|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 18. jaanuar 1996 | 20. jaanuar 1996 |
Pantvangikriisi lahendamist raketiheitjate abiga polnud kuni Pervomaiski sündmusteni veel nähtud. Lühijalgsemaid valesid, mida Kaukaasia külas käivate lahingute kohta levitavad Venemaa valitsuse ja armee pressiesindajad, annab välja mõelda. Et Tshetsheenia sõda, kus juba praeguseks on piisavalt ohvreid olnud, tõotab muutuda veelgi verisemaks, sellest saab aru ka televiisori steriliseeriva ekraani vahendusel.
Venemaa valitsus näib olevat kindlalt otsustanud Tshetsheenia Gordioni sõlme läbi raiuda. 1994. aastal alanud Tshetsheenia tähtsamate punktide relva jõul hõivamine Moskvale võitu ei andnud.
Katsed mägilased läbirääkimislaua taga üle kavaldada lõppesid Venemaale samuti edutult. Milline võiks olla sõja edasine käik?
Pantvangide pihta tule avamisel on Venemaa poolelt vaid üks põhjendus: võtta tshetsheenidelt edaspidiseks isu taas mõnes Kaukaasia asustatud punktis pantvangikriis korraldada. Lootus teisele Budjonnovskile on kadunud.
Vaevalt otsustab Venemaa valitsus pärast Pervomaiskit istuda taas läbirääkimislaua taha. Jeltsini eilsed sõnad lubavad hoopis ulatuslikku ajujahti tshetsheenidele kõikide Pervomaiskist tuttavate vahenditega.
Tshetsheenide vastutegevus on juba Venemaa strateegias kirjas. Mustal merel jätkuv pantvangikriis on vaid üks osa terrorikampaaniast, mis vastuseks Vene armeele valla pääseb.
Isegi kui Venemaa eriteenistustel õnnestub tabada ja likvideerida Dudajev, on üsna tõenäoline, et Tshetsheenias läheb käiku sama stsenaarium, mis on juba aastaid olnud tuttav Põhja-Iirimaalt. Paraku pole Tshetsheenia merega piiratud saareriik, kus tugevate julgeolekumeetmetega on võimalik olukorda kontrolli all hoida. Oma saamatust on Venemaa julgeolekujõud juba maailmale näidanud, seega on tõenäoline, et islami püha sõda kantakse üle Venemaa avarustele. Aga mis siis, kui tshetsheenid hõivavad maailma toetuse saamiseks mõne Venemaa tuumajaama ja korraldavad seal uue Tshernobõli?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mis laimujutt see nüüd on, pahandavad pealkirja peale paljud Edgar Savisaare austajad, kes alles äsja lugesid ajakirjandusest tema käigust Lõuna-Eestisse ja seal öeldud poliitilistest hinnangutest.
Ometigi on see pealkiri sulaselge tõde. Riigikogu eksaseesimees, ekssiseminister ja Keskerakonna eksesimees Edgar Savisaar pole kõigist neist eksidest hoolimata hetkegi Eesti poliitikast eemal olnud. Seega pole tal ka sinna vaja tagasi - rõhk sõnal «tagasi» - tulla.
Savisaarele on poliitika viimase kuue-seitsme aastaga muutunud nii esmavajalikuks, et ilma ei suuda ega oskagi ta enam suurt midagi teha. Ja poliitikas olemise mitmekülgset mustkunsti valdab Savisaar Eesti poliitikutest ehk kõige enam. Millal olla rahvahulga ees miitingul, millal tõmmata niite erinevate parteide vahel, millal mingisugust infot ajakirjandusse tilgutada, millal levitada oma mõtteid enda, millal mõne kaasvõitleja nime all...
Kõige selle pärast ei olegi Savisaare visiidis Lõuna-Eestisse midagi üllatavat ja ootamatult huvitavat. Palju huvitavam on see, kelle suunas Savisaar nüüd oma energia rakendab, kes tema poliitikanarkomaani mainega ühineda tahab.
Aleksander Einselni osavõtt sellest demonstratsioonist on juba tüki maad huvitavam ning paneb küsima näiteks seda, kas Einseln on uue tekkiva partei presidendikandidaat. (Kui Savisaar oleks selle sünnitise peaministrikandidaat.) Ja kes on need poliitilised jõud, kes võiksid Savisaare-Einselni tandemis (khmm, Päts ja Laidoner) leida endale päästeinglid.
Kui niimoodi mõtleksid Riigikogust välja jäänud pisiparteid (tulevikulased, sinised, rahvuslased), kes on asutamas Eesti Rahvusparteid, siis oleks mõttel loogikat. Ei eraldi ega koos ole neil marginaalparteidel poliitikas tulevikku. Neid võiks reele tõmmata vaid mõni tugevam isiksus või partei.
Teisalt ootavad endale tugevamaid eestvõitlejaid ka maaparteid. Arnold Rüütel pole nende sisuline - vormiliseks võib ta oma mainega küll veel jääda - eestvedaja ning ühel hetkel saab maaparteidel isu otsa olla vaid Koonderakonna ja Reformierakonna lükata-tõugata kolmas vend.
Ükski ülejäänud poliitilistest jõududest (Reformierakond, Koonderakond, Mõõdukad, Isamaaliit) vaevalt et Savisaarega otse ja niipea koostööd teha tahab. Nii jääbki Savisaarel valida kahe suuna vahel. Valik on tema!
Artikli algusesse, lehekülje algusesse