Reede õhtul kirjutasid liikluspolitseinikud raporteid, mille sisu veidi humoorikas - tabatud oli mees, kes pidas end Vanuatu Vabariigi diplomaadiks. Korravalvuritel pole siiski põhjust arvata, et mees on põgenenud psühhiaatriahaiglast - pigem on tegu rumala nalja ning seaduste peale sülitamisega.
Reede õhtul õnnestus liikluspolitseinikel kesklinnas tabada auto, millel küljes võltsitud diplomaatilised numbrimärgid. 560 SEC seeria Mercedese roolis istus 25-aastane Erik, kes esitas kontrollijaile võltsitud tehnilise passi käsitsi joonistatud templiga, mis pidi kinnitama, et tegu on Vanuatu Vabariigi diplomaadi ametisõidukiga. Selle pärast pidid autol küljes olema ka diplomaatilise korpuse numbrite sarnased sinised numbrimärgid. Kõva mees oli need alumiiniumplekist välja lõiganud, valet tooni siniseks võõbanud ja helkurpaberist eri suuruses ning vahedega numbrid peale kleepinud. Lisaks välistele iluvigadele ei vastanud numbri- ja tähekombinatsioonid Eesti Vabariigis kasutatavatele diplomaatilise korpuse numbritele ning viimased numbrid olid väljakutsuvalt 007.
Liikluspolitseinikud paigutasid dokumentideta auto tasulisse parklasse, naljakad numbrid keerati aga sõidukilt maha ja viidi kesklinna politseisse. Autosõitja ise ei soovinud politseile midagi lähemalt selgitada, küsimustele vastas ta, et ei tea ega mäleta. Auto kerenumbrite järgi on see küll varem arvel olnud, kuid registrist kustutatud riigist väljaviimiseks. Juht kinnitas lõpuni kangekaelselt, et auto on arvel Saaremaast pisemas ookeaniriigis Vanuatus ning sealt pärit ka numbrimärgid.
Välisministeeriumi, julgestusteenistuse ja liikluspolitsei töötajatel oli südalinnas ringi tiirutava kahtlase numbriga auto kohta infot olnud juba mitu päeva varem, selle juht oli oma sõnul diplomaati jõudnud mängida viis päeva. Auto tabati teenistuste koostöös, politseinike sõnul on Tallinn sellisteks tempudeks liialt väike paik - eriõigustega numbrid ning autod on politseinikel ja ametimeestel hästi meeles.
Isehakanud diplomaadiga tegeleb kesklinna kriminaalpolitsei, naljamees võetakse seadusejärgselt vastutusele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Tallinna linnavalitsus kinnitas määrusega kohustusliku imporditud liha ja lihasaaduste müügi korra Tallinna haldusterritooriumil asuvates müügikohtades, kauplustes ja turgudel.
Peale «hullu lehma» taudi juhtumite avastamist Suurbritannias on enamik Euroopa Liidu liikmesmaid kehtestanud liha impordile väga ranged nõuded.
Linnavalitsuse kehtestatud kord peaks täitma seni Eesti seadusandluses piisavalt käsitlemata osa. Euroopa Liidu maades on kehtestatud mitmeid keelde liha ja lihatoodete impordile ja on suur tõenäosus, et selline kaup satub Eesti turule, kinnitas Tallinna hinna-ja konkurentsiameti juhataja Aave Põdra. Hinna- ja konkurentsiameti kontrollimistel on selgunud, et kauplustes ja turgudel müüakse sageli vaid tööstuslikuks ümertöötlemiseks mõeldud liha ja lihasaadusi, väitis Põdra Raepressile.
Senini oli lihasaaduste import reguleeritud põllumajandusministri 10. aprilli 1995 määrusega «Riigipiiril veterinaarkontrolli korraldamise eeskiri», mis ei esitanud aga mingeid nõudeid imporditud kauba realiseerimiseks siseturul.
Vastavalt esmaspäeval linnavalitsuse kehtestatud korrale on Tallinna haldusterritooriumil lubatud müüa ainult veterinaarkontrolli piiriinspektsiooni loa alusel maale toodud liha ja lihasaadusi.
Samuti esitab kord kindlad nõudmised kauba saatedokumentide vormistamise, müügikohas kauba identifitseerimise ja tervisekaitse eeskirjade järgimise ning imporditud liha ja lihasaaduste edasimüügi ja ümbertöötlemise kohta.
Kord on kohustuslik kõigile Tallinna haldusterritooriumil imporditud liha ja lihasaaduste müügiga tegelevatele isikutele.
Korrast kinnipidamist kontrollivad veterinaar-, tervisekaitse-, tarbijakaitse- ja politseiametnikud ning Tallinna linnavolikogu volitatud ametiisikud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Tallinna linnavolikogu kinnitas 20. oktoobril toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste korralduskuludeks 3,4 miljonit krooni, mis võetakse linnavalitsuse reservfondist. Linnasekretär Toomas Sepa sõnul pöörduti rahasooviga ka riigivalitsuse poole, kuid viimane keeldus kohaliku omavalitsuse valimisi Tallinnas toetamast.
Volikogu pressinõuniku kinnitusel kulutavad valimiste korraldamiseks eraldatavast rahast jaoskonnakomisjonid 2,4 miljonit, territoriaalkomisjon 0,4 miljonit ning linnaosade valitsused valijate nimekirjade ja valijakaartide trükkimiseks ning kaartide kättetoimetamiseks 0,6 miljonit krooni.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse seadusele ja linnavolikogu otsusele on Tallinnas kaheksa valimisringkonda, mis kattuvad linnaosadega. Valimiste läbiviimiseks moodustatakse kokku 138 valimisjaoskonda.
Tallinna linnasekretäri Toomas Sepa sõnul arutas ta enne volikogu otsust linnaosade juhtidega kohalike omavalitsuste valimistega seotud probleeme Tallinnas. Linnavalitsus tegi siis ettepaneku võtta linnavolikogu istungile arutamiseks kohalike omavalitsuste valimiste valimisringkondade mandaatide jagamise kord, milles sooviti anda linnaosadest kõige rohkem mandaate Lasnamäele (12) ning kõige vähem mandaate Pirita linnaosale (5). Võrreldes eelmiste kohalike omavalitsuste valimistega saab kesklinn nüüd ühe mandaadi vähem ning see mandaat antakse Kristiine linnaosale.
Volikogu kantselei juhataja Mihkel Pilvingu sõnul on volikogul jäänud nüüd vaid valimiste jaoskonnakomisjonide moodustamine. Kõik muu jääb linnavalitsuse teha, kinnitas ta.
Pilvingu sõnul peab volikogu oma viimase istungi 27. juunil ning 1. juulist minnakse puhkusele. Taas tuleb volikogu kokku augusti alguses ning esimene istung pärast puhkust on 15. augustil.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Haabersti vaba aja keskuse, Eesti kujurite ühenduse ja Tallinna loomaaia algatusel avati laupäeval loomaaia territooriumil rahvusvaheline skulptuurisümpoosion. Esindatud on Jaapani, Poola, Taani, Läti, Inglismaa, Leedu ja Eesti skulptorid.
Idee sümpoosioni korraldamiseks tekkis Vaba Aja Keskuse juhataja asetäitjal Vahur Laiapeal ja skulptor Tauno Kangrol. Idee tekkimise ajendiks oli kurb fakt, et Haabersti linnaosa territooriumil lihtsalt puuduvad meelelist naudingut pakkuvad skulptuurid.
Ürituse peakorraldaja Vahur Laiapea sõnul on küll loomaaia ees paar loomakuju, aga suurelamupiirkonnas ei ole mitte midagi.
Raha linnavalitsusel skulptuuride ostmiseks ei ole. Sellisel moel saadud skulptuuride omahind tuleb aga küllaltki madal, umbes 10 000 krooni ühe skulptuuri kohta, rääkis Laiapea.
Loomaaia direktor Mati Kaal kinnitas «Postimehele», et loomaaed on väga sobiv koht sellise ürituse läbiviimiseks.
Kaalu sõnul on neil suur territoorium, mis vajab kaunistamist, pealegi asub loomaaed linnaosas, kus see idee idanema hakkas.
«Kõik, mis kõlbavad panna loomaaeda, jäävad siia. Ja mis ei kõlba, pannakse kusagile mujale. See ei tähenda, et nad oleksid halvemad, vaid lihtsalt oma temaatikalt teistsugused,» seletas Kaal.
Skulptuurisümpoosioni üks korraldaja skulptor Hannes Starkopf, kes ka ise on üks võistluses osaleja, kinnitas, et kõik skulptorid on oma ala professionaalid.
Soovijaid oli kaks korda rohkem kui alguses kutsutud sai ning nii mõnelegi tugevale kunstnikule tuli lihtsalt ära öelda, märkis Starkopf.
Materjaliks on kohale veetud igaühele umbes 0,5 kuupmeetri suurune tükk Saaremaa dolomiiti.
Laiapea kinnitas, et dolomiit on väga hea kivim ja sobib selliseks võistluseks suurepäraselt.
Paistab, et ka välisskulptorid on dolomiidiga rahul, märkis ta ning leidis, et mingist kõvemast kivist ei jõuaks skulptuuri mitte kuidagi nädalaga valmis teha.
Laupäevaks peavad kõik tööd valmis olema ning siis selgub, kes saab peaauhinna - 2000 dollarit.
Ettevõtmist toetavad Tallinna linna kultuuriamet, Haabersti linnaosa valitsus, Kultuurkapital, Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit, Haabersti Vaba Aja Keskus.
Töö loomaaias käib hommikul kümnest kuni õhtul kuueni.
Mati Kaalu kinnitusel on skulptorid loomadest piisavalt kaugel ning nende töö loomi ei sega.
Skulptuurisümpoosioni korraldajate sõnul peaks sellest saama regulaarne ettevõtmine.
Kaal leidis, et üritus võiks toimuda üle ühe aasta, Laiapea aga, et iga aasta.
Loomaaia direktori sõnul tuleb üritusest teha buklett, mida järgmisel aastal maailmas levitada, et sümpoosioni vastu veel suuremat huvi äratada.
Kaal kinnitas, et kui Haabersti saab skulptuure piisavalt täis, minnakse edasi teistesse linnaosadesse.
KARL TAKLAJA
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Tallinna linnavalitsus otsustas, et enamikku Tallinna linnast soojaga varustav AS Tallinna Soojus ei tohi soojusenergia hinda enam sel aastal tõsta. Linnavalitsus põhjendas otsust külmutada kütte hind 1997. aasta 1. jaanuarini vajadusega kaitsta tarbijat.
AS Tallinna Soojus, mis tarnib sooja 90 protsendile Tallinna keskküttega majadest, taotles linnavalitsuselt luba 5,9-protsendiliseks hinnatõusuks.
Majandusministeeriumi määruse kohaselt tuleb soojahinnad määrata kütteperioodi alguseks, milleks tinglikult loetakse 1. juulit.
Linnavalitsus tõstis reedel kuni 25 protsendi võrra 18 väiksema katlamaja soojusenergia hindu.
Suurim hinnatõus oli linnavalitsuse kinnitusel tingitud katlavahetusest.
Monopoolne AS Tallinna Soojus asutati 1996. aasta aprillis munitsipaalettevõtte Linnasoojus ja Eesti Energia Tallinna tütarettevõtte baasil.
AS Tallinna Soojuse käes on nii soojusenergia tootmine, transport kui turustamine.
Viimati tõsteti soojahindu1. märtsil.
Linnavalitsuse väitel sõltub sooja hinna muutus tavaliselt elektrihinna tõusust. Sel kütteperioodil on elektri hind tõusnud 28%, vee- ja kanalisatsiooni hind 62%, kivisöe hind 7-8% ja keskmine töötasu 25-30%.
Enne esimese märtsi soojahindade tõstmist toodi hinnatõusu põhjuseks masuudi ja vee kallinemine. Vesi on soojatootjate sõnul esmajärguline tooraine, mille hinna osakaal soojusenergia omahinnas on suur.
Tallinna soojusvõrgu direktor Leonid Lipavski on «Postimehele» varem märkinud, et eratarbija poolt sooja eest makstav tasu peab lähenema juriidilistele isikutele kehtestatud hinnatasemele ja järgmisel sajandil peaks ka seda ületama. Praegu maksab juriidilistele isikutele üks megavatt-tund ligi kaks korda rohkem kui eraisikutele.
Hinnatõus on põhjendatud
Abilinnapea Tõnis Kull kiitis hiljuti loodud aktsiaseltsi Tallinna Soojus, mille juhtkond on tema sõnul oma tööd väga põhjalikult võtnud. Tallinna suurim soojatootja esitas väga põhjaliku taotluse tõsta sooja hinda 5,9 % võrra, rääkis Kull Raepressile. Ka Eesti Energia pidavat Kulli andmetel peagi IRU EJ soojusenergia hinda tõstma.
Abilinnapea sõnul nõudis AS Tallinna Soojuse nõukogu aprilli lõpus katlamajade suviste remonditööde aja vähendamist vähemalt veerandi võrra, mille tõttu ei katkestataks suvel sooja vee andmist pikemalt kui kolmeks nädalaks. Katlamajade remondiks kavatseb AS Tallinna Soojus võtta laenu.
Volikogu toetab linnavalitsuse ettepanekut
Tallinna ja Maardu linnajuhid tegid mai keskel linnavolikogule ettepaneku esitada pöördumine Eesti Vabariigi valitsuse poole, et selgitada omavalitsuste ja Iru Soojuselektrijaama suhteid.
Linnavolikogule tehti ettepanek taotleda Iru Soojuselektrijaama riigiettevõtte Eesti Energia alluvusest Tallinna ja Maardu linna kaasomandisse.
Praegu saab Maardu linn 100% ja Tallinn umbes 40% ulatuses oma soojuse Irust.
Tallinn võiks Kulli arvates saada sealt kuni 60%.
Kull kinnitas Raepressile, et linnavalitsusele on oluline soojaandja omandivorm ja ka sooja hind.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Möödunud nädala esmaspäevast algas Raekoja platsil Tallinna raekoja uue torni ehitus. 1,67 miljonit krooni maksvat uue torni ehitust finantseeritakse raekoja valdaja, Tallinna linnakantselei eelarvest.
Tornikiivri remont koos Vana Toomase vahetamisega peaks olema lõpetatud ESTO päevade alguseks 8. augustiks.
Tänaseks on ehitustöölised Raekoja platsile kokku vedanud suure hunniku puitmaterjali, millest linnaelanike ja turistide tähelepanu all monteeritakse rohkem algsele tornile sarnaneva kujuga uue torni karkass.
Aasta algul AS Stingeri poolt valmistatud torni puitkonstruktsiooni prooviti pärast kõigi puuosade valmimist korra juba ka torniks kokku monteerida. Nüüd pannakse need uuesti ja lõplikult kokku ning tõstetakse kahes osas raekoja kivist torni otsa.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
7. juunist tänaseni Tallinnas ning mujalgi Eestis peetud pärisameeriklaste festivalile saabunud indiaanlased vallutasid oma salapärase sarmiga rituaale jälgima tulnud sadade eestlaste südamed.
Eestlaste suurt huvi indiaani hõimude esindajate vastu näitas kasvõi üle-eelmisel pühapäeval sadadest inimestest koosnev järjekord Rocca al Mare vabaõhumuuseumi värava taga - erinevatel hinnangutel saabus Arizona indiaanlaste rituaale kaema tublisti üle kahe tuhande uudistaja. Vähe ei olnud rahvast ka muudel üritustel Tallinnas, kus indiaanlased oma tavasid tutvustasid.
Võibolla oli see seletatav asjaoluga, et ka eestlased on enne lääne kultuuri siinsetest tavadest võitusaamist elanud kooskõlas ning harmoonias looduse ja üksteisega, nüüd aga sooviti näha iseenese juuri indiaanlaste vahendusel, kes on läbi sajandite suutnud truuks jääda oma päritolule.
Sarnasusi eestlaste ja indiaanlaste vahel võib leida üsna mitmetes detailides: keeltes, universumi kujundina kasutatavates püstkodades, aga ka suhtumises nii elavasse kui ka vaimsesse maailma...
Läbi kahe nädala toimus indiaanlastega seoses kümneid üritusi, kus püüti seletada indiaani sümboolikat ja tutvustada indiaanlaste käsitööd, pärimusi ja kombeid.
Peeti loenguid hopi ja navaho hõimu sümboolikast ning kinomajas näidati filmiprogrammi. Tallinnas käis ka 18 Kanada krii indiaanlast koos pealiku ja rituaalimeistritega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
12. juuni «Tallinna Postimehes» kirjutati Raepressi uudises «Tallinn valib koostööpartnerit soojamajanduse uuendamiseks» järgmist: «Kõige kriitilisem olukord on aga tekkinud seoses Silikaadi erastamisega selle endise suurettevõtte kütmispiirkonnas. Silikaadi uued omanikud keelduvad ümberkaudseid maju kütmast ja pakkusid, et linn võtaks selle enda peale. Paraku nõuaks see kohe 20 miljonit krooni investeeringuid, mida linnal pole praegu kuskilt võtta. Pealegi on linnavolikogu majanduskomisjon kindlal seisukohal, et kui keegi on endale mingi kohustuse võtnud, siis tuleb seda ka täita.»
Karm väide. Ent tõesusest jääb paraku kaks sõna puudu. Õigeks võiks lugeda lause: «Uued omanikud keelduvad ümberkaudseid maju omal kulul kütmast.» Turumajanduses ei ole see mitte ühelgi tootmisettevõttel võimalik. Soojus on fikseeritud hinnaga kaup ja seda võib vanas vaimus edasi jagada üksnes juhul, kui keegi tootja tingimustes paratamatu kahjumi talle kinni maksab.
Kuigi Eesti Erastamisagentuur ei pannud Silikaadile erastamisel ega ole ka AS Silikaat endale võtnud mingit kohustust ei katlamajade ega linnaelanike soojaga varustamise suhtes, pole me ses asjas kaugeltki ükskõikseks jäänud. Silikaat on probleemi linnaisadele teadvustanud ning me oleme koos lahendust otsinud.
Mõned väljavõtted kahe koosoleku (1. ja 24. aprillil 1996) protokollidest, millel on ka abilinnapea Tõnis Kulli, Nõmme linnaosa vanema Kalju Leppiku ning Tallinna Soojusvõrgu direktori Leonid Lipavski allkirjad:
«Kuigi Silikaadile kuuluvaist Männiku ja Järve katlamajadest väljastatav soojusenergia on Tallinna kalleim (tariif elanikele vastavalt 339,83 EEK/MWh ja 378,58 EEK/MWh), ei kata see tootja tegelikke kulutusi. Nii Männiku kui ka Järve katlamaja töötavad vaid ca 8-12% võimsusega. Nii suur alakoormatus johtub viimastel aastatel oluliselt muutunud soojavajadusest. Senistest tööstustarbijatest (aurutarbijatest) on Männikul alles jäänud üksnes Silikaadi enda Valdeku silikaatkivitsehh.
Katlamajad on amortiseerunud nii füüsiliselt kui ka moraalselt ning ei vasta oma suure tootlikkuse tõttu tänaseks väljakujunenud turusituatsioonile. Tööjõukulutused neile on suured (Järve oma teenindab 12 inimest, Männiku katlamaja 41 inimest).
Varem riigiettevõttena töötanud Silikaadil oli rohkem võimalusi õigel ajal soodsa hinnaga masuuti varuks osta. Eraaktsiaselts Silikaat peab valima heategevusest loobumise või pankroti vahel - praegugi on tarbijate soojavõlg Silikaadile ikka veel üle 1 miljoni krooni.
Järgmist kütteperioodi ei ole võimalik senises vaimus üle elada. Silikaat peab võimalikult rutem teadma, kas ta peab järgmiseks talveks valmistudes arvestama üksnes omaenese tootmise soojusenergia vajaduste rahuldamisega või mõeldakse koos munitsipaalvõimudega ka ümberkaudse elanikkonna peale.
Kust saaks sooja Järve rahvas?
Informeerisin linna- ja soojamajanduse juhte sellest, et Silikaat on otsustanud ümberkaudsetele elanikele mõeldes rajada Järvele kahe veeküttekatlaga konteinerkatlamaja koguvõimsusega 4 MW - Silikaadi omavajaduse rahuldaks 2 MW võimsus. Plaanisime seda teha puht omal jõul nii, et katlamaja läheks käiku juba tänavu sügisel. Tehniline planeering ja seadmete pakkumised on meil olemas, asi seisab praegu veel vaid 4 miljoni krooni suuruse pangalaenu taga.
Teame, et ka meie naaber Järve autoteenindus loobub oma ebaefektiivsest katlamajast ning plaanib osta 1,8 MW võimsusega konteinerkatlamaja, kusjuures finantseerimine ja ost peaksid toimuma meiega samast kohast.
Alternatiivse variandina kalkuleerisid Tallinna Soojusvõrgud Järve soojatarbijate ühendamist Mustamäe tsentraalkatlamajast lähtuvate soojusvõrkudega läbi Tuisu 19 - Energia 8 katlamaja tarbijate jaoks projekteeritava boilerjaama. See aga nõuaks täiendavaid investeeringuid kokku ca 8 miljonit krooni. 24. aprilli koosolekul otsustati, et trassi varianti ei saa ilmselt kuigivõrd tõsiselt kaaluma hakata.
Tõnis Kull tõstatas küsimuse, kas linn ei peaks hoopis osalema ka Silikaadi poolt Järvele konteinerkatlamaja rajamises.
See partnerlus oleks loomulikult väga teretulnud. Silikaati huvitab linna antav garantii, et samal ajal midagi alternatiivset ei plaanita ega tehta. Mis aga põhiline: asi tuleb kiiresti otsustada, sest järgmiseks kütteperioodiks peab uus konteinerkatlamaja käiku minema. Meil pole võimalik vanaviisi jätkata.
Männiku probleemid
Silikaadil pole võimalik jätkata ka oma äärmiselt ebaefektiivse Männiku katlamaja edasikasutamist ning sealt Männiku elamurajoonidele soojaandmist. Sestap pakkusime linna- ja soojaülematele välja variandid:
1) Silikaat soetab oma vahenditega Valdeku tsehhi juurde kivitootmiseks sobiva 10 t/h võimsusega aurukatla ning ei käivita enam Männiku katlamaja, mis tähendab tegelikult elamumajanduse tsentraalküttesse mittelülitamist.
2) Silikaat rekonstrueerib linna partnerlusel Männiku katlmaja, kus on olemas kogu tarvilik infrastruktuur. Kolme praeguse aurukatla asemele (üks 50 t/h ning kaks 35 t/h võimusega vana hiiglast) paigutatakse 10 MW ja 5 MW veekatel elamumajanduse vajadusteks ning 10 t/h aurukatel Silikaadi vajadusteks.
Selline rekonstrueerimine nõuaks ca 15-18 miljonit krooni, saadav sääst võrreldes praeguse soojusetootmisega oleks 4 miljonit krooni aastas. Tasuvusaeg oleks 4,5 aastat.
3) Linn rajab oma jõududega 20 MW konteinerkatlamaja. Mis aga läheks linnale kindlasti kallimaks.
4) Iga soojavajaja vaatab ise, kuidas ta sooja saab.
Tõnis Kull, Kalju Leppik ning teisedki nentisid, et reaalselt võetav võimalus Nõmme piirkonna soojaprobleemi lahendamiseks on teha Männiku ja Järve katlamajade rekonstrueerimiseks ja haldamiseks 2 omanikuga uus aktsiaselts, kus osaleksid nii linn kui ka Silikaat.
Ka Silikaadi poolt vaadatuna oleks see optimaalne variant, kuna Silikaadi osalus ühtlustaks katlamaja koormust. Südatalvel, kui elanikud kõige rohkem soojust tarbivad, ei hakka Silikaat ilmselt enam kunagi kive tootma ja vastupidi - suveajal, kui elanikud kütet ei vaja, käib kivitootmine täie hooga. Linnavolikogu põhimõtteliselt positiivse otsuse korral oleks uue sooja tootva struktuuri moodustamine enamjaolt tehnilis-majanduslik probleem. Linna osalus oleks aga küllaldaseks garantiiks kreeditoridele uue struktuuri finantseerimise tagamisel.
Tsiteerin 24. aprilli koosoleku otsust:
1. Selgitada asjade olemust Tallinna linnavolikogu liikmetele, kelle otsust täitevorganid - linnavalitsus ja Nõmme linnaosa valitsus - edaspidiseks tegutsemiseks vajavad.
2. Töögrupil teha puuduolevad majanduslikud arvestused (Männiku konteinerkatlamaja alternatiivvariant, ühiskatlamaja puhul täpsustused) nädala jooksul. (Silikaadi ja Tallinna linna esindajad leppisid kokku, et arvutused tehakse koos nii, et kõik on viimse kui numbri ja komakohaga nõus.)
3. Seati eesmärgiks läbida kõik paberite puhul tarvilikud viisaringid 17. mail toimuvaks Tallinna linnavolikogu istungiks. Paralleelselt valmistada ette ühisaktsiaseltsi põhikiri jm. vajalikud dokumendid.
4. AS Silikaat annab Tallinna linnavalitsusele üle seisukohavõtuks tema poolt ette valmistatud äriplaani Järve katlamaja rekonstrueerimiseks.
Kasakate kiri Türgi sultanile?
Juba on juunikuugi teise poolde jõudnud. Silikaat on seni täitnud kõik lubadused ja teinud ainuüksi temast sõltuva. Tallinna ja Nõmme täitevvõimul aga ei ole edasitegutsemiseks voli. Viimastel meieni jõudnud andmetel otsustas Tallinna linnavolikogu teha pöördumise Eesti Vabariigi valitsuse poole. Otsustamine on raske ja vastutusrikas töö. Kohalike omavalitsuste valimised on ju tulekul ja ilmselt on enamikule linnavolinikele selge, et nad teist ringi oma toolil enam ei istu. Võib uskuda, et valitsus pöördub omakorda Riigikogu poole. Et on suvi, siirduvad kõik asjaomased mõistagi oma seadusega ette nähtud puhkusele. Sügisel suunavad kõrgemad otsustajad kirja märkega «Lahendamiseks» alumistele instantsidele ringiga tagasi.
Kuni kirjad käivad, saabub ootamatult külm talv...
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Möödunud nädalal peetud linnaplaneerimisameti projektide läbivaatamise komisjoni istungi olulisima punktina käsitleti aktsiaseltsis AE Reng Jüri Rassi juhtimisel valminud üle Tammsaare tee pikenduse rajatava raudteesilla tehnilist projekti, teatas Raepress.
Kõigi eelduste kohaselt peaks esimene rong raudteesilla alt läbi sõitma juba sügisel.
Silla Mustamäe-poolse osa projekti on esialgu heaks kiitnud ka Eesti Raudtee.
Tegu on siiski võrdlemisi raske ettevõtmisega, sest sillaehitustööde ajal ei tohi raudteeliiklus seisma jääda. Projekti kohaselt suletakse ehitustööde ajaks liiklus ühel rööpapaaril ning kahesuunalist rongiliiklust jäävad reguleerima automaatpöörangud.
Ehitustööde projekti kohaselt tõstetakse rööpaid ning kontaktvõrke ligi poole meetri võrra kõrgemale. Raudteesild projekteeritakse alltöövõtu korras ühes Tampere firmas.
Mäletatavasti algas 1,5 kilomeetri pikkuse ning kuni 150 miljonit krooni maksva teepikenduse rajamine Tondi tänava poolt.
Esimese projekti Tondi tänavast kuni Seebi tänavani andis projekteerija, AS AE Reng üle juba enne ehituse algust, see on kinnitatud ja selle järgi ehitust ka alustatud.
Mais otsustati, et järgmine projekt Seebi tänavast Pärnu maanteeni koos ajutise liikluskorraldusega, mis tagab väljasõidu linna ühele peamagistraalile, tuleb AS Rengil üle anda hiljemalt 3. juulil.
Sellesse projekti kuulub ka raudteeviadukti ja jalakäijate tunneli lahendus.
Viimane on ette nähtud ühendama tulevast Tondi kaubanduskeskust teisel pool teed asuva elamupiirkonnaga.
Tänavuste tööde käigus pannakse paika ka jalakäigutunneli karp, et tulevikus, mil valmib ärikeskus, tunnel lõplikult valmis ehitada.
Uus tee saab alguse Tammsaare ja Tondi tänava ristmikult ning kulgeb kuni Järvevana teeni.
Tammsaare tee pikenduse rajamise kuni Järvevana teeni tingis praeguse ühendustee väike läbilaskvus ja üha kasvava autode arvu juures suurenevad liikluse seisakud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Suur suvi pole veel Tallinna vallutanud, ilm on jahedavõitu ja noortel koolid lõpetamata. Seda, et rannahooaeg käes, märkavad tolmused ja higised politseinikud peamiselt mööduvate autode hulgast, mille sabas olevate skuutritega nädalavahetusel vee poole suundutakse.
Siiani võivad seadusesilmad kinnitada, et pealinna volitused käest andnud linnakeses on kord majas: viimasel kahel nädalal pole olnud eriti raskeid kuritegusid. Sellegipoolest jagub meestel tööd küllaga, sest reageerida tuleb nii õigetele kui valeteadetele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele