Kaisma liitmine Vändra vallaga sõltub rahvaküsitlusest

Mõlemad vallad ootavad rahvaküsitlusele oma poolt- või vastuhäält andma võimalikult palju elanikke, kuigi kutseid kulude kokkuhoiu mõttes kodudesse laiali saatma ei hakata.

Kaisma abivallavanem Margus Pikkor märkis, et vanemad inimesed, kes kodunt välja ei pääse ja soovivad hääletada, võiksid helistada vallamajja, siis teavad komisjoni liikmed nende juurest läbi astuda.

Vändra vallas toimub rahvaküsitlus 12.-14. veebruaril. Kaisma volikogu kinnitab Kaisma valla Vändra vallaga liitumise kohta elanike arvamuse väljaselgitamise juhendi ja toimumise aja täna õhtul. Eelnõu järgi peaks sealgi olema küsitlus 12.-14. veebruaril.

Kaisma volikogu liige, majandus- ja arengukomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et seni räägitud viie omavalitsuse - Kaisma, Järvakandi, Tootsi ja Vändra valla ning Vändra alevi ühinemisläbirääkimised jätkuvad.

Ühiselt on tellitud sotsiaalmajanduslik uuring, mis selgitab, mida viie omavalitsuse ühinemine kogu piirkonnale suures plaanis tähendaks. Kõik see võtab aega, Kaismal oleks vaja liituda aga kiiremini ja sellest aastast jõustunud seadusemuudatus seda nüüd naabervalla Vändraga võimaldab.

Ligi seitsme miljoni kroonise aastaeelarve ja poole tuhande elanikuga Kaisma vald saaks voliniku sõnutsi veel neli aastat üksi hakkama, kuid ilma investeeringuteta, sest investeeringuraha Kaismal pole.

Suurem omavalitsus tagaks võimaluse projektidele fondidest raha taotleda ja majandada senisest efektiivsemalt. Liituda tuleb varem või hiljem niikuinii ning parem on teha ise vallaelanikele kasulikke otsuseid, kui lasta riigil jõuga teha midagi sellist, mida rahvas ei oota ja mille eest toetust ei maksta. Riik toetab kahe valla liitumist kokku nelja miljoni krooniga.

“Meie sõnum ongi see, et praegu on meil võimekas volikogu ja vallavalitsus, kes suudaks seda asja koordineerida. Liitumist tuleb teha siis, kui see kõik on veel olemas,” sõnas Metsoja.

Kui nii Kaisma kui Vändra rahvas ütleb liitumisele jah, minnakse 18. oktoobril koos ühtse Vändra valla volikogu valima. Olgugi et eraldi valla staatus kaob, jääb piirkonna identiteeti edasi kandma Kaisma küla nimena.

Kokku on lepitud, et kahe valimisperioodi ehk kaheksa aasta jooksul jäetakse Kaismale oma valimisringkond, mis tagab piirkonnale esinduse Vändra vallavolikogus. Vändra vallavolikokku jääb endiselt 15 kohta, neist kolm tagatakse Kaismale, ja Vändra poolel jääb kolm volinikku vähemaks. Proportsioon võeti elanike arvu järgi.

Poolte tingimused fikseeritakse liitumislepingus, kus ühtlasi kinnitatakse ühele või teisele piirkonnale vajalikud investeeringud. Kaisma põhitingimus on, et teenused ja kool peavad kohapeal säilima.

Põhivaidluse, mis võinuks varem liitumisel tekkida, on Kaisma rahvas läbi vaielnud ja valla ainsa kooli, Kergu põhikooli lasteaiaks-algkooliks ümber kujundanud. Kas kool jätkab kuue- või neljaklassilisena, oleneb laste arvust ja rahahulgast.

“Ega eraldijäämine too lapsi juurde,” põhjendas Metsoja. Praegugi käib osa Kaisma valla lapsi Vändra valla koolis ja Kaisma maksab nende eest Vändrale igal aastal üsna suure summa, liitumisel jääks see arveldamine ära.

Metsoja märkis, et ei näe põhjust, miks Vändra valla elanikud peaksid liitumise vastu olema, sest nende valla eelarve ühinemise järel ju suureneb ning asju on võimalik teha efektiivsemalt kahe peale kokku kui praegu eraldi toimetades.

Senisest efektiivsem valitsemine tähendab paratamatult mõne töökoha koondamist. “Kaismalt kaoksid kindlasti ära vallavanema ja vallasekretäri ametikoht. Põhimõtteliselt oleme seda meelt, et meile peaks jääma inimene majandus- ja sotsiaalpoole peal, muidugi seltsimaja perenaine. Need tingimused pannakse liitumislepinguga paika,” rääkis Metsoja.

Volinik märkis, et Vändra vallaga liitudes hakkab ilmselt tähtsustuma külavanemate roll ning külaliikumine saab hoogu juurde, sest loodus tühja kohta ei salli: inimestel peab olema koht, kus kokku tulla.

Vändra vallavanem Peeter Reimann möönis, et Vändra vallas on seni räägitud pigem Vändra aleviga ühinemisest, mistõttu võib Kaisma ja Vändra valla liitumine olla elanikele ootamatu. Aga neil pole põhjust karta, sest peale valla territooriumi, rahvastiku ja vallaeelarve suurenemise ei muutu midagi.

Reimann lisas, et liitumine ei tähenda, nagu peaks Vändra rahvas nüüd hakkama Kaisma rahvast doteerima, sest ühinemisega suureneb ju vallaeelarvegi, Kaisma asutused nagu kool, rahvamaja, bussiootekojad on heas korras, teed hooldatud. Ainus, mis Kaismal suurt investeeringut nõuab, on vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Vändra vallavanem märkis, et Kaismale jääks vallavalitsust esindama arvatavasti kahe inimesega teeninduspunkt, ja seda mitte vallamajja, sest eraldi hoonet selleks tarvis pole, vaid kooli ruumidesse. Küll jäävad kohapeal kindlasti alles kool, lasteaed ja rahvamaja.

“Me ei taha sinna tühermaad, vaid et seal ikka aktiivne kultuuri- ja seltsielu säiliks,” kinnitas Reimann.