Ei ole saladus, et tartlased vaevavad vaimu ja murravad pead, kuhu panna prügi pärast Aardlapalu prügila sulgemist. On pakutud erinevad lahendusi. Ükski neist pole veel teostunud.
Urmas Aunin: Tartus ei jõuta kuidagi kokkuleppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainus tõdemus on see, et prügiveohinnad kerkivad. Miks siis nii?
Hiljuti teatas Postimees, et taaskasutatavast materjalist vabanemisega hädas Ragn-Sells on osale klientidele hindu tõstnud, muist ettevõtetelt aga jäätmete vastuvõtu sootuks peatanud.
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells juhi Agu Remmelga sõnul olevat taaskasutatava materjali nõudlus vähenenud ja toormeturg kokku kuivanud.
Remmelg kirjeldas olukorda, et laoplatsid on materjali täis ning osa sellest ei lähe kaubaks isegi kui peale maksta. Jäätmekäitlusfirmade teatel vaevab taaskasutatava materjali uputus tervet maailma. Suurima osa neist materjalidest moodustab vanapaber.
Toppab loiduse taga
Samas nentis Remmelg, et Euroopa Liidus normiks oleva jäätmepõletushierarhia kohaselt tuleb põletamisele eelistada taaskasutust materjalina. Vanapaber ja -papp läheb seetõttu esmajärjekorras taaskasutusse, mitte põletamiseks.
Jäätmesortimisliine valikkogutud materjalide tarvis on Eestis piisavalt. Lahendamata on madalakvaliteedilise olmeprügi käitlemine jäätmekäitlushierarhia ladestamisest kõrgemate tasemete järgi – alternatiiv on kas masspõletus või mehaanilis-bioloogiline töötlemine. Mõlema tehnoloogia arendamisega tegeldakse.
Remmelg on ka nõustunud, et vanapaberit jm sellesarnast saab hästi ja ohutult põletada. Otstarbekas on see siis, kui kvaliteet on niivõrd madal, et taaskasutada ei saa.
Ka Fortum Tartu on viis aastat lootnud, et saab investeerida prügipõletuskatlasse. Rootsi firmalt telliti tasuvusuuring. Esialgne kava oli käivitada masspõletusega kombijaam 2011. aastal.
Kombijaama ahju tüübi valik – masspõletuse tarvis – ei pruugi meie oludes olla kuigi hea, kuid tookord kavatseti lisaväärtusena toota elektrit.
Tasuvusuuringust selgus, et jäätmepõletusahi tasub end vaid sel juhul ära, kui on olemas kaugküttetorustik, mille kaudu soojus tarbijani juhtida. Mis on igati loomulik.
Fortum Tartu juhatuse liikme Mati Meose sõnul on vastavad arvutused linnavalitsusele esitatud. Tartus on kaugküttetorustik ammuilma olemas, kuid mille taha siis asi takerduma on jäänud? Selgus, et omavalitsuste loiduse taha.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek oli juba kaks aastat tagasi sunnitud tõdema, et Eesti ühiskond on olnud selles asjas laisk.
Pole asukohta
Fortum Tartu prügipõletusahju asukohas pole tänaseni kokkuleppele jõutud. Fortum Tartu eelistaks Tartu linna Ropka piirkonda, kus katlamaja ja soojatorude algused on juba olemas.
Masspõletuse ja purustatud jäätmete või näiteks hakkpuidu ja turba põletamise tehnoloogiad on oluliselt erinevad, s.t nõuavad eri tüüpi katlaid ja erinevaid investeeringuid.
Investeerimissummadega spekuleerimine oleks tänamatu ülesanne, liiati praegu. Kuid hinnangulised mahud on teada, ajakirjanduseski korduvalt kajastatud. Näiteks kui ehitada jäätmepõletusahi mõnda Tartu lähivalda, tõstab torustiku pikendamine sooja hinda.
Igatahes tundub, et nõuetekohaselt sorditud kohalikke jäätmeid on võimalik kasutada alternatiivküttena.
Fortum Tartu on linnavalitsusega pidanud aastate jooksul läbirääkimisi, kuid tulemusteni pole jõutud. Kui kunagi ka jõutaks, ei valmi jäätmepõletusahi Mati Meose hinnangul enne viit aastat.
Seetõttu meenutab uuema soojatehnoloogia katsetamine ja rakendamine Emajõelinnas analoogiat ühest teisest Tartule olulisest valdkonnast ehk linnaraamatukogu ehituse saagast – kaheksa aastat planeeriti, kuni jõuti tagasi samasse asukohta, kus oldi aastal 2001.
Kogemus on olemas
Hiljuti andis Kunda Nordic Tsement teada, et Kunda plaanib põlevkivi asendada prügikütusega. Kunda eeliseks on olemasolev põletusahi, soojatootjate hinnangul seni ainus Eestis, kus on võimalik väga kõrgel temperatuuril trummelkatlas purustatud jäätmeid põletada.
Nordic Tsemendi rakendusuuringust, mis on avaldatud keskkonnaministeeriumi kodulehel, saab teada, et katseliselt on üritatud põletada nii Norra puitu, muda, biomassi kui ka igat liiki purustatud jäätmeid.
Ühe võimalusena katsetati ka purustatud vanapaberi, papi ja teatud lisanditest valmistatud segu põletamist. Toore oli sealjuures kohalik, mitte imporditud.
Kindlasti on vähem kemikaale sisaldavate jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja põletamine keskkonnasäästlikum kui põlevkivist sooja tootmine. Jääb vaid oodata, kuidas Kundas asjad kulgevad.
Vähemasti on Kunda Nordic Tsemendil kavas põletada 2011. aastaks tsemendipöördahjudes 85 000 tonni tahkeid põlevaid jäätmeid (kuni 25 protsenti kogu kütusenõudlusest) ja vähendada CO2 heitmete taset 2011. aastaks 5 protsenti aastas.
Järelikult tartlastel on, millest õppida.
Loodetavasti saab ka Tartu linnavalitsus mahti põhjalikumalt süveneda linlastele muret valmistavatesse sooja ja prügiveo arvetesse, et leida optimaalne lahendus.
Spetsialistid on ju kohapealt võtta – nii avalikust kui ka erasektorist.