Rahvusvaheline valuutafond (IMF) peab Eesti probleemiks jäika eelarvet, kus enam kui kaks kolmandikku kuludest on fikseeritud.
IMF nõuab Eestilt paindlikumat eelarvepoliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga-aastaste konsultatsioonide põhjal soovitas fond Eestil eelarve kulude pool seetõttu üle vaadata, et eelarve paindlikumaks muuta. Samuti soovitas fond eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse tagamiseks peatada täiendavad maksualandused.
IMF rõhutas, et eelarve kulude ja tulude tasakaalu tagamine ning reservide säästlik kasutamine peaksid olema valitsuse peamised ülesanded. Fond toetab valitsuse otsust peatada avaliku sektori palgatõus ning kärpida eelarvekulutusi. «2009. aasta eelarve muudatused on rasked, kuid sellistena alles esimene samm eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamise teel,» nentis IMF, lisades, et tänu reservide olemasolule ei ähvarda praegu Eestit suuremad finantseerimisprobleemid.
Samas toonitas IMF, et valuutakomitee süsteem toimib Eestis hästi ning krooni seotus euroga koos kavandatava ühisrahaga liitumisega avaldavad majandusele stabiliseerivat mõju.
IMFi sõnul ei tohiks ka praeguses olukorras maha kanda saavutatut: Eesti majanduskasv on meid viinud lähemale EL keskmisele tasemele ning majanduse, sealhulgas finantssektori tihe seotus Euroopa ühisturuga on kohandumisprotsesse toetav tugevus. Kuigi ülemaailmses majandus- ja finantskriisis seisab Eesti majanduse ees mitmeid väljakutseid, on Eesti haavatavus märkimisväärselt vähenenud. Pidurdunud on hinnatõus ja alaneb jooksevkonto puudujääk, mis tähendab, et Eesti sõltub vähem välisrahastamisest.