|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 26. juuli 1996 | ![]() ATLANTA 1996 Olümpiamängud |
Postimees "Extra" |
29. juuli 1996 |
SAVISAAR PUHAS POISS
AIVAR JARNE
RIIGIKOHTU ESIMEHE HÄBIPOST
ALLAN ALAKÜLA
Kriminaalasja lõpetamine endise siseministri Edgar Savisaare vastu näitab kõige ilmekamalt Eesti ühiskonna kahepalgelisust. Kui oled olnud tuntud ja kõrgel ametikohal, siis ükskõik mida sa ka korda saatnud pole, tõsine karistus sind ei ähvarda.
Enne Savisaart said sama trikiga hakkama koonderakondlane Jaak Tamm ning rublamüüjad Pruuli, Strandberg ja Kivimägi. Vaid sümboolselt karistati eksvalitsusjuht Indrek Toomet Eesti passiga äritsemise eest.
See-eest väiksemad mehed karistusest ei pääse. Samuti tuntud, kuid vähem osav Asso Kommer püstolipaugutajana kannab praegu pikaajalist vanglakaristust. Ühe rumala paberi allkirjastanud kunagine vabadusvõitleja Tiit Madisson ootab kohut Patarei eeluurimiskambris. Nemad on siis Eestis tõelised kurjategijad.
Savisaarel on nüüd vähemalt moraalne õigus vastust nõuda ka kõigilt teda enneaegselt süüdi mõistnud riigimeestelt. Sealhulgas Lennart Merilt, Tiit Vähilt, Siim Kallaselt.
Tuleb välja, et valitsuse laialisaatmisel eelmise aasta sügisel polnud vähemalt kriminaalset põhjust. Kõik taandub moraali ja maine tasandile.
Ent oma halva käitumise pärast on Savisaar juba vabandust palunud. Selle aasta kevadel aset leidnud Keskerakonna kongressil palus ta parteikaaslastelt ja Eesti avalikkuselt andestada talle väär tegutsemine SIA-skandaali päevil. Seda ka tehti, sest valiti ju Savisaar sealsamal kongressil taas erakonna etteotsa.
Riigiprokurör Meelaku seletustest järeldub, et edaspidi võib kõrge riigiametnik käia koosolemistel salajane lindistamisaparaat põues või paluda varjatult jäädvustada tähtsaid kohtumisi. See pole mingi kuritegu.
Kuid mis see siis on, kui selle tõttu vallandati siseminister ning lasti laiali koguni terve valitsus?
See annab tunnistust praeguse valitsuse ja valitsusjuhi ülikõrgest moraalsest palgest. Piisab vaid saata korda midagi veidigi ebamoraalset, kui oled vallandatud ning lisaks lastakse laiali kogu valitsuskoalitsioon. Mida veel rohkem tahta?
Seda, et moraalinormide täitmist vaid Savisaarelt ei nõutaks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Täna 61 aastat tagasi tutvustati ajakirjandusele Eesti Kirjastuse-Ühisuse «Postimees» sekvestri alla pannud siseministri otsust. Majandusraskuste kõrval nimetati otsuses ka tegelikku lehe sekvestri valitsuse alla võtmise motiivi - «Postimees» olevat valitsuse meelest sünnitanud suurt kahju riiklikus ülesehitamistöös. 17-aastases Eesti Vabariigis jäi 1935. aasta 26. juuli otsus ainsaks omalaadseks.
Nagu näitab riigikohtu esimehe Rait Maruste kiri siseminister Märt Raskile ajalehe «Post» sulgemise ettepanekuga, toimuvad praeguses Eestis sarnased asjad ainult neli aastat pärast viimase põhiseaduse jõustumist. Maruste meelest võib ühe nõrgukese kõmulehe puhul püstitada küsimuse sellest, kas Eesti riigivõim tahab ja tolereerib igasugust ajakirjandusvabadust.
Pole vabandus, et Maruste nimetab kirja ajendina Tartu kirjanike Hando Runneli ja Aivo Lõhmuse kurdetud muret (Sven Kivisildniku sule läbi) laimu, vihkamist ja roppusi külvava lehe pärast.
Kui kaks kanget kirjanikku tahavad kolmanda hääletoru kinni toppida, on see nende isiklik mure. Kui asja sekkub politsei, muutub asi ärevusttekitavaks. Riigikohtu esimehe otsene sekkumine väljub aga juba kindlasti heade kommete ja mõõdutunde piiridest.
Maruste tegevuse motiiviks ei pruugi seejuures tegelikult pidada mitte ilukirjanduslembust. Selleks on hoopis «Posti» seni ebaõnnestunud, kuid siiski järjekindlad katsed sundida Marustet sööma oma sõnu lehe seaduserikkumisest. Alustuseks Maruste vastu kriminaalasja algatamist taotledes, nüüd tsiviilhagi edasi nügides.
Maruste kiri Raskile on «Posti» suur võit. Riigikohtu esimees laseb endale ütelda, et Tallinna kõmulehe hagi kartes on ta valmis kaasa aitama väljaande sulgemisele. Nii labasel moel pole selles vabariigis üritatud veel ühestki lehest lahti saada.
Oma ametiau päästmiseks peaks Maruste praegu palvetama selle nimel, et tema vastu suunatud «Posti» välja andva AS Duvallesi tsiviilhagi saaks kohtus võimalikult korrektselt menetletud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse