Laupäeval avanes ka tartlastel viimaks võimalus näha ameerika pärisrahvaste festivalist osavõtjaid, kes andsid kontserdi Toomeoru nõlval ning võtsid osa Tarmo ja Toomas Urbi kontserdist ülikooli aulas.
Enamik Tartusse sõitnuid kuulus Kanadas elavate krii-indiaanlaste hulka. Selgitusi tantsustiilide kohta jagas pikkade patsidega indiaanipealik, keda pikkade lisakommentaaridega aitas tõlkida Eesti tuntum indiaaniuurija Omar Volmer.
Indiaanitantse saatnud trummipõrin ja kurguhäälne laul tundus enamikule pealtvaatajaist ilmselt monotoonsena, harjumata kõrv eristab vaid rütmimuutusi. Laulud ongi vähese tekstiga ning koosnevad korduvaist motiividest. Laste rõõmuks ergutati tantsijaid aegajalt filmidest tuttavate hüüatustega, mis Omar Volmeri selgituste kohaselt on kunagi olnud indiaanlaste sõjahüüd.
Esimest korda publiku ees
Õhtusel vendade Urbide kontserdil astusid rahvast tulvil saali ees üles ka puebloindiaanlased Arizonast, hopid ja navahod, kes laval indiaanitekil istudes laulsid veetrummi põrina saatel palveid. Tarmo Urbi seletuste kohaselt lauldakse neid palveid tegelikult omavahel ja laulmise eesmärk on inimese energeetilise seisundi muutmine.
Kolmele indiaanlasele oli see esimene palvete laulmine nii suures ringis. «See, mida ma palusin neil teha, on võrreldav palvega teha sõbrast kirurgil mulle pimesooleoperatsioon,» arvas Tarmo Urb.
Viimase nädala jooksul on palju uuritud, kuidas külalised siia sattusid ja mida nad siinviibimisest arvavad. Märtsis esimest korda Eestit külastanud West Steavenson Saskatchewan Federal Indian College’ist ütles «Postimehele», et siinviibimiseks on põhjusi mitu.
«Viimased 500 aastat, kui eurooplased on olnud Kanadas, on meilt tahetud võtta meie keel ja kultuur. See on nagu eestlastelgi - teil on alati olnud keegi, kes on tahtnud teid ilma jätta teie keelest ja kultuurist,» ütles West Steavenson. «Meis on palju sarnast,» ütles ta ning lisas, et seda on leidnud ka temaga kaasa tulnud kriid ja dakotad, kes juba mitu päeva arutavad, kas tulla tagasi järgmisel või ülejärgmisel suvel. Isiklikud sidemed Eestiga on indiaanlastel juba loodud. West Steavensoni tütar peaks järgmisest sügisest alustama õpinguid Viljandi Kultuurikolledzhis.
West Steavensoni teisel külaskäigul Eestisse on teinegi põhjus - ta püüab luua kontakte Tartu Ülikooliga, et hakata vahetama üliõpilasi.
Identiteet püsib keelel, tantsul ja laulul
Saskatchewan Federal Indian College on Kanada ainus ülikool, mille enamik tudengeist on indiaanlased - tervelt 85 protsenti. Kolledzhi tegevust juhib lisaks tavalistele esindajatele ka indiaanlastest vanematenõukogu.
Küsimusele, millel püsib indiaanlaste identiteet praegu, vastas West Steavenson: «Esiteks keel, mida paljud enam ei oska, teiseks meie tants ja laul, millest püüame teile aimu anda. Meie kultuur on väljastpoolt vaadates tantsud, laulud ja rõivad. Seda hoiab üleval teadmine oma päritolust. Nagu teiegi, nii oleme ka meie oma eripära säilitanud.»
Indiaanlased leidsid, et mõne päeva jooksul on neile avanenud terve uus maailm, hoopis teistsugused perspektiivid, mis on muutnud nende elu. «Oleme kümme päeva olnud siin koos eestlastega, kes on meile kui vennad ja õed. See tähendab kümmet päeva erilisi elamusi,» ütles West Steavenson.
Lisaks eksootiliste võõraste uudistamisele tundsid midagi sarnast vist ka tartlased, kes õhtusel simmanil ja päevasel kontserdil koos külalistega indiaani muusika järgi tantsisid.
Positiivseid jutte ja hinnanguid oli nii palju, et tekkis küsimus, kas midagi viltu ka läks. Sellele vastas Omar Volmer: «Viltu läks näiteks see, et korraldajad ei osanud ette aimata nii suurt huvi. Seepärast jäid mõned huvilised võibolla toimunust ilma.»
Indiaanlased aga lubasid, et tulevad tagasi. Kui mitte järgmisel, siis ülejärgmisel suvel kindlasti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Jätkub arutelu, kas ja kuidas jäädvustada aprilli teisel poolel hukkunud Tshetetsheenia presidendi Dzhohhar Dudajevi mälestust tema kunagises elukohas Tartus. Neljapäeval vahetati linna monumendikomisjonis mõtteid skulptor Mati Karmini ikestatud rahvaste monumendi üle ja leiti, et esialgu seda ei paigaldata.
Skulptor Mati Karmin pakkus välja, et Tartusse võiks rajada ikestatud rahvaste mälestuspaiga, mille keskpunktis oleks üks või kaks plahvatusest rebestatud vertikaalselt seisvat paksu metallilehte. Terasplaati või -plaate ümbritseks kõnniteeplaatidega sillutatud väike plats.
Komisjon otsustas toetada ideed paigaldada endise staabihoone, praeguse Barclay hotelli fassaadile Dudajevi mälestustahvel. Sama ideed on toetanud ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Sõpruse puiestee 21 asuva maja (kus oli korter ka Dudajevil) elanikud on vandaalide kartuses olnud majale asetatava mälestustahvli vastu. Hotelli omanikud on avaldanud nõusolekut ka tahvlit finantseerida.
«Kui me räägime mälestusmärgist, mille püstitamise küsimus kerkis esile seoses Dzhohhar Dudajevi surmaga, siis on selge, et räägime ilmselt mälestusmärgist ajaloolisele isikule, mitte tshetsheeni rahvale ja mitte veelgi laiemas plaanis vabadusvõitlusele,» ütles monumendikomisjoni liige, Tartu kunstimuuseumi direktor Enriko Talvistu.
Talvistu sõnul on Dudajevi isik seotud Tartus kolme kohaga: sõjaväelennuväljaga, kus on raske leida kohta monumendile, Sõpruse puiestee 21 asuva majaga, kus ta elas, kuid sotsialismiaegsete kasarmute väärtustamine tahvlitega on küsitav, ning praegune Barclay hotell kesklinnas, kus asus sõjaväelennuvälja staap.
«Loomulikult tuleb mälestusmärk panna seinale, sest vaba skulptuurina hakkaks ta konkureerima suurepärase Barclay monumendiga,» ütles Talvistu.
Talvistu kinnitusel on skulptuuri harjutud seostama kolmemõõtmelise plastikaga. «Kuid plastikat võib anda edasi ka valguse või heliga - kaasajal tehakse väga põnevaid lahendusi, nii et see skulptuur ei pruugiks sugugi tingimata olla käega kombatav,» ütles Talvistu.
Barclay hotellis meenutab juba tshetsheenide juhi mälestust endise Nõukogude lennuväekindrali kabinetist ümber ehitatud Dudajevi-nimeline numbrituba.
Paneuroopa Eesti Ühendus ja Kirjanike Liidu Tartu osakond taotlevad linnavalitsuselt, et üks Tartu tänavatest, Sõpruse puiestee, saaks Dudajevi nime ning linna paigutataks mälestustahvel.
Linnavalitsuse nimekomisjon on väljendanud seisukohta, et tänavanimede muutmine ei ole soovitatav, välja arvatud vanade nimede taastamise puhul. Nimekomisjonis on välja öeldud ka mõte, et tänavate nimetamist isikute nimedega tuleks üldse vältida.
Riigikogu Tshetsheenia toetusgrupp pöördus neljapäeval taas president Lennart Meri poole ettepanekuga anda Dudajevile postuumselt Eesti riigi kõrgeim autasu - Maarjamaa Risti orden. Esimesele samasisulisele pöördumisele vastas president eitavalt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Eelmise aasta detsembris Ravila tänav 53 krundil poolelioleva laohoone ostnud Rootsi kontsern Primus AB taotleb hoone juurde kuuluva maa erastamist. Tartu linnavolikogu andis selleks oma nõusoleku. Primus AB on esimene välisfirma, mis saab Tartus osta maad.
Krundi suurus on 2422 ruutmeetrit, maa maksustamishinnaks on määratud 67 800 krooni, mis tuleb välisfirmal maksta kohe pärast lepingu sõlmimist ja sularahas. Oma nõusoleku tootmismaa erastamiseks peab veel andma ka Tartu maavanem.
Kui firma välisosalus on alla poole, saab maa eest kuni 50 protsendi ulatuses maksta erastamisväärtpaberitega. Samuti ei oleks siis nõusolekut küsitud volikogult, vaid linnavalitsuselt.
Primus AB on asutatud 1882. aastal, firma toodab tööstuslikke põleteid, majapidamistoodetest pliite ja lampe ning sõidukitele keskküttesüsteeme. Primusel on tütarettevõtted ka Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Soomes, Inglismaal, Belgias ja Norras. Kaugemates riikides nagu Jaapanis, Indias ja Austraalias on loodud ühendettevõtted.
Tartus töötab nende filiaal praegu Kastani tänaval rendipinnal. Eelmisel aastal osteti Tartu Majalt pooleliolev laohoone, et tegevust laiendada. Nimetatud maad keegi tagasi ei taotlenud.
«Vastupidiselt Tallinnale, kus välisfirmadele maa müümise ümber on tõusnud äge poleemika, ei olnud Tartu linnavolikogus tõrjuvat hoiakut,» tõdes linnavalitsuse maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.
Maakorralduse osakonnale on maa ostueesõigusega erastamise taotlusi esitatud kokku 47. Urmas Ahven ütles, et neist kümmekond on lahendatud, näiteks on hoonete juurde kuuluva maa saanud erastada Pere Leib ja Sangar.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
Septembris saab E-kaubamaja juures valmis Tartu esimene parkimismaja. Kahekorruseline hoone on mõeldud 110 autole. Juurde ehitatakse veel 1000 ruutmeetrit müügipinda.
Lisaks senisele 4000 ruutmeetrile ehitab Estiko juurde veel 1000 kaubanduspinda, juurdeehitusega lisandub E-kaubamajja kolm suuremat ja viis väiksemat kauplust. Laiendus ühendab E-kaubamajaga selle taga asunud Estiko kaupluse ja endise sidekontori. Parkimismajaga ehitatakse toidupoele 200-ruutmeetrine laiendus. Toidukauplus ühineb nagu teisedki Estiko kauplused Sõpruse ja Räni rahvusvahelise Spar-ketiga. Estiko investeerib ehitusse ligikaudu kaheksa miljonit krooni.
Parkimismajast tuleb otsepääs E-kaubamajja ja toidupoodi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
AS Oma ja Hea ostis üle-eelmisel nädalal enampakkumisel Saluudi kaupluse, teine soovija loobus konkureerimast kohtuvaidluse kartuses. Novembrist juunini enampakkumisel olnud kaupluse hind langes 450 000 kroonilt 50 000 kroonile.
Enampakkumisel osales nii esimesel korral novembris kui ka teisel korral detsembris üks eraisik ja mitte ühtegi firmat. Mõlemal korral pidas eraisik müügihinda liiga kõrgeks. 21. novembri 1995. aasta enampakkumisel oli hinnaks 450 000 krooni, sama aasta 28. detsembril 280 000 krooni. Kolmandal korral osales eraisiku kõrval ka Urmas Pasti aktsiaselts Hild, mis oli omandanud 1993. aastal kaupluse endise vene sõjaväeosa käest. Ostutehing on registreeritud ka kaitseministeeriumi dokumentides.
Eelmise aasta veebraris andis kaitseministeerium justkui juba müüdud Saluudi Tartu linna munitsipaalomandisse ja 7. novembri korraldusega 1995. aastast tunnistas linnavalitsus kauplus Saluudi hoone (Põhja pst. 12) linnale mittetarvilikuks.
AS Oma ja Hea on kaubelnud Saluudis kaks aastat
Kaupluses Saluut tegutses tegelikult mitte AS Hild, vaid Urmas Pasti teine firma AS Oma ja Hea. AS Oma ja Hea on kaubelnud Saluudi ruumides üle kahe aasta linnale renti maksmata, ometi on linnavalitsus pikendanud AS Oma ja Hea (või AS Sild või AS Hild) kauplemisluba Saluudis korduvalt.
Käesoleva aasta märtsis osales kolmandal enampakkumisel ülalnimetatud eraisik ja AS Hild, kuid ka seekord pidasid mõlemad 140 000-kroonist müügihinda liiga kõrgeks. Linnavarade osakonna juhataja Ülle Laas: «Kui kolmel pakkumiskorral pole tekkinud ostusoovijat, siis on linnavalitsusel õigus pakkuda müüki otsustuskorras ja pakkumine tehtigi AS Hildile, kes omandas kaupluse 50 000 krooni eest.»
Ebaselged sõjaväe tehingud
Ülle Laasi sõnul otsustas ka eraisik loobuda konkureerimast, kartes võimalikku kohtuprotsessi sõjaväe tehingu pärast AS Hildiga, kellel on olemas vajalik dokumentatsioon.
«See oleks vaid vaidluse küsimus,» ütles Ülle Laas «Tartu Postimehele».
Aselinnapea Robert Närska ütles novembris «Tartu Postimehele», et üle poole aasta - 1995. veebruarist, mil maja anti linnahaldusesse kuni 1995. aasta novembrini - enampakkumist ei korraldatud, sest oli ebaselge poe üle-eelmise haldaja, pankrotistunud AS Võimaluse 200 000-kroonine võlg Kauburile. Linnavalitsus otsustas, et ei ole kohustatud kandma pankrotistunud ettevõtte võlgasid, seda enam, et need on kaitstud AS Võimaluse vastu algatatud pankrotiprotsessis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
AS Primex kaebas Tartu ringkonnakohtu otsuse pankroti väljakuulutamise kohta riigikohtusse edasi. ahe kuu jooksul selgub, kas riigikohus annab asjale menetlusloa või mitte. Möödunud nädalal koos käinud Primexi võlausaldajate esimene koosolek otsustas Primexi likvideerimise küsimust otsustada pärast riigikohtu lahendit. Võlausaldajad otsustasid alustada Primexi varade müüki, millele said ka võlgniku nõusoleku. Pankrotihaldur Anne Tammeri sõnul on Primexil bilansi järgi varasid kolme miljoni krooni eest, tegelikult on neid tunduvalt vähem. Primexi vara hulka kuuluvad arvutid, printerid, Itaalia marmor, metallikontrolli labori laseraparaadid, soojussalvesti, kaks autot ja mööblit.