Pärnu-Riia maanteel kuusteist kilomeetrit enne Läti piiri 14. mai keskpäeval toimunud relvastatud kallaletung Läti ärimehele oli Läti päritolu kurjategijatel kavandatud raha röövimiseks. Läti politsei andmeil oli sama kurjategijate jõuk ka eelmisel aastal rünnanud Lätis sama firma esindajaid, tookord olevat rööv õnnestunud, seekord mitte.
Kui esialgse oletuse kohaselt oli punane Subaru, mille pihta avati tuli rohelisest VAZ 2102st, teel Pärnust Läti piiri poole, siis nüüd täpsustas juhtunut uuriv Pärnu uurimisbüroo vanemuurija Tõnu Sooaru, et mõlemad autod olid tulnud Lätist ja sõitsid Pärnu suunas.
«Läti ärimehed olid kahe autoga teel Pärnusse, et tuua ühte tuntud Eesti panka mingile arvele raha,» rääkis vanemuurija. Kui palju raha, kellele ja mille eest, polevat rünnaku ohvriks langenud seni selgelt öelnud.
Arvatavalt olid ka ründajad kahe autoga. Need liikunud aeglasemalt ja ühest antud raadio teel teisele ohvrite lähenemisest teada. Rohelisest luukpäraga Zhigulist avatud tuli punase Subaru pihta möödasõidul. Läti ärimeeste teine auto viga ei saanud, see pööras kähku ringi ja kihutas tagasi piirile kallaletungist teatama.
Nüüdseks saadud tunnistuste kohaselt ei olnud automaadiga relvastatud ja rindu haavata saanud 28-aastane Artor sugugi mitte algusest peale maanteekraavis varitsenud, vaid ta olevat varjunud sinna rohelisest Zhigulist pärast tulevahetuse algust. Mehe käes olnud tavatu automaatrelv, mis tulistab Makarovi padruneid, on praegu ekspertiisis. Selle tulemus pole veel teada, kuid esialgsele arvamusele, et tegu on omavalmistatud kuulipritsiga, on lisandunud oletus, et relv võib olla valmistatud ka tehases Vene erivägede relvastuse jaoks.
Mäletatavasti tabasid Viljandi politseinikud sündmuskohalt põgenenud rohelise Zhiguli ja selles sõitnud Andzheisi tund aega hiljem. Pärnu politsei pressiesindaja Romek Kosenkranius kinnitas, et Pärnu politsei on nüüd leidnud ka teise kurjategijate auto Honda Prelude’i, mis oli seisnud mahajäetult ühel sündmuspaiga lähedasel kõrvalteel.
«Läti politseiga on koostöö tihe,» märkis vanemuurija Sooaru. Läti politsei on vanemuurija sõnul pärast teisipäevast juhtumit jõudnud veendumusele, et samad kurjategijad on samadelt ohvritelt ka varem raha röövinud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Valga uurimisbüroo on peatanud eeluurimismenetluse kriminaalasjas, mille oli algatanud aprilli alguses Valga prügimäelt surnuna leitud imiku juhtumi kohta.
«Ma ei pidanud vajalikuks eeluurimist pikendada, sest kurjategija isik on kindlaks tegemata,» ütles «Postimehele» Valga uurimisbüroo vanemuurija Aivar Krusta. «Ei ole mõtet kriminaalasja tähtaega pikemat aega edasi lükata ja käia vabariigi prokuratuuris pikendamas. Kui midagi on vaja teha, saab menetlust alati uuendada, sellega ei ole probleemi.»
Nagu juba kirjutatud, leidis 1. aprilli hommikul Valga prügimäe «geoloog» autost mahakallatud prügi hulgast käterätikusse mähitud vastsündinud poisslapse laiba. Kas juba surnud või veel elav imik oli pandud Valgas prügikonteinerisse, mille sisu viis pürgiauto Valgast poolteise kilomeetri kaugusel asuvale prügimäele.
Politsei pöördus ajakirjanduse kaudu lapse ema poole, et see endast vabatahtlikult teataks ning seega ka oma karistust kergendaks. Paraku ei ole ema seda teinud.
Kriminaalmenetluse koodeksi § 163 annab võimaluse kriminaalasja eeluurimise peatamiseks seoses kurjategija tagaotsimisega, tema parandamatu haigusega või kui kurjategija isik pole kindlaks tehtud.
Aivar Krusta lisas, et töö kurjategija leidmiseks käib edasi, kuid uurimistoiminguid ei tehta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eelmise jaanipäeva eel Eesti kunstimuuseumis avastatud nelja miljoni kroonise kunstivarguse uurimine jätkub, kinnitas keskkriminaalpolitsei abidirektor Koit Pikaro. Kes varastatud töödest midagi teab, peaks asja kiirendamise huvides sellest politseile teatama, arvas ta.
Tänavu 1. mail avalikuks saanud suure kunstivarguse uurimist on aidanud ka kodanikud, ütles Pikaro eile «Postimehele». Tema sõnul ei ole politsei käes neid baltisaksa kunstniku Hoffmanni litosid, mida on pärast varguse avastamist nähtud ühes Tallinna antikvariaadis.
«Info on jah ammu olemas, kuid kätte ei ole me saanud, oleme teinud uurimistoiminguid,» lisas ta. Ka Johann Köleri akvarellide kohta, mida on ühes Tallinna eramus nähtud, on info olemas ning seda on kontrollitud, kinnitas Pikaro.
Pikaro ütles, et isikud, kes kunstimuuseumi kogudest pärinevatest, näiteks Köleri või Viiralti töödest midagi teavad, teatagu muuseumile või politseile. «Kuidas keegi valib, arvan, et kiirem on, kui pöörduks meie poole,» arvas ta. Pikaro arvas, et jaanipäeva eel avastatud kunstivargusest kiire informeerimine, kasvõi teleuudistes nende reprode näitamine ei olnud «uurimiste ja teiste ürituste puhul lihtsalt otstarbekas.»
Küsimusele, kas kunstivargusega seostatavad kolm isikut, kellest kirjutas ka 2. mai «Postimees», on vahi all, vastas Pikaro: «Mina ei ole kolmest isikust rääkinud,» ja lisas: ««Postimees» on kirjutanud palju asju. Ka jama selle kohta, et kellelegi ei ole esitatud süüdistust.»
«Soovitan teil ära kuulata siseministri vastus Riigikogu liikmete arupärimistele. Seal on ka mehhanismide kirjeldus, kuidas ja millal sai politsei teada esimestest esemetest ja nii edasi. Samuti motiveeringud ja viited seaduse sätetele, mille alusel me ei olnud kohustatud «Postimehele» sellest teatama. Te olete bläki meile juba teinud Anna kiriku maaliga,» ütles Pikaro. («Postimees» toetus Anna kirikust varastatud maali leidmisest kirjutades politseiallikatele, kes ei olnud keskkriminaalpolitseist.)
Riigikogu liikmed Kadri Ottis, Märt Kubo ja Raivo Kallas esitasid muuseumi vargusega seoses arupärimise siseminister Märt Raskile, Lauri Vahtre ja Tõnis Lukas kultuuriminister Jaak Allikule. Järgmine nädal Riigikogu istungeid ei ole, arupärimistele saavad ministrid vastata 27. mail.