Kolmapäeval Viinis alanud Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu (CFE) jätkukonverents paneb proovile kogu senise Euroopa desarmeerimisprotsessi. 1990. aastal sõlmitud lepingu tingimuste täitmiseks on hävitatud üle 15 000 tanki, jalaväe lahingumasina ja lahingulennuki. Saksamaa välisministri Klaus Kinkeli sõnul on praegu kolmekümne Euroopa riigi tavarelvastuse suurust reguleeriv leping muutnud suuremastaabilise sõja Euroopas peaaegu võimatuks.
Kui leping 1990. aastal veel viimaseid kuid koos püsinud Varssavi lepingu organisatsiooni ja NATO liikmesriikide vahel alla kirjutati, lepiti ka kokku, et kuus kuud pärast lepingu tingimuste täitmist tuleb kokku CFE jätkukonverents, kus lepinguga ühinenud riigid lepingu veel kord läbi vaatavad.
Hetkel on Viinis kogunenud diplomaatide ees oluliselt suuremad probleemid, kui seda võiks oodata. Lepingu tsooni jäävas alas, mis ulatub Atlandist Uuraliteni, on hävitamata 2800 ühikut erinevat lahingutehnikat, mis kõik kuulub endisest Nõukogude Liidust välja kasvanud iseseisvate riikide relvajõududele. Praegu on peamine lepingu tingimuste vastu eksija Venemaa, millel on lisaks Euroopas asuvale tavarelvastusele hävitamata veel üle kümne tuhande Siberisse, lepingu kehtivuse tsoonist välja veetud sõjamasina. Esialgu lootis Venemaa nii osa relvastust hävitamisest päästa, kuid USA survel kuulutati ka need relvad lepingu tingimuste järgi hävitamisele kuuluvateks. Millal (ja kas üldse?) Venemaa kõik lepingu tingimused täidab, on üks jätkukonverentsi peamisi küsimusi. Samas ületavad lubatud kvoote ka peaaegu kõikide Kaukaasia vabariikide, Ukraina ja Valgevene armee. Tavarelvastuse lepingu kvoote soovib ümber jagada ka Bulgaaria, mille relvajõudude võitlusvõime pideva alafinantseerimise tõttu aina langeb ja mis on kriisiohtlikul Balkani poolsaarel ühed nõrgemad.
Läbirääkimised muudab veelgi raskemaks pärast esimest konverentsipäeva tehtud Venemaa asevälisministri Georgi Mamedovi avaldus, milles ta teatas, et CFE leping ei garanteeri julgeolekut riikidele, mis ei osale sõjalistes liitudes. Mamedovi sõnul vajab kogu leping põhjalikku ümbertöötamist ja just seda kavatseb Venemaa ka konverentsil teha.
Nii Washington kui ka Bonn deklareerisid vahetult enne konverentsi algust, et CFE relvastuspiirangud kehtivad riikide, mitte sõjaliste organisatsioonide kohta. Tegemist on NATO ametliku seisukohaga. Seega ei kavatse ükski NATO riik Viinis pidada läbirääkimisi CFE ja NATO laienemise küsimustes.
Neid avaldusi täiendas tundmatuks jääda soovinud Saksamaa diplomaat, kes ütles uudisteagentuurile dpa, et varem või hiljem tuleb CFE küsimus ikkagi siduda NATO laienemisega. Pigem ei soovi NATO juhtriigid praegu, kui väidetavalt on NATO laienemisel veel lahti küsimused kes ja millal, veel alustada läbirääkimisi CFE tingimuste muutmise teemal. Ka NATO laienemisprogramm deklareerib, et enne konkreetsete laienemisläbirääkimiste algust ei kavatseta mingeid CFE muutmise läbirääkimisi alustada.
Lääneriikide keeruline positsioon pakub Venemaale tervet hulka võimalusi, kuidas tavarelvastusküsimuses endale ja liitlastele soodsaid tingimusi välja kaubelda. Samas pole võimatu, et Venemaa üritab kogu konverentsi lihtsalt läbi kukutada ja nõrgendada seeläbi kogu Euroopa tavarelvastuse kontrolli süsteemi. Kui hinnata Venemaa ja USA delegatsioonide seisukohtade erinevusi, siis on Venemaa miinimumprogrammiks tiivapiirangute küsimuses kokkuleppe sõlmimine ja maksimumprogrammiks kogu CFE ümbertegemine koos tavarelvastuse edasise vähendamisega Euroopas.