Valgamaal töötav arst pidas ettekande Uus-Meremaal

Eestimaa nime viisid oma teaduslike töödega Uus-Meremaa kongressile peale Valga arsti veel Inga Aavik Ida-Tallinna keskhaiglast ja TÜ vanemõppejõud Terje Raud. Kõik kolm tegid rahvusvahelisel konverentsil ka ettekanded.

Aive Kalinina ettekanne rääkis papilloomviiruse (HPV) levikust 15—24aastaste tütarlaste ja naiste seas. Eelkõige käsitles ta vanusegrupi haigestumist HPV kõrge riskiga tüvesse. Kalinina posterettekande pealkiri oli «Patoloogiline günekotsütoloogia ja HPV genotüübi esinemissagedus Lõuna-Eesti noorte nõustamise kabineti näitel».

Teadusliku töö tegemisse andis oma panuse TÜ kliinikumi statistik-magister Ülle Kirsimägi, kellelt Valga arst arvandmeid sai. Oma uuringuteks sai Kalinina materjali Valgamaa patsientidelt. Nii tehti HPV-uuring PCR-meetodil seitsmel patsiendil ja HPV leiti viiel juhul (71,4%), viirustüvi HPV 33 oli kahel patsiendil, HPV 51, 58 ja 68 leiti igaüks ühel juhul, sealhulgas ühel esinesid klamüüdia ja HPV koos.

Valga haigla noorte nõustamiskabinetti tehti 2007. aastal 219 visiiti, tüdrukuid oli külastajate seas Kalinina väitel 170, poisse 49. Kabineti eesmärk on informatsiooni levitamine seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetamiseks.

«Emakakaelavähk on üks väheseid vähiliike, millel teada kindel riskifaktor. Kõige  sagedamini toimub inimese nakatumine papilloomviiruse kaudu seksuaalsel teel. Nakkuseta emakavähki esineb väga harva,» räägib Aive Kalinina kabinetti külastavatele noortele.

HPV-viiruseid on kokku üle saja. Neist 30–40 kahjustavad suguelundeid. Viirus kandub edasi puutekontakti teel ja seepärast ei pruugi kondoomgi täielikku kaitset anda.

Kalinina peab väga oluliseks, et poisidki sagedamini noorte nõustamiskabinetis käiks. Viirusesse nakatuvad paraku mehedki, olles viirusekandjad.

Positiivse momendina tõi arst-õppejõud välja, et enamikul naistest, kes kõrge vähiriskiga HPVst nakatunud, suudab organismi immuunsüsteem mõningatel juhtudel viiruse hävitada.

Aive Kalinina nimetab emaka­kaelavähi vastu vaktsineerimise alustamist sajandi saavutuseks. Seda peetakse väga tähtsaks kogu maailmas: muidu poleks ju rahvusvahelist emakakaelavähi ja papilloomviiruse kongressigi.

Soovitatav on end vaktsineerida juba enne suguelu alustamist ja HPVga nakatumist, et immuunsus jõuaks välja kujuneda enne võimalikku kokkupuudet papilloomviirusega.

Kalinina tunnistab, et vaktsiin on paraku kallis ega ole seetõttu kõigile jõukohane. Rahast kõneldes aga tuleb silmas pidada, et vähi ravimine on veel kallim. Tihti ei saa aga inimene pärast haigestumist täisväärtuslikku elu enam kunagi tagasi.

Õnneks on omavalitsused asunud noori ses suhtes toetama. Nii on tütarlaste vaktsineerimist toetanud Jõgeva, Tõrva, Põdrala, Helme, Abja, Halliste, Otepää, Sangaste, Põltsamaa, Tapa, Leisi, Muhu ja Valjala omavalitsused.

Kalininal on hea meel, et Valgamaa omavalitsused vaktsineerimist tähtsaks on pidanud. Haigekassa pole omalt poolt paraku initsiatiivi üles näidanud ja majanduslangus võib selle kulurea omavalitsuste eelarvest samuti välja arvata.

Kuigi Valga linnavolikogus on mitu arsti, ei peetud siingi selle kulutuse tegemist vajalikuks.
Aive Kalinina teab, et Otepää vallavalitsus on seevastu oma eelarvesse tütarlaste vaktsineerimise sisse kirjutanud. Maakonnas elavate laste vanemad on järeltulijate tuleviku nimel seda ka ise ostnud.

----------------------------

Rahvusvahelisel konverentsil käimise lugu

Aive Kalinina sai Sampo pangalt Uus-Meremaa konverentsile sõitmiseks 25 000 krooni stipendiumi. Sampo pank annabki stipendiume silmapaistvatele noortele teadustööd tegevatele arstidele.

Kalinina stipendium on hea näide sellest, et teadustööd saab Eestis teha ka mujal kui suurtes meditsiinikeskustes. Uus-Meremaale konverentsile sõiduks sellest summast aga ei piisanud. Suurt tuge sai teadustöö tegija töö juurest: Valga haigla toetas teda rahaga ja lubas igapäevatööst kõrval olla. Õnneks leidis ka tohter ise sponsoreid ja oma rahagi läks tal vaja.

Teadustöö tegemine polegi odav, selle esitlustel käimine samuti, kuid Aive Kalinina teeb juba doktoritööd. Tartu Ülikooli doktorandi Aive Kalinina uurimisteema on naise viljakuse tekkemehhanismid ja riskifaktorid.

Kui juba sai ette võetud lennureis, mille ühe otsa lend kestis 54 tundi, tuli ka püüda võimalikult palju kohapealsetel üritustel osaleda. Nii kohtus doktorant Austraalias olles Eesti Majas sealsete eestlastega, keda oli sinna kogunenud umbes 60.

Kalininat kuulatud tema sõnul suure huviga. Enamus kokkutulnuist olnud teises nooruses inimesed ja Eesti arsti jutt mõjunud ilmselt kosutavalt. Naistearst rääkis temale lähedasel erialateemal, kuid huvi tunti ka selle vastu, kuidas kodumaal läheb.

«Mulle öeldi, et hea oli kuulata eesti keelt. Samas said inimesed jutustada oma elukäiku. Kuulates nende lugusid võin öelda, et uhke on olla eestlane, sest ta saab igas maailmajaos hakkama,» rääkis Aive Kalinina eestlastega kohtumisest.

Uus-Meremaa on ohustatud saareriik – sinna minnes ei tohi kaasas olla toitu ega jalanõudel mulda. Meie tohtriga juhtuski seik, et ta ei pääsenud kuidagi saareriiki sisse. Tollijärjekorras seistes tuli tema juurde koer ja nuusutas põhjalikult.

«Mõtlesin, et mida kõike ei tohi kaasas olla: see nimekiri on väga pikk kuni puust ja nahast esemeteni, kuid imelikul kombel tohib Uus-Meremaale koeri viia,» rääkis Kalinina.

Järgmisena tuli tema juurde üks ametnik, kes väga viisakalt küsis, kas Eestist saabunul on kaasas toiduaineid. Tohter vastas, et oli just ühe banaani söönud, äkki oli tal lihtsalt banaani lõhn juures. Alles nüüd ta sai aru, et ringi liikunud peni oli tegelikult teenistuskoer.

Järgmise etapina paluti teadlasel viisakalt kohver lahti teha ja üksipulgi kõik laiali laotada. Ei leitud aga midagi. «Lahti oli kerge teha, kuid uuesti kokku panna raske,» lausus sellise seiga üleelanu.

Kui esialgu arvanud ta, et sellega lugu lõpeb, siis peagi selgus, et ta oli eksinud. Kui Kalinina pisut edasi liikunud oli, öeldi talle järsku: «Proua, astuge vasakule.»

Seepeale oli õnnetu reisija küsinud, et kas peab lahti riietuma, mille peale kästi tal jakk seljast võtta. Mullu oktoobris valitses Uus-Meremaal aga pikk ja külm kevad ning seepärast tuli ka soojalt riietuda ja oli, mida seljast harutada.

«Jäin lõpuks T-särgi väele – öeldi, et seisku käed laiali ja jalad harkis. Mingi helenduva pulgaga kontrolliti algul eest-, siis tagantpoolt. Mingi aparaat klõbistas ja siis öeldi viisakalt, et vabandame, te olete puhas, meie täitsime tööülesandeid. Seal maal usaldati kõigepealt koera,» ütles Aive Kalinina.

Kuigi ta teadis, et midagi ei leita, kartis ta siiski, et keset lennujaama võib halvasti ja kiiruga pakitud kohver kõige ebasobivamal ajal lahti minna. Õnneks seda siiski ei juhtunud.

Uus-Meremaa loodus on Valgas töötava arsti sõnul selline, mida on raske sõnades edasi anda. Et see käik paremini meelde jääks, soovitati ette võtta midagi ekstreemset. Esmalt pakuti benji-hüppeid, kuid sellest Kalinina loobus, kuna neid on võimalik ka Eestis teha.

Siis käidi välja õhupallis veeremine mööda maastikku. Tohter aga mõelnud, et lennukis oli juba küllalt vintsutust ja nii ei tundunud ka see hea mõttena.

Siis jõuti jalgrattasõiduni. «Arvasime, et sellega saame hakkama, kuid tegelikult osutus sõit küllaltki raskeks: läbi muda, porilompide, üle puujuurikate. Ekstreemsust seega omajagu. Valikuga jäime siiski rahule ja on mida meenutada,» pajatas Aive Kalinina.

--------------------------------

Kes on Aive Kalinina?

Paljud teavad, et ta on arst ja õppejõud. Kuid märksa vähem on neid, kes teavad, et ta on Peipsi järve ääres kasvanud. Juba viieaastasena teadnud ta enda sõnul, et tahab õppida arstiks või ämmaemandaks: tal oli oma sterilisaatorgi.

Ka käis ta juba väikse tüdrukuna vanematega kalal. Kalastamine ongi tema harrastuseks jäänud ja nii on ta võistlejana osalenud muu hulgas Pühajärve kuldkala peolgi.

Mustvee 1. keskkoolis õppides soovitasid kirjandusõpetaja ja direktorgi tal ülikooli filoloogiat õppima minna. Neiu õppis siiski arstiks. Kirjandus ja kirjutamine meeldivad talle siiani, kuid mõistagi napib aega sellega tegelemiseks.

Päevas sõidab Kalinina autoga maha keskmiselt sada kilomeetrit, sest pere elab tal Otepääl. Tütar Laura Danilas õpib Otepää gümnaasiumis ja poeg Hans Markus Danilas käib lasteaias Võrukael. Lapsed on mitmekülgsete huvidega. Abikaasa on tehnikainimene, ettevõtja.

Veel üks Aive Kalinina paljudest hobidest on maalimine. Igal aastal võtabki ta selleks ühe nädala aega. Siis mõtleb mitmekülgne naine ainult iseendale ja mitte millelegi ega kellelegi muule. Enda kinnitusel valmib tal selle perioodi jooksul keskeltläbi kuus pilti.

Üks arst-õppejõu käe all sündinud pilt müüdi Tartus Hansa Rotary klubis oksjonil 7000 krooniga. Raha laekus stipendiumina koolinoorte arengu fondi, et toetada lapsi erialahuvide harrastamisel. Sestap võiks Valga kunstnikud kunstikuul Aive Kalininagi endi sekka näitusele kutsuda. Tema pilte on siiski Valgas ka juba eksponeeritud. Need olid haiglas näitusena üleval günekoloog Ene Korneti juubeli tähistamise ajal.