Eile hommikul sai raskelt haavata Tallinna tollitöötaja. Pärast kodust väljumist tulistati tema pihta viis lasku, kaks kuuli tabasid meest selga.
Kallaletung toimus eile hommikul kell 7.48 Tallinnas Õismäe linnaosas.
Tallinna Tolliinspektuuri operatiivosakonna juurdlussektori juhataja Vassili Petrov (27) väljus kodumajast, läks Järveotsa kaupluse eest läbi ja keeras vasakule, «koerte platsile», kus kõik ümberkaudsed elanikud oma neljajalgsete sõpradega jalutamas käivad. Tolliametnik jõudis lasteaia juurde, paarisaja meetri kaugusele pagariäri juurde oli ta ööseks parkinud oma sõiduauto.
Petrovi tööpäevad algavad küll kell 8.15, kuid mees jõudvat alati veidi varem oma kabinetti.
Jõudis ründajat tulistada
Lasteaia juures teda oodatigi. Seni tundmatu kurjategija astus tollimehe selja taha ja tulistas viis korda. «Kaks kuuli tabasid Petrovi selga,» ütles Tallinna kriminaalpolitsei komissar Artur Tshulitski «Postimehele».
Juba raskelt haavatuna suutis tolliametnik ometi haarata oma teenistuspüstoli CZ järele ning teha põgeneva kallaletungija suunas 8 lasku. Kas mõni neist ka tabas, ei ole teada.
Vassili Petrov viidi Mustamäe haigla operatsioonilauale. Pärast operatsiooni hindasid arstid ta seisundit keeruliseks, kuid esialgu stabiilseks.
Kurjategija jooksis läheduses asuva trollide ja autobusside lõpp-peatuse väljaku poole ja edasi Harku järve suunas. Eile õhtuks ei olnud teda leitud.
Komissar Tshulitski keeldus oletustest, mis võis olla nii jõhkra kallaletungi põhjuseks. «Võimalik, et selleks on Petrovi kui tolliametniku tegevus. Võimalik, et on mingi isiklik vihavaen kellegagi. Võimalik, et tegelikult taheti tappa hoopis teist inimest ja kurjategija eksis, ka sellist asja on juhtunud. Praegu kontrollime kõiki versioone,» rääkis Tshulitski.
Tolliametnikku tulistati ajal, mil Õismäel liigub küllalt palju rahvast. Õpilased lähevad naabruses asuvasse kooli, lapsi viiakse lasteaeda, inimesed kiirustavad bussipeatusesse ning kümmekonna minuti pärast avatava Järveotsa kaupluse juurde kogunevad esimesed janused.
Komissar Tshulitski ei tahtnud täpsustada, kas mõne tunnistaja sõnade põhjal õnnestus koostada kurjategija fotorobot.
Vaenlasi võib tal olla
Tallinna Tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu ütles, et Vassili Petrov töötab tollis üle nelja aasta. Operatiivosakonna juurdlussektori juhatajaks tõusis mees tänavu kevadel, pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist. Praegu teeb ta magistritööd.
«Kindlasti võib tal olla üksjagu vaenlasi, sest just tema valmistab ette materjale tollieeskirja tõsiste rikkumiste kohta, mida meie halduskomisjon siis arutab. Kuid tema ise ei karista ühtegi rikkujat,» sõnas Toomas Udu.
Tolliinspektuuri juhataja möönis, et Petrovi «hingel» on mitmeid edukaid salaalkoholikoormate avastamisi. «Kuid meil on meeskonnatöö ja peamiselt tegutseme mujalt tuleva eelinfo alusel,» selgitas Toomas Udu. «Võibolla oli see kallaletung kättemaks millegi eest, milles Petrov ise ei olegi süüdi?» küsis ta.
Viimati rünnati tolliametnikku tänavu kevadel. Siis tulistati Tallinna kesklinnas Kentmanni tänaval narkokoera juhti, kes sai haavata. Mõni aeg enne seda plahvatas põrgumasin tema auto all. Kurjategijaid pole siiani tabatud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Jalgpalliliit korraldas eile Tallinnas pressikonverentsi, soovides veel kord valgustada üleeilse Eesti-Shotimaa ärajäänud jalgpallikohtumise põhjusi. Selgitusi andsid EJLi asepresidendid Mart Tarmak ja Aivar Pohlak ning liidu peasekretär Ainar Leppänen.
Teatavasti ei soostunud shotlased mängima algselt välja kuulutatud kellaajal (18.45), viidates staadioni kehvale valgustatusele ja esitasid protesti ülemaailmsele jalgpalliliidule (FIFA). Eesti jalgpallijuhid omakorda ei pidanud võimalikuks mängida FIFA poolt kehtestatud ajal (kell 15), kuna nad ei suutvat tagada turvameetmeid, ümber korraldada piletimüüki jne.
Pressikonverentsi juhtinud jalgpalliliidu juhatuse liige Andrus Kuusmann vabandas kõigi huviliste ees, kellel MM-võistluste valikmäng nägemata jäi ja teatas, et piletiraha tagastatakse 14.-20. oktoobrini +punkti kioskite vahendusel, hilisemad nõudlejad saavad raha Eesti Jalgpalliliidust.
Aivar Pohlaku sõnul ei olnud Kehtnas viibinud Eesti meeskonnal väljakujunenud olukorrast aimu isegi siis, kui Kadrioru staadionile mänguks kogunenud Shotimaa jalgpallurid kolme sekundi möödudes MM-kohtumise võitjaks kuulutati. Eesti koondise väravavaht Mart Poom sai mängu kellaaja muutmise otsusest teada raadio vahendusel.
«Me ei pidanud õigeks jalgpallurite mänguks valmistumist häirida. Lootsime kuni viimase hetkeni, et mänguaeg õnnestub lükata kas õhtuks või järgmisele päevale,» selgitas Aivar Pohlak.
Kell neli pärast lõunat sõitis koondis Kehtnast välja, olles valmistunud mänguks, mis pidi algama neile teada antud ajal, kell 18.45. Siis polnud seal enam shotlasi. Shotimaa jalgpallidelegatsioon lahkus Tallinnast kell 19.45 väljunud lennukiga.
Pohlaku sõnul tegid shotlased mänguaja ettepoole toomise ettepaneku juba paar nädalat varem. Tagajärjetult, eestlased ei nõustunud. Et FIFA üleeilse matshi algusaja shotlaste öise protesti põhjal ettepoole tõi, teadsid külalised juba varahommikul. See info jõudis ka rahvusvahelistesse infoagentuuridesse. Ühena viimastest asjaosalistest said sellest teada Eesti Jalgpalliliidu tegevjuhid.
«Postimehe» küsimusele, kas Eesti jalgpallijuhid läbirääkimiste käigus midagi valesti tegid, vastasid Mart Tarmak ja Ainar Leppänen, et läbirääkimisi ei toimunud, peeti vaid telefonikõnelusi ja saadeti fakse. Aivar Pohlak täiendas: «Kui midagi veaks lugeda, siis võibolla seda, et me FIFA komissariga (J.-M. Gantenbein - V.M.) restoranis aega ei viitnud ja teda meile soodsa otsuse jaoks ette ei valmistanud.»
Ainar Leppäneni sõnul oli Eesti Jalgpalliliidu kahjum seoses ärajäänud matshiga umbes 2,5 miljonit krooni. Pressikonverentsil viibinud TV3 peadirektor Toomas Lepp teatas, et mängu üle kandma pidanud telejaama kahjum oli 3 miljonit krooni.
Jalgpalliliidul on kavas 100 miljonit krooni maksma mineva uue jalgpallistaadioni rajamine endise Lastestaadioni kohale. Aivar Pohlak ütles, et uus staadion mahutaks 16 000 pealtvaatajat ning lisaks rajataks hotell, söögikohad ja autoparkla.
«Tegime valitsusele ettepaneku, et poole ehituse maksumusest kataks jalgpalliliit, teise poole kas Eesti riik või Tallinna linn või siis mõlemad,» märkis ta.
Kadrioru staadion ei kaota uue staadioni rajamisega kindlasti oma ajaloolist tähtsust, kuid selle renoveerimine jalgpalli jaoks on Pohlaku arvates mõttetu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Estonia huku põhjusi uuriva rahvusvahelise komisjoni esimees Uno Laur ei mõista Estonial hukkunute omaste ja laevahukus ellujäänute rahvusvahelise tugirühma soovi saata tuukrid veelkord Estonia vrakki, et selgitada, kus oli laevahuku hetkel kapten Arvo Andresson.
Estonial hukkunud inimeste pereliikmete ja hukust eluga pääsenute rahvusvahelise tugirühma esindaja Henning Witte teatas eile uudisteagentuuri AP vahendusel, et tugirühm on palunud Saksa tuukritel laskuda Estonia vrakile otsima kapten Arvo Andressoni surnukeha, tegemaks kindlaks, kus ta viibis laevahuku ajal.
Tugirühm on Prantsusmaal algatanud kohtuasja Estonia ehitanud Saksa laevaehitaja Meyer-Werfti ja klassifikatsioonikompanii Bureau Veritas vastu.
Witte loodab, et kohus annab Estoniale laskumiseks loa hiljemalt selle aasta jooksul. Tema väitel on seni läbi uurimata jäänud ka Estonia autotekid.
Estonia huku põhjusi uuriva rahvusvahelise komisjoni esimees Uno Laur ütles eile «Postimehele», et ei leia, nagu võiks Arvo Andressoni surnukeha otsimine anda midagi uut.
«Ma kardan pealegi, et seda on nüüd juba ka võimatu teha,» lausus Laur. Ta kinnitas veelkord, et komisjonil pole alust arvata, nagu ei viibinuks Andresson laevahuku ajal Estonia sillas.
1994. aastal laskusid Estoniale Norra firma Rockwater tuukrid, kes väidetavalt ei identifitseerinud sillal nähtud laipu.
«Toonaste tööde tellija oli Rootsi meresõiduamet, tema tellis muusika. Rootsil oli asjale oma lähenemine, sooviti teada saada, mida vrakiga edasi teha. Nüüd arvavad paljud, et oleks siiski pidanud sillal asuvaid surnukehi uurima juba siis. Kuid keegi ei osanud arvata, et tekib selliseid probleeme,» rääkis Uno Laur.
Estonia komisjoni endine esimees Andi Meister on varem avaldanud kahetsust, et Rockwateri tuukrid ei huvitunud Estonia sillal lebavate surnukehade õlakupaeltest ja isikutest.
Estonia-komisjoni esimehe Uno Lauri sõnul oleks nüüd veel kord Estoniale laskumine hukkunute rahu rikkumine, seda enam, et Estonia on Rootsi, Soome ja Eesti parlamentide otsustega kuulutatud puutumatuks piirkonnaks.
««Edinburghi» kulla ülestõstmist peeti samuti hukkunute rahu rikkumiseks, milleks tuli luba taotleda Inglise parlamendilt,» meenutas Laur. «Teisalt asub Estonia aga rahvusvahelistes vetes ning sukeldumise keeld on kehtiv vaid Eesti, Soome ja Rootsi kodanikele. Ma ei tea, mida peaksid need riigid nüüd ette võtma, aga Estoniale laskumine ei tohiks nii lihtsalt ka käia,» ütles Laur, viidates tugirühma soovile saata Estoniale Saksa tuukrid.
Henning Witte on intervjuus Rootsi televisioonile viidanud just asjaolule, et Estoniale mineku keeld ei laiene teiste riikide kodanikele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Piirikõnelus Venemaaga vajab sisepoliitilist selgust, millised on volitused poliitiliste erimeelsuste ületamiseks ning kes peaks läbirääkimisi juhtima poliitiliste küsimuste lahendamisel ja lepingule alla kirjutama.
Kuivõrd õigeks pidada mõtet, et Venemaaga peetavate läbirääkimiste delegatsiooni peaks juhtima kas peaminister või välisminister, küsis «Postimees» eile välisminister Siim Kallaselt.
«Delegatsiooni saab ikkagi juhtida ainult professionaal. Siiani on nii ka olnud. Küsimus on selles, kes lõpuks istub laua taha, et lepingule alla kirjutada. Sageli jäävad läbirääkimiste lõppu lahendamata küsimused ja viimane faas on tavaliselt poliitiliste otsuste tegijate käes,» vastas Kallas.
Välisministri sõnul ei ole vaja enne läbirääkimiste nö. viimast faasi «kõrgema astme tegelasi» läbirääkimistesse lülitada. Seni Eesti delegatsiooni piiriläbirääkimistel Venemaaga juhtinud Raul Mälk on väitnud, et tehnilised küsimused on võimalik lahendada «mõne tunniga».
Kas see tähendab, et läbirääkimistel Venemaaga võiks tehnilised küsimused hetkeks kõrvale jätta ja panna kokku uus kõrgetasemeline poliitiline delegatsioon poliitiliste küsimuste lahendamiseks, tahtis «Postimees» välisministrilt täpsustust.
«Ei tähenda. Ei saa ka tehnilisi küsimusi kõrvale jätta, sest needki võivad olla seotud poliitilistega,» leidis Kallas.
«Küsimus on, kes hakkab lõpuks alla kirjutama,» kordas välisminister. «Selles osas konsultatsioonid käivad. Kuid me ei tea praegu sedagi, kas Vene poolelt võiks see olla Tshernomõrdin või keegi teine,» lisas ta.
Sisepoliitiline selgus veel puudub
Ajakirjanduse andmeil andis Kallas kolmapäeval mõista, et Eesti valitsus kavatseb tõsta piiriläbirääkimiste taset Venemaaga, pannes piirikõnelusi juhtima peaminister Tiit Vähi või välisminister Kallase.
«Postimees» ei saanud eile peaminister Vähilt ei- ega jaa- vastust küsimusele, kas valitsus on otsustanud tõsta Venemaaga peetavate läbirääkimiste delegatsiooni taset ning kas on selge, kes hakkab delegatsiooni juhtima.
Lõplikult kinnitamata andmeil ei ole valitsus vastavasisulist otsust teinud, küll aga väitsid eile mitmed valitsusele lähedased allikad, et vaidlused sellise võimaluse üle on «kitsamas ringis» alanud.
«Eks siin ole ka väikene rivaliteet. Eriti pärast seda, kui peaministri erasekretär-nõunik Endre välisministri idapoliitikat halvustas. Tõenäoliselt välisminister tahab nüüd midagi tõestada ja kiirustas ideetasandil oleva võimaluse väljakuulutamisega,» hindas nimetuks jääda sooviv kõrge riigiametnik.
«Ühest avaldusest on läinud käibesse asjatundmatu arvamus, et peaminister võib tulla ja hakata tegema välisministri tööd,» pidas välisminister Kallas vajalikuks eile ajakirjanduses rõhutada. Endre on varem teatanud, et idapoliitika osas teeb peaminister ära ka välisministri töö.
«Piiriläbirääkimiste osas on peaministri ja välisministri vahel väga tihe koostöö. On seda olnud kogu aeg ja on ka praegu. Seisukohtades on põhimõtteliselt konsensus, lahkuminekuid ei ole,» anti eile peaministri büroost «Postimehele» ametlik selgitus.
«Tehniliste küsimuste üle on läbirääkimised peaaegu lõppenud. On viimased üksikpunktid, kuid nagu delegatsiooni juht Mälk on öelnud, on see mõne tunni töö,» vahendas peaministri büroo ametlikult.
Kas üldse ja kui, siis kuidas vajab Tartu rahu fikseerimist sõlmitavas piirileppes, küsis «Postimees» teisipäeval peaministrilt. «Tartu rahuleping on kehtinud sõlmimise momendist ja kehtib ka praegu. Selles osas me ei pea Vene poolega läbirääkimisi. See kehtib niikuinii,» märkis Vähi.
Piirileping veel sel aastal?
«Postimehe» küsimusele, kui reaalne on, et Eesti-Vene piirileping sõlmitakse veel sel aastal, vastas välisminister Kallas eile: «See ei ole välistatud.»
Ka peaminister Vähi väitis teisipäeval end uskuvat, et Eesti sõlmib veel sel aastal Venemaaga piirileppe.
Välisminister Kallas on viimastes avalikes väljaütlemistes korduvalt rõhutanud, et Eesti on huvitatud Venemaaga piirilepingu sõlmimisest, sest määramatu piir on takistuseks liitumisel Euroopa Liiduga.
Kallas on andnud mõista, et piirilepingu sõlmimine Venemaaga nõuab sisepoliitilist kokkulepet ning lepingu sõlmimisele peaks eelnema fraktsioonidevaheline arutelu Riigikogus.