|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 17. mai 1996 | Postimees "Extra" |
20. mai 1996 |
KOGU RIIGIAMETNIKU TASU AVALIKUKS
VAHUR KALMRE
MINISTEERIUM ON HEA, MAANTEE VEEL PAREM
IVAR KOSTABI
Kõrgete riigiametnike palgatõus on nii igikestev teema, et tekitab Eesti ühiskonnas juba etteaimatavaid reaktsioone. Inimestele, kelle palk on lähedane riigi keskmisele (2700 krooni), tundub riigiametnike palgatõus kindlasti liiga järsk ning uus palk liialt kõrge.
Seda enam, et paljud niisugust palka saavad inimesed ei tee sugugi vähem tööd ega ole nende vastutuski väiksem kui ministritel.
Näitena võib tuua arste, õpetajaid. Näiteid jätkub teisigi. Nende näidete hulka aga ei läheks kindlasti suur osa Riigikogu liikmeid, kes oma tööpanusest lähtuvalt saavad siiski liialt head palka.
Seega on vähemalt suhe täidesaatva võimu esindajate uute palkade ja seadusandliku võimu esindajate palkade vahel nüüd õigem kui enne. Ministrite ja teiste kõrgete riigiametnike (riigikontrolör, õiguskantsler, kaitseväe juhataja, Riigikohtu esimees) palkade järelejõudmine Riigikogu liikmete palkadele on kindlasti rohkem vastavuses mõlema poole tööpanuse ja vastutusega.
Loomulikult ei ole peaministri või teiste ministrite palganumbri lugemine ajalehest veel kogu tõde. Kogu tõe saaksime teada siis, kui valitsus avalikustaks täpse ja ammendava vastuse küsimusele: kui palju läheb peaminister või teised ministrid Eestile maksma?
On ju selgemast selgem, et lisaks palgale kulub kõrgete riigiametnike ülalpidamiseks küll komandeeringu-, küll bensiiniraha. Rääkimata juba hirmkallite ametiautode ostmisest, milline haigus levib Eesti riigiametnike hulgas kui AIDS.
Viimased nakatujad on olnud välisminister ja välisministeeriumi kantsler, kes samuti on võetud nüüd Mercedeste-klubi liikmeks. Maksumaksjale olevat see «klubikaart» läinud maksma järjekordse miljoni. Kui see ei ole laristamine, siis mis see lõpuks on?
Nii kaua, kui Eesti maksumaksja ei tea täpselt seda, mis läheb neile maksma näiteks peaministri igakülgne ülalpidamine, on palganumbri avaldamine ja selle üle arutlemine vaid pool muna.
Parem pool muna kui tühi koor - «Postimees» ei tahaks, et see vanasõna siinkohal kehtiks. Kogu tasu, mida kõrged riigiametnikud saavad, peaks olema avalik ja aus. Alles siis saaks otsustada, kas Tiit Vähi tulevane palganumber 16 560 krooni kuus on riigimehelik või mitte.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Tehes oma neli päeva kestnud Tartu-visiidist kokkuvõtet, ütles president Lennart Mari ajakirjanikele, et Eesti peab võitlema nõukogude pärandi vastu, kus kõik tähtsam koondub ühte punkti.
Samas oli ta sunnitud tõdema, et tema kolme-nelja aasta tagune optimism riigi kiire detsentraliseerimise suhtes, mille üks esimesi ilminguid oli Riigikohtu toomine Tartusse, osutus «kahjuks liialt ennatlikuks».
Nüüd räägib president vajadusest tuua Tartusse veel kultuuriministeerium ja võibolla ka regionaalminister, lisades siiski, et ainult administratiivsete vahenditega mahajäämust ei likvideeri, sest side Tallinna ja Tartu vahel on samuti postitõllaaegne.
Mistahes keskasutuse ületoomine lisab igale linnale muidugi nii tähtsust kui ka töökohti. Sellest ei ole aga eriti abi, kui linnast väljasaamine on lootusetult aega ja vaeva nõudev, nagu praegu Tartust Tallinna sõitmine.
Sellest hoolimata on Tartu kindlasti nõus kasvõi mitmele ministeeriumile ulualust pakkuma. Ainult muidugi mitte ühendusteede parandamisest loobumise hinnaga.
Eeskätt puudutab see Tallinna-Tartu maanteed, mille laiendamine on kogu oma kallidusest hoolimata ilmselt odavam kui uue kiirraudtee ehitamine koos vastavate rongide ostmisega. Seetõttu kui sunnitakse valima, kas ministeerium või maantee, valib enamik tartlastest kindlasti maantee.
Seda enam, et ükski maantee ei teeninda ainult neid kahte linna, mida ta ühendab. Kiirmaanteest Tallinn-Tartu võidab vähemalt pool Eestit alates Paidest ning lõpetades Võru, Valga ja Põlvaga.
Tuleval aastal keskendubki maanteeameti tähelepanu praeguse projekti kohaselt eeskätt Tartu maantee Tallinna-poolse osa laiendamisele. Sellest on muidugi vähe. Asi läheks poole kiiremini, kui Tartust hakkaks teine tee-ehitusfirma Tallinna poolt tulijatele vastu minema.
Suuri tunneleid ehitatakse samuti kahest otsast korraga. Küsimus on muidugi rahas, aga kui on hea projekt, ei jää rahagi leidmata. Kiirmaanteede ehitamist peetakse kogu maailmas vajalikuks. Vaevalt et rahvusvahelised finantsorganisatsioonid siis meiegi projekti toetamisest ära ütlevad.
Paraku nõuab selle koostamine juba valitsuse kaasalöömist. Ainuüksi presidendi kantseleist selliste asjade edasiajamiseks enam ei aita.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse