Vanur usub naabreid suitsu tema tuppa ajavat

Mai on pidevalt kurtnud endale osaks saanud hoolimatuse pärast: miks küll keegi teda ei aita? “Ametnikud tulevad, vaatavad ja mitte midagi ei lähe paremaks. Vaadake nüüd teie ka, kuidas ma pean elama,” rääkis ta ajakirjanikule ja fotograafile, kes omakorda olid külaskäigule kaasa võtnud linna sotsiaalosakonna peaspetsialisti Katrin Tsuimani, kelle tegevusvaldkond on vanurite ja puuetega inimeste hoolekande korraldamine.

Tsuimani kaasamine oli vajalik järgmisel põhjusel. Toimetusse helistanud Mai kurtis, et tema ahju kaudu tuleb suitsu tuppa. Seda põhjustavad naabrid, kes on ehitanud oma suitsulõõri nii, et nende suits tuleb tema tuppa. Toimetus helistas seejärel kähku sotsiaalosakonda ja palus ruttu korstnapühkija saata – inimene ju suitsu sees.

Kui korstnapühkija oli ära käinud, vastas Mai toimetuse järelepärimisele: “Mitte midagi nad siin ei teinud, tulge ometi ja vaadake, mitte keegi ei aita mind.”

Korteris tõmbasime kõik kõigepealt ninaga, kas on siis suitsulõhna. No tee või tina, ei olnud. Ometi peaks pidev suitsu tuppatungimine lõhna jätma. Mail oli külas tuttav, kel nimeks Vaike. Tema lisas midagi hoopis uut: tuppa tuleb ka naabrite auru.

Korter nägi välja selline, millist endale ei tahaks. Siibrite ja õhuaukude, väiksemategi pragude peale oli pahtlit tõmmatud, ikka selleks, et suitsu ega auru tuppa ei tuleks. Pahtlit oli nii tapeedi, suitsulõõri kui ahju peal. Naabrid hakkavat nimelt öösel ahju kütma ja just siis tulevat suitsulõhn sisse.

Köögis näitas Mai pliidi siibrit, mis täies vaardis varsti välja kukub. Euroremondi saanud duširuumi laes oli aga neljakandiline auk ilmselt papitükiga kaetud ja äärtest pahteldatud: naabrite nimme tema kiusamiseks paigaldatud ventilatsioon panevat vanaproua duši all külmetama.

“Mai on väga tubli, kui arvestada, et ta liikus mõni aeg tagasi ratastoolis. Nüüd püüab käia ja tuleb endaga toime,” tunnustas Tsuiman. “Aga tal on kinnisideid, mille vastu oleme võimetud.”

Asjatundjate arvates jälle ei ole üldse võimalik, et naabrite küttekolde suits vanaproua tuppa pääseb. See olevat vanuri kinnisidee, ettekujutus, millest ta ei vabane. Samal ajal on loogiline, et kui vanaproua kõik augud, kaasa arvatud vajalikud, kinni pahteldab, halveneb korteris ventilatsioon.

Nii Pärnu linna sotsiaal- kui majandusosakonnas on proua Mai mured teada. 17. jaanuaril saadeti taas proua rahustuseks korstnapühkija. Ajakirjanik lootis samuti, et vanaproua rahuneb, kui spetsialist on kohal käinud. Läks teisiti: Mai teatas, et “neist kellestki” pole kasu.

Korstna, ahju ja pliidi tuleohutust kontrollinud MTÜ Sauga vabatahtliku tuletõrjeseltsi korstnapühkija Kalle Vaargas koostas akti ja saatis vastava teabe ehitise omanikust Pärnu linnavalitsusele.

“Kütteseadmed on rahuldavas tehnilises seisus. Ahju sisemus vajab vähest renoveerimist. Pliidi soojamüüri siiber vajab remonti. Ühelgi kütteseadmel ega eluruumides ei leitud märki suitsu või vingu sisenemisest eluruumidesse.

Korteri elanik ei suuda iseseisvalt enese eest hoolitseda – korteris avanev pilt on tuleohtlik. Kütteseadete lähedus on blokeeritud kergesti süttivate esemetega nagu riided, ajalehed-ajakirjad, olmepraht.

Olen selles korteris korduvalt käinud perenaise kaebuse peale suitsu- või vinguhaisu otsimas, kontrollinud kütteseadmeid ega ole eespool kirjeldatust rohkemat leidnud!”

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna ehituse peaspetsialist Kaarel Koppel käis samuti proua Mai korterit vaatamas. Koppel oli masenduses sellest, et linn andis naisele üle kenasti remonditud korteri, nüüd aga … Ta leiab, et naine vajab hooldajat. Duširuumi laes on proua ventilatsiooniava kinni “plaasterdanud”.

“See on lihtsalt ventilatsiooniava, millel pole naabritega mingit pistmist. Ja see tuleb uuesti lahti võtta,” märkis Koppel. Korteri ventilatsiooni parendamiseks on ehitusmehed paigaldanud esiku välisseina tuulutusava, mida Mai saab avada.

Koppeli sõnutsi saadab ta nüüd Mai korterisse veel kord pottsepa, et too kui asjatundja praod taas üle vaataks ja vajadusel parandaks. Praegu teeb parandustöid proua ise ning selle üle rõõmustada ei saa.

Hoolekande peaspetsialist Tsuiman kinnitas, et on vanaprouale mitu korda hooldajat pakkunud, sest varem on tal hooldaja olnud. “Ta keeldub ja ütleb, et saab ise hakkama. Vägisi aidata ju ei saa. Ka tütrega ei luba ta meil ühendust võtta,” sõnas ta.

Probleem missugune: aidata tuleks, aga ei saa. Pealegi ei ole Mai linnas ainus vanur, kel kinnisideed, millega appiruttajad peavad leppima.

Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver tõdes, et kahjuks on sotsiaaltöötajad sellistel puhkudel võimetud: kuni inimene on teovõimeline, on tema tahte vastu tegutseda lubamatu, kui ta endale või kaasinimestele reaalselt ohtlik ei ole.