Millest Oscarid tegelikult tehtud on?

Võitjad said auhinna, mille ametlik nimetus on Academy Award of Merit (Akadeemia auhind teenete eest), kirjutab LiveScience.

Kuju on britanniumist ning pealt kaetud 24-karaadise kullaga. Oscari kuju on 34 sentimeetrit pikk ja kaalub 3,85 kilogrammi.

Britannium on metallide segu, koosnedes 93 protsendist tinast, viiest protsendist antimonist ja kahest protsendist vasest. Britanniumit tuntakse tema plastilise tekstuuri ja läike tõttu.

Kuigi sellest segust on Oscari kujusid tehtud juba kümneid aastaid, ei tehtud kujusid algselt sellest materjalist.

16. mail 1929. aastal Hollywoodis Roosevelti hotellis esimest korda jagatud Oscarid olid pronksist ja üle kullatud.

Teise maailmasõja ajal, kui väärismetalle oli vähe, tehti Oscarid kipsist. Pärast sõda pöörduti kullaga kaetud kujude juurde tagasi.

Juugendstiilis kuju on rüütel, kes hoiab käes mõõka ning seisab viie auguga filmirullil. Need viis auku tähistavad Ameerika filmiakadeemia viit haru: näitlejad, stsenaristid, režissöörid, produtsendid ja tehnikud.

 Alates 1929. aastast on välja jagatud 2701 Oscari kuju.

Iga aasta jaanuaris toimuva gala jaoks valmivad Oscari kujud firmas Owens & Company. See firma on kuldmehikesi teinud alates 1982. aastast.

Ameerika filmiakadeemia auhinna loojaks peetakse Metro-Goldwyn-Mayeri stuudio kunagist juhti Louis B. Mayerit.

Siiani vaieldakse selle üle, kuidas Oscari kuju nime sai. Oma elulooraamatus kirjutas näitlejanna Bette Davis, et soovitas auhinna nimetada Oscariks oma abikaasa, muusik Harmon Oscar Nelsoni järgi.

Alates 1950. aastatest kehtib klausel, et Oscari võitjad ega nende pärijad ei tohi auhinda enne müüa, kui on seda ühe dollari eest pakkunud Ameerika filmiakadeemiale tagasi.