Kuigi valitsus tahab linnadele ja valdadele karmi laenupiirangut peale panna, võib Tallinnal õnnestuda 600 miljoni krooni suurune laen ikkagi ära võtta, sest valitsuse kavandatu ei pruugi piisavalt nobedalt seaduseks saada.
Tallinn jookseb laenu pärast riigiga võidu
16. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse eelmisel nädalal kokku pandud 8 miljardi kroonine kärpeplaan nägi muu hulgas ette kohalike omavalitsuste laenuvõtmise jäika piiramist. Laenu saaksid linnad ja vallad tänavu võtta vaid projektide kaasfinantseerimiseks. Eelkõige tähendab see europrojekte, kus omavalitsusel on kaasrahastamise kohustus.
Rahandusminister Ivari Padar ütles eile Postimehele, et tal pole võimalik laenukavale kätt ette panna, aga kui Euroopa Investeerimispank pöördub ministeeriumi poole Tallinna finantsolukorra kohta hinnangu saamiseks, siis lähtuvad nad tänasest reaalsest olukorrast.
«Selge on see, et kui riigikogu kiiresti kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid paika panevat seadust vastu ei võta, siis ohjeldamatule laenamisele lõppu ei tule,» lootis Padar parlamendi kiirele tegutsemisele.
Tallinn saatis jaanuari lõpus 17 pangale kirjad, et ootab nende pakkumisi 600 miljoni krooni suuruse laenu saamiseks 23. veebruarini. Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütles eelmisel reedel Postimehele, et kui valitsuses kavandatud laenupiirang rakenduks, ei saaks Tallinn loodetud laenu enam võtta.
Linn tahab teid ehitada
«Kui selline punkt rakenduks, siis Tallinnal on ainult kaks välisrahastusega projekti ja need ka nii väikeses mahus, et kui me rahandusministeeriumist nendele viidates laenu võtmiseks kooskõlastust küsiksime, saaksime ilmselt vastuseks, et saate ka ilma laenuta hakkama,» rääkis Kendra.
Laenu tahab Tallinn kasutada erinevate investeeringute katteks ning valdav osa sellest läheks teede ehituseks. Kokku näeb linna tänavune eelarve ette, et investeeringuid tehakse 1,3 miljardit krooni ning 600 miljonit krooni sellest kaetakse laenuga.
Ka Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles, et keskerakondlik linnavalitsus pole valitsuse laenupiiramise plaanidest hoolimata oma laenuvõtmisest loobunud.
Ta lisas, et riigivõimu juures oleva kolme partei – Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu – ministrite kokku lepitud kärpeplaan ei sea pealinnale esialgu mingeid seaduslikke kohustusi.
Valitsus loodab kärped kinnitava negatiivse lisaeelarve eelnõu lõplikult heaks kiita tuleval nädalal ning seejärel kohe ka riigikokku saata. Seaduseks peaks see saama veebruari lõpus.
Uus seadus riigikogus
Lisaks pole praegustes seadustes mehhanismi, mis kohustaks linna enne laenuvõtmist rahandusministeeriumilt kooskõlastust võtma. Ainsa piiranguna on sätestatud laenu suhe eelarveaasta omatuludega ning see võimaldab Aasa ja Kendra sõnul Tallinnal praegu 600 miljoni krooni suurust laenu võtta.
Samas on riigikogus läbinud esimese lugemise kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, mis rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul kohustab omavalitsusi laenuvõtmiseks rahandusministeeriumilt nõusolekut küsima. «Praegu peavad omavalitsused meile tagantjärele teada andma, et laenasid, kuid uue seaduse kohaselt peavad juba enne kooskõlastust küsima,» lisas ta.
Just selle seaduse vastuvõtmine annaks riigile reaalsed võimalused Tallinna laenamist takistada.
Samas ei osanud Seeman öelda, millal seadus riigikogus lõplikult vastu võetakse. Küll aga märkis ta, et kui Tallinn laenu võtab ja selle rahaga veel sel aastal ehitajatele maksab, mõjutab see riigi rahandusseisu negatiivselt.