Viljandimaa jahimeeste liidu liikmed saatsid üle-eestilisele jahitrofeede näitusele Sagadisse nelja põdra ja 30 metskitse sarved, aga ka kümne metssea kihvad, kaks ilvesekolpa ja koprakolju.
Kütid läkitasid trofeed võistlusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel võis jahimeeste liidu majja Piiri tänaval sisenemas näha kümneid mehi, kel tänavusel või mullusel jahihooajal saadud põdrasarved üle õla või karp sokusarvedega kaenla all.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna peaspetsialist Jüri Tõnisson vaatas trofeed üle, mõõtis ja kaalus neid ning andis soovitusi, milliseid näitusele läkitada.
Heinar Pihlak Leie jahiseltsist oli toonud põdrasarved, mis kuulusid enam kui kümne aasta vanusele pullile.
«On näha, et sarvedel on alanud taandareng, seega oli loom vana,» lausus Pihlak põdra kohta, kelle ta oli tabanud varitsusjahil Kaavere kandis.
Suure-Jaani jahiseltsi mees Jaan Rink tuli pappkastitäie sokusarvedega, millest näitusele läks kaks paari.
Halliste meeste autos oli eelmisel õhtul lastud hirve pea koos uhkete sarvedega. Nende sõnul on see liik hakanud Läti piiri äärselt alalt levima mujalegi maakonda.
«Sarvede kasv on seotud looma vanusega, tervise ja toitumusega ning see annab ülevaate populatsiooni seisukorrast,» lausus Jüri Tõnisson.
Mõne aasta eest kütitud põtradel olid tema sõnul ilusad sarved, nüüd on sarvekasv aga veidi kehvem. Põhjusi on isendi tasemel mitmesuguseid, alates ilmastikuoludest ja toidurohkusest parasiitide leviku ja populatsiooni tiheduseni.
Järgmine sarvepäev on Viljandimaa jahimeeste liidus 9. detsembril, siis saavad kütid tuua hindamisele tänavu veel kütitavate loomade sarvi.