Nädalavahetusel suri 79 aasta vanuselt nimekas lätlanna Vija Artmane, kes oli 1960.–1970. aastatel üks N Liidu populaarsemaid filminäitlejaid.
Suri läti näitleja – kuulus kogu endises N Liidus
13. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligemale 40 linateoses mänginud Artmane sööstis kuulsuse tippu 1963. aastal, kui linastus 35 miljonit vaatajat kogunud Mihhail Jeršovi film «Lihane veri». Vanem põlvkond peaks Artmanet mäletama ka selliste löökfilmide nagu «Keegi ei tahtnud surra» (1966, rež Vytautas Žalakevičius – selles tegi kaasa ka Bruno Oja), Jevgeni Šerstovitovi «Andromeda udukogu» (1967) või «Teater» (1978, rež Janis Streics) järgi.
Eesti filmides mängis Artmane kahel korral: Veljo Käsperi «Gladiaatoris» (1969) ja Arvo Iho «Ainult hulludele ehk Halastajaões» (1990). 2007. aastal pälvis näitlejanna ka Läti rahvuslikul filmifestivalil elutööpreemia.
Ligemale 50 aastat kuulus Artmane Riia kunstiteatri hingekirja, olles üks teatri juhtnäitlejaid. Tema rollide nimistu ja ampluaa on ulatuslik, alates «Pymalioni» Elizast ja «Romeo ja Julia» Juliast kuni «Idioodi» Nastasja Filippovna ja «Kajaka» Arkadinani.
Artmane teeneid hinnati mullu ka Balti Tähe nimelise autasuga, mida antakse Läänemere regiooni silmapaistvatele kultuuritegelastele välja Peterburis. Koos Artmanega sai selle helilooja Arvo Pärt.
Eesti keeles on läti näitlejannast ilmunud 1984. aastal ka raamat «Vija Artmane» (sari «Väike filmiraamat»), autoriks Helle Tamm. (PM)