Sotsiaalmeedia kasutamine aitab vähendada stressi

Pew Research Center uurijate sõnul oli 21 protsenti vähem stressi neil naistel, kes kasutasid mitu korda päevas Twitterit, said või saatsid päevas palju e-kirju ja jagasid tuttavatega pilte.  

Uurijad jõudsid sellise tulemuseni, kui nad olid analüüsinud 1801 täiskasvanu sotsiaalmeedia harjumusi ning seejärel palunud neil täita stressi puudutava küsimustiku, kirjutab health.com.

Tulemustest selgus, et naised on rohkem stressis kui mehed. Selline tulemus polnud aga uurijatele üllatus. Huvitavam oli hoopis see, et Twitteri kasutamine, e-kirjade saatmine ja fotode jagamine aitas naistel stressi vähendada. Meeste puhul sotsiaalmeedia kasutamine stressitaset ei muutnud.

Uurijad ei ole kindlad, millest sellised tulemused tingitud on. Miks need kommunikatsioonivahendid aitasid stressi vähendada? Ja miks need meeste puhul ei toimi? Uurijad pakuvad välja, et vastus võib peituda naiste eripäras jagada oma isiklikke sündmusi teiste inimestega enam kui mehed. Säutsuvad naised kipuvad seda tegema.

Praegused uurimused on näidanud, et sotsiaalmeedias ideede jagamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi ning naised naistele meeldib jagada oma emotsionaalseid kogemusi rohkemate inimestega kui meestele, ütles Pewi uurija.

Uurijate sõnul võib oma mõtete sotsiaalmeedias jagamine tulla kasuks vaimsele tervisele, samal ajal kui teiste tähelepanekute lugemine võib tekitada inimestes stressi. Lugedes õnnetuste, vangistamiste või surmade kohta tõstab ärevustaset viie kuni neljateistkümne protsendi võrra.

Rene Zahkna võitis kodusel EMil hõbeda

Otepääl toimuvatel IBU laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel sai eestlane Rene Zahkna meesjuunioride 15 km pikkusel tavadistantsil teise koha.

Kulla võitis prantslane Aristide Begue, kes edestas Zahknat 1.19,0ga. Eestlane eksis tiirudes kaks korda, Begue laskis puhtalt. Pronksile sõitis end ukrainlane Maksim Ivko (+1.25,6; 1).

Teiste eestlaste kohad: 18. Johan Talihärm (+4.38,8; 4), 21. Tarvi Sikk (+5.20,4; 3), 37. Peeter Kompus (+8.36,6; 5), 63. Ranel Subka (+15.21,4; 10).

Suur galerii: eri riikide võistlusroad Bocuse d'Or kokandusolümpial

Vaata suurest galeriist, mida pakkus Eesti (esindaja Bocuse d'Or võistlusel Dmitri Haljukov, Tallinna restorani CRU peakokk) ja mida teised maailma riigid maailma kokandusolümpiaks peetavad Bocuse d'Or võistlusel!

Eesti seekordse võistlustöö lähtelugu, ehk Peter Carl Fabergé'i loomingust inspireeritud juveel-muna onpälvinud sooja tagasisidet ning väliskolleegide imestust Fabergé'i Eesti päritolu kohta. Nimelt on nii maailmakuulus juveliir kui ka Eesti kandidaat Haljukov pärit Pärnust.

Range reglemendiga võistluse liharoa kohustuslikuks põhitooraineks on sel aastal pärlkana  (Guinea Fowl), kalaroog tuleb Lyonis valmistada jõeforellist. Iga võistleja peab rõhutama retseptuuris kohalikku kööki ning andma edasi oma maa toidukultuurile omast. Haljukovi sõnul sisaldab tänavune võistlustöö eestimaist toorainet enam kui kunagi varem - kaasa võeti nii puravikke, Peipsi sibulaid, rukkileiba, Saaremaa vähisabasid ja kodumaiseid juurikaid. Samuti kasutatakse võistlustöös varsselleri mahla.

Gripp levib juba laialdaselt

Möödunud nädalal hakkas märgatavalt kasvama gripilaadsetesse viirusnakkustesse ja grippi haigestunute arv, peamiselt haigestusid lapsed.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstide abi 4050 inimest, mis oli 37 protsendi võrra enam eelneva nädalaga võrreldes, teatab terviseamet. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Tallinnas, ja Narvas.

Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas eelmisel nädalal rohkem kui 15 protsendi võrra, grippi haigestunute arv kolmekordistus. Sellele vaatamata võib grippi haigestumise intensiivsust Eestis hinnata jätkuvalt madalaks, kuid gripilevikut juba laialdaseks. Haigestumus näitab tõusutrendi.

Analüüsides gripilaadsete haigestunute vanuselist struktuuri, saab öelda, et gripiviiruse levik on alanud laste kollektiivides. Enim haigestusid grippi kuni viieaastased lapsed, haigestunute juurdekasv vastavas vanusrühmas oli 54,5 protsenti,. Koolilaste seas kasvas haigestumine 96 protsenti.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel sattus gripi tõttu haiglasse üheksa patsienti Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Hooaja algusest on vajanud haiglaravi 22 gripiviirusega patsienti, neist üheksa olid vanemaealiste (vanuses 65+) , kuus vanusrühmas 0-4, kolm koolilaste vanusrühmas ning sama palju täiskasvanute (20-64 a) seas. Ühel korral vajas haiglaravi nooruk.

Levib A- ja B-gripiviirus

Möödunud nädalal kolmekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse said 56 gripiviirust, neist 41 olid A- ja 15 B-gripiviirus. Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid ülekaalus paragripiviirused ja RS-viirus.

Terviseamet tuletab meelde, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergemalt, väikese palaviku ja ilma eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib olla eluohtlik.

Seepärast soovitab amet gripileviku ajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste, nagu köha, kurguvalu või nohu korral, mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ning hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleks katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsida aga kodus.

Kesklinna prügiveo odavnemine seisab kohtuvaidluse taga

Tallinna linn kuulutas kesklinnas välja uue prügiveo hanke võitja, kes oleks nõus tänasest poole odavamalt prügi ära vedama, kuid lepingu sõlmimist takistab kohtuvaidlus.

Tallinna Keskkonnaamet valis möödunud aasta lõpus kesklinna jäätmevedaja leidmiseks korraldatud riigihankel edukaimaks Linna Jäätmekäitlus OÜ ja Ragn-Sells AS ühispakkumuse, mis lubab kesklinna prügiveol senisest oluliselt odavamat majandamist.

Uue keskkonda säästva lepingu sõlmimist takistab aga kohtuvaidlus, sest samuti riigihankel osalenud Prügihunt OÜ ja Radix Hoolduse OÜ vaidlustasid linna otsuse. Kuigi riigihangete vaidluskomisjon jättis firmade vaidlustused rahuldamata, on mõlemad kaebused menetleda võtnud Tallinna Halduskohus ja keelanud esialgse õiguskaitse korras linnal hankelepingu sõlmimise.

Seetõttu ootab senisest olulisemalt odavamate teenushindadega jäätmeveo korraldus kesklinnas kohtulahendit, mis lubaks linnal elanikele kasulikud jäätmeveolepingud sõlmida juba veebruari keskel.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul viiks linna korraldatud hange kesklinnas prügiveohinnad alla nii segaolme- kui biojäätmete puhul. «Üksikute teenuste puhul langevad hinnad kuni kahe kolmandiku võrra,» märkis Sarapuu. «Näiteks maksab mahuti käsitransport alates 21 meetrist praegu 11,5 eurot, kuid uue lepingu sõlmimisel langeks hind 4,2 euroni.»

240 liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendushinnad langeksid ligi veerandi võrra ja biojäätmete mahuti tühjendus rohkem kui kolmandiku. Lisatasu mahutiväliste jäätmete ühe kuupmeetri ehk 1000 liitri äraveo eest langeb rohkem kui kaks korda. Samuti odavneb kordades mahuti käsitransport veokini.

Uued jäätmevedajad pakuvad elanikele keskkonnasõbralikumaid veoteenuseid, sest veokid töötavad alternatiivkütustel. «Selleks, et linnas ei sõidaks vanad keskkonda ja õhku saastavad prügiautod, seame piirangud autode vanusele ja muudele tehnilistele näitajatele,» sõnas Sarapuu. «Ka kesklinna jäätmevedaja hankel seadsime veokite keskkonnasõbalikkuse üheks eritingimuseks, eelistades näiteks biokütuseid, elektri- ja vesinikkütuseid või hübriidsõidukisüsteeme.»

Neljapäeval võib tuisuilma oodata

Järjekordne tsüklon pöörleb Skandinaavia kohal ja üle meie sirutub selle lääneserv, mis toob veidi juurde lund ning saartele ka lörtsi.

Kuna suuremas osas Euroopast on õhutemperatuur nullilähedane, siis suurt sooja lõunakaaretuul veel ei too ning õhutemperatuur jääb homme sisemaal 0 kuni –2 kraadi piiresse. Lääne-Eestis ja saartel tõuseb temperatuur nullist veidi kõrgemale.

Neljapäeval on pilves ilm ja mitmel pool sajab lund ja lörtsi, võib tuisata. Puhub lõuna- ja kagutuul 6 kuni 12, puhanguti 15 m/s. Saartel ja rannikul puhub lõuna- ja edelatuul 10–14, puhanguti kuni 21 m/s.

Õhutemperatuur on homme –2 kuni +2 kraadi.

Rammo jätkab Miami MK-etapil kuldgrupis

USA-s Miamis toimuval purjetamise maailma karika teisel etapil on Karl-Martin Rammo Laser klassis kahe võistluspäeva järel 15. kohal ja jätkab homsest kuldgrupis.

Teisel võistluspäeval puhus Miamis väga keerutav tuul 6-7 m/s, mis nõudis purjetajatelt erilist tähelepanu tuule jälgimisel ja taktikaliste valikute tegemisel.

Laser klassi purjetaja Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool/Tallinna Jahtklubi) kommenteeris tänast päeva järgmiselt: «Pärast teist sõitu mõtlesin, et kui nüüd veel eksin, siis saan edasi hõbegrupis tiksuda. Kolmandas sõidus jõudsin lõpuks omadega nii kaugele, et suutsin ka õigel ajal õigesse kohta jõuda. Üleval märgis olin 4., finišis 5. Kokku jätkan 15ndana, homsest siis kuldfliidis, kus on iga punkt kulla hinnaga.» Tänased sõidud lõpetas Rammo kohtadega 13, 41, 5. Juhtpositsioonile tõusis täna mitmekordne olümpiavõitja brasiillane Robert Scheidt.

Finn klassis tegi head sõitu Harles Liiv (Kalev Jahtklubi), kes esimeses sõidus võttis esimest märki esimesena ja lõpetas sõidu 9ndana. Teises sõidus oli Liiv 13. ja kokkuvõttes jätkab ta 19. kohal. Lauri Väinsalu (ROPK) sai kirja ühe 7. koha ja teises sõidus 22. koha ning asub kokkuvõttes 22. positsioonil. 23. ja 18. finišitulemusega ning on kahe sõidu kokkuvõttes 18. kohal. Liidriks on maailmameister Giles Scott Suurbritanniast kolme sõiduvõidu ja ühe viienda kohaga.

Laser Radial klassi purjetaja Anna Pohlak (TJK) ütles tänase kohta: «Ülikeerulistes oludes, kus tuul keerutas meeletult ja oli väga auklik, õnnestus mul lihtsalt kogu aeg olla valel ajal vales kohas. Kohtadeks 29 ja 27, mis asetavad mu kahjuks seekord hõbefliiti. Positiivne on aga see, et käik oli mul hea ja hooaeg on alles alguses. Peale 4-kuust pausi veetreeningutest tulebki algus tasapisi. Homme tuleb edasi pingutada ja võtta võistlusest, mis veel võtta annab!» Pohlak on kokkuvõttes 64. kohal. Esikohale tõusis täna taanlanna Anne-Marie Rindom.

RS:X klassis purjetav noor surfar Keit Järve (Solosailing/SRA NYCS) lõpetas tänased sõidud mitte finišeerumise, 33. ja 27. kohaga. Kokkuvõttes on Keit 35. kohal. Esikohale tõusis britt Bryony Shaw.

MK Miami etapp kestab laupäevani, mil eelsõitude tulemuste põhjal selgunud iga klassi kümme parimat purjetavad medalisõidus.

ISAF MK Miami etapil osaleb kõigis olümpiaklassides kokku 856 purjetajat 63 riigist.

Blogimise hiilgeaeg on möödas. Elagu blogipidajad!

Pealkirjas väljaöeldu iseloomustab ehk kõige paremini kümmekond aastat tagasi internetis levima hakanud blogipidamise hetkeseisu. Kes on aga praegu Tartu aktiivseimad blogijad? Miks nad seda teevad ja millest kirjutavad?

 

Selle loo tegemisel suhtles Tartu Postimees kuue aktiivse blogijaga, kes elavad Tartus või on Tartust pärit. Väljavalitute hulka sattusid kaks toidu- ning üks moe-, elustiili-, spordi- ja ühiskonnakriitika blogi. Lisaks tartlasest autorile oli valikukriteeriumiks veel blogi elujõulisus ja populaarsus.

Kui palju tartlaste hulgas blogipidajaid kokku võiks olla, on väga raske öelda, sest tavaliselt ei kasutata blogi pealkirjas Tartule viitavaid sõnu. Isegi kui neid on, ei pruugi kirjutaja olla tartlane. Väljavalitutest kõige kauem on blogi pidanud Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits, kes tegi esimese sissekande 2006. aasta oktoobris.

«See, kui pead oma spordiharrastusest regulaarselt kirjutama, aitab endal treeninguteks lisamotivatsiooni leida. Samuti toob see ellu põnevust, kui tead, et paljud kaasharrastajad su blogi loevad ja oma treeninguid või tulemusi sinu omadega võrdlevad,» põhjendas Pullerits, miks ta on juba üheksa aastat regulaarselt internetti sissekandeid teinud.

Üks staažikaimaid tartlastest blogipidajaid on möödunud kevadel Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Anni Jürgenson, kes riputas oma esimesed materjalid üles 13-aastaselt ehk kuus aastat tagasi.

«Olin moepisikuga juba varakult nakatunud ja blogimine tundus hea võimalus oma huvi rakendada. Blogi alustamine avas ukse kohalikku moemaailma – tutvused huvitavate inimestega, kutsed avamistele ja moeetendustele, koostööd ajakirjade, disainerite ja fotograafidega. See ei olnud eesmärk omaette, aga siiski tore aspekt, mis moeblogimisega kaasas käib,» rääkis Jürgenson, kes viibib praegu New Yorgis.

Viis aastat tagasi alustasid oma toidublogi nii Ülle Kukk kui õed Jaanika ja Signe Anton. Kuke sõnul oli põhjus üsna tüüpiline: «Kollaste siltide kleepimine kokaraamatute ning ajakirjade vahele oli ära tüüdanud. Süda ihkas mingi süsteemi järele, kuhu ja kuidas oma lemmikuid talletada.»

Jaanika Anton rääkis, et armastas õega köögis askeldada juba lapsepõlvest saadik ning ühel hetkel tundus, et võiks oma retsepte ja pilte ka teistega jagada. «Eriti seetõttu, et paljud retseptid on ise välja mõeldud või mingil moel mugandatud,» lisas ta.

Kultuuri- ja ühiskonnakriitilisi lugusid avaldav Mihkel Kunnus alustas blogimist 2010. aasta oktoobris, kuna soovis üles panna oma ajakirjanduses avaldatud tekstide kärpimata ja toimetamata versioonid ning ühtlasi anda inimestele tagasiside, vaidlemise ja oponeerimise võimalus.

Kuuikust kõige värskem blogipidaja Lauri Räpp alustas reisiblogi aasta tagasi. Oma Tartu-teemalise blogi, mis on üllatavalt populaarseks saanud, lükkas ta käima alles vahetult enne eelmise aasta jõule ehk kuu aega tagasi. Räpp on kirjutanud näiteks Tartu kunagistest koolidiskodest ja üheksakümnendate aastate alguse noorte ööelust.

Blogimine kui hobi

Enamik blogijaid tunnistas, et ei võta sissekannete tegemist kui kohustust, vaid pigem kirjutavad nad siis, kui tuju tuleb. «Algul püüdsin mingit järjepidevust hoida, kuid viimasel ajal kirjutan pigem siis, kui olen enda jaoks huvitava teema lõpetanud ja mõtted on selginenud,» ütles toidublogija Jukk.

Kui esialgu jäädvustas ta oma lühema või pikema aja lemmikuid või lihtsalt toredaid avastusi, siis aja jooksul on teemad tunduvalt muutunud. Tavalisest toidublogist on saanud pigem toiduajalooblogi, kus retsept pole enam peamine, vaid rohkem täiendus või talletus ajaloomälusse.

«Kirjutan neil teemadel, mis pakuvad eelkõige endale avastamisrõõmu, leides uue fakti või seose. Me küll räägime näiteks eesti köögist ja traditsioonilistest toitudest, aga tihtipeale ei tea nende toitude päritolu või tausta. Ajaloolase ja toiduhuvilisena saan aidata seda lünka täita,» kirjeldas Jukk.

Moeblogija Jürgenson teeb uusi postitusi siis, kui tuleb tuju ning tunne, et tahab midagi jagada. «Vahepeal möödub nädalaid ilma ühegi postituseta, teinekord blogin kasvõi iga päev. Korraliku blogipostituse tegemine võib võtta tunde: fotode tegemine, valimine ja kohendamine ning hiljem nende paigutamine ja sobitamine blogisse koos tekstiga,» rääkis ta.

Jaanika Antoni sõnul blogitakse tavaliselt õhtuti ja nädalavahetuseti. «Aega kulub nädalati täiesti erinevalt. See ei tule otseselt millegi arvelt. Inimestel on hobid, meil on üheks hobiks toidu tegemine ja teemegi seda oma vabal ajal,» lausus ta. Tema blogi kogub statistika järgi iga päev 1500–2000 vaatamist.

Lauri Räpp ei avalda ühtegi teksti, mis on tehtud kiirustades. «Pigem töötan teksti enne korralikult läbi ja avaldan siis, kui tulemusega ka ise rahul olen,» lausus ta. Blogimisele kuluva aja kohta ütles ta: «Grafomaania käes kannatajana kulub kirjutamisele nädalas ehk kümmekond tundi. Kui palju sellest blogimisele, ei oskagi pakkuda.»

Lugejaid jätkub

Kuuest blogijast tunnistas ainukesena Pullerits, et blogimine peab olema küllalt järjepidev. «Nädalas peab suutma teha vähemalt kolm sissekannet, ideaalis esmaspäeva, kolmapäeva ja reede hommikupoolikul, sest muidu on raske lugejaid enda ligi hoida. Kuid vahetevahel tuleb lugejaid ka mõnel muul ajal üllatada – ei tohi tekkida rutiini,» lausus kogenud ajakirjanik.

Regulaarsed sisekanded on ilmselt ka üks põhjusi, miks Pullerits on suutnud oma lugejate arvu küllalt suureks kasvatada. Nüüdseks on tema blogi külastatud 1,92 miljonit korda ning rekordpäeval on olnud üle 5000 külastuskorra, päeva keskmine on 640 korda.

Veelgi rohkem mõjutab aga blogi lugejate arvu postituse sisu ehk mis teemal kirjutatakse. Näiteks Mihkel Kunnuse sissekannet, kus ta kajastas korruptsiooni linnavalitsuses ehk nn Oa tänava skandaali, luges esimesel päeval üle 15 000 inimese. Loetavust aitas kasvatada sotsiaalmeedia, kus blogi linki ohtralt jagati.

Lauri Räpi «Tartu juttude» suurim päevane klikkide arv on 6200 ning esimese kuuga on tema blogi käidud vaatamas 36 000 korda.

Anni Jürgenson ütles, et vanasti jälgis ta blogi statistikat rohkem, kuid nüüd ei ole lugejate arv enam nii tähtis.

Materjal raamatuks

Nagu paljudest üle Eesti populaarsetest blogidest, on ka mõne tartlase omast välja kasvanud midagi suuremat. Näiteks Mihkel Kunnus on avaldanud oma blogitekstide põhjal kaks raamatut: «Minu eugeenika saladus» ja «Roheline süü». Autori kinnitusel pole kattuvus siiski sada protsenti.

Ka Lauri Räpp kirjutab praegu oma reisiblogi juttude põhjal kokku käsikirja, millest peaks selle aasta esimeses pooles sündima raamat. Samamoodi loodab ta, et Tartu-blogistki kujuneb lõpuks raamat.

Seevastu toidublogijad Ülle Jukk ja Jaanika Anton ei pea blogitekstide põhjal raamatu väljaandmist kõige tähtsamaks. «Kokaraamatuid ilmub hästi palju ja blogist isikliku retseptiraamatuni jõudmist ei pea ma eesmärgiks. Blogi on ikkagi enda peegeldus ja kokaraamatud teine teema. Aga see, et toidublogijaid märgatakse, on hästi tore,» tunnistas Jukk.

Jaanika Anton jättis siiski õhku võimaluse, et kunagi võiksid tema ja ta õe Signe kirjutatud tekstid kaante vahele jõuda. «Ühtegi kokaraamatut me veel avaldanud ei ole, aga eeldused selleks on kindlasti olemas. Kui seda teeksime, siis kindlasti põhjalikult ja korralikult, kõike kümme korda läbi mõeldes,» ütles ta.

Pullerits aga nentis, et tema sissekannetest raamatu tegemine lõppeks tohutu «tellisega» ning pigem ta sellist võimalust ei näe. «Teemad on väga ajas kinni ja sageli seotud spetsiifiliste sündmustega, mis aastate tagant ei pruugi suurt kõnetada. Ehkki see, mida olen kirjutanud näiteks Eesti suusaspordi suurte skandaalide ajal, võiks olla raamatu vääriline,» jättis ta otsad lahti.

Tõusud ja mõõnad

Küsimusele, kas blogide hiilgeaeg on nüüdseks juba möödas, andsid autorid aga väga erinevaid vastuseid. Näiteks moeblogija Anni Jürgenson on selles üsna kindel. «Usun, et moeblogide hiilgeaeg on kindlasti möödas, kuna aja jooksul on tekkinud tuhandeid uusi blogisid ja järjest raskem on millegi poolest erineda ja silma paista,» ütles ta. 

Seevastu Jaanika Antoni arvates on blogid endiselt rahva hulgas populaarsed:  «Blogide hiilgeaeg ei ole kaugeltki möödas. Blogid erinevad kokaraamatutest just selle poolest, et tegija annab seal oma kommentaare ja jagab oma kogemusi, millest on sageli kasu.»

Ka Lauri Räpp ei taha uskuda, et blogide tippaeg on möödas. «Mulle tundub, et selles on tõusud ja mõõnad. Pigem on ehk muutunud blogide formaat. Kui enne oli eesti keeles ajaveebina tõlgitud veebileht keskkond, kuhu lisati perioodiliselt ja kronoloogilises järjestuses päevikulaadseid postitusi, siis nüüdseks on postitused juhuslikumad ja kategoriseeritud pigem teemade järgi,» pakkus ta.

Ülle Juki sõnul toimuvad blogimaailmas muutused nagu igal pool mujal. Kui veel neli-viis aastat tagasi olid isiklikud blogid hästi populaarsed, siis nüüd tundub, et igal asutusel või organisatsioonil peab oma blogi olema. «Aga isegi see tundub juba ajalugu olevat, veelgi kiirema arenguga sotsiaalmeedia suunab vähemas ruumis rohkem ütlema. Aga küllap leidub igale vormile huvilisi,» ütles toidublogija.

Mihkel Kunnusele kui kultuurisemiootikule tundub «hiilgeaeg» üldse pisut liiga suureline sõna nii hilise kultuurinähtuse jaoks. «Võib ehk öelda, et esmavaimustus on natuke vaibunud ja asi pisut stabiliseerunud, aga ma arvan, et blogikultuur kestab ikka edasi oma nišis,» oletas ta.

Blogimine ei lõpe

Priit Pulleritsu meelest sõltub blogide tulevik sellest, kui huvitavaks ja vajalikuks ning kui meelelahutuslikuks suudab autor blogi teha.

«See nõuab järjepidevat tööd, sest iga kord tuleb end tõestada veebiruumis, mis on ju teatavasti lõputu. Enda maksma panemine on siin palju raskem kui mingil tuntud nimega uudisteportaalil klikke korjata. Kes sellel piiritul võitlusväljal vastu peab, on kõva tegija. Nõrgad, usun, on praeguseks juba alla andnud,» arutles Pullerits.

Ta lisas, et iga asja tuleb teha seni, kuni see pakub põnevust ja huvi. «Kui enam ei paku, jäta järele. Seni mulle pakub. Ja see, et lugejaile mu blogi jätkuvalt pinget pakub, lisab põnevust ja tahet jätkata,» ütles Pullerits.

Esialgu ei plaani blogimist lõpetada ka teised, kuid pikemaid lubadusi anda ei julgenud keegi.

Näiteks Ülle Jukk võrdles blogi päevikuga, mida mõni kirjutab terve elu jooksul, mõni vaid lühemat aega. «Sama kehtib ka blogide kohta. On neid, kes kirjutavad juba kümme aastat, aga on neidki, kelle jaoks see ammendub aasta-paariga. Sestap ei julge ma ennustada, kui kaua ma kirjutan, aga kindlasti täpselt niikaua, kuni leian veel midagi põnevat,» lausus ta.

Lauri Räpi sõnul võib blogimise lõpetamise põhjusi olla seinast seina. «Kaob motivatsioon, vahele tulevad mingid ootamatud elusündmused, mis iganes. Ma usun, et niikaua kui mul teemasid ja ideid jätkub, blogin ikka edasi. Tegelikult on see ju lihtne ja tasuta võimalus oma ideid, mõtteid, kirjutisi ja arvamusi muu maailmaga jagada. Miks mitte seda võimalust kasutada,» sõnas ta.

Ka Jaanika Anton ei usu, et niipea lõpetab: «Söögitegemine kuulub igapäevaelu juurde ja uute retseptide katsetamine ning toitude pildistamine toob meile ikka sära silma. Ilmselt on perioode, kus blogime vähem, aga päris ära lõpetada ei ole veel plaani.»

Moeblogija Anni Jürgenson aga ütles, et kuna ta alustas blogimist nii noorelt, on see kasvanud, arenenud ja muutunud koos temaga. «Koos muu elu edasiminemisega jääb blogi järjest enam tagaplaanile, kuid samas on see osa minust ja blogi päris ära kustutada küll ei raatsi,» tunnistas ta.

 

Kes on Tartu blogijad?

Anni Jürgenson (19): «Lõpetasin möödunud kevadel Tartus gümnaasiumi. Sel aastal reisin mööda maailma, töötades modellina ja luues ehteid omaenda ehtebrändile. Paar korda kuus kirjutan moeteemalisi uudiseid ka nädalalõpulisasse Arter.»

Ülle Jukk (42): «Jagan oma elu Tartu linnakodu ja Võduvere küla maakodu vahel. Olen kunstiajaloolane, töötan muinsuskaitse valdkonnas ning olen ka ajakirja Tiiu köögitoimetaja.»

Jaanika (35) ja Signe (32) Anton: «Oleme kaks õde Tartust. Igapäevaelus tegeleme raamatupidamise ja personalijuhtimisega. Lisaks toidutegemisele- blogimisele on meil veel hulk teisi põnevaid hobisid, millega aktiivselt tegeleme: rulluisutamine, lumelauasõit, lugemine, fotograafia ... Toidutegemisega oleme vanaema ja ema kõrvalt tegelenud kogu oma teadlikuma elu ja iseseisvalt umbes kümnendast eluaastast. Kaasame aktiivselt toidutegemisse ka oma lapsi, kes juba keeruliste köögiterminitega sina peal on ja ka ise toiduvalmistamisel hea meelega aktiivselt kaasa löövad.»

Lauri Räpp (37): «Olen põline tartlane ja elan Vana-Ihaste linnaosas. Olen lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduskonna ettevõttemajanduse eriala ja kirjutamisel on ärijuhtimise magistriõppe lõputöö. Olen eraettevõtja ja alustasin hiljuti Hollandist juustude sissetoomisega. Lisaks kuulun MTÜ Heade Mõtete Klubi juhatusse ning olen selle asutajaliige. MTÜ koondab enda alla kõrgharidusega erinevate elualade esindajaid, kes korra kuus koos käivad. MTÜ eesmärk on liikmete silmaringi ja sotsiaalse võrgustiku laiendamine ning lisaks heategevuslik funktsioon.»

Mihkel Kunnus (32) on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika ja kulturoloogia eriala. Elab Tartus. «Üldiselt kirjutan sellest, mida pean parasjagu kultuuri- või ühiskonnakriitiliselt aktuaalseks.»

Priit Pullerits (49) on Postimehe ajakirjanik ja Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud. Kirjutab spordist ja sportimisest, keskendudes talvel suusatamisele, suvel jalgrattasõidule ja jooksmisele.

 

Tartlase juubel: Jüri Kulasalu 75

Kes on see vahva mees, kes viimased 50 aastat on rivistanud põhiliselt Tartus, aga sageli ka Tallinnas laulupidudel koorid ja orkestrid üksteise järel tänavale nõnda, et nende liikumine läbi linna teeb rõõmu nii lauljatele ja muusikutele endile kui ka pealtvaatajaile?

«Jüri Kulasalu on Eesti vabariigis selle ala parim asjatundja. Teda iseloomustab alati väga põhjalik teema tundmine ning kindlasti sügav austus laulupeoliikumise ja koorimuusika traditsioonide vastu,» annab vastuse puhkpilliorkester Tartu juhatuse esimees Margus Kasemaa.

Põhjalikult ja täpselt olid Jüri Kulasalul ette valmistatud ka mullusuvise Tartu laulupeoga seotud skeemid, ajakavad ja muu vajalik. Kooride hingeelu tunneb ta hästi, sest on olnud laulukoori Tarbatu üks asutajaid ja presidente ning segakoori Heli kroonik ja president.

1970. ja 1980. aastatel avaldus tema eriline kirg mälumängu vastu. Ta oli toonaste asutustevaheliste kilvaturniiride üks korraldajaid, küsimuste koostajaid, mängujuhte ja sagedane peakohtunik. Samad ülesanded olid tal Tartu-Tallinna linnavõistlustes.

Jüri Kulasalu tööelu on saatnud restaureerimised ja projekteerimised. Aastal 1971 asus ta ametisse vabariiklikku restaureerimisvalitsusse. Üsna pea sai ta esimese projektijuhitöö ning on restaureerimisprojektide juhina toiminud tänini. Praegu on ta ARC Projekti tegevjuht ja projektijuht.

Jüri Kulasalu juhtimisel või osalemisel on koostatud näiteks Tartu Jaani kiriku ja toomkiriku varemete restaureerimis- ja konserveerimisprojektid, Tartu raekoja ja Tartu ülikooli peahoone ning paljude teiste ehitusmälestiste restaureerimisprojektid.

Tema töö on ulatunud kodulinnast kaugemalegi. Vaid mõni näide: Sangaste loss, Kreutzwaldi majamuuseum Võrus, Vana-Nursi mõisa valitsejamaja, Pilistvere kirik, Mooste mõis, Kambja kirik.

 

Pariis lõpetas Meistrite liiga kaotusega, Innsbruck võiduga

Võrkpalli Euroopa meistrite liigas pidasid teisipäeva õhtul oma tänavuse viimase mängu eestlaste koduklubid Pariisi Volley ja Inssbrucki Hypo Tirol. Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley jäi võõrsil 0:3 alla Meistrite liiga tiitlikaitsjale Belgorodi Belogorjele, Martti Juhkami ja Oliver Venno klubi Innsbruck sai aga 3:1 võidu Antwerpeni Precura üle.

Kreek tegutses Venemaa superklubi vastu diagonaalründajana ning kogus korralikud 11 punkti. Rünnakuid realiseeris ta 45%-liselt, blokiga lisandus üks punkt. «Esimene geim läks korralikult aia taha, aga edasi oli mäng enam-vähem,» rääkis harjumatul positsioonil tegutsenud Kreek volley.ee-le.

Venno ja Juhkami tiim lõpetas ebaõnnestunud meistrite liiga alagrupiturniiri positiivselt, kui 3:1 mängiti üle Antwerpeni Precura. Kogu mängu platsil viibinud Juhkami kontosse jäi 15 punkti, kolmes esimeses geimis kaasa teinud Venno kogus 8 silma.

«Tahtsime näidata, et oleme parem meeskond ja vōitlesime tasavägise mängu enda kasuks. Kahjuks mängisime oma vōimalused edasi pääseda varem maha, aga kodupublikule oli hea pakkuda vōidukat mängu,» rääkis Juhkami pärast mängu.

Play-off kohtumistele pääsesid 13 paremat - iga alagrupi võitja ja kuus paremat teise koha saavutanud meeskonda. Kolme tiimiga on kohamängudel esindatud nii Venemaa, Poola kui Itaalia. Alagruppide võitjatene kindlustasid edasipääsu Constanta Tomis (ROU), Nocvosibirski Lokomotiiv (RUS), Rzeszowi Asseco Resovia (POL), Kaasani Zeniit (RUS), Belgorodi Belogorie (RUS), Belchatowi PGE Skra (POL) ja Perugia Sir Safety (ITA). Teisele kohale platseerunud meeskondadest on veel konkurentsis Ankara Halkbank (TUR), Berliini Recycling Volleys (GER), Piacenza Copra Volley (ITA), Jastrzebski Wegiel (POL), VfB Friedrichshafen (GER) ja Cucine Lube TREIA. CEV Cupil jätkavad mänge Antwerpeni Precura (BEL) Roselare Knack (BEL) Teruel CAI (ESP) ja Istanbuli Fenerbahce (TUR).

Täna peab oma viimase alagrupimängu Anu Ennoki naiskond Salo LP Viesti, kes võõrustab kell 18.30 algavas kohtumises Busto Arizio (Itaalia) naiskonda, otseülekannet saab jälgita SIIT

Viimsi lapsevanemad võitlevad lasteaedade köökide sulgemise vastu

Viimsi vald esitles sel nädalal oma kasvavat eelarvet, kuid lapsevanemad kurdavad, et rahalise kokkuhoiu tõttu soovitakse Viimsi lasteaedades köögid sulgeda. Valla sõnul üritatakse hoopis toitlustamise kvaliteeti parendada.

Viimsi lapsevanemad on algatanud petitsiooni, millega võideldakse selle vastu, et vald ei sulgeks lasteaedade kööke. «Viimsi valla esindajad soovivad Viimsi lasteaedades köögid sulgeda, põhjendades, et see on rahaliseks kokkuhoiuks vajalik. Kohapeal tehtud söök on laste tervise jaoks oluline, eriti allergilistele lastele, kelle puhul saab toitu paindlikumalt teha,» kirjutab Postimehele murelik lapsevanem Kadri.

«Samuti on probleeme olnud lasteaedades, kus juba on suletud kööke – transporditav toit jääb hiljaks ja lapsed peavad tühja kõhuga ootama,» lisab ta.

Seda, et Kadri ei ole ainuke lapsevanem, kes nõnda mõtleb, näitab see, et Viimsi lapsevanemate poolt algatatud petitsiooniga on ühinenud 282 inimest. «Valla põhjendus, et lasteaia halduskoormus väheneb, ei ole aktsepteeritav, sest laste tervise arvelt lasteaia halduskoormuse vähendamine on vastuvõetamatu ja põhjendamatu! Vald unustab ära, kelle jaoks lasteaiad on, kui eelistab lasteaia halduskoormuse vähendamist laste tervisele,» seisab petitsiooni manifestis.

Vallavalitsuse sõnul ei ole kunagi seatud eesmärgiks lasteaiatoidu pealt raha kokku hoida. «Muudatuste eesmärk on kõigi haridusasutuste toitlustamise mõistlikum korraldamine ning tervisliku toidu tagamine. Alates 2011. aastast toitlustatakse kõiki meie koole Viimsi Keskkooli köögist, kvaliteet on väga hea ja teenusega oleme igati rahul,» selgitab Viimsi abivallavanem Andres Kaarmann, miks plaanitakse koolide toitlustamise kogemust lasteaedades rakendada.

Vald leiab, et kõigis Viimsi kaheksas lasteaias eraldi söögi valmistamine on ebamõistlik. «Peamine soov on, et lasteaia kollektiivil oleks rohkem aega keskenduda õppe- ja kasvatustööle, mitte tegeleda toitlustusteenuse pakkumisega, mis võiks jääda selleks spetsialiseerinud ettevõtte korraldada,» sõnas Kaarmann.

Kaarmanni sõnul oleks kaheksa köögi ülalpidamine ebaefektiivne. «Kõikides töötavates köökides tuleb tagada kvalifitseeritud personal ka puhkuste ajal ning juhul kui keegi lahkub või jääb haigeks. Lisaks oleme tellinud eksperthinnangu töötavatele köökidele – suur osa köögiseadmeid vajab pidevat remonti või koguni väljavahetamist. Toimuvast süsteemist on asi väga kaugel,» selgitab Kaarmann, miks tahetakse ühtset toimivat süsteemi luua.

Vallavalitsus on teadlik allkirjade kogumisest petitsioonide veebikeskkonnas ning teatakse ka seda, et lasteaedades kohapeal on kogutud allkirju. See on põhjus, miks ei ole kiirustatud hanke väljakuulutamisega ja proovitakse lapsevanematega ühisele meelele jõuda.

«Termostoitu» ei tasu karta

Lasteaeda transporditud toit ei erine oma väärtuse poolest kohapeal valmistatud toidust. «Sõna termostoit võib kõlada hirmutavalt, kuid tegelikult on tegemist kõikidele nõuetele vastava toiduga, mis valmistatakse vahetult enne söömist, tuuakse kohale kuumusthoidvate suurte nõudega ning jagatakse rühmade jaoks laiali alles lasteaias,» ütles Tervise Arengu Instituudi hankekomisjoni liige Tagli Pitsi.

Toitlustamisele lasteasutustes on sotsiaalministri määrusega kehtestatud ranged nõudmised. Määrusega on reguleeritud nii nõuded toitlustamisele, lasteasutuses lastele pakutava toidu energia- ja toitainetesisaldusele kui ka lasteasutuses laste toitlustamiseks ettenähtud ruumidele ja sisseseadele.

Kohus nuhtles jultunud röövleid

Täna saatis Tartu maakohus aastateks vangi kolm meest, kes röövisid mullu aprillikuus kaitsetult eakalt naiselt televiisori ning toidukraami. Meeste jultumust näitab seegi, et kaks neist ei püüdnud end pärast kuritegu varjata, vaid politsei leidis nad noos kaasas Räni tänaval suitsu tegemas.

Teate võimalikust kuriteost edastas politseile sama tänava elanik, kes märkas kahtlast liikumist. Asjaolu, et ühel kahtlusalusel oli käes televiisor, tekitas politseinikes põhjendatud küsimusi. Meeste kontrollimisel ilmnes, et varguste eest on nad varem korduvalt kohtukulli küüsi sattunud. Nii pandi neil pikema jututa käed raudu ning viidi arestimajja. Kolmas kurikael oli jõudnud lahkuda. Tema jälile jõudsid korrakaitsjad paar päeva hiljem.

Oma ohvri valisid korduvalt kriminaalkorras karistatud mehed varem välja. Nad tegid kindlaks, et vanem naine elab üksi. Mullu 25. aprilli päeval, kui naine töötas aias, hiilisid mehed tema majja ja püüdsid ära viia tütre jõuludeks kingitud televiisorit. Naaber sattus neile aga peale ning mehed põgenesid.

Järgmise päeva hilisõhtul tulid mehed aga tagasi. Ööl vastu 26. aprilli, pool tundi pärast südaööd lõhkusid nad maja tagaukse haagi ning tungisid tuppa. Kiiresti haaras üks meestest harjavarre ning surus selle 1933. aastal sündinud naise kõrile. Mehed ähvardasid naise ära tappa ning nõudsid raha.

Et aga naine oli röövimise ohvriks langenud ka kunagi varem, ei hoidnud ta raha mitte kodus, vaid pangas. Kuna mehed raha ei saanud, võtsid nad kaasa Finluxi televiisori, neli vana televiisoripulti ning Nokia mobiiltelefoni. Külmkapist võtsid nad ka vorsti, juustu ja puuviljugi.

Täna saabusid mehed kohtusaali naerulsui ja omavahel lobisedes, lootes pärast pikki eeluurimisvanglas veedetud kuid ilmselt kohe vabadusse pääseda. Kuuldes, et kohtul pole plaaniski neid nii pea tänavale lasta, väljendus nende näos siiras pettumus.

Indrek Kivi tunnistas kohus süüdi röövimises ja mõistis talle kuue aasta pikkuse vangistuse. Et varasemate kuritegude eest oli tal jäänud kanda tingimisi vabadusekaotus, liideti needki kaks aastat tema karistusele ning nüüd peab ta trellide taha jääma kaheksaks aastaks.

Andres Liivak tunnistati süüdi röövimises ja talle mõisteti nelja-aastane vangistus, mille hulka arvatakse eelvangistuses viibitud kuus kuud ja 18 päeva.

Kajar Puhm tunnistati süüdi röövimises ja avaliku korra raskes rikkumises ning talle mõisteti nelja aasta ja kolme kuu pikkune vangistus, millest eelvangistuses on ta juba ära kandnud kuus kuud ja 17 päeva.

Menetluskulude katteks peab Kivi tasuma 3399 eurot, Liivak 1664 eurot ja Puhm 1748 eurot.

Kõike rangemalt karistada saanud Indrek Kivi kuulas kohtuotsust vaikides, kuid ärritus siis silmanähtavalt. Laskmata kohtunikul Heli Sillaotsal otsust lõpuni lugeda, hakkas ta valjuhäälselt süüdistama oma kaaslasi valeütluste andmises.

Kriminaalmenetlust juhtinud riiklik süüdistaja Toomas Liiva selgitas hiljem, et Kivi oli kolmikust ainus, kes tehtut lõpuni eitas. Liivak ja Puhm tunnistasid aga kõik üles ning rääkisid ka Kivi sisse. Süüteo avastamisele kaasa aitamise eest otsustas kohus neid karistada leebemalt.

Prokurör väljendas kohtuotsuse suhtes rahulolu: «Prokurörina on minul hea meel rõhutada, et Tartu maakohus, langetades kolme kohtualuse suhtes süüdimõistva otsuse, oli prokuratuuriga ühel meelel ka selles, et kurjategijad, kes ei pidanud paljuks minna röövima üksikult elavat vanemat naisterahvast, said karmid vabaduskaotuslikud karistused.» Liiva leidis veel, et sellise otsusega andis kohus taas ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib sellist käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil.

Samuti pidas Liiva vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et tehtud kohtuotsusega nõustus maakohus prokuratuuri väitega ka selles osas, et süüdistatavad, kes kahetsevad kuriteo toimepanemist ja näitavad seda kohtuliku uurimise käigus aktiivselt välja, on tulenevalt Eesti Vabariigis kehtivast õiguskorrast väärt karistuse kergendamist.

Savisaar: ma pole naiste lantimisega kunagi tegelnud

Tallinna linnapea Edgar Savisaar vahendab aeg- ajalt ikka oma tegemisi sotsiaalvõrgustikus Facebook. Kui muidu jutustab meer näiteks võitlusest opositsiooniga Tallinna linnavolikogus või oma kohviku avamisest, muljetab ta ka ühest hiljutisest teatrielamusest.

«Käisin koos Kadriga Linnateatri lavastust «Lantimiskunstnikud» vaatamas,» muljetab meer sotsiaalvõrgustikus. «Üldse oli palju tublisid keskerakondlasi, nägin saalis näiteks perekond Kallosid, Aini Härmi ja mitmeid teisi,» vahendab ta.

«Mulle räägiti, et laval oli ka üks poiss, kes mõnikord parodeerivat Savisaart. Ma ei tea kas see on nii, aga ta jättis mulle sümpaatse mulje,» kiitis Savisaar. «Näidendi teema ise on täitsa aktuaalne, saalis oli ohtralt noorte tüdrukute kihistamist kuulda. Küllap nad leidsid nii äratundmist kui said uusi kogemusi. Etendus oli tempokas, und peale ei tulnud. Mulle oli eriti huvitav, sest pole naiste lantimisega kunagi tegelenud. Sain nüüd ka teada, kuidas see käib.»

Legendaarne Sergei Bubka tegi tähtsa teadaande

Legendaarne teivashüppaja Sergei Bubka teatas, et kavatseb tänavusel aastal kandideerida Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) presidendiks.

IAAFi praegune president Lamine Diack on andnud teada, et 2015. aasta augustis lõppeb tema ametiaeg. Kui varasemalt teatas oma kandideerimisest presidendiks praegune asepresident Sebastian Coe, siis nüüd teatas samast kavatsusest samuti asepresidendina ametis olev Bubka.

«Tahan saada IAAFi presidendiks selle pärast, et anda midagi tagasi kergejõustikumaailmale, mis on mulle elu jooksul pakkunud nii palju võimalusi,» selgitas Bubka. 1988. aasta olümpiamängudel kulla võitnud teivashüppelegend lisas, et peab oluliseks seda, et sport oleks dopinguvaba.

Koos Bubkaga kandideeriv Coe on samuti olümpiavõitja: 1980. ja 1984. aastal võitis ta kuldmedali 1500 meetri jooksus. Praegune president Lamine Diack on ametis olnud alates 1999. aastast.

Vaata: dokumentaalfilm Lindsey Vonni taastumisest pärast kohutavat õnnetust

Alates tänasest näeb Red Bull TV-s dokumentaalfilmi «Lindsey Vonn: The Climb». Tegemist on USA suusaässa Lindsey Vonni kohutavale õnnetusele järgnenud taastumisprotsessist. Linateos analüüsib Vonni kukkumisi, viib vaataja operatsioonisaali ning jälgib Vonni teekonda 2015. aasta maailmameistrivõistlustele.

5. veebruaril 2013 kukkus Vonn Austrias mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel, vigastades raskelt oma paremat põlve. Helikopteriga haiglasse toimetatud Vonnil diagnoosisid arstid põlveliigese ristatisidemete rebestuse, mis tähendas Vonni jaoks hooaja lõppu ning karjääri ohustavat operatsiooni. Üheksa kuud hiljem kukkus Vonn treeningrajal uuesti ning vigastas taaskord põlve, mis tähendas, et ta ei saanud osaleda ka Sotši olümpiamängudel.

«Viimased kaks aastat on täidetud minu karjääri suurimate tõusude ja mõõnadega ning ma olen väga elevil, et saan  oma lugu fännidega jagada. Nii lähedale oma maailmale pole ma varem kedagi lubanud. Loodan, et see inspireerib neid,  kes püüavad läbi raskuste taas püsti tõusta,» kommenteeris Vonn ise filmi.

Filmi näeb Red Bull TVst siit.

Tammeka jalgpallikool testib viit Aafrika jalgpallurit

Tartu jalgpallikool Tammeka testib alates möödunud reedest viit Aafrika päritolu jalgpallurit. Testitavad mängijad näitavad oma oskusi nii treeningutel kui ka Tallinnas EJL jalgpallihallis peetavatel kontrollmatšidel.

Tammeka mänedžer Kaarel Kiidron selgitas, et meeskonna tuumiku moodustavad siiski Tartu vutimängijad. Kiidroni sõnul on välismaalaste testimise eesmärk täiendada meeskonda võimalusel sellise mängijaga, keda praegu Tartust ei leia.

Tartus on mängijad 20. veebruarini.

Sander Post: seon oma tuleviku Viljandiga

FC Flora jalgpalliklubist Viljandi JK Tulevikku siirdunud 30-aastane Sander Post oma karjääris enam suuri muutusi ei kavanda.

Post rääkis portaalile jalgpall.ee antud intervjuus, et plaanib kodulinna meeskonnas mängida nii kaua, kui teda vajatakse.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda sinu minek Viljandisse ootamatu. Kuidas ja miks sai sinust Tuleviku mängija?

Olen alati mõelnud kodulinna tagasi tulla ja nüüd tekkis suurepärane võimalus mängida siin tipptasemel Premium liigas ja samal ajal tööd teha. Otsuse langetamisele sai määravaks kaks asjaolu. Esiteks tõusis Tulevik iseseisva klubina üle pika aja tagasi kõrgseltskonda ja teiseks sain huvitava töökoha klubi peasponsori Bestra juures, mille üle olen väga tänulik. Samuti olen huvitunud kaasalöömisest klubi juhtimises ja kohaliku jalgpallielu arengus.

Kui palju on klubi sinu äraoldud aastatega muutunud?

Vahepealse ajaga on ikka üht-teist muutunud ja on näha, et asjad liiguvad õiges suunas. Profimeeskonnaga võrreldes oleme ikka paar sammu maas, aga klubis tehakse õigeid asju ning on korralik noortesüsteem heade treeneritega. Esindusvõistkonnas on palju noori mängijaid, kelles on palju potentsiaali ja kõrged sihid.

Mis suunas peaks ja võiks meeskond ja klubi areneda?

Klubi juhtkond hoiab väga hästi tasakaalus noortesüsteemi ja esindusmeeskonda, panustatakse võrdselt mõlemasse. Seega suund on õige, lihtsalt peabki samm-sammult edasi minema. Kui me suudame esindusmeeskonna Premium liigas hoida, annab see hea motivatsiooni ja võimaluse meie klubi noortele. Esindusmeeskond peaks kõige enam palli valdamises kvaliteedi ja enesekindluse saavutama, aga see tuleb juba kogemustega.

Millisena näed enda rolli meeskonnas väljakul?

Peamiselt näen ennast kaitses mängimas ja vajadusel ka ründajana tegutsemas. Kõik oleneb vastasest ja treeneri otsusest.

Milliseks hindad Tuleviku potentsiaali Premium liigas?

Klubi on välja öelnud, et esmane eesmärk on kõrgliigasse püsima jääda. Iga tabelikoht kõrgemal on ainult boonuseks. Usun, et suudame kõva konkurentsi pakkuda kõikidele meeskondadele. Kerge meil kindlasti olema ei saa ja hea tulemuse saavutamiseks peame veel kõvasti tööd tegema.

Mis saab olema Tuleviku plussiks?

Eks seda näitab juba tulevik... Päris kõike ei saa ka välja tuua, aga distsiplineeritud kaitsetegevus, eriti esiotsa meeskondade vastu, ning hea meeskonnavaim.

Mis võib saada komistuskiviks?

Suhteliselt vähene kõrgliigakogemus. Hetkel olen ju ainus, kes on äsja Premium liigas mänginud. Ülejäänud murekohtadega veel tegeleme.

Kas see on sulle vahepeatus võid seod enda tuleviku nüüd Viljandiga?

Võib küll öelda, et tulevikuplaanid on Viljandiga seotud, aga kunagi ei tea ette, mis võib juhtuda.

Võimalusel läheksid veel ka mujale mängima?

Ei, olen otsustanud Viljandis mängida nii kaua, kui mind vajatakse.

Kas tulevikus seod end treeneriametiga?

Vajalikud paberid treeneriks olemiseks on mul omandatud ja miks mitte ka seda ametit kunagi proovida.

Miss Valentine võistlustel saab näha iluvõimlemise maailmameistrit

Kuu aja pärast toimuvale Miss Valentine'i võimlemisturniirile ja rühmvõimlemise MK-etapile on kokku registreerunud üle 1400 osaleja 31 erinevast riigist. Lisaks rohkele osalejate arvule on võistlusele registreerunud ka iluvõimlemise maailmameister Anna Rizatdinova.

«Hetkeseisuga on võimlejaid tulemas üle 1200, koos treenerite ja delegatsioonijuhtidega on osalejate arv üle 1400,» rääkis võistluse peakorraldaja Janika Mölder. «Online-registreerimine on küll lõppenud, aga meie kogemus näitab, et osalejaid lisandub viimasel hetkel veel.»

21. korda korraldatav rahvusvaheline võimlemisturniir Miss Valentine algab 20. veebruaril. Kolme päeva jooksul astuvad teiste hulgas võistlusplatsile mitmekordne MM-medalist ja 2013. aasta rõngakava maailmameister Anna Rizatdinova Ukrainast, tema võistkonnakaaslane, MM-pronks Viktoria Mazur, maailma edetabeli seitsmes võimleja Marina Durunda Aserbaidžaanist, USA valitsev meister Jasmine Kerber ning Aasia mängude proksmedalist Viktoria Gorbunova Kasahstanist. Samuti on kohal kogu maailma rühmvõimlemise paremik, eesotsas eelmise aasta maailmameistri «Madonna» naiskonnaga Venemaalt.

«Kuna Moskvas toimub Miss Valentine'iga samal ajal iluvõimlemise GP, siis ei osanud me sel korral oodata, et iluvõimlemise tippnimed meie turniirile tulla kavatsevad,» ütles Mölder. «Taolised üllatused teevad meele igal juhul rõõmsaks: see on võimlemise fännidele tõeliseks maiuspalaks.»

Miss Valentine 2015 toimub 20.-22. veebruaril Tartus A. Le Coq'i spordimajas.

Ivi Drikkit: viha on halb nõuandja

Kuigi siga on eestlaste toidulauda silmas pidades igati auväärne loom, peetakse sõna siga ka sõimusõnaks ja sigadust jõledaks teoks. Kui Grete Lõbu kuulutas 21. jaanuari «Ringvaates» lõbusalt välja valimissigaduste edetabeli tutvustamise, tundsin ebamäärast ebamugavust.

Loomulikult olid sigatsejateks erakonnad, sigadusteks mõned valimisreklaamid ja nii-öelda teavitused.

Taas Rõivas Ämari lennuväljal, Savisaar uisuväljal, sobimatud portreed sobimatutes kohtades ja väljaannetes, taustaks nendele esitlustele kulutatud raha ja selle päritolu. Erakondade raha- ja reklaamiasjades on küll küsitavusi, aga ka mõningast segadust reeglites, sest kui on tegu tõsiste kuritarvitustega, oleksid need probleemid ju õiguskaitseorganite tööpõllul.

Kuni asjade üle annab vaielda, reastatakse «sigadusi» valimiste valvurite abil, antakse pihta meedias. Ja kuigi suuremaid pomme ning porisadu arvatakse veel ees ootavat, võiks juba praegu kajastatu põhjal järeldada, et Eesti Vabariigis on valimised üks suur sigadus. Pealegi tundub, et nii mõnus on tõeliste sigade kombel poris tuhnida, sest erakondlane ja erakond elab kõrge sihi saavutamise lootuses kõik üle. Anname siis aina tuld!

Paraku – piinlik hakkab. Kuidas me oma elu ilma valimisteta ette kujutaksime? Ilma iseendi valitud riigikoguta, olgugi et levinud retoorika järgi vegeteerivad seal vaid pätid, vargad, muidusööjad? Ja kuhu nüüd püüdlevad lauljad, sportlased, näitlejad ja muud klounid, kes oskavad suhelda vaid partei poolt suhu pandud loosungitega? Kuidas me ometi oskame kõiki ja kõike halvustada?

Samas manitsetakse inimesi tingimata oma tahet väljendama, et hiljem mitte nuriseda, kui pahasti kõik jälle on läinud. Aga miks peaks üks normaalne inimene osalema sigaduseks mustatud ürituses?

Muidugi on lihtsam valimisreklaame nn sigadusastme järgi reastada, kui nende teostust ja mõju muude parameetrite järgi arvustada-analüüsida. Kõige lihtsam oleks valimisreklaam üldse ära keelata, ainult et mis riigiga siis tegu oleks?

Ja kui need klipid, portreed ja loosungid muud ei ütle, saame vähemalt teada, kes seekordsetel valimistel osalevad ja kui vaimukad või vaimuvaesed nad on. Tõesti, miks valvurid ja muud kriitikud ei otsi teravmeelseimaid ja andekamalt tehtud reklaame? Või naljakamaid. Lõbusamaid. Sest asjakohaselt meelestatud valija võtab aega ka esitatud programmide lehitsemiseks, vaevalt ta otsustab väljapakutud rahasummade, dubleeritud uisusammu või videosse monteeritud hävitajate järgi. Vähemalt poleks see kuigi tark tegu.

 

Pöörakem korraks pilk tagasi riigikogu valimiste algusaega ja meenutagem parteid, mille tegevus sai alguse 1989. aastal Tartus. Eesti Rojalistliku Partei eesmärk oli naeruvääristada parteisid ja poliitikuid, kellele teised poliitikud olid vaenlased, mitte oponendid.

Üks tollaste rojalistide juhte Aadu Must (1991. aastal sai erakonna maamarssaliks tartlane Kalle Kulbok) on meenutanud, et nende üks loosungeid oli «Vihkamiseta Eesti eest».

Valimistel võitsid kuningriiklased riigikogus kaheksa kohta, sest nende lubadus kasutada vaid huumorirelva pälvis mõjusa poolehoiu. Küllap osati huumorina (mitte sigadusena) võtta ka nende loosungit Eesti kuningriigi loomisest ja Rootsi feministide poolt kõrvale tõrjutud printsi siinsele troonile istutamist.

Siiani mäletatakse kuningriiklaste parlamendisaali toodud nugise topist ja šamaanitrumme, aga neist oli kindlasti olulisem põhimõte, mille Aadu Must on sõnastanud nii: «Kuningriiklaste enesehinnangu kohaselt olid nad tasakaalustavaks jõuks, mis maandas vihkamist ja fanatismi Eesti poliitikas, vastaste hävitamise püüdlusele aga seadis vastu nende väljanaermise võimaluse.»

 

Miks valiti aasta liblikaks 2015 hiidkaruslane?

Eesti Looduse jaanuarinumbris on juttu peamiselt öise eluviisiga hiidkaruslasest, kelle Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liikmed hääletasid aasta liblikaks 2015. Mullu oli aasta liblikas päevapaabusilm. Miks sai nüüd suure au osaliseks just hiidkaruslane?

Vastab liblikauurija, Eesti lepidopteroloogide seltsi liige Erki Õunap:

 

Meie kindel soov oli, et uus aasta liblikas oleks ööliblikas. Seda sellepärast, et ööliblikaliike esineb meil küll kümme korda rohkem kui päevaliblikaliike, ent rahva hulgas teatakse neist veel vähem kui päevaliblikatest. Ööliblikate maailm on vähemalt sama põnev kui päevaliblikate maailm ning kui oleme valinud aasta liblikaks ööliblika, on meil võimalus seda maailma pisut ka teistele tutvustada.

Teiseks tema valimise põhjuseks on see, et hiidkaruslane on väga silmatorkav ja väga hästi äratuntav liblikas. Nii olemegi aastate jooksul saanud hiidkaruslase pilte inimestelt, kes muidu liblikate vastu süvendatud huvi ei tunne, ent sellist suurt ja omapärast elukat nähes tahavad teada, kellega tegu. Niisuguste laiemale avalikkusele suunatud kampaaniate puhul on väga oluline, et tõepoolest igaüks oleks võimeline pärast väga väikest ettevalmistust antud liigi kindlasti ära tundma. Ka eelmine aasta liblikas päevapaabusilm oli väga hea valik, sest teist temale natukenegi sarnast liblikat Eestis ei ela.

Kolmandaks on hiidkaruslase lugu põnev ka tema eksootilist välimust arvestamata.

See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. Tervelt saja aasta jooksul oli ta meil sõna otseses mõttes legendi tasemel, pikkade ajavahemike järel leiti vaid üksikuid isendeid, kes tõenäoliselt olid juhuslikult siia sattunud. Ning järsku ilmus liik nii Eesti kaguossa (2002. aastal) kui lääneossa (2003. aastal). Neis piirkondades on hiidkaruslased sellest ajast alates püsivalt elanud, sest üksikuid isendeid on leitud peaaegu igal aastal. Ja sealjuures lendavad nad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel.

Miks nii?

Kaheaastane elutsükkel ongi hiidkaruslasele iseloomulik, kuna tema röövikud talvituvad enne nukkumist kaks korda. Esinemine Eesti eri osades erinevatel aastatel viitab aga sellele, et hiidkaruslane jõudis meile samal ajal vähemalt kahest erinevast lõunapoolsest asurkonnast.

Erki Õunap avaldas koos Urmas Tartesega mullu raamatu «Eesti päevaliblikad», mis aitab neid elukaid määrata ja õpetab tundma nende elutsüklit, kuhu kuulub muna, rööviku, nuku ja valmiku arengujärk. Mis on praegusel aastaajal uudist liblikate maailmas?

Vastab Urmas Tartes:

Praegu on liblikariigis suhteline vaikus. Ainult rohukedriku röövikud käivad sulailmadega lumel liiklemas.

Pilt

Pilti näeb siit. Eesti Lepidopteroloogide Seltsi esindajana kirjutab Allan Selin ajakirja Eesti Loodus tänavuses esimeses numbris, et kohtumist hiidkaruslasega võib Eestis pidada suureks vedamiseks. Seetõttu on nii siinkohal kui ka ajakirjas avaldatud Wikipedia foto, kodumaist pilti Eesti hiidkaruslasest ei olnud lihtsalt võtta.

Maailma esireket jõudis Austraalias kindla mänguga poolfinaali

Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis viimasena meeste üksikmängu poolfinaali maailma esireket Novak Djokovic.

Serblane alistas veerandfinaalis 7:6(5), 6:4, 6:2 edetabeli kaheksanda numbri Milos Raonici. Poolfinaalis läheb Djokovic vastamisi mulluse võitja Stanislas Wawrinkaga, sealjuures enne seda võidutses aastatel 2011-2013 Austraalias just Djokovic.

Teises poolfinaalis kohtuvad Andy Murray ning Tomas Berdych.

Vaata, milliseid kortereid müüakse uues Tondile kerkivas elamukvartalis!

Pro Kapital rajab Tondi linnaosa südamesse uue tervikliku uusarenduse.

Elamukvartalit reklaamitakse kui rohelist, keskkonnasõbralikku, energiasäästlikku ja moodsat. Elamutes on soojusvahetiga sundventilatsioon, vesipõrandaküte ja puitalumiiniumaknad. Igas korteris panipaik, lisaks parkimiskoht hoone 0 korrusel ja korteri turvasüsteemiga ühendatud panipaik 1. korrusel. Korterite juurde kuuluvad suured rõdud 11-22,4 m2 ning viimasel korrusel paiknevad korterid saavad privaatsed katuseterrassid suurusega 47 m2.

Lubatakse ehitada ka mänguväljakud, jalutus- ja jooksurajad, lähedalasuvas Tere tennisekeskuses on sise- ja välisväljakud. Lähedal asub ka džuudoklubi, kergejõustikustaadion ja -hall, ujula, jalgpallikeskus, samuti lasteaiad, koolid ja kaubanduskeskused.

Müügisolevate korterite hinnad küünivad 1-toalisest (43m2) 89 900 eurost kuni 5-toaliseni (117 m2), mis maksab 259 500 eurot.

Video: Eesti koondislane tegi Meistrite liigas vinge pääste

Eesti võrkpallikoondislane Ardo Kreek mängis eile oma koduklubi Pariisi Volleyga Meistrite liigas ning kuigi vastu tuli võtta kaotus, sai eestlane hakkama ilusa sooritusega, kui päästis vingelt jalaga palli.

Kreegi koduklubi kohtus eile Venemaa meeskonna Belgorodiga ning kaotas kindlalt 0:3 (-19, -18, -20). Eestlase arvele jäi lisaks 11 punktile ka ilus päästmine, kui avageimis 15:17 kaotusseisus olles tõi Kreek pärast ebaõnnestunud servi vastuvõttu palli jalaga nii ilusti ära, et see läks otse vastaste poolele. Punkti teenis siiski Venemaa meeskond.

Tomingas videointervjuus: sõit ei olnud kõige parem, laskmine tuli enam-vähem välja

Täna Otepääl alanud IBU laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel sai naisjuunioride 12,5 km tavadistantsil kaheksanda koha Tuuli Tomingas, kes eksis kolmel lasul. Eestlannade parima koha välja sõitnud Tomingas rääkis pärast võistlust antud videointervjuus, et läks eelduste kohaselt: sõit ei olnud kõige parem, aga laskmine tuli paremini välja. Tomingas lisas, et kodupubliku ees sõitmine tekitas pigem positiivset ärevust, mitte aga lisapingeid.

Tuuli Tomingas jõudis Otepääl alanud laskesuusatamise EMil eestlannadest parimana esikümnesse

Otepääl algasid täna IBU laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused, kus Tuuli Tomingas sai parima eestlannana naisjuunioride 12,5 km tavadistantsil kaheksanda koha.

Tomingas eksis kolmel lasul ja kaotas võitjaks tulnud venelannale Victoria Slivkole +2.23,5. Teise koha sai Austriat esindav Dunja Zduoc (+9,9) ning kolmas oli ukrainlanna Julia Žuravok (+29,0).

Teistest eestlannadest lõpetas viiel lasul eksinud Regina Oja 21. kohaga (+4.58,9), samuti viis möödalasku teinud Meril Beilmann oli 30. (+6.28,0) ning seitse möödalasku teinud Kelly Vaino saagiks jäi 37. koht (+8.30,5). Kokku lõpetas võistluse 53 naisjuuniorit.

Konguta vallavolikogu kangutab vallavanemat

Täna pärastlõunal algava Konguta vallavolikogu istungi teine päevakorrapunkt on umbusalduse avaldamine vallavanem Aivar Õunale, kelle sõnul on umbusaldamise põhjused valed.      

 

Konguta vallavanema Aivar Õuna umbusaldamise algatasid vallavolikogu neli liiget eelmise aasta lõpus.

Vallavanema umbusaldamise põhjusi on kaks. Esiteks ei käi vallavanem ja vallavalitsus umbusaldusavalduse ühe algataja, Konguta vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Agu Kasetalu sõnul rahaga õigesti ümber.

«Enne lasteaia neljanda rühma avamist rääkis vallavanem, et rühma avamiseks kulub 12 000 – 15 000 eurot,» selgitas ta. «Küsisin temalt, kas see on ikka õige, see summa oleks minu hinnangul pidanud olema vähemalt 25 000 eurot. Vallavanem väitis, et summa on õige. Kuid juba 1. detsembriks oli uue rühma avamiseks läinud 40 000 eurot, millele lisandub veel detsembri raha. Nii ei saa perekonna ega valla elu korraldada, et räägid ühest summast, aga kulutad hulga rohkem.»

Probleemsed Põrgumäed 

Teine põhjus on vallas asuvad kruusamaardlad Põrgumäe VIII ja Põrgumäe IX, kus omanikud soovivad lasta teha geoloogilisi uuringuid. Mullu 17. detsembril oli volikogu päevakorras nõusoleku andmine firmale Tava Mets kuuluva Põrgumäe IX ja firmale Eesti Teed kruusakarjääri Põrgumäe VIII kaevandamise uurimiseks.

«Vallavalitsusest tuli see punkt volikogu päevakorda väga kiiresti,» rääkis Agu Kasetalu. Tema sõnul ütles vallavanem volikogule, et uuringuteluba ei tähenda üheselt seal ka kaevandamise luba.

«Kaevandamisloa andmise või mitteandmise pidi otsustama volikogu,» märkis Agu Kasetalu.  «Volikogu andiski nõusoleku uuringuteks. Pärast seadust lugedes selgus, et kaevandamisloa andmise otsustab keskkonnaamet, mis võib, aga ei pruugi vallavolikogult nõusolekut küsida.»

Konguta vallavolikogu eelmise aasta 17. detsembril peetud istungi protokollis on kõnealuse punkti juures kirjas volikogu maa-, ehitus- ja keskkonnakomisjoni esimehe Priit Värvi sõnad: «Uuringuloa taotlus ja kaevandamisloa taotlus on täiesti erinevad asjad. Kaevandusloa taotluseks tuleb uus volikogu otsus teha.»

Protokolli järgi ütles vallavanem Aivar Õun volikogule: «Vallavalitsus on seisukohal, et uuringuluba ei võrdu kaevandusloaga.»

Protokollist selgub, et Põrgumäe IX uuringuloa andmise vastu oli andnud allkirja 12 kohalikku elanikku ja Põrgumäe VIII uuringu vastu oli antud 13 allkirja. Konguta vallas pole saladus, et Põrgumäe IXst vaid paarisaja meetri kaugusele jääb peaminister Taavi Rõivase kaasa Luisa Värgi vanematekodu, kus peaminister oma perega on sage külaline.

17. detsembril otsustas volikogu kaheksa poolthäälega anda Põrgumäe VIII-le ja Põrgumäe IX-le loa geoloogilisteks uuringuteks, volikogu üks liige jäi erapooletuks.

Viis on suurem kui neli

«Pärast selgus, et volikogult kaevandamisloa küsimine oli lausvale ja sellepärast esitasime vallavanema umbusaldamise avalduse,» ütles Agu Kasetalu. «Eesti Teed on riigifirma, millelt vald saab karjääri kasutamise eest ressursitasu. Põrgumäe IX on erakarjäär eramaal, vallale ei tule sealt sentigi ressursitasu, ainult muret ja pahandust tuleb sealt.»

Konguta vallavanem Aivar Õun ei tahtnud eile umbusalduse avaldamise põhjusi selgitada. «Kõik on vale,» kinnitas ta. «Ma ei lasku selleni, et hakkan valeväiteid ümber lükkama.»

Vallavanema umbusaldamise avaldusele on alla kirjutanud volikogu üheksast liikmest neli. «Viis on suurem kui neli, oleme seda kogu aeg teadnud,» märkis Agu Kasetalu, viidates sellele, et volikogu enamus ehk viis liiget on seni olnud vallavanema ettepanekute ja otsustega päri. Ta lisas, et kerge südamega umbusaldust ei algatatud, aga kui selliseid tükke tehakse, tuleb midagi ette võtta.

 

 

Cherry uudiskirja apsud tekitasid elevust

Toimetuse poole pöördus lugeja Andres, kes oli näinud vautšeriportaali Cherry uudiskirja, kus nimetati toole nõudeks, vibraatorit jalgpallilauaks ja riiulit vibreerivaks leluks.

Tema sõnul olid uudiskirjas läinud segamini tekstid ja pildid. «Näiteks vibraatorid ja kuivatusrestid olid läinud risti,» kirjutas lugeja, kelle sõnul olevat see tekitanud elevust.

Cherry esindaja sõnul oli tegemist tehnilise viperusega.

«Juhtub ka parimates peredes ... Algul võib veidi imelik tunduda, kuid kellegi jaoks on see ehk hindamatu inspiratsiooniallikas tavapäraste kaupade originaalseks kasutamiseks?» selgitas Cherry infokirjas tekkinud vigu oma Facebooki seinal.

Nõmme ja Mustamäe terviserajad liidetakse ühtseks tervikuks

Valminud Nõmme ja Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering näeb ette terviseradade liitmist ühtseks tervikuks ning puhkamisvõimaluste olulist laiendamist.

Linnal on kavas maastikukaitsealal teedevõrgustiku arendamine, mis parandaks oluliselt ala sisemist liituvust. Näiteks nõlva aluse osa ühendamiseks on Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunnel,  praegu saab antud teest ohutult ja kiiresti üle ainult nõlva peal olevast sillast.

Nõlva pealse ja alumise ala ühendamiseks on planeeritud Trummi tänava lähedal olevale Gaasitrassi mäele trepp. Ühtlasi plaanitakse ka kergliiklusteed Rahumäe Kalmistu juurest Tiit Soku korvpallikooli juurde ning väiksemaid tugiradu Vanakamäele, Ehitajate tee äärde ning Hüppetorni metsa.

Olulist rõhku on pandud ka maastikukaitseala ligipääsetavusele ümbritsevatelt elamualadelt, selleks on ette nähtud kohad, kust on võimalik maastikukaitsealale jõuda mööda kergliiklusteid, ühissõiduki või autoga. Maastikukaitsealale tulekuks võiks eelistada kaht esimest liikumisviisi, kuid siiski kaugemalt tulijate tarbeks on tehtud ettepanek rajada kolm uut tänavaäärset parkimisala. 

Kergliiklusteed plaanitakse tänasest paremini valgustada. Esmajärjekorras on kavandatud valgustada põhisuunad, mida kasutatakse linnaosade vaheliseks liikumiseks ning seejärel rajad, mis teenindavad maastikukaitseala sisest puhkekasutust.

Terviseradadele on valgustus kavandatud hooldatavatele suusaradadele ning tervisespordiks ettevalmistatud radadele. Kogu pikkuses peavad valgustatud olema ka radasid toetavad ühendused ja läbipääsud - trepid tunnelid ja sillad.

Teemaplaneeringuga on loodud tingimused olemasolevate spordikomplekside – Nõmme spordikeskuse, hüppetornide ala ning Vanakamäe suusanõlvade edasi arendamiseks.

Planeeritud on üheksa virgestusala, kus on lauad, istepingid ja muu inventar pikniku pidamiseks, lastemänguväljakud, kolmes suuremas kohas ka jõuväljakud ja spordiplatsid sportimiseks ning tualetid.

Galerii: Eesti naisjuuniorid avasid Otepääl toimuvad Euroopa meistrivõistlused

Täna alustati Otepääl IBU laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustega, kus esimesena läksid 12,5 km tavadistantsil rajale naisjuuniorid. Eestlannadest olid stardis Regina Oja, Tuuli Tomingas, Meril Beilmann ning Kelly Vainlo.

Kui väike liidab kõik jõud. Islandi jalgpalli edu taustast

Islandi jalgpall on viimase kahe ja poole aastaga FIFA edetabelis tõusnud enam kui 100 kohta! Edu taga on 15 täismõõtmetes halli ja tulemuslik treenerite koolitus. Lisaks jalgpalliliidule on otsustavalt panustanud kohalikud omavalitsused. Ajakiri Jalka tegi Islandi eduloost ülevaate.

Mõned aastad tagasi pälvis arvestatavat rahvusvahelist tähelepanu Stjarnan FC nimeline Islandi jalgpalliklubi, kelle meeldejäävad väravatähistamised kogusid Youtube’is tublisti üle miljoni vaatamiskorra. Nonde väravatähistamistega etendati muuhulgas ka selliseid tegevusi, mis tolle maaga otseselt seonduvad, nagu jahilkäik ja kalapüük. Nood hea maitse piiril triivivad tähistamised kippusid varjutama isegi toda tegevust, milleks üldse oldi kokku tuldud, ehk jalgpallimängu – pandi ju nood videodki üles ainult tähistamiste pärast. Aga kas Islandi jalgpall sportlikus plaanis üldse vääriski tol ajal niisugust rahvusvahelist tähelepanu? Asus ju too väike riik 2012. aasta suvel FIFA edetabelis 131. kohal.

Nüüd, kaks ja pool aastat hiljem on Islandist vaadatuna ühe kauge maa ehk Eesti jalgpalliajakiri võtnud nõuks nende jalgpallielu tutvustada. Ja seda põhjusega. Kahe ja poole aastaga on Island teinud FIFA edetabelis sajakohase tõusu; 2014. aasta MM-valikturniiril jõuti playoff’i ning praegu ollakse 2016. aasta EM-valikturniiril nelja mängu järel teisel kohal, jäädes maha tšehhidest, kuid edestades Hollandit ja Türgit, kes mõlemad korra ka juba alistatud. Mis on sellise edu põhjus, on järgneva loo läbiv küsimus.

Liivaväljakult moodsasse halli

Kaardistame esmalt Islandi jalgpalli viimase 20 aasta arengujooned ehk võtame aluseks aja, mil FIFA hakkas koostama igakuist edetabelit. Tolle tabeli esimesel kümnendil püsis Island väikeste kõikumistega umbes 60. kohal (kõrgeim koht – 37 – septembris 1994, ning madalaim – 88 – augustis 1997). Järsk muutus toimus 2000ndate keskel, mil langeti esisaja piirimaile, mille kulminatsiooniks juba mainitud koht 2012. aastal. Ent 2014. aasta oktoobriks oli FIFA edetabeli põhjal Islandist saanud edukaim Põhjamaa, kes 28. kohal olles edestas nelja kohaga isegi kunagist Euroopa meistrit Taanit.

FIFA andmetel on napilt üle 300 000 elanikuga Islandil praegu 32 408 mängijat, neist 21 508 registreeritud. Klubisid on 145 ning ametnikke 1794. Et oleks mingigi võrdlus, toome siinkohal ära ka samad fifa.com pakutud numbrid Eesti kohta. Mängijaid 57 024, registreerituid 9 324, klubisid 152, ametnikke 662. Need on arvud, mis vähemalt suurusjärgus on võrreldavad. Ometi – Islandi sportlikud saavutused ületavad tänapäeval paljude suurte jalgpalliriikide oma, Eestist rääkimata.

Edu taga on töö, mille võib jagada kaheks – panustamine infrastruktuuri ning kvaliteetsesse treeneriharidusse. Kliima tõttu on Islandi jalgpallihooaeg väga lühike, kestes vaid maist septembrini. Nii loodusliku kui kunstmuruväljaku pidamine oli kallis ning eelmise kümnendi alguses treenis enamik klubisid liivaväljakutel. Sellistes tingimustes oli Islandil võimatu rahvusvahelises jalgpallis kaasa rääkida ning enne käimasolevat kümnendit võis rahvusvahelisele tasemele jõudnud Islandi mängijad ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Nurgakivi praegusele edule asetati 2002. aastal, mil sealne jalgpalliliit suutis veenda kohalikke omavalitsusi kaasa lööma üleriigilises jalgpalliprojektis, millega sooviti parandada jalgpallimängimise tingimusi. Selle tulemusena on praegu Islandil 15 täismõõtmetes ning neli poolmõõtmetes sisehalli. Tähelepanuväärne on seejuures kaks aspekti.

Esiteks on hallide ülalpidamiskulud munitsipaalvalitsuste kanda, kes, tõsi, küsivad halle kasutavatelt klubidelt üüriraha. Samuti pole jalgpalliliit pidanud maksma ka hallide ehitamise eest, ka see väljaminek on jäänud kohaliku omavalitsuse õlule. Vastutasuks aga ei pea sisehalli kasutada sooviv klubi või sõpruskond olema seotud jalgpalliliiduga, vaid need on avatud kõigile soovijatele. Seega on tegemist täiesti tavalise kõigile avatud avaliku teenusega, nagu seda on näiteks ühistransport.

Meistrivõistlusteks on hallid avatud naistele ja meeste esiliigale, meeste kõrgliigamänge sisehallides veel peetud pole. Siinkohal on paslik mainida, et sisehallid vastavad kõigiti meistrivõistluste pidamisele, kusjuures lisaks mängijate heaolule on loodud tingimused ka pealtvaatajatele ja meediale.

Mängu uus dimensioon

Peale nende väljakute on valminud ka 22 välitingimustes kasutatavat kunstmuruväljakut ning 111 peamiselt koolide juurde ehitatud miniväljakut. Island on kvaliteetsete jalgpalliväljakutega üle ujutatud ja jalgpallist on tehtud aastaringne spordiala; sealne jalgpalliliit on jätnud sisehallide omanikuau ja -kohustused munitsipaalvalitsustele, ise aga naudib suurejoonelise projekti esimesi vilju.

Lisaks staadionite rajamisele on Island jõuliselt ära kasutanud ka sajandivahetusel UEFA algatatud treenerite litsentsimisprogramme ning ka siin järgib kohalik jalgpalliliit oma peamist filosoofiat ehk kaasamist. Jalgpalliliidu eesmärgiks on pakkuda erinevate tasemete koolitusi (UEFA A ja B ning Pro litsents) nii paljudele treeneritele kui võimalik ning sel põhjusel on treenerikoolituse hinnad hoitud väga madalal. Jalgpalliliit koolitustelt ei teeni. Selle tulemuseks on, et kümmekonna aastaga on nii seminaride kui nendest osavõtjate arv suurenenud kümme korda ning saadav haridus kvaliteetne. Islandi treeneritest on tänapäeval 70 protsendil UEFA B- ning 30 protsendil UEFA A-litsents. Selle tulemusena saavad jalgpalliliidu kinnitusel praegu professionaalset õpet juba viie-kuueaastased lapsed.

Islandi koondise rootslasest peatreener Lars Lagerbäck on andnud mõista, et aasta ringi kvaliteetselt treenida saanud põlvkond ei erine eelmistest ainult jalgpallitehniliste oskuste, vaid ka jalgpallimõtlemise poolest. Lagerbäck on öelnud, et kui Islandi eelmine põlvkond tugines suuresti vaid individuaalsetele oskustele ja võitlusvaimule, siis kvaliteetsed treeningutingimused on viinud mängijate tegutsemise meeskondlikumale tasemele.

«See on lisanud Islandi mängule täiesti uue dimensiooni,» kõlab Lagerbäcki lühikokkuvõte.

Islandi jalgpallikoondise praegune suurim staar Gylfi Sigurdsson koduklubi Swansea City särgis.

Tänapäeval on Islandil enam kui 70 Euroopa klubides teenivat mängijat, kellest ehk kuulsaim on Hoffenheimis tuntust kogunud ning Swanseas kanda kinnitanud 25-aastane Gylfi Sigurdsson. Tema on üks neist uue põlvkonna mängijatest, kes on ka rahvusvahelisel tasemel tõestanud, et Island on õigel teel, kui Islandi kuni 21-aastaste koondis jõudis 2011. aastal esimest korda omaealiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

Islandi jalgpalli varasemad põlvkonnad meeskondlikult sarnast edu ei kogenud, oli vaid üksikuid rahvusvahelisele tasemele jõudnud mängijaid. Neist tuntumad kindlasti üle-eelmisel aastal koondisega lõpparve teinud Eidur Gudjohnsen ja 1980. aastate koondislane Atli Edvaldsson (vaata lisalugu). 1980. aastate mängijatest tasub nimetada ka Eiduri isa Arnor Gudjohnseni, kellest 16-aastasena sai Brüsseli Anderlechtiga lepingu sõlmimise järel Islandi kõigi aegade noorim profimängija. Temast sai ka esimene Euroopa klubisarja finaali jõudnud islandlane, kui Brüsseli Anderlecht kaotas 1984. aasta UEFA karikafinaalis Londoni Tottenham Hotspurile. Tähelepanuväärne oli ka Asgeir Sigurvinsson, kes oli 1984. aastal Saksamaal meistritiitli ja karika võitnud VfB Stuttgardi kapten.

Jalgpalli tutvustas šotlane

Jalgpalli Islandile toomise au omistatakse Šoti trükkalile James B. Fergusonile, kes olla ise olnud jalgpalli ja võimlemise kirglik harrastaja ning oma tegevusega kohalikke mehi innustanud. Tema panus jalgpalli reaalsesse käimalükkamisse jääb siiski veidi kaheldavaks, kuna 1895. aastal rajas ta küll Reykjaviki võimlemisklubi, mis aasta pärast tema lahkumist Islandilt tegevuse lõpetas, kuid jalgpalliklubi Ferguson ei rajanud. Riigi esimene jalgpalliklubi Knattspyrnufelag Reykjavikur loodi hoopis 1899. aastal (KR on Islandi edukaim klubi, mis võitnud 26 meistritiitlit, viimati aastal 2013).

Riigi esimesed meistrivõistlused peeti 1912. aastal ning need lõppesid KRi võiduga. On tähelepanuväärne, et erinevalt enamikust Euroopa riikidest pole sõjaperioodid Islandil kordagi riigi meistrivõistlusi katkestanud.

Islandi koondise moodustamiseni jõuti aga alles pärast teist maailmasõda, sest kuigi suveräänseks sai Island pärast esimest maailmasõda 1918. aastal, jäi ta siiski kuni 1944. aastani Taani võimu alla. Kaks aastat hiljem pidas Islandi jalgpallikoondis oma esimese mängu, mis Reykjavikis peetuna kaotati Taanile 0 : 3. Aasta hiljem moodustati Islandi Jalgpalliliit.

Lõpumõte

Kel veidigi tahtmist, võiks Youtube’ist üles otsida loo alguses mainitud Stjarnani klubi klipid ning küsida, kas nood väravatähistamised ei anna mitte kinnitust eespool vihjatud tegurile, millega Islandi tänapäevast sportlikku edu põhjendada? Mõelgem hetkeks nonde tähistamiste mõnetisele naeruväärsusele – küllap nii mõnigi noist meestest tegi väljakul lollusi teatava vastumeelsusega, mille ehk suutis siluda vaid mõte ühtekuuluvusest ja meeskonnatööst. Koostegemine. Kas väikesel rahval ongi edu saavutamiseks üldse teisi teid?

 

Eesti sidemed Islandi jalgpalliga

Sidemed kahe väikese jalgpallimaa vahel on küll episoodilised, kuid ometi on need harvad kontaktid jätnud sügava jälje mõlema riigi jalgpalliajalukku. Eesti poolt vaadatuna on muidugi tähtsaimaks märksõnaks islandlasest treener Teitur Thordarson, keda taasiseseisvunud Eesti esimene koondisepõlvkond on nimetanud meheks, kes õpetas neile, mis asi see jalgpall üldse on. Thordarson töötas Eestis aastatel 1995–1999.

Islandi poolt vaadatuna tuleks aga tähtsaimaks meheks pidada Atli Edvaldssoni, kes emigreerus teise maailmasõja ajal Islandile ning oli aastatel 1934–1938 seitsmel korral Eesti jalgpallikoondise väravat kaitsnud Evald Miksoni poeg. Atlit peetakse Islandi jalgpalliajaloo üheks olulisemaks mängijaks. 1980ndatel mängis ta erinevates Saksamaa Bundesliga klubides ning kuulus vahemikus 1976–1991 Islandi koondisse. Veidi tagasihoidlikuma, kuid siiski eduka jalgpallurikarjääri tegi ka Atli vanem vend Johannes Edvaldsson.

Üks tähelepanuväärne seos Eestiga on Islandil veel. Nimelt tegi Islandi viimase 15 aasta kuulsaim mängija Eidur Gudjohnsen, 2009. aastal FC Barcelonaga UEFA Meistrite liiga võitnud mängija, koondisedebüüdi just Eestiga. Jalgpalliajalukku läheb aga too 1996. aasta aprillis Tallinnas peetud mäng seetõttu, et esimest korda kuulusid samas mängus koondisse isa ja poeg, sest vahetusest sekkunud 17-aastane Eidur vahetas välja oma 34-aastase isa Arnori.

Eidur Gudjohnsen kandis karjääri tippaastatel ka FC Barcelona särki. 2009. aastal võitis ta Barcelona ridades ka Meistrite liiga tiitli.

Vaata ka Stjarnani meeskonna parimaid väravate tähistamisi:

Rimis käik lõppes mürgistusega

Esmaspäeval lekkis Rocca al Mare Rimis külmaainet, mille tõttu töötajad ja kliendid evakueeriti, üks naine pöördus mürgistusega haiglasse.

Kaupluses käisid parajasti uuendustööd, mille käigus asendati vanad külmikud uutega. «Tööde käigus tekkis olukord, kus sulgurkraan vedas alt ning õhku paiskus külmaainet,» selgitas Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Ta kinnitas, et tegemist on inimese tervisele ohutu ainega. Ehkki see surub hingamiseks vajaliku õhu madalale ja võib tekitada ebamugavustunnet, ei olevat see tema sõnul vastavalt tooteinfole siiski ohtlik.

Sellegipoolest pöördus üks klientidest hiljem Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonda (EMO). «Tal tekkisid hingamisraskused ja kõri läks paiste. Oleme temaga olnud kirjavahetuses ja helistanud,» ütles Bats ning lisas: «Igal juhul väga ebameeldiv ning oleme ise ka mures, et selline asi juhtus.»

Klient soovib kaupluselt selgitust ja ilmselt ka mingisugust kompensatsiooni.

«Me ei suutnud seda tõesti ette näha,» märkis Bats, et selline juhtum on neile suureks õppetunniks. «Plaanime kindlasti tööde teostajaga suhelda ja välja selgitada, kuidas selline asi juhtuda sai,» lisas ta.

PERHi pressiesindaja Inga Lill ei osanud juhtunut kommenteerida, kuna üleeile oli EMOsse pöördujaid äärmiselt palju ning selleks peaksid nad kõikide pöördunute andmed eraldi läbi vaatama.

Vaata, kes kandideerivad riiklikele spordipreemiatele

Kultuuriministeeriumisse laekus tähtajaks 39 ettepanekut riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 12 ning kuuele aastapreemiale 27 kandidaati. Preemiasaajad otsustab Eesti Spordi Nõukogu ettepaneku alusel valitsus, need antakse üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas.

Riiklikele spordi aastapreemiatele 2014. aasta silmapaistvate tulemuste ja tegevuste eest esitati:

 

Elisabeth Egel – Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee 2014. a EMil 200m kompleksujumises hõbe- ja 100m rinnuliujumises pronksmedali võitmise eest. Esitaja Eesti Paraolümpiakomitee;

Malle Englas – tulemusliku töö eest sporditegevuse korraldamisel, panustades oluliselt treenerite tööjõukulude toetuse süsteemi väljatöötamisse ja rakendamise ettevalmistamisse. Esitajad Eesti Võimlemisliit, Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Võrkpalliliit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Maadlusliit, Eesti Ujumisliit ja Eesti Karate Föderatsioon;

Eleriin Haas – 2014. a kergejõustiku EM-il kõrgushüppes 7. koha saavutamise ja Eesti U23 rekordi püstitamise eest. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;

Heli Jalakas – sportjahilaskja, kes võitis 2014. aasta EM-il kolm kuldmedalit ja üldvõitja karika, MM-il kaks kuldmedalit. Esitaja Eesti Rahvuslik Field Target Assotsiatsioon;

Gerd Kanter – hõbemedali eest kettaheites 2014. aasta kergejõustiku EM-il. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;

Rain Karlson – eduka esinemise eest 2014. a rahvusvahelistel poksiturniiridel. Eesti meister, parim poksija 2014. aastal. Esitaja Eesti Poksiliit;

Erika Kirpu – 2014. aasta maailmameistrivõistluste pronksmedali eest, Eesti 2014.aasta parim naissportlane. Esitaja Eesti Vehklemisliit;

Eesti epeenaiskond koosseisus Irina Embrich, Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva – võistkondliku hõbemedali eest 2014. aasta maailmameistrivõistlustel. Esitaja Eesti Vehklemisliit;

Eesti püssinaiskond koosseisus Anžela Voronova, Ljudmila Kortšagina ja Jelena Potaševa – pronksmedali eest 2014. aasta maailmameistrivõistlustel. Esitaja Eesti Laskurliit;

Eesti epeenaiskonna treenerid Kaido Kaaberma, Samuil Kaminski, Helen Nelis-Naukas, Viktor Kirpu ja Natalja Kotova – 2014. a MM-il hõbemedali võitnud naiskonna treenerid. Esitaja Eesti Vehklemisliit;

Eesti rattaorienteerumise meeskond koosseisus Tõnis Erm, Margus Hallik, Lauri Malsroos ja treener Arbo Rae – teatesõidu meeskondliku maailmameistritiitli eest 2014. aastal. Esitaja: Eesti Orienteerumisliit;

Eesti veemotokoondise liikmed Rasmus Haugasmägi ja Gregor Eevard – Haugasmägi tuli 2014. aastal klassis OSY-400 maailmameistriks ja Euroopa meistriks. Eevard võitis 2014. a U.I.M-i noorteklassis GT-15 maailmameistritiitli ja Euroopa meistri tiitli. Esitaja: Eesti Veemoto Liit;

Kergejõustikutreenerid Anne ja Taivo Mägi – 2014. aastal võistlesid kergejõustiku EM-il nende õpilastest Maris Mägi, Grit Šadeiko ja Rasmus Mägi, kes võitis hõbemedali. Eesti 2014. a parimad treenerid. Esitaja: Eesti Kergejõustikuliit;

Vehklemistreenerid Viktor Kirpu ja Igor Tšikinjov – 2014. aasta maailmameistrivõistlustelt pronksmedali võitnud vehkleja Erika Kirpu treenerid. Esitaja: Eesti Vehklemisliit;

Katrina Lehis – 2014. aasta juunioride maailmameister vehklemises. Esitaja Eesti Vehklemisliit;

Mati Lilliallik – mitmete Eesti suuremate rahvaspordiürituste ja spordivõistluste peakorraldaja. Esitaja Spordiürituste Korraldamise Klubi;

Rasmus Mägi – 2014. a EM hõbemedali eest 400m tõkkejooksus. Esitaja: Eesti Kergejõustikuliit;

Heiki Nabi –2014. a MM pronksmedali eest kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Esitaja: Eesti Maadlusliit;

Helen Nelis-Naukas – vehklemise juunioride maailmameistri Katrina Lehise treener. Esitaja: Eesti Vehklemisliit;

Aivo Normak – Liikumisaasta 2014 projektijuht. Esitaja Ühendus Sport Kõigile;

Kardo Ploomipuu – Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee 2014. a EM hõbemedali eest 100 m seliliujumises. Esitaja: Eesti Paraolümpiakomitee;

Henn Põlluste – 2014. a MMil kuni 130kg kehakaalus pronksmedali võitnud Heiki Nabi ja kuni 98kg kehakaalus 8. koha saavutanud Ardo Arusaare treener. Esitaja: Eesti Maadlusliit;

Üllar Põvvat – Tartu veemotospordi entusiastlik eestvedaja, võistluspaatide ehitaja ja edukas treener. Esitajad Tartu Linnavalitsus, Tartu Spordiliit ja Tartu Spordiselts "Kalev";

Kaarel Zilmer – Tallinna Ülikooli dotsent, liikumise ja spordi tähtsustaja. Esitaja: Viimsi Vallavalitsus;

Indrek Tustit – 2014. a EM-il kettaheites hõbemedali võitnud Gerd Kanteri treener. Esitaja: Eesti Kergejõustikuliit;

Peeter Vahtra – võrkpallitreener, Eesti Võrkpalli Liidu 2014. a parim naistetreener. Esitaja: Kohila Võrkpalliklubi;

Anžela Voronova – 2014. a laskespordi MMil individuaalse - ja võistkondliku pronksmedali eest. Esitaja Eesti Laskurliit.

Elutööpreemiale esitati:

Maire Kamarik – endine võimleja, teenekas ilu- ja rühmvõimlemise treener. Esitaja Eesti Võimlemisliit;

Helga Kala – vehkleja, treener ja sporditegelane, mitmete spordiraamatute kaasautor. Esitaja Eesti Vehklemisliit;

Ranno Krusta – teenekas lasketreener, -aktivist ja -kohtunik. Esitaja Eesti Laskurliit;

Õnne Pollisinski – Eesti Allveeliidu treener ja juht ning puuetega inimeste spordi arendaja. Esitajad Eesti Allveeliit, Eesti Spordiselts Kalev, Puuetega Inimeste Ujumisliit, Eesti Invaspordi Liit, Downi Sündroomi Ühing, Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts, Eesti Kurtide Spordiliit ja Eesti Paraolümpiakomitee;

Riho Rannikmaa – judo- ja sumotreener ning aktiivne sporditegelane. Esitajad Eesti Sumoliit ja Eesti Judoliit;

Raul Rebane – endine spordiajakirjanik, Gerd Kanteri tiimi juht, eetilise ja puhta spordi eest võitleja. Esitaja Spordiürituste Korraldamise Klubi;

Erika Salumäe – jalgrattur, kahekordne olümpiavõitja, võitnud viis medalit maailmameistrivõistlustelt, püstitanud trekisõidus 18 maailmarekordit. Esitaja Eesti Jalgratturite Liit;

Arnold Selge – teenekas korvpallitreener, kes juhendas üle 10 aasta Eesti naiste tippkorvpalli. Esitaja Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi;

Kaarel Zilmer - Tallinna Ülikooli dotsent, liikumise ja spordi tähtsustaja. Esitaja Viimsi Vallavalitsus;

Enn Tasalain – teenekas sporditegelane, olnud kehalise kasvatuse õpetaja, treener, spordiametnik. Esitajad Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit, Eesti Suusaliit ning Frontier Hockey OÜ;

Jaan Tults – kauaaegne Eesti Sõudeliidu peasekretär ja peatreener. Esitaja Eesti Sõudeliit;

Jaak Uudmäe – olümpiavõitja, teenekas treener ja klubijuht. Esitajad Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliit, Eestimaa Spordiliit Jõud.

Igal aastal määratakse kaks 40 000 euro suurust elutööpreemiat ning kuus 9600 euro suurust aastapreemiat.

Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale.

Aastapreemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel, panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse, mis on saavutatud või avalikustatud eelmise kalendriaasta jooksul.

Kimi Räikkönen alustas aastat suurepärase uudisega

Vormel-1 sarjas kihutav soomlane Kimi Räikkönen sai tänavuse aasta alguses esmakordselt isaks.

Soome meedia on täna vahendanud Räikköneni kihlatu Minttu Virtaneni kodulehe ja sotsiaalmeedia kontode infot, mille järgi sai paar väikese poisslapse vanemateks. Virtanen kirjutas, et pisipoeg sündis Šveitsis ning on täie tervise juures, ka värsked lapsevanemad pakatavad rõõmust.

Räikkönen ja Virtanen on paar alates 2013. aasta suvest, vormeliäss tegi 28-aastasele kaaslannale abieluettepaneku mullu novembris.

Tartu Rocki alistanud Den Boschi peatreener: me ei uskunud, et Rock taas kaugviskeid tabab

Korvpalli Eurochallenge sarjas kaotas Tartu Ülikool/Rock eilses vahegrupi kolmandas mängus napilt võõrsil 77:78 Den Boschi Shoetersile. Võõrustajate youtube'i kanalil avalikustati mängu järel video, kus said sõna vastaste peatreener Sam Jones ja Den Boschi mängumehed Brandyn Curry ja Arvin Slagter.

Shoetersi peatreener Jones nentis, et nad polnud valmis selleks, et Rock tabab kaugviskeid sama hoogsalt kui nädal varem Saratovi Avtodoriga mängides - kui Venemaal tabas Rock mängu lõpuks 19 kolmepunktiviset, siis sama hoogsalt alustati ka eile ning avapoolajal visati sisse 16st viskest üheksa. «Arvasime, et nad ei tee samasuguseid viskeid nagu möödunud nädalal Venemaal, aga ilmselgelt me eksisime. Teiseks poolajaks tegime muudatusi,» selgitas Jones, kelle hoolealused suutsid mängu teises pooles initsiatiivi haarata ning lõpuks võidu vormistada.

Suurt rolli mängis selles Brandyn Curry, kes tabas Rocki leegionäri Augustas Peciukeviciuse mööda läinud vabavisete järel loetud sekundis enne mängu lõppu võidu toonud viske. «Tegin lihtsalt viske, mida harjutan iga päev,» selgitas Curry, kes kiitis kodutiimi fänne ja kinnitas, et just publiku toetus aitas tal emotsionaalse mängijana end õigel hetkel käima tõmmata.

Rockil on kolmest peetud kohtumisest kirjas kaks kaotust ja üks võit, Den Bosch on seni pidanud kaks kohtumist ja saanud kirja nii võidu kui kaotuse.

Bocuse d'Or: Haljukov pürib kümne parema hulka

Maailma kokandustippude heitlus Bocuse d'Or on jõudnud teise võistluspäeva, mille finaalis selgub ka Eesti koht. Vaata, mida rääkisid võistlusest Eesti esindaja, Tallinna restorani CRU peakokk Dmitri Haljukov, tema treener Emmanuel Wille ja Eesti poole esindaja Dimitri Demjanov!

Video: Mourinho magas omapärase põhjuse tõttu Chelsea võiduvärava maha

Inglismaa jalgpalli liigakarikas selgus eile esimene finalist, kui Chelsea alistas kodus Liverpooli, kuid võiduvärava magas maha kodutiimi peatreener Jose Mourinho.

Chelsea juhendaja oli kohtumise lisaajal ehk täpsemalt 95. mänguminutil seljaga väljaku poole ja vaidles neljanda kohtunikuga, kui tema hoolealused standardolukorrast väravani jõudsid. Mourinho tunnistas hiljem ka ise, et tõepoolest jäi tal kohtunikuga pahandamise pärast Branislav Ivanovici võiduvärav nägemata.

Californias pruulitud Saaremaa õlu müüdi maha mõne kuuga

Möödunud suvel tekitas Saaremaa õllesõprade seas furoori uudis Saaremaa ale-tüüpi õlle pruulimisest USA läänerannikul. Anchor Brewing Company San Franciscos pruulis kohaliku turu tarbeks ligi 60 000 liitrit õlut, mis oli oktoobri lõpuks kõik maha müüdud.

Õllemeister Mark Carpenter alustas juulikuus kuueprotsendilise alkoholisisaldusega õlle Saaremaa Island Ale pruulimisega, kirjutab Meie Maa. Pärmi selle õlle jaoks tõi õllemeister oma pruulikotta kaasa reisilt Saaremaale.

Kui septembris saatis Carpenter kohalikule Pihtla õllemeistrile Arvet Välile mõned pudelid eeldatavasti Pihtla õllest inspiratsiooni saanud pärmiretseptiga õlut prooviks, siis USA turul läks toodetud kogus müügiks vaid paari kuuga. Enne ameeriklaste seas populaarseid tänupühi oktoobri lõpus oli Saaremaa Pihtla õlle maiguga õlu juba otsa lõppenud.

Carpenteri jutu järgi avastas ta Saaremaa õlle erilise meki kuskil külakõrtsis, kus ta kohalikku vaadiõlut proovis. Mees võttis pudelitäie kesvamärga koju kaasa, millest aretas oma heleda ale-tüüpi õlle Saaremaa Island Ale. Õlu paisati juulikuus väikestes kogustes müüki nii restoranides kui ka baarides.

Kuidas leida endale täiuslik mentor?

Algajale juhile on kogenud ettevõtjast nõuanded alati teretulnud. The Guardian reastas viis sammu, mille abil on võimalik endale täiuslik mentor leida.

Tee korralik eeltöö

Otsi kedagi, kes suudaks just sinu ärile lisaväärtust pakkuda, mitte lihtsalt tuntud nime. Juhul, kui inimene tunneb sinu ärivaldkonna probleeme läbi ja lõhki, on tõenäosus pikemaajaliseks koostööks suurem.

Ära palu mentorlust

 

Lase suhtel orgaaniliselt kasvada. Lepi potentsiaalse mentoriga kokku kokkusaamine, kuid ära esita ametlikku palvet mentorluseks. Selline lähenemisviis võib tunduda liiga ahistavana.

Austa mentori aega

Kui sa palud ettevõtjalt enda jaoks aega eraldada, pea meeles, et see aeg on piiratud. Tule kokkusaamistele ettevalmistunult ning tutvusta oma äriideed kahe või vähema minutiga. Kui olete kokku leppinud pooletunnise kohtumise, ära venita seda kolmveerandtunniseks.

Ole avatud

Mentorlussuhe toob sulle kasu ainult juhul, kui oled valmis kõikidest oma äri osadest ausalt rääkima. Luukerede kapis hoidmine maksab varem või hiljem kätte.

Ole otsustav

Kõik suhted ei peagi töötama. Kui mentor tunneb, et ta ei suuda sulle kasulikke teadmisi ja oskusi edasi anda, peaks ta seda endale tunnistama. Samamoodi - kui sa tunned, et ei saa nõuandeid, mida vajaksid, ära karda mentorlussuhet lõpetada.

Super Hot Cosmos Blues Band annab kontserdi koduväljakul

Genialistide klubis teeb 30. jaanuaril Super Hot Cosmos Blues Band (SHCBB) kontserdi koos ansambliga Six Feet Club, et anda teada Tartu uue loomingulise ühenduse Gruuvivabrik moodustamisest.

Novembris 2013 Tartus alustanud SHCBB, koosseisus Janno Reim, Mati Sütt ja Ilja Sharapov, sai üleöö tuntuks 2014. aasta võistluskontserdil Eesti Laul laineid löönud looga «Maybe Maybe». Novembris poelettidele jõudnud kümne looga CD «Countdown to Jesus» sai kiita kriitikutelt ja vallutas müügiedetabelid.

Janno Reimi sõnul on SHCBB eelolev kontsert oluline, sest bänd ei ole päris ammu Tartus esinenud.

«Õhtu tõotab tulla eriline, sest teeme koos Six Feet Clubiga võimalikult hullumeelset pulli ja pärast esimest kosmosetundi ei tasu kohe kindlasti veel ära minna,» lisas ta. «Ootame, et tuleb kokku lähedane seltskond häid inimesi, loodetavasti nii palju, et on natuke palav, kõik tunnevad end vabalt, puusad liiguvad ja edasi peaks kõik ise sujuma. Kontserdil tuleb vahetu emotsiooniga mõnus olemine, koduväljaku mäng ju!»

Six Feet Club on kevadel 2014 Tartus sündinud kooslus, kuhu kuulub erineva muusikalise taustaga pillimehi. Genialistide klubi programmijuhi Ahto Külveti teatel kompab ansambli muusika piire mitmesuguste stiilide vahel ning tulemuseks on tuline gruuvisulam, milles on nii bluusi kui ka grunget ja mida on vürtsitatud tabusid murdva lüürikaga.

Külveti sõnul on reedese kontserdi osana pärast kahe bändi esinemist oodata nende poolt ühist üllatust. SHCBB ja Six Feet Club moodustavad koos Tartu värske loomingulise ühenduse Gruuvivabrik. Nad jagavad omavahel prooviruume, kus toimuvad ühised jämmimised. Bändiliikmed teevad Külveti sõnul ka muidu omavahel tihedat koostööd.

Kahele bändile sekundeerivad kontserdil Genialistide klubis müralembesed plaadikeerutajad: ETV 2 sarja «Eesti top 7» saatejuht ja luuletaja Siim Kera ning poetess Silvia Urgas. Kontsert algab 30. jaanuaril täpselt kell 23, tund varem on võimalik saada bändiliikmetelt autogramme.

Armuafäär Austraalias: kodupubliku lemmik asus flirtima endise maailma esireketiga

Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel on omajagu kõneainet tekitanud noore Austraalia tennisisti Nick Kyrgiose ja endise maailma esireketi valgevenelanna Victoria Azarenka omavaheline suhtlus sotsiaalmeedias.

19-aastane Kyrgios alistas Austraalia lahtiste neljandas ringis itaallase Andreas Seppi numbritega 5:7, 4:6, 6:3, 7:6(5), 8:6 ning palus pärast seda oma fännidel kasutada sotsiaalmeedias hashtagi #NKAO15, et pöidlahoidjad saaksid temalt küsimusi küsida.

Omalt poolt esitas Kyrgiosele arupärimise 25-aastane Azarenka (WTA 44.), kes tahtis teada, kuidas ta saaks sama võimsalt servida. Kyrgios vastas flirtivalt: «Eratundides loomulikult!» Ka Azarenka ei jäänud vastust võlgu: «Selge, broneerin endale ühe.»

Täismahus: Mart Laari viis sammu riigireformini

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) auesimees Mart Laar on käinud välja oma nägemuse riigireformist, sest Laari hinnangul on valimised praegusel kujul muutunud mõttetuks ja kedagi polegi enam valida.

Eestis on lähenemas järjekordsed riigikogu valimised. Järjekordselt räägitakse haldus- ja riigireformist, kirjutab Mart Laar. Teatavas mõttes on see kindel märk valimiste lähenemisest. Räägitakse paar kuud, et siis neli aastat mitte midagi teha.

Eesti arenguid jälgides olen aga üha enam selgeks saanud, et siin enam leebelt silitamine ei aita, tuleb malakaga mats panna.

Eesti on olnud uuesti iseseisev kauem kui kahe maailmasõja vahel. Oleme palju saavutanud – Euroopa Liidu, NATO ja eurotsooni liikmed. See aga lausa kohustab tänast Eestit nõudlikumalt vaatama, meilt kõigilt rohkem nõudma. Sest see, mis tõi meid siia, ei vii enam edasi. Enam ei pea me ka rahulduma sellega, mis kümmekond aastat tagasi tohutu saavutusena tundus. Kuulama ei peaks ainult enam mitte seda, mida valitud ja seatud arvavad, vaid küsima ka tavaliste inimeste arvamust. Näiteks riigist kui sellisest rääkides koonduvad minu subjektiivse tunde kohaselt kriitikanooled viide punkti.

Rahvas ei otsusta Eestis enam midagi. Rahva arvamust ei tahagi keegi kuulda, vahendid poliitika mõjutamiseks sel tegelikult enam pole. Valimised on ka mõttetuks muutunud, kedagi pole enam õieti valida. Vali, keda tahad, ikka saad sama pundi Toompeale tagasi.

Parlamentarism on Eestis tühi sõnakõlks. Parlament ei otsusta enam suurt midagi, koalitsioonileping on muutunud tähtsamaks kui põhiseadus. Valimised toimuvad pidevalt, mõtestatud tööd ei tehta.

Erakonnad on kogu võimu enda kätte haaranud. Erakondadele jagatakse heldelt raha, nad on sellest sõltuvuses, kaklevad ainult võimu pärast ning vaid sellele mõtlevad. Üks populistlik otsus ajab teist taga, Eestile tähtsaid otsuseid ei julge keegi langetada. Rahvas ei suuda erakondi kontrollida ega isegi mõjutada, keda parlamenti valitakse.

Bürokraatia ning ametnike hulk ainult kasvab, loovus kaob. Ettevõtlust vaenatakse, saagides sellega oksa, millel ise istutakse. Sellise kaaderväegi hoidmiseks ei jätku varsti raha. Pea on kasvamas suuremaks, kui keha kanda suudab. Rahajagajaid tuleb pidevalt juurde, neid, kellele raha jagada, jääb vähemaks.

Eesti jookseb inimestest tühjaks, elu maapiirkondades on lõppemas. Riigi kohalolek samuti. Mitmed olulised reformid seisavad selle taga, et Eesti ei koosne vaid tugevatest ja hakkajatest omavalitsusest, vaid väikestest ning nõrkadest. Mõni erakond on aga enda ja omavalitsuse rahakoti lootusetult sassi ajanud.

Poliitikuna oskaks esitatud punktid statistika ja eurobaromeetri abil loomulikult tühjaks teha. Vahest aga tasuks neid siiski kuulata ning üritada muredele lahendust leida. Lihtsaid valikuid siin pole. Pakuksin välja viis sammu ning nende sees mitmeid sammukesi.

1. Anda võim rahvale tagasi

  • Muuta kaasamine teatud juhtudel kohustuslikuks, andes sellele edasilükkava veto õiguse, mis ei lase rahvast teerulliga üle sõita.
  • Laiendada oluliselt rahvaalgatuse võimalusi, sundides teatud hulga puhul parlamenti tehtud algatust arutama.
  • Eraldada seadusega rahvahääletus nõuandvast rahvaküsitlusest, kus positiivse vastuse andmine ei tähenda parlamendi laialiminekut, alandades ühtlasi rahvaküsitluse esilekutsumise künnist.
  • Seada sisse negatiivse hääle andmise võimalus, mis täiesti töötab Läti valimistel.

2. Anda parlamentarismile uus hingamine

  • Arvestades seda, et suur osa seadusandlusest tuleb Euroopa Liidust ning vajadust muuta parlament dünaamilisemaks, vähendada riigikogu liikmete arvu 71-le.
  • Vähendada valimiste hulka, viies näiteks ühele päevale kohaliku omavalitsuse organite ja Europarlamendi valimised.
  • Lõpetada nn partide kasutamine valimistel ehk inimeste seadmine valimisnimekirjadesse, kes valitud koguga liituda ei kavatse. Mõne esinduskogu liikmesust välistaval kohal olev inimene kantakse valimisnimekirjadesse vaid siis, kui ta on teinud valimiskomisjonile avalduse oma praegusest ametikohast lahkuda, kui ta valituks osutub.
  • Rakendada parlamendis seadusandluse head tava.

3. Võtta võim erakondadelt tagasi

  • Vähendada tuntavalt erakondade rahastamist riigieelarvest.
  • Seada erakondade valimiskulutustele lagi.
  • Lõpetada maksumaksjate raha kasutamine valimiskampaanias, keelustades kolm kuud enne valimisi omavalitsuste teavituskampaaniad.
  • Analoogselt Europarlamendi valimistega seada ka riigikogu valimistel sisse avatud nimekirjad, nii et ka üldnimekirjas otsustaks riigikogusse saamise mitte erakonnakontori, vaid valijate tahe.

4. Võtta võim ametnike armeelt tagasi

  • Vähendada ministrite arvu näiteks nelja võrra ning vastavalt ministeeriumite arvu.
  • Kokku tõmmata bürokraatiaaparaati, algatuseks kasvõi 15 protsendi võrra, muutes otsustamise dünaamilisemaks.
  • Likvideerida riigiettevõtete nõukogud ning teised ministrite poolt määratavad nõukogud. Riigiettevõtete tegevust koordineerigu üks majandusministri määratav spetsialistide nõukogu.
  • Lõpetada ettevõtluse vaenamine ning koormamine täiendavate aruandlustega.

5. Teha lõpuks ära haldusreform

  • Võtta viivitamatult vastu Kiisleri seadus haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks.
  • Kehtestada omavalitsuste poolt pakutavate teenuste miinimumstandardid üle Eesti ning tagada selle rakendamiseks omavalitsustele kindel tulubaas. Omavalitsused jaotada kahte rühma: mõned teistega võrreldes oluliselt suurema tulubaasiga ning suurem osa, kelle eelarvesse võiks anda 100 protsenti nende territooriumil laekuvast tulumaksust.
  • Arvestada iga investeerimisotsuse juures regionaalset tegurit.
  • Lõpetada kohaliku halduse politiseerimine võimulolijate suva järgi, taastada kord, et maavanem esitatakse kohapeal ning vaid kinnitatakse valitsuses.

Loomulikult võib seda nimekirja oluliselt pikendada. Kindlasti ei lahenda see kõiki Eesti ees seisvaid probleeme, küll teeb otsa lahti neile lahendusi otsida. Küll kuulen ja näen juba praegu vaimusilmas öeldavat, et nii need asjad nüüd küll ei käi ning midagi pole vaja muuta. Käib paraku küll. Olen oma 20 aasta jooksul poliitikas lähedalt näinud ning kahjuks osalt osalenud või tolereerinud. Ja muuta tuleb seda kohe kindlasti. Muidu vaatame jõuetult peab, kuidas Eesti hoog vaikselt maha käib ning Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmise asemel hakkame viie vaeseima hulka vajuma.

Õpetajad saavad veebruaris rongipileti poole hinnaga

Elroni rongides on 2.-15. veebruarini kõikidele ITIC kaarti omavatele õpetajatele reisimine poole soodsam.

Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtriku sõnul kehtib õpetajatele soodustus ITIC kaardi esitamisel ning piletit saab osta ainult rongist. Sel perioodil saavad õpetajad tavaklassi piletiga vabade kohtade olemasolul reisida ka esimeses klassis.

Rongifirma pakub õpetajatele soodustust Kuu Kangelase kampaania käigus. Kuu Kangelase soodustusega teised soodustused ei rakendu.

Selgusid NBA pealtpanekuvõistlusest osavõtjad

Korvpalliliigas NBA on veebruari keskel taas ootamas All Star Weekend ehk Tähtede mängu nädalavahetus, kus on traditsiooniliselt kavas ka pealtpanekuvõistlus. Nüüdseks on selgunud, kes tänavusel aastal korvi kohal oma parimaid sooritusi näitama hakkavad.

Selle aasta pealtpanekuvõistlusel astuvad üles Milwaukee Bucksi mängumees Giannis Antetokounmpo, Minnesota Timberwolvesis palliv Zach LaVine, Orlando Magicu ridadesse kuuluv Victor Oladipo ja Brooklyn Netsi mängumees Mason Plumlee.

All Star Weekend toimub tänavu 13.-15. veebruaril.

Vaata, millised toidukaubad on Eestis aastaga odavamaks läinud

Kuigi statistika järgi on toidukorvi hind aastaga vähe muutunud, paistab tootepõhisel vaatlusel mitu olulist hinnamuutust.

Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu tulemusel on Eesti tarbija jaoks muutunud odavamaks eelkõige puu- ja köögivili ning sealiha. Sooduskampaaniad pakuvad tavapärasest soodsamalt ka piimatooteid, kirjutab Maablogis turu arendamise büroo peaspetsialist Marje Mäger. 

Märgatavalt odavnesid erinevad puu- ja köögiviljad, sest Venemaa sanktsioonide tulemusel kaotasid suure turu Euroopa Liidu suured puu- ja köögivilja eksportijad: Leedu, Poola, Holland, Hispaania ja Belgia. Turul pakutavad puu- ja köögivilja kogused suurenesid ja hinnad langesid. Näiteks õun maksis 2014. aasta IV kvartalis 25 protsenti ning pikk importkurk 15 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Üldises puu- ja köögivilja hinnalanguses eristus tomat, mille hind kallines vaadeldud ajaperioodil 30 protsenti. Venemaale eksporditud tomatitest vaid umbes 25 protsenti pärines Euroopa Liidu liikmesriikidest ja seetõttu jaehinda Venemaa piirangute mõju ei ulatunud. Hinnatõusu üks põhjus võis olla madal võrdlusbaas, kuna tulenevalt 2013. aasta ülepakkumisest oli hind väga madal.

Sealiha hind languses

Aastases võrdluses oli ka sealiha hind üks suuremaid langejaid. Sealiha odavnemist võib seostada Venemaa kaubanduspiirangutega ja ületootmisega Euroopa Liidus, sest suhteliselt stabiilsena püsinud hind hakkas langema peale sanktsioonide kehtestamist. 2014. aasta IV kvartalis oli kauplustes keskmine jaehind kondita sealihal kümme protsenti ning hakklihal seitse protsenti odavam kui aasta varem.

Lihatoodete hinnad muutusid vähem, kuna toodete hinna kujunemisel on mitu komponenti ja seega liha hinnalanguse mõju väiksem. Näiteks keeduvorst maksis 2014. aasta IV kvartalis vaid 1,2 protsenti vähem ning viinerite hind isegi kasvas samal ajaperioodil kuus protsenti.

Piimatoodete sooduskampaaniad

Piimatoodetest langes TNS Emori andmetel aastases võrdluses või hind kuus protsenti. Eesti piimatööstused on eelmistel aastatel oma või toodangust eksportinud umbes ühe protsendi Venemaale ja sellest tulenevalt ei saanud Venemaa sanktsioonid hinnale otsest mõju avaldada. Odavnemine tulenes toodangu ja laovarude suurenemisest, mis on Venemaa sanktsioonide kaudne mõju.

Joogipiima ja naturaaljuustu keskmine hind on aga TNS Emori andmetel aastases võrdluses tõusnud neli protsenti. Viimastel kuudel on kauplustes märgatavalt kasvanud piimatoodete sooduskampaaniad, kus hinnatundlik tarbija saab piimatooteid oluliselt odavamalt osta. Uute turgude leidmiseni püüavad tööstused võimalikult palju koduturul oma tooteid müüa, mis toob ka hinda allapoole.

Tooraine hinnalangus on kandunud saia hinda

Nisu kokkuostuhinnad on olnud alates 2012. aastast languses. Kuigi tööstuse hinnamuutused on üldiselt seotud tooraine maksumusega, siis alati ei kandu need mõjud üks-üheselt tootjahindadesse. Tavaliselt kandub tooraine hinnamuutus tarbijahindadesse ajalise nihkega. Võrreldes aasta varasemaga oli näiteks sai 2014. aasta IV kvartalis kuus protsenti odavam.

Ostukorvi maksumust mõjutab ka suhkur, mida müüdi 2014. aasta IV kvartalis 32 protsenti soodsamalt kui eelmisel aastal samal ajal. Suhkur ei ole Venemaa keelustatud toodete nimekirjas ning sellest tulenevalt Venemaa kaubanduspiirangute mõju puudub. Suhkru hind on olnud languses juba 2013. aastast. Olulisemad odavnemise põhjused on impordi suurenemine Euroopa Liidu välistest riikidest, hea saak ja tihe konkurents turul.

Serena Williams jõudis Austraalia lahtistel kindlalt poolfinaali

Naiste esireket Serena Williams jõudis Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel naiste üksikmängus kindla võiduga poolfinaali.

Austraalia lahtistel viiel korral võidutsenud Williams alistas veerandfinaalis 6:2, 6:2 Slovakkia esindajanna Dominika Cibulkova. Poolfinaalis on maailma esireketi vastaseks ameeriklanna Madison Keys, kes oli numbritega 6:3, 4:6, 6:4 üle Serena Williamsi õest Venus Williamsist.

Teises poolfinaalis kohtuvad omavahel venelannad Maria Šarapova ja Jekaterina Makarova.

 

Postimehe otsepilt: Põlvas kohtuvad suured rivaalid Serviti ja Kehra

Eesti meeste käsipalli meistriliigas kohtuvad täna liidrite heitluses Põlva Serviti ja Kehra/Horizon Pulp&Paper. Mäng algab Põlvas kell 19, Postimees vahendab kohtumisest otsepilti.

Serviti ja Kehra on tänavu kohtunud kahel korral. Meistriliigas võidutsesid kodus mänginud kehralased 28:22 ja Balti liigas 27:25. Nüüd vajavad põlvalased võitu, kuna muidu käriseb vahe neljale punktile. «Me ei tohi kaotada, sest sel juhul tagab Kehra endale sisuliselt põhiturniiri võidu,» rehkendas Serviti peatreener Kalmer Musting. «Kehra on tänavu meist paremini komplekteeritud, lisaks sellele on nad üle saamas traumadest. Meid on aga just tabanud vigastustelaine. Seekord ei saa kindlasti kaasa teha Carl-Eric Uibo ning küsimärgid ripuvad Tõnu Jõksi, Andreas Rikkeni ja Kristjan Muuga kohal.»

Kehralaste juhendaja Jüri Lepa meelest ei tasu seniseid võite Serviti üle väga tähtsustada. «Põhihooajal saadab edu seda, kes on hetkel paremas seisus. Seekord pole me oma keerulistel perioodidel Servitiga kohtunud,» ütles Lepp. «Meil saab Põlvas raske olema, sest Serviti tahab ennast kodupubliku ees tõestada ning taganemisruumi neil pole. Meie aga keskendume juba veebruari alguses toimuvatele Balti liiga matšidele, kuid mängud Servitiga sütitavad alati.»

Tabeliseis: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 24, Põlva Serviti 22, Viljandi HC 20, HC Viimsi/Tööriistamarket 16, Valga Käval 7, SK Tapa 6, Audentes 5, Aruküla SK 4 punkti.

Ansomäe suusakeskuses hukkus eile naine

Otepää külje all asuvas Ansomäe suusakeskuses peetud firma talvepäev sai eile traagilise lõpu, kui snowtubing’u rõngastesi ehitatud rongi tagant pudenenud kaks lumerõngast rajalt välja lendasid ning slaalominõlval vastu suuri männipuid põrkasid.

Õnnetuses hukkus 49-aastane naine. «Ilmselt oli surm silmapilkne. Kiirabi püüdis pikka aega küll naist elustada, aga paraku ei andnud need katsed tulemusi,» ütles Valgamaalasele politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peitel. Samuti vastu puud sõitnud 48-aastane naine sai vigastada.

Eile õhtul Postimehega kohtunud suusakeskuse omaniku Aivar Kullamaa sõnul juhtus õnnetus hommikul kell 11.40.

«Firmapidu, hommikune aeg, poolteist tundi oli juba hullatud. Adrenaliin oli põhjas. Ju ei osanud sõitjad enam riski hinnata,» kirjeldas Kullamaa mäel Rehe hotelli talvepäeval valitsenud õhkkonda.

Kullamaa sõnul oli mäel umbes 14 inimest ning seltskond soovis teha veel viimase laskumise. «Tehti rong, millele me seadsime arvulise piirangu. Meie kaks töötajat olid üleval ja lasid rongi rajale. Aga rongi liikuma hakates otsustasid kaks tükki veel peale minna,» meenutas Kullamaa.

 

Inerts viskas rajalt välja

Kui algselt oli rongis kaheksa lumerõngast, siis stardi hetkel oli neid juba kümme. «Me ei olnud sellega arvestanud ja siis hakkas halbade asjade koosmõju. Meie inimesed suunasid rongi kolmest rajast keskmisele, aga inerts viskas kaks viimast äärmisele rajale,» meenutas Kullamaa.

Tema sõnul olid viimased lisandujad suhteliselt suure massiga naisterahvad ning kui tuubid kõrvalrajale kaldusid, ei suutnud viimane lüli neid enam kinni hoida. «Inerts viskas nad ka äärmisest rajast välja ja siis läks sõit juba mööda slaalominõlva alla,» ütles Kullamaa. Õnnetuse paik asub snowtubing’u radadest umbes 120 meetrit eemal.

«Kuna me ise olime üleval, siis kohe alguses karjusime, et jäägu seisma, aga nad hoidsid veel kramplikult üksteisest kinni. Karjusime, et hüpake maha, rullige ennast maha, aga naisterahvad ei teinud midagi. Isegi käsi ei pandud maha. See suund oli meie jaoks täiesti ootamatu,» rääkis Kullamaa, kelle sõnul oli tegu halbade asjaolude kokkusattumisega.

 

Turvavõrke polnud

Rehe hotelli omanik Allan Unt oli aga õnnetuse põhjuste osas teist meelt. «See tuub sõitis küllalt alguses kohe rajalt välja, kuna seal ei olnud mingeid piirdeid pandud. Lumest serv oli väga väike. Tuub tuli hooga rajalt välja, pööras laskumise peale ja otse järsust mäest alla metsa,» kirjeldas Unt ning imestas, kuidas saab tuubirada olla ilma igasuguse ohutustehnikata.

«Kui sa paned inimese juhitamatu riistaga alla sõitma, siis on vaja 110-protsendist garantiid, et see juhitamatu asi sellest rennist välja ei lähe. Aga see rada ei suutnud neid rennis hoida. Seal võis reageerimiseks olla üks-kaks sekundit. Ja enne metsa ei olnud ühtegi ohutusaeda,» kirjeldas Unt õnnetuse toimumise ajal valitsenud olukorda.

Hukkunud naine ei kuulunud Rehe hotelli töötajate hulka, kuid tegi firmale raamatupidamist. «Me olime temaga mitmed aastad koostööd teinud,» sõnas Unt ning lisas, et tegu oli ühepäevase üritusega. «Hommikul läksime, pidime olema natuke spaas ja plaanisime lõunaks tagasi Tartusse tulla.»

«Teine inimene on praegu haiglas. Temal on roided ja puusad katki ning hakatakse operatsiooni tegema. Imekombel jäi teine ellu. Seal oleks vabalt võinud ka kaks tükki surma saada,» lisas Unt.

«Võib-olla oleks võrkaiad päästnud, aga kui võrk on allpool ja sa hüppad sinna ülevalt kahe tuubiga peale, siis need ei pea. See oli väga halbade asjaolude kokkulangemine. Meie endal siin süüd ei näe,» jäi Kullamaa endale kindlaks.

«Radade ohutusse panustame me iga päev ja tuubitamist oleme teinud kaheksa aastat,» sõnas Kullamaa, kuid tunnistas, et väiksemaid õnnetusi on Ansomäe suusakeskuses varemgi olnud. «Väiksemaid on ikka olnud, aga mäel vastutab ikka inimene ise oma tegevuse eest.»

 

 

 

Snowtubing ehk lumerõngasõit

* Tänapäevane snowtubing sai alguse 1990. aastatel Põhja-Ameerikast.

* Eestisse jõudsid esimesed liulaskmiseks mõeldud kummirõngad 1999. aastal, kui entusiastid rajasid Pühajärve kaldale lumerõngaraja.

* Üldjuhul lastakse kummist, õhku täis rõngastega liugu mäest alla või selleks ettevalmistatud spetsiaalsel rajal.

* Lumerõnga ümmarguse kuju tõttu on selle kiiruse ja suuna kontrollimine peaaegu võimatu ning kätega pidurdamisel kipub lumerõngas pöörlema.

* Ohtlikus olukorras on parim viis õnnetust vältida lumerõngalt maha hüppamine.

 

Pisitüdruk sai annetajate abiga eluks hädavajaliku seadme

TÜ Kliinikumi Lastefond aitas soetada kaasasündinud näonärvide arenguanomaaliaga Anettele eluliselt vajaliku aspiraatori ehk imiseadme hingamisteede puhastamiseks.

Viie-aastasel Anettel on diagnoositud neuroloogiline häire nimega Möebiuse sündroom. Tegemist on kaasasündinud näonärvide arenguanomaaliaga, mille tõttu on tema kesknärvisüsteem halvatud. See on omakorda mõjutanud tema paremat näopoolt – tal puudub miimika, tema häälepaelad on halvatud, ta ei tee häält, hingab trahheostoomi (kunstliku hingamise jaoks hingetorusse tehtav avaus) abil ja toitub sondi kaudu. Tüdrukul esineb arenguline mahajäämus, lihasnõrkus ning ta ei kõnni.

Laps vajab ööpäevaringset aspireerimist ehk hingamisteede puhastamist tekkinud eritistest, ilma milleta võib laps lämbuda. Perel seni kasutada olnud viis aastat vana aspiraator töötas aku rikke tõttu lõpuks ainult elektrivõrgus, mistõttu ei olnud lapsel võimalik väljaspool kodu liikuda.

«See tähendas seda, et jäime pikalt koduseks. Lastefondi ja annetajate abiga saime endale aga uue seadme, tänu millele saame taas hakata Anettet lasteaiaga harjutama ja temaga õues käia,» on lapse ema abi eest väga tänulik.

Uus aspiraator maksis 804 eurot, millest pool tasus Lastefond ja pool perekond koos Tõlliste vallaga.

Lastefond on Anettet toetanud ka varem, aidates 2014. aasta veebruaris soetada tüdrukule sonditoidupumba süsteemid.

Kurdid tippsportlased teevad kuuljate maailmas valju häält

On üsna raske ette kujutada näiteks korvpallimängu, kui sa ei kuule kohtuniku vilet, treenerit ega võistkonnakaaslasi või kuuled neid vaid osaliselt. Just selline on kurtide sportlaste argipäev kuuljate keskel. Läbi aegade on maailma tippspordis olnud atleete, kes on täiesti kurdid või kuulevad väga vähe. Ometi löövad nad läbi ülikarmis konkurentsis kuuljate maailmas, võisteldes nendega samade standardite järgi. Nad inspireerivad ja annavad lootust, et suure tahtmise korral on kõik võimalik.

Korvpallisõbrad teavad hästi, et Sloveenia koondises müttab korvi all üks lokkis juustega sell, kes kannab alati peapaela. See on Miha Zupan, kes on mänginud mitmes Euroopa tippklubis, nagu Peterburi Spartak, Union Olimpija ja Türgi kõrgliigaklubides. 2007. aastal sai temast esimene kurt korvpallur, kes mänginud Euroliigas. Ta on Sloveenia koondisesse kuulunud mitmel tiitlivõitluste turniiril, osaledes ka suve lõpus Hispaanias peetud MMil.

Nagu paljud teisedki kurdid sportlased, kannab ta mängudel ja treeningutel peapaela selleks, et kuuldeaparaadid kõrvas püsiksid. «Treener Ivan Sunara soovitas, et ehk aitab peapael kuuldeaparaati paigal hoida. Proovisin ning see toimis. Sealtmaalt läks mu karjäär kiirelt ülesmäge,» meenutas 205 cm pikkune mängumees MMi ajal antud intervjuus. Seni mängis Zupan aastaid ilma kuuldeaparaadita, sest see ei püsinud trennis ja mängudel kõrvas.

Koondisse pääsedes kartis ta, et meeskonnakaaslased ei võta teda omaks. «Õnneks läks kõik sujuvalt, liidrid nagu Jaka Lakovic ja Uros Slokar olid alati abivalmid,» meenutab korvpallur, kes praegu teenib leiba Türgis Usak Sportifi klubis.

Ka maailma ainsast vaid kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud Gallaudeti ülikoolist USAs sirgub aeg-ajalt profisportlasi. Üks neist on Curtis Pride, endine USA pesapalli profiliiga MLB mängija, kes nüüd on treenerina tagasi Gallaudetis. 11 hooaega MLBs mänginud Pride räägib intervjuus Gallaudeti veebilehele, et temal aitas tippu jõuda jonnakus ja meeletu tahtmine.

«Inimestel on kombeks minusugustele kaasa tunda ja tihti seatakse meile madalamaid ootusi. Kui mängisin noortevõistkonnas, kogesin kiusamist isegi oma meeskonnakaaslaste poolt,» tunnistab ta. Kord pärast üht kaotatud mängu mõnitasid kaasmängijad Prideʼi. Pride läks kaaslaste juurde ja ütles: «Ma ei kuule, aga mul on tunded nagu teilgi. Minu puudeks on see, et olen kurt. Teie puue on sallimatus. Olen pigem kurt.»

«Tahtsin nooremana korduvalt alla anda ja pesapallist loobuda. Aga ühel hetkel mõistsin, et oluline pole see, mida teised sinu kohta ütlevad või kas nad naeravad. Oluline on, mida sa ise endast arvad, negatiivset saab ignoreerida,» räägib Pride.

Ameerika jalgpallur Derrick Coleman on USA profiliiga NFLi ainus kurt ründeliini mängija. Ta võitis Seattle Seahawksi ridades 2014. aastal SuperBowli. Kui ameeriklaste spordiaasta tippsündmusel püstitati selsamal aastal publiku poolt nn kisarekord, siis Coleman seda ei kuulnud. «Ma tunnetan publikut, tunnen vibratsiooni, aga ei kuule,» räägib sportlane intervjuus Sportingnewsile.

Coleman ei kasuta viipekeelt, vaid loeb huultelt ning kasutab kuuldeaparaati. Kui ta väljakul on, võtab meeskonna mängujuht Russell Wilson hambakaitsmed suust, et Coleman näeks tema huultelt lugeda, millist kombinatsiooni kasutatakse.

See oskus on tal aidanud ka vastaste mänguplaani teada saada. «Kord keskkoolis mõtiskles meie treener, millist kombinatsiooni vastased kasutada kavatsevad. Ma vaatasin vastaste treenerit ja sain aru, mida nad kavatsevad. Tookord saatis meid tänu sellele edu,» meenutab jalgpallur.

Meeskonnakaaslane Zach Miller ütleb, et Coleman on ära teeninud nii meeskonnakaaslaste kui ka vastaste austuse. «Ta jätab mulje, nagu oleks kurdina kuuljate seas mängimine imelihtne. Ta on tõeline proff ega tee oma eripärast mingit probleemi, ei too seda kunagi vabanduseks. Mängus kogu aeg huultelt lugemine nõuab meeletut keskendumist. Tihti unustame väljakul olles, et Derrick ju ei kuule,» räägib Miller. «Mängude ajal teame, et rääkides tuleb lihtsalt näoga tema poole olla ja kõik toimib,» lisab Miller.

«Ärge kasutage oma eesmärkide saavutamisel ettekäändeid. Kõigil on omad takistused, mida ületada, aga kui midagi väga tahate, leiate ka tee sinna jõudmiseks,» sõnastab Coleman ise oma elu moto.

USA võrkpallikoondislane David Smith on mänginud ka Londoni olümpiamängudel, lisaks pallinud Hispaanias ning Prantsusmaa meistriliigas. Eelmisel suvel kuulus ta koondisesse ka Poolas peetud MMil. «Keegi ei oodanud, et jõuan sinna, kus praegu olen. Kui mulle oleks 14-aastaselt öeldud, et pääsen tänu võrkpallile ülikooli, saan profisportlaseks ning jõuan USA koondisesse, siis poleks ma seda uskunud,» ütleb Smith.

Tempomängija on sünnist saadik peaaegu täiesti kurt ning kannab mõlemas kõrvas kuuldeaparaati. Need aga aitavad vaid kuulda teatud helisid, vahel läheb higi aparaati ning mängude ajal peab ta tihti hakkama saama muud moodi. Võistlustel on palju kisa, kõik toimub kiiresti ning ka huultelt lugemise oskusest pole siis abi.

«Ta on nii kaugele jõudnud meeletu tahtmise ja äärmiselt professionaalse suhtumise tõttu ning tal on kõrge võrkpalli-IQ,» rääkis USA koondise peatreener Alan Knipe MMi ajal. «Fakt, et David ei kuule, pole minu kui treeneri ega kaasmängijate elu keerulisemaks teinud. David on suutnud kohaneda, muidu ta selles meeskonnas ei oleks.»

Eestis maailmatasemel kurti sportlast pole

Eesti Kurtide Spordiliidu peasekretär Kaido Tiislär ütles, et Eestis hetkel sellist sportlast pole, kes kuuljate seas maailma tipule lähedale oleks jõudmas.

Küll on Eestis kurtide olümpialt hulgaliselt medaleid võitnud sportlasi. Neist tuntuim on ilmselt kergejõustiklane Kairit Olenko, kes kroonitud nii kurtide olümpiavõitjaks kui maailmameistriks.

«Kergejõustiklased on meil heal tasemel, eks nemad on ka päris tipule kõige lähemale jõudnud. Emilia Manninen (end Potšepko) on näiteks Eesti meistrivõistlustel 400 meetri tõkkejooksus kolmanda koha saanud,» räägib Tiislär.

«Aga sellist, kes oleks ka kuuljate seas maailmatasemel, pole meil küll kedagi,» lisab ta. «Palju sõltub ka sellest, kas kurdid lapsed kasvavad tavaliste või kurtide vanematega peres. Kurdid vanemad hoiavad pigem omaette ning muu ühiskonnaga palju ei lävi, samas vaimus kasvatatakse ka lapsi. Ka kurdid sportlased pigem pelgavad kuuljatega koos treenida.»

Videolugu: vaata, millise tanki sai sõjamuuseum

Eesti sõjamuuseum võtab homme pidulikult vastu Poola armeemuuseumi kingitud tanki T-34/85.

Küsimusele, miks peaks üks T-34 tüüpi tank olema Eesti sõjamuuseumis, vastab asutuses teadurina töötav Siim Õismaa: «T-34 on Teise maailmasõja üks kuulsamaid tanke ja seda kasutati väga laialdaselt Eestis 1944/45. aastal toimunud lahingutes. Sellepärast peab ka see olema Eesti sõjamuuseumis.»

Veel märgib Õismaa, et konkreetne sõjamasin ei ole siiski näinud lahingut, sest see on toodetud Poolas pärast Teist maailmasõda ja suure tõenäosusega kasutati seda Poola armees kas reservsõidukina või väljaõppesõidukina.

Eksponaati saab seni uudistada militaarmuuseumi ees, ent kevadel saavad külalised vaadata tanki muusemi rasketehnika hallis.

Muuseumi teatel osalevad homsel pidulikul tseremoonial kaitseminister Sven Mikser, Poola suursaadik doktor Robert Filipczak ning Poola armeemuuseumi delegatsioon eesotsas direktor Zbigniew Waweriga.

Vaata videost legendaarset Poola teleseriaali «Neli tankisti ja koer», kust saab näha, kuidas sõidab T-34 tüüpi tank.

Mullu elektritarbimine kasvas, -tootmine kahanes

Möödunud aasta kokkuvõttes kasvas sisemaine elektritarbimine Eestis ühe protsendi võrra 8,1 teravatt-tunnini; kasvu tingis 2013. aastaga võrreldes mõnevõrra jahedam sügis- ja talveperiood, teatas võrguoperaator Elering.

Eesti elektritoodang moodustas 2014. aastal kokku 10,9 teravatt-tundi, kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Elektritoodangu vähenemine tulenes Eleringi hinnangul eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordi poole kaldu – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal. Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sh kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

2014. aasta kokkuvõttes liikus elektrienergia kaubanduslik voog Eestist Lätti pärast päev-ette ja päevasisest kaubandust 99,8 protsendil tundidest. Eesti ja Soome vahelisi kaabelliine mööda liikus võimsusvoog Soomest Eestisse ligi 95 protsendil, Eestist Soome aga neljal protsendil ajast. Tundide osakaal, kus Eesti ja Soome vaheline kaubandus oli merekaablite avariiliste hooldustööde tõttu häiritud, moodustas kokku ühe protsendi.

Lätis vähenes elektritoodang aastases võrdluses 19 protsenti ja oli kokku 4,9 teravatt-tundi. Tootmise languses mängis Eleringi teatel märkimisväärset rolli kahanenud vee juurdevool, mistõttu langes Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kolmandiku ulatuses. Sarnaselt kahanesid tootmismahud ka Riia koostootmisjaamades.

Läti tarbimine langes 2013. aastaga võrreldes kahe protsendi võrra ja elektribilanss jäi 2,3 teravatt-tunniga defitsiiti. Läti siseturul kaeti tarbimine kodumaise toodanguga 69 protsendi ulatuses.

Leedus kahanes elektritoodang 2014. aastal 14 protsenti kolme teravatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis seevastu kahe protsendi võrra, moodustades kokku 10,6 teravatt-tundi.

Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli möödunud aastal 28 protsenti. Ülejäänud osa imporditi enam-vähem võrdsetes osades Läti elektrisüsteemi kaudu ja kolmandatest riikidest.

Balti riikide tarbimismaht oli 2014. aastal kokku 25,9 teravatt-tundi, mis jääb eelneva aastaga samasse suurusjärku. Kolme riigi summaarne elektritoodang langes aastases arvestuses 11 protsenti 18,8 teravatt-tunnini. Summaarne elektribilansi puudujääk oli 7,1 teravatt-tundi, mis kaeti hinnanguliselt 49 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ja 51 protsendiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade 2014. aasta elektritoodang kasvas eelnenud aastaga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 387 teravatt-tundi. Toodang suurenes eeskätt tänu suurematele hüdroressursi kogustele. Elektritarbimine jäi Põhjamaades 2013. aastaga võrreldes samale tasemele. Põhjamaade summaarne elektribilanss oli kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,6 teravatt-tunniga ülejäägis. Põhjamaade netoekspordist 31 protsenti liikus Balti riikidesse ja 69 protsenti Mandri-Euroopasse.

Vaata, milline näeb kurikuulus Puiatu erikool välja viis aastat pärast sulgemist

2009. aasta augustis suletud Puiatu erikooli majad seisavad endiselt tühja ja puutumatuna. Sellest, millised plaanid Riigi Kinnisvara aktsiaseltsil kummitusliku hoonekompleksiga edaspidi on, saab lugeda neljapäevasest Sakalast.

Röövliga kähmluses olnud vanamemm: nüüd ostan pipragaasi

Vinni vallas röövliga vapralt võitlusse asunud vanamemme sõnul oli kurjategijaid kaks, üks neist vehkis noaga.

Röövlile vastu hakanud eakas naine rääkis, et kuulis trepil samme ning vaatama minnes kohtuski välisuksel kahe sissetungijaga, kellest ühel oli nuga peos. Sel ajal, kui memm kurikaelaga kähmles, puistas teine tuba.

Memme sõnul saabus politsei ruttu ning kurjategijad põgenesid. Nende jäljed viisid nurga taha, mis annab alust arvata, et kohale saabuti autoga.

Julge proua lubas nüüd endale kindlasti pipragaasi hankida.

Politsei teatel tungis 27. jaanuaril tundmatu maskis mees Vinni vallas asuva küla ühte korterisse ja nõudis noaga ähvardades 84-aastaselt naiselt raha.

Eelmise nädala reede õhtul tungisid kolm seni kindlaks tegemata kolm meest Väike-Maarja vallas tallu ja nõudsid 76aastaselt naiselt raha. Kurjategijad said 400 eurot.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et esialgu on vara kaht röövi seostada.

Mullu saadi rekordiline teraviljasaak

Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal teraviljasaak 1,2 miljonit tonni, mis on 25 protsenti suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim, teatas statistikaamet.

Teraviljasaagist 615 500 tonni moodustas nisu, 458 100 tonni oder ja 49 600 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3669 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3988, otra 3641 ja rukist 3211 kilogrammi.

2014. aasta teravilja külvipind oli viimaste aastate suurim. Teravilja kasvatati 332 900 hektaril, mida oli 7 protsenti rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 400 hektaril, mis oli ligi veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind vähenes 5 protsenti ja oli 125 800 hektarit. Rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes kolmandiku ja oli 15 400 hektarit.

Kaunvilja saak oli 39 500 tonni, mida oli veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 2070 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 19 100 hektaril, mis oli 41 protsenti enam kui varasemal aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.

Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 166 200 tonni. 2014. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 80 000 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2078 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli 117 300 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 8 protsenti vähem. Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari ning oli 2014. aastal 6400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 472 kilogrammi kartuleid.

Lumerõngaradadel puuduvad rahvusvahelised standardid

Lumerõngasõidu ehk snowtubing’u radadele ei ole kehtestatud rahvusvahelisi standardeid ning kõik sellised rajad ehitatakse vastavalt mäe profiilile.

Valgamaal Otepääl tegutseva spordikeskuse Winterplace juhataja Siim Kalda ütles intervjuus Kuku raadiole, et üle maailma on rajatud väga erinevaid lumerõngasõidu radasid.

«Mõned neist on väga laiad, mõned kitsad. Kõige tähtsam on ohutus,» rääkis Kalda.

Tema sõnul on lumerõngasõiduga tegeledes soovitav kanda kiivrit, kuna suurtel kiirustel on õnnetused kerged juhtuma. Kalda soovitab kanda kiivrit ka nendel, kes lähevad oma kelguga mõnele reguleerimata nõlvale sõitma.

Kalda sõnul tuleb talispordikeskuse vaadata sõiduradadel ohtlikumad kohad kriitilise pilguga üle iga päev ja vastavalt vajadusele neid kohendada. Ta rõhutas, et enne lumerõngaga sõitma minekut tuleb inimest alati instrueerida, kuidas lumerõngal istuda, kuidas käituda, mida teha pärast peatumist ja mida kindlasti teha ei tohiks.

Valgamaal Otepää külje all asuvas Ansomäe suusakeskuses peetud firma talvepäev sai eile traagilise lõpu, kui lumesõidurõngastest ehitatud rongi tagant pudenenud kaks lumerõngast rajalt välja lendasid ning slaalominõlval vastu suuri männipuid põrkasid.

Õnnetuses hukkus 49-aastane naine ning 48-aastane naine sai vigastada.

Rootsi reklaamiombudsman: Tallinki reklaam on seksistlik

Rootsi reklaaminduses heade tavade järgimist jälgiv reklaamiombudsman tunnistas Tallink Silja laevades jagatud eripakkumisi tutuvustava lendlehe seksistlikuks.

Reklamombudsmannen (RO), Rootsi reklaamiala iseregulatsiooni organ, algatas juurdluse Rootsi naisõiguslaste organisatsiooni Kvinnolobby avalduse peale. Kvinnolobby leidis, et lendlehel kujutatud ettepoole nõjatuva madruseriietes naise poos, riietus ja välimus on seksuaalse sisuga. Samuti pole naisel mingit pistmist lendlehes reklaamitavaga ja tekst «eripakkumine» otse naise all annab signaali, nagu oleks naine ise see eripakkumine.

RO teatel ei ole rahvusvahelise reklaami- ja marketingikoodeksi (ICC) alusel õige kasutada reklaamis seksobjektina riietatud mehi või naisi kui neil ei ole mingit pistmist reklaamitavaga.

Rootsi ajalehe Dagens Nyheter teatel kõrvaldas Tallink Silja vaidlusaluse reklaami. «Loodame, et see tähendab, et nad mõtlevad järgi kui tulevikus reklaame teevad,» ütles ajalehele Kvinnolobby esindaja Johanna Dahlin.

Vallavanem: ühegi mäe peal ei saa sajaprotsendiliselt ohutust tagada

Otepää vallavanema Kalev Lauli sõnul kavatsevad Ansomäe suusakeskuse omanikud lumerõngasõidu raja ohutust parandada, kuid sajaprotsendiliselt ei saa ühelgi sellisel objektil ohutust tagada.

Laul käis täna Ansomäel traagilise õnnetuse toimumiskohas ja kohtus suusakeskuse juhtidega.

Lauli sõnul oli eilne õnnetus puhas juhuste kokkulangevus. «Ei oldud üldse arvestatud, et keegi selles suuna sõitma hakkab. Õnnetuskoht asub hoopis teises suunas võrreldes tuubiradadega. Väljasõit toimus kohe raja alguses,» ütles Laul Postimehele.

Vallavanem tõdes, et loomulikult on võimalik muuta rada nii, et muuta väljasõidu võimalust väiksemaks, samas kujutavad raja äärde paigaldatud piirdepostid endast omakorda täiendavat ohuallikat.

«Raja algusesse on paigaldatud plakatid. Keskuse juhtidel on idee, et võiks panna raja algusesse plakateid pikemalt, et vähendada väljasõidu võimalust raja alguses. Samas on siiski esmatähtis suusakeskuse juhendajate ennetav töö. Ükskõik , mis sa raja kõrvale paned, alati leidub neid, kes tahavad mujalt sõita või midagi muud proovida. Oluline on kohapeal jälgida, kes keskuse külalised kehtestatud juhendeid järgiksid,» ütles ta.

Lauli sõnul ei pea kohalik omavalitsus sellistele sõiduradadele kasutusluba andma, kuna need ei ole seaduse mõttes rajatised. Liurajad on ehitatud lumest, mis sulab kevadeks ära.

«Kasutuslube antakse näiteks suusakeskuse tõstukitele, liftidele, kunstlume tootmise vahenditele või elektripaigaldistele. Omavalitsus ei hinda, kas lumest tehtud rada on ohutu. Kõige suurem kompetents on ikkagi suusakeskuse töötajatel endil, kuna nad on sellel alal aastaid tegutsenud. Kui valla ehitusspetsialist läheks rada kontrollima, oleks tal raske kaasa rääkida,» sõnas Laul.

Tehnilise järelevalve ameti pressiesindaja Anu Võlma ütles Postimehele, et seadustega ei ole suusakeskustele, suusaradadele ja kelguradadele otseselt nõudeid kehtestatud ning selliste rajatiste kontrollimine ei ole ameti pädevuses.

«Ohutusreeglid paneb ettevõtja ise paika ning ettevõtja kohustus on tutvustada reegleid külastajatele ja jälgida, et neid reegeid järgitaks,» ütles Võlma.

Valgamaal Otepää külje all asuvas Ansomäe suusakeskuses peetud firma talvepäev sai eile traagilise lõpu, kui lumesõidurõngastest ehitatud rongi tagant pudenenud kaks lumerõngast rajalt välja lendasid ning slaalominõlval vastu suuri männipuid põrkasid.

Õnnetuses hukkus 49-aastane naine ning 48-aastane naine sai vigastada.

Ilves: teadlased peavad olema ühiskonnas kuuldavamad

Eesti Teaduste Akadeemia uue presidendi Tarmo Soomere ametisse vannutamise tseremoonial rääkis president Toomas Hendrik Ilves, et kui tahetakse, et teadlasi võetaks ühiskonnas rohkem kuulda, siis peavad teadlased end ise ka avalikkuses kuuldavaks tegema.

President Toomas Hendrik Ilves sõnas oma tervituskõnes, et täna on peamine küsimus see, kas suudame tuua enam noori teaduse juurde, et meil jätkuks ka edaspidi tarku inimesi, kes tahavad teadusega tegeleda. Kas teadust hinnatakse ja väärtustatakse? Kas suudetakse eristada pseudoteadust päristeadusest?

Ilvese meelest peaksid selleks teadlased olema ühiskonnas kuuldavamad. «Nad peavad olema ka usutavamad kui muinasjutuvestjad ja soolapuhujad, või siis meedia kaudu avalikkuses nähtavad lahmijad. Usutavad haritlased teavad, et Martin Luther ei ole Martin Luther King ja «keskmine» ei ole sama, mis «mediaan»,» rääkis Ilves oma kõnes.

Et tõsta teadus avalikkuses aukohale, peavad Ilvese meelest nii kodanikud valijatena kui poliitikud rahajagajatena teadma ja mõistma, mida kõike teaduse vallas korda saadetakse.

«Niisiis: kui tahame, et need, kelle raha jagatakse ja need, kes raha jagavad, teeksid seda parema meelega ja mõistlikult, siis tuleb mõelda ka sellele, et nad mõistaksid teadust. Ja kui tahame, et teadlasi võetaks ühiskonnas rohkem kuulda, peate te ka ise end avalikkuses kuuldavamaks tegema,» rõhutas president.

Ta tõi välja, et teadus mõjutab ja muudab igapäevaelu üha enam, rohkem kui ühiskond seda veel teadvustab. «Ülikiire tehnoloogia areng aitab meil vastu seista rahvastiku vananemisele ning vähenemisele. Edus infotehnoloogia alal on leitud meie väikese riigi suurus.»

Ilvese sõnul muudab teaduse ja tehnoloogia areng tööelu lähiaastail sama põhjalikult nagu seda tegi omal ajal tööstuslik revolutsioon. «Paljud alad kaovad täielikult – nagu on juba kadunud voorimehe ja hobuserautaja töö –, teised, mida me täna veel ei oska kujutledagi, tekivad juurde. Me peame selleks valmis olema – ka hariduse vallas.»

Ilves rõhutas, et oluline on ka, et poliitiliste otsuste tegijad mõistavad eelseisvaid muutusi ja teevad õigeid otsuseid, et uuendused töötaks ühiskonna heaks, mitte vastu.

Akadeemik Tarmo Soomere valiti akadeemia presidendiks 15. oktoobril, ent täna toimus inauguratsiooni tseremoonia, mille avas akadeemia eelmine president Richard Villems.

Ilves pani Soomerele kaela ametiketi.

Rõivas: elatisabifondi ettepanek ei ole valmis lahendus

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase hinnangul ei ole eile valitsusele elatisabifondi loomiseks tehtud ettepanek valmis lahendus ega lahenda ühegi üksikvanema probleemi.

Rõivas ütles riigikogu infotunnis küsimustele vastates, et riigikogu ettepanek on arutelu algatuseks küllalt hea. Seda valmis lahendusena reklaamides läks Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) tema hinnangul aga liiale ning andis inimestele liiga ruttu liiga suure lootuse. «Selleks, et see asi reaalselt toimima saaks, on vaja veel kõvasti tööd teha,» ütles ta.

Rõivase sõnul ei lahenda ettepanek ise mitte ühegi üksikvanema probleemi. «Minu meelest me peaksime suhtuma üksikvanemate majanduslikku olukorda märksa tõsisemalt kui lihtsalt enne valimisi selliste suurejooneliste avalduste tegemine. Me peame vaatama, kuidas me neid tegelikult aidata saame, kuidas sellest ettepanekust edasi minna ja tagada see, et me tõepoolest saame igalt konkreetselt oma laste ja teise vanema suhtes lugupidamatult käituva inimese käest selle raha kätte,» rääkis ta ja lisas, et lihtsalt populistlike avaldustega seda probleemi ei lahenda.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt kinnitas, et kõik riigikogus vastu võetud otsused on valitsusele täitmiseks, sõltumata sellest, kes pärast valimisi võimule saab. «Mis puudutab elatisabifondi, siis ei tohi siin ära unustada seda, et jutt on lastest ja see, kuidas nende heaolu ja käekäik edeneb, peab olema kõikidele kohustus,» ütles ta.

Tema sõnul alustati sotsiaalministeeriumis juba eile arutelu, kuidas ja milliste põhimõtetega saaks fondi luua ja kuidas jõuaks elatisraha lasteni. «Nii et kindlasti sotsiaalministeerium sellega väga tõsiselt tegeleb,» lisas Kütt.

Riigikogu otsustas valitsusele elatisabifondi loomiseks ettepaneku teha eile 61 häälega. IRLi algatatud otsuse kohaselt peab elatismaksete garanteerimise süsteem rakenduma 2016. aasta algusest.

Riikliku fondi ülesanne oleks maksta last kasvatavale vanemale õigeaegselt elatisabi vähemalt miinimummääras, milleks on seaduse järgi pool miinimumpalgast, ning nõuda makstud summad sisse elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidvalt vanemalt.

Koneskost eraldunud TUGE Energia hakkab Paldiskis tuulikuid tootma

Tänavu AS Koneskost eraldunud väiketuulikute tootmise ja arendamise üksus TUGE Energia OÜ hakkab Paldiskis Pakri teadus- ja tööstuspargis tuulikuid tootma.

Ettevõtte teatel alustatakse Pakris seni kõige edukama kodumaise väiketuuliku, TUGE 10 tootmist ning lähiajal arendatakse ja tuuakse turule ka uued 20kW ja 50kW tuulikud.

2008. aastast väiketuulikute arendamise ja tootmisega tegelenud Konesko müüs tänavu oma tuulikuüksuse seni tuulikuprojekti vedamisega tegelenud Indrek Gregori ettevõttele TUGE Energia.

«Konesko juhtkond usaldas väiketuulikute edasise arendamise ja tootmise meeskonnale, kelle eesotsas jätkub tugevate kogemustega Konesko endise tuulegeneraatorite osakonna projektijuht Indrek Gregor. Oleme valmis pakkuma tootmistuge nii olemasolevate mudelite kui ka uute tuulikumudelite valmistamisel,» ütles Konesko tegevjuht Mart Hirtentreu.

«TUGE 10 tuulik on Eestis ja ka väljaspool Eestit soojalt vastu võetud ning nõudlus turul kasvab. Seetõttu paneme suurt rõhku tootearendusele, et luua uued, veelgi efektiivsema energiatootlikkusega tuulikud,» ütles TUGE Energia tegevjuht Indrek Gregor.

«Esmane tootearenduse ja kasvufaas on läbitud ning edasine tootmine vajas iseseisvat organisatsiooni. Konesko juhtkonna usaldus TUGE Energia loomiseks annab meile kindluse, et suudame edu saavutada,» lisas ta.

TUGE Energia ning Pakri teadus- ja tööstuspark sõlmisid viieaastase koostöölepingu, mille eesmärk on välja ehitada ja seadistada väiketuulikute testimis- ja arenduskeskkond ning tootmine Pakri hoonekompleksis Paldiskis. Koostöölepingu teine osa on leida investeeringud uute tuulikute arenduseks ning sertifitseerimiseks.

Investeering tehnoloogia arendusse planeeritakse saada läbi Pakri ja Tehnopoli asutatud Energia- ja Keskkonnatehnoloogia Arenduskeskuse OÜ (RoheTAK), mis tegeleb parasjagu EASi investeeringu kaasamisega.

Presidendi kantselei direktor läheb juhtima muinsuskaitseametit

Viimased neli aastat presidendi kantseleid juhtinud Siim Raie alustab aprillist tööd muinsuskaitseameti peadirektorina.

Konkursi muinsuskaitseameti peadirektori ametikoha täitmiseks viis kultuuriministeeriumi tellimusel läbi riigikantselei, teatas presidendi kantselei.

Raie sõnul on muinsuskaitseameti peadirektor töökoht, kus ta saab parimal viisil kasutada oma mõlemat haridust. Raie on lõpetanud Estonian Business Schoolis ärijuhtimise bakalaureuseõppe ning mullu kunstiakadeemias muinsuskaitse- ja konserveerimise magistriõppe.

Raie on ka muinsuskaitse nõukogu ja Eesti Vabaõhumuuseum SA nõukogu liige.

«Olen tänulik võimaluse eest töötada koos Toomas Hendrik Ilvesega, kes on alati kõiki oma töökaaslasi julgustanud sirutuma millegi uue järele ning säilitama rahulolematust olemasolevaga,» sõnas Raie.

Tema sõnul on neli aastat presidendi kantseleis kahtlemata olnud senise elu kõige põnevamad aastad.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas Siim Raie presidendi kantselei direktoriks märtsis 2011. Enne seda oli Raie 2002. aastast Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor.

Muinsuskaitseameti peadirektorina alustab Raie tööd 6. aprillil.

Kultuuriminister Urve Tiiduse sõnul asub muinsuskaitseameti uus juht ametisse ajal, mil muinsuskaitses laiemalt on piirangutele keskendumine asendumas suurema nõuandva rolliga. «Lõpusirgele on jõudmas seaduse uuendamine, mis seaks riigi ning omanike kohustused omavahel paremasse tasakaalu,» ütles kultuuriminister Urve Tiidus.

Siim Raie ei kavanda enda sõnul suuri muutusi muinsuskaitseametis, küll aga soovib ta aidata kaasa kaitsealuste objektide tähenduse ja väärtuse senisest avaramale selgitamisele.

«Meie kultuuripärand on, mõningate eranditega, jäetud liiga sügavale ajaloo riiulisse. Samas võiks suur osa pärandist olla aktiivses kasutuses, olla aktuaalne tänastele põlvkondadele ning osaleda ka majandusliku väärtuse loomisel,» ütles Raie.

Raie on Muinsuskaitse Nõukogu liige, samuti kuulub ta SA Eesti Vabaõhumuuseum ja SA Eesti Kontsert nõukogusse. Lisaks tegutseb Raie Eesti Standardikeskus MTÜ, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA Kredexi ja E-Riigi Akadeemia juhatuses või nõukogus.

Raiet on autasustatud Valgetähe teenetemärgi IV klassi ning mitmete välisriikide teenetemärkidega.

Võõrkeeltest valdab Siim Raie inglise, vene ja saksa keelt.

Muinsuskaitseamet on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev asutus, mille põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine.

Tallinnas käivitus automaatne bitcoinide ostu terminal

DeCrypto OÜ käivitas Tallinnas valuutavahetuse Spotex ruumides eurode virtuaalseks valuutaks bitcoinideks vahetamise terminali.

Ettevõtte teatel on see terminal Baltimaade esimene omataoline.

DeCrypto juhi Deniss Kudrjašovi sõnul näeb ta bitcoinides potentsiaali, seepärast nende edendamisega Eeestis tegelebki.

Terminalis on võimalik teha ainult bitcoinide ostutehinguid ning seda ainult euro kupüüride eest. Bitcoinide vahetuskurss sõltub jooksvatest börsihindadest. Enne bitcoini ostutehingu sooritamist on vajalik ostja identifitseerimine telleri juures kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel.

Eesti piimatoodang kasvas viiendat aastat järjest

Esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal 799 300 tonni piima, neli protsenti rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet. Hoolimata piimalehmade arvu vähenemisest toodang kasvas ja seda viiendat aastat järjest.

31. detsembril 2014 oli Eestis 264 800 veist, sealhulgas 95 100 piimalehma. Varasema aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid ühe protsendi jagu rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes kolm protsenti.

Statistikaameti andmeil on piimalehmade arv olnud viimase kümnendi jooksul langustrendis, vahepeal nende arv stabiliseerus, kuid 2014. aastal hakkas taas langema.

Keskmine piimatoodang lehma kohta on ent pidevalt suurenenud. 2014. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 8206 kilogrammi ehk 216 kilogrammi rohkem kui aasta varem.

Aasta lõpu seisuga oli Eestis ka 360 000 siga ning 90 100 lammast ja kitse. Sigu oli samapalju kui 2013. aastal samal ajal, lambaid ja kitsi nelja protsendi jagu rohkem.

2014. aastal toodeti 196,4 miljonit muna, kolm protsenti enam kui aasta varem.

Majapidamistes tapeti või müüdi tapaks 118 300 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Lihatoodang suurenes aastaga ühe protsendi, seejuures veise- ja linnulihatoodang suurenes, aga sea-, lamba- ja kitselihatoodang vähenes.

Ka Eesti Energia ostis Klaipeda LNG terminalist gaasi

Eile allkirjastas Eesti Energia Klaipéda LNG terminali haldava Leedu firma Litgasiga lepingu 5,8 miljonit kuupmeetri gaasi ostuks.

«Möödunud aasta detsembris tehtud piloottarned kinnitasid, et gaasi kauplemine alternatiivsete importijate kaudu on võimalik ja toimib,» ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Heikko Mäe.

«Arvestades tänaseid regulatsioone ja pingelist poliitilist olukorda, on täiendavad varustajad gaasi tarnekindluse tagamisel kahtlemata tähtsad nii meie kui ka gaasimüüja jaoks, aga kindlasti ka meie gaasiklientidele,» lisas ta.

Eesti klientidele tähendab sõlmitud kokkulepe alternatiivi vene gaasile, teatas Eesti Energia. Lisaks Eestile tugevdab Leedu veeldatud maagaasi terminal oluliselt gaasi varustuskindlust ka Läti ja Leedu jaoks, sest väheneb sõltuvus senisest ainsast allikast.

Eesti Energia on müünud oma suuräriklientidele elektrile lisaks ka gaasi kolm aastat.

Litgas teatas eile, et on müünud Eesti klientidele sel aastal 30 miljoni kuupmeetri jagu gaasi. 12 miljoni kuupmeetri ostust teatas eile Alexelale kuuluv Reola Gaas.

Neinar Seli süüasjas apelleerisid nii kaitsja kui prokurör

Eesti Olümpiakomiteele (EOK) raha eraldamise asjus Harju maakohtus süüdi jäänud EOK presidendi ja Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe Neinar Seli süüasjas esitasid Tallinna ringkonnakohtusse apellatsioonkaebused nii kaitsja kui ka prokurör.

Seli kaitsja Marko Kairjak taotleb apellatsioonis Seli süüdimõistmise tühistamist ja tema õigeksmõistmist, kusjuures ta leiab, et süüdistatava menetluskulud peab kandma riik.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei ole rahul maakohtu seisukohaga, et Seli on süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise katses ning taotleb mehe süüdimõistmist toimingupiirangu rikkumises. Maakohtu lahendi muud osa, sealhulgas Selile määratud karistust Evestus ei vaidlusta.

«Kolmapäevase seisuga ei ole Tallinna ringkonnakohus veel apellatsioonide arutamise aega määranud ega ka muid menetlustoiminguid teinud,» lisas kohtu pressiesindaja BNSile.

Harju maakohus mõistis 9. detsembril Seli süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise katses suures ulatuses ning määras rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 17 000 euro ulatuses. Sellele lisanduvad menetluskulud 532,5 eurot. Sellist karistust nõudis Selile ka prokurör, seevastu kui kaitsja leidis, et Seli süü ei ole tõendatud. Ka Seli ise ei tunnistanud end kohtus süüdi.

Ülemöödunud aasta 31. oktoobril toimus Tallinna Sadama nõukogu koosolek, mille neljandaks päevakorrapunktiks oli sponsorlus. Nõukogu rahuldas sponsorlustaotluste läbivaatamise komisjoni ettepaneku eraldada EOK-le spondeerimiseks 250 000 eurot. Süüdistuse kohaselt osales Seli nõukogu istungil ning nõukogu esimehena osales ta ka otsustuses, mis seonduvalt sponsorlustaotlusega tehti.

Nõukogu hääled jagunesid antud otsuses neli poolt ja kolm vastu. Tallinna Sadama põhikirjas on Evestuse sõnul aga välja toodud, et häälte võrdsel jagunemisel on otsustusõigus nõukogu esimehel, seega ilma Seli hääleta oleksid poolt- ja vastuhääled jäänud võrdseks ja otsust ei oleks saanud vastu võtta.

Neinar Seli kaitsja Marko Kairjak väitis kohtus, et Selil ei olnud huvide konflikti, kuna EOK oleks saadud toetuse ära jaotanud alaliitude vahel, mitte ei oleks Seli sellest isiklikult kasu saanud. Kaitsja rõhutas, et Seli roll EOKs on esindusfunktstioon. Seli ei saanud kasu ja süüdistatava tegevus ei olnud süüline. Seli tegi kaitsja sõnul kõik selleks, et antud otsus ei saaks allkirjastatud.

Teiseks puudub Kairjaki sõnul koosseisupärane tegu - hääletamine - ja täiendavalt puudub ka otsus kui selline. Tsiviilõiguse järgi on hääletamine selge tegu ning antud juhul seda tegu pole toime pandud. Kokkuvõtteks puudub kaitsja sõnul objektiivse koosseisu asjaolu, koosseisu tegu ja puudub ka otsus, sest seda protokolli ei allkirjastatud. Tunamullu 31. oktoobril tehtud otsust ei saa tühistada, kuna seda ei ole kunagi toimunud.

KPMG: Venemaa ja Poola kapital huvitub Balti ettevõtetest

Venemaa ja Poola kapitalile kuuluvatel ettevõtetel on kasvav huvi ülevõtmiste vastu Baltimaades, järeldas konsultatsioonifirma KPMG värske analüüsi põhjal.

Pärast kolmeaastast langust rahvusvahelisel ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) turul on tänavu oodata aktiivsuse kasvu, näitab KPMG analüüs Global M&A Predictor. Suurfirmadelt oodatakse suuremat huvi M&A tehingute vastu ning neil on ilmselt ka rohkem raha potentsiaalsete tehingute läbiviimiseks.

KPMG Baltics OÜ ettevõtte rahanduse teenuste juhi Imre Visse sõnul on Baltimaade M&A turul märgata aktiivsuse kasvu peamiselt kahel suunal. «Rahvusvahelised ettevõtted tõmbavad tegevust siin regioonis koomale ja müüvad ära oma kohalikud tütarettevõtted, mis annab ostuvõimalusi kohalikule kapitalile ja kohalike ettevõtete juhtidele. Järjest kasvavat ostuhuvi Baltimaade ettevõtete vastu näitab üles Venemaa ja Poola kapital. Tulenevalt eelnevast on nii Balti kui Eesti M&A turul käesoleval aastal oodata kindlasti jätkuvat aktiivsuse kasvu.»

KPMG Baltics OÜ tehingunõustamise ja restruktureerimise teenuste juht Anneli Simm tõi positiivse poole pealt välja ka era- ja riskikapitali fondide jätkuva huvi Balti riikide vastu. «Turul tegutsevatele fondidele lisandus 2014. aastal lõpus uus varase faasi fondifond ning käesoleva aasta alguses alustas tegevust mezzanine-finantseerimist pakkuv fond. Samuti on Eesti pensionifondid astunud suure sammu edasi ning hakanud kohalikesse fondidesse investeerima,» ütles ta.

Globaalselt on sektoritest kehvemas seisus odavnevate nafta- ja toorainehindade all kannatav energeetikatööstus, mille kasum ja turukapitalisatsioon langes eelmisel aastal vastavalt 23 ja 10 protsenti. Seetõttu on analüütikute arvates energeetikasektor ainus, mille tehingute võimekuse näitaja langeb. Hoopis teine lugu on meditsiinisektoriga, mille võimekuse kasvuks oodatakse 33 protsenti ning sama kehtib suurte rahareservidega tehnoloogiasektori kohta, mille vastav näitaja on järgmise aasta jooksul 73 protsenti.

Viimase 12 kuu statistika näitab, et globaalne tehingute koguväärtus tõusis 2014. aasta jaanuari 2,09 triljonilt USA dollarilt sama aasta detsembriks 2,45 triljonile. Tehingute arv tõusis Thomson Reuters SDC andmetel sama ajaga 28 733-lt 29 511-le.

«Global Predictori andmed annavad tunnistust kindluse naasmisest M&A turgudele. Esmakordselt viimase kolme aasta jooksul näeme, et kasvav kindlustunne mõjutab oluliselt M&A tehingute aktiivsust, kus nii tehingute maht kui ka väärtus liikus 2014. aasta teisel poolel soodsas suunas,» ütles Visse.

Video: Pärnu talisuplejad ei jäta jääauku hüppamisel päevagi vahele

Pärnu talisuplejaid võib Papiniidu silla juures jääaugus kümblemas näha seitsmel päeval nädalas, iga päev käib kohal umbes 15 karastajat.

Talisupleja Tõnu Kütt rääkis, et ei mäletagi, millal Pärnu jõel olnuks jääolud nii heitlikud nagu tänavu. „Vaevalt jõuab jõgi külmuda, kui jälle on jääminek,“ kirjeldas ta hooaega.

Vaata videost, kuidas Pärnu talisuplejatel tänavune hooaeg on läinud!

Kinnisvaraturul on uus müügihitt

Kui möödunud aastatel olid kõige kiiremini ostetud korteriteks kahetoalised nii uusarendustes kui vanemates elamutes, siis nüüd on  tõusmas hoopis neljatoalised korterid, kirjeldas Uus Maa kinnivarabüroo maakler Liisa Laud.

«Kõige enam paistab nõudluse kasv silma just äärelinna uusarenduste puhul, kus neljatoalised perekorterid on väga lühikese müügiajaga ning iga uue projekti puhul enamasti need, mis esimesena broneeritakse. Näidetena võib tuua Hõbemetsa, Sipelga 2, Kiili 12) ja Sipelga 3,» selgitas Laud.

Nõudluse üheks põhjuseks on Laua sõnul võrdlusmoment. «Uued neljatoalised korterid on avarad ning võrreldes ridaelamuboksi või majaosaga on nende hind madalam. Kiire elutempoga linnastunud pereinimestele on see mugav ja sobiv lahendus,» lisas Laud.

Samas tekitab märgatavat nõudlust ka see, et neljatoalisi kortereid on pakkumisel vähem, eriti originaalplaneeringus ja uutes majades.

«Populaarsed on ka soodsama hinnaklassiga Mustamäe paneelmajades asuvad väiksema üldpinnaga neljatoalised korterid, mille ostjaskonnaks on peamiselt noored pered, kes müüvad eelnevalt väiksema kodu ja kel omafinantseeringut lisaks on minimaalselt,» kirjeldas Laud.

Väiksema korteri suurema vastu vahetamisele aitab kaasa lihtne fakt, et kui Mustamäe vanemad 2-toalised korterid on hinnaklassis 50 000-60 000 eurot, siis neljatoaliste, keskmiselt 61-ruutmeetriste korterite müügihinnad on vahemikus 65 000-75 000 eurot. See tähendab, et suurema ja lisatubadega kodu ostmiseks on vaja suhteliselt vähe lisaraha või -tagatist.

Rahandusministeerium hindab valimislubaduste maksumust

Rahandusministeeriumis valmib veebruari keskpaigaks analüüs, kui palju lähevad maksma erakondade riigikogu valimiste lubadused ja milline on nende oodatav majanduslik mõju.

Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri Kaie Koskaru-Nelgi sõnul võetakse valimislubaduste analüüsis muu hulgas arvesse mõju tööhõivele, majanduskasvule ja inflatsioonile. «Kõiki erakondi koheldakse võrdsetena ja analüüsitakse vaid ettepaneku mõju selle sisule hinnangut andmata,» ütles ta.

Platvormide eelarvemõju hinnang valmib koostöös erakondadega, kes saavad esitada valimislubaduste sisu ja kavandatud meetmete kohta täpsemaid andmeid. Analüüsi eesmärk on teavitada kodanikke valimislubaduste rahalisest mõjust ja aidata parandada avaliku diskussiooni kvaliteeti. Lisaks on analüüs kasutatav järgmise valitsuse tegevuse plaanimisel, sest see annab ülevaatliku aluse koalitsioonilepingu koostamiseks, teatas ministeerium.

Analüüsi tulemusi kasutatakse muu hulgas ka riigi 2016.–2019. aasta eelarvestrateegia koostamisel, mis on aluseks 2016. aasta riigieelarvele. Rahandusministeerium avalikustab analüüsi tulemused oma koduleheküljel veebruari keskel.

Rahandusministeerium analüüsis riigikogu valimiste platvormides esitatud ettepanekute mõju riigieelarvele ka enne 2007. ja 2011. aasta riigikogu valimisi.

Maksuamet asub kontrollima autode käibemaksu deklareerimist

Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel ei ole äriühingud esitanud andmeid 45 000 sõiduki kohta; nüüd asub maksuamet neid kontrollima.

MTA teatas, et palub seoses ettevõtetele kuuluvate autode käibemaksu arvestamise muudatustega vaadata jaanuaris esitatud andmed üle äriühingutel, kes omasid detsembri seisuga sõidukit, kuid ei ole nende arvu ega seotud kulusid deklareerinud.

Käibedeklaratsioonide järgi esitas üle 21 000 äriühingu andmeid pea 50 000 sõiduauto kohta.

Täies ulatuses ettevõtluses kasutatavaid sõiduautosid deklareeriti 15 000, millega seotud kuludelt arvati sisendkäibemaksu maha 1,3 miljoni euro ulatuses. Osaliselt ettevõtluses kasutatavaid sõiduautosid deklareeriti 35 000, millelt arvati sisendkäibemaksu maha 1,4 miljonit eurot.

Andmeid sõidukite kohta ei esitanud maksuametile üle 16 000 isiku, kellele teadaolevalt kuulub 45 000 sõidukit. Sealhulgas oli kuni ühe töötajaga ja kuni 5000-eurose aastase kogukäibega äriühinguid 1624, kellel oli kokku 2422 sõiduautot.

MTA kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul on kavas eelisjärjekorras kontrollida nende äriühingute esitatud andmeid, kelle aastane kogukäive on väike, auto on soetatud detsembris ning sellelt on  käibemaksu riigilt täies mahus tagasi küsitud.

«Samuti pöördume valimi alusel telefoni või e-kirja teel nende äriühingute poole, kes ei näidanud deklaratsioonil ühtegi autoga seotud kulu, kuigi maanteeameti andmetel oli neil detsembri seisuga vähemalt üks auto,» rääkis Värk. «On vähetõenäoline, et kõiki neid ettevõtluseks soetatud autosid reaalselt kuu aja jooksul ei kasutatud.»

Üksikkandidaatidel pole edu loota

Üksikkandidaadid saavad kasutada riigikogu valimistel osalemist endale oluliste teemade tõstatamiseks, kuid parlamenti pääsu pole neil paraku loota.

Et osutuda riigikokku valituks, peab üksikkandidaat koguma vähemalt valimisringkonna lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga ja seega sõltub selle suurus otseselt hääletamisest osavõtjate arvust.

Näiteks eelmistel valimistel tulnuks üksiküritajatel koguda riigikokku pääsemiseks ringkonnast olenevalt umbes 4600–6400 häält. Toona tegi üksikkandidaatidest parima tulemuse Leo Kunnas, kes sai Harju- ja Raplamaal veidi üle poole vajalikust ehk 3269 häält.

Üksikkandidaatide senine häälterekord pärineb 1992. aastast, kui Eesti Põlevkivi toonane peadirektor Väino Viilup kogus Ida-Virumaal kandideerides 5007 häält. Viilup oli selle tulemusega üle-eestilises võrdluses enim hääli saanud kandidaatide hulgas 14. kohal, ent isikumandaadist jäi tal ikkagi puudu 270 häält ja riigikogu liikmeks ta ei saanud. Kõige paremini läkski üksikkandidaatidel 1992. aasta valimistel.

Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektori Tõnis Saartsi sõnul ei olnud toona veel selge, mida valimissüsteem endast kujutab. Hiljem on valijad tema sõnul aru saanud, et üksikkandidaatide võimalused valituks osutuda on väga väikesed ja isegi kui nad peaksid riigikokku saama, on neil vähe võimalusi mõjutada suurt poliitikat.

Saartsi hinnangul pole siiski võimatu, et tulevikus õnnestub mõnel üksikkandidaadil sobivate asjaolude kokkulangemisel riigikokku jõuda. Ka Euroopa Parlamendi valimistel ei ennustatud varem üksikkandidaatidele erilist edu, kuid ometi on Indrek Tarand osutunud valituks juba kaks korda.

«Nii et ma ei välista, et ka riigikogu valimistel võiks kunagi mõni üksikkandidaat edu saavutada, aga see peab olema inimene, kes ainuüksi oma tuntusega on võimeline tõmbama piisavalt hääli. See eeldab ka, et ei ole alternatiivi mõne tõsiseltvõetava protestierakonna näol, kelle poolt oma hääl anda,» ütles ta.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil. Seekordsetel valimistel osaleb 11 üksikkandidaati.

Üksikkandidaatide seisukohad

Postimees palus kõigil üksikkandidaatidel, kes osalevad seekordsetel valimistel, selgitada, milliste seisukohtadega nad valimistele lähevad. Ainsana jättis vastamata Tallinnas Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnas kandideeriv Svetlana Ivnitskaja.

-ILMAR IBRAGIMOV (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)

Olen professionaalne finantsanalüütik. Arvan, et käes on rahandusteadlaste, mitte reklaamitud poliitikute aeg. Riigis, mille suurim potentsiaal seisneb elanike erialades, puudub siiani tootmiskompleksi arendusprogramm. Sellest tuleneb ka käibekapitali vahendite puudus, mis omakorda tekitab töökohtade ebastabiilsust, väärikate pensionide puudust ning noorte perede ja spetsialistide toetuste vähesust. Riigi kodanikud on laenukohustustes ja võlgnevustes kohtutäiturite ees, kelle töö makstakse meie taskutest kinni. Selle tõttu ongi Eestis kõrged maksud ning suured haldustrahvid.

Minu platvorm on selline: arendada Eestis tootmissektoreid, mis on võimelised moodustama normaalseid riigifonde. See tagaks kodanikele kõrgelt tasustatud töökohad, kvaliteetse meditsiiniabi, toetused noortele peredele, pensionifondi kasvu tootmisfondist maksete arvel ja Eesti spordi ja noorsoo huvide arengu.

-HENN LEETNA (Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)

Kõigepealt peab parandama vead, mis on tehtud omandireformi käigus. Omandireformi käigus tekitati tahtlikult sundüürnikud, keda üle kogu Eesti on ligi 100 000 inimest. Tahan riigikogus igal võimalikul juhul meelde tuletada, et tagastatud elamute üürnikud peavad saama eluruume erastada samadel tingimustel riigikorterites elanutega või tuleb neile rahaliselt kompenseerida nende erastamata korter.

Tahan samuti meelde tuletada, et sellisel kujul uue piirileppe ratifitseerimisel muutub õigustühiseks Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seadus, mis võeti vastu aastal 1994. Kui märgitakse maha uus piir, siis kaob tuhandetel maadeomanikel neile seadusega tagatud õigus oma kinnisvara tagasi saada. Seetõttu peavad maaomanikud saama õiglast rahalist kompensatsiooni või tuleb anda neile asendusmaad.

-MAARIKA PÄHKLEMÄE (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)

Tahan seista inimkaubanduse ja pedofiilia ohvrite, laenuohvrite ja vägivallaohvrite kaitsel. Tegevjuristina olen saanud kaitsta neid reaalsetel kohtuprotsessidel, nüüd aga soovin lisaks tagajärgede likvideerimisele osaleda seadusloomes, et Eesti oleks turvalisem riik.

Minu jaoks on oluline võidelda vägivallaga, sest oma elu üle otsustamine on iga inimese põhiseaduslik õigus ja kohustus. Näen aga iga päev inimesi, kel on sellega meie õigus- ja kultuuriruumis ületamatuid raskusi. Nende inimeste hulgas on perevägivalla ohvrid, ebaõnnestunud laenude ohvrid ja muudel põhjustel elu hammasrataste vahele jäänud inimesed. Väga tihti on nendeks ka lapsed. Minu lubadus on kaitsta ohvreid ja seista turvalise Eesti eest.

Ükski erakond pole võtnud oma programmi oluliseks osaks ohvrite toetamist. See on ka põhjus, miks ma valisin üksikkandidaadi tee – see on kõige kindlam viis edastada oma sõnumit.

-GREETE REINSON (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita)

Algatan muudatuse valimisseaduses, et muuta valimised läbipaistvamaks. Eestis on esindusdemokraatia, mille kõige suuremaks probleemiks võib pidada täieliku läbipaistvuse puudumist. Et seda vältida, tuleb muuta süsteem otsevalimisteks ja valitud vastutavateks valijate ees, kuni tagasikutsumiseni valijate poolt.

Teiseks, riik peab hakkama seisma oma kodanike eest ja olema eeskujuks rahvale. Riik peab jõulisemalt tegutsema elatisvõlgnike arvu vähendamisel. Iga sellise võlgniku taga on siiski laps või lapsed, kes ei saa paljudel juhtudel isegi elementaarsetes elamistingimustes elada.

Kolmandaks, riik peab lõpetama rahva ülekriminaliseerimise. Karistusregistris oli mullu 574 939 isikut, kellel on vähemalt üks karistus kriminaal- ja/või väärteoasjas. See ei ole normaalne. Samuti tuleb kinnipeetavatele anda tagasi valimisõigus. Kavatsen seista riigikokku saades kõikide karistatute ja kinnipeetute õiguste eest.

-EGE HIRV (SDE, Harju- ja Raplamaa)

Ettevõtluslaen igale kodanikule! Meie maa ja rahva rikkuseks on maa ja meri ja metsad ja iga kodaniku kohta on metsa 1,7 hektarit. Laen antakse ühe hektari kasvava metsa tagatisel. Igal kodanikul on õigus saada riigilt 10 000 eurot laenu ettevõtlusega alustamise või enda parimal äranägemisel investeerimise jaoks. Laenude väljastamisega kaasneb 15 maakondliku laenuühistu loomine, mille loomise jaoks saavad inimesed oma laenu ka kasutada, kui ise ei soovi eraettevõtjateks hakata.

Me peame oma riigi rikkused ja varad kasutusele võtma, aktiivselt sekkuma, enne kui kogu rahva vara pätikarja poolt laiali kantakse. Mets pakub inimesele võimaluse tegutseda ja inimese tegutsemine omakorda kaitseb metsa röövraie ja varastamise eest. Projekti maksumus on 9,8 miljardit eurot. Riigi aastaeelarve maht. Väga realistlik kulu.

-JAAK VACKERMANN (Harju- ja Raplamaa)

Maaomanikuna puutun paratamatult kokku planeeringutega ja pean bürokraatlikku kooskõlastamiskadalippu, mis on varjatult ideoloogiast läbi imbunud, üheks suurimaks piduriks meie riigis. Hüüdlause «Maale elama!» mõjub mulle mõnitamise kvintessentsina, mis varjab endas tegelikkust. Ma pean ääremaastumise pidurdamise ning haldus- ja regionaalpoliitika võtmeks eraalgatusliku initsiatiivi austamist.

Soovin, et Tallinn saaks pealinnana jälle Eesti Vabariigi kodanike omaks. Enamikus Eesti Vabaerakonna platvormilistes ja programmilistes seisukohtades olen sama meelt. Oma kampaaniat teen ma peaasjalikult sotsiaalmeedias ja seda lõppematult, sest kommenteerin meediaartikleid oma nime all ja olen Facebookis ehk liigagi tüütavalt aktiivne. Seda seetõttu, et küllap siis teisiti ei saa. Palun minu poolt mitte hääletada, vaid anda hääl Eesti Vabaerakonna kandidaadile Harju- ja Raplamaal!

-HELI KOIT (Järva- ja Viljandimaa)

Kandideerin üksikkandidaadina sellepärast, et tundmatu nimena erakonna ridades olles jäängi tundmatuks inimeseks, kes ei osutu kunagi valituks. Avaldasin Järva Teatajas ja Sakalas teadaande, milles kutsusin inimesi mulle kirjutama ja avaldama arvamust, mida minu valimisprogramm peaks sisaldama. Saabunud kirjade sisu kokku võttes soovitatakse mul kirjutada vaesuse likvideerimise abinõude plaan.

Valimislubadusi on palju, seepärast otsustasin piirduda ühe võtmesõnaga, milleks on otsedemokraatia. Miks mitte proovida otsedemokraatia võimalusi, kui esindusdemokraatia enam inimesi ei rahulda? Soovitan järgmistel valimistel julgematel inimestel kandidaadina üles astuda, sest see on valija rollist oluliselt erinev ja paneb teid elule uue pilguga vaatama.

-URMO KARUSOO (Tartu linn)

Otsustasin kandideerida, sest pidasin vajalikuks tuua ühiskondlikku arutellu vajaduse muuta riigi uimastipoliitikat. Seni on narkopoliitika tulutult võidelnud illegaalsete uimastite leviku vastu, julgustades samas jõuliselt legaalsete uimastite tarbimist. Mina pooldan uimastipoliitikat, mis keskendub pigem kahjude kahandamisele ja võtab arvesse teadusuuringuid ja statistikat.

Uimastireformi jõustumisel saadavat ühiskondlikku kasu saaksingi esitleda oma olulisima eesmärgina. Tooksin siinkohal esile kolm peamist tulemust: turvalisem elu kõigile ja üldine vägivalla vähenemine ühiskonnas, rahva tervise märgatav paranemine ja paljude haiguste efektiivsem ravi ning majanduslik tulu, mille abil saaksid võimule pääsevad erakonnad vähemalt osa oma lubadustest täide viia. Samas on uimastireformi pooldajaid veelgi ja ainult selle põhjal mulle häält andma ma ei julgusta. Minusuguse inimese olulisus riigikogus ja uimastireformi vajalikkus on täiesti erinevad teemad. Ainult reformi vajalikkus on ümberlükkamatu fakt.

-TARMO PORROSON (Võru-, Valga- ja Põlvamaa)

Tahan tuua rahva ette küsimuse, miks peaks Eesti kasutama palgaarmeed. Need, kes räägivad totaalkaitsest, relvastusest ja summadest, mis sinna pannakse, ei räägi mitte kunagi sellest, mis saab siis, kui konflikti algataja on sedavõrd suure jõuga, et vastuhakk on mõttetu. Palgaarmee annaks suure ohu korral endast kõik: kui neil läheb hästi, tulevad nad tagasi, kui nii hästi ei lähe, tulevad mõned tagasi, ja halvemal juhul saavad kõik kord aastas kuuseoksi. Midagi pole parata, aga nii väikese rahvahulga juures, nagu meil on, jääb vähemalt inimressurss alles. Miks me muidu läksime NATOsse, kui me ei usu, et kollektiivkaitse toimib?

Niisiis: austame inimeste põhiõigust vabadusele ja elule. Kui meil on vähe raha, peame leppima paratamatusega, ostma enesekaitseteenust sisse ja mitte raiskama oma inimeste elu.

-MAREK RANNE (Võru-, Valga- ja Põlvamaa)

Mind häirib tõsiselt, et põhjendamatult laristatakse riigi raha: valimiskampaaniate riiklik rahastamine, «katuseraha» jagamine, nõukogu liikme tasud jne. Koostöö riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel on nõrk, mistõttu õigusnormide kehtestamisel ei arvestata kogukonna huve. Riigikogu liikmeks valituna näen oma peaülesandena riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö suurendamist. Ainult nii on võimalik tagada riigi toimimine tervikuna.

Oma tegemistes toetan kultuuri, hariduse, spordi, maaelu, põllumajanduse ja tervishoiu edendamist. Miinimumpalga tõusu. Riigireformi läbiviimist. Sundüürnike probleemi lahendamist, teaduspõhist lähenemist uimastipoliitikale. Riigikogu valimiskorra muutmist (kautsjoni kaotamine, üleriigilised valimisnimekirjad jms) ja muid eestluse säilimise ja riigi toimimise jaoks olulisi teemasid. Minu põhimõtted – ausus, avatus, koostöö ja tulemustele orienteeritus – tagavad riigikogu läbipaistva töö, tihedama koostöö riigi ja kogukonna vahel.

Hannes Rumm: president Mang ja Kremli pang

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm kirjutab ajakirjas Eurokratt, et kui mõni Eestisse sattunud tulnukas oleks analüüsinud aastavahetusel meie ajakirjandust, jõudnuks ta järeldusele, et Eesti president on Igor Mang, peaminister Edda Paukson ja välisminister Ilona Kaldre. Seda põhjusel, et just seda tüüpi inimestelt otsiti vastust küsimusele, mida toob tulevik.

Õnneks on Eestis ka teisi inimesi, kes oskavad tulevikku ette näha oma teadmiste abil. Brüsselis töötava Eesti esinduse töökava aastaks 2014 seadis endale järgmise ülesande: tegutseda tuleb selle nimel, et Euroopa Liit oleks parimal võimalikult viisil valmis Venemaa agressiivsuse tõenäoliseks tõusuks naabrite suhtes pärast Sotši olümpiamänge.

Vaevalt oli olümpiamängude tuli 23. veebruaril president Putini paraadüritusel Sotšis kustunud, kui Krimmi hõivasid eraldusmärkideta tegelased, keda rahvusvaheliselt kutsutakse rohelisteks mehikesteks ning vene keeles «viisakateks inimesteks».
Tegid Eesti diplomaadid ja poliitikud, mis nad suutsid, aga enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu ei võetud neid liiga tõsiselt.

Aasta hiljem oleme olukorras, kus Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on kõigi aegade kõige halvemas seisus. Kremli vaenlaste nimekirjas on aastakümneid olnud NATO, USA ja üksikud naabrid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu või Gruusia. Aga esimest korda pani Kreml oma propagandas sellesse nimekirja ka Euroopa Liidu. Uudistesaate Vremja pideva jälgijana näen ikka ja jälle, kuidas Kreml sildistab Euroopa Liitu ameeriklaste kannupoisina, alavääristab eurooplaste kehtestatud majandussanktsioonide mõju ning süüdistab meid Kiievi «fašistliku» valitsuse toetamises.

Kremli vaenlaste nimekirja sattumisel on kaks põhjust. Esiteks on 140 miljoni elanikuga Venemaa alati eelistanud suhelda Euroopa riikidega kahepoolselt, sest nii on nende mõjuvõim palju suurem kui suheldes Euroopa Liiduga, mis esindab ühiselt 507 miljonit eurooplast. Teiseks kehtestas Euroopa Liit mullu Kremli halvaks üllatuseks Venemaa suhtes karmid ja valusalt mõjuvad majandussanktsioonid. Piltlikult öeldes on meie sõjalist julgeolekut tagava NATO tööriistakastis hävituslennukid ja USA merejalaväelased, aga mullu osutus vajalikuks ka selline Euroopa Liidu tööriist nagu majandussanktsioonid.

Nii tõusiski eestlaste toetus Euroopa Liitu kuulumisele mulluse aasta lõpus samale tasemele kui pärast pronksiööd – 84 protsenti. Eriti meeldiv on, et hoolimata Kremli jõulisest propagandast toetab ka meie vene rahvusest inimestest Euroopa Liidu liikmesust 69 protsenti. Kreml alahindas mullu Euroopa Liitu, erinevalt Eesti inimestest.

Cisco: küberrünnakud arvutikasutajatele on kasvanud 250 protsenti

Värskelt avaldatud Cisco 2015. aasta küberturvalisuse aruande kohaselt on küberrünnakud arvutikasutajatele aastaga kasvanud 250 protsenti.

60 protsenti Cisco küsitlusele vastanutest ei paigalda turvaparandusi ja vaid 10 protsenti Internet Exploreri kasutajatest kasutavad selle brauseri viimast versiooni. Samas koguni 90 protsenti vastanutest on endiselt kindlad oma küberturvalisuses, vahendas ettevõte.

«Ründajad on muutunud osavamaks uute turvaaukude ärakasutamisel veel enne, kui need avastatakse ja nende vastu midagi ette võetakse. Kaitsjad, täpsemalt ettevõtete turvameeskonnad, kes peavad pidevalt arendama organisatsiooni küberkaitsevõimet, puutuvad aina rohkem kokku kiiremate ja keerulisemate rünnakutega kui seni. Olukorrale lisavad keerukust ründajate geopoliitilised huvid ning riikide erinevad nõuded andmete suveräänsusele, lokaliseerimisele ja krüpteerimisele,» ütles Lauri Makke, Cisco Systems Eesti juht:

Arvutikasutajad ei ole Cisco teatel alati rünnaku lõppsihtmärk, nad on ka enese teadmata küberrünnakutele kaasaaitamise vahendid.

2014. aastal avastas Cisco küberrünnakute uurimise töögrupp, et ründajad on aina enam nihutamas oma fookust serveritesse ja operatsioonisüsteemidesse sissemurdmise pealt kasutajate veebilehitsejate ja e-posti nakatamisele. Rünnakud läbi kasutajate, kes laevad näiteks nakatunud saidilt alla Silverlighti pahavara, on kasvanud 228 protsenti ja spämmi ning pahavarareklaamide kaudu toimunud rünnakute hulk on kasvanud 250 protsenti.

Cisco küberturvalisuse kaitsevõime uuringus osales 1700 ettevõtte infoturvalisuse juhti ja turvaeksperti üheksast riigist. Uuringust selgub, et lõhe kaitsjate arvamusest oma kaitstuse kohta ja tegeliku kaitsevõime vahel aina suureneb, teatas ettevõte.

75 protsenti infoturvalisuse juhtidest peavad enda kaitsesüsteeme kas väga või ülimalt tõhusateks. Samas alla 50 protsenti vastanutest kasutavad tavalisi standardseid kaitsevahendeid, nagu turvalappide paigaldamine ja turvaseadete seadistamine.

Heartbleedi turvaintsident oli eelmisel aastal hea indikaator, mis näitas, et tegelikult olid 56 protsenti kõigist installeeritud OpenSSL-i versioonidest vanemad kui neli aastat, märkis Cisco. See näitab selgelt, et turvatiimid ei paigalda hoolikalt uusimat tarkvara ega turvalappe.

Cisco avastatud kolm märkimisväärsemat rünnakutrendi:

1. Nn «Lumeräätsaspämm» on muutumas üheks levinumaks ründemeetodiks. Ründajad saadavad väga paljudelt erinevatelt IP aadressidelt välja vähesel määral spämmkirju, et vältida spämmifiltrite poolt avastamist. See, nagu räätsaga pehmel lumel jalutamine ilma läbi vajumata, eeldab paljude kasutajakontode ülevõtmist, mida saaks hajutatud spämmimiseks kasutada.

2. Veebilehe salaja hõivamine ilma väliseid märke jätmata. Tavaliselt avastatakse enimlevinud veebihõivamisvahendid küberturvalisuse eest võitlevate firmade poolt kiiresti. Sellest tulenevalt proovivad küberkurjategijad kasutada vähemlevinud töövahendeid, mis ei jäta veebilehele jälgi ja ei tõmba tähelepanu. Koduleht hõivatakse vaikselt ja märkamatult, jättes pealtnäha kõik endiseks.

3. Nn «Kurjad kombinatsioonid»: Flash ja JavaScript on juba ajalooliselt olnud ebaturvalised, kuid arenenud küberkaitsevahendid aitavad neid siiski hoida piisavalt turvalistena, et sissetungi vältida. Ründajad on aga arendanud välja kombineeritud ründevahendid, mis nende nõrkusi mitme erineva turvaaugu kaudu ära kasutavad. Tekitades turvaaugu läbi mitme faili, näiteks ühe Flashi ja ühe JavaScripti faili kaudu, saab teha turvalahendustele rünnaku avastamise ja blokeerimise tunduvalt raskemaks.

Nordea kasvatas mullu kasumit 42 protsenti

Nordea Eesti teenis mullu 37,7 miljonit eurot tegevuskasumit, 42 protsenti rohkem kui aasta varem.

Nordea teatel kasvas klientide hoiuste keskmine maht kasvas 2013. aastal eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti, sealhulgas äriklientide hoiused 10 protsenti ja leibkondade omad 24 protsenti. Nordea laenuportfellide keskmised mahud tõusid aastaga 4 protsenti, sealhulgas äriklientide laenud 5 protsenti ja leibkondade laenud 3 protsenti.

Panga laenuportfelli maht ulatus aasta lõpus 3,2 miljardi euroni ja hoiuste maht 1,4 miljardini.

Panga juhi Petri Nikkilä sõnul võis makrokeskkonnast tingitud raskustest hoolimata tulemustega rahule jääda.

Eesti on majandusvabaduse indeksis ELi riikidest parim

Eesti kerkis USA mõttekoja Heritage Foundation ja Wall Street Journal koostatavas majandusvabaduse edetabelis kaheksandale, Euroopa Liidu riikidest parimale  kohale.

Täna avaldatud 2015. aasta majandusvabaduse indeksis on Eesti tõusnud mulluse indeksiga võrreldes kolm kohta. Kohe Eesti kannul on Iirimaa.

Leedu tõusis mulluse edetabeliga võrreldes kuus kohta 15. positsioonile ja Läti viis kohta 37. positsioonile.

Indeksiga mõõdavad koostajad majandusvabadust 178 riigis ja territooriumil, selle järgi on kolm majanduslikult kõige vabamat riiki/territooriumi Hongkong, Singapur ja Uus-Meremaa.

 

Galerii: OECD peasekretär saabus Eestisse

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Angel Gurría saabus täna visiidile Eestisse.

Gurría kohtub peaminister Taavi Rõivase, välisminister Keit Pentus-Rosimannuse, majandus- ja taristuminister Urve Palo, rahandusminister Maris Lauri ja Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoniga.

Tema visiidi raames toimub ka OECD koostatud majandusülevaate esitlus, mis toob Eesti peamiste probleemidena esile madala tootlikkuse, energiamahukuse ja tööturu vajadused.

Positiivsena toob raport esile valmisoleku viia läbi struktuurseid reforme ning selle, et Eesti majanduskeskkond soosib kestlikku majanduskasvu..

OECD on maailma kõige arenenumaid riike koondav organisatsioon, mille eesmärk on kasvatada majanduslikku heaolu ja edendada hea riigivalitsemise põhimõtteid. Selleks jagavad OECD 34 liikmesriiki omavahel teadmisi ja kogemusi. Eesti liitus OECDga 2010. aastal.

Maakonnaliinide bussiajad muutuvad alates pühapäevast

Tartu maakonnaliinidel jõustuvad 1. veebruaril parandused, mis on tehtud aasta algusest kehtivatesse, aga palju kriitikat pälvinud sõiduplaanidesse.

 

«See puudutab päris hulka liine, umbes 60 liini, kus on mingisugune muudatus,» ütles Tartu maavalitsuse majanduse ja ühistranspordi peaspetsialist Anne Vodi. «Väga paljusid liine puudutav muudatus on, et on lisatud Riiamäe peatus Tartust lähtuvatele Tõrvandi ja Ülenurme liinidele. Inimesed väga tahtsid ja nüüd nad selle said.»

Ta lisas, et omavalitsuste ettepanekutele ja sõitjate soovidele tuginedes ning ka bussijuhtidelt saadud tagasisidet arvestades on väljumisaegu täpsustatud. Mõnel pool on neid muudetud, mõnel pool liine aeglustatud. Arvestatud on ka teeremondiga Tõrvandi piirkonnas.

«Tõrvandi-Ülenurme suund tahab väga palju muudatusi, oleme saanud teha ainult esmased, seda peab tegema koostöös omavalitsusega,» ütles Vodi. «See kõik võtab aega.»

Vodi sõnul ootab praegu vastamist veel umbes 200 ettepanekut liinide muutmiseks, terve kaustatäis. Ta avaldas lootust, et paljude pöördujate küsimused lahenevad nüüdsete sõiduplaani muutustega.

Liininumbrid muutuvad

Muudatusi on väga erisuguseid. Näiteks Elva suunal number neljaga algavatel liinidel võib mingi väljumisaja ärajäämine tähendada, et buss läheb lihtsalt teise liininumbri alla. «Liin 404 esmaspäevast reedeni ning uus liin 407 laupäeval ja pühapäeval,» tõi Vodi näite. «Elva on saanud kindlasti juurde õhtused väljumisajad Tartust Elvasse. Muudetud on numeratsiooni, kuid väljumiste arvu ei ole vähendatud. Ühtki peatust ka ära jäänud ei ole.»

Üks näide, mille Vodi lisas, oli, et Nõosse sissesõidu tarvis võeti buss ära Elva-Tartu otseliinilt ja pandi Nõod läbivale liinile, kuid Elvast ja Tartust väljumise ajad ei muutunud.

Teave internetis

Uued sõiduplaanid on juba avaldatud peatus.ee veebilehel ja maavalitsus soovitab kindlasti bussikasutajatel muudatustega tutvuda.

Peatustes on sõiduplaanid nüüd üleval, kuid Vodi sõnul tuleb hakata neid 1. veebruaril jõustuvate muudatuste tõttu vahetama. Ühe ööga 60 liini peatustes seda tööd teha ei jõua.

Vodi ütles, et nendel bussisõitjatel, kes on harjunud eelistama T-pileti keskkonda, tasuks kindluse mõttes kontrollida infot peatus.ee leheküljelt.

Võimalik on helistada ka Gobusi dispetšerile numbril 12 012.

Tõrvandi-Ülenurme suuna sõiduplaanide ülevaatamine ikkagi jätkub ja seal tuleb arvestada muudatuste võimalusega veel kevadel.

Vodi lausus, et praegu on uute sõiduplaanide kohta kokkuvõtte tegemiseks need kehtinud väga lühikest aega, näiteks hindamaks, kas mõnd liini või liiniosa kasutatakse vähe ja selle võiks ära jätta.

«Vaikimisi on kokkulepe, et tahaksime kolm kuud statistikat koguda ja analüüsida,» ütles Vodi. «Olgem ausad, esimese kahe nädalaga pole inimene seda bussi võibolla veel üleski leidnud. Praegu on ikkagi olnud juba ka neid, kes on endale soodsad uued sõiduvõimalused avastanud ja seepärast tänanud. On ka selliseid. Natuke võib rõõmu selle kurjuse sees olla.»

Gobusi juhatuse liige Valter Keis ütles, et nüüd kavandatavad muudatused puudutavad 61 liini ja et uued muutused võivad tulla juba 1. märtsist.

Aasta alguses maakonnaliinidel alustanud Gobus pälvis kriitikat seetõttu, et ei toonud liinile uusi busse, nagu lubatud. Keis ütles, et uusi busse lisandub pidevalt ja nüüd on uued juba umbes pooled bussid.

 

 

 

 

Metsast ja aiatööde käigus leiti kolm lõhkekeha

Demineerijad hävitasid eile Läänemaal kaks miini ja ühe mürsu.

Saaremaal Imara külas leidis eile kohalik metsast kaks lennukipommi sarnast eset.

Autor: Lääne-Eesti pommigrupp

Pommigrupp selgitas välja, et leitud oli vene päritolu 120 millimeetrised miinipildujamiinid. Demineerijad hävitasid miinid samal päeval Saaremaal Mõntus Lõhangu hävituskohas.

Autor: Lääne-Eesti pommigrupp

Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad käisid eile ka Torgu vallas Maantee külas, kus aiatööde käigus leiti lõhkekeha.

Autor: Lääne-Eesti pommigrupp

Tegemist oli saksa päritolu 37 millimeetrised mürsuga. Demineerijad hävitasid mürsu samal päeval Saaremaal Mõntus Lõhangu hävituskohas.

Autor: Lääne-Eesti pommigrupp

 

Kodanik ukse taha tulnud poliitikule: «Ma ei saa avada, olen paljas!»

«Ei saa lahti teha, olen paljas!» teatas naishääl Lasnamäe kortermaja ukse tagant, kuulnud, et külaliseks on kampaaniatuuril SDE poliitik, justiitsminister Andres Anvelt. Humoorikas Anvelt soovitas potentsiaalsel valijal miskit kiirelt selga otsida.

 

Justiitsministri sõnul on olnud kohtumised kodudes südamlikud ja teinekord lõbusadki. Helistanud kord Anvelt taas uksekella. «Kes on?» päris meeshääl. «Eesti Vabariigi justiitsminister Andres Anvelt,» vastanud poliitik. Seepeale kostnud kolinat, vandesõnu, kobistamist ja mõni aja pärast piilus korteriomanik ettevaatlikult uksepraost. Või teine kohtumine, kus ukse avanud peretütar hõisanud Anveltit ukselävel rõõmsalt tuppa emale: «Eiki Nestor tuli meile külla!»

Reformierakonna poliitik, helilooja Imre Sooäär sai aga südamliku kohtumise osaliseks Lasnamäel ühe haritlasproua kodu külastades. «Klaverit tema elutoas polnud kaua keegi mänginud, proual olid lausa pisarad silmas, et muusika jälle majas,» meenutas kohtumisel klaveri taha istunud Sooäär. «Mõni valija oleks nagu pikka aega oodanud, laud on kaetud,» rääkis Sooäär.  Teinekord võib aga kampaaniat teha lausa oma sõpradele: nii põrkas ta nimekaarte jagades poe ees kokku Maarja-Liis Ilusa ja Eda-Ines Ettiga.

Vaata poliitikute ringkäiku Lasnamäel venekeelsest Aktuaalse Kaamera videost!

 

Transiidiäri saab reisirongide arvelt mõjusa rahasüsti

Reisirongifirmad hakkavad järgmisel aastal maksma Eesti Raudteele senisest üle nelja korra suuremat taristutasu, mis aga võetakse piletihinna vaos hoidmiseks riigieelarvest.

Lisaks soovib Urve Palo juhitav majandusministeerium investeerida igal järgneval aastal otse riigieelarvest Eesti Raudtee remonditöödeks veel täiendavalt 5–10 miljonit eurot.

Kui ministri soovitatav kava leiab kevadel riigi eelarvestrateegia koostamisel poolehoidu, siis vähenevad transiidiärimeeste poolt raudteevedudeks tehtavad kulutused märgatavalt. Tänavu peavad kaubavedajad Eesti Raudtee prognoosi kohaselt maksma taristu kasutamise eest ligi 35 miljonit eurot, siis 2016. aastal tõenäoliselt vaid ligi 26 miljonit eurot.

«Eesti Raudtee tulud ei ole praegu piisavad selleks, et teha kõiki vajalikke remonditöid, mis tagaksid rongidele kõikjal ootuspärase liikumiskiiruse, samuti pärineb raudtee juhtimissüsteem eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest,» rääkis ministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. «Näiteks Tapa–Tartu lõigul on kiirus vähendatud 80 kilomeetrini tunnis, mis pikendab rongi teeloleku aega seitsme–kaheksa minuti võrra.»

 

Go Rail mures

 

Ministeeriumi hinnangul jääb investeeringuteks puudu 20 miljonit eurot aastas, millele otsitakse katet nii riigieelarvest kui ka Euroopa toetusfondidest. Samas loodetakse valitsuse üksmeelt, et üheksa miljonit eurot makstakse edaspidi reisirongifirmale Elron, mis hakkas sama summa võrra Eesti Raudteele rohkem maksma. Kui tänavu prognoosib Eesti Raudtee riigisisese reisirongiliikluse taristutasudeks 2,5 miljonit eurot, siis 2016. aastal oleks see summa juba 11,5 miljonit.

Piletite maksumust ei kavatse ministeerium paisutama hakata. Rahvusvaheliste rongiliinide jaoks otsib ministeerium Tatteri kinnitusel lahendust, mis võimaldaks hoida Go Raili opereeritavate Moskva ja Peterburi rongiliinide taristutasud senisel tasemel.

Sellegipoolest väljendas Go Raili juhataja Alar Pinsel eeloleva tariifisüsteemi muutmise pärast muret.

«Oleks väga kahetsusväärne, kui riik võtaks suuna eraettevõtluse lõpetamisele raudteel. Kuid just tegevuse lõpetamist tähendab taristutasude tõus isegi väikeses mahus eraoperaatorile, kes tegutseb ainuüksi piletitulust,» lausus ta. «Juba praeguste taristutasude juures ja kütuseaktsiisi tõusu tõttu ei konkureeri raudteel tegutsev eraoperaator bussifirmadega võrdsetes tingimustes.»

Kaubavedajad seevastu ootavad taristutasude muutmist suure elevusega, sest loodavad Lätiga võrreldes senistest paremate konkurentsivõimaluste saamist võistluses Venemaa transiitkauba pärast.

«Riigipoolne üheksa miljoni eurone rahasüst on väga oluline, sest praegu kehtivad Lätis palju soodsamad raudteetariifid kui Eestis,» rääkis Eesti ainsa konteinerterminali Transiidikeskuse ASi juhatuse esimees Erik Laidvee. «Võiksime Muuga sadamasse juurde võita nii tavapäraseid elektroonika- ja spordikaupu kui ka majandussanktsioonidega vallandunud Brasiilia ja Argentina külmutatud liha vedusid, mis praegu käib läbi Ust-Luga sadama.»

Samas ei soovi kaubavedajad enne uute põhimõtete kinnitamist ärilisi prognoose teha. «Väiksem taristutasu mõjuks kaubaveole ergutavalt, sest praegu maksvad kaubavedajad 80 protsenti sellest tasust ja reisivedajad vaid viiendiku, kuid kasutusmahud on pöördvõrdelised,» ütles raudtee kaubaveofirma EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe.

 

20 miljonit puudu

 

Eesti Raudtee juht Ahti Asmann ei soovinud kinnitada, et reisirongifirmadele kavandatav senisest suurem taristutasu hakkab kindlasti kaubavedajate maksukoormust vähendama.

«Vajame taristu pidamiseks 65 miljonit eurot aastas ja praegu on 20 miljonit puudu. Sellest hoolimata tuleme tänavu veel toime,» selgitas ta. «Kuid seni, kuni pole selgust, millest hakatakse neid puudu olevaid kulutusi katma ja millise metoodikaga tasusid arvestama, ei saa ma kaubavedajatele kulude vähenemist lubada.»

Kaubavedude maht Eesti Raudteel hakkas dramaatiliselt vähenema pärast seda, kui Venemaa otsustas oma naftatoodete ekspordi suunata Leningradi oblastisse ehitatavatesse hiigelsadamatesse.

-----------------------------

Kommentaar

Urve Palo

Majandusminister

-----------------------------

Perioodile 2015–2020 on raudteetaristu investeeringuteks juba planeeritud üle 70 miljoni euro Euroopa Lidu toetusfondidest, kuid 2016. aasta riigieelarvest on lisaks raudtee ülalpidamiskulude osaliseks katteks vaja täiendavalt leida vahendeid ka reisirongide raudtee kasutustasude osakaalu suurendamiseks.

Lisaks riiklike toetuste suurendamisele lasub ka raudtee-ettevõtjatel keeruline ülesanne leida uusi võimalusi idasuunalise transiitveo kahaneva mahu kompenseerimiseks, seejuures ka põhja-lõuna-suunalisi ühendusi maksimaalselt ära kasutades. Praegu ettevalmistamisel olev Rail Balticu kiire raudteeühendus annaks selleks kindlasti omapoolse tõuke.

Euroopa Liit võib laiendada musta nimekirja

Euroopa Liidu välisministrid arutavad homsel erakorralisel kohtumisel Venemaa-vastaste sanktsioonide laiendamist.

Kuigi ametlikult pole ELi välisteenistus kommenteerinud, milliseid uusi sanktsioone võiks Venemaa suhtes rakendada, kaalutakse välisteenistuse allikate sõnul uute isikute lisamist musta nimekirja, samuti võidakse isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigid kanda terroristlike organisatsioonide nimekirja.

Selleks et kehtestada Venemaale uusi sanktsioone, peavad ELi välisministrid esmalt tegema Euroopa Komisjonile ettepaneku need välja töötada. Seejärel peavad ettepanekud heaks kiitma ühenduse liidrid, kes kohtuvad kõige varem veebruaris.

«Ilmselt näeme, et Euroopa Komisjonile esitatakse taotlus lisada rohkem isikuid nimekirja ning hinnata uute asjakohaste meetmete võimalikkust,» ütles anonüümne ELi allikas täna uudisteagentuurile AFP. Teine ELi allikas lisas, et pole selge, kas nimekirja lisatakse ainult nn separatiste või ka Venemaa esindajaid. Majandussanktsioonide laiendamist peetakse aga vähetõenäoliseks.

Siemoniak: Putini jutt NATO võõrleegionist on absurdne

Poola kaitseminister Tomasz Siemoniak nimetas absurdseks Vene presidendi Vladimir Putini väidet, justkui oleks Ukraina sõjavägi NATO võõrleegion.

«Venelased ütlevad nii erinevaid asju, et raske on seda pidada tõsiseks. Väide NATO leegionist tundub olevat ületanud absurdi piiri,» rääkis minister raadiojaamale RMF FM.

Siemoniak märkis, et lääneriigid suhtuvad ettevaatlikult Ukrainale sõjalise toetuse andmisesse, kuna üldlevinud seisukoha järgi tuleb konflikti lahendamiseks otsida teisi teid.

Relvade müük on keeruline ülesanne, mille realiseerimiseks läheb mitu kuud. «Ukraina funktsioneerib plaani järgi, mis on arvestatud nädalaks, päevaks. Asjad muutuvad iga päevaga ja kõik mõistavad suurepäraselt, et relvade tarnimine on kuude ja aastate küsimus. Jutt käib seadeldisest või selle kasutamise õpetamisest sõduritele. Mõne päevaga ei saa olukorda järsult muuta,» rääkis kaitseminister.     

Siemoniak kinnitas, et Poola ei kavatse Ukrainasse oma sõdureid saata, kuid riik on avatud edasiseks sõjaliseks koostööks Ukrainaga mõnes muus osas.  

Kreeka valimiste vaatleja Postimehele: loodan, et kreeklaste otsus innustab ka eestlasi muutustele

Aastaid ei küsinud keegi, kust Kreekasse rikkus ja vara voolab, aga nüüd on muutuste aeg, ütles Postimehele antud intervjuus kreeklanna Stavria Gaitanaki (27), kes osales pühapäeval Kreekas toimunud valimistel vaatlejana.

Kreeka valimistel vaatlejana osalenud advokaat Stavria Gaitanaki

Advokaat Gaitanaki on varemgi valimistel vaatleja olnud. Aga kunagi varem ei ole ta märganud, et kreeklased nii otsusekindlalt valimissedelid kastidesse oleks poetanud. «Oli näha, et nad teavad täpselt, kelle poolt hääletada,» ütles ateenalanna. Varem on vanemad inimesed ikka valimiste vaatlejatelt nõu tulnud küsima, kelle poolt tasuks hääletada. Aga mitte sel korral.

Valimised võitis vasakäärmuslik Syriza erakond. See on ajalooline sündmus. Tähendab, selle ajaloo, mis algab pärast teist maailmasõda. Sest sellest ajast alates ei ole Kreekas ükski vasakpoolne erakond valimisi võitnud. Sest erakonna esimees, Alexis Tsipras (40), sai noorimaks peaministriks. Ja vaid viis aastat tagasi toetas Syrizat vaid viis protsenti kreeklastest (sel korral 36 protsenti).

Viimased 40 aastat on Kreekat sisuliselt valitsenud kaks erakonda: konservatiivne Uus Demokraatia ja sotsialistlik PASOK. Gaitanaki arvab, et uue partei tulekuga hakkavad Kreekas lõpuks asjad muutuma. «Ainus viis midagi muuta, oli valida Syriza. Nad olid ainsad, kellel oli üldse võimalus valitsusse pääseda.»

Kas sina valisid ka Syriza?

Jah. Ma ei taha enam neid samu nägusid näha poliitikas. Nad olid viimase poole aasta jooksul kõikjal: televisioonis ja ajalehtedes. Alati lubasid maad ja ilmad kokku. Seda tegi muidugi ka Syriza, aga see oli midagi uut.

Mis mõttes uut?

Näiteks lubasid nad, et taaskäivitavad majanduse ja maksude süsteemi. Paljud Kreeka ärimehed ja laevade omanikud on pikka aega riigilt raha varastanud. Nad ei maksnud nii palju makse nagu oleks pidanud, sest valitsus ja ärieliit olid tihedates sidemetes. Ärimehed sõltusid meie endise valitsuse jätkamisest, sest see seisis nende huvide eest. Syriza on lubanud kõik ärihaid makse maksma panna.

Kas läksid tähistama ka pärast valimistulemuste teatamist?

Ma olin tööl, aga paljud mu sõbrad läksid Ateena kesklinna tähistama. Me paneme sellele valitsusele palju lootusi. Ma kõnnin iga päev tööle minnes peaväljaku eest mööda, et metroo peale minna. See asub parlamendihoone juures. Neil päevil tunnen esimest korda, et see ei ole lihtsalt mingi hoone. Et see on miski, mis mind esindab. Meil oli varem demokraatia, aga tegelikult, selle täielikus mõttes, ei olnud ka. Mõned kreeklased ütlevad, et Syriza hakkab lihtsalt valitsuses olemisest kasu lõikama ja kõik jätkub vanaviisi. Aga me vastame, et see ei huvita meid, me tahame neile lihtsalt anda selle võimaluse näidata, et nad on erinevad.

Ka Eestis tulevad varsti valimised. Viimasel ajal on meilgi uued tulijad populaarsust kogunud.

Aa, ma ei teadnud seda! Ma loodan, et see muutus Kreekas innustab ka teisi riike, nagu Eesti, muutustele. Me näitasime nende valimistega, et võõrad jõud, nagu Saksamaa ja teised riigid, kes meile laenu andsid, ei saa kreeklasi hirmutamisega mõjutada. Sest enne valimisi oli siin tegelikult palju hirme õhus.

Meile siin Eestis meeldib mõelda, et kreeklased on ikka üks tark rahvas – oskavad elust mõnu tunda, aga meil siin käib üks kõva töörügamine ainult.

Ateena. Autor: Stavria Gaitanaki

Nii huvitav on kuulda, mida teised rahvad kreeklastest arvavad! Mu isa elas kunagi aastaid Viinis. Kui ta ütles, et on Kreekast pärit, reageeriti alati nii, nagu ta oleks jumal ise. Nüüd on see muutunud. Paljud mu välismaal elavad sõbrad on rääkinud lugusid, kus neile öeldakse, et näed, me laenasime teile raha. Või et, ah, teie, kreeklased, te lamate ju ainult rannaliival ja joote kohvi.

Kuidas siis tegelikult on?

Mina töötan kella kaheksast hommikul kella üheteistkümneni õhtul. Samas ei taha ma, et kuvand kreeklastest, kui lahedatest elu armastavatest inimestest, muutuks. Me tõesti ei usu, et hommikust õhtuni töötamine sulle midagi annab. Aga fakt on see, et nii me praegu elame. Sest meil ei ole teist võimalust.

Samuti Itaalias ja Hispaanias. Vanematel põlvkondadel oli elu lilleline 1960ndatel alguse saanud buumi ajal. Aga nende lapsed enam sellist elu elada ei saa.

Just. Mul oli imeline lapsepõlv! Me käisime vanematega igal aastal välismaal puhkusel. Käisime igal pool, üle terve Euroopa. Igal perekonnal oli vähemalt kaks maja ja kaks autot. Nüüd ei saa mu vanemad enam ka eluks vajalikke asju endale lubada. Ja nad ei mõista, miks see nii on. Aga kuidas sai Kreeka Euroopa Liiduga liituda ja kõiki neid hüvesid nautida, ilma midagi vastu andmata? Keegi ei küsinud, et kust kõik see heaolu korraga tuleb. Nad lihtsalt nautisid. Kreekas arvatakse, et meilt on varastatud. Et Saksamaa ja teised ranged Euroopa Liidu riigid ei austa meid. Aga see pole nii.

Ateena. Autor: Stavria Gaitanaki

Pinged Iisraeli-Liibanoni-Süüria piiril kasvavad

Iisraeli ja Liibanonis tegutseva šiiitide organisatsiooni Hezbollah´ vahel puhkenud kokkupõrgetes sai surma ÜRO rahuvalvaja.

Iisrael korraldas eile juudiriiki tabanud raketirünnaku järel Liibanoni lõunaosas Süüria piiri lähistel mitu karistusrünnakut. Liibanoni julgeolekuametnike sõnul on rünnatud nii Majidiyeh´, Abbasiyeh' ja Kfar Chouba piiriküla. Iisrael on teatanud ka konfliktipiirkonnas elavate inimeste evakueerimisest.

Uudisteagentuuri AFP andmetel on surma saanud ka üks ÜRO rahuvalvaja, kelle rahvust pole ÜRO Vahevägi Liibanonis (UNIFIL) esialgu aga täpsustatud. Samuti ei täpsustanud UNIFIL, mille koosseisu naasevad peagi ka Eesti sõdurid, rahuvalvaja surma põhjust.

Iisraeli armee teatel sai juudiriigi sõjaväeveokit tabanud raketirünnakus vigastada neli inimest. Intsident toimus Iisraeli poolt okupeeritud territooriumil Shebaa piirkonnas. Lisaks tulistati armee teatel juudiriigi positsioone Hemoni mäe lähistel.

Rünnakute eest on võtnud vastutuse Liibanonis tegutsev šiiitide organisatsioon Hezbollah, mis põhjendas seda Iisraeli hiljutise õhurünnakuga Süürias, milles said surma kuus Hezbollah´ võitlejat ja Iraani kindral.

Iisrael ja Hezbollah pidasid 2006. aastal kuu aega kestnud sõja, milles hävis suurem osa Lõuna-Liibanonist. Hezbollah tulistas 34-päevase konflikti käigus Iisraeli pihta 4000 raketti. Konflikt nõudis 1200 liibanonlase elu, kellest paljud olid tsiviilisikud, ka hukkus 160 iisraellast, neist enamik sõdurid.

Lõssenko: terroristid hoiavad vangis ligi 600 inimest

Donbassis sõdivad terroristid hoiavad oma käes vangis enam kui 600 inimest, kinnitas terrorismivastase operatsiooni staabi pressisekretär Andri Lõssenko.

«Terroristide käes vangis on rohkem kui 600 inimest, nende seas on ka sõjaväelasi,» rääkis Lõssenko täna Kiievis toimunud pressikonverentsil.

Uudisteportaal UNIAN edastas varem relvajõudude kindralstaabile viidates, et 26. jaanuari seisuga oli mässuliste käes vangis 184 Ukraina sõdurit.

Kreml süüdistas Poolat ajalooga manipuleerimises

Poola püüab manipuleerida Teise maailmasõja pärandiga, ütles Venemaa presidendi Vladimir Putini personaliülem Sergei Ivanov.

Ivanov mõistis hukka Poola presidendi Bronisław Komorowski Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeval tehtud ettepaneku, et ELi liidrid võiksid tähistada Teise maailmasõja võidupidustusi 8. mail Poola sadamalinnas Gdańskis, mis on ka NSV Liidu lagunemisel olulist rolli mänginud Solidaarsuse sünnilinnaks.

«Võidu tähistamine Gdańskis on minu arvates kummaline idee,» ütles Ivanov. «Mis võit seal Gdańskis oli?» lisas Ivanov, kelle sõnul algas Gdańskis sõda, kui Saksamaa 1939. aasta septembris seda vabalinna ründas.

Kui Euroopa riigid meenutavad Teise maailmasõja Euroopa-lahingute lõppu 8. mail, siis Venemaa tähistab NSV Liidu Suures Isamaasõjas saavutatud võitu natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle 9. mail.

Saksamaa kirjutas kapituleerumisdokumendile alla kaks korda. Esimene kord 7. mai öösel veidi enne kella kolme Kesk-Euroopa aja järgi, kui Saksa sõjavägede ülemjuhataja kindralooberst Alfred Jodl allkirjastas tingimusteta kapitulatsiooniakti USA kindrali Dwight Eisenhoweri staabis Prantsusmaal.

NSV Liidu diktaator Jossif Stalin polnud asjade käiguga aga rahul ja tema nõudel nimetati 7. mai dokument esialgseks kapitulatsiooniaktiks. Teine kapitulatsiooniakt kirjutati alla Berliini lähistel asuvas Karlshorsti villas 8. mail kella 23 paiku Kesk-Euroopa aja järgi, kui Moskvas näitas kell uut päeva ehk 9. maid.

«Mulle näib, et see on üks neid kaitseid ajaloo kohta valetada, seda muuta, korrigeerida, retušeerida,» lisas Ivanov, kes tõi selle näitena ka Poola välisministri Grzegorz Schetyna

Hiljutise avalduse, et Auschwitz-Birkenau laagri vabastasid ukrainlased, mitte venelased. Ivanovi sõnul solvab Schetyna sõnavõtt seal surnud inimeste mälestust.

Jordaania on valmis pommari ISi käes oleva piloodi vastu vahetama

Amman on valmis vahetama Jordaanias surmanuhtlust ootava ebaõnnestunud naispommari jordaanlasest sõjaväelenduri vastu, kes on pantvangis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) käes, teatas riiklik uudisteagentuur Petra viitega infoministrile.

Minister Mohammed al-Momani ei maininud kolmapäevases avalduses aga Jaapani ajakirjanikku Kenji Gotot, keda Islamiriik samuti pantvangis hoiab.

«Jordaania on valmis vabastama iraaklasest vangi», kui Jordaania piloot Mu'ath al-Kaseasbeh vabastatakse talle kahju tekitamata, ütles minister.

IS ähvardas teisipäeval tappa 24 tunni pärast Goto ja al-Kaseasbeh', kui Jordaania võimud ei vabasta iraaklannast pommarit Sajida al-Rishawit.

Soome firmajuht eitab plaane Krimmi turismireiside korraldamisest

Soome reisibüroo Lähialuematkat Oy tegevjuht Peter Holst lükkab tagasi Vene meedias levivad uudised, justkui oleks büroo sõlminud eellepingu turismireisi korraldamiseks Krimmi.

«Vene meedias kirjutatakse uskumatutest asjadest. See on täielik väljamõeldis, kuid läheb hästi kokku Vene ja sealsete reisibüroode soovunelmaga,» rääkis ta YLE uudistetoimetusele.

RIA Novosti väitel võib esimene reis toimuda juba sel sügisel.

Peterburi uudisteportaal Fontanka.ru kirjutas, et Krimmi turismiametnikud ja Soome firma otsivad võimalusi hiilida mööda Venemaa okupeeritud poolsaarele kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonidest. 

Vene meedia hakkas kirjutama Soome firma «äriplaanidest» pärast eelmisel nädalal Jaltas toimunud seminari, kus Holst osales ainsa Soome ettevõtjana. Ta põhjendas kutset Venemaaga 25 aastat tehtud ettevõtlust puudutava koostööga. Oma sõnul tahtis ta lihtsalt näha, milliseid sihtkohti Krimm turistidele pakub. Venemaa juhtkonnale ta mingit poolehoidu näidata ei tahtnud.  

Holsti sõnul ei saa Soome ettevõtted ELi sanktsioonide tõttu Krimmi mingeid reise korraldada. Seda tunnistasid talle ta kohalikud ametnikud. Küll aga oli talle rõhutatud, et sanktsioonid pole igavesed.

Slovakid kordavad keeldu homoabielule

Slovakkias peetakse järgmisel nädalal referendum, millel osalejatelt küsitakse uut kinnitust riigis juba kehtivale samasooliste abielude ja adopteerimisõiguse keelule. Tsiviilpartnerlusi juba praegu lubava Iirimaa maikuine rahvahääletus annab tõenäoliselt loa ka homoabieludeks.

Referendumile pannakse korraga mitu teemat. IFESi valimisteatmiku kohaselt on nendeks teemadeks abielu defineerimine mehe ja naise vahelise liiduna, nõue, et adopteerida saaksid vaid abielus inimesed, samasooliste paaride kooselu igasuguse registreerimise keeld ning seaduslik võimalus vanematele võtta oma lapsed ära seksuaalhariduse tundidest.

Kui laste seksuaalhariduseta jätmise võimalus on uuendus, siis samasooliste liitude mittelubamine tegelikult mitte. Aastal 2012 sai Slovakkiast kolmas ELi riik, mis samasooliste abielud keelustas.

Slovakkia ombudsmani Jana Dubovcova sõnul näitab selle, kas see küsimus valijatele sama oluline kui korraldajatele on, ära osalus hääletusel.

«Ma olen homomees. See pole saladus, aga mitte ka asi, mida kõik ilmtingimata teaksid, see pole midagi, millest ma oleksin varem avalikult rääkinud,» selgitas Varadkar.

5,4 miljoni elanikuga riigis piisab referendumi korraldamiseks 400 000 allkirjast. Selleks, et rahvahääletuse tulemus loeks, peaks sellel osalema vähemalt 50 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. 1993. aastast on Slovakkias korraldatud seitse referendumit, 50 protsendi künnise on ületanud vaid üks neist – see, kus otsustati astumine ELi.

2012. aastal Slovakkias korraldatud küsitluse andmeil toetab samasooliste paaride tsiviilpartnerlust 47 protsenti ja vastu on 38 protsenti inimestest.

Lähikuudel peaks Euroopas aset leidma veel teinegi samasooliste suhete seadusandlikku reguleerimist puudutav rahvahääletus. Iirimaal pannakse mais hääletusele homoseksuaalidele abielu seadustamine. Praeguste prognooside kohaselt peaks see seal ka läbi minema.

Iirimaa maikuise referendumi eel on end avalikult homoks tunnistanud üks seal praegu võimul oleva konservatiivse Fine Gaeli partei tipp-poliitikuid – 36-aastane tervishoiuminister Leo Varadkar.

«Ma olen homomees. See pole saladus, aga mitte ka asi, mida kõik ilmtingimata teaksid, see pole midagi, millest ma oleksin varem avalikult rääkinud,» selgitas Varadkar. Poliitiku sõnul tegi ta selle avalduse selleks, et olla valijatega aus.

USA tuumasaladusi välismaale pakkunud teadlast ähvardab vangistus

Ameerika Ühendriikides Los Alamose tuumalaboratooriumis töötanud teadlast Pedro Leonardo Mascheronit (79) ähvardab vangistust, kuna ta pakkus kodumaal kõlbmatuks tunnistatud avastust Venezuelale.

USA tuumaprogrammi väljatöötamisel osalenud mees astub kohtu ette täna, vahendas AP.

FBI pidasid ta kinni, kui teadlane püüdis pidada läbirääkimisi teise riigi esindajaga, kes tegelikult osutus Ühendriikide politseinikuks. Föderaalpolitsei oli Mascheronit eelnevalt silma pidanud ligi aasta.

Pedro Leonardo Mascheroni on tunnistanud, et pakkus aastatel 2007-2009 teavet Venezuelale, et aidata riigil oma tuumarelva valmistada. Samas ta kinnitas, et pole spioon.

Tema abikaasa Marjorie Roxby Mascheroni on tunnistanud, et aitas oma meest ja tema saadeti juba varem aastaks ja üheks päevaks trellide taha. Ilma ülestunnistuseta oleks võinud kohus mõista 14aastase vangistuse.  

Pedro Leonardo Mascheroni välja töötatud teooria vesinikfluoriidi laseri kasutamisest tuumaenergia kasutamisel ei kõlvanud USA tuumalaboratooriumile ega ka kongressi esindajatele, kellega ta oli ühendust võtnud. Nii oligi tekkinud mõte pakkuda seda mõnele teisele riigile.

Süüdistusmaterjalide järgi oli teadlane Venezuelale kinnitanud, et tema materjalide abil suudab see Lõuna-Ameerika riik töötada välja oma tuumapommi kümne aastaga.

Teadlast ähvardab maksimaalselt viie aasta pikkune vangistus ja lisaks kümne aasta pikkune tingimisi karistus.

Ameerika Ühendriigid ei kahtlusta, et Venezuela on püüdnud hankida omale USA tuumasaladusi.

Mascheroni töötas Los Alamose tuumalaboratooriumis 1970ndatel ja 1980ndatel.

Teise maailmasõja ajal valmis seal salajase projekti «Manhattan» raames maailma esimene tuumarelv.

Sanktsioonide psühholoogia: märter tänab patuoinast

Homme arutavad Euroopa Liidu välisministrid kõigi eelduste kohaselt Vene kodanike ja Ukraina separatistide musta nimekirja pikendamist. Põhjust sanktsioonide karmistamiseks on küllaga, kuid kahjuks ei pruugi ELi poolt plaanitav pöörata teravnenud olukorda Ukrainas, kirjutab Bloomberg Business.

«Kui keegi tahaks Vene majandust tõeliselt mõjutada, peaks ta sanktsioone dramaatiliselt tugevdama, aga keegi pole selleks valmis,» ütles Berliinis baseeruva mõttekoja Teneo Intelligence’i asepresident Carsten Nickel.

Euroopa Liit on Venemaa suurim kaubanduspartner ning tunneb juba ka ise viimasele kehtestatud sanktsioonide pitsitust. Karistusmeetmete karmistamiseks on tarvis kõigi 28 liikmesriigi üksmeelset jah-sõna. Kreeka uus valitsus on juba jõudnud esitada vastulause homme arutusele tulevale plaanile, sest nendega ei olevat konsulteeritud. Putin teab seda.

Käimasolev pealetung Ukrainas näib olevat kavandatud olukorrast kasu lõikamiseks. Kui separatistidel õnnestub nüüd oma positsioone kindlustada, võivad nad taas soostuda vaherahuga, mis võimaldaks vallutatud alad endale hoida. Sellise stsenaariumi järgi vaibuksid lahingud tasapisi kevadeks. Suve keskpaigaks, kui EL ja USA peavad otsustama praeguste sanktsioonide uuendamise osas, oleks paar kuud valitsenud suhteline vaikus – ning siis oleks lihtne väita, et sanktsioone tuleks lõdvendada või nood sootuks tühistada.

«Strateegiliselt on see väga nutikas,» ütles Nickel.

Lääne teine dilemma seisneb selles, et nad on Putinit rohkem aidanud kui talle valu valmistanud, lastes Vene presidendil positsioneerida end märtrina ning tagades talle teretulnud patuoina kodumaa majandusraskuste kontekstis.

Nii arvab Kremli ja Putini pühendunud kriitik Mihhail Hodorkovski, kes ütles 16. jaanuaril Leedus peetud kõnes, et Kremli propaganda tõttu on valdav osa venelastest veendumusel: lääne sanktsioonid kujutavad endast ebaõiglast rünnakut nende riigi vastu.

«Me võime kindlalt väita, et sanktsioonid on mänginud oma positiivset rolli,» ütles Hodorkovski, kuid lisas, et nende pikaajaline käimashoidmine praegusel kujul «näib küsitav».

Lavrov: Ukraina jäägu väljapoole blokke

Venemaa toetab välisminister Sergei Lavrovi sõnul Ukraina blokivälist staatust ja on veendunud rahu saavutamise võimalikkuses.

«Ukraina edasise lõhestamise ärahoidmise huvides on põhimõtteliselt tähtis, et ta säilitaks oma blokivälise staatuse,» kirjutas Lavrov Serbia ajakirjas Horizonti avaldatud kirjutises.

«Hoolimata olukorra kogu keerukusest oleme veendunud, et rahu ja üksmeele saavutamine Ukrainas on igati realistlik ülesanne,» kinnitas minister.

Samuti toonitas ta: «Katsed survestada Venemaad ühepoolsete sanktsioonidega, mille kasutamine on ebalegitiimne ja ÜRO Peaassamblee otsustega hukka mõistetud, ei pane meid taganema sellest, mida me peame õigeks ja õiglaseks.»

Pildid: elu Venemaa kindral Jermolovi kadetikoolis

Lõuna-Venemaal Stavropoli lähedal asub Venemaa mainekas kindral Jermolovi nime kandev kadettide kool.

Uudisteagentuuri Reuters fotograaf Eduard Korniyenko külastas seda kooli ja jäädvustas õpilaste argipäeva.

Selle kooli puhul on tegemist riikliku õppeasutusega, kus lisaks tavapärastele õppeaintele õpitakse süvendatult sõjalisi aineid, relvade käsitsemist ja patriotismi.

Kooli eesmärgiks on kasvatada õpilastest füüsiliselt heas vormis olevaid ja patriootlikke kodanikke.

Seal koolis saab õppima asuda seitsmeaastaselt, kuid sõjalisi aineid ning relvade kasutamist hakatakse õpetama alles siis, kui õpilased on 10 – 11-aastased.

Kooli leheküljel on kirjas, et tunnid on esmaspäevast laupäevani ning päevas on viis õppetundi.

Kindral Aleksei Jermolovit peetakse Venemaal suureks kangelaseks, kuna tema juhimisel vallutati Kaukaasia.

Kadetikool sai Jermolovi nime 2002. aastal.

Linkevičius: Venemaa peab võtma vastutuse Mariupoli rünnaku eest

Moskva peab võtma vastutuse Ida-Ukraina venemeelsete separatistide raketirünnaku eest Mariupoli linna elurajoonile, milles hukkus tsiviilisikuid, ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius kolmapäeval.

«Vastus on siin väga selge - Vene Föderatsioon, tema administratsioon ja armee, mis varustavad [separatiste] relvadega, peavad võtma vastutuse. See on luureinformatsioon, mida on kinnitanud NATO allikad, see on väga konkreetne - Venemaalt saabunud võitlejate arv on kasvamas, veelgi enam, Vene armee laskemoona, tanke ja soomukeid kasutatakse koos personalivõimekusega, õhuruumi kontrolli võimekusega. See on Venemaa sõda Ukraina vastu,» ütles Leedu välisminister raadiojaama Ziniu Radijas hommikusaates.

Linkevičiuse sõnul võib pidada raketirünnakut Mariupoli sadamalinna vastu terroriaktiks.

«Seda võib pidada terroriaktiks, kuna see oli suunatud spetsiifiliste tsiviilsihtmärkide vastu. Ma ei tea ühtegi teist varianti, kuidas seda kutsuda. Kui palju peab veel inimesi surma saama, et saada selgeks, et punane joon on ületatud?» küsis Linkevičius retooriliselt.

Laupäeval sai Mariupolis raketirünnakus surma 30 tsiviilisikut ja rohkem kui 90 kannatada.

Ukraina valitsuse ja rahvusvaheliste vaatlejate kinnitusel tulistati raketid piirkonnast, mis on venemeelsete separatistide kontrolli all.

Piltuudis: Lutsenko näitas ülemraada ees Vene sõdurite isikutunnistusi

Ülemraada liige ja endine Ukraina siseminister Juri Lutsenko näitas parlamendisaadikutele «Donetski rahvavabariigi» ja Donbassis sõdivate Vene sõjaväelaste isikutunnistusi. Ülemraada kiitis eile heaks avalduse, milles tunnistab Venemaa agressoriks ning kutsub sama tegema ka teisi riike ja rahvusvahelisi organisatsioone.

Uued sanktsioonid Venemaa vastu võivad hõlmata ka gaasitööstust

Homme kogunevad Euroopa Liidu välisministrid erakorralisele nõupidamisele, arutamaks uusi võimalikke sanktsioone Venemaa vastu, mis muuhulgas võivad hõlmata ka gaasitööstust.

Võimalike sanktsioonide hulka kuulub nende era- ja riigiettevõtete ringi laienemine, kes lõigatakse ära Euroopa finantsturgudelt. Sanktsioonidena kaalutakse ka gaasitööstusega seotud tehnoloogia ekspordikeelu, kirjutab The Wall Street Journal. Sarnane keeld kehtestati eelmisel suvel naftatehnoloogiale.

Majandusleht kirjutab ka, et välisministrite avalduse projekti, mida kooskõlastatakse diplomaatiliste kanalite kaudu, vastu on Kreeka.

«Avaldus lasti liikmesriikide heakskiidu saamiseks ringlusse ilma, et oleks jälgitud korrektset protseduuri ning eriti, ilma et oleks saadud Kreeka heakskiidu,» ütles Kreeka uue peaministri Alexis Tsiprase vanemabi Dimitrios Tzanakopolous.

Kreeka seisukohta ei saa täielikult ignoreerida, sest Venemaale uute sanktsioonide kehtestamiseks on vaja 28 liikmesriigi konsensust.

Tõmtšuk: Vene sõdurid ja terroristid koguvad jõudu Debaltseve lähistel

Donbassis sõdivad terroristid tõmbusid pärast ebaõnnestunud rünnakut Debaltseve lähistel tagasi ja koguvad nüüd jõudu, kirjutab grupi Informatsiooniline Vastupanu koordinaator Dmitri Tõmšuk Facebookis.

«Meie andmetel sõdivad platsdarmil viis vaenlase pataljonide taktikalist gruppi, neist vähemalt üks on komplekteeritud Vene õhudessantvägede sõduritest. Lisaks on seal kolm gruppi suurtükiväelasi,» kirjutas Tõmtšuk.      

Peale selle eksisteerib seal arvukalt väikseid terroristide gruppe, kel on jalaväelastele mõeldud raskerelvastust.

Tõmtšuki andmetel kuulub Debaltseve lähistel sõdivatesse Venemaa ja terroristide väeüksustesse 2500 inimest, kuni 35 tanki, 50 soomustransportööri, kuni 50 erinevat suurtükki (nende seas ka liikursuurtükid) ja lisaks vähemalt 22 raketiheitjat.

«Debaltseve juures võttis vaenlane pärast ebaõnnestunud katset rünnata Troitskoje kaudu Svetlodarskit taas lähtepositsiooni ja taastab oma lahinguvõimelisust.»

Vene tuntuim inimõiguslane kutsus saatma Ukrainasse ÜRO rahuvalvajad

Venemaa tuntuim inimõiguslane Ljudmila Aleksejeva peab Ukraina konflikti lõpetamiseks vajalikuks ÜRO rahuvalvajate saatmist riiki.

«Edusamme ei ole. On aeg saata ÜRO väed,» ütles inimõigusorganisatsiooni Moskva Helsingi Grupp esinaine teisipäeval Interfaxile. «Kui nad kokkuleppele ei jõua, laskem tuua väljastpoolt rahu neil, keda ÜRO peab vajalikuks saata,» lausus ta.

«Ma ei arvanud kunagi, et ma elan selle nägemiseni. See on kohutav. Iga kord paistab, et enam hullemaks minna ei saa, ent siis selgub, et saab ikka,» ütles Aleksejeva, kirjeldades olukorda Ida-Ukrainas.

USA esileedi üllatas Saudi Araabias katmata peaga

USA president Barack Obama ja ta abikaasa Michelle Obama külastasid Saudi Araabiat, et esitada oma kaastundeavaldus kuningas Abdullahi surma puhul ning õnnitleda uut kuningat Salmani.

Islami asjatundjaid üllatas see, et USA esileedi astus lennukist maha, pea katmata, edastab news.com.au.

Saudi Araabia on islamiriik, kus riietusreeglid näevad naistel ette enda kinnikatmist. Enamik Saudi Araabia naisi kannab musta värvi kogu pead ja keha katvat rõivastust.

Kuigi välismaa naistelt ei nõuta kohaliku riietumistava jälgimist, katab enamik neist Saudi Araabias viibides pea rätikuga.

Varem seda riiki külastanud naisdiplomaadid või riigijuhtide naised on viisakusest rätikut kandnud.

Obamasid võtsid Riyadhi lennujaamas vastu Saudi Araabia võimuesindajad, kellest suur osa kätles president Obamat, kuid mitte proua Obamat.

Sündmust jäädvustanud lääne fotograafide sõnul oleks Michelle Obama Saudi Araabia võimude ja kuningliku pere liikmete jaoks nagu õhk olnud.

Islamireeglite kohaselt ei pea mehed naist kätlema ning meestel ja naistel tehakse selgelt vahet.

Saudi Araabia naised ei tohi autot juhtida, kuigi viimastel aastatel on nad võidelnud selle eest, et nad seda teha saaksid.

Naised ei tohi ilma meessoost sugulase nõusolekuta linnas liikuda, reisida, abielluda ja hairidust saada. Mehe nõusolekut on vaja ka operatsioonide tegemiseks ja muudeks meditsiiniprotseduurideks.

 

 

 

 

Matjuhh: terroristide sõjatehnika hävitasid ilmselt partisanid

Donbassis sõdivate terroristide sõjatehnika hävitasid tõenäoliselt partisanid, rääkis telekanalile 112Ukraina terrorismivastase operatsiooni pressiohvitser Leonid Matjuhhin.

«Tehnika hävitati, meil oleva informatsiooni järgi tegid seda partisanid. See seisis lennuväljal. Terroristid olid varem rääkinud ja demonstreerinud, et neil on tehnikat ja et see on kasutuses,» jutustas ta.

Ukraina kaitseministeerium oli varem teatanud, et relvajõudude üksused likvideerisid neli tanki, 9 soomukit, neli mitmelasulist raketiheitjat Smertš, 12 raketiheitjat Grad, 18 autot, lennuki  L-39, kaks lennukit AN-2, lennuki JAK-52, kaks lennukit JAK-50 ja neli kopterit MI-24. 

Hoiused pagevad Kreeka pankadest

Kreeka pankade aktsiad odavnevad juba teist päeva kahekohaliste protsentide kaupa ning riigi suurimad laenuandjad piidlevad keskpanga kriisiabi leevendamaks lahkuvate hoiuste valu.

Neli suurimat Kreeka panka – Piraeus, Alpha Bank, Eurobank ja National Bank of Greece – on pühapäevaste valimiste kiiluvees kaotanud kahe päevaga oma turuväärtusest enam kui viiendiku, kirjutab Financial Times.

«See on tapatalg,» ahastas üks juhtivaid Ateena pankureid. «Turud paanitsevad... Nad üritavad ennetada pankade likviidsuskriisi. Nad teavad, et kriis hakkab keerlema pankade ümber.»

Moody’se andmetel on erasektori hoiused Kreeka pankades, mis detsembri alguses olid ligikaudu 164 miljardit eurot, vähenenud 7 – 8 miljardi euro jagu.

JPMorgani analüütiku Nikolaous Panigirtzoglou sõnutsi on läinud nädala algusest alates Kreekast Luksemburgi rahafondidesse läkitatud 350 miljonit eurot. Tema hinnangul on alanud aastal riigist lahkunud kümnendik kreeklaste hoiustest.

Porošenko nõudis Putinilt Savtšenko vabastamist

Ukraina president Petro Porošenko saatis Vene riigipeale Vladimir Putinile kirja, milles nõudis Minski kokkulepete täitmist ning kõikide pantvangide, teiste seas sõjaväelenduri Nadežda Savtšenko vabastamist, teatas Ukraina riigipea pressiteenistus.

«Üleeile saatsin president Putinile kirja, mille üheks peamiseks elemendiks oli nõudmine mitte ainult lõpetada tulistamine ja täita Minski kokkuleppeid, vaid ka Nadežda Savtšenko ja kõikide teiste pantvangide vabastamine,» ütles Porošenko telekanalile TVN-24 antud intervjuus.

Aidari vabatahtlike pataljoni ridades võidelnud Savtšenko langes juunis Donbassi separatistide kätte ning toimetati salaja üle piiri Venemaale, kus talle esitati süüdistus ajakirjanike Igor Korneljuki ning Anton Vološini tapmisele kaasaaitamises Luganskis.

Piloot pole end süüdi tunnistanud. Ta alustas eelmise aasta lõpus näljastreiki. Savtšenko advokaat ütles esmaspäeval, et tema klient võib surra.

Oktoobrikuistel valimistel valiti Savtšenko erakonna Batkivštšõna nimekirjas parlamenti.

Ülemraada võttis 13. jaanuaril Batkivštšõna algatusel vastu pöördumise ENPA ja maailma riikide juhtide poole, et Venemaalt nõutaks Savtšenko vabastamist.

Ühtlasi teatas Batkivštšõna, et delegeeris Savtšenko ülemraada delegatsiooni koosseisus ENPAsse.

Ukraina suursaadik Soomes: naabruses elab tapja

Ukraina suursaadik Soomes Andrii Olefirov selgitas oma riigi olukorda tapja võrdluse abil.

Olefirov sõnas Soome väljaandele Savon Sanomat, et Ukraina on riik, mille naaber Venemaa on sõna otseses mõttes tapja.

«Kas saaksid öösel magada teades, et lapsed on ohus? Kas otsiksid abi politseilt või võimuesindajatelt? Meie juhtumi puhul on selleks politseiks või võimuesindajaks lääneriigid,» teatas suursaadik.

Olefirov sõnul on Euroopa Liidu riigid kõige paremini kaitsnud Ukraina õigust suveräänsusele hoolimata sellest, et ELi puhul ei ole tegemist sõjalise liiduga.

Suursaadik on rahul Venemaale määratud sanktsioonidega ning ka sellega, et olukorra karmistudes Ida-Ukrainas plaanivad EL ja USA sanktsioone veelgi lisada.

Olefirov sõnul tuli Soome suhtumine kriisi hästi esile president Sauli Niinistö uusaastakõnes.

«See kõne näitas, et Soome toetab Ukrainat ja edastas samas selge sõnumi, et Soome oli ja on lääneriik,» lausus suursaadik.

Wałęsa: Putin tuleb peatada

Poola endise presidendi Lech Wałęsa sõnul on solidaarsus Ukrainaga hädavajalik, sest vastasel juhul eskaleerub Vene-Ukraina kriis suureks sõjaks, edastas Poola raadio teisipäeval.

«Me ei saa arutada isekeskis, kas me peaksime saatma väed Ukrainasse,» ütles Wałęsa raadiojaamale Radio Gdańsk. «Vaja läheb mõistlikku tegevust.» 

«Venemaa ja Putini tagasitõrjumiseks on vaja organiseeritult tegutseda. Igaüks peab selleks midagi tegema, see tagaks operatsiooni efektiivsuse,» sõnas Poola ametiühinguliikumise Solidarność endine juht.

Wałęsa sõnul on hädavajalik nutikas, ühtne ja turvaline operatsioon, mis on samaaegselt ka tõhus. «Kui me solidaarsust üles ei näita, tuleb sõda.»

«See ei tähenda otsekohe tuumasõda, ent eskalatsiooni suurenemist,» lausus Poola endine riigipea. «Putin tuleb peatada.»

Newyorklased on pettunud: «snowmageddon» jäi olemata

USA ida- ja kirdealadele jõudis selle nädala alguses lumetorm Juno, mille tõttu paljudes paikades valmistuti kõige hullemaks.

New Yorgi elanike sõnul pingutasid võimud üle, kuna «snowmageddon» jäi praktiliselt olemata, edastab AP.

Nüüd esitasid linlased linnapeale küsimuse, et miks meteoroloogid ilmaennustusega nii mööda panid ning miks ilmaasjata paanikat tekitati.

New Yorgi võimud ja meteoroloogid pidid eile selgitama, miks USA suurimas linnas New Yorgis kuulutati juba enne lume saabumist välja hädaolukord.

New Yorgis jäi linnapea Bill de Blasio käsu kohaselt elu praktiliselt seisma. New Yorki torm Juno eriti ei puudutanud,  külla aga New Yorgist põhjapoole jäävaid alasid.

Meteoroloogid ennustasid, et New Yorgis ja selle ümbruses sajab maha 60 – 90 sentimeetrit lund. Tegelikkuses sadas seal vaid murdosa ennustatust.

New Yorgi osariigi kuberner pidi samuti selgitama, miks elanike elu mõttetult seisati.

«Hoiatuse eesmärgiks oli tagada kodanike turvalisus ja me tegime seda,» teatas kuberner Andrew Cuomo.

De Blasio sõnul ei tekitanud ta newyorklaste seas asjatult paanikat.

«Olen õnnelik, et New York ja selle elanikud lumest kergelt pääsesid. Kui see oleks meid otseselt tabanud, oleks see katastroofiline olnud,» lausus linnapea.

Täna peaks elu New Yorgis ja ka New Yorgi osariigis normaliseeruma. Suletud koolid, poed ja teatrid avavad jälle uksed.

Meteoroloog Louis Uccellini sõnul ei rõhutanud ilmaennustajad piisavalt, et lumetormi võimsuse puhul on tegemist tõenäosusega.

Uccellini kinnitusel esitavad meteoroloogid ametliku vabanduse ning tulevikus püütakse täpsemad olla.

Talvetorm Juno tõttu jäeti ära ka tuhandeid lende ning USA idaranniku põhjaaladel võib veel ka täna lennuliiklusega probleeme olla.

Junot oli kõige enam tunda Massachusettsi osariigis ning selle osariigi pealinnas Bostonis sadas kohati maha üle poole meetri lund. Paljud majapidamised jäid tormi tõttu elektrita.

CNN: Talibani käes olnud USA sõdurile võidakse esitada süüdistus deserteerumises

Uudistekanal CNN teatas eile, et mitu aastat Afganistani islamistliku äärmusrühmituse Taliban käes vangis olnud USA sõdurile Bowe Bergdahlile võidakse esitada süüdistus deserteerumises.

Kanali allikate väitel teatavad võimuesindajad süüdistuse esitamisest peatselt.

USA kaitseministeerium ei kinnitanud samas CNNi teadet ning lisas, et süüdistuse kohta ei ole veel otsust langetatud.

Bergdahl oli Talibani võitlejate käes viis aastat enne kui ta vangide vahetamise kokkuleppe kohaselt vabadusse pääses. USA sõdur langes Talibani kätte pärast seda kui ta oli Afganistanis asuvast USA baasist loata lahkunud.

Bergdahli vahetamine Kuubal Guantanamo vangilaagis olnud Talibani viie võitleja vastu tekitas USAs poliitilise vaidluse.

Vabariiklased süüdistasid demokraadist presidenti Barack Obamat terroristidele meelejärele olemises.

Mehhiko justiitsminister: kadunud üliõpilased tapeti narkokartelli poolt

Mehhiko justiitsminister  Jesús Murillo Karam teatas, et 2014. aasta septembris Guerrero osariigis kadunuks jäänud 43 üliõpilast tapeti narkokartelli poolt.

Pedagoogideks õppinud noorte jäänused leiti, kuid seni kasutati nende kohta määratlust kadunud, kirjutab YLE.

Krimiuurijate andmetel viitavad kõik asjaolud, et need noored mõrvati ja nende surnukehi põletati narkoparunite käsul.

Seni on DNA-testide abil suudetud kindlaks teha vaid ühe tapetu isik.

Võimude sõnul saab kahtlusaluste ülekuulamiste  ja sündmuskohtadest leitud tõendusmaterjali abil kinnitada, et tegemist oli massimõrvaga.

«Üliõpilased rööviti ja mõrvati. Siis püüti nende surnukehi hävitada põletamisega ning jäänused heideti jõkke,» lausus Karam pressikonverentsil.

Tragöödia sai alguse kui narkokartellidega koostööd teinud politseinikud röövisid Igualas liinibussis olnud üliõpilased.

Korrakaitsjad viisid need noored narkokartellide liikmete juurde, kes nad tapsid.

Mehhiko justiitsministri sõnul kahtlustasid tapjad, et need noored töötavad konkureeriva kartelli heaks.

Hiljem arreteeriti mitu tudengite mõrvas kahtlustatavat, kes sõnasid, et nad said käsu noored tappa.

Juhtumiga seoses arreteeriti ka Iguala linnapea José Luis Abarca Velázquez ja tema naine Maria de los Angeles Pineda Villa.

Linnapea teatas varem, et andis käsu üliõpilased kinni võtta, kuna nad segasid poliitüritust.

Mehhikos on massimõrva tõttu mitmes paigas proteste toimunud.

Ohvrite lähedaste arvates varjavad võimud juhtun tegelikku tagapõhja ja kulgu.

 

Kremli allikad: Kim Jong-un osaleb 9. mai võiduparaadil

Venemaa võimude teatel osaleb Põhja-Korea juht Kim Jong-un 9. mail Moskvas võiduparaadil.

Kui see tõesti teoks saab, siis on see alates Kimi võimuletulekust 2011. aastal ta esimene välisvisiit, edastab AFP.

Sellest teatas esimesena Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap viidates Kremli allikatele.

Teates seisab, et põhja-Korea liider külastab mais Venemaad, kuid Kimi ei ole nimeliselt mainitud.

9. mail tähistatakse Venemaal Nõukogude Liidu armee võitu Teises maailmasõjas natsi-Saksamaa üle.

Kui Kim tõesti valib oma esimeseks visiidikohaks Venemaa, siis võib see tema pikaajalist liitlast Hiinat ärritada.

Samas on ka Venemaa olnud Põhja-Korea liitlane ning kaitsnud seda riiki ÜROs, kus Kimi režiimi süüdistatakse inimõiguste rikkumises.

ÜRO soovib, et Rahvusvaheline kriminaalkohus uuriks Põhja-Korea inimõigusolukorda, kuid Venemaa on sellele veto pannud.

Venemaad huvitab Põhja-Korea eelkõige majanduslikus ja kaubanduslikus mõttes. Tegemist on riigiga, kus pidevalt on toidu- ja tööstuskaupade puudus ning Venemaa suunaks hea meelega oma toodangu sinna.

Kim Jong-uni isa Kim Jong-il kutsuti 2005. aastal Venemaale 9. mai pidustustele, kuid ta loobus sellest.

Kim Jong-il külastas Venemaad 2011. aastal tollase presidendi Dmitri Medvedevi kutsel.

Tsipras avalikustas Kreeka uue valitsuse koosseisu

Peaminister Alexis Tsipras avalikustas teisipäeval Kreeka uue valitsuse koosseisu, rahandusministriks sai Yanis Varoufakis.

Varoufakise ametissenimetamist nähakse signaalina, et vasakradikaalse Syriza ja rahvuslaste erakonna Sõltumatud Kreeklased võimuliit võtab läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) Kreeka abiprogrammi üle jäiga hoiaku.

Polüglotist Varoufakis (53) on olnud Kreeka abiprogrammi tingimuste terav kriitik ja väitnud, et riik ei suuda majanduslikult taastuda seni, kuni tingimusi lõdvendatakse.

Tsipras otsustas vähendada ministeeriumite arvu 19 11-le ning laiendada ühtlasi arengu-, keskkonna-, sise- ja avalike tööde ministeeriumite volitusi.

Kaitseministriks sai Sõltumatute Kreeklaste juht Panos Kammenos.

Asepeaministriks määrati Giannis Dragasakis.

Tsipras vannutati peaministriks esmaspäeval.

Syriza saavutas Kreeka pühapäevastel ennetähtaegsetel valimistel suurvõidu, saades 300-kohalises parlamendis 149 kohta. Sõltumatud Kreeklased said 13 kohta.

Senised võimuparteid konservatiivne Uus Demokraatia ja sotsialistlik PASOK said vastavalt 76 ja 13 kohta parlamendis.

Esimese kõrge väliskülalisena väisab Syriza valimisvõidu järel Kreekat neljapäeval riiki saabuv Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.

USA asevälisminister kutsus NATOt eesliiniriikidesse staape rajama

NATO liitlased peavad jätkama Ukraina toetamise kursil ja rajama eesliiniriikidesse staabid, ütles USA abivälisminister Euroopa küsimustes Victoria Nuland teisipäeval.

«Me peame täitma üksteise ees võetud julgeolekukohustusi,» ütles Nuland, lisades, et kõik liitlased peavad panustama kiirreageerimisjõudude loomisse, mis võimaldab konfliktikolletesse kiiresti vägesid saata.

«Peame niipea kui võimalik rajama kõiki kuute eesliiniriiki staabid,» lausus Nuland kõnes Washingtonis asuvas mõttekojas Brookings Institution.

NATO sõjaline komitee kiitis eelmisel nädalal heaks rahvusvaheliste staapide loomise kolmes Balti riigis, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Vastavasisuline otsuse langetasid NATO liikmesriikide valitsusjuhid septembrikuisel Walesi tippkohtumisel.

Ajal, mil ohvrite arv Ukraina idaosas suureneb ning venemeelsed separatistid keelduvad läbirääkimistelaua taha naasmast, lausus Nuland, et «vabaduse rinne, mida Ukraina kaitseb, on ka meie oma».

«Kõik liitlased peavad panustama nii palju kui võimalik ja täitma ...kaitsekulutuste alaseid lubadusi. Mõned valitsused üritavad juba vastutuste eest kõrvale hiilida,» hoiatas ta.

Nulandi sõnul ei ole Euroopa Liidu ja USA Vene-vastaste sanktsioonide eesmärk karistada vene rahvast, vaid sundida Vene presidenti Vladimir Putini oma poliitikat muutma.

Porošenko hoiatas kontinentaalsõja kasvava ohu eest

Ukraina president Petro Porošenko hoiatas teisipäeval Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva puhul üle-Euroopalise sõja kasvava ohu eest.

Porošenko kutsus välispoliitika kujundajaid vältima holokausti ja Teise maailmasõja suguseid tragöödiaid.

«Kontinentaalsõja oht on praegu suurem kui kunagi varem. Kellelgi ei tohiks olla vähimatki kahtlust: agressori ambitsioonid ja isu ei piirdu Ukrainaga,» vahendas presidendi pressiteenistus Porošenko sõnu aastapäeva puhul.

«Kutsun kogu maailma mitte lubama selliste traagiliste sündmuste kordumist. Me ei peaks piirduma mineviku süütute ohvrite mälestamisega, vaid mõtlema ka, kuidas vältida holokausti ja Teise maailmasõja suguseid tragöödiaid,» lausus Ukraina riigipea.

Tema sõnul pärines veerand kuuest miljonist natside poolt tapetud juudist Ukrainast. «Babi Jari massimõrv on endiselt lahtine haav.»

«Koos rindel hukkunutega kaotasime 60 protsenti enne sõda Ukraina territooriumil elanud juutidest,» sõnas Porošenko.

«Miljonid ukrainlased liitlasvägedes, Ukraina vastupanuliikumises, Nõukogude Liidu partisanirühmitustes seisid relvad käes vastu natside edasitungile ja holokaustile. Tuhanded ukrainlased päästsid okupeeritud territooriumitel juute oma elu ohtu seades.»

Porošenko sõnul kaotas Auschwitzi vabastamise eest võideldes elu 231 Nõukogude sõdurit, kellest viiendik olid ukrainlased.

Auschwitz-Birkenau koonduslaager tegutses okupeeritud Lõuna-Poolas Oświęcimi linnas 1940. aasta juunist 1945. aasta jaanuarini. Laagrisse toodi üle 1,3 miljoni juudi, kellest 1,1 miljonit suri kas gaasikambrites või nälja, kurnatuse ja haiguste tagajärjel.

Natsid tapsid sõjaeelse Euroopa 11 miljonist juudist kuus miljonit.

Iisrael: Iraan suudab ehitada tuumapommi ühe aasta jooksul

Iraan on tuumarelva valmistamisest 12-18 kuu kaugusel ning Iisrael kaalub kõiki vahendeid selle vältimiseks, teatas Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman teisipäeval.

«Ma arvan, et neil (Iraanil) kulub tuumarelva ehitamiseks üks kuni poolteist aastat,» sõnas minister Interfaxi vahendusel.

«Me oleme võtnud õiguse kaaluda selle vältimiseks ükskõik millist vahendit, ükskõik millist reaktsiooni. Kõik variandid on laual. Me langetame oma otsuse (kuuepoolsete) kõneluste tulemuste selgumisel ning hindame, mis on saavutatud ja mis mitte,» ütles Lieberman.

Iraan taotleb praegu tuumarelva ehitamise võimekust ning Iraani režiimi ei saa pidada «adekvaatseks», jätkas minister.

Juhul, kui Iraan saab endale tuumarelva võimekuse, puhkeb Lähis-Idas võidurelvastumine, mille osapoolteks saavad olema Saudi Araabia, Egiptus jne, ütles ta.

Iraan nõustus 2013. aasta novembris allkirjastatud ajutise leppega vastutasuks sanktsioonide leevendamise eest rangete piirangutega oma tuumaprogrammile. Kaht tähtaega alalise lepingu sõlmimiseks on tulnud pikendada, uus tähtaeg kokkuleppe saavutamiseks on 30. juuni.

Iraani ja nn P5+1 (ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed USA, Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa ja Hiina ning Saksamaa) loodavad põhimõttelise kokkuleppeni jõuda juba märtsis.

Kuuepoolsetel kohtumistel tuleb nõuda, et 4,5 protsendini ja üle selle rikastatud uraan tuleb viia Iraanist välja, sõnas Lieberman.

Tuumakõnelustel otsuseni mittejõudmine on parem kui «halva otsuse» langetamine, väitis ta.

Kiiev peab Venemaa uut «humanitaarkonvoid» agressiooniks

Kui Venemaa saadab veel ühe niinimetatud humanitaarkonvoi Donbassi piirkonda ilma selles Ukraina ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteeta eelnevalt kokku leppimata, peab Kiiev selle saabumist Ukraina territooriumile agressiooniaktiks, ütles Ukraina välisministeerium täna.

«Venemaa on kohustatud esitama ning Ukraina ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC) kokku leppima üksikasjaliku nimekirja laadungi sisu kohta, et Punase Risti esindajad saaksid korraldada selle kohaletoimetamise ja laialijagamise vastavalt tsiviilelanikkonna reaalsetele vajadustele Donetski ja Luganski regiooni teatud piirkondades, kus on aktiivsed terroriorganisatsioonid Donetski Rahvavabariik ja Luganski Rahvavabariik,» ütles välisministeeriumi kõneisik Jevhen Perebõinis Kiievil briifingul.

Juhul, kui neid tingimusi ei täideta, annab Kiiev Ukraina piirivalve- ja tolliteenistusele juhtnöörid kontrollida saadetist, kui see siseneb Ukrainasse ning kui ICRC ei ole nõus ja ei saada seda laadungit, «peab Ukraina sellist konvoid veel üheks agressiooniaktiks».

Perebõinis ütles, et Venemaa on teavitanud Ukrainat oma soovist saata veel üks «humanitaarkonvoi» Donbassi.

Ukraina välisministeerium sai 24. jaanuaril teate veel ühe niinimetatud humanitaarkonvoi kavatsusest ületada 31. jaanuaril riigipiir, lisas ta.

Valgevene alustab kooliprogrammi valgevenestamist

Valgevene asub oma kooliprogramme valgevenestama ning riigi ajaloo ja geograafia õpetamine muutub venekeelsest valgevenekeelseks, teatas riigi haridusminister Mihhail Žuravkov.

«Geograafiat ja Valgevene ajalugu tuleks õppida loomulikult valgevene keeles,» leidis minister. «Ma arvan, et kooliõpilased saavad järk-järgult aru, et nad tahavad õppida pooli või enamust ainetest valgevene keeles.»

«Sellegipoolest tuleks üleminek valgevene keelele korraldada ettevaatlikult, armastusega keele vastu ja mõistes laste psühholoogiat,» lisas Žuravkov.

Ministri sõnul on uuritud ka õpilastelt ja õpetajatelt, kas oleks võimalik hakata õpetama valgevene keeles. «Arvamused lähevad lahku. See tähendab, et need, kes tahavad õppida valgevene keeles, peaksid saama selleks võimaluse,» leidis ta.

Žuravkovi sõnul peaks iga valgevenelane suutma oma emakeelt rääkida. «Selles pole kahtlustki,» märkis ta. «Sellegipoolest ei tohi unustada, et Valgevenes on palju venekeelseid. Sestap tuleb neile valgevene keele õpetamisele läheneda ettevaatlikult ja arvestavalt.»

Läti otsustas Milano Expol osalemisest loobuda

Läti valitsus otsustas teisipäeval pärast põhjalikku arutelu loobuda osalemisest Milanos toimuvast Expost.

Läti majandusminister Dana Reizniece-Ozola ütles valitsuse istungil, et majandusministeerium ei poolda Expo projektiga jätkamist, kuna seni on seda aetud ebaprofessionaalselt ning ministeerium on algatanud sisejuurdluse, vahendas BNS. 

Minister leidis, et osa maailmanäituseks loodud kontseptsioone saab ära kasutada muudes sündmustes, näiteks Läti riigi 100. aastapäeva tähistamisel 2018. aastal. Nii saaks säästa osa Expole kulutatud raha. Kultuuriminister Dace Melbarde oli tema ettepanekuga nõus.

Välisministeeriumi riigisekretär Andrejs Pildegovics ei pooldanud Expost loobumist, väites, et see õõnestab Läti rahvusvahelist reputatsiooni ja raskendab Itaalia ja Luksemburgiga koostööd Euroopa Liidu eesistumisel. muu hulgas mainis ta, et Itaalia lennukid osalevad praegu Balti riikide NATO õhuturbemissioonis.

Peaminister Laimdota Straujuma avaldas lootust, et majandusminister selgitab välja maailmanäitusest osavõtu projekti ebaõnnestumise süüdlased.

Expo toimub Milanos 1. maist 31. oktoobrini.

Ukraina sisepagulaste arv läheneb miljonile

Ukrainas on 26. jaanuari seisuga registreeritud ühtekokku 942 748 sisepagulast, teatas Ukraina sotsiaalministeerium.

«Me võtame arvesse need inimesed, kes on lahkunud ajutiselt okupeeritud aladelt ja terroritõrjepiirkonnast,» ütles ministeeriumi kõneisik Marõna Vorona.

Ukraina Punase Risti (URCS) juhi Ivan Usitšenko sõnul on riigist põgenenud umbes 600 000 inimest, kellest enamik on suundunud Venemaale.

Punane Rist on sisepagulasi toetanud rohkem kui 105 miljoni grivnaga, seal hulgas haiglaid 20 miljoniga, sõnas Usitšenko.

Venemaa saatis Ukrainasse uue väidetava humanitaarkonvoi

Venemaa saadab Ukraina Donetski ja Luganski oblastisse uue väidetava humanitaarkonvoi, Vene eriolukordade ministeeriumi teatel asusid veokid teele täna hommikul Moskva lähistelt Noginskist.

Konvoi jõudis pärastlõunal Voroneži, kus tehakse peatus, misjärel sõidetakse edasi Rostovi oblastisse.

Tegemist on juba 12. konvoiga, mis Venemaalt Ukrainasse suundub.

Ministeeriumi väitel toimetavad rohkem kui 170 sõidukit Luganski ja Donetski oblastisse ehitusmaterjale, esmatarbekaupu, toiduaineid ja ravimeid. Konvoi komplekteerimine viiakse lõpule laupäevaks.

Leedu eurosaadik tahab 2018. aasta jalgpalli MM-i äravõtmist Venemaalt

Leedu eurosaadik Petras Auštrevičius kutsus teisipäeval üles võtma Venemaalt 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri korraldamisõigus või seda boikoteerima.

Auštrevičius väljendas samuti lootust, et neljapäevasel EL-i välisministrite kohtumisel karmistatakse Vene-vastaseid sanktsioone.

«Pole mingit muud võimalust peale Venemaa täieliku boikoteerimise. Kahjuks hõlmab see paratamatult ka sporti. Ma olen veendunud, et oleme jõudnud sinnamaani, kus tuleb astuda konkreetseid samme, võtmaks Venemaalt rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamisõigus,» ütles Auštrevičius.

«See on juba kinnitust saanud, et Sotši olümpiamängude ajal, kui Vene president Vladimir Putin istus uhkelt publiku seas, toetas Moskva snaipreid, kes tapsid Maidanil Kiievis süütuid inimesi... Me ei saa lasta rahvusvahelistel spordiüritustel – nagu 2018. aasta FIFA maailmameistrivõistlused - muutuda Moskva propagandaüritusteks,» lisas Auštrevičius.

Putin taunib ajaloo ümberkirjutamise katseid

Vene president Vladimir Putin taunis teisipäeval Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva tseremoonial ajaloo ümberkirjutamise katseid.

«Kõik katsed neid sündmusi summutada, moonutada, ajalugu ümber kirjutada on vastuvõetamatud ja ebamoraalsed,» ütles Putin Moskva juudi muuseumis.

Putin ei sõitnud Poola, kuhu lääneriikide liidrid kogunesid Auschwitzi vabastamist meenutama.

Moskva nimetas USA nuhkimissüüdistusi provokatsiooniks

Moskva kritiseeris teisipäeval USAd seoses väidetava Vene spiooni vahistamisega, mõistes selle sammu hukka kui provokatsiooni, mis veelgi halvendab kahe riigi niigi jahedaid suhteid.

«USA on otsustanud käivitada viimase etapi oma Vene-vastasest kampaaniast,» ütles Vene asevälisminister Aleksandr Lukaševitš avalduses. Ta lisas, et Ühendriikide võimud ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis toetaksid nende väiteid, et vahistatud pankur Jevgeni Burjakov on spioon.

«Me nõuame USA eriteenistuste selliste provokatsioonide seeria lõpetamist Venemaa esindajate vastu,» ütles Lukaševitš.

39-aastane Burjakov vahistati esmaspäeval New Yorgis ning astus kohtu ette süüdistatuna katsetes värvata allikaid ja koguda tundlikku majandusinfot.

Lukaševitši sõnul tuleb Burjakov koheselt vabastada.

USA prokuröride sõnul aitasid Burjakovi 40-aastane Igor Sporõšev ja 27-aastane Viktor Podobnõi, kes töötasid New Yorgis Venemaa kaubandusesinduses ja ÜRO-s.

Taani kulutab 8 miljonit eurot islamistide deradikaliseerimiseks

Taani kulutab järgmise kolme aasta jooksul 61 miljonit Taani krooni ehk kaheksa miljonit eurot kohalike islamiäärmuslaste deradikaliseerimiseks, teatasid võimud teisipäeval.

Justiitsministri Mette Frederikseni sõnul kulub suurem osa rahast ennetustööks, millega tahetakse vähendada noorte inimeste liitumist äärmusrühmitustega

Umbes miljon eurot kulub juba konfliktikolletes, näiteks Süürias ja Iraagis käinud võitlejate deradikaliseerimiseks. Sarnane programm on hetkel käigus Taani suuruselt teises linnas Århusis, kus veteranidest islamistid kohtuvad sotsiaaltöötajate, politsei ning psühholoogidega, et hõlbustada reintegreerumist ühiskonda.

Prantsuse peaminister tegi nädala eest teatavaks, et Prantsusmaa loob võitluseks ekstremismiga 2680 uut töökohta ja eraldab selleks 425 miljonit eurot.

Kolme nädala eest Pariisis tehtud rünnakutes sai surma 17 inimest. Järgnesid politseihaarangud, juurdlused ning häiretaset tõsteti kogu Euroopas.

Belgias ja Prantsusmaal võeti kinni 8 terrorismis kahtlustatavat inimest

Terrorismivastased operatsioonid Prantsusmaal ja Belgias viisid kaheksa inimese kinnipidamiseni, kel võib olla sidemeid islamiäärmuslastega.  

Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve sõnul võeti riigi lõunaosas Lunelis kinni viis inimest ja lõhuti veel üks võrgustik, mis on saatnud mitmeid noori võitlema Iraaki ja Süüriasse, vahendas AP.    

Reutersi andmetel on kahtlustatavad vanuses 26-44 aastat. Neist kaks olid hiljuti naasnud Süüriast, kinnitas allikas.

Lääne-Belgias Kortrijkis, mis jääb umbes kümne kilomeetri kaugusele Prantsusmaa piirist, võeti kinni kolm meest ja leiti relvapeidik, kinnitas prokuratuuri pressiesindaja Karlien Ververken.

Pärast satiirilehele Charlie Hebdo korraldatud rünnakut ja Pariisi koššerpoes toimunud pantvangidraamat ning politseiniku tapmist, mis nõudsid 17 elu, tõhustasid Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa politseireide. Riikide julgeolekujõudude eesmärgiks on leida üles ja võtta kinni inimesi, kellel on sidemeid radikaalsete rühmitustega.

Lastevaktsiinide hinnasõda arengumaades võib viia tõsiste tagajärgedeni

Vimase 13 aasta jooksul on laste kompleksvaktsiinide hind arengumaades kasvanud kuni 68-kordselt, mistõttu ei pruugi kõik sealsed lapsed saada elupäästvaid vaktsiine ning sellel võivad olla tõsised tagajärjed juba ka ülejäänud maailmale.

Rahvusvahelise humanitaarorganisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières – MSF) hiljutine aruanne toob välja, et lastevaktsiinide kiire kallinemine on muutunud mõnes riigis laste täielikul vaktsineerimisel suureks takistuseks, vahendab BBC.

MSF juhib tähelepanu, et paljude lastele vajalike vaktsiinide arv on 2011. aastast kahekordistunud, kuid on ka vaktsiine, kus hinnatõus on olnud 68-kordne. MSF süüdistab siin ravimitööstusi ja kutsub konkreetsed ravimifirmasid – GSKd ja Pfizerit – alandama arengumaadesse müüdavate vaktsiinide hinda 4,39 euro peale lapse kohta.

Uute vaktsiinide lisandumine kergitab hindasid

Kui 2001. aastal tuli maksta 58 eurosenti, et vaktsineerida last tiisikuse, leetrite, difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu, siis punetiste, B-hepatiidi, B-tüüpi Haemophilus influenzae bakteri, pneumokokknakkuse, rotaviiruse ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastaste vaktsiinide lisamine on tõstnud laste vaktsineerimise hinda 40,01 euroni lapse kohta.

«Lapse täieliku vaktsineerimise hind on viimase kümnendi jooksul kallinenud 68 korda lihtsalt seepärast, et mõned ravimifirmad küsivad kõrget hinda nii doonorriikidelt kui arengumaadelt vaktsiinide eest, mis juba toovad neile jõukates riikides sisse miljardeid,» märkis Piirideta Arstide esindaja Rohit Malpani.

Ta tõi välja, et võrdlemisi uue pneumokokknakkuse vastase vaktsiini lisamine laste kompleksvaktsiinide hulka tõstis arengumaades kasutatavate vaktsiinide maksumusest 45 protsenti. Tema sõnul peavad vaktsiinide tootmiskulud olema senisest läbipaistvamad ja siin viitab ta aruandes toodud näitele, kus ühes Maroko haiglas küsiti vaktsiini eest rohkem, kui seda tehakse Prantsusmaal.

Senise olukorra jätkumine võib Piirideta Arstide sõnul viia olukorrani, kus arengumaad kaotavad sealsete laste vaktsineerimist doonorina toetava ülemaailmse vaktsineerimisliidu (GAVI) toetuse. Esimesena ähvardab see näiteks Angolat, kelle vaktsineerimisarve võib juba alanud aasta jooksul viieteistkümnekordselt suureneda.

Ravimitööstuse esindajate sõnul on vaktsiinide hind viimase kümnendi jooksul tõusnud just seetõttu, et laste vaktsineerimisel on üle mindud kompleksvaktsiinidele, mille tootmine on omakorda väga kulukas.

Pfizeri esindajad tõid siinjuures välja, et näiteks Prevenar 13 nimelise vaktsiini tootmisel on vaja iga koostisosa eraldi puhastada ja katsetada. «Ühe partii Prevenar 13 tootmine võtab vähemalt kaks aastat aega. Enne vaktsiini müügile laskmist peab see läbi tegema 500 kvaliteeditesti,» teatas ravimifirma.

GSK lisas siinjuures, et 80 protsendi vaktsiinide puhul teevad nad juba praegu arengumaadele märkimisväärset allahindlust võrreldes arenenud riikidega. Ettevõte tõi siinjuures näite kümne erineva vaktsiini komponendist koosnevast kompleksvaktsiinist, mis on kõige keerukam vaktsiin, mida GSK seni tootnud on. Vaktsineerimisliidu abi kõlbulikele riikidele pidi ettevõte müüma vaktsiine üksnes tootmishinnaga.

Mis mõju on muule maailmale ja Eestile?

Kuigi võib tunduda, et tegemist on meie kauge teemaga, võivad sellisel vaktsiinide üle peetaval hinnasõjal olla päris tõsised tagajärjed ka ülejäänud maailmale, sealhulgas Eestile.

Ravimiamet on seisukohal, et kui arengumaades jäävad paljud lapsed nakkushaiguste vastu vaktsineerimata, loob see pinnase haiguspuhangute ning epideemiate levikuks. «Eelkõige arengumaades, aga tänapäeval, kui inimesed reisivad järjest rohkem, võivad vaktsineerimata inimesed kanda nakkusi ka teistesse riikidesse,» märkis ameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Tema sõnul on selle vältimiseks oluline, et Eestis oleks vaktsineeritute protsent võimalikult suur, et vältida võimalike haiguste laialdast levikut siin. Ta toonitas, et sellises olukorras muutub vaktsineerimisvastalisus järjest ohtlikumaks, sest nakkushaigused, mida inimesed ei oska enam kartagi, võivad hakata laialdasemalt levima.

Seda, et vaktsiinide tootmiskulude suurenemine võiks kuidagi hakata mõjutama eestlaste vaktsineerimist, Laius ei karda. «Inimeste jaoks on kõik immuniseerimiskavas olevad vaktsiinid Eestis tasuta, seega mõjutab vaktsiinide hinnamuutus eelkõige riigi eelarverida, mis on ette nähtud vaktsiinide ostmiseks,» sõnas ta.

Erinevalt arengumaadest, kus Piirideta Arstide sõnul on lastevaktsiinid viimasel kümnendil 68-kordselt kallinenud, on Eestis immuniseerimiskava vaktsiinid viimase 7–8 aasta jooksul jäänud üpris samale tasemele.

«Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus üldiselt väga hea, see protsent on natuke langenud, aga seda lastevanemate vaktsineerimisvastalisuse ning vaba valiku tõttu, mitte selle tõttu, et Eesti riik ei jõuaks vajalikke vaktsiine osta,» ütles Laius.

Väga suurt hinnatõusu ta vajaminevatele vaktsiinidele lähiaastatel ei ennusta. «Üldjuhul muutuvad ravimid ja vaktsiinid kallimaks seetõttu, et turule tulevad uued tooted, mitte ei kalline juba olemasolevad ravimid,» selgitas ta.

Enamikul riikidel, sealhulgas ka Eestil, on uute ravimite riikliku rahastamise suunamiseks loodud süsteem, mis hindab uute ravimite kliinilist efektiivsust võrdluses nende hinnaga, et kasutada tervishoiuraha võimalikult mõistlikult ja tõhusalt.

«See süsteem peab tagama, et Eesti riik jõuab vajalikke ravimeid osta ka edaspidi,» märkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja.

Ukraina relvajõud hävitasid kuus vaenlase lennukit

Ukraina relvajõud hävitasid Donbassis terrorismivastase operatsiooni tsoonis 6 vaenlase lennukit ja neli helikopterit MI-24.

Kindralstaabi pressikeskuse ülem Vladislav Seleznjov rääkis Ukrainska Pravdale, et lennundustehnikat hävitati erioperatsiooni käigus.  

«See oli sama tehnika, millega terroristid hooplesid. Nad ju väitsid, et neil on olemas lennuvägi, mida nad plaanisid kasutada meie relvajõudude vastu terrorismivastase operatsiooni piirkonnas,» selgitas Seleznjov.   

Ukraina kaitseministeerium oli täna varem teatanud, et relvajõud hävitasid eile neli tanki, 9 soomukit, neli mitmelasulist raketiheitjat Smertš, 12 raketiheitjat Grad, 18 autot, lennuki L-39, kaks lennukit AN-2, lennuki JAK-52, kaks lennukit JAK-50 ja neli kopterit MI-24. 

Charlie Hebdo rünnakujärgset numbrit on müüdud seitse miljonit eksemplari

Prantsuse satiiriväljaande Charlie Hebdo numbrit, mis ilmus pärast toimetusele tehtud ohvriterohket rünnakut, on senistel andmetel müüdud seitse miljonit eksemplari.

See on rohkem kui 100 korda rohkem kui tavaliselt seda satiirilehte ostetakse, edastab The Local.

Prantsusmaal müüdi Charlie Hebdo niinimetatud ellujäänute numbrist 6,3 miljonit eksemplari, ülejäänud 700 000 läksid müügiks välismaal.

Enne terroristlikku rünnakut oli selle satiiriväljaande tiraaž 60 000 eksemplari.

Kolm islamistlikult meelestatud ja relvastatud isikut ründasid satiirilehe toimetust 7. jaanuaril, tappes 12 inimest, kelle seas oli tuntud karikaturiste ja väljaande peatoimetaja.

Pariisis leidis pärast seda juhtumit aset rünnak juudi poele, milles hukkus veel viis inimest.

«Ellujäänute väljaanne» ilmus täpselt nädal pärast rünnakut – 14. jaanuaril.

Charlie Hebdo uue numbri esikaanel on prohvet Muhamed. See tekitas moslemites pahameelt ning tõi mitmetes riikides kaasa proteste.

Väljaandjate sõnul on seni selle numbri järgi nõudmine ning alles paari nädala pärast saadakse kindlad arvud kui palju seda kokku müüdi. Väljapool Prantsusmaad on Charlie Hebdot enim ostetud Belgias.

Tripoli hotellirünnakus tapeti vähemalt 8 inimest

Liibüa pealinna Tripoli luksushotelli parklas plahvatas teisipäeva varahommikul autopomm, plahvatuses ja sellele järgnenud rünnakus hukkus kolm valvurit ja viis välismaalast.

Eriüksuse komandör Mahmoud Hamza ütles eratelekanalile al-Nabaa, et «olukord on kontrolli all». Ta kinnitas viie välismaalase hukkumist, kuid ei andnud täpsemat teavet.

Rünnaku eest võtsid vastutuse sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejad Liibüas, ütles terrorirühmituste tegevust jälgiv organisatsioon SITE.

ISi Liibüa haru teatas Twitteris, et tema võitlejad ründasid hotelli, kus peatuvad sageli välisdiplomaadid ja Liibüa ametnikud.

Julgeolekuallikate teatel õhkis neli relvastatud meest Corinthia luksushotelli ees autopommi. Kogu Tripoli vanalinna raputanud plahvatuses sai surma hotelli valvur. Seejärel tungisid relvastatud isikud hoonesse.

Julgeolekujõud piirasid hotelli sisse, puhkes tulevahetus ründajatega.

Hotelli töötaja Hassan al-Abey sõnul tormasid viis maskeeritud ja kuuliveste kandvat isikut hotelli sisse ja tulistasid lakke. Hoone evakueeriti enne seda, kui ründajad valvuritega tulevahetusse asusid, lisas ta.

Hotell on populaarne türklaste ja eurooplaste seas, ütles töötaja.

Tripolis on plahvatusi ja tulistamise viimasel ajal sageli. Hiljuti lasti maha üks ÜRO esinduse turvamees.

Naftarikkas Põhja-Aafrika riigis valitseb diktaator Muammar Gaddafi kukutanud 2011. aasta ülestõusu järel kaos. Elanikel relvi laialt käes, riigis on kaks võistlevat valitsust ja mõjuvõimsad sissirühmitused, mis nendega ja omavahel territooriumi pärast võitlevad.

Pärast seda kui islamimässajate ühendus augustis pealinna Tripoli hõivas, kolis rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus riigi idaserva Al-Baidasse, mis jääb Tripolist 1200 kilomeetri kaugusele.

Kolmeaastane poiss uitas üksinda öises linnas

Politsei avastas pühapäeva öösel Võru linnast uitava väikelapse, kelle vanemad olid kodust lahkunud.

Lõuna prefektuuri teatel märkas patrull 25. jaanuaril kella 3.30 ajal Võrus Koidula tänaval kõndimas väikest poissi, kes oli enda sõnutsi kolmeaastane. Politsei asus selgitama, kust laps on pärit, ning pärast ringi sõitmist viitas laps Kalevipoja tänaval asuvale majale, tundes ära oma kodu.

Politseinikud sisenesid korterisse, kus nad avastasid diivanil magamas veel ühe, alla aastase väikelapse. Korrakaitsjate saabudes tuli tagatoast välja unine 17-aastane noormees, kes väitis end olevat laste onu.

Küsitlemise käigus selgus, et ema oli lapsed andnud tema hoolde, kuna pidi pakilistel põhjustel Võrust lahkuma. Noormees oli lapsed magama pannud ning seejärel ka ise magama läinud, kuid öösel pani üks lastest end riidesse, lahkus korterist ja läks Võru linna peale seiklema.

Politsei selgitas, et lapsi hoidnud noormees oli kaine. Olukorrast teavitati lastekaitsetöötajaid ja kiirabi. Meedikud vaatasid laste tervisliku seisundi üle ning toimetasid nad esiti Lõuna-Eesti haiglasse arstide hoole alla.

Öösel ei õnnestunud politseil laste ema telefonitsi tabada, kuid 25. jaanuari hommikul kella 10.15 ajal pöördus ema ise korrakaitsjate poole ning tundis huvi, kus tema lapsed on. Juhtumi lahendamisega tegeleb edasi lastekaitse ja noorsoopolitsei.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et sellise vahejuhtumi tagajärjed võinuks olla lausa traagilised, kui last poleks linnas märgatud ning ta oleks teadmata suunas edasi jalutanud. «Analoogsete vahejuhtumite välistamiseks ei ole hilja, kui iga lapsevanem mõtleb korraks läbi, kui lihtsalt suudab tema laps ust avada.»

Soekarusk lisas, et lapsed on nupukad ja tegusad ning arvestamata nende vanust tuleb eos vältida olukordi, kus nad end teadmatusest ohtu panevad. Lapse turvalisuse tagamine on ennekõike tema vanemate kanda. Kui vanem sellega aga teatud põhjustel toime ei tule, sekkub riik lapse kaitseks.

Murdvaras tekitas 70-aastasele vanaprouale raskeid vigastusi

Reedel tungis varas 70-aastase vanaproua majja, võttis tema raha ja tekitas raskeid kehavigastusi.

23. jaanuaril sai politsei teate, et Nõmmel Rahumäel asuvas eramajas tungiti kallale 70-aastasele naisele ja varastati sularaha. Politsei ja prokuratuur alustasid juhtumi osas kriminaalmenetlust.

Õhtulehe andmetel sidus varas vanaproua kinni ning hakkas teda teda peksma näo- ja pea piirkonda.  Vanaproua on praeguseks saanud kodusele ravile ning tema elu ei ole ohus. Naise lähedased meediaga hetkel suhelda ei soovi, sest juhtunust saadud psühholoogiline trauma on liiga värske.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Veiko Randlaine sõnul juhtub selliseid olukordi Eesti harva. «Seda, et majja tunginud varas kodus olevat inimest ründaks, juhtub Eestis harva ning politsei teeb kõik selleks, et kurjategija tabada,» ütles ta. «Reedel töötas politsei aktiivselt sündmuskohal, et leida ründaja isiku kohta võimalikult palju infot – kriminalistid kogusid majast tõendeid ning patrullid otsisid ümbruskonnast politseikoertega tema jälgi. Soovime ohvrile kiiret paranemist ja töötame koos prokuratuuriga selle nimel, et kurjategija isik kindlaks teha ja ta kohtu ette tuua.»

Politsei palub kõigil, kel võib selle juhtumi kohta olla infot, anda sellest kindlasti teada politseile lühinumbril 110.

Alaealisi poisse ahistanud mees läheb vangi

Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval süüdi mehe, keda süüdistatakse alaealiste poiste seksuaalses ahistamises ning kelle elukohast leiti hulganisti lapspornot sisaldavaid fotosid ja videoid, kirjutab ajaleht Pealinn.

Esimene kohtuotsus 1968. aastal sündinud Elduri osas tuli mullu novembri keskel, kui Harju maakohus mõistis ta õigeks lastele alkoholi pakkumises, kuid mees jäi süüdi lapsporno omamises, alaealise prostitutsioonile kallutamises ja sugulise kire rahuldamises alaealisega. Selle eest sai ta nelja-aastase vangistuse. Karistusaja alguseks luges maakohus mullu 28. aprilli, kui politsei ta kinni pidas.

Eldur lahendiga ei leppinud ja viis vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, mis jättis aga esmaspäeval maakohtu otsuse jõusse, vahendab Pealinn.

Süüdistuse kohaselt mõjutas 1968. aastal sündinud Eldur kaht alla 14-aastast poissi astuma üles erootilises teoses. Nimelt lõi ta lastega usalduslikud suhted, kutsus neid külla, veetis nendega aega ja ostis asju ning selle tulemusel olid poisid nõus osalema erootiliste fotode tegemisel.

Samuti süüdistati Eldurit selles, et ta kaasas ühe poistest oma sugukire rahuldamisele, katsudes ja silitades teda erinevatest kehapiirkondadest.

Eldurit süüdistati ka selles, et ta hoidis oma elukohas Tallinnas 247 foto- ja 38 videofaili, mis kujutavad alla 14-aastaseid lapsi erootilistes või pornograafilistes situatsioonides ning alla 18-aastaseid noori erootilistes situatsioonides.

Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse politseinikud pidasid Elduri kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 28. aprillil. Kohus võttis ka varem seksuaalkuriteo eest karistatud mehe prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Mees tunnistas end oma ema surnuks pussitamises süüdi

«Tunnistan end täielikult süüdi ja kahetsen juhtunut,» kinnitas täna Tartu maakohtu ette astunud 50-aastane Alexander Vill, keda prokuratuur süüdistab oma 83-aastase ema mõrvas.

Venemaal Peterburis elav Alexander käis Tartus elavat ema Galinat külastamas korra-kaks kuus. Poja tulek oli alati oodatud sündmus, kinnitas üks kohtusaalis tunnistajana üle kuulatud sugulane.

Mis juhtus aga kõrgelt haritud ja varasemas elus igati ontlikult käitunud mehega mullu 3. mail, on siiani mõistatus. Nimelt haaras ta südaöö paiku noa ning ründas sellega eakat ema, lüües tema kaela ja rindkeresse kokku 23 noahoopi. Tapmise eest eriti piinaval ja julmal viisil kvalifitseeriski prokuratuur kriminaalsüüdistuse mõrvaks, mille eest kohtus süüdi mõistes näeb karistusseadustik ette kaheksa kuni kahekümneaastase vangistuse.

Tunnistajate kinnitusel võisid ema ja poeg aegajalt küll millegi üle vaielda, kuid otsest tüli, rääkimata kätega kallaleminekust, polnud keegi kunagi näinud. Sõjaväest pensionile jäänud mees hakkas ühel hetkel ema külastama märksa sagedamini ning elas vahel tema Kaunase puiestee korteris päris pikalt.

Sel saatuslikul maikuuõhtul käis politsei korteris juba mitu tundi enne südaööd, sest kell 20.37 saabunud väljakutse teatas lärmist ja tülitsemisest. Korrakaitsjatele ukse avanud memme nina oli verine. See tekitas kohe kahtlusi, kinnitasid täna kohtus tunnistusi andnud patrullpolitseinikud. Memm aga kinnitas, et kukkus vastu kappi ning toas istuva pojaga pole tal mingit tüli olnud. Sama kinnitas ka elutoas istunud poeg. Kiirabist naine keeldus ning saatis politseinikud minema.

Seitse minutit pärast südaööd saabus majast aga uus telefonikõne teatega, et trepikojas liigub verine mees. Ka poeg Alexander ise helistas politseisse ja teatas korteris lamavast naisest.

Esimesena kohale jõudnud patrullile rääkis tugevas alkoholijoobes mees sõnu segamini ajades, et oli käinud poes ning leidis naastes ema maas lamamas. Et aga tema käed ja huuled olid verised, pandi tal käed raudu ning paigutati politseiautosse. Elutoas oli vaip rullis ning tugitoolid segamini paisatud, mis viitas võitlusele. Nende vahel lebaski pussitatud naisterahva surnukeha.

Köögist kraanikausist leidsid korrakaitsjad ka värskelt pestud puhta noa, mida võis kohe pidada taparelvaks. Sündmuskohal mõõtis patrullpolitseinik kahtlusaluse joobeastmeks ligikaudu 1,8 promilli. Süüd päriselt viinakuradi kaela ajada siiski ei saa ning kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et tapmisele eelnes tüli.

Päev hiljem rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ning mees vahistati. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis tuvastas, et Alexander on oma tegude eest vastutav.

Marilin Sikkali neljas tütar sai armsa nime

Moelooja Marilin Sikkali pere sai jaanuari alguses täienduse. Elegantsete ja naiselike siidkleitide poolest tuntud Marilini ja tema ettevõtjast abikaasa Andrese peres sirgus juba enne kolm imekaunist tütrekest – Mona Linda, Rosa Linda ja Nata Linda. Pesamuna nimeks sai Linda Mari. 

«Mari tuleb Mariast kui kõikide inimeste esiemast ja Linda Kalevipoja emast kui eestlaste esiemast… Selline väega nimi,» seletab Marilin.

Sisering: Kristel Mardisoo ootab Tanel Padarilt kihlasõrmust

Kindlasti ei jäänud teravsilmsel Hello! lugejal märkamata, et Eesti Muusikaauhindadel säras Tanel Padari elukaaslase sõrmes kaunis sõrmus. Hello!-le sõnas aga Kristel, et särav ehe on sünnipäevakingitus kolme aasta tagusest ajast. «Seega kihlasõrmust ma alles ootan,» lisas ta kelmikalt.

 

Sisering: Triin Aljand-Mankoč ootab beebit

Kahekordne Eesti parim naissportlane ja üks meie kõigi aegade edukamaid naisujujaid Triin Aljand-Mankoč (29) on lapseootel. Triin kinnitas Hello!-le, et lapsuke peaks ilmavalgust nägema aprillis. 

Rolf Roosalu ronis Nepalis taevale lähemale

Rolf Roosalu otsustas möödunud aasta lõpus kodumaa tolmu jalgelt pühkida ja kaheks nädalaks seljakotiga rändama minna. Nimelt jõudis Rolf 18. jaanuaril Kristuse ikka (33) ja otsustas sünnipäeva eel Nepali vallutada.

«Seal on juba pulss tavalise 64 asemel 110-120 lööki minutis,» muljetab ta. «Magamajäämine oli seetõttu veidi teistmoodi – nagu mure oleks hinges või pabistaks millegi pärast.»

Värske Hello!: Saara Kadak räägib päevast, mil ta kaotas neeru

Värske Hello!: noor näitlejanna Saara Kadak räägib päevast, mil ta kaotas neeru, koolivägivallast ja alanud aasta uutest rollidest. Angelina Jolie ja Brad Pitt uurivad abielu tumedamat poolt. Suur stiiliülevaade: prints Williami kaasa Kate'i 34 parimat kleiti, kostüümi ja mantlit.
Sel nädalal ajakirjas Hello!:
- Sarjade "Viimane võmm" ja "Nullpunkt" noor näitlejanna Saara Kadak räägib päevast, mil kaotas neeru. Selle kiuste armastab ta langevarjuhüppeid, riski ja elu väljakutseid. Saaraga pajatame veel koolivägivallast, naiselikkusest, esimesest armastusest ja muidugi eesootavatest suurtest teatri- ja sarjarollidest.
- Laulja Rolf Roosalu jagab Hello! lugejatega oma Nepali reisimuljeid ja -pilte.
- Näitleja ja lavastaja Angelina Jolie hakkas oma abikaasale Brad Pittile korraga nii ülemuseks kui ka filmipartneriks.
- Kultussarja "Dünastia" staar Dame Joan Collins kostitab Hello!d oma kodus mahlakate mõtetega sellest, miks ta ei vanane ja mida iluoperatsioonid teha võivad.
- Heidame pilgu prints Williami kaasa Kate Middletoni lõputult põnevasse garderoobi, ehtelaekasse ja kotikogusse.
- Moeloojad õde-venda Trussardid avasid Hello!le oma iidse Bergamoni palee uksed.
- Latiinolaulja Shakira ja tema jalgpallurist kallim Gerard Piqué kutsuvad kogu maailma osa saama teise lapse katsikutest.
- Moeikoon Miranda Kerr pihib lahutusest ja poja kasvatamisest.
Põnev kodumaine sisering annab teada, kes ootab kihlasõrmust, kes on beebiootel ja kes sai neljandat korda emaks.
Lisaks iganädalased rubriigid: maailm pildis, nädal pildis, panoraam, sisering, filmimaailm, 7 päeva. Põhjalik Hello! elustiili osa: Hello! armastab, stiilispikker, trend, ilunõu, köögirõõmud, telekava, horoskoop.

 

Colosseumi külastajad leidsid istekoha sissepääsudel olevate numbrite järgi

Itaalia Rooma kuulsa antiikse Colosseumi amfiteatri restaureerijad avastasid, et külastajad leidsid oma koha sissepääsudel olevate numbrite järgi.

Punase värviga tehtud numbreid on seni näha, edastab Discovery News.

Restaureerijad märkasid punast värvi ladina numbreid ning ilmnes, et need viitasid millises sektoris kohad olid.

«Tegemist on erakordse avastusega, sest me ei arvanud, et neist numbritest midagi alles on,» lausus Colosseumi juht Rosella Rea.

Vana-Roomas saadi punast värvi savimineraalidest ja raudoksiidist ning Colosseumi sissepääsudel võidi uuendada numbreid iga 2 – 3 aasta järel.

Avastus näitab, kuidas roomlased leidsid Colosseumis oma istekoha kui nad läksid vaatma gladiaatorite võitlusi või avalikke hukkamisi.

«Colosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. Pealtvaatajad said pileti, millel oli kirjas, millises sektoris ta istuda saab ning millisest väravast siseneda,» selgitas Rea.

Ta lisas, et ka istmete read olid nummerdatud ning kohad jagati vastavalt seisusele.

Rooma keisril oli oma privaatala, mida turvasid ta ihukaitsjad.

Rooma poliitilisel eliidil olid kohad, kust avanes areenile parim vaade, neile järgnesid kõrgklassi ärimehed ja valitsusametnikud. Pööbel pidi leppima kõige viletsamate paikadega.

80. aastal pKr valminud Colossumi renoveeritaks 33 miljoni dollari eest. Selle käigus eemaldatakse iidselt ehitiselt sajanditega kogunenud mustus ja tööstusjäägid.

Wikipedia: Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline.

Areeni originaalmõõtmed olid 86 korda 54 meetrit  ning kõrgus oli 48,5 meetrit.

Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist.

Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda päikese korral varjuna ette tõmmata.

Areeni all asusid gladiaatoritele mõeldud ruumid, koridorid, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.

 

Video: astronoomid avastasid päikesesüsteemi, mille kõrval meie oma on «beebi»

Rahvusvaheline astronoomide meeskond teatas eile, et nad avastasid uue päikesesüsteemi, mille kõrval on meie oma väga noor.

Tegemist on tähest ja viiest kiviplaneedist koosneva süsteemiga, mille vanus on umbes 11,2 miljardit aastat, edastab AP.

Arvatakse, et universum tekkis umbes 13,8 miljardit aastat tagasi.

Meie päikesesüsteemi vanus on vaid 4,5 miljardit aastat. Tegemist on seni leitud päikesesüsteemidest vanimaga.

Uue süsteemi viis planeeti on väiksemad kui Maa. Suurim planeetidest on Veenuse suurune ning kõige väiksem natuke suurem kui Merkuur.

Need planeedid teevad tiiru ümber oma tähe kümne päevaga. See näitab, et planeedid on päikesele liiga lähedal, et neil võiks elu olla.

«Varem ei ole me sellist päikesesüsteemi leidnud, see on ainulaadne. Tegemist on elu lõppu jõudnud tähega, mille ümber on võrdlemisi väikesed planeedid. Üllatavaks on see, et selline kiviplaneetidega süsteem tekkis üsna universumi algusajal,» selgitas Sydney ülikooli astronoom Daniel Huber.

Briti Birminghami ülikooli juhtuvteadlane, astroseismoloog Tiago Campante sõnas, et enam-vähem  Maa suurusega planeetide tekkimine nii kaua aega tagasi näitab universumi arengut uues valguses.

Campante tegi kindlaks süsteemi vanuse.

Teadlased kasutasid uue süsteemi uurimisel USA kosmoseagentuuri NASA planeediotsijat Keplerit.

Lüüra tähtkujus asuva süsteemi täht sai tähiseks Kepler 444.

Kepler on seni avastanud üle 1000 eksoplaneedi ning umbes 4200 eksoplaneedi kandidaati.

Video: «nutilaud» annab märku, millal ollakse liiga kaua istunud

«Nutilaud»Stir Kinetic Desk annab vibratsiooniga märku, et laua kasutaja on liiga kaua istunud ning on aeg püsti tõusta.

Laua disainis iPodi üks loojatest, firma Stir juht J.P. Labrosse, edastab Daily Mail.

«Nutilaual» on puutetundlik kuvar, mis näitab laua kasutaja füüsilist seisundit ja seda kui kaua on istutud.  Bluetooth teeb laua kasutaja kindlaks.

Arstide sõnul on liiga pikka aega istumine tervisele kahjulik ning pikas perspektiivis võib kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme.

Selle tõttu soovitatakse firmadel kasutada ka alternatiivlaudu, mis võimaldavad püsti seista.

Ülemaailmsed uuringud on näidanud, et keskmiselt istutakse ööpäevas 7,7 tundi, kuid on ka neid, kelle istumisaeg võib ulatuda 15 tunnini.

Püstiseismine võrdsustatakse liikumisega. See kulutab energiat, annab lihastele tööd, parandab rühti ja verevarustust ning kiirendab seedimist.

«Nutilaud» maksab 2990 dollarit ning selle looja loodab, et firmad võtavad selle laua omaks kui tervisliku alternatiivi tavalauale.

Stir Kinetic Deski tahetakse veelgi nutikamaks muuta.

 

Video: Maast möödunud asteroidil on oma «Kuu»

Eile möödus Maast kosmilises mõistes üsna «lähedalt» asteroid.

Asteroid 2004 BL86 oli meie planeedile kõige lähemal 1,2 miljoni kilomeetri kaugusel, edastab Discovery News.

2004 BL86 kokkupõrkeoht Maaga oli olematu.

USA kosmoseagentuuri  NASA  Californias Goldstone´is asuvate Deep Space Network uurimisantennide abil saadi palju infot selle kosmilise külalise kohta.

Radaripildid paljastasid, et asteroidi pind on üsna varieeruv ning sel on oma «Kuu» või isegi «Kuud».

NASA andmetel on umbes 16 protsendil üle 200-meetristel asteroididel väiksemad kaaslased, tehes neist binaarasteroidid.

2004 BL86 uurimine andis uut informatsiooni, millised võivad olla teised Maa lähedalt mööduvad asteroidid.

Nüüd möödunud asteroid oli umbes 540-meetrine ning järgmine samas suurusjärgus asteroid möödub Maast 2027. aastal.

Posttraumaatilist stressi esines ka iidsel ajal

Teadlaste sõnul on andmeid, et posttraumaatilise stressi alla kanntasid sõdurid juba iidsel ajal.  

Briti Anglia Ruskini ülikooli teadlased analüüsisid iidse Mesopotaamia aladelt leitud savitahvlitele kirja pandut, edastab BBC.

Neis seisis, et lahingutes osalenud sõdurid nägid hiljem lahingus hukkunute kummitusi ja neid painasid mälestuses lahingutest.

Teadlaste sõnul on need posttraumaatilise stressi kirjeldused.

«See stress võib olla sama vana kui on inimkond,» tõdesid uurijad.

Briti kaitseministeeriumi endine kliinilise psühholoogia nõunik, psühhiaater Jamie Hacker sõnas, et esimene posttraumaatilise stressi kirjeldus omistatakse Vana-Kreeka ajaloolasele Herodotosele.

Ta näide puudutab Kreeka-Pärsia sõdade Maratoni lahingus 490. aastal eKr osalenud sõdurit Epizelust.

«Ta hullus järsku ja kaotas nägemise, kuigi temaga ei olnud enam midagi juhtunud,» kirjutas ajaloolane.

Londoni Queen Mary kolledži ajaloolase Walid Abdul-Hamidi sõnul on posttraumaatilise stressi viiteid ka Mesopotaamiat 609 – 1300 eKr valitsenud assürlaste sõjategevuse kirjeldustes.

Mehed olid kas teid, sildu või hooneid ehitamas, siis aga saadeti sõtta ning pärast seda pääsesid aastaks oma pere juurde. Sama tsükkel kordus mitu korda.

Posttraumaatilist stressi võivad tekitada sõjalised konfliktid, looduskatastroofid, liiklusõnnetused, seksuaalrünnakud ja vigastused.

Teadlaste sõnul näevad posttraumaatilise stressi all kannatajad hallutsinatsioone ja hukkunuid ning elavad uuesti läbi eluohtlikke olukordi.

«Juba iidsel ajal nii nagu ka tänapäeval käivitavad eluohtlikud olukorrad posttraumaatilise stressi. See ei ole vaid 21. sajandi nähtus,» selgitasid teadlased.

Sügavamalt hakati sõjategevusest tingitud posttraumaatilist stressi uurima pärast Vietnami sõda. Esimese maailmasõja ajal kandis see stress nime tulistamisšokk.

Wikipedia: Posttraumaatiline stressihäire (PTSH) on ärevushäire, mis võib tekkida, kui inimene kogeb ühte või mitut traumeerivat sündmust.

Traumeerivaks sündmuseks võib olla näiteks surma pealtnägemine, vägistamine või sõda. PTSH võib kujuneda ka näiteks pideva vaimse vägivalla tagajärjel.

Posttraumaatilist stressihäiret saab diagnoosida, kui selle sümptomid on kestnud üle kuu aja ning elu ja toimetulekut oluliselt häirivad.

PTSH riskigruppi kuuluvad sõjaveteranid.

 

 

Tartus tehti esimest korda vereülekanne merikotkale

Nii halbade verenäitajatega merikotkast pole ma varem näinudki, tõdes Eestimaa Looduse Fondi ekspert-veterinaararst Madis Leivits. Seetõttu tegi ta esimest korda Eestis linnule ka vereülekande.

Paar nädalat maaülikooli kliinikus kosunud merikotkas võinuks olla juba manalamees, kui juhtumisi poleks samas ravil olnud teist samasugust lindu. Et tema seisund on juba hea, oli võimalik võtta talt ka doonoriverd.

Suurelt, enam kui viis kilo kaaluvalt emakotkalt võetud 28 milliliitrit verd tegi patsiendiga imet. Kui veel eelmisel nädalal oli suur lind väga armetus seisus, siis nädalavahetusel saabus pööre paranemise suunas. Ta hakkas uuesti iseseisvalt toituma, mis annab lootust, et ravi võib anda tulemusi. Ka on ta juba päris kuri ja lõhkus ära ravija kampsuni.

Linnu nii täbarasse seisu jäämise põhjus võib olla mürgistus, kuid esialgu ei saa lõpuni välistada ka linnugrippi ja peatraumat. Leivitsi sõnul on meedikud keskendunud esialgu sellele, et lind jääks elama, ning tegelenud vähem haiguse diagnoosimisega. See seisab alles ees.

Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.

Uus uuring paljastas Jäämees Ötzi seni avastamata tätoveeringud

Austria-Itaalia piiril asuvatest Ötztali Alpidest leiti 1991. aastal Jäämees Ötziks ristitud inimjäänused, mida teadlased on seni uurinud.

Hiljutine uuring paljastas 5300-aastaselt Ötzilt varem leidmata tätoveeringuid, edastab Daily Mail.

Need leiti muumia paremalt kehapoolelt alumiste roiete juurest ning on esimesed, mis avastati ta torso eesosast.

Kokku on iidse küti 19 kehaosalt leitud 61 tätoveeringut. Arvatakse, et need võidi tekitada primitiivse akupunktuuri abil.

Jäämees Ötzit uurisid Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseum ja Bozeni muumiate uurimise instituut.

Ötzi uuringutes kasutati nii nähtavat valgust kui ka ultraviolett ja infrapuna valgust.

Ta keha erinevates piirkondades on lineaarseid jooni, mille jämedus on 1 – 3 millimeetrit ning pikkus 7 – 40 millimeetrit.

Enamik jooni oli paigutatud üksteisest 2 – 8 millimeetri kaugusele. Kahes kohas moodustasid need jooned risti.

Ötzi paremal jalal on seitse tätoveeringute gruppi, vasakul neli. Kõige pikemad jooned asuvad vasaku käe randmepiirkonnas.

Uues uuringus avastatud tätoveeringud on vaevu nähtavad ning selle tõttu ei leitud neid varem.

«Uued leiud on huvitavad, kuna varem ei ole keha esipoolelt neid leitud,» selgitasid teadlased.

Radioloogiauuringud paljastasid, et muumia tätoveeritud kehapiirkondades on tumedad alal, mis võisid olla haiguskolded.

«Arvame, et jäämehele tehti tätoveeringuid mingi haiguse raviks või terviseuuringute eesmärgil. Esmalt avastatud tätoveeringud asuvad alaseljal ja liigestekohtades nagu näiteks pahkluudel ja randmetel,» selgitati.

Uus tätoveering aga ei asu seljal ega liigestel, mille tõttu saab haiguste diagnoosi või ravimeetodi teooria mõnevõrra kahtluse alla seada.

Ötzi esmasel uuringul leitud tätoveeringud üllatasid teadlasi, kuna varem ei oldud leitud vaseajastu tätoveeringuid. Teada on, et akupunktuur leiutati alles 2000 aastat hiljem Aasias.

DNA-testide andmetel kannatas Ötzi puukide levitatava Lyme´i tõve all ning tal olid ka südamehaigus ja artriit.   

46-aastaselt surnud Ötzi oli 159 sentimeetrit pikk, tal olid pruunid silmad, ta oli suguluses Sardiinia iidsete elanikega ning tal oli laktoositalumatus.

Jäämehe mao sisu uurimine näitas, et ta viimaseks toiduks oli hirve- ja kaljukitse liha.

Ötzit säilitatakse Itaalia arheoloogiamuuseumi allüksuses Lõuna-Tirooli muuseumis miinus kuue kraadi juures.  

Šveitsi evolutsioonimeditsiini teadlase Frank Rühli sõnul võivad Ötzi tätoveeringud olla nii kehakaunistused kui ka ravi eesmärgil tehtud.

Ötzi juurest leitud esemed ning ta rõivad lubavad oletada, et tegemist on kindlasti Euroopa vaseajastu karjase või pealikuga.

 

Sõjahaavad võivad paljastada Miguel de Cervantese jäänused

Hispaania arheoloogid otsivad kirjaniku, romaani « Don Quijote» autori Miguel de Cervantese jäänuseid.

Teadlased kasutavad infrapunakaameraid, 3D skännereid ja maapinda läbivat radarit uuringutel Madridi paljasjalgsete trinitaarlaste kloostri kirikus, edastab The Local.

Tehnika abil loodetakse teha kindlaks, millised on sinna maetud ning kas nende seas on ka Cervantes.

Ajalooliste dokumentide andmetel suri Cervantes 22. aprillil 1616 ning maeti päev hiljem.

«Otsime 70. eluaastates surnud meest. Teada on, et tal oli alles vaid 6 – 7 hammast. Ta vasakul käel oli raskeid sõjavigastusi, mis näitavad, et ta ei saanud seda kätt liigutada. Võimalik, et ta käes on seni näha vigastuse tekitanud metallifragmente,» sõnas antropoloog Francisco Etxeberria.

Teada on, et Cervantes sai kolmest musketikuulist haavata. Kaks kuuli tabasid rinda ja üks kuul kätt kui ta osales 1571. aastal Lepanto merelahingus kus vastamisi olid Hispaania juhitud liitlasväed ja Otomani impeeriumi väed.

Cervantesele viidati kui «El Manco de Lepantole» ehk Lepanto ühe käega mehele.

Cervanteselt ei amputeeritud ta vasakut kätt, kuid see jäi liikumisvõimetuks.

Kirjanik suri vaesena, kuid ta oli seotud Madridi trinitaarlaste kloostriga, mis maksis ta eest lunaraha kui ta piraatide kätte vangi langes.

Etxeberria meeskond alustas Cervantese jäänuste otsingut möödunud aasta aprillis. Uuringute esimeses faasis tehti kloostri kirikus kindlaks neli hauakohta ning 33 katakombi.  

Teises etapis toimuvad katakombide ja haudade süvauuringud ning võetakse ka luude ja pinnaseproove, mida analüüsitakse.

«Peame tegema kindlaks, kas tegemist on lapse või täiskasvanu ning mehe või naise jäänustega. Loodame leida ka mehejäänused, mis vastavad Cervantese kirjeldusele,» selgitas teadlane.

Kui Cervantese jäänused leitakse, siis need plaanitakse matta kloostrisse, mis on alates 1921. aastast Madridi kultuuripärandi nimekirjas.

1547. aastal Madridi lähedal sündinud Cervantes avaldas oma kuulsa romaani «Don Quijote» kahes osas aastatel 1605 ja 1615.

 

Video: täna möödub Maa «lähedalt» asteroid 2004 BL86

USA kosmoseagentuuri NASA teatel möödub täna Maast kosmilistes mõõtmetes lähedalt asteroid 2004 BL86.

Astronoomide sõnul liigub see asteroid Maast kõige lähemalt mööda vaid 1,2 miljoni kilomeetri kauguselt,  mis on umbes kolm Kuu ja Maa vahemaad, edastab Yahoo News.

NASA teatel on see vahemaa nii suur, et asteroidi ja Maa kokkupõrke oht on olematu.

Kuna 2004 BL86 möödub «lähedalt», siis on astronoomidel võimalik seda detailselt uurida.

Järgmine samas suurusjärgus asteroid liigub Maa juurest mööda 2027. aastal.

2004 BL86 avastati 2004. aastal ning selle pikkus arvatakse olevat umbes 480 – 540 meetrit.

Selle asteroidi liikumist on võimalik jälgida nii teleskoopide kui võimsate binoklite abil.

Kuidas tunda ära intelligentset arvutit?

Internetifirmade viimaste aastate saavutused tehisintellekti alal on küll muljetavaldavad, kuid need ei aita meid lähemale arusaamisele, mis teeb inimmõistuse eriliseks, leiab USA maineka ülikooli MIT professor Patrick Henry Winston. Ta ise on püüdnud õpetada arvuteid aru saama lugudest.

Homme kogunevad kümned tehisintellekti asjatundjad üritusele, kus püütakse tehisintellektile välja mõelda verstaposte, mille abil selle arengut mõõta. Kogunemise ajendas rahulolematus senise tuntuima, Alan Turingu nime kandva testiga.

Geniaalne teadlane Turing, seesama, kes oli Briti valitsusel Teise maailmasõja ajal abiks sakslaste koodide murdmisel ning kellest räägib peatselt kinodesse jõudev film «Imiteerimismäng», pakkus katse välja 1950. aastal. Filmi nimigi tulenes tema püstitatud küsimusest: «Kas on kujuteldavad digitaalarvutid, mis suudaksid edukalt toime tulla imiteerimismängus?»

Turingu kohaselt võib arvutit pidada intelligentseks siis, kui vestlusolukorras ei suuda inimesest kohtunik vahet teha, kas ta räägib teise inimese või arvutiga. Täpsemalt: viieminutilisest klaviatuuri vahendusel peetud vestlustest peavad kohtunikud arvutit inimeseks rohkem kui 30 protsendil juhtudest.

Kuni eelmisel suvel leviski uudis üle maailma: arvutiprogramm Eugene Goostman läbis esimese arvutisüsteemina Turingi testi. Programm suutis kohtunikele jätta veenva mulje, et on 13-aastane, vigaselt inglise keelt oskav Ukrainast pärit poiss.

Tehisintellekti kogukond võttis uudise vastu skeptiliselt, süüdistades programmi loojaid, et edu tõi pigem nutikalt programmeeritud petmine, mitte tõeline intellekt. Agaramad kriitikud kutsusid kokku homse ürituse, et pakkuda välja alternatiive, mis näitaks tõsikindlamalt masina intellekti.

Texase osariigi pealinnas Austinis korraldatav töötuba on võtnud eesmärgiks töötada välja sisu võimalikule testüritusele, mis ei koosneks mitte ühest katsest, nagu praegu, vaid kolmest kuni viiest. Edu kriteeriumiks oleks inimesega samaväärne esinemine.

Üks ürituse korraldajaist, New Yorgi ülikooli psühholoog ja ajakirja New Yorker kaasautor Gary Marcus on näiteks välja pakkunud, et proovikiviks võiks olla mitmesuguste mittetekstiliste materjalide, näiteks Youtube’i videote, raadiosaadete, piltide vaatamine ning hiljem nende sisu kohta esitatud küsimustele õigesti vastamine.

Teine populaarne kandidaat on nn Winogradi skeem. See nõuab arvutilt tervemõistuslikke teadmisi, et aru saada sihilikult segasest lausest. Näiteks, millele viitab sõna «see» lauses «Karikas ei mahu kohvrisse, sest see on liiga suur».

Oluline on võistluse reeglid tihti üle vaadata ja vajadusel kohendada, et vältida Eugene Goostmani stiilis trikitamist, rõhutab Marcus.

Ürituse esinejana on välja kuulutatud ka Patrick Winston, kes küll tunnistab, et pole kindel, kas ta Eestist startides jõuab ja jaksab kohale minna. Ent kui läheb, räägib sealgi, kui oluliseks ta peab, et tõeline tehisintellekt mõistaks lugusid.

Siiski on ta ettevõtmise suhtes pisut kriitiline: «Kui kõnelen, oleks minu panus meelde tuletada, et kogu see ettevõtmine on natuke vigane. Peaksime arutama, milliseid küsimusi esitada, mitte milliseid katseid teha.»

«Katsete häda on see, et need võivad tõugata kiirete tehniliste otseteede suunas, kuid neil ei pruugi olla teaduslikku väärtust,» selgitab Winston. «Minu jaoks on olulised küsimused «Miks on inimesed erilised?», «Mis on [eri liikide intellektis] samasugune?», «Millised katsed aitaksid meil vastata küsimustele lugudest arusaamise ja maailmataju kohta?» See oleks väärtuslikum suund. Kuid kardan, et see mõte jääb liivateraks rannal, sest paljud mõtlevad pigem üsna spetsiifilistele insenertehnilistele väljakutsetele.»

Tehisintellekt vajab maailma mõistmiseks meeli

Internetifirmade viimaste aastate saavutused tehisintellekti alal on küll muljetavaldavad, kuid ei aita meid lähemale arusaamisele, mis teeb inimmõistuse eriliseks, leiab USA maineka ülikooli MIT professor Patrick Henry Winston. Ta ise on püüdnud õpetada arvuteid aru saama lugudest.

2011. aastal alistas IBMi superarvuti Watson mälumängusaates «Jeopardy!» («Kuldvillak») inimesed. Olen ise mälumängur ja «Kuldvillaku» saate küsimuste koostaja Eestis, seetõttu tundus see üsna rabav. Watsoni saavutus oli muljetavaldav, ent kas see oli läbimurre tehisintellektis?

See oli tehniline läbimurre.

Mis on Watson? Lihtsustan ehk üle, kuid Watsoni olemuse moodustab ühe kolmandiku ulatuses keeletöötlus, kolmandiku ulatuses masinõpe ja ülejäänud kolmandiku annavad erijuhud. Tal oli umbes selline apsakas, et nimetas Pat Nixonit (Richard Nixoni abikaasat – toim) presidendiks. Kindlasti parandasid insenerid seejärel sugude segiajamise vea ära, seetõttu ütlen, et sellesse on sisse ehitatud umbes sada erijuhtu.

Lisaks on sel palju erijuhtude mooduleid, mis töötavad koos. Üks IBMi tehnilisi saavutusi oligi kõigi nende individuaalsete üksuste koostöö vastust otsivas Watsonis. Peale selle suutis ta anda hinnangu, millised vastusevariandid võivad tõenäolisemalt olla õiged.

 

Watsoni saavutuse aluseks olevad teadussaavutused pärinevad juba 1970. aastatest. Kas võib väita, et tõelist teadusläbimurret tehisintellektis pole siiski olnud?

Meie põhilises arusaamises, mis on intellekt, on edusammud olnud pisikesed. Mõni ütleb, et lahendamist vajavaid probleeme on nii palju, et selleks kulub vähemalt 300 aastat.

Ent molekulaarbioloogias valitses 1950. aastal samasugune meeleheide: meil on küll paar tõhusat ravimit, nagu penitsilliin, kuid me ei saa ilmaski aru, milline on elu olemus. Siis avastasid Crick ja Watson DNA struktuuri ning kõik muutus.

Meil ei ole seesugust Watsoni-ja-Cricki-avastust veel olnud. Usun, et näen seda oma eluajal (julgen seda öelda, sest mu ema elas 102-aastaseks, seega on mul head mitokondrid), ja see muudab meie arusaamist maailmast radikaalselt.

 

Usute, et läbimurre kasvab välja püüdest mõista inimese intellekti?

Püüdest mõista, mille poolest on inimese intellekt teistsugune.

[Arvutiteaduse üks alusepanijaid Alan] Turing järeldas, et inimese intellekti uurimine tähendab arutluskäikude uurimist. Ma arvan, et tema püstitatud küsimus ei olnud päris õige. Me ei pea uurima inimese intellekti, vaid seda, mille poolest on see [teiste liikidega võrreldes] teistsugune. See annab probleemile teise vaatenurga.

 

Teie hüpotees on, et see eristus on suutlikkus rääkida ja mõista lugusid ning luua neist uusi lugusid. See võimaldas inimesel hakata vaimusilma ees läbi mängima stsenaariume, endale tulevikku jutustama. Mil moel erineb see arutlemisest?

Turing ja tema arutluskäigud on selle juures erijuhtum. Turing, kui kasutada vanakreeka metafoori, vaatles koopa seinal tantsivaid varjusid. Ta nägi seinal meie lugudest arusaamise võime projektsiooni, kuid see pole see, mis teeb meid eriliseks. Teadus liigub tihti edasi tänu paremate küsimuste esitamisele. Miks me oleme erinevad, on minu arvates parem küsimus kui see, kuidas töötab meie mõistus. Sellest aru saades saame edasi küsida, kuidas sõltub erinevus omadustest, mis on [inimestel teiste liikidega] samasugused.

 

Nii et tehisintellekti luues on liiga tihti keskendutud mõtlemisele?

Ajalooliselt on fookus olnud liialt arutluskäikudel, kuid arutlemine on vaid teatud laadi mõtlemine. Minu jaoks on mõtlemine lugudest arusaamine, nende rääkimise, ümberjutustamise, teadliku jutustamise ja ühtede lugude teisteks ümber kombineerimise protsess.

Arvan, et ka teadvus on suuresti sama. Ennast vaadeldes tunnen, et päeva jooksul räägin endale lugusid sellest, mis toimub. Filosoofid võivad selle väite auklikuks lasta, kuid minu jaoks moodustab enesele lugude rääkimine olulise osa sellest, mida nimetame teadvuseks.

 

Miks ei suuda arvutid lugusid mõista? Kuidas seda neile õpetada?

See on minu uurimisteema. Teeme mudeleid selle kohta, kuidas inimesed lugudest aru saavad, ja ehitame arvutisüsteeme, mis saavad lugudest mingil tasandil aru. Olen seda öeldes ettevaatlik, sest on asju, mida suudame teha, ja on asju, mille suutmisest oleme kaugel. Suudame formuleerida loo saja reaga, varustada masina saja tervemõistusliku reegliga ja saja kontseptsiooniga ning ta suudab üsna veenvalt meile öelda, millest lugu räägib.

(Lood, mida Winston oma peamises töös kasutas, olid Shakespeare’i tragöödia «Macbeth» ja Venemaa küberrünnak Eestile aastal 2007. Kui tegelased ja sündmuste käik arvutile lahti kirjutati, suutis see järeldada, et mõlemad lood rääkisid kättemaksust – toim.)

Kuid süsteem ei loe Shakespeare’i originaalis ega mõista, mida need sõnad tunnetuslikul tasandil tähendavad. Meie süsteem võib öelda, et kui kedagi tappa, muutub see isik surnuks, kuid ei mõista, mida surnud olemine tähendab. Reageering jätab mulje arusaamisest, millesse meie, inimesed, projitseerime palju rohkem arusaamist, kui seal on.

Kokkuvõttes jääb arvutisüsteemil midagi puudu, kuni see pole ühendatud tajusüsteemiga, mis annaks aimduse sõnade tähendusest.

 

Praegu anname arvutitele info peamiselt tekstiliselt, keelepõhiselt. Kas nad vajavad sellele lisaks silmi, kõrvu, käsi?

Jah, ühendust tajutava maailmaga. Tõelise intellekti eelduseks on arusaam füüsilisest maailmast, mida saab tajuda ühe või teise meele kaudu. Kehatul intellektil jääb midagi olulist puudu.

Kiitsin Watsoni insenertehnilist poolt, ent kui tahta Watsonit kritiseerida, siis tal puuduvad tajumehhanismid. Näidake talle küsimusena mõnd 18. sajandi Eesti talutööriista, ja tal pole vähimatki aimu. Ta ei näe ja selle tõttu käib palju asju talle üle võimete.

 

Kas meeled lubaks tehisintellektil mõista?

Varased tehisintellekti-teadlased uurisid arutluskäike ja uitasid loogikas, aga see ei osutunud viljakaks suunaks terve mõistuse teooriate välja arendamisel. Terve mõistuse allikas, mis lubab mõista sügavamal tasandil, on meeled.

 

Terve mõistus tundub olevat praegu arvutite nõrk koht. Neid võib üsna kergesti ummikusse ajada näiteks sellise küsimusega: kui üks inimene suudleb teist, kas ta puudutab teda? Kas sellele vastamiseks peaks arvutil olema kogemus või saame neid siiski kuidagi õpetada?

Üllatavalt suurt osa meie teadmistest on meile kunagi õpetatud. Seega ei tunne ma piinlikkust, et kõik meie süsteemide praegused oskused on neile õpetatud. Samas tunnistan, et inimintellekti täielikuks mõistmiseks peame aru saama, kuidas me kogemusest õpime. Lugusid lugedes tajume, kui neis on mingi ühine muster. Kui A teeb B-le liiga, siis paistab, et B teeb lõpuks alati A-le viga. Me ei pea oskama nimetada seda kättemaksuks, kuid oleme avastanud korduva mustri.

Meie meeled pakuvad palju sellist, mida võib nimetada õigeaegseks terveks mõistuseks. Me ei pea reegleid õppima, sest suudame need luua käigu pealt, kasutades meeli ja varasemaid tunnetuskogemusi.

Jah, arvutid on selles praegu eriti rumalad. Visuaalse tajuga on praegu palju tõkkeid, mida me ei oska ületada. Mõne aasta eest püüdis [USA kaitseministeeriumi uuringuprogramm] DARPA arendada arvutiprogrammi, mis tunneks ära, mida inimesed teevad: näiteks ulatavad, kaevavad, korjavad, põgenevad. See osutus üleliia keeruliseks. Programm ei suutnud eri tingimustes ära tunda väikestki osa neist tegevustest.

Kuni meil pole süsteemi, mis seda suudaks, pole meil ka täielikku arvutuslikku arusaama intellektist.

 

Olete öelnud, et kui inimene midagi suudab, suudab seda ka arvuti.

Meie olemasolu tõestab, et see on võimalik. Arvan, et oleme omamoodi arvutid.

 

Teie töö siht on teha tehisintellekt inimesesarnaseks, peamise eesmärgiga mõista seeläbi inimest. Kas see ei olegi parim viis kasulike rakenduste väljatöötamiseks?

Mulle meeldib mõelda, et kui meil on arusaam inimmõistusest, tulevad uued rakendusest iseenesest, sest avanevad paljud uued suunad. Kuid need on erineva sihiga ettevõtmised ja on oluline teada, kummaga tegeleda. Mõlemat püüdes ei tee ilmselt kummagi heaks suurt midagi.

 

Mida võime tehisintellekti vallas oodata järgmisena?

Järgmiste aastakümnete areng saab olema palju kiirem kui eelnevate oma, ositi praeguste edulugude tõttu. Just nagu Skype on innovatsioonile ja ettevõtlikkusele kannustanud terve põlvkonna eestlasi, usun, et palju elevust tekitanud [iPhone’i tarkvara] Siri, Watson ja piltidele allkirju panna suutvad süsteemid tekitavad palju enamates inimestes huvi tehisintellekti vastu, aidates valides selle eluala. See kiirendab arengut vältimatult nii rakenduste kui ka teaduse poolel.

Kui kümne aasta eest tuli tudeng ja ütles, et tunneb huvi tehisintellekti vastu, vastasin, et see on suurepärane, kuid ärgu lootkugi hiljem töökohta leida. Nüüd, kümme aastat hiljem, külastavad ettevõtted MITd kogu aeg, otsides inimesi, keda palgata tehisintellekti valdkonda.

 

Kui palju tehakse tehisintellekti alal teadust ülikoolides ja kui palju hakkavad seda üle võtma firmad, nagu Google või Amazon?

Loomulikult on kõigil suurtel arvutifirmadel hiiglaslikud teadusüksused ja nad panustavad tehisintellekti suuri summasid. Oma teadlaste hordidega suudavad nad teha asju, mis poleks ülikoolis mõeldavad. Suure hulga inimestega saab ehitada suuri süsteeme, selliseid, mis koguvad ja töötlevad suurt hulka andmeid. Kuid enamasti tehakse seda võimalikke tooteid silmas pidades.

See jätab meile ülikoolides piisavalt ruumi, et mõelda fundamentaalsematele, teaduspoolel olevatele asjadele. Kui nuputame need välja, võimaldab see suurtel tööstuslaboritel asuda tööle järgmise ringi toodete kallal.

Mõlemal, nii suurfirmal kui ka ülikooli töörühmal on piisavalt ruumi teha seda, milles nad on parimad. Kuid tõsi on, et väljakul on uued mängijad. Google’id ja Microsoftid ja Amazonid teevad tootearendusel asju, millega saavad hakkama ainult suured rühmad.

 

Samas olete öelnud, et nende ettevõtete saavutused tehisintellekti vallas on pinnapealsed.

Pean sõnadega ettevaatlik olema. «Pinnapealne» tähendab teinekord halba, lohakat, rohmakat. Ma ei taha seda väita. Pigem ütleksin, et süsteemide arusaamine on pealispindne, jättes mulje sügavamast arusaamisest, kui see tegelikult on.

Need on kõik olulised tehnilised saavutused. Keegi, isegi nende tegijad, ei saa täpselt aru, kuidas need toimivad ja mis tohutute arvutuste käigus aset leiab. Ent mis see ka ei oleks, toimib nende arusaamine ainult ühe kihi piires. Inimestena suudame minna sellest kihist märksa sügavamale.

Tavatsesime tehisintellekti kogukonnas ehitada reeglitepõhiseid ekspertsüsteeme, üks tuntumaid oli verehaiguste diagnoosimise süsteem MYCIN. See oli diagnoosi panemisel ja ravimite väljakirjutamisel päris hea, kuid sel ei olnud aimu, kust need reeglid pärinevad. Ta võinuks soovitada anda patsiendile 50 liitrit penitsilliini, tajumata, kui absurdne see oleks, sest tema arusaamine oli väga pinnapealne... – vabandust – pindmine.

Ma püüan sõna «pinnapealne» oma kolleegide tööga seoses enam mitte kasutada, sest need on muljetavaldavad saavutused. Kuid peame ehitama süsteeme, mis suudavad küsimustega toime tulla, olenemata sellest, kui sügavale pealmise kihi alla läheme.

 

Tehisintellekti edusammud on esile toonud palju inimesi, kelle sõnumid on teinekord suisa apokalüptilised, hoiatades kontrolli alt väljuva tehisintellekti eest. Kui põhjendatuks te neid hirme peate?

Ulme vaatenurgast olen nendega nõus ja aastaarvu lisamata olen nõus, et see on probleem.

On kerge midagi ohuks tembeldada, liiati kui oled kuulus inimene, keda inimesed kuulavad. Tuleb siiski küsida, kus on tõendid, et peaksime selle pärast rohkem mures olema kui kõigi teiste võimalike ohtude pärast. On hea, kui targad inimesed sellele mõtlevad, kuid ma ei usu, et avalikkus peaks selle pärast muretsema sama palju kui näiteks kliimamuutuse pärast. See toimub praegu, aga tehisintellekti ohud on tulevikus. Sellele tuleb mõtlema hakata, kuid ma ei usu, et see on miski, millega tuleb... millega saab homme tegelema hakata.

Ärgem loobugem tehisintellektiga tegelemast sellepärast, et peame seda ohtlikuks. Head tulemused on vähemasti sama võimalikud kui halvad. Peame välja mõtlema, kuidas suunata end heade asjade poole.