Tour de France’i pikima etapi võitis Rogers

Täna sõideti Prantsusmaa velotuuril 237-kilomeetrine etapp marsruudil Carcassonne– Bagneres de Luchon, mille võitis austraallane Michael Rogers. Tanel Kangert lõpetas 43. kohal.

Rogers võitis Tour de France’i pikima etapi ajaga 6.07,10. Talle järgnes prantslane Thomas Voeckler, kes kaotas liidrile üheksa sekundit. Kolmandale kohale sõitis end bulgaarlane Vasili Kiryienka, kes kaotas Rogersile samuti üheksa sekundit.

Kangert lõpetas etapi 43. kohal, kaotades liidrile 12 minutit ja kaheksa sekundit.

Üldarvestuses juhib Prantsusmaa velotuuri itaallane Vincenzo Nibali ajaga 73.05,19. Teisel kohal asetseb hispaanlane Alejandro Valverde Belmonte, kes kaotab liidrile neli minutit ja 37 sekundit. Kolmas on prantslane Thibaut Pinot, kes kaotab Nibalile viis minutit ja kuus sekundit.

Mida ja millal süüa, et saavutada suuremat lihaskasvu?

Ameerika meesteajakiri Men’s Health annab soovitused trennitegijatele, kelle eesmärgiks on lihaseid kasvatada, millised toitumisalased nipid võiksid nende eesmärke kiirendada.

1. Enne trenni varu energiat toidust

 

Võta eesmärgiks tarbida 1 gramm süsivesikuid iga 0,5 grammi proteiini kohta enne eelseisvat treeningut. See kombinatsioon annab sulle rohkem jõudu raskustega pingutamisel.

2. Söö 2 grammi proteiini iga kehakilo kohta

See on oluline, et kasvatada lihasmassi ja hoida veresuhkru tase püsivalt normvahemikus. Eelista kergemaid lihatooteid nagu kalkuni- ja kanaliha, samuti tuunikala. Loobuma ei peaks ka veise- ja sealihast, kuid selle tarbimine võiks olla tagasihoidlikum.

3. Suurenda jogurtitarbimist

Vala jogurtit värsketele puuviljadele hommikusöögiks või söö jogurtit magustoiduks. Jogurtil on kõrge kaltsiumi- ja proteiinisisaldus ning aitab seetõttu lihaskasvule kaasa.

4. Ajasta toitumiskorrad lihaskasvu soodustavale ajale

Tarbi sinu kehale hädavajalikke aminohappeid (sisalduvad proteiinis ja süsivesikutes) pärast tugevat treeningut ning nelja tunni vältel igal täistunnil pärast seda. See suurendab lihaskasvu.

5. Lisa toidukordadesse juurvilju

Kõrge loomset päritolu valgusisaldusega dieet on väga happeline ja võib mõjuda luutihedust. Tasakaalusta valgukoguseid süües ka taimset päritolu proteiine, mida saab ubadest, läätsedest, töötlemata pähklitest ja seemnetest.

6. Lisa toidulauale lämmastikhapet

Lämmastikhapet omistab keha ubadest, kalast, sojast. See suurendab veresoonte läbilastavust lihastes, mis võimaldab trenni tehes suuremate raskustega pingutada.

Eesti epeemeeskond langes MMil konkurentsist

Kaasanis toimuval vehklemise MMil pidi Eesti epeemeeskond 32 parima hulgas tunnistama 41:44 Saksamaa paremust.

Meeskonda kuulusid Nikolai Novosjolov, Sten Priinits, Marno Allika ja Peeter Turnau.

Eesti epeemeeskonna jaoks on tänavune MM lõppenud ja koju sõidetakse 21. kohaga.

Saksamaa kohtub 16 parema hulgas edetabeli esimese Šveitsiga.

Maailmameister Costa katkestas Tour de France’i

Maanteesõidu maailmameister Rui Alberto Costa pidi Prantsuse velotuuri kopsupõletiku tõttu katkestama.

Enne tänast Prantsuse velotuuri etappi asetses Costa üldarvestuses 13. kohal, kaotades liidrile Vincenzo Nibalile 12 minutit ja 57 sekundit.

Costa tiimi sõnul vaevas jalgratturit varem ka bronhiit, mida raviti kiire antibiootikumikuuriga. Eilsel puhkepäeval diagnoosisid arstid jalgratturil kopsupõletiku. Tiimi jutu järgi tahtis Costa väga Prantsuse velotuuri jätkata ja lootis, et ehk tema enesetunne öö jooksul paraneb, kuid tema praegune olukord ei luba tal jätkata.

Costa võitis eelmisel aastal Tuscany maanteesõidu MMi.

Air Baltic aktsepteerib maksevahendina bitcoine

Läti lennufirma Air Baltic teatas Twitteri vahendusel, et hakkab maailma esimese lennufirmana aktsepteerima maksevahendina ka digiraha bitcoin.
 

Ettevõtte esindaja ütles infoportaalile Coindesk, et digiraha saab maksmiseks kasutada kõikidel tavalendudel, välja arvatud Hiina, Indoneesia, India, Islandi, Jordaania, Jaapani, Liibanoni, Malaisia, Venemaa, Taiwani ja Vietnami lendudel.

Estonian Air otsib ühele lennukile uut tööd

Lennujaama toetuse lõppemise tõttu ei lenda alates 10. augustist Estonian Airi üks lennuk enam Växjö-Amsterdami liinil, ettevõtte kinnitusel otsitakse sellele rakendust.

«Me kindlasti anname endast parima, et saada sellele lennukile uus töö,» ütles Estonian Airi juhatuse liige Indrek Randveer BNSile ja lisas, et ettevõttel on kogemusi olukordaga toimetulekuks, kus kiiresti on vaja leida lennukitele uus rakendus.

«Estonian Airi eesmärk oli antud liiniga oma vabale lennukile tööd pakkuda – kokkuvõttes me ei teeninud kahjumit ega ka tulu, kuid lennuk püsis õhus ning tõi jooksvad kulud ja liisingmaksed tagasi,» sõnas Randveer pressiteates.

«Småland pakkus meile võimalust uutel tingimustel jätkata, kuid sellisel juhul oleks see tähendanud meile juba kulusid, meie fookus on aga endiselt Tallinnast algavad lennud ning Eesti reisija teenindamine,» lisas Randveer.

«Mõistame Smålandi lennujaama ratsionaalset otsust ning oleme valmis sarnast madala riskiga koostööd ka edaspidi teiste lähiregiooni omavalitsustega tegema,» sõnas ta.

«Meil on kokku seitse lennukit, viis teenindavad liinireise ja üks tšartereid, Växjo-Amsterdam liinilt vabanevale lennukile loodame nüüd uut rakendust leida,» märkis Randveer.

Estonian Air alustas Växjö-Amsterdam liinil lendamist käesoleva aasta 4. mail. Lennud toimusid 76-kohalise Embraer 170 lennukiga viis korda nädalas.

Aasta esimeses kvartalis alustas Estonian Air koostööd tšarterlendude vahendajaga Air Charter Service (ACS), mis sai õiguse turundada ja müüa tellimuslende Estonian Airi teise Embraer 170ga.

Saab ostis ThyssenKruppi allveelaevatehase

Rootsi kaitsetööstuskontsern Saab teatas teisipäeval, et viis lõpule Saksa rasketööstusettevõttele ThyssenKrupp kuuluva Rootsi allveelaevatehase ostutehingu.

Saab teatas, et maksis Malmös asuva ThyssenKrupp Marine Systems allveelaevatehase eest 340 miljonit Rootsi krooni (36,8 miljonit eurot), mis tuli olemasolevatest vahenditest.

ThyssenKrupp Marine Systemsil on 850 töötajat, ettevõtte klientide seas on Rootsi, Austraalia ja Singapuri sõjalaevastik.

«Ost tugevdab Saabi positsiooni mitmekülgse mereväesüsteemide tarnijana,» märkis kontsern avalduses.

Rootsi on ühe elaniku kohta maailma suuremaid relvaeksportijaid, Saab on riigi suurim kaitsetööstusettevõte.

Maksuamet loodab suuremat maksutulu

Maksu- ja tolliameti andmetel on eelmise nädala seisuga lisandunud 16 700 tööandja abiga registrisse 51 700 isiku töötamine.

Eesti kaubandus-tööstuskoja liikmete seas tehtud küsitluse järgi peab vastanud ettevõtjatest kaks kolmandikku töötamise registreerimist kasulikuks meetmeks ümbrikupalga vähendamisel.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on uutest registreerimistest 26 700 töölepingu alusel. «Kui maha arvata esimest korda tööturule sisenenud noored ja koolilõpetajad ning eelmiste kuude jooksul palka saanud isikud, siis esimesest juulist registreeriti töölepingu alusel töötamine pea 10 000 inimesega, kelle eest varem sotsiaalmaksu ei oldud tasutud ja kellel puudusid seetõttu ka sotsiaaltagatised,» tõi Veermäe välja ühe positiivse mõju.

Veermäe märkis, et ümbrikupalga vähendamine on vajalik ka selleks, et kaitsta korrektseid ettevõtjaid ja tagada neile võrdne konkurentsikeskkond. «Esimesed nädalad kinnitavad töötamise registrile seatud ootusi. Vähemalt registreerimise aktiivsuse järgi on põhjust eeldada, et ka maksulaekumine suureneb vastavalt prognoositule,» rääkis Veermäe. «Täpsema hinnangu saame anda septembris, kui juuli töötasudelt tekib maksukohustus,» lisas ta veel.

Kõige enam on töölepinguga registreeritud uusi isikuid ehituse tegevusalal. Järgneb jaekaubandus, toidu ja joogi serveerimine, kinnisvaraalane tegevus ja maismaaveondus. Kokku on registreerinud 67 140 tööandjat 589 660 isiku töötamise.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts rääkis, et küsitlusele vastanud koja liikmed peavad oma hinnangutes riskantsemateks sektoriteks ümbrikupalga maksmisel just ehitust, majutust ja toitlustust, hulgi- ja jaekaubandust ning põllumajandust.

Pirogovi kõrval algab hotelli ehitus

Kümmekond aastat ootamist ja ettevalmistusi Tartus, Ülikooli 14 hotelli ehituseks on jõudnud selleni, et algamas on vundamendi rajamine ja vana majaosa taastamise ettevalmistamine.

 

Hotelli rajamise esimene etapp toob kaasa liiklustakistusi Ülikooli tänavas, vähemaks jääb parkimiskohti ja suletud on üks kõnnitee.

Toomemäe Kinnisvara juhataja Ain Tammvere selgituse järgi peaks esimene etapp lõpetatud saama detsembri keskpaigaks, misjärel selguvad järgmised tähtajad.

Kavas on ehitussüvendi kindlustamine Pirogovi platsi ja Ülikooli tänava poolses servas, kuna Toome poole on juba aastaid tagasi rajatud tugev ja kõrge betoonsein. Kindlustamist vajab ka naabermaja Ülikooli 12 poolne serv.

Töö hulgas on veel hotelli vundamendi rajamine, vana hoone juures näeb plaan ette mõningaid lammutustöid.

«Fassaad säilib, mõned osad tuleb võtta lahti ja restaureerida. Lisaks tuleb teisaldada ahjud, restaureerida kõik uksed-aknad. Tööd jätkub,» sõnas Tammvere.

Ehituse ajaks vajab samuti fassaad kindlustamist, et see ümber ei kukuks.

Neinar Selile kuuluv ettevõte alustas kõnealuses kohas hotelli kavandamist ammu, detailplaneering pärineb 2003. aastast, mil oli pangaga tehtud ka rahastamiskokkulepe. 2004. aastal algasid arheoloogilised päästekaevamised, mis vältasid mitu hooaega. Nii läks kava avada hotell 2005. aasta hansapäevadeks vastu taevast. Masu tõmbas omakorda pidurid peale.

Kaks aastat tagasi veebruaris selgus arhitektuurivõistlusel hotelli kavand.

Missugune hotell on plaanis ehitada? «Hotell, mis vastab neli pluss tärninõuetele, aga sellest võiks rääkida septembri teises pooles, kui teised asjad on selged. Kontseptsioon ja kõik asjad on valmis. Lahenduses mõned kohad vaatame üle. Seepärast on töö etappideks jagatud,» ütles Tammvere.

Ametlik: Rodriguez siirdub Real Madridi

Real Madridi jalgpalliklubi kinnitas jalgpalli MM-ilt Kuldse Saapa auhinna võitnud James Rodriguezi liitumist klubiga.

«Real Madrid on Monaco jalgpalliklubiga James Rodriguez’i siirdumise osas kokkuleppele jõudnud,» teatas Real Madridi jalgpalliklubi oma koduleheküljel.

23-aastane Kolumbia koondislane Rodriguez sõlmis Real Madridiga kuue aasta pikkuse lepingu.

Teatavasti pidi jalgpalliklubi Rodriguez’i eest välja käima 80 miljonit eurot, mis teeb temast ühe kallima mängija maailmas. Teda edestavad Gareth Bale, Cristiano Ronaldo ja Luis Suarez. Ametlik info Rodriguez’i ülemineku summa kohta ilmub lähipäevil.

Rodriguez lõi jalgpalli MMil viie kohtumisega kuus väravat, mis tõid jalgpalluri trofeede hulka ka Kuldse Saapa auhinna. Väravakuningaks saamine viis Rodrigueze jalgpalliajalukku.

Rodriguez on enne AS Monacoga liitumist kuulunud ka FC Porto, Banfieldi ja Envigado ridadesse.

Spioonifotod: Smart ForTwo Brabus

Uus Smart ForTwo on nüüdseks juba esitletud, kuid peagi on oodata autost ka võimsamat versiooni, vahendab Whatcar?. Vaata pilte siit.

Spioonifotograafid tabasid testimast väikeauto Smart ForTwo Brabus, mille tunneb ära kahe summititoru, madalama vedrustuse ja suurema radiaatorivõre kaudu. Kuna tegu on Brabuse versiooniga, siis saab ForTwo ligi 105 hobujõudu, kuigi kuuldavasti võib see arv tõusta ka 120-ni.

Nagu tavamudelgi on ForTwo Brabus saadaval 6-käigulise manuaal- ning 7-käigulise automaatkastiga. Auto esmaesitlus toimub järgmise aasta alguses, suure tõenäosusega Genfi autonäitusel.

Miks on seitse tundi und parem kui kaheksa?

Enamlevinud soovituse kohaselt peaks täiskasvanu tervisliku une pikkus jääma vahemikku seitse kuni üheksa tundi.

Uneteadlased ütlevad, et uute uuringutulemuste valguses on tarvilik kasutusele võtta uued soovitused ning juhtida tähelepanu sellele, et ameeriklased on hakanud varasemast vähem tunde magama, kirjutab Wall Street Journal.

Mitmed uneuuringud on näidanud, et seitse tundi on optimaalse une pikkus – mitte kaheksa, nagu palju on räägitud – kui lähtuda kindlatest kognitiivsetest ja terviseseisundit puudutavatest teguritest. Mitmed arstid siiski kahtlevad tehtud järelduses.

Teised uuringud on näidanud, et kui harjumuspärast täit uneaega vähendada, isegi 20 minuti võrra, halveneb järgmisel päeval mälu ja tegutsemisvõime. Seevastu liiga pikalt magamist on seostatud terviseprobleemidega nagu diabeet, rasvumine ja südame- ning veresoonkonna haigustega, mis omakorda kõrgendavad riski surra, näitavad uuringud.

«Madalaima suremuse ja haigestumuse kindlustab seistmetunnine uni,» ütles Arizona ülikooli professor Shawn Youngstedt. «Kaheksa või enam tundi und on näidanud erinevaid ohumärke tervisele,» ütles Youngstedt ülemagamist uurinud teadusgrupi nimel.

Ameerika haiguste tuvastamise- ja ennetuskeskused aitavad rahastada meditsiiniliste ekspertide paneeli moodustumiseks, et vaadata üle kogutud teaduslik kirjandus antud teemal ning arendada uued soovitused, arvatavasti aastaks 2015.

California ülikooli psühhiaatria emeriitprofessor Daniel F. Kripke töötles läbi kuue aasta jooksul kogunenud andmed 1,1 miljoni inimese kohta, kes on osalenud suures vähiteemalises teadusuuringus. Inimesed, kes märkisid, et magavad 6,5 kuni 7,4 tundi, kuulusid gruppi, kelle haigestumisrisk oli madalam kui neil, kelle uneaeg jäi lühemaks või pikemaks.

Teises uuringus, mis avaldati 2011. aastal ajakirjas Sleep Medicine, professor Kripke leidis uusi tõendeid, mis võivad kinnitada seitsmetunnise une eeliseid kaheksatunnise ees. Uneuurijad salvestasid 450 vanema naisterahva uneaja. 10 aasta möödudes leidsid uurijad, et katsealustest vähem kui viis tundi ja rohkem kui 6,5 tundi maganud naised olid kõrgema haigestumisega.

Teised teadlased hoiatavad uuringute eest, mis liialt pikalt magamise ja haigestumise vahel seose loovad. Haigusnähud ise võivad olla põhjuseks, miks inimesed voodis rohkem aega veedavad, ütlevad need samad teadlased. Samuti leiavad nad, et uuringud, kus inimesed ise endi une kohta vastuseid jagavad, on ebatäpsed.

«Probleem seesuguste uuringutega on see, et need annavad head informatsiooni teatud seoste kohta, kuid ei anna vastuseid põhjuste kohta,» ütles Ameerika Akadeemia unemeditsiini president Timothy Morgenthaler.

Dr. Morgenthaler soovitab oma patsientidel võtta eesmärgiks seitse kuni kaheksa tund ööpäevas ning hinnata, millise tulemuse annab see nende enesetundele. «Vajadus une järele võib inimeseti varieeruda, suuresti ka kultuuriliste ja geneetiliste erinevuste tõttu,» selgitas ta.

Õige unekoguse saamine on oluline, et olla järgmisel päeval ergas. Mitmed hiljutised uuringud on näidanud, et parimate kognitiivsete omaduste (taju, tähelepanu, temperamentsus) saamiseks järgmisel päeval on tarvis seitsmetunnist und.

Neuroloogia-ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience avaldati möödunud aastal teadusuuring, mis kasutas kognitiivsete omaduste treenimiseks mõeldud veebilehekülje kasutajaskonnalt saadud andmeid. Uurijad töötasid läbi kasutajate endi raporteeritud uneharjumused, kellest 160 000 kasutajat sooritasid ruumilise mälu teste ja 127 000 kasutajat aritmeetika teste. Uurijad leidsid, et kognitiivne võimekus kasvas, mida rohkem inimesed olid maganud, saavutades statistilises harjutuste soorituse võimekuses tipp-punkti seitsmetunnise unega kasutajate juures.

Ekspertide soovitusel peaksid inimesed leidma ise endale optimaalse uneaja pikkuse, testides seda kolmepäevasel kuni nädalapikkusel ajaperioodil, soovitavalt võttes selleks eraldi puhkuse. Sel perioodil ei tohiks kasutada äratuskella. Magama tuleks minna siis, kui tunned, et oled väsinud. Vältida tuleks liialt palju kofeiini ja alkoholi. Paar tundi enne magamaminekut tasuks eemal püsida elektroonilistest seadmetest. Katse ajal pea unepäevikut või seadet, mis salvestab sinu reaalse uneaja. Kui tunned ärgates end väljapuhanuna ja terve päeva vältel erksana, oled sa tõenäoliselt avastanud sulle sobiva uneaja pikkuse.

 

Neli eestlast pääses Estonian Openi paarismängu veerandfinaali

ITFi 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga Estonian Openi tenniseturniiril peeti avapäeval meeste ja naiste paarismängu avaring, mille järel selgusid kõik veerandfinalistid, kellest neli olid eestlased.

Meestest pääses edasi kaks Eesti tennisisti välismaiste partneritega. Esimesena asetatud Markus Kerner ja Andrew Whittington (Austraalia) võitsid Armand Levandi ja Kristofer Siimari 6:1, 3:6 ja 10:5 ning Vladimir Ivanov ja Jan Sabanin (Venemaa) Leedu paari Dovydas Sakinis/Julius Tverijonas 3:6, 6:3 ja 10:8. Anton Pavlov koos soomlase Mika Juliniga langes turniirilt välja.

Naiste paarismängus võitsid Eva Paalma ja Julia Matojan Valgevene esindajaid Darja Sulžanoki ja Sadafnoh Tolibova 6:3 ja 6:3. Üksikmängus käis avapäeval eestlastest ainsana väljakul Lisanna Pihlak, kes kaotas kaheksandana asetatud Amandine Cazeaux’le (Prantsusmaa) 1:6 ja 0:6.

Portaal: üldteenuse marginaalid tõusid juunis maiga võrreldes kolm protsenti

Elektri üldteenuse osutajate avaldatud marginaalide keskmine hind tõusis juunis võrreldes eelmise kuuga ligi 3 protsenti, näitab portaali Energiaturg.ee analüüs.

Energiaturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul pühapäeval äritarbijaid tabanud börsielektri hinnašokk kodutarbijaid eriti ei mõjuta ja üldteenuse lõpphinnad püsivad nende jaoks küllaltki stabiilsetena.

«Keskmine kodutarbija võib hinnašokki tajuda möödunud aasta juunile toetudes kahe euro piires, eramu omanik võib kaotada kuni kümme eurot,» kommenteeris Tamm.

«Kui tarbijad, kel pole kaugloetavat arvestit, lülitavad oma elektririistad kõrge elektrihinna ajal välja nagu oli seda pühapäeval, siis see praktiliselt ei muuda midagi, kuna tänu tüüpkoormusgraafikule jagatakse nende tundide tarbimine tavapäraselt,» lisas Tamm.

Portaali teatel oli kõige soodsam üldteenuse marginaal oli juunis, nagu ka möödunud kuul, võrguettevõtjatel AS Anne Soojus ja Maardu Elekter AS, 0,24 senti ühe kWh kohta koos käibemaksuga. Kõige kallim marginaal oli Kuvart OÜ-l, 3,40 senti ühe kWh kohta koos käibemaksuga.

Suurematest võrguettevõtjatest oli üldteenuse marginaal juunis kWh kohta kõige madalam OÜ-l VKG Elektrivõrgud, 0,67 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia (Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja) 0,72 sendise marginaaliga ja Imatra Elekter 0,80 sendise marginaaliga.

Kõige enam säästsid juunis avalike hinnakirjade järgi nagu eelnevatel kuudelgi börsipaketti kasutavad kodutarbijad. Näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu omanikud maksid üldteenuse kasutajatena keskmiselt 5,86 eurot vähem kui fikseeritud hinnaga paketi kasutajad ja kõige levinuma börsipaketi kasutajatega võrreldes oli nende kaotus 3,42 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

HC Kehrale ja Põlva Servitile loositi Eurokarika vastased

Sellel hooajal osaleb Euroopa karikavõistlustel kaks Eesti käsipalliklubi, kellele loositi Euroopa Käsipalliföderatsioonis vastased.

HC Kehra osaleb EHF Cup karikasarjas ja kohtub loosi tahtel KH BESA Famiglia klubiga Kosovost. Esimene mäng mängitakse 6. või 7. septembril Kosovos ja korduskohtumine 13. või 14. septembril Kehra Spordihoones. Kosovo klubi KH BESA Famiglia on mänginud erinevates Euroopa karikasarjades kaheksa hooaega, kuid eelmisest hooajast on neil kirjas parim tulemus, kui Challenge Cup sarjas mängiti 16 parema hulgas.

Põlva Serviti mängib Challenge Cup karikasarjas ja kohtub Itaalia klubiga Terraquilia Handball Carpi. Esimene mäng mängitakse 22. või 23. novembril Põlvas Mesikäpa Hallis ja korduskohtumine toimub 29. või 30. novembril Itaalias.

Läti piirialadel kuulutati Aafrika seakatku tõttu välja eriolukord

Läti valitsus kuulutas teisipäeval Aafrika seakatku puhangu tõttu piirialadel välja eriolukorra.

Eriolukord kehtestati Rēzekne, Ludza, Aloja, Mazsalaca, Rūjiena (Ruhja), Naukšēni, Valka, Burtnieki, Kocēni, Beverīna, Strenči, Priekuli, Rauna, Smiltene, Ape, Alūksne,Viļaka, Balvi, Rugāji, Krāslavase ja Baltinava piirkonnas, samuti Preiļi piirkonnas Pelēči, Preiļi ja Aizkalne omavalitsuses ning Riebiņi piirkonnas Riebini, Rusona ja Silajani omavalitsuses.

Seakatku eritsoonis asuvates seafarmides rakendab Läti veterinaariaamet ennetavaid meetmeid kuni 2018. aastani.

Seni on Lätis tuvastatud Aafrika seakatk 26 metsseal ja 19 seal 19 farmis. 185 siga on haiguspuhangu leviku tõkestamiseks hukatud.

Pärnu maanteel sai jalakäija bussilt löögi

Täna kella 13.00 paiku sai politsei teate, et Pärnu maanteel sai jalakäija liinibussilt löögi.

Õnnetus juhtus Pärnu maantee 76 juures, kus liinibussilt sai löögi 70-aastane mees, kelle kiirabi haiglasse viis. Mees ületas teed väljaspool ajutist ülekäigukohta.

Eesti käsipallikoondis loositi EM-valiksarjas kokku Luksemburgi ja Gruusiaga

Eesti meeste rahvuskoondis käsipallis osaleb 2018 aasta Euroopa meistrivõistluste esimeses kvalifikatsiooniosas. Täna toimus Euroopa Käsipalliföderatsiooni peakontoris Viinis alagruppide loosimine, Eesti vastasteks on loosi tahtel Gruusia ja Luksemburg.

Esimeses kvalifikatsiooniosas mängivad üheksa meeskonda ja loosi tahtel kohtutakse omavahel järgmiselt:

A- alagrupp Kreeka, Belgia, Küpros

B- alagrupp Eesti, Luksemburg, Georgia

C- alagrupp Rumeenia, Itaalia, Kosovo

Alagrupis mängitakse kõikide vastastega üks kord kodus ja üks kord võõrsil. Mängud toimuvad oktoober/november 2014, aprill/mai 2015 ja juuni 2015.

2018. aasta EHF EURO finaalturniiri peakorraldajaks kandideerib Horvaatia.

Eesti valitsussektori võlakoormus püsib ELi väikseim

Kuigi Eesti valitsussektori võlakoormus on pisut kasvanud, oli see esimese kvartali seisuga endiselt Euroopa Liidu väikseim, vahendab ERRi uudisteportaal.

Eesti valitsussektori võlg moodustas 10% SKTst. Eestile järgnesid Bulgaaria (20,3%) ning Luksemburg (22,8%), vahendas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat.

Suurima võlakoormusega riik oli Kreeka (174,1%), millele järgnesid Itaalia (135,6%) ja Portugal (132,9%).

Kreeka ja Hollandi andmeid Eurostatil polnud.

Uued avastused võivad Crohni-haigeid aidata

Tegelik Crohni tõve – haiguse, mis põhjustab põletikulisi paistetusi ja haavandeid kõigis soole osades – põhjus on seni teadmata, kuid uued avastused võivad tulevikus pakkuda senisest efektiivsemaid ravivõimalusi.

Teadlased on üksmeelel, et Crohni tõbi on päriliku eelsoodumusega ning võib vallandada organismi immuunsüsteemis bakteri, viiruse, dieedi või mõne muu väliskeskkonna faktori tõttu reaktsiooni, mis jääb kestvalt põhjustama soolepõletikku, kirjutab Medical News Today.

Kahe Ameerika teadlase uuringus vaadeldi keha kaitsvaid valke, mis võiksid anda väikese lootuse paranemiseks Crohni tõvega elavatele patsientidele.

Keemia ja biokeemia dotsent Catherine Leimkuhler Grimes ja bioloogia doktorant Vishnu Mohanan Delaware’i ülikoolist kirjutasid oma leiust biokeemia ajakirjas (Journal of Biological Chemistry – toim.).

Soolestik on koduks triljonitele bakteritele, ilma kelleta ei oleks organism võimeline toitu seedima ega omastama valke, vitamiine, mineraale ja teisi vajalikke toitaineid.

Samal ajal on meie immuunsüsteemil täita raske ülesanne – kaitsta organismi viiruste ja kahjulike bakterite eest. Raske on see põhjusel, et kaitstes keha kahjulike bakterite eest, peavad kasulikud bakterid säilitama oma elujõulisuse.

Et eristada kehasõbralikke mikroobe kahjutegevatest, sõltub immuunsüsteem keerulistest retseptoritest või sellele n-ö spetsialiseerunud valkudest, mis tajuvad bakterite erilises struktuuris pisikesi osi, mis asuvad nende rakuseintes. Retseptorid ühenduvad nende pisikeste fragmentidega ja saadavad signaali teistesse immuunsüsteemi osadesse, et vastav viirus saaks elimineeritud. Kui fragment kuulub nn sõbralikule mikroobile, aitab immuunsüsteem sel aga elujõulisena püsida.

Eelkirjeldatult peaks töötama normaalselt toimiv immuunsüsteem. Probleemid tekivad aga siis, kui üks või rohkem neist baktereid tuvastavatest valkudest oma töövõime kaotab või muteerub. Näiteks saadab siis retseptor immuunsüsteemile valesignaale või ei õnnestu tal üldse signaali saata. Võib ka juhtuda, et immuunsüsteem asub ründama kehale hoopis kasulikke baktereid. Selline muutus teeb organismi avatuks autoimmuunhaigustele, teiste seas kroonilisele soolepõletikule ehk Crohni tõvele.

Üks bakterite kuuluvust tuvastav retseptor NOD2 – tsütosoolseid nukleotiide siduv ja oligomerisatsioonidomeeni leutsiinirikkaid kordusi sisaldav valk 2 – on teadlastele juba tuttav ning mutatsioone selles geenis seostatakse Crohni tõvega. Rohkem kui 58 varianti NOD2st on seotud erinevate haigustega, 80 protsenti neist aga just Crohni tõvega.

Mõnda aega tagasi, kui teadlased uurisid NOD2 signaalsüsteemi ja seda, mis põhjustab probleeme selle funktsioneerimises, avastati teine valk, HSP70 – kuumašoki valk 70 – transmembraanne valk, mis osaleb valkude pakkimises.

Professor Grimesi sõnul leidsid nad organismis HSP70 koguseid suurendades, et muteerunud NOD2 oli jälle töövõimeline ja suutlik tundma bakteriaalse rakuseina fragmente ning saatma õigeid signaale immuunsüsteemile. Nii leitigi põhimõtteliselt lahendus muteerunud NOD2-le. Siit edasi tuli selgitada, kuidas täpselt kuumašoki valk ikkagi NOD2 tegevust parandab.

Edasised uuringud näitasid, et HSP70 töötab kui keha kaitsev valk, mis stabiliseerib retseptorvalgu tööd. «Kuumašoki valgu molekulid parandavad NOD2 aktiivsust ja pikendavad selle poolväärtusaega,» tõid teadlased välja.

«Põhimõtteliselt hoiab HSP70 proteiini töös. Ta justkui hoiab silma peal ja kaitseb NOD2 nn rakuprügikasti minemast,» selgitas professor Grimes.

Senini on teadlaste grupp teste läbi viies kasutanud inimpäritolu rakuliine. Teadlased kavandavad järgmisena inimkudede uuringut koostöös Nemours/A.I. duPont lastehaiglaga, et leida, kas NOD2 funktsioneerimist saab kontrolli alla võtta HSP70 koguste muutmisega organismis.

Lisaks soovitakse saada kinnitus sellele, kas NOD2 põhjustab põletikuliste protsesside võimendumist ning kuidas NOD2 signaalsüsteem töötab.

Crohni-haigeid patsiente on aasta aastalt aina lisandumas. Eesti gastroenteroloogia arengukava aastani 2020 ütleb, et Crohni tõvve haigestumuseks prognoositakse siis 8-10 haiget 100 000 elaniku kohta aastas. Möödunud kümnendi algul oli sama näitaja veel vaid 2 haiget 100 000 elaniku kohta aastas. Eestis on kinnitamata andmeil Crohni-haigeid u 600. USAs on sama number 700 000.

Haigus tabab kõige sagedamini just nooremapoolseid inimesi vanusevahemikus 15 kuni 35.

Teadlaste sõnul on esimene ja olulisim samm Crohni tõve vastu uute ravimite leidmisel uuringutega jätkata, et leida veelgi toetavaid valke, mis aitaksid stabiliseerida muteerunud NOD2.

Samal ajal on teine grupp uurijaid leidnud, kuidas võivad soolestiku bakteriaalsed muutused anda võimaluse ette ennustada potentsiaalseid põletikke enne, kui need päriselt avalduvad. See teadlaste grupp usub, et nende leid aitab arstidel paremini mõista, kuidas võõrpäritolu bakterid võivad mikroobide tööd mõjutada, et seeläbi saada senisest paremaid ravivõimalusi gasrtoenteroloogilisi haigusi põdevatele patsientidele.

 

Galerii: Kadrioru park tähistab sünnipäeva

Täna tähistatakse Kadrioru pargiansambli ja Kadrioru lossi 296. sünnipäeva. Tähtsa päeva puhul toimuvad meeleolukad üritused terves lossiaias – Kadrioru kunstimuuseumis, Eduard Vilde muuseumis, Peeter I majamuuseumis, Miiamilla lastemuuseumis, ja Kadrioru pargis.

Pidustused algasid Lossiaiamängudega, mille teema on seekord ajendatud Kadrioru kunstimuuseumi näitusest «Eveline von Maydell. Mustvalge maailm». Hiljem saab näha tsirkuseetendust, osa saab võtta huvitavatest tsirkuse õpitubadest ja muusikat pakub tsirkuse ansambel Kriminaalne Elevant.  Hiljem saab näha moeetendust ning kuulata andekaid muusikuid.

Täpse ajakava leiab Kadrioru Pargi kodulehelt.

Kuumad pildid: Wozniacki alatult maha jätnud golfiässal on uus seksikas tüdruksõber?

Briti tabloidlehed on avaldanud kuulujutte selle kohta, et mõned kuud tagasi tennisekaunitari Caroline Wozniacki ootamatult maha jätnud golfaril Rory McIlroyl on uus kaunis sõbratar modell Nadia Forde.

Möödunud nädalal British Open golfiturniiri võitnud McIlroy jättis oma kihlatu Wozniacki ootamatult paar kuud tagasi maha pärast seda, kui noorpaar oli laiali saatnud pulmakutsed.

Nüüd on golfiässal aga väidetavalt uus kaaslanna, kelleks on modell Nadia Forde. Neiu sõnul on nad «viibinud teineteise seltskonnas», aga ametlikku koosolemist pole kumbki kinnitanud. Siiski jättis McIlroy eelmisel nädalal vahele treeningu pärast seda, kui Forde autoavariisse sattus, ja Briti taboidide andmetel on golfiäss ja modell romantilises suhtes.

Vene päritolu riskikapitalist: Venemaa on kaubamärgina surnud

Silicon Valley riskikapitalifirma Andreesseni Horowitzi partner Max Skibinsky kirjutas oma blogis, et  MH17 lennukikatastroofi tõttu assotsieerub Venemaa kogu maailmale süütute inimeste massimõrvaga ning riigil ei ole brändina enam mitte mingit väärtust.

«Usun, et Venemaa kui nimi, kultuur ja globaalne bränd on saanud oma lõpu. Praeguse seisuga on maa tulevik hävitatud, politseiriik sügavale juurdunud ning ajupestud kohalike narratiiviks on ksenofoobne lugu võitlusest «Läänega»,» kirjutas Moskva riikliku ülikooli teoreetilise füüsika alal lõpetanud riskikapitalist.

«Ma isiklikult mõtlen selle peale, et nimetada end venelase asemel euro-slaavlaseks. See on küll habras kaitse, kuid Venemaa bränd, mis juba varasemast on määrdunud Gulagi ja selle pärandiga, on nüüd saanud sünonüümseks süütute tsiviilisikute massilise mõrvamisega. Alles ei ole enam midagi väärtuslikku, mida taastada,» lisas ta.

Skibinsky kutsus riskikapitaliste üles viima oma raha Ukrainasse ning boikoteerima Venemaa valitsuse ja pankadega seotud ärisid.

«Teie lepingudollaritega võidakse rahastada järgmise Buk raketi ostu,» hoiatas ta.

Loe täispikka blogipostitust siit.

 

Klavan ja Augsburg tegid suureskoorilise viigi

Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani leivaisa Augsburg viigistas hooajaeelses sõpruskohtumises 3:3 Saksa viienda liiga meeskonnaga SSV Ulm.

Kuigi Ulm läks kohtumist 27. minutil Denis Werneri tabamusest juhtima, siis Jan Callsen-Brackeri ja Halil Altintopi väravad esimese poolaja kahel viimasel minutil andisd 2:1 eduseisu Augsburgile, vahendas Soccernet.ee.

Teisel poolajal lõi Ulm kaks kolli ning Augsburgi Shawn Parker ühe, vormistades lõppskooriks 3:3. Klavan vahetati pärast esimest poolaega välja.

Eestlase tööandja järgmine sõpruskohtumine on reedel Prantsusmaa klubi Rennes'iga, kellega mängitakse kodusel SGL Arenal.

Eesti naiskond jõudis MMil kindla võiduga 16 parema hulka

Kaasanis toimuval vehklemise MMil alustas Eesti epeenaiskond täna võistlusi eelringist, kus alistati kindlalt Iisrael.

Eesti naiskond koosseisus Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva ja Kristina Kuusk oli kindlalt 22:14 üle Iisraelist ja nii pääseti 16 parema hulka.

16 parema hulgas tuleb Eesti vastaseks Rootsi, kes alistas Mehhiko 35:20.

Sel nädalal selgub Jõelähtmel Euroopa parim naisgolfar

Selle nädala kolmapäevast laupäevani Jõelähtmel Estonian Golf & Country Club golfikeskuses toimuvatel Golfi Euroopa Meistrivõistlustel naistele võistleb 139 naist 25 riigist. Eestit esindab viis golfimängijat.

Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) juhataja Hanno Krossi sõnul on golfikeskusel suur au maineka võistluse võõrustajaks olla. Kross usub, et neljapäevane publiku jaoks tasuta sissepääsuga võistlus pakub pinget ja vaatemängu juba esimesest päevast peale.

«Sel aastal on võistlusel esindatud mitmed tugevad mängijad, kes ihaldavad poodiumi kõrgeimat kohta. Näiteks osalevad tiitlikaitsja Emily Kristine Pedersen Taanist ja 2012. aasta naisamatööride Euroopa meister Céline Boutier Prantsusmaalt, kes on maailma ranking’us neljandal kohal,» lisas Kross.

EGCC juhataja hinnangul on Euroopa parimate naiste osavõtul toimuval võistlusel suur võimalus ka uute väljakurekordite sünniks. «Ootame järjestikusel kolmel korral Euroopa saja parima väljaku hulka valitud Sea Course’il aegade parima tulemuse saavutamist, mis on hetkel 2010. aastast 67 löögiga rootslase Oscar Lengteni käes. Tõenäosus uueks rekordiks on äärmiselt suur,» ütles Kross.

Eesti eest astuvad võistlustulle viis naisgolfarit: Merlin Palm, Annika Meos, Mari Hütsi, Liis Kuuli ja Alice Andressoo. Eesti naiskonna treeneri Enrico Villo sõnul on praeguseks võistlusstrateegia paika pandud ning tehnika lihvitud

«Tüdrukud on võistluseks valmistunud suure pühendumisega ning veetnud golfimurul harjutades sadu tunde. Loodame, et lihtsalt närv peab vastu.» Villo hinnangul võib koduväljakul mängimine väikese eelise anda, kuid tegeliku paremuse selgitab siiski reaalne võistlusolukord. «Kokkuvõttes on tingimused kõigile samad, sadagu vihma või lõõsaku päike,» lisas Villo.

23.–26. juulini Jõelähtme golfiväljakul (Estonian Golf & Country Clubis) toimuvaid Golfi Euroopa Meistrivõistlusi naistele saavad kõik soovijad tasuta vaatama minna. Võistlused algavad igal võistluspäeval juba kell kaheksa hommikul.

Mihkel Lees, Tõnis Kusmin: Tartu teeb innovatsiooni koolis

Vaatamata Eesti õigustatud e-riigi kuvandile ei ole me kaugeltki saavutanud täit e-sära haridusvaldkonnas.

Paistab, et IKT-rakenduste kasutamist hariduses ka veidike peljatakse: õpetajatele näib kohati hirmu tegevat kiiresti muutuvate arvutipõhiste lahenduste keerukus, lapsevanemad tunnevad muret oma võsukeste arvutiharjumuste üle ning kardavad, et nende lapsed istuvad õues mängimise ja vahetu suhtlemise asemel liialt palju arvuti taga.

Mainitud hirmud on oma olemuselt täiesti mõistetavad. Käesoleva loo autorid on siiski veendumusel, et arvutit tuleb vaadata kui vahendit, mida on küll võimalik vääralt kasutada, kuid mis pakub eelkõige hulgaliselt uusi võimalusi: arvutipõhine õpe aitab kokku hoida aega, lihtsustab õpetaja tööd ning võimaldab lapsel kiiremini teadmisi omandada.

1. juulil sai peaaegu 30 000 euro suuruse rahastuse MTÜ Silmaringi ja Tartu linna koostöös valminud projekt «Kogukonna õpiveebi piloot».

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vabaühenduste fond ning Eestis vahendab taotlusvooru SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetust jagati kolmanda ja avaliku sektori vahelise koostöö arendamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Projekti eesmärk on viia ellu kaasava õpiveebi kontseptsioon. Keeruka sõnastuse taga peitub lihtne mõte: õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele luuakse keskkond, mis ei võimalda anda ainult tagasisidet õpilase edasijõudmise kohta, vaid koondab erinevaid õppematerjale nii teksti kui video kujul.

Ka teste ja kontrolltöid saab lahendada otse veebis – see omakorda võimaldab õpetajal saada reaalajas ülevaadet õpilaste oskustest.

Praegu kulub õpetajatel palju aega tundide ettevalmistamisele (kohati puudub kvaliteetne õppematerjalide baas) ja tööde parandamisele pärast tunde. See omakorda väljendub lõpptulemusena vähemas tähelepanus igale õpilasele. Meie eesmärk on vähendada õpetajate vaeva ning muuta õppeprotsess lapse jaoks dünaamilisemaks ja huvitavamaks.

Arendatava õpikeskkonna näol ei ole leiutatud jalgratast. Sarnaseid õpiveebe võib leida ka välismaalt, kõige kuulsamaks võib arvatavasti pidada Salman Khani loodud Khani Akadeemiat.

Ettevalmistusjärgus olid projekti kaasatud mitmed Tartu linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid, hariduse infotehnoloogia sihtasutus, kes haridus- ja teadusministeeriumi käepikendusena on Eestis veebiõppe valdkonna eestvedaja, samuti Tartu kunstikool kui 3D õppekava ja innovatiivse õpikeskkonna looja ning Smart City Lab kui Tartu linna partner tarkade e-teenuste arendusel.

Samuti korraldas Silmaring kohtumisi koolijuhtide, õpetajate ja õpilastega ning selgitas välja nende vajadusi ja ootusi uuele IT-platvormile, mis soodustaks koostööd, kaasaks kogukonda, suurendaks õpilastel nii õpirõõmu kui parandaks õpitulemusi.

Protsessi kaasati viis kooli: Nõo reaalgümnaasium, Miina Härma gümnaasium, Tartu erakool, Kivilinna gümnaasium ja Raatuse kool. Lisaks tehti veebipõhiseid küsitlusi ja koguti huvirühmade hinnanguid üle Eesti.

Kogutud hinnangute põhjal ootavad õpilased eelkõige videopõhiste õppematerjalide ja veebipõhiste testide paremat funktsionaalsust, õpetajad enam visuaalseid materjale ja ühtset kvaliteetset materjalide baasi ning juhtkondade sõnul oleks kõige suurem vajadus sellise õpiveebi järele just reaalainetes.

Õpiveebi esimene versioon plaanitakse valmis saada õppeaasta alguses. Pärast seda algavad koolitused õpetajatele, et uude abistavasse süsteemi sisseelamine lihtsamalt läheks.

Silmaringi meeskond täiendab Tartu õpetajatega koostöös õpiveebi uue sisuga, samuti otsitakse vabavaralisi õppematerjale mujalt maailmast.

Eesti tennisistid alustasid noorte Euroopa meistrivõistluseid

Eestist osaleb Euroopa noorte tennisemeistrivõistlustel kõigis vanuseklassides (U14, U16 ja U18) kaks neidu ja noormeest – välja arvatud U18 neidude seas, kus mängib ainult Birgit Burk.

Osa mängijaid alustab turniiri alles täna, kuid on ka neid, kes juba üksikmängus välja langesid. U18 klass mängib Klostersis (Šveits). Noormeeste üksikmängus pääsesid Alan Braschinsky ja Hendrik Inno loosi tahtel otse teise ringi ja alustavad täna. Neidude üksikmängus pääses Burk otse teise ringi, kus kaotas Simona Heinovale (Tšehhi, 13. asetus) 3:6, 0:6, vahendas Eesti Tennise Liidu koduleht.

U16 turniiril Moskvas, kust Eesti võitis kolm aastat tagasi neidude paarismängu kulla, võitis Mattias Siimar avaringis Aaro Pollaneni (Soome) 5:7, 6:3, 6:1, kuid sai teises ringis lüüa teisena asetatud Stefanos Tsitsipaselt (Kreeka) 6:3, 3:6, 1:6. Kenneth Raisma alustab täna. Paarismängus said Raisma/Siimar avaringis 6:2, 6:2 jagu Makedoonia paarist. Neidude turniiril kaotas Valeria Gorlatš teises ringis Mira Antonitshile (Austria) 4:6, 6:2, 4:6, Jana Kuzovkova alustab täna. Paarismängus võitsid Gorlatš/Kuzovkova 1. ringis Poola paari 6:4, 6:4.

U14 turniiril Plzenis (Tšehhi) kaotas Daniil Glinka teises ringis Leonid Sheingezihtile (Bulgaaria) 3:6, 1:6, Robin Erik Parts jäi avaringis alla Amadatus Admiraalile (Holland) 4:6, 2:6. Tüdrukute turniiril alistas Maria Lota Kaul avaringis Nica Veronica Jolea (Moldova) 6:0, 6:0, ent Maileen Nuudi kaotas Sofia Nami Samavatile (Taani) 3:6, 6:1, 4:6. Paarismänge pole U14 klassis veel alustatud.

Hobusekasvataja otsib unustatud telefoni omanikku

Saaremaal asuva Pihtla hobusekasvatuse parklasse unustati reedel, 18. juulil mobiiltelefon, mille suksude eest hoolitsejad hea meelega omanikule tagastaksid.

Sotsiaalmeedias jagatud kuulutuses on kirjas, et hobusekasvatajad loodavad, et suksusid vaatamas, paitamas ja neile leiba andmas käinud inimesed võtavad Pihtla hobusekasvatusega ühendust. 

«Leidsime teie auto parkimise kohalt mobiiltelefoni. Eeldan, et telefon kuulub teile, sest rohkem tol päeval seal inimesi ei liikunud. Kahjuks ei saanud ma telefonist kellegi numbrit, kellele helistada, kuid nägin, et laps ootab oma telefoni väga tagasi,» kirjutas Katri Kuris oma Facebooki seinal.

Telefon tagastatakse inimesele, kes teab nii telefoni mudelit kui ka värvust.

Šveitsi väljaanne: Schumacher suudab juba suhelda ja ta viiakse kodusele ravile

Šveitsi väljaanne SonntagsBlick avaldas eile uudiseid sellest, et pikalt koomas viibinud seitsmekordne vormel-1 sarja maailmameister Michael Schumacher suudab juba oma laugusid ning ripsmeid liigutada ja peagi võib kuulus sakslane kolida haiglast koju.

Eelmise aasta lõpus raske suusaõnnetuse üle elanud ja pikalt koomas viibinud Schumacher on alates juunikuust viibinud Lausanne'is asuvas taastusravikeskuses, kus tema naise Corinna sõnul on toimunud Schumacheri tervises ka väikeseid paranemismärke.

Nüüd on Šveitsi ajaleht SonntagsBlick väitnud, et Schumacher suudab juba oma laugusid liigutada ning selle abil perega suhelda ja peagi viiakse ta üle kodusele ravile.

Proovisõit: Subaru WRX STI

Kui üht autot juba teist põlve järjest arendab rallilegend Tommi Mäkinen, siis võib arvata, et tulemus on midagi head, kirjutab Motors24.

 

Tallinna linnaplaneerimise ametit tunnustati rahvusvahelise eriauhinnaga

Maailma juhtiv geoinfosüsteemide tarkvara tootja Environmental Systems Research Institute Inc (ESRI) tunnustas Tallinna linnaplaneerimise ametit kui organisatsiooni, mis on geoinfosüsteemi tarkvara kasutuselevõtuga andnud olulise panuse nii oma organisatsiooni kui kogukonna arengusse.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul näitab selline tunnustus selgelt, et amet on oma töös erinevaid uuenduslikke meetodeid ning tehnoloogiaid kasutusele võttes õigel teel.

«Tahame Eestis olla oma valdkonnas innovaatilisi rakendusi kasutades ja neid ise tootes eeskujuks teistele omavalitsustele ning erasektori planeerijatele. Saadud autasu kinnitab, et oleme arvestataval tasemel ka rahvusvahelises mõõtmes ning ameti aluskaardi- ja teiste digiteenuste kvaliteedi üle võime kindlasti uhked olla,» ütles Hallik-Jürgenstein.

Linnaplaneerimise amet on Tallinnas mitmeid aastaid tegelenud infosüsteemide loomise ja tarkavara arendustega, et muuta linnaplaneerimise protsess lihtsamaks, visuaalselt läbipaistvamaks ning arusaadavamaks.

Juhtiv geoinfosüsteemide (GIS) tarkvara tootja ESRI  korraldab igal aastal ülemaailmse konverentsi oma tarkvara kasutajatele. Sel aastal toimus konverents Californias San Diegos. SAG (Special Achivement in GIS) auhinda on välja antud silmapaistvate ESRI tehnoloogial põhinevate tegevuste eest ligi kümmekond aastat.

Eesti ettevõtete võlakohustused kasvasid esimeses kvartalis 1,4 protsenti

Eesti ettevõtete võlakohustused (laenud ja emiteeritud võlakirjad) kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4%, teatas Eesti Pank.

Kvartali jooksul suurenes ettevõtete võlakohustuste kogumaht 444 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate üks suuremaid kvartalikasve. Valdav osa kasvust tulenes välismaalt kaasatud võlavahendite mahu suurenemisest, millest omakorda olulise osa moodustas uute võlakirjade emiteerimine taristusektoris. Välismaiste võlakohustuste osakaal kõigist ettevõtete võlakohustustest kasvas pisut ning ulatus kvartali lõpus 37%ni.

Ettevõtete finantsvõimendus esimeses kvartalis ei muutunud, kuna lisaks võlakohustuste suurenemisele jätkus ka omavahendite kasv. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes arvutatud võlakoormuse aasta aega kestnud vähenemine asendus väikese tõusuga – see näitaja suurenes kvartaliga 85%lt 87%le.

Majapidamiste finantsvarad kasvavad endiselt võlakohustustest kiiremini. Majapidamiste finantsvarad kasvasid esimeses kvartalis mullusega võrreldes ligi 10%, võlakohustuste kasv kiirenes samal ajal 1,2%ni. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis 41% juures.

Eesti majandus tervikuna oli esimeses kvartalis netolaenuvõtja. See tähendab, et välismaalt kaasati rohkem vahendeid, kui sinna paigutati. Negatiivne saldo on esimesele kvartalile küllaltki iseloomulik, kuid olulist mõju avaldas ka see, et ettevõtted kaasasid tavapärasest rohkem välismaiseid võlavahendeid.

Vettelit süüdistatakse Saksamaa GP leiges publikuhuvis

Möödunud nädalavahetusel sõideti Saksamaal Hockenheimi ringrajal vormel-1 sarja järjekordne etapp, mis üllatas üsna tühjade tribüünide ja leige publikuhuviga. Erinevad vormeliringkondade inimesed on avaldanud arvamust, et rahva väheses huvis võib süüdistada neljakordset maailmameistrit Sebastian Vettelit.

Red Bulli tiimis sõitev Vettel kritiseeris sel aastal varasemalt uusi mootoreid, sest käesoleval hooajal sõidetakse vanade V8 mootorite asemel V6 mootoritega. Vetteli sõnade järgi kõlavad uued vormelid nagu s**t.

«Ei, see ei tule kasuks,» kommenteeris Vetteli käitumist konkurendi Mercedese meeskonna juures töötav Toto Wolff. «Aasta alguses materdasime selle ala maha ja selles on meist paljud süüdi,» lisas Wolff siiski, et ka teised sarja kritiseerijad võivad publiku väheses huvis süüdi olla.

«See ei tulnud kindlasti kasuks, et Sebastian valas oma pahameele uue vormel-1 auto peale välja ja andis hunniku intervjuusid selle kohta, kui halb F1 sari nüüd on ja et seda ei tasugi vaatama tulla,» kritiseeris Vettelit ka üks sarja nõuandjatest Kathja Heim. «Neljakordse maailmameistri ja sakslasena kuulavad inimesed teda rohkem kui müügiinimesi,» vihjas Heim, et Vetteli sõnad võisid mõjutada just konkreetselt Saksamaa GP publikunumbreid.

 

Viiekordsel NBA meistril avastati vähk

Viiel korral korvpalliliiga NBA meistriks tulnud Michael Cooperil avastati keelevähk.

«Tean, et ma olen nüüd jumala kätes. Olen õnnelik, et mu haigus diagnoositi nii varakult,» teatas Cooper oma avalduses.

Pärast keelevähist teadasaamist loobub Cooper naiste NBAs Atlanta meeskonna juhendamisest.

Cooper tuli NBA meistriks aastatel 1980, 1982, 1985 ja 1987-1988.

Riigipalgalistega juhtus palju tööõnnetusi

Avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalas juhtus esimesel poolaastal 255 tööõnnetust ehk 45 tööõnnetust rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on avaliku halduse ja riigikaitse suur õnnetuste arv seletatav asjaoluga, et varjamisi, nagu teistes sektorites, ei esine. «Siiski paneb selline statistika meid teiseks poolaastaks kavandama tegevusi, et tööohutuse alast teadmist senisest enam avaliku sektori asutuste ja kaitseväeni viia,» rääkis Oja.

Maakondade lõikes on vähenenud tööõnnetuste arv Tallinnas, Lääne-Virumaal, Järvamaal ning Tartumaal. Tööõnnetuste kasvutrendi näeb aga Võru-, Valga- ja Läänemaal.

Valgamaal registreeritud tööõnnetuste kasvu on märkimisväärselt suurendanud kaitseväelaste Kevadtorm 2014 käigus saadud kergemad vigastused. Samuti on Võrumaal registreeritud tööõnnetuste arvu mõjutanud Kuperjanovi pataljonis teenivate kaitseväelastega juhtunud õnnetused.

2014. aasta esimesel poolaastal teatati tööinspektsioonile 2100 tööõnnetusest, millest 1688 lõppesid kerge- ning 402 raske tervisekahjustusega. Surmaga lõppes poole aasta jooksul kümme tööõnnetust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on õnnetuste arv jäänud sisuliselt samaks.

Surmaga lõppenud tööõnnetustes hukkus esimesel poolaastal kümme töötajat. Kolm töötajat hukkus remonttööde ning kolm ehitustööde käigus. Kaks töötajat said surma liiklusõnnetuses. Lisaks toimus kaks surmaga lõppenud tööõnnetust transpordivahenditega, kuid seda mitte liikluses, vaid ettevõtte territooriumil, kus üks töötaja jäi rataslaaduri ette ning teine rongi alla.

Tallinna transpordiamet: me ei näe kõiki ummikuid ette

Tallinncity küsis Tallinna transpordiametilt, kuidas Pärnu maantee trammitee rekonstrueerimine mõjutab ühistransporti.

Tallinna transpordiameti liinitöö peaspetsialist Raul Rannaveer rääkis, et paratamatult ei püsi bussid graafikus, kui ummikuid esineb. Tema sõnul on suvine sõidugraafik tehtud ummikuid arvesse võttes, kuid igat ummikut ei ole lihtsalt võimalik ette näha. Samuti teeb töö raskeks asjaolu, et eri nädalapäevadel on hoopis erinev liiklussituatsioon. «Me ei oska ette arvestada, mis päeval on kui pikad ummikud. Näiteks Pärnu maantee viaduktil olid eile tohutud ummikud, täna jälle ei olnud. Millest see tingitud on, ma ei tea,» kommenteeris Rannaveer olukorda.

Liinitöö peaspetsialisti sõnul on Pärnu maantee lõigul sõitvatele bussidele planeeritud pikemat sõiduaega. «Samas ei saa liiga pikka sõiduaega ka anda, sest kui ole ummikut, siis inimesed nurisevad, miks need bussid venivad. See on selline nokk kinni-saba lahti teema,» ütles Rannaveer ja lisas, et antud olukorraga tuleb arvestada ja see periood lihtsalt üle elada.

Vosman lõpetas velotuuri Austrias 14. kohaga

Meesjuunioride rahvuskoondis osales möödnud nädalal Austrias toimunud Oberösterreich-Rundfahrt velotuuril, kus koondise parimana saavutas Ekke-Kaur Vosman 14. koha.

Kolmest etapist koosnenud velotuuril oli Eesti koondist esindamas kuueliikmeline meeskond ning mitmepäevasõidu üldarvestuses teenis Karl-Arnold Vendelin 24. koha, Kristo Enn Vaga 46. koha ja Norman Vahtra 65. koha.

Stardis olnud Karl Patrick Lauk ja Janar Juss mitmepäevasõitu ei lõpetanud.

Malaysia Airlinesi stjuardessid on raskes seisus

Kaks järjestikust katastroofi on andnud ränga hoobi Malaysia Airlinesi lennusaatjatele, kellest mõned ei ole emotsionaalselt võimelised töökohustusi täitma.

Alates käesoleva aasta 8. märtsist on hukkunud juba 21 Malaisia lennufirma stjuardessi ja kuus lendurit – alustades lennu 370 müstilise kadumisega ning lõpetades lennu 17 allatulistamisega neljapäeval Ukraina idaosa kohal.

Lennufirma üritab töötajaid igati julgustada, saates neile trööstiva ja toetava sisuga e-kirju, külastades lendudele siirduvaid meeskondi ning nõustades neid nii kuidas nad vähegi oskavad, kirjutab Wall Street Journal.

Lisaks leinale vaevab paljusid inimesi ka kartus töökoha pärast, sest reisijad on muutunud Malaysia Airlinesiga lendamise suhtes mõnevõrra pelglikuks.

«Meil on teateid selle kohta, et mõned meeskonnaliikmed ei suuda emotsionaalsetel põhjustel lennata,» ütles Malaisia lennusaatjate ametiühingu president Ismail Nasaruddin, kiites samas Malaysian Airlinesi osavõtlikkust töötajatega suhtlemisel.

Malaysia Airlinesi palgal on üle 3600 lennusaatja, kellest igal ajahetkel on õhus ligikaudu 1000. Malaysia Airlinesi lennusaatjate liidu nõukogu liikme Husni Uzairi sõnutsi liidab töö olemus stjuardessid omavahel tihedalt kokku. «Me elame koos, me sööme koos, me lendame koos. Me oleme väga lähedased,» ütles Uzair, et selgitada, kuivõrd raskelt elatakse üle sõprade kaotust.

Homme algavad BMXi maailmameistrivõistlused, stardis ka noor eestlane

Homme algavad Roterdamis BMX jalgrattasõidu maailmameistrivõistlused, kus stardijoonele asub ka üks eestlane.

Viis päeva kestvate meistrivõistluste ajal läheb kõigi vanusegruppide peale kokku medaleid jahtima kogunisti 2841 ratturit 41 erinevast riigist. Tegemist on ühtlasi ka BMX tiitlivõistluste osalejarekordiga, mis räägib selget keelt ala populaarsusest. BMX on rattasõidu olümpialadest noorim, kuid ülipopulaane ja kaasahaarv ülemaailmselt harrastatav rattaspordiala.

Eesti koondist on esindamas Graig Milan Meriloo, kes võistleb B10 vanusegrupis (10-aastased poisid). Meriloo osales hiljuti ka Euroopa meistrivõistlustel, kus eelsõitudes saavutas kahel korral neljanda koha ning ühel sõidul oli noor BMX rattur viies. Paraku, aga ei piisanud nendest kohtadest, et tagada edasipääs kaheksandikfinaali.

Juventuse uus staar sai vigastada

Juventuse jalgpalliklubi kinnitas, et alles paar päeva tagasi nende ridadesse ostetud noor Alvaro Morata sai treeningul vigastada.

«Tänasel (eilsel- toim) treeningul teatas Alvaro Morata, et nikastas oma vasakut põlve. Tema seisundit hinnatakse homme (täna- toim),» vahendas Juventuse koduleht.

Morata liitus Juvega Madridi Realist, noore mängumehe eest maksti ligikaudu 16 miljonit inglise naela.

Bussifirma loobub vähem tasuvast liinist

Augustist loobub AS Hansa Bussiliinid kommertsalustel teenindatavast kaugliinist 371 Viljandi-Mõisaküla-Kilingi-Nõmme-Pärnu.

Buss väljub Viljandist 6.55 ja on Kilingi-Nõmmes 8.20, kus algab kool 8.30. Viljandimaalt käib praegustel andmetel sinna kooli üheksa last.

Maanteeamet otsis hanke korras kuni 27. juunini sellele liinile uut vedajat, kuid ühtegi pakkumist ei tulnud. Kuid kuna liin on väga oluline Viljandi maakonna lõunapiirkonna inimeste jaoks, siis lülitati see avalikku liinivõrku. Liin 371 jätkab 1.augustist samadel kellaaegadel ja sama numbriga ning inimeste jaoks midagi ei muutu.

«Reisijate arvu vähenemine on tekitanud olukorra, kus seni kommertsliinidena liikunud bussid ei suuda enam samadel tingimustel jätkata. Samas avalikku võrku bussiliini lisandumine tähendab ka avaliku liinivõrgu ümberkorraldamist, millega kaasneb paratamatult hinnatõus,» selgitas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo.

«Liini käigushoidmisel arvestasime inimeste tegelike liikumistrajektooridega neile lähemal asuva suurema keskuse suunal. Samas on bussi jätkuv käigushoidmine hea näide kahe maakonna koostööst,» lisas Reimo.

Parimaid tulemusi annab noorte korraldatud HIVi ennetustöö

Nii asjatundjate kui ka noorte hinnangul annab HIVi ennetustöös häid tulemusi noortelt noortele metoodika, mida on ka riik viimastel aastatel toetanud.

Ühingud õpetasid lõppenud õppeaastal välja 233 noort, kes korraldasid kokku 80 ettevõtmist, kuhu oli haaratud veel enam kui tuhat noort inimest. Noortelt noortele metoodika eelis on asjaolu, et koolitustel osalenud mõjutavad oma ringkonna noori pikaajaliselt ka koolituste lõppemise järel. Näiteks Süda-Eesti Sotsiaalkeskus koordineerib koolitatud noorte aktiivsena hoidmiseks Facebooki suhtlusgruppi «Noortelt noortele».

Viimasel aastal pöörati ennetustöös enim tähelepanu nõrgemast sotsiaalmajanduslikust keskkonnast pärit noortele, sealhulgas noortele, kes elavad tõmbekeskustest kaugemal, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes õpivad hariduslike erivajadustega laste koolides või erikoolides. Samuti tegeldi nende noorte vanematega ning hariduslike erivajadustega laste koolide töötajatega.

Noortelt noortele metoodikaga HIVi ennetustööd viisid läbi ministeeriumi toetusel kolm ühingut – MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus, MTÜ Living For Tomorrow ning MTÜ Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS.

Lisaks noorte koolitamisele ja ennetustöö korraldamisele jagasid ühingud teavet HIVi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste kohta ka noorteühingutes ja noortekeskustes ning koolitasid hariduslike erivajadustega laste õppeasutuste personali.

Tavatöö käigus täiendasid ühingud koolituste ja ennetusprojektide metoodikat, uuendatud meetodikogu on kättesaadav Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS Facebooki lehel ning Living For Tomorrow kodulehel. 

Täna mälestatakse Utøya tragöödias hukkunuid

Täna möödub kolm aastat Utøya tragöödiast, kui Utøya saarel mõrvati 69 Norra Tööpartei noorteorganisatsiooni liiget. Kell 12.00 süüdatakse küünlad Kuningliku Norra Saatkonna ees. 

«Peame tegutsema selle nimel, et poliitiliste vaadete omamine on igaühe vaba valik ning panustama ühiskonna liikmete tolerantsuse tõstmisesse. Ma tahan elada Euroopas, kus mitte kedagi ei kiusataks ega vaadataks teistmoodi tema uskumuste või poliitiliste vaadete pärast,» ütles noorsotside asepresident Monika Maljukov, kes kutsub teisigi küünlaid süütama. 

Iga-aastasest küünalde süütamisest Norra saatkonna ees on saanud traditsioon, millega soovitakse juhtida tähelepanu sallivusele ja hoolivusele. Noorsotsid kutsuvad ka kõiki teisi üles süütama hukkunute mälestuseks küünlad täna oma kodudes või ühinema nendega kell 12 Kuningliku Norra Saatkonna ees aadressil Harju tänav 6.

Riik hakkab noortele põllumajandustootjatele lisatoetust pakkuma

Tulevast aastast kavandab põllumajandusministeerium kuni 40-aastastele alustavatele põllumajandustootjatele 25-protsendilist lisatoetust esimese 39 hektari eest. Suurendatud otsetoetust saab esimesel viiel tegutsemisaastal, teatas ministeerium.

«Eesti põllumajanduses töötajatest vaid seitse protsenti on alla 35-aastased, ligi kolmandik on aga 65-aastased ja vanemad. Et põllumajanduses säiliks järjepidevus ja toidutootmine Eestis ei katkeks, peame vähendama noortepuudust põllumajanduses,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

«Järgmisest aastast saavad alustavad tootjad suuremat pindalatoetust ja jätkame noortele suunatud toetusmeetmeid ka uues maaelu arengukavas.»

Põllumajandusministri sõnul aitab noorte lisandumine põllumajandusse hoida Eesti maapiirkondi asustatuna.

«Laiemalt on noorte toomine põllumajanduse juurde Eesti riigile strateegiliselt oluline nii toidujulgeoleku kui elujõuliste maapiirkondade võtmes,» sõnas minister Padar.

Alustavatele noorte põllumajandustootjatele on ette nähtud 25% kõrgem hektarimakse esimese 39 hektari eest. Arvestuslikult on 2015. aastal kuni 4200 potentsiaalset tootjat, kes võiksid saada noore alustava põllumajandustootja toetust ca 32 897 hektari eest. Noorte alustavate põllumajandustootjate skeemi rakendamine tuleb otsustada igal aastal järgneva aasta kohta.

Video: Lewandowski kõmmutas Bayerni eest värava

Uuest hooajast Saksamaal klubi vahetanud ja Dortmundi Borussiast Müncheni Bayernisse liikunud Poola mängumees Robert Lewandowski lõi hooajaeelses kohtumises kohe ka värava.

Bayern kohtus sõprusmängus Duisburgiga ja mäng lõppes 1:1 viigiga. Bayerni värava autoriks oli just Lewandowski.

Nibalit ei seostatagi dopinguga

Tanel Kangert: «Vincenzo Nibali sõitis suurima vahe sisse munakivietapil, mitte mägedes.»

 

Tänavune Tour de France on eriline. Kui viimastel aastatel pommitati kollase liidrisärgi kandjat dopinguküsimustega algusest peale, siis nüüd kulus tosin etappi, kuni Astana esisõitjalt Vincenzo Nibalilt päriti, kas ta pilli ikka paneb. Nibali abimees Tanel Kangert saab aru, et rattasõidu ajaloost tulenevalt on kahtlused ikka üleval, kuid iga mõtlev inimene peaks mõistma: Nibali võidab Touri puhtalt.

Rattasõidueksperdid imestasid, miks meedia seekord nii leebe on. Sky meeskonnal pole minevikust kaelas mingit taaka, kuid mullu pommitati tiimi liidrit ja Touri võitnud Chris Froome’i vahetpidamata küsimustega keelatud ainete kohta. Nõuti isegi rattakompuutri näitusid, sest Froome ronis mäkke nagu ajaloo suurim dopingupatune Lance Armstrong parimail päevil. Olgu öeldud, et Sky avaldas vaid teisejärguliste abimeeste näidud, aga Froomi omi mitte.

Inimene, mitte mutant

Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu muigab: «Froome vunkiski mäkke Armstrongi tasemel, pani gaasi tõusu alguses põhja ja läks. Nibali, kui ründab, siis viimastel kilomeetritel.»

Kangert lisas, et on Nibali andmeid näinud ja võib kinnitada, et need kuuluvad inimesele, mitte mutandile. Froome’i võimet mägesid vallutada, muide, pidasid asjatundjad mutandile omaseks.

Olgu Froome’iga kuidas on, aga asjatundjad imestasid, miks ajakirjanikud ei torgi Nibalit, kuigi Astana minevik pole just maailma puhtaim: tiimi boss Aleksandr Vinokurov on omal ajal vahele jäänud ning mänedžer Giuseppe Martinelli aitas kunagi Marco Pantanit, kes samuti keelatud aineid pruukis. Lõpuks torgitigi.

«Rattasport on muutunud – sellele ei saa keegi vastu vaielda. Muutunud on Astanagi,» selgitas Nibali pressikonverentsil rahulikult ning andis mõista, et selleteemalised küsimused on teretulnud. «Doping jäi minevikku. Praegu on meil bioloogilised passid, meid kontrollitakse võistlustel ja võistlusevälisel ajal, käiakse kodudes... Ma ei väida, et keegi enam ei patusta, kuid need on süsteemivälised üksikjuhtumid, idioote leidub ikka.»

Astana valis Nibali enda sõnul seetõttu, et klubi palkas usaldusväärse seltskonna, mis võimaldab edukalt osaleda suurtuuridel, Touril, Girol ja Vueltal. «Martinelliga on mul väga head suhted, just tänu temale tulingi Astanasse. Klubi on itaallastesse palju investeerinud, sest nad tahavad suurendada usaldusväärsust ja muuta kogu süsteemi.»

Pärast pressikonverentsi soovisid Norra ajakirjanikud teada, kuivõrd peavad paika Itaalia rattatiimi bossi Ivano Fanini süüdistused, mille järgi treeninud Nibali aastal 2009 kurikuulsa dopingudoktori Michele Ferrari juhendamisel – olevat fotogi, kus tohter jälgib mootorpaadist harjutamist, stopper peos.

«See teema klaariti ammu,» selgitas Nibali. «Ma pole iial Ferrarit kohanud. Andsin Fanini ja ajalehe, kes temaga intervjuu tegi, kohtusse, kuid peagi paluti asi tagasi võtta, sest mul oli õigus.»

Ajaleht La Repubblica pidi Nibali alusetu süüdistamise eest trahviks annetama heategevuseks 4000 eurot.

Edu tuli munakividel

Nibali kinnitas, et on alati olnud dopinguvastase võitluse esirinnas, kuid mõistab, miks teda ikka ja jälle rünnatakse: «Inimesed tahavad kuulda mu minevikust ja mõista, kuidas tõusin võitjaks – olen seda teinud samm-sammult.»

Kangert ei imesta, et Nibali – nüüd, kus pearivaalid Froome ja Alberto Contador on katkestanud – Touri võidu poole tüürib, pigem seda, et paar noort prantslast äkki nõnda tugevaks said ja paljusid tuntud tegijaid edestavad: Romain Bardet ja Thibaut Pinot on kolmas-neljas.

«Nibali on järelejäänutest selgelt parim mitmepäevasõitja,» selgitas Kangert. «Teiseks tuleb märkida, et suurima vahe – kaks ja pool minutit – sõitis Nibali sisse munakivietapil, mitte mägedes, ja seda eelkõige tänu oskusele ratast valitseda. Ülejäänud tuuri jooksul on lähimad jälitajad kaotanud Nibalile vähem kui tol viiendal etapil.»

Kirsipuu pole sinisilmne ega arva, et doping rattaspordist kadunud on, kuid staarid vaevalt aineid pruugivad. Kui, siis teisejärgulised ratturid. «Vaikselt hakkab dopinguteema sumbuma. Mõni lapsesuuga rattur ehk ütleb midagi rivaalide kohta ja enne Touri tõusevad vanad teemad üles – nagu seekord avaldati Roman Kreuzigeri ammused verenäidud, mis on kahtlased –, ent üldiselt liigub rattasport õiges suunas.»

Tanel Kangert valutab põlve

Tanel Kangerti tervisega on pisut kehvasti. Ta põrutas Tour de France’il kukkudes põlve ja valu on endiselt sees. Sadulast Astana meeskonna proff siiski ei roni.

Tour de France’il jääb pärast eilset puhkepäeva sõita kuus etappi. Esmalt turnitakse kolm päeva mägedes, siis pedaalitakse tasamaal, misjärel on pikk ja ränkraske temposõit ning pühapäeval loksutakse Pariisis finišisse.

Kangert on Vincenzo Nibali kenasti liidriks aidanud ja veab teda mägedes, lastes ise pärast töö lõppu jala sirgeks. Ometi paikneb Kangert kokkuvõttes 24. kohal.

«Hommikul oli põlv pisut parem, kuid puhkepäeva-eelse etapi eel tegi kõvasti piina. Kui lihased soojaks sain ja adrenaliin verre voolas, läks leebemaks,» rääkis Kangert. «Põlv on lihtsalt ära põrutatud, paranemiseks pole vaja muud kui aega. Ent katkestama ma mõistagi ei hakka, kuigi võidu sõita on ebamugav.»

Seni ravib Kangert põlve jää ja põletikuvastaste salvidega. Valuvaigisteid ta ei võta, sest need vigastust terveks ei tee. Samas pole tal pärast pühapäeval lõppevat Touri pikka puhkust loota, sest juba viis päeva hiljem tuleb olla San Sebastiani klassiku stardis. «Tulen Eestisse vaid kolmeks päevaks.»

Võõrastega rääkimine muudab rõõmsaks

Eri situatsioonides katseid teinud psühholoogid leiavad, et võõrastega juttu teinud inimesed on hiljem rõõmsamad, kuigi suhtluse algatamisel on sageli takistuseks hirm teistest erineda. 

Nicholas Epley ja Juliana Schröder värbasid katse tarbeks Chicagos kohvikuketi kinkekaartidega üle saja vabatahtliku ja jagasid nad kolme rühma, vahendab ERRi teadusportaal.

Neist kahele anti ülesandeks ühistransporti kasutades omaette hoida ja traditsioonilisi kirjutamata reegleid järgida või võõra kõrvalistujaga juttu teha. Kolmas rühm pidi aga vaid küsimustikku aluseks võttes ennustama, kui mugavalt ja õnnelikuna nad end käitumismalle järgides tunneks. 

Kui keskmine vastaja ennustas, et võõraga rääkimine kahandab nende õnnelikust, edasist produktiivsust ja muudab sõidukogemuse üldiselt kehvemaks, siis sõidu järel täidetud küsimustiku analüüs peegeldas vastupidist trendi, hoolimata sellest, kas tegu oli intro- või ekstravertidega. Sama pidas paika ka bussireisijatega tehtud katsetes.

Riigi IT-arhitekt: e-riigile pole Eestis mõistlikku alternatiivi

Riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt ütles eile õhtul Massachusettsi tehnoloogiainstituudis peetud kõnes, et e-valitsemise arendamisele puuduvad sisuliselt mõistlikud alternatiivid, vahendab riigi infosüsteemi amet.

 

«Eesti jaoks on e-valitsemise näol tegemist ühena vähestest võimalustest tulla toime, olukorras, kus meie rahvaarv on väike, elanikkond kahanev ja hajutatud ning looduslikke ressursse napib,» lausus Kütt. Tema hinnangul sõltub selle probleemi lahendamine sellest, kui hästi me suudame üles ehitada, mõtestada ning kontrolli alla saada e-valitsemise all asuva tehnilise arhitektuuri.

«Tehnoloogiliste protsesside tervikut nägemata on keeruline tegeleda innovatsiooniga, suhelda omavahel või naabritega ning hinnata e-teenuste mõju demokraatiale,» ütles riigi IT-arhitekt. Tema sõnul on Eesti kogemus tervet riiki hõlmava arhitektuuriraamistiku välja töötamisel laialt kasutatav kõikjal, kus ühel või teisel viisil on vaja koordineerida suure hulga eri rolle täitvate organisatsioonide tehnilist koostööd.

Ta tõi näiteks standardite koostamise, sidevõrkude ehitamise või väeliikide ühiste relvaplatvormide väljatöötamise. Andres Kütt kõneb täna Eesti e-valitsemisest ka Las Vegases toimuval konverentsil EEE'14. See on üks maailma juhtivaid e-äri, e-teenuste ja e-valitsemise valdkonna konverentse ning toimub osana kongressist World Congress in Computer Science Computer Engineering and Applied Computing.

Marko Asmer ja Kevin Korjus osalevad mõlemad mainekal ööpäevasõidul

Kunagine vormel-1 sarja testisõitja ja 2007. aastal Briti vormel-3 sarja meistriks kroonitud Marko Asmer teeb eeloleval nädalavahetusel kaasa sportautode mainekal Spa 24 tunni sõidul.

Spa võistlus märgib Asmeri naasmist rahvusvahelisele võistluskarussellile, kuid eestlane on sel hooajal juba kaasa teinud kolm osavõistlust Saksamaa ADAC GT Mastersi sarjas. Koos Florian Spengleriga MRS GT-Racingu tiimi McLarenil sõitva Asmeri senine parim tulemus on Red Bull Ringil peetud viimase etapi teise võistlussõidu 15. koht.

Spa võistlusel jagab Asmer autot Spengleri, kogenud venelase Aleksei Vassiljevi ja leedulase Kazimieras Vasiliauskasega. Sõidetakse MRS Molitori tiimi McLareniga, mis kannab võistlusnumbrit 89.

«GT Mastersi sarjas oleme olnud pisut hädas autosid tasakaalustava süsteemiga, aga Spa sõit peaks tulema lõbus,» vahendab uudisteportaal Autosport Asmeri sõnu. «Kazim ja Aleksei ei ole enne McLareniga sõitnud – Kazim pole tegelikult viimasel ajal üldse õieti millegagi sõitnud –, nii et meie eesmärk on lõpetamine. Aga kõike võib juhtuda ning ma loodan, et suudan vähemalt oma töö hästi ära teha,» lausus eestlane.

Kuna Spa 24 tunni sõit kuulub Blancpaini sarja kavasse, on mõistagi stardis ka selles sarjas kolme etapi järel üldarvestuses 11. ja oma klassis neljandat kohta hoidev Kevin Korjus. Eestlane võistleb tavapäraselt ART Grand Prix tiimi McLarenil, meeskonnakaaslasteks Kevin Estre ja Andy Soucek. Kui Asmeri tiim kuulub Pro-Am Cupi klassi, siis Korjus sõidab kõrgeimas Pro Cupi klassis.

Spa 24 tunni sõidu võistlejate nimekiri on äärmiselt esinduslik, nii saab Korjus näiteks mõõtu võtta kuulsa Le Mansi ööpäevasõidu tänavu ja kokku kolm korda võitnud kolmikult Andre Lotterer - Marcel Fässler - Benoit Treluyer, kes osalevad Belgia tiimi Audi R8-l. Pro Cupi klassis osalevad veel mitmed nimekad võidusõitjad nagu näiteks Jerome d'Ambrosio, Markus Winkelhock, Rene Rast, Jörg Müller, Augusto Farfus ja Bernd Schneider.

Samuti teevad Belgia võistlusel kaasa Austraalias ülipopulaarse V8 Supercarsi sarja tähed Shane van Gisbergen ja Craig Lowndes. Asmeriga samas klassis ehk Pro-Am Cupis võistlevad teiste seas aga kunagised vormel-1 sõitjad Pedro Lamy ja Giorgio Pantano.

Spa 24 tunni võistlussõidule antakse start laupäeval Eesti aja järgi kell 17.30.

Paet: Mistralide lisamine sanktsioonidesse selgub neljapäevaks

Välisminister Urmas Paeti sõnul täna Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Mistrali dessantlaevade müügi peatamine Venemaale jutuks ei tulnud ja kas täiendavad sanktsioonid puudutavad ka laevade müüki, selgub neljapäevaks.

«Paljude Euroopa Liidu riikide arvates peaks sanktsioonid puudutama ka Mistraleid. Kuid seda on võimalik lõplikult öelda siis, kui Venemaa suhtes kehtestavad relvamüügipiirangud on juba väga selge sõnastusega otsustamisel,» ütles Paet Postimehele.

Venemaa ja Prantsusmaa allkirjastasid 2011. aastal 1,2 miljardi euro suuruse tehingu kahe Mistral-tüüpi sõjalaeva ostmiseks. Esimene neist, Vladivostok, tarnitakse Vene mereväele kavakohaselt oktoobris, sõsarlaev Sevastopol on ehitamisel.

Mistrali meeskonna suurus on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, pardale mahub üheaegselt kuus kopterit.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisteenistus peavad esitama neljapäevaks konkreetsete üksikisikute ja firmade nimed, kes lülitatakse täiendavalt sanktsioonide nimekirja. «See puudutab neid üksikisikuid ja ettevõtteid, kes on aidanud kaasa olukorra pingestamisele Ida-Ukrainas ja varasemalt ka Krimmi okupeerimisele,» sõnas välisminister.

Euroopa Komisjon ja välisteenistus peavad neljapäevaks sõnastama ka konkreetsed piirangud Venemaa suhtes, mis puudutavad relvamüügikeeldu, Venemaa osalemist finantsturgudel, piiranguid tipptehnoloogia müügile ning kahetise kasutusega kaupade müügile. Kahetise kasutusega kaubad on need, mis ei ole puhtalt relvastus, ning mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.

Paeti sõnul oli Euroopa Liidu välisministrite seas täna väga selge hoiak, et pärast malaisia reisilennuki allatulistamist ja 298 inimese tapmist peab EL andma uue tõuke sellele, et Venemaa suhtes kehtestatud piiranguid tuleb süvendada.

«Erinevatel riikidel on oma muresid ja kõhklusi, aga Euroopa Liidu kõik 28 riiki leppisid kokku, et piiranguid laiendatakse ja seda mitte ainult nimede lisamisega piirangunimekirja vaid tuleb kehtestada ka valdkondlikud piiranguid.

Paeti sõnul täna jutuks olnud piiranguvaldkonnad Eesti ettevõtteid eriti puudutada ei tohiks, kuid konkreetselt võib selle kohta öelda neljapäeval, kui konkreetse sõnastusega otsuste eelnõud on Euroopa Liidu välisministrite laual.

Tallinna Radisson Blu Hotel Olümpia vahetas juhti

Alates 14. juulist on Tallinna Radisson Blu Hotel Olümpia tegevdirektor norralane Eirik Bergvoll, kes vahetas välja uuele ametikohale suundunud Meinrad Schibleri.

Bergvoll alustas tööd Rezidori hotelligrupis 1984. aastal ja on eri riikides töötanud kakskümmend aastat. 2005. aastal asus ta Vilniuse Radisson SAS Astorija Hoteli tegevdirektori ametikohale. Alates 2008. aastast töötas ta Masqati Radisson Blu Hoteli tegevdirektorina. Enne samale ametikohale suundumist Radisson Blu Hotel Olümpias töötas ta aastatel 2009–2004 Johannesburgis LAVis asuva Sandtoni Radisson Blu Hoteli tegevdirektorina.

Hotelli värske juht on õppinud Kuveidi Ameerika koolis ning tal on hotellikorralduse erialal ja ärijuhtimises bakalaureusekraad Ühendkuningriigi Surrey ülikoolist.

ELi välisministrid otsustasid laiendada sanktsioone Venemaa suhtes

Euroopa Liidu välisministrid leppisid täna Brüsselis kokku piirangute laiendamises Venemaa suhtes, uued piiravad meetmed käsitlevad kaitsevaldkonda, seal hulgas relvamüügipiiranguid, ligipääsu kapitaliturgudele, kahese kasutusega kaupu ja tundlikke tehnoloogiad, seal hulgas energiasektoris.

Välisministrid tegid Euroopa Komisjonile ja Euroopa Välisteenitusele ülesandeks esitada neljapäevaks konkreetsed ettepanekud uute piiravate meetmete osas Venemaa suhtes, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Välisminister Urmas Paeti sõnul leppisid ELi riikide välisministrid kokku, et piirangutega Venemaa suhtes tuleb edasi minna, sest poliitilised ja diplomaatilised sammud pole edu toonud. «Lisaks otsustati täiendada senist piirangutenimekirja nii üksikisikute kui ettevõtetega, kes on kaasa aidanud Venemaa sekkumisele Ukraina asjadesse,» lisas ta.

Paeti sõnul tuleb Euroopa Liidul jätkata Venemaale surve avaldamist nii poliitilisel tasandil kui piiravate meetmetega. «Eelmise nädala Euroopa ülemkogu otsused, kus jõuti kokkuleppele sanktsioonide laiendamises Venemaa vastu, tuleb kiiresti ellu viia,» ütles Paet.

Ta lisas, et seoses reisilennuki allalaskmisega ja 298 inimese tapmisega ning vägivalla jätkumisega Ida-Ukrainas tuleb sanktsioonidega veelgi edasi liikuda. Ka Euroopa Parlamendi saadikud kutsusid oma möödunud nädalal vastu võetud resolutsioonis liikmesriike üles keelama relvamüüki Venemaale, nagu ka kutsusid koostööle Ukraina rahuplaani osas.

Välisministrite kohtumine algas leinaseisakuga hukkunute mälestuseks. ELi välisministrid avaldasid kaastunnet Malaisia reisilennukikatastroofis hukkunute lähedastele.

«Lennuki allatulistamine on ränk kuritegu, kus tuleb välja selgitada süüdlased, kes peavad saama ka karistatud,» rõhutas välisminister Paet. Tema sõnul tuleb lõpuks rahvusvahelistele ekspertidele tagada juurdepääs katastroofipaigale, et leida veel asitõendeid ning seni leidmata hukkunud reisijad. «Samas on paraku ilmselt suur osa tõenditest juba ära viidud ning katastroofipaika on rüüstatud,» lisas ta.

ELi välisministrid ütlesid ühisavalduses, et Venemaa peab asuma tegelikkuses panustama Ida-Ukraina konflikti peatamisse, asudes ühtlasi täitma varasemalt kokkulepitut. «Venemaa peab  lõpetama niinimetatud separatistide varustamise relvadega ja lennukatastroofi asitõendite rikkumise ning tagama Ida-Ukrainas viibivatele uurijatele täieliku ja takistamatu juurdepääsu katastroofipaigale,» seisab ühisavalduses.

Euroopa Liidu välisministrite nõukogu võttis täna vastu järeldused Ukraina kohta, milles kutsutakse Ida-Ukrainas tegutsevaid separatistlikke rühmitusi üles tagama täielikku, vahetut, ohutut ja turvalist juurdepääsu lennukihuku kohale. Euroopa Liit toetab ÜRO julgeolekunõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE alalise nõukogu ülekutset tagada lennukatastroofi läbipaistev ja sõltumatu rahvusvaheline uurimine koostöös Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga.

Euroopa Liit rõhutab, et kõik need, kes on otseselt või kaudselt Malaisia lennuki allalaskmise eest vastutavad, tuleb vastutusele võtta ja nende üle kohut mõista. Samuti kutsutakse Venemaad koostööle, kasutamaks oma mõjuvõimu ebaseaduslike relvarühmituste üle ning nõukogu kutsub Venemaad üles viima oma väed Ukraina piirialadelt välja ning lõpetama ühtlasi relvade, varustuse ja sõdurite piiriülest liikumist.

Välisasjade Nõukogu rõhutas oma toetust Ukraina kriisi rahumeelsele lahendamisele  ning vajadusele rakendada ellu Ukraina presidendi rahuplaan. Nõukogu tervitas ja avaldas täielikku toetust OSCE kui olulise vahendaja tegevust konflikti lahendamisel.

Euroopa Liidu välisministrite nõukogu kinnitas Euroopa Liidu Ukraina tsiviilmissiooni töö alustamise, aitamaks kaasa Ukraina õigusriigi ülesehitamisele. Välisminister Urmas Paeti sõnul hakkab tsiviilmissioon koosnema ennekõike õigusriigi ja sisejulgeoleku ekspertidest, et aidata viia läbi õigusriigi reforme Ukrainas.

Kaia Iva: triibuline nimekiri aitaks naisi esile tuua

Isamaa ja Res Publica liidu sõnul mängib lisaks tublidele ja motiveeritud naiskandidaatide olemasolule rolli ka kandidaatide asetus valimisnimekirjades, mistõttu on «triibulised nimekirjad» üheks võimaluseks, kuidas naiste osakaalu riigikogus suurendada.

IRLi riigikogu fraktsiooni aseesimees Kaia Iva ütles, et «triibuliste nimekirjade» kasutamine annaks väikese tõuke selleks, et naiskandidaate pandaks valimistel rohkem tähele ning sellel oleks oma mõju ka valimistulemusele. «Nii valija kui ka meedia pöörab üldjuhul rohkem tähelepanu nimekirja tipule,» nentis Iva.

«Tänases parlamendis on naiste ja meeste tasakaal oluliselt nihkes ja seda naiste kahjuks,» lausus Iva. Tema sõnul vajab ühiskond seda, et ka naiste ressurss, kogemused ja teadmised oleks rakendatud ühiskonnaelu juhtimises. «Naised poliitikas pole halvemad ega paremad kui mehed, kuid nende käsitlus probleemidest näeb sageli erinevaid tahke ning teistsuguseid lahendusi,» arvas Iva. IRLi arvates olekski parima tulemuse saavutamiseks seetõttu vajalik, et naiste ja meeste esindatus parlamendis oleks praegusest rohkem tasakaalus.

Kaia Iva arvates on siin mõttekoht kõikidele erakondadele, kuidas kaasata kandideerima senisest rohkem naisterahvaid. «IRLi Naiskogu on aktiivselt tegelenud naiste osaluse tõstmisega erakonnas ja poliitikas ning praegu käib aktiivne töö riigikogu valimisi silmas pidades.»

IRLi riigikogu fraktsiooni aseesimehe sõnul on neile oluline, et nii meestel kui ka naistel oleks võrdne võimalus saada mandaat nimekirja alusel, mille järgi jaotatakse ringkonnas jagamata jäänud parlamendi kohad. «Kindlasti esitame ka erakonna naiste poolt riigikogu valimiste nimekirjade kokkupanekul omapoolsed ettepanekud, kuidas oleksid naised valimisnimekirjas õiglastel positsioonidel,» ütles Iva ja lisas, et praegu on erakonna põhitähelepanu suunatud valimisprogrammi ettevalmistamisele.

Ilves: NATO peab näitama suutlikkust reageerida suurenenud ohule

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Poolas Varssavis Ida-Euroopa riigipeade kogunemisel, et NATO peab näitama suutlikkust reageerida suurenenud ohule.

«Venemaa õhutatud Ukraina kriis on nüüd muutunud pikaajaliseks ohuallikaks kogu maailmale. Septembris toimuv NATO tippkohtumine peab andma jõulise signaali, et suudame reageerida kiirelt suurenenud ohule ja tagada inimeste julgeoleku. Ka Ida-Euroopa regiooni kuuluvad riigid peavad ise oma kaitsesse ülimalt tõsiselt suhtuma ja suurendama kaitsekulutusi,» ütles Ilves.

President Toomas Hendrik Ilves, Poola riigipea Bronislaw Komorowski, Bulgaaria president Rosen Plevneliev, Tšehhi president Milos Zeman, Läti president Andris Berzins, Leedu president Dalia Grybauskaite, Ungari president Janos Ader, Slovakkia president Andrej Kiska, ja Rumeenia president Traian Basescu arutasid täna Varssavis NATO septembrikuise NATO tippkohtumise eel ühist seisukohta Venemaa õhutatud Ukraina kriisile.

Presidendid arutasid, milliseid samme peaksid nii Euroopa Liit kui ka NATO muutunud julgeoleku olukorras astuma ja vahetasid mõtteid eeloleva NATO tippkohtumise eesmärkide üle.

«Venemaa tegevus Ukrainas on kardinaalselt muutnud julgeoleku olukorda Euroopas, seda eelkõige NATO idatiival. Venemaa käitub ettearvamatult ja agressiivselt, mistõttu on fookus nihkunud NATO liitlaste endi julgeoleku tagamisele, kollektiivkaitsele. Eesti jaoks on oluline, et  NATO tippkohtumisel kinnitatakse üle NATO vägede jätkusuutlik jalajälg meie regioonis,» nentis Ilves.

Ta lisas, et uues julgeoleku olukorras vajavad NATO kaitseplaanid ajakohastamist. «Need peavad olema realistlikud ja kiiresti elluviidavad,» märkis riigipea.

President Ilves kohtus töövisiidi raames kahepoolselt ka Poola presidendi Bronislaw Komorowski ja Slovakkia presidendi Andrej Kiskaga.

Tagasi Eestisse jõuab president Ilves täna õhtul.

Täna algatati haruldane «lapshõivamise» kriminaalmenetlus

Ida prefektuur algatas täna kriminaalmenetluse paragrahvi järgi, mis käsitleb võõra lapse hõivamist - see on Eestis üpris haruldane.

Menetlust alustati naise suhtes, kelle juures eile öösel Kohtla-Järvel kaduma läinud kaks väikest last ööbisid.

Kuue aasta jooksul on selle paragrahvi järgi süüdi mõistetud kaks alaealist neidu. Nad olid kaks aastat varem lühiajaliselt hõivanud võõra vankris magava lapse.

Hõivajaid karistati tingimisi üheaastase vangistusega.

Võõra lapse hõivamist puudutav karistusseadustiku paragrahv näeb ette karistuse noorema kui 14-aastase võõra lapse salajase või avaliku äraviimise eest isiku juurest, kelle hoole all laps seaduslikul alusel viibis. Selle teo eest süüdi mõistmisel võib määrata rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Justiitsministeeriumi andmetel on 2009. aastast alustatud selle paragrahvi järgi kaheksa inimese suhtes kriminaalmenetlust.

Eelmisel ja 2010. aastal registreeriti kaks sellist juhtu. Ülejäänud aastatel üks:

Registreeritud kuriteod, mis näitavad kuriteokahtlust. Allikas: justiitsministeerium

Kuna uurimise käigus võib ilmneda, et kuriteoga siiski tegu polnud, siis nii selguski 2010. ja 2011. aasta juhtumite puhul.

2012. ja 2013. aastal registreeritud juhtumid on aga ikka veel uurimises, teatas justiitsiministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Ebaseaduslik lihamüük röövib ettevõtetelt kliente

Statistikaameti andmetel tarbivad eestlased liha aina vähem, mille põhilisteks põhjusteks on Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul veiseliha kõrge hind ja ebaseaduslik lihamüük.

Liha tarbimine on viimastel aastatel vähenenud eelkõige veiseliha arvelt. Kui viis aastat tagasi tarbis Eesti inimene keskmiselt 12,7 kilogrammi veiseliha aastas, siis mullu oli sama näitaja seitse kilogrammi. Sealiha tarbimine on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilsena, moodustades üle poole tarbitavast lihast – 35,5 kilogrammi inimese kohta. Linnuliha puhul on see-eest märgata tõusutrendi – mullu sõid eestlased 23,2 kilogrammi linnuliha aastas, samas kui viis aastat tagasi oli see näitaja peaaegu kaks kilogrammi väiksem.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp selgitas, et veiseliha tarbimise vähenemise põhjuseks on eelkõige kõrged hinnad ja see, et inimesed oskavad veiselihast vähem süüa valmistada kui muust lihast. «Me teame, et selleks, et sealihast tehtud praadi ära rikkuda, tuleb ikka kõvasti vaeva näha, aga veiselihaga on see üsna kerge,» möönis Potisepp.

Veiseliha kõrgete hindade põhjuseks on lihatootjate sõnul omakorda kasvatamise tehnoloogiad. Potisepp rõhutas, et veiseliha hind pole kõrge konkreetse lihaliigi kohta, vaid võrreldes teiste lihatüüpidega. «Veiseliha maksab toidupoes üsna prisket hinda ja kui mõtleme selle peale, et inimesed loevad endiselt toidu ostmisel igal juhul raha, siis on see ka igati loogiline,» märkis Potisepp, rõhutades, et kindlasti ei saa öelda, et veiseliha hind ja kvaliteet pole seoses.

Liha tarbimise vähenemise teine aspekt on Potisepa hinnangul see, et palju müüakse liha käest kätte ebaseaduslikult, niisiis ei kajastu see statistikas ega maksude maksmises. Käest kätte müümine tähendab, et loomapidaja tapab looma ära ja müüb liha naabritele või mõnel juhul avalikult, näiteks kaupluste parkimisplatsidel. «Seni, kuni järelevalveorganid kohale tulevad, on liha ammu müüdud, raha taskus ja inimene autoga kadunud,» lausus Potisepp. Tema hinnangul on murettekitav, et Eestis on tarbijaid, kes sellist liha ka hea meelega ostavad, mõtlemata toiduohutusele.

Liha tarbimise vähenemise kolmanda aspektina tõi Potisepp välja inimeste toitumisharjumuste muutumise. Ta selgitas, et nagu teistegi rasvasemate toiduainete puhul, pole liha järele enam nii suurt vajadust kui vanasti, kuna inimesed teevad vähem füüsilist tööd.

Lihatootjate kaubamärke Maks ja Moorits, Wõro ja Vastse-Kuuste koondava Atria Eesti toiduainekontserni juhatuse esimees Olle Horm ütles, et nende põhiturg on Eesti, kus on konkurents niigi karm. Kuna liha tarbimine väheneb, vähenevad ka ettevõtte müügimahud ning tiheneb konkurents.

«Millest kõik Eestimaa tööstused on aru saanud, on see, et Eesti turult lähemas tulevikus kasvu loota pole,» tõdes Horm. Ta lisas, et kui lihatootjal on plaanis kasvada, tuleb seda teha konkurentide arvelt ehk nende turuosa ära võtta, või pöörduda välisturgude poole.

Horm praegust liha tarbimise vähenemist siiski väga dramaatiliselt ei näe, kuna tegu pole päevapealse ega hüppelise protsessiga ning tarbimise langus pole ülemäära suur. «Tootmismahud vahelduvad kogu aeg, praegu on suur uhke suvi, suur grillihooaeg ja masinad käivad vurinal. November, jaanuar, veebruar on suur vaikus,» märkis ta.

Sirje Potisepp ei pea samuti tarbimise vähenemist suureks probleemiks: «Liha on eestlased eluaeg söönud ja söövad ilmselt edasi, nii et mingit katastroofi ma küll ei näe, vähemalt lähiajal.» Tema sõnul pole lähiajal oodata liha tarbimise kasvu. Potisepp arvab, et tarbimine jääb suhteliselt samale tasemele, kuigi prognoosida võib sealiha tarbimise kasvu, kuna see on inimestele taskukohane.

Postimees teeb Viljandi folgi kaheksalt kontserdilt otseülekande

Viljandis algab neljapäeval pühapäevani kestev pärimusmuusika festival, mille kaheksalt kontserdilt teeb Postimees otseülekande.

Otseülekannete seeria algab neljapäeval kell 13, kui Viljandi Kaevumäe laval toimub festivali avamine. Avaürituse lavastab koreograaf Liisa Lilienthal-Pärna.

Kell 18 toimub otseülekanne Kirsimäe laval üles astuva Itaalia pärimusmuusika ansambli Canzoniere Grecanico Salentino kontserdilt. 1975. aastal tegevust alustanud bändi põhihuvi on tutvustada omapärast Itaalia pizzica muusikat ja tantsu.

Reedel kell 16 saab Postimehe vahendusel kaasa elada ansamblile Trad.Attack!, mille koosseisus astuvad üles Sandra Sillamaa, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli. Tänavusel Tallinn Music Week'il eduka debüüdi teinud koosseis esitleb festivalil oma esimest EPd.

Reede keskööl saavad huvilised otsepildis jälgida Svjata Vatra esinemist Kaevumäel. Viimasel poolaastal on Svjatad avaldanud oma muusikaga poolehoidu ukrainlaste vabaduspüüdlustele ning Ukraina toetuseks loodud lugusid esitatakse ka folgifestivalil.

Laupäeval kell 16 algab otseülekanne tuareegi ja wodaabe hõimu liikmetest koosneva Nigeri ansambli Etran Finatawa kontserdilt. Traditsioonilisi instrumente ja elektrikitarre kombineeriv ansambel alustas tegevust 2004. aastal eesmärgiga ühendada rändavad hõimud, olles rahu ja leppimise sümboliks.

Keskööl astub Kaevumäe lavale Collage'i tribüütbänd Puzle, kes esitles kevadel koostöös Eesti Kontserdiga oma värsket CD-plaati «Mustrimäng». Tänavusel festivalil astub Viljandi kultuuriakadeemia juurtega kollektiiv publiku ette tõenäoliselt viimast korda.

Pühapäeval kell 16 vahendab Postimees otsepildis kontserti Kaevumäe lavalt, kus esineb Lääne-Prantsusmaal asuvast Poitou piirkonnast pärit trio Ciac Boum.

Pärimusmuusika festivali viimane otseülekanne algab pühapäeval kell 18, kui Kirsimäe laval annab kontserdi iiri muusik Muireann Nic Amhlaoibh.

Koduaknast pildistatud rebane osutus ilveseks

Ilves tuli eile õhtul Järvamaal Türi-Allikul elava Ilme Siemanni kodu ligidusse, kus ta turnis poolteist tundi heinapallide otsas.

Siemann selgitas, et eile õhtul kella üheksa paiku aknast välja vaadates märkas ta, et nende põllu tagumises otsas asuval heinapallil mõnuleb rebane. "Võtsin fotoaparaadi ja tegin mõned võtted. Siis hüppas see rebane pallilt maha ja hakkas meie maja poole liikuma. Tegin veel mõned pildid ja hõikasin lahtisest aknast, et ta võiks mulle ligemale tulla," rääkis naine.

Kui Siemann oli fotod arvutisse võtnud, et neid paremini näha, märkas ta, et rebasel on mustad träpsud peal. "Hõikasin ka abikaasa ilvese nägu rebast vaatama. Otsisime üles teise fotokaamera, et modelli ligemale suumida. Ja nende fotode oli uba selgelt näha, et tegemist pole rebasega, vaid meile tuli külla ilves," sõnas ta.

Siemann selgitas, et ilves hüples heinapallide otsas poolteist tundi.

Reformierakond: sookvootide kehtestamine pole lahendus

Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke sõnul peab erakond õigeks tuua rohkem naisi poliitikasse, aga sookvootide mehaaniline kehtestamine ei ole nende arvates lahendus.

«Kvootidega kaasneks naiste hulgas ebavõrdne konkurentsiolukord, kus vähendatakse nende naiste edu, kes on kvootidega palju saavutanud,» ütles Kukk ja lisas, et nõnda suurendatakse nende võimalusi, kelle edukust on tarvis kvootide tõttu tõsta. «Reformierakonnas hinnatakse inimese teadmisi, töökust ja isikuomadusi ning ei ole õige kellegi eelistamine pelgalt sootunnuste alusel,» arvas Kukk.

Reformierakonna arvates on naiste osatähtsust poliitikas võimalik tõsta teistsuguste praktiliste sammudega, näiteks tuleb naisi julgustada poliitikas osalema. «Kindlasti pingutame, et järgmistel riigikogu valimistel tuleks nimekirjadesse rohkem naisi kandideerima,» ütles erakonna peasekretär. «Olen kindel, et naiste võime saada valimistel hääli pole kehvem meestest ning tänase seisuga kuulub Reformierakonda rohkem naisi kui mehi,» sõnas Kukk.

Peasekretär ütles, et eeskujuks võiks olla Taavi Rõivase juhitud valitsuskabinet, kuhu kuulub taasiseseisvunud Eestis proportsionaalselt läbi aega kõige enam naisministreid. «Samuti toetame Reformierakonnas naisteühenduse NaiRe tegevust, mille üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on võimaldada naiste laiemat osalemist poliitikast,» lisas Kukk.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi hinnangul on riigikogu koosseisud olnud läbi aastate sooliselt tasakaalust väljas. «Erakondadel on vaja üldvalimiste eel sugude võrdsuse põhimõttele tõsiselt tähelepanu pöörata. Riigikogus on naisi olnud meestest tunduvalt vähem, sest naistel on kehvem positsioon valimisnimekirjades,» ütles Sepper.

Sepperi arvates oleks kasulik, kui erakonnad võtaksid kasutusele nii-öelda «triibulised nimekirjad», mis tähendab, et nimekirjas on mehed ja naised vaheldumisi. Ta lisas, et kõik riigikogu erakonnad on 2012. aastal kirjutanud alla koostöömemorandumile, milles poliitikud nägid naiste madala esindatuse probleemi lahendusena triibulisi nimekirju.

Kaks eestlast jäid Saksa-Poola piiril varastatud BMWdega vahele

Saksa ja Poola politsei ühispatrull pidas nädalavahetusel Saksa-Poola piiril kinni kaks eestlast, kes olid kahe varastatud BMW maasturiga teel Poola suunas, kirjutab Berliner Morgenpost.

Politseinikud pidasid laupäeva õhtul kell 20 kohaliku aja järgi Saksa-Poola piiril kiirteel Frankfurt am Oderi lähedal kontrolliks kinni kaks Hispaania numbrimärkidega BMW X6 maasturit, millest ühe roolis oli 31-aastane ja teise roolis 43-aastane eestlane.

Korrakaitsjad avastasid autode identifitseerimisnumbrite ja sõiduki dokumentide kontrollimisel võltsimise tunnuseid. Autodokumentide võltsingutes olid sees isegi kirjavead.

Kontrollimisel selgus, et mõlemad autod varastati juulis Hispaaniast.

Politsei pidas mehed kinni kahtlustatuna eriti raske varguse toimepanemises. Varastatud autod võttis politsei kuni nende õigetele omanikele tagastamiseni hoiule.

Fotod sündmuskohalt: jäljed kurva lõpuga õnnetusest

Tänaöises Valga lähedal sirgel teelõigul juhtunud liiklusõnnetuses hukkus katusele rullunud sõiduautos tagaistmel keskel istunud ning turvavööga kinnitamata olnud 21aastane Timo, kes sõiduki rullumisel osaliselt masina katuseluugist välja paiskus.

Teised neli noort meest õnnetuses vigastada ei saanud.

Täna pärastlõunal oli näha põlevaid küünlaid ja lilli, mida sõbrad ja tuttavad on hukkunu mälestuseks õnnetuspaigale toonud.

Viimati juhtus noortega raske liiklusõnnetus maakonnas neli aastat tagasi, kui jaanipäeva hommikul teatati politseile rängast avariist Valga-Uulu maanteel Taimeaia bussipeatuse juures.

Mahtuniversaal Volkswagen Caravelle kaldus siis samuti sirgel teelõigul vastassuunavööndisse, rullus üle katuse ning paiskus vastu puud. Autos olnud seitsmest noormehest kolm hukkus ning kolm toimetati haiglasse.

17aastasele Risto Põldsalule, kes autot juhtis, mõisteti kolm aastat tagasi kuue aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati karistust ühe kolmandiku võrra - seega tuleb noorel mehel ära kanda neli aastat ja neli kuud vangistust.

Politoloog: Eestisse tulevate Vene turistide arv väheneb

Politoloog Karmo Tüür kirjutab oma blogis, et Venemaalt Eestisse saabuvate turistide hulk on vähenenud ning selle taga peitub mitu põhjust, kuid kõiki neid ühendab üks – Krimm.

Karmo Tüür kirjutab, et esimene põhjus on see, et rublades palka saavate venemaalaste ostujõud on vähenenud. «Seoses Ukraina kriisiga on vene rubla odavnenud euro suhtes umbes 25 protsenti,» ütles Tüür. Ta lisas, et kui varem maksis euro umbes 40 rubla, siis nüüd on selle hind ligikaudu 50 rubla. «Kui arvesse võtta tipphetki, siis on ostuvõime kõikunud isegi kolmandiku võrra.»

Teiseks põhjuseks tõi Tüür Eesti-spetsiifilise asjaolu. «Me piirneme Pihkva ja Leningradi oblastitega, lähim megapolis on Peterburg,» kirjutas Tüür oma blogis. Tema sõnul leidub piiriäärsetes oblastites rohkem kõikvõimalike jõuorganite esindajaid, alates piirivalvest ja FSBst kuni tolli ja muude struktuurideni välja. «Praktiliselt kõigile neile on nüüd piiri taha sõitmine suletud, eriti kui jutt on NATO riikidest,» lisas politoloog.

Needsamad inimesed olid aga ühtlasi ka suhteliselt maksujõuline publik, kelle jaoks nädalavahetus Eestis või ostlemine Soomes oli enesestmõistetav tegevus. «Värska spaa, Pärnu rand ja Tallinna vanalinn on nende kodanike jaoks korraga ligipääsmatuks muutunud ja ka selle põhjuseks on Krimm.»

Kolmanda põhjusena tõi Tüür välja ideoloogilise vimma. «Tõepoolest on märkimisväärne osa idapiiri taga elavatest inimestest hakanud taas läänt pidama oma vaenlaseks, kes sepitseb Venemaa vastu vandenõu,» kirjutas Tüür ja lisas, et selle vandenõu põhjuseks peetakse soovi võtta tagasi Krimm või arvatakse planeeritavat midagi veel kurjemat.

Priit Toobal: meil on juba ammu triibulised nimekirjad

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on nemad juba viimased neli korda moodustanud valimisteks sellised üldnimekirjad, kus naissoost ja meessoost kandidaadid vahelduvad. Seda põhimõtet kavatsetakse jätkata ka järgmise aasta riigikogu valimistel.

«Vähemalt nimekirja esimene ots, esimesed 20 kindlasti,» täpsustas Toobal.

«Ringkonnanimekirjas on see mõnevõrra keerulisem, aga me jälgime seda, et oleks naisi meestega võrdselt ja nad oleks meestega võrdsetel positsioonidel,» selgitas ta.

Nimekirjadele sookvootide kehtestamist, nagu seda teevad sotsid, Keskerakond Toobali sõnul ei poolda. «Kui vaadata meie nimekirju, siis umbes 40 protsendi kanti ongi naisi olnud ilma mingi kvoodi kehtestamiseta,» lausus ta.

Kompensatsioonimandaatide toel on Toobali sõnul riigikogus alati palju naissoost Keskerakonna liikmeid olnud.

Eile saatis võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper välja pressiteate, kus kutsus erakondi üles naiste osakaalu ja positsiooni valimisnimekirjades suurendama. «Riigikogu liikmete seas on aastatel 1992-2014 meeste osakaal olnud 78-90 protsenti, naiste osakaal on jäänud vaid 10-22 protsendi vahemikku,» kirjutas ta.

Sepper lisas, et kõik riigikogu erakonnad on 2012. aastal kirjutanud alla koostöömemorandumile, milles poliitikud nägid naiste madala esindatuse probleemi lahendusena niinimetatud triibulisi nimekirju.

Priit Toobal arvas, et selline heal taval põhinev vorm sobib võrdse soolise esindatuse saavutamiseks paremini kui jäik seadus.   

«Mõned asjad võiks olla lihtsalt omavahel kokku lepitud. Ma tahaks väga näha seda, kuidas kõik erakonnad seda kokkulepet ka täidavad. Eriti tahaks seda IRLi puhul näha,» ütles Toobal.

 

 

 

Urmas Reinsalu: jõuetu tegevus julgustab agressorit

Demokraatiad on aeglased ja see annab taktikalise eelise agressoritele. Ukraina sõda, kus ühel poolel on iseseisev riik ja teisel poolel Venemaa mahitatud terroristlikud organisatsioonid, on selle valus tõend, kirjutab endine kaitseminister ning opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu.

Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamine on maailma uuesti raputanud. Nüüd tuleb Läänel end kokku võtta ja anda selged hinnangud toimuvale. Varasemad hinnangud on olnud poolikud ning pole vägivalda tõkestanud.

Tuleb meenutada, et sellele inimsusevastasele kuriteole, mis sooritati Ukrainas tsiviillennuki vastu, eelnes rida rünnakuid Ukraina õhusõidukite vastu. Kokku on terroristide poolt alla tulistatud vähemalt 11 õhusõidukit. MH17 tragöödia järel oli ohvriterohkeim 13. juuni, kui tulistati alla Ukraina sõjaväe lennuk IL-76, mille pardal oli 49 inimest. Muide, paar päeva enne MH17 katastroofi hoiatas Poola välisminister Sikorski, et mässuliste käes on relvasüsteemid, mis võivad ohustada tsiviillennuliiklust kogu maailmas.

Ukraina president Porošenko pöördus laupäeval ÜRO peasekretäri poole palvega ÜRO poolt kanda nii Luganski kui Donetski «rahvavabariigid» terroristlike organisatsioonide nimistusse. See on põhimõttelise tähtsusega otsus, millega on venitatud. Praegu on terroriste nimetatud separatistideks. Nii ÜRO, Ameerika Ühendriigid kui Euroopa Liit saavad eraldi anda omapoolse määratluse ning lugeda nimetatud organisatsioonid terroristlikeks.

Tegevused, mida nimetatud organisatsioonid on sooritanud tsiviilelanike vastu, kasutades tapmisi, pantvangistamisi, tsiviilobjektide ründamist, annavad selleks täieliku aluse. Nii näiteks Euroopa Liit tunnistas välisministrite nõukogus läinud aasta suvel terroristlikuks organisatsiooniks Liibanoni islamistliku organisatsiooni Hezbollah' sõjalise tiiva. Euroopa Liidu tasemel saab terroristlikuks organisatsiooniks tunnistamist algatada iga liikmesriik.

Ühendriikide jaoks on tegemist eriti keerulise otsusega, sest siis kerkib üheselt üles Vene Föderatsiooni tegevuse kvalifitseerimise küsimus. Pidevalt on Ühendriikide presidendi tasemel rõhutatud, et tegemist on Venemaa poolt toetatud jõududega. Kui need jõud on määratletud kui terroristlikud organisatsioonid, siis tuleb Vene Föderatsiooni tegevus lugeda kui state sponsor of terrorism.

See määratlus toob kaasa juba sanktsioonid mitte üksnes konkreetsete indiviidide või äriühingute suhtes, vaid Vene Föderatsiooni vastu. Sellega peavad kaasnema ka sanktsioonid seda riiki juhtivate isikute ehk Putini vastu.

Praeguses kriisis on Putinit julgustanud oma agressiooni jätkama just Lääne katse Putinit veendes asju lahendada. Venemaa tõlgendab seda üheselt: jõuetusena. President Obama rõhutus 28. aprillil, et esimene sanktsioonide ring ei ole rünnak personaalselt Putini vastu, ei tekitanud enesestmõistetavalt Putinis ebakindlust. Just arusaam, et Lääs kuulutab talle boikoti, saab olla reaalne surveabinõu. Kahetsusväärselt ei suudetud boikotti luua ning nii nägime Putinit juunis Normandia dessandi aastapäeval Prantsusmaal ning Austrias South Streami tehingut sõlmimas.

Seega, kõigepealt tuleb nimetada asju õigete nimedega. Teiseks, tuleb selgelt öelda, kes on liidrina vastutav, ning see peab kajastuma ka hinnangutes. Kolmandaks, ainus jõud, kes täna on reaalselt suuteline sõjalist relvastuse ja varustuse abi Ukrainale pakkuma terroristide vastases tegevuses, on Ameerika Ühendriigid. Selleks peavad kõik liitlased Ühendriike julgustama. Senaator McCain kutsus üles seda tegema juba aprillis, siis vastati talle, et on liialt vara. Kui praegu on liialt vara, siis millal on liialt hilja?

Jõuetu tegevus toob kaasa täiendavad ohvrid, sest ta julgustab agressorit. Nüüd on ohvriteks lisaks ukrainlastele juba paljud Euroopa Liidu, kolmandate riikide ning üks Ühendriikide kodanik.

Läinud nädala sanktsioonid äriühingute vastu nii Ühendriikide kui ELi poolt olid mõjult kahtlemata suuremad kui varasemad. On valus kokkusattumus (või mitte), et MH17 massimõrv toimus loetud tunnid pärast Euroopa Liidu Ülemkogu. Muuseas otsustati peatada Euroopa Investeerimispanga projektid Venemaaga, tõsi küll, juhtumipõhiselt. See oli ebameeldiv üllatus kuulda, et neli kuud toimunud sõja ajal andis Euroopa Venemaale veel koostööprojektideks siiani raha. See sai tuleneda sellest, et ei antud selgeid hinnanguid.

Demokraatiad on aeglased. Demokraatiad, kes peavad ühiselt otsusele jõudma, on veel aeglasemad. Kuid selle aja hind on inimkannatused ja oht vabadusele kogu maailmas. Praegu luuakse uusi pretsedente uue ajastu jaoks maailmas. On iga vaba rahva eluline huvi, et selles maailmas maksaks õigus ja inimväärikus.

Kaitsepolitseil pole andmeid Eestist pärit palgasõduritest Ukrainas

Kaitsepolitsei ei ole andmeid, et Eestist pärit palgasõdurid oleks läinud Ida-Ukrainasse separatistidega võitlema.

«Kaitsepolitseil selliseid andmeid ei ole. Mis puudutab teistest Euroopa riikidest pärit palgasõdurite sõdimist Ukrainas, selle kohta oskavad vastata teiste riikide pädevad asutused,» ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Postimehele.

Venemaa välisministeerium nõudis eile oma kodulehele üles pandud teates, et nõuab mitmetelt Euroopa riikidelt, sealhulgas Balti riikidelt juurdlust nende kodanike väidetavast osalemisest lahingutegevuses Ukraina idaosas valitsusvägede poolel.

Venemaa välisministeerium viitas oma teates Itaalia ajalehele Il Giornale ilmunud artiklile, mille väitel osalevad Azovi vabatahtlike pataljoni koosseisus Ida-Ukrainas separatistide vastases lahingutegevuses mitme Euroopa riigi palgasõdurid. Teiste seas sõdivad Itaalia ajalehe andmetel Ida-Ukrainas Rootsi, Soome, Balti riikide ja Prantsusmaa palgasõdurid.

Venemaa välisministeerium nõudis, et nimetatud riikide võimud viiksid läbi põhjaliku uurimise Il Giornale väidete kontrollimiseks.

Üle 100 kilogrammi hašišit Eestisse toonud mees sai pika vangistuse

Viru maakohus mõistis reedel pika vanglakaristuse mehele, kes tõi mullu autoga Euroopast Eestisse üle 100 kilogrammi hašišit.

Kohus tunnistas 40-aastase Nikolai Šmeljovi süüdi narkootilise aine suures ebaseaduslikus sisseveos ja narkootilise aine suures kohuses ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust.

Kohus luges karistuse kandmise alguseks mullu 16. juuli, kui maksu- ja tolliameti töötajad ta kinni pidasid, teatas Viru maakohtu pressiesindaja.

Menetluskulude katteks peab Šmeljov tasuma 24 300 eurot, samuti konfiskeeris kohus talt uimastite veoks kasutatud BMW sõiduauto.

Süüdistuse järgi leppis Šmeljov eelmisel aastal teise isikuga kokku, et sõidab autoga Eestist Hispaaniasse ja võtab uurimise käigus tuvastamata riigis tundmatult isikult vastu 107,52 kilogrammi hašišit väärtusega ligi 750 000 eurot. Mees peitis hašiši autosse ja toimetas selle Läti kaudu Eestisse.

Maksu- ja tolliameti ametnikud pidasid Šmeljovi BMW mullu 16. juulil Ida-Virumaal Kalmakülas kinni ning leidsid autosse erinevatesse kohtadesse peidetuna 107,52  kilogrammi hašišit.

Kohtumenetluse pooled saavad reedese otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Sotsid seadsid riigikogu valimisteks naistele 40 protsendi piiri

Sotsid on värskelt oma riigikogu valimiste korda täiendanud nii, et ringkonnanimekirjas ei tohi olla kummastki soost vähem kui 40 protsenti kandidaatidest ning esimene ja teine number peaksid olema erinevast soost, rääkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar Postimehele.

Üleriigilise valimisnimekirja moodustab Sotsiaaldemokraatlik Erakond selliselt, et iga kümne kandidaadi kohta peab olema vähemalt 40 protsenti mõlemast soost inimesi.

«Ideaalis oleks muidugi täpselt pooleks, aga elus on ikka mingeid olukordi, kus täpselt pooleks välja ei mängi,» lisas Saar. Iga kolmas riigikogu liige Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on juba praegu tema sõnul naissoost.

«Ka kohalikes somavalitsustes, võib öelda, et meil on naiste esindatus kõige suurem,» sõnas Saar.

«Tänases situatsioonis, kus ei ole kõigile kehtestatud ühtseid reegleid, siis nii, et igas nimekirjas oleks mees ja naine üle ühe, meil küll sada protsenti teha ei õnnestu,» kommenteeris Saar, kuid lisas et sooliselt võrdne esindatus riigikogus on nende jaoks väga oluline teema.

«Lõppeesmärk on ikkagi valimised võita, mis annaks meile võimaluse selle teemaga laiemalt tegeleda,» ütles Saar. Kehtestades ainsa erakonnana niinimetatud triibulised nimekirjad vähendaks tema sõnul nende konkurentsivõimet.

«Kui me üldist seisu vaatame, siis neid naisi, kes on valmis riigi tasandil poliitikasse tulema, on paraku vähem kui mehi. Üksinda selliste nimekirjade rakendamisel paneks me ennast viletsamasse situatsiooni,» selgitas ta.

Saar rääkis, et nende erakond on pakkunud välja võimalust teha ühtse kokkuleppe alusel kõikide parteide valimisnimekirjad triibuliseks, aga koalitsioonipartner on selles küsimuses tema sõnul oluliselt konservatiivsem kui sotsid.

Soovoliniku üleskutse

Eile saatis võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper välja pressiteate, kus kutsus erakondi üles naiste osakaalu valimisnimekirjades suurendama ja nende positsiooni tõstma. «Riigikogu liikmete seas on aastatel 1992-2014 meeste osakaal olnud 78-90 protsenti, naiste osakaal on jäänud vaid 10-22 protsendi vahemikku.»

Sepper lisas, et kõik riigikogu erakonnad on 2012. aastal kirjutanud alla koostöömemorandumile, milles poliitikud nägid naiste madala esindatuse probleemi lahendusena triibulisi nimekirju.

«2015. aasta valimisteks nimekirju koostades ei tohiks erakonnad unustada oma lubadust seada sisse uus hea poliitiline tava asetada nais- ja meessoost kandidaadid nimekirja vaheldumisi,» teatas ta.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peaminister saab riigikaitse juhtimisel suurema rolli

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusele riigikaitseseaduse eelnõu, mis annab muu hulgas peaministrile ja valitsusele suurema rolli riigikaitse planeerimisel.

Riigikaitseseadus loob erinevad valmisoleku tasemed alates üldisest kaitsevalmidusest rahuajal, lõpetades sõjaseisukorra ja mobilisatsiooniga, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Samuti näeb riigikaitseseadus ette täitevvõimu asutustele ühtse planeerimismudeli, mille kaudu määratletakse kõikide riigiasutuste kohustused, õigused ja tegevused erinevate valmisoleku tasemete ajal.

Riigikaitseseadus tagab kaitseministeeriumi teatel parema valmisoleku tänapäevastele julgeolekuohtudele vastu astumiseks ja see võimaldab tõhusamalt reageerida kiirelt tekkivatele ohtudele.

Samuti annab riigikaitseseadus võimaluse korraldada rahuajal täiendavaid reservväelaste õppekogunemisi, mis on vajalik teatud juhtudel riigi kaitsevõime kontrollimiseks või suurendamiseks olukorras, kus ei ole veel otstarbekas kuulutada välja mobilisatsiooni.

Riigikaitseseadus vahetab välja senised eraldiseisvad rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseaduse ning rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on tänapäevases julgeolekukeskkonnas on Eestit ähvardavad ohud palju mitmekesisemad kui puht-sõjalised rünnakud.

«Seetõttu on ka Eesti järk-järgult minemas üle laiapindse riigikaitse kontseptsioonile, kus sõjaline riigikaitse on vaid üks osa kõikidest riigikaitse valdkondadest. Sellest põhimõttest lähtuvalt on koostatud ka riigikaitseseadus, mis paneb paika põhimõtted, kuidas kogu riigikaitset nii rahu- kui sõja ajal korraldatakse ja juhitakse,» ütles Mikser.

Riigikaitseseaduse eelnõu töötas välja kaitseministeeriumi juhitud töögrupp, kuhu kuulusid kõikide olulisemate ministeeriumite ja riigiasutuste esindajad.

Tartu tähistab Jakob Hurda sünniaastapäeva

Täna tähistatakse Tartus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase ning ühiskonnategelase ja vaimuliku Jakob Hurda 175. sünniaastapäeva.

Kell 17 toimub Raadi kalmistul Jakob Hurda kalmul mälestustseremoonia, kus võtavad sõna Tartumaa praost Joel Luhamets, kultuuriloolane Krista Aru, Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja ja teised soovijad.

«Jakob Hurt oli eesti rahvusliku elujõu sõnastaja ja üks rahvusliku liikumise juhte, kes oma tulise sõna ja aktiivse teoga kinnitas juba ülemöödunud sajandil, et vaimusuuruse tee ei nõua rahva arvukust, vaid ainult usku ja tahtmist,» ütles üks ürituse korraldajaid Krista Aru.

Kell 18 algab Jaani kirikus tasuta õhtukontsert «Tulge tagasi!», kus esinevad Johansonid.

Üritusele on oodatud kõik huvilised.

Algatajad valisid loodavale Vabaerakonnale logo

Vabaerakonna algatusrühm kinnitas nädalavahetusel peetud suvepäevadel loodava erakonna logo, kus on kujutatud valget karikakart.

Algatusrühma kuuluva Külliki Kübarsepa sõnul korraldati partei sümboli leidmiseks konkurss ning õige logoni jõudmine võttis aega mitu kuud. «Konkursile saabunud tööde hulgas ei olnud küll kohe seda õiget, aga kui üks autor Egon Erkmann võttis tuunida teise autori Janar Sinivälja algse idee, siis jõudsime just parima tulemuseni,» lausus ta algatusrühma teatel.

Erkmann ütles pressiteates, et Eesti on kui lill: kui tema eest hoolitseda, siis ta õitseb, ning kui jätta hoolitsemata, siis närbub. Rahvapärimuses on karikakar tema sõnul armastuse lill. «Me saame alati küsida, kas me kodanikena armastame oma riiki, aga ka vastupidi – kas riik hoolib meist, oma kodanikest,» ütles ta.

Samuti näeb Erkmann logol seost Juhan Liivi 1910. aastal kirjutatud luuletusega «Ma lillesideme võtaks». «Minu jaoks kangastus see luuletus sümbolit läbi töötades väga tugevalt. Sellepärast me ütlemegi «karikakra logo» ehk «lillesideme Eesti»,» lisas ta.

Vabaerakonna algatajad plaanivad partei registreerida lähiajal ning osaleda uue erakonnaga märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Valgamaal hukkus teelt välja sõitnud autos mees

Valgamaal Tõlliste vallas sattus täna varahommikul raskesse liiklusõnnetusse purjus mehe juhitud auto, kus viibinud viiest inimesest üks hukkus.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul juhtus õnnetus kella 3.45 ajal, kui Audi A8ga Valgast Tartu poole liikunud 26-aastane mees kaotas esialgsetel andmetel sirgel teelõigul oma masina üle kontrolli ja sõitis autoga paremale poole teepervele, kus põrkas vastu metallist teepiiret.

Sõiduk rullus kokkupõrke järel mitmeid kordi üle katuse ning peatus alles teekraavis. Avariisse sattunud sõiduautos viibis kokku viis noort meest, teatas prefektuur.

Politsei selgitas, et sõiduauto roolis oli 26-aastane alkoholi tarvitanud Raiko, kellega koos viibisid sõidukis 27-aastane Mario, 23-aastane Andre, 23-aastane Mart ja 21-aastane Timo. Turvavööga olid kinnitatud vaid juht ja kõrvalistmel reisinud Mario, tagaistmel viibinud mehed turvavööd ei kasutanud.

Liiklusõnnetuses hukkus katusele rullunud sõiduautos taga keskel istunud 21-aastane Timo, kes paiskus osaliselt masina katuseluugist välja. Teised sõidukis viibinud noormehed vigastada ei saanud ning meedikute abi ei vajanud.

Lisaks juhile olid alkoholi tarvitanud ka kaks sõidukis viibinud kaasreisijat ning ainult üks tagaistmel viibinud noormees oli kaine. Hukkunud mehe võimaliku joobe tuvastab ekspertiis.

Politseinike kinnitusel olid ka Audi rehvid ülemäära kulunud ega vastanud kehtestatud nõuetele.

Joobes juhi kõrval omas juhtimisõigust autos ainsana kainena viibinud Mart, kuid mingil seletamatult põhjusel tema roolis ei olnud, märkis prefektuur.

Valga patrullteenistuse vanemliiklusametnik Kaimar Karm ütles, et kuigi juhtumi täpsemad asjaolud on veel selgitamisel, jääb praegu arusaamatuks, miks sõidutas noorteseltskonda just joobes juht, kuigi sõiduautos viibis ka täiesti kaine ja juhtimisõigust omav noormees.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus.

Video: Territorija festival Sillamäel

Sillamäel toimus kunstide festival Territorija, külalised said nautida hip-hopi, jazzi ja rokkmuusikat Venemaalt, Lätist, Saksamaalt ja Eestist.

Kuritegevus püsis esimesel poolaastal samal tasemel

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel püsis kuritegevus selle aasta esimesel kuuel kuul samal tasemel nagu eelmisel aastal.  

Jaanuarist juunini registreeriti 19 144 kuritegu, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal sama ajaga.

Isikuvastaste kuritegude arv vähenes seitsme protsendi võrra. Tapmisi ja mõrvu registreeriti kümne võrra vähem kui 2013. aasta samal perioodil. Kokku registreeriti 17 tapmist ja viis mõrva.

Liikluskuritegusid pandi toime üheksa protsenti vähem. Eelkõige vähenes liikluskuritegevus joobes juhtimiste arvelt.

Röövimiste arv vähenes 24 protsendi võrra. Kokku registreeriti kuue kuuga 177 röövi.

Vargusi pandi toime 8011, mis on ühe protsendi võrra rohkem kui möödunud aasta esimeses pooles. Kelmuste arv suurenes kuue protsendi võrra.

Kuritegevuse baromeetriga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.

Majandus24 teeb otseülekande Euroopa õpilasfirmade võistluselt

22. -25. juuli korraldab Junior Achievement Eesti Tallinnas Euroopa ettevõtlusõppe tähtsündmust - Euroopa 25. õpilasfirmade võistlust.

JA-YE Euroopa õpilasfirmade 25. võistlus on rekordiline, tuues Tallinnasse 38 riigi parimad õpilasfirmad, kokku ligi 200 gümnaasiumi- ja kutsekooli noort ning sama palju nende saatjaid – õpetajaid, ärimentoreid, ettevõtlusõppe edendajaid kogu Euroopast.

Eestit esindab võistlusel Eesti parim õpilasfirma 2014 – õf Teamo (endine DK Koolitus) Tallinna Õismäe Vene Lütseumist, koosseisus Dajana Grasman, Diana Tanaga, Karina Kabrits. Noored teevad algkooliõpilastele suhtlemiskoolitusi, et tõsta nende enesekindlust ja suhtlemisoskust, aidata lastel üksteisega sõbruneda ning koos tegutseda.

Euroopa aasta parim õpilasfirma selgub nelja etapi kokkuvõttes:

1)    õpilasfirmad saadavad kuu aega enne võistlust žüriile aruande oma aasta tegevuse kohta;
2)    õpilasfirmad tutvustavad žüriile ja publikule oma tegevust 4-minutilise presentatsiooniga (23. juulil Estonia kontserdisaalis);
3)    õpilasfirmade üks-ühele vestlus žüriiga (23. juulil Viru konverentsikeskuses);
4)    õpilasfirmade stendivoor - laat, kus žürii hindab bokse ja müügitehnikat ning kõik huvilised saavad õpilasfirmadega tutvuda ning tooteid osta (24. juulil Viru Keskuse aatriumis).

Õpilasfirmasid hindab rahvusvaheline 10-liikmeline žürii, kelle eesotsas on JA Eesti nõukogu esimees ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik.

Olulisemaid üritusi on võimalik vaadata ka otseülekandest. Ülekanne on peamiselt inglisekeelne.

Ülekande ajakava:

Kolmapäev, 23. juuli

9.30 – 10.10 – JA-YE Euroopa õpilasfirmade võistluse 2014 avamine Estonia kontserdisaalis

10.10 – 14.15 – Õpilasfirmade 4-minutilised lavaesinemised Estonia kontserdisaalis

Neljapäev, 24. juuli

10.00 – 15.00 Ülekanne Viru keskusest võistluse stendivoorust. Intervjuud võistlejatega.

19.30 – 23.00 Ülekanne gala-õhtusöögist Noblessneri valukojas, kus autasustatakse parimaid õpilasfirmasid.

MKM hüppelist kasvu teadus- ja arendustegevuse kulutustes ei oota

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tänavu hüppelist kasvu teadus- ja arendustegevuse kulutustes ei oota, kuid languse eeldamiseks ka põhjust ei ole ning tõenäoliselt jääb T&A kulude osakaal SKPs sarnaseks paari eelneva aastaga.

Maailma juhtivate äriülikoolide WIPO, INSEAD ja Johnson Cornell University tänavusest innovaatilisusindeksist selgub, et Eesti ettevõtted kulutasid tunamullu teadus- ja arendustegevusele 2008. aastaga võrreldes 127 protsenti rohkem.

Ministeeriumi andmetel panustasid 2012. aastal teadus ja arenduskulude kasvu kõige enam info ja side sektor ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kus kulud suurenesid aastaga 74% võrra. Samal ajal töötlevas tööstuse teadus ja arenduskulud vähenesid. Kokku oli üheks suurimaks panustajaks info ja side sektor, kus kulutati 2012. aastal teadus ja arendustegevusele üle 52 miljoni euro. Samuti on oluline T&A tegija Eesti õlitööstus.

«Selle aasta T&A kulutusi on raske prognoosida, kuna hetkel me ei tea ka ettevõtlussektori möödunud aasta kulutusi. Kuigi riigil tänavu märkimisväärse mahuga meetmeid käigus ei ole, mis ettevõtlussektori T&A kulusid oluliselt stimuleeriks, ootame endiselt ettevõtjate enda initsiatiivil põhinevat kasvu. Kindlasti on kasvuks ruumi info ja side sektoris ning samuti erinevates töötleva tööstuse allharudes,» lisas ministeerium oma kommentaaris.

Malaisia annab MH17 mustad kastid üle rahvusvahelistele uurijatele

Malaisia teatas täna, et hoiab «kindlalt» Ida-Ukraina kohal alla kukkunud lennu MH17 musti kaste ning annab need tulevikus üle rahvusvahelisele uurimisrühmale, mida hakkab juhtima Holland.

 

Ida-Ukraina katastroofipaika kontrollivad venemeelsed mässulised andsid ägedale rahvusvahelisele survele alludes lennufirma Malaysia Airlines Boeing 777 pardasalvestid üle Malaisia võimudele.

«Mustad kastid on Malaisia ametnike käes ning tunduvad olevat heas seisukorras,» ütles Malaisia peaminister Najib Razak. «Need jäävad kindlalt Malaisia hoole alla kuni rahvusvahelise uurimismeeskonna moodustamiseni. Siis anname mustad kastid rahvusvahelisele uurimisrühmale üle.»

Ida-Ukraina kohal alla tulistatud reisilennuki pardal oli 298 inimest, nende seas 193 Hollandi kodanikku.

Hollandi peaminister Mark Rutte kinnitas täna, et katastroofi uurimist hakkab juhtima Holland.

Putin: Venemaa suurendab kaitsepotentsiaali

Sammud Venemaa, sealhulgas Krimmi ja Sevastopoli kaitsepotentsiaali tõstmiseks tuleb viia ellu täies ulatuses ja õigeaegselt, arvestades NATO kasvanud aktiivsust Venemaa piiri lähedal, ütles täna Vene president Vladimir Putin.

 

«NATO vägesid Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Läänemerel ja Mustal merel, tugevdatakse demonstratiivselt. Suurenenuid on operatiiv- ja lahinguväljaõppe ulatus ja intensiivsus,» ütles president Vene julgeolekunõukogu istungil. «Seda arvestades tuleb ellu viia kõik plaanitud sammud Venemaa, sealhulgas Krimmi ja Sevastopoli kaitsepotentsiaali tugevdamiseks.»

Venemaa okupeeris Ukraina autonoomse vabariigi Krimmi veebruari lõpus ja märtsi algul pärast senise Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši tagandamist.

Ameeriklased ei armasta enam apelsinimahla

Apelsinimahla jaemüük on langenud madalaimale tasemele alates ajast mil selle tarbimise statistika on üldse saadaval.

5. juuliga lõppenud nelja nädala jooksul ostsid ameeriklased 36,11 miljonit gallonit (137 miljonit liitrit) apelsinimahla, mis on 8,3 protsenti vähem kui aasta tagasi ning vähim alates 2002. aasta jaanuarist, mil taolist statistikat hakati pidama.

Analüütikute sõnul on inimesed hakanud üha rohkem jooma eksootiliste puuviljade nagu näiteks açai mahla, energiajooke ja maitsestatud vett.

«Nõudlus apelsinimahla järele kannatab kõikide jaemüügis olevate valikute ja võimaluste tõttu,» ütles ajalehele The Wall Street Journal maaklerfirma Liberty Trading Group president James Cordier. «Ajad lihtsalt muutuvad,» lisas ta.

Video: Ida-Ukraina separatist varastas MH17 hukkunu sõrmuse?

Sotsiaalmeedias liiguvad fotod, millel väidetavalt Ida-Ukraina venemeelne separatist varastab Malaysia Airlinesi lennuki õnnetuspaigalt sõrmuse.

Piltidel on kokku kolm sõjaväevormis separatisti, kes sorivad lennu MH17 hukkunute isiklikes asjades, kirjutab Daily Mail.

Musta baretiga heledajuukselist meest on näha hoidmas käes eset, mis paistab kuldsõrmusena. Ta võis selle võtta laibalt või siis leida pagasi hulgast.

Need fotod pani Twitterisse isik, kes kasutab nime Stabilizec. Pilte on jagatud tuhandeid kordi.

Kohe tekkis ka kommentaaride laviin, milles selline käitumine hukka mõisteti.

Kuid oli ka neid, kes arvasid, et mässulised püüdsid sõrmusel oleva võimaliku nime järgi laipa identifitseerida.

Meediasse jõudnud fotod võivad samas aidata lennuõnnetuse uurijaid, näidates et õnnetuskohas võisid toimuda hukkunute isiklike asjade vargused.

 298 surnukeha toimetati rongiga Harkivisse, kus need antakse üle Hollandi ekspertidele, kes need Amsterdami identifitseerimiseks toimetavad.

Ukraina separatistid andsid Malaisia esindajatele üle ka õnnetuslennuki mustad kastid ehk lennuandmete salvestaja. Nende abil loodetakse  jõuda jälile, mis toimus lennul MH17 viimastel hetkedel.

Hollandis ollakse šokeeritud sellest, kuidas Ukrainas hukkunute surnukehi koheldi. Need olevat olnud mitu päeva päikese käes ning hakanud lagunema.

 

Venemaal maetakse grupiviisiliselt kahtlastel asjaoludel surnud sõdureid

Sel kuul on Venemaal maetud juba 14 eriväelast – nii palju sõjaväelaste surmajuhtumeid mittesõdivates riikides harilikult ei ole. Ometigi kinnitab Venemaa, et ei osale Ukraina sõjategevuses.

21-aastane Aleksandr Jurin ja tema kaaslane 20-aastane Moskvast pärit Aleksandr Jefriemov oli mõlemad Venemaa 45. jalaväerügemendi eriüksuslased. Nad maeti 6. juulil ilma suurema kärata. Neile ei saanud osaks riikike auavaldustega matust seetõttu, et nad surid kuskil, kus neid president Vladimir Putini sõnul ei olnud – Donetski lennujaamas. Nad ei ole ainukesed sellised, kirjutab Poola veebileht Gazeta.

6. juulil maeti kokku 14 Vene sõdurit, kes surid huvitaval kombel kõik äkitselt ja samal ajal ning tegemist ei olnud esimese seesuguse «salapärastel asjaoludel» surnud sõjaväelaste matusega. Sõdurite lähedased ei taha nende surmast avalikult meediale rääkida, ent anonüümseid tunnistuste hagajaid leidub küll. Üks sugulane tunnistas, et tema lähedane toodi Moskvasse Ukrainast anonüümselt koodnime all «200», mis tähendab Vene sõjaväe kõnepruugis surnut. Selliseid saadetisi on olnud mitmeid ning alguse said need juba Krimmi annekteerimise eel.

Ametlikult selliseid saadetisi muidugi olnud ei ole ja pole ka Vene sõjavägi kandnud mingeid kaotusi, Venemaa ei osale ju ametlikult üheski relvakonfliktis. Niisamuti ei eksisteeri Venemaa jaoks ametlikult Vene Föderatsiooni kodanike dokumente, mis leiti Kiievi Iseseisvuse väljakul.

Ukrainas võideldes kasutavad  Vene sõdurid sageli hüüdnimesid ning ka kõigi perekonnad ei pruugi teada, kuhu nende lähedased saadetud on, kui nad hukuvad, ei ole neid lihtne tuvastada. Loomulikult ei jõua ka kõik surnukehad koju – paljud neist jäävadki tundmatu sõdurina Ukrainasse.

Ukraina meedia teatel on selliseid haudu palju. Raadio Vabadusele rääkis üks Krasnõi Limanist pärit Ukraina sõdur, et leidis mehe surnukeha, millele oli tätoveeritud Vene 45. rügemendi embleemiga tätoveering, ent mingeid dokumente tal polnud. Kohalikud matsid ta maha ja panid hauale risti, ent nime nad sinna lisada ei osanud. «Kui keegi kaotas sellise kirjeldusega pereliikme, tahaksin ma neile edasi öelda, et tean, kuhu ta maetud on,» rääkis Ukraina sõdur.

Putin lubab survestada mässulisi uurimist toetama

Vene president Vladimir Putin lubas täna teha kõik, mis tema võimuses, et mõjutada Ukraina venemeelseid separatiste abistama lennukatastroofi uurijaid. 

«Venemaa teeb kõik, mis tema võimuses, et toetada täielikku, põhjalikku, süvitsi minevat ja läbipaistvat uurimist,» sõnas Putin Vene julgeolekunõukogu kogunemisel.

«Meil paluti mõjutada Kagu-Ukraina võitlejaid, muidugi teeme me kõik, mis meie võimuses.»

OSCE: lennukivraki tükke on lõigatud

OSCE vaatlejad teatasid, et Ukraina idaosas alla kukkunud Malaisia lennuki vraki tükke on lõigatud ja muudetud.

Ukrainas viibivate OSCE vaatlejate esindaja sõnul näevad nüüd mitmed suured lennukitükid välja hoopis teistsugused kui esimesel vaatlusel – neid on ilmselt lõigutud, edastab BBC.

Täna hommikul kommenteeris ka Austraalia peaminister Tony Abbott, et lennuõnnetuse asitõenditega on äärmiselt halvasti ümber käidud ning tõenäoliselt on palju olulist juba kaotsi läinud.

Lääneriikide esindajate teatel on neil järjest kindlamad tõendid, et lennuki lasid alla Ida-Ukraina separatistid Venemaalt saadud relvastuse abil. 

Hollandi vaikne lein on kasvamas vihaks

Amsterdami lähedal elav eestlane Helen sõidab iga päev rongiga mööda Hilversumi linnast, kus hukkus Malaisia reisilennukil MH17 kolm perekonda ja ühest perekonnast poeg.

Leinajad Hilversumi külas Hollandis

Ta ei näe kurbi nägusid ega lilli. Ta ei näe midagi erilist sellest linnast mööda sõites.

Lennuõnnetusest kuulis ta avalik-õigusliku telekanali kaudu samal päeval. Eksperdid arutasid, mis juhtus. Keegi ei näidanud näpuga ega süüdistanud.

Üle 16-miljoni elanikuga Hollandis tunnevad kõik kedagi, kes tunneb kedagi, kes hukkus lennuõnnetuses.

Nii ka hollandlanna Joline Bakker, kes elab ja töötab Amsterdami kesklinnas. Tema tuttava vend oli surmalennuga teel ema matustele Indoneesias.

«See paneb mõtlema, et see oleks sina võinud olla, või mõni su sõber,» ütles ta.

Kuigi tragöödia oli väikeriigi jaoks suur, ei ole Hollandis näiteks leinapäeva peetud. Seda arutati valitsuses.

Peaminister Mark Rutte vastus oli, et see ei kuulu Hollandi traditsioonide hulka. Siis aga lisas: «Me teeme seda siis, kui selleks piisavalt nõudlust on.»

Küsin Jolinelt, kuidas hollandlased siis leinavad. «Ma ei tea,» vastab ta. Tänavapildis ei ole midagi muutunud.

Küll aga avaldas valitsus täna Hollandi ajalehtedes kõikide hukkunute nimed.

Hollandi lein on vaikne ja pragmaatiline. Joline põhjendab: «Hollandlased on enamasti väga ratsionaalsed. Nad on kurvad, aga lähevad oma eluga edasi.»

Vihastamisest ja süüdistamisest ei ole tema sõnul mingit kasu. Eriti veel, kui Hollandi majandus on nii tihedalt Venemaaga seotud.

Just seetõttu ei pooldanud enne lennuõnnetust Hollandi riigijuhid sanktsioone Venemaa suhtes. Nüüd aga hakkab nende arvamus muutuma.

Täna kohtuvad Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis, et uute piirangute üle arutada. BBC raadio vahendas eile, et Hollandi esindajal on siin määrav roll.

Joline seda ei arva: «Holland on liiga väike riik. Oleme ettevaatlikud.»

Ka Hollandi uudistelehe Dutchnews.nl asutaja Robin Pascoe arvab sama. Tema sõnul sõltub kõik suurriikidest nagu USA, Suurbritannia ja Saksamaa.

Hollandi välisminister Frans Timmermans ÜRO julgeolekunõukogus

Samas on vaikne kurbus Pascoe sõnul tasapisi vihaks muutumas. Justkui hakkaks tragöödia inimestele alles kohale jõudma.

Üks emotsionaalsemaid väljaütlemisi tuli Hollandi välisministrilt Frans Timmermansilt ÜRO Julgeolekunõukogus: «Oma surmatunnini ei mõista ma, miks see nii kaua aega võtab, et päästetöötajatel lastaks oma keerulist tööd teha ja miks inimjäänuseid kasutatakse poliitilises mängus.»

Pascoe: «Tema sõnad olid väga võimsad ja mulle tundub, et ta oli vihane. Hollandlased ei ole väga tihti vihased.»

De Telegraafi esikülg laupäeval. Pealkiri: «Mõrvarid»

Fotod ja videod, kus õnnetuspaigas sobratakse hukkunute kohvrites ja vehitakse laste mänguasjadega, murravad aga ratsionaalsemagi rahva.

Vene-Hollandi keskus Gröningenis sai hiljuti esimese vihakirja. Facebook’i lehel avaldati Venemaa presidendi Vladimir Putini tütre Maria Putini aadress. Ta elab Hollandis.

Ka perekonnaliikmed ei hoidnud end eile Putinile saadetud kirjas tagasi.

Vene omanikega poodides on rahulik. Vaid üks inimene on De Telegraafi andmetel müüjale karjunud: «See on teie süü!»

Hollandi suurim populistlik päevaleht De Telegraaf kirjutas irooniliselt, et Vene turistid ei ole aga Hollandis niikuinii populaarsed, nii et selles osas ei muutu midagi.

Just peaminister on palunud näpuga mitte näidata. Tema sõnul muudab see erapooletu ja rahvusvahelise uurimise keerulisemaks. Ilmselgelt ei ole aga kõik ajalehed seda joont järginud.

De Telegraaf avaldas laupäeval esikülje kirjaga «Mõrvarid» ja selle all foto separatistidest.

Küsin Jolinelt, kuidas ta puhkuse veedab.

Ta ütleb, et lendab kusagile kaugele, aga mitte Malaisia lennufirmaga.

Kas sa lennata ei karda?

«Statistiliselt on autoõnnetuses suurem tõenäosus surma saada.»

Rutte: lennukatastroofi ohvrite tuvastamine võib kesta kuid

Hollandi peaminister Mark Rutte teatas, et esimesed Ukraina lennukatastroofi ohvrite surnukehad saadetakse Hollandisse homme, ent nentis, et nende tuvastamine võib võtta aega kuid.

«Homme lendab esimene lennuk (surnukehadega – toim.) Eindhovenisse,» kinnitas Rutte ajakirjanikele pärast surnukehade Harkivisse jõudmist. Eindhoven asub Lõuna-Hollandis.

«Harkivis tehakse ettevalmistusi selleks, et Hollandis võimalikult efektiivselt tuvastamisega tegeleda saaks,» lisas Rutte. «Niipea kui ohver on tuvastatud, teavitatakse tema lähedasi. See võib võtta nädalaid või isegi kuid,» lisas ta.

Putin karmistas Venemaa territoriaalse terviklikkuse ohustajate kohtlemist

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas täna seaduse, mis muudab kriminaalkorras karistatavaks avalikud üleskutsed riigi territoriaalse terviklikkuse rikkumisele suunatud tegudele.

Separatismile õhutavate üleskutsete eest võib saada nüüd 3-4 aastase vanglakaristuse ning keelu töötada teatud elualadel, edastab Interfax.

Koostöö katkestamine Ukrainaga läheb Venemaa kosmoseprojektile maksma 33 miljardit rubla

Ajalehe Kommersant teatel on Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos kokku arvutanud, et koostöö katkestamine Ukraina kaitsetööstusega läheb neile maksma 33 miljardit rubla.

Tegemist on summaga, mis tuleb kulutada selleks, et 2018. aastaks tuua kogu kosmoseagentuuri tegevusega seotud sõjatööstuse tootmine Venemaa pinnale. Ukraina president Petro Porošenko on ära keelanud Ukraiana sõjatööstuse ettevõtetel igasuguse koostöö Venemaaga.

Juba sel aastal kannab Roskosmos Ukraina kriisi tõttu kahjusid enam kui 3,5 miljardi rubla ulatuses.

 

Roskosmose juhi Oleg Ostapenko juhtnööride järgi tegutseb töörühm on koostanud tegevusplaani selle tagajärgedega tegelemiseks vajalike tööde rahastamiseks. Selleks kavatseb Roskosmos võtta 2,28 miljardit rubla kosmoseprogrammi eelarvest, 23,2 miljardit rubla kaitsetööstuse arendamise programmist ja 7,5 miljardit rubla relvastuse ning sõjatehnika programmist.  

Läti territoriaalvete läheduses nähti Vene sõjalaeva

Läti mereväe laev KA-06 tuvastas riigi territoriaalvete läheduses Liepaja vastas Vene sõjalaeva Syzran, teatasid täna Läti relvajõud.

Vene laev asus Läti territoriaalvete piirist 6,5 meremiili kaugusel.

Varem on Läti territoriaalvete läheduses korduvalt nähtud Vene sõjalennukeid.

Läti kaitseminister Raimonds Vējonis ütles teisipäeval LNT saatele «900 sekundit», et viimase kaheksa nädala jooksul on Vene sõjalennukid sooritanud Balti riikide piiride läheduses poolsada lendu. Valdavalt on tegu olnud luure- ja transpordilennukitega.

Video: Itaalia peaministri viletsast inglise keelest sai hitt

Itaalia peaministril Matteo Renzil tundub inglise keele rääkimisega raskusi olevat.

Hiljuti jõudis Youtube´i video, millel on kuulda Renzit inglise keeles rääkimas, edastab The Local.

Varem Firenze linnapeaks olnud poliitik on hakanud oma inglise keele oskusi parandama, kuid arenguruumi veel on.  

Tema hiljutine etteaste inglise keeles pärineb selle kuu algusest, konverentsilt Digital Venice. Ta räägib Berliini müürist ja oma emast.

Kahjuks läks suur osa öeldust nii-öelda tõlkes kaduma ning ta kasutas sõnade asemel, mis talle meelde ei tulnud, häälitsust «umm».

Itaalia poliitik ütles väga kangelt ja üsna arusaamatult: «Now it’s time for lunch, which is absolutely crucial for Italian politicians!» (Nüüd on lõuna aeg, mis on Itaalia poliitikute jaoks väga tähtis).

Youtube´is on Renzi etteastet nüüdseks vaadatud rohkem kui kahel miljonil korral.

Zubko: katastroofipaigas tegutsesid neli päeva tsiviilisikuteks maskeerunud Vene eksperdid

Nelja päeva jooksul, mil Ida-Ukraina katastroofipaika ei lubatud Ukraina ega välisriikide eksperte, töötasid seal end tsiviilisikutena esitlenud Venemaa sõjalised eksperdid, rääkis Ukraina 5. kanalile Ukraina presidendi administratsiooni juhi esimene asetäitja Gennadi Zubko.

Zubko sõnul lasti surnukehadel sihipäraselt neli päeva päikese käes laguneda ja takistati uurijatel tõendusmaterjali kogumist. «Nüüd on meil kinnitus, et seal tegutsesid tsiviiliiskutena esinedes Vene sõjaväelased ja eksperdid, kes analüüsisid materiale ning kaalutlesid, mida võib avalikustada,» rääkis Zubko UNIAN-i teatel. 

Hispaaniat külastas aasta esimeses pooles rekordarv turiste

Hispaaniat külastas tänavuse aasta esimese kuue kuu jooksul rekordarv 28 miljonit välisturisti, kõige enam oli puhkajaid Suurbritanniast ja Saksamaalt, teatas valitsus esmaspäeval.

Välisturistide arv oli 2014. aasta esimeses pooles 7,3 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal, kui Hispaania turism püstitas samuti rekordi.

Turistide arvul on aidanud kasvatada rahutused teistes Euroopa puhkajate seas populaarsetes riikides, näiteks Egiptuses ja Türgis.

Esimesel poolaastal käis Hispaanias 6,5 miljonit Briti, 4,7 miljonit Saksa ja 4,2 miljonit Prantsuse turisti. Suurimateks tõmbenumbriteks olid Kanaari saared, Kataloonia ja Andaluusia.

Turism on Hispaania majanduse peamine tugisammas.

LENNUKATASTROOFI KRONOLOOGIA: ohvrite surnukehad jõudsid Harkivisse

OLULISEMATE UUDISTE KOKKUVÕTE:

Rong lennukatastroofi ohvite surnukehadega jõudis Harkivisse ja toimetatakse raudteega ühenduses oleva Malõševi nimelise tehase territooriumile. Sealt viiakse surnukehad edasi Hollandisse.

Austraalia peaminister Tony Abbott väljendas nördimust lennukatastroofi paiga senise kohtlemise pärast ning nentis, et kuigi separatistid lubasid tagada rahvusvaheliste uurijate turvalisuse ning vaba ligipääsu sündmuskohale, kahtleb ta, kas sellest ka kinni peetakse.

Ida-Ukraina separatistid andsid alla kukkunud Malaisia lennuki mustad kastid üle Malaisia võimudele ning lubasid, et tagavad uurijatele turvalise ligipääsu katastroofipaigale. 

 

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk kukkus alla 17. juuli õhtul Ida-Ukrainas. Hukkusid kõik pardal viibinud 298 inimest.

Kiiev ja separatistid süüdistavad teineteist lennuki allatulistamises. USA luureallikate teatel tulistasid lennuki alla separatistid.

TEISIPÄEV 22. JUULI

11:48 Ukraina idaosas aset leidnud lennukatastroofi ohvrite surnukehi transportiv erirong jõudis täna kell 11:20 Harkivisse Balašovka jaama.

Külmutusvaguneid, kus surnukehi hoitakse, valvavad Ukraina korrakaitsjad.

10:53 Galerii satelliidifotodest, millelt on näha Hrabove küla lähistel paiknev maa-ala kuhu kukkus Malaisia reisilennuk.

10:43 Malaisia reisilennuki allakukkumispaigas Ida-Ukrainas on rikutud ulatuslikult asitõendeid, ütles Austraalia peaminister Tony Abbott, nimetades toimuvat kinnimätsimiseks.

10:00 Austraalia peaminister Tony Abbott leiab, et Malaisia lennuki allakukkumispaiga turvamise peaksid võtma enda kätte katastroofis enim kannatanud riigid Malaisia, Holland ja Austraalia. Samas ei öelnud ta, kas Canberra on valmis saatma Ida-Ukrainasse oma vägesid või politseijõude, kes turvaksid hukupaika sõltumatute uurijate tarvis. Peaminister lisas, et valitsusjuhid alles arutavad võimalikke julgeolekukorraldusi.

08:20 Lennukoridore jälgiva lennunduslehekülje Flightradar andmetel kasutab lennufirma Malaysia Airlines nüüd üle Ida-Ukraina kulgenud lennukoridori asemel Süüria ja Türgi õhuruumi ning sealseid lennukoridore.

07:20 Ida-Ukraina separatistid andsid Donetskis Malaisia ekspertidele üle Ukrainas alla kukkunud Malaysia Airlinesi lennuki mustad kastid. Separatistid lubasid, et tagavad rahvusvaheliste uurijate turvalisuse ja lubavad neil katastroofipiirkonnas töötada. Lisatud galerii musta kasti üle andmisest.

ESMASPÄEV 21. JUULI

23:52 ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni, millega mõistab hukka Malaisia reisilennuki allatulistamise hukka ja nõudis viivitamatut ligipääsu õnnetuskohale Ukraina idaosas.

20:11 Malaisia peaminister Najib Razak teatas, et Ukraina venemeelsed separatistid on lubanud anda lennu MH17 mustad kastid üle Ukrainas viibivatele Malaisia uurijatele. 

20:04 Uudisteagentuur AP ajakirjanik teatas, et külmutusvagunitega rong, kuhu paigutati lennukatastroofi ohvrite surnukehad sõitis Torezist ära, rongi sihtkoht ei olnud reporterile teada.

19:30 Galerii: Täna viis Ukraina president Petro Porošenko mälestuskimbud Kiievis asuvate Hollandi ja Malaisia saatkondade ette. Endiselt viivad tuhanded leinajad lilli ka Amsterdami ja Kuala Lumpuri lennujaamadesse ning erinevais riikides paiknevate saatkondade ette.

Hollandi suursaadik Ukrainas ja Ukraina president avaldasid eile Kiievis austust katastroofi ohvitele.

19:00 Venemaal on satelliitfotod Ukraina õhutõrjepositsioonidest piirkonnas, kus eelmisel neljapäeval kukkus alla Malaisia reisilennuk, ütles Vene relvajõudude kindralstaabi operatiivpeavalitsuse ülem kindralleitnant Andrei Kartopolov kaitseministeeriumi briifingul.

18:30 Kõik Ukraina lennukatastroofi ohvrite surnukehad on pandud külmutusvagunitesse ning viiakse rongiga Ukraina idaossa Harkivisse ja sealt edasi Hollandisse, teatas asepeaminister Volodõmõr Groisman.

16:44 Galerii: rahvusvahelised vaatlejad uurisid katastroofipaika ja rongivagunitesse paigutatud surnukehi.

16:32 Venemaa andmetel lendas Malaisia reisilennuki läheduses enne allakukkumist Ukraiana sõjaväe lennuk Su-25,  ütles täna Vene relvajõudude kindralstaabi operatsioonide peavalitsuse ülem kindralleitnant Andrei Kartopolov.

15:58 Lennufirma Malaysia Airlines teatas täna, et maksab lennu MH17 ohvrite lähedastele esialgu hea tahte avaldusena majanduslike vajaduste leevendamiseks 5000 dollarit. 

15:51 Business Insideri teatel rääkis autoriteetne allikas, et Malaisia lennukit võisid Ukraina õhuruumis saata kaks Su-27 hävitajat ning mässulised võisid reisilennukit seetõttu sõjalise tähtsusega objektiks pidada, kirjutab Business Insider. 

14:09 Ukraina president Petro Porošenko andis julgeolekujõududele käsu peatada lahingtegevus 40 kilomeetri raadiuses lennukatastroofi paiga ümber. Samas kinnitas Ukraina julgeolekunõukogu esindaja, et lahingtegevusega Donetski südalinnas, Ukraina armee seotud ei ole.

14:06 Ida-Ukrainas allakukkunud lennukist loodusesse jäänud tõendid on välisminister Urmas Paeti sõnul juba hävinud. Paet külastas täna Hollandi saatkonda Tallinnas ning tegi Ukrainas lennukatastroofis hukkunud hollandlaste mälestuseks sissekande kaastundeavalduste raamatusse.

13:38 Ukrainasse saabus täna veel 31 rahvusvahelist eksperti, kes asuvad uurima Malaisia lennukiga juhtunud 298 inimese elu nõudnud katastroofi põhjuseid.

12:25 Hollandi spetsialistid jõudsid täna Malaisia lennuki allakukkumispaika ja said uurida mässuliste kontrolli all olevasse rongi paigutatud surnukehi, sündmuskohal levinud lehk andis alust spekulatsioonideks, et laipu ei hoitagi külmas.

12:01 Ukrainas alla kukkunud Malaisia lennukompanii Boeing 777 oli sõjategevuse ja terrorismi vastu kindlustatud.

Katastroofipaigas otsitakse endiselt surnukehi.

11:44 Ukraina päästjad on praeguseks leidnud 251 surnukeha ja 86 kehaosa ning nende hoidmiseks on Torezi toodud juba teine külmutusvagunitega rong, ent separatistid takistavad rongide jaamast lahkumist.

11:30 Venemaa president Vladimir Putin üritab pidurdada Malaisia lennuki arvatava allatulistamise rahvusvahelist uurimist, ütles Soome välispoliitikainstituudi programmijuht Mika Aaltola.

10:30 Malaysia Airlinesi lennukatastroofis lapsed kaotanud Hollandi vanemad kirjutasid avaliku kirja Venemaa presidendile Vladimir Putinile.

08:57 Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa hoiatasid eile õhtul Vene presidenti Vladimir Putinit, et too seisab teisipäeval silmitsi edasiste sanktsioonidega, kui ei taga uurijatele täielikku juurdepääsu lennuõnnetuse piirkonnale Ukraina idaosas.

08:50 Pärast möödunud nädala neljapäeva Ida-Ukrainas Malaysia Airlinesi lennukiga Boeing777 aset leidnud katastroofi tekkisid meedias ja sotsiaalmeedias kohe mitmed vandenõuteooriad.

08:10 Venemaa uudisteagentuur Itar-Tass edastas, et Venemaa president Vladimir Putin nõuab Malaysia Airlinesi lennuki õnnetuskohale tugevamat julgeolekut ning rohkem eksperte.

07:49 Uudisteagentuuri Reuters andmetel võidi leida Malaysia Airlines lennuki Boeing 777 õnnetuspaigast Ida-Ukrainas üks lennuki mustadest kastidest.

07:06 Venemaa rahvusringhäälingu (VGTRK) ip-aadressilt muudeti kohe pärast Malaysia Airlines lennukiga juhtunud katastroofi sellest rääkinud wikipedia-artiklit ja veeretati seal süü Ukrainale.

PÜHAPÄEV 20. JUULI

23:10 Ukraina juhtkonnal on satelliidifotod, millel on näha koht, kust tulistati välja Malaisia reisilennukit tabanud rakett, ütles Ukraina president Petro Porošenko.

15:41 Ida-Ukraina venemeelsed separatistid teatasid, eleidsidt  seadmed, mis tunduvad olevat Malaisia reisilennuki MH17 mustad kastid, ning on valmis need rahvusvahelistele uurijatele üle andma.

14:40 USA riiklik transpordiohutusamet ja FBI saadavad oma esindajad Ida-Ukraina Donetski oblasti lennukatastroofi paika, ütles USA suursaadik Kiievis Geoffrey Pyatt.

13:37 Ida-Ukraina mässulised sundisid päästetöötajaid loovutama kõigi seni lennukatastroofi paigalt leitud 196 hukkunu säilmed ja laadivad neid külmutusvagunitesse, teatasid rahvusvahelised vaatlejad ja Ukraina võimud.

12:59 Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) hangitud helisalvestise, milles separatistid lennuki allatulistamisest kõnelevad, hindas USA luure autentseks.

12:50 Peaminister Taavi Rõivase sõnul kinnitab liitlastelt saadud info üheselt terroristide süüd Malaisia reisilennuki allatulistamisel ning Venemaa rolli nende aitamisel.

12:39 Välisminister Urmas Paet mõistis teravalt hukka separatistide tegevuse katastroofipaigal, öeldes, et piirkonna rüvetamine ja seal marodööritsemine on kuritegelik ja täiesti ebainimlik.

12:30 Ukraina võimud teatasid, et Ida-Ukraina venemeelsed mässulised on viinud neljapäevase lennukatastroofi paigast ära kõik surnukehad.

Sündmuskohal viibivad AP ajakirjanikud nägid, kuidas mässulised laadisid laupäeval laibakotte veoautodele ja toimetasid need minema. Pühapäeval ei näinud agentuuri ajakirjanikud õnnetuspaigal enam ühtki surnukeha ning päästetöötajad otsisid piirkonnast vaid kehaosi.

11:53 Lennuki õnnetuspaigalt on 298st surnukehast leitud 196, kinnitasid päästetöötajad.

Päästetöötajad kannavad rusude vahelt leitud surnukehasid.

10:07 Ida-Ukraina lennukatastroofi piirkonda uuriv grupp rahvusvahelisi vaatlejaid kinnitas, et pole võimalik öelda, kui palju surnukehasid on juba ära viidud, kes nad ära viis ja kuhu.

09:41 Briti peaminister David Cameron kinnitas Sunday Timesile, et Euroopa Liit peab oma põhimõtete eest seisma ja Venemaa tegevusele Ida-Ukrainas kogu oma mõjuvõimuga vastama.

LAUPÄEV 19. JUULI

20:44 Eesti on valmis saatma Ukrainasse ekspertide meeskonna, kes aitaks tuvastada neljapäeval Ukraina idaosas toimunud lennukatastroofi ohvreid.

15:57 Saksa kantsler Angela Merkel ja Vene president Vladimir Putin rõhutasid mõlemad sõltumatu uurimise vajadust Ida-Ukraina lennukatastroofi põhjuste selgitamiseks.

Telefonitsi suhelnud riigijuhid leidsid, et rahvusvaheline uurimine peab toimuma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni juhtimisel.

12:57 Mitmed Vene telekanalid asusid vahetult pärast lennukatastroofi Ukraina keskvõimu süüdistama.

12:08 Ukraina valitsus süüdistas separatiste koostöös Venemaaga lennukatastroofi asitõendite hävitamises.

10:19 Melbourne'i aidsikonverentsile lennanud inimesi oli alla kukkunud MH17 lennul esialgu arvatud saja asemel kuus.

REEDE 18. JUULI

18:10 Esialgne USA luureraport kinnitab, et Malaysia Airlinesi lennuki tulistas alla venemeelsete separatistide rakett. Rünnak viidi ilmselt läbi SA-11 maa-õhk tüüpi raketisüsteemiga ehk Buk-süsteemiga.

17:22 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad jõudsid Malaisia reisilennuki allakukkumispaika Ukrainas. Umbes 30 OSCE töötajat toimetati katastroofipaika helikopteriga.

16:29 Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) avaldas täna uue salvestise, mille järgi said separatistid Buk-M õhutõrjekompleksi Venemaalt samal päeval, kui Ida-Ukrainas tulistati alla Malaisia reisilennuk.

16:09 Ukraina lennujuhid andsid eile Ida-Ukrainas alla kukkunud reisilennuki pilootidele käsu laskuda madalamale, teatas Malaysia Airlines.

15:52 Täpsustatud andmetel kasvas Hollandi kodanikest ohvrite arv 189ni, teatas Hollandi meedia.

15:44 Ajutist relvarahu eilse lennukatastroofi järel ei kehtestata, ütles «Donetski rahvavabariigi» nn peaminister Aleksandr Borodai.

15:41 Austraalias elav naine kaotas selle aasta märtsis kadunuks jäänud Malaysia Airlinesi lennul MH370 venna ja vennanaise ning Ida-Ukraina lennukatastroofis kasutütre.

14:44 President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on lennukatastroofi asjaolude väljaselgitamiseks algatada ja läbi viia rahvusvaheline, objektiivne, kiire ja pädev uurimine. «Kõik katsed seda takistada, eksitada või aeglustada on lubamatud,» märkis Ilves.

Lilled ja mänguasjad ohvrite mälestuseks Hollandi saatkonna juures Moskvas.

14:27 Lennukatastroofi ohvreid leinatakse üle maailma. Vaata galeriid siit.

15:01 Lennuki allakukkumispaigas käinud Austraalia ajakirjaniku Demjin Doroshenko sõnul tundis ta lennukirusude juures «surmalõhna».

Ohvrite otsingud Hrabove asula lähistel.

14:21 «Ma pole kuulnud Kiievilt viimastel kuudel tõeseid avaldusi,» märkis Vene välisminister Sergei Lavrov vastuseks Kiievi süüdistustele, et Malaisia reisilennuki allatulistamisega on seotud Venemaa.

13:43 Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pidid kahjuks hukkuma sajad inimesed kümnetest riikidest, et maailm saaks veelkord kinnitust Vene-Ukraina konflikti ohtlikkusest kogu maailma julgeolekule.

13:42 «Ajal, mil kindlat infot on tulnud veel väga vähe, moodustub inimeste peas siiski juba pilt sellest, kes on süüdi. Ning seda arvamust on hiljem üpris raske muuta,» kirjutab Postimehe poliitika- ja majandusanalüütik Argo Ideon.

13:38 «Venemaa plaanid sõjaliseks eskalatsiooniks on hetkel arvatavasti külmutatud. Ukraina tõenäoselt saavutab idas nüüd selge ülekaalu. Ennustada võib, et Moskva peab oma Novorossija projekti peatama ja alustama uute avangutega mõnes teises piirkonnas. Viimases osas vaataksin hoolega Odessa ja Transnistria suunas,» ütles julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross Postimehele.

13:20 Lähiajaloost on teada mitmeid juhtumeid reisilennukite allatulistamise kohta. Loe valikut taolistest intsidentidest siit.

12:41 Venemaa pole seotud eile Ida-Ukrainas toimunud lennukatastroofiga, kinnitas Vene kaitseministeeriumi esindaja Aleksei Komarov.

12:39 Erukindral Ants Laaneots ütles intervjuus «Aktuaalsele kaamerale», et separatistidele anti kiiresti käsk üles otsida lennuki mustad kastid ja toimetada need üle Vene piiri ning nüüd teeb Kreml kõik, et juhtunu kinni mätsida või kui võimalik, siis ajada ukrainlaste kaela.

12:20 Kuidas reageerisid presidendid? Võrdle USA praeguse presidendi Barack Obama avaldust Ronald Reagani 1983. aasta pöördumisega, kui Nõukogude väed tulistasid Sahhalini saare lähistel alla Korean Air Linesi reisilennuki.

Valik Hollandi tänaseid väljaandeid. 298 hukkunu seas on vähemalt 173 Hollandi kodanikud.

12:19 «Terve riik on šokis,» ütles Hollandi suursaadik Eestis Jos Schellaars Postimehele, lisades, et eilne tragöödia oli Hollandi ajaloo suurim lennukatastroof.

12:12 Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ei välista Venemaa-suunalise kaubavahetuse täielikku peatamist.

12:07 «Praegu teadaoleva info põhjal on veel vara teha lõplikke järeldusi toimunu sisu ja vastutajate osas, kuid enam ei saa keegi öelda, et praegu toimuv puudutab otseselt vaid Ukrainat ja Venemaad, vaid sealne olukord kujutab endast selget julgeolekuohtu kogu Euroopale,» ütles kaitseminister Sven Mikser ministeeriumi pressiesindaja vahendusel Postimehele.

11:54 «Eile õudne tragöödia on muutnud meie elu. Venemaa läks liiga kaugele,» ütles Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk. «See on rahvusvaheline kuritegu, mille eest nad peaksid astuma rahvusvahelise tribunaliga Haagis.»

11:46 Hollandi kodanikest hukkunute arv tõusis 173ni, teatas kohalik meedia. Kokku sai surma 298 lennukis viibinud inimest.

Foto, millel väidetavalt toimetatakse Buk raketisüsteemi Ida-Ukrainast Venemaale.

11:25 Raketisüsteem Buk, mida separatistid kasutasid Ida-Ukrainas eile lennuki allatulistamisel, toimetati Venemaale, teatas Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko.

10:50 Venemaa aktsiaturud alustasid lennukatastroofijärgset kauplemispäeva korraliku langusega.

10:41 Eile Ida-Ukrainas alla kukkunud reisilennuk ei mõjuta Estonian Airi lende ega piletihindu – lennuettevõte ei suuna ümber lennukoridore ning jätkuvad kõik plaanitud lennud, kaasa arvatud Kiievisse, ütles Estonian Airi juhatuse liige ja kommertsjuht Indrek Randveer Postimehele.

10:37 «MH17 oli su viimane ja lõplik lend koju,» jättis sotsiaalmeedia vahendusel hüvasti hollandlane Werner abikaasaga, kes hukkus eile Ukraina kohal allakukkunud lennukis.

10:01 Vene president Vladimir Putin peab Malaysia Airlinesi lennuki allakukkumise eest vastutavaks Ukrainat.

9:59 «Päris lõplikke andmeid meil veel ei ole, kuid praegu teadaolevatel andmetel lennuki pardal Eesti kodanikke ei olnud,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov Postimehele.

Malaisia reisilennuki rusud Hrabove asula lähistel.

9:17 Ukraina separatistid lubavad tagada eilse lennukatastroofi põhjuseid selgitavatate uurijate turvalisuse, teatas Ukraina kriisi lahendav kontaktgrupp, kuhu kuuluvad Ukraina, Venemaa ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajad.

 

9:04 Avaldame Reutersi videod Boeing 777 allakukkumispaigast. Videod sisaldavad häirivaid kaadreid!

8:47 Eile Ida-Ukrainas aset leidnud lennuõnnetus on sel aastal juba teine, mis on lennufirma Malaysia Airlines lennukiga toimunud. 8. märtsil jäi teel Kuala Lumpurist Pekingisse kadunuks sama tüüpi lennuk, mis kukkus alla Ukrainas. Arvatakse, et lennuk kukkus alla keset ookeani Austraaliast läänes, kuid otsingute käigus pole suudetud lennukit tänaseni leida.

8:26 Hollandi valitsus kuulutas tänase eile Ida-Ukrainas aset leidnud lennuõnnetuse tõttu leinapäevaks. Teadaolevalt vähemalt 154 ohvritest olid Hollandi kodanikud.

8:15 Lennukatastroofi uurimiseks tuleb teha Ukraina ja venemeelsete separatistide vahel rahu, teatas Valge Maja.

8:02 Täpsustatud andmetel oli lennuki pardal 298 reisijat, avaldati ka esimeste hukkunute isikud.

7:56 Välisminister Urmas Paet ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et traagilisest sündmusest sai kohe propagandasõja element.

Rahvusvahelise aidsiühingu president Chris Beyrer annab Melbourne's intervjuusid keskuse ees, kus pidi ülehomme algama rahvusvaheline aidsikonverents.

7:11 Hukkunutest sadakond olid tuntud aidsiuurijaid, kes suundusid Austraaliasse ülemaailmsele aidsiteemalisele konverentsile.

01:21 Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) avaldas helisalvestised, millel väidetavalt arutavad separatistid ja Vene luureohvitserid Malaisia lennuki alla tulistamist.

00:30 Anonüümseks jääda soovinud USA luureallikad kinnitasid, et Malaisia lennuk tulistati alla.

Lilled ja küünlad Hollandi saatkonna ees Kiievis.

00:02 Kiievis asuva Hollandi saatkonna ette kogunesid kaastunnet avaldavad inimesed, kes tõid sinna lilli ja küünlaid.

 

NELJAPÄEV 17. JUULI

23:59 Ukraina riiklik julgeolekuülem Valentin Nalivaitšenko süüdistas Malaisia reisilennuki allatulistamisega seotuses Venemaa armee luureohvitsere ja nõudis, et nad saaksid oma «kuriteo eest karistatud», edastas uudisteagentuur Reuters.

23:36 Ühendkuningriik palus pärast Malaysia lennuki allakukkumist mässuliste käes olevas Ida-Ukrainas seoses Ukraina olukorraga kiiresti kokku kutsuda ÜRO julgeolekunõukogu.

23:06 Kuigi lennuõnnetuse põhjused vajavad veel väljaselgitamist, on Venemaa toetatud separatistid põhjustanud Ida-Ukrainas järjest ohtlikuma olukorra, teatas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Malaysia Airlinesi lennuki allakukkumise kohta tehtud pressiavalduses.

Lennufirmad väldivad Ukraina territooriumi.

22:16 Mitmed Euroopa lennufirmad teatasid traagilisest juhtumist ajendatuna, et suunavad oma lennukoridorid Ukrainast ja eelkõige selle rahutust idaosast eemale.

22:15 Ameerika Ühendriigid on valmis aitama uurida Ida-Ukrainas juhtunud Malaysian Airlinesi lennuõnnetust, lubas USA asepresident Joe Biden pärast katastroofi tehtud telefonikõnes Ukraina presidendile Petro Porošenkole.

21:44 Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas arutleb lennukatastroofi võimalik mõjude üle rahvusvahelisel areenil ja Ukrainas.

21:15 USA Föderaalne Lennundusamet (FAA) keelas juba aprillis Ühendriikide lennufirmadel ära üle Krimmi lendamise. Tõsi, toonase keelu põhjuseks polnud mitte niivõrd sõjalise tegevuse kartus, kuivõrd mured lennujuhtimise toimimise pärast, sest Venemaa ja Ukraina vahel oli muuseas ka vaidlus, kumb riik kontrollib Simferoopoli piirkonna õhuruumi.

21:12 Välisminister Urmas Paeti sõnul tuleb seoses Malaisia reisilennuki katastroofiga Ukraina õhuruumis alustada kohest sõltumatut uurimist.

21:11 Endine Eesti kaitseväe juhataja Ants Laaneots avaldas arvamust, et Malaisia lennukatastroofi taga on Venemaa.

20:50 Nn Luganski rahvavabariigi valitsuse sõnul tulistas Malaisia reisilennukit Ukraina hävitaja.

 

Kustutatud postitus nn Donetski Rahvavabariigi Twitteri kontolt, millel teatatakse Buk-tüüpi raketisüsteemi saamisest.

20:42 Möödunud kuu lõpuks Ukraina sõjaväelt Buk-tüüpi rakettide röövimisega kelkinud «Donetski Rahvavabariigi» aktivistid on pärast 295 tsiviilisiku elu nõudnud Malaysiani lennukatastroofi hakanud kiirelt kustutama jälgi, mis võiksid viidata nende tegevusele.

20:35 Separatistliku nn Donetski Vabariigi liider Andri Purgin teatas, et Ida-Ukrainas alla kukkunud Malaisia reisilennuki mustad kastid saadetakse uurimiseks Moskvasse.

Väljavõte väidetavalt Igor Girkini kuuluvalt VKontakte kontolt, milles teatatakse lennuki allatulistamisest. Hiljem teade kustutati ning väideti, et konto ei kuulu Girkinile.

20:15 Vaid pisut enne seda, kui maailma uudistesse jõudis teade Malaysia Airlinesi Boeing 777 allakukkumisest, kelkis Ida-Ukrainas vene separatiste juhtiv Igor Girkin, kes kasutab ka nime Strelkov, vene sotsiaalmeediaportaalis VKontakte lennuki allatulistamisega.

20:04 Avaldasime esimesed lennuki allakukkumispaigas tehtud fotod, suitsevad rusud ei anna lootust, et keegi võiks olla ellu jäänud.

19:59 «Ma olen šokeeritud teadetest, et MH (Malaysian Airlinesi kood - toim) lennuk kukkus alla. Me alustame kohe uurimist,» teatas Twitteri vahendusel Malaysia peaminister Mohd Najib Tun Razak.

19:43 Malaisia kaitseminister Hishamuddin Husseini teatel puudub esialgu info sellest, et lennuk oleks alla tulistatud.

19:39 Briti uudistekanaliga BBC rääkinud eksperdi hinnangul läheb kümne kilomeetri kõrgusel lendava lennuki allatulistamiseks vaja maa-õhk-tüüpi pikamaarakette, mida võidakse ka juhtida radarilt.

19:37 Niinimetatud Donetski rahvavabariigi separatistide juhid eitasid reisilennuki allatulistamist.

18:24 Ukraina idaosas Hrabove asula lähedal kukkus alla Hollandist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse teel olnud reisilennuk, mille pardal oli 295 inimest. Ukraina süüdistab lennukatastroofis venemeelseid terroriste. Loole lisatud videos näeb õnnetuspaiga kohale kerkinud musta suitsusammast.

Rong lennukatastroofi ohvrite surnukehadega jõudis Harkivisse

Ukraina idaosas aset leidnud lennukatastroofi ohvrite surnukehi transportiv erirong jõudis täna kell 11:20 Harkivisse Balašovka jaama, teatas uudisteportaal UNIAN.

UNIANi teatel viiakse külmutusvagunid surnukehadega edasi Malõševi nimelise tehase territooriumile, kuhu pääseb eraldi raudteeharu pidi ning seal tegelevad nendega juba eksperdid. Vaguneid valvavad Ukraina korrakaitsjad.

Esialgu teatas Ukraina kriisiinfo keskus, et surnukehade tuvastamisega hakatakse tegelema Harkivis, kus seatakse sisse vastav keskus, ent nüüdseks on otsustatud, et kõik surnukehad viiakse Hollandisse.

Interfaxiga rääkinud kriisikeskusega seotud isiku teatel asus Torezist kõigepealt Donetskisse suundunud rong Harkivi suunas teele öösel kell 3.10 ning kuna rong oli raudteeprobleemide tõttu sunnitud kasutama kõrvalteid, kardeti, et see jõuab kohale alles õhtul viie-kuue paiku.

Niinimetatud Donetski rahvavabariigi esindajate teatel sõitis koos rongiga 16 spetsialisti, kelle hulgas on nii Hollandi ja Malaisia kui Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esindajad.

Separatistid andsid täna lennuki mustad kastid üle Malaisia esindajatele ning lubasid tagada uurijate turvalisuse katastroofipiirkonnas. Austraalia peaminister Tony Abbott teatas täna, et sellegi poolest ei ole kindel, et uurijad rahulikult tegutseda saavad ning Hrabove küla lähistel põldudele laiali pillutatud asitõenditega on käidud ümber äärmiselt hoolimatult.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk kukkus alla neljapäeval, 17. juulil ning pudenes juba õhus tükkideks. Kõik selle pardal olnud 298 inimest hukkusid. 

Kõige enam oli hukkunute seas Hollandi kodanikke – 189 – ning Ukraina on avaldanud soovi, et uurimist juhiks just Holland.

Hillary Clinton on teeninud kirjutamise ja rääkimisega 12 miljonit

Hillary Clinton on pärast välisministri ametist lahkumist teeninud 16 kuuga vähemalt 12 miljonit dollarit, kirjutab Bloomberg.

Raha on ta saanud peamiselt memuaaridest, kõnedest ning osalemistes ettevõtete üritustest.

Vähemalt 12 organisatsiooni, kes on kutsunud ekspresident Bill Clintonit kõnelema ning kes on maksnud talle ainuüksi esinemistasudena 106 miljonit dollarit, on palganud ka tema abikaasa. Taoliste organisatsioonide hulka kuuluvad näiteks investeerimispank Goldman Sachs ja Kinnisvaramaaklerite rahvuslik assotsiatsioon.

2002. aastal käis Bill Clinton Äripäeva kutsel esinemas Tallinnas. Tema esinemistasu oli 200 000 dollarit.

Rootsis anti ajaloo esimene kuumahoiatus

Rootsi meteoroloogid andsid selle riigi ajaloos esmakordselt kuumahoiatuse, kuna osas piirkondades on temperatuur juba mõnda aega üle 30 soojakraadi.

Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut käivitas kuumalainehoiatuse möödunud aastal, kuid siis seda vaja ei läinud, kuna temperatuurid jäid alla 30 kraadi, edastab The Local.

«Esimese astme hoiatus tähendab seda, et päevane temperatuur kerkib 30 kraadini ja üle selle ning temperatuur peab selline olema kolm päeva järjest,» selgitas meteoroloog Lovisa Andersson.

Esimese astme hoiatus tähendab seda, et ilmaolud on sellised, mis võivad tervisele ohtlikud olla ning takistada sotsiaalset elu.

Praegune kuumahoiatus käib Põhja-Rootsi alade Västernorrlandi, Västernbotteni ja Norrbotteni kohta.

Neil aladel on alates möödunud nädalast olnud märgavatalt kõrgem temperatuur.

Samuti on ööd väga soojad, sest temperatuur on siis 20 soojakraadi ümber. Rootsi meedia nimetas öid «troopilisteks».

Soe ilm on ka vetikad vohama pannud ning mitmel pool on antud selle suhtes hoiatus.

Rootsis mõõdeti selle aasta rekordtemperatuur 9. juulil Põhja-Rootsis Junseles, kus termomeeter näitas 31,8 kraadi.

Rootsi läbi aegade kõige kõrgem temperatuur mõõdeti 1938. aastal Målillas. Siis tõusis temperatuur 38 kraadini.

 

Moskva metroo juht jäi ohvriterohke õnnetuse tõttu tööst ilma

Moskva metroos möödunud nädalal 22 inimese elu nõudnud õnnetuse järel tagandati ametist metroosüsteemi senine juht Ivan Besedin ning nimetati tema järeltulijaks raudteeametnik Dmitri Pegov.

Besedin juhtis metroosüsteemi alates 2011. aastast. Sobjanin kommenteeris tema ametist tagandamist teatega, et kuigi Besedin on teinu palju metroo heaks, ei kaalu see üles niivõrd traagilist õnnetust, edastas Raadio Vaba Euroopa.

Metroo uus juht Pegov töötas varem Vene raudtee kiirliinide osakonna juhina.

Päev pärast 15. juuli õnnetust pidasid uurijad kinni kaks metrootöötajat ning teatasid, et valmistuvad neile süüdistust esitama. Õnnetuse põhjuseks peetakse hooletusest tekkinud viga.

Moskva metroo sinisel liinil sõitis 15. juulil järsu pidurdamise tõttu rööbastelt välja kolm vagunit, hukkus 22 ja viga sai 136 inimest. Hukkunute seas oli lisaks venelastele ka kaks Hiina, kaks Tadžikistani, üks Moldova ja üks Kõrgõzstan kodanik.

Eilse seisuga viibib 117 vigastatut endiselt haiglaravil, neist nelja seisund on kriitiline.

Täna lubatakse paljastada Herbalife’i suurpettus

Toidulisandite- ja nahahooldusvahendite turustusfirma Herbalife aktsia kukkus eile üle 10 protsendi pärast seda, kui miljardärist investor Bill Ackman vihjas, et tegemist on Enroni-taolise pettusega.

Riskifondi Pershing Square Capital Management juht ütles Bloombergi televisioonile, et tema ettevõte on kulutanud 50 miljonit dollarit tõestamaks, et Herbalife on püramiidskeem. Uurimise tulemused avaldatakse täna New Yorgis.

«Usaldage mind, kui te näete, mis meil on, saate teha järelduse, et see raha on hästi kulutatud,» ütles Ackman.

Ta lisas, et nn toiduklubid, mis on osa Herbalife’i võrkturunduse süsteemist, meenutavad libakauplemisruume, mis oli 2001. aastal pankrotti läinud energiagigandil Enron.

Ackman on alates 2012. aastast panustanud Herbalife’i kokkukukkumisele miljard dollarit.

Satelliidifotod: vaata, kui suurele alale pudenesid laiali Malaisia lennuki rusud

Satelliidifotodelt on näha, kui suurele alale pudenesid neljapäeval alla kukkunud Malaisia lennuki rusud. Ida-Ukraina Hrabove küla lähistel kaotas neljapäeval, 17. juulil elu 298 inimest, kellest suurem osa olid Hollandi kodanikud.

Sattelliidifotol on näha eelkõige ala, kuhu rusud kõige tihedamalt pudenesid, mitmeid juppe ja isegi surnukehi leidub ka eemal põldudel.

Abbott: Ukraina õnnetuspaigal käib ulatuslik asitõendite rikkumine

Malaisia reisilennuki allakukkumispaigas Ida-Ukrainas on rikutud ulatuslikult asitõendeid, ütles Austraalia peaminister Tony Abbott, nimetades toimuvat kinnimätsimiseks.

Abbott, kelle valitsus esitas eile ÜRO Julgeolekunõukogus ühehäälselt heaks kiidetud resolutsiooni, mis nõudis täielikku juurdepääsu katastroofipaigale, ütles täna, et olukord on paranenud, kuid teha on veel väga palju.

«Käia on veel pikk-pikk tee,» ütles Abbott pressikonverentsil, kommenteerides püüdlusi lennukatastroofis hukkunud austraallaste surnukehade kojutoomiseks ning süüdlaste vastutuselevõtmiseks. «Kuriteole järgneb kinnimätsimine. Oleme olnud tunnistajaks asitõendite ulatuslikule rikkumisele. Sellele tuleb teha lõpp.»

Ida-Ukraina venemeelsed mässulised nõustusid viimaks loovutama lennukatastroofi ohvrite surnukehad ja reisilennuki mustad kastid rahvusvahelistele uurijatele.

«Katastroofipaigas on algusest peale omavolitsetud, oleme näinud juhuslikke isikuid rusude vahel ringi uitamas ja marodööritsemas. Oleme näinud rasketehnika toomist katastroofipaigale,» ütles Abbott. «Viimased kaadrid näitavad, et olukord meenutab majalammutamist. See on vastuvõetamatu.»

Abbott rõhutas, et katastroofipaik tuleb kindlustada ning seda peaksid valvama riigid, kelle kodanikud hukkusid.

«On selge, et katastroofipaika tuleb kaitsta ning minu arvates suudaksid julgeolekut kõige paremini tagada riigid, kellele on saanud osaks kohutav ülekohus,» ütles peaminister.

Taani prokuratuur süüdistab Danske Banki siseteabe lekitamises

Taani raskete majandus- ja rahvusvaheliste kuritegude prokurör esitas süüdistuse Danske Banki kinnisvaralaenude üksuse Realkredit Danmark ja selle ühte töötajale, vahendab Reuters.

Süüdistuse kohaselt andis kinnisvaralaenude üksuse töötaja 2009. aasta augustis panga turgude üksuse töötajale informatsiooni uute kinnisvaravõlakirjade kohta mõned päevad enne nende emiteerimist.

Danske Banki sõnul on tegemist sama grupi inimesega, keda selle aasta alguses uuriti 2009. aastal toimunud hindade manipulatsioonis.

 

Austraalia: Ukraina katastroofipaika peaksid kontrollima kannatanud riigid

Austraalia peaminister Tony Abbott leiab, et Malaisia lennuki allakukkumispaiga turvamise peaksid võtma enda kätte riigid, kes on katastroofis enim kannatanud.

Abbot nimetas täna lennuki allatulistamises enim kannatanud riikidena Malaisiat, Hollandit ja Austraaliat, kuid ei öelnud, kas Canberra on valmis saatma Ida-Ukrainasse oma vägesid või politseijõude, kes turvaksid hukupaika sõltumatute uurijate tarvis. Peaminister lisas, et valitsusjuhid alles arutavad võimalikke julgeolekukorraldusi.

Kuigi ÜRO Julgeolekunõukogu toetas esmaspäeval ühehäälselt Austraalia resolutsioonieelnõu, mis nõudis, et katastroofipaika kontrollivad venemeelsed mässulised hoiduksid asitõendite rikkumisest, ütles Abbott täna, et õnnetuspaigal pole kord endiselt tagatud.

Malaysia Airlinesi lennukiga aset leidnud katastroofis hukkusid kõik pardal olnud 298 inimest, ohvrite seas on 28 austraallast.

Joe Biden: vaatasin Putinile silma ja ma ei näinud hinge

USA asepresident Joe Biden paljastas, mida ta koges 2011. aastal Venemaa visiidil siis peaministriks olnud Vladimir Putiniga kohtudes.

Biden sõnas Putinile kätt andes: «Härra peaminister, vaatan teile silma, kuid ma ei näe, et teil oleks hing», edastab väljaanne New Yorker.

Biden oli seda kommentaari tehes Putinist vaid sentimeetrite kaugusel.

Putin naeratas ja vastas: «Siis me mõistame teineteist täielikult».

Bideni sõnul sai ta just siis aru, millise isiku ja poliitikuga tegemist on.

Biden edastas tõlgi vahendusel, et Putini kontor on suurepärane.

«Mida kõike kapitalism ei võimalda?» vastas Putin.

New Yorker tegi Bideniga intervjuu, mis ilmub 28. juuli väljaandes.

Putini teema tuli esile seoses Ida-Ukrainas toimuva ja Malaysia Airlinesi lennukatastroofiga, milles Lääs süüdistab Ukraina venemeelseid separatiste, kes said relva Venemaalt, millega nad lennuki väidetavalt alla tulistasid.

Britid nõuavad Venemaale karmi karistust

Täna Brüsselisse Venemaa vastu suunatud sanktsioone arutama kogunevad Euroopa välisministrid satuvad Suurbritannia ja selle mõttekaaslaste tugeva surve alla karistada Kremlit võimalikult karmilt.

Briti peaminister David Cameron ütles eile parlamendi ees: «On aeg oma jõud, mõju ja ressursid maksma panna... Venemaa ei või eeldada, et saab jätkuvalt nautida juurdepääsu Euroopa turgudele, Euroopa kapitalile, Euroopa teadmistele ja tehnilisele pagasile sel ajal kui nad õhutavad konflikti ühes Euroopa naaberriigis.»

Nn «kolmanda faasi» ehk terveid Vene majanduse segmente sihtivaid sanktsioone välisministrid täna heaks kiita ei saa, kuna selleks on tarvis ELi valitsusjuhtide toetust, kirjutab Financial Times. Küll aga tahab brittide juhitud ning Kesk- ja Ida-Euroopa riike hõlmav rühmitus luua selleks kõik vajalikud eeldused.

Kuigi toetus laiematele majandussanktsioonidele – relvaembargo kaasa arvatud – on kogumas hoogu, kardavad diplomaadid, et debatt võib lõhestada Euroopa Liidu kahte leeri.

Eriliselt puudutab see Prantsusmaad ja nende 1,2 miljardi eurost tehingut Mistral-klassi dessantlaevade tarnimiseks Venemaale. «Mistrali lepingu küsimust ei ole veel õhus,» ütles üks Prantsuse ametnik. «Praeguse seisuga minnakse lepinguga edasi.»

Kuigi Briti diplomaadid on üritanud lihvida relvaembargo teksti nii, et see puudutaks vaid tulevasi lepinguid, on Mistralite müük langenud USA terava kriitika alla. Ka Cameron väljendus ettevõtmise suhtes enneolematult teravalt ja ütles, et Britannia jaoks oleks selline leping «mõeldamatu».

«Meil tuleb kõikidele meie partneritele survet avaldada ning öelda, et kui üks riik niiviisi käitub, siis ei tule business as usual enam kõne alla,» ütles Cameron ja jätkas viitega Teisele maailmasõjale eelnenud aastatele: «Meile eurooplastele poleks vaja meelde tuletada, milleni viib pilgu kõrvale pööramine, kui suured riigid väiksemaid türanniseerivad.»

Prantsuse ametnik, kes Mistralite küsimust Financial Timesi küsimuse peale kommenteeris, veeretas jutu Vene huvidele Inglismaal ja konkreetsemalt Chelsea jalgpalliklubile, mille omanik on Roman Abramovitš. «Kui Cameron tahab Venemaad karistada, siis karistagu pigem Chelseat ning toetagu Pariisi Saint-Germaini (PSGd),» teravmeelitses ametnik.

Hollande: teise Mistrali müük sõltub Venemaa suhtumisest, esimese saavad nad kindlalt

Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i sõnul antakse esimene Mistral Venemaale kindlasti üle, teise müük sõltub juba Venemaa suhtumisest Ukraina kriisi, kuid praegused sanktsioonid sõjalaevade üleandmist ei takista.

Hollande kinnitas, eile õhtul ajakirjanikele, et esimene sõjalaev on peaaegu valmis ja antakse üle plaani järgi oktoobris, vahendab Reuters.

«Praegusel hetkel ei ole sanktsioonide kehtestamine otsustatud sellisel tasemel, mis takistaks seda üleandmist,» ütles Hollande. Teise laeva üleandmine sõltub tema sõnul aga juba Venemaa suhtumisest Ukraina kriisi.

Et teise laeva üleandmine tühistataks, tuleks Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine otsustada riigi- ja valitsusjuhtide tasemel, kommenteeris Reutersile Prantusmaa valitsusametnik.

Euroopa Liidu välisministrid võivad kokku leppida sanktsioonide karmistamises tänasel kohtumisel, kuigi sõjavarustuse tarnetele piirangute kehtestamine pole plaanis, lisas Reutersiga kõnelenud ametnik.

Asepeaminister Dimitri Rogozin hoiatas eile taas, et tehingu tühistamine teeks Prantsusmaale kaugelt rohkem kahju kui Venemaale.

Suurbritannia peaminister David Cameron kinnitas eile, et Mistralite müümine Venemaale on praeguses olukorras mõeldamatu.

Tehingu hinnaks on 1,2 miljardit eurot ja see lõi Prantsusmaale umbes tuhat töökohta.

Eesti toetab relvaembargo kehtestamist Venemaale, kinnitas välisminister Urmas Paet, ent keeldus uute lepingute teemal spekuleerimast. Euroopa Liidu (EL) välisministrid arutavad tänasel kohtumisel, kas kehtestada Moskva vastu täiendavaid sanktsioone.  

Suurbritannia taotleb pärast Ukraina lennukatastroofi ELi sanktsioone, mis võtaksid sihikule terved Vene majanduse sektorid, isegi kui Briti majandus sellest lühiajaliselt kannataks, kinnitasid eile Briti ministrid.

EL on teinud kolmanda etapi sanktsioonideks ettevalmistusi, kuid pole neid veel jõustanud. Lisaks Londonile taotlevad sanktsioonide karmistamist ka mitu Ida-Euroopa riiki, kuid Suurbritannia arvates on teised, näiteks Vene energiatarnetest sõltuv Saksamaa ja Prantsusmaa, kellel on lepe kahe sõjalaeva müümiseks Venemaale, tõrksamad.

 

Piltuudis: väike prints George tähistab esimest sünnipäeva

Suurbitannia troonipärija prints William ja tema abikaasa Cambridge'i hertsoginna Catherine avaldasid pisikese prints George'i esimese sünnipäeva puhul uued perepildid. 

Lõuna-Korea politsei leidis aprillis üle 300 elu nõudnud parvlaeva omaniku surnukeha

Lõuna-Korea politsei teatas, et on tuvastanud tagaotsitavaks kuulutatud laevandusärimehe surnukeha. Laevafirma miljardärist omanik läks kaduma peagi pärast aprillis toimunud õnnetust, milles hukkus 301 inimest, neist suurem osa ühe kooli õpilased.

Lõuna-Korea politsei teatas, et eelmisel kuul Soulist 300 kilomeetri kauguselt ploomiistandusest leitud tugevalt lagunenud surnukeha kuulub tagaotsitavaks kuulutatud laevandusettevõtjale 73-aastasele Yoo Byung-eunile.

Mehe perekonna firma sattus õnnetuse järel põhjaliku uurimise alla ning teda ennast tabasid samuti süüdistused võimalikus kuritegelikus hooletuses.

Lõuna-Korea aprillikuise laevaõnnetuse ohvrite hulk võinuks olla palju väiksem, kui meeskond oleks tegutsenud teisiti, leidis prokurör kuu alguses kohtuistungil. Lisaks uuritakse ka laeva omanikfirma võimalikke väärtegusid.

Reisilaev Sewol uppus 16. aprillil Lõuna- Korea edelarannikul. Õnnetuses hukkus 301 inimest, kellest suurem osa olid ühe keskkooli õpilased, ehkki laev ei uppunud rannikust kuigi kaugel, pääses eluga vaid 174 inimest.

Õnnetusest eluga pääsenud 15 meeskonnaliiget, nende seas kapten, on kohtu all süüdistatuna hoolimatuses ja inimeste hukkumises. Meeskond oli käskinud reisijatel jääda kajutitesse, kuid ise pagesid nad uppuvalt laevalt.

Meeskonna advokaadid veeretasid süü rannavalveteenistusele, mis reageeris õnnetusele aeglaselt.

 

 

Soome politsei Facebooki vägistamiskirjutis tekitas hämmeldust

Soome politsei avaldas Facebookis vägistamisteemalise kirjutise, mis tekitas hämmeldust.

Nime «Pasila uurijad» kasutanud kirjutasid Facebookis juhtumitest, kus mälukaotuseni pidutsenud paljastavad intiimseid seiku oma voodielu kohta, edastab Helsingin Sanomat.

Kirjutise alguses oli, et nüüdsel ajal julgetakse vägistamistest politseile teatada, kuid samas rõhutatakse, et on ka palju neid teateid, mis on tehtud kättemaksuks.

««Mulle tundub, et mind uimastati ja siis vägistati,» on tavaline teade. Veretest aga ei näita narkootikume ning tihti kasutatakse sõnu «võib-olla», «võimalik» ja «arvan». Vägistamistest teatakse sageli pärast pidutsemist ja võõraga voodisse jõudmist,» seisab kirjutises.

Politsei rõhutas, et vägistamise kohta tuleb teada anda, kuid valeteadete edastamine on kuritegu.

Soome politsei andmetel on pealinnas Helsingis sel aastal teatatud juba 309 vägistamisest. Neist kaks kolmandikku on olnud sellised, milles kuritegu ei leitud või vägistamisest teatanu võttis oma sõnad tagasi.

Politsei avameelne vägistamisteemaline kirjutis tekitas diskussiooni ja sai palju vastukaja.

Osa arvamust avaldanuid on seisukohal, et politsei liiga optimistlik toon ja värvikas sõnavalik ei ole asjakohane.

Lugejad on arvamusel, et politsei tekst on mõnevõrra hukkamõistev. Samuti tõstatati küsimus, kuidas vägistamisest teatanud võimalikku ohvrit politsei poolt koheldakse.

«Politsei mainib vägistamisega seoses alkoholi tarbimist ning vägistamisohvriteks võivadki sattuda need, kes on joobes. Kas selle tõttu koheldakse neid erinevalt?» küsisid artiklit lugenud.

Oli ka neid, kes arvasid, et politsei ületas selle sotsiaalmeedia kirjutisega oma võimupiire.

Teisalt leidus ka neid, kellel politsei kirjutis meeldis. Nad tõdesid, et politseinikud on oma ala professionaalid, kes suudavad teha vahet õige ja vale kuriteoteate vahel ning reageerida sellele vastavalt.

 

Selle aasta juuni oli läbi mõõtmiste ajaloo kõige soojem

USA kliimateadlaste avaldatud raportis seisab, et 2014. aasta juuni oli läbi temperatuurimõõtmiste ajaloo kõige soojem juunikuu. 

Temperatuure on regulaarset mõõdetud alates 1880. aastast, edastab AFP.

Mandrialade ja ookeanide pinnavee temperatuuride keskmine oli selle aasta juunis 16,22 kraadi.

USA Ookeani- ja Atmosfääri Administratsioon (NOAA) andmetel on see temperatuur 0,72 kraadi kõrgem kui 20. sajandi keskmised temperatuurid ning kõrgem kui eelmine keskmine rekordtemperatuur, mis pärineb 2010. aastast.

Enamikus maailma paikades oli juunis keskmine temperatuur kõrgem kui see juunis tavaliselt on.

Soojerekordeid oli nii Gröönimaa kaguosas, Lõuna-Ameerika osades paikades ning mitmel pool Aafrika ida- ja keskosas ning Kagu-Aasias.

Samuti on ookeanide pinnaveetemperatuurid olnud varasematest keskmistest kõrgemad.

Möödunud kuul teatas NOAA, et selle aasta mai oli soojem kui 2010. aastal, mil oli eelmine mai soojarekord.

Flightradar: Malaysia Airlinesi lennukid lendavad nüüd läbi Süüria õhuruumi

Lennukoridore jälgiva lennunduslehekülje Flightradar andmetel kasutab Malaisia lennufirma Malaysia Airlines nüüd üle Ida-Ukraina kulgenud lennukoridori asemel Süüria ja Türgi õhuruumi ning sealseid lennukoridore.

Malaysia Airlines suunas esimese lennuki läbi Süüria õhuruumi möödunud pühapäeval, edastab Reuters.

Tegemist oli lennuga Kuala Lumpurist Londonisse.

Flightradar avaldas ka kaardi, millel on lennukoridori vahetus näha.

Möödunud reedel ja laupäeval lendasid Malaysia Airlinesi lennukid aga üle Türgi idaosa.

Malaysia Airlinesi on sel aastal tabanud kaks lööki järjest ning see lennufirma on raskes olukorras. Märtsis jäi kadunuks lend MH370, mis oli teel Kuala Lumpurist Pekingisse.

17. juulil aga kukkus Ukraina-Venemaa piiril alla lennuk, mis lendas Amsterdamist Kuala Lumpurisse.

Enne möödunud neljapäeva lendasid Malaysia Airlinesi lennukid üle Ida-Ukraina, mis on juba mõnda aega sõjategevuspiirkond.

Üle konfliktipiirkondade lendamine ei ole ebatavaline. Paljud lennufirmad kasutavad lennukoridore, mis kulgevad selliste konfliktiriikide nagu Süüria ja Afganistan õhuruumis.

 

Ukraina on ajakirjanikele ohtlikum kui Iraak ja Süüria

Meedia turvalisuse teemadega tegeleva International News Safety Institute (INSI) raporti kohaselt on Ukraina praegu ajakirjanike jaoks ohtlikum paik kui Iraak ja Süüria.

Selle aasta kuue kuuga on Ukraina kriisi kajastanud ajakirjanike seas seitse hukkunut, edastab mtv.fi.

Nende hulgas on neli venelast ja üks itaallane, kes edastasid Ida-Ukrainas toimuvat.

INSI rõhutas, et lisaks on Ukrainas töötavaid ajakirjanikke ähvardatud, röövitud või nende kallal on vägivalda kasutatud.

Iraagis on 2014. aasta kuue kuuga hukkunud kuus ajakirjanikku ning Süürias ja Pakistanis viis.

Kokku on kogu maailmas tööülesannete täitmisel jaanuarist kuni juunini elu kaotanud 61 ajakirjanikku.

2013. aastal kaotas tööd tehes elu 110 ajakirjanikku.

Pildid: Ida-Ukraina separatistid andsid MH17 mustad kastid üle Malaisia ekspertidele

Ida-Ukraina separatistid andsid Donetskis Malaisia ekspertidele üle Ukrainas alla kukkunud Malaysia Airlinesi lennuki mustad kastid.

Mustad kastid andis üle separatistide juht Aleksander Borodai ning sealsamas allkirjastati ka üleandmise akt, edastab BBC.

Separatistid kuulutasid õnnetuspaiga ja selle ümbruse kümne kilomeetri ulatuses turvatsooniks, et uurijad saaksid oma tööd teha.

Üleandmine toimus paar tundi pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, milles nõuti kohest rahvusvaheliste ekspertide ligipääsu lennuõnnetuskohale.

Malaysia Airlinesi lennuk Boeing 777 kukkus Ukraina-Venemaa piiri juures alla 17. juulil. Kõik pardal olnud 298 inimest hukkusid.

Lääneriikide andmetel viitab kõik sellele, et lend MH17 tulistati alla Ida-Ukraina venemeelsete separatistide poolt ning selleks kasutati Venemaalt saadud manööverdatavad õhutõrjesüsteemi BUK.

Lennundusekspertide sõnul näitavad mustade kastide salvestised intsidendi toimumise aja, lennuki kõrguse ning lennuki täpse asukoha.

Mustades kastides on ka pilootide viimane suhtlus ning see peaks andma üsna selge pildi,  mis viimastel hetkedel toimus.

Malaisia võimuesindajate sõnul on Boeing 777 mustad kastid üsna heas seisukorras.

Eile suundus Torezist Donetskisse külmutusvagunitega rong, milles on 282 lennuõnnetuses elu kaotanu surnukehad. 

Edasi peaks surnukehad jõudma Harkivisse, kus need antakse üle Hollandi ekspertidele, kes toimetavad need analüüside tegemiseks Amsterdami.

 

ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis reisilennuki allatulistamise hukka

ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis esmaspäeval resolutsiooniga hukka Malaisia reisilennuki allatulistamise hukka ja nõudis viivitamatut ligipääsu õnnetuskohale Ukraina idaosas.

Julgeolekunõukogu võttis Austraalia visandatud resolutsiooni vastu ühehäälselt, poolt hääletas pärast mõningaid parandusi ka Venemaa.

Julgeolekunõukogu nõudis ühtlasi, et läbi viidaks sõltumatu rahvusvaheline uurimine.

Venemaa peab peatama Ukraina separatistide omavolitsemise Malaisia reisilennuki hukkumispaigal, ütles esmaspäeval USA president Barack Obama, nimetades katastroofikohas valitsevat kaost «solvanguks hukkunute peredele».

«Vene president Vladimir Putin peab tõestama, et ta toetab täiemahulist ja õiglast uurimist,» ütles Obama, rõhutades, et Venemaa peab nõudma, et «separatistid lõpetaksid asitõendite rikkumise ning tagaksid juba kohapeal viibivatele uurijatele kohese, täieliku ja takistamatu juurdepääsu katastroofipaigale».

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaisia reisilennuk kukkus alla neljapäeval Ida-Ukrainas, surma said kõik pardal olnud 298 inimest.

Moskva nõuab Balti palgasõdurite osaluse uurimist Ukraina konfliktis

Venemaa nõudis mitmetelt Euroopa riikidelt, sealhulgas Balti riikidelt juurdlust nende kodanike väidetavast osalemisest lahingutegevuses Ukraina idaosas valitsusvägede poolel, teatas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Venemaa välisministeerium teatas, et suhtub sügava murega Itaalia ajalehes Il Giornale ilmunud artiklisse, milles kirjutatakse mitmete Euroopa riikide, sealhulgas Rootsi, Soome, Baltimaade ja Prantsuse palgasõdurite osalemisest lahingutes pataljoni Azov koosseisus, vahendas Interfax.

Moskva väitel rahastab seda pataljoni oligarh ja Dnepropetrovski kuberner Igor Kolomoiski.

Välisministeerium hoiatas, et kui artiklis avaldatu vastab tõele, «on see uus kinnitus võõrväelaste osalemisest Ukraina-siseses konfliktis, millel puudub rahvusvaheline iseloom».

Moskva nõudis nimetatud riikide võimudelt, et viidaks läbi põhjalik juurdlus ning mõistetaks palgasõdurite kasutamine Ukraina idaosas hukka.

Iisraeli õhulöök surmas Gaza elumajas 11 inimest

Iisraeli esmaspäevases õhulöögis Gaza kesklinna elumajale sai surma 11 inimest, teiste seas viis last, teatasid Palestiina meedikud.

Kiirabiteenistuse eestkõneleja Ashraf al-Qudra sõnul tabas rakett tornmaja. Teises samal ajal aset leidnud õhulöögis Deir al-Balahis hukkus veel üks inimene.

Uus õhulöök anti varsti pärast mürsurünnakut Gaza keskosa haiglale, kus sai surma vähemalt viis inimest, ütles Gaza kiirabiteenistuse esindaja Ashraf al-Qudra.

Iisraeli teist nädalat jätkuvates rünnakutes on surma saanud juba rohkem kui 560 inimest.

Malaisia peaminister: separatistid lubasid lennuki mustad kastid meile anda

Malaisia peaminister Najib Razak teatas, et Ukraina venemeelsed separatistid on lubanud anda lennu MH17 mustad kastid üle Ukrainas viibivatele Malaisia uurijatele. 

Najib kordas ka Ukraina ametivõimude kinnitust, et Torezis rongidesse paigutatud seni leitud 282 inimese maised jäänused viiakse rongiga Harkivisse ning seal antakse need üle Hollandi uurijatele, kes lennutavad need Amsterdami.

Najib teatas ka, et separatistide liidri Aleksander Borodaiga õnnestus täna kokkuleppele jõuda ning mässulised lubasid tagada sõltumatutele välisekspertidele turvalise ligipääsu katastroofipaigale.

Ei ole siiski selge, kas kõikidest neist kokkulepetest Ukrainas koha peal ka reaalselt kinni peetakse. Uudisteagentuuri AP teatel asus rong surnukehadega Torezist juba liikvele, ent praegu pole teada, kas sel ka tõepoolest Harkivisse õnnestub minna.

 

Prokuratuur: mehe aknast alla kukkumine Tallinnas oli õnnetus

Tallinnas mai lõpus aset leidnud juhtum, milles hukkus aknast alla kukkunud mees, oli prokuratuuri kinnitusel suure tõenäosusega õnnetus.

«Juhtunu uurimiseks alustatud kriminaalasi on hetkel veel menetluses. Samas praeguseks kogutud tõendite põhjal ei ole alust kahtlustada, et selle mehe surma põhjustas mõni teine inimene,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder BNSile. «Ühe ekspertiisi ametlikud vastused pole praegu veel laekunud ja nendega võib päris kaua minna. Samas lõppjäreldus sellest ilmselt ei muutu,» lisas ta.

Politsei sai 20. mai hommikul kella 6 paiku teate, et Pärnu maantee 76 maja juures tänaval lebab surnud mees. Politsei kinnitusel oli tegemist oli 34-aastase mehega, kes oli esialgsetel andmetel aknast alla kukkunud.

Politsei alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest, ning surnukeha saadeti ekspertiisi.

Politsei otsib 38-aastast Sergeyd

Politsei otsib 38-aastast Sergeyd, kes on kadunud alates 3. juulist.

Sergey on 176 cm pikk, kõhna kehaehituse ja lühikeste juustega. Ta võib kanda seljas tööriideid, kollast vesti ja musti pükse. Viimase ajani Põhja-Tallinnas elanud Sergey pidi minema Harjumaale talutöödele, kuid lähedased ei ole temaga enam ühendust saanud, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Politsei palub kõigil, kes teavad Sergey võimalikku asukohta, helistada 110.

Männiku karjäär nõudis täna kahe ujuja elu

Männiku karjääris vajus 29-aastane mees vee alla, teda päästma läinud mehe süda seiskus.

 

20. juulil kell 16.47 teatati häirekeskusele, et Saku vallas Männiku karjääris on vee alla vajunud ujuma läinud 29-aastane mees ning teda läks päästma läheduses viibinud meesterahvas, teatas päästeameti pressiesindaja.

Päästjate kohale jõudes selgus, et uppujat päästma läinud 1960. aastal sündinud mehe süda on madalas vees terviserikke tõttu seiskunud, tema elustamiskatsed tulemusi ei andnud.

Nõmme päästekomando pinnaltpäästjad alustasid koheselt ka vee alla vajunud mehe otsinguid, kuid teda leida ei õnnestunud. Pinnaltpäästjad lõpetasid otsingud kella poole seitsme ajal ning edasi otsivad kadunud meest tuukrid.

Mõlema mehe sõprade ütluste kohaselt olid mehed joonud paar õlut, kuid ei tundunud üldse purjus olevat. Päästeamet tuletab meelde, et ka mõõdukas kogus alkoholi mõjutab keha motoorikat. Alkoholi tarvitanud inimesel tekivad koordinatsioonihäired ja ta võib vett ootamatult hingamisteedesse tõmmata. Paanikasse sattunud inimene ei kontrolli enam oma liigutusi ja võib uppuda.

Samuti paneb Päästeamet inimestele südamele, et abivajajat päästma minnes tuleb alati veenduda enda võimetes ja ohutuses. Suplemiseks on parimad rannad need, kus on rannavalve. Ka seal on oluline ohutu käitumine ning hoolivus ja tähelepanelikkus nii enda kui teiste suhtes.

Tänavu on uppunud juba 28 inimest. Uppunute hulka ei ole arvestatud täna Männiku karjääris kadunuks jäänud meest, kuna teda ei ole veel leitud.

Nashville Laur Joametsa imestama ei pane

14. juulil esines Dramamamast tuntud kitarrist Laur Joamets esimese eestlasena David Lettermani jutusaates. Joamets mängib kantrilaulja Sturgill Simpsoni bändis, kelle viimane album «Metamodern Sounds in Country Music» on kiita saanud nii Rolling Stone’is kui Pitchforkis.

Päev pärast mitmele miljonile televaatajale esinemist helistas Postimees Joametsa sobilikult Nashville’i suunakoodiga telefoninumbril ning küsis mõne küsimuse elu ja kantri kohta.

Kuidas sattus eesti poiss USA kantrimeestega bändi tegema?

Eestis elab üks trummar (Mi­chael Miley – toim), kes on USAst pärit ja mängib bändis Rival Sons. Dramamama, kus ma asutajaliikmena mängin, on neid kaks korda soojendanud. Saime sõpradeks ja ta soovitas mulle, et äkki tahad USA poole ka vaadata. Mis oli muidugi tore nõuanne, aga ma olin väga skeptiline, sest ma ju ei tunne sealt kedagi. Miley andis mulle siis paar kontakti. Kantrilaulja Sturgill Simpsonil, kellega ma «Lettermanis» esinesin, juhtus olema sama produtsent kui Rival Sonsil – Dave Cobb.

Kas sa pidid tegema ka prooviesinemise?    

Saatsin vaid pika kirja koos helifailidega oma mängust, sellest piisas.

Varem on sind pigem bluusimuusikuna teatud, kas kantri on loogiline edasiminek ja südamelähedane valik? On sulle kantrimuusika alati meeldinud?

Ei ole alati meeldinud. Ma olen siit-sealt natukene kuulanud, aga mitte vabatahtlikult. Rokk, bluus, kantri – kõik on tegelikult omavahel ühenduses. See, mida ma juba varem teadsin, on kergesti ülekantav kantrimuusikasse. Mu isa on aastaid tagasi seda stiili päris palju mänginud, arvan, et ka sealt on mulle midagi kõrva taha jäänud.

Eestis on raske aru saada, kui tähtis on USAs kantri. Kas Nashville’is elades on kantritööstus sind kuidagi imestama ka pannud?

Ei ole, ma olen alati arvanud, et see tööstus toodab totaalset paska, ja olen siiamaani sellel arvamusel. Suur vahe on, et muusika, mida meie teeme, on traditsionaalne kantrimuusika, mis on rohkem inspireeritud 40ndatest, 50ndatest, 60ndatest ja võib-olla ka 70ndatest. Mida see tohutu monstrum – Nashville’i kantritööstus – toodab, on põhimõtteliselt popmuusika, laiatarbekaup inimestele, kes väga mõelda ei viitsi. Kõik need lood räägivad kastiautodest, õlust, viskist, naistest ja kanast. See on läbiv teema.

Kas Sturgill Simpsoni muusikale on siis üldse turgu või olete pigem kriitikute lemmikud?

Lettermani saates esinemine aitas kindlasti kaasa. (Naerab) Arutasime mänedžeriga just teemadel, kuidas fännibaas töötab ja turg toimib. Inimesed, kes käivad Lady Gaga ja Madonna kontsertidel, üldiselt väga plaate ei osta. Nad kuulavad muusikat internetist ja loevad siis kollasest portaalist küsitava väärtusega informatsiooni ning käivad kontserdil selleks, et oma nägu näidata ja et oleks, millest teistega rääkida. Inimesed, kes on tegelikult muusikaga kursis ja teavad, mida otsida ja kes otsivad muusikast hinge või kvaliteeti – see klientuur on palju ustavam. Kui neile midagi meeldima hakkab, siis nad võib-olla ostavad rohkem kui ühe plaadi ja ühe särgi. Kui selle osa publikust ära veenad, võib su karjäär olla jätkusuutlikum.

Mida üks bänd peab tegema, et Lettermani saatesse pääseda?

Ma olen kuulnud, et David Letterman on suur muusikaaustaja, kes otsib bände ka ise, tema käest küsitakse kindlasti üle, kas mõni bänd sobib. Kindlasti peab olema mingisugust juttu sinu kohta meedias, koopabände väga sinna võtta ei taheta.

Millised Sturgill Simpsoni bändi edasised plaanid on?

Vist on plaanis selle aasta jooksul teha järgmine plaat, aga enamik ajast oleme ratastel. USAs mängime suvel, sügisel on plaan minna Suurbritanniasse, Saksamaale ja Hollandisse.

Mitte Eestisse?

Seda vaatab hiljem… (Naerab)

On sul mõni suur unistus ka, mida sa USAs või mujal laias maailmas tahaksid teoks teha? Lava, kus mängida, või muusik, kellega koostööd teha?

Ma ei oleks kunagi unistanud, et jõuaks pooltki teha, mida ma viimase aasta jooksul teinud olen. Aga ma oleksin väga rahul, kui saaksin samal pildil olla Keith Richardsiga. Sellest täitsa piisaks.

 

Sturgill Simpson – Metamodern Sounds in Country Music (Loose Music)

Hingestatud sisekosmos

Hiljaaegu korraldasid sõbrad Tartus võrdlemisi riskantse ettevõtmise – kantrimuusika peo. Kaks peopaika sattunud võõrast komberdasid välja ja üks ütles teisele: «Kantrimuusika on ainus stiil, millest ma ikka veel aru ei saa.» Mis seal ikka aru saada, oma parimal kujul on tegu ausa ja hingestatud muusikaga, mitte kommertskitšiga, mida inimestele kaabutäite kaupa ette kantakse.

Õnneks on Laur Joamets liitunud USAs Sturgill Simpsoniga, kes on igati väärt, et ka lihtsalt kaasmaalase edu üle rõõmustajad muusikakogusse uue artisti avastaksid. Juba albumi pealkiri lubab enamat kui lugulaulusid maaelust ning Simpson on sõnades ja helides suundunud avastama inimese sisekosmost. Laulusõnades kohtab nii reptiiltulnukaid kui teadvust avardavaid meelemürke. Muusika ise võiks pärineda eelmisest sajandist, aga seda pigem ajatuse kui tagurlikkuse tõttu.

Inimesed saatuse söeringis

«Imede aasta» lavastus Jänedal tuletab meelde, et ellujäämiseks on vahel vaja isiklikku ja ainuomast ringikujulist ruumi.

Tiit Aleksejevi näidend «Imede aasta» on neljas lavastus Jänedal Pullitalli teatris. Kõik neli näidendit ja lavastust on sündinud just seda mängukohta silmas pidades. Kõik neli on publiku ette jõudnud Märt Meose eestvõtmisel teatris R.A.A.A.M.

Tuletan meelde: 2010. aasta suvel mängiti Jäneda Pullitallis Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud eneseleidmise lugu «Jõud». Lavastus naeris delikaatsel moel välja kauboikapitalismi ja macho-kultuuri. Peaosas Ivo Uukkivi ja meeskoor. Tänagi tiksub peas seal kõlanud Juhan Liivi luuletus, kus read «sa võta ilust viimne ilu... ».

2011: «Pärast surma Jendalis», autor Urmas Lennuk. Jänedal peegeldub kadunud maailm. Vene kirjaniku Maksim Gorki kaabult pudeneb lavastuse alguses veel valguseta ruumis vaid tolmu. Meenub, et tolm, mis tõuseb taevani, jääb tolmuks, ja kalliskivi poris on kalliskivi ikka.

2012: Selle suve lavastaja on Marco Layera Tšiilist. «Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma.» On lavastus maailmast eraldunud maailmaparandajatest. Tambet Kaugemaa kirjutas viimases Sirbis, et tänavuse Avignoni teatrifestivali üks peaesineja on just seesama lavastaja. Festivalil mängitakse tema lavastust «Tulevikukujutlus». Tšiillane katkestas siis just selle lavastuse proovid, et sõita Eestisse. Lisaks suvelavastusele näitas mees samal aastal Tallinna Linnateatri talvemuinasjutu festivalil sama maailmamuutmise lavastuse hispaaniakeelset versiooni La Resintida trupi esituses.

Kõigis neis lavastustes ja materjalides on sees omamoodi imed. Uues Jäneda lavastuses on see ime autorite tahtel juba pealkirjaski.

Imede aasta, 1944–2014

Uues näidendis ja lavastuses on olemas kõigi kolme eelneva lavastuse mingid kihid. On ajaloolist tolmupühkimist, on poeetilise alatooniga kirgi, on maailma muutmise soovid. «Imede aasta» on muu hulgas eriline näidend ja lavastus sellepärast, et puudutab, ja ma ei liialda, kõiki eestlasi. Jah, just, nii vanemaid kui nooremaid. Ime on seegi, et meist, sõja jalgu jäänud rahvakillust, kahe suurriigi hullude juhtide maailmavalitsemise käpiknukkudeks sattunud inimestest on saanud vaba riik ja rahvas. No nii, nüüd olen komistanud sõna «ime» otsa taas teatrist rääkides. Ennast parandades tahan öelda, et imede sündimine on mu jaoks enamasti täiesti reaalsel põhjal. Õnne, jah, peab selles sünnis ka olema.

Jänedal mängitakse praegu hea kirjaniku väga head näidendit. Lavastab tippvormis ja ainult ennast puudutavaid tekste lavastav Madis Kalmet. Lavastaja ei vääna materjali ja näitlejaid välja, vaid annab nappide värvidega sündivale väge juurde. Ja sisuliselt on samas energiavoos lavastuse valguskunstnik Priidu Adlas ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Eriti kihvtiks teeb lavastuse see, et keegi meeskonnast ei kasuta oma töös pakse värve, napp ja täpne vormistus laseb igavikulistel asjadel publiku peadesse pärale jõuda.

Ses loos ja lavastuses puudub loosunglikkus. Üks tahk loo paljudest kihtidest, üle mere minemine – on see väljapääs või põgenemine... kas ja millal tullakse tagasi? Mis on õigem, minna, jääda, võidelda? Nagu praegugi. Ja siis seisab üks tegelastest, Liina keset söega joonistatud ringi, et teha õige valik.

Minu arvates teevad kolm noort meest Jänedal oma seni parimad näitlejatööd teatris. Helgur Rosenthal avab vaesusest välja ihkava kommunistipoisi elu, vihkamised ja ellusuhtumise nii, et tema ja teiste selliste poiste elule kaasa mõtlema ja tundma hakkad. Henrik Kalmet teeb rolli, kus rikkamast keskkonnast pärit kunstnik sõjas oma talendis ja kunsti ülimuslikkuses kahtleb. Suure rolli teeb ka Tarvo Sõmer, ta loodud kujus on seda lihtsameelsust, elujanu ja eluusku, mis tänagi annab lootust me ellujäämiseks.

Ja siis muidugi Mari-Liis Lill. Ma olen meelega vältinud näitlejatöödest rääkides sõna arhetüübid, ei leia eestikeelset vastet. Aga seda, et kõiki osalisi ses näidendis ja laval saab võtta lisaks pisikestele karakterist lähtuvatele detailitäpsustele ka kui me rahva koondkujusid, on selge. Mari-Liis Lill mängib naist, noort naist nagu ta ise. Sellist, kes on võimeline armuma ja armastama. Ja kusagil on ta mängitud naises olemas see jõud, mis kahtlusteta on päästev. Naiselik esiemade tarkus, mis kriisiolukordades ellu jääda aitab, endal, naistel ja rahval. Ja see kõik on tehtud, ma vist eespool juba ütlesin seda, aga kordan meelega, maitsekalt ja elusalt. Näitlejad mängivad ajaloo elusaks. Ja eraldi märgitav on ka tegelaste räägitav ilus keel.

Vahest kõige rohkem kahju on, et Hans Kaldoja mängitud vanaperemehi enam pole. Või on ja me ei oska neid märgata?

Laulupeorahva alusmüür

Ses loos on üks Liina monoloog, Mari-Liis Lill mängib seda nii, et monoloog on osalt eneseõigustus ja suurelt osalt alateadvuse toele tekkinud veendumus: «Te olete kõik katki. Puruks murtud. Üks ühest, teine teisest küljest. Te valetate endale ja teil on valus. Aga te ei taha oma valu välja näidata. Ainult krigistate hambaid. (Paus.) Ja see kõik pöörab vihaks. Vaadake, et see teid maha ei tapa. Veel enne kui venelased kohale jõuavad.»

«Imede aasta» esietendus oli laulupeo avakontserdiga ühel ajal. Mul on tunne, et Jänedal ja laulukaare all kõneldi ühes keeles.

Ka pääsukesed on Jäneda lavastuses kohal nagu kõigil eelnevatelgi kordadel, mis siis, et seekord pisut teatraalsemal moel.

«Imede aasta»

(«Annus mirabilis»)

Autor Tiit Aleksejev

Lavastaja Madis Kalmet

Kunstnik Jaanus Laagriküll

Muusikaline kujundus Peeter Konovalov (Ugala)

Valguskujundus Priidu Adlas

Näitlejad Mari-Liis Lill (Eesti Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Helgur Rosenthal , Tarvo Sõmer (Rakvere teater), Hans Kaldoja

Esietendus 5. juuli Jäneda Pullitallis

Folgifestivali ettevalmistused on täies hoos

Eile võis iga Viljandi lossimägedes jalutaja näha, kuidas pärimusmuusika festival läheneb: algas lavade ehitamine lauluväljakul ja Kaevumäel. Täna hakatakse ehitama festivaliala piiravat aeda ning püstitama telke Vabaduse platsile.

Lava, mis varem on olnud Vabaduse platsil asunud telgis, saab seekord koha lahtise taeva all lauluväljakul suunaga kõlakoja poole. Nõnda on kontserdi kuulajatele katuse all varjualune ja istekoht.

Festivali tehnikapealik Peedu Põld ütles, et kõik lavad saavad üles täna ning homsest hakkavad kerkima müügi- ja toidutelgid. Homme saavad paika ka kõik festivaliala piiravad aiad.

Festivali alale pääseb kella 14-ni tasuta

Festivali alale ehk pärimeetrisse pääseb peopäevadel kuni kella 14-ni tasuta, pärast seda tuleb osta ühekordne 2-eurone pääse. Enne kella 14 alale tulnud piletita inimesi sealt lahkuma ei sunnita. Piiritletud ala algab Vabaduse platsist ja ulatub Kaevumäeni, selle sisse jäävad ka toiduhoov ja Roheline lava.

Festivali passe ja pileteid veel on

Kes avastab, et pole ühtki kontserdipiletit või passi jõudnud soetada, jõuab seda veel teha. Festivali piletimüügipealiku Anu Rannu sõnul on müük kulgenud samas tempos nagu eelmistel aastatel. Alles on veel festivali passe, kuid on võimalik, et päris peo alguseks on need välja müüdud. Ühtlasi hakkavad otsa saama laupäevastele kontsertidele lubavad passid.

Rannu toonitas, et need inimesed, kes on plaaninud tulla vaid mõneks sisekontserdiks, peaksid pileti kindlasti varem ära ostma. Vastasel juhul võib selguda, et saal on juba täis ning soovitud artist jääbki kuulmata.

Festivalile on publikut oodata tavapäraselt 20 000 ringis.

Programmipealik Tarmo Noormaa sõnul saabus esimene välismaine esineja, Nigerist pärit Etran Finatawa Viljandimaale juba eelmisel teisipäeval. Muusikud peatuvad Soomaal ja kuna nad on kaks kuud tuuritanud, mõjub Viljandimaa looduses veedetud aeg väga kosutavalt. Valitud peatuspaigaga on nad rahul.

Lugejate edetabel: Eesti parimad suvelavastused

Eestimaa kultuurisuve lahutamatuks osaks on suvelavastused. Tarbija24 koostas oma lugejate soovituste põhjal parimate suvelavastuste edetabeli. Tabel täieneb jooksvalt ning etendustele on lisatud vaatajate kommentaarid.

 

1. «Titanicu orkester» - Tapa raudteejaam – R.A.A.A.M.

 

Oli tõesti elamus nii asukoha kui etenduse tõttu. Lugu ise on ka väga üldinimlik ja puudutav. Pakkus tõsise elamuse.

2.-3 «Rummu Jüri» Prantso talu Lutsu külas Põlvamaal – Lutsu teatri selts 3

Naerda sai nii, et naerulihased jäid valusaks, lavastatud oli hästi ja teema sobis õuele imeliselt. Jääb vaid loota, et vanaduspäevil näeb samamoodi euroliidu parodeerimist, kui selles etenduses nägi nõukogude võimu pilkamist.

2-3. «Imede aasta» Jäneda pullitallis R.A.A.A.M.

Liiga hea, et olla lihtsalt suveetendus. Suurepärased näitlejatööd, sügava sisuga tükk ja etenduse temaatikaga sobiv mängukoht. Sobilik etendus inimestele, kes ei otsi ainult meelelahutust ja komöödiat.

Mitmete allhoovustega, meeli ja inimhingeelu irriteeriv lugu; suurepärane lavastustöö ja (noor)näitlejate poolt hästi mängitud lavateos - mõtlevale inimesele...

4.-8. «Hamlet» Rakvere linnus – MTÜ Kell Kümme

Väga hea osatäitmine Tõnis Mägi poolt. Huvitav on Eduard Salmistu osatäitmine Horationa. Kuulda saab Led Zeppelini muusikat. Kuulda saab Lennart Meri meenutusi oma isast. Etendus on tänapäevastatud. Esimese info sain Malaisia lennuki allatulistamisest «Hamleti» etendust vaadates, sest teostatakse live-lülitusi Discoveri kanalile.

4.-8. «Neljakesi paaris» - Jõelähtme golfikeskus

Olen üldiselt suviste naljatükkide suhtes skeptiline. Aga see oli päris teravmeelne tekst ja väga usutavalt mängitud ka.

4.-8. «Üle linna Vinski» Tartu laulupeomuuseum – Emajõe suveteater

Hea kogupere tükk.

4.-8. «Nukitsamees 2» Tartu kammivabriku klubi – Emajõe suveteater

 Volkonski tegi superrolli!

4.-8. «Üks pealuu Connemaras» Lääne-Virumaal Uuskülas Tooma talus - Rakvere teater

9.–18. «Kui ma olin veel väikene» Palmse mõisas – Rakvere teater

Käisin seda 30. mail vaatamas, kuid tahaksin veel kord vaadata. Super!

9.-18. «Asenaine» Põlvamaal Alle-Saija Teatritalus – Kanepi harrastusteater

Humoorikas lugu, hea lavastus, tugevad näitlejad ja head rollisooritused. Lisaks plusspunktid mängupaigale - väga omanäoline ja meeldiv.

9.-18. «Pal-tänava poisid» - Tallinna Linnateater

Seni mulle tundmatu mees Mikk Jürgens suutis väga hea etteaste teha.

9.-18. «Vassa Zelesnova» Kukruse polaarmõis

Seni oli M. Gorki teostest kokkupuude vaid kohustuskilu koolikirjanduse näol. Soovitan vaadata inimestel, kellele meeldib vene kirjandusklassika nagu näiteks «Kajakas», «Kolm õde», «Onu Vanja» jne.

9.-18. «Maada»  Rannu park - Tartumaa harrastusnäitlejate suvekool

 Mõnus lihtne ja humoorikalt kurb tükk.

9.-18. «Segajad» Luke mõis Tartumaal

9.-18. «Tuul pajuokstes» - Ugala teater

Laps vaatas pikka etendust ja igav ei hakanud kordagi. Vaeva oli nähtud ka rekvisiitidega ja lavakujundus oli super. Üle kõige aga oli Luule Komissarov ja tema mängulust.

9.-18. «Lambasööjad» - Kalevipoja Koda Kääpa külas Jõgevamaal - Kalevipoja suveteater

9.-18. «Tokerjad» Anija mõis Harjumaa

9.-18. «Kajakas» - Vanemuine

Hingekosutav, lahe ja sügav.

 

Etendused, mille vaatama minemist tasub kaaluda

«Piinlik»  Pro Teater Pärnus

Ilmselt oli ka näitlejatel piinlik, et sellise jama maha mängisid, seepärast ei tulnud nad pärast aplausi isegi publikule kummardama. Etendust reklaamitakse kui komöödiat, aga selliste labasuste üle saab ainult naerda inimene, kes ise sama labaselt käitub.

«Nukitsamees 2» Tartu kammivabriku klubi – Emajõe suveteater

Väga halb etendus, labased naljad. Piinlik, et sellised tippnäitlejad sellist palagani teevad.

«Liblikad siseorganites ehk armastus, mis päästab maailma» - Monoteater

Etendus meelitab kohale küll hulga vaatajaid ja mängitakse kohtades, kus ruumi jagub, aga etendus ise on hästi öeldult keskmine. Jah, muiata saab mõnel korral ja paar korda ja naerda turtsatada, aga sisu paraku puudub ja naljad on enamasti juba kuuldud, mitte originaalsed. Jätab liiga juhuslikult kokku kirjutatud mulje ja loodetakse lüüa vaid esinejate nimedega.

«Imede aasta» Jäneda pullitallis R.A.A.A.M.

Mulle ei meeldinud: süžee oli banaalne ja etteaimatav, tegevustikku asendasid plakatlikud monoloogid, tegelaste asemel olid stereotüüpsed karakterid.

Dokumentaalfilm on muutumas

Lõppenud Pärnu filmifestivali mitu auhinnatud filmi räägib üksijäämisest. Peaauhinna võitnud film vaatab teemale aga lootusrikkalt.

Laupäeva hilisõhtul lõppes XXVIII Pärnu filmifestival. Kõige poleemilisema filmi auhinna pälvinud «Dokumentalist» näitab, et dokfilmi põhimõtted on muutumas.

Festivali peaauhind läks sotsiaalse sõnumi ja parima kunstilise lahenduse eest Leedu dokumentalistile Audrius Stonysele filmi «Ramin» eest. See on hästi tehtud portree Gruusia vanahärrast, kes on pühendanud oma elu spordile ja jäänud üksikuks ning otsib nüüd elu esimest ja viimast armastust.

Televaatajatelt võitis eesti rahva auhinna Taani kineast Katrine Riis Kjær filmiga «Alasti halastus ehk tõsine lugu lapsendamisest». See on traagiline lugu kahe Etioopia lapse ebaõnnestunud lapsendamisest Taani. Film põhjustas Taani sotsiaalmeedias elavat arutelu lapsendamise ja laste uues elupaigas kohanemisele kaasaaitamise üle. Selle valdkonnaga tegelevad ametnikud pidid avalikult tunnistama, et filmiga on tõstatatud vajadus üle vaadata laste adopteerimisega seonduv.

Parima põlisrahvaste ellujäämist kajastava filmi auhinna sai poolakas Maciej J. Drygas filmi eest «Abu Haraz», mis vaatleb Sudaani küla iidse elurütmi katkemist tammi rajamisest põhjustatud üleujutuse tõttu.

Kõige poleemilisemaks filmiks tunnistati lätlase Ivars Zviedrise «Dokumentalist», mis on portree üksildasest naisest ja autoportree filmi tegijast.

Žürii liige Andris Gauja, kes on Pärnu festivalilt viinud auhinna poleemilise dokumentaali eest «Perekonnainstinkt», rääkis, et ta julgustaks kolleege mõtlema rohkem filmi sisule ja struktuurile. Tema sõnul on dokfilmi puhul alati risk, et see muutub liiga venitatuks ega ole küllalt tugeva struktuuriga. «Oleksin rohkem tahtnud näha tihedamaid ja fokuseeritud filme,» sõnas Läti kineast, kes lõpetas äsja oma esimese kunstilise filmi.

«Dokumentalist» esitab küsimuse oma tegijale: mida ootame filmilt? Gauja kõneles kaas­maalase filmist tunnustavalt, ent kriti­seeris seda, et vaataja saab vähe teada pea­tegelasest ja tegijast. «Kuid film on huvitav, sest on eba­traditsiooniline,» sõnas ta.

Žürii liige, Eesti Rahva Muuseumi teadus­direktor Pille Runnel tõstis «Dokumen­talisti» puhul esile sõna maagiat ja peategelase sõnakasutust. «Haruldane, et täna­päeva ühis­konnas veel leidub sellist vana­aegsesse maailma kuuluvat käitumist,» leidis ta. Runneli arvates näitas film psühholoogilist võitlust pea­tegelase ja filmi­tegija vahel, kus pea­tegelane rakendas sõna maagiat, sõimamist. «See on üks tugevamaid maagia vorme, see on tõrje,» lisas Runnel.

Filmi­tegija suhe filmi­ta­vaga on selles lina­teoses väga eri­pärane, seepärast pidas Runnel mõiste­tavaks filmi pealkirja: ««Dokumentalistis» oli midagi sellist, mille puhul kõik dokumen­talistid ütlevad, et see on kindlasti väärt esiletõstmist.»

Ka teine žürii liige Kersti Uibo leidis, et Zvied­rise «Dokumen­talist» on väga tähtis film. «Doki piir­jooned pole enam nii kindlad, seda juhtub aina rohkem,» lisas Uibo. Selle suundu­muse tõi nimetatud film hästi esile.

Lõpu­tseremooniale eelnes Eesti filmi­tegijate arutelu, kus enim kõneldi kahest nais­dokumen­talisti võis­tlus­filmist. Need olid Eesti päritolu Rootsi filmitegija Linda Västriku «Tant­si­vate vaimude mets» ja seda publiku­hääletusel vaid viie häälega edestanud Katrine Riis Kjæri «Alasti halastus ehk tõsine lugu lapsen­da­misest».

Esimest, Kongo ürg­metsades filmitud püg­meede religi­ooni käsit­levat filmi nimetas filmi­mees Jaak Kilmi klassikalise drama­turgiaga müto­loogia­keskseks filmiks. Teise puhul tekitas arutlejate seas poleemikat küsimus, kas filmi tegijad pida­nuks sekkuma.

Režis­söör-ope­raator Mati Põldre, kes samuti kuulus žü­riis­se, nautis pügmeedest kõnelevat linateost: «Küll mulle meeldis Linda Västriku film. Ma kujutan ette, kuidas see valge naine pidi olema koha­peal seitse aastat, et sellist filmi teha,» sõnas Põldre. Tõsine dok­film eeldab pikka, püsivat tööd, nagu oli teinud Linda Västrik, kuid palju tehakse doki pähe illust­ree­ri­vaid fil­me, arvas Põldre.

Ka Andris Gauja arvas, et paljude filmide miinuseks on liiga lühike filmi­tege­mise aeg.

Kersti Uibo sõnutsi sõltub täna­päeva dok­film tegi­jaist: «Noored tegijad on interneti­ajastul üles kasvanud, nad vaatavad filme internetist, arvutitest. Järelikult tuleb teha filme nii, et neid vaadatakse netist, ja see käib väga kiiresti.»

XXVIII Pärnu filmifestivali auhinnad

•    Eesti rahva auhind: Katrien Riis Kjær (Taani) «Alasti halastus»

•    Suur auhind sotsiaalse sõnumi ja parima kunstilise lahenduse eest: Audrius Stonys (Leedu) «Ramin»

•    Aupalk parima põlis­rahvaste ellu­jäämist toetava filmi eest: Maciej Drygas (Poola) «Abu Haraz»

•    Parim lühifilm: Gabriel Serra (Mehhiko) «Lihunik»

•    Festivali kõige poleemilisem film: Ivars Ziedris ja Inese Klava (Läti) «Dokumentalist»

•    Parim auto­port­ree­line kaksik­film: Marcel ja Paweł Łoziński (Poola) «Isa ja poja teekond»

•    Parim lastefilm: Paweł Ferdek (Poola) «Liidrid»

•    Parim tudengi­film: Sanna Liljander (Soome) «Jääl»

Galerii: Riia laat oli kirev ja mitmekülgne

«Kui Eestis kipub laadakaup tihtipeale korduma, eriti suurematel laatadel, mis suunatud osaliselt ka turistidele, siis Riias sel konkreetsel laadal olid kaubad ikka väga erinevad,» ütles käsitööga tegelev Diana Kivistik.

Kultuuripealinna Riia laat Vērmanes Garden aias oli Kivistiku sõnul uhke.

«Eriti meeldis meile stiilipuhtus, mis igast telgist ja lauakeselt vastu vaatas,» ütles käsitöö- ja disainifirma Drisain asutaja.

«Väljapanekud olid imeilusad ja üks pilkupüüdvam kui teine.»

Carmen Gray: raske on olla patrioot

Ukraina ja Vene filmidest Karlovy Vary filmifestivalil kirjutab värskes Sirbis Carmen Gray.

«Algus võttis kaua aega,» ütles mu sõber kinost lahkudes kirjeldamaks Ukraina režissööri Sergei Loznitsa viimast filmi «Maidan». Ometi tagab selle meisterlikult tehtud filmi tugeva mõju just mõõdetud tempo. «Maidan» näitab Kiievi Vabaduse väljaku sündmuste eskaleerumist protestist revolutsiooniks. See oli esimene film, mida ma nägin Karlovy Vary filmifestivalil, üritusel, mis toimus kogu Nõukogude aja vältel üle aasta vaheldumisi Moskva filmifestivaliga, ja mille ajalukku on sisse kirjutatud Tšehhi ebakindel suhe Venemaaga. «Maidan» on film, mille kujutised ja helid lõikasid sügavale ja jäid minuga kogu festivali ajaks. Kummalisel kombel oli festivali teine kõige ehmatavam film samuti Ukrainast – Miroslav Slabošpitski radikaalselt uudne võõrandumise ja brutaalsuse uurimus «Hõim» («Плем’я»), mis on tervenisti subtitreerimata viipekeeles ja millest oli juttu ka Sirbi hiljutises Cannes’i filmifestivali ülevaates.*

«Maidan» ei ole selline dokfilm, mis hõlmab intervjuusid rääkivate peadega ja arhiivimaterjale. Selle asemel et heita valgust protestide tagamaadele, mis algasid pärast venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši kohalt lahkumist, kui ta keeldus alla kirjutamast koostöölepingule Euroopa Liiduga, võetakse siin filmis üles revolutsiooni elektriliselt laetud rütm: kombatavad meeleolumuutused siis, kui inimeste ühisest energiast saab aktiivne ja jõuline vastuhakk, ja siis, kui riik sellele vastab. Poleks paremat inimest sellise projekti teostamiseks kui Valgevenes sündinud Loznitsa – kogenud dokumentalist, range formalist (ta õppis algul Kiievis matemaatikat) ja Venemaa kompromissitu kriitik, kelle seisukohti võis näha filmis «Minu õnn» («Счастье моё», 2010), mis näitab halastamatult ühiskonna lagunemist.

Kuigi ei ole kahtlust, kelle poolt Loznitsa on, pole filmis varjamatuid seisukohavõtte. Selle asemel paigaldab ta kaamera statiivile anonüümse vaatlejana mitmesse väljaku strateegilisse punkti ja vaatajat juhivad ainult harvad vahetiitrid.

Film algab otsevaatega näkku inimhulgale, kes laulab Ukraina rahvushümni. On 2013. aasta 21. november ja meeleolu on rahumeelselt ülev. Ajas kaks kuud edasi liikudes on õhustik hoopis teine. Tõusev viha on ilmne, rahvas skandeerib «Häbi!» ja see ei ole enam pelgalt protest ühe otsuse või ühe juhi vastu. Kui levib kuuldus, et platsile on jõudnud relvastatud märulipolitsei, kästakse valjuhääldi kaudu naistel eesliinilt lahkuda. Õhk on ohust elektrifitseeritud, ja samuti on tunda teatud ülevust – tunnet, et allasurutud emotsioonid võivad lõpuks muunduda millekski tõeliseks ja mõjuvõimsaks. «Kas te olete valmis?» küsib valjuhääldi ja meie auditooriumis tunneme koos rahvahulkadega kõhus keerama panevat tunnet, et midagi on toimumas.

Nüüd, kui paljud kannavad musti gaasimaske ja kivid lendavad, on väljak muutunud süngelt apokalüptiliseks ja sarnaneb pigem mõne sürrealistliku ulmefilmiga. Barrikadeerituna ja liivakottide taha peitununa, hooti suitsupilvedesse mattununa ei meenuta see enam millegagi linnaarhitektuuri ilusaks lihvitud tsiviilobjekti. Paljud protestijad filmivad oma telefonidega, tuletades meile meelde, et uue tehnoloogia ajastul on riikidel järjest keerulisem infokraane kinni keerata. Film aga näitab ehk kõige enam seda, et sarnaselt araabia kevade ajal Kairo Tahriri väljakule kogunenud massidega on ka siin rahva füüsiline kohalolek see, millest saab alguse valitsuse kukutamine.

Seoses 18. veebruari kokkupõrgetega hakatakse rääkima taktikalisest sõjast. Ideoloogilise retoorika jaoks pole aega, juhid üritavad kaoses luua mingit organiseeritud tegevust, innustades protestijaid võtma üle silda ja säilitama rahu. Rahval pole selgelt enam mingit kihutuskõnet vaja, sest kõik on ülepea sees ja viimse piirini viidud. Eriti kõhedusttekitavalt mõjuvad kaks teadaannet: hoiatus snaipri eest ja kutse kiire arstiabi järele. Filmi lõpuks oleme tagasi patriootliku retoorika sõnastikus, kui näeme matuserongkäiku ja hüüdeid «Au kangelastele!». Nüüdseks on see retoorika aga laetud soovist anda konflikti kõrgetele panustele mingi tähendus. «Maidan», tundes ehk, et ajaloolise perspektiivi andmiseks on neist sündmustest veel liiga vähe aega möödas, näitab inimtunnete spontaanset koreograafiat. Selle asemel aga, et näidata kahe inimese vahelist armumise hetke, jälitab «Maidan» neid momente, kui ühiskond surutakse sõjaseisukorda koos kogu selles sisalduva päevakajalisusega.

***

Venemaa pani välja kaks raskekaalu filmi: Andrei Zvjagintsevi «Leviaatan» («Левиафан») ja Aleksei Germani «Raske on olla jumal» («Трудно быть богом», 2013) on mõlemad muljetavaldavalt eepilised ja metafüüsilised, aga juurtega niivõrd traditsioonilises stiilis kinni, et pani lausa mõtlema, kui palju on Andrei Tarkovski Venemaa režissööride DNAsse imbunud.

Zvjagintsevi linateos meenutab oma sünguse ja sümbolirohkuse poolest tema varasemaid filme «Tagasitulek» («Возвращение», 2003) ja «Pagendus» («Изгнание», 2007) ning maalib portree mehest, kes astub trotslikult vastu institutsionaalsele korruptsioonile. Mees, kes tunneb end oma kannatustes olevat jumalast maha jäetud (pealkiri on viide nii Hiiobi raamatule kui loodusseisundile, mille eest on hoiatanud filosoof Thomas Hobbes). Nende suurte teemade toimumispaik on laiekraanil üles filmitud tohutu merepoolsaar. Kolja (Aleksei Serebrjakov) maja ja maad jahib ebaaus linnapea, samal ajal laguneb tema teine abielu. Pidev ja rohke viinajoomine kruvib pingeid veelgi ja õige pea viivad sündmused traagilise hävingu poole.

Aleksei Germani kauaoodatud film «Raske on olla jumal» valmis veidi enne režissööri surma ja on oma monoliitses suursugususes veelgi raskepärasem. Tumedates mustvalgetes toonides üles võetud vendade Strugatskite (kes olid ka Tarkovski «Stalkeri» algmaterjali autorid) romaani ekraniseering leiab aset teisel planeedil, kus on parasjagu keskaeg. Planeeti külastavad salajased ajaloolased Maalt. Peaaegu kolmetunnine film pole niivõrd narratiiv, vaid pigem boschilik piina, tooruse ja madalate instinktide vaatemäng, üle ujutatud ekskrementidest ja verest. Hirmuäratavaid pilte on siin palju – näiteks poodud mees tapalaval, kelle nägu on kaetud kalasoomustega, et varesed ta hõbedaselt hiilgavad silmad peast välja nokiks. See film võib ju olla tugevaks reaktsiooniks Nõukogude aja idealiseeritud heroismile, aga samal ajal tundub mitte sobivat praegusaega.

Uuele Vene filmitegijate põlvkonnale pandud lootusi püüab täita 25-aastane režissöör Ivan Tverdovski, kes võitis oma debüütfilmiga «Parandusklass» («Класс коррекций») võistlusprogrammi «East of the West» (samas programmis võistles ka Andres ja Katrin Maimiku film «Kirsitubakas»). Ta julges ette võtta teravalt vastasseisulise sotsiaalkriitilise teema oma dokumentaalses stiilis üles võetud portrees klassitäiest vaimse või füüsilise puudega õpilastest, kelle süsteem on jätnud omapäi ilma mingi soovi või võimaluseta neid nende muredes aidata. Õpilased tunnevad võõrandumises algselt poolehoidu üksteise vastu, aga tekkiv armastus kena ratastoolis Lena (Maša Poežajeva) ja ühe tema klassikaaslase vahel viib grupisisese tasakaalu paigast ja langetakse julma tagakiusamisse.

Tverdovski auhind langeb kokku Venemaal jõustuva uue tsensuuriseadusega, mis keelab filmides ropendava kõnepruugi kasutamise. Selle seaduse üle väljendasid Vene filmitegijad festivalil sügavat muret ja väljendasid kindlat soovi ka edaspidi oma lugusid võimalikult ausalt rääkida.

***

Tutvustatud filmide ühisosaks tundub olevat ühiskonna lagunemine ja brutaalne käitumine. See võiks meil lubada jõuda järelduseni, et keeruline olmeolukord annab loova sädeme tekkeks vajaliku laengu – kui poleks olnud «Maidani», mis tuletas õigel ajal meelde, et õigus teha kunsti on teisejärguline õiguse ees olla inimene.

Tõlkinud Tristan Priimägi

* P. Pianezza, Mida peaks Cannes’ist mäletama? Sirp, 13. VI 2014.

Veiko Belials noppis ulmeauhinnad

Eesti ulmekirjanduse aastaauhindade Stalkerite jagamisel võidutses sel aastal kirjanik Veiko Belials, pälvides koos kahasse kirjutatud tekstidega kolm preemiat.

Belials võitis Stalkeri parima jutukogu kategoorias oma novellivalikuga «Kogu maailma valgus».

Lisaks võitis Belials Stalkeri parima lühijutu kategoorias koos J. J. Metsavanaga kahasse kirjutatud looga «Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel». Sama tandem võidutses ka lühiromaani kategoorias tekstiga «Kuldse päikse all me elame...»

Mõlemad lood ilmusid mainitud kogumikus, mille andis eelmisel aastal välja kirjastus Fantaasia.

Parima tõlkelühijutu kategoorias pärjati võitjaks Maria Galina novell «Lodusaared», mis ilmus Arvi Nikkarevi koostatud ja tõlgitud vene ulme antoloogias «Kaaren». Raamatu andis välja Nikkarev omaenda kirjastuses Skarabeus.

Tõlkelühiromaani kategoorias võitis uue auhinna mitmekordne Stalkeri-laureaat Charles Stross Šotimaalt looga «Raketikeelutsoon», mis ilmus Raul Sulbi koostatud Strossi originaalses autorikogumikus «Külmem sõda». Raamat ilmus kirjastuse Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu.

Parima algupärase romaani Stalkeri sai Maniakkide Tänav romaani «Mehitamata inimesed» (kirjastus Fantaasia) eest.

Parima tõlkeromaani Stalkeri pälvis John Scalzi raamat «Vanamehe sõda» (kirjastus Fantaasia), mille tõlkis Ats Miller.

Ulmeauhinnad anti välja eesti ulmehuviliste aastakokkutulekul Estcon 2014, mis toimus sel nädalavahetusel Põlvamaal Saarjärvel. Selleaastase ürituse üheks aukülaliseks oli kirjanik ja tõlkija Nikolai Karajev.

Järgmisel aastal toimub Estcon 17.-19. juulil.

Galerii: Pärnu filmifestivalil selgusid auhinnasaajad

Eile lõppenud 28. Pärnu filmfestivali peaauhinna ehk suure auhinna pälvis sotsiaalse sõnumi ja parima kunstilise lahenduse eest leedu dokumentalisti Audrius Stonyse „Ramin“. See on portree gruusia vanahärrast, kes on pühendanud oma elu spordile ja jäänud üksikus ning otsib nüüd elu esimest ja viimast armastust. Film kandideeris 2011. aasta parimale võõrkeelsele Oscarile. 

Eesti rahva auhinna, mis selgus televaatajate hääletuste põhjal, võitis taani kineast Katrine Riis Kjaer filmi eest „Alasti halastus ehk tõsine lugu lapsendamisest“. See on traagiline lugu murtud lubadustest ja täitumata ootustest.  

Parima põlisrahva ellujäämist kajastava filmi auhinna sai poolakas Maciej J. Drygas filmi eest „Abu Haraz“, mis vaatleb Sudaani küla iidse elurütmi katkemist tammi rajamisest põhjustatud üleujutuse tõttu.

Parimaks autoportreefilmiks kuulutati poola filmimehe Pavel Lozinski „Isa ja poeg“. See on kahe tunnustatud dokumentalisti Marcel ja Pawel Lozinski kaksikportree, poja film endast ja isast.

Kõige poleemilisemaks filmiks tunnistati lätlase Ivars Zviedrise „Dokumentalist“ – portree üksildasest naisest ja autoportree filmi tegijast. Parimaks lastefilmiks kuulutati poola dokumentalisti Pawel Ferdeki „Liidrid“, mis jälgib õpilaste valimisvõitlust kooli õpilasnõukogusse.

Parimaks üliõpilasfilmiks sai soomlanna Sanna Liljanderi „Jääl“ – film depressioonist, sõltumatusest ja tahtejõust.

Eesti novell Prantsusmaal

Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu» ei ole ainus eesti proosateos, mis prantslasi köidab – tähelepanu on pälvinud ka eesti lühiproosa, kirjutab Pille-Riin Larm värskes Sirbis.

Kevadel ilmus prantsuse kirjandusajakirja Brèves 103. number, mis on suures osas Eesti-teemaline. Romaanile ja lühiproosale keskenduva ajakirja Eesti erinumbris kirjutab Antoine Chalvin eesti novelli ajaloost ja annab ülevaate eesti novelli tõlgetest prantsuse keelde. Samasse numbrisse on ta tõlkinud kaks Mehis Heinsaare novelli. Heinsaart intervjueerib Georges-Olivier Châteaureynaud. Joris Fromet tutvustab Tallinna arhitektuuri ning kunstnikud ja fotograafid Liisa Kruusmägi, Kaia Kiik, Tõnu Tunnel ja Renee Altrov oma loomingut. Muidugi sisaldab Brèves veel muudki huvitavat, millega saab lugeja tutvuda, kui ajakirja endale veebi kaudu soetab.(1)

Pariisis kaitses riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis (INALCO) Martin Carayol hiljuti Antoine Chalvini juhendamisel mahuka doktoritöö eesti ja soome novellikaanoni kujunemisest («La formation du canon de la nouvelle en Finlande et en Estonie»). Käsitlemist leiavad kaanoni loomise kohalikud mehhanismid ning nii klassikute kui ka vähem tuntud autorite loomingu saatus. Praegustest novellistidest pälvib enim tähelepanu Mehis Heinsaar, kelle loomingu puhul täheldab Carayol kiirendatud kanoniseerimist.(2) Carayol on oma uurimust ja selleks korraldatud küsitluse tulemusi tutvustanud varem 2012. aastal ka Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse seminaril ja Nüpli suvekoolis,(3) samuti on ta tõlkinud eesti kirjandust prantsuse keelde.(4)

Mehis Heinsaarel aga ilmus hiljuti Antoine Chalvini tõlkes prantsuskeelne novellikogu «Liblikmees» («L’Homme Papillon»), samuti kahe jutukogu tõlked vene keelde, üks jutukogu soome keeles ning ungari ja soome keeles «Härra Pauli kroonikad». Jääb vaid üle soovida kirjanikule ja eesti novellile menu jätku ning jõudu tõlkijatele ja uurijatele.

1 Vt http://www.lekti-ecriture.com/editeurs/-Revue-Breves-.html

2 Vt http://hal.archives-ouvertes.fr/docs/00/94/75/58/PDF/CARAYOL_martin_vavd.pdf

3 Vt http://galerii.kirmus.ee/nypli/koolid/suvekoolid/suvekool-2012/teesid/martin-carayol/

4 Vt http://www.carayol.org/index.php

Üleskutse: kiida või laida suvelavastusi

Suvelavastuste kõrgaeg on käes. Sageli toimuvad need ebatavalistes paikades, kuhu kohalejõudmine pole lihtne. Ka piletite eest tuleb üksjagu kukrut kergendada.

Kui aga pikk reis etendusele on ette võetud ja loodetud elamus jääb saamata, siis teeb see kõvasti tuska. Millist suvelavastust soovitad vaatama minna ja mis tasuks vaatamata jätta?

Fotod: Pärnu maantee takistusriba muutus veel raskemaks

Kuna Pärnu maantee viaduktil on kogu liiklus tõstetud linnast väljuvale suunale ja kummaski suunas on avatud üks sõidurada, siis tekivad seal tipptundidel päris arvestatavad seisakud.

Ka esmaspäeva hommikul kella 11 paiku on seal üsna autoderida, kuid see siiski liigub. Küll aeglaselt, aga see-eest pidevalt. Nii mõnigi üle viadukti linna poole sõitnud autojuht sai hommikul tükk aega mõistatada, kas vasakult teepoolelt ikka õnnestub teha parempööre Liivalaia tänavale. See on endiselt täiesti võimalik, aga ühtegi sellekohast märki esmaspäeval väljas ei olnud.

Üleskutse: seltsis on segasem ehk otsime uhket Tootsi peenart

Kui köstri kärkimisest tüdinud Joosep Toots kättemaksuks peenramaale kõik köögiviljad läbisegi külvas, siis enesele teadmata pani ta aluse uuele trendile. Vahepeal unustusehõlma jäänud läbisegi külvamise komme on taas moes ja  paljudes aedades leidub ühel peenral nii «tilli kui lilli».

Kui sinu koduaias on mõni uhke Tootsi peenar  ja sa tahad seda teistelegi näidata, siis saada  sellest pilt aadressil info@tarbija24.ee. Palun kirjuta pildi allkirja, millised taimed seal kasvavad. Pildi saatjate vahel läheb loosi Bauhofi 100-eurone kinkekaart ja Postimehe piknikukorv. Pilte ootame kuni 10. augustini.

Innustavad ideed ja lennukad lahendused

2014. aasta Soome elamumess Jyväskylä Äijälänrannas läheb ajalukku huvitava arhitektuuri, nüansirikka sisekujunduse, omanäoliste õuede ning köitva aianäitusega.

Kui tavaliselt leidub elamumessi kodude seas paar-kolm tippu, siis tänavu on kauneid maju ja ilmekaid interjööre mitu korda rohkem. Ei tea, kas selles mängib oma osa Alvar Aalto – Jyväskyläst pärit maailmakuulsa arhitekti ja disaineri – mõju, aga seekord on näha eriti palju paeluvat ja inspireerivat.

Südalinnast viie kilomeetri kaugusel, Jyväsjärve idakaldal asuval messialal on külastajate uudistada 37 eramut ja viis korterit 13-korruselises tornelamus Maailmanpylväs. Väikseim publikule avatud elamistest on 46-ruutmeetrine korter ja suurim 308-ruutmeetrine kolmekorruseline puitvilla.

Kõik need vallaliste, paljulapseliste perede ja vanapaaride kütkestavate lugudega tulevased kodud on vaatamist väärt, sest valitud viimistlusmaterjalid, mööbel ja sisustusaksessuaarid vormivad igaühest omanäolise paiga.

Sel aastal toimub messil ka õueelu erinevaid tahke tutvustav aiakujundusnäitus, kus tähelepanu keskmes on vaba aja veetmise võimalused. Näha on nii avaraid hoove kui ka tillukesi terrasse.

Jyväskylä messi korraldajad on teinud esitluse ahvatlevamaks, pakkudes esmakordselt teemaretki.

Huvilised saavad asjatundjate koostatud marsruutide seast valida, kas soovivad kulgeda Aalto, põnevate aedade, meestele või lastega peredele mõeldud radadel.

Näiteks aiateekonna puhul on kaardile (olemas on nii paberil versioon kui ka mobiilirakendus) märgitud kõige omanäolisema haljastusega õued ja terrassid ning tarbeaiad.

Soome populaarse saatejuhi Jone Nikula kokku seatud Äijäreitti kavas on esikohal meeste soovide järgi kujundatud messikodud. Lastega peredele mõeldud rännakul leidub rohkesti pisikestele ilmakodanikele mõnusaks sisustatud kodusid.

Aalto-retk viib silmapaistva arhitektuuriga elamutesse, erilistesse ja innovaatilistesse ehitistesse. Muide, villa Elissa on inspireeritud Aalto ühest kuulsamast hoonest, praegu Jyväskylä linna piiridesse jäävast Säynätsalo vallamajast.

Maja vormikeel, materjalid (tellised ja kasepuit) ja värvivalik on alvaraaltolikud. Lainelised vineerist paneelid on just selle maja jaoks tellitud.

Just nupukalt lahendatud, oota­matu viimistlusviisiga pinnad on sellele messile iseloomulikud. Sageli jätkub sama fassaadilaudise kasutamine siseruumides, üldse eksponeeritakse (seintes) rohkesti ehedaid ehitusmaterjale, lisaks puidule nn haljast betooni, struktuur­krohvi ja ka tapeeti. Samuti on varasemast rohkem tähelepanu pööratud akustikale ja valgusele. Värvidest on ülekaalus valge ja halli varjundid.

Endiselt on ülekaalus avatud köögiga söögi- ja elutoad, kusjuures kõik köögiseinad polegi enam kapiridadega ääristatud.

Messikodude põhjal võib täheldada, et majapidamisruumile pööratakse aina rohkem tähelepanu. Nüüd on avarama planeeringu ja aknaga tuppa lisaks pesu pesemisele ja triikimisele seatud ka näiteks õmbluslaud.

Sageli on mõnusalt sisustatud majapidamisruum ühtlasi ka sauna eesruum. Ja ilma saunata ei kujuta soomlased oma kodu ette.

Lihtsa joonega sauna puitseinad on tavaliselt kas valgeks või hallikaks toonitud. Keriste valik on laiem kui varem: leidub ümmargusi, pajakujulisi, võrguga kaetud mudeleid. Mõnes kodus on kümblemiseks loodud rohkem võimalusi ja lisaks saunale-vannitoale saab pererahvas ka siseõue ehitatud basseinis sulistada.

Vaatamist väärivate majade seas on lisaks juba mainitud villa Elissale Skammi maja ja perekonna Luck elamu.

Järgmiste kuude Arterites tutvustame teemade kaupa Jyväskylä elamumessi paremaid palu. Kel puhkuseplaanid pidamata, tasub kaaluda messile minekut, sest uksed on valla 10. augustini. Oma silm on kuningas!

Fotod ja video: vaata tantsivaid puksiirlaevu

Tallinna merepäevade kolmandal päeval sai näha juba traditsiooniks muutunud puksiirlaevade tantsu.

Sel aastal oli puksiiride tantsushow Vanasadama kruiisiala ja linnahalli vahele jääval väikesel veealal. Vaatajad said etendust mugavalt jälgida kruiisikailt.

Fotod ja video: Eesti sõudekuulsus päästeti merest kopteriga

Tallinna merepäevade külalised said täna Vanasadama kruiisialal näha suurt merepäästeshowd, mille käigus päästeti merest hulk Eesti sõudesportlasi.

Sõudjaid tulid päästma pinnaltpäästjad koos veepäästekoertega ning viimasena vette jäänud Allar Raja toodi veest välja päästekopteriga.

Pärastlõunal kruiisiala lähedal «etendunud» puksiiride tants kasvas sujuvalt üle merepäästeetenduseks, kui puksiirilt Vega kolm inimest vette «kukkusid». Veidi hiljem selgus, et ohvreid etendasid Allar Raja, Kaspar Taimsoo ja teised Eesti sõudjad, kes näitavad oma võimeid ka tänasel sõudevõistlusel.

Üksteise järel päästeti mehed veest ära ning selleks, et kõik päästeviisid ikka publikule ära näidatud saaksid, pidid nad kõik veel paar korda uuesti merre hüppama. Kõige pikema supluse tegi Allar Raja, kes pidi vees hulpides ja vaikselt avamere poole triivides päästekopterit ootama.

Oodata tuli ligi 20 minutit, aga siis toodi Raja kiiresti veest välja. Pärast paari auringi maandus kopter kruiisikaile ning kõik soovijad said seda lähemalt uurida.

Pildid: Muhu Väina regatil seilas ligi 730 osaleja seas ka näitleja Tambet Tuisk

57. Muhu Väina regatil osales ligi 730 purjetaja seas ka näitleja Tambet Tuisk, kes seilas kaunil jahil Mary Lou.

Kaunis sinine jaht Mary Lou näitleja Tambet Tuisuga pardal võistles klassis ESTLYS III ning purjetas omale sel aastal välja 23 jahi seast tugeva kaheteistkümnenda koha.

Ka eelmisel aastal osalenud jaht Mary Lou pidi 56. Muhu Väina regatil võistluse ööregati alguses katkestama masti murdumise tõttu.

 

Pildid ja video: Muhu Väina regati noorim kapten oli kõigest 17-aastane

57. Muhu Väina regati noorim seilaja oli sel aastal 12-aastane ning vanim purjetaja 75-aastane. Noorim kapten oli aga 17-aastane Mihkel, kes seilas jaht Marise pardal.

Jaht Maris sõitis Muhu Väina regatil klassis ESTLYS III ning selle kapten oli noor Mihkel Šesterikov, kes on kõigest 17-aastane.

Mihkel rääkis, et nende jahi meeskonna keskmine vanus on kokku ligi 18-19 aastat ning regatt kujunes tema jaoks väga hästi.

Noor Mihkel jagas kiidusõnu Jaht Marise meeskonna kohta, kuhu õnnestus saada ka regatile üks naisliige.

Noorte meeskond tegi sõidu enda jaoks ka vaimukaks ja huvitavaks ning Pärnu etapil tuli kasutada ka nupukust, kui purjetajad avastasid, et neil ei olnud protestilippu. Vähekese mõtlemise järel otsustati siiski soodimehe punastest aluspükstest protestilipu meisterdada. "Õnneks ei läinud meil seda vaja," kostis Mihkel.

Jaht Maris seilas Muhu Väina regatil tublile kuuendale kohale.

Vaata videost!

 

Galerii: Roomassaares jagati A. Le Coq 57. Muhu Väina regati võitjtele pidulikult kätte auhinnad

Täna lõppes terve nädala väldanud A. Le Coq 57. Muhu Väina regatt, millel osales  läbi ajaloo suurim arv jahte – 116, millest 90 Eestist, 8 Venemaalt, 8 Lätist, 6 Leedust ja 4 Soomest pea 730 purjetajaga pardal. Regatt algas pühapäeval, 13. juulil Kärdlas ning viis jahid läbi Kuivastu ja Pärnu sadamate Roomassaare jahisadamasse, kus toimus täna parimate autasustamine ja regati pidulik lõpetamine.  

Regati kolm etappi olid pikad avamereetapid ühest sadamast teise ja kaks etappi siis tehniliselt keerukamad sõidud lühiradadel.  Kõige rohkem pakkus sportlikkust, põnevust ja vaatemängu kindlasti Pärnu lühirajasõit vastutuule-allatuule rajal. Pealtvaatajatele oli korraldatud võimalus laevaga RUNÖ merel toimuvat oma silmaga vaatama minna.

 Regati viimasel päeval tuli korraldajatel Roomassaares vastamisi seista tuule puudumisega. Hommikul kell 9 tehti otsus  lükata start tund hilisemaks, kuid paraku ei tulnud sobivat ja püsivalt piisavat tuult ka ajaks, mil oli võimalik veel start Roomassaare ringile anda. Nii jäid regati tulemusteks viie etapi järgsed seisud, millest halvim tulemus läks koondpunktisummast mahaarvamisele.

Gruppide kaupa A. Le Coq 57. Muhu Väina regati võitjad:

Grupp ORC I
1. Forte EST475 – kapten Jaak Jõgi – Kalev Jahtklubi – (3-1-1-3-5) – 8 punkti
2. Reval Cafe EST703 – Eero Pank – Kalev Jahtklubi – (1-6-3-4-1) – 9 punkti
3. Sugar 2 EST711 – kapten Erki Melts – Pärnu Jahtklubi – (2-7-5-2-2) – 11 punkti
 
Grupp ORC II
1. Jazz EST465 – kapten Risto Riim – Kalev Jahtklubi – (12-1-5-1-3) – 10 punkti
2. Boosa Nova EST379 – kapten Margus Žuravljov – Kalev Jahtklubi – (1,5-2-1-8-6) – 10,5 punkti
3. Merepärl EST406 – kapten Alari Akermann – Pärnu Jahtklubi – (3-3-4-4-8) – 14 punkti
 
Grupp ORC III
1. Edasi EST11 – kapten Koit Pauts – Haapsalu Jahtklubi – (2-1-4-1-2) – 6 punkti
2. Tango LTU1250 – kapten Aidas Narbutas – Lithuania – (1-2-1-5-4) – 8 punkti
3. Kadri EST185 – kapten Andres Haavel – Saaremaa Merispordi Selts – (4-4-2-4-3) – 13 punkti
 
Grupp ESTLYS I
1. Fanatic EST239 – kapten Ain-Eke Jalasto – Kalev Jahtklubi – (21DNF-2-1-2-1) – 6 punkti
2. Tessa EST324 – kapten Alar Ivanson – Kalev Jahtklubi – (2-1-2-4-2) – 7 punkti
3. Mia EST330 – kapten Jaanus Talp – Kalev Jahtklubi – (12-4-4-1-5) – 14 punkti
 
Grupp ESTLYS II
1. Vesikaar EST700 – kapten Tanel Tamm – Kalev Jahtklubi – (2-1-2-1-5) – 6 punkti
2. Brigitta EST295 – kapten Mikk Metstak – Kalev Jahtklubi – (11-2-3-2-6) – 13 punkti
3. Temper EST188 – kapten Harri Murd – Pärnu Jahtklubi – (3-7-4-4-2) –13 punkti

Eesti meistrid avamerepurjetamises selgusid klassides ESTLYS III ja Folkboot:
 
Grupp ESTLYS III
1. Frida EST715 – kapten Andres Kõnd – Kalev Jahtklubi – (1-3-2-2-1) – 6 punkti
2. Mercurius EST45 – kapten Margus Tasa – Saaremaa Merispordi Selts – (13-1-3-3-3) – 10 punkti
3. Luisa EST541 – kapten Henry Viiret – Haapsalu Jahtklubi – (7-4-1-1-6) – 12 punkti
 
Folkboot
1. Tuuli EST18 – kapten Olev Oolup – Haapsalu Jahtklubi – (2-1-1-1-1) – 4 punkti
2. Greta EST5 – kapten Mikk Köösel – Kalev Jahtklubi – (1-3-2-2-2) – 7 punkti
3. Topu EST3 – kapten Pertti Neero – Kalev Jahtklubi – (3-5-3-3-3) – 12 punkti

Õhtupoolik Roomassaare sadamas oli pidulik ja meeleolu ülev. Kalev Jahtklubi kommodoor Kalev Vapper tänas kõiki purjetajaid, korraldavaid klubisid, koostööpartnereid ja muidugi sponsoreid. Purjetajaid tervitas Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja Saaremaa Merispordi Seltsi juhatuse liige Priit Kuusk. Purjetajate nimel tänas regati suurepärase korralduse eest jahi Prizrak kapten Dmitri Mostovoy Moskvast, kes on Muhu Väina regatil käinud alates aastast 2006.
 
Rahva Raamatu eriauhinnad said regati noorim osavõtja – 12-aastane Peeter Kaju, kes seilas Saaremaa merispordi Seltsi jahil Sophia; vanim osavõtja – 75-aastane Jüri Kivi jahil Bossa Nova Kalev Jahtklubist; noorim kapten – 17-aastane Mihkel Šesterikov jahil Maris Saaremaa Merispordi Seltsist. Tunnustati ka vanimat jahti regatil, milleks on folkboot Svea Kalev Jahtklubist ning folkbootide flotilli taastajat Mikk Kööselit Kalev Jahtklubist. Eriline au kuulus vaid naisliikmetest koosnevatele tiimidele Ra Lätist ja Kaija Noblessneri Jahtklubist. Samuti tunnustati kaht 30-aastase regatistaažiga isikut – jahi Kolibri kapten Roman Mickevicit Riiast ja regati võistlussekretäri Elle Bubertit. Lohutusauhinnad Regiolt teede atlaste näol said kõikide neljandate kohtade jahtide meeskonnad. Parimad said auhinnaks purjede valmistaja Doyle väärtuslikud auhinnad, mida oli üle andma tulnud Doyle’i Soome esindaja Matt Hudgson.
Esikolmikute jahid said auhinnaks klaasikunstnik Agnes Tormi valmistatud kaunid trofeed. Nädalapikkusele regatile jäi Roomassaare sadamas toredat punkti panema bänd SSB.

Vaata meeleolukast videost, kuidas Fanaticu kapten võidu puhul vette lennutati!