|
Evelyn Kaldoja
Abu Sayyaf vabastas üleeile neli eurooplasest pantvangi, kuid jättis kaks prantsuse ajakirjanikku, keda läbirääkijad lootsid eile vabaks saada, rühmitusesiseste vastuolude tõttu siiski vangistusse.
«Olukord on jätkuvalt võrdlemisi ebastabiilne,» tõdes Filipiinide valitsuse nimel läbirääkimisi juhtiv Robert Aventajado pärast seda, kui eurooplaste Abu Sayyafi juurest äratoomise käigus hukkus üks vahendajate turvamees.
BBC andmeil käib praegu võitlus Abu Sayyafi erinevate salgakeste vahel. Kokkupõrkeid põhjustab küsimus nende miljonite jagamisest, mis maksti rühmitusele pantvangide vabastamise eest.
Samuti võis uudistekanali andmeil islamiste pantvange vabastamast takistada hirm, et kohe pärast eurooplaste lahtilaskmist korraldab Filipiinide sõjavägi nende baasidele rünnaku.
Üleeile vabastas Abu Sayyaf 20-nädalase vangistusperioodi järel soomlased Seppo Fränti ja Risto Vahaneni, sakslase Marc Wallerti ja prantslase Stephane Loisy.
Ühe vabastatuid vaatamas käinud diplomaadi sõnul olid Abu Sayyafi käest pääsenud kirjeldamatult õnnelikud. «Mina lahkusin südaööl, kui pidu jätkus,» rääkis ta. «Nad tegid nalja ja naersid. See oli esimene kord pärast pikka-pikka aega, kui nad nägid lauanuge ja klaase.»
Vahanen tõdes, et tunneb end pärast vabastamist kui ümbersündinuna. Ta lubas kodumaale jõudes otse tööle tagasi minna.
«Pärast seda näib kõik nagu puhkus,» lausus kuurordist röövitud mees. «Ma olen õnnelik ja samas ka kurb mahajäänute pärast, sest tean, milline põrgu seal oli. See oli vaimselt tõeliselt piinav. Õnneks keegi ei teinud enesetappu, kuid see polnud sugugi kaugel.»
Eile lendasid pantvangid edasi Tripolisse, kus nende vabastamises olulist rolli mänginud Liibüa valitsus kavatses nad sümboolselt üle anda nende riikide esindajatele.
Eurooplaste vabastamise eest kuus miljonit dollarit (ligikaudu 108 miljonit Eesti krooni) lunaraha maksnud Moammar Gaddafi esindaja Saleh Abdel Salami sõnul ootas vabastatuid Tripolis kaks pidustust. Üks pidi toimuma otse lennujaamas ja teine kusagil mujal pealinnas.
Samas polnud aga sugugi mitte kõik vabastatud rahul sellega, et nad enne kojujõudmist veel Liibüas peatuse tegema pidid. «Mulle ei meeldi, et pean Tripolis veel uuesti kloun olema,» lausus soomlane Fränti.
Lisaks kahele prantsuse ajakirjanikule, kelle vabastamist juba eile oodati, on AP andmeil Abu Sayyafi käes veel üks ameeriklane ja 13 filipiinlast.
algusesse
Kadri Liik, Moskva
Hirmutamine, vägivald ja surnud hinged - kõiki neid võtteid kasutasid valimiskomisjonid Vladimir Putini presidendiks tegemisel, tõestab Moskva ingliskeelne päevaleht The Moscow Times.
«Ma tahtsin hääletada Zhirinovski poolt,» rääkis ajalehele 71-aastane Pjotr Filippov, etniline tshuvashsh, kes elab Tatarstanis Tatarski Saplõki külas. «Zhiri-novski on hea poiss, ta lubas meile odavat leiba. Aga Markov, meie külavanem, võttis mu bülletääni ära ja tegi risti Putini nime juurde.»
Tatarski Saplõk on maal asuv põllumajandusala, mis on aastaid hääletanud kommunistide poolt. Märtsikuistel presidendivalimistel sai Zjuganov seal vaid 8,05 protsenti häältest, Putin aga 86,2%. Ent paljudel külaelanikel on rääkida Filippovi omaga analoogseid lugusid. Vaatlejaid, ei Vene ega välismaiseid, sellesse kolkasse ei jõudnud.
Vene sotsiaalteadlaste sõnul on maaelanikkond üleüldse demokraatlikust protsessist sisuliselt eemaldatud. Inimesed maal on sedavõrd sõltuvad oma tööandjast (kelleks sageli on logisev ja korrumpeerunud kolhoos), et see võib neid hirmutada kõigeks.
Hirmutati kõiki
Hirmutamine algab regiooniliidritest. Näiteks kutsus Tatarstani president Mintimer shaimijev valimiste eel kokku omavalitsusliidrid ja ütles neile: «Me vaatame kõigi valimisjaoskondade tulemusi - kui palju inimesi tuli ja kuidas nad hääletasid. Sellest me näeme, kuidas ja kelle kasuks iga kohalik liider töötas. Ning kas tasub teda hoida tema ametikohal.»
Kohalikud liidrid andsid käsu edasi kohalikele valimiskomisjonidele, mis andsid oma parima.
Nii näiteks käis Dagestani 876. valimisjaoskonna protokolli kohaselt nende juures hääletamas 1860 inimest, kehtivaid bülletääne oli 1847. Aga regionaalses valimiskomisjonis oli 876. jaoskonna arvele kantud kogunisti 3793 kehtivat bülletääni!
Jaoskonna protokollide järgi hääletas Zjuganovi poolt 698 ja Putini poolt 1070 inimest. Valimiskomisjonis on vastavad numbrid 258 ja 3535. Seega, teel valimisjaoskonnast valimiskomisjoni on Zjuganov kaotanud 440 häält, Putin aga võitnud juurde 2465 ehk 230,4% protsenti sellest, mis ta tegelikult sai.
Zjuganovi «kaotatud» bülletäänid lihtsalt põletati ära. Dagestani miilits Abdulla Magomedov nägi, kuidas need kolm nädalat pärast valimisi tohututes kottides kohaliku valitsuse hoonest välja kanti ja põõsa taga põlema pisteti.
Mõistagi võltsisid ka valimisjaoskonnad ise. Levinuim võte selleks oli surnud hingede leiutamine. Nii oli 65-aastane Kaasani pensionär Alhat Zaripov väga imestunud, kui avastas, et valimisjaoskonna andmetel on tema majas 209 korterit. Ta teadis hästi, et neid on 108. Mõistagi hääletasid mõtteliste korterite mõttelised inimesed kui üks mees Putini poolt.
Teises kohas äratas vaatlejates kahtlust korter, kus ametlikel andmetel elas abielupaar koos kolme 1901. aastal sündinud vanainimesega. Lähemal uurimisel selgus, et kolm saja-aastast olid tegelikult paari alaealised lapsed.
Ka osalusprotsenti võltsiti
Kindlasti oli võltsing ka kurikuulus viimase hetke tung - vaid tund enne valimiste lõppu oli hääletanud alla poole inimestest, ent viimase 40 minutiga tõusis osalusprotsent üle 65.
Sotsioloog Boriss Kagarlitski soovitab võrrelda valimisjaoskondade pindala sinna väidetavalt viimastel minutitel tormanud inimeste keskmise kinganumbriga - sest tõenäoliselt on kingataldade kogupindala jaoskonna omast märksa suurem.
Kokkuvõttes suurenes parlamendi- ja presidendivalimiste vahelise kolme kuu jooksul valimisnimekirjadesse kantute üldarv 1,3 miljoni võrra, Venemaa rahvastik vähenes sama aja jooksul aga 235 100 võrra.
algusesse
Neeme Raud, New York, VOA
Kuigi Iisraeli peaminister Ehud Barak pidas juudi kombe kohaselt laupäeval oma New Yorgi hotellitoas sabatit, otsustas president Clinton, et peab temaga enne Washingtoni tagasipöördumist veel kord kohtuma.
ÜRO tippkohtumise ajal, kui USA president mängis Lähis-Ida poliitikute vahel sõnumikandja rolli, sõitsid nii Barak kui ka palestiinlaste liider Yasser Arafat tema hotelli, nüüd sõitis Clinton Baraki juurde.
Valge Maja pressiesindaja sõnul soovis president Iisraeli liidriga isiklikult hüvasti jätta. Mitmed analüütikud leiavad aga, et Clinton püüab praegu leida teid, kuidas tugevdada Baraki positsioone Iisraelis, kus on silmanähtavalt kasvanud vastuseis tema sammudele rahuprotsessis.
New York Times kirjutab, et läinud nädalal New Yorgis toimunud Iisraeli ja USA läbirääkimiste keskseks küsimuseks ei olnudki niivõrd palestiinlastega rahu sõlmimine, kuivõrd riikidevaheline julgeolekualane koostöö.
«Baraki jaoks on selle tugevdamine ametisse edasijäämist silmas pidades oluline. Kui Iisraelis toimuvad uued valimised ja Barak ei saa oma platvormi rajada saavutatud rahuleppele, peab ta näitama, et palestiinlastele järeleandmisi lubades võitis ta midagi Iisraeli jaoks Ameerika Ühendriikidelt.»
Julgeolekualane abi
President Clinton soovivat anda Iisraelile uut julgeolekualast abi - eelkõige finantsabi sõjalisteks kulutusteks -, tänades nii Barakki ta «pealehakkamise ja loomingulisuse eest Camp Davidis ja valmisoleku eest rahuprotsessi jätkata».
New Yorgi ajalehe andmeil soovib USA valitsus tänavu anda Iisraelile 250 miljoni dollari ulatuses lisaabi, kuigi Iisrael sooviks miljardit dollarit. Enne tsheki kirjutamist peab plaan saama Kongressi heakskiidu. Lisaks soovib president ümber sõnastada Iisraeli ja USA partnerluse.
Kui seni kasutatakse juudiriigist rääkides määratlust «oluline NATOsse mitte kuuluv liitlane», siis tulevikus soovitakse rõhutada «strateegiline, oluline NATOsse mitte kuuluv liitlane».
Lisaks annaks Washington lubaduse, et «Iisraelil aidatakse sõjaliselt araabia maailmast üle olla ning võimaldatakse juurdepääs tehnoloogiale, mida ta vajab», kirjutab Times.
Iisraelis on tekitanud kriitikat USA nõudmine, et kui juudiriigi staatust Ameerika partnerina tugevdatakse, peab sealne valitsus informeerima USAd igast oma relvatehingust teiste riikidega - eelkõige India, Pakistani, Hiina ja Venemaaga.
Uus kõnelustevoor
Iisraelis nähakse selles aga USA soovi sekkuda riigi siseasjadesse. Ehk nagu kaitseministri asetäitja Ephraim Sneh läinud nädalal ütles: «USA-le antakse nii veto Iisraeli rahvuslike huvide üle.»
Bill Clinton ja Ehud Barak arutasid laupäeval küllap ka täna algavat Lähis-Ida rahuläbirääkimiste uut ametnike tasemel kõnelustevooru. Selle eduväljavaadete suhtes näivad nii Ameerika kui ka juudiriigi diplomaadid olevat suhteliselt leigelt meelestatud.
Mitmed Clintoni administratsiooni kõrgemad ametiisikud märkisid nädalavahetusel, et Camp Davidis toimunud kõnelustevooru asjalikkust on ilmselt raske korrata.
Iisraeli peaminister märkis ÜRO tippkohtumise ajal antud pressikonverentsil, et kui palestiinlaste liider ei pea kinni oma varasemast lubadusest kuulutada iseseisev Palestiina riik välja juba sel kolmapäeval, on see rahuläbirääkimiste jaoks positiivseks signaaliks. Kui Arafat selle otsuse nädalavahetusel tegi, ei võetud seda aga ei Iisraelis ega USAs vastu kui olulist läbimurret.
algusesse
Rein Kärner
Laupäeval nõustus Prantsusmaa suuruselt teine veoautojuhtide ametiühing UNOSTRA lõpetama kütusehoidlate blokeerimise ning muud protestiaktsioonid. Samas algasid kütuse-protestid Belgias ja Suurbritannias.
UNOSTRA presidendi Daniel Chevallier’ sõnul lubas transpordiminister Jean-Claude Gayssot aidata kõige suuremates raskustes olevaid transpordifirmasid ning seejärel asusid protestijad blokaade lõpetama. Prantsuse farmerid lõpetasid oma meeleavaldused pärast seda, kui olid põllumajandusminister Jean Glavanylt välja kaubelnud finantsabi.
Prantsuse veokijuhtide, transpordifirmade, takso- ja kiirabisohvrite protestiaktsioonid olid seega kestnud terve nädala ning puhkenud kütusehindade kiire tõusu tõttu. Selle aasta kaheksa kuuga oli autokütus kallinenud ligi 40 protsendi võrra. Protestijad saavutasid valitsuselt diislikütuse aktsiisi alandamise 15 protsendi võrra.
Nakatav eeskuju
Ööl vastu eilset kõrvaldasid meeleavaldajad teetõkked peaaegu kõikjalt, hommikuks oli 291 kütusehoidlast ja 13 naftatöötlustehasest blokeeritud veel vaid seitse, teatas agentuur dpa. Samas alustasid kütusevedajad nädalaga tilgatumaks pumbatud tanklate taastäitmist. Eile ennelõunal tekkisid tanklate juurde kilomeetritepikkused järjekorrad, sest nädalane bensiininälg vajas kiiret kustutamist.
Et kiirendada streigist põhjustatud olukorra normaliseerumist, tühistas valitsus Prantsusmaal kehtiva raskeveokite sõidu keelu nädalavahetustel. Seda küll vaid seniks, kuni kõikide kütusevajadused on rahuldatud. Kütusekontsernide juhid lootsid, et tänaseks on bensiini ja diislikütusega varustamine taas õigetes rööbastes.
Kui Prantsusmaal lõppes transporditöötajate streik valitsusepoolsete järeleandmistega, siis samas suureneb oht, et prantslaste eeskuju nakatab teisigi Euroopa riike. Suurbritannias laienesid eile kõrgete nafta- ja bensiinihindade vastu suunatud protestiaktsioonid, mis seni olid toimunud hajusalt juba kolmandat päeva. Saare loodeosas asuvates tanklates hakkas bensiin lõppema.
Kogu maal olid veoki-, takso- ja bussijuhid ning farmerid eilseks blokeerinud kuus naftatehast ja kütusehoidlat. Põhja-Inglismaal põhjustasid teosammul liikuvad sõidukid maanteedel liiklusummikuid. Protestiaktsioone korraldati eile Liverpoolis, Bristolis ja Manchesteris.
Ametiühingud on 18. septembriks kavandanud suurema meeleavalduse. Briti rahandusminister Gordon Brown kinnitas, et valitsus ei kavatse riigis kehtivaid Euroopa kõrgeimaid kütusehindu alandada. Lahendus peab tulema hoopis OPECi poolt, sest üksnes toodangu suurendamine naftariikide poolt võib viia Euroopa kütuseturu hinnad taas normaalsele tasemele.
Ka Saksamaa valitsusele on sealsed veokijuhid hakanud survet avaldama. Põhjuseks ikka seesama kütusehindade tõus. Eile korraldasid sohvrid juba esimesed tänavablokaadid ja andsid üürgavate signaalidega märku oma otsustavusest võidelda kütusehindade alandamise eest.
Sõltub OPECist
Rahandusminister Hans Eichel lükkas hinnaalanduse ettepaneku järsult tagasi, sest see tugevdab üksnes OPECi riikide ja naftakontsernide hinnapoliitikat ning võimaldab neil sekkuda teiste riikide majandusküsimustesse.
Brüsselis demonstreerisid eile veokijuhid ja transpordifirmad kõrgete kütusehindade vastu ning nõudsid valitsuselt nende alandamist. Sajad plakatite ja lippudega ehitud veoautod, taksod ja bussid häirisid eile Belgia pealinna liiklust, parkides kesklinna tänavatel.
Itaalias on kalurid ähvardanud blokeerida sadamad ja täna algaval nädalal on lubanud hakata protestiaktsioone korraldama ka Iiri autojuhid.
algusesse
Heiki Suurkask
Ajal, mil Hiina parlamendiliider Li Peng kohtus Eesti presidendi Lennart Meriga Kadriorus, peeti Rahvusraamatukogu saalis konverentsi, kus muu hulgas tauniti Hiina okupatsioonipoliitikat Tiibetis.
Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO), mis sai alguse kümme aastat tagasi Tartus, pidas laupäeval ja pühapäeval Tallinnas konverentsi «Kümme aastat Esindamata Rahvaste Organisatsiooni ja rahvaste õigused».
Kümme aastat tagasi Tartus koostatud dokumendile allakirjutanute hulgas oli teiste seas ka hilisem Nobeli rahupreemia laureaat Jose Ramos Horta Ida-Timorist.
Konverentsi peamised eestvedajad, Hiina okupeeritud Ida-Turkestani esindaja, ERO peasekretäri kt Erkin Alptekin ja tuntud orientalist Linnart Mäll koostasid veel enne Li lahkumist Eesti pinnalt avalduse, milles taunisid etnilise puhastuse poliitikat Tiibetis ja kutsusid Hiina ametivõime üles kohtuma Tiibeti usuliidri 14. dalai-laamaga.
Sel ajal kui suur osa Eesti poliitikutest tegeles suhete parandamisega Hiina ja Eesti vahel, kohtudes Li Pengiga ka saates teda ära, osalesid mitmed Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikmed konverentsil.
ERO konverentsi alustuseks sai sõna Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, konverentsil esinesid ettekannetega ka Tartu Ülikooli professor Kaido Jaanson, esindajad Gagauusiast, Ingerist, Tsherkessiast (Adõgeest), Udmurtiast, Marist, Tiibetist, Venemaalt ning Valgevene opositsioonijuht Semjon Sharetski.
Eile korraldati spetsiaalne diskussiooniring Tshtsheenia teemadel, mille lõpetuseks võeti vastu resolutsioon olukorrast Tshetsheenias.
Tshetsheenid on olnud algusest peale aktiivsed osalised EROs, nüüdsest konverentsist tulid osa võtma lisaks esindajale Eestis Imran Ahhajevile ka Tshetsheenia esindajad Leedus ja ERO juures, nagu ka Tshetsheenia põrandaaluse parlamendi väliskomitee esimees Ahjad Idigov.
algusesse
Erkki Bahovski, Postimees
Autojuhid lõpetasid Prantsusmaal teede ja bensiinijaamade blokeerimise. Prantsuse revolutsioon on selleks korraks läbi, võiks ohata. Kuni järgmise korrani, võiks taas ohata.
Asi ei ole niivõrd selles, et prantslastele pidevalt liiga tehakse. Protesti tekitanud kütusehindade poolest ei ole Prantsusmaa Euroopas sugugi esikohal, vaid alles kolmas. Küsimus on traditsioonis ja «revolut-sioonilises teadlikkuses».
Üle-eelmine Sunday Times oli prantslaste suhtes üliirooniline - autojuhid polnud veel tegutsema hakanud, kuid äsja oli lõppenud kalurite blokaad sadamates, mis jättis paljud Briti koolilapsed Prantsusmaale. See ajas lehe närviliseks.
Sunday Times läks tagasi isegi Tacituseni, kelle järgi olid muistsed germaanlased väljas vaid majanduskasu peal, prantslaste eelkäijad gallid aga surusid oma seisukohta peale, kasutades mis tahes vahendeid.
Kes vähegi on lugenud Suure Prantsuse revolutsiooni ajalugu, teab, kuidas võim oli vahepeal tänaval, kuidas hooletu repliik võis äratada massid. Revolutsiooni vaim elab edasi ja autojuhtide mõte minna kohe tänavale näitab usaldamatust esindusdemokraatia vastu. Võim on nagu revolutsiooni päevil vaja võtta enda kätte.
Teiselt poolt edastame peamiselt vaid brittide seisukohti, kes pole ajalooliselt prantslaste suhtes väga sõbralikud olnud. Enamik eesti ajakirjanikke ei jälgi keeleprobleemide tõttu Prantsuse ajakirjandust ja seega teame vähe, mida mõtlevad prantslased ise oma blokaadist.
Pariisis olles oli võimalus veenduda, et prantslased suhtuvad ise blokaadi kerge irooniaga ja arvestavad sellega kui möödapääsmatusega. Kuuldes blokaadist, tegi autojuht ettepaneku hakata sõitma raudteejaama ettenähtust varem, et ikka õigeks ajaks kohal olla. Just nagu liiklusummikute või tipptunni aegu.
Igal revolutsioonil on hoolimata traditsioonidest ka konkreetsed põhjused. Praeguse blokaadi põhjustas lisaks kütusehindade tõusule ka peaminister Lionel Jospini esialgne järeleandmatus autojuhtide nõudmistele.
Jospinist tuleb natuke aru ka saada. Äsja oli erimeelsuste tõttu Korsika küsimuses tagasi astunud siseminister Jean-Paul Chevènement. Tagasiastumisest on teatanud ka tööhõiveminister Martine Aubry, kes soovib kandideerida Lille’i linnapeaks. Koalitsioon elab seega üle raskeid aegu ja surve rohelistelt, kelle järgi oleks kütuse hinna tõus kooskõlas keskkonnakaitsega, asetas Jospini keerulisse olukorda.
Valitsus on nüüd oma järeleandmised teinud, kompenseerides kütuseaktsiisid. Kuid säärased järeleandmised olukorras, kus nafta hind maailmaturul kasvab, ei tee valitsuse olukorda kergemaks. BBC järgi lähevad järeleandmised valitsusele maksma 640 miljonit dollarit. Mis muud kui järgmise korrani…
algusesse
© Postimees 2000 |
