FOTOD! Camp of Hip-Hop'i kolmas päev jõudis õhtusse õnnepisaratega

 

Liipa Talus on käimas rahvusvaheline tantsulaager Camp of Hip-Hop, kus kolmandal päeval põimusid omavahel sumomaadlus, tantsusammud ning õnnepisarad. 

Kogu päev algas füüsilise treeninguga, kus laagri seltskond jagati gruppideks ning läbida tuli erinevate harjutustega punktid.

See oli kõigile mõnus äratus, et jätkata graatsilise vogue'i ja juba tuttava pantsulaga. Eile oli Sello Reuben Modigal sünnipäev, mille puhul seoti tantsulegendil silmad kinni ning juhiti ta platsile, kus ootas kogu laagri seltskond õnnitluste, õhupallide ja sünnipäevalauluga. Sello Reuben oli nii üllatunud, et sõnadest jäi väheks ja silmi tuli peaaegu pisaraid, kuid tänusõnade järel ütles ta: "Nüüd tantsime!". 

Hämmastav on tõsiasi, et kui esimesel päeval ei saanud Aafrika tantsu rütmidest aru veel pea mitte keegi, siis kolmapäeval tantsisid kõik kaasa juba märgatavalt paremate oskustega, ning nautisid iga hetke.

Päeva teises pooles ootas ees veel hip-hop'i klass, kus lihviti üle sõnavara ja sammud ning kirss tordile oli Malkomi house'i klass, kus jalad tegid kibekiiret tööd, inimesed lausa lendasid üles-alla ning kogu ettevõtmine lõppes suurepärase energia ja põneva võistlusega.

Vaba aega sisustati lõbusa sumomaadlusega, kus osalejad pidid selga ajama suured sumokostüümid ning proovima vastast pikali lüüa.

Päeva tipphetk oli aga filmiõhtu, kus sai vaadata Sello Reubeni kaasa toodud filmi "African Cypher", mis rääkis Aafrika kultuurist, võitlusest, pantsulast ja armastusest tantsu vastu.

Sello Reuben tutvustas filmi ise sisse ning vaatas seda koos kõigi laagrilistega — nii mõnelegi sai palju selgemaks pantsula tähendus ja mõte. Film läks vaatajatele lausa nii südamesse, et silmad täitusid õnnepisaratega.

Päev jõudis õhtusse afro ja dancehall'i saatel, sest DJ-pulti oli jõudnud Final Soundsystem!

Vaata pilte!

Videoküsitlus. Mille pärast te folgile tulite?

Sakala käis uurimas, mis põhjustel inimesed folki külastavad. Vastuseid oli seinast seina.

Fotod: Nestor ja Kallas rääkisid vanalinna veinirestoranis presidendivalimistest

Täna õhtul kohtusid Tallinna vanalinnas veinirestoranis Dominic presidendikandidaadiks pürgijad riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ja Reformierakonna auesimees Siim Kallas, kes rääkisid presidendivalimistest.

Et paljud erakonnad eelistavad, et president valitaks ära 29. augustil riigikogus ning protsess üldse valimiskogusse ei jõuaks, alustasid poliitikud omavahelisi läbirääkimisi, et parim strateegia paika panna.

Ettepaneku kohtuda tegi Nestor ning Kallas võttis selle vastu.

Juhul kui president jääb riigikogus valimata, on pakutud, et valmiskogus on õiguskantsleril Allar Jõksil ja välisminister Marina Kaljurannal paremad võimalused riigipea koht endale saada.

Nestor on varem kindlasõnaliselt öelnud, et riigikogu fraktsioonid jõuavad augusti lõpuks ühise kandidaadini. Ka tema ise on selle poolt, et president riigikogus ära valitaks. Presidendikandidaadid Allar Jõks ja Mailis Reps arvavad aga, et riigikogu presidenti ära ei vali ja see jääb valimiskogu ülesandeks.

Reformierakonna potentsiaalse presidendikandidaadi Kallase meeskond on juba tükk aega arvestanud, kas riigikogu fraktsioonis tuleb kokku 21 vajalikku toetushäält tema ülesseadmiseks esimeses võitlusvoorus. Kaljuranna seljatagune on hakanud erakonna juhtpoliitikute meelsusest aru saama ja nad võivad PR-nipina anda Kallasele riigikogu voorus «loobumisvõidu».

Presidendiks pürgiv välisminister Marina Kaljurand saatiski 20. juulil Reformierakonna liikmetele kirja, milles teatas, et annab Siim Kallasele võimaluse kandideerida presidendiks riigikogus ning palub vajadusel endale toetust valimiskogus.

Kaljurand kirjutas erakonnakaaslastele, et on viimasel paaril kuul kohtunud paljude omavalitsuste esindajatega ning paljud neist on avaldanud valmisolekut toetada tema kandideerimist valimiskogus, ka avalikult. Siim Kallas aga on hinnanud oma võimalusi presidendivalimistel suuremaks riigikogus.

Kallas pidas Kaljuranna ettepanekut positiivseks. Valituks osutumist riigikogus pidas ta aga keeruliseks, kuid mitte võimatuks ülesandeks. Kallas ootab nüüd Reformierakonna ametlikku mandaati presidendikandidaadiks saamiseks 3. augustil toimuvalt juhatuse koosolekult. 

Et kandidaat riigikogus valituks osutuks, peab ta saama vähemalt 68 häält.

Riigikogu hakkab presidenti valima 29. augustil.

Video: kui keeruline on ratast pealinnas parkida

Tallinna kesklinnas on mitut eritüüpi rattahoidjaid. Mõnda neist on väga mugav kasutada, aga teised pole ei turvalised ega kasutajasõbralikud.

Kui mugav on kasutada rattahoidjaid, kui sul U-lukk, tross- või liigendlukk, uuris Postimees järgi.
 

Andrus Karnau: milleks Tallinna Sadamale varulaev, kui neli uut alust on ehitamisel?

Kui poliit- või majanduselus juhtub midagi ebaloogilist või arusaamatut, siis tähendab see vaid seda, et infot on puudu.

Parvlaevade loos on viimasel ajal juhtunud kaks arusaamatut asja. Esiteks loobus riigikogu liige Remo Holsmer kohtuvaidlusest ajalehega, mis Holsmeri enda tõlgenduse järgi avaldas ebatäpse artikli, kuidas ta Leedolt raha küsis. Teiseks ostis riigifirma Tallinna Sadam oma tütarettevõtte vahendusel ligi 50 aastat vana parvlaeva Regula. Praegu loeme ajalehest, et see on väärtuslik metallkere, mida asjatundlik meeskond on oskuslikult hooldanud. 50 aastat tagasi tehti veel rauast laevu, lisavad osavad müügimehed tehingu kaitseks. Praegu on alus väärt kuni kuus miljonit eurot. Kuus sidrunit, kui panna rahaühik vene päritolu slängi.

«Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summaks oli joonistatud neli sidrunit ehk siis neli miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, sest tema ajab sadamas seda liini,» ütles ettevõtja Vjatšeslav Leedo kohtus tänavu mais, kui arutati riigikogu liikme Holsmeri kaebust Postimehe vastu.

Leedo kirjeldas kohtus skeemi nii, et Holsmer otseselt raha ei küsinud. Küsis Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, andes mõista, et sidrunid kindlustavad poliitilise toetuse parvlaevalepingu pikendamiseks. Holsmer oli üks neist, kes toona ühendas Tallinna Sadamat ja peaministri erakonda.

See pole esimene kord, kui parvlaevatehingus juhtuvad seletamatud sündmused. Reformierakonna ja sotside ühine valitsus oli enamuses seda meelt, et riigiparvlaevade ehitus ei ole hea mõte, kuigi majandusministeerium ja kauaaegne minister Juhan Parts armastasid toonitada, et monopoolsed laevaliinid tuleb valitsuse kontrolli alla võtta. See aitavat kulude kasvu ohjata.

Mäletatavasti muutsid oravad-sotsid 2014. aastal üleöö meelt ja käskisid Tallinna Sadamal kibekiiresti laevu tellima hakata. Toona tundus see ebaloogiline, sest nii ühe kui ka teise partei ladvik oli kaitsnud Leedo monopoli Partsi ja tema järelkäija Urve Palo rünnakute eest. Leedo sidrunijutt loksutas aga kõik paika. Kui meelemuutuse põhjus oli Leedo keeldumine hapude puuviljade tehingust, siis on toimunu ka loogiline.

Milleks Tallinna Sadamale varulaev, kui neli uut alust on ehitamisel? Isegi siis, kui nad jäävad pool aastat hiljaks, ei juhtu midagi, sest seniks on võimalik aluseid rentida. Milleks osta, kui Regula on 1. oktoobrist nagunii tööta? Küsimused on vastuseta. On vaid majandusminister Kristen Michali tõdemus, et rahareformi eel olid asjad palju odavamad. «Tegelikult ikkagi muutuvad asjad ajas kallimaks,» ütles Michal. Nii suured tehingud valitsuse ja ministri teadmata enamasti ei toimu.

Holsmeri taandumine kohtuvaidlusest paistab vaatlejale kui tunnistus, et Tallinna Sadama kaudu küsiti Leedolt raha. Kas edasikaebusest loobumine võis sellisel juhul olla üks osa üliheldest laevatehingust? Alus maksis ligi 20 aastat tagasi väidetavasti kaks, praegu viis või kuus. Vahe on kolm või neli miljonit. Või sidrunit. Aga infot on ikkagi puudu, et aru saada, milles on kokku lepitud. Või mida Leedo lubas, et temalt vana parvlaev osteti.

Või kui Leedoga praegu kokku lepiti, siis mis on muutunud, et seda ei juhtunud enne riigiparvlaevade ehitusotsust? Võib-olla on see hoopis valuraha, et Leedo loobuks kohtuasjadest ja kaebusest Euroopa Komisjonile.

Üks on kindel. Laevad aja jooksul kallimaks ei lähe.

Prussakapiim: kas jälk või kasulik?

Kui mõne aja eest oleks küsimus, kas soovid klaasikest prussakapiima, veel naljana tundunud, siis nüüd võidakse seda vedelikku tõepoolest tervisetootena müüma hakata.

Prussakapiima turule toomine tundub umbes sama ebatõenäoline, kui see, et Donald Trumpist on saanud tõsiseltvõetav presidendikandidaat, kuid teadlastel selline plaan siiski on, kirjutab Foodbeast. Sotsiaalmeedias ja mujal internetis on mõlemad teemad kõvasti elevust tekitanud.

Rahvusvaheline teadlaste rühm avastas hiljuti prussakate piimast valgukristalli, mis on üle nelja korra toitvam kui lehmapiim ja kolm korda toitvam kui pühvlipiim, vahendab Science Alert rahvusvahelise kristallograafia liidu (International Union of Crystallography) ajakirjas IUCrJ avaldatud uuringut. Teadlased arvavad, et selle abil saab tulevikus toita Maa üha kasvavat rahvastikku.

Kuigi enamik prussakaid piima ei tooda, siis on olemas üks prussakaliik Diploptera punctata, kuhu kuuluvad emased prussakad sünnitavad oma järglased. See prussakas pumpab järglaste toitmiseks kehast välja valgukristalle sisaldavat «piima».

Kuna prussakate lüpsmine ei tundu just kõige ahvatlevama tegevusena, uurisid Indias asuva tüvirakkude bioloogia ja regeneratiivse meditsiini instituudi teadlased võimalusi piima kunstlikuks tootmiseks. Selleks otsisid nad geene, mis panevad prussakad piima tootma ja tegid seejärel laboris katseid.

«Need kristallid on nagu täielik toit: neis on valgud, rasvad ja suhkrud,» kommenteeris prussakapiima uurinud teadlasterühma liige Sanchari Banerjee. Peale selle on tema sõnul seal ka kõik vajalikud aminohapped.

Tähelepanu tuleb aga pöörata ka sellele, et valgurikas prussakapiim ei ole toit, mida võiks soovitada kaalulangetajatele. Tõenäoliselt ei sobi see ka enamiku lääneriikides elavate inimeste menüüsse, sest tarbime päevas juba niigi keskmiselt liiga palju kaloreid. Seevastu kehakaalu tõsta soovivatele inimestele võib piim saada tõeliseks õnnistuseks, sest sellest saab kiiresti kätte nii kalorid kui ka toitained.

Nüüd loodavad teadlased, et suudavad panna prussakapiimas leiduvaid valgukristalle tootma pärmiseened. Kui see õnnestub, saab kristalle toota palju lihtsamalt ja suuremas koguses kui prussakaid lüpstes. See annab võimaluse uute toidulisandite tootmiseks, mis võiksid asendada näiteks lehtkapsa ja kinoa ehk Tšiili hanemaltsa.

Sotsiaalmeedias on prussakapiim kõvasti kirgi kütnud. Kui mõned Twitteri kasutajad tunduvad teadlaste värskest avastusest vaimustunud olevat, siis suurem osa tundub seda tõeliseks jälkuseks pidavat.

«See on midagi, mida ma lähiajal kohe kindlasti ei proovi,» kommenteeris üks kasutaja. «Lõpetage ometi kõik prussakapiimast rääkimine, palun,» kirjutab üks teine kasutaja. Tundub, et jääb vaid üle oodata, millal mõni restoran näiteks prussakapiimaga Caffè latte'ga välja tuleb.

3. august

Kolmapäev, 3. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

 

19:00 Rootsi - Lõuna-Aafrika Vabariik (naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

21:00 Kanada – Austraalia (naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

22:00 Brasiilia – Hiina (naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

01:00 USA – Uus-Meremaa (naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

04:00 Prantsusmaa – Kolumbia (naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

19:00 Jalgpall (Rootsi - Lõuna-Aafrika Vabariik naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

21:00 Jalgpall (Kanada – Austraalia naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

22:00 Jalgpall (Brasiilia – Hiina naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

4. august

Neljapäev, 4. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Jalgpall (Zimbabwe – Saksamaa naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

01:00 Jalgpall (USA – Uus-Meremaa naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

04:00 Jalgpall (Prantsusmaa – Kolumbia naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

19:00 Jalgpall (Iraak – Taani meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Jalgpall (Honduras – Alžeeria meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp D)

22:00 Jalgpall (Brasiilia – Lõuna-Aafrika meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp A)

23:00 Jalgpall (Mehhiko – Saksamaa meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp C)

5. august

Reede, 5. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Jalgpall (Portugal – Argentiina meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp D)

01:00 Jalgpall (Rootsi – Kolumbia meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp B)

02:00 Jalgpall (Fidži – Lõuna-Korea meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp C)

04:00 Jalgpall (Nigeeria – Jaapan meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp B)

6. august

Laupäev, 6. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

01:15 Avatseremoonia (Rio de Janeiro, Maracanã staadion)

14:30 Laskmine (naiste õhupüss, 10 m kvalifikatsioon)

14:30 Sõudmine (meeste ühepaatide 1. eelsõit)

14:40 Sõudmine (meeste ühepaatide 2. eelsõit)

14:50 Sõudmine (meeste ühepaatide 3. eelsõit)

15:00 Lauatennis (naisüksikmängu kvalifikatsioon ja esimene ring ning meesüksimängu kvalifikatsioon)

15:00 Sõudmine (meeste ühepaatide 4. eelsõit)

15:00 Vehklemine (naiste epee individuaalturniiri 1/64-, 1/32-, 1/16- ja veerandfinaalid)

15:00 Vibulaskmine (meeste võistkonnavõistluse 1/8-finaalid)

15:10 Sõudmine (meeste ühepaatide 5. eelsõit)

15:20 Sõudmine (meeste ühepaatide 6. eelsõit)

15:30 Maanteerattasõit, meeste grupisõit

15:30 Võrkpall (Jaapan – Lõuna-Korea naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Sõudmine (naiste ühepaatide 1. eelsõit)

15:30 Käsipall (Norra – Brasiilia naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:40 Sõudmine (naiste ühepaatide 2. eelsõit)

15:50 Sõudmine (naiste ühepaatide 3. eelsõit)

16:00 Veepall (meeste alagrupimäng)

16:00 Maahoki (Argentiina – Holland meeste maahoki alagrupimäng)

16:00 Ratsutamise kolmevõistlus (individuaalne ja võistkondlik koolisõit)

16:00 Judo (naiste kuni 48 kg ja meeste kuni 60 kg eelvoorud ning veerandfinaalid)

16:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

16:00 Sõudmine (naiste ühepaatide 4. eelsõit)

16:10 Sõudmine (naiste ühepaatide 5. eelsõit)

16:20 Sõudmine (naiste ühepaatide 6. eelsõit)

16:30 Sportvõimlemine (meeste kvalifikatsioon)

16:30 Laskmine (naiste õhupüss, 10 m finaal)

16:30 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide 1. eelsõit)

16:40 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide 2. eelsõit)

16:45 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu esimene ring)

16:50 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide 3. eelsõit)

17:00 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu esimene ring)

17:00 Ragbi (Prantsusmaa – Hispaania naiste ragbi alagrupimäng)

17:00 Maahoki (India – Iirimaa meeste maahoki alagrupimäng)

17:00 Poks (meeste kergkaalu ehk kuni 60 kg, poolraskekaalu ehk kuni 81 kg ja raskekaalu ehk kuni 91 kg eelringid)

17:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

17:00 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide 1. eelsõit)

17:10 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide 2. eelsõit)

17:20 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide 3. eelsõit)

17:30 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide 1. eelsõit)

17:30 Ragbi (Uus-Meremaa – Keenia naiste ragbi alagrupimäng)

17:30 Käsipall (Holland – Prantsusmaa naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Võrkpall (Hiina – Holland naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

17:40 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide 2. eelsõit)

17:50 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide 3. eelsõit)

18:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

18:00 Ragbi (Suurbritannia – Brasiilia naiste ragbi alagrupimäng)

18:00 Korvpall (Türgi – Prantsusmaa naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

18:00 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata neljapaatide 1. eelsõit)

18:10 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata neljapaatide 2. eelsõit)

18:20 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata neljapaatide 3. eelsõit)

18:30 Sõudmine (meeste paarisaeruliste neljapaatide 1. eelsõit)

18:30 Ragbi (Kanada – Jaapan naiste ragbi alagrupimäng)

18:30 Maahoki (Belgia – Suurbritannia meeste maahoki alagrupimäng)

18:40 Sõudmine (meeste paarisaeruliste neljapaatide 2. eelsõit)

18:50 Sõudmine (naiste paarisaeruliste neljapaatide 1. eelsõit)

19:00 Sõudmine (naiste paarisaeruliste neljapaatide 2. eelsõit)

19:00 Ujumine (meeste 400 m kompleksujumise, vabaujumise ja 100 m seliliujumise eelringid ning naiste 100 m liblikaujumise, 400 m kompleksujumise ja 4x100 m vabaujumise teatenaiskondade eelringid)

19:00 Ragbi (USA – Fidži naiste ragbi alagrupimäng)

19:00 Laskmine (meeste õhupüstol, 10 m kvalifikatsioon)

19:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

19:30 Ragbi (Austraalia – Kolumbia naiste ragbi alagrupimäng)

19:30 Maahoki (Austraalia – Uus-Meremaa meeste maahoki alagrupimäng)

20:10 Veepall (meeste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Hiina – Kanada naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:15 Korvpall (Austraalia – Prantsusmaa meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

20:30 Sportvõimlemine (meeste kvalifikatsioon)

20:30 Lauatennis (naisüksimängu ning meesüksimängu esimene ring)

20:40 Käsipall (Venemaa – Lõuna-Korea naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Võrkpall (Brasiilia – Kamerun naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Vibulaskmine (meeste võistkonnavõistluse veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal)

21:00 Jalgpall (Kanada – Zimbabwe naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

21:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

21:30 Judo (naiste kuni 48 kg ja meeste kuni 60 kg vaheringid, poolfinaalid, pronksimatšid ja finaalid)

21:30 Laskmine (meeste õhupüstol, 10 m finaal)

22:00 Vehklemine (naiste epee individuaalturniiri poolfinaalid, pronksimatš ja finaal)

22:00 Ragbi (Prantsusmaa – Keenia naiste ragbi alagrupimäng)

22:30 Ragbi (Uus-Meremaa – Hispaania naiste ragbi alagrupimäng)

22:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

22:40 Käsipall (Montenegro – Hispaania naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

23:00 Ragbi (Suurbritannia – Jaapan naiste ragbi alagrupimäng)

23:00 Maahoki (Argentiina – USA naiste maahoki alagrupimäng)

23:00 Poks (meeste kergkaalu ehk kuni 60 kg, poolraskekaalu ehk kuni 81 kg ja raskekaalu ehk kuni 91 kg alagrupid)

23:00 Jalgpall (USA – Prantsusmaa naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

23:05 Võrkpall (USA – Puerto Rico naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

23:30 Ragbi (Kanada – Brasiilia naiste ragbi alagrupimäng)

23:30 Korvpall (Brasiilia – Austraalia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

23:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

7. august

Pühapäev, 7. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Ragbi (USA – Kolumbia naiste ragbi alagrupimäng)

00:00 Maahoki (Kanada – Saksamaa meeste maahoki alagrupimäng)

00:00 Jalgpall (Saksamaa – Austraalia naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

00:20 Veepall (meeste alagrupimäng)

00:30 Sportvõimlemine (meeste kvalifikatsioon)

00:30 Ragbi (Austraalia – Fidži naiste ragbi alagrupimäng)

00:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

00:45 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu esimene ring)

01:00 Tõstmine (naiste kuni 48 kg A-grupp, finaal)

01:00 Lauatennis (naisüksimängu teine ring ning meesüksikmängu esimene ring)

01:00 Jalgpall (Lõuna-Aafrika – Hiina naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

01:00 Korvpall (Hiina – USA meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:30 Maahoki (Hispaania – Brasiilia meeste maahoki alagrupimäng)

01:45 Korvpall (Valgevene – Jaapan naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:50 Käsipall (Rumeenia – Angola naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

02:00 Jalgpall (Kolumbia – Uus-Meremaa naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

02:30 Maahoki (Suurbritannia – Austraalia naiste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Venemaa – Argentiina naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

03:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

03:50 Käsipall (Rootsi – Argentiina naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

04:00 Ujumine (meeste 400 m kompleksujumise ja vabaujumise finaalid, 100 m rinnuliujumise poolfinaalid ning naiste 400 m kompleksujumise ja 4x100 m vabaujumise teatenaiskondade finaalid, 100 m liblikaujumise poolfinaalid)

04:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

04:00 Jalgpall (Brasiilia – Rootsi naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

04:30 Korvpall (Venetsueela – Serbia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

04:35 Võrkpall (Serbia – Itaalia naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

05:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

06:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

14:30 Sõudmine (meeste ühepaatide 1. vahesõit)

14:40 Sõudmine (meeste ühepaatide 2. vahesõit)

14:50 Sõudmine (meeste ühepaatide 3. vahesõit)

15:00 Lauatennis (naisüksimängu ja meesüksikmängu teine ring)

15:00 Vehklemine (meeste floreti individuaalturniiri 1/64-, 1/32-, 1/16- ja veerandfinaalid)

15:00 Vibulaskmine (naiste võistkonnavõistluse 1/8-finaalid)

15:00 Laskmine (naiste õhupüstol, 10 m kvalifikatsioon)

15:00 Laskmine (naiste kaevikraja kvalifikatsioon)

15:00 Sõudmine (naiste ühepaatide 1. vahesõit)

15:10 Sõudmine (naiste ühepaatide 2. vahesõit)

15:20 Sõudmine (naiste ühepaatide 3. vahesõit)

15:30 Käsipall (Horvaatia – Katar meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Maanteerattasõit, naiste grupisõit

15:30 Võrkpall (Itaalia – Prantsusmaa meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Laskmine (meeste kaevikraja 1. päev, 75 märki)

15:30 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide vahesõit)

15:40 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide vahesõit)

15:45 Sportvõimlemine (naiste kvalifikatsioon)

15:50 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide vahesõit)

16:00 Tõstmine (naiste kuni 53 kg, B-grupp ja meeste kuni 56 kg, B-grupp)

16:00 Judo (naiste kuni 52 kg ja meeste kuni 66 kg) eelringid ning veerandfinaalid)

16:00 Ratsutamise kolmevõistlus (individuaalne ja võistkondlik koolisõit)

16:00 Ratsutamine (individuaalse ja võistkondliku koolisõidu 2. päev)

16:00 Maahoki (Uus-Meremaa – Lõuna-Korea naiste maahoki alagrupimäng)

16:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

16:00 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata neljapaatide vahesõit)

16:10 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide 1. eelsõit)

16:20 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide 2. eelsõit)

16:30 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide 3. eelsõit)

16:40 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 1. eelsõit)

16:45 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu esimene ring)

16:50 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 2. eelsõit)

17:00 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 3. eelsõit)

17:00 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu esimene ring)

17:00 Ragbi (Hispaania – Keenia naiste ragbi alagrupimäng)

17:00 Maahoki (Jaapan – India naiste maahoki alagrupimäng)

17:00 Poks (meeste helveskaalu ehk kuni 49 kg, poolraskekaalu ehk kuni 81 kg ja raskekaalu ehk kuni 91 kg eelringid)

17:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

17:00 Laskmine (naiste õhupüstol, 10 m finaal)

17:10 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 4. eelsõit)

17:20 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata paarisaeruliste kahepaatide 1. eelsõit)

17:30 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata paarisaeruliste kahepaatide 2. eelsõit)

17:30 Käsipall (Rootsi – Saksamaa meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:30 Ragbi (Uus-Meremaa – Prantsusmaa naiste ragbi alagrupimäng)

17:35 Võrkpall (Brasiilia – Mehhiko meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

17:40 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata paarisaeruliste kahepaatide 3. eelsõit)

17:50 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata paarisaeruliste kahepaatide 4. eelsõit)

18:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

18:00 Korvpall (USA – Senegal naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

18:00 Ragbi (Brasiilia – Jaapan naiste ragbi alagrupimäng)

18:00 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide 1. eelsõit)

18:10 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide 2. eelsõit)

18:20 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide 3. eelsõit)

18:30 Ragbi (Kanada – Suurbritannia naiste ragbi alagrupimäng)

18:30 Maahoki (Holland – Hispaania naiste maahoki alagrupimäng)

18:30 Kärestikuslaalom (meeste ühekanuu ja ühesüsta eelsõidud)

19:00 Ujumine (naiste 100 m seliliujumise ja rinnuliujumise eelringid, 400 m vabaujumise eelring ning meeste 200 m vabaujumise ja 100 m seliliujumise eelringid, 4x100 m vabaujumise teatemeeskondade eelringid)

19:00 Ragbi (Fidži – Kolumbia naiste ragbi alagrupimäng)

19:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

19:00 Jalgpall (Fidži – Mehhiko meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp C)

19:30 Lauatennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu teine ring)

19:30 Ragbi (Austraalia – USA naiste ragbi alagrupimäng)

19:30 Maahoki (Hiina – Saksamaa naiste maahoki alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Serbia – Hispaania naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:15 Korvpall (Brasiilia – Leedu meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:30 Sportvõimlemine (naiste kvalifikatsioon)

20:40 Käsipall (Taani – Argentiina meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Võrkpall (Poola – Egiptus meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Jalgpall (Honduras - Portugal meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp D)

21:00 Vettehüpped (naiste hoolaua sünkroonhüpped)

21:00 Laskmine (naiste kaevikraja finaal)

21:00 Vibulaskmine (naiste võistkonnavõistluse veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal)

21:30 Judo (naiste kuni 52 kg ja meeste kuni 66 kg vaheringid, poolfinaalid, pronksimatšid ja finaalid)

21:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

21:30 Tõstmine (naiste kuni 53 kg A-grupp, finaal)

22:00 Ragbi (naiste veerandfinaalid, mängud kohtadele 9.-12.)

22:00 Vehklemine (meeste floreti individuaalturniiri poolfinaalid, pronksimatš ja finaal)

22:00 Jalgpall (Saksamaa – Lõuna-Korea meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp C)

22:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

22:40 Käsipall (Poola – Brasiilia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

23:00 Maahoki (Suurbritannia – Uus-Meremaa meeste maahoki alagrupimäng)

23:00 Poks (meeste helveskaalu ehk kuni 49 kg, poolraskekaalu ehk kuni 81 kg ja raskekaalu ehk kuni 91 kg eelringid)

23:05 Võrkpall (USA – Kanada meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

23:30 Sportvõimlemine (naiste kvalifikatsioon)

23:30 Korvpall (Austraalia – Türgi naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

23:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

8. august

Esmaspäev, 8. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Lauatennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu kolmas ring)

00:00 Maahoki (Holland – Iirimaa meeste maahoki alagrupimäng)

00:00 Jalgpall (Argentiina – Alžeeria meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp D)

00:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

00:45 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu esimene ring)

01:00 Jalgpall (Rootsi – Nigeeria meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp B)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 56 kg A-grupp, finaal)

01:00 Jalgpall (Taani – Lõuna-Aafrika meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp A)

01:00 Korvpall (Horvaatia – Hispaania meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

01:30 Maahoki (Brasiilia – Belgia meeste maahoki alagrupimäng)

01:45 Korvpall (Prantsusma – Valgevene naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:50 Käsipall (Prantsusmaa – Tuneesia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

02:30 Sportvõimlemine (naiste kvalifikatsioon)

02:30 Maahoki (Austraalia – Hispaania meeste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Venemaa – Kuuba meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

03:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

03:50 Käsipall (Sloveenia – Egiptus meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

04:00 Ujumine (naiste 100 m liblikaujumise ja 400 m vabaujumise finaalid, 100 m rinnuliujumise ja seliliujumise poolfinaalid ning meeste 100 m rinnuliujumise ja 4x100 m vabaujumise teatemeeskondade finaalid, 200 m vabaujumise ja 100 m seliliujumise poolfinaalid)

04:00 Jalgpall (Jaapan – Kolumbia meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp B)

04:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

04:00 Jalgpall (Brasiilia – Iraak meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp A)

04:30 Korvpall (Nigeeria – Argentiina meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

04:35 Võrkpall (Argentiina – Iraan meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

05:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

06:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

14:30 Sõudmine (meeste ühepaatide E/F 1. poolfinaal)

14:40 Sõudmine (meeste ühepaatide E/F 2. poolfinaal)

14:50 Sõudmine (naiste ühepaatide E/F 1. poolfinaal)

15:00 Sõudmine (naiste ühepaatide E/F 2. poolfinaal)

15:00 Vehklemine (naiste espadroni individuaalturniiri 1/64-, 1/32-, 1/16- ja veerandfinaalid)

15:00 Laskmine (meeste õhupüss, 10 m kvalifikatsioon)

15:00 Vibulaskmine (meeste ja naiste individuaalvõistluse 1/32-finaalid ja 1/16-finaalid)

15:10 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide vahesõit)

15:20 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 1. vahesõit)

15:30 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 2. vahesõit)

15:30 Käsipall (Lõuna-Korea – Rootsi naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Võrkpall (Hiina – Itaalia naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Laskmine (meeste kaevikraja 2. päev, 50 märki)

15:40 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 1. vahesõit)

15:50 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide 2. vahesõit)

16:00 Tõstmine (naiste kuni 58 kg B-grupp ja meeste kuni 62 kg B-grupp)

16:00 Veepall (meeste alagrupimäng)

16:00 Lauatennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu kolmas ring)

16:00 Judo (naiste kuni 57 kg ja meeste kuni 73 kg eelringid ja veerandfinaalid)

16:00 Maahoki (Austraalia – USA naiste maahoki alagrupimäng)

16:00 Ratsutamise kolmevõistlus (individuaalne ja võistkondlik maastikukross)

16:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

16:00 Sõudmine (meeste paarisaeruliste neljapaatide vahesõit)

16:10 Sõudmine (naiste paarisaeruliste neljapaatide vahesõit)

16:20 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide vahesõit)

16:30 Sõudmine (naiste kaheksapaatide 1. eelsõit)

16:40 Sõudmine (naiste kaheksapaatide 2. eelsõit)

16:45 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu teine ring)

16:50 Sõudmine (meeste kaheksapaatide 1. eelsõit)

17:00 Sõudmine (meeste kaheksapaatide 2. eelsõit)

17:00 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu teine ring)

17:00 Maahoki (Saksamaa – India meeste maahoki alagrupimäng)

17:00 Poks (meeste I kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg ja keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid)

17:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

17:30 Käsipall (Prantsusmaa – Venemaa naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Võrkpall (Jaapan – Kamerun naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

18:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

18:00 Korvpall (Hispaania – USA naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

18:00 Laskmine (meeste õhupüss, 10 m finaal)

18:30 Ragbi (naiste poolfinaalid, mängud kohtadele 5.-8.)

18:30 Maahoki (Kanada – Argentiina meeste maahoki alagrupimäng)

18:30 Kärestikuslaalom (meeste kahekanuu ja naiste ühesüsta eelsõidud)

19:00 Ujumine (naiste 200 m vabaujumise ja kompleksujumise eelringid ning meeste 200 m liblikaujumise eelringid)

19:00 Purjetamine (meeste ja naiste RS:X ning Laser klassi sõidud)

19:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

19:30 Maahoki (Uus-Meremaa – Saksamaa naiste maahoki alagrupimäng)

20:10 Veepall (meeste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Kanada – Serbia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:15 Korvpall (Serbia – Austraalia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

20:40 Käsipall (Hispaania – Norra naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Vettehüpped (meeste torni sünkroonhüpped)

21:00 Võrkpall (USA – Holland naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Laskmine (mehed kaevikrada finaal)

21:00 Vibulaskmine (meeste ja naiste individuaalvõistluse 1/32-finaalid ja 1/16-finaalid)

21:30 Tõstmine (naiste kuni 58 kg A-grupp, finaal)

21:30 Judo (naiste kuni 57 kg ja meeste kuni 73 kg vaheringid, poolfinaalid, pronksimatšid ja finaalid)

21:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

22:00 Sportvõimlemine (meeste võistkondliku mitmevõistluse finaal)

22:00 Lauatennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu neljas ring)

22:00 Vehklemine (naiste espadroni individuaalturniiri poolfinaalid, pronksimatš ja finaal)

22:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

22:40 Käsipall (Brasiilia – Rumeenia naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

23:00 Maahoki (Holland – Lõuna-Korea naiste maahoki alagrupimäng)

23:00 Poks (meeste kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg ja keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid)

23:05 Võrkpall (Serbia – Puerto Rico naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

23:30 Ragbi (naiste pronksimäng ja finaal)

23:30 Korvpall (Jaapan – Brasiilia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

23:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

9. august

Teisipäev, 9. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (India – Suurbritannia naiste maahoki alagrupimäng)

00:20 Veepall (meeste alagrupimäng)

00:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

00:45 Tennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu ning naispaarismängu ja meespaarismängu teine ring)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 62 kg A-grupp, finaal)

01:00 Korvpall (USA – Venetsueela meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:30 Maahoki (Hispaania – Hiina naiste maahoki alagrupimäng)

01:45 Korvpall (Senegal – Hiina naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

01:50 Käsipall (Argentiina – Holland naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

02:30 Lauatennis (naisüksikmängu ja meesüksikmängu neljas ring)

02:30 Maahoki (Argentiina – Jaapan naiste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Venemaa – Lõuna-Korea naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

03:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

03:50 Käsipall (Angola – Montenegro naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

04:00 Ujumine (naiste 100 m seliliujumise ja rinnuliujumise finaalid, 200 m vabaujumise ja kompleksujumise poolfinaalid ning meeste 200 m vabaujumise ja 100 m seliliujumise finaalid, 200 m liblikaujumise poolfinaalid)

04:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

04:30 Korvpall (Prantsusmaa – Hiina meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Argentiina naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

06:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

14:30 Sõudmine (meeste ühepaatide 1. veerandfinaal)

14:40 Sõudmine (meeste ühepaatide 2. veerandfinaal)

14:50 Sõudmine (meeste ühepaatide 3. veerandfinaal)

15:00 Sõudmine (meeste ühepaatide 4. veerandfinaal)

15:00 Vehklemine (meeste epee individuaalturniiri 1/64-, 1/32-, 1/16- ja veerandfinaalid)

15:00 Laskmine (naiste täpsuslaskmise voor, 25 m)

15:00 Vibulaskmine (meeste ja naiste individuaalvõistluse 1/32-finaalid ja 1/16-finaalid)

15:10 Sõudmine (naiste ühepaatide 1. veerandfinaal)

15:20 Sõudmine (naiste ühepaatide 2. veerandfinaal)

15:30 Käsipall (Katar – Prantsusmaa meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Võrkpall (Venemaa – Argentiina meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Sõudmine (naiste ühepaatide 3. veerandfinaal)

15:40 Sõudmine (naiste ühepaatide 4. veerandfinaal)

15:50 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide A/B 1. poolfinaal)

16:00 Tõstmine (naiste kuni 63 kg B-grupp ja meeste kuni 69 kg B-grupp)

16:00 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide A/B 2. poolfinaal)

16:00 Veepall (naiste alagrupimäng)

16:00 Lauatennis (naisüksikmängu veerandfinaalid)

16:00 Judo (naiste kuni 63 kg ja meeste kuni 81 kg eelringid ja veerandfinaalid)

16:00 Ratsutamise kolmevõistlus (individuaalne ja võistkondlik takistussõit)

16:00 Maahoki (Uus-Meremaa – Hispaania meeste maahoki alagrupimäng)

16:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

16:10 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide A/B 1. poolfinaal)

16:20 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide A/B 2. poolfinaal)

16:30 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide A/B 1. poolfinaal)

16:40 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide A/B 2. poolfinaal)

16:45 Tennis (naisüksikmängu kolmas ring ja meesüksikmängu teine ring ning naispaarismängu ja meespaarismängu veerandfinaalid)

16:50 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide A/B 1. poolfinaal)

17:00 Tennis (naisüksikmängu kolmas ring ja meesüksikmängu teine ring ning naispaarismängu ja meespaarismängu veerandfinaalid)

17:00 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide A/B 2. poolfinaal)

17:00 Ragbi (Austraalia – Prantsusmaa meeste ragbi alagrupimäng)

17:00 Maahoki (Argentiina – India meeste maahoki alagrupimäng)

17:00 Poks (meeste kergkaalu ehk kuni 60 kg, keskkaalu ehk kuni 75 kg ja üliraskekaalu ehk alates 91 kg eelringid)

17:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

17:10 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide C/D 1. poolfinaal)

17:20 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide C/D 2. poolfinaal)

17:30 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide C/D 1. poolfinaal)

17:30 Ragbi (Lõuna-Aafrika – Hispaania meeste ragbi alagrupimäng)

17:30 Käsipall (Saksamaa – Poola meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Võrkpall (Prantsusmaa – Mehhiko meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

17:40 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide C/D 2. poolfinaal)

18:00 Ragbi (Suurbritannia – Keenia meeste ragbi alagrupimäng)

18:00 Laskmine (naiste olümpiakiirlaskmine 25 m kvalifikatsioon)

18:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

18:15 Korvpall (Austraalia – Prantsusmaa naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

18:30 Ragbi (Uus-Meremaa – Jaapan meeste ragbi alagrupimäng)

18:30 Maahoki (Saksamaa – Iirimaa meeste maahoki alagrupimäng)

19:00 Ujumine (meeste 100 m vabaujumise, 200 m rinnuliujumise ja 4x200 m vabaujumise teatemeeskondade eelringid ning naiste 200 m liblikaujumise eelringid)

19:00 Purjetamine (meeste RS:X, Laser ja Laser Radial klassi sõidud ning naiste RS:X ja Laser Radial klassi sõidud)

19:00 Ragbi (USA – Argentiina meeste ragbi alagrupimäng)

19:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

19:30 Ragbi (Fidži – Brasiilia meeste ragbi alagrupimäng)

19:30 Maahoki (Holland - Kanada meeste maahoki alagrupimäng)

19:30 Kärestikuslaalom (meeste ühekanuu poolfinaalid ja finaal)

20:10 Veepall (naiste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Hispaania – Brasiilia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:40 Käsipall (Tuneesia – Taani meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Vettehüpped (naiste torni sünkroonhüpped)

21:00 Võrkpall (Itaalia – USA meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Vibulaskmine (meeste ja naiste individuaalvõistluse 1/32-finaalid ja 1/16-finaalid)

21:30 Tõstmine (naiste kuni 63 kg A-grupp, finaal)

21:30 Judo (naiste kuni 63 kg ja meeste kuni 81 kg vaheringid, poolfinaalid, pronskimatšid ja finaalid)

21:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

21:30 Laskmine (naiste olümpiakiirlaskmine, 25 m finaal)

21:30 Korvpall (Brasiilia – Valgevene naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

22:00 Sportvõimlemine (naiste võistkondliku mitmevõistluse finaal)

22:00 Jalgpall (Austraalia - Zimbabwe naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

22:00 Jalgpall (Saksamaa - Kanada naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp F)

22:00 Lauatennis (meesüksikmängu veerandfinaalid)

22:00 Ragbi (Austraalia – Hispaania meeste ragbi alagrupimäng)

22:00 Vehklemine (meeste epee individuaalturniiri poolfinaalid, pronksimatš ja finaal)

22:30 Ragbi (Lõuna-Aafrika – Prantsusmaa meeste ragbi alagrupimäng)

22:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

22:40 Käsipall (Brasiilia – Sloveenia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

23:00 Ragbi (Suurbritannia – Jaapan meeste ragbi alagrupimäng)

23:00 Poks (meeste kergkaalu ehk kuni 60 kg, keskkaalu ehk kuni 75 kg ja üliraskekaalu ehk alates 91 kg eelringid)

23:05 Võrkpall (Poola – Iraan meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

23:30 Ragbi (Uus-Meremaa – Keenia meeste ragbi alagrupimäng)

23:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

23:45 Korvpall (Türgi – Jaapan naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

10. august

Kolmapäev, 10. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Ragbi (USA – Brasiilia meeste ragbi alagrupimäng)

00:00 Maahoki (Brasiilia – Uus-Meremaa meeste maahoki alagrupimäng)

00:30 Ragbi (Fidži – Argentiina meeste ragbi alagrupimäng)

00:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

00:45 Tennis (naisüksikmängu kolmas ring ja meesüksikmängu teine ring ning naispaarismängu ja meespaarismängu veerandfinaalid)

01:00 Jalgpall (Kolumbia - USA naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

01:00 Jalgpall (Uus-Meremaa - Prantsusmaa naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp G)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 69 kg A-grupp, finaal)

01:00 Korvpall (Leedu – Nigeeria meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

01:50 Käsipall (Egiptus – Rootsi meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

02:30 Lauatennis (meesüksikmängu veerandfinaalid)

02:30 Maahoki (Belgia – Austraalia meeste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Kuuba – Egiptus meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

03:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

03:50 Käsipall (Argentiina – Horvaatia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

04:00 Jalgpall (Lõuna-Aafrika - Brasiilia naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

04:00 Jalgpall (Hiina - Rootsi naiste jalgpalli alagrupimäng, grupp E)

04:00 Ujumine (naiste 200 m vabaujumise ja kompleksujumise finaalid, 200 m liblikaujumise poolfinaalid ning meeste 200 m liblikaujumise ja 4x200 m vabaujumise teatemeeskondade finaalid, 100 m vabaujumise ja 200 m rinnuliujumise poolfinaalid)

04:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

04:30 Korvpall (Argentiina – Horvaatia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Kanada meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

06:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

14:30 Vehklemine (naiste floreti individuaalturniiri 1/64-, 1/32-, 1/16- ja veerandfinaalid ning meeste espadroni 1/64-, 1/32-, 1/16- ja veerandfinaalid)

14:30 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide A/B 1. poolfinaal)

14:40 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide A/B 2. poolfinaal)

14:50 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide A/B 1. poolfinaal)

15:00 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste neljapaatide A/B 2. poolfinaal)

15:00 Vibulaskmine (meeste ja naiste individuaalvõistluse 1/32-finaalid ja 1/16-finaalid)

15:00 Laskmine (meeste vabapüstol, 50 m kvalifikatsioon)

15:00 Laskmine (meeste kaevikraja paarismärkide kvalifikatsioon)

15:10 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste neljapaatide A/B 1. poolfinaal)

15:20 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste neljapaatide A/B 2. poolfinaal)

15:30 Maanterattasõit, meeste ja naiste eraldistart

15:30 Võrkpall (Hiina – Puerto Rico naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Käsipall (Brasiilia – Hispaania naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide A/B 1. poolfinaal)

15:40 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide A/B 2. poolfinaal)

15:50 Sõudmine (naiste kaheksapaatide vahesõit)

16:00 Tõstmine (naiste kuni 69 kg B-grupp ja meeste kuni 77 kg B-grupp)

16:00 Veepall (meeste alagrupimäng)

16:00 Lauatennis (naisüksikmängu poolfinaalid)

16:00 Sõudmine (meeste kaheksapaatide vahesõit)

16:00 Judo (naiste kuni 70 kg ja meeste kuni 90 kg eeringid ja veerandfinaalid)

16:00 Maahoki (Hispaania – Uus-Meremaa naiste maahoki alagrupimäng)

16:00 Ratsutamise koolisõit (võistkondlik Grand Prix)

16:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

16:10 Sõudmine (meeste paarisaeruliste neljapaatide B-finaal)

16:22 Sõudmine (meeste paarisaeruliste neljapaatide A-finaal)

16:34 Sõudmine (naiste paarisaeruliste neljapaatide A-finaal)

16:45 Tennis (naisüksikmängu veerandfinaalid ja meesüksikmängu kolmas ring ning naispaarismängu veerandfinaalid ja meespaarismängu poolfinaalid)

17:00 Tennis (naisüksikmängu veerandfinaalid ja meesüksikmängu kolmas ring ning naispaarismängu veerandfinaalid ja meespaarismängu poolfinaalid, segapaarismängu esimene ring)

17:00 Maahoki (India – Austraalia naiste maahoki alagrupimäng)

17:00 Ragbi (Prantsusmaa – Hispaania meeste ragbi alagrupimäng)

17:00 Poks (meeste helveskaalu ehk kuni 49 kg ja üliraskekaalu ehk alates 91 kg veerandfinaalid ning sulgkaalu ehk kuni 56 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg ja poolraskekaalu ehk kuni 81 kg eelringid)

17:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

17:10 Sõudmine (meeste ühepaatide C/D 1. poolfinaal)

17:20 Sõudmine (meeste ühepaatide C/D 2. poolfinaal)

17:30 Sõudmine (naiste ühepaatide C/D 1. poolfinaal)

17:30 Ragbi (Lõuna-Aafrika – Austraalia meeste ragbi alagrupimäng)

17:30 Käsipall (Rumeenia – Montenegro naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

17:35 Võrkpall (Itaalia – Holland naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

17:40 Sõudmine (naiste ühepaatide C/D 2. poolfinaal)

17:50 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide D-finaal)

18:00 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide D-finaal)

18:00 Laskmine (meeste vabapüstol, 50 m finaal)

18:00 Ragbi (Keenia – Jaapan meeste ragbi alagrupimäng)

18:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

18:10 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide C-finaal)

18:15 Hiina – Hispaania (naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

18:20 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide C-finaal)

18:30 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide C-finaal)

18:30 Maahoki (Suurbritannia – Argentiina naiste maahoki alagrupimäng)

18:30 Ragbi (Uus-Meremaa – Suurbritannia meeste ragbi alagrupimäng)

19:00 Ujumine (naiste 100 m vabaujumise, 200 m rinnuliujumise ja 4x200 m vabaujumise teatenaiskondade eelringid ning meeste 200 m seliliujumise ja kompleksujumise eelringid)

19:00 Purjetamine (meeste Laser, Finn ja 470 klassi ning naiste Laser Radial ja 470 klassi sõidud, Nacra 17 segapaarisõidud)

19:00 Ragbi (Argentiina – Brasiilia meeste ragbi alagrupimäng)

19:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

19:00 Jalgpall (Alžeeria – Portugal meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp D)

19:00 Jalgpall (Argentiina – Honduras meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp D)

19:30 Ragbi (Fidži – USA meeste ragbi alagrupimäng)

19:30 Kärestikuslaalom (meeste ühesüsta poolfinaal ja finaal)

20:10 Veepall (meeste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Serbia – Prantsusmaa meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

20:40 Käsipall (Venemaa – Rootsi naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Ragbi (meeste veerandfinaalid ja mängud kohtadele 9-12)

21:00 Vettehüpped (meeste hoolaua sünkroonhüpped)

21:00 Võrkpall (USA – Serbia naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Laskmine (meeste kaevikraja paarismärkide finaal)

21:00 Vibulaskmine (meeste ja naiste individuaalvõistluse 1/32-finaalid ja 1/16-finaalid)

21:30 Tõstmine (naiste kuni 69 kg A-grupp, finaal)

21:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

21:30 Judo (naiste kuni 70 kg ja meeste kuni 90 kg vaheringid, poolfinaalid, pronksimatšid ja finaalid)

21:30 Korvpall (USA – Serbia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

22:00 Sportvõimlemine (meeste individuaalse mitmevõistluse finaal)

22:00 Jalgpall (Saksama – Fidži meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp C)

22:00 Jalgpall (Lõuna-Korea – Mehhiko meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp C)

22:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

22:40 Käsipall (Norra – Angola naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

23:00 Poks (meeste helveskaalu ehk kuni 49 kg ja raskekaalu ehk kuni 91 kg veerandfinaalid ning sulgkaalu ehk kuni 56 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg ja poolraskekaalu ehk kuni 81 kg eelringid)

23:00 Maahoki (USA – Jaapan naiste maahoki alagrupimäng)

23:05 Võrkpall (Venemaa – Kamerun naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

23:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

23:30 Vehklemine (naiste floreti individuaalturniiri poolfinaalid, pronksimatš ja finaal ning meeste espadroni individuaalturniiri poolfinaalid, pronksimatš ja finaal)

23:45 Korvpall (Senegal – Kanada naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

11. august

Neljapäev, 11. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (Hiina – Holland naiste maahoki alagrupimäng)

00:20 Veepall (meeste alagrupimäng)

00:30 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

00:45 Tennis (naisüksikmängu veerandfinaalid ja meesüksikmängu kolmas ring ning naispaarismängu veerandfinaalid ja meespaarismängu poolfinaalid, lisaks segapaarismängu esimene ring)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 77 kg A-grupp, finaal)

01:00 Jalgpall (Kolumbia – Nigeeria meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp B)

01:00 Jalgpall (Jaapan – Rootsi meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp B)

01:00 Kovpall (Austraalia – USA meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:30 Maahoki (Uus-Meremaa – Brasiilia meeste maahoki alagrupimäng)

01:50 Käsipall (Holland – Lõuna-Korea naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

02:30 Lauatennis (naisüksikmängu pronksimäng ja finaal)

02:30 Võrkpall (Lõuna-Korea – Argentiina naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

02:30 Maahoki (Suurbritannia – Austraalia meeste maahoki alagrupimäng)

03:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

03:50 Käsipall (Prantsusmaa – Argentiina naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

04:00 Ujumine (naiste 200 m liblikaujumise ja 4x200 m vabaujumise teatenaiskondade finaalid, 100 m vabaujumise ja 200 m rinnuliujumise poolfinaalid ning meeste 200 m rinnuliujumise ja 100 m vabaujumise finaalid, 200 m seliliujumise ja kompleksujumise poolfinaalid)

04:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

04:00 Jalgpall (Taani – Brasiilia meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp A)

04:00 Jalgpall (Lõuna-Aafrika – Iraak meeste jalgpalli alagrupimäng, grupp A)

04:30 Korvpall (Venetsueela – Hiina meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Jaapan naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

06:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

13:30 Golf (meeste 1. voor)

14:00 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

14:30 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide B-finaal)

14:40 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide B-finaal)

14:50 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide B-finaal)

15:00 Vehklemine (naiste epee võistkonnavõistluse kaheksandik-, veerand-, ja poolfinaalid, matšid 5.-8. kohale)

15:00 Vibulaskmine (naiste individuaalvõistluse 1/8-finaal)

15:00 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata neljapaatide B-finaal)

15:00 Laskmine (naiste väikepüssi standard 3x20, 50 m kvalifikatsioon)

15:10 Sõudmine (meeste ühepaatide A/B 1. poolfinaal)

15:20 Sõudmine (meeste ühepaatide A/B 2. poolfinaal)

15:30 Käsipall (Tuneesia – Katar meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Võrkpall (Iraan – Kuuba meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Sõudmine (naiste ühepaatide A/B 1. poolfinaal)

15:40 Sõudmine (naiste ühepaatide A/B 2. poolfinaal)

15:52 Sõudmine (meeste roolijata kahepaatide A-finaal)

16:00 Veepall (naiste alagrupimäng)

16:00 Lauatennis (meesüksikmängu poolfinaalid)

16:00 Maahoki (Holland – India meeste maahoki alagrupimäng)

16:00 Ratsutamise koolisõit (võistkondlik Grand Prix)

16:00 Judo (naiste kuni 78 kg ja meeste kuni 100 kg eelringid ja veerandfinaalid)

16:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

16:04 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide A-finaal)

16:24 Sõudmine (meeste paarisaeruliste kahepaatide A-finaal)

16:44 Sõudmine (meeste kergkaalu roolijata neljapaatide A-finaal)

17:00 Poks (meeste sulgkaalu ehk kuni 56 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg, II kergekeskkaalu ehk kuni 69 kg ja poolraskekaalu ehk kuni 81 kg eelringid)

17:00 Maahoki (Iirimaa – Kanada meeste maahoki alagrupimäng)

17:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

17:30 Käsipall (Poola – Egiptus meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Võrkpall (Venemaa – Egiptus meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

18:00 Tennis (naisüksikmängu poolfinaalid ja meesüksikmängu veerandfinaalid ning naispaarismängu poolfinaalid ja segapaarismängu veerandfinaalid)

18:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

18:00 Laskmine (naitste väikepüssi standard 3x20, 50 m finaal)

18:15 Korvpall (Valgevene – Türgi naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

18:30 Ragbi (meeste poolfinaalid ja mängud kohtadele 5.-8.)

18:30 Maahoki (Argentiina – Saksamaa meeste maahoki alagrupimäng)

18:30 Kärestikuslaalom (meeste kahekanuu ning naiste ühesüsta poolfinaalid ja finaal)

19:00 Ujumine (meeste 50 m vabaujumise ja 100 m liblikaujumise eelringid ning naiste 800 m vabaujumise ja 200 m seliliujumise eelringid)

19:00 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

19:00 Purjetamine (meeste RS:X, Finn ja 470, naiste RS:X ja 470 klassi sõidud ning Nacra 17 segapaarisõidud)

19:30 Maahoki (Hispaania – Belgia meeste maahoki alagrupimäng)

20:10 Veepall (naiste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Brasiilia – Horvaatia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:40 Käsipall (Taani – Horvaatia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Võrkpall (Poola – Argentiina meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Vibulaskmine (naiste individuaalvõistluse veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal)

21:30 Judo (naiste kuni 78 kg ja meeste kuni 100 kg vaheringid, poolfinaalid, pronksimatšid ja finaalid)

21:30 Rannavõrkpall (meeste ja naiste alagrupimäng)

21:30 Korvpall (Prantsusmaa – Brasiilia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

21:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

22:00 Sportvõimlemine (naiste individuaalse mitmevõistluse finaal)

22:00 Jalgratta trekisõit (meeste võistkondliku sprindi eelsõidud ja poolfinaalid ning meeste/naiste võistkondliku jälitussõidu eelsõidud)

22:30 Rannavõrkpall (meeste ja naiste alagrupimäng)

22:40 Käsipall (Brasiilia – Saksamaa meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

23:00 Poks (meeste sulgkaalu ehk kuni 56 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg, II kergekeskkaalu ehk kuni 69 kg ja poolraskekaalu ehk kuni 81 kg eelringid)

23:00 Maahoki (Saksamaa – Hispaania naiste maahoki alagrupimäng)

23:00 Vehklemine (naiste epee võistkonnavõistluse pronksimatš ja finaal)

23:05 Võrkpall (Kanada – Prantsusmaa meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

23:30 Ragbi (meeste pronksimäng ja finaal)

23:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

23:45 Korvpall (Jaapan – Austraalia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

12. august

Reede, 12. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (Austraalia – Argentiina naiste maahoki alagrupimäng)

00:30 Rannavõrkpall (naiste alagrupimäng)

01:00 Korvpall (Nigeeria – Hispaania meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

01:30 Maahoki (USA – India naiste maahoki alagrupimäng)

01:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

01:50 Käsipall (Sloveenia – Rootsi meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

02:30 Lauatennis (meesüksikmängu pronksimäng ja finaal)

02:30 Maahoki (Jaapan – Suurbritannia naiste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Itaalia – Mehhiko meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

03:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

03:50 Käsipall (Prantsusmaa – Argentiina meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

04:00 Ujumine (naiste 200 m rinnuliujumise ja 100 m vabaujumise finaalid, 200 m seliliujumise poolfinaalid ning meeste 200 m seliliujumise ja kompleksujumise finaalid, 50 m vabaujumise ja 100 m liblikaujumise poolfinaalid)

04:00 Rannavõrkpall (meeste alagrupimäng)

04:30 Korvpall (Leedu – Argentiina meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – USA meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (naiste lohutusring)

06:00 Rannavõrkpall (meeste lohutusring)

13:30 Golf (meeste 2. voor)

14:00 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

14:30 Sõudmine (meeste ühepaatide F-finaal)

14:40 Sõudmine (naiste ühepaatide F-finaal)

14:50 Sõudmine (meeste ühepaatide E-finaal)

15:00 Sõudmine (naiste ühepaatide E-finaal)

15:00 Vibulaskmine (meeste individuaalvõistluse 1/8-finaalid)

15:00 Laskmine (meeste väikepüss lamades, 50 m kvalifikatsioon)

15:00 Laskmine (naiste kaarraja kvalifikatsioon)

15:00 Vehklemine (meeste floreti võistkonnavõistluse kaheksandik-, veerand-, ja poolfinaalid, matšid 5.-8. kohale)

15:10 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide B-finaal)

15:20 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide B-finaal)

15:30 Käsipall (Angola – Brasiilia naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Kergejõustik (meeste kettaheide kvalifikatsioon, grupp A)

15:30 Sõudmine (naiste paarisaeruliste kahepaatide B-finaal)

15:30 Võrkpall (Hiina – Serbia naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:35 Kergejõustik (naiste seitsmevõistluse 100 meetri tõkkejooks)

15:40 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide B-finaal)

15:52 Sõudmine (naiste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide A-finaal)

16:00 Tõstmine (naiste kuni 75 kg B-grupp ja meeste kuni 85 kg B-grupp)

16:00 Lauatennis (naisvõistkondade esimene ring)

16:00 Veepall (meeste alagrupimäng)

16:00 Judo (naiste alates 78 kg ja meeste alates 100 kg eelringid ja veerandfinaalid)

16:00 Maahoki (Lõuna-Korea – Hiina naiste maahoki alagrupimäng)

16:00 Ratsutamise koolisõit (võistkondlik Grand Prix Special)

16:04 Sõudmine (meeste kergkaalu paarisaeruliste kahepaatide A-finaal)

16:05 Kuulitõuge (naiste kvalifikatsioon)

16:10 Kergejõustik (meeste 800 meetri eeljooks)

16:24 Sõudmine (naiste roolijata kahepaatide A-finaal)

16:30 Laskmine (meeste kaarraja 1. päev, 75 märki)

16:44 Sõudmine (meeste roolijata neljapaatide A-finaal)

16:50 Kergejõustik (naiste seitsmevõistluse kõrgushüpe)

16:55 Kergejüustik (meeste kettaheite kvalifikatsioon, grupp B)

17:00 Poks (meeste helveskaalu ehk kuni 49 kg poolfinaalid, kergkaalu ehk kuni 60 kg veerandfinaalid, keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid ning naiste kärbeskaalu ehk kuni 51 kg ja kergkaalu ehk kuni 60 kg eelringid)

17:00 Maahoki (Uus-Meremaa – Holland naiste maahoki alagrupimäng)

17:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

17:00 Laskmine (meeste väikepüss lamades, 50 m finaal)

17:10 Kergejõustik (meeste 10 000 meetri jooks)

17:30 Käsipall (Rootsi – Holland naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Võrkpall (Argentiina – Kamerun naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

17:55 Kergejõustik (naiste 100 meetri eeljooks)

18:00 Tennis (meesüksikmängu poolfinaalid ja finaal ning meespaarismängu pronksimäng, lisaks segapaarismängu poolfinaalid)

18:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

18:15 Korvpall (Serbia – Hiina naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

18:15 Laskmine (meeste olümpiakiirlaskmine, 25 m 1. voor)

18:30 Maahoki (India – Kanada meeste maahoki alagrupimäng)

19:00 Ujumine (naiste 50 m vabaujumise ja 4x100 m kompleksujumise eelringid ning meeste 1500 m vabaujumise ja 4x100 m kompleksujumise eelringid)

19:00 Purjetamine (meeste RS:X, Laser, 470 ja 49er ning naiste RS:X, Laser Radial, 470 ja 49er FX klassi sõidud)

19:00 Jalgpall (naiste 1. veerandfinaal, G-alagrupi võitja ja E/F-alagrupi kolmas)

19:30 Maahoki (Saksamaa – Holland meeste maahoki alagrupimäng)

20:00 Batuudihüpped (naiste kvalifikatsiooni esimene ja teine vabakava ning finaal)

20:10 Veepall (meeste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Hiina – Austraalia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

20:30 Kergejõustik (meeste 20 kilomeetri käimine)

20:40 Käsipall (Rumeenia – Hispaania naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Lauatennis (naisvõistkondade esimene ring)

21.00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

21:00 Võrkpall (USA – Itaalia naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Laskmine (naiste kaarraja finaal)

21:00 Vibulaskmine (meeste individuaalvõistluse veerandfinaalid, poolfinaalid ja finaal)

21:30 Tõstmine (naiste kuni 75 kg A-grupp, finaal)

21:30 Korvpall (Kanada – USA naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

21:30 Judo (naiste alates 78 kg ja meeste alates 100 kg vaheringid, poolfinaalid, pronksimatšid ja finaalid)

21:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

22:00 Vettehüpped (naiste hoolauahüpete eelvõistlus)

22:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

22:00 Jalgratta trekisõit (naiste võistkondliku sprindi eelsõidud ja poolfinaalid ning meeste 200 meetri sprindi eelsõidud ja võistkondliku jälitussõidu poolfinaalid)

22:00 Jalgpall (naiste 2. veerandfinaal, E-alagrupi teine ja F-alagrupi teine)

22:40 Käsipall (Montenegro – Norra naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

23:00 Poks (meeste kergkaalu ehk kuni 60 kg veerandfinaalid, keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid ja naiste kärbeskaalu ehk kuni 51 kg ja kergkaalu ehk kuni 60 kg eelringid)

23:00 Maahoki (Suurbritannia – Hispaania meeste maahoki alagrupimäng)

23:00 Vehklemine (meeste floreti võistkonnavõistluse pronksimatš ja finaal)

23:05 Võrkpall (Holland – Puerto Rico naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

23:45 Korvpall (Hispaania – Senegal naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

13. august

Laupäev, 13. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (Belgia – Uus-Meremaa meeste maahoki alagrupimäng)

00:20 Veepall (meeste alagrupimäng)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 85 kg A-grupp, finaal)

01:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

01:00 Jalgpall (naiste 3. veerandfinaal, F-alagrupi võitja ja G-alagrupi teine)

01:00 Korvpall (USA – Serbia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:30 Lauatennis (meesvõistkondade esimene ring)

01:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

01:30 Maahoki (Iirimaa – Argentiina meeste maahoki alagrupimäng)

01:50 Käsipall (Venemaa – Argentiina naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

02:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

02:30 Maahoki (Austraalia – Brasiilia meeste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Venemaa – Jaapan naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

03:50 Käsipall (Lõuna-Korea – Prantsusmaa naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

04:00 Ujumine (naiste 200 m seliliujumise ja 800 m vabaujumise finaalid, 50 m vabaujumise poolfinaalid ning meeste 100 m liblikaujumise ja 50 m vabaujumise finaalid)

04:00 Jalgpall (naiste 4. veerandfinaal, E-alagrupi võitja ja F/G-alagrupi kolmas)

04:30 Korvpall (Prantsusmaa – Venetsueela meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Lõuna-Korea naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

06:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

13:30 Golf (meeste 3. voor)

15:00 Vehklemine (naiste espadroni võistkonnavõistluse kaheksandik-, veerand-, ja poolfinaalid, matšid 5.-8. kohale)

15:00 Laskmine (meeste olümpiakiirlaskmine, 25 m 2. voor)

15:30 Käsipall (Sloveenia – Saksamaa meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Kergejõustik (meeste 100 meetri eeljooks)

15:30 Võrkpall (Iraan – Egiptus meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Laskmine (meeste kaarraja 2. päev, 50 märki)

15:30 Sõudmine (meeste ühepaatide D-finaal)

15:40 Kergejõustik (naiste kolmikhüppe kvalifikatsioon)

15:40 Sõudmine (naiste ühepaatide D-finaal)

15:50 Sõudmine (meeste ühepaatide C-finaal)

16:00 Sõudmine (naiste ühepaatide C-finaal)

16:00 Veepall (naiste alagrupimäng)

16:00 Lauatennis (naisvõistkondade veerandfinaalid)

16:00 Maahoki (Argentiina – India naiste maahoki alagrupimäng)

16:00 Jalgratta trekisõit (naiste keirini 1. voor ja vahesõidud, võistkondliku jälitussõidu poolfinaalid ning meeste sprindi veerandfinaalid)

16:05 Kergejõustik (naiste 3000 meetri takistusjooksu eeljooks)

16:10 Sõudmine (meeste ühepaatide B-finaal)

16:20 Sõudmine (naiste ühepaatide B-finaal)

16:32 Sõudmine (meeste ühepaatide A-finaal)

16:44 Sõudmine (naiste ühepaatide A-finaal)

16:50 Kergejõustik (meeste kettaheite finaal)

17:00 Kergejõustik (naiste 400 meetri eeljooks)

17:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

17:00 Poks (meeste raskekaalu ehk kuni 91 kg poolfinaalid, II kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg veerandfinaalid ning kärbeskaalu ehk kuni 52 kg ja üliraskekaalu ehk alates 91 kg eelringid)

17:04 Sõudmine (naiste kaheksapaatide A-finaal)

17:24 Sõudmine (meeste kaheksapaatide A-finaal)

17:30 Käsipall (Horvaatia – Prantsusmaa meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

17:35 Võrkpall (Argentiina – Kuuba meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

17:45 Kergejõustik (naiste seitsmevõistluse kaugushüpe)

18:00 Tennis (naisüksikmängu pronksimäng ja finaal ning meesüksikmängu pronksimäng, segapaarismängu pronksimäng)

18:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

18:00 Kergejõustik (meeste 100 meetri eeljooks)

18:15 Korvpall (Austraalia – Valgevene naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

18:30 Maahoki (Holland – Saksamaa naiste maahoki alagrupimäng)

18:30 Laskmine (meeste olümpiakiirlaskmine, 25 m finaal)

19:00 Purjetamine (meeste Laser, Finn ja 49er, naiste Laser Radial, 49er FX klassi sõidud ning Nacra 17 segapaarisõidud)

19:00 Jalgpall (meeste 1. veerandfinaal, D-alagrupi võitja ja C-alagrupi teine)

20:10 Veepall (naiste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (Argentiina – Brasiilia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:40 Käsipall (Taani – Katar meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Lauatennis (meesvõistkondade esimene ring)

21:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

21:00 Võrkpall (Poola – Venemaa meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Laskmine (meeste kaarraja finaal)

21:30 Tõstmine (meeste kuni 94 kg B-grupp)

21:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud, paarismängud ja segapaarismängud)

21:30 Korvpall (Türgi – Brasiilia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

22:00 Batuudihüpped (meeste kvalifikatsiooni esimene ja teine vabakava ning finaal)

22:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

22:00 Vettehüpped (naiste hoolauahüpete poolfinaal)

22:00 Jalgratta trekisõit (meeste sprindi veerandfinaalid, sõit 9.-12. kohale, 5.-8. kohale ning naiste keirini 2. voor ja sõit 7.-12. kohale ning 1.-6. kohale, lisaks võistkondliku jälitussõidu pronksi- ja kullasõit)

22:00 Jalgpall (meeste 2. veerandfinaal, B-alagrupi võitja ja A-alagrupi teine)

22:40 Käsipall (Egiptus – Brasiilia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

23:00 Maahoki (Lõuna-Korea – Hispaania naiste maahoki alagrupimäng)

23:00 Poks (meeste raskekaalu ehk kuni 91 kg poolfinaalid, II kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg veerandfinaalid ning kärbeskaalu ehk kuni 52 kg ja üliraskekaalu ehk alates 91 kg eelringid)

23:00 Vehklemine (naiste espadroni võistkonnavõistluse pronksimatš ja finaal)

23:05 Võrkpall (USA – Prantsusmaa meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

23:45 Korvpall (Jaapan – Prantsusmaa naiste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

14. august

Pühapäev, 14. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (Suurbritannia – USA naiste maahoki alagrupimäng)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 94 kg A-grupp, finaal)

01:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

01:00 Jalgpall (meeste 3. veerandfinaal, C-alagrupi võitja ja D-alagrupi teine)

01:00 Korvpall (Hispaania – Leedu meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

01:30 Lauatennis (naisvõistkondade veerandfinaalid)

01:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud ning paarismängud)

01:30 Maahoki (Austraalia – Jaapan naiste maahoki alagrupimäng)

01:50 Käsipall (Rootsi – Poola meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

02:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

02:30 Maahoki (Hiina – Uus-Meremaa naiste maahoki alagrupimäng)

02:30 Võrkpall (Kanada – Mehhiko meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

03:50 Käsipall (Argentiina – Tuneesia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

04:00 Ujumine (naiste 50 m vabaujumise ja 4x100 m kompleksujumise finaalid ning meeste 1500 m vabaujumise ja 4x100 m kompleksujumise finaalid)

04:00 Jalgpall (meeste 4. veerandfinaal, A-alagrupi võitja ja B-alagrupi teine)

04:30 Korvpall (Horvaatia – Nigeeria meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Itaalia meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (meeste kaheksandikfinaalmäng)

06:00 Rannavõrkpall (naiste kaheksandikfinaalmäng)

13:00 Golf (meeste finaal)

14:00 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud)

15:00 Vehklemine (meeste epee võistkonnavõistluse kaheksandik-, veerand- ja poolfinaalid, matšid 5.-8. kohale)

15:00 Laskmine (meeste väikepüssi standard 3x40, 50 m kvalifikatsioon)

15:30 Võrkpall (Serbia – Holland naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Käsipall (Montenegro – Brasiilia naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

15:30 Kergejõustik (naiste jooksumaraton)

16:00 Kreeka-Rooma maadlus (meeste kuni 59 kg ja kuni 75 kg eelringid)

16:00 Veepall (meeste alagrupimäng)

16:00 Lauatennis (meesvõistkondade veerandfinaalid)

16:00 Maahoki (meeste veerandfinaal)

16:00 Ratsutamise takistussõit (individuaalne kvalifikatsioon)

17:00 Poks (meeste sulgkaalu ehk kuni 49 kg finaal, kergkaalu ehk kuni 60 kg poolfinaalid, poolraskekaalu ehk kuni 81 kg veerandfinaalid, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg eelringid ning naiste keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid)

17:00 Kujundujumine (paaride vabakava kvalifikatsioon)

17:30 Käsipall (Rootsi – Prantsusmaa naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Võrkpall (Lõuna-Korea – Kamerun naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

18:00 Tennis (naispaarismängu, meesüksikmängu ja segapaarismängu finaalid)

18:15 Korvpall (Hiina – USA naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

18:30 Maahoki (meeste veerandfinaal)

19:00 Purjetamine (meeste ja naiste RS:X klassi medalisõidud ning meeste Finn ja 470 klassi sõidud, lisaks naiste 470 klassi sõidud ja Nacra 17 segapaarisõidud)

19:00 Laskmine (meeste väikepüssi standard 3x40, 50 m finaal)

20:10 Veepall (meeste alagrupimäng)

20:15 Korvpall (USA – Prantsusmaa meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

20:40 Käsipall (Holland – Venemaa naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

21:00 Lauatennis (meesvõistkondade veerandfinaalid)

21:00 Võrkpall (Itaalia – Puerto Rico naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:30 Korvpall (Senegal – Serbia naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

21:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängud)

22:00 Sportvõimlemine (meeste vabaharjutuse ja toenghooglemise finaal ning naiste toenghüppe ja rööbaspuude finaal)

22:00 Kreeka-Rooma maadlus (meeste kuni 59 kg ja 75 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

22:00 Vettehüpped (naiste hoolauahüpete finaal)

22:00 Jalgratta trekisõit (naiste 200 m sprindi eelsõidud ja kaheksandikfinaalid koos vahesõitudega ning meeste omniumi 15 km väljalangemissõit, 4 km individuaalne jälitussõit, meeste sprindi finaalsõidud)

22:00 Rannavõrkpall (naiste veerandfinaalmäng)

22:40 Käsipall (Norra – Rumeenia naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

23:00 Rannavõrkpall (naiste veerandfinaal)

23:00 Poks (meeste kergkaalu ehk kuni 60 kg poolfinaalid, poolraskekaalu ehk kuni 81 kg veerandfinaalid, sulgkaalu ehk kuni 56 kg ja I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg eelringid ning naiste keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid)

23:00 Vehklemine (meeste epee võistkonnavõistluse pronksimatš ja finaal)

23:05 Võrkpall (USA – Hiina naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

23:45 Korvpall (Hispaania – Kanada naiste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

15. august

Esmaspäev, 15. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (meeste veerandfinaal)

00:20 Veepall (meeste alagrupimäng)

01:00 Tõstmine (naiste alates 75 kg A-grupp, finaal)

01:00 Korvpall (Austraalia – Venetsueela meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

01:30 Sulgpall (naiste üksikmängu ja segapaarismängu veerandfinaalid)

01:30 Lauatennis (naisvõistkondade poolfinaal)

01:50 Käsipall (Hispaania – Angola naiste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

02:30 Maahoki (meeste veerandfinaal)

02:30 Kergejõustik (meeste kõrgushüppe kvalifikatsioon)

02:30 Võrkpall (Jaapan – Argentiina naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

02:35 Kergejõustik (naiste 400 meetri jooksu poolfinaal)

02:55 Kergejõustik (meeste kolmikhüppe finaal)

03:00 Kergejõustik (meeste 100 meetri jooksu poolfinaal)

03:30 Kergejõustik (naiste 1500 meetri jooksu poolfinaal)

03:50 Käsipall (Argentiina – Lõuna-Korea naiste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

04:00 Kergejõustik (meeste 400 meetri jooksu finaal)

04:25 Kergejõustik (meeste 100 meetri jooksu finaal)

04:30 Korvpall (Serbia – Hiina meeste korvpalli alagrupimäng, grupp A)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Venemaa naiste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

05:00 Rannavõrkpall (naiste veerandfinaalmäng)

06:00 Rannavõrkpall (naiste veerandfinaalmäng)

14:00 Ujumine (naiste 10 km maraton)

14:30 Sulgpall (meeste üksikmängu kaheksandikfinaalid ja meeste/naiste paarismängude veerandfinaalid)

15:00 Aerutamine (meeste ühesüsta eelsõidud ja poolfinaalid 1000 m, naiste kahesüsta eelsõidud ja poolfinaalid ning naiste ühesüsta eelsõidud ja poolfinaalid 200 m)

15:30 Käsipall (Poola – Sloveenia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

15:30 Kergejõustik (meeste kolmikhüppe kvalifikatsioon)

15:30 Võrkpall (Argentiina – Egiptus meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

15:35 Kergejõustik (naiste 200 meetri eeljooks)

16:00 Kreeka-Rooma maadlus (meeste kuni 85 kg ja kuni 130 kg eelringid)

16:00 Lauatennis (naisvõistkondade poolfinaal)

16:00 Maahoki (naiste veerandfinaal)

16:00 Ratsutamise koolisõit (individuaalne Grand Prix Freestyle)

16:00 Jalgratta trekisõit (naiste sprindi veerandfinaalid koos vahesõitudega ja meeste omniumi 1 km ajasõit ning 10 km väljalangemissõit)

16:25 Kergejõustik (meeste 3000 meetri takistusjooksu eeljooks)

16:40 Vasaraheide (naiste finaal)

17:00 Poks (meeste II kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg poolfinaalid, kärbeskaalu ehk kuni 52 kg ja keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid ning naiste kergkaalu ehk kuni 60 kg veerandfinaalid)

17:00 Kujundujumine (paaride tehniline osa)

17:15 Kergejõustik (naiste 3000 meetri takistusjooksu finaal)

17:30 Käsipall (Saksamaa – Egiptus meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

17:35 Kergejõustik (meeste 400 meetri tõkkejooksu eeljooks)

17:35 Võrkpall (USA – Mehhiko meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

18:30 Maahoki (naiste veerandfinaal)

19:00 Purjetamine (meeste Laser ja naiste Laser Radial klassi medalisõidud ning meeste 470 ja 49er klassi sõidud, naiste 470 ja 49er FX klassi sõidud)

20:00 Riistvõimlemine (meeste rõngaste ja toenghüpete finaal ning naiste poomi finaal)

20:10 Veepall (naiste veerandfinaalid)

20:15 Korvpall (Nigeeria – Brasiilia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

20:40 Käsipall (Prantsusmaa – Taani meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

21:00 Lauatennis (meesvõistkondade poolfinaal)

21:00 Võrkpall (Venemaa – Iraan meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

21:15 Vettehüpped (meeste hoolauahüpete eelvõistlus)

21:30 Tõstmine (meeste kuni 105 kg B-grupp)

22:00 Kreeka-Rooma maadlus (meeste kuni 85 kg ja kuni 130 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

22:00 Jalgratta trekisõit (meeste omniumi 250 m lendstardist, 40 km punktisõit ning naiste sprindi sõit kohtadele 9.-12. ja omniumi väljalangemissõit)

22:00 Rannavõrkpall (meeste veerandfinaalmäng)

22:40 Käsipall (Rootsi – Brasiilia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp B)

23:00 Rannavõrkpall (meeste veerandfinaalmäng)

23:00 Poks (meeste raskekaalu ehk kuni 91 kg finaal, II kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg poolfinaalid, kärbeskaalu ehk kuni 52 kg ja keskkaalu ehk kuni 75 kg eelringid ning naiste kergkaalu ehk kuni 60 kg veerandfinaalid)

23:05 Võrkpall (Poola – Kuuba meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp B)

23:30 Sulgpall (meeste ja naiste üksikmängu kaheksandikfinaalid ja segapaarismängu poolfinaalid)

16. august

Teisipäev, 16. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Maahoki (naiste veerandfinaal)

00:20 Veepall (naiste veerandfinaalid)

01:00 Tõstmine (meeste kuni 105 kg A-grupp, finaal)

01:00 Korvpall (Hispaania – Argentiina meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

01:30 Lauatennis (meesvõistkondade poolfinaal)

01:50 Käsiapll (Horvaatia – Tuneesia meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

02:30 Maahoki (naiste veerandfinaal)

02:30 Kergejõustik (naiste kettaheite kvalifikatsioon, grupp A)

02:30 Võrkpall (Itaalia – Kanada meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

02:35 Kergejõustik (meeste teivashüppe finaal)

02:40 Kergejõustik (meeste 110 meetri tõkkejooksu eeljooks)

03:30 Kergejõustik (naiste 400 meetri tõkkejooksu eeljooks)

03:50 Käsipall (Katar – Argentiina meeste käsipalli alagrupimäng, grupp A)

03:50 Kergejõustik (naiste kettaheite naiste kvalifikatsioon, grupp B)

04:25 Kergejõustik (meeste 800 meetri jooksu finaal)

04:30 Korvpall (Leedu – Horvaatia meeste korvpalli alagrupimäng, grupp B)

04:35 Võrkpall (Brasiilia – Prantsusmaa meeste võrkpalli alagrupimäng, grupp A)

04:45 Kergejõustik (naiste 400 meetri jooksu finaal)

05:00 Rannavõrkpall (meeste veerandfinaalmäng)

06:00 Rannavõrkpall (naiste veerandfinaalmäng)

14:00 Ujumine (meeste 10 km maraton)

14:30 Sulgpall (meeste ja naiste paarismängu poolfinaalid)

15:00 Aerutamine (meeste ühesüsta finaal 1000 m, naiste kahesüsta finaal 500 m ning ühesüsta eelsõidud)

15:30 Kergejõustik (naiste 5000 meetri jooksu eeljooks)

15:45 Kergejõustik (naiste teivashüppe kvalifikatsioon)

15:50 Kergejõustik (meeste kolmikhüppe finaal)

16:00 Kreeka-Rooma maadlus (meeste kuni 66 kg ja kuni 98 kg eelringid)

16:00 Käsipall (naiste veerandfinaalid)

16:00 Ratsutamise takistussõit (võistkondlik kvalifikatsioon)

16:00 Vettehüpped (meeste hoolauahüpete poolfinaal)

16:00 Jalgratta trekisõit (naiste sprindi veerandfinaalid, sõit 5.-8. kohtadele, omniumi 500 m ajasõit ning meeste keirini 1. voor koos vahesõitudega)

16:00 Võrkpall (naiste 1. veerandfinaal)

16:30 Kergejõustik (meeste 1500 meetri jooksu eeljooks)

17:00 Poks (meeste poolraskekaalu ehk kuni 81 kg poolfinaalid, sulgkaalu ehk kuni 56 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg ja üliraskekaalu ehk alates 91 kg veerandfinaalid ning naiste kärbeskaalu ehk kuni 51 kg veerandfinaalid)

17:00 Veepall (meeste veerandfinaalid)

17:00 Lauatennis (naisvõistkondade pronksimäng)

17:00 Korvpall (naiste 1. veerandfinaal)

17:05 Kergejõustik (naiste 100 meetri tõkkejooksu eeljooks)

17:20 Kergejõustik (naiste kettaheite finaal)

17:50 Kergejõustik (meeste 200 meetri jooksu eeljooks)

18:00 Maahoki (meeste poolfinaal)

19:00 Purjetamine (meeste Finn klassi medalisõit ning meeste 49er ja naiste 49er FX klassi sõidud, lisaks Nacra 17 segapaari medalisõit)

19:00 Jalgpall (naiste 1. poolfinaal, 1. veerandfinaali ja 4. veerandfinaali võitjad)

19:30 Käsipall (naiste veerandfinaalid)

20:00 Sportvõimlemine (meeste rööbaspuude ja kangi finaal ning naiste vabaharjutuse finaal)

20:00 Kujundujumine (paaride vabakava finaal)

20:00 Võrkpall (naiste 2. veerandfinaal)

20:30 Korvpall (naiste 2. veerandfinaal)

21:10 Veepall (meeste veerandfinaalid)

21:30 Tõstmine (meeste alates 105 kg B-grupp)

22:00 Kreeka-Rooma maadlus (meeste kuni 66 kg ja kuni 98 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

22:00 Jalgratta trekisõit (naiste sprindi poolfinaalid ja finaalid, omniumi lendstardist 250 m ajasõit, 25 km punktisõit ning meeste keirini 2. voor ja finaalsõidud kohtadele 5.-12, 1.-6.)

22:00 Rannavõrkpall (naiste poolfinaalmäng)

22:00 Jalgpall (naiste 2. poolfinaal, 2. veerandfinaali ja 3. veerandfinaali võitjad)

23:00 Maahoki (meeste poolfinaal)

23:00 Rannavõrkpall (meeste poolfinaalmäng)

23:00 Käsipall (naiste veerandfinaalid)

23:00 Vettehüpped (meeste hoolauahüpete finaal)

23:30 Sulgpall (naiste üksikmängu veerandfinaalid ja segapaarismängu pronksimäng)

17. august

Kolmapäev, 17. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Võrkpall (naiste 3. veerandfinaal)

01:00 Tõstmine (meeste alates 105 kg A-grupp, finaal)

01:30 Lauatennis (naisvõistkondade finaal)

02:30 Kergejõustik (meeste kõrgushüppe finaal)

02:30 Käsipall (naiste veerandfinaalid)

02:35 Kergejõustik (naiste odaviske kvalifikatsioon, grupp A)

02:40 Kergejõustik (meeste 110 meetri tõkkejooksu poolfinaal)

03:05 Kergejõustik (naiste kaugushüppe kvalifikatsioon)

03:10 Kergejõustik (naiste 400 meetri tõkkejooksu poolfinaal)

03:35 Kergejõustik (meeste 400 meetri tõkkejooksu poolfinaal)

03:50 Kergejõustik (naiste odaviske kvalifikatsioon, grupp B)

04:00 Kergejõustik (naiste 200 meetri jooksu poolfinaal)

04:15 Võrkpall (naiste 4. veerandfinaal)

04:30 Kergejõustik (meeste 1500 meetri jooksu finaal)

04:45 Kergejõustik (meeste 110 meetri tõkkejooksu finaal)

05:00 Rannavõrkpall (meeste ja naiste poolfinaalmäng)

06:00 Rannavõrkpall (meeste poolfinaalmäng)

13:30 Golf (naiste 1. voor)

14:30 Sulgpall (meeste üksikmängu veerandfinaalid ja segapaarismängu finaal)

15:00 Taekwondo (naiste kuni 49 kg ja meeste kuni 58 kg eelringid)

15:00 Aerutamine (meeste ühekanuu eelsõidud ja poolfinaalid 200 m, kahesüsta eelsõidud ja poolfinaalid 1000 m ning naiste ühesüsta eelsõidud ja poolfinaalid 500 m)

15:30 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse 100 meetri jooks)

15:40 Kergejõustik (meeste vasaraheite kvalifikatsioon, grupp A)

16:00 Vabamaadlus (naiste kuni 48 kg, 58 kg ja 69 kg eelringid)

16:00 Käsipall (meeste veerandfinaalid)

16:00 Ratsutamise takistussõit (võistkondlik finaal)

16:00 Võrkpall (meeste 1. veerandfinaal)

16:05 Kergejõustik (meeste 5000 meetri jooksu eeljooks)

16:35 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse kaugushüpe)

16:55 Kergejõustik (naiste 800 meetri jooksu eeljooks)

17:00 Lauatennis (meesvõistkondade pronksimäng)

17:00 Veepall (naiste poolfinaal, mängud kohtadele 5.-8.)

17:00 Korvpall (meeste 1. veerandfinaal)

17:05 Kergejõustik (meeste vasaraheite kvalifikatsioon, grupp B)

17:50 Kergejõustik (meeste 3000 meetri takistusjooksu finaal)

18:00 Maahoki (naiste poolfinaal)

18:15 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse kuulitõuge)

19:00 Purjetamine (meeste ja naiste 470 klassi medalisõidud)

19:00 Jalgpall (meeste 1. poolfinaal, 3. veerandfinaali ja 4. veerandfinaali võitjad)

19:30 BMX (meeste eelsõit)

19:30 Käsipall (meeste veerandfinaalid)

20:00 Poks (meeste II kergkeskkaalu ehk kuni 69 kg finaal, kärbeskaalu ehk kuni 52 kg poolfinaalid ning naiste keskkaalu ehk kuni 60 kg poolfinaalid)

20:00 Võrkpall (meeste 2. veerandfinaal)

20:30 Korvpall (meeste 2. veerandfinaal)

20:34 BMX-kross (meeste eelsõit)

21:00 Taekwondo (naiste kuni 49 kg ja meeste kuni 58 kg veerandfinaalid ja poolfinaalid)

21:00 Vettehüpped (naiste tornihüpete eelvõistlus)

21:10 Veepall (naiste poolfinaal, mängud kohtadele 5.-8.)

22:00 Vabamaadlus (naiste kuni 48 kg, 58 kg ja 69 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

22:00 Jalgpall (meeste 2. poolfinaal, 1. veerandfinaali ja 2. veerandfinaali võitjad)

23:00 Maahoki (naiste poolfinaal)

23:00 Käsipall (meeste veerandfinaalid)

23:45 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse kõrgushüpe)

18. august

Neljapäev, 18. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Võrkpall (meeste 3. veerandfinaal)

00:45 Korvpall (naiste 3. veerandfinaal)

00:45 Korvpall (meeste 3. veerandfinaal)

01:30 Lauatennis (meesvõistkondade finaal)

02:00 Taekwondo (naiste kuni 49 kg ja meeste kuni 58 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

02:30 Kergejõustik (meeste odaviske kvalifikatsioon, grupp A)

02:30 Käsipall (meeste veerandfinaalid)

02:45 Kergejõustik (naiste 100 meetri tõkkejooksu poolfinaal)

03:15 Kergejõustik (naiste kaugushüppe finaal)

03:20 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse 400 meetri jooks)

03:55 Kergejõustik (meeste odaviske kvalifikatsioon, grupp B)

04:00 Kergejõustik (meeste 200 meetri jooksu poolfinaal)

04:00 Rannavõrkpall (naiste pronksimäng)

04:15 Võrkpall (meeste 4. veerandfinaal)

04:15 Korvpall (naiste 4. veerandfinaal)

04:15 Korvpall (meeste 4. veerandfinaal)

04:30 Kergejõustik (naiste 200 meetri jooksu finaal)

04:55 Kergejõustik (naiste 100 meetri tõkkejooksu finaal)

06:00 Rannavõrkpall (naiste finaal)

13:30 Golf (naiste 2. voor)

14:30 Sulgpall (naiste üksikmängu poolfinaalid, meeste/naiste paarismängu pronksimängud ja naiste paarismängu finaal)

15:00 Taekwondo (naiste kuni 57 kg ja meeste kuni 68 kg eelringid)

15:00 Aerutamine (meeste ühekanuu finaal 200 m, naiste ühesüsta finaal 500 m ning meeste kahesüsta finaal 1000 m)

15:30 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse 110 meetri tõkkejooks)

15:55 Kergejõustik (meeste kuulitõuke kvalifikatsioon)

16:00 Vabamaadlus (naiste kuni 53 kg, 63 kg ja 75 kg eelringid)

16:00 Moodne viievõistlus (naiste vehklemise eelring)

16:00 Vettehüpped (naiste tornihüpete poolfinaal)

16:00 Kergejõustik (naiste kõrgushüppe kvalifikatsioon)

16:25 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse kettaheide, grupp A)

17:00 Veepall (meeste poolfinaal ja mängud kohtadele 5.-8.)

17:00 Triatlon (mehed)

17:20 Kergejõustik (naiste 4x100 meetri teatejooksude eeljooks)

17:40 Kergejõustik (meeste 4x100 meetri teatejooksude eeljooksud)

17:40 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse kettaheide, grupp B)

18:00 Maahoki (meeste pronksimäng)

18:00 Kergejõustik (meeste 400 meetri tõkkejooksu finaal)

19:00 Kujundujumine (rühmaharjutuse tehniline osa)

19:00 Võrkpall (naiste 1. poolfinaal)

19:00 Purjetamine (meeste 49er ja naiste 49er FX klassi medalisõidud)

19:25 Kergejõustik (meeste kümnevõistuse teivashüpe)

19:30 BMX (naiste eelsõit ja meeste veerandfinaalid)

19:30 BMX-kross (meeste 1. veerandfinaal)

19:51 BMX-kross (meeste 2. veerandfinaal)

20:00 Poks (meeste poolraskekaalu ehk kuni 81 kg finaal, sulgkaalu ehk kuni56 kg ja keskkaalu ehk kuni 75 kg poolfinaalid ning naiste helveskaalu ehk kuni 51 kg poolfinaalid)

20:17 BMX-kross (meeste 3. veerandfinaal)

20:30 Moodne viievõistlus (meeste vehklemise eelring)

21:00 Taekwondo (naiste kuni 57 kg ja meeste kuni 68 kg veerandfinaalid ja poolfinaalid)

21:00 Korvpall (naiste 1. poolfinaal)

21:10 Veepall (meeste poolfinaal, mängud kohtadele 5-8)

21:30 Käsipall (naiste poolfinaalid)

22:00 Vabamaadlus (naiste kuni 53 kg, 63 kg ja 75 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

22:00 Vettehüpped (naiste tornihüpete finaal)

23:00 Maahoki (meeste finaal)

19. august

Reede, 19. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:35 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse odavise, grupp A)

01:00 Korvpall (naiste 2. poolfinaal)

01:45 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse odavise, grupp B)

02:00 Taekwondo (naiste kuni 57 kg ja meeste kuni 68 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

02:30 Käsipall (naiste poolfinaalid)

02:30 Kuulitõuge (meeste finaal)

02:45 Kergejõustik (meeste 1500 meetri jooksu poolfinaal)

03:10 Kergejõustik (naiste odaviske finaal)

03:15 Kergejõustik (naiste 800 meetri jooksu poolfinaal)

03:45 Kergejõustik (meeste kümnevõistluse 1500 meetri jooks)

04:00 Rannavõrkpall (meeste pronksimäng)

04:15 Võrkpall (naiste 2. poolfinaal)

04:15 Kergejõustik (naiste 400 meetri tõkkejooksu finaal)

04:30 Kergejõustik (meeste 200 meetri jooksu finaal)

06:00 Rannavõrkpall (meeste finaal)

13:30 Golf (naiste 3. voor)

14:00 Kergejõustik (meeste 50 km käimise finaal)

14:30 Sulgpall (meeste üksikmängu poolfinaalid, naiste üksikmängu pronksimäng ja finaal ning meeste paarismängu finaal)

15:00 Taekwondo (naiste kuni 67 kg ja meeste kuni 80 kg eelringid)

15:00 Aerutamine (meeste ühesüsta eelsõidud ja poolfinaalid 200 m, kahekanuu eelsõidud ja poolfinaalid 1000 m ning naiste neljasüsta eelsõidud ning poolfinaalid 500 m)

16:00 Vabamaadlus (meeste kuni 57 kg ja kuni 74 kg eelringid)

16:00 Veepall (naiste pronksimäng)

16:00 Moodne viievõistlus (naiste ujumine, ratsutamine, vehklemine, laskmine ja krossijooks)

16:00 Ratsutamise takistussõit (individuaalse finaali 1. ja 2. voor)

16:20 Iluvõimlemine (individuaalse mitmevõistluse kvalifikatsioon)

18:00 Maahoki (naiste pronksimäng)

18:00 Kujundujumine (rühmaharjutuse vabakava finaal)

19:00 Võrkpall (meeste 1. poolfinaal)

19:00 Jalgpall (naiste pronksimäng)

19:30 BMX (naiste ja meeste poolfinaalid ning naiste/meeste finaal)

19:30 BMX-kross (naiste 1. poolfinaal)

19:38 BMX-kross (meeste 1. poolfinaal)

20:00 Poks (naiste kergkaalu ehk kuni 60 kg finaal, keskkaalu ehk kuni 75 kg poolfinaalid ning meeste kärbeskaalu ehk kuni 52 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg ja üliraskekaalu ehk kuni 91 kg poolfinaalid)

20:00 BMX-kross (naiste 2. poolfinaal)

20:08 BMX-kross (meeste 2. poolfinaal)

20:10 Veepall (naiste finaal)

20:30 Kergejõustik (naiste 20 km käimise finaal)

20:30 BMX-kross (naiste 3. poolfinaal)

20:38 BMX-kross (meeste 3. poolfinaal)

20:50 Iluvõimlemine (individuaalse mitmevõistluse kvalifikatsioon)

21:00 Taekwondo (naiste kuni 67 kg ja meeste kuni 80 kg veerandfinaalid ja poolfinaalid)

21:00 Vettehüpped (meeste tornhüpete eelvõistlus)

21:00 BMX-kross (naiste finaal)

21:10 BMX-kross (meeste finaal)

21:30 Korvpall (meeste 1. poolfinaal)

21:30 Käsipall (meeste poolfinaalid)

22:00 Vabamaadlus (meeste kuni 57 kg ja kuni 74 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

23:00 Maahoki (naiste finaal)

23:30 Jalgpall (naiste finaal)

20. august

Laupäev, 20. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

01:00 Korvpall (meeste 2. poolfinaal)

02:00 Taekwondo (naiste kuni 67 kg ja meeste kuni 80 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

02:30 Kergejõustik (naiste teivashüppe finaal)

02:30 Käsipall (meeste poolfinaalid)

02:40 Kergejõustik (naiste 4x400 meetri teatejooksude eeljooksud)

03:05 Kergejõustik (meeste kuulitõuke finaal)

03:10 Kergejõustik (meeste 4x400 meetri teatejooksude eeljooksud)

03:40 Kergejõustik (naiste 5000 meetri jooksu finaal)

04:15 Kergejõustik (naiste 4x100 meetri teatejooksude finaal)

04:15 Võrkpall (meeste 2. poolfinaal)

04:35 Kergejõustik (meeste 4x100 meetri teatejooksude finaal)

13:00 Golf (naiste finaal)

14:30 Sulgpall (meeste üksikmängu pronksimäng ja finaal)

15:00 Taekwondo (naiste alates 67 kg ja meeste alates 80 kg eelringid)

15:00 Aerutamine (meeste kahekanuu finaal 1000 m, ühesüsta finaal 200 m ning naiste neljasüsta finaal 500 m)

16:00 Vabamaadlus (meeste kuni 86 kg ja kuni 125 kg eelringid)

16:00 Moodne viievõistlus (meeste ujumine, ratsutamine, vehklemine, laskmine ja krossijooks)

16:00 Iluvõimlemine (rühmkavade kvalifikatsioon)

17:00 Triatlon (naised)

17:00 Vettehüpped (meeste tornhüpete poolfinaal)

17:30 Käsipall (naiste pronksimäng)

17:30 Korvpall (naiste pronksimäng)

17:40 Veepall (meeste pronksimäng)

18:30 Maastikurattasõit (naised)

18:40 Iluvõimlemine (rühmkavade kvalifikatsioon)

19:00 Võrkpall (naiste pronksimäng)

19:00 Jalgpall (meeste pronksimäng)

20:00 Poks (naiste kärbeskaalu ehk kuni 51 kg ning meeste sulgkaalu ehk kuni 56 kg ja keskkaalu ehk kuni 75 kg finaalid)

21:00 Taekwondo (naiste alates 67 kg ja meeste alates 80 kg veerandfinaalid ja poolfinaalid)

21:20 Iluvõimlemine (individuaalse mitmevõistluste finaal)

21:30 Käsipall (naiste finaal)

21:30 Korvpall (naiste finaal)

22:00 Vabamaadlus (meeste kuni 86 kg ja kuni 125 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

22:30 Veepall (meeste finaal)

22:30 Vettehüpped (meeste tornhüpete finaal)

23:30 Jalgpall (meeste finaal)

21. august

Pühapäev, 21. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

02:00 Taekwondo (naiste alates 67 kg ja meeste alates 80 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

02:30 Kergejõustik (naiste kõrgushüppe finaal)

02:55 Kergejõustik (meeste odaviske finaal)

03:00 Kergejõustik (meeste 1500 meetri jooksu finaal)

03:15 Kergejõustik (naiste 800 meetri jooksu finaal)

03:30 Kergejõustik (meeste 5000 meetri jooksu finaal)

04:00 Kergejõustik (naiste 4x400 meetri teatejooksude finaal)

04:15 Võrkpall (naiste finaal)

04:35 Kergejõustik (meeste 4x400 meetri teatejooksude finaal)

14:30 Vabamaadlus (meeste kuni 65 kg ja kuni 97 kg eelringid)

15:30 Kergejõustik (meeste jooksumaraton)

15:30 Võrkpall (meeste pronksimäng)

16:30 Käsipall (meeste pronksimäng)

17:00 Iluvõimlemine (rühmkavade finaal)

17:30 Korvpall (meeste pronksimäng)

18:30 Maastikurattasõit (mehed)

18:45 Vabamaadlus (meeste kuni 65 kg ja kuni  97 kg vaheringid, pronksimatšid ja finaalid)

19:15 Võrkpall (meeste finaal)

20:00 Poks (naiste keskkaalu ehk kuni 75 kg ning meeste kärbeskaalu ehk kuni 52 kg, I kergkeskkaalu ehk kuni 64 kg ja üliraskekaalu ehk kuni 91 kg finaalid)

20:00 Käsipall (meeste finaal)

21:45 Korvpall (meeste finaal)

Lugeja küsib: miks eksitab Rimi tarbijat aegunud reklaamiga?

«Tallinna Tornimäe Rimis oli eksitav reklaam Corny müslibatoonide juures, kus kolme batooni ostes oli võimalus võita nutikell. Ostsingi ja koju jõudes vaatasin internetist, et kampaania on juba kuu aega tagasi lõppenud,» kurtis tarbija.

Vastab Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Siiras vabandus kliendi ees! Kampaania oli tõesti läbi, ent olime unustanud kampaaniainfoga tooted müügilt eemaldada. Mõistagi oleme valmis kliendilt tooted tagasi ostma, kui võiduvõimalus oli ainus põhjus, miks ta just selle toote valis.

Püüame olla edaspidi tähelepanelikumad.

Kas trennieelne seks parandab tulemusi?

Teadupoolest ei lubata tippsportlastel enne tähtsaid võistlusi mõnikord seksida, et nende energiat spordi jaoks säästa. Samas on Riosse olümpiakülla saadetud ligi pool miljonit kondoomi, nii et ilmselgelt pole see alati nii. Aga kas trennieelne seks võib tulemusi parandada või muudab see soorituse hoopis kehvemaks?

Sekslelusid valmistav firma Adam & Eve tellisid uuringu, et saladuse jälile jõuda. Selleks testiti kolme nädala jooksul 11 mees- ja kümmet naissportlast, jälgides nende tulemusi sprindis, hüpetes ja jõutreeningus. Pärast füüsiliste katsete läbimist paluti sportlastel täita küsimustik, kus nad pidid kirja panema, mitu korda ja kui sageli on nad möödunud nädala jooksul seksinud või masturbeerinud ning millal oli viimane kord. Samuti uuriti neilt, kas nad ise tunnevad, et seks kuidagi nende sooritust mõjutas.

Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et kõik sõltub inimese suhtumisest ja sellest, kuidas ta orgasmi saavutab. Kolmenädalase jälgimise põhjal selgus, et sportlased, kes ise uskusid seksi sooritust parandavasse jõusse, näitasid ka väljakul paremaid tulemusi. Suisa 68 protsendil juhtudest oli nende treening efektiivsem pärast hiljutist voodivallatlemist.

Samas aga inimesed, kes uskusid, et seks vaid kurnab neid, tõestasid neljal juhul kümnest seda ka sportides.

Masturbeerimisega olid aga lood teised – peaaegu kõigil juhtudel mõjus aeg iseendaga ka spordi suhtes soodsalt. Vahetult enne füüsilist treeningut sooloseksile pühendumine parandas tulemusi 10-13 protsenti.

Eve Tisler: musta ja valge rassi harmoonia – USA vastuoluline soovunelm

Ameerika rassiprobleemide lahendamine on jäänud kaugeks unistuseks ning ei paista, et neile murekohtadele lähiajal kiireid lahendusi leitakse, kirjutab ajakirjanik Eve Tisler.

Kui Barack Obama valiti esimese mustanahalisena 2008. aastal USA presidendiks, siis hakati rääkima, kuidas Ameerika ühiskonnas enam rassiprobleeme ei eksisteeri (inglise keeles kasutatakse selle kohta väljendit «post-racial society»). Kui juba mustanahaline saab vaba maailma juhi kohale, siis peaks see ju ometi tähendama, et nahavärvil ei ole inimese elus ja tööalases edus enam mingisugust tähtust. Tegelikkus on aga midagi hoopis kurvemat.

Olen elanud pealinnas Washingtonis viimased kolm aastat ning kogen pidevalt, kuidas mind kui valget inimest koheldakse teistmoodi kui mustanahalisi. Kuigi ametlikult on tehtud pingutusi, et integreerida eri rassist inimesi nii töökohtadel, haridusasutustes kui mujal ühiskonnas, kulgeb valgete ja mustanahaliste elu USAs ikkagi erinevat rada. Seda on näha igal sammul, alustades kasvõi elurajoonidest, mida hinnatakse eriti turvaliseks ja hinnaliseks selle järgi, kui palju valgeid seal elab.

Ühendriikide statistikaameti andmetel elab USAs üle 320 miljoni inimese, kellest ligikaudu 77 protsenti on valgenahalised (neist 63 protsenti on Euroopa päritolu valgeid). Mustanahalisi on 13 protsenti elanikkonnast, moodustades suurima rassilise vähemusgrupi. Statistikas mõeldakse mustanahaliste all eelkõige orjade järeltulijaid, sest n-ö vabade inimestena USAsse emigreerunud Aafrika päritolu inimesed ei identifitseeri ennast enamasti mitte kohaliku afroameeriklaste kogukonna liikmena, vaid oma päritoluriigi järgi.

Paljude uuringutega on korduvalt kinnitatud, et Ameerikas elavad mustanahalised on vaesemad, madalama hariduse ja halvema tervisega, elavad ohtlikumates piirkondades ning politsei ja kohtusüsteem kohtlevad neid halvemini kui valgenahalisi. Näiteks satuvad mustanahalised mehed kuus korda tõenäolisemalt vanglasse kui valged mehed.

Eriti selgelt näitab valgete ja mustanahaliste elu erinevust majanduslik ebavõrdsus. Riikliku vaesusuuringute keskuse (National Poverty Center) uuringu järgi elas 2014. aastal vaesuses 26 protsenti mustanahalisi, valgeid aga 10 protsenti.

Üks murettekitav näitaja on ka see, et mustanahaliste ja valgenahaliste elanike sissetulekute vahe on viimastel aastatel järjest suurenenud. Kui pärast 2007. aasta lõpus alanud majanduslangust on hakanud valgete sissetulekud uuesti kasvama, siis mustanahalise elanikkonna sissetulekud on langenud isegi madalamale kui krahhi ajal. Pew Uuringukeskuse (Pew Research Center) andmetel oli 2013. aastal valgete majapidamiste jõukus 13 korda suurem kui mustanahalistel ja kümme korda suurem kui hispaaniakeelsel elanikkonnal. See tähendab suurimat valgete ja mustade jõukuse vahet viimase 24 aasta jooksul.

Lisaks sellele on suur probleem politsei ja mustanahalise elanikkonna vahelised pinged, mis on paari viimase aasta jooksul pidevalt uudiskünnist ületanud. Ajalehe The Guardian andmetel tappis 2015. aastal politsei 1134 inimest, kellest 15 protsenti olid noored mustanahalised mehed. Kui juurde arvestada valge- ja mustanahalise elanikkonna koguarv, on mustanahalistel kaks korda suurem tõenäosus surra politsei käe läbi kui valgetel. Kõige selle tagajärjel ei tunne mustanahalised ennast oma kodumaal turvaliselt. Nad ei usalda riiki, mis justkui peaks neid kaitsma, sest järjepidev politseivägivald tekitab neist tunde, et mustade elu ei ole sama oluline kui valgete oma.

Rassiline ebavõrdsus on Ameerikas väga õrn ja plahvatusohtlik teema, mistõttu konstruktiivse ja avatud dialoogi alustamine on väga keeruline. Üheks olulisemaks takistuseks lahenduste leidmisel on see, et mustanahaliste ja valgete arusaam probleemi olemusest ei kattu.

Pew Uuringukeskus avaldas hiljuti värsked küsitlustulemused, mille järgi pooled valgetest arvasid, et rassisuhted riigis on enamasti head, pooled leidsid, et enamasti halvad. Mustanahaliste seas oli arvamus selgelt teistsugune, ainult üks kolmandik arvas, et rassisuhted on head, kaks kolmandikku vastanutest leidis, et suhted on enamasti halvad.

Valgetest kaks korda enam mustanahalisi ütles, et rassile ja rassiga soetud teemadele pööratakse USAs liiga vähe tähelepanu. Vastukaaluks leidis afroameeriklastest kaks korda rohkem valgeid, et rassiprobleemidele pööratakse ühiskonnas liiga palju tähelepanu.

Enamik mustanahalistest leiab, et USAs on palju raskem olla mustanahaline kui valge ning et valged inimesed saavad ühiskonnast rohkem kasu, mida mustad ei saa. Küsitlustulemuste järgi arvab asjast samamoodi ainult väike osa valgetest.

Kuidas neid erinevaid vaatekohti seletada? Ühe huvitava vaatepunkti pakub sotsiaalteadlane Robin DiAngelo, kes on kasutusele võtnud mõiste «valgenahaliste haprus» (inglise keeles «white fragility»), mis tähendab valgete inimeste võimetust ja soovimatust rassilist ebavõrdsust märgata ja sügavamalt analüüsida. Ühendriikides sündinud ja kasvanud valgetel inimestel kujuneb välja n-ö rassipõhine ebapädevus, sest kogu elu jooksul ümbritseb neid keskkond, mis kordagi ei sea kahtluse alla valge nahavärvi «normaalsust» ehk teisisõnu ülemuslikkust.

Sellele lisandub veel moraalsuse küsimus. Laialt levinud arvamuse kohaselt defineeritakse rassismi kui ühe indiviidi teadlikke eelarvamusi ning tegusid teisest rassist inimeste vastu. Kuid see ei aita seletada ühiskonnas esinevat struktuurset ja hierarhilist rassilist ebavõrdsust. Tegelikult tuleks rassismi näha kui mitmetasandilist süsteemi, mis tagab ressursside ebavõrdse jaotuse erinevate rasside vahel.

Kuigi Ameerikas elavad valgenahalised võivad olla indiviididena rassismi vastu, saavad nad siiski ühiskonnast rohkem kasu kui mustanahalised. Nad tunnevad ennast ühiskonnas tervikuna mugavamalt ja turvalisemalt ning neil ei ole vajadust nahavärviga seotud ebavõrdsust sügavalt analüüsida. Kui nad pannakse rassilise ebavõrdsuse fakti ette, siis paljud valged tunnetavad seda kui rünnakut nende isikliku moraali vastu ja nad ei oska näha ennast süsteemi osana. Nad ei suuda endale tunnistada, et kuigi nemad indiviidina ei ole rassistid, on nad siiski osa süsteemsest rassismist.

Selleks et süsteemsest rassiprobleemist jagu saada, tuleb astuda otsustavaid ja läbimõeldud samme, kuid poliitikutel on parasjagu muud tegemist. Kuigi president Obama toonitab ebavõrdsuse küsimuse olulisust ja peab vajalikuks viia sisse muutusi õiguskaitseorganite töös, on tema käed seotud. Vabariiklastest enamusega Kongressil puudub poliitiline tahe Obama käest uusi seaduseelnõusid arutusele võtta ning see olukord ei muutu enne tema ametiaja lõppu. On suhteliselt naiivne loota, et ainult üks mees, olgugi ta esimene mustanahaline president, suudab heastada sadade aastate pikkuse afroameeriklaste väärkohtlemise, mis algas juba 17. sajandil esimeste orjade saabumisega Uue Maailma pinnale.

Uue presidendi isiku suhtes saabub selgus novembris pärast valimisi, aga rassiküsimuses pole ka siis midagi eriti edasiviivat loota. Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump küll lubab «seaduse ja korra» taastamist, kuid kuna tema valijaskonna moodustavad valged konservatiivid, siis vaevalt asub ta rassiteema keerdsõlme lahti harutama.

Demokraatide kandidaat Hillary Clinton on küll võtnud sõna rassilise ebavõrdsuse teemal ja öelnud, et kavatseb sellele lahendusi otsida. Samas kardavad poliitikajälgijad USAs, et Clintoni maailmavaatelised veendumused jäävad igapäevapoliitikas sõlmitavate kokkulepete varju ning lahenduste ootuses hinge just kinni ei hoita.

Esseist ja ajakirjanik Ta-Nehisi Coates on öelnud, et me ei peaks püüdlema sellise maailma poole, kus must ja valge rass elavad harmoonias, vaid sellise maailma poole, kus mõisted «must» ja «valge» ei oma poliitilist tähendust. Praegu see kindlasti nii veel ei ole. Sellest lähtudes võib järeldada, et me saame kõikide rasside jaoks võrdsest Ameerikast rääkida sel hetkel, kui mustanahalise presidendi nahavärv ei ole enam tähelepanuväärne teema. Millal see juhtub, ei oska keegi öelda.

Tegevjuht kirjutab kõigile 7000 töötajale igal aastal sünnipäevakaardi

Kujuta ette, et sa kirjutad igal aastal 7000 sünnipäevakaarti. Ja nüüd kujutle, et teed seda enam kui 1,5 miljardi dollari suuruse ettevõtte juhina.

Aga just seda teeb kinnisvara taastamisega tegeleva ettevõtte Belfor juht Sheldon Yellen igal aastal.

«Inimesed ütlevad, et klient tuleb esimesena. Aga mina ütlen, et minu inimesed tulevad esimesena. Ja ma tõesti usun seda,» rääkis Yellen.

Ta sõnas, et isiklikult sünnipäevakaardi kirjutamine on töötajate tunnustamine. Oma inimeste ettepoole seadmine aga aitab neile ka klientide eest paremini hoolt kanda.

Tal on sünnipäevakaardid varuks nii töölaual, portfellis kui eralennukis. Reisi ajal või vabal hetkel kirjutab ta sünnipäevakaarte, lisades mälestusi või märkmeid töötajate kohta.

Tava sai alguse umbes 30 aastat tagasi, kui Yellen Belfori tööle läks. Ta tundis, et töötajad ei austa teda, kuna ta oli ühe omaniku hõimlane.

«Ma mõtlesin, et sellest üle saamiseks hakkan kirjutama isiklikke sünnipäevakaarte. Siis peavad nad vähemalt tulema ja tänama kaardi eest. Ja nad tulid. Me hakkasime teineteisega suhtlema.»

Ja nii hakkaski koos Belforiga kasvama ka kaardisaajate nimistu. 

Kölni politsei pidas kinni tööbüroo töötajat ähvardanud relvastatud isiku

Kölni politsei viis läbi operatsiooni seoses väidetava relvastatud isikuga tööbüroo hoones. Kahtlusalune on kinni peetud ning vigastatuid ei ole. 

Tunnistajate sõnul liikus Kölni tööbüroos ringi relvastatud isik. Politsei piiras hoone sisse ja andis inimestele käsu siseruumides püsida. Seejärel kontrolliti hoone üle ja midagi ohtlikku ei leitud. 

Kölni politsei sõnul vigastatutest teateid ei ole. 

Intsidendiga seoses peeti kinni viis välismaise päritoluga inimest, kellest neli on nüüdseks vabastatud. Üks on endiselt vahi all. 

Briti väljaande Express andmetel vajutasid tööbüroo töötajad paanikanuppu, sest nad tundsid end hoones viibinud isikute tõttu ohustatuna.  

Üks tööbüroos viibinud isikutest oli ähvardanud töötaja tappa. Seejärel olevat hoones märgatud noaga naist. Politsei hinnangul oli tõenäoliselt tegu valeinfoga. 

Saksa väljaande Bild kohaselt oli intsident seotud eile õhtul ühes pagulaskeskuses toimunud tüliga, mille käigus kaks sisserändajat ähvardasid üksteist tappa. 

Ärevad teated tulid vaid mõni tund pärast liidukantsler Angela Merkeli pöördumist seoses hiljutiste rünnakutega Saksamaal. 

Lustlik video: neid harjutusi saab igaüks oma koduaias teha

Kui võrkkiiges lesimisest ära väsid, võid koduaias ette võtta lihtsa trenni.

Soome personaaltreener Jarno Härkonen näitab videos ette ülilihtsaid harjutusi, mille sooritamiseks pole tarvis mingeid abivahendeid - piisab vaid väiksest murulapist ja ilusast ilmast!

Kaardirakendus: tutvu eestlaste võistluspaikadega Rios

5.-21. augustini peetavatele Rio olümpiamängudele sõidab kohale 46 Eesti sportlast. Kokku on eestlased stardis 13 erineval alal.

Tutvu kaardirakenduse abil eestlaste võistluspaikade, nende profiilide ning ka võistluskuupäevadega.

Kuum galerii: vallatu moeõhtu «Montreal» tõi Deja Vu'sse lõbusa bikiinipeo

Möödunud laupäeval nauditi klubi Deja Vu ees ja sees suvekuumust, siredaid sääri ja vallatut bikiinimoodi. Intiimne seltskonnaõhtu «Montreal» pakkus külastajatele veetlevate kaunitaridega moesõud.

Külalisi kostitasid kingisajuga kaunid võõrustajad, kes juba uksel tervitasid kõiki särava naeratuse, jahutava Bailey’s koorelikööri ja üllatustega Australian Goldilt. Õhtu naelaks kujunes sensuaalselt stiilipuhas bikiinishow, kui lavale jõudis Women’s Secret suvised rannariided.

Ahvatleva muusikagurmee koostas DJ Kaido Kaasik, kelle muusika saatel lõbutseti kuni päiksetõusuni välja!

Jupiteri Suur Punane Laik prahvatab kuumusega

 Jupiterilt suure punase laiguna paistev orkaan muudab seal atmosfääri erakordselt kuumaks. Avastus aitab lahendada aastakümnete pikkust saladust. 

Hawaiilt, Suurbritanniast ja USA-st infrapunase teleskoobiga mõõdetud andmeid kasutades avastasid teadlased, et Suurel Punasel Laigu temperatuurid küündivad kuni 1500 kraadini. Seda on sadade kraadide võrra rohkem kui mujal Jupiteril. Mõõtmistulemused avaldas ajakiri Nature.

Suure Punase Laigu temperatuur on oluline, sest see aitab lahendada suurte gaasihiidlaste mõistatust, kus atmosfäärid planeetide atmosfääri ülemises kihi temperatuurid kujunevad palju kõrgemaks kui päikeseenergia ära seletada suudaks. Seda enam, et Jupiter ja teised suured gaasilised planeedid on Päikesest väga kaugel. Nüüd pakuvadki teadlased välja mõtte, et ülim kuumus võib tulla hoopiski planeedist endast ning Jupiteri puhul tema Suurest Punasest Laigust.  Uuringu ühe autori, Leicesteri ülikooli dr Tom Stallardi sõnul on see 20-30 aasta jooksul esimene oluline samm kuumuse paremaks mõistmiseks.

Suur Punane Laik 

Jupiteri atmosfääris möllavad hiigelsuured tsüklonid ja antitsüklonid, millest võimsaimad paistavad erivärviliste laikudena. Neist kuulsaim on kunagi ligi kolm maakera mahutanud Suur Punane Laik. Aastate jooksul on aga Jupiter rahunema hakanud, sest Suur Punane Laik ei mölla enam nii kiiresti nagu varem. Kui laigu avastamise ajal 17.sajandil oleks sellesse mahtunud kolm maakera, siis nüüd saaks sinna pista vaid 1.3 Maad. 

Uuringu autorid ei tea veel, miks laigu juures nii kuumaks läheb, samas on neil mitu teooriat. Kuumust võivad põhjustada nn akustilised sündmused nagu näiteks Päikesesüsteemi suurimas tormis tekkivad pikselöögid, mille käigus sündiv energia liigub ülespoole. «Energialaine liigub muudkui ülespoole, kuni see jõuab atmosfääri kõrgustes madalama tihedusega piirkonda ning seal energialaine murdub, nagu merelained rannikule jõudes, sest ta ei suuda enam seda energiat kaasas kanda ja see vallandub üleval atmosfääris,» selgitas dr Stallard BBC-le. 

Analoogiat leiab Maaltki, sest näiteks Andidest väljuvad samuti tormidega lained, mis atmosfäärides kuumust põhjustavad.

Loe Jupiteri Suure Punase Laigu kuumuse kohta täpsemalt siit.

August aias - millist õiteilu oodata?

Suvehari möödas ning august ukse ees: milline õiteilu meid sügisesse viib ning millised aiatööd tasuks ette võtta?

Kuumade suveilmadega tahab su aed kindlasti kastmist - hea oleks teha seda pigem õhtuti, kui päike loojunud. Eriti tähelepanelik peaks olema nende taimede suhtes, kes kasvavad amplites, istustuskastides ja aiavaasides. Kasta neid põhjalikult, et niisutatud saaksid ka taimede juured.

Välja tuleks noppida suvelillede ja ka püsikute äraõitsenud õied, sest just nii saad suvelillede õitsemisaega pikendada. Dramaatilised daaliad on praegu eriti kaunid, samuti võlub monarda, augustis-septembris õitsevad ka mõned anemoonisordid. Saabuvasse sügisesse aitab värve tuua ka põneva välimusega sinine habeõis ehk caryopteris cladonensis oma rohekashallide kitsaste lehtede- ja säravsiniste õitega, roosakaslillad miisusabad püüavad samuti pilku.

Luba seemnete valmimist vaid neile ühe- või kaheaastastele taimedele, keda kindlasti soovid ka järgmisel aastal oma aias näha.

Augustis on soovitatav istutada maha need taimed, keda oled suvel kasvatanud konteinerites ja aiavaasides – nii jõuavad nad veel juurduda. Jahedama ilmaga jaga ja istuta ümber kevadel õitsevaid taimi. Kasta neid kindlasti põhjalikult pärast ümberistutamist.

Suvel õitsenud põõsaid võib augustikuus hoolsalt kärpida ja kujundada. Eemalda kõik kuivanud või haiged oksad. Kärbi roose – eemalda umbes kolmandik jõulistest kasvudest, samuti kõik need kasvud, mis ristuvad või kasvavad taime keskosa suunas ning muidugi igerikud ja nõrgad kasvud. Haigusest kahjustatud mustjad varred eemalda samuti koheselt. Väeta roose kuu keskpaigani.

 Augusti lõpul võid maha panna väikeste sibul-lillede, samuti nartsisside sibulad. Tulbisibulaid hoia kuumade suveilmadega veel pimedas ja jahedas.

Põuaperioodil pruuniks muutunud muru taastub sooja suvise äikesevihma all kiiresti. Taas on sobilik tõsta niiduki lõikekõrgust: pikem rohi jahutab juuri ja aitab hoida niiskust mullas.

Augustis tasuks tuppa tagasi tuua aias või rõdul suvitanud toataimed. Soojade ilmadega kasta ja piserda ka neid hoolsamalt.

(Allikad: HouseBeautiful, Hortes)

Galerii: legendaarne Kivimäe saun sündis ümber erakordseks kortermajaks

Tallinnas Sihi tänaval tähistati täna ajaloolise hoone uut elu: legendaarne Kivimäe saun sündis ümber kortermajaks.

Enne seda, kui Domus Kinnisvara saunahoone arenduseks kätte sai, olid nurjunud kolm enampakkumist ning hoone seisis aastaid tühjana. «See oli väga keeruline prjojekt, keegi ei uskunud et seda üldse on võimalik ära teha,» meenutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand. Projektid paberile saanud, kulus veel paar aastat kooskõlastamistele. «Kõik nõudmised said täidetud ja tulemus on super,» hindab Allekand.

Korterid ajaloolises hoones lähevad tema sõnul kui soojad saiad. «Inimesed ostavad korteri just hoone unikaalsuse pärast - paar ostjat olid koguni sellised, kel polnudki kinnisvara ostuplaani, aga saades teada, et me seda taastame, otsustasid osta.»

Just hoone ajalugu võlus ka Joonprojekti sisearhitekte Reet Seppa ja Priit Põldmet, kes plaanivad sinna kolida oma büroo.«Minevik ja lugu on ees, tegemist on erakordse ehitisega- teist sellist pole, asukoht ka hea,» selgitab Põldme, kes saunahoonest oma büroo põnevaks kujunduseks inspiratsiooni ammutas, olgugi et teinekord oli keeruline neid teostamiseks läbi suruda.

Hoone rekonstrueerimisprojekti arhitekt Ralf Tamm võttis taastamist alustades ette koguni saunahoone endisaegse ehitusprojekti. «Sellest pidi saama uhke kaunistustega maja, aga see, et tast tuli lõpuks hoopis lakooniline paekivihoone, oli suur õnn,» räägib ta.

Arhitekti hämmastas aga, kuivõrd vana hoone oli tegelikult saunana tühja täis. «Pesu- ja leiliruum võttis enda alla vaid jupikese teisest korrusest, tohutu priiskamine,» nendib ta - nüüd mahtus majja hämmastavalt palju kortereid.

Veel mõlgutatakse mõtteid, kuidas ajalooluline hoone lisaks inimeste kodudele ka kogukonnale kättesaadavaks teha - Tamme sõnul annaks suurde, kõrgete lagedega keldrisse teha spordiruumid ja spaa. «Arendaja pole üritanud kiirelt ja odavalt, vaid pigem hea kvaliteediga esinduslikku hoonet luua. Mul on hea meel, et arhitektuuriväärtuslik hoone, mis 10 aastat tühjalt seisis, lõpuks korda sai,» nendib ta.

Postimees on varasemalt kirjutanud, et kuuekümnendatel aastatel võis Kivimäe sauna nimetada teatrirahva saunaks, näiteks nimekate teatritegelaste Voldemar Panso ja Jüri Järveti jaoks oli Kivimäe saun iganädalane ajaveetmispaik, kus arutati maailmaasju. Eredad lapsepõlvemälestused sellest saunast on ka tänasel paljude lemmiknäitlejal Ain Lutsepal. Saun oli populaarne veel ka kaheksakümnendatel, saunapilet maksis 15 kopikat ja puhvetist sai osta tol ajal defitsiitset Fantat.

Hoone välisilmes on nii 1930. aastatele omast esindustraditsionalismi kui ka 1950. aastate nõukogude modernismi elemente, soliidsust rõhutavad head proportsioonid, lintjas akende paigutus ja klombitud paekivist välisvooder. 1959. aastal valminud hoone arhitekt oli Peeter Tarvas. Ehitis oli planeeritud ühiskondlikuks saunaks ja tsiviilkaitseobjektiks.

22. august

Esmaspäev, 22. august

Kellaajad märgitud Eesti aja järgi

00:00 Lõputseremoonia (Rio de Janeiro, Maracanã staadion)

Üheksa lahedat ideed, kuidas suvel sünnipäeva tähistada

Kas sa oled üks neist õnnelikest või mitte nii õnnelikest inimestest, kellel on suvel sünnipäev? Suvel on tihti nii, et väga paljud sõbrad on kuskile ära sõitnud ja ei saa sünnipäevale tulla. Teisalt on suvisel sünnipäeval võrreldes talvisega palju eeliseid. Suvel saab minna välja matkama, korraldada pikniku või minna festivalile. Panime kirja lõbusad ideed, kuidas teha suvine sünnipäev meeldejäävaks. 

Kõik sünnipäevad ei pea olema ühesugused ja baar või restoran ei ole ainukesed valikud, kui hakkad sünnipäeva planeerima, vahendab College Fashion. Panime kirja lahedad ideed, millest saada inspiratsiooni, et korraldada endale või sõbrannale meeldejääv sünnipäev.

Esiteks pane kirja järgmised olulised punktid:

  • Mis on peo teema? Päev rannas, matkamine, spaa vms.
  • Kui palju inimesi peole tuleb? Kas ainult sõbrad või sugulased ka?
  • Mis on peo eelarve?
  • Kas sa pead sünnipäeva üksinda või tahaksid mõne sõbrannaga koos pidada?

Nüüd ideede juurde.

  1. Päev linnas. Kas sa oled oma kodulinnas turist olnud? Kogu sõbrannad kokku ja käige läbi kõik vaatamisväärsused, kas kodulinnas või mõnes lähedal olevas linnas. Sellest saab kindlasti meeldejääv päev.
  2. Päev rannas. See sõltub muidugi ilmast, aga rannas annab palju asju teha: võimalus mängida võrkpalli, ujuda ja pidada piknikku. Lisaks saate kena jume ja lõbusad pildid.
  3. Tee midagi sellist, mida sa alati oled tahtnud teha. Kas sul on nimekiri asjadest, mida sa oma elus teha tahad? Võib-olla oled alati tahtnud veelauaga sõita või langevarjuga hüpata, siis ajasta see oma sünnipäeva päevale ja tee see lihtsalt ära.
  4. Mine kuskile, kuhu sa oled alati tahtnud minna. Kas sul on mõni koht, kuhu sa oled alati tahtnud minna ja kuhu mõni su sõbranna oleks nõus kaasa tulema? See võib olla raba, rand, mõni mägi, koopad või midagi muud, mida sa alati oled külastada tahtnud.
  5. Minge matkama. Looduses matkamine on tore viis, kuidas terve päev ära sisustada värske õhu ja ilusate vaadetega, lisaks saate pidada piknikku ja laulda kõva häälega sünnipäevalaulu, sest te ei häiri mitte kedagi.
  6. Poodlemine ja spaa-päev. See on väga lihtne ja tore viis sünnipäeva pidada. Selle peale ei pea palju raha minema, võite minna lihtsalt juuksurisse soengut värskendama ja pärast käia mõnes poes või kinos. Lihtsalt lahe päev koos sõpradega.
  7. Minge mängige bowling'ut. Sööge, jooge ja pidage maha üks vinge bowling'u-võistlus.
  8. Külastage mõnda festivali või laata. Suvel on väga palju erinevaid üritusi, mida külastada. See on kindlasti üks lahe viis, kuidas sünnipäeva tähistada.
  9. Korralda teemapidu. Vali välja mõni film või ajastu, mida kõik külalised peavad riietust valides järgima. Kindlasti meeldejääv ja lõbus viis, kuidas sünnipäeva tähistada.

Miks klassikalistel kujudel on väikesed peenised? Vastus on üllatav

Võimalik, et paljudel on klassikalisi kujusid vaadates käinud peast läbi küsimus, et miks nende peenised on väikesed, mitte normaalsuuruses.

Kunstiajaloolane Ellen Oredsson selgitab seda oma leheküljel «How To Talk About Art History» ja vastus on üllatav, teatab Mirror.  

Üks selliseid kujusid on Itaalias Firenzes asuv Michelangelo Taavet, mis valmis 1504. aastal. Taavet on piiblitegelane, kes tappis hiiglase Goljati.

Taaveti kuju on 5,17 meetrit kõrge, kuid samas on kohe märgata, et genitaalid ei ole kehaga proportsioonis. Taavet ei ole ainus selline kuju, sama on märgata ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kujude juures.

Kunstiajaloolane Ellen Oredsson sai ühelt tema lehekülje lugejalt kirja küsimusega, et miks Taavetil on väike peenis, samas küsija vabandas rumala küsimuse esitamise pärast.

Oredsson vastas, et mitte ükski küsimus ei ole rumal ja teatas, et see küsimus on huvitav.

Ekspert selgitas, et klassikaliste kujude tegemise ajal oli mehekeha ideaal teistsugune kui nüüdisajal.

«Varasematel sajanditel arvati, et kui mehel on väike peenis, siis see näitab suuremat viriilsust, sigitamisvõimet ja intelligentsust. Tänapäeval hinnatakse märgatavalt suuremaid peeniseid. Neil kujudel on veel see nüanss, et peeniseid ei ole kunagi näidatud erekteerunult,» selgitas Oredsson.

Ajaloolane Kenneth Dover selgitab oma raamatus «Homoseksuaalsus Vana-Kreekas», et seal seostati suuri peeniseid liigse lõbujanu, inetuse ja rumalusega.

Oredsson knnitas seda öeldes, et on mõningaid antiikaegseid kujusid, millel on suured peenised, kuid need kujud on siis rumaluse ja inetuse kehastused. Ta lisas, et väikese peenisega kujud jätavad vaatajale esteetilisema ja «puhtama» mulje.

«Taaveti keha ja nägu vaadates on näha, et need on pinges ning kangelane on valmis vastasega võitlema. Seega võis Michelangelo näidata, et Taaveti keharõhk teistel osadel, mitte peenisel,» nentis asjatundja. 

Mida teha narmendavate küünenahkadega?

Kes meist poleks pidanud tegelema valutavate ja igale poole ette jäävate küünenahkadega, millest on raske lahti saada? Kuidas neid siiski hõlpsasti kaotada ja miks need üldse tekivad, selgitavad Trendnailsi spetsialistid.

Küünenahkade narmendamine on üsna tavaline, ent siiski päris tüütu probleem, kuna narmendus võib vägagi lihtsasti muutuda põletikuliseks.

Küüntele ei meeldi naha kuivus ja kodukeemia

Küünenahad lähevad kuivaks ja hakkavad «narmendama» mitmel põhjustel. Esimeseks põhjuseks, miks küünenahad küüne külge kasvavad, sellega kaasa ei veni ja hoopis lõhenevad ning narmendava hakkavad, on tõenäoliselt kuivus. Kindlasti kahjustab õrna küünenahka ka kodukeemia, kuna paljud meist pesevad lausa mitu korda päevas toidunõusid. Niisiis, kui käsitsi nõude pesemine on ka sinu igapäevane tegevus, pane kindlasti kätte kummikindad. Ka järsk temperatuurivahetus pole küüntele hea, seegi võib olla küünenahkade narmendamise põhjus.

Kuidas tekib infektsioon?

Terve küünenaha tunnuseks on pehmus ja küüne küljest lahti olemine. Kui küüned on juba halvas seisus ja kuivad, ongi tavaliseks tagajärjeks ärritunud ja valulikud küünenahad. Kindlasti ei tohi küünenahkasid rebida või hammustada, sest need tegevused suurendavad nakatumisvõimalust. Narmendav nahaosa tuleb eemaldada puhaste teravate küünekääridega.

Tähelepanu! Ka küüne kutiikulat ei ole soovitatav tagasi lükata, sest see on küünejuurt kaitsev barjäär. Kui lükkate kutiikula tagasi, siis tekivad nahale mikrohaavad ning küünejuur on nakkustele avatud. Küünejuure nakatumisel võib tekkida püsiv kahjustus, mis tähendab, et küüs kasvab vale värvusega, lõhestunult või hullematel juhtudel üldsegi mitte.

Küünenahkade infektsiooni võib ära tunda naha punetuse, turse ja üpris tugeva valu järgi. Sageli on nähtav ka kollakas-rohelise värviga ümbritsetud mädakolle, mida katsudes on tunda pulseerimist.

Mida teha, et küünenahkasid ravida?

Küünenahkasid võib eemaldada kasutades selleks spetsiaalselt loodud tooteid, kuid kõike seda on vaja teha väga ettevaatlikult, et nahkasid mitte veel rohkem kahjustada. Küünenaha eemaldaja aitab küünenahkadel lahti tulla, kõrvaldades õrnalt surnud naharakud. Nii aitab see luua terveid küünenahku, mis on kaunite küünte jaoks tähtsad.

Hoolimata valust, mis võib vahel üpris rängalt häirida igapäevategevusi, kaob küünepõletik enamasti ise, kui jätta küünenahad rahule. Suurema põletiku puhul on aga vajalik mädakolde avamine ning antibiootikumide lühikuur.

Parim on hooldada küüsi küünenahaõli või -rasva abil, kuna need hoiavad küüneümbruse naha pehmena. Aitab seegi, kui käsi kreemitades masseerid kätekreemi ettevaatlikult ka küünenahkadele. Väga hea on ka sidrun – pressi sidrunimahla väikesesse kaussi ja pane sõrmed mõneks minutiks likku. Tulemust näed kohe!

Baleriinide saladused, mis võivad sind üllatada

Ballett on üks ilusamaid kunstivorme maailmas, aga selleks, et püsida tipus, peab baleriin füüsiliselt väga palju pingutama ja paljust loobuma. Whisper jagas meiega baleriinide saladusi, mis võivad sind üllatada või panevad sind rohkem seda eriala mõistma. 

  1. «Ma olen baleriin ja mulle meeldib käia ringi paljajalu, sest mulle meeldib näha inimeste nägusid, kui nad mu tantsijajalgu näevad.»
  2. «Ma olen professionaalne baleriin ja mul ei ole suheteks aega. Üheöösuhted hoiavad mind elus.»
  3. «Ma olen meesballetitantsija ja ma vihkan seda, kui inimesed arvavad, et tantsimine teeb mind vähem mehelikuks.»
  4. «Tüüpiline balletitantsija stereotüüp on näljas ja toitumishäirega naine, aga ballett tegelikult päästis mind söömishäirest. See oli mulle motivatsiooniks, et paraneda.»
  5. «Ma ole baleriin. Kui ma olin noorem, siis mu õpetaja ütles mulle, et mul on ainult baleriinile tarvilik elegantsus, aga ma ei oska niimoodi tantsida nagu vaja. Praegu ma olen ise õpetaja ja ütlen oma õpilastele iga päev, et nad on imelised.»
  6. «See, et ma olen tantsija, see ei tähenda, et ma oleksid üdini naiselik.»
  7. «Ma olen baleriin ja ma ei saa kunagi ühtegi kilogrammi raskem olla ilma, et keegi mulle seda kohe ütleks.»
  8. «Ma tahtsin saada professionaaliks, aga mingil hetkel mulle öeldi, et ma olen imeline tantsija, aga lihtsalt liiga paks, et baleriiniks saada. Ma olen normaalkaalus.»
  9. «Kui ma olin noorem ja üksi kodus, siis ma teesklesin, et olen baleriin. Nüüd ma ei pea enam teesklema, ma olegi üks neist.»
  10. «Selles valdkonnas ei ole üldse lihtne olla hetero mees. Kõik arvavad, et ballett on tüdrukutele ja gay meestele. Ainult vähesed väljaspool balletti teavad, kui raske see amet füüsiliselt on ja kui palju füüsilist pingutust see nõuab.»
  11. «Inimesed arvavad, et ma olen anorektik sellepärast, et ma olen tantsija. Tegelikult ma söön rohkem kui keskmine kolmekümne aastane mees.»

Julia rõdul Veronas saavad nüüd abielluda ka samasoolised paarid

Enam romantilisemat kohta kui Romeo ja Juliast tuntud rõdu Veronas annab otsida ning nüüd saavad seal abielluda ka samasoolised paarid.

Maja Veronas on alati olnud huvipakkuv ka turistidele, kes tulevad uudistama seda 14. sajandist pärit maja, kus elas kunagi del Cappello perekond, vahendab Lonely Planet.

Väidetavalt olid del Cappellod Shakespeare'ile inspiratsiooniks Capuletside loomisele. Majas on mööbel 16-17. sajandist ja seintel maalid, mis jutustavad traagilist armastuslugu.

Itaalias lubati samasooliste abielud selle aasta mai kuus ning nüüd teatas ka Verona linna nõukogu, et kõik nende senised pulmapaigad on avatud ka samasoolistele paaridele. 

Ameeriklasest turist veetis öö Milano toomkiriku katusel

Itaalia politsei teatel veetis ameeriklasest turist öö Euroopa ühe tuntuma gooti stiilis ehitise, Milano toomkiriku (Duomo di Milano) katusel.

23-aastane mees sõnas politseile, et ta oli sel esmaspäeval tualetis, kui turvatöötajad enne sulgemist viimaseid külastajaid välja juhatasid ja kiriku üle kontrollisid, edastab foxnews.com.

Turvatöötajad ei teadnud, et ta on WCs ja selle tõttu jäi ta kirikusse lõksu.

Mees otsustas mitte helistada politseisse, vaid veeta öö selle ehitise katusel, kuna seal on palju huvitavaid kujusid. Ta andis endast teispäeva hommikul teada, kui kirik taasavati.

Itaalia politsei teatel oli mees passi järgi pärit Illinoisi osariigist ja talle ei esitata mingit süüdistust. Võimud ei avalikustanud katusel ööbinu nime.

Wikipedia: Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntumaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres.

Viielööviline, 157 meetrit pikk ja 92 meetrit lai basiilika on üks suuremaid gooti katedraale maailmas. Peatorni kõrgus on 109 meetrit. 40 000 inimest mahutava katedraali tähelepanuväärseim osa on katus oma 135 tornikese ja tohutu hulga kujude ning veesülititega.

Galerii: vaata, missugune Eesti välisministrite ajalooline villa on müügis

Eesti ühes eksklusiivseimas elamurajoonis, Tallinna lähedal Meremõisas müüakse ajaloolist villat, mis on koduks olnud erinevatele välisministritele, sealhulgas Toomas Hendrik Ilvesele.

Villa asub vaid 50 meetri kaugusel Keila jõest ja 80 meetri kaugusel merest, kauni männimetsa all ning selle eest tuleb välja käia peaaegu pool miljonit ehk 495 000 eurot.

Arhitekt Roman Koolmari kavandatud esinduslikud elamud valmisid aastatel 1934-37.

Villa tänane omanik on selle põhjalikult ja väärikalt renoveerinud, jättes selle nii seest kui väljast võimalikult originaalilähedaseks - vastavalt toonasele moele oli osa ruume viimistletud värnitsaga kaetud kasevineeriga, mis oli peitsitud ja kaks korda lakitud.

Tumedale vineerile sekundeerib heledates toonides köök, muutes ruumid helgeks ja avaraks.

Ka planeering on ajastu luksusvilladele omane - suur trepihall, mis on avarate klaasuste abil ühendatud elutoaga, mis omakorda on veelgi avaramate lükandustega söögitoaga ühendatud.

Kaunil hoonel on ka kolm rõdu, millelt on võimalik terve päeva päikest nautida.

Hommikukohvi võib nautida väikeses klaasist aiamajakeses.

Vaata müügikuulutust portaalist kv.ee

Teadlased selgitasid välja kümme kõige ilusamat naist maailmas

Hiljuti leidsid teadlased kuus välist tunnust, millele mehed ei suuda vastu panna. Nüüd leiutasid nad teadusliku valemi, millega saab mõõta kuulsate naiste ilu, võttes arvesse naise ideaalse näo suhet ja sümmeetriat. Mis sa arvad, kes on maailma kõige ilusamad naised ja kas sa nõustud teadlaste tulemustega?

Erinevates kultuurides on ilustandardid erinevad, aga Vana-Kreeka filosoofiast pärit meetod, mida Julian De Silva kasutas, leiab suhte inimese näo sümmeetrilisuse ja ideaalsuse vahel, mis seletab meile, miks mõned naised paistavad teiste seast rohkem silma, vahendab Women’s Day.

Dr De Silva ütleb nii: «Sellise tehnikaga oleme suutnud seletada seda müsteeriumit, miks mõned naised tunduvad füüsiliselt ilusamad kui teised. Tulemused on tähelepanuväärsed ja näitavad, et nii mõnelgi modellil ja näitlejannal on teatud tunnused, mida Vanas-Kreekas peeti ideaaliks.»

Vana-Kreeka filosoofia ja tänapäeva teaduse tulemusena selgitati välja, et need on maailma kõige ilusamad naised:

1. Amber Heard 91,85%

2. Kim Kardashian 91,39%

3. Kate Moss 91,06%

4. Emily Ratajkowski 90,8%

5. Kendall Jenner 90,18%

6. Helen Mirren 89.93%

7. Scarlett Johansson 89,82%

8. Selena Gomez 89,57%

9. Marilyn Monroe 89,41%

10. Jennifer Lawrence 89,24%

Asjad, millest piloodid tavaliselt ei räägi

Lennuhirm ei ole midagi ebatavalist, kuid siiski ei ole paljud reisijad teadlikud sellest, kuidas üks lennuk toimib ning mida seal tegelikult karta on.

Quora internetilehel, mis on mõeldud küsimuste esitamiseks ja vastuste saamiseks, küsiti piloodi käest, kas on olemas asju, mida nad kindlasti inimestele ei räägiks. Piloot Bruno Gilossen selgitas, millised need teemad on ja miks ta neid ei jaga.

Turvakontroll

Tegelikult on mitmeid viise (kui palju, seda ma ei ütle), kuidas turvakontrollist mööda hiilida või keelatud asjadega ikka läbi pääseda. Sellest, mis need nõrgad kohad on, me kindlasti ei räägi, sest sellise informatsiooni levitamine oleks lollus või isegi kriminaalne.

Privaatsus

Reisijatel ja meeskonnaliikmetel on õigus privaatsusele, mistõttu ei levita me kunagi infot, mis puudutab isikuandmeid. Nii ei räägi me ka kunagi, kui keegi kuulus peaks meie lennule tulema.

Ettevõte

Turvalisuse ning ettevõttega seotud aspektid on konfidentsiaalsed ning need ei tohi ettevõtte siseringist välja jõuda. Turvalisusega seotud asjadest ei räägi me kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et kedagi ei tohi avalikult süüdistada, sest vastasel juhul ei julgeks keegi enam kõva häälega mõnest veast rääkida. Teiseks ei mõista enamik inimesi lennukite toimimist ja paljud arvavad, et ainult katkise lambipirni tõttu võib lennuk juba alla kukkuda.

Siinkohal saab süüdistada ka liialt agaraid ajakirjanikke, kes alati tahavad saada loo kätte. Nii ilmuvad süütud lood, kus näidatakse näpuga mõnele firmale juhtumi pärast, mis oleks võinud aset leida ükskõik kus ning mis tegelikult ei olegi nii eriline.

Arusaadavalt ei salli lennufirmad meediaväljaannete negatiivset kajastust. Kui lennuki konstruktsioonis leitakse mõni viga, antakse sellest teada tootjale ja kui tegu on veaga, mis võiks juhtuda ükskõik kellega, teavitatakse sellest ka teisi lennufirmasid.

Firmasaladused hoitakse enda teada samadel põhjustel, nagu seda teevad ka kõik teised ettevõtted. Konkurentsi säilitamiseks ei tasu avatud kaartidega mängida.

Muidugi, kui tehnikaga peaks midagi juhtuma, siis laiem avalikkus ei saa selle keerukusest aru, mistõttu selgitustes selle olemust oluliselt ka lihtsustatakse. Seejärel kui keegi peaks välja kaevama selle pikema ja põhjalikuma selgituse, räägitakse, justkui nüüd oleks toimunud paljastus ja piloodid oleks tahtnud seda kõike varjata.

Peale selle ei ole midagi, mida piloot ei tohi avalikkusele rääkida, ühtegi vandenõuteooriat reisijate vastu ei ole olemas. 

Räppar Abraham: lapsed, tehke trenn endale meeldivaks!

Räppar Abraham armastas noorena palju trenni teha – harrastatud sai nii jalgpalli, korvpalli, sulgpalli kui ka kergejõustikku. Abraham, Valio Eesti ja Lastekaitse Liit kutsuvad ka tänaseid lapsi ja noori aktiivselt sporti harrastama, et hoiduda halbadest harjumustest, leida arvutiekraani kõrvalt alternatiivseid viise ajaveetmiseks ning säilitada hea enesetunne.

«Mul oli noorena kogu aeg midagi teha, mistõttu ei tekkinud tahtmist juua, suitsetada ega narkootikume tarvitada,» meenutab muusik lapsepõlve.

Siiski tunnistab räppar, et mingil hetkel hakkas töö ja elu trennitegemist segama. «Kui enam laps ei ole, algab võitlus iseendaga: kas teha trenni pärast rasket päeva või puhata ja laiselda. Mõtled küll, et trenni ei jaksa teha, sest päev oli liiga väsitav, aga samas muid lollusi jõuab ikka teha,» nendib ta. «Oluline on trenn lihtsalt ära teha, et ei oleks mõttetuteks tegevusteks aega.»

Lastele ja noortele tuletab Abraham meelde, et kõige tähtsam on trenn endale meeldivaks teha. «Kõige rohkem soovitan pallimänge: ei pea üksi nühkima ja füüsilise pingutuse korvab positiivne emotsioon,» jagab muusik kogemusi. «Mida vanemaks saad, seda tänulikum su keha on, et end stabiilselt liigutanud oled.»

Valio ja Lastekaitse Liit kutsuvad kõiki võtma osa heategevuslikust liblikaefekti projektist, et anda ka vähekindlustatud perede lastele võimalus harrastada sporti. Iga müüdud Alma liblikaga kohupiimakreemi tops aitab kasvatada spordifondi, millest kaetakse vähekindlustatud perede laste sporditasud.

Kaitseväelased lähevad Daeshi-vastasele missioonile

Terroriorganisatsiooni Daesh vastase operatsiooni Inherent Resolve raames asub esmaspäeval Iraagi poole teele ka kuus Eesti kaitseväelast.

Eesti üksuse ülem kapten Rainer Samarokov läheb oma esimesele välismissioonile, kolmel minejal on olemas varasem kogemus Afganistanist ja Iraagist. Kõige staažikam veebel alustab aga juba viiendat välismissiooni.

Eesti mehed siirduvad Iraaki Taani kaitseväe alluvuses ja nende eesmärk on koolitada kohalikku politseid, piirivalvet ja armeed. Seetõttu on Samarokovi sõnul oluline ka inglise keele oskus.

«Tahtsin isiklikult teenida välismaal, et näha, kuidas erinevad üksused koos toimivad ja kuidas korraldatakse väljaõpet, et midagi Eestisse kaasa tuua,» selgitas kapten.

Täpne töökorraldus Anbari provintsis paiknevas al-Asadi õhujõudude baasis pole veel selge. «Ees ootab kuumus, liiv. Täpsema ülevaate saame alles kohapeal, praegu on raske öelda,» nentis Samarokov.

Iraaki sõidetakse koos 150-pealise taanlaste kontingendiga, kellega ühineb ka kuus Läti kaitseväelast.

Pärast valitsuse heakskiitu missioonil osaleda sõitsid eestlased mais Taani harjutama. Näiteks hakkavad kaitseväelased iraaklastele õpetama, kuidas taanlastelt saadud relvi kasutada. «Samamoodi õppisime meie kasutama iraaklaste relvi, et olla nende oskustega rohkem sina peal,» selgitas kapten.

Kapten sõnas, et õpilaste n-ö profiilid on väga erinevad. On neid, kes on varem teenistuses olnud. Leidub aga ka selliseid, kes on veel täiesti rohelised. Relvatunnid toimuvad nagu ajateenistuseski – iraaklased istuvad klassiruumis, õpivad relvi käsitsema ja kokku panema. Õpetussõnu annab edasi araabia keele tõlk.

«Eks raskused ongi seotud kohalikega suhtlemisel – me ei tea, kuidas ja mida nad täpselt mõtlevad, kuidas maailmast aru saavad. Selles mõttes on väljaõpe kindlasti teistsugune kui ajateenijate puhul,» tõdes Samarokov. Selge pole seegi, kui palju iraaklasi grupis on. Klassi juures viibib lisaks instruktoritele ja tõlgile ka kaks julgestajat.

Samarokov nentis, et väljaõppemissioon on turvalisem kui lahingumissioon. Sest otseselt n-ö põllule minema ei pea. Küll aga on ka Iraagi armee kontrolli all olevat al-Asadi baasi varem rünnatud, ehkki seda julgestavad lisaks ka ameeriklased. «Seda piirkonda, kus me elame, julgestab veel eraldi Taani armee,» ütles Samarokov.

Daeshile ei keskendu

Ehkki Inherent Resolve on ametlikult Daeshi-vastane missioon, siis Samarokovi sõnul sellele mõttele igapäevatöös ei keskenduta. «Meie õpetame, kuidas end ja kaasvõitlejaid kaitsta. Ei ole vahet, kas Daeshi või kellegi teise eest,» märkis ta.  

Taanlaste üksus õpetab näiteks ära tundma isevalmistatud lõhkekehi (IED). «Aga ei saa ka öelda, et ainult Daesh neid kasutab,» selgitas Kapten.

Küll aga on kaitseväelastele väljaõppe käigus räägitud kohalikust kultuurist ja Daeshist, mis on siiski operatsiooni põhiline sihtmärk.

Eesti üksus jääb Iraaki esialgu kuueks kuuks.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles mais valitsuse pressikonverentsil, et Taani esitas Eestile kutse missioonil osalemiseks ja Eesti võttis selle vastu. Hanso sõnul missioon poole aastaga ilmselt siiski ei piirdu ja aasta lõpus küsib valitsus ilmselt riigikogult mandaati missiooni pikendamiseks ühe aasta võrra. «Oleme seal nii kaua kui tarvis ja pikendame vajadusel missiooni ühe aasta kaupa. Loomulikult, kui Daesh on kadunud, toome me oma sõdurid sealt ära,» rääkis Hanso.

Kaitseministeerium on arvestanud operatsiooni kulude suuruseks 120 000 eurot, mis kaetakse asutuse eelarvest.

Ameerika Ühendriikide juhitav Daeshi-vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve algas 15. juunil 2014 ning selle eesmärk on terroriorganisatsiooni-vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias.

Operatsiooni juhtivad ja toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. 

Daesh tegutseb põhiliselt Süürias ja Iraagis, kuid terroriorganisatsioonil on siirdeid ja mõju mujalgi, näiteks Liibüas.

Terroriorganisatsioon kujutab endast märkimisväärset ohtu kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Seetõttu on selle terroriorganisatsiooni vastane tegevus möödapääsmatu ja Eesti panus vajalik, toonitas kaitseministeerium.

Daeshi-vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks kutsusid Iraagi alaline esindaja ÜRO juures ja Iraagi välisministeerium 2014. aastal riike osalema Daeshi-vastases võitluses. Teiseks on Eesti ja Iraagi välisministeerium vahetanud Eesti kaitseväelaste kasutamiseks diplomaatilised noodid. Eesti edastas tänavu jaanuari lõpus Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palus aktsepteerida Eesti tegevväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile. Märtsi keskel saadetud vastunoodiga aktsepteeris Iraak Eesti noodi sisu.

Rõivas: Saaremaa ühinemine üheks omavalitsuseks oleks musternäidis

Kohtumisel Saaremaa omavalitsusjuhtidega ütles peaminister Taavi Rõivas, et kogu Saaremaa üheks suureks omavalitsuseks liitmine oleks igati loogiline ja tunnustust väärt samm. 

«Sellise suurliitmisega oleks Saaremaal võimalus olla eeskujuks kogu riigile, sest siis oleks tegu esimese kogu maakonna ulatuses tekkiva omavalitsusega,» ütles peaminister Rõivas, kes lisas, et ühtsest Saaremaast jääksid praeguste plaanide järgi välja vaid Muhu ja Ruhnu saared.  

Peaministri sõnul tuleb kohalikke omavalitsusjuhte kindlasti sellise algatuse eest tunnustada, aga ka riigi poolt toetada. «Oluline on, kuidas tagada teenuste kättesaadavus,» rõhutas peaminister pärast kohtumist Saaremaa valla ja linnajuhtidega. 

«Üldjoontes peaksime liikuma selle poole, et kodanik ei peaks teenuste kätte saamiseks kabinetiuksi kulutama, vaid saaks võimalikult palju ära teha e-teenusena. Küll on ka valdkondi, kus ei ole võimalust digitaalselt asju ajada - näiteks sotsiaalhoolekandes.» 

Rõivase sõnul on Saaremaal näidatud initsiatiivi võtmisega head eeskuju juba 2014. aastal, kui ühinesid Kaarma, Kärla ja Lümanda vallad ning moodustati Lääne-Saare vald.

Haldusreform oli ligi poolteist tundi kestnud arutelu keskne teema, mille kõrval tõstatus ka praamiühendus mandriga. «Ei ole kahtluski, et ühendus saarte ja mandri vahel peab toimima tõrgeteta nii reisijate kui ka kaubaveo osas,» ütles Rõivas, lisades, et teenus peab olema kvaliteetne.

Peaminister Rõivas alustas Saaremaa ringkäiku sõnavõtuga VIII Läänemere ajaloopäeval. Homme kohtuv Rõivas Saaremaa ettevõtjatega ja külastab väikelaevaehituse kompetentsikeskust.

Fotod: Tallinna külastas maailma üks suurimaid purjelaevu

Täna Tallinna saabunud kolmest kruiisilaevast on tähelepanuväärseim neist kõige väiksem, Wind Surfi nimeline laev, mille pardal on vaid 300 kruiisituristi.

Wind Surfi näol on tegemist maailma ühe suurima purjelaevaga. Nimelt on tegemist viiemastilise kuue tekiga kruiisilaevaga,  millel on seitse arvuti abil juhitavat purje pindalaga 2600 ruutmeetrit. Laeva pikkus on 187 meetrit ja mastide kõrgus 50 meetrit. Laevale mahub kuni 310 reisijat, keda teenindab 200 meeskonnaliiget. Bahama lipu all sõitev Wind Surf lasti vette 1989. aastal ja kandis esialgu nime Club Med 1.

Täna saabusid Tallinna ka Costa Luminosa, mille pardal on 2500 turisti ning MSC Opera 1500 kruiisituristiga.

Ilmateenistus andis kaheksale maakonnale teise astme tormihoiatuse

Ilmateenistus hoiatab, et õhtul on mitmel pool oodata äikest, millega kaasnevad kohati tugev sadu ja tugevad tuulepuhangud 15-20 m/s.

Ilmateenistus andis teise astme tormihoiatuse kaheksale maakonnale. See tähendab, et ilm on ohtlik ja võib esineda tavatuid ilmastikunähtusi. Sellisel juhul tuleb olla väga tähelepanelik ja jälgida pidevalt ilmaprognoosi.

Saare-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaale on antud esimese astme hoiatus ehk seal piirkondades võib ilm olla ohtlik teatud olukordades ning soovitatav on jälgida edasist ilmaprognoosi. 

Veel kella 17 paiku kehtis esimese astme hoiatus ka Harju- ja Läänemaal, kus kella 19.30 seisuga hoiatused puuduvad.

Ilmateenistuse kaart. Oranž värv tähendab teise astme, kollane esimese astme hoiatust. Allikas: Ilmateenistus

Ilmateenistuse teatel liigub täna üle Eesti madalrõhulohk ühes tihedate vihma- ja äikesepilvedega. Äikesepilved jõuavad pärastlõunal Edela-Eestisse ning levivad edasi kirde suunas. Äikesega kaasnevad kohati vihmavalingud ja tuulepuhangud, välistatud pole ka rahehood. Tugevamaks võib äike kujuneda õhtul Lõuna- ja hilisõhtul Ida-Eestis.

Soomest kirde suunas eemalduva madalrõhkkonna järel sajab homme mõnes paigas veel hoovihma. Selleks on suurem tõenäosus Eesti ida- ja kirdeservas. Päeva peale aitab taeva selgemaks muuta Eesti kohal tugevnev kõrgrõhuhari. Mõõdukas läänekaaretuul toob veidi jahedamat õhku ja päevamaksimumid jäävad 25 kraadist juba madalamale.

Loe lisaks:

Nääs: Savisaare menetlusest on saamas omamoodi karistus

Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare advokaat Oliver Nääs ütles tänast kohtumäärust kommenteerides, et Savisaare ametist kõrvaldamine hakkab käesoleva juhul võtma karistuse ilminguid ning menetlusest endast on saamas omamoodi karistus.

«Kohus oli seisukohal, et hetkel puudub võimalus hinnata tunnistajate ütlusi ning seda, kas need süüstavad Edgar Savisaart või mitte. Kohtumäärus kuulub vaieldamatult täitmisele ja austamisele, kuid selle seisukohaga on kaitsjana raske nõustuda. Nimelt on kohtud Edgar Savisaart ametist kõrvaldades ja kõrvaldamise põhjendatust kontrollides andnud korduvalt hinnanguid käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditele ning teinud sellest järeldusi tunnistajate mõjutamise ohu kohta. Kui on võimalik hinnata tõendeid seoses tunnistajate mõjutamise ohu olemasoluga, peaks olema võimalik hinnata tõendeid ka seoses tunnistajate mõjutamise ohu puudumisega. Tegemist on ühe mündi erinevate külgedega ehk sisuliselt sama asjaoluga,» ütles Nääs.

«Ametist kõrvaldamine hakkab käesoleva juhul võtma karistuse ilminguid ning menetlusest endast on saamas omamoodi karistus. See ei ole korrektne ega ametist kõrvaldamise tegelikuks seaduslikuks eesmärgiks, kuna Edgar Savisaart ei ole süüdi mõistetud,» lisas ta.

Kohus jättis täna korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Savisaare Tallinna linnapea ametist jätkuvalt kõrvaldatuks. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Harju maakohus kõrvaldas Savisaare riigiprokuratuuri taotlusel linnapea ametist 30. septembril, leides, et Savisaar võib linnapeana töötamist jätkates mõjutada Tallinna linnavalitsuse töötajaid või nendega ütlusi talle soodsas suunas kooskõlastada. Hiljem on kohus Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust korduvalt kontrollinud, kuid pole pidanud vajalikuks seda muuta. Uuesti võib Savisaar paluda eeluurimiskohtunikul seda kontrollida nelja kuu pärast.

Kernus on teetööde tõttu kilomeetrite pikkused ummikud

Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuvas Kernu alevikus on mõlemal suunal mitme kilomeetri pikkused ummikud.

Maanteameti kinnitusel on nad probleemist teadlikud ning hetkel on otsustatud suunal Pärnu-Tallinn lubada autod otse läbi ehitusobjekti, mida korraldavad reguleerijad. Tallinn-Pärnu marsruudil liiklejad suunatakse kõrvalteele, mis pikendab väikese ümbersõiduga teekonda 200 meetrit. Liiklejatel tuleks siiski arvestada kuni 40 minutilise ajakuluga.

Maanteamet soovitab jälgida  liiklusinfo rakendust Tark tee ning hoida silm peal ka nende Facebooki leheküljel, kus liiklusseisakutest operatiivselt teavitatakse.

Kahesuunaline liiklus peaks maanteameti sõnul taastuma 11. septembril, mil lõppevad remonttööd.

Vetelpääste soovitab: kuidas tagada rannas lapse ohutus?

Kuigi rand on lapsele põnev mängumaa, on seal ka ohte, mida saab Eestis 21 randa valvava ettevõtte G4S kommunikatsioonijuhi Reimo Raja sõnul tavaliselt vältida.

Selleks, et laps rannas ohtu ei sattuks, võiks kinni pidada järgmistest soovitustest.

1. Hoia lapsel silm peal

Kuna vetelpäästjatel tuleb rahvarohketes randades sageli kadunud lapsi aidata otsida, siis Tallinna ja Pärnu randades võib rannavalvuritelt küsida lapsele käepaela. Sellele saab lapsevanem oma telefoninumbri kirjutada. Samuti tasub lapsega kokku leppida kohtumispaik juhuks kui peaks teineteist rannas ära kaotama. Aga kõige olulisem on muidugi lastel silm peal hoida. Iga lapsevanem vastutab alati selle eest, et tema pereliige jõuaks ohutult randa ja sealt ka tervena koju.

2. Ära luba last kummimadratsiga vette

Kummimadratsite, rõngaste ja muude täispuhutavate ujuvvahenditega vetelpääste lapsi vette lubada ei soovita. See, et tuul võib lapse kummimadratsiga või täispuhutavate kätistega merele viia on probleem, mida sageli alahinnatakse. Samuti võib laps suures mänguhoos ujuvvahendiga sügavasse vette sulistama minna ja seejärel kummimadratsilt vette kukkudes uppumisohtu sattuda.

Kui lapsevanem siiski lubab põngerja kummimadratsiga vee peale mängima, siis ujuvvahendil mängiv laps peaks jääma madalasse vette täiskasvanu ja kalda vahele. Nii saab lapsest kinni haarata, kui tuul peaks hakkama madratsit merele puhuma.

Juhul kui kellelgi peaks juhtuma olukord, kus satutakse kummimadratsiga sügavasse vette triivima, siis tuleb käsi püsti tõsta, et sind kaldalt näha oleks ja teha valju häält. Mitte kunagi ei tohi madratsi, rõnga või muu ujuva aluse pealt lahkuda, kuni see vähegi veest väljas on. Tavaliselt hukkuvad just need, kes arvavad jõudvat end kaldale ujuda, aga väsivad või saavad külmast veest krambid.

3. Tuul võib lapse ujumiskätistega merele puhuda

Kuigi tuul puhub merele kõige kergemini just suurema kummimadratsi, siis ei tasu tuule jõudu alahinnata ka ujumiskätiste osas, mis pannakse lapsele käte ja jalgade ümber. Ka nendega supeldes võib tuul lapse merele puhuda. Seetõttu ei tohi kunagi jätta lapsi veemänguasjadega omapäi sulistama.

4. Ujumisrõngaga võib üle pea käia

Ujumisrõngaga vees mängides kaasnevad samuti ohud, kuigi pealtnäha seda keegi arvata ei oska. Kui lapsel on ujumisrõngas ümber, siis võib natuke sügavamas vees juhtuda olukord, kus mänguhoos käib laps kummirõngaga üle pea nii, et jalad jäävad vee peale ja pea vee alla. Sedasi satub laps uppumisohtu, tekib paanika.

5. Olulised asjad olgu alati kaasas

Randa minnes võta lapsele kaasa joogivesi ja päikesekaitse. Kuna G4Si rannameedikutel tuleb sageli tohterdada lapsi, kes on rannaliival joostes saanud jalgadele marrastused või koguni lõikehaava, siis soovitame kindlasti paar jalanõusid alati randa kaasa haarata, et pärast plaasterdamist ja sidumist saaks laps mugavalt kõndida.

6. Jälgi tornist vette hüppavat last

Osades randades on ka hüppetornid, mille märjal puitpõrandal kiputakse vahel libisema ja teinekord kukutakse ka tornist ootamatult selg ees vette. Selliste õnnetuste vältimiseks peaks lapsevanem pere noortematele vajalikud ohutusjuhised kindlasti enne üle rääkima  ja tornist vettehüppeid tegevaid lapsi jälgima.

Regula vatti saanud sõsarlaeva saab kätte vähem kui kahe miljoniga

1,9 miljoni dollariga on tõenäoliselt müügis ka 1973. aastal valminud Regula sõsarlaev Ursula, mis aga peaks asuma kaugel Mehhikos ning mida on ajahammas tõsisemalt purenud. 

Maritimesales.com lehel tuuakse välja, et laev on 2,5 miljonilt USA dollarilt hinnatud alla 1,9 miljonile (üle 1,7 miljoni euro). Laeva nime ja omanikku küll lehel ei avaldata, kuid laeva andmed (pärast ümberehitust) viitavad sõsarlaevale Ursula, mis kunagi kündis merd koos Regulaga Helsingborgi (Rootsi) ja Helsingøri (Taani) vahet.

Laev mahutab 900 reisijat ning 105 autot. 

Ursulal on aga palju värvikam minevik kui 1997. aastast Eesti saarte vahet sõitval Regulal.

1997. aastal müüdi laev Mehhikosse, kus ta sai nimeks Cozumel II ja hakkas liinil Yucatan-Cozumel sõitma. 2005. aastal viis orkaan Wilma laeva Chinchorro lähedal karile, kuhu ta jäi seisma aastateks. Sama aasta lõpus kustutati laev omaniku soovil Lloydi registrist. Lloydi register on klassifikatsiooniühing, mis kontrollib tehnilistest normidest kinnipidamist kogu laeva kasutusaja jooksul.

Laev pukseeriti minema alles 2010. aastal. Pärast seda on Cozumel II ehk Ursula mineviku kohta informatsiooni leidmine juba keerukas. Pole selge, kas laeva on hiljem parandatud või ümber ehitatud.

Postimehega rääkinud laevandusspetsialisti sõnul ei saa vaadata vaid laeva müügihinda, sest Eestis sõitma hakkav laev peab vastama Euroopas kehtivatele nõuetele. Arvestades, et see laev on Mehhikos, siis ei saa välistada, et laeva nõuetekohaseks ehitamine läheb veel sama palju maksma kui müügihind.

Ursula ja Regula kolmas sõsarlaev Betula (1968) müüdi 2003. aastal Hispaania firmale ning ta hakkas inimesi sõidutama Kanaaridel uue nimega Buganvilla, hiljem Tarrafal. Viimaste andmete kohaselt viidi Betula 2013. aastal Elevandiluurannikule.    

Tänane Postimees kirjutab, et TS Laevade ostetud Regula väidetav hind oli ligi viis miljonit eurot. Selle raha eest peaks laeva liinile jätkuma veel kümneks aastaks. Enamik laevameeskonnast leiab ilmselt uue töö samuti TS Laevade palgal. 

Kohus ei lubanud Edgar Savisaart tagasi linnapea ametisse

Harju maakohus otsustas jätta korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Tallinna linnapea ametist jätkuvalt kõrvaldatuks.

Kohtu pressiesindaja sõnul on määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Kui riigiprokuratuur pidas teisipäeval peetud kohtuistungil vajalikuks, et Savisaar jääks endiselt ametist kõrvaldatuks, siis Savisaare kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääs soovis vastupidist.

Nääs ütles istungi järel ajakirjanikele, et palus eeluurimiskohtunikul kontrollida Savisaare ametist kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust, kuna toimikust nähtuvaid tunnistajate ütlusi arvestades ei esine ohtu, et ta tunnistajaid mõjutaks. «Kõik Tallinna linnavalitsuse ametnikest tunnistajad on ütlused kaitsepolitseiametile andnud ning need ei ole Savisaart süüstavad ega oma kriminaalasjas olulist või määravat tähtsust. Seda arvesse võttes puudub ka reaalne oht, et Savisaar mõjutaks tunnistajaid andma mingi muu sisuga ütlusi ning ühes sellega puudub alus Savisaare jätkuvaks ametist kõrvaldamiseks,» rääkis ta.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus leidis aga vastupidi, et tunnistajate mõjutamise risk on olemas. «Kuna kahtlustused on olnud seotud sellega, et Edgar Savisaar on andnud korraldusi erinevatele isikutele sellel eesmärgil, et tema teenet ootavate ärimeeste huvid saaksid rahuldatud, siis on nendel tunnistajatel sellist teavet, mida kohtusaalis jagada,» ütles ta teisipäeval ja viitas, et Savisaar on tunnistajate ütlused parteilehes ka juba avaldanud, unustades ära, et õigusemõistmine toimub kohtumajas.

Tema sõnul on menetlusega seotud inimesed saanud seega võimaluse osa tõenditega tutvuda, kuigi seaduse kohaselt on see õigus ainult kaitsjatel ja kaitsealustel. «Tunnistajaid hoitakse üksteisest lahus, see on kehtiva kriminaalmenetluse põhimõte. Praegu on tunnistajate ütlused avaldatud ja loodud reaalne võimalus oma ütlusi kooskõlla viia teiste omadega,» rääkis Evestus, kelle sõnul toetab see riski, et inimesed võivad saada Savisaare poolt mõjutatud. «Kui me laseme tekkida uuesti alluvussuhtel, siis see võib tekitada veel rohkem tunnistajates hirmu või mõjutamisohtu.»

Harju maakohus kõrvaldas Savisaare riigiprokuratuuri taotlusel linnapea ametist 30. septembril, leides, et Savisaar võib linnapeana töötamist jätkates mõjutada Tallinna linnavalitsuse töötajaid või nendega ütlusi talle soodsas suunas kooskõlastada. Hiljem on kohus Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust korduvalt kontrollinud, kuid pole pidanud vajalikuks seda muuta. Uuesti võib Savisaar paluda eeluurimiskohtunikul seda kontrollida nelja kuu pärast.

Suurhaigla pakub ämmaemandate tasuta vastuvõtte

Ida-Tallinna keskhaiglas saavad ravikindlustatud naised ämmaemanda vastuvõtule tasuta ja saatekirjata.

Soovitud ämmaemanda vastuvõtule saab suve algusest registreerida ka Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) patsiendiportaali iPatsient kaudu, teatas ITK.  

«iPatsient on kaasaegne lahendus tänapäeva kiires maailmas, kus vaid mõne hiireklõpsuga saab lapseootel naine broneerida aja ämmaemanda juurde,» selgitas emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi ning lisas: «Ämmaemanda vastuvõtule võib aja broneerida kohe, kui rasedustest näitab positiivset vastust. Parim aeg visiidile tulekuks on raseduse kuuendal kuni üheksandal nädalal, siis on ka laps ja lapse südametöö ultrahelis juba nähtav. Kindlasti peaks tulevane ema rasedusega end arvele võtma enne 12. rasedusnädalat, sest see on oluline nii naise ja tulevase lapse hea tervise kindlustamiseks kui ka peretoetuste maksmisel.»

Samuti saab vastuvõtuaega broneerida telefonil 666 1900 (E–R 7.15–18.00). Ravikindlustatud naisele on ämmaemanda vastuvõtt tasuta ja ei ole vaja ka saatekirja. ITK Sünnitusmaja emadusnõuandlasse on oodatud oma rasedust jälgima kõik lapseootel naised.

Ämmaemanda esmasele vastuvõtule saab patsiendiportaali kaudu registreerida ka Tartu ülikooli kliinikumis, kus portaali nimi on ePatisent ja vastuvõtule registreerimiseks on vaja perearsti saatekiri. «Saatekirja ei nõuta pöördumisel järgmiste eriarstide poole: psühhiaater, naistearst, kopsuarst (tuberkuloosi diagnoosiga patsientidel), silmaarst, hambaarst, naha-suguhaiguste arst, trauma korral traumatoloog või kirurg, kommenteeris kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael. «Kui patsiendil puudub saatekiri või ta soovib tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda, on võimalik pöörduda eriarsti tasulisele vastuvõtule.»

Tartu ülikooli kliinikumis saab eriarsti vastuvõtule registreerida ka telefoni teel (7319 100, E-R 07.30-18.00), registraatori juures kohapeal ja e-posti teel.

Gräzin uuris, kas kriminaalkorras karistatud Keskerakond tohib olla riigikogus

Riigikogu reformierakondlasest liige Igor Gräzin uuris õiguskantslerilt, kas kriminaalkorras karistatud Keskerakonna saadikud tohivad jätkata tööd riigikogus, ning sai vastuseks, et kehtiv õigus seda ei keela.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis eile Gräzinile saadetud vastuses, et Eesti põhiseadus ega kehtiv õigus ei välista kriminaalkorras karistatud erakonna nimekirjast valitud riigikogu liikmete ega nende moodustatud fraktsiooni jätkamist riigikogus. Riigikogus esindatud kuuest parteist on ainsana kriminaalkorras karistatud Keskerakond.

Tema sõnul näeb põhiseadus ette, et riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, ning sama reeglit kordab ka riigikogu liikme staatuse seadus. «Sarnast ühemõttelist normi, mis välistaks juriidilise isikuna kuriteos süüdi mõistetud erakonna osalemise riigikogu töös, Eesti õiguskord ei sisalda,» ütles ta.

Samas jätab kehtiv õigus Madise sõnul tõlgendustele avatuks selle, millisel juhul peaks kuritegu tingima erakonna sundlõpetamise.

Tema sõnul keelab erakonnaseadus erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega, kuid ei sisalda erinormi partei kuriteo tõttu sundlõpetamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus näeb õiguskantsleri sõnul muu hulgas ette, et juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega, kui selle eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega või kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel.

Kui vaadata neid kaht seadust koos, on Madise sõnul võimalik, et teatud juhtudel võib kriminaalvastutus erakonna sundlõpetamise kaasa tuua. «Siiski ei saa öelda, et igal juhul, kui erakond süüdi mõistakse, on tema tegevus erakonnaseaduse paragrahv nelja mõttes «vastuolus kriminaalseadusega»,» märkis õiguskantsler.

Tema sõnul tuleks lubamatuks pidada kindlasti sellist olukorda, kus kuritegelikkus iseloomustab erakonna tegevust läbivalt ja sisuliste sihtide poolest. «Nagu iga muu piirangu puhul, tuleb ka siin tagada proportsionaalsus. Iga rikkumine sundlõpetamist kaasa tuua ei tohiks,» leidis Madise.

Õiguskantsleri sõnul võib olukorda konkretiseerida riigikogu, sätestades, milliste kuritegude toimepanemine võib kaasa tuua erakonna sundlõpetamise.

Homsest jääb sooja vähemaks

Soomest kirde suunas eemalduva madalrõhkkonna järel sajab reedel mõnes paigas veel hoovihma.

Selleks on suurem tõenäosus Eesti ida- ja kirdeservas. Päeva peale aitab taeva selgemaks muuta Eesti kohal tugevnev kõrgrõhuhari.

Mõõdukas läänekaaretuul toob veidi jahedamat õhku ja päevamaksimumid jäävad 25 kraadist juba madalamale.

Homme on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul 3 kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 20 kuni 24 kraadi.

Pärast eesistumist valmivast Rüütelkonna majast saab riigi uus esindushoone

Riigikantselei selgitusel saab ajaloolisest Rüütelkonna hoonest pärast selle restaureerimist Eesti 100. sünnipäevaks riigi esindushoone, kus hakkavad kohtumisi korraldama nii ministrid, peaminister kui ka president.

Riigikantselei kommunikatsioonijuhi Kristiina Tiimuse sõnul on selge, et Rüütelkonna hoonet ei jõuta restaureerida Eesti eesistumiseks Euroopa Liidus, mis lükkus pool aastat planeeritust varasemaks. «Eesistumise ajaks hoone tõepoolest ei valmi, kuid igal juhul võiks hoone saada valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul,» lausus ta.

Rüütelkonna hoonesse oli eesistumise alguses plaanitud väiksemaid kohtumisi. «Kindlasti on sellest kahju, aga kuna kummaski ei olnud ruume kõige suuremate ürituste jaoks, siis sellega me saame hakkama,» nentis riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli.

Kristiina Tiimuse selgitusel saab maja olema riigi esindushoone, kus saab korraldada erinevaid protokollilisi üritusi, näiteks presidendi, peaministri, ministrite või riigikogu kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte. Muul ajal on hoone on plaanis avada tutvumiseks ka tavakülastajatele.

Valitsus eraldas hoone restaureerimiseks 5,3 miljonit eurot.

Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid elektroonilisi lahendusi.

Hoone jutustab Eesti riikluse lugu läbi hoones tegutsenud institutsioonide ja asutuste. Alates 1849. aastast, mil ehitis valmis, on see olnud nii Eestimaa rüütelkond, välisministeerium, rahvusraamatukogu kui ka Eesti Kunstiakadeemia.

Taastada maapäevade saal

Riigikantselei soovib koostöös ajaloomuuseumiga rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt taastada maapäevade toimumise saali sisekujunduse, sealhulgas eksponeerida 280 aadlivappi.

Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.

Eesti omariiklust tutvustatakse hoones läbi Eesti riigi alusdokumentide, näiteks iseseisvusmanifesti ja põhiseaduste. Rahvusarhiivi abiga valitakse välja ka teisi olulisi ja huvitavaid dokumente (välissuhtlus, okupatsioon, eksiilvalitsuse tegevus, taasiseseisvumine), mis räägivad Eesti riigi tekkest ja arengust. Lisaks saab eksponeerida riigi teenetemärke ning presidendile, peaministrile ja teistele riigi esindusisikutele tehtud riiklikke kingitusi.

Välisministri kabinet on võimalik taastada 1923. aasta projekti järgi. Kahjuks ei ole säilinud ministri kabineti mööbel, kuid eksponeerimist leiab Toompea päevilt pärit väliministeeriumi kantseleimööbel. Huvitavat materjali on säilinud välisminister Ernst Jaaksoni isikuarhiivis. Kabineti kujunduskontseptsiooni ja eksponaatide osas teeb riigikantselei koostööd välisministeeriumiga.

Raamatukokku on plaanis koondada Eesti riigi kujunemist ja mõtet oluliselt mõjutanud teosed, näiteks Juhan Liivi luuletused («ükskord on Eesti riik») ja Le Duci 1855. aasta reisikiri, milles ennustati Eesti riigi teket. Teoste valimiseks ja väljapanekuks on riigikantselei abi palunud Eesti rahvusraamatukogult. Raamatukokku plaanitakse rahvusarhiivist tagasi tuua rüütelkonna kantselei ja arhiivi kapid.

Rüütelkonna rootsiaegses hoones saab rääkida Eesti vapi lugu. Nimelt kinnitati Rootsi ajal esmakordselt kolme lõviga vapp Eestimaa (hertsogkonna) ametlikuks tunnuseks.

Rüütelkonnast ja selle hoonest

1580. aastatel moodustasid nelja maakonna – Harju, Lääne, Viru ja Järva aadlikud Eestimaa rüütelkonna. Rüütelkond oli seisuslik maa omavalitsus, mille moodustasid algselt maahärra vasallid, hiljem rüütlimõisa omanikud.

Rüütelkond kui maa esindus- ja haldusorgan reguleeris Põhja-Eestis 13. sajandist kuni Eesti Vabariigi tekkeni peaaegu kõiki eluvaldkondi alates haridusest ja lõpetades majandusega.

Rüütelkonna kõrgeim organ oli iga kolme aasta tagant kogunev maapäev (Landtag), kus ühe häälega olid esindatud kõik kubermangu rüütlimõisad – st kogu maa koos rahvaga. Maapäeval oli seaduseelnõude algatamise õigus ja lubatud pöörduda otse keisri poole.

Rüütelkonna juures tegutses rida ajutisi või alalisi komisjone ja komiteesid: matriklikomisjon, agraarkomisjon, reguleerimiskomisjon, Eestimaa Rüütelkonna teedekomisjon, maaparanduskomisjon, Eestimaa maamaksu komisjon, maal asuvate tööstusettevõtete hindamise komisjon, laenukomisjon, fideikomisside komisjon, küttepuude ja õlgede varumise komisjon, Tallinna küttepuudega varustamise komisjon, stipendiumikomisjon, Eestimaa tervishoiu komisjon, veterinaaralane komisjon, viinatootjate komitee, telefonikomitee. Lisaks korraldas Eestimaa rüütelkond kohtute, politsei ja vanglate ülalpidamist.

Rüütelkonna komitee pidas oma senises rollis viimase istungi 15. juunil 1920 – päeval, mil Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse.

Eesti Vabariigi asutuste loomise ja töölehakkamisega 1918. aastal tekkis koheselt suur ametiruumide vajadus. Erinevalt Läti otsusest võtta parlamendihoonena kasutusele Liivimaa Rüütelkonna maja, pidas meie Asutav Kogu vajalikuks parlamendile uue maja ehitamist. Seepeale 1919. aasta aprillis pöördus kohtuminister Ajutise Valitsuse poole palvega anda rüütelkonna hoone kohtuministeeriumi ja kõrgema riigikohtu käsutusse.

5. – 9. juuni 1919 rekvireeriti rüütelkonna hoone päraldised ja sisseseade. Neli päeva kestnud  ülevõtmise kohta koostati detailne akt, millest nähtub ruumide sisseseade ja osaliselt funktsioongi. Muu hulgas anti Eesti Vabariigi kohtuministeeriumile üle 275 vappi maapäeva saali seintel, 6 papist vappi tõllakuurist ja 4 vapijoonistust arhiiviruumist.

Kohtuministeeriumi isikkoosseisu suurenedes muutus ruumipuudus aina teravamaks. 1919. aasta sügisel selgus, et suur saal on liialt külm ning seda ei olnud võimalik Riigi Teatajal kasutada. Sama aasta lõpuks oli ka selge, et kõrgem kohus ei hakka kunagi paiknema rüütelkonna hoones, sest Asutav Kogu oli määranud Riigikohtu asukohaks Tartu. Tekkis teadmine, et kohtuministeeriumi pigem kantseleilised vajadused ei sobinud kokku Eestimaa esindushoone ruumikasutusega.

Hoopis enam vastas maja välisministeeriumi vajadustele ning hoone üleandmise otsus tehtigi 1920. aasta lõpus. Maja tegelik üleandmine välisministeeriumile toimus 20. detsembril 1920 ning välisministeerium asus majja 1921. aastal. Peagi algasid ettevalmistused hoone välisministeeriumi tarvis ümberkorraldamiseks. Arhitekt Burmann valmistas ette ümberehitusprojekti, sh ministri kabineti ja ministri neljatoalise ametikorteri kohta. 1923. aasta oktoobriks oli ümberehitus ka valmis.

Eesti okupeerimisel lõpetati välisministeeriumi tegevus. 1948. aastast tegutses hoones tänane rahvusraamatukogu. Pärast rahvusraamatukogu väljakolimist avati rüütelkonna hoones kunstimuuseumi ekspositsioon, 2009. aastal sai maja enda käsutusse Eesti Kunstiakadeemia.

Folgi väljavõte: keda soovitame igal juhul kuulama minna!?

Viljandi pärimusmuusika festival peab sellel aastal teemaga «Naise hääl» 24. sünnipäeva! Festivalikava on põnev ning tihe ja sel puhul otsisime meiegi teie jaoks igast festivalipäevast välja need, keda igal juhul kuulama minna soovitame!

Neljapäev 28.07:

15.00 Naiste Hääl: 

tegemist on Viljandi pärimusmuusikafestivali selle aasta teemakohase eriprojektiga, mille raames saavad esmakordselt kokku kuus naist eri ilma- ja kodumaa nurkadest. Nädala jooksul elavad nad koos, õpetavad teineteisele muusikat ning teevad proovi, et moodustada unikaalne ansambel.

20.00 Eeva Talsi ja Casey Driessen:

Esmakordselt kohtuti eelmise aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kiirelt tekkis plaan hakata tegema koos muusikat, et ühendada oma kodumaade viiulitraditsioonid. Nende esimene ühine kontsert toimus oktoobris Viljandis Pärimusmuusika Lõikuspeol. Edukast koostööst innustuna otsustati teemat edasi arendada ning salvestada terve albumi jagu lugusid, mille esitletaksegi just tänavusel Viljandi pärimusmusmuusika festivalil.

Reede 29.07:

14.00 Dasta-e-Azada:

Viljandi folgile tullakse otse Afganistanist – riigist, kus veel üsna hiljuti oli suurem osa musitseerimisest üleüldse keelatud. Bändi moodustavad neiud õpivad 2010. aastal loodud Afganistani rahvuslikus muusikainstituudis, mis pakub võrdset õppimisvõimalust nii poistele kui tüdrukutele ning muusikalist pelgupaika lastele, kes on saatuse tahtel vanemlikust hoolest ilma jäänud või pärinevad väga vaestest peredest.

Dasta-e-Azada viis tüdrukut on julged teenäitajad, kes julgevad kinnise ühiskonna kammitsatele vastu astuda ja mängida südamest tulevat muusikat, olgu selleks siis Afganistani rahvamuusika või läänepärasem looming. Sest just muusika aitab maailma paremaks teha.

16.00 Seto naiste- ning meestelaul:

UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud Seto mitmehäälne laulupärimus on elav traditsioon, mida kannavad Eestis ja Venemaal elavad setod. Seto kultuuris on laulul väga oluline koht, see on saatnud naisi ja mehi sünnist surmani. Tänapäeval on seto laulust saanud ka üks identiteedimarkereid: seto laul kõlab nii intiimsetel perekondlikel pühadel kui kogu seto rahva jaoks olulistel sündmustel. Tänased seto koorid on institutsioonid, kus õpetatakse seto keelt ja laulpärandit ning hoitakse vanu traditsioone.

21.00 FolkBeat:

FolkBeat on Moskvast pärit noorteansambel, mis hoiab au sees slaavi polüfoonilise laulmise traditsiooni. Solistid Elena Minulina, Svetlana Ivanova, Svetlana Shestopalova ja Maria Zibrova on kõik Venemaa Muusikaakadeemia vilistlased. 2012. aastast alates on bänd andnud kontserte nii Venemaal kui väljaspool. FolkBeat esitab uute seadetega pärimusmuusikat ja kaasaegsete autorite teoseid beatbox'i, löökpillide ja paljude teiste muusikariistadega.

Laupäeva 30.07:

18.00 Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder:

Upa-upa, ubinakõnõ on kolm tuntud ja armastatud Eesti muusikut – Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder, kes esitavad lastele ja avatud meelega täiskasvanuile mõeldud pärimusmuusika juurtega uusloomingut. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste «salakeele» juurde. Värvikas trio esitab oma kava nii, et põnev on nii lastel kui täiskasvanuil ja seetõttu on nad oodatud külalised nii lasteüritustel kui suurte folgifestivalide pealavadel.

19.00 Trio Vechernitsa:

Vechernitsa (Õhtutäht) Trio loodi 2000. aastal. Vechernitsa on bulgaaria folklooris üks planeedi Veenus poeetilisi nimesid. Ansambli moodustavad kolme Bulgaaria laulja – Vanya Vaccari, Sorina Bogomilova ja Tanya Parvanova hääled ja kunstilised anded. Vechernitsa repertuaar koosneb Bulgaaria erinevate piirkondade pärimuslugudest, aga ka pärimuslaulude seadetest, mille on just neile kirjutanud või pühendanud tuntud Bulgaaria heliloojad.

20.00 Noura Mint Seymaly:

Noura Mint Seymali on Mauritaania kuulsaim artist rahvusvahelisel laval. Olles mõjutatud mauride jutuvestjate ajatust repertuaarist, võlub Noura bänd välja «hoogsa liivatormi hüpnootiliste gruuvidega, segades kokku traditsioonilised Mauritaania instrumendid nagu ardiin ja tidinit elektroonilise psühhedeelse rock-bändiga.» - The Quietus (UK).  

Pühapäev 31.07

16.00 Lõõtsavägilased:

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele. Kahe aasta jooksul on ansambel andnud juba üle 130 kontserdi, üles on astunud nii mõnelgi tähtsamal ja suuremal pärimusmuusika festivalil ja üritusel. Lõõtsavägilased on esinenud nii Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Hiiu Folgil kui ka Viljandi Hansapäevadel koos Untsakatega.

18.00 Laoise Kelly:

Musikaalsest perekonnast pärit Laoise Kelly on Iirimaa üks tuntumaid harfimängijaid. Tema vanemate muusikamaitse oli eklektiline, mistõttu nad kuulasid nii Scott Joplinit, The Beatlesit, Nana Mouskourit, Johnny Cashi, Louis Armstrongi, De Dannanit kui ka klassikalist muusikat. Laoise’i isa õpetas talle klaverit ja noodilugemist ning 12-aastaselt hakkas ta harfi mängima. Tänaseks on ta ühtekokku lindistanud muusikat üle 50 albumile koostöös mitmete Iirimaa kuulsate muusikutega, kelle hulka kuuluvad The Chieftains, Sharon Shannon ja Tommy Makem, aga ka näiteks Inglise lauljatar Kate Bush ja Ameerika kantri/bluegrass'i-ikoon Tim O’Brien. Lisaks on ta välja andnud ka kolm kriitikute poolt soojalt vastu võetud sooloalbumit.

20.00 Ando ja sõbrannad:

Legendaarne festivali lõpukontsert on tagasi! Festivali pealik kogub ühele lavale kokku kõik uued ja vanad sõbrad, et nendega koos peole joon alla tõmmata. Nagu tänavusele festivali teemale kohane, on seekord lava põhiliselt Ando sõbrannade päralt!

Lisaks muusikale leiab nelja päeval jooksul nii festivalialalt kui Viljandi linnast ka palju muud. Nii saab osa võtta paljudest töötubadest, minna linna peale ajaloolisele jalutuskäigule, käia laadal, palvusel, näitustel, kuulata loengut ning teha palju muud.

Soovime kõigile toredaid elamusi ning vahvat folki!

Galerii: 24. Viljandi folk on alanud!

Viljandi pärimusmuusika festival on alanud! Legendaarne folkmuusikafestival peab sellel aastal juba 24. sünnipäeva. Elu24 on suvises Viljandis kohal, et tuua teieni järgmiste päevade põnevaimad seigad!

Seekordse festivali teema on pühendatud ühele väljendusjõulisemale looduslikule helile maailmas – naise häälele. Selle kaudu tahavad festvalikorraldajad pöörata tähelepanu naiste eneseväljendusele nii laulu kui pillimängu kaudu.

Tänapäeval võiks küsida, et miks ikkagi naised, kas tegu pole ebavõrdsusega? Teatavasti on eesti vanemas rahvalaulus alati valitsenud sugupooletus, ning eristust, kas laulu on edasi kandnud mehed või naised, võib teha teemade ning motiivide järgi. Niisiis pööratakse seekordsel festivalil, tänu ülestähendustele ning arhiivilindistustele, erilist tähelepanu just esiemade poolt edasikantud lugudele.

Naisi pole siinkandis mitte alati lavale lubatud. 1869. aasta esimesel laulupeol lubati lavale ainult mehed. Naised pidid kiirel heinaajal koju jääma. Aegadel, mil naise sõna ei maksnud, tegi seda tema hääl. Lauliku sõna oli toona seadus, ta võis välja öelda, mida mõtles.

Naise häälega seondub ka ühiskondlik hääleõigus, mida maailma mitmes eripaigus paljudel naistel siiani ei ole. Siinkandis said naised hääletusõiguse täpselt 99 aastat tagasi. Ka laulu ning laulmist seob julgus ning tahe ennast väljendada. Nii on paslik meenutada minevikku ning vaadata lootusrikkalt tulevikku!

24. Viljandi pärimusmuusika festivali üks esimesi etteasteid tulebki selleaastase festivali temaatikast ajendatud eriprojektilt Naiste Hääl, kuhu kuuluvad kuus eri maailma nurkadest pärit naist.

Festivali kava on väga kirju ning kontserte on toimumas palju, mille seast endale igaüks kindlasti just selle meelepärase leiab.

Kavaga saate lähemalt tutvuda siin. Ilusat folki!

Ida-Viru maavanem kaalub maanteeameti reformikava tõttu ministri poole pöördumist

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi kaalub pöördumist majandus- ja kommunikatsiooniministri poole, et teha ettepanek maanteeameti suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks.

Täna ennelõunal kohtusid Ida-Virumaa maavanem ja maakonna omavalitsusjuhid maanteeameti peadirektori Priit Saukiga, et nõuda vastuseid palju vastakaid arvamusi tekitanud plaanitavate muudatuste asjus.

Otseloomulikult oli kohtumise põhiteema maanteeameti reformiplaan, mis koondab sõidueksami tegemise võimaluse kuude linna. Need linnad on regioonikeskused Tallinn, Rakvere, Pärnu, Tartu ja tulenevalt geograafilistest iseärasustest ka Kärdla ja Kuressaare.

Nagu näha, siis ükski Ida-Viru linn sinna hulka ei mahu. «Kuidas on võimalik, et ühena neljast maakonnakeskusest nimetab peadirektor jätkuvalt Rakveret?» oli Ida-Viru maavanema Andres Noormägi peamine küsimus.

Tema hinnangul muudab ameti otsuse arusaamatuks fakt, et 60 000 elanikuga Narva asemel eelistatakse Rakveret, kus elab umbes kolm korda vähem inimesi.

Kas maavanem sai kohtumiselt oma küsimusele vastuse? «Jälgides ka teistes maakondades toimunud  taolisi kohtumisi, avastasin end mõttelt, et ka meie kohtumine kulges sama taktis. Ehk meile lubatakse kõike seda, mida me kuulda tahame,» ütles Noormägi Postimehele.

Sõidueksamite sooritamine siiski jääb Narva

Priit Sauk ütles pärast kohtumist, et kui esialgselt jäeti Narva välja nende linnade seast, kus saab tulevikus sõidueksamit teha, siis nüüd on amet ümber mõelnud.

«Oleme jõudnud järeldusele, et tõenäoliselt saab tulevikus teatud päevadel eksamit anda ka Narvas. Narva on piisavalt linn, et linnalises keskkonnas oma sõiduoskusi näidata,» ütles maanteeameti juht Postimehele.

Noormägi küll tunnustas maanteeametit lubaduse eest, kuid samas ei soovinud ta rõõmustamisega rutata. «Mis tegelikult saab, me ei tea,» nentis maavanem.

Sealjuures ei saanud maavanem enda sõnul vastust küsimusele, miks ei eelistatud kordades suuremat Ida-Viru linna. «Ma küsisin ka maanteeameti peadirektorilt, kuidas saab teha nii rumalaid otsuseid,» rääkis Noormägi kohtumise järel.

Vastuseks sai ta enda sõnul, et argumendid on põhjendatud ja amet kaalub võimalust regionaalkeskust ka Ida-Virumaale jätta. «Selle ettepaneku võtsime me kaasa, kuid ühtset seisukohta meil täna veel kindlasti pole,» kommenteeris Sauk.

Sauki sõnul eelistati Rakveret seetõttu, et see katab ka suure osa Kesk-Eesti regioonist. «Kui me peaksime keskusena käsitlema vaid kirdenurka, siis jääb Kesk-Eesti võib-olla liiga kaugeks,» lisas ta.

Algatatakse järelevalvemenetlus?

«Tänast koosolekut lõpetades ma teavitasin kõiki, sealhulgas maanteeameti peadirektorit, et ma jätan endale vabaduse pöörduda vajadusel majandusministri poole ettepanekuga algatada järelevalve,» sõnas Noormägi.

Järelevalve aitakski tema sõnul leida vastust küsimusele, kuidas on võimalik regionaalkeskust planeerida kolm korda väiksemasse kohta.

«Ma ei tea tema ettepaneku sisu. Seetõttu ei oska ma ka midagi arvata,» kommenteeris maavanema võimalikku käiku maanteeameti peadirektor.

Linnavalitsus on Savisaare tagasitulekuks valmis

Tallinna linnavalitsuses on kõik ajutiselt linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare tagasitulekuks valmis.

Kui kohus otsustab,et Savisaar võib Tallinna linnapea ametis jätkata, siis pole tema alluvatel vaja mingeid suuri ettevalmistusi teha, sest linnapea saabumiseks on niigi kõik valmis.

«Linnapea kabinetis tehti vahepeal remonti, värskendati seda natuke,» ütles abilinnapea Arvo Sarapuu Postimehele. «Kui Edgar nüüd tööle tuleb, siis võtame ta lilledega vastu.»

Sarapuu lisas, et kui kohtuotsus jõuab linnavalitsusse, siis võtab personaliosakond Savisaare taas palgale. Tõenäoliselt võetakse uuesti linnakantseleisse tööle ka Savisaare autojuht, kellele maksab praegu palka Keskerakond. Seda, kas linnakantselei võtab Keskerakonnalt üle ka Savisaare sõidutamiseks kasutatava väikebussi liisingu, ei osanud Sarapuu öelda. «Ma ei hakka sel teemal spekuleerima. Eks see paistab, kui asjad nii kaugel on,» ütles ta.

Edgar Savisaare advokaat Oliver Nääs esitas kohtule taotluse kontrollida Savisaare ametist kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust. Harju maakohus kõrvaldas Savisaare riigiprokuratuuri taotlusel linnapea ametist 30. septembril, leides, et Savisaar võib linnapeana töötamist jätkates mõjutada Tallinna linnavalitsuse töötajaid või nendega ütlusi talle soodsas suunas kooskõlastada. Hiljem on kohus Savisaare ametist kõrvaldamise põhjendatust korduvalt kontrollinud, kuid pole pidanud vajalikuks seda muuta.

Kohus teeb oma otsuse teatavaks täna kell 15.30.

Eesti inimesed armastusest

Suvel on rohkem aega mõelda neile, kes seisavad meile kõige lähemal. Miks me neid armastame? Vahest ei armastagi? Kuidas see väljendub ja alguse sai? Ütleme ühtmoodi, et armastame nii kalasuppi, isamaad ja ligimest – mis mõttes? Seda uurisime Eesti inimestelt eri paigus nagu Lasnamäel, Mustamäel, Viimsis, Tartu kesklinnas ja mujalgi veel. Kummutasime eelarvamusi nagu Lasnamäel oleksid inimesed kinnisemad ja tõsisemad kui Viimsis ning armastusest üldse rääkida ei armastata. Armastatakse küll – nii rääkida kui ka armastada! 

Enno ja Maire
 
Enno: «Osa armastusest on see komponent,

mis on kogu aeg ning osa, mis ajas muutub. Üldiselt läheb see tunne ikka tugevamaks. Oleme koos olnud 36 aastat. Maire on tubli, tark ja usaldusväärne – kindel tugi. Kui kohtusime, olid väga ilusad ajad: olime Karpaatides suusatamas. Maire juures võlusid mind kõige enam tema pikad vööni blondid juuksed. Tal oli lambanahast poolkasukas ja juuksed peaaegu sama pikad – rippusid mütsi alt välja. Abiellumise otsustasime mõne päevaga. Olime kärestikulise jõe ääres, kui ettepaneku tegin ja ta vastas, et noh, mis siis ikka, olgu peale. Mõtlesin, et äkki hüppab ehmatusest jõkke, aga ei ühti!»

Maire: «Mäletan, et oli hästi selge talveilm ja teised läksid suustama, meie jalutama. Küllap siis oli juba see kindel tunne. Tundub, et armumine esimesest silmapilgust ei ole müüt… Olen ikka õnnelik, et nii kaua koos oleme olnud, aga ma lihtsalt ei mõtle selliste suurte sõnade peale… Eestlaste jaoks on «normaalne» kiidusõnaks...»

Liivi
 
«Alguses on tõesti ilus,

aga see läheb mööda. Kui halud saavad otsa, siis kustub ju leek ära... Samas arvan, et enesearmastust peab ka ikka piisavalt olema, sest muidu ei saa teist inimest armastada.»

Ann
 
«Armastanud olen ikka.

Inimene peab õige olema – sa ei saa talle lisatingimusi panna, võtad teda nii, nagu ta on. Olulised on ausus ning mõistmine. Loodan ikka, et olen kellegagi elu lõpuni koos… Ühiskonnas on rohkem vihkamist, kui armastust: pidevalt kritiseeritakse üksteist, meedias räägitakse negatiivselt. Inimesed peaksid üksteist armastama… Väga palju näeb lahkuminekuid – see on tavaline.»

«Minu vanematel on armastusega hästi: nad on 35 aastat koos ning pikalt abielus olnud, seega mulle heaks eeskujuks. Eks nad ikka torisevad ja jagelevad natuke, aga see laabub ja laheneb. Nad täiendavad teineteist: ema on selline pigem karmima iseloomuga ja isa pehmem, aga suudab end kehtestada. Põhimõtteliselt ema kehtestab olukorra ja isa tuleb kaasa, aga ega ta mingi suss ka ei ole… Armastuse väljendamist pigem igapäevaselt ei näe, aga aeg-ajalt ikka musid ja kallid. Ning nad võtavad teineteise jaoks aega: on iga-aastased traditsioonilised reisid.»

Nadja
 
«Mulle tundub, et võime elus armuda, aga

koos elamine nõuab enamat – armastust. Keegi meist ei tea enne, kuidas kooselu toimib, kui seda pole reaalselt kogetud. Siis võimenduvad probleemid ja inimeste juures tulevad ilmsiks uued küljed. See on armastuse proovikivi. Minul on armastusega hästi.»

«Tuleb aru saada, et armastus eeldab sõprust, austust, ausust – kõiki neid komponente on vaja. Ja armastus ei ole seks. Vahel inimesed eksivad selle vastu, sest füüsiline tõmme teeb oma töö. Minu sõbrannal on parajasti armastusega probleemid: tema mees petab teda juba aasta aega, tuleb tagasi ja läheb jälle. Olen talle soovitanud, et ta peaks iseennast rohkem armastama. Keegi ei saa sulle muidugi armastusse teemal õiget ravi anda, aga eks sõbrannad on suureks toeks raskuste ja armuvalu korral. Kui ei oska armastada iseennast, ei oska ka teist inimest õigesti armastada – lihtne. Probleem on muidugi suur siis, kui süda ütleb üht ja mõistus teist, ent lõplik otsus on ikkagi enda teha.»

Slava
 
«Olen hetkel armunud.

Läbi interneti tutvusin: hakkasime rääkima ja kohtusime ja nii toimiski. See oli saatus ja armastus. Ma olen õnnelik selle üle, et oleme kuus aastat koos olnud. Kui tüliks kisub, on meil tavaliselt kaaslasega nii, et esimesed 15 minutit karjume ja hiljem on juba rahulik. Internetist armastust leida pole seega mingi probleem: kõik on võimalik. Ja praegu on õnneks ikka veel see ajastu, kus peamiselt lähenevad mehed naistele, mitte vastupidi.»

«Ma arvan, et kui armastus läheb väiksemaks, kui ta enne kohtumist oli, siis pole asi õige, aga kui aina suureneb, siis on ka kummaline. Armastus on piir: kui ta tuli, siis ta tuli ning rohkem ega vähem ei saa. Mulle meenub ka kohe anekdoot, et naine ütleb mehele: «Sa pole mulle nii ammu öelnud, et armastad mind». Mees vastab: «Ma ju ütlesin sulle mõni aeg tagasi ja kui midagi muutub, eks siis annan sulle teada». Seda ei pea kogu aeg ütlema. Eks naistele muidugi meeldib, aga mina isiklikult sellest väga ei hooli. Olulised on ka teod, meelespidamine: näiteks lilled ja kingitus tavaliselt päeval.»

Helje
 
«Meil oli mehega vanusevahe küll,

aga sellest ma ei hoolinud. Teisi mehi minu jaoks olemas ei olnud ja kellegi vastu ei oleks teda vahetanud. Ausalt. Meil oli tülisid väga vähe – polnud selleks aega. Olime alguses head sõbrad ja sellest piisas. Kohtusime haiglas, tema oli patsient. Eks naljatlemisi võib öelda, et ravisin ta südame terveks... On aeg, mida armastusega meelde tuletada: me elame ja toitume mälestustest. Arst ütles mu mehele, et te elate ainult tänu oma abikaasale, sest teie süda on tegelikult haige...»

«Eks armastusejooned on mulle näkku kirjutatud: nii mure kui rõõm… Peamine on lugupidamine. Ei maksa üksteist petta – see tagab kestva armastuse. Aga inimestel on vist elus hoopis uus armastus – reisimine. Minu lapselapsed ka kadusid välismaa arvarustesse: poiss läks Austraaliasse, tüdruk Londonisse.»

Nastja
 
«Minu armastuse edetabel on selge:

kõigepealt tütred, siis mees, siis ema ja peale neid alles mina. Praegune elukaaslane on minu esimene armastus ja nii see ka jääb. Polnud enne kedagi nii armastanud... Noored inimesed räägivad ilmselt rohkem armastusest ja selle leidmisest: minu eas on kõigil juba pered ja see on loomulik osa elust. Tuleb lihtsalt elada, mitte otsida, sest armastus leiab sind ise üles.»

«Olime elukaaslasega väga noored, kui diskol kohtusime. Oleme juba kaheksa toredat aastat koos olnud. Armastus pannakse proovile küll, kui sünnib esimene laps, aga seda ennekõike meeste puhul, sest neil ei ole kaasasündinud instinkti… Olime enne pulmade tegemist seitse aastat koos ja kui aeg möödub, pole paratamatult tunded enam nii teravad. Armastus on minu sees kogu aeg, aga aeg teeb oma töö. Noorem laps ütleb tihti, et armastab mind – seda on hea kuulda. Minu meelest on eesti inimesed armastuse suhtes üsna kinnise loomuga...»

Liina
 
«Olen õppinud armastuse kohta seda,

et vahel ei oska inimesed lahti lasta. Nad hoiavad kinni fantaasia-armastusest ja siis piineldakse armuvaludes ning igatsetakse oma kujutelma kellestki. Usun, et kui lased inimese lahti ja ta tuleb sinu juurde tagasi, siis oli ta see õige, kui ta aga kaob sinu elust, siis polnud ta sinu jaoks mõeldud. On laialt levinud arvamine, et kui ollakse koos armunud, siis ollakse võimelised üksteise haavu parandama. Nii see pole: oma haavale tuleb ise plaaster leida, mitte oodata, et keegi teine täidab tühimiku. Kui ise oled valmis suhtes ainult võtma ja saama, läheb suhe tasakaalust välja.»

«Ma tunnen ise, et elus pole mehe ja naise vaheline armastus kõige olulisem. Armastus võib olla ka kunsti vastu, sinu enda loomingu vastu – nii ei piiritle sa ennast ainult ühe tundega. Sellel on rohkem värve ja suundi. Armastus on alati olemas – see on detailides ning sa ei saa kunagi ennast armastusele sulgeda. Armastust ei saa sundida, see on üdini loomulik.»

Irina
 
«Leian, et armastus on justkui äratundmine,

et see inimene on koheselt sinu perekonnaliige. Olen oma mehega nüüdseks neli aastat koos olnud. Eks armastuse küpsemine nõuab aega… Olen elus korra armastust kogenud ja arvan, et nii see ka jääb. Meil on ühine laps ja see ühendab meid terveks eluks. Tuleb ikkagi nii heas kui halvas koos olla ja siis ongi õige asi.»

«Oluline on, et mees armastaks rohkem, kui naine, sest muidu on oht, et suhe katkeb. Siis pole muret, et mees liigselt silmadega teisi naisi armastaks. Eks on palju näiteid, kus mehed armuvad naise välimusse, aga süda on ju see, mis määrab. See on lihtsalt sümpaatia ja ligitõmbavus. Mind väline ilu inimese juures ei köida, armun ikka hinge.»

Jaana
 
«Olen üksikema ja armastan

oma last üle kõige. Tuleb kuidagi hakkama saada. Loodan, et leian uue armastuse, aga kunagi ei saa seda täpselt teada. Ma ei julgeks vist oma tundeid väljendada, kui isegi tekiks kellegi vastu sümpaatia... Olen ilmselt nii kasvatatud, et esimese sammu peavad ikka mehed tegema. Samas ei tule mulle armastuse väljendamine ka üldse lihtsalt... Hetkel pole kohanud kedagi, kes paneks mind selliseid tundeid tundma. Leian, et inimesed peaks ikkagi olema rohkem sarnased kui erinevad, et tekiks eeldus armumiseks.»

Vahetusõpilane Perry
 
«Arvan, et armastus on väga oluline,

sest keegi meist ei oleks siin ilmas selleta. Ma ei tea kas just armastust, aga kindlasti olen tundnud kirge: minu süda on paari inimesega samas taktis löönud. Kas suvi mõjutab kuidagi armastust? Mõnede inimeste puhul kindlasti – vaba aeg soosib seda, sest ei pea muretsema näiteks kooli pärast. Minu jaoks on tegelikult parim aeg armastuseks talv. Armastan talvist aega rohkem, sest lumi on nii ilus ja põhjusi koos tegutseda ei pea otsima - saab minna näiteks kahekesi räätsadel seiklema.»

«Minu sõbrad siin Eestis ja kodus Ameerikas on suurepärased ja ma ei kujuta elu ilma nendeta ette: see on selline sõprus-armastus. Igasugune armastus toimub ajus ja teaduslikult on see keemiline reaktsioon, aga armastused on ikkagi erinevad. Mina armastan sõpru: armastan neid erineval moel ja need suhted on erinevad. Aga kõik need sõbrad on inimesed, kellest väga hoolid ja kelle olemasolu armastad, kui mängite erinevaid mänge, jalutate koos või teete hoopis midagi romantilisemat.»

Vetelpäästja
 
«Kas teate, mida armastus tähendab?

Vene keeles on see lühend väljendist «inimesed, kes käsitlevad jumalat» (Vetelpäästja joonistab sõna täht-tähe haaval tahvlile, et oma juttu piltlikustada. – Helena Tamm). See on meie esiisade tarkus, mille oleme pärinud. Sina elad selle läbi ja lood uue elamuse ning saad nii teadlikuks. Mehe ja naise vahelise ühtsuse loovad nendevahelised erisused (Rannavalvur osutab mulle ja fotograaf Maximile ning jätkab. – Helena Tamm). Sina oled naine, tema mees. Te olete erinevad ja läbi teineteisele vastandumise saad teadlikumaks nii sina, aga ka tema. Selles seisnebki armastus.»

Saimi
 
«Minu perekonnaarmastuse eeskujuks on

nüüdseks meie seast lahkunud vanaisa. Vanaisa on hea näide sellest, kuidas armastatavaid kaitstes tehakse ka koledaid asju. Tema isa suri, kui ta oli umbes 13-aastane ning ema võttis uue mehe. Too oli aga emotsionaalselt ebastabiilne ning sügiseti tabasid teda raevukad närvihood. Ükskord oli tal eriti tugev hoog: vanaisa kartis ema elu pärast ning peksis tema kaitsmiseks kasuisa jalgrattaga oimetuks. See pealtnäha kole tegu näitab ligimesearmastuse suurt ilu. See tunne, mis paneb sind tegema koledaid tegusid, et kaitsta armastatavat... Armastus on valmisolek end teiste heaolu tagamiseks ohverdada.»
Teine armastus on pühendumus. Olen oma kirele – viiulimängule ohverdanud aega, energiat ja kõike muud, et saada aina paremaks. Olen seda teinud juba 12 aastat ja ilma selleta oleks mul väga tühi olla. See täidab mind ja teeb minu elust terviku. Ükskõik, kui palju end pühendad – armastuse juures on kõige tähtsam, et inimesed ei unustaks iseennast. Armastus pole täiuslik, kui sa iseennast ei armasta.»

Ober
 
«Igal asjal on oma energia.

Mulle meeldib energiat kunstist ammutada ja seda omakorda kunstis väljenda ehk siis tunnen armastust kunsti vastu. Inimsuhted on paljuski sarnased, kui inimestevahelisele armastusele mõelda. Minu kogemused armastusega on pigem positiivsed. Armastus inimeste vastu on mulle toonud positiivset energiat ja jõudu. Suve nautimine, mets, ujumine, uute inimestega kohtumine – see kõik ongi armastus!»

Kristiine ja Tuuli
 
Kristiine: «Armastus on kõikehõlmav ja tingimusteta.

Armastus on ilma hirmu ja kartuseta. Minu jaoks on see hästi oluline. Kui oled kellegagi koos ja sul on hirm lahkumineku ees, hirm et keegi läheb ära või teeb midagi halba, siis see ei ole õige armastus. Minu jaoks peab olema armastus ilma hirmuta.»

Tuuli: ««Armastus ei karda» on minu jaoks mõnda aega olnud kõige puhtam armastuse määratlus. Kui puudub hirm, siis on ruumi armastada. Ei karda öelda või olla, ei karda kaotada. Seetõttu on suhtes minu jaoks kõige olulisem usaldus ja ausus. Ei ole vaja teeselda mitte kui midagi. Ka enda vastu tuleb osata aus olla. Mulle tundub, et suvel on kõik kuidagi kergem. Aga kui mõtlen ilma mõttes, siis tundub kuidagi loogilisem, et talvel kui kõik muu on justkui lukus, siis süda peaks olema rohkem avatud.»

Indrek
 
«Armastusega on mul lood hästi.

Üle kõige maailmas armastan oma naist ja last. Oleme koos olnud 9 aastat: sõbrad viisid meid kokku. Mind võlub tema juures kõige enam see, et koos saab nalja ja tühjast tüli ei tule. Vaimne tasand ja huumorisoon on üks. Tema on muidugi minust targem, aga jah...Just eelmisel nädalal avastasime, et oleme juba 9 aastat koos olnud - ei pane enam tähelegi. Noh, eks alguses ikka lugesime aastaid ja nii, aga enam ei pea järge.»

Martin
 
«Mina olen armastuses nii-öelda

ühe ringi lõpus. Ei saagi öelda, et armastus on õhus: väga teine faas on elus... Armastus on see, mis jääb alles, kui armumine varem või hiljem läbi saab. Tunnen, et mida elu edasi, seda enam peaks inimestevaheline armastus minema konkreetsemaks, aga minu arvates läheb ta aina üldisemaks. Nooremana hõlmab armastus mingit konkreetsemat objekti, aga vanemana muutub kõikehõlmavamaks.»

«Enne laste saamist võid arvata, et tunned tingimusteta armastust, aga siis, kui lapsed saad, on tunne hoopis teine. Väga teravalt saab armastusest aru siis, kui see läbi on. Ja kui üks faas saab läbi, siis mõtled, et järgmine kord oled targem, aga lõpuks eriti ikka ei ole... Mina arvan küll, et armastama saab õppida. Võib-olla ongi igas vanuses oma armastus... Ühest asjast ma sain aru: see on küll banaalne, aga jõudis minuni. Kui tavaliselt mõtled, et oled armastuseks valmis, siis keegi kohe tuleb ja armastab sind. Aga kui mõtled, et oled armastuseks valmis, kas siis oled valmis seda ka andma?»

Šnisjana ja Anšelika
 
Anšelika: «Arvan, et ma ei tea veel täpselt,

mis on armastus... Olen esimest aastat oma poisiga koos ja ta on ühtlasi ka minu esimene armastus. Kohtusime Eestis ja töötasime eelnevalt koos. Saan selle järgi aru, et olen armunud, kui mõtlen ta peale pidevalt. Ma olen praegu õnnelik.»

Šnisjana: «Tulin Eestisse esimest korda kümme aastat tagasi ja armusin sellesse riiki. Nüüd pean Eestit oma koduks. Enne, kui kohtasin õiget inimest, läks ikka kaua aega. Minu elukaaslane on eestlane ja arvan, et armastan teda, aga samas pole ma kindel... Noorena on armastus minu meelest ilusam, kui võrrelda vanema ea tunnetega, sest siis hakkab armastus muutuma. Mulle tundub, et armastus on justkui muinasjutt: illusioon, millesse usume tänu filmidele ja raamatutele, mis seda ülistavad. Reaalsus on midagi muud... Usun ka, et mehed ja naised armastavad erinevalt. Ma pean silmas, et naised näitavad tundeid rohkem välja, aga mehed hoiavad kõik enda sees ja nii tekivad arusaamatused. Ehk et naised armastavad kõrvadega ja mehed silmadega.»

Lauri
 
«Erinevad inimesed armastavad erinevaid asju:

tegevusi, inimesi. Kõigil on eluspüsimiseks vaja teha midagi, mida nad armastavad. Kindlasti on vaja! Mis elu see on, kui ei saa teha midagi, mida armastad või olla kellegagi keda, armastad! Kui armastust ei ole, siis on lihtsalt elus püsimine. Kui nii pikas perspektiivis vaadata, siis mul on vanemad, kes mind armastavad, perekond, sõbrad-tuttavad: kuskilt tuleb seda armastust kogu aeg. Võib-olla alati ei ole armastus vastastikune, näiteks tegevus, mille poole pürgid. Aga lõppude lõpuks ei ela armastuseta keegi: ikka armastab kedagi või midagi. Võib-olla nendel on armastusega kehvasti, kes on ühiskonnast ära lõigatud... Armastus on ikka see, mis motiveerib. Armastus, aga mõnikord ka viha...»

Sven
 
«Arvan, et armastus võib olla väga erinevaid asju,

erinevatele inimestele erinevatel eluperioodidel. Enamikel juhtudel, kui noor inimene otsib või on enda arvates leidnud armastuse, siis see, mida ta armastuseks peab, vist ikkagi pole armastus. Pagan seda teab, mis armastus on. Võib-olla on see mingi asi, mis peab pika aja jooksul küpsema ja paljudele niisugustele katsumustele vastu pidama, mis elu ette toob. Aastad lähevad mööda ja üks vale tuleb teise järel välja. Sealhulgas see, mida armastuseks oled pidanud. Aeg koorib valed armastuse ümbert maha ning võib-olla ei jäägi enam midagi järele. Aga kui midagi alles jääb, siis see ongi armastus. Armastus vajab väga palju aega. Armastus on üks, aga armastuse objekte võib olla mitu. Inimesi saab ainult üks olla ja kui neid on mitu, siis on midagi väga valesti.»

Rob
 
«Armastus on edasiviiv jõud:

ilma selleta oleks maailm üks nukker koht. Olgu see siis armastus inimeste, muusika või vinüülide vastu... Lapsepõlv suunab kindlasti inimest mingitele teedele ja armastustele. Minu puhul oli lapsepõlve suurimaks suunajaks vanem õde, kes suhtles pungivendadega: siis sattusid ka minuni igasugused pungikassetid. Kohe oli vaja ka bändi teha: 1993. aastal tegime oma esimese bändi ja sellest ajast saati olen muusikaga seotud ning siiani aktiivne helimees. Lapsepõlv mõjutab kindlasti tulevast armastuse ja kire suunda.»

«Armastus võib olla erinev: näiteks elukaaslane, kellega ennast hästi tunned, kellega saad olla sina ise. Minul on selline õnneks olemas. Armastus laste, muusika ja asjade vastu, millega tegeleda – see kõik annab elujõudu ja motivatsiooni tegemaks igapäevategevusi. Eestlastel on muidugi natukene nõrgem eneseväljendusvõim: mehed ei kipu eriti seda «Ma armastan...» väljendit kasutama. Samas peaks minu arust ikkagi selliseid asju välja ütlema... Eestlaste valearusaam, et ei tohi tundeid väljendada, on jama.»

Kärt
 
«On olemas armastus nii kodumaa,

mehe, laste kui ka vanemate-sugulaste ja loomade vastu. Kusjuures laste armastamine on selline lahe asi, et ei ole nii, et sul on üks tükk armastust, mis kulub. Lastel on vahel hirm, et ema armastus kulub ära ja nad kipuvad kangesti selle pärast konkureerima. Aga sellega on nii, et mida rohkem lapsi, seda rohkem tekib armastust – kõigi jaoks jagub. Ja muidugi on vanemlik armastus on puhas tingimusteta armastus. See on üks asi, mida ei pea keegi kunagi välja teenima – inimese sünniõigus.»

«Kui kolmandat last oodates rasedate joogas käisin, oli mul hirm, et kuidas seda armastust lastele jagub. Joogaõpetaja lõpetas iga tunni lõpumeditatsiooni sõnadega: «Ja pidage meeles, armastus kasvab ainult jagades». Ja nii ongi – olen seda armastust muudkui jaganud: mehega, lastega, loomadega... Ja mida rohkem on lapsi, seda rohkem tuleb loomi. Igaühel tulevad aeg-ajalt toredad mõtted, keda võiks veel koju võtta. Rotid on muidugi minu eriline armastus, juba lapsepõlvest. Ja nii meie pere siis kasvab, armastusega.»

Annabel
 
«Minu elus on väga palju armastust:

vanemate, peigmehe ja sõprade poolt. Arvan ja loodan, et negatiivseid emotsioone on vähem kui positiivseid. Olen 18-aastane ja peigmehega 4 aastat koos olnud. Tutvusime, kui olin 14 ja peale paari kuud hakkasime koos elama. Ma tean jah, et see on päris vara... Arvan, et armastus alguses kasvas ning nüüd on tugevaks jäänud. Side meie vahel on muutnud üha kindlamaks.»

«Ma ei arva, et oleme elu lõpuni koos. On ka olnud neid hetki, kus olen mõelnud, et me oleme lahku kasvanud ja hakkasime ehk liiga noorelt koos elama. Siis on jällegi hetki, kus on tunded tugevamad. Praegu ootame ja näeme: sügisest kolin Tartusse ja tema jääb Tallinnasse, eks siis paistab, mis saab. Arvan, et kui lahku läheme, siis oleksin hea meelega selle inimesega sõber edasi, aga oleneb muidugi lahkuminekust. Ta on minu parim sõber ja peigmees ning kui peaksime lahku minema, siis loodan, et me saame sõpradeks jääda, sest ta on minu inimene.»

Katrin
 
«Kuna olen õpetaja,

siis on mul terve elu olnud võimalus nautida suve. Suve märksõnaks on kindlasti vabadus. Meenub, kuidas sõpradega päevad läbi metsas tuiasime või siis onni ehitasime. Hiljem sai nautida öiseid rattasõite ja lõkkeõhtuid sõpradega. Nüüd on see aga aeg, kui on rohkem aega perega seigelda, näiteks käia arheoloogilistel välitöödel.»

«Nii nagu suve puhul, on ka suhetes minu arvates kesksel kohal just vabadus. Terves suhtes on kokkuhoidvaks jõuks soov koos kogeda, mitte tunne, justkui oleks õlul kohustusekoorem. Tihti polegi vaja suhte enda juures palju muuta, vaid piisab vaatenurga muutmisest.»

Kristjan
 
«Muusikud on ehk armastuse mõttes

vastuvõtlikumad inimesed. Muusikat on vaja tunnetada ja see tekitab ka ise tundeid: muusikule endale ja muidugi kuulajale. Kuna muusikud tegelevad alaga, mis on tundlik, siis on nad jah tavainimestega võrreldes vastuvõtlikumad armumistele ja armastusele. Muusikul võivad kergemini ka armuseiklused tekkida, eriti, kui ta on populaarne...»

«Minu jaoks on armastus laiemas mõttes olemise viis, see pole üksainus kindel tunne. Kui olen mingisuguses keskkonnas, näiteks looduses või inimeste hulgas, siis minu loomulik olek ongi armastus. Olen valmis tingimusteta kõike vastu võtma, mis tuleb ja minu üldine meeleseisund ongi armastus. Lisaks sellele on igasugu erisusi: võin mõne inimese või tegevuse vastu rohkem armastust tunda. Aga see kõik on selline... Kuidas seda nüüd öelda? Õnneks ei saa armastust täpselt kirjeldada. Võib-olla saab, aga on see vajalik?»

Kairi
 
«Olen elus palju armastanud,

ilma selleta ei saa. Armastus väljendub rahulolus, suures õnnetundes ja harmoonias, mida iga päev enda ümber tunned. Hetked, mil olen kõige rohkem armastanud? Üks on kindlasti laste sünd, siis on eredamad hetked elukaaslasega... Samas ei tea, kas neil hetkedel on just armastus suurem olnud, pigem tunne. Armastus kasvab ajas.»

«Arvan, et minu elukaaslase juures võlus mind kõige enam tema soojus ja siirus. Soojus, siirus ja austus on kõige olulisemad´omadused... Kohtusime pildistamisel: tema oli fotograaf ja mina olin see, kellest pilti tehti. Oleme nüüdseks 12 aastat koos olnud. Armastus ei saa otsa, pigem on asi austuses, üksteisega arvestamises ja piisava vabaduse andmises. See on igapäevane teineteise aktsepteerimine. Armumine võib otsa saada, aga armastus mitte.»

Ilmar ja Saima
 
Ilmar: «Oleme 63 aastat koos olnud.

Leian, et kui inimesed tahavad hakata oma tarkust teistele jagama ja minnakse selle käigus üle piiri, siis tuleb kõrvad lihtsalt lukku panna. Aga kui jäädaksegi ütlema, siis on tulemus halb. Vaidlemine ja halbade sõnade ütlemine on ikka kahepoolne. Meenub lugu: ühes külas oli suur jäme puu, seest tühi ja kui külarahval oli teada, et paar hakkab lõhki minema, siis pandi nad sinna puu õõnsusse ja enne välja ei tulnud, kui olid ära leppinud.»

Saima: «Oleme üksteise suhtes mõistvad: riidleme, kui vaja, anname andeks, kui vaja. Ütleme suud puhtaks, ent õhtuks lepime ikkagi ära. Olen väga rahul oma tehtud valikuga. Palju on äpardusi, õnnetusi, lahkuminekuid ning minul on olnud õnne neid võimalikult vähe kogeda. Olen muretseja ja ikka alati muretsenud sellepärast, kuidas minu elukaaslasel läheb... Tunnen, et ta on minu jaoks niivõrd tähtis ja kõik, mis ma ette võtan on temaga seotud. Oleme nii kaua koos elanud, et oleme nagu üks inimene. Näete, mul täna isegi silmad värvimata: võtame üksteist sellisena nagu oleme!»

Peeter
 
«Mul on kogu aeg armastust ühtemoodi.

Suvel on vast armastust rohkem, sest isegi kask hakkab kevadel mahla jooksma. Vene luuletajal Jesseninil oli luuletus «Щепка на щепку лезет» (Laast ronib laastu peale). Mul isiklikult ei ole vaja igal suvel armastust otsida, mul on sellega tibin-tobin.»

«Mulle meeldib inimesi päästa. Palk on päästjatel suhteliselt väike, aga me oleme küsitluste järgi 96% rahvausaldust teeninud! See on armastus - rahva armastus. Mul on rahva ja oma vanamoori armastus ning see on hea tunne.»

Küllike
 
«Ma armastan päikest ja inimsuhteid,

suve ja sooja. Tahaks Hispaanias elada! Lausa armastan päikese käes olla, aga enam ma ei lamaskle. Noorena sai päikese all tunde lamatud, aga nüüd pigem askeldan või teen midagi.»

«Suvel on muidugi tegevusi, kus kohtud inimestega rohkem: pulmad, väliüritused. Talvel lähen töölt ruttu-ruttu koju, on pime ja vastik, aga suvel, kell 22 õhtul: ilus, päike paistab, soe, kõik liiguvad rõõmsalt edasi-tagasi, elu käib. Ma muidugi ei ole niisugune suhtleja, et suhtlen kohe võõra inimesega tänaval. Armastan oma inimestega suhelda, sest suvel käiakse rohkem läbi – sugulastele lähed maale külla ju ikka suvel, mitte talvel. Minu suguselts on Pärnus – olen iga suvi Pärnumaal ja lähen kindlasti Pärnu randa. Ei ole veel sellist suve olnud, kus ma pole rannas käinud!»

Tuudur
 
«Minu jaoks on armastus oluline,

sest see annab asjadele hinge. Armastus on kõige tugevam emotsioon, teine samasugune on viha. Suvel paneb rohkem tähele mingeid lihtsaid asju. Üks päev mõtlesime tüdrukuga, et võtame seljakotid ja läheme lihtsalt kuskile metsa. Sõitsime ratastega ja telkisime – ilus oli. Ilu käib armastusega kaasas. Talvel väga sellist asja ette ei võta. Armastus võib olla seotud mingi inimese ja ka mingi tegevusega: rutiinivaba tegevusega, sest armastus ei salli rutiini.»

Diana
 
«Suvi ja armastus käivad koos,

sest inimesed on kuidagi vabamad ja vastuvõtlikumad. Kõik on koolist ja tööst vabad ja on aega elu elada!»

«Käisin ülikoolis ja sain aru, et mulle ei sobi see akadeemiline õpe: armastan hoopis loomingulisust. Aga kui inimestevahelisest armastusest rääkida, siis olen värskelt suhtes olnud, paar kuud. See annab meeletu kindluse, kui keegi sind armastab ja see on tingimusteta. Kui veel ise vastu armastad, tundub taevas sinisem ja muru rohelisem. See annab jõudu ja inspireerib, paneb elule maaliliselt vaatama. Näed ilu igal pool...»

Allan ja Bristel
 
Allan: «Armastus on kõikelubav, armastus teeb ilusaks.

Suvi annab inimestele rohkem jõudu teha asju, käia väljas, otsida uusi tutvusi. Jagada oma rõõmu ja puhkust, salaja armuda... Suvel on inimestel enam vaba aega, armutakse ja abiellutakse rohkem, aga minnakse ka rohkem laiali – uusi seiklusi otsima.»

Bristel: «Arvan, et väga oluline on armastada inimesi enda ümber: sõpru ja perekonda, sest nad on väga suur osa meie elust. Oma elu tuleb armastada ja hinnata, mis meile on antud. Suvel on hea: päevad on pikemad ja ilmad soojemad. Siis kohtab kindlasti ka rohkem erinevaid inimesi. Rannas näeme hästi palju armastust: palju paare käib rannas, õhtupoole tulevad siia jalutama... Armsad on ka perekonnad, kes tulevad ja üksteise ning laste eest hoolitsevad, valvavad hoolikalt. Rannavalvajad armastavad inimesi ja vett: nähes erinevaid olukordi paneb see meid ka elu rohkem armastama ja hindama.»

Tiit
 
«Suhetest on alati põnevaid lugusid rääkida.

Alati ei lähe kõik nii, kuidas arvad. Vahel on nii, et tüdruk on väga ilus, aga ei tea, kas ikka sobib sulle. Samas ei ole ka julgust... On ka olnud juhtumeid, kus mulle meeldib üks tüdruk, aga sõber hakkab hoopis temaga käima. Aga see ei läinud tema plaanide järgi ja tüdruk oli tegelikult hoopis mind armastanud. Seega kasutas teda ära... Mul oli sõbrast kahju, aga tegin, mida pidin tegema ja vaatasin, et ta jätaks sõbra korralikult maha.»

«Nad hakkasid ära jahtuma siis juba. Näha oli, et väga koos ei käi ja ei suhtle. Peo ajal öeldi mulle, et mine kutsu tüdruk välja. Sealt kambast olid juba 3-4 poissi temaga väljas käinud ja nendel ei vedanud. See tundus nagu mäng, et mine proovi, äkki sul veab! Seal väljas olles saingi teada, et ta kasutas mu sõpra ära ja peale seda ei tundnud ma ennast enam kindlana. Kas saaksin olla tüdrukuga, kes kasutab teist meest ära, et kedagi sebida? Kui ta jättis mu sõbra maha, siis päev hiljem otsustasin, et me ei sobi. Ma tean, see on karm!»

Kristina
 
«Kui kedagi armastan, tunnen liblikaid kõhus.

Tahan siis kogu aeg temaga koos olla, iga päev näha. Minu elus on selline inimene, kohtusime internetis. Meil oli palju ühiseid sõpru ja nüüd ka laps. Mulle meeldivad tema silmad, kui ta naerab, sööb, kallistab mind ja mängib pojaga – kõik tema juures meeldib. Oleme koos olnud kaks aastat ja tahame ka abielluda. Me lollitame, mängime lapsega, jalutame ja käime kinos või väljas söömas. Enne teda on mul olnud kaks suhet, aga neid ma ei armastanud, tahtsin lihtsalt koos olla. Praegusega tahtsin juba ka lapsi ja vot sain!»

Natalja
 
«Ma elan Lasnamäel juba 36 aastat.

See linnaosa areneb pidevalt ja tegemist on väga hea kandiga, kus elada, sest kõik on nii lähedal. Meil on palju busse, poode, mis on mugavad ja odavamad, kui kesklinnas. Ümberringi on palju rohelust ja ka meri on lähedal. Inimesi on igasuguseid: oleneb, milline sina ise oled. Mina olen pigem positiivne. Ei saa öelda, et suhtleksin palju, aga olen sellega rahul. Minu arvates on kõik inimesed puhtast kullast tehtud. Need, kes ei ole puhtast kullast, on lihtsalt kullast.»

«Armastus on keemia. Kui mõlemad seda tunnevad, on see õnn, kui ainult üks pool, on see piin. Armastust on ikka ette tulnud... Praegu olen täiesti vaba, minu elus on ainult kaks meest ja need on minu pojad. Ema armastus on tingimusteta, seda ei saa ühegi teise suhtega võrrelda. Aga mehe ja naise vahelistes suhetes peavad mehed alati natukene rohkem pingutama, sest naised saavad üksi hakkama, aga mehed mitte.»

Vaike
 
«Armastus... Oi, see on nii vana,

kes seda enam mäletab. Ei no jah, eks armastus on jäänud. Ühiskonnas küll väga armastust ei ole... Noored veel eriti – ei pea vanematest inimestest lugu! Vaatad ringi ja näed, et igaüks hoolib ikka iseendast, mitte teisest. Ei oskagi öelda, kuidas seda muuta – see peaks inimeses endas peituma. Kes on hell ja hea, see jääb nii. Kuigi paljud vastavad ise pahaga...»

«Abielus olen ikka olnud, aga mis me sellest enam räägime, ma olen nii vana tükk. Minu abielu kestis vähe, mees sai autoõnnetuses surma...»

Kati
 
«Kohtusin oma elukaaslasega tööl,

umbes 4 aastat tagasi. Oli jõulupidu ja kohtusimegi. Minu elukaaslase puhul oli ausus see, mis on minu jaoks tähtis. Armastuse väljendamine tuli kuidagi iseenesest...»

«Eks kindlasti on hirme. Pole suhteid, kus pole tülisid. Aga kui koos pingutada, saab raskustest üle. Mina olen kange eesti naine, mees tuleb ise vabandust paluma, kui tüli on. Ent on ka vastupidi, kui mõistan, et olen eksinud. Ma arvan, et ei saa iseennast peale suruda, ega tohi olla liiga enesekeskne. Suhtes tunned ennast alguses kõige rohkem armastatuna ja armununa ja seda tuleb hoida, et suhe ei närtsiks. Rutiin on ju paratamatus igas suhtes.»

Urmas
 
«Kunagi võis jah armastus olla...

Aga enam ei soovigi keegi armastust: nüüd on hoopis visiitabielud ja mees-meest armastajad.»

«Pettumus on suurim kogemus ja õppetund, mille olen armastusest kaasa võtnud. Ma pean silmas, et teisi mehi on ju ka, aga mina konkurentsist osa ei võta. Armastus pole kauplemiseks, see ei anna tulemusi. Vägisi ei saa ju ometi kedagi ennast armastama panna.»

Anna
 
«Mul on elu jooksul olnud kolm poiss-sõpra.

Üks suhe oli lühike, üks pikem ja praegune on kestnud kolm kuud. Tõeliselt olen neist armastanud kahte, ka praegust armastan. Mida ma tunnen, kui armastan? Tahan kogu aeg, kõik päevad koos olla. Ta on... Ma ei tea kõiki sõnu, aga ta on suurepärane inimene ja ta valis minu! Mõne aja pärast nägin, et ka minul on tema vastu tunded. Lisaks on ta rahulik, sõbralik ja asjalik – tõsiseltvõetav mees. Tal on hea töö ja ta ei ole paha, ei suitseta, on korralik. Mul on nüüd selline poiss!»

Kristjan ja Raiko
 
Kristjan: «Armastus on õhus...

Kaaslaste vahel peab valitsema võrdsus ja üksteisega tuleb arvestada. Inimesed armuvad ja leiavad selle õige – kunagi. Rõhutan: kunagi. Kes leiab, kes ei leia... Ma olen elus korra armumist kogenud, aga lõpuks pidin siiski pettuma. Armastus on ennekõike hinge teema ja sellega ei maksa lollitada. Oma kogemusest soovitan, et tasub rohkem oma kaaslasega arvestada. Vahepeal olid mul sõbrad olulisemal kohal kui tüdruk ja see ei ole hea. Leidsin erinevaid vabandusi ja tüdruk oli pahane...»

Raiko: «Mina ei ole veel õiget leidnud. Armastus on ikka suurem projekt...»

Tarana
 
«Armastus on austamine.

Sulle meeldib teise inimese juures tema kõneviis, tegutsemisviis. Mul läks aega mõistmisega, et mu abikaasa mulle meeldib, kuskil kuu aega. See on terveks eluks pühendumine. Osad inimesed abielluvad ju ka valedel põhjustel: et saada ligipääsu Euroopasse näiteks. Ja hiljem lähevad lahku. Tean selliseid olukordi ja ei pea neid õigeks. Noorena oli ikka koolis nii, et proovisid oma tundeid väljendada, aga see ei jõudnud teisele kohale. Siis ei teadnud ka, mis see armastus üldse on. Ei tohi teineteist petta, valetada – tuleb teha koos asju ja uskuda oma suhtesse. Tuleb palvetada ja küsida Jumalalt, kas see inimene on minu jaoks õige või vale – siis saad ka vastuse. Suhe peab olema tugev.»

«Kardan kõige rohkem suhtes olles ja teisi kõrvalt nähes lahkuminekut. Abiellutakse mitmeid kordi ja siis on lapsed erinevate kaaslastega, murtud perekonnad ja südamed. Neil ei ole südames puhtus – leian, nad tahavad valesid asju. Naised ja mehed peaksid olema nii meeltelt kui kehaliselt puhtad, kui abielluvad.»

Andrei ja Maria
 
Maria: «Armastus vajab aega ja kokkukasvamist,

see on teineteise respekteerimine ja sügav hoolimine, ühine väärtussüsteem. Armastus kasvab välja armumisest.»

Andrei: «Mina olen ratsionalist: armastus on aju keemiline reaktsioon. Midagi tiksub neuroloogiliselt ja ajukeemiliselt ning tekib selline tunne, et oled maailma peal natuke laiali... Mulle tundub, et sõna «armastus» on ära trööbatud. Sellest on liiga palju räägitud ja sellele mingi kummaline maagiline mõõde omistatud. Aga näiteks «hoolimine» on juba parem väljend, sügavam termin. Armastus seostub ka ju esimese faasiga, kus on emotsioonide üleküllus. Pikapeale tekib sügavam suhe, mis toetub teistsugustele emotsioonidele. Seega on «hoolimine» parem sõna.»

Sven
 
«Mul on olnud kaks suhet ja ühte neist,

oma viimast, armastasin päriselt. Lihtsalt oli see õige tunne... Suhte lõpetas tema. Ausalt öeldes oleksin seda ise teinud, aga ta pettis mind minu bändi bassistiga. Ilmselgelt pole kumbki enam mu bändis, aga mul ei ole hetkel ta vastu enam midagi. Ma pole kunagi lõpetanud ühtegi inimest armastamast: kõik on südames väga lähedased, ei saa muud moodi. Vihkasin neid päris pikalt, aga viimasel ajal on okei olnud. Ma ei oska öelda, mis juhtub, kui seda bassisti uuesti näen... Ei taha temaga väga juttu rääkida, aga ma pole enam ka väga pahane. Lihtsalt tean, milline inimene ta oma sisemuses on ja mu eks saab seda ka kahjuks varsti tundma...»

«Armastust on ühiskonnas liiga vähe. Peab olema avatud, aga Eesti inimesed on kinnised. Ütled kellelegi tänaval tere ja vaadatakse, et kes sa oled, mine ära. Aga kui lähed näiteks Itaaliasse või Hispaaniasse ja teed samamoodi, siis võetakse sind soojalt omaks ja koheldakse nagu oma pere. Eks ma olen ise samasugune...»

Ole ja Reet
 
«Meil on armastus suvilasse reisimise

ja üldse reisimise kui sellise vastu. Jagame seda kirge abikaasaga juba 31 aastat. Leidsime teineteist tööpostil: tema töötas arhitektina büroos ja otsis teist arhitekti ning mina siis lihtsalt sattusin sinna... Töö käigus meie suhe arenes: mees oli aktiivne, kutsus mind, et näitab, kus süüa saab, hakkas olukorda tutvustama... Oli kohene sümpaatia, sest mees oli pikk ja tal oli seljas rätsepalt tellitud sametülikond, mis oli vene ajal uus asi. Ja esimesest pilgust meeldis, kuna oli sõbralik. Üksteise kõrval harjub pika peale. Peab olema ka ühiseid huvisid. Eks ikka on ka lahkhelisid ja riide, aga saab hakkama. Oleme üksteise suhtes mõistvad.»

Aarne
 
«Armastus on ajukeemia ja päris keemia...

Tõsine armastus on nagu suur jõgi, mis järjest paisub, mida kaugemale läheb. Lugupidamine ja hoolimine. Aga kui naine teeb kõva häält ja peale põrkab, siis ongi, et kas närv peab vastu ja tundeid jagub... Enamasti on naised liiga emotsionaalsed. Aga kui mõtleme sellele, kuidas meil öeldakse, et armastan kapsasuppi ja isamaad ja selle sõna tähendust, siis ei ole see enam õige. See ilus sõna on ära solgitud. Minu eas on ka see, et kooseluharjumus on suur. Kaua on koos elatud, ühine töö - ei viitsi enam ringi vaadata. Igas eas on muidugi võimalusi. ..»

Paarike
 
Neiu: «Koolis me väga ei rääkinud, aga

hakkasime ühel hetkel poisi algatusel facebookis suhtlema. Kui algus on möödas ja sealt edasi, siis on vahepeal natuke segane aeg, et kes oma tundeid esimesena väljendama hakkab ja kuidas. Proovid ridade vahelt lugeda. Kui inimene langeb sinuga samale tasemele, kas või huumorisoonelt, on asi õige. Sageli on see ka võitlus iseendaga: tahaks öelda, aga ei julge, sest pole kindel, kas teine tunneb samamoodi.»

Noormees: «Facebook mängib nüüd suurt rolli suhete tekkimisel. Eks õiged sõnad ja liigutused tuleb teha päris elus, aga ka virtuaalne maailm on osa sellest. Läbi interneti läheb palju kaduma: need sõnad, mida loed, ei kanna sama tähendust ja lihtne on üksteist valesti mõista. Alati võib muidugi vedada ka, kui sotsiaalmeediast uusi tutvusi ja kaaslast leida proovid, aga iial ei tea. Valikuvõimalust on rohkem, aga eks on ka suurem tõenäosus sattuda kokku vale inimesega, kellel on muud tagamõtted.»

Ell
 
«Armastus – eks seda ikka on...

Olen abielus, mis on kestnud üle neljakümne aasta. Kohtusime juhuslikult peol: sõbranna kutsus mind seltskonda, kus oli tollal ka minu tulevane abikaasa, saime tuttavaks ja juhtus nii... Mees hakkas tähelepanu pöörama ja kutsus kohtingule. Käisime kolm kuud kohtamas ja siis olid juba pulmad plaanis!

«Kuigi lapsed sündisid alles kahe aasta pärast, oli mingil põhjusel pulmadega kiire. Sel ajal, kui meie abiellusime, ei saanud üldse lihtsalt jaole, sest palju oli abielluda soovijaid ja väga pikad järjekorrad. Saime tuttavaks märtsis, aga pulmad pidasime 9. novembril, mis oli esimene vaba laupäev. Täna saaks vist kohe... Pulmapidu oli tagasihoidlik – 40 inimest. Pidasime Väänas, kus on kooperatiivsuvilad. Kõike oli! Toidud olid enda tehtud nagu sült, verivorst – kõik maalt toodud. Ise olin maalt, mees linnast. Väga rikkalik laud oli – tõeline eestlaste pidu.»

Hendrik
 
«Tähtsad komponendid on austus, usaldus ja kuulamine.

Teist inimest tuleb nii kõrvade kui südamega kuulata. Näed mida teine vajab ja arvestad sellega. Ei maksa ka muidugi liialdada...»

«Arvan, et internetiportaalides armastuse otsimine pole ka nüüd päris õige. Siin on kaks varianti: kas oled meeleheitel või oma võimalused käest lasknud. Elus kohtad erinevaid inimesi, aga vahel sa ei märka, mis sinu ümber toimub või kes sind märganud on... Usun, et teatud inimesed sobivad oma aurade ja nähtamatute jõududega. See on esimene märk, kui tunned, et on midagi erilist, ilma sellele otsest põhjendust andmata. Hingesugulus on võimalik, olen seda ka kogenud: oleksite nagu kaksikhinged, tajud ette tema emotsioone ja mõistad teda intuitiivselt. Probleemiks on kindlasti ülemõtlemine ja ülereageerimine. Ma olen kiinduv inimene, aga ka enesekriitiline –tahan olla midagi enne saavutanud, kui tõsisesse suhtesse laskun. Olen seda meelt, et muutes iseennast saad muuta teisi...»

Ants
 
«Armastus läheb üle rahaks:

raha armastatakse rohkem kui inimest. See on kurb ja eriti viimasel ajal näen seda ümberringi. Tunded kaovad ära...»

«Elus on olnud häid ja halbu kogemusi. Alguses, nii esimesed 2-3 aastat, on kõik ilus, aga siis hakkab leek kustuma, tekivad muud huvid. Keskeltläbi kuskil 5 aastat on see tsükkel, kus elatakse harmooniliselt. Ja siis justkui igaüht kisub oma kanti. Seda põhjustab tänane normaalsus ja ühiskonnaelu üldse. Vanasti elati taludes, linnast eemal ning selliseid lõbusid polnud käeulatuses, mis praegu. Oldi ka leplikumad. Hetkel on selline «Kui läheb raskeks, siis jalutan minema» -ideoloogia. Peamine: ei tohi olla ego. Kõige hullem on liigne armastus iseenda vastu.»

Karoliina ja Indrek
 
«Suhe võib sotsiaalmeedias tekkida, aga...

kui me mõtleme sellele tendentsile, et inimesed lihtsalt sulguvad ära virtuaalmaailma, siis on see halb. Istutakse kõrvuti ja mõlemad on ninapidi nutitelefonis – siis mõtledki, et palju vahetut koosolemist ja silmavaatamist selle kõrvalt on? Keda nad armastavad: kas seda vidinat, mis käes, või inimest, kes kõrval?»

«Armastuses on kõikvõimalikud värvid, toonid, varjud ja valgused. Armuda võib tihti, aga armastada – seda ei õnnestu mõnel kunagi elus. Armastuse väljendamisel kipuvad eestlased olema võrreldes mõne teise rahvusega reserveeritumad, mis ei tähenda, et armastus oleks väiksem. Armastuse väljendamisel on olulised nii sõnad kui teod. Tuleb rääkida! Stabiilselt suheldes ei tekigi tülisid nii naljalt. Tülid tekivad siis, kui kuskilt maalt on jäänud midagi ütlemata. Iseendaga tuleb vaeva näha: enne ei saa teist armastada, kui iseennast ei armasta.»

Galerii: Pirital võtsid mõõtu vetelpäästjad

Pirita rannas toimus täna traditsiooniline vetelpääste aerupaadivõistlus, millest võtsid osa kõik Tallinna vabavahetuse vetelpäästjad.

Võistlus algas rannaliival takistusrajaga, pärast mida suunduti vette, kus tuli joosta ümber märgistatud poi. Edasi viis rada aerupaatidesse, millega pidid päästjad sõudma sügavamale vette ja põhjast üles tooma seekli külge kinnitatud numbri. Kui number käes, aerutati tagasi rannale.

G4S Eesti rannavalveteenistuse juhi Henry Seemeli sõnul toimuvad sellised võistlused juba neljandat aastat, ning selle eesmärgiks on hoida rannavalvurite üldfüüsist toonuses. Teistpidi aga on see ka tore ühisettevõtmine, mis sunnib päästjaid heade tulemuste nimel rohkem pingutama, rääkis Seemel.

Tallinna Sadama nõukogu oli Regula ostuga varakult kursis

Tallinna Sadam nõukogu esimees Aare Tark ütles, et emaettevõte nõukogu oli TS Laevade kavatsusest osta ärimees Vjatšeslav Leedolt parvlaev Regula informeeritud ning andis tehingule heakskiidu juba eelmisel kuul.

«See oli nõukogu päevakorras mais ja juunis,» ütles Tark ERRi uudisteportaalile, lisades, et Tallinna Sadama nõukogu soostus tehinguga.

Tark ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sadama vahel sõlmitud leping näeb ette ühe varulaeva olemasolu ja seda, miks osteti just Regula, on piisavalt hästi selgitanud TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar.

«Regula on sobilik laev. Nii palju kui mina tean, on see tubli töömees, korras mootoritega ja hästi hooldatud,» tähendas Tark.

Pildid: uus parvlaev Leiger teeb praegu käigukatsetusi

Türgis laevatehases Sefine valmiv uus parvlaev Leiger tegi täna ja eile merel käigukatsetusi.

Veebileht Marinetraffic näitab praegu, kuidas Eesti lipu all sõitev Leiger Istanbuli lähedal Marmara merel kiirusel 11 sõlme ringi sõidab ja teeb n-ö proovisõite ehk käigukatsetusi.

Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevade juht Kaido Padar ütles, et praegu nad Leigeriga seonduvat rohkem ei kommenteeri, kuid tõsi on see, et Leiger vees ilusti sõidab ja laev on sisuliselt valmis.

Padar rõhutas, et TS Laevad töötab parvlaevade Eestisse toomise nimel iga päev seitse päeva nädalas. «Kohe kui lahendused on teada, me sellest ka avalikkust teavitame. Me oleme valmis kõige mustemaks stsenaariumiks,» kinnitas ta.

Padar tõdes, et olukord piletisüsteemi arendamisel on hetkel samuti närviline. «Me oleme valgusfoori vaates n-ö kollases faasis. Just tulin juhtkomitee koosolekult, istusime partneritega maas. Testid käivad, igasugused seadmed on tarnitud,» selgitas ta.

Piletimüük uues süsteemis algab 1. septembril. «See on selle aasta Eesti üks suuremaid IT-projekte. See on seotud ka manuaalsete süsteemidega – see peab panema tõkkepuud käima, samal ajal pileteid müüma jne. See on väga suur väljakutse meile kõigile,» rääkis Padar ja lisas: «Loodame, et kõik toimib lõpuni.»

Parvlaev Leiger hakkab reisijaid teenindama Rohuküla-Heltermaa liinil.

Nimi Leiger pärineb Hiiumaa müütilistest hiiumuistenditest, kus keskne kangelane oli Leiger. Hiidlaste vägilane Leiger oli Suure Tõllu vennapoeg. Rahvapärimuse järgi tulnud Leiger kord jala Saaremaalt Hiiumaale. Meres oli neli sülda vett, aga Leiger tulnud ikka läbi.

Michal: sadam peab augusti jooksul laevade osas esitama plaani B

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul peab sadam olema augusti alguseks-keskpaigaks olema parvlaevade hilinemise korral valmis esitlema plaani B.

Michali sõnul olid alguses ootused laevade valmimise osas veidi kõrgemad ja täna tuleks kõiki neid ootusi veidi allapoole tuua. «Täna me tegelikult teame seda sama, mida teadsime algusest peale, et sadamal peab olema korralik plaan B, kui mingite sündmuste tõttu peaksid uued laevad hilinema,» rääkis ta valitsuse pressikonverentsil.

«Peavad olemas olema ka varulaevad. Tänaseks on sadam ühe uue laeva omandanud,» sõnas ta. Michal nimetas Regula ostu varulaevaks majanduslikult mõistlikuks, kuna tegemist on eelkõige seisva laevaga.

«Sadam peab olema võimeline augusti alguseks-keskpaigaks esitlema plaani B,» ütles Michal, lisades, et ettevõte peab jõudma kokkulepeteni, et selle hetkeni kui uued laevad tulevad, oleks inimeste vedu tagatud. Michal nimetaks ka positiivseks, et praegu suudab sadam teha koostööd praeguse vedajaga.

Kui palju varulaevade hankimine võiks sadamale lisakulusid põhjustada, on Michali sõnul veel vara öelda. «See on sadama äriplaan ja äririski osa, maksumaksjale see kallimaks ei lähe,» ütles ta, lisades, et sadamal on õigus tehastelt hilinemise tõttu raha sisse nõuda laevatehastelt.

Michal märkis, et kui mõni laev peaks hilinema kvaliteedinõudmiste tõttu, siis parem hilinegu laevad kuu-kaks, või nad on kuskilt ebakvaliteetsed.

Postimees kirjutas neljapäeval, et Türgi ja Poola laevatehastest tellitud neljast uuest parvlaevast jõuab tähtajaks ehk 1. oktoobriks heal juhul liinile vaid üks parvlaev, mistõttu riik otsib võimalusi esialgu Vjatšeslav Leedolt opereerimisteenust osta.

Pevkur: pommiähvardaja on piisavalt osav enda varjamiseks

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on esmaspäeval Eesti ja Saksamaa vahelisi lende pommiga ähvardanud inimene piisavate teadmistega, et enda tabamine võimalikult raskeks teha.

«Kes iganes ta oli, on tal piisavalt teadmisi, et varjata oma tegu. Ta teab, kuidas ühte või teist võimalust enda kasuks pöörata nii, et ta ülesleidmine oleks raske,» ütles Pevkur täna valitsuse pressikonverentsil.

Ta lisas, et vastavad ametkonnad teevad kõik endast oleneva, et ähvarduskõne teinud inimene üles leida.

Pevkuri sõnul on ähvarduskõne uurimisel töös erinevaid versioone ja ohtusid hinnatakse päeva kaupa. Lennujaamas jätkub kõrgendatud valve vähemalt järgmise nädala alguseni, siis hindavad julgeolekustruktuurid, kas seda on otstarbekas jätkata.

Siseminister kinnitas, et lennujaama ja lendude turvalisuses ei tee Eesti mingit allahindlust ning lennureisid peavad olema turvalised ka ilma politsei täiendava valveta.

Pevkur märkis, et Eesti julgeolekuasutused on pommiähvardusega seoses olnud ühenduses ka oma Euroopa partneritega, eelkõige on suheldud Saksamaa kolleegidega. «Saksa kolleegid igapäevast ohtu lendudele ei näe ja ka mina võin kinnitada, et lendamine on Eestis ohutu,» lausus siseminister.

Esmaspäeva öösel pärast kella 2 helistas Tallinna lennujaama ning kaitsepolitseisse end Daeshi liikmeks kutsuv mees, kes teatas kavatsusest õhkida nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduv lennuk.

Helistaja rääkis inglise keeles ning kõne tuli Eesti mobiilinumbrilt ja Eesti territooriumilt. Kohe pärast telefonikõne saamist kontrollis politsei täiendavalt Tallinna lennujaama ning väljuvate lendude ohutust. Politsei tõstis esmaspäeval Tallinna lennujaama turvameetmeid, mis jätkuvad ka täna.

Kaitsepolitsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb lennuohutusvastast rünnet, menetlust juhib riigiprokuratuur. Lennuohutusvastase ründe eest karistatakse rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

Politsei- ja piirivalveamet on esmaspäevase pommiähvarduse järel pannud Tallinna lennujaama tugevama relvastusega lisapatrullid ning ka Tallinna kesklinnas ja reisisadamas liikuvatele patrullidele on antud püstolkuulipildujad.

Jõgevamaal purjutanud naised tegid pommiähvarduse

Politsei alustas Jõgeval kriminaaluurimist kahe naise suhtes, keda kahtlustatakse pommiähvarduse tegemises.

Häirekeskus sai teate, et Jõgeval Aia tänaval on ühe hoone müüri juures lõhkekeha. Piirkond kontrolliti üle ning midagi kahtlast ei leitud, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Kahtlustatavatena peeti kinni 21-aastane ja 26-aastane naine. Naisterahvad olid ka napsu võtnud. Nende suhtes käivitati kriminaaluurimine karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

Politsei uurib endise linnaosavanema väidetavat vargust

Veebruaris Põhja-Tallinna linnaosavanema ametist vabastatud Karin Tammemäe suhtes käib väidetavalt linnale kuuluva sülearvuti omastamise tõttu kriminaalmenetlus.

«Kõnealuse kuriteoteate peale on tõepoolest alustatud 21. juulil kriminaalmenetlust omastamist käsitleva paragrahvi alusel. Tänaseks on üle kuulatud tunnistajad ja kannatanu esindaja. Täpsemad asjaolud selgitab edasine uurimine,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas.

Tallinna linnakantselei esitas juuni keskel Põhja prefektuurile kuriteoteate, milles väidetakse, et veebruaris Põhja-Tallinna linnaosavanema ametist vabastatud Karin Tammemägi on omastanud linnale kuuluva sülearvuti.

Omastamine seisneb linnapea kohusetäitja Taavi Aasa allkirjaga dokumendi järgi selles, et tänavu 17. veebruaril ametist vabastatud Tammemägi jättis enda kätte linnale kuuluva sülearvuti.

Tammemägi kinnitas eelmisel kuul Postimehele, et arvuti tagastamine on tõestatud aktiga. «Kõik asjad said aktiga üle antud ja need jäid minu kabinetti. Võib-olla on see arvuti tõesti utiliseeritud, aga minust jäi see koos kõikide teiste asjadega linnaosavanema kabinetti. Kõik asjad said üle antud, üleandmisaktil on allkirjad all ja mul on sellest koopia olemas,» lausus Tammemägi.

«Mulle tundub, et sellega püütakse mõjutada pooleliolevat kohtuasja, millega ma vaidlustasin enda vallandamise, et minust halba muljet jätta. Seda ma poleks nendest küll oodanud. See on ikka väga madal,» lisas ta.

Partsi vastus Leedole: see ei ole väike raha, et käia ringi püksilukk lahti, kuhu ka sidrun ära mahuks

Endine majandusminister Juhan Parts teatas Postimehele antud kommentaaris, et riik ei saa alluda ärimehe lõpututele väljapressimistele maksumaksja arvelt.

«On aeg, kus selline nn äri hakkab nurgas seisma või äriajajad tunnetavad kohustust kõnelda maksumaksjate esindajatega lugupeetaval moel,» teatas Parts pärast Saaremaa Laevakompanii juhi Vjatšeslav Leedo eilset avaldust, kus ta ütles, et Väinamere laevaliikluse lammutajad Parts ja Palo (Urve Palo – toim) peaksid nurgas häbenema.

Aastatel 2007–2014 majandus- ja kommunikatsiooniminister rõhutas, et jutt käigu maksumaksjate rahast. «Nii kummaline kui naiivturuusulistele see ka ei kõlaks, võidab riik ise laevu omades kümneid miljoneid eurosid. Seda nii minu plaani kui ka minu järeltulija Urve Palo plaani järgi. 60 miljonit eurot 10 aasta jooksul. Ei ole väike raha, et käia ringi püksilukk lahti, kuhu ka sidrun ära mahuks?» sõnas kunagine peaminister.

Parts leiab, et ei saa olla ühtegi argumenti, et Eesti tulevik ehitatakse 50 aasta vanuste laevadega.

«Eilne info, et riik ostab pea 50aastase laeva (jah, vanaraua) 6 miljoni euro eest ei ärrita avalikkust mitte ainult seetõttu, et järjekordselt näpistati tükike maksumaksjalt, vaid et see haavab Eesti tuleviku usku,» rääkis ta.

Nagu muinasjutus: Luunjas pandi pihta seitse kitsetalle

Politsei uurib Tartumaal toimunud vargust, kus kellegi kuri käsi varastas seitse kitsetalle.

Häirekeskus sai eile teate, et Luunja vallas Pilka külas varastati seitse kitsetalle. Tõenäoliselt varastati kitsetalled ajavahemikus 18.-20. juuli ning esialgsetel andmetel ulatub kahju ligi 1000 euroni.

Politsei alustas kriminaalmenetlust vargust käsitleva paragrahvi alusel. Prokuratuuri kinnitusel ei ole kedagi veel kahtlustatavana üle kuulatud ning kõik asjaolud on veel selgitamisel.

Süüdimõistmisel võib teo toimepanijat oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Bussifirmad täidavad Superbusi auke topeltväljumistega

Kuna Superbus on teatanud, et augustist enam ei sõida, siis Lux Express lubab nõudlusele vastu tulles panna Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu vahet sõitma lisabussid. Taisto Liinid paneb ilmselt topeltbussid sõitma esialgu vaid suursündmuste ajaks. Liinivõrgu vaatab üle ka Go Bus.

Mootor Grupp panustab Lux Expressile, mis teatas eile, et hakkab Superbusi lahkumist katma 78 lisaväljumisega nädalas.

Lux Expressi juhatuse esimehe Hannes Saarpuu sõnul on august bussisõitjate seas kõige populaarsem kuu. «Pärnu suunal kasvab reisijate arv plahvatuslikud ja Superbusi kadumine võib tekitada probleeme,» ütles Saarpuu. Seevastu ülikoolilinna Tartusse sõita soovijate arv on suvel väiksem.

Saarpuu sõnul oli õnnelik kokkusattumus, et Lux Express plaanis sügisest suurendada väljumiste arvu. Liinilubade protsess on alles käimas, kuid bussid on juba varutud. Nüüd saab need juba augustis sõitma panna. Muidu oleks mahtu keeruline ootamatult suurendada.  

Saarpuu sõnul pannakse augustist teatud väljumistele topeltbussid. Kokku lisandub iga nädal 78 lisareisi – 50 reisi Tallinna-Tartu ja 28 reisi Tallinna-Pärnu liinil. «Kui me saame bussijaamaga kokkuleppele ja bussijaamal on vaba platvormi, siis on võimalik, et teatud suunal väljub korraga kaks bussi. Mõlemad bussid sõidavad ühe liiniloa alusel,» selgitas Saarpuu.

Kõik lisaväljumised on saadaval kogu augusti kuu jooksul ning võimalusel ja nõudluse olemasolu korral plaanib Lux Express lisaväljumistega jätkata ka septembris.

Suurt mõju ei ole

AS Taisto Liinid tootejuht Jan Landrat ütles, et Superbusi mõju on keeruline kommenteerida, kuna lahkumisteade tuli ootamatult. «Kui on näha, et bussid lähevad väga täis, siis saame teise bussi liinile panna,» ütles Landrat, kelle sõnul ilmneb see vajadus näiteks Pärnus toimuva Weekend festivali ajal. «Paljudel oli Superbusi pilet ära ostetud ning nad peavad hakkama nüüd uut väljumist otsima.»

Samas ei arva Landrat, et ühe bussifirma turult kadumine väga suuri muutusi kaasa tooks. «Superbus tuli turule juurde, mõned panid küll liinid sellepärast kinni, aga väga palju see pilti ei muuda. Seda ei tohiks juhtuda, et inimesed bussi ära ei mahu.»

Go Busi juhataja Enn Randmaa ütles, et Superbusi lahkumine mõjutab turgu kindlasti, mistõttu on ka Go Busil plaan liinivõrk üle vaadata. Seda juba tehakse ning vastavalt ekspertide hinnangutele korrigeeritakse ka Go Busi liine. Kui täpsem plaan paigas, antakse sellest reisijatele teada. 

Odavbussifirma Simple Expressi juht Sven Suurraid ei välistanud, et seoses konkurendi lahkumisega võib Simple Express lisada tulevikus liinidele, kus tegutses Superbus, täiendavaid väljumisi või alustada sõitudega uutel liinidel. «Jälgime pidevalt olukorda bussiturul ning hindame nõudlust täiendavate liinide või väljumiste järele. Kuigi hetkel ühestki kindlast plaanist veel rääkida ei saa, jätkame igal juhul oma teenuse arendamist,» lisas Suurraid.

«Teatame kahetsusega, et Superbus.com lõpetab 31.07.2016. a seisuga oma tegevuse,» saatis bussifirma oma klientidele möödunud nädala lõpus kirja. Kõikidele klientidele, kes on ostnud pileti reisimiseks ajavahemikus 1.-31. august 2016 veebilehe www.superbus.com vahendusel, makstakse piletiraha täies ulatuses tagasi.

Evelyn Sepp arvustab Pärnu söögikohti: kui ma maksan, ma ei pea kannatama röökivaid ringijooksvaid jõnglasi

Mõne aja eest väisas endine poliitik Evelyn Sepp suvepealinna ja tunnistab, et Pärnu suutis teda uute toidukohtade rohkusega üllatada. Ta jagab Facebookis oma sõpradega kolme toiduelamust, millest ühe rikkusid kasvatamata jõmspikad.

„Õhtusel ajal taipasin ette helistada ja võeti veel kuulda. Sain ühesõnaga laua broneerida ja ka toidu ette tellida, sest köök oli tõesti kohe kinni minemas. Mina olin rahul. Valikus oli seenesupp ja grateeritud spargel. Tooraine värske, maitsed ja viimisltus meeldivalt moodne, igatpidi toitev kah. Õhustik ja teenindus sõbralik. Kindlalt julgen soovitada. Koht on pigem selline soliidsem,“ kiidab Sepp söögikohta nimega Piparmünt.

„Mon Ami. Ka sinna minekuks helistasin eelmisel õhtul ette ja broneerisin laua. Koht ise küllalt peen, pigem vist ikkagi fine dining kui lihtsalt kohvik-restoran. Seega teadsin oodata küllalt pretentsioonikat esitlust. Valikus oli külm tomatisupp ja grillitud tomatid salatiga. Esimese kohta ütlesin ausalt, et minu jaoks liiga huvitav. Edasi mu muljeid enam ei küsitud. Aga jagan siiski - oma maja leivad olid suurepärased. Grillitud tomati juurde võiks kaaluda kohe ka lusika toomist ja ehk isegi selle põhjas oleva koorese kastme koguse lisamist. Igatahes oli põnev ja maitsev,“ kiidab ta.

Ent igas meepotis on tilgake tõrva.

„Nüüd aga kaks asja, mis vääriks paremini tegemist. Nimelt ja üldiselt käib see enamuse toidukohtade kohta: kui te pakute kannus puruteed, ja mingit pakiteed ma tegelikult üheski muus kohas kui kiirtoidu baaris ei aksepteerikski - siis palun arvestage sellise väikese asjaga, et kuhugi peab teesõela sealt kannu seest panema. Tee tõmbab teatavasti ju vaid mõne minuti. See muide ei mahu kuhugi taldriku äärepeale. Seega võiks selle tarbeks kohe tuua mõne sobiva nõu ja sellega ette arvestada,“ tuletab ta kohvikupidajatele meelde, et selliseid pisiasju ei saa unustada.

Lisaks räägib naine ühe loo, mis teda tõsiselt häiris.

„No tore kui koht on "lapsesõbralik". See aga ei peaks tähendama, et see välistab teiste klientide suhtes sõbralikkuse. See ei peaks tähendama ka seda, et kõik ülejäänud peaksid sellises fine dining restoranis taluma röökivaid ja laudade vahel kontrollimatult ringi jooksvaid ja karjuvaid jõnglasii, kelle vanemad on jätnud nad ilmselgelt koduse kasvatuseta ja ei lase end ka märkustest häirida."

"Ja kui kogu see pull lõppes suurema nõudelõhkumisega, oli teenindajal ikka veel täiesti suva. Ka mammal oli küllalt ükskõik. Aga minul endiselt ei olnud. Koht on väike, see pole suvaline pizza- või rannabaar, vaid siiski restoran. Ja ka mina tahan seal nii olla, et ma vähemalt kuulen, mida mulle räägitakse. No ei kuulnud. Seega palun - kasvatamata lapsed on muidugi eelkõige nende vanemate probleem, ja nad võiksid kodus süüa kui mujal ei oska, aga sekkumata jätmine ei ole "lapsesõbralikkus" ja personalil oleks põhjust taolistes olukordades reageerida küll!“ kurjustab Sepp ja lisab, et kogumulje ei olnud söögikohast tore.

Ja nüüd siis kolmas tore koht - Hea Maa.

"Vast kõige suurem üllatus. Söögikoht nimetab end ise kohvikuks. Kraam on värske, enamasti kodumaine, hooajaline. Leivad omatehtud ja tuuakse soojalt koos karulauguvõiga. Edasi võtsin hummuse ja lillkapsa igasuguste asjadega ehk taimetoidu. Maitsed üllatasid. Kõik oli paigas, teenindus igatpidi tore." 

"Kui millelegi tähelepanu juhtida, siis sellele, et kui koht on lahti iga päev, siis võiks selle kohta olla ka värskendus uksel. Seal on muide endiselt nn talvine graafik ehk, et koht on pühapäeval kinni. Aga õnneks ei olnud! Nii et mitu uut varianti endiste toredate Mahedik- kohvik ökogurmaanile ja Supelsaksad kõrval kindlasti olemas!“ rõõmustab naine, et Pärnus nälga ei jää.

Reisilt ravimite kaasatoomine võib viia pikaks ajaks vanglasse

Maksu ja tolliameti andmetel on kolmandatest riikidest ebaseaduslikult Eestisse toodud ravimite arv viimasel ajal märgatavalt kasvanud, mistõttu on oluline teada, et selline tegevus võib kaasa tuua pika vanglakaristuse.

Maksu- ja tolliameti peaspetsialist Aleksander Miksjuki sõnul on amet selle aasta algusest seitsme kuuga avastanud ligikaudu sama palju rikkumisi kui terve eelmise aasta jooksul kokku, vahendab TV3. Seni on Venemaalt, Egiptusest ja teistest väljaspool euroopa Liitu asuvatest riikidest pärit ravimitega seotud rikkumiste tõttu alustatud eelkõige väärteomenetlusi, kuid kui ebaseaduslikult üle piiri toodud ravimite kogus on suur või on toimeaineks psühhotroopiline või narkootiline aine, siis alustakse kriminaalmenetlust, mis võib karistuseks tuua kuni kümme aastat vangistust.  

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius selgitas, et kolmandatest riikidest ravimite ostmisel tuleks olla väga ettevaatlik, sest Eestis müüdavate ravimid on ravimiamet üle kontrollinud, kuid mujalt ostetud ravimite kvaliteet ei ole teada. Oma tarbeks võib reisija reeglina kaasa võtta kuni kümme erinevat ravimit, millest võib kaasas olla kuni viis jaemüügi pakendit, kuid narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavatele ravimitele kehtivad rangemad piirangud.

Pildid: Muhus sündis Eesti esimene sebrabeebi

Täna varahommikul nägi Muhu jaanalinnufarmis ilmavalgust Eesti esimene sebrabeebi.

Farmi perenaine Helena Erik rääkis Postimehele, et varss tuli ilmale kella viie-kuue paiku hommikul. Uue ilmakodaniku avastasid farmi töötajad umbes tund aega hiljem. Mingisugust kõrvalist abi sebraema sünnitusel ei vajanud.

Praeguseks ei ole veel teada, kas tegemist on isas- või emasloomaga. Seetõttu ootab farm nimepakkumisi nii poisile kui tüdrukule.

Stenbocki majas tuleb lahtiste uste päev

Tallinnas Stenbocki majas toimub järgmise nädala reedel lahtiste uste päev, mil saab tutvuda valitsuse ja peaministri tööruumidega.

Ekskursioonid toimuvad hoones 5. augustil kell 11, 12, 13, 14 ja 15. Kuna kohtade arv on piiratud, palub riigikantselei huvilistel ennast eelnevalt registreerida telefonil 693 5588 ning ekskursioonile tulles kaasa võtta isikut tõendava dokumendi ehk kas ID-kaardi, passi või juhiloa.

Kell 18 annavad Saara Kadak ja Rolf Roosalu Stenbocki maja õuel tasuta kontserdi. Stenbocki maja asub Tallinnas aadressil Rahukohtu 3.

Avatud uste päevi on Stenbocki majas korraldatud alates 2005. ning kontserte 2001. aastast.

Arhitekt Johann Caspahr Mohr kavandas praeguse valitsushoone algselt Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid selle valmimisel aastal 1792 sai hoonest krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidents. Pärast krahvi surma kasutati maja mitmel otstarbel kuni 1891. aastani, mil see võeti esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid seal kuni aastani 1987.

Seejärel seisis maja kümme aastat tondilossina, kuni 1996. aastal alustati selle taastamist valitsuse ja riigikantselei hooneks. Esimese istungi pidas valitsus Stenbocki majas 16 aasta eest ehk 8. augustil 2000. Praegugi toimuvad hoones valitsuse istungid ning seal töötavad igapäevaselt peaminister ja riigikantselei.

Kadunuks kuulutatud mees võttis ise häirekeskusega ühendust

Eile palus politsei inimeste kaasabi, et selgitada välja Võrumaal Lasva vallas kodust lahkunud 38-aastase Tarmo asukoht. Sama päeva õhtul võttis mees politseiga ise ühendust.

Veel eile päeval oli teada, et viimane märk mehe kohta pärines 25. juulist, kui Tarmo saatis tööandjale lühisõnumi tööle hilinemise kohta. Tööle ta ei jõudnud, ka koju ei naasnud. Pärast seda oli mehe telefon välja lülitatud.

Tarmo kadumise kohta kogutud teavet kogumina hinnates oli politseil alust arvata, et mehe elu võib olla ohus.

Täna hommikul teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja, et politsei kontrollis üle Tarmo töökoha ning vestles tema kolleegidega saamaks lisainfot mehe käitumismustritest ja võimalikust viibimiskohast.

Lisaks kontrolliti korduvalt tema elukoha ümbrust ning erinevaid paiku, kus mehele meeldis aega veeta. Tarmot seal aga ei olnud ning keegi ei olnud teda ka viimastel päevadel näinud.

«Otsingud lõpetati eile õhtul pärast seda, kui Tarmo avastas ühest uudisportaalist teate sellest, et teda otsitakse ning ühendus häirekeskusega. Politsei veendus, et mees oli kodust lahkunud omal soovil ning ohus ta ei olnud,» edastas pressiesindaja.

Vikerkaar aitab ilma ette aimata

Juttu on olnud vikerkaare mitmest küljest – seekord tutvustan vikerkaare võimalusi kohaliku ilma prognoosimisel või vähemalt etteaimamisel.

Jah, vikerkaare abil saab tõepoolest mõningal määral ilma ennustada, kuid selleks peab oskama olukorda õigesti tõlgendada.  On mitmeid ilmavanasõnu, mis käivad vikerkaare kohta. Näiteks öeldakse nii: kui vikerkaart näeb taevas hommikul, siis tuleb vihma, kui õhtul, siis seisab ees kuiv ilm. Tähelepanekud näitavad, et see on üldiselt õige, sest Eestis on õhuvoolu suund aastas keskmiselt edelast kirdesse. Seda järgivad hoovihmad liiguvad sageli üle Eesti. Seega: et suvel asub päike hommikul kirdes, tähistab edelas olev vikerkaar lähenevat vihma, kuid vahel ka sajupilvede kogunemist, sest kõrgemale tõusev päike ja selle maapinda soojendav mõju soodustab konvektsioonivoolusid.

Õhtul on päike läänes või loodes ja pilved liiguvad tõenäoliselt ida poole. Nõnda viitab õhtune vikerkaar lahkuvale sajualale ja pigem paranevale ilmale. Seda toetab ka asjaolu, et öösel konvektsioonivoolud tavaliselt hääbuvad ja nii ongi 6–12 tunniks suure tõenäosusega oodata head ilma. Teistsugune olukord on lõunatsüklonitega, sest siis algab pilvisuse tihenemine sageli lõunakaarest, nii et päikese loojumise koht on üks viimastest, kus säilib pilvitu riba, ja õhtune vikerkaar näitab sajuse ilma saabumist.

Kel huvi ja kannatust, siis tasub teha ka märkmeid, kas vikerkaare järgi on olnud võimalik ilma ennustada või siiski mitte.

Ilm on pakkunud veidraid üllatusi. 14.-15. juulil võimutses Eestis lõunatsüklon, mis tõi palju sademeid ja kohati äikest, aga pärast seda on mõnel pool arenenud põud. Sellega veidrused alles algasid: 20. juulil haaras Eesti enda valdusse kagu- või isegi idatsüklon, mis tõi pilves ilma, idaserva ka vihma ja äikest. Nii saabus kirdest, st Põhja-Jäämere ääres, Eesti kohale väga soe või lausa kuum õhumass, aga pilves ilm ei lasknud sellest rõõmu tunda, vaid lõi sügisese meeleolu (heaks küljeks, et kuivemates kohtades aeglustus põua areng).

Huvitaval kombel juhtus kolme aasta eest samasugune lugu, nihe vaid paar päeva. Erinevalt tollasest juhtumist, kui ilm oli pilves 1,5 päeva, kestis seekord vaikne ja lämbe pilvealune ilm mitu päeva. Pilved hajusid väga visalt alles 23. ja 24. juuli jooksul. Pärast pilvede hajumist oli kohati äikest, eriti võimas oli äike 25. juuli öösel ja varahommikul Valgamaal (Võrtsjärvest lõunas). Päeval tekkis uusi äikeseid, mis kestsid veel öötundidelgi.

Huvipakkuv oli veel ilmade kontrast 25. juulil Eesti piires: kui Harjumaalt ja ilmselt ka saartelt suurem lämbus ja kuumus taandus (ehkki õhumass soojenes!), püsis kaugemal sisemaal erakordne lämbus ja niiskus koos tugeva sombuga, õhutemperatuur püsis seal 25 kraadi piires, ainult kagunurgas tõusis oluliselt kõrgemale. Õhtu ja eriti öö, mida suvilas kogesin, oli õige kõhe – vaid 11 kraadi sooja kesköö paiku, samas Tartus oli üle 20 kraadi.

Loo kirjutamise ajaks oli selge, et 26. juuli tuleb äikeseline, ehkki kaugeltki kõik kohad ei saanud kosutavat vihma. 27. juulil oli äikeselisust oodata veel Ida-Eestis. Hetkel on aga päevakorras pisike lõunatsüklon, mis võib tuua tugevad sajud ja kohatise äikese. Pärast seda on oodata harju keskmist suve mõõduka soojuse, keskmiselt tugeva edelatuule ja sagedaste sajuhoogudega.

Hõljukilaadsed kullid

Meie põldudel-niitudel, järvede-lahtede servaaladel või lagesoodel võib madalal maapinna kohal näha lauglemas kulle, kelle tiivad on väga iseloomulikult lameda V-tähe kujuliselt ülespoole kergitatud.

Aeg-ajalt tehakse järske pöördeid ja laskutakse maha, et silma hakanud saaki haarata. Selliselt manööverdada saavad nad oma suhteliselt kitsaste tiibade ja pika saba tõttu. Kevadiste paaritumismängude ajal aga näeb neid loorkulle tihti ka saja-paarisaja meetri kõrgusel keerlemas-kukerpallitamas ja teineteist mängulustis ründamas, kusjuures „rünnatav” lind viskub lennul selili. Sageli saadavad mängulendu heledad hüüatused. Omapärane mänguelement on, et isalind laseb oma küüntes oleva saaklooma lennult kukkuda ja emalind püüab selle kas õhus kinni või saab selle nokka siis maapinnalt.

Eestis pesitseb kolm liiki: roo-, välja- ja soo-loorkull. Eksikülalisena satub meile välimuselt kahe viimasega üsna sarnane stepi-loorkull. Isas- ja emasloorkulli välimus on erinev, nii et sugupooltel on hõlpus vahet teha. Kõik loorkulliliigid on rändlinnud, saabudes kevadel aprilli algupoolel ja asudes sügisrändele augusti lõpul või septembris. Pehme talve korral suudavad meil talvitada vähesed välja-loorkullid.

Loorkullid on ühed väheseid kullilisi, kes oma pesa rajavad maapinnale – kas tiheda rohustu või hõreda põõsastiku varju. See on peaaegu meetrilaiune oksaraagudest ja heinakõrtest lasu, mille keskel on madal pesalohk. Ehitavad seda mõlemad paarilised, kusjuures enamiku materjalist kannab kohale isalind, kes on kasvult ja kaalult emasest pisem nagu kullilistel ja kakulistel ikka. Emalind muneb kolm kuni viis muna, harva kuni kuus või seitse. Kuna ta alustab haudumist teise või kolmanda muna munemise järel, siis on sama pesakonna pojad erinevat kasvu ja see vahe isegi suureneb, kuna vanemad õed-vennad rabavad toidu nooremate eest ära. Haudeaeg on välja- ja soo-loorkullidel 28–30 päeva, roo-loorkullil mõne päeva võrra pikem. Esimesed kaks-kolm nädalat viibib emalind pesal poegi soojendades ja neile isalinnu toodavat, tavaliselt lennult alla kukutatavat toitu tükeldades. Seejärel asub saaki jahtima ka emalind. Paljudel juhtudel on loorkullid bi- või koguni polügaamsed ja võimekamate isaste „haaremis” võib keskmiselt sajameetriste vahemaadega pesitseda isegi kolm-neli emalindu; Saksamaal on rekordina ühel roo-loorkullil sedastatud seitse kaasat. Pojad lennuvõimestuvad viie kuni kuue nädala vanustena, kuid võivad pesaümbruses juba varem ringi kõndida. Pesakonnad jäävad veel paarikümneks päevaks kokku, siis aga pojad hajuvad ja alustavad iseseisvat elu.

Roo-loorkull on siin vaadeldavate liikide hulgas suurim – enam-vähem rongasuurune ja tema tiibade siru-ulatus küünib emastel 140 sentimeetrini. Emalinnu sulgrüü on enamjaolt tumepruun, kukal valkjas, saba helepruun. Isase kõhupool on helepruun, mustaotsalised tiivad alt kahkjad, pealt hallid pruuni põikvöödiga, saba hall. Pesa rajatakse mõne järve või merelahe roostikku. Toiduks püütakse peamiselt veelinde ja kalu, kuid viimasel ajal on rookullid hakanud saagijahile lendama niitude ja põldude kohale, kust saavad pisinärilisi ja väiksemaid linde. Eesti asurkonnas on üle 1200 haudepaari. Talvitusalad paiknevad Sahara-taguses ja Ida-Aafrikas.

Välja-loorkull on pisut väiksem – isase tiivaulatus on meetri ringis, emasel 115 cm. Emaslinnud on tume- ja helepruunikirju sulestikuga, vöödilise saba tüvik on valge. Isased on hallid, tiivaotsad laialt mustad. Levila küündib üle kogu Euraasia metsavööndi, kuid on Euroopas kaunis katkeline. Pesitseb põõsassoodel. Saaki jahib ka niitude ja põldude kohal ning püüab peale pisiimetajate ka linde ja sisalikke; kunagist nimetust „jänesekull” ta eriti ei õigusta – jõud ei käi üle. Eestis (ja mujalgi) on arvukus pidevalt langenud ja praegu ei ole meie asurkonnas enam 200 paarigi. Välja-loorkullid ei rända talveks kaugele, vaid jäävad Lõuna- ja Edela-Euroopasse või Põhja-Aafrikasse.

Soo-loorkull on niisama suur nagu välja-loorkull ja välimuselt äravahetamiseni sarnane. Emaslinnu sabatüviku valge vööt on kitsam ning isaslinnu tiiva peal üle küünra-hoosulgede kaks musta vööti ja kõhualusel kitsad pruunid triibud. Pesitseb mõneti niiskemadel madalsoodel kui eelmine. Areaal ulatub Inglismaast ja Ibeeriast Kesk-Aasia ja Kesk-Siberini. Eesti linnustikku ilmus liik 175 aasta eest ja tema arvukus on tõusuteel, ulatudes nüüd 500–800 haudepaarini. Talvitama rändab ta Sahara taha ja Ida-Aafrikasse kuni kuulsa Limpopo märgalani.

Päris põnevad kullid, eks ole?

Kuidas rajada katusehaljastust?

Öeldakse, et ole soovidega ettevaatlik, sest mõnikord võivad need ootamatult täituda. Mina alustasin kõrvalhoonele ammuse unistuse, katusehaljastuse rajamist „tänu” 2010. aasta 9. detsembril Eestit tabanud tormile Monika. Tormi tagajärjel andis katusekonstruktsioon katuseneelu kuhjunud lume raskuse all järele, tekkis doominoefekt ja katus varises kokku.

Olles läbi mõelnud oma võimalused ja vajadused, otsustasin hoonel olnud 45kraadise kaldega katust enam mitte taastada. Nii vajas paarisaja ruutmeetri suurune pind uut lahendust. Kuna olin huvitunud rohekatustest juba pikki aastaid, avanes nüüd võimalus kodustes tingimustes eksperimenteerida.

Miks tehakse haljaskatuseid?

Rohkelt näeb katuseaedu Lääne-Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika suurlinnades. See on väga teadlik valik lahendamaks mitmeid ökoloogilisi probleeme, kus taimestatud haljaskatus „püüab kinni” suure osa sademeveest, mis muidu otse kanalisatsiooni oleks vaja juhtida. Samuti vähendavad haljaskatused jahedamal ajal majade soojakadu ning kuumal suveajal aitavad elamus jahedust hoida.

Rohekatus seob ka suure koguse CO2. Suurlinnades on see eriti oluline, sest rohelisi pargialasid, mis linna kopsudena töötaksid, jääb järjest vähemaks. Katusehaljastuse rajamisel on võimalus lähtuda ekstensiivsest või intensiivsest kasutusest. Intensiivse kasutusega projektide näol luuakse hinnalisi uusi võimalusi tuua rohelust ja aktiivseks puhkamiseks sobivaid rohealasid kitsastesse linnatingimustesse. Ekstensiivse kasutusega rohekatused pidevat tallamist ei talu, küll võib seal teha hooldustöid. Oskusliku lahendusega on aga sealgi võimalik taimestust üsna lähedalt nautida.

Rajamise rõõmud

Julgustust ja nõuandeid sain sel ajal, 2010. aastal, vastilmunud Linda McIntyre ja Edmund C. Snodgrassi ilmunud raamatust „The Green Roof Manual: A Professional Guide to Design, Installation, and Maintenance Hardcover”. Sinna on kokku kogutud Euroopa ja Ameerika eri paigus tehtud projektide kogemused ning välja toodud võtete plussid ja miinused. Eriti meeldis mulle sealt nõuanne just kodustes tingimustes läbi ajada lihtsate võtete ja väikse eelarvega.

2010. aasta suvi kulus katuse harutamisele, konserveerimisele ja mõistlike lahenduste leidmisele. 2011. aasta suvel alustasime ehitusega. Kõigepealt tegid oskajad meistrid katusele tugevusarvutused. Sarikate paigaldamise etapis andsime sademetele äravoolu tagamiseks katusele 1,5% kallet. Kalde kõrgema poole geomembraani fikseerimiseks kasutasime 100x100 prussi, mis omakorda sai kaetud valtsitud plekiga. Madalama poole serva sai plastlaud, mille paigaldasime äravoolu võimaldamiseks katusest poolteist sentimeetrit kõrgemale ja ummistuse vältimiseks sai katuseserv kaetud veel kahekümne sentimeetri ulatuses suurte kivikestega, kust vesi kergelt läbi valguda saab. Kuna hoone pole köetav ja katus on ekstensiivse kasutusega, siis rohkem kaitsekihte geotekstiili jt materjalide näol sinna ei saanud. Samuti ei lisanud ma vett salvestavat matti ja dreenivat spetsiaalset katet, mida tuleb kindlasti kasutada näiteks intensiivse kasutusega katushaljastuste korral.

Järgmiseks tööks sai sobiva kasvupinnase kokkusegamine. Kuna umbrohuseemnetest vaba põllumulda pole olemas, otsustasin segu teha neutraliseerimata rabaturbast, 0–4 mm fraktsiooniga paekivi sõelmetest ja kergkruusast. Lähtusin põhimõttest, et turvas seob hästi niiskust ja paekivisõelmed neutraliseerivad turba plaanitud taimede jaoks sobivale pH väärtusele. Kergkruus toimib hästi drenaa˛ina, on väga kerge ja aitab säilitada kasvupinna õhulisust, samuti seob see sademekülluse ajal osa veest, mille taimed põua ajal jälle kasutusse võtavad. Substraadiks sobib ka liiv ja muud kivimitest täitematerjalid. Mõte on selles, et kasutada kohalikku kättesaadavat ja säästlikku materjali.

Drenaa˛ina toimib hästi ka tellisepuru, purustatud kruus jne. Kergkruus on siiski ühe komponendina parim just oma kaalu tõttu. Mina kasutasin liiva ainult puhkenurgas paeplaatide alusena, mujal lisaraskust liiva näol ma kasutada ei tahtnud. Kasvupinnase komponendid said katusele laotatud kihtidena ja seejärel juba kohapeal segatud. Põua tõttu tuli enne taimestamisega alustamist kasvupinnas veel korralikult märjaks kasta. Kihi paksuseks sai tihenenult 5–7 cm.

Katuse taimestamine

Katuse taimestamiseks on mitu võimalust – seemnekülv, pistikud, potitaimed või ettekasvatatud matid. Mina kasutasin kombineeritult kolme esimest varianti. Igaühel neist on oma head ja vead. Seemnest külvates tuleb arvestada üsna pika idanemiseajaga ja soovitud tulemust tuleb kaua oodata. Siiski on liike, mis lähevad paremini kasvama pigem külvist – näiteks liivateed (Thymus), nõmmnelk (Diantus arenarius) ja nurmnelk (Diantus deltoides). Hulga kiirema ja samas soodsa tulemuseni jõuab kergelt juurduvate pistikutega pinda kattes. Tükeldatud pistikud võib külvata otse kohevale pinnasele ja seejärel kinni rullida. Kõige lihtsamini juurduvad erinevad kukeharjad (Sedum). Oma valikus kasutasin kuuekandilist (S. sexlanguare), Kamtšatka (Sedum kamtschaticum), Ewersi (S. ewersii), roomavat (S. spurium), valget (S. Album) ja kalju-kukeharja (S. rupestre). Lisaks kasutasin veel mägisibulate (Sempervivum) liike ja vorme, kääbusiirist (Iris pumila) ja kobarkivirikku (Saxifraga paniculata).

Juurdunud potitaimedest saab soovitud tulemuse kindlasti kõige kiiremini. Puudus on aga kallis hind ja kasvumullaga kaasa tulevad umbrohud. Samuti ei tohi katusele istutatavad potitaimed olla hellitatud väetiste ja muu liigse hoolitsusega – vastasel juhul ei suuda need toitainevaeses kasvusubstraadis ja üsna ekstreemsetes oludes ellu jääda. Kasutasin taimestuse ilmestamiseks üksikute taimedena veel Hokkaido kukeharja „Bertram Anderson” (Sedum cauticola), murulauku (Allium schoenoprasum), Alpi astrit (Aster alpinum), harilikku kassikäppa „Rubra” (Antennaria dioica), Fääri kortslehte, (Alchemilla faeroensis var pumila), karvast kadakkaera (Cerastium tomentosum), padjandfloksi (Phlox subulata), ahtalehist sininokka (Sisyrinchium angustifolium) ja Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum).

Katusehaljastuse juures on eriti tore see, et igal aastal ja aastaajal näeb see pisut teistsugune välja. Aastad pole vennad – mõnele taimele on pehme ja niiske talv talutav, mõni jälle eelistab kuivemaid ilmaolusid. Mõned algselt katusele toodud taimed ei pidanud kasvutingimustele vastu (mägisibulad), mõned olid aasta varjusurmas ning ilmusid jälle järgmisel aastal nähtavale (padjandfloks). Just ebastabiilsete ilmaolude pärast tasuks taimestus teha liigirohke. Ka ei tasuks taimedega väga selgepiirilisi jooniseid suurte laikudena teha, sest muidu tuleb tühjaksjäänud laik uuesti taimestada. Segaistutuse korral on see risk palju väiksem. Samuti saab olenevalt katuse kaldest ja valgustingimustest katsetada ja kasutada palju pikemat nimekirja sobivate taimede valikust. Kuigi selliselt rajatuna võib lõpliku tulemuse saavutamiseni kuluda 3–5 aastat, tuleb võrreldes valmis taimemattide kasutamisega selline katus palju isikupärasem ja rajamishind mitu korda soodsam.

Katusele pääsemiseks on taaskasutusena valmistatud metallist toekas „taevatrepp” ning selleks, et mugavalt vaateid nautida, sättisime liivapadjale laotud paeplaatidele paika ka aiapingi. Nii tekkis „taevaaia” puhkenurk – mõnus koht kõrgelt vaateid nautida ja kohvi juua.

«Kodutunde» eestvedaja Kristi Nilov on uutest sigaretipakkidest šokis

Mõne aja eest hakkasid lettidele jõudma uued sigaretipakid, millel ilutsevad võikad pildid, mis võib suitsetajat ees oodata, kui edasi tossata nagu korsten. «Kodutunde» eestvedaja Kristi Nilov on aga ühest pildist eriti šokeeritud.

„Kes on see ema, kes on oma lapse sellisel kujul lubanud avaldada? Mina läheksin vanemlike õiguste kallale!“ kirjutab Nilov oma Facebookis. 

„Kelle huvides on need laipade pildid sigaretipakkidel? Suitsetsjatele suunatud? Sõltlasena ütlen, mina olen leidnud lahenduse kuidas kinni katta. Ehk siis, enim traumeeritud on mittesuitetajad, kes niikuinii iial suitsetama ei hakka, seal hulgas on paganama palju müüjaid, kes on mittesuitsetajad ja see on neile extremly disturbing! Idioodid! Mittesuitsetajad saavad kôige suurema löögi. Kus asub aju?“ küsib ta.

Pilt, millest juttu, kujutab endast aga beebit, kellel suus lutt, mille otsast paistab sigarett.

Mida sina asjast arvad?

Luke mõis – hiilgusest vaid varemed, aga luksust lausa kümmekond hektarit

Ei uhket häärberit, suurt viinakööki, muljetavaldavast tallist rääkimata – tõesti, miks pöörata auto siledalt asfaldilt tolmavale kruusateele, mis viib mõisasse? Aga kui on aega, tasub seda teha, isegi siis, kui mõisast pole justkui enam midagi järele jäänud. Kes vaatab ja ka näeb, leiab metsa kasvanud mõisaski hiilguse üles.

Mis hiilgust saab mõnes kohas juba läbimatuks muutunud võpsikus olla? Saab küll! „Mõis polnud ainult uhke härrastemaja, tallid, viinaköök ja moonakamaja,” selgitab Eesti mõisaparke hästi tundev keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju. „Mõis algas tükk maad enne peahoonet sissesõidualleega ja suurema või väiksema pargiga, mis andis juba eemalt tulijale märku pererahva suursugususest, ilumeelest ja edevusestki.”

Üks selline juba ammu kadunud pererahva suursugusest, ilumeelest ja edevusestki rääkiv vana valdus jääb Tartust paarkümmend kilomeetrit Valga poole, Nõo valda Luke külla. Sealse mõisa häärber ja viinaköök hävisid viimases sõjas, 1997. aastal jättis suur tulekahju tall-tõllakuurist püsti vaid seinad, akendeta suur valitsejamaja ootab rahalaeva …Vaadata pole justkui enam midagi, aga ometi käib Luke mõisas palju rahvast.

Pargi väärtust ei hinnata

„Me pole näiteks Palmse mõisa või Tartumaa Alatskivi mõisa moodi turismiobjekt, sest siin puudub uhke loss või häärber, mida inimesed turismikataloogidest otsivad,” märgib Luke mõisat taastava-edendava sihtasutuse Luke Mõis juhataja Gea Järvela. „Aga meil on hästi säilinud vana ja uhke park. Tõsi, esimesel pilgul ei tundu see park inimestele teab mis vaatamisväärsusena.”

Rääkimata sellest, et kuigi suur osa meist pöörab üha suuremat tähelepanu oma kodu ja suvekodu ümbruse vuntsimisele, ei oska me vanade parkide väärtust hinnata. Muide, kui Nõo valla Luke mõisapargist võlutud inimesed asusid 1992. aastal seda kohta suurest lepavõsast puhastama, oligi kõrvalseisjatele kõige raskem pargi väärtust selgeks teha. Pilt oli ju trööstitu, ainult suured asjatundjad nägid Lukel Eesti üht paremini säilinud algse planeeringuga regulaarstiilis mõisaparki, mille vanimad puud on oma 350 aastat vanad.

Luke mõisa pargi ja sealsete tiikidesüsteemi taastamiseks kulus ligi kolmteist aastat ja omajagu raha. 2005. aastal said taastatud kaskaadidena laskuv tiigisüsteem ning väike kärnerimaja, kus soojal ajal on avatud kohvik ja sügisest kevadeni tegutsevad kohalikud osavad käsitöötegijad. Järgmisel aastal valmisid väike paviljon ja suur parkla, mõni aasta tagasi sai valitsejamaja uue katuse. Sel suvel pandi uus kivikatus viinaköögi tööliste majakesele, kuhu sihtasutus tahab teha uue käsitöökoja. Valitsejamaja, viinaköögi tööliste elamu ja tall-tõllakuur vajavad taastamiseks palju raha, toetusi nendeks töödeks on üha raskem saada, sest sellise valdkonna toetused on üsna kokku kuivanud. Lisaks pole sugugi väike pidev kulu pargi hooldus, selle kulutuse ja töö on enda kanda võtnud sihtasutuse üks rajaja, Nõo vald.

„Pargipidamine on aegade algusest saadik olnud luksus, meil poleks parke, kui poleks olnud rahakaid inimesi,” tõdeb Marica-Maris Paju. „Eesti mõisaparkide üldmulje on kurb, neis kunagistes ilusates kohtades annab tunda rahapuudus, aga kooliparkides lisaks ka see, et töökasvatus pole enam au sees. Park pole asi, mille teed üks kord korda ja siis see püsib – pargi teed vajavad kõplamist ja puud pidevalt hoolduslõikust, rääkimata muruniitmisest. Kui mõni aeg tagasi eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus meie parkide taastamiseks ja hooldamiseks üsna palju toetusi, siis nüüd on need toetused mitmel põhjusel üsna kokku kuivanud.”

Luke pargil on tema sõnul vedanud, sest ühelt poolt alustati selle taastamist väga õigel ajal ehk toetuste eraldamise ajal ning tohutu suure entusiasmiga. Tulemus on ilus: võsa asemel on alleed, hekid ja muruväljakud, sellelt üheksalt hektarilt leiavad endale õdusa koha nii suured seltskonnad kui omaette olla tahtjad.

Ja mitte ainult! Vanade mõisaparkide põlised puud on meeldivad elupaigad mitmetele kaitsealustele liikidele, kelle toimetamisi ka inimesel huvitav jälgida. Nii on huvilised saanud mitmes mõisapargis, ka Lukel käia detektoriga nahkhiiri kuulamas.

Mida mõisapargis teha?

Luke mõisapargis käib soojal ajal palju rahvast: kes otsib ja leiab sealt romantikat, kellele on see koht 700 aastat meie ajaloost. Sihtasutus korraldab mõisas maalilaagreid, perepäevi, kontserte, juulis etendati neli korda kontsert-lavastust „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ….”, aasta ringi on mõisas võimalik midagi õppida, näiteks igal sügisel õpetatakse õunamahla tegema.

Seal võib piknikku pidada, lihtsalt jalutada ja mõtteid klaarida või mõnd tähtsat sündmust tähistada. „Septembri lõpuni pole meil ühtegi vaba nädalavahetust,” ütleb Gea Järvela. „Kõik ajad on pulmade, asutuste suvepäevade või ka suguvõsa kokkutulekute pidajatel juba ammu kinni pandud.”

Et mõisas saaks veel rohkem suuri üritusi korraldada, on sihtasutusel plaanis võimalikult kiiresti korda teha suur valitsejamaja. Mõttes Gea Järvela juba sisustab seda maja. Vaimusilmas näeb ta, et seal on seintel Luke mõisa viimaste omanike, Mary ja Woldemar von Knorringi portreed ning von Knorringi kirjavahetus. Nii omanike portreed kui ka  kirjavahetus on üsna hiljutine õnnelik leid – ühel päeval võttis Facebooki kaudu sihtasutusega ühendust Luke mõisnike Soomes elav kauge sugulane, kes andis enda käes olevatest portreedest ja kirjavahetusest teada. „Sul pole midagi, aga ühel päeval tuleb e-kiri ja sul on kõik olemas,” võtab Gea Järvela selle õnneliku juhuse kokku.

Kust valitsejamaja ja tall-tõllakuuri taastamiseks raha saada, pole veel teada, kuid entusiasm pole Gea Järvelast aastatega kadunud. „Meie sihtasutus teenib ka ise raha ning pealegi pole raha ilmast otsa lõppenud, tuleb see vaid üles leida,” on ta kindel.

Nii puhkuse- kui uhkusekohad

• Mõisad tekkisid Eesti alal 13. sajandi algul, võõrad valitsesid neid ligi 2000 valdust Eesti Vabariigi iseseisvumiseni 1918. aastal. Lõplikult kaotas mõisad 1919. aasta maareform, mis lubas mõisad tükkideks jagada.

• Meie kultuuriruumis kujutas mõis endast majapidamist, kus põllumajandusliku tegevuse kõrval peeti oluliseks, et see võimaldaks omanikule ka puhkust, rahu ja rõõmu. Üks mõisa põhikomponente oli seetõttu ka „vabaõhutuba” – iluaed või park. Seetõttu on Eestis parke pinnaühiku kohta rohkem kui kusagil mujal maailmas.

• Kuigi esimesed aiad Eestis rajati teadaolevalt juba 13. sajandil, pandi pargiarhitektuurile siin alus alles 17. sajandil, mil linnadest, eelkõige Tallinnast väljuvate maanteede äärde kerkisid patriitside ehk rikaste linnakodanike suvemajad ja väikemõisad nende juurde kuuluvate viljapuu- ja lilleaedade ning kalatiikidega, mis kohati moodustasid ühtseid ansambleid.

• Kõige viljakam periood Eesti mõisaansamblite, -losside, majandushoonete ja parkide rajamisel oli 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi esimene pool, kus mõisate viinavabrikutest Venemaale läinud toodang tõi hästi sisse.

• Pargiarhitektuuri ajaloos on kujundusprintsiipide erinevuse alusel eristatud laias laastus kahte kujundusviisi: regulaarset ehk Prantsuse stiili ning sellele vastanduvat looduslikku ehk Inglise stiili, mis lasi puudel ja põõsastel vabalt kasvada. Regulaarse stiili tunnuseks on eelkõige teedevõrgu, tehisveekogude, alleede, hekkide ja lillepeenarde sümmeetriline paigutus ning regulaarne kuju. Ideeliseks aluseks on mõte, et inimene on looduse kroon ning annab loodusele selle stiihia vastandusena reeglipärase kuju.

• Eestis võeti esimesed pargid (Pajusi, Kabala, Kõpu, Olustvere, Kärstna, Riidaja, Heimtali ja Loodi) kaitse alla 1929. aastal suvitus- ja ravitsuskohtade seaduse alusel. Praegu on meil looduskaitse all üle 400 pargi, neist suurem osa on mõisapargid.

• Park on „ühe pere aiast” muutunud avaliku kasutusega alaks ning sellepärast võivad pargihuvilised rändajad vastavalt looduskaitseseadusele ja muinsuskaitseseadusele külastada ka eravalduses olevat parki päikesetõusust loojanguni.

Allikad: Margit Tohver, artikkel „Eestimaa mõisapargid sügises” (Eesti Loodus 2005/9), keskkonnaameti väljaanne „Pargiomaniku meelespea”.

Väiketalude võimalused tuntust koguda ja rohkem tooteid müüa

Turg, laat, kauplus ja internet on väiketalunike jaoks põhiline koht, kus oma tooteid müüa ja turundada. Aga vahel jääb ikka kaup müümata, sest konkurents on Eesti turul tihe ja ostjaid vähe. Kuidas rohkem ostjaid leida või oma talu üle Eesti kuulsaks teha?

Eestis on palju kodus käsitööd tegevaid või väiksemas koguses ökoloogilisi puu- ja juurvilju kasvatavaid inimesi, kelle kaupa siiski ükski pood müüki võtta ei soovi. Ainsa võimalusena oma kaupa turustada on ise laatadel käia. Mõned on siiski pannud seljad kokku ja üürinud kauplusepinna, kus ise oma käsitöötooteid ja muid kaupu müüvad. Selline ühistegevus on hea, aga üks probleem on, et turistid sinna ei satu ning ostjaid on vähevõitu. Kui pood ei asu käidavas kohas või kui väikeettevõte või talu pole nõus turismifirmadele maksma, kes turistibussid kohale tooks, on jätkuvalt keeruline oma kaupa müüa. Nokk kinni, saba lahti.

Kogusin sel suvel väiketalunikelt ja turundajatelt kokku arvamusi ja soovitusi, mida peaksid väiketalunikud tegema, et oma kaupa rohkem müüa ja edu saavutada. Kuulasin ka Rootsi talunike kogemusi, kuidas nemad oma toodangule ostjaid leiavad – kasvatavad nad oma kliimas ju enam-vähem samu juur- ja puuvilju kui eestlased.

Võimalusi raha teenida

1. Tule ja korja ise!

Mitu turundusspetsialisti ja väiketalunikku soovitasid eestlastel kasutada rohkem võimalust „tule korja ise omale marju/köögivilju/puuvilju”. Juunis maasikakasvatusest kirjutades sai selgeks, et Eesti maasikatalud pakuvad seda üha julgemalt.

Teenuse plussid:

  • Üle maailma tahavad inimesed puhtaid aiasaadusi, mida pole keegi katsunud ega sadu-tuhandeid kilomeetreid transportinud.
  • Talu hoiab tänu ise korjavatele klientidele kokku transpordi ja tööjõu pealt. Ameerikas, Rootsis, Inglismaal jm käivad inimesed juba aastaid farmides endale ise marju korjamas või köögivilju ostmas. See moodustab üsna olulise osa tulust ja on efektiivseim marketing, mida tänu külastajatele tasuta saab.
  • Kui esimesel aastal peab klientide leidmisele aega ja raha kulutama, siis edaspidi see vaev kaob. Kliendid, kes kord teilt on ostnud ja meeldiva kogemuse saanud, ei taha enam poest aiasaadusi osta ning hakkavadki teil käima ning soovitavad teid ka tuttavatele. Viie aasta pärast võib väiketalunikul olla juba hulgaliselt kliente ning ta ei pea enam kliente otsima.
  • Kliendid saavad teiega tuttavaks ja see on tänapäeval ülioluline. Inimesed tahavad osta neilt, keda nad tunnevad, ning sealt, kus teavad, kuidas toodang on valminud.

Miinus. Eesti talunikud võivad karta turvalisuse pärast või ei taha näidata, kus ja millistes tingimustes nad elavad, nende vili, aiasaadused kasvavad või loomad elavad.

Selle probleemi saab lahendada: rajage eraldi põld isekorjajate jaoks, paigutage müügiletid sissesõiduteele, kliendid ei satu nii elumaja juurde või isiklikku aeda. Põld, kus kasvab toodang, mida koristatakse ainult masinatega või mis on mõeldud tööstustele, võib olla eraldi.

2. Ühine teiste väiketalunikega

Ütlus „Koostöös peitub jõud” peab paika. Kui teie toodangut ei osteta ja kliente on raske leida, ühinege teiste omasugustega ning teid võetakse paremini kuulda. Kauplused, suurettevõtted, kes ostavad põllumajandustoodangut kokku, tahavad suuremat kogust ega hakka üksikute väikestega üldse suhtlema.

Pluss. Te võite saada suurte ettevõtete partneriks, kes teiega muidu üldse ei suhtleks. Nii jõuab teie toodang klientideni, kes teist midagi ei tea.

Teie tulu kasvab ja sissetulek on kindlam ja suurem kui juhuslikult internetis-turul-kaupluses müües.

Miinus. Koostöö eeldab teistega arvestamist, lepingute täitmist, see vähendab iseotsustamisvõimalust. Te ei saa enam kergesti loobuda nagu üksik väiketalunik, kes ütleb: täna ei viitsi turule või laadale müüma minna.

Suuremad tellimused võivad nõuda tootmise laiendamist. Kui te ei taha investeerida või põldu, aiandit või teenuseid-tegevust laiendada, teistega koostööd teha, siis pole see teie jaoks.

3. Korralda ise laatasid, väljamüüke

Eestis pole see kuigi levinud, aga mujal korraldavad talunikud palju müüke, mis on seotud hooajaliste tähtpäevade või saagikoristusega. Spetsialistid soovitavad taludel korraldada ühiselt müüke või laatasid, mis on seotud tähtpäevadega või inimeste vajadustega.

Eestis on juba küüslaugulaat, maasikafestival, meepäevad jms, kus kõik selle ala tootjad tulevad oma tooteid müüma. Hooajalisi müüke võiks olla rohkemgi, lähtuvalt Eesti traditsioonidest ja inimeste vajadustest.

Austrias ja Kesk-Euroopas, kus kasvatatakse palju kõrvitsaid, on suured kõrvitsapeod, Ameerikas on kõrvitsakasvatus tihedalt seotud halloween’iga, kui tullakse ja ostetakse talunikelt tuhandeid tonne kõrvitsaid. Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias jm veinikasvatustaludes on suured koristuspeod/laadad.

Pluss. Sellistele laatadele tulevad need, kes tahavadki just neid aiasaadusi osta. Müüa on lihtsam kui segalaatadel, kus müüakse kõike. Kui olete alati sellistel laatadel kohal, tekib oma klientuur, kes ostavad talu tooteid ka muul ajal, saate jagada oma talu ja toodangu kohta infot, visiitkaarte.

Miinus. Kui on palju samalaadse toodangu müüjaid ja tihe konkurents, võib hind olla odavam kui mujal.

4. Paku oma talus lisaks majutust, koolitusi, matkasid

Ära ole ainult aiandustalu või loomakasvatustalu, vaid paku võimalust oma talus ka ööd veeta ja oma talu toodangust tehtud hommikusööki. Veel paku võimalust puhkust veeta.

Eestis on näiteks Laastu maasikakasvatustalu, kus lisaks maasikate ostmisele, ise korjamisele saab aktiivselt puhata, matkata, koolitustel osaleda, päikesepargiga tutvuda jne.

Majutust pakkuda soovitavad väiketaludel just välisportaalid, sest tänapäeva inimesed tahavad täpsemalt teada, kuidas ühte või teist asja kasvatatakse, saada elamusi ning võimalusel öö maatalus veeta.

Pluss. Hea lisateenimisvõimalus, mis suurendada kliendibaasi ja talu tuntust. Kui üks valdkond ei too raha sisse, siis toob teine.

Miinus. Teenus nõuab algul lisainvesteeringut, pühendumist, soovi kliendiga vahetult suhelda. Kui selleks tahtmist pole, mis parata, asi jääb katki.

5. Ekskursioonid ja teadmiste jagamine

Kui olete kakskümmend aastat põldu harinud, loomi kasvatanud, vilja või marju kasvatanud, on teadmisi ja oskusi, mida teistega jagada. Kui olete ise teinud juustu, moose, lihatooteid, siis korraldage kursusi teistele algajatele talunikele, gurmaanidele, asjaarmastajatele, linnainimestele. Välisportaalid soovitavad: korralda maaelu näidisekskursioone, räägi ja tutvusta, kuidas teie taluelu välja näeb, kuidas teete tööd, kuidas valmistate talutoodangut. See toob teile ostjaid kamaluga juurde, sest nad näevad, kuidas kõik sünnib. Jaga infot ka internetis.

Pluss. Kliendid õpivad teid tundma, kogute tuntust, mis on tänapäeval müügi ja usalduse võti. Rahulolevad kliendid reklaamivad teid ise teistele.

Miinus. Kui tahate oma isikut ja eraelu varjata, kui teile ei meeldi suhelda, siis pole see tegevusala teie jaoks.

Turundusnõuandeid väiketaludele

1. Tee turu-uuring!

Kui asud kasvatama maasikaid või oled rajamas kitsetalu või ürdiaeda, siis uuri, mis selles valdkonnas turul toimub, kui palju on tootjaid, potentsiaalseid ostjaid, mida ja kui palju ostetakse, milline on kasutusel olev tehnoloogia, hinnad ja võimalus toodangut müüa. Kui on soov selles valdkonnas tulu teenida, on turu-uuringu tegemine möödapääsmatu!

2. Tunne talunikele kehtivaid reegleid

Mida ja kuidas tohib, mida mitte. Kus saab müüa ja kui palju, millised on toodangule esitatavad nõuded, kas on vaja lube, õigusi vms. Mõned turud ei avane kohe sinu kui algaja või väiketegija jaoks.

3. Alusta väikselt

Kohe suurelt alustada ei tohiks, sest siis võib haledasti läbi kukkuda ning võlad ja probleemid kaela saada. Testi algul väiksema toodangukogusega: kas üldse ostetakse, mida pead muutma, millele tuleb peale toodangu veel keskenduda.

4. Leia oma nišš

Kui köögiviljamüüjaid on sadu, siis selgita välja, mille poolest oled parem või mis sind teistest eristab. Turul on suured tootjad, välismaised vahendajad, kes pakuvad odavat hinda. Vali kasvatamiseks-tootmiseks nišitoode, mida on väiketootjal lihtsam või parem kasvatada. Võib-olla tasub teha köögiviljadest hoopis uusi tooteid (krõpse, salateid, hoidiseid)?

5. Eristu teistest ehk disain on oluline

Kui pole suurt kogust, mida suurtootjatele müüa, peab mõtlema oma toodangu kaubanduslikule välimusele. Välisportaalid rõhutavad, et toodete või talu logo, värvilised lauad, sildid, suured ja korrektsed infokirjad suurendavad läbimüüki.

6. Loo kindel transpordisüsteem

Organiseeritus ja kõigi vajalike sammude läbimõtlemine on hea müügi alus.

Kõik väikesed asjad tuleb kirja panna, et turule või laadale minnes ei ununeks miski vajalik maha, näiteks sularaha ja mündid tagasiandmiseks, tuule- või vihmakaitse, sobivad riided jpm.

7. Loo oma suhtevõrgustik

Suhtle teiste talunikega, et teha koostööd või paluda-anda abi. Suhtle klientidega, räägi oma talust, ettevõtmisest, pane väljapaneku juurde pildid nende kasvukohast, koristusest vms. Soovita inimestele oma lemmikretsepte, mida nad talu toodetest saavad valmistada jne.

Korralda loteriisid, kutsu inimesi tallu külla, ekskursioonile, ise endale korjama. Tee soodusmüüke jne.

8. Rõhuta toodangu eripära

Igal tootel võiks olla oma nimi ja lugu. Toodang võiks olla seotud aastaaegade või sündmustega, juurde võib lisada retseptid, mida neist teha saab või milleks on need kõige paremini sobivad.

Inimesed ei tunne alati hästi taimi või vilju, seepärast lisa selgitus, mis need üldse on, mille vastu need aitavad või miks peaks neid sööma-tarbima.

9. Tunne oma sihtrühma

Kellele teie firma tooted mõeldud on, kes neid võiksid osta? Kas mehed või naised, noored, keskealised või vanad? Kas jõukamad, keskmise sissetulekuga või vaesemad? Sellele tuginedes saad teha pakkumisi, kirjeldada või disainida pakendeid, väljapanekut. Vanematele inimestele võib pakkuda toodete kohaleviimist. Noorematele ja teadlikumatele saab selgitada toodete kasulikkust, erilisust, pakkuda neile ekskursiooni või koolitust talus. Noori võib kutsuda suveks tööle.

10. Loo talu veebileht ja -pood

Enamikul taludel, väikeettevõtetel on koduleht ja Facebooki leht, mille kaudu jõuavad inimesed teieni ka kaugematest piirkondadest või teistest riikidest. Veebilehel on määrav kujundus, sõnum, info. Rõõmsad värvid, ilusad pildid ja kujundus ning põhjalik info toodete kohta kutsub ostma. Kui ootate väliskliente, peaks veebileht olulisema info edasi andma ka teistes keeltes.

Tee veebipood, kuid olgu see võimalikult lihtne ja turvaline. Keegi ei taha osta, kui ostmine on väga keeruliseks või kui veebileht tundub segane.

Lisa uut infot või uudiseid paraja intervalli tagant. Kui viimane postitus või uudis pärineb mitme kuu või aasta tagant, ei tekita see usaldust.

Jaga uudiseid, kutsu inimesi üles talu tegemistest osa võtma: ostma, loosis osalema, koostööd tegema, talgutele tulema vms.

Paku neile, kes sinu talu või tooteid turundavad, soodustusi.

KOMMENTAAR

Setomaa väikeettevõtjad on aktiivsed ja Setomaa üritused pälvivad meedias tähelepanu. Millist nõu jagate Eesti teiste piirkondade väiketalunikele ja ettevõtetele, kes tahaksid ennast turundada ja rohkem silma paista?

Aarne Leima, Setomaa ettevõtlusnõustaja

Setomaa tänase tuntuse ja positiivse kuvandi taga on Setomaa Valdade Liidu viimase kümne aasta tegevus, mis muu hulgas on suunatud ettevõtluskeskonna arendamisele. Eesti Maaülikooli uuringud selgitasid välja valdkonnad, mis võiksid olla perspektiivikad Setomaa väikeettevõtluses: turism ja käsitöö, lisaks puit, savi ja maakasutus. Maakasutus just lambakasvatuse ja aianduse perspektiivis, kuna põllud on siin Setomaa ajaloost tingituna suhteliselt väiksed ja mullad kehvakesed. Ettevõtlusprojektide kaudu on neid valdkondi aastaid järjekindlalt arendatud.

Setomaa väikeettevõtluse ühisnimetaja on pärandkultuurile tuginev ettevõtlus. Muust Eestist eristuv kultuuriruum on väärtus, mida on mõistlik tootearenduses sihipäraselt kasutada. Koostöös Eesti Maaülikooliga andsime välja vastava käsiraamatu.

MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitöö Kogo koondavad enda alla eri valdkondade ettevõtjad ning aitavad neid otseselt oma teenuste ja toodete turundamisel. Nüüdseks on Setomaal loodud TÜ Seto Lammas ja TÜ Seto Aiad. Viimane on võtnud eesmärgiks laialdase mustasõstrakasvatuse.

Setomaal toimub aasta ringi suurüritusi – Seto Kuningriik, Seto Folk, Ostrova festival, teatrietendused. Hea tava on, et seal kauplemise eesõigus on neil Setomaa ettevõtjatel, kelle tooted on inspireeritud seto kultuurist.

Sanga-Tõnise talus aitab vooluta elada Tuula samovar

Põlises, pika ajalooga Sanga-Tõnise talus pitsilise aia varjus suitseb samovar, selle toruja lõõri ümber hakkab keema minema vesi. Isekeetja aitab pererahvast ka siis, kui küla ja rahvasuus Vene talu tuule paisudes pikemaks ajaks vooluta jäävad.

„25 minutit kütta ja viis liitrit vett on valmis ja kui kütmine on lõppenud, siis sinna sisse jäänud söed hoiavad vee veel kaua sooja,” seletab perenaine Ljubov Petrova, kuidas Tuulas valmistatud samovar ehk teemasin töötab.

„Karm tõde on see, et maapiirkonnas on väga tihti elekter ära ja kuidas siis muidu toime tulla,” küsib peretütar Veronika Meibaum. „Muidugi võib pliidi peal ka vett keeta, aga see raiskab hästi palju puid, nii et kui on lihtsalt kuuma vett vaja, siis samovariga saab hakkama.”

Elektriliste majapidamisriistade keskel kasvanud võhik saab teada ja oma silmaga näha, kuidas samovari torusse lähevad nagu lupsti kütteks ümbrusest korjatud kuuse- ja männikäbid, parajaks murtud oksaraod, väikesed puiduklotsid.

Ahi aitab alati

Siinsamas väliköögis laiutab Vene ahi, selline, millega muinasjutus „Minu soovil, havi käsul!” sõitis ringi Jemelja. Selle ehitas Ljubovi mees, kui oli kuulnud, millist hinda ametlikud pottsepad ahju ladumise eest küsivad.

„Abikaasa ütles, et tal on kaks kõrgemat haridust ja kuidas ta siis ahju ladumisega toime ei tule. Ta vaatas õpikuid, otsis raamatuid, ladus ahju üles ja see töötab hästi ning aitab meid, kui elekter on läinud, aga süüa on vaja teha,” seletab Ljubov, kuidas tema insener-mehaanik-keemik mees ise töö ära tegi ning ettevõtmist toetas kohaliku omaalgatuse programm. Sellepärast, et EHE (ehtne ja huvitav Eesti) märgisega Sanga-Tõnise talu jääb Pärnumaal Romantilise Rannatee marsruudile ning on tuntud kui slaavi rahvuskultuuri tutvustaja ning on oma niši leidnud tootmis- ja hobitalude hulgas.

Audru valda hõreasustatud Soomra külla tuli Ukrainas sündinud, kuid Veliki Novgorodi juurtega Ljubov Petrova perega elama 2002. aastal, kui nad leidsid siin unustusehõlma vajunud ja võssa kasvanud talukoha. Sanga-Tõnise jäi neile nii südame külge, et pere võttis laenu, ostis koha ära. Uudse ainulaadse ettevõtmisena keskenduti slaavi kultuuri tutvustamisele ning võõrustatakse aastas üle tuhade külastaja.

Kolm esimest aastat kulus perel hoonete remontimisele ja juurdeehitamisele, tollal kriminaalhooldajana töötanud Ljubov õppis selgeks puidust pitsornamendi valmistamise ning need kaunistavad Vene õue ehitisi.

Missioonitunne ja entusiasm, tahtmine tutvustada ühte kultuuri vahetult oma teadmiste ja oskuste kaudu, see on kunsti- ja kultuuriseltsi MTÜ Hohloma eesmärk.

„See Vene õue pidamine siin talus on ikkagi hobi, mõnikord see toob ka raha sisse, aga investeeringud vanasse talumajasse on küllaltki suured,” möönab Ljubov.

„Oleme kohalikku elu edendav mittetulundusühig, turism on üks osa meie tegevusest, suur osa on selles kultuuril ja pärimuskultuuril, rahvatraditsioonidel, loodusturismil ja eelkõige säästval turismil. Me ei ole klassikaline turismiettevõte, meile ei voori iga päev rahvast hordide kaupa,” seletab Veronika Meibaum, kes on Surju koolis inglise keele õpetaja ja suviti emal-isal talus abiks, sest talu peetakse oma jõududega kedagi juurde palkamata.

Looduslähedus ja lihtsus

Eesmärk on elukeskkonda hoida, algupäraseid tavasid säilitada ja neid esitleda. Sellepärast, kinnitab pererahvas, ei kasva nende ettevõtmine väikeses maakohas kunagi suureks massiettevõtmiseks.  Et ei kaoks tegevuse võlu, pole nad maantee äärde paigaldanud suurt kutsuvat viita. Aga külalised on siin teretulnud ja neid võtab pere vastu Vene kombe kohaselt soola-leiva ning sügava kummardusega.

Siin on kummardus tehtud üle maakera tulnutele ning tähelepaneku järgi külastavad talu need eestlased, kelle abikaasa on mujalt pärit ja kes ütlevad, et nad tahavad tutvuda Vene kultuuriga.

„Kõige suurem üllatusmoment on külastajatele seesama Tuula samovar ja ahi, see, kui lihtsate asjadega saab midagi teha: kütad maja soojaks, samal ajal teed ahjus süüa, kombineerid oma tegevusi võimalikult otstarbekalt,” seletab Veronika.

„Elu ise dikteerib sellist kombineerimist, ka sel suvel on olnud tugevaid tuuli ja oleme olnud mitu päeva järjest elektrita, kõik olid paanikas, kuidas toime tulla. Väga lihtne, kütame ahju ja saame seal kõike teha, pakume külalistele mundris ehk koorimata ahjukartuleid ja nad räägivad, et midagi paremat pole nad varem söönud,” lisab Ljubov.

Külastajaid võõrustav talu ostab suurema hulga kartuleid kindlatelt väiketootjatelt, et oleks teada: kartul vastab EHE talu põhimõtetele. Aga kevadel paneb pererahvas mugulad ka enda aeda.

Mullaharimistehnikat Sanga-Tõnisel ei ole, sellepärast kasutatakse vana kasvatusviisi, seemnekartulid poetab Ljubov kevadel niidetud ja laiaks peenraks tehtud kuluheina sisse ja võib muretult värskeid mugulaid oodata.

„Kartul kasvab heina sees väga hästi, muret ei ole, ei pea rohima, muldama, kastma. Kartul on puhas, kui seda noppida, muidu on see ju mullaga koos,” kiidab Ljuba ajakirjanduses avaldatud õpetuse järgi kartuli kasvatusviisi.

Kuluheina sees kartuli kasvatamisel on veel see eelis, et tõstad kihi üles ja näed, millist mugulat võtta. Kartulimaa kohale saab järgmisel kevadel teha peenrad, umbrohuhirmu ei ole ja maa on looduslikult väetatud.

Veronika vahetab ahjuserval tossava samovari korstna pikema vastu, nii saab lõõris tõmmet reguleerida, põlemiskiirust lisada.

„Samovaril ju ühtegi nuppu pole ja sõnadest see aru ei saa, kui on kiire, paneme pikema korstna, kui on aega küll, siis lühema,” selgitab Veronika oma tegevust.

Peretraditsioonide säilitamine

Ema ja tütar kannavad kodus juurte järgi Novgorodi oblasti talunaise igapäevarõivaid. Need on mugavad ja avarad, tume sarafan ja lilleline puhvkäistega pluus all.

„Külastajate hulgas on neid, kes arvavad, et meie seljas ei ole Vene rahvariided, nende kujutluses on Vene rahvariided atlassriidest, hästi läikivad ja säravad. Küsin siis vastu, et kuidas teie arvates naine selliste estraadiriietega lehma lüpsis või vett tuppa kandis,” räägib Veronika, kellel on kaelas suured punased puuhelmed.

Ta jätkab juttu sellega, et Vene kombe kohaselt toimis praktiline majandamine: kui pealisriie pleekis või kulus, sai sellest valmistada riideid lastele ja hiljem veel kaltsuna kasutada. Nii et midagi ei visatud niisama lihtsalt ära.

Moodne aeg on toonud tarbmisühiskonna hüved ja suhteküsimused, millega varem ei tegeletud. Veronika algatusel säilitab talu kohaliku omaalgatuse programmi toetusega peretraditsioone tänapäevases Eestis.

„Kõige lihtsam põhjus: mul on kaks väikest last, mees on eestlane ja küsimus ongi tasakaalu leidmine kahe kultuuri vahel, samas juuri säilitades ning kuidas kakskeelsus mõjutab lapse kõne arengut ja peretavasid,” põhjendab Veronika projekti, millele andsid hea tagasiside logopeedid, lapsevanemad.

Sanga-Tõnisel Vene taluõues käivad õpilasekskursioonid ja toimuvad vene keele tunnid, milles pererahvas räägib slaavi kultuurist eesti keeles ja tegevusse kaasates.

„Näete, millist teed on müügil, see sobiks vabariigi aastapäeval kinkida,” näitab Ljubov teepurupu, milles on Eesti lipusinised tükikesed ja paneb tõmmise eelnevalt soojendatud kannu.

Samovari tuli summutatakse spetsiaalse kattega, aeg on hakata teed jooma. Laual on Vene kombe kohaselt suured käsitööpräänikud, barankad, perenaise keedetud säravkollane sidruniga maitsestatud võillemesi, pastilaa ning ümmargused karamellkommid, mis pandi suhu ja mis teed rüübates asendasid suhkrut.

Soomra külas annavad kaks ettevõtlikku naist oma perega toimetades ning talu majandades silmad ette suuresõnalistele intergratsiooniprogrammidele entusiasmi, missioonitunde, pühendusmise ning austusega kultuuripärandi ja maaelulaadi vastu.

Ida-Euroopa suurim Hohloma kogu

Sanga-Tõnise talu on tuntud Ida-Euroopa suurima Hohloma esemete kogu poolest, siinne üle 500 esemega kollektsioon teeb väidetavalt silmad ette isegi Ermitaažile Peterburis.

Kogu esimene ese oli Ljubovi sõbrannalt saadud potike, mille lapsed olid mängides veidi katki teinud. „Ütlesin, et kui tahad seda ära visata, viska minu poole,” mainib kogule alusepanija. Lahked inimesed on kogusse annetanud esemeid, igal oma lugu.

Hohlomad nimetatakse käsitsi tehtud kullaks, sest kuldne värv särab ja sillerdab päikese käes. Kuldse, punase ja musta värvi kombinatsioonis kaunistatud tarbeesemeid hakati valmistama üle 300 aasta tagasi Hohloma kaubakülas Nižni Novgorodi kubermangus. Väärtuslik käsitöö läheb järjest rohkem hinda, tarbeesemetest on saanud meened, mida Venemaalt tuua.

Maagilised ravimtaimedega nukud

Veliki Novgorodi juurtega pererahvas valmistab ja õpetab valmistama traditsioonilisi vene käsitöönukke, mida on üle saja tüübi. Travintsa ehk kuivatatud ravimtaimedega täidetud stiilses rahvuslikus riides pontsakas nukk tehti valmis suvel või varasügisel ja riputati siis lapse voodi kohale. Ravimtaimed eraldavad eeterlikke õlisid ja aroome, mis turgutavad tervist ega lase kurjadel jõududel allmaailmast meie maailma tulla.

Ravimtaimedega täidetud nukku võib kasutada ka õhuvärskendajana mõnes nurgakeses.

Maagilise jõuga on ka pisike peopesasuurune õnnenukuke, mida saab kanda taskus või kotis. Veronika Meibaumi seletuse järgi on õnnenukukese pikk tugev pats naise jõu ja hea tervise sümbol. Pats toetub lauale nagu maa peale, sest naine ammutab oma energiat maa seest ja nii kaitseb nukk-talisman naise õnne ja saatust ning peaks alati kaasas olema.

Legendaarne söögikoht tõusis fööniksina tuhast

Kui legendaarne Arturi šašlõkibaar Viitna külje all Rõmedal tunamullu aprillis tuleroaks langes, olid paljud veendunud, et populaarse söögikoha päevad on loetud.

Seda enam, et varem tiheda liiklusega maantee ääres asunud baar oli pärast Tallinna-Narva maantee Viitna ümbersõidu valmimist muutunud nurgataguseks kohaks. Ometi tegutseb Arturi baar ka praegu täie hooga ning areneb pidevalt.

Šašlõkibaari omanik Artur Nersesjan räägib, et pärast tulekahju oli väga raske. Aga kui poolsada külaelanikku ja tänulikku klienti olid vahetult pärast põlengut vabatahtlikult kohale tulnud ning valmis kõigiti aitama, sai mees aru, et maja tuleb iga hinna eest taastada ning tegevus peab jätkuma.

„Eks raha tuli kulutada ja laenu võtta – muidu oleks ju kõik eelnev asjatu olnud,” kõneleb Nersesjan, kes on jõudnud Eestisse sõjapõgenikuna ajal, mil Nõukogude Liit lagunema hakkas ja tema kodumaal Armeenias elu väga veriseks kiskus. Õigemini küll sõjapõgenike lapsena, sest Artur ise oli tollal veel päris nooruke.

„Tööd tuleb teha, muidu midagi ei õnnestu,” lausub Artur Nersesjan veendunult. Tööd ongi kõvasti tehtud ning Arturi baar on praegu uhkem kui kunagi varem ning külastajaid jätkub. Nii mõnedki on hämmingus, sest mäletavad põlengut veel päris hästi ning avastavad üllatunult, et kõik on sama uhke kui enne tragöödiat ning tegelikult veel uhkemgi.

Maanteeliikluse kadumine viis Nersesjani hinnangul kindlasti osa klientuurist, kuid samas on tekkinud hulk uusi püsikundesid. Aga päris palju on neidki, kes esimest korda Arturi baarist kümme aastat tagasi läbi astusid ja ongi jäänud seal käima.

„Mõni tuleb Tallinnast ja helistab ette, et nüüd oleme seltskonnaga Kuusalus, pange šašlõkk tulele või lihtsalt teevesi keema,” pajatas Artur Nersesjan.

Tullakse ikka toidu pärast ja kõige hinnatum roog on ehtne Armeenia šašlõkk. Mõni astub aga läbi, et mekkida Arturi meeõlut, mida pruulivad spetsiaalselt selle koha tarbeks Genika õllemeistrid. Vanade sõprade asi – nimelt on Genikas ametis Artur Nersesjani klassivend.

Toit peab olema hea – see on selge. Eesti liha on kvaliteetne ja sellest saab Nersesjani sõnul korralikke roogasid teha. Vaid seakarbonaad pidavat Taanist parem tulema. Paraku ei taha keegi seda Taanimaalt tuua, sest hind läheb väga krõbedaks. Nii on mees sunnitud ise oma söögikoha tarbeks Taanist karbonaadi sisse vedama. „No maitseb parem, midagi pole teha. Ja klientidele tahaks ikka parimat pakkuda,” ütleb mees.

Aga Nersesjan tahab üha rohkem pakkuda ka hingele. „Koht on ju nii ilus ja tahaksin, et inimesed sellest ilust rohkem osa saaksid,” rääkis ta. Plaanid, kuidas Viitna kandi ilu näidata, on mehel suured, aga ta arvab, et enne rääkimist on mõistlik need teoks teha. „Eks need ikka turismiga suuresti seotud on,” sõnab Artur Nersesjan.

„Inimesed peavad seda ilu siin Lahemaal näha saama, on patt kõike ainult endale hoida,” soovib ta. Kui suvine Viitna kant on paljudele tuttav, siis lõunamaa mees Artur Nersesjan hindab sootuks rohkem talvist loodust. „Suvel on palju satikaid, aga talvel vaikus ja rahu ning mets on tõeliselt maaliline.”

Juba praegu on külastajate jaoks olemas saun, motell, kämpingumajad, peosaal, telkimisplats, kalapüügivõimalus. Lastele batuut ja tilluke „loomaaed”, kus saab uudistada uhkeid kanu, pisikesi vutte ja küülikuid. Ning loomulikult pika sabaga paabulindu.

Üks pikkade kõrvadega küülik vudib vabalt maja ümber ringi ja käib inimestelt pai nurumas. „Tema on meil siin kõige tähtsam tegelane,” sõnab Ilja Golomb, kes aitab Arturi baaris üritusi korraldada.

Üritused on aga vägevad – eelmisel suvel üllatas Arturi baar jaanipeoga, kus astus üles Metsatöll, tänavusel Arturi jaanitulel tegid muusikat The Tuberkuloited ja Soome legend Dingo.

Kui mullu korraldati üks suur pidu, siis tänavu on neid suisa kolm. Kaks on juba möödas, augusti keskel aitavad Uku Suviste ja Karl-Erik Taukar käima tõmmata Arturi baari kümnendale sünnipäevale pühendatud vägeva õhtu.

Mingit tulu kontserdid toonud pole. „Suur risk sai võetud, aga miinusesse õnneks pole jäänud, tuleme ots otsaga kokku. Ent raha polegi ju kõige tähtsam,” räägib Artur Nersesjan rõõmsalt.

Ilja Golombi jaoks oli ettepanek Arturis kontserte korraldada paras proovikivi. „Aga kahe suvega olen päris kõvasti arenenud ja loodud on korralik võrgustik, mida oleks patt kõrvale jätta,” kõneleb Golomb. Vähehaaval peetakse juba järgmise aasta plaane.

Kõige suurem mure on leida õige aeg ja see  artistide kalendriga sobitada. Nii on Arturi baari sünnipäevapeoga samal ajal Rakvere ööjooks ja Viru Folk. „Me juba lõõpisime omavahel, et ööjooksu finiš võiks siin olla,” muigab Ilja Golomb.

Kahe suvega saavutatud kõrget latti ei taheta kindlasti alla lasta ning publiku ette on kavas tuua tuntud ja heal tasemel tegijad. Mis täpselt järgmisel suvel plaanis on, mehed veel öelda ei oska.

„Ühe tõsise asja võiks kavasse võtta küll,” arvab Artur Nersesjan. Ilja Golomb mõlgutab aga mõtteid väiksemat sorti festivalist.

Tipphooajal pisikeses külas kolmekümnele inimesele tööd andev Nersesjan märgib, et baarikompleks, kuhu kuuluvad ka motell ja puhkemajad, on nagu väike vabrik, mis töötab ööpäev läbi ja 365 päeva aastas. On selge, et taolise süsteemi käigushoidmine nõuab väga suurt pühendumist.

„Aga asi on seda väärt ja kõik on väga rahul – nii mina ise, kliendid kui ka töötajad,” ütleb mees.

Ise ta päris rahul siiski ei ole, sest tahab pidevalt midagi uut pakkuda. Sellisel moel, et Arturi baar oleks tuntud ka muu kui vaid heade roogade poolest.

Ilja Golomb aga nendib, et Artur Nersesjan on väga hea ülemus. „Ta oskab inimestega suhelda ja kollektiiv on seetõttu nagu üks pere,” kiidab Golomb. Kõigile probleemidele ja möödarääkimistele püütakse alati kohe lahendus leida.

„Arturi jaoks on inimesed tähtsamad kui raha ja töötaja tähtsam kui ülemus,” kinnitab Ilja Golomb. Selles võibki peituda üks Arturi baari fenomeni saladusi.

Viida talu peremees naudib omaette tegutsemise vabadust

Läinud pühapäeval oma kodutalu huvilistele avanud Viljar Toom hindab maaelu eeliseid kõrgelt, aga rõhutab, et selleks peab valmis olema.

„Peab teadma, millega ja kuidas leiba teenima hakkad. Oskused, teadmised ja tegevuskava tuleb põhjalikult läbi mõelda,” ütleb Vändra külje all Kirikumõisa külas asuva Viida talu peremees, kes kevadest sügiseni teeb palkidest aiamööblit, kiikesid, lehtlaid, kaevurakkeid ja lillekünasid ning sügisest kevadeni langetab metsa.

Avatud talude päeva raames külastas Viida talu umbes poolteistsada inimest ja peremees jäi tulemusega väga rahule: „Otsustasime avatud talude päevast osa võtta lihtsalt selleks, et oma tegemisi tutvustada. Eelmine aasta käisime ise perega kohalikus suurfarmis, oli tore, rahvast palju, miks mitte ise proovida.”

Sinasõber puutööga

Esmased professionaalsed puidutööoskused sai Viljar Toom kohalikus palkmaju tootvas ettevõttes. Ta on lõpetanud Luual metsamajanduse ja Olustveres rahvusliku puutöönduse eriala. Samuti on tal rahvakunsti ja käsitöömeistri kutsekvalifikatsioon puidutöö alal. „Edukalt olen kaitsnud lõputöö külakiigenduse ajaloost ja ehitusest ning selle käigus valmisid täpsed 3D-joonised traditsioonilise külakiige ehitusest,” tutvustab mees enda tausta.

Kvaliteetsest kuuse- või männipalgist mööblit valmistab Viljar aastast 1998. Esimesed paar suve valmis aiamööbel peamiselt sugulastele ja tuttavatele, kuid alates 2000. aastast on see kujunenudki tema kevadsuviseks põhitööks. „Palkmööbli tegijaid oli tollal vähe. Tegime sõbraga esimese näidise, klõpsutasime küla pealt laenatud Polaroid-kaameraga kaheldava kvaliteediga fotod, sõitsime Tallinnasse, pakkusime siin-seal ning esimese tellimuse saime ühelt baaripidajalt,” meenutab ta.

Sealtmaalt on asi liikunud tõusvas joones, kuid tuleb arvestada, et tegemist on hooajalise tööga. „Talvel käin ühe kohaliku firma metsa lõikamas. Õnneks on veel neidki, kes töötavad ilma suurte võimsate masinateta. Mulle sobib see topelt, sest palkmööbli tegemiseks ei kõlba langetustraktori palk, rulli jäljed jäävad sisse. Metsas töötades saan ühtlasi endale tarviliku materjali välja vaadata. Puu läbimõõt peab jääma 18–25 cm kanti. Kuna inimeste maitse on erinev, varun nii oksaga kui ka oksata palki. Põhiline on mänd, sest kuusel on rohkem vaigusooni.” Materjali varub mees nii järgmiseks kui ka jooksvaks aastaks. „Kevadel alustan eelmisel aastal kooritud ja pooleks saetud palkidega, suve teises pooles saab hakata kasutama eelneval kevadel varutud palki, mis on katuse all kuivanud.”

Märtsi lõpus või aprilli alguses hakkab Viljar aiamööblit tegema, aga kuna siis on väljas veel porine ja klient eriti pikalt ette ei mõtle, siis teeb ta mingi koguse ette valmis. Mai alguses saab see reeglina müüdud ja algab tellimuste täitmine. „Mai ja juuni on kõige kiiremad, tööd tuleb teha seitse päeva nädalas kuni jaanipäevani välja. Pärast jaani muutuvad laupäevad ja pühapäevad minugi jaoks taas puhkepäevadeks.” Abitööjõudu kasutab Viljar minimaalselt, sest saaks pakkuda vaid hooajatööd. Seepärast ei taha ta näiteks kolmest meetrist pikemaid laudu valmistada, sest üksi on raske materjaliga keeruline toimetada.

OÜ Viida Talu põhitoode ongi massiivne palgist aiamööbel, mis moodustab ligikaudu 70% kogutoodangust. Klient saab valida, kas tahab näiteks seljatugesid, katust või piisab talle lihtsamast mööblist.

Parem elujärg toob tööjärje ette

„Viimase kahe aasta tellimuste hulga järgi hinnates on inimeste elujärg paranenud. Tänavu on esimene aasta, kui ma ei läinud oma kaupa Türi lillelaadale tutvustama, lihtsalt piisav tööjärg on ees. Muidu käisin igal aastal kontakte jagamas ja ennast reklaamimas. Ehkki palkmööbliga laadal käimine toob korraliku kulu, tasub see end ära. Kõige rohkem läheb palkmööblit tavaliselt linnalähedastesse maakohtadesse, aga piire tõmmata ei saa, sest minu kaupa on ostetud ka näiteks Piritale eramaja juurde tenniseväljaku kõrvale, Ida-Virumaa üks haljastusfirma on teinud hulgitellimuse,” on mees rahul.

Pühapäevasel avatud talude päevalgi oli uudistajate huvi palkmööbli ja teiste Viida talu tegemiste vastu suur ja peremees sai hulga uusi kontakte. „Inimesed on hästi positiivsed ja näevad, et maal saab elada küll,” kommenteerib ta. Päeva naelaks kujunes aga talu hoovi püstitatud külakiige avamine. „Olin selle oma lastele juba aastaid võlgu. Kui koolis külakiikedest lõputööd tegin, siis pidin selle raames ise kiige ehitama. Alguses oli plaan, et kiik tuleb meie enda õue, aga üks klient lõi selle üle. Nüüd sain avatud talude päeva raames oma lubaduse täita ning sellega peale laste rõõmustamise külalistegi päeva sisukamaks muuta.” Kiige tellimise kohta ütleb Viljar, et see sõltub peamiselt külaseltside rahalisest seisust, kas neil on parasjagu toetuste saamiseks hea või halb aeg. „Headel aastatel on läinud neli-viis kiike hooaja jooksul, aga tänavu vaid kaks. Kokku olen teinud üle 40 külakiige, enamiku neist külaseltside tellimusel.”

Kliendid ja püsikliendid

Kõige huvitavamaks peab Viljar Toom ebastandardsete tellimuste täitmist, sest võimalusel tuleb ta vastu kliendi erisoovidele. „Ma ei teagi, kuidas mind üles leitakse, aga leitakse. Vist ikka suust suhu see info levinud on. 90% huvitundjatest on esialgu täiesti võõrad inimesed. Kõigepealt helistatakse, esitatakse soov ja enamasti lähebki asi töösse ilma tellijat näost näkku nägemata. Midagi üle jõu käivat ei meenugi. Seni olen hakkama saanud nii, et isegi maksmine käib siis, kui klient kaubale järele tuleb või selle ise kohale viin. Imestan isegi, et tellijad on olnud alati ausad inimesed ja kätte pole mulle midagi jäänud.” Viida toodangut on peale Eesti läinud Soome, Rootsi, Norrasse, aga eraldi ekspordile suunatud turundustegevust pole OÜ Viida Talu teinud.

Aastatega on ühemehefirmal tekkinud omajagu püsiklientegi. „Puu ei ole paraku väga kaua kestev materjal. Kliendid, kes on kümme aastat tagasi siit aiamööbli tellinud, hakkavad tasapisi uuesti ühendust võtma. Kui väga korralikult hooldada, võivad lauad ja pingid vastu pidada poolteist aastakümmet ja enamgi, aga selleks peab neid igal aastal õlitama. Talveks lahtise taeva all seisvat mööblit katta ei tasu, sest puit tahab õhku saada. Ideaalne on lahtine katusealune. Kuna juba väiksem aiamööbel kaalub umbes veerand tonni, siis ei viitsi keegi seda kuskile siseruumidesse vedada ja ruumi on ju alati vähe.”

Palkmööbliturul valitseva konkurentsi kohta ütleb ta, et tegijaid on palju, aga püsima jäävad vähesed. „Eks mõjutab seegi, et palkmööbli tegemine ei toida sind kaksteist kuud aastas ja nii kasumlik see töö ka pole, et sügisest kevadeni mitte midagi tegema ei peaks. Parasjagu mul mingeid suuri tulevikuplaane pole, naudin omaette tegutsemisega kaasnevat vabadust. Näiteks ehituspoodidesse ei hakka ma esialgu oma tooteid pakkuma, sest ei suuda tagada kiiret tarneaega. Kui mul on pikem tööjärg ees ja siis äkki tellitakse suurem hulk, jään hätta. Ühe laua kokkupanekuks kulub kuus tundi, koos eelnevalt tehtuga 10–12 tundi tööaega. See on hea ühe inimese töö, aga ma pole veendunud, et tahaksin seda aasta ringi teha,” kirjeldab Viljar Toom oma eelistusi.

Lubadeta 15-aastane tüdruk sõitis mopeediga ette sõiduautole

Ida-Virumaal Narva-Jõesuus juhtus eile liiklusõnnetus, mille põhjustas alaealine ilma juhtimisõiguseta mopeediga sõitnud tüdruk, üks kannatanu viidi haiglasse.

Avarii juhtus eile kella 11.45 paiku Ida- Narva-Jõesuu linnas Supeluse ja Aia tänavate ristmikul, kus vastava kategooria juhtimisõiguseta 15-aastane neiu sõitis mopeediga Lingben peateele ette ja põrkas kokku sõidueesõigust omava sõiduautoga Opel Zafira, mida juhtis 41-aastane naine.

Mopeedi kaasreisija, 61-aastane naine toimetati Narva haiglasse.

Tartus rünnati pudeli ja noaga

Politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuur annab teada kahest Tartus aset leidnud vägivallatsemisest, mis võinuks lõppeda halvema õnne korral traagiliste tagajärgedega.
 

27. juuli õhtupoolikul sai politsei väljakutse Lääne tänavale korterisse, kus rünnati noaga 42-aastast meest.

Kannatanu käsi sai vigastada ja talle anti esmaabi. Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 57-aastase mehe.

28. juulil kella veerand kahe paiku sai politsei aga väljakutse Raatuse tänavale ööklubi juurde, kus löödi pudeliga 19-aastast noormeest.

Kannatanule anti traumapunktis esmaabi, lööja isik on selgitamisel.

Politsei otsib Elvas juhtunud avarii tunnistajaid

27. juulil päeva vältel sõideti Elvas Kesk tänaval kaupluse parklas külge sõiduautole Volkswagen Passat ning kahjustati selle tagumist juhipoolset ust.

Otsasõitja lahkus sündmuskohalt autoomanikku või politseid teavitamata, kuigi põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Auto seisis parklas ajavahemikul kell 10-16, mille vältel ka otsasõit toimus.

Kõigil, kes juhtusid õnnetust nägema, palutakse sellest teada anda telefonil 730 8814, 612 3000 või meilitsi aadressil louna.ate@list.politsei.ee.

Läti kodanik lõi Tallinna-Pärnu maanteel kaugliinibussis meest noaga

Tallinna-Pärnu maanteel lõi vaimsete häirete kahtlusega Läti kodanik eile õhtul Leetu suundunud kaugliinibussis noaga meest, kes sai raskelt vigastada.

Politsei sai kella 23 paiku teate, et Raplamaal löödi reisibussis terava esemega 44-aastast meest, teatas Lääne prefektuur.

Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 55-aastase mehe. Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et kinnipeetud mees paigutati vaimse tervise kontrolliks raviasutusse.

Kiirabi toimetas pussitada saanud mehe haiglasse.

Prokuratuuri andmetel on vigastada saanud mees Eesti kodanik, pussitaja on Läti kodakondsusega.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada 4-12-aastase vangistusega.

Hesburgeris süttis fritüür

Eile hilisõhtul kell pool kaksteist anti päästekeskusele teada põlengust Tartus Vabaduse puiesteel asuvas Hesburgeri kiirsöögikohas.

Pahanduse põhjustas fritüür, mis oli süttinud.

Päästjate saabumiseks olid töötajad põlengu pulberkustutiga ise ära kustutanud, päästjad tuulutasid suitsu täis ruumid.

Noormees langes kirverünnaku ohvriks

Pühapäeva varahommikul laekus häirekeskusele teade, et Tartus Ülikooli tänaval virutati 26-aastasele mehele kirvega selga.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina märkis, et praegu  teada olevatel andmetel said Ülikooli tänaval kokku kaks tuttavat meest, kes olid juba tükk aega tagasi tülli läinud. Üks neist lõi väidetavalt teist kahel korral matkakirvega selja piirkonda.

Kiirabibrigaad osutus kannatanule esmaabi ning viis ta täiendavale kontrollile raviasutusse, kus leidis kinnituse fakt, et tegemist ei ole eluohtliku vigastusega.

«Asjaolude selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Tänaseks on uurimisgrupi poolt tehtud mitmeid ülekuulamisi. On teada, et enne sündmuse toimumist on mõlemad osapooled alkoholi tarbinud,» kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

Ta lisas, et avaliku korra raske rikkumise toimepanemises kahtlustatavana on üle kuulatud kaks meest – väidetav lööja ja tema tuttav, kes oli lööja Ülikooli tänavale sõidutanud. Kahtlustatavate vahistamise taotlemiseks alust ei ole.

Lemme rusikakangelane tabati Lätist, kuid vangi ei läinud

Kolme aasta tagusel jaanipäeval Lemme telkimisalal puhkajaid peksnud Paavo Puronen tabati lõpuks välismaalt ja mõisteti koos kaaslase Kristjan Kikajoonega tingimisi vangi.

Nemad on viimased skandaalsed Lemme telkimisalal märatsenud, kes oma karistuse kätte said.

Peksjate kohtuistung pidi toimuma möödunud aasta 25. mail, kuid Puronen kohale ei ilmunud.

Tuli välja, et noormees oli välismaale põgenenud. Politsei Lääne prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesmendi teatel tabati tagaotsitav sel aastal Riia lennujaamas.

Puroneni rännakutega välismaal eraldi karistust ei kaasnenud. “Kuna see asi lahendati kokkuleppemenetluses, kohtust kõrvalehoidmisega tagajärgi ei kaasnenud. Prokurör, kannatanud ja süüdistatav olid kõik nõus kokkuleppemenetlusega,” selgitas esimese ja teise kohtuastme pressiesindaja Anneli Vilu.

Sel kuul jõustunud Pärnu maakohtu otsuse järgi mõisteti noormeestele aastane vanglakaristus, mida ei pöörata täitmisele, kui nad aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu toime ei pane. Peale selle tuleb noormeestel aru anda kriminaalhooldajale ja läbida riiklik sotsiaalprogramm.

Aasta algul sai sama teo eest karistuse kätte Ragnar Rosenberg, kes samuti trellide taha minema ei pidanud. Muuhulgas on kohtulahendi asjaoludes kirjeldatud, et Rosenberg tõmbas kakluse käigus välja noa ja teatas, et “inimesed hakkavad surma saama”. Ähvarduse paragrahvi järgi talle süüdistust ei esitatud.

Ülejäänud rusikakangelased Erik, Rainer, Ardo ja Jarno said oma karistuse kätte möödunud aasta algul. Süüdistuse järgi tungis grupp kallale kokku kümnele inimesele.

“Tuli 20–30 ossi ja saime kõik ilma põhjuseta vastu hambaid. Kaks naist sai jalaga näkku, paar telki lõhuti ära, mingid joogid, mis väljas olid, viidi minema,” kirjeldas üks tunnistajaist telkimisalal toimunut.

Rosenbergilt, Puronenilt ja Kikajoonelt mõisteti kahele kannatanule välja kokku 3400 eurot.

Toimunu tõttu sai omal ajal palju kriitikat kaklusele reageerinud politseinike käitumine. Lääne prefektuur aga distsiplinaarrikkumisi ei tuvastanud, kuid leidis, et oli hetki, kui politseinikud saanuks olukorda paremini ohjes hoida.

Eestlasest sissemurdja üritas jalgrattal Saksa politsei eest põgeneda

Saksa politsei pidas laupäeva öösel Alam-Saksi liidumaal Hollandi piiri lähedal kinni Eestist pärit mehe, kes üritas sisse murda suvemajja ja proovis pärast politseinike saabumist jalgrattaga sündmuskohalt põgeneda.

Hareni linna elanik teatas ööl vastu laupäeva kell 0.20 häirekeskusele, et tema naabri suvemaja juures askeldab kahtlane tegelane, kes üritab ilmselt majja sisse murda, kirjutab Osnabrücker Zeitung.

Politseinike saabudes polnud mees veel majja sisse pääsenud. Mees üritas rattaga politsei eest ära sõita, kuid korrakaitsjad pidasid ta pärast lühikest tagaajamist kinni. Mehel oli kaasas sõrgkang, mida ta politsei hinnangul kasutas majja sisse murdmisel. Suvemaja uksel olid kangijäljed, mis olid ilmselt tekitatud sama kangiga.

Kinni peetud 37-aastane Eestist pärit mees eitas sissemurdmiskatset ja väitis, et ei ole selle juhtumiga kuidagi seotud. Ta rääkis politseinikele, et on Euroopas jalgrattamatkal ja sõitis Tallinnast rattaga Saksamaale.

Kinnipeetud mees on Saksa politseile varasemast tuttav. 2014. aastal oli mees seotud ühte majja sissemurdmisega ning sama maja eest kahe hinnalise auto varastamises. Siis mõistis kohus mehele pooleteise aasta pikkuse vangistuse.

Prokuratuur taotles nädalavahetusel kohtult mehe vahistamist ning Meppeni kohus võttiski ta eeluurimise ajaks vahi alla.

Veekeskuse rõivistust varastatud võtme abil puistati autot

Pärnus Tervise Paradiisi veekeskuses varastati eile pärastlõunal riietusruumi kapist autovõtmed, millega abil tehti tühjaks maja ees parklas seisnud sõiduauto.

Vargus toimus eile kella 16 paiku, kui veekeskuse riietusruumis lukustatud kapist kougiti välja rõivad, mille taskus oli sõiduauto Škoda võti. Võtmega avati maja kõrval parklas olnud sõiduk, millest varastati fotoaparaat, päikeseprillid, navigatsiooniseade ja muid esemeid.

Kapis olnud riideid pikanäpumees ei himustanud.

Omaniku hinnangul tekitati talle kahju 1570 euro eest.

Juhtunu uurimiseks alustati menetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vargust.

Varguses kahtlustatavaid esialgu ei ole.

Agressiivne vang murdis Viru vanglas valvuril roide

Viru vanglas murdis möödunud nädalal agressiivseks muutunud kinnipeetav valvuril roide, kokku oli nädala jooksul vanglates ametnike ründamisjuhtumeid koguni neli.

Viru vanglas muutus 19. juulil arsti vastuvõtul vang agressiivseks ning lõi juures viibinud vanglaametnikku tooliga. Ametnik võttis vangilt tooli ära, mille järel lõi vang ametnikku käega. Ametnik kasutas vangi vastu jõudu ja pani tal käed raudu. Hiljem tuvastati rünnaku alla sattunud vanglatöötajal roide murd, märkis justiitsministeerium.

Samal päeval saadeti Viru vanglas eelnevalt ohtlikuks hinnatud ja käeraudades vangi kambrisse. Vang lõi jalaga ametniku käes olnud kilpi, mis põhjustas ametnikule küünarliigese paistetuse. Ametnikud paigutasid vangi kambrisse.

21. juulil ei allunud Tartu vangla kinnipeetav läbiotsimise käigus ametniku korraldusele ning sõimas ja tõukas teda. Ametnikud kasutasid vangi vastu jõudu ja panid talle käerauad. Ametnikud ei saanud viga.

24. juulil jalutuskäigul solvas Tartu vang ametnikku. Jalutuskäigult kambrisse paigutamisel muutus käeraudades vang agressiivseks ja vehkis jalgadega tabades ametnikku jalaga kõhtu. Ametnik ei saanud viga.

Kõigi juhtumite asjus käivitus kriminaalmenetlus.

Annelinnas põles auto

Lõuna päästekeskuse päästjatel tuli viimase ööpäeva jooksul käia Tartus ja Tartumaal kustutamas kolme põlengut.

Täna varahommikul kell 00.22 tuli teade Tartus Kalda teel asuvas parklas põlevast autost. Kohapeal selgus, et lahtise leegiga põles sõiduauto Opel Vectra, päästjad kustutasid tulekahju poole tunniga.

Eileõhtul kell pool kuus tuli aga teade Alatskivi vallas Sudemäe külas põletatavatest rehvidest. Päästjad kustutasid rehvilõkke ja tegid omanikule selgitustööd.

Pisut enne keskööd teatati päästjatele Ülenurme vallas Uhti külas põlevast lõkkest. Põles ligikaudu 15 ruutmeetri suurune prahihunnik, mille päästjad kustutasid.

Apteekri 3 nõuannet veenilaienditega võitlemiseks

Kas olete märganud, et jalad väsivad kiiresti, tunduvad rasked nagu pakud ja päeva lõpuks lausa valutavad? Lisaks on jalad turses ja sääremarjad tõmbuvad tihti krampi? Kui jah, siis loe Apotheka farmatseudi Kerli Valge soovitusi, kuidas olukorda leevendada.

Pikaajaline seismine, istumine või päev otsa kõndimine võib põhjustada mitmeid tervisehädasid ning pehmete kudede vigastusi. Inimestel, kel tuleb päev otsa ühe koha peal istuda või vastupidi, päev otsa jalgadel olla, on sagedasteks vaevusteks jalatursed: veresoonte laiendid, villid, alaseljavalu ja põlveprobleemid.

Veenilaiendite tekkimine on seotud geneetilise eelsoodumuse ja hormonaalse kõikumisega. Ei ole harvad juhud, kus esimesed võrgud või veenimügarikud jalgadel on nähtavad juba teismelisena. Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Küll aga on võimalik vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada. Mida selleks teha?

1.Jalaveenide diagnostika

Erinevates Apotheka apteekides viiakse läbi jalaveenide diagnostikat, millega saab ülevaate jalaveenide olukorrast ja veenilaiendite tekkimise tõenäosusest. Jalaveenide tervislik seisund aitab hinnata veenilaiendite tekkeriski, andes seega võimaluse ennetada kaasnevaid tüsistusi ja veenilaiendite süvenemist. Kui jalgades esinevad krambid, raskustunne, turse või ka näiteks valu, saab veenidiagnostika abil hinnata, kas selle põhjuseks võiks olla veenide funktsioneerimise häire. Kogenud apteeker oskab diagnostika läbinutele soovitada, mida ette võtta, et haiguse süvenemist aeglustada.

Seda, millistes apteekides saab parajasti jalaveenide diagnostikat teha, saab teada Apotheka veebileheküljelt.

2. Oluline füüsiline aktiivsus

Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Kindlasti võiks regulaarselt harrastada kepikõndi või ujumist, kontoritöötajale on abiks ka igapäevane jalutamine – see on  hea viis jalgade verevoolu intensiivistamiseks. Istuva töö puhul on oluline järgida, et seismine vahelduks võimaluse korral ka istumisega ning liikuda tuleks nii palju kui võimalik. Võimalusel tuleks iga 30 minuti järel kehaasendit muuta ja ennast liigutada. Verevoolu parandamiseks aitab jalgade kõrgemale tõstmine, eriti hea, kui jalgu saaks tõsta südamest kõrgemale – näiteks lamades jalad padjale asetada või töölt koju jõudes olla 10 minutit diivani ees põrandal selili, jalad diivanile asetatuna.

Seistes tasuks hoida ühte jalga teisest pisut eespool ja mitte hoida jalgu kõrvuti, jälgida tuleb, et keharaskus oleks jagatud mõlemale jalale võrdselt. Vältida tuleks seismist toetudes ühele jalale rohkem kui teisele. Abi saab ka spetsiaalsetest harjutustest, näiteks aegajalt pöiale tõusust, varvastega asjade „haaramisest“ – ka need soodustavad vere tagasivoolu jalgadest.

Lisaks peaks jälgima, et keha saaks piisavalt vedelikku, vähendada võiks soola tarbimist.

3. Abi apteegist

Kindlasti tasuks proovida spetsiaalseid tugisukki, sukkpükse ja põlvikuid, millest on abi venoosse puudulikkuse, krooniliste tursete ja veenilaiendite korral. Tugisukad aitavad kaasa verevarustuse parandamisele, olles tugevamad pahkluu osas ning nõrgema survega reie osas. See aitab suunata verd südame suunas ning vältida vere kogunemist veenidesse. Kindlasti võiks tugisukki kanda ka mehed, kes on selle murega kimpus. Scudotexi sukatoodete valikust sobivad turseid ennetavaks kasutamiseks sukad rõhuga 15–18 mmHg. Keskmise 19–22 mmHg rõhuga sukatooted on pigem mõeldud inimestele, kellel on veeniprobleemid, tursed ja veenikomukesed tekkinud, sest annavad jalale märksa tugevama surve.

Seespidiseks kasutamiseks leiab apteegist spetsiaalselt pindmiste veresoonte tugevdamiseks ja nende seinte läbilaskvuse vähendamiseks preparaate. Need tooted aitavad leevendada jalgade turse probleemi.

Välispidiseks kasutamiseks on mõeldud jahutavad mentooli sisaldavad külmageelid või spetsiaalselt pindmistele veresoontele põletikuvastast mõju avaldavaid taimseid ekstrakte sisaldavad geelid.

Kui probleem on tõsine, tuleks omavahel erinevaid võimalusi kombineerida ja tarvitada näiteks nii seespidiseks kui ka välispidiseks kasutamiseks mõeldud tooteid paralleelselt ja kandes spetsiaalseid tugevama rõhuga tugisukkasid. Alati on kergem tegeleda probleemi ennetamisega kui tagajärgedega.

Miks lükatakse telefonialarmi edasi just üheksa minutit?

Enamiku telefonialarmide tukastusrežiim (äratuskella kinni lükkamise asemel heliseb see hiljem uuesti) kestab üheksa minutit. Miks see aga nii on, küsis USA väljaanne Tech Insider. 

Tuleb välja, et üheksa minuti pikkune tukastus pärineb 1950ndatest aastatest, kui Ameerika firma General Electric-Telechron tõi 1956.aastal turule kellamudeli 7H241. Kella turustati tollal, kui maailma esimest inimlikku äratuskella, sest sel oli tukastusrežiim, mis lasi inimesel teatud aja edasi magada. Tukastusrežiimi pikkus olenes aga kella mehaanilistest omadustest ning üle 10-minutilist vahemikku peeti liiga pikaks, sest selle aja jooksul võis inimene taas sügavasse unne vajuda. Nii arvavadki eksperdid praegu, et tollased kellategijad seadistasid tukastusrežiimi umbes kümneks minutiks, ent ebatäpsuste tõttu oli see tegelikult pigem üheksa minuti poole.

Hiljem hakati aga juba digitaalseid kellasid tootma, mille puhul oleks saanud tukastusrežiimi täpseks seada. Tollased insenerid arvasid aga, et standard oligi üheksa minutit ning moodsamatele äratuskelladele seati samuti normiks üheksa minutit, selle vahega et ülejäänud sekundid jäeti ära. Seetõttu ongi enamikul äratuskelladest tukastusrežiim üheksa minuti pikkune ning see kandus üle ka telefonidesse.

Vaata kellade kohta videot siit:

Belgia teadlased muudavad päiksega uriini veeks

Ghenti ülikooli teadlaste uurimisrühm väidab, et nad leiutasid masina, mis muudab päikeseenergia toel uriini joogiveeks või väetiseks, vahendab Reuters. Meetod annab suurt lootust just maapiirkondadele ja arengumaadele.

Ehkki reovee puhastamiseks on ka teisi võimalusi, kasutavad Ghenti ülikooli teadlased erilist energiatõhust membraani, mida saab kasutada piirkondades, kus elektrit napib. Uriin kogutakse suure anumasse, et päike seda soojendama hakkaks. Seejärel lastakse piss läbi filtri, kus veest eralduvad kaalium, lämmastik ja fosfor.

Teadlased panid masina kokku 10 päeva kestnud Ghenti muusikafestivalil ning kogusid pillerkaaritajatelt #peeforscience (pissi teaduse nimel) loosungiga ligi 1000 liitrit vett.

Belglased loodavad nüüd, et masina suuremad versioonid paigaldataks nii spordikeskustesse ja lennujaamadesse, kui ka arengumaade maapiirkondadesse, kus taolist meetodit oleks väga vaja.

Vaata, masina kohta videot SIIT

Pildid ja video: Boliiviast leiti hiidsisaliku jälg, mis on üks suuremaid

Lõuna-Ameerika Boliivia giid avastas juhuslikult hiidsisaliku jäetud jalajälje, mida peetakse maailma üheks suuremaks.

The Independent viitab paleontoloogidele, kelle teatel on 1,2 meetri laiuse jalajälje vanus umbes 80 miljonit aastat ja see kuulub lihasööjast Abelisaurus`ele.

«See jälg on Maragua Syncline´ist  varem leitud hiidsisalike jalajälgedest suurem. See on Lõuna-Ameerika kriidiajastu lihasööjate hiidsisalike jälgede seas rekordiline,» teatas paleontoloog Sebastian Apesteguia.

Suur jalajälg asub Bollivia linna Sucre lähistel, kuuludes Abelisaurus´ele, kelle luid on Lõuna-Ameerikast varem leitud.

Abelisaurus´e esmaavastajaks on Argentina paleontoloogid José Bonaparte´i ja Fernando Novasit, kes 1985. aastal tegid selle liigi kindlaks.

Argentinast Rio Negrost leiti kolju, mille uurimine kinnitas, et tegemist on senitundmatu hiidsialike liigi esindajaga.

Koljuleid on üks väheseid, mis selle liigi kohta on teavet andnud, seni ei ole täpselt teada, kui suured need loomad olid. Jalajäle järgi võib saada kaudse suuruse. 

Kuveidis mõõdeti 54-kraadine kuumarekord

Pärsia lahe ääres asuvas Kuveidis mõõdeti möödunud nädalal kuumarekord, mis oli 54 kraadi ning meteoroloogide teatel oli see ida temperatuurirekord ja üks kõrgemaid tmeperatuure kogu planeedil.

The Guardiani teatel mõõtis rekordkuumuse Loode-Kuveidis Mitribahis asuv ilmajaam, teine soojarekord mõõdeti Iraagis Basras ja see oli 53,9 kraadi.

Mõlemad rekordid kinnitas Maailma Meteoroloogia Oragnisatsioon (WMO), mis ootab Kuiveidist lisaandmeid.

Maailma seni kõrgeim temperatuur mõõdeti USAs Californias Surmaorus, kus elavhõbedasammas kerkis 10. juulil 1913. aastal 56,7 kraadini. Samas ei ole kõik meteoroloogid kindlad, et temperatuur seal nii kõrge oli, kuna 20. sajandi alguses oli temperatuurimõõtmine veel võrdlemisi algeline.

Kuveidi Mitribahi ilmajaam 40551asub USA sõjaväebaasi Camp Buheringi läheduses, kuid piirkonnas on vähe kohalikke elanikke, välja arvatud bediinidest rändkarjakasvatajad.

Tegemist on automaatse ilmajaamaga, kust andmed jõuavad Kuveit meteoroloogiameti meteoroloogideni. Samas vastab see ilmajaam WMO nõuetele ja seega on sealt saadud andmed autentsed.

Viimasel ajal on lisaks Kuveidile mõõdetud väga kõrgeid temperatuure veel Iraagis, Iraanis ja Saudi Araabia põhjaosas.

Meteoroloogide teatel on inimese kuumatavaluvuse piir 45 kraadi juures. 2015. aasta Pakistani ja India kuumalaines, kus temperatuurid olid pikka aega 50 kraadi ümber, hukkus 780 inimest hoolimata sellest, et nad olid kogu elu elanud soojas kliimas. 

Mõjus antibiootikum peidab end inimese ninas

Levinud haigusetekitaja vastu uut ravimit otsima hakanud Saksamaa teadlased leidsid selle ootamatust kohast – inimese nina sees elutsevatest bakteritest. Lisaks usuvad nad, et meie sees võib peituda veel teisigi võimsaid antibiootikume.

Täna teadusajakirjas Nature avaldatud artiklis kirjeldavad Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased uut antibiootikumi nimega lugduniin, mis tõestas end tõhusa ravimina stafülokokibakteri Staphylococcus aureus’e ja sellega sarnaste haigusetekitajate vastu.

Stafülokokk põhjustab nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel mitmesuguseid põletikke ja selle eriti kurikuulus vorm on superbakteriks nimetatud MRSA, millele levinud antibiootikumid enam ei mõju ning mis on lääneriikide haiglates vastutav paljude surmade eest.

«Igal kolmandal meist leidub ninas S. aureus’e bakterit, paljudel juhtudel pärineb haiglas leviv nakkus just kellegi ninast,» selgitas uuringu üks autoreid professor Andreas Peschel. «Meie uurimistöö sai alguse püüdest mõista, miks mõnel inimesel elutseb see bakter ninas, kuid teistel mitte.»

«Me ise võime olla uute antibiootikumide allikaks,» ütles professor Andreas Peschel

«Me ise võime olla uute antibiootikumide allikaks,» ütles professor Andreas Peschel.

Kaheksa aasta eest alanud töö käigus võtsid teadlased haiglapatsientide ninast tatiproove ja analüüsisid sealset bakterikooslust. «Selgus, et nina on bakterite jaoks muidu vaene keskkond, seal on vähe toitaineid,» märkis samuti autorite seas olev Bernhard Krismer. «See tähendab, et nende väheste toitainete peale on bakterite vahel terav konkurents.»

Sealt edasi sai lähtuda oletusest, et mõni ninabakter on välja töötanud relva, millega konkurente, teiste seas S. aureus’t eemale tõrjuda. Uurides liike, mis esinesid haigustekitaja S. aureus’ega harva koos, jõudsid teadlased viimaks bakterini Staphylococcus lugdunensis.

«Näitasime selgelt, et kui inimesel on ninas S. lugdunensis olemas, siis vähendab see märkimisväärselt võimalust, et ta nina koloniseerib S. aureus,» ütles Krismer, kes koos Pescheliga sel nädalal Manchesteris teadusfestivalil EuroScience Open Forum oma uurimistööd tutvustas.

Katsed kinnitasid, et just see liik ongi haigusetekitaja põhivastane ja võitluseks kasutab bakter ainet, millele teadlased andsid nimeks lugduniin. Hiirkatsetes ravis see edukalt S. aureus’e põhjustatud nahapõletikku.

Mis kõige olulisem – katsete käigus ei tekkinud haigusetekitajal uue antibiootikumi vastu resistentsust. «Need bakterid on inimese ninas omavahel kokku puutunud pikka aega, kuid resistentsust pole arenenud,» on Peschel lootusrikas, et leitud ravimit saab haigusepisikute vastu pikka aega edukalt kasutada.

Olukord antibiootikumide vallas on teadus- ja terviseringkondades valmistanud muret juba pikemat aega, kuna uusi bakterivastaseid ravimeid ei tule turule eriti palju ning olemasolevate vastu omandavad bakterid üsna kiiresti resistentsuse. Üha sagedasemad on ka bakteritüved, mis on resistentsed mitme laialt kasutatud antibiootikumi vastu. Seega hinnatakse iga uut ravimit kõrgelt.

Praegu ei oska teadlased aga öelda, millal nende avastus võiks ravimina müügile jõuda. Selleks on vaja koostööd ravimifirmadega ning pikki ja kulukaid uuringud patsientidel, et tõestada lugduniini ohutus ja tõhusus. Esialgsed uuringud inimese rakkudega näitasid, et need lugduniinile ei reageeri ja seega võiks ravim olla inimesele ohutu.

Peschel ja Krismer rõhutasid aga, et leitud ainest olulisemgi on uus lähenemine ravimite otsimisele. «Leidsime uue viisi, kuidas antibiootikume avastada,» sõnas Peschel. «Me ise võime olla uute antibiootikumide allikaks.»

Kõige paljutõotavamad on Pescheli sõnul just toitainetevaesed keskkonnad. «Mida vaesem on keskkond, seda suurem on tõenäosus leida antibiootikume,» märkis ta. «Suur osa kasutusel olevatest antibiootikumidest pärineb mullabakteritest. Ning ka muld on üsna toitainetevaene keskkond.»

120-aastaseks saanud Väinatammi avade ehitamise eest võitleb üle 2000 inimese

Kinnikasvamist takistavaid avasid plaaniti juba 1980ndatel, keskkonnaministeerium tahab asja uurimisega oodata veel 2019. aastani ning aktivistide sõnul poliitiline tahe puudub. 

Muhumaad ja Saaremaad ühendava väikse väina tamme ümber käib viimasel ajal paras tsirkus, küll seisavad saarlased seal pea peal, püstitavad vette kujusid või siis keelduvad jaanipäeval üldsegi väina juurest koju minemast. Kahjuks pole asja eesmärk ei meelelahutus ega turism, vaid hoopiski Väikese väina tammi keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimine. Eile 120-aastaseks saanud tamm andis saarlastele ja muhulastele küll transpordiühenduse, ent võttis sealsed kalad ja looduse ning nüüd ähvardab tamme kinnikasvamine. Seetõttu kogubki MTÜ Väikese Väina Selts allkirju, et tammi avad ehitada: kui koos on 1000 allkirja, peab riigikogu asja menetlusse võtma. Eile õhtuks oli koos juba üle 2200 allkirja. 

27.juulil 1896 avati Saaremaad ja Muhumaad ühendav Väikese väina tamm. Algselt nimetati seda Zinojevi tammiks. Foto: Rahvusarhiiv 

Samas pole avade poolt võitlemises midagi uut. Kohalik Koguva kalur ütles juba 1998. aastal, et varsti võib juba jala Muhusse minna ning 1990ndate keskel kirjutas teine  käsitsi kirju, et midagi ette võetaks. Seltsi eestvedaja Heiki Hanso naljatab, et sotsiaalmeedia puudumise tõttu kalurite missioon sinnapaika jäigi. Nii kasvabki tamm üha enam kinni, vesi läbi ei käi ning igal aastal tuleb pilliroogu muudkui juurde.

Et asi on halb, täheldavad ka ametiasutused, sest just väina tammi peetakse Eesti kõige suurema keskkonnamõjuga vesiehitiseks. Avade ehitamisega pääseks seltsi hinnangul vesi paremini läbi, kinnikasvamine väheneks ning loota võiks ka kalade ja muu eluslooduse taastumist. Tegelikult olid avad sees juba 1980ndate lõpus kirjutatud tammiprojektidesse, ent võimuvahetusega jäi plaan soiku ja avasid ootab tamm koos kohalike kaluritega siiamaani.

Kas avadel on üldse mõtet?

Probleem on aga selles, et üksmeelt avade mõttekuse suhtes ei ole. Nimelt näitas 2009. aastal Tartu Ülikooli Mereinstituudis tehtud uuring, et isegi kui avad ehitada, parandaks need olukorda vaid marginaalselt ning nii pole riigi leiges huvis avadega tegeleda midagi imestada. Ka näitavad selle aasta algul tammi teemal peetud koosolekute protokollid, et keskkonnaprobleemide tunnistamisest hoolimata ei ole  keskkonnaministeeriumi hinnangul väina tammi olukord asi, millega esmajoones tegelema peaks, seda enam, et ainsate seni olemasolevate hinnangute järgi tähendaks kaks ava 10 miljoni suurust kulu. Siiski on avad Väikese väina hoiuala kaitsekorralduskavasse sisse kirjutatud. 

«Praeguse plaanide kohaselt peaksid ametiasutused  tammiavadega tegelema aastal 2019 ja ei ole ühtegi konkreetset keskkonnakaitselist argumenti, et kohe alustada,» tõdes ministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner veebruaris. Postimehele täna antud intervjuus lisas Reisner aga, et teoreetiliselt saaks asjaga alustada ka varem, ent see eeldaks kohalike omavalitsuste, keskkonnaameti, maanteeameti ja kohalike huvirühmade kokkusaamist ja tööülesannete ärajaotamist. «Isegi kui kohe päevapealt ei suudeta hakata projekteerima tammiavasid, saab teha ettevalmistustöid, et ka projekteerimisega seotud ülesandeid ette valmistada ning võimalikke rahastamisallikaid analüüsida või nende esindajatega läbirääkimisi pidada,» põhjendas ta ning lisas, et nüüd pole võimatu, et raha oleks võimalik leida, sest lootus on ELi LIFE-programmil. 

Hanso sõnul läheb aga tammi ümbrus iga aastaga hullemaks ning mida kauem oodata, seda kallimaks tagajärgedega tegelemine läheb. Ka peab ta 2009. aasta uuringut sealsete uurimismeetodite tõttu iganenuks. Sama tõdes üleeile Saarte Hääles avaldatud arvamusloos osaliselt ka Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi professor Jüri Elken, kelle sõnul on uuring küll põhilistes aspektides igati pädev ja asjakohane, ent sealt on puudu väina merepõhja detailse käsitluse dünaamika. Vee liikumise suhtes on see aga ülioluline. Elken soovitab lisaks avade tegemisele kaaluda ka väina madaldunud osas veevahetuskanali süvendamist. Selline kanal võiks ühtlasi olla kasutatav ka väikelaevade veeteena. Veel enam, nii Hanso, Elken kui ametkonnad on tõdenud, et kõigepealt oleks vaja uut uuringut. 

Poliitilist tahet napib 

Praeguseni pole seda aga tehtud. Ehkki aasta alguses lepiti kokku, et keskkonnaministeerium päriks omalt poolt uuringu rahastamise võimalusi erinevatest Euroopa Liidu fondidest, ei pea Hanso ministeeriumi tegevust piisavaks. «Nende arvates peaks projektikirjutamisega tegelema need, kes avadest enim võidavad ehk kohalik omavalitsus, aga see on ju selge, et paaril vallal pole selleks kompetentsi ega pädevust, seda enam, et küsimus pole üksnes avades, vaid põhjalikumas tegevusplaanis,» möönis Hanso ning lisas, et arvestades Muhu ja Saaremaa olulisust turismi-ja puhkesihtkohana, ei saa see kuidagi olla vaid kohalike mure. Veel enam, Hanso jaoks on oluline tegutseda just praegu, sest eurorahade toel oleks võimalik asi korda saada, ent fondirahade kraanid hakkavad tulevikus üha enam sulguma. Reisneri sõnul pole uusi uuringuid vaja enne, kui reaalselt avasid projekteerima hakatakse. 

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles aga veel suve alguses, et praegu ei ole teada, kust tammi jaoks raha leida ega ka see, kuivõrd avad olukorda parandaks. «Kui orienteeruv maksumus teada ja teada ka see, kas on valmisolekut seda kulutust teha, on põhjust rääkida uuringust, mis annaks vastuse tegevuse mõttekusest. Ja loomulikult peaks ka uuringu jaoks see raha võtta olema,» avaldas Pomerants kuu aja eest Facebookis, kus tõdes ka, et tema hinnangul ei toetaks tammi alla 10 miljoni panemist Saaremaa saadikudki, Rakvere meestest rääkimata.

Hanso – ja ka Reisneri – sõnul pärineb aga 10 miljoni number veel krooni ajal tehtud arvutustest ning tegeliku kulu jaoks oleks vaja uusi andmeid, ent nende otsimisest riik ei huvitu. «Me kardame tonti, mida me veel näinud ei olegi, mõte maetakse maha enne, kui asja korralikult uurinud oleme. Samal ajal on üle 2000 inimese oma allkirjad andnud – see ei ole paari mehe mure.»  

India teadlaste arvates on prussakapiim uus supertoit

India teadlaste sõnul saab tulevikus pöörata selja senistele supertoitudele nagu kinoa ja  açai-marjad ning hakata tarbima hoopis prussakapiima, kuna selles on unikaalseid valke ja see on neli korda toitvam kui lehmapiim.

Seda piima annavad Diploptera punctata prussakad, mille esindajad on ebatavalised selle tõttu, et nad on poegijad, edastab Indian Times.

Uuring näitas, et need prussakad on nagu imetajad, sest toidavad oma järglasi piimaga, milles on valgukristalle.

Uurija Sanchari Banjeere teatel sisaldavad need kristallid mitmeid valke, rasvu ja suhkruid, kuid ka tähtsaid aminohappeid.

India teadlased uurisid laboris prussakapiima tootvaid geene. Samas õnnestus neid kristalle luua laboritingimustes katseklaasis. Seega ei saa välistada, et tulevikus on meie toidulaual uus piim, prussakapiim.

Teadlased teevad veel kaitseid, et teada saada, kuidas neid kristalle suures koguses tootma hakata.

Juba varem on uurijad soovitanud tähelepanu pöörata putukatele, kes sobivad söömiseks. «Prussakaliha» on sobiv ka selle poolest, et selles on neli korda rohkem valku kui punases lihas.

Iraani järv näeb satelliitfotodel välja nagu võigas kuriteopaik

Iraanis asuvast Urmia soolajärvest hiljuti tehtud satelliitpiltidel on näha, et sealne vesi on punane nagu oleksid paigas tapatalgud toimunud.

Teadlaste sõnul on «veretöö» põhjustajaks mikrorganismid, mis soolsuse ja valguse kaasabil paljunevad ja veele punase tooni annavad, kirjutab Live Science.

USA kosmoseagentuuri NASA teatel aurustub suveperioodil järvest palju vett ja soola kontsentratsioon kasvab.

18. juulil NASA Aqua satelliidi tehtud fotodel näha olev punane toon on soolases vees elavate bakterite ja vetikate tekitatud.

Iraani-Türgi piiri ääres asuva järve vesi on tavaliselt rohekassinine. Just sellisena on see järv näha 23. aprillil tehtud fotodel, kuid paar kuud hiljem oleks järve nagu veini või verd kallatud.

Kevdel jõuab Urmia järve lumesulamisvesi ja vihmavesi, mis järve värskendavad ja soolsuse madalal hoiavad. Suvises kuumuses osa veest aurustub ja soolsus kasvab.

Teadlaste arvates on selle järve värvimuutuse taga Halobacteriaceae bakterid ja Dunaliella vetikad.

Saksamaa Stuttgarti ülikooli teadlane Mohammad Tourian arvas juba varem, et Urmia järve veevärvi muutuse taga on Dunaliella salina vetikad. NASA teatas nüüd, et seda põhjustavad samuti Halobacteriaceae bakterid, mis tekitavad rubiinpunast pigmenti ning kui bakterite populatsioon on piisavalt suur, võivad nad kogu järve «punaseks värvida».

Wikipedia: Urmia on äravooluta soolajärv Iraani loodeosas. Järve suurim pikkus on umbes 140 kilomeetrit, laius umbes 55 kilomeetrit, keskmine sügavus on vii meetrit, suurim sügavus kuni 16 meetrit. Järve pindala on umbes 4868 ruutkilomeetrit.

Urmia järve, milles on 102 saart, soolsus ulatub 230 promillini.

Pilte vaata siit. 

Teadlased pistavad rinda geeni-ja rakudopinguga

Doping pole ammu enam vaid salaja toidu sisse sokutatud pulber või ravimi pähe süstitud keelatud aine. Geenidoping ja rakudoping on need, mis pakuvad praegu teadlastele väljakutset dopinguga patustajate väljaselgitamises.

«Me ei tea, kas seda on tehtud,» vahendas ERRi Novaator WADA Kölni dopingulabori juhatuse liikme Hans Geyeri sõnu, kes pidas Euroopa teadusfoorumil ESOF peetud ettekande geenidopingust. 

Geenidoping kopeerib seda, mida tehakse geeniteraapias. See võib olla tehtud ka geeniülekandega. Geenidopingut on praeguseks WADA võimeline teatud ulatuses tuvastama ning kavas on seda testida juba tänavu Rio olümpiamängudel.

Loe geenidopingu kohta täpsemalt Novaatori põhjalikust loost

Kolm küsimust pikkuse kohta: miks, kui kaua ja mis tagajärjega?

Ehkki inimesed on tänu paremale toidule pidevalt kasvanud, ei kasva me lõputult.

Alates 1896.aastast on inimesed kasvanud 10-20 cm pikemaks, avaldas täna avaldatud 179 riigi pikkust uurinud analüüs. Kuigi mõnes Lähis-Ida ja Aafrika riikides on inimesed lühemad kui 30 – 40 aastat tagasi, on üldine trend siiski pikenemise suunas.

Miks me muudkui kasvasime?

Senised uuringud näitavad, et inimese pikkus sõltub peamiselt lapsepõlve toitumisest ja tollal põetud haigustest. Lihtsustatult öeldes tähendab parem toit ja vähem haigusi pikemaid inimesi. Värvikas näide pärineb keskaja Lääne-Euroopast, kus musta surma järel suri ligi 60% rahvastikust. Ellujäänud inimestele tähendas see aga rohkem toitu ning avaramaid elamistingimusi (see parandas omakorda hügieeni), tänu millele hakkasid nad jõudsalt kasvama. 17.sajandil muutus aga olukord vastupidiseks, sest järjestikkused külmad talved vähendasid toiduvarusid ning tollal inimesed enam nii kiiresti edasi kasvanud. Samuti pidurdas kiiret pikenemist ka 18.sajandi tööstusrevolutsioon, sest inimesed kolisid üha enam linnadesse, ent sealsed elamistingimused tähendasid pahatihti kitsaid slumme ning levima hakkasid haigused. 19.sajandi lõpu arengud põllumajanduses ning sanitaartingimustes, koos üldise elatustaseme tõusuga panid aga inimesed taaskord kasvama.

Elatustase on siinkohal oluline näitaja, sest just sellega põhjendatakse tõsiasja, et viimastel aastakümnetel on võrreldes ameeriklastega pikemaks muutunud just eurooplased. Et USA-s leidub rohkem ebavõrdsust, eriti arvestades tervishoiusüsteemi, ei jõua sealsed rasedad piisavalt regulaarselt arsti juurde. Ka on vaesemate ameeriklaste menüü üksluisem ja ebatervislikum. Nii pole ameeriklaste kasv pärast 70ndaid suuresti enam tõusnud, vahendas BBC Future.

Mida aga pikenemine kaasa toob?

Üldiselt on pikemate inimeste elu lihtsam: pikkasid inimesi peetakse ilusamaks, neil on statistiliselt kõrgem IQ, nad on tervislikumad, nad teenivad rohkem raha jne. Siinkohal on aga oluline mitte segamini ajada seost põhjuse ja tagajärjega. 

Teisalt võib pikkus muutuda ka needuseks. Maailma pikim inimene – 2,72 meetri pikkune Robert Wadlow – vajas täiskasvanuks saades kõndimiseks klambreid. Uuringud on näidanud ka, et kuigi pikematel inimestel on vähem südame-veresoonkonnahaigusi, leiti nendel ka suurem risk teatud vähkkasvajatele, näiteks soolevähile.

Kas me kasvame lõputult?

Enamik teadlasi usub, et kui senised tingimused jätkuvad, tuleb pikkusel mingil hetkel piir ette, sest juba praegu on näha kasvukiiruse aeglustumist. Kuigi keskkond võib pikenemist soodustada, toovad inimeste geenid mingil hetkel siiski piiri ette. 

Edetabelite lõks – kuidas mõõta ülikoole?

Ülikoole järjestavad Shanghai, QS ja THE tabelid reastavad neid paremuse põhjal, aga kui mõistlik see tegelikult on?

Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF esitati küsimus, kas maailm vajab uusi aluseid, mille põhjal ülikoole hinnata, sest praegused hindamiskriteeriumid ei pruugi tegelikult mõõta, milline ülikool on parim või kuivõrd koolutab ülikool end vastavalt sellele, kuidas edetabelis parem välja näha, vahendas ERRi teadusportaal Novaator. 

«Saada edetabelis järjestatud on olulisem kui mitte saada järjestatud. Seda, kas hindamine on korrektne või mitte, pole sealjuures oluline,» vahendas Novaator Iirimaa teadusnõukogu liikme ja poliitikakujundaja Elizabeth Hazelkorni sõnu. 

Vaata edetabeleid ja loe nende omaduste kohta täpsemalt Novaatorist.

Graafikud: vaata, kes on kasvanud kõige rohkem ja kus elavad pikimad inimesed

Täna avaldati seni põhjalikuim uuring inimeste pikkuse kohta. Praegu on Eesti inimesed maailmas pikkuselt kolmandad. 

Ajakiras eLife avaldatud uuring analüüsis kogu maailma inimeste kasvu muutumist alates 1896.aastast. Loe uuringust tänases Postimehes avaldatud loost. Allpool olevad graafikud näitavad aga andmeid kõige lühemate ja pikimate inimeste kohta. 

Lühimad mehed elasid 19.sajandi lõpul Laoses, pikimad aga Rootsis. 

Ehkki üldiselt muutuvad inimesed tänu paremale toidule ja hügieenile aja jooksul pikemaks, on seis osades Aafrika ja Lähis-Ida riikides vastupidine. Põhjuseks majanduslikest ja poliitilistest otsustest tulenev ja eeskätt vaest elanikkonda mõjutav toidulaua ühekülgsemaks muutumine, mis vajutab oma pitseri laste sünnikaalule ja nende edasisele arengule. 

Kõige rohkem on aja jooksul kasvanud Gröönimaa, Lõuna-Ameerika ja Euroopa naised. 

Praegu elavad kõige pikemad mehed Põhja-Euroopas, naised aga Baltimaades 

Kuidas valmistati 40 000 aastat tagasi köit

Saksa ja Belgia arheoloogid uurisid mammutivõhast valmistatud objekti ja ilmnes, et varased inimesed kasutasid seda 40 000 aastat tagasi köie valmistamiseks.

Tübingeni ülikooli teadlased eesotsas Nicolas Vonardiga leidsid köievalmistamise abivahendi möödunud aastal Edela-Saksamaalt Hohle Fels koopast, edastab seeker.com.

Tegemist on 20-sentimeetrise loomaluust plaadiga, millel on neli spiraalselt puuritud auku, mille diameeter on millimeetreid. Pärast leidmist peeti objekti religiooseks esemeks või muusikainstrumendiks.

Teadlaste sõnul näitab see abivahend daatumit, millal nüüdisinimesed Euroopa aladele jõudsid. 

Belgia Liège´i ülikooli teadlased tegid leiuga katse, mis näitas, et seda kasutati Hohle Felsi lähedastest taimedest köite valmistamiseks.

«See mehhanim näitas, kuidas paleoliitikumis köit valmistati. Selle küsimusega on uurijad aastakümneid pead vaevanud,» teatas belglasest paleontoloog Veerle Rots.

Küttide-korilaste ühiskondades mängis köis tähtsat rolli, kuid varem ei olnud täpseid andmeid, kuidas need inimesed seda valmistasid.

Uurijatele pakkus huvi asjaolu, et luuplaadis on neli auku ja see viis mõtte taimsele materjalile, mis neist läbi pandi.

Saksamaa  Baden-Württembergi arheoloogiliste uuringute keskuse teadlased tegid omakorda taimedega katse ja leidsid, et plaat aitab taimedest keerata köisi. Kontrolliks valmistati ka ilma plaadita taimseid köisi, kuid need ei olnud nii tugevad kui plaadiga tehtud.

Köievalmistusvahend asub Saksamaal Blaubeurenis Urgeschichtlichesi muuseumis.

Pilte vaata siit.

Võimas! Vaid päikeseenergial lennanud Solar Impulse lõpetas maailmareisi

Päikeselennuk Solar Impulse 2 lõpetas täna Abu Dhabis 42 000-kilomeetrise maailmatuuri. Varem pole ükski lennuk päikeseenergial nii palju lennanud.

«Tulevik on puhas. Tulevik on sinu teha. Tulevik on käes, viime selle kaugemale,» ütles lennu piloot Bertrand Piccard, kui ta päikeselennukiga viimast korda maandus. Viimane marsruut kulges Kairost Araabia Ühendemiraatidesse ning reis algas mullu 9. märtsil Abu Dhabist. Kogu ettevõtmise eesmärk oli maailmale näidata, et roheline energia teeb imesid.

Päikeselennuki eestvedajad Bertrand Piccard ja Andre Borschberg pärast maandumist Foto:Scanpix

Kokku läbis päikeselennuk Solar Impulse 42 000 kilomeetrit, lennates üle nelja mandri, kolme mere ja ja kahe ookeani. Kõige pikem lend kulges Jaapanis asuvast Nagoyast Hawaii saarele – järjest tuli lennata 8924 kilomeetrit ning 118 tundi. See on ka maailma pikim soololend. Kokku murdis ettevõtmine üldsegi 19 lennurekordit.

Vaata Solar Impulse 2 maailmareisi kohta põhjalikku graafikut SIIT ning lennuki enda kohta SIIT

Esimene Euroopas: Hispaanias sündis Zikast põhjustatud arenguhäirega laps

Ehkki viirusega nakatunud inimesi leidub Euroopas sadu, on see esimene kord kui Euroopa naine sünnitab mikrotsefaalia käes kannatava lapse.

Naine puutus viirusega kokku Ladina-Ameerikas ning diagnoosi sai ta tänavu mais. Sel ajal oli hispaanlanna 20.nädalat rase.

Hispaanias on seni registreeritud 190 Zika-viirusesse nakatumist. 189 juhul oli tegu reisi käigus saadud nakkusega, ühel juhul aga nakkuse seksuaalsel teel edasi kandumisega, vahendas BBC. 

Miks Zika arenguhäireid põhjustab?

Kui loode puutub Zikaga kokku esimese trimestri jooksul, jõuab see väga kiiresti emakasse ja neisse rakkudesse, mis muidu platsentat kaitseks. Kuna see kaitsemüür pole jõudnud veel piisavalt tugevaks saada, suudab Zika seal palju kahju teha, häirides veresoonte kasvu ja takistades lapseni jõudva vere hulka, pidurdades nii kogu loote arengut.

Isegi kui loode selle rünnaku üle elab, jätkab viirus kahjutegemist, liikudes sündimata lapse ajusse. Ajus hävitab viirus korralikuks arenguks eluvajalikke rakke. Juba varem on teadlased tuvastanud, et Zika võib põhjustada mikrotsefaaliat, millega kaasneb aju taandareng ning ebatavaliselt väike või suur pea.

Käesoleva aasta 1. veebruaril kuulutas WHO Zika-viiruse tõttu välja globaalse hädaolukorra.

Eestlased on pikkuselt maailma kolmandad

Seni mahukaima inimkonna pikkuse muutust käsitleva teadusuuringu kohaselt elavad maailmas keskmiselt pikimad mehed Hollandis ja naised Lätis. Eestlased paiknevad mõlemas arvestuses kolmandal kohal. Kui pikad keskmiselt eestlased täpselt on või kui kaugele neist maha jäävad teised rahvad, uuringu autorid ei avalikustanud.

Täna ajakirjas eLife avaldatud uuringusse, mis püüab kirjeldada inimeste keskmise pikkuse muutusi viimase sajandi jooksul maailma eri paigus, panustas ligi 800 teadlast 179 riigist. Tulemustest on näha, et sajandi jooksul on Euroopa rebinud teistest maailmajagudest selgemalt ette ning Aafrika jäänud aina enam maha.

Ainus mitte Euroopa riik praeguse meeste pikkuse edetabeli 25 esimese seas on Austraalia, ka naiste edetabeli esikümme koosneb ainult Euroopa riikidest.

Uuringut juhtinud Londoni Imperial College’i teadlaste sõnul on keskmine pikkus sajandi jooksul kogu maailmas kasvanud, kuid muutused on olnud ebaühtlased. Tahapoole on vajunud Põhja-Ameerika riigid, oluliselt on kasvu lisandunud aga mitmete Aasia riikide elanikele. Näiteks Aafrika riigid, kes sajandi eest oli keskmise pikkuse osas kohati isegi keskmike hulgas, on nüüd tabeli viimaste seas. Mitmes neist on keskmine pikkus alates 1980. ja 1990. aastatest hakanud isegi vähenema.

«Läänes on kasvu lisandumine suuresti peatunud, USAs toimus see kõige varem,» märgib uuringu peamine autor professor Majid Ezzati. 

Kuigi kasvu muutuste põhjuste väljaselgitamine ei olnud uuringu eesmärk, viitavad autorid arvukatele varasematele uuringutele, mille kohaselt on pikkuse ühed olulisemad mõjutajad toitumis- ja hügieeniolud. «Loomse valgu ja piimatoodete tarbimist seostatakse pikema kasvuga,» sõnas uuringu üks autoreid, samuti Imperial College’i professor Elio Riboli, otsides põhjust Madal- ja Põhjamaade meeste traditsiooniliselt pikale kasvule.

Emade ja laste parem toitumine ning üldine kasvukeskkond selgitavad teadlaste sõnul ka Lõuna-Korea ja Jaapani elanike, eriti naiste märgatavat pikenemist.  Aafrika puhul on viimaste aastakümnete tagurpiditrend seletatav just majanduslikest ja poliitilistest otsustest tuleneva ja eeskätt vaest elanikkonda mõjutava toidulaua ühekülgsemaks muutumisega, mis vajutab oma pitseri laste sünnikaalule ja nende edasisele arengule.

Senised uuringud on näidanud, et pikad inimesed on reeglina ka pikemaealised ning neil esineb vähem südame-veresoonkonna haigusi. Uuringus leitigi korrelatsioon selle vahel, kuidas on mõnedes riikides muutunud keskmine pikkus ja langenud enneaegne suremus. Autorite arvates saab seda selgitada just vähenenud südamehaigustega. Samas on pikkadel inimestel suurem risk teatud vähkkasvajatele, näiteks soolevähile. 

Ezzati viitas ka Guatemalas läbi viidud teadusuuringutele, mille käigus hakati koolis osale lastele andma paremat toitu. Nende hilisema elu uurimine näitas, et need lapsed olid tervemad, koolis edukamad ning hiljem parema sissetulekuga. «On öeldud, et inimeste pikkus on sotsiaalse keskkonna peegel,» märkis Ezzati.

Teadlaste sõnul on huvitav edasi uurida, millist rolli mängivad pikkuse määramisel geenid ning nende suhtlus keskkonnatingimustega. Samas sõnastasid nad kõige kindlama valemi inimeste keskmise pikkuse kasvatamiseks: «Juurdepääs puhtale elukeskkonnale, puhas vesi ja toit, mille seas on loomseid valke ja piimatooteid.»

Uuringus kasutati ligi 1500 varasemat andmekogu inimeste pikkuse kohta ning statistilisi mudeleid, et laiendada tulemusi piirkondades, mille kohta on andmeid napimalt. Võrreldi inimesi sünniaastatega 1896 ja 1996 ehk nende pikkust 18-aastasena, vastavalt siis aastatel 1914 ja 2014.

Põhjalikumad andmed on vaadatavad veebilehel www.ncdrisc.org.

Viru tänava rekonstrueerimistööd püsivad graafikus

Tänase päeva seisuga on Tallinna Teede AS lõpetanud Aia tänava ja Viru ringi vahelises lõigus ning Vanal turul kõnni- ja sõiduteede katendite plaadistuse.

«Kuninga tänaval on teostatud dreenbetoonist aluse ehitustööd ning sõidutee parkettkividega sillutamisega alustatakse käesoleval nädalal. Kuninga tänava sillutustööd lõpetatakse septembrikuus,» ütlse kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.

Sauna ja Vene tänava vahelises lõigus toimuvad aluskonstruktsiooni ehituse ja betoonaluse ehitustööd. Tööd on planeeritud lõpetada augusti kolmandal nädalal.

Augustis alustatakse aluskonstruktsioonide ehitust Valli ja Vana-Viru tänavate ristmikel ning Vene ja Vanaturu kaela ristmikel. Kuninga tänava ja Vanaturu kaela ristmikele paigaldatakse sademevee ärajuhtimise parendamiseks tänavaga risti asetsevad rennkanalid.

«Kuninga, Vana turu ja Viru tänavate sõidu- ja kõnniteede sillutustööd on planeeritud lõpetada käesoleva aasta septembris koos Viru tänava purskkaevu poolsele küljele kolme täiendava puu istutamisega ning linnamööbli paigaldamisega,» lubas Vesiallik.

Lilleturu esine ala valmib viimases järjekorras ning sillutustööd tehakse seal oktoobris.

Tööde lepinguline tähtaeg on november 2016.

Ehitustööde lepinguline maksumus on 3,6 miljonit eurot, millest AS Tallinna Vesi finantseerib 0,4 miljonit eurot ning Elektrilevi OÜ 0,24 miljonit eurot. Ülejäänud summa kaetakse Tallinna linnaeelarvest.

Madridis kogunes 5000 Pokémon Go fänni

Hispaania pealinnas Madridis kogunes täna umbes 5000 Pokémon Go fänni, et üheskoos pokémone püüda. 

Algselt Parque del Retiro väljakul toimuma pidanud üritus viidi osavõtjate rohkuse üle suuremale Puerta del Sol'i väljakule. Ürituse korraldajate sõnul on seal parem internet ning lisaks asub väljakul kaks pokémonide jõusaali. Pokémonide jõusaal on virtuaalne koht, kus mängijad saavad omavahel pokémonidega võidelda.

Kui kõik läheb hästi, võib korraldajate sõnul tegemist olla rekordilise üritusega, kus korraga mängivad ühes kohas tuhanded inimesed oma nutiseadmetes ühte ja sama mängu. Et rekord ka ametlikuks saaks, saadetakse hiljem Guinnessi maailmarekordi organisatsioonile vajalikud dokumendid.

Reutersi tegi Puerta del Sol'i väljakult otseülekande.

Video: Times Square'il näidatakse Hiina propagandavideot Lõuna-Hiina mere kohta

New Yorgis näidatakse Times Square'il ühel hiiglasliku ekraanil Hiina propagandavideot Lõuna-Hiina mere vaidlusaluste saarte kohta. 19 meetri kõrguse ja 12 meetri laiuse ekraani omanik on Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua. 3-minutilist videot mängitakse hiiglaslikul ekraanil viis korda tunnis kuni 3. augustini.

Lühikeses videos näidatakse kaadreid Lõuna-Hiina mere saarte kohta ning ühtlasi tuuakse välja, et just hiinlased olid need, kes saared esimesena avastas. Ajalooliste ja juriidiliste faktide abil kinnitatakse Hiina ümberlükkamatut suveräänsust vaidlusalustel saartel.

Lisaks toetavad propagandistlikus videos Hiina seisukohta ka mõned poliitikud, kes lükkavad ümber rahvusvahelise kohtu otsust, mille järgi kuuluvad saared Filipiinide mõjualasse ning Hiinal pole nende üle õigust.

Pärast vastava kohtuotsuse välja kuulutamist 12. juulil teatas Hiina välisministeerium, et ei aktsepteeri ega tunnusta kohtu otsust. Lisaks teatati õigusest kehtestada Lõuna-Hiina merel õhutõrje tuvastustsoon.

Video: maailma sügavaim sinine auk asub hoopis Lõuna-Hiina meres

Eelmisel pühapäeval tegid Hiina Ookeaniülikooli teadlased koostöös erinevate institutsioonidega mõõtmistulemusi Lõuna-Hiina merel Xisha saarestikus asuvas sinises augus. 

Esialgsetel hinnangutel on Sansha Yongle Dragon Hole'i nime kandva sinise augu sügavus umbes 300 meetrit.

Video: Jaapani politsei otsis läbi 19 inimest tapnud mehe kodu

26-aastast Satoshi Uematsu'd, keda süüdistatakse vähemalt 19 inimese tapmises puuetega inimeste hooldekodus sõidutati prokuröriga kohtumisele. Samal ajal otsiti läbi mehe kodu Sagamihara linnas, et leida rohkem viiteid tema motiividele.

Video: Macaus näidati kuuvanuseid kaksikutest pandabeebisid

Macau Panda paviljonis näidati teisipäeval avalikkusele ühe kuu vanuseid pandasid, kes on kaksikud.

Paviljoni töötajate sõnul on pandabeebid hea tervise juures ning nad ei pea enam inkubaatorites elama. Kui sündides kaalus vanem pandabeebi kõigest 135 grammi, siis kuu aega hiljem on tema kaal üle kilogrammi. Noorema panda kaal oli sündides aga 53,8 grammi ning nüüd kaalub ta 700 grammi rohkem. Lisaks on loomadele kasvanud pandadele iseloomulik karvkate, kuid nende näod ja ninad on alles roosad.

Paviljoni töötajad aga jätkavad pandade 24-tunnist jälgimist, sest sünnikaaluga alla 100 grammi on pandadel üldjuhul väikesed šansid ellujäämiseks. Kui oht on möödas, lastakse beebid ema juurde, kes kasvatab oma järglasi umbes kaks aastat. Pärast seda on aeg iseseisvaks eluks.

Pandad sünnitavad umbes pooltel kordadel kaksikud. Kui kaksikud sünnivad metsikus looduses, siis valib ema välja tugevama ning nõrgem sureb. Lisaks arvatakse et pandaema ei suuda toota kahe järglase jaoks piisavalt piima, sest erinevalt teistest karuliikidest ei kogu pandakaru rasva.

Tühjad lauad ootavad välismaiseid IT-spetse. Või pigem siiski mitte?

Eesti IT-sektor vajab hädasti välistööjõudu, puudu on tuhandeid spetsialiste. Vaatamata riigi turundustegevusele, kimbutab siia saabunud välistöötajaid mitu probleemi, oluline osa neis on mängida bürokraatial. Tagatipuks võivad välistöötajad end leida istumas ametniku vastas, kes ei oska inglise keeles suhelda.

«Tere, ma olen Eestist. Või saab ka öelda, et olen tulevikust – seda olen isiklikult kogenud, kui olen reisinud mööda maailma ja näinud, kuidas asju tehakse mujal».

Need read kuuluvad president Toomas Hendrik Ilvesele, kes astub üles välistööjõu riiki meelitamiseks mõeldud veebilehele Work in Estonia postitatud videos. Ilves reklaamib seal Eestit kui üliarenenud paika, kuhu ülejäänud riigid töö, õppimise, äriajamise ning valitsusega suhtlemise vallas jõuavad hea õnne korral kümne aasta pärast.

«Kui tahate näha tulevikku, kui tahate elada tulevikus, kui tahate olla osa tulevikust – tulge siia tööle!» kõlavad Ilvese suust promoklipi viimased sõnad.

Tegelik olukord ei pruugi aga sageli tulevikku meenutada.

Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitses Aino-Silvia Tali hiljuti magistritöö, mis puudutab just IKT-sektorisse välistööjõu värbamisega seotud probleeme. Töö autori väitel on tema uurimuse näol tegemist Eesti esimese selleteemalise kvalitatiivse analüüsiga.

Teemavalik on igati põhjendatud: 2013. aastal valminud poliitikauuringute keskuse Praxis prognoosi järgi on aastani 2020 Eesti IKT-sektorisse vaja kuni 8600 lisainimest. Konkreetselt IKT-erialast ettevalmistust nõudvatele ametikohtadele on juurde vaja kuni 4460 töötajat. Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu raporti järgi on pooltel Eesti ettevõtetest raskusi IKT-oskusi nõudvate positsioonide täitmisega. Eesti pole aga ainulaadne ning tegemist ongi üle-euroopalise probleemiga: 2020. aastaks on Euroopas puudu hinnanguliselt 825 000 IKT-spetsialisti.

2020. aastaks on Euroopas
puudu hinnanguliselt
8
2
5
  
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
IKT-spetsialisti.

Probleemist on aru saadud ka riigi tasandil. Vabariigi valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015-2019 pöörab rõhku Eesti ülemaailmsele turundamisele ajude ja töökohtade sihtkohana ning sisserände piirarvu suurendamisele IKT-valdkonna arendamiseks. Sellegipoolest leidub hulgaliselt takistusi, mis Eestisse saabuvale välistööjõule peavalu valmistavad.

Magistritöö kiidab küll Work in Estonia tegevust Eesti firmade tutvustamisel, kuid sellest jääb väheks. Tali arvates võiks mõelda eraldiseisva tipptasemel eestkõneleja ametikoha loomisele, kelle töö oleks Eestit ja meie ettevõtteid rahvusvaheliselt esindada. Ta ütleb, et seda ei tasuks alahinnata ja meenutab peaminister Taavi Rõivase mõne kuu tagust ülesastumist USA jutusaates «The Daily Show». «See jäi paljudele silma,» ütleb ta.

Tali, kes intervjueeris oma uurimuse käigus kokku kümmet välistöötajat ning nelja personalijuhti erinevates Eesti IKT-ettevõtetes, räägib, et kiireim lahendus, mida tema näeb, on olemasoleva info täiendamine. «Kui ise PPA (politsei- ja piirivalveameti) kodulehel ringi vaadata, siis infot leidub, aga seda on nii palju, et inimesel on raske leida just teda puudutavat teavet,» nendib ta.

Tali sõnul tuleks parandada info kättesaadavust ning muuta see kergemini hoomatavaks. Üheks viisiks, kuidas seda teha, oleks magistritöö järgi kõikide avalike teenuste info koondamine ja süstematiseerimine ühtsese veebiportaali. Oluline oleks ka eesti-, vene- ja ingliskeelse teabe ühtlustamine. «Kui me räägime Eesti aktraktiivsuse tõstmisest sihtriigina, siis see on muidugi väga suur teema, ent informatsiooni täiendamine oleks lihtsaim ja kiireim samm,» räägib Tali. Seda peaks vedama näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos EASiga, kaasates IKT-ettevõtteid.

Suure probleemina toob aga Tali töö välja ametnike kehva keeleoskuse. Tali sõnul on see probleem nii PPAs kui ka kohalikes omavalitsustes. «Kui välismaalane läheb end registreerima ja tal on ees inimene, kes räägib ainult eesti keelt, siis ma ei saa aru, kuidas see inimene saab üldse sel kohal töötada,» on Tali nõutu. Tema väitel on ametiasutustel eeldus, et keegi ettevõttest käib alati töötajatega kaasas ning aitab näiteks dokumente tõlkida. «Avalikus sektoris võiks tekkida arusaam, et võõrkeeleoskus neil ametikohtadel, kus töötajad tegelevad välismaalastega, on hädavajalik,» ütleb Tali.


Mulle anti eestikeelne vorm, mille pidin ära täitma. Sain ka lugeda dokumendi ingliskeelset lühikokkuvõtet, ent allkirja pidin andma eestikeelsele vormile.
 

Üks välistöötaja on seda isiklikult kogenud. «Kui läksin elanike registriteenistusse end elanikuna arvele võtma, ei osanud ametnik sõnagi inglise keelt,» räägib Lõuna-Saksamaalt Eestisse elama tulnud Lars Eckart. «Mulle anti eestikeelne vorm, mille pidin ära täitma. Sain ka lugeda dokumendi ingliskeelset lühikokkuvõtet, ent allkirja pidin andma eestikeelsele vormile,» ütleb mees.

Eckart saabus siia pärast ülikooli lõpetamist ning on elanud Tartus juba üle kolme aasta. Kogu selle aja on ta töötanud tarkvaraarendajana mobiilimaksete teenusepakkuja Fortumo heaks. Üldiselt on äsja isaks saanud mees Eesti eluga rahul ning kiidab mugavat ja paberivaba asjaajamist internetipanganduses või tuludeklaratsiooni täitmisel. Eckart tunnistab samas, et kindlasti on tal olnud lihtsam hakkama saada, sest juba enne Eestisse kolimist oli tal siin kohalik sõbranna, kes aitas teda näiteks Tele2 esinduses mobiililepingu sõlmimisel, sest ka seal ei osanud teenindaja inglise keelt.


Kõigil aga sellist abikätt võtta pole, mistõttu leiab mees, et kasu oleks veebilehest, kuhu oleks koondatud kogu riiki saabumisega ning siin enda sisseseadmisega seonduv informatsioon sammhaaval lahtikirjutatuna.
 

Seda, et Eesti ametnikud võiksid paremini võõrkeeli osata, leiab ka mehhiklane Leonardo Ortega, kes on enne neli aastat tagasi Eestisse saabumist elanud ka aasta aega vahetusüliõpilasena Tšehhis. «Välismaalase jaoks on see üllatav, et inglise keelt ei osata,» sõnab Playtechis tehnilise kliendihaldurina töötav Ortega. «Paljud ametnikud oskavad vaid eesti või vene keelt ning väga palju sõltub konkreetsest ametnikust, kes parajasti inimesi vastu võtab,» räägib mees puhtas eesti keeles, mida ta hakkas õppima Tartu ülikoolis magistrikraadi omandades. Hiljuti tunnistati tema riigikeele oskus C1 taseme vääriliseks.

Ortega arvates võiks PPAs olla spetsiaalne välismaalastele mõeldud teenindusgrupp, kes oskaksid piisaval tasemel inglise keelt ning valdaksid infot, mida mehe sõnul PPA kodulehelt inglise keeles kergesti ei leia. Ka Ortegat aitasid oluliselt Tšehhis elades kohatud eestlastest tuttavad. Kõigil aga sellist abikätt võtta pole, mistõttu leiab mees, et kasu oleks veebilehest, kuhu oleks koondatud kogu riiki saabumisega ning siin enda sisseseadmisega seonduv informatsioon sammhaaval lahtikirjutatuna.

Samas on olukord mehhiklase sõnul viimastel aastatel paranenud: PPA kodulehel olevad tõlked on põhjalikumad ning lisaks on kasu sellistest veebilehtedest nagu Work in Estonia ning Study in Estonia.

Nii Eckartile kui ka Ortegale meeldib Eestis elada ning mõlemad mehed on leidnud ka eestlannadest elukaaslased. Olgugi et Ortega meelest on Eesti aktraktiivne sihtkoht oma hea elukvaliteedi, töö- ja puhkeaja vahekorra ning puhta looduse ja värske õhu pärast, polevat Eesti maailmas eriti tuntud. Tema enda kaasmaalased valivad Euroopas töötamise soovi korral pigem Saksamaa, Hispaania või Inglismaa vahel. Ortega sõnu kinnitab ka Eckart: «Eesti pole Saksamaal eriti tuntud, veel vähem teatakse IT-sektori kohta,» nendib sakslane.

Pipedrive'i lugu

Müügitarkvara arendav Pipedrive, kelle Tallinna kontori 150 töötajast moodustavad välismaalased 40%, on hästi kursis välistöötajate probleemidega. Nemad on oma riiki saabuvate uute töötajatega käinud ise näiteks PPAs asju ajamas, et ühiselt elamisloa taotlusi täita.

Olgugi et ettevõte näeb ka ametnike keeleoskuses probleemi, toob firma suurema takistusena välja selle, et PPAs on tööl lihtsalt liiga vähe inimesi. «Kui me asjadest õigesti aru saame, siis igal nädalal saabuvaid sadu ajutise elamisloa taotlusi menetleb PPAs kaks inimest,» märgib Martin Kõiva, kes vastutab Pipedrive'is klienditoe- ja müügijuhtimise eest Euroopas. «Need inimesed on hästi tublid, aga nad lihtsalt ei jõua,» lisab ta.

 

Pipedrive'is on tekkinud kogukond välismaalastest, kes on Eestis elanud juba aastaid ning kes saavad värskeid kolleege nõustada, kuidas lihtsamini asju ajada. Näiteks Brasiiliast, mis on ettevõtte jaoks oluline turg, on pärit ligi 20 Pipedrive'i töötajat. Üks neist, viis aastat siin elanud tootedisainer Cesar Zeppini, kellele meeldib eestlaste tervislikkus ning side loodusega, ütleb aga, et paljud Eesti firmad ei tea isegi, mida nad välistööjõu palkamiseks tegema peavad. «Huvi välismaalaste vastu on suur, aga internetist leiab nende töölevõtmise kohta napilt infot,» ütleb Zeppini.

Hiljuti sai ka Postimehe vahendusel lugeda Memokraadi blogis ilmunud välisspetsialisti lugu tema «seiklustest» Eestis. Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Justin Zehmke, kes töötab samuti Pipedrive'is, jutustas värvikalt, kuidas Eesti ametnikud keeldusid aktsepteerimast tema ja tema naise vahelist kooselulepingut ning mehe tütre sünnitunnistust. «Me ei usalda Aafrika päritolu dokumente,» kirjeldas Zehmke PPA ametniku sõnu. Peale selle oli mehel raskusi Eestis korteri leidmise ning lasteaiakoha taotlemisega.

 

Pipedrive'i töötajaid intervjueerides tundub aga, et Zehmke puhul langesid mitu halba asja, mis tavaliselt tabavad inimesi üksiku probleemina, lihtsalt kokku. Costa Ricast pärit ning Eestis pool aastat elanud Jason Medina teatab küsimuse peale, mis probleemidega tema siia kolides kokku puutus, puhtas eesti keeles: «Mitte midagi!» Bürokraatia osas ei oska mees tõesti ühtki takistust nimetada. «Abiellusime siin Eestis ning kolme päeva pärast oli mul juba ID-kaart. Super!» kiidab Medina, kes on Pipedrive'is klienditoe ekspert. «Naaber on okei, kõik on hästi. Probleeme ei ole, null probleemi,» on ta Eesti eluga väga rahul.

 

Temaga ühineb Venezuelast kaheksa aastat tagasi Eestisse kolinud Maria Angelina Lasprilla Mejias. Kaks aastat tagasi eesti keele eksamil B1 taseme saanud Mejias ütleb just, et kui näiteks Eestis mingit dokumenti taotleda, saab veebilehelt õige info kätte. «Lähed kohale ning seal on kõik nii, nagu internetis kirjas oli,» ütleb Pipedrive'is tootejuhina töötav naine.

Ka Kõiva ütleb, et vaatamata probleemidele, ei püüa riigiasutused neid maha salata. Ka näiteks palju vastukaja leidnud blogipostituse järel võttis firmaga ühendust siseministeerium, kes tunnistas raskusi, kuid ütles, et nendega juba tegeldakse. «Tahe on olemas, ka MKMi poolt – see on hästi positiivne, aga lihtsalt natuke ressursse on juurde vaja, et dokumente menetleda,» räägib Kõiva.

Ent Pipedrive pole jäänud ainult riigi peale lootma. Firma maksab uutele välismaalt tulnud töötajatele kompensatsiooni, et inimestel oleks mugavam elukohavahetus ette võtta. Samuti pakub Pipedrive oma raha eest keelekursusi, mis olevat väga populaarsed. «Igal esmaspäeval ja kolmapäeval jääb kontor natuke tühjemaks, sest töötajad on eesti keele tunnis,» ütleb Kõiva.

 

Eesti kui hüppelaud

Töötajatele keelekursuste pakkumine on ka üks ettepanekutest, mida Aino-Silvia Tali magistritöö välja käib. Pipedrive pole sugugi ainuke firma, mis seda teeb: ka Lars Eckarti tööandja maksab mehele rahalist toetust, et oleks võimalik osaleda PPA pakutaval keelekursusel. Tali sõnul aitab selline praktika kaasa keelebarjääride vähenemisele ettevõtete sees ning on ühtlasi hea ja kasulik välistöötajatele endile.

Kõik Postimehe intervjueeritud välisspetsialistid ei tee väga pikki plaane, kuid näevad end veel vähemalt paaril järgneval aastal Eestis elamas. Ortega jaoks oleks näiteks suurepärane, kui ta saaks tulevikus jagada oma elu Mehhiko ja Eesti vahel.

Tali töö juhendaja Tartu ülikooli majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnul on Eesti oma vähesest tuntusest hoolimata välistöötajatele tegelikult oluline hüppelaud. «Siin paiknevatesse nimekatesse IKT-ettevõtetesse tööle kandideerimisel on välismaisel tipptegijal kergem konkurssi läbida, kuna kohalik IKT-tööturg vaevleb jätkuvalt tippude leidmise käes. Töötades Eestis mõned aastad Skype-is, Playtechis või Transferwise-s, annab see väga olulise märke CV-sse ja tõuke veel kõrgemalt lennata,» räägib Kindsiko.

Küsimus on tema sõnul selles, mis motiveeriks välisspetsialiste siin pikemalt elama ja töötama. «See on kindlasti koht, kus nii riiklikud kui ka organisatsioonipõhised tugisüsteemid, rääkimata ühiskondlikest, rolli mängivad,» ütleb Kindsiko.

Üks teema, millest on välismaalastega seoses viimasel ajal räägitud, on solvamised tänaval, vihakõne sotsiaalmeedias või koguni füüsiline vägivald – seda eriti siis, kui inimene on eestlasest teistsuguse nahavärvi või tumedamate silmadega. Negatiivne suhtumine ühiskonnas on ka üks Aino-Silvia Tali magistritöös kirjeldatud takistustest. «Peaaegu kõik välistöötajad, kellega töö kirjutamise käigus rääkisin, ütlesid, et on negatiivse või halvustava suhtumisega kokku puutunud,» kurvastab Tali. Ta toob näite ühest talle räägitud juhtumist: inimesele keelduti müümast Saaremaa praami piletit, sest müüja teatas, et ta välismaalasele ei müü.

Eestlaste suhtumine välismaalastesse on ka ilmselt keerulisim probleem, millele kiiret lahendust ei paistagi. Puuduoleva infojupi võib mõne ametkonna kodulehele lisada kas või kohe, aga hoiak teistmoodi välja nägevatesse inimestesse muutub ajaga. Leonardo Ortega ütleb, et talle pole keegi kunagi tänaval halvasti öelnud, küll on ta sellistest juhtumitest kuulnud. Suur pluss välismaalase jaoks olevat aga eesti keele oskus. «Kui inimene vaatab sulle kurjalt otsa, aga sa räägid temaga selges eesti keeles, siis tema olek kohe muutub,» lausub mees.

Eesti IKT-sektoris on 2 828
ettevõtet ning sektoris
töötab 20 800 inimest. Sellest välistöölisi
1 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1
  
2 1 0 9 8 7 6 5 4 3 2
5 4 3 2 1 0 9 8 7 6 5
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
PPA: taotlustega tegelevaid ametnikke pole koondatud

«Viimase paari aasta jooksul on välismaalaste värbamist ja Eestis töötamist reguleerivat seadusandlust korduvalt täiendatud ja paindlikumaks muudetud. Nende muudatuste eesmärk oli ennekõike muuta välismaalaste tööle värbamine lihtsamaks,» ütleb PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valk.

Väited ebaselge info kohta lükkab Valk tagasi. PPA koduleheküljel on tema sõnul kogu informatsioon välismaale tööle tulemise tingimuste ja taotlemiseks vajalike dokumentide kohta kolmes keeles. Ta tunnistab, et esmapilgul tutvudes võib see tunduda segane, kuna infot on palju, aga samas peab Valgu meelest arvestama, et reegleid ja erisusi ongi palju, mis kõik vajavad lehel kajastamist. «Dokumendiliike ja taotlemise võimalusi on erinevaid, kuid PPA teeb omalt poolt kõik selleks, et välismaalase tööle värbamine oleks võimalikult mugav,» lubab ta.

Valk toob näite PPA igapäevast: sel aastal on korraldatud tööandjatele ja ettevõtte esindajatele ka infopäevi, kus räägiti välismaalaste Eestis töötamise reeglitest, tööandja kohustustest ja vastutusest.

Mõne aasta eest on ka välismaalase tööle värbamise protsessi lihtsamaks tehtud. 2013. aastast võib tööandja registreerida lühiajalise töötamise ja välismaalane taotleda viisa ning samal ajal tegeleda vajaminevate dokumentidega, et saada elamisluba. Seda võimalust kasutavad Valgu väitel paljud ettevõtted.

Valk kinnitab, et taotluste menetlusega tegelevaid ametnikke ei ole koondatud, küll on aga toimunud ümbermuudatused tööülesannetes. Mis puudutab ametnike keeleoskust, oskavad Valgu sõnul välismaalaste elamislubade menetlemisega tegelevad ametnikud kas vene või inglise keelt. «Ametnike poolt saadetavad ametlikud vastused või dokumendid on eesti keeles, kuid neile lisatakse vene- või inglisekeelne lühikokkuvõte,» ütleb ta.

Ent riik ei hoolitse välismaalaste eest ainult siis, kui inimesed siia kolivad. Valk toob näite, et alates 2015. aasta augustist veab siseministeerium kohanemisprogrammi, mille eesmärk on välismaalase rändeprotsessi, kohanemise ja hilisema lõimumise toetamine. Programmi raames antakse välistöötajatele ülevaade riigi ja ühiskonna toimimisest, igapäevase eluolu korraldamisest, tööst, õppimisest ja perekonnaga seotud teemadest ning soodustatakse ka esmase eesti keele oskuse omandamist.

Eesti majanduse kogukäive 50
miljardit eurot, IKT sektori kogukäive
3,7 miljardit ehk
7 6 5 4 3 2 1 0 9 8 7
,
4 3 2 1 0 9 8 7 6 5 4
%


Lisandväärtus töötaja kohta 38 800 eurot,
Eestis keskmiselt
2 1 0 9 8 7 6 5 4 3 2
5 4 3 2 1 0 9 8 7 6 5
 
3 2 1 0 9 8 7 6 5 4 3
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0


Keskmine brutopalk IKT sektoris 1 724 eurot,
Eestis
1 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1
 
0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0
6 5 4 3 2 1 0 9 8 7 6
5 4 3 2 1 0 9 8 7 6 5
EAS: meie veebilehel on peaaegu kogu info välismaalasele olemas

Work in Estonia (WiE) projektijuht Katrin Patune ei varja, et Eesti ei ole täna töötamise sihtriigina tuntud. Selle muutmiseks ongi WiE ellu kutsutud. 2015. aastal EASi algatatud programmi eesmärk on tutvustada Eestit kui head töötamise sihtriiki ning panustada seeläbi kvalifitseeritud tööjõu värbamisse Eestis.

«Alates programmi lansseerimisest 2015. aasta aprillis, on meil olnud 2 sihtriiki, Soome ja Ukraina, millest esimeses oleme läbi viinud 3 ja teises 2 kampaaniat, kus tutvustame Eestis töötamise võimalusi IKT-valdkonna spetsialistidele,» räägib Patune.

Tema sõnul on aga Eesti kui töötamise sihtriigi tuntuse kasvul ettevõtetel endil samuti väga oluline roll. «WiE on riigipoolne tugi, aga tööle võtavad välismaalasi ikka ettevõtted ise,» arvab Patune. Ta möönab, et Eestis on täna olukord, kus paljud ettevõtted lihtsalt pole valmis välismaalasi tööle võtma. See ei olevat ainult tehniline probleem, vaid on sageli ka suhtumise ja teadmiste või kogemuste puudumises kinni.

Ka Patune ei taha tunnistada, nagu leiaks nende veebilehelt liiga vähe infot. «WiE programmi veebilehel workinestonia.com on olemas põhimõtteliselt kogu info selle kohta, mida Eestisse tööle tulev välismaalane võiks soovida teada,» ütleb ta. «Näiteks leiab sealt infot nii Eesti haridussüsteemi kui ka üürikodu leidmise kohta,» tõrjub Patune kriitikat.

WiE projektijuhi meelest on selleks, et riik oleks välistalentide meelitamisel edukas, mitu olulist komponenti. «Siia kuuluvad välistalentide meelitamine nii riigi kui ka ettevõtete poolt, nende sujuva riiki saabumise korraldamine ja nende edukas ühiskonda sulandumine,» räägib Patune. Ühiskonna suhtumise peale mõeldes näeb tema võimalusi Eesti ettevõtjate positiivsetes hoiakutes ja initsiatiivis. «Mida suurem hulk ettevõtteid välismaalasi värbab, seda rohkematel eestlastel kaoks hirm välismaalaste eest, sest neil oleks tore välismaalasest kolleeg,» ütleb Patune.

Alates 2015. aasta augustist veab siseministeerium
kohanemisprogrammi, mille eesmärk on
välismaalase rändeprotsessi, kohanemise
ja hilisema lõimumise toetamine.

ITL: vaja on sotsiaalmaksu lage

«Kindlasti saab Eesti palju ära teha, et muuta riiki välistööjõu sissevoolule atraktiivsemaks,» arvab Anneli Heinsoo, kes juhib infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniliitu, kuhu kuuluvate firmade käive moodustab 75% Eesti IKT-sektori ettevõtete kogukäibest. «Enamasti jääb välismaalasest töötaja sisseelamise programmi eest vastutus tööandja mureks ja kuluks,» ütleb Heinsoo.

Ta nendib sektori suurt tööjõuvajadust, kuid ütleb samas, et paraku on võimalik välismaalastest spetsialiste kasutada vaid rahvusvaheliste klientide teenindamisel ning back office projektides, sest Eesti klient ei ole veel avatud töökeelena suhtlema muus kui eesti keeles. «IKT-ettevõtted, kes osalevad riigihangetes ja teenindavad avalikku sektorit, peavad pakkuma teenust ja kogu dokumentatsiooni eestikeelselt, sest see nõue on sageli juba hankedokumentidesse sisse kirjutatud,» kirjeldab Heinsoo ühte takistust.

Samuti on Eesti klient tema sõnul hinnatundlik, mis ei võimalda väga suure kaliibriga rahvusvahelist kompetentsi Eestisse palgata. «Siit ka on IKT-sektor selgesti väljendanud vajadust sotsiaalmaksu lae kehtestamiseks, mis annaks võimaluse luua rohkem kõrgepalgalisi kvalifitseeritud kompetentsidega töökohti, kaotamata sealjuures konkurentsivõimet,» sõnab Heinsoo.

Aino-Silvia Tali magistritöö «Kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomist takistavad tegurid Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris» järeldused:

  • Eesti on töökoha sihtriigina väheatraktiivne

  • Seadusalane info on ametlikel veebilehtedel ebaselge

  • Avaliku sektori töötajad ei oska piisavalt võõrkeeli

  • Avalike teenuste info pole piisavalt kättesaadav

  • IKT-ettevõtetes esinevad keelebarjäärid

  • Ühiskonnas võib kohata välismaalaste vastu negatiivset hoiakut

Magistritöö leiab tervikuna TÜ andmebaasis: http://dspace.ut.ee/handle/10062/52284

Postimehe ristsõna: 28. juuli 2016

Postimehe ristsõna: 27. juuli 2016

Postimehe ristsõna: 26. juuli 2016