Seekordne aastavahetus Annelinnas oli tusane ja ebameeldiv. Paljudel lastel ei käinud päkapikk sussi juures ja pensionäridel jäi verivorst söömata, sest detsembrist peaaegu kahekordistus keskkütte hind, võrreldes teiste majadega samas piirkonnas. AS Tremontele kuuluvas majas Pikk 86 on kolmetoalise korteri keskkütte maksumus detsembri arve järgi 452, 20 krooni. Sama suures 5. elamujaoskonna korteris Pikk 63 maksab keskküte 299,95 krooni. Vahe on 152,25 krooni. Pikk 96 maksab samasuguse kolmetoalise korteri keskküte 223, 20 krooni. Vahe esmamainituga on 229 krooni. 5. elamujaoskonna majas Pikk 94 maksab samasuguse korteri keskküte 312,80. Vahe on 139,40 krooni.
Kahetoalises korteris on vahe umbes 60 krooni. Iga elaniku vee ja kanalisatsiooni arve on AS Tremonte majades suurem umbes 10 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Igaüks, kes on Shvejki lugenud, teab, millise segaduse võib tekitada isegi teadusilmas omaalgatuslik uute liikide väljamõtlemine. Kuna olen suur kalasõber, käin turuhoone kalahallis isegi siis, kui pole kindlat ostusoovi. Juba pikemat aega vaatab vitriinist vastu mingi uus kalaliik «räimkilu», mis pealiskaudsel vaatlusel meenutab tavalise alamõõdulise räime ja kilu segu. Olen selguse saamiseks lehitsenud mitmeid tarku teatmeteoseid ja vestelnud ka asjatundjatega, kuid vastust pole siiani saanud. Mõned on avaldanud arvamust, et tegu võib tõepoolest olla uue turumajandusliku liigiga, mida püütakse Eesti ja Läti vaidlusalasest territoriaalveest, kuskilt Ruhnu saare lähistelt ja võibolla tuleb selgust otsida hoopis Läti poolelt.
Pragmaatilisema mõtlemisega inimesed arvavad jällegi, et tegemist on ühepäevamoonakatest kaluritega, kelle soov on üleöö rikkaks saada ja kes on valmis peale alamõõduliste kalade isegi kalapesuvee maha müüma, kui sellele vaid turg leiduks ja keegi sobiliku nime välja mõtleks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
2. septembri «Eesti Sõnumites» märkasin omapärast artiklit teemal «Vaene tudeng Taaralinnas peavarju otsimas». Artikkel oli hädaldava iseloomuga, et üliõpilane ei leia Tartus normaalse hinnaga üüripinda. Sama laadi lugu ilmus ka kolmeteistkümnenda detsembri «Tartu Postimehes».
Selliste hädaldavate jutukeste puhul ei ole vist mõtet alati reageerida, mõnikord aga küll.
Kui vähekegi süveneda eluaseme üürimise võimalustesse Tartu linnas, siis ei ole küll mitte mingit põhjust hädaldada. Tegin väikese analüüsi -võtsin kokku üürimisteemalised kuulutused, mis ilmusid «Postimehes» neljateistkümne päeva jooksul. Tulemuseks sain kokku nii elamispinna pakkumisi kui ka üürimise soove -eluaseme võimalusi seega justkui küllalt.
Iga nädal avaldab «Postimees» kuulutusi üliõpilaste eluasemete infopanga kohta (Tartus on selliseid vähemasti kaks). Millegipärast aga ei kasuta üliõpilased neid küllalt aktiivselt -näiteks kahele soodsale pakkumisele vastas kahe sügise jooksul vaid üksainus soovija!!!
Nii et asi pole sugugi selles, et Tartus ei leidu soodsaid üürimisvõimalusi, vaid kindlasti milleski muus!
Esiteks eluasemesoovija laiskuses -viitsitakse tutvuda vaid üksikute, ettejuhtuvate pakkumistega. Miks peaks aga arvama, et just need esimesed ettejuhtuvad pakkumised on sobivad? Sama edukalt võiks proovida abielluda näiteks esimese tänaval vastu tuleva inimesega.
Asi on ka süvenemises. Elus saab probleeme lahendada vaid siis, kui neisse süveneda! Viimase viiekümne aastaga juuriti see võime inimestest välja ning tundub, et see annab tugevalt tunda ka tänapäeva Eesti noortes.
Teiseks eluasemesoovija nõudlikkuses -aluseks on mõtet võtta Eesti ühiskonnas ja Tartu linnas tegelikult olemasolevad elamispinnad, mitte aga isiklikud soovunelmad.
Elamispinna nõudliku mitteleidja kirjatükist ilmneb, et soovitakse ideaalset ja kõigi mugavustega (koguni möbleeritud ning telefoniga) korterit Tartu kesklinnas poolmuidu! Selline soov saab tõesti ju olla vaid lapsik! Miks ei nõustuta muude võimalustega, näiteks omaette tühi tuba mugavustega korteris Annelinnas -nimetatud kuulutusele 31. augusti «Tartu Kuulutustes» pole seni vastanud mitte keegi!
Massiline soodsatele elamispinna väljaüürimise pakkumistele vastamata jätmine on kindlaim tõend selle kohta, et üürimisvõimaluste tegelikku vähesust Tartus ei eksisteeri ning et suur osa elamispinna otsijaist on lihtsalt mugavad ja laisad. Võrreldes teiste Lõuna-Eesti linnadega on üürimisvõimaluste rohkus Tartus tohutu nii võimaluste hulga kui ka tingimuste amplituudi poolest -ole ainult mees (või naine) ja vali. Ole ainult ja viitsi otsida! Kes otsib, see leiab -ütleb vanasõna. Ja magavale kassile hiir suhu ei jookse!
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Seesugust lauset võib kuulda Tartus linnaliinibussis number kaks FI peatuses. See on tõesti see viimane peatus, kus kodanikul ei jää muud üle kui võtta oma seitse asja ja maha ronida. Kõik oleks arusaadav, kui ees ootaks soe buss, aga peab jääma ootama uut, mis tuleb heal juhul 10 minuti jooksul. Senikaua istud, sõltuvalt ilmast, vihma või tuule käes või hoopiski karges põhjamaa pakases. Mul tekib neil ootushetkedel alati küsimus, kes selle süsteemi välja mõtles. Kas see ongi välis-ekspertidega koostatud uus ja parem bussiliikluse plaan? Tarbijale, kes peab kasutama teenust iga päev, on tähtis, et ta saaks oma pileti või kuupileti eest ka korraliku kauba, siinkohal siis korraliku sõidu terve bussisõiduringi ulatuses. Mina pakun välja omapoolse lahenduse. Kui ei ole võimalik süsteem, kus liinilt väljuvat bussi ootab rahva edasiviimiseks mõni teine buss, võib viia lõpp–peatused kesklinna, sest seal on enim ristuvaid liine ning kui inimene on bussist välja tõstetud, võib ta valida endale ligilähedaselt sobiva liini.
Veel teinegi probleem on kummitamas. Miks peavad bussid väljuma peatustest grupis ühel ja samal ajal? Kas väljumisaegu ei saaks jagada ühtlasemalt? Eriti tähtis on see pühapäeval, mil buss väljub üliharva. Toon näite: FI peatusest väljuvad kell 18.25 pühapäeval korraga nii number kuus kui ka kaheksa. Intervall on umbes nelikümmend minutit. Kui jagada väljumisajad ühtlasemalt, saaks linna poole sõita ka kahekümne minuti tagant.
Ja lõpetuseks. Kunas saabub aeg, mil Tartus saab bussiga koju sõita iga päev ka pärast südaööd ja bussid väljuvad graafikus märgitud ajal?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele