|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Reede, 11. oktoober 1996
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| Tartu
| Tallinn
|
Uudised: (27)433075 |
|
Reklaam: (27)433351 |
Kuum
| Krimi
| Võim
| Karikatuur
| Koomiks
| Järjejutt
| Tartu
| Tallinn
| 10. oktoober 1996 | 12. oktoober 1996 |
SURMANUHTLUS LÕHUB RIIGIKOHTU
Repliik
PUNKTIKOGUMINE ENNE VALIMISI
VAHUR KALMRE
Aleksander Nikolajev tappis Kallastel 13. juulil 1992 eriti võikal viisil Olev Koha ja päev hiljem Tallinnas Leonid Nebelasi.
Kohut Nikolajevi üle on peetud kõigi kolme astme kohtutes juba üle kolme aasta. Tallinna linnakohus mõistis Nikolajevile 15 aastat kinnises vanglas. Tallinna ringkonnakohus asendas vanglakaristuse surmanuhtlusega. Riigikohus tühistas osaliselt varasemad otsused ja saatis asja tagasi Tallinna linnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Taas mõistis linnakohus Nikolajevile 15 aastat ja taas asendas ringkonnakohus selle surmanuhtlusega. Ja taas on asi Riigikohtus. Taotlusega tühistada surmaotsus ja mõista Nikolajev ühes tapmises õigeks. Riigikohus ei teinud seda ja avaldas kolmapäeval oma motiveeritud otsuse, milles surmanuhtlus Aleksander Nikolajevile jääb jõusse.
Riigikohtu esimees Rait Maruste on kohtuotsuse juurde vormistanud oma eriarvamuse.
Maruste on tuntud kui kirglik surmanuhtluse vastu võitleja. «Elu võtmist, ka seaduse alusel ja riigi nimel, on kaasaegne küps euroopalik kultuur pidanud elu pühadust eitavaks, inimelu mitteaustavaks, destruktivismi, kättemaksu ja vägivalda soodustavaks sammuks,» ütleb oma eriarvamuses Maruste.
Maruste kordab oma kirjas erinevas sõnastuses, et Riigikohtu ülesanne olnuks leida teistsugune lahend, selline, mis võiks olla «suunanäitajaks» nii seadusandjale kui alama astme kohtutele.
Maruste meeskond käitus tema tahte ja veendumuste vastaselt. Riigikohtu esimehe eriarvamus on täis pettumust, nördimust ja jõuetust. Maruste arvab, et surmanuhtlust määrates «alandatakse end selle tasemele, kelle üle kohut mõistetakse».
Riigikohtunikke määrab Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Üle poole Maruste valitud kohtunikest on ühes kõige olulisemas küsimuses temaga eri meelt. Millegipärast ei ole Maruste vägagi jõuliselt mõjuvad argumendid ära veennud Riigikohtu enamust.
Vaid Eesti Vabariik anno 1996 saab olla põhjuseks, mis riigikohtunikke on arvama pannud, et surmanuhtlust on veel vara kaotada. Ja kardetavasti just see pani neid valima karistust, mille kohta Riigikohtu esimees ütleb, et see ei ole kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustega, riigile võetud rahvusvaheliste kohustustega, et see on vastuolus meie põhiseaduse printsiipide ja kaasaegse demokraatliku kriminaalõigusemõistmise praktika ja eesmärkidega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Mäletate naksitrallide multifilmi. Kui õhkusoojendatud järv taas vihmana alla sadama hakkas, läks Kingpool täiesti endast välja. Siia me upume, siia me upume, hädaldas ta. Ei ole hullu, uppumiseni on veel aega, rahustas teda olukorda kontrolliv Muhv.
Midagi sarnast käib praegu valitsuskoalitsiooni ümber. Läheb lõhki, ei lähe, läheb lõhki, ei lähe.
Kui küsiks õige otse, kes koalitsiooni kuuluvatest jõududest on huvitatud selle liidu lõhkiminekust. Hakkame otsima ja ega hästi ei leiagi.
Tiit Vähi ja Koonderakond ei ole huvitatud, sest kui eelmise lõhkimineku ajal oli Vähi kindel, et just tema saab õiguse uus valitsus moodustada, siis praegu on tema kindlus kindlasti väiksem. Maaparteid ei ole samuti huvitatud, sest opositsioonis olles ei arvestaks nendega keegi, nüüd võimul on neil palju rohkem võimalusi. Reformierakond ei ole samuti, sest niimoodi Koonderakonna selja taga võimul olla on neile tunduvalt kasulikum kui oletatava liidrina populaarsust kaotada.
Kui pole aga huvitatuid, on kogu jutt koalitsiooni lõhkiminekust vaid punktikogumine enne kohalikke valimisi. Poliitiline mäng selleks, et võidelda parema positsiooni eest koalitsioonis ja rohkemate häälte eest kohalikel valimistel. Esimene on igavene, teine ajaline.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
