Füüsikalise keemia professor Enn Lust on TÜ keemiahoones õppinud ja töötanud juba alates 1975. aastast. Uude hoonesse kolides võtab Lust kaasa aja jooksul kogutud teadmised ja soojad mälestused vanast hoonest.
Tartu Ülikooli uus keemiahoone täitub aparatuuriga
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
20. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus keemiahoone on väliselt juba peaaegu valmis, praegu oodatakse laboritehnika ja muu sisustuse paigaldamise lõppu, et majja saaks hakata sisse kolima. See toimub ilmselt juunis-juulis. Õppe- ja teadustööga on kindel plaan alustada septembrist.
«Keemiahoones on alati noortesse üliõpilastesse väga soe suhtumine,» ütles Lust. «Uude majja püüame kaasa võtta sõbraliku ja sooja õhkkonna.» Millal vana maja õhkkond ja tööhoog uude majja täielikult sisse saab seatud, pole veel teada, sest Lusti sõnul võtab iga asi oma aja.
Nii on Lust äraootaval seisukohal ka uue maja tehnika asjus, selle plussidest ja miinustest saab ülevaate alles töö käigus.
Suletud laborid
Uut hoonet on Lust kümneid kordi kaemas käinud. «Kui kõik need sinna majja kavandatud asjad tööle lähevad, on see väga suur samm edasi,» sedastas Lust. Seda, et uus keemiahoone tõepoolest suurejooneline projekt on, kinnitavad nii Lust kui ka analüütilise ja füüsilise keemia vanemteadur Ivari Kaljurand.
Hoone ühe plussina tõi Lust välja õppe- ja teadusterritooriumide eraldatuse. Kaljurand lisas, et Jakobi tänava hoones asuvad õppe- ja teaduslaborid läbisegi, mis koos jäiga ruumiplaneeringuga segab kohati nõudlike projektide tööd.
«Vanas majas toimub näiteks ühel pool koridori vibratsioonile ülitundlik mõõtmistöö, samal ajal käib aga suur liikumine koridoris, mis halvendab katsetingimusi,» tõi Lust näite.
Uues majas on vibratsioonitundlike katsete tarvis olemas eraldi ruumid, mille põrand väliskeskkonna võnkeid edasi ei kanna. Lisaks vibratsioonikindlusele on olemas ka elektromagnetilise varjestusega ruumid ehk kohad, kuhu raadio- ja mobiiltelefoni lained ei levi.
Selliste tingimuste loomine on Kaljuranna sõnul oluline ühelt poolt kõrgtasemeliste alusuuringute alaseks teadustööks, aga ka rakendusuuringuteks, mida ülikool teostab.
Korruste mõned sektsioonid on suletavad, s.t ülikool saab töötada ka nende projektide kallal, mille puhul lepingud nõuavad teatavat salastatust.
Küsimusele, kui palju majas laboreid on, Kaljurand päris täpselt vastata ei osanudki, kuid ütles, et teaduslaboriteks on majas pinda üle 3300 m2 ja õppelaboriteks üle 800 m2.
Vana maja filosoofidele
Lisaks keemiainstituudile tulevad majja ka ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogiaosakond ja mükoloogia labor ning kehakultuuriteaduskonna ja psühholoogiainstituudi käitumis- ja terviseteaduste keskuse laborid.
Vana keemiahoone ehitati 1939. aastal, kui polnud paljusid tänapäeval kasutatavaid seadmeid leiutatudki. Seetõttu jäi maja kitsaks ka osale seadmetele.
Vanas majas puudus ka lift seadmete kõrgematele korrustele viimiseks. Seda tuli ikka ette, et võeti suurema muskliga poisid kokku, et rasket aparatuuri alt üles tassida, meenutas Kaljurand juhtumeid vanast hoonest.
Pärast vana maja ehitamist ja sisseseadmist keemiahoonena pärast sõda on seda Kaljuranna sõnul vaid osaliselt remonditud.
Uus hoone on tema sõnul oluline kas või ainult seepärast, et tudengitel tekib võimalus näha neid tingimusi, mis on tänapäeva tipptaseme keemialaborites.
Vanast hoonest võetakse Kaljuranna ja Lusti kinnitusel kaasa hulk soetatud nüüdisaegset aparatuuri ja laborites kasutatavaid materjale.
«Kui inimesed tahavad kaasa võtta ehk mõne armsaks saanud kapi või mööblieseme, siis seda peab vaatama, kuidas need siinse sisustusega sobituvad,» selgitas Kaljurand.
Tartu Ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki Pageli sõnul remonditakse Jakobi 2 õppehoone pärast keemikute lahkumist ning kohandatakse ümber filosoofiateaduskonna tarvis.
Uus keemiahoone Ravila 14a
• Hoones on üldpinda üle 12 000 m2.
• Teadustöö pinda on üle 5400 m2, millest teaduslaborite ja nende abiruumide pinda on umbes 3300 m2.
• Õppetööks on ette nähtud umbes 1700 m2, millel on ka kuus auditooriumi 500 inimesele ning 800 m2 praktilaboreid.
• Hoone ehitus läks maksma 419 miljonit krooni. Lisaks kulub veel sisseseadele 100 miljonit kr.
• Keemiahoone asub kõrvuti Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga ja vastas üle Ravila tänava on biomeedikum.
• Vana keemiahoone Jakobi 2 remonditakse ning antakse TÜ filosoofiateaduskonna kasutusse.