Riigikogus tuleb algaval nädalal teisele ja tõenäoliselt ka kolmandale lugemisele seadusmuudatus, mis leevendab ametist lahkunud presidendi kaitse tingimusi.
Riigikogu arutab ekspresidendi kaitse leevendamist
14. september 2008, 23:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde on öelnud, et komisjoni liikmed peavad muudatusi rahalise kokkuhoiu tingimustes vajalikuks ning eriarvamusi pole selles osas olnud.
«Ohu-uuringud näitavad, et reaalset ohtu endisele presidendile ja endise presidendi lesele ei ole, mistõttu on igati õigustatud alaline mehitatud valve kaotada,» lisas ta.
Kolmapäeval teisele ja neljapäeval tõenäoliselt ka kolmandale lugemisele jõudva eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea ametist lahkunud presidendil olema tingimata mehitatud isikukaitset samadel alustel ametisoleva presidendiga. Samuti pole ametist lahkunud presidendil alati tarvis julgestuspolitsei kaitset.
Muudatus võimaldab hinnata ekspresidendi kaitse vajadust senisest paindlikumalt ning valida selleks sobivaima vahendi. Edaspidi määrab ametist lahkunud presidendile vajadusel isikukaitse siseminister presidendi kantselei taotlusel lähtuvalt politseiasutuse ohuhinnangust. Presidendi kantselei taotlusel otsustab siseminister ka ametist lahkunud presidendi lese elukoha valve.
Veidi üle aasta tagasi võttis riigikogu politseiseaduse muudatusega julgestuspolitseilt kohustuse turvata pidevalt riigikogu esimeest. Parlamendi õiguskomisjoni toonane aseesimees keskerakondlane Kalle Laanet põhjendas seda riigikogu esimehe sooviga, mille kohaselt puudub vajadus tema 24-tunniseks 365-päevaseks valveks.
Mullu juunis vastu võetud muudatus võimaldab osutada riigi julgestusteenust nüüd paindlikumalt ning annab valitsusele ja siseministrile riigile oluliste inimeste turvalisuse tagamiseks suurema tegevusvabaduse. Nii otsustab riigikogu esimehe, aseesimeeste, valitsusliikmete või teiste inimeste julgestamise vajaduse korral siseminister julgestuspolitsei ülema ettepanekul, määrates igal konkreetsel juhul oma käskkirjaga nii julgestusviisid kui ka julgestuse ajalise kestuse.