Ohtlik kamin nõudis kaks aastat pusimist

Tänavu 25. juulil andis tuleohutusekspert Rait Pukk ühistu tellimusel ekspertarvamuse, kinnitades, et esimese korruse elaniku Rain Leomari isetegevus on seadnud otsesesse ohtu viie naaberkorteri elanike elu ja tervise.

Ehituslike puuduste kõrval, nagu liiga lühikese suitsutoru ning sobimatu tihendusmaterjali kasutus, leidis ekspert, et Leomar on juhtinud kaminasuitsu lõõri, mida teised majaelanikud kasutasid ventileerimiseks.

Korteriühistu esimees Kalju Lüüs, kes on ühena majaelanikest pidanud taluma Leomari kaminasuitsu ning paigaldanud selle õigeaegseks avastamiseks tuppa suitsuanduri, kaotas kümmekond päeva tagasi kannatuse.

Enam kui kolm kuud pärast ekspertiisiakti kättesaamist polnud Tartu linna ehitusjärelevalve asunud akti alusel korda looma ega kontrollinud, kas seadusetu küttesüsteem on lammutatud. Aga see pole kõik: ehitusjärelevalve on teadnud probleemist juba kaks aastat.

Parajaks patakaks kogunenud kirjavahetus Lüüsi ning Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna vahel näitab, et ehitusinspektorid pole istunud kaks aastat käed rüpes. Ilmatsalu 10 majas on korraldatud kaks paikvaatlust. Neist teisega tuvastati 2007. aasta oktoobris, et ühistul tuleb tellida korstnapühkija.

«Mulle on jäänud mulje, et mingil põhjusel pole linnavalitsus tahtnudki seda küsimust lahendada,» pahandab Lüüs. «Üks majaelanikest on ilmselgelt seadust rikkunud, muutes projektita, päästeameti loata, linnavalitsuse ehitusloata ning naabrite nõusolekuta hoone tehnosüsteemi, aga linn temaga midagi ette ei võta.»

Andres Ainti väitel polnud ehitusseaduse eiramine esimese paikvaatluse tulemusel üksüheselt klaar.

Tartu linna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint leidis, et suures plaanis pole linnavalitsus ohu kõrvaldamisega põhjendamatult venitanud.

Aint rõhutas, et esimese paikvaatluse korraldasid ametnikud juba 2007. aasta 9. jaanuaril. Kalju Lüüs läkitas aga päästeametile ja linnavalitsusele ohuteate juba 2006. aasta 24. novembril ehk poolteist kuud enne paikvaatlust.

Ainti kinnitusel püüab järelevalveteenistus puhkudel, kui on reaalne oht inimeste elule või tervisele, sõita olukorraga tutvuma siiski kohe pärast teate saamist. Miks kaks aastat tagasi Ilmatsalu 10 maja puhul seda põhimõtet ei järgitud, Aint tagantjärele öelda ei oska.

Ainti väitel polnud ehitusseaduse eiramine esimese paikvaatluse tulemusel üksüheselt klaar, sest ehitusinspektorid ei saanud välisel vaatlusel tuvastada, kas kamina suitsutoru oli ühendatud suitsu- või ventilatsioonilõõri.

«Meie kohapeal mingit suitsulõhna teistes korterites ei tundnud,» kinnitas Aint.

Küsimuse peale, miks ikkagi ei võinud ametnikud anda juba hiljemalt 2007. aasta 9.

jaanuaril korraldust võtta suitsutoru ohutuse tagamiseks jalamaid korstnast lahti ja jätta nii kuni ekspertiisitulemuste selgumiseni, pidas Andres Aint jutus pikema mõttepausi.

«Ei saa päris nii teha. Kui me oleks selle kinni pannud ja pärast selgunud, et kõik on korras, oleks võinud tekkida kahjunõue linna vastu,» oletas Aint. «Püüame alati vaadata asja kõigepealt nii, kas omavolilist ehitist on võimalik seadustada või tuleb see lammutada.»

Rain Leomar ütles Tartu Postimehele, et korteriühistu esimees rapsib tühja, sest ta pole oma kaminat juba umbes aasta aega kütnud. Suvest peale olevat see ka võimatu, sest kohe pärast ekspertiisitulemuste teadasaamist võtnud ta kamina suitsutoru lahti.

«Eks seal ikka suurem kisa on kui asi väärt,» kommenteeris Leomar. «Asja oleks küll pidanud hakkama ajama teiselt poolt, kõigepealt ehitusload ja jutud. Aga sai tehtud nagu sai, takkajärele ei taha targutada.»

Samas leiab Leomar, et vastutustundetus ohu loomises oleks teda ebaõiglane süüdistada. Leomari kinnitusel pistis ta suitsutoru auku, kuhu oli varem juhitud vanniahju suits.

Ekspertiis, mida Tartu linnavalitsus pidas vältimatuks eelduseks, et minna Leomari kamina kallale, läks ühistule maksma 5000 krooni. Ühistu liikmed nõuavad Leomarilt selle kinnimaksmist, kuid viimane ei kavatse seda teha.