|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kolmapäev, 14. august 1996
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
|Krimi
|Võim
|Karikatuur
|Koomiks
| 13. august 1996 |  Tartu Postimees |
 |
 Tallinna Postimees |
15. august 1996 |
ASEKANTSLER RIIGIKAITSE EESOTSAS
Repliik
VASTUTUS SURNUD, ELAGU UUS VÕIM
VAHUR KALMRE
Peaks ju olema nii, et riigikaitse üle otsustavad meil president, peaminister, kaitseminister ja kaitseväe juhataja. Aga ei. Eesti riigis on riigikaitses otsustav sõna öelda hoopis rahandusministeeriumi asekantsleril Tiit Saadil. ust nimelt Saat teatas üleeile kategooriliselt, et küsitud 301 miljonit lisaraha järgmise aasta eelarvesse kaitseministeerium ei saa. Tema sõnul on kaitseministeeriumile kavandatud 759 miljonist kroonist küllalt. õnda on asekantsler tühistamas kõiki lubadusi, mida Eesti juhid andsid aprillikuus siin viibinud NATO peasekretärile Javier Solanale. Mäletatavasti teatas peaminister Tiit Vähi pärast vestlust Solanaga, et Eesti viib oma kaitsekulutused keskmisele Euroopa tasemele, ehk siis vähemalt 2 protsendini rahvuslikust koguproduktist aasta jooksul. iljem küll peaminister korrigeeris end, lubades Euroopa taset aastaks 2000. Ent 1997. aasta riigieelarves pidi kaitsekulutuste maht praeguselt 5,6 protsendilt tõusma kindlasti 10 protsendini. Kaitsekulutuste kahekordistamise suhtes eelarves suutsid üksmeele leida isegi vanad rivaalid president Lennart Meri ja äsja ametist lahkunud eurominister Endel Lippmaa. raegu välja kujunenud olukord teeb Eesti julgeoleku ja riigikaitse halenaljakaks. Riigi tippjuhtkond lepib NATO liidritega põhimõtetes kokku, ent siis ilmub mingi asekantsler välja hoopis oma tõega riigikaitsest. ga peaminister Vähi tänases artiklis asjata kurda, et üheks suurimaks ohuks Eesti edasises arengus ongi «reguleerida, käskida ja keelata armastavad ametnikud». Ilmselgelt on temagi jõudnud arusaamisele, et asjade käimalükkamiseks ei piisa valitsuse otsusest, vaid ametnike suvast. Postimees» ei ole kiitnud heaks kaitsekulutuste järsku suurendamist. Aastas riigieelarves ühe protsendi võrra tõstmisest oleks meie meelest küllalt. Ülejäänuga ei pruugi habras kaitseministeerium veel toime tulla. nt veelgi hullem sellest on, kui asekantsler teatab ühel heal päeval, et rahandusministeerium ei eraldagi raha Eesti Põhja-Atlandi liitu astumiseks. Temale ei loe, et 78 protsenti Eesti kodanikest peab vajalikuks selle organisatsiooniga liitumist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Niikaua, kui kohalikel valimistel lubatakse kandideerida vaid valimisteks loodud ühendustel à la «Kodulinn Tartu», «Veetlev Viljandi» või «Tarmukas Tarvastu», ei kanna keegi vastutust võimu eest.
Järgmisteks valimisteks on need ühendused lihtsalt kadunud või varjavad oma jätkuvat olemasolu uute, kuid sama mittemidagiütlevate nimede taha. Ja vaene valija ei tea taas, kellele anda või mitte anda oma häält eelmise valitsemisperioodi heade või halbade tulemuste eest.
Eelmised valimised kolm aastat tagasi võitis Tartus valimisliit «Tartu». Võitis, sai kõige enam kohti volikogus ning pani ametisse linnapea ja valitsuse. See sai ja oli valimisliidu «Tartu» võimuajaks.
Uute valimiste eel aga «Tartu» Tartu valijate ees vastutamisest kuulda ei taha. Vastutajat nagu ei olegi enam.
Isikutering tõestab siiski, et «Tartust» on uuteks valimisteks saamas valimisliit «Tartu 2000». Viimase asutajaliige Kaarel Sahk kinnitab aga enesekindlalt, et «Tartu 2000» ei ole eelmistel kohalikel valimistel osalenud ühenduse «Tartu» järglane.
Nii tahetaksegi võimule, kuid ei soovita võimu eest vastutust kanda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
