NATO edasine roll Bosnias on peamine teema NATO kaitseministrite kohtumisel 25. ja 26. septembril Bergenis.
NATO kaitseministritel pole kavas vastu võtta ühtki ametlikku resolutsiooni, kuid plaanis on arutada, mis saab rahvusvahelistest IFORi vägedest Bosnias pärast 20. detsembrit, mil ametlikult lõpeb rahvusvaheliste vägede Bosnias viibimise tähtaeg. NATO kaitseministritel on kavas teha Bergenis plaane IFORi vägede mandaadi pikendamiseks Bosnias.
Ametlik otsus rahvusvaheliste vägede suuruse ja Bosnias edasise viibimise tähtaja kohta pärast 20. detsembri tähtaja möödumist on kavas vastu võtta NATO kaitseministrite korralisel kohtumisel detsembri algul Brüsselis.
Bosnia rahukaitseoperatsioonides osalevad nii NATO liikmesmaad kui ka teised riigid on ühisel seisukohal, et IFORi mandaati Bosnias tuleb pikendada. 14. septembril Bosnias aset leidnud valimiste tulemused saavad aga ilmselt määravaks edasistes operatsioonides osalevate vägede suuruse ning uue mandaadi kestuse määramisel.
Ka Norra on seisukohal, et Bosnia-Hertsegoviina seni lahendamata probleemid on veenev argument IFORi mandaadi pikendamiseks. Norra poliitikavaatlejate arvates tunneb Bosnia ka pärast valimisi puudust kindlatest tsiviil- ja militaarjulgeolekujõududest, mis suudaksid ennetada nn. sõltumatute relvaformeeringute ja poliitiliste avantüristide tegevust. Seetõttu on vajalik rahvusvaheliste jõudude kohalolek.
See võib aga viia rahvusvaheliste jõudude pikaajalise «okupatsioonini» Bosnias. Poliitikutel on meeles, et Saksamaal baseerunud 300 000 USA sõjaväelast haarasid endale Euroopa stabiliseerija rolli ligi 50 aastaks.
Rahvusvahelise Kriisirühma (ICG) juht Bosnias Nicholas Hinton on seisukohal, et Bosnia valimised kinnistasid etnilise puhastuse, suurendasid antagonismi ning lükkasid edasi lõpliku rahu saavutamise Bosnias, sest paljud tingimused demokraatlikeks valimisteks puudusid. Hintoni sõnul mäletatakse Daytoni rahulepingut kui etnilise puhastuse dokumenti.
Norra kaitseministri Jørgen Kosmo sõnul puudus Euroopas 1991. aastal poliitiline suutlikkus Jugoslaavia kriisi vältimiseks. Nüüdseks on aga ajalugu teinud vastupidise pöörde ning Bosnias on 30 000 NATO sõdurit.
NATO kaitseministrite Bergeni kohtumisel tulevad arutusele ka koostööprogramm «Partnerlus rahu nimel» ning NATO laienemine Ida- ja Kesk-Euroopasse, mis tähendab tegelikkuses NATO ja Venemaa suhete käsitlemist.
Kuid põhiküsimus on siiski Bosnia-Hertsegoviina. NATO riigid on nõustunud Euroopa riikide jõulise poliitilise tegevusega Bosnias, sest ÜROle käib see ülesanne üle jõu.
«Mul pole kahtlusi, et Euroopa peab jätkama Bosnias nii poliitiliselt kui sõjaliselt vähemalt järgmisel aastal, kuid võibolla kauemgi. Niikaua, kui on näha normaalsete struktuuride teke Bosnias,» kõlab Norra kaitseministri Jørgen Kosmo seisukoht.