Erastamisväärtpaberi hind püstitas rekordi
EVPde hinna edasised liikumised sõltuvad omandireformi läbiviimise kiirusest

ERKKI ERILAID
erkki.erilaid@postimees.ee

Kuigi erastamisväärtpaberite kasutamisel kaob selle aasta 1. detsembrist osa kasutusvõimalusi, on EVP selle aasta algusest börsil pidurdamatult kallinenud juba rohkem kui kolmandiku võrra, 49 sendini.

Kehtivad seadused tühistavad riigi väljastatud erastamisväärtpaberite kehtivuse tänavu 1. detsembril, ent suure tõenäosusega hakkab Riigikogu arutama nende kasutusaja lõpu edasilükkamist 2002. aasta 1. juulini. Oma heakskiidu kasutusaja pikendamisele on valitsus juba andnud.

Kui seadusemuutused Riigikogus heaks kiidetakse, kukub tänavu 1. detsembril ikkagi viimane tähtaeg erastada EVPde eest riigivara ja tasuda EVPdes varem ostetu eest järelmakse. Kaob ka võimalus EVPde eest Hüvitusfondi obligatsioone osta - nii Hüvitusfond kui ka erastamisagentuur lõpetavad tegevuse tänavu.

Mets tuleb müüki

Eelnõu jätab võimaluse tarvitada EVPsid ka pärast 1. detsembrit maa erastamiseks ja korteriomandi seadmiseks, mitteeluruumide erastamiseks, EVP-eluasemelaenude tagasimaksmiseks ja teatavate põllumajandusreformis tekkinud võlgnevuste tagastamiseks.

Tegelikkuses võib suur osa veel õhusrippuvast paarist miljardist EVPst tulevikus kuluda enampakkumisel müüdava metsaga kaetud nn maatulundusmaa ostmiseks, mida spetsialistid on avalikkuses korduvalt nimetanud EVP tulevast hinda toetavaks teguriks. Kokku võib nii põllu- kui metsamaad pakkumisele tulla umbes viiendik Eesti pindalast - 4,5 miljardi EVP krooni eest ehk umbes 800 000-900 000 hektarit, millest ligi veerand võib tulla müüki juba sellel aastal. Sellel aastal müüki tulevast maast võib riigile laekuda 1,7 miljardit EVP krooni.

EVP tõusu ei peata miski

8. mai seisuga oli kasutusarvetel 2,2 miljardit EVPd, rahandusministeerium ennustab 2002. aastaks nende lisandumist veel 0,3 kuni 0,45 miljardi krooni võrra, nii et maareformi kiirenedes ei ole enam põhjust rääkida EVPde ülejäägist või kattevara defitsiidist.

Just maa ostmisele mõtlevad investorid ja EVP kursi tõusule panustavad spekulandid on viimase kuuga viinud EVP krooni hinna üle 49 sendi. Oma börsiajaloos on EVP maksnud 1997. aasta sügisel korraks ka 50 senti, kuid üle 49 sendi tasemel pole EVP varem sulgunud. EVP on muutunud börsil üheks põhitegijaks, millega kauplemine on viimastel päevadel moodustanud poole börsi kogukäibest. EVP kurssi ei ole suutnud tõusutrendilt lükata ka USAs toimuvad börsipendeldused.

Hüvitusfond kustutab obligatsioone kuni 2002. aasta novembrini, mil lõpeb viimase obligatsiooni tähtaeg. Sellel aastal võidakse Hüvitusfondi juhatuse esimehe Aare Tammemäe hinnangul teha lisaks mais toimuvale veel üks emissioon ning kokku võidakse turult ära korjata eeldatavasti EVPsid kuni 100 miljoni krooni eest. Viimane emissioon võib toimuda vastavalt seadustele hiljemalt 1. septembril.

Tammemäe hinnangul satub EVP seoses maatulundusmaa müüki tulekuga suure ostusurve alla. «Omaette küsimus on ka Saksamaale järel-ümberasujatele kuulunud maa kompenseerimisega,» märkis Tammemäe.

Juhul kui parlament otsustab maa kompenseerida, tuleb EVPsid nii täiendavalt välja lasta kui ka kustutada. «Samas on selge, et omandireformi läbiviimine korjab kõik EVPd suhteliselt lihtsalt turult ära,» ennustas Tammemäe.

Hüvitusfondi omakapital ja aastate jooksul kogunenud kasum läheb pärast obligatsioonide tagasiostmist suuremas osas majanduse stabiliseerimise fondi. Praegusel hetkel jääks obligatsioonidest Hüvitusfondile varasid üle miljardi krooni.

Kompenseerimine jätkub

2002. aasta 1. juulini antakse veel välja ka uusi EVPsid hüvitusväärtpaberitena õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul ei tohiks inimestel isegi pärast seda kuupäeva kaduda kompensatsiooni saamise õigus. Ent mis kujul kompenseerimine tegelikkuses toimuma hakkab, pole veel teada.

«Rahuldamata nõudmiste maht kahaneb oluliselt, ometi ei saaks selliseid juhtumeid täielikult välistada,» ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna nõunik Uku Hänni. Tema sõnul tuleb kindlasti veel uusi kompenseerimisjuhtumeid ning ka kohtuvaidlusi, millest tulenevalt tekib vajadus varade kompenseerimise järele.

«Praegu toimuvad ministeeriumis sellel teemal arutelud, kuid võimalikke lahendusi ei saa nimetada, sest see võib mõjutada ka praegust EVP-turgu,» rääkis Hänni. Inimestele, kellele jäävad mingil põhjusel EVPd siiski arvetele, pakutakse mingisuguseid võimalusi neist lahtisaamiseks.

Hänni hinnangul sõltub EVP krooni edasine väärtus metsamaa erastamise kiirusest. «Hind tõuseb vastavalt sellele, palju ikkagi konkreetselt selle kahe aastaga maad müüki tuleb,» märkis Hänni.

---

Milliseks kujuneb EVP kurss aasta lõpuks?

Veikko Maripuu
Suprema analüütik

Tegelikult lisandub EVP kasutamiseks aasta teisel poolel ilmselt hoopis uusi võimalusi. Siiski mõjutavad erastamisväärtpaberi hinna arenguid börsil kõige enam poliitilised otsused.

Teoreetiliselt võib EVP hind kerkida paari aastaga ka nimiväärtuseni, kuid praktiliselt jääb tõus siiski 40-50 protsendi piirimaile praegusest hinnast.

Järelejäänud maaerastamine annab piisavalt võimalusi kõikide EVPde kustutamiseks, nii et tagasilööke selles osas ei saa tulla.

Kristjan Hänni
Kawe Kapitali portfellihaldur

Aasta lõpuni jätkub kindlasti EVP hinnataseme kerkimine. Praegused suured käibed on ennekõike tingitud Hüvitusfondi lähenevast emissioonist. Lähiajal võib tõus seega pidurduda umbes 50 sendi tasemel.

Kui poliitiline suhtumine erastamisesse ja maa müüki oluliselt ei muutu, võiks minu arvates EVP hind lõpuks tõusta ka 99 sendi tasemele.

Urmas Riiel
Hansabank Marketsi analüütik

Väga raske on EVP hinnaliikumisi kommenteerida, sest tegelikult puudub turul ikkagi konkreetne ülevaade, kui kiiresti ja kui palju maad hakatakse EVPde eest erastama.

Vähese informatsiooni põhjal võib muidugi öelda, et hind ei kuku.

Paari aasta jooksul võib hind teoreetiliselt kerkida ka 95 sendini, kuid ilmselt hakkavad inimesed juba 90 sendi peal käega lööma ning soetavad maad raha eest.

EVP on valitsuse katteta lubadus

AIVO KANGUS
Ühispank

Kirjatükki oleks paslik alustada kirjutaja ammuse seisukohaga, mille kohaselt EVP on valitsuse katteta lubadus, mille hind sõltub ainult kattevarast ehk kasutusvõimalustest.

Aasta algusest peale on järjest selgemaks saanud, et kasutusvõimalustele lisandub riigile kuuluva maatulundusmaa erastamine. Kuigi analüüsid näitasid, et riigile kuuluva maatulundusmaa hulk ja maksustamishind koos metsa väärtusega on aukartustäratav (ca 800 000 hektarit ja 4,5 miljardit krooni), oli äärmiselt raskesti prognoositav tempo, millega vastavate maade erastamist EVP kroonide eest alustatakse.

Tempo pidurdajaks on paljude kohalike omavalitsusametnike püüd kuidagi maamüügitehinguid omakasupüüdlikult mõjutada (munitsipaalomandusse kandes ja pärast raha eest müües). Lisaks mitmed kahtlased juhtumid, millest meedia vahendusel üle nädala lugeda saab.

Rahaahnusest tulenes ka kartus, et omavalitsused püüavad EVPde eest erastamisega venitada kuni kehtivusaja lõppemiseni (et siis juba raha eest müüa).

Eelmise aasta detsembriks oli kaardistatud siiski ligi 250 000 hektarit põllu- ja metsamaad, mis eeldatavasti tuleb juba käesoleval aastal aktiivsesse müüki. Hinnanguliselt on kogu selle maa maksustamishind 2-2,5 miljardit krooni. Lisaks kulub ostueesõigusega maa erastamisele veel umbes 800 miljonit EVP krooni.

Olulise momendina tuleb vaadata nende kasutusvõimaluste juures EVP bilansi muutusi. Aasta algusest on kustutusarvete jääk vähenenud 310 miljonit, sellest 256 miljonit maa erastamisarvele. Samal perioodil on kasutusarvetele lisandunud 103 miljonit ning selle tulemusena on kasutusarvete jääk vähenenud aasta algusest tempoga 0,6% nädalas. Kasutusarvete jääk on praegu 2,23 miljardit EVP krooni ning maksimaalne suurenemine kuni kehtivusaja lõpuni on umbes 400 miljonit EVP krooni.

Just EVP kroonide piiratus võrreldes ligi kaks korda suurema maatulundusmaa väärtusega ongi see tegur, mis lubanud Ühispangal prognoosida EVP kroonile käesolevaks aastaks jätkuvat tugevnemist (sügiseks tasemeni 60 senti ühe krooni eest) ilma oluliste tagasilöökideta.

Massilise erastamise tulemusel võib põllumaa turuhind regiooniti langeda isegi alla maa maksustushinna ja kõikidele kruntidele ei leita kindlasti huvilisi. Samas ei lase just metsamaal asuv puidu väärtus EVP kroonil edaspidi kukkuda, kuna allapoole turuhinda on metsamaal alati ostjaid.

Sihtasutus toetas nelja mängufilmi kavandit
Parimad olid Marko Raadi ja Peeter Simmi filmiideed

JAAK LÕHMUS
jaak.lohmus@postimees.ee

Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) ekspertkomisjon otsustas eile toetada nelja mängufilmiprojekti kokku 450 000 krooniga.

EFS otsustas anda arendustoetust noore rezhissööri Marko Raadi mängu- ja dokumentaalfilmi elemente ühendavale eksperimentaalfilmi ideele «Agent Sinikael» (200 000 krooni, tootjaettevõte Suhkur Film) ning Peeter Simmi -Toomas Raudami mustale komöödiale «Head käed» (150 000 krooni, tootja Allfilm).

Perspektiivikate originaalideedena pälvisid 50 000-kroonise arendustoetuse veel Rainer Sarneti - Taavi Eelmaa kavand «Põrandaalune» ning Hardi Volmeri - Priit Pärna «Rahvuspark». Nelja-viie projekti autoril soovitas komisjon esitatud ideede kallal edasi töötada.

Ekspertkomisjoni otsuse langetamisel osutus määravaks ühelt poolt see, kuivõrd originaalne ja selge tundus olevat uue filmi idee, ja teiselt poolt, kuivõrd reaalne Eesti Filmi Sihtasutuse piiratud toetusvõimaluste juures tundus olevat filmi valmimisplaan. Ekspertkomisjoni esimehe Karlo Fungi hinnangul võib ettevõtmist kordaläinuks pidada.

Konkursist osavõtt oli aktiivne, kuigi võimalus oma filmikavandile kuni 300 000-kroonist arendustoetust saada oli seekord ainult paaril projektil. Mängufilmide ettevalmistuseks ning tootmiseks pole Eesti Filmi Sihtasutusel tänavu võimalik eraldada rohkem kui 10 miljonit krooni.

5. mail korraldas EFS esmakordselt uute mängufilmiprojektide avaliku kaitsmise ehk pitching’u. Rahastamiskomisjoni ette tuli oma kavandeid kaitsma 17 loomingulist rühma.

1999. aastal valmis Eestis kaks täispikka mängufilmi. 2000. aastal ükski täispikk kodumaine mängufilm esilinastuseni ei jõua.

Sõjaveteranid tähistasid võidupäeva

KAAREL KAAS
kaarel.kaas@postimees.ee

Kui välisdiplomaadid ning riigikogulased ja ajakirjanikud kogunesid eile Toompeale Euroopa päeva puhul veiniklaase kõlistama, asutasid erinevate mälestusmärkide juures Teise maailmasõja lõppu tähistanud punaveteranid ennast parasjagu koduteele.

Üks ligi tuhandest eile keskpäeval Tallinnas Tõnismäel nn pronkssõduri juures kunagist võitu tähistanust, Nõukogude armee erualampolkovnik Naum Shterenberg sõnas Postimehele, et hitlerliku Saksamaa kapituleerumise aastapäev on oluline kogu progressiivsele inimkonnale kogu maailmas.

«Kui fashism oleks võitnud, siis oleks suurt osa progressiivsetest inimestest surm ähvardanud,» hindas oma sõjatee 55 aastat tagasi Königsbergi (praegune Kaliningrad) linnas lõpetanud kunagine sõjaväehospidali ülem Shterenberg. «See suur võit andis inimestele võimaluse vabana elada ning võimaluse eksisteerida ja areneda ka Eesti Vabariigile.»

Eestlased ei hooli

Marina (17) ja Olesja (16) sõnul tulid nad punastest nelkidest kirendava tundmatu sõduri mälestusmärgi jalamile eile seepärast, et «Venemaa siiski lõpuks võitis». «Vanaemad ja -isad ikkagi osalesid sõjas ja ka langesid seal,» lausus tumedapäine Marina.

Lisaks Marinale ja Olesjale oli lillekimpudega Tõnismäele sammunud veel sadu vene keelt kõnelevaid noori, kelle seal viibimise põhjuseks oli Shterenbergi hinnangul austus ajaloo ja vanavanemate vastu. «Ja tänane (eilne - toim) päev on kahtlemata nii eestlaste kui ka venelaste ja juutide ja prantslaste püha,» kinnitas veteran.

«Tundub, et eestlased seda päeva ei tähista,» nentis Marina. «Kahju muidugi,» lisas ta, seistes pronkssõduri taustal, mille äärde panid teiste hulgas pärja nii Tallinna linnavõimude delegatsioon linnavolikogu aseesimehe Sergei Ivanovi juhtimisel kui ka Venemaa saatkond suursaadik Aleksei Gluhhoviga eesotsas. Lisaks Venemaa presidendi Vladimir Putini läkitatud pärja asetamisele Stalini pildiga kaunistatud mälestusmärgile osales Gluhhov ka Euroopa päeva puhul korraldatud vastuvõtul Toompeal Euroopa Liidu büroo ruumes.

Kõik sujus rahumeelselt

Sarnaselt pealinnaga kogunes võitu Saksamaa üle ka Narvas tähistama ligi tuhatkond veterani, kes liikusid Peetri väljakult rahumeelselt vennashauale. Sillamäel ja Tartus osalesid Teise maailmasõja lõpu mälestamisüritustel võrdselt ligi paarsada inimest.

Politseiameti pressiesindaja Aet Truu sõnul möödus 9. mai tähistamine kõikjal Eestis rahulikult.

Venseli-loo uurimine parlamendis venib

ARGO IDEON
argo.ideon@postimees.ee

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustab kolme nädala jooksul, kas toetada parlamendi erikomisjoni moodustamist Vello Venseli Eesti Panga presidendi kohast loobumise tagamaade uurimiseks.

Niisuguseid ajutisi komisjone on parlament varem moodustanud suuremate Eesti avalikkust vapustanud riiklike segaduste, näiteks nn lindiskandaali uurimiseks ja Maapanga pankroti asjaolude väljaselgitamiseks. Ettepaneku Venseli-erikomisjoni moodustamiseks andis eelmisel nädalal üle keskerakondlane Harri Õunapuu, Riigikogu juhatuse otsusega võeti vastav otsuse-eelnõu menetlusse ja määrati selle arutelu juhtima põhiseaduskomisjon.

Suhtumine soodne

Komisjoni töö selle nädala päevakorras eelnõu arutamist aga ei ole ning põhiseaduskomisjoni nõuniku Lauri Madise sõnul ei pruugi seda toimuda veel järgmiselgi nädalal. Komisjon peab tegema otsuse, kas erikomisjoni ideed Riigikogu saalis üldse avalikult arutada või teha ettepanek see menetlusest välja hääletada.

Põhiseaduskomisjoni liige Maret Maripuu (Reformierakond) ütles, et täieliku selguse saamine Venseli loobumisjuhtumi asjaoludes on Riigikogule ja avalikkusele oluline ning valik seisneb üksnes selles, kas on mõttekas selleks vahendina just erikomisjoni kasutada.

«Olen täiesti nõus, et Riigikogu liikmed ja üldsus vajavad jätkuvalt adekvaatset põhjendust, kuidas see loobumine nii äkki tuli,» märkis ta. «Täpne info jätaks ära kõikvõimalikud spekulatsioonid, mis selle teema ümber käivad.»

Maripuu ütles, et selguse nõudmise küsimuses ei saa tõmmata joont valitsusliidu ja opositsiooni suhtumise vahele, sest kõik suuremad poliitilised jõud on toimunu üle nördimust avaldanud.

Vastuolulised sündmused

Keskerakonna fraktsiooni algatatud otsuse-eelnõu kohaselt oleks komisjoni ülesandeks uurida Venseli Eesti Panga presidendi ametikohale asumata jätmise asjaolusid ning sel oleks õigus oma ülesannete täitmisel saada infot kaitsepolitseist ning tutvuda vastavate dokumentidega.

«28. aprillil pidi Eesti Panga president Vello Vensel asuma ametisse,» selgitas Õunapuu komisjoni moodustamise vajadust. «Kolm päeva enne seda teatas ta, et terviseprobleemide tõttu ta Eesti Panga presidendi ametikohal tööle ei hakka. Vahetult enne ametikohast keeldumise avaldamist andis Vensel intervjuusid, kus ta kirjeldas oma plaane seoses tulevase tööga pangas ning tegi ettevalmistusi panga ülevõtmiseks. Levinud on mitmesugused põhjused tagasiastumisel.»

Ajakirjandus pidi kaks päeva toitma avalikkuse huvi Venseli lahkumise põhjuste vastu üksnes versioonidega, sest napid ametlikud teated ei andnud vastust küsimustele, mis Venseliga juhtus, kus ta viibib ning miks ta pole ise lahkumist selgitanud. Teiste seas levis nn KGB-versioon, mille kohaselt Venselil võis väidetava koostöö tõttu «organitega» tekkida probleeme Eesti Panga presidendilt nõutava süümevandega. Vensel ise kinnitas tervislikke põhjusi ja lükkas kõik teised versioonid kui absurdsed tagasi.

«Minul on tekkinud arvamus, et Vello Vensel ei sobinud teatud ringkondadele Eesti Panga presidendina ning see on võimuvõitlus Eesti Panga presidendi ametikoha pärast,» rääkis samas Õunapuu.

Tippametnike palgad saavad avalikuks

ARGO IDEON
argo.ideon@postimees.ee

Riigikogus eile vastu võetud palgaseaduse muudatus tähendab, et riigi ja riigifirmade tippametnike palgad on alates tänavu juulikuust avalik teave.

«Meil on siin pikalt olnud vaidlus teemal, kas näiteks Eesti Energia peadirektori või juhatuse esimehe palk on avalik,» ütles muutuse algatanud Keskerakonna esindaja Liina Tõnisson eile. «Pärast selle seaduse vastuvõtmist on see valitsuse poolt määratud korras ja tingimustel avalik.»

Pidev jutt, vähe tegusid

Eelnõu algatajad kirjutasid seletuskirjas, et infovabaduse ajajärgu saabumine takerdub pideva jutu taha, millele tegusid pole järgnenud.

«Üks raharaiskamise skandaal ja soov hämada ning salastada asju, mis seda ei vääri, järgneb teisele ja shokeerib Eesti avalikkust,» teatasid nad. «Meenutada tasub siinkohal nii Eesti Energiast lahkunud Uudo-Rein Lehtse kui ka Tallinna Sadamast lahkuma sunnitud peadirektori Enn Sarapi töölepinguid, mille salastatud sätted puudutavad mitmeid Eesti õigussüsteemis käsitlemata soodustusi ja muid hüvitusi, mille maksmine on õiguslikult küsitav.»

Korra sätestab Kallas

Seadusemuutuse vastu ei hääletanud eile ükski Riigikogu liige. Ehkki üldjuhul ei ole tööandjatel jätkuvalt õigust ilma töötaja nõusolekuta avaldada andmeid tema palga ja palgatingimuste kohta, võtab muudatus selle kaitse riigi kõrgematelt ametnikelt. Suurem osa riigi kõrgemaid ametnikke, sealhulgas president, ministrid ja Riigikogu liikmed, on siiski ka varem pidanud avaldama oma suurema vara ja majanduslikud huvid vastavas regulaarselt esitatavas deklaratsioonis.

Täpse korra, kuidas riigi tippjuhtide ja riigiettevõtete juhtide palganumbrite avalikustamine toimub, kehtestab rahandusminister Siim Kallas.

Elcoteq eitab sidet liba-Ericssoniga
Elcoteq Network Corporationi juht kinnitab tugevat kontrolli tehastes

AIVAR REINAP, RASMUS KAGGE
uudised@postimees.ee

Elektroonikakontserni Elcoteq Networki juhid ei usu väiteid, nagu oleks mustal turul müüdavad Ericssoni libamobiiltelefonid kokku pandud Tallinna tehasest varastatud detailidest.

«Meil pole andmeid, et komponente oleks kadunud,» lausus eile Postimehele Elcoteq Network Corporationi asepresident Osmo Kammonen vaatamata faktile, et Tallinna Ida politseiosakond on tabanud hulga Lasnamäel asuva tehase töötajaid, kes peidikute abil on tahtnud sealt välja tuua mobiiltelefonide erinevaid osi. Kammonen märkis, et tegemist on vaid üksikjuhtumitega.

«Ka aasta tagasi kerkisid pinnale sarnased süüdistused, kuid need ei leidnud tõestust,» ütles Kammonen. «Meie tehastes on väga tugev kontroll, sest valmistame ikkagi väga kalleid komponente, ning kui keegi vargusega vahele jääb, antakse juhtum kohe edasi politseile.»

Detailid pärinevad Tallinnast

Mobiiltelefonide müügiga tegelevad inimesed on Postimehele väitnud, et just Elcoteqi Tallinna tehasest pärinevad detailid, mille põhjal pannakse põrandaalustes töökodades kokku nn Eesti oma «Nokiat» ehk Ericssoni libatelefoni T10, millele on külge pandud häälvalimine. Selliseid liba-Ericssone on mustal turul müüdud juba vähemalt poolteist kuud ja nagu üks nende turustaja Postimehele väitis, paneb ta need ise kokku tehasest toodud varu-osadest. «Mul on Ericssoni originaalprogramm, millega muudan T10 mudeli menüü võimsamaks,» ütles end Nooreks Tehnikuks nimetanud venelane, kelle käest võib dokumentideta omatoodangu osta ligi 1500 krooni odavamalt kui originaali kauplusest.

Kammonen aga sõnas, et lisaomadustega Ericsson T10 mudelit pole võimalik Elcoteqi Tallinna tehases olevate detailide baasil kokku panna. «Meil ei ole mingeid kahtlusi Tallinna tehase turvasüsteemide suhtes,» lisas Kammonen. «Igal juhul me kontrollime esitatud kahtlusi põhjalikult. Kui me saame piraattelefoni enda kätte, siis on võimalik ka komponentide päritolu kohe tuvastada.»

Elcoteqi Tallinna tehase tegevjuht Ilmar Petersen lisas, et põhimõtteliselt on võimalik nii mobiili etikette, programme kui ka kõike muud võltsida. «Meil kasutusel olevatest komponentidest ja tarkvaradest standarditele vastavalt toimivaid telefone ilma õigete valmistusprotsessideta kokku panna ei saa,» väitis Petersen. «Samas on komponendid ka maailmaturul suhteliselt vabalt saadaval.»

Osta ei soovita

Kuigi Petersen möönis, et absoluutne kontroll ei ole tehases võimalik, vastavad nende tehase turvasüsteemid kvaliteedistandarditele, neid kontrollitakse kaks korda aastas ja koos klientidega täiustatakse pidevalt.

Turvasüsteemidest täpsemalt rääkimast Elcoteqi esindajad siiski keeldusid. Samuti ei kommenteeri Elcoteq seda, milliseid konkreetseid telefonimudeleid nad oma Tallinna tehases kokku panevad.

Elcoteq Networki asepresident Kammonen märkis, et kui keegi selliseid taskutelefone ise valmistab, siis on tegemist tõsise kuriteoga. «Ei soovita kellelgi kahtlasi telefone osta, sest põhimõtteliselt on võimalikud igasugused ebameeldivad üllatused - näiteks võivad teil tekkida ootamatult väga suured ja põhjendamatud telefoniarved,» hoiatas Kammonen.

Tartu ülikoolid otsivad kokkuhoiuvõimalusi

REIN JÜRIADO
rein.juriado@postimees.ee

Tartu Ülikool viivitab eelarveaugu täitmiseks laenude tagasimaksmisega ja vähendab teaduskondade eelarveid, samas kui Eesti Põllumajandusülikool koondab mullusest väiksema eelarve tõttu osa töötajatest.

Eesti Põllumajandusülikool viivitas tänavuse eelarve vastuvõtmisega aprilli keskpaigani, et oodata ära koolitustellimuse lepingute sõlmimine, ütles kolmandat nädalat ülikooli õppeprorektori ametis töötav Lembit Nei.

«Enne eelarve vastuvõtmist kulutas põllumajandusülikool kuus ühe viieteistkümnendiku mullusest eelarvest, et vältida ootamatuid ebameeldivusi,» tõdes Nei.

Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet ütles, et riikliku tellimuse maht vähenes võrreldes eelmise aastaga nelja miljoni võrra, 57,6 miljoni kroonini. Rektori sõnul toob väiksem riiklik tellimus kaasa koondamise.

Põllumajandusülikool on juba lõpetanud töölepingud 64 haldustöötajaga, sügisest ei pikendata ametiaega umbes 15 vanema õppejõuga, kes jäävad pensionile. Seni pole koondatud kontoritöötajaid, kuid rektori sõnul seisab see ees. «Riik vähendas mõnel erialal tellimust, sest põllumajandusspetsialiste pole enam sellises mahus vaja,» põhjendas Nei koondamist.

Tartu Ülikooli eelarves tekkis 17,6 miljoni krooni ehk umbes kolmeprotsendine miinus, sest ülikool plaanis saada riigilt õppekuludeks rohkem raha, kui riik tegelikult andis. Ülikooli finantsdirektor Taimo Saan kinnitas, et praegu töötatakse välja projekti puudujäägi katmiseks.

Ülikool peatab pangalaenude põhiosa tagasimaksmise ning hoiab sellega tänavu kokku 9,7 miljonit krooni. Saan teatas, et ülikool saavutas põhimõttelise kokkuleppe Ühispangaga, kuid seda pole veel vormistatud. Ülejäänud raha tuleb kokku hoida teaduskondadel, mille eelarveid vähendatakse kaks protsenti.

Tartu Ülikooli nõukogu kinnitab puudujäägi võrra väiksema eelarve juuni alguses oma järgmisel koosolekul.

Valimiste häälteostjad läksid nädalateks arestikambrisse
Sidorova ja Logvinenko meelitasid Kohtla-Järvel valijaid viinapudeliga

ERVIN SOONE
uudised@postimees.ee

Kohtla-Järve linnakohus mõistis eile ühele läinud sügisel kohalikel valimistel viina ja raha eest hääli ostnud inimesele ühe ja teisele poolteise kuu pikkuse aresti.

Kohtuotsusega tunnistati 40-aastase Tatjana Sidorova ja 43-aastase Vladimir Logvinenko süü häälte ostmisel tõendatuks. Kohus määras Sidorovale ühe kuu ja 15 päeva pikkuse aresti ning Logvinenkole ühe kuu pikkuse aresti.

Kohus jättis rakendamata kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi ette nähtud karistuse, rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni ühe aastani.

Sidorovat ja Logvinenkot süüdistati selles, et nad eelmise aasta oktoobris eelhääletuse ajal andsid Kohtla-Järve Järve ja Sompa linnaosas valima tulnud inimestele, kes lubasid hääletada Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Nikolai Knjazevi või Svetlana Korotkova poolt, pudeli või kaks Smirnoffi viina või 50 krooni.

Politsei hakkas asja vastu huvi tundma pärast seda, kui ajalehe Põhjarannik ajakirjanik Erik Kalda oli mitmete telefonikõnede peale sündmuskohal käinud, viina ja rahaga häälte ostmises osaluseksperimendi kaudu veendunud ja asja kohta artikli avaldanud. Kohtus esines ühe tunnistajana ka Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Gamzejev, kelle sõnul pidi ajaleht sekkuma, sest selline tegevus oleks kahjustanud oluliselt valimiste tulemusi ja selle kaudu linna edasist juhtimist.

«Viina toel valitud saadikud poleks hakanud täitma mitte kõigi valijate, vaid alkohoolikute tahet,» sõnas Gamzejev. «See oleks omakorda süvendanud sotsiaalseid pingeid.» Prokuröri küsimuse peale, kas ajalehetoimetusse helistanud inimesed väljendasid rahulolematust, vastas Gamzejev, et inimesed imestasid, miks võimud ja politsei ei sekku.

Uurimine on peatunud

Uurimise ajal kogus politsei tunnistusi ja avaldusi ka teistelt inimestelt.

Prokurör tõdes, et süüalustele võiks mõista mitte kõige karmima karistuse, sest Sidorova ja Logvinenko olid ainult vahendajad, kes said viina ja raha kolmandatelt isikutelt. Uurimine ei olnud nimetatud kohtuasjaks tegelikke häältekauplejaid tuvastanud. Uurija Inna Külaotsa sõnul on praegu uurimine uute tõendite tekkimiseni peatatud.

Süüalused väitsid, et nemad neile viina ja raha üle andnud isikuid ei tundnud. Sidorova ütles, et tema nõustus 2500 krooni ja viina kahe päeva jooksul laiali jagama 50-kroonise tasu ja veel 50 krooni eest, mille ta sai ise Knjazevi poolt hääletades. Logvinenko ütles, et tema nõustus jagama Korotkova häälte eest 45 pudelit viina, mille eest sai 5 pudelit endale.

Sidorova tunnistas, et käitus seadusevastaselt, ning kahetses oma tegu. Tema sõnul lähtus ta vajadusest osta ravimeid, milleks tema ja ta töötu mehe abirahast ei piisanud. Vladimir Logvinenko aga ütles, et ta küll töötab, kuid huvitus samuti lisaraha teenimisest. Ta sõnas ka, et talle tundus selline tegevus huvitav ning ta ei teadnud sellise agitatsiooni keelatusest.

Esmakordne protsess

Protsessi juhtinud kohtunik Rafkat Minzatov ütles, et tema ei tea häälte ostmise üle peetud kohtuprotsessi ei varem Eestis ega ka nõukogude ajal. «Selliste asjade eest tuleb karistada teistele hoiatuseks, et kellelgi ei tekiks enam soovi hääli osta,» rääkis Minzatov.

Vladimir Logvinenko advokaat Sergei Politšev märkis, et tema kaitsealune ei soovinud otsust edasi kaevata, kuna uus protsess võtaks nii kaua aega, et ta jõuab juba selle ajaga karistuse ära kanda. «Juriidiliselt on mõningaid nüansse, mida saaks vaidlustada,» märkis Politšev.

Kohtuistungil selgus, et süüdistuse aluseks olnud kriminaalkoodeksi paragrahv 131 oli eesti ja vene keeles erinev. Venekeelse variandi järgi poleks kaitsjate sõnul võimalik süüdistust esitada. Aluseks võeti siiski riigikeelne originaaldokument. Sihilikult vale tõlkimise tõttu näeb kriminaalkoodeks ette samu karistusi nagu häälte ostmise puhul.

Ervin Soone töötab ajalehes Põhjarannik

Maavanemail valdade liitumise kõnelusteks aega pool aastat

ARGO IDEON
argo.ideon@postimees.ee

Mart Laari valitsus otsustas eile konkreetsed tähtajad haldusterritoriaalse reformi läbiviimise ettevalmistusteks, milles praegusest 247 omavalitsusest võib alles jääda vaid kahekohaline number.

Valitsuse korralduse järgi tuleb siseministeeriumil kõigepealt ühe kuuga, kaasates maakondi ja omavalitsusi, esitada alused ja kord, mille järgi hakkab toimuma uute piiride tõmbamiseks ettepanekute koostamine.

Seejärel peavad maavalitsused asuma kohapealsete valdadega läbi rääkima ja konsulteerima. Tulemused - uute omavalitsuste nimekirjad ja kaardid - peavad 15 maavanemat esitama siseminister Tarmo Loodusele 1. detsembriks.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul ei ole selle kuupäevaga mingil juhul tegu venitamisega, vaid pingelise tähtajaga. «Arvan, et tegemist on suure asjaga, mis nõuab kõigi asjaosalistega konsulteerimist ja võtab aega,» sõnas ta. «Sinna mahuvad kindlasti ka kohalikud küsitlused, ehkki pole juttu olnud, kas neid igal pool kavatsetakse teha.»

Kogu haldusreform on valitsuse seisukoha järgi tarvis läbi viia kahe aastaga, et järgmised kohalikud valimised toimuksid 2002. aasta sügisel juba uute piiride järgi. Uutes valdades ei tohiks üldjuhul olla vähem kui 3500 elanikku, linnalähedase valla puhul 4500 inimest. Alla 10 000 elanikuga asulatel tuleb samuti neid ümbritseva omavalitsusega liituda. Samal ajal on kavas arutada mitmeid teisi olulisi muudatusi - kohalike valimiste erakonnastamise nõuet, mis kõrvaldaks volikogudest hajusad ühekordsed valimisliidud, ning omavalitsustele suuremate ülesannete panemist ühes nende tulubaasi laiendamisega Tallinna keskvõimu arvel.

Praegust maakondade arvu ei ole otsustatud vähendada, ehkki siseminister Looduse isikliku arvamuse kohaselt tingivad valdade liitumised üle maakonnapiiride selle, et maakondi jääb tegelikkuses umbes poole võrra praegusest vähemaks.

Reform läheb maksma üle saja miljoni krooni, milleks siseministeerium taotleb raha riigieelarvest.

Harri Tiido lahkub Kukust

TOOMAS MATTSON
toomas.mattson@postimees.ee

Kuku raadio peatoimetaja Harri Tiido asub Postimehe andmetel järgmisel kuul tööle välisministeeriumi asekantslerina, kelle haldusalas on julgeolekupoliitika, sealhulgas NATO-problemaatika. Selleks vormistatakse Mart Helmest vabaks jäänud poliitika- ja pressiküsimustega tegeleva asekantsleri ametikoht ümber.

Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ütles Postimehele, et on Tiidot välisministeeriumisse tööle kutsunud juba kolm aastat tagasi, kui toonane asekantsler Raul Mälk siirdus suursaadikuks Suurbritanniasse. «Mingit avaldust mul temalt tööle asumiseks ei ole,» ütles kantsler ja lisas, et võtaks Tiido kohe tööle, kui ta saadaval on.

Tiido ise ei tahtnud eelmise nädala lõpus Postimehele oma välisministeeriumisse siirdumist käsitleda. «Mingit avaldust ei ole. Mul ei ole millestki rääkida,» ütles ta toona. Eile kinnitas ta, et ei ole ka praeguse seisuga esitanud avaldust ühelegi ametikohale ega saa seetõttu ka midagi kinnitada ega ümber lükata. Samas nentis Tiido, et lahkub Kuku raadio peatoimetaja kohalt 1. juunist ja selleks ajaks on ka järgmine peatoimetaja kindlasti olemas.

Kuku raadio üks omanikke Rein Lang ei soovinud eile veel öelda, kes võiks Kuku uueks peatoimetajaks saada.

Analgiini asendavad leebemad valuvaigistid
Retseptiravimiks saanud analgiin võib põhjustada palavikku

ANNIKA ALASOO
annika.alasoo@postimees.ee

Kuigi valuvaigistit analgiin saab ainult retseptiga osta juba peaaegu aasta, käivad nõutud kliendid apteegist ikka just seda ravimit küsimas.

Pärnu Rüütli apteegi proviisori Malle Raidaru sõnul paneb kliente imestama, et tõhusat valuvaigistit saab nüüd ainult retseptiga. «Mõned kurdavad, et teised ravimid peale analgiini nende valu ära ei võta,» ütles Raidaru.

Tartu Raekoja apteegi juhataja Tiia Kärner pakub oma klientidele asendusravimeid. Kes tahab ikkagi analgiini, peab oma arstiga nõu pidama ja retsepti küsima. «Inimesed on väga erinevad - ühel võtab valu ära ibuprofeen, teisel paratsetamool,» selgitas Kärner. Valuvaigisti valik sõltub ka valu tüübist, vahel piisab ainuüksi nõrgast valuvaigistajast ja palavikualandajast aspiriinist.

Analgiin võeti käsimüügist retseptiravimite nimekirja, kui selgus, et selle ravimi tõttu tekib agranulotsütoosi arvatust ligi 600 korda sagedamini. Agranulotsütoos rikub vere koostisosade sisaldust ja tekitab kõrge palaviku, külmavärinad, neeluvalu ja limaskestakahjustuse. Ravimiamet kinnitas, et analgiin tekitab ka tagasilöögi valu efekti, mis tähendab, et valu tekib ravimi võtmise pärast.

Tallinna perearst Anneli Kalle enam oma patsientidele analgiini välja ei kirjuta. «Kui on kindel, et see tekitab agranulotsütoosi, siis ongi kogu lugu,» sõnas arst. Vaid kord aastas tuleb tal ette juhtum, mil väikelapse palavikku ei saa muidu alla, kui andes analgiini koos aspiriiniga. «Seda võib teha ainult arsti kontrolli all,» lisas Kalle.

Anneli Kalle soovitas ravivajajatele magu säästvaid rohtusid, mis on tavalistest küll kallimad.

Ka Tallinna Linnaapteegi retseptaari Kadri Ole kliendid nurisevad, et ülitavalist valuvaigistit enam niisama osta ei saa. «Sugugi mitte kõik ei ole teise ravimiga rahul,» märkis Ole. Analgiini müük on vähenenud, Tartu Raekoja apteegis koguni 80 protsenti.

Kärneri hinnangul pole midagi hullu siiski juhtunud, sest käsimüügis on küllalt valuvaigisteid nii liigesevalude kui peavalu leevendamiseks. «Enamas-ti on kliendid rahule jäänud, kui oleme muud pakkunud,» sõnas Kärner.

Tallinnas põles tööstushoone

BNS

Tallinna kesklinnas süüdati esmaspäeva õhtul suur mahajäetud tööstushoone, mille tulemusel tekkinud tulekahju oli päästeametnike sõnul aasta võimsaim.

Turvafirma ESS patrull teatas häirekeskusele tulekahjust Hobujaama 15 asuvas neljakorruselises paekivist hoones kell 21.34. Tuletõrjujate saabudes põles lahtise leegiga hoone teine korrus, kuid puitvahelagede kaudu levis tuli kiiresti edasi ning peagi oli leekides terve maja sisemus, ütles Tallinna tuletõrje- ja päästeameti pressiesindaja. Tulekahju kustutamisega tegeles 15 tuletõrjemasinat, nende seas kaks tõstukit. Samal ajal kui mõned ekipaazhid tegelesid otseselt tulekahju kustutamisega, tuli teistel hoida ära tule kandumine põleva majaga kokku ehitatud tööstus- ja büroohoonesse, mida eraldas vaid tulemüür. Tema sõnul lõppes viimase aasta suurim tulekahju Tallinnas kell 23.27 hoone seest tühjaks põlemisega. Viimased tuletõrjujad lahkusid sündmuskohalt kella nelja paiku eile hommikul.

Harju päästejuht varjas puudulikku haridust
Harju päästeteenistuse direktori asetäitja kasutas valet, et pääseda sisekaitseakadeemiasse

MARKO PÜÜA
marko.pyya@postimees.ee

Päästeameti juhtkonna silmis kõrgelt hinnatud Harju päästeteenistuse direktori asetäitja Ragnar Plees võltsis oma ankeeti, kui väitis sisekaitseakadeemiasse astudes, et on keskkooli lõpetanud.

Oma ülemuse, Harju päästeteenistuse direktori Tarvi Ojala soovitusel kaks aastat tagasi sisekaitseakadeemia kaugõppesse astumiseks avalduse kirjutanud Ragnar Plees (26) märkis toona ankeedis, et lõpetas 1991. aastal Keila I keskkooli. Tegelikult lõpetas ta seal vaid kaheksa klassi, mis selgus alles nüüd kevadel, kui siseministeerium sai selle kohta kaebekirja ja saatis selle päästeametile juurdluse algatamiseks. Plees ise oli selleks ajaks juba eksmatrikuleerimis-avalduse kirjutanud, mille akadeemia ka rahuldas.

Sisekaitseakadeemia rektor Heiki Loot ei osanud eile Postimehele põhjendada, miks sellest ei teatatud päästeametisse. «Hea tava järgi tuleks seda teha, sest nende õppekulud maksab kinni ju riik,» sõnas ta.

Polnud põhjust kahelda

Juhtunust poolteist nädalat tagasi teada saanud päästeameti operatiivteenistuse osakonna juhataja kohusetäitja Jaanus Vessart möönis, et tegemist on sügava eetilise eksimusega. «Seda kurvem on tunnistada, et Plees on oma ala väga hea asjatundja, kes osales ameti mitmetes arenguprogrammides,» sõnas ta. «Aga teda ei saa päevapealt lahti lasta ja operatiiv-struktuuri lõhkuda.»

Sisekaitseakadeemia kaug- ja täiendusõppe osakonna juhataja Ulvi Piirilaht rääkis Postimehele, et Pleesi akadeemiasse võttes uskusid nad tema juttu, et keskkooli lõputunnistus on olemas. «Ta ütles alguses, et õiged paberid hävisid tulekahjus ning uute saamisega läheb aega, kuid iga kord oli sama jutt,» sõnas Piirilaht. Ta lisas, et Pleesi jutus polnud neil põhjust ka kahelda, sest päästeteenistuse direktor Ojala ise suunas ta kooli ning mehel oli seljataga päästekool Soomes.

Sobivus ametisse kaalumisele

Olukord muutus, kui Plees endiselt keskkooli lõputunnistust ei esitanud, ning loo ilmsiks tulekule aitas kaasa kaebekiri Marje Mängeli advokaadibüroolt, mis kaitseb kohtus Harju päästeteenistuse juhtivtöötaja kohalt vallandatud Georg Ambachi.

Karjääri tuletõrjujana alustanud, seda Väike-Maarja päästekoolis ja Soomes Kuopio päästeinstituudis jätkanud Plees tunnistas Postimehele, et võis akadeemiasse astudes ankeeti kirjutada keskhariduse. «Esitasin neile Soome päästekooli tunnistuse, see teeb sama mis keskharidus,» sõnas ta. «Kuid neile see ei sobinud… ja keskkooli pooleli jättes ma ei uskunudki, et sellist karjääri teen.»

Siseministrile määratud kaebekirja selle nädala alguses ka oma laualt leidnud Harju maavanema Orm Valtsoni sõnul tuleb neilgi juurdlus valeandmete esitamise fakti suhtes läbi viia, sest kohalikku päästeteenistust haldab maavalitsus. «Kui see kõik osutub tõeks, siis tuleb kaaluda, kas Plees sellele ametikohale sobib,» märkis ta. «Aga ei saa eitada, et Plees on kogenud päästetöötaja.»

Pleesi koolikaaslane Keilast, Harju päästeteenistuse juht Ojala ütles, et Pleesi 1998. aastal vaneminseneri kohale tööle võttes polnudki talt vaja keskharidust tõendavat dokumenti küsida, sest seda nõudev avaliku teenistuse seadus päästeametnikele ei laiene. «Olin tõesti üks tema akadeemiasse saatmise algatajaid, tahtsin, et tal oleks Soome kõrval ka siit hea haridus,» lausus ta. «Usun, et ta saab selle keskhariduse ruttu kätte ja võib õpinguid akadeemias jätkata.»

Viimane haridusalane võltsimisjuhtum riigiametis tõusis avalikkuse tähelepanu alla 1998. aasta sügisel, kui Postimees paljastas, et 16 Eesti ohvitseri on valetanud oma hariduse kohta.

Vanemad unustasid väikse poja toidutare juures maanteele
Kuueaastane Jaan sai tänu Viljandi bussijuhile taas vanemate hoolde

AIME JÕGI, JAANUS PUTTING
uudised@postimees.ee

Tõrvasse sõitev paar unustas esmaspäeva õhtul Viljandimaal Võhma toidutare juures peatust tehes tee äärde oma kuueaastase poja, kes ehmatusele vaatamata hääletas end Viljandist pärit Margus Tirmaste juhitud ekspressbussile.

1986. aastast bussijuhiametit pidanud kahe tütre isa Margus Tirmaste rääkis Postimehele, et märkas esmaspäeva õhtul kella 18.30 ajal Võhma teeristil seismas väljasirutatud käega poisikest, kes esmapilgul näis paistvat kõigest nelja-viieaastane. «Ma olen seal ennegi inimesi hääletamas näinud, kuid neist tavaliselt mööda sõitnud, sest peatust seal pole,» sõnas Mulgi Ekspressi bussijuht Tirmaste. «Kuid nüüd ma mõistsin, et väikest last ei saa sinna jätta, sest äkki on temaga midagi tõsist juhtunud.»

Tirmaste puutus enese sõnutsi niivõrd noore pöidlaküütijaga kokku esimest korda.

60 kilomeetrit lapseta

Kohkunud ilmel bussi astunud poiss ütles bussijuhile, et tahab koju emme juurde, ning viipas sõidusuunas, öeldes vaid, et emme sõitis sinna.

«Küsisin talt, kus su kodu on, tema vastas, et Tõrvas,» rääkis Tirmaste. Bussijuhi sõnul tundus nii talle kui ka poisi vastu huvi tundma hakanud reisijatele asi imelik ning seepärast otsustati Viljandisse jõudes kohe politsei kutsuda, kes viis lapse turvakodusse.

«Poiss ei nutnud kordagi, oli alguses pisut endast väljas, aga kui temaga juttu ajasin, siis rahunes maha,» sõnas bussijuht. «Eks ma rahustasin teda ja ütlesin, et küll me su emme üles otsime. Sain temast vaid niipalju aru, et tema nimi on Jaan ja et ta oli koos vanematega Võhma hamburgeriputka juures söömas käinud. Vastik tunne oli, sest arvasin, et vanemad on ta sinna lihtsalt maha jätnud...»

Kuueaastase Jaani ema ja isa märkasid lapse kadumist alles pärast kuutkümmet kilomeetrit sõitu Karksi-Nuia bensiinijaamas, kui asuti autot tankima. «Me tõesti mehega arvasime, et poiss magab auto tagaistmel,» rääkis Jaani ema eile ikka veel segaduses olles. «Tulime mehega Tallinnast ja tegime Võhma lähedal hamburgerikioski juures söögipeatuse. Võiksin kinnitada, et nägin oma silmaga, kuidas väike Jaan autosse ronis.»

Poiss kinkis tänuks banaani

Ema meenutas, et samal parkimisplatsil seisid ka Tivoli tuuri suured veoautod ja ta arvas, et ju jäänud poiss neid vaatama. Karksi-Nuias võtsid mahaunustatud poisi vanemad aga ühendust konstaabliga ja said mõne tunni pärast oma lapse Viljandi turvakodust kätte.

Viljandi turvakodu kasvataja Marje Sindi sõnul oli temalgi raske uskuda, et nii kaugelt pärit ja nii väike laps kellelgi tee äärde lihtsalt maha ununeb. «Jaan nägi isegi noorem välja, kui ta tegelikult oli,» ütles Sindi. «Keetsin talle mannaputru ja pesin ta puhtaks. Poiss kinkis mulle veel oma Võhmast saadik käes hoitud banaani.»

Aime Jõgi töötab ajalehes Sakala

Veneaegsed juhiload kaotavad kehtivuse tuleva aasta algul

VILLU PÄÄRT
villu.paart@postimees.ee

Vene ajal välja antud juhilubasid on omanikel aega välja vahetada kuni tuleva aasta jaanuarini, juhul kui Riigikogu praegu veel õiguskomisjonis menetlust ootava liiklusseaduse eelnõu vastu võtab.

Vabariikliku liikluskomisjoni sekretäri Hellat Rumvolti sõnul sõltub Vene lubade kehtivusaeg Riigikogu töö kiirusest. «Kui seadus jõutakse vastu võtta enne 1. oktoobrit, siis kaotavad Vene load kehtivuse 31. jaanuaril 2001, kui seaduse vastuvõtmine jääb hiljemaks, siis pikeneb ka lubade kehtivusaeg,» ütles Rumvolt.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams märkis, et üks paber on tema lauale jõudnud. «Aga kuidas seda menetlema hakatakse, ma ei tea,» ütles Adams.

Riigikogus suurt vastuseisu leidnud veapunktisüsteemi tõttu hääletas Riigikogu menetlusest välja liiklusseaduse paranduse, milles lisaks veapunktisüsteemile oli ka punkt veneaegsete juhilubade kehtivuse kohta. Seekord on Riigikokku jõudmas täiesti uus liiklusseaduse eelnõu ilma veapunktisüsteemita.

Lisaks juhilubadele piiraks seadus ka Vene ajal välja antud tehniliste passide ja tehniliste talongide kehtivusaja tuleva aasta 31. märtsini.

Autoregistrikeskuse eksamiteenistuse peaspetsialist Toivo Kangur märkis, et ARKi andmeil kannab veneaegseid juhilubasid praegu taskus veel 25 000 kuni 30 000 autojuhti, umbes viis protsenti kõigist loaomanikest.

Eesti hakkas oma juhilubasid välja andma 1994. aasta lõpus, sellest ajast on vahetatud 418 000 juhiluba ning uusi juhilube on antud 123 000.

Tartu liikluspolitsei komissar Indrek Koemets ütles, et puudub kindel metoodika, mille alusel saaks teada, kui palju veneaegseid lube veel liigub. «Protokolli saajatest on veneaegsete lubadega viiendik või vähem,» ütles Koemets.

Viimati ründasid veneaegsete juhilubade omanikud autoregistrikeskuse büroosid tormijooksuga möödunud aasta lõpus, sest tänavusest aastast tõusis lubadevahetuse riigilõiv 150 krooni pealt 380-le.

Kanguri hinnangul häiriks suur hulk loavahetajaid tuntavalt autoregistrikeskuse tööd. «Vene loa kehtivus lõpeb nii või teisiti,» ütles ta. «Paraku jätavad inimesed kõik viimasele päevale.» Kanguri sõnul saab ilma eksamita juhiluba vahetada ka aasta pärast lubade kehtivusaja lõppu.

Liivi tütarlaps laulab tunnet, laulust rääkimata
Väikse Karl Oskar Stalte häälekas vilemäng tõestab, et jutud liivlaste väljasuremisest on liialdatud

AIGI VIIRA
aigi.viira@postimees.ee

Suurlinna tüdruk Julgi elab Viljandis ja ajab liivi asja. Kui kool läbi saab, lubab kahe riigi vahele pendeldama jääda. Ideed on seotud Lätiga, teostuseks vajab ta ka Eestit.

Ove Maidla

Ei oska ma pilli mängida. Proovinud olen: torupilli täis puhunud, hiiu kannelt piinanud, flöödi sisse sülitanud, kitarri tinistanud. Aga laul, see tuleb minust ega kao kuhugi. Nii ta räägib - liivlanna Julgi Stalte (21).

Julgi pooleteiseaastane poeg Karl Oskar on palju tema emagi pesuehtne muusikasõber. Käib mööda kitsukest tuba edasi-tagasi ja puhub tinavilet mis kole. «Hea, et see pill on metallist,» naerab Julgi. «Ühe flöödi peksis ta katki, sest pillist ei tulnud häält välja. Toppis flöödi suhu - no ja ei kõla!»

Eesti-liivi etnorocki ansambli Tulli Lum (liivi keeli kuum lumi) solisti Julgi Staltet teatakse kui karismaatilist liivlannat. Või kui Riiast tulnud liivi asja ajajat. Julgi ise teadis neli talve tagasi Viljandi kultuurikolledzhisse rahvamuusikat õppima minnes üht: laul on ainus, mis liigub südamest südamesse. «Ma ei laula ainult laulu, vaid ka tunnet,» ütleb ta. Ühe Tulli Lumi plaadi on ta tunnet täis laulnud. Teise plaadi jagu materjali on ootel.

Suslikute keel

Kultuurikolledzh polnud kaugeltki ainus paik, kuhu õppima minek Julgi meeli köitis. Tahtis ka Tartusse ülikooli, aga lõi kartma. «Mismoodi ma saan sisse astuda? Kuidas on see võimalik?» meenutab Julgi oma nelja aasta taguseid kõhklusi. Siis ei mõistnud ta eesti keeli kõnelda.

«Tartus õppinuksin päris liivi keelt,» lööb Julgi silmad unistavalt lakke. «See keel, mida me vanaisa Oskariga rääkisime, oli kodukeel. Ma pole liivi keelt nii palju kasutanud, et oskaks igasuguseid imeasju öelda.» Kodune liivi keel oli peresisene kokkulepe. Isa-emaga vadistati läti, mänguväljakul vene keeles. «Meie hoovis olid kõik venelased,» selgitab Julgi.

Eesti keele õppis liivlanna selgeks Viljandis. Kui raskelt tuli? «Eesti keel on piisavalt raske, kui seda mitte osata,» muigab Julgi. Õigupoolest oskas ta juba Lätis üht-teist eesti keeles öelda. Eestikeelseid fraase mõistab Julgi kinnitusel öelda enamik lätlasi. «Lätlased on palju targemad kui eestlased!» hüüab ta enesekindlalt. Eestlaste sõnavara piirdub «saldejumsiga». Lätlased seevastu lausuvad meelsasti sõna «terviseks» ja kõik oskavad öelda: «Situ ruttu, karu tuleb!»

Miks lätlased eesti keelt pursivad? «Sest see kõlab nii naljakalt!» kilkab Julgi. «Eesti keel on nagu väikeste suslikute keel. Ilus, pehme ja hirmus kiire. Lühikesed sõnad. Paned need kokku ja siis tõk-tõk-tõk… Nagu linnud lendaksid.»

Liivlasest maailmakodanik

Eesti-liivi etnorocki ja Tulli Lumi ei mõelnud Julgi välja, vaid ansamblimehed ise. Ühel heal päeval tuli muusik Jaan Sööt liivlannale mõttest rääkima. «Kõige toredam oli see, kuidas nad seda tegid,» õhkab Julgi. Poisid olid kuulanud Staltede 35 liivi palaga perekonnaplaati ja küsisid Julgilt, kas üldse tohiks midagi seesugust teha. «See oli tähtis,» ütleb Julgi. «Et mitte: nüüd teeme ja ole õnnelik, et sind kutsuti. Küsisid, kas üldse võib proovida. Selline suhtumine tekitas kohe algusest peale heas mõttes aukartust.»

Tulli Lumi laulud on kõik rahvalaulud. Muusikastiilile ei oska Julgi kohe nime anda. «Igaüks nimetab omamoodi,» lausub ta. «Võibolla siiski etnorock? Etno tähendaks traditsionaalset ja rock uuemat muusikat.» Vahepeal tekkis Julgil kahtlus, kas sellist muusikat ja mõtet on vaja. «Kui näed, milliseid plaate ostetakse, siis jääb tunne, et meie muusikal pole kuulajat.»

Rahvamuusikasse suhtumine on Julgi sõnul kehvavõitu. Valitseb ülim teadmatus: polka, valss ja setu rahvalaul, see on kõik, mida teatakse. «Mitte ainult eestlased pole ses vallas rumalad,» ohkab Julgi. «Tegelikult annaks kampaaniat teha, aga siis kaotab see muusika oma ehtsa väärtuse. Ma arvan, et pigem peaks kasvatama inimesi oma kultuuri hindama.»

Praegu suhtuvad noored rahvakultuuri kui häbiasja: see on nõme, kuulan tümpsu ja olen maailmakodanik, mitte eestlane. Kui Julgi räägib, löövad ta silmad põlema. «Ma võin ka liivlasena olla maailmakodanik,» alustab ta sütitavat lauset. Siis hakkab tagatoast tõusma haledat kisa. Karl Oskar on kapi ja voodi vahele kinni jäänud. Julgi tormab poega päästma ja räägib edasi: «Kui sul on oma maailm olemas, siis oledki maailmakodanik.»

Liivi asi

Julgi pole mingi teab kust ilmunud lauljatar. Ta on ennegi suurel laval suure häälega laulnud. Siis kui ta kuulus läti folklooriansamblisse Skandinieki. Ja laulab Karl Oskarile õhtuti unelaule. Liivi ja läti keeles.

Mõlemad Julgi vanemad on liivlased, ta ise on liivlane, lapski liivlane. Kõige liivlasem liivlane? «Ei ole rohkem või vähem liivlasi,» vangutab Julgi etteheitvalt pead. «On see, mida sa tunned.»

Et eestlased liivlastest rohkem teavad-peavad kui lätlased, oli Julgile alguses kummastav.

«Kuigi lätlased on liivlastega koos elanud tuhandeid aastaid, on ainuke, mida nad teavad, et oli Kaupo ja liivlased on välja surnud…» ohkab Julgi. «Liiv-lane ei tunnista, et ta on liivlane. Ta on oma mõistusega ja oma südamega liivlane, aga kui tema rahvust küsid, vastab: olen lätlane.»

Julgi kinnitusel ulatuvad valehäbi juured Lätimaal aetud poliitikasse, et liivlased on minevik ning liivi keel on läti dialekt. «Kogu aeg käiakse soome-ugri maailmast mööda,» pahandab Julgi. «Lätimaa on tegelikult rikas, sest seal on balti ja soome-ugri kultuuri segu.»

Nüüd ajab Julgi ise liivi asja. Tema folkloristidest vanemad on tütre laulmist kuulnud. «Loomulikult tunnevad suurt uhkust,» tähendab Julgi napilt. Isa-ema on liivi folkloori kogunud ning ikka on liivlaste vara vähem kui lätlaste oma. Osa läti folkloorist kuulub Julgi sõnul liivlastele. Kas või «Puhu tuul, ja tõuka paati…», mida kõik teavad kui läti laulu. «See tähendab, et liivlased ei sure,» kinnitab Julgi ja haarab Karl Oskari sülle. «Mitte miski ei kao, kõik lihtsalt muutub. Kui igal kolmandal lätlasel on liivi verd, ja lõunaeestlastelgi, siis ei saa liivi rahva surmast rääkida.»

Karl Oskariga kõneleb Julgi nii liivi kui läti keeles. Julgi abikaasa Margus, kes õpib kultuurikolledzhis näitlejaks, lisab Ossu keelterivvi veel ühe keele - eesti. Ka Marguse perekonnanimi on Stalte. «Mulle oli jube tähtis oma perekonnanime allesjätmine,» ütleb Julgi. «Ilma selleta poleks ma see Julgi.» Stalte tähendab tõlkes sirget selga, Julgi julget südant.