|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Laupäev, 8. juuni 1996
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 7. juuni 1996 |  Postimees "Extra" |
10. juuni 1996 |
EUROPLAANIMAJANDUSE SÜND EESTIS
AIVAR JARNE
MIS ON MOSKVA UUE HOIATUSE TAGA?
IVAR KOSTABI
Enne Euroopa Liidu tippkohtumist, mis leiab aset 21. ja 22. juunil Itaalias Firenzes ning millest võtavad osa ka Eesti peaminister Tiit Vähi ja välisminister Siim Kallas, tegi valitsus kaaluka eurotasemel otsuse. Kiideti heaks esimene tegevuskava ELiga integreerumisel.
Nõnda on Eesti korraliku õpilasena järginud möödunud suvel Cannes’is liidu tippkohtumisel heaks kiidetud nn. valge raamatu retsepti. Selle kohaselt peavad ELiga assotsieerunud riigid võtma valitsuste tasemel vastu tegevuskava ning esitama selle Brüsselile.
Kahest osast - tekstist ja tabelitest - koosnev mitmesajaleheküljeline tegevuskava on tubliks abimeheks juba Firenzes. Euroopa Komisjoni ning ka euroliidu liikmesriikide juhid on harjunud mahukate dokumentidega ning kena tõlke korral saab Eesti juba Itaalias viidata üksikasjalikult tehtud tööle.
Samal ajal võib Eesti viidata ka Euroopa Komisjoni küsimustikule, mis on ametkondadesse laiali saadetud ning millele vastamisega ministeeriumid alates põllumajandus- ning lõpetades välisministeeriumiga praegu suvel hirmsasti vaeva näevad. Tahab ju Brüssel nendele küsimustele antavate vastuste põhjal juba aasta lõpul anda esialgse hinnangu pretendentriikide ühinemisvõimele.
Eesti peab tublisti pingutama ka seetõttu, et tema juhid on andnud välja lubadusi kiirest integreerumisvalmidusest. Märtsi lõpus Europarlamendis peetud kõnes rõhutas president Lennart Meri, et Eesti on ühinemiskõnelusteks valmis mitte kuus kuud pärast valitsustevahelise konverentsi lõppu, nagu lubatakse ametlikes dokumentides, vaid kuus kuud enne.
Riigikogus 30. mail peetud ettekandes ütles Kallas, et Eestil on reaalne perspektiiv liituda ELiga «esimeste hulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest». Eksvälisministri ja praeguse eurointegratsioonibüroo direktori Riivo Sinijärve sõnul võiks ühinemine aset leida juba 2001. aastal.
Selleks ajaks aga tuleb ELiga ühtlustada (loe: muuta,luua) umbes 20 000 Eesti seadust ja muud õigusakti. Tuleb end hoida kursis Brüsseli uute seadustega, osaleda aruteludes, veenda ja vaielda. Ega eurobürokraatia pole kehvem omaaegse N. Liidu bürokraatiast, kohati veel tugevamgi. Paraku alternatiivi euroliidule pole.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Eile algas Vilniuses kolme Balti riigi presidentide kohtumine, kus, nagu kinnitas enne kohtumist Leedu president Algirdas Brazauskas, keskendutakse eelkõige omavahelise koostöö parandamisele ning suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Nagu juhuslikult avaldas Moskvas tegutsev Poliitiliste Uuringute Fond täpselt samal päeval ajalehes «Nezavissimaja Gazeta» ettekande, milles ühemõtteliselt hoiatatakse, et Venemaale tekitab otsest ohtu eeskätt Balti riikide ning ka Soome ühinemine NATOga.
Nagu võib lugeda BNSi ülevaatest, kinnitavad eksperdid, et kui see juhtub, tekib Euroopas uus poliitiline pingekolle, millele on iseloomulik Venemaa sõjalise võimsuse järsk suurendamine loode suunal tervikuna.
Balti regiooni ja Põhja-Euroopa riigid peaksid Moskva arvates mõistma, et «Venemaa poliitilise ning sõjaväelise eliidi kannatus on paljudes küsimustes lõppemas ning nende mõtlematud sammud võivad endaga kaasa tuua üsna raskeid tagajärgi Euroopa postkommunistlikule ajajärgule».
Suunates propagandatule seekord kõigi kaheksa endast loodesse jääva riigi vastu korraga, tahab Moskva ilmselt midagi kontrollida.
Tõenäoliselt üritab ta täpsustada piiri, millest need riigid oma ametlikus koostöös enam üle ei söanda astuda, kui see koostöö peaks mingilgi määral riivama Venemaa strateegilisi huve.
Samas uurimuses on Vene pool sunnitud tunnistama, et Balti riigid ajavad Venemaa suhtes piisavalt koordineeritud poliitikat, mille mehhanismi häirimise võimalused tal sisuliselt puuduvad.
Poliitiliste Uuringute Fondi ekspertide kinnitusel toob mistahes jõu rakendamine Venemaale kaela Balti kriisi, mis teatud tingimustel on nende arvates võrreldav kunagise Kariibi kriisiga.
Pole muidugi võimatu, et uuringu taga on kellegi erihuvid. Kui Venemaa loodepiirkonna sõjaväelased leiavad, et Moskva ei anna neile piisavalt raha, siis on Põhjamaade ja Balti riikide mistahes võimaliku koostööga ähvardamine vahendite juurdekauplemiseks arvestatav argument.
Igal juhul on Moskva avalikustanud dokumendi, mille sisu ja tagamaade vastu tasub huvi tunda mitte ainult Balti riikide pealinnades.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
