|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 12. august 1996 | ![]() Looduse Lood |
14. august 1996 |
LIHATÖÖSTUR LUTSIB NÄLJANÄPPU
Repliik
PIISKOP EESKUJUKS
AIVAR JARNE
Võhma lihakombinaadi endised omanikud võivad soovi korral lohutust leida konkurendi ebaõnnest, sest Tallinna Lihatööstuse ASi krahh on täna sama käegakatsutav kui kaks väikeasulas läbielatud pankrotti. Tallinna lihatööstuse üles ostnud direktorid tegid seega halva ostu ja kokkuvõttes läks luhta ka erastamisagentuuri mitu aastat vindunud müügitehing.
Tänavu kokku varisenud kahele suurtööstusele eelnes Võhma kombinaadi esimene pankrot 1994. aastal, samal aastal ei tulnud kohalik lihaühistu toime Haapsalu Lihakombinaadi majandamisega. Paide Lihatööstus katsub pärast mullust pankrotti nüüd uue omanikuga Venemaa suunal üritada. Pärast sel aastal juba toimunud sündmusi võib tunduda, et peagi hakkavad Eestis vorsti suitsutama ainult Rakvere Lihakombinaat, väikeüritajad ja iseenda vaenlased.
Tallinna Lihatööstuse kujuneva pankroti põhjustena on asjatundjad nimetanud ebaefektiivsust ja nõrka majandustegevust. Pealinna vorstitootjate 9 miljonit kahjumit alla 35 miljonise käibe juures paneb tõepoolest pead vangutama ka inimese, kes asja seda tegevust rahastanud ühispankuritest halvemini tunneb.
Tallinna lihakombinaadi teravad probleemid olid teada juba 1993. aastal, kui erastamine välja kuulutati. Tootmishooned on suures osas vanad ja kipuvad lagunema, osaga neist ei ole praeguste tootmismahtude juures võimalik üldse midagi mõistlikku peale hakata. Seadmed pärinevad aastate tagant ja nende uuendamine vajaks kümneid, kui mitte sadu miljoneid kroone.
Ometi soovis riigiaktsiaseltsi tegevjuhtkond riskida ning moodustas lihatööstuse ostmiseks kõlava nimega aktsiaseltsi Kroonikuld. Kui ettevõte pärast poolteist aastat kestnud erastamisvaidlusi, lepingute sõlmimisi, tühistamisi ja kohtuskäike lõpuks oma valdusse saadi, oli toodangu maht võrreldes firma monopolistlike hiilgeaegadega aga neli korda vähenenud. Otsitud paarisajamiljonilist investeeringut ei paistnud samuti kusagil leiduvat.
Tootmisprobleemidest tõusid veelgi kõrgemale turustusküsimused, sest kohalikul turul konkureeris juba eelmisel aastal umbes 200 suuremat ja väiksemat lihatööstusettevõtet. Traditsioonilise Vene turu osatähtsus langes kahekordsete tollide tõttu miinimumini, Euroopa Liitu ekspordiks vajalikust sertifikaadist võis Tallinna lihakombinaat aga suuremahulise rekonstrueerimiseta vaid unistada.
Kui Tallinna Lihatööstuse krahhis midagi head otsida, siis vaid seda, et pealinnas tööta jäänuil on uue võimaluse leidmine võhmalastest võrreldamatult lihtsam.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Huvitava ülestunnistusega esines Peterburi ajalehes «Sankt-Peterburgskie Novosti» praegune Eesti peakonsul Neevalinnas Märt Piiskop. Endine kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor ning välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja ütles nimelt, et valis diplomaatilise töö asemel New Yorgis hoopis lähetuse Peterburis.
Piiskopi sõnul on New Yorgis niigi kõik selge. Peterburis aga «keeb elu, on huvitav ning palju tööd».
Piiskop on üks esimesi kõrgeid ametnikke, kes sooja koha asemel kuskil Läänes on valinud endale teadlikult palju töömahukama ning kindlasti ka tüütuma ameti Idas.
Peakonsul toob sealsamas usutluses esile, et viisataotlejate niivõrd suure arvu tõttu (tahetakse kuni 500 viisat päevas, ent rahuldada suudetakse vaid 300) on konsulaat sunnitud sisse seadma telefoni teel eelregistreerimise. Elavas järjekorras olevat ringi hakanud liikuma «ettevõtlikud inimesed», kes pakkunud vastava tasu eest kohta järjekorras eespool.
Nii tuttav, nii nõukogulik. Ja seda iga päev.
Läänes on muidugi rahulikum. Seal on (näiteks Bonnis ja Stockholmis) mõned pirtsakad Eesti suursaadikud, kes isegi kodumaale tagasipöördumist peavad alandavaks. Niisuguste taustal väärib Piiskopi samm veel enam kiitust.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse