Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill loodab aktsiisi- ja käibemaksupettustega vahelejäänud maksumaksjaid veenda koostööle, et neid teiste petturite väljaselgitamiseks ära kasutada. Rahandusministeeriumi ja maksuameti võitlusvahendite hulgas on ka mustade nimekirjade koostamine ning politseiaktsioonid.
«On heameel märkida, et mõningad meile vahelejäänud maksumaksjad on nõustunud ka meiega koos töötama. Loomulikult me ei avalikusta neid,» ütles Järvelill eile Toompeal. Ta märkis, et edasises töös tuleb see kindlasti kõvasti kasuks.
«Postimehe» küsimusele, kas Järvelille sõnu võib tõlgendada sellena, et maksuamet on loomas maksumaksjate seas informaatorivõrku, vastas maksuameti juht «Nojah, kuidas seda võtta. Me lihtsalt saame nende käest informatsiooni ka teiste maksupettuste kohta.»
Aprilli lõpus moodustas valitsus ametkondadevahelise aktsiisi- ja käibemaksupettuste vältimise komisjoni, mida juhib rahandusminister Mart Opmann. Teiste hulgas kuuluvad komisjoni maksuameti, tolliameti ja piirivalveameti peadirektorid, kaitsepolitsei ja majanduspolitsei juhid. Rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi sõnul on juba läbi viidud kolm suuremat ühisaktsiooni Jõgeval, Rakveres ja Tallinnas, mille käigus avastati aktsiisikaupade kontrollimisel hulgaliselt rikkumisi.
Tallinnas koostati 8.-9. mail 42 protokolli müügirikkumiste kohta, konfiskeeriti 1243 liitrit illegaalset alkoholi ja 802 pakki tubakatooteid. Samuti avastati kaks salaviinavabrikut. «Need on esimesed kontrollid, lähema kuu jooksul hakkab neid üpris tihti toimuma. Teostame need mitte kohalike jõududega, et kindlustada maksimaalne ootamatus,» lubas Pant.
Teine pettusevõimalus on deklareerimata kauba sissetoomine ja müümine, mille puhul käibemaksu ei maksta. Kolmanda variandina kantakse riknenud kauba sildi all maha tooteid, mis tegelikult realiseeritakse.
Ametkondade ühiskomisjon tahab hakata kõvasti pigistama turgudel lokkavat maksudest kõrvalehiilimist. Selleks on kavas ümber teha 1992. aastast pärinev kaubandusministri määrus, mis räägib turgudel, tänavatel ja teistes üldkasutatavates kohtades kauplemise eeskirjadest. «Väga suur osa müügist toimub turgudel käibemaksu- ja aktsiisivabalt. On vaja kehtestada reeglid, millega ja kuidas võib turgudel kaubelda ja rikkumise eest näha ette suured ja konkreetsed sanktsioonid,» leidis Pant.
Enn Pant leidis, et justiitsministeeriumi kaasabil võiks tekkida teine, haldusõigusrikkumiste vabariiklikku registrit sisaldav must nimekiri. See aitaks korduvate rikkumiste puhul teha otsuseid müügilitsentside ja -lubade äravõtmiseks.
«Meie kindel seisukoht on see, et kui keegi jääb vahele salaviina või -sigarettidega, tuleb sellelt firmalt võtta litsents ära momentaalselt ja kohe,» kinnitas Pant. Tema teada suhtuvad kohalikud võimud seni küsimusse suhteliselt leebelt ja abinõusid peab tingimata karmistama.
Pandi hinnangul ei ole viimased aktsiisitõusud salakauba hulka suurendanud, ehkki vastupidiseid väiteid esineb pidevalt. Ta ütles samuti, et praegu rahandusministeerium uusi aktsiisitõuse ei kavanda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti suurim mööblifirma Marlekor on sattunud tõsistesse raskustesse - aprillis teatas Marlekori president Peter Sedin, et firma peatab 1. augustini mööbli tootmise. «Äripäeva» andmetel ulatub ettevõtte koguvõlg tänaseks 130 miljoni kroonini.
Marlekori nõukogu esimehe Tiit Arge sõnul on ettevõttel hetkel oluline käibekapitali puudujääk. Seda tõendab ka asjaolu, et Marlekor alandas hiljuti mööbli hinda veerandi võrra.
Marlekori nõukogus veebruaris kinnitatud 50 miljoni krooni suurune, peamiselt käibevahendite saamiseks suunatud võlakirjade emissioon on tänaseks peatunud. HF Arenduse AS projektijuhi Margus Uudami sõnul ei esitanud Marlekor kõiki võlakirjade müügiks vajalikke andmeid, lisaks puudus ka potentsiaalsete investorite huvi. Tiit Arge sõnul ei saanud Marlekor kõiki andmeid esitada, kuna puudus audiitori aruanne.
Väärtpaberispetsialistid siiski ei usu, et Marlekor saaks oma olukorda avaliku aktsiate müügiga parandada. «Tegemist on probleemkompaniiga,» väitis Hansapanga kapitaliturgude osakonna juhataja Tõnu Pekk «Äripäevale».
Ülo Pärnits on väitnud, et Marlekor töötab hetkel veerandiga võimsusest, täisvõimsuse saavutamiseks on vaja täiendavalt 130 miljonit krooni.
«Kui oleks audiitori otsus ja kinnitatud bilanss, siis oleks see meie kõige parem vastus,» kinnitas ta. Lõplikult peaks audiitori aruanne kinnitatama tuleva nädala algul. Arge sõnul katkestab Marlekori president Peter Sedin oma komandeeringu Tšehhi, et audiitori otsusele võimalikult varem alla kirjutada. «Avalikustame bilansi ja audiitori aruande nii vara, kui võimalik,» kinnitas Arge.
Marlekori aktsiakapital on läbisegi kindlustusseltside Eesti Aeromet ja Farret aktsiakapitalidega, mistõttu langeksid Marlekori pankroti korral ka kindlustusseltsid Eesti Aeromet, Farret ja Kalju.
Marlekori 1995. aasta käive oli ligikaudu 200 miljonit, bilansimaht 230 miljonit ja kahjum 1,3 miljonit. Arge sõnul tekkis kahjum sellest, et Marlekori auditeeriti finantsasutuse reeglite järgi, sest aktsiate kontrollpakk kuulub kindlustusseltsile Aeromet.
«Tegelikult on Marlekor kasumit tootev ettevõte,» kinnitas Arge. Käesoleval aastal ootab Marlekor käibe mõningast tõusu, seda isegi hoolimata mööbli tootmise seiskumisest. «Kuuldused Marlekori surmast on tugevasti liialdatud,» kinnitas Arge optimistlikult. Tema sõnul tagab 150 miljoni krooni eest kinnisvara ettevõtte maksejõulisuse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Ülemnõukogu 1992. aasta jaanuari otsuse alusel Eesti Pangale riiklikust metsafondist eraldatud 150 miljoni dollari väärtuses metsalanke on hoiusekindlustusfondi seaduse eelnõu järgi kavas võtta kasutusele fondi kattevarana võimalike pangapankrottide puhul.
Eesti Pangale kuulub 3677 langil 14 984 hektarit metsa, mille üldtagavara on 3996 miljonit tihumeetrit. Eesti Panga 1995. aasta aruanne ütleb, et reservlangid on võlakohustuskõlbulikud ja neid võib kasutada Eesti Panga äranägemisel.
«Kui mets oleks aktiivses kasutuses, võiks arutleda selle üle, kas teda mitte bilanssi võtta, kuid audiitor soovitab seda mitte teha,» kinnitab Meerits. Küsimusele, mis on keskpanka auditeerinud maineka Inglise audiitorfirma Coopers & Lybrand sellise soovituse põhjus, ei oska Meerits vastata.
Leping reservlankide korrashoiu, arvestuse ja järelevalve teostamiseks on Eesti Panga ja Eesti Metsakorralduskeskuse vahel sõlmitud alles 1996. aasta 1. märtsil.
Viimases lepingus on punkt, mis kohustab Eesti Metsakorralduskeskust iga aasta 20. detsembriks garanteerima, et olemasolevate lankide väärtus on 150 miljonit USD (lubatud kõikumisega 5% aastas). Juhul, kui reservlankide arvestuslik väärtus on alla 150 miljoni USD, peab metsakorralduskeskus Eesti Panga esimesel nõudmisel eraldama täiendavaid lanke.
Küsimusele, kas 1992. aastast, kui mets Eesti Panga kasutusse anti, on metsa väärtust ümber hinnatud, vastas Meerits: «Minu teada mitte.»
Metsakorralduskeskus peab Eesti Pangale kuuluvate lankide registrit ja valvab lankide kvaliteedi ja säilimise üle. Eesti Pank maksab selle eest lepingutasuna metsakorralduskeskusele sel aastal 250 000, 1997. aastal 150 000 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Enesetappude sagedus on Eestis jätkuvalt suur. Siiski on põhjust rõõmustada selle üle, et enesetappude tormiline kasv on peatunud. Möödunud aastal loobus elust 595 inimest, s.o. 40,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. 1994. aastal sooritasid enesetapu 614 inimest (41 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Postsovjetliku ühiskonna väga kiired ja põhimõttelised muutused nõuavad suuri muutusi ka üksikisiku väärtushinnangutes, töökultuuris, vastutus- ja kohusetundes, aga ka enesekindlust ning enesereklaami. Osa inimesi ei suuda kohaneda uue aja nõudmistega ega valida sobivat toimetuleku varianti. Abituse- ja lootusetusetunde ajel võib tunduda ainsa lahendusena elust loobumine.
Suutmatuse kõrval võib saada otsustavaks ka soovimatus kohaneda. Inimene, kelle ootused Eesti Vabariigi suhtes olid liiga suured, ei soovigi kohaneda niisuguses Eestis, niisuguses Euroopas.
Soome-ugri enesetapjalik loomus on müüt
Nii pärast Vabadussõda kui ka pärast taasiseseisvumist kasvas suitsiidide hulk tunduvalt (vastavalt 80,8% ja 74,7% algväärtusest). Enesetapud sagenesid majandusreformide käivitumisel, mitte poliitiliste muutuste hakul, ja jätkusid kolme aasta jooksul. Kolmekümnendate aastate algul oli suitsiidide hulk stabiilne, seejärel vähenes.
Analoogilised muutused enesetappude sageduses on aset leidnud kõikides endise Nõukogude Liidu riikides: langus perestroika algaastail, seejärel tõus. Baltimaade viimase veerandsaja suitsiidikõverad on äravahetamiseni sarnased. Eesti, Soome ja Ungari suitsiidikõverad ei ole sarnased.
Aastatel 1986-1991 vähenes oluliselt Eesti meeste enesetappude hulk (33% algväärtusest). Suitsiidijuhtumid sagenesid 1993. ja 1994. aasta vahel. Naised ei lase end sotsiaalsetest oludest nii kergesti rivist välja lüüa. Nende suitsiidide kõver on stabiilne - minimaalse tõusutendentsiga viimase 25 aasta jooksul.
Kuigi sotsiaalsed probleemid on määravad, ei saa käsitseda suitsiide kui fataalsust. Enesetappe on võimalik ära hoida. Preventsiooni põhitõed on maailmas välja töötatud, tuleb vaid lisada konkreetse ajastu, riigi ja rahvuse omapära.
Suitsiide on võimalik ära hoida
Oluline printsiip on teavitada võimalikult suuri hulki suitsiidiprotsessi staadiumide sümptomitest, võimalustest anda abi, kui ollakse silmitsi suitsidendiga. Tähtis on spetsialistide, aga ka vabatahtlike ettevalmistus suitsidaalse patsiendi abistamiseks.
Kui toetuda Taie Kaasiku intervjuule 2. aprilli «Postimehes», milles ta seab suitsiidide hulga kahanemise instituudi töö tulemuslikkuse näitajaks, võiks enesetappude arvu vähenemise kirjutada ka Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi tegevuse arvele. Instituut on andnud suitsidoloogiaalast õpetust enam kui tuhandele inimesele, osalenud komisjonides ja projektides, instituudi suitsidoloogiaalased uuringud on leidnud rahvusvahelist tunnustust.
Kuid suitsidaalse käitumise juhtimine ja tulemuste saavutamine ei sõltu ühe asutuse tööst, vaid nõuab aega ning süsteemset tegutsemist laial rindel, aga ka riiklikku toetust.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti ühiskonna suhtumine mõnuainetesse on täiesti väär. Levinud on arvamus - kui ma natukene proovin, ei juhtu minuga midagi. Ei teata, et just sellest natukesest saab alguse krooniline sõltuvus mõnuainest. Enesekindlad inimesed ütlevad, et narkootikumide tarvitamine on ainult nende probleem. Kas see ikka on nii, küsiti Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste korraldatud teabepäeval Pirita hotellis.
Igal riigil on teatud kohustused oma kodanike ees ja kodanikel riigi ees. Kui narkomaanist ema sünnitab ühiskonda vigase lapse, on ta sooritanid kuriteo iseenda ja riigi ees.
Kui vanemaealised osalejad olid kategooriliselt uimastite legaliseerimise vastu, siis noored püüdsid arutleda legaliseerimise plusspoolte üle. Eestis on praegu kuritegu igasuguse narkootilise aine (v.a. medikamendid) omamine. Kuid näiteks Hollandis on seadusega lubatud omada ja pruukida kergema toimega uimasteid - neid saab osta spetsiaalsetest kauplustest. Kangemate uimastite omamise eest aga läheb paragrahvi alla. Seminaril pakuti välja mõte, et nõrgema toimega uimasteid võiks müüa apteegis. Kuid siis võib korduda tuttav olukord paari aasta tagusest viinamüügist: apteekide juures võivad hakata parmud ootama noori, kellele osta väikese tasu eest vajalikku kraami.
Noort inimest ahvatleb mõnuaineid tarvitama väär hoiak: miks ma ei võiks seda teha, kui kõik sõbrad on proovinud? See on ju popp... Et demokraatlikus ühiskonnas kujundab ühiskondlikku arvamust eelkõige ajakirjandus, tekitas vaidlusi moonisõja ajal «Eesti Ekspressis» avaldatud kupardest mõnuainete valmistamise üksikasjalik kirjeldus.
«See on ju otsene üleskutse mõnuainete tarvitamiseks!» kõlas tige hääl saalist. Kuid teisipidi võttes on ju vaba ajakirjandus lahutamatu demokraatia osa. Seminaril tõdeti, et narkomaania probleem on Eestis praegu aktuaalne ja kardetavasti muutub üsna pea veelgi tõsisemaks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Georg Sorose 19 Ida-Euroopa riiki hõlmava laste arengu programm jõudis Eestisse kahe aasta eest. Neljapäeval teoks saanud «Hea alguse» teisel konverentsil arutlesid lasteaednikud, algkooliõpetajad, koolitusjuhid ja lapsevanemad selle üle, kui suur samm on astutud avatud ühiskonna ja avatud mõtlemise suunas. On ju programmi üldine eesmärk kasvatada lastest demokraatlikult ja loovalt mõtlevaid inimesi tavapärasest omanäolisemas lasteaias ja algkoolis.
George Sorose asutatud Avatud Eesti Fond on Eesti suurim mitteriiklik heategevuslik sihtasutus, mille olulisemaid suundi on kooliuuenduslik liikumine. Möödunud aastal maksis fond 35,5 miljonit krooni toetusi, kinnitas fondi esindaja Siiri Maimets.
«Hea alguse» programm on suunatud nii lastele kui ka vanematele, kes toetavad lapse arengut. Programmil on ka teatud sotsiaalse abi roll: lapsel läheb hästi siis, kui perel läheb hästi. Järjest on suurenenud koolituse osa, kinnitas projekti juht Mai Maser.
Praegu osalevad programmis 700 last 17 lastepäevakodust, lasteaiad on jagatud 7-10 tegevuskeskuseks. «Hea alguse» lasteaedades on lapsed oma valikutes vabad, igal hommikul valivad nad ise oma päevategevused.
Ühekülgsuse asemele omanäolisus!
Kuid vaba olemine pole seisund, vaid protsess, mille eest tuleb võidelda iga päev, arvab Maie Vikat Tallinna Pedagoogikaülikoolist. «Kodu ja päevakodu ei tohi olla üksikud saarekesed, mille vahel laps omapäi seilab.» Senise koolieelse süsteemi peamine puudus oli Maie Vikati arvates ühekülgsus.
Varem töötasid paljud lasteasutused alakoormusega, praegu on aga näiteks Tallinnas ligi 4000 jõnglast lasteaia järjekorras. Järjest kahanev sündimus edaspidi tõenäoliselt kaotab sabad ja muudab lasteaiarühmad väiksemaks. Möödunud kuul oli Eestis vaid 500 lapseootel naist!
Rakendust on leidnud pererühmad ning normlaste hulka on tulnud kergemate puuetega lapsed. Oluline on see, kuidas laps kohaneb lasteaiaga, mitte vastupidi. Mitmed küsitlused näitavad, et koolieelsetes lasteasutustes käib enamik lapsi. Ja tööga hõivatud vanemad peavad vajalikuks luua tavalisest kauemgi töötavaid rühmi.
Soome külalised Outi Markkanen ja Anu Perko sõnastasid «Hea alguse» programmi ühe põhiidee: laste parimad kasvatajad on lapsevanemad. Lapsesse suhtumist väljendab mõte - ükskõik missugune sa oled, oled tähtis.
Vanematekogu esindaja Reet Sarv kinnitas Tallinna 105. lastepäevakodus läbi viidud küsitlusele toetudes, et «Hea alguse» programm paneb eestlaslikult passiivsed lapsevanemad oma järeltulija ja tema kasvatajate tegevustest rohkem huvituma ja rühma töös osalema. Lapsed on aga oma päevatoimetustest sedavõrd hõivatud, et õhtune kojuminek kulgeb vaevaliselt.
Lasteaiast sujuvalt algkooli
Algul oli Sorose lasteaedade programmm kavandatud vaid kaheks aastaks, nüüd on kasvanud «Hea algus» algkooli. «Hea alguse» klassides on tunniplaan paindlikum, tundide vahel ja hommikul on rohkem aega. Õpetajal on alati mahti last ära kuulata. Et lapsesse suhtutakse kui loovasse mõtlejasse, ei anta talle valmis teadmisi, kinnitas koolitusjuht Liivi Türbsal.
Klassis ei ole rohkem kui 22-25 õpilast, pedagoogi abistab abiõpetaja. Paljude maade kogemustele tuginev programm keskendub lapse arengule sobivatele tegevustele. Sorose «Hea alguse» programmis osalevad lapsed ei ole katsejänesed. Pigem on seda kasvatajad ja õpetajad, kes riskivad uute õppemeetoditega,» ütles Liivi Türbsal. Lasteaed-algkoolides jäävad ära lasteaialapse kooliõpilaseks saamise vaevad ja kohanemisraskused. Sügisel avatakse Eestis 12 «Hea alguse» klassi.