Harju maakohus karistas esmaspäeval kopsaka rahatrahviga ema, kes oma ülekäte läinud 11-aastast poega mitu korda elektrijuhtme ja püksirihmaga nüpeldas.
Kohus karistas mürsikut peksnud ema ja kasuisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel mõned aastad tagasi oli laste füüsiline karistamine kui vajalik ja tõhus kasvatusmeetod pigem au sees, siis tänapäeval tuleb lapsevanemail arvestada, et peksmist ei õigusta seaduse silmis miski. Lisaks kriminaalkurjategija väheaustavale tiitlile võib «tagumiku kaudu mõistuse pähe löömine» kaasa tuua nii reaalse vangistuse kui lapsest ilmajäämise.
Ülemöödunud aasta ühel sügisesel päeval ilmus 11-aastane Tallinna koolipoiss Mart* tundidesse suure sinise vorbiga näol. Jahmunud õpetaja saatis poisi kooliarsti juurde, kes leidis lapse kehalt veel mitmeid samasuguseid vigastusi. Arstile tunnistas Mart, et ema ja kasuisa olid teda eelmisel õhtul elektrijuhtmega peksnud.
Kool reageeris kiiresti, pärast vigastuste fikseerimist viidi poiss turvakodusse ning politsei alustas uurimist. Nagu selgus, polnud see sugugi esimene kord, kui 30-aastane Marlene koos 23-aastase elukaaslase Urseliga last füüsiliselt «kasvatanud» oli.
Poiss pärisisa juures
«Ühel juhul lõi Marlene poega elektrijuhtmega vastu istmikku, kolmel juhtumil rihmaga vastu istmikku ning veel ühel juhtumil elektrijuhtmega korduvalt vastu jalgu ja nägu. Ursel hoidis peksmiste ajal poissi kinni,» nentis Põhja ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann.
Prokurör möönab, et Mart pole kindlasti kergete killast laps ning põhjustas oma emale ja kasuisale korduvalt muret ja meelehärmi. Alaealiste komisjonis arvel olev poiss kippus koos sõpradega hilisõhtuni tänavail hulkuma, ei kuulanud sõna ja puudus põhjuseta koolist.
«Ema ütles, et ta väga kahetseb juhtunut, kuid oli lihtsalt viimase piirini viidud,» nendib Neare-Vaarmann.
Üleeile mõistis kohus kokkuleppemenetluse korras Marlenele poja kehalise väärkohtlemise eest 32 800-kroonise rahatrahvi, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Kuna Ursel oli lisaks võõraspoja peksmisele mitmeid teisigi vägivallatsemisi toime pannud, karistas kohus teda kahe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega.
Mart pärast viimast peksasaamist enam ema juures ei ela, alaealiste komisjoni abil saavutasid tema ema ja bioloogiline isa kokkuleppe, et poiss kolib isa juurde.
«Kui lapsel poleks olnud kusagil mujal elada kui ema juures, oleks tulnud kaalumisele ka ema võimalik tingimisi vangistus,» nentis prokurör. Pisimgi uus vägivallatsemine poja kallal oleks sel juhul kaasa toonud reaalse vangistuse.
Sügavamad põhjused
Alaealistega tegelev Põhja ringkonnaprokurör Andra Sild märkis, et põhimõtteliselt võib lapsevanem karistada saada igasuguse füüsilise vägivalla eest, isegi võsukese tutistamise või näpistamise eest, kui seda tõendada suudetakse.
«Kui vanem ei saa ise enam oma lapse kasvatamisega hakkama ja laps käitub mingil põhjusel väga halvasti ja provotseerivalt, siis tuleks pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes oskab soovitada ühiseid programme ja psühholoogi,» märkis Sild.
«Reeglina on lapse halval käitumisel sügavamad põhjused, millele tuleks koos lapsevanema, lapse ja psühholoogiga lahendus leida,» lisas Põhja ringkonnaprokurör.
Sild nentis, et kuigi on vanemaid, kelle kasvatusmeetod ja arusaamad ongi sellised, et lapse füüsiline karistamine on ainus viis, on samas tihti probleem ka selles, et laps ise provotseerib vanemat nii kaua, kuni see endast välja läheb ja teda füüsiliselt karistab.
* Poisi nimi on tema tuleviku huvides muudetud, tema äratundmise vältimiseks ei avalda Postimees ka ema ega kasuisa perekonnanimesid.