Paber: Soomaa topised rändavad Aimlasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sandra küla Kurekiiva talu peremees Peeter Rohila silitas eile viimast korda väikese metskitse topist, mis koos ülejäänud talumuuseumi eksponaatidega sõidutatakse uude koju Aimla looduskeskusesse.
Üksteise järel viisid looduskeskuse töötajad auto peale halljänese, aukartustäratava Uurali kaku, hallhaigru, mitu kährikkoera ja veel palju teisigi topiseid.
Kõigi looma- ja linnukujude äraviimiseks kulub paar nädalat, sest õrnu esemeid ei saa autos üksteise peale kuhjata. Lõpuks peaks Aimlasse jõudma kõik Peeter Rohila muuseumi praegused eksponaadid, mida on umbes 170.
77-aastane Peeter Rohila ütles, et algatus esemetele uus omanik leida oli tulnud temalt. «Olen vanaks jäänud ja külalisi enam väga ei oota,» selgitas ta. «Tervis tikub streikima ja ma ei jõua enam muuseumi pidada.»
Rohila rääkis oma murest ühele sugulasele, kes viis ta kokku riigimetsa majandamise keskuse Aimla looduskeskuse esindajatega. Õnneliku juhuse läbi otsisid sealsed töötajad just inimest, kellelt väljapaneku jaoks topiseid osta.
Eile andsidki mõlemad osapooled ekspositsiooni ostu-müügilepingule allkirja.
Muuseum oli üks Soomaa vaatamisväärsusi
Kurekiiva talu peremees lausus, et esialgu tekitab topiste äraviimine kindlasti veidi tühja tunde, aga küllap ta harjub sellega. «Topiste tegemine ongi mul juba maha jäetud. Möödunud aastal tegin mõne, aga sügisel jäi paar tükki pooleli, sest tervis jukerdas.»
Peeter Rohila on valmistanud sadu topiseid, täpset arvu ta ei teagi. Tema looma- ja linnukujud kaunistavad paljude jahimeeste ja loodussõprade kodusid.
Topiseid hakkas Rohila meisterdama 1950. aastal, võttes jahimehena õppust ühelt Viljandi mehelt. Esimese hooga tegi ta valmis umbes 70 topist.
Vahepeal jäi Vastemõisa metskonnas autojuhina töötanud Rohilal hobi soiku, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas ta seda uuesti harratama Vastemõisa valla majandusnõuniku Ako Lutsu õhutusel.
Rohila avas oma talus lausa topiste väljapaneku, kus esialgu käis pool tuhat huvilist aastas. «Nüüd on paljud seda kohta juba näinud ning viimasel ajal on aastas tulnud paarsada külastajat,» kõneles ta.
Riigimetsa majandamise keskuse Sakala puhkeala juhataja Ly Laanemetsa sõnul leiab topisekogu esialgu koha Aimla looduskeskuse praeguses klassitoas ja kõrvalruumides. «Pärast renoveerimist lähevad need aga ulukeid ja jahindust tutvustavasse majja, mis tehakse peahoone kõrvale,» kirjeldas ta.
Aimlas on rohkesti vaatajaid
Laanemets rääkis, et looduskeskuses hakkavad käima lapsed kogu Eestist ning kindlasti leiab topisekogu seal senisest rohkem vaatajaid.
«Lastega töötades saame rõhutada, et kõik need loomad ja linnud ei ole topiste tegemiseks kütitud, vaid enamikuga on juhtunud mingi õnnetus, mille järel jahimehed või meister on nad üles korjanud,» kõneles puhkeala juhataja.
Eriti väärtuslik on tema arvates see, et paljude topiste kohta on Peeter Rohilal rääkida oma lugu, mille looduskeskuse töötajad loodavad ajapikku talletada. Nad plaanivad topisemeistri kutsuda ka 9. mail korraldatavale perepäevale, et too saaks kohaletulnutele neid lugusid ise jutustada.
Soovijad saavad topiste ekspositsiooni vaadata igal tööpäeval, kuid soovitav on oma tulek Aimla looduskeskuse töötajatega enne kokku leppida.