Aika Kaukver: Nälga ega kuuse alla ei tohiks keegi jääda

Karin Klaus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aika Kaukver.
Aika Kaukver. Foto: Ants Liigus

Majanduslikult keeruline aeg mõjutab üsna paljusid inimesi, senisest säästlikumalt elamisele mõtlevad kõik. Aika Kaukver julgustab pöörduma sotsiaalosakonda enne, kui suur häda käes.


Tundub, et hättasattunud inimesed ei tea vahel, kust abi otsida, ning kutsuvad pigem kohale “Võsareporteri” või võtavad laenu. Kas sotsiaalosakonda häbenetakse tulla?

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukver: Arvan, et inimestel, kes oma eluga on siiani hakkama saanud, on tihti valehäbi sotsiaalosakonda pöörduda ning siis võivadki asjad hulluks minna. Soovitan oma piirkonna konsultandi juurde tulla juba siis, kui on näha, et ees seisavad rasked ajad. Tulge vähemalt nõu küsima toetuste asjus, selle asemel et SMS-laene võtta. Riiklik toimetulekupiir on muidugi väike ja kui inimesel on olnud normaalne keskmine sissetulek, siis 1000 krooni eest kuus toitu, riideid ja ravimeid osta on keeruline, aga see on parem variant kui lasta võlgadel üle pea kasvada. Toimetulekutoetus võib suurema pere puhul ulatuda 4000-5000 kroonini.

Päris nälga ega kuuse alla ööbima ei tohiks meil küll keegi jääda. Kodututelegi on loodud kohad, kus ööbida, päeval olla, pesta, riideid vahetada ja süüa.

Kuidas raske aeg majanduses on mõjutanud sotsiaalosakonna tööd? 

See on meie tööd mõjutanud rohkem, kui eelmise aasta suvel linnaeelarve koostamise ajal oskasime arvata. 2008. aasta oktoobris maksime toimetulekutoetust eluasemekulude kompensatsiooniks 140 leibkonnale, 2009. aasta jaanuaris juba ligi 280 leibkonnale. Summade poolest maksti toimetulekutoetust 2008. aasta jaanuaris välja umbes 200 000 krooni, detsembris üle 374 000 krooni ja 2009. jaanuaris üle poole miljoni krooni.

Plaanisime toimetulekukulutusi 2009. aastaks varasemaga võrreldes rohkem, aga nii suurt tõusu me ei osanud ette näha. Peame üle vaatama, kuidas tegelik olukord aasta lõpuks kujuneda võib, et vajadusel riigilt raha juurde küsida. Samal ajal on lisaraha saamine riigieelarve seisu vaadates üsna vähe tõenäoline ja tuleb valdkonna sees kuskilt säästa, et kõige esmaseid toetusi saaks maksta. Kindlasti ei jää keegi, kel on kehtivate seaduste järgi õigus toetust saada, sellest ilma.

Varasemast rohkem on linnal raha kulunud eakate hooldusteenustele. Pärnu linna  hooldekodudes pole kohti pakkuda kõigile eakatele, kes seda vajavad. 2008. aastaks oli planeeritud hooldusteenuste eest tasumiseks 840 000 krooni, aasta lõpus oli tegelikuks vajaduseks kujunenud 1 400 000 krooni ja 2009. aastaks on plaanitud 1,5 miljonit krooni. Rahvastik vananeb, hooldusvajadus tõuseb ja hooldekodud tõstavad hindu. Loodame, et varsti valmib Vändra hooldusravi osakond, klientuuri jätkuks mõnele erahooldekodulegi, ettevõtlusideed selles suunas on väga tervitatavad.

Kes on need abivajajad, kes teie osakonda jõuavad, ja millised võimalused on nende abistamiseks?  

Praegu on põhiliselt meie juurde jõudnud need inimesed, kes seni olnud juhutöödel või töötanud “mustalt”. Viimasel ajal ametlikult koondatutel on veel olemas töötukindlustushüvitis või töötu abiraha ning enamik neist saab veel üle riigi  kehtestatud toimetulekupiiri hakkama.

Igapäevaelus on kõige kehvemas seisus lastega pered, kus üks vanemaist või mõlemad vanemad on jäänud tööta, ning üksikud inimesed, kes elule jalgu jäänud. Nemad on praegu meie osakonna põhikontingent.

Saame pakkuda riiklikku toimetulekutoetust eluasemekulude kompenseerimiseks ning sotsiaalset toetust hädavajalike kulude katteks: ravimid, abivahendid, laste huviringid, samuti ootamatud kulud tulekahju ja muude õnnetuste korral. Kolmandaks pakume eri teenuseid, näiteks töötutele võimalust pisut töötada rehabilitatsioonikeskuses, on teenused eakatele ja puudega inimestele.

Veel on meilt võimalik saada vältimatut abi toidu, riiete ja Tuleviku varjupaigas ööbimise näol. 

Kas nõudmine munitsipaalkorterite järele on viimasel ajal tõusnud? Kuidas jõuab oma kliente sooja toiduga varustada supiköök?

Munitsipaaleluruumide järele on järjekord kogu aeg, nõudlus otseselt suurenenud pole. Supiköögi teenust ostab linn MTÜ Ärkamiselt ja nemad töötavad praegu  maksimumvõimsusel - 50 portsu päevas. Sealt saavad abi töötud ja kodutud, kellel tõesti sissetulek puudub. Sooja sööki jagab Tuleviku päevakeskus oma klientidelegi. Praegu kaalume variante, kas ja millistel tingimustel saaks taas avada Tammsaare 11 asunud supiköögi või näiteks teenust eri toitlustajatelt sisse osta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles