|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kolmapäev, 11. september 1996
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| 10. september 1996 |  Tartu Postimees |
 Tallinna Postimees |
12. september 1996 |
TEATER VÕI AEG
Repliik
PARTEIPILET PLAASTRIKS
VAHUR KALMRE
Aja ja teatri suhe on lihtne. Kui teater ei arvesta ajaga, siis aeg tapab teatri. Pole oluline, kuidas see toimub, oluline on teada, kuidas seda vältida. See on lihtne.
Teater ei tohi lohutada end sellega, et «on kombeks» nii või teistmoodi kunsti teha. Teater peab pidevalt püüdma luua nii, nagu ei ole kombeks. Ta peab andma publikule võimaluse üllatuda.
Tänasel «Vanemuisel» on praegu raske aeg. Kusagil on põlvkondade vahetumisse tekkinud katkestus, nii et hetkel pole «Vanemuisel» mitte ühtegi tipptasemel ja väljakujunenud käekirjaga draamalavastajat, kes valdaks oma ajastu keelt. On katsetajaid ja on noori, kes alles alustavad. Sellest tuleneb, et «Vanemuise» repertuaari tugevaimad lavastused on külaliste tehtud.
See on muidugi teatri, mitte aga publiku probleem. Publikule on see «Vanemuise» üldist nõrka seisu arvestades soodne. Küll aga tähendab see, et ülejäänud repertuaar üksikute tippude kõrval on valdavalt hall ja keskpärane.
Kui see oleks nii ühel hooajal, ei tähendaks see midagi. Kui see kestab aga mitmendat hooaega järjest, kujuneb sellest publiku suhtumine teatrisse.
Nii ongi, et «Vanemuise» ümber on tekkinud provintsistunud, ajale jalgu jäänud teatri maine. Tallinna eliitteatrite seltskonda «Vanemuisel» praegu võrdväärse partnerina asja ei ole.
Praeguses seisus on «Vanemuisel» ainult üks valik - uueneda, muutuda. Õppida selgeks keel, milles räägib kaasaegne kunst, loobuda otsustavalt vanamoodsast ja turvalisest «nii on kombeks»-meetodist. Ja ühtlasi peab «Vanemuine» kasvatama endale uue publiku, sellise, kes on valmis pakutavat uut vastu võtma, ning kes unustaks «Vanemuise» praeguse, provintsistunud ja ajale jalgu jääva teatri maine.
Siin on vaja ka publiku- ja kriitikutepoolset kannatust. See, et teatrijuht Jaak Viller on võtnud suuna uuendustele, teatri muutmisele, ei paista praegu veel peaaegu kusagilt välja. Vana inerts on liiga suur. Aga ometi on alust arvata, et just teatri uuendamise nimel Jaak Viller praegu töötab.
Vaataja ei pea leppima keskpärasega, mida talle pakutakse. Aga ta peab suutma ära oodata, kui on loota, et muutused tõepoolest tulevad. Ta ei tohiks teatrit maha kanda. Sest teater on suur mäng. Ja mängus on kõik võimalik. Isegi õnnelikud lahendused.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Kui politseinikud Viljandimaa talupidaja Ilmar Kõvatomase moonipõllu jõhkralt maha niitsid, oli tookordne siseminister Edgar Savisaar politsei teo tulihingeline põhjendaja ja kaitsja.
Paraku pidi politsei sellise omavoli eest Kõvatomasele hiljem suure valuraha maksma, siis aga Savisaar enam politsei selja taga ei seisnud ja neid ei kaitsnud.
Savisaare osa selles loos on kuni viimase ajani tõeselt lahti rääkimata ning oma kahjutasugi oli tal Kõvatomasele maksmata. Nüüd on vähemalt see viimane tasutud ja Savisaarel rõõm õhata: on hea meel, et see läbi on. Savisaar võttis Kõvatomase oma partei, Keskerakonna liikmeks ja annetas talupidajale parteipileti numbriga 2000.
Poliitiline show on poliitika üks kindel koostisosa. Aeg-ajalt saab selle kaudu ennast populaarsemaks teha, aeg-ajalt piinlikke probleeme maha matta.
Mõned Eesti poliitikud on ennast demonstratiivselt raudadesse aheldanud, mõned jalakäijate tunneli seinu pesnud. Savisaar valis oma sõnade puhtakspesemiseks ja partei populariseerimiseks Kõvatomasest juubelikeskerakondlase tegemise tee.
Poliitika on kohati ikka väga küüniline värk. Võtame selle lihtsalt teadmiseks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
