|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Reede, 4. oktoober 1996
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| 3. oktoober 1996 |  POSTIMEHE tudengilisa |
5. oktoober 1996 |
MEDITSIINIPAISE AVAMINE
Repliik
SUURSAADIKU EKSIRÄNNAKUD
AIVAR JARNE
Tartu on vaieldamatult Eesti meditsiinipealinn, ütleb linna suurima haigla, Maarjamõisa peaarst Urmo Kööbi. Samas väljendab Tartu Ülikooli prorektor Toivo Maimets seisukohta, et Tartu haiglate töökorralduse kaoses tuleb luua kord.
Kui Eesti nn. meditsiinipealinnas valitseb kaos, on asi ikka hull küll, saab olla esimene järeldus. Teiseks aga näitab Tartu meditsiiniasutuste ja ülikooli konflikt, et lahvatanud on siiani rohkem või vähem varjul olnud erinevad huvid.
«Postimees» ei söanda kaugeltki pretendeerida meditsiinispetsialisti kohale, kuid see lahvatus on nüüd juba üsna sarnane paise avamisele. Nagu tavaliselt ikka, on sellegi konflikti tagamaadeks eelkõige raha ja võim.
Kes otsustab meditsiini arengu üle Tartus, kes jagab selleks arenguks ettenähtud raha? Võtmeküsimust kirja panna on tunduvalt lihtsam, kui leida sellele vastust.
Oma moodi aga otsivad seda vastust kõik kolm huvigruppi Tartu meditsiinis: ülikooli juhtkond eesotsas rektor Peeter Tulvistega, arstiteaduskond eesotsas dekaan Ants Peetsaluga ning haiglate peaarstid eesotsas Urmo Kööbiga. Just need kolm jõudu ongi omavahel võimu ja raha jagamas, kusjuures erinevad olukorrad viivad need grupid omavahel tülli või lepitavad.
Mitu aastat vindunud meditsiinireformi on ülikooli juhtkond hakanud äkki kõva käega kiirendama, kaasates küll mõjukad ministrid valitsuses, kuid unustades informeerida reformitavat. Ehk just kusagilt sealt tuleks otsida konflikti mootorit, mis on viinud umbusaldusavalduseni rektorile.
Nii nagu ikka, on selgi tülil palju emotsionaalseid mõjutajaid. Loomulikult ei saa Tartu arstid aru ülikooli juhtkonna käitumisest, kui tasulise arstiabi probleemide eeskõnelejaks saab äkki ülikooli haldusprorektor.
Ju on põhjendatud ka haiglate kartus, et kliinikumi ja ülikooli eelarvete liitmisel ei pruugi haiglatele mõeldud raha enam nendeni jõuda. Kuigi ülikooli juhtkond on niisuguse asja välistanud, tulevad paljudel ilmselt meelde erinevate prorektorite öeldu, et raha liikumine ülikoolis ei peagi olema avalikkuse tähelepanu all.
Samas aga ei ole raha liikumine kindlasti olnud probleemitu ka haiglates, seega ei ole sugugi laest võetud ka prorektor Maimetsa sõnad Tartu meditsiinis valitsevast kaosest.
Seda viimast oskavad hinnata juba ka tavalised inimesed, kes patsientidena või nende külastajatena on haiglaseinte vahel viibinud. Kes selles konfliktis mitte mingil juhul ei tohi kaotajateks jääda, on just nemad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Küll on jama. Siiani mõtlesin, et teen ikka ajalehte, aga nüüd tuleb välja, et teen hoopis sisepoliitikat ning kahju Vene-Eesti suhetele.
Ausalt öeldes ikka ei tahaks patuoinas olla küll, kui nüüd näiteks selgub, et Eesti-Vene piirileping jääb selgi aastal sõlmimata ja kahe naaberriigi juhtidel omavahel kohtumata. Eesti ja Venemaa peavad omavahel ikka normaalselt läbi saama. Ent see ei tohi põhineda ühe poole diktaadil ja kõikelubatavusel.
Kuidas näiteks reageeriks Vene sõltumatu ajakirjandus, kui Eesti Moskva suursaadik Mart Helme läheks peaminister Viktor Tshernomõrdini jutule pretensioonidega välisministri suhtes. Esiteks oleks tal ülimalt keeruline üldse peaministri jutule saada, sest saadikutega tegeleb reeglina riigi välisametkond. Kui aga audients õnnestuks, ei annaks vene ajakirjanikud talle armu sisepoliitikasse sekkumise eest.
Oma avalduses ei lükka Vene Tallinna saatkond kohtumist ja selle sisu ümber, vaid teeb ainult järeldusi. Neile on teada minu Vene vastane suunitlus, kahjurlus Eesti-Vene suhetele ning eesmärk tõmmata Trofimov Eesti sisepoliitikasse. Huvitav, et ma ise neid asju ei tea.
Aga võibolla ei ole ma kursis «tsiviliseeritud maailma ajakirjanduseetikaga» nagu Vene saatkond.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
