Meest sõnast, laiska rahast

Rahalised stiimulid aitavad kaalulangetajatel kõhnuda palju kiiremini kui pelk tuginemine tervisesihtidele, näitas ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud uuring. Inimeste enesedistsipliin paraneb otsekohe, kui seatud eesmärkide saavutamisest sõltub raha kaotamine või võitmine.

Pennsylvania Ülikooli teadlane Kevin Volpp jagas 57 kaalu langetada soovinud täiskasvanut (enamasti mehed) rühmadesse, ühtedes maksti rühmaliikmetele preemiat iga kaotatud kilo eest, teistes aga mitte. Preemiaid oli kahte tüüpi. Ühes rühmas jagati katsealustele iga päev loteriipileteid, kuid võidud maksti välja alles katseperioodi lõpus ning sedagi vaid juhul, kui isik saavutas endale seatud kaalusihi. Teises rühmas maksid kaalulangetajad ise iga päev teadlastele kolm dollarit ning need lubasid katsealustele raha tagastada ainult siis, kui kõhnumine kulgeb plaanipäraselt.

Kolmekordne vahe. 16 nädalaga saavutasid raha eest kõhnujad keskmiselt kuuekilose kaalulanguse, samas kui maksuvaba dieedi harrastajad kaotasid veidi alla kahe kilo. Endale eesmärgiks seatud kaalu suutsid saavutada pooled rahalise stiimuliga katsealused ning vaid kümnendik stiimulita katsealustest.

Tõsi, seitsme kuu pärast olid ka maksulised kõhnujad enamiku kilodest endale naha vahele tagasi söönud. Samas jäi nende kehakaal siiski veidi väiksemaks, kui see oli eksperimendi eel – tõsiasi, mida ei saanud öelda tasuta dieeti pidanud kontrollgrupi liikmete kohta.

Seesugune tulemus näitab, et pelgalt mure tervise pärast ei ole paljude inimeste silmis piisav stiimul, mis paneks loobuma harjumuseks saanud kahjulikest naudingutest, nagu magusaarmastus või suitsetamine, rääkis doktor Volpp agentuurile Reuters Health.

Perspektiiv saada oma pingutuse eest abstraktset tasu millalgi kauges tulevikus kaob kiiresti meelest, samas kui väljavaade võita raha kohe praegu (või oht seda kaotada) ei anna inimesele enam rahu.

Samalaadse tulemuseni jõudsid Yale’i Ülikooli professorid Dean Karlan ja Ian Ayres, kes uurisid rahalise stiimuli mõju suitsetamisest loobujatele. Peagi taipasid teadlased, et materiaalne stiimul tiivustab saavutama peaaegu kõiki tüütuid, kuid olulisi olmelisi eesmärke. Koos ühe tudengiga, kel nimeks Jordan Goldberg, asutasid nad ühe rahalise stiimuli ka iseendale: nad lõid internetilehe StickK.com, mis võimaldab inimestel panustada raha oma sihtide saavutamisse.

Selleks tuleb end lehel registreerida, sõnastada täitmisele kuuluv lubadus ning deponeerida vabalt valitud summa oma krediitkaardilt. Kui sa ei suuda seatud sihti saavutada (süsteem põhineb inimeste omakäelistel raportitel, mis eeldavad lisaks kõrgele enesedistsipliinile mõistagi ka üle keskmise ausust), võetakse vastav summa krediitkaardilt maha ning kulutatakse heategevuseks või varem kokku lepitud eesmärkideks.

Statistika kohaselt saavutab 80–90 protsenti saidi kasutajatest, keda on aastase tegevusega kogunud kümneid tuhandeid, tõesti oma eesmärgi. Traditsiooniliste kaalulangetamise või suitsetamisega seotud sihtide seas figureerivad ka näiteks lubadused kellelegi andestada, kolida elama New Yorki, kirjutada nädalas vähemalt üks laul või hoolitseda paremini oma naha eest.

Teadlaste sõnul aitavad niisugused kunstlikult loodud rahalised stiimulid iseendast paremini jagu saada, sest inimene on tõepoolest olemuselt laisk: meil on loomupärane kalduvus pidevalt edasi lükata ebameeldivaid toiminguid isegi siis, kui teame, et need on lõppkokkuvõttes meile kasulikud.

Harvardi Ülikooli majandusprofessor David Laibson selgitas CNNile, et edasilükatud kohustus näib meile otsemaid poole kergemana kui kohe praegu täidetav kohustus. Seega tekitab mingi asjaga viivitamine petliku mulje probleemi või ülesande lihtsustumisest. Kui edasilükatud tähtaeg ükskord kätte jõuab, on hõlbus seda uuesti edasi lükates veelgi enam lihtsustada.

Sõlmivad Kihlvedusid. Alati ei pruugi kasu olla isegi rahalistest stiimulitest. California-Berkeley Ülikooli professor Stefano DellaVigna uuris jõusaalikliente, kes eelistasid saali külastamise eest maksta 80-dollarist kuutasu, samas kui ühekordse külastuse hind oli kümme dollarit.

Tegelikult suvatsesid kuukaard omanikud jõusaali ilmuda vaid korra nädalas, mistõttu nad kaotasid iga kuu 40 dollarit. Kuukaardi eelistamises väljendus lihtsalt klientide liiga optimistlik hinnang oma pühendumisvõimele.

Juba on tekkinud ka mitmeid internetilehti, kus kaalulangetajatel on võimalik üksteisega kihla vedada ning lisaks kilode kaotamisele selle eest raha teenida. Doktor Volppi meelest võiksid ideed rakendada aga ka näiteks kindlustuskompaniid ja tööandjad, stimuleerides inimesi oma tervist parandama ning vähendama haiguskulusid.

«Praegune tervishoiusüsteem ei paku tervise parandamiseks õieti mingeid stiimuleid,» kurtis Volpp agentuurile Fox News. Mõistagi ei olnud ta seda öeldes veel kursis Eesti valitsuse plaaniga suurendada tasustamata haiguslehel viibimise päevi: eks ole seegi ju äraspidine materiaalne stiimul oma tervise eest hoolitsemiseks.