|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Esmaspäev, 13. mai 1996
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 11. mai 1996 | 14. mai 1996 |
PRESIDENDILEMBENE TARTU
AIVAR JARNE
TUNNUSTUS AVANSINA
IVAR KOSTABI
Täna alustab president Lennart Meri riigisiseselt tavatut neljapäevalist visiiti Tartusse ja Tartumaale. Presidenti saadab suur osa tema abidest ja nõustajatest, kes peavad harjumuspärase Kadrioru töömiljöö vahetama Barclay hotelli ajutise komandopunkti vastu.
Tegelikult on Meril põhjust Tartule tänulik olla. 1992. aasta septembris aset leidnud presidendivalimiste ajal oli Tartu tema peamiseks toetamiskohaks. Tollal hääletas 49,8 protsenti tartlastest Meri presidendikssaamise poolt. Sellega edestas ta enam kui 20 protsendiga oma peamist konkurenti Arnold Rüütlit. Mitte kuskil mujal Eestis tulevane president niisugust poolehoidu ei pälvinud.
Ka vahepeal läbi viidud avaliku arvamuse küsitluste põhjal on tartlased presidendi mainet kõrgel hoidnud. Tartlaste eeskujul on viimase aasta jooksul ka teiste eestimaalaste silmis presidendi populaarsus tõusnud kahe kolmandiku lähedale.
Vastutasuks on Kadrioru peremees toonud Tartusse mõned välisriigi juhid. Soome president Martti Ahtisaari, Poola endine president Lech Walesa või alles hiljuti Ungari president Árpád Göncz on kõik Tartust ja tema ülikoolist osa saanud.
Ega Meri ka ise põlanud ära Tartus käimist. Loeng alma mater‘is, maarahva kongress, kaitsejõudude paraad või kirjanikust sõbra sünnipäev on talle olnud piisavaks põhjuseks, et vahel isegi kuni 160-kilomeetrise tunnikiirusega Tartu-Tallinna tee ette võtta.
Suuresti tänu Meri toetusele hakkas Emajõe linnas tööle Riigikohus.
Muidugi kannavad Meri Tartu ning eriti maakonna praegused kohtumised suvelõpu presidendivalimiste pitserit. Kui Riigikogus ei õnnestu presidenti valida, teeb seda valimiskogu, kus ülekaal on kohalike omavalitsuste esindajate käes.
Pärast seda, kui maarahva ühenduse saadikud Toompeal on teatanud oma toetusest Arnold Rüütlile, on eriti tähelepanuväärne Meri ja Tartu omavalitsustegelaste ülehomne kokkusaamine Järvselja jahilossis. Vestlused sundimatus olekus omavalitsuste esindajatega, millele president pani aluse juba eelmisel suvel Mulgimaal, on nüüd Tartumaale jõudnud.
Tartu ja maakonna ülesanne on sellest ja kogu presidendi külaskäigust maksimaalset kasu lõigata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Ameerika Ühendriikide autoriteetse organisatsiooni Freedom House aastaaruande hinnangul elab kaks kolmandikku maailma rahvastikust riikides, kus majanduslik vabadus pole täielik või ei ole seda üldse.
Kõige suurema majandusliku vabadusega riigi tiitlit jagavad AP-BNSi edastatud andmeil USA, Taani, Holland, Uus-Meremaa, Rootsi ja Suurbritannia.
Majanduslikult vabade riikide hulka on loetud kõrvuti Itaalia, Jaapani, Lõuna-Aafrika ja Tshiiliga ka Eesti.
Hindamisaluseks oli võetud eraomandi vabadus, elatise teenimise vabadus, ettevõtte juhtimise vabadus, investeerimise, rahvusvahelise kauplemise ning kõigis turumajandusstruktuurides osalemise vabadus.
Et Eestis on omandireform alles pooleli, tuleb meil seda tunnustust võtta kahtlemata rohkem avansina, eriti rahandusministeeriumist tulnud viimaste andmete taustal, mille järgi õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine edeneb tunduvalt kiiremini kui vara tagastamine.
Ei saa muidugi öelda, et kellelegi oleks Eestis omanikuks hakkamisel mingeid lausa põhimõttelisi takistusi tehtud.
Kui tegemist ei ole mingi eriti magusa krundi või hoonega, pole vara tagasisaajate õigusi enamasti vaidlustatud. Pahameelt tekitab eeskätt omanikustamisega venitamine, mis sisuliselt võrdub omanike huvide otsese kahjustamisega. Paraku ei lähe see paragrahvi alla ega kajastu ilmselt ka rahvusvahelistes aruannetes.
Nagu vahendab BNS, on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks esitatud 215 000 avaldust, mille põhjal on koostatud 160 000 toimikut. 2. mai seisuga on vara tagastamise otsuseid tehtud 8700 ja kompenseerimise otsuseid 44 000.
Kokku on töö lõpetatud 48 000 toimikuga. Lahknevus arvudes pidavat sealjuures tulenema sellest, et mõne toimiku alusel võidi teha nii kompenseerimis- kui ka tagastamisotsus.
Mingi liikumine omanikeriigi suunas siiski toimub. Lisaks ametnike aeglusele pidurdab seda kõige rohkem kapitalipuudus, mida ilmekalt kinnitab ka see, et nii paljud inimesed on valinud vara tagasisaamise asemel kompenseerimise.
Omanik kannab ju kulud. Kellel üldse mingit stardikapitali ei ole, ei julgegi omanikuks hakata, kui tal just ei ole lootust tagasisaadav kohe kasulikult rendile anda või maha müüa. Nii et alati ei taga ka vabadus veel edasiminekut.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
