Inimene ajas meeled ärevile
Näitust «Ahhaa, inimene!» käis uudistamas ligi 40 000 külastajat
Tõnu Korrol
«Olin siin kümnendat korda. Tuleks ju veel, kui isa raha annaks,» seisis pühapäeval uksed sulgenud kolmanda «Ahhaa» näituse külalisteraamatus, mis täitus kiidusõnadega kaanest kaaneni.
Näituse korraldanud Tartu Ülikooli teaduskeskuse projektijuht Tiiu Sild ütles, et mitmesajaleheküljelisele raamatule tuli lehti juurde panna, sest muidu ei mahtunud kõikide külastajate arvamused ära. Tartu laste turvakodu tunnustas näituse korraldajaid juba kolmandat aastat järjest tänukirjaga.
Mitu tundi vaatamist
Inimest tutvustavat väljapanekut käis Silla hinnangul näitustehallis vaatamas 40 000 inimest. Täpset külastajate hulka ei ole võimalik kokku arvata, sest palju müüdi perepileteid ning koolieelikud ja puudega inimesed said näitusele tasuta.
Varasematest aastatest rohkem oli külastajate seas üle 50-aastasi inimesi: keha ja tervisega seotu pakub neile rohkemgi huvi kui noortele.
Silla sõnul tulid mõned külastajad vaatama «Ahhaad» kui tavalist näitust, mille saab poole tunniga läbi jalutada. «Tegelikult oli keskmine külastusaeg kolm ja pool tundi,» märkis Sild.
«Tulin korraks, nüüd on viis tundi möödas. Ei saa aru, kuhu see aeg kadus,» seisab külalisteraamatus.
Külastajate lemmikeksponaatidena tõi Sild välja 3000-aastase muumia ja grossingutrenaþööri, millel olles tekkis lendamise tunne.
Muumia populaarsust eeldasid korraldajad juba enne näitust. «On ju huvitav vaadata näkku kellelegi, kes on elanud kolm tuhat aastat tagasi muistses Egiptuses,» leidis Sild.
Muumia ja paljud teised eksponaadid laenas keskus ülikooli muuseumidest ja anatoomikumist, neli eksponaati oli renditud Tallinna energiakeskuselt ja mõned ise valmistatud. Veerand miljonit krooni maksva planetaariumi ostis teaduskeskusele Avatud Eesti Fond.
Järgmisena saabub valgus
Põhikorraldaja Tiiu Silla kinnitusel oligi teaduskeskuse üks eesmärke korraldada tänavune näitus omal jõul, nii et raha jääks Tartusse.
Mulluse putukanäituse kõik eksponaadid rentis teaduskeskus Suurbritanniast, need läksid koos transpordikuludega maksma 0,7 miljonit krooni.
Kuigi tänavusel «Ahhaal» käis möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem külastajaid, ei jäänud näitus kahjumisse, sest suure osa korralduskuludest kattis Tartu linn.
Järgmise aasta «Ahhaa» näitus kujutab Silla sõnul seda, millest piiblis kirjutatakse juba esimesel leheküljel - valgust. Teemavalik peab veel saama teadusnõukogu heakskiidu.
Tartu Ülikooli teaduskeskus Ahhaa alustas tegevust 1997. aasta 1. septembril ülikooli ajaloomuuseumi ruumides. Teaduskeskuse eesmärk on suurendada inimeste huvi teaduse vastu, kasvatada õpimotivatsiooni ja uudishimu. Ahhaa on korraldanud kolm näitust.
Tunamullu käis esimesel Ahhaa teadusnäitusel 22 000, mullusel putukanäitusel 60 000 ja tänavusel inimesenäitusel 40 000 külastajat.
tonu.korrol@postimees.eeAhhaa-keskus
algusesse | esilehele
Publiku- menu päästab suveteatri
Rein Jüriado
Publiku suur huvi «Hucki» vastu annab põhjust loota, et pühapäeval selle suve viimase etenduse andnud Emajõe suveteater tuleb ots otsaga kokku.
Suveteatri direktori Andres Dvinjaninovi sõnul selgub etendust vaadanute arv täna, kui teater saab andmed piletimüügi kohta Tallinnas.
Dvinjaninovi teatel oli tänavu vaatajaid umbes sama palju kui eelmisel aastal. «Aga tuleb arvestada, et mullu mängisime «Suveöö unenägu» 30 etendust, tänavu «Hucki» aga ainult kümmekond,» märkis ta. Mullu külastas suveteatri etendusi 10 000 inimest.
Suveteatri majandustulemused selguvad nädala jooksul. «Vaatamata suurele menule ei ole me majanduslikult kindlustatud,» nentis Dvinjaninov.
Direktori sõnul sai suveteater ligi poole oma tuludest sponsoritelt, linnalt ja riigilt. «Valupunkt ongi linna ja riigi osalus, sest teater ei suuda teenida poolt katet oma eelarvele, see on liiga optimistlik tahtmine,» rääkis Dvinjaninov.
Kümnesse päeva mahtunud üheksa etendust jäi publikule väheseks. «Juba on helistatud ja küsitud, kas me rohkem «Hucki» ei mängi,» märkis Dvinjaninov.
Enne järgmist suve «Huck» siiski Tartusse ei tule, sest lisaetenduste andmine oleks liiga mastaapne ettevõtmine. «Etenduse linnakest ehitasime kolm nädalat ning suveteatri heaks töötas 120 inimest, kes võivad praegu olla seotud juba uute ettevõtmistega,» põhjendas Dvinjaninov lisaetenduste andmata jätmist.
Ehkki juuni lõpp oli vihmane, ei rikkunud see suveteatrit. Dvinjaninovi hinnangul sadas kõigi etenduste jooksul kokku ehk poole tunni jagu.
Tänavu kolis suveteater esimest korda Emajõe kaldale, kolmel eelmisel aastal näitas ta end Toomemäel. Dvinjaninovi kinnitusel sobis raeplatsilt umbes pooleteise kilomeetri kaugusel asunud lava «Hucki» etendamiseks väga hästi.
Suveteater jätkab samas paigas ka järgmisel aastal. «Ilmselt on järgmise aasta etendus seotud kas jõega või veega,» vihjas Dvinjaninov, kuid ei öelnud, millise tükiga plaanib suveteater välja tulla.
rein.juriado@postimees.ee
algusesse | esilehele