Üha enam valgekraesid jääb uut töökohta otsides hätta

Kaire Uusen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb ette olukordi, kus firma saab tööle kandideerijalt CV ja kaaskirja, mis oleksid kirjutatud otsekui pilvedel hõljudes ning mille sisu ja vorm ei kajasta mingilgi määral tööotsija tegelikku tausta, oskusi ja kogemusi.
Tuleb ette olukordi, kus firma saab tööle kandideerijalt CV ja kaaskirja, mis oleksid kirjutatud otsekui pilvedel hõljudes ning mille sisu ja vorm ei kajasta mingilgi määral tööotsija tegelikku tausta, oskusi ja kogemusi. Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk/ Corbis/SCANPIX

Personaliotsingufirmade poole pöördub abipalvega üha enam inimesi, kes pole kunagi töökonkurssidel osalenud ega CVd koostanud. Nende seas on nii staažikaid tehasetöölisi kui ka juhte ja tippspetsialiste.


«Meie poole pöördutakse küsimustega, kuidas koostada CVd, mis asi on kaaskiri, kuidas vestluseks valmistuda. Mõnel päeval on oma 40–50 kõnet,» tunnistas omanimelise konsultatsioonibüroo juht Sirje Tammiste. Nõu ja abi soovivad eelkõige inimesed, kellel on arvestatav töökogemus ja haridus ehk siis need, kes seni edukat karjääri nautinud.

«Palju on juhte, kes ise tööd otsides tunnevad end ebamugavalt, ja on isegi neid, kes on varem töötajaid otsinud, aga nüüd helistavad ja küsivad, kuidas kaaskirja kirjutada,» tõdes Tammiste.

Muutusi on käitumises veelgi: varem helistati ja uuriti töökonkursside kohta harva, aga nüüd toimuvad telefoni teel pikad arutelud, lausa karjäärinõustamine. «Need on inimesed, kelle kandideerimine on läbimõeldud ja kes tahavad oma sobivust analüüsida,» viitas Tammiste valgekraedele.

Saatuslikud eksimused


Postimehele tunnistas mitu anonüümsust palunud väikefirma juhti, et nad tõesti ei tea, millised on kaaskirja koostamise reeglid. Põhjus – seni pole neil kunagi olnud vaja seda kirjutada.

Töövahendusfirma CV Keskus ärijuht Kadri Johanson nentis, et kui koondamiste laine sai alguse lihttöölistest ja teenindajatest, siis nüüd on see haaranud kõiki ametite tasemeid. «Seega oleme ka täheldanud, et tööotsija rolli satuvad nüüd inimesed, kes ei ole sellega varem kokku puutunud,» nõustus ta.

Ent kui valgekraede uhkus ei luba kehva CVd ja kaaskirja koostada, siis kogemusteta ja kandideerimist mitte nii tõsiselt võtvad tööotsijad teevad tihti saatuslikke eksimusi. Näiteks saadavad nad tööandjale endast ebasündsa foto, vigu täis CV või annavad kontaktiks kahtlase nimega e-posti aadressi.

Tööandjale vale muljet jätta ei tasu – ühe firmajuhi ehmatas ära töötajast luksuslikus keskkonnas tehtud foto, mis tekitas kartust, et millist palka võib sellises luksuses suplev töötaja nõuda. Üks firmajuht tunnistas, et neile on töökonkursside ajal tulnud täpselt ühesuguseid kaaskirju, mis on tööportaalides näiteks toodud ja kus pole kandideerija kohta ridagi.

Tööportaali CV-Online turundusjuht Raimo Matvere märkis, et kandideerimisega on enam raskusi inimestel, kes töötasid paarkümmend aastat ühes ettevõttes ja on nüüd koondatud. «Neil, kes viimati vahetasid töökohta Nõukogude ajal või pole seda kunagi teinud, ei ole kahjuks CV ja avalduse koostamise kogemust,» nentis ta.

Samuti on keerulisem edukalt kandideerida madala haridustasemega inimestel, kes pole selgeks teinud kandideerimiseks vajaliku eeltöö tähtsust.

«Üldiselt mängib rolli varasem konkureerimiskogemuse puudumine ja ilmselt ka küllalt kõrge hinnang oma oskustele ja töötulemustele. See tekitab olukorra, kus kandidaadid koostavad CV vigaselt, toovad seal esile valesid asju või n-ö pakuvad üle,» selgitas Matvere.

Palk jäägu edasiseks

Seepärast tuleks tema sõnul julgelt küsida abi usaldusväärsetelt lähedastelt, kes korduvalt edukalt kandideerinud.

Matvere hinnangul on töökoha leidmisel eelis hea eneseanalüüsi võimega inimestel, kes oskavad oma soove ja võimeid hinnata. «Töökonkursside korraldajad ei soovi lugeda ja kuulda kurtmist, eelmiste tööandjate kirumist jms,» märkis ta.

CV Keskuse ärijuhi Johansoni sõnul tuleb ette olukordi, et CV on kiiruga valmis visatud või on esitatud puudulik info töökogemuse, hariduse ja oskuste kohta. «CVs on kohatud ka isiklikud arvamusavaldused majanduse või poliitika kohta jms,» pani ta kandideerijatele südamele.

Lisaks ei oska tööotsijad palka küsida. «Liiga suure töötasu küsimine vähendab intervjuukutseid. Liiga väike töötasu aga kahandab võimalust raskema töö eest kõrgemat palka taotleda. Seega soovitame jätta palgateema hilisemaks läbirääkimiseks,» lausus Johanson.

Tasub hoiduda

Töökohale kandideerijate kõige hullemad vead

•    Tööandjale saadetakse foto endast bikiinides ja väljakutsuvas poosis
•    Tööandjale saadetakse enda lapsepõlvepilt
•    Kontaktiks antakse e-posti aadress stiilis sexygirl@meiliaadress.com, T_U_P_S_U_K_E@ekiri.com, hastimonusmees@erakirjad.ee või hellboy@epost.ee
•    CVs sõimatakse endist tööandjat, avaldatakse arvamust poliitikute või majanduse kohta jms
•    CVs laiutab enesekiitus ja vale
•    CV on täis nn valgeid laike ehk info haridus- ja töökogemusest on valikuline
•    CV on kirjavigu täis või jutustav
•    Kaaskirjana saadetakse internetis olev näide selle andmeid muutmata
•    Kaaskirja kirjutatakse vaid üks rida – «soovin kandideerida»
•    Ühele firmale mõeldud kaaskiri saadetakse vale pöördumisega ka teistele firmadele
•    Üks inimene saadab avaldusi pimesi kümnetele või sadadele firmadele
•    Üks inimene kandideerib kõigile ühes firmas pakutud vabadele töökohtadele

Allikad: personaliotsingufirmad, ettevõtjad, PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles