Sõraliste arvukus on alates 1990ndate keskpaigast läinud järjekindlalt tõusuteed. Kui metskitsede ja põtrade juurdekasv hakkab tasapisi pidurduma, siis metssigade rohkus kujuneb üha suuremaks probleemiks.
Eesti metsades müttab rekordarv metssigu
5. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu teistel sõralistel, nii liigub ka metssigade arvukus pärast 15 aasta tagust mõõnaperioodi taas ülespoole. Kui 2004. aasta kevadel hinnati nende arvukust
16 800-le ja kaks aastat tagasi 20 500-le, siis mullu saadi kokku juba ligi 23 000 isendit. Nii palju pole metssigu Eestis kunagi varem loendatud.
«Neile on soojade talvede tõttu olnud soodsad aastad,» selgitas metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna spetsialist Jüri Tõnisson.
Ehkki metssigu kütitakse aasta-aastalt rohkem, mullu näiteks 13 816 isendit, pole see olnud arvukuse kasvu peatamiseks piisav. Kuna metssigu tuleb igal aastal juurde paarikümne tuhande ringis, moodustab küttimine kevadisest juurdekasvust vaid 50–60 protsenti.
Keskkonnastrateegia järgi on määratud suurimaks lubatud arvukuseks 16 000 isendit.
Võib juhtuda sedagi, et sead toovad aasta jooksul ilmale kaks pesakonda. «Seejuures on nende looduslik suremus päris suur ja eks kõrge viljakus ongi vastukaaluks,» selgitas Tõnisson.
Teiste sõraliste seas on asurkonna suurenemist täheldatud hirvedel, kes elavad peamiselt saartel ja Lõuna-Eestis. Kiireimat kasvu viimase viie aasta jooksul võib täheldada Viljandimaal. Mullu kevadel oli seal jahimeeste hinnangul 2200 hirve, mis on paarisaja võrra rohkem kui aasta varem.
Seevastu metskitse arvukus näitab paaril viimasel aastal langust. Aastane juurdekasv väheneb mõõdukalt ning Eestis loendati mullu ligi 63 000 isendit. Põtrade arvukus jõudis kõrgseisu kaks aastat tagasi, püsides lubatud ülempiiril, 12 000 isendi juures. Praegu on Eestis põtru tuhande võrra vähem.
Metsloomade liigne arvukus võib põhjustada kahjusid nii inimesele kui ulukitele endile. «Kui neid on liiga tihedalt, on see soodus pind haiguste ja parasiitide levikuks,» seletas Tõnisson. Metskitsed, hirved ja põdrad teevad kahju ka metsakultuuridele, valides söögiks ladvapungi ja võrseid ning talvisel ajal ka kuuselatvu. Kui metskits vajab talvel päevas toitu paar-kolm kilo, siis põder ligi 15 kilo.
Mõju taimedele on siiski erinev, metskits on valivam. «Metssiga tekitab kahju kevadel, kui pannakse maha kartuleid, ning sügisel, kui teraviljadel tuleb piimküpsus,» lisas Tõnisson. Ka pööravad nad segi aialappe.