|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Reede, 10. mai 1996
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 9. mai 1996 |  POSTIMEHE tudengilisa |
11. mai 1996 |
MOSKVA - LONDON - TALLINN
ALLAN ALAKÜLA
OLEKS ME TEADNUD
JAAN KELDER
Vene-Briti viimase spiooniskandaali jahtudes kogub pöördeid Eesti ja Venemaa diplomaatidest salaluurajate vahetus. Samas kui venelased otsivad usutavaid võimalusi Moskvast välja saata lubatud üheksa inglase arvu vähendamiseks ja esimese ropsuga ebasoovitavateks nimetatud persooni Venes viibimise tähtaja pikendamiseks, pole eestlastega kokkuleppimisest märkigi.
Eesti välisministeeriumi vaga soov kunagi Helsingist sundlahkunud ja ka Tallinnas vahele jäänud Vene diplomaatluurajast vabaneda avalikustati päeval, kui hakkas koitma Moskva kompromiss Londoniga. Vene teade Eesti saatkonnatöötaja vastu-väljasaatmisest oli loogiline, kuid meile mitte eriti ohtlik käik.
Hoopis tugevam Vene poole samm oli Kaitseliidu süüdistamine IRAle relvade vahendamises. Kuigi samasisuline kahtlus oli kuid varem levinud Vene ja Briti pressis, näis selle kordamine ometi perfektselt ajastatuna.
Ehkki vähemalt pealtnäha pole kahel Venemaaga seotud spioonilool otsest omavahelist sidet ja relvade salakaubavedu läbi Eesti peaks olema hoopis eri teema, aitab viimase taaskergitamine ometi venelastel ja brittidel omavaheliselt piinlikult vahejuhtumilt tähelepanu kõrvale juhtida.
Venemaa teab, et Britannias läheb uue väikese Ida-Euroopa rahvusriigi süüdistamine Iirimaa ühendamise eest terroriga võitleva Iiri Vabariikliku Armee toetamises hästi peale. Pidev pommihirm ja enne Põhja-Iiri lepitusvalimisi Ulsteris pingestuv olukord on selleks tõesti soodne pinnas. ITAR-TASSi vastava sõnumi trükkisid kommentaaridega taas meeleldi ära mitmed Briti lehed.
Süüdistades samas eestlasi ka tshetsheenidele relvade vahendamises tabab Venemaa juba korraga kolme eesmärki. Esiteks saab kahju Eesti rahvusvaheline maine. Teiseks mõistavad inglased selles kontekstis venelastega üsna samamoodi, mis toimub Tshetsheenias. Sisepoliitiliselt annab see aga Moskvale võimaluse osakegi sõjasüüd Eesti kaela veeretada.
Tallinna adekvaatseim vastus sellele oleks Venemaa käest järjekindel tõendite nõudmine. Täpselt samuti kui Briti välisminister Malcolm Rifkind vastas korduvatele küsimustele, kas Moskvas on Inglise spioone, et Venemaal pole selle kohta mingeid tõendeid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eesti aktsiaturu hüppeline areng viimase kolmveerandaasta jooksul paneb nii mõnegi panka või sukasäärde raha kogunud mehe mõtlikult kukalt kratsima - oleks teadnud, oleks ostnud ja teeninud poole aastaga kenakese varanduse.
Oleks teadnud... Ka kõige julgemad analüütikud ei söandanud eelmise aasta sügisel ennustada, et Hansapanga aktsia kallineb poole aastaga 3,5, Hoiupanga aktsia 2,5 korda. Lisaks sellele on ka teiste turul kaubeldavate aktsiate hind tõusnud vähemasti kaks korda, mis näitab ühe väikese Ida-Euroopa riigi kapitalituru plahvatuslikku arengut. Need, kes sügisel riskida ei julgenud, võivad näppude vahelt läbi libisenud raha liigitada lihtsalt saamatajäänud kasumiks.
Aktsiahindade kiire tõusu põhjuseks Eestis pole mitte ainult pankade ja firmade eelmise aasta head tulemused, vaid ka puhtpsühholoogiline tegur - vastsündinud väärtpaberiturult lihtsalt oodatakse head arengut ja aktsiaid ostetakse paljuski heas usus. Hansapanga aktsiate noteerimine Helsingi börsil ja välisinvestorite suur huvi nende vastu on üles vedanud ka teised aktsiad.
Kuid kiirele tõusule järgneb tihti kiire langus. Nii juhtus Poolas ja Ungaris, kus 1993. aastal teenitud hiigelkasumid kuivasid järgmisel kahel aastal kokku ja Lääne riskikapital rändas mujale. Sama võib juhtuda ka Eesti väikesel väärtpaberiturul, kus kõigest mõnekümne miljoni kroonine tehing võib turu ja rahakotid pahupidi pöörata.
Võrdluseks - Saksa riiklik telekommunikatsioonifirma Deutsche Telekom kavatseb tulla sügisel börsile vähemalt 120 miljardi krooni suuruse ja valdavalt eraisikutele suunatud aktsia-emissiooniga, mille puhul tehakse ostupakkumine 30 miljonile inimesele ehk kolmandikule Saksamaa elanikkonnast. Eestis hiigellikuna tunduv Tallinna linna 480 miljoni kroonine võlakirjade emissioon välismaistele investeerimisfirmadele on selle kõrval suisa nähtamatu. Seega on Eesti väärtpaberiturg kogu oma tõusudega siiski vaid helbeke tuules ja tuleb loota, et Eesti valitsus ja ettevõtted hoiduvad seal suuremaid pööriseid tekitamast.
Ehhki aktsiahindade tõus Eestis jätkub tõenäoliselt veel tükk aega, ei söanda «Postimees» õhutada kodanikke oma sääste mõtlematult väärtpaberiturule viima. Maailma börsiajalugu tunneb küllalt musti esmas-, teisi- ja kolmapäevi ja kindlasti ei jää need tulemata ka Eestis. Seega on inimesel, kes väärtpaberituru riukaid ei tunne, kasulik jääda tasakaalukaks ka siis, kui aktsiaturg lubab aastas kasumit kasvõi 1000%.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
