Pärnu Endla teatri Küünis läinud nädalal esietendunud noortestuudio ohudraama “Oma elu superstaarid” stsenaariumi autorid on õed Triinu Ojalo (29) ja Laura-Marie Ojalo (15). Etendusega on seotud kolmaski õde: Tuulikki Ojalo (27) on lavastuse kunstnik, kelle põhitöökoht rahvusooper Estonia.
Selgub, et tegemist on Tallinnas kasvanud õdedega, kes lapsest saati teatrimaailma nuusutanud, nende vanaema on tuntud teatrikunstnik Mari-Liis Küla.
Triinu on Endlas dramaturgina töötanud poolteist aastat. “Mulle sobib dramaturgitöö ideaalselt, see on rutiinivaba amet. Teatrikavad, assisteerimine, reklaamtekstid, töö osaks on ka lugemine,” kirjeldab Triinu põgusalt oma argipäeva.
Laura-Marie tunnistab, et näidendeid pole ta eriti lugenud, aga üldiselt raamatud meeldivad talle. Tema õpib Tallinna muusikakeskkoolis muusikateooriat. Ja mängib klarnetist meelsamini kitarri.
Noortenäidendi kirjutamiseks tuli tõuge mitmelt poolt. Endla noortestuudiol oli vaja lavastamiseks näidendit, selles vallas valitseb põud! Ja õdedel mõlkus juba ammu meeles mõte näidendit kirjutada.
Konkreetse loo aines jooksis ise sülle: nimelt kirjutasid Eesti lehed kahe nädala vältel paar leheuudist noorte enesetappude teemal. Need juhtumid olid pealtnäha arusaamatud. Et lugu poleks tüüpiline, kus allasurutud ja tagakiusatud noor inimene on meeleheitel, valiti peategelaseks kiusaja tüüp. “Võib-olla saadakse kiusajaks just siis, kui hing on väga katki,” pakub Triinu Ojalo.
Et õdedel Ojalotel on suur vanusevahe ja Triinul teismeiga juba ajalugu, oli Laura- Marie see, kes noorteprobleemid ritta aitas panna. “Monoloogid kirjutas Triinu, mina neid välja mõtelda ei osanud. Dialoogid kirjutasime koos,” märgib Laura-Marie. Triinu lisab, et õde arendas näidendi üldist sündmuste kulgu, pakkudes välja, millest tüdrukud koolis räägivad ja mida teevad. Triinu süvenes tegelaste sisevaadetesse. Nüüd ei mäleta kumbki, mis idee kelle suust kukkus. Mõtted sobisid kokku nagu pusletükid ja hakkasid oma elu elama.
Laura-Marie loeb ühe lõigu, mis kirjeldab hästi teemat.
/Ja me kõik tahame saada superstaariks. Mina tahtsin ka. Olla milleski superhea. Proovima ja pingutama. Selle eest ei ole pääsu, mitte kuidagi, mitte kunagi. MTV, Hollywood, Cosmopolitan või siis eliitülikoolid, teaduskraadid, presidendi aumedalid. Nagu need oleksid ainsad teed, millel on üldse mingit väärtust. Ühel hetkel saab see kõik meid lihtsalt kätte ja poeb meie unistustesse ja soovidesse. Või muutub see ikka rohkem kinnisideeks? Et nii nagu peakski olema./
Triinu seletab, et näidend toob esile sõnumi noorele: et julgetaks kõndida oma teed ja vähem paindutaks vanemate ja ühiskonna surve all. Miks peab olema supermodell või staar, miks ei või elada lihtsalt oma elu? Etendust sobib vaadata täiskasvanutelgi, sest see annab pildi, mis võib juhtuda, kui noorelt võetakse ära valikuvabadus.
Noored näitlejad võtsid etenduse hästi vastu. “Noorte puhul on hea vaadata, kuidas etendus sobib. Kehakeel ütleb, kas asi toimib või mitte,” räägib Triinu. Et näidendi tegelased on 15-16aastased ja näitlejad juba 17-18, tekkisid eri vaatenurgad.
Triinu seletab, et paari aasta jooksul toimub noortes tohutu murrang, 15aastase ja 18aastase mõttemaailm on juba mõõtmatult erinev. Nii tundus mõni probleem noortele näitlejatele lapsikuna, samal ajal tunnustasid nad keelekasutust ja ideestikku.
“Nad mängivad rõõmuga,” tõdeb Triinu. Kui eelmise aasta lavastuses oli näitlejatele raskeim ülesanne ehe noortesläng, siis tänavu monoloogid. “Kõigil kümnel tegelasel on oma monoloog, kus neil tuleb tulla publikule lähedale ning anda mõtted edasi publikuga silmsidet hoides. See oli päris suur väljakutse,” selgitab dramaturg.
Laura-Marie nendib, et kahjuks tema Tallinna-sõbrad ei näe seda etendust, sest Tallinnas noortenäidendeid eriti ei lavastata, kuigi mõne teatri juures noortestuudio kuuldavasti tegutseb.
Endla noortestuudio on Enn Keerdi juhtimisel noortele mõeldud näidendeid lavale toonud 2005. aastast alates. Praegu liiguvad mõtted juba tuleva aasta noortenäidendi suunas.