|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Laupäev, 11. mai 1996
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 10. mai 1996 |  Postimees "Extra" |
13. mai 1996 |
PROPAGANDASÕDA JÄTKUB
IVAR KOSTABI
IDEOLOOGIALAPSED
ALLAN ALAKÜLA
Narva Vene Kodanike Liidu Juri Mishini vastu algatatud kriminaalasi ei pruugi olla ajendatud millestki muust kui ainult endise NLKP Narva linnakomitee ideoloogiasekretäri enda tegevusest. Eesti-Vene jätkuva propagandasõja taustal omandab Misini asja ülesvõtmine paratamatult Eesti uue vastukäigu tähenduse.
Mitmed eesti poliitikavaatlejad on pärast diplomaadiskandaali puhkemist pidevalt manitsenud, et Moskvaga tuleks käituda tasakaalukamalt ning et propagandasõjas võita pole võimalik.
Põhimõtteliselt ei tule tasakaalukus kellelegi kahjuks. Samas ei saa ka lasta ei Mishinil ega kellelgi teisel lõputult iseseisva Eesti põhiseaduslikku korda õõnestada. Narva Vene Kodanike Liidu juhi puhul ei ole ju küsimus ainult tänavuses 1. mai ürituses.
Mishin on Eesti võimude ja üldsuse vaateväljas juba vähemalt 1993. aastast, kui ta Narvas agaralt Eesti-vastase referendumi korraldamises osales.
Tänavu veebruaris läks endine ideoloogiatöötaja Eestile rahvarahutusi ja Venemaa peatset oma kodanike kaitseks väljaastumist kuulutades nii kaugele, et sekkuma oli sunnitud isegi Vene peakonsul Narvas Gennadi Jefimov.
Nentinud, et sedavõrd radikaalsete avaldustega esines omal ajal vaid liberaaldemokraatide liider Vladimir Zirinovski, lisas Jefimov, et Mishinil pole mingit õigust kõnelda kogu Venemaa nimel.
Nüüd jääb üle ainult loota, et kaitsepolitseil on Narva Vene Kodanike Liidu liidri tähtsamad ettevõtmised sama mõjuvalt jäädvustatud kui äsja paljude riikide teleekraanidele jõudnud Vene diplomaadi salakohtumised Tallinnas.
Mis Eesti-Vene suhetesse puutub, siis ühe endise ideoloogiatöötaja vahelevõtmise pärast ei lähe need ilmselt ei oluliselt paremaks ega halvemaks. Küll annab see Moskvale märku, et Eesti ei ole siiski päris mütsiga löödav, vaid julgeb ennast vajadusel ka kaitsta, vähemalt propagandasõjas.
Vanasõna õpetab, et kes hunti kardab, ärgu metsa mingugi. Sama võib üle kanda riiklikule iseolemisele: kes iga ähvarduse peale värisema hakkab, ärgu iseseisvaks hakakugi.
Tähtis on ainult mitte langeda äärmustesse. See kehtib ka propagandasõja kohta. Ent loodetavasti Eesti välispoliitikud oskavad juba tunnetada, kus on piir.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Isamaaliitlase Mart Laari ja reformierakondlase Jürgen Ligi neljapäevane televäitlus lastekasvatamise riiklikust toetamisest osundas teema paljulubavusele valimisvõitluses. Laia publikuhuvi tagavad mõned lihtsalt seletatavad argumendid, mis lubavad kõigile asjaosalistele ainult kasu tuua. Vaidlus käib üksnes inimestele raha kättejätmise või juba kokkukogutu ühetaolise laialijagamise vahel.
Laar kinnitas korduvalt, et erimeelsused Reformierakonnaga on ideoloogilised ning ulatuvad tagasi tema valitsusaega, kui sama asja üle vaieldi liberaaldemokraatidega.
Mööndes debati ideoloogilist olemust on aga kummaline, et Eestis kapitali esindav liberaalne Reformierakond sõdib vastu laste arvust sõltuvale maksuvabastusele ning rahvuslik-konservatiivne Isamaaliit ei hooli omakorda reformistide pakutavast ühtsest kõigile lastele jagatavast toetusest. Loogilisem oleks loosungite vastupidine kasutus.
Edukate inimeste partei rabeleb kõigest hingest, et toetus suureneks ühteviisi nii rikastel, väikesepalgalistel kui ka töötutel, kes Laari maksuvabastusest midagi ei võidaks. Samal ajal pole ettevõtete tulumaksust vabastamist jutlustav erakond nõus üksikisiku tulumaksukoorma kergendamisega, sest see olevat vaeste perede laste suhtes ebaõiglane ja suurendavat maksupettuste võimalusi.
Rahvuslikule kultuurikandjale rahvale orienteerunud Isamaaliit omakorda ajab tagasi Reformierakonna ideed maksta riigikassast välja ühtviisi kindel summa kõikide laste kohta. Laari põhiliseks vastuväiteks oli, et tema partei eelnõu on lihtsalt parem. Peale selle vähendavat tema plaan ümbrikupalku ning stimuleerivat rahvast rohkem teenima.
Üks seletus sellisele ideoloogilisele nihkele on Reformierakonna huvi koondada kogu toetusraha riigikassa kaudu pankade kätte, kust seda jaokaupa välja antaks. Isamaaliit lööb aga trummi, mis tundub kõigile palgasaajatele Reformierakonna abirahast vaieldamatult ahvatlevam. Toetust toodab see nii eelnõu kui seaduse kujul.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
