Antoniuse õue klaasikunstnikud tänasid kaitsepühak Markust
Vitraazhikoda kirjutas markusepäeva oma tähtsate päevade kalendrisse
AIGI VIIRA
Vitraažikoja kunstnike pühakuotsingud leidsid lõpu: teisipäeval tähistasid nad klaasikunstnike ja klaasijate patrooni, kaitsepühak Markuse päeva.
Varem pole klaasimeistrid markusepäeva puhul pidu pidanud. Õigupoolest ei teadnudki nad Markusest varem suurt midagi. «Töötasime ja elasime keldris, igaüks ajas vaikselt oma asja,» põhjendas vitraažimeister Matti Laanes. Läks tollal, kuidas läks. Nüüd läheb paremini, seepärast hakkaski Laanes raamatuid pidi tuhnima.
«Otsisime ja leidsime pühaku, keda tänada,» sõnas Laanes. Nüüd hoiab lisaks käsitööliste kaitsepühakule Antoniusele kõigil Antoniuse õue tegelastel silma peal ka Markus.
Markusepäeva puhul läks õide Antoniuse õue ainuke lill - tulp, mis sai nimeks «Markuse harilik».
Viimase markuseaasta jooksul on klaasikunstnikel hästi läinud: linna eri paigus rügavad vitraažikunstnikud on Antoniuse õue kojas end mõnusalt sisse seadnud ja tööst pole puudust kätte tulnud. Tsunft töötab kui masinavärk.
Valmis taiesed ripuvad klaasikoja lae all, kunstnikel näod naerul, meistritel käed-jalad tööd täis. Ju on Markusest abi olnud, muigasid klaasikunstnikud Tuuli Puhvel ja Anne Ehasalu. Kas markusepäev jääbki iga-aastaseks suureks pühaks, ei osanud Ehasalu ja Puhvel öelda. Laanes ka mitte.
«Proovisime ära, mis tunne seoses selle pühaga tekib ja kas tasub seda edaspidigi tähistada,» lausus Laanes. «Pole võimatu, et järgmisel korral märgime markusepäeva hoopis teisiti.»
Pühakute ringkaitse all tegutsev õu saab vastu suve suure hinge sisse, lubasid kunstnikud kui ühest suust. Nii kui algab mai, on kunstnikud igal nädalal kolmapäevast laupäevani valmis Antoniuse õues linlastele käsitöötarkusi jagama. «Kõik see mees on siin,» ütles Laanes. «Naha-, lapi-, vaiba-, klaasi- ja savikoda on külaliste vastuvõtuks valmis.»
aigi.viira@postimees.ee
algusesse | esilehele
ERKKI LUUK
Veel läinud kümnendi algusaastail käisid tõsised kinohuvilised koos ülikooli filmiklubis, kus näidati väärtfilme. Pärast rohkem kui viis aastat kestnud pausi pidas sel nädalal oma avaürituse uus filmisõpru koondav klubi.
Just tänu omaaegsele filmiklubile ja selle juhatajale Aune Undile tekkis Tartusse ebaproportsionaalselt suur hulk inimesi, kellele kummalise kujuga nimed, nagu Bunuel, Pasolini, Greenaway, Jarman, Jancso ja paljud teised, midagi ütlesid.
Kogu see rezhissöörinimede hullus tulenes muidugi mõista sellest, et väärtfilm kujutab endast ju otse labürintlikku territooriumi, millest kellelgi õiget ülevaadet pole ja kus saab ainult autorite nimesid pidi navigeerida. Siin peituvad ka mõned ohud. Kui näiteks vaadata ära kuus Jancso filmi, on see juba eluohtlik. (See on lihtsalt niisama, kaine mõistuse seisukohast öeldud, sest mingit reaalset ohtu ju veel pole, pealegi lõpetas filmiklubi juba ammu oma tegevuse.)
Filmiklubi kadus, kuid mitte jäljetult. Järele jäi suur puudujääk filmivaliku vallas. Selle puudujäägi likvideerimiseks loodigi klubi tänavu, rohkem kui viis aastat pärast selle lagunemist uuesti, nüüd kinoklubi nime all.
Avaüritus, Sven Grünbergi filmimuusikale pühendatud õhtu kinos Illusioon oli 24. aprillil. Kohal oli helilooja ise, näha sai Zurni videoinstallatsiooni Grünbergi muusikale ja kuulsat «Hukkunud Alpinisti hotelli».
Kinoklubil on ilmselt kavas oma üritused mingil viisil, tõenäoliselt koostöös Illusiooniga, regulaarseks muuta. Korraldajad Mirjam, Tristan ja Co on igatahes nõuks võtnud asjale hoog sisse saada. Pimedate Ööde filmifestival ning väärt- ja autorifilmide käekäik näib olevat tõestanud, et Tartus on sellistele filmidele isegi rohkem publikut kui Hollywoodi kinole.
Jääb vaid küsida: mis on vastsündinu nimi, filmiklubi või kinoklubi? Kinoklubi kõlab kuidagi kodusemalt, filmiklubi oleks ehk ajalooliselt õigem.
tartu@postimees.ee
algusesse | esilehele
Tartumaa harrastusteater vallutas Puhja
JAAN AITAJA
Aprilli keskel kogunesid IV Tartumaa harrastusnäitetruppide ülevaatusele Puhja seltsimajja Laeva, Ülenurme, Alatskivi, Kambja ja Nõo teatriharrastajad.
Viis aastat tagasi korraldatud maakonna harrastusnäitlejaid ühendavast esimesest õppepäevast on tänaseks välja kasvanud traditsioon saada kokku kaks korda aastas: märtsis-aprillis ülevaatusel ja novembri lõpus õppepäeval.
Tartumaa Harrastusnäitlejate Liidu eestvedamisel on laabunud koostöö Vanemuise teatriga. Tänu sellele on maakonna harrastusnäitlejate enesekindlus kasvanud. Esimesel ülevaatusel astus nii mõnigi kollektiiv žürii ette kõhklemisi, tänavu nõudis otsuse langetamine hindajailt (Jüri Lumiste ja Raine Loo Vanemuisest) peamurdmist, sest tugevaid tegijaid kerkis esile palju.
Nii esimese kui teise päeva lõpus analüüsis žürii esimees Jüri Lumiste nähtut ja jagas näitlejatele-lavastajatele juhtnööre.
Parimaks lavastuseks nimetas žürii Alatskivi näitetrupi «Elu teeb uperpalle» (lavastaja Maie Nisu). Parimaks lavastajaks tunnistati Jaan Aitaja rahvateatrist Ülenurme (näidend «Öine märul»), parimaks kunstnikuks Virve Tamm Laeva näitetrupi «Härra Puntila ja tema sulane Matti» kujunduse eest.
Parimaks meesosatäitjaks nimetas žürii Alatskivi näitleja Lembit Holsti, parima naisosatäitja tiitli pälvisid Vaike Tiit Nõost ja Margit Kilter Alatskivi näitetrupist. Parimateks meeskõrvalosatäitjateks nimetati Üllar Nooska rahvateatrist Ülenurme ja Aivar Kuuskvere Nõo näiteringist, naiskõrvalosatäitja preemia sai Ingrid Lindenberg Laeva näitetrupist.
Parima noore näitleja preemia pälvisid Mihkel Lukk Alatskivilt ja Triin Nooska rahvateatrist Ülenurme. Karakteersuse eripreemia läks Koosa Mängude Maja näiteringi näitlejale Endla Püssile.
Jaan Aitaja on rahvateater Ülenurme juht .
tartu@postimees.ee
algusesse | esilehele
Tartu haljastust katab terviseohtlik pliisade
JUHANI PÜTTSEPP
Tartu alleedelt ja haljasaladelt kogutud ravimtaimed ei sobi pliisisalduse tõttu droogikeetmiseks, võtab Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi dotsent Andres Meos kokku uurimistöö Tartu pliisaaste hindamiseks.
Miks te ei soovita Tartu pärnaõitest teed keeta?
Üliõpilane Elina Saag kaitses minu juhendamisel 1998. aastal bakalaureusetöö «Pliisaaste hindamine puulehtedel Tartu linnas». Ta kogus puulehti analüüsiks viie suurema Tartust väljuva maantee (Räpina, Võru, Valga, Tallinna ja Jõgeva) äärest ja ka haljasaladelt - Toomemäelt, Emajõe pargist ning Annelinna majade vahelt.
Lehtede pliisisalduse uurimine näitas, et pliivaba paika Tartus polegi, kuigi enamikus linnaosadest jääb õhusaaste tõenäoliselt allapoole piirnorme. Kõige reostunum on Riia tänav kaitsekolledzhi hoonest jõeni, samuti Jakobi tänava ja Lossi tänava tõus. Mäkke sõites mootori pöörded suurenevad, seetõttu paiskab sõiduk keskkonda rohkem heitgaase.
Viimastel aastatel kasutatakse pliid autobensiini detonatsioonikindluse suurendamiseks üha vähem, katalüsaatoriga varustatud autodele mõeldud bensiinid 98E, 98K, 95K ja 95E on pliivabad. Vanemad autod sõidavad aga tetraetüülpliid sisaldava bensiiniga, mis pärast põlemist mootoris paiskub aerosoolina keskkonda ja sadeneb. Looduses plii ei lagune.
Tartus on palju pärnapuid, näiteks Riia tänaval, Politseiplatsil, Fortuuna tänaval. Inimesed ei peaks pärnaõisi neilt puudelt koguma, sest lehed on pliisaastest reostatud.
Kuidas on plii inimesele ohtlik?
Legend räägib, et vanarooma kultuur käis alla seepärast, et võeti kasutusele pliist valmistatud veetorustik.
Plii on raskemetall ja mürk. Organismi sattununa väljub ta aeglaselt ja koguneb peamiselt luudesse. Väikestes kogustes plii ei kahjusta tervist, aga mingist kontsentratsioonist alates tekivad mürgistusnähud, näiteks neuroloogilised häired.
juhani.pyttsepp@postimees.ee
algusesse | esilehele
Peipsiääre kandi naised õpivad äri
KRISTEL RÕSS
Eile asusid 50 peipsiäärset naist Piiriülese Koostöö Keskuses Tartus hankima ettevõtlusteadmisi, et arendada kohalikku elu.
Mustvee, Kallaste ja Räpina linna ning Pala, Peipsiääre, Kasepää ja Meeksi valla ettevõtlikud naised saavad üle aasta tasuta koolitust tänu Phare Lien programmile, selgitas projektijuht Angelika Rehema.
«Maanaiste huvi koolituse vastu oli üllatavalt suur, ainuüksi Pala vallast tuli 27 sooviavaldust,» tähendas Rehema. Kokku ihkas koolitusele tulla 140 naist. Seetõttu moodustas projektijuht plaanitust suuremad õpirühmad.
Mitme maakonna vahel jagunev Peipsiääre kant on üsna maha jäänud, ligi pooled koolitusele tulnuist on tööta.
Kurgi- ja sibulakasvatamisega leiba teeninud Mustvee elanikud on praegu raskustes, Räpinas on jäänud tööta paljud agronoomiharidusega naised.
Projektijuht kutsus õppima ka neid naisi, kes on olnud kaua lastega kodus. «Koolitatavate naiste haridus ja vanus on erinev,» kinnitas projektijuht, «kuid kõik nad soovivad luua tulevikus oma ettevõtet.»
Peipsiääre naised saavad viis kuud ettevõtluskoolitust, õpivad tundma raamatupidamise aluseid ning saavad juhtnööre projektide kirjutamiseks ja juhtimiseks. Psühholoogiline koolitus ja suhtlustreening peaks suurendama nende eneseusku.
Eestis on palju vähem naisettevõtjaid kui enamikus Euroopa riikides. «Naised maksavad laene hoolsamini tagasi ning nende ärid lähevad harvem pankrotti,» väitis Rehema. Ta loodab, et maanaised kasutavad saadud teadmisi kohaliku elu edendamiseks. «Tahame julgustada naisi tegutsema ka näiteks poliitikas,» ütles Rehema.
Räpina ettevõtja Kadri Kõomägi tuli koolitusele saama lisateadmisi. Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelev naine tunnistas, et tihti ei võeta ärinaisi tõsiselt.
kristel.ross@postimees.ee
algusesse | esilehele
Hansapank paneb Puhja kontori kinni
REIN JÜRIADO
Hansapank suleb lähikuudel Puhja kontori, kuid puhjalased saavad ka edaspidi pangateenuseid kasutada.
Hansapanga Tartu regiooni direktor Koit Semjonov kinnitas, et enne kontori sulgemist avab pank Puhjas internetipangaterminali või makseautomaadi. Ta ei osanud öelda, millal täpselt Hansapank Puhja kontori kinni paneb, aga see on panga esimese poolaasta kavades.
Puhja vallavanem Tiiu Haavandi ütles, et esialgu pole veel selge, kuhu pangaautomaat tuleb, kuid pank on lubanud pidada läbirääkimisi kohaliku postkontori ja kauplustega.
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt märkis eile Tartus esinedes, et pangakontorite sulgemine on maailmas üldine tendents, sest pangad panevad üha enam rõhku internetiteenustele.
Hansapank ei kavanda avada Ühispanga eeskujul postipanku. «Postipangad ei ole maailmas üldiselt läbi löönud,» väitis Indrek Neivelt.
Neivelti kinnitusel suhtub Hansapank väga tõsiselt kõigi konkurentide, sealhulgas Soome-Rootsi panganduskontserni MeritaNordbanken plaanidesse Eestis laieneda. MeritaNordbanken on teatanud, et avab juunis kontori Tartus endises ERA Panga hoones.
rein.juriado@postimees.ee
algusesse | esilehele
Vedu raamatukogu avas taas uksed
MARTIN PAU
Teisipäeval avas Tartu vallas pärast põhjalikku remonti uksed Vedu raamatukogu, mis sai 450 000 krooni eest lisaks uuele gaasikatlale ka vastsed aknad-uksed, signalisatsiooni ja mööbli.
Tartu valla haridus- ja kultuurinõunik Terje Kruusalu tunnistas, et kahjuks peab Vedu raamatukogu ajama esialgu läbi vanade raamatutega, mida on koos ajakirjadega kokku ligi 13 000.
«Et on raamatuaasta, siis püüame aidata valla raamatukogudel oma fonde tavalisest aastast enam täiendada,» lubas Kruusalu. Mullu sai Vedu kogu üle 400 uue trükise.
Tartu vallas on kuus raamatukogu: lisaks Vedule Tammistus, Äksis, Lähtel, maakonnaraamatukogu Kõrvekülas ja Härma raamatukogu Kõrveküla põhikoolis. Vastremonditud ruumid on peale Vedu ka maakonnaraamatukogul ja Äksi raamatukogul, tuleval aastal saab korda Tammistu biblioteek.
Igal aastal saavad Tartu valla raamatukogud kokku üle 4000 uue raamatu. Valla kõige suurem kogu peaaegu 16 000 köitega on Lähtel. Kruusalu sõnul on Vedu biblioteek mõeldud eeskätt lastele. Ka sealsed ruumid on värvitud lastepäraselt kollase-sinisekirjuks.
martin.pau@postimees.ee
algusesse | esilehele
AIVAR AOTÄHT
Laupäeva õhtul valib žürii Atlantise klubis kümne tütarlapse seast esimese Tartu Miss Teini.
Nagu ütles missivõistluse korraldaja Kulno Kungla, oli ürituse vastu huvi tundnud üle kolmekümne 14-17-aastase tüdruku. Neist valis žürii välja seitseteist tüdrukut, kes läbisid esialgse koolituse. Finaali pääses kümme tüdrukut.
Kungla sõnul sai taas kinnitust, et missivõistluse nagu ka modellinduse vastu tunnevad suuremat huvi just alla 18-aastased. Varasematel aastatel polnud Miss Tartu võistlusel alumist vanusepiirangut ning 1996. aastal sai Tartu missiks 15-aastane Manuela Pihlap.
Nüüd pääseb Tartu missivõistlusele alates 18. eluaastast, teinimiss aga ongi mõeldud just 14-17-aastastele.
Kungla hinnangul on teinimissi valimine võrreldes missivõistlusega sportlikum ja nooruslikum. Samuti pole teinimissi valimisel missivõistlusele omast trikoodes poseerimist, seda asendab hoogne tantsustiilis etteaste.
Kungla toonitas ka kooli tähtsust: iga tütarlaps peaks oskama reklaamida just oma kooli. Tulevikus ootab korraldaja, et iga kool saadaks teinivõistlusele oma esindaja. Esimesel teinimissivõistlusel on esindatud seitse Tartu kooli, kõige rohkem, kolm tüdrukut, on kommertsgümnaasiumist.
Tartu Miss Teini parimatel avaneb võimalus osaleda Eesti finaalis. Sealt edasi on tee lahti maailma teinimissi võistlustele.
Miss Tartu 2000 võistlus on Kulno Kunglal plaanis korraldada sel sügisel. Eelmisel aastal jäi missivõistlus koostööpartnerite vähese huvi tõttu ära.
aivar.aotaht@postimees.ee
algusesse | esilehele
TPM
Pärast maipüha hakkavad Anne turul kehtima uued lahtiolekuajad, sest seda nõudsid müüjad, kes äripäevahommikuti turul igavledes kliente ootasid.
Seni algas turupäev teisipäevast reedeni kell kaheksa ja lõppes kell kolm. Uuest nädalast algab kauplemine kell kümme ja kestab äripäeviti kella viieni. Nädalavahetusel on turg lahti kell 8-15.
Tartu Turu personalijuht Riina Aasma ütles, et turg loodab uuendusega kliente juurde meelitada, sest tööinimesed saavad nüüd õhtupoolikul sisseoste tegema tulla.
algusesse | esilehele
Mänguväljak valmib 16. juuliks
TPM
Kaubamaja mänguväljak kaubahalli vastas pargis avatakse 16. juulil, seisab eile sõlmitud leppes.
Mänguplatsi rajamise koostöölepingu sõlmisid eile Tartu linnavalitsus, Tartu Kaubamaja ning mittetulundusühing Tartu Spordi- ja Mänguväljakud.
Linn annab väljaku ehituseks 450 000 krooni, ülejäänud ligi 550 000 krooni tasub kaubamaja. Linn võttis endale kohustuse mitte lammutada mänguväljakut viie aasta jooksul, nimetada see Kaubamaja mänguplatsiks ning hoida väljakut korras ja tagada selle kasutamise ohutus.
algusesse | esilehele
Istikuostjail maksab kiirustada
ANN MUST
Neil, kel plaanis sel kevadel mõni puu aeda kasvama panna, on viimane aeg istikuid osta. Puukoolidest leiab nii okas- kui lehtpuid, samuti põõsaid ja ronitaimi niisuguses valikus, et pole ime, kui ühte puukest ostma läinu viib istikuid koju terve seljatäie.
Istutamise seisukohast on suvesoe kevad aiapidajaile karuteene teinud, nendib Tartu puukooli direktor Alvar Peterson. «Lehtpuude istutamiseks on sobivaim aeg siis, kui pungad pole veel lahti läinud. Aga taimede kasvujõud on kevadel suur, kui istik korralikult tagasi lõigata, peaksid need, mis enne 15. maid mulda saavad, korralikult kasvama minema.» Ka okaspuud tuleks rahule jätta, kui noored võrsed on juba 2-3 cm pikkused - mullapallita istutatud puu on sel juhul ette hukule määratud, ütleb Peterson. Konteineris või mullapalliga istikuid võib istutada veel juuniski.
Kõik algab plaanist
Kes aeda juba aastaid pidanud, teab enamasti täpselt, mida kuhu istutada. Vastne aiaomanik aga peaks kõigepealt keset oma valdusi maha istuma, ümbrust uurima ja mingi plaani tegema, soovitab Peterson.
Üks taim tahab varju, teine päikest, üks niisket, teine kuivemat kasvukohta. «Mõelda tuleb ka selle peale, mis nägu on aed kümmekonna aasta pärast: mõni kääbusvorm kosub õige veidi, teisest vitsast sirgub aga suur puu, mis nõuab ruumi. Sellega peab ette arvestama, muidu tuleb aastate pärast omaenese kätetööd kirvega laastama minna,» hoiatab Peterson.
Kui istikud on ostetud nädala sees, istutama saab aga hakata alles nädalavahetusel, tuleb neid seni hoida niiskes ja jahedas. Hea on näiteks märg ajaleht ümber juurte mähkida ja siis kile sisse panna. Paha ei tee ka kerge okste pritsimine, eriti kui mõni pung juhtub olema juba lahti läinud.
Koos mullapalliga või konteineris saadud taimega on muret vähem, piisab, kui muld parajalt märg hoida.
Jahe päev sobivaim
Istutada on alati parem jahedate ja niiskete ilmadega, märgib Peterson. Kui kuumad ilmad püsivad pikalt, siis tuleks see töö teha õhtupoolikul, et taim kohe alguses kuuma ja päikese kätte ei jää.
Istutusaugud on arukas valmis kaevata paar nädalat varem, veel parem, kui need on olemas juba sügisest, siis jõuab muld hapnikuga rikastuda. Kui auk täidetakse mõne parema mullaga, pole see nii oluline.
Istutusaugu põhja pannakse tavaliselt pealmine eemaldatud mullakiht (murukamarad), otse vastu juuri peaks jääma läbikõdunenud komposti- või kõdusõnnikusegune muld (rasketel muldadel võiks see olla liivaga segatud) ja peale päris põhjast võetud, kõige toitainetevaesem muld. Muidugi - kui põhjas pole muud kui puhas savi, tuleks otsida midagi paremat.
Kõik vigastatud või pehkinud juured tuleb kuni värske kohani tagasi lõigata. Võra ja juuri tuleks tagasi lõigata proportsionaalselt. Üldse: mida rohkem on istik kannatanud, seda rohkem tuleb võra tagasi lõigata.
Istutamise ajal tuleks taime paar korda kergelt raputades tõsta, et juured jääksid normaalsesse asendisse. Kui puu on istutatud, siis peab jälgima, et juurekael mulla alla ei jääks. Istutama peaks nii, et mulda oleks tüve ümber sama kõrgelt, kui eelmises kasvukohas, see koht on tüvel märgatav, õpetab Peterson. Pärast istutamist muld ajapikku vajub, siis tuleb seda juurde panna.
Loomulikult tuleb mulda saanud taime kohe kasta. Kui ilm juhtub olema põuane, siis peaks kastma tihti ja piserdama üle kogu taime.
Kes omapäi kuidagi otsustada ei suuda, mida ja kuhu oma aias istutada, saab puukooli müüjatelt nõu ja asjatundlikke näpunäiteid, julgustab Peterson aiapidajaid.
tartu@postimees.ee
algusesse | esilehele
Miks ei müü klubi Tartu Maraton 28. mail sõidetavale 19. rattarallile perepileteid?
MARTIN PAU
Klubi tegevdirektori Indrek Kelgu kinnitusel kadus perepilet juba möödunud aastal seoses sellega, et kolme distantsi asemel jätsid rattaralli korraldajad alles kaks.
Ülemöödunud aastal oli perepääse, sest oli kolm distantsi: 170, 120 ja 60 kilomeetrit. Lühim oligi mõeldud peresõiduks ja sellele müüdi perepaketti. Et nüüd on jäänud ainult kaks sõitu, 130 ja 60 kilomeetrit, pole me hakanud neid eraldi lahterdama. Pensionäridel ja gruppidel on nagunii soodustused.
Kui palju pilet maksab?
15. maini maksab pikk distants 160 krooni ja lühike 120 krooni, pärast seda vastavalt 240 ja 160 krooni. Pensionärid saavad poole hinnaga ja vähemalt kümneliikmelised grupid 20-protsendise hinnaalanduse. Gruppidena arvestame Eestis registreeritud spordiklubisid. Ära jäänud Tartu maratonile registreerunud said 21. aprillini kolmele klubi tänavusele üritusele kümneprotsendise soodustuse.
Millist teenindust pakute rajal?
Rajaäärseis teeninduspunktides pakume nii juua kui süüa. Joogiks on Isostari jõujook ja mahlajook, söögiks puuviljad, leib ja küpsised. Finišis saavad kõik lõpetajad suppi. Tartust algava rattaralli pikal distantsil on viis teeninduspunkti, lühikesel kaks.
Kui palju on praegu registreerunuid?
7. mai jooksumaratonile on registreerunud ligi 500 inimest, rattarallile umbes sama palju. Usun, et kokku tuleb jooksule peaaegu 1000 osalejat, rattarallile kuni 2500 sõitjat. Üldiselt on rahval komme jätta enda ülesandmine viimasele minutile.
algusesse | esilehele
Noormees sai kahvli kopsu
Üleeile kell 22.01 kutsus kiirabi politseid appi Herne tänavasse. Seal oli löödud kahvel rindkeresse 22-aastasele Andreile. Haiglas selgus, et Andreil oli viga saanud kops.
Politsei selgitas, et noormees oli viga saanud perekondlikul joomingul, millest võtsid osa isa, kaks poega ja veel paar politsei hinnangul juhtunusse vähem puutunud isikut. Miks aga kähmluseks läks ja kahvel appi võeti, on veel selgitamisel.
Purjus ameeriklane rammis Maarjamaa juhti
Üleeile kell 23.20 teatati politseisse avariist Tallinna maanteel Laeva lähedal. Pealinna poole sõitnud Opel Asconat rammis maanteele vasakpööret teinud Lincoln. Opel sõitis kraavi, õnneks juht suurt viga ei saanud.
USA Nevada osariigi numbrimärgiga Lincolni leidis politsei Laeva külast. Alkoholist lehkav 37-aastane USA kodanik Joseph väitis, et oli saanud kokkupõrkest šoki, võtnud kodus lonksu ja tahtnud asja abikaasaga arutada. Ekspertiisist mees keeldus, nõudis advokaati ja konsulit. Veel väitis ameeriklane, et hoopis Opel olevat teda ramminud. Joseph taltus, kui talle tõlgi vahendusel selgitati, et advokaati ja kosulit peab ta ootama halduskorras kinnipeetavana. Seejärel nõustus ta avariiprotokollile alla kirjutama.
Põles suur tühi maja
Eile öösel kell 3.47 teatati häirekeskusele, et Tartu vallas Sootaga külas põleb maja. Tules oli maja mõõtmetega 10x40 meetrit, häirekeskuse andmeil oli see seisnud tühjana. Kohale kihutas viis tuletõrjeautot, tule kustutamine kestis neli tundi. Maja hävis, püsti jäid osaliselt vaid seinad ja mõned vahelaed.
Noormees virutas politseinikule tooliga
Eile varahommikul kell 4.15 tõi ESS Lõuna turvameeskond politseisse blondeeritud peaga noormehe. Nagu vahendab politsei pressiesindaja, oli noormees tulnud Riia tänava kasiinosse ja esitanud oma vanuse tõendamiseks ISIC-üliõpilaspileti. Juhuslikult oli samas parasjagu puhkusel viibiv politseinik, kes märkas, et kaart on ilmselt võltsitud.
Politseinik tutvustas oma ametit ja ütles baaridaamile, et pilet pole ilmselt õige. Seepeale haaras noormees baaripuki, virutas sellega politseiniku pihta ja pistis jooksu. Turvamehed said jooksiku kaubamaja juures hoovil kätte.
algusesse | esilehele