|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Reede, 17. mai 1996
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 16. mai 1996 | 18. mai 1996 |
EESTI PANGA SALADUS
ALLAN ALAKÜLA
PÄÄSUKE SAAB TAANI TIIVASULED
ARGO IDEON
Riigikontrolli Eesti Panka minekut on Reformierakonnal liiga lihtne rünnata, sest maasaadikud pole selgelt öelnud, mida sealt otsitakse. Rääkides majandustegevuse kontrollist, mille alla võib mahtuda nii valuutatehingu, rublamüügi kui uute kirjaklambrite ostu otstarbekus, antakse vastaspoolele võimalus lihtsaks vastulauseks, et see kõik pole Riigikontrolli asi.
Kui maasaadikute argumentatsioonis kajastuks aga konkreetselt see, millest ajalehed kirjutavad, et Eesti Pank on paaril krooni algusaastal andnud riigipanga nõukogu liikmetele ja tollasele panga presidendile Siim Kallasele soodsalt (seitsme protsendiga) laenu, oleks Riigikontrolli Eesti Pangast eemalepeletamine praegu hoopis keerulisem.
Esiteks saaks siis rahuldatud maarahva esindajate poliitiline eesmärk Reformierakonnale enne kohalikke ja presidendi valimisi ära panna. Teiseks saaks aga publik lõpuks ametlikult teada, kes, kui palju ja milliseks ajaks on omale keskpangast laenu välja rääkinud.
Viimases küsimuses ei saa keegi öelda, et kontrolli tulemus peab jäämagi avalikuks saladuseks. Täpselt samuti nagu on narr väita, et Eesti Panga töötajate palku ei saa avalikustada palgaseaduse tõttu, mis peab seda töölepingu poolte omavaheliseks asjaks. Riigipangast antud laenud ja ametnike palgad on ikka pärit riigi rahakotist ja saladuse hoidmise jutt tekitab asja vastu eriti põhjendatud huvi.
Panga nõukogu liikmetele antud laenude seaduslikkuse ja eetilisuse üle võib hiljem viljakalt vaielda nii Riigikogu kui ajakirjandus. Vägagi võimalik, et lõpuks nimetatakse soodsad laenud Eesti rahasüsteemi loomiseks ja hoidmiseks vajalike inimeste palgalisaks. Sobivat nime saab sellele aga hakata otsima alles siis, kui fakt ise on autoriteetselt tuvastatud ja avalikustatud.
Eesti Panka seni kontrollinud erakapitalil põhineval audiitorfirmal Coopers & Lybrand pole mingit põhjust ja ilmselt õigustki neist asjust avalikult kõnelda. Küll saab seda teha ja peab tegema Riigikontroll.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Erastamisagentuuri nõukogu otsus Estonian Airi erastaja valimise kohta tabas Eesti suuremate päevalehtede majandusreportereid Kopenhaageni lennuvälja külje all Maersk Airi peakontoris. Tutvumiskäigule saabunud ajakirjanikel avanes poolkogemata haruldane võimalus erastajate uudisnäljasest ootusärevusest seestpoolt osa saada.
Otsusega mitte venitades käitus erastamisagentuuri nõukogu õigesti. Estonian Airi majandusseis on nii kehv, et päevagi kaotamine ähvardas firmat uppilendamisega - kui valitsuse järjekordne rahaeraldus seda ära ei hoidnuks. Ilmselt on maksumaksja tüdinud lennukompaniist, mille püstihoidmiseks tema taskust aina vahendeid juurde küsitakse.
Oma eelistust otsides tegi erastamisagentuuri nõukogu kas teadlikult või tahtmatult valiku ka riikliku ja erakapitali vahel. Pool SASist kuulub otse Taani, Norra ja Rootsi riigile, lisaks kontrollib Põhjamaade riiklik kapital kaudselt osa ülejäänud aktsiapakist. Et SASi pakkumisega liitunud Swedfund ja Taani Investeerimisfond on loodud riigi raha paigutamiseks ja 34% Estonian Airist jääb Eestile, oli erastamisest rääkimine SASi-Tallinna Panga grupi ostupakkumise puhul ilmselt liialdus.
Maersk Airi puhul on tegemist selge erakapitaliga, veelgi enam - sisuliselt valitseb kogu Mølleri hiigelkontserni senini üksainus mees. 82-aastase Mærsk McKinney Mølleri pisiveidrustega on Maersk Airi juhtidel kokkupuudet olnud. Kuid see on küll viimane asi, mis Estonian Airi ülesehitamist hakkab segama.
Piiskhaaval tilkuv info Maersk Airi tõenäolise erastamisvõidu kohta nõudis kompanii juhtidelt kõva närvi, et pea külmana hoida. Ei mingeid shampanjapauke enne ametliku templiga paberi nägemist, oli president Bjarne Hanseni otsus.
Väliselt rahulik, kuid turul agressiivne - selliselt võikski üritada erastamismaadluses peale jäänud Maersk Airi iseloomustada. Ründavuse ja paindlikkuseta oleks mõttetu üritada võistlust SASi-taoliste suurkompaniidega. Just viimastega tuleb rinda pista ka Estonian Airil, kui Cresco-Maerski ninanips Skandinaavia turuliidrile lõpliku kinnituse saab.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
