisco päritolu ettevõte.

«Me oleme tänase otsusega rahul, kuna see kinnitab, et autosõitude jagamine on uus ärimudel, mis erineb selgelt traditsioonilistest taksoteenustest,» ütles Uberi Kanada üksuse juht Ian Black ametlikus avalduses.

Kohalikke taksojuhte esindav iTaxi Association teatas Twitteri vahendusel, et on kohtuotsuses väga pettunud.

Kohtuvaidlus sai alguse eelmisel kuul, kuna Toronto linna soovis Uberile kohaldada samu reegleid ja litsentse, millele peavad vastama teenusega konkureerivad taksofirmad.

Pildid ja video: Kaarli puiesteel sõitis auto vastu puud

Esmaspäeva õhtul juhtus Tallinnas Kaarli puiesteel liiklusavarii, kui sõiduauto BMW vastu puud sõitis.

Õnnetus juhtus kella 23 paiku Kaarli puiesteel, kus sõiduauto BMW teelt välja ja vastu puud sõitis.

Esialgsetel andmetel Kristiine suunas sõitnud BMW juht kaotas pärast vasakkurvi sõiduki üle kontrolli ning sõitis vasakule teelt välja vastu puud.

Poja sünnipäev päädis kirjeldamatu tragöödiaga

Tõenäoliselt tundsid väikemehe sünnipäevaks valmistunud vanemad pühapäeva hommikul rõõmu, et ilm oli ilus ja isegi muidu üsna tuulises Tõrvandis võrdlemisi tuulevaikne. Sellest pidi tulema tore päev.

Sama mõtlesid nähtavasti ka emad-isad, kes jätsid oma lapsed Aasa tänava aeda omavanustega hullama. Peo üheks atraktsiooniks pidi saama Postimehe andmetel punane batuut, millelt võib võidu liugu lasta. Täispuhutava batuudi keskel oli veel poisile meelepäraselt auto.

Aiast alla poole kilomeetri kaugusel asuva Tartu lennujaama mõõtmine näitas, et tuul oli kella 17.40 paiku 9,8 sõlme sekundis (5 meetrit sekundis), puhanguti 13 sõlme ehk 6,7 meetrit sekundis. Ühesõnaga, ei mingit erilist tuult.

Ent ometi juhtus just sel kellaajal miski, mida hoolsaimgi lapsevanem ei oska karta isegi mitte kõige absurdsemates õudusunenägudes. Osaliselt katusega kaetud batuut tõusis aiast kõrgele õhku, kerkis üle tee ja kukkus seejärel oma esialgsest asukohast 30–50 meetri kaugusele rukkipõllule. Viiest batuudil olnust kaks – viieaastane tüdruk ja seitsmeaastane perepoeg – hukkusid, ülejäänud kolm said rängalt viga, neist ühe seisund oli eilse seisuga üliraske.

Täispuhutavatel batuutidel on juhtunud varemgi õnnetusi: lapsed kukuvad batuudilt maha, vigastavad hüppamise käigus mõnd liigest või libisevad üksteisele otsa. Batuudi õhku kerkimise võimalus on siiski miski, mida oli enne pühapäeva keeruline isegi ette kujutada. Ometi leiab guugeldades lugusid ja videoid mujalgi maailmas õhulende teinud batuutidest. Lapsed on saanud niimoodi rängalt viga ja mõnel üksikul juhul ka surma, samas ei leidnud esimese hooga otsides varasemast ühtki kahe hukkunuga õnnetust.

Batuudi rentis perele Tartu firma Airfun OÜ, mis jättis aga selle prokuratuuri esialgsetel andmetel maa külge kinnitamata.

Airfuni juhi Alger Vedleri jutust ilmneb, et firma lootis heale ilmaprognoosile. «Kui on suur ja tugev tuul või äikese oht, siis on küsimus, kas on turvaline seda panna või mitte,» rääkis Vedler. Tema kinnitusel oli pühapäevane ilmateade batuudi paigaldamise mõttes väga positiivne ja seda ka pärastlõunal. Samas on mõistetav ka Vedleri šokk, ta lisas, et tegu on ühega miljonist või miljardist juhtumist, mis oleks võinud ükskõik millise teise batuudiga juhtuda.

 

Eestiski lennanud

Tegelikult polnud pühapäeval toimunu siiski Eestiski esimene kord, kui batuut lendu tõuseb. Batuute ja teisigi laste atraktsioone rentiva firma Ceelia juhil Algo Laidveel juhtus see kolme või nelja aasta eest. «Kanepi staadionil lendas katusega põdrakujuline batuut umbes 50 meetri jagu keset staadioni, aga õnneks polnud sel hetkel ühtki last peal,» lausus ta. «See oli vaid üks hetk, kui tuul tõusis, enne oli ilm rahulik. Majade vahel tekib ka tuulekoridor ja kunagi ei tea, mis võib juhtuda.»

Laidvee sõnul lendab batuut seni, kuni selles on veel maa peal ventilaatorist saadud õhku. «Kui batuut on täis, siis lendab see kaugemale,» selgitas ta. «Seni kuni batuudil on kandepinda, see lendab. Kui batuut saab tühjaks, kukub ta maha.»

Seejuures oli Laidvee õhku kerkinud batuut nööridega neljast kohast maa külge kinnitatud. «Tuul tõmbas ühe nööri puruks, üks nurk pääses lahti ja seejärel tulid ka teised vaiad maa seest välja.»

Laidvee sõnul on enamik firma batuute tehtud paksemast ja raskemast materjalist kui praegu laialdaselt kasutatavad Hiina batuudid, mis kaaluvad palju vähem. «Mul on üks Hiina batuut, mille suudan ise üles tõsta, teisi ei jaksa,» lisas Laidvee. Ka Airfun kasutas Hiinas toodetud batuuti.

Omaette riskirühma moodustavad seejuures katusega batuudid, ka Tõrvandis laenutatud batuut oli osaliselt katusega. «Tuul peaks olema batuudi «selja» suunas,» lausus Laidvee. «Kui tuul puhub katuse alla, siis tekib katuse all tuule paisumise koht. Kui ka õhku batuudi sisse puhuv ventilaator kaob tagant ära, siis läheb batuut lendu.»

Kui ventilaator eraldus batuudist, võis batuut vajuda tuule suunas ja seepeale tekkida omalaadne kott, mille tuul sai õhku kergitada.

Leidub kohalikke, kes kinnitavad, et õnnetuse ajal oli piirkonnas tõepoolest tugevam tuul. Lennujaama andmete ja kohalike jutu erinevust võibki seletada majade vahel tekkivate tuulekoridoridega, mis võivad tuua hooti ja üksikutes kohtades kaasa suuremad puhangud.

Laidvee hinnangul võivad katusega batuudid iseäranis kergesti õhku lennata, ent korralikult kinnitamata võib see juhtuda teistegagi. «Kui batuut on korralikult kinnitamata, siis on tegu paigaldaja veaga,» lisas ta.

 

Kohalik tuulepuhang

Postimees küsis tuntud füüsikult Jaak Kikaselt, mis võis Tõrvandis juhtuda. Kui päike soojendas batuudi pinda, kas siis võis õhk selle sees soojeneda ja muutuda nii välisõhust kergemaks? «Selles ma kahtlen,» lausus Kikas. «On küll tõepoolest olemas selline asi, mida kutsutakse päikesepalliks: see on hästi õhuke tume kile, mis puhutakse õhku täis ja see soojeneb päikese käes nii palju, et võib isegi õhku tõusta.»

Batuudiga siiski nii naljalt ei juhtu. «Õhk ei saa batuudi sees kuigivõrd paisuda, sest tegu pole ju kummiõhupalliga, mille saab lõhki puhuda,» selgitas Kikas. «Isegi kui päike soojendas batuuti, ei paisunud see märkimisväärselt. Kui aga batuut ei paisu, siis ei loe ka soojenemine midagi – õhumass ja batuudi kaal on ikka samasugused.»

Kikase kinnitusel ei ole kuus-seitse meetrit sekundis puhuv tuul tõepoolest nimetamisväärne. Samas ei saanud ka ventilaatori eraldumine sissepuhkeavast olla iseenesest õhku kerkimise põhjus. «Vaevalt, et sissepuhkeauk sai olla nii suur, et tekkida saanuks mingi reaktiivjõud. Pigem tuli ventilaator batuudi küljest ära ja kuna batuut polnud enam maa külge kinnitatud, siis ei olnud ka enam maa küljes pidamist,» arutles Kikas.

Samas juhtis Kikas tähelepanu sellele, kuidas aeg-ajalt lendavad majade katused. «Liikuvas õhus langeb õhurõhk ja katuse all olev suurem rõhk pressibki katuse üles,» lausus füüsik.

Kikase kinnitusel tundub õnnetus lennujaama tuuleandmete taustal igal juhul väga erakordne. «Võimalik, et tekkisid lokaalsed tuulepuhangud, mis olid tugevamad, kui näitas ilmajaama mõõtmine,» selgitas ta.

Postimees avaldab hukkunud laste vanematele kaastunnet.

Trollibuss viidi juubeli auks vabaõhumuuseumi juurde

Eile täitus 50 aastat esimese trolliliini avamisest Tallinnas ning juubeli auks viidi üks trollibuss Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ette.

Muuseumi väravasse toimetatud troll on saanud äsja uue välimuse, nagu ka teine troll, mis seisis õhupallidega ehituna Paldiski maanteel trollipargi kõrval. «Juubeli auks on 51 Solarise trolli märgistatud sinise rombiga, nii nagu trammid on punase ja bussid salatirohelise rombiga,» rääkis Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno Tamm.

Eile õhtul peeti vabaõhumuuseumi kiigeplatsil trollitöötajate pidulik vabaõhuüritus. «Täname väärikaid töötajaid, kellega koos oleme jõudnud Tallinna trollibussiliikluse 50. aastapäevani, nende pikaajalise tööpanuse eest linnaelanike teenindamisse, ning kõige staažikamaid austame trolliliikluse juubelimedali ja tänukirjaga,» rääkis Tamm.

45 aastat trollijuhina töötanud Saima Heinberkile anti üle Tallinna raemedal. Heinberk oli üllatunud, kas tõesti on tal möödunud trolliroolis nii palju aastaid. Ta ütles, et naised saavad suurte ühissõidukite juhtimisega suurepäraselt hakkama, ja arvas, et noored võiksid trollijuhi elukutse valida julgemalt.

Tallinna trolliliikluse sünnipäev on 6. juulil 1965, kui Estonia teatri eest saadeti pidulikult teele esimene trollibuss liinil Estonia-Hipodroom.

Järgmise, 2. trolliliini Estonia-Mustamäe avamiseni 1967. aasta oktoobris kulus veel üle kahe aasta ning 3. trolliliin asus tööle 1969. aasta juulis. Pool aastat hiljem hakkasid trollid sõitma Estonia juurest ka Balti jaama, mis hiljem muutus liiniks Balti jaam – Mustamäe. Väike-Õismäe trolliliinid nr 6 ja 7 ehitati välja 1980. aastal ning kahe aasta pärast lisandus neile liin nr 8. Trolliliin nr 9, Kopli-Keskuse avati 1987. aasta detsembris. Praegu teenindab sõitjaid seitse trolliliini.

 

Reporter.ee video: purjuspeaga sõit 130km/h eramajade rajoonis

Tartu politseinike eest ära kihutada püüdnud Reimo teekond lõppes politseibussis.

Reporter.ee video: milline on esmaabi batuudil vigastatule?

Sarnaseid batuudiõnnetusi nagu Tartumaal Tõrvandis on juhtunud mitmel pool maailmas. USAs saab sellistes õnnetustes aasta jooksul viga ligikaudu kakskümmend tuhat inimest. Eestis jääb see number alla 30. Millised on aga kiirabi soovitused batuudiõnnetuses viga saanute aitamiseks?

Reporter.ee video: saatuslik batuut oli nõuetekohaselt maasse kinnitamata

Tartumaal nõudis erakordne batuudiõnnetus kahe väikelapse elu ning kolm last toimetati haiglasse. Tuul lennutas õhuga täidetud batuudi mitmekümne meetri kõrgusele, kust lapsed alla kukkusid.

Lõppes avalduste vastuvõtt kõrgemasse sõjakooli

Eile lõppes sisseastumisdokumentide vastuvõtt kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgemasse sõjakooli. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele laekus 234 ja magistriastme õppesse 14 avaldust.

2015. õppeaastaks oli võimalik kandideerida 68 õppekohale, millele noored esitasid 125 avaldust. Need, kes on läbinud ajateenistuse, ja saavad alustada sellel aastal õppimist, esitasid maaväe õppekavale 93 sisseastumisavaldust. Mereväe õppekava vastu tunneb aga huvi kaksteist kandidaati ning õhuväe õppekavale esitati kakskümmend avaldust. 

Sõjakooli saab sisse astuda ka enne ajateenistuse läbimist, seda võimalust
kasutas 109 noort ja esitasid avalduse 2016. aastaks.

Kandidaatide sobivus selgitatakse välja akadeemilise testi, kaitseväe kehaliste võimete testi ning kutsesobivusvestlusega. Sisseastumiskatsed toimuvad 21.- 24. juulini.

Tänavu võetakse kõrgema sõjakooli maaväe erialale vastu 55 inimest ning õhuväe ja mereväe erialadele kümme õppurit. Eelmisel aastal sissesaanutest on õppima asumist kinnitanud seitse kandidaati. 

 

Lennuakadeemiasse pürgijaid kutsub enim lennujuhi amet

Eile enne südaööd lõppes sisseastumisavalduste vastuvõtt Eesti lennuakadeemia rakenduskõrgharidusõppesse. Kahe nädala jooksul esitati kokku 417 avaldust ning populaarseimaks osutus lennuliiklusteeninduse eriala, kus ühele kohale on esitatud 17,6 avaldust.

Sobilike kandidaatide seas on teiseks huvipakkuvamaks erialaks õhusõiduki juhtimine, mille konkurss on 11,7 inimest kohale. Järgnevad lennundusettevõtte käitamise 5,5, õhusõiduki ehituse ja hoolduse 4,8 ning lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamise eriala 4,6 avaldusega kohale.

«Tänavune konkurss on tihedam kui varasematel aastatel, noorte teadlikkus eriala valikul on kasvanud. Meil on hea meel, et konkursid on tõusnud ka tehnilistel erialadel nagu lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine ning õhusõiduki ehitus ja hooldus,» ütles lennuakadeemia õppeosakonna juhataja Signe Vanker.

Lennujuhtimise juhtivinstruktor Kristjan Kõrgesaar märkis, et lennuakadeemiast saavad noored laiapõhjalise lennundusteadmiste tausta, mille baasilt saab pärast lõpetamist kandideerida tööle õhuväkke, lennundusega seotud riigiametitesse ning lennuliiklusteenindust osutavatesse ettevõtetesse üle Euroopa.

Piloodiks ja lennujuhiks kandideerijaid ootavad juba homme ees kirjalikud kutsesobivustestid, millega hinnatakse nii psühholoogilisi võimeid ning isikuomadusi. Kõigil erialadel on kandidaate ees ootamas ka sisseastumiseksam, mis koosneb kirjalikust osast ja vestlusest.

Olenevalt erialast selgub vastuvõetute nimekiri 20. või 24. juulil.

Kuhu kadusid Vao pagulased tsiklimeeste aktsiooni päeval?

Vao elanike toetuseks mõeldud tsiklimeeste aktsiooni päeval viidi sealse pagulaskeskuse elanikud üle Eesti toimuvatele ekskursioonidele. Ettevõtmise eestvedaja kodanikualgatus Salliv Eesti selgitas täpsemalt oma Facebooki lehel, kuhu mindi ja mida tehti sel päeval.

Postimees avaldab Salliva Eesti Facebooki postituse täiesmahus:

KES KORRALDAS JA RAHASTAS VAO ELANIKE EKSKURSIOONIPÄEVA?

Vao külla kavandatud moto- ja jõudemonstratsioon, mis toimus laupäeval, oli juba eelnevalt foorumites ohtralt vürtsitatud rassistliku ja ähvardava retoorikaga. Seetõttu otsustas grupp sallivalt meelestatud inimesi, et korraldavad kodanikualgatuse korras samal päeval pagulastele väljasõidupäeva. Selle jooksul oli plaanis jagada Vao keskuse elanikele infot ‪Eesti‬, eesti kultuuri ja elu-olu kohta, käia üritustel ja vastavalt usundile kas kirikus või mošees.

Ürituse korraldajad ja keskuse juhid leidsid, et juba Eestis olevate pagulaste süü ei ole ei Vao keskuse ülerahvastatus ega pahameel poliitikute vastu, kes väidetavalt on teinud liiga vähe teiste Eesti haavatavate ühiskonnarühmade abistamiseks.

Eesmärk oli kinnitada juba Eestis olevatele pagulastele, kelle hulgas nii mehi, naisi kui väikelapsi, et Eesti on positiivne paik, kuhu lõimunud inimesed on enamuse poolt oodatud. Kui demonstrantide arvates oli riigil seni jäänud palju pagulaste lõimimisel tegemata, siis väljasõidupäeva eesmärk oli kodanikukorras tulijate integratsiooni panustada, mitte passiivselt pealt vaadates niisama protestida.

Motomehed Vaos

Vao elanikud jagunesid kolme gruppi, vastavalt enda valikule. Tartusse siirdunud inimesed käisid Elistvere loomapargis, Pauluse kirikus ja kirikutornis, külastasid Eesti Rahva Muuseumit ja vaimulikku laulupidu. Peapiiskop tervitas poisse isiklikult ja soojalt ning kirikus pagulasküsimuse eest vastutav assessor käis tutvust tegemas.

Samuti suhtlesid grupi liikmed ajakirjanikega, kes jätsid neile pagulasküsimuses hästi orienteeruvate inimeste mulje. Laulupidu kirjeldasid nad kui huvitavat üritust, eriti avaldas muljet rongkäik. Elistveres tutvusid külalised Eesti metsades elavate loomadega. Grupijuht nimetas, et väärtuslik oli lihtsalt koosoldud aega ja lobisemine. Ta loodab, et see mõnus suhe saab kuidagi jätkuma.

Tallinna sõitnud gruppide päev kulges samuti positiivselt. Kõigepealt käisid osa Vabaõhumuuseumis, kust suunduti mošeesse. Neil, kes ei paastunud, lastel, bussijuhil ning politseinikel söödeti kõhud täis. Peale ringkäiku mošees läks osa grupist külla Ukraina kultuurikeskusele, kus neid külalislahkelt võõrustati. Mošeesse jäänutele peeti loengud Eesti ja Eestisse puutuva kohta, inimestega suhtlemise, seaduste, muu elu- olu kohta.

Osa külalisi jalutasid ka Tallinnas. Tagasi Vaosse mindi korraldajate jagatud külakostiga sõnaraamatute, lastele aabitsate, Eestit tutvustava mitmekeelse lektüüri ja datlitega. Osa külalisi jäid iftaarile (paastu katkestamise õhtusöögile), mille valmistasid Eestis elavad marokolased. Korraldajad ja külalised jäid päevaga väga rahule. Eelmainitud Tartu ja Tallinna grupi kulud katsid korraldajad oma vahenditest.

Teine Tallinna grupp käis keskuse kollektiivi juhtimisel samuti Vabaõhumuuseumis, loomaaias ja rannas. Osalejate sõnul oli tore päev, kõik olid rahul. Selle grupi piletite ja transpordi kulud kattis sellisteks puhkudeks ette nähtud ELi struktuurifond, mille eesmärk on kohanemisele kaasa aidata.

Vabaõhumuuseum

Korraldustiimi üks liikmetest vahendab oma muljeid: «Vabaõhumuuseumi juures puhusin juttu inimestega, eriti jäin jutule ühe aafriklasega. Rääkisime maast ja ilmast. Ta on olnud Eestis umbes 4 kuud ja teadis mulle nimetada kohti nagu Vana-Antsla, Roosta jne... Ta teadis Eesti geograafiat paremini kui mõni minu põlistallinnlasest sõbranna, kelle meelest Eesti võrdub Tallinnaga ja kõik väljaspool on kolkast eikellegimaa.»

Vaatamata meediakärale ja ähvardavale mootorrattaüritusele olid Vao elanikud positiivsed ja ettevõtmisest rõõmsalt üllatunud. Politsei oli sõbralik.

Teine korraldustiimi liige jutustab: «Nad ikka kardavad. Kohtumisel pidime pagulasi veenma, et eestlased ei ole vägivaldsed ja kurjad, et nad on väga toredad ja vaiksed, lihtsalt olukord on praegu selline. Üks pereisa isegi ütles, et neil on tunne, nagu nad oleks tulnud sõjast sõtta - kurjad inimesed röögivad nende peale, loobivad aknaid sisse, viskavad kive...

Vao pagulaskeskuse elanik

Sellepärast ongi see hästi oluline, et need, kes on sõbralikud, seda ka näitaksid. Uuriti ka keskmise eestlase olekut – näiteks kuidas käitub Eesti mees, kui ta on purjus ning kas eestlastel on kombeks oma tundeid kätega väljendada ja kakelda.

Lõpptulemusena jõudsime kokkuleppele, et kuigi eestlased pole tavaliselt füüsiliselt vägivaldsed, on siiski alati parem konflikte vältida ning lihtsalt minema minna, kui see tekib, ja et purjus inimestega ei ole niikuinii mõtet vaielda.»

Üks korraldajatest jagas mõtteid Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgensteini FB seinalt: «Saabusin pool tundi tagasi Tartu vaimulikult laulupeolt. Mulle tundus, et seal oli ka Vao pagulasi. Kui kaks korda lauldi «Üksteist peab hoidma,» läks mõte nende peale.»

Korraldajad on tänulikud kõigile, kes kaasa aitasid, olgu siis tegude, mõtete või niisama toetamisega. Pagulaste jaoks on väga oluline näha, et neid ei vihata ja et eestlased on siiski avatud rahvas.

Korraldajad usuvad siiralt, et inimsõbralikkus aitab kaasa pagulaste paremale integreerumisele ning sellele, et nad Eestis positiivselt lõimuvad.

Mis lahendi on saanud traagilisemad lõbustusatraktsioonidega seotud õnnetused?

Lisaks eile kahe inimese surmaga lõppenud batuudiõnnetusele on Eestis lõbustusatraktsioonidega seotud traagilisi vahejuhtumeid esinenud ka varem, kuid vaid üks käsitletavatest on seejuures jõudnud lahendini, kus atraktsiooni omanik on pidanud kandma vastutust.

Atraktsioonipõleng Tivolis

Peaaegu 10 aastat tagasi 18. mail 2007 süttis põlema Tivoli tuuri atraktsioon «Enterprise,» õnnetuse käigus sai vigastada 31 inimest, kel olid I ja II astme põletushaavad näol ja kätel, aga ka reitel ja säärtel. Kannatanute seas oli 16 alaealist. Kokku pöördus traumapunkti 41 inimest. Karusell läks õnnetusejärgselt mahakandmisele.

Põlema süttinud atraktsiooni omanikuks oli Rootsi firma ITV Heby, kuid kannatanud esitasid kahjunõude Lauri Viikna poolt juhitud firma Tivoli Tuur OÜ vastu. Aasta pärast õnnetust jõudsid kolm osapoolt omavahel kokkuleppele ning põlengus kannatanutele maksti välja hüvitised. Kompensatsiooni maksmine viibis, sest hageti valet ettevõtet – Lauri Viikna tolleaegsete sõnade kohaselt oleks kannatanud kohe alguses pidanud läbi rääkima atraktsiooni omanikfirmaga.

Cantervilla basseinis uppus 5-aastane laps

Eelmise aasta 16. juulil uppus Põlvamaal Valgjärve vallas Pikajärve külas asuval Cantervilla mängumaal 1,05 meetri sügavuses basseinis viie aastane laps. Poiss avastati basseinist ulpimast ning ta viibis seal omapäi. Vetelpäästjatel ei õnnestunud abivajajat koheselt märgata.

Juhtunu suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 117 alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Hilisem politseiuurimine tuvastas, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga.

Sellest hoolimata ehitati mängumaa omanik Relvo Värtoni sõnul Cantervilla ümber ning muudeti turvalisemaks. Ehitustööde käigus võeti maha basseini küljed ning langetati mitmeid puid, et vetelpäästjatel oleks parem vaade vees toimuvale. Lisaks muudeti bassein 20 sentimeetrit madalamaks ning laiendati liumäge eesmärgil, et selle piirded ei takistaks vaatevälja. «Kui enne juuli keskel lapse uppumisega lõppenud õnnetust töötas mängumaal kolm paberitega vetelpäästjat, siis pärast õnnetust on neid viis ning inimene on iga atraktsiooni juures,» kinnitas Värton pärast õnnetust.

Ühe hukkunuga lõppenud Ansomäe snowtube’i õnnetuse osas saabub otsus lähiajal

Käesoleva aasta 27. jaanuaril hukkus Otepääl Ansomäe suusakeskuses snowtube’iga vastu puud sõitnud 49-aastane naine ning temaga kaasas olnud aasta noorem sõbranna sai vigastada.

Suusakeskuses firma talvepäevi pidanud isikud palusid instruktorilt viimast sõitu rongina, mis on sel mäel seitsme-kaheksakesi ka lubatud, ent probleemi tekitasid viimasel minutil sellega liitunud kaks naisterahvast. Seetõttu muutus «rongi» kogumass suureks ning inerts tõmbas rongi viimased liikmed kõigepealt keskmiselt rajalt välimisele äärele ja seejärel väljusid nad ka selle piiridest.

Juhtunuga seoses alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 117 alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kadri Tammai sõnul menetlus hetkel käib. «Ühtegi kahtlustavat ei ole ning kahtlustavana pole kedagi üle kuulatud. Lõplik otsus peaks tulema lähiajal,» ütles ta.

Samas on teada, et suusakeskuse juhataja Aivar Kullamaa vastutust ei võta ning tema sõnul põhjustas õnnetuse asjaolude halb kokkulangevus. «Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kui lai see lage turvaala peab olema, kui isegi 150 meetrist jääb väheks. Tegutseme looduskaitsealal ega tohi tervet mäge lagedaks raiuda,» sõnas Kullamaa pärast õnnetust.

Teletornist laskumine on õnnetuse tõttu selleks suveks peatatud

Tänavu 6. juuni õhtul juhtus Tallinna teletorni atraktsioonil õnnetus, kus laskumise viimasel lõigul sattusid vabalangemisse kaks soomlast. Kiirabi toimetas haiglasse 28- ja 36-aastase naise, kellest üks sai raskemaid vigastusi. Tänaseks on kannatanud pääsenud kodusele ravile.

Juhtumi suhtes alustati sisejuurdlust, mille tulemusena avaldatud raport kinnitas, et õnnetuse põhjuseks oli operaatorfirma Vidrio Baltico töötajate inimlik eksimus. Atraktsiooni läbi viinud töötajate vahel tekkis kommunikatsioonihäire, mistõttu ei teadnud üleval köit järgiandvad isikud õnnetussesattunute tegelikku kaugust maast ega osanud seega nende langemist aeglustada.

Sellest tulenevalt otsustas Tallinna teletorn atraktsiooni eest vastutava OÜ Vidrio Balticoga lepingut mitte pikendada. Teletorni hinnangul peab teenusepakkuja tornil opereerides arvestama sellega, et kõik tööprotseduurid oleksid põhjalikud. Samuti on oluline, et tehnilised lahendused välistaksid töötajate võimalikud eksimused.

Juhtunu suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlust.

Ossinovski hakkab koguma koalitsioonilepingu täiendamiseks ideid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski ootab erakonna piirkondadelt kahe nädala jooksul koalitsioonilepingu täiendamiseks ettepanekuid, mis tema hinnangul võiksid keskenduda kolmele laiemale teemale.

Ossinovski ütles Postimehele, et koalitsioonilepingu täiendamist arutas nädalavahetusel SDE volikogu, mis jõudis arvamusele, et protsessiga tuleb alustada. «Täna palusin oma erakonna piirkondasid, et lähima kahe nädala jooksul ehk 17. juuliks toimuksid kõikides piirkondades juhatuse koosolekud, kus arutataks seda küsimust ja tehtaks ettepanekuid koalitsioonilepingusse,» rääkis ta.

20. juulil koguneb SDE juhatus, et ettepanekud läbi arutada ja kujundada oma positsioon. «Seejärel oleme meie omalt poolt valmis,» ütles ta.

Ossinovski on piirkondadele aruteluks välja pakkunud kolm teemat, millele keskenduda: esiteks regionaalareng ja ääremaastumise vähendamine, mis tema sõnul ei puuduta niivõrd haldusreformi detaile, kuivõrd proaktiivset regionaalpoliitikat laiemalt, teiseks ettevõtluse ja majanduse elavdamine nii majandus- kui maksupoliitiliste meetmetega ning kolmandaks demokraatiaküsimused, mis tema sõnul hõlmavad nii demokraatiapaketti kui Rahvakogu ettepanekuid. «Need on need kolm teemat, mida ma piirkondadele kuidagi põhjalikumalt lahti ei kirjutagi, et saada nende käest uusi ideid,» märkis ta.

Küsimusele, kui suuri muudatusi tuleks koalitsioonilepingusse teha, vastas Ossinovski, et kindlasti ei saa protsess piirduda komakohtade muutmisega. «Kindlasti ei ole hetkel lõpptulemust õige prognoosida. Eks läbirääkimised näitavad valmisolekut asja konstruktiivselt arutada, aga selge on see, et ettepanekud saavad olema olulised,» ütles ta.

Aega, millal kolme koalitsioonierakonna esindajad võiksid laua taha istuda, pole Ossinovski sõnul veel paika pandud. «Oleme arutanud, et on plaanis selle teema juurde tulla. Me omalt poolt teeme sammud ära, eks teistel erakondadel seisab tõenäoliselt sama protsess ees,» ütles ta.

Küll kinnitas ta, et kui läbirääkimised on peetud, vajavad võimuleppesse tehtavad täiendused ka SDE volikogu heakskiitu. «Oleme kokku leppinud, et pärast läbirääkimist kindlasti koguneb volikogu, et läbirääkimiste tulemusi analüüsida ja sellele hinnang anda,» ütles ta.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles Postimehele, et head ideed tuleb alati läbi arutada. Ta märkis, et kui valitsuspartnerid leiavad lisaideede rakendamiseks üksmeelselt lahendusi, siis on ka Reformierakond neile avatud.

«Ka Reformierakonnas on arutluse all palju ideid, mida võiks lisaks ellu viia. Üks konkreetsem teema paljudest, mis vajab juba sügisel lahendamist, on firmaautode sõidupäevikute kaotamine, et ettevõtjatel halduskoormus väheneks ja autode kasutamine lihtsamaks muutuks,» rääkis peasekretär ja lisas, et see teema on kavas ettevõtlusorganisatsioonide ja koalitsioonipartneritega läbi arutada ning ellu viia.

Reformierakonna, SDE ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileping sai allkirjad 8. aprillil.

Galerii: Hirvepargis tähistatakse dalai-laama sünnipäeva

Tallinnas Hirvepargis tähistatakse täna õhtul kontserdiga Nobeli rahupreemia laureaadi ja Tiibeti vaimse juhi dalai-laama 80. juubelit.

Kontserdil «Headuse väel» astuvad üles Tõnis Mägi, Riho Sibul, Sven Grünberg, Ott Lepland, Liisi Koikson, Chalice, Kärt Johanson, Arno Kalbus ja Krista Citra Joonas. Kontsert on kõigile tasuta.

Budismi Instituudi direktori Sven Grünbergi sõnul on Tema Pühadus XIV dalai-laama väsimatu rahu ja vägivallatuse eestkõneleja, kelle sõnum armastusest, mõistmisest  ja universaalsest vastutusest omandab erilise tähenduse just praeguses konfliktiderohkes maailmas. «Dalai-laama sümboliseerib ülimat mõistmist mitte üksnes budistide, vaid kõikide mõtlevate inimeste jaoks, kes soovivad elada hoolivamas ja teistega arvestavas ühiskonnas,» lisas Grünberg.

Tänasel kontserdil esinevad sõnavõttudega riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed Andres Herkel, Artur Talvik ja Yoko Alender ja Budismi Instituudi juht Sven Grünberg ning Kaire Rjadnev-Meristo Tiibeti Mastifite Ühingust.

Kontserdil loetakse ette Mart Laari koostatud ühisavaldus ja õnnesoovid juubilarile.

Vabaõhulava kõrval on avatud väike telk, kust leiab lähemat infot dalai-laama ja Tiibeti kohta. Samuti on seal võimalik salvestada oma isiklik sõnum või soov, mis edastatakse dalai-laamale tema Londoni esindaja vahendusel.

Tema Pühadus XIV dalai-laama on Eestit külastanud kolmel korral (1991, 2001, 2011).

Nädalavahetusel sai surma 11 inimest

Politsei ja päästekeskuse andmetel sai möödunud nädalavahetusel üle Eesti erinevates õnnetustes ja vägivallas surma kokku 11 inimest.

Esimene traagiline uudis anti teada reede õhtul, kui Narva-Jõesuu supluskohas jäid kadunuks neli inimest: 49-aastane ja 31-aastane meesterahvas ning kaks 10-aastast tüdrukut. Ühe 10-aastase surnukeha leidis Vene Föderatsiooni piirivalve üleeile hommikul õnnetuspaiga vastas Venemaa poolselt kaldalt.

Üleeile õhtul teatati politseile, et Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kaavere külas taluõuel läksid kaks alkoholi tarvitanud meest tülli. Tüli käigus lõi 49-aastane mees 58-aastast meest selliselt, et viimane suri saadud vigastustesse. Politsei pidas lööja kuriteos kahtlustatavana kinni.

Samuti teatati üleeile Tartus Kalda teel korteris leitud torkehaavadega mehe surnukehast. Politsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni samas korteris viibinud 39-aastase naise ja 57-aastase mehe, kes olid alkoholijoobes.

Häirekeskus sai eile kell 18.42 teate kodanikult, kes teatas, et Rakveres Tammiku tänaval põleb tema naabermaja juurdeehitus, ning et selles võivad sees olla ka  inimesed. Esimesena jõudsid sündmuskohale Rakvere päästekomando päästjad. 18.54 toimetasid päästjad majast välja 82-aastase naise, kelle kiirabi viis tervisekontrolliks haiglasse. Samal ajal leiti ka maja põlevast kõrvalhoonest 80-aastase mehe surnukeha. Kella 19.09ks õnnestus päästjatel tulele piir panna ning lõplikult kustutati tulekahju  kella 21.00ks.

Eile varahommikul kella 4.30 ajal sai politsei teate liiklusõnnetusest Tallinnas Kakumäe tee ja Landi tänava ristmikul, kus oli teelt välja sõitnud sõiduauto Saab. Esialgsetel andmetel kaotas Saabi juht, 30-aastane Andrus oma sõiduki üle kontrolli, mille tulemusel paiskus auto lauges paremkurvis teelt välja kraavi ning vastu puud. Sündmuskohalt viidi haiglasse kaasreisija, 30-aastane mees, kelle vigastused ei olnud eluohtlikud. Sõidukijuht hukkus.

Harjumaal hukkus mees, kes sõitis eile hommikul autoga teelt välja sügavasse kraavi.Politseile teatati liiklusõnnetusest Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas eile kell 9.30. 65-aastane Vitali sõitis sõiduautoga Volkswagen Passat järsus paremkurvis teelt välja sügavasse kraavi. Juht hukkus sündmuskohal.

Tartumaal Tõrvandi alevikus juhtus eile õhtul õnnetus, kus täispuhutav batuut võttis tulle alla ning sellelt kukkunud kaks last, 7-aastane poiss ning 5-aastane tüdruk, hukkusid. Lisaks viidi raskete vigastustega haiglasse 4-, 5- ja 7-aastane tüdruk.  

Läheb vihmaseks ja tuuliseks

Homme on pilves selgimistega ilm, puhub tugev tuul ja mitmel pool sajab hoovihma.

Madalrõhuala lõunaservas on väga tuuline. Edela- ja läänetuul puhub 7-12 m/s, puhanguti 15 m/s, saartel. Rannikul võib tuule kiirus iiliti isegi 17-20 m/s ulatuda.

Õhtuks tuul nõrgeneb veidi. Sooja tuleb 16-22 kraadi.

Mitmel pool sajab hoovihma, kõige sagedasemad ja tugevamad on vihmahood Põhja-Eestis. Kohati võib olla äikest.

 

 

Fotod ja video: Mustamäel põrkasid kokku kaks autot

Täna kella 13.45 ajal juhtus liiklusõnnetus Sõpruse puiesteel Magistrali keskuse juures, kus üks avariisse sattunud sõiduk lõpetas oma teekonna, rattad taeva poole.

Ükski inimene õnnetuses viga ei saanud, liiklusõnnetuse süüdlase selgitab välja uurimine.

Kirjanik võtab ette 12-tunnise lugemismaratoni

1. augustil võtab eesti kirjanik ja teatrilavastaja Jim Ashilevi ette pöörase katsumuse ja loeb Erinevate Tubade Klubis otsast lõpuni ette oma uue, veel ilmumata romaani «Kehade mets», mis võitis mõni aeg tagasi kirjanike liidu romaanivõistlusel kolmanda koha.

Jim, miks te sellise lugemismaratoni ette võtate?

Mulle tundub, et alati, kui ma midagi lavastan või kirjutan, siis valmis saades kasvan ma sellest välja ja pean kuidagi lahti laskma. Mõtlesin, et kuidas seda seekord ägedalt ja rituaalses korras teha. Mulle tundus ilus mõte see teiste ees laiali laotada ja ära anda. Ma loodan, et sellest tuleb üks ilus kollektiivne elamus. 

Teine põhjus, miks ma seda teen, on see, et ma annan oma raamatu ise välja. Kõigil kuulajatel on võimalik kohapeal karpi natuke raha pista ja mind toetada. 

Mis te arvate, kui kaua kogu romaani ettelugemine aega võtab?

Ma kodus harjutasin ja võtsin aega. Lugesin mingi osa peatükkidest ette ja arvutasin. Üritus algab keskpäeval ja kestab ilmselt umbes keskööni. Muidugi olen ma valmis ka selleks, et läheb palju kauem. 

Kas te loete terve romaani ise otsast lõpuni ette või võtate kellegi ka appi?

Plaanis on lugeda oma romaan ise ette. Kui ma peaksin vahepeal saama aga südamerabanduse või tuju läheb kurvaks, siis palun ma kedagi publikust lugema. Mul on plaanis aga ise vastu pidada. 

Kuidas valmistute lugemismaratoniks?

Kõige olulisem on ilmselt teha hääl korralikult soojaks, nagu teatris enne lavale minekut. Proovin eelneval ööl ka korralikult magada, aga mu väike tütar ilmselt väga ei lase. Põhiline on eelnev ürituse peale mõtlemine, et viia ennast vastavasse seisundisse. Päev tuleb ilmselt väga pikk ja ettearvamatu. Loodan, et hääl enne üritust ära ei lähe. Võib-olla peaksin hakkama sööma Vietnami salvi, nagu Tõnis Mägi oma Nõukogude Liidu tuuril. Ma olen igatahes kõigeks valmis. 

 

Erinevate Tarkade Klubi asub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus.

 

Valgamaal algab noorkotkaste ja kodutütarde suvine suurlaager

Pea 400 noorkotkast ja kodutütart koguneb täna Valgamaale Madsa spordibaasi, kus neid ootab ees neli tegusat laagripäeva.

«Igal aastal toimub laager erinevates Eestimaa paikades. See on ka laagri korraldamisel omaette eesmärk külastada Eestimaa eri maakondi,» ütles kodutütarde peavanem Angelika Naris.

«Kuna soovijaid laagris osalemiseks on niivõrd palju, siis on osalejatele kehtestatud kindlad reeglid: igast maakonnast saab osaleda ainult 10 poissi ja sama palju tüdrukuid koos oma juhendajatega. Sel aastal on esindatud ka külalised Lätist, Leedust ja politsei lapsed,» rääkis Naris.

Täna toimub laagri pidulik avamine ning õhtul ootab ees palju mängulisi tegevusi, homme lähevad osalejad metsa orienteeruma. Laagri kolmandal päeval käivad lapsed ülesandeid lahendamas kuues tegevuspunkis. «Tegemist on nii-öelda õpitubadega, kus on esindatud nii käeline kui sportlik tegevus,» selgitas Naris, kelle sõnul on õhtud planeeritud ühisteks tantsu ja lauluga seotud tegevusteks.

14. korda toimuva laagri viimase päeva hommik on kava kohaselt samuti sportlik ning kulmineerub laagri lõpetamisega. Järgmisel korral leiab suurlaager aset Raplamaal.

Üliõpilasesindus: TTÜs on usaldus-, maine- ja juhtimiskriis

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesindus teatas, et rektorivalimise ümber käiva segadusega on tekkinud TTÜs usaldus-, maine- ja juhtimiskriis. Üliõpilased leiavad, et praegune kuratoorium tulevikus enam jätkata ei saa.

Üliõpilasesindus teatas avalikus pöördumises, et ei ole siiani võtnud seisukohta ühegi rektorikandidaadi poolt ega vastu, kuid valimisprotsess on muutunud labaseks, poliitiliseks ja kooli mainet kahjustavaks.

Kool on koos kuratooriumiga jagunenud kahte leeri ning mõlemad leerid on kasutanud ebaausaid võtteid, leiavad üliõpilased. Mõlemad leerid on üritanud ka üliõpilasesindust oma poolele saada.

«Tänaseks on TTÜs usalduskriis, mainekriis ja juhtimiskriis,» seisab üliõpilasesinduse pöördumises.

Kõige ohtlikumaks peavad üliõpilased usalduskriisi.

«Kadunud on usaldus TTÜ vastu. Ülikool ei usalda kuratooriumit, kuratooriumi liikmed ei usalda üksteist. Üleüldiselt puudub usaldus valitava rektori vastu. Tudengitel on tekkinud usaldamatus üliõpilasesinduse vastu, kes on hoidunud konkreetsetest seisukohtade tegemisest. Üliõpilasesindusel on tekkinud usaldamatus kuratooriumi suhtes seoses toimunud valimisprotseduuridega seotud kahtlustega,» kirjutab esindus.

Üliõpilasesindus pakub välja oma ettepanekud, et rektorivalimised laabuksid tulevikus sujuvamalt.

  1. Tuleb valida uus kuratooriumi koosseis, et taastuks usaldus kuratooriumi vastu nii kuratooriumi siseselt kui ka väliselt.
  2. Luua protseduurid kuratooriumis valimisprotsessi läbiviimiseks, et oleks üheselt selge, kuidas ootamatuste korral tegutseda.
  3. Kui kuratoorium küsib nõukogu hinnangut, siis peab soovitav ja antav hinnang olema sisuline ning üheselt arusaadav, vältimaks seekord tekkinud olukorra kordumist tulevikus, kus kuratoorium soovib saada küllaltki ebamäärast hinnangut, aga nõukogu liikmed tahavad avaldada toetust konkreetsetele kandidaatidele.
  4. Tagamaks, et TTÜ saab ka võrdselt tugevate kandidaatide korral rektori valitud ja valimistel oleksid esindatud nii ülikool kui ühiskond tervikuna, tasub kaaluda võimalust kuratooriumis rektori valimata jäämise korral viia otsustamine laiendatud valimiskogu kätte.

Täismahus TTÜ üliõpilasesinduse avaldus:

TTÜ üliõpilasesinduse sooviks on mainekas ülikool, kus tudengitele pakutakse konkurentsivõimelist haridust, tehakse maailmas läbimurdelist ja Eestit arendavat teadust ning õppejõud, töötajad ja tudengid töötavad ühiselt nimetatud eesmärkide nimel.

Üliõpilasesindus on lähtunud mõistlikust eeldusest, et TTÜ juhtkond koos nõukogu liikmete ja kuratooriumiga jagavad neid väärtusi ja eesmärke ning on seetõttu usaldanud ja toetanud nii kuratooriumit kui nõukogu nende otsustes. Uue rektori valimine ja sellega kaasnenud ning jätkuvalt kaasnev segadus on oluliselt vähendanud selle eelduse tõsiseltvõetavust ja tänaseks on sellest alles jäänud pigem usk ja lootus kui tõsikindlus.

Üliõpilasesindus ei võtnud teadlikult seisukohta varakevadel avalikult alanud rektorivalimistel ühegi kandidaadi poolt ega vastu. Põhjuseks oli soov viia rektorivalimised läbi ausalt, argumenteeritult ja politiseerimata. Dokumendina koostati üliõpilaste ootused tulevasele rektorile ning nimetatud dokumenti esitleti nii avalikkusele kui ka kuratooriumile. Nii ülikooli poolt kui ka rektorikandidaatidelt saadi julgustavat toetust dokumendis esitatud ettepanekutele ning paistis et TTÜle valitakse üliõpilasesinduse ootustele vastav rektor.

Paraku jagunes suur osa TTÜst koos kuratooriumiga kahte leeri: Jaak Aaviksood pooldavate või Mart Ustavi vastaste ja Ustavi toetajate või Aaviksoo vastaste poolde. Konsensusliku kandidaadi puudumise, tugevate vastuseisude ning meedia suure huvi tõttu muutus aus ja argumenteeritud valimisprotsess labaseks, poliitiliseks ja TTÜ head mainet kahjustavaks.

Mõlemad leerid on kasutanud ebausaldusväärseid ja ebaausaid võtteid ning mitmete aspektide osas on tänaseni selgusetu kes, kuidas ja miks on nõnda käitunud. Rektorivalimistele eelnenud TTÜ struktuuri ümberkorraldamine sellisel kujul, nagu seda on tehtud, on jätnud suurele osale TTÜ töötajatele, õppejõududele, tudengitele ning ka avalikkusele mulje ebaausast valimisprotsessist, mille eesmärgiks saanuks olla Jaak Aaviksoo valimine TTÜ rektoriks veel enne, kui kandideerimine oli alanud.

Teisalt on Aaviksoo vastaste leer kasutanud hirmu- ja kuulujuttude meediasse lekitamist, argumentide ohverdamist demagoogia nimel ja kõikvõimalikke lubatuid ja vähem lubatuid meetmeid, et valitud rektorist enne ametisse nimetamist lahti saada. Jätkuvalt on arusaamatu kuratooriumis toimunu, kordushääletuste läbiviimine, antud häälte arvu muutumine ja valimispettuse süüdistused.

Mõlemad leerid on üritanud üliõpilasesindust oma poolele saada. Paraku tähendaks üliõpilasesinduse jaoks Aaviksoo toetamine valimisprotsessi ja kuratooriumi tegevuse heaks kiitmist ja Aaviksoo vastu olemine demagoogia ning ebapuhaste meetmete kasutamise toetamist.

Taolise binaarse valikuni on viinud austusväärsete ettevõtjate, akadeemikute ja ülikooli töötajate käitumine. Üliõpilasesindus on teinud ainuvõimaliku valiku ja jätnud poole valimata.

Tänaseks on TTÜs usalduskriis, mainekriis ja juhtimiskriis. Juhtimiskriis, sest selle pöördumise kirjutamise hetkeks juuli alguses pole teada, kas TTÜ saab rektori järgmiseks viieks aastaks või määratakse asetäitja.

On selge, et kuratoorium sellisel kujul TTÜ juhtimist jätkata ei saa ning ülikoolis on tugevnenud vastumeelsus suurtele ülesehituslikele muutustele. See on ka mainekriis - viimased neli kuud on TTÜ olnud meedias negatiivselt kajastatud ja on teadmatus, kuniks loodud halb kuvand kesta võib. Kas potentsiaalsed tudengid, õppejõud ja teadlased soovivad TTÜsse tulla?

Eelnimetatuist on aga raskeim ja ohtlikuim usalduskriis. Kadunud on usaldus TTÜ vastu. Ülikool ei usalda kuratooriumit, kuratooriumi liikmed ei usalda üksteist. Üleüldiselt puudub usaldus valitava rektori vastu. Tudengitel on tekkinud usaldamatus üliõpilasesinduse vastu, kes on hoidunud konkreetsetest seisukohtade tegemisest. üliõpilasesindusel on tekkinud usaldamatus kuratooriumi suhtes seoses toimunud valimisprotseduuridega seotud kahtlustega.

Kes iganes saab olema TTÜ tulevane rektor, peab suure osa oma ametiajast kulutama usalduse taastamise ja tekitamise jaoks. Ilma ülikoolisisese usalduseta ei saa toimuda ka olulised muutused ja arengud, sest usalduseta puudub usk nende tegude edusse.

TTÜ üliõpilasesindus usub, et argumenteeritud ja sisuka arutelu kaudu on võimalik tagada, et tulevikus rektori valimised laabuksid sujuvalt, ausalt ja tagaksid TTÜle võimeka juhi, kes juhiks ühtset TTÜd, kus on võimalik töötada ühiste eesmärkide nimel. Seetõttu pakume välja järgnevad ettepanekud:

  • Tuleb valida uus kuratooriumi koosseis, taastamaks usaldus kuratooriumi vastu nii kuratooriumi siseselt kui ka väliselt.
  • Luua protseduurid kuratooriumis valimisprotsessi läbiviimiseks, et oleks üheselt selge, kuidas ootamatuste korral tegutseda.
  • Kui kuratoorium küsib nõukogu hinnangut, siis peab soovitav ja antav hinnang olema sisuline ning üheselt arusaadav, vältimaks seekord tekkinud olukorra kordumist tulevikus, kus kuratoorium soovib saada küllaltki ebamäärast hinnangut, aga nõukogu liikmed tahavad avaldada toetust konkreetsetele kandidaatidele.
  • Tagamaks, et TTÜ saab ka võrdselt tugevate kandidaatide korral rektori valitud ja valimistel oleksid esindatud nii ülikool kui ühiskond tervikuna, tasub kaaluda võimalust kuratooriumis rektori valimata jäämise korral viia otsustamine laiendatud valimiskogu kätte.

Pehmed helid muretu muru kohal

Plätupõrnitsejad, kidrasõrmitsejad, läpparipaitajad ja muretud uitajad. Schilling on teie pidu.

Mingis mõttes kindlasti tähelepanuväärne edulugu, kus ühe kandi ühtemoodi mõtlevate meeste poolt väikelinnas põlve otsas käima tõmmatud entusiastlikust pisipeost on kujunenud Eesti festivalikalendri üks olulisemaid ja tähelepanuväärsemaid sündmusi.

Schilling on pesuehtne perefestival, ringi ukerdab nii pisipõngerjaid kui kohalikke, laiade õlgkübaratega küpseid prouasid, kelle fonoteegis ilmselt Rangleklodsi albumeid ei leidu, aga mis siis. Atmosfäär on see, mis loeb. Õhust avaneks kindlasti tore pilt maleruutudena laiali laotatud kirjudest tekkidest. Sõbralikkus ja vahetus hõljuvad juulipäikesest kuumaks köetud Kilingi-Nõmme suveaia kohal.

 

Noormees roosas kleidis

 

Järjekorras juba üheksanda Schillingu artistide ühine joon oli kuidagi see, et bändid, kes ei kõlanud plaadil ehk kõige paremini, osutusid täiesti arvestatavateks live-kooslusteks ja need, kes kõlasid ka plaadil hästi, olid laval veelgi paremad. Korraldajatel on hea nina.

Festivali avas mees läptopiga ehk Polly - Jekaterinburgi noore helilooja ja produtsendi Aleksei Poljanini ühemeheprojekt. Õhtuse vööndi helge ja meloodiline lounge-elektroonika päeval kell kolm vägevas päikeselõõsas oli huvitav elamus. Nii Venemaa, Rootsi kui ka Soome olid muide kõik esindatud kahe artistiga.

She Bit Her Lip Tartust kostitas publikut samuti ehk pimedamasse aega paremini passiva dream-popiga. Laiendatud koosseisuga Micucu jätkas progerockiga ning kohalike artistide jadale pani korraks vahepunkti kerget sündipoppi tegev Würffel. Würffel on midagi muud kui albumil, fotograafid pildistasid lava ees kahara baleriiniseelikuga kütkestavat Rosanna Lintsi nii, et akud tühjad.

Simian Ghost Rootsist on leidnud ennast keset kauneid kitarrimeloodiaid, mis jäävad kuhugi George Gershwini, Brian Wilsoni ja Orange Juice'i vahepeale. Laval veidi ebalev ja natuke kohmetu Simian Ghost oli üks väheseid Schillingu artiste, kes kõlab albumil paremini ja konkreetsemalt.

Ebalusest ja kohmakusest polnud jälgegi Vaiko Epliku ja Eliidi kohati funkivast, kohati psühhedeelseks kiskuvaks puhtast mürisevast rokikavast. Eplik tegi oma uusi ja vanu hitte uuel ja vanal kombel nii et higi pritsis, rahvas hüppas ja möirgas kaasa. Jõuline ja haarav rock, bassiboss Kostja Tsõbulevski ronis finaalis basstrummi otsa ja nüpeldas rusikaga trummitaldrikuid. 

Nagu ikka, oli ka seekord artist, kes otseselt nagu ei mahtunud festivali raamidesse ja sestap pidi esinema aia taga. Tänavu võttis selle rolli enda kanda künkale püstitatud laval punk-psühhedeelik Chungin, kes kontserdi esimeses osas esitas maitsekat roosat kleiti kandes lüürilis-ropu akustilise sooloprogrammi, teises osas võttis toeks oma bändi St. Cheatersburg.

 

Keskne bänd keskööl

 

Kui soomlaste hüpnorock-kooslus Siinai alustas, otsustasime korraks festivalialalt lahkuda poe poole. Kui astusime väravast välja, kumises massiivne intro. Kui jõudsime auto juurde, jätkus sama. Kui sõbralik poetädi uksel teatas, et pood on kinni, kajas lavalt endiselt juba tuttav käik. Kui jõudsime pisikese ringiga lõpuks tagasi festivalialale, polnud asi oluliselt edasi arenenud. Siinai mõnusa põhjamaise huumorimeelega tüübid on ise ka teatanud, et ega nad oskagi eriti mängida ja kui, siis on kordused nende tugevaim külg. Muide – see kontseptsioon hakkas tööle.

Kui laupäev andis järje üle pühapäevale, astus lavale peo nael, Taani duo Rangleklods. Rangleklods andis tõeliselt perfektse sõu, kindlasti parima kontserdi, kuhu mul tänavu on juhust sattuda olnud. Elektropillerkaar, sähviv valgus, diafragmat väristav bass, jalgade all ühises rütmis vappuv lavapõrand. Ideaalne energiavahetus bändi ja publiku vahel. Rangleklods on perfektsionistid ja nende muusika kõlab plaatidel viimase piirini lihvituna, võimalikud ebakõlad sajandiksekundi haaval välja lõigatud.

Rangleklods on võimas live-band. Laval lasevad nad ennast tõeliselt vabaks ja kõlavad oluliselt spontaansemalt ja ettearvamatumalt kui plaatidel. Taani duo Rangleklods on õlgadeni lehvivate juustega Esben Andersen pluss poisipeaga kena neidis Pernille Smith-Sivertsen. Esben alustas üksi, Pernille tuli hiljem punti. Nad on väga oodatud külalised festivalidel, paar aastat tagasi põikasid läbi ka Tallinn Music Weekilt, äsja esinesid Roskildes ja paari nädala pärast on Positivusel.

Schillingul mängiti materjali peamiselt kevade lõpul ilmunud teiselt albumit «Straitjacket». Rangleklods on omalaadne kombinatsioon Kraftwerkist, post-dubstepist, kummitavast tume-technost ja deep-house'i elementidega klubimuusikast.

Üsna suureks paisunud publikuga Schilling on endiselt murufestival, kus oma maleruutu saab kasutada baasina, millelt teha sööste kontserdilava või toiduala juurde. Ja kui juhtud mobiiltelefoni tekile unustama, võid üsna kindel olla, et naastes on see kenasti alles. Ja plastkemspudes olid ehtsad kaseoksad. «Vetsmaasikate lõhn,» arvas sõber.

 

Muuseum kutsub jalutuskäikudele salapärastes maa-alustes käikudes

Soojadel suveõhtutel kutsub muuseum Kiek in de Kök ja Bastionikäigud (Komandandi tee 2) kõiki huvilisi jalutuskäikudele Harju- ja Lindamäe roheluses ning nende salapärastes maa-alustes käikudes.

Ekskursioon algab Kiek in de Kökis, kus tutvustatakse näituse «Mägesid ja orge luues» põhjal bastionide ehituslugu rootsi ajal, liigutakse edasi Harju- ja Lindamäel ning siis maa-alustes käikudes kuni  Vabaduse väljakuni.

Ekskursioonid toimuvad juulikuus igal kolmapäeval kell 16.30 (vene keeles) ja kell 17 (eesti keeles). Esimene ekskursioon on ülehomme, 8. juulil. Osavõtt muuseumipiletiga (täispilet kuus eurot, sooduspilet 3.50), kogunemine muuseumi kassas. Jalutuskäikudele palutakse eelnevalt registreeruda telefonil 644 6686 või e-kirjaga:  kok@linnamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Surmalennu teinud batuudi paigaldas sünnipäevapeo aeda ettevõte ise

«Meie ta paigaldasime, milline tuulispask seal tuli ja kust ta tuli sealt majade vahelt - seda ei tea,» ütles Alger Vedler, kelle ettevõte Airfun OÜ laenutas välja batuudi, mis tõusis eile õhtul lendu. Surma said kaks last, kolm on haiglas raskete vigastustega.

Batuudi lennutee.

Tartu lennujaama lähedal elanud perekond laenutas katusega batuudi sünnipäevaks. Veidi enne kella kuut tõusis aga atraktsioon õhku ja lendas Postimehe arvutuste järgi umbes 40 meetrit üle tee viljapõllule. Batuute laenutava ettevõtte juhatuse liige Vedler ütles Postimehele, et batuute paigaldavad ettevõtte esindajad ise.

«Kui on suur ja tugev tuul või on äikese oht, siis on küsimus, kas on turvaline seda panna või mitte,» rääkis Vedler. Tema kinnitusel oli eilehommikune ilmateade batuudi paigaldamise osas väga positiivne ja seda ka hiljem pärastlõunal. 

Ilmateenistuse andmetel puhus sel ajal eile Tartu kandis tuul puhanguti 5,5 meetrit sekundis, mis ei ole tegelikult väga tugev tuul.

«Kui ma aus olen, siis ma ei tea, mis täpselt juhtus - mind ennast ei olnud seal kohal ja ma ei ole saanud nende inimestega rääkida, kes seal kohal olid,» ütles Vedler.

Airfun OÜ on batuutide laenutamisega tegelenud pea viis aastat ning ühtegi õnnetust nende poolt laenutatavate atraktsioonidega seni juhtunud ei ole. «See on minu teada nii Eestis kui ka lähiriikides esmakordne, et ta niimoodi võtab ja viib batuudi kolmekümne meetri kaugusele, lennuga kolme-nelja-viie meetri kõrguselt - see on kujuteldamatu, kuidas see võimalik on,» nentis Vedler.

Airfun OÜ lõpetas batuutide laenutamise, kuni on selgunud, mis eile õhtul Ülenurmel tegelikult juhtus. Vedleri sõnul katkestatakse ka kõik tellimused batuutidele. Kõiki ülejäänud atraktsioone aga laenutatakse edasi.

Näiteks saab Airfun OÜ kaudu laenutada ka sky-jump õhuhüpete konstruktsiooni ja karuselle. «Need ei ole ohtlikud inimelule,» põhjendas Vedler. «Kõikide [ülejäänud] asjade laenutus täna, kus võib olla oht inimelule - eriti lastele - on peatatud.»

Eile õhtul kasutuses olnud batuut oli pärit Hiinast ja on üks uuemaid Airfun OÜ poolt kasutatavatest batuudidest. Kasutuses on see olnud vähem kui kaks aastat. Vedleri sõnul on tegemist heakvaliteedilise batuudiga, mis on võrreldav Euroopas toodetutega. «Kui täna võrrelda, kas batuut on õmmeldud Euroopas või Hiinas - siin tehnoloogilist vahet ei ole,» märkis ta.

Antud juhul oli tema sõnul tegemist ühega miljonist või miljardist juhtumist, mis oleks võinud ükskõik millise teise batuudiga juhtuda. Sotsiaalmeedias levib küllaldaselt videoid ja fotosid lendavatest õhulossidest.

«Mul on sügav ja siiras kaastunne nendele, keda see õnnetus on lähedaselt puudutanud, me ise oleme ka šokis,» kostis Vedler.

Politsei alustas õnnetuse täpsete asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Marianne Mikko: uus võrdõigusvolinik peab oma sõltumatust tõestama

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marianne Mikko leiab, et uueks võrdõigusvolinikuks kinnitatud Liisa Pakostal on oma varasema erakondliku kuuluvuse tõttu uues ametis kõvasti tõestamisruumi.

«Ta peab olema sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes lähtub otsuste tegemisel seadustest ega lase end mõjutada ühegi poliitilise jõu soovidest,» viitas Mikko uue voliniku erakondlikule kuuluvusele.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liikme hinnangul on Pakostal märkimisväärne poliitiline kogemus, kuid tema varasemad seisukohad ja tegevus on kohati erinenud sellest, mida võrdõiguslikkuse eest seisjalt oodatakse. «Eelmise riigikogu koosseisu ajal algatasid sotsiaaldemokraadid ridamisi võrdõiguslikkusega seotud arutelusid, nagu näiteks võrdõiguslikkuse nõukogu ellukutsumine ja riigiettevõtete juhtkondades 40 protsendilise naiste esindatuse nõude kehtestamine,» tõi Mikko lisaks kooseluseadusele riigikogus menetletud võrdset kohtlemist puudutavatest seadustest näiteid. «Pean tunnistama, et Pakosta nendes aruteludes ülemäära aktiivselt ei osalenud, või kui, siis hääletas kvootide ja kooseluseaduse vastu,» täpsustas ta.

Mikko sõnul peab Pakosta seisma kõigi ühiskonnagruppide õiguste eest, kes seaduse järgi vajavad diskrimineerimisevastast kaitset. «Ootame ka sisulist järelvalvet soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise üle ning põhjalikku tööd võrdõiguslikkuse ja sallivuse suurendamise nimel Eesti ühiskonnas,» sõnas ta.

«Võrdõigusvoliniku poole peab ka edaspidi saama pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude  või seksuaalse sättumuse tõttu,» teatas Mikko. «Soovin Pakostale sihikindlust uues ametis ning jõudu tõestamaks, et ta on valmis seisma voliniku jaoks ettenähtud ülesannete kõrgusel,» lõpetas ta.

tARTuFF avalikustas esimesed filmid

Armastusfilmide festival tARTuFF tuleb taas nelja nädala pärast ja peab Tartus oma kümnendat sünnipäeva. Raeplatsil näidatakse kokku kahtteist filmi, millest kolmandiku avalikustasid korraldajad eelmise nädala lõpus.

Juubeliaasta puhul kuuluvad festivali programmi kaks ajaloolist filmi, mis tänavu samuti olulisi tähtpäevi tähistavad: prantsuse Uue laine suurkuju Jean-Luc Godard´i seikluspõnevik «Hull Pierrot» (Pierrot le fou), mille ilmumisest möödub viiskümmend aastat, ning USA filmilavastaja Tim Burtoni «Edward Käärkäsi» (Edward Scissorhands), mis nägi ilmavalgust kakskümmend viis aastat tagasi.

Veel on festivali programmis Berliini filmifestivalil Kuldkarule nomineeritud Peruu lavastaja Claudia Llosa unenäoline poeem «Hõljudes» (Aloft) ning Inglismaa filmilavastaja Morgan Matthews´i linatoes «X+Y».

Festivali projektijuht Agnes Nurme ütles, et täpsemalt programmist rääkida on veel vara, kuid kinnitas, et tARTuFF on tänavu mitmeid uusi partnereid kaasanud. Ta lisas, et kogu programm avalikustatakse lähinädalatel.

Nurme sõnul sarnaselt eelmise aastaga, vaadatakse ka tänavu filme Emajõe poole. «Eelmisel aastal see töötas korraldajate silmis hästi ning ka publikult saime hea tagasiside,» rääkis ta.

tARTuFF leiab aset 3.- 8. augustini. Iga päev näidatakse festivali raames Raekoja platsil kahte linateost ning lisaks veel Elektriteatris dokumentaalfilme.

Klaaspärlimängul kõlab ka Oscari ja Grammy võitja Tan Duni muusika

Ang Lee filmi «Tiiger ja draakon» muusika eest Oscari ja Grammy võitnud Tan Duni muuska kõlab 10. juulil festivalil Klaaspärlimäng.

Suurte Hiina löökfilmide ja 2008. aasta Pekingi olümpiamängude muusika looja teosed on ühed tuntumad tänapäeva filmimuusikatööstuses, teatab festival. Lisaks filmimuusikale on Tan Dun aga kirjutanud ka ooperimuusikat (tuntuim on Metropolitani Ooperi tellitud «Esimene imperaator» Placido Domingoga peaosas), samuti sümfoonilist ja kammermuusikat.

Tan Duni teoseid esitavad 10. juulil Tartu Jaani kirikus äsja Peruust kontsertreisilt naasnud Klaaspärlimäng Sinfonietta ja Andres Mustonen.

9.-14. juulini Tartu Jaani kirikus ja Toomkiriku varemetes toimuv festival Klaaspärlimäng  ühendab erilaadsed muusikastiilid eksperimentaalsest tänapäevamuusikast süvaklassikani välja. Kuue päeva jooksul kõlab 11 kontserti.

 

 

Esimesed Javelinid jõuavad Eestisse sügiseks

Esimene partii möödunud aastal ostetud kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemidest Javelin jõuab Eestisse sügiseks.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et esimesed Javelinid saabuvad Eestisse sügiseks, kuid ta ei täpsustanud esimese partii suurust ega ka täpset Eestisse jõudmise aega.

Kaitseminister Sven Mikser allkirjastas möödunud aasta novembri keskel lepingu, millega Eesti ostab Ameerika Ühendriikidelt 80 tankitõrjesüsteemi Javelin, lepingu maht on 40 miljonit eurot. Leping jätab võimaluse Eestil osta vajadusel veel 40 laskeseadeldist lisaks. Ostetavate rakettide arv ei ole avalik.

Tankitõrjesüsteemid jõuavad kaitseväe ja kaitseliidu üksuste relvastusse.

Javelin on USA ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast, ning need on põlvkonna võrra uuemad süsteemid, kui praegu Eesti kaitseväes kasutuses olevad tankitõrjesüsteemid Milan ja Mapats.

Tegemist on «lase ja unusta» tüüpi relvaga, selle lõhkepea on mõeldud vastase soomukit tabama nõrgimast kohast ehk pealtpoolt. Relva saab lasta ka suletud ruumides. Javelini efektiivne laskekaugus on 65-2500 meetrit. Laskeseade kaalub seitse ning koos kolmjalaga 11 kilogrammi. Rakett kaalub 15,5 kilogrammi ning selle lõhkepea soomustläbistavus on 750 millimeetrit. Meeskond on kaheliikmeline.

Javelini tootja on Raytheon & Lockheed Martin.

Javelin on relvastuses alates 1996. aastast ning seda kasutavad Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Iirimaa, Leedu, Uus-Meremaa, Norra, Iisrael, Bahrein, Tšehhi, Prantsusmaa, Gruusia, Indoneesia, Jordaania, Omaan, Katar, Saudi-Araabia, Taivan, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik.

Tallinna Teletorn tähistab pidustustega 35. sünnipäeva

9.–11. juulini tähistab Tallinna Teletorn oma 35. Sünnipäeva ja sel ajal toimub teletornis ja õuel palju tasuta üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. 

«Tallinna Teletorn on ennast tõestanud elamuskeskusena, kus toimub kogupereüritusi, erinevaid kontserte-etendusi ning spordivõistlusi – seda kõike pakume oma külalistele ka Teletorni 35. sünnipäeva puhul. Lapsi on ootamas joonistamise-meisterdamise võimalused, toimuvad vahvad viktoriinid ning 9. juulil vaatemänguline Ahhaa Teadusteater. Torni õuele on rajatud turnimispuud, ETI lennurada ja UFO-mäng. Lastel hoiab tuju üleval kõigi lemmik maaväline olend ETI,» rääkis teletorni juhataja Riina Roosipuu.

«Teletorni sünnipäeva tähistamise juurde on juba kolm viimast aastat kuulunud Base Jump Boogie ehk langevarjuhüpped Teletornist. Ka tänavu on siia tulemas rahvusvaheline seltskond, kes hakkavad võistlema täpseima maanduja tiitlile. Hüpped toimuvad kõigil kolmel päeval. Teletorn on üks väheseid ehitisi maailmas, kus sellist ekstreemset hobi saab ametlikult harrastada ning seetõttu on kohal kogu base langevarjurite eliit. Langevarjureid on tulemas ligi 50 ja 20 erinevast riigist, kaugeimad paigad on Kolumbia ning Austraalia,» lisas Roosipuu.

Muusikasõpru on  9. juuni õhtul kell 19 ootamas tõeline maiuspala – alati särtsakas Kaire Vilgats ja Estraadiraadio. Tegevused-üritused on Teletorni õuel tasuta. Hommikul oodatakse külalisi juba kell 10, mil alustavad hüppeid base jumper’id. Teletorni juubeliks ilmus ka raamat «314 meetrit vabadust».

«Tallinna Teletorni olemasolu eest peame tänama 1980. aasta Moskva olümpiamänge ning Tallinnas toimunud purjeregatti. Kui poleks olnud neid sündmusi, ei oleks nähtavasti tol ajal uut teletorni ehitatud. Paradoksaalsel  kombel sai 11 aastat hiljem just sellest nõukogudeaegsest ehitus-ja tehnoloogiaimest Eesti iseseisvumise sümbol. Tänaseks juba 35-aastane Tallinna Teletorn esindab igati väärikalt oma uut rolli, olles ajaloolise väärtusega maamärk  eestlase jaoks ning atraktiivne ja omapärane ehitis turistile. Teletorn ei vanane, vaid muutub aastatega värskemaks – anname endast parima, et tuua siia iga aastaga juurde nii  tehnilist innovatsiooni kui kultuuri,» rääkis Roosipuu.

Sünnipäeva kava vaata siit.

Tallinna Teletorn (www.teletorn.ee) on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis on Eesti kõrgeim ehitis – torni kõrgus on 314 meetrit.

Äikesevihmaga algav nädal võib selgineda alles lõpuks

Ilmateenistus hoiatab, et alates saartelt ja Liivi lahelt on täna õhtul oodata äikest ja tugevat sadu. Ülejäänud nädalalgi tuleb välja kannatada pigem vihmaseid ilmasid, alles nädalalõpuks võib loota veidi selginemist.

Täna pealelõunal jõuab Skandinaaviast üle mere meile madalrõhulohk. Öö ja ennelõuna on sajuta, aga pealelõunal läheb alates saartest sajule ja tuleb äikest. Üle Mandri-Eesti liigub täna äike kella 21-24 paiku. Äiksega kaasnevad tugevamad puhangud ja kohati tugev vihm. Sajuhulk võib ulatuda üle 20 mm, teatas ilmateenistus.

Sooja on öösel 9-15, päeval 22-27 kraadi, rannikul veidi jahedam.

Teisipäeval jääme madalrõhuala lõunaserva. Öö ja ennelõuna on sajused, kohati on sadu tugev ja on äikest. Pealelõunal vihmavõimalus vähehaaval väheneb. Sooja on öösel 12-17, päeval 18-23 kraadi.

Kolmapäeval jõuab Lõuna-Skandinaaviast kohale juba uus madalrõhuala. Öö on üksikute hoovihmadega, päeval sajab hoovihma laialdasemalt ja õhtupoolikul jõuab Lõuna-Eestisse uus sajuala. Sooja on öösel 11-16, päeval 18-23 kraadi.

Neljapäevalgi on ilm vihmane. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, pealelõunal pöördub põhjakaarde. Sooja on öösel 10-16, päeval 16-20 kraadi.

Reedel eemaldub madalrõhuala aeglaselt Venemaale ja kuigi öö on veel vihmane, tekib päeval sadude vahele ka pikemaid pause. Sooja on päeval 18-22 kraadi.

Ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak ütles, et on väike lootus, et laupäev ja pühapäev tulevad kenamad. «Tänane mudel kahjuks väga lootustandev ei ole. Võib-olla on ööd veidi kuivemad, aga päevaseks ajaks kerkib taevasse ikkagi rünkpilvi,» lausus ta. Täiesti sajuseid ilmi nädalavahetuseks Paljak ei lubanud, kuid soovitas hoovihmaga ikka arvestada.

 

Guantanamost saabunud jeemenlane sai lõpuks Eesti elamisloa

Aasta algul Guantanamo vangilaagrist Eestisse saabunud jeemenlane sai eelmisel nädalal lõpuks Eesti elamisloa, mis tähendab, et mees saab nüüd ka tööle minna.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) tegi 1. juulil otsuse anda Ahmed Abdul Qaderile rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba kuni 30.06 2016.

«Rahvusvahelise kaitse saamisega tekkib tal õigus Schengeni riikides reisida ja olla Eestist ära kuni kolm kuud. Kolmandatesse riikidesse saab rahvusvahelise kaitse saanud isik reisida viisa alusel, mida taotletakse sarnaselt teiste sama kodakondsusega isikutega,» selgitas PPA kommunikatsioonibüroo juht Tuuli Härson.

Mees ei ole seni riigist lahkunud.

Ahmed Abdul Qaderile on antud korter ja tugiisik, kes saadab teda kuni kahe aasta vältel. Korter pole seotud staatuse ja elamisloaga, küll aga võib muutuda selle eest tasumise struktuur (palju maksab ta ise, palju katab riik), kui ta tööle läheb, kinnitas sotsiaalministeerium.

Kuni taotlust menetleti, ei saanud asüülitaotleja tööle asuda. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel käis jeemenlane eesti keele kursustel, läbis kohanemiskoolituse ja töötas vabatahtlikuna, et harjutada keelt ja kohaneda eluga.

Asüülitaotleja saab 90 eurot kuus toimetulekutoetust. Nüüd saab Qader ise raha teenima hakata.

Tervishoiuteenused on talle tagatud nii praegu kui ka siis, kui ta läheb tööle. Mehel on õigus tasuta keeleõppele kuni kahe aasta vältel, kinnitati sotsiaalministeeriumist.

14. jaanuaril saabus Eestisse Guantanamost vabanenud 31-aastane mees, kes oli kinnipidamiskeskuses, kuna teda kahtlustati terroristidega koostöö tegemises. Tõendeid selle kohta aga pole. Eestisse saadetu viibis Guantanamos 12 aastat.

«Käsilased» tõi kinno üle 20 000 vaataja

Aasta kolmanda tulemusega alustas eelmisel nädalal kinolevi animafilm «Käsilased», kogudes 21 728 vaatajat.

Tulemus annab tänavuses n-ö pikkade avanädalavahetuste edetabelis (nädalavahetus ja eelesilinastused nädala sees) kolmanda koha. Juhib «Kiired ja vihased 7» 39 018 vaatajaga, teisel kohal on «Viiskümmend halli varjundit» 30 031 vaatajaga.

Eelmise nädala edetabelis järgnevad «Käsilastele» «Ted 2» 3989 ja «Eemal hullutavast ilmakärast» 1986 vaatajaga. 4. kohal on «Sauruste maailm» 1630 vaataja, 5. kohal «Spioon» 827 vaataja, 6. kohal «Supilinna salaselts» 458 vaataja (kokku 85 677 vaatajat) ja 7. kohal «Kollanokk» 178 vaatajaga.

 

 

 

 

Laste elu nõudnud õnnetuse ajal oli batuut kinnitamata

Batuut, mis Tartu külje all kahe lapse elu nõudis, oli maa külge kinnitamata, katusega ja lendas Postimehe hinnangul umbes 40-50 meetrit.

Prokuratuuri kõneisiku Kadri Tammai sõnul oli tegemist firmalt renditud batuudiga ning see polnud maa külge kinnitatud. Tammai lisas Postimehele, et batuudil oli katus, mille alla tuul võis puhuda ja aluse üles tõsta. Ilmateenistuse andmetel ei puhunud eile kella kuue ajal õhtul õnnetuse ajal Tartu kandis väga tugev tuul - puhanguti 5,5 meetrit sekundis.

Kohapeal viibiva Postimehe ajakirjaniku sõnul võis batuudi lennutee olla 40-50 meetrit pikk. Esialgsetel andmetel paiskas tuuleiil batuudi koduaiast üle tee viljapõllule.

Batuudi arvatav lennutee.

Maja ette, kus õnnetus juhtus, on toodud hulk küünlaid, kollaseid roose, kimp pojenge ja üks punane roos. Ka põllule on jäetud üks küünal. Ränk õnnetus juhtus pühapäeval kella 17.40 paiku, kui täispuhutavalt batuudilt kukkunud kaks last said surma ning kolm viidi raskete vigastustega haiglasse.

Lõuna prefektuuri kinnitusel on lapsed meedikute järelevalve all, kuid nende seisund on jätkuvalt raske.

Senistel andmetel toimus Tõrvandi alevikus laste sünnipäevapidu, kus lapsed hüppasid täispuhutaval kompressoriga batuudil. Ühel hetkel võttis batuut tuule alla ning lendas mitmekümne meetri kõrgusele. Batuudilt kukkunud poiss ja tüdruk, sündinud 2007. aastal ja 2009. aastal, surid vaatamata meedikute püüdele neid elustada. Veel kolm last viidi väga raskete vigastustega haiglasse.

Politsei alustas selle õnnetuse täpsete asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Stalinliku terrori ohvrite mälestusraamatust valmis kaks uut köidet

Peterburi ajaloolane Anatoli Razumov saatis Tartu ülikooli raamatukokku poliitiliste repressioonide ohvrite, kelle hulgas on mitu tuhat eestlast, mälestusraamatu «Leningradskii martirolog (Leningradi martüroloogium) 1937–1938» 12. ja 13. köite. Need on täiendus tema varasemale raamatukingitusele.

«Leningradskii martirolog (Leningradi martüroloogium) 1937–1938» on ilmunud Anatoli Razumovi peatoimetamisel. 13. köide on senises 12 köites ilmunud represseeritud isikute nimede register. Kokku on neid üle 51 000, kes suure stalinliku terrori ajal aastatel 1937 ja 1938 Leningradis ja Leningradi oblastis maha lasti. Nende hulgas on mitu tuhat eestlast, põhiliselt mehed. Enamasti on viidud laibad Neevalinna lähedale Levašovo metsa, kus praegu tegutseb memoriaalkalmistu.

11. köite sirvimisel hakkab silma, et oktoobris-novembris 1938 on Leningradis võrreldes teiste rahvustega kõige rohkem maha lastud just eestlasi: 5220 inimese hulgas on eestlasi 1547 ehk kolmandik, soomlasi on 932 ja venelasi 908.

800-leheküljelisse 12. köitesse on lisatud andmed nende 1657 kohta, kelle represseerimine ja hukkamine Leningradis selgus pärast eelmiste köidete toimetamist. Eestlasi on nende hulgas 40. Samas köites leidub ka peatükk «Meenutused. Elulood. Kommentaarid». Oma sugulasi meenutavad teiste hulgas Heli Susi, Risto Tanner ja Lilia Hohlejeva (Priks).

Anatoli Razumovi sõnul on ettevalmistamise järgus neli järgmist köidet. Nendes leiavad käsitlemist aastate 1934-1936 (14. köide), 1924-1933 (15.), 1939-1954 (16.) ja 1917-1923 (17.) poliitilised repressioonid.

Käsil on ka samasisulise veebisaidi Tagasitoodud Nimed (Возвращенные имена) uuendamine. Möödunud aastal kogunes selle lehekülgede külastusi viis miljonit. Razumovi sõnul saadavad väga paljud inimesed selle saidi vahendusel küsimusi. «Me püüame neile kõigile vastata,» märkis ta.

«Leningradi martüroloogiumi» 1. köide ilmus aastal 1995 ja annab teada nende nimed, kes hukati Leningradis augustist septembrini 1937.

President Toomas Hendrik Ilves andis seoses Eesti Vabariigi 94. aastapäevaga ja meie riigile osutatud teenete tunnustamiseks 23. veebruaril 2012 Tartu ülikooli aulas üle riiklikud autasud. Massirepressioonide uurija Anatoli Razumov pälvis Maarjamaa risti V klassi teenetemärgi.

Veebisaiti Tagasitoodud Nimed (Возвращенные имена) saab vaadata siit.

Tartu maantee Mõigu-Jüri lõigul läheb kitsaks

Maanteeameti teatel muutub selle nädala esimesest poolest liikluskorraldus Harju maakonnas Tallinna-Tartu maanteel Mõigu-Jüri lõigul (km 5,7-12,6).

Liiklusele suletakse täielikult Tallinna-Tartu sõidusuund ning liiklus suunatakse ümber Tartu-Tallinn sõidusuunale. Kehtima hakkab 2+1 sõidurada Tallinn-Tartu suunal tööpäeviti kella 12.00-05.00 ja 2+1 Tartu-Tallinn suunal tööpäeviti kella 05.00-12.00. Suletuks jäävad Tuleviku ja Peetri tee ristmik ning Vägeva tee ristmik Tartu maanteega. Ümbersõit on tähistatud ning toimub Mõigu tee kaudu. Teekond pikeneb ümbersõidu tõttu ligikaudu 1,5 kilomeetrit.

Mõigu-Jüri lõigul renoveeritakse neli viadukti, mis viiakse vastavusse tänapäevaste nõuetega kandevõime ja kõrgusgabariidi osas. Lisaks kaasajastatakse kahe viadukti valgutuss, rajatakse müratõkkeseinad, korrastatakse mahasõidud ning rajatakse normikohase laiusega bussitaskud bussipeatustesse.

Rekonstrueerimise käigus viiakse Mõigu Jüri teelõik vastavusse Euroopa liiklusohutus-, koormus- ja keskkonnastandarditele. Remonttöid teeb AS Teede REV-2, ehituse järelevalvet Teede Tehnokeskus AS. Rekonstrueerimise lepingu kogumaksumus on 8 311 637,99 eurot. Ehitust rahastab 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond. Teelõigu rekonstrueerimine lõpeb tuleva aasta septembris.

Rõivas Kreeka referendumist: lähipäevil on oodata ülitihedat tööd

Peaminister Taavi Rõivas ütles Kreeka referendumi tulemust kommenteerides, et kreeklaste otsus anda eitav vastus rahvusvahelisele abiprogrammile muudab olukorra halvemaks ning vähendab oluliselt võimalusi Kreekal kriisist väljuda.

«Reformid Kreekas on endiselt vältimatud ning otsus lükata rahvusvaheline abipakkumine tagasi muudab olukorra kriitiliseks,» ütles Rõivas ja lisas, et Kreeka olukorra lahendamiseks on nüüd jäänud on veel ainult halvad ja veel halvemad valikud.

«Ootame, et Kreeka valitsus mõistab olukorda ning näitab üles otsustavust ja tegutsemist juba lähitundidel,» sõnas Rõivas.

Rõivase sõnul ei aita abiprogrammist küsitava referendumi toel keeldumine Kreekal kuidagi finantsinstitutsioonidelt raha saada ega aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele ehk majanduse jätkusuutlikuks muutmisele.

«Finantsturgude reaktsioon tõestab, et märkimisväärselt on suurenenud ebakindlus nii rahvusvaheliselt kui ka Kreeka riigi rahandusliku ja majandusliku tuleviku suhtes.»

Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on teisipäeva õhtuks kutsunud kokku euroala valitsusjuhtide kohtumise. Eesti koos teiste euroala liikmete ja institutsioonidega teeb Rõivase sõnul kõik vajaliku, et hoida euroala stabiilsust.

«Lähipäevil on selleks oodata ülitihedat tööd euroala ja EL juhtide poolt nii rahandus- kui ka peaministrite tasandil,» lisas Rõivas.

 

«Kreeka referendumi tulemus on kreeklaste otsus ning selle tõlgendamine sealse valitsuse töö. Kreeka referendumi küsimusepüstitus ja läbiviimine ei teinud aga läbirääkimistel kindlasti midagi lihtsamaks. Riigi olukord on endiselt raske – tegemata on viimane laenumakse IMFile, suletud on pangad,» kommenteeris rahandusminister Sven Sester, kes nentis, et reformid on möödapääsmatud.

«Kreeka II abiprogramm on lõplikult läbi ja seda pole võimalik jätkata. Euroala kinnitas enne referendumit valmidust Kreekat toetada, kuid igas võimalikus abiprogrammis osalemiseks on vaja järgida kokkulepitud reegleid. Euroala eesmärk on stabiilne finantskeskkond ja jätkusuutlik majandus ning selle nimel töötavad kõigi liikmesriikide valitsused. Homme kogunevad Brüsselis rahandusministrid, kuid ajakava või detailide kohta on vara midagi öelda. Praegu ootame Kreeka võimude algatust, kuid ainus lahendus on selge ja töötav reformikava, mis Kreekat tõesti aitaks,» kinnitas Sester.

«Kreeka referendumi järel on vastutus lahenduse pakkumiseks Kreeka valitsusel, sest mida pikemana püsib segane periood, seda halvem kreeklastele endile. Eilse referendumi tulemus ei too kaasa koheseid tagajärgi rahvusvahelisel tasandil ja sellele peab järgnema Kreeka valitsusepoolne kiire ja sisuline initsiatiivivõtt,» kommenteeris välisminister Keit Pentus-Rosimannus.

«Eesti ja ka teiste euroala riikide soov on teha kõik vajalik, et tagada eurotsooni stabiilsus. Sel nädalal on nii rahandus- kui peaministritel sel teemal tõsine töö ees,» lisas ka välisminister. 

Batuudilaenutaja: batuut ei ole õhupall, mis kergelt tuule alla võtab

Eestis tegutsevate batuudilaenutajate sõnul on kinnitamata batuudi puhul tegemist tugevate turvanõuete rikkumisega, samuti ei ole tõenäoline, et batuut õhupallina paarikümne meetri kõrgusele lendab, kuigi võib tuulega liikuma hakata.

«Seal on kindlasti mingeid täpsustamata asjaolusid – batuut ei ole õhupall, ta laseb igalt poolt õmbluste vahelt õhku läbi ja sellepärast peab kompressor taga ka kogu aeg töötama,» sõnas üle Eesti batuutide laenutamisega tegeleva ettevõtte Batuudimaailm esindaja telefoniusutluses Postimehele.

Mehe sõnul ei saa batuut kompressori küljest lahti tulles juba sellest välja tuleva õhu pärast kuskile väga lennata. «Kui ta on maa küljes kinni, siis ta vajub lihtsalt lössi,» märkis ta. Ka halvasti kinnitatud või kinnitamata jäänud batuudi puhul on tema hinnangul ebareaalne, et see tuule alla võtab ja kuni paarikümne meetri kõrgusele tõuseb.

«Võib-olla ta viskas üle aia, nii nagu tavabatuudid – trampoliinid – tänapäeval lendavad,» pakkus ta. Samuti tõi ta välja, et õhupallina õhku tõusta ei saa batuut veel ka seal peal olevate laste kaalu ning batuudi enda kaalu pärast. «Kui seal oli vähemalt viis-kuus last peal – iga üks neist kaalub 30–40 kilo kindlasti, batuut ise kaalub 50–60 kilo, kokku 250 või 300 kilo – et seda maast lahti saada, peab ikka üpris tugev tuul olema,» sõnas ta.

Ka halvasti kinnitatud batuudi korral ei anna kindlasti kõik vaiad korraga järele, pigem vajub siis batuut külili või tõstab ühe otsa üles. «Puhtalt kompressori süüks seda kindlasti ajada ei saaks – pidi olema küllaltki tugev tuul, batuut ei olnud maa külge kinnitatud või oli kinnitatud väga valede, näiteks telgi pisikeste vaiadega,» lisas Batuudimaailma esindaja.

Batuudimaailma atraktsioonidega ei ole senise tegevusaja jooksul ühtegi õnnetust juhtunud, kuna ettevõte kasutab täiendavaid metallvaiasid, mis on ise selle jaoks välja tötöanud. «Me kasutame suuri metallist armatuurlaudasid, mitte neid plastikust kinnitusi, mida tehas kaasa on andnud,» sõnas ettevõtte esindaja.

Batuudimaailm annab ka klientidele võimaluse ise atraktsiooni paigaldada, kuid sellisel juhul instrueeritakse neid, mismoodi seda kinnitada, mida tuleb järgida – näiteks kui ei ole võimalik panna kõiki vaiu korraga sisse, siis tuleks kinnitada batuut koormarihmaga lähedal oleva puu või muu statsionaarse asja külge.

Mis puudutab mujal maailmas toimunud batuudiõnnetuste arvu järk-järgulist kasvu, siis selle taga näeb Batuudimaailma esindaja pigem statistikat, mis on kokku pandud nii-öelda sportbatuutide ehk trampoliinide põhjal.

Teise Eestis batuutide rentimisega tegeleva ettevõtte Batuudijuss juht Jaanus Laane sõnul on batuudi tellijatel tavapäraselt valida batuudi rentimisel selle paigaldamise ettevõtte poolt või paigaldavad ise, vahendab ERR. Laane kinnitusel instrueeritakse viimasel juhul tellijaid kindlasti batuudi kasutamise turvanõuete teemal ja kindlasti selgitatakse ka vajadust see korralikult kinnitada.

«Batuudi kinnitamata jätmisel piisab tegelikult juba väiksest tuuleiilist, mistõttu tulebki batuudid vaiadega maa külge kinnitada ning suuremate batuutide puhul need ka lisaks köitega kinnitada näiteks puu külge,» lisas tema samas.

Samuti sõnas batuudilaenutaja, et kindlasti pole batuutide kasutamine lubatud suure tuulega, lisaks tuleb sellel hüppamine lõpetada vihma korral.

Üliohtlik lõbustus: üle saja tuhande ameeriklase on batuudil hüppamise pärast haiglasse sattunud

Kümne aasta jooksul on batuudiõnnetuste arv USAs kasvanud üle kolme korra, näitab USA tarbijakaitseameti uuring.

Raske on laste sünnipäevaks paremat lõbustust leida kui täispuhutav batuut. Seda on lihtne püsti panna ja lastel lõbu laialt. Aga mida popimad on batuudid, seda rohkem juhtub ka õnnetusi, sest tihti ei teata, kui ohtlikud täispuhutavad lõbustused tegelikult olla võivad.

Eraaedadesse ja -üritustele püsti pandud batuudid võivad väga tõsiseid vigastusi tekitada.

USA tarbijakaitseameti («Consumer Product Safety Commission») uuringu järgi batuudiõnnetused aina kasvavad. 2003. aastal vajas haiglaravi umbes 5000 inimest, 2013. aastal aga juba üle 17000. Kokku on kümne aasta jooksul on USAs batuutide tõttu haiglaravile saadetud üle 100 000 inimese. Neist 61 protsenti olid nelja kuni 15-aastased lapsed. 

Selle aja jooksul hukkus batuudiga seotud õnnetuste tõttu 12 inimest.

Eelmisel aastal tõusis näiteks New Yorgis batuut kuue meetri kõrgusele. Viga said kolm last, kes kukkusid õnneks batuudist välja enne, kui see päris tuule alla võttis:

Täpselt sama juhtus Floridas selle aasta maikuus:

USA tarbijakaitseamet soovitab: 

• Batuudil hüppavate laste järele peaks alati keegi valvama.

• Batuudi püstipanemisel järgi hoolikalt tootja juhiseid.

• Kontrolli kindlasti, kas batuut on korralikult vaiadega maa külge kinnitatud.

• Ära kasuta batuuti väga tuulise ilma korral. Maksimaalne tuulekiirus on, sõltuvalt batuudist, 24 või 40 km/h. 

• Ära lase lapsi kompressorite ligi.

• Väiksed lapsed ei tohiks täispuhutavates lossides hüpata koos suurte lastega.

• Kui batuut asub mõnel avalikul üritusel, küsi korraldaja käest, kas tal on kogemusi ja luba batuudi kasutamiseks.

Eile õhtupoolikul juhtus Eestis, Tartumaal, väga raskete tagajärgedega õnnetus, kus tuule alla võtnud täispuhutavalt batuudilt kukkunud kaks last hukkusid ning kolm viidi raskete vigastustega haiglasse.

Euroopas nagu tavaline börsipäev

Kreeklaste «ei» eile toimunud referendumil, mis viis määramatusse mitte ainult olukorra Kreekas, vaid terves eurotsoonis, jättis Euroopa aktsiaturud siiski rahulikuks. Euroopa börsid olid küll väikeses miinuses, aga taoline langus võib olla suvalisel päeval.

 

Euroopa suurettevõtete hinnaliikumist peegeldav Stoxx 50 avanes 0,62-protsendilise langusega, Frankfurdi börsi langus oli 0,37 protsenti, Pariisi börsi langus 0,57 protsenti ja Londoni börs 0,67 protsenti.

Aasia börsidel olid liikumised äkilisemad. Jaapani börs oli miinuses 2,1 protsenti, Hongkongi börsiindeks Hangseng aga koguni 3,4 protsenti.

Euro kurss langes dollari suhtes 0,8 protsenti 1,1027 dollarini, ehkki varahommikul oli see käinud alla 1,10 dollari taseme.

 

Eskimo-onu peab 104. sünnipäeva

Täna saab rahva seas hoitud ja armastatud mees Evald Rooma ehk onu Eskimo sada ja neli aastat vanaks. Küsimusele, kuidas läheb, vastab tähtpäevaline: «Enam-vähem ... »

Evald Rooma elab ühes Annelinna kortermajas. Ukse avab ta eluseltsiline ja hooldaja Helju Pommer, kes on piki aastaid Rooma juures pearaamatupidajana töötanud. See oli pärast seda, kui Evald Rooma taastas 1987. aastal oma Eskimo-ettevõtte Elvas ning jätkas seal sõjaeelsete retseptide alusel jäätisetootmist.

Kolm korda nädalas käib abiks veel üks hea inimene – Priit Tuubel, kelle isa Karl Tuubel töötas Evald Rooma juures ajal, mil Eskimo jäätise kiosk asus Tartu vana bussijaama kõrval.

Priit Tuubel on eraviisiliselt käinud võtmas massaažitunde, et teha iga nädal Evald Roomale üks ülekeha massaažiseanss, ning aitab Evaldit ja Heljut kõikjal, kus vaja.

Tänu nende inimeste hoolele ja abile Evald Rooma hakkama saabki.

 

Paratamatust trotsides

Evald Rooma iseseisvalt enam ringi ei kõnni, aga ta vaim on endiselt särav ja hing seltskondlik.

«Tervis on väheke sandimaks läinud tõesti,» tõdeb ta. «Aga vaadake – aastaid on nii palju! See nali, mu daam, on juba 104 aastat kestnud. Te kujutage ette!»

Eelmise aasta augustis käis Evald Rooma Tallinnas, kuhu teda kutsuti jäätisemuuseumi avama ja linti läbi lõikama. Oktoobris oli ta väljas Tasku keskuse juures Teerajajate alleel, kus jäädvustati tema jäljepaar.

Ja nüüd, alles paari nädala eest käis Evald Rooma kaubanduskeskuse prillipoes. Selle sündmuse jäädvustas Priit Tuubel oma Facebooki lehel. «Peatselt 104-aastaseks saav Evald Rooma takseerib kaubanduskeskuse optikapoes prillivalikut …» kirjutas ta sinna ja lisas foto.

Evald Rooma oskab paugupealt vastata küsimusel, mis on elus tähtis.

 

Energiaga elu

«Kõige tähtsam on tervis, see on võrdlemisi lühidalt öeldud. Sest kui sul tervist ei ole, siis on väga raske,» räägib ta. «Elu ei ole midagi ilma energiata.»

Evald Roomast kirgab tõesti rahu ja õnne. Tal on hästi läinud ja ta on palju saavutanud. Oma elust rääkides arutleb ta selle kõige üle ja märgib, et võib-olla on see nii sellepärast, et ta on kõike ise tahtnud ja teinud, aga võib-olla on see võimalus talle lihtsalt antud. Kuigi jah, ka raskeid aegu on olnud.

«Nõukogude korra ajal, kui mind kapitalistlikuks jätiseks nimetati,» ütleb ta kibedalt. «Mind, kes ma pärast sõda olin terve Tartu kaubanduse üles ehitanud, Tartu tarbijate kooperatiivi asutanud ...»

Kui klaaside kokkulöömiseks läheb, sõnab Evald Rooma, et ta ei ole kunagi suur viinamees olnud, väike napsuvend ikka, ja seda kuni tänase päevani.

Helju Pommer naerab ja selgitab, et kuna Evald Roomal on madal vererõhk, peab ta iga päev ühe pitsi võtma, nii olevat isegi perearst öelnud.

«Lubage siis üks pisike tsiribitski võtta ka teie terviseks,» lausub Rooma. «Ja lubage tänada meelespidamise eest! Tulevikuks teile kõikidele palju õnne ja tervist. Muud ei ole tarvis teile, ja raha kah!»

Kui head-aega-aeg on käes, surub Evald Rooma väga tugevasti ja kaua kätt. «See on südamest pigistatud,» ütleb ta.

Batuudiõnnetuse kolm ohvrit on raskes seisus

Tartumaal Tõrvandi alevikus pühapäeval batuudiõnnetuses raskelt vigastada saanud kolm last on jätkuvalt raskes seisus.

Lõuna prefektuuri kinnitusel on lapsed meedikute järelevalve all, kuid nende seisund on jätkuvalt raske.

Ränk õnnetus juhtus pühapäeval kella 17.40 paiku, kui tuule alla võtnud täispuhutavalt batuudilt kukkunud kaks last said surma ning kolm viidi raskete vigastustega haiglasse.

Senistel andmetel toimus Tõrvandi alevikus laste sünnipäevapidu, kus lapsed hüppasid täispuhutaval kompressoriga batuudil. Ühel hetkel võttis batuut tuule alla ning lendas mitmekümne meetri kõrgusele. Batuudilt kukkunud poiss ja tüdruk, sündinud 2007. aastal ja 2009. aastal, surid vaatamata meedikute püüdele neid elustada. Veel kolm last viidi väga raskete vigastustega haiglasse.

Politsei alustas selle õnnetuse täpsete asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Algas IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara AS koostöös siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone rajamiseks Tallinnasse.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 7. september 2015 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris.

Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 244 200 eurot

Lastefond jätkab haruldase nahahaigusega tüdruku ravi toetamist

Tartu ülikooli kliinikumi lastefond pikendas uueks poolaastaks haruldase nahahaigusega kahe-aastase Cassandra ravi toetamist, mille kohaselt hüvitatakse igakuiselt lapse hooldusvahendite ja lapsehoiuteenuse kulud.

Cassandra põeb harvaesinevat haigust nimega bulloosne epidermolüüs, mille korral tekivad nahale valusad, sügelevad ning aeglaselt paranevad villid, vahendab lastefond.

Tema nahk on väga tundlik kukkumistele ja liigsele hõõrdumisele ning vastuvõtlik haigust tekitavatele bakteritele, mistõttu on see tihti põletikuline. Kõige rohkem mõjutavad lapse elukvaliteeti villid limaskestadel, mis võivad viia ka eluohtlike tüsistusteni. Seetõttu tuleb lapse haavu igapäevaselt hooldada ja siduda.

Hiljuti lisandusid probleemid hingamisteedega: tüdrukul kasvab kurku pidevalt tagasi sidekude, mis sulgeb tema hingamisteed ning seab ta lämbumisohtu. Lisaks takistab see rääkimist ja söömist. Olukorra lahendamiseks saab Cassandra ravi Inglismaal, kus on olemas selleks vajalik kompetents.

Haigusega seoses on perel suured kulutused nahahooldusvahenditele - spetsiaalsed plaastrid ja sidemed - ja ravimitele. Lisandub lapsehoiuteenuse kulu, sest Cassandra vajab oma haiguse tõttu ööpäevaringset hooldamist, mistõttu ei tuleks pere ilma kõrvalise abita kuidagi toime.

Lastefond on Cassandra perekonda toetanud alates 2013. aastast tasudes nii nahahooldusvahendite, ravimite, hoiuteenuse kui ravireiside transpordikulude eest. Möödunud kuul tegi Lastefond otsuse pikendada Cassandra toetamist taas pooleks aastaks, hüvitades igakuiselt lapse hoiuteenuse ja hooldusvahendite kulud 550 euro ulatuses.

«Tänu lastefondi annetajatele on meie perel palju kergem toime tulla, sest hetkel ei suudaks me kindlasti kõige Cassandrale vajaliku eest ise tasuda ning selle all kannataks laps,» räägib Cassandra ema ning on kõigile annetajatele südamest tänulik.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Kaklema läinud meestest üks suri

Jõgevamaal puhkes laupäeval ühes taluhoovis alkoholi tarvitanud meeste vahel kaklus, mis lõppes ühele neist surmava vigastusega.

Lõuna prefektuuri kinnitusel sai politsei juhtunust teate 4. juuli õhtul. Vahejuhtum leidis aset Põltsamaa vallas Kaavere külas.

Tüli käigus lõi 49-aastane mees 58-aastast meest selliselt, et viimane suri saadud vigastustesse. Politsei pidas lööja kuriteos kahtlustatavana kinni. Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku raske tervisekahjustuse tekitamise paragrahvi alusel.

Annelinna korterist leiti tapetud mees

Laupäeval kutsuti politsei Tartus ühte Kalda tee korterisse, kus lamas mehe torkehaavadega surnukeha.

Lõuna prefektuuri kinnitusel pidas politsei kuriteos kahtlustatavatena kinni samas korteris viibinud 39-aastase naise ja 57-aastase mehe, kes olid alkoholijoobes.

Esialgsetel andmetel leidis tapmine aset ööl vastu 4. juulit pärast südaööd. Kuriteos kahtlustatavad pole end seni süüdi tunnistanud. Politsei leidis sündmuskohal ka võimaliku tapariista ja võttis selle kaasa.

Kahtlusalused on kohtu loal vahistatud.

Viru vangla kinnipeetavad streigivad toidujagaja väljavahetamiseks

Viru vangla paarkümmend kinnipeetavat peavad neljandat nädalat näljastreiki, sest ei olda rahul neile sööklas sooja toitu jagava inimesega.

Vangid rääkisid ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et toidujagajal on tõsiseid probleeme isikliku hügieeniga, samuti häirib neid toidujagaja seksuaalne orientatsioon, mistõttu on tema roll toidu jagamisel neile vastuvõetamatu, vahendas ERR Uudised.

Kinnipeetavate väitel palus toidujagaja ka ise vangla juhtkonnalt end sellest ametist vabastada, kuid seni edutult.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Katrin Lunt märkis, et vanglas ei saa vangid luua seadusliku korra asemele mõnda muud, omaalgatuslikku korda.

Kuigi vangid väidavad, et vangla on nende streiki asunud maha suruma kehtestades neile piiranguid - vaadata telerit, kasutada oma külmkappe, kasutada vanglapoe teenust ja piirates nende jalutuskäike, siis Lundi kinnitusel see nii ei ole.

Uppunute otsinguid Narva-Jõesuus takistas tuul

Narva-Jõesuu rannas reedel kadunuks jäänute otsinguid merel takistas eile tuul, täna otsingud jätkusid.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi kommentaar esmaspäeva õhtul:

«Merel teostatakse süsteemselt perioodilisi otsinguid, kontrollimaks õnnetuse ala. Praeguseks on erinevaid vahendeid ja meetodeid kasutades läbi otsitud kogu jõesuudme ala, rannikuala kolme miili ulatuses ja kaldaala. Selleks  kasutati PPA kaatrit, sonarit, samuti teostati otsinguid kaldalt jalgsi-, auto- ja ATV-patrulliga. 6. juulil jätkati otsinguid merel ja jõe suudmealal kaatriga ning patrullidega kaldaalal. Edasise sonari kasutamise üle otsustame jooksvalt vastavalt ilmastikuoludele. Esmaspäeval oli kavas laiendada otsinguala sonariga, kuid ilmaolud seda ei võimaldanud.  

Otsingutesse on kaasatud Narva kordoni piirivalvurid ja Narva-Jõesuu teenistuskoha piirivalvurid. Antud juhtumi kohta on alustatud ka kriminaalasi, juurdlust viib läbi Narva politseijaoskond.»

-----

Püvi ütles, et eile oli tugev tuul ning see takistas tuukrite sukeldumist ja sonariga töötamist merel. «Kui ilm lubab, siis saame otsingutöödega aktiivsemalt jätkata, samuti veelkord kontrollime piirkonda kaatriga,» lausus Püvi.

Politsei jätkab ka partullidega kaldalt otsimisega. Venemaa poolel otsib kadunuid Vene Föderatsiooni piirivalve.

Narva-Jõesuu linnavalitsuse korrakaitse- ja keskkonnaspetsialist Andrei Palmberg rääkis Kuku raadiole antud intervjuus, et õnnetuse toimumiskohas saavad kokku jõgi ja meri ning see teeb ujumise raskemaks. See on ka valveta rand ja seal on suplemine keelatud, veidi eemal on ka valvega supelrand. Palmberg osutas, et reedel oli vetelpäästetornis üleval kollane lipp.

«Viimase 15 aasta jooksul on see teine kord, kui õnnetus juhtub,» ütles Palmberg. Tema sõnul uppus seal viimati umbes kümme aastat tagasi üks inimene. 

Neli inimest jäid Narva-Jõesuu supluskohas kadunuks reede õhtul. 49-aastase meesterahva kadumisest anti teada veidi pärast kella 18, 31-aastase mehe ja kahe 10-aastase tüdruku kaduma jäämisest teatati umbes tund aega hiljem. Laupäeva hommikul teatas Vene Föderatsiooni piirivalve, et õnnetuspaiga vastas Venemaa poolselt kaldalt on leitud 10-aastase tüdruku surnukeha, kes ilmselt on üks uppunutest. 

Juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Politsei tabas 54 joobes autojuhti

Politsei tabas eelmise ööpäeva jooksul üle Eesti 54 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti.

Kui juht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või vähemalt 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega.

Lisakaristusena võib kohus võtta sel juhul juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab kohus konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Kraavi sõitnud auto juht hukkus

Harjumaal hukkus mees, kes sõitis eile hommikul autoga teelt välja sügavasse kraavi.

Politseile teatati liiklusõnnetusest Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas eile kell 9.30. 

65-aastane Vitali sõitis sõiduautoga Volkswagen Passat järsus paremkurvis teelt välja sügavasse kraavi. Juht hukkus sündmuskohal.

Politsei tabas Õllesummeril üheksa purjutanud alaealist

Politsei tabas tänavusel Õllesummeril üheksa purjutanud alaealist, raskeid õigusrikkumisi festivali ajal polnud.

Põhja prefektuuri piirkonnakonstaabli Veiko Vettiku sõnul möödus Õllesummer rahumeelselt ning suuremate vahejuhtumiteta. «Kokku peeti kinni ning anti vanematele üle üheksa alkoholi pruukinud alaealist, tuvastati üks alkoholi müügi fakt alaealisele ning üks täiskasvanu andis alla 18-aastasele alkoholi,» rääkis Vettik BNS-ile.

Tema sõnul pidas politsei kinni ka ühe inimese, kes oli tarvitanud uimasteid ning omas narkootilisi aineid.

Õllesummeri esimesel päeval tekkis konflikt kahe festivali olnud inimese vahel ning nad toimetati asjaolude selgitamiseks ja ütluste andmiseks jaoskonda. Alustatud on kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.

Nelja päeva peale viidi kainenema kaks õllesummeril olnud inimest, peeti kinni üks autojuht, kes oli tarvitanud alkoholi ja üks juhtimisõiguseta roolikeeraja. Kiirmenetluse käigus määrati rahatrahv ka ühele mehele, kes oli alkoholijoobes ning kel oli üritusele kaasa võetud õhkrelv, mis asub nüüd politsei hoiul.

Õllesummer toimus 1.-4. juulil Tallinna Lauluväljakul.

Video: poissmeesteõhtu Tartu kesklinnas päädis tänavakaklusega

Tartu kesklinnas päädis eile öösel tänavakohvikus poissmeesteõhtu pidamine kahe laudkonna vahel puhkenud kaklusega, mida pidi lahutama politsei. 

Politsei sai eile õhtul kella 23.45 ajal väljakutse Tartus Rüütli tänaval asuva baari juurde, kus turvafirma teatas aset leidnud kaklusest, ütles Postimehele Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel.

«Kohapeal selgus, et baari välikohvikus olid omavahel konflikti läinud kaks laudkonda. Üks neist olevat tähistanud poissmeeste õhtut, mis kõrvallaudkonnale ei meeldinud ning sõnelus kulmineerus kaklusega,» ütles ta. Rüseluse käigus kukkusid laudadelt maha klaasid ja muud lauanõud.

Politsei tuvastas sündmuskohal seitse meest, kes võisid kakluses osaleda. Lisaks küsitleti mitmeid tunnistajaid. Täpsemad asjaolud, sealhulgas tekitatud varalise kahju ulatus selgub edasisel uurimisel.

Sündmuse pealtnägija rääkis Postimehele, et istus Pirogovi kohviku ees, kui ühel hetkel hakkasid Pool 6 pubi ees toolid lendama. «Käis jutt, et kellelgi oli olnud relv ja ta oli sellega ähvardanud, seepärast tuli ka politsei kohale väga kiiresti - 3 minutiga olid patrullid üksteise järel kohal.»

Kerly Peitel täpsustas, et relvaga ähvardamist tegelikult ei olnud. «Selline väärinfo tekkis asjaolust, et purunenud nõude heli oli üsna vali ja kohapealsed hindasid seda eksitavalt paugutamiseks,» märkis ta.

Politseinikud võtsid kiiresti kaklejad kinni ning viisid pealtnägijate aplausi saatel politseibussi.

Pealtnägija sõnul oli aga üks laamendanud meestest, kes silmanähtavalt purjus ja ehk isegi narkojoobes, kaheksa minuti pärast aga Rüütli tänaval taas tagasi, sama ähvardava olekuga kui enne.  «Ma küsisin politseilt, miks teda ära ei viidud või ekspertiisi ei tehtud. Politseinik vastas, et isik on kindlaks tehtud,» imestas tunnistaja. Õnneks jäi üks politseipatrull Raekoja platsile silma peale hoidma ja jälgis ka seda meest. 

Fotod ja video: joobes juht põrkas tagaajamise käigus kokku taksoga

Tallinnas Järvevana teel põrkas öösel politsei eest ära kihutama asunud joobes juht kokku taksoga.

Liiklusõnnetus juhtus öösel kella 1.30 paiku Järvevana teel, kus põrkasid kokku takso ja sõiduauto Mitsubishi. Esialgsetel andmetel juhtus avarii tagaajamise käigus. Politsei andis Mitsubishi juhile peatumismärguande, kui mees eiras seda ning sõitis eest ära.

Mitsubishi juhil tuvastati alkoholijoobe.

Avariisse sattunud takso juht sai viga ja toimetati haiglasse.

 


Koerad päästsid neljaliikmelise pere sissepõlemisest

Täna varahommikul said päästjad väljakutse Türi valda Änari külla, kus põlema oli läinud kahekordne elumaja. 

Majaperemees Jaanus Ehamäe ütles, et koerad ajasid öösel esmalt üles tema ema, kes äratas ülejäänud pereliikmed. See võis olla nii kl 4.30.

Põlengupõhjust Ehamäe öelda ei osanud. "Kas elekter või saun. samas sauna sai vaid sooja vee jaoks tehtud, midagi suuremat ei olnud," arutles ta. 

Leegid polnud tol hetkel veel väga suured, kuid päästjate kohalejõudes oli olukord juba eskaleerunud ning kui täna hommikul käisid kohapeal veel viimased küstutusttööd, oli maja peaaegu täielikult hävinenud. Sisse poles kogu perekonna maine vara, sealhulgas garaažis kolm haruldast autot. 

Operatiivkorrapidaja Ivar Pipar ütles, et hetkel käivad maja juures viimased järelkustutustööd ja tulekollete avamine. 

Öisele põlengule reageerisid põhiautod Türilt, Paidest (pluss paakauto ja operatiivkorrapidaja) ja Vändrast. Kohal olid ka Väätsa vabatahtlikud ning kiirabi.

Nädalalõpp on toonud merel palju ohtlikke olukordi

Sel nädalalõpul on merevalvekeskus saanud kokku üheksa teadet õnnetustest või ohuolukordadest merel, seda on tavapärasest oluliselt rohkem.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) paneb laevnikele südamele, et merel turvaliseks liiklemiseks tuleb enne sadamast lahkumist veenduda aluse heas tehnilises seisukorras. Navigatsiooni- ja sideseadmed peavad olema töökorras, alati tuleb arvestada ilmastikuga ja kanda päästevesti.

Lääne prefektuuri piirivalvemajor Erki Timuski sõnul toovad ilusad ilmad ning puhkustehooaeg Eesti merealadele tavapärasest mitmeid kordi rohkem veealuseid ning hobilaevnikke. «Eesti vetes liigub navigatsiooni tippaegadel sadu kaatreid, jahte või väikelaevu ööpäevas, nii sagenevad ka nendega seotud merepäästejuhtumid,» selgitas Timusk.

Lisaks sellele, et reedel jäi Narva-Jõesuu supluskohas kadunuks neli ujuma läinud inimest, päästeti samast kohast pealelõunal kaks uppumisohus inimest. Veel teatati mootoririkkega kaatrist Osmussaare lähistel ning ümber läinud katamaraanist Juminda poolsaare lähistel. Laupäeval veidi pärast südaööd jäi Prangli saare ja Muuga sadama vahel võrkudesse kinni jaht; hommikupoolikul läks Tallinna lahel ümber katamaraan; lõuna ajal teatati Aegna lähistelt, et kaatri mootorid on seiskunud ning vesi tungib kaatrisse. Samuti vajati pukseerimisabi Kõverlaiu lähistel. Õhtupoolikul andis Soome merevalvekeskus teada, et Tallina madala poist põhja suunas on mootoririkkega jaht.

Timuski sõnul on mereturvalisuses kõige olulisem mitte võtta riske ning olla valmis ka halvimaks. «Väga sageli on merepäästejuhtumid seotud tehniliste rikete või lihtsa kütuse lõppemisega. Samuti eksitakse navigeerimisel ning sõidetakse vastu veealuseid takistusi. Kõige tõsisemad on need juhtumid, kus satutakse ülirasketesse ilmaoludesse, alus läheb ümber või upub. On hädavajalik, et iga reisijal oleks juba aegsasti seljas päästevest,» märkis Timusk.

Tänavu on Eesti vetes toimunud enam kui sada merepäästejuhtumit. Hädaohtu on sattunud ligi kolmsada inimest, hukkunud on kuus inimest.

Reedel kell 12.25 ühendas Põhja häirekeskus Tallinna merevalvekesksusele kõne inimesega, kes teatas, et asuvad kaatriga Osmussaarest ida suunas ning kaatril on mootoririke. Pardal oli neli inimest – kaks täiskasvanut ja kaks last. Kell 13.24 võtsid Osmussaare vabatahtlikud mootoririkkega kaatri sleppi ja inimesed pardale. Dirhami sadamas silduti kell 14.38.

Kell 14.19 ühendas Lõuna häirekeskus Tallinna merevalvekesksusele kõne inimesega, kes teatas, et näeb Juminda poolsaare tipust merel umbes 800 meetrit kaldast juba teist korda ümber läinud väiksemat tüüpi katamaraani kahe inimesega. Sündmusele reageerisid PPA lennusalga kopter, Juminda vabatahtlikud merepäästjad ja Loksa päästekomando päästjad. Enne kella kolme nägi kopter sündmuskohal, et katamaraan on püsti ning veidi hiljem sai ka inimestega ühendust. Abi ei vajatud.

Kell 15.55 kuuldi Narva kordoni Narva-Jõesuu teenistuses Narva jõe suudme poolt kostvaid appihüüdeid. Narva-jõesuu teenistusest väljus toimkond mootorpaadiga ning loetud minutid hiljem võeti kaks uppumisohus olnud last mootorpaadi pardale ja viidi teenistuse ruumidesse. Kohale kutsutud kiirabi kontrollis laste tervist, kuid arstiabi nad ei vajanud ja patrull viis lapsed koju.

Kella 18.10 ajal pöördus Narva-Jõesuu kordonisse inimene, kes teatas, et avastas rannalt meesterahva riided ja isiklikud asjad ning nende omanik on pikemat aega kadunud. Politsei võttis ühendust mehe lähedastega, kelle sõnul läks 49-aastane mees randa ning pole tagasi tulnud. Kella 19.05 ajal pöördus kordonisse naisterahvas, kes teatas, et samas kohas on kadunuks jäänud ka 31-aastane mees ning kaks 10-aastast tüdrukut. Laupäeva hommikul leidis VF piirvalve ühe kadunuks jäänud tüdruku surnukeha. Kohe peale info saamist alustas politsei inimeste otsinguid, mis jätkusid nii reede hilisõhtul kui ka laupäeval.

Laupäeval mõni minut pärast südaööd teatati Tallinna merevalvekesksusele Rootsi jahilt Prangli saare ja Muuga sadama vaheliselt alalt, et jahiga satuti võrkudesse, vigastati mootorivõlli ning purjega manööverdada ei saa. Aluse pardal oli kolm inimest, inimelud ohus ei olnud, kuid paluti pukseerimist. Merevalvekeskus kaasas Prangli vabatahtlikud ning kell 00.56 leiti abivajav jaht üles. Kell 1.37 alustasid Prangli vabatahtlikud jahi pukseerimist Leppneeme sadamasse, kuhu jõuti kell 2.25.

Kell 10.45 teatasid Tallinna SAR vabatahtlikud Tallinna merevalvekesksusele, et said teate Tallinna lahel Naissaare ja Vahemadala vahel ümber läinud katamaraanilt, mille pardal oli kaks inimest. Üks neist oli vette kukkunud ega saanud pardale. Vabatahtlike mootorpaat ja PPA laev L-013 suundusid sündmuskohale. Kell 11.15 leidsid vabatahtlikud veest inimese. Kell 11.29 aitasid laev L-103 ja vabatahtlikud ümberläinud katamaraani püsti. Peale kella 11.30 liikus katamaraan omal jõul Noblessneri sadama poole. Arstiabi ei vajatud.

Kell 11.39 teatati Tallinna merevalvekesksusele tehniliste probleemidega kaatrist Kõverlaiu lähistel. Pardal oli kaks inimest, ohtu inimeludele ei olnud,. Kell 12.05 alustas PPA kaater avaristi pukseerimist ning kell 13.58 jõuti Kuivastu sadamasse.    

Kell 13.24 võttis Tallinna merevalvekeskus VHF 16 kanalil vastu abipalve Soome kaatrilt Aegna majakast pisut läänes. Kaatril olid mootorid seiskunud ning vesi tuli sisse. Kaatri pardal oli neli inimest, päästevestid seljas. Sündmusele reageerisid PPA lennusalga kopter, PPA laev L-103 ja Tallinna kordoni mootorpaat Valvas-2. Kopter tegi kindlaks, et kaater on vees püsti, kuid kõigub tugevalt, inimeste evakueerimist vaja ei ole, küll aga puksiirabi. Kell 14.10 alustas laev L-103 kaatri pukseerimist Miiduranna sadamasse.

Kell 14.29 edastas MRSC Helsingi Tallinna merevalvekeskusele informatsiooni, et Tallinna madala poist põhja suunas on mootoririkkega Soome kaater, pardal neli inimest päästevestides. Inimeludele ohtu ei olnud. Mootoririkkega kaater oli tõmmanud midagi sõukruvi ümber, mille tõttu mootor seiskus. Porkkala PV-kaatri meeskond aitas sõukruvi ümbert otsa lahti ning kaater jätkas oma teekonda Pirita suunas. 

Kakumäel vastu puud sõitnud autos hukkus mees

Tallinnas Kakumäel juhtus täna varahommikul raske avarii, milles hukkus 30-aastane mees.

Politsei sai Kakumäe tee ja Landi tänava ristmikul juhtunud avariist teate täna öösel kella 4.30 ajal. Sõiduauto Saab oli sõitnud kraavi ja vastu puud, ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.

Autos oli kaks 30-aastast meest, neist üks, autot juhtinud mees hukkus sündmuskohal. Teine mees viidi haiglasse, tema seisund ei tohiks Uldrichi sõnul olla eluohtlik.

Mis põhjusel auto kraavi sõitis, on selgitamisel. Esialgsetel andmetel võiks saatuslikuks saada liigne kiirus, ütles Uldrich. Mõlemad autos olnud inimesed olid turvavööga kinnitatud, võimalik joove on praegu selgitamisel. 

 

Mäger põhjustas Saaremaal juba teise mootorrattaõnnetuse

Viimastel päevadel on Saaremaal juhtunud kahel korral mootorrattaõnnetused, mille põhjustajaks on teele ette jooksnud mäger.

Viimane liiklusõnnetus juhtus eile kell 21.55 Saaremaal Upa - Leisi mnt 1. kilomeetril. 37-aastase Mareku juhitud mootorrattale Honda jooksis ootamatult sõiduteele ette mäger. Kokkupõrke tulemusena paiskus mootorratas külili ja edasi teelt välja heinamaale. Mootorrattur toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli. 

Ka üleeile juhtus Saaremaal sarnane õnnetus. Reedel kell 22.48 jooksis Lääne- Saare vallas Kuressaare – Võhma - Panga 20. kilomeetril mäger ootamatult ette 40-aastase Tiina juhitud mootorrattale Suzuki. Mägrale otsasõidu tagajärjel mootorratas kukkus. Mootorratta juht ja kaassõitja, 13-aastane poiss toimetati Kuressaare haiglasse.

 

Kurvis teelt välja sõitnud autos sai viga viis inimest

Jõgevamaal kaotas autojuht kurvist väljudes juhitavuse ning sõiduk paiskus teelt välja, avariis sai viga kokku viis inimest.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 12.21 Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee 4. kilomeetril. 27-aastase naise juhitud sõiduauto Peugeot 406 kaotas kurvist väljudes juhitavuse ja sõitis teelt välja.

Viga sai autojuht, samuti sõidukis kaasreisijatena viibinud 61-aastane naine ning 15-, 10- ja 9-aastased tüdrukud. Kõik toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Tallinnas evakueeriti majaelanikud põlengu eest

Tallinnas Ristiku tänaval põles täna öösel puidust elumajas üks korter, teised majaelanikud evakueeriti tule kustutamise ajaks.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Tallinnas Ristiku tänaval täna öösel kell 00.23. Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel korter, tuli levis edasi kolmandale korrusele ja pööningule.

Majaelanikud evakueeriti. Kustutustööd lõpetati kell 4.15.

Kohus mõistis Nõmme radiaatorivargalt linnale raha välja

Kolm aastat tagasi avalikkuses tähelepanu pälvinud Nõmme radiaatorivargus leidis pärast Saksamaa kohut lahenduse ka Harju maakohtus, mis mõistis radiaatorid varastanud endiselt ehitusametnikult Tallinna linna kasuks välja hüvitise.

Kirjalikus menetluses asja arutanud Harju maakohus rahuldas Tallinna linna hagi ja mõistis Roman Rochmannilt linna kasuks välja hüvitise 4884,40 eurot ja aasta eest viivist 3645,1 eurot. Lisaks peab ta maksma summa pealt viivist senikaua, kuni on kogu kohustuse linnale tasunud. Samuti tuleb tal Tallinna linnale tasuda menetluskulude katteks lõivu 550 eurot.

Möödunud suvel mõistis Saksamaa kohtus Nõmme gümnaasiumihoonest radiaatorite varguses süüdi Saksa kodanikust Nõmme linnaosavalitsuse ehitusametniku Roman Rochmanni. Enne seda oli Nõmme keskerakondlasest linnaosavanem Erki Korp visanud õhku kahtluse, nagu võis tema eelkäija Rainer Vakra olla seotud gümnaasiumihoonest radiaatorite varastamisega. Politsei uurimine tuvastas seevastu, et teoga oli seotud hoopis Nõmme linnaosa valitsuse ehituse vanemspetsialist Roman Rochmann, kellele esitati ka kahtlustus.

Kahtlustuse kohaselt omastas mees ebaseaduslikult 2011. aasta esimesel poolel temale usaldatud Nõmme Linnaosa Valitsusele kuuluvaid vallasasju. Kuivõrd Rochmann on Saksamaa kodanik ja elab seal, anti kriminaalmenetlus Saksamaale üle. Saksamaa Liitvabariigi Göppingeni ringkonnakohus tuvastaski, et Rochmann omastas temale usaldatud linnaosa valitsusele kuuluvaid vallasasju kokku 4884,4 euro eest. Karistuseks mõisteti talle rahatrahv 3600 eurot.

Erki Korp palus 2012. aasta jaanuaris prokuratuurile tehtud avalduses uurida, kas Vakra ja munitsipaalpolitsei toonane juht Monica Rand on seotud gümnaasiumihoonest radiaatorite varastamisega. Politsei alustas Korpi avalduses toodud info põhjal kriminaalmenetlust karistusseadustiku vargust käsitleva paragrahvi alusel.

Avalduses teatati, et aadressil Valdeku 13 asuvast hoonest on omavoliliselt ära viidud 230 malmradiaatorit ja üks rauduks. Prokuratuurile avalduse esitanud Erki Korp märkis, et radiaatorid viidi omavoliliselt ära 2010. aasta sügise ja 2011. aasta aprillikuu vahel ehk vahetult enne tema linnaosa vanemana ametisse asumist. Avalduses viidatakse Erki Korpi sõnul just Monica Rannale ja Rainer Vakrale sellepärast, et nemad vastutasid sel ajavahemikul Nõmme linnaosas toimuva eest.

Kaks meest viidi öösel ööklubist torkehaavadega haiglasse

Täna öösel kella poole nelja paiku sai politsei väljakutse Pärnusse Vee tänavale ööklubisse Sugar, kus kaks meest oli saanud torkehaavu.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Graki sõnutsi said torkehaavu 26- ja 34-aastane mees, kes toimetati abi saamiseks haiglasse.

Teo toimepanemises pidas politsei kahtlustatavana kinni 27aastase mehe.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust karistusseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

Mis asjaoludel sündmused ööklubis veriseks arveteõiendamiseks kujunesid ja millega torkehaavad tekitati, selgitab menetlus.

Vene piirivalve leidis ühe Narva-Jõesuus uppunud tüdruku

Vene piirivalve leidis täna hommikul 10-aastase tüdruku surnukeha, kelle puhul on tegu ühega neljast eile Narva-Jõesuus kadunuks jäänud inimesest.

Vene Föderatsiooni piirivalve andis täna kell 7.15 politsei- ja piirivalveametile teada, et õnnetuspaiga vastas Venemaa poolselt kaldalt on leitud 10-aastase tüdruku surnukeha.

Teise kadunuks jäänud 10-aastase tüdruku, 31-aastase mehe ja 49-aastase mehe otsingud jätkuvad. 

Neli inimest jäid Narva-Jõesuu supluskohas kadunuks eile õhtul. 49-aastase meesterahva kadumisest anti teada veidi pärast kella 18, 31-aastase mehe ja kahe 10-aastase tüdruku kaduma jäämisest teatati umbes tund aega hiljem. Kohas, kus leiti kadunud inimeste isiklikud esemeid ja riided, ei ole tegemist ametliku supelrannaga.

Politsei alustas kohe inimeste otsinguid. Merel raskendas otsinguid tugev lainetus, mille tõttu pidi kaater otsinguid õhtul katkestama. Pimeduse saabumiseni ehk orienteeruvalt kella 00.30ni otsis kadunuid inimesi PPA lennusalga helikopter, kuid kahjuks tulemusteta.

Ilmaolud võimaldasid PPA kaatril otsinguid öösel merel jätkata. Praegu käivad otsinguid Narva jõe suudme juures asuva muuli ümbruses.

Viru Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova kinnitas, et juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Politsei hoiab tsiklimeestel Vaos silma peal

Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link ütles, et tänaseks planeeritud mootorratturite ühissõidu korraldajad on politseiga kontaktis olnud, rongkäigu kohta on esitatud avaliku koosoleku teade, mis on politseis praeguseks ka registreeritud. Samal ajal toimuvaks ratsavõistluseks andis vald loa 1. juulil.

“Politseile on teada mootorratturite peamised liikumismarsruudid, hoiame toimuval silma peal nii Vao külas kui ka sinna viivatel teedel,” kinnitas Link.

“Kui palju inimesi rongkäigul reaalselt osaleda otsustab, on keeruline prognoosida, kuid rõhutame, et ka kõik need inimesed, kes ühissõiduga siiski liituvad, olgu nad mootorratta, mopeedi või sõiduautoga, peavad järgima koosoleku korraldajate kehtestatud nõudeid,” rääkis Rakvere politseijaoskonna juht.

Kõik osalejad peavad kinni pidama liiklusseadusest ning avalikus kohas viibimise üldnõuetest.

“Kindlasti ei käi sõiduki juhtimisega kaasas alkoholi tarvitamine,” toonitas Indrek Link.

Facebooki grupi Tsiklirahvas algatusel toimub homme nii Tallinnast kui ka Tartust mootorratturite grupisõit Vao külla, kus toimuvad ratsaspordivõistlused.

Ühissõidu eesmärgiks on veeta Vao külarahvaga positiivselt meelestatud päev ja näidata, et ülejäänud Eesti on nendega.

Sõidus osalemiseks on end registreerinud üle tuhande inimese.

Kohalikke kohutab kolm kahtlast põlengut

Kohalikud teavad viimasest ajast Koeru kandist nimetada mitut süütamiskahtlusega põlengut. Küll räägitakse kahtlasest rabapõlengust, küll ligi kuutagusest metsloomade söödasõime süütamisest.

Komandopealik Sven Selge kinnitas, et nende juhtumite puhul on tõesti põhjused teadmata ja õhus palju küsimärke.

Viimane suurem põlengulaine laastas Järvamaad 2013. aasta sügisel, mil tuleroaks läks mitu küüni ja lauta.

Rattur murdis koristamata killustikul rangluu

Viljandis tänavaparandusest jäänud killustikul libisenud jalgrattur Veiko Piho kukkus nii õnnetult, et murdis rangluu ja vajas operatsiooni. Ligi kaks nädalat tagasi pöördus kannatanu linnavalitsuse poole, et too teeolusid parandama asuks, ning on nördinud, et selleks pole midagi ette võetud.

 

Veiko Piho sõnul on teeotsad linnas ohtlikud lahtise killustiku pärast, mis on sinna jäänud teede pindamisest ja aukude lappimisest. Piho mainis, et tema töökaaslased on samuti seda märganud. 

«Eriti ohtlikud on suurte teede pealt mahakeeramise kohad,» märkis ta. 

Pihoga juhtus õnnetus 11. juunil Männimäel Riia maanteelt maha pööramisel 34a ja 36 majade vahele. «Mul libises esiratas alt ära. Kui kiirabist tagasi tulin, oli veel näha meetrine lohisemisjälg,» meenutas Piho. «Luu kokkukasvamine ja taastumine võtab aega ligi aasta, töölt jään kõrvale kuueks nädalaks.» 

Kui Veiko Piho kaks nädalat tagasi Viljandi linnavalitsuse poole pöördus, et teeolude ohtlikkusele tähelepanu juhtida, ütles linna teedespetsialist Heikki Teearu talle, et asja

uuritakse ning püütakse välja selgitada, kas see on linna või hoopis ühistute mure. 

Spetsialist rääkis Sakalale, et oli käinud Männimäel sündmuspaika vaatamas, ja tõdes, et kõnealune koht on linna vastutusalas ning lahtine killustik oli sinna jäänud aukude parandamisest. 

«Seda killustikku spetsiaalselt kokku ei pühita, seda tehakse üldiselt kevad- ja sügispuhastuse käigus,» lausus ta.

Heikki Teearu sõnul loodetakse peatänavad puhtaks saada suve keskpaigaks. 

«Tähtaega ei oska öelda, kuid seda tehakse praegu. Väiksematele teelõikudele võib lahtine killustik jääda sügiseni,» lausus ta. 

Teearu lisas, et kui keegi märkab linnapildis mõnd ohtlikku kohta, võib neist linnavalitsusele teada anda. «Sellised kohad püüame kiiremini ära puhastada.»

Põlvamaal põles mets ja pinnas

Põlvamaal kustutasid päästjad eile kuus tundi Kauksi külas süttinud metsa.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Põlva maakonnas Mooste vallas Kauksi külas eile kell 16.14. Põles 3,7 hektarit pinnast ja metsa.

Tulekahju lokaliseeriti kell 22.17.

Televisiooni kuldajastu sai läbi

Alles see oli, kui vanemate põhimureks oli laste liigne telerivaatamine. See asendus aga läinud kümnendil kaeblemisega arvutis istumise üle ja viimasel ajal juba nutitelefonide buumiga.

 

Tegelikult kahanes 11 aastaga uuringufirma TNS Emor andmetel telerivaatamine ja raadiokuulamine ka kõigi vanuserühmade peale kokku, ehkki esimene vaid kaheksa minutit – 2003. aasta keskmiselt kolmelt tunnilt ja 48 minutilt kolmele tunnile ja 40 minutile päevas. Raadiotegijail on aga rohkem põhjust muretseda – kui 2003. aasta kevadkvartalis kuulati raadiot keskmiselt neli tundi ja 23 minutit päevas, siis mullu kevadel vaid kolm tundi ja 39 minutit. Tervelt kolmveerandtunni jagu vähem kuulajaid!

Nagu juba öeldud, on 15–24-aastaste Eesti noorte hulgas nende näitajate vähenemine märksa kiirem – telerivaatamine kahelt ja poolelt tunnilt tunnile ja 44 minutile ning raadiokuulamine kolmelt ja poolelt tunnilt vähem kui kahele tunnile.

Vaatajate-kuulajate kaotamise põhjusi leidub üsna erinevaid, ent lihtsustatult võib öelda, et koer on maetud internetti. Noored kalduvad mitte vaatama-kuulama telekanali või raadiojaama etteantud programmi, vaid selle asemel loevad, kuulavad või vaatavad veebiportaalides leiduvat. Ühtlasi järelkuulatakse-vaadatakse veebist ka nendesamade tele- ja raadiojaamade saateid.

Ent järelvaatamine pole meediaeksperdi ja rahvusringhäälingu nõuniku Andres Jõesaare kinnitusel seni suutnud pidurdada teleekraani ja raadioeetri lummuse kahanemist. Veebis on lihtsalt valikuvõimalusi võrreldamatult rohkem kui televisioonis, pealekauba toodavad ka ajalehtedest välja kasvanud meediakontsernid järjest rohkem videoklippe, mis on oma kiirestiseeditavuses vaid kliki kaugusel.

Selge on see, et kvaliteetse pildi ja saadete tootmine ei kao, küll aga ennustavad paljud eksperdid kadu nn lineaarsele televisioonile (ja ka raadiole) selle praegusel kujul. Lineaarsuse all mõistetakse programmi, mis koostatakse tele- ja raadiojaamades vaatajate eelistusi aimates ning mis saade saate järel auditooriumile piltlikult öeldes lusikaga suhu topitakse.

Keskealisele ja vanemale publikule on sedalaadi programm harjumuspärane ja iseenesestmõistetav, mitte aga noortele. Nii näiteks ei pea noor vaatama eratelekanalist rohke reklaamiga pikitud sarja ühte osa, vaid võib laadida arvutist korraga alla või vaadata voogedastusena kõiki selle sarja mitme hooaja osi. Erakanalitel on kõvasti nuputamist, kuidas tulevikus raha teenida, sest senist viisi lõputult jätkata ei saa.

 

Noortele liiga aeglane

 

Visionäär Linnar Viigi sõnul on lineaarne televisioon ja raadio paratamatult määratud hääbumisele. «Komplektlõunad kaovad ära,» lisab ta.

Viigi kinnitusel ei ole noorte meediatarbimine sugugi vähenenud, küll aga on muutunud nende meediakanalid.

«Nii tele- kui ka raadiomudelid on kahjuks senisel kujul ajale jalgu jäänud,» räägib ta. «Mingitel hetkedel oli raadio ja televisiooni oluline roll ka ühiskonna ühendamine. [USA] multimeediakunstnik, laulja ja helilooja Laurie Anderson on öelnud, et 20. sajandi lõpuks omandas televiisor elutoas samasuguse rolli nagu kunagi oli lõkketulel – see oli turvatunnet tekitav võbelev tuluke.»

Telerit ei vaadatudki enam erilise tähelepanuga, pigem suhtlesid inimesed samal ajal omavahel. Vaadati lõkketuld ja räägiti samal ajal tegelikult oma lugusid.

«Kui vanasti võib-olla keegi ütles, et vaata, kuidas tuli praegu mõnusalt praksus, siis nüüd öeldakse, et vaata, kuidas keegi praegu filmis tulistas!» räägib Viik.

Praegu aga hakkab teler kaotama sedagi tähtsust. «Arvan, et Euroopa noorte populaarseim videosignaali voogedastuse kanal on Youtube,» lausub visionäär.

Lisaks on eri vanuserühmadel tema hinnangul ka erinev infotarbimiskiirus. Noortele on tele- ja raadioeeter lihtsalt liiga aeglased.

Selle asemel hakkavad telekommunikatsioonifirmad müüma nn mittelineaarseid pakette. See tähendab, et inimene vaatab seda, mida parajasti vaadata tahab. Teler eraldiseisva tootena kaob ära, selle asemel on lihtsalt üks suur ekraan, mis seotakse internetiga. Kõige lihtsam mittelineaarsus ongi juba praegu kättesaadav – saadete järelvaatamine või -kuulamine.

Mis puudub raadiosse, siis on asjatu hellitada lootust, et inimesed jätkavad tulevikus lineaarse programmi kuulamist näiteks autos sõites. Selle mõistmiseks piisab, kui visata pilk oma sõiduki tagaistmel istuvatele lastele. Kui vanemad kuulavadki raadiot, siis lapsed toimetavad oma nutiseadmetes, kõrvaklapid peas.

«Ühes ja samas autos istuva nelja inimese peale on juba praegu kolm voogedastuskanalit,» räägib Viik, kelle sõnul hakkab internetiühendus jõudma ka sõiduautode standardvarustusse. «Euroopa 112-turvaregulatsioon muudab internetiühenduse uutele sõidukitele niikuinii sisuliselt kohustuslikuks.»

 

Hologramm elutoas

 

Elioni hankejuht, varem aastaid rahvusringhäälingus töötanud Toomas Luhats kirjutas mullu augustis portaalis Digitark sellest, milline võiks olla televisioon kümne aasta pärast. Ka tema hinnangul kaob lineaarne teleprogramm tulevikus võrreldes praegusega tagaplaanile, sellal kui saated muutuvad programmist iseseisvamateks.

«Tugevad saated ja head saatejuhid ei kao kuhugi, teiseneb aga see vorm, millal ja kuidas neid vaadatakse,» lausub Luhats. «Kaob sundus vaadata «Pealtnägijat» kell 20 ja «Aktuaalset kaamerat» kell 21.»

Ka Elioni hankejuht usub, et rohkem kui poole sajandi jagu meie elutoanurgas seisnud teler kaob. «Teler teeb praegu läbi väga kiiret arengut,» ütleb ta. «Uuemad telerid on juba praegu väga palju enamat kui lihtsalt telerid – saab olla internetis, kuulata raadiot ja nii edasi. Aga tõenäoliselt kaob teler kui füüsiline kast ja selle asemel ilmub seinale pilt või miks mitte hologramm keset tuba.»

Selliste lahenduste jaoks ei pruugi olla vaja midagi enamat kui nutitelefon ning pole enam vaja mingit eraldi teleriantenni või -kaablit, sest kõik tuleb interneti kaudu.

Luhatsi sõnul räägiti ka televisiooni algusaegadel, et raadio sureb nüüd välja. Sestap pole praegugi põhjust peljata, et traditsiooniline teleprogramm päriselt kaob.

«Lineaarkanalite vaatajaskond kahaneb pigem tilkhaaval, mitte voolava veena,» lisab ta. «Igal juhul ootavad audiovisuaalmaastikku ees suured muutused ja me kõik ootame hinge kinni pidades, millised need on.»

Jõesaare kinnitusel on televisiooni ja raadio noore kuulajaskonna kahanemisel hulk põhjusi. Esiteks mõõdavad uuringufirmad praegu traditsioonilise tele- ja raadioprogrammi kuulamise aega, ent interneti puhul seda ei tehta.

«95 protsenti noortest kasutab internetti,» räägib ta. «Audiovisuaalse sisu tarbimise mõõtmine internetis ei ole ajaga kaasas käinud – mõõdetakse vanu seadmeid, aga noored ei ole enam füüsiliselt teleriaparaadi ees. Nad tarbivad seda sisu internetis.»

Jõesaare sõnul on ka noorte meediatarbimise aeg lühem, mis tähendab, et pikad tele- või raadiosaated ei pruugi neile enam sobida. «Teisalt vaatavad noored korraga palju filme Netflixi-taolistes keskkondades,» märgib ta.

Lõppkokkuvõttes on auditooriumil kontroll nii telerivaatamise-raadiokuulamise seadme kui ka kuulamise-vaatamise aja üle.

Igal juhul ei saa Jõesaare hinnangul praegu rääkida klassikalise televisiooni ja raadio surmast.

«Kui vaatame televaatamisele kulutatud aega ja seda, kui paljudele inimestele läheb televisioon korda, siis käib jutt väga suurtest arvudest ja tegu on jätkuvalt mõjusaima meediaga,» lisab meediaekspert. «Aga kui tegelda tänamatu ennustamisega ja vaadata kümme aastat ette, siis jõuame võib-olla teatud vanuserühmade teleri vaatamise aja osas nulli. Samas – audiovisuaalse sisu tootmine jääb kindlasti alles.»

 

 

-----------------------------------------

Tele- ja raadiotegijad muutuste keerises

Mida arvavad oma tulevikust tele- ja raadiotegijad ise? Eesti Meedia kontserni kuuluva Kanal 2 ja raadiojaamu haldava Trio LSLi juht Urmas Oru pole põrmugi pessimistlik.

«Televisioonil käib praegu käsi pigem hästi,» räägib ta. «Nii Eestis kui ka suurtel turgudel televaatajate hulk pigem isegi veidike kasvab.»

Oru kinnitusel ei kiirusta ka noored lineaartelevisiooni hülgama, pigem kasutavad nad nii seda kui ka teisi meediume. Tema hinnangul eelistavad paljud televaatajad-raadiokuulajad edaspidigi nende jaoks koostatud lineaarset programmi, selmet programm ise kokku panna. «Inimesele meeldib, kui keegi talle programmi jooksma paneb,» rääkis ta.

Oru sõnul on meediumid praegu reklaamist tulvil, sest internetiga kaasnev muutis reklaami hinna odavamaks. Sestap on vaja müüa aina rohkem reklaami ja uputusest pole kusagil pääsu. Oru prognoosi järgi võiks reklaam eratelekanalites muutuda millalgi taas kallimaks ja luksuslikumaks kaubaks, ent see tähendaks ka seda, et ka tarbija hakkab programmi eest maksma.

Mis puutub raadiojaamadesse, siis on need oma kõige keerulisematest aegadest mehe hinnangul juba välja tulnud. Kui vahepeal taandus raadio kööki ja autosse, siis nüüd on see tänu nutitelefonidele ja järelkuulamisele taas kasvuteel.

Sedasama kinnitab ka Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja. «Kuku raadio erinevate saadete lõpetatud allalaadimisi on iga kuu suurusjärgus pool miljonit,» ütleb ta. «Tõsi on muidugi see, et põhimassi sellest annavad viis või seitse saadet. Kui näiteks «Keskpäevatundi» kuulab igal laupäeval raadioeetrist umbes 50 000 inimest, siis iga kuu järelkuulatakse «Keskpäevatunni» saateid internetis üle 100 000 korra.»

Järelkuulamise puhul on Riikoja sõnul problemaatiline see, kuidas müüa kuulajale reklaami, millest erajaam elatub. «Oleme ausad, seda ei ole veel väga hästi käima saadud. Eks me otsime neid rahateenimisvõimalusi.»

Raadio 2 peatoimetaja Kristo Rajasaare sõnul on peamine põhjus, miks noored kõikjal maailmas vähem raadiot kuulavad, Youtube ja teised veebikanalid.

«Raadio 2 kuulatavus on samas viimastel aastatel kasvanud. Teisalt on mitu korda kasvanud ka raadiojaamade järelkuulamine,» lisab ta. «Inimene kuulab raadiosaadet siis, kui ta ise tahab.»

Samas on Raadio 2 vahetanud sihtrühma – kui varem esitleti end peaasjalikult noortele suunatud jaamana, siis nüüd pigem melomaanidele mõeldud kanalina, mis haarab rohkelt ka keskealisi. Ju siis ei saadud enam loota pelgalt raadiote juurest kiiresti lahkuvale noorele publikule. Nils Niitra

 

Komeet P67-l võib olla elus mikroorganisme

Astronoomide sõnul võib uuritaval komeedil 67P/Churyumov-Gerasimenko olla jääkihi all elus mikroorganisme.

Uurijate sõnul viitab elusorganismidele musta värvi orgaaniline pinnasekiht, edastab The Guardian.

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) uurimisalus Rosetta, mis saatis komeedile robot Philae, jäädvustas, et seal võib olla orgaanilise materjali kogumikke.

Uurimisrobot Philae jõudis komeedile möödunud aasta novembris, kuid ta jäi päikesevalguse puuduse tõttu «talveunne». Juunis «ärkas» ta uuesti üles, kui päikesepaneelid päikest said ja tööle hakkasid.

Kuid Rosetta ega Philae ei ole varustatud instrumentidega, mis aitaksid mikrobioloogilist elu otsida ja leida.

ESA astrobioloogi Chandra Wickramasinghe´i arvates peaks teadusringkonnad olema kosmosest elu leidmise suhtes rohkem avatud.

«500 aastat tagasi teatasid astronoomid, et Maa ei ole universumi keskpunkt, kuid seda ei võetud kohe omaks. Nüüdseks on arusaamad ammu muutunud, kuid inimkond mõtleb ikka veel liiga Maa keskselt. See mõjutab suuresti meie teadusarusaamu  ning on vaja suuri pingutusi, et Maa kesksusest vabaneda,» teatas astrobioloog.

Wickramasinghe ja ta kolleeg Briti Cardiffi ülikoolist Max Wallis usuvad, et komet 67P ning sarnased komeedid sisaldavad elu mikroskoopilisel tasandil. Tegemist on organismidega, mida näiteks leidub Maal kõige karmimates ja ebasõbralikes keskkonnatingimustes.

Komeedid võisid olla elu külvajaks nii Maal kui ka teistel planeetidel, nagu näiteks Marsil.

Teadlased tegi arvutisimulatsiooni, mille kohaselt võib komeedi veepiirkondades leiduda elusorganisme. Need mikroorganismid sisaldavad külmumist takistavaid sooli ning peavad vastu ka näiteks miinus 40 kraadi juures.

Wickramasinghe´i sõnul andsid sellele komeedile omase tumeda värvuse just mikroorganismid.

Ta lisas, et päikese käes võivad need organismid hävineda, kuid samas tekib neid organisme pidevalt juurde.

Massi- ja koolitulistamised on «nakkavad»

USAs Arizona ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on tulistamisintsidendid «nakkavad», kuna neist võetakse eeskuju.

Uuringut juhtinud Sherry Towersi sõnul kehtib see nii avalikes kohtades kui koolides aset leidvate relvaintsidentide puhul, edastab Live Science.

Massitapmiseks nimetatakse intsidenti, milles kaotab elu neli või rohkem inimest.

Towers selgitas, et kui näiteks on viis koolitulistamist, siis nende seas on üks tulistamine, mille jaoks on inspiratsiooni saadud varasemast koolitulistamisest. Sama kehtib ka avalikes kohtades toime pandavate massitulistamiste kohta.

Towersile ja ta kolleegidele hakkasid massitapmised huvi pakkuma 2014. aasta jaanuaris, kui Purdue ülikoolis leidis aset tulistamisintsident.

Kaasüliõpilane lasi maha 21-aastase üliõpilase Andrew Boldti ning pussitas veel surnukeha. Tapja tegi üheksa kuud hiljem vanglas enesetapu.

«Mulle meenus, et enne seda oli olnud kolm koolitulistamist ning see tundus kummaline,» lausus Towers.

Idee, et vägivald on nakkav, ei ole uus. Teada on, et enesetapp võib olla nakkav ning seda fenomeni tuntakse kui «enesetapunakkust». See võib tabada isikuid, kes loevad kellegi enesetapu kohta ning saavad sellest innustust.

Psühholoogid ja psühhiaatrid soovitavad meedial kajastada enesetappe ja massitapmisi lakooniliselt, mitte tehes neist sensatsioone, kuna ülepaisutamine võib vallandada tulistamise ja tapmiste doominoefekti.

USA psühholoog Tony Farrenkopf tegi massitapjate psühholoogilise profiili. Tegemist on tavaliselt psüühiliste häirete või haigustega isikutega, kes loodavad teistelt elu võtmisega enda probleemidele leevendust või lahendust.

Towers ja ta kolleegid uurisid USAs ajavahemikul 2006 – 2013 aset leidnud 232 massitapmise intsidenti, millest 176 puhul kasutati tulirelvi.

Samuti kaasati relvavägivalla ennetamise programmi info koolitulistamiste kohta, mida 1988 – 2012 leidis aset 188 ning massitulistamiste kohta, milles tulistati vähemalt kolme inimest, kes ei pruukinud hukkuda. Neid oli  2005 – 2013 kokku 447.

Statistika näitas üsna sünget pilti.

Keskmiselt toimus USAs massitulistamine, milles hukkus neli või rohkem inimest, iga 12,5 päeva järel. Koolitulistamised leidsid keskmiselt aset iga 31,6 päeva järel.

Ilmnes, et vaimuhaiguse, relva omamise ja tulistamise vahel on seos. Analüüs paljastas ka selle, et mida enam oli osariigis relvaomanikke, seda enam oli seal ka massitulistamisi.

Kuid samas ei saa vaimuhaiguste leviku järgi massitulistamisi ette ennustada.

Siiski leiti, et nii massi- kui koolitulistamised on «nakkavad» ning ühe tulistamise mõjul võib järgneva 13 päeva jooksul veel samasuguseid tulistamisi aset leida.

Tulistamised, milles hukub 1 – 2 inimest, ei ole «nakkavad».

Towersi ja ta kolleegide sõnul ei oska nad öelda, miks see nii on, kuid arvatakse, et meedial on selles oma roll.

Tavaliselt kajastatakse paari nimese hukkumist vähe ning uudised on enamalt kohalikud ning ei jõua globaalmeediasse. Rohkem kui nelja hukkunuga tulistamisi aga kajastatakse laialdaselt.

«Meedia võimendab paljude ohvritega massi- ja koolitulistamisi ning selle tõttu võib nii mõni ebastabiilne isik neist inspiratsiooni saada. Kuid kui meedia ei võimenda ega paisuta, siis saab sellega ennetada nii mõndagi tulevast võimalikku intsidenti,» lausus Towers.  

Uurija sõnul on USA osariikides viimasel ajal aset leidnud rassilisi kokkupõrkeid ning afroameeriklaste kirikute süütamisi. Ka rassilise vihavaenu tulistamised võivad olla «nakkavad».

Video: Pluto uurimissond New Horizons sattus enne tipphetke raskustesse

USA kosmoseagentuuri NASA Pluto uurimise sond New Horizons sattus vaid lühikest aega enne oma uurimismissiooni kõige tähtsama osa algust raskustesse.

2006. aastal Pluto suunas liikuma hakanud sond peaks sellele plutoidile ehk jääkääbusele  olema kõige lähemal 14. juulil, edastab YLE.

NASA teatel tekkis New Horizons sondi arvutisüsteemis tõrge, mille tõttu võttis sond kasutusele tagavarasüsteemi. Sondil katkes pooleteiseks tunniks side USAs Marylandis Johns Hopkinsi ülikoolis asuva missioonikeskusega.

Kontakti täielik taastamine võib aega võtta mitu päeva ning sel ajal ei saa New Horizons teavet koguda ega edastada.

Parandustöid aeglustab see, et sondi ja Maa vahemaa on umbes viis miljardit kilomeetrit. Maalt saadetud signaal jõuab sondini 4,5 tunniga.

New Horizons liigub 14. juulil Pluto juurest mööda 12 500 kilomeetri kauguselt.

Sond ei saa jääda selle plutoidi orbiidile, kuna pidurdamine kulutaks väga palju kütust. Pluto gravitatsioon on võrdlemisi nõrk ega aita sondil pidurdada.  

Kui New Horizons lahkus Maalt üheksa aasta eest, oli Pluto veel planeet. Rahvusvaheline astronoomiaühing andis talle esmalt kääbusplaneedi staatuse, siis aga nimetas plutoidiks.

Põhjus selles, et Pluto sarnaseid planeete on meie päikesesüsteemi äärealadel mitmeid, nii sama suuri kui suuremaid.

New Horizons oli kuni selle aasta jaanuarini «talveunes» ning teadlased äratasid ta üles siis, kui sond hakkas lähenema Plutole.

Plutot ei ole varem lähedalt uuritud mitte ühegi Maal valmistatud ja sealt teele saadetud seadme abil.

Teadlased loodavad, et 700 miljonit dollarit maksev sond ei vea neid tähtsal hetkel alt.  

Pluto ja ta suurim kuu Charon käituvad nagu kaksikplaneedid ning selle tõttu pakub ka see kuu uurijatele huvi.

 

Fotod ja video: Mercedeste kokkupõrge päädis kahe kannatanuga

Harjumaal Tallinna ringteel Männiku küla lähedal juhtus eile õhtul kell 19 paiku kahe Mercedese vahel kokkupõrge, milles sai kannatada kaks inimest.

Esialgsetel andmetel tegi üks Mercedes tagasipööret, kui tagant tulnud teine Mercedes talle küljepealt sisse sõitis.

Mõlemast sõidukist toimetati üks kannatanu haiglasse.

 

Uus trammitee raiutakse sügavale paekivisse

Peterburi tee ja raudtee vahele jääval krundil on paekivisse uuristatud suur ümmargune ring, mis näeb välja nagu ufode maandumisplats. Tegelikult hakkavad seda kasutama trammid.

Peterburi teel uuristatakse süvendit trammide tagasipöörderingi jaoks. Paekivi sees on juba üsna sügav kraav, kuid Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul pole süvendi lõplik sügavus siiski veel käes. Tamm selgitas ka, miks trammirööpaid lihtsalt maha ei panda.

«Seda on vaja selleks, et kui trammitee läheb tulevikus raudtee alt läbi, siis oleks trammidel sujuv laskumine ja teisel pool raudteed samuti sujuv tõus,» selgitas Tamm. Praegu rajatavasse süvendisse tulebki trammide tagasipöördering, sest neljas trammiliin peab hakkama tööle enne, kui raudtee alt tunnel läbi uuristatakse.

Seal, kus praegu mürisevad masinad, hakkavad novembri esimeses pooles sõitma trammid. Peterburi teega ristuvad trammirööpad pandi maha juba Peterburi tee remondi ajal. Praegu ühendatakse need mööda Majaka tänavat kulgeva trammiliiniga. Raudtee alt kulgev trammitunnel peaks valmis saama 2017. aasta keskpaigas.

«Kui vaadata praeguseid ehitustemposid, siis võib see aeg ettepoole nihkuda. Viimasel ajal lähebki trammiteede ehitamisega hästi. Seda nii Majaka tänava trammitee rekonstrueerimisel, Peterburi tee tagasipöörderingi ehitusel kui ka Peterburi tee äärse trammitee olemasolevas mahus rekonstrueerimisel kuni Jüriöö pargini. Seal loodame liikluse käima saada augusti viimastel päevadel,» ütles Tamm.

Majaka tänaval käivad paralleelselt kahed tööd. TLT on tellinud trammitee rekonstrueerimise koos kogu taristu korrastamisega, nagu tehti ka Pärnu maanteel. See tähendab, et uuendusena ehitatakse Majaka tänava trammipeatustesse ooteplatvormid. Varem tuli trammi oodata kõnniteel ja siis üle sõidutee trammi peale silgata. Sügisest on asjad teistmoodi. Ooteplatvormi pind on trammi põrandaga samal tasandil, nii et sealt saab mugavalt nii lapsevankri kui ka ratastooliga trammi siseneda.

Tänavuse trammitee rekonstrueerimise esimene etapp, «Lubja tõus» ehk tee, kuhu tramm Tartu maanteelt ära pöörab ja üles Lasnamäe poole sõidab, on juba valmis.

«Majaka tänaval peaks ka põhitööde maht juba juuli lõpuks valmis olema. Siis jääb veel sealse rööbastee ühendamine Peterburi tee 2 tagasipöörderingiga ja need tööd, mida praegu tehakse Peterburi teel. Praegu käib tõeline trammiliikluse renessanss. Sellist asja ei ole Tallinnas kunagi varem olnud,» lausus Tamm.

Galerii: koertenäitusele tuli end näitama pea 220 tõugu

Laupäeval ja pühapäeval vallutab Pärnu Niidupargi staadioni rahvusvaheline koertenäitus.

Näitusel saab näha umbes 1200 koera ligemale 220 tõust.

Vaata, mida koertenäitusel näha sai!

Pildid: bussi ja sõiduauto kokkupõrkes sai üks inimene viga

Tallinnas Tehnika ja Rohu tänava ristmikul põrkasid täna õhtul kokku liinibuss ja sõiduato, õnnetuses sai viga üks inimene.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et politsei sai liiklusõnnetusest kella 19.20 ajal teate.

Esialgsetel andmetel sai üks sõiduautos olnud inimene kergelt viga.