Uudised:
(27)433075
POSTIMEES
Reklaam:
(27)433351

Laupäev, 17. august 1996




Kuum |Krimi |Võim |Karikatuur |Koomiks
Uudised |Juhtkiri |Arvamus |Välis |Majandus |Kultuur |Sport |Kuulutused |Ilm
"Luup" |Tellimine |BMF meediauuring |Postiweb |Otsimismootor |Erilehed |Küsitlus |Kalender |Kõik artiklid koos |?

16. august 1996 Postimees
Postimees "Extra"
19. august 1996

Postimehe juhtkiri

BALTI JULGEOLEKULIIT EI ASENDA NATOt

Repliik

EUROOPA RUMALUSE SIRMIKS
VAHUR KALMRE

BALTI JULGEOLEKULIIT EI ASENDA NATOt

Arnold Rüütli nõunike ajutegevus ning Enn Tarto ja Aleksander Einselni ühised lõunad ja taastatud metsavendade punkri külastamine Võrumaal vormistus 14. augustil avalduseks Eesti rahvuslikust julgeolekust. Lähenevad presidendivalimised Rüütli osavõtul jätavad aga avaldusele tahes-tahtmata kampaanialiku pitseri külge.

Eks ole Rüütel Baltimaade julgeolekuliidust kõnelnud varemgi. Balti Assamblees oli ta pidevalt üks temaatika tõstatajaid, kuid erilist vastukaja tema üleskutsed ei saavutanud. Vaid möödunud aasta 2. detsembril võttis Balti Assamblee vastu resolutsiooni kaitsealasest koostööst, nõudes ka Balti riikide kaitselepingu kiiremat ettevalmistamist.

Et kolmapäeval üllitatud paberile saadi ka Tarto ja Einselni allkirjad, pole mingi ime, sest mõlemad mehed on teemakohaseid mõtteid avaldanud varemgi. Pehmeks püüti rääkida ka Endel Lippmaad, kuid too soovis näha veelgi teravamasisulist avaldust.

Ideel luua Eesti, Läti ja Leedu julgeolekualane liit on oma välispoliitiline põhjendus. Kuna Poola, Tshehhi ja Ungari kõrval jäetakse Baltimaad NATO avanemise esimesest etapist tõenäoliselt kõrvale, on vajalik mingigi julgeolekualane kompensatsioon. Seda eriti ajal, kui ka Soome ja Rootsi on jätkuvalt kinnitanud, et nemad Balti riikide julgeolekut tagada ei saa.

Ühiselt on kolm Balti riiki kindlasti võimelised sõjalise kallaletungi korral osutama tõhusamat vastupanu kui ükshaaval.

Samas tulevikku vaadates on Eestile sõjaline liit Leeduga igati kasulik. Just Leedust saab Poola liitumise korral NATOga selle lähim naaber, sellal kui Eestit jäävad endiselt ümbritsema neutraalsed Soome ja Rootsi, sõjaliselt nõrk Läti ning ettearvamatu Venemaa. Pole mõeldavgi olukord, et Põhja-Atlandi liit võtaks enda rüppe niivõrd eraldiseisva riigi kui Eesti praegu. Ent koos Leedu ja Lätiga - miks mitte.

Ebaküps on muidugi kolme mehe avalduses välja käidud mõte sõlmida Balti Julgeoleku Pakt. Balti riikide, USA, Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani ja Poola kõrval pakutakse sellega ühinemist ka Venemaale.

Loomulikult on Venemaa nõus alati tagama Balti riikidele julgeoleku, kuid seda omal moel. Kui meie oleme kohal, ei tungita teile kunagi kallale, ütlevad nad. Eestit aga ei saa see kohe kindlasti rahuldada. Kõigele vaatamata jääb meie lõppeesmärgiks NATO liikmestaatus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


Repliik

EUROOPA RUMALUSE SIRMIKS

VAHUR KALMRE

Euroopasse pääsemine on Eestil kohati kui veskikivi kaelas. Euroopale meeldimiseks on paljud ametnikud ja poliitikud valmis lausa jooksult ja süvenemata täitma kõiki Euroopast tulnud direktiive.

Üks näide on rahandusministeeriumi idee ajakirjandus käibemaksust vabastada. Peaspetsialisti Kadi Külma ettevalmistatud ja minister Mart Opmanni allkirja kandev seletuskiri ütleb, et terve rida ELi riike on tänaseni kasutanud ajakirjandusväljaannete maksustamisel alandatud käibemaksu määra (min. 5%), mille peab kooskõlas Euroopa direktiiviga 1997. aasta lõpuks ümber vaatama.

Just nii veenavadki ametnikud parlamendipoliitikuid rumalaid otsuseid tegema. Paraku on juba aastaid paljudes ELi riikides ajakirjandusväljaannetel 0-protsendiline maksumäär, nii et 5-protsendilisest miinimumist rääkimine on sulaselge pettus.

Kindlasti on ka rahandusministeeriumi ametnikud südames aru saanud, et tehtud on rumalus. Euroopa nõuetele (vildakas) toetumine on pigem katse oma mundriau päästa. Paraku ei saanud parlament (välja arvatud Isamaaliit ja Mõõdukad) sellest jälle aru, rumaluse tulekut ei muudetud, vaid ainult lükati edasi selle saabumine.

Euroopa mitmed ajakirjandusorganisatsioonid, kelle poole «Postimees» eile pöördus, ei saanud aru, miks Eestis nende probleemidega tegeldakse, kui nendele, EL liikmetelegi, see asi aktuaalne pole. Ärge olge nii ülienergiliselt truualamlikud, oli nende ridadevaheline soovitus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse


Impressum

Webmaster, lehekülje algusesse

Copyright © Postimees 1995-1996