Valitsus kiitis oma äsjasel ülipingelisel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks umbes kaheksa miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve.
Juhtkiri: Viimane kustutab tule
7. veebruar 2009, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks suuremaid kokkuhoiukohti on riigieelarvest palka saavate inimeste palgakulude vähendamine 10 protsendi võrra.
See tähendab muu hulgas ka õpetajate, tuletõrjujate, politseinike, piirivalvurite palga vähendamist.
Valitsus otsustas ka, et pensionid tõusevad varem plaanitud 14 protsendi asemel viis protsenti ehk suurusjärgus umbes 230 krooni. "Hea, et niigi palju," on leplikumad pensionärid rahul, "üle ei jää, aga ära elab." Teised aga haaravad südamest, sest ravimihinnad aina tõusevad.
Just haigeks jäämine muutub uutes - kärbitud oludes - luksuseks, sest alates 1. aprillist ei hüvitata esimesi haiguspäevi ravikindlustuse arvel. Ravikindlustatu omaosalus suureneb ühelt päevalt kolme päevani ning järgmise viie haiguspäeva kulud jääb tööandja kanda. Alles alates üheksandast haiguspäevast kompenseerib haiguspäevad haigekassa.
See on juba põnts, mis lööb tervisega kimpus olevat töötajat, aga ka tööandjat, kel praegusel ajal niigi raske.
Mõni hambamees viskab küll kibedat nalja, et ega sellest ettevõttest nimetusega AS Eesti Vabariik enam head nahka ei saa ning varem või hiljem tuleb pankrot välja kuulutada ja viimane kustutab tule. Aga üritama peab.
Loodetavasti saavad sellest aru nii õpetajad, pensionärid, politseinikud kui ka tööinimesed, kes vahetevahel haiguslehele peavad jääma.
Aga see on alles algus, nagu teatas rahandusminister Ivari Padar.
Juba räägitakse 15miljardisest kärpest. Ja kui sealt edasi minnakse, tõusevad maksud ning tulevad muud ebameeldivad asjad, mis meie igaühe rahakotti kergendavad.
Vaat sealt hakkab juba paistma inimtaluvuse piir.