|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| 20. september 1996 | Postimees "Extra" |
23. september 1996 |
PROGRAMM MERILE
Repliik
ELU PIDURID JA SIDURID
ALLAN ALAKÜLA
Valimiskogu oli eile oma ülesande kõrgusel ja valis Eestile olemasolevatest kandidaatidest parima presidendi - nii võtab «Postimees» kokku presidendivalimiste käigu, mis sai vastuse alles viiendas voorus. Mida Riigikogu oma kolme vooruga ei suutnud, sellega sai valimiskogu oma kahe vooruga hakkama.
Oma kiires troonikõnes ütles taasvalitud Lennart Meri, et sellega toetas valimiskogu järjepidevust.
Järjepidevuse all nägi Meri enda jätkamist. Täiesti uus president oleks Meri arvates pidanud kulutama leidlikkust, energiat ja aega enda tutvustamisele ning oleks Eesti partnerites tekitanud küsimuse Eesti võimalikus muutumises.
Just selles viimases sõnas - kordame, muutumises - seisneb aga ka Lennart Meri kui taasvalitud presidendi edu võti.
Meri tagasivalimine kinnitab Eesti partneritele meie riigi stabiilsust ja väljastpoolt Eestile vaadates on Meril õigus. Kuigi seda ei tohi mõista nii, justkui tõestaks iga uus president riigi ebastabiilsust.
Teistmoodi aga tuleb Merile vaadata seestpoolt ning siit vaadates peab Meri muutuma. Veel täpsemalt - ta peab kinni pidama neist muutumise lubadustest, mida ta andis enne Riigikogus kui ka nüüd valimiskogus peetud valimisvoore.
Paljud poliitikud (ka teised presidendikandidaadid) on Merile ette heitnud tema välispoliitilist soleerimist. Sellele on otseselt viidanud ka välisministeerium, kellega president ometigi peaks väga tihedas koostöös olema. Nagu ka parlamendi komisjonidega, nagu ka erinevate poliitiliste jõududega. Põhiseaduse täitmisest rääkimata.
Kõike seda on Meri viimastel nädalatel ka lubanud edaspidi tegema hakata. Nüüd peab ta Eesti rahvale tõestama, et lubatu oli antud tões ja vaimus.
Ega Meril olegi valikut. Ta kas muutub teistega rohkem arvestavaks ja teiste arvamusi kuulavaks riigipeaks või kui ta seda ei tee, siis tunnistab ta otseselt, et kõik lubatu oli vaid sirm enda tagasivalimise kindlustamiseks.
Loomulikult ei tähenda see, et Meri peab nüüd korraga muutuma ilmetuks ning teistele poliitikutele kuulekaks ja mugavaks presidendiks. 67-aastase mehe iseloom võib muutuda ainult «hullemaks», kuid see ei ole vabandus Merile. Meri ei ole ainult eakas mees, vaid ka Eesti president.
Meri on mitmel korral kinnitanud, et kergem aeg Eesti riigi arengus on möödas ning järgnev tuleb raskem. Sama raske, kui on riigil, peab olema ka selle presidendil. Kuid me saame hakkama.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Laupäeviti kuuleb Kuku raadiost ühte huvitavat juttu - omanikud Rein Lang ja Hans H. Luik kurdavad, et Eesti riik ei hooli (enam) kodumaisest ettevõtjast. Väliskapitalile luuakse meil selliseid eeliseid, nagu neid Soomes ja mõnel muul tuntud maal ei anta, öeldakse.
Samad eesti soost ettevõtjad ei tunne samas mingit piinlikkust, jagades Eesti rahva kaheks presidendivalimiste häälte järgi - üle poolte uuemeelsed, elu edasiviijad ning alla poolte vanameelsed, elu pidurdajad. Vastavalt Meri ja Rüütli toetajad.
Langi ja Luige majanduspoliitilisi heietusi kuulates ei erine nende platvorm aga kuigivõrd maarahva taotlustest - riik peab aitama kodumaisel ettevõtjal (talunikul, meiereil) ellu jääda, selleks tuleb panna kinni piir konkureeriva kauba ees ja ablas välisinvesteerija eemale peletada.
Nii ongi vaid aja küsimus, mil eri lainetes jõukuse kogunud ettevõtjad ühinevad, et meile öelda - nüüd, vennad, on aeg kättevõidetud (või jäänud) positsioone üheskoos kaitsma asuda. Nende vastasrinnaks jääb töödrabav seltskond, kellel pole veel uut autot, maja ega piletit Kanaaridelegi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse