Läti sulges laupäeval rahapuuduse tõttu ühepoolse otsusega Valga ja Mõisaküla vahel asuva Ungurini piiripunkti. Lätlaste ühepoolne otsus tähendab ka Ungurinile Eesti poolelt vastas olnud Lilli piiripunkti sulgemist.
Eesti piirivalveameti andmeil oli Lilli-Ungurini piiripunkt mõeldud piiri ületamiseks ainult kahe riigi elanikele. Piiripunkti sulgemine toob ebamugavusi eelkõige kohalikele elanikele, sest piiripunkti koormatus ei olnud väga suur. Aastas ületas Lilli-Ungurini punkti kaudu piiri kuni 6000 inimest.
Nimetatud punktis oli varem ka tollipunkt, kuid vähese üleveetava kauba hulga tõttu võeti toll kahe poole kokkuleppel juba mõnda aega tagasi maha. Piirivalveamet soovitab Lätti sõitjatel ületada piir Valga või Mõisaküla piiripunkti kaudu.
Eesti-Läti piiripunktide kohta on 12. juulist 1996 kokkulepe, millel on kahe riigi välisministri allkiri. Selle leppe järgi käiks selleliigilise piiripunkti nagu Ungurini-Lilli avamine, sulgemine või töörezhiimi muutmine osapoolte volitatud piiriesindajate vastastikuse kokkuleppe alusel.
Paraku jõustub eespool nimetatud lepe alles päevast, mil osapooled teatavad teineteisele kirjalikult, et kõik kokkuleppe jõustumiseks vajalikud põhiseaduslikud nõuded on täidetud.
Et vastavaid teateid ei ole veel edastatud, on ka lepe jõustamata.
Seni Lilli piiripunktis töötanud Eesti piirivalvurid tööta ei jää, nad jätkavad piiri valvamist ja piki piiri patrullimist, sest käesoleva aasta jooksul on täheldatud salakaubaveo intensiivistumist.
Eesti piirvalveameti hinnangul oleks vaja Eesti-Läti piiril veel paar pisikest piiripunkti avada, kust kohalikud elanikud teatud päevadel ja kellaaegadel üle saaksid, kuid seda kava ei ole praegu võimalik raha- ja kaadripuuduse tõttu teoks teha. Eesti piirivalve komplekteeritus Läti piiril on umbes 60 protsenti.
Praegu on Eesti-Läti piiri võimalik ületada üheksast kohast. Need on Vana-Ikla piiripunkt (jalakäijatest kohalikud elanikud), Ikla-Ainazhi rahvusvaheline piiripunkt (kõigile), Jäärja-Ramata piiripunkt (kahe riigi elanikele), Mõisaküla-Ipiki piiripunkt (kahe riigi elanikele), Valga kolm piirpunkti, Vastse-Roosa-Ape piiripunkt (kahe riigi elanikele) ja Murati-Veclaicene rahvusvaheline piiripunkt (kõigile).
Finantsprobleemid
Läti pool on Ungurini piiripunkti sulgemise põhjuseks toonud rahanappuse ja piirivalvurite vähesuse. Samalaadsed probleemid, mis piiril Eestiga, on BNSi teatel Lätil ka piiril Venemaaga.
Läti Seimi liige Janis Adamsons, kes on ka Balti Assamblee kommunikatsioonikomitee esimees, ütles, et Eesti ja Leedu valitsus mõistavad piirikaitse tähtsust ja on oma piirivalvestruktuuride kujundamisel Lätist kaugele ette jõudnud. Läti pole aga tükk aega piirivalvesse investeerinud santiimigi.
Eriti katastroofiliseks peab Adamsons olukorda Läti-Vene piiril, mida tema sõnul sisuliselt ei kaitsta ega valvata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) esinduse avamist Tallinnas hindavad Eesti politseivõimude juhid väga oluliseks hüppeks professionaalses koostöös.
Järgmise aasta alguses avab FBI oma büroo Tallinnas ning USA saatkonna juures hakkavad tööle kaks FBI suurte kogemustega agenti. (FBI agent ei ole palgaline informaator, vaid kaadriohvitser.)
Büroo avamist Tallinnas valmistab ette FBI välissuhete asedirektor Allen Ringgold, kes käis möödunud nädalal Eestis. Ringgold ütles ajakirjanikele, et büroo eesmärgiks on tihendada infovahetust Eesti politseistruktuuridega, takistamaks organiseeritud kuritegevuse levimist Eesti kaudu USAsse ja ka vastupidi.
Eelkõige püüab FBI hoida USAst eemal rahvusvahelist terrorismi ja organiseeritud kuritegevust, mistõttu suurendab kahekordselt oma välisriikides töötavate agentide arvu.
Ringgoldi hinnangul jõuab Eestist USAsse eelõige «valgekraeline» ehk majanduskuritegevus, näiteks maksupettused, samuti võidakse Ameerika mandril otsida võimalusi Eestis kuritegelikul teel saadud kasumi paigutamiseks.
FBI välissuhete asedirektor ei välista, et kui Eestis areneb kinnisvaraturg, soovivad USA kurjategijad ka siia investeerida.
Ringgold kinnitas, et FBI ei hakka Eestis iseseisvalt korraldama operatsioone ja tema agentide põhitegevus on infovahetus. FBI tahab saada Tallinnast informatsiooni, mis teda aitaks, ning on nõus vastu andma Eesti politseivõime huvitavat teavet.
Politseiameti peadirektor Ain Seppik ütles «Postimehele», et FBI büroo avamisel Tallinnas on «hiiglasuur tähendus professionaalsest seisukohast, kuna saame võimaluse vahetuks suhtlemiseks». Seppik, kellele alluv keskkriminaalpolitsei tegeleb ka organiseeritud kuritegevuse tõkestamisega, kinnitas: «Eesti politseil ja FBIl ei ole veel olnud ühisoperatsioone, küll aga on olnud töiseid kontakte ja infovahetust konkreetsetes asjades.»
Viimase kahe-kolme aasta jooksul on FBI korraldanud nii oma akadeemias kui ka Tallinnas mitmeid kursusi kokku kümnetele Eesti politseiametnikele. Ainsa Eesti politseinikuna on FBI akadeemia lõpetanud praegune Saare prefekt Kalle Laanet.
«Seni ongi FBI teinud panuse meie väljaõppele, nüüd tõuseb esiplaanile ka info vahetus,» rääkis kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl. «Kahtlemata muutub edaspidi koostöö võitluses rahvusvahelise kuritegevusega oluliselt tõhusamaks.»
Ka Pihl, kelle ametkond peab ohjeldama korruptsiooni ja terrorismi ning tegelema vastuluurega, ütles, et seni pole tema alluvad koos FBIga korraldanud ühtegi ühisoperatsiooni.