Tallinna linnakohus mõistis eile väljapressimiste ja relva ebaseadusliku omamise eest seitsmeks aastaks vangi ühe allilmaliidreist Boriss Malinovski (40). Malinovski rühmituse neli liiget mõisteti samuti kinnisesse vanglasse.
Kohtunik Eda Muraki etteloetud otsuse järgi leidis kohus, et Malinovski kasutas koos oma grupeeringuga talle kuuluvat AS Nottonit väljapressimiseks näilise õigusliku aluse loomiseks. Nottoni kaudu sõlmisid kurjategijad varilepingud väljapressimiste legaliseerimiseks.
1994. aasta lõpus ja 1995. aastal pressisid Malinovski ja tema kaaslased raha välja kahelt ärimehelt. Rootsi kodaniku Leonid Karnjushini, kes on AS Alpraazi omanik, sundisid Malinovski ja ta kaaslased tapmisähvardustega 1994. aasta lõpus alla kirjutama fiktiivsele turvalepingule, mille kohaselt ärimees kohustus iga kuu maksma 5900 krooni «katust».
Samal ajavahemikul nõudsid kohtualused ärimees Nikolai Matvejevilt tapmisähvardusega 400 000 krooni, kuna AS Notton olevat ärimehe võla Sotsiaalpangalt seaduslikult ära ostnud.
Malinovski mõisteti kinnisesse vanglasse seitsmeks aastaks, Aleksandr Avrutini (27) ja Valeri Suetini (29) mõistis kohus kinnisesse vanglasse kuueks aastaks ning Tahir Hudaiberdijevi (38) ja Vladimir Kalashnikovi (38) viieks aastaks. Kalashnikovi mõistis kohus süüdi ka relva ebaseaduslikus omamises.
Malinovski ja Kalashnikovi karistuse kandmise alguseks loetakse vahistamist 1995. aasta 24. aprillil, Suetinil 1995. aasta 3. novembrit ning Avrutinil ja Hudaiberdijevil 3. maid 1995.
Kohus mõistis Malinovskilt ja tema kaaslastelt Karnjushini kasuks välja 27 700 krooni. Ka kohtukulud tuleb kinnipeetuil tasuda.
Kohus leidis, et Malinovski süüdistamisel alaealise kaasatõmbamises prostitutsioonile ei ole piisavalt tõendeid otsuse tegemiseks, ja otsustas selle küsimuse saata täiendavale uurimisele. Ka Hudaiberdijevile inkrimineeritava alaealise vägistamise episoodi saatis kohtunik Eda Murak täiendavale uurimisele.
Kohus leidis, et Malinovski ei ole Eesti kodakondsuse taotlemisel oma elulugu võltsinud ja puudub kuriteo koosseis. Kaitsepolitsei poolt ära võetud passi saab Malinovski tagasi.
Süüdimõistetutel on kümne päeva jooksul õigus kohtuotsus edasi kaevata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas eile mittetulundusühingute seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, rahuldades president Lennart Meri sellekohase taotluse, mida toetas ka õiguskantsleri esindaja.
President leidis, et see Riigikogus vastu võetud seadus ei ole kooskõlas ei põhiseaduse ega ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, millega Eesti ühines 1991. aastal.
Riigikogus vastu võetud mittetulundusühingute seadus tunnistab eraõigusliku juriidilise isiku staatuses olevat mittetulundusühingut, mille asutajaiks võivad olla ainult teovõimelised füüsilised või juriidilised isikud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi võib teovõimeline füüsiline isik üldjuhul olla ainult 18-aastaseks saanu.
Riigikohus leidis, et sellega on seadus kitsendanud põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega sätestatud ühinemisvabadust. Mittetulundusühingute seadus ei võimalda alla 18-aastastel olla mittetulundusühingu asutaja. Seega välistab seadus täielikult laste õiguse ise asutada ühinguid ja osaleda nende juhtimises.
Seda õigust ei saa seaduse järgi täies mahus realiseerida ka need täisealised isikud, kes ei soovi ühineda eraõigusliku juriidilise isikuna või kelle ühinemine, näiteks usutunnistuse alusel, seda ei võimalda. Sellega jätab seadus nende ühinemisvabaduse ilma põhiseadusliku kaitseta.
Mittetulundusühingute seadus sätestab, et liikme võib mittetulun-dusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete või üldkoosoleku, juhatuse või muu organi otsuse täitmata jätmisel, ühingu olulisel määral kahjustamisel või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Kohtu arvates on see regulatsioon vastuoluline ja umbmäärane. Osundatu võimaldab ühingu liikmeid ühingust välja arvata seaduses ja põhikirjas nimetamata alusel ja korras, mis pole kooskõlas õiguse olemusega demokraatlikus ühiskonnas. Lisaks moonutab see säte usuühingute liikmete õiguste ja vabaduste olemust põhiseaduse selle paragrahvi tähenduses, mille järgi kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba.
Riigikohus on seisukohal, et kuna mittetulundusühing on tulu mittetaotlev isikute vabatahtlik ühendus, siis selle eesmärgi saavutamiseks ei pea ühing olema eraõigusliku juriidilise isiku staatusega.
Konventsioon sätestab, et osavõtvad riigid tunnustavad lapse õigust ühinemise vabadusele, mis hõlmab ka ühingute asutamiseõigust ning vabadust rahumeelseteks kogunemisteks.
Mittetulundusühingute seadus on konventsiooniga vastuolus. Konventsioon on Eestile siduv sellest hoolimata, et tema ametlik tekst on «Riigi Teatajas» siiani avaldamata.
Riigikohus kui kohtuvõimu teostaja pidas oma otsuses vajalikuks presidendi taotluses osundatule lisada veel ühe märkuse. Nimelt sätestab mittetulundusühingute seadus, et relvi valdava, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastava mittetulundusühingu võib asutada üksnes seadusega.
Siit tuleneb, et Riigikogu peab asutama seadusega näiteks iga laskespordiühingu. Selline lahendus on aga vastuolus põhiseadusega, mis sätestab, et relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Eelneva loa all peetakse silmas halduse üksikakti. Seadus kui üldakt ei asenda luba kui halduse üksikakti.
Riigikogu võttis mittetulundus-ühingute seaduse esimest korda vastu 21. veebruaril. President Lennart Meri jättis selle oma otsusega 13. märtsil välja kuulutamata, viidates vastuolule põhiseadusega, ja saatis Riigikogule tagasi.
Riigikogu võttis 1. aprillil seaduse muutmata kujul uuesti vastu, mispeale president pöördus 9. aprillil Riigikohtu poole.